| Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz eeʹjj vuõssmõs sååbbar |
|
|
|
Sääʹmteeʹǧǧ halltõs såbbrõõ˛˛i eeʹjj vuõssmõs såbbar teʹlfonsååbbren 12.1.2015. Såbbar äʹššliistâst leäi kueiʹt puäʒʒhååid kuõskki ciâlkâlm priimmˈmõš.
Lappi Vuʹvdd-vaaldšempravleeʹnnˈjast lij raaveemvuâla˛ äʹššen Näkkälä paalǥâskååʹdd såbbar tuejjeem tuʹmmstõk, koon mieʹldd paalǥâskåʹdd jueʹjjet saauj- da tââʹvbeälla. Lappi AVI lij raukkâm ääʹššest ciâlkâlm sääʹmteeʹǧǧ lââʹssen jeeʹres veʹrǧǧneeʹǩǩin da organisaatiain. Sääʹmteʹǧǧ lij vuäʒʒam eeʹjjest 2012 vuõssmõs eʹtǩǩõõzz vuuʹd säʹmmlain paalǥâskååʹdd jueʹǩǩem diõtt. Sääʹmteʹǧǧ lij kuullâm ciâlkâlm valmštõõllâmpoodd Näkkälä paalǥâskååʹdd puäʒʒvuäʹmsteeʹjid da välddam lokku paalǥâskååʹdd vuäʹssbeäʹli uvddum ciâlklmid Lappi AVI beälla loppčõõučest 2014 riâššâm vuäʹssbeäʹli ǩeʹrjjla˛ kuullmõõ˛˛. Sääʹmteʹǧǧ lij välddam lokku KHO eeʹjjest 2014 tuejjeem tuʹmmstõõǥǥ Mäntyjärvi paalǥâskååʹdd juâkkmõõ˛˛âst da õhttumuu˛˛âat kueʹhtten räʹjjla˛paalǥâskåʹdden. KHO lij räʹtǩǩumuu˛˛âst tuõttâm paalǥâskåå´dd juâkkmõõ˛˛ nuʹtt, štõ tõt lij lääʹjjmeâldla˛ da stäänn puäʒʒhåiddlääʹjjest paalǥâskååʹdd tuâjjân šiõttuum õõlǥtõõzzid. Puäʒʒhåiddlääʹjj 7 § mieʹldd paalǥâskååʹdd tuâjjân lij jm. ââʹnned huõl tõʹst, što paalǥâskååʹdd vuäʹssbeäʹli puõccu hååidat paalǥâskååʹdd vuuʹdest nuʹtt, što paalǥâskååʹdd vuäʹssbeäʹli spraavdõõttâm puäʒʒhoiddu kuulli tuâi šâdde še tuejjuum.
Sääʹmteʹǧǧ lij ǩiõttˈtõõllâm ciâlklmest Näkkälä paalǥâskååʹdd tuʹmmstõõǥǥ da tõn vaikktõõzzid sääʹmteeʹǧǧ lääʹjjšiõttʼtla˛ tuâjai, sääʹmkulttuur, säʹmmlai kollektiivla˛ vuõiggâdvuõđid da säʹmmlai vuõiggâdvuõttsââi ǩiõččâmvue´jjest. Sääʹmteʹǧǧ taʹrǩǩõõli paalǥâskååʹdd tuʹmmstõõǥǥ nuʹtt, što mäʹhtt paalǥâskååʹdd tuejjeem tuʹmmstõk stäänn säʹmmlai vuâđđlääǥǥla˛ da meeraikõskksa˛ suåppmõõ˛˛in staanum vuõiggâdvuõđ.
Näkkälä paalǥâskåʹdd lij juõkkum obb paalǥâskååʹdd åårramäiʹǧǧen kueʹhtten sâjja, saauj da tââʹvbeälla. Paalǥâskååʹdd tââʹvbeälnn puäʒʒhååid spraavdõõđât sääʹmkulttuur ääʹrbvuâla˛ meâldlânji siidariâšldõʹǩǩe vuâđđõõđeeʹl da puäʒʒhååidast lij vuuʹd sääʹmkulttuur da sääʹmǩiõl âânnmõš da tuärjjeei miârktõs. Kuhttu paalǥâskååʹdd vuuʹdest liâ puäʒʒhåiddmaall, paalǥâsvuuʹd, vueʹzzi meârkkamääid da paalǥâskååʹdd saauj- da tââʹvbeäʹlnn puäʒʒlååǥǥ looǥǥât jeeʹrben. Paalǥâskåʹdd ij leäkku puäʒʒhååid beäʹlnn õhttna˛ leša lij juâkkõõttâm kueiʹt sâjja. Puäʒʒhåidd lij põsttum spraavdõõttâd puârast kuhttu vuuʹdest da paalǥâskååʹdd liâ pâʹsttam tuåimmjed vaaldšemvuõđlânji õõutsââʹjest, ko paalǥâskååʹdd kõskksa˛ paalǥâsraai da paalǥâskååʹdd tuʹmmstõõǥǥ liâ slävvõttum. 2000-lååǥǥ alggeeʹjjin ääʹljeeʹl saauj vuuʹd puäʒʒhoiʹddjeei liâ puättam tââʹvbeäʹl paalǥâsvoudda juõʹǩǩ tääʹlv. Tââʹvbeäʹl puäʒʒhoiʹddjeei liâ tuejjääm ääʹššest rikosiʹlmmtõõzzid da paalǥâskåʹdd lij tuejjääm tuʹmmstõõǥǥid, koʹst tõt lij oudldam saauj vuuʹd puäʒʒhoiʹddjeeʹjid viikkâd puõcceez jiõccseez kuulli paalǥâsvuuʹdid. Paalǥâskååʹdd tuʹmmstõõǥǥid jiâ leäkku slävvõõttâm da paalǥâsvuʹvddpuästtadvuõđ liâ juätkkjam kuuitâǥ lååimeʹt eeʹǩǩed.
Sääʹmteʹǧǧ vaaʹldi ciâlklmest lokku Näkkälä paalgâskååʹdd tuejjeem lääʹjjviõkksa˛ tu´mmstõõǥǥ, Lappi AVI tuåimmvääʹld, Lääʹddjânnam meersa˛ da meeraikõskksa˛ õõlǥtõõzz säʹmmlai puõtt da puäʒʒhåiddlääʹjjest paalǥâskådda šiõttuum tuâi da tuõđi, što Näkkälä paalǥâskååʹdd tuejjeem tuʹmmstõk suõjjad säʹmmlai vuâđđlääǥǥla˛ kulttuurmaall da lij Lääʹddjânnam vuâđđlääʹjj meâldla˛ meersa˛ da Lääʹddjânnam oouma˛vuõiggâdvuõđi meâldla˛ meeraikõskksa˛ õõlǥtõõzzi meâldla˛. Tuʹmmstõk paalǥâskååʹdd juâkkmõõ˛˛âst kooll paalǥâskååʹdd tuʹmmstõkväldda da tuʹmmstõk lij tuejjuum õõutnalla da puäʒʒhåiddlääʹjj meâldlânji. Sääʹmteʹǧǧ tuärjjad Näkkälä paalǥâskååʹdd tuʹmmstõõǥǥ da oudd eʹtǩǩõõzz tõʹst, što AVI raʹvvai paalǥâskååʹdd juâkkmõõ˛˛ da paalǥâskååʹdd raai Näkkälä paalǥâskååʹdd tuʹmmstõõǥǥ meâldlânji. Sääʹmteʹǧǧ peäggti ciâlklmest še KHO räʹtkkumuʹšše Mäntyjärvi paalǥâskååʹdd raaji ravvumuu˛˛âst, koʹst KHO oudd räʹtǩǩeei teäddäärv paalǥâskååʹdd jiijjâz tuʹmmstõʹǩǩe. Sääʹmteeʹǧǧ fiʹttjõõzz mieʹldd puäʒʒhååid veäʹr oudlde paalǥâskååʹdd juâkkmõõ˛˛ paalǥâskååʹdd tuʹmmstõõǥǥ oudldemnalla. Paalǥâskååʹdd juâkkmõš oouldald cõgldõsčuâl raajjmõõ˛˛.
Sääʹmteʹǧǧ uuʹdi ciâlkâlm mädd- da meäʹcctäällministeria hämmsest pââʹldesväʹlljvuõđ håiddplaanân. Sääʹmteʹǧǧ õõlǥat ciâlklmest, što säʹmmlai dommvuuʹd paalǥâskooʹddid âlgg kuullâd jeeʹrben håiddplaanâst. Sääʹmteeʹǧǧ vuäinalm mieʹldd säʹmmlai dommvuuʹdest määŋg jeeʹres riikk vuuʹdest jieʹlli palddsi suõʹjjumuš õõlǥči riâššâd riikki da sääʹmteeʹǧǧ kõskksa˛ õhttsa˛tuâjain da õhttsa˛ håiddplaanin. Sääʹmteʹǧǧ oudd alttõõzz õhttsa˛ pââʹldeskomissia vuâđđumuu˛˛ Lääʹddjânnam, Ruõšš, Taarr, Ruõcc di täʹst peäggtum jânnmi sääʹmteeʹǧǧi kõõskâst plaaʹne pââʹldesväʹlljvuõđ hååid da suõʹjjumuu˛˛. Sääʹmteʹǧǧ ââʹnn håiddplaan rekiʹsttrumuu˛˛ puäʒʒhåiddvuuʹd pââʹldesväʹlljvuõđ šõkknumuu˛˛ rääʹjtumuu˛˛ aaibâz vää˛njen, leâʹša mušttʼtii veâl, što pââʹldesväʹlljvuõđ šõkknumuu˛˛ ärvvtõõllmõõ˛˛âst da pââʹldesväʹlljvuõđ hååidast âlgg väʹldded lokku še Skandinavia da Ruõšš pââʹldespopulaatiaid.
Pueʹtti sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz sååbbar riⲲât täʹlvvmannust.
|
|
| Viimeksi päivitetty ( 20.01.2015 ) |