Väccâr histoor

Väccâr vuu´d liâ aazztam aanrõšämmla nu´tt kuu´ǩǩ ǥo tieđet. Sij jie´lle kue´llšee´llem da mie´cstummuužžâst da mââimõs ee´jjčue´đin u´ccmäddtääl skoott'täälast saauʒid da kuuzzid ââ´nee´l. Puäʒʒtääl leäi še aalǥâst u´ccmäddtääll. Taarr puäʒʒsämmla jå´tte vuu´dest tä´lvvnäi´ǧǧen. Jõnnvä´lddpolitiik raajj'jååttmõõžžines piiji raajid ǩidd ee´jj 1852 äi´ǧǧen. Puõccu jå´tte seârvvna raajj pâ´jjel veâl nu´bb ee´jj čueđ ouddâl ǥu jânnmi kõ´sǩǩe rajjum puäʒʒäidd cõõggi jååttmõõžž. Vuõssmõõzz Taarrâst serddam puäʒʒsämmla aazzškuõ´tte Väccâr voudda 1860-lååggast. Aanrõšsämmlai kõõskâst puäʒʒtääl miârktõs kaggõõđi 1900-lååǥǥ aalǥâst. Väccâr põõstaijânnma ko´lle nellj paalǥâskåå´dd: Muddusjääu´r, Njauddâm, Paaččjooǥǥ da Väccâr paalǥâskåå´dd, da puäʒʒhoi´ddjummuš lij vääžnai jie´llemvue´ǩǩ vuu´dest.

Sää´msiid

Väccâr vu´vdd kooll Aanar kodda, kåå´tt lij Aanar sää´msiid le´be siid äärblaž. Sää´msijdd leäi tiõttum piârrji årrjam jii´jjes-i âânnemvu´vdd, tännallšem raai sta´nne mõõntõõllâmvue´jjest vuõiggâdvuõđ čäcca da meäcca. Jee´res sää´msiidi aazzi vuäǯǯu ââ´nned kue´llšee´llmõõžž da mie´cstummuužž tõn vuu´dest pâi vuåkrjee´l voudda vuõiggâdvuõđ. Sää´msiidi raajj årrje kõskkääi´jest da tâ´l aa´lji raaji piijjmõš ǩii´rji õõl da meäcca. Tâ´vvkalott leäi juõkkum piiđpirrõõzzid sää´msiidi mie´ldd, da ee´jj 1751 rääuhsuåppmõõžžâst ää´ljee´l še vä´lddkoo´ddi raajj jää´ǩǩte sää´msiidi raajid. Ruõcc - Lää´ddjânnam da Ruõššjânnam smiõ´tte kue´httčue´đ ee´jj raai vuõigg pääi´ǩ Varjjelvuõn da Paaččjooǥǥ å´rnn nu´tt, što jååttmõš da kaaupâânnmõš Jiõŋŋmiârr reddjânnma le´čči čõõđtemnallšen ä´šš. Mâŋŋa nuu´b maai´lmvääin seârvvna Lää´ddjânnam mõõnti õhttvuõđ âânnmõõžž jiõŋŋmie´rre. Nääi´t Väccâr lij leämmaš koolm vä´lddkåå´dd histoorest lokku vä´lddem päi´ǩǩ.

Ruija pää´ljes

Väccâr põõstaijânnam čõõđ liâ jååttam Ruija reddjânnma kauppnee´ǩǩ da kue´llšii´lli. Vääžnmõš ǩeäinn mõõni Aanarjääu´r čõõđ Čue´lsvuõ´nne da tååiǥ mue´tǩi pâ´jjel vuõn čuõ´ppiǩǩe. Jiõŋŋmiârr reddjânnmest õ´nneš kaaupid da ši´lleš kue´l. Veâl 1880- lååǥǥ looppâst Aanar å´rnn jiõ´lle juõ´ǩǩ ee´jj 150 kue´llšii´lli Ruija beä´lnn kue´llšee´llmen. Ruija markknest liâ peäggtõõzz ju´n 1500-lååǥǥast. Markknest sizzmäädd kauppniâvvaid vaajteš miâr kuâlla da åuggjânnam kauppniâvvaid. Aanrõõžž kaaupše puõccid, puäʒʒouddsid, nääu´di čååu´did, kå´ddǩid, loo´ddid, meä´ccšillid, ǩiõudid da kåårjid. Kauppniâvvaivui´m sij vuä´stte da vaajte sää´rjid vattjid, åuggjânnam aunnsid, rueivvsid, veä´šǩǩkärldõõǥǥid, see´lljid, peessaid, ääušaid, kåå´rnid, jäävvaid, veei´nid, täbbǩid, saa´ltid da pe´pprid. Kaaupid tuejjeeš ruõččlaivuim da taaǯǯivuim pâi peäggtum ääi´j kauppšiõtt'tõõzzi mie´ldd.

Emansa 1800- lååǥǥ looppâst jåå´ttemmaa´tǩid da palggsid pue´ree riikk tuåimest. Čue´lsvuõn tâ´vvǩee´jjest ra´jješ palggaz liinnj Taar raai räjja. Võõnâsväälid pi´jje tiõttid da Čue´lsvuõnmue´tǩ pâ´jjel ra´jješ 45 mettar kõõkka moost võnnsi ǩie´ssem diõtt. Aanarjääu´r beälla ra´jješ joo´ttji suejjsââ´jjen Pisternjaarǥǥ da Čue´lsvuõn meä´ccǩeâmpaid.