Lââ´ssteâđaid Čuõmmjooǥǥ sää´mǩee´dd histoorâst

Ouddâl nuu´bb maai´lmvääin Peäccam leäi nuõrttsaa´mi jälstemvu´vdd. Te´l ko Lää´ddjânnam mõõnti Peäccam ânn´jõž Ruõšš beälla, nuõrttsaa´mid si´rddeš evakkomätkka jälstemvuu´dstes. Te´l še Semenoff piâr mõõnti vu´vddluõvtõõzzâst dommvuu´des, puõcceez da miâlggâd puk jee´res jällmõõžžes. Mâŋŋa evakkoääi´j sij jiâ piâssâm mååust dommvouddses, nu´tt sij aazzõ´tte jälsted Lää´ddjânnam beä´lnn miâlggâd ââ´lda tuâl'jõž dommvuu´deez da luâttjeällmõõžžstes seämmaettšem vuu´did. Ođđ jälstempõõrtid rajješ Čuõmmjooǥǥ kue´ttjääu´rest ǩirrsânji, vuõssmõsân rajješ lâu´ŋŋkuä´đ. Jälstempõõrtin šõ´dde â´ǩǩsab ko Suõ´nn'jelsiid jälstempõõrtin. Jälstempääi´ǩ raajjmõš kuâđđji siõmmna kõõskräjja, ko to´ben sij šõ´dde jälsted l tå´lǩ kolmm ǩie´zz. Tä´lvvpäi´ǩǩ Semenoffi´ʒʒin leäi 12 ǩilomettar mää´tǩ tue´ǩǩen Låttjääu´r reeddast Åå´sǩkuõškâst, ââld Čuõmmjooǥǥ njää´lm. Tä´lvvpäikka mõ´nneš suukkâmvõnnsin på´rǧǧmannu looppâst da ǩie´sspäikka puõ´tteš mååusat vue´ssmannust.

Sää´mǩee´ddest liâ jälstam Ååđaž (s. 1866) da Nättli (s. 1863) Semenoff di sij nijdd Mä´rjj da pä´rnn Pietar ("Peätt", s. 1921) da Evvan ("U´cc-Evvan", s. 1908) da Evvan (Jõnn-Evvan, s. 1906). Pietar piârrja kuuli suu kaav Ee´led (s.1924, os. Fofanoff) da Evvan piârrja kaav Jååffaž (s. 1908, os. Feodoroff) di sij kue´htt niõđ da pä´rnn. Ååđa da Nättli niõđpä´rnn O´nddri še kuuli piârõhttsažkådda. (Čuõmmjooǥǥ sää´mǩee´dd čuâl)

Jälstempääi´ǩ lij pirrõõttam nu´tt 1,5 ǩilomettar kookka puäʒʒäidd, ko´st liâ leämmaž kolmm čuâluhssed. Ääid saujjbie´ll Kue´tt- da Mukkaperäjääu´r kõskksaž čue´lmest lij leämmaž saauʒi viistsââ´jj, koozz tõid vi´ǩǩeš võnnsin. Ääid reddviõstârbeä´lnn åårrai u´cc laaddu pirr leäi påå´đäidd. Puäʒʒääid leät õ´nnum måtmešt Sää´mjânnam paalǥâskåå´dd pikalõsäiddan, mâŋŋa ko Semenoffi´ʒʒe le´jje serddam meädda.

Sää´mǩee´ddid leät laaddum jm. e. 1981 Maai´lm Luâđ Sǩiâŋkkisie´brr Lää´ddjânnam Teägtõõzz õhttsažtuâjjkuõrjtõõzzâst. Nuõrttsää´m Pietar Semenoff da Matti Sverloff le´jje mie´ldd õhttsažtuâjjkuõrjtõõzzâst vuä´pstee´jen da histoor mainstee´jen. Mu´zeipravlee´nja da Meä´cchalltõõzz Ääppalskääid muõrrǩe´ddvu´vdd â´nne huõl põõrti da kee´dd pirrõõzz kuddân âânnmõõžžâst.

Põrtt da säu´nn liâ rajjum ođđest e. 1983. Tõid ââ´net meermie´cc personkåå´dd vahssâmkõhttpäi´ǩǩen.