Lääʹǩǩ Meäʹcchalltõõzzâst
Uʹvddum Helssnest rosttovmannu 30. peeiʹv 2004
Riikkpeeiʹvi riâššâm mieʹldd šiõtt’teet:
1 §
Vaaldšummuš väʹlddsââʹjj
Meäʹcchalltõs lij mädd- da meäʹcctäällministeria vaaldšummuužžpääiʹǩ tuåimmsaž riikk jäärnâǩstrooiteʹl. Luâđsuejjeem kuõskki aaʹššin Meäʹcchalltõs lij pirrõsministeria jååđtõõzzâst.
Meäʹcchalltõʹsse šiõtt’teet riikk jäärnâǩstrooitliʹn uʹvddum lääʹjj (1185/2002), mââibeäʹlnn jäärnâǩstrooiteʹllääʹǩǩ, jos jeät tän lääʹjjest nuʹbbnalla šiõtt’tukku.
2 §
Tuâi
Meäʹcchalltõs håidd, âânn da sueʹjjat vaaldšem vuâlstes kuulli luâđvääʹraid da jeeʹres vuämšstõõzzid. Meäʹcchalltõs âlgg mõõntõõllâd kännteeʹl da puʹhttsânji.
Meäʹcchalltõs âânn jäärnâǩtuåimm’muužž tän lääʹjjest šiõtt’tuum meerkåʹddsai õõlǥtõõzzi veeidasvuõdâst da håidd takai vaaldšemtuâjaid.
3 §
Jäärnâǩtuåimm’muužž tuåimmvuʹvdd
Meäʹcchalltõõzz jäärnâǩtuåimm’muužž tuåimmvuʹvdden lij mäddtääll da jeeʹres luâđvääʹrai âânnmõš di tõid kuõskki ouddaz da kääzzkâʹsttemvueʹjj.
4 §
Takai õhttsažkåʹddsa õõlǥtõõzz 
Luâđvääʹrai piʹštti hååid da âânnmõõžž vuõssärvvsen vuäʹssân Meäʹcchalltõs âlgg peʹšttlânji väʹldded lokku biologlaž määŋgbeällsavuõđ suejjumm’muš da mieʹrrmieʹlddsanallšem lââʹzztummuš mieʹcci da jeeʹrab luâđvääʹrai håiddmuʹšše, âânnmõʹšše da suejjumm’muʹšše šiõtt’tuum jeeʹrab täävtõõzzivuim. Meäʹcchalltõs âlgg lââʹssen väʹldded lokku luâđ virksmâʹttemâânnmõõžž di tuâjjvuõđ ooudâsviikkmõõžž raukkmõõžžid.
Meäʹcchalltõõzz vaaldšem vueʹlnn åårrai luâđvääʹrai håidd, âânnmõš da suejjummuš âlgg šiõtt’teed õʹhtte Sääʹmteeʹǧǧâst uʹvddum lääʹjjest (974/1995) jurddum säʹmmlai dåmmpäiʹǩǩvuuʹdest nuʹtt, što säʹmmlai kulttuur ââʹnnem oudldõõzz staanât, di puäʒʒhåiddlääʹjjest (848/1990) jurddum puäʒʒhåiddvuuʹdest nuʹtt, što puäʒʒhåiddlääʹjjest šiõtt’tuum õõlǥtõõzz tieuʹdet.
Meäʹcchalltõs laaddââtt håiddad tuâjeez še mokstemjäällmõõžžâst nuʹtt ǥu mädd- da meäʹcctäällministeria da sääldatviõǥǥi’mäddvuäʹmstummuužži peäʹlest sääldatviõǥǥministeria meäʹrree. Meäʹcchalltõs jääʹǩǩat lââʹssen sääldatviõǥǥi’mäddvuäʹmstummuužži da tõi raajjmõõžži da meäʹcchåiddmuužži peäʹlest sääldatviõǥǥministeria staanvuõđmeärrõõzzid Meäʹcchalltõs oudd peälštõsveʹrǧǧneeʹǩǩid äʹšštobddivieʹǩǩ meäʹccpuâllmõõžži tuâsttmõõžžâst da laaddââtt jiõččtuåimmsânji meäʹccpuâllmõõžži cõõggõõttmõʹšše da tuâsttmõʹšše vaaldšem vuâlstes åårrai riikkjânnmin õhttsažtuâjast peälštõsveʹrǧǧneeʹǩǩivuim.
5 §
Jeeʹrab õhttsažkåʹddsa õõlǥtõõzz
Meäʹcchalltõõzz tuåimm’muužžâst vääʹldet lokku tuʹtǩǩummuužž, mätt’tummuužž, sääldatviõǥǥi da raajjvahttstrooiteʹl mäddââʹnnem taarb.
6 §
Takai vaaldšummuštuâi
Meäʹcchalltõõzz takai vaaldšummuužžtuâi liâ:
1) luâđsuejjeemlääʹjjest (1096/1996) di tõn da luâđsuejjeemlääʹjj (71/1923) nuäʹjin rajjum luâđsuejjeemvuuʹdid kuõskki lääʹjjin šiõtt’tuum luâđsuejjeemtuâi da luâđsuejjeemvuuʹdi haʹŋǩǩummuš;
2) põõstaijânnamlääʹjjest (62/1991), kueʹllšeeʹllemlääʹjjest (286/1982), sääʹmlääʹjjest (253/1995), meäʹccjânnmest jååʹttemlääʹjjest (670/1991), mieʹcstummušlääʹjjest (615/1993), vuõiggâdvuõđâst takai čääʹccvuuʹdid uʹvddum lääʹjjest (204/1966), peälštõslääʹjjest (468/2003), puäʒʒlääʹjjest, puäʒʒtääll da luâđjieʹllemvueʹjji teäggtemlääʹjjest (45/2000) da ålgganåårramlääʹjjest (606/1973) šiõtt’tuum tuâi;
3) luâtt- da ålgganjååʹttemkääzzkâʹsttemvueʹjji raajjmõš; 
4) šiil- da kueʹlltääl haʹŋǩǩõõžži äigga vuäǯǯmõš;
5) luâđjânnamvahssmuš;
6) meäʹccmuõri paacceǩsiõmmni haʹŋǩǩummuʹšše da vääräsruõkkmõʹšše kuõskki tuâi; da
7) čääʹcclääʹjjest (264/1961) šiõtt’tuum da jeeʹres vuõjtâttemma kuõskki tuâi.
7 §
Takai vaaldšummuštuâijai teäggtõs
Meäʹcchalltõõzz takai vaaldšummuštuâijai håidd teäggeet riikk täällärvvõõzzâst jeeʹrben čuäjtum mieʹrrtieʹǧǧin.
8 §
Takai vaaldšummuštuâijai riâššmõš
Õõuddpeäʹlnn 6 §:st jurddum takai vaaldšummuštuâijai håiddmuužž diõtt Meäʹcchalltõõzzâst lij jeeʹres takai vaaldšummuštuâijai jiiʹjjes-i juâǥǥas, koon šurrân tuåimm luâđkääzzkâʹsttemjååʹđteei.
Luâđkääzzkâʹsttemjååʹđteei nõõmtummuužžâst šiõtt’teet riikksuåvtõõzz asetõõzzin.
Luâđkääzzkâʹsttemjååʹđteei håidd tõid takai vaaldsummuštuâijaid kuõskki tuâjaid, kook jiâ tän lääʹjj 10 §:f mieʹldd kuul halltõʹsse da tuåimtõsjååʹđteeja. Luâđkääzzkâʹsttemjååʹđteei preemm da vuâllaǩeeʹrjat halltõõzz paaldâst jäärnâǩstrooiteʹllääʹjj 13 §:f 1 momentest jurddum jeeʹres-i tiiʹllriâššmõõžž.
Mieʹcstummuužž da kueʹllšeellmõõžž kuõskki takai vaaldšummuštuâi (meäʹccjânnamääʹšš), kook 2 momeent mieʹldd jiâ kuul halltõʹsse leʹbe tuåimtõsjååʹđteeja, håidd seârvvna takai vaaldšummuštuâijai jiiʹjjes-i juâkksâst meäʹccjânnamtäällšoormõš. Meäʹccjânnamtäällšoormõõžž nõõmtummuužžâst šiõtt’teet riikksuåvtõõzz asetõõzzin.
9 §
Takai vaaldšummuštuâijai räʹtǩǩemväʹldd
Luâđkääzzkâʹsttemjååʹdteei räʹtǩǩ 6 §:st jurddum takai vaaldšummuštuâijaid kuõskki vaaldšummušaaʹššid da takai vaaldšummuštuâijai jiiʹjjes-i juâkkõʹsse kuõskki veʹrǧǧneʹǩaaʹššid. Lokku vääʹldkâni kueʹllšeellmõʹšše da mieʹcstummuʹšše kuõskki lååʹppaaʹššid, koid räʹtǩǩ meäʹccjânnamtäällšoormõš.
Meäʹccjânnmest jååʹttemlääʹjj 4 §:st, kueʹllšeeʹllemlääʹjj 5 §:st, mieʹcstummušlääʹjj 6 §:st jurddum lååʹvid leʹbe riâššmõõžžid Meäʹcchalltõõzz vääʹld vueʹlnn åårrai vuuʹd âânnmõõžžâst peäggtum lääʹjji mieʹlddsa juʹrddmõʹšše vueiʹtet nââneed vuʹvddpäikksa mieʹrid.
Õõuddpeäʹlnn 2 momentest jurddum mieʹri seʹst luâđkääzzkâʹsttemjååʹdteei vuäitt seʹrdded meäʹccjânnmest jååʹttemlääʹjj 4 §:st da meäʹccjânnamtäällšoormõš kueʹllšeeʹllemlääʹjj 5 §:st da mieʹcstummušlääʹjj 6 §:st jurddum sättõk lååʹv kuõskki riâššâm tuejjummuužž Meäʹcchalltõõzz veʹrǧǧnekka leʹbe nåkam Meäʹcchalltõõzz tuâjast åårrai ooumže leʹbe ååuǥbeällsa õhtt’tõʹsse, koid tiuddväʹlddlažvuõđ, naʹddjõsvuõđ, äʹšštobddmõõžž da jeeʹres aaʹššiärvtõõllmuužžâst lokku väʹlddem aaʹšši mieʹldd ââʹnet tuõjju suåvlažžân. Meäʹcchalltõõzz da lååʹvi uʹvddi ååuǥbeällsa õhtt’tõõzz tuåimm’muʹšše šiõtt’teet tän puõtt, mâiʹd vaaldšemlääʹjjest (434/2003), veʹrǧǧneeʹǩǩi tuåimm’muužž takaivuõđâst uʹvddum lääʹjjest (621/1999), ǩiõll’lääʹjjest (423/2003) da sääʹm ǩiõll’lääʹjjest (1086/2003) šiõtt’teet di lââʹssen, mâiʹd vieʹrrvuõttlääʹjjest (39/1889) vieʹrrvuõggâdvuõđ veʹrggoolâsväʹlddmest šiõtt’teet.
Õõuddpeäʹlnn 3 momentest juʹrddum aaʹšši kuõskki sättõk lååʹpp vueiʹtet uʹvdded še mašinanallsânji di riâššmõš vueiʹtet tuejjeed nõtta alttõõzz.
Luâđsueʹjjeemvuuʹđ da åugganjååʹttemvuuʹd påʹreâdvuâkkõõzz ouddmuužž di 2 momentest šiõtt’tuum mieʹri ravvummuužžâst lokku vääʹldǩâni luâđkääzzkâʹsttemjååʹdteei da meäʹccjânnamtäällšoormõš, vuõššân luâđkääzzkâʹsttemjååʹdteei kuulmest, vuäǯǯa ǩeeʹrjlaž nalla seʹrdded siʹjjid tän paragraaf mieʹldd kuulli räʹtǩǩemvääʹld jeeʹres takai vaaldšummuštuâijai jiiʹjjes-i juâkkaz veʹrǧǧnekka. 
Vuʹvddpäiʹkksai mieʹri ravvummuužžâst kuõskki riâššmõš âlgg piijjâd teâttan takainallšem teâttanouddmuššân nuʹtt ǥu vaaldšemlääʹjjest šiõtt’teet.
10 §
Takai vaaldšummuštuâijai vuäʹppõs da vahssmuš
Moksteeʹl tõʹst, mâiʹd jäärnâǩstrooiteʹllääʹjj 8 §: st šiõtt’teet, mädd- da meäʹcctäällministeria da pirrõsministeria vuõiǥee da vähssa tuåimmvuuʹdeez peäʹlest Meäcchalltõʹsse kuulli takai vaaldšummuštuâijai hååid nuʹtt ǥu veʹrǧǧlõõnnji da strooiʹtli tuåimm’muužž vuõiǥâmmest da vahssmest jeeʹrab šiõtt’teet.
Õõudbeäʹlnn 1 momentest jurddum ministeriai vuõiǥõõzz da vahssmuužž seʹst Meäʹcchalltõõzz halltõs:
1) raddai takai vaaldšummuštuâjai hååid takainallšem vuõiǥâmmõõžžâst da vahssmuužžâst;
2) raddai tõʹst, što tuâjaid tuejjeet eeʹttiǩkååʹdd da jeeʹres veʹrǧǧneeʹǩǩi riâššmõõžži da mierrõõzzi mieʹlddšânji da što takai vaaldšummuštuâjai ǩeʹrjjâânnmõš da vääʹraihååid vahssmuš lij ääʹššmieʹldd laaddum; da
3) takai vaaldšummuštuâjai jiiʹjjes-i juâkkaz alttõõzz vuäǯǯmest reäšš aaʹššin, koin šiõtt’teet jäärnâǩstrooiteʹllääʹjj 10 §:f 2 momeent 1, 2 da 7 sââʹjest.
Õõudbeäʹlnn 1 momentest jurddum ministeriai da halltõõzz vuõiǥâmmõõžž da vahssmuužž seʹst Meäʹcchalltõõzz tuåimtõsjååʹđteei väldd oolâs Meäʹcchalltõʹsse kuulli takai vaaldšummuštuâjai hååid takainallšem jååʹđtummuužžâst da ooudâsviikkmõõžžâst da raddai tõʹst, što jäärnâǩstrooiteʹllääʹjj 13 §:f 1 momentest jurddum pååđ ǩeʹrjjâânnmõš lij lääʹjjmieʹlddsaž da takai vaaldšummuštuâjai hååid kuõskki vääʹraihåidd lij naʹddjemnalla laaddum.
11 §
Meäʹccjânnamvahssmuš
Meäʹccjânnamvahssmuužžâst šiõtt’teet lääʹjjin jeeʹrben.
12 §
Ool väʹlddmuš takai vaaldšummuštuâijai hååidast
Meäʹcchalltõõzz takai vaaldšummuštuâi hååidast šõddâm pååʹmh koʹrvvemmest lij viõǥǥâst, mâiʹd veʹrǧǧoolväʹlddmuužžâst šõddâm pååʹmh koʹrvvemmest jeeʹrab šiõtt’teet.
13 §
Muttâzooccmõš
Luâđsuejjeemlääʹjj mieʹlddsa Meäʹcchalltõõzz riâššma vuäǯǯ ooccâd veeineeʹl muttâz tuåimmväʹlddsa vaaldšemvuõiggâdvuõđâst nuʹtt ǥu luâđsuejjeemlääʹjjest šiõtt’teet. 
Õõudbeäʹlnn 9 §:f 2 momentest jurddum mieʹrid kuõskki riâššma vuäǯǯ ooccâd veeineeʹl muttâz tuåimmväʹlddsa vaaldšemvuõiggâdvuõđâst nuʹtt ǥu vaaldšemlääʹjjââʹnnemlääʹjjest (586/1996) šiõtt’teet.
Õõudbeäʹlnn 9 §:f 3 momentest jurddum sättõk riâššma vuäǯǯ ooccâd vuõiǥõõzz Meäʹcchalltõõzzâst. Vuõigeemõõlǥtummuš âlgg tuejjeed 30 peeiʹv seʹst riâššmõõžž teâttanvuäǯǯmõõžžâst.
Vuõigeemõõlǥtummuʹšše uʹvddum Meäʹcchalltõõzz riâššma vuäǯǯ ooccâd veeineeʹl muttâz tuåimmväʹlddsa vaaldšemvuõiggâdvuõđâst nuʹtt ǥu vaaldšemlääʹjjââʹnnemlääʹjjest šiõtt’teet.
Õõudbeäʹlnn 9 §:f 2 momentest jurddum mieʹrid kuõskki riâššmõš di 9 §:f 3 momentest jurddum sättõk lååʹv kuõskki Meäʹcchalltõõzz riâššmõš vueiʹtet piijjâd viõʹǩǩe muttâzooccmest peersteǩani. Muttâzooccâmveʹrǧǧneʹǩ vuäitt seârvvna ǩeʹldded riâššõm viõʹǩǩepiijjmõõžž.
Jeeʹres tän lääʹjjest jurddum Meäʹcchalltõõzz riâššma vuäǯǯ ooccâd veeineeʹl muttâz jânnampäiʹǩǩjieʹllemvueʹjji veinnamluʹvddkååʹddest nuʹtt ǥu vaaldšemlääʹjjââʹnnemlääʹjjest šiõtt’teet.
14 §
Takai vaaldšummuštuâijai vuämšstõs
Takai vaaldšummuštuâijai diõtt Meäʹcchalltõõzz vaaldšem vueʹlnn liâ luâđsuejjeemvuuʹd da põõstaijânnamvuuʹd, jeeʹres suejjeemäiggmõʹšše čuäjtum leʹbe haʹŋǩǩuum vuuʹd di jeeʹres takai vaaldšummuštuâijai hååid beäʹlnn taʹrbbez vuämštõõzz. Takai vaaldšummuštuâijai vuämštõs kooll meäʹcchalltõõz jeeʹres jiiʹjjes kapitaʹlle.
15 §
Hââʹddtummuš
Meäʹcchalltõõzz jäärnâǩtuåimm’muužž ouddaz da kääzzkâʹsttemvueʹjj hââʹddteet jäärnâǩekonomalaž vuâđđjurddsin.
Õõudbeäʹlnn 1 momentest šiõtt’tummuužžâst moksteeʹl:
Kemi, Ruâvnjaarǥ da Tornio gåårdi aazzjin lij vuõiggâdvuõtt meäʹccjed Meäʹcchalltõõzz čuäjtum vuuʹdin jiõččmäʹhssemäärv mõõntõõllâm määuʹsin, jos tõt lij vueʹlab ǥu jäärnâǩekonomalaž hâʹdd; di 
2) kåʹddneeʹǩǩest lij vuõiggâdvuõtt ââʹnned põõšši jeälstemkodda kuulli Meäʹcchalltõõzz vaaldšem vueʹlnn åårrai vuuʹdin meäʹccjânnmest jååʹttemlååʹvlääʹjj meäʹlddsa meäʹccjânnmest jååttmõõžž määusta.
Meäʹcchalltõõzz takai vaaldšummuštuâijai kuõskki tuâjai hõõʹddi mieʹrruummuužžâst šiõtt’teet, mâiʹd riikk mähssmääiʹnlääʹjjest (150/1992) šiõtt’teet. Takai vaaldšummuštuõjju kuõskki tuâi määʹus kuõskki muttâzooccmõʹšše šiõtt’teet, mâiʹd riikk mähssmääiʹnlääʹjj 11 b §:st šiõtt’teet.
16 § 
Põrtt- da mäddvääʹrkõsvuõđ kuõskki riâššâmtuâi
Moksteeʹl tõʹst, mâiʹd jäärnâǩstrooiteʹllääʹjj 14 §:f 2 momentest šiõtt’teet riikksuåvtõõzz riâššâmvääʹldest seeʹrdtet jäärnâǩstrooitla leʹbe jäärnâǩstrooitleʹst riikk täällarvvõõzztälla põrtt- da mäddvääʹrkõsvuõđid, reäšš nåkkam sättõk põrtt- da mäddvääʹrkõsvuõđ sââi leʹbe põrtt- da mäddvääʹrkõsvuõđ ceelaivuõđ seʹrddmest Meäʹcchalltõʹsse, koon vueʹǩǩsõs ärvv lij jeänmõsân vitt miljoon euʹrred, mädd- da meäʹcctäällministeria leʹbe jos kõõččmõš lij luâđsuejjeem raajjmõʹšše kuõskki põrtt- da mäddvääʹrkõsvuõđ serddmest, pirrõsministeria. Serdd miärʹǩǩeet jäärnâǩstrooiteʹl jeeʹres jiiʹjjes kapitaal lääʹzztõssân leʹbe ǩieppõssân leʹbe läinnmääinai ouddmužžân.
Põrtt- da mäddvääʹrkõsvuõđ serddmõʹšše Meäʹcchalltõõzz da nuuʹb riikk jäärnâǩstrooiteʹl kõõskâst suåvtõõlât, mâiʹd vuõiggâdvuõđâst luõvted riikk põrtt- da mäddvääʹrkõsvuõđâst uʹvddum lääʹjjest (973/2002) šiõtt’teet.
Moksteeʹl tõʹst, mâiʹd jäärnâǩstrooiteʹllääʹjj 10 §:f 2 momentt sââiʹjest šiõtt’teet, Meäʹcchalltõõzz halltõs reäšš põrtt- da mäddvääʹrkõsvuõđ haʹŋǩǩõõzz, di tõn mieʹldd mâiʹd vuõiggâdvuõđâst luõvtummuužžâst riikk põrtt- da mäddvääʹrkõsvuõđ uʹvddum lääʹjjest šiõtt’teet, põrtt- da mäddvääʹrkõsvuõđ luõvtummuužž da våurrmuužž kuõskki riâššâmvääʹld laaddmest Meäʹcchaltõõzzâst.
Meäʹcchalltõõzz vaaldšem vueʹlnn åårrai põõšši vuämšstõõzz, koon ââʹnnemvuõiggâdvuõtt lij sääldatviõǥǥin, ij vuäǯǯ luõvted mädd- da meäʹcctäällministeria leʹbe Meäʹcchalltõõzz riâššmõõžžin krååma sääldatviõǥǥministeria tuõttmõõžž, jos ij riikksuåvtõs sättõk’sättjummuužžâst nuʹbbnälla mieʹrred.
17 §
Tuâkkõõzz
Meäʹcchalltõõzzâst lij vuõiggâdvuõtt ââʹnned jäärnâǩtuåimmstes ååugbeäʹllse uuʹdeem tuâkkõõzzid, jos tuâkkõõzz uʹvddemtarbb vuâđjââv läkka leʹbe ǩeâšttõõttâmvuâkka jääʹǩǩtõllum takai primmum vuâđjurddsid. Eettiǩkåʹdd reäšš riikk täällarvvõõzz ǩiõtt’tõõllâm poodd tuâkkõõzzi jeänašmieʹr.
Riikksuåvtõõõzz asetõõzzin šiõtt’teet taarbšemmen tääʹrǩben tuâkkõõzzi ââʹnnmest da šlaajjâst.
Moksteeʹl tõʹst, mâiʹd jäärnâǩstrooiteʹllääʹjj 6 §:st šiõtt’teet riikk oolâs väʹlddmuužžâst, vaʹsttad 1 momentest jurddum tuâkkõõzzid kuõskki oolâs väʹlddmuužžin pâi Meäʹcchalltõs.
18 §
Personkåʹdd
Meäʹcchalltõõzz tuâjjlai tuâjjkõskksažvuõtt lij tuâjjsuåppmõškõskksažvuõtt. Aalmilaž vääʹld sisksaž tuâjjaaʹšši tuejjeei personkooʹddi tuâjjkõskksažvuõtt lij seârvvna veʹrǧǧkõskksažvuõtt, jos jeät lääʹjjin leʹbe riikksuåvtõõzz asetõõzzin nuuʹbnalla šiõʹtt’tukku.
Meäʹcchalltõõzz veʹrǧǧneeʹǩǩid, veeʹrjid da veʹrǧǧkõskksažvuõʹtte šiõtt’teet riikk veʹrǧǧkõskksažvuõđ kuõskki šiõtt’tõõžžid da jäärnâǩstrooiteʹl veeʹrjid kuõskki veʹrǧǧmäinnsuåppmõõžž määinid.
19 §
Tuåimtõsjååʹđteei nõõmtummuš
Moksteeʹl tõʹst, mâiʹd jäärnâǩstrooiteʹllääʹjj 10 §: f 2 momeent 3 sââʹjest šiõtt’teet halltõõzz tuåimmvääʹldest nõõmted da meädda särnnad tuåimtõsjååʹđteei, Meäʹcchalltõõzz tuåimtõsjååʹđteei nõõmat da meädda särnn mädd- da meäʹcctäällministeria alttõõzzâst riikksuåvtõs. Õuʹddel ääʹšš ǩiõtt’tõõllâm tõʹst âlgg äännad pirrõsministeria ceälkkmuš.
20 §
Saaǥǥstõõllâmkååʹdd
Meäʹcchalltõõzz vaaldšem vueʹlnn åårrai riikk vuuʹdi âânnmõõžž kuõskki riâššâmtuåim veäʹǩǩen pääiklaž meer sâjjõõzz lokku väʹlddmuššân da tuåimi õʹhttesuåvtõõllâm õõudâsviikkmõššân liâ lään- da vuʹvddpäiʹkksa saaǥǥstõõllâmkååʹdd. 
Saaǥǥstõõllâmkooʹddi tuâjain, vuäzzlai nõõmtummuužžâst, tuåimmpââiʹjest da vergga piijjmuužžâst, šiõtt’teet tääʹrǩben riikksuåvtõõõzz asetõõzzin.
21 §
Tääʹrǩab šiõtt’tõõzz
Riikksuåvtõõzz šiõtt’tõõzzin vueiʹtet uʹvdded tääʹrǩab šiõtt’tõõzzid halltõõzz vergga piijjmuužžâst, tuâjain, riâššâmvääʹldest da vuäʹzzlai ǩeʹlppvuõđâst, tuåimmtõsjååʹđteeijest di halltõõzz vuäzzlai da tiiltaʹrǩǩeeijai päʹlǩǩõõzzin di tän lääʹjj viõʹǩǩepiijjmuužžâst.
22 §
Viõʹǩǩepuättmuš
Tät lääʹǩǩ puätt viõʹǩǩe täʹlvvmannu 1. peeiʹv 2005, da tõin kååʹmtet Meäʹcchalltõõzzâst rosttovmannu 17. peeiʹv 1993 uʹvddum lääʹǩǩ (1169/1993) tõõzz mâʹŋŋlubust tuejjuum muttsivuim.
Õuʹddel tän lääʹjj viõʹǩǩepuättmuužž vueiʹtet riõmmâd tõn viõʹǩǩepiijjâm oudldõs tuåimid.
23 §
Serddšiõtt’tõõzz
Meäʹcchalltõʹsse lääʹjjest leʹbe asetõõzzâst šiõtt’tuum leʹbe tõi nuäʹjin uʹvddum tuâi di tõõzz kuulli vuõiggâdvuõđ da õõlǥtõõzz serddjâʹvve tän lääʹjj mieʹlddsa meäʹcchalltõʹsse. Kååʹmtum lääʹjj mieʹldd pijjum Meäʹcchalltõõzz jååʹđtemkåʹdd juätǩǩ jäärnâǩstrooiteʹllääʹjj mieʹlddšânji Meäʹcchaltõõzz halltõssân alggpuäđla tuåimmpââiʹjes loʹppe. 
Meäʹcchalltõõzz tuåimmtõsjååʹđteei di luâđsuejjeem jiiʹjjes-i juâkkaz da veʹrǧǧneeʹǩǩi jiiʹjjes-i juâkkaz šoormõõzzi veeʹrj jâʹsǩǩe tän lääʹjj viõʹǩǩe puäʹđeen nõtta meädda särnnmõõžžin. Meäʹcchalltõõzz tuåimmtõsjååʹđteei serddjââv tän lääʹjj viõʹǩǩe puäʹđeen jäärnâǩstrooiteʹllääʹjj mieʹldd Meäʹcchalltõõzz tuåimmtõsjååʹđteeijen da luâđsuejjeem jiiʹjjes-i juâkkaz šoormõs tän lääʹjj mieʹldd luâđkääzzkâʹsttemjååʹđteejen.
Meäʹcchalltõõzz veeʹrj di veʹrǧǧ- da tuâjjsuåppmõškõskksažvuõđâst åårrai personkååʹdd serddjâʹvve tän lääʹjj mieʹldd Meäʹcchalltõʹsse, da personkåʹdd seeilat tuâjjkõskksažvuõđ määinid kuõskki vuõiggâdvuõđid da õõlǥtõõzzid. Veeʹrji serddmõʹšše jeät taarbšukku veʹrǧǧneeʹǩǩ tuõttmõõžž.
Helssnest rosttovmannu 30. peeiʹv 2004
Tääʹssvääʹld Presidentt Tarja Halonen
Mädd- da meäʹcctäällminister Juha Korkeaoja