Nr 253/1995 Sääʹmlääʹǩǩ Addon Helssnest 24 peeiʹv nuuʹbbmannust 1995 Riikkpeei ʹvi riâššâm mieʹldd šiõtt’teet: 1 lååkk Aalmilaž siõtt’tõõzz 1 § Lääʹjj tmieʹrr Tän lääʹjj täävtõssân õõudâsviikkâd sääʹm-ʹmeer da -vuuʹvd jieʹllem da piʹrǧǧeemvuõttvââjlažvuõđid da ruõkkâd da õõudâsviikkâd sääʹmkulttuur. Tän lääʹjj vuâlaž tuåimid viõʹǩǩe piijjmen âlgg vuâmmšed vuõss saaʹjest: 1) saaʹmi luâđ- da jeeʹres jieʹllemvueʹjji da sääʹmkulttuur õõudâsviikkmuš da jieʹllemvueʹjji määŋgpeällsâžen tuejjummuš 2) jälstempõõrti da jeälstem- da tuâjjpirrõõzz pueʹrummuš 3) sääʹmtääli pueʹrummuš da tõõi põõžžtummuš saaʹmin 4) luâđreeʹǧǧesvuõđi piʹštti äuʹǩǩummuš, äʹrbbvueʹǩǩpirrõõzz ruõkkmuš da še jeeʹres pirrõsaaʹššid; da 5) di še jeeʹresnalla sääʹmvuuʹvd õõudâviikkmušše 2 § Sääʹmvuʹvdd Tän lääʹjj vuâlaž tååimid spraavdõõđât sääʹmvuuʹvd õõudâsviikkâm vääras Sääʹmvuʹvdd lij tän lääʹjj mielʹdd vuʹvdd, kååʹtt šâdd 1) nuõrttjest riikk raaj räjja 2) sââuʹjest Låttjoʹǩǩe Kattajââuʹr räjja da tõn liinj räjja, kååʹtt mâânn Kattajââʹur viõstârpeäʹln Ruohojââʹuri räjja da tõõi lååʹddǩeʹrddempeäʹl Kuruvueiʹv räjja da tõʹst õõudâs Mattojââuʹr viõsttârpeäʹl Näŋŋvuõn viõstârǩeâčča mieʹldd looǥǥeel Keväjââuʹr vuʹvdd obbnes. 3) Viõstrest liinj räjja, kååʹtt mâânn ǩeʹjjmielʹdd Näŋŋvuõn Tsarminjaarǥ tâʹvvǩeâcca da tõsʹt Paalǥâssuõllja da tõʹst õõudâs Kärppäsuõllu, Varttasuõllu, Koutukinsuõllu, Lihasuõllui, Kuorpasuõllu, Pahtasalmensuõllui da Pisternjaarǥ nuõrttpeäʹl da Naamajââuʹr tääl täʹvvpeäʹl Njeʹǯǯjââuʹr Siiričueʹlm Lammassuâllja da veâl õõudâs Iijââuʹr Ruâvnjaʹrǧǧe da Aanar da Uccjooǥǥ kååʹddi kõskksaž raaj täjjaCuõʹlmmvääʹr puõtt; da 4) tâʹvven Aanar da Uccjoǥǥ raaj räjja 3 § Põrggâmvuʹvdd Tän lääʹjj mieʹldd luâđjieʹllemvueʹǩǩen looǥǥât uʹccmäddtääll da spesialmäddtääll da kueʹllšeellmuš, mieʹccstummuš da puäʒʒtääll di še mueʹrjjuussmuš , kuõbbri noorrmuš da nåkkam jeeʹres ođđsmõõvvi luâđreeʹǧǧesvuõđi äuʹǩǩummuš. Tät lääʹǩǩ kuâskk še jeeʹres uʹccpõrggmuužž, (mieʹldd looǥǥeel alggpohttmuš) mii oudd tuâj põrggja da suu peârri vuäzzlaid da še tõn ool veâl jeeʹres oummid nuʹt, štõ tõt vaʹsttâd jeänmõsân kolmm eeʹǩǩtuâjjpääiʹǩ. Jõs põrggâmest lij saʹmi jijjâz priʹmeâr saaʹmi piʹrǥǥeemvuõʹtte, vueiʹtet še šuuʹrâb põrggâmužž lääinted da veäʹǩǩted ko mâiʹd lij õõuʹdpeäʹlnn ceälkkum. 4 § Sämmlaž Tän lääʹjj mieʹldd sämmlažân ǩiõččât oummu, kååʹtt jijjõč ǩeâčč sämmlõžžen, õudltõssân lij, štõ son jiõčč lebe koon puärssin lebe ääjjjin da ääkkin håʹt de õhtt lij mättjam vuõsmâs ǩiõllân sää ʹm ǩiõ l, lebe son lij näkkam oummu kåå ʹrmlač lebe son lij õõudjab lää ʹǩǩšiõtt ʹtõõzzâst ceälkkum šõddâmvuođlaž sämmlaž lebe näkkam oummu da suu kå ʹrmmlač. 5 § Tuõrjjõõzz vuâla oummu da põrggâm Tän lääʹjj vuâlla kuulli lääinain, veäʹǩǩvuõđin da jeeʹres tuärrjõstuåimin vuäitt piâssâd vuäzzlõzân nåkkam sämmlaž, koon põõšši jeälstempäiʹǩǩ lij sääʹmvuuʹvdest, da kååʹtt lij ekonomalaž saaʹjes da jieʹllemvueʹjjes da še ooumžen lij nåkkam, štõ suu kännad tuärjjad. Seämma kuâskk še sämmla pieʹlkueiʹm. Tuõrjjõzz uʹvddemen vääʹldet lokku oocci da suu pieʹllkueim puåtti, vääʹrkõsvuõtt da jeeʹres jeällmõõžž. Tän lääʹjj vuâlla kuulli tuåimin vuäitt piâssâd vuäzzlõžân še ââʹjjtemes ooumaž, jõs tõõzz liâ jeeʹrab veäʹr. Tän lääʹjj vuâlla kuulli tuåimin ij vueiʹt piâssâd vuäzzlõžân nåkkam ooumaž, koon jijjâs lebe piellkuieʹm õʹhttereknasttum puåtti jeeʹres ko tän lääʹjjest ceälkkum põrggmest liâ šuuʹrab ko meäʹcctäällministeria nânneem mieʹrr. Õõudpeäʹlnn 3 §:st ceälkkum põrggmmužž (põrggâm vuäitt obbnes lebe pâi pieʹǩǩnes toiʹmmjed sääʹmvuuʹvdest) vueiʹtet tuärjjat jõs tõn lij ââʹnnem toolkven sännla piʹrǧgeemvuõiʹtte da põrggmest liâ vââjlažvuõđ šõddât kännteejen. 6 § Põrggâmååʹbleǩ Tän lääʹjj vuâlla kuuli tuärjjõõzz vueiʹtet uʹvdded: 1) luâđlaž ooumže 2) määŋg luâđlaž ooumže õhttsežže; da 3) nåkkam õhtõsse, kååʹtt šâdd luâđlaž oummuin da koon täävtõssân lij vuõsstuâjjan tän lääʹjjest ceälkkum põrggmuš. Õudltõssân tuõrjjõõzz ouddmušše 1 momenttist 3 sââʹʹjest ceälkkum õhttõʹsse lij tõt, štõ tõn tiuddvuäzzlain lebe vuäzzlain pâʹjjel pieʹll liâ nåkkam oummu , kook jijj lebe kooi piârri vuäzzla vuässâʹtte tuärjjam tueʹjjummušše. Jeeʹrab veäʹr diõtt vueiʹtet õhtõʹsse miõttâd tuõrjjõõzz še tâʹl, ko tiuddvuäzzlõšân liâ še jeeʹres oummu ko sääʹm. 7 § Tuärjjamvuâlaž õhtõõzz Tän lääʹjj vuâlla kuulli tuärjjõõzz vueiʹtet uʹvdded nåkkam pääiklaž da še jeeʹres õhtõõzzid, kook liâ privatvuämšstõzzâst da kook õõudâsveʹǩǩe tän lääʹjjest ceälkkum põrggâm- lebe kulttuuraaʹššid. Tuärjjõõzz vueiʹtet uʹvdded še nåkkam siõmmna šuuʹrbib õhttsaž hååmmaid, koin liâ vuäzzlõžžen še jeärraz ko sääʹm lebe pääiklaž õhttõõzz. Riikk da kåʹdd vueiʹtte še äʹlǧged vuäzzlõžžân õhttsâž hååmmaid. 8 § Måttam tuõrrjõstuåim jeeʹres läaaʹjji mieʹldd Sääʹmvuuʹvd palggsid tuärjjeet puäʒʒtääll’lääʹjj (161/90) mieʹldd. Muđoi 4:st ceälkkum saaʹmid uuʹdet õudltõõzzid tän lääʹjj mieʹldd. Tõk vaʹsttee puäʒʒtääll’lääʹjjest da luâđjieʹllevueʹǩǩlääʹjjest ceälkkum õudltõõzzid. Tän lääʹjj mieʹldd tuõrjjõõzz jeäʹt uvddu nåkkam hommu, koonn vääras lij uvddum veäʹǩǩvuõtt, riikkläinn lebe korkktuärjjõsläinn mõnne jeeʹres lääʹjj mieʹld. 9 § Måttam vuõiggâdvuõđ Sämäʹmvuuʹvdest jeälsteeja sämmlast lij vuõiggâdvuõtt jeeʹres korvvõõzztää tän vuuʹvd riikk jânnamin da čaaʹʒʒin:: 1) väʹldded jijjâz puäʹlddemmuõrrtaarbees vääras riikk meäʹccest viirrâm muõrid da kåʹšǩǩmuõrid, leša ij seža raajjmuʹšše ântteeja muõrid; 2) väʹldded vieʹlttemes taarpees vääras raajjâm-, puäʹlddem-, da jeeʹres kuättaaunâsmuõrid da še raajjâm- da jeeʹres kuätt’taarbees vääras šäuʹrrvuõddâz da mäddväjjaz ttõõiǥ , kooiǥ miecchalltõõzz verǧǧoummu meäʹrre; 3) raajjâd puäʒʒ-, mieʹccstummuš-, da kueʹllšeeʹllemǩeâmpaid , kueʹllpooʹǥrvid da ääiʹtaid taarblaž paaiʹǩid mieʹcchalltõõzz lååʹv ǩeeʹjjest; 4) raajjâd säätkaid da äärdaid jeeʹrab lååʹvitää; 5) lueʹštted skoottid luõttu da čuõppâd tõiʹd sueiʹnid, lõõstid, njoorm da vuåššid da mieʹcchalltõõzz lååʹvin še kõõccâd jeäkkal 6) raiʹvvjed peäld, poožn da palggsid; da 7) šeeʹlled kueʹl riikk jânnmest Meäʹcchalltõõzz veʹrǧǧneeʹǩǩin lååʹvin vueiʹtet 1 momeent 1, 2, 4 da 7 saaʹjest ceälkkum õudltõõzzid uʹvdded jeeʹrab veäʹrest še õhttõõzzid, koid sääʹm koʹlle. Meäcchalltõõzz verʹǧǧneʹǩǩ vuäitt uʹvdded 3 saaʹjest ceälkkum õudeltõõzz še õhtõsse, kååʹtt šeell kueʹl da 6 saaʹjest ceälkkum õudltõõzz pääiʹǩoolaž palggsa. Õõudpeäʹlnn 1 momeent 3 da 5 saaʹjest ceälkkum lååʹv vuäǯǯ uʹvdded pâi tâʹl, jõs tän raajjmuužž tuejjummuš lebe jäkkal kõõccmuš lij ââʹnnem nuʹvddmen peârri piʹrǧǧeemvuõđ lebe luâđjieʹllemvueʹǩǩtuâjai ǩeeʹjjest jeârmmjen. 2 Lååkk Lääin da jeeʹres tuõrjjõstuåim 10 § Läinn- da veäʹǩǩvuõttõudltõõzz Tän lääʹjj mieʹldd vueiʹtet lääin da veäʹǩǩvuõđ miõttâd pueʹttinalla; 1) Määddvuäʹsttemlääin tääl, tõn vuässadvuõđ lebe lââʹssmäädd håmm’mušše, de tâʹl täällan ǩiõččât še määddhaʹŋǩǩeemläkka (396/4), luâđjieʹllemvueʹǩǩläkka, puäʒʒtääll’lääʹjj (590/69) ja puäʒʒtääll’läkkada õõuʹdbu sääʹmlaaʹjjid vuâđđeel vuâđđummu da tõiʹd veʹrddjem tääl; 2) investointilääin da veäʹǩǩvuõđ a) luâđjieʹllemvueʹǩǩ- da jeeres uʹccpõrggmest taarblaž ǩiiddõs da pååđ ââʹnnemvuämštõõžž håmmam vääras; b) luâđjieʹllemvueʹǩǩ-, da jeeʹres uʹcclaǥan põrggmest taarblaž tuejjeem-, äitt-, aazztem- da kääzzkâʹsttemraajjmõõžži, 9 §:st ceälkkum raajlmi da tõiʹd kuulli mašinai da jeeʹres seämmanallšem raajlmi raajjmuužž, šuuʹrummuužž da pueʹreem tuâjai vääras da tuâjjpirrõõzz pueʹrummušše, äʹrbbvueʹǩǩpirrõõzz ruõkkmušše da pirrõssuejlaž investointid; c) ääid raajjâmkuuli vääras, tâl ko äidd raajât mäddtäälljânnmen âʹntteeja määdd pirr di peäld da viistsõõʹji raiʹvvjem da pueʹreem vääras; d) cuõǥǥas raajjmušše, čääʹʒʒ håmm’mušše, kuânviiǥǥi raajjmušše da šleäʹdgtem vääras; 3) põrttlääin da veäʹǩǩvuõđ põõrt da tõõzz kuulli täällraajjmõõžži raajjmuužž, šuuʹreem da teevvmuužž vääras di jieʹllempirrõõzz pueʹreem di tõõi õhttvuõđâst še aʹrbbvueʹǩǩpirrõõzz ruõkkâm vääras; 4) âânnemkapital’lääin spesialmäddtääl, ammatlaž kueʹllšeeʹllem da 3 §:z 2 momentist ceälkkum uʹccpõrggâm altteem da šuuʹreem õhttvuõđâst da suhdantei taʹssjem vääras; da 5) jått’temveäʹǩǩvuõđ ammatlaž kueʹllšeeʹllem da 3 : 2 momenttist ceälkkum uʹccpõrggâm altteem da šuuʹreem diõtt šõddâm paaʹlǩid ja kõõsklaž tuâjjviõkk’kuulid di põrggi jijjâz päʹlǩǩ’kuulid, miõk liâ õõudǩittetuõʹlltuõʹlljumuužži vuâla. Lääin da veäʹǩǩvuõđ uʹvddmest da uvddemõudltõõzzin šiõtt’teet tääʹrǩben asetõõzzin. Vuõiggâdvuõđ tän lääʹjjest ceälkkum veäʹǩǩvuõʹtte ij vuäǯǯ åålǥasmetteed. 11 § Kueʹllištummuužž Mäddtääl õõudâsviikkâm fondi tieʹǧǧivuiʹm vueiʹtet håmmad kueʹlââlǥaid sääʹmvuuʹvd čaaʹʒʒid iʹstteem vääras da tueʹjjeet še jeeʹres tuåimid, mõõk kueʹsǩǩe kueʹllčaaʹʒʒi håiddamtuåimid. Õõudpeäʹlnn 1 momenttist ceälkkum tuåimast reäʹšš jânnampäiʹǩǩ-jieʹllemvueʹǩǩkruug, kååʹtt vuäitt tõõi viõʹkkepiijjmuužž uʹvdded meäʹcchalltõʹsse , šiil- da kueʹlltääl tuʹtǩeemstrooitla lebe kueʹllšeeʹllemkååʹddid. 12 § Måttam cuâǥǥâsraajjâm- da čääʹcchuõlltuâi Riikk vuäitt, jos tõõzz lij tarbb, raajjâd lebe raajted sääʹmtäälai vääras taarblaž cuâǥǥasraajjâm- da čääʹcchuõlltuâjaid. Jânnampäiʹǩǩjieʹllemvueʹǩǩkruug reäšš ääʹššest. Jânnampäiʹǩǩjieʹllemvueʹǩǩkruug kâdd 1 momentti mieʹldd rajjum čuõkku kuddân ââʹnnmest tõn räjja ko čuâǥǥas lij luõvtum privat cuâkksen lebe aalmilaž čuâkksen ââʹnnem diõtt. 13 § Sluužbtuärjjõš Jânnampäiʹǩǩjieʹllemvueʹǩǩkruug vuäitt riikk täällarvvõõzzâst cuäiʹjtum tieʹǧǧin uʹvdded veäʹǩǩvuõđ nåkkam hååmmaid, mââivuiʹm õõudâsviiǥǥât da ruõkkât sääʹmvuuʹvd kulttuur-, teâtt- da jeeʹres sluužbid. 3 lååkk Läinn- da veäʹǩǩvuõttmääiʹn 14 § Läinnäiʹǧǧ da korkk Läiʹnnäiʹǧǧ lij jeänmõsân 25 eeʹǩǩed. Lääin korkk lij 4%. Lääin, mõõk liâ uvddum raajjmuužž tuejjeem, teevvmuužž da šuuʹreem vääras di še määddvuäʹsttemlääin lij koorktemmes kuõiʹt vuõsmâs eeʹjj ääiʹj. Lääinai vuõsmâs vuänõs’määus peʹrrjet tõn mähsspeeiʹv, kååʹtt kuõiʹt eeʹjj ǩeeʹjjest vuõsmâsân šâdd lääin lebe tõn vuõsmâs teäʹǧǧvueʹzz kaggmest. 15 § Lääinai da veäʹǩǩvuõđi jäänmõsmeäʹr Lääin vueiʹtet uʹvddet jeämõsân 85% vuämšstõõzz håmmamhââʹddest lebe nåkkam kuulin, mâiʹd vueiʹtet priimmâd. Veäʹǩǩvuõđ vueiʹtet uʹvdded jeänmõsân 60% nåkkam kuulin, koid vueiʹtet priimmâd. Rääʹjtõs ij seža kuõsk tuärjjõõzzid, mõõk liâ ceälkkum 13 §:st. Jõs hommu uuʹdet veäʹǩǩvuõđ di še lääin, veäǩǩvuõđ da lääin õhttsažmieʹrr vuäǯǯ käʹtted hååmm puk kuulid obbnes. Mäddvuäʹsttemlääin ij vuäǯǯ uʹvdded nåkkam kaaup teäggeema, mâʹst vuämštõõzz luõvtõshâʹdd moštt debe lij jeänab ko mâiʹd päiʹǩǩkååʹdd âʹntteeja hâʹdd lij. 16 § Lääin ååsktõõzz Lääin ååsktõssân âlgg leeʹd täällkiddjummuš. Lääin vueiʹtet seža uʹvdded še jeeʹres priimmânallšem ǩiddjummuužž vuâstta. 17 § Lääintõs da tõn kuõskki meäʹrrõõzz Läinnaaʹjin, lääinai vuänõõzzin da koork piijjmest, määusai mähssäiʹǧǧpooddâst, mââʹnjemmest lebe riikklääin korkkluõvâsvuõđ miõttmest, kapitalmeäʹrstes vääʹnes vuäǯǯmõõžž õõut vuâra spravdõõttmest lebe muđoi vuäʹnkab ääʹjest da jeeʹres läinnmääinai pirr šiõtt’teet tääʹrǩben asetõõzzin. 18 § Lääin da veäʹǩǩvuäđ miõttmuš Lääinaid da veäʹǩǩvuõđid meâtt jânnampäiʹǩǩjieʹllemvueʹǩǩkruug . Õuddel ko jânnampäiʹǩǩjieʹllemvueʹǩǩkruug reäšš lääin lebe veäʹǩǩvuõđ miõttâm, vueiʹtet, jõs ooʒʒât, håmmad kååʹdd jânnampäiʹǩǩjieʹllemveʹrǧǧoummui ceälkkmuš da taarbšemmest še jeeʹres ceälkkmuužžid nuʹt mäʹht asetõõzzâst šiõtt’teet. 19 § Rââjjâm jååʹđtummuš da taʹrǩǩõõzz Mädd- da meäʹctäällministeeria vuäitt taarbšemmest uʹvdded tän lääʹjj da tõn ǩeeʹjjest uvddum asetõõzz tääʹrǩab meäʹrrõõzzid raajjmest, mõõnn tän lääʹjj mieʹldd tuärjjeet. Raajjmušše miõttum veäʹǩǩvuõđi da lääinai âânnmuužž kååʹccem da mähssõudltõõzzi tuõttâm diõtt âlgg raajjâmpääiʹǩest ââʹnned raajjâmlååʹppriâššmest meäʹrruum taʹrǩǩõõzzid: jânnampäiʹǩǩjieʹllemvueʹǩǩkruug vuäitt tuärjjõõzz uʹvddmen mieʹrreed ââʹnned še jeeʹres miõlstes taarblaž taʹrǩǩõõzid. Taʹrǩǩõõzzid spravdââtt kååʹdd raajjmuštaʹrǩǩeeja lebe raajjâmlååʹppriâššmest meäʹrruum ooumaž raajteei mahssu. Jos raajjâmlååʹv jeäʹt taarbšukku, taʹrǩǩõõzz vuäitt tueʹjjeed še ǩii-ne jeeʹres ââʹnteeja ooumaž, koon jânnampäiʹǩǩjieʹllem-vueʹǩǩkruug preemm. Raajjmuštaʹrǩǩeeja âlgg še jeeʹres ko 2 momenttist ceälkkum paaiʹǩin veäʹǩǩted tän lääʹjj viõʹǩǩepiijjmest spraavdõõđeel õudeltõõzz oocci mahssu raajjmõõžži arvvõõzzid, taʹrǩǩõõzzid da jeeʹres tuåimmses kuulli tuâjaid. 20 § Kååccmuš Mädd- da meäʹcctäällministeriast, mädd- da meʹcctäällministeria teâttsluužpkuvddõõzzâst da jânnampäiʹǩǩjieʹllemvueʹǩǩkruugâst lij vuõiʹggâdvuõtt uʹvdded vääʹld oummuid tuejjeed taʹrǩǩõõzz veäʹǩǩvuõđi da lääinai ââʹnnemest. Lääin da veäʹǩǩvuõđ vuäǯǯi âlgg čuäiʹjted sijjid pukid taarblaž tiill- da jeeʹres åʹššǩiiʹrjid da še jeeʹresnalla veäʹǩǩted taʹrǩǩõõzz tueʹjjemmest. 4 lååkk Määdd håmm’muš 21 § Vuästt- da serddmõõntõõllmuš Jânnampäiʹǩǩjieʹllemvueʹǩǩkruug vuäitt vuäʹstted tän lääʹjj meäʹri vääras täälaid, täälvueʹzzid, vuõiǧǧâdvuõđid da vuässõõzid. Kaupphâʹdd ij vuäǯǯ leeʹd pâiʹl tõn poddsaž âʹntteeja hââʹdd. Jânnampäiʹǩǩjieʹllemvueʹǩǩkruug vuäitt ââʹnned tän lääʹjj meäʹrid še mäddtääll’lääʹjj (188/77), luâđjieʹllemvueʹǩǩlääʹjj, puäʒʒtääll’lääʹjj da jânnampäiʹǩǩjieʹllemvueʹǩǩlääʹjj (1295/78) meäʹri vääras jeeʹres nalla ko vuõiʹggâdvuõđâst håmmad mädd- da meäʹcctäällmäädda uvddum läkka (391/78) vuâđđeel hoʹmmjum määdd. Jânnampäiʹǩǩjieʹllemvueʹǩǩkruugâst lij vuõiʹggâdvuõtt vaaijted vaaldšemes määdd jeärrsi vuämštam määddaid lebe jeeʹres riikk verǧǧpõõrti vaaldšem määdddaid. Jõs vaajtemnallšem määdd jeäʹla seämma ärvvsa, koʹrvveet räätktõs teäʹǧǧen. Meäcchalltõs serdd, mâŋŋa ko jânnampäiʹǩǩjieʹllemvueʹǩǩkruug lij tõʹst esitõõzz tueʹjjääm, jijjõs vaaldšem vuâlaž riikk määddast tän lääʹjj meäʹrid taarbšem määddaid jânnampäiʹǩǩjieʹllemvueʹǩǩkruug vaaldšem vuâlla. Meäʹcchalltõõzz vaaldšem vuâlaž määddaid vueiʹtet seʹrrded še õuʹddǩiʹtte jânnampäiʹǩǩjieʹllem-vueʹǩǩkruug vaaldšem vuâlla, vuõss’sââjest jeälstumušše âʹntteejai tääli vuâđđeem vääras. Jõs meäʹcchalltõs da jânnampäiʹǩǩjieʹllemvueʹǩǩkruug jiâ piâzz õõutmiõʹlle serddemvuâlaž määddain, âlgg äʹšš viikkâd räʹtǩkeem diõtt mädd- da meäʹcctäällministeeria. 22 § Määdd låʹnstummuš päkkčuârvvamkaaupâst Päkkcuârvvamkaaupâst riiʹǩǩe låʹnstum tääll da jeeʹres sämmla sääʹmvuuʹvdest vuämšstem tääl l lebe tõn vueʹss vueiʹtet, huõlǩâni tõsʹt mâiʹd päkkcuârvvakaaupâst riiʹǩke uvddum lääjj 7 §:st šiõtt’teet, ââʹnned tän lääʹjj meäʹrid di uʹvdded tõn sämmlõʹžže, kååʹtt ääʹjben tõn vuämšsti lebe suu pieʹllkueiʹmmses lebe suännai lebe kuäba-ne suännai preeddanviõr 2 lååǥǥast ceälkkum rueʹtte lebe peâmmpärnna lebe näkkam oummu pieʹllkueimma, håʹt de tät ij tiudče tän lääʹjj 5 §:st meäʹrruum õudltõõzzid. Låʹnstum tääl ââʹnnmest vueiʹtet âʹnteejai saaʹji jäkktõõllâd tõn, mâiʹd päkkčuârvvamkaaupin kaaupšem täälai riiʹǩǩe låʹnstemmest uvddum lääʹjj 7 §:z 4 momenttist lij mieʹrruum. Låʹnstum tääl vueiʹtet uʹvdded še õhtseʹžže kuâhttsa lebe mäŋŋgsa tän ceäkksest ceälkkum ooumže. 23 § Åålǥasmetteemǩeâldd Tän lääʹjj mieʹldd riikk vuäʹsttem kiiddâs vuämšstõõzz ij vuäǯǯ åålǥasmetteed åålǥasväʹlddemlääʹjj 4 låågg 24 §:z mieʹldd õõudbu vuämšteeja lebe suu vuäǯǯamoummu vieʹljest, mõõnn tääll ij leäkku panttvuõiggâdvuõđ mieʹldd lebe jeeʹresnalla välddam oolâs. 5 lååkk Määdd kaaupšummuš 24 § Määddkaaupšemtuåim Õõuʹdpeäʹlnn 4 §:st ceälkkum sämmlõʹžže vueiʹtet uʹvdded vuõss’sââʹjest jeälstem vääras taarbšem toont seʹsttuõʹlljeeja jeänmõsân 5 hehtaar tääll. Tõn ij vuäǯǯ jeeʹrab šiõǥǥ veäʹrtää uʹvdded jeeʹres päikka ko jeäʹrmaǩpaaiʹki oolǥpeälla. Jeeʹrab veäʹrest vueiʹtet seža uʹvdded mõnne veʹrdd šuuʹrab õõuʹdpeäʹlnn ceälkkum täällad. Sääʹm ääjab vuämšstamma tallu vueiʹtet uʹvdded lââʹssmäädd, vuässõõzz da vuõiggâdvuõđid, jõs lij vueiʹnnmest, štõ tõk liâ taarblaž luâđjieʹllevueʹjj haʹrjjtummušše, leša ij jeänab ko mâiʹd puäʒʒtääll’lääʹjjest da luâđjieʹllemvueʹǩǩlääʹjjest šiõt’tteet. Sämmlõʹžže da 6 §:st ceälkkum põrggmid vueiʹtet uccpõrggmuužž vääras uʹvdded še määdd. Õõuʹdpeäʹlnn 1 momenttist ceälkkum tääl ij vuäǯǯ uʹvdded kuâhttsa lebe mäŋŋgsa õʹhtseže. Tõn vuäǯǯ uʹvdded seža pieʹllkueiʹmid. Tääl vääras vueiʹtet vuâđđeed juâkklääʹjjest (604/51) ceälkkum ââʹnnemvuõiggâdvuõtt jueʹǩǩ päikka nuuʹbb tääl seʹst (tl. vuõiggâdvuõtt šeeʹlled kueʹl, jååʹtted čõõđ, väʹldded čääʹʒʒ). 25 § Måttam võiʹggâdvuõđ čäcca Tääl da lââʹssjânnam vuõiggâdvuõđâst tâʹl ko tõt vuâđđeet riikk meäʹccjânnma, lij viõǥǥâst tõt, mâiʹd lääʹjjest (meäʹrrõõzz kõskkraajâst čääʹʒʒest da čaaʹʒʒi juâǥǥast) 5 §:z da 9 §:z 2 momenttist šiõtt’teet. Kuäʹss vuâđđeet mäŋgg täällad lebe lââʹssjânnmed seämma poodd, tõõi vääras vueiʹtet rätkkad šiõttlõs õhttsaž čääʹccpäiʹǩǩ. Vuâđđan õhttsaž vuässõõzzi meäʹrreema liâ täälai da lââʹssmääddai manttaal. Vuõiʹggâdvuõt jeäʹt seža kuõʹšǩǩpaikka uʹvddu. 26 § Määdd âânnmuš jeeʹres meäʹrid Jõs hommum vuämšstõõzz jeäʹt taarbšukku tän lääʹjj meäʹrid, vueiʹtet tõt ââʹnned luâ’ʹđjieʹllemvueʹǩǩlääʹjj, jânnampäiʹǩǩjieʹllemvueʹǩǩlääʹjj lebe puäʒʒtäällʹlääʹjj meäʹrid lebe ââʹnned tõn jeeʹres meäʹrid jäʹǩǩtõõleeʹl tõn mâiʹd vuõiggâdvuõđâst luõvted riikk mäddvuämšstõõzz da puåttipuʹhtti vuõiggâdvuõđid lij lääʹjjest (687/78) meäʹrruum. 27 § Määdd ââʹnnemplaan Jânnampäiʹǩǩjieʹllemvueʹǩǩkruug âlgg tuejjeed jijjâs-i määddââʹnnemplaan hoʹmmjummu lebe jeeʹres nalla hommum määddast, peʹce tâʹl jõs kõõččmest lij pâi õõut lebe måttam 24 §:st ceälkkum tääl lebe jeeʹres vuuʹvd vuâđđemmest lebe 25 §:st ceälkkum vuämšstõõzzâst. Tâʹl ko vuämšstõõzz ââʹnet jeeʹres ko tän lääʹjj meäʹri vääras ijka jânnampäiʹǩǩjieʹllemvueʹǩǩkruugâst leäkku, tõn mieʹldd mäht lij jeeʹrben šiõtt’tuum, vuõiggâdvuõtt riikk mäddvuämšstõõzz luõvted, âlgg tät vueʹss tän ääʹššest seʹrdded mädd- da meäʹcctäällministeeria ǩiõttõõlâm diõtt. Plaan siiskâst, raajjmest da mõõntõõlmin, mäiʹd tõn õõutvuõđast âlgg jäʹǩǩted tõn mâid tääʹrǩben meäʹrreet asetõõzzâst. 28 § Mädd ooccmuš Määdd ooʒʒât jânnampäiʹǩǩjieʹllemvueʹǩǩkruugâst ǩiiʹrjin. Ooccmõõžžâst âlgg ceälkkumuš håmmad kååʹdd jânnampäiʹǩǩjieʹllemverʹǧǧoummust da taarbšemmest še saaʹmi sijddsåbbar ceälkkmuš. 29 § Kauppriâššmõš Jânnampäiʹǩǩjieʹllemvueʹǩǩkruug reäšš tääl, pääiʹǩ lebe jeeʹres õudltõõzz kaaupšemmest ooccja di mähss- da jeeʹres luovtemmääinain. Tääl, vuuʹvd lebe jeeʹres õudltõõzz kaupphâʹdden meäʹrreet ââʹnnem’meäʹr mieʹldd šõddi âʹntteeja hâʹdd. 30 § Kaupphââʹdd väʹsttmähssemäiʹǧǧ da korkk Tääl lebe lââʹsspääiʹǩ kaupphââʹdd väʹsttmähssemäiʹǧǧ lij jeänmõsân 25 eeʹǩǩed da jueʹǩǩekksaž korkk lij 4 %. Kaupphâʹdd lij koorkteʹmes kuõʹhtt eeʹjj ääiʹj tõn rääʹjest ko kauppǩeʹrjj lij vuâllaǩeeʹrjtum. Kaupphââʹdd vuänõõzzi peʹrrjummuš altteškueʹđet tõn mäʹhssempeeiʹv, mii vuõssmõsân šâdd kuõiʹt eeʹjje keeʹjjest kauppǩeeʹrj vuâllaǩeeʹrjtemmest. Tõõi õõudpeälnn 24 §:st ceälkkum jeeʹres vuuʹvdi da vuässõõzi peäʹlest mäʹhssemäiʹǧǧ lij jeänmõsân 10 eeʹǩǩed da ekksaž korkk lij 8%. Tõt vueʹss tääl lebe Iââʹssvuuʹvd kaupphââʹddest, kååʹtt iʹllä uvddum mieʹrrummu mähssemmääinaivuiʹm veäʹlǧgen, âlgg mäʹhssed kauppǩeeʹrj vuâllakeeʹrjtemmen lebe mieʹrrääiʹjest. Mieʹrräiʹǧ ij vuäǯǯ leeʹd vitt eeʹed kõõǩǩab kaauptuejjeem-peeiʹvest looǥǥeel. Tâʹl ko kaupphââʹdd vueʹzz jeäʹt mahssu kauppǩeeʹrj vuâllǩiiʹrjtemmen, âlgg tõʹst mäʹhssed ekksaž koork 8 %. Tän kaupphââʹdd vueʹzz vuõsmâs vuänõõzz da koork peʹrrjet tõn mäʹhssempeeiʹv, mii vuõssmõsân šâdd koolm määnpââi keeʹjjest kauppǩeeʹrj vuâllaǩeeʹrjtemmest. Kaupphõõʹddi peʹrrjemmest, määusai mââʹjemmest da korkkluõvsvuõđ miõttmest täʹrǩben meäʹrreet asetõõzzin. 31 § Määddmett’teemtuåiʹmtõõzz Jânnampäiʹǩǩjieʹllemvueʹǩǩkruug määddmetteeminsinõõr lebe suu meäʹrrõõzzâst määddmetteemteknikko vuäitt spraavdõõttâd juâkklääʹjj mieʹldd siõtt’tuum mäddmetteemtuåiʹmtõõzz, mii kooll tän lääʹjj viõʹǩǩepiijjmušše. Jânnampäiʹǩǩjieʹllemvueʹǩǩkruug vuäitt še raʹddjed tän lääʹjj mieʹldd šõddi määddmetteemtuåimtõõzzi âʹlǧǧe piijjmest. Riikk mähss määddmetteemtuåimtõõzzi tuåimtõsmääusaid, mõõkk šâʹdde tän lääʹjj viõʹǩǩe pijjâm ǩeeʹjjest. 32 § Kaaupšummuš Kauppǩiiʹrji raajjmest da vuâllaǩiiʹrjtemmest da oođđ hââʹdd meäʹrremmest ošvdõõttmuužž diõtt lebe vuämšstõõzz ääʹrvest šõddâm jõnn muttâz diõtt meäʹrree asetõõzzin. Ko riikk luõvât täälaid lebe lââʹssvuuʹvdit lebe vuässõõzzid õhttsaž jânnmid lebe vuõigâdvuõđid jeeʹreabnallšem vuõiggâdvuõđid tän lääʹjj mieʹldd, tâʹl jeäʹt jeäǩǩtukku tõn, mâiʹd mäddviõr 1 lååǥǥ 2 §:st meäʹrreet luõvtempõmmai vuõiggân tuõđšteʹmmest. Luõvtempõmmjest âlgg čueǯǯad, štõ vuâđđan tääl lebe jânnampääiʹǩ vuäǯǯmušše lij tät lääʹǩǩ. Ko ooʒʒât lääʹjjčuârvvmuužž tõiʹd tän lääʹjjest ceälkkum vuäǯǯmuužžid, mâiʹnn riikk lij tääl lebe jânnam luõvteejen, ij leäkku tarbb čuäiʹjted čiõlǥtõs õõuʹdbu vuämšteeja vuämštõsvuõiʹggâdvuõđâst. Tâʹl ko lääʹjjčuârvvmužž ooʒʒât nåkkam vuämšstõõzz vuäǯǯmušše, kååʹt lij õhttuum juʹn åårri tallu tõn manttaal kaaggeeʹl lebe mieʹrrvoudda nuʹt štõ tõn vääʹldet lokku tõn manttaal meäʹrremmen, alggpuäđlaž vuäǯǯampõmmjen heivvai veerǥlaʹččânja vuõiggântuõđšstum kopia čiõlǥtõõzzâst, kåått seʹst tuõʹllai manttaalreknâʹstõõzz. 33 § Panttvuõiggâdvuõtt Tääll lebe jânnampäiʹǩǩ lij panttân kaupphâaʹdd, tõn koork da peʹrjjemkuuli mäʹhssmest kaaupraajjâmpeeiʹvest laʹsǩǩeem õuddvuõiʹǧǧâdvuõđin. Hââʹdd korkines vuäǯǯat jeeʹrab riâššâmtää täälast lebe jânnampääiʹǩest åålǥasvälʹldded huälǩâni tõʹst, mõõn kuuʹǩǩ tõk liâ leämmaš määuʹsǩânai, tõn poʹreââd mieʹldd nuʹt mäʹhtt meäʹrreet piiđi da määusai peʹrrjemmest uvddum lääʹjjest (367/61). Mâiʹd 1 momenttist kaupphâaʹddest šiõtt’teet, kuâskk seämmanalla tõn hâaʹdd, mij lij tallu lebe lââʹssvoudda uvddum vuässõõzzâst õhttsaž jânnma meäʹrruum, da tõn koork. Hââʹddest koorkines lij seža seämma õuʹddvuõiggâdvuõtt ko mâiʹd lij šiõtt’tuum õlmmvuõiʹggâdvuõđlaž määusaid, mõõkk mâʹnne täälain, da tõt vuäǯǯat peʹrrjet tõʹst, ǩii peʹrrjem poodda lij tääl lebe lââʹssvuuʹvd vuämšseei. Kuul korkines vuäǯǯat jeeʹrab riâššâmtää täälast lebe jânnampääiʹǩest åålǥasvälʹldded huälǩâni tõʹst, mõõnn kuuʹǩǩ tõk liâ leämmaš määuʹsǩânai, tõn poʹreââd mieʹldd mäʹhtt meäʹrreet piiđi da määusai peʹrrjemmest uvddum lääʹjjest. Tõid vuäǯǯ peʹrrjed tõʹst, ǩii peʹrrjem poodd lij tääl lebe jlââʹssvuuʹvs vuämšsteei. Panttvuõiggâdvuõđâst ǩiddjemrekistra tuejjeem iʹlmmtõõzzin šiõtt’teet tääʹrǩben laaʹjjin. 34 § Tääl kuõskki ooccmuužž Jõs riikk lij tän läkka vuâđđeeja lääʹjjčuârvam- lebe ǩiddjemääʹššest ooccjen, äʹššǩiiʹrjid vuäǯǯat vuõltteed pååʹšt mieʹldd suudâmstoulla, suudâmkååʹdd suʹvddja lebe suudâmstuuʹl kanslia 35 § Čuâǥǥasraajjâm- da čääʹcchuõlltuâi Jõs riikk lij raajjâm lebe raajtam tän lääʹjj vuâlla kuuli täälai vääras čuâǥǥas- da čääʹʒʒhuõlltuâjaid, kuulin peʹrrjet tääl vuämšsteejast tõt mieʹrr, mâiʹnn tääl äʹrvv (ko tõt ââʹnet jijjâz meäʹrre) sätt leeʹd pâjjnam tuâjai ǩeeʹjjest, jäänmõsân seža 10 proseent tallu šõddâm kuuli meäʹrest. Meäʹrr, mii peʹrrjet, väʹsttmäʹhssemäʹiǧǧ lij 10 eʹǩǩed da tõn ekksaž korkk nellj proseent. Peʹrrjemmest meäʹrrad jânnampäiʹǩǩjieʹllemvueʹǩǩkruug. Peʹrrjummušše da mäʹhssem hiâlpuummušše, luõvâsceälkkmužže da še jeeʹres aaʹššid lij ââʹnteei vueʹzzin viõǥǥâst, mii kaupphõõʹddi pirr šiõtt’teet. 6 lååkk Täälai rääʹjtõõzz 36 § Rääʹjtõõzz Vuõiggâdvuõtt’tuåiʹmm, mâiʹnn jânnampäiʹǩǩjieʹllemvueʹǩǩkruug lååʹvtää luõvtet tän läkka vuâđđeel vuâđđuum tääll lebe vuʹvdd lebe tõn vueʹss, lij kuddtemes. Jânnampäiʹǩǩjieʹllemvueʹǩǩkruug âlgg miõttâd lååʹvv tâʹl, ko vuäǯǯjen lij Aanar kååʹddest jeälsteeja tiuddvälddsaž sämmlaž, kååʹtt ij vuämašt tän lääʹjj vuâlla kuulli tääl, lebe ko vuäǯǯjen leʹčči nåkkam ooumaž, kååʹtt äʹrbbjeeč luõvteeja. Ǩeäzz-ne jeärrsa lååʹv sätt miõttâd pâi tâʹl, ko tõõzz liâ aaibâs pueʹr veäʹr. Õõudpeäʹlnn 1 momenttist šiõtt’tuum rääʹjjtõõzz liâ viõǥǥâst 20 eeʹǩǩed tõn peeiʹvest, ko täälast lebe lââʹssvuuʹvdest rajjum kauppǩeʹrjj lij vuâllaǩiiʹrjtum. Tääl vuäǯǯ ǩiddjed, rääʹjtõõzzi cõõgǩanai, jeeʹres vuõiggâdvuõđ ko vuʹvrrvuõiggâdvuõđ tuâkkõssân ja paʹnttjed vieʹlj mäʹhssem tuâkkõssân da åålǥasmetteed di kaaupšed päkkčuârvvamkaaupin. Jânnampäiʹǩǩjieʹllemvueʹǩǩkruug vuäitt, kuäʹss tõõzz liâ aaibâs pueʹr veäʹr, lueštted luõvâs tääl lebe tõn vueʹzz tän ceäkksest šiõtt’tuum rääʹjjtõõzin. Jânnampäiʹǩǩjieʹllemvueʹǩǩkruug vuäitt lâʹhtted õuʹddlest tän paragraafist riõššum lååʹv da tõn luõvâsceälkkmuužž kuõskki riõššma määin, štõ tän lääʹjj vuâlla kuulli läinn lebe kaupphâʹddvuäǯǯam âlgg obbnes lebe pieʹǩǩnes mäʹhssed väʹstt koorkines. Jõs tääl vääras lij miõttum tän lääʹjj vuâlla kuulli veäʹǩǩvuõtt ij-ka tõn miõttmest leäkku mõõnnâm 10 eeʹǩǩed, de riõššma sätt še lâʹhtted määin štõ ceälkkum veäʹǩǩvuõtt lebe tõn vueʹss âlgg tâʹllsi mäʹhssed väʹstt riiʹǩǩe, 37 § Jeeʹrab lââʹssmääin Tâʹl ko tän läkka vuâđđeel määdd, lääin lebe raajjâmveäʹǩǩvuõđ vuäǯǯam ooumaž lebe tõt, keäzz suu tääl lebe tõn vueʹzz vuämšstõs- lebe vaaldšemvuõiggâdvuõtt lij serddjõõvvâm lebe, jõs sij liâ jäänbõs, ij-ka õhttkaan seeʹst leäkku koolm eeʹjj seʹst põõššinalla jeälstam tän täälast, jânnampäiʹǩǩjieʹllem-vueʹǩǩkruug vuäitt meäʹrreed tâʹl štõ tääl lebe vuuʹvd kuõskki riikk vuäǯǯmuš, riikkläinn lebe veäʹǩǩvuõt âlgg mäʹhssed mååusat. Jõs veäʹǩǩvuõđ miõttmest lij mõõnnâm 10 eeʹǩked, veäʹǩkvuõđ jeäʹt vuõittu meäʹrreed mäʹhssed mååusat. Kaupp- da veäʹlǧǧǩiiʹrjida veäʹǩǩvuõđi miõttmuužž kuõskki riâššmid âlgg väʹldded mäinn nuʹt ko 1 momeent šiõtt’tõõzzin lij ceälkkum. Kaupp- da veäʹlǧǧǩiiʹrjid vueiʹtet väʹldded mieʹldd (vuäǯǯam luõvâsceälǩkem di kaupp- da läinnmääinain moštebe suåppum säkkkoorki meäʹrreem vaaʹrin) še jeeʹres määinaid, mõõk kueʹsǩǩe tääl lebe vuuʹvd âânnmuužž, vuäǯǯmuužž peʹrjjem staanmuužž, lääin âânnmuužž di taarblõššân ǩiõccum jeeʹreab määinaid. 7 lååkk Vuäǯǯmuužži peʹrrjummuš 38 § Kaupphõõʹddivuäǯǯmuužži da lääinai luõvâsceälkkmuš Jânnampäiʹǩǩjieʹllemvueʹǩǩkruug vuäitt 36 da 37 §:st šiõtt’tjummu lââʹssen asetõõzzâst tääʹrǩben šiõtt’tummu vuâđđõõzivuõiʹm meäʹrreed tän lääʹjj vuâlaž riikk kaupphâʹddvuäǯǯmuužž da riikklääin mäʹhssed mååust pieʹǩǩnes lebe obbnes õhttân lebe mäŋggen pieʹǩǩest, jõs veälǥlaž lij riikkâst määdd vuäʹsttmen lebe lääin ooccmen ouddam vääžnai sõõʹjin puäst lebe muđoi mõõntõõllâm ploottai nalla, luõvtâm tääl pieʹǩǩnes lebe obbnes lebe iʹllä jäʹǩǩtõõllâm 61 §:st ceälkkum plaan lebe jõs tääll lij jouddam kaaupšed åålǥasväʹlddemtuåimin. Jânnampäiʹǩǩjieʹllemvueʹǩǩkruug vuäitt asetõõzzin tääʹrǩben šiõtt’teem vuâđđoozivuiʹm meäʹrreed kaupphâʹddvuäǯǯmuužž da lääin tâʹlsi väʹst mähssemnalla še tâʹl ko veälǥlaž iʹllä jäʹkktõõllam kauppa- da veäʹlǧǧkerjja pijjum jeeʹres määinaid. Peʹrjjemnallšem 1 momenttist ceälkkum riikk kaupphâʹddvuäǯǯmuužžid da riikklääinaid vuäǯǯ peʹrjjed jânnampäiʹǩǩjieʹllemvueʹǩǩkruug lääǥǥlaž riâššmid vuâđđeel åålǥasmetteel tõn poʹreâdin ko mii lij piiđi da määusai peʹrrjemmest åålǥasmetteel uvddum lääʹjjest šiõtt’tuum. Tän lääʹjjest ceälkkum riikk kaupphâʹddvuäǯǯmužži da riikklääinai määus kooi mähssempeiʹvv lij mõõnnâm, vuäǯǯ peʹrrjed ceälkkum poʹreââdin jeeʹrab riõššâmtää. Jânnampäiʹǩǩjieʹllemvueʹǩǩkruug vuäitt uʹvdded õuddlest teâđ tõʹst, šâddtvu tuåim ǩeeʹjjest riikklääiʹn lebe kaupphâʹddmõhssmuužž luõvasceälkkmuš lebe veäʹǩǩvuõđ väʹstt peʹrrjummuš. 39 § Veäʹǩǩvuõđi väʹsttpeʹrrjummuš Tän läkka vuâđđeel uvddum veäʹǩǩvuõđ vueiʹtet peʹrrjet obbnes lebe pieʹǩǩnes väʹst riiʹǩǩe, jõs: 1) veäʹǩǩvuõtt lij miõttum puäʹst vuâđđoozivuõiʹm; 2) veäʹǩǩvuõđ vuäǯǯi lij ouddam vääžnai sõõʹjin puäst teâđaid, mõõk liâ vaikktam veäʹǩǩvuõđ miõttmušše lebe mähsmušše lebe muđoi lij leämmaš ploottai; 3) veäʹǩǩvuõđ vuäǯǯi lij juõkkum tääl viiđ eeʹjj seʹst veäʹǩǩvuõđ vuäǯǯmest; 4) veäʹǩǩvuõđ vuäǯǯi lij viâlt’temes veäʹrtää loopptâm tuejjummužž, mõõn vääras lij vuäǯǯam tuärjjõõzz lebe uuʹccääm tõn viiđ eeʹjj seʹst veäʹǩǩvuõđ mââimõs lebe, jõs veäʹǩǩvuõtt iʹllä mahssum obbnes, mââimõõzzân kaggum teäʹǧǧvueʹzz mäʹhssmest; 5) veäʹǩǩvuõđ vuäǯǯi lij kaaupšam tuärjjummu vuämšstõõzz viiđ eeʹjj seʹst veäʹǩǩvuõđ, lebe jõš veäʹǩǩvuõtt iʹllä mahssum obbnes, mââimõõzzân kaggum mähssvueʹzz mäʹhssmest; 6) veäʹǩǩvuõđ vuäǯǯi iʹllä jäʹǩǩtõõllam veäʹkkvuõttriâššâm jeeʹres määinaid. Jälstempõõrt vääras miõttum veäʹǩǩvuõđ vueiʹtet veâl še tâʹl peʹrrjed väʹstt, jõs tuärjjummu põrttâst jiõčč veäʹǩǩvuõđ vuäǯǯi lebe suu vuõiggâdvuõđvuämšsteejes ij leäkku jeälstam uuʹccmõsân 10 eeʹǩǩed veäʹǩǩvuõđ miõttâm. Veäʹǩǩvuõđ ij vuäǯǯ mieʹrreed väʹsttpeʹrrjed teänab mâŋŋa tõst ko 10 eeʹkked lij mõõnnâ’veäʹǩǩvuõđ miõttmest. Peʹrrjemnallšem veäʹǩǩvuõđ vuäǯǯ väʹldded tõn täälast, mõõnn vääras tõt lij miõttum, seämma õuddvuõiggâdvuõđin ko täälin mõõnni õlmmvuõiggâdvuõđlaž määusain šiõtt’teet. Peʹrjjummuž vuäǯǯ tuejjeed piiđi åålǥasvälʹlddmest meärruum poʹreââdin. 40 § Luõvâsceälkkmuš- da mâŋŋnemkoork Mahssu meäʹrruum veäʹǩǩvuõđi, kaupphâʹddvuäǯmuužži da lääinai luõvõsceäʹlǩkemkoorkâst da mâŋŋnamma mähssvueʹzzid mähssem koorkâst da tõõi peʹrrjemmest šiõtt’teet asetõõzzin. 41 § Kaupphâʹddvuäǯǯmuužži da lääinai koorki taʹrǩǩummuš Tääl, lââʹssvuuʹvd lebe vuässõõzz kaupphââʹdd da lääinai ekksaž koork vueiʹtet taʹrǩǩeed ääjmõsân kuuđâd läinneeʹjj aalǥâst looǥǥeel jeänmõsân kuõiʹhtt proseent mâŋŋa lääin väʹlddemest aalmilaž korkktääʹzzest šõddâm muttsid vaʹsteel. 8 lååkk Saaʹmi aaʹšši håiʹddmuš 42 § Sijddsååbbar Njauddâm da Njällem-Keväjââuʹr siidâst ââʹnet sijddsååbbar õõut vuâra kaʹlndareeʹjjest. Lââʹssen vueiʹtet ââʹnnet pâʹilmeär’rsaž sijddsåbbrid nuʹt mähtt jiõčč sijddsååbbar riâšš lebe sääʹmsuåvtõs lebe õuddooumaž vuäinn, štõ tõõzz lij tarbb lebe, jos uuʹccmõsân 10 j iidâst jeälsteeja jiõnstemvuõiggâdvuõttneʹǩǩed tõn tätta iʹlmtemmes ääʹšš ǩiõttõõllâm vääras. Sijddsåbbra kåččmest šiõtt’teet tääʹrǩben asetõõzzin. 43 § Vuässõõttâmvuõiggâdvuõtt da riâššõmväʹldd Sijddsåbbrest vuäǯǯa aaʹššin riõššâd såbbra noorrõõttân vuõrâsoummu, kook põõššinalla jeälste siidâst da sij pieʹllkueiʹm. Jõs såbbrest kiõttõõllâm vuâlaž äʹšš kuâsk jeeʹres oummu õudeltõõzzid da vuõiggâdvuõđid, lij suʹst tän ääʹšš peäʹlsest vuõiggâdvuõtt vuässõõttâd såbbra da väʹldded saakkvuâr. Siijdsååbbar lij riâššamvääldlažtâ ʹl, ko pää ʹiǩ â ʹlnn liâ 15 tiuddekksa sämmla lebe sij pie ʹllkueim, kook jeälste põõšši nalla siidâst. 44 § Sijddsåbbrest kiõttõõllâm ääʹšš Sijddsåbbrest ǩiõttõõlât: 1) esitõõzz da ceälkkmuužž saaʹmi jieʹllemvueʹjjid da jeällmõõžžid kuõski kookkaskueʹddi lebe vuâđjuurdlaž aaʹššin; 2) sääʹmsuåvtõõzz vuäzzlai da vääʹrrvuäzzlai vaʹljjummuš; da 3) vaall’luʹvddkååʹdd vaʹlljummuš saaʹmi õhttsâz õuʹddoummu vaali diõtt Sijddsååbbar vuäitt uʹvdded 1 momentti 1 sââʹjest ceälkkum aaʹššid še sääʹmsušvtõʹšše ǩiõttõõllâm vääras. Sijddsåbbar vueiʹtte noorõõttâd še õhttsaž såbbra säärnõõttâd da riâssâd 1 momenttist ceälkkum kuhttu siid õhttsaž aaʹššin. Vaall’luʹvddkåʹdd âlgg vaʹlljeed uuʹccmõsân kutt määnpââi õuʹddel ko õuddoummu oođđ tuåimmpââi älgg. 45 § Säämmsuåvtõõzz Sijddsåbbrest ǩiõttõõllâm aaʹšši valmštõõllmest da sijddsåbbri riâššmi viõʹǩǩé piijjmest âʹnne huõl Njauddâm da Njäʹllem-Keväjââuʹr siijdi sääʹmsuåvtõõzz. Sääʹmsuåvtõõzzi tuâjjan lij uʹvdded celkkmuužžid veʹrǧǧoummuid 44 §:z 1 momeent 1 sââʹjest ceälkkum aaʹššin tâʹl, ko ääʹššest lij ǩiirâs jeäʹt-ka sijddsåbbar vuõittu kåččad ääʹšš ǩiõttõõllâd. Säämsuåvtõõzz vueiʹtte lââʹssen uʹvdded ceälkkmuužžid: 1) puäʒʒ-, meäʹccstem- da kueʹllǩeâmppooccmuužžin; 2) määddvuäǯǯanooccmuužžin; 3) sääʹmtäälai luõvtemlååʹvin; 4) sääʹmvuuʹvd ââʹnnmest; da 5) jeeʹres seämmanallšem aaʹššin, mõõk tâʹlsi kuâsǩǩe saaʹmid. Kuhttže sääʹmsuåvtõsse vaʹlljeet koolm kaʹlendareeʹjj ääjas nellj vuäzzla da vuäzzlaid kuõiʹhtt vääʹrrvuäzzla. Vuäzzla da väʹrrvuäzzla âʹlǧǧa leeʹd 43 §:st vuõsmâs ciâlkâst ceälkkum oummu. Kuhttu sääʹmsuå saaǥǥjååʹđteejen lij saaʹmi õuddooumaž. Sääʹmsuåvtõõzz vueiʹtte norrõõttâd še õhttsaž norrõʹsse, koʹst kiõttõõlât saaʹmi õhttsaž aaʹššid. Sää ʹmsuåvtõs lij riâššamvääldlaž tâ ʹl, ko pääi ʹǩ â ʹlnn lia saaǥǥjåå đteei lââ ʹssen kuõi ʹhtt vuäzzla lebe vää ʹrrvuäzzla. 46 § Õuddooumaž Saaʹmi õhttsaž aaʹššid håiʹddad da saaʹmi õudltõõzzid kååʹcced vueiʹtet vaʹlljeed saaʹmi õuʹddooumaž, koonn tuåimmpââʹjj lij seämma kuʹǩǩ ko sääʹmsuåvtõõzz vuäzzlain. Sääʹmsuåvtõõzzi õhttsaž sååʹbbar vaʹlljad saaʹmi õuddooumže vääʹrroummu, kååʹtt håiʹdd õuddoummu tuâjaid tâʹl ko õuddooumaž ij vueiʹt lebe son lij cõglvaž. Õuddoummu tuâjain šiõtt’teet tää’rǩben asetõõzzin. Õuddooumaž da suu vääʹrrooumaž âlgg leeʹd 4 §:st ceälkkumnallšem ooumaž, jeälsted sääʹmvuuʹvdest, siõltteed sääʹmǩiõl da kååʹtt lij tän tuõjju põʹstti. 47 § Vaall’luʹvddkåʹdd Kuhttuž sijddsååbbar vaʹlljad 3 vuäzzla jijjâz siijd vaall’luʹvddkådda da sijjid jueʹǩǩežže jijjâz vääʹrroummu õuddoummuvaal tuåimtem vääras. Vaall’luʹvddkååʹdd vuäzzlõžen da vuäzzlai vääʹrrooumžen vueiʹtet vaʹlljeed pâi tõn siidâst põõšši nalla jeälsteeja da tuõjju tuõttâm ooumaž. Vaall’luʹvddkååʹdd norrâʹtte õõutsâjja vaʹlljeed kõskstez vaall’luʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteei da vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei, vaall’luʹvddkåʹdd vueiʹtte tuåimmad še juâkkõssân, mõõkk liâ riõssâmvääldla koolmin vuäzzlain. Vaallʹluʹvddkååʹdd tuâjain šiõtt’teet tääʹrǩben asetõõzzin. 48 § Õuddooumažvaal Saaʹmi õuddooumaž vaʹlljeet eeʹvdǩen pijjum oummuin vaalin, koʹst jäʹǩǩtet jeänbõsvaallnääʹl. Eeʹvdǩen piijjmest da vaal tuåimtemmest šiõtt’teet tääʹrǩben asetõõzzin. Vaalin liâ jiõnstemvuiõggâdvuõđla Aanar kååʹddest jeälsteeja tiuddvääldla sääʹm da sij pieʹllekueiʹmez. Jiõggǩiiʹrjteeja, sieʹbrkåʹdd da sääʹm parlamentt âlʹgg taarbšemmest uʹvdded taarblaž teâđaid vaall’looǥǥtõõzz tuejjemeem vääras. Juõʹǩǩkast Aanar kååʹddest jeälsteeja sämmlast da suu pieʹllkueiʹmmstes lij vuõiggâdvuõt taʹrǩkeed vaall’lååǥǥtõõzz. Õuddååumažvaalâst šâdd vaʹlljummu tõt ooumaž, kååʹtt lij jeänmõs vuäǯǯam jiõnid kuhtu siid jiõnid õʹhtte laʹsǩeel. Jõs jiõnid leäʹt vuäǯǯum seämma jiânnai äʹšš raʹtǩǩeet seämma jiõnmieʹr vuäǯǯam oummui kõõsk vueʹrbin. Vaall’luʹvddkåʹdd nâânasm tâʹlsi vaali mâŋŋa ââʹnnem såbbrest vaall vaalpåʹrddǩeeʹrjid vuâđđeel vaall puåtti.. 49 § Vaaʹll’lʹvddkååʹdd riâššmest veinnmuš Vaall’luʹvkååʹdd riõššma vuäitt 48 §:n 2 momenttist ceälkkum ooumaž ooccâd muttâz vuâđđeel tõõzz, štõ riâššâm neeuʹrad suu vuõiggâdvuõđâz lebe tõt lij sõddâm. puäst poʹreâdin lebe tõt lij muđoi lääʹjj vuâstta. Veimmmuš âlgg raajjâd ǩeerjlaž nalla Sääʹmjânnam läänvuõiggâdvuõiʹtte 30 peeiʹv ǩeeʹjjest tõʹst, ko vaal puäđ lij uvddum õlmmsa. Muttâz ooccmest jäʹǩǩtõõlat muđoi, mâiʹd muttâzooccmest vaaldšemaaʹššin uvddum lääʹjjest (154/50) lij šiõtt’tuum. 50 § Riõššmest teâđtummuš da tiâttanvuäǯǯmuš Sämmla ǩiõččât vuäǯǯam sijddsåbbar lebe saaʹmsuåvtõõzz riâššmest lebe vaal šõddmest teâđ tâʹl ko riâššâm lebe vaallšõddmuužž kuõskki påʹrddǩeʹrjj täävtõs lij pijjum vueiʹnnemnalla Aanar kååʹdd iʹlmmtõstauʹlle lebe saaʹmi õuddoummu konttra. Riâššmuužž da vaali puåtti vueiʹtet lââʹssen veâl uʹvdded älmmsa še päiʹǩǩkååʹddest aalmilaž keâzaaʹtest, jõs sijddsååbbar nuʹt reäšš. Kuäss riâššâm kuâskk pâi õõut sämmla, tiâttanvuäǯǯmuš lij šõddâm tâʹl, ko riâššâm lij uvddum tän ooumže tuõđstõõlaž nalla. 51 § Riâššâm kuddtemesvuõtt Saaʹmi sijddsåbbar ja sääʹmsuåvtõõzz riâššma vuäǯǯ sää ʹmvuu ʹvdest jeälsteei tiuddekksaž sämmlaž lebe suu bie ʹllekuei ʹmm lebe sää ʹmsuavõõzz vuäzzlaž raukkâd muttâz Sää ʹmjânnam läänvuõiggâdvulđâst, jõš riâššâm lij šõddâm puäst po ʹreadin lebe jee ʹresnalla lij lää ʹǩǩed vuâstta. Seämm vuõi ʹggâdvuõtt lij tõ ʹst, ǩeän vuõi ggâdvuõđ riâššam neeu ʹrat. Muttâz ij seža vuäǯǯ raukkâd nåkkam riiâššma, koot se ʹst tuõ ʹllai ceälkkmuužž ve ʹrǧǧnekka, jõs ceälkkmuš ij čõõn ve ʹrǧǧnee ʹǩǩ. Muttâz âlgg raukkâd 30 peei ʹv se ʹst tõ ʹst ko riâššmest lij teâđtum. Muđoi muttâz raukkmest jäkkted tõn mâid lij šiõttʹtuum lää ʹjjest, mii kuâskk muttâz raukkâm vaaldšemaa ʹššin (154/50). 9 lååkk Jeäʹresnallšem meäʹrrõõzz 52 § Peäld raiʹvvjummuš Peäldraiʹvvjummuužž mieʹräiggsaž rääʹjtummust uvddum lääʹǩǩ (1381/91) ij kuõsk nåkkam raiʹvvjummuužž, mõõnn vääras lij miõttum läinn lebe veäʹǩǩvuõtt tän läkka vuâđđeel lebe koon vuâʹđđan lij tän lääʹjj 9 §:z 1 momentti 6 sâjja vuâđđeel uvddum lååʹpp. 53 § Puäʒʒskääđ Tän lääʹjjest ceälkkum tääl lebe vuuʹvd vuämšsteejast ij vueiʹtet vuäǯǯad koʹrvvõõzz puõccui tuejjeem skääđain. 54 § Kååddlaž- da ceerkavlažpiiđđ Riikk ij taarbâs mäʹhssed kååddlaž- da ceerkavlažpiiđ tän lääʹjj mieʹldd hoʹmmjummu tääl lebe vuuʹvd puåttjin tõn kaʹlndareeʹjjest, kuäss vuämšstõs lij šõddâm mädd- ja meäʹcctäällministeeria vaaldšem vuâlla . 55 § Viõʹǩǩepiijjâmveʹrǧǧneeʹǩǩ Mädd- ja meäʹcctäällministeria, Sääʹmjânnam jânnampäiʹǩǩjieʹllemvueʹǩǩkruug, mädd- ja meäʹcctäällministeeria teâttsluužpkuvddlõs, Aanar kååʹdd jânnampäiʹǩǩjieʹllemverʹǧǧneeʹǩǩ da meäʹcchalltõs kâdde tän lääʹjj viõʹǩǩepiijjâm. Meäʹcchalltõõzz Pâjj-Sääʹmjânnam luâđhåiddvuuʹvdd kâdd riikk määddai da čaaʹʒʒi kâʹddmest saaʹmvuuʹvdest da tõiʹd kuõskki lääʹjjest ceälkkum jeeʹres tuåimain. Mädd-da meäʹcctäällministeria vuäitt taarbšemmest uʹvdded tääʹrǩab mieʹrrõõzzid mõõntõõlmin, mâiʹd jäʹǩǩtõlat tõn lääʹjj viõʹǩǩepiijjmest.. 56 § Kuullmuš Riikk da kååʹdd verǧǧneeʹǩǩi kiõttõõlâm vuâlaž 44 §:st moment 1 sââʹjest ceälkkum aaʹššin verʹǧgneeʹkk âʹlǧǧa vaʹrrjed saaʹmi sijddsåbbra da säämsuåvtõõzzid vââjlažvuõtt ceälkkmuužž ouddmušše. Ceälkkmušraukkmuš vuäǯǯat vuõltteet saaʹmi õuddooumže, koonn âlgg kåččad sääʹmsuåvtõõzz õhttsaž norrõʹsse ääʹšš ǩiõttõõllâd. Jõs sijddsååbbar iʹllä serddam ceälkkmuužž ouddmuužž sääʹmsuåvtõʹsse, âlgg õuddooumaž kåččad še sijddsåbbar ääʹšš ǩiõttõõllâd. Palggsi õhtõʹsse da päikalaž palggsid âlgg vaʹrrjed vââjlažvuõtt celkkmuužž ouddmušše nåkkam puäʒʒtääl kuõskki aaʹššin, koin sätt leeʹd jõnn priʹmeâr puäʒʒhåiddmušše. 57 § Kuuli koʹrvvmummuš Sääʹmsuåvtõõzzi sååbbarpääʹlǩ, mäʹtǩǩkuul da jeeʹres kuul koʹrvveet sääʹmsuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeja, vuäzzla da piissra mäddtääl õõudâsviikkâmfondi tieʹǧǧin nuʹt mähtt mädd- da mieʹcctäällministeria tääʹrǩben meäʹrrad. Sääʹm õuddoummu tuâjast määuʹset pääʹlǩ da kuuli korvvõõzz riikk täällarvõõzzâst pirreeʹjji čuäiʹjtem mieʹrrtieʹǧǧin nut mähtt Säämjânnam läänhalltõs jeeʹrab meäʹrrad. Vaall’luʹvddkååʹdd sååbbarpääʹlǩ, mäʹtǩǩkuul da jeeʹres kuul koʹrvveet riikk täällarvõʹsse pirreeʹjji väʹlddem mieʹrrtieʹǧǧest mähtt sizzaaʹššiministeria tääʹrǩben meäʹrrad. 58 § Väärai âânnmuš Mäddtääl õõudâsviikkâmfonda vääraid vueiʹtet tõn lââʹssen, mâiʹd tõõi ââʹnnmest šiõtt’teet, ââʹnned pueʹttinallšem tän lääʹj ǩeeʹjjest šõddâm mõõnnmuužžid: 1) määdd da jeeʹres vuämšstõõzz vuästtmušše; 2) hommum vuämšstõõzz håiddmušše da teevvmušše; 3) lääintummušše da tõn kuõskki mõõnnmuužžid; 4) veäʹǩǩvuõđid; 5) riikk raajtem tuâjaid; 6) riikk raajtem čuõkkui teevvmušše; 7) 7 §:z 2 momenttist ceälkkum riikk vuäzzlažvuõiʹtte; 8) sääʹmvuuʹv õõudâsviikkmužž kuõskki tuʹtǩǩõõzzi da čiõlǥtõõzzi raajjmušše; 9) uccpõrggi da uccpõrggjen juʹrddjeei škoouʹljummušše; di 10) ǩiõl joortemtuâjain šõddi kuulid. 59 § Riikklääinai jiõččvälddsaž veäʹlǧǧšiõttõõllmuužž õudltõõzz Põõšši ekonomalaž vaiggâdvuõđid jouddam lääinvuäǯǯi ekonomalaž vueʹjj heâlpeem diõtt vueiʹtet tueʹjjeet riikklääinai da riikk kaupphâʹddvuäǯǯmuužži jiõccvälddsaž veäʹlǧǧšiõttõõllmmuš, jõs lij vueiʹnnmest, štõ veäʹlǧǧsiõttõõllmuš pohtt ââibâs jõnn pueʹrõõzz lääinvuäǯǯi ekonomalaž vuâkka. Jos sämmlõõže lij miõttum riikkläinn tän läkka lebe luâđjieʹllemvueʹǩǩläkka lebe puäʒʒtääll’läkka vuâđđeel da täin laaʹjjin ceälkkum jieʹllemvueʹǩǩtueʹjjummuužž vääras da jieʹllemvueʹǩǩtuejjumuš lij loopptum, veäʹlǧǧsiõttõõllmušše vuäǯǯat äʹlǧǧed pâi tâʹl, jõs lääinvuäǯǯi põõrt jeäʹt vuõittu jeeʹres nalla staanâd. Mâiʹd õõudpeäʹlnn šiõttõõtõõlât, ij cõõgg miõttmuužž uʹvddem põrggi saneerammuužžâst uvddum lääʹjj (47/93) 97 §:st lebe privaatoummu veäʹlǧǧšiõttõõlmest uvddum lääʹjj (57/93) 78 §:st ceälkkum mõõntõõllmest. Jiõccvälddsaž veäʹlǧǧšiõttõõllmuš vuäitt kuõskkâd tän läkka 76 §:st ceälkkum laaʹjjid, luâjieʹllemvueʹǩǩläkka, puäʒʒtääll’läkka, puäʒʒpõrtttääll’läkka, jânnampäiʹǩǩjieʹllemvueʹǩǩläkka da mäddtääll’läkka vuâđđääm riiklääinaid da -vuäǯǯmuužžid. Jiõccvälddsaž veäʹlǧǧsiõttõõllmest suåppum veäʹlǧǧkõskkvuõttmääinai muttâz kuâsʹǩke še tuâkkeeja da jeärraz vieʹlj oolâs välddam oummu seämma ko kuälmad oummu tõõi sõõʹji ko kõõččmest lij suu vuämšstõõzzâst, kååʹtt lij pijjum lääin ååsktumšen nuʹt mähtt asetõõzzâst tääʹrǩben šiõtt’teet. Veäʹǧǧsiõttõõllmuužž jeeʹres õudeltõõzzin šiõtt’teet tääʹrǩben asetõõzzin. 60 § Veäʹlǧǧšiõttõõlmuužž vueʹjj Jiõččvälddsaž veäʹlǧǧsiõttõõlmuužžâst riikklääinai da -vuäǯǯmuužži väʹsttmäʹhssemääiʹj vueiʹtet kõõʹǩǩeed, koork vueʹleed da miõttâd vuänõõzzi da koorki mäʹhsmest mähssluovâsvuõđid nuʹt mähtt asetõõzzin siõtt’teet. Mähssluõvâsvuõđ lääin vuänõõzzid ij šeža vuäǯǯ miõttâd jeeʹres vueʹzzin ko lääinai käuʹnnååsktõs lebe lainnu likstõs- lebe seämmanallšem tuejjummužžâst uvddum tuâkkõs stään peäggtummu vuänõõzz mähsmuužž. Pâi aaibâs lossâd veäʹrest läinnääiʹj vueiʹtet jiõččvälddsaž veäʹlǧǧsiõttõõllmest kõõʹǩǩeed pâiʹl 14 §:z 1 momenttist ceälkkum ääiʹj. Jõs seämma lääinvuäǯǯja korkktuärjjõs- lebe jeeʹres vieʹlj miõttâm vieʹljuʹvddi jiâ pieʹlstes tuõtt veäʹlǧǧšiõttõõllmušše, riikklääinai da -vuäǯǯmuužži jiõččvälddlaž šiõttõõllmušše vueiʹtet äʹlǧǧed pâi tâʹl, jõs tõõzz liâ jeeʹrab veäʹr da riikklääinai da -vuäǯǯmuužži vueʹss oocci pukin vieʹljin lij šuuʹrab asetõõõzzin šiõtt’tuum mieʹrred. 61 § Čiõlǥtõõzz da plaan Õuddel jiõččvälddsa veäʹlǧǧšiõttõõlmuužž lääinvuäǯǯi ekonomalaž vueʹjjest âlgg cuäiʹjted ååsklaž čiõlǥtõs da raajâd plaan tõiʹn tuåimin, mââivuõiʹm lääinvuäǯǯi põrggmuš, tâʹl jõš nåkkam tuejjummuužž lij riikklääinain tuårjjum, da ekonomalaž vueʹǩǩ raaveet. Veäʹlǧǧšiõttõõlmuužž õudltõssân lij tõt, štõ riikk, lääinzvuäǯǯi da veârrâmstrooitel vuâllaǩeeʹrjte suåppmuužž tõin tuåimin mõõkk liâ mieʹldd plaanâst. Suåppmuš suõppai tõõzz kuulli lääin veäʹlǧǧǩeʹrjjmääin da riikklääinast uvddum ceälkkmuužž määinaid tõõi vueʹzzi peälnn ko tõiʹn lij suåppum. Suåppmušše kuulli riikk kaupphâʹddvuäǯǯmuužži suåppmuužž mieʹldd mäʹhssemnalla šõddâm määusaid vuäǯǯat peʹrrjed jeeʹres riâssâmtää 32 §:z 2 momenttist šiõtt’tuum naaʹlivuõiʹm. 62 § Veäʹlǧǧšiõttõõlmuužž jõskkmuš Jõs lääinvuäǯǯi ei jääʹǩǩed 61 §:st ceälkkum plaan lebe suåppmuužž, tõiʹd vuâđđõõvvâm jiõccvälddsaž veäʹlǧǧšiõttõõllmuš vueiʹtet meäʹrreed jõskkâd asetõõzzin tääʹrǩben šiõtt’tuum naaʹlivuõiʹm vaiktõõzzivuõiʹm. Jõs lääinvuäǯǯja nââneet põrggi saneerammužžâst uvddum läkka vuâđđeeja saneerammušprogramm lebe privatoummu veäʹlǧǧšiõttõõlmušše uvddum läkka vuâđđeeja mähssemprogramm, 61 §:sse vuâđđeeja jiõccvälddsaž veäʹlǧǧšiõttõõllmuš jâskk. Suudâmstuuʹl âlgg prograamm nâânemmen vuâmmšed jõccvälddsaž veäʹlǧǧšiõttõõllmuʹšše sizzkuulli lääin da vuäǯǯmuužž veäʹlǧǧšiõttõõllumužžtää. 63 § Muttâz oocmuš Jânnampäiʹǩǩjieʹllemvueʹǩǩkruug tän lääʹjjest ceälkkum ääʹššest tuejjääm riâššma vuäǯǯ ooccâd muttâz veeineel jânnampäiʹǩǩjieʹllemvueʹjji veinnamluʹvddkådda 30 peeiʹv seʹst tõn peeiʹv rääʹjest, kuäʹss veinni lij vuäǯǯam teâđ riâššmest. V einnamǩiiʹrjj vueiʹtet 1 momenttist ceälkkum šõddmužžâst tuåimted še tõõzz veʹrǧǧooumže, koon riâššma muttâz ooʒʒât, di tõn âlgg vuõltteed veinnâmǩiʹrjj de ääʹššest nårrjam äʹšškeeʹrj da ceälkkmuužžâz muttâzooccâmveʹrǧǧnekka, Õõudpeäʹlnn 1 momenttist ceälkkum veinnamuʹvddkååʹdd 36, 37 da 38 §:st peäggtum ääʹššest ouddam riâššma vuäǯǯ ooccâd muttâz veeineel pââjmõs vaaldšenvuõiggâdvuõiʹtte tõn poʹreâdin ko mâiʹd muttâzooccmest vaaldšemaaʹššin uʹvddum lääʹjjest šiõtt’teet. Jeeʹres peäggtummu veinnamluʹvddkååʹdd tän lääʹjjest ceälkkum aaʹššin ouddam riâššmid vuäitt ooccâd muttâz pâi tâʹl , jõs pââjmõs vaaldšemvuõiggâdvuõtt meâtt veinnamlååʹv. Lååʹvv vueiʹtet miõttâd pâi tâʹl, jõs lääʹjj suåvtõõlâm diõtt jeeʹres seämmanallšemaaʹššin lebe vuõiggâdvuõttpraktiikka õõutnallšemvuõđ diõtt lij veäžnai, štõ äʹšš viiǥǥat pââjmõs vaaldšemvuõiggâdvuõiʹtte räʹtǩǩeem vääras lebe lååʹv miõttmušše lij jeeʹres lossâd veäʹrr. 64 § Riâššmi määus Tän lakka vuâđđeel uvddum riâššmin peʹrrjet määus nuʹt mähtt määusai peʹrrjemmest jeeʹrab šiõtt’teet lebe mieʹrreet. Jânnampäiʹǩǩjieʹllemvueʹǩǩkruug riâššâm lij šeža määustemmes. 65 § Tääʹrǩab šiõtt’tõõzz, meäʹrrõõzz da vueʹǩǩõõzz Tääʹrǩab šiõtt’tõõzz tän lääʹjj viõʹǩǩepiijjmest uuʹdet asetõõzzin. Mädd- da meäʹcctäällministeria vuäitt uʹvdded tän lääʹjj da tõõzz vuâđđõõvvi asetõõzz tääʹrkab meäʹrrõõzzid lääinai, veäʹǩǩvuõđi da jeeʹres tän lääʹjjest ceälkkum õudltõõzzi miõttmest. Mädd- da meäʹcctäällministeria nâânnat še kaupp- da veäʹlǧǧǩeʹrjjvõõʹjid, ooccâm- da riâssâmvõõʹjid da jeeʹres tän lääʹjj viõʹǩkepiijjmuužž diõtt taarblaž vââʹjj da mõõntõõllâmnääʹllvueʹǩǩõõzz. 10 lååkk Viõʹǩǩepuättmuš- da serddšiõtt’toozz 66 § Viõʹǩǩepuättmuš Tät lääʹǩǩ puätt viõʹǩǩe 1. peeiʹv ǩiđđmannust 1995. Täin laaʹjjin kååʹmtet pårggmannu 24. peeiʹv 1984 uvddum säämlääʹǩǩ (611/84) tõõzz mâŋŋa tuejjuum muttsivuõiʹm. Õuddel tän lääʹjj viõʹǩǩepuättmuužž vueiʹtet äʹlǧǧed tõn viõʹǩkepiijjuužž vääras taarblaž tuåimid. 67 § Serddjõõvvi vuämšstõs Kååʹmtummu sääʹmläkka da jeeʹres õõudbu sääʹmlääʹjjšiõtt’tõõzzid vuâđđeel hommum vuämšstõs , mõõnn ââʹnnmest ij õuddel tän lääʹjj viõʹǩǩepuättmužž leäkku meäʹrruum lebe kååʹtt sâdd luõvâs ceälkkum lääʹjjšiõtt’tõõzzid vuâđđeeja âaʹnnemmeäʹrin, lij hommun tän lääʹjj meäʹrid. 68 § Måttam õõudbu lääʹjjšiõtt’tõõzz vuâlla kuulli tuåim da vuõiggâdvuõttkõskkvuõđ Saaʹmi jeälstââʹttmest uvddum lääʹjj (273/55) da saaʹmi määddšiõttõõllmuužž (593/69) da kååʹmtummu sääʹmläkka vuâđđeeja riikk da veârrâmstrooitel vuäǯǯmuužž väʹsttmäʹhssemääiʹj da koork da jeeʹres määinai peäʹlest jäʹǩǩtet tän lääʹjj viõʹǩǩe pueʹttemen šiõtt’tõõzzid da tõiʹd vuâđđeeja suåppumušmääinad, mõõk leʹjje viõǥǥâst. Mâŋŋa tän lääʹjj viõʹǩkepueʹttemest šõddi peäggtum sääʹmläkka vuâđđeeja vuäǯǯmuužž väʹsttmäʹhssemääiʹj, koork da jeeʹres määinai peäʹlest jäʹǩǩtet nuʹt še ceälkkum lääʹjj määinaid. Tän lääʹjj viõʹǩǩe pueʹttmen viõǥǥâst leämmaš šiõtt’tõõzzid jäʹǩǩted nuʹt še tõõi aaʹšši peäʹlest, mõõk še mmuđoi koʹlle 1 momenttist ceälkkum viõʹǩǩepiijjmušše da koin jeäʹt tän lååǥǥast jeeʹres nalla šiõtt’tukku. Ceälkkum kuâskk še riikk piiđđluovâsvuõđid da mähssheâlpuumuužžid, riikk raajtem tuâjaid da täälai rääʹjtõzzid. Täälai luõvtemlååʹv da rääʹjtõõzzin luovâsluâšttmuužž vueiʹtet õõudpeäʹlnn ceälkkum lääʹjjšiõtt’tõõzzin moksteel miõttâd 36 §:st šiõtt’tuum mieʹldd da tõʹst šiõtt’tuum mõõntõõlm jäʹǩǩtõõleel. Muttâzooccmuužž peäʹlest jäʹǩǩtet suåvtõõvi vueʹzzin, mâid 63 §:st šiõtt’teet. Asetõõzzin vueiʹtet uʹvdded ceälkkum lääʹjjšiõtt’õõlmuužžâst jeeʹresnallšem mõõntõõllâmnääʹllšiõtt’tõõzzid. 69 § Õõudbui lääinai riikkveârrâm da håiddpääʹlǩ Õuddel tän lääjj viõʹǩǩepueʹttem miõttum 68 §:st ceälkkum lääʹjjšiõtt’tõsse vuâđđeel miõttum lääinai riikkveârrâm da läinnhåiddkuuli koʹrvvõõzi peäʹlest jäʹǩǩtet meäʹrrõõzzid da tõid vuâđđeel uvddum meäʹrrõõzzid da tõiʹd vuâ’đđeeja suåppmušmäinaid, mõõkk leʹjje viõǥǥâst ko tät lääʹǩǩ pueʹđi viõʹǩǩe. 70 § Õõudbu panttvuõiggâdvuõđ Õõudpeäʹlnn 66 §:st ceälkkum lääʹjjšiõtt’tõʹsse vuâđđeel kaaupšum tääll lebe vuʹvdd, mij lij tän lääʹjj viõʹǩǩepueʹttem panttân riikk kaupp- lebe kaupphâddvuäǯǯmuužž da tõn koork mäʹhsmest tõn räjjja ko vuäǯǯmuž lij loopp räjja mahssum, lij veâl-ki seämma määinaivuõiʹm panttân ceälkkum vuäǯǯmuužž mäʹhsmest. Tääll lebe vuʹvdd lij panttân tän lääʹjj viõʹǩǩepueʹttem poodd viõǥǥâst leämmaš lääʹjjšiõtt’tõʹsse vuâđđeel še 1 momentist ceälkkum lääʹjjšiõtt’tõʹsse vuâđđeeja nåkkam kaupp- da kaupphâʹddvuäǯǯmuužž mähssmest koorkines, kååʹtt lij sõddâm mâŋŋa tän lääʹjj viõʹǩkepueʹttemest lebe koonn panttvuõiggâdvuõđâst ij leäkku tuejjuum õuddel ceälkkum äiʹǧǧpoodd ilmtõõzz suʹvddja (koonn äʹšš kuâskk). Õõudpeäʹlnn 1 momenttist ceälkkum lääʹjjšiõtt’tõʹsse vuâđđeeja kuullvuäzzõõzz da tõõi koorki mäʹhssmest lij tääll (koonn äʹšš kuâskk) lebe vuʹvdd panttân nuʹt mähtt 1 da 2 momenttist šiõtt’teet. Tâʹl ko tääll lebe vuʹvdd lij panttân 2 momenttist šiõtt’tummu nalla, de jânnampäiʹǩǩjieʹllemverʹǧǧooumaž âlgg suʹvddja (koonn äʹšš kuâskk) iʹlmmtõs pantvuõiggâdvuõđ kuõskki mieʹrǩkõõzz tuejjeem vääras Kiddjemrekistra. Ko vuäǯǯmuš lij puk mahssum, âlgg jânnampäiʹǩǩjieʹllemkruug vuõltteed iʹlmmtõs suʹvddja (koon äʹšš kuâskk) štõ tääll lebe vuʹvdd lij luovâs panttveârrmest. 71 § Väärai âânnmuš Mäddtääll õõudâsviikkâmfondi vääraid vueiʹtet ââʹnned še nåkkmid 68 §:st ceälkkum lääʹjjšiõtt’tõõzz viõʹǩǩepijjmuužž kuõskki meäʹrid, mâiʹd tõiʹd lij õʹnnum õuddel tän lääʹjj viõʹǩǩepueʹttem. 72 § Jeeʹres serddšiõtt’tõõzz Vuõsmâs 42 §:st ceälkkum sijddsååbbar âlgg ââʹnned kuuđ määnpââi seʹst tän lääʹjj viõʹǩǩepueʹttmest da vuõsmâs õuddooumažvaal âlgg ââʹnned eeʹjj seʹst lääʹjj viõʹǩǩepueʹttmest. Sääʹmsuåvtõõzz alttee tuâjas saraz mâŋŋa tõʹst, ko tõk liâ vaʹlljuum sijddsåbbrest. Sääʹmsuåvtõõzz da õuddoummu vuõsmâs tuåimmpââjj peštt 1996 eeʹjj loopp räjja. Lääʹjj 56 §:z lääʹjjšiõtt’tõõzzid suåvtõõlât emansa ko sääʹmsuåvtõõzz da õuddooumaž liâ vaʹlljuum. Mâiʹd sääʹmsuåvtõõzzin da õuddoummu tuâjain šiõtt’teet, suåvtet emansa ko sääʹmsuåvtõõzz da õuddooumaž lij vaʹljjuum. Tän lääʹjj viõʹkǩe pueʹttmen kååʹmtum sääʹmläkka da puäʒʒtääll’läkka da luâjieʹllemvueʹǩǩläkka vuâđđeeja da ooccmuužž vueʹlnn leʹddi saaʹmi läinn- da veäʹǩǩvuõttooccmuužž da saaʹmid luõvtem täälaid da vuuʹvdit kuõskki alttuum ââʹnnemplaan ǩiõttõõlât loopp räjja jäʹǩǩtõõleel peäggtummu laaʹjji šiõtt’tõõzzid, 73 § Sieʹvvenšiõt’tõs Kuäss jeeʹres pääiʹǩest lääjjest sieʹvet kååʹmtummu sääʹmläkka, õõlgad seävvmuš tän lääʹjj vaʹstteeja šiõtt’tõõzz, jõs õõudpeäʹlnn tän lääʹjjesr šiõtt’tummu ij jeeʹres šõõdd. Helssnest 24 peeiʹv nuuʹbbmannust 1995 Tääʹssvääʹld presidentt Martti Ahtisaari Mädd- da meäʹctäällministeria Mikko Pesälä