Nuõrttsääʹmǩiõll ǩeʹrjjǩiõllân da škooulǩiõllân
Nuõrttsääʹmǩiõll leäi vuõss vuâra ǩeeʹrjtum põʹmmai ool eeʹjj 1894, ko Ǩeâuŋŋaz ortodokslaž papp Konstantin Shtshekoldin jåårǥlõõʹtti Maaʹtt evanǧeʹlium Paččjooǥǥ ǩiõʹlle. Son ǩeeʹrjti säämas ruõššbukvaivuiʹm. Tän ooudpeäʹlnn lääʹdd ǩiõlltuʹtǩǩeei Arvid Genetz leäi čõõđtam Ođđ Testameeʹnt teeʹkstid ǩiʹldd- da äʹǩǩelsäämas (e. 1878). Mâʹŋŋlest 1920-1930-looǥǥin Peäccam vuuʹdest jååttam tuʹtǩǩeei ǩeeʹrjte põʹmmai ool pääiʹǩnõõmid da viʹǩǩe ooudâs ǩiõl ortografii. T. I. Itkonen čõõđti eeʹjj 1935 ǩeeʹrj nuõrttsääʹm- da kuâlõksääʹm-mainnsid da åskkmõõžžid. Son õõʹni foneettlaž ǩeeʹrjtemvueʹjj da jåårǥlõõʹtti mainnsid lääddas še. Nuõrttsäʹmmlai seʹst ǩiõll seeilai mainstum ǩiõllân samai 1970-lååǥǥ räjja. Teʹl altteeš ǩeʹrjjǩiõl da ortografii tuõđi viikkâd ooudâs. Ânnʼjõžääiʹj ââʹnet ǩeʹrjjǩiõl, kååʹtt lij Lääʹddjânnmest šõddâm.
Nuõrttsääʹmǩiõl seʹst lie mäŋgg jeeʹresnallšem suõm da tõn diõtt õõut õhttsaž ǩeʹrjjǩiõl raajjmõš lij leämmaž väʹǯǯel. Mâŋŋa nuuʹbb vääin Peäccmest vuâlggam da eeʹjj 1949 Lääʹddjânnma serddam nuõrttsäʹmmla mainste Suõʹnnʼjel, Njuõttjääuʹr, Paččjooǥǥ da Peäccam suõmid. Kuâlõknjaarǥâst mainstet täi lââʹssen võl ǩiʹldd-, äʹǩǩel- da tââʹrjsääʹm ǩiõlid, kook lie snäädnas läppjemvaar vueʹlnn. Iʹlla vaiggâd aʹrvveed, što måkkam kõrr tuâi lij leämmaž šõddeed ǩeʹrjjǩiõl näkkam åårrmõõžžin. Lääʹddjânnmest ǩeʹrjjǩiõl vuâđđan vaʹlljeeš Suõʹnnʼjel ǩiõl, tõn diõtt ko tõn ǩiõl mainsteei leʹjje Čeʹvetjääuʹr vuuʹdest jäänmõsân seämmanalla ko obb Lääʹddjânnma aazztum meer seʹst.
Ǩeʹrjjǩiõl alttummuš 1970-lååǥǥ rääʹjest
Čeʹvetjääuʹr škooulâst altteeš nuõrttsääʹmǩiõl mättʼtõõzz eeʹjj 1972, teʹl ko vuâđđškooul mättʼtõs aaʹlji Lääʹddjânnmest. Teʹl iʹlmstõõvi vuõssmõs nuõrttsääʹmǩiõllsaž aabbâs Aabbâs. Õõut eeʹjj mâŋŋa, eeʹjj 1973 čõõđteš Mikko Korhonen, Jouni Moshnikoff da Pekka Sammallahti raajjâm Koltansaamen opas. Tõt čuäʹjti što måkam leäi nuõrttsääʹmǩiõl ortografii leʹbe ǩeeʹrjtemvueʹǩǩ. Ortodokslaž ceerkav še lij viikkâm ooudâs nuõrttsääʹmkiõl. Eejj 1983 ceerkav čõõđti nuõrttsääʹmǩiõllsaž ceerkavlaulljid, eeʹjj 1988 Evvan Evaŋǧeʹlium, eeʹjj 1999 Ortodokslažvuõđ mâiʹd, mõõzz, mäʹhtt –ceerkavteâđ ǩeârjjaž da eeʹjj 2002 Pââʹss Eʹččen Evvan Krysostomoozz Liturgii.
Čeʹvetjääuʹr škooul lij leämmaž vääžnai sââʹjest nuõrttsääʹm ǩeʹrjjǩiõl ooudâs viikkmest. Škooulâst nuõrttsääʹmǩiõl mättʼtummuš lij juätkkjam eeʹjjest 1972 tän peeiʹv räjja, peʹce leʹjje mueʹdd eeʹǩǩed ko tõn jie mättʼtam.
Čeʹvetjääuʹr lââʹssen nuõrttsääʹmǩiõl lie mättʼtam vueʹllškooulâst Njeäʹllmest 1980-looǥǥâst ääʹljeeʹl, Akujääuʹrest mueʹdd eeʹǩǩed ouddâl ko škooul looppteš eeʹjj 2004 da Âʹvvlest tõn mieʹldd, što leʹjje-a mättʼtõõđi. Čeʹvetjääuʹr pââibužškooulâst lij vuäittam mättʼtõõttâd nuõrttsääʹmǩiõl vaʹlljuum aunnsen tõn rääʹjest, ko pââibužškooul alttii toʹben eeʹjj 1990. Čeʹvetjääuʹr škooul lij ouddam sääʹmǩiõl mättʼtõõzz ougglestmättʼtõssân Âʹvvel lookkjiškoouʹle 2000-lååǥǥ aalǥâst, da eeʹjj 2004 altteeʹl sääʹmǩiõll lij leämmaž pâʹjjmättʼtõõttiteeʹstin veeʹres ǩiõllân. Koumm sääʹmnuõr ǩeeʹrjte sääʹmǩiõl eeʹjj 2005 da sij piʹrǧǧee puârast. Tõt lij šiõǥǥ äʹšš še, ko eeʹjj 2012 õhtt mättʼtõõtti ǩeeʹrjti sääʹmǩiõl jieʹnnǩiõllân, da eeʹjj 2014 pâʹjjmättʼtõõttiteeʹstin nellj mättʼtõõđi ǩeeʹrjte sääʹmǩiõl jieʹnnǩiõllân da koumm mättʼtõõđi veeʹres ǩiõllân.
Ǩeerjlaž materiaal raajjmõš
Vuõššân puk õnnum sääʹmǩiõllsaž materiaal õõlǥi ǩeeʹrjted ǩiõđivuiʹm, ko sääʹmǩiõl foont leʹbe bukva jie leämma ǩeeʹrjtem-mašinain. Škooulâst leäi sääʹmǩiõl materiaalân pâi eiʹdde rajjum Aabbâs, nuʹtt što jeeʹres materiaalid õõlǥi tâʹlles-i raajškueʹtted. Uʹčteeʹl, škooulneeʹǩǩ da sij puärraz raʹjje tõid õõutsââʹjest, håʹt mueʹdd puärraz leʹjje tõn miõl, što sääʹmǩiõl ij taarbâž mättʼted škooulâst ni vooʹps, ko tõin ij piʹrǧǧed Aanar kuuʹǩǩab. Čeʹvetjääuʹr škooulâst leäi 1980-lååǥǥ aalǥâst reâuggmen sääʹmǩiõllsaž škooulveäʹǩǩteei, da suu vääžnjumus tuâjjan leäi ǩeeʹrjted da pirsted černiilakarndaažžin puk materiaalid, nuʹtt što tõid piazzi määŋgsted škooulneeʹǩǩid lookkâmnalla.
Ǩeerjlaž materiaali raajjmõš šõõddi jiânnai hiâlpab tõn mâŋŋa, ko Čeʹvetjääuʹr škoouʹle 1980-lååǥǥ peäʹlrääʹjest uʹvddeš nåkam ǩeeʹrjtem-mašina, koozz leʹjje raajjtam sääʹmǩiõllsaž bukvaid Saksslajânnmest. Tõt leäi kuuitâǥ pâi õhtt mašina, da tõt õõlǥi leeʹd škooulâst, koʹst ođđ materiaalid raʹjješ juõʹǩǩ peeiʹv vääras. Škooulveäʹǩǩteei ǩeeʹrjti teeʹkstid mašinain da pirsti kaartid černiilakarndââžžin. Tännalla rajjum teeʹkstid vuõltteeš Sääʹmteeʹǧǧ konttra määŋgstem diõtt. Tõid ij teänab taarbšam määŋgsted škooulâst spriitin mäʹhtt ouddâl leʹjje tuejjääm.
Mâŋŋa ko 1990-lååǥǥast leäi serddum teâttmašina äigga, sääʹmǩiõllsaž ǩeerjlažvuõtt aaʹlji mõõnnâd ooudâs. Leâʹša õinn leäi jõnn vääʹnn mättjem-materiaalin. Päärnaid leʹjje kâʹl muäʹdd ǩeerja da škooulneeʹǩǩid lââʹsslookkâmneävv. Nåkam ǩeeʹrjin, kook leʹjje leämmaž ǩeʹrjjtum ǩiõđivuiʹm, raʹjješ määŋgeunnsaž oođâsteäddldõõǥǥid. Õhtt maaiʹlmǩeerjlažvuõđ vääžnmõs ǩeeʹrjin, Uʹcc Priinsâž še lij jåårǥlõttum säämas. Jeeʹresnallšem ǩeeʹrj še iʹlmstõõvškuõʹtte siõmmnai siõmmnai. Mââimõs iʹlmstõõvvâm ǩeeʹrjin lij vuõssmõs sääʹmǩiõl ǩiõllmätt Sääʹmǩiõl ǩiõllvuäʹppes škoouli vääras, kååʹtt čuäʹjat ǩiõllmäätt aaʹššid vuäʹnkõs vuâkkõõzzin da ouddmiârkaivuiʹm. Nuʹbb eiʹdde iʹlmstõõvvâm ǩeʹrjj lij Ǩiõtt-tuâjjsaʹnnõs snimldõõǥǥivuiʹm lääddas da säämas.
Proʹbleeʹmen ǩeeʹrjtem pirr 1990-lååǥǥast da 2000-lååǥǥ aalǥâst leʹjje õinn foont. Sääʹmǩiõllsaž bukva jie kaunnu teâttmâšinain leʹbe tõid leäi vaiggâd ǩeeʹrjted, ko tõk leʹjje määŋg puålu vueʹlnn. Eeʹjj 2010 teâtt-teknikk leäi juʹn jååttam tâʹmmet ooudårra, što nuõrttsääʹmǩiõl foont leʹjje valddum mieʹldd ođđ Windows ââʹnnemsystteeʹmid. Nääiʹt meeʹst lie standard foont nuõrttsääʹmǩiõl vääras še.
Interneʹtt mättʼtõõttmõš
Tõn mâŋŋa ko Unicode-systteeʹm mieʹlddsaž foont leʹjje valddum âânnmõʹšše teâttmašinain, leäʹp vuäittam ââʹnned interneeʹtt äuʹǩǩen kuddnalla, ko teeʹkst kuâsttje vuõiggân teâttikknest. Eeʹjj 2008 aaʹlji vuõssmõs nuõrttsääʹmǩiõllsaž ǩiõllkurss interneeʹtt pääiʹǩ. Ååʹn jeeʹresåʹrnn ko sääʹmvuuʹdest jälsteei säʹmmla da jeeʹres oummu še peäʹsse mättʼtõõttâd sääʹmǩiõl.
Vuõssmõs sääʹmǩiõl ortografii, kååʹtt leäi rajjum 1972, õõlǥi tâʹlles teevvad raajeeʹl tõʹst jäänab jiõnneem-mieʹlddlaž, ouddâl ko tõn priʹmmeš. Tät tivvum ortografii lij õnnum tõn rääʹjest, ko vuâđđškooul mättʼtõs aaʹlji. Tõn veäkka päärna lie puârast mättjam lookkâd da ǩeeʹrjted nuõrttsääʹmǩiõl.
Ânnʼjõžääiʹj proʹbleeʹmen ǩeʹrjjǩiõl ooudâsviikkmest lie nåkam vuõrâsoummu, kook jie leäkku mättʼtõõttâm jiiʹjjez jieʹnnǩiõl lookkmõõžž da ǩeeʹrjtummuž. Sij särnna, što sääʹmǩiõl ǩeeʹrjtemvueʹǩǩ lij leigga vaiggâd da tõn õõlǥči muʹtted. Ko mâka nääiʹt tuejjeʹčeš, tõt leʹčči jääʹmmemsuʹvdd ǩeʹrjjkiõʹlle da seämma ääiʹj jääʹmmemsuʹvdd mij sääʹmǩiõʹlle še. Ânnʼjõž ortografii tuäimmai puârast da miâlggâd puk sääʹmpäärna da nuõr juʹn silttee tõn. Tuäivvap, što negatiivlaž kritiikk sââʹjest täk vuõrâsoummu jiõčč mättʼtõõđškuäʹtte sij reeʹǧǧes da mooččâs jieʹnnǩiõl ǩeerjlaž âânnmõõžž.
1 Qvigstad & Wiklund 1899.
2 Teʹkstt čõõđteš täʹst oođuum seeidast http://www.saaminuett.fi/kolttasaamelaiset
Keerjlažvuõtt
Qvigstad J. & Wiklund K. B. 1899. Bibliographie der Lappischen Litteratur. Suomalais-ugrilaisen seuran toimitus XIII. Helsingfors: Suomalais-ugrilainen seura.