Väccâr põõstaijânnam vu´vdd
Sää´mjânnam lään, Tâ´vv- Sää´mjânnamvu´vdd
Aanar
Šorradvuõtt 1550 ǩm, rajjum 1991
Vuu´d håidd Meä´cchalltõs.
Väccâr põõstaijânnam juâmasvuõđ kõõskâst joo´tti samai janttââvv. Tå´ben jos ko´st vuäitt tobddâd tuõđnallšem põõstaijânnam. Väccra ko´lle Aanarjääu´r nuõrtipeä´l reed da suõllu de Taarr da Ruõššjânnam kõ´sǩǩe kuâđđjeei jääu´ri da jooǥǥi rä´tǩǩem meä´ccvu´vdd. Taarr raai nuu´bb beä´lnn põõstaijânnam juätkkai Övre Pasvikin meermie´ccest. Väccâr čårrmeä´cc lij Če´vetjääu´r siidâst sau´jje, Jõnn Aanar tue´ǩǩen, Taarr da Ruõššjânnam raaji vuâstta da čuâǥǥaste´mes mue´tǩi tue´ǩǩen ainsmâ´tt, što põõstaijânnam juâmasvuõtt ama ij tu´ri´st diõtt puä´đ ni kuä´ss staammltõõvvâd.
Väccâr lij luâđstes ra´htti da ǩeä´dǧǧai peä´ccmie´cci, jie´ǧǧi da čaa´ʒʒi mosaikk. Põõstaijânnam ääppalpie´ll, jiõčč Väccâr pâjjan muõrte´mes äävtuõddren. Vuu´d tuõddârsǩie´rrid tuõddârlõsttmääiǥaž poo´ri u´rvvressen 1960-lååǥǥast, mii lââ´zzti vuu´d ra´httivuõđ. Joo´tti peä´lest põõstaijânnam lij vä´ǯǯel rää´ppesvuõđes diõtt. Tõn juõ´vvjid da lubbli labyriintid ij teä´đate´mes joo´tti kä´nned vue´lǧǧed jåå´tted. Jäänaš joo´tti jå´tte Aanarjääu´rest kuellšee´llmen. Väccâr põõstaijânnmest liâ še čårrjääu´r, kook liâ šiõǥǥ kue´llšee´llemjääu´r. Vuu´d čõõđ mâ´nne kue´htt motorǩeâlkktuä´l Če´vetjäurra, nu´bb vuâlgg ´vvlest da nu´bb Njeä´llmest. Vää´ǯǯee´l vaaʒʒtõõǥǥ põõstaijânnma puä´tte tââvbeä´lnn Jankkila da saaujbeä´lnn Kessi čõõđ.
Väccâr põõstaijânnmest lij luâđjie´llemvue´jjid rajjum jälstummuš juätkkjam kuä´ssjažäiggsai ääi´jin pâi-sa tääi peei´vi räjja. Aanarjäu´rr vuõnin liâ veâl čårrtääl, koin jie´llemnääll da jie´llemvue´jj liâ seillam miâlggâd muttstõõđǩâni.
Liiŋk kääzzkõssid da lââ´ssteâ˜ait kaunnje lää´ddǩiõlsai addrõõssin: