Mâi´d Väccrest vuäitt tuejjeed?

Jåå´tted luâđast vää´ʒʒee´l

Väccâr põõstaijânnmest jiâ leäkku peälkkum peelktõõǥǥ. Väccâr tâ´vvraai räjja puätt seârvvna Kirakkajääu´rest Pakanajooǥǥ ǩiõmppu 14 ǩm kõõkka peälkkum peelktõk.

Meällad da suukkâd

Aanarjäu´rr suäpp meällmõ´šše, hå´t-i tõn jõnn jõõrŋ da ǩeä´dǧǧreedd õõlǥte joo´ttjest šiõǥǥ jõnn čaa´ʒʒi â´lnn vaaree´l jååttmõõžž.

Poorjsted da jåå´tted motorvõnnsin

Aanarjääu´rest motorvõnnsinjoo´tti vuäitt ǩiiččeed mõõnee´st mooččâs kue´stlmid. Aanarjääu´rest jååttmõš lij aanarnee´ǩǩi tääu´jmõš ǩie´ssääi´j hää´sǩõõttmõš da tuâjj. Čuõšk jiâ leäkku ǩe´hssen pei´vv'va´lddja, ij-ǥa sue´lnn viiǥǥ mue´rjjšââdd da kue´llšeellmõ´šše suåppâmnallšem ku´vvi liâ doohhti.

Väccâr vuu´d jääu´ri â´lnn joo´ttjid ou´dde suejjsââi Pisternjaarǥǥ da Čue´lsvuõn meä´ccǩeâmp. Jååttmõõžž hiâlpeem võõnâsmuâtkõõǥǥid käunn Ri´mnnj'njaarǥâst da Čue´lsmue´tǩest, da Kuuva kanava lij vuei´nnemärvvsaž.

Čuõiggâd meä´ccjânnmest

Väccâr põõstaijânnam oudd õhttu joo´ttja jii´jjesnallšem tobddmõõžžid. Vaalmâš čuõiggâmlaađ jiâ leäkku, leša meä´ccǩeâmpaid da våurrǩeâmpaid tuärjjõõđee´l čuõiggmõš Väccrest o´nnast.

Kue´llšee´lled

Põõstaijânnmest liâ jiânnai jääu´r, jooǥǥ, luhtti, vuõ´ppi da čårrjääura kue´llšii´llja, kåå´tt ij pââl jåå´tted põõstaijânnam rääuhast da juâmasvuõđâst. Čårrpääi´ǩvuu´d lublin da jääu´rin vuäitt šee´lled kue´ll määusta vuäggee´l da tälvva ka´lddjest vuäggee´l di lå´nstee´l Sää´mjânnam läänpäikksaž vuõggkue´llšee´llemlåå´v še vuõggin, meädda looǥǥee´l TJ-kuvddlõõzz spesialkue´llšee´llemjääu´rin. Meä´cchalltõõzz virksmõõvvâmkue´llšee´llemlåå´pp, 1564 Pâ´jj- Sää´mjânnam põõstaijânnamvu´vdd, låå´pp ââ´n se´st šuurab vuõiggâdvuõđ da vuõiggad kue´llšee´lled še õu´ddel peäggtum spesialkue´llšee´llemjääu´rin da ko´st lij ver´ddkolggmõš kue´llšee´llemvu´vddkaart da låå´ppmääi´ni mie´lddsanja. Aanarjäurra, määŋkid vuõggid õhttna õõ´nni vuäggjid lij näkam låå´ppnââmar da teâđ liâ ǩiõččâmnalla: virksmõõvvâmkue´llšee´llemlåå´pp 1580 Aanarjäu´rr.

Enontekiö, Aanar le´be Uccjooǥǥ koo´ddin põõššinalla jeälsteejin, kook â´nne ämmatkue´llšeellmõõžž, kue´tt'tarbbkue´llšeellmõõžž le´be luâđjie´llemvue´jjid, lij seârvvna vuõiggâdvuõtt vuäǯǯad määuste´mes låå´pp kue´llšee´llem âânnmõõžž diõtt riikk čäcca õu´ddel peäggtum koo´ddin.

Vuäggmõ´šše da ka´lddjest vuäggmõ´šše ij taarbâž lee´d kue´llšee´llemlåå´pp, leša jee´res kue´llšeellmõ´šše 18 - 64 âkksain âlgg mä´hssed kue´llšee´llemhåiddmähss.

Lââ´ssteâđaid Pâjj-Sää´mjânnam luâđkuvddlõõzzâst Siidast le´be Meä´cchalltõõzz tuåimmpääi´ǩest.

Gyrodactylus salaris-luõssparasiitt i´lla veâl leävvnam ärvvsaž Jiõŋŋmie´rre kolggi jooǥǥid.

Meäccjed

Väccâr põõstaijânnamvu´vdd kooll låå´ppvoudda 1606 Väccâr. Voudda kaaupšet suutki mie´ldd rää´jtum mie´rr u´ccšiillåå´vid, kooivuim åuggpäi´ǩǩkå´ddne´ǩ vuäitt meäccjed meäccjemääi´ji äi´ǧǧen reeppaid, njuä´mmlid, u´ccnääu´did da čää´ccloo´ddid. Põõstaijânnamvuu´d ij vuei´t takai ra´httivuõđ diõtt kåččad šiil'äi´tten, ǥu tuõddârlõsttmääiǥaž lij poorrâm u´rvvressen reeppai jie´llempirrõõzz. Vuu´dest käunn'je veâl šilli siâssâm vuu´d: Aanarjääu´r tâ´vvreedd jie´ǧǧin da tõi kuâŋŋsin vuäitt alggčõõučest kaunnâd čuõnnjuid da jee´res čää´ccloo´ddid di mâŋŋa čâhčča reeppaid. Väccâr pâ´jjtuõddâ reu´nnvuu´d di sue´ǩǩråå´đ kook liâ šeäšttjõõvvâm ou´dde eža šiõǥǥ reppvââ´llj mie´csteeija, kåå´tt haa´lat jåå´tted põõstaijânnam rääuhast.

U´ccšiil šee´llemlåå´vid Pâ´jj-Sää´mjânnam vuu´did kaaupše Meä´cchalltõõzz ´vvel tuåimmpäi´ǩǩ, Pâjj-Sää´mjânnam luâđkuvddlõs Siida da Tuõddâr- Sää´mjânnam luâđkuvddlõs.

Mie´cstummuužžin lij jõnn miârktõs pääiklaž aazzjid virkstõõvvâmmiõlâst da šilljest rajjum veär po´htte veärrpårdda ođđ smakksaid porrmõõžžid. Väccâr vuu´dest pääiklaž mie´csteeiji vääžnmõõžž šilli liâ sõrvv da repp. Šee´let-ba vuudest kuä´ss-ne kuõbǯ.

Enontekiö, Aanar le´be Uccjooǥǥ koo´ddin põõššinalla jeälsteejin lij vä´ldd šee´llemvuõggâdvuõtt dåmmkåå´dd riikk määddin.