Väccâr luâtt

Juõ´vvji da jääu´ri Väccâr

Väccâr jânnam lij juõ´vvi, da juõ´vvji kõõskâst liâ doohhti ve´rdd u´ccjääura. Lââ´ssen jõnn Aanarjääu´r ku´ǩes keä´dggai lu´htti da vuõ´ppi vuälla põõstaijânnma. Ka´lli årrje jäänaš gneeisin, kåå´tt lij to´lmmsab šâddvuâlaž ǥu mâka viõstârpeä´l Aanrest tääu´jmõs granuliitti.

Väccâr pâ´jj'jânnam lij miâlggâd muõrrte´mes, da jie´ǧǧ liâ ââldmõsân põõstaijânnam saujjbeä´lnn. Šââddte´mes kä´rrav liâ keä´dggai, päi´kk paai´ǩi čäccai da rää´ppes. Juõvv'vuõđ paaldâst Väccär saujjpeä´l vaaldaž põõstai pie´ccmeä´cc. Vuu´d tâ´vvpeä´l sue´jj ko´šǩǩe u´rvvressen 1960- lååǥǥast tuõddârlõsttmääiǥa poorrâm diõtt. Sue´ǩǩrååđ jiâ leäkku mâŋŋa dââ´st oođsnam. Väccär põõstaijânnam šâdd- meä´ccjie´llišlaajj lij šââddte´mes mie´cci šlaajj da vâ´llj. Jiõŋŋmiâr ǩiđđloo´ddi puättmõš Väccra pohtt jii´jjesnalšem jie´llem. Paaččjooǥǥlie´ǩǩ Taar beä´lnn lij aasiast, eurooppâst da aartklast puättam vââ´llji kaaunõõttâmpäi´ǩǩ, koon taaǯǯ viiššlanja tu´tǩǩee.

Ča´ppesjeä´ǧǧlåå´dd vä´lddkå´dd

Aanar põõstaijânnam liâ ča´ppesjeä´ǧǧlåå´dd vä´lddkåå´dd. Lå´dd lij mâ´te Aanar ǩie´ss - tõt äjjan lee´d vuu´dest siõmmna ääi´j. Ča´ppesjeä´ǧǧlå´dd puätt Sää´mjânnma ǩiđđloo´ddinalla Viõstâr-A´friikkâst vue´ssmannust, ǥu ča´ppesjeä´ǧǧlå´dd lij kuâddam peässa, tõt vuâlgg mååusat sau´jje. Ååreslåå´dd kuâđđje lää´lled da ra´ddjed låå´ddââlgaid. Tõt ǩiõpp lå´dd lij alggǩie´zz põõstaijânnam joo´tti taaurõš, kåå´tt jiõnnad jeä´ǧǧ reeu´nin. Ča´ppesjeä´ǧǧlå´dd lij miõllšõõvvâm Sää´mjânnma, Eurooppâst 65 % ča´ppesjeä´ǧǧloo´ddi pie´sspääi´ǩ liâ Lää´ddjânnmest.

U´ccnaau´di põõstaijânnam

Naau´din pâi ri´mnnj, puõiddi da nie´tt liâ tääu´jmõs nääu´d Väccâr põõstaijânnmest. Kuõbǯǯvâ´llj lij vuu´di saujjbeä´lnn põõšši, ij-ǥa vaarvuâlsaž nie´ttest leäkku leämmaš kuu´ǩǩ ääi´jest tobddmõš. Kuu´mp jå´tte põõstaijânnam čõõđ nuõrttjest viõsttra.

Määŋgšlaajj kue´llvââ´llj

Põõstaijânnam kue´llvââ´llj årrje pää´nnkue´ll kue´llvââ´lljin. Vuu´d alggpuäđlaž kue´llvââ´llj liâ šapšš, jäu´rrku´vǯǯ, räudd, sâ´vvel, vuâsk, nu´ǩǩeš, vue´šnn, kolmipiikki, kymmenpiikki da reddruvddsaž. Aanarjääu´rest liâ määŋgšlaajj šapššvââ´llj: på´nnšapšš (jokk- da jäu´rrkå´đđsaž), riika da lõsttšapšš di mäi´vv da riâvâs. Pukid oouddbeä´lnn peäggtum šapššvââ´lljid ǩiiččed, što tõk ko´lle seämma šapššvâllju. Räudd le´be paltsaräudd očndââtt Väccâr pâ´jj'jânnmest da Aanarjääu´rest da veâl lââ´ssen jõnnräudd le´be räudd Aanarjääu´rest.

Rää´jtõttum Aanarjäu´rr

Mâŋŋa vääi´n Ruõššjânnam aa´lji raajjâd Paaččjooǥǥ viõkkstrooite´l da Aanarjääu´r rää´jteškuõ´tte ee´jjest 1948 ää´ljee´l. Aanarjääu´r le´jje rää´jtam ju´n ee´jjin 1941 - 1944, leša zääbbar leäi muärrum vääi´n poodd. Rää´jtâ´ttmuš luäđti Aanarjääu´r kue´llvââ´llj, da riikk aa´lji håiddad jääu´ri kue´llvââ´llj õõlǥtõsištummuužžin. Õõlǥtõsištummuužž a´lǧǧe ee´jjest 1976, ištummuužž liâ leämmaš ju´n ouddel ee´jj 1976 ištummuužži. Ištummuužži diõtt Aanra liâ puättam kolmm õđđ kue´llšlaajj: jäu´rrluõss, rää´nesräudd da riâvâs da õhtt ođđ šapššvâ´llj: planktonšapšš.