Če´vetjääu´r - Njauddâm vuu´d histoor

Če´vetjäu´rr - sää´mkulttuur kuvddlõs

Če´vetjäu´rr lij sää´mi kuvddlõspäi´ǩǩ Lää´ddjânnam sää´mvuu´dest aassimie´r di kulttuur da ä´rbbvuõđ seillam peä´lest. Če´vetjäu´rr lij sää´mvuu´dest. Sää´mvuu´d ra´jješ sää´mlää´jj mie´ldd Aanar kåå´dd nuõrttbeälla 1940-lååǥǥ looppâst. Če´vetjääu´r lââ´ssen sää´m jälste Njeä´llmest da Keväjääu´rest. Sää´mvuu´dest jälsteei sää´min liâ sää´mlää´jj mie´lddsa vuõiggâdvuõđ, mâ´te kue´llšee´llemvuõiggâdvuõtt riikkčaa´ʒʒin da vuõiggâdvuõtt raajjâd kue´ll- da mie´cstemǩeâmpaid riikkjânnma.

Saa´mi histoor

Suõ´nn'jel-, Peäccam- da Paaččjooǥǥ sää´m ko´lle saa´mi nuõrtt ä´rttla, koozz ko´lle še Aanrõõžž. Tuâl'jõžääi´j jie´llemvue´jj le´jje kue´llšeellmõõžž lââ´ssen puäʒʒhoi´ddjummuš da mie´cstummuš. Sää´m jälste siidin, kook le´jje piârrji da ruåđikõskksa õhttsažkåå´dd. Kue´llšeellmõš leäi vääžnmõš pi´rǧǧeemtiânâs, da piârrji da ruåđi jälstempääi´ǩ le´jje jääu´ri ââlda. Seerdal jååttmõš tä´lvvsiidâst pâ´jjpäikka le´be pâ´jjpääi´ǩest tä´lvvsi´jdde mie´rrjõõvi ee´jj'jõrrõõzz mie´ldd. See´st le´jje ǩiđđjäll-, ǩie´ssjäll- da čõhččjällpääi´ǩ. Täälvas sij noorõ´tte tä´lvvsi´jdde, ko´st leäi ceessan.

Vääi´n šõddâm diõtt Peäccmest jälstam sää´m jouddu vue´lǧǧed evakkomätkka Lää´ddjânnam sii´sǩbeälla. Ǥu Lää´ddjânnam raajj se´rddjõõvi, Suõ´nn'jelsiid saa´mid aazzte Če´vetjäurra. Paaččjooǥǥ da Peäccam saa´mid aazzte Njeä´llma da Keväjäurra. Serddmõõžž mie´ldd ee´jj'jõrrõs pâ´jjpaai´ǩi da tä´lvvsiidi kõõskâst puu´đi da raai tuâkka kuâđđje še kue´llčää´ʒʒ da puäʒʒmäädd.

Kulttuur da teâvõõttmõš

Tuâl'jõžmaall sää´midenteett tobddmõžžân õ´nneš sää´mǩiõl maainstummuužž da ortodoks ååsk. Sää´mǩiõll leäi kuu´ǩǩääi´j pâi maainstem ǩiõll: ǩe´rjjǩiõl da ǩee´rjtemmaal a´lǧǧeš õõudâsviikkâd 1970-lååǥǥast. Ortodoks åskk kooll juõ´ǩǩpeivvsa jeällma, leša tuâl'jõžäiggsa vue´jj kuâsstje pue´rmõzzân ruõkkâmvue´jjest da panahidast. Pââ´zzteei Treeffan Peäccamnee´kk čää´ʒʒristtâmprââ´zne´ǩ riâššât på´rǧǧmannu mââimõs neä´ttelloppân Njeä´llmest, ´vvlest da Če´vetjääu´rest. Leu´ddčie´pp liâ ooccanj, leša ä´rbbvue´ǩǩ jeäll veâl. Saa´min lij seillam tuâl'jõžäiggsaž sijddsååbbar vaaldšemä´rbbvue´ǩǩ. Tuâl'jõžääi´j sää´mtuõjju ko´lle pe´ssertuâjj, vuä´ddtuâjj da kue´llčuõmmtuâjj, kook liâ se´rddjõõvvâm da seillam puõlvvõõǥǥâst puõlvvõ´ǩǩe.

Sää´mpihttâz liâ vääžnai vuä´ss, nu´tt identeett ǥu kulttuur diõtt. Sää´mnezzni pihttsin kuâsttai nuõrtti vaikktõs. Puärrsab neezzan da åumma â´nne sää´mpihttsid. Arggpihttsid ââ´net arggpeei´vi da prää´zneǩpihttsid ââ´net prää´zneǩpeei´vi, nuõr tå´lǩ te´l, ǥu siidâst prääzkjet prää´znǩid. Sää´mi vue´ǩǩ- da tiŋggkulttuurest lij vaikktõs ruõšš ä´rbbvue´jjest.

Jie´llem åå´n

Aanar kåå´ddest jälste nu´tt 600 Suõ´nn'jel-, Peäccam- da Paaččjooǥǥ sämmla. Sij jie´llem ij jiânnai mokstõõv lä´ddlai jie´llmest. Puäʒʒhoi´ddjummuš juätkkai Njauddâm da Väccär paalǥâskåå´ddest, leša puäʒʒhoi´ddjummuužž da kue´llšeellmõõžž miârktõs jie´llemvue´ǩǩen lij occnam lååime´t ee´jji mââiårra. Bie´ǩǩ liâ kaunnâm tiânâstuâjaid da bie´ǩǩ liâ ǩiõtt'tuejjla.

Če´vetjääu´r škooulâst uu´det sää´mǩiõllsa mätt'tõõzz. Ee´jjin 1997-2001 Če´vetjääu´rest tuåimji vuâlla škooulâkksai päärnai ǩiõllpie´ss, ko´st päärna siõ´rre dalaullu sää´mǩiõllsaž pirrõõzzâst. Sää´m ǩiõll- da kulttuursiid tuåimm'muš aa´lji čõhčča 2001, da puu´đi ee´jj 2003 looppâst. Sää´m ǩiõllda kulttuursiid tuåimm'muužž täävtõssân leäi se´rdded ä´rbbvue´jj päärnaid da vuõrâsoummuid. Tå´ben mätt'tõ´tte sää´mǩiõl, tuâl'jõžäiggsaid ǩiõtt'tuejaid da ä´rbbvue´ǩǩporrmõõžži raajjmõõžž.