Mâi´d Če´vetjääu´r - Njauddâm vuu´dest vuäitt tuejjeed?

Vä´ʒʒed pelkkum peelktõk da Sää´mpälggaz mie´ldd

Če´vetjääu´r - Njauddâm vuu´dest lij Sää´mpää´ljes - nõmmsaž kruuggpeelktõk. Vuu´d luõttu vuäitt še toobdstõõttâd jii´jjes pälggsid vää´ʒʒee´l. Vu´vdd vuâll tââvas Kaldoaaiv põõstaijânnma, koon čõõđ jå´tte kue´htt ku´ǩes Če´vetjääu´rest a´lǧǧi peelktõõǥǥ. Če´vetjääu´r - Njauddâm vuu´d saaujbeä´lnn älgg Väccâr põõstaijânnam.

Meällad da suukkâd

Njauddâmjooǥǥ kuõšk abbsi čõõđ di Če´vetjäurra kuõskki jokk- da jääu´rmaa´tǩi čõõđ mâ´nne meällamvääl. Jäu´rr- da jokkmää´tǩ liâ põõstaijânnamnallšem: ââldmõs čuâkksa lij määŋg ǩilomettar mä´tǩǩ. Jäu´rrjõõrŋ suä´ppe še suuǥǥemma.

Ǩiõččâd vuei´nelm- da ǩiõččâmpaai´ǩid

Mooččâs kue´stelm ävvne Õllvää´r da Vainosvuei´v â´lnn Sää´mpälggaz kuâŋŋsest. Njuä´mmelvuäivva kuärŋŋmõš pa´lǩǩeet mooččâs kue´stlmin pâ´jjel Če´vetjääu´r.

Tobddstõõttâd luâttpõ´rtte

Sää´mpõõrt päi´ǩǩ lij Če´vetjääu´r siidâst. Sää´mpõõrt vuä´mm tiiŋg da snimldõõǥǥ mainste nuõrttsämmlai histoorest da kulttuurest. Põõrtâst vuäǯǯ vuä´ppõõzz da tå´ben liâ še kaaupšemnalla sää´mǩiõtt'tuâi di Meä´cchalltõõzz ouddaz. Sää´mpõrtt lij äävai ǩeässa.

Čuõiggâd meä´ccjânnmest

Vuu´dest vuäǯǯ čuõiggâd, ij taarbâž meä´ccjânnmest jåå´ttemlåå´vid. Ruõ´psses ruõssin tiõttum Če´vetjäu´rr - Pulmank - čuõiggâmlaatt lij põõstaijânnamnallšem: čuõiggâmlaađ jeät äävukku äi´ǧǧkõõskinalla da čuõiggi vuäǯǯ jiõčč čiõppeed obbsest bie´ǩǩ mää´tǩ. Huõlltuâjai da pääi´klaž aazzji jååttmõõžž diõtt šâ´dde ǩeâlkktuä´l, kooi mie´ldd vuäitt še čuõikkâd pannšoŋŋân.

Ǩue´llšee´lled

Vuu´d kue´lljääu´r ǩeä´sse kue´llšii´lljid. Vuu´dest vuäǯǯ vuäggad da tälvva vuäggad kalddjest nõtta låå´v, leša ij seârvvna luõss- da šapššvââ´llj kuõškk njee´šǩi da vuâllõõǥǥi ve´rddpaai´ǩin. Jee´res kue´llšeellmõõžž ǥu vuäggam da tälvva kalddjest vuäggam diõtt 18- 64-âkksain âlgg mä´hssed kue´llšeellemhåiddmähss da vuä´stted äššakuulli kue´llšee´llemlåå´pp. Pâjj-Sää´mjânnam Põõstaijânnam vuudest låå´pp nââmar 1564 kätt miâlddâd šuu´reld vuäjj-, jokk- da jäu´rrčaa´ʒʒin ǩue´llšeellmõõžž Aanar da U´ccjooǥǥ koo´ddi vuu´dest. Njauddâmjo´ǩǩe kue´llšee´llemlåå´pp nââmar lij 1565. Njauddâmjooǥǥâst liâ kue´htt kue´llšee´llemvuu´d, da kue´llšee´llemäi´ǧǧ lij 1.6. - 31.8. Njauddâmjooǥǥ kue´llšlaa´jj liâ jiõŋŋmiârluõss, ku´vǯǯ, sâ´vvel, šapšš, vuâsk, nu´ǩǩeš da vue´šnn - vuä´innmõõžž mie´ldd pue´rmõš poppeei šiil lij sâ´vvel. Če´vetjääu´r vuu´dest čaa´ʒʒi vä´lddšlaa´jj liâ sâ´vvel, nu´ǩǩeš, vuâsk, šapšš da räudd.

Låå´vid kaaupšet Meä´cchalltõõzz tuåimmpääi´ǩest ´vvlest da Pâjj-Sää´mjânnam luâđkuvddlõõzzâst.

Gyrodactylis salaris-luõssparatiiss i´lla veâl leävvnam ärvvsaž luõssjooǥǥid.

Meäccjed

Če´vetjääu´r - Njauddâm vu´vdd kooll kue´htten låå´ppvoudda: 1605 Njauddâm da 1606 Väccär. Vuu´din kaaupšet suutki mie´ldd rää´jtum mie´rr u´ccšiillåå´vid, kooivuim åuggpäi´ǩǩkåddlaž vuäitt meäccjed meäccjemääi´ji äi´ǧǧen reeppaid, njuä´mmlid, u´ccnääu´did da čää´ccloo´ddid. Vuu´d â´lddtuõddrin liâ šiõǥǥ reppmäädd. Puäʒʒhoi´ddjummuš lij vuu´dest vääžnai jie´llemvue´ǩǩ da tõn diõtt tiârri piânnjest meäccjummuš lij ǩiõlddum. Vuu´din sätta lee´d puäʒʒhåiddtuâjj diõtt tä´lvvääi´j da ǩie´ssää´ij jee´resnallšem rää´jtõõzz.

Če´vetjääu´r - Njauddâm vuu´dest pääiklaž mie´csteeiji vääžnmõs šilli liâ sorvv da repp. Määŋgas pääikla kärdda vuu´dest reeppaid kue´tt'tar´bbe. Mie´cstummuš luâtt'tu´ri´smest lij vuu´dest emansa jeälljemen. Enontekiö, Aanar da U´ccjooǥǥ koo´ddin põõššinalla jeälsteeijin lij vä´ldd šee´llemvuõggâdvuõtt dåmmkåå´dd riikk määddin.

Låå´vid kaaupše Meä´cchalltõõzz ´vvel tuåimmpäi´ǩǩ, Pâjj-Sää´mjânnam luâđkuvddlõs da Tuõddâr- Sää´mjânnam luâđkuvddlõs.

Mue´rji uussmõš da kuõbbri noorrmõš

Vuu´dest šâ´dde luâmman, jõõŋ, sââ´r da čuõ´mmjõõzz. Vuu´dest vuäʒʒ uussâd mue´rjid da noorrâd kuõbbrid.

Vuõjdõõttâd

Pakk ǩie´ssčää´cc lij paaštpeei´vi čue´zzes. Jääu´ri reeddain vuäitt kaunnâd luâttvuõddâsreeddaid.