Lââ´ssteâđaid Låttjooǥǥ sää´mǩee´ddin

Åå´sǩjääu´r da Åå´sǩkuõšk jälstemǩee´dd

Te´l ko Lää´ddjânnam mõõnti vääinest Peäccam ânn´jõž Ruõšš beälla, mõõnte Semenoffi´ʒʒi da Fofanoffi´ʒʒi piârri määŋgai jee´res nuõrttsää´m piârrji nalla jiijjâz juâkkjännmeez. Peäccam leäi leämmaž nuõrttsaa´mi ää´rbvuâlaž jälstemvu´vdd. Väinnpoodd nuõrttsaa´mid si´rddeš evakko mätkka Lää´ddjânnam beälla. Mâŋŋa Sää´mjânnam vääin, see´st puuđi evakkomä´tǩǩ, leša sij jiâ vuäittam teänab mäcced tuâl'jõž dommvoudda. Vu´vddluõvtõõzzâst nuõrttsää´mpiârri mõõnte dommpääi´ǩeez, puäʒʒjällmõõžžeez di jee´res jällmõõžžeez da bie´ǩǩ ruåđin kuâđđje ânn'jõž Ruõšš beälla, (Ååsǩjääu´r põrtt. Snimldõk)

Vuõššân Semenoffi´ʒʒi da Fofanoffi´ʒʒi piârri aazzõ´tte jälsted miâlggâd ââ´lda ânn'jõž dommvuu´d nuõrttraaj âlddsa, Čuõmmjooǥǥ da Låttjooǥǥ kuâŋŋsid. Semenoffi´ʒʒe da Fofanoffi´ʒʒe ra´jje jiõcceez tä´lvvpääi´ǩ Låttjooǥǥ riddu ââld Čuõmmjooǥǥ njäälm. Ǩie´sspääi´ǩ jälstempõõrtid ra´jješ nåkam 12 ǩm mää´tǩ tuâkka tä´lvvpääi´ǩest, Čuõmmjooǥǥ Kue´ttjää´ur riddu. Ǩie´sspääi´ǩ liâ leämmaž še Vuâsk-, Äi´tt- da Ruâkkjääu´rest di Låå´tt reeddain. Muä´dd ee´jj ǩee´jjest Semenoffi´ʒʒi da Fofanoffi´ʒʒi piârri si´rdde põõššinalla jälsted Če´vetjäurra.

Tä´lvvsijdd leäi kue´tt piârri "sijdd"; Semenoffi´ʒʒi lââ´ssen Låå´tt kuâŋŋsa aazzõ´tte Fofonoffi´ʒʒe piâr. Tä´lvvpäikka puõ´tteš ju´n på´rǧǧmannu looppâst da serddmää´tǩ jo´tteš suukkâmvõnnsin. Obb tää´lv ši´lleš kue´l juŋŋsid ââ´nee´l. Puäʒʒhååid õ´nneš, hå´t jäänaš puõccin leäi kuâđđjam tuâl'jõž šõddâmpäikka. Puäʒʒäidd ij tä´lvvpääi´ǩest leämmaž. Puõccid ij taarbšam poorted, tõ´nt ko kuäivâspääi´ǩ le´jje šiõǥǥ. Muä´dd puõccu le´jje ǩidd ǩe´ddmää´rǩest. Puõcci lââ´ssen nuõrttsaa´min le´jje še saauʒ.

Låå´tt tä´lvvsiidâast, Åå´sǩkuõškâst liâ jälstam Ååđaž (s. 1876) da Nättli (s. 1873) Semenoff di sij nijdd Mä´rjj da pä´rnn Pietar ("Peätt", s. 1921) kappjes Ee´ldin (s.1924, os. Fofanoff) Ååđa da Nättli niõđpä´rnn O´nddri še kuuli piârõhttsažkådda. Åå´sǩjääu´r nuõrtireeddast jälsti Semenoff Ååđa puärrsõmõs pä´rnn Evvan ("U´cc-Evvan", s. 1908), kappjines Jååffain di sij kue´htt niõđ da pä´rnn. Jääu´r viõstârbeä´lnn jälsti Fofonoff Å´sǩǩ piârrjines.

Åå´sǩjääu´rest le´jje kue´htt jälstempõõrt, kook tän poodd liâ teevvǩâni da kõččâmnalla. Kuälmad põõrtâst liâ kuâđđjam tå´lǩ muä´dd hirssriâdd. Ǩe´ddmää´rǩest liâ veâl tobddjemnalla äi´ttkåå´v ja kue´ttkåå´v.

Åå´sǩkuõsk sää´mǩe´dd lij 300 mettred Åå´sǩjääu´r jälstemǩee´ddest Låttjooǥǥ pââ´jj-jo´ǩǩe. Åå´sǩkuõškâst ǩe´ddmää´rǩest käunnai põõrt lââ´ssen suõvvsäu´nn, mäddǩiiuǥân da kue´htt ǩeâllar da nuu´žniǩ. Saauʒi ââ´nnem diõtt ǩee´ddest le´jje sauʒʒkäärd da –puur. Lââ´ssen sää´mǩee´ddest lij käunnjemnalla äi´ttkue´tt di kuä´đi paaʒʒtõõzz. Suei´ni da jäkkli diõtt le´jje jiijjâz ruõkkâmlue´v.

Saauʒid vi´ǯǯeš suei´nid kolmmen jee´res pääi´ǩest. Pue´rmõs päi´ǩǩ leäi puârast šõddi suei´nn poožn Čuõmmjooǥǥ njää´lmest ǩilomettar vee´rd Låttjooǥǥ vuâlårra Låå´tt tâ´vvreeddast, råå´đ puõtt. Poožn leäi ääi´jben âânnam Rääjj-Joo´sep le´be Joosef Juhonpoika Sallila, kåå´tt jälsti vuâlbeä´lnn Låttjokk'kuâŋŋsest. Mâŋŋa Joo´sep jää´mmest ee´jjest 1946 šiõǥǥ suei´nnčuõppâmpääi´ǩ le´jje saa´mi âânnmõõžžâst. Põõrt da šelljpõõrt liâ suõ´jjuum asetõõzzin ee´jjest 1985. Põõrtid da šelljpõõrtid ij vuâǯǯ ââ´nned lokku vääldǩâni nuu´žniǩ, kåå´tt lij puki luâđastjoo´ttji âânnmõõžžâst.