1 (lugu).
1 (üks') om lugusana 0 da 2 keskes.
Ozoitesed.
Nell' vellest ühten katusen al seištas (laud).
Nell' vellest ühten šläpan al seištas (laudan jaugad).


2 (lugu).
2 (kaks') om lugusana 1 da 3 keskes.
Ozoitesed.
Kaks' vellest läheten elädas, üks' te om keskes (sil'mad).
Kaks' vellest päliči tes elädas, toine tošt ei nähkoi (sil'mad).


3 (lugu).
3 (koume) om lugusana 2 da 4 keskes.
Ozoitesed.
Mecas koume mechašt, kezal i tal'vel ühted sädod (hong, kuz' da kadag).


4 (lugu).
4 (nell') om lugusana 3 da 5 keskes.
Nell'-lugusanha sidodud vepsän ozoitesed.
Nell' vellest ühten katusen al seištas (laud).
Nell' vellest ühten šläpan al seištas (laudan jaugad).


5 (lugu).
5 (viž) om lugusana 4 da 6 keskes.


6 (lugu).
6 (kuz') om lugusana 5 da 7 keskes.


7 (lugu).
7 (seičeme) om lugusana 6 da 8 keskes.


8 (lugu).
8 (kahesa) om lugusana 7 da 9 keskes.


9 (lugu).
9 (ühesa) om lugusana 8 da 10 keskes.


Abakan.
Abakan (,) om lidn Venälaižes Federacijas, Sibirin suves. Se om Hakasijan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Ende gunnoiden lidnuz oli olmas Samohval-mägenno. Sid' kalaidajad nimitihe ülüt "Ah Tigei" «vauged mägenpa» jurtiden äjüden tagut. Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1675 kuti Abakanan lidnuz (). 1780-nziš vozišpäi nimitihe küläd "Ust'-Abakanskoje".
Vl 1925 sauvoihe raudted Minusinskhasai i avaidihe Abakan-raudtestancijad. Panihe Hakasijan avtonomijan alust vn 1925 tal'vkus, siš aigaspäi eländpunkt tegihe Hakasijan administrativižeks keskuseks. Eländfartalad sünduiba žilon raudtestancijanno i külän keskes. Vl 1931 kaikile niile anttihe lidnan statusad da udesnimitihe nügüdläižikš.
Geografijan andmused.
Abakan seižub ühtennimižen jogen lanktendan sijas Jeniseiha (hura ližajogi), Hakasiž-Minusinskan katl'usen keskuses, 250 m korktusel valdmeren pindan päl. Jenisein son' ümbärdab Samohval-mäged lidnas. Matkad Moskvhasai om 3390 km päivlaskmha orhal. Ezilidnad oma Černogorsk (lodeheze) i Minusinsk (päivnouzmha, Jeniseinjogen vastrandal). Lähembaižed järedad lidnad oma Meždurečensk, Krasnojarsk, Ačinsk, Novokuzneck, Kizil.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 165 214 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Ižandusen päsarakod oma jüžmak transportine mašinoidensauvomine, sauvondmaterialiden tegimed, sömtegimišt.
Avtobusad da trolleibusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Rahvahidenkeskeine civiline Abakan-lendimport ("АБН / ABA") sijadase lidnan röunanno pohjoižhe keskusespäi, tehtas reisid Venäman Sibirin järedoihe lidnoihe, Moskvha, Azijan lähižihe maihe.
Irdkosketused.
*
*


Abissal'.
Abissal' vai Abissaline zon ("ábyssos" «pohjatoi») om kaikiš lujembiden merisüvüziden zon (koume tuhad metrid da sen alemba), kus elädas valdmerinpohjan bentosan kundad.
Zon katab valdmeren pindan viž kudendest. Rel'jef om katl'used, vedenalažed mägisel'gad da tazangištod. Abissal' harakterizuiše päivänvauktusen kaikenaigaižel eilendal, veden vitkol likundal. Veden lämuz om +2..+3 C°.
Eläjad organizmad mahttas pidada veden znamasižid painusid (775 kilogrammhasai nelliksantimetral). Ned živatad oma sogedad, amuiženke augotižlibundanke.


Acolastus limbatus.
"Acolastus limbatus" om gaved' Lehtesensöjad bumbakod-sugukundaspäi ("Chrysomelidae"). Nevondkundaline i Vaugedvenäman Igor' Lopatin-entomolog avaiži da ümbrikirjuti erikod vl 1992.
Necil gavedil ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Adam.
Adam (, «mez'», «mez'kund»;, «rusked», «ma») om Biblijan da Koranan mödhe ezmäine mez', kudamban Jumal tegi.
Adam oli mez'kundan ezitat. Evan mužik, Kainan, Avelin da Sifan tat. Jumal küksi Adamad Edeman saduspäi kundlematomuden tagut.


Aetheomorpha pallida.
"Aetheomorpha pallida" om gaved' Lehtesensöjad bumbakod-sugukundaspäi ("Chrysomelidae"). Medvedev-entomolog avaiži da ümbrikirjuti erikod vl 1975.
Necil gavedil ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Afinad.
Afinad () om Grekanman pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Attik-agjan pälidn mugažo.
Lidn sen ezilidnoidenke om grekan ižandusen südäin. Grekanman kogosüdäiproduktan pol' tehtas Afiniš, elektrusen nell' videndest kulutase siš.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 15. voz'sadal edel m.e. Lidn oli Amuižen Grekanman znamasižeks keskuseks.
Vl 1834 Afinad tegihe uden Grekanman pälidnaks Nafplionan jäl'ghe. Sil aigal Afiniden ristitišt oli 5 tuh. ristituid.
Geografijan andmused.
Afinad sijadasoiš valdkundan keskuses, 20 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Reljef om erazvuitte lidnan röunoiš: tazangišt om ümbärtud mägil. Pirei-ezilidn om meriportaks 12 km suvipäivlaskmha keskusespäi.
Klimat om subtropine kuiv. Paneb sadegid 400 mm vodes (kezal 18 mm koumes kus).
Tobmuz.
Attik-agj jagase 35 municipalitetha (kaikutte om ičeze pämehenke). Afinad-municipalitet om üks' niišpäi. Se alajagase 7 lidnrajonha, niiden ühthine pind om 39 nellikkilometrad, ristitišt 655 780 eläjad (vl 2011). Giorgos Kaminis om Afinad-municipalitetan pämez' vspäi 2011. Todesižikš Afinad ülitadas Attik-agjan territorijad.
Eläjad.
Lidnaglomeracijan ristitišt om 4 mln (Pirei-portanke da toižidenke ezilidnoidenke), se om valdkundan eläjiden koumandez.
Transport.
Metro, lidnelektrojonused, tramvai, avtobusad da trolleibusad, taksid da libutimed (funikulörad) oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Vspäi 1869 metro radab lidnas da sen kaimdailidnoiš (vl 2016 3 jonod, 65 stancijad, 84,5 km raudted).
Afiniden rahvahidenkeskeine civiline Elefterios Venizelos-lendimport ("ATH") seižub 94 metrad ülemba valdmeren tazopindad, sijadase 20 km päivnouzmha lidnan keskusespäi (metrol, 30 km avtotedme). Sišpäi tehtas reisid Evropan da Lähižen Päivnouzmman äjihe maihe.


Afrik.
Afrik om kontinent, lähižidenke saridenke — Man kuiv pala. Se om Man kahtenz' surtte kontinent Evrazijan jäl'ghe, sijadase kaikiš šurupoliškoiš.
Afrikanistik om tedo Afrikan polhe, afrikanistad tedoidas kontinentad.
Nimitadas Afrikan eläjid da sündnuzid afrikalaižikš, afrikanižel rodul mehid — afroamerikalaižikš, afroevropalaižikš da afroazijalaižikš.
Ühthižed andmused.
Pind saridenke — 30 221 532 km², kaiken kuivman videndez.
Eläjiden lugu oli läz 1 100 mln vl 2013. Kaik 55 valdkundad, 10 rippujad territorijad da 3 valdkundad rahvahidenkeskeižeta tundištuseta sijadasoiš Afrikas.
Geografijan andmused.
Afrik om kaikiš räkemb kontinentišpäi. Se om üks'jäine kontinent, kudamban zonad levinedas pohjoižes subtropižes vöspäi suvhe subtropižhe vöhösai. Afrikan päivnouzmaižed randad lainištab Indine valdmeri, päivlaskmaižed da pohjoižed — Atlantine valdmeri, Neglaine-nem' om röunaks niiden keskes.
Nil, Niger da Kongo oma Afrikan da mail'man znamasižed joged. Kaikiš korktemb čokkoim om Kilimandžaro-vulkan (5892 m) Tanzanijan da Kenijan röunal. Kaikiš alahamb čokkoim sijadase mugažo Päivnouzmaižes Afrikas, Džibutiš, se om solakahan Assal'-järven tazopind (−155 m).
Istorii.
Evropalaižed ličiba Afrikha 15.-16. voz'sadal. Portugalijalaižed anastiba kontinentan päivlaskmašt randad i möškanziba orjid. 1880-nzil vozil kaik Afrikan randišt oli koloniziruidud da jagatud evropižil valdkundoil, päiči Efiopijas i Liberijas. Eläjad Saharan suvemb Afrikan rahvahad oliba otnuded vägel industrialižhe civilizacijha. Tarbhaižiden maižanduzkul'turoiden vend äikerdoičihe Ezmäižen i Toižen mail'man sodoiden keskes. Sil-žo aigal Suviafrikan Tazovaldkund, Egipt i Livijan pala saiba faktišt ripmatomut.
Kontinentan dekolonizacii zavodihe Toižen mail'man sodan jäl'ghe, se lopiše tobjimalaz vodele 1975, Namibii sai ripmatomut vl 1990. Rahvahanikoiden sodad, evropalaižiden lähtend da diktaturad oliba processan palaks äjiš uziš valdkundoiš.


Afroevrazii.
Afroevrazii (vai Evrafrazii) om järed superkontinent, kudambha mülütadas Evrazii (jagase Evropaks i Azijaks) da Afrik Suecan kanalanke röunaks. Termin om sätud mülüjiden kontinentiden nimitusišpäi.
Man kuivman kaikiš järedamb massiv. Pind om 84 980 532 nellikkilometrad (kontinentaližen šel'fan saridenke), mail'man nell' seičemendest. Ristitišt — läz 6 mlrd eläjid (2006), Man viž kudendest.
Kaik 147 valdkundad om üläkontinental. Aigvöd oma UTC−1..+12. Tetas 4725 kel't.
Geologijan tedomehed lugetas, miše Keskmeri linneb erigoittud Mail'man valdmerespäi 600 tuhad vodes. Mäged Al'piden kartte libuškatas Keskmeren sijas 70 mln vodes, Afrik i Evrop lindäs ühteks kontinentaks.
Üläkontinentan kaikiš amuižemb territorii om geologine Kaapvaal'-platform Suvižes Afrikas, om olmas 2,5..3,6 mlrd vozid.


Ahvenad.
Ahvenad () oma jogikalad. Se om Ahvenaižed-sugukundan heim, üks'jäine "Percinae"-alasugukundas.
Kalanpoigaižed oma ahvenmaimad. Hen ahven nimitase "mugač:uks".
Har'gmused.
Ahvenad oma lihansöjad kalad. Ned södas penembid kaloid, rakuzid, gavedid.
Ahvenad elädas reskas vedes — jogiš, järviš, ojiš. Järedambad ahvenad ujudas süvembidme sijidme.


Ajanine kuz'.
Ajanine kuz' () om kuz'-heimon puiden erik. Latinine nimituz libub Hokkaidon edeližes Edzo-nimitusespäi.
Kuzen erik om levitadud Edahaižes Päivnouzmmas. Kazvab nepsas venos klimatas, ei edahamb mi 400 km valdmerespäi.
Eläb 350..400 vot, erasti 500 vodhesai. Pun korktuz sase 35..40 m, harvoin 50 metrhasai, tüvi om 100..110 santimetrhasai sankte. Kron om piramidanvuitte, necen kuzen mecas om pimed da vilukoz i ei ole alamecad paksus. Mi korktemb mägidme, ka kuzed kazdas madalamb da hoikamb. Käbud oma oigetud alahaks, 3,5..8 sm pitte.


Alamad.
Alamad vai Niderland ([ˈneːdərlɑnt]), vhesai 2020 mugažo Gollandii, täuz' oficialine nimituz — Alaman Kunigahuz (), om valdkund Päivlaskmaižes Evropas, Pohjoižmeren randal, ühtnii vspäi 1957 (sen üks' alusenpanijoišpäi) i üks' alusenpanijoišpäi. Oficialine pälidn da kaikiš suremb lidn om Amsterdam, faktine pälidn — Hag (monarhan, ohjastusen da parlamentan rezidencijad sijadasoiš siš).
Alamad oma kaikiš tihedašti elänzoittud Evropan sur' valdkund.
Istorii.
Vn 1581 26. päiväl heinkud Alamad tedištoitihe ripmatomudes Ispanijaspäi. Toižed valdkundad tundištihe ripmatomut Kahesakümnevoččen sodan jäl'ghe (1568−1648). Ižandusen i kul'turan änikoičendan pord mäni kaiken 17. voz'sadan aigan.
Alamad kändihe monarhijaks francižen okkupacijan lopindan jäl'ghe 19. voz'sadan augotišes. Vl 1830 Bel'gii erigoittihe täuzin, vl 1890 Lüksemburg sait ripmatomut. Vspäi 1848 Alamad oma konstitucižeks monarhijaks. Ezmäižen mail'man sodan aigan Alamad oliba neitraližeks valdkundaks. Alamad oliba okkupiruidud Saksanmal Toižen mail'man sodan aigan vozil 1940−1945.
Konstitucii.
Nell' Konstitucijad () om valdkundan istorijas: voziden 1795, 1798, 1806 i 1815. Jäl'gmäine vn 1815 Konstitucijan sur' udištamine oli vl 1983, se dokument om väges äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Alamaiden reljefan kart vl 2012.
Alamad oma mavaldkundröunoiš Saksanmanke päivnouzmas (röunan piduz — 575 km) da Bel'gijanke suvipäivlaskmas (478 km). Ühthine röunoiden piduz — 1053 km. Randanpird om 451 km. Valdkundan pind — 41 543 km², sidä kesken ma — 33 893 km², vezi — 7 650 km².
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Vaalserberg-sija, 322 m valdmeren pindan päl, Kariban meres — Sceneri-mägi (862 m, Sab-sarel). Kaikiš madalamb čokkoim om Züidplas-pol'der, 7 m alemba meren pindad. Valdkundan läz pol't territorijad sijadase alemba meren pindad, völ koumandez om ühten metran penemba meren pindan päl korktusidenke. Znamasižed joged oma Maas da Rein niiden suhištoidenke. Kaikiš suremb järv om ratud Eisselmer-järv, se om kaikiš järedamb Päivlaskmaižes Evropas.
Alamaiden klimat om ven meren. Lämuz vilukul om 0..+2 C°, heinkul — +16..+17 C°. Paneb sadegid 650..750 millimetrad vodes, vihmub läz kaikuččel päiväl. Mec katab territorijan üks'toštkümnendest.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz; toižed varad — turbaz, mouckivi, keitandsol, letked, gravii, väghine mahuz.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine parlamentine konstitucine monarhii. Vspäi 2013 valdkundan pämez' om Villem-Aleksandr-kunigaz. Hän delegiruib valdatusid ministrištole. Hot' Konstitucijan mödhe kunigaz voib panda ministrid radsijihe da allekirjutada kaikuččen käskusen, faktižikš parlamentan ühtnijad tehtas necidä. Ohjastuz sättutab znamasižid pätandoid parlamentanke. Ohjastusen ühtnijad oma ministrad (kogotas Ministriden Nevondkundha) da valdkundsekretarid.
Parlament om kaks'kodine, sen nimituz om Alaman Kunigahusen Päštatad (). Üläkodi om Ühtenz' Kodi vai Senat (alam. "Eerste Kamer"), kogoneb 75 ühtnijaspäi, agjoiden nevondkundad valitas heid nelläks vodeks. Alakodi om Kahtenz' Kodi vai Ezitajiden Kodi (), mülütab 150 deputatad, rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Molembad kodid sätas käskusid.
Ülembaine Käskuzkund om käskusenandajan tobmuden pä.
Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 15. päiväl keväz'kud. Mark Rütte radab päministran vs 2010 redukun 14. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Alamaiden administrativiž-territorialine jagand."
Alaman Kunigahuz jagase 12 agjaks (provincijaks, alam. "provincie"). Agjad alajagasoiš kundoikš (), erased kundad — kundrajonikš (). Mugažo om 3 merentagašt territorijad Kariban meres, niil kundoiden statusad oma (Boneir, Sint Estatius, Sab). Kundad alajagasoiš 647 municipalitetaks. Sen ližaks, koume territorijad ičeohjastusenke sijadasoiš Kariban meren saril (Arub, Kürasao, Sint Marten).
Eläjad.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 16 847 007 ristitud, vodel 2017 — 17 100 475 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Nene rahvahad elädas Alamaiš (2018, enamba 1%, ozutadud rahvahudenke): alamalaižed — 76,9%, EÜ:n augotižlibundanke — 6,4%, turkad — 2,4%, marokolaižed — 2,3%, indonezijalaižed — 2,1%, saksalaižed — 2,1%, surinamalaižed — 2,0%, pol'šanmalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 4,8%.
Uskondan mödhe (2017): riman katolikad — 23,6%, protestantad — 14,9%, islamanuskojad — 5,1%, toižed uskojad — 5,7% (sidä kesken induistad, buddistad i judaistad), religijatomad — 50,7%.
Alamaiden sured lidnad (enamba 500 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Amsterdam (oficialine pälidn), Rotterdam, Hag (pälidn de-fakto). Lidnalaižiden pala om 92,2% (2020).
Ižanduz.
Šingotadud postindustrialine ižanduz. Radajiden 1,2% oma ottud maižandushe, 17,2% ratas industrijas, 81,6% — holitišiden sferas (2015). Tegimišton päsarakod oma londuseližen gazan i kivivoin samine, elektrotehnine, kivivoinhimine, avia-, avto- i laivansauvomine, raudan metallurgii, sömtegimišt. Znamasižed sarakod oma rahvahidenkeskeine turizm i ofšorzonad Kariban meren saril.
Vl 2012 Alamaiden päeksport oli kivivoi (20%), elektrotehnik ofisan da kodin täht (läz 12%), likkuimed da niiden palad (läz 10%), himižen tegimišton produkcii (läz 10%); toine da toštmižeksport — zelläd (2%), änikod (2%, sidä kesken mahusenke), kakaovoi, sobad, sagud da maplodud. EÜ:n ühtnijad i Sur' Britanii oma pätorguindpartnorikš.


Alaman kel'.
Alaman kel' (vai Niderlandan kel', Gollandijan kel'; ičeze nimitused: "de Nederlandse taal", "het Nederlands") om germanižen gruppan indoevropine kel'.
Alaman kel' om valdkundkel' Alamaiš, Bel'gijas, Surinamas. Mugažo se om üks' oficialižiš kelišpäi. Pagižijoiden lugu kuti kodikel' — 24 mln ristituid (2016), kuti kodikel' i kahtenz' kel' — 29 mln pagižijoid. Edel 1925 vot lugetihe afrikaans-kel't alaman kelen paginaks.
Reguliruindorganizacii — Alaman kel'ühtištuz ("Nederlandse Taalunie, NTU"), sijadase Hagas. Kirjankel' nimitase "Standaardnederlands".


Albanii.
Albanii (), täuz' oficialine nimi — Albanijan Tazovaldkund (albanijan kelel: "Republika e Shqipërisë" [ɾɛpuˈblika ɛ ʃcipəˈɾiːsə]), om valdkund Suvievropas, Balkanan pol'saren päivlaskmas, Adriatižen da Ionižen meriden randpolil. Vspäi 2009 om ühtnijaks. Valdkund om kandidataks ühtnemha vspäi 2014. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Tiran.
Istorii.
Vn 1912 28. päiväl kül'mkud Albanii tedištoiti ičeze ripmatomudes Osmanan imperijaspäi. Vll 1928−1939 valdkund oli kunigahuseks. Italii okkupirui Albanijad Toižen mail'man sodan aigan vll 1939−1944.
Vozil 1944−1992 valdkundan nimi oli Albanijan Rahvahaline Socialistine Tazovaldkund. Albanii oli rahvahidenkeskeižes izoläcijas Enver Hodži-diktatoran režiman tagut pit'kan aigan.
Valdkundan ezmäine Konstitucii () oli olmas vspäi 1914. Vn 1998 28. päiväl tal'vkud jäl'gmäine kümnenz' lugul Konstitucii om vahvištadud parlamental sen-žo voden 21. päivän redukud kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe da tuli väghe, se om olmas äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Albanii oma mavaldkundröunoiš Mustmäginke lodehes (röunan piduz — 186 km), Serbijanke pohjoižpäivnouzmas (112 km sen Kosovonke), Pohjoižmakedonijanke päivnouzmas (181 km) da Grekanmanke suvipäivnouzmas (212 km). Ühthine röunoiden piduz — 691 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištadas Adriatine da Ionine mered. Randanpird om 362 km. Valdkundan pind — 28 748 km².
Mäged da kukhad ottas Albanijan seičeme kümnendest. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Korab-mägi Pohjoižmakedonijan röunal, 2764 m valdmeren pindan päl. Znamasine täuzin albanine jogi om Drin 148 km pitte valdkundan pohjoižes. Järedad Škoderan i Ohridan järved sijadasoiš päivnouzmaižel röunal i mülüdas Albanijha vaiše paloin.
Klimat om Keskmeren randpolel, kontinentaline man päivnouzmpolel.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', metallad (raudkivend, vas'k, boksitad, hrom, nikel'), gidroenergii; toižed varad — mec, sol, väghine mahuz.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (). Parlamentan ühtnijad valitas händast videks vodeks. Parlament paneb radsijha mugažo kaikid ministrid.
Parlament om üks'kodine Albanijan Suim (vai Rahvahaline Suim () 140 ühtnijanke. Kaik rahvaz änestab sen kandidatoid nelläks vodeks.
Edi Rama radab päministran vs 2013 sügüz'kun 15. päiväspäi. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 25. päiväl kezakud. Vn 2017 24. päiväl heinkud parlamentan ühtnijad valičihe nügüdläšt prezidentad (Ilir Meta).
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Albanijan administrativiž-territorialine jagand."
Valdkund jagase 12 agjaks (üks'lugu "kark",). Agjad alajagasoiš 36 ümbrikoks (üks'lugu "ret",), ned — 373 municipalitetaks.
Eläjad.
Vn 2011 Albanijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 2,831,741 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 3,490,400 eläjad vl 2000, se poleni rademigracijan i madalan sündutamižmäran tagut.
Nened rahvahad elädas Albanijas (2008): albanijalaižed — 95%, grekalaižed — 3%, toižed rahvahad — 2%.
Uskondan mödhe (2011): islamanuskojad — 56,7%, riman katolikad — 10,0%, ortodoksižed hristanuskojad — 6,8%, ateistad — 2,5%, bektašid (sufizman toižend) — 2,1%, toižed uskojad — 5,7%, märhapanendata — 16,2%.
Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2011, surembaspäi penembha): Durres, El'basan, Vlör, Škoder. Vl 2011 kaik oli 72 municipalitetad lidnan statusanke, 29 lidnad enamba mi 10 tuh. eläjidenke. Lidnalaižiden pala om 62,1% (2020).
Ižanduz.
Agrariž-industrialine ekonomik, Evropan üks' gollembiš valdkundoišpäi. Radnikoiden 41,4% om ottud maižandushe, 18,3% ratas industrijas, radajiden lugu holitišiden sferas — 40,3% (2017). Villäsiž-maploduine maižanduz. Tegimišton päsarakod oma tekstiline, sömän i mecan ümbriradmine, kivivoin da metallkivendoiden samine, metallurgii, cementan tehmine, gidroenergetik. Mägisuksiden turizm.
Vl 2012 Albanijan päeksport oli erazvuiččed sobad da kengäd (läz 30%), kivivoi (12%), raudkivend da raudühthesuladused (7%), hromkivend (6%), elektruz (6%); toine eksport — cement (2%), vas'k, kuld, kala. Italii om pätorguindpartnöraks (eksportan kaks' videndest i importan koumandez vl 2015), mugažo Grekanma, Kitai i Saksanma.


Andrejeva Alevtina.
Alevtina Ivanovna Andrejeva (; sünd. 1938, Šoutjärv', Karjalan ANST, Venäman NFST, NSTÜ — kol. 2001) — vepsän runokirjutai.
Runod kodirandas, sen ristituiš, armastuses, elos. «Koivuine»-runokirj (surmanjäl'ghine, 2003), runod erazvuiččiš keradusiš, aiglehtesiš, lehtesiš. Oli ranu Karjalan televizijas (vepsän redakcijas).


Almati.
Almati (vai Alma-At, kaz. i «Jablokžilo», mugažo Venämas ven. "Алма-Ата", vozil 1854−1921 "Верный" Vernii) om Kazahstanan kaikiš suremb lidn, «Suvine pälidn». Vozil 1927−1997 oli Kazahstanan pälidnaks.
Istorii.
Voz'sadoil 8.-10. severz'-se žiloid oli lidnan terroitorijal, üks' niišpäi ezimeletaden nimitihe "Almatu" da seižui Surel šuuktel. Vn 2016 sügüz'kus oigenzihe lidnan 1000-vottušt jubilejad Kazahstanas. Eländpunktan nügüdläine šingotez zavodihe vspäi 1854 kuti venämalaine "Vernii-sodalidnuz".
Almati šingotase Keskuzazijan finansižeks keskuseks, medijankeskuseks (nacionaližed telekanalad i lugendlehtesed), Kitain tavaroiden tranzitižeks varažomaks, sömtegimištol i sauvondan edheotandoil, mugažo äjiden rahvahidenkeskeižiden kompanijoiden kazahine päfater sijadase neciš lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan suvipäivnouzmas, Kirgizstanan röunanno, ezimägišton katl'uses, 500..1700 m korktusil valdmeren pindan päl. Sur' Almatink, Pen' Almatink da niiden ližajoged jokstas lidnas. Matkad Nur-Sultan-pälidnhasai om 1240 km pohjoižhe-lodeheze avtotedme vai raudtedme. Lähembaine sur' lidn om Kirgizstanan Biškek-pälidn 230 km päivlaskmha.
Vspäi 2014 Almati jagase 8 rajonaks.
Eläjad.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 1 471 800 ristitud, pind oli 497,8 km². Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Läz 2,5 mln elädas lidnan aglomeracijas (2015).
Transport.
Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid, taksid i metropoliten (vspäi 2011, 1 jono, 9 stancijad, 11 km raudted) oma kundaližeks transportaks lidnas. Rengazavtote om sauvomas. Kaks' päraudtestancijad oma olmas: Almati-1 (tranzitine, ühtenzoitab Sibirin i Keskuzazijan regionid) i Almati-2 (lopstancijaks).
Rahvahidenkeskeine civiline Almati-lendimport ("ALA / АЛА", 6,5 mln passažiroid vl 2018) sijadase 15 km pohjoižhe lidnan keskusespäi. Tehtas passažirreisid lähižihe pälidnoihe, Evrazijan järedoihe lidnoihe, čarterreisid Keskmeren i Suviazijan kurortoidennoks, mugažo om äi reisid Kazahstanan lidnoihe. Jügureisad ühtenzoittas Päivnouzmaižen Azijan i Päivlaskmaižen Evropan lidnoid. Sen ližaks, kaks' pen't lendimportad oma saudud lidnanno: Boraldai-sodalendimport (5 km lodeheze lidnaspäi, kaičemha röunmad) i Baiserke-lendimport (35 km pohjoižhe keskusespäi) opendusen i sportan täht.


Alüminii.
Alüminijasižen sargan fragment 55x37 mm surtte, irguz 99,9998%. Nägub strukturid muiktustandan jäl'ghe.
Alüminii ("Al" — "aluminium" latinan kelel) om 13nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — koumanden gruppan päalagruppas), tabluden koumandes periodas.
Ühthine ümbrikirjutand.
Element om lujas levitadud Man kores (7,5..8,1%), sen kaikiš paksumb metall. Vl 1825 danijalaine Hans Ersted-himik sai alüminijad ezmäižen kerdan. Nimitihe latinan kelen "alumen"-sanaspäi «muigištandsubstancii».
Alüminii om vähäntoksine, sen erased ühtnendad oma toksižemb. Ei ühtne olijoiden metabolizmha.
Fizižed ičendad.
Alüminii om kebn paramagnitine pehmed hobedaižvauged metall. Kristalline segluz om kubine.
Atommass — 26,981539. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 2,6989 g/sm³. Suladandlämuz — 933,47 K (660,32 C°). Kehundlämuz — 2743 K (2470 C°).
Londuseline element kogoneb üks'jäižes stabiližes 27Al-izotopaspäi, sen ližaks 26Al-izotopan jäl'ged oma olmas (T½ — 717 tuh. vozid). Kaik tetas 23 ratud radioaktivišt izotopad 19..25, 28..43 atommassanke, i 4 izomerad.
Himižed ičendad.
Kattase il'mas hapandusen kerthel (Al2O3) teravas. Muigotandmärad: +3; 0. Reagiruib hapanikanke, vedenke (hapandusen kerthen likvidacijan jäl'ghe), muglidenke, sol- i rikmuiktusidenke i galogenidenke honuzližel lämudel päiči ftoras. Om reakcijoid nenidenke substancijoidenke lämbitamižes: ftor, rik, azot, hil'nik, azotmuiktuz.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe ühthesuladusikš i ližaduseks sihe. Tehtas elektrokabelid, lämbitusen radiatorid, astjoid, hahkmujud, ottas sömližaduseks i raketpoltuseks. Kävutadas alüminijan ühtnendoid stöklan tehmižes (hapanduz, ftorid i fosfat).
Ezmäine nevondkundaline alüminijantegim oli saudud Volhov-lidnas vl 1932. Mail'man samine ližadab kaikuččel vodel, 59 mln tonnoid vl 2016. Om torhuden (alüminijan hapandusen) löudmižsijid kaiked planetadme, no odav elektroenergii piidab samha metallad elektrolizal. Pätegijad (enamba 1 mln tonnoid vl 2008): Kitai, Venäma, Kanad, AÜV, Avstralii, Brazilii, Indii, Norvegii. Maksoi 1,2..3,3 tuhad US$ tonnas vll 2007−2015.


Amerik.
Amerik om Man kuiv pala. Se kogoneb kahtes kontinentaspäi — Pohjoižamerik da Suviamerik. Lähižed sared Grenlandanke mülüdas sihe mugažo.
Pind — 42,55 millionad km². Sijadase Päivlaskmaižes mapoliškos kogonalaz. Eläjiden lugu ületi 1 mlrd ristituid vodel 2016. Nimitadas eläjid amerikalaižikš. Niiden paginkeled oma ispanijan, anglijan, portugalijan, francijan i indejalaižiden keled.
Kaik om 35 valdkundad da 17 rippujad territorijad Amerikas kogonaz. Alajagadas Pohjoižamerik-kontinentad koumeks sureks regionaks: Pohjoižamerik (Kanad, AÜV, Meksik), Keskuzamerik, Kariban bassein. Erištadas Latiništ Amerikad, se om Meksik da kaik mi suvemb sidä.
Pohjoižamerikan da Suviamerikan kontinentad ühtištuiba 8 mln vozid tagaz Panaman rajonas.


Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad.
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (lühenduz: AÜV) vai Amerikan Ühtenzoittud Štatad (lühenduz: AÜŠ) (anglijan kelel: "United States of America") om valdkund Pohjoižamerikan keskuses. AÜV:oiden pälidn om Vašington, no kaikiš järedamb lidn om Nju Jork.
Nece om koumanz' valdkund Mal ristituiden lugun mödhe (329 millionad eläjid) da nellänz' valdkund pindan mödhe (9 518 900 km²) mail'mas. Mülüb, sen Varuitomuden Nevondkundan kaikenaigaine ühtnii. Om päühtnijan, sen üks' alusenpanijoišpäi.
Istorii.
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (Štatad) sünduihe vl 1776. Koumetoštkümne britaništ kolonijad ühtniba sihe, kudambad tedištoitiba ičeze ripmatomuden polhe. Soda ripmatomudes mäni 1783 vodhesai da lopihe kolonistoiden vägestusel. Vodel 1781 tuli väghe AÜV:oiden ezmäine Konstitucii, vl 1789 — kahtenz' lugul Konstitucii, i vodel 1791 — Bill' oiktusiden polhe, kudamb röunati lujas ohjastusen valdoiktusid. Vn 1789 Konstitucii om väges kohendusidenke, jäl'gmäižed oliba vl 1992.
1860-nziš voziš Rahvahanikoiden soda oli AÜV:oiš orjakahiden suvipol'židen da orjatomiden pohjoižiden valdkundoiden (štatoiden) keskes. Soda jatksihe läz nelläd vot. Pohjoižiden štatoiden vägestuz kaiči valdkundad jagamižespäi da toi orjile joudjut kaikel Ühtenzoittud Štatoiden territorijal.
Ezmäižen Mail'man sodan jäl'ghe Ühtenzoittud Valdkunad vändiba aktivišt rolid mail'man politikas. 1930-nzil vozil oli elänu Sures ekonomižes depressijas läbi. Toižen Mail'man sodan aigan Štatad oliba Antigitlerižen koalicijan ühtnijaks.
Vspäi 1945 AÜŠ om ezmäine nuklearine valdkund. 1940:n voziden lopuspäi 1990-nziden voziden augotišhesai Vilusoda oli Nevondkundaližen Ühtištusen da Ühtenzoittud Valdkundoiden keskes.
2001-nden voden 11. päiväl sügüz'kud terroristižiden aktoiden serii ozaižihe valdkundas.
Geografijan andmused.
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad om maröunoiš Meksikanke suvel (röunan piduz — 3326 km) da Kanadanke pohjoižel (8895 km pitte). Ühthine röunoiden piduz — 12 221 km. Valdkund sijadase Tünen i Antlantižen valdmeriden keskes. Ühthine randanpird — 19 924 km. Läz kaik klimatan toižendad da vöd oma olmas järedan territorijan tagut, päiči ekvatorialižes i subekvatorialižes.
Suriden järviden rajon i Atlantiženveren alangišt oma kaikiš tihedašti elänzoittud tahondad. Appalačid-mäged sijadasoiš kontinentaližen päpalan päivnouzmas, ned kaimdas Keskuztazangištoid (200..500 m ü.m.t. korktusil) i Sured tazangištod-mägiplatod (600..1500 m ü.m.t.) valdkundan keskuzpalas. Kordil'jerad niiden Kall'oikahad mäged-pämägisel'ganke ottas kaikid päivlaskmaižid štatoid.
Aläskan štat on AÜV:oiden pol'anklav. Se sijadase Pohjoižamerikan lodehel. Aläskal om mavaldkundröunoid Kanadanke päivnouzmpoles da vezivaldkundanröunoid Venälaiženke Federacijanke päivlaskmal. Havajad-štat da severz'-se penid sarid oma AÜV:oiden tün'valdmerižed territorijad.
Kaikiš korktemb čokkoim om Denali-mägi (enzne Makkinli), 6194 m valdmeren pindan päl. Kaikiš pidembad joged oma Missuri (4127 km pitte), Mississipi (3757 km), Arkanzas (2364 km, Mississipin ližajogi), Kolorado (2330 km). Saum vezid — 2,23%.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', metallad (raudkivend, vas'k, hahktin, cink, nikel', boksitad, kuld, hobed, uran, artut', molibden, harvad mametallad), fosfatad; toižed varad — potaš, mec, väghine mahuz.
Politine sistem.
Ohjandusen form om federativine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (, "POTUS"). Valitas händast Valičijoiden kollegijan änil štatoidme nelläks vodeks (enamba kaht strokud ei sa vspäi 1951), parlamentan ezitajad da tetabad mehed oma valičijoikš.
Parlament om kaks'kodine Kongress (). Üläkodi om Senat (), 100 ühtnijad om siš, valitas heid 6 vodeks, koumandesen rotacii oleleb kerdan kahtes vodes. Alakodi om Ezitajiden Kodi (), valitas sen 435 ühtnijad kaikuččes kahtes vodes.
Nügüdläine prezident om valitud vl 2016 kül'mkun 8. päiväl Donal'd Tramp (sai 56,5% valičijoiden änid) parlamentan ezitajidenke ühtes, radaškanzi vl 2017 vilukun 20. päiväspäi. Enzne prezident om Barak Obama, radoi vspäi 2009 kaht täut strokud jäl'geten. Kongressan valdoiktused (115nz' kucund) jätktasoiš vn 2017 3. päiväspäi vilukud vn 2019 3. päivhäsai vilukud.
AÜV:oiden Ülembaine Käskuzkund (angl. "Supreme Court of the United States") om käskuzkundaližen tobmuden pä. Ühesa sudijad mülüdas sihe, AÜV:oiden prezident paneb kaikuttušt sudijad radsijha Senatan hüvästusen sandan jäl'ghe.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Amerikan Ühtenzoittud Valdkundoiden administrativiž-territorialine jagand."
Administrativižešti valdkund jagase 50 štataks (valdkundha) da Kolumbijan federaližeks ümbrikoks (Vašington-pälidn). Om alištunuzid territorijoid-ki, ned oma Kariban meren Puerto Riko i severz'-se sarištoid Tünen valdmeren päivlaskmas tobjimalaz. Štatad-valdkundad alajagasoiš 3 141 ümbrikoks (, mž. "parish" Luizianas da "borough" Aläskas).
Eläjad.
Vl 2010 AÜV:oiden eläjiden lugu oli 313 232 044 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Jagand veren mödhe (eile etnosan mödhe) om ottud statistikan täht.
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundoiden eläjid kuctas tobjimalaz "amerikalaižikš". Mamankelen mödhe (2017): anglijan kel' — 78,2%, ispanijan kel' — 13,4%, kitajan kel' — 1,1%, toižed keled — 7,3%.
Uskondan mödhe (2014): protestantad — 46,5%, riman katolikad — 20,8%, judaistad — 1,9%, mormonad — 1,6%, toižed hristanuskojad — 0,9%, islamanuskojad — 0,9%, Jehovan tundištajad — 0,8%, buddistad — 0,7%, induistad — 0,7%, toižed uskojad — 1,8%, religijatomad — 22,8%, märhapanendata — 0,6%.
Lidnad-millionerad (vl 2011, surembaspäi penembha): Nju Jork, Los Andželes, Čikago, Hjuston, Filadel'fii, Finiks, San Antonio, San Diego, Dallas. Lidnalaižiden pala om 82,7% (2020).
Ižanduz.
AÜV:oiden ekonomik lidirui mail'mas kogosüdäiproduktan mödhe pit'kan aigan (läz sadad vot), no vl 2015 kätihe kahtendeks Kitain jäl'ghe (18,5 trln US$ vai 15% mail'man KSP:d). Ižanduz om äiprofil'ne i voib varatoitta ičtaze kaikel tarbhaižel. Om mail'man ezinenas aviasauvomižen i himižen sarakoiš, nižun kazvatamižes, transportteiden verkos i infrastrukturas. Vozil 1994−2008 Pohjoižamerikan joudjaližen torguindan zon () šingotihe — ekonomine ühtnend Kanadanke da Meksikanke. Se ližazi radsijiden verdad koumes valdkundas, no torguindbalansan deficit lujeni AÜV:oiš Kanadan da Meksikan polespäi. Štatoiden valdkundaline velg üleni 20 trln US$ vl 2017.
Vl 2011 AÜV:oiden päeksport oli likutimed da turbinad (läz 20%), avtod, lendimed da toižed likkuimed da niiden palad (11%), kivivoi (6%); toine eksport — kuld (2%), zelläd (2%), medicinižed instrumentad (2%), kukuruz (1%), soi (1%). Vl 2014 eksportan (vendan) mülü oli 1,45 trln US$ (2nz' sija Kitain jäl'ghe), eksportan znamasižed ostajad oliba Kanad (17%), Meksik (13%), Kitai (9,2%).


Amsterdam.
Amsterdam (mugažo alaman kelel) om Alamaiden oficialine pälidn (vspäi 1814) da kaikiš suremb lidn, mülüb Pohjoižalamad-agjaha. Enamba 2,4 mln ristituid elädas lidnümbrikos (vl 2016). Amsterdam mülüb Randstad-lidnaglomeracijha (sana sanha «rengazlidn», 7,1 mln rist. vl 2011).
Lidn om valdkundan finansine da kul'turkeskuz, järed transporttesol'm, mail'man port. Lidnan pämez' om Kaisa Ollongren (vs 2017 sügüz'kun 18. päiväspäi), vajehti Eberhard van der Lanad (07.2010—09.2017), ende oli hänen varapämehen.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1275 kuti "Aemstelredamme-külä" läz dambad Amstel-jogel. Se om saudud voziden 1170 i 1173 sur'veziden jäl'ghe. 15. voz'sadale lidn tegihe Alamaiden torguindan kaikiš surembaks keskuseks.
Vn 1928 kezal Amsterdam vastsi 9. Kezaližid Olimpiadvändoid.
Geografijan andmused.
Amsterdam sijadase valdkundan päivlaskmas, agjan suves, 2 metrad alemba valdmeren tazopindaspäi. Lidn seižub Amstel-jogensun da tehtud Eisselmer-järven randoil. Reljef om tazo, kogoneb pol'deroišpäi. Enamba sada kilometrad kanaloid sätas 90 sart, 1200 sildad ühtenzoittas niid. Nordze-kanal ühtenzoittab Amsterdamad Pohjoižmerenke. Lidnan municipalitetan pind om 219 km², sidä kesken saum vezid om nelländez (53,5 km²), puištod da kel'dtahod ottas kahesandest.
Klimat om ven. Paneb sadegid 838 mm vodes, enamba voden kahtendel polel. Lumi lankteb 26 päiväd vodes.
Eläjad.
Vl 1564 Amsterdaman eläjiden lugu oli 30 900 ristituid. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1960 — 869 602 ristitud. Vl 2010 Amsterdaman eläjiden lugu oli 767 773 ristitud.
Vl 2000 eläjiden keskes 27% oliba hristanuskojad (protestantad tobjimalaz), 14% — islamanuskojad (sunnitad tobjimalaz).
Transport.
Velosipedad, metro, tramvai, avtobusad da ehtatimed oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Vspäi 1977 metro radab lidnas da sen kaimdailidnoiš (vl 2016 4 jonod, 52 stancijad, 42,5 km raudted).
Kuz' kiruhted augotase lidnas i lähttas radialižikš, ümbärte ühtenzoitab niid. Rahvahidenkeskeine civiline Shiphol-lendimport ("AMS") om nellänz' surtte Evropas, se seižub 3 metrad alemba valdmeren tazopindaspäi, sijadase 17 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid mail'man äjihe maihe, om äi čarterreisid lebutahoihe.


Andorr.
Andorr ([ənˈdorə]), täuz oficialine form — Andorran Ruhtinazkund (,), om pen' mererandatoi valdkund Evropan suvipäivlaskmas. Sen pälidn, kaikiš suremb da üks'jäine lidn om Andorr la Vel'j.
Valdkund om associacijoiš Francijanke da Ispanijanke ühtes.
Etimologii.
Valdkundan nimi sündui baskan kelen "andurrial"-sanaspäi «pustolän» znamoičendanke.
Istorii.
Vl 1278 Andorran aluz om pandud.
Valdkundan üks'jäine Konstitucii () om vahvištadud parlamentas vn 1993 2. päiväl uhokud, om hüvästadud kaiken rahvahan referendumal sen-žo voden 14. päiväl keväz'kud, da tuli väghe publikoičendan päiväl (28. sulaku). Se om väges vajehtusita.
Geografijan andmused.
Andorr om mavaldkundröunoiš Francijanke pohjoižes da päivnouzmas (röunan piduz — 55 km), Ispanijanke suves da päivlaskmas (63 km). Ühthine röunoiden piduz — 118 km. Andorr om mererandatoi valdkund. Valdkundan pind — 468 km².
Reljef om mägikaz, valdkund sijadase Pirenejiden pautkil, kall'oikahad mäged vajehtasoiš süvihe jogialangištoihe. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Koma Pedros-mägenpä (2946 m). Kaik om 65 mägenpäd valdkundas. Kaikiš madalamb om Valir-jogen pind (840 m) Ispanijan röunal. Pened kaks'ballaižed manrehkaidused oma paksud.
Klimat om al'pine da kontinentaline. Tal'vel om pakaižid da äi lunt, keza om viluhk.
Londuseližed varad oma raudkivend, hahktin, gidroenergii, mec, mineraližed purtked.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine dualistine monarhii äjiden partijoiden sistemanke. Kaiken aigan om kaks' monarhad nominaliženke tobmudenke — Francijan pämez' da ispanižen Uržel'-eparhijan pämez' (arhijerei). Päministr () om radonoigendajan tobmuden faktine pä.
Parlament om üks'kodine (Alangištoiden) Pänevondkund (vai "Consell General de les Valls") 28 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.
Ülembaine Käskuzkund om käskuzkundaližen tobmuden pä, se kogoneb vides sudijaspäi.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 7. päiväl sulakud. Havjer Espot Samora radab päministran vs 2019 semendkun 10. päiväspäi. Edeline päministr om Antoni Marti Petit, radoi kaks' strokud (2011−2019).
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Andorran administrativiž-territorialine jagand."
Andorr jagase seičemeks tulendaks (katalanaks "parròquies").
Eläjad.
Vl 2009 eläjiden lugu oli 84 082 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 85,015 eläjad vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe i om nügüd'. Uskondan mödhe hö oma riman katolikad tobjimalaz.
Rahvahad (2017): andorralaižed — 45,5%, ispanijalaižed — 26,6%, portugalijalaižed — 12,9%, francijalaižed — 5,2%, toižed rahvahad — 9,8%. Äi personid eläb valdkundas rahvahanikuseta.
Toižed sured eländpunktad (enamba 5 tuh. ristituid vl 2014, surembaspäi penembha): Eskal'des Engordan', Enkam, Sent Žulia de Lorii, La Masan. Kaik om 44 oficiališt eländpunktad valdkundas (üks'lugu znamoičeb «külä», "vila" — «lidnut»), sen ližaks toižed pened küläd oma. Kahesa eläjad ühesaspäi oma lidnalaižed (2020).
Ižanduz.
Turizm om ekonomikan aluz, andab kogosüdäiproduktan nell' videndest. Kaikuččes vodes 9 mln turistoid tuldas valdkundha.
Vl 2009 Andorran eksport oli avtod, jüguavtod, mašiništ da sen palad (kaik oli läz 20%), konservad (8%), kala (7%); toine eksport — toižed söndtavarad (5%), raud da teraz (4%), ortopedižed ladlused (3%), kivivoi (2%), džem da marmelad (2%).


Andorr la Vel'j.
Andorr la Vel'j (— «vanh Andorr»,) om Andorran pälidn, üks'jäine lidn da kaikiš suremb eländpunkt. Se om valdkundan üks' seičemes tulendaspäi.
Istorii.
Lidnan aluz om pandud 9. voz'sadan augotišel. Toštelmasen mödhe, Sur' Karl tegihe sen alusenpanijaks. Lidn om olmas Andorr-ruhtinazkundan pälidnaks valdkundan alusenpanendan aigaspäi vl 1278.
Vahvištadud Konstitucijan mödhe, vspäi 1993 ruhtinazkundan tobmuden koumen sarakon päd sijadase lidnas: parlament, ohjastuz i käskuzkund. Vaiše kaikutte kudenz' eläi om rahvahanikan oiktusidenke valdkundas.
Vozil 2015−2018 Marija Roza Ferrer Obiols radoi lidnan pämehen.
Geografijan andmused.
Tulend röunatab Ispanijanke päivlaskmas da Andorran koumenke tulendanke toižiš poliš.
Lidn sijadase tulendan keskuses, Valira-del'-Orjen i Valira-del'-Nord jogiden ühthejoksmusen jäl'ghe. 44-kilometrine Valir-jogi () jokseb sišpäi, sen bassein otab läz kaik territorijad valdkundas. Andorr la Vel'j seižub 1079 m korktusel valdmeren pindan päl Pirenejan pautkinno, se om Evropan kaikiš korktemb pälidn.
Klimat om kontinentaline. Heinkun da elokun lämuz om +18 C°, vilukun +2 C°. Voden keskmäine lämuz om +9,8 C°. Paneb sadegid 812 mm vodes, niid om penemba uhokus-keväz'kus (38..40 mm kus), enamba semendkus (90 mm). Tal'vel voib panda halad da lunt.
Eläjad.
Andorr la Vel'j-tulend mülütab 2 eländpunktad: Andorr la Vel'j-pälidnan ližaks, koumetuhaine Santa-Kolom-külä mülüb tulendha. Valdkundan kaikutte nellänz' ristit eläb tulendas. Lähiženke Eskal'des Engordan'-eländpunktanke ühtes pälidn sädab aglomeracijad, ruhtinazkundan pol' eläb siš.
Rahvahad Andorran rahvahanlugemižen mödhe vl 2007: Ispanijan rahvahad — 43%, andorralaižed — 33%, portugalijalaižed — 11%, francijalaižed — 7%, toižed rahvahad — 6%.
Ižanduz.
Lidn om ruhtinazkundan kommertine keskuz. Äjad bankoiden palakundad sijadasoiš täs valdkundmaksoiden vällendusiden da lujan konfidencialižusen tagut.
Kaikiš znamasižed sarakod oma turizm, torguind da tošteksport. Kaikuččes vodes 9 mln turistad tuldas valdkundha, i äjad heišpäi tuldas valdkundan pälidnha ostmaha odvembid tavaroid. Sijaližed pened edheotandad mülüdas mebläntehmižhe, sömtegimištho, mugažo villan i mecan ümbriradmine oma olmas.
Andorr la Vel'j om sidodud valdkundan toižidenke eländpunktoidenke kundaližil avtobusmaršrutoil. Ühtenzoitai Ispanijad Francijanke avtote läbitab lidnad. Voib sadas avtobusoil Tuluzan i Barselonan lendimportoihesai koumes časus. Vspäi 2016 voib sadas Andorr - Seo-de-Uržel'-lendimporthasai-ki ("LEU", vspäi 2015 om rados) Ispanijan territorijas 20 km suvhe lidnaspäi. Lendimportaspäi tehtas reisid Ispanijan, Francijan da Portugalijan lidnoihe.


Ankar.
Ankar ([ˈaŋ.ka.ɾa]) om Turkanman pälidn. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe Stambulan jäl'ghe.
Istorii.
Eländpunkt mainitase 7. voz'sadaspäi edel m.e. Amuižen Grekanman purtkiš kuti "Angora" vai "Ankira" («jakar'»). Kätihe Ankarad pälidnaks vn 1923 13. päiväl redukud, sikš miše Atatürkan ohjastuz oli neciš lidnas, sil aigal läz 50 tuhad ristituid elihe lidnas. Ende Ankar oli järedan maižanduzrajonan keskuseks, i tetas mail'madme angorižid kozid, kodijänišid i kažid. Keratihe tegimid ezmäižhe tegimišton zonha vaiše vl 1990.
Ankar šingotase pälidnan funkcijoil, transporttesol'meks i penil edheotandoil tobjimalaz (metalltegesiden pästand, torguind, söm, soba, mebel'). Neniden sarakoiden tegimed ratas: mašiništonsauvomine (sidä kesken elektro-), sodatehnik, sömtegimišt, farmaceftine. Om äi rahanpanmižen i opendusen aluzkundoid.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan keskuzpalan lodehes, Anatolijan mägitazangištol, 938 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun i elokun lämuz om +23 C°, vilukun — +0,3 C°, voden keskmäine lämuz om +12,1 C°. Paneb sadegid 402 mm vodes, vähemba heinkus-sügüz'kus (12..19 mm kus).
Eläjad.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 4 587 558 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Transport.
Avtobusad, tramvaid, ezilidnelektrojonused da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1996 metropoliten radab (vspäi 2017 om 5 jonod, 56 stancijad, 64 km raudted).
Rahvahidenkeskeine Ankara Esenbog-lendimport (, "ESB", 15,8 mln passažiroid vl 2017) sijadase 28 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Saksanmaha i Evropan järedoihe lidnoihe, Keskmäižen Päivnouzmman pälidnoihe, mugažo Turkanman äjihe lidnoihe.


Lisicina Anna.
Anna Lisicina, Mihailan tütär (; sünd. 14. uhoku 1922, Ozrei (nügüd' Kalagen posad), Karjalaine radkommun, Venäman NFST — kol. 3. eloku 1942, Süvär'jogi, Leningradan agj, Venäman NFST, NSTÜ) — Karjalaiž-Suomalaižen Nevondkundaližen Socialistižen Tazovaldkundan Kommunistižen partijan keskuzkomitetan sidonik, partizan. Nevondkundaližen Ühtištusen vägiak. Hän sai mugažo Leninan da Rusttan tähthan ordenad.
Aigaližed voded.
Anna oli sündnu vl 1922 Ozreihe (ven. "Житноручей", Žitnoručein külä; nügüd' Kaleigen külän posadas Änižröunan (Änižrandan) rajonas, Karjalan Tazovaldkundas). Hän oli vepsläine. Anna lopi Kaleigan keskmäižen školan. Vodespäi 1938 vodehesai 1940 hän openzihe Karjalaižes kul'turtehnikumas (vai Leningradižes kirjišttehnikumas). Sid' Anna radoi kirjištakan Segežan rajonklubas.
Sur' Kodimaine soda (voin).
1942 voden kezakul Lisicinan Annad da hänen sebranikad Melent'jevan Marijad oigetihe anastadud Šoutarven rajonha. Šoutarves hö sädiba peitkomitetoid, konspirativižid peittahoid, keraziba andmusid okkupacižen tobmuden polhe, lämoipunktoiš da toižiš sodasauvuziš. Vodel 1942 elokun 3. päiväl kaks'kümnevozne Lisicina upsi ehtatades Süväres poikpoli.
Mušt.
Muštpachad Anna Lisicinan oiktastuseks oma Kos'kenaluižes, lidnanvuiččes Nikol'skii-žilos (Kos'kenaluižen rajon) da Kaleigas. Om nimitadud irdoid hänen nimel Petroskoiš i Nikol'skii-žilos.


Antarktid.
Antarktidan kogotud fotokuva Man kaimdajaspäi vl 2002
Antarktid ("antarktikos" — «Arktikan vastolend») om kaikiš suvemb kontinent, Man kuiv pala lähižidenke saridenke.
Ühthižed andmused.
Pind — 14,1 millionad km², sidä kesken šel'fjäžomad — 0,93 mln km², sared — 75,5 tuh. km². Om olmas kaikenaigaižeta ristitištota. Ei ole valdkundoid kontinentas, om vaiše polärižid tedoiduzstancijoid (läz 45), 4 tuhazesai elädas niiš lämäl voz'aigal. Kaikiš suremb stancii om Mak-Merdo (AÜV, 1,3 tuhazesai tedoidajid) Rossan meren Rossan sarel Erebus-vulkananke.
Kontinentan da sariden olend reguliruiše Kožundaktal Antarktikas, se om väges vs 1961 kezakun 23. päiväspäi. Kožundaktan mödhe, Antarktid da sared suvižen kuz'kümnenden parallelin südäimes oma territorii atoman kävutandata. Antarktidan domen om .aq, telefonkod +672. Kaik aigvöd oma olmas kontinental. Voib oigeta vaiše tedoiduzradoid.
Geografijan andmused.
Antarktidan 99,7% om kattud jäl. Kontinentan realine pind läksi manaluižhe läz pol'kilometrad jän vedusen tagut, leved šel'f tegihe. Jän korktuz sab 4 km kontinentan keskuses, kudamb om läz Suvinabad. Transantarktižed mäged jagadas kontinentad päivnouzmaižhe da päivlaskmaižhe paloihe. Istorižikš kontinent jagase maikš da randoikš, oz., Adelin Ma. Sarištod: Suvižed Orkneisared da Suvižed Šetlandsared.
Antarktidan randad lainištadas (päiväižen mödhe) Atlantine, Tün' da Indine valdmered. Dreikan sal'm om kontinentan da Suviamerikan keskes. Kaikiš pidemb jogi om Oniks läz Rossan mert, 32 km pitte. Om severz'-se sadoid manalaižid järvid, Vostok-järv om kaikiš znamasižemb niiden keskes (pind 15 790 km², pindan süvüz 3 769 m, mülü 6 343 km³, järven süvüz 1 200 m).
Kaikiš korktemb čokkoim om Vinsonan mägenpä (4892 m) Päivlaskmaižes Antarktidas. Kaikiš alahamb čokkoim om täuttud jäl Bentli-alangon süvüz (−2555 m) Päivlaskmaižes Antarktidas mugažo. 35 vulkanad om tetab Antarktidal da sen saril, niišpäi 8 oma aktivižed.
Klimat.
Antarktid om kaikiš vilumb kontinent Mas. Paneb vaiše lunt sadegišpäi. Sulasä oleleb vaiše lämäl voz'aigal i mererandal.
Sündnuded ristitud.
Vspäi 1978 läz 10 ristitud om sündnu Antarktidan territorijal.


Argon.
Argon (mugažo latinan kelel, znamoitas "Ar"), om kahesatoštkümnenz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan päalagruppas), tabluden koumandes periodas.
Argon om levitadud Man atmosferas, sen koumanz' element mülün mödhe (0,934%; 1,288% massan mödhe), mail'mas — 0,02% massan mödhe. Anglijalaižed Uil'jam Ramzai-himik i Lord Relei-fizikantedomez' (Džon Uil'jam Strett) avaižiba ut elementad il'mas vll 1893−1894 himižel reagiruindan kodvindal i spektroskopijan abul. Hö saiba vn 1904 Nobelän premijoid himijas i fizikas inertižiden gazoiden avaiduses. Element om nimitadud -sanaspäi "argos" «lašk», «vitk», «aktivitoi».
Fizižed ičendad.
Argon om inertine üks'atomine gaz mujuta, maguta da hajuta.
Atommass — 39,948. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš, −186 C° lämudel) — 1,40 g/sm³. Suladandlämuz — 83,81 K (−189,34 C°). Kehundlämuz — 87,30 K (−185,85 C°).
Man atmosferan argon kogoneb koumes stabiližes izotopaspäi: 36Ar (0,337%), 38Ar (0,063%), 40Ar (99,600%). Kosmine argon mülüb 40Ar-izotopad vähän lujas, sikš miše nece izotop sündub Mas kalijan-40 čihodamižes. Tetas 21 ratud radioaktivišt izotopad 30..35, 37, 39, 41..53 atommassanke, i voib olda üks'jäine 32mAr-izomär.
Kävutand.
Sadas il'maspäi laptaližeks produktaks hapanikan puhtastamižen jäl'ghe. Ottas kävutamižhe kaičijaks inertižeks atmosferaks, lämoinpalon sambutimiš, ühthekeitandan aigan i lazeriš. Argon kävutase pakuitezgazaks, om registriruidud sömližaduseks nomer E938.


Arhimed.
Arhimed (; sündnundan i kolendan sijaduz: Sirakuzad, Sicilii, Amuine Grekanma; eli vozil 287 - 212 edel m.e.) om amuižgrekalaine matematikantedomez', fizikantedomez', mehanikantedomez' da inžener Sirakuzišpäi. Hän om tehnu äjan avaidusid geometrijas, pani mehanikan, gidrostatikan alusid. Arhimed — äjiden tarbhaižiden löudusiden avtor.


Aristotel'.
Aristotel' (; sünd. vl 384 edel m.e., Stagir-lidn, Frakii — kol. 322 e.m.e., Halkis, Evbejan sarel) oli amuižgrekalaine filosof, Platonan openik. Vodespäi 343 edel m. e. — Makedonijalaižen Aleksandran kazvatai da opetai. Vl 335 EME hän pani Likejan Peripatetižen školan alusen. Aristotel' oli klassižen periodan naturalist da amuižaigan lujas valatoitai dialektikantedomez'. Hän oli mugažo formaližen logikan alusenpanijan. Aristotel' om sänu tärtuzapparatan, kudambad nügüd'-ki kävutadas filosofijas da tedostiliš.
Aristotel' oli ezmäine, ken om sänu filosofijan kaikenpol'žen sisteman. Sihe sistemha mülüdas kaik ristitun šingotesen sferad — sociologii, filosofii, politik, logik, fizik. Aristotelin kaceged ontologijha oma lujas valatoitnuded ristitunmeletamišt. Hänen metafizine openduz om šingotanu Akvinalaižen Homoin sholastižen metodan abul.


Armenii.
Armenii (, "Hajastan"), täuz' oficialine nimi — Armenijan Tazovaldkund (, "Hajastani Hanrapetutjun" [hɑjɑstɑˈni hɑnɾɑpɛtuˈtʰjun]), om mererandatoi valdkund Evrazijas, Kavkazantagaižes. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Jerevan.
Istorii.
Vn 1991 21. päiväl sügüz'kud Armenii tedištoiti ripmatomudes.
Armenijan edeližed Konstitucijad ("Hajastani Sahmanadrutjun) oliba hüvästadud vozil 1863, 1922, 1936 i 1978. Vahvištihe valdkundan vident lugul Konstitucijad vn 1995 5. päiväl heinkud, se om väges voziden 2005 i 2015 kaiken rahvahan referendumiden jäl'ghe möhembaižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Armenii om mavaldkundröunoiš Azerbaidžananke päivnouzmas da suvipäivlaskmas (röunoiden piduz — 996 km), Irananke suves (44 km), Turkanmanke päivlaskmas (311 km) da Gruzijanke pohjoižes (219 km). Ühthine röunoiden piduz — 1570 km. Valdkundan pind — 29 743 km².
Znamasine jogi om Araks huranke Razdan-ližajogenke (Kuran bassein). Kaikiš suremb järv om reskveden Sevan (1240 km²). Mec otab territorijan üks'toštkümnendest (2018).
Londuseližed pävarad oma metallad: kuld, vas'k, molibden, cink, boksitad.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (, "Hajastani Nakhagah"), radab Konstitucijan garantaks. Parlamentan ühtnijad valitas händast seičemeks vodeks, vaiše ühten strokun voimuz om olmas. Prezident paneb päministrad (armen. վարչապետ "Varčapet") radsijha parlamentan kandidatan ezitamižen mödhe, sid' paneb ohjastusen mehid päministran taričendan mödhe.
Parlament (, "Horhrdaran") om üks'kodine Nacionaline Suim (, "Hajastani Azgajin Žogov") 105 ühtnijanke. Kaik rahvaz änestab sen kandidatoid kerdan vides vodes.
Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba parlamentas ezmäižen kerdan vn 2015 Konstitucijan kohendusen jäl'ghe (ende kaik rahvaz valiči) vn 2018 2. päiväl keväz'kud, Armen Sarkisän om vahvištadud (101 än' 105:späi, 96,19%). Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 2. päiväl sulakud. Se ei vahvištand päministrad radsijha kaks' kerdad i om pästtud radmaspäi vn 2018 1. päiväl kül'mkud. Edelstrokuižed valičendad lindäs vn 2018 9. päiväl tal'vkud. Nikol Pašinän radab päministran vs 2018 semendkun 8. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Armenijan administrativiž-territorialine jagand."
Armenii jagase 10 agjaks ("marz") da Jerevan-lidnankundaks. Pälidnankund alajagase rajonikš. Agjad alajagasoiš kundoikš. Vl 2011 kaik oli 932 kundad, sidä kesken 871 küläkundad da 61 lidnankundad.
Eläjad.
Vn 2011 Armenijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 3,018,854 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 3,633,300 eläjad vl 1992.
Rahvahad (enamba 0,4% vn 2011, ozutadud rahvahudenke): armenijalaižed — 98,1%, jezidalaižed — 1,2%, venänikad — 0,4%, toižed rahvahad — 0,3%.
Uskondan mödhe (2011): Armenijan apostoližen jumalankodikundan hristanuskojad — 92,6%, evangelistad — 1,0%, toižed uskojad — 2,4%, religijatomad — 1,1%, märhapanendata — 2,9%.
Lidnoiden eläjiden pala oli 63,3% vl 2011 (vl 1991 — 69,5%). Lidnalaižiden pol' eläb Jerevanas. Toižed järedad lidnad (enamba 80 tuh. ristituid vl 2014, surembaspäi penembha): Gümri, Vanadzor. Vl 2011 kaik oli 48 lidnad valdkundas.
Ižanduz.
Vl 2009 Armenijan päeksport oli vas'k da sen ühthesuladused (23%), raudan ühthesuladused (13%), alkogoližed jomad (10%), diamantad (9%), alüminii da sen ühthesuladused (9%); toine eksport — kuld (5%), kofe (2%), cink, cement, stökoltegesed.


Arsen.
Arsen ("As" — "arsenicum" latinan kelel) om 33nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om videndestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — videnden gruppan päalagruppas), tabluden nelländes periodas.
Arsen om harv londuses, pala Man kores — 1,7 grammad tonnas. Voib löuta puhthas olendas lujas harvoin. Vl 1789 francijalaine Antuan Loran Lavuaz'je-himik sai puhtast arsenad ezmäižen kerdan mineralaspäi. Latinine nimituz sündui persijan kelen زرنيخ (zarnik)-sanaspäi «pakuine kuldakaz muju», kävutadas muga arsenan sul'fidad (As2S3).
Arsen da kaik sen ühtnendad oma morijad da kancerogenižed, ottihe azegeks Ezmäižen mail'man sodan aigan. Territorijan redustoitand arsenal oleskeleb kuldan samižen tahondoiš.
Fizižed ičendad.
Puhtaz arsen om räbed terazmujuine metalloid (pol'metall) vihandanke ližamujunke tobjimalaz (kaikiš levitadud form). Toižed kaks' allotropišt formad oma pakuine i must arsen. Kristalline segluz om trigonaline romboedrine.
Atommass — 74,92159. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 5,73 g/sm³ (hahk arsen). Sublimacijan lämuz — 887 K (615 C°).
Londuseline arsen kogoneb üks'jäižes stabiližes 75As-izotopaspäi. Tetas mugažo 32 ratud radioaktivišt izotopad 60..74, 76..92 atommassanke i niiden 10 izomärad, kaikiš hätkemban 73As-izotopan pol'čihodamižen pord om 80,3 päiväd.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe mectusen hahktinaižen henikon tehmižes ližaduseks kändmaha heničuid šurunvuiččikš. Kävutadas heitmaha karvad nahkoišpäi niiden ümbriradmižes. Tehtas pol'veimid (oz., gallijan arsenidaspäi). Sadas bengaližid lämoid.
Vauktan arsenan (As2O3) mail'man tehmine oli 36,4 tuhad tonnoid vl 2014. Kaikiš znamasižemb samine (tuha tonnoid da sen enamba, 2014) om neniš valdkundoiš: Kitai (70%), Marok (22%), Venäma, Bel'gii.


Arskaht'.
Arskaht' (,) om vepsän külä Leningradan agjan Boksitogorskan rajonas. Mülüb Jefimovskijan lidnkundha.
Enzne.
Arskaht' šingotihe mecan varhapanendal. Edel vn 2019 semendkud külä oli Arskahtin küläkundan administrativižeks keskuseks.
Geografijan andmused.
Külä sijadase penen Räbovo-järven (182 m ü.m.t.) pohjoižel randal i Lid'-jogen randal. Matkad Boksitogorskhasai om 121 km suvipäivlaskmha.
Eläjad.
Vn 2002 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe külän eläjiden lugu oli 320 ristitud, heišpäi nell' videspäi oliba kirjutadud venälaižikš, vl 2010 — seičeme kümnendest. Kaikiš suremb ristitišt oli 375 eläjad vl 1997. Küläs elädas suvivepsän paginan pagižijad.
Arskahtiš kahesavozne škol radab, kus opetas vepsän kel't. Kaikenaigaine lauk om olmas.


Nur-Sultan.
Nur-Sultan (,) om Kazahstanan pälidn. Se om lidn tazovaldkundan alištusenke, valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1830 kuti kozakoiden "Akmolan forpost" läz kazahlaižiden surt Akmol-žilod kaičemha Venälaižen imperijan ut ümbrikod kazahan toižiden hanoiden sodavägiden londoišpäi. Vn 1863 16. päiväl kezakud Akmolan varmitez da ühtenzoittud žilo senno saiba ümbrikon pälidnan statusad "Akmolinsk"-nimenke. Vll 1961−1992 nimitihe sidä "Celinograd:aks" (kaz. i). Vll 1992−1998 nimi oli "Akmol" (,), udesnimitihe čoman kulundan da hüvän associacijan täht "Astan:aks" (kaz. i ven. "Астана"). Vn 2019 20. päiväl kezakud parlament vahvišti pälidnan ut nimitust.
Kätihe Kazahstanan pälidnaks vs 1997 tal'vkun 10. päiväspäi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan pohjoižes, Išim-jogen molembil randoil, 347 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Nur-Sultan jagase nellhä administrativižhe rajonha: Almati, Esil', Sariark (), Baikonur (vn 2018 keväz'kuspäi).
Eläjad.
Vl 2015 eläjiden lugu oli 852 985 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.


Astrahan'.
Astrahan' (,;, "Астархан" i "Қажытархан") om lidn (vspäi 1717) da lidnümbrik Venäman suvipäivlaskmas. Se om Astrahanin agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš kuti Kuldaižen Ordan "Hadži Tarhan"-lidn vl 1333. Vn 1395 Tamerlanan sodaväged paniba lidnad mantazole. Udessaudihe sidä, i oli Astrahanin hankundan pälidnaks (1459−1556). Sen lopus Ivan Grazii mülüti hankundad Venämha, vl 1558 panihe uden lidnusen alust.
Astrahan' šingotase kivivoimašiništon pästandal, laivansauvomižen tegimil i sömtegimištol, sauvondmaterialiden edheotandoil (stökol, torvveimed, stökolkuid). Kivivoin da londuseližen gazan samine tegese läz lidnad Kaspijan šel'fal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan suves, Volgan pähijaman randoil da sen suhišton 11 sarel, Kaspijanveren alangištos. Astrahanin keskuz seižub 23 metrad valdmeren pindan al korktusel, om kukhid 5..15 metrhasai kortte. Järed port om Kaspijan merel (20 merivaldmad da sen enamba).
Klimat om terav kontinentaline ven pol'letetazangišton. Voden keskmäine lämuz om +10,5 C°. Lujad kuivad tulleid oleldas lidnas kezoidme. Paneb sadegid 234 mm vodes, tazomäras kuidme.
Astrahan' om lidnümbrikon üks'jäine elänapunkt. Jagase nelläks rajonaks.
Eläjad.
Vn 2010 rahvahanlugemižen andmusiden mödhe eläjiden lugu oli 520 339 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 532 699 eläjad vl 2015 i om nügüd'.
Rahvahad (2010, enamba 0,4%): venälaižed — 65,3%, totarlaižed — 5,8%, kazahlaižed — 4,6%, azerbaidžanlaižed — 1,1%, armenijalaižed — 0,8%, ukrainalaižed — 0,8%, nogailaižed — 0,7%, avarad — 0,7%, lezginalaižed — 0,6%, čiganalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,0%, rahvahuden ozutandata — 16,2%.
Transport.
Sured da pened avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da jogilaivad oma kundaližeks transportaks lidnas. Maršruttaksid ühtenzoittas Astrahanid ezilidnoidenke, sured avtobusad — Venäman Kavkaz-regionan järedoidenke lidnoidenke. Päraudtestancii i völ 9 raudtestancijad da platformad oma lidnas, raudted oigetas Volgogradha i Mahačkalha.
Rahvahidenkeskeine civiline Astrahan'-lendimport ("АСР / ASF") sijadase 8 km suvhe keskusespäi lidnan röunanno. Sišpäi tehtas reisid Moskvha i Aktauhu (Kazahstan), čarterreisid Turkanmaha.
Irdkosketused.
*
*


Avaran kel'.
Avaran kel' (ičeze nimitused: "авар мацӀ", "магӀарул мацӀ") om nahiž-dagestanižen kel'kundan kel'. Avaran kel' om üks' Dagestanan Tazovaldkundan oficialižiš kelišpäi. Pagižijoiden lugu — 762 tuhad ristituid, heišpäi 715 tuh. elädas Venämas vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe.


Avstralii (kontinent).
Avstralii (-sanaspäi «suvine») om kontinent, mülüb Man kuivha Valdmerimad-palaha. Pind — 7,66 millionad km² (kuivman viž procentad), randanpird om 35 877 km (sarita). Eläjiden lugu — 22,6 mln.
Kaikiš penemb kontinent, alastub kuivaigoile enamba kaiked. Nece kontinent om üks'jäine, kudambal vaiše üks' valdkund om olmas — Avstralii. Lähembaižed sured sared oma Tasmanii suvipäivnouzmas i Uz' Gvinei pohjoižes, molembad seištas ühthižel Avstraližel platformal kontinentanke, i erasti lugetas niid ünäižeks kontinentaks.
Tazangištod oma enambuses. Kaikiš korktemb čokkoim om Koscüško-mägi kontinentan suvipäivnouzmas, 2228 m ü.m.t.. Sur' Zaborkrif vedase läz kaht tuhad kilometrid pidust' kontinentan pohjoižpäivnouzmašt randad.
Klimatižed vöd oma subekvatorialine pohjoižes, tropine keskuzpalas, subtropine päivnouzmas da suves, ven päivnouzman mägipautkil i suvipäivnouzmas. Kontinentan flor om erazvuitte, kazmusiden 12 tuhad erikoišpäi ühesa tuhad oma endemikad. Živatišt om gollemb erikoil, tetas imetaiživatoiden 235 erikoid, linduiden — 720, ujelijoiden — 420 i amfibijoiden 120 erikod.


Avstrii.
Avstrii ([ˈøːstɐˌʁaɪç]), täuz' oficialine nimi — Avstrijan Tazovaldkund (), om mererandatoi valdkund Evropan keskuses. Vspäi 1955 neitraline valdkund om, vspäi 1995 — ühtnii. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Ven.
Istorii.
Vn 1918 17. päiväl redukud Avstrii sai ripmatomut Avstrijan da Mad'jaranman imperijan čihodamižen satuseks. Vl 1938 nacistine Saksanma anneksirui Avstrijad. Vn 1945 sulakus gitleranvastaižen koalicijan sodaväged küksihe Saksanman armijan Avstrijaspäi. Vn 1955 redukus valdkundan okkupacii tuli lophu, i se om neitraline Vilusodan aigaspäi.
Federaline Konstitucine käskuz (), kudambad nimitadas Konstitucijaks paksus, om vahvištadud vn 1920 10. päiväl kül'mkud, se om väges läz jogavoččidenke möhembaižidenke vajehtusidenke. Om udessündutadud vl 1945 vn 1934 Konstitucijan jäl'ghe.
Geografijan andmused.
Avstrijan mavaldkundröunad oma Saksanmanke (röunan piduz — 801 km) da Čehanmanke (402 km) pohjoižes, Slovakijanke (105 km) da Mad'jaranmanke (321 km) päivnouzmas, Slovenijanke (299 km) da Italijanke (404 km) suves, Šveicarijanke (158 km) da Lihtenšteinanke (34 km) päivlaskmas. Ühthine röunoiden piduz — 2524 km. Avstrii om mererandatoi valdkund.
Avstrii om keskuzevropine valdkund, sen pind om 83 871 km². Mägikaz ma om: keskmäine korktuz ülemba meren tazopindad om ümbri 900 metras. Päivnouzmpol'žed Al'pad ottas Avstrijan znamasišt palad. Kaikiš korktemb čokkoim om Grosglokner-mägi (3797 m).
Kaikiš znamasižemb jogi om Dunai, sen bassein otab valdkundan tobmad palad. Avstrijas om 580 järved, täuttas jäžomišpäi päpaloin. Bodenjärv (538 km²) sijadase Saksanman i Šveicarijan röunal, Nöizidler-Ze (157 km²) om Mad'jaranman röunal.
Voden keskmäine lämuz om +8 C°, uhokun −1..−7 C° da heinkun +18..+24 C°. Keskmäine vozne painuz om 760 mm.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, kivihil', metallad (raudkivend, vas'k, cink, magnii), antimonii, toižed varad — mec, kivisol, grafit, gidroenergii.
Politine sistem.
a>as, molembad kodid sätas ištundoid siš.
Ohjandusen form om federativine parlamentine tazovaldkund.
Valdkundan pämez' om federacijan prezident (), kaik rahvaz valičeb händast kuden voden strokuks. Prezident paneb radsijha federacijan kanclerad — ohjastusen pämest.
Avstrijan suim (parlament) om kaks'kodine Federaline Keraduz (): ezmäine (ülembaine) kodi — Federaline Nevondkund da toine (alembaine) kodi — Nacijannevondkund. Federaline Nevondkund kuctas "Bundestrat":aks (64 ühtnijad), federacijanmaiden suimad ("landstag:ad") valitas sen ühtnijoid nelläks vai kudeks vodeks (lanstagha kactes). Nacijannevondkund kuctas "Nacionalrat":aks (183 ühtnijad), kaik rahvaz valičeb sen ühtnijoid videks vodeks.
Parlamentan alakodin ühtnijoiden edelstrokuižed valičendad oliba vn 2017 15. päiväl redukud (26. kucund). Valitihe federacijan prezidentad kahtel tural (vn 2016 24. sulaku i 4. tal'vku), Aleksandr Van der Bellen radab prezidentan vs 2017 vilukun 26. päiväspäi. Sebastjan Kurc om pandud federacijan kancleraks prezidental vn 2017 18. päiväl tal'vkud.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Avstrijan administrativiž-territorialine jagand."
Eläjad.
Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe valdkundan eläjiden lugu oli 8,401,940 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (2018): avstrijalaižed (saksavstrijalaižed) — 84,2%, saksalaižed — 2,1%, serbalaižed — 1,4%, turkad — 1,3%, romanijalaižed — 1,2%, Bosnijan da Gercegovinan enččed eläjad — 1,1%, toižed rahvahad — 8,7%. Oficialine kel' om saksan kel'.
Uskondan mödhe (2018): katoližen jumalankodikundan uskojad — 57,0%, hristanuskojad-ortodoksad — 8,7%, islamanuskojad — 7,9%, hristanuskojad-evangelistad — 3,3%, toižed uskojad, religijatomad i märhapanendata — 23,1%.
Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2014, surembaspäi penembha): Grac, Linc, Zal'cburg, Insbruk. Vl 2014 kaik oli 77 lidnad valdkundas enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Ižanduz.
Avstrijan päeksport om mašinansauvomižen da elektrotehnižen tegimišton produkcii (läz 25%), avtod da sen palad (7%), zelläd (5%); toine eksport — raudan ühthesuladused da tegesed (3%), londuseline gaz (2%), vas'ken ühthesuladused (2%), bumag (2%), alüminii (2%).


Azerbaidžan.
Azerbaidžan (), täuz' oficialine nimi — Azerbaidžanan Tazovaldkund ([ɑːzæɾbɑjˈd͡ʒɑn ɾespublikɑˈsɯ]), om valdkund Evrazijas. Sijadase sen Azijas paloin vai täuzin, Kaspijan meren randal. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Baku.
Istorii.
Azerbaidžanan Demokratine Tazovaldkund (1918) lugedas ezmäižeks demokratijaks islamižes mail'mas.
Vl 1918 Gändž oli Azerbaidžanan pälidnan lühüdaks aigaks, sid' sirtihe pälidnad Bakuhu.
Azerbaidžanan territorijal om lidnoid, kudambad konz-ze oliba olnuded erižiden istorižiden valdkundoiden pälidnoikš: Gändž, Šeki, Kabal, Bard, Šemah da Nahičevan'.
Vn 1991 18. päiväl redukud Azerbaidžan tedištoiti ičeze ripmatomudes.
Konstitucii.
Valdkundan edeližed Konstitucijad oliba vahvištadud vozil 1921, 1925, 1937, 1978 i 1991. Nügüdläine kudenz' lugul Konstitucii () tuli väghe vn 1995 12. päiväl kül'mkud, se om olmas voziden 2002, 2009 i 2016 vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Azerbaidžanal om mavaldkundröunoid Irananke suves (röunan piduz — 689 km), Armenijanke päivlaskmas (996 km), Turkanmanke (17 km) da Gruzijanke (428 km) lodehes, Venämanke pohjoižes (338 km). Ühthine röunoiden piduz — 2468 km. Azerbaidžan om valdmererandatoi valdkund, no Kaspijan meren randanpird om 713 km pitte päivnouzmas. Valdkundan pind — 86 600 km².
Mäged ottas valdkundan pol't, Kavkazan Sur' mägisel'g om pohjoižes, Pen' sel'g otab päivlaskmad da suved. Kuran da Araksan alangišt otab Azerbaidžanan keskuzpalad. Znamasine jogi om Kur (), lankteb Kaspijan merhe.
Klimat om erazvuitte, subtropižes vönespäi korktoiden mägiden vilhusai.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, raudkivend, boksitad, gidroenergii.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund dominirujanke partijanke. Valdkundan pämez' om prezident (), kaik rahvaz valičeb händast seičemeks vodeks strokuiden röunatusita. Prezident paneb ohjastusen kaikid valdkundmehid radsijha, sidä kesken päministrad ().
Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim () 125 ühtnijanke, mugažo rahvaz valičeb kaikid heid videks vodeks.
Azerbaidžanan prezident om Il'ham Alijev vspäi 2003, valitihe händast vn 2018 11. päiväl sulakud rata nellän' strok (sai 74,51% ezmäižes turas). Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 1. päiväl kül'mkud. Ali Asadov radab päministran vs 2019 redukun 8. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Azerbaidžanan administrativiž-territorialine jagand."
Azerbaidžan jagase 66 rajonaks () da 11 lidnaks () tazovaldkundan alištusenke. Rajonad ühtetas 10 ekonomižhe regionha.
Eläjad.
Vl 2011 valdkundan eläjiden lugu oli 9,165,000 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (2009): azerbaidžanlaižed — 91,6%, lezgilaižed — 2,0%, venänikad — 1,3%, armenijalaižed — 1,3%, tališalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 2,5%.
Uskondan mödhe (2010): islamanuskojad — 96,9% (šijitad tobjimalaz), hristanuskojad — 3,0%, toižed uskojad i märhapanendata — 0,1%.
Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Gändž, Sumgajit, Mingečaur. Vl 2012 kaik oli 77 lidnad valdkundas, 9 niišpäi enamba mi 50 tuh. eläjidenke. Lidnalaižiden pala om 56,4% (2020).
Ižanduz.
Azerbaidžan om valdkundoiden lider kogosüdäiproduktan kazvandan mödhe, vozil 2003−2008 se ližazi kahthe kudenke kümnendesenke kerdha.
Vl 2009 Azerbaidžanan päeksport oli kivivoi (81%); toine eksport — likujad buraudamižčuhundused (1%), sahar (1%).


Azii.
Azii (grekan kelel: "Ασία") om man kuiv pala, kaikiš suremb pindan i ristitišton mödhe. Se da Evrop oma Evrazii-kontinentan kaks' palad. Sijadase pohjoižel mapoliškol, Evrazijan suves, päivnouzmas da pohjoižes. Nügüd' Azii om kaikiš heredamb šingotesen region.
Ühthižed andmused.
Pind lähižidenke saridenke — 43,5 millionad km². Eläjiden lugu — 4,2 mlrd (2012), koume ristitud videspäi elädas Azijas.
Kaik 47 valdkundad, viž rippujad territorijad da viž valdkundad palahiženke rahvahidenkeskeiženke tundištusenke sijadasoiš Azijas. Kazahstan, Turkanma da Venäma sijadasoiš paloin Evropas-ki, Indonezijan pala om Valdmerimaiš, Egipt da Jemen sijadasoiš Afrikas paloin.
Nimitadas Azijan eläjid da sündnuzid azijalaižikš.
Päivnouzmmantedo om disciplin, tedoidab Azijan da Pohjoižafrikan rahvahiden istorijad, ižandust, literaturad, religijad, filosofijad, kelid i kul'turid.
Geografii.
Azijan sariden pind om läz 2 mln km², kaikiš suremb niišpäi om Kalimantan (Borneo). Järedad pol'sared: Arabijan pol'sar', Indostan, Anatolijan pol'sar', Korejan pol'sar', Kamčatk, Čukotk, Taimir.
Azijan päivnouzmaižed randad lainištab Tün' valdmeri, suvižed randad — Indine valdmeri, päivlaskmaižed randad — Atlantižen valdmeren Keskmeri da Mustmeri, pohjoižed randad — Jävaldmeri. Dežnevan nem' om kaikiš päivnouzmaižemb čokkoim, Beringan sal'm sijadase Päivnouzmaižen Azijan i Pohjoižamerikan keskes. Suecan kanal lugetas röunaks Azijan i Afrikan keskes.
Janczi, Huanhe, Ob' Irtiš-ližajogenke, Jenisei Angar-ližajogenke, Lenanjogi Vitim-ližajogenke, Amur Arguninke, Mekong, Evfrat, Ind, Gang i Brahmaputra oma Azijan da mail'man znamasižed joged. Järedad järved oma Kaspijan meri (paloin), Baikal, Balhaš, Tonlesap, Aral, Issik-Kul', Urmii da Duntinhu.
Kaikiš korktemb čokkoim om Džomolungm-mägenpä (8848 m) Kitaiš. Kaikiš alahamb čokkoim om Umbemeren tazopind (−430 m vn 2015 sügüz'kul) Azijan suvipäivlaskmas.
Klimat i tarbhaižed kaivatused.
Kaik klimatižed vöd oma Azijan territorijal. Erasiden tarbhaižiden kaivatusiden varad oma kaikiš surembad: kivivoi, londuseline gaz, harvad mametallad.


Azot.
Azot ("N" — "nitrogenium" latinan kelel «sündutai nitratad») om seičemenz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om videndestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — videnden gruppan päalagruppas), tabluden kahtendes periodas.
Vl 1772 šotlandijalaine Daniel' Rezerford-himik pästi dissertacijad azotan ičendoiden ümbrikirjutamiženke, lugetas händast azotan avaidajaks. Vl 1787 nügüd'aigaižen himijan Antuan Lavuazje-alusenpanii tariči nimitada elementad azotaks () amuižgrekan kelen "ἄζωτος"-sanaspäi «hengmätoi», sikš miše azot ei pid'oitele palandan i hengaidusen processid.
Fizižed ičendad.
Atommass — 14,00674. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 0,001251 g/sm³. Suladandlämuz — 63,15 K (−210,00 C°). Kehundlämuz — 77,35 K (−195,79 C°).
Azot om kaks'atomine gaz mujuta, maguta da hajuta. Londuseline azot kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: 14N (99,635%) i 15N (0,365%). Sen ližaks, om sadud 14 ratud radioaktivišt izotopad 10..13 i 16..25 atommassanke, üks' izomer mugažo (m11). Kaikiden niiden pol'čihodamižen pord om sekundad lühüdamb päiči 13N (10 minutad), 16N (7,13 s) i 17N (4,173 s).
Himižed ičendad.
Inertine element, no reagiruib päličmänendmetalloiden kompleksižidenke ühtnendoidenke. Azotan ühtnendad oma aktivižed da toksižed paksus.
Kävutand.
Seičemenz' element om lujas levitadud londuses, Man atmosfer kogoneb sišpäi 78,09% mülün mödhe. Sadas il'maspäi, koume nelländest kändase ammiakaks.
Azot om üks' tarbhaižiš elementoišpäi elon olendan täht, mülüb vauktušihe. Kävutadas inertižeks ümbrištoks, agentaks vilugoitimiš.


Ašhabad.
Ašhabad vai Ašgabat ([ɑʃʁɑˈbɑt], "Ašgabat") om Turkmenistanan pälidn, päine opendusen keskuz da kaikiš suremb lidn. Lidn om agjan (velajat:an) oiktusidenke.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1881 amuižen lidnusen sijas. Lidn oli pandud mantazole manrehkaidusel 7,3 magnitudanke vn 1948 6. päiväl redukud i om saudud udes sil aigalpäi.
Ašhabad ümbrištonke šingotadas valdkundan pälidnan holitišil, sauvondan edheotandoil, kivivoin da gazan mašiništon tehmižel, elektrokabeliden pästandal, tekstil'kompleksal (kourad).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ahal-Teke-oazisas, Kopetdag-mägiden pautkidenno, 273 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Karakuman kanal (jogi sijalaššil,) läbitab lidnan pohjoižpalad. Matkad lidnan röunaspäi Iranan röunhasai om 15 km suvhe orhal vai 25 km avtotedme.
Ašhabad jagase 4 lidnrajonha (etrapha): Berkararlik, Kopetdag, Bagtijarlik, Büzmejin.
Eläjad.
Vl 2013 eläjiden lugu oli 860 000 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (vn 2012 rahvahanlugemižen mödhe): turkmenalaižed — 85,0%, venänikad — 7,7%, armenijalaižed — 1,5%, turkad — 1,1%, uzbekad — 1,1%, azerbaidžanlaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 2,6%.
Kaik 21 üläopendusen aluzkundad oma avaitud lidnas.
Transport.
Avtobusad, maršruttaksid, taksid, funikulör (vspäi 2006, lidnan suves) i monorel's (vspäi 2016, 5 km, 8 stancijad) oma kundaližeks transportaks lidnas. Jonused da kiruhjonused ühtenzoittas lidnad Turkmenistanan agjoiden keskusidenke.
Rahvahidenkeskeine lendimport ("ASB / АШХ") sijadase lidnan pohjoižpäivnouzmas 10 km keskusespäi Karakum-jogen taga, tehtas reisid Azijan i Evropan maihe, sidä kesken jügureisid, mugažo Turkmenistanan järedoihe lidnoihe.


Babajevon rajon.
Babajevon rajon () om rajon Vologdan agjas.
Administrativine keskuz om Babajevo-lidn (rajonan ristitišton koume videndest).
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1927 elokun 1. päiväl Leningradan agjan Čerepovecan ümbrikos. Vl 1930 heinkun 23. päiväl heitihe ümbrikod, i vhesai 1937 rajon mülüi Leningradan agjaha kuti administrativine ühtnik. Vs 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi mülüb Vologdan agjaha. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1965.
Geografijan andmused.
Babajevon rajon om Vologdan agjan päivlaskmaine taho. Pind — 9 200 km² (kahtenz' surtte agjas). Sen piduz pohjoižespäi suvhe — 200 km, päivlaskmaspäi päivnouzmha — 50 km. Mec otab territorijan 61%.
Znamasižed joged oma Sud sen ližajogidenke (Kolp' da Šogd), mugažo Sudan sädajad joged: Nožem da Kološm. Läz kaik joged mülüdas Volgan (Kaspijan meren) basseinha, pen' pala lodehes — Ojatin (Atlantižen valdmeren) basseinha. Läz 200 järved om soiden kesked.
Reljef om tazo da alangoikaz tobjimalaz. Vepsän ülüz seižub rajonan pohjoižpalas.
Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (mouckivi, letked, saved, gravii), mineraližed mujud, mec, reskvezi.
Vs 2015 sulakun 28. päiväspäi rajonan territorii alajagase 7 municipaližhe ühtnikha: 1 lidnankund, 5 küläkundad da 1 rahvahaline küläkund.
Tobmuz.
Vs 2013 sügüz'kuspäi Igor' Kuznecov radab rajonan da sen administracijan pämehen. 4 ohjandust, 2 komitetad da 5 palakundad alištudas rajonan administracijale.
Käskusenandai tobmuz om rajonan parlament — Ezitajiden Suim (ven. "Представительное Собрание") 18 ühtnijanke. Nikolai Korotišev radab Suiman ezimehen vl 2015. Kaik rahvaz valičeb ezitajid nelläks vodeks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 22 853 ristitud.
Kaik om 273 eländpunktad rajonas, sidä kesken 1 lidn, 13 žilod, 253 küläd, 2 raudtestancijad, 1 raudtesarak da 3 futorad.
Toine sur' eländpunkt om Borisovo Sudal-külä (1,9 tuh. rist. vl 2002).
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma raudte- da gazanveimtransport, maižanduz da sömtegimišt, mecan ümbriradmine da turizm.


Bah Iogann Sebast'jan.
Iogann Sebast'jan Bah (; sünd. 21. keväz'ku 1685, Eizenah, Saksen-Eizenah-gercogkund — kol. 28. heinku 1750 Läipcig, Saksonii, Pühä Rimalaine imperii) oli saksalaine muzikankirjutai da organist, barokkon aigan čomamahton ezitai. Mail'man üks' surembiš muzikankirjutajišpäi.


Baikal.
Baikalan fotokuva Man kaimdajaspäi vn 2001 redukus
Baikal vai Baikaljärv om reskveden süvä järv. Sijadase Venäman azijalaižes palas, Sibirin päivnouzmpoles.
Kaikiš suremb langenii jogi om Seleng. Üks'jäine jogi lähteb järvespäi, se om Angar.
Ühthižed andmused.
Järven piduz om 636 km, kaikiš enamb leveduz — 80 km.
Baikal om kaikiš süvemb järv mail'mas. Siš om 27 sart, kaikiš suremb niišpäi om Ol'hon.
Nene lidnad seištas järven randal: Severobaikal'sk i Babuškin (Burätijan Tazovaldkund), Baikal'sk i Slüdänk (Irkutskan agj).
Geologii.
Baikal om kaikiš vanhemb järv Mail'mas, sen igä om 25 mln vot. Se venub riftzonas.


Baku.
Baku () om Azerbaidžanan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Baku om Kavkaz-regionan i Kaspijan meren randišton kaikiš järedamb lidn. Järed openduzkeskuz, üläopendusen 30 aluzkundad.
Istorii.
Antižen aigan Kaspijan meri oli Bakun territorijan sijas. 12. voz'sadal Baku kändihe lidnuseks. Torguindted da kivivoin samine tegihe lidnan alusen päsüks.
Gadžibala Abutalibov oli edeližel, 3. lidnan pämehel (meral) pit'kan aigan (2001−2018).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Azerbaidžanan päivnouzmas, Apšeronan pol'sarel, 28 m valdmeren pindad alahaižemb.
Eläjad.
Vl 2014 Bakun municipaližen ühtnikan eläjiden lugu oli 2 181 800 ristitud, sidä kesken 1 217 300 lidnalašt i 964 500 lidnanvuiččiden žiloiden eläjid, kaik om 59 niid. Vl 2013 2,6 mln elihe ezilidnoidenke (Sumgajit i Apšeronan rajon).
Rahvahad (2009): azerbaidžanlaižed — 90,3%, venälaižed — 5,3%, evrejalaižed — 0,6%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 3,8%.


Baltijan meren suomalaižed keled.
Baltijan meren suomalaižed keled om keliden oks, kudamb mülütadas suomalaiž-ugrilaižhe kel'gruppha.


Bapshaižed.
Bapshaižed (mugažo amptäižed, koukjaižed paginoiš) om gavediden grupp Nahkutsuugaižed-heimkundan -alaheimkundaspäi, tarkoiktata tedomärhapanendata. Se grupp om kaik "Apocrita"-alaheimkundan kokijad gavedid päiči mezjäižid i murahaižid.


Baškiran kel'.
Baškiran kel' (ičeze nimituz: "башҡорт теле" [bɑʂ.ˌqʊ̞rt.tɪ̞ˈlɪ̞]) mülüb altaižhe kel'kundha. Baškiran kel' om kodikel' baškirаlaižiden täht. Se om Baškortostanan Tazovaldkundan oficialine kel'.
Pagižijoiden lugu om 1,451 millionad ristituid, Venämas tobjimalaz.


Bel'gii.
Bel'gii (,), täuz' oficialine nimi — Bel'gijan Kunigahuz, om valdkund Evropan päivlaskmas, Pohjoižmeren randal. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Brüssel'.
Vspäi 1949 om ühtnii (alusenpanijaks). Vspäi 1957 om ühtnijan (mugažo ühteks alusenpanijoišpäi).
Istorii.
Vn 1830 4. päiväl redukud Bel'gii tedištoiti ičeze ripmatomudes Alamaišpäi.
Valdkundan Konstitucii om vahvištadud vl 1831, se om väges möhembaižidenke vajehtusidenke, ned oliba paksud vspäi 1980.
Geografijan andmused.
Bel'gijal om mavaldkundröunoid Alamaidenke pohjoižes (röunan piduz — 478 km), Germanijanke päivnouzmas (133 km), Lüksemburganke suvipäivnouzmas (130 km), Francijanke suves da päivlaskmas (556 km). Ühthine röunoiden piduz — 1297 km. Valdkundan lodehližed randad lainištab Pohjoižmeri, sen randan pird — 66 km. Ühthine pind — 30 528 km².
Koume londuselišt rajonad om valdkundas: Ardennad suvipäivnouzmas, keskuzülüz 100..200 m ü.m.t., mererandaline tazangišt pol'deroidenke, siš om tarhoid 2 m alemb meren tazopindad. Kaikiš korktemb čokkoim om Ardenniden Botranž-mägi 694 m ü.m.t.
Vozne vedhuz om 20,8 km³, ottas kävutamižhe koumandest (2005). Järved oma ratud tobjimalaz. Znamasižed joged oma Maas i Šel'd, lanktas merhe Alamaiden territorijal.
Klimat om ven valdmeren. Tal'v om vihmoikaz, hala i lumi oleskeldas harvoin. Keza om viluhk vihmoidenke.
Londuseližed varad oma sauvondmaterialad, karbonatad, letked, väghine mahuz.
Politine sistem.
Ohjandusen form om parlamentine konstitucine monarhii. Bel'gii om federativine valdkund vspäi 1980, kaks'jäine federacii. Nece znamoičeb, miše ičeohjastuz om kahten parametran mödhe — regionil (3) da kel'kundoil (3) — üks'-se valdkundan territorijal.
Valdkundan pämez' om Filipp I-kunigaz (vspäi 2013). Monarh vahvištab päministrad (,), toižid ministrid i sudijoid radnikusile, voib pästta parlamentad radmaspäi. Ohjastusen ministriden pol' om Flandrijan (alamankel'žes) kel'kundaspäi i pol' francijankel'žes kel'kundaspäi.
Federaline parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (,) 60 ühtnijanke (50 kel'kundoišpäi i valitud senatorad todas völ 10). Alakodi om Ezitajiden Kodi (,), kaik rahvaz valičeb sen 150 deputatad videks vodeks.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 26. päiväl semendkud. Sofi Vil'mes radab päministraks vs 2019 redukun 27. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Bel'gijan administrativiž-territorialine jagand."
Bel'gii jagase koumeks regionaks: Flandrii (alajagase videks agjaks), Vallonii (mugažo 5 agjaks), Brüsselin pälidnaine ümbrik. Ühten aigan valdkund jagase koumeks kel'kundaks: Flandrijan kel'kund, francijankel'ne da saksankel'ne kundad.
Eläjad.
Bel'gijas elädas bel'gijalaižed. Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 10 444 268 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kodikel': alaman kel' — koume videndest, francijan kel' — kaks' videndest, saksan kel' — vähemb mi 1%.
Rahvahad (2012): bel'gijalaižed — 75,2%, italijalaižed — 4,1%, marokolaižed — 3,7%, francijalaižed — 2,4%, turkad — 2,0%, alamalaižed — 2,0%, toižed rahvahad — 10,6%.
Uskondan mödhe (2009): riman katolikad — 50,0%, protestantad da toižed hristanuskojad — 2,5%, islamanuskojad — 5,0%, judaistad — 0,4%, buddistad — 0,3%, ateistad — 9,2%, religijatomad — 32,6%.
Toižed sured lidnad (enamba 150 tuh. ristituid vl 2013, surembaspäi penembha): Antverpen, Gent, Šarlerua, L'jež. Vl 2013 kaik oli 71 lidnad valdkundas enamba mi 30 tuh. eläjidenke. Lidnalaižiden pala om 98,1% (2020).
Ižanduz.
Šingotadud postindustrialine ižanduz, om äi eksportan edheotandoid. Avtoiden, tekstilin, metallan i himijan produktoiden tehmine. Ratas energijan koume nelländest kahtel atomelektrostancijal.
Vl 2009 Bel'gijan päeksport oli himižen tegimišton erazvuitte produkcii — voižimad, glikozidad, polimerizacijan produktad (läz 16%), zelläd (11%), avtod da niiden palad (8%); toine eksport oli sobad (läz 4%), diamantad (3%), raudan da teraraudan lehtesed (2%), londuseline gaz (1%).


Belgrad.
Belgrad («vauged lidn») om Serbijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Belgradan ümbrikon administrativine keskuz, valdkundan ižandusen da opendusen päkeskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kel'talaižil 3. voz'sadal EME kuti "Singidunum-lidn". Mainitase nügüdläiženke nimenke vspäi 878. Om serbalaižiden pälidnaks vspäi 1403 i Ottomanan imperijan jäl'ghe vspäi 1815 tošti. Vll 1918−2003 oli Jugoslavijan pälidnaks.
Geografijan andmused.
Belgrad sijadase Serbijan keskuses. Lidn seižub Dunai-jogen da Savjogen ühthejoksmusen sijan randoil, 116 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Belgradan ümbrik jagase 17 kundha, sen pind — 3 224 km². Kaikutte kund om ičeze tobmuden aluzkundoidenke.
Klimat om subtropine päipaštokaz. Heinkun lämuz om +24,3 C°, vilukun — +2,2 C°, voden keskmäine lämuz om +13,6 C°. Paneb sadegid 722 mm vodes, läz tazomäras kuidme (94 mm kezakus, 41..50 mm sulakus i sügüz'kus-redukus).
Eläjad.
Vn 2011 Serbijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 166 763 ristitud, ümbrikon — 1 659 440 ristitud. Ümbrikon 91% oma serbalaižed i Serbijan ortodoksižen jumalankodikundan uskojad. 1990-nzil vozil lidn vastsi äi sirdanikoid külätahondaspäi i pagenuzid Jugoslavijan toižiš paloišpäi.
Ižanduz da transport.
Serbijan valdkundaližed aluzkundad, keskuzbank da birž sijadasoiš Belgradas. Informacižtehnologijoiden sektor i turizm ottas znamasišt sijad ižanduses.
Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, ezilidnelektrojonused da taksid oma kundaližeks transportaks. Rahvahidenkeskeine civiline Nikola Tesla nimel nimitadud lendimport ("BEG") om saudud 18 km päivlaskmha, Surčin-kundas.
Irdkosketused.
*


Berillii.
Berillii ("Be" — "beryllium" latinan kelel) om nellänz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahtenden gruppan päalagruppas), tabluden kahtendes periodas.
Berillii om harv Man kores (3,8 grammad tonnas) i kalliž. Francine Lui Nikola Voklen-himik avaiži berillijan vl 1817. Nimitihe berill-mineralan mödhe ("bērullos"), voib rindatada sen nimed prakritan वॆरुलिय‌-sananke ("verulija" vepsän kirjamil, «vauhuda») i Belur-lidnan nimenke Čennainno Indijas suves — izumrudan (Be3Al2Si6O18) samižen sija.
Fizižed ičendad.
Berillii om kova hahkvauvaz i lujas travii metall. Kristalline segluz om geksagonaline. Vedab radiacijad vähän. Kulundan sekundpiguz om 12 600 metrad, 2..3 kerdad korktemb mi toižiš metalloiš.
Atommass — 9,01218. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 1,848 g/sm³. Suladandlämuz — 1560 K (1287 C°). Kehundlämuz — 2742 K (2469 C°).
Berillii kogoneb üks'jäižes stabiližes 9Be-izotopaspäi, mugažo tetas 11 radioaktivišt izotopad 5..16 atommassanke, niiden keskes kaks' elädas enamba sekundad: 10Be (pol'čihodamižen pord 1,5 mln vot) i 7Be (53,2 päivest). Ei ole izomärid berillijal.
Himižed ičendad.
Ei ole reakcijad vedenke. Metall muigotub i reagiruib galogenidenke vaiše korktemba mi 600 C° lämudel. Tuhk palab il'mas. Muigotandmärad: +2, +1, 0. Segoib vedes eskai vähänke muiktusen südäiolendanke.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe paremboičemha ühthesuladusiden ičendoid tobjimalaz. 1/200-ližaduz terashe andab varmdust punotišile i ned ratas milliardhasai ciklid. Berillijan bronz ei iške kibinoid. Berillijan hapanduz (BeO, luja morim) kävutase mülüikš, se om varmed, inertine himižikš (< 800 C° lämudel), korktanke lämuzvedandmahtusenke i lämoinvastaine ühten aigan.
Pätegii om AÜV, mugažo Kitai i Kazahstan. Mail'man tehmine oli 300 tonnad vl 2016.


Berlin.
Berlin (mugažo saksan kelel, virktas: [bɛɐ̯ˈliːn]) om Saksanman pälidn, kaikiš järedamb lidn Saksanman Federativižes Tazovaldkundas, üks' sen 16 maišpäi.
Megapolisan pind om 891,68 km², se om 14nz' sija federacijanmaiden keskes. Eläjiden lugu om enamb 3,7 millionad ristituid, lidnaglomeracijas — 6,1 mln (vl 2019). Se om kahtenz' lidn Evropan Ühtištuses ristituiden lugun mödhe Londonan jäl'ghe da videnz' lidn pindan mödhe.
Istorii.
Läz 1200 vot kaks' torguindlidnad — Köll'n da Berlin — oli nügüd'aigaižen Berlinan sijal. Vodel 1307 lidnad ühtištuiba da tegiba ühthine lidnaline nevondkund (ratuš). Jäl'ghepäi lidn oli Brandenburgan markgrafkundan/kurfürstkundan pälidnan (vodelpäi 1417), Prussijan (vodelpäi 1618) da Saksanman imperijan (vodelpäi 1871) istorižen pälidnan.
Toižen mail'mansodan jäl'ghe Jaltan konferencijan pätandan mödhe jagatihe Berlinad 4 okkupacižhe sektorha. Möhemba 3 sektorad ühtištuiba Päivlaskmpol'žhe Berlinha, kudamb iče mülüi SFT:ha. Vs 1961 elokun 13. päiväspäi Berlinan sein ümbärzi Päivlaskmpol'žen Berlinan. Berlinan sein oli üks' Viluvoinan päsimvolišpäi, muretihe sidä vozil 1989−1990. Germanijan ühtenzoitamižen jäl'ghe vl 1990 ühtenzoittud Berlin om sen pälidnaks, de-fakto vspäi 1999, konz Saksanman parlament da federaližed ministrused sirdihe sihe Bonnaspäi.
Nügüd' Berlin om valdkundan znamasine politine, ekonomine, kul'turine da tedoline keskuz.
Geografijan andmused.
Berlinan sijaduz om valdkundan pohjoižpäivnouzmas, Šprejen da Hafelän jogiden randoil, Brandenburgan federaližen man keskuses, kudambha iče lidn ei mülü (vodelpäi 1920). Korktused oma 34..115 m valdmeren pindan päl, lidnan istorine keskuz om saudud alangos.
Klimat om ven. Heinkun lämuz om +19,8 C°, elokun — +19,2 C°, vilukun +0,7 C°. Voden keskmäine lämuz om +9,9 C°. Paneb sadegid 577 mm vodes, läz tazomäras vodes läbi. Tal'vel voib panda lunt.
Berlin jagase 12 ümbrikoks, ned alajagasoiš 96 rajonaks.
Transport.
Berlin om mugažo jalos järed transportsol'm. Kaik 12 päraudtestancijad ratas lidnas. Siš om kaks' lendimportad: Berlin-Tegel' ("TXL") lidnan lodehes da Berlin-Šönefel'd ("SXF") lidnan suvipäivnouzmaiženno röunanno.
Berlinas om kundališt transportad: avtobusoid, tramvaid (vspäi 1865), lidnelektrojonusid. Velosipedad oma lujas populärižed. Vodespäi 1902 metropoliten radab lidnas ("U-Bahn Berlin", vspäi 2009 om 10 jonod, 173 stancijad, 152 km raudted). Lidnelektrojonusiden verk nimitase "S-Bahn Berlin", se om 331 km pitte 166 stancijanke.
Sport.
Vodel 1936 Kezaližed Olimpižed vändod oliba Berlinas.


Bern.
Bern (mugažo saksan kelel [ˈbɛrn];, ital. i) om Šveicarijan Konfederacijan pälidn de fakto. Se om ühtennimižen kantonan pälidn mugažo, valdkundan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe. Oficialine kel' om saksan kel'.
Mail'man počtühtištusen i Šveicarijan raudteiden päfaterad sijadasoiš lidnas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1191 ceringenlaižen Bertol'd V-gercogan käskön mödhe. Vspäi 1848 Šveicarijan parlament i ohjastuz tehtas ištundoid lidnas. Bernan vanh keskuz mülüb Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe vspäi 1983.
Geografijan andmused.
Bern sijadase pohjoižpolehe Al'pilpäi, valdkundan lodehes. Lidn seižub Are-jogen känman molembil randoil, 481..674 m korktusil, 540 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun lämuz om +18,3 C°, tal'vkun-uhokun — −0,4..+0,7 C°. Voden keskmäine lämuz om +8,8 C°. Paneb sadegid 1059 mm vodes, enamba semendkus-elokus (106..119 mm kus), sidä kesken oleskeleb lunt 53 sm vodes.
Eläjad.
Vl 2013 eläjiden lugu oli 137 980 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 162 405 eläjad vl 1970. Läz 400 tuhad eläjid om ezilidnoidenke.
Transport.
Avtobusad, tramvaid, trolleibusad i funikulör (106 m) oma kundaližeks transportaks lidnas. Kaik om 18 sildad Are-joges päliči lidnan südäimes. Bernan elektroraudte (saks. "S-Bahn", 13 jonod) ühtenzoitab lidnad ezilidnoidenke.
Regionaline civiline Bern-lendimport ("BRN", 183,3 tuh. passažiroid vl 2016) sijadase Bel'p-ezilidnas 5 km suvipäivnouzmha Bernan istorižes keskusespäi, tehtas reisid Evropan maidme.
Irdkosketused.
*


Bethoven Lüdvig van.
Lüdvig van Bethoven ([ˈluːtvɪç fan ˈbeːt.hoːfən]; sünd. 16. tal'vku, valatadud 17. tal'vku 1770, Bonn, Vestfalii, Germanii, Pühä Rimalaine imperii — kol. 26. keväz'ku 1827, Ven, Avstrijan imperii) — saksalaine muzikankirjutai, dirižor da pianist, üks' «venalaižiš klassikoišpäi».
Bethoven om kaikiš järedamb person Evropan klassižes muzikas keskes klassicizmad da romantizmad. Hän om lujas arvostadud muzikankirjutai, kenen muzikad edestadas lujas paksus.
Hän kirjuteli muzikad kaikiš žanroiš: operad, baletad, muzikad dramatižiden spektakliden täht, töd horan täht. Lujas znamasižikš mail'man muzikan istorijas oma hänen soittöd: sonatad da koncertad fortepjanon, violižen täht, kvartetad, ezivändod da simfonijad.


Biblii.
Biblii ("Biblia") om hristanuskojiden päkirj. "Biblii" jagase kahteks palaks — Vanh Zavet i Uz' Zavet. "Vanh Zavet" om kirjutadud amuiževrejan kelel, i "Uz' Zavet" — amuižgrekan kelel. Nened keled oliba siloi kul'turkelikš.
Biblii om ezmäine paindud kirj: Gutenbergan Biblii oli paindud vozil 1452−1455. Biblii om üks' kaikiš populärižembiš kirjoišpäi mail'mas mugažo, se om pästtud keliden kaikiš surembaks luguks.
Vul'gat om Biblijan latinankel'ne kändmuz.
Biblijan kändused vepsän kelel.
Vl 1996 om pästtud lühetud Lapsiden Biblii vepsän kelel, nua om kogonaz pästtud vaiše Uz' Zavet (2006). Kaikiden kändusiden pätegii om Nina Zaiceva.


Biškek.
Biškek () om Kirgizstanan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om lidn tazovaldkundan alištusenke.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1878 kuti "Pišpek" lidnan statusanke Venäman imperijan kozakištol pandud mantazole Kokandan hanan lidnusen sijas. Vll 1926−1991 nimitihe lidnan "Frunze:ks", ripmatomas Kirgizstanas — nügüdläižikš.
Lidn šingotaškanzi tegimištol'žeks keskuseks Suren sodan aigan edheotandoiden evakuacijan sihe taguiči. Biškek om tegimišton äisarakoine keskuz, päsarakod oma sömtegimišt, energetik, mašiništonsauvomine i metallan ümbriradmine.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan pohjoižes, Ču-jogen alangištos i Tän'-Šanin ezimägištol, 700..900 m korktusil, 800 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Kazahstanan röunhasai om 25 km pohjoižhe orhal.
Biškek jagase nellhä territorialižhe rajonha: Pervomain, Sverdlovan, Oktäbrin i Leninan rajonad. Severz'-se žilod alištudas rajoniden tobmudele, i ühthine pind lidnan administracijan ohjandusen al om 160 km².
Eläjad.
Vl 2009 eläjiden lugu oli 835 743 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Islaman 7 pühäpertid i ortodoksižen hristanuskondan 4 jumalanpertid oma olmas lidnas.
Biškek om professionaližen üläopendusen keskuseks, kaik 22 üläopendusen aluzkundad sijadasoiš lidnas.
Transport.
Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline «Manas»-lendimport ("FRU") sijadase 23 km lodeheze lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Kazahstanan, Venäman, Turkanman järedoihe lidnoihe, jügureisid Kitaihe.


Boksitogorskan rajon.
Boksitogorskan rajon () om municipaline ühtnik Leningradan agjas.
Administrativine keskuz om Boksitogorsk-lidn. Siš da lähižes Pikalövo-lidnas eläb 70% rajonan ristitištod.
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1952 heinkun 25. päiväl Leningradan agjaha. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1965.
Geografijan andmused.
Boksitogorskan rajon om Leningradan agjan suvipäivnouzmaine taho. Pind — 7 201 nellikkilometrad (koumanz' sija agjas). Kavag'mecad oma enambuses: pedajikod — päivnouzmas, kuššed mecad — päivlaskmas.
Znamasižed joged oma Čagodošč da Kolp' päivnouzmas, ned mülüdas Volgan (Kaspijan meren) basseinha; Tihvink da Voložb mülüdas Atlantižen valdmeren basseinha rajonan päivlaskmas.
Londuseližed varad oma turbaz, boksitad, sauvondmaterialad (mouckivi, letked, saved), dolomit, mec, reskvezi. Londuseližen Vepsän mec-puišton pala om rajonan pohjoižpäivnouzmas.
Vs 2014 semendkuspäi rajonan territorii alajagase 9 municipaližhe ühtnikha: 3 lidnkundha da 6 küläkundha.
Tobmuz.
Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Nevondkund (ven. "Совет депутатов") 18 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl. Valerii Tihonov radab sen ezimehen da rajonan pämehen vs 2011 semendkun 26. päiväspäi. Ezitajiden Nevondkund valičeb rajonan administracijan pämest.
Vs 2006 vilukun 1. päiväspäi Sergei Muhin om valitud i radab rajonan administracijan pämehen, se om hänen koumanz' strok jäl'geten. Rajonan ezmäine varapämez' da kaks' rajonan varapämest oma hänele abhu. Kuz' komitetad, koume palakundad da laudkund alištudas rajonan administracijale.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 53 842 ristitud.
Kaik om 261 eländpunktad rajonas, sidä kesken 2 lidnad, 1 lidnanvuitte žilo, 21 žilod, 4 raudtestancijan žilod, 231 küläd, 2 sijašt da 2 futorad.
Toižed sured eländpunktad oma Pikalövo-lidn (20,5 tuh. rist. vl 2016), lidnanvuitte Jefimovskii-žilo (3,6 tuh. rist. vl 2016) da Bor-külä (1,7 tuh. rist. vl 2014).
Rahvahad (vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4%): venälaižed — 86,9%, ukrainalaižed — 1,0%, vaugedvenälaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 1,6%, rahvahuden ozutandata — 10,0%.
Erased igähižed rahvahad: vepsläižed — 0,20% (108 rist.), karjalaižed — 0,08% (45 rist.).
Vepsläižed elädas rajonan pohjoižpäivnouzmas. Tihvinan karjalaižiden - ortodoksižid vanhuskolaižiden küläd sijadase rajonan suvipäivnouzmas.
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma alüminijan i himine tegimištod, gazanveimtransport, mecan ümbriradmine, cementan pästand, maižanduz.


Bolgarii.
Bolgarii (bolgarijaks: "България"), täuz' oficialine nimituz — Bolgarijan Tazovaldkund (, vepsän transkripcii: "Republika Bǎlgarija"), om valdkund Evropan suvipäivnouzmas, Balkanan pol'saren päivnouzmas, Mustmeren randal. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Sofii.
Vspäi 2004 ühtnii om, vspäi 2007 — ühtnii.
Istorii.
Ezmäine Bolgarijan imperii oli olmas vozil 681−1018. Kahtenz' Bolgarijan imperii oli olmas vozil 1185−1396.
Vn 1908 5. päiväl redukud nügüdläine Bolgarii tedištoiti ripmatomudes Osmanan imperijaspäi.
Valdkundan ezmäine Konstitucii () oli olmas vspäi 1879. Jäl'gmäine kudenz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 1991, se om väges voziden 2003, 2005−2007 i 2015 vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Bolgarii om mavaldkundröunoiš Turkanmanke (röunan piduz — 223 km) da Grekanmanke (472 km) suves, Pohjoižmakedonijanke (162 km) da Serbijanke (344 km) päivlaskmas, Romanijanke pohjoižes (605 km). Ühthine röunoiden piduz om 1806 km. Valdkundan pind — 110 879 km². Bolgarijan päivnouzmaižed randad lainištab Mustmeri, sen randanpird — 354 km.
Mägimassivad i alangištod čereduišoiš pohjoižespäi suvhe. Koume mägisistemad: Pirin suvipäivlaskmas, Stara-Planin (Balkanan mäged) keskuzpalas, Ril Rodopidenke suves. Kaikiš korktemb čokkoim om Rilan Musal-mägi 2925 m ü.m.t. kortte. Kaikiš znamasižemb i üks'jäine laivjogi om Dunai pohjoižröunal Romanijanke.
Klimat om Keskmeren i kontinentaline, erazvuitte koverikahan rel'jefan tagut. Paneb sadegid 500..2540 mm vodes, 730 mm valdkundadme keskmäral.
Londuseližed pävarad oma kivihil', metallad (boksitad, vas'k, hahktin, cink); toižed varad — mec, väghine mahuz.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks.
Parlament om üks'kodine Rahvahaline Suim (, lugese «Narodno sabranie») 240 ezitajanke. Kaik rahvaz änestab heid nelläks vodeks. Parlament vahvištab ohjastusen (ministrišton,) mülükundad. Päministr (bolg. "Министър-председател", translit. "Ministar-predsedatel") om parlamentižen koalicijan lider, parlament vahvištab händast radnikusele.
Jäl'geline Rahvahaline Suim tuli radho edelstrokuižiden valičendoiden jäl'ghe, ned oliba vn 2017 26. päiväl keväz'kud. Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vl 2016 (6. päiväl kül'mkud), Rumen Radev om valitud prezident, sai vägestust ezmäižes turas (57,47%), tuleb radho vs 2017 vilukun 22. päiväspäi. Boiko Borisov radab päministran vs 2017 semendkun 4. päiväspäi, hän oli sil-žo radnikusel vll 2009−2013 i 2014 — viluku 2017.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Bolgarijan administrativiž-territorialine jagand."
Bolgarii jagase 27 agjaks (), ned alajagasoiš 264 kundaks (), i üks' Sofii-pälidnan territorii om olmas.
Eläjad.
Bolgarijas elädas bolgarijalaižed. Vl 2011 valdkundan eläjiden lugu oli 7 364 570 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 8 986 636 eläjad vl 1989.
Rahvahad (2011): bolgarijalaižed — 76,9% (bolgarijan kel' om mamankel'), turkad — 8,0%, čiganalaižed — 4,4%, toižed rahvahad — 0,7%, märhapanendata — 10,0%.
Uskondan mödhe (2011): ortodoksižed hristanuskojad — 59,4%, islamanuskojad — 7,8%, toižed uskojad (sidä kesken katolikad, protestantad, Armenijan apostoline jumalankodikund, judaistad) — 1,7%, religijatomad — 3,7%, märhapanendata — 27,4%.
Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2011, surembaspäi penembha): Plovdiv, Varn, Burgas, Ruse, Stara Zagor, Pleven. Vl 2011 kaik oli 24 lidnad enamba mi 50 tuh. eläjidenke; ühthemänho om 257 lidnad valdkundas. Lidnalaižiden pala om 75,7% (2020).
Ižanduz.
Industrialine ekonomik šingotadud maižandusenke, znamasine sarak om holitišiden sfer i turizm sen palaks.
Vl 2012 Bolgarijan päeksport oli erazvuiččed sobad (läz 13%), vas'k da sen ühthesuladused (11%), kivivoi (10%), elektromašiništ (läz 10%); toine eksport — raud da teraz (4%), nižu (2%), podsolnušnikan semned (2%), elektruz (2%).


Sur' Teatr.
Valdkundaline akademine Venäman operan da baletan teatr, Bol'šoi vai Sur' Teatr () om üks' kaikiš järedambišpäi teatrišpäi Venälaižes Federacijas da üks' kaikiš znamasižembišpäi oper- da baletteatrišpäi Mal. Teatran sauvusiden kompleksan sijaduz om Moskvas, Teatraližel torgul.
Sauvuz om sätud vl 1856 klassicizman stiliš. Arhitektor om Osip Bove. Teatran päsauvuz eli sures kohenduses läbi vll 2005−2011, sil aigal lavastused mäniba lähižel Udel scenal (om saudud vll 1995−2002). Uz' organ-soit om saudud teatras vl 2013.
Sur' teatr mülütab 1800 kacujid. Enamba mi 800 sädust om lavastadud teatral kaikes aigas.


Bor (himine element).
Bor ("B" — "borium" latinan kelel) om videnz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — koumanden gruppan päalagruppas), tabluden kahtendes periodas.
Francižed himikad Žozef Lui Gei-Lüssak i Lui Žak Tenar avaižiba boran vl 1817. Nimi sündui bura-mineralan nimitusespäi (Na2B4O7·10H2O) — torhuz boran samižen täht, mineralan nimi libub persijan (بوره "burah") i araban (بورق "burak") kelišpäi.
Element om harvahk Man kores — 4 grammad tonnas, i valdmeres 4,6 mg/L. Voib löuta vaiše ühtnendoiš, ei ole elementarišt borad londuses.
Fizižed ičendad.
Ireg bor om lujas kova, mujutoi, hahk vai rusked kristalline vai pimed amorfine substancii, metalloid. Om pol'veimeks. Tetas enamba 10 allotropišt modifikacijad. Kaikiš korktemb varmdusen röun rebitandan aigan om boral: 5,7 GPa.
Atommass — 10,811. Ninevuz normaližiš arvoimižiš — 2,34 g/sm³, nozoludeks suladandan jäl'ghe — 2,08 g/sm³. Suladandlämuz — 2349 K (2076 C°). Kehundlämuz — 4200 K (3927 C°).
Londuseline bor kogoneb kahtes izotopaspäi: 10B (19,8%) i 11B (80,2%). Kaik 12 radioaktivišt izotopad om olmas 6..9, 12..19 atommassanke, vähemb sekundad pol'čihodamižen pordonke. Ei ole izomärid, β−-čihodamine om harakterine hil'nikan sündundanke.
Himižed ičendad.
Reaguruib vaiše ftoranke honuzližel lämudel. Om reakcijoid galogenidenke huldutamižes, azotanke, hil'nikanke i fosforanke. Palab il'mas huldutamižes B2O3-hapandusen sandanke i lujan lämuden eritandanke. Muigotandmärad: +3, +2, +1, −1, −5.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe elementarišt borad kuiduks. Terasen mikrolegiruind ližadab sen kalindan ladud. Bormuiktuz (B(OH)3) kävutase levedas. Boran nitrid (borazon, BN) om organižiden ühtnendoiden rivin aluseks.


Bosnii da Gercegovin.
Bosnii da Gercegovin, se om täuz' oficialine nimi (bosn., serb. i, serban kelen kirillican kirjamil "Босна и Херцеговина"), om valdkund Suvievropas, Balkanan pol'saren keskuses. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Sarajevo.
Valdkund om partnöraks, vspäi 2010 oigendab planad kändmaha PAKO:n ühtnijaks. Vl 2016 Bosnii da Gercegovin andoi pakitoitusen kändmaha sen ühtnijaks.
Etimologii.
Valdkundan nimi sündui Bosn-jogen nimespäi da saksalaižen Stefan Vukšič Kosača-sodavejan gercog-arvnimespäi.
Istorii.
Vn 1992 5. päiväl sulakud Bosnii da Gercegovin tedištoiti ičeze ripmatomudes Jugoslavijaspäi.
Vn 1995 14. päiväl tal'vkud Deitonan kožundkirjutesiden mödhe Bosnii da Gercegovin om tedotamatoi protektorat Horvatii- da Serbii-susedvaldkundoiden gegemonijan elementoidenke. Bosnii da Gercegovin jagase nenikš paloikš: Bosnijan da Gercegovinan Federacii, Serbine Tazovaldkund; Brčko-ümbrik kontroliruiše molembil paloil.
Geografijan andmused.
Bosnijan da Gercegovinan reljefan kart.
Bosnii da Gercegovin om mavaldkundröunoiš Horvatijanke pohjoižes, suves da päivlaskmas (röunan piduz — 956 km), Serbijanke päivnouzmas (345 km) da Mustmäginke suvipäivnouzmas (242 km). Ühthine röunoiden piduz — 1543 km. Adriatižen mererandan piduz om 20 km.
Valdkund sijadase Balkanan pol'sarel. Dinaran mägišt otab man territorijan ühesa kümnendest. Sen kaikiš korktemb čokkoim om Maglič-mägi, 2386 m valdmeren pindan päl. Pohjoižes om Keskdunain tazangišton suvipala. Kaikiš pidembad joged oma Bosn (308 km, Dunain bassein) i Neretv (225 km, lankteb Adriatižhe merhe).
Klimat om ven kontinentaline man tobjal palal. Om Keskmeren subtropine pehmed klimat vaiše läz Adriatišt mert. Paneb 1500..1800 mm sadegid vodes, tazomäran vodes läbi, alangoil 800..1000 mm.
Londuseližed pävarad oma boksitad, raudkivendod, artut'kivendod, vas'k, hahktin, cink, hrom, kobal't, marganc, burhil', keitandsol, gidroenergii, mec.
Politine sistem.
Ohjandusen form om konfederativine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämehišt om Bosnijan da Gercegovinan Prezidium ("Predsjedništvo Bosne i Hercegovine"), om koume pämest. Pämez' heišpäi vajehtab kaikutte kahesa kud. Rahvahad valitas heid nelläks vodeks etnižiš valičendümbrikoiš, üks' pämez' kaikuččes rahvahaspäi. Kaks' koumandest — Bosnijan da Gercegovinan Federacijaspäi (bosnijalaižed da horvatijalaižed), koumandez — Serbižes Tazovaldkundaspäi (serbalaižed). Toine radonoigendai tobmuz om ministrišt sen ezimehenke ("Predsjedavajući Vijeća ministara Bosne i Hercegovine / Предсједавајући Савјета министара Босне и Херцеговине") i 9 ministrusenke. Prezidium valičeb ministrišton ezimest, parlamentan alakodi vahvištab händast radnikusele.
Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Rahvahiden Kodi ("Dom naroda"), 15 ühtnijad (vizin koumiš rahvahišpäi) kahteks vodeks, formiruiše taholižil käskuzkundoil. Alakodi om Ezitajiden Kodi ("Predstavnički dom/Zastupnički dom"), 42 deputatad (nellintoštkümnin kaikuččes rahvahaspäi) valitas kaiken rahvahan änestamižel, heiden valdatusiden strok om nell' vot.
Bosnijan da Gercegovinan järgenduseližed pävaličendad (valitas Prezidiuman i alakodin ühtnijoid) oliba vn 2018 7. päiväl redukud. Zoran Tegel'tija radab päministran vs 2019 tal'vkun 23. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Bosnijan da Gercegovinan administrativiž-territorialine jagand."
Bosnijan da Gercegovinan administrativine jagand (Serbine Tazovaldkund mujutadud ruskedvauvhaze, Bosnijan da Gercegovinan Federacii ozutadud sinižel mujul, Brčko-ümbrik om vihandokaz.
Bosnii da Gercegovin jagase koumeks palaks: Bosnijan da Gercegovinan Federacii (10 kantonad), Serbine Tazovaldkund (7 regionad), Brčko-ümbrik.
Eläjad.
Bosnijas da Gercegovinas elädas nened rahvahad: bošnäklaižed (48%, islamuskojad serbalaižed da horvatijalaižed), serbalaižed (37%, hristanuskojad), horvatijalaižed (14%, hristanuskojad).
Uskondan mödhe (2013): islamanuskojad — 50,7%, ortodoksižed hristanuskojad — 30,7%, riman katolikad — 15,2%, ateistad — 0,8%, agnostikad — 0,3%, toižed uskojad — 1,2%, märhapanendata — 1,1%.
Bosnijan da Gercegovinan toižed sured lidnad (enamba 50 tuh. ristituid, surembaspäi penembha): Banä Luk, Tuzl, Zenic, Mostar. Ristitišton pol' oma lidnalaižed (2020).
Ižanduz.
Vl 2009 Bosnijan da Gercegovinan päeksport oli elektruz (8%), sobad (8%), ištmed (6%), alüminii da sen kivend (6%); toine eksport — koks hilespäi, detalid avtoiden täht, maidproduktad, slivad.


Bratislav.
Bratislav () om Slovakijan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 907 Zal'cburgan aigkirjas toran Presburganno (Bratislavan saksalaine nimi vhesai 1919) ümbrikirjutandas — mad'jaralaižed toraziba Bavarijan armijad vaste i otiba vägestust. Vozil 1541−1684 lidn oli Mad'jaranman pordaigaližeks pälidnaks Budan turkaižen okkupacijan tagut.
Edel 1919 vot lidnan nimitused oliba "Prešporok", "Prešporek", "Presburg" (), "Požon (), keskaigal. Vl 1919 udesnimitihe lidnad. Vozil 1919−1939 i 1945−1992 mülüi Čehoslovakijha.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Slovakijan suvipäivlaskmas, Dunain molembil randoil i Peniden Karpatiden ezimägištol, 140 m valdmeren pindan päl. Matkad toižhe pälidnhasai — Venhasai — om vaiše 60 km päivlaskmha. Bratislav om röunoiš kahtenke valdkundanke kerdalaz — Avstrijanke da Mad'jaranmanke, se om üks'jäine statj mail'mas.
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun lämuz om +21,3 C°, vilukun — −0,4 C°. Voden keskmäine lämuz om +10,5 C°. Paneb sadegid 565 mm vodes, enamba kezal da sügüzel (53..59 mm kus). Kezal kovad tulleid oleldas lidnas.
Bratislav jagase 5 nomeruidud rajonaks (), V. rajon sijadase Dunain taga. Rajonad alajagasoiš 17 lidnanpalaks (slovak. "Mestská časť").
Eläjad.
Vl 1900 eläjiden lugu oli 61 500 ristitud, i 20. voz'sadan aigan se ližadui lujas. Kaikiš suremb ristitišt oli 442 197 eläjid vl 1991. Vn 2001 Slovakijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 428 672 ristitud.
Rahvahad (2001): slovakalaižed — 91,4%, mad'jaralaižed — 3,8%, čehalaižed — 1,9%, saksalaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 2,6%.
Religijan mödhe (2001): katolikad — 56,7%, ateistad — 29,3%, lüteranižen jumalankodikundan uskojad — 6%, toižed uskojad — 4,7%.
Transport.
Tramvaid, avtobusad da trolleibusad oma kundaližeks transportaks. Bratislav om järed raudtesol'm, kaks' päraudtestancijad oma olmas Dunain erazvuiččil randoil. Jogiport om saudud lidnas.
Rahvahidenkeskeine civiline Štefanikan nimel nimitadud lendimport "Bratislav-Ivank" (, "BTS") om valdkundan kaikiš znamasižemb i sijadase 9 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid erasihe Evropan maihe, om äi čarterreisid Keskmeren lebutahoižesai.


Brom.
Brom ("Br" — "bromum" latinan kelel) om 35nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om seičemendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — seičemenden gruppan päalagruppas), tabluden nelländes periodas.
Element om levitadud londuses avaros, leviganduz Man kores — 1,6 grammad tonnas; sen znamasižed koncentracijad oma merivedes (67 grammad tonnas). Saksalaine Karl Jakob Lövih-himik vl 1825 i francijalaine Antuan Žerom Balar-himik vl 1826 avaižiba broman ripmata toine toižespäi. Nimituz libub grekan "βρῶμος"-sanaspäi «haiž, hajukaz».
Elementarine brom om morim, i se purustub. Solad poletas suguhimod i ottas tüništoitajaks zelläks.
Fizižed ičendad.
Brom om jüged ruskedbur nozoluz lujanke pahanke hajunke. Se i artut' oma üks'jäižed elementad-nozoluded honuzližel lämudel.
Atommass — 79,904. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš, 25 C°) — 3,102 g/sm³. Suladandlämuz — 265,9 K. Kehundlämuz — 331,9 K.
Londuseline brom kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: 79Br (50,56%) i 81Br (49,44%). Tetas 30 ratud radioaktivišt izotopad 66..78, 80, 82..97 atommassanke, sen ližaks 14 izomärad om olmas.
Himižed ičendad.
Brom om lujas aktivine himižešti galogen, levitadud kaikel sijal, no erazvuiččiš koncentracijoiš. Läz kaik sen ühthendad oma segojad vedes. Broman molekul om kaks'atomine — Br2. Muigotandmär oleleb +7, +5, +3, +1, 0 i −1. Reagiruib toižidenke galogenidenke i äjidenke metalloidenke.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe lämoipalovastaižiden ližadusiden tehmižes (antipirenad), fotobumagan mujajaks palaks (AgBr), travijan azegišton palaks. Sadas i Izrailiš tobjimalaz. Meriorganizmad sätas bromorganižid ühtnendoid.


Brüssel'.
Brüssel'-lidn (sandal'ne) om üks' 19 kommunaspäi Brüsselin pälidnaižes agjas.
Brüssel' ([ˈbrʏsəl], [bʁyˈsɛl],) om Bel'gijan pälidn da valdkundan kaikiš suremban lidnaglomeracijan keskuz. Se om mugažo Brüsselin pälidnaižen agjan päkommun.
Etimologii.
«Brüssel'»-nimituz sündui alaman kelen vanhiš sanoišpäi: "bruoc" «so» da "sella" «külä», «žilo». Ned znamoitas ühthe «külä (žilo) sol».
Istorii.
Legend sanub, miše Ph. Gagerik (vai Sen-Žeri) pani lidnan alust 6. voz'sadal meiden erad. "Bruocsella"-eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vn 966 Suren Ottonan kirjeižes. Vozil 977−979 saudihe lidnust časounänke Sennanjogen sarel, i lidn šingotaškanzihe. Lidnusen sein oli saudud 11. voz'sadal. Phh. Mihailan da Gudulan päjumalanpert' om saudud vozil 1047−1485.
Geografijan andmused.
Brüssel' sijadase valdkundan keskuzpalas, 13 m korktusel valdmeren pindan päl. Lidnan pind — 32,61 km².
Eläjad.
Vl 2013 eläjiden lugu oli 166 497 ristitud. Läz 2 mln ristitud elädas lidnaglomeracijas.
Irdkosketused.
*


Budapešt.
Budapešt () om Mad'jaranman pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Keskmad'jaranman provincijan administrativine keskuz.
Budapešt om Mad'jaranman biznesan, opendusen, kul'turan da tedon keskuz. Läz 3 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas.
Istorii.
Sädihe eländpunktad koumen lidnan ühtištusel vn 1873 kül'mkun 17. päiväl Mad'jaranman erigoittud ohjastusen alusenpanendan jäl'ghe. Nene koume lidnad oliba "Pešt" Dunain hural (päivnouzmaižel) randal, "Bud" (madj. "Buda") da "Obud" (madj. "Obuda") Dunain oiktal randal. Bud oli Mad'jaranman kunigahusen pälidnaks vozil 1361−1541.
Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupuruidud Saksanman sodavägil vozil 1944 (keväz'ku) — 1945 (13. uhoku, armijan šturm). Udessündutihe lidnad 1950-60-nzil vozil.
Geografižed andmused.
Dunai jagab lidnad kahthe palaha: tazo Pešt da kukhikaz vihand Bud. Jogen hijamad ümbärtas seičeme sar't lidnan röunoiš.
Klimat om ven kontinentaline. Keza om räk, tal'v om pehmed. Voden keskmäine lämuz om +11 C°. Paneb sadegid 532 mm vodes, tazomäras vodes läbi, enamba semendkus-kezakus (60 mm kus).
Budapešt jagase 23 lidnümbrikoks, kaikutte om ičeze nimenke.
Eläjad.
Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 2 059 226 eläjad vl 1980. Vn 2001 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden znamasine enambuz oli mad'jaralaižed (91,7%). Vl 2008 1 702 297 ristitud elihe lidnas (Bud: 480 756, Pešt: 1 221 541). Vodel 2014 eläjiden lugu oli 1 744 665 ristitud.
Edeline lidnan pämez' om Ištvan Tarloš (reduku 2010 — reduku 2019).
Transport.
Mad'jaranman pälidn om valdkundan avtotesol'm. Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, elektrojonused da funikulör oma kundaližeks transportaks Budapeštas. Koume päraudtestancijad om lidnas. Metro radab lidnas vspäi 1896 (vspäi 2014 4 jonod, 52 stancijad, 37,6 km raudted). Jogitaksid oma populärižed.
Rahvahidenkeskeine civiline Ferenc Listan nimel nimitadud lendimport, ende Ferihed' ("BUD", 14,8 mln passažiroid vl 2018) sijadase 16 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid äjihe Evropan i Päivlaskmaižen Azijan lendimportoihe, čarterreisid — ližaks Evropan edahaižihe sarihe i Päivnouzmaižen Azijan maihe.
Openduz.
Kaik 17 universitetad om olmas Budapeštas.


Buharest.
Buharest ([bukuˈreʃtʲ] «Bukurešt'») om Romanijan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Lidn om valdkundan ižandusen keskuz. Tehtas valdkundan KSP:n da tegimištprodukcijan nelländest, kaks' koumendest Romanijan edheotandoišpäi oma registracijanke neche lidnha, KSP ühthe henghe om €20,564 ($27.300) vl 2013. Buharest om sur' kul'turan keskuz.
Istorii.
Ende mecad kukhil oliba lidnan sijas. Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vn 1459 Vlad Cepešan Koumanden dokumentoiš kuti "Buharestan lidnuz" kaičemha Valahijad turkoid vaste. Vspäi 1698 lidn om Valahijan käskuzkundan kaikenaigaine sijaduz. Vl 1861 Buharest om tedotadud Romanijan pälidnaks, nece valdkund om sündnu Valahijan da Moldovan ühtištuseks.
Katastrofad murenzihe lidnad paloin severz' kerdad: lämoipalod (1595, 1847), manrehkaidused (1738, 1940, 1977, 1986).
Edel 1989 vot külätahond ümbärzi Buharestad. Sid' lidnaglomeracii (662 nellikkilometrad) šingotaškanzihe planan mödhe, i vl 2011 sen ristitišt oli 2,27 mln eläjid.
Geografijan andmused.
Buharest sijadase Balkanan pol'sarel, Romanijan suves, Dimbovic-jogen randal (), Dunain basseinan hural polel, 45 km Dunaišpäi. Järviden jono om lidnan pohjoižfartaloiš da päivnouzmaiženno röunanno. Čišmidžiu-sadud järvenke oma ratud lidnan keskuses vodele 1847. Lidn seižub seičemel kukhal. Korktused oma 55..91 metrad valdmeren pindan päl.
Klimat om ven kontinentaline. Keza om räk, tal'v om pehmed. Heinkun da elokun lämuz om +22 C°, vilukus om −1,3 C° keskmäral. Voden keskmäine lämuz om +10,8 C°. Paneb sadegid 595 mm vodes, kezal niid om enamba (60..77 mm kus).
Buharest jagase 6 sektorha () ičeze pämehidenke (meroidenke) da administracijoidenke, nomeruiše niid častomaraižen mödhe. Sektorad alajagasoiš fartaloihe (rom.: "cartiere"), niid kaik om 57.
Eläjad.
Vozil 1912−1948 lidnan ristitišt ližadui heredamba kaiked i sai 1 millionad. Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu om 1 883 425 ristitud. Heiden keskes romanijalaižed i ortodoksižed hristanuskojad oma enambuses (96..97%). Rahvahanvähembused oma čiganalaižed (1,4%) i mad'jaralaižed (0,3%). Hristanuskondan äjiden toižendoiden pühäkodid oma lidnas, no vaiše rahvahan videndez tuleb jumalankodihe kerdan nedališ da sen paksumb.
Transport.
Rengazavtote ümbärdab lidnad. Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, kiruhtramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks Buharestas. Metro radab lidnas vspäi 1979 (vspäi 2011 4 jonod, 51 stancijad, 69,2 km raudted).
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Anri Koandan nimel nimitadud lendimport ("OTP"), ende Otopeni, sijadase 16 km pohjoižhe lidnan keskusespäi, 4 km lidnan pohjoižröunaspäi. Sišpäi tehtas reisid äjihe Evropan i Päivlaskmaižen Azijan lendimportoihe, čarterreisid — Ispanijan sarihe i Tunisha. Toine civiline vanh Benäs-lendimport ("BBU") sijadase 8 km pohjoižhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas tatanmaižid reisid i erasid rahvahidenkeskeižid čarterreisid, vozil 2013−2015 se jäi läz kävutamata.


Bur kondi.
Bur kondi vai Järgeline kondi (latinan kelel: "Ursus arctos") om kondjiden sugun ("Ursidae") lihansöi ("Carnivora") imetaiživat.
Vepsän kul'turan mödhe om kel'dand nimitamha kondjan kondjaks, sen sijas varanimed kävutadas. Buran kondjan toižed vepsän nimed oma «käpš», «sur' oc», «bubarik», «bukač», «mecižand» (mž. znamoičeb «mecamez'»).


Böbörijad.
Böbörijad () oma gavediden heim, muludas Lapačhabinoižed-sugukundha, "Melolonthinae"-alasugukundha. Kaik 24 erikod mülüdas heimho.
Se om järed bumbak 23..32 mm pitte. Hibj om pitkač, must vai ruskedbur mujul, punktiranke, om kattud henoil ištujil hibusuzil. Gaved'madod elädas mahuses i kulutadas kazmusiden jurid, imagod södas lehtesid.
Päivlaskmaine erik ("Melolontha melolontha") vasttase Evropan tobjas palas, suvipäivlaskmha «Estinma — Moskvan agjan pohjoine»-jonospäi. Päivnouzmaine erik ("Melolontha hippocastani") vasttase Evropan pohjoižes da Sibirin suves, pilitišen letkesižiš sijiš.
Erased erikod oma maižanduzkul'turoiden travijoin. 1980-nziš vozišpäi kel'dihe erasiden pesticidoiden kävutandad, i böbörijiden lugu ližadub.


Cetine.
Cetine () om lidn Mustmägin suves. Se om Cetine-pälidn-kundan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt om tetab 1440-nziš vozišpäi. Cetinen jumalankodin aluz om pandud vl 1484. Cetine om Mustmägin istorine lidn, enzne pälidn i nügüdläine kahtenz' pälidn Podgorican jäl'ghe. Prezidentan rezidencii i ohjastusen kul'turministruz sijadasoiš Cetines.
Cetine šingotase turizmal (vanh lidn, ortodoksižed pühäpertid, 4 muzejad, festivaline keza) i pakuitesen fabrikal, tipografii radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase mägidenkeskeižes katl'uses, 671 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Adriatižen meren randhasai om 12 km orhal, Skadar-järvhesai — 15 km, Podgoric-pälidnhasai om 33 km päivnouzmha. Lujad manrehkaidused oleskeliba (M7,4 vl 1667).
Klimat om ven neps. Paneb sadegid 3616 mm vodes, enamba kaiked tal'vel (400..500 mm kus), vähemba kezakus-elokus (11..48 mm kus).
Cetinen kund jagase 3 municipalitetha (): Vanh lidn ("Стари Град"), Nova Varoš ("Нова Варош") i Gruda — Done Pole ("Груда — Доне Поле").
Eläjad.
Vn 2003 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 15 325 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 15,9 tuhad eläjid vl 1991.
Kodikel' (2011): mustmägin kel' — 83%, serban kel' — 11%, toine kel' — 6%.


Cink.
Puhthan cinkan tukuižed ühten kubižen santimetran kohtha
Cink ("Zn" — "zincum" latinan kelel) om 30nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahtendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahtenden gruppan laptalagruppas), tabluden nelländes periodas.
Ühthine harakteristik.
Cink om levitadud Man kores keskmäras (0,0083%), ei voi löuta sidä puhthas olendas. Šveicarijalaine Paracel's-lekar' mainiti elementad latinan kelel ezmäižen «"Liber Mineralium II"»-kirjas, saksan kelen "Zinke"-sanaspäi «pi», cinkan kristallad oma negloihe pojavad.
Metall om nellänz' kävutamižen lugumäran mödhe raudan, alüminijan i vas'ken jäl'ghe. Ristitun täuz'kaznu hibj mülütab cinkan 2 grammad, fermentoiš tobjimalaz, se om tarbhaine mikroelement. Erased zolotuhheinäd kogotas cinkad. Cinkan ioniden pit'k paineg om toksine.
Avaidusen istorii.
Vl 1738 Uil'jam Čempion-metallurg sai puhtast cinkad ezmäižen kerdan distilläcijan mahtusel i vl 1743 sauvoi tegint Bristoliš samha cinkad. Vl 1746 germanijalaine Andreas Sigizmund Marggraf-himik sädi cinkan samižen pojavad tehnologijad da ümbrikirjuti sidä detališ, i lugetas cinkan avaidajaks arni händast.
Fizižed ičendad.
Element om hudr taivazmavauged metall. Cink om kattud hapandusen kerthel normaližiš arvoimižiš. Metall om dropk honuzližel lämudel, irgän cinkan plastižuz tuleb lämbitamižen jäl'ghe +100..120 Cel'sijan gradushasai.
Atommass — 65,38. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,14 g/sm³. Suladandlämuz — 692,68 K (419,53 C°). Kehundlämuz — 1180 K (907 C°).
Londuseline cink kogoneb vides stabiližes izotopaspäi: 64Zn (49,2%), 66Zn (27,7%), 67Zn (4,0%), 68Zn (18,2%), 70Zn (0,6%). Tetas mugažo 25 ratud radioaktivišt izotopad 54..63, 65, 69, 71..83 atommassanke, i niiden 10 izomärad, kaikiš hätkemb čihodai om 65Zn 244,26 päiväd pol'čihodamižen pordonke.
Himižed ičendad.
Sädab amfoterižid ühtnendoid, reagiruib muiktusidenke i muglidenke vas'ken ioniden olendas. Om reakcijoid galogenidenke i hal'kogenidenke lämbitamižes. Muigotandmärad: +2 (tobjimalaz), +1, 0 i −2 harvoin. Ei ole oiktoid reakcijoid nenidenke elementoidenke: vezinik, bor, hil'nik, azot, ola.


Cirkonii.
Cirkonijan brusuded ühten kubižen santimetran kohtha
Cirkonii ("Zr" — "zirconium" latinan kelel) om 40nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om nelländes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — nelländen gruppan laptalagruppas), tabluden videndes periodas.
Element om levitadud londuses, pala Man litosferas — 170..250 grammad tonnas. Germanijalaine Martin Genrih Klaprot-himik avaiži cirkonijan vl 1789. Mülüb mineraloihe gafnijan ühtes.
Biologišt rolid ei ole, segoitamatomad vedes cirkonijan ühtnendad oma inertižed himižešti bioümbrištos. Metall sättub proteziruimha luid i hambhid.
Fizižed ičendad.
Cirkonii om plastine hoštai hobedaižvauged metall. Pölü palab i poukahtub il'mas. Metall oleskeleb kahtes kristalližes modifikacijas järgeližel painudel: α-Zr geksagonaliženke seglusenke kändase β-cirkonijaks kubiženke seglusenke 863 C° (ližasegoitusita) lämudel.
Atommass — 91,224. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 6,506 g/sm³. Suladandlämuz — 2128 K (1855 C°). Kehundlämuz — 4650 K (4377 C°).
Londuseline cirkonii kogoneb vides izotopaspäi, nell' oma stabiližed: 90Zr (51,46%), 91Zr (11,23%), 92Zr (17,11%), 94Zr (17,4%), 96Zr (2,8%, T½=2 × 1019 vot). Tetas mugažo 28 ratud radioaktivišt izotopad 78..89, 93, 95, 97..110 atommassanke, i 6 izomärad, kaikiš hätkemb om 93Zr-izotop 1,53 mln vozid pol'čihodamižen pordonke.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe metallurgijas legiruindližaduseks. Vajehtadas hüväsuguižid metalloid tehnikas. Tehtas astjoid, südäitukuižiden reaktoriden paloid, muiktusenvastašt mašiništod. Kävutadas praznikambuškelusen šlibakoikš, palab teravas i läz savuta.


Dagestanan Tazovaldkund.
Dagestanan Tazovaldkund (, da tž.1) vai Dagestan om Venäman avtonomine valdkund, sen subjekt.
Se mülüb Pohjoižkavkazan federaližhe ümbrikho.
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Mahačkal.
Keled da oficialižed nimed.
Sikš ku keled mülüdas erazvuiččihe kel'kanzoihe, ka venäkel' om rahvahidenkeskeižiden sidoiden kel' faktižešti.
Istorii.
Dagestanan Tazovaldkund om olmas vs 1921 vilukun 20. päiväspäi. Vodhe 1993 tal'vkun 25. päivhäsai nimitihe Dagestanan Avtonomižeks Nevondkundaližeks Socialistižeks Tazovaldkundaks.
Tazovaldkundan Konstitucii om vahvištadud vn 2003 10. päiväl heinkud Konstitucižen Suiman ezitajil. Se om väges möhembaižidenke vajehtusidenke. Enzne vahvištadud vl 1994 Konstitucii kadoti ičeze väged.
Geografijan andmused.
Tazovaldkund om röunoiš Azerbaidžananke suves, Gruzijanke suvipäivlaskmas, Čečenijan Tazovaldkundanke päivlaskmas, Stavropolin randanke lodehes da Kalmikijan Tazovaldkundanke pohjoižes. Dagestanan Tazovaldkundan päivnouzmaižed randad lainištab Kaspijan meri. Randanpird om 530 km pitte.
Pind om 50 270 km². Mec da penzhišt ottas 9% territorijad. Znamasižed joged oma Terekan alajoksmuz da Sulak, mugažo Kum-jogi (kezal kändase ojandeheks) Kalmikijanke röunal pohjoižes da Samur Azerbaidžananke röunal suves. Kaik joged mülüdas Kaspijan meren basseinha, 20 joged lanktas arni merhe.
Reljef om tazo pohjoižes da mägikaz suves. Ezimägišt om keskuses. Nogain step' da Kaspijanveren alangišt oma tazovaldkundan pohjoižes. Pohjoižen Kavkazan mäged levinedas suves. Kaikiš korktemb čokkoim om sen Bazardüzü-mägenpä («torg», 4466 m) Azerbaidžanan röunal, Venäman kaikiš suvemb čokkoim sijadase severdas-se kilometras sišpäi.
Klimat om kontinentaline kuivahk. Ülemba mägile lämuz poleneb, nepsuz ližadub. Om koume klimatzonad: tazangišton (44% territorijad), ezimägišton (16%) da mägiden (40%). Heinkun keskmäine lämuz om +30 C° alangištoil da +8 C° mägil, vilukun lämuz — +4 C° alangištoil da −11 C° mägil. Paneb sadegid 250 mm vodes alangištoil da 700 millimetrad mägil. Vegetacijan pord om 200..240 päiväd.
Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', palab šoidkivi, raudkivend, sauvondmaterialad (saved, letked), gidroenergii.
Tobmuz.
Vladimir Vasil'jev tegeb tazovaldkundan pämehen velgusidme vs 2017 redukun 3. päiväspäi, edel 2014 vot nece radnikuz nimitihe prezidentan. Parlamentan ezitajad änestadas händast videks vodeks taritud Venäman prezidental koumes kandidataspäi. Tazovaldkundan pämez' paneb Ohjastusen ezimest radnikusele, sid' paneb radnikusile sen ühtnijoid Ohjastusen ezimehen taričendan mödhe. Tazovaldkundan pämehen da Ohjastusen Administracii, Tazovaldkundan pämehen ohjandused oma hänele abhu. Sanumatoman ohjandimen mödhe, tobmuden sarakoiden pämehed oma erazvuiččiš rahvahišpäi.
Dagestanan Tazovaldkundan parlament om üks'kodine Rahvahaline Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 90 ezitajad videks vodeks. Hizri Šihsaidov radab Suiman ezimeheks vs 2013 uhokun 7. päiväspäi kahtenden strokun.
Radonoigendai tobmuz om Dagestanan Tazovaldkundan Ohjastuz. Tazovaldkundan ministrused, komitetad, radnikoičendad, agentused da inspekcijad alištudas Ohjastusele. Artöm Zdunov radab Ohjastusen ezimeheks vs 2018 uhokun 7. päiväspäi.
Valitihe Tazovaldkundan pämest järgenduseližen kerdan vn 2013 8. päiväl sügüz'kud, edeline pämez' sai vägestust ezmäižel tural (86 än't 88:späi). Rahvahaližen Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund).
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 2 910 249 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Vl 2018 lidnalaižiden pala om 45%.
Kaik om kümne lidnad tazovaldkundas da 18 lidnanvuittušt žilod. Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid, surembaspäi penembha): Hasavürt, Derbent, Kaspiisk. Vl 2018 kaik om 28 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Dagestan om Venäman kaikiš äirahvahaližemb region. Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): avarad — 29,2%, darginalaižed — 16,8%, kumikalaižed — 14,8%, lezginalaižed — 13,2%, lakalaižed — 5,5%, azerbaidžanlaižed — 4,5%, tabasaranalaižed — 4,1%, venälaižed — 3,6%, čečenalaižed — 3,2%, nogailaižed — 1,4%, agulalaižed — 1,0%, rutulalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 1,7%, rahvahuden ozutandata — 0%.
Erased toižed igähižed rahvahad (2010): cahuralaižed — 0,34% (9771 rist.), tatalaižed — 0,02% (456 rist.), mägievrejalaižed — 0,01% (196 rist.).


Danii.
Danii, täuz' oficialine nimituz — Danijan Kunigahuz (), om valdkund Pohjoiževropas, Baltijan da Pohjoižen meriden randal. Vspäi 1973 Danii om ühtnii. Om ühteks alusenpanijoišpäi. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Kopenhagen.
Nece om vaiše kontinentaližele Danijale pühätadud kirjutuz. Danijal om kaks' avtonomijad avaroidenke oiktusidenke, no penenke ristitištonke: Grenland i Fareran Sared.
Istorii.
Vs 1949 sulakun 4. päiväspäi Danii om ühtnii.
Valdkundan ezmäine Konstitucii (Konstitucine Akt,) oli olmas vspäi 1849. Jäl'gmäine videnz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 1953. Se om väges vn 1972 vilukun penidenke vajehtusidenke, tehtas niid kaikuččen uden monarhan tulendas.
Geografijan andmused.
Danii om mavaldkundröunoiš Saksanmanke kuivudedme suves (piduz — 68 km). Randanpird om 7314 km. Norvegii sijadase pohjoižpoles, Ročinma om päivnouzmpoles.
Kunigahuz sijadase Jutlandan pol'sarel da 443 nimitadud saril sen sires, päivnouzmpoles. Reljef om vezo, äi tazangištoid. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Mollehoi-sija, 170 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om Lammefjord, 7 m alemba valdmeren tazopindad. Kaikiš znamasine jogi om Gudano.
Danijan klimat om ven, mererandaline, lämän tal'venke, kauktan kezanke, sel'ktatomidenke voz'aigoidenke. Uhokun lämuz om 0..+1 C°, heinkun — +15..+17 C°. Paneb sadegid 712 millimetrad vodes.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', kala; toižed varad — keitandsol, mouckivi, kived, gravii, letked.
Politine sistem.
Ohjandusen form om konstitucine monarhii. Se om unitarine valdkund.
Vspäi 1972 valdkundan pämez' om Margrete II-kunigaznaine. Hän paneb päministrad () da toižid ministrid radsijha parlamentan nevondan mödhe, voib pästta parlamentad radmaspäi. Kunigaznaine om armijan päkäsknik.
Parlament om üks'kodine suim — fol'keting (, «rahvahan suim»), mülütab 179 ühtnijad, niiden keskes kaks' ühtnijad kaikuččes avtonomijaspäi — Grenlandaspäi da Fareran Sarišpäi. Valičendad parlamentha oleldas kerdan nelläs vodes.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 5. päiväl kezakud. Nügüdläine päministr om Mette Frederiksen vs 2019 kezakun 29. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Danijan administrativiž-territorialine jagand."
Vspäi 2007 Danijan Kunigahuz jagase videks agjaks (regionaks). Sen ližaks, Erthol'men-sarišt om kaičendministrusen ohjandusen al, se ei mülü nimiččehe agjaha. Agjad alajagasoiš 98 municipalitetaks — lidnad (voidas alajagadas lidnümbrikoikš —) da kommunad ().
Eläjad.
Danijas elädas danijalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 5 655 750 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (2018): danijalaižed (sidä kesken Grenlandan eläjad i fareralaižed) — 86,3%, turkad — 1,1%, toižed rahvahad — 12,6% (surembad gruppad oma pol'šanmalaižed, sirijalaižed, saksalaižed, irakalaižed i romanijalaižed).
Uskondan mödhe (2019): lüteranad-evangelistad (oficialine religii) — 74,7%, islamanuskojad — 5,5%, toižed uskojad, religijatomad i märhapanendata — 19,8%.
Danijan sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2006, surembaspäi penembha): Orhus, Odense, Ol'borg. Lidnalaižiden pala om 88,1% (2020).
Ižanduz.
Vl 2012 Danijan päeksport oli mašiništ (sidä kesken elektromašiništ), zelläd, kivivoi, liha, kala, maidproduktad.


Dante Aligjeri.
Dante Aligjeri (), täuz' nimi om Durante del'ji Aligjeri (; elon voded: 30. semendku 1265 — 13 vai 14. sügüz'ku 1321) — italijalaine runokirjutai, üks' italijan kirjankelen sädajišpäi. "Jumalaižen komedijan" sädai; neciš säduses nägub möhäižen keskaigaižen kul'turan sintez.
Oli sündnu Florencijha (Florencijan Tazovaldkund). Koli Ravenn-lidnha (Päivlaskmaižen Rimalaižen imperijan enzne pälidn, nüg. Emilii da Romanj-regionas).


Darvin Čarl'z.
Čarl'z Robert Darvin (; sünd. 12. uhoku 1809, Šrusberi, Anglii, Sur' Britanii — kol. 19. sulaku 1882 Daun-pertiš (nüg. Londonan pala), Sur' Britanii) — britanijalaine londusentedoidai da matkadai, kudamb pani evolücijan teorijan alusen i eziti londuseližen valičendan meletusen. Darvinan koncepcii om anttud "Matk Bigläl"-kirjas (1859).
Č. Darvinan openduz kuctas darvinizmaks.


Daugavpils.
Daugavpils (mugažo latvijan kelel;; edel 1920 vot "Dvinsk", edel 1893 vot "Dünaburg", vozil 1656−1667 "Borisoglebsk") om lidn Latvijan suvipäivnouzmas. Se om tazovaldkundan alištusenke, Latvijan kahtenz' lidn ristitišton lugun mödhe da järed raudtesol'm.
Istorii.
Livin Ordenan mameister Ernst von Ratzeburg pani Daugavpilsan (Dünaburgan) alusen vl 1275 kuti ricarin zamk. Dünaburgan zamk oli 19 km ülezjogen, nügüd' Vecpils. Vl 1577 Ivan Grazijan sodaväged murenziba zamkad Livonižen sodan aigan, i carin käskön mödhe šancsauvusiden aluz om pandud nügüdläižen lidnan sijha.
Vll 1655−1656 lidn oli Ročinman palaks; vll 1656−1666 da 1772−1920 — Venäman palaks; vll 1666−1772 mülüi Reč Pospolitaiha; vozil 1920−1944 oli ripmatomas Latvijas; 1944−1991 — Nevondkundaližen Ühtištusen palaks.
Zamk oli olmas vhesai 1810, sid' seinid heittihe savičuid ottes. Vozil 1810−1878 sauvoihe Daugavpilsan lidnusen Daugavan molembil randoil. Se om kaikiš suremb sodalidnuz Baltijan maiš.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Daugav-jogen (Päivlaskmaine Dvin) randoil, 105 m valdmeren pindan päl. Matkad Righasai om 218 km raudtedme, 232 km avtotedme, Vil'nüshasai om 174 km suvipäivlaskmha. Valdkundröunad oma läz: Litvanmanke 25 km suvipäivlaskmha, Vaugedvenämanke 33 km suvipäivnouzmha.
Klimat om kontinentaližemb mi mererandal, voden keskmäine lämuz +5,5 C°. Paneb sadegid 634 mm vodes, enamba kezal (230 mm).
Eläjad.
Vl 1910 lidnan ristitišt oli 110 tuhad eläjid.
Transport.
Avtobusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Raudte tuli lidnha vl 1860. Se ühtenzoitab lidnad Riganke da Minskanke.
Daugavpilsan lendimport ("DGP") sijadase 12 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi, seižub kävutamatoman, lendahtamižsargan apakod oma heittud. Vhesai 1993 se oli nevondkundaližiden sodavägiden lendimport, 1990-nziden voziden lopus lendelihe Righa da Kopenhagenha.


Dendermonde.
Dendermonde (mugažo alaman da saksan kelil, alaman virkand: [ˌdɛndərˈmɔndə];; paginoiš: "Deiremonne") om Bel'gijan lidn da kund lodeheze Brüsselišpäi.
Eländpunkt mainitase ezmaižen kerdan vl 1088 "Tenremunde"-nimenke. Lidn jagase 8 tulendaks (alam. üks'lugu: "deelgemeente").
Lidn sijadase Dandr-jogen lanktendan sijas Šel'dha oiktalpäi. Koume avtotesildad i raudtesild oma saudud lidnas Šel'das päliči, sen ližaks maksutomad ehtatimed ratas jaugnikoiden täht.
Vl 1910 lidnan eläjiden lugu oli 32 923 ristitud.


Derbent.
Derbent (, "Алпан" vai "Цал", vai "Дере-бент", avar. i,,) om Venäman lidn da lidnümbrik Dagestanan Tazovaldkundan suvipäivnouzmas. Se om tazovaldkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Derbentan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü rajonha.
Istorii.
Eländpunkt om üks' amuižiš lidnoišpäi Venäman territorijas, sen aluz om pandud 4. voz'tuhal edel meiden erad. Mainitase Amuižen Grekanman kirjutajil 6. voz'sadal EME, nimitihe vihtoi "Bab al' Abvab" i "Veroi pahr". Derbent-nimi om persijan kelespäi (دربند‎ Darband) i kändase «sauptud (sidodud) verajad». Üks'jäine Sasanidoiden kaičenus lidnuz (2 verajad) sijadase lidnas, varmitihe sidä möhemba äi kerdad. Derbentan kaks'jaine sein (om kaičenus 3,6 km pitte, 7 verajad) i lidnuz mülüdas mail'man jäl'gushe. Sur' šuukte läbiti lidnad. Vspäi 1813 oli Venäman imperijas palaks, vl 1840 sai oficiališt makundan lidnan statusad.
Vl 1898 «Petrovsk-Port — Baku»-raudtejono läbiti lidnad. Vl 2015 oigetihe lidnan statusan andmižen kaks' tuhad vot. Lidn šingotase sömtegimišton edheotandoil (kon'jakkombinat, vändaivinantegim, konservkombinat, lihakombinat, maidkombinat, leibtegim), mugažo ÜLL-radiostancijoiden tegim i sauvondkombinat (panel'pertid) ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kaspijan meren randal, 0 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, koume kilometrad levette tazangištol Suren Kavkazan i meren keskes, meren päivlaskmaižel randal. Kaspijan kendäk om 27 metrad valdmeren pindan alemb korktusel, lidn vedase 20 kilometrad pidust' sen randad. Derbent seižub penen Suhodol-jogen (10 km) i Samuran-Derbentan kanalan randoil. Matkad Mahačkalhasai om 120 km lodeheze orhal, raudtedme vai 130 km avtotedme. Lähembaine lidn om Dagestanan Lämoid 10 km lodeheze.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 121 251 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Religijan pühäpertid: islam — 5, armenine jumalankodikund, ortodoksine hristanuskond i judaizm — üksin.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Derbentan medicinine, pedagogine i maižandusen kolledžad, kour-, sauvond- i raudteprofškolad, Juždag-institut, Derbentan gumanitarine institut, Dagestanan opendusen da kul'turan akademii i 9 üläopendusen aluzkundoiden (Moskv, Mahačkal, Groznii) filialad.
Irdkosketused.
*


Deržavin Gavriil.
Gavriil (Gavrila) Romanovič Deržavin (; sünd. 3 (14). heinku 1743, Kazan', Kazanin gubernii, Venälaine imperii — kol. 8 (20). heinku 1816, Zvank, Uz'lidnan gubernii, Venälaine imperii) — Vauktustusen aigan venämalaine runokirjutai, klassicizman ezitаi.


Dnepr.
Dnepr (, "Дніпер", "Днепр",) om Evropan jogi. Jogen piduz om 2290 km, basseinan pind — 504 tuhad nellikkilometrid.
Dnepranjogi jokseb Venämalpäi päliči Vaugedvenämas Ukrainha, kus se lankteb Mustmerhe. Kuz' järed vezivaradint GES:oidenke om saudud jogenvagol.
Jogi oli tutab amuižgrekalaižile Borisfen-nimenke. Siloi lugetihe Dneprad Evropan päivnouzmaižeks röunaks.


Dublin.
Dublin (mugažo anglijan kelel, virkand [ˈdʌblɨn], sijaline virkand [ˈdʊblən], [ˈdʊbələn]; [bˠalʲə aːha klʲiəh], lühüdas "BÁC") om Irlandijan pälidn (vspäi 1922) da kaikiš suremb lidnankund.
Etimologii.
«Dublin»-nimituz sündui irlandijan kelen sanoiden ühtištusespäi: "dubh" «must» da "linn" «abai, učulm, uit».
Geografijan andmused.
Lidn seižub Liffi-jogen (,) molembil randoil 4 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, sen lanktendan sijas Irlandijan merhe.
Klimat om ven meren. Voden keskmäine lämuz +9,8 C°. Paneb sadegid 758 mm vodes, läz tazomäras kuidme.
Vspäi 1994 Dublinan lidnterritorii () mülüb Dublin-lidnha ičesaz (lidnan istorine keskuz faktižikš) da 3 grafkundha (Fingal, Dun Leare Ratdaun, Suvidublin), kudambihe enzne Dublin-grafkund alajagoihe.
Tobmuz.
Lidnan pämez' om lord-mer («lord» ližazihe vspäi 1665), händast valitas kezakun lopul vaiše vodeks (tobjimalaz). Nece tradicii jäb vajehtamata vspäi 1229.
Eläjad.
Vn 2011 Irlandijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 527 612 ristitud. Vn 2016 rahvahanlugemižen mödhe lidnan ezilidnoidenke eläjiden lugu om 1 173 179 ristitud 318 km² pindal. Kaik 1 904 806 ristitud elädas lidnaglomeracijas (vn 2016 rahvahanlugemine) 6983 km² pindal, nece otab kaks' videndest valdkundan ristitištos.
Naiel Ring radoi lidnan edeližen pämehen (angl. "Nial Ring", kezaku 2018 — kezaku 2019).


Džasper (lidn, Minnesot).
Džasper () om lidn Amerikan Ühtenzoittud Valdkundoiden pohjoižes, Minnesot-štatas (valdkundas).
Eländpunktan aluz om pandud vl 1888, registriruihe oficialižikš vl 1889. Lidn om nimitadud jašman () lähižiden varoiden mödhe.
Lidn sijadase štatan suvipäivlaskmaiženno röunanno, Paipston- i Rok-ümbrikoiden röunal, 474 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2002 eläjiden lugu oli 597 ristituid, vl 2010 — 633 ristitud.


Edison Tomas Alva.
"A Day with Thomas Edison" (1922).
Tomas Alva Edison (; sünd. 11. uhoku 1847, Milan (Ogajo), AÜV — 18. reduku 1931, Vest Orandž, Nju Džersi, AÜV) — mail'mas tutab amerikalaine edheotai i melestegii. Edison sai AÜV:oiden 1093 patentad da läz 3000 — toižiš valdkundoiš. Hän paremboiči telegrafan, telefonan, fil'mapparaturad, tegi kalindlampad satusekahan kommertižikš, sädi ezmäižid elektrovedimid, tegi meles fonografan.


Einštein Al'bert.
Al'bert Einštein (['albɛɐ̯t 'aɪnʃtaɪn]; sünd. 14. keväz'ku 1879, Ul'm, Vürtemberg-kunigahuz, Saksanma — kol. 18. sulaku 1955, Prinston, Nju Džersi, AÜV) — üks' nügüdläižen teoretižen fizikan sädajišpäi, Nobelän premijan fizikas laureat (vl 1921), kundaline šingotai-gumanist. Eli Saksanmas (1879−1893, 1914−1933), Šveicarijas (1893−1914) da (1933−1955). Oli mail'man äjiden päuniversitetoiden arvostuzdoktoraks, äjiden Tedoakademijoiden ühtnijaks.
Sädused.
Einštein om 300 tedotön sädai fizikas, 150 tedotön istorijas da tedon filosofijas avtor.
Tegii andoi ičeze avtoroiktust, kaik kirjeižid i tedotöiden käzikirjutesid Evrejan universitetale (Jerusalim).
Biografii da kanz.
Al'bert oli sündnu German Einštein-edheotajan (1847−1902) i Paulina Einštein-kodiemägen (neiččel Koh, 1858−1920) kanzha. Maja-sizar (1881−1951) oli tedomehel mugažo. Al'bert openui Cürihan tehnižes üläškolas (1896−1900), pästtihe sišpäi rata školopendajan voimusenke.
Oli naižiš kaks' kerdad, akad: Mileva Marič (vspäi 1896, kol. 1948) i El'za Einštein (vspäi 1919, kol. 1936). Koume last sünduihe ezmäižes naimiželos: Lizerl'-tütär (1902, kol. vagahaižel), Gans Al'bert-poig (1904) i Eduard-poig (1910).


Lönnrot Elias.
Elias Lönnrot (mugažo suomen kelel, lugedas: "lönn-ruut"; sünd. 9. sulaku 1802 Sammatti-tulendha, Nüland da Tavastgus, Ročinman kunigahuz — kol. 19. keväz'ku 1884 sigä-žo, Nülandan gubernii, Sur' Suomenman ruhtinazkund, Venäman imperii) — sur' suomalaine tedomez', lekar', kaikjal tutaban «Kalevalan» sädai.
Biografii.
Elias Lönnrot oli sündnu vodel 1802 sulakun 9. päiväl goll'hä küläomblijan kanzha Sammattihe (nüg. Udenman agj) i eli mairhes. Lönnrot lopi ezmäi ročilaižen školan Tammisaares da Turkus, sid' universitetad Turkus (vodel 1827) da Hel'sinkiš (vodel 1832).
Vodel 1833 Elias zavodi rata lekarin Kajaniš. Sigä hän eli 21 vot, vodhesai 1853. Niil vozil Lönnrot äjan ajeli Suomenmadme, Karjaladme, Saamenmadme (M. Kastrenanke).
Vodelpäi 1853 — suomen kelen da literaturan professor Hel'sinkin universitetas. Vodelpäi 1862 surmhasai (19. keväz'ku 1884) eli Sammatti-kodiküläs. Vodelpäi 1876 — Venäman Imperatorižen Tedoakademijan arvostuzakademik.
Tedotöd.
Kajaniš Lönnrot kirjuti «Kalevalan» (ezmäine versii — 1835, toine, täuz' — 1849), ročilaiž-suomalaižen vajehnikan i toižed kirjad: «Suomen rahvahan muštatesed» (1842), «Suomen ozoitesed» (1844), «Suomen maižandan kodilekar'» (1839) da «Suomenman kazvišt» (1860).
Vepsän kelen tedoidused.
Lönnrotan doktordissertacii «Pohjoižčudin keles» («Om det Nord-tshudiska språket», 1853) om kirjutadud vepsän kelen polhe.


Elist.
Elist (, — «letkesine») om lidn da lidnümbrik Venäman suvipäivlaskmas. Se om Kalmikijan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Vl 1845 Nikolai I-imperator käski ištutada mecad kalmikan stepiš. Valitihe Elista-Sale-vanan sijad ezmäižeks ištutesiden täht. Vl 1865 pen' külä augoti eländpunktad. Elist om lidnan statusanke vspäi 1930. Vozil 1944−1957 nimitihe sidä "Stepnoi" kalmikalaižiden deportacijan tagut.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase tazovaldkundan päivlaskmas, 120 m korktusel valdmeren pindan päl, Ergeni-ülüden suvipäivnouzmas. Matkad Moskvhasai om 1250 km lodeheze orhal. Lähembaižed järedad lidnad oma Astrahan' (300 km päivnouzmha avtotedme), Stavropol' (260 km suvipäivlaskmha avtotedme), Volgodonsk (230 km lodeheze avtotedme) i Volgograd (260 km pohjoižhe avtotedme). Ei ole raudteid lidnas da sen ümbrištos.
Klimat om ven terav kontinentaline, päipaštokaz da kuivahk. Kuivad päivnouzmaižed tulleid oma paksud. Voden keskmäine lämuz om +9,8 C°. Paneb sadegid 349 mm vodes, semendkus-kezakus enamba kaiked (43..50 mm kus).
Nell' žilod mülüdas lidnümbrikho Elist-lidnan ližaks. Lidnümbrikon pind om 396,57 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 103 749 ristitud, lidnümbrikon — 108 289 ristitud. Sil aigalpäi niiden eläjiden lugu om stabiline da kaikiš suremb kaikes aigas.
Rahvahad (vn 2010 rahvahanlugemine, lidnümbrik, enamba 0,4%): kalmikalaižed — 66,1%, venälaižed — 24,9%, kazahlaižed — 0,6%, ukrainalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,2%, rahvahuden ozutandata — 4,8%.
Irdkosketused.
*
*


Eloku.
Eloku om voden kahesanz' ku grigorianižes da julianižes kalendariš, kezan koumanz' ku. Kogoneb 31 päiväspäi.


Elonpu.
Elonpu vai Elo-pu () om vepsän rahvahan jogavozne praznik. Tehtas kaičemha vepsän kul'turad da kel't.
Praznikan simvol om pühä pu, se znamoičeb sidod enččen, nügüdläižen i tulijan aigoiden keskes.
Oigetas kezal vepsän rahvahan veroližiš eländtahoiš: Vingl (se-žo Vidl, Leningradan agjan päivnouzm), Šoutarv (Karjalan suvi), Vologdan agjan päivlaskm. Praznuitihe jäl'gmäižen kerdan vn 2019 13. päiväl heinkud Šoutarves.
Regionidenkeskeižen praznikan sädajad saiba 8. nacionaližen turistižen "Russian Event Awards 2019"-arvlahjan speciališt diplomad.


Estin kel'.
Kelen levigandusen kart. Suviestin paginad (vai erine kel') oma ozutadud sinivauvhal mujul
Estin kel' (ičeze nimituz: "eesti keel") om üks' Baltijan meren suomalaižiš kelišpäi, estilaižiden kodikel'. Se om valdkundkel' Estinmas, mugažo üks' oficialižiš kelišpäi. Pagižijoiden lugu — 1,1 mln ristituid (2012), heišpäi viž kudendest oma Estinman eläjad.
Kändihe eriližeks keleks 12.-13. voz'sadal. Kirjankel' om sätud 19. voz'sadal. Estin kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. Nece om agglütinativine kel'. Erištadas koume vokaliden i konsonantiden hätkeližust.
Reguliruindorganzacii om Estin kelen institut ("Eesti Keele Instituut") vspäi 1993, sijadase Tallidnas. Alištub Estinman openduzministrusele.


Estinma.
Estinma (), täuz' oficialine nimi — Estinman Tazovaldkund (), om Pohjoiževropan valdkundaks, sijadase Baltijan meren randal. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Tallidn.
Vspäi 2004 Estinma om da ühtnii.
Istorii.
Estinma sai ripmatomut ezmäižen kerdan vn 1918 24. päiväl uhokud Venäman imperijan čihodamižen satuseks. Oli okkupiruidud i mülütadud tazovaldkundaks vn 1940 6. päiväl elokud. Vn 1991 20. päiväl elokud Estinma tedištoiti ičeze ripmatomuden udessündutandas.
Valdkundan ezmäižed koume Konstitucijad (vai "Konstitutsioon") oliba olmas vll 1919−1920. Jäl'gmäine seičemenz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 1992, se om väges voziden 2003, 2007, 2011 i 2015 vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Estinma om röunatud Venämal päivnouzmpoles (röunan piduz — 324 km) da Latvijal suvipoles (333 km). Ühthine röunoiden piduz — 657 km. Valdkundan pind — 45 228 km². Baltijan meren randanpird om 3794 km.
Rel'jef om tazo i kukhikaz sijidme. Kaikiš korktemb čokkoim om Sur' Munamägi-kukhanpä (318 m ü.m.t.) suvipäivnouzmaižel ülüdel.
Peipusjärv da Vörtsjärv oma Estinman kaikiš surembad reskvezijärved. Kaik om 1200 londuselišt järved, ned ottas territorijan 4,7%.
Klimat om meren i kontinentaližen röunal.
Londuseližed pävarad oma bitumine šoidkivi, turbaz, fosforitad, harvad mametallad; toižed varad — hahk mouckivi, saved, letked, dolomit, merinima, mahuz.
Politine sistem.
Ohjandusen form om parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (vai "Vabariigi President"). Parlamentan ühtnijad pandas prezidentad radsijha. Prezident vahvištab päministrad (est. "Eesti peaminister") radnikusele nelläks vodeks.
Parlament om üks'kodine Valdkundaline Suim (). Kaik rahvaz änestab sen 101 ühtnijoid kerdan nelläs vodes.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 3. päiväl keväz'kud. Kersti Kal'julaid om valitud parlamental (81 än't 101:späi) üks'jäižes kandidataspäi da radab prezidentan vs 2016 redukun 10. päiväspäi. Päministr om Jüri Ratas vs 2016 kül'mkun 23. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Estinman administrativiž-territorialine jagand."
Kaik om 47 lidnad Estinmas, kudambad mülüdas 15 makundha ().
Eläjad.
Estinmas elädas estilaižed. Vl 2017 valdkundan eläjiden lugu oli 1 251 581 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 1 570 599 eläjad vn 1990 vilukus, se poleni emigracijan tagut.
Rahvahad (vn 2011 rahvahanlugemine): estilaižed — 68,7%, venänikad — 24,8%, ukrainalaižed — 1,7%, vaugedvenälaižed — 1,0%, suomalaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 1,6%, märhapanendata — 1,6%.
Kodikel' (2011): estin kel' — 68,5%, venäkel' — 29,6%, ukrainan kel' — 0,6%, toine kel' — 1,2%, märhapanendata — 0,1%.
Uskondan mödhe (2011): ortodoksižed hristanuskojad — 16,2%, lüteranad — 9,9%, toižed hristanuskojad — 2,2%, toižed uskojad — 0,9%, religijatomad — 54,1%, märhapanendata — 16,7%.
Kaikiš järedambad Estinman lidnad oma (surembaspäi penembha): Tallidn, Tartu, Narv, Pärnu, Kohtla-Järve, Vil'jandi, Rakvere, Maardu, Sillamäe. Lidnalaižiden pala om 69,2% (2020).
Ižanduz.
Postindustrialine ekonomik šingotadud elektroniženke ohjastusenke. Znamasižed sarakod oma informacine, elektrotehnine, finansine i turizman holitand.
Vl 2011 Estinman eksport oli telefonad (15%), kivivoi (10%), elektromašiništ da kodielektrotehnik (läz 10%); toine eksport — pu (5%), avtod da niiden palad (3%), raud (3%), elektruz (2%), räzinšinad (1%), kakaonbabud (1%).


Eva.
Eva om Toran, Biblijan da Koranan mödhe ezmäine naine. Adaman ak, kudamban Jumal oli tehnu Adaman kül'gespäi. Eva sai ičeze nimen Adamalpäi. Vanhan Zavetan sanutesen mödhe kü maniti händast, miše hän söiži hüvüden i pahuden tedon pun plodud.


Evangelii.
Evangelii (grekan kelel εὐαγγέλιον "evaggelion", se znamoičeb «hüvä vest'»: εὖ «hüvüz» + ἀγγελία «vest'») — hristanuskondas, om vest' Jumalan car'kundan tulendas i ristitun rodun päzutandas, Iisus Hristos apostolidenke tedištoitihe siš. Sana mainitase Uden Zavetan kirjoiš ani «hüvä vest'»-el'genduses.
Kaidos el'genduses Evangelii om Iisusan Hristan elon ümbrikirjutand; kirjad, kudambad starinoitas Hänen sündundas, elos, čudoiš, surmas da eläbzumižes.
Ezmäižed koume kirjad oma sinoptižed (starinoitas), kogotas äi ühthižid sijid. Evangelii Joannan mödhe erineb südäimes i kompozicijas. Se om sätud severz'-se voz'kümned möhemba sinoptižid, miše ližata niid.


Evklid.
Evklid (amuižgrekan kelen "Εὐκλείδης"-sanaspäi — "Eukleidēs" «hüvä hoštuz»; sünd. läz 325 vot edel m.e. — koli 265 voden aigemba e.m.e.) oli amuižgrekalaine matematikantedomez'.


Evrazii.
Evrazii om Man kaikiš suremb kontinent kudespäi. Pind — 53,6 millionad km², kuivman enamba koumandest. Eläjiden lugu — 5 349 mln. (vn 2019 heinkus), planetan enamba seičemed kümnendest. Kogoneb kahtes mail'man palaspäi: Evrop i Azii.
Avstrijalaine Eduard Züss-geolog kävuti Evrazii-nimitust ezmäižen kerdan 1880-nzil vozil.
Kontinent sijadase Pohjoižes i Päivnouzmaižes mapoliškoiš päpaloin. Kaik klimatižed vöd i londuseližed zonad oma Evrazijas.
Evrazii-kontinent om üks'jäine röunatab nellänke valdmerenke: Tün' valdmeri om päivnouzmas, Indine suves, Atlantine päivlaskmas, Jävaldmeri pohjoižes. Lähižiden sariden pind om läz 3,45 mln km².
Kaik 94 valdkundad om olmas kontinental.


Evrop.
Evrop (amuižgrekan kelel: "Ευρώπη" «Europe») om Evrazii-kontinentan pala (Azijanke ühtes) da üks' kudes Man kuiviš paloišpäi. Sijadase pohjoižel mapoliškol, Evrazijan päivlaskmas.
Ühthižed andmused.
Pind om 10,18 millionad km². Eläjiden lugu om 742 millionad ristituid (2013).
Kaik 43 valdkundad, 8 rippujad territorijad da 7 valdkundad palahiženke rahvahidenkeskeiženke tundištusenke sijadasoiš Evropas. Kazahstan, Turkanma da Venäma sijadasoiš Evropas vaiše paloin.
Nimitadas Evropan eläjid da sündnuzid evropalaižikš.
Evropeistik om disciplin, tedoidab Evropan oiktust, istorijad, literaturad, kelid i kul'turid.
Geografii.
Evropan sariden pind om läz 730 tuh. km², kaikiš suremb niišpäi om Sur' Britanii-sar'. Pol'sared ottas territorijan nelländest: Skandinavijan, Pirenejan, Balkanan, Apenninan, Kolan da toižed.
Evropan suvižed da päivlaskmaižed randad lainištab Atlantine valdmeri, pohjoižed randad — Jävaldmeri, Nordkap-nem' (pohjoižsaam. "Davvenjárga") om röunaks niiden keskes kontinental, mugažo Islandii-sar' da Špicbergen-sarišt.
Volg, Dunai, Ural (röunaks) da Dnepr oma Evropan znamasižed joged. Järedad järved oma Ladog, Änine, Peipus, Venern, Balaton da Ženevan järv. Kaikiš korktemb čokkoim om El'brus (5642 m) Kavkazan mägisel'gal vai Monblan (4808 m) Francijan da Italijan röunal. Kaikiš alahamb čokkoim om Kaspijan meren tazopind (vajehtub, −27 m keskmäral).
Klimat.
Ven klimat om Evropan tobmas palas.


Evropan valdkundad.
Kaik om 46 ripmatont valdkundad Evropas, niišpäi koume oma Evropas paloin.
Sen ližaks 7 rippujad territorijad sijadasoiš Evropas i 4 paloin tundištadud valdkundad.


Ezmärg.
Ezmärg om ühtenz' ("ezmäine") nedalin päiv rahvahidenkeskeižen ISO 8601-standartan mödhe, pühäpäivän i tožnargen keskes. Se voib olda nedalin kahtenden päivän toižiš kalendariš. Radnedalin zavodind.
Kaikutte ezmärg om angeloiden päiv ortodoksižes hristanuskondas.


Evropan Ühtištuz.
Evropan Ühtištuz (EÜ) om evropine ekonomine da politine organizacii.
Ühtnijad.
Viž valdkundad oma EÜ:n kandidatoikš: Albanii, Pohjoižmakedonii, Mustmägi, Serbii i Turkanma.
Ühthižed andmused.
Vn 2016 heinkus EÜ:n ünäine ristitišt oli 513 949 445 eläjad (Indijan i keskes), kogosüdäiprodukt ostmižmahtusen paritetan mödhe — 21,6 trln US$ (mail'man 23%, 2013).
Kaik om 24 oficiališt kel't. Tobmuden organad — ("Consilium", valdkundoiden pämehed), Evropine parlament (750 ezitajad, käskusenandai) i Evropine laudkund (radonoigendai). Ühtištusen 19 valdkundad mülüdas evron zonha.


Filippinad.
Filippinad ([ˌpɪlɪˈpinɐs] vai "Filipinas" [ˌfɪlɪˈpinɐs]), oficialine valdkundan nimi om Filippinoiden Tazovaldkund (,) om sar'hine valdkund Suvipäivnouzmpol'žes Azijas. Sen pälidn om Manil.
Istorii.
Vn 1946 4. päiväl heinkud Filippinad saiba ripmatomut.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli olmas vspäi 1899. Nügüdläine seičemenz' lugul Konstitucii (vai "Konstitusyon",) tuli väghe vn 1987 2. päiväl uhokud, se om väges vajehtusita.
Geografijan andmused.
Filippinad ottas Filippinoiden sarid, niid om enamba 7100, läz 2 tuhad sarid oma elänzoittud. Sared sijadasoiš Vjetnamaspäi päivnouzmpolehe. Sariden päivlaskmaižed randad lainištab Tünen valdmeren Kitain suvimeri, pohjoižed randad — Baši-sal'm (sen kal't om Kitain Taivan'-sar'), päivnouzmaižed randad — Filippinoiden meri, suvirandad — Sulavesin meri, suvipäivlaskmaižed randad — Sulumeri. Randanpird om 36,3 tuhad kilometrid.
Kaikiš korktemb čokkoim om Apo-vulkan Mindanao-sarel, 2954 m valdmeren pindan päl.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, metallad (kuld, hobed, vas'k, nikel', kobal't), toižed varad — mec, keitandsol.
Politine sistem.
Malakanjang-pert'kulu (tagal. "Palacyo ng Malakanyang") om valdkundan prezidentan radsija.
Filippinad oma unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (,). Varaprezident om kahtenz' surtte person valdkundas. Kaik rahvaz änestab heid da valičeb kudeks vodeks. Vspäi 1986 ei ole päministran radnikust valdkundas.
Parlament om kaks'kodine Kongress (,). Üläkodi om Filippinoiden Senat (vai "Mataas na Kapulungan",) 24 ühtnijanke kudeks vodeks, heiden pol' valičese kaikuččes koumes vodes, enamba kaht strokud ei sa. Alakodi om Filippinoiden Ezitajiden Kodi (filipp.: "Kapulungan ng mga Kinatawan", angl.: "House of Representatives") 297 deputatanke, heiden valdatusiden strok om koume vot, enamba koumed strokud ei sa.
Valdkundan järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2016 9. päiväl semendkud. Rodrigo Roa Duterte kändihe prezidentaks (Davao-lidnan enzne pämez', sai 39%), Leni Robredo — varaprezidentaks (35,1% änid oli necen naižen poles). Molembad tuliba radho vs 2016 kezakun 30. päiväspäi. Mugažo valitihe möst Senatan pol't i kaik Ezitajiden Kodin ühtnijoid (17. kucund).
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Filippinoiden administrativiž-territorialine jagand."
Filippinad jagase 80 agjaks (provincijaks,). Agjad alajagasoiš municipaližikš ühtnikoikš da ühtnetud lidnoikš.
Ühtenzoittas agjoid 17 statistižhe regionha, regionid — koumhe sariden joukhu: Luson, Visajad, Mindanao.
Eläjad.
Filippinoil elädas filippinalaižed, heiden etnine augotižlibund om erazvuitte. Vn 2015 Filippinoiden rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 100,981,437 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (2010): tagalog — 24,4%, bisaja — 11,4%, cebuano — 9,9%, ilokano — 8,8%, hiligainon (ilonggo) — 8,4%, bikol — 6,8%, varai — 4,0%, toižed igähižed rahvahad — 26,2%, verazmalaižed — 0,1%.
Uskondan mödhe (2010): riman katolikad — 80,6%, protestantad — 8,2%, toižed hristanuskojad — 3,4%, islamanuskojad — 5,6%, rahvahaližed veroližed uskondad — 0,2%, toižed uskojad — 1,9%, religijatomad — 0,1%.
Filippinoiden lidnad-millionerad (2007): Keson Siti, Manil, Kalookan, Davao. Vl 2009 kaik oli 138 lidnad valdkundas. Lidnalaižiden pala om 47,4% (2020).
Ižanduz.
Vl 2012 päeksport valdkundaspäi oli digitaližed mikroshemad (40%), elektromašiništ da elektropalad (läz 20%), kompjuterad (7%); toine eksport — bananad, kuld, nikel', sobad.


Flevoland.
Flevoland (mugažo alaman kelel) om üks' Alamaiden agjoišpäi (provincijoišpäi), kaikiš noremb 12:späi. Om olmas vn 1986 1. päiväspäi vilukud. Flevolandan pälidn om Lelistad, kaikiš suremb lidn da kund — Almere.
Flevoland-agj sijadase kuivatoittud territorijal tobjimalaz, Eisselmer- i Markermer-järviden randpolel. Agj jagase 6 kundha: Almere, Dronten, Lelistad, Nordostpolder, Zevolde, Urk.
Vl 2009 agjan eläjiden lugu oli 387 698 ristitud.


Ford Genri.
Genri Ford (; sünd. 30. heinku 1863 läz Detroitad, Mičigan, AÜV — kol. 07. sulaku 1947 Dirbornas, Mičigan, AÜV) oli amerikalaine tegimištonmez', inžener-melestegii, avtotegimiden pidai kaikes mail'mas.
Fordan lozungan oli "avto kaikiden täht" — hänen tegim pästli kaikiš odvambid avtoid. Fordan "Ford Motor Company"-kompanii radab nügüd'-ki.
Genri Ford zavodi ezmäižen kävutada konvejerad. Konvejer oli kävutadud edel-ki Fordad, no vaiše hänen tegimiš se radaškanzi kommertižidenke satusidenke. Fordan "Minun elo i minun satused"-kirj om klassine säduz radon tedoorganizacijas.


Fosfor.
Vauged, rusked da must (ruskedsinine) fosfor oma elementan allotropižed modifikacijad.
Fosfor ("P" — "phosphorus" latinan kelel) om 15nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om videndestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — videnden gruppan päalagruppas), tabluden koumandes periodas.
Avaidusen istorii.
Element om ezmäine avaitud Antižen mirun jäl'ghe. Gamburgalaine Hennig Brand-alhimik löuzi vauvhatujad substancijad ristitun kuzes i nimiti sidä latinan kelen sanoil "phosphorus mirabilis" «lämoin čudonsädai kandai». Francijalaine Antuan Lavuazje-himik (1743−1794) todesti fosforad elementarižeks substancijaks. Fosfor (vai Eosfor, «lämoin kandai») oli homendeztähthan kaičijan amuižgrekižes mifologijas.
Fosfor om lujas levitadud Man kores (800..900 grammad tonnas) i ani ei sidä merivedes — 0,07 mg/L. Ei voi löuta fosforad puhthas olendas elementan lujan himižen aktivižusen tagut.
Fizižed ičendad.
Fosfor om metallatoi substancii normaližiš arvoimižiš, süttub kebnas. Kaik om nell' allotropišt modifikacijad, polenijan himižen aktivižusen i ližadujan ninevusen mödhe: morii vauged (kändase rusttaks lämudel, pakuine — ližadusidenke), vähäntoksine rusked (2,4 g/sm³), must (sadas 20 tuhad atmosferid painudel i +200 C° lämudel, 2,69 g/sm³), metalline (sadas läz 1 mln atmosferid painudel, 3,83 g/sm³, elektrojoksusen hüvä veim).
Atommass — 30,973762. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 1,82 g/sm³ (vauged fosfor). Suladandlämuz — 317,3 K (44,15 C°). Kehundlämuz — 553 K (279,85 C°).
Londuseline fosfor kogoneb üks'jäižes stabiližes 31P-izotopaspäi. Tetas 22 ratud radioaktivišt izotopad 24..30, 32..46 atommassanke, ei ole izomärid. Kaikiš hätkemban 33P-izotopan pol'čihodamižen pord om 25,34 päivest.
Kävutand.
Kävutadas rusttad fosforad tobjimalaz, sütutamižsubstancijaks tehmaha virid i azegištod, mineraližeks heretuseks. Ottas kävutamižhe vauktad fosforad pästmaha travijad azegištod. Pämineralad oma apatit Ca5(PO4)3(F,Cl,OH) i fosforit.
Biologine rol'.
Fosfor om tarbhaine eläbiden olijoiden täht, ühtneb luiden i hambhiden sauvondas, sen muiktused formiruidas stajiden südäitukuid, fermentoid. Ristitun maks toižetab fosforan ühtnendoid.


Francii.
Francii ([fʁɑ̃s]), täuz' oficialine nimi — Francijan Tazovaldkund ([ʁe.py.blik fʁɑ̃.sɛz]), om valdkund Päivlaskmaižes Evropas, Keskmeren da Atlantižen valdmeren randoil. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Pariž.
Francii om üks' videspäi kaikenaigaižes valdkundas-ühtnijaspäi. Vspäi 1949 Francii om ühtnii (vozil 1966−2009 ei ühtnend sodavägil), vspäi 1957 ühtnii sen alusenpanijaks.
Istorii.
Valdkundan aluz om pandud vl 863 Verdenan kožundkirjutesen satuseks. Vll 1789−1799 mail'man ezmäine buržuazine revolücii tegihe Francijas i Ezmäine Tazovaldkund oli sätud.
Valdkundan ezmäine Konstitucii () oli olmas vspäi 1791. Sid' oliba Kahtenden (1848), Koumanden (1875) i Nelländen (1946) Tazovaldkundoiden Konstitucijad. Vn 1958 4. päiväl redukud jäl'gmäine Konstitucii (Videnden Tazovaldkundan) om vahvištadud. Se om väges äiluguižidenke möhembaižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Kontinentaližel Francijal oma mavaldkundröunad Ispanijanke, Andorranke, Bel'gijanke, Lüksemburganke, Saksanmanke, Šveicarijanke, Italijanke da Monakonke. Ühthine röunoiden piduz — 2751 km. Sen ližaks, Francijan Gvian om röunoiš Brazilijanke (649 km) da Surinamanke (556 km). Ühthine röunoiden piduz — 1205 km. Ühthemänho — 3956 km.
Valdkundan ühthine pind — 674 843 km², sidä kesken metropolijas — 547 030 km². Valdmeren randanpird om 4853 km, sidä kesken metropolijas — 3427 km.
Londuseližed pävarad oma kivihil', metallad (raudkivend, urankivend, boksitad, cink, vas'k, hahktin, nikel'); toižed varad — mec, gidroenergii, kalii- da kivisol, kivivoi, londuseline gaz.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (). Hän-žo armijan päkäsknik, paneb päministrad (fr. "Premier Ministre") radsijha. Kaik rahvaz valičeb prezidentad videks vodeks, ühten kahtenden strokun voimuz om olmas.
Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat () 348 ühtnijanke. Valičijoiden kollegii änestab heid kudeks vodeks, se kogoneb alakodin da municipalitetoiden ühtnijoid, a mugažo valdkundan pänevojid. Senatan mülükund udištase poleks kaikuččel koumandel vodel. Alakodi om Nacionaline Suim () 577 delegatanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Alakodile sab pästta ohjastust radmaspäi miččel taht aigal.
Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgvaličendad oliba vn 2017 11. i 18. päivil kezakud. Vn 2017 7. päiväl semendkud Emmanuel' Makron om valitud (kahtenz' tur — 66,06%) da radab 25. prezidentaks 15. päiväspäi. Vs 2017 semendkun 15. päiväspäi Eduar Filipp om ohjastusen pämez'.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Francijan administrativiž-territorialine jagand."
Francii jagase 27 regionaks (): 22 metropolijan regionad da 5 merentagašt regionad-departamentad. Metropolijad alajagasoiš 96 departamentaks (). Kaik om 101 departamentad. Sen ližaks, 5 merentagašt territorijad da 3 territorijad eriliženke statusanke oma Francijan palaks.
Eläjad.
Francijas elädas francijalaižed. Kaik ristitišt pagižeb francijan kelel. Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 65 951 611 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe (2015): hristanuskojad (riman katolikad oma lujas enambuses) — 63..66%, islamanuskojad — 7..9%, buddistad — 0,5..0,75%, judaistad — 0,5..0,75%, toižed uskojad — 0,5..1,0%, religijatomad — 23..28%.
Toižed sured lidnad (enamba 1 mln ristituid lidnaglomeracijas vl 2012, surembaspäi penembha): Lion, Marsel', Tuluz, Lill', Bordo, Nicc. Lidnalaižiden pala om 81% (2020).
Ižanduz.
Vl 2011 Francijan päeksport oli avtod, jüguavtod da niiden palad (9%), lendimed, punolendimed da kosmine tehnik (8%), likutimed da gazturbinad (läz 5%), zelläd (5%); toine eksport — kivivoi (3%), vin (2%), elektromašiništ, nižu, sagud.


Ftor.
Turuškastii (Kodvič) vilugoittud −196 Cel'sijan gradushasai nozolanke ftoranke
Ftor ("F" — "fluorum" latinan kelel) om ühesanz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om seičemendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — seičemenden gruppan päalagruppas), kahtendes periodas.
Ühthine ümbrikirjutand.
Francine Anri Muassan-himik erigoiti ftoran joudjaks elementaks elektrolizan abul vl 1886. Om levitadud Man kores keskmäras, 650 grammad tonnas. Flüorit-mineral (CaF2) kogoneb ftoraspäi poleks.
Ftor-gaz om agressivine morim, no ftoran erased ühtnendad oma tarbhaine mikroelement ristitun luiš (2,5 grammad) i hambhiš (0,1 grammad).
Fizižed ičendad.
Ftor om kaikiš kebnemb gaz galogenišpäi lujanke harakteriženke hajunke, pakuižvauvast mujud. Gazan molekul om kaks'atomine — F2.
Atommass — 18,998403. Ninevuz (−189 C° lämudel) — 1,108 g/sm³. Suladandlämuz — 53,48 K (−219,67 C°). Kehundlämuz — 85,03 K (−188,11 C°).
Londuseline ftor kogoneb üks'jäižes stabiližes 19F-izotopaspäi, putub mahushe eziauguižešti vulkanižiš gazoišpäi. Tetas 17 ratud izotopad 14..18, 20..31 atommassanke, mugažo 18mF- i 26mF-izomärad.
Himižed ičendad.
Ftor om lujas aktivine himižešti element, kaikiš vägevamb muigotai, reagiruib palandanke vai poukahtusenke tobjimalaz. Ei ole reakcijoid vaiše nenidenke elementoidenke: gelii, neon, argon. Muigotandmärad: −1; 0 (gaz). Sädas ftorhil'nikoiden klassad (CxFy) i ftorpolimerid (oz., polivinilftorid (PVF), teflon) niiden aluseks.


Gagarin Jurii.
Jurii Gagarin (Jurii Aleksejevič Gagarin) (; sünd. 9. keväz'ku 1934, Klušino-külä, Gžatskan rajon Smolenskan agjas, Venäman NFST, NSTÜ — kol. 27. keväz'ku 1968, läz Kiržač-lidnad Vladimiran agjas, Venäman NFST, NSTÜ) — nevondkundaline kosmonavt-lendai, polknik, ezmäine ristit, kudamb oli tehnu lendusen kosmosha.


Galatin.
Galatin () om lidn da kommun Italijan suvipäivnouzmas. Se mulub Apulii-agjan Lečče-provincijha.
Lidn sijadase 75 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, läz Keskmeren randištod. Voden keskmäine lämuz +16,3 C°. Paneb sadegid 627 mm vodes, niid om penemb semendkus-elokus (14..29 mm kus).
Vl 1991 eläjiden lugu oli kaikiš suremb, rahvahanlugemine fiksirui 29 296 ristitud.


Galilei Galileo.
a> edes. Kristiano Banti-pirdajan kuva, 1857
Galileo Galilei (mugažo italijan kelel; sünd. 15. uhoku 1564, Piz, Florencijan gercogkund — kol. 8. viluku 1642, Arčetri, Toskanan Sur' gercogkund) — italijalaine fizikantedomez', mehanikantedomez', astronom, filosof da matematikantedomez', kudamb lujas valaitoiti ičeze aigoiden tedod. Hän ezmäižen kävuti teleskopan taivazhibjoid kaclemas i tegi äjan surid astronomižid avaidusid.
Galilei — eksperimentaližen fizikan alusenpanii. Ičeze eksperimentoil hän om vahvas kumaiži Aristotelän spekulätivižen metafizikan i pani klassižen mehanikan alused.
Elon aigan Galilei oli tutab kut geliocentrižen Mail'man sisteman polenpidai. Nece vei händast konfliktannoks katoliženke jumalankodikundanke.


Gallii.
Gallii ("Ga" — "gallium" latinan kelel) om 31nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — koumanden gruppan päalagruppas), tabluden nelländes periodas.
Gallii om harv Man kores, sen pala — 19 grammad tonnas. Ei voi löuta metallad puhthas olendas. Vl 1875 francijalaine Pol' Emil' Lekok de Buabodran-himik sai puhtast gallijad ezmäižen kerdan Pirenejad-mägiden kivendospäi i nimiti elementad Francijan latinižen nimen ("Gallia") mödhe.
Ei ole tarbhašt biologišt rolid, gallijan pölü om toksine lujas. Metall om luja bakterijanvastaine abutuz, azotab verenjoksmust süviš satatesiš.
Fizižed ičendad.
Gallii om kebn pehmed, plastine hobedaižvauged metall siniženke ližamujunke. Järgeline kristalline segluz om ortorombine, toižed modifikacijad oma seižumatomad (β, γ, δ, ε) i oma olmas korktan painuden al (gallii-II kubiženke i -III tetragonaliženke seglusenke).
Atommass — 69,723. Ninevuz normaližiš arvoimižiš (kova, +20 C°) — 5,904 g/sm³, nozol (+29,8 C°) — 6,095 g/sm³. Suladandlämuz — 302,91 K (29,76 C°). Kehundlämuz — 2673 K (2400 C°).
Londuseline gallii kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: 69Ga (60,11%) i 71Ga (39,89%). Tetas 29 ratud radioaktivišt izotopad 56..68, 70, 72..86 atommassanke, i niiden 3 izomärad, kaikiš hätkemban 72Ga-izotopan pol'čihodamižen pord om 14,1 časud.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe pol'veimiden tehmižes (97%) i toksižen artutin vajehtamižes. Ühthesuladuz plutonijanke (3% gallijan ližaduz) stabiliziruib atombomban strukturad.
Kaikiš suremb südäiolend om sfalerit-mineralas (0,1 procenthasai) i harvas gallit-mineralas. Sadas boksitoiden, kivihilen i nefelinan ümbriradmiženke. Gallii kucub alüminijan varmdusen lujad polendust, i pidab puhtastada toine toižespäi. Maksoi US$1200 kilogrammas vl 2005.


Gdan'sk.
Gdan'sk (virktas [ˈgdaɲsk], kašub.: "Gduńsk", vozil 1308−1466 da 1793−1945 oli Dancig-nimenke,) om lidn Pol'šanman pohjoižes. Se om Pomorjen sodaveikundan pälidn, kudenz' eländpunkt valdkundas eläjiden lugun mödhe, järed port Baltijan meren randal.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 997. Se sai lidnan statusad vl 1263.
Vl 1939 Saksanma ezini tarbhaičendoid pörta lidn i antta levedoid teid ühtenzoitmaha Päivnouzmaiženke Prussijanke. Pol'sanman pučind tegihe Toižen mail'man sodan formaližeks süks.
Eläjad.
Vl 2014 lidnan ristitišt oli 461 489 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Vspäi 1980 ristitišt vajehtase 456..470 tuhad eläjid röunoiš.
Irdkosketused.
*


Gelii.
Gelii ("He" — "helium" latinan kelel) om kahtenz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan päalagruppas), tabluden ezmäižes periodas.
Gelii om lujas levitadud londuses (23% massan mödhe, kahtenz' sija vezinikan jäl'ghe), sikš miše se om lujas stabiline substancii i om kaičenus tähäsai Suren Poukahtusen aigaspäi. Nügüd' se sündub tähthiš levitadud vezinikaspäi. Element om harv Mas, sündub radioaktivižiden metalloiden čihodamižes da putub londuseližhe gazha, kudambaspäi sidä sadas-ki madallämuzdistilläcijal.
Francijalaine Pjer Žansen- i britanine (anglijalaine) Norman Lokjer-astronomad avaižiba uden elementan Päiväižen spektras läz ühten aigan vl 1868. Kahtes vodes Lokjer tariči nimitada sidä gelijaks («päiväine»).
Fizižed ičendad.
Gelii om inertine üks'atomine gaz mujuta, maguta da hajuta.
Atommass — 4,002602. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 0,00017846 (+20 C°) g/sm³. Suladandlämuz — 0,95 K (−272,2 C°). Kehundlämuz — 4,22 K (−268,93 C°).
Londuseline gelii kogoneb kahtes izotopaspäi (4He — 99,99986%, 3He — 0,00014%). Sen ližaks tetas seičeme ratud izotopad 2 (diproton) i 5..10 atommassanke, kaikiden niiden pol'čihodamižen pord om sekundad lühüdamb.
Himižed ičendad.
Element om kaikiš inertižemb Mendelejevan tabludes. Ei ole löutud himišt reakcijad völ, kudambas gelii ühtniži. Sädab vaiše erasid stabilitomid ühtnendoid — eksimeroid.


Gent.
Gent (mugažo alaman kelel; [ɡɑ̃]) om Bel'gijan lidn valdkundan lodehes, Flandrii-regionas. Se om Päivnouzmpol'ne Flandrii-agjan pälidn.
Oficilaline kel' om alaman kel'. Lidn om järedaks openduzkeskuseks, universitet da nell' üläškolad oma avaitud.
Istorii.
Arheologijan andmused ozutadas, miše ristituiden žilod oliba Gentan nügüdläižes seižundsijas oliba kiviaigan jo. 7. voz'sadal Gent oli järedan torguindkeskusen. Vl 1000 Gent oli Evropan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe (jäl'ges Parižad).
19. voz'sadal tekstiline Gent kändihe tegimišton jalos järedaks keskuseks. Lidn šingotase metallurgijan tegimel, avtotegimel, himižel i kivivoinhimižel tegimištol, cement- i betonedheotandoil, mugažo turizmal.
Geografijan andmused.
Gent sijadase Šel'd-jogen randal. Lidn jagase 14 nimitadud rajonaks.
Eläjad.
Vll 1970−1977 mülütihe 13 kommunad lidnha, i sen eläjiden lugu ližadui 148 860-luguspäi 248 657 ristithusai. Vl 2000 elihe 224 180 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 2008 municipalitetan ristitišt oli 594 582 eläjad (nellänz' surtte valdkundas), 1 205 km² pindal. Katoližen jumalankodikundan kaks' päjumalanpertid da jumalanpert' oma olmas.
Ižanduz da transport.
Jogiport da koumanz' surtte meriport valdkundas sijadasoiš lidnan pohjoižes. Merilaivad ujudas kanaladme Ternözenaspäi (Alamad). Om mugažo erazvuiččid tegimid portan industrialižes zonas.
Avtobusad, tramvaid da trolleibusad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Kiruhraudted da avtoted ühtenzoittas Gentad Bel'gijan, Francijan i Alamaiden lähižidenke järedoidenke lidnoidenke.
Järedad tegimištjarmankad oleskeldas lidnas. Bel'gijan kahtenz' surtte "Flanders Expo"-ozutelendkompleks sijadase täs.
Irdkosketused.
*


Saksanma.
Saksanma vai Germanii (, vepsän transkripcii «Doičland»), täuz' oficialine nimituz — Saksanman (Germanijan) Federativine Tazovaldkund (saksan kelel: "Bundesrepublik Deutschland"), om valdkund Evropan päivlaskmas, Pohjoižen da Baltijan meriden randištoidenke. Federacijan pälidn da kaikiš suremb lidn om Berlin. Federaližen ohjastusen ministrusiden da agentusiden pala sijadase vanhas Bonn-pälidnas.
Ristitišton lugun mödhe valdkund om kaikiš suremb Päivlaskmaižes Evropas da otab 16:nden sijan mail'mas.
Vspäi 1955 om ühtnijaks (eziauguižin päivlaskmaine pala), vspäi 1958 om üks' alusenpanijaks da sen ühtnijaks (mugažo päivlaskmaine pala eziauguižešti).
Istorii.
Saksanman valdkundan aluz om pandud vn 962 2. päiväl uhokud, konz Otton I kändihe Pühän Rimalaižen imperijan ezmäižeks imperatoraks. Imperii oli olmas vhesai 1806, čihozi francijalaižen Napoleon I-sodakäsknikan naprindan mödhe. Enččed federacijanmad sädihe ühtištusid: Pohjoižsaksanman ühtištuz, Avstrijan imperii, Prussii. Vl 1870 udesnimitihe Pohjoižsaksanman ühtištust Germanijan imperijaks, se ühtni molembihe mail'man sodoihe i tuli lophu Toižen mail'man sodan rezul'tataks.
Enččen Prussijan territorii NSTÜ i Pol'šanma jagoiba keskneze, deportiruihe saksalaižid sen agjoišpäi. Saksanman federacijanmad oliba jagadud AÜV:oiden, Suren Britanijan, Francijan i NSTÜ:n keskes. Nevondkundaline pala oli olmas eriži kuti Germanijan Demokratine Tazovaldkund i Päivnouzmaine Berlin vilusodan tagut. Päivlaskmaižed da päivnouzmaižed Saksanman palad ühtniba vn 1990 3. päiväl redukud.
Konstitucii.
Valdkundan ezmäine Konstitucii («Päkäskuz», "GG") oli olmas vspäi 1919 vajehtusita. Nügüdläine kahtenz' lugul Konstitucii tuli väghe vn 1949 23. päiväl semendkud päivlaskmaižiš federacijanmaiš, vl 1957 — Saaras, vl 1990 — Berlinas da päivnouzmaižiš federacijanmaiš.
Geografijan andmused.
Saksanmal om mavaldkundröunoid Pol'šanmanke (piduz — 467 km) da Čehanmanke (704 km pitte) päivnouzmaižes, Avstrijanke (801 km) da Šveicarijanke (348 km) suves, Francijanke suvipäivlaskmas (418 km), Lüksemburganke (128 km), Bel'gijanke (133 km) da Alamaidenke (575 km) päivlaskmas, Danijanke pohjoižes (140 km). Ühthine röunoiden piduz — 3714 km. Pohjoižen da Baltijan meriden randanpird om 2389 km.
Reljef om tazo da kukhikaz pohjoižpalas, Al'pad da sen ezimägišt sijadasoiš suvipalas. Kaikiš korktemb čokkoim om Cugšpitce-mägenpä () Avstrijan röunal, 2 962 metrad. Znamasižed joged oma Rein, Dunai, El'b, Vezer i Oder, ned sädas ičeze basseinoid i ühtenzoittas laivkanalil.
Klimat om ven meren pohjoižes i kontinentaline suvipalas.
Londuseližed pävarad oma kivihil', bur hil', londuseline gaz, raudkivend, vas'k, nikel', uran; toižed varad — potaš, keitandsol, sauvondmaterialad, mecad, mustma.
Politine sistem.
Saksanma om federativine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om Federaline prezident (). Keratas Federališt Suimad (Federaližen Parlamentan da federacijanmaiden ezitajad oma ühteverzin sigä) valičemha händast videks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas. Federaližen ohjastusen pämez' om federaline kancler (saks. "Bundeskanzler"), prezident paneb händast radsijha.
Federaline käskusenandai tobmuz om kaks'palaine. Üks' pala om üks'kodine Federaline Parlament (), kaik rahvaz valičeb sen 631 ühtnijad nelläks vodeks. Federacijanmaiden suimad valitas ičeze 69 ezitajad Federaližhe Nevondkundha (), sen ühtnijad ei antkoi pästta hubatajid käskusid erižiden maiden täht.
Nügüdläine prezident om Frank-Val'ter Štainmaier vs 2017 keväz'kun 19. päiväspäi. Järgenduseližed valičendad "Bundestag:ha" oliba vn 2017 24. päiväl sügüz'kud. Angela Merkel' radab päministran (federaližen kencleran) vs 2005 kül'mkun 22. päiväspäi, nelländen strokun jäl'geten.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Saksanman administrativiž-territorialine jagand."
Saksanma jagase 16 federacijanmaks (vai muite "Land"). Vl 2009 ned alajagasoiš 403 ümbrikoks (), sidä kesken om 102 lidnümbrikod da 301 küläümbrikod.
Eläjad.
Nene rahvahad elädas Saksanmas (enamba 1% vl 2017, ozutadud rahvahudenke): saksalaižed — 87,2%, turkad — 1,8%, pol'šanmalaižed — 1,0%, sirijalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 9,0%. Vl 2017 valdkundan eläjiden lugu oli 80,594,017 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om enamba 80 mln eläjid vspäi 1992 (82,536,680 rist. vl 2003).
Uskondan mödhe (2018): riman katolikad — 27,7%, protestantad — 25,5%, islamanuskojad — 5,1%, ortodoksižed hristanuskojad — 1,9%, toižed hristanuskojad — 1,1%, toižed uskojad — 0,9%, religijatomad — 37,8%.
Toižed järedad lidnad (enamba 600 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Gamburg, Münhen, Köl'n, Frankfurt Mainal, Štuttgart. Seičeme eläjad ühesaspäi oma lidnalaižed (2020).
Ižanduz.
Ümbriradai tegimišt otab enamba sijad ižanduses mi toižil šingotadud mail. Valdkundan tegimišton eriližuz om äisarakoižen mašiništonsauvomižen olend: avtosauvomine, tömašintegimišt, tarkoiged, elektrotehnine i transportine mašiništonsauvomine. Varatoitab ičtaze maidol da lehmänlihal täudes märas, vinan i oluden tehmine ottas znamasišt sijad maižanduses. Sil-žo aigal ižandusen nügüd'aigaine puhtaz form rippub londuseližen gazan tondaspäi, ičeze samine katab vaiše vident palad kulutusespäi. Vaiše üks' kivivoimareig om valdkundas. Tahtoib loptä elektrusen tehmišt AES:oil vodele 2022.
Saksanma om videnz' surtte ekonomik mail'mas (4,15 trln US$ vl 2017), kaikiš järedamb Evropas. Päivnouzmaižed federacijanmad jädas päivlaskmaižišpäi ühthižhe šingoteshe kacten. Suriden kompanijoiden enamba kaht koumandest om keskitadud vidhe maha (vägen polendusen mödhe): Pohjoine Rein da Vestfalii, Baden-Vürtemberg, Bavarii, Gessen, Gamburg.
Vl 2012 Saksanman päeksport oli mašiništonsauvomižen produkcii (läz 25%, sidä kesken erazvuiččed likutimed 4%), avtod (11%), toižed likkuimed da niiden palad (11%); toine eksport oli zelläd (4%), kuld (1%), kivivoi (1%). Saksanma om koumanz' surtte tegimišton produkcijan da holitišiden eksportirui mail'mas (2016, 1,6 trln US$), AÜV:oiden i Kitain jäl'ghe (2,2 trln US$ kaikutte), pit'kan aigan oli kahtendel sijal edel Kitain šingotest.


Germanii (himine element).
Germanii ("Ge" — "germanium" latinan kelel) om 32nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om nelländestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — nelländen gruppan päalagruppas), tabluden nelländes periodas.
Germanii om harv Man kores, pala — 1,5 grammad tonnas. Ei voi sidä löuta puhthas olendas. Vl 1886 germanijalaine Klemens Vinkler-himik avaiži ut elementad argirodit-mineralan himižel analizal i sai puhtast germanijad ezmäižen kerdan, tariči nügüdläšt nimed ičeze i mineralan augotižlibundan mödhe, Germanii-valdkundan oiktastuseks.
Löutihe germanijan penid lugumärid eläbiš olijoiš. Elementan sur' verd om toksine kaikiden täht päiči homehes. Kaks'valentine germanii om toksižemb mi toižed.
Fizižed ičendad.
Germanii om räbed kova hahkvauged hoštai metalloid (pol'metall). Om pol'veimeks. Kristalline segluz om kubine diamantanvuitte normaližiš arvoimižiš.
Atommass — 72,63. Ninevuz normaližiš arvoimižiš (kova, +20 C°) — 5,323 g/sm³, nozol (1000 C°) — 5,557 g/sm³. Suladandlämuz — 1211,4 K (938,25 C°). Kehundlämuz — 3106 K (2833 C°).
Londuseline germanii kogoneb vides izotopaspäi, nell' oma stabiližed: 70Ge (20,52%), 72Ge (27,45%), 73Ge (7,76%), 74Ge (36,52%), 76Ge (7,75%, T=1,92 × 1021 vot). Sen ližaks, tetas 27 ratud radioaktivišt izotopad 58..69, 71, 75, 77..89 atommassanke, i 13 izomärad, kaikiš hätkemban 68Ge-izotopan pol'čihodamižen pord om 270,95 päiväd.
Kävutand.
Kävutadas germanijad optikas (linzad, infrarusked optik, optine kuid, öližen nägendan ladimed) da elektronkas (mikropäčid, DVD-RW-diskad).
Maksoi US$1200 kilogrammas elementarine i US$840/kg dioksid (GeO2) vl 2007.


Glazov.
Glazov (,) om Venäman lidn da lidnümbrik Udmurtijan Tazovaldkundan pohjoižes. Se om tazovaldkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo Glazovan rajonan administrativine keskuz, ei ole sen palaks.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1678 kuti "Glazovo-külä". Se sai makundan lidnan statusad vl 1780. Vl 1921 (viluku — kezaku) Glazov oli Votin avtonomižen agjan ezmäižeks pälidnaks, sid' Iževsk. Toižen mail'man sodan aigan severz'-se sodategint personalanke oliba sirtud lidnha päivlaskmaspäi, niiden potencial radoi valdkundan sodategimišton kompleksan hüvüdele sodan jäl'ghe-ki.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Čepcanjogen hural randal (, Vätkan hurapol'ne bassein), 135..235 m korktusil, 150 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Iževskhasai om 180 km suvhe.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 95 854 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1991—2001, 106..107 tuhad eläjid. Professionaližen opendusen aluzkundad: pedagogine institut, tehnine kolledž, medicinine škol, tehnikum, koume profškolad, üläopendusen aluzkundoiden koume filialad.
Ižandusen päsarakod oma südäitukuižen poltusen tehmine, harvoiden mametalloiden da niiden suladusiden sand, ahtištimiden da ventiläcijan mašiništon tehmine, sauvondmaterialiden pästand, sömtegimišt, mecan ümbriradmine.
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1899 "Glazov-raudtestancii" om olmas Kirov — Perm' raudtel.
Irdkosketused.
*


Gomer.
Gomer (amuižgrekan kelel: "Ὅμηρος" «Homeros»; ezimeletaden, eli voz'sadoil 9.-8. edel m.e.) — legendarine amuižgrekalaine runoiden sädai i sarnoičii. Hän om «Iliadan» (evropižen literaturan kaikiš amuižemb muštnik) da «Odissejan» avtoran.
Gomeran elos ei ole ni-miččid eskai todhekoskujid andmusid, no nimen grekine form voi olda vaiše realižel personal. Kuvatas Gomerad sogedaks meheks antižen veron mödhe.
Runopajatajan poemad starinoitas realižiš aigtegoiš möhäližiden kaivandusiden mödhe. Runod oma kaičenus meiden päivihesai ližatud variantal, ei olend kirjkel't Gomeran elon aigan. Kacmata sihe, molembiden poemiden süžet om kogonaine, niiden epitetoiden kävutand ozutab üks'jäšt avtorad.
Kaks' poemad kändihe kul'turižeks Biblijaks amuižgrekalaižile. Gomeran runoiden fragmentad oma olmas läz poles löunuziden amuižgrekižiden papirusoiden keskes.
Nimitihe krater Merkurijal Gomeran oiktastuseks.


Google Chrome.
«Google Chrome»-kaclimen znam (lapak, 2014)
Google Chrome ([ɡuːɡl krəum], lugeda vepsäks: "Gugl Hrom") om «Google»-kompanijan maksutoi kaclim. Sädase C++-kelel.
Ezmäine versii oli levitadud vn 2008 2. päiväl sügüz'kud. Versijad udištasoiš tähäsai. Vn 2017 heinkus se oli kaikiš populärižemb kaclim mail'mas, kävutajiden viž ühesandest otiba ičeze kompjuteroihe.


Gorno-Altaisk.
Gorno-Altaisk (,) om lidn da lidnümbrik Venäman suves. Se om Altajan Tazovaldkundan pälidn da üks'jäine lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1824 kuti "Ulal-külä" () — ortodoksižen hristanuskondan hengeline missii Altai-mägil. Vl 1928 se sai lidnan statusad. Vll 1932−1948 lidnan nimi oli "Oirot-Tur" ().
Geografijan andmused.
Lidn sijadase tazovaldkundan pohjoižröunanno, Altajan mägiden katl'uses, 270..305 m korktusil valdmeren pindan päl, Katun'-jogen oiktal randpolel (, Obin joginišk). Matkad Moskvhasai om 3641 km päivlaskmha orhal, Bijskhasai om 105 km avtotedme (lähembaine raudtestancii), Barnaulhasai om 258 km avtotedme.
Klimat om kontinentaline, lämuden teravad vajehtused oleldas. Paneb sadegid 731 mm vodes, enamba kezal (80..110 mm kus).
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 24 045 eläjad, vl 1959 — 27 534 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 56 933 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Kuz' pühäpertid om lidnas: ortodoksižen hristanuskondan ph. Makarijan puine päjumalanpert', koume jumalanpertid i kaks' časounäd, vanhan hristanuskondan pühäpert', islamanuskondan pühäpert' i medrese, buddizman pühäpert'.
Rahvahad (2010): venälaižed — 70,0%, altajalaižed — 23,0%, kazahlaižed — 2,3%, toižed rahvahad — 4,6%.
Ižanduz da transport.
Ižandusen sarakod oma turizm i sauvondmaterialoiden pästand (raudbetontegesed).
Üks'jäine üläopendusen aluzkund om olmas lidnas, se om Gorno-Altaiskan valdkundaline universitet. Nell' specialižen keskopendusen aluzkundad ratas lidnas: agrarine kolledž (Gorno-Altaiskan universitetan palakund), pedagogine kolledž, kul'turan da čomamahton kolledž, medicinine škol.
Avtobusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes i ümbrištos.
Tatanmaine ühtennimine lendimport ("ГОР / RGK") sijadase 6 km päivlaskmha lidnan keskusespäi, Katun'-jogen oiktal randal. Sišpäi tehtas reisid Moskvhasai, kezaaigan — Krasnojarskha, Novosibirskha i Tümenihe.
Irdkosketused.
*
*


Grekanma.
Grekanma (, "Elláda"), täuz' oficialine nimi — Grekanman Tazovaldkund (, "Ellīnikī́ Dīmokratía"), om valdkund Evropan i sen Balkanan pol'saren suves, Adriatikan, Ionižen meren da Keskmeren randoil. Afinad oma sen pälidn, ned oma Grekanman kaikiš suremb lidn.
Valdkund om ühtnii vspäi 1952 (vozil 1974−1980 oli lähtnu sišpäi), vspäi 1981 om ühtnijan.
Istorii.
Grekanman territorii lugese Päivlaskmman civilizacijan auguks. Amuižen Grekanman i Vizantijan imperijan kul'tur levini Keskmeren randoidme. Vn 1821 25. päiväl keväz'kud Grekanma tedištoiti ripmatomut Ottomanan imperijaspäi i sai sidä vl 1830 voziden 1821−1829 Päzutandsodan jäl'ghe.
Valdkundan ezmäine Konstitucii (, "Sintagma tis Elladas") oli olmas vspäi 1822. Jäl'gmäine 13nz' lugul Konstitucii om väges vs 1975 kezakun 11. päiväspäi voziden 1986, 2001 da 2008 znamasižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Grekanmal om mavaldkundröunoid Albanijanke lodehes (röunan piduz — 212 km), Pohjoižmakedonijan Tazovaldkundanke (234 km) da Bolgarijanke (472 km) pohjoižes, Turcijanke pohjoižpäivnouzmas (192 km). Ühthine röunoiden piduz om 1110 km. Valdkundan pind — 131 597 km², sidä kesken kahten tuhan saren pind — 25 100 km² (valdkundan territorijan läz videndest). Sen randad lainištadas Keskmeren mered: päivlaskmaižed — Adriatik da Ionine, suvižed — Kritan da Livijan, päivnouzmaižed — Egeine da Frakine. Ühthine randanpird om 13 676 km.
Grekanma om mägikaz ma. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Olimp-mägen Mitikas-mägenpä (2917 m). Pened tazangištod oma elänzoittud tihedašti. Lujad manrehkaidused oleldas valdkundan territorijal.
Klimatan koume toižendad oma levitadud tahoidme: Keskmeren, Al'piden i ven. Kontinentaližen palan Pind-mägisel'g valatoitab sadegiden järgendust.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, bur hil', metallad (raudkivend, boksitad, cink, nikel', hahktin, magnii), gidroenergii; toižed varad oma keitandsol, mramor.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (, "Próedros ti̱s Elli̱nikí̱s Di̱mokratías"). Parlamentan ühtnijad valitas händast videks vodeks, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Prezident om armijan päkäsknik. Hän voib käta käskusid tagaze parlamentha toštkaclendan täht.
Parlament (, "Voulí ton Ellínon") om üks'kodine. Kaik rahvaz valičeb sen 300 ühtnijad kerdan nelläs vodes. Parlamentan tobmuden partijan lider kändase päministraks.
Käskuzkundaližen tobmuden pä om Areopag (, "Arejos Pagos").
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 7. päiväl heinkud. Parlament valiči ut Katerina Sakellaropulu-prezidentad vn 2020 22. päiväl vilukud (261 än't 300:späi), hän tuleb radho keväz'kun 13. päiväspäi. Kiriakos Micotakis om päministran vs 2019 heinkun 8. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Grekanman administrativiž-territorialine jagand."
Grekanma jagase 13 agjaks (üks'lugu, "periféreia"). Agjad alajagasoiš 74 agjan ühtnikha (üks'lugu, "perifereiakí enótita"), niiden kontinentröunoid enččikš nomoikš (54 nomad oliba Grekanman päühtnikoiš edel 2011 vot) jättihe vajehtuseta paksumba kaiked. Agjan ühtnikad jagasoiš 325 municipaližhe ühtnikha (üks'lugu, "dímos"). Periferijad oma seičemen decentraliziruidud administracijan (äilugu, "apokentroménes dioikíseis") ohjandusen al. Üks'jäine avtonomii — pühä Afon-mägi grekižes Makedonijas. Kaik administrativižed ühtnikad oma ičeohjandusen al.
Eläjad.
Grekanmas elädas grekalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 10 775 557 ristitud. Eläjiden 99% kodikel' om grekan kel'.
Rahvahad (2011): grekalaižed — 91,6%, albanijalaižed — 4,4%, toižed rahvahad — 4,0%.
Uskondan mödhe (2015): ortodoksižen jumalankodikundan (oficialine religii) hristanuskojad — 81..90% (vl 2006 oli enamba 97%), islamanuskojad — 2%, toižed uskojad — 3%, religijatomad — 4..15%, märhapanendata — 1%.
Afinad-pälidnas eläb 35% valdkundan ristitištod. Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Salonikid, Patrad, Iraklion, Laris, Volos, Aharnes. Vl 2011 kaik oli 65 lidnad enamba mi 14 tuhad eläjidenke valdkundas. Lidnalaižiden pala om 79,7% (2020).
Ižanduz.
Grekanman päeksport om söndtavarad (nižu, tabak, kala, sagud, puvoi, fruktad da maplodud, vin da vinmarj — kaik läz 25%), kivivoi (9%), erazvuiččed sobad (läz 8%), zelläd (6%); toine eksport — polimerad (läz 5%), likkuimed (lendimed, treilerad — 2%), vanuimed da kabeläd (2%), cement (1%). Sen ližaks, turizm, rahvahidenkeskeižed jüguvendad lendimil da laivil todas äi rahoid büdžetha.


Groznii.
Groznii (, «Sunž-lidn») om lidn da lidnümbrik Venäman suvipäivlaskmas. Se om Čečenijan Tazovaldkundan pälidn, lidn tazovaldkundan alištusenke da kaikiš suremb lidn, Groznijan rajonan administrativine keskuz mugažo (ei mülü rajonha).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1818 Venälaižen imperijan sodavägil kuti "Groznai-lidnuz" () vahvištamha Venäman tobmut Kavkazan territorijal. Sen ühtes läz 20 pen't čečeništ küläd da futorad oliba muretud sodavägil nügüd'aigaižen lidnan territorijal. Žilo lidnusenno sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vl 1869. Čečenankel'ne "Соьлжа-ГӀала"-nimituz jäi vajehtuseta.
1830-nziš vozišpäi saihe kivivoid Groznajan ümbrištos, amuntihe madališ kaivoišpäi jodogil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase tazovaldkundan keskuses, Sunž-jogen randoil (, Kaspijan meren bassein) da sen alangištos. Keskuz seižub 130 m korktusel valdmeren pindan päl.
Klimat om ven kontinentaline. Keza om räk da pit'k. Tal'v om pehmed, no voib panda pakaižid −20 Cel'sijan gradushasai, sikš miše nimidä ei telusta tulda pohjoižtulleile. Voden keskmäine lämuz — +10,4 C°. Paneb sadegid 439 mm vodes, semendkus-heinkus oleleb niid enamba (57..72 mm kus).
Groznii jagase 4 lidnrajonha, niiden keskes kaikutte alajagase 5 territorialiž-administrativižhe ümbrikho. Lidn om üks'jäine eländpunkt lidnümbrikos, lidnfartalad da territorii kaikenaigaižeta ristitištota mülüdas sihe.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu om 271 573 ristitud, se om tazovaldkundan ristitišton videndez. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1987 — 404 tuhad eläjid, i vl 1991 — 401 tuhad eläjid. Islaman üks' järed Čečenijan südäin-pühäpert' i ortodoksižen hristanuskondan Mihail Arhangelan pühäpert' oma lidnas.
Rahvahad (vn 2010 rahvahanlugemine, enamba 0,4%): čečenalaižed — 93,7%, venälaižed — 3,3%, kumikad — 0,5%, ingušad — 0,4%, toižed rahvahad — 1,9%, rahvahuden ozutandata — 0,2%.
Transport.
Avtobusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas, ned-žo ühtenzoittas tazovaldkundan eländpunktoidenke, ajeltas Kavkazan erasihe järedoihe lidnoihe. Päraudtestancii om lidnas vspäi 1893, ei ole ezilidnelektrojonusid.
Rahvahidenkeskeine civiline Groznii-lendimport ("ГРН / GRV") sijadase lidnan pohjoižes. Tehtas reisid Moskvha, Stambulha, Biškekha.
Irdkosketused.
*
*
*


Gruzii.
Gruzii ([sɑkʰɑrtʰvɛlɔ] "Sakartvelo", se om täuz' oficialine nimituz), om valdkund Azijan päivlaskmas, Mustmeren päivnouzmaiženke randištonke. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Tbilis. Parlamentan olendsija om Kutaisi (vspäi 2012).
Istorii.
Vn 1991 31. päiväl keväz'kud tegihe referendumad ripmatomuden polhe, 98,93% oli «za». Sil-žo vodel sulakun 9. päiväl Gruzii tedištoiti ičeze ripmatomudes. Vn 1991 26. päiväl tal'vkud ripmatomuz linni täudeks.
Vozil 1991−1992 rahvahanikoiden soda zavodihe valdkundan pohjoižes, muga Suviosetii-territorii rahvahidenkeskeižeta tunduštuseta om sündnu. Vll 1992−1993 rahvahanikoiden soda zavodihe valdkundan lodehes, muga Abhazii-territorii rahvahidenkeskeižeta tunduštuseta om sündnu. Vl 2008 uz' azekaz konflikt oli Suviosetijas, nügüd'aigan Abhazii da Suviosetii oma ripmatomudenke de fakto, ned oma Gruzijan ohjastusen kontrolita.
Konstitucii.
Valdkundan ezmäine Konstitucii ("Sakartvelos k'onstitutsia") oli olmas vspäi 1921. Jäl'gmäine koumanz' lugul Konstitucii om vahvištadud parlamental vn 1995 24. päiväl elokud da tuli väghe sen-žo voden 17. päiväl redukud. Se om väges nügüd'-ki voziden 2004, 2010 da 2018 znamasižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Gruzii om mavaldkundröunoiš Venämanke pohjoižes da päivnouzmas (röunan piduz — 894 km), Azerbaidžananke päivnouzmas da suvipäivnouzmas (428 km), Armenijanke (219 km) da Turkanmanke (273 km) suves. Ühthine röunoiden piduz om 1814 km. Gruzijan päivlaskmaižed randad lainištab Mustmeri 310 km randanpirdanke. Valdkundan pind om 69,700 km².
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Suren Kavkazan Šhar-mägenpä (5201 m).
Londuseližed pävarad oma raudkivend, vas'k, marganc, gidroenergii; toižed varad oma kivivoi, kivihil', mec.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (, "Sakartvelos prezidenti"), hän-žo om armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb prezidentan videks vodeks, üks' toštmižstrok om voimusine. Ku parlament pästi radmaspäi ministrid da koume kerdad ei voi vahvištada ut ohjastust, ka prezidentale sab pästta radmaspäi parlamentan ühtnijoid.
Käskusenandajan tobmuden pä om üks'kodine Parlament (, "Sakartvelos parlament'i") 150 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.
Radonoigendajan tobmuden pä om päministr. Prezident ezineb päministrad (parlamentan ezipartijan liderad), parlament vahvištab händast radnikusele. Päministr vahvištab radnikusele toižid ministrišton ühtnijoid. Ministrišt kogoneb kaks' varapäministrad, koume valdkundališt ministrad da 14 tošt ministrad. Kaik ministrišt pästase radmaspäi edel järgenduseližid valičendoid parlamentha.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 8. i 30. päivil redukud. Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 28. päiväl redukud (1. tur) i 28. päiväl kül'mkud (2. tur), Salome Zurabišvili-prezident sai vägestust kahtendes turas (59,52%) i tuleb radho tal'vkun 16. päiväspäi. Vs 2019 sügüz'kun 9. päiväspäi Giorgi Gaharia om päministraks.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Gruzijan administrativiž-territorialine jagand."
Valdkundan konstitucijan mödhe, Gruzii jagase 12 regionaks: 1 Tbilis-pälidn, 9 agjad ("mkhare") da 2 avtonomišt tazovaldkundad ("avtonomiuri resp'ublik'a"): Abhazii da Adžarii. Abhazii da kogodajad Suviosetijha nellän agjan palad oma ripmatomad de fakto, niiden administrativine jagand om ičeze kartte.
Agjad alajagasoiš formaližikš 71 municipalitetaks () da 11 tazostadud agjaha lidnaks (gruz.: თვითმმართველი ქალაქი "t'vit'mmart'veli k'alak'i"), no de fakto — 62 municipalitetaks da 11 sureks lidnaks.
Eläjad.
Gruzijas elädas gruzijalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 4 935 880 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 5,467,400 eläjad Gruzijan NST:n röunoiš vl 1992.
Rahvahad (2014): gruzijalaižed — 86,8%, azerbaidžanlaižed — 6,3%, armenijalaižed — 4,5%, toižed rahvahad — 2,4%.
Uskondan mödhe (2014): ortodoksižed hristanuskojad (oficialine religii) — 83,4%, islamanuskojad — 10,7%, Armenijan apostoline jumalankodikund — 2,9%, toižed uskojad — 1,2%, religijatomad — 0,5%, märhapanendata — 1,3%.
Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Kutaisi, Batum, Rustavi. Vl 2012 kaik om 65 lidnad valdkundas, sidä kesken 10 lidnad seištas territorijoil rahvahidenkeskeižeta tundištuseta. Koume eläjad videspäi oma lidnalaižed (2020).
Ižanduz.
Gruzijan larin znam: 15px.
Gruzijan päeksport om kivivoi (26%), teraz, raud da niiden ühthesuladused (17%), kuld (14%); toine eksport om mineraližed heretused (4%), pähkmed (4%), vin (3%), ezitegesed alkogoližiden jomiden täht (3%), citrusfruktad (2%), jondvezi (2%), üläloštan predmetad (1%), elektruz (1%), cement (1%), sobad (1%), pu (1%).


Gutenberg Iogann.
Iogann Gutenberg (; sünd. keskes 1397 da 1400 vot, Mainc, Pühä Rimalaine imperii — kol. 3. uhoku 1468, sigä-žo) — germanijalaine sep', juvelir da melestegii. Vl 1440 hän sädi mahtusen painda likkujiden metalližiden literiden abul. Kavutihe kirjamiden zerkolkuvandad.


Göte Johan Vol'fgang fon.
Johan Vol'fgang fon Göte (; sünd. 28. eloku 1749, Frankfurt Mainal, Saksanma — kol. 22. keväz'ku 1832, Veimar, Saksanma) — germanijalaine runokirjutai, kirjutai, valdkundan šingotai, meletai da londusentedoidai.


Hab.
Hab () om lehtezpun erik, mülütadas Raidaižed-sugukundha. Kazvab Evrazijan venos i vilus vöiš.
Ümbrikirjutand.
Pun tüvi om kolonnanvuitte ühthe metrhasai sankte, sase 35 metrad kortte. Eläb 80..90 vot tobjimalaz, i 150 vot harvoin. Kazvab teravas, no alištub pun südäimen läžundoile. Vanhad tervhed pud puttas vaiše erasti. Levitadud jurišt süveneb maha.
Kävutand.
Hab om levitadud pumaterial. Ištutadas eländpunktoiš dekorativižeks kazmuseks, sügüzel lehtišt om erazvuitte mujul. Änikoičeb sulakus i om mezikazmuseks sil aigal, mezjäižed ümbriratas urbiden kleid propolisaks. Ottas kävutandaha kored nahkoiden dubindsubstancijaks i samha pakušt da vihandad mujud.


Haitmann Fridrih.
Fridrih Haitmann (; sünd. 27. reduku 1853, Ahlen, Saksanma — kol. 13. eloku 1921, Königsberg, Saksanma (nügüd' Kaliningrad, Venäma)) oli germanijalaine arhitektor.
Hän om «Zur heiligen Familie»-jumalanpertin (Kaliningrad) avtor. Nügüd' filarmonijan koncertzal radab jumalanpertiš.


Hapanik.
Hapanik ("O" — "oxygenium" latinan kelel) om kahesanz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kudendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kudenden gruppan päalagruppas), kahtendes periodas.
Ühthine ümbrikirjutand.
Hapanik om lujas levitadud londuses. Man koren massan 47% kogoneb hapanikaspäi ühtnendoiš (silikatad da tž.), valdmeren vezi i reskvezi mülütadas 86% hapanikad massan mödhe, Man atmosferas joudjaližen hapanikan pala om 23,1%. 3,5 mlrd vot tagaz ani ei olend hapanikad Man atmosferas, se libui olijoiden fotosintezan tagut. Nügüd'aigan valdmeren fitoplankton i mecad pästtas joudjališt hapanikad. Valdmeren viluvezi mülütab enamba hapanikad mi läm' vezi ekvatoral.
Nened himikad avaižiba hapanikad puhtas olendas vll 1771−1775: ročilaine Karl Šeele, angline Džozef Pristli i francijalaine Antuan Lavuazje. Francine himik nimiti elementad "oxygène" «sündutai muiktust (hapandust)» amuižgrekan kelen sanoišpäi "ὀξύς" — «muiged» i "γεννάω" — «sündutan».
Fizižed ičendad.
Atommass — 15,9994. Ninevuz: gaz (normaližiš arvoimižiš) — 0,00142897 g/sm³, jügedamb vähäižel mi il'm, nozoluz — 1,141 g/sm³. Suladandlämuz — 54,36 K (−218,79 C°). Kehundlämuz — 90,19 K (−182,96 C°). Tetas koume stabilišt izotopad (16O — 99,759%, 17O — 0,037%, 18O — 0,204%) i 10 radioaktivišt 12..24 atommassanke, kaikiden niiden pol'čihodamižen pord om sekundiš.
Hapanik om kaikiš kebnemb mujutoi magutoi hajutoi gaz, paramagnetik. Nozol da kova hapanikad oma sinivauvhad. Hapanikan molekul om kaks'atomine — O2 ("dihapanik"). Toine gaz om hajukaz sinine ozon O3.
Kävutand.
Ristitun i kaiken londusen olend olmas ripub hapanikan oiktas südäiolendspäi, mugažo maižandusen šingotez. Sadas il'maspäi tobjimalaz tegimišton täht. Nozol hapanik om olmas ühthekeitandan täht. Gazsegoituz il'manke kävutase metallurgijas poltusen paremban palandan täht. Sadas äi ühtnendoid himižes tegimištos, kahtenz' aktivine metallatoi substancii ftoran jäl'ghe.


Hauged.
Hauged () om jogikala. Se om Haugižed-sugukundan heim koumen kesken (edel 2016 vot oli üks'jäine). Om levitadud Evropas, Sibiriš, Pohjoižamerikas.
Ümbrikirjutand.
Täuz'kaznu haug' sase 1,8 metrhasai pitte, 32 kilogrammhasai vedutte. Emäčud oma järedamban ižačuid. Eläb koumekümnevoččehe igähäsai. Hibj om torpedan kartte, hahkvihandan mujun polhe kirjav. Pä om nülak teravidenke hambhidenke. Korktas sijatud sil'mad ümbrikactas surt tahondad. Sel'gsuug i perzesuug sijadasoiš tagapalas händanno, se abutab histtä i otta pigut heredas, tehta tacindoid severzid-se ičeze hibjoid pitte.
Söte.
Haug' om lihan- da kalansöi živat, söb toižid penid kaloid tobjimalaz (särg, ahven), mugažo amfibijoid, reptilijoid, penid hirid, makondjid, vezilinduiden poigaižid, järedoid gavedid, jändusid.
Hen haug' nimitase "haugič:uks". Vaiše pohjoižed erikod södas niid (racionan videndeshesai).
Ozoitez.
Haug' meres, a händ ülähän (kauh vezilačus).


Hebo.
Hebo vai Kodihebo () om kabjživat. Mülüb Hebonvuiččed-sugukundan üks'jäižhe jänudehe elegil Hebod-heimho, sugukund libub Pohjoižamerikaspäi.
Hebon emäč om kobul vai emähebo, hebon ižač nimitase ižahebo:ks. Hebon poigaine om varz, varzaine. Kazvanu varz om ubeh. Sauvatadud hebo — oreh.
Ippologii tedoidab heboid. Pidadas živatoid hebovodindfermas vai hebonläväs.
Kodikoičend.
Hebo om kodikoittud ristituil mechebo. Kaikiš amuižembad kodihebon jändused oma löutud Evrazijan stepiš läz Baškirijan Davlekanovo-lidnad, datiruiše 7.-6. voz'sadal EME. Hebol sur' znamoičend om ristituiden civilizacijan istorijas, vaiše voz'sada tagaz nened živatad oliba pätransportaks i maižandusen radvägeks.


Heinku.
Heinku om voden seičemenz' ku grigorianižes da julianižes kalendariš, kezan kahtenz' ku. Kogoneb 31 päiväspäi.
Heinku om voden kaikiš lämhemb ku keskmäras Pohjoižen mapoliškon territorijan tobjas palas i kaikiš vilumb ku Suvižes mapoliškos, kus se om tal'ven kahtenz' ku.


Hel'sinki.
Hel'sinki (suomen kelel: "Helsinki" [ˈhelsiŋki], ročin kelel: "Helsingfors" [hɛlsɪŋˈfɔrsː], nimen venäkel'ne Gel'singfors-versii oli oficialižeks vhesai 1926) om Suomenman pälidn da kaikiš järedamb lidn. Mugažo se om Udenma-agjan administrativine keskuz.
Hel'sinki om Suomenman biznesan, opendusen, kul'turan da tedon päkeskuz.
Istorii.
Ročinman Vasan Gustav-kunigaz pani Hel'sinkin lidnan alust vodel 1550. Vodel 1809 Suomenma ühtni Venälaižhe imperijha da vodel 1812 tegihe Suomenman Suren ruhtinazkundan pälidnaks. Vodel 1870 lidnad üntenzoittihe raudtel Piterinke. Vodelpäi 1920 se om ripmatoman Suomenman pälidn.
Vodel 1952 Hel'sinki vastsi Kezaližid Olimpižid vändoid.
Geografijan andmused.
Hel'sinkin sijaduz om valdkundan suvipolel, Baltijan meren Suomen lahten randal, kall'oikahas tahondas, 17 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vezilanktendad oma lidnan jogil.
Vl 2018 lidnan ühthine pind oli 715,48 km², sidä kesken kuiv ma — 214,25 km², sokaz ma oti 0,91 nellikkilometrad, meren pind — 500,32 km².
Klimat om ven, se om keskmäine meren i kontinentan klimatoišpäi. Voden keskmäine lämuz om +5,9 C°, heinkun — +17,8 C°, uhokun oleleb −4,7 C°. Paneb sadegid 655 mm vodes, vähemba uhokus-semendkus (32..38 mm kus).
Administrativine jagand.
Mülütadas Helsinkid lidnoidenke-kaimdajidenke (Vantaan, Espoon da Kauniainenan) pälidnan «Sur' Hel'sinki»-regionha. Sur' Hel'sinki kogoneb 12 kundaspäi.
Lidnan edeline pämez' oli Jussi Pajunen (2005−2017).
Eläjad.
Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 588 941 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Suren Hel'sinkin eläjiden lugu oli enamb 1,43 millionad ristituid vl 2015 2 982 km² pindal.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 79,6%, ročin kel' — 5,7%, toižed keled — 14,7%.
Kaik om 8 universitetad da 6 tehnologišt parkad Sures Hel'sinkiš.
Transport.
Hel'sinki om mugažo jalos znamasine transportsol'm. Siš om rahvahidenkeskeine Hel'sinki-Vantaa-lendimport da penemb Hel'sinki-Mal'min aeroport, sur' raudtestancii i meriport. Allegro-üläkiruhjonused ajadas Piterin da Hel'sinkin keskes. Hel'sinkiš om kundališt transportad: avtobusoid, tramvaid, lidnelektrojonusid. 1982. vodespäi metropoliten radab lidnas (vspäi 2018 om 2 jonod, 25 stancijad, 35 km raudted), se om kaikiš pohjoižemb metropolitenan sistem Mal.


Hil'nik.
Diamant da grafit oma hilen allotropad.
Hil'nik ("C" — "carbonium" latinan kelel) om kudenz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om nelländestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — nelländen gruppan päalagruppas), tabluden kahtendes periodas.
Hil'nikal om erazvuiččid allotropižid modifikacijoid: hil', nogi, diamant, grafit, karbin, hil'nikan nanotorvuded i m. e. Ezmäižed nell' oma tetabad ristitkundale amussai. Francijalaine Antuan Lavuazje-himik el'genzi substancijad elementaks da nimiti sidä hil'nikaks (fr. "carbone") ičeze kirjas «puhthan hilen» sijas (fr. "charbone pur") vl 1787.
Fizižed ičendad.
Allotropižiden formiden äjüz om olmas hil'nikan ičendan tagut sädamha erazvuiččid sidoid atomoiden keskneze. Hil'nik voib säta polimerižid čepiižid, sišpäi ühtnendoiden sur'kulu lugumär mülüb hil'nikad (hil'vezinikad, vauktušed, razvad, hil'vezikod), i organine himii tedoidab niid.
Atommass — 12,011 (izotopiden londuseline segoituz). Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 2,25 g/sm³ (grafit). Sublimacijan lämuz — 3915 K (3642 C°).
Londuseližed izotopad: 12C (98,93%, stabiline), 13C (1,07%, stabiline), 14C (10−12 Man atmosferas, radioaktivine, 5730 vot pol'čihodamižen pordonke). Sen ližaks 12 ratud izotopad om olmas 8..11, 15..22 atommassanke, severz'-se sekundad vai sen lühüdamb pol'čihodamižen pordonke. Ei ole izomärad.
Himižed ičendad.
Hilen süttundan lämuz om 300..500 C° (andab tuhkad), grafitan 600..800 C° i diamantan 800..1000 C° (andab grafitad). Muigotandmärad: +4..−4.
Inertine substancii sädab reakcijoid lujas huldutamižes. Hil'nik endištab metalloid niiden hapandusišpäi metallurgijas. Reagiruib vedenke märitud arvoimižiš monohapandusen i vezinikan sandanke.
Kävutand.
Hil'nik om terasen (edel 2,14%) i kaugedraudan (enamba 2,14%) znamasižeks palaks. Ristitun hibjan videndez kogoneb hil'nikaspäi, sab 300 grammad päiväs sömižen kal't.


Hil'muiktuzgaz.
Hil'muiktuzgaz vai hil'nikan dioksid om gaz (CO2) hajuta da mujuta; sil om muiktahk magu.
Hil'muiktuzgazan koncentracii atmosferas om 0,038 %. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) om 1,97 kg/m³.
Kova hil'nikan dioksid kuctas kuivaks jäks.
Himižed ičendad.
Hil'muiktuzgaz om muiktuzoksid. Vedhe segoiden se tegese hil'muiktuseks. Reagiruib muglidenke karbonatoid da gidrokarbonatoid tehten.
Biologine rol'.
Hil'muiktuzgazal om luja znamoičend eläban londusen täht. Se ühtneb aktivižešti kaikihe eläban stajan metabolizman processihe. Atmosferine hil'muiktuzgaz om hil'nikan päpurde kazmusiden täht. Hil'muiktuzgaz ei ole toksine, no se ei pid'oitele hengaidust.


Hirv'.
Hirv' vai Hirb' (), vai Evropine hirv', om meckabjživat. Mülütadas Pedranvuiččed-sugukundha.
Etimologii.
"Hirb om uz' velgsana suomen kelespäi (rndt. «hirb'»).
Ümbrikirjutand.
Eläb Pohjoižen mapoliškon meczonan venos vönes päpaloin (Skandinavii, Venäma, Sibir', Aläsk, Kanad). Kaik om läz pol'tošt millionad eričuid mail'mas.
Ižačud oma kaikiš järedambad pedranvuiččiden keskes, täuz'kaznuden hibjan veduz sase 360..600 kilogrammhasai, se oleleb 3 m pitte i 2,3 metrhasai kortte sägun sijas. Ei oleskele sar'vid emäčuil.
Hibj i kagl oma lühüdamb mi pedral, gurbakahanke sägunke i korktoidenke jaugoidenke. Pä om sanged, nena om gurbakaz, ülähul' rippub. Živatan sar'ved oma kaikiš järedambad Man eläbil olijoil, kazdas 180 santimetrhasai irdmäral i 20..30 kg vedutte. Tactas sar'vid joga vodel kül'mkus-tal'vkus i sar'vitomad sulakuhu-semendkuhusai. Kärb tuleb sügüz'kus-redukus, sil aigal ižačud oma agressivižed i voidas tactas ristitun päle.
Kodikoičendan naprindad oliba satusetomad, no kaks' živatfermad ratas Venämas. Om buran kondin, grizlin, händikahan i ristitun mectusen objektaks.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe tervehtajad maidod (kül'menzoittas kaičemha). Keratas ekskursijoid živatfermha.
Ratas kambakoid nahkoid. Liha om kovakaz, om vähä razvad siš, no tehtas savukurdüd kolbasad i konserviruidas.


Hired.
Hired () oma imetaiživatoiden sugukund Nühtajad-heimkundaspäi.
Ümbrikirjutand.
Täuz'kaznu hibj oleleb 5 santimetraspäi (penikaine hir' "Micromys minutus") 48 santimetrhasai (suvine nüguhir' "Phloeomys cumingi"). Hired kändasoiš täuz'kaznuzikš 1,5..3 kud igäs, ristitun sauvusiš voidas äikerdoitas vodes läbi.
Elonmahtusen mödhe hir' om kuivmaživat. Söteltas semnil, erased erikod živatoil-ki. Londuseližed erikod kanttas varuližid tärtläžundoid, travidas villäd da ižandusen toižid varoid. Hirensöi om kaži. Kävutadas hirid biokodviden täht i imetaiživatoiden genoman tedoidusiš.
Hiren erikod.
Kaik om 4 alasugukundad, 147 heimod, 701 erikod mail'mas, sidä kesken 13 erikod elädas Venämas. Nüguhired-heim mülüb Hired-alasugukundha ("Murinae").


Hir'pulo.
Hir'pulo () om Evrazijan i Kanadan levitadud meclind. Se om Pulod-sugukundan Hir'pulod-heimon ("Surnia") üks'jäine erik.
Lindun hibj om 35..43 sm pitte, üläh om bur vauktoidenke läipoidenke, alah om vauged läz täuzin, jonoikaz vähäižel. Suugiden maihutuzkeskust sase 60..80 santimetrhasai. Pä i n'ok oma pakuižen mujun, «korvid» eile. Lendand om terav oiged, ei edahan man pindaspäi.
Söb henoid nühtajid päpaloin, mugažo linduid erasti.


Hlor.
Hlor ("Cl" — "chlorum" latinan kelel) om 17nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om seičemendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — seičemenden gruppan päalagruppas), tabluden koumandes periodas.
Element om lujas aktivine himižikš. Mülütadas hlorad galogenihe, se om kaikiš enamb levitadud galogen Man kores. Löutas enamba valdmeren vedes (19 grammad litras).
Vl 1774 ročilaine Karl Vil'hel'm Šeele-himik sai puhtast hlorad ezmäižen kerdan. Elementan nimi libub grekan kelen "χλωρός"-sanaspäi «vihand».
Hlor-gaz om toksine i upehtoitai substancii, kävutihe muga Ezmäižen mail'man sodan aigan völ, no sen ühtnendad oma tarbhaižed eläjiden täht. Ristitun hibj 70 kg vedutte mülütab hlor-elementan 95 grammad. Hloran ionad reguliruidas stajiden südäipainut, oma vezisolvajehtusen palaks, ühtnedas fotosintezan processha.
Fizižed ičendad.
Hlor om pakuižvihand kaks'atomine gaz (normaližiš arvoimižiš) lujanke harakteriženke metalliž-magedanke hajunke.
Atommass — 35,4527. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš, −35 C° lämudel) — 1,56 g/sm³. Suladandlämuz — 172,2 K (−100,95 C°). Kehundlämuz — 238,6 K (−34,55 C°).
Londuseline hlor kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: 35Cl (75,78%) i 37Cl (24,22%). Tetas 22 ratud radioaktivišt izotopad 28..34, 36, 38..51 atommassanke i 2 izomärad (34m, 38m).
Himižed ičendad.
Hlor reagiruib läz kaikidenke metalloidenke. Muigotandmärad: +7, +5, +3, +1, 0, −1. Segoib vedes hüvin. Luja muigotai. Poukahtub vezinikanke reagiruiden päiči vezinikan koncentracijas vähemb mi 5,8% vai enamba mi 88,3%.


Hobed.
Hobed ("Ag" — "argentum" latinan kelel) om 47nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan laptalagruppas), tabluden videndes periodas.
Element om levitadud Man kores keskmäras, 0,08 palad millionas. Löutas hobedad joudjas olendas, sidä kesken sur'kuluid paloid (20-tonnaižed Saksanmas i Kanadas), sikš hobed om tetab ristitule amuižiš aigoišpäi. Latinan nimi libub indoevropižes "*H₂erǵó-, *H₂erǵí-" tüvespäi «vauged, hoštai», kut amuižgrekan kelen "ἄργυρος"-sana-ki [árgyros].
Fizižed ičendad.
Hobed om tagokaz plastine hobedaižvauged päličmänendmetall, platinan gruppan hüväsuguine metall.
Atommass — 107,8682. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 10,5 g/sm³. Suladandlämuz — 1234,93 K (961,78 C°). Kehundlämuz — 2435 K (2162 C°).
Londuseline hobed kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: 107Ag (51,84%) i 109Ag (48,16%). Tetas 36 ratud radioaktivišt izotopad 93..106, 108, 110..130 atommassanke i 36 izomärad, kaikiš hätkemban 105Ag-izotopan pol'čihodamižen pord om 41,29 päiväd.
Samine.
Vl 2014 saihe 26,8 tuhad tonnoid mail'mas. Todištadud mail'man sadud varad oliba 360 tuhad tonnoid vl 1986, i ned poletas rajadusen tagut tegimištos. Vn 2018 heinkus hobed maksoi 15,5 US$ troižes uncijas vai 495 US$ kilogrammas. Sadas vas'ken, kuldan, hahktinan i cinkan ümbriradmiženke tobjimalaz. Järedad tegijad oma Meksik, Peru i Kitai, mail'man samižen enamba pol't.


Horvatii.
Horvatii (), täuz' oficialine nimituz — Horvatijan Tazovaldkund (), om valdkund Evropan keskusen suves. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Zagreb.
Vspäi 2013 heinkun 1. päiväspäi om ühtnijaks. Vspäi 2009 om ühtnijaks.
Istorii.
Vn 1991 kezakun 25. päiväl Horvatii tedištoiti ičeze ripmatomudes Jugoslavijaspäi.
Vozil 1991−1995 rahvahanikoiden soda oli valdkundas erazvuiččiden rahvahiden keskes. Vl 1998 Horvatijan ünäižuz oli sadud möst.
Valdkundan konstitucii () oli vahvištadud parlamental vn 1990 22. päiväl tal'vkud, edel ripmatomut völ. Se om väges nügüd'-ki möhembaižidenke znamasižidenke vajehtusidenke vozil 1998, 2000, 2001, i vn 2013 referendumal.
Geografijan andmused.
Horvatii sijadase Balkanan pol'saren lodehes. Valdkund om kaks'poline: kontinentaline pala sijadase Sav-jogen basseinas, a mererandaline pala levigandeb Adriatižen meren randištol suvipäivlaskmas. Meren akvatorijan pind — 33 200 km², sigä om 1185 sart, niišpäi 67 oma elänzoittud, Krk- da Cres-sared oma kaikiš surembad Horvatijas. Randanpird om 1777 km kontinentas da sen ližaks 4058 km saril.
Horvatii om mavaldkundröunoiš Slovenijanke pohjoižes (röunan piduz — 667 km), Mad'jaranmanke pohjoižpäuvnouzmas (355 km), Serbijanke päivnouzmas (317 km), Bosnijan da Gercegovinanke (1011 km) i Mustmägenke (22 km) suves. Röunoiden kuivmadme ühthine piduz om 2374 km.
Kaikiš korktemb čokkoim om Dinar-mägi, 1831 m meren pindan päl. Territorijan 62% mülüb Mustmeren basseinha, jättud pala om Adriatižen meren bassein. Znamasižed joged oma Dunai sen Sav- i Drav-ližajogidenke (Mustmeren bassein), mugažo Neretv (Adriatižen meren bassein).
Londuseližed pävarad oma kivivoi, raudkivend, boksitad; toižed varad — kivihil', mouckivi, sauvondgips, londuseline asfal't, keitandsol, gidroenergii.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, ühten kahtenden strokun om voimuz. Prezident om mugažo sodavägiden päkäsknikaks. Hän paneb päministrad () da nelläd varapäministrad radsijihe parlamentan nevondan mödhe. Prezidentale sab heitta radmaspäi päministrad.
Parlament om üks'kodine Horvatine Suim (vspäi 2001, vai muite "Sabor") 151 ühtnijanke, heiden lugu voib vajehtadas 100 da 160 keskes. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Ohjastuz () pidab vastust edel parlamentad. Parlamentale sab ozutada uskletomut ohjastusen täht.
Ülembaine Käskuzkund () om käskuzkundaližen tobmuden pä.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2020 5. päiväl heinkud (10. kucund). Vodes 2016 redukun 19. päiväspäi Andrei Plenkovič om päministraks. Prezidentan järgvaličendad oliba vn 2019 22. päiväl tal'vkud da vn 2020 5. päiväl vilukud, Zoran Milanovič sai 52,67% i tuleb radho prezidentaks vs 2020 uhokun 19. päiväspäi, hän om Horvatii enzne päministr vll 2011−2016.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Horvatijan administrativiž-territorialine jagand."
Horvatii jagase 20 ümbrikoks (üks'lugu) da 1 pälidnaks ümbrikon oiktusidenke (Zagreb). Ümbrikod alajagasoiš 127 lidnkundaks da 429 municipaližeks ühtnikaks. Mugažo jagadas valdkundad koumeks statistižeks regionaks.
Eläjad.
Vn 2011 Horvatijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 4 284 889 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 4 784 265 eläjad vl 1991.
Rahvahad (2011): horvatijalaižed — 90,4%, serbalaižed — 4,4%, toižed rahvahad — 4,4%, märhapanendata — 0,8%.
Uskondan mödhe (2011): riman katolikad — 86,3%, ortodoksižed hristanuskojad — 4,4%, islamanuskojad — 1,5%, toižed uskojad — 1,5%, märhapanendata — 2,5%, religijatomad i ateistad — 3,8%.
Toižed sured lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Split, Rijek, Osijek, Zadar, Pul, Slavonski Brod. Vl 2013 kaik oli 128 lidnad valdkundas. Lidnalaižiden pala om 57,6% (2020).
Ižanduz.
Ižanduz kadoti 50 mlrd US$ rahvahanikoiden sodan tagut 1990-nzil vozil. Nügüd'aigan ekonomikan päsarakod oma himine i kivivoihimine tegimišt, laivansauvomine, turizm, tekstiline sarak, sömtavaroiden pästand (lihaproduktad i sagud) sijaližes torhudespäi, metallan i pun ümbriradmine. Tegimišt otab videndest kogosüdäiproduktas, no eksportan 97%.
Horvatijan päeksport om elektroladimišt da likkuimed (läz 15%), laivad da venehed (13%), kivivoi da londuseline gaz (11%), sobad (läz 7%); toine eksport — pumaterialad da mebel' (4%), zelläd (3%), heretused (2%), polimerad (2%), raud (2%), alüminiitegesed (1%), elektruz (1%), cement (1%).


Hrom.
Hroman tukuižed ühten kubižen santimetran kohtha
Hrom ("Cr" — "chromium" latinan kelel) om 24nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kudendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kudenden gruppan laptalagruppas), tabluden nelländes periodas.
Ühthine harakteristik.
Hrom om levitadud londuses, pala Man kores — 120 grammad tonnas. Ei voi löuta elementad joudjas olendas. Francine Lui Nikola Voklen-himik sai puhtast hromad ezmäižen kerdan vl 1797. Nimitihe grekan kelen "χρῶμα"-sanan mödhe «muju» ühtnendoiden erazvuiččen mujun tagut, kävutihe niid mujutimikš 19. voz'sadan augotišes.
Hroman erased ühtnendad oma tarbhaižed ristitun i živatoiden täht, mülüdas verhe i reguliruidas substancijoiden vajehtust. Puhtaz hrom i sen pölü oma toksižed. Kuz'valentine hrom om genotoksine kancerogen.
Fizižed ičendad.
Hrom om kova taivazmavauged metall. Kristalline segluz om kubine. Oleskeleb paramagnetikaks 38 C° lämudel.
Atommass — 51,9961. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,19 g/sm³. Suladandlämuz — 2180 K (1907 C°). Kehundlämuz — 2944 K (2671 C°).
Londuseline hrom kogoneb nelläs stabiližes izotopaspäi: 50Cr (4,345%), 52Cr (83,789%), 53Cr (9,501%) i 54Cr (2,365%). Sen ližaks, tetas 22 ratud radioaktivišt izotopad 42..49, 51 i 55..67 atommassanke, kaks' izomärad om olmas (45m i 59m).
Kävutand.
Ottas kävutamižhe metallurgijas (legiruind, rosttumatoi teraz, aerokosmižed ühthesuladused, tehmaha düzid). Tehtas čomid gal'vanižid krepindoid («hromiruind»).
Kaik 7,5 mln tonnoid ferrohromad saihe vl 2013. Hromkivendon järedad tegijad oma Suviafrikan Tazovaldkund (läz pol't vl 2013), Kazahstan, Turkanma i Indii.


Händikaz.
Händikaz vai Hahk händikaz vai Järgeline händikaz (latinan kelel: "Canis lupus") om koiranvuiččiden sugukundan ("Canidae") lihansöi ("Carnivora") imetaiživat.
Händikaz, šakal ("Canis aureus"), kojot ("Canis latrans") i toižed heimolaižed živatad mülüdas Händikahad-heimho ("Canis"). Händikaz om mugažo kodikoiran oiged ezitat. Erased biologad lugedas koirid händikahan alaerikoks.
Ümbrikirjutand.
Händikaz om kaikiš järedamb živat koiranvuiččiden sugukundas: sen piduz (händanke) om 160 sm:hasai, korktuz säguhusai om 90 sm:hasai, hibjan vedaduz — 62 kg:hasai.
Areal.
Konz-se händikahan areal Evrazijas da Pohjoižamerikas oli suremb. Aigan mändes sen areal da živatoiden lugu om penenus ristitun radmižen taguiči (londusižen landšaftan toižetuz, urbanizacii). Händikahale kadomine grazib äjiš Man regioniš, hot' neniden kontinentiden pohjoižpolil sen populäcii om stabiline.
Historižiš aigoiš händikahan areal oli toine pindan mödhe jäl'ges ristitun arealad imetaiživatoiden keskes. Meiden aighasai se om lujas penenu. Evropas händikaz eläb Ispanijas, Ukrainas, Venämas, Vaugedvenämas, Portugalijas, Italijas, Pol'šanmas, Skandinavijas, Balkanil da Baltijanmeren randaližes regionas. Azijas se eläb Korejas, Kitaiš, Indijas, Azerbaidžanas, Kazahstanas, Afganistanas, Iranas, Irakas, Arabijan pol'saren pohjoižes. Pohjoižamerikas händikaz eläb Aläskaspäi Meksikhasai.
Om 6 händikahiden alaerikod Venämas: Tundran händikaz, Keskvenälaine (vai Evropalaine) mechändikas, Sibirin mechändikas, Step'händikaz, Kavkazan händikaz, Mongolijan händikaz. Karjalan Tazovaldkundas om läz 480 evropalašt händikast ("Canis lupus lupus").


Hübj.
Järgeline hübj () vai Evrazijalaine hübj, mugažo Hungjäine paginoiš, om Pulonvuiččiden heimkundan Pulod-sugukundan lihansöi meclind. Hübj om üks' kaikiš jaredambišpäi puloišpäi Mal.
Levigandmižavaruz.
Lind voib putta vastha kaiked Evrazijadme päiči tundras, Benilüksan maiš (kadonu), Britanijan sariš i Indokitaiš. Eläb Pohjoižafrikas mugažo. Virginijan hübj otab pojavad arealad Pohjoižamerikas da Suviamerikas.
Irdpol'ne nägu.
Hübj om korvikaz. Hibj om bučunvuitte, ruskedkarvaiženke ližamujunke. Venäman Lodehen lind om järedamb mi suves i Amerikas, ižačun hibj 2,1..2,7 kg vedutte, emäčud jügedamba 3,0..3,2 kilogrammhasai. Täuz'igäižen lindun suugiden maihutuzkeskust 160..190 santimetrhasai, hibj oleskeleb 60..75 sm pitte. Ištten pid'oiteleb hibjad püštti päiči hungandad.
Elonlad.
Ei varaikoi ristitud, voidas elänzoitta lidnan südäimes Päivlaskmaižen Evropan maiš. Ecib kebnad äilugušt sötet, tacib jänišid, nühtajid, neglikoid, kronid, vezilinduid da kananvuiččid.
Aigaižel kevädel paneb munid man kophudhe, kuden alaoksiden al (konz lumikate om völ), ronguiden vai lanktud tüviden keskes, mägen vai jogialangišton pautkel. Lind om lujanke änenke, hungab-klungab erazvuiččenke znamoičendanke.


Igling.
Igling (mugažo saksan-ki kelel) om küläkund Saksanman suves, Bavarii-federacijanmas.
Kund sijadase Leh-jogen (Dunain oiged ližajogi) hural randpolel, 593..611 m korktusil valdmeren pindan päl. Landsberg Lehal-lidn om kundan päivnouzmaižen röunan taga, jogen randal. Lähembaižed sured lidnad oma Augsburg jogen mödvedhe, 40 km pohjoižhe avtotedme, da Münhen 65 km päivnouzmha kiruhtedme nomer 96.
Igling-kund jagase 3 küläümbrikho (saks. "Ortsteil"): Hol'chauzen b. Buhloe (saks. "Holzhausen bei Buchloe"), Unterigling i Oberigling. Vl 2013 kundan eläjiden lugu oli 2 457 ristitud.


Iisusan loičend.
Iisusan loičend om loičend Ortodoksižes hristanuskondas.
"Господи, Иисусе Христе, Сыне Божий, помилуй мя грешнаго."
"Sur' Sünd, Jumalan poig, armahta mindai, grähkhišt."


Glazunov Il'ja.
Il'ja Sergejevič Glazunov (; sünd. 10. kezaku 1930, Leningrad (nügüd' Piter), Venäman NFST, NSTÜ — kol. 9. heinku 2017, Moskv, Venäma) oli nevondkundal'ne i venämalaine pirdai. Sai -arvnint (1980).


Il'bez.
Evrazijalaine il'bez vai Järgeline il'bez () om Kažinvuiččiden sugukundan ("Felidae") lihansöi ("Carnivora") imetaiživat. Il'bez om kaikiš järedamb erik Il'besiden sugus da kaikiš pohjoižemb erik Kažinvuiččiden sugukundas.
Levigandmižavaruz.
Järgeline il'bez eläb Skandinavijas, Suomenmas, Balkanan nemel, Pol'šanmas, Čehanmas, Slovakijas, Mad'jaranmas, Romanijas, Penes da Keskmäižes Azijas Kitajhasai i Mongolijhasai. Venämas il'bez eläb mecvös Karjalaspäi Kamčatkhasai da Sahalinhasai. Il'besen izoliruidud populäcijad oma Karpatoil i Kavkazan mägil.
Nece lihansöi eläb mustkavag'kor'biš, taigas, hot' se voib vastata mugažo mägimecoiš, erašti mecstepiš da mectundroiš. Näl'gvozil se kävub külihe da eskai surihe lidnoihe. Istorižil aigoil il'besen areal Evropas oli levedamb. Ristitud oma koletanuded kaikid il'besid Keskuzližen da Päivlaskmpol'žen Evropan maiden enambuses, i nügüd' nece živat om harv.
Irdpol'ne nägu.
Evrazijalaine il'bez om kaikiš järedamb erik. Se om kaži jalos korktoiden jaugoiden päl: täuz'kaznuden ižačun hibj om 18..30 kg vedutte (38 kilogrammhasai Sibiriš), emäčun 8..21 kg, hibj oleleb 80..130 sm pitte. Pä om pen' kehker. Modpoliškoil karv om jalos pit'k, korvil oma sured tophad pit'käs karvospäi. Nahkan mujutuz om jalos erazvuitte mujul (tuhk-sinivauvhaspäi rusttahasai) da läipoil. Händ om lühüd, kazvab ižačul da emäčul 11..24 santimetrhasai, i sen agjaine om kaiken must. Hibjrung om lühüd da ninev. Käbälad oma järedad, tal'vel käbälil om äi höunhid da karvad. Mal om 13 il'besen alaerikod.
Elonmahtuz.
Il'bez eläb üksin, emäčud elädas pezakundanke. «Gon» oleskeleb vilukus — keväz'kus. «Gonan» aigal emäčud da ižačud kidastadas komedas. Konkuriruijad ižačud toratas emäčun tagut. Emäčun kohtuz jatkub 67..74 päiväd. Il'besel semendkus sündub 2..3 poigašt 245..300 grammad massanke. Poigaižed oma sogedad da abutomad. Sil'mad avaidasoiš 12-ndel päiväl.
Il'bez om tipine lihansöi živat. Il'besen sömižen aluz — jänišad, hirenvuičced rouhijad, erašti pened kabjživatad. Il'besed voidas eläda kaks'kümnehe vodhesai.


Ingušetijan Tazovaldkund.
Ingušetijan Tazovaldkund vai Ingušetii (, "Ингушетия", "ГIалгIайче") om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Pohjoižkavkazan federaližhe ümbrikho.
Ingušetii om Venäman kaikiš penemb subjekt pindan mödhe lugemata federaližen alištusen lidnoid.
Keled.
Valdkundkeled oma venäkel' i ingušan kel'.
Istorii.
Ingušetijan Tazovaldkund om olmas vs 1993 vilukun 9. päiväspäi Čečenijan da Ingušetijan čihodamižen jäl'ghe.
Ingušetijan Tazovaldkundan Konstitucii om vahvištadud vn 1994 27. päiväl uhokud kaiken rahvahan referendumal da om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Tazovaldkundal om röunoid Čečenijan Tazovaldkundanke päivnouzmas, Gruzijanke suves (läz 45 km), Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundanke päivlaskmas da pohjoižes. Ingušetijan Tazovaldkund om mererandatoi.
Pind om 3628 nellikkilometrad, sidä kesken videndez mecoiden al (756 km²) mägiden pautkil. Znamasine jogi om Sunž. Kaik joged oma Terekan ližajoged, ned mülüdas Kaspijan meren basseinha. Om severz'-se penid nimetomid mägijärvid.
Jagadud süvižil jogialangištoil Kavkazan ezimägištod da mägisel'gad ottas territorijan tobjad palad. Pohjoižes om stepid. Kaikiš korktemb čokkoim om Kavkazan Pämägisel'gan Šan-mägenpä (4451 m) tazovaldkundan suves, Gruzijanke röunal.
Klimat om mägiden kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +21..+23 C°. Paneb sadegid 1200 millimetrhasai vodes.
Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, sauvondmaterialad (mramor, dolomit), mec, mustma.
Tobmuz.
Tazovaldkundan pämez' (,) om Junus-Bek Jevkurov, radab vs 2008 redukun 31. päiväspäi (edel 2011 vot nece radnikuz nimitihe «Tazovaldkundan prezident»). Tazovaldkundan parlamentan ezitajad änestadas Tazovaldkundan pämest videks vodeks Venäman prezidentan taričendan mödhe, ei sa enamba kaht strokud jäl'geten. Tazovaldkundan pämez' märičeb Ohjastusen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile, Ohjastusen pämest — parlamentan hüvästusen sandan jäl'ghe. Tazovaldkundan pämehen Administracii om hänele abhu.
Ingušetijan Tazovaldkundan Rahvahaline Suim (Parlament,) om tazovaldkundan üks'kodižeks parlamentaks 32 ezitajanke. Zälimhan Evloev radab sen ezimehen vs 2016 redukun 3. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Ingušetijan Tazovaldkundan Ohjastuz. Ruslan Gagiev radab sen ezimehen vs 2016 kül'mkun 18. päiväspäi. Kaks' Ohjastusen ezmäšt varaezimest da nell' Ohjastusen muite varaezimest oma hänele abhu. Tazovaldkundan ministrused, komitetad, ohjandused, tazovaldkundan inspekcijad da tazovaldkundan radnikoičendad alištudas Ohjastusele.
Valitihe tazovaldkundan pämest parlamentas vn 2013 8. päiväl sügüz'kud Venäman prezidentan taričendan mödhe, nügüdläine Tazovaldkundan pämez' sai vägestust ezmäižel tural (25 än't 27:späi, 92,5%) da radab kahtenden strokun jäl'geten. Rahvahaližen Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund).
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 412 529 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 508 090 eläjad vl 2009. Kaikutte koumanz' ristit videspäi om lidnalaine.
Kaik om viž lidnad Ingušetijas. Kaikiš surembad lidnad (enamba 60 tuh. ristituid) oma Nazran' i Sunž. Vl 2018 kaik om 12 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): ingušad — 93,5%, čečenalaižed — 4,6%, venälaižed — 0,8%, toižed rahvahad — 0,4%, rahvahuden ozutandata — 0,7%.


Internet Explorer.
Internet Explorer (lugetas: "Internet Eksplorer", lühüdas MSIE vai IE [aɪ iː]) om kaclim, Microsoft Windows-OS:an integriruidud pala edel Windows 10, kus Microsoft Edge vajehti sidä.
Amerikaine Microsoft-kompanii tegi Internet Exploreran versijoid vll 1995−2015. Kaik 11 kaclimen päversijad om pästtud, jäl'gmäižen reliz tegihe vn 2014 8. päiväl sulakud.
Kaclimen kävutajiden pala oli 25..58% vn 2017 vilukus, lugustusen erazvuiččiden mahtusiden mödhe.


Inupiakan kel'.
Inupiakan kel' (ičeze nimituz: "Iñupiatun") om eskimosiž-aleutine kel' (eskimosan kel'kund, inuitan alakel'kund). Inupiakan kel' om valdkundkel' Aläsk-štatas. Aläskas om enamba 13500 inupiakalašt da enamba 3000 inupiakan kelen pagižijoid.
Inupiakan kirjamišt.
Inupiakan kirjkel' om latinan kirjamišton alusel.


Iran.
Iran ("Iran"), täuz' oficialine nimituz — Iranan Islamine Tazovaldkund ("Džomhurijo Eslamijo Iran"), om valdkund Päivlaskmaižes Azijas. Edel 1935 vot sen toine nimituz oli Persii mugažo. Valdkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Tehran.
Istorii.
Vs 1979 sulakun 1. päiväspäi Iran om olmas tazovaldkundaks.
Vn 1979 24. päiväl redukud nügüdläine Konstitucii ("Kânun-e asâsi") tuli väghe, se om olmas vn 1989 vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Iran om mavaldkundröunoiš Afganistananke (röunan piduz om 921 km) da Pakistananke (959 km) päivnouzmas, Irakanke päivlaskmas (1599 km), Turkanmanke (534 km) da Armenijanke (44 km) dai Azerbaidžananke (689 km) lodehes, Turkmenistananke pohjoižes (1148 km). Ühthine röunoiden piduz — 5894 km. Iranan pohjoižed randad lainištab Kaspijan meri (randanpird om 740 km), suvižed randad — Indižen valdmeren Arabijan meren Persijan da Omanan lahted (1700 km). Ühthine randanpird om 2440 km pitte.
Iran om mägikaz ma, sen tagut klimat om kuiv tobjimalaz. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om sambnuden Demavend (Damavand)-vulkananpä (5604 m). Kaikiš madalamb om Kaspijan meren pind — −28 metrad (valdmeren pindan alemba).
Kaikiš suremb järv om solav Urmii (5200..6000 km², 16 m süvütte) valdkundan lodehes. Om vähän jogid.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', metallad (raudkivend, vas'k, hahktin, hrom, cink, marganc), rik.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine teokratine (islamine) prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om Ülembaine ohjandai (Ali Hamenei). Tedajiden Nevondkund ("Madžlis-e hebregan") om eriline islamine organ 88 mudžtahidaspäi, se valičeb Ülembašt ohjandajad, kaik rahvaz valičeb Nevondkundan ühtnijoid kahesaks vodeks. Organ keradase kahteks päiväks vai sen hätkemba kerdan pol'vodes vai sen paksumba.
Prezident ("Rajis Džomhur-e Irān") om kahtendel sijal valdkundas, hän om radonoigendajan tobmuden pä. Kaik rahvaz valičeb prezidentad nelläks vodeks, enamba kaht strokud ei sa. Ezmäine varaprezident, üks'toštkümne muite varaprezidentad da 18 ministrad oma hänele abuhu ohjastuseks. Prezident paneb ministrišton ühtnijoid radnikusile parlamentan hüvästusen sandan jäl'ghe.
Parlament om üks'kodine Islamine Konsul'tativine Suim ("Medžlis-e šura-je islami"). Kaik rahvaz valičeb sen 290 ühtnijoid nelläks vodeks.
Nügüdläine prezident om Hasan Ruhani vs 2013 elokun 3. päiväspäi, valitihe händast kahten kerdan vn 2017 19. päiväl semendkud, sai 57,13% änid (vl 2013 — 50,71%). Parlamentan 290 ühtnijan järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 26. päiväl uhokud (ližavaličendad — 29. päiväl sulakud), valitihe Tedajiden Nevondkundan-ki ühtnijoid sil-žo päiväl.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Iranan administrativiž-territorialine jagand."
Valdkund jagase 31 agjaks ("ostān:aks",). Vl 2012 agjad alajagasoiš 402 ümbrikoks ("šahrestān"), ned — 999 rajonaks ("bahš"). Edemba, rajonad alajagasoiš municipalitetoikš: 1167 lindankundad ("šahr") da 2512 küläkundad ("dehestān").
Iranan agjad ühtenzoittas vidhe statistižhe regionha.
Eläjad.
Iranas elädas iranalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 80 840 713 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (2013): persalaižed — 61%, azerbaidžanlaižed — 16%, kurdalaižed — 10%, luralaižed — 6%, arabialaižed — 2%, beludžalaižed — 2%, turkmenalaižed da türkižed heimod — 2%, toižed rahvahad — 1%.
Religijan mödhe (2011): islamanuskojad — 98%, sidä kesken šijitad — 89%, sunnitad — 9%; toižed uskojad — 2%.
Toižed seičeme lidnad-millionerad (vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Mešhed, Keredž, Isfahan, Tebriz, Širaz, Ahvaz, Kum. Vl 2011 seičeme ristitud kümnespäi elihe lidnas.
Ižanduz.
Vl 2010 Iranan päeksport oli kivivoi (82%), toine eksport — himižed substancijad (3%), londuseline gaz (2%), polietilen (2%), pähkmed (1%), raudkivend, vas'k, kuld, kourad.


Irlandii.
Irlandii ([ˈeːɾʲə], [ˈaɪərlənd], sijaline [ˈaɾlənd]), nece om oficialine nimi, kävutadas Irlandijan Tazovaldkund-nimitust mugažo (,), om valdkund Evropan pohjoižes. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Dublin, sen aglomeracii mülütab man ristitišton koumandest.
Valdkund eile ühtnii, no neitraline om. Vspäi 1973 om ühtnijaks.
Etimologii.
Valdkundan nimi sündui irlandijan kelen «Éire»-sanaspäi, kudamb «valdkund» znamoičeb-ki.
Istorii.
Vn 1922 6. päiväl tal'vkud Irlandii sai dominion-statusan Sures Britanijaspäi. Täuden ripmatomuden päiv oli vn 1931 11. tal'vku.
Valdkundan ezmäine Konstitucii () oli olmas vspäi 1919. Irlandijan koumanz' lugul Konstitucii om pandud eloho vn 1937 29. päiväl tal'vkud kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe. Se om väges äiluguižidenke kohendusidenke, vn 1996 tundujidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Irlandii otab ühtennimižen saren tobmad palad. Valdkund sijadase Atlantižen valdmeren Kel'tan da Irlandijan meriden randoil. Irlandijal om mavaldkundröunoid Surenke Britanijanke (443 km). Randanpird — 1448 km.
Kaikiš korktemb čokkoim om Karantuill-mägi, 1041 m valdmeren pindan päl.
Klimat om ven mererandaline. Tal'v om hobed, kezal om viluhk.
Londuseližed varad oma cink, hahktin, hobed, vas'k, kuld, londuseline gaz, turbaz.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (,), kaik rahvaz valičeb händast seičemeks vodeks, voib valitas kahtišti.
Parlament (, virktas «Erahtas», znamoitas «nevondkund») om kaks'kodine, prezident om parlamentan ühtnijan mugažo. Üläkodi om Irlandijan Senat () 60 ühtnijanke, heišpäi päministr paneb radnikusele 11 mest, Rahvahaline i Dublinan universitetad valitas 6 mest, valičijoiden kollegii kundoiden nimikirjutesišpäi — 44 ristitud, täuz'valdoiktusiden strok om seičemehe vodhesai. Alakodi om Irlandijan Suim () 158 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.
Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 26. päiväl uhokud. Maikl D. Higgins radab prezidentan vs 2011 kül'mkun 11. päiväspäi (56,8% änid kahtendes turas) kahtenden strokun, sai 55,8% änid ezmäižes turas vn 2018 valičendoil.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Irlandijan administrativiž-territorialine jagand."
Vl 1994 Dublin-grafkundan sijas tegihe 3 grafkundad da 1 lidn (Dublin). Vspäi 2014 valdkundas om 31 administrativišt ühtnikad sijaliženke ohjastusenke: 26 grafkundad (), 2 lidnad-grafkundad (Limerik, Uoterford) da 3 lidnad (Dublin, Kork, Goluei). Sen ližaks, nügüd' municipaližiden ümbrikoiden sistem om peniden lidnnevondkundoiden sijas.
Istorižikš Irlandijan Tazovaldkund jagase nelläks agjaks (): Lenster, Manster, Konnaht, Ol'ster. Mugažo valdkund jagase kahesaks planiruindan regionaks.
Eläjad.
Irlandijas elädas irlandijalaižed. Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 4 593 100 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 6 528 799 eläjad vl 1841 i om nügüd'. Ende se poleni näl'gan da emigracijan tagut, minimaline ristitišt oli 2 818 341 eläjad vl 1961.
Uskondan mödhe (2016): riman katolikad — 78,3%, Irlandijan jumalankodikund — 2,7%, toižed hristanuskojad — 1,6%, ortodoksižed hristanuskojad — 1,3%, islamanuskojad — 1,3%, toižed uskojad — 2,4%, religijatomad — 9,8%, märhapanendata — 2,6%.
Toižed järedad lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe): Kork, Limerik, Goluei, Uoterford. Lidnalaižiden pala om 63,7% (2020).
Ižanduz.
Vl 2012 Irlandijan päeksport oli zelläd (läz 60%), elektromašiništ (13%), medicinižed instrumentad (7%); toine eksport — olud, argvoi, lehmänliha. Sur' Britanii da AÜV oma torguindan päühtnijad.
Praznikad.
Irlandijan praznikad alajagasoiš oficialižihe da oficialitomihe. Nened jäl'gmäižed praznikad jäiba paganičiden aigoišpäi, praznuitas niid paksus oficialiženke praznikanke ühtel päiväl.
Kaičenus paganudessai praznikad oma znamoitud "kon'akol šriftal" alemba kirjutadud tabludes.


Isafjordür.
Isafjordür (, kändase «jäfjord») om lidn Islandijan lodehes. Se om Vestfirdir-agjan administrativine keskuz.
Eländpunktan aluz om pandud vl 920. Se om lidnan statusanke vspäi 1866.
Isafjordür šingotase kalanpüdandal (edel 1980-vozihesai), meriportal i kalan kül'menzoitandal, turizmal (matk kel'dtahoižennoks, gol'fvänd, muzikfestivalid), ümbrišton openduzkeskuseks.
Lidn sijadase Vestfirdir-pol'saren lodehes. Läz 3,7 tuhad ristituid elädas Isafjardarbair-municipalitetas (2008).


Islandii.
Islandii ([ˈistlant], kändase kuti «sar'», se om täuz' oficialine nimituz) — sar'hine valdkund Evropan pohjoižes. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Reikjavik (valdkundan ristitišton läz koumed videndest sen ezilidnoidenke).
Vspäi 1949 om ühtnijaks. Ei ole ičeze regulärižid sodavägid, vaiše randkaičendvägi om.
Istorii.
Eziauguižed Konstitucijad () oliba olmas vozišpäi 1874 i 1920.
Vn 1944 17. päiväl kezakud Islandii tedištoiti ripmatomut Danijaspäi da kändihe tazovaldkundaks. Sil-žo päiväl parlament vahvišti valdkundan koumant lugul Konstitucijad. Nece Konstitucii om väges tähäsai, voziden 1959, 1968, 1984, 1991, 1995, 1999 da 2013 znamasižidenke vajehtusidenke. Kaikel rahvahal kirjutadud Konstitucijan uden variantan projekt om hüvästadud vl 2012 redukun 20. päiväl referendumal.
Geografijan andmused.
Islandii om mail'man kaikiš suremb vulkanižen augotižlibundan sar'. Se sijadase ani suvhe Pohjoižes nabapirdaspäi.
Eile Islandijan valdkundališt röunad kuivmadme. Valdkund sijadase lodehpolehe Sures Britanijaspäi. Sen randad lainištab Atlantine valdmeri kaikiš polišpäi. Ühthine randanpiduz om 6088 km. Islandijaspäi Grenlandhasai om 287 km lodeheze, Fareran Sarihesai — 420 km suvipäivnouzmha, Šotlandijhasai — 798 km suvipäivnouzmha, Norvegijhasai — 970 km päivnouzmha.
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Hvannadalšnukur-vulkan (2110 m). Tundr otab 62,7% saren territorijad. Geizerad oma levitadud.
Klimat om ven lämän Gol'fstrim-joksendan tagut. Vodenkeskeine lämuz om +3..+5 C°. Paneb sadegid 500..750 mm vodes pohjoižrandištol da 3800 mm vodes suvirandištol. Mecoiden pind om läz sadandest.
Londuseližed pävarad oma kala, geotermine energii, boksitad; toižed varad — rik, gidroenergii.
Politine sistem.
Ohjastusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (). Kaik rahvaz valičeb händast nelläks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita. Nügüdläine Gvüdni Jouhannesson-prezident om valdatusiš ühtendel strokul vs 2016 elokun 1. päiväspäi. Prezident paneb päministrad radsijha valičendoiden parlamentha satusiden mödhe, parlamentan nevondan mödhe.
Parlament (, virktas «Al'ting», kätas «Ühthine Suim») om üks'kodine, siš om 63 ühtnijad. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Se om kaikiš vanhemb parlament mail'mas, radab vspäi 930, udessündutadud vl 1845.
Parlamentan ühtnijoiden edelstrokuižed valičendad oliba vn 2016 29. päiväl redukud rahvahansuimiden taguiči ohjastuzkundad vaste. Valitihe prezidentad jäl'gmäižen kerdan vn 2016 25. päiväl kezakud (vägestai sai 39,1%). Vodes 2017 kül'mkun 30. päiväspäi Katrin Jakobsdouttir radab päministran.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Islandijan administrativiž-territorialine jagand."
Islandii jagase kudeks agjaks (valičemižümbrikoks,). Kaks' niišpäi oma Reikjavikas da völ üks' ühtenzoitab sen ezilidnoid. Agjad alajagasoiš 23 järgeližeks ümbrikoks (üks'lugu) da 24 lidnaks ičeohjastusenke (). Ümbrikod da lidnad alajagasoiš 76 kundaks ().
Mugažo jagadas valdkundad kahesaks statistižeks regionaks ().
Eläjad.
Islandijas elädas islandijalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 325 671 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe (2018): Islandijan evangeline lüteranine jumalankodikund (oficialine religii) — 67,2%, riman katolikad — 3,9%, Reikjavikan joudjaline jumalankodikund — 2,8%, Hafnarfjordüran joudjaline jumalankodikund — 2,0%, Asatru-associacii — 1,2%, Ripmatoi kongregacii — 0,9%, toižed uskojad — 4,0%, religijatomad — 6,7%, märhapanendata — 11,3%.
Valdkundas om 32 lidnad, kus eläb enamba 1 tuhad ristituid. Järed lidnad (enamba 10 tuh. ristituid vl 2014): Koupavogür, Habnarfjordür, Aküreiri, Keblavik, Gardabair. Lidnalaižiden pala om 93,9% (2020).
Ižanduz.
Islandijan päeksport om kaikenvuitte kala kaikil näguil (34%, lihanke), ümbriradmatoi alüminii (31%); toine eksport — aerokosmine produkcii (4%), raudan ühthesuladused (3%), söte živatoile (3%), zelläd (2%), kalarazv (2%), alüminiivanuim (1%).


Ispanii.
Ispanii (), täuz' oficialine nimituz — Ispanijan Kunigahuz ([ˈreino ðe esˈpaɲa]), om valdkund Evropan suvipäivlaskmas, Keskmeren lodehližen i Atlantižen valdmeren Biskaižen lahten randoil. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Madrid.
Vspäi 1982 om ühtnijaks (vaiše politižikš), vspäi 1986 om ühtnijaks.
Ispanii om diplomatižiš kosketusiš kaikidenke valdkundoidenke-ühtnijoidenke.
Istorii.
Vozil 1936−1939 Rahvahanikoiden soda tegihe Ispanijas. Frankon diktatur (1939−1975) oli sen rezul'tataks.
Vl 1812 ezmäine valdkundan Konstitucii () oli vahvištadud. Jäl'gmäine videnz'toštkümnenz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 1978, se om väges voziden 1992 i 2011 vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Ispanii otab Pirenejan pol'saren nell' videndest. Valdkundal om maröunoid Portugalijanke päivlaskmas (röunan piduz — 1224 km), Andorranke (63 km) da Francijanke (646 km) pohjoižes, Surenke Britanijanke suves (Gibraltar, 1 km) da Marokonke (Seut-, Melilj da Penjon de Veles de la Gomer-pol'anklavad, 18 km). Ühthine röunoiden piduz — 1952 km. Sen ližaks, ma otab Atlantižen valdmeren Kanarižed sared da Keskmeren Balearižed sared. Ühthine randanpird om 4964 km.
Ispanii om üks' kaikiš mägikahižembiš Evropan maišpäi. Man keskmäine korktuz om 650 m meren pinden päl. Meset-mägitazangišt otab pol'valdkundad. Pirenejad oma pohjoižpäivlaskmas. Kaikiš korktemb čokkoim sijadase Kanarižiden sariden Tenerife-sarel — Teide-vulkan, 3718 metrad valdmeren pindan päl. Kaikiš pidembad joged oma Ebro (910 kilometrad pitte) da Taho (ühthine piduz om 1007 km, sidä kesken Ispanijan territorijal — 730 km).
Klimatižed zonad oma lujas erazvuiččed. Randišton klimat om Keskmeren subtropine, räk da neps vodes läbi. Ispanijan südäipaloiden klimat om kontinentaline (penemba 500 mm sadegid vodes), sigä pakaižed oleskeldas tal'vel.
Londuseližed pävarad oma kivihil', bur hil', metallad (raudkivend, vas'k, hahktin, cink, magnii, uran, artut', vol'fram); toižed varad oma sauvondgips, kaolin, potaš, väghine mahuz, kala, gidroenergii.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine parlamentine konstitucine monarhii. Valdkundan pämez' om Filipp VI-kunigaz (vodes 2014 kezakun 19. päiväspäi).
Käskusenandai tobmuz om kaks'kodine parlament (kodid — "Generaližed kortesad"). Sen üläkodi om Senat () 266 ühtnijanke. Alakodi om Deputatoiden Kongress () 350 ristitunke. Kaik rahvaz valičeb kaks'kodišt parlamentad nelläks vodeks. Agjoiden suimad pandas erasid Senatan ühtnijoid radnikusele.
Radonoigendai tobmuz om ohjastuz päministranke pämeheks. Valičendoiden jäl'ghe vägestajan partijan lideran pandas päministraks ().
Käskuzkundaline tobmuz om käskuzkundoiden sistem: Konstitucijan sil'mišpidandan organ — Konstitucine Käskuzkund (), ülembaine käskuzkundaline instancii — Ülembaine Käskuzkund (isp.: "Tribunal Supremo"), ülembaine kontrolirui organ — Lugendkäskuzkund (isp.: "Tribunal de Cuentas").
Parlamentan ühtnijoiden valičendad oliba edel strokud, vn 2016 26. päiväl kezakud. Pedro Sančes radab päministran vodes 2018 kezakun 2. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Ispanijan administrativiž-territorialine jagand."
Ispanii jagase 17 avtonomižeks agjaks () da 2 avtonomižeks lidnaks () Afrikas (Seut i Melilj). Niiden ližaks, Ispanijan suverenižed territorijad oma olmas. Avtonomižed agjad alajagasoiš 50 provincijaks (). Provincijad alajagasoiš ümbrikoikš, ümbrikod — sijaližikš municipalitetoikš.
Eläjad.
Ispanijas elädas ispanijalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 47 737 941 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om enamba 46 mln ristituid vspäi 2009 (immigrantoiden lugemata).
Augotižlibundan mödhe (2018, sündundan valdkund): ispanijalaižed — 86,4%, Marok — 1,8%, Romanii — 1,3%, toižed valdkundad — 10,5%.
Uskondan mödhe (2019): riman katolikad — 68,9%, ateistad — 11,3%, agnostikad — 7,6%, toižed uskojad — 2,8%, religijatomad — 8,2%, märhapanendata — 1,1%.
Toižed sured lidnad (enamba 500 tuh. ristituid vl 2013, surembaspäi penembha): Barselon, Valensii, Sevil'j, Saragos, Malag. Vl 2013 kaik oli 20 lidnad valdkundas enamba mi 200 tuh. eläjidenke. Lidnalaižiden pala oli 80,6% vl 2019.
Ižanduz.
Šingotadud postindustrialine ekonomik, 14nz' surtte mail'mas (KSP läz 2 trln US$ vl 2019 tazostadud ostmižmahtusen mödhe). Radnikoiden 4,5% om ottud maižandushe, 14,8% ratas industrijas, 9,9% oma sauvojad, radajiden 70,7% om holitišiden sferas (2009). Läz kaik kivivoi i londuseline gaz importiruišoiš.
Znamasižed sarakod oma metallurgii, avto- i laivansauvomine, turizm (2nz' sija mail'mas vl 2017), transport, tekstiline i nahkkengiden, sömtegimišt, himine, zelliden i medicinižen kaluišton pästand. Maižandusen päine produkcii om villänkul'turad, maplodud da fruktad, olivanplodud i olivanvoi (1nz' sija mail'mas), kalakonservad.
Ispanijan päeksport om likkuimed (jüguavtod, lumiavtod, gol'favtod, koveritomad) da niiden varapalad (17%), elektrotehnine produkcii (läz 10%), sobad (läz 7%), fruktad da tomatad (läz 6%); toine eksport — zelläd (4%), kivivoi (4%), raud da teraz (2%), šinad (1%), vin (1%), keramine mozaik (1%). EÜ:n mad, Latinižen Amerikan valdkundad i Sur' Britanii oma pätorguindpartnörikš, Kitai möb importan 7% (2017).


Ispanijan kel'.
Ispanijan kelen leviganduz vl 2000.
Ispanijan vai Kastilijan kel' (ičeze nimitused: "español, castellano") om ibero-romanine kel'. Ispanijan kirjutuzkel' om latinan kirjamišton pohjal.
Reguliruindorganizacii om «Ispanijan kelen akademijoiden associacii» (isp.: "Asociación de Academias de la Lengua Española", ASALE) vspäi 1951, päfater sijadase Madridas, om 22 ühtnijad mail'madme.
Oficialine status.
Ispanijan kel' om kuden oficialižen kelen keskes. Se om valdkundkel' Argentinas, Bolivijas, Čiliš, Dominikanižes Tazovaldkundas, Ekvadoras, Ekvatorialižes Gvinejas, Gondurasas, Gvatemalas, Ispanijas, Kolumbijas, Kostarikas, Kubas, Meksikas, Nikaraguas, Panamas, Paragvaiš, Perus, Sal'vadoras, Urugvaiš, Venesuelas. Mugažo se om oficialine kel', N'ju Meksiko-štatas (AÜV), Puerto Rikos (rippui territorii) i Päivlaskmaižes Saharas.
Pagižijoiden lugu.
Pagižijoiden lugu — 480 mln ristituid mamankeleks (2017) da 90 millionad kahtendeks keleks. Kaikiš järedambad ispanijankel'žed valdkundad (2017, pagižijoid kuti mamankel' i toine kel') oma Meksik (121 mln), AÜV (58 mln), Kolumbii (49 mln), Ispanii (46 mln), Argentin (43 mln).


Italii.
Italii (italijan kelel: "Italia" [iˈtaːlja]), täuz' oficialine nimituz — Italijan Tazovaldkund (), om valdkund Suvievropas, Adriatižen, Tirrenižen, Ionižen meriden da Keskmeren randal. Vspäi 1949 ühtnii (üks' alusenpanijoišpäi), vspäi 1958 ühtnii (mugažo üks' alusenpanijoišpäi). Valdkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Rim.
Istorii.
Amuižen aigan Rimalaine imperii šingotaškanzihe nügüdläižen Italijan territorijaspäi.
Vn 1861 17. päiväl keväz'kud ühtenzoitihe Italijan palad ühthižhe valdkundha. Italii kändihe tazovaldkundaks (monarhijan jäl'ghe) vn 1946 2. päiväl kezakud.
Vn 1947 27. päiväl tal'vkud Konstitucižen Suiman ühtnijad vahvištihe jäl'gmäšt valdkundan Konstitucijad. Se tuli väghe vn 1948 1. päiväl sulakud, om olmas vn 2006 znamasižidenke vajehtusidenke kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe.
Geografijan andmused.
Italii otab nenid territorijoid: Apenniniden pol'sar', Balkaniden pol'sar' (pen't palad), Padanan tazangišt, Al'piden suvipautked, Sicilii- da Sardinii-sared, severz'-se penid sarid. Pind penita sarita — 301 230 km².
Italii om mavaldkundröunoiš Francijanke lodehes (röunan piduz — 476 km), Šveicarijanke (698 km) da Avstrijanke (404 km) pohjoižes, Slovenijanke pohjoižpäivnouzmas (218 km), südäiröunad San Marinonke (37 km) da Vatikananke (3 km). Ühthine röunoiden piduz — 1836 km. Randanpird (saridenke) om 7600 km.
Valdkund om mägekaz ičeze enambuses. Sen kaikiš korktemb čokkoim sijadase röunal Francijanke — Monblan-mägi, 4808 metrad meren pindan päl. Apenniniden pol'saren kaikiš korktemb čokkoim om Korno Grande-mägi, 2914 m. Kaikiš pidemban Po-jogen piduz om 682 km. Kaikiš järedamb järv om Gard-järv.
Klimat om Keskmeren subtropine. Al'pad ei pästkoi pohjoižtulleid Italijha, sigä meren valatoituz lujeneb.
Londuseližed pävarad oma londuseline gaz, kivihil', bitum, boksitad, marganc, kaliisol.
Politine sistem.
Ohjandusen form om decentralizuidud unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (). Parlamentan Kodiden ühthižen ištundan aigan valitas prezidentad seičemeks vodeks. Erindprezident kändase Senatan ühtnijaks ičeze elon hätkte. Parlamentan enambusen lider valičese päministraks — Ministrišton ezimeheks (), i prezident vahvištab händast radsijha formaližikš. Päministr om radonoigendajan tobmuden pämez'.
Rahvaz valičeb kaks'kodišt parlamentad videks vodeks. Sen üläkodi om Senat () 320 ühtnijanke (valitas 315 i pandas 5 elon hätkte), alakodi — Deputatoiden Kodi () 630 ristitunke. Kaik om 950 ezitajad parlamentas.
Serdžo Mattarella om prezidentaks, valitihe händast vn 2015 31. päiväl vilukud. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 4. päiväl keväz'kud. Džuzeppe Konte radab päministran vs 2018 kezakun 1. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Italijan administrativiž-territorialine jagand."
Italii jagase 20 agjaks (regionaks, üks'lugu) ičeohjandusenke, niišpäi viž oma avtonomijad. Agjad alajagasoiš 110 provincijha (üks'lugu), 9 niišpäi oma järedad lidnad (üks'lugu). Provincijad alajagasoiš 8092 kommunha (üks'lugu). Jagadas kommunid municipaližihe ühtnikoihe (äilugu, "municipalità", "zone di decentramento" da "quartieri"). Agjad ühtenzoittas vidhe statistižhe regionha.
Eläjad.
Italijan eläjad oma italijalaižed. Vl 2017 valdkundan eläjiden lugu oli 60,498,700 ristitud. Antižen aigan Italijan territorijan ristitišt oli läz 20 mln eläjid. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', illegitimižidenke migrantoidenke.
Uskondan mödhe (2010): hristanuskojad — 83,3% (riman katolikad lujas enambuses), islamanuskojad — 3,7%, religijatomad — 12,4%, märhapanendata — 0,6%.
Toižed järedad lidnad (enamba 500 tuh. ristituid vl 2013, surembaspäi penembha): Milan, Napol', Turin, Palermo, Genui.
Ižanduz.
Vl 2012 Italijan päeksport oli mehanine mašiništ (läz 25%) (sidä kesken varapalad, koditehnik), sobad (10%), avtod (7%); toine eksport — zelläd, furnitur, tomatpast, vin.


Italijan kel'.
Italijan kel' (ičeze nimitused: "italiano, lingua italiana") mülüb indoevropižhe kel'kundha (romanine jouk, italiž-romanine alajouk). Se om valdkundkel' Italijas, San Marinos, Vatikanas, Šveicarijas da aluzkundoiš. Pagižijoiden lugu — 70 mln rist.
Reguliruindorganzacii om Akademii della Kruska ("Accademia della Crusca", Florencii, vspäi 1583).
Italijan kirjkel' om olmas latinan kirjamišton pohjal. Nened kirjamed kävutadas vaiše sanoiš verazmaiženke augotižlibundanke: j, k, w, x, y. Kirjankel' om sätud Toskanan paginan alusel.


Ittrii.
Ittrijan palaižed 1 kubižen santimetran kohtha
Ittrii ("Y" — "yttrium" latinan kelel) om 39nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — koumanden gruppan laptalagruppas), tabluden videndes periodas.
Ittrii om harv londuses, pala Man kores — 31 grammad tonnas (28. sija). Elementan hapanduz om avaitud suomalaižel Juhan Gadolin-himikal vl 1794 tactud Itterbü-žilon kar'jeran mineralaspäi, Stokhol'man sarišton Resarö-sarel. Nimitihe žilon mödhe, kuti koumed tošt elementad-ki (terbii, erbii, itterbii). Vl 1828 germanijalaine Fridrih Völer-himik sai metallišt ittrijad ezmäižen kerdan.
Ittrijan ühtnendoiden pit'k paineg kucub tävun läžundoid ristituil.
Fizižed ičendad.
Ittrii om hobedakaz mametall. Se oleskeleb kahtes kristalližes modifikacijas: α-Y magnijanvuiččenke geksagonaliženke seglusenke da β-Y raudanvuiččenke kubiženke mülücentriženke seglusenke, α↔β-kändandan lämuz om 1482 C°.
Atommass — 88,90585. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 4,47 g/sm³. Suladandlämuz — 1799 K (1526 C°). Kehundlämuz — 3203 K (2930 C°).
Londuseline ittrii kogoneb üks'jäižes stabiližes 89Y-izotopaspäi. Tetas 32 ratud radioaktivišt izotopad 76..88, 90..108 atommassanke, i niiden 28 izomärad, kaikiš hätkemb čihodajad oma 88Y-izotop 106,6 päivest pol'čihodamižen pordonke i 91Y (T½=58,5 päivest).
Kävutand.
Ottas kävutamižhe ühthesuladusiden palaks hromanke, telluranke, alüminijanke. Vol'framelektrodiden ittriruind abutab argonühthekeitandale. Kävutadas ittrijad korgedlämuzližen (elektrolämbitajad elementad) i üläveimiden keramikan palaks. Ittrijan hapanduz om leskusenvastaine material valamha terast, odvamb mi skandijan hapanduz pojavidenke ičendoidenke. Südäipalandlikutimen südäimine krepind ittrijal ližadab sen resursad sadoihe kerdoihe.
Sadas ittrijad toižidenke harvoidenke mametalloidenke. Mail'man samine oli 7 tuhad tonnoid vl 2014.


Izrail'.
Izrail' ("Israel' ", "Israil' "), täuz' oficialine nimituz — Izrailin Valdkund (Evrejanma) ("Medinat Israel' ", "Daulat Israil' "), om valdkund Päivlaskmaižes Azijas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Jerusalim.
Istorii.
Vn 1948 14. päiväl semendkud Izrail' tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi. 19. voz'sadan lopuspäi evrejan istorižed mad elädas ridas araban mail'man valdkundoidenke.
Vn 1967 5.-10. päivil kezakud Izrail' oti vägestust Kuz'päiväližen sodan rezul'tataks, likvidirui lähižiden arabižiden valdkundoiden aviacijad.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli olmas vspäi 1949. Nügüdläine kahtenz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 1958, se om väges läz jogavoččidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Izrail' om mavaldkundröunoiš Livananke pohjoižes (röunan piduz — 81 km), Sirijanke pohjoižpäivnouzmas (83 km), Iordanijanke (307 km) da Jordan-jogen Päivlaskmaine randanke (330 km) päivnouzmas, Egiptanke (208 km) da Gazan sektor (59 km) suvipäivlaskmas. Ühthine röunoiden piduz — 1068 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištab Keskmeri, suves om Rusttan meren rand (Eilat) 12 km pitte. Ühthine randanpird — 273 km.
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Hermon-mägen pautkel (2236 m). Umbemeren pind om kaikiš madalamb (−408 m). Saum vezid — 2,1% (440 km²).
Londuseližed pävarad oma londuseline gaz, vas'kkivend, fosfatad, toižed varad — mec, potaš.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan formaline pämez' om prezident ("Nesi Medinat Yisra'el" «Izrail'-valdkundan prezident» vai "Nesi HaMedina" «valdkundaline prezident», "Rajis Daulat Israil' "), hän vahvištab päministrad ("Roš HaMemšala", sana sanha «ohjastusen pämez'», "Ra'īs al-Ḥukūma") radnikusele. Parlament valičeb prezidentad seičemeks vodeks, vspäi 2000 vaiše ühteks strokuks.
Valdkundan parlament om üks'kodine Knesset ([ha keˈneset] «suim», "al-K(e)neset") 120 ezitajanke. Kaik rahvaz valičeb parlamentan ühtnijoid nelläks vodeks. Parlament valičeb päministran kanditaturad, voib heitta ičtaze i prezidentad radmaspäi.
Parlamentan ühtnijoiden edestrokuižed valičendad oliba vn 2019 17. päiväl sügüz'kud (22. kucund). Reuven Rivlin om valitud prezidentaks vn 2014 10. päiväl kezakud da radab heinkun 24. päiväspäi, ende oli parlamentan ezimehen vll 2003−2006 i 2009−2013. Bin'jamin Netan'jahu radab päministran vs 2009 keväz'kun 31. päiväspäi, mugažo radoi sil-žo sijal vll 1996−1999.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Izrailin administrativiž-territorialine jagand."
Izrail' jagase (südäiazjoiden ministrusen mödhe) seičemeks ümbrikoks (üks'lugu "mahoz", "mintaka"), ned alajagasoiš 15 alaümbrikoks (üks'lugu "nafa"), alaümbrikod — 50 rajonaks (lidnad, municipalitetad).
Eläjad.
Izrailiš elädas izrail'alaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 7 821 850 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (2018): evrejalaižed — 74,4% (sidä kesken sündnuded Izrailihe 76,9%), arabialaižed — 20,9%, toižed rahvahad — 4,7%.
Uskondan mödhe (2018): judaistad — 74,3%, islamanuskojad — 17,8%, hristanuskojad — 1,9%, druzad — 1,6%, toižed uskojad i religijatomad — 4,4%.
Valdkundan toižed sured lidnad (enamba 200 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Tel' Aviv, Haif, Rišon Le Cion, Petah Tikv, Ašdod. Kaik om 75 lidnad, niišpäi 14 lidnad oma enamba mi 100 tuh. eläjidenke. Lidnoiden eläjad ottas enamba ühesad kümnendest ristitištos.
Ižanduz.
Valdkund šingotase korktoiden tehnologijoiden tegimištol. Izrail' om Olasižen alangišton analogaks, vl 2014 sen kompanijad otihe kahtent sijad verazmaižiden keskes Kitain jäl'ghe NASDAQ-biržan listingas.
Maižanduz ripub lujas reskveden tondaspäi. Sured rajadused oma pidamha armijad, jogavoččed andaks rahatomižed tuldas sihe rahvahanikoišpäi. Tel' Aviv sen ezilidnoidenke om ekonomižeks pälidnaks.


Iževsk.
Iževsk (,) om lidn da lidnümbrik Venämas. Se om Udmurtijan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn, Volgaveren i Uralan azegtegimišton da kul'turan järed keskuz. Zav'jalovon rajon ümbärdab lidnad kaikiš polišpäi.
Istorii.
Ezmäižed eländpunktad oliba lidnan territorijal 3.−5. voz'sadal. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1760 kuti "Iževskan tegim"-radnikžilo ümbriradamha raudkivendod Blagodatnai-mägespäi. Žilod nimitihe Iž-jogen mödhe ().
Radnikžilo sai lidnan statusad nügüd'aigaiženke nimenke vl 1918. Vl 1921 regionan keskuz oli sirtud sihe Glazovaspäi. Vozil 1984−1987 lidnan nimi oli "Ustinov".
Geografijan andmused.
Lidn sijadase kukhikahal tazangištol, 140 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Iž-jogi läbitab lidnad (Kamanjogen oiged ližajogi), se om madal laivoid vaste. Iževskan vezivaradim (uit) om 22 nellikkilometrad pindanke, se om tehtud eländpunktan alusenke padoseinil. Matkad Moskvhasai om 1180 km päivlaskmha avtotedme. Lähembaine sur' lidn om Perm' 281 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme.
Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +3,0 C°. Paneb sadegid 511 mm vodes, kaikiš vähemb uhokus-sulakus (21..26 mm kus). Mahusen kül'mandan süvüz oleskeleb 170 santimetrhasai.
Eläjad.
Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe Iževskan eläjiden lugu oli 628 116 ristitud, tazovaldkundan ristitišton kaks' videndest eläb siš. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1992−2001, 650..655 tuh. ristituid.
Rahvahad (enamba 0,3% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 68,8%, udmurtalaižed — 14,8%, totarlaižed — 8,9%, ukrainalaižed — 0,7%, azerbaidžanlaižed — 0,4%, marilaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 6,1%.
Transport.
Avtobusad, trolleibusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Rengazavtote om sauvomas vspäi 2002.
Ühtennimine tatanmaine civiline Iževsk-lendimport ("ИЖВ / IJK") om üks'jäine lendimport Udmurtijas matknikoiden täht, se sijadase Zav'jalovon rajonas 15 km päivnouzmha lidnan keskusespäi.
Irdkosketused.
*
*


Jablokpu.
Jablokpu () om plodpuiden i penzhiden heim Rozanvuiččed-sugukundaspäi. Lugetas 62 erikod (2013), enamba 10 tuhad sortuid. Tipine erik om mecjablokpu ("Malus sylvestris").
Libub Pohjoižen mapoliškon venon klimatan zonoišpäi. Kul'turižed sortud oma neniš erikoišpäi: kul'turine jablokpu ("Malus domestica") sen "Malus pumila"-sinonimanke (madal jablokpu), kitajine jablokpu ("Malus prunifolia").
Kuctas jablokpun ploduid jablokoikš, ned oma šurunvuiččed magedad vai muigedmagedad. Ottas pud materialaks.


Jakutsk.
Jakutsk (,) om lidn da lidnümbrik Venäman päivnouzmas. Se om Saha (Jakutijan) Tazovandkundan pälidn da kaikiš suremb lidn. Järed port sijadase Lenanjogen randal.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1632 kuti "Jakutijan (Lenan) lidnuz" (). Se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vl 1643. Kätihe agjan pälidnaks vl 1851.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tuimaad-alangištos, seižub Lenanjogen hural randal, 95 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Se om kaikiš järedamb sijatud igähižen rougun zonha lidn Mas. Matkad Moskvhasai om 4885 km päivlaskmha orhal vai 8370 km avtotedme.
Klimat om terav kontinentaline kuiv. Tal'v om lujas vilu (tal'vkun-vilukun keskmäine lämuz −38 C°), ei olele sulasäd tal'vkus-uhokus. Keza om läm' i paksus räk. Voden keskmäine lämuz — −8,8 C°. Paneb sadegid 237 mm vodes, kaikiš vähemb tal'vkus-sulakus (7..10 mm kus).
Jakutsk-lidnümbrik jagase kahesha administrativižhe ümbrikho. Kümne žilod mülüdas lidnümbrikho Jakutskan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman ravahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 269 601 ristitud, lidnümbrikon — 295 664 ristitud. Vl 2017 kaik om 324 651 eläjid lidnümbrikos, se om tazovaldkundan ristitišton koumandez.
Rahvahad (vl 2010): jakutalaižed — 52,3%, venälaižed — 41,9%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 5,8%.
Transport.
Avtobusad da taksid oma kundaližtransportaks. Jogitransport ühtenzoitab Lenan basseinan lidnoidenke.
Om kaks' civilišt lendimportad. Rahvahidenkeskeine Jakutsk (Tuimaad)-lendimport ("YKS / ЯКТ") sijadase lidnan pohjoižpoles 7 km keskusespäi. Sišpäi da sihe tehtas čarterreisid Azijan lebutahoihe, Sibiridme da Jakutijan südäimes. Magan-varalendimport ("GYG / МГН") sijadase 12 km lodeheze Jakutskan röunaspäi ühtennimižes žilos. Sikš ku sumeg om paksus pälendimportas, varalendimport om olmas.
Irdkosketused.
*
*


Jekaterinburg.
Jekaterinburg () om Venäman millionerlidn, valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Sverdlovskan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn i lidnümbrik, mugažo Uralan federaližen ümbrikon keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1723 kuti "Jekaterinan raudtegim-lidnuz" Petr I Suren käskön mödhe. Om nimitadud hänen naižen mödhe (Jekaterina I-imperatornaine). Vl 1781 sai lidnan statusad. Vozil 1924−1991 lidnan nimi oli Sverdlovsk.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Iset'-jogen randoil (Obin bassein), seižub Uralmägiden päivnouzmaižil pautkil, 200..380 m korktusil valdmeren pindan päl (keskmäine — 270 m). Matkad Moskvhasai om 1667 km päivlaskmha orhal. Lähembaižed ezilidnad oma Aramil' suvipäivnouzmas, Sredneural'sk i Üläpišm pohjoižes, Berözovskii pohjoižpäivnouzmas.
Jekaterinburg jagase 7 administrativižeks rajonaks. 16 žilod da 2 küläd mülüdas lidnümbrikho Jekaterinburgan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1147 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 349 772 ristitud, lidnümbrikon — 1 383 179 ristitud. Vl 2018 kaik 1 501 652 ristitud elihe lidnümbrikos. Kaikiš suremb ristitišt lidnas om nügüd'. Enamba 2,2 mln ristituid om lidnaglomeracijas.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 80,0%, totarlaižed — 3,3%, ukrainalaižed — 0,9%, baškiralaižed — 0,9%, marilaižed — 0,5%, azerbaidžanlaižed — 0,5%, tadžikalaižed — 0,4%, armenijalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,0%, rahvahuden ozutandata — 10,1%.
Transport.
Jekaterinburg om valdkundan järed transporttesol'm, 7 raudted i 6 federališt avtoted ühtenzoittas täs. Ümbäravtote om läz saudud vspäi 1994, lopuline keskust om sauvomas lidnan suves vll 2018−2020.
Avtobusad, trolleibusad, lidnelektrojonuz i ezilidnelektrojonused, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Metro radab lidnas vspäi 1991 (kaik om 1 jono, 9 stancijad, 13 km raudted vspäi 2012).
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline "Kol'covo"-lendimport ("SVX/КЛЦ", 5,4 mln passažiroid vl 2017) sijadase 16 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Keskuzazijan maihe i Turkanmaha, Evropan päivnouzman maihe i Venäman äjihe lidnoihe, om čarterreisid Vjetnamha i Tailandha tal'vel.
Irdkosketused.
*


Jel'cin Boris.
Boris Nikolajevič Jel'cin (; sünd. 1. uhoku 1931, Butk, Uralan agj, Venäman NFST, NSTÜ — kol. 23. sulaku 2007, Moskv, Venäma) oli Venälaižen Federacijan ezmäine prezident (1991−1999).


Jerevan.
Jerevan ([jɛɾɛˈvɑn]) om Armenijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om valdkundan ižandusen, politikan da opendusen keskuz, eriline region.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Urartun Argišti I-caril vl 782 edel m.e. kuti "Erebuni-lidnuz". Lidn da sen ümbrišt oliba sodoiden predmetaks paksus. Vl 1828 mülütihe Venäman imperijha. Vl 1902 raudte ühtenzoiti lidnad Tiflisanke, vl 1908 — Persijanke. Vn 1918 semendkuspäi "Erivan' " šingotaškanzihe teravas Armenijan Tazovaldkundan pälidnaks. Vspäi 1936 lidnan oficialine nimi om nügüdläižikš.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan päivlaskmas, Razdan-jogen randoil ("Hrazdan", Kuran oigedpol'ne bassein), 900..1300 m korktusil valdmeren pindan päl.
Klimat om kontinentaline pol'letetazangišton kuivahk. Heinkun lämuz +26,4 C°, vilukun — −3,6 C°, voden keskmäine lämuz om +12,4 C°. Paneb sadegid 294 mm kus, vähemba kaiked elokus-sügüz'kus (17 mm pordos).
Eläjad.
Vn 2011 Armenijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 121 900 ristitud, Armenijan kaks' videndest. Eläjiden enamba 95% oma armenijalaižed i hristanuskojad.
Lidnan edeline pämez' oli Taron Margarän (kül'mku 2011 — heinku 2018).
Transport.
Avtobusad, trolleibusad i metropoliten (vspäi 1981, 1 jono, 10 stancijad, 12 km raudted) oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidnelektrojonused ühtenzoittas ezilidnoidenke Jerevan-, Kanaker- (pohjoižes) i Masis- (ezilidnas) stancijoiden kal't. Vspäi 2004 tramvaiverk i funikulör oma sauptud.
Rahvahidenkeskeine civiline Zvartnoc-lendimport ("EVN", 2,4 mln passažiroid vl 2017) sijadase 12 km päivlaskmha lidnan keskusespäi ani sen röunan taga. Tehtas reisid Evropan, Venäman i Lähižen Päivnouzmman lidnoihe. Toine soda- da civiline Erebuni-lendimport () om saudud 7 km suvhe Jerevanan keskusespäi, Armenijan armijan palakundad i Venäman aviabaz oma levitadud siš, mugažo tehtas čarterreisid punolendimil.


Jerusalim.
Jerusalim ("Jerušalajim"; "al'-Kuds") om Izrailin pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Jerusaliman ümbrikon administrativižeks keskuseks mugažo.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 4. voz'tuhal EME. Mainitaškanzihe 20. voz'sadaspäi EME. Oli Izrailin pälidnaks 11. voz'sadaspäi EME vhesai 586 EME. Enččed nimitused: Šalem, Ievus, Cion, Ir David («Davidan lidn»), Elia Kapitolina.
Sein om saudud vanhas lidnas ümbri vl 1538. Vl 1892 raudte ühtenzoiti lidnad Jaffan portanke. Jerusalim om tedištoittud Izrailin pälidnaks vspäi 1950.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan keskuzpalan päivnouzmas, 650..840 m korktusil, 754 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Eläjad da transport.
Vl 2009 lidnan eläjiden lugu oli 760 800 ristitud. Kaik 1,16 mln ristituid elädas ezilidnoidenke (2018).
Avtobusad i kiruhtramvai (vspäi 2011) oma kundaližeks transportaks lidnas. Rahvahidenkeskeine "Ben-Gurion"-lendimport ("TLV") sijadase 40 km lodeheze lidnaspäi. Avtorengazte lidnas ümbri i kiruhraudte Tel' Avivhasai oma sauvomas.
Irdkosketused.
*


Vondel Jost van den.
Jost van den Vondel (; sünd. 17. kül'mku 1587, Köl'n, Saksanma — 5. uhoku 1679, Amsterdam, Alamad) — alamalaine runokirjutai da dramaturg.


Joucned.
Joucned () om kezalinduiden heim. Mülüb Sorziden sugukundha.
Pit'k kagl i suremb veduz erištab joucnid. Suugiden maihutuzkeskust sase 2,8 metrhasai, veduz voib olda enamba 15 kg. Käpšud oma lühüdad. Höunhišt oleleb puhtaz vauged, hahk vai must. Kazvatadas poigaižid kanzal 1..2 vot.
Mugažo löutihe 10 kadonut kividunut erikod.


Joškar-Ol.
Joškar-Ol (ven., nitmar. i «rusked lidn») om Venäman lidn da lidnümbrik. Se om Marii Elan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1584 kuti "Carin lidnuz Kokšagal", möhemba "Carevokokšaisk" vhesai 1919. Se sai lidnan statusad vl 1781. Vozil 1919−1928 nimitihe lidnad "Krasnokokšaisk:aks", sid' nügüdläižikš.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase tazovaldkundan keskuses, Pen' Kokšag-jogen () molembil randoil, tazosijal 100 m kortte valdmeren pindan päl. Jogi lankteb Volgha 50 kilometras suvhe, om 2 padoseinäd jogenvagos lidnan südäimes. Matkad Moskvhasai om 862 km päivlaskmha orhal. Lähembaine järed lidn om Čeboksarad 69 km suvipäivlaskmha orhal vai 93 km avtotedme.
Kaks' žilod da 8 küläd mülüdas lidnümbrikho Joškar-Olan ližaks. Se om ümbärtud Medvedevon rajonal kaikiš polišpäi.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 248 782 ristitud, lidnümbrikon — 259 256 ristitud. Vl 2017 277 676 eläjad om lidnümbrikos. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (vn 2010 rahvahanlugemine, enamba 0,4%): venälaižed — 61,3%, marilaižed — 23,3%, totarlaižed — 4,1%, ukrainalaižed — 0,8%, čuvašalaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 1,6%, rahvahuden ozutandata — 8,3%.
Irdkosketused.
*
*


Jänišad.
Jänišad () oma "Jänišanvuiččed"-heimkundan heim. Elädas kaikjal päiči Avstralijas da Antarktidas, mecživatad. Kaik om läz 30 erikod.
Ümbrikirjutand.
Pit'k korv, lühüd händ ülähäkspäi, šingotamatomad rindazlud i pit'kad tagakäbälad (sirdmine hüpkil) erištadas heid. Pöudjäniš voib sabustada 70 kilometrad časpigut i navedib pästta pagod kacmata sihe, miše hänen vägevad tagakäbälad teravidenke künzidenke voidas tehta süvid rizukhid satatesid.
Ozoitez.
Jäniš jädme, a vill madme (heinregi).


Järgeline kuz'.
Järgeline kuz' vai Evropine kuz' () om pu, kuz'-heimon tipine levitadud erik.
Kazvab Pohjoižes i Päivnouzmaižes Evropas kaikjal, mugažo Evropan keskuzpalan vaiše mägil. Mecan üks' päižiš erikoišpäi.
Ištutadas pöudoiden röunšoiduikš, ottas kävutamižhe dekorativižes sadunkazvatuses, sädihe kul'turižen kuzen sadoid suguid. Pumaterialad kuzespäi oma avaros kävutadud tegimištos. Ottas ehtmätomid käbuid zell'torhudeks. Vero om olmas čomitada kuzid («dölk») Raštvoile i Udele Vodele, hristanuskondan maiš päpaloin.


Järved (külä).
Järved, vai Järvenkülä, Järvidenkülä, Järvidekülä (, pagin. "Озёра",) om vepsän külä Leningradan agjan Kos'kenaluižen rajonan suves. Mülüb Vinglan küläkundha vspäi 2006.
Istorii.
Külišt mainitase ezmäižen kerdan vl 1496. Se om ühtenzoittud eländpunktaks vs 1970 tal'vkun 31. päiväspäi. Oficialine venän nimituz om anttud suremban külän mödhe, eile külišton. Nevondkundaližen aigan külä šingotihe maidon tehmižel.
Vhesai 2006 külä oli Järviden küläkundan keskusen 13 eländpunktanke.
Geografijan andmused.
Külä sijadase Ojat'-jogen hural randal, kus jogi i sijaline järv sätas kaglast. Kaik om 8 nimitadud irdad da 2 kujod.
Eläjad.
Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 241 ristitud (venälaižed — 57 %, vepsläižed — 42 %, toižed rahvahad — 1 %). Kaikiš suremb külän ristitišt oli 334 eläjad vl 1989.
Pühän Jumalanmaman Emäganpäivän puine jumalanpert' om saudud vl 1689. Se om sauptud vl 1932, kävutadas kul'turkeskuseks. Vspäi 2008 külän škol eile rados, vspäi 2009 — päivkodi-ki. Kirjišt, feršaliž-akušerine punkt.


Jävaldmeri.
Jävaldmeri (mugažo Arktine valdmeri, vai "Arktiske Hav", vai "Polhavet",) om valdmeri Man Pohjoižel mapoliškol, arktižes polärižes regionas.
Jävaldmeri om kaikiš penemb valdmeri Mal. Sen pala om kaiken jän al.
Erištundan da tedoidusen istorii.
Saksalaiž-alamalaine Varenius-geograf erišti valdmert ezmäižen kerdan 1650-ndes vodes. Vl 1845 Londonan geografine sebr nimiti valdmert anglijan kelel ("Arctic Ocean"). Erased nügüdläižed tedomehed lugetas valdmert Atlantižen valdmeren palaks. Jävaldmeren täuz' oiktuzline status om märhapanmatoi. Ižanduseližed zonad oma kudel valdkundal: Danii (Grenland), Islandii, Norvegii, Venäma, AÜV, Kanad.
Nece valdmeri oli hätken olnu «vauktan läipan» kartoil, i vaiše 19. voz'sadan kahtendes poles zavottihe tedoita sidä intensivižin. Fridtjof Nansen ujui ezmäižen päliči Jävaldmeres laivas vl 1896. Nügüd' ujujad tedostancijad ratas Jävaldmeres (AÜV, Venäma).
Ühthižed andmused.
Veden mülü — 18,07 mln km².
Keskmäine süvüz — 1225 metrad (kaikiš madalamb valdmeriden keskes), kaikiš suremb süvüz — 5527 m (Grenlandan meri).
Mered.
Kaik om 11 mert, päivnouzmaspäi päivlaskmha: Čukotkan meri, Päivnouzmaine Sibirin meri, Laptevoiden meri, Karan meri, Vauged meri (kontinentansüdäimine), Barencan meri, Grenlandan meri, Linkol'nan meri, Baffinan meri (kontinentansüdäimine), Bofortan meri. Kaikis suremb laht om Gudzonan laht (Kanad).


Kadmii.
Kadmijan brusut (irguz 99,999%) kubižen santimetran kohtha
Kadmii ("Cd" — "cadmium" latinan kelel) om 48nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahtendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahtenden gruppan laptalagruppas), tabluden videndes periodas.
Ühthine ümbrikirjutand.
Element om harv Man kores, 130 mg tonnas. Germanijalaine Fridrih Štromajer-himik avaiži kadmijan vl 1817, nimiti sidä Amuižen Grekanman Kadm-personažan mödhe. Sadas cinkan kivendon ümbriradmiženke, läz 20 tuhad tonnoid vodes, makstihe 3 US$ kilogrammas vn 2011 elokus.
Kadmii da sen ühtnendad oma morijad. Metall om kancerogenine.
Fizižed ičendad.
Kadmii om pehmed tagokaz plastine hobedaižvauged päličmänendmetall. Kristalline segluz om geksagonaline. Kadmiikaluine ližadusita räzäidab koverduses tinan kartte.
Atommass — 112,411. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,65 g/sm³. Suladandlämuz — 594,22 K (321,07 C°). Kehundlämuz — 1040 K (767 C°).
Londuseline kadmii kogoneb kahesas stabiližes izotopaspäi, niišpäi kaks' oma radioaktivižed vähän: 106Cd (1,25%), 108Cd (0,89%), 110Cd (12,47%), 111Cd (12,8%), 112Cd (24,11%), 113Cd (12,23%, T½ — 7,7 × 1015 vot), 114Cd (28,75%), 116Cd (7,51%, T½ — 3,1 × 1019 vot). Sen ližaks tetas 30 ratud radioaktivišt izotopad 95..132 atommassanke da 12 izomärad.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe kadmijan kaht videndest metalližtegesiden korrozijanvastaižeks krepindaks. Ližatas elementad alendamha tinadusen lämut i juvelirižes tehmižes. Tehtas mineraližid mujuid kadmijan sul'fidoišpäi i selenidoišpäi. Kävutadas akkumulätorbatarejiden elektrodikš. Hüvä termoelektrine material. Kadmijan ftoroborat om tarbhaine flüs alüminijan tinadusen täht.


Kadujan rajon.
Kadujan rajon () om rajon Vologdan agjas.
Administrativine keskuz om Kadui-žilo (rajonan ristitišton kaks' koumandest).
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1927 elokun 1. päiväl Leningradan agjan Čerepovecan ümbrikos. Vl 1930 heinkun 23. päiväl heitihe ümbrikod, i vhesai 1937 rajon mülüi Leningradan agjaha kuti administrativine ühtnik. Vs 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi mülüb Vologdan agjaha. Vozil 1962−1965 rajonan territorii mülüi Babajevon rajonha. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1965.
Geografijan andmused.
Kadujan rajon om Vologdan agjan suvipäivlaskmaine taho. Pind — 3 262,62 km². Mec otab territorijan nell' videndest.
Znamasine jogi om Sud sen ližajogidenke (Andog, Kolp' da tž.). Se läbitab rajonad lodehespäi suvipäivnouzmha. Kaik joged mülüdas Sudanjogen (Kaspijan meren) basseinha.
Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (mouckivi, sauvondkivi, letked, saved), mec, reskvezi.
Vs 2015 keväz'kun 25. päiväspäi rajonan territorii alajagase 4 municipaližhe ühtnikha: 2 lidnkundha da 2 küläkundha.
Tobmuz.
Vspäi 1991 Nikolai Dekteröv radab rajonan da sen administracijan pämehen kudenden strokun jäl'geten. Kaik rahvaz valičeb rajonan pämest videks vodeks. 4 ohjandust da 4 komitetad alištudas rajonan administracijale.
Käskusenandai tobmuz om rajonan parlament — Municipaline Suim (ven. "Муниципальное Собрание") 15 ühtnijanke. Heiden kesken niken ei rada Suimas kaikenaigašti. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Sergei Lukjančenko radab Suiman ezimehen vl 2015.
Järgvaličendad Municipaližhe Suimha oliba vl 2012 keväz'kun 4. päiväl. Valitihe rajonan pämest järgkerdan vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl (enččed oliba vozil 1996, 1999, 2003 da 2008).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 17 754 ristitud.
Kaik om 202 eländpunktad rajonas, sidä kesken 2 lidnanvuittušt žilod, 6 žilod, 191 küläd, 2 raudtestancijad da 1 raudtesarak.
Toine sur' eländpunkt om lidnanvuitte Hohlovo-žilo (2,4 tuh. rist. vl 2015).
Ižanduz.
Rajonan kaikiš suremb edheotand om Čerepovecan GRES. Se om kaikiš suremb elektrostancii Vologdan agjas, londuseline gaz om sen poltuseks. Toižed ižandusen sarakod oma raudte- da gazanveimtransport, mecan varhapanend da süvä ümbriradmine, sömtegimišt da maižanduz, metallkonstrukcijoiden tehmine, turizm.


Kajaged (heim).
Kajaged (, -sanaspäi "laros" «merikajag») om linduiden Kajagižed-sugukundan kaikiš levitadud heim.
Elädas meren avarudes i reskveden vezištoil. Äjad erikod elädas läz ristitun eländpunktoid. Ned oma järedad vai keskmäižen suruden lindud vauktanke vai hahkanke höunhištonke, mustoidenke läipoidenke päs vai suugil. N'ok om vahv i vähän kid'žor agjas, hüvin šingotadud ujundnahkuded oma käpšuil.
Erikod.
Järgeline kajag-erik (sinonim "Larus ridibundus") mülüb "Chroicocephalus"-heimho.
Pen' kajag-erik (sinonim "Larus minutus") om üks'jäine "Hydrocoloeus"-heimos.


Kal'cii.
Kal'cii ("Ca" — "calcium" latinan kelel) om 20nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahtenden gruppan päalagruppas), tabluden nelländes periodas.
Kal'cii om lujas levitadud Man kores, otab 3,38% massan mödhe (5. sija). Mülünd merivedes — 400 mg/L. Ei voi löuta kal'cijad joudjas olendas londuses elementan korktan himižen aktivižusen tagut.
Vl 1808 anglijalaine Hemfri Devi-himik sai elementarišt kal'cijad ezmäižen kerdan nepsan sambutadud moucan (Ca(OH)2) i artutin hapandusen (HgO) elektrolizan abul platinan olendanke. Hän nimiti ut metallad latinižen "calx"-sanal genitivas ("calcis") «mouc», «pehmed kivi».
Kal'cii om tarbhaine element eläjiden täht. Ristitun hibjan lud i hambhad mülütadas kal'cijan ühtnendoid. Elementan ionad palahtoittas vert.
Fizižed ičendad.
Kal'cii om pehmed hobedaižvauged muglmetall, kudamb om lujas aktivine himižešti. Kristalline segluz om kubine, sen kaks' toižendad om olmas. Toižetamine α↔β tegese 443 C° lämudel, madalambal lämudel segluz om tahkoncentriruidud, korktembal — mülüncentriruidud.
Atommass — 40,078. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 1,55 g/sm³. Suladandlämuz — 1112 K (838,85 C°). Kehundlämuz — 1757 K (1483,85 C°).
Londuseline kal'cii kogoneb kudes izotopaspäi, niiden keskes viž oma stabiližed: 40Ca (96,941%), 42Ca (0,647%), 43Ca (0,135%), 44Ca (2,086%), 46Ca (0,004%), 48Ca (0,187%, T½=6,4 × 1019 vot). Tetas mugažo 18 ratud radioaktivišt izotopad 34..39, 41, 45, 47, 49..57 atommassanke, izomärid ei ole olmas.
Himižed ičendad.
Reagiruib hapanikanke, hloranke, bromanke, jodanke i hil'muiktuzgazanke honuzližel lämudel. Reakcii vedenke om terav, no poukahtuseta. Muigotandmär om +2. Metall palab il'mas huldutamižel, leskusen muju om savičunvuitte rusked.


Kalakurnik.
Kalakurnik om vepsän rahvahan söm. Se om umbel'jäine pirg palatoman kalanke südäimeks.


Kaleig.
Kaleig (al'ternativižed nimed oma Kaleg, Kalajogi, Kalag';, karjalan kelel: "Kalajogi", suomen kelel: "Kalajoki") om vepsän žilo (ven. "село") Karjalan Tazovaldkundan Änižröunan (Änižrandan) rajonas. Se om Kaleigan (Kalajogen) vepsän küläkundan administrativine keskuz.
Enzne.
Eländpunkt mainitaškanzihe vl 1496. Vodelpäi 1994 vodhesai 2005 se oli Vepsän rahvahaližen volostin palaks.
Sadas kived gabrodiabazan löudmižsijaspäi, tegimištoližmahtusel — vspäi 1924.
Geografijan andmused.
Kaleig (Kalajogi) sijadase Änižjärven i Kalajogensun randoil.
Avtonmatk Kaleigan da Petroskoin keskes om 105 kilometrad, regionaline R19-ted (Petroskoi — Šušt) mäneb siriči Kaleiges.
Eläjad.
Vl 2000 Kaleigan eläjiden lugu oli 639 ristitud, enamb 58% eläjid — vepsläižed. Kaikiš suremb žilon ristitišt oli 932 eläjad vl 1989. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Varlaam Hutinalaižen jumalanpert' oli saudud vl 1693, kadoi.
Nened aluzkundad oma olmas Kaleiges: keskškol vepsän kelen opendamiženke, lapsiden päivkodi, feršaliž-akušerine punkt, kul'turkodi.
Vodel 1922 Nevondkundaližen Ühtištusen vägiak Anna Lisicina oli sündnu Kaleighe (Žitnoručejha).


Kalevala.
Kalevala — karjalaiž-suomalaine rahvahaline epos runoiš. Kogoneb vižkümnes pajospäi.
Suomalaine Elias Lönnrot-kelentedomez' (1802−1884) kerazi karjalan i suomen rahvahan pajoid-starinoid Karjalas da Suomenmas, sid' valiči pajoid, ühtenzoiti niid süžetan pirdoil i andoi nimitust. Ezmäine variant oli vaumitud vodele 1828. Lönnrot ümbriradoi keratud materialad kahtišti: vl 1835 pästtihe ezmäižen kerdan, vl 1849 kahtenz' pästand om sündnu.
Kalevala om amuižiden vägimehiden man nimituz. Suomalaižed i karjalaižed eliba religijan veroidenke edel hristanuskondad, i kirj om niiden andmusiden znamasine purde.
Vepsän kel'he Kalevalan kändi Nina Zaiceva-kelentedomez'. Täuz' kirj i toižend lapsiden täht oma sätud.


Kalii.
Kalii ("K" — "kalium" latinan kelel) om 19nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan päalagruppas), tabluden nelländes periodas.
Kalii om levitadud Man kores, sen seičemenz' element (2,4%) i videnz' metall. Element om lujas aktivine himižešti, i sikš ei voi löuta sidä londuses puhthas olendas, necil se om lujas natrijha pojav.
Vl 1807 anglijalaine Hemfri Devi-himik sai puhtast kalijad ezmäižen kerdan sen nozolan gidrohapandusen (KOH) elektrolizan abul. Nimituz libub araban "al'-kali"-sanaspäi «potaš» (kalijan karbonat).
Kalijan biologine ühtnend om tarbhaine. Stajad mülütadas kalijad, sen mairiž voib kucta kibuid eläbil olijoil. Sadud kalijan soliden ühesa kümnendest ümbriratas mineraližikš heretusikš.
Fizižed ičendad.
Kalii om pehmed hobedaižvauged muglmetall. Kristalline segluz om kubine.
Atommass — 39,0983. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 0,856 g/sm³. Suladandlämuz — 336,8 K (63,65 C°). Kehundlämuz — 1047 K (773,85 C°).
Londuseline kalii kogoneb koumes izotopaspäi, kaks' niišpäi oma stabiližed: 39K (93,258%), 40K (0,0117%, T½ — 1,25 mlrd vot) i 41K (6,730%). Kaikuččel sekundal 40K-izotopan 4 tuhad čihodamižid tegese ristitun hibjas, voib kodvda dozimetrid kalijan kodiühtnendoil (potaš, kalijan hlorid, kalijan nitrat-selitr). Tetas mugažo 21 ratud radioaktivišt izotopad 32..38, 42..55 atommassanke, i niiden 4 izomärad, kaikiš hätkemb om 41K-izotop, sen T½=22,3 časud.
Himižed ičendad.
Kalii muigotub il'mas teravas, sädab gidrohapandust vedes poukahtusel, ujub sen pindal. Pidab kaita metallad karasinas, benzinas vai silikonas. Muigotandmärad: +1, 0. Luja endištai. Ani eile metallan reakcijad azotanke. Rikin i azotan muiktused palastudas kalijal. Kalijan ühthesuladuz natrijanke om nozol honuzližel lämudel.


Kaliningrad.
Kaliningrad (, edel 1946 vot — i, amuižiš aigoiš "Tvangste") om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmaižes anklavas. Se om Kaliningradan agjan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1255. Vspäi 1945 NSTÜ anasti lidnad Saksanmal kaikenke Päivnouzmaiženke Prussijanke ühtes Toižen mail'man sodan aigan. Mülütihe territorijad lidnanke, i vhesai 1947 vajehtihe saksalašt ristitištod nevondkundaližil rahvahanikoil. Lidn om valdkundröunanverine zon kaiken agjan kartte, i om äi sodavägid ümbrištos.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pregol'-jogensun randoil i Baltijan meren suvipäivlaskmaižel randal (Kaliningradan (Vislan) laht), 5 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Moskvhasai om 1290 km päivnouzmha orhal. Lähembaižed järedad lidnad oma Ol'štin 100 km suvhe orhal, Gdan'skan aglomeracii 125 km päivlaskmha i Klaiped 120 km pohjoižhe.
Kaliningrad jagase koumhe (edel 2009 vot jagoihe vidhe) administrativižhe rajonha, ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš. Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 431 902 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt lidnas om nügüd'. Läz 715 tuhad ristituid (2002) elädas ezilidnoidenke, se om koume nelländest agjan ristitištos.
Irdkosketused.
*
*


Kaliningradan agj.
Kaliningradan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt (agj) da pol'eksklav Baltijan meren randal.
Se mülüb Lodehližhe federaližhe ümbrikho.
Agj om Venäman kaikiš päivlaskmaižemb da kaikiš penemb pindan mödhe. Baltijan laivišton päsodameribaz sijadase täs.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Kaliningrad (sen ristitišton läz pol't).
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Kaliningradan agj om olmas vs 1946 sulakun 7. päiväspäi.
Kaliningradan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 1995 28. päiväl tal'vkud Agjan Duman ezitajil, tuli väghe vn 1996 18. päiväl vilukud da om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Kaliningradan agjal om mavaldkundröunoid Litvanmanke pohjoižes da päivnouzmas, Pol'šanmanke suves. Ühthine röunoiden piduz om 410 km. Agjan päivlaskmaižed da lodehližed randad lainištab Baltijan meri, sen irdpol'ne randanpird — 140 km.
Pind om 15 125 km². Mec otab territorijan videndest. Znamasižed joged oma Neman da Pregol'. Kaliningradan da Kuršan lahted oma Baltijan meren paloikš, ned oma jagadud merespäi Baltijan (Vislan) da Kuršan letejonoil.
Reljef om kukhikaz tazangišt. Agjan keskmäine korktuz om 15 metrad valdmeren pindan päl. Kaikiš korktemb čokkoim om Nimetoi-mägi (230 m) agjan suvipäivnouzmas. Kaikiš alahaižembad oma pol'derad (läz üht tuhad nellikkilometrid) mererandanno, ned oma ümbärtud kaičenddambil, sijadasoiš valdmeren pindan alemb. Sügüzel kovad päivlaskmtulleid oma paksud.
Klimat om Baltijan meren agjan tobjas palas da ven kontinentaline suvipäivnouzmas. Heinkun keskmäine lämuz om +17..+18 C°. Vilukun lämuz — −4..+0,5 C°. Vodes paneb sadegid 600..740 mm, om penemb niid vai ani ei sulakul-kezakul. Vihm oleskeleb 185 päiväl vodes. Paneb lunt 55 päiväl vodes, lumikate hajeneb teravas.
Londuseližed varad oma kivivoi, bur hil', turbaz, raud, marganc, titan, cirkonii, sauvondmaterialad (saved, letked, gravii), jartal' (mail'man varan ühesa kümnendest), keitandsol, kala.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Anton Alihanov radab gubernatoran vs 2017 sügüz'kun 29. päiväspäi, edel sidä tegi hänen velgusidme vs 2016 redukun 6. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen ezimez', hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen ühtnijoid radnikusile. Viž Ohjastusen varaezimest oma hänele abhu.
Kaliningradan agjan üks'kodine parlament om Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 40 ezitajad videks vodeks. Marina Orgejeva radab Agjan Duman ezimeheks vs 2011 sulakun 2. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten.
Radonoigendai tobmuz om Kaliningradan agjan Ohjastuz. Agjan ministrused, agentused da radnikoičendad alištudas Ohjastusele.
Agjan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund). Vn 2017 10. päiväl sügüz'kud valitihe gubernatorad, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (81,06% änid).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 941 873 ristitud. Kaikutte seičemenz' ristit ühesaspäi om lidnalaine.
Kaik om kaks'kümne kaks' lidnad agjas da nell' lidnanvuittušt žilod. Vl 2017 kaik om 12 lidnad enamba 10 tuh. eläjid.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 82,0%, ukrainalaižed — 3,5%, vaugedvenälaižed — 3,5%, litvalaižed — 1,0%, armenijalaižed — 1,0%, saksalaižed — 0,8%, totarlaižed — 0,5%, azerbaidžanlaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,2%, rahvahuden ozutandata — 5,1%.
Ižanduz.
Tegimišton päsarakod oma kalan da pun ümbriradmine, meblän tehmine, elektroenergetine sarak.


Kalitkad.
Kalitkad oma vepsän da karjalan rahvahan söm. Ned oma avol'jaižed pirgad.


Kana.
Kana (, erasti "Gallus domesticus") om kodikoittud 5,5 tuh. vozid tagaz suviazijalaine džungliden "Gallus gallus"-lind, maižanduzživat samha lihad da munid.
Kodikoittud lind lendab pahoin i ei voi leta edahan meclindun erineden. Oleleb 1,5..5 kg vedutte, kukoi om järedamb kilogrammas mi kana. Tetas enamba 180 sugud mail'mas. Lindunpoigaižed — cipad, cipaižed, cipuižed, kananpoigad.
Ozoitesed.
Edel oraine, keskel keraine, jäl'gil (jäl'giči) labidoine (kana).


Kanad.
Kanad ([ˈkænədə]; [kanaˈda]), nece om täuz' oficialine nimituz, om valdkund Pohjoižamerikan pohjoižpalas. Pälidn om Ottav.
Istorii.
Vn 1982 17. päiväl sulakud Suren Britanijan parlament vahvišti Konstitucižen "Kanadan Akt:an". Nece akt de facto tedoti Kanadan ripmatomut Sures Britanijaspäi.
Kanadan Konstitucii om kogotärtuz, mülütab nenid dokumentoid: vn 1982 Kanadan Akt, sen ližandad (sidä kesken vn 1982 Konstitucine akt oiktoiden i joudjuziden hartijanke) i niiden kohendused, mugažo jättud kirjutandata sijaližed verod.
Geografijan andmused.
Kanad om valdkundröunoiš kuivmadme vaiše suves da lodehes (Aläsk-štatanke). Nece om kaikiš pidemb kahtiden valdkundoiden röun mail'mas. Mugažo om meriröunoid Grenlandanke (Danijan avtonomii) pohjoižpäivnouzmas da Francijanke (Sen Pjer da Mikelon-territorijanke) päivnouzmas.
Londuseližed varad oma mec, reskvezi, gidroenergii, londuseline gaz, metallad (boksitad, uran, kobal't, cink, platin, vas'k, kuld, hahktin, hobed), kaliisol, rik, asbest; toižed varad oma kivivoi, kala, väghine mahuz.
Tobmuz.
Kanad om federativine parlamentine konstitucine monarhii. Valdkundan pämez' om Suren Britanijan Elizavet Toine-kunigaznaine. Jenaral-gubernator om Žüli Pejett vs 2017 redukun 2. päiväspäi. Hän vahvištab päministrad radnikusele, se om parlamentan alakodin vägestanuden partijan lider tobjimalaz.
Parlament om kaks'kodine. Britanine kunigaznaine ühtneb sihe mugažo, jenaral-gubernator om hänen ezitajaks. Kodiden ühtnijoiden lugu vajehtase kaikuččen rahvahanlugemižen jäl'ghe, valičemižümbrikoiden ("grafkundoiden") minimaline lugu om 282. Üläkodi om Senat (,) 105 ühtnijanke, jenaral-gubernator vahvištab heid päministran taričendan mödhe. Senatal om nevondfunkcijoid päpaloin, alakodi voib vajehtada konstitucijad Senatata. Alakodi om Kundoiden kodi (,) 338 ezitajanke (42. kucund vspäi 2015), kaik rahvaz valičeb heid. Jenaral-gubernator pästab parlamentan alakodid radmaspäi paksumb mi kerdan vides vodes, päministr valičeb datad.
Kanadan järgenduseližed federaližed valičendad oliba vn 2015 19. päiväl redukud. Džastin Trüdo om valitud da radab päministran vs 2015 kül'mkun 4. päiväspäi.
Edeline jenaral-gubernator om Devid Lloid Džonston (2014−2017).
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Kanadan administrativiž-territorialine jagand."
Kanad jagase 10 agjaks (provincijaks) da 3 territorijaks.
Eläjad.
Kanadas elädas kanadalaižed. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 35 427 524 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Kodikelen mödhe (2011): anglijan kel' — 58,7%, francijan kel' — 22,0%, pendžaban kel' — 1,4%, italijan kel' — 1,3%, ispanijan kel' — 1,3%, saksan kel' — 1,3%, kitajan kelen kantonan pagin — 1,2%, tagalog — 1,2%, araban kel' — 1,1%, toižed keled — 10,5%.
Uskondan mödhe (2011): katolikad — 39%, ateistad — 23,9%, protestantad — 20,3%, ortodoksižed hristanuskojad — 1,6%, toižed hristanuskojad — 6,3%, islamanuskojad — 3,2%, induistad — 1,5%, sikhad — 1,4%, buddizman polenpidajad — 1,1%, judaistad — 1%, toižed uskojad — 0,7%.
Kanadan kaikiš surembad lidnad (enamba 500 tuh. ristituid vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Toronto, Monreal', Kalgari, Ottav (pälidn), Edmonton, Mississog, Vinnipeg, Vankuver, Brampton, Gamil'ton. Nell' ristitud videspäi elädas lidnoiš.
Ižanduz.
Kanadan päeksport om avtod, kivivoi, himižed heretused, alüminii, lendimed; toine eksport — kivihil', bumag, pompad, nižu, liha, kuld. Kitai da AÜV oma pätorguindparnörikš.


Kant Immanuel'.
Immanuel' Kant ([ɪ'ma:nu̯e:l 'kant]; sünd. 22. sulaku 1724, Königsberg, Prussii (nüg. Kaliningrad, Venäma) — kol. 12. uhoku 1804, sigä-žo) oli germanijalaine filosof. Saksanman klassižen filosofijan alusenpanii, radoi Vauktustusen i romantizman aigoiden röunal.
Biografii.
Tuleban aigan filosof oli vällenke tervhudenke lapsessai, i hänen mam napri antta hüväladušt opendust. Priha oli prestižiden «Fridrihs-Kollegium»-gimnazijan pästnikan (), sid' tuli Königsbergan universitetha opendusen täht vl 1740. Openui siš hätken aigan, no jäti opendust kesken gollüden tagut i radoi privatižeks opendajaks.
Vll 1755 vahvišti dissertacijad doktoran arvon sandanke. Openzi 40 vot universitetas.


Karabulak (lidn).
Karabulak (,) om Venäman lidn da lidnümbrik Ingušetijan Tazovaldkundan keskuzpalan pohjoižes.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1859 kuti kozakoiden Karabulakskai-stanic (). Vl 1962 kätihe stanicad lidnanvuiččeks žiloks. Žilo sai lidnan statusad vl 1995. Lidn šingotase «Himreagent»-tegimel, sauvondmaterialiden edheotandoil (raudbeton, asfal't), mugažo jauhkompleks i kartonažfabrik ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Alkančurtskii-kanalan randal i Sunž-jogen hural randal (Terekan bassein), 410 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Magashasai om 25 km suvipäivlaskmha. Lähembaine lidn om Sunž 8 km päivnouzmha.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 30 961 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (vl 2010, enamba 0,4%): ingušad — 97,1%, čečenalaižed — 1,2%, venälaižed — 0,8%, toižed rahvahad — 0,2%, rahvahuden ozutandata — 0,7%.
Mediciniž-tehnologine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks, om olmas vspäi 2017.


Karagandi.
Karagandi (kazahan kelel: "Қарағанды",) om Kazahstanan lidn valdkundan keskuzpalas, nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Karagandin agjan keskuz da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1931 kuti sija pidatadud ristituiden täht samha kivihil't, severz'-se lagerid sijazihe täs. Vl 1934 eländpunkt läz lagerid sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke. Äjad joudutadud ristituišpäi jäiba eläda lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan pohjoižpäivnouzmas, «Irtiš — Karagandi»-kanalan lopus, 553 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Nur-Sultan-pälidnhasai om 190 km lodeheze orhal vai 215 km avtotel.
Klimat om terav kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +3,6 C°. Paneb sadegid 332 mm vodes, oleleb penemb niid vilusezonal (107 mm kül'mkus-keväz'kus).
Vspäi 1997 lidn jagase 2 administrativižhe rajonha: Oktäbrin i Kazibekbin, edel oli 5 rajonad.
Eläjad.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 465 178 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 613 797 eläjad vl 1989. Karagandi sädab lidnaglomeracijad Temirtau-lidnanke da toižidenke ezilidnoidenke, kaik om 800 tuh. ristituid.
Lageriden enzne aig sel'gitab äirahvahut: vn 2015 zavodindas kazahlaižed oliba 42,6%, venänikad — 40,3%, toižed rahvahad — 17,1%.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma kivihilen samine (2,5 mln tonnoid vl 2008), elektroenergetine (kaks' LEK:ad), mašinansauvomine (sidä kesken mägitransportine), sömtegimišt, sauvondmaterialoiden tehmine. Raudan metallurgii šingotase Temirtau-kaimdailidnas, 15 km lodeheze.
Avtobusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas.
Irdkosketused.
*


Karjalan Tazovaldkund.
Karjal (, "Карьяла") vai Venäman Karjal, täuz' oficialine nimituz — Karjalan Tazovaldkund (venäkelel: "Республика Карелия", ičenaižkarjalan kelel: "Karjalan tašavalta", livvinkarjalan kelel: "Karjalan tazavaldu", suomen kelel: "Karjalan tasavalta"), om Venälaižen Federacijan subjekt, Venäman üks' tazovaldkundoišpäi. Se mülüb Lodehližhe federaližhe ümbrikho.
Karjalan Tazovaldkundal om röunoid Arhangel'skan agjanke päivnouzmal, Vologdan i Leningradan agjoidenke suvel, Suomenmanke päivlaskmal (798 km), Murmanskan agjanke pohjoižel. Karjalan pohjoižpäivnouzmaižed randad lainištab Jävaldmeren Vauged meri.
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Petroskoi. Eläjiden lugu om 622 484 ristitud (2018. vodel). Pind om 180 520 nellikkilometrad.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine, se om venäkel'. Sab panda toižid-ki valdkundkelid kaiken rahvahan referenduman satusiden mödhe (Karjalan Konstitucijan 11. kirjutuz).
Regionaližed rahvahaližed keled oficialiženke statusanke oma karjalan, suomen da vepsän keled. Sab kävutada niid sijaližen ičeohjandusen tobmuden aluzkundoiš.
Istorii.
Vozil 1784−1922 nügüdläižen Karjalan territorii mülüi Anuslidnan gubernijha.
Karjalan Tazovaldkund om olmas Venäman avtonomijaks vs 1920 kezakun 8. päiväspäi. Vhesai 1923 heinkun 27. päivhäsai nimitihe sidä Karjalan Radkommunaks. Vozil 1923−1940 da 1956−1991 sen nimi oli Karjalan Avtonomine Nevondkundaline Socialistine Tazovaldkund, vozil 1940−1956 — Karjalaiž-Suomen Nevondkundaline Socialistine Tazovaldkund. Vn 1991 13. päiväl kül'mkud Karjal sai nügüdläižen oficialižen nimitusen.
Tazovaldkundan Konstitucii om vahvištadud vn 2001 7. päiväl uhokud tazovaldkundan Ezitajiden Kodil (Käskusenandajan Suiman ezitajil) da om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Tazovaldkund sijadase Pohjoižes Evropas, Venäman lodehližes palas.
Pind om 180 520 nellikkilometrad. Mec otab territorijan 85%. Kaik om 27 000 jogid Karjalas. Ned mülüdas Jävaldmeren Vauktan meren basseinha pohjoižes da Atlantižen valdmeren Baltijan meren basseinha suves. Karjalan kaikiš pidembad joged oma Vodl (149 km), Kem' (191 km), Ond (197 km), Čirka-Kem' (221 km), Šui (194 km), Sun (280 km) Kivačun kos'kenke. Karjalas om mugažo 60 000 järvid. Änine da Ladogjärv oma Evropan kaikiš surembad järved pindan mödhe, tazovaldkundan suviröun läbitab niid.
Tazovaldkundan reljef om kukkaztazangišt, kudamb päivlaskmal vajehtub Päivlaskmkarjalaižeks ülüdeks. Karjalan pohjoižel om Maanselkän ülüz, kudambal Karjalan kaikiš korktemb Nuorunen-mägi sijadase (577 m). Konz jäžom tageni pohjoižele, se oli lujas vajehtanu Karjalan reljefad — täs nügüd' om järviden katl'usid, morenižid sel'gid.
Karjalas om enamba kut sadad löudmižsijid, kaik om 24 tarbhaižiden kaivatusiden toižendad niiš. Sadas aktivižikš slüdad, pöudšpatad, kvarcad, sauvondmaterialoid (sauvondkivi, saved, letked, gravii, bazal't, granit, mramor, diabaz, Šokšun babarmkvarcit), raudkivendod. Täs om kuldad, hobedad, platinad, diamantoid, harvoid mametalloid. Geologad löuziba mugažo urankivendoiden, titanan, vanadijan da molibdenan löudmižsijid. Sen ližaks, tinan, nikelin, magnijan, vas'ken da hroman löudmižsijad seištas koskmatomikš. Toižed londuseližed pävarad oma turbaz, tal'k, mineraližed mujud, mec, kala da reskvezi.
Klimat om ven paksuidenke sadegidenke, i se vajehtase Karjalan territorijal merižespäi kontinentaližeks. Tal'v om lumekaz, rainiž, tobjimalaz ilma vägekahita pakaižita. Keza om lühüdaigaine da rainiž (pohjoižiš rajoniš), surenke sadegiden lugumäranke. Eskai kezakus erasti oleskeleb halad tazovaldkundas. Räk oleleb harvas, kahtel vai koumel nedalil suvirajoniš. Keskmäine lämuz vilukul om −8,0 C°, i heinkul +16,4 C°, nepsuz — ümbri 80%. Sadegiden vozne lugumär om 500..700 mm.
Flor da faun.
Karjalan faun da flor oma istorižikš nored, ned oma formiruinus jäl'gmäižen jäaigan jäl'ghe, 10..12 tuhad vot tagaz. Tazovalkundan territorijal eläb 63 imetaiživatoiden, 285 linduiden, 5 maujujiden erikod. Karjalan jogiš voib nägištada evropižen da kanadižen majagan pezad. Kanadine majag, ondatr da amerikaine hähk oma Pohjoižamerikan faunan akklimatiziruiduid ezitajad, sen ližaks jenotanvuitte koir om Edahaižen Päivnouzman faunan akklimatiziruiduid ezitai. Vodespäi 1960 todas mecsigoid da kosulid. Voib vastata kondjid, il'besid, jänišid, mägrid, reboid da händikahid. Kevädel om äi gavedid: säs'kid, čopjäižid, kägentäid, kärbhaižid.
Tazovalkundan floras om enamba kavag'mecoid: pohjoižpolel — pedajižid mecoid, suvel — pedajižid da kuššid mecoid. Karjalan mecoiden pälehtezsugud oma koiv, hab da raid. Karjal om mugažo marjoiden ma, sinnä kazdas: bol, jonikaine, garbol, babarm, murikeine, čigičaine, sestrikaine da mustikaine.
Tobmuz.
Artur Parfenčikov radab Tazovaldkundan Pämeheks vs 2017 uhokun 15. päiväspäi, Käskusenandajan Suiman ezitajad vahvištihe händast radnikusele Venäman prezidentan taričendan mödhe. Kaik rahvaz änestab pämehen kandidatad videks vodeks, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Tazovaldkundan Pämez' om mugažo sen Ohjastusen pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen valdkundmehid radnikusile. Tazovaldkundan pämehen administracii, üks' ezmäine varapämez' (päministr) da nell' muite varapämest oma hänele abhu, völ kaks' varapämest abutadas päministrale.
Karjalan Tazovaldkundan üks'kodine parlament om Käskusenandai Suim. Vhesai 2002 se oli kaks'kodižeks. Kaik rahvaz valičeb sen 36 ezitajad videks vodeks. Elissan Šandalovič radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vs 2016 redukun 6. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Karjalan Tazovaldkundan Ohjastuz. Tazovaldkundan ministrused, valdkundaližed komitetad, kaks' ohjandust da üks' inspekcii alištudas Ohjastusele.
Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund). Valitihe Tazovaldkundan pämest vn 2017 10. päiväl sügüz'kud, nügüdläine pämez' sai vägestust ezmäižes turas (61,34% änid).
Administrativiž-territorialine jagand.
Karjalan Tazovaldkund jagase 16 municipaližhe rajonha (sidä kesken 3 rahvahališt rajonad) da 2 lidnümbrikho. 2006. vodelpäi municipaližen reforman jäl'ghe rajonad jagadas 22 lidnkundha (venäkelel: "городские поселения") da 86 küläkundha (, sidä kesken 3 vepsän küläkundad). Vodelpäi 1994 (vodhesai 2005, municipaližhe administrativižhe reformhasai) Änižröunan (Änižrandan) rajonan suvipol' oli mülütadud Vepsän rahvahaližhe volost'he.
Demografii.
Vn 2010 kaiken Venälaižen Federacijan rahvahanlugemižen andmusiden mödhe 643 548 ristitud elihe Karjalas (neche rindataden, 2002. voden rahvahanlugemižen andmusiden mödhe eläjiden lugu oli 716 281 eläjad) 3,81 rist./km² eläjiden keskmäiženke tihedusenke. Kaikiš suremb ristitišt oli 795 tuh. eläjid vl 1987. Eläjiden lugun vähendamižen päsü om ekonomikan hondon situacijan tagut 1990-nzil vozil.
Karjalan eläjiden enamba koumandest eläb kaikiš surembas lidnas da tazovaldkundan pälidnas — Petroskoiš. Kaikutte nellänz' ristit videspäi om lidnaneläi. Lidnalaižed elädas koumestoštkümnes lidnas da 11 lidnaližen tipan žilos. Toižed järedad lidnad (enamba 25 tuh. ristituid vl 2015) oma Kondopog, Kostamukš da Segež. Sen ližaks, 794 külähišt žilod da küläd om tazovaldkundas. Vl 2018 kaik om 9 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): 78,9% oma venänikad (507654 rist.), 7,1% — karjalaižed (45570 rist.), 3,6% — vaugedvenälaižed (23345 rist.), 2,0% — ukrainalaižed (12677 rist.), 1,3% — suomalaižed (8577 rist.), 0,5% — vepsläižed (3423 rist.), 2,6% — toižed rahvahad (16422 rist.), 4,0% — rahvahuden ozutandata (25880 rist.).
Venänikad, karjalaižed, ukrainalaižed, vaugedvenälaižed da vepsläižed — ortodoksižen jumalankodikundan uskojad tobjimalaz, suomalaižed — lüteranižen jumalankodikundan uskojad.


Karjalan Tazovaldkundan gimn.
Karjalan Tazovaldkundan gimn om Karjalan Tazovaldkundan valdkundsimvol.
Karjalan Tazovaldkundan gimn om vahvištadud valdkundkonstitucijal (pala 101) da Karjalan Tazovaldkundan käskusel (6.04.1993, nomer XII-16.495 "Karjalan Tazovaldkundan Gimnan tekstas").
Muzikan avtor — Aleksandr Beloborodov, venäkel'žen tekstan avtorad — Armas Mišin da Ivan Kostin, suomenkel'žen tekstan avtor — Armas Mišin (venäkel'žen tekstan känduz).
Ezmäi gimnal oli kaks' oficiališt tekstad (venäkelel da suomen kelel), no vl 2001 Karjalan käskusenandajan suiman Tazovaldkundan kodi om tühjitanu suomenkelžen tekstan. "Karjalan Tazovaldkundan Gimnan tekstas"-käskushe oma tehtud tarbhažed toižetused. Nece pätind motiviruidihe sil, miše üks'jäižen oficialižen valdkundkelen Karjalas om venäkel'. Pätind vasttihe hondoin äjad baltijan meren suomalaižiden rahvahiden ezitajad Karjalas (suomalaižed, karjalaižed da vepsläižed).
Gimn pajatadihe suomen kelel vaiče kerdan Karjalan muzikaližes teatras gimnan vahvištoitandan jäl'ghe.
Venäkel'ne tekst.
И песню во славу тебе пою.
Герои былин средь лесов и гор
Живут на земле нашей до сих пор.
Suomenkel'ne tekst.
Nuo järvet ja vaarat ja hongikot-
Irdkosketused.
g


Karjalan Tazovaldkundan Rahvahaline teatr.
Karjalan Tazovaldkundan rahvahaline teatr (venäkelel: "Национальный театр", suomen kelel: "Kansallinen teatteri", ičenaižkarjalan kelel: "Kanšallini teatteri", livvinkarjalan kelel: "Kanzalline teatru") om valdkundaline dramatine teatr Petroskoiš. Nece om üks'jäine suomenkeline teatr Venämas. Teatr radab 1932 vodespäi. 2010 vodespäi teatran direktoran radab Arvid Zeland.
Teatras om sur' scen (300 ištsijad) da pen' scen (50 ištsijad). Teatran edestused olesketas venäkelel, suomen da karjalan kelil. Sen sijaduz om Petroskoin keskuses, Kirovan torgul. Adres om Marksan Karlan prospekt, p. 19. Tätüižteatr, Rahvahaline teatr da populärine sušibar oma ühtes sauvuses.


Karjalan keled.
Karjalan keled (ičeze nimituz: "karjalan kielit") om suomalaiž-ugrilaižiden keliden alaoks, kudamb mülütab Baltijan meren suomalaižihe kelihe. Pagižijoiden lugu — läz 60 tuhad ristituid.
"Karjalan kel'"-termin om ridasine. Venäman tedoliteraturas nügüd' kävutadas erižed terminad «ičenaižkarjalan kel'», «livvin kel'» da «lüdikel'».
Karjalan keled oma agglütinativižed. Karjalan keled oma Karjalan Tazovaldkundan pagižkeled.
Karjalan kirjamišt.
Vl 2011 Petroskoiš pättihe, miše Ü-kirjamen sijas i ičenaiž-karjalan, i livvin kelil linneb Y.


Kaskez.
Kaskez (,) om vepsän külä Karjalan Tazovaldkundan suves, sen Änižröunan (Änižrandan) rajonas. Mülüb Kaleigan vepsän küläkundha.
Külä om olmas 16. voz'sadaspäi. Sijadase Änižjärven suvipäivlaskmaižel randal. Kaks' irdad: Onežskai, Sovhoznai.
Vl 1905 ristitišt oli 683 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 33 ristitud.


Kastel'sardo.
Kastel'sardo (, sijaližil paginoil: "Casthèddu Sardhu", "Caltèddu") om lidn da kommun Italijan päivlaskmas, Sardinii-saren da agjan Sassarin provincijas.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1102 kuti genujalaižen Doria-kanzan "Kastel'dženoveze-lidnuz". Kastel'sardo šingotase turizmal, sauvondal i kalanpüdusel.
Lidn sijadase Azinar-lahten randal, 114 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Geografižed koordinatad oma 40°50′0″N da 8°43′0″E. Matkad Sassari-lidnhasai om 25 km suvipäivlaskmha.
Vn 2011 Italijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 5 735 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.


Katalanan kel'.
Katalanan kel' vai Katalonijan kel', Valensijan kel' (ičeze nimitused: "català", "valencià") om ibero-romanine kel'.
Pagižijoiden lugu om 11,5 mln ristituid vl 2009, Ispanijan pohjoižpäivnouzmas da Francijan suves tobjimalaz. Kel' om Andorran valdkundkeleks. Om oficialiženke statusanke Ispanijan koumes avtonomižes ühthižkundas: Katalonii, Valensii, Balearižed Sared.
Katalanan kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. Regulirujad organizacijad: Katalonijan tedoidusen institut, Valensijan kelentedoakademii.
Kaks' paginoiden joukud: päivnouzmaine i päivlaskmaine. Lähembaine kel' om oksitanan kel' grammatikan mödhe.


Kaunas.
Kaunas (mugažo litvan kelel) om Litvanman kahtenz' surtte lidn. Se om valdkundan erine municipalitet, mülüb Kaunasan statistikan regionha.
Istorii.
Legendan mödhe Kaunasan alusen panihe vodel 1030, no ezmäine mainitez lidnas vasttase vaiše vodel 1361. Eländpunkt sai lidnan statusad vl 1408. Vl 1441 Kaunas ühtni Hanza-ühtištushe, i XVI voz'sadan augotišes se oli jo Litvanman ühteks kaikiš elokahambiš lidnoišpäi. Vodelpäi 1701 Kaunas oli Venämas (möhemba — Venälaižes imperijas). Vl 1862 ühtenzoittihe Kaunasad raudtel Venäman da Saksanman pälidnoidenke.
Konz Litvanma sai ripmatomut i kadoti Vil'nüsan, ka pälidn sirtihe Kaunasha. Kaunas oli Litvanman pälidnan vodelesai 1940, sid' sirtihe pälidnad tagaze, Vil'nüsha (valdkundan konstitucijan mödhe Vil'nüs oli pälidnan kaiken). Toižen mail'man sodan aigan 30 tuhad kaunaslašt evrejalašt oli riktud.
Geografijan andmused.
Kaunas sijadase 104 km lodeheze Vil'nüsaspäi. Lidn seižub Litvanman kaikiš surembiden Nämunasan (litv. "Nemunas") da Nerisan jogiden ühthejoksmusenno, Via Baltika-kiruhtel.
Eläjad.
Vl 2004 lidnan ristitišt oli 366 652 eläjad.
Kaunas — üläopenikoiden lidn; kaikiš suremb üläopendusen aluzkund om Vitautas Suren nimel nimitadud universitet.
Lidnad edeline pämez' oli Andrius Kupčinskas (2007−2015).
Mel'heižtahod.
Kaunasas om čomid arhitekturmuštnikoid: keskaigaižen lidnusen ruinad, äiluguižed jumalankodid, toižed istorižed pertid, muzejad.


Kazahlaižed.
Kazahlaižed (kazahan kelel: "қазақтар/qazaqtar/قازاقتار", üks'lugu: "қазақ" [qɑzɑq]) — üks' türkižiš rahvahišpäi. Ičeze nimituz kändase kuti «kalaidai», «ozaitelemižiden ecii».
Rahvahan lugumär.
Lugumär om läz 18 mln ristituid (2018). Kazahlaižiden enambuz eläb Kazahstanas, 12,5 mln rist. (67,5% ristitištos, 2019), sid' Kitaiš (1,6 mln vl 2010), Uzbekistanas (0,8 mln vl 2017), Venämas (647,7 tuh. vl 2010) i Mongolijas (101,5 tuh. vl 2010).
Etnogenez.
Nügüdläižen rahvahan etnogenez tegihe 13.-15. voz'sadoil päpaloin genetikan tedoidusiden mödhe, Kuldaižen ordan olendan aigan. Siš-žo aigaspäi islam vajehti tengrizmad uskondaks.
Erištadas 50 olijad sured heimod, ühtenzoittas heid koumhe «žuz:ha»: Vanhemb suvipäivnouzmas (, 12 heimod), Keskmäine keskuses i päivnouzmas ("Орта жүз", 7 heimod) i Noremb päivlaskmas ("Кіші жүз", 29 heimod koumes joukus). Tetas koume heimod erazvuiččenke todištadud augotižlibundanke, niišpäi kaks' ei mülügoi žuzoiden klassifikacijha: "tore" Mongolijaspäi, Čingishanan aigaspäi; "hodža" Lähižes Päivnouzmaspäi, Arabijan missioneroiden jäl'gnikad; "arginad" (Keskmäine žuz) Iranan mägištolpäi. Kaik heimod pagištas ühtel kelel, 11 mln ristitud tezihe kazahan kel't vl 2012.
Organizacijad.
Kazahlaižiden Ezmäine mail'man kurultai (suim) mäni Almatiš vl 1992 (28. sügüz'ku — 4. reduku), kus sädihe Kazahlaižiden Mail'man associacijad (). Kurultai oleskeleb kaikuččel videl vodel.
Repatriacijan program om vahvištadud da radab Kazahstanas ripmatomuden sandan aigaspäi vl 1991. Enamba 580 tuhad kazahlaižid sirdi Uzbekistanaspäi programan mödhe.


Kazahan kel'.
Kazahan kel' (ičeze nimituz: "қазақ тілі") om altaižen kel'kundan kel'. Kazahan kel' om Kazahstanan valdkundkel'. Pagižijoiden lugu — 13 mln ristituid (2019).
Ümbrikirjutand.
Formirui 14.-17. voz'sadoil. Keles om koume päpaginad: pohjoižpäivnouzmaine (kirjankelen aluz), suvine i päivlaskmaine. Kirjankel' nimitase "Әdebi қазақ тілі".
Kazahan kelen reguliruindorganzacii om Kazahstanan kul'turan da informacijan ministruz, sijadase Nur-Sultanas.
Kirjamišt.
Kazahan kelen nügüdläine kirjamišt om kirilližen kirjamišton pohjal, kogoneb 42 kirjamespäi. Vll 1929−1940 se oti latinicad aluseks. Uz' kelen kirjamišt om vahvištadud latinican pohjal vn 2017 redukus, sen täuz' kävutamine linneb edel 2025 vot.


Kazahstan.
Kazahstan ([qɑzɑqˈstɑn],), täuz' oficialine nimi — Kazahstanan Tazovaldkund (,), om valdmererandatoi valdkund Azijas da Evropas paloin. Pälidn om Nur-Sultan.
Kazahstanan pind om 2 724 902 km² (ühesanz' sija mail'mas).
Keled.
Üks'jäine valdkundaline kel' om kazahan kel'. Venäkel' om oficialiženke statusanke kaiked valdkundadme.
Istorii.
Vn 1991 16. päiväl tal'vkud Kazahstan tedištoiti ičeze ripmatomudes. Ühesas päiväs päliči, 25. päiväl, ripmatomuz kändihe täudeks.
Valdkundan edeližed Konstitucijad () oliba vahvištadud vll 1926 (kuti pala), 1937, 1978 i 1993. Nügüdläine videnz' lugul Konstitucii om ottud kaiken rahvahan referendumal vn 1995 30. päiväl elokud. Se om väges voziden 1998, 2007, 2011, 2017 da 2019 znamasižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Kazahstanal om mavaldkundröunoid Venämanke päivlaskmas da pohjoižes (röunoiden piduz om 7644 km), Kitainke päivnouzmas (1765 km), Kirgizstananke (1212 km), Uzbekistananke (2330 km) da Turkmenistananke (413 km) suves. Ühthine maröunoiden piduz om 13364 km. Kazahstanan päivlaskmaižed randad lainištab Kaspijan meri (randanpird — 1894 km), suvipäivlaskmas om kuidahtanu Aralmeri (kaks' vezištod, randanpird — 1070 km). Kazahstan om valdmererandatoi valdkund, kaikiš suremb mugoine mail'mas.
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Han Tengri-mägenoc (6995 m).
Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', metallad (raudkivend, vas'k, boksitad, kuld, cink, hahktin, marganc, hrom, nikel', kobal't, molibden, uran).
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine segoitadud tazovaldkund dominiruijanke partijanke. Valdkundan pämez' om prezident (), kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, kahtenden strokun voimuz om (päiči ezmäižes prezidentas). Prezident om sodavägiden päkäsknik, valičeb päministrad da paneb händast radsijha parlamentan alakodin hüvästusen sandan jäl'ghe videks vodeks, paneb ministrid radsijha päministran nevondan mödhe.
Parlament () om kaks'kodine. Üläkodi om Senat () 47 ühtnijanke (32 oma delegatad kaksin kaikuččes regionaspäi, 15 — prezident paneb radnikusele) kudeks vodeks, Senatan pol' vajehtase kerdan koumes vodes. Mugažo kaik enččed valdkundan prezidentad oma Senatan ühtnijoikš ičeze elon pitte. Senatan ühtnijad pandas radnikusile Ülembaižen Käskuzkundan sudijoid prezidentan nevondan mödhe. Alakodi om Mažilis () 107 ühtnijanke (98 — kaik rahvaz valičeb, 9 — Kazahstanan Rahvahiden Suim oigendab) videks vodeks.
Prezidentan jäl'gmäižed valičendad oliba edel strokud, vn 2015 26. päiväl sulakud. Nursultan Nazarbajev sai vägestust (oti 97,75%), se oli hänen videnz' strok vspäi 1990. Kasim-Žomart Tokaev radab prezidentan vodes 2019 keväz'kun 20. päiväspäi vn 2020 valičendoihesai. Parlamentan ühtnijoiden valičendad oliba edel strokud möst, vn 2016 20. päiväl keväz'kud. Vodes 2019 uhokun 25. päiväspäi Askar Mamin radab päministran.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Kazahstanan administrativiž-territorialine jagand."
Kazahstan jagase 14 agjaks (üks'lugu) da 3 lidnaks tazovaldkundan alištusenke (Nur-Sultan-pälidn, Alma-At i Šimkent). Völ Baikonur-lidn om olmas eriliženke statusanke, se om kortomdüd Venämal vhesai 2050. Agjad alajagasoiš 180 rajonaks (üks'lugu kaz.: "ауданы"), sidä kesken 20 oma lidnoiš (Alma-At — 8, Nur-Sultan — 4, Šimkent — 4, Karagandi — 2, Aktobe — 2).
Mugažo valdkund jagase videks statistižeks regionaks.
Eläjad.
Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 17 221 097 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Vl 2014 enamba 65% Kazahstanan eläjid oliba kazahlaižed, 21,8% — venänikad, 3% — uzbekalaižed, 1,8% — ukrainalaižed, 1,4% — uigurad, 1,2% — totarlaižed.
Kel'mahtod (2017): kazahan kel' — 83,1%, venäkel' — 94,4% (vl 2009); trilingvad (kazahan, venän i anglijan keled) — 22,3%.
Uskondan mödhe (2009): islamanuskojad — 70,2%, hristanuskojad — 26,2% (ortodoksižed hristanuskojad päpaloin), toižed uskojad — 0,2%, ateistad — 2,8%, märhapanendata — 0,6%.
Kazahstanan järedad lidnad (enamba 300 tuh. ristituid vl 2014): Alma-At, Nur-Sultan-pälidn, Šimkent, Karagandi, Aktobe, Taraz, Pavlodar, Ust' Kamenogorsk, Semei. Lidnalaižiden pala om 57,7% (2020).
Rahvahanižanduz.
Kazahstanan tengen znam: 10px.
Kazahstanan päeksport om kivivoi (59%), raud, sen ühthesuladused da tegesed (10%); toine eksport — londuseline gaz (5%), radioaktivižed elementad (4%), vas'k da sen ühthesuladused (4%), nižu (3%), kuld (3%), kivihil' (1%), cink (1%), korund (1%). Kitai om valdkundan eksportan päühtnijaks. Venäma om valdkundan importan päühtnijaks.


Kazan'.
Kazan' (,) om kudenz' surtte millionerlidn, lidnümbrik da järed raudtesol'm Venämas. Se om Tatarstanan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Ezmäižen kerdan lidn mainitase kirjutadud purtkiš vl 1391. Vozil 1438−1552 Kazan' oli Kazanin hankundan pälidnan.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kazank-jogen molembil randoil sen Volgha lanktendan sijas, Volgan hural randal, 60 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai om 820 km päivlaskmha orhal.
Kazan' om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidn jagase 7 administrativižhe rajonha. Severziden rajoniden administracijad oma ühthižed, kaik nell' om niid, sen ližaks vanhan lidnan ičeze administracii.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe Kazan'-lidnan eläjiden lugu oli 1 143 535 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Enamba 1,65 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas (2017).
Rahvahad (vn 2010 rahvahanlugemine, enamba 0,3%): venälaižed — 48,5%, totarlaižed — 47,4%, čuvašalaižed — 0,8%, ukrainalaižed — 0,4%, marilaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 0,3%.
Transport.
Tähäsai kaikiš populärižemb kundaline transport om avtobusad, ned ottas kaikiden passažoroiden nell' videndest. Trolleibusad, tramvaid, kiruhtramvaid, ezilidnelektrojonused da taksid oma kundaližtransportaks mugažo. Kazanin metro om rados vspäi 2005 (vl 2015: 1 jono, 10 stancijad, 15,8 km raudted).
Kaks' päraudtestancijad, nell' avtobusstancijad, jogistancii i jogiport oma lidnas. Ümbäravtote i avtotesild Volgas päliči oma olmas. Rahvahidenkeskeine Kazan'-lendimport ("КЗН / KZN") sijadase 26 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Se tegeb reisid Venämadme da Keskuzazjian maihe, mugažo čarterreisid Venäman turistoiden navedijoihe verhiže maihe. Om erasid il'mteid Tatarstanan-ki järedoihe lidnoihe.
Irdkosketused.
*
*


Kazmused.
Kazmused (vai) — biologine valdkund, üks' äistajižiden organizmiden gruppišpäi, kudambha mülüdas samlod, sänijaugad, kortehed, derägad, avoinsemnižed da änikkazmused. Kazmusikš lugetas erasti šoll'oid.
Kazmused oma ezitadud äjil elonformil — ozutesikš, puil, penzhil, heinil i m. e.


Kaži.
Kaži vai Kodikaži () om kodiživat, popularižemb (koirha rindataden) «živat-kompan'jon». Kodikaži om Kažinvuiččiden sugukundan lihansöi imetaiživat. Kodikaži ("Felis silvestris catus") om meckažin alaerik nügüd'aigaižen biologižen sistematikan mel'pidegen mödhe. Živat om kodikoittud poleks, vajehtab elonmahtod i arktub kebnas ristitun eländsijan irdpolel.
Nügüd' kaikes Mas om 600 mln kodikažid, mülütadas heid 200 kodikažin suguihe.
Irdpoline nägu.
Täuz'kaznuden kažin hibjan keskmäine piduz om 60 sm händata, händan piduz sase 25..35 santimetrhasai. Kirjutadud Ginnessan rekordoiden kirjha kaikiš järedamban kodikažin piduz om 121,9 sm. Tervhen kažin hibjan keskmäine veduz om 2,5..6,5 kg, no voib vastata surembid-ki kažid (6..9 kilogrammad). Meinkunan da sibirin suguiden kažiden veduz om 11,5..13 kg. Hö voidas sabustada 20 kilogrammad — nece om razvdusen jäl'guz.
Elonlad.
Kaži mecadab üksnäze. Hän tabadab nühtajid da toižid penid živatoid, nece mahtuz om arvokaz ristitun täht enamba 10 tuhad vot. Kaži om socialine živat mugažo; hän kävutab kommunikacijan täht kulundsignalad, feromonad da hibjan likundoiden levedan diapazonan.
Mecanerik i kodierik mecatas hüvin läz tazomäras.
Söte i fiziologijan norm.
Lihansöjad živatad, södas mugažo maidod da maidproduktoid. Lipitadas nozolut ei lanktes kel't sihe koiran erineden, no nozoluden pindale, i se libub vakuumal, 4 kerdad sekundas. Söndtavarad kofenke da kakaonke voidas travida kažid.
Pul'san paksuz — 110..140 iškendad minutas, hengaiduz — 16..40 südäimehehengahtust minutas. Hibjan lämuz +38,6 C°. Veren koume gruppad om olmas: A, B i AB.
Kažihe sidodud vepsän virkehed, muštatišed da ozoitesed.
Ukoine libub päčile, korond perskes (kaži)


Keväz'ku.
Keväz'ku om voden koumanz' ku grigorianižes da julianižes kalendariš, ezmäine keväden ku. Kogoneb 31 päiväspäi.


Kezaku.
Kezaku om voden kudenz' ku grigorianižes da julianižes kalendariš. Se om ezmäine kezan ku Pohjoižes šurupoliškos i ezmäine tal'ven ku Suvižes šurupoliškos. Kogoneb 30 päiväspäi.


Kijev.
Kijev (ukrainan kelel: "Київ" [ˈkɪjiu̯], venän kelel: "Киев") om Ukrainan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om lidn eriliženke statusanke i Kijevan agjan administrativižeks keskuseks (ei mülü sihe).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 6.-7. voz'sadal. Sai lidnan statusad Magdeburgan oiktusen mödhe vl 1494. Oli Venäman imperijan palaks vspäi 1686. Rimpatoman Ukrainan pälidn vspäi 1992.
Geografijan andmused.
Lidn om sijatud Dnepranjogen molembil randoil. Kaikiš korktemb čokkoim venub 203 metral ü.m.t..
Irdkosketused.
*


Kipr.
Kipr (grekan kelel "Κύπρος", turkan kelel "Kıbrıs", anglijan kelel "Cyprus"), täuz' oficialine nimituz — Kipran Tazovaldkund (,), om valdkund Azijas (britanižiden purtkiden mödhe — Evropas), Keskmeren ühtennimižel sarel. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Nikosii.
Kipran Tazovaldkundan tobmuden organad kontroliruidas saren territorijan koume videndest, Pohjoižen Kipran Turkan Tazovaldkund kontroliruib 38% de fakto, jättud kaks' procentad oma Suren Britanijan ohjandusen al.
Istorii.
Vn 1960 1. päiväl redukud Kipr tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Vl 1964 ÜRO:n kožundansädai kontingent tuli sar'he heitmaha ridoid grekalaižiden (hristanuskojiden) i turkoiden (islamanuskojiden) keskes. Rid lujeni vl 1967. Vl 1974 tulnu tobmudele sodakukerdusen rezul'tataks Grekanman ohjastuz napri ühtištoitta sar't Grekanmaha, no Turkanma okkupirui saren 36% kaičemha turkoid i oti vägestust lühüdaigaižen sodan aigan (20. heinku — 17. eloku). Sil aigalpäi sar' om jagadud, i Sur' Britanii jätktab ičeze sodabazoiden radod.
Valdkundan Konstitucii (, "Sintagma") om vahvištadud vn 1960 16. päiväl elokud da tuli väghe sen-žo voden 31. päiväl tal'vkud.
Geografijan andmused.
Kipran Tazovaldkund om mavaldkundröunoiš Suren Britanijan kahtenke sodameribazanke (nell' eksklavad), röunoiden piduz — 156 km. Pohjoižkipran Tazovaldkundan territorii rahvahidenkeskeižeta tundištuseta (vaiše Turkanma tundišti) sijadase saren pohjoižes, südäinröun nimitase «vihandaks pirdaks» (eksklav de fakto mugažo). Keskmeren randanpird om 648 km.
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Olimbos-mägi, 1951 m meren pindan päl.
Londuseližed varad oma vas'k, azbest, mramor, sauvondgips, mec, keitandsol, mujutimed.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (, "Proedros tis Kipriakis Dimokratias"), hän-žo ohjastusen da sen ministrišton (, "Ipoirgiko Simvoilio") pämez'. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita.
Parlament om üks'kodine Ezitajiden Suim (, "Voili ton Antiprosopon",) 59 ühtnijanke, sidä kesken 3 oma ezitajad rahvahanvähembusišpäi. Kaik rahvaz valičeb jättud 56 ezitajad videks vodeks. Völ 24 sijad om rezervas turkan kundan täht (ei ühtnend politižes elos vspäi 1974).
Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 vilukun 28. da uhokun 4. päivil. Nügüdläine prezident om Nikos Anastasiadis (sai 55,99% kahtendel tural (57,48% 2. tural vl 2013), kahtenz' strok), radab vs 2013 uhokun 28. päiväspäi. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 22. päiväl semendkud.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Kipran administrativiž-territorialine jagand."
Kipran Tazovaldkund jagase 6 agjaha (eparhijha, "eparhies"), niišpäi kaks' kontroliruiše rahvahidenkeskeižikš tundištadud tobmudel täuzin, 3 — paloin, 1 — ani ei. Kontroliruidud Kipran Tazovaldkundal territorii jagase 33 kundaks (, "demos").
Eläjad.
Kipras elädas kipralaižed (vl 2001 grekalaižed — 77%, turkad — 18%, toižed rahvahad — 5%). Vl 2014 valdkundan palan oficialižen ohjastusen al eläjiden lugu oli 1,172,458 ristitud.
Uskondan mödhe (2011, Kipran pala oficialižen ohjastusen al): ortodoksižed hristanuskojad — 89,1%, riman katolikad — 2,9%, protestantad — 2,0%, islamanuskojad — 1,8%, buddistad — 1,0%, toižed uskojad — 1,4%, märhapanendata — 1,2%, religijatomad i ateistad — 0,6%.
Toižed sured lidnad grekan palas (enamba 50 tuh. ristituid vl 2011, surembaspäi penembha): Limasol, Strovolos, Larnak. Eländpunkt enamba mi 10 tuh. eläjidenke lugese lidnaks, ka kaik om 18 lidnad grekižes palas.
Ižanduz.
Kipran päeksport om kivivoi (21%), zelläd (12%), radiopalad da telefonad (8%); toine eksport — raud da sen ühthesuladused (4%), laivad da astjad (4%), medicinine kaluišt (4%), fruktad da niiden südäiveded (2%), sagud (2%), sigarad (2%), kartohk (1%), mebel' (1%), vas'k (1%), avtod (1%).


Kirgizstan.
Kirgizstan ([qɯrʁɯsˈstɑn]) vai Kirgizii, täuz' oficialine nimi om Kirgizstanan Tazovaldkund (,), om mererandatoi valdkund Keskmäižes Azijas. Pälidn da kaikiš järedamb lidn om Biškek.
Istorii.
Vn 1991 31. päiväl elokud Kirgizstan tedištoiti ičeze ripmatomudes.
Vn 2005 24. päiväl keväz'kud rahvahaline kukerduz («tül'panrevolücii») tegihe Kirgizijas. Vn 2010 sulakus-kezakus rahvahaline kukerduz oli valdkundas.
Valdkundan ezmäine Konstitucii (,) oli väges vspäi 1993. Nügüdläine nellänz' lugul Konstitucii om vahvištadud vn 2010 27. päiväl kezakud, se om väges vn 2016 vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Kirgizstan om mavaldkundröunoiš Kitainke päivnouzmas da suvipäivnouzmas (röunan piduz — 1063 km), Tadžikistananke suvipäivlaskmas (984 km), Uzbekistananke päivlaskmas (1314 km) da Kazahstananke pohjoižes (1212 km). Ühthine röunoiden piduz om 4573 km. Kirgizstan om mererandatoi valdkund.
Mäged ottas enamba koumed nelländest valdkundan territorijad. Man tobj pala venub Tän'-Šan'-mägisisteman röunoiš, Pamiran mäged oma suvipäivlaskmpoles. Kaikiš korktemb čokkoim om Vägestusen mägenoc (7439 m) Kitain röunal. Kaikiš suremb järv om ümbištadud Issik-Kul'. Znamasine jogi om Narin. Saum vezid — 4,4%.
Londuseližed pävarad oma metallad (kuld, cink, hahktin, artut', vismut, harvad mametallad), toižed varad — kivivoi, londuseline gaz, kivihil', gidroenergii.
Politine sistem.
Kirgizstan om unitarine parlamentiž-prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (). Kaik rahvaz valičeb händast kudeks vodeks, kahtenden strokun voimuseta.
Parlament om üks'kodine Ülembaine Nevondkund () 120 ühtnijanke, hö pandas päministrad () radnikusele. Kaik rahvaz valičeb parlamentan ühtnijoid videks vodeks, partijale pida sada enamba mi 7%.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 4. päiväl redukud (6. kucund). Valitihe prezidentad järgenduseližen kerdan vn 2017 15. päiväl redukud, Sooronbai Žeenbekov sai vägestust (oti 54,75%) da radab 5. prezidentan kül'mkun 24. päiväspäi. Muhammedkalii Abilgazijev radab päministran vs 2018 sulakun 20. päiväspäi.
Administrativine jagand.
"Kacu kirjutuz: Kirgizstanan administrativiž-territorialine jagand."
Valdkund jagase 7 agjaks da 2 lidnaks tazovaldkundan alištusenke (Biškek, Oš).
Eläjad.
Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 5 776 570 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (2017): kirgizlaižed — 73,2%, uzbekad — 14,6%, venänikad — 5,8%, dunganalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 5,3%.
Uskondan mödhe (2017): islamanuskojad — 90% (sunnitad tobjimalaz), hristanuskojad — 7% (sidä kesken Venäman ortodoksižed hristanuskojad 3%), toižed uskojad — 3% (sidä kesken judaistad, buddistad, bahai-religijan polenpidajad).
Toižed sured lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vn 2009 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Oš, Džalal-Abad, Karakol, Tokmok. Vl 2015 kaik oli 31 lidnad valdkundas. Vl 2012 oli 9 lidnanvuittušt žilod. Lidnalaižiden pala om 36,9% (2020).
Ižanduz.
Kirgizstanan päeksport om kuld (43%), fruktad da maplodud (14%), erazvuiččed sobad (läz 13%); toine eksport — elektruz (3%), radioaktivižed elementad (2%), tabak (1%), sahar (1%), elektroveim (1%), varapalad likutimiden täht (1%).


Kirilline kirjamišt.
Kirilline kirjamišt (vai kirillic) om kirjutandsistem, kudamb om heimos grekan kirjamištonke da glagolicanke.
Kirjamišt om sätud Kirillal i Mefodijal Evropan suvipäivnouzmas 9. voz'sadal, nimitase Kirillan nimel.
Leviganduz.
Ottas kirillišt kirjamištod bazaks 108 eläbas keles, sidä kesken bolgarijan kel', mongolijan kel', serban kel', ukrainan kel', vaugedvenän kel' i venäkel'. Venäman igähižiden rahvahiden kaik keled kirjutadas kirillical vai kirjamišt sen alusel om olmas. Nened valdkundad pučihe kirillicaspäi Nevondkundaližen Ühtištusen čihodamižen jäl'ghe: Azerbaidžan, Kazahstan (vodele 2025), Moldov, Uzbekistan, Turkmenistan.
Kirilližen kirjamišton kävutand vepsän kirjkeles.
1930-nziden voziden kahtendes poles «Krasnoje Šoltozero»-lehtez lähtli pordon aigad vepsänkel'židenke materialoidenke, ka paindihe niid kirilližel (venälaižel) kirjamištol.
Vl 1991 pästtihe Petroskoihe abekirj vepsän kelen pohjoižpaginal. Se kirjutihe mugažo kirilližel kirjamištol. Nece naprind jäi jäl'gusita. Nügüd' kaik vepsänkel'žed kirjad Karjalas paindas latinan kirjamištol.


Kirkjubajarklöistür.
Kirkjubajarklöistür (, sijaline lühenduz om "Klaustur") om külä Islandijan suves. Mülüb Suvižen agjan Skaftaurhreppür-kundha (6946 km², läz 500 eläjad), sen kaikiš suremb eländpunkt.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1186. Külä mülüb turistoiden popularižihe matkoihe čoman londusen tagut.
Vl 2011 kaikenaigaižiden elajiden lugu oli 120 ristitud.


Kizil.
Kizil (ven. i) om lidn da lidnümbrik Venäman Sibirin suves. Se om Tuvan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Mongolijan generaline konsuluz sijadase lidnas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud venämalaižil vl 1914 kuti "Belocarsk-žilo". Vozil 1918−1926 oli sanu "Hem-Beldir"-nimed, vspäi 1926 om olmas nügüdläiženke nimenke (tuv. "Kizil" znamoičeb «rusked»). Vspäi 1944 oli mülünu Tuvan avtonomižen agjan pälidnaks.
Geografii.
Lidn sijadase tazovaldkundan keskuses, Tuvan katl'uses, 630 m korktusel valdmeren pindan päl. Kaks' joged ühthejokstas lidnan rounoiš: Sur' Jenisei () da Pen' Jenisei (, "Кызыл-Хем"). Se om Jenisein joginišk (). Lähembaižed järedad lidnad oma Minusinsk, Abakan da Černogorsk 390 km lodeheze avtotedme, lähembaine raudtestancii om Minusinskas.
Klimat om terav kontinentaline kuiv. Tal'vel ei olele sulasäd, paneb 10..20 sm lunt. Voib olda pölütorokoid da kovid tulleid semendkus-heinkus. Voden keskmäine lämuz om –1,3 C°, lidnan klimat om tazostadud Edahaižhe Pohjoižhe. Paneb sadegid 217 mm, enamba kezal (127 mm).
Kizil om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 200,37 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 109 918 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd' (vl 2017). Tazovaldkundan koumandez eläb Kizilas.
Ižanduz da transport.
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad da jogitransport ühtenzoittas lidnad kaikidenke rajonkeskusidenke. Projektiruidas raudted, linneb Krasnojarskan randan Kuragino-žilospäi.
Regionaline civiline "Kizil-lendimport" ("KYZ / КЫЫ") sijadase lidnan suves, 6 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Tehtas regularižid reisid Irkutskha, Krasnojarskha da Novosibirskha, mugažo Tuvan Tazovaldkundan eländpunktoihe.
Irdkosketused.
*
*


Kišinöv.
Kišinöv ([kiʃiˈnəw]) om Moldovan pälidn da kaikiš suremb lidn. Om valdkundan äisarakoižeks keskuseks.
Istorii.
Mainitase ezmäižen kerdan vl 1436 kuti eländpunkt vezikaivonno. Vhesai 1812 mülüi Moldovan ruhtinazkundha. Vll 1812−1918 oli Bessarabijan gubernijan keskuseks, sai lidnan statusad vl 1818. Vll 1918−1940 oli Romanijan sureks lidnaks. Vn 1940 28. päiväl kezaku Rusked Armii okkupirui Bessarabijad, jouduti sidä nacistoišpäi Suren sodan aigan vn 1944 24. päiväl elokud, lidnan pertiden seičeme kümnendest oli muretud. Šingotihe teravas tazovaldkundan pälidnaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan keskuzpalas, Bik-jogen kukhikahil randoil i sen vanoikahil terrasoil (, Dnestran () oiged ližajogi), 85 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Kišinöv-lidn jagase vidhe sektorha: Keskuz, Čokan, Bujukani, Botanik, Riškani. Kuz' lidnad i 25 žilod mülüdas municipijha sen ližaks.
Eläjad.
Vn 2013 lidnan eläjiden lugu oli 671 800 ristitud. Vl 2017 kaik 820 500 ristitud elihe municipijan röunoiš, 1,15 mln ezilidnoidenke, valdkundan koumandez. Kišinövan municipijan pind — 571,64 km².
Rahvahad (enamba 0,7%, vn 2014 rahvahanlugemine, ozutadud rahvahudenke): moldovalaižed — 67,2%, romanijalaižed — 14,5%, venälaižed — 9,3%, ukrainalaižed — 5,9%, bolgarijalaižed — 1,1%, gagauzalaižed — 0,7%, toižed rahvahad — 1,3%.
Transport.
Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Koume avtostancijad om Kišinövas. Rahvahidenkeskeine civiline Kišineu-lendimport ("KIV") sijadase 13 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi, tehtas reisid Evropan maihe, čarterreisid Keskmeren lebutahoiže.
Irdkosketused.
*


Kobal't (himine element).
Kobal't ("Co" — "cobaltum" latinan kelel) om 27nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühesandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas), tabluden nelländes periodas.
Kobal't om harv londuses, pala Man kores — 40 grammad tonnas, merivedes — 1,7 × 10−12. Ročilaine Georg Brandt-himik avaiži kobal'tan vl 1735 i nimiti saksan kelen "Kobold"-sanaspäi «mägirahkoi». Kävutihe elementan mineraloid Amuižes Egiptas völ, saihe siništ mujud. Kobal'tan kivend mülütab morijad arsenan hapandusid-ki, sikš ristitud travihe metallan samižes i nägui heile. Sadas nikelin kivendon ümbriradmiženke.
Fizižed ičendad.
Kobal't om kova hobedaižvauged ferromagnitine metall pakuiženke ližamujunke hapandusiden šoidun tagut. Se oleskeleb kahtes kristalližes modifikacijas: α-Co (segluz om geksagonaline i kinktas pakuidud) da β-Co (segluz om kubine i tahkkeskustoittud), α↔β-toižetamižen lämuz om 427 C°.
Atommass — 58,9332. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,9 g/sm³. Suladandlämuz — 1768 K (1495 C°). Kehundlämuz — 3200 K (2927 C°).
Londuseline kobal't kogoneb üks'jäižes stabiližes 59Co-izotopaspäi. Tetas 28 ratud radioaktivišt izotopad 47..58, 60..75 atommassanke, i niiden 11 izomärad, kaikiš hätkemb čihodai om 60Co-izotop (T½=5,27 vot).
Himižed ičendad.
Kobal't muigotub il'mas enamba mi 300 C° lämudel. Muigotandmärad: +3..−1 tobjimalaz, mugažo +5, +4 i −3 harvoin. Metall absorbiruib vezinikad.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe legiruimha terast i tehmaha instrumentaližid ühthesuladusid, erasiden himižreakcijoiden katalizatoraks. Kobal'tan spektran sel'ktad jonod oma järgeližed spektrometroiden kalibruindan täht. Kävutadas radioaktivišt kobal't-60-izotopad medicinas i poltuseks.
Om järedoid kivendon varoid (pol'), Avstralijas i Kubas. Mail'man samine oli 53 tuhad tonnoid vl 2015, i KDT andoi sen koume videndest. Kobal't maksoi US$75,000 tonnas vn 2018 vilukus.


Kodima.
«Kodima» om vepsänkeline da venäkel'ne lehtez, miččen redakcii sijadase Petroskoiš.
Vodelpäi 1991 se lähtli ližanomeraks «Prionežje»-lehteses, sid' vodelpäi 1993 kätihe ičenaižeks lehteseks. Päredaktorad — N. Zaiceva, N. Fomin, N. Abramov. Nügüdläine päredaktor om Irina Sotnikova.
Lehtez lähtleb kerdan kus, se om maksutoi kahesajonoine pästand. Tiraž om 600 ekzempl'arad. Voib lugeta veresen nomeran materialoid lehtesen oficialižel saital, arhiv om olmas sigä-žo.


Koir.
Koir () om kodiživat, händikahan alaerik, Koiranvuiččiden sugukundaspäi. Koir om popularižemb (kažin rindal) «živat-kompan'jon».
Ižač om ižakoir, emäč — emäkoir, koiranpoigaine kuctase kužu:ks.
Kävutand.
Živat om kodikoittud Afroevrazijan territorijal möhäližes paleolitas (40..12 tuh. vozid tagaz). Kävutase kaičemha territorijad eskai ižandoiden unen aigan, mecadamha, vedamha nartoid, om dekorativižid suguid. "Koirvodind" om koiriden kazvatuz.


Koiv.
Koiv () om puiden heim Koivunvuiččed-sugukundaspäi.
Erikod.
Läz 100 erikod, om levitadud Pohjoižes mapoliškos.


Kolumb Hristofor.
Hristofor Kolumb (,; sünd. vl 1451 elokun 26. da redukun 31. päividen keskes, Genui (vai Korsikansar', om versijoid), Genujan Tazovaldkund — kol. 20. semendku 1506, Val'jadolid, Ispanii) — merimatkadai-ispanijalaine i uziden maiden tenavaidai. Händast tetas tobjimalaz Amerikan avaidusen tagut evropalaižiden täht (1492).
Vodel 1492 Kolumb tegihe ezmäižen ristitun, ken läbiti Atlantižen valdmeren pohjoižen mašurupoliškon subtropižes da tropižes vöiš. Hän kävui Kariban merhe i zavodi Amerikan avaidamižen processan. Kolumb löuzi kaik Sured Antiližed sared, Pened Antiližed sared, Bagaman sarišton palan da Trinidad-sar'.


Gorbatov Konstantin.
Konstantin Ivanovič Gorbatov (; sünd. 5 (17). heinku 1876, Stavropol' (nügüd' Tol'jatti), Venäman imperii — kol. 24. semendku 1945, Berlin, Saksanma) oli venälaine pirdai.


Mel'nikov Konstantin.
Konstantin Stepanovič Mel'nikov (; sünd. 3. eloku 1890, Moskv, Venäman imperii — kol. 28. kül'mku 1974, Moskv, NSTÜ) — venämalaine i nevondkundaline arhitektor-konstruktivist.


Konstebl Džon.
Džon Konstebl (; sünd. 11. kezaku 1776, Suffolk, Anglii, Britanii — kol. 31. keväz'ku 1837, London, Sur' Britanii) oli britanijalaine pirdai. Romantizman ezitai.


Kopenhagen.
Kopenhagen ([kʰøb̥ənˈhaʊ̯ˀn], vanhan danijan "Køpmannæhafn"-nimitusespäi «torgovanoiden merivaldmad») om Danijan pälidn da kaikiš suremb kommun. Mülüb Danijan pälidnan agjaha (), no ei ole sen keskuseks.
Kaik 13 municipalitetad mülüdas lidnha täuzin i völ 3 paloin, kaks' lidnad oma Pälidnan regionan paloikš mugažo. Läz 2 mln ristituid elädas lidnas ezilidnoidenke (2015), nece om valdkundan ristitišton enamba koumandest.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1167 lidnuseks kalanpüdajiden külän sijas.
Geografijan andmused.
Kopenhagen sijadase valdkundan päivnouzmas, Baltijan meren Eresunn (Zund)-sal'men randal. Lidn otab kahtiden sariden palad: Zelandii da Amager. Pen' Slotshol'men-sar' om Kopenhagenan istorine keskuz.
Klimat om ven meren. Keza om viluhk, tal'v om pehmed.
Transport.
Avtobusad, ezilidnelektrojonused da velosipedad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Metro radab lidnas vspäi 2002 (23 km pitte, 2 jonod, 22 stancijad vspäi 2007).
Eresunnan sild-tonnel' 16 km pitte ühtenzoitab lidnad ročin Mal'mö-lidnanke. Jogapäiväline ehtatim ühtenzoitab Oslonke (Norvegii). Kaks' rahvahidenkeskešt lendimportad sijadasoiš lidnan ümbrištos: kaikiš suremb Skandinavijan maiš Kastrup ("CPH") om 8 km suvhe lidnan keskusespäi; pen' Roskil'de ("RKE") om 15 km päivlaskmha.


Korejine kuz'.
Korejine kuz' () om kuz'-heimon puiden levitadud erik. Om erigoittud klassifikacijas Sibirižes kuzespäi vl 1919, pojav sihe irdpol'žikš.
Kazvab Edahaižes Päivnouzmmas, Venäman, Kitain i Korejan röunmaiš, sädab mecoid mägiden pautkil i jogiden alangištoiš. Navedib nepsan hobedan klimatan rajonid. Ottas mecan varhapanendan aigan, kävutadas kuti toižid kavag'puid: sauvond, meblin tehmine, cellülozbumagaine tegimišt.
Kuz' om 35..40 metrhasai kortte, tüvi oleleb 80 santimetrhasai sankte. Kor' om koričmaiž-hahk vai harvoin hahk. Korejine kuz' om pil'vesenvastaine erik, no navedib täut vauktust. Pakaiženvastaižuz om vähemb mi sibirižel kuzel. Navedib nepsut, ei tirpi kuivaigoid. Oleskeleb küpsan 30-voččes igäs, eläb 300 vodhesai.


Korol' i Šut.
«Korol' i Šut» (Kunigaz da nagrnik; "venäkelel:" "Король и Шут") om olmas vspäi 1988, ezmäi nevondkundaline, sid' venämalaine muzikaline pankrokgrupp. Se om lujas tutab ičeze tekstoiden tagut; nened tekstad oma tobjimalaz mistižed vai istorižed. Gruppan scenine grim om pöl'gästoitai i kožub sen imidžanke lujas hüvin.


Korsik.
Korsika (francijan kelel: "Corse", korsikan dialektal: "Corsica") om Francijan sar' da region. Se om Keskmeren nellänz' surtte sar' pindan mödhe. Korsikan pälidn om Ajaččo.


Koskhaižed.
Koskhaižed vai Todesižed koskhaižed () om gavediden sugukund. Koskhaižen toižed nimitused paginoiš oma čirgjäine i skoc'k. Üks' erikoišpäi om heinkoskhaine ("Decticus verrucivorus").
Leviganduz.
Voib vastata koskhaižid kaikil kontinentil päiči Antarktidas. Kaik om läz 6400 erikod, ühtištadas niid 20 alasugukundha.
Erikoiden enambuz eläb Amazonasan vihmmecoiš, läz 2 tuhad, erased täuz'igäižed kazdas 130 millimetrhasai. Koskhaižed oma olmas venon vönen tahoiš-ki, 255 erikod elädas Pohjoižamerikas.
Ümbrikirjutand.
Igän hätkeližuz om läz üht vot. Hibj oleleb 5..130 mm pitte, suruz rippub tahondan nepsudespäi: kuivamb — ka penemb. Habinoižed oma sugasudenvuiččed, pidemb mi hibj. Hura üläsuug venub ülemb oiktad üläsuugad kaiken. Kulemiželim sijadase ezijaugoiden säril. Emäč munib kezan lopus tobjimalaz, munind tegese mahushe vai kazmusiden tüviden reiguihe.
Gavedin muju om vihand kamuflirui, kazmusiden lehtesiden pojav. Ku otta käzihe sured koskhašt, ka se rebitab nahkad harvoin, no voib tehta kibud.
Söte.
Södas lehthištod, änikoid, möuvast da semnid, no om lihansöjid-ki erikoid, ottas sömäks toižid gavedid, edenoid, eskai penid küid i šihlikoid. Erased erikod travidas maižanduzkul'turoid i puid.


Kosov (region).
Kosov, oficialižikš — Kosovon Tazovaldkund (,), om rajon Serbijas, kudamb om albanijalaižiden kontrolil. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Prištin.


Kostanai.
Kostanai (kazahan kelel: "Қостанай", vozil 1895−1997 — Kustanai) om Kazahstanan lidn valdkundan pohjoižes. Se om Kostanain agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1879 kuti "Nikolajevsk". Vl 1893 se sai lidnan statusad. Vl 1913 raudte tuli lidnha Čeläbinskaspäi (sijadase 260 km lodeheze orhal). 1950-nzil vozil ristitišt ližadui stepin haumhen otandan kävutamižhe taguiči.
Kostanai šingotase sauvondmaterialiden tehmižel, sömtegimištol, mašiništonsauvomižel (dizel'tegim, agromašinad) i tekstilin da kengiden edheotandoil (kezerduztrikotažine fabrik, omblendfabrik, kan'goiden ajandfabrik).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan pohjoižes, Tobol-jogen () hural randal, 156 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Nur-Sultanhasai om 571 km suvipäivnouzmha orhal vai 770 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2009 Kazahstanan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 214 961 ristitud. Kaikiš suremb eläjiden lugu oli 233 900 ristitud vl 1991 i om nügüd'. Islaman (sunnizm) i ortodoksižen hristanuskondan pühäpertid, sinagog i katoline kostöl oma olmas lidnas.
Rahvahad (2018, enamba 0,4%): venälaižed — 43,5%, kazahlaižed — 39,3%, ukrainalaižed — 7,1%, saksalaižed — 2,3%, totarlaižed — 2,0%, vaugedvenälaižed — 1,3%, korejalaižed — 1,2%, azerbaidžanlaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 2,8%.
Irdkosketused.
*


Koumanz'päiv.
Koumanz'päiv om koumanz' nedalin päiv rahvahidenkeskeižen ISO 8601-standartan mödhe, tožnargen i nellänz'päivän keskes. Se voib olda nedalin nelländen vai videnden päivän toižiš kalendariš. Radnedalin pä, ehtal om «pen' sobat».
Pühän päiv ortodoksižes hristanuskondas tobjimalaz, uskojad tuldas jumalanpertihe službha näht.


Krasnodar.
Krasnodar (, edel 1920 vot oli "Jekaterinodar") om lidn Venäman suvipäivlaskmas. Se om Krasnodaran randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo Krasnodaran lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1793 Kubanin kozakoil ezmäi kuti "Jekaterinodar-sodalager' ", sid' lidnuz. Om nimitadud Jekaterina II-imperatornaižen oiktastuseks, sikš miše hän lahjoiči ičeze käsköl kozakištole mad elänzoitamha. Vspäi 1860 kätihe Kubanin agjan administrativižeks keskuseks. Vl 1867 sai lidnan statusad. 1880-nzil vozil «Tihoreck — Novorossiisk»-raudte läbiti lidnad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase randan keskuzpalas, Adigejan Tazovaldkundan röunanno. Se seižub Kuban'-jogen oiktal pohjoižel korktal randal, Kubaninveren alangištos, 19..32 m korktusil valdmeren pindan päl. Krasnodaran vezivaradim om ülezjogen ani lidnan röunan taga. Matkad Moskvhasai om 1350 km pohjoižhe.
Krasnodar jagase 4 südäimižhe lidnümbrikho. Viž küläümbrikod alištudas kahtele lidnümbrikoišpäi. 29 žilod, stanicad da futorad mülüdas Krasnodaran lidnümbrikho Krasnodar-lidnan ližaks. Kaikiden ümbrikoiden ühthine pind om 841,36 km².
Tobmuz.
48 ezitajad kävudas lidnan Duman ištundoihe, sen 6-nz' kucund radab vn 2015 sügüz'kuspäi. Vn 2016 sügüz'kuspäi Jevgenii Pervišov radab municipaližen «Krasnodar-lidn»-ühtnikan pämehen. Vozil 2005−2016 Vladimir Jevlanov radoi lidnan pämehen.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 744 995 ristitud, lidnümbrikon — 832 532 ristitud. Vl 2017 kaik 972 952 ristitud elihe lidnümbrikos. Kaik 1,3 mln (vl 2017) elädas ezilidnoidenke da pordaigaližidenke mehidenke 9 tuh. km² pindal. Läz 15 vepsläšt elädas lidnas.
Rahvahad (lidnas vl 2010, enamba 0,4%): venälaižed — 87,9%, armenijalaižed — 3,6%, ukrainalaižed — 1,4%, adiglaižed — 0,9%, toižed rahvahad — 3,1%, rahvahuden ozutandata — 3,1%.
Transport.
Tramvaid, trolleibusad, avtobusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližtransportaks lidnas. Kaks' päraudtestancijad da sortiruindstancii oma raudtel. Jogiport radab vedamha jüguid. Koume sildad ühtenzoittas Kubanin randoid lidnaspäi.
Rahvahidenkeskeine civiline "Krasnodar (Paškovskii)"-lendimport ("KRR / КПА") sijadase 12 km keskusespäi lidnan päivnouzmaižel röunal, tehtas reisid Evropan da Azijan maihe, mugažo Venämadme i vahtreisid Sibirin pohjoižlidnoihe. Toine "Krasnodar-Keskuzline"-aerodrom sijadase 6 km lodeheze keskusespäi lidnas, se om sodaaviacijan täht.
Irdkosketused.
*
*


Kripton.
Kripton ("Kr" — "krypton" latinan kelel) om 36nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan päalagruppas), tabluden nelländes periodas.
Element om harv londuses. Man atmosferan il'man 1 m³ mülütab 1,14 sm³ kriptonad. Anglijalaine Uil'jam Ramzei-himik avaiži kriptonan il'mas vl 1898. Nimituz libub grekan kelen "κρυπτός"-sanaspäi «peittud».
Biologine rol' ei ole löutud. Eile toksižust. Korged koncentracii kucub asfiksijad, 3,5 atm painudel kožui anestezijan abutuseks.
Fizižed ičendad.
Kripton om inertine üks'atomine gaz mujuta, maguta da hajuta. Diamagnetik. Kovan substancijan kristalline segluz om kubine tahkkeskustoittud.
Atommass — 83,798. Ninevuz: gaz (normaližiš arvoimižiš) — 3,745 kg/m³, nozoluz (−153 C°) — 2,413 g/sm³, kova (0 K) — 3,1 g/sm³. Suladandlämuz — 115,78 K (−157,37 C°). Kehundlämuz — 119,93 K (−153,41 C°).
Londuseline kripton kogoneb kudes stabiližes izotopaspäi: 78Kr (0,35%, T½ = 9,2 × 1021 vot), 80Kr (2,28%), 82Kr (11,58%), 83Kr (11,49%), 84Kr (57,00%) i 86Kr (17,30%). Ližaks tetas 27 radioaktivižes izotopas 69..77, 79, 81, 85, 87..101 atommassanke i niiden 10 izomäras, kaikiš hätkemb čihodai om 81Kr 229 tuhad vozid pol'čihodamižen pordonke.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe lampoiš kaičemha spiralid, fotokuviš tehmaha fotod korktanke vauktanke mujunke i lujanke tarkoiktusenke pigudel. Tehtas lämoitorvuzid ozutamha irdaližid logotipid. Kävutadas ftoranke lazeraks. Erasti täuttas gazal iknoiden keskustoid lämuzizoläcijan täht. Kripton-85 (T½=11 vot) säse uranan i plutonijan čihodamižes, löutas niiden kävutandan sijid kriptonan koncentracijan mödhe il'mas.
Kripton maksoi 0,4..0,65 US$ litras (atmosferine painuz) vl 2017, kal'hemb mi argon läz sadaha kerdha.


Kaist.
Kaist () om vepsän külä Vologdan agjan Babajevon rajonas, mülüb Vepsän rahvahaližhe küläkundha.
Vspäi 2006 vilukun 1. päiväspäi vhesai 2009 sulakun 13. päivhäsai külä oli Kaistan rahvahaližen vepsän küläkundan keskuseks.
Külä sijadase Šol-jogen basseinas, läz 160 m ü.m.t. korktusel. Matkad küläkundan Timošino-keskushesai om 27 km suvhe-suvipäivlaskmha, Babajevo-rajonkeskushesai om 118 km suvhe avtotedme. Lähembaižed eländpunktad oma Sontaga ani päivlaskmha i Prangatist 2 km pohjoižpäivnouzmha.
Vn 2002 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe külän eläjiden lugu oli 91 ristitud, i 86% heišpäi kirjutihe venälaižikš.
Vn 2019 sügüz'kulpäi külän tobmin om Angelina Födorovna Gerasimova.


Kuld.
Kuld ("Au" — "aurum" latinan kelel, znamoičeb «pakuine») om 79-nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan laptalagruppas), tabluden kudendes periodas.
Kuld om üks' niiš metalloišpäi, kudambid ristitkund oli tenu süväs amussai. Element om levitadud Man kores harvoin lujas, 0,5..5 milligrammad tonnas, no voib löuta sidä joudjas olendas i palliškoil. Kuld om platinan gruppan hüväsuguine metall.
Fizižed ičendad.
Kuld om pehmed tagokaz plastine pakuine päličmänendmetall.
Atommass — 196,966569. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 19,32 g/sm³. Suladandlämuz — 1337,33 K (1064,18 C°). Kehundlämuz — 3243 K (2970 C°). Metallan jüguz (7. sija metalloiden keskes) kebnendab samišt.
Londuseline kuld kogoneb üks'jäižes stabiližes 197Au-izotopaspäi, se om kaikiš jüžmakomb monoizotopine element. Tetas 36 ratud radioaktivišt izotopad 169..196, 198..205 atommassanke, i 34 izomärad, niišpäi kaikiš hätkemb om 195Au 186,1 päivest pol'čihodamižen pordonke.
Himižed ičendad.
Kuld om inertine lujas himižešti. Reagiruib HClO4 i H2SeO4-muiktusidenke, segoib artutiš.
Kävutand.
Kuld om lujas tetab juvelirine metall. Ottas kävutamižhe sidä mugažo elektrotehnikas, elektronikas da medicinas. Kuld om mail'man finansižen sisteman üks' päelementoišpäi, ende oigenzi rahoiden funkcijad. Erazvuiččiden valdkundoiden päbankad tehtas ičheze sured varad kuldad. Kuldaspäi tehtas kal'hid rahuzid. Om metallan löudmižsijid äjiš valdkundoiš.


Kundlimed.
Kundlimed om elektrotehnine ladim muzikan, paginan da toižiden kulundsignaliden personaližen kundlemižen täht. Sihe mülüb kaks' pen't dinamikad, harvemba — üks' ("monitor").
Kundlimiden sijaduz om kävutajan korviden sires, niiden veimed sidodas signalan purtkehe (kompjuter, kulundan vägestoitim, MP3-plejer, radio i m.e.). Veimetomad kundlimed ühtenzoittas kulundan purtkenke «Bluetooth»-tehnologijan abul vai infrarusttal sädegoičendal. Kundlimed kingitadud mikrofonanke sätas pängarniturad.
Ezmäižed satusekahad kundlimed oma tehtud Nataniel' Bolduinal vl 1910. Hän möi niid sodamerivägile.
Hätkeline kundlend lujanke komedusenke voib kucta kulemižen kadondad.


Kur'ged.
Kur'ged () om linduiden heim Kur'gižed-sugukundaspäi. Kogoneb kahesas erikospäi.
Kaik erikod elädas sodunuzil territorijoil vezištoidenno.


Kurgan.
Kurgan ([kʊrˈgan]) om lidn da lidnümbrik Venäman suves. Se om Kurganan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Lidn om znamasine ekonomine, tedoline da kul'turine keskuz, järed transportsol'm.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1679 kuti "Carin Lidnuz" (). Vspäi 1738 nimitihe "Kurganan slabadaks" (ven. "Курганская слобода"). Se sai lidnan statusad vl 1782 nügüdläiženke nimenke. Raudte tuli lidnha Čeläbinskaspäi vl 1892 kuti Transsiban pala.
Kurgan šingotase transportižel mašiništonsauvomižel (avtobusad, tesauvondan avtod, jaugvägiden toraavtod, lumisoavtod, konvejerlent), sauvondmaterialiden tegimil (elektrotehnine mašiništ, metalližed sildkonstrukcijad), zell'fabrikoil i sömtegimištol (leib, liha, maid, olud, kon'jak, südäiveded, kuiv sep).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Uralmägiden taga, 75 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Tobol-jogen randoil (Irtišan bassein), hural pohjoižel randal tobjimalaz. Om penid järvid — Tobolan johtoid. Matkad Moskvhasai om 1973 km päivlaskmha orhal vai 2373 km raudtedme. Lähembaine lidn om Kurtamiš 80 km suvipäivlaskmha orhal vai 90 km avtotedme. «Irtiš»-avtote (R-254) ümbärdab lidnad pohjoižespäi.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 333 606 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 367 200 eläjad vl 1999. Läz 360 tuhad elädas ezilidnoidenke (2017).
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 91,4%, ukrainalaižed — 0,8%, totarlaižed — 0,5%, kazahlaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 4,6%.
Transport.
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Raudte ühtenzoitab Čeläbinskanke, Jekaterinburganke i Omskanke, mugažo Petropavlovskanke (Kazahstan). Voib sadas oiktal avtotel nenihe-žo lidnoihesai i Tümenihesai. Rahvahidenkeskeine civiline Kurgan-lendimport ("KRO") radab lidnan päivnouzmaiženno röunanno, tehtas passažirreisid Moskvhasai i jügureisid.
Irdkosketused.
*
*


Kuruv.
Kuruv vai Kurov (pol'šan kelel: "Kurów") om žilo (külä) Pol'šanman päivnouzmas, Kurovan gminan keskuz Lüblinan sodaveikundas.
Ezmäine mainitez Kuruvas vasttase XII voz'sadal. Vlpäi 1442 vhesai 1870 Kuruv oli lidnan statusanke.
Kuruv seižub Kuruvk-jogen randoil. Vl 2011 eläjiden lugu oli läz 2 800 ristitud.
Postkommunistižen Pol'šanman ezmäine prezident Voiceh Jaruzel'ski om sündnu Kuruvha vodel 1923.


Kuruvan znam.
Kuruvan znam () om Pol'šanman Kuruv-municipalitetan da enččen lidnan oficialine simvol. Se om olmas vspäi 1464 i om vahvištadud oficialižeks tošti 1990-ndel vodel.
Ümbrikirjutand.
Vauged kukoi kuldaiženke azegištonke (n'ok, künzid, harj) om sijatud laudha rusttanke tagamanke. Simvolizuruib Petr Kuralaine-ricarid («kukoi»), hän vajehti lidnan oiktusid Pol'šanman käskusištospäi Magdeburgan käskusihe. Kukoi tob vauktad šarfad n'okul Zbaski-kanzan znamaspäi, se kanz oli lidnan pidajan vll 1464−1683.


Kuruvk.
Kuruvk vai Kurovk (pol'šan kelel: "Kurówka") om jogi Pol'šanmas, Vislan oiged ližajogi. Sen piduz om 42,8 km, basseinan pind — 395,4 km².
Kuruvkan randal om 5 eländpunktad: Garbuv, Markušuv, Kuruv, Kon'skovol' i Pulavi.
Päližajoged oma Struga Kuruv (), Bälk ("Białka"), Vodna Strug ("Wodna Struga").


Kuz'.
Kuz' () om Pedaižiden sugukundan puiden heim.
Läz 35 erikod. Kuzed — igähižvihandad korktad pud (korktuz 30 metralesai) čomanke kronanke.
Etimologii.
Latinankel'ne nimituz libub ezimeletaden latinižes "pix"-sanaspäi, kudamb znamoičeb rugan, vai -sanaspäi («rugapu»).
Ozoitez.
Mecas koume mechašt, kezal i tal'vel ühted sädod (hong, kuz' da kadag).


Kuzedejevo.
Kuzedejevo () om žilo Kemerovon agjan suvipoles, sen Novokuzneckan rajonas. Žilo om küläkundan administrativižen keskusen.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1660. Oli Kuzedejevon rajonan keskusen (22. kezaku 1939 — 23. keväz'ku 1961). Vll 1964−2004 oli lidnanvuiččen žilon statusanke.
Kuzedejevo šingotase mecan ümbriradmižel i asfal'tbetontegimel. Raudtestancii «Novokuzneck — Mundibaš»-jonol.
Geografijan andmused.
Žilo sijadase Kondom-jogen randal (), läz Novokuzneckad.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe žilon eläjiden lugu oli 3 609 ristitud. Sur' lugumär suvivepsläižid om žilos, kudambad oma tulnuded Leningradan agjaspäi i lodaitas suvivepsän paginal.


Kärbhaižed.
Kärbhaižed () oma gavediden heim, mülütadas Todesižed kärbhaižed-sugukundha (). Kaik 83 erikod mülüdas heimho.
Elädas kaikil kontinentil. Erikoiden tobj pala eläb ristitun eländsijiš ümbri i infekcijan kandajad.
Emäčud mundäs tobjimalaz, erased erikod sündutadas. Ižačuiden sil'mäd oma lähemba toine toižennoks, pök om pakuižidenke läipoidenke laptoiš.


Kühkjaižed.
Kühkjaižed () om linduiden heim Kühkjaižed-sugukundaspäi. Heim mülütab 35 erikod.
Heimon "Columba livia"-erik nimitase gulüižeks paginoiš.


Kül'mku.
Kül'mku om voden ühtenz'toštkümnenz' ku grigorianižes da julianižes kalendariš, sügüzen koumanz' ku. Kogoneb 30 päiväspäi.


L'jež.
L'jež (, vallonijan kelel: "Lidje",) om lidn Bel'gijan päivnouzmas. Se om L'ježan agjan administrativine keskuz.
Vl 2015 lidnan eläjiden lugu oli 197 013 ristitud.
Galerei.
*


Labidostomis martensi.
"Labidostomis martensi" om gaved' Lehtesensöjad bumbakod-sugukundaspäi ("Chrysomelidae"). Medvedev-entomolog avaiži da ümbrikirjuti erikod vl 1983.
Necil gavedil ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Ladv (Leningradan agj).
Ladv (vai "Казыченская", "Kazičenskai") om vepsän külä Leningradan agjan Kos'kenaluižen rajonan suvipäivnouzmas.
Külän edeližed venäkel'žed nimed: "Ladv-Sel'g" ("Ладва Сельга"), "Kozičenskai" ("Козыченская"), "Kazačenskai" ("Казаченская"). Edel 1922 vot oli Anusan gubernijas, sid' Leningradan gubernijas da agjas. Oli Vinglan rajonan palaks (1927-1963; niišpäi 1931-1938 rahvahaliženke statusanke). Mülüb Kos'kenaluižen rajonha vodespäi 1965. Om Vinglan küläkundan palaks sen alusenpanendaspäi vodel 2006.
Ladvankülä sijadase Ladvanjärven suvipäivnouzmaižel randal i Ojat'-jogen oiktal randal, järven da jogen keskes. Matkad Vinglhasai om 48 km lodeheze orhal. Om viž nimitadud irdad küläs.
Ladvan kaikiš suremb kaikenaigaine ristitišt oli 129 eläjad vodel 1997. Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 89 ristitud (vepsläižed — 61%, venälaižed — 37%).
Küläs om üks' parembišpäi vepsän rahvahan muzejoišpäi (sen tegii — istorik N. Finčenko). Ladv om vepsän runokirjutajan N. Abramovan kodikülä.


Lakan kel'.
Lakan kel' (ičeze nimituz: "Лакку маз") om nahiž-dagestanižen kel'kundan kel'. Lakan kel' üks' Dagestanan Tazovaldkundan oficialižiš kelišpäi. Pagižijoiden lugu — 200 tuh. ristituid, sidä kesken Venämas — 146 tuh. ristituid vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe.


Las Vegas.
Las Vegas (mugažo anglijan i ispanijan kelil, virkmine: angl. [lɑːs ˈveɪɡəs], isp. [laz ˈβeɣas] «kazvateližed alangištod») om Amerikan Ühtenzoittud Štatoiden lidn Nevad-štatan suvipäivnouzmas. Oficialine anglijankel'ne nimituz — "City of Las Vegas", oficialižetoi — muite "Vegas". Se om štatan kaikiš suremb lidn.
Vegas om azartvändoiden da bobuštusiden pälidn mail'man znamoičendanke, om saudud da radab enamba 80 kazinod i severz-se tuhad vändhonusid. Äiluguižed adivpertid da massižen aigtegon sauvused tehtas lidnad AÜV:oiden sajiden, prezentacijoiden i reklaman kompanijoiden znamasižeks sijaks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1905 15. päiväl semendkud i pit'kan aigan oli järedaks raudtestancijaks (nügüd' ei ole passažirühtenzoitust). Vspäi 1911 om lidnan statusanke. Vn 1931 19. päiväl semendkud Nevad-štatan tobmuz laski azartvändoid sen kaikedme territorijadme. Ühtenaikte Guveran padoseinän lendand lidnanno varatoiti Vegasad vedel, i se šingotaškanzi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rahvahatoman Mohave-man keskuses, 610 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, läz Mid-vezivaradint. Matkad štatan Karson Siti-pälidnhasai om 526 km lodeheze orhal, Nevadan südäitukuižhe poligonhasai — 100 km pohjoižhe.
Klimat om subtropine letetazangišton. Heinkun keskmäine lämuz om +33,6 C°, tal'vkun — +8,7 C°, voden keskmäine lämuz om +20,6 C°. Paneb sadegid 106 mm vodes, 2..19 mm kuidme. Lumi katab ümbärdajid mägid kaikuččel tal'vel.
Eläjad.
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 583 756 ristitud, enamba 1,9 mln ristituid elihe lidnaglomeracijas. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.


Latinan kel'.
Latinan kel' (ičeze nimituz: "lingua latina" [ˈlɪŋɡʷa laˈtiːna]) om kolnu indoevropine kel', kudamban znamoičend om luja ristitkundan istorijan täht. Se om Vatikanan i Mal'tan ordenan oficialine kel', mugažo katoline jumalankodikund i biologad kävutadas sidä levedali.
Istorii.
Kelen kaikiš lujemb leviganduz — Rimalaine imperii Trajanan ohjandusen lopus (117. voz' m.e.).
Latinan kel' oli Mad'jaranman kunigahusen üks'jäine oficialine kel' 11. voz'sadaspäi vhesai 1844. Kel' augotihe nügüdläižen Riman ümbrištos 2. voz'tuhaspäi EME. Literaturine kel' šingotihe Rimalaižen imperijan aigan. Romanižed keled šingotihe latinan kelespäi 9.-12. voz'sadal meiden erad.
Läz 100 ristituid kävutadas kel't jogapäiväližes elos (2013). Lähembaižed nügüdläižed keled oma sardinijan kel' i italijan kel'.
Reguliruind.
Latinan kelen Papan akademii (latin. "Pontificia Academia Latinitatis") sijadase Vatikanas. Nece kelen akademii om reguliruindorganizacijaks vspäi 2012, edel sidä oli Papan tedoakademijan palaks. Erižed organizaciad reguliruidas botanikan i zoologijan kirjkelid. Rahvahidenkeskeižen associacijan kazmusiden taksonimijas keskuz sijadase Bratislavas (Slovakii), rahvahidenkeskeine laudkund zoologižes nomenklaturas — Londonas (Sur' Britanii).


Latvii.
Latvii vai Lätänma ([ˈlatvija]), oficialižikš Latvijan (Lätänman) Tazovaldkund (), om valdkund Evropan pohjoižes, Baltijan meren randal. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Rig.
Vspäi 2004 valdkund om da ühtnijaks.
Istorii.
Latvii tedištoiti ičeze ripmatomudes vn 1918 18. päiväl kül'mkud Venälaižes imperijaspäi. Vl 1934 sodakukerduz tegihe Latvijas.
Vozil 1940−1991 Latvii oli Nevondkundaližen Ühtištusen palaks. Latvijan käskusišton mödhe, se oli okkupacii. Toštmižripmatomuden dat om 21. eloku 1991.
Jäl'gmäine valdkundan Konstitucii () om vahvištadud Konstitucižel Suimal vn 1922 15. päiväl uhokud da tuli väghe sen-žo voden 7. päiväl kül'mkud, sen vägi om udištadud vl 1993, om olmas äiluguižidenke vajehtusidenke. Toižed Konstitucijad oliba vozišpäi 1919, 1920 i 1940.
Geografijan andmused.
Latvijal om mavaldkundröunoid Estinmanke pohjoižes (röunan piduz — 333 km), Venämanke päivnouzmas (332 km), Vaugedvenämanke suvipäivnouzmas (161 km) da Litvanmanke suves (544 km). Ühthine röunoiden piduz om 1370 km. Valdkundan päivlaskmaižed da lodehližed randad lainištab Baltijan meri, sen randanpird om 498 km pitte valdkundan südäimes.
Reljef om tazo, ülüded da alangištod vajehteldas keskneze. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Gaizin'kalns-kukkaz (312 m). Mererandaline alangišt om kaikiš pidemb. Znamasižed joged oma Gaui da Daugav (Päivlaskmaine Dvin). Kaik om 12 tuhad jogid da 3 tuhad järvid valdkundas.
Klimat om ven Baltijan meren. Järghine pil'višt om paksus, om vaiše 30..40 päivoikast päiväd vodes. Tal'v vedase koume kud: kesktal'vkuspäi keskkeväz'kuhusai. Uhokun keskmäine lämuz om −9 C°, heinkun lämuz — +15..+17 C°. Paneb sadegid 500..800 mm vodes. Kaikiš kuivamb da päipaštokahamb ku om semendku.
Londuseližed varad oma turbaz, mouckivi, dolomit, letked, jartal', mec (territorijan viž ühesandest), väghine mahuz, gidroenergii, kala.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om valitud Suimal prezident (). Hänen valdatusiden strok om nell' vot, ühten kahtenden strokun voimuz om olmas. Prezident paneb radnikusele märitud ristitud formiruimha ohjastust, Suim vahvištab ohjastusen ministrid radnikusiš päministranke (— «ministriden prezident») pämeheks äniden enambusel.
Käskusenandai organ om üks'kodine parlament — Latvijan Suim (), kudamban 100 ühtnijad Latvijan rahvahanikad täuzidenke oiktusidenke valitas nelläks vodeks.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 6. päiväl redukud. Prezidentan järgenduseližed valičendad Suimas oliba vn 2019 29. päiväl semendkud, Egils Levits-prezident sai 61 än't 100:späi i radab heinkun 8. päiväspäi. Krišjanis Karin'š om päministraks vs 2019 vilukun 23. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Latvijan administrativiž-territorialine jagand."
Latvii jagase 110 agjaks (üks'lugu) da 9 lidnaks tazovaldkundan alištusenke (üks'lugu). Toižed agjad alajagasoiš volostikš (üks'lugu latv.: "pagasts"), toižed agjad seištas jagamatomikš.
Mugažo valdkund kogoneb vides statistižes regionaspäi: Kurzemen, Latgalijan, Rigan, Zemgalen i Vidzemen.
Eläjad.
Latvijas elädas latvijalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 1 997 500 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 2 668 140 eläjad vl 1990, se poleni emigracijan tagut.
Rahvahad (2018): latvijalaižed — 62,2%, venänikad — 25,2%, vaugedvenälaižed — 3,2%, ukrainalaižed — 2,2%, pol'šanmalaižed — 2,1%, litvalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 1,6%, rahvahuden ozutandata — 2,3%.
Kodikelen mödhe (2011): latvijan kel' — 56,3%, venäkel' — 33,8%, toižed keled — 0,6%, märhapanendata — 9,3%.
Uskondan mödhe (2017): lüteranad — 36,2%, riman katolikad — 19,5%, ortodoksižed hristanuskojad — 19,1%, toižed hristanuskojad — 1,6%, toižed uskojad — 0,1%, märhapanendata i religijatomad — 23,5%.
Toižed järedad lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vl 2011, surembaspäi penembha): Daugavpils, Lepai, Elgav, Jurmal. Kaik om 77 Latvijan lidnad. Lidnalaižiden pala om 68,3% (2020).
Ižanduz.
Šingotadud postindustrialine ekonomik. Radnikoiden 7,7% oma ottud maižandushe, 24,1% ratas industrijas, 68,1% — holitišiden sferas (2016).
Latvijan ižandusen päsarakod oma bankad, logistik (transportiruind da varažomad), turizm, sömtegimišt sijaližel torhudel i elektrotehnižed tegimed.
Vl 2011 valdkundan päeksport oli elektromašiništ da mašinad (12%), raud da teraz (11%), pumaterialad (7%); toine eksport oli zelläd (4%), sobad (3%), toižed metallad da tegesed niišpäi (2%).
Vl 2012 Litvanma, Venäma, Estinma, Saksanma da Pol'šanma oliba valdkundan pätorguindpartnörikš.


Kettunen Lauri.
Lauri Kettunen (mugažo suomen kelel, täuz' nimi: "Lauri Einari Kettunen"; sünd. 10. sügüz'ku 1885, Joroinen-küläkund, Suomenman Sur' ruhtinazkund, Venäman imperii — kol. 26. uhoku 1963, Hel'sinki, Suomenma) — sur' suomalaine kelentedomez', Tartun da Hel'sinkin universitetoiden professor, vepsän i toižiden Baltijan meren suomalaižiden keliden tedoidai.
Monografijad vepsän keles: "Suvivepsläižen dialektan istorine fonetik" ("Lõunavepsa häälik-ajalugu", 1922), "Vepsän dialektoiden sintaksis" ("Vepsän murteiden lauseoppilinen tutkumus", 1943), toižed tedokirjutesed vepsän kelen polhe.


Lelistad.
Lelistad (alaman kelel: "Lelystad") om Alamaiden lidn, Flevoland-agjan pälidn da sen üks' vides kundaspäi.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1967 tahondas kuivatoitmižradoiden jäl'ghe.
Lidn sijadase 5 metrad alemb meren tazopindad. Matkad Amsterdaman keskushesai om 43 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, 58 km avtol vai raudtedme.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 76 285 ristitud.


Leningradan agj.
Leningradan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt (agj).
Se mülüb Lodehližhe federaližhe ümbrikho.
Agjan tobmuden aluzkundad sijadasoiš toižes susedližes federacijan subjektas — Piteriš.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
12. voz'sadaspäi vodhesai 1478 nügüdläižen agjan territorii oli Uz'lidnanman palaks.
17. voz'sadal agjan päivlaskmpol' oli Ročinman palaks — Ingrijaks.
Leningradan agj om olmas vl 1927 elokun 1. päivälpäi.
Leningradan agjan Päkäskuz om vahvištadud Käskusenandajan Suiman ezitajil vn 1994 27. päiväl redukud da om väges äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Agjal om röunoid Vologdan agjanke päivnouzmas, Uz'lidnan agjanke suves, Pskovan agjanke suvipäivlaskmas, Estinmanke päivlaskmas, Suomenmanke lodehes, Karjalan Tazovaldkundanke pohjoižes, Piterinke keskuses (pol'anklav). Agjan päivlaskmaižed randad lainištab Atlantižen valdmeren Baltijan meren Suomen laht.
Pind om 83 908 km². Mec otab territorijan viž ühesandest. Kaikiš suremb järv om kaikiš järedamb Evropas Ladoganjärv. Znamasižed joged oma Lug, Ojat', Säs', Süvär' sen Paš-ližajogenke, Olhavanjogi, Oredež, Vuoksenjogi, Neva. Joged mülüdas Baltijan meren basseinha päiči erasiš suvipäivnouzmaižiš.
Reljef om tazo agjan keskuses, murdma da ülüded oma toižil polil. Kaikiš korktemb čokkoim om Vepsän ülüden Gapsel'g-kukkaz (291 m).
Klimat om Atlantižen valdmeren kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +16..+18 C°, vilukun kesklämuz om −8..−11 C°. Paneb sadegid 600..700 mm vodes.
Londuseližed varad oma palab šoidkivi, turbaz, raud- da marganckivend (Suomen lahten pohjal), boksitad, sauvondmaterialad (mouckivi, saved, letked), fosfatad, diamantad, mec, reskvezi, gidroenergii.
Tobmuz.
Nimitadas agjan pämest gubernatoraks. Aleksandr Jur'jevič Drozdenko radab gubernatoran vs 2012 semendkun 28. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen ezimez', hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen ühtnijoid radnikusile. Kaks' varagubernatorad, üks' Ohjastusen ezmäine varaezimez', kuz' Ohjastusen muite varaezimest da Gubernatoran Administracii oma hänele abhu.
Leningradan agjan üks'kodine parlament om Käskusenandai Suim 50 ezitajanke. Kaik rahvaz änestab heid videks vodeks. Sergei Mihailovič Bebenin radab Leningradan agjan Käskusenandajan Suiman ezimeheks vs 2012 semendkun 22. päiväspäi kahtenden strokun.
Radonoigendai tobmuz om Leningradan agjan Ohjastuz. Agjan komitetad da ohjandused alištudas Ohjastusele.
Valitihe gubernatorad vn 2015 13. päiväl sügüz'kud, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (82,1%) da radab kahtenden strokun jäl'geten. Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu om 1 716 878 ristitud. Kaikiš suremb agjan ristitišt om nügüd' (nenil röunoil). Kaikutte kahtenz' ristit koumespäi om lidnalaine.
Kaik om koumekümne koume lidnad agjas da 32 lidnanvuittušt žilod. Gatčin-lidn om kaikiš suremb niišpäi eläjiden lugun mödhe. Vl 2015 kaik om 33 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 86,5%, ukrainalaižed — 1,8%, vaugedvenälaižed — 1,0%, totarlaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 3,5%, rahvahuden ozutandata — 6,7%. Suomalaiž-ugrilaižed: suomalaižed — 4366 rist. (0,25%), mordvinalaižed — 1465 rist. (0,09%), vepsläižed — 1380 rist. (0,08%), karjalaižed — 1345 rist. (0,08%), estilaižed — 772 rist. (0,04%), marilaižed — 755 rist. (0,04%), udmurtalaižed — 753 rist. (0,04%), ižoralaižed — 169 rist. (0,01%), vodilaižed — 33 rist. (vähemba mi 0,01%).
Vepsläižiden tobj pala eläb agjan päivnouzmpoles.
Ižanduz.
Ižandusen päsarakod oma atomenergetik (Sosnovii Bor), kivivoin ümbriradmine (Kiriši), himine sarak (Kingisepp, Lug), transportmašinoidensauvomine (Vsevoložsk, Tosno), alüminijan (Boksitogorsk) da bumagan (Svetogorsk, Säs'stroi) tehmine, ezilidnoiden maižanduz.


Leonardo da Vinči.
Leonardo da Vinči, täuz' nimi om Leonardo di ser Pjero da Vinči (; sünd. 15. sulaku 1452, Ankiano-külä läz Vinči-lidnad, Florencijan Tazovaldkund — kol. 2. semendku 1519, Klo Lüse-lidnuz, Francii) oli sur' italijalaine pirdai (voimujupirdai, skul'ptor da arhitektor) i tedomez' (anatom, matematikantedomez', fizikantedomez'). Mez' om «universaližen ristitun» ("homo universale") toižendan — italižen Renessansan idealan — znamasine ezitai.


Fon Ranke Leopol'd.
Leopol'd fon Ranke vl 1877.
Leopol'd fon Ranke (; sünd. 21. tal'vku 1795, Vie, Türingii, Pühä Rimalaine imperii — kol. 23. semendku 1886, Berlin, Saksanma) — Prussijan oficialine istoriograf (vspäi 1841). Hän sädi nügüd'aigaižen istoriografijan metodologijad arhivan purtkiden alusel. Toi istorijan openduzseminaroid akademižhe eloho.


Lev.
Lev () om järed kažinvuitte živat, erik mülüb "Felidae"-sugukundha. Om kaičenus läz 6 alaerikod, völ läz 5 alaerikod kadoiba.
Živat om kaikiš järedambaks kažinvuiččeks tigranke ühtes, levan izačuiden veduz voib olda 150..250 kg, emäčuiden — 120..182 kg. Levan igä om 10..14 vot londuses, elädas 20 vodhesai stajas. Lev om lihansöi živat, sömčepiihuden lopind, niken ei sö händast londuses. Amerikalaižed levad ("Panthera leo atrox") kadoiba 10 tuhad vot tagaz.
Lev lebaidab 20 časud päiveses. Mecadab öl i joukus, voib joksta heredas vaiše lühüdad keskustad.


Minsk.
Minsk (vaugedvenäkelel: "Мінск", venäkelel: "Минск", vodhesai 1939 — "Mensk") om Vaugedvenäman pälidn, Minskan agjan da Minskan rajonan adminisrativine keskuz (niihe adminisrativižhe ühtnikoihe iče lidn ei mülü), vägilidn.
Nece om valdkundan politine, ekonomine, kul'turine da tedoline keskuz. Minskas om Ripmatomiden Valdkundoiden Ühtnendan päfater.
Istorii.
Ezmäine johtutez lidnas vasttase vodel 1067 «Aigaižiden voziden starinas». Vodelpäi 1242 Minsk oli Litvanmas (möhemba — Sures Litvanman Ruhtinazkundas). Vodel 1499 lidn sai Magdeburgan oiktust. Vodelpäi 1793 Minsk oli Minskan gubernijan pälidnaks Venälaižes imperijas. Vodel 1871 Minsk sidotihe raudtel Moskvaha da Varšavaha. Vodelpäi 1919 vodehesai 1991 se oli pälidnan. Suren Tatanmaižen sodan aigan 70 000 minskalašt oli riktud, lidn oli muretud.
Vodespäi 1991 Minsk om ripmatoman Vaugedvenäman pälidn.
Geografijan andmused.
Minskan sijaduz om läz valdkundan geografišt keskust, Svisločjogen randal (Dnepran bassein). Lidn seižub Minskan ülüden suvipäivnouzmaižil pautkil, 220 m valdmeren pindan päl keskkorktusel, 181..283 m korktusil. Lähembaine pälidn om Vil'nüs 180 kilometras lodeheze avtotedme.
Baltijan da Mustmeren basseinoiden röun läbitab lidnad. Vezivaradimiden sistem i manaluižed vezipurtked jottas lidnad. Pompatas vet Vilijan vezivaradimespäi (Nemanan bassein) Zaslavlin vezivaradimhe (Minskan meri) lodeheze lidnaspäi, kuspäi vezi jokseb Svisloč-jogehe.
Klimat om ven Atlantižen valdmeren valatoitusenke. Heinkun lämuz om +18,5 C°, vilukun −4,5 C°, uhokun −4,4 C°. Voden keskmäine lämuz om +6,7 C°. Paneb sadegid 690 mm vodes, enamba kezakus-heinkus (89 mm kus).
Minsk jagase 9 administrativižeks rajonaks () vspäi 1977, rajonan administracii om kaikuččes. Edel 2006 vot Minskan pind oli 307,8 km².
Eläjad.
Vl 1939 ristitišt oli 239 tuh. eläjid. Vodele 1977 se ületi millionad. Vodel 2011 eläjiden lugu oli 1 864,1 tuhad ristituid. Läz 2,65 mln elädas Minskan lidnaglomeracijas (2014).
Rahvahad (vn 2009 rahvahanlugemižen mödhe): vaugedvenälaižed — 85,8%, venälaižed — 10,8%, ukrainalaižed — 1,6%, pol'šanmalaižed — 0,8%, evrejalaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 0,7%.
Transport.
Avtobusad, trolleibusad, lidnelektrojonused da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Vspäi 1984 metro radab lidnas. Vl 2019 metros om kaks' linijad 37,2 km pitte da 29 stancijad (vspäi 2014).
Minsk om mugažo kaikiš järedamb transportsol'm Vaugedvenämas. Kümne avtoted lähttas tazovaldkundan kaikihe polihe, M9-trass om Minskan rengazavtote 56 km pitte. Vaugedvenäman M1-kiruhte ühtenzoitab lidnad Moskvanke, matkad om läz 700 km päivnouzmha.
Rahvahidenkeskeine Minsk-lendimport (Minsk-2, "MSQ") sijadase 22 km päivnouzmha lidnan keskusespäi, mülüb lidnha. Tehtas reisid Evropan maihe da Azijan erasihe maihe. Penemb rahvahaline Minsk-1-aeroport om sauptud vspäi 2017, uz' lidnan rajon linneb saudud sil territorijal. Minsk-Pasažirski-päraudtestancii (), 7 raudtestancijad da 11 seižutezpunktad oma lidnas.


Moldov.
Moldov vai Moldavii (), täuz' oficialine nimituz — Moldovan Tazovaldkund (), om mererandatoi valdkund Suvipäivnouzmpol'žes Evropas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Kišinöv.
Istorii.
Vozil 1924−1991 Moldov oli palaks: vll 1924−1940 kuti Ukrainan avtonomii, vozil 1940−1991 — NSTÜ:n tazovaldkundaks.
Vn 1991 27. päiväl elokud Moldov tedištoiti ripmatomudes Nevondkundaližes Ühtištusespäi.
Moldovan ezmäine Konstitucii () oli olmas vspäi 1978. Valdkundan kahtenz' lugul Konstitucii om vahvištadud parlamental vn 1994 29. päiväl heinkud da tuli väghe sen-žo voden 27. päiväl elokud. Nügüd' se om väges möhembaižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Moldov om mavaldkundröunoiš Romanijanke päivlaskmas (röunan piduz — 450 km), Ukrainanke pohjoižes, päivnouzmas da suves (940 km). Ühthine röunoiden piduz — 1390 km. Moldov om mererandatoi valdkund, no man suves Mustmeren randpol' sijadase ani läz.
Valdkund levigandeb kukhikahal tazangištol. Moldovan kaikiš korktemb čokkoim om Balanešti-mägi, 429 m valdmeren pindan päl. Valdkundan znamasižed joged oma Dnestr i Prut. Kaik joged jokstas Mustmerhe. 200-metrine Dunai-jogen randan pala om Moldovan kaikiš suvembaks čokkoimeks.
Klimat om ven kontinentaline, pehmdanke tal'venke, keza oleskeleb pit'kan päipaštokahan. Vilukun keskmäine lämuz om −4 C°, heinkun — +21 C°. Paneb sadegid 380..550 mm vodes, kuidme tazomäras.
Londuseližed pävarad oma bur hil', fosforitad; toižed varad — mouckivi, sauvondgips, mustma.
Politine sistem.
Moldov om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (). Vspäi 2016 kaik rahvaz valičeb händast nelläks vodeks, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Ende parlamentan ühtnijad valičiba prezidentad vozil 2001−2012. Prezident paneb päministrad () radnikusele parlamentan hökkähtusenke.
Parlament () om üks'kodine 101 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 24. päiväl uhokud. Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba kaks'turaižed vl 2016 (30. reduku da 13. kül'mku), Igor' Dodon sai vägestust ezmäižes (47,98%) i kahtendes turas (52,18%). Vs 2019 kül'mkun 14. päiväspäi Ion Kiku radab päministran.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Moldovan administrativiž-territorialine jagand."
Moldov jagase 32 rajonaks (), 5 municipijaks (3 sured lidnad, 1 avtonomijan pälidn da 1 territorijan pälidn), 1 avtonomii (Gagauzii man suves) da Dnestran huran randišton administrativiž-territorialižikš ühtnikoikš eriliženke oiktuzliženke statusanke (Dnestranrandal om ičeze administrativine jagand). Edemba rajonad alajagasoiš 61 lidnaks da 916 küläkundaks. 32 lidnad-rezidencijad oma rajoniden keskusikš. Kišinöv-municipii jagase 5 sektorha (Kišinöv-lidn), 6 lidnha da 12 kommunha. Toižed municipijad alajagasoiš kommunikš-kundoikš.
Tundištamatoi Dnestranrandan Moldovan Tazovaldkund-valdkund kontroliruib Dnestran huran randan ühtnikoiden tobmad palad da Benderi-lidn oiktal randal, ned oma hoik jono pidust' Ukrainan röunad. Dnestranrand alištub keskuzohjastusele vaiše paloin.
Eläjad.
Moldovas elädas moldovalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 3,557,600 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 4,366,300 eläjad vl 1991. Ristitišton läz nelländest (600..1000 tuhad valdkundan rahvahanikoid) ratas verhiš maiš.
Rahvahad (2014): moldovalaižed — 75,1%, romanijalaižed — 7,0%, ukrainalaižed — 6,6%, gagauzalaižed — 4,6%, venänikad — 4,1%, bolgarijalaižed — 1,9%, toižed rahvahad — 0,7%.
Mamankelen mödhe (2014): moldovan etnolekt/romanijan kel' — 80,2% (moldovan etnolekt 56,7%, romanijan kel' 23,5%), venäkel' — 9,7%, gagauzijan kel' — 4,2%, ukrainan kel' — 3,9%, bolgarijan kel' — 1,5%, čiganan kel' — 0,3%, toižed keled — 0,2%.
Uskondan mödhe (2014): ortodoksižen jumalankodikundan uskojad — 90,1% (93% vl 2004), toižed hristanuskojad — 2,6%, toižed uskojad — 0,1%, agnostikad — 7,2%.
Toižed järedad lidnad (enamba 45 tuh. ristituid vl 2014, surembaspäi penembha): Bel'ci, Tiraspol', Benderi, Ribnic. Kaik om 66 lidnad da 1615 küläd valdkundas. Lidnalaižiden pala om 42,8% (2020).
Ižanduz.
Vl 2014 Moldovan päeksport oli söndtavarad — 26% (sidä kesken jomad da südäiveded), sobad — 22%, mašiništ — 14%, vin da tabak — 9%, himine produkcii — 7%, kanghad — 7%; toine eksport oli pühävoi da toižed razvad — 3%. Vl 2014 Romanii, Venäma, Italii, Ukrain da Saksanma oliba pätorguindpartnörikš.


Molibden.
Molibdenan kristalline palaine ühten kubižen santimetran kohtha
Molibden ("Mo" — "molybdaenum" latinan kelel) om 42nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kudendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kudenden gruppan laptalagruppas), tabluden videndes periodas.
Element om harv londuses, pala Man kores — 3 grammad tonnas. Ei voi löuta sidä joudjas olendas. Vl 1817 ročilaine Jöns Jakob Bercelius-himik sai puhtast molibdenad ezmäižen kerdan. Nimitihe -sanaspäi «hahktin» molibdenitan (MoS2) irdpol'žen koskundan tagut galenitha (PbS).
Fizižed ičendad.
Molibden om hoštai hahkvauvaz päličmänendmetall. Pind muigotub il'mas 400 C° lämudel da sen enamba.
Atommass — 95,95. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 10,22 g/sm³. Suladandlämuz — 2896 K (2623 C°). Kehundlämuz — 4912 K (4639 C°).
Londuseline molibden kogoneb seičemes stabiližes izotopaspäi: 92Мо (15,86% massan mödhe), 94Мо (9,12%), 95Мо (15,70%), 96Мо (16,50%), 97Мо (9,45%), 98Мо (23,75%) i 100Мо (9,62%, T½ — 8,5 × 1018 vot). Sen ližaks tetas 26 ratud radioaktivišt izotopad 83..91, 93, 99, 101..115 atommassanke i niiden 8 izomärad.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe molibdenad legiruimha terasid, tehmaha lazeriden zerkloid, samha tehnecijad-99 medicinižen diagnostikan täht. Čaptas metalloid molibdenanvanuimel elektroerozionižiš tömašinoiš.
Sadas enamba neniš valdkundoiš: Kitai, AÜV, Čili, Peru, Meksik, Kanad, Armenii, mugažo om löudmižsijid Avstralijas i Norvegijas. Saihe 250 tuhad tonnoid mail'mas vl 2014. Maksoi 11 750 US$ tonnas vl 2016.


Mustmägi.
Mustmägi, Černogorii vai Montenegro (, "Crna Gora", nece om täuz' oficialine nimituz), om tazovaldkund Evropan suvipäivnouzmpoles, Balkanan pol'saren Adriatižel randištol. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Podgoric.
Vspäi 2010 valdkund om kandidatan kändamha ühtnijaks. Vspäi 2017 om ühtnijan.
Istorii.
Vn 2006 3. päiväl kezakud Mustmägi tedištoiti ripmatomudes Serbijan da Mustmägin Konfederacijaspäi referenduman satusiden mödhe.
Tazovaldkundan edeližed Konstitucijad () oliba vahvištadud vozil 1905, 1992 i 2006. Valdkundan nellänz' lugul Konstitucii om olmas vs 2007 redukun 20. päiväspäi, se om väges vn 2013 kohendusidenke.
Istorine da kul'turine pälidn om Cetine.
Geografijan andmused.
Mustmägi om mavaldkundröunoiš Horvatijanke päivlaskmas (röunan piduz — 14 km), Bosnijan da Gercegovinanke lodehes (225 km), Serbijanke pohjoižpäivnouzmas da Kosovonke suvipäivnouzmas (ühtes 203 km), Albanijanke suves (172 km). Ühthine röunoiden piduz om 614 km.
Mustmägin suvipäivlaskmaižed randad lainištab Adriatine meri. Randanpird om 293,5 km.
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Zla Kolat-mägenoc, 2534 m valdmeren pindan päl.
Saum vezid — 1,5%. Kaikiš suremb järv om Skadar Albanijan röunal.
Londuseližed pävarad oma boksitad, raudkivend, kivihil'.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (), kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks. Prezidental om kahtenden strokun voimust.
Mustmägin parlament () om üks'kodine, se mülütab 81 ühtnijad: 76 heišpäi valitas kaikel rahvahal i 5 ezitajad albanižes rahvahanvähembusespäi, kaik hö ratas nell' vot.
Radonoigendai tobmuz om Mustmägin ohjastuz (), parlament vahvištab sen mülükundan prezidentan taričendan mödhe.
Käskuzkundaline tobmuz om kaks'pordhikaz. Mustmägin Ülembaine Käskuzkund ühtenzoitab käskusiden kävutandan kaikel valdkundan territorijal.
Nügüdläine Milo Džukanovič-prezident radab vs 2018 semendkun 20. päiväspäi (vll 2008−2010 i 2013−2016 radoi Mustmägin päministran). Duško Markovič om päministran vs 2016 kül'mkun 28. päiväspäi. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 16. päiväl redukud.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Mustmägin administrativiž-territorialine jagand."
Mustmägi jagase 21 municipalitetaks () da sen ližaks 2 lidnümbrikoks Podgorican südäimes.
Eläjad.
Mustmägiš elädas mustmägilaižed. Vl 2011 valdkundan eläjiden lugu oli 625,266 ristitud, se oli kaikiš suremb ristitišt.
Rahvahad (2011): mustmägilaižed — 45,0%, serbalaižed — 28,7%, bošnäklaižed — 8,7%, albanijalaižed — 4,9%, slavilaižed-islamanuskojad — 3,3%, čiganalaižed — 1,0%, horvatijalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 2,5%, rahvahuden ozutandata — 4,9%.
Kodikelen mödhe (2011): serban kel' — 42,9%, mustmägin kel' — 37,0%, bosnijan kel' — 5,3%, albanijan kel' — 5,3%, serbanhorvatan kel' — 2,0%, toižed keled — 3,5%, märhapanendata — 4,0%.
Uskondan mödhe (2011): ortodoksižed hristanuskojad — 72,1%, islamanuskojad — 19,1%, katolikad — 3,4%, ateistad — 1,2%, toižed uskojad — 1,5%, märhapanendata — 2,7%.
Mustmägin toižed järedad lidnad (enamba 20 tuh. ristituid vn 2003 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Nikšič, Plevl'. Lidnalaižiden pala om 67,5% (2020).
Ižanduz.
Mustmägin päeksport om alüminii, teraraudad.


Moskv.
Moskv (venäkelel: "Москва" [mɐˈskva]) om Venälaižen Federacijan pälidn, federaližen alištusen lidn da vägilidn. Moskv om Venälaižen Federacijan da Evropan kaikiš suremb lidn ristituiden lugun mödhe: vn 2018 1. päival vilukud Moskvan eläjiden lugu om 12 506 468 eläjad. Lidn om Moskvan aglomeracijan keskuz (enamba 16,7 mln rist. vl 2016). Moskv mülüb Man 10 kaikiš järedambiden lidnoiden nimikirjuteshe.
Lidn om Federaližen Keskuzümbrikon administrativine keskuz, mugažo Moskvan agjan üks' administrativižiš keskusišpäi (iče Moskv ei mülü sihe agjaha).
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Jurii Dolgorukii-ruhtinaz pani Moskvan lidnan alust vodel 1147. Jäl'ghepäi lidn oli Suren Moskvan Ruhtinazkundan, Venälaižen kunigazkundan (1389−1713), Venälaižen Imperijan (1728−1732), Nevondkundaližen Venäman (vspäi 1918) da istorine pälidn. Vspäi 1991 Moskv om nügüdläižen Venäman pälidnaks.
Moskv om olmas nügüdläižiš röunoiš vs 2012 heinkun 1. päiväspäi.
Moskvan Päkäskuz om vahvištadud vn 1995 28. päiväl kezakud da om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Moskvan sijaduz om Päivnouzmaižen Evropan alangišton keskuses, Okan i Volgan jogiden keskes, Moskvanjogen keskjoksmusen molembil randoil.
Lidn-region röunatab Kalugan agjanke suvipäivlaskmas, om ümbärtud Moskvan agjal toižiš polišpäi. Moskv om valdmererandatoi.
Pind om 2 561 km², sidä kesken koumandez' (870 km²) sijadase Moskvan ümbärten südäimes. Mec da penzhišt ottas 343 km² ümbärten südäimes, mugažo om äi tahoid uziš rajoniš. Kaik joged mülüdas Moskvanjogen basseinha, sidä kesken Jauz, Shodn', Setun', Pahr da toižed. Enamba 20 sildad om saudud päliči Moskvanjoges lidnan röunoiš. Läz 400 uitoid om Moskvas.
Reljef om kukhikaz. Kaikiš korktemb čokkoim om Lämän Stanan ülüden pä, se sijadase Moskvan ümbärten suvipäivlaskmas sen südäimes (255 m). Kaikiš alahaižemb om Moskvanjogen kendäk päivnouzmas (114 m).
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +19 C°, vilukun da uhokun lämuz om −6 C°. Voden keskmäine lämuz om +6 C°. Paneb sadegid 600..800 mm vodes, enamba kezakus-redukus.
Londuseližed varad oma sauvondmaterialad (saved, letked), reskvezi.
Tobmuz.
Sergei Sobänin radab lidnan pämehen vs 2010 redukun 21. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita. Lidnan pämez' om mugažo Moskvan ohjastusen pämez', hän märičeb sen strukturad i paneb Ohjastusen ministrid da toižid ühtnijoid radnikusile. Moskvan prefekturiden pämehed taughudas ohjastusen rados ministriden rangas.
Moskvan üks'kodine parlament om Lidnan Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 45 ezitajad videks vodeks. Aleksei Šapošnikov radab Duman ezimeheks vs 2014 sügüz'kun 24. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Moskvan Ohjastuz. Lidnan departamentad, ohjandused, komitetad, laudkundad da inspekcijad alištudas Ohjastusele.
Vn 2013 8. päiväl sügüz'kud valitihe lidnan pämest, nügüdläine mer sai vägestust ezmäižel tural (51,37% änid) da radab kahtenden strokun. Lidnan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2014 14. päiväl sügüz'kud (6. kucund).
Ičeze administrativiž-territorialine jagand, lidnanznam, flag da gimn oma Moskval. Venäman federaližed valdkundaližed aluzkundad sijadasoiš Moskvas (vaiše üks' niiden erind — Venälaižen Federacijan konstitucine käskuzkund — sijadase Piteriš), mugažo sijaližen tobmuden aluzkundad da verhanmaiden sur'oigenduzkundad.
Administrativine jagand.
Ümbrikod alajagasoiš rajonihe päiči Troickan i Uden Moskvan ümbrikoiš. Kaik om 125 rajonad. Troickan da Uden Moskvan ümbrikod mülütadas 21 kundad, ned — 289 žilod da küläd.
Nell' südäilidnad sijadasoiš rajoniš: Moskovskii, Ščerbink, Zelenograd, Troick.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 11 503 501 ristitud, sidä kesken 24 vepsläšt. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Läz kaik eläjad oma lidnalaižed (99%).
Rahvahad (enamba 0,3% vl 2010): venälaižed — 86,3%, ukrainalaižed — 1,3%, totarlaižed — 1,3%, armenijalaižed — 0,9%, azerbaidžanlaižed — 0,5%, evrejalaižed — 0,5%, vaugedvenälaižed — 0,3%, gruzijalaižed — 0,3%, uzbekalaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 3,5%, rahvahuden ozutandata — 5,8%.
Mel'heižtahod.
Moskv om Venäman znamasine turistine keskuz. Moskvan Kreml' da Rusked torg, toižed kul'turan da arhitekturan muštpachad mülüdas Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe.
Transport.
Moskv om jalos znamasine transportsol'm. Kaik om 6 lendimportad lidnas, 9 päraudtestancijad, 3 jogiportad. Sapsan-üläkiruhjonused ajadas Piterin da Moskvan (Leningradan päraudtestancii) keskes. Vodespäi 1935 Moskvan metropoliten radab pälidnas (vl 2018 om 14 jonod, 214 stancijad, 365 km raudted). Mugažo avtobusad, trolleibusad, tramvaid, lidnelektrojonused da taksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Moskvan ümbärte oli lidnan röunaks vhesai 1980.
Sport.
1980. vodel Kezaolimpižed vändod mäniba Moskvas.
Irdkosketused.
*


Moskv-Siti.
Moskv-Siti (ven.: "Москва-Сити") om biznesrajon Moskvas, Presnin randirdal. Se linneb azjaližen aktivižusen zonaks; nügüd' om sauvomižen stadijas. Sauvomine om augotanus vl 1995 i lopiše vhesai 2017.
Territorii — 100 gektarad, dai 60 niišpäi — uzile sauvusile.


Mozilla Firefox.
Mozilla Firefox om kaclim Internetan täht.


Must kuz'.
Must kuz' () om kuzen levitadud erik.
Kazvab kavag'mecoiš Kanadadme, Aläskas i pohjoižpäivnouzmaižiš štatoiš.


Nal'čik.
Nal'čik (,) om lidn da lidnümbrik Venäman suvipäivlaskmas. Se om Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn, järed lebutaho.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1724. "Nal'čik-lidnuz" om saudud vozil 1818−1822, nimitihe jogen mödhe. Se sai lidnan statusad vl 1921.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase tazovaldkundan keskuzpalas, Kavkazan ezimägištol, Nal'čik-jogen randoil (Terekan i Kaspijan meren bassein), 420..849 m korktusil valdmeren pindan päl, 512 metrad om korktusen keskmäine znamoičend. Matkad Moskvhasai om 1430 km pohjoižhe orhal.
Nell' küläd mülüdas lidnümbrikho Nal'čik-lidnan ližaks. Lidnümbrikon pind om 133 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 240 203 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 2002−2003 — 275 tuhad eläjid. Vl 2017 265 162 ristitud elädas lidnümbrikos.
Rahvahad (eländpunkt vl 2010, enamba 0,4%): kabardalaižed — 49,3%, venälaižed — 28,8%, balkarijalaižed — 12,2%, osetinalaižed — 2,0%, ukrainalaižed — 0,8%, armenijalaižed — 0,7%, čerkesalaižed — 0,7%, čečenalaižed — 0,5%, gruzijalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 4,1%, rahvahuden ozutandata — 0,5%.
Irdkosketused.
*
*


Natrii.
Natrii ("Na" — "natrium" latinan kelel) om 11nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan päalagruppas), tabluden koumandes periodas.
Ühthine ümbrikirjutand.
Natrii om levitadud londuses sen ühtnendoikš, om keitandsolan (NaCl) palaks. Pala Man kores — 25 kilogrammad tonnas, merivedes 10,5 g/L. Vl 1807 anglijalaine Hemfri Devi-himik sai natrijad ezmäižen kerdan natrijan gidrohapandusen (kaustižen sodan) elektrolizan abul. Voib löuta metallišt natrijad keitandsolan ližaduseks, andab sille siništ ližamujud.
Natrijan solad oma tarbhaižed ristitun hibjan täht, no niiden liig kucub turzet.
Fizižed ičendad.
Natrii om pehmed hahkvauvaz muglmetall, süttub il'mas. Kristalline segluz om kubine, kändase geksagonaližeks 5 K lämudel (−268 C°) da sen alemba. Üläpainuden al metall kändase läbinägujaks rusttanke ližamujunke.
Atommass — 22,989768. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 0,971 g/sm³. Suladandlämuz — 370,94 K (97,79 C°). Kehundlämuz — 1156,09 K (882,94 C°).
Londuseline natrii kogoneb üks'jäižes 23Na-izotopaspäi. Tetas mugažo 19 ratud radioaktivišt izotopad 18..22, 24..37 atommassanke, i kaks' izomärad (22m, 24m), niiden keskes kaikiš hätkemb om 22Na 2,6 vot pol'čihodamižen pordonke.
Himižed ičendad.
Reagiruib vedenke teravas dai ujub sen pindal, ka varatas metallad mineralvoiš vai karasinas. Muigotandmärad: +1, 0. Metallal om vitkod reakcijad azotanke, ei ole reakcijoid nenidenke substancijoidenke: jod, hil'nik, inertižed gazad. Segoib nozolas ammiakas (−34..−77 C°), segoitez om sinine.


Nazran'.
Nazran' (,) om Venäman lidn da lidnümbrik Ingušetijan Tazovaldkundan keskuzpalas. Se om tazovaldkundan kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo Nazranin rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1781 kuti venämalaižiden varjoičendpost Nazrank-jogel kaičemha ted Gruzijha sijaližiden heimoiden londoišpäi. Mainitase redutaks ezmäižen kerdan vl 1810. Vl 1894 raudte tuli žilho. Vll 1944−1959 nimitihe žilod "Kosta-Hetagurovo" osetižen runokirjutajan muštho, oli Pohjoižosetijan palaks. Nazran' sai lidnan statusad vn 1967 16. päiväl redukud. Ühtištuihe lähižidenke žiloidenke vl 1995. Oli Ingušetijan faktižeks pälidnaks vll 1992−2000.
Lidn šingotase mujumetalloiden tegimištol, betontegimel i omblendedheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 522 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Lähembaine om Magas-pälidn 4 km suvipäivlaskmha Nazranin röunaspäi. Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkund om ani lidnan suvipäivlaskmaižen röunan taga.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 93 335 ristitud. Vll 2001−2009 severz'-se lähižid žiloid oli mülünu lidnha, sid' jagoihe niid rajonidme, i Nazranin kaikiš suremb ristitišt oli 136 991 eläjad vl 2009. Koume islaman pühäpertid om olmas lidnas, mugažo ortodoksižen hristanuskondan časoun' sodapalakundanno.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): ingušad — 98,8%, čečenalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 0,8%.
Irdkosketused.
*


Nellänz'päiv.
Nellänz'päiv om nellänz' nedalin päiv rahvahidenkeskeižen ISO 8601-standartan mödhe, koumanz'päivän i videnz'päivän keskes. Se voib olda nedalin videnden päivän toižiš kalendariš.
Kaik nellänz'päiväd oma pühätadud apostoloile i Mikulai-čudonsädajale ortodoksižen hristanuskondan jumalankodikundas.


Neodim.
Neodim ("Nd" — "neodymium" latinan kelel) om 60nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).
Element om harv Man kores, 25..37 grammad tonnas. Avstrijalaine Karl Auer fon Vel'sbah-himik avaiži neodiman vl 1885 didim-segoitusen jagamižel, erigoiti neodimad prazeodimaspäi. Sikš nimitihe elementad grekan kelen sanoispäi νέος «uz'» i δίδυμος «kaks'nik».
Fizižed ičendad.
Neodim om pehmed tagokaz notked hobedaižvauged mametall kuldaiženke ližamujunke.
Atommass — 144,242. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,007 g/sm³. Suladandlämuz — 1297 K (1024 C°). Kehundlämuz — 3347 K (3074 C°).
Londuseline neodim kogoneb seičemes stabiližes izotopaspäi, niišpäi kaks' oma vähänradioaktivižed: 142Nd (27,2%), 143Nd (12,2%), 144Nd (23,8%, T½ — 2,38 × 1015 vot), 145Nd (8,3%), 146Nd (17,2%), 148Nd (5,7%), 150Nd (5,6%, T½ — 7 × 1018 vot). Sen ližaks, saihe 31 ratud radioaktivišt izotopad 124..141, 147, 149, 151..161 atommassanke, i 13 izomärad.
Himižed ičendad.
Neodim muigotub il'mas lujas kebnas i kändase hapanduseks.
Kävutand.
Ottas neodimad kävutamižhe metallurgijas, optikas, magnitoiden tehmižes i m. e. Tehtas ühthesuladusid alüminijanke i magnijanke sauvomha lendimid da raketoid. Puhthan titanan legiruind (neodiman 1,5%) ližadab sen varmdust pol'tošt kerdha.
Metallan päeksportör — Kitai, mugažo om neodiman löudmižsijid, Kazahstanas, Venämas, Ukrainas, Avstralijas, Brazilijas, Indijas da Skandinavijas. Maksoi 70 US$ kilogrammas vl 2014.


Neon.
Neon (mugažo latinan kelel, znamoitas "Ne") om kümnenz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan päalagruppas), tabluden kahtendes periodas.
Ühthine ümbrikirjutand.
Anglijalaižed Uil'jam Ramzai- i Moris Travers-himikad avaižiba neonan il'mas nozoltandan jäl'ghe vl 1898. Nimitihe grekan kelen "νέος"-sanaspäi «uz'».
Neon om videnz' element londuses levigandusen mödhe, mail'man massan 0,13%. Se om äjiden tähthiden koumanz' element vezinikan i gelijan jäl'ghe. Pala Man atmosferas om 18,2 × 10−6 mülün mödhe, vai 1 / 55 000. Neon om lujas harv Man kores, 7 × 10−11 massan mödhe.
Fizižed ičendad.
Neon om inertine üks'atomine gaz mujuta, maguta da hajuta. Vauvhatub rusttal elektrojoksusen olendan aigan.
Atommass — 20,1797. Ninevuz (−246 C° lämudel) — 1,204 g/sm³. Suladandlämuz — 24,56 K (−248,59 C°). Kehundlämuz — 27,1 K (−246,05 C°).
Londuseline neon kogoneb koumes stabiližes izotopaspäi: 20Ne (90,48%), 21Ne (0,27%) i 22Ne (9,25%). Tetas 16 ratud radioaktivišt izotopad 16..19, 23..34 atommassanke, izomärid ei ole. Kaikiš hätkemb ratud izotop om 24Ne 3,38 minutad pol'čihodamižen pordonke.
Himižed ičendad.
Ei ole himižid ühtnendoid, neon om kaikiš inertižemb element mail'mas gelijan kartte. Om vaiše toižetujid segoitesid-klatratoid, oz., vedenke Ne·6Н2О. Muigotandmär om 0. Neonan ionad oma olmas: Ne+, (NeAr)+, (NeH)+ i (HeNe)+.
Kävutand.
Neon kävutase segoituses gelijanke okeanavtoiden hengaidusen täht. Kucub asfiksijad korktas koncentracijas. Ottas kävutamižhe vilugoitimiden agentaks tobjimalaz. Sadas il'maspäi laptaližeks produktaks fil'tracijan abul.


Neoneuromus coomani.
"Neoneuromus coomani" om gavedin erik "Corydalidae"-sugukundaspäi. Johannes-Antoine Lestage-entomolog avaiži da ümbrikirjuti erikod vl 1927.
Necil gavedil ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Nevondkundaližiden Socialistižiden Tazovaldkundoiden Ühtištuz.
Nevondkundaližiden Socialistižiden Tazovaldkundoiden Ühtištuz ("Nevondkundaline Ühtištuz"; ven.: "Союз Советских Социалистических Республик") — valdkund oli vodespäi 1922 vodhesai 1991 Evropas da Azijas.
Valdkund oli südäitukuiženke azegištonke.
Eläjiden lugu — 293 047 571 (1989) (nellänz' surtte mail'mas).
Pind — 22 402 200 km² (kaikiš suremb mail'mas).
Istorii.
Ühtištuz oli sätud enččen Venälaižen imperijan sijas Suomenman i Pol'šanman territorijoita (saiba ripmatomut) Rahvahanikoiden sodan rezul'tataks.
Vozil 1940−1956 16 tazovaldkundad oli NSTÜ:s. Vspäi 1956 Karjal läksi VNFST:n alistušhe, i tegihe 15 tazovaldkundad. Nevondkundaline Ühtištuz sai ekonomišt kilad Vilusodas.
Üks' tazovaldkundoišpäi, Venälaine Federacii, tegihe valdkundan täudeks oiktusenjäl'ghetulijaks.
Geografijan andmused.
Nevondkundaline Ühtištuz sijazihe Päivnouzmaižes Evropas, Pohjoižes i Keskmäižes Azijas. VNFST oli kaikiš suremb tazovaldkundoiden keskes.
Politine sistem.
Üks'jäine partii oli olmas valdkundas — NÜKP. Sen Keskuzkomitetan generaline sekretar' oli de-fakto valdkundan pämehen.
Eläjad.
Nevondkundaline Ühtištuz oli koumandel-nelländel sijil ristitišton mödhe mail'man valdkundoiden keskes (Kitain da Indijan jäl'ghe, läz tazostadud).
Ižanduz.
Planekonomik oli valdkundas. NÜKP:n suimad anttihe generaližen linijan sen šingotesele.
Ižandusen ülämäraine militarizacii i vajagan energoeffektivižuz oliba NSTÜ:n čihodamižen süiden keskes.


Nikel'.
Nikel' ("Ni" — "niccolum" latinan kelel) om 28nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas), tabluden nelländes periodas.
Nikel' om levitadud Man kores keskmäras, 0,01% massan mödhe vai 100 grammad tonnas. Voib löuta ičesündujad nikelid vaiše meteoritoiš raudanke ühtes. Vl 1751 ročilaine Aksel' Fredrik Kronstedt-himik sai puhtast nikelid ezmäižen kerdan.
Metall da sen ühtnendad oma toksižed, kuctas allergišt reakcijad. Nikelin otand südäimehe om vitiligon üks' süišpäi.
Fizižed ičendad.
Nikel' om lujas kova plastine tagokaz korrozijanvastaine hobedaižvauged päličmänendmetall. Elementan elektroniden konfiguracii orbitaliden mödhe voib olda mugoi-ki: 2, 8, 17, 1.
Atommass — 58,6934. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,9 g/sm³. Suladandlämuz — 1728 K (1455 C°). Kehundlämuz — 3003 K (2730 C°).
Londuseline nikel' kogoneb vides stabiližes izotopaspäi: 58Ni (68,27%), 60Ni (26,10%), 61Ni (1,13%), 62Ni (3,59%), 64Ni (0,91%). Tetas 26 ratud radioaktivišt izotopad 48..57, 59, 63, 65..78 atommassanke, i 8 izomärad, niiden keskes kaikiš hätkemb čihodai om 59Ni-izotop (T½=76 tuhad vozid).
Himižed ičendad.
Nikel' om vähäaktivine himižešti. Ei ole reakcijad nenidenke substancijoidenke: vezi, muglad i erased muiktused. Muigotandmärad: +3..+1, mugažo +4 harvoin. Metall om kattud normaližiš arvoimižiš hapandusen kerthel. Nikelin tuhk palab il'mas.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe tehmaha rosttumatont terast (sadud nikelin kaks' koumandest), raudatomid i räkänvastaižid ühthesuladisid. Kävutadas nikeliruimha pindoid, tehmaha vanuimid, akkumulätorid i järgeližid rahuzid. Renein nikel' om himižiden reakcijoiden katalizatoraks.
Saihe 2,25 mln tonnoid mail'mas vl 2016. Pätegijad (enamba 200 tuh. tonnoid) oma Filippinad, Venäma, Kanad, Avstralii, Uz' Kaledonii (Francii). Vl 2012 maksoi 15,5..17,6 US$ kilogrammas.


Abramov Nikolai.
Nikolai Viktorovič Abramov (; sünd. 24. viluku, 1964, Ladv-külä, Kos'kenaluižen rajon, Leningradan agj — kol. 23. viluku 2016, Petroskoi, Karjalan Tazovaldkund) oli Venälaižen Federacijan kirjutajiden ühtištusen ühtnii, vepsänkel'ne runokirjutai, lehtezmez', Bengtan Pohjaižen literaturan premijan (2006) laureat da Karjalan Tazovaldkundan premijan (2009) laureat. Abramov oli etnine vepsläine.
Biografii.
Abramov oli sündnu Ladvaha, Podporožjen (Kos'kenaluižen) rajonha, Leningradan agjha vl 1961 24. päiväl vilukud. Keskškolan jäl'ghe Nikolai Abramov openzihe Leningradas da Karjalan valdkundaližes pedagogižes akademijas Petroskoiš. Nikolai Abramov oli vepsän Kodima-lehtesen toimitajan.
Abramovan vepsänkeližed da venäkel'žed runod oma paindud 1980-ndel vodelpäi. 1994-ndel vodel ozutihe «Koumekümne koume»-runokogodust, ezmäine vepsänkeline čomamahtoine kirj. Abramovan runod oma kätud suomen, estin, mad'jaran kelihe da toižihe kelihe.
Kirjutai oli otnus fotografijha professionaližikš literaturradon ližaks. Tegi koumed personališt fotoozutelendad Petroskoiš. Abramovan fotokuvad oliba ozutadud Venäman, Norvegijan i Ukrainan ozutelendoil, publikoitihe niid aiglehtesiš i fotoal'bomoiš.


Fomin Nikolai.
Nikolai Fomin () — vepsläine kirjutai. Om ühteks «Kodima»-lehtesen redaktorišpäi enččes. Sanutesed i publicistik erazvuiččiš kirjoiš da periodikas.


Nikosii.
Nikosii (;) om Kipran pälidn da kaikiš suremb lidn.


Niobii.
Niobijan kristallad ühten kubižen santimetran kohtha
Niobii ("Nb" — "niobium" latinan kelel) om 41nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om videndes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — videnden gruppan laptalagruppas), tabluden videndes periodas.
Element om harv londuses, ei voi löuta sidä joudjas olendas, pala Man kores — 18 grammad tonnas. Anglijalaine Čarl'z Hetčett-himik avaiži niobijan vl 1801, i vhesai 1950 nimitihe sidä «kolumbii» (Cb) Sures Britanijas i, AÜV:oiden nimen mödhe sil aigal. Saksalaine Genrih Roze-himik erišti elementad tantalaspäi i nimiti sidä Tantalan Nioba-tütren oiktastuseks. 19. voz'sadan lopus francine Anri Muassan-himik sai puhtast niobijad ezmäižen kerdan.
Fizižed ičendad.
Niobii om hoštai hobedaižhahk metall.
Atommass — 92,90637. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,57 g/sm³. Suladandlämuz — 2750 K (2477 C°). Kehundlämuz — 5017 K (4744 C°).
Londuseline niobii kogoneb üks'jäižes stabiližes 93Nb-izotopaspäi. Kaik toižed 32 izotopad oma radioaktivižed, sadud da tedoitud ratud tel, ned oma 81..92, 94..113 atommassanke, tetas mugažo 25 izomärad.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe üläveimiš, tegimišton torvikš da mülüikš, lendandapparatoiden detalikš. Alüminijan (niobijan pala 0,05%) i vas'ken (20%) legiruind toižetab niiden ičendoid lujas. Niobijan 0,6-procentine ližadand rosttumatomha terashe kaičeb sidä rostet vaste ühthekeitandan jäl'ghe. Pästtas muštrahuzid.
Sadas 50 tuhad tonnoid vodes (2012), päeksportör — Brazilii, toine tegii om Kanad. Om löudmižsijid mugažo, Japonijas, Malaviš, Venämas (Kolan pol'sarel).
Biologine rol'.
Metallan putnuded palaižed kuctas organizman südäiorganoiden ärdutandad i lopusiden kid'žmoitust. Erased ühtnendad oma toksižed.


Njuton Isaak.
Ser Isaak Njuton (; sünd. 4. viluku 1643 grigorianižen kalendarin mödhe, Vulsthorp läz Kolstervortad, Anglii — kol. 31. keväz'ku 1726, Kensington, Sur' Britanii) om sur' anglijalaine fizikantedomez', matematikantedomez' da astronom, üks' klassižen fizikan sädajišpäi. Njuton om fundamentaližen tedotön "Naturaližen filosofijan matematižed augud" avtor. Neciš tedotös hän andoi mail'man gravitacijan käskusen i mehanikan koume käskust, kudambad linniba klassižen mehanikan aluseks. I. Njuton sädi differencialižen da integraližen lugemižen, mujun teorijan i toižed matematižed da fizižed teorijad.


Norvegii.
Norvegii (bukmol: "Norge", nünošk: "Noreg"), oficialižikš Norvegijan Kunigahuz (bukmol: "Kongeriket Norge", nünošk: "Kongeriket Noreg") om valdkund Pohjoiževropas. Pälidn — Oslo, se-žo om kaikiš suremb Norvegijan lidn.
Valdkund om ühtnijan vspäi 1949, sen ühteks alusenpanijoišpäi. Norvegii ei ole palaks, no mülüb Evropan ekonomižhe zonha.
Istorii.
Vn 1905 7. päiväl kezakud ripmatomuz om tedotadud stortingal (Norvegijan parlamental) Ročinmaspäi. Vn 1905 elokun referendum vahvišti norvegijalaižiden ripmatomuden tahtod 99,95% satusenke. Sil-žo vodel Ročinma tundišti Norvegijan ripmatomut. Uden valdkundan parlament i rahvaz referendumal valičiba monarhijan ohjastusen formad, i Karl Danijalaine-princ kändihe kunigahaks Hokon VII-nimenke. Vn 1907 Hristianijan konvencii vahvišti Norvegijan ripmatomut lopuližikš suriden valdkundoiden polespäi.
Jäl'gmäine Konstitucii (bukmol: "Kongeriket Norges Grunnlov") om väges vspäi 1814 möhembaižidenke vajehtusidenke vozil 2012, 2014.
Geografijan andmused.
Norvegijal om röunoid Suomenmanke (röunan piduz — 727 km) da Venämanke (196 km) pohjoižpäivnouzmas, Ročinmanke päivnouzmas (1619 km). Ühthine röunoiden piduz om 2542 km. Sen suvipäivlaskmaižed randad lainištab Pohjoižmeri, päivlaskmaižed randad — Norvegine meri, i pohjoižpäivnouzmaižed randad — Barencan meri. Ühthine kontinentaline randanpird om 25 148 km da läheližiden sariden randanpird om 58 133 km. Sen ližaks, Norvegii ohjastab Jan Majen- da Kondjan-saril, Špicbergen-sarištol Jävaldmeres, Buve-sarel Atlantižen valdmeren suves.
Norvegijan kontinentaline pala sijadase Skandinavijan pol'sarel. Se om mägikaz valdkund, man keskmäine korktuz om 490 m meren pindan päl. Valdkundan harakterine pird om fjordiden olend olmas, nene merikarad lähttas edahaks territorijan südäimehe. Läz 50 tuhad sarid sijadasoiš Norvegijas. Kaikiš korktemb čokkoim om Gallhöpiggen-mägi (2469 m).
Evrop-kontinentan kaikiš pohjoižemb čokkoim sijadase Norvegijas, 71,2° pohjoižlevedust, se om Nordkin-nem'.
Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, metallad (raudkivend, titan, vanadii, vas'k, nikel', cink), berillii, kala, ozrikkivi, toižed varad — hahktin, apatit i niobii, kivihil' (Špicbergenal), tal'k, grafit, špat, mouckivi, dolomit, mramor.
Politine sistem.
Norvegii om unitarine valdkund. Se otab konstitucižen monarhijan da parlamentižen demokratijan principid aluseks. Valdkundan da radonoigendajan tobmuden pämez' om kunigaz () — Haral'd V vspäi 1991.
Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament — "Storting" («sur' suim»), kogoneb 169 deputatad. Kaik rahvaz valičeb heid kerdan nelläs vodes. Valičendoiden jäl'ghe sanuden enamba änid partijan lider tuleb päministraks («valdkundaline ministr»), ohjastusen pämeheks.
Vs 2013 redukun 16. päiväspäi Erna Sul'berg radab päministran. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 11. päiväl sügüz'kud.
Ülembaine käskuzkundaline tobmuz om Norvegijan Ülembaine Käskuzkund (), kogoneb 20 sudijaspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Norvegijan administrativiž-territorialine jagand."
Norvegii jagase 11 agjaks (fül'ke:ks, gubernijaks,), ned alajagasoiš 356 kundaks (kommunaks, norv. "kommune").
Eläjad.
Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 5 063 709 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 5 372 191 eläjad vl 2018.
Eläjad Norvegijas rahvahad (2017): norvegijalaižed — 83,2% (sidä kesken saamalaižed läz 60 tuhad — 1,1%), toižed evropalaižed — 8,3%, toižed rahvahad — 8,5%.
Uskondan mödhe (2016): lüteranad-evangelistad (Norvegijan oficialine jumalankodikund) — 70,6%, islamanuskojad — 3,2%, riman katolikad — 3,0%, toižed hristanuskojad — 3,7%, toižed uskojad — 2,5%, märhapanendata — 17,0%.
Ristitišton 78% oma lidnalaižed eläjad. Norvegine lidnanvuitte taho om žilo enamba 200 eläjad ristitištonke da lähemba 50 metrad toine toižespäi pertidenke.
Norvegijan järed lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Oslo, Bergen, Tronheim, Stavanger, Frederikstad i Drammen.
Ižanduz.
Norvegii om Pohjoiževropan kaikiš järedamb valdkund kivivoin da londuseližen gazan sal'hen mödhe. Neniš sarakoiš sättas läz pol't man kogosüdäiproduktad. Tehtas äi energijad gidroelektrostancijoiš, ka sen tagut voimuz om vedamha äi kivivoid röunoiden irdpolihe.
Praznikad.
Nimikirjutesen erased praznikad eile oficialižikš lebupäivikš.


Novosibirsk.
Novosibirsk da sen ezilidnad vl 2010 (nägu kaimdajaspäi).
Novosibirsk () om Venäman millionerlidn, lidnümbrik da koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, sijadase Sibirin suvipäivlaskmas. Om Novosibirskan agjan i sen Novosibirskan rajonan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo Sibirin federaližen ümbrikon pälidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1893 30. päiväl sulakud "Aleksandrovskii-žiloks" sauvomha da holitamha Transsibad. Vll 1895−1903 udesnimitihe "Novonikolajevskijaks". Se sai lidnan statusad vn 1903 28. päiväl tal'vkud i edel 1926 vot lidnan nimi oli Novonikolajevsk ().
Novosibirsk šingotase importtavaroiden möndal tukuil (logistine keskuz 20 km²), raudan metallurgijal, metallan ümbriradmižel, mašiništonsauvomižen tegimil, sauvondmaterialiden pästandal (stökol) i sömtegimištol, mugažo järedaks tedokeskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ob'-jogen molembil randoil, 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Hura randpol' om tazo, oiged om vanoikaz, Novosibirskan vezivaradim sijadase ülezjogen. Matkad Moskvhasai om 3000 km päivlaskmha orhal. Lähembaižed lidnad mülüdas Novosibirskan aglomeracijha (2,1 mln rist. vl 2018), ned oma Berdsk i Iskitim suvhe, Ob' päivlaskmha. Voib olda penid 2..3-ballaižid manrehkaidusid (12-ballaižen Rihteran pordhišton mödhe).
Novosibirsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt i jagase 10 administrativižhe rajonha. Ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš, no kaikutte om ičeze administracijanke päiči El'covkantagaižes, Raudteiden i Keskuzrajonas, niiden administracii om ühthine Keskuzümbrikon.
Eläjad da transport.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 473 754 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, ezilidnelektrojonused da taksid oma kundaližeks transportaks. Vspäi 1986 metro radab lidnas (kaik om 2 jonod, 13 stancijad da 15,9 km raudted vl 2018). Koume avtotesildad da kaks' raudtesildad om saudud Obiš päliči. Jogiport om olmas lidnas. Rahvahidenkeskeine civiline "Tolmačovo"-lendimport ("OVB/ТЛЧ") sijadase 17 km päivlaskmha lidnan keskusespäi Ob'-lidnan röunal, tehtas reisid Evropan, Päivnouzmaižen Azijan (jügureisid tobjimalaz) i Keskuzazijan maihe, mugažo Venämadme i čarterrreisid Tailandha.
Irdkosketused.
*
*
*


Nägudezkirj.
Nägudezkirj (Joann-jumalantedajan, "Apokalupsis Ioannou",) om Biblijan i sen Uden Zavetan jäl'gmäine kirj. Original om sätud amuižgrekan kelel.


Nemž.
Nemž om vepsän külä Leningradan agjan Kos'kenaluižen rajonas.


Valdmerimad.
Valdmerimad (vai Okeanii) (angl., bislama i,, tok-pisin: "Osenia") om Man kuiv pala, kaikiš suremb sariden kogoduz planetas. Sijadase kaikil šurupoliškoil, Afrikan kartte. Avstralii-kontinent, Uz' Gvinei-sar' da Tünen valdmeren erigoittud sared atolloidenke mülüdas sihe.
Ühthižed andmused.
Pind — 8,52 millionad km² (Avstralijata 1,52 mln km²). Eläjiden lugu — 36,6 mln ristituid (vl 2010, 15,4 mln Avstralijata).
Kaik 16 valdkundad da 21 rippujad territorijad sijadasoiš Valdmerimaiš. Mugažo Indonezijan pala otab Uz' Gvinei-saren päivlaskmpol't, pala om (Havajad-štat) i Čilin severz'-se sarid. Avstralii, Papua — Uz' Gvinei, Uz' Zelandii, Havajad i Fidži oma järedad niiden keskes.
Nimitadas Valdmerimaiden eläjid da sündnuzid regionan mödhe: avstralijalaižikš, udenzelandijalaižikš, udengvinejalaižikš, polinezijalaižikš, melanezijalaižikš i mikronezijalaižikš.
Geografii.
Kaikiš suremb sarišpäi om Uz' Gvinei (786 tuh. km²). Sarištod: Havajan sared, Solomonan sared, Marianan sared, Maršalan sared, Fidžin sared, Uded Gebridad, Bismarkan sarišt, Markizan sared. Järedad pol'sared: Keip-Jork i Arnemlend (Avstralii), Čendravasih i Papuan pol'sar' (Uz' Gvinei).
Valdmerimaiden randad lainištab Tün' valdmeri. Uden Gvinejan suvipäivlaskmaižed randad i Avstralijan pohjoižed randad lainištab Indižen valdmeren Arafuran meri. Sariden enambuz om vulkaniženke augotižlibundanke. Om vähä tarbhaižid kaivatusid päiči Avstralijas sen metallkivendoidenke. Sared alištudas kovile tulleile, manrehkaidusile, cunamile, pit'kile valegile.
Murrei sen Darling- i Marrambidži-ližajogidenke (Avstralii), Sepik i Flai (Uz' Gvinei) oma Valdmerimaiden znamasižed joged. Järedad järved oma Eir (9500 nellikkilometrhasai), Torrens, Gerdner, Makkai i Amadius (kaik oma solakahad, Avstralii), Marri i Sentani (Uz' Gvinei-sar'), Taupo (Uz' Zelandii). Penil saril om lagunoid da penid ojid.
Kaikiš korktemb čokkoim om Džai-mägi (4884 m) Indonezijas, Uden Gvinejan päivlaskmas. Kaikiš alahamb om kuivanuden Eir-järven pohj (−15 m) Avstralijan keskusen suves.
Klimat.
Tropižed klimatižed vöd oma Valdmerimaiden tobmas palas, penil saril klimat om neps.


Ola.
Polikristalližen olan palaine, irguz 99,9%
Ola ("Si" — "silicium" latinan kelel) om 14nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om nelländestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — nelländen gruppan päalagruppas), tabluden koumandes periodas.
Ola om lujas levitadud londuses, om kahtenz' Man koren element hapanikan jäl'ghe (SiO2 — 12%). Olakahad pämineralad — lete, olakivi, kvarc, pöudšpat. Voib löuta londuses ičesündujad olad lujas harvoin.
Vl 1808 francijalaižed himikad Žozef Lui Gei-Lüssak i Lui Žak Tenar saiba irgäd olad. Nimitihe latinižen "silex"-sanan mödhe «olakivi».
Fizižed ičendad.
Puhtaz amorfine ola om bur tuhk. Ola om räbed, plastižuz ližadub vaiše ülemba 800 C°. Aktivitoi himižešti normaližiš arvoimižiš, sen palaižed oma kattud hapandusen kerthel. Olan palaižed i olakivi oma kovad, künzäidused jädas stöklal.
Atommass — 28,0855. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 2,33 g/sm³. Suladandlämuz — 1687 K (1414 C°). Kehundlämuz — 3538 K (3265 C°).
Londuseližed koume izotopad oma stabiližed: 28Si (92,23%), 29Si (4,67%) i 30Si (3,10%). Kaik 20 ratud radioaktivišt izotopad om sätud 22..27 i 31..44 atommassanke, niiden keskes 14 elädas sekundad lühüdamb. Ei ole izomärid.
Kävutand.
Nügüd'aigaine elektronik om saudud olal — mikroshemad, batarejad päiväiženergijal. Ližatas raudan metallurgijas paremboičemha ühtnendoid. Kävutadas leted tehmaha keramikad (savič, porcellan), cementad i ten alust. Kvarclete om torhudeks stökoltegimen i optižen edheotandan täht. Om olmas äi olan ühtnendoid, ottas kävutamižhe silikatoid levedali. Tarbhaine biologine rol' om olal, tähkheinäd i kortehein kogotas olad enamba. Pidab kaitas olan pölüspäi, se ärdutab hengaiduzteid.
Kiviaigan kävutihe olakivid avaros noliden lopusikš, tehmaha azegid da veičid. Ottas kaks' kived vai piritanke iškemha lämoin kibinoid viritimiš i tuikutimiš. Olakivi om hüvä čomitandmaterial, om erazvuiččen mujun mineraloiš.


Omsk.
Omsk () om millionerlidn da lidnümbrik Venäman keskuzpalan suves. Se om Omskan agjan administrativine keskuz (vspäi 1934) da kaikiš suremb lidn, kahtenz' surtte Sibirin lidn.
Omskan agjan kaikutte koumanz' ristit videspäi eläb Omskas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1716 Omskan lidnuseks. Vl 1782 žilo udenke lidnusenke oiktal randal saiba lidnan statusad.
Vozil 1918−1920 Venäman rahvahanikoiden sodan aigan Omsk oli Venäman valdkundan da Vauktan Gvardijan likundan pälidnaks. Vn 1921 kezal sirtihe Sibirin keskusen aluzkundoid Novosibirskha. Vl 1930 ühtištuihe Leninsk-Omskii-lidnad i Omskad, vl 1933 — Novo-Omsk-lidnad Omskanke. Vll 1947−1958 lidn alištui Venäman NFST:n tobmudele oikti.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Irtiš-jogen muugotil randoil Ominjogen lanktendan sijas, 90 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lähembaižed lidnad oma Kalačinsk 65 km päivnouzmha raudtel vai avtol i Isil'kul' 149 km päivlaskmha raudtedme vai avtotedme.
Omsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Se jagase 5 administrativižhe ümbrikho vspäi 1945.
Eläjad.
Omsk kändihe millionerlidnaks vl 1979. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 154 116 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 1 169 tuh. eläjid vl 1992 da om nügüd'.
Rahvahad vl 2010 (ozutanuziden rahvahudes pala): venälaižed — 88,8%, kazahlaižed — 3,4%, ukrainalaižed — 2,0%, totarlaižed — 1,9%, saksalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 2,6%.
Ižanduz.
Ekonomikan päsarakod oma kivivoin ümbriradmine, himine sarak, aerokosmižed tegimed, sodatehnikan tehmine (tankad, somuzavtod), maižanduztehnikan pästand, radioledimiden i avtodetaliden tehmine, sömtegimišt.
Transport.
Transsiban raudtestancii om saudud Omskas vl 1896. Järed jogiport levineb läz raudtestancijad. Jogistancijaspäi passažirlaivad ujudas Salehardhasai.
Rahvahidenkeskeine civiline da Venäman policijan Keskuzline Omsk-lendimport ("OMS / ОМС") sijadase 5 kilometras suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Vspäi 1989 uz' civiline Omsk-Födorovk-lendimport om sauvomas vajehtamha vanhad lendimportad. Sauvond sijadase 32 km lodeheze lidnan keskusespäi.
Avtobusad da trolleibusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1992 metro vai kiruhtramvai sauvose lidnas. Viž manalašt stancijad lindäs ezmäižeks jonoks.
Irdkosketused.
*
*


Oper.
Parižan vanh operteatr (Palais Garnier).
Oper (— «azj», «tö», «rad») om muzikaliž-dramatižen čomamahtusen žanr, kudambas südäiolend anttas muzikaližen dramaturgijan abul. Oper om vokaline žanr. Operan literaturine aluz om libretto.
Žanran istorii.
Oper om sündnu Italijaha. Operan ezitat om misterii — mugoine hengeline spektakl', kus om muzikad. Hengeline komedii "Pühän Pavlan kändmine hristanuskojaks (1480, avtor Beverini) om jo tozine tö, kus muzikad om kaikiš paloiš. XVI voz'sadas lujas populärižikš tegihe pastoralid (paimniden vändod), kus oli horid: motetoid, madrigaloid. Vl 1597 Modenas ozutihe "garmonižen komedijan" (Commedia armonica) "Amfiparnasso" (avtor Oracio Vekki), kus hor kaiken pajati madrigaloid scenan taga, a akt'orad vändiba scenal.
XVI voz'sadan lopus ningoižiš spektakliš zavodiba kävutada üksänine pajatand (monodii), i žanr lujas šingotaškanzihe. Avtorad nimitiba ičeze muzikaliž-dramatižed sädused "drama in musica" vai "drama per musica"; "opera"-nimi om sündnu XVII voz'sadan ezmäižes poles.
Ezmäižen operteatran publikan täht avaitihe vl 1637 Italijaha, Venecijha. Ezmäine sur' oper oli Perin Džakomon "Evridik"-oper (1597). Venecii oli ezmäine operan keskuz Evropas.
Operan toižendad.
Komižes operas muzikaližiden nomeroiden keskes voib olda dialog muzikata. No dialogad voib löuta i toižiš operoiš, ozutesikš, Bethovenan "Fidelios" vai Veberan "Noidambujas".
Operan elementad.
Oper om sintetine žanr. Sihe mülüdas dramaturgii, muzik, pirdand (dekoracijad, scenižed sädod), horeografii (balet).
Operan kollektivas oma: solistad, hor, orkestr i m.e.
Operas oma naižäned — soprano, meccosoprano, kontral'to, i mehenäned — tenor, kontrtenor, bariton da bas.
Oper jägadas aktoihe, kuvihe, scenoihe i nomerihe.
Operan palad — rečitativad, ariozod, pajod, arijad, duetad, triod, kvartetad, ansamblid i m.e.; simfonižed formad — ezivänd, introdukcii, antrakt, marš, baletmuzik i m.e.


Orav.
Orav(ad) (amuižgrekan kelen σκιά "skia" i οὐρά "oura" sanoišpäi «pilvez-händ») om mecživatoiden heim Nühtajad-heimkundaspäi.
Erikod.
Voib löuta oravid Evropas, Azijas (ven vö), Pohjoiž- i Suviamerikas.
Irdpol'ne nägu.
Hibj i händ oma pit'kad, korvad oma pit'kähkod, karvan muju — muzabur vauktanke pökonke, karv voib olda mugažo hahk tal'vele vai kaiken.
Živat om mectusen objektaks karvha näht. Voib mända puitkele pagon aigan.
Söte.
Oravad varatas pähkmid tal'veks, kaidas maha niid mugažo, se abutab puile äikerdoitas. Voib harjoitada oravad söteltas käzišpäi, no ei rekomendui necidä, mecživat voib satatada kät i voib läžuda mustmoral, ozutesikš. Södas kazmusiden paloid tobjimalaz (käbud, urbad, semned, plodud i vihoštez), senid, gavedid, munid (vilumaiš pähkmen sijas), eskai penid linduid, erasti penikaižid imetaiživatoid i löcuid.
Oravad kuludas hambhid puil, no ei voigoi erištada pun oksad elektroveimespäi, muga hö kuctas elektrusen keskustusid. Voib panda räzinlaudad vai küksta oravad kodiživatoiden (koir, kaži) tactud karval.


Orenburg.
Orenburg (,) om lidn Venäman suvipäivlaskmas. Se om Orenburgan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn i lidnümbrik.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1743 kuti lidnuz da lidn. Vl 1744 se tegihe Orenburgan gubernijan pälidnaks.
Vozil 1938−1957 nimitihe lidnad "Čkalov:aks" tutaban lendajan oiktastuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ural-jogen molembil randoil, 150 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Moskvhasai om 1432 km lodeheze avtotedme. Lähembaine lidn om Sol'-Ileck 75 km suvhe raudtel vai avtol.
Orenburg jagase kahthe ümbrikho i nellhä administrativižhe rajonha. Leninan rajon da Keskuzrajon mülüdas Suviümbrikho. Pohjoine ümbrik mülütab Dzeržinskijan i Tegimišton rajonid. Kümne žilod mülüdas Orenburgan lidnümbrikho lidnan ližaks, lidnümbrikon pind — 916,91 km².
Eläjad da transport.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 548 331 ristitud, lidnümbrikon — 563 876 ristitud. Vl 2017 kaik 579 677 ristitud eliba lidnümbrikos. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd' (vl 2017).
Rahvahad (lidn, enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 81,1%, totarlaižed — 7,6%, kazahlaižed — 2,0%, ukrainalaižed — 1,9%, baškiralaižed — 1,1%, armenijalaižed — 0,6%, mordvinalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 2,9%.
Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid i kervačte Ural-joges päliči oma kundaližtransportaks lidnas. Vl 1876 raudte tuli lidnha, i Orenburg om järed raudtesol'm. Rahvahidenkeskeine civiline Jurii Gagarinan nimel nimitadud "Orenburg-Keskuzline"-lendimport ("REN / ОНГ") sijadase 19 km päivnouzmha lidnaspäi, tehtas reisid Tadžikistanha, Päivlaskmaižen Azijan lebutahoihe, mugažo Venäman järedoihe lidnoihe.
Irdkosketused.
*
*


Oslo.
Oslo (mugažo kirjutase norvegijan kelel, no virkmine — [Ušlü] vai [Uslü]) om Norvegijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om olmas mugažo kommunaks da ühteks 11 norvegižes agjaspäi (fül'ke).
Oslo-agj om kahtenz' surtte Norvegijas eläjiden lugun mödhe da kaikiš penemb pindan mödhe. Vl 2013 eläjiden lugu oli 623 966 ristitud. Lidnan pind — 454,03 km², saum vezid — 6%. Oslo om ümbärtud Viken-agjal (kaikiš suremb ristituiden lugun mödhe), kudamban tobmuden organad sijadasoiš pälidnas.
Istorii.
Oslo mainitase ezmäižen kerdan Sturlusonan Storrin islandižes skal'das. Om kirjutadud siš, miše Haral'd III-kunigaz pani lidnan alust vl 1048. Nimituz znamoičeb «Lo-jogensu». Lidn oli olmas mugoiženke nimenke vhesai 1624. Sid' vhesai 1925 sen nimi oli Hristianii () da Kristianii ().
Geografijan andmused.
Olso seižub ühtennimižen fjordan randal 23 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, sijadase sen kaikiš pohjoižembas palas, Piterinke ühtel levedusel, no 20° päivlaskmaižemb. Om nell'kümne sart da 343 reskveden järved lidnan röunoiš.
Lidn jagase 15 administrativižeks rajonaks (). Mugažo 19. voz'sadalpäi lidn jagase päivlaskmaižikš ("Vestkanten") da päivnouzmaižikš ("Ostkanten") polikš.
Transport.
Avtobusad, tramvaid da metro oma kundaližeks transportaks, mugažo likutimvenehed oma tulmha ujuden lähiden saridennopäi. Metro () om olmas vspäi 1966, vl 2012 siš om 97 stancijad (16 — manaluižed), 6 jonod da 85 km raudted.
Kaik om koume rahvahidenkeskešt lendimportad Oslon ümbrištos, päine niišpäi om Gardermuen (vspäi 1998) 48 km lidnan keskusespäi.
Sport.
Vl 1952 Oslo vastsi Tal'volimpiadan ühtnijoid.


Osmii.
Osmii ("Os" — "osmium" latinan kelel) om 76nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas), tabluden kudendes periodas.
Element om harv londuses, pala Mankores — 5 grammad tonnas. Ei voi löuta sidä joudjas olendas. Anglijalaine himik Smitson Tennant avaiži osmijan vl 1804. Nimi libub -sanaspäi "osme" «haju», sikš ku osmijan-iridijan muglühthesuladusen segoitand vedes vai muiktuses veb haižujan osmijan tetrahapandusen sädamižhe.
Osmijal ei ole ičenašt biologišt rolid. Osmijan ülembaine hapanduz (OsO4) om toksine lujas.
Fizižed ičendad.
Osmii om hudr hoštai hobedaižtaivazma päličmänendmetall. Metalline osmii andase mehanižele ümbriradmižele lujas hondoin. Paramagnetik.
Atommass — 190,23. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 22,587 g/sm³ (kaikiš korktemb elementarižiden substancijoiden keskes). Suladandlämuz — 3306 K (3033 C°). Kehundlämuz — 5285 K (5012 C°).
Londuseline osmii mülütab kuz' stabilišt i üks' vähänradioaktivišt izotopoid: 184Os (0,02%), 186Os (1,59%, pol'čihodamižen pord — 2 × 1015 vot), 187Os (1,96%), 188Os (13,24%), 189Os (16,15%), 190Os (26,26%), 192Os (40,78%). Tetas 30 ratud radioaktivišt izotopad 161..183, 185, 191, 193..197 atommassanke, i 9 izomärad.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe osmijad metallurgijas, elektrotehnikas da elektronikas. Se om hüvä katalizator mugažo. Kaikiš järedamb löudmižsija om Suviafrikan Tazovaldkundas (Bušvel'd), znamasižed löudmižsijad sijadasoiš Venämas, Kanadas i Kolumbijas.


Palladii.
Palladii ("Pd" — "palladium" latinan kelel) om 46nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas), tabluden videndes periodas.
Ühthine ümbrikirjutand.
Element om lujas harv londuses, pala Man kores 10−8. Voib löuta sidä joudjas olendas — allopalladijaks. Anglijalaine Uil'jam Haid Uollaston-himik avaiži palladijan vl 1803. Om nimitadud Pävönen 2 Pallas-asteroidan mödhe (avaitihe vl 1802). Nimitihe asteroidad Amuižen Grekanman mifologijan Pallada-personažan mödhe (). Lugetihe, ku jumalnaižen puine kuvapatshaine ("palladuim") om olmas miččel-se sijal, ka se om murendamatoi.
Palladii om platinan gruppan hüväsuguine metall. Sadas nikelin, hobedan i vas'ken sul'fidkivendoiden ümbriradmiženke.
Fizižed ičendad.
Palladii om tagokaz plastine hobedaižvauged päličmänendmetall, paramagnetik. Ei voi segoitada sidä vedhe. Kogoneb vezinikad ičeze 900 mülühüsai. Kristalline segluz om tahkkeskustoittud kubanvuitte.
Atommass — 106,42. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 12,02 g/sm³. Suladandlämuz — 1828,05 K (1554,9 C°). Kehundlämuz — 3236 K (2963 C°).
Londuseline palladii kogoneb kudes stabiližes izotopaspäi: 102Pd (1,00%), 104Pd (11,14%), 105Pd (22,33%), 106Pd (27,33%), 108Pd (26,46%) i 110Pd (11,72%). Sen ližaks tetas 29 ratud radioaktivišt izotopad 91..101, 103, 107, 109..124 atommassanke i 13 izomärad.
Kävutand.
Palladii om hüvä katalizator. Kävutadas puhtastamha vezinikad.


Paltog.
Paltog () om külä Vologdan agjan Vitegran rajonas. Se mülüb Šuštan küläkundha, oli Kazakovon küläkundan administrativižeks keskuseks vn 2016 kül'mkuhusai.
Eländpunkt om sätud vn 2001 27. päiväl kezakud 14 külän ühtenzoitusel, sidä kesken mülüti administrativišt Kazakovo-keskust.
Külä sijadase Vitegr — Šušt avtotekeskustal (R37), Änižen kanalan randal. Matkad küläkundan Megr-keskushesai om 20 km suvipäivlaskmha, Vitegr-rajonkeskushesai om 17 km päivnouzmha avtotedme. Lähembaine eländpunkt om Kürševo 4 km lodeheze Änižen randal.
Vl 2006 külän eläjiden lugu oli 296 ristitud. Eländpunktas om nenid aluzkundoid: škol, kirjišt, kul'turkodi, počt i kaks' torguinsijad.
Kaks' ortodoksižen hristanuskondan jumalanpertid sijadasoiš Paltogan territorijal: Sündunnägundan jumalanpert' (vspäi 1733, om udessaudud vodele 2019) i Jumalanmaman «Znam»-jumalaižen pühäpert' (om saudud vl 1810).


Pariž.
Pariž (francijan kelel: "Paris" [paˈʁi]) om Francijan pälidn da kaikiš järedamb lidn. Se om valdkundan kaikiš znamasižemb ekonomine da kul'turine keskuz, Il'-de-Frans-regionan administrativižeks keskuseks mugažo.
Geografijan andmused.
Parižan sijaduz om valdkundan pohjoižpoles, Senanjogen molembil randoil. Parižas om eräzvuiččiden rahvahankeskeižiden organizacijoiden päfaterid. Megapolisan pind om 105,4 km².
Eläjad.
Eläjiden lugu om enamb 2,3 millionad ristituid, no kaikes Parižan aglomeracijas eläb jo enamb 12 millionad ristituid (vn 2014 andmused). Se on üks' järedambiš aglomeracijoišpäi.
Transport.
Pariž om mugažo jalos znamasine transportsol'm. Siš om 5 lendimportad: "Šarl'-de-Gol' " (toine aeroport Evropas passažiroiden lugun mödhe Londonan «Hitroun» jäl'ghe), "Orli", "Le Burže" (kudambha tehtas tutab aviasalon), "Varti" i "Bove".
Kaik om seičeme päraudtestancijad lidnas. Vodespäi 1900 metropoliten radab, se om koumanz' surtte Evropas Londonan da Budapeštan metropolitenoiden jäl'ghe.
Mel'heižtahod.
Pariž om Francijan znamasine turistine keskuz. Siš om äi mail'man tetabid mel'heižtahoid: Parižan Jumalanmaman päjumalanpert', Luvran muzei, Elisejan pöudod. Ažurine raudaine Ejfelän čuhunduz om Parižan simvolan.
Rahvahidenkeskeižed kosketused.
Vodespäi 1956 Rim om Parižan üks'jäine sebruzlidn ("«Vaiše Pariž om Riman arvoine; vaiše Rim om Parižan arvoine»"). No Parižal om völ enamb 40 partnörlidnad (sidä kesken Moskv i Piter).
Sport.
Pariž om voziden 1900 da 1924 Kezaližiden Olimpižiden vändoiden lidn.
Galerei.
Parižan päivlaskmpol'žen palan panoram öl.


Paskač.
(Kodi)Paskač vai (Kodi)Pasklind (latinan kelel: "Passer domesticus"), mugažo Hereč paginoiš, om lujas levitadud erik todesižiden pasklinduiden heimos ("Passer"), pasklinduiden sugukundas ("Passeridae") da pasklindunvuiččiden heimkundas ("Passeriformes"). Se om üks' tetabiš linduišpäi, kudambad elädas ristitun kodin rindal, i kudambid tunttas hüvin meiden tahoiš irdpol'žen nägun da harakterižen änen mödhe.
Levigandmižavaruz.
Ende kodipasklindun areal oli röunanus Pohjoižel Evrazijal. Paskačud elädas nügüd' Evropas da Azijas (päiči Arktikas, Azijan pohjoižpäivnouzmpol'žid, keskuz- da suvipäivnouzmpol'žid rajonid), i mugažo Pohjoižes da Päivnouzmpol'žes Afrikas, Senegalas, Penes Azijas, Arabijan pol'sarel da Javan sarel.
20. voz'sadan augotišespäi ristitud oma tonuded paskačuid erazvuiččihe valdkundoihe (Afrikan suvehe, Avstralijaha, Udhe Zelandijha, Pohjoiž- da Suviamerikha), kudambas nened linduižed elädas nügüd'.
Irdpol'ne nägu.
Täuz'kaznuden hibjan piduz om 14:späi 18:hesai santimetrad, veduz oleskeleb 21:späi 37:hesai grammad, suugiden maihutuzkeskust sase 22:späi 27:hesai santimetrad. Emäč om burhahk, sel'g om burakaz pitkähkoiden muzoiden kirjaviden läipidenke, sil'män päl om loštakaz vauvaz kulm, n'ok om pakuižbur. Ižačul hibjan alapala om vauvhamb, ani hahk, üläh om loštakaz. Tuhkhahk šapkaine om päl, modpolišk om vauvaz hahk, must šoid mäneb sil'män al, om mustoid läipid kurkul da rindhal. N'ok om must, jaugad oma burahkod. Än' — čirkinehen erazvuiččed toižendad.
Elonmahtuz.
Erazvuiččed sömjändused ližadasoiš gavedile da kazmusiden semnile sötamha paskačuid. Parad formiruišoiš tal'ven lopuks, sil aigal paskačuiden keskes om eläbzoitust, ižačud čirkaba komedas, kimiba, toratas. Pezoitelesoiš erazvuiččiš peitsijiš, tobjimalaz puižiden da kivižiden sauvotusiden pal'huziš, murdoiden kogoiš, kodiš, uruiš, päskhaižiden pezoiš. Paskačud tehtas kogonaižid pezoiden žiloid. Ezmäine nor' pol'v sünduse (lähteb munišpäi) sulakuspäi, poigmine lopiše elokus, sezonas par ehtib kazvatada 2..3 pezakundad. Lindunpoigaižed södas tobjimalaz erazvuiččid sel'grodatomid. Paskačud voidas eläda 13:he vodhesai.


Paster Lui.
Lui Paster (; sünd. 27. tal'vku 1822, Dol', Jur-departament, Francii — kol. 28. sügüz'ku 1895, Vil'növ-l'Etan läz Parižad, Francii) — francijalaine mikrobiolog da himik, Francijan tedoakademijan ühtnii (1881). Paster ozuti nozoluziden kävundan i äjiden läžundoiden mikrobiologižen olmusen. Hän oli üks' mikrobiologijan da immunologijan alusenpanijoišpäi. Hänen töd kristalliden sauvuses da polärizacijan näguses paniba stereohimijan alusid.
Pasteran kaclendtegod ozutiba mugažo, miše meiden aigan elon ičesündundad ei voi olda. Pasteran nimi om jalos tutab sikš, miše hänen nimel om nimitadud pasterizacijan process.


Pavlodar.
Pavlodar (kazahan i venän kelil: "Павлодар") om lidn Kazahstanan pohjoižpäivnouzmas. Se om Pavlodaran agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1720. Se sai lidnan statusad vl 1861.
Pavlodar šingotase kivivoinümbriradajal tegimel, raudan i alüminijan metallurgijal, himižel i mašiništonsauvomižel tegimil, sauvondmaterialiden sarakol (katuzmaterialad, elektrokabeläd).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Irtiš-jogen oiktal randal, Päivlaskmaižel Sibirin alangištol, 123 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Alištunuded akimatale kuz' žilod: Pavlodarskoje, Kenžekol', Baidali, Dolgoje, Leninskii i Mojil'di.
Eläjad.
Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 320 362 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Vl 2018 kaik 360 048 ristitud elädas alištunuzidenke akimatale eländpunktoidenke. Islaman koume pühäpertid, ortodoksižen hristanuskondan päjumalanpert' i katoline jumalanpert' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2018, enamba 0,4%): kazahlaižed — 46,2%, venälaižed — 42,3%, ukrainalaižed — 4,0%, saksalaižed — 2,2%, totarlaižed — 2,0%, vaugedvenälaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 2,8%.
Irdkosketused.
*


Pedrad (heim).
Pedr () om kabjmecživatoiden heim ühtennimižes sugukundaspäi.
Heimon živatad erigoitihe toižišpäi 8,7 mln vozid tagaz. Elädas Evrazijan tahondoiš.
Aigemba kaik oli kümne erikod heimos. Nügüd'aigan lugetas vaiše kaks' erikod: Hüväsuguine pedr ("Cervus elaphus", 18 alaerikod) i Läipoikaz pedr ("Cervus nippon", 16 alaerikod). Toižed sugukundan erikod mülüdas toižihe heimoihe genetikan tedoidusiden mödhe, hot' ned heimod oma lähižed-ki.


Katesemnižed.
Änikkazmused vai Katesemnižed (, vai "Angiospermae") — ülembaižiden kazmusiden palakund. Niiden kazmusiden eriližuz om änik — suguäikerdoičendan elim. Völ üks' änikkazmusiden tunduz — kahtejitte sugutand.
"The Plant List"-andmuzbaz (versii 1.1, 2013. voz') mülütab 304 419 änikkazmusiden erikod "Accepted"-statusanke («vahvištadud»), kaik om 352 tuhad erikoid palakundas. Mülüdas vahvištadud erikoid 405 sugukundha i 14 559 heimho.
Katesemnižed da avoinsemnižed kazmused mülüdas ühtes semnižiden kazmusiden gruppha ("Spermatophytae"). Katesemnižiden ezitatad erigoičiba avoinsemnižišpäi 245..202 mln vozid tagaz, evolücii sünduti ezmäižid änikoid läz 140..130 mln vozid tagaz.
Klass Kaksidülehtesižed.
Neciš klassas ("Magnoliopsida", vai "Dicotyledones") om ümbrikirjutadud 6 alaklassad, 128 kundad, 418 sugukundad, läz 10 000 heimoid i läz 190 000 kazmusiden erikoid.
Klass Üksidülehtesižed.
Neciš klassas ("Liliopsida", vai "Monocotyledones") om ümbrikirjutadud 5 alaklassad, 37 kundad, läz 120 sugukundoid, enamb 3 000 heimoid da enamb 60 000 erikoid.


Petropavlovsk.
Petropavlovsk (,) om Kazahstanan lidn valdkundan pohjoižes. Se om Pohjoižkazahstanan agjan administrativine keskuz (vspäi 1936).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1752 kuti "Ph. Petran lidnuz". Sai lidnan statusad vl 1807, nimitihe nügüdläižikš da mülütihe Tobol'skan gubernijha. Vll 1919−1921 Petropavlovsk mülüi Omskan gubernijha. Vspäi 1921 lidn om Kazahstanan palaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Išim-jogen oiktal randal (, Irtišan hura ližajogi), 140 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Om mecoid da penid järvid ezilidnas. Matkad Nur-Sultanhasai om 428 km suvhe.
Klimat om terav kontinentaline. Paneb sadegid 378 mm vodes, enamba kezaaigan (150 mm).
Eläjad.
Vn 2012 Kazahstanan rahvahanlugemižen mödhe lidnan ristitišt oli 205 tuh. eläjid. Kaikiš suremb oli 247 400 eläjad vl 1991.
Rahvahad (enamba 1% vl 2014, ozutadud rahvahudenke): venänikad — 63,7%, kazahlaižed — 25,9%, totarlaižed — 3,2%, ukrainalaižed — 2,2%, saksalaižed — 1,7%, toižed rahvahad — 3,3%.
Transport.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Vl 1896 saudihe Transsib-raudted ühtennimiženke stancijanke läz lidnad. Päličmänendtaho Venäman röunal sijadase 40 km pohjoižhe.
Irdkosketused.
*


Petroskoi.
Petroskoi (mugažo karjalan i suomen kelil,) vai Zavod, erasišti mugažo "Zavodad" vai muite "Lidn", om lidn Venäman lodehpoles. Se om Karjalan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn, mugažo Änižröunan (Änižrandan) rajonan administrativine keskuz. Venäman seičemenz'kümnenz' koumanz' lidn ristituiden lugun mödhe (2018). Petroskoi sijadase Karjalan suves, Änižen lodehližel randal.
Petr Sur' pani Petroskoin lidnan alust vodel 1703.
Istorii.
Eländpunktan istorii augotihe vl 1703, konz azegtegim om letud (möhemba — raud- da juraižimtegim). Sur' Petr-car' om Petroskoin alusenpanijan. Petroskoi sai lidnan statusad voden 1777 21. päiväl keväz'kud. Vspäi 1782 Petroskoi linni Olonecan gubernijan keskuseks. Venälaine Gavriil Deržavin-runokirjutai radoi sen gubernijan ezmäižen gubernatoran.
Suren Kodimaižen sodan (voinan) aigan suomalaine Karjalan armii anasti Karjalan pälidnan vodel 1941. Lidnan nimi vajehtihe "Äänislinnaks" aigaks. Vodel 1944 Rusked Armii anasti Petroskoid tagaze.
Geografii.
Mantedokoordinatad om 61 gradusad 47 minutad pohjošt levedut i 34 gradusad 36 minutad päivnouzmpolišt pidust.
Lidn sijadase Änižen Petroskoin lahten randal, 50..60 m ü.m.t. korktusil. Petroskoiš om järvid (Änine, Logmozero /Logmär/), Četiröhvörstnoje, Lamb, Kar'jer) da jogid (Lososink, Neglink, Tomic, Studenec, Kamennii). Om äi mecoid da puištoid ümbri lidnas. PetrVU:n botanine puišt da peizažine «Zaozerskii»-kel'dtaho oma sätud Petroskoin pohjoižpalas. Kul'turan da Lebun puišt, Änižen traktortegimen puišt da NÜKP:n XXII suiman puišt sijadasoiš Lososinkanno. Pionerižen organizacijan puišt om olmas Neglinkanno.
Petroskoin kaikiš korktemb čokkoim om Kukkaz (Kukkovk) (293 m). Lähembaine lidn om Kondopog 46 km pohjoižhe orhal, 54 km avtotedme.
Tobmuz.
Petroskoin-lidnan Nevondkund kogoneb 28 ezitajaspäi. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Jäl'gmäižed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud.
Galina Širšina radoi lidnan edeližen pämehen (2013−2015). Hän oli valitud vn 2013 8. päiväl sügüz'kud.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe Petroskoin eläjiden lugu oli 261 987 ristituid. Kaikiš suremb ristitišt oli 281..282 tuhad eläjid vll 1995−2001 (282 900 rist. vl 2001). Jäl'gmäižil vozil lidnan eläjiden lugu ližadub.
Rahvahad (2010): venälaižed — 82,3%, karjalaižed — 3,8%, suomalaižed — 1,7%, toižed rahvahad — 7,0%, rahvahuden ozutandata — 5,2%.
Vn 2002 kaiken Venäman rahvahanlugemižen andmisiden mödhe Petroskoin eläjiden keskes 5% oliba karjalaižed (20% Karjalan karjalaižid), 2,8% — suomalaižed, 2,7% — vaugedvenälaižed, 2,3% — ukrainalaižed da 1% — vepsläižed (Venäman vepsläižiden nelländez).
Üläopenduz.
Petroskoiš om 3 korktad školad: Petroskoin valdkundaline universitet (PetrVU), Karjalaine valdkundaline pedagogine akademii (KVPA) da Petroskoin valdkundine konservatorii Glazunovan nimed.
Keskopenduz.
Petroskoiš om 40 openduzškolad (niiden keskes 5 liceid da 3 gimnazijad). Rahvahaline suomalaiž-ugrilaine škol om olmas lidnas, kus opetas suomen, karjalan da vepsän kelid. Mugažo om 67 päivkodid lidnas.
Irdkosketused.
*
*
*


Pifagoran teorem.
Pifagoran teorem sai sen nimen amuižgrekalaižen matematikantedomehen Pifagoran mödhe, kudamb oli avainu da todestanu teoreman.
Egiptalaižed da vavilonalaižed kävutiba Pifagoran teoreman toižendad völ 2000 vozil e.m.e.


Pihl'.
Pihl' () om puiden heim, mülütadas Rozanvuiččed ("Rosaceae")-sugukundha, sen Jablokanvuiččed-tribha (pol'vhe).
Erikod.
Kaik om olmas enamba sadad pihlän erikoid Evropas, Azijas i Pohjoižamerikas. Kaikiš paksumb erik om järgeline pihl' ().
Ümbrikirjutand.
Kazdas erižpuil (pukazmusil) i pihlikoil (pihl'žomil). Pihl' om lujas pakaižvastaine kazmuz. Kazvab jügedoil-ki sijil: vällil mahusil, tahoil gruntveden korktanke tazopindanke.
Plod om jablokanvuitte henidenke semnidenke. Mülütab läz 8% saharid, organižid muiktusid, mikroelementoid, karotinad, C- i P- vitaminoid, mugažo travii amigdalin.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe pumaterialaks i dekorativižeks kazmuseks. Kul'tiviruidas da kävutadas erasiden sortuiden marjoid sömhä, ümbriratas keitišeks. Voib kävutada pihläd mamkazmuseks kazvatamha aivan i grušan vezoid.


Pikasso Pablo.
Pablo Ruis Pikasso (täuz' nimi ispanijan kelel: "Pablo Diego José Francisco de Paula Juan Nepomuceno María de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Martyr Patricio Ruíz y Picasso"; sünd. 25. reduku 1881, Malag, Ispanii — kol. 8. sulaku 1973, Mužen, Francii) oli ispanijalaine pirdai, skul'ptor da dizainer.


Pil'ved.
Pil'ved oma suspenziruidud atmosferas vezipurun koncentracijan produktad, kudambid voib nähta sil'mil taivhal Man pindaspäi i kosmosaspäi.
Pil'viden kogod oma olmas troposferas tobjimalaz, reguliruidas radiacijad Päiväižespäi i kazmuzhonuzeffektad, poletas päivän i ön lämuden köläidusid. Perlamutraižed pil'ved sädasoiš alahaižes stratosferas 15..27 km korktusil. Voib nähta hobedakahid pil'vid hämäras, ned libudas mezosferas 76..85 km korktusil.
Troposferine pil'v mülüb penikaižid tilkuižid vet da/vai jän kristalluzid (kut "pil'venelementoid") pil'viden südäiolendha. Konz il'man lämuz om ülemb −10 C°, pil'viš om tilkuižid-pil'venelementoid, konz lämuz peneneb −10:späi −15:hesai C°, pil'vil segoitadud südäiolend om olmas jo (tilkuižed da kristallad), i konz lämuz om alemb −15 C°, — vaiše kristalluded. Ku pil'venelementad tobnetas i niiden lanktendan piguz kazvaškandeb, ka ned langetas pil'višpäi atmosferižil sadegil (lumi, vihm, ränd, ragiž i m.e.), no voidas purustuda lankten. Sadegiden naceinuz ližadab pil'višpäi segoitadud mülündan šoiduidenke.
Pil'ved — tetab lirine mel'kuva, kudamban äjad runokirjutajad oma kävutanuded (ozutesikš, venälaižed kirjutajad Aleksandr Puškin, Gavriil Deržavin) ičeze sädusiš.
Man ližaks, pil'ved oma Päiväižen sistemas kaikil planetoil-gigantoil (Jupiter, Saturn, Uran i Neptun), Marsal, Veneral, Titanal da Tritonal. Neniden planetoiden pil'ved oma erazvuiččed augotižlibundal, ozutesikš, Veneral sanged pil'višt kogoneb rikmuiktusespäi, Titanan pil'ved tegesoiš metanan vihmoišpäi lämudel −180 С°.


Piter.
Piter (venäkelel: "Санкт-Петербург") om federaližen alištusen lidn Venälaižes Federacijas, sen subjekt da vägilidn.
Se om Lodehližen federaližen ümbrikon administrativine keskuz. Mugažo lidn om Leningradan agjan da erasiden Venäman valdkundaližen tobmuden aluzkundoiden sijaduztahoks. Vspäi 1992 Parlamentoidenkeskeižen assamblejan sijaduz om Tavrine pert'kulu. Vspäi 2008 Venälaižen Federacijan Konstitucine käskuzkund sijadase Piteriš.
Piter om Venäman znamasine ekonomine, tedoline da kul'turkeskuz, järed transporttesol'm.
Lidnan istorine keskuz da ühtenzoittud senke muštpachiden kompleksad oma pandud Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe; se om Venäman kaikiš suremb turistine keskuz.
Lidnan nimed.
Oficialižetomad nimed: «Pohjoine pälidn», «Pohjoine Pal'mir», «Pohjoine Venecii», «Lidn Neval», «Kul'turpälidn», «SPb», «Vauktoiden öiden lidn», «Revolücijan kätte (lidn)» (aigan).
Istorii.
Sur' Petr pani Piterin lidnan alust vl 1703. 18.-20. voz'sadoil Piter oli Venälaižen Imperijan pälidnan.
Vs 1993 tal'vkun 25. päiväspäi Piter om olmas Venäman federaližen alištusen lidnaks vn 1993 Venäman Konstitucijan mödhe.
Piterin Päkäskuz om vahvištadud vn 1998 14. päiväl vilukud Käskusenandajan Suiman ezitajil, allekirjutadud gubernatoral sen-žo voden 28. päiväl uhokud da om väges äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Piter sijadase Pohjoižes Evropas, Venälaižen Federacijan lodehpoles, Baltijan meren Suomen lahten randpolen päivnouzmas, Nevanjogen suhištos.
Federacijan subjekt röunatab Leningradan agjanke kaikil polil päiči päivlaskmpoles.
Pind om 1439 km², sidä kesken mecištutesed da mec (lidnan röunoil) ottas 310 km² (vl 2002). Znamasine jogi om Neva sen ližajogidenke (hurad — Ižor, Slavänk, Murzink; oiktad — Oht da Must jogihut). Lidnan röunoiš Suomen lahten kaikiš suremb sar' om Kotlin.
Reljef om tazo alangoikaz. Lidnan keskuz seižub 1..5 metrad korktusil ülemb valdmeren pindad, ende ani jogavoččed sur'veded oleliba täs sihesai, kuni saudihe Piterin dambad vl 2011. Piterin pohjoižpol' sijadase 5..30 m korktusil (Karjalan kaglaz), suvipäivlaskmpol' — 5..22 m. Kaikiš korktemb čokkoim om Dudergofan korktusiden Pähkimkukkaz (176 m) lidnan suves Krasnosel'skijan rajonas.
Klimat om ven kontinentaline Baltijan meren klimatan pirdoidenke. Heinkun keskmäine lämuz om +19 C°. Vilukun da uhokun lämuz om −6 C°. Paneb sadegid 660 mm vodes, kezakus-elokus oleskeleb niid enamba (70..80 mm kus), uhokus-sulakus — vähemba (30..35 mm kus).
Londuseližed varad oma sauvondmaterialad (saved, letked, mouckivi) da reskvezi.
Tobmuz.
Lidnan pämez' nimitase gubernatoraks. Aleksandr Beglov radab Piterin gubernatoran vs 2018 redukun 9. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Gubernator om mugažo lidnan Ohjastusen pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen ühtnijoid radnikusile. Ühesa varagubernatorad da Gubernatoran Administracii oma hänele abhu.
Piterin üks'kodine parlament om Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 50 ezitajad videks vodeks. Väčeslav Makarov radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vs 2011 tal'vkun 14. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten. Suiman ühthižtö Ohjastusenke paneb eloho gubernatoran ezitajas — Ohjastusen ühtnijas päliči.
Radonoigendai tobmuz om Piterin Ohjastuz. Federacijan subjektan komitetad, ohjandused, inspekcijad da radnikoičendad alištudas Ohjastusele.
Vn 2019 8. päiväl sügüz'kud valitihe gubernatorad, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural 64,43% änid satusenke. Edeline gubernator om Georgii Poltavčenko, hän om ranu kaks' strokud vll 2011−2018. Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund).
Eläjad.
Piter om Man kaikiš pohjoižemb lidn, kudamban eläjiden lugu om enamb 1 mln eläjid. Se om Evropan koumanz' lidn ristituiden lugun mödhe (Moskvan i Londonan jäl'ghe) da ühtenz' lidn, kudamb ei ole valdkundan pälidn. Se om suren lidnaglomeracijan keskuz (5,9 mln vl 2015, 11,6 tuh. km² pindanke).
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 4 879 566 ristitud, sidä kesken 271 vepsläšt. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kaik ristitud oma lidnalaižed.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 79,1%, ukrainalaižed — 1,3%, vaugedvenälaižed — 0,8%, totarlaižed — 0,6%, evrejalaižed — 0,5%, armenijalaižed — 0,4%, azerbaidžanlaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,5%, rahvahuden ozutandata — 13,4%.
Transport.
Piter om Venäman järed transportsol'm, viž päraudtestancijad om lidnas. Allegron-üläkiruhjonused ajadas Piterin (Suomenman päraudtestancii) da Hel'sinkin keskes, Sapsan-üläkiruhjonused ajadas Piterin (Moskvan päraudtestancii) da Moskvan keskes.
Piteriš om kundališt transportad: avtobusoid, trolleibusid, tramvaid, lidnelektrojonusid da maršrutkid. 1955. vodespäi metropoliten radab lidnas.
Rahvahidenkeskeine civiline "Pulkovo"-lendimport ("LED / ПЛК") om üks'jäine lidnas, sijadase röunanno Moskvan rajonas, 15 km suvhe lidnan keskusespäi, tehtas reisid Evropan i Azijan äjihe maihe, mugažo om äi reisid Venämadme.
Irdkosketused.
*


Piterin Lehtez.
«Piterin lehtez» om Piterin Vepsän Sebran bülleten'. Lahtleb Piterihe irregulärižešti vlpäi 2006.


Piterin Vepsän Sebr.
Piterin Vepsän sebr (täuz' nimi: "Piterin rahvahaliž-kul'turaline kundaline organizacii Vepsän sebr") om vepsän rahvahaline organizacii Piteriš (vspäi 2000); sebrha mülüdas äjad vepsän rahvahan da kelen tedajad (dr. S. Miznikov, dr. V. Lapin da toižed). Läz 60 sebranikoid. Pästleb «Piterin Lehtez»-bülletenin, toižid pästandoid.


Plank Maks.
Maks Karl Ernst Lüdvig Plank (; sünd. 23. sulaku 1858, Kil', Germanine imperii — kol. 4. reduku 1947, Göttingen, Alasaksonii, Germanii) om sur' germanijalaine fizikantedomez'. Plank pani kvantižen teorijan alusid i sil ozuti fizižiden tedoidusiden pävektoran 20. vsadas.
Nobelän premijan fizikas laureat (1918). Tedotöd kosketadas nenid sarakoid: termodinamik, lämuzsädegoičendan teorii, kvantine teorii, relätivižusen specialine teorii, optik. Tedomez' formulirui termodinamikan kahtent augud entropijan ližadusen principan nägul.


Platon.
Platon (amuižgrekan kelel: "Πλάτων" [plá.tɔːn]; sünd. 428 vai 427 edel m.e., Afinad, Amuine Grekanma — kol. 347 e.m.e., sigä-žo) oli amuižgrekalaine filosof, Sokratan openik, Aristotelän opendai.


Kos'kenaluižen rajon.
Kos'kenaluižen (Podporožjen) rajon () om municipaline ühtnik Leningradan agjas.
Administrativine keskuz om Kos'kenaluine-lidn. Siš eläb rajonan ristitišton koume videndest.
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1927 elokun 1. päiväl Leningradan agjan Pöudon ümbrikho ühten aigan niiden sädandanke. Vl 1930 heinkun 23. päiväl heitihe ümbrikod, i siš aigaspäi rajon mülüb Leningradan agjaha kuti administrativine ühtnik. Vozil 1932−1938 Važini-külä oli rajonan pordaigaižeks keskuseks Üläsüvärin GES:an sauvomižen tagut Kos'kenaluižes. Vl 1954 rajonad ühtištuihe Ust'kan rajonanke. Vspäi 1963 enččen Vinglan rajonan territorii mülüb Kos'kenaluižen rajonha. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006.
Geografijan andmused.
Kos'kenaluižen rajon om Leningradan agjan pohjoižpäivnouzmaine taho. Pind — 7 830 nellikkilometrad (ühtenz' sija agjas). Mec katab 7 200 km² vai 92% territorijad; sil-žo aigal mecmaiden fondan pind om 5550 km² vai 71% territorijad.
Joged mülüdas Atlantižen valdmeren basseinha. Znamasižed joged oma Süvär' da sen hura Ojat'-ližajogi. Änine lainištab rajonan pohjoižpäivnouzmaižid randoid.
Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (sauvondkivi, apakkivi, letked, saved, gravii), mec, reskvezi, gidroenergii. Londuseližen Vepsän mec-puišton pala om rajonan suvipäivnouzmas.
Vs 2006 vilukun 1. päiväspäi rajonan territorii alajagase 5 municipaližhe ühtnikha: 4 lidnkundad da 1 küläkund.
Tobmuz.
Käskusenandai tobmuz om rajonan Ezitajiden Nevondkund (ven. "Совет депутатов") 15 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl. Vasilii Mosihin radab sen ezimehen da rajonan pämehen vs 2009 redukun 23. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten, hän-žo radab Kos'kenaluine-lidnankundan pämehen (sen Ezitajiden Nevondkundan ezimehen). Rajonan Ezitajiden Nevondkund valičeb rajonan administracijan pämest da paneb händast radsijha.
Vspäi 2009 kül'mkun 23. päiväspäi Petr Levin om valitud i radab rajonan administracijan pämehen, se om hänen kahtenz' strok jäl'geten. Hän-žo radab Kos'kenaluine-lidnankundan administracijan pämehen. Ezmäine varapämez' da nell' muite varapämest oma hänele abhu. Kahesa palakundad, koume komitetad da laudkund alištudas rajonan administracijale.
Eläjad.
Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 35 157 ristitud, vl 2010 — 31 753 ristitud.
Kaik om 72 eländpunktad rajonas, sidä kesken 1 lidn, 3 lidnanvuittušt žilod, 4 žilod muite, 1 raudtestancijan žilo da 63 küläd.
Toižed sured eländpunktad oma lidnanvuiččed Nikol'skii-žilo (2,8 tuh. rist. vl 2016), Važini-žilo (2,7 tuh. rist. vl 2016) da Ust'ka-žilo (2,4 tuh. rist. vl 2016), mugažo Vingl-külä (2,2 tuh. rist. vl 2010).
Rahvahad (vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4%): venälaižed — 89,2% (28 324 rist.), vepsläižed — 2,9% (909 rist.), ukrainalaižed — 0,9% (276 rist.), vaugedvenälaižed — 0,7% (234 rist.), karjalaižed — 0,5% (149 rist.), toižed rahvahad — 1,6% (514 rist.), rahvahuden ozutandata — 4,2% (1347 rist.).
Vepsläižed elädas rajonan suves da päivnouzmas päpaloin.
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma mecan varhapanend da ümbriradmine, laivoiden sauvomine da kohenduz, sildkonstrukcijoiden tehmine, tarbhaižiden kaivatusiden samine, torguind, omblend, gidroenergetik (Üläsüvärin GES).


Pohjoižamerik.
Pohjoižamerik (,, actek.: "Ixachitlān Mictlāmpa") om kontinent. Se da Suviamerik mülüdas Man kuivha Amerik-palaha. Sijadase pohjoižel i päivlaskmaižel mapoliškoil.
Ühthižed andmused.
Pind lähižidenke saridenke — 24,2 millionad km². Eläjiden lugu — 565 mln (2013).
Kaik 23 valdkundad da 22 rippujad territorijad sijadasoiš Pohjoižamerikas, no niiden keskes vaiše koume oma sured: Kanad, AÜV i Meksik.
Nimitadas kontinentan eläjid da sündnuzid pohjoižamerikalaižikš.
Amerikanistik om disciplin, tedoidab AÜV:oiden (erasti Kanadan-ki) politikad, istorijad, geografijad, oiktusen da ižandusen sistemid, kundad da sen kul'turad.
Geografii.
Pohjoižamerikan sariden pind om läz 3,9 mln km², kaikiš suremb niišpäi om Grenland (2,176 mln km²). Sarištod: Kanadan Arktine sarišt, Vest-Indii (Kariban sared, Bagaman sared da tž.), Aleutan sared. Järedad pol'sared: Labrador, Aläsk, Kalifornii, Florid, Jukatan.
Kontinentan päivnouzmaižed randad lainištab Atlantine valdmeri, sen Meksikan laht da Kariban meri, suvipäivlaskmaižed da päivlaskmaižed randad — Tün' valdmeri, pohjoižed randad — Jävaldmeri. Beringan sal'm sijadase Päivnouzmaižen Azijan i Pohjoižamerikan keskes. Panaman röun Kolumbijanke lugetas röunaks Suviamerikanke.
Nened joged oma Pohjoižamerikan znamasižed: Mississipi Missuri-ližajogenke, Makkenzi, Jukon, Ph. Lavrentijan jogi, Rio-Grande, Saskačevan, Arkanzas, Kolumbii, Kolorado i Ogajo. Järedad järved oma Sured järved (Üläjärv, Erinjärv, Guronjärv, Mičiganjärv i Ontarionjärv), Sur' Kondjanjärv, Sur' Orjanjärv, Sur' Solakaz järv, Vinnipeg da Atabask.
Kaikiš korktemb čokkoim om Denali-mägi (enzne Makkinli, 6194 m) AÜV:oiden Aläskas. Kaikiš alahamb čokkoim om Surman alangištos (−86 m) AÜV:oiden suvipäivlaskmas.
Klimat.
Kaik klimatižed vöd oma kontinental päiči ekvatorialižes vönes.


Sezann Pol'.
Pol' Sezann (; sünd. 19. viluku 1839, Eks-an-Provans, Francii — kol. 22. reduku 1906, sigä-žo) oli francijalaine pirdai-postimpressionist.


Pol'šanma.
Pol'šanma (pol'šan kelel: "Polska"), täuz' oficialine nimi — Pol'šanman Tazovaldkund (), om valdkund Evropan keskuses. Pälidn da kaikiš järedamb lidn om Varšav.
Vspäi 1999 valdkund om ühtnijan, vspäi 2004 om ühtnijan.
Pol'šanman pind om 312 685 km² (ühesanz' sija Evropas). Vl 2017 eläjiden lugu oli 38,5 millionad ristituid (koumekümnenz' kudenz' sija Mal).
Istorii.
Ezmäižen Pol'šan valdkundan alusenpanendan dat om 966 voz', konz pol'šanmaine Meško I-ruhtinaz sai hristanuskondad. Vodelpäi 1025 Pol'šanma oli kunigahusen. Vodel 1569 se ühtištui Surenke Litvanman ruhtinazkundanke. Vodel 1795 Pol'šanma jagadihe paloihe, kudambad kändihe Prussijan, Avstrijan da Venäman territorijoikš. Vodel 1807 Napoleon udessünduti Pol'šan valdkundan — Varšavan gercogkund. Vodel 1815 Venan kongressan pätandoiden mödhe sen suremb pala kändihe möst Venälaižen Imperijan palaks. Pol'šanma sai ripmatomut vodel 1918 Ezmäižen mail'man sodan jäl'ghe, no vodel 1939 Nevondkundaline Ühtištuz da Nacistine Saksanma okkupiruiba ühtmudel Pol'šanman.
Toižen mail'man sodan jäl'ghe Pol'šanma udessünduihe ičeze uziš röunoiš kut «socialistine» valdkund (Pol'šan Rahvahaline Tazovaldkund). Vodel 1989 vajehtused politižes da ekonomižes sistemiš kändihe Pol'šanmad demokratižeks valdkundaks. Vodes 2004 semendkun 1. päiväspäi Pol'šanma om Evropan Ühtištusen ühtnijaks. Vn 2010 10. päiväl sulakud prezidentižen lendimen katastrof ozaižihe Smolenskas. Siloi koliba Pol'šan Leh Kačin'skii-prezident, toižed tetabad politikanmehed.
Konstitucii.
Valdkundan ezmäine Konstitucii () oli vspäi 1791. Jäl'gmäine kümnenz' lugul Konstitucii om vahvištadud parlamental vn 1997 2. päiväl sulakud da kaiken rahvahan referendumal sen-žo voden 25. päiväl semendkud. Se tuli väghe vn 1997 17. päiväl redukud i om olmas voziden 2006 i 2009 kohendusidenke.
Geografijan andmused.
Valdkundan pohjoižed randad lainištab Baltijan meri. Randanpird — 440 km.
Pol'šanmal om mavaldkundröunoid Venämanke (röunan pird — 210 km, Kaliningradan agjanke) da Litvanmanke (104 km) pohjoižpäivnouzmas, Vaugedvenämanke päivnouzmas (418 km), Ukrainanke suvipäivnouzmas (535 km), Slovakijanke suves (541 km), Čehanmanke suvipäivlaskmas (796 km) da Saksanmanke päivlaskmas (467 km). Ühthine röunoiden piduz kuivmadme om 3071 km. Valdkundal om mugažo merivaldkundröunoid Danijanke da Ročinmanke.
Znamasižed joged oma Visl i Odr, om penid järvid pohjoižes. Kaikiš korktemb čokkoim om Risi-mägi (2499 m) Tatrid-mägiš (Karpatad) valdkundan suviröunal. Toine mägisel'g om Sudetad suvipäivlaskmaižel röunal.
Londuseližed pävarad oma kivihil', bur hil', londuseline gaz, vas'k, hahktin, kaliisol, rik, hobed; toižed varad — jartal', keitandsol, mec (territorijan nelländez), väghine mahuz.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks. Prezident paneb erasid Suiman ezipartijan ühtnijoid da sen liderad ohjastusen () ministrikš da päministraks.
Parlament () om kaks'kodine. Üläkodi om Senat () 100 ühtnijanke. Alakodi om Suim () 460 ühtnijanke. Kaik rahvaz änestab kandidatoid parlamentha kerdan nelläs vodes.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 13. päiväl redukud. Valitihe prezidentad järgenduseližen kerdan vn 2015 semendkul kahtes turas (10. da 24. päivil). Uz' valitud Andžei Duda-prezident tuleškanzi radho vs 2015 elokun 6. päiväspäi (sai 51,55%). Nügüdläine päministr om Mateuš Moravecki vs 2017 tal'vkun 11. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Pol'šanman administrativiž-territorialine jagand."
Pol'šanman Tazovaldkund jagase 16 sodaveikundaks ("vojevodstv:aks"), kudambad alajagasoiš povätikš ("ujezd:oikš", makundoikš) da volostikš ("gmin:oikš").
Eläjad.
Pol'šanmas elädas pol'šanmalaižed — 96,74% vl 2002. Vl 2014 eläjiden lugu oli 38,483,957 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 38,666,000 eläjad vl 1998.
Uskondan mödhe (2017): katolikad — 85,9% (riman katolikad 85,6%), ortodoksižed hristanuskojad — 1,3% (Pol'šanman avtokefaline jumalankodikund), protestantad — 0,4%, toižed uskojad — 0,4%, märhapanendata — 12,0%.
Toižed järedad lidnad (enamba 300 tuh. ristituid vl 2011, surembaspäi penembha): Krakov, Lodz', Vroclav, Poznan', Gdan'sk, Ščecin, Bidgošč, Lüblin, Katovice. Kaik om 39 lidnad enamba mi 100 tuh. eläjidenke. Vl 2015 ühthemänho oli 915 lidnad valdkundas. Koume eläjad videspäi oma lidnalaižed (2020).
Rahvahanižanduz.
Pol'šanma om šingotadud industrialine ma. Kogosüdäiprodukt — 1 121 mlrd. US$ (ostmižmahtusen mödhe, 2017).
Valdkundan päeksport om avtod, jüguavtod da niiden varapalad (12%), elektromašiništ da koditehnik (läz 12%); toine eksport — mebel' da transportištmed (5%), vas'ktegesed (4%), zelläd (3%), putegesed da tualetbumag (2%), kivihil' (2%), kivivoi (1%), hobed (1%), šinad (1%).


Pomon (Kalifornii).
Pomon () om lidn Kalifornii-štatas. Üläopendusen aluzkundoiden keskuz.
Om Los Andželesan ezilidnaks, sijadase 43 km päivnouzmha sen keskuselpäi.
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 149 058 ristituid.
Geografižed koordinatad oma 34°3′39″ pohjoižlevedust da 117°45′21″ päivlaskmašt pidust.


Porog (Vitegran rajon).
Porog () om külä Vologdan agjan Vitegran rajonas. Mülüb Andoman küläkundha.
Külä sijadase Andomanjogen oiktal randal. Matkad küläkundan Andomskii Pogost-keskushesai om 3 km lodeheze orhal, Vitegr-rajonkeskushesai om 29 km suvipäivlaskmha-suvhe avtotedme. Toižed lähembaižed eländpunktad oma Knäzevo- i Marino-küläd jogen vastrandal, Pitručei (kaikenaigaižeta ristitištota) 3 km suvipäivnouzmha orhal, Terovo i Ustenovo 2 km pohjoižhe avtotedme. Lähembaine avtotesild joges päliči om saudud 5 km pohjoižhe Rebovo- i Derevägino-küliden keskes.
Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe Porogan eläjiden lugu oli 13 ristitud.


Portlend (Oregon).
Portlend ([ˈpɔːrtlənd]) om lidn lodehes, sen Oregon-štatas, kaikiš suremb Oregonan lidn. Vl 2016 kaik 2,4 mln elädas Portlendas ezilidnoidenke.
Istorii.
Eländpunktan sauvond zavodihe vspäi 1845 Uillamett-jogen randoil, läz sen ühthejoksmusen sijad Kolumbii-jogenke, 15 m korktusel valdmeren pindal päl. Portlend om registriruidud lidnan statusanke vn 1851 8. päiväl uhokud.
Geografijan andmused.
Portlend sijadase 0,2..362 m ü.m.t. korktusil. Se om viherzoittud lidn, saum vezid — 7,6% (29 nellikkilometrad). Om sambnuzid i potencialižešti aktivižid vulkanoid lidnan ümbrištos. Matkad Tünen valdmeren randištolesai om 100 km päivlaskmha.
Transport.
Kundaline transport om šingotadud. Avtobusad, tramvaid i kiruhtramvaid () ühtenzoittas lidnad ezilidnoidenke, funikulör om olmas, kožub sadas velosipedal, avtoiden kortom om šingotadud, kundaline punolendimport sijadase lidnan keskuses. Severz'-se transportsildoid om saudud jogiš päliči.
Meriport om koumanz' surtte AÜV:oiden päivlaskmaižel randištol, vedadas ujuden metallišt lomud i nižud Azijan maihe. Rahvahidenkeskeine Portlend-lendimport ("PDX") sijadase 10 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Kanadha, Meksikha, Japonijha i Evropan maihe, mugažo AÜV:oiden kaikihe järedoihe lidnoihe.


Portugalii.
Portugalii ([puɾtuˈɣaɫ],), oficialižikš — Portugalijan Tazovaldkund (,), om kaikiš päivlaskmaižemb Evropan valdkund. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Lissabon.
Vspäi 1949 om ühtnijan (sen alusenpanendan aigalpäi). Vspäi 1986 om ühtnii.
Etimologii.
Valdkundan nimi om saudud Portu-lidnan nimespäi () da kel'tan "Cale"-tahondan nimespäi.
Istorii.
Vn 1143 5. päiväl redukud Portugalii tedoti ičeze ripmatomut Leon-kunigahusespäi.
Vozil 1581−1640 Portugalii oli Ispanijan palaks.
Vn 1910 5. päiväl redukud Portugalii kändihe tazovaldkundaks revolücijan satuseks.
Vl 1926 sodakukerduz oli valdkundas. Sodadiktatur jätksihe vhesai 1974 (25. sulaku, «uniheiniden revolücii»).
Valdkundan ezmäine Konstitucii () oli vspäi 1822. Jäl'gmäine kahesanz' lugul Konstitucii om väges vs 1976 sulakun 25. päiväspäi möhembaižidenke znamasižidenke vajehtusidenke vozil 1982, 1989, 1992, 1997, 2001, 2004 da 2005.
Geografijan andmused.
Valdkund sijadase Pirenejan pol'saren suvipäivlaskmpoles, Atlantižen valdmeren randal. Portugalii om mavaldkundröunoiš Ispanijanke (1224 km) pohjoižes da päivnouzmas. Sen päivlaskmaižed da suvižed randad lainištab Atlantine valdmeri (randanpird om 1793 km pitte). Sen ližaks atlantižed Azorižed da Madeir-sared oma Portugalijan ohjandusen al.
Portugalijan territorijan enamban palan reljef om murdma da mägikaz. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Piko-mägenoc Azorižil saril (2351 m). Kaikiš korktemb čokkoim kontinental om Eštrel-mägi, 1991 metrad meren pindan päl. Valdkundas om kaht znamasišt joged Ispanijas niškoil. Ned oma Doru-jogi () da Težu-jogi (isp. "Taho").
Klimat om Keskmeren subtropine. Vilukun keskmäine lämuz om +5..+10 C°, heinkun — +20..+27 C°. Mägil sadab äjan, 1000..2500 mm vodes, no mererandaližil tazangištoil vaiše 400..800 mm.
Londuseližed pävarad oma kala da metallad (raudkivend, vas'k, vol'fram, cink, tin, hobed, kuld, uran); toižed varad — mramor, sauvondgips, saved, sol, mec, väghine mahuz, gidroenergii.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (), kudambad kaik rahvaz valičeb videks vodeks. Prezident paneb päministrad da ministrid radnikusile, hö pidadas vastust parlamentale. Valdkundaline Nevondkund () om nevoi prezidentale organ.
Kaik rahvaz valičeb üks'kodišt parlamentad (, 230 deputatad) nelläks vodeks partijoiden nimikirjutesiden mödhe.
Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 24. päiväl vilukud, Marselu Rebelu di Soza kändihe prezidentaks (sai 52%). Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 6. päiväl redukud. Vs 2015 kül'mkun 26. päiväspäi Antoniu Košta om päministraks.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Portugalijan administrativiž-territorialine jagand."
Portugalii jagase 23 agjaks da kahteks avtonomižeks regionaks (atlantižed Azorižed da Madeir-sared). Agjoiden keskes 21 oma municipaližkeskeižed kundad (üks'lugu), kaks' oma sured lidnad (üks'lugu) — Lissabon i Portu. Agjad alajagasoiš 308 municipaližeks rajonaks (üks'lugu vai "concelho" «nevondkund»), ned — 3092 civiližeks tulendaks (üks'lugu port. "freguesia") vl 2013.
Eläjad.
Portugalijas elädas portugalijalaižed (87%) da libujad Azijan i Afrikan maišpäi (12%). Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 10 427 301 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 10 643 tuhad eläjid vl 2007. Kaikuččen voden läz 20..50 tuh. ristituid lähttas elämhä toižihe maihe. Nece emigracijan process zavodihe Suriden geografižiden avaidusiden aigaspäi völ.
Uskondan mödhe (vn 2011 rahvahanlugemine): riman katoližen jumalankodikundan polenpidajad — 81,0%, toižed hristanuskojad — 3,3%, toižed uskojad (sidä kesken judaistad, islamanuskojad) — 0,6%, religijatomad — 6,8%, märhapanendata — 8,3%.
Portugalijan järedad lidnad oma Lissabon-pälidn da Portu. Valdkundan 43% eläjid keskendase niiš da niiden ezilidnoiš. Vspäi 2009 kaik om 156 lidnad valdkundas. Kaks' eläjad koumespäi oma lidnalaižed.
Ižanduz.
Portugalijan päeksport om erazvuiččed sobad da suks'kengäd (läz 12%), avtod, jüguavtod, punolendimed da niiden varapalad (10%), elektroladimed (10%); toine eksport — kivivoi (5%), puižed tegesed (3%), lebuištmed lendimiden täht da metalline mebel' (2%), šinad (2%), zelläd (2%), vinmarj (2%), kuld (1%), vas'k da sen ühthesuladused (1%).
Vl 2014 Ispanii, Saksanma, Francii i Sur' Britanii oliba valdkundan pätorguindpartnörikš (ühtes — eksportan dai importan pol').


Por'moi.
Por'moi vai Pormoi (latinan kelel: "Mustela erminea") om Nädanvuiččiden sugukundan arvokaz karvakaz mecživat.
Ümbrikirjutand.
Por'moi om nädanvuiččen pen' mecživat pit'kanke hibjanke i lühüdoidenke käbälidenke. Hänen kagl om pit'k, pä om koumesaumaine, pened korvad oma kehkrad. Täuz'kaznuden hibjan piduz om 17..38 sm, händan piduz om läz 35 procentad hibjan pidusespäi — 6..12 sm, hibjan vedaduz oleleb 70..260 g.
Nahkan mujutuz om mimikrine: tal'vel se om puhtazvauged, kezal — kaks'mujuine — hibjan üläh om ruskedbur, i alah om pakuižvauged. Tal'veline mujutuz voib nähta rajoniš, kus lumi venub minimum 40 päiväd vodes. Händan agjaine om must ünäižen voden. Tal'veližen nahkan ladun, kezäližen nähkan mujutusen da hibjan suruden geografine vajehtumižmaht anttas voimust erigoitta 26 por'moin alaerikod.
Elonlad da söte.
Por'moi eläb mecstepiš, taigmecas da tundras. Se mecadab lemmingoid, maoravid, nügahirid, pöudhirid. Por'moin londuseližed vastustajad oma reboi, näd, sobol', amerikaižed mägrad.


Prag.
Prag ([ˈpraɦa]) om Čehanman pälidn da ekonomine i kul'turine keskuz, valdkundan administrativine ühtnik ičeohjastusenke. Se om kaikiš suremb lidn Čehanmas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 6. voz'sadal meiden erad. Kändihe Čehanman pälidnaks 10. voz'sadal. Nimituz libui čehan kelen "prah"-vaihespäi «kos'k», äi bradindsijid oli Vltav-joges.
Vozil 1918−1992 lidn oli Čehoslovakijan pälidnaks. Ezilidnastumižen process zavodihe 20. voz'sadan kahtendes poles.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan päivlaskmas, Vltav-jogen randoil (El'ban hura ližajogi), 177..399 m korktusil valdmeren pindan päl. Kaik 9 jogen sar't mülüdas lidnha. Ištutesed da puištod ottas territorijan pol't.
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun lämuz om +18,2 C°, vilukun — −1,4 C°, voden keskmäine lämuz om +8,4 C°. Paneb sadegid 509 mm vodes, kaikiš vähemb kül'mkus-sulakus (22..30 mm kus).
Eläjad.
Vn 2011 Čehanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 242 tuhad ristituid. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kaik 2,6 millionad ristituid eläb aglomeracijas vl 2018, se om valdkundan ristitišton nelländez.
Ižanduz da transport.
Prag om ižandusen äisarakoine keskuz, vastsi 5,4 mln turistoid vl 2012. Vl 2015 lidnan kogosüdäiprodukt oli 41 billionad € (78 mlrd US$ ostmižmahtusen paritetan mödhe).
Avtobusad, tramvaid, ezilidnelektrojonused, ehtatimed da funikulör oma kundaližeks transportaks lidnas. Metropoliten radab vspäi 1974 (vl 2015 om 3 jonod, 61 stancijad, 65,2 km raudted).
Rahvahidenkeskeine civiline Vaclav Gavelan nimel nimitadud lendimport ("PRG",) sijadase 12 km päivlaskmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid kaiked Evropadme, Pohjoižamerikha, Turkanmaha i Kitaihe.


Pu.
Pud (üks'lugu) oma äivoččed kazmused puiženke tüvenke, kazmusen üks' elonformišpäi.
Vl 2015 kaik oli 3 trillionad puid Mal, mülütihe niid läz 60 tuhaze erikho. Kaikiš enamb puid om Venämas — mail'man videndez (640 mlrd). Toine videndez om Kanadas (300 mlrd) i Brazilijas (300 mlrd). Puiden mail'man lugumär poleneb, kadob 15 mlrd joga vodel mecan čapatesen i klimatan vajehtusen tagut. Čaptas mecad samha pumaterialad i cellülozad, ottas kävutamižhe niid sauvondas, bumagan i puhthan ekologižešti pakuitesen tehmižes.


Putin Vladimir.
Vladimir Vladimirovič Putin (; sünd. 7. reduku 1952, Leningrad, Venäman NFST, NSTÜ) oli Venälaižen Federacijan kahtenz' lugul prezident vll 2000−2008 i om sen nellänz' lugul prezident vspäi 2012. Hän radoi mugažo Venäman päministran kahtišti, vozil 1999−2000 i 2008−2012.
Biografii.
Tuleban aigan prezident openui Leningradan valdkundaližes universitetas vll 1970−1975, sen juridižen fakul'tetan rahvahidenkeskeižes palakundas.
Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 18. päiväl keväz'kud. Vladimir Putin sai vägestust (76,69% änid ezmäižes turas), radab prezidentan nelländen strokun ičeze elos.


Puškin Aleksandr.
Aleksandr Sergejevič Puškin (; sünd. 26. semendku (6. kezaku) 1799, Moskv, Venäman imperii — kol. 29. viluku 1837, Piter, Venäman imperii) — sur' venämalaine kirjutai, runokirjutai, prozankirjutai da dramaturg.
Sädamižen pord om voded 1814−1837. Literaturižen venäkelen üks' päalusenpanijoišpäi.
Puškin oli naižiš vspäi 1831 pölištundhasai, Natal'ja Gončarova (Puškina, sid' Lanskaja) oli hänen ak. Sündutihe nell' last naimiželos: Marija, Natal'ja, Aleksandr, Grigorii. Heiden jäl'gnikad elädas Venämas i verhiš maiš.


Kotkad.
Kotkad vai Orlad () om järedoiden linduiden heim, mülüdas Habukaižed-sugukundha. Lugetas 11 erikod heimos.
Heimon erikod oma levitadud Evrazijas i Afrikas, kaks' erikod oma Avstralijas. Elädas mectundraspäi räkihe letetazangištoihesai. Tehtas pezoid man i kall'oiden pindal, puil.
Hibj om 75..88 sm pitte. Händ om lühüdahk, suugad oma levedad maihutuzkekustanke 2,4 metrhasai. Käpšud oma höunhekahad sor'mihesai.


Päiväine.
Päiväine (latinan kelel: "Sol") om Päiväižen sisteman üks'jäine tähtaz, kudambas ümbri necen sisteman toižed objektad punotas: planetad i niiden sputnikad, karlikplanetad i niiden kaimnikad, asteroidad, meteoroitad, händtähthad (kometad) da kosmospölüd.
Ümbrikirjutand.
Tähtaz om sündnu läz 4,5 mlrd vot tagaz gazmolekulärižes pil'vespäi. Päiväižen veduz om 99,866% Päiväižen sisteman vedust vai 1,9891×1030 kilogrammad. Lämuz Päiväižen pindal om 6000 K (kel'vinad). Gelii da fotonad kätas vezinikaspäi südäitukuižel reakcijal, substancijan 4,26 mln tonnoid heitase sädegoičendaks kaikuččel sekundal. Päivaižen sädegoičend abutab elole Mal (fotonad oma tarbhaižed fotosintezan täht), se sijadase 1,496×108 kilometras vai 8,31 vauktuzminutas (8′ 20″) keskmäras.
Päiväižen südäin: vezinik (~73% vedusespäi i ~92% mülündmäraspäi), gelii (~25% vedusespäi i ~7% mülündmäraspäi) da toižed elementad penembanke koncentracijanke (raud, nikel', kislorod vai hapanik, azot, ola, rik, magnii, hil'nik, neon, kal'cii, hrom). Spektraližen klassifikacijan mödhe Päiväine om G2V:n toižendan tähtaz («Pakuine karlik»).
Kaik om 26 000 vauktuzvot Päiväižen da Maidten galaktikan keskusen keskes; Päiväine punose ümbri Maidtes. Nügüd' Päiväine om meiden galaktikan Orionan hijamas.


Pälehtpol’.
Karjal (, "Карьяла") vai Venäman Karjal, täuz' oficialine nimituz — Karjalan Tazovaldkund (venäkelel: "Республика Карелия", ičenaižkarjalan kelel: "Karjalan tašavalta", livvinkarjalan kelel: "Karjalan tazavaldu", suomen kelel: "Karjalan tasavalta"), om Venälaižen Federacijan subjekt, Venäman üks' tazovaldkundoišpäi. Se mülüb Lodehližhe federaližhe ümbrikho.
Karjalan Tazovaldkundal om röunoid Arhangel'skan agjanke päivnouzmal, Vologdan i Leningradan agjoidenke suvel, Suomenmanke päivlaskmal (798 km), Murmanskan agjanke pohjoižel. Karjalan pohjoižpäivnouzmaižed randad lainištab Jävaldmeren Vauged meri.
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Petroskoi. Eläjiden lugu om 622 484 ristitud (2018. vodel). Pind om 180 520 nellikkilometrad.
Toižed hüväd kirjutused | lugeda enamba…
__NOTOC____NOEDITSECTION__


Pöudon rajon.
Pöudon rajon () om rajon Leningradan agjas.
Administrativine keskuz om Pöud-lidn, sijadase rajonan pohjoižpalas. Rajonan ristitišton kaks' koumandest eläb siš.
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1927 elokun 1. päiväl Leningradan agjan Pöudon ümbrikho ühten aigan niiden sädandanke. Vl 1930 heinkun 23. päiväl heitihe ümbrikod, i siš aigaspäi rajon mülüb Leningradan agjaha kuti administrativine ühtnik. Vl 1955 rajonad ühtištuihe Ojatin rajonanke. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006.
Geografijan andmused.
Pöudon rajon om Leningradan agjan pohjoižpäivnouzmaine taho. Pind — 4 910 nellikkilometrad (seičemenz' sija agjas). Kavag'mecad oma enambuses.
Om Ladoganjärven randan pala päivlaskmas. Znamasižed joged oma Süvär' sen Ojat'- da Paš- huriden ližajogidenke. Joged mülüdas Nevan (Atlantižen valdmeren) basseinha.
Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (letked, saved), mec, reskvezi.
Vspäi 2006 rajonan territorii alajagase 5 municipaližhe ühtnikha: 2 lidnkundha da 3 küläkundha.
Tobmuz.
Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Nevondkund (ven. "Совет депутатов") 15 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl. Vladimir Radkevič radab sen ezimehen da rajonan pämehen vs 2006 vilukun 1. päiväspäi koumanden strokun jäl'geten. Ezitajiden Nevondkund valičeb rajonan administracijan pämest.
Vspäi 2007 Il'ja Dmitrenko om valitud i radab rajonan administracijan pämehen, se om hänen koumanz' strok jäl'geten. Ezmäine varapämez' da koume muite varapämest oma hänele abhu. Seičeme palakundad, komitet da laudkund alištudas rajonan administracijale.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 30 469 ristitud (jäl'gmäine sija agjas).
Kaik om 123 eländpunktad rajonas, sidä kesken 1 lidn, 1 lidnanvuitte Svir'stroi-žilo, 6 žilod, 4 raudtestancijan žilod, 111 küläd.
Toižed sured eländpunktad oma Alöhovščin-külä (1,6 tuh. rist. vl 2015) da Janeg-žilo (1,0 tuh. rist. vl 2014).
Rahvahad (vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,8%): venälaižed — 84,1%, ukrainalaižed — 1,4%, vaugedvenälaižed — 0,9%, toižed rahvahad — 2,4%, rahvahuden ozutandata — 11,2%.
Erased igähižed rahvahad: karjalaižed — 0,44% (134 rist.), vepsläižed — 0,11% (35 rist.).
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma mecan varhapanend da ümbriradmine, sauvond da sömtegimišt, gidroenergetik (Alasüvärin GES).


Pühäpäiv.
Pühäpäiv om seičemenz' nedalin päiv.


Raud.
Puhthan raudan palaižed ühten kubižen santimetran kohtha.
Raud ("Fe" — "ferrum" latinan kelel) om 26nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas), tabluden nelländes periodas.
Raud om lujas levitadud londuses (4,65% Man kores, kahtenz' alüminijan taga, äi Man südäitukus ezimeletaden), i voib erasišti löuta sidä puhthas olendas (m. n. ičesündui raud). Elementan znamoičend om sur'kulu ristitun täht.
Fizižed ičendad.
Puhtaz raud om tagokaz da sitked hobedaižvauged metall. Eskai pened ližadused (hil'nik i leguruind metalloil) vajehtadas raudan ičendoid, se kovidub, no i hudruz ližadub, kändase räbedaks. Kaik om viž kristallišt seglust raudal, niiden keskes nell' normaližel painudel: α-segluz (ferrit, 769 C° da sen alemba), β-form (paramagnetik, 769..917 C°), tahkoncentriruitud γ-segluz (austenit, 917..1394 C°) i δ-variant (1394 C° da sen korktemba), sikš termine ümbriradmine om tarbhaine lujas teraraudan tehmižen aigan.
Atommass — 55,847. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,874 g/sm³. Suladandlämuz — 1812 K. Kehundlämuz — 3134 K.
Londuseline raud kogoneb nelläs stabiližes izotopaspäi: 54Fe (5,845%), 56Fe (91,754%), 57Fe (2,119%) i 58Fe (0,282%). Tetas 24 radioaktivišt ratud izotopad 45..53, 55, 59..72 atommassanke i 6 izomärad mugažo.
Himižed ičendad.
Metallal om luja himine reakcine mahtuz. Raud palab puhthan hapanikan atmosferas. Hen pölü voib virizuda iče il'mas. Ireg raud voib mülütada 0,8 procenthasai ližoid.


Reboi.
Reboi vai Rusked reboi vai Järgeline reboi (latinan kelel: "Vulpes vulpes") om Koiranvuiččiden sugukundan ("Canidae") lihansöi ("Carnivora") imetaiživat, levitadud da kaikiš suremb erik Reboid-heimos. Hibjan piduz om 60..90 sm, veduz — 6..10 kg, händ om 40..60 sm pitte.
Levigandmižavaruz.
Järgeline reboi om lujas levitadud: Evropan kaikel territorijal, Pohjoižes Afrikas (Egiptas, Alžiras, Marokos, pohjoižes Tunisas), Azijan surembas palas (Indijan pohjoižehesai, Kitain suvehesai i Indokitaihesai), Pohjoižamerikas arktižes zonaspäi Meksikan lahten pohjoižele randalesai. Reboi om akklimatiziruidud Avstralijas da leviganzi kaiked kontinentadme, päiči pohjoižiš rajoniš subekvatorialižen klimatanke. Ende biologad oma lugenuded, miše Amerikas eläb reboiden erine erik, no jäl'gmäižil aigoil se lugedas jo rusttan reboin alaerikoks.
Irdpol'ne nägu.
Reboiden mujutuz da suruz oma sortukahad erazvuiččiš tahoiš; om 40..50 reboiden alaerikod. Pohjožele likkudes reboid lindäs surembikš da vauvhambikš, suvele — penembikš da tuhlakamban mujutusenke. Pohjoižrajoniš da mägiš paksus vasttas mugažo mustbur da mujutusen toižed melanistižed formad. Levitadud mujutuz om rusked sel'g, vauged pök da muzad käbälad. Reboil oma paksus burad ristha pojavad karvanšoidud sel'gäs da melaluil. Ühthižed eriližtundused: mustad korvad da vauged händanagjaine. Reboi om keskmäižen suruden mecživat čomakulun hibjanke, madaliden käbälidenke, pitkäčun kärzanke, teraviden korvidenke, pit'kän karvakahan händanke.
Reboiden karv zavodib lähtta uhokul da keväz'kul, lopib kezan keskuses. Sen jäl'ghe reboil kazvaškandeb jo tal'vkarv, kudamb formiruiše kül'mkuks-tal'vkuks. Kezakarv om harvamb da lühüdamb, tal'veline nahk — paksumb da rohlamb.
Elonlad.
Kut händikaz-ki, reboi om monogamine živat, toižin sanoin, poigiše se vaiše ühten kerdan vodes. «Gon» oleskeleb tal'ven lopus. Noren jäl'gpol'ven kazvatusen täht hö kaidas süväd urud vai «ottas velgha» verhad urud toižil živatoilpäi. Kohtuz jätktase 44..58 päiväd, reboil sündudas 4..6 poigašt, hö imedas mamanmaidod 1..1,5 kun igähäsai da kazdas toižeks vodeks. Necil toižel vodel hö opendase tehta kaik, mi pidab teta reboile — ozutesikš, mecata.
Meclonduses reboid harvas elädas enamb 7 vot. Valdatomudes hö elädas 20..25 vot.
Ičtazvedand.
Ku reboi om tünäs, ka se mäneb kohtha, jättab jäl'giden sel'ktoid čepid. Pöl'gästunu živat voib joksta lujas teravas, hüptel vai ani levigandes madme oigetud händanke.
Hüvä nühaind da kulemine oma reboin eduz. Nägemine om sättutoitud pimedusen arvoimižile — lujembaižen aktivižusen aigale. Reboi reagiruib varastamatomha likundha teravas äjiden lihansöjiden kartte. Živat tundištab mujuid hubin, päivänvauktuses eriližešti, sikš miše reboi voib, ozutesikš, tulda lähele ištujad vai seižujad likumata ristitud tulleipolespäi.
Sömine.
Reboid tobjimalaz mecatas hämäral aigal da öidme. Pened nühtajad (rouhijad) oma reboin sömižen aluseks. Järedambad imetaiživatad, ozutesikš jänišad, mändas sömhä harvamb, hot' erašti reboi navedib tabata niid, jänišanpoigaižid eriližešti. Sured reboid voidas sorta kosulinpoigaižid. Lindud ei otkoi äjan sijad reboin sömižes, no lihansöi kaiken tacib hüppijan madme lindud, muniden panegen vai suugitomid lindunpoigid.
Letetazangištoil da pol'letetazangištoil reboid paksus püdeltas amfibijoid. Kanadas da Pohjoižpäivnouzmapol'žes Evropas reboid, kudambad elädas pidust' surid jogid, södas lohid, kudambad koldas kudondaigan jäl'ghe. Kezal reboid södas äjan bumbakoid da gavedid. Kazmussöm — fruktad da marjad — mülüdas reboiden sömižhe ani kaiktä, no ned eile päsömäks necen erikon täht.
Kävutand.
Reboi om mectusen objektaks, znamasine živat nahkan samha. 19. voz'sadan lopus mustburan reboin sugu om sätud. Sid' selekcii da kodikoičend oli, ned ližaziba karvan ladud. Mustburan sugun pohjal sädihe äi toižid suguid: platinakaz, bakurianine, dakotine.
Mugažo reboid oma nühtajiden — villän kulutajiden — znamasižed söjad.


Reduku.
Reduku om voden kümnenz' ku grigorianižes da julianižes kalendariš, sügüzen kahtenz' ku. Kogoneb 31 päiväspäi.


Reikjavik.
Reikjavik ([ˈreiːcaˌviːk] «savesine merikar», "Reykjavíkurborg", edel 1800. vot oli "Reykja"r"vík") om Islandijan pälidn, kaikiš suremb lidn da kund, Pälidnan agjan administrativine keskuz, mülüb sihe. Reikjavik om kaikiš pohjoižemb valdkundan pälidn mail'mas.
Istorii.
Vl 874 ezmäine tulii sarehe elämhä, Ingol'f Arnarson, sauvoi ferm pol'sarel, kus nügüd' Reikjavik om olmas. Nimitihe sijad purun (ei ole saven, isl. "reykur" «savi») heitandoiden tagut huliš purtkišpäi. Vn 1262 jäl'ghe Reikjavik kändihe andan da valdkundmaksoiden keradandan keskuseks Norvegijan täht, mugažo torguindan keskuseks. Vspäi 1395 Islandii kändihe Danijan palaks, i eländpunktan znamoičend lujeni.
Eländpunkt sai lidnan statusad vn 1786 18. päiväl elokud. Vspäi 1845 rippujan territorijan i vspäi 1944 valdkundan parlament da ohjastuz sijadasoiš Reikjavikas. Toižen mail'man sodan aigan lidn kändihe znamasižeks keskuseks amerikaižiden da britanižiden merisodalaivoiden täht.
Geografijan andmused.
Pälidn sijadase Islandii-saren suvipäivlaskmas, Seltjarnarnes-pol'sarel. Pen' Ellid-jogi läbitab lidnad. Lidnan pind — 274,5 km².
Klimat om subarktine meren. Heinkun kesklämuz +10,6 C°, tal'vkun, vilukun, uhokun da keväz'kun — −0,5..+0,6 C°. Voden keskmäine lämuz om +4,3 C°. Merikar om jädumatoi vodes läbi lämän Gol'fstrim-merijoksmusen taguiči. Paneb sadegid 799 mm vodes, tazomäras kuidme, enamba tal'vel (70..80 mm kus).
Reikjavik jagase 10 ümbrikoks, "Mitborg" («lidnan keskuz») om istorine keskuz lidnan lodehes.
Eläjad.
Vl 2015 lidnan eläjiden lugu oli 121 841 ristitud. Reikjavik sädab aglomeracijad 200-tuhaiženke ristitištonke da 5 kaimdailidnanke, Islandijan koume ristitud videspäi elädas siš. Kaimdailidnad levigatas suvhe da päivnouzmha.
Transport.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ezilidnoiš, «Strætó bs»-kompanii ohjandab niil. Ei ole kundaližid raudteid penen ristitišton lugun tagut. Om äi personaližid avtoid da avtoteid.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Keblavik-lendimport ("KEF", 9,8 mln passažiroid vl 2018) sijadase 50 km suvipäivlaskmha Reikjavikaspäi i 3 km päivlaskmha Keblavik-lidnaspäi, sišpäi tehtas reisid Evropadme da Pohjoižamerikha. Kiruhte ühtenzoitab lidnad lendimportanke. Tatanmaine civiline Reikjavikan lendimport ("RKV", 400 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 3 km suvhe lidnan keskusespäi, sišpäi tehtas reisid Islandijadme, Grenlandha da Fareran Sarihe, mugažo se om transatlantine jügulendimport da varalendimport Keblavikan täht.
Irdkosketused.
*


Rembrandt.
Rembrandt Harmens van Rein (; sünd. 15. heinku 1606, Leiden, Alamad, Ühtištadud provincijoiden Tazovaldkund — kol. 4. reduku 1669, Amsterdam, Alamad, Ühtištadud provincijoiden Tazovaldkund) — alamalaine pirdai da gravirui. Hän om kaikiš suremb Alamaiden voimujupirdandan «kuldaižen aigan» ezitai, vauktuz-pil'vesen kuvandoičendan mastar.
Rembrandtan sädused oma erazvuiččed žanral, ned avaitihe kacujale mehen palahtelendoiden da mujandoiden igähišt mail'mad ezmäižen kerdan ristitun istorijas. Kaik tetas 346 kuvad, enamba sadad pirdandkuvid i läz 300 ofortad. Voib löuta kümne da sen enamba kopijoid i replikoid ühtele Rembrandtan kuvale mail'man muzejiš. Koumekümne seičeme openikad oli Rembrandtal, jäl'getihe pirdajad. Völ 20. voz'sadan augotišes lugetihe, miše Rembrandt oli läz 800 kuvan avtor, no sid' äjiden kuviden avtoruz oli ridatadud. Kaikiš suremb kuviden lugu voib kacta Amsterdaman ().


Renii.
Renijan palliškod kubižen santimetran kohtha.
Renii ("Re" — "rhenium" latinan kelel) om 75nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om seičemendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — seičemenden gruppan laptalagruppas), tabluden kudendes periodas.
Nece element om harv Man kores lujas 0,07 grammad tonnas palanke. Germanijalaižed himikad Ida i Val'ter Noddak avaižiba renijan vl 1925 spektroskopijan abul, i vl 1926 tedomehiden grupp sai elementan 2 mg. Sen nimi om anttud Reinanjogen nimen mödhe. Renii om jäl'gmäine avaitud element, kudambal stabiline izotop om olmas.
Fizižed ičendad.
Renii om kova löumassulatud hobedaižvauged päličmänendmetall. Paramagnetik. Renijan tuhk adsorbiruib vezinikad.
Atommass — 186,207. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 21,02 g/sm³ (4. sija metalloiden keskes). Suladandlämuz — 3459 K (3186 C°, 2. sija metalloiden keskes vol'framan jäl'ghe). Kehundlämuz — 5903 K (5630 C°, kaikiš korktemb metalloiden keskes).
Londuseline renii kogoneb kahtes izotopaspäi: 185Re (37,07%) i 187Re (62,93%, β-čihodamiženke, T½=4,12 × 1010 vot). Tetas mugažo 33 ratud radioaktivišt izotopad 160..184, 186, 188..194 atommassanke, i 21 izomärad.
Himižed ičendad.
Muigotub il'mas korktemba mi 300 C° lämudel. Muigotandmärad: +7..−1 i −3, sidä kesken +2, +4, +6 i +7 päpaloin. Voib segoitada azotmuiktuses kebnas. Ei säda karbidoid.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe renijad metallurgijas da elektrotehnikas, saudas reaktivižid likutimid. Renii om hüvä katalizator mugažo.
Sadas severz'-se kümned tonnoid vodes mail'madme, molibdenan i vas'ken ühtes. Kaikiš järedambad löudmižsijad sijadasoiš Čiliš.


Repin Il'ja.
Il'ja Jefimovič Repin (,; sünd. 24. heinku /5. eloku/ 1844, Čugujev, Har'kovan gubernii, Venäman imperii (nüg. Ukrain) — kol. 29. sügüz'ku 1930, Kuokkal, Viipurin gubernii, Suomenma (nüg. Venäma)) oli ukrainalaiž-venälaine pirdai, voimujupirdai, portretoiden, elo- da istorižiden scenoiden mastar.
Repin radoi mugažo kut memuarist, kuvakirjutusiden tegii. Hänen mainitesiden kirj — «Edahaine läheline» (venäkelel: "Далёкое близкое"). Hän oli opendajan, professoran — radhonusen pämez' (1894 – 1907), mugažo rektoran (1898 – 1899) Čomamahtoiden Akademijas Piteriš; openzi Teniševan atel'ješkolas. Hänen openikad oliba B. M. Kustodijev, I. E. Grabar', I. S. Kulikov, F. A. Malävin, A. P. Ostroumova-Lebedeva. Repin mugažo andli privatižid urokoid Valentin Serovale.


Rig.
Rig (latvijan kelel: "Rīga" [ˈriːɡa], latg.: "Reiga") om Latvijan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Lidn om valdkundan politikan, kul'turan da ižandusen keskuz. Se om üks' 9 lidnaspäi tazovaldkundan alištusenke.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Al'bert Buksgevden-episkopal vl 1201 ühtennimižen jogen sun randoil, Daugavan randištol, üks'jäižeks ümbrištos lasketud torguindeländpunktaks. Vozil 1211−1270 Dom-päjumalanpert' om saudud. Vll 1222−1223 Rigan Nevondkund sündui, vl 1225 panihe lidnan pämehen valitud radnikust ("fogt" episkopan sijas), i kätihe Rigad lidnaks. Alusenpanendan aigaspäi Rig oli latvijalaižiden maiden pälidnaks kaikenaigašti.
Toižen mail'man sodan aigan nacistižen Saksanman sodaväged oliba lidnas vozil 1941−1944.
Geografijan andmused.
Rig sijadase valdkundan keskuses, Daugav-jogen molembil randoil sen lanktendan sijas Baltijan meren Rigan lahthe. Lidn seižub 7 metrad keskkorktusel. Dzegužkalns-dün 28 m kortte sijadase lidnan lodehes, se om rahvalaine puišt.
Klimat om ven Baltijan meren, pil'vesekahad päiväd oma paksud (40%). Keza om läm' neps. Lämšundad oma paksud tal'vel (10 kerdad uhokus). Heinkun lämuz om +18,2 C°, vilukun −2,7 C°, uhokun −3 C°. Voden keskmäine lämuz om +7,0 C°. Paneb sadegid 669 mm vodes, enamba kezakus-redukus (70..80 mm kus).
Rig jagase oficialižešti koumeks rajonaks (üks'lugu) da koumeks ezilidnaks (latv. üks'lugu: "priekšpilsēta"). Rajonad da ezilidnad alajagasoiš 58 lidnanlaptaks (latv. üks'lugu: "apkaime").
Eläjad.
Kaikiš suremb ristitišt oli 909 305 eläjad vl 1990. Vl 2013 eläjiden lugu oli 695 539 ristitud, se väheni emigracijan da madalan sündutandmäran taguiči. Läz 1,1 mln elädas lidnas ezilidnoidenke.
Vl 2015 Rig-lidnan eläjiden keskes 45,9% oma latvijalaižed, 38,0% — venälaižed, 3,9% — vaugedvenälaižed, 3,5% — ukrainalaižed, 1,9% — pol'šanmalaižed, 0,8% — litvalaižed, 6,0% — toižed rahvahad.
Kodikel' (vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,2%): venäkel' — 55,8%, latvijan kel' — 43,4% (sidä kesken latgalan kel' — 5,0%), toižed keled — 0,8%.
Nil Ušakov radoi edeližen lidnan pämehen (Duman ezimehen) pit'kan aigan (2009−2019).
Sport.
Lidnan futbolklubad oma «Riga FC», «FK RFS», «FC Skonto».
Transport.
Avtobusad, trolleibusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Elektrojonused ühtenzoittas lidnad valdkundan äjidenke municipalitetoidenke.
Baltijan maiden kaikiš surembad meriport i lendimport ratas lidnas. Rigan rahvahidenkeskeine lendimport ("RIX") sijadase 10 km päivlaskmha lidnan keskusespäi, tehtas reisid Evropan äjihe maihe, mugažo Päivlaskmaižen Azijan erasihe maihe.


Rik.
Rik ("S" — "sulphur" latinan kelel) om 16nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kudendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kudenden gruppan päalagruppas), tabluden koumandes periodas.
Latinine nimi sündui ezimeletaden indoevropižen "*swelp"-tüvespäi «palada». Rahvahidenkeskeine "tio"-prefiks om olmas rikin ühtnendoiden täht, -sanaspäi «rik». Vepsän nimituz om surmha sidotud.
Rik om mail'man kümnenz' element levigandusen mödhe i Man videnz' element massan mödhe, voib löuta sidä puhthas olendas kaiked mail'madme, om järedoid löudmižsijid maiš vulkanoiden aktivižusenke. Arboid kävutiba rikid verotegoiš edel meiden erad völ, kitajalaižed tegiba meled porhad rikin aluseks. Nügüd'aigan sadas londuseližen gazan puhtastandan laptaližeks produktaks.
Ireg rik eile toksine, no kaik sen gazanvuiččed ühtnendad oma morijad.
Fizižed ičendad.
Enamba 30 allotropišt modifikacijad voib olda rikil, se om kaikiš suremb lugu elementoiden keskes. Rik voib säta renghid ičeze atomoišpäi, kaikiš levitadud form om S8. Ireg rik om hahkpakuine hudr metallatoi substancii hajuta, palab il'mas. Sulamižen jäl'ghe ližadab mülüd 15 procenthasai i polimerizuiše.
Atommass — 32,066. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 2,070 g/sm³. Suladandlämuz — 386 K (112,85 C°). Kehundlämuz — 717,824 K (444,67 C°).
Londuseline rik kogoneb nelläs stabiližes izotopaspäi: 32S (95,02%), 33S (0,75%), 34S (4,21%), 36S (0,02%). Tetas 20 ratud radioaktivišt izotopad 26..31, 35 i 37..49 atommassanke, i üks'jäine rik-43m-izomär om olmas.
Kävutand.
Pästtas severziš-se tavarformiš: tukuil, nozol, formuidud, granuliruidud, jauhtud, kolloidne, puhtaz. Ottas kävutamižhe rikin pol't tehmaha rikmuiktust, sid' tehtas räzinad, pirotehnikad i virid. Kävutadas puhtastadud rikid pästamha zellid i kosmetižid abutusid.


Rim.
Rim (italijan kelel: "Roma" [ˈroːma]) om Italijan pälidn da kaikiš suremb lidn, Lacio-agjan da sen Metropolitenižen Rim-lidnan administrativine keskuz.
Geografijan andmused.
Lidnan sijaduz om Tibranjogen molembil randoil. Ühtes F'jumičino-lidnanke da avanportanke (kus om rahvahidenkeskeine lendimport) Rim mülüb Rim-F'jumičinon lidnaglomeracijaha. Eläjiden lugu om enamb 2,8 millionad ristitud; enamb 4,3 mln elädas aglomeracijas.
Riman territorijan südäimes om kaikiš penemb valdkund Mal — Vatikan.
Mel'heižtahod.
Rim om Italijan znamasine turistine keskuz. Siš om äjad tetabad mel'heižtahod: Riman forum, Kolizei, Panteon, Pühän Pavlan päjumalanpert' i m. e. Rim om mugažo jalos znamasine transportsol'm. Siš om 2 aeroportad: Leonardon da Vinči rahvahidenkeskeine lendimport da Čamoino; 2 päraudtestancijad. Vspäi 1955 metro radab lidnas.
Istorii.
Legendan möghe Romul da Rem vellesed, kudambad kazvoiba Tibranjogen randal, kerdan ridaškanziba; Romul rikoi Remad, pani lidnan alust Tibran hural randal vl 753 EME da kändihe sen ezmäižeks carikš.
Rim om üks' kaikiš vanhembiš lidnoišpäi Mal, Riman imperijan amuine pälidn. Oficialižetomad nimed: «Igähine lidn» da «Lidn seičemil kukhil».
Rahvahidenkeskeižed kosketused.
Vodespäi 1956 Pariž om Riman üks'jäine sebruzlidn ("«Vaiše Pariž om Riman arvoine; vaiše Rim om Parižan arvoine»"). No Rimal om völ enamb 20 partnörlidnad (sidä kesken — Kijev).
Sport.
Vodel 1960 Kezaližed Olimpižed vändod mäniba Rimas.


Ristitun oiktusiden ühthine deklaracii.
Eleanora Ruzvel't pidab ispanijankel'žen deklaracijan.
Ristitun oiktusiden ühthine deklaracii — nevodud Ühtenzoittud Rahvahiden Organizacijan ühtnijoile dokument. Se om todištadud da ezitadud Päassamblejan rezolucijal 217 A (III) 10.12.1948 Parižas (Francii). Dokument om kätud 375 kel'he da paginha.
Vepsän kel'he Deklaracijan tekst om kändnu universitetan vepsän kelen opendai Ol'ga Žukova.


Rodii.
Rodii ("Rh" — "rhodium" latinan kelel) om 45nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühesandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas), tabluden videndes periodas.
Element om lujas harv londuses (10−7% massan mödhe Man kores, 4,8 × 10−5% meteoritoiš), ei voi löuta sidä joudjas olendas. Britanine (anglijalaine) Uil'jam Gaid Uollaston-himik avaiži rodijan vl 1803 platinan ümbriraten. Nimituz libub «roz»-sanaspäi metallan ühtnendoiden muzarusttan mujun tagut.
Ei ole biologišt rolid. Rodijan ühtnendad oma toksižed da kancerogenižed, solad mujutadas nahkod vahvas.
Fizižed ičendad.
Rodii om kova hobedaižvauged päličmänendmetall, platinan gruppan hüväsuguine metall. Kristalline segluz om tahkkeskustoittud kubine.
Atommass — 102,9055. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 12,41 g/sm³. Suladandlämuz — 2237 K (1964 C°). Kehundlämuz — 3968 K (3695 C°).
Londuseline rodii kogoneb üks'jäižes stabiližes 103Rh-izotopaspäi. Tetas mugažo 33 ratud radioaktivišt izotopad 89..102, 104..122 atommassanke, i 24 izomärad, kaikiš hätkembad oma 102mRh-izomär 3,7 vot pol'čihodamižen pordonke i 101Rh-izotop (T½=3,3 vot).
Kävutand.
Ottas kävutamižhe nell' videndest katalizatoraks samha levitadud substancijoid i avtoiden heitandoiden neitralizatoroiš.
Sadas rodijan läz 30 tonnad mail'mas joga vodel, südäitukuižen energetikan jändusišpäi tobjimalaz. Maksoi US$757 trojižes uncijas vn 2015 sügüz'kul.


Romanii.
Romanii (), nece om täuz' oficialine nimituz, om valdkund Evropan suvipäivnouzmpoles, Balkanan pol'saren pohjoižpäivnouzmpoles. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Buharest.
Vspäi 2004 valdkund om ühtnijaks, vspäi 2007 — ühtnijaks.
Istorii.
Moldovan i Valahijan ruhtinazkundoiden ühtnend vl 1859 pani uden valdkundan alust. Vn 1877 9. päiväl semendkud Romanii tedištoiti ripmatomudes Ottomanan imperijaspäi.
Valdkundan ezmäine Konstitucii () oli olmas vspäi 1866. Vahvištihe Romanijan kahesant lugul Konstitucijad kaiken rahvahan referendumal vn 1991 8. päiväl tal'vkud. Panihe sihe vajehtusid vaiše vn 2003 redukul sättumha EÜ:n käskusištole.
Geografijan andmused.
Romanii om mavaldkundröunoiš Bolgarijanke suves (röunan piduz — 631 km), Serbijanke (546 km) da Mad'jaranmanke (448 km) päivlaskmas, Ukrainanke pohjoižes da suvipäivnouzmas (649 km), Moldavijanke päivnouzmas (681 km, se otab Prut-jogen tobman palan). Ühthine röunoiden piduz om 2955 km.
Veden pind — 3%. Znamasine jogi om Dunai, se formiruib järedad suhištod (kahtenz' surtte Evropas) Mustmerhe lankten. Romanijan suvipäivnouzmaižed randad lainištab Mustmeri. Randanpird om 193,5 km.
Karpatad ičeze 14 mägisel'gil ristikoitas kaiked valdkundad. Niiden tobj pala sijadase man keskuses. Täs Vrančan zon om, se kucub manrehkaidusiden kajadusid Venäman lodehel. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Moldavänu-mägi, 2544 m valdmeren pindan päl.
Londuseližed pävarad oma äimetalližed kivendod, kivivoi, londuseline gaz, mecad (territorijan seičemendez, koskmatomad tobman palan), kivihil', kuld, raudkivend; toižed varad oma keitandsol, gidroenergii.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine segoitadud tazovaldkund. Valdkundan da sen azektud vägiden pämez' om prezident (). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks. Prezidental kahtenden strokun voimuz om olmas, koumen — eile. Nügüdläine prezident radab vn 2014 tal'vkuspäi. Hän paneb radsijha päministrad (), ka hö ühtes oma radonoigendajan tobmuden pämehed. Päministr paneb ministrid radnikusile.
Romanijan parlament () om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (), se mülütab 136 ühtnijad. Alakodi om Deputatoiden Kodi () 329 deputatanke, heiden keskes 18 oma rahvahanvähembusišpäi. Valitas molembiden Kodiden ühtnijoid kaiken rahvahan änestusel nelläks vodeks.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 11. päiväl tal'vkud (55. kucund). Lüdovik Orban radab päministran vs 2019 kül'mkun 4. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Romanijan administrativiž-territorialine jagand."
Romanii jagase 41 ümbrikoks (), sen ližaks üks' tazostadud ümbrikonke Buharestan municipalitet om olmas. Ümbrikod alajagasoiš penembikš ühtnikoikš: 2686 kundad (kommunad, külätahoiš) da 236 lidnmunicipalitetad. Kaik 13092 küläd mülüdas kundoihe.
Romanijan ümbrikod oma ühtenzoittud kahesha šingotesen regionha statistikan täht, ned ei olgoi administrativižed ühtnikad.
Eläjad.
Romanijas elädas romanijalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 21 729 871 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 23 211 395 eläjad vl 1990.
Kodikelen mödhe (vn 2011 rahvahanlugemine): romanijan kel' — 85,4%, mad'jaran kel' — 6,3%, čiganan kel' — 1,2%, toižed keled — 1,0%, kelen ozutandata — 6,1%.
Uskondan mödhe (2011): ortodoksižed hristanuskojad — 81,9%, protestantad — 6,4%, riman katolikad — 4,3%, toižed uskojad (sidä kesken islamanuskojad) — 0,9%, religijatomad i ateistad — 0,2%, märhapanendata — 6,3%.
Romanijan toižed surembad lidnad (enamba 200 tuh. ristituid vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Kluž Napok, Timišoar, Jassi, Konstanc, Kraiov, Brašov, Galac, Ploješti. Lidnalaižiden pala om 54,2% (2020).
Rahvahanižanduz.
Industrialiž-agrarine ižanduz. Erinendad päivnouzman i päivlaskman šingotesen, lidnan i külätahondan keskes oma lujad. Elektronikan da avtoiden tehmine vajehti metallurgijan i kivivoin samižen dominiruindad.
Romanijan päeksport om metallad, mašinansauvomižen produkcii tegimišton täht, avtod; toine eksport — programad kompjuteroiden täht, sobad (sidä kesken sodasobad), plastmassad, räzinad, zelläd. EÜ:n valdkundad oma pätorguindpartnörikš.


Ročinma.
Ročinma (), täuz' oficialine nimituz — Ročinman Kunigahuz (), om valdkund Pohjoiževropas, Skandinavijan pol'sarel. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Stokhol'm.
Ročinma ei mülü nimiččihe sodaühtištusihe. Vspäi 1995 om ühtnijan.
Istorii.
Ühtenzoittud ročin kunigahuz om olmas 12. voz'sadan augotišespäi. Valdkund kändihe Evropan znamasižeks sodavägeks 17. voz'sadal mahtavan armijan tagut, šingoti torguindad Afrikan maidenke. Baltijan meren randišton tobj pala oli alištunu kunigahan tobmudele.
Jäl'geližel voz'sadal Ročinma kadoti läz kaikid sanuzid territorijoid. Valdkund sai kilt Pohjoižes sodas (1700−1721), Estinman i Livonijan territorijad oliba mödud Venämale Ništadtan kožundaktan mödhe. Venäman imperii tegihe dominirujaks Pohjoiževropas, i vl 1809 Suomenman territorii läksi Venämaha. Vozil 1814−1905 Ročinma oli Ročinman da Norvegijan Ühtnendan palaks.
Socialine käskusišt laski kundale i ižandusele šingotadas teravas 20. voz'sadan augotišespäi.
Valdkundan ezmäine Konstitucii () oli olmas vspäi 1809. Jäl'gmäine kahtenz' lugul Konstitucii om väges vspäi 1974, i sen udistamižed oliba läz kaikuččel vodel.
Geografijan andmused.
Ročinma om mavaldkundröunoiš Norvegijanke päivlaskmas (röunan piduz — 1666 km) da Suomenmanke pohjoižpäivnouzmas (545 km). Ühthine röunoiden piduz — 2211 km. Baltijan meren randanpird om 3218 km. Valdkundan pind — 450 295 km².
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Kebnekaise-mägi (2106 m). Järved ottas läz man territorijan kümnendest, Venern (5545 km²) da Vettern (1898 km²) oma kaikiš surembad niišpäi. Kaik om läz 4 tuhad järvid üht nellikkilometrad suremba. Joged lanktas Botnižhe lahthe tobman palan.
Klimat om ven kunigahusen tobmas palas kacmata pohjoižhe sijadushe, Gol'fstim-merijoksmuz pehmitab sidä.
Londuseližed pävarad oma metallad (raudkivend, vas'k, hahktin, cink, kuld, hobed, vol'fram, urankivend), arsen, mec, gidroenergii.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine parlamentine konstitucine monarhii. Valdkundan pämez' om Karl XVI Gustav-kunigaz vspäi 1973, hän om ezitajan valdatusidenke, paneb päministrad () radsijha — parlamentan lidirujan partijan ezimest tobjimalaz. Radonoigendai tobmuz om ohjastusel () päministranke, ministrišt pidab vastusid parlamentan edes. Pidab parlamentan ühtnijoiden äniden enambuz vahvištamha znamasižid pätandoid. Sodaväged alištudas ohjastusele.
Parlament om üks'kodine Riksdag (mugažo ročikš) 349 ezitajanke. Kaik rahvaz valičeb sen ühtnijoid nelläks vodeks.
Parlamentan ühtnijoiden valičendad oleldas sügüz'kun koumandel pühäpäiväl, ühten aigan sijaližidenke valičendoidenke agjoiden parlamentoihe — "landstag:oihe". Mugomad järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 9. päiväl sügüz'kud.
Stefan Löven radab päministran vs 2014 redukun 3. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Ročinman administrativiž-territorialine jagand."
Ročinma jagase 21 agjaks (), ned alajagasoiš 290 kundaks (kommunaks, vl 2008).
Eläjad.
Vl 2012 valdkundan eläjiden lugu oli 9 555 893 ristitud, vl 2014 — 9 723 809 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kaikutte nellänz' eläi om verazmaiženke augotižlibundanke, hän vai hänen kazvatajad sünduiba verhiš maiš.
Rahvahad (2017): ročilaižed — 81,5%, sirijalaižed — 1,7%, suomalaižed — 1,5%, irakalaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 13,9%.
Uskondan mödhe (2017): Ročinman lüteranine jumalankodikund — 60,2%, toižed uskojad (sidä kesken riman katolikad, ortodoksižed hristanuskojad, baptistad, islamanuskojad, judaistad i buddistad) — 8,5%, religijatomad i märhapanendata — 31,3%.
Toižed sured lidnad (enamba 140 tuh. ristituid, surembaspäi penembha): Göteborg, Mal'mö, Uppsal. Kaik om 133 lidnankundad valdkundas, niišpäi 19 oma enamba mi 50 tuh. eläjidenke. Kahesa eläjad ühesaspäi oma lidnalaižed (2020).
Rahvahanižanduz.
Ülänacionaližiden korporacijoiden läz pol'sadad oma Ročinman rezidentikš.
Ročinman päeksport om mašiništ tegimišton täht da koditehnik (läz 10%), bumag kirjutamha (8%), telefonmašiništ (6%), kivivoi (6%), likkuimed (lumiavtod, gol'favtod) da niiden palad (6%), zelläd (5% — penicillin, streptomicin); toine eksport — teraz da raudkivend (4%), tehnik sauvomha transportteid (2%), mebel' (1%).


Rubidii.
Rubidii ("Rb" — "rubidium" latinan kelel) om 37nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan päalagruppas), tabluden videndes periodas.
Germanijalaižed himikad Robert Vilhel'm Bunzen da Gustav Robert R. Kirhhof avaižiba rubidijan spektraližen analizan abul vl 1861, nimitihe spektran jonoiden tobjan mujun mödhe («rusked», «muzarusked»).
Element om levitadud londuses keskmäras. Mineralad rubidijan lujetud koncentracijanke (0,2 procenthasai): lepidolit, cinnval'dit, pollucit i amazonit. Om neniden mineraloiden löudmižsijid Saksanmas, Čehijas, Slovakijas, Turkmenijas, Namibijas i Zimbabves.
Fizižed ičendad.
Rubidii om pehmed hobedaižvauged muglmetall. Ei voi löuta sidä londuses puhthas i koncentriruidud olendas. Sadas litijanke ühtes tobjimalaz. Rubidii om vägev katalizator, paramagnetik.
Atommass — 85,4678. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 1,532 g/sm³. Suladandlämuz — 312,45 K (39,3 C°). Kehundlämuz — 961 K (688 C°).
Londuseline rubidii kogoneb kahtes izotopaspäi: 85Rb (72,2%) i 87Rb (27,8%). 87Rb om radioaktivine vähän, pol'čihodamižen pord — 49,23 mlrd vot. Sen ližaks, saihe 30 ratud izotopad 71..102 atommassanke i 16 izomerad.
Kävutand.
Kävutadas rubidijad specialižes optikas, elektronikas, medicinan ladimiš, sterilizacijan täht. Om tarbhaine katalizatoraks kivivoin ümbriradmižen aigan. Rubidijan purud kävutasoiš lazeraks. Ühtnendoiden otand kävutamižhe om levitadud.


Rutenii.
Rutenii ("Ru" — "ruthenium" latinan kelel) om 44nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas), tabluden videndes periodas.
Element om lujas harv londuses, pala Man kores — 10−10 (74. sija elementoiden keskes). Ei voi löuta sidä joudjas olendas. Venämalaine Karl Klaus-himik avaiži rutenijan vl 1844. Element om nimitadud Venän/Venäman ühten latinižiš nimitusišpäi mödhe ("Ruthenia").
Fizižed ičendad.
Rutenii om hobedahk päličmänendmetall. Se om magnitine material honuzližel lämudel.
Atommass — 101,07. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 12,41 g/sm³. Suladandlämuz — 2607 K (2334 C°). Kehundlämuz — 4423 K (4150 C°).
Londuseline rutenii kogoneb seičemes stabiližes izotopaspäi: 96Ru (5,7% massan mödhe), 98Ru (2,2%), 99Ru (12,8%), 100Ru (12,7%), 101Ru (13%), 102Ru (31,3%) i 104Ru (18,3%). Tetas 27 ratud radioaktivišt izotopad 87..95, 97, 103, 105..120 atommassanke, i niiden 7 izomärad.
Himižed ičendad.
Rutenii om inertine himižikš, ei voi segoitada sidä muiktusihe. Reagiruib hloranke, ftoranke, NO-gruppanke, tegeb hapandusid, muigotandmär voib olda 0..+8. Se om hüvä katalizator.
Kävutand.
Rajatas metallan pol't elektronikas: rezistorad i varmdad elektrokontaktad. Ottas kävutamižhe räkänvastaižiš ühthesuladusiš. Rutenijan 0,1% ližaduz titanan ühthesuladushe kaičeb korrozijaspäi. Kävutadas katalizatoraks, ottas «rusked rutenii»-ühtnendad ioniden indikatoraks.
Sadas platinan puhtastamižel ližasegoitusišpäi, mugažo südäitukuižiden reakcijoiden jänduseks (250 grammhasai tonnas). Koncentriruiše Uralmägiden mineralas platinanke (Venäma), om löudmižsijid Kanadas i Suviafrikan Tazovaldkundas. Sadas severz'-se kümned tonnoid vodes mail'mas. Maksoi 42 US$ troižes uncijas (vai 1,35 US$ grammas) vn 2016 semendkul.


Saksan kel'.
Saksan kel' vai Germanijan kel' (ičeze nimituz: "Deutsch, deutsche Sprache") om valdkundkel' Saksanmas, Avstrijas, Lihtenšteinas, Lüksemburgas, Šveicarijas, Belgijas da kaikes. Pagižijoiden lugu — 90 mln ristituid.


Samar.
Samar () om millionerlidn da lidnümbrik Venäman suvipäivlaskmas, valdkundan ühesanz' surtte lidn. Se om Samaran agjan pälidn da kaikiš suremb lidn, mugažo Volgan rajonan administrativine keskuz (rajon ei mülü lidnha).
Istorii.
Grigorii Zasekin-ruhtinaz pani varjoičijan Samar-lidnusen alust vl 1586, om nimitadud jogen mödhe. Lidnuz da žilo senno saiba lidnan statusad vl 1688. Vozil 1935−1991 nimitihe lidnad Kuibišev:aks nevondkundaližen partijan da kundan Valerian Kuibišev-šingotajan kanzannimen mödhe.
Samar šingotase mašinansauvomižel i metallan ümbriradmižel (Venäman pörutügiden nelländez), sömtegimištol, aerokosmižel sarakol, alüminijantegimel, kivivoin ümbriradmižel, sidon kabeliden pästandal (Venäman kaks' koumandest), regionaližel tedokeskusel (üläopendusen 12 sijališt aluzkundad, aerokosmosan tedoinstitutad da tedoiduzkeskused).
Geografijan andmused.
Samar sijadase Volg-jogen (Saratovan vezivaradim) hural randal ühtennimižen jogen lanktendan sijas, 28..286 m ü.m.t. korktusil, 100 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Rel'jef om kukhikaz pohjoižpalas i vanoikaz suvipalas. Kaikiš korktemb čokkoim om Tip-Täv-mägi, 286 m ü.m.t. kortte. Matkad Moskvhasai om 855 km päivlaskmha orhal vai 1050 km avtotedme. Lähembaižed järedad lidnad oma Ural'sk suvhe (, 246 km avtotedme), Sizran' päivlaskmha (111 km orhal), Tol'jatti lodeheze (79 km avtotedme) i Ul'janovsk lodeheze (242 km avtotedme). Novokuibiševsk om suvipäivlaskmaižeks kaimdailidnaks.
Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +5,7 C°. Paneb sadegid 563 mm vodes, kuidme tazomäras.
Samar jagase ühesaks administrativižeks rajonaks, kaik ned oma municipaližikš ühtnikoiš lidnan südämes. Kaks' pen't žilod (129 rist. vl 2010) mülüdas lidnümbrikho Samaran ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 164 685 ristitud, agjan koumandez. Kaikiš suremb ristitišt oli 1 280 000 eläjid vl 1987. Läz 2,7 mln elädas lidnaglomeracijas (2017), sihe mülüdas agjan lidnoiden rengast ümbri Samaran känmas.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 84,7%, totarlaižed — 3,4%, ukrainalaižed — 1,1%, mordvinalaižed — 1,1%, čuvašalaižed — 1,0%, armenijalaižed — 0,6%, azerbaidžanlaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,4%, rahvahuden ozutandata — 5,3%.
Transport.
Avtobusad, tramvaid, trolleibusad, maršruttaksid da taksid, jogidebarkaderad i ehtatimed oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1987 metropoliten radab (vspäi 2015 om 1 jono, 10 stancijad, 12,7 km raudted). Kiruhastjad ühtenzoittas Tol'jattinke, ezilidnelektrojonused — aglomeracijan lidnoidenke. Jogiport radab mugažo jüguiden täht.
Rahvahidenkeskeine civiline "Kurumoč"-lendimport ("KUF / СКЧ", 3,1 mln passažiroid vl 2018) sijadase 35 km pohjoižhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Venäman järedoihe lidnoihe i Tümenin agjaha, Keskmeren i Suviazijan lebutahoiže, Tadžikistanha. Raudteaeroekspress ühtenzoitab lendimportanke, kaks' reisad päiväs ühthe polehe da kaks' tagaz. Toižed koume lendimportad oma aviacijan kodvindan (Bezimänk, Smišläjevk) i sodakävutandoiden täht (Kräž).
Irdkosketused.
*
*
*


San Marino.
San Marino, oficialine nimi — San Marinon Tazovaldkund, täuz' nimituz om San Marinon Vauvhembaine Tazovaldkund (), om valdkund Evropan suves. Pälidn — ühtennimine San Marino — sijadase valdkundan keskuzpalas. Ei ole i ühtnii, no mülüb evron zonha.
Etimologii.
Hristanuskoi ph. Marin om San Marinon alusenpanijaks. Valdkund om nimitadud hänen oiktastuseks.
Istorii.
Vn 301 3. päiväl sügüz'kud San Marino tedištoiti ripmatomut Rimalaižes imperijaspäi.
Valdkundan üks'jäine Konstitucii (sen päpala nimitase) tuli väghe vn 1600 8. päiväl redukud, se om väges voziden 1974 i 2002 vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
San Marino om mavaldkundröunoiš Italijanke kaikiš poliš. Ühthine röunoiden piduz — 39 km. San Marino om mererandatoi valdkund.
Valdkund sijadase Apenninoiden pol'sarel, koumepäižen Monte Titano-mägimassivan suvipäivlaskmaižel pautkel. Sen kaikiš korktemb čokkoim om 749 m valdmeren pindan päl. Kall'massivad ottas valdkundan territorijan nell' videndest. Eile tazangištoid i järvid. Znamasižed joged oma Aus, Marano, San Marino.
Klimat om Keskmeren subtropine pehmed, ei oleskele lujad räkad. Keskmäine lämuz kezal om +24 C°, tal'vel — +4 C°. Paneb 800..900 mm sadegid vodes, sügüzel-tal'vel tobjimalaz.
Londuseližed pävarad oma sauvondkivi, saved, mec.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Nece om kaikiš amuižemb tazovaldkund mail'mas. Valdkundan pämehed oma kaks' regentkapitanad () — mugoi järgenduz jätktase vspäi 1243. Parlament valičeb heid pol'vodeks, valdatusiden strok zavodiše sulakun 1. päiväl da redukun 1. päiväl. Om 10 sekretariatad ohjastuseks. San Marinon röunantagaižiden azjoiden da politikan sekretariatan pämez' om Luka Bekkari vs 2020 vilukun 7. päiväspäi, hän tegeb äi päministran funkcijoišpäi.
Parlament om üks'kodine Sur' Generaline Nevondkund (ital. "Consiglio Grande e Generale"). Se kogoneb 60 ühtnijaspäi, heiden valdatusiden strok om nell' vot. Ühtele partijoišpäi i blokoišpäi pidab olda enambuses (ühtnijoiden enamba pol't) valičendoiden satusidme.
San Marinon parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed pävaličendad oliba vl 2019 ühtel tural (8. tal'vku), kahtenz' tur tegihe fakul'tativižeks vn 2019 kezakun referenduman jäl'ghe. Valdkundan pämehed-regentkapitanad oma Alessandro Kardelli i Mirko Dol'čini vs 2020 redukun 1. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: San Marinon administrativiž-territorialine jagand."
San Marinos om ühesa lidnankundad (municipališt ühtnikad, «lidnused»).
Eläjad.
Vl 2012 valdkundan eläjiden lugu oli 32,576 ristitud.
San Marinos elädas sanmarinolaižed (80%), italijalaižed (19%). Sen ližaks, enamba 13 tuhad toižen valdkundan rahvahanikoid elädas verhiš maiš (Italii — 5,7 tuh., AÜV — 3 tuh., Francii — 1,9 tuhad, Argentin — 1,6 tuhad).
Toižed sured lidnankundad (enamba 5 tuh. ristutuid): Serravalle, Borgo Madžore. Lidnalaižiden pala om 97,5% (2020).
Ižanduz.
Kožundkirjutusen mödhe, San Marinole sab löda evro-rahuzid ičeze simvolidenke.
Bankoiden da varmitusen sarak otab 18,6% valdkundan kogosüdäiproduktad. Turizm om lujas šingotadud, kaikuččes vodes läz 3 mln turistoid tuldas valdkundha.
Vl 2011 San Marinon päeksport oli sauvondkivi, keramik, nižu, laimad, vinad, lihaproduktad, pumaterialad, lambhan nahkad — kaik US$3,827 mln.


San Francisko.
San Francisko () om lidn Kalifornii-štatan lodehes. Se om Kalifornijan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, mülüb 5-millionižhe lidnaglomeracijha San Hose- i Oklend-lidnoidenke.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud ispanijalaižil vl 1766 kuti "Jerba Buen-lidnut" (), lidnuz i ph. Franciskan missii. Vl 1848 Kalifornijan kuldsäruläžund zavodihe i udesnimitihe lidnad nügüdläižikš. Se šingotaškanzihe teravas raudten sauvondan jäl'ghe i oli Kalifornijan kaikiš surembaks vhesai 1920, konz Los Andželes ezišti.
Vn 1906 18. päiväl sulakud luja manrehkaiduz (7,7 magnitudanke) mureni lidnan nell' videndest, se eli lämoipaloiš läbi i oli udessündutadud teravas.
San Francisko šingotase finansižil edheotandoil i turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tünen valdmeren ühtennimižen lahten randal, 0..285 m korktusil, 16 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ühthine pind 600,6 km², sidä kesken kuivma 121,4 km², vezi 479,2 km².
Eläjad.
Vodel 2014 eläjiden lugu oli 852 469 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Transport.
Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, ehtatimed da BART-metropoliten oma kundaližeks transportaks lidnas.
Rahvahidenkeskeine civiline lendimport ("SFO", 55,8 mln passažiroid vl 2017) om saudud lahten ratud randal 21 km suvhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Evropan, Azijan i Amerikan maihe, mugažo AÜV:oidme. Regionan kaks' tošt rahvahidenkeskešt lendimportad sijadasoiš läz Oklendad ("OAK", 32 km päivnouzmha) i San Hosed ("SJC", 70 km suvipäivnouzmha).


Kalatrava Sant'jago.
Sant'jago Kalatrava Valls (; sünd. 28. heinku 1951 Valensii-lidnha, Ispanii) om ispanijalaine arhitektor.


Santa Marija Podžo.
Santa Marija Podžo (, kors.: "Santa Maria di u Poghju") om Francijan küläkund Korsik-saren pohjoižpäivnouzmas.
Vl 2008 küläkundan ristitišt oli kaikiš suremb — 650 eläjad. Pind — 10,28 nellikkilometrad. Sijadase 0..1131 m ü.m.t. korktusil, 300 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.


Sarajevo.
Sarajevo (mugažo bosnijan, serban da horvatan kelil; serban kelen kirillican kirjamil: "Сарајево";) om Bosnijan da Gercegovinan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Sarajevon kantonan administrativine keskuz da pala mugažo.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1462 kuti "Bosna-Sarai" («pert'kulu»). Lidn vastsi Tal'veližid Olimpižid vändoid vl 1984. Voziden 1992−1995 sodan aigan Istočno Sarajevo-lidn om olmas eriži ani suvhe, i Sarajevon serbine ristitišt poleni lujas formaližikš.
Geografijan andmused.
Sarajevo sijadase valdkundan keskuzpalan suvipäivnouzmas, mägidenkeskeižes katl'uses, Miläck-jogen randoil (36 km, bosn., serb. i horv. "Miljacka", Dunain oigedpol'ne bassein), 550 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Kantonan nell' municipalitetad oma lidnan paloikš: Centar, Novi Grad, Novo Sarajevo, Stari Grad.
Eläjad.
Vn 2013 Bosnijan da Gercegovinan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 275 524 ristitud. Ühthižen lidnan kaikiš suremb ristitišt oli 527 tuhad eläjid vl 1991. Kaik 555 tuhad ristituid elihe vl 2013 ezilidnoidenke 3350 km² pindal.
Rahvahad (2013, ozutadud rahvahudenke): bosnijalaižed — 81%, horvatijalaižed — 5%, serbalaižed — 4%, toižed rahvahad — 10%.
Irdkosketused.
*


Saransk.
Saransk (, vai "Саранской", "Саранск ошсь" vai "Саранскяйсь") om Venäman lidn valdkundan päivlaskmas. Se om Mordovijan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn, Saranskan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1641 kuti puine lidnuz kaičemha Venäman röunad. Se sai oficiališt lidnan statusad vl 1780.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase tazovaldkundan päivnouzmas, Insar-jogen molembil randoil (Volgan oigedpol'ne bassein). Se seižub Volgaveren ülüdel, 120..250 m korktusil, 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Saransk jagase koumeks administrativižeks rajonaks: Leninan, Proletarskii, Oktäbr'skii.
Eläjad.
Vl 1913 16,8 tuh. ristituid oli elänu lidnas. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 297 415 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 323 tuhad eläjid vl 1987. Saranskan lidnümbrikon ristitišt oli 331 654 eläjad vl 2015.
Transport.
Avtobusad, trolleibusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes.
Rahvahidenkeskeine (vspäi 2015) civiline Saransk-lendimport ("SKX / СРН") sijadase 7 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Moskvha da Sočihe, mugažo čarterreisid. Lendimport om elänu rekonstrukcijas läbi vodele 2018.
Irdkosketused.
*


Sarapul.
Sarapul (ven. i) om Venäman lidn Udmurtijan Tazovaldkundan suvipäivnouzmas. Se om tazovaldkundan kahtenz' surtte lidn, municipaližen «Sarapul-lidn»-ühtnikan üks'jäine eländpunkt. Sarapulan rajon ümbärdab lidnad.
Istorii.
Külä nügüdläiženke nimenke mainitase ezmäižen kerdan 13. voz'sadal. Mugažo oli tetab kuti "Voznesenskoje-külä". Sarapul sai lidnan statusad vl 1780. Oli torgovanoiden lidnaks.
Lidn šingotase söm- da kebntegimišton edheotandoil.
Geografijan andmused.
Sarapul sijadase Kamanjogen oiktal korktal randal, 80 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Iževskhasai om 62 km lodeheze. Lähembaine lidn om Kambark 30 km suvipäivnouzmha. Kaik om olmas 22 territoriališt nimitadud lidnanlaptad.
Lidn om maižanduzrajonan keskuz. Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz — +3,5 C°.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 101 381 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli läz 110 tuh. eläjid vozil 1987−1994.
Irdkosketused.
*


Saratov.
Saratov om lidn da lidnümbrik Venälaižes Federacijan suvipäivlaskmas, avtote- da raudtesol'm. Se om Saratovan agjan administrativine keskuz i kaikiš suremb lidn.
Nügüd'aigaine Saratov om äifunkcionaline da äisarakoine lidn, agjan openduzkeskuz.
Istorii.
Ristitud elihe lidnan territorijan sijas 4 voz'tuhad tagaz völ. Saratov-lidnan aluz om pandud koume kerdad. Ezmäi vl 1590 Volgan randoil kuti lidnuz kaičemha Venäman suviröunoid, Samaran lidnusen (vspäi 1586) i Caricinan (vspäi 1589) keskes matkan pol'ten sijha. Sikš ku voziden 1613−1614 tal'vel lidn paloi, ka vl 1617 panihe lidnad möst, jogen hural randal. Vl 1674 sirtihe lidnan keskust oiktale, korktembale randale Aleksei I Vaikneižen käskön mödhe.
Vll 1708−1718 da 1728−1739 Saratov mülüi Kazanin gubernijha, vll 1718−1728 da 1739−1780 — Astrahanin gubernijha. Vozil 1796−1928 lidn oli Saratovan gubernijan administrativižeks keskuseks. Vspäi 1936 (5. tal'vku) lidn om Saratovan agjan keskuz.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan keskuzpalas, Volg-jogen da sen Volgogradan vezivaradimen oiktal randal, keskuz om saudud 50 m korktusel valdmeren pindal päl. Matkad Moskvhasai om 858 km lodeheze. Lähembaižed sured lidnad oma Engel's 8 km suvipäivnouzmha Volgan vastrandal, Balakovo 176 km pohjoižpäivnouzmha, Kamišin (Volgogradan agj) 169 km suvhe i Penz 196 km lodeheze. Toine lähembaine lidn om Marks 50 km päivnouzmha.
Volgan tazopind oli 6 metrad madalamb edel Volgogradan vezivaradimen täutmišt, kudamb tegihe vozil 1958−1961. Vezivaradimen tazopind vajehtase 3 metras sezonadme.
Saratovan territorii om kukhikaz. Volgaveren ülüden koume madalad mäged oma lidnas, ned seištas pertištota. Kaks' kivivoin da londuseližen gazan löudmižsijad om lidnan territorijan al. Mahuz om mustma.
Saratov om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidn jagase kudeks territorialižeks rajonaks. Ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš, alajagasoiš läz 70 mikrorajonha.
Eläjad.
20. voz'sadan augotišes Saratov oli järedambaks mi Kazan', Alauz'lidn, Samar, ümbri 200 tuhas ristituid elihe lidnas. Kaikiš suremb ristitišt oli 918 tuh. eläjid vl 1987. Zavottes 1980-ziš vozišpäi Volgaveren saksalaižiden enambuz sirdi Saksanmaha. Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 837 900 ristitud.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 89,0%, totarlaižed — 1,8%, ukrainalaižed — 1,3%, armenijalaižed — 1,1%, kazahlaižed — 0,9%, azerbaidžanlaižed — 0,7%, toižed rahvahad — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 2,9%.
Transport.
Avtoümbärte da kaks' avtotesildad Volgas päliči oma läz lidnad. Raudte tuli Saratovha vl 1871 Tambovaspäi. Volgaveren raudten ohjanduz sijadase lidnas. Jügujogiport om olmas lidnas.
Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, taksid da jogilaivad (kezal) oma kundaližeks transportaks lidnas. Kaik 21 platform elektrojonusiden täht radab Saratovas.
Vll 2012−2019 uz' civiline Gagarin-lendimport ("GSV / СРО") oli sauvomas 22 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi, läz Saburovk-küläd, se radab vn 2019 elokun 20. päiväspäi. Tehtas reisid Venämadme (Moskv, Piter, Soči, Surgut) i Antal'jahasai (Turkanma). Enzne rahvahidenkeskeine civiline "Saratov-Keskuzline"-lendimport ("RTW / СРО", ven. "Саратов-Центральный", 426 tuh. passažiroid vl 2018) sijazihe 1 km pohjoižhe lidnan keskusespäi. Om sodalendimportoid-ki.
Irdkosketused.
*
*


Selen.
Selen ("Se" — "selenium" latinan kelel) om 34nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kudendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kudenden gruppan päalagruppas), tabluden nelländes periodas.
Selen om levitadud londuses, mülünd Man kores om 0,5 grammad tonnas. Voib löuta elementad puhthas olendas. Ročilaižed Jons Jakob Bercelius i Gotlib Gan-himikad avaižiba selenan vl 1817. Nimitihe grekan Kudmaižen nimitusen mödhe "σελήνη", selen om telluran pojav i vasttase sen ühtes, znamoičeb «Ma».
Selen da sen ühtnendad oma morijad, no element om tarbhaine biologižikš lujas peniš koncentracijoiš.
Fizižed ičendad.
Ireg selen om hudr hoštai substancii. Kovan elementan nell' allotropišt modifikacijad om olmas: hahk metalline, rusked kristalline (ruskedpakuižen, muzarusttan i rusttan ližamujun), rusked amorfine, must stöklanvuitte.
Atommass — 78,971. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 4,79 g/sm³. Suladandlämuz — 490 K. Kehundlämuz — 958,1 K.
Londuseline selen kogoneb kudes stabiližes izotopaspäi: 74Se (0,87%), 76Se (9,02%), 77Se (7,58%), 78Se (23,52%), 80Se (49,82%), 82Se (9,19%). Om sätud 24 radioaktivišt izotopad 65..73, 75, 79, 81 i 83..94 atommassanke i niiden 9 izomärad.
Kävutand.
Selen da sen ühtnendad oma pol'veimed, i sikš niiden znamoičend elektronikan täht om luja.
75Se-izotop (T½ — 120,4 päivest) om gamma-sädegoičendad purde, kävutase defektoskopas konstrukcijoiden i ühthekeitandan pärmgiden kontrolin täht.
Selenan 200 mikrogramman jogapäiväline otand südäimehe poleneb rakan statjoid 40 procentas.


Semendku.
Semendku om voden videnz' ku grigorianižes da julianižes kalendariš. Se om koumanz' keväden ku Pohjoižes mapoliškos i koumanz' sügüzen ku Suvižes mapoliškos. Kogoneb 31 päiväspäi.
Vepsänmal voib panda halad i lunt semendkun ezmäižes poles. Tomen änikoičendan vilud oleskeldas semendkun keskes.
Ende manmehil äi radoid oli semendkus, sikš aig ei olend sättui sajiden da kozičendan täht.


Serbii.
Serbii (), oficialine nimituz — Serbijan Tazovaldkund ([repǔblika sř̩bija]), om mererandatoi valdkund suvipäivnouzmaižes Evropas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Belgrad.
Vl 2015 Serbii vahvišti kožundkirjutest i oti sen ühtnijan velgusid, no oiktusita. Vspäi 2012 valdkund om kandidat kändmahas ühtnijaks.
Istorii.
Vn 1878 13. päiväl heinkud Serbii tedištoiti ripmatomudes Ottomanan imperijaspäi.
Serbii om enzne Jugoslavijan ühtnii.
Valdkundan ezmäižed Konstitucijad () oliba vahvištadud vll 1835 i 1838. Nügüdläine 16nz' lugul Konstitucii om olmas vlpäi 2006, se vajehti 1990-nden voden Konstitucijad Serbii da Mustmägi-valdkundan čihodamižen tagut. Uz' Konstitucii om hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vn 2006 28-29. päivil redukud (53,04%), se om väges vajehtusita tähäsai.
Geografijan andmused.
Valdkundan nell' videndest territorijad sijadase Balkanan pol'saren keskuzpalas, videndez — Keskdunaižel alangištol.
Serbii om mavaldkundröunoiš kahesanke valdkundanke: Horvatijanke (röunan piduz — 262 km) i Bosnijan da Gercegovinanke (371 km) päivlaskmas, Mad'jaranmanke pohjoižes (174 km), Romanijanke pohjoižpäuvnouzmas (546 km), Bolgarijanke päuvnouzmas (367 km), Pohjoižmakedonijanke suves (283 km), Albanijanke (111 km) da Mustmäginke (250 km) suvipäivlaskmas. Röunoiden ühthine piduz om 2364 km.
Kaikiš korktemb čokkoim om Džeravic-mägi, 2656 m meren pindan päl.
Londuseližed pävarad oma metallad (vas'k, hahktin, cink) i bur hil'; toižed varad oma toižed metallad (molibden, kuld, hobed, raudkivend, hrom, nikel', litii, boksitad), kivivoi i londuseline gaz valdkundan pohjoižes, azbest, grafit, keitandsol, mec (territorijan 29,1% vl 2009).
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine segoitadud tazovaldkund. Kaik rahvaz valičeb prezidentad () videks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas. Prezident voib pästta parlamentan ühtnijoid radmaspäi.
Parlament om üks'kodine Rahvahan Suim () 250 kaikel rahvahal valitud ezitajanke nelläks vodeks. Parlamentan ühtnijad vahvištadas ohjastust ().
Valitihe prezidentad jäl'gmäižen kerdan vn 2017 2. päiväl sulakud, Aleksandr Vučič sai vägestust ezmäižes turas (55,06%, vll 2014−2017 radoi Serbijan päministran). Parlamentan ühtnijoiden edelstrokuižed valičendad oliba vn 2016 24. päiväl sulakud. Päministr om Ana Brnabič vs 2017 kezakun 29. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Serbijan administrativiž-territorialine jagand."
Serbii jagase 29 ümbrikoks (), niiden kesken: Belgrad-pälidn da kaks' avtonomišt agjad (Vojevodin, Kosovo da Metohii). Ümbrikod alajagasoiš 211 kundaks (). Nene ühtnikad ühtenzoittas vidhe statistižhe regionha (serbaks "статистички регион").
Eläjad.
Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 7,243,007 ristitud (Kosovo da Metohii-agjata). Kaikiš suremb ristitišt oli 7,897,937 eläjad vl 1990 (Kosovo da Metohii-agjata).
Rahvahad (vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, albanijalaižiden enambuz boikotirui rahvahanlugemišt) serbalaižed — 83,3%, mad'jaralaižed — 3,5%, čiganalaižed — 2,1%, bosnijalaižed — 2,0%, toižed rahvahad — 5,7%, rahvahuden ozutandata — 3,4%.
Uskondan mödhe (2011, albanijalaižita tobman palan): ortodoksižed hristanuskojad — 84,6%, katolikad — 5,0%, islamanuskojad — 3,1%, protestantad — 1,0%, ateistad — 1,1%, toižed uskojad — 0,8%, märhapanendata — 4,4%.
Serbijan toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2011, surembaspäi penembha): Novi Sad, Prištin, Niš, Kragujevac, Subotic. Kaik om 24 lidnad Serbijas. Lidnalaižiden pala om 56,4% (2020).
Ižanduz.
Serbijan päeksport om metallad (raud, vas'k, alüminii), himižed produktad (polietilen, räzin), kukuruz; toine eksport — sadmanzikaine, sobad, zelläd, elektroenergii.


Serbine kuz'.
Serbine kuz' () om Kuz'-heimon puiden erik. Kadob londuses, no om levitadud kul'turižiš ištutesiš.
Kazvatadas dekorativižeks puks kronan tagut kaidan piramidan kartte. Pu pidab oksid lapakoiktas. Kazvab 20..35 metrhasai, tüvi oleleb üht metrad sankte. Navedib nepsoid savikoid, no voib kazda toižil-ki mahusil.


Sibirine kuz'.
Sibirine kuz' () om Kuz'-heimon puiden erik. Mülüb Pedaižed-sugukundha.
Pu kazvab 30 metrhasai kortte, tüvi oleleb 70 sm sankte. Kuz' om Sibirin mecan znamasine, se om pakaiženvastaine, voib kazda mahusil igähiženke rougunke. Kuzen kaikiš pohjoižemb erik, löutihe 71° pohjoižlevedust Taimiran jogiden alangištoiš. Pil'vesenvastaine, no vauktusennavedii erik. Pölüstoittud nored käbud seištas pihtan kartte, no kätas rippujikš küpsmižen aigan. Pu kävutase materialaks kuti järgeline kuz'-ki.
Sädab gibridoid järgeliženke kuzenke kebnas, oz., suomalaine kuz' ("Picea × fennica") Evropan pohjoižpäivnouzmas. Kavag' om lühüdamb i nügumb, käbud oma penemb, semned küpsnedas sen-žo voden sügüz'kus, järgeližes kuzespäi erineden. Korejine kuz' om lähine erik morfologižikš, sibirine kuz' erineb penembil käbuil, vihandal kavagel hahkuseta i noril vezoil savukahudenke.


Siktivkar.
Lidnan nevondkundan da administracijan pert' (ezimal).
Siktivkar (ven. i, venälaine virkand: [sɨktɨfˈkar], znamoičeb «Sisol-lidn», «lidn Sisol-jogen randal» komin kelel) om Venäman lidn valdkundan lodehes. Se om Komin Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kuti "Permevelisk" vl 1570 Orteliusan atlasas. Vl 1586 jumalankodikundan tulendan "Ust'-Sisol"-keskuz jumalankodinke mainitase Jarenskan aigkirjas, lähižidenke nimitadud tanhidenke ühtes. Vl 1780 volost' sai lidnan statusad, nimitihe lidnad "Ust'-Sisol'sk:aks" (). Vozil 1796-1918 oli Vologdan gubernijan makundan keskuseks.
Vl 1930 lidnad udesnimitihe nügüdläižikš käskön mödhe, anttihe nimi komin kelel lidnan 150-voččen jubilejan oiktastuseks. Vspäi 1936 (5. tal'vku) Siktivkar om vaiše sätud Komin Tazovaldkundan pälidnaks.
Geografijan andmused.
Siktivkar seižub soiden da mecoiden keskes. Lidn sijadase tazovaldkundan suvipäivlaskmas, Sisolan (,) lanktendan sijas Vičegd-jogehe (huralpäi), Sisolan hural randal tobjimalaz i Vičegdan hural randal. Lidnan keskuz seižub 172 m korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Moskvhasai om 1003 km suvipäivlaskmha orhal, 1331 km avtotedme (Kirovan kal't). Lähembaine lidn om Mikun' 96 km lodeheze raudtedme vai 108 km avtol.
Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz om +1,3 C°. Voib panda halad heinkus eskai. Paneb sadegid 621 mm vodes, kezal niid om enamba (73..75 mm kus).
Siktivkaran Ežvan rajon om ičeze administracijanke, märitud röunanke. Toižed rajonad oma lidnanlaptoikš, ned oma oficialižetomad, märitud röunoid niil ei ole. Ližaks, 3 lidnanvuittušt žilod da 3 muite žilod mülüdas Siktivkaran lidnümbrikho.
Eläjad.
Vl 1967 lidnan ristitišt oli 102 tuhad eläjid. Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 235 006 ristitud, lidnümbrikos — 250 874 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd' (2018).
Rahvahad (lidnümbrik, vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4%): venälaižed — 63,0%, komilaižed — 24,7%, ukrainalaižed — 2,6%, saksalaižed — 0,8%, vaugedvenälaižed — 0,8%, totarlaižed — 0,5%, azerbaidžanlaižed — 0,5%, čuvašalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 4,4%.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma mecan ümbriradmine, cellüloz-bumagaine sarak, sauvondmaterialiden pästand, sömtegimišt.
Avtobusad, taksid da ehtatimed (kezal) oma kundaližeks transportaks lidnas. Raudte tuli lidnha vl 1961. Avtobusad da lendimed ühtenzoittas Siktivkarad makundoiden keskusidenke da federacijan lahižiden subjektoiden pälidnoidenke. Rahvahidenkeskeine civiline "Siktivkar"-lendimport ("SCW / СЫВ") sijadase 2 km päivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Venämadme, Bakuhu, om čarterreisid Keskmeren lebutahoihe.
Irdkosketused.
*


Sithine kuz'.
Sithižen kuzen käbud. Ei voi nähta paksus, sikš miše ned kazdas läz ladvad.
Sithine kuz' () om Kuz'-heimon puiden erik. Kazvab Pohjoižamerikas pidust' sen päivlaskmašt valdmererandad.
Om ottud kul'turha vspäi 1831. Navedib nepsoid, pordaigaližešti upotadud mahusid. Eläb 500..800 vodhesai.


Skandii.
Skandijan palad ühten kubsantimetran kohtha
Skandii ("Sc" — "scandium" latinan kelel) om 21nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — koumanden gruppan laptalagruppas), tabluden nelländes periodas.
Skandii om lujas harv londuses, pala Man kores — 10 grammad tonnas. Vl 1879 ročilaine Lars Nil'son-himik sai skandijad ezmäižen kerdan i nimiti Skandinavii-pol'saren mödhe.
Ireg skandii ei ühtne biologižihe čepiižihe i eile toksine, no sen ühtnendad voidas olda morijoikš.
Fizižed ičendad.
Skandii om kebn hobedakaz harv mametall pakuiženke ližamujunke. Element oleskeleb kahtes kristalližes modifikacijas: α-Sc magnijanvuiččenke geksagonaliženke seglusenke, da β-Sc kubiženke mülücentriženke seglusenke, α↔β-toižetamine oleskeleb 1336 C° lämudel.
Atommass — 44,95591. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 2,99 g/sm³. Suladandlämuz — 1814 K (1541 C°). Kehundlämuz — 3109 K (2836 C°).
Londuseline skandii kogoneb üks'jäižes stabiližes 45Sc-izotopaspäi. Tetas 25 ratud radioaktivišt izotopad 37..44, 46..60 atommassanke, i 13 izomärad, niiden keskes kaikiš hätkemb om 46Sc-izotop 83,8 päivest pol'čihodamižen pordonke.
Kävutand.
Sadas severz'-se tonnoid vodes mail'mas. Ottas kävutamižhe kovitamha alüminijan, titanan i raudan ühthesuladusid. Pästtas üläveimid i lazerid skandijanke. 47Sc-izotop andab pozitronid paremba äjid toižid.


Skopje.
Skopje ([ˈskɔpjɛ],) om Pohjoižmakedonijan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 1. voz'sadan meiden erad lopus kuti rimalaine "Flavia Aelia Scupi"- vai "Flavia Scupinorum"-kolonii, paginoiš "Skupi" (i "Scuiris"). Amuižiden pertiden alused oma kaičenus. Voz'sadoiden hätkte oli Vizantijan i Serbijan tobmuden al. Ezmäižen Bolgarijan car'kundan Samuil-ohjandai ümbärzi lidnad seinil 10. i 11. voz'sadoiden röunal, nügüd'aigan nähtas niid kuti Skopjen lidnuz-zamk (). Vspäi 1392 vhesai 1912 oli Osmanan imperijan palaks "Üsküp"-nimenke. Vspäi 1944 oli Makedonijan Tazovaldkundan pälidnaks, oli Jugoslavijan palaks vhesai 1992.
Vozil 518, 1555, 1904 i 1963 manrehkaidused paniba lidnad mantazole. Vl 1689 avstrijalaine E. Pikkolomini-jenaral polti Skopjed lophu holeran pošavan tagut.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan pohjoižes, mägidenkeskeižes kalt'uses, Vardar-jogen randoil (388 km, maked. "Вардар", lankteb Egeižhe merhe), 238 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vodno-mägi om lidnan kaikiš korktemb čokkoim, 1066 m kortte. Lujad manrehkaidused oleldas sen tahondas.
Klimat om ven Keskmeren penen valatoitusenke. Heinkun i elokun lämuz om +23,8 C°, vilukun — +0,1 C°, voden keskmäine lämuz +12,4 C°. Paneb sadegid 483 mm vodes, 29..54 mm kuidme. Tal'v oleleb sumosine i läz lumeta. Tullei oleskeleb harvoin.
Eläjad.
Vl 2002 eläjiden lugu oli 506 926 ristitud, valdkundan ristitišton nelländez. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (2002): makedonijalaižed — 66,7%, albanijalaižed — 20,4%, čiganalaižed — 4,6%, serbalaižed — 2,8%, turkad — 1,7%, bosnijalaižed — 1,5%, toižed rahvahad — 2,3%.
Transport.
Kaks'žiruižed avtobusad i miniavtobusad (vspäi 2014) oma kundaližeks transportaks lidnas, tramvain jono om sauvomas. Jonused ühtenzoittas lähižidenke Evropan pälidnoidenke.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport ("SKP", 1,8 mln matknikoid vl 2017) sijadase 17 km suvipäivnouzmha lidnaspäi Petrovec-žilos. Tehtas reisid Evropan maiden pälidnoihe i Persijan lahten lidnoihe, om čarterreisid Turkanman i Egiptan lebutahoiže.


Slovakii.
Slovakii ([ˈslɔʋɛnskɔ]), oficialine nimituz — Slovakijan Tazovaldkund (), om mererandatoi valdkund Evropan keskuses. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Bratislav.
Istorii.
Vn 1993 1. päiväl vilukud Slovakii sai ripmatomut Čehoslovakijan čihodamižen jäl'ghe.
Valdkundan üks'jäine Konstitucii () tuli väghe vn 1992 1. päiväl redukud, täuzin — ripmatomuden päiväl. Se om väges äiluguižidenke möhembaižidenke vajehtsidenke, vn 2017 versii om nügüdläine.
Geografijan andmused.
Slovakii om mavaldkundröunoiš Ukrainanke päivnouzmas (röunan piduz — 97 km), Mad'jaranmanke suves (627 km pitte), Avstrijanke päivlaskmas (105 km), Čehanmanke lodehes (241 km) da Pol'šanmanke pohjoižes (541 km). Ühthine röunoiden piduz om 1611 km. Slovakii om mererandatoi valdkund.
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Gerlahovski Štit-mägi (2655 m).
Londuseližed pävarad oma bur hil', raudkivend da mustma; toižed varad oma vas'kkivend, mangankivend, keitandsol.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks. Prezident paneb radsijha parlamentan ezinenahižen partijan liderad päministraks, mugažo ministriden palad parlamentan nevondan mödhe. Ku parlament ei voind vahvištada ohjastusen programad koume kerdad kun aigan, ka Prezidentale sab pästta parlamentad radmaspäi.
Parlament om üks'kodine Rahvahaline Nevondkund () 150 kaikel rahvahal valitud ezitajidenke nelläks vodeks. Parlamentale sab heitta prezidentad radmaspäi äniden kuz' kümnendest enambusel.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 5. päiväl keväz'kud. Nügüdläine prezident om Zuzana Čaputova, hän om valitud kahtel änestuztural vn 2019 16. da 30. päivil keväz'kud (sai 58,4%) da om radnikusel vs 2019 kezakun 15. päiväspäi. Peter Pellegrini radab päministran vs 2018 keväz'kun 15. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Slovakijan administrativiž-territorialine jagand."
Slovakii jagase kahesaks randaks () avtonomijan erasidenke oiktusidenke. Randad alajagasoiš 79 rajonaks (üks'lugu).
Eläjad.
Vl 2017 valdkundan eläjiden lugu oli 5,435,343 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe): slovakalaižed — 80,7%, mad'jaralaižed — 8,5%, čiganalaižed — 2,0%, toižed rahvahad — 1,8%, rahvahuden ozutandata — 7,0%.
Uskondan mödhe (2011): riman katolikad — 62,0%, protestantad — 8,2%, grekan katolikad — 3,8%, toižed uskojad i märhapanendata — 12,6%, religijatomad — 13,4%.
Toižed järedad lidnad (enamba 75 tuh. ristituid vl 2013, surembaspäi penembha): Košice, Prešov, Žilin, Banska Bistric, Nitr. Vl 2013 kaik oli 138 lidnad valdkundas. Ristitišt da lidnad oma levitadud valdkundadme tazomäras. Lidnalaižiden pala om 53,8% (2020).
Ižanduz.
Slovakijan päeksport om avtod da niiden varapalad (24%, mail'man lider avtoiden pästandan mödhe ühtele ristitule), videodisplejad (10%), elektromašiništ da radioladimišt (läz 10%), raudtegesed da teraz (läz 9%), rafiniruidud kivivoi da londuseline gaz (6%); toine eksport om šinad (2%), pörutüged (1%).


Slovenii.
Slovenii ([slɔˈʋèːnija]), oficialine nimituz — Slovenijan Tazovaldkund (), om valdkund Keskuzevropas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Lüblän.
Vn 2004 29. päiväl keväz'kud kändihe ühtnijaks. Vs 2004 semendkun 1. päiväspäi om ühtnijaks.
Istorii.
Vn 1991 25. päiväl kezakud Slovenii tedištoiti ripmatomudes Jugoslavijaspäi.
Valdkundan ezmäine Konstitucii () om vahvištadud vl 1991, se om väges äiluguižidenke möhembaižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Valdkund sijadase Balkanan pol'saren lodehes, sen Edelal'piden palas.
Slovenii om mavaldkundröunoiš Italijanke päivlaskmas (röunan piduz — 280 km), Avstrijanke pohjoižes (röun om 318 km pitte), Mad'jaranmanke pohjoižpäuvnouzmas (102 km), Horvatijanke (670 km) päuvnouzmas da suves. Röunoiden kuivmadme ühthine piduz om 1370 km. Slovenijan suvipäivlaskmaižed randad lainištab Adriatine meri (randanpird om 43 km).
Kaikiš korktemb čokkoim om Triglav-mägenoc, 2864 m kortte meren pindan päl.
Londuseližed varad oma mec (territorijan enamba pol't), bur hil', metalloiden kivendod (hahktin, cink, artut', uran, hobed), sauvondkivi.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Prezident () om valdkundan da sen armijan pämeheks, valitas händast videks vodeks kaikel rahvahal.
Parlament om kaks'kodine, paneb päministrad radsijha. Parlamentan üläkodi om Valdkundaline Nevondkund () 40 ezitajanke, se tob kohendusid alakodin aktoihe i vaiše nevondfunkcii om sil. Sijaližed minicipalitetad i rahvahaližed organizacijad valitas üläkodin ühtnijoid videks vodeks. Alakodi om Valdkundaline Suim () 90 ühtnijanke, pandas heid nelläks vodeks ühthižil valičendoil.
Nügüdläine prezident om Borut Pahor vn 2012 tal'vkuspäi (vll 2008−2012 radoi päministran). Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 22. päiväl redukud (ühtenz' tur, sai 47,21%) i 12. päiväl kül'mkud (kahtenz' tur, 53,09%, vl 2012 — 67,37%). Üläkodin nügüdläine mülükund zavodi radod vs 2017 tal'vkun 12. päiväspäi. Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 3. päiväl kezakud. Marjan Šarec om vahvištadud päministran radsijha vn 2018 13. päiväl sügüz'kud.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Slovenijan administrativiž-territorialine jagand."
Slovenii jagase 212 kundaks (), niišpäi 11 oma lidnan statusanke. Nene kundad ühtnedas 12 statistižhe regionha (slovenijaks "regija").
Eläjad.
Slovenijas elädas slovenijalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 2,061,085 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (2002): slovenijalaižed — 83,1%, serbalaižed — 2,0%, horvatijalaižed — 1,8%, bošnäklaižed — 1,1%, toižed rahvahad i märhapanendata — 12,0%.
Uskondan mödhe (2002): katolikad — 57,8%, islamanuskojad — 2,4%, ortodoksižed hristanuskojad — 2,3%, toižed hristanuskojad — 0,9%, toižed uskojad i märhapanendata — 26,5%, religijatomad — 10,1%.
Valdkundan toižed järedad lidnad (enamba 30 tuh. ristituid vn 2013, surembaspäi penembha): Maribor, Cele, Kran'. Kaik om 67 lidnad Slovenijas (2011. voz'). Viž eläjad ühesaspäi oma lidnalaižed (2020).
Ižanduz.
Šingotadud industraline valdkund, tegimišt andab 31,2% kogosüdäiproduktaspäi (2017). Radnikoiden kaks' koumandest oma ottud holitišiden sferha. Tegimišton päsarakod oma elektrotehnine, himine, zell'edheotandad, cellülozbumagaine i tekstiline, üks' avtotegim radab.
Slovenijan päeksport om avtod, transportmašiništ, söndtavarad da himižed heretused. EÜ:n ühtnijad oma pätorguindpartnörikš.


Sobat.
Sobat om kudenz' nedalin päiv, videnz'päivän i pühäpäivän keskes. "Sobat"-sana tuleb evrejan kelespäi.


Sodjärv.
Sodjärv () om vepsän külä Leningradan agjan Boksitogorskan rajonan pohjoižpäivnouzmas. Mülüb Jefimovskijan lidnkundha, edel vn 2019 semendkud oli alištunu Arskahtin küläkundale.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vn 1710 Venäman aigkirjas.
Kaikuččel vodel vepsän rahvahaline Sagudpäiv-praznik sätas küläs.


Sofii.
Sofii ([ˈsɔfija]) om Bolgarijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Sofijan agjan administrativižeks keskuseks mugažo.
Lidn om valdkundan järed tegimišton keskuz da raudtesol'm.
Istorii.
Frakijalaižed paniba lidnan alust 8. voz'sadal edel m.e.. Rimalaižed anastiba sidä i nimitihe "Serdik-lidnaks" () frakijalaižiden heimon mödhe. Kahtenden Bolgarijan imperijan aigan (1185−1396) udesnimitihe lidnad nügüdläižikš ezmäi paginas, sid' oficialižešti, ph. Sofijan päjumalanpertin — lidnan päpühäpertin nimitusen mödhe. Sen pala om kaičenus tähäsai.
Ottomanan imperijan aigan lidn oli sen kahtendel surtte evropižel keskusel, Konstantinopolin jäl'ghe.
Vl 1879 Sofii kändihe joudutadud Bolgarijan pälidnaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Bolgarijan päivlaskmas, Balkanan pol'saren keskuses, Vitoš-mägimassivan pohjoižpautkenno, 500..800 m korktusil valdmeren pindan päl.
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun i elokun lämuz om +22,0 C°, vilukun +0,5 C°. Voden keskmäine lämuz om +11,4 C°. Paneb sadegid 571 mm vodes, enamba semendkul-heinkul (63..75 mm kus).
Eläjad.
Vn 1878 uhokus Venälaižen imperijan armii tegi ezmäšt rahvahanlugemišt i löuzi 11 694 eläjad. Vodele 1975 ristitišt ületi millionad. Vl 2015 eläjiden lugu oli 1 286 383 ristitud, 1,54 mln ezilidnoidenke (1344 km²).
Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe bolgarijalaižed (87,9%) da ortodoksižed hristanuskojad (69,1%) oma enambuses eläjiden keskes. Om äi religijatomid ristituid (28,8%).


Soton.
Soton om nimi, kudamb znamoičeb väritajad i vastustajad Biblijas.


Stavropol'.
Stavropol' () om lidn da lidnümbrik Venäman suvipäivlaskmas. Se om Stavropolin randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1777 kuti "Stavropol' Kavkazal". Vl 1785 se sai lidnan statusad. Vl 1897 raudte tuli lidnha Kavkazskai-stancijaspäi, ühtenzoiti lähiženke «Rostov Donal — Vladikavkaz»-jononke.
Vozil 1935−1943 lidnan nimi oli "Vorošilovsk". Vspäi 1964 udesnimitihe Stavropolid Volgaveres, i oficialine nimi tegihe nügüdläižikš.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Stavropolin randan päivlaskmas, Kavkazan ezimägištol, 230..660 m korktusil valdmeren pindan päl. Matkad Moskvhasai om 1230 km pohjoižhe orhal vai 1410 km avtotedme. Järed vezišt sijadase lidnümbrikon päivlaskmas — Sengileevskoje-vezivaradim (42 km²), Jegorlik-jogi täudub sidä, kudambad sen ližaks Kuban' täudub Nevinnomisskan kanalan kal't. Lidnümbrik om ümbärtud Špakan rajonan territorijal. Lähembaižed järedad lidnad oma pohjoine Mihailovsk-kaimdailidn, Nevinnomissk suvhe (46 km orhal) i Armavir päivlaskmha (67 km orhal).
Toine lidnümbrikon eländpunkt om Grušovii-futor (196 eläjad vl 2017). Lidnan ümbrikon pind — 276,7 km², lidnan pind — 171,7 km². Stavropol' jagase koumeks administrativižeks rajonaks, ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 85 251 eläjad, vl 1959 — 141 023 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 398 539 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Läz 600 tuhad elädas ezilidnoidenke. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Johannan Mariinskii-naižjumalankodi (vspäi 1852), koume päjumalanpertid, kaks'kümne jumalanpertid, kaks' časounäd i hengeline seminarii oma olmas lidnas, mugažo Armenijan apostoližen jumalankodikundan pühäpert', protestantizman kundad, islaman pühäpert' (om saudud vll 1913−1915).
Rahvahad (2010): venälaižed — 88,1%, armenijalaižed — 4,5%, ukrainalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 6,4%.
Edeline lidnan pämez' oli Andrei Džatdoev (2016 — 30.04.2020, koli).
Transport.
Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad ühtenzoittas Stavropolid randan lidnoidenke, sen ližaks voib sadas raudtel Kavkazan Mineraližed Veded-regionhasai randan suves.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Stavropol'-lendimport ("STW / СТВ", 392 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase ani lidnan röunan taga pohjoižpäivnouzmas, Mihailovsk-kaimdailidnas, tehtas reisid Moskvha i Stambulha.
Irdkosketused.
*


Stounhendž.
Stounhendž («kivine rengaz») om eziistorine kivine sauvuz. Se sijadase Suren Britanijan südäimes, Anglijan suves, Uiltšir-grafkundas.
Arheologine muštnik kogoneb pandud renghal kivišpäi i sauvusišpäi sen südäimes, rengaz om ümbärtud roval. Om saudud neolitan i bronzaigan toižiden muštnikoiden kompleksan keskuses. Stounhendžan sauvusiden igä om läz vit tuhad vozid.
Muštnikan täuz' todesine znamoičend om tundmatoi. Stounhendž voi olda observatorijan vai kaumoiden tahon. Vn 2009 kaivandused löuziba 240 kremiruidud da mahapandud ristitun jändusid (datiruiše vll 2570−2340 EME päpaloin). Stounhendž om sijaližen elitan amuižeks kaumžomaks. Ezimeletaden, toihe surid sinižid kivid sauvomha Stounhendžad lodehližen Uel'san Preseli-magišpäi (380 km oikti) merel, sid' tarabošihe, mugoižiden kividen tošt lähišt löudmižsijad ei ole.
Stounhendž sijadase läz 130 kilometras suvipäivlaskmha Londonaspäi, 3,2 km päivlaskmha Eimsberišpäi i 13 km pohjoižhe Solsberišpäi.


Stroncii.
Stroncii ("Sr" — "strontium" latinan kelel) om 38nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahtenden gruppan päalagruppas), tabluden videndes periodas.
Stroncii om levitadud londuses keskmäras, sen pala Man kores om 0,014% massan mödhe (23nz' sija), litosferas — 0,045%. Metall om lujas aktivine himižešti, i sikš ei voi löuta sidä londuses puhthas olendas. Vl 1808 anglijalaine Hemfri Devi-himik sai puhtast stroncijad ezmäižen kerdan. Nimituz libub stroncianit-mineralaspäi, löutihe sidä Šotlandijan Strontian-külänno ().
Fizižed ičendad.
Stroncii om pehmed tagokaz plastine hobedaižvauged muglmametall.
Atommass — 87,62. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 2,54 g/sm³. Suladandlämuz — 1050 K (777 C°). Kehundlämuz — 1650 K (1377 C°).
Stabiline stroncii kogoneb nelläs izotopaspäi: 84Sr (0,56%), 86Sr (9,86%), 87Sr (7,00%), 88Sr (82,58%). Tetas 29 radioaktivišt izotopad 73..83, 85, 89..105 atommassanke, i niiden 6 izomärad.
Himižed ičendad.
Stroncijan muigotandmär om +2 ühtnendoiš. Reagiruindan ičendad oma kal'cijan pojavad. Teravas reagiruib vedenke i metallatomižidenke substancijoidenke, muigotub il'mas pakuiženke kerthenke. Läz ei ole muglreakcijoid. Stroncijan tuhk voib süttuda iče il'mas, mugažo metall palab il'mas huldutamižen aigan.
Kävutand.
Londuseline stroncii om toksine vähän, kävutase metallurgijas i pirotehnikas, i ei pida segoitada sidä radioaktivižidenke izotopoidenke. Ottas kävutamižhe irgäd stroncijad uranan endištandan reakcijas. Tehtas kaikenaigaižid magnitoid, stroncijan hapanduz ottase keramižen üläveimen palaks.


Sulaku.
Sulaku om voden nellänz' ku grigorianižes da julianižes kalendariš, kahtenz' keväden ku. Kogoneb 30 päiväspäi.


Suomalaiž-ugrilaine škol.
Suomalaiž-ugrilaine škol (venäkelel: "Финно-угорская школа", suomen kelel: "Suomalais-ugrilainen koulu", karjalan kelel: "Šuomelais-ugrilaini koulu", livvin kelel: "Suomelas-ugrilaine škola"), täuz' nimituz — Elias Lönnrotan nimel nimitadud Suomalaiž-ugrilaine škol keskopendusenke, om rahvahaline škol Petroskoiš. Školas opetas suomen, karjalan, vepsän, anglijan da francijan kelid, 50 openikad opetab vepsän kelen.
Suomalaiž-ugrilaine škol radab vodespäi 1994. Nügüd' školas om 921 openikad. Školan direktor om Natal'ja Valer'jevna Barkalova.


Suomalaiž-ugrilaižed keled.
Suomalaiž-ugrilaižed keled om heimolaižiden keliden grupp, kudambad mülütadas uraližhe kel'kundha. Nenil kelil pagištas Venämas, Suomenmas, Mad'jaranmas, Estinmas, Ročinmas i toižiš valdkundoiš.
Suomalaiž-ugrilaižil kelil om avar ühthine sanavara. Ned oma agglütinativižed, niiš kaikiš ei ole sugun kategorijad. Suomalaiž-ugrilaižiš keliš om lujas šingotadud posessivine suffiksacii.


Suomen kel'.
Suomen kel' (ičeze nimituz: "suomi, suomen kieli") om suomalaiž-ugrilaine kel', kudamb mülütadas baltijan meren suomalaižiden keliden oksha. Suomen kelel pagižeb kuz' millionad ristituid Suomenmas, Ročinmas, Venämas da toižiš valdkundoiš.


Suomenma.
Suomenma, täuz' oficialine nimi — Suomenman Tazovaldkund (,), om valdkund Pohjoiževropas. Suomenman pälidn da kaikiš suremb lidn om Hel'sinki.
Vspäi 1995 om ühtnijan, mülüb evron zonha sen alusenpanendaspäi vl 1999. Suomenma om neitraline valdkund.
Istorii.
Vn 1917 6. päiväl tal'vkud Suomenma tedištoiti ičeze ripmatomudes Venämaspäi. Imperijan čihodamine vei Rahvahanikoiden sodale Suomenmas vl 1918 (27. viluku — 16. semendku). Koumanden nevondkundaliž-suomalaižen sodan jäl'ghe (30. kül'mku 1939 — 13. keväz'ku 1940) Suomenma kadoti territorijan palad, no kaiči ripmatomut.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli olmas vspäi 1919, vajehtihe sidä äi kerdoid. Nügüdläine kahtenz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 1999, se om väges voziden 2007, 2011 i 2018 vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Suomenma om mavaldkundröunoiš Norvegijanke pohjoižes (röunan piduz — 709 km), Venämanke päivnouzmas (1309 km) da Ročinmanke päivlaskmas (545 km). Ühthine röunoiden piduz madme — 2563 km. Om meriröunpirdoid Estinmanke.
Suomenman suvižed da päivlaskmaižed randad lainištab Atlantižen valdmeren Baltijan meri, sen Suomen i Botnine lahted, randanpird — 1250 km koverikahuden lugemata, täuzin läz 40 000 km (sarita). Kaik om 81 tuhad sart läz mererandad enamba 100 m² surudel.
Pind: kaik — 338 145 km², saum vezid — 34 330 km² (10,2%). Kaikiš korktemb čokkoim sijadase Haltitunturi (Haltiatunturi, Haltia, Halti)-mägen pautkel (1328 m).
Londuseližed varad — mec, metallad (raudkivend, vas'k, cink, hrom, nikel', hahktin, kuld, hobed).
Politine sistem.
Suomenma om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund ühtenke palahiženke avtonomijanke (Ahvenanma). Suomenman konstitucijan mödhe, käskusenandai tobmuz om prezidentan da parlamentan käziš, i radonoigendai tobmuz om prezidental da Valdkundaližel Nevondkundal (,).
Kaik rahvaz valičeb prezidentad (,) kudeks vodeks, voib valitas kahtendeks strokuks jäl'geten. Prezident om armijan päkäsknik. Suomen parlament ezitoitab päministrad (,) prezidentale, i prezident formaližikš paneb päministrad radsijha, mugažo Valdkundaližen Nevondkundan ühtnijoid-ki (ministrid) päministran rekomendacijan mödhe. Ministriden lugu ei voi olda enamba 18.
Parlament (,) om üks'kodine, siš om 200 deputatad. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 14. päiväl sulakud. Valitihe prezidentad vn 2018 28. päiväl vilukud, nügüdläine prezident sai vägestust ezmäižes turas (62,7%) da radab kahtenden strokun.
Kaikiš ülemb käskuzkundaline instancii om Suomenman Ülembaine käskuzkund (,).
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Suomenman administrativiž-territorialine jagand."
Suomenma jagase 19 agjaks (regionaks) (/), ned — kundoikš (/, oli niid 336 vl 2011) da lidnoikš (/).
Eläjad.
Suomenmas elädas suomalaižed. Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe valdkundan eläjiden lugu oli 5,375,300 ristitud, vl 2017 — 5,509,717 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', vspäi 2016 se ližadub immigracijan tagut tobjimalaz.
Mamankelen mödhe (vl 2017): suomen kel' — 87,9%, ročin kel' — 5,2%, venäkel' — 1,4%, toižed keled — 5,5%.
Uskondan mödhe (2017): lüteranižen jumalankodikundan uskojad — 70,9%, ateistad — 26,3%, ortodoksižed hristanuskojad — 1,1%, toižed uskojad — 1,7%.
Seičeme suomalašt kümnespäi elädas lidnas vai sen ümbrištos (vl 2013). Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2015, surembaspäi penembha): Espoo (pälidnan region), Tampereh, Vantaa (pälidnan region), Oulu, Turku, Jüväskülä, Kuopio, Laht. Kaik om 107 lidnad valdkundas (2013).
Rahvahanižanduz.
Ižandusen päsarakod oma mašiništonsauvomine (elektrotehnine — Nokia), cellüloz-bumagaine (Stora Enso, UPM), kivivoihimine i mechimine, sömtegimišt, energetine (Fortum), turizm.
Vl 2009 Suomenman päeksport oli likutimed da mašiništ (11%), bumag (kirjutamha da painmaha, 10%), TV- da radiooigendimed (6%), pu (material) (läz 6%); toine eksport — elektropalad (3%), laivad da venehed (3%), teraz (3%), cink, nikel', avtod, zelläd da medicinižed instrumentad.


Sur' Britanii.
Sur' Britanii ([jʊnaɪtɪd kɪŋdəm] «ühtenzoittud kunigahuz», lühenduz: "UK"), täuz' oficialine nimituz — Suren Britanijan da Pohjoižen Irlandijan Ühtenzoittud Kunigahuz (anglijan kelel: "United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland"), om sar'hine valdkund Päivlaskmpol'žes Evropas. Päine da sen kaikiš suremb lidn om London. Vspäi 1973 Evropan Ühtištusen ühtnii, lähtendan sišpäi process zavodiše vn 2020 uhokun 1. päiväl. Sur' Britanii om valdkund südäitukuiženke azegištonke, Varuitomuden nevondkundan kaikenaigaine ühtnii.
Üks'jäine röun kuivudme om Irlandijanke (360 km). Vaiše 35 km om Suren Britanijan suvirandištospäi Francijan pohjoižrandištho La Manš-sal'men kal't, ned oma ühtenzoittud vižkümnekilometrižel evrotonnelil.
Istorii.
Vn 1707 1. päiväl semendkud Akt Anglijan da Šotlandijan ühtištuses om allekirjutadud.
Vn 1801 1. päiväl vilukud Akt Suren Britanijan da Irlandijan ühtištuses om allekirjutadud.
Ei ole Konstitucijad valdkundas ühtenzoittud dokumentaks tähäsai. Statutad, käskuzkundaližed precedentad, rahvahidenkeskeižed kožundkirjutesed da konstitucižed verod oma sen sijas.
Geografii da klimat.
Suren Britanijan fotokuva kaimdajaspäi (vn 2002 sulaku).
Valdukundan sijaduz om Britanižil saril (Sur' Britanii-sarel, Irlandii-saren pohjoižpäivnouzmpol'žel palal, Normandižil saril), Atlantižen valdmeren randal. Pind om 243 610 km². Ümbärdajad mered: Irlandijan, Kel'tine, Gebrid- da Pohjoiž-. Randanpird om läz 31 368 km.
Pohjoižel da päivlaskmal om mägid (Pohjoine Šotlandijan mägišt, Penninad i Kembrižed mäged). Suvel da suvenpäivnouzmal om kukhikahid tazangištoid. Sariden kümne kaikiš korktembid mägenpäd sijadasoiš Šotlandijas, kaikiš korktemb čokkoim om Ben Nevis-mägi (1343 m). Kaikiš alahaižemb čokkoim om Fenland (−4 m) Anglijan päivnouzmas.
Päjoged oma Temz (334 km pitte), Severn (310 km), Trent (298 km), Mersi (109 km) i Klajd (170 km). Kaikiš järedamb järv om Loh Nej (396 km²) Pohjoižen Irlandijan territorijal.
Klimat om valdmerine neps. Uhokun keskmäine lämuz' +3..+7 C° da heinkun +11..+17 C°.
Londuseližed varad oma kivihil', kivivoi, londuseline gaz, metallad (raud, tin, hahktin, kuld, hobed), mouckivi, sauvondgips, kaolin, keitandsol, kala, reskvezi.
Tobmuz.
Istorikad lugedas Surt Britanijad nügüd'aigaižen parlamentaižen demokratijan sündundsijaks. Sur' Britanii om unitarine valdkund administrativižikš.
Valdkundan ohjandusen form om konstitucine parlamentine monarhii. Sen pämez' om Elizavet Toine-kunigaznaine vspäi 1952. Monarh om tobmuden koumen sarakon pämeheks. Hän voib pästta radmaspäi suim, panda ministrid radnikusele, tedotada sodad verast valdkundad vaste ülembaižeks armijan käskmeheks.
Parlament om kaks'kodine. Valičendad oleskeldas paksumb, mi kerdan videks vodeks. Lordoiden kodi () om üläkodi, ei ole sen ühtnijoiden lugumäran röunadusid, nügüd' mülüb 777 ühtnijad (valitas heid alakodin partijoišpäi tobjimalaz, vai pandas radnikusele elon hätkte). Alakodi, Kundoiden kodi (angl. "House of Commons"), mülütab 650 ristitud, rahvaz valičeb heid. Päministr om ühteks parlamentan ühtnijoišpäi, iče paneb ministrid radsijha (monarh vaiše hüvästab hänen valičend), alakodin ühtnijad valitas händast järgeližen äniden enambusen mödhe.
Parlamentan alakodin ühtnijoiden edelstrokuižed valičendad oliba vn 2017 8. päiväl kezakud. Konservativine partii Tereza Meinke ezinenas sai äniden enambust möst (318 än't 650:späi, 42,4%). Tereza Mei radoi edeližen päministran (13. heinku 2016 — 24. heinku 2019). Nügüdläine partijan lider i päministr om Boris Džonson vs 2019 heinkun 24. päiväspäi, ende röunantagaižiden azjoiden ministr (2016−2018).
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Suren Britanijan administrativiž-territorialine jagand."
Jäl'gmäižed koume palad oma znamasiženke avtonomijanke Anglijaspäi.
Sen ližaks, Sur' Britanii valdoičeb 14 merentagaižel territorijal da 3 kunigahan mal. Ned ei ole Suren Britanijan palad juridižikš.
Eläjiden lugu.
Sur' Britanii oli koumanz' valdkund ičeze ristitišton lugumäran mödhe. Valdkundan kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Suren Britanijan rahvahad.
Uskondan mödhe (2011): hristanuskojad — 59,5% (sidä kesken anglikanižen jumalankodikundan uskojad, riman katolikad, presviterianižen jumalankodikundan polenpidajad, metodistad), islamanuskojad — 4,4%, induistad — 1,3%, toižed uskojad — 2,0%, märhapanendata — 7,1%, religijatomad — 25,7%.
Lidnad (Sitid).
Kaik om 69 lidnad (sitid). Suren Britanijan kaikiš surembad lidnad (enamba 450 tuh. ristituid vl 2011, surembaspäi penembha): London, Börmingem, Lids, Glazgo, Šeffild, Bredford, Mančester, Edinburg, Liverpul'.
Rahvahanižanduz.
Vl 2012 Suren Britanijan päeksport oli likutimed da niiden palad (läz 20%), kivivoi (15%), himižen sarakon produkcii (10%), avtod (8%); toine eksport — zelläd (5%), diamantad (2%), ezitegesed olut tehmaha (2%).


Petr I Sur'.
Petr Sur', Petr Ezmäine vai Pötr Aleksejevič Romanov (; sünd. 30. semendku (9. kezaku) 1672, Moskv, Venäma — kol. 28. viluku (8. uhoku) 1725, Piter, Venälaine imperii) oli Romanovan dinastijaspäi, jäl'gmäine Kaiken Venän kunigaz (car', 1682 vodespäi) da ezmäine kaikenvenämalaine imperator (vodespäi 1721).
Aigaližed voded.
Petr oli sündnu Aleksei Vaikneine-carin da hänen kahtenden Natal'ja Nariškina-akan kanzha. Panihe Petrad kunigahaks vodel 1682, konz hänele oli kümne vot, ühtes hänen Ivan-veikonke. Petran da Ivanan regent oli heiden čikoi Sof'ja Aleksejevna.
Ohjanduz.
Petr zavodi ohjastada ičenaižešti vodespäi 1689 politižen kukerdusen jäl'ghe. Hän ozuteli völ noressai mel'hetartust tedoihe da röunantagaižhe elonladhu, elonveroho. Petr oli ezmäižen venälaižen kunigahan, ken tegi pit'kaigaižen matkan Päivnouzmpol'žen Evropan valdkundoihe (vozil 1697−1698). Pördutesen jäl'ghe, vodel 1698, hän augoti venälaižen valdkundan da kundaližen elon masštabižid reformid. Mugažo Pohjoižsodan (1700−1721) jäl'ghe Venälaine imperii sai maid Baltijan meren randoil. Vn 1703 16. päiväl semendkud Julianan kalendarin mödhe Petr pani Piterin lidnan alust kuti phh. Pedran da Pauloin lidnuz, i vodespäi 1712 Piter oli jo nimitadud kaiken Venäman udeks pälidnaks.
Suren Petran ohjandusen aigal Venäma kändihe sureks evropižeks valdkundaks.
Kanz.
Oli naižiš kahtišti. Ezmäižes naimiželos (1689−1698) Evdokija Lopuhina-ak sünduti Aleksei-poigad (1690), hänespäi Petr II-imperator (1727−1730). Väritihe Evdokijad komplotas i küksihe elämha jumalankodihe. Vspäi 1703 Jekaterina (neiččel Marta Skavronskaja) kändihe carin sudaruškaks, venčaind oli vl 1712, vencastuz imperatornaižeks tegihe vl 1724. Jekaterina sünduti Petrale 11 last, vaiše kaks' kazvoiba täudhe ighäsai: Anna (1708−1728, sünduti Petr III-imperatorad, ohjasti vl 1762) i Jelizaveta Petrovna (1710−1762, Venäman imperatornaine vll 1741−1762).


Suviamerik.
Suviamerik (,,) om kontinent. Se da Pohjoižamerik mülüdas Man kuivha Amerik-palaha. Sijadase suvižel, pohjoižel i päivlaskmaižel mapoliškoil.
Ühthižed andmused.
Pind lähižidenke penidenke saridenke — 17,84 millionad km². Eläjiden lugu — 410 mln (2015). Kaik 12 valdkundad da 3 rippujad territorijad sijadasoiš Suviamerikas, Brazilii om kaikiš suremb niiden keskes.
Nimitadas kontinentan eläjid da sündnuzid suviamerikalaižikš. Suviamerikan tobj pala mülüb Latinižen Amerikan regionha.
Geografii.
Suviamerikan päivnouzmaižed randad lainištab Atlantine valdmeri, pohjoižed — sen Kariban meri, päivlaskmaižed randad — Tün' valdmeri. Panaman röun Kolumbijanke lugetas röunaks Pohjoižamerikanke, Kariban meren sared mülüdas Pohjoižamerikha päiči Suviamerik-kontinentan šel'fas. Dreikan sal'm om kontinentan da Antarktidan keskes.
Kaikiš suremb sar' om Lämoima-sar' (Isla-Grande), 48 tuh. km². Sarištod: Čilin sarišt (Patagonijan sarištod), Lämoima-sarišt, Mal'vinan sared (Folklendad), Galapagos-sared.
Amazonas sen Purus-, Madeir-, Žapur- da Riu-Negru-ližajogidenke, Paran sen Riu-Grandi- da Paragvai-ližajogidenke i La Plat-estuarijanke, San Fransisku, Tokantins Araguajanke, Orinoko i Urugvai oma Suviamerikan da mail'man znamasižed joged. Järedad järved oma Titikak, Marakaibo da Patus. Kaikiš vägev (Iguasu) da kaikiš korktemb (Anhel') vezilanktendad sijadasoiš Suviamerikas.
Kaikiš korktemb čokkoim om Akonkagua-mägi (6961 m) Argentinan päivlaskmas. Kaikiš alahamb čokkoim om solakahan Laguna del' Karbon-järven kendäk (−105 m) Argentinan suves.
Klimat.
Tropižed klimatižed vöd oma kontinentan tobmal palal. Paneb sadegid enamba kaiked kontinentišpäi.


Sär'g.
Sär'g () om jogikalan levitadud erik Karpižed-sugukundaspäi.
Leviganduz.
Eläb Evropas päiči suves, Sibirin jogiš i järviš, Kaspijan meren i Aralan basseinoiš. Sär'g om introduciruidud Avstralijan suvipäivnouzmas.
Pidase joukuil sijiš vällänke joksmusenke, kokerägoiden keskes, vezikazmusiden taga vai puiden kuvahaižen al. Adaptiruiše hüvin, eläb erazvuiččil süvüzil, veden lämudenke +4..+31 C°.
Ümbrikirjutand.
Kala om järedanke somusenke. Keruz om hambhikaz, 10..12 hambast ühthe rivehe. Sel'g om mustan polhe, kül'ged i pök oma hobedakahad, erasti kuldakahad. Sil'man muju om verev rusked. Sel'gsuug kogoneb 10..12 palaspäi. Täuz'kaznu hibj oleleb 50 sm pitte i 2,5 kilogrammhasai vedutte. Igä 21 vodhesai.
Hen i nor' kala om rohked. Sötlese zooplanktonal, kazvab vitkos, vezištod kazvahtudas. Pütas sär'gid puhtastamha vezištoid i ümbriratas sömäks vai biodizelikš.


Säs'ked.
Säs'ked () oma gavediden sugukund Kaks'suugaižed-heimkundaspäi. Leviganzi kaiked mail'madme Antarktikas päiči ristitun jäl'ghe. Kaik enamba koumed polenke tuhad erikoid elädas mail'mas, mülütadas heid läz 100 heimho, 100 erikod om Venämas.
Säs'ked sünduiba toižiš gavedišpäi 226 mln vozid tagaz. Pojavad nügüdläižihe säs'ked oliba 79 mln vozid tagaz, nügüdläižed säs'ked oma olmas 46 mln vozid.
Ümbrikirjutand.
Hoik hibj om 4..14 mm pitte, suugiden maihutuzkeskust sase 5..30 millimetrhasai. Erikoiden hibjan muju oleleb pakuine, koričma vai hahk, no voib olda must i vihand. Pökut om pit'kahk kümnepalaine. Rindaz om levedamb mi pökut. Antennad oma pit'kad vižtoštkümnepalaižed. Löugapparat om puskižimii toižendal.
Elonmahtuz.
Vaiše emäčud purdas. Södas änikoiden nektarad i kazmusiden südäivet, imetaiživatoiden čakansönd om sas'kiden ektoparazitizman form.
Elädas severz'-se kuid, voidas jäda elegiš tal'ven jäl'ghe. Emäč eläb ižačun hätkemb i paneb 30..150 munad kaikuččes kahtes-koumes päiväs. Muna kändase täuz'igäižeks säs'kaks ühtes nedališ. Leviganduz tegese ristitun transportal (laivad, jüguavtod, jonused, lendimed), ka om jüged kontroliruida karantinan märid.
Travind.
Travidas säskid biomahtusil: bakterijoiden levigandmine i genetine modifikacii.


Sügüz'ku.
Sügüz'ku om voden ühesanz' ku grigorianižes da julianižes kalendariš, sügüzen ezmäine ku. Kogoneb 30 päiväspäi.


Süvär'.
Süvär' (karjalan da suomen kelil: "Syväri"; venäkelel: "Свирь") om jogi, kudamb lähteb Evropan kahtendes pindan mödhe järvespäi Änižespäi (Ust'ka-žilo) da lankteb Evropan kaikiš surembha järvhe — Ladogha (Süvärensu-žilo). Om äi hijamid da vezisonid jogensus.
Jogi sijadase Venäläižes Federacijas, Leningradan agjas. Süvärin randal om 2 lidnad (mödvedhe): Kos'kenaluine da Pöud.
Voden 1942 elokun 3 päiväl Nevondkundaližen Ühtištusen vägiak Anna Lisicina upsi ehtatades Süväres poikpoli.
Ümbrikirjutand.
Süvärin piduz om 224 km. Kaks' sured ližajoged langetas Süvärihe, molembad oma hurad — Ojat' (15 km jogensuspäi) da Pašjogi (8 km jogensuspäi).
Jogen leveduz om enamba 100 metrad kaiktä. Joksmusen časpiguz vajehtase pol'kilometraspäi 10,6 kilometrhasai erazvuiččil tahoil.
Joginiškan da jogensun korktusen erind om 28 metrad. Absolütine korktuz om 33 m Änižespäi i 5 m jogensus.
Kävutand.
Jogel om kaks' gidroelektrostancijad: Alasüvärin elektrostancii radab 1933 vodespäi, Üläsüvärin elektrostancii radab 1952 vodespäi. Ned jagadas Süvären koumhe palaha: Alasüvär' (80 km), Keskmäine Süvär' (45 km) da Üläsüvär' (95 km). Gidroelektrostancijoiden sauvondan taguiči libui sur', no madal Ivinan järv.
Süvär' om Vaugedmeren-Baltijanmeren da Volgan-Baltijanmeren veziteiden pala. Volgan-Baltijanmeren vezite ühtenzoitab Moskvan da Piterin.


Taganrog.
Taganrog () om Venäman lidn, lidnümbrik da meriport Rostovan agjan suvipäivlaskmas, sen kahtenz' surtte lidn, om «sodahoštusen lidn»-arvonke (vspäi 2011).
Istorii.
Grekalaižiden žilo, "Kremnoi" () ezimeletaden, oli olmas Taganrogan territorijal 6. voz'sadal EME.
Läz 13. voz'sadal italijalaižed sauvoiba "Porto-Pizano"-lidnad da portad täs.
Petr I pani nügüdläižen eländpunktan alust vl 1698 kuti "Troickan lidnuz Taganii Rog-nemel". Vozil 1712−1769 se oli muretud da tactud sodoiden Turkanmanke tagut, sid' saudud möst. Žilo lidnusenke saiba lidnan statusad vl 1775. Kätihe portaks vaiše torguindan täht Sevastopolin alusenpanendan jäl'ghe vl 1783.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Azovmeren Taganrogan lahten pohjoižpäivnouzmal randal, 50 metrhasai ü.m.t. korktusil. Matkad Rostovhasai Donal om 70 km päivnouzmha, Ukrainan röunhasai — 50 km päivlaskmha da lodeheze. Lähembaine lidn om Azov 40 km suvipäivlaskmha orhal meren kal't.
Vodenkeskeine il'man lämuz om +10,4 C°. Paneb sadegid 450 mm vodes. Kuivahk klimat pehmdub meritulleil.
Taganrog om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Se jagase 5 territorialižhe ohjandushe: Keskuzline, Mererandaline, Tegimišton, Päivlaskmaine da Pohjoine.
Tobmuz.
«Sodahoštusen lidn»-monument lidnan ohjastusen pertinke tagamal.
Käskusenandai tobmuz om Lidnan Dum. Sen ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2014 14. päiväl sügüz'kud (6. kucund). Duman ezimez' om lidnan pämez'.
Andrei Lisickii om valitud lidnan administracijan pämeheks i radab vn 2016 redukuspäi.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 257 681 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 295 tuhad eläjid vl 1987.
Rahvahad (enamba 1%, vn 2002 rahvahanlugemižen mödhe): venälaižed — 91,1%, ukrainalaižed — 3,8%, armenijalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 3,0%, rahvahuden ozutandata — 1,0%.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma raudan metallurgii, mašinoidensauvomine, laivoiden kohenduz, meblän pästand, villän da kivihilen eksport.
Avtobusad, trolleibusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes.
Sodavägiden da civiline Taganrog-Suvine lendimport ("TGK / ТАГ") sijadase 6 km päivlaskmha lidnan keskusespäi, mererandal.


Tallidn.
Tallidn vai Tallinn, Tallin ([ˈtɑlʲˑinˑ]) om Estinman pälidn, kaikiš suremb lidn da kaikiš järedamb municipaline ühtnik. Kaikutte koumanz' Estinman eläi om registriruidud pälidnas. Municipaline Tallidn-ühtnik mülüb Harju-makundha da om sen administrativižeks keskuseks.
Lidn om Estinman biznesan, opendusen, kul'turan da tedon keskuz.
Istorii.
Vl 1154 lidn mainitase ezmäižen kerdan arabižen geografijan Al' Idrisi-tedomehen tedotöiš kuti "pen' Kolivan'-lidnuz".
Vozil 1219−1227 i 1238−1346 eländpunkt oli alištunu Danijale.
Geografižed andmused.
Lidn sijadase Estinman lodehes, Suomen lahten suvirandal. Meren randanpird om 46 km pitte.
Kaikiš suremb järv om Ülemiste-järv (9,6 km²) lidnan suves. Toine järv om Harku (1,6 km²). Znamasine jogi om Pirit, se läbitab lidnan päivnouzmpol't. Kaik järved da joged mülüdas Baltijan meren basseinha.
Tobmuz.
Käskusenandai tobmuz om Lidnan Suim (est. "Tallinna Linnavolikogu") 79 ühtnijanke. Kaik täuz'igäižed lidnan eläjad (18-voččed da sen vanhemba) valitas heid nelläks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2013 redukun 20. päiväl. Kalev Kallo radab sen ezimehen vs 2015 sulakun 30. päiväspäi. Lidnan Suim valičeb lidnan pämest — ohjastusen pämest nelläks vodeks.
Lidnan ohjastusen (est. "Tallinna linnavalitsus") pämez' om lidnan pämez'-ki. Hän pidab vastust Lidnan Suiman ühtnijoiden edes. Vs 2015 sügüz'kun 30. päiväspäi Taavi Aas radoi lidnan pämehen velgusentäutajaks.
Eläjad.
Vl 1913 Tallidnan ristitišt oli 116 012 eläjad. Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe kaikenaigaižiden eläjiden lugu oli 393 222 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 478 974 eläjad vl 1989.
Rahvahad (2011, enamba 0,4%): estilaižed — 55,3%, venälaižed — 36,8%, ukrainalaižed — 2,9%, vaugedvenälaižed — 1,6%, suomalaižed — 0,5%, evrejalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,5%.
Kelenmahtused (mamankel' i toine kel', 2000): venäkel' — 83,3%, estin kel' — 74,2%, anglijan kel' — 34,8%, suomen kel' — 18,9%, saksan kel' — 10,7%.
Ižanduz.
Ižandusen päsarakod oma bankad da valdkundaline administrativine holituz, laivansauvomine, meritransport, varapalad avtoiden täht (kaičendvöd), omblendtegimišt, turizm.
Transport.
Estinman kaikiš järedamb jüguport da port passažoroiden täht sijadase Tallidnas. Ehtatimed ujudas Hel'sinkihesai (80 km pohjoižhe), mugažo Piterihe, Stokhol'mha da Rostokha.
Avtobusad, tramvaid da elektrojonused oma kundaližeks transportaks Tallidnan südäimes.
Rahvahidenkeskeine civiline Merin Lennartan nimel nimitadud Tallidn-lendimport ("TLL") sijadase 4 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi, Ülemiste-järven pohjoižpäivnouzmaižel randpolel. Sišpäi tehtas reisid Evropan surihe lidnoihe da Estinmadme.


Tal'vku.
Tal'vku om voden kahtenz'toštkümnenz' ku grigorianižes da julianižes kalendariš, tal'ven ezmäine ku. Kogoneb 31 päiväspäi.


Totaran kel'.
Totaran kel' (ičeze nimituz: "татар теле", "tatar tele") om altaižen kel'kundan kel' (türkan grupp, kipčakan alagrupp). Totaran kel' om Tatarstanan Tazovaldkundan oficialine kel'. Pagižijoiden lugu — 6,5 mln ristituid.
Paginad.
Totaran keles om koume paginad: mišarin pagin, kazanin pagin da sibirin pagin.
Kaikutte pagin jagase henombihe alapaginoiden gruppihe.


Taumatauakatangiangakoauauotamateaturipukakapikimaungahoronukupokanuenuakitanatahu.
Taumatauakatangiangakoauauotamateaturipukakapikimaungahoronukupokanuenuakitanatahu (maori: "Taumata-whakatangihanga-kōauau-a-Tamatea-pōkai-whenua-ki-tana-tahu") om kukkaz Udes Zelandijas. Sen nimi om kaikiš pidemb Mal.


Taškent.
Taškent ([tɒʃˈkent],) om Uzbekistanan pälidn (vspäi 1930) da kaikiš suremb lidn. Se om lidn keskuzalištusenke.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 2. voz'sadal EME. Ende nimitihe "Čač", "Šaš", "Binket / Binkat". Šingotihe Šuukten seižuteseks. Lidn eli läbi murendajas manrehkaiduses vn 1966 26. päiväl sulakud, om udessündutadud 3,5 vodes kaiken radnikoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Čirčik-jogen oiktal randal tobjimalaz (Sirdarjan jogen oiged ližajogi) i sen alangištos, 440..480 m ü.m.t. korktusil. Taškentan agj ümbärdab lidnad, Taškent ei mülü sihe. Matkad lidnaspäi Kazahstanan röunhasai om 5 km lodeheze.
Eläjad.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 2 309 300 ristitud, ezilidnoidenke — läz 3 mln (2001, 6,4 tuh. km²). Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Transport.
Avtobusad, maršruttaksid, taksid, velosipedad i ezilidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Metropoliten radab vspäi 1977 (3 jonod, 29 stancijad, 36 km raudted, völ 2 jonod om sauvomas). Passažirine- i Suvine-päraudtestancijad ratas lidnas. Koume avtorengazted om saudud lidnas da siš ümbri.
Rahvahidenkeskeine civiline Islam Karimovan nimel nimitadud "Taškent"-lendimport ("ТАС / TAS") sijadase 8 km suvipäivnouzmha orhal lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Venäman i Evropan järedoihe lidnoihe, Azijan erasihe maihe, mugažo Uzbekistanadme. Toižed kaks' lendimportad oma pened, "Taškent-Päivnouzmaine" (enzne sodalendimport, om rekonstrukcijas) i "Taškent-Sergeli" (suves, privatižen penen aviacijan täht).


Tbilis.
Lidnan municipalitetan transportine kart (2014)
Tbilis ([tʰ'biliˌsi] «läm' purde») om Gruzijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om valdkundan tegimišton, kundan da kul'turan kaikiš znamasižemb keskuz i energetine sol'm.
Istorii.
Löutihe kaivandusil 1.-2. voz'sadan termaližid kül'betid Tbilisan istorižes keskuses. Eländpunktad 6.-3. voz'sadan EME alusenpanendanke oma löutud lidnan toižiš rajoniš.
Iberijan Vahtang-car' pani nügüdläižen eländpunktan alust 5. voz'sadal. Jäl'ghižel voz'sadal se kändihe valdkundan pälidnaks. Lidnas tehtas Gruzijan pol't.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kavkazantaguižes, Tbilisan katl'uses, Kur-jogen randoil ("Mtkvári", jokseb Kaspijan merhe), 380..770 m ü.m.t. korktusil. Kaikiš suremb ezilidn om Rustavi 11 km suvipäivnouzmha.
Klimat om subtropine kontinentaline. Heinkun i elokun lämuz om +24,7..+24,9 C°, vilukun — +2,3 C°, voden keskmäine lämuz om +13,3 C°. Paneb sadegid 495 mm vodes.
Tbilis jagase kümneks lidnrajonaks. Nell' lidnanvuittušt žilod i 22 küläeländpunktan alištudas lidnan municipalitetale.
Tobmuz.
Tbilisan municipalitet om agjaha tazostadud lidn eriliženke statusanke. Valičendad oleldas kerdan nelläs vodes, kaik rahvaz valičeb Lidnan Suiman ezitajid ("Sakrebulo") i Lidnan pämest.
Eläjad.
Vn 2014 Gruzijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 062 282 ristitud, municipalitetan — 1 108 717 ristitud. Läz pol'tošt millionad ristituid eläb lidnaglomeracijas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1 259 692 eläjad vl 1989. Vn 2020 zavodindas kaik 1 184 818 ristitud elihe municipalitetas 720 km² pindal. Ortodoksižed hristanuskojad (91,4% vl 2002) oma enambuseks eläjiden keskes.
Rahvahad (kaik municipalitet, enamba 1% vl 2014): gruzijalaižed — 89,9%, armenijalaižed — 4,8%, azerbaidžanlaižed — 1,4%, venänikad — 1,2%, jezidad — 1,0%, toižed rahvahad — 1,7%.
Transport.
Avtobusad, minibusad, funikulörad, taksid da ezilidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1966 metropoliten radab lidnas (vspäi 2018 om 23 stancijad 2 jonol, 27 km raudted).
Rahvahidenkeskeine civiline Tbilisin lendimport Šota Rustavelin nimed ("TBS", 3,8 mln passažiroid vl 2018) sijadase 18 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Evropan, Lähižen Päivnouzmman, Azerbaidžanan i Kazahstanan järedoihe lidnoihe.


Tedr.
Tedr () om levitadud Evrazijan meclind Fazanižed-sugukundaspäi. Seičeme alaerikod om olmas.
Leviganduz.
Eläb kaiken Evrazijan mecan i stepin zonoiš, mecanröunoil i jogiden alangištoiš. Ei navedi ottud kävutamižhe ristitul tahondoid.
Ümbrikirjutand.
Surehk lind penenke pänke i lühüdanke n'okunke. Ižačud järedamba mi emäčud. Ižačun piduz om 49..58 sm, veduz oleleb 1,0..1,4 kg. Täuz'kaznu emäč om 40..45 sm pitte i 0,7..1,0 kg vedutte.
Elonlad.
Kuivmalind, no vilul voz'aigal pidase puil, sötlese koivuiden urbil. Toižen aigan tedran söte om marjad, heiniden i haban lehtesed, villäd. Poigaižed söttas gavedid da toižid sel'rodatomid.
Živat sirdase madme kanan kartte — jokseb teravas i lendahtab läz püštti. Lind eläb joukuil äikerdoičendan sezonas päiči. Oleskeleb kahthe-koumhe sadahasai eričuid joukus, ižačuid i emäčuid tobjimalaz. Tal'veližel pakaižel (−20 C° da sen enamba) tedr kaičese lumiurus 23 čashusai päiveses.
Lind om mectusen objektaks bobuštusen tagut i lihaze näht. Tedran londuseližed söjad oma reboi, näd, mecsiga i tedrhabuk.


Tehnecii.
Tehnecii ("Tc" — "technetium" latinan kelel, amuižgrekan kelen "τεχνητός"-sanaspäi — «ratud») om 43nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om seičemendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — seičemenden gruppan laptalagruppas), tabluden videndes periodas.
Ühthine ümbrikirjutand.
Tehnecii om kaikiš kebnemb element, kudambal ei ole stabiližid izotopoid. Sadas sidä radioaktivižiš jändusišpäi himižel mahtusel, se om ezmäine sinteziruidud element. Varadase mugažo atomreaktoriš. Saiba tehnecijad vl 1936 AÜV:oiden Berkli-laboratorijas molibdenan meton deiterijal bombardiruindal, no vaiše vn 1937 kezakus italijalaižed Karlo Perr'je i Emilio Džino Segre el'genziba necidä i löuziba 43. elementad meton tedoidusen aigan Palermo-lidnas.
Voib löuta tehnecijad Mal, uranan kivendoiš jäl'geks: 5 × 10−10 grammad uranan 1 kilogrammas. Erasiden klassoiden tähthad mülütadas tehnecijad spektran mödhe.
Fizižed ičendad.
Tehnecii om hoštai radioaktivine hobedaižhahk päličmänendmetall.
Atommass — 97,9072. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 11,5 g/sm³. Suladandlämuz — 2430 K (2157 C°). Kehundlämuz — 4538 K (4265 C°).
Kaik 31 radioaktivišt izotopad oma olmas 85..115 atommassanke, da niiden 22 izomärad. Kaikiš hätkemb olijad izotopad oma tehnecii-97 da -98, niiden pol'čihodamižen pord om 4,21 i 4,2 millionad vozid.
Kävutand.
Kävutadas penid lugumärid südäielimiden medicinas oiktan diagnozan täht.


Tervoil.
Tervoil (ven.: "Тервеничи") om Venäman külä Leningradan agjan Pöudon rajonan suvipäivnouzmas, Alöhovščinan küläkundas.
Külä om tetab 12. voz'sadaspäi. Se seižub Tervoilan järven (Ojatin bassein) päivlaskmaižel randal. Matkad Alöhovščinhasai om 18 km lodeheze (sigä om internat školanno), Pöud-rajonkeskushesai i raudtestancijhasai om 66 km lodeheze.
Vl 1910 Tervoilan ristitišt oli 21 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 307 ristitud.
Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Jumalanmaman Katken Tervoilan naižjumalankodi sijadase külän suvipäivnouzmas. Jumalankodin aluz om pandud vl 1991 vanhan Uspen'jan pühäpertin jändusiden sijas.
Vspäi 1992 oigetas jogavoččen regionidenkeskeižen «Enarne ma»-praznikan ezmäšt päiväd neciš küläs. Tošt päiväd oigetas Enar'v-küläs (20 km päivnouzmha). Oigenzihe praznikad 2016 vodel-ki (heinkun 2. da 3. päivil).


Tesla Nikola.
Nikola Tesla (serbohorvatan kelel: "Никола Тесла" vai "Nikola Tesla"; sünd. 10. heinku 1856, Smilän, Avstrine imperii, nügüd' Horvatijas — kol. 7. viluku 1943, Nju Jork, Nju Jork (štat), AÜV) — fizikantedomez', inžener, elektrotehnikantedomez' da melestegii. Tesla oli sündnu Avstrižhe imperijha da kaznu siš (sid' — Avstrijan da Mad'jaranman imperijas), möhemba radoi Francijas da. Vl 1891 hän kändihe AÜV:oiden rahvahanikaks.
Teslan tond elektrusen da magnetizman tedoidushe om sur'. Hänen patentad da teoretižed töd avaižiba ted nügüd'aigaižile ladimile, kudambad ratas vajehtujan joksusen abunke, äifazižile sistemile da elektrolikutimile. Kaik nened ladimed laskiba zavottä uz' etap industrialižes revolücijas.
Tesla om tutab kut efiran teorijan polenpidai.
Magnitvalun tihedusen ühtnik om nimitadud hänen nimel ("Tesla").
Biografii.
Oli sündnu hristanuskondan serbižen ortodoksižen jumalankodikundan Milutin Tesla-papin (1819−1879) kanzha. Georgina (Džuka) Tesla-mam (1822−1892) oli papin tütreks. Nikola oli nellänz' laps' videspäi.
Vll 1870−1873 Tesla openui Karlovacan korktas školas (nüg. Horvatijas), vll 1875−1878 tedoiži elektrotehnikad Gracan tehnižes korktas školas (nüg. universitet, Avstrii). Napri opetas filosofijan tedokundal Pragan universitetas vl 1880, no lopi opendust ühten semestran jäl'ghe i läksi radmaha rahoiden mairhen tagut.


Tigr.
Tigr () om kažinvuiččiden (vai kažiden) sugukundan lihansöi ("Carnivora") imetaiživat.
«Tigr»-sana sündui amuižgrekan kelen "τίγρις"-sanaspäi, kudamb sündui amuižpersijan kelen "*tigri"-sanaspäi vanhanke «"*taig"»-tüvenke, znamoičeb «terav, hered». Erik erigoiči toižiš panteroišpäi läz 2 mln vozid tagaz nügüdläižen Pohjoižen Kitain territorijal.
Kaik 4..6,5 tuhad eričuid elädas mail'mas. Tigr, jaguar ("Panthera onca"), lev ("Panthera leo") da leopard ("Panthera pardus") sätas Panteroiden heimod. Tigran mectuz om kel'tud kaikes mail'mas.
Alaerikod.
Tetas üks'toštkümne alaerikod: kuz' alaerikod om kaičenus 21. voz'sadan augotišel, koume kadoiba ristitun tagut, kaks' oma kividunuded živatad.


Tihvin.
Tihvin () om Venäman lidn Leningradan agjas. Se om Tihvinan rajonan da lidnkundan administrativine keskuz da üks'jäine lidn. Vn 2010 4. päiväspäi kül'mkud om sodahoštusen lidn-arvnimenke.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Uz'lidnan koumandes aigkirjas vl 1383 kuti "Tihvinan pagast" (), om nimitadud jogen mödhe (nüg. "Tihvink",). Vl 1560 kahten jumalankodin aluz om pandud jogen vastrandoil — mehiden i naižiden täht. Nened jumalakodid abutiba küksta ročilaižid anastajid 17. voz'sadan augotišes.
Posad sai lidnan statusad vl 1773 kuti Uz'lidnan gubernijan Tihvinan makundan keskuz. Vozil 1918—1927 Tihvin makundanke mülüi Čerepovecan gubernijha.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tihvink-jogen mougotil randoil (Ladogan bassein), 50 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Piterišpäi om 183 kilometrad päivnouzmha orhal vai 219 km avtotedme vai 192 km ezilidnelektrojonusel.
19 žilod da küläd mülüdas lidnankundha Tihvin-lidnan ližaks.
Tobmuz.
Tihvinan rajonan administracii tegeb Tihvinan lidnankundan radonoigendajan tobmuden velgusidme vn 2014 21. päiväspäi elokud. Ičeze Ezitajiden Nevondkund om lidnankundas, sen 22 ezitajad oma valitud vn 2014 14. päiväl sügüz'kud.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 58 459 ristitud, lidnankundan — 60 675 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1992 — 72 tuhad eläjid. Tihvinan rajonan ristitišton läz nell' videndest eläb Tihvinas.
Vn 2002 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe 85 vepsläšt elädas lidnas, vl 2010 — 57 vepsläšt.
Ižanduz da transport.
Lidnan ižandusen päsarakod oma transportmašinoidensauvomine (vagonoiden tehmine), mechimii, meblin tehmine (IKEA:n fabrik), omblendtegimišt, sömtegimišt.
Avtobusad oma kundaližtransportaks lidnas. Raudtestancii om olmas vspäi 1904 Piter — Babajevo-raudtel. «Uz' Ladog — Vologd»-avtote ümbärdab lidnad pohjoižpoles.
Irdkosketused.
*


Tihvinan rajon.
Tihvinan rajon () om municipaline ühtnik Leningradan agjas.
Administrativine keskuz om Tihvin-lidn. Siš eläb rajonan ristitišton viž kudendest. Edel 2006 vot lidn ei mülünd rajonha, se alištui agjan tobmudele.
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1927 elokun 1. päiväl Leningradan agjan Leningradan ümbrikho ühten aigan niiden sädandanke. Vl 1930 heinkun 23. päiväl heitihe ümbrikod, i siš aigaspäi rajon mülüb Leningradan agjaha kuti administrativine ühtnik. Vozil 1945−2006 Tihvin-lidn alištui agjan tobmudele. Vl 1952 Boksitogorskan rajon erištui rajonaspäi. Tihvinan rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006.
Geografijan andmused.
Tihvinan rajon om Leningradan agjan päivnouzmaine taho. Pind — 7 018 nellikkilometrad (nellänz' sija agjas). Mec otab viž kudendest rajonan territorijad, sidä kesken enamba pol't om kavag'mecad.
Znamasižed joged oma Paš (Süvärin hura ližajogi) da Säs' (lankteb Ladogha), ned mülüdas Atlantižen valdmeren basseinha. Kaik om 146 pen't järved 112 km² ühthižen pindanke.
Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (letked, saved), mec, reskvezi. Londuseližen Vepsän mec-puišton pala om rajonan pohjoižpäivnouzmas.
Vs 2006 vilukun 1. päiväspäi rajonan territorii alajagase 9 municipaližhe ühtnikha: 1 lidnkundha da 8 küläkundha.
Tobmuz.
Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Nevondkund (ven. "Совет депутатов") 18 ühtnijanke, heišpäi vaiše kaks' voidas rata kaikenaigaižešti. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl. Aleksandr Lazarevič radab sen ezimehen da rajonan pämehen vs 2012 sügüz'kun 26. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten. Ezitajiden Nevondkund valičeb rajonan administracijan pämest. Tihvinan rajonan varapämez, Tihvin-lidnankundan pämehen varapämez i kaks' nevojad oma hänele abhu.
Vs 2016 keväz'kun 26. päiväspäi Vera Pastuhova om valitud i radab rajonan administracijan pämehen. Rajonan administracijan koume varapämest oma hänele abhu. Seičeme komitetad da laudkund alištudas rajonan administracijale.
Vspäi 2014 Kundaline Nevondkund (ven. "Общественный Совет") radab rajonas. Siš ei voi olda 40 ühtnijad enamba.
Eläjad.
Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 14 637 ristitud (Tihvinanke — 77 975 rist.), vl 2010 — 70 988 ristitud.
Kaik om 198 eländpunktad rajonas, sidä kesken 1 lidn, 10 žilod, 3 raudtestancijan žilod, 182 küläd da 2 sijašt.
Toižed sured eländpunktad oma Šugar'v-žilo (2,4 tuh. rist. vl 2012) da Bor-külä (1,2 tuh. rist. vl 2010).
Rahvahad (vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4%): venälaižed — 82,6%, ukrainalaižed — 1,0%, vaugedvenälaižed — 0,7%, toižed rahvahad — 1,9%, rahvahuden ozutandata — 13,8%.
Erased igähižed rahvahad: vepsläižed — 0,19% (133 rist.), karjalaižed — 0,08% (56 rist.).
Vepsläižed elädas rajonan pohjoižpäivnouzmas i administrativižes keskuses (Tihvinas).
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma transportmašinoidensauvomine (vagonoiden tehmine), gazanveimtransport, mecan varhapanend da ümbriradmine, maižanduz.


Tijaižed.
Tijaižed () om pajolinduiden sugukund. Oma levitadud Pohjoižes mapoliškos i Afrikas päiči Saharas.
Ümbrikirjutand.
Terav lühüd n'ok i pän kontrasturui muju (erasti hahlakaz) erištadas linduid. Harakterižiden heimoiden erikon lindun hibj oleleb 10..16 sm pitte i 7..29 g vedutte.
Sötlesoiš semnil, pähkmil, gavedil, kerthuzil. Lindud pezoitelesoiš onziš tobjimalaz. Munimes oleleb 3..13 vauktad munad rusttoidenke läipidenke, ühten kezan tehtas kaks'-koume munint.
Elonlad.
Tijaižed oma aktivižed judukahad kundaližed lindud. Kontaktiruidas kidoil-heikoil i pajoil. Adaptiruišoiš hüvin londusen erazvuiččiš arvoimižiš. Äjad erikod elädas ristitun pertiden ümbrištos, saduiš i puištoiš. Sügüzel da tal'vel kalaitas joukuil, ned kogotas tijaižen severziš-se erikoišpäi, Pasklindunvuiččed-heimkundan toižiden sugukundoiden erikoišpäi, i tikoišpäi. Pakaiždöil ličtas lumen alle puiden i penzhiden jurenno, vai ödudas onziš da toižiš peitsijiš.


Timarcha maritima.
"Tumarcha maritima" om gavediden erik Lehtesensöjad bumbakod-sugukundaspäi ("Chrysomelidae"). Perris-entomolog avaiži da ümbrikirjuti erikod vl 1850.
Bumbak om 20 millimetrhasai surtte. Suugad oma kovad loštajad mustad. Francijan endemik, om levitadud sen lodehližel mererandpolel.
Necil gavedil ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Tiran (lidn).
Tiran (, mugažo "Tirana") om Albanijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Tiranan agjan administrativine keskuz mugažo, mülüb agjaha.
Istorii.
Vizantijan lidnusen jändused (520. voz') oma löutud da kohetud 18. voz'sadal. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1614 lidnan statusanke Osmanan imperijan Suleiman Bardžini-jenaralan käskön mödhe, sil vodel saudihe islaman pühäpertid, turkan kül'betid, paštandsijad i severz'-se laukoid. Kätihe valdkundan pälidnaks vl 1920.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan keskuzpalas, Išm-jogen randal, 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, om ümbärtud mägil päiči pohjoižpoles. Matkad Adriatižen meren randhasai om 40 km päivlaskmha avtotedme.
Klimat om subtropine Keskmeren. Voden keskmäine lämuz — +15,2 C°. Paneb sadegid 1266 mm vodes, vähemb kezakus-sügüz'kus (42..78 mm kus). Tal'vel lumi oleleb lähižiden mägiden pautkil päpaloin.
Eläjad.
Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 386 420 ristitud ezilidnoita. Vn 2011 Albanijan rahvahanlugemižen mödhe 557 422 ristitud elihe lidnan municipaližes ühtnikas 1 110,03 km² pindal. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Edeline lidnan pämez' — Lulzim Baša.
Religijan mödhe (municipalitet, 2011): islamanuskojad — 55,7%, ateistad i toižed uskojad — 29,1%, ortodoksižed hristanuskojad — 6,4%, katolikad — 5,4%, Bektašan ordenan polenpidajad — 3,4%.
Irdkosketused.
*


Titan (himine element).
Titan ("Ti" — "titanium" latinan kelel) om 22nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om nelländes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — nelländen gruppan laptalagruppas), tabluden nelländes periodas.
Titan om levitadud Man kores, 0,57% massan mödhe. Vl 1791 anglijalaine Uil'jam Gregor-mineralog i vl 1795 saksalaine Martin Klaprot-himik avaižiba titanan oksidad (TiO2), Klaprot nimiti elementan titanaks amuižgrekan mifologijan titanad-personažiden mödhe. Vl 1825 ročilaine Jens Jakob Bercelius-himik sai elementarišt titanad ezmäižen kerdan. Vl 1910 amerikalaine Uden Zelandijan augotižlibundanke Met'ju Hanter-metallurg sai puhtast titanad (99,9%).
Metall om inertine fiziologižikš, hot' sen pölü om kancerogenine.
Fizižed ičendad.
Titan om kebn hobedaižvauged metall, korrozijanvastaine lujas. Om paramagnetikaks enamba 73 K lämudel. Elementan pölü voib poukahtuda, piskuižed paladas. Oleskeleb kahtes kristalližes modifikacijas. Kristalline segluz om geksagonaline edel 883 C°, sen lämudel puhtaz titan vajehtab seglust kubižhe. Metall om varmed teraraudan kartte, no 45% kebnemb.
Atommass — 47,88. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 4,54 g/sm³. Suladandlämuz — 1941 K (1668 C°). Kehundlämuz — 3560 K (3287 C°).
Londuseline titan kogoneb vides stabiližes izotopaspäi: 46Ti (7,95%), 47Ti (7,75%), 48Ti (73,45%), 49Ti (5,51%), 50Ti (5,34%). Tetas 21 ratud radioaktivišt izotopad 38..45, 51..63 atommassanke, i 2 izomärad (43m1 i 43m2), niiden keskes kaikiš hätkemb om 44Ti 60 vot pol'čihodamižen pordonke.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe metallurgijan ühthesuladusiš, luiden i hambhiden vajehtimeks, juvelirtegesikš, gazoiden absorbirujaks sädamha vakuumad. Vauged titanan dioksid (TiO2) kävutase levedas mujuikš (titanan kulutamižen koume videndest), bumagan i plastikan tehmižes (titanan mail'man kulutamižen koumandez).
Titanan dioksidan mail'man tehmine oli 4,5 mln tonnoid vl 2002, kaikiš znamasižembad varad oma Kitaiš i Venämas (järed löudmižsija läz Uhtad). Mail'man arv oli US$5,9..6 kilogrammas vn 2014 vilukul.


Toižeg.
Toižeg (,) om vepsän külä Karjalan Tazovaldkundan Änižröunan (Änižrandan) rajonas, istorijan kompleksine muštnik. Mülüb Kaleigan vepsän küläkundha.
Külä sijadase Änižen suvipäivlaskmaižel randal. Kaks' nimitadud irdad: Zarečnai, Sosnovai.
Vl 1905 külän ristitišt oli 678 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe külän eläjiden lugu oli 98 ristitud.


Tom'.
Tom' («slivpu Pojogen randaspäi», sinonim "Padus avium") om pu i penzaz. Mülüb Rozanvuiččed-sugukundan Višn'-alaheimho ("Cerasus").
Leviganduz.
Eziauguine areal om Evrazii. Tom' om introduciruidud erikoks kaiken mail'man venos vönes. Kazvatadas dekorativižeks i medenkandajaks kazmuseks.
Navedib nepsad, kazvatelišt mahust lähiženke gruntvedenke. Kazvab jogiden randoil, jogirandal'žiš mecoiš i penzhištos, mecanröunoidme, letkil, lagedištol. Sädab tomžomid (tomištoid).
Ümbrikirjutand.
Pu vai penzaz oleskeleb 0,6..10 m kortte. Änikoičeb semendkus-kezakus, änikoiden haju om luja. Plodud-tomičaižed küpsnedas heinkus-elokus. Äikerdoičese vegetativižikš tobjimalaz.
Kävutand.
Varhapandas zell'torhudeks tomišt kor't aigaližel kevädel, änikoid semendkus, lehtesid, küpsid ploduid-tomičuid () heinkus-sügüz'kus. Ottas kor't nahkoiden dubindsubstancijaks, südäinpud — materialaks sädamha küläižandusen tomesižid tegesid.
Lehtesed i plodud kogotas "morijoid" glikozidoid erasiden imetaiživatoiden täht.


Tožnarg.
Tožnarg om kahtenz' ("toine") nedalin päiv rahvahidenkeskeižen ISO 8601-standartan mödhe, ezmärgen i koumanz'päivän keskes. Se voib olda nedalin koumanden päivän toižiš kalendariš.
Joann-Valatajan päiv ortodoksižen hristanuskondan veros.


Trut or Konsekuenses.
Trut or Konsekuenses (, lühüdas "T or C", sana sanha znamoičeb "«tozi — vai jäl'gused»") om lidn Nju Meksiko-štatan suvipäivlaskmas.
Lidn sijadase Rio Grande-jogen randal, 1 294 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 6 475 ristitud.


Tu-154.
Tupolev Tu-154 (venäkelel: "Ту-154"; kodifikacijan mödhe: Careless — «"Holetoi"») om passažirlendim koumenke likutimenke keskpidusen avialinijoiden täht. Se om sädud 1960-nzil vozil Nevondkundaližes Ühtištuses Tupolevan Konstruktorbüros vajehtusen täht.
Kävutandan istorii.
Ezmäine lendand om tehtud vn 1968 3. päiväl redukud. Oli pästtud serijha vodespäi 1968 vodhesai 1998. Kaik pästtihe 935 lendint, sidä kesken Tu-154M-modifikacijan 313 lendint. 1998-ndes vodespäi 2011-ndehe vodhesai oli mugažo vähäseriine tehmine «Aviakor»-tegimes. Jäl'gmäižed lendimed oma anttud Venäman kaičendministrusen täht. Vn 2013 uhokul lendimen tehmine oli loptud Samar-lidnas, no tehnine holituz i sured kohendused jädas.
Se om kaikiš massižemb nevondkundaline reaktivine passažirlendim, kudamb oli XXI. voz'sadan augotišes lujas levitadud keskpidusen maršrutoil Venämas. Tu-154:n kaikiš lühüdamb maršrut oli Baku — Aktau (388 km), i kaikiš pidemb — Moskv — Nerüngri (5200 km). Vozil 2008 da 2009 S7-, Aeroflot- da Rossija- aviakompanijad pučihe Tu-154:späi moraližen kulutusen i ekonomižen effektatomuden tagut.
Modifikacijad.
Tu-154-lendimel om erazvuiččid modifikacijoid: Tu-154A, Tu-154B, Tu-154B1, Tu-154B2 da Tu-154M. Vaiše Tu-154М-modifikacijale voib lendelta Evropan Ühtišusen maihe, toižil kel'd om lujan judun taguiči.
Ümbrikirjutand.
Lendimen veduz om 54 tonnad, suugiden maihutuzkeskust om 37,55 metrad, füzeläžan piduz om 47,9 metrad. Lendim om 11,4 metrad korkte, passažiroiden lugu oleskeleb 152:späi 180:he ristithusai.


Turkanma.
Turkanma vai Turcii (turkan kelel: "Türkiye" [ˈtyɾcije]), täuz' oficialine form — Turkanman (Turcijan) Tazovaldkund ([ˈtyɾcije d͡ʒumˈhuɾijeti]), om valdkund Azijan suvipäivlaskmas, paloin Evropan suvipäivnouzmas (20% eläjid da 3% territorijad). Pälidn om Ankar, kaikiš suremb lidn — Stambul.
Vspäi 1952 valdkund om ühtnijaks. Om associacijoiš vspäi 1964, kandidat ühtnemha sihe vspäi 2000.
Istorii.
Valdkundan aluz om pandud tazovaldkundaks vn 1923 29. päiväl redukud Osmanan imperijan jagon satuseks.
Valdkundan ezmäine Konstitucii () oli vahvištadud vl 1876. Jäl'gmäine seičemenz' lugul Konstitucii tuli väghe vn 1982 7. päiväl kül'mkud sodaohjastusen aigan, om olmas äiluguižidenke möhembaižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Turkanma otab Anatolijan pol'sart da paloin Armeništ mägištod.
Turkanma om mavaldkundröunoiš Grekanmanke (röunan piduz — 192 km) da Bolgarijanke (223 km) päivlaskmas, Gruzijanke (273 km), Armenijanke (311 km), Azerbaidžananke (17 km) da Irananke (534 km) päivnouzmas, Irakanke (367 km) da Sirijanke (899 km) suves. Ühthine röunoiden piduz om 2816 km. Valdkundan pohjoižed randad lainištab Mustmeri, suvižed randad — Keskmeri, päivlaskmaižed randad — Egeine meri da Mramormeri. Ühthine randanpird — 7200 km.
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Ararat-mägi (5166 m).
Londuseližed pävarad oma kivihil', metallad (raudkivend, vas'k, kuld, hrom, magnii, artut', barii, stroncii), antimonii, bor; toižed varad — mramor, mouckivi, perlit, korund, jartal', saved, väghine mahuz, gidroenergii.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (). Parlament änestab prezidentan kandidatoid, sid' kaik rahvaz valičeb prezidentad seičemeks vodeks, ühten kahtenden strokun om voimuz. Parlament-žo valičeb ohjastusen () ministrid ičeze ühtnijoišpäi. Vl 2018 päministran () radnikuz om tühjitadud vn 2017 referenduman rezul'tataks. Ohjastuz om radonoigendajan tobmuden pämehišt.
Parlament om üks'kodine Sur' Nacionaline Suim () vai muite Suim (Medžlis) () 550 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Partijoiden äniden barjer om 10% putumha parlamentha.
Valitihe prezidentad kaikel rahvahal ezmäižen kerdan valdkundan istorijas vn 2014 10. päiväl elokud, edel sidä parlament valičeli händast. Prezidentan edelstrokuižed i parlamentan järgeližed valičendad oliba vn 2018 24. päiväl kezakud. Nügüdläine prezident om Redžep Tajip Erdogan vs 2014 elokun 28. päiväspäi (sai 51,79%, vl 2018 — 52,59%), edel necidä radnikust radoi päministran vspäi 2003.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Turkanman administrativiž-territorialine jagand."
Turkanma jagase 81 agjaks (üks'lugu). Agjad alajagasoiš 957 rajonaks (üks'lugu, vl 2013). Äjad rajonad alajagasoiš lidn- da küläkundoikš (üks'lugu). Lidnad kogotas fartaloišpäi (üks'lugu).
Ühtenzoittas mugažo valdkundan agjoid seičemehe statistižhe regionha.
Eläjad.
Turkanmas elädas turkad (70..75%), kurdlaižed (19%) da toižed rahvahad (7..12% vl 2016). Vl 2013 eläjiden lugu oli 76,667,864 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe: islamanuskojad — 99,8% (sunnitad tobjimalaz), toižed uskojad i religijatomad — 0,2% (hristanuskojad i judaistad päpaloin).
Turkanman 6 lidnad-millionerad (vl 2012, surembaspäi penembha) oma: Stambul, Ankar, Izmir, Burs, Adan, Gaziantep. Lidnalaižiden pala om 76,1% (2020).
Ižanduz.
Turkanman päeksport om erazvuiččed sobad (läz 20%), elektromašiništ da koditehnik (läz 15%), avtod da jüguavtod dai niiden varapalad (11%), raud da teraz (7%); toine eksport — söndtavarad (5%), kivivoi (3%), kuld (2%), šinad (1%), cement (1%).


Turkmenistan.
Turkmenii, oficialižikš Turkmenistan (), om valdmererandatoi valdkund Keskmäižes Azijas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Ašhabad ().
Istorii.
Vn 1991 27. päiväl redukud Turkmenistan tedištoiti ripmatomudes Nevondkundaližes Ühtištusespäi.
Valdkundan uz' Konstitucii () om vahvištadud vn 1992 18. päiväl semendkud. Se om väges voziden 1995, 1999, 2003, 2006, 2008 i 2016 vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Turkmenistan om mavaldkundröunoiš Kazahstananke (röunan piduz — 413 km) da Uzbekistananke (1793 km) pohjoižes, Irananke (1148 km) da Afganistananke (854 km) suves. Ühthine röunoiden piduz om 4158 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištab Kaspijan meri. Necen järven randanpird — 1768 km. Turkmenistan om valdmererandatoi valdkund.
Karakum-letetazangišt otab nell' videndest valdkundan territorijad. Turkmenistanan kaikiš korktemb čokkoim om Airibab-mägi, 3139 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om Akčakai-alang (−81 m) valdkundan lodehes.
Znamasižed vezivalud oma Amudarj päivnouzmas i sen sarak Karakuman kanal suves. Saum vezid — 3,7% (18 170 km²).
Londuseližed pävarad oma londuseline gaz (nellänz' surtte mail'mas) da kivivoi, toižed varad — rik, keitandsol, turbaz.
Politine sistem.
a>as vižkümnemanataižel banknotal, vn 2009 pästand.
Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund. Prezident () om valdkundan da radonoigendajan tobmuden pämez'. Kaik rahvaz valičeb händast seičemeks vodeks, strokuiden lugu om lopmätoi (hänen elon pitte).
Parlament om üks'kodine Medžlis () 125 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.
Prezidentan valičendad oliba järgenduseližen kerdan vn 2017 12. päiväl uhokud. Nügüdläine Gurbanguli Berdimuhamedov-prezident sai 97,69% ühesan kandidatan keskes (vl 2012 — 97,14% kahesan kandidatan keskes), se om hänen koumanz' strok, radab vs 2006 tal'vkun 21. päiväspäi. Valdkundan parlamentan i sijaližen tobmuden ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 25. päiväl keväz'kud.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Turkmenistanan administrativiž-territorialine jagand."
Turkmenistan jagase kudeks regionaks: viž agjad (üks'lugu) da üks' Ašhabad-pälidn agjaha tazostadud. Agjad alajagasoiš 44 ümbrikoks (üks'lugu turkmen.: "etraby", sidä kesken 4 om Ašhabadas).
Eläjad.
Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 5 171 943 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (2003): turkmenalaižed — 85%, uzbekad — 5%, venänikad — 4%, toižed rahvahad — 6%.
Kodikelen mödhe (2020): turkmenan kel' — 72%, venäkel' — 12%, uzbekan kel' — 9%, toižed keled — 7%.
Uskondan mödhe (2020): islamanuskojad — 89%, ortodoksižed hristanuskojad — 9%, märhapanendata — 2%.
Toižed sured lidnad (enamba 200 tuh. ristituid vl 2009, surembaspäi penembha): Turkmenabat, Dašoguz, Mari. Vl 2016 kaik oli 47 lidnad valdkundas. Lidnalaižiden pala om 52,5% (2020).
Ižanduz.
Agrariž-industrialine ekonomik baziruiše londuseližen gazan i kivivoin eksportal, ned transportiruidas veimil päpaloin. Radnikoiden 48,2% oma ottud maižandushe, 14% ratas industrijas, 37,8% — holitišiden sferas (2004).
Znamasižed ižandusen sarakod oma londuseližen gazan samine, kivivoin ümbriradmine, sauvond i sauvondmaterialiden tehmine, puvillkanghiden i kouriden pästand. Maižandusen päižed kul'turad oma nižu i puvillan kazmuz.
Turkmenistanan päeksport om londuseline gaz (38%, sidä kesken nozoltadud), kivivoi (27%), puvill (18%); toine eksport — turbaz (4%), polipropilen (4%), sobad (läz 3%), elektruz (1%), mujutimed da dubindsubstancijad maploduišpäi (1%). Eksportan tobj pala lähteb Kitaihe (70% vl 2016), toižed eksportan partnörad oma Iran, Italii, Afganistan i Venäma. Importan päpartnörad oma Venäma (nelländez vl 2016), Iran (kümnendez), Japonii, Saksanma, Suvikorei, Kitai i Italii (5..10% kaikutte).


Tähtaz.
Tähtaz om taivhaline hibj, kudambas kaiken mändas sintezan reakcijad (termonuklearižed reakcijad). Päiväine om spektraližen G-klassan tipine tähtaz. Tähthad oma massivižed paštajad gazižed (plazmaližed) šurud. Ned sündusoiš gaziž-pölüsižes ümbrištospäi — vezinikaspäi da gelijaspäi. Südäilämuz tähthiš — millionad K (kel'vinoid), pindan lämuz — tuhad K (kel'vinoid).
Kaikiš lähižemb tähtaz (päiči Päiväišt) om Centavran proksima. Keskmäine matk Maspäi Centavran proksimhasai om läz 39 trillionad kilometrid vai 4,2 vauktusenvot. Ristit voib nähta pal'hal sil'mäl taivhal 6000 tähthid. Enamba 200 milliardad tähthid om olmas meiden galaktikas.


Tän'-šanine kuz'.
Tän'-šanine kuz' (subsp. "tianschanica") om Kuz'-heimon Šrenkan kuz'-erikon alaerik. Tän'-Šan'-mägiden endemik.


Uatt Džeims.
Džeims Uatt (; sünd. 19. viluku 1736, Grinok, Šotlandii, Sur' Britanii — kol. 19. eloku 1819, Hendsuort, Börmingem, Anglii, Sur' Britanii) — sur' šotlandijalaine inžener, mehanik da melestegii, Londonan kunigazližen sebran (1785) da Parižan Tedoakademijan ühtnii (1814). Universaližen kaks'kerdaižen tegendan purumašinan sädai. Purumašinan sädand pani industrialižen revolücijan alusen.
Vägevuden ühtnik — "vatt (W)" — om nimitadud Uattan nimel.


Udmurtan kel'.
1898-nden voden abekirj udmurtan kelel.
Udmurtan kel' (ičeze nimituz: "удмурт кыл" [udmurt kɨl]) om uraližen kel'kundan kel'. Udmurtan kel' om Udmurtijan Tazovaldkundan oficialine kel'. Pagižijoiden lugu — 464 tuhad (voden 2002 Venäman rahvahanlugemine).
Funkcijad.
Udmurtan kel' om Udmurtijan (Udmurtan Tazovadkundan) valdkundkel' ühtes venäkelenke.


Uf.
Uf ([ʊˈfa], [ʏ̞ˈfʏ̞],) om millionerlidn Venämas. Se om Baškortostanan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn, sädab Ufan lidnümbrikod, mugažo om Ufan rajonan administrativižeks keskuseks.
Ufanlidn om Venäman järed transporttesol'm, kivivoin ümbriradmižen i himižen tegimišton keskuz, openduzkeskuz.
Istotii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1574 kuti lidnuz (puine kreml'). Se sai lidnan statusad vl 1586.
Vspäi 1802 Uf oli Orenburgan gubernijan pälidnaks, sid' vozil 1865−1919 — Ufan gubernijan keskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase tazovaldkundan keskuses, ühtennimižen jogen muugotil randoil sen lanktendan sijas Vaugedjogehe (Volgan bassein), 150 metrad keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Reljef om tazo jogialangištoidenke. Lidnan keskuz sijadase muga nimitadud «Ufan pol'sarel» Vauged- da Uf- jogiden keskes. Uf seižub mecstepin zonan pohjoižes. Kaik 20 karad om lidnan manaluižes. Matkad Moskvhasai om 1567 km raudtel päivlaskmha. Lähembaine toine järed lidn om Sterlitamak 100 kilometras suvhe.
Uf jagase seičemehe administrativižhe rajonha, sen ližaks 24 eländpunktad mülüdas lidnümbrikho.
Eläjad.
Vl 1913 lidnan ristitišt oli 100 700 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 062 319 ristitud, lidnümbrikon — 1 071 640 ristitud. Vl 2017 kaik 1 126 098 eläjad om lidnümbrikos, tazovaldkundan ristitišton kaks' seičemendest. Hristanuskondan 24, islaman 18 pühäpertid da judaizman 1 pühäpert' oma olmas lidnas.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 48,9%, totarlaižed — 28,3%, baškiralaižed — 17,1%, ukrainalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 4,5%.
Transport.
Rahvahidenkeskeine civiline Uf-lendimport ("UFA / УФА") sijadase 22 kilometras suvhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Evropan i Azijan maihe, Venämadme tobjimalaz, mugažo čarterreisid lebutahoihe.
Avtobusad, trolleibusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Raudtesild da koume avtotesildad ühtenzoittas Vaugedjogen randoid. Jogitransport om šingotadud, kezaaigan om ehtatimid jogiš päliči.
19. voz'sadan lopus «Samar — Čeläbinsk»-raudte tuli lidnha. Ühesa raudtestancijad om Ufas.
Irdkosketused.
*
*
*


Uhoku.
Uhoku om voden kahtenz' ku grigorianižes da julianižes kalendariš, koumanz' tal'ven ku. Kogoneb 28 päiväspäi vai 29 (ližapäivvodel, kerdan nelläs vodes) päiväspäi.


Šeikspir Uil'jam.
Uil'jam Šeikspir (; sünd. 23. sulaku 1564, Stratford Eivonal, Anglii — kol. 3. semendku 1616, sigä-žo) — anglijalaine dramaturg da kirjutai. Hän om üks' kaikiš tutabiš dramaturgišpäi, 17 komedijan, 10 aigkirjan, 11 tragedijan da 5 poeman avtor; sen ližaks hän om kirjutanu 154 sonetad. P'jesad oma kätud mail'man kaikil päkelil.
Tuleban aigan kirjutai nai 18-voččes igäs, Enn Šekspir (neiččel Hatauei) oli hänen ak. Sündutihe koume last naimiželos: Suzanna-tütär, Hemnet- i Džudit-kaks'jaižed. Šekspir tegi sädusiden enambust vll 1589−1613.


Ukrain.
Ukrain ([ʊkrɐˈjinɐ], se om täuz' oficialine nimituz) om valdkund Päivnouzmaižes Evropas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Kijev.
Sikš ku Ukrain om blokanirdaliženke statusanke, ka valdkundale ei sa tehtas nimiččen blokan ühtnijaks. Om associacijoiš vs 2014 sügüz'kun 16. päiväspäi.
Istorii.
Vn 1991 30. päiväl kezakud Ukrain tedištoiti ičeze ripmatomudes. Sil-žo vodel tal'vkun 1. päiväl tegihe referendum ripmatomuden polhe, i vn 1991 26. päiväl tal'vkud ripmatomuz linni täudeks.
Vl 2014 rahvahanikoiden soda zavodihe valdkundan suvipäivnouzmas.
Valdkundan ezmäine Konstitucii () oli olmas vspäi 1978. Nügüdläine kahtenz' lugul Konstitucii tuli väghe vn 1996 28. päiväl kezakud, se om väges vajehtusidenke.
Geografižed andmused.
Ukrain om mavaldkundröunoiš Vaugedvenämanke pohjoižes (röunan piduz — 1111 km), Venämanke pohjoižpäivnouzmas, päivnouzmas (1944 km) da de fakto suves, Romanijanke (601 km), Moldovanke (1202 km), Mad'jaranmanke (128 km) da Slovakijanke (97 km) päivlaskmas, Pol'šanmanke lodehes (535 km). Ühthine röunoiden piduz om 5618 km. Ukrainan suvižed randad lainištadas Keskmeren Mustmeri da Azovmeri. Ühthine randanpird om 2782 km.
Valdkundan pind om 576 628 km² Kriman territorijata, vai 603 549 km² Kriman lugemiženke.
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Goverl-mägi Karpatiš (2061 m). Kaikiš znamasižemb jogi om Dnepr sen vezivaradimidenke, GES:oidenke da ližajogidenke.
Londuseližed pävarad oma kivihil', raudkivend, marganc, magnii, titan, nikel', keitandsol, mustma; toižed varad oma kivivoi, londuseline gaz, artut', grafit, kaolin, mec.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke (enamba 200 partijad vl 2012). Valdkundan pämez' om prezident (), hän-žo om armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb prezidentad kerdan vides vodes. Enamba kahtid strokuid jäl'geten ei sa.
Parlament om üks'kodine Ülembaine Nevondkund () 450 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Röun om 5% putumha parlamentha partijoiden täht.
Vn 2019 31. päiväl keväz'kud i 21. päiväl sulakud prezidentan järgenduseližed valičendad oliba. Nügüdläine kudenz' lugul prezident om Volodimir Zelenskii (1nz' tur — 30,24%, 2nz' tur — 73,22%) semendkun 20. päiväspäi. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 21. päiväl heinkud (9. kucund). Denis Šmigal' radnikoičeb päministran vs 2020 keväz'kun 4. päiväspäi.
Edeline prezident om Petro Porošenko (sai 54,70% vn 2014 edestrokuižil valičendoil).
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Ukrainan administrativiž-territorialine jagand."
Valdkundan konstitucijan mödhe, Ukrain jagase 27 regionaks: 24 agjad (), üks' avtonomine tazovaldkund (ukr.: "автономна республіка", se om Kriman Tazovaldkund) da kaks' lidnad eriliženke statusanke (ukr.: "містo зі спеціальним статусом", ned oma Kijev da Sevastopol'). Vspäi 2015 Kriman Tazovaldkund da Sevastopol'-lidn kontroliruiše Venämal de fakto. Luganskan Rahvahaline Tazovaldkund rahvahidenkeskeižeta tundištuseta pidab kontrolin al Luganskan agjan palad. Doneckan Rahvahaline Tazovaldkund rahvahidenkeskeižeta tundištuseta kontroliruib Doneckan agjan palad.
Eläjad.
Ukrainas elädas ukrainalaižed. Kaikiš suremb ristitišt oli 52,2 mln eläjad vl 1993. Vozil 1993−2010 valdkundan ristitišt poleni 12 procental lähtendan elämha verhižhe maihe tagut, sündutandmäran polendusen da kolendmäran ližadusen satuseks. Vl 2014 eläjiden lugu oli läz 42..44 millionad ristituid (Krimata vai senke).
Rahvahad (2001): ukrainalaižed — 77,8%, venänikad — 17,3%, vaugedvenälaižed — 0,6%, moldovalaižed — 0,5%, krimantatarlaižed — 0,5%, bolgarijalaižed — 0,4%, mad'jaralaižed — 0,3%, romanijalaižed — 0,3%, pol'šanmalaižed — 0,3%, evrejalaižed — 0,2%, toižed rahvahad — 1,8%.
Kodikel' (2001): ukrainan kel' — 67,5%, venäkel' (regionaline kel') — 29,6%, toižed keled — 2,9%.
Uskondan mödhe eläjad oma erazvuiččiden jumalankodikundoiden hristanuskojad. Islamanuskojad i judaistad ottas vähemb mi 1% kaikutte ristitištos.
Toižed sured lidnad (enamba 650 tuh. ristituid vl 2014, surembaspäi penembha): Har'kov, Odess, Dnipro, Doneck, Zaporožje, L'vov, Krivii Roh. Kaik om 459 lidnad valdkundas. Seičeme eläjad kümnespäi oma lidnalaižed (2020).
Ižanduz.
Industrialiž-agrarine ekonomik, oli alištunu deindustrializacijale 1990-nziš vozišpäi. Evropan kaikiš gollembiš valdkundoišpäi, KSP ühtele hengele oli 9283 US$ tazostadud ostmižmahtusen mödhe vl 2018. Radnikoiden 5,8% om ottud maižandushe, 26,5% ratas industrijas, 67,7% — holitišiden sferas (2014).
Znamasižed sarakod oma raudan metallurgii, kivihilen samine, maižanduz (villänkul'turoiden eksport), transportine mašinansauvomine, himine (heretused), sömtegimišt, elektrusen tehmine (nell' atomstancijad anttas energijan pol't), turizm.
Ukrainan päeksport om raud, teraz da tegesed niišpäi (33%); toine eksport — kivivoi (4%), podsolnušnikan semned da pühävoi (4%), vagonad (4%), nižu (2%), kukuruz (2%), margancraudasine ühthesuladuz (2%), kivihil' (2%), likkuimed lendimiden täht (1%), vas'k (1%), korund (1%), kakao (1%), ozr (1%), sagud (1%). Pätorguindpartnörad oma Pol'šanma, Venäma, Kitai, Alamad i Saksanma, ned andoihe eksportan i importan kaks' videndest vl 2018.


Ulan Ude.
Ulan Ude (,) om lidn da lidnümbrik Venäman Sibirin suvipäivnouzmas. Se om Burätijan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1666 Venäman kozakoil kuti "Tal'vdundan sija Udal" () keradamha valdkundmaksuid tungusalaižiš rahvahišpäi. Vspäi 1680 sen nimi oli "Udan lidnuz" (). Vl 1690 sai lidnan statusad udenke "Udinsk"-nimenke. Vozil 1735−1924 nimitihe Üläudinsk:aks ().
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Seleng-jogen da sen oiktan Ud-ližajogen kaikil randoil, mägidenkeskeižes katl'uses, 500..800 m korktusil valdmeren pindan päl, oiged rand om korktemb. Matkad Moskvhasai om 5660 km päivlaskmha avtotedme, Baikalan randhasai — 100 km päivlaskmha orhal. Lähembaine järed lidn om Irkutsk 454 km päivlaskmha avtotedme.
Ulan Ude jagase koumhe lidnrajonha. Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 404 400 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd' (vl 2017), se otab 43% tazovaldkundan ristitištos.
Irdkosketused.
*
*


Uraližed keled.
Uraližiden keliden gruppioden päine leviganduz
Uraližed keled om kel'kund. Sen pagižijad elädas Evrazijan pohjoižes, Uralmägiden regionas i Mad'jaranmas. Kaik om 25 mln pagižijoid mail'mas, heišpäi 14 mln oma mad'jarankel'žed.
Uralan ezikel' oli olmas 4. voz'tuhal EME, sid' čihozi. Sen pagižijad eliba, ezimeletaden, Suviuralan pautkil, Obin i Irtišan jogidenkeskeižes.
Ümbrikirjutand.
Kaikiš uraližiš keliš (lugetas niid 38) ei ole grammatižen sugun kategorijad. Kesksidod toižiden kel'kundoiden pagižijoidenke i hätkeline territorijaline izoläcii vedihe uraližiden keliden erazvuiččendale, löutas vaiše 150 ühthišt parallelid ezikelen täht.
Ičeze runine kirjkel' oli olmas erasiden keliden täht (mad'jaran, komin). Nügüd'aigan fonetine sättutoitand om kaikiš oficialižiš kirjkeliš, toižin sanoin, joga kirjamen znamoičend om üks'jäine kulund.


Nju Jork.
Nju Jork vai Uz' Jork (, "New York City" vai muite "New York") om Amerikan Ühtenzoittud Valdkundoiden kaikiš suremb lidn ristituiden lugun mödhe. Se om kaikiš suremban AÜV:oiš lidnaglomeracijan keskuz.
Lidn om valdkundan finansine da turistine keskuz (62,8 mln turistoid vl 2017), mugažo kul'turan da massinformacijan keskuz. päfater sijadase lidnas vspäi 1952.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1624 kuti "Amsterdam-lidnuz" Manhetten-sarel, möhemba "Uz' Amsterdam" (,). Se sai lidnan statusad vl 1653, udesnimitadud nügüdläižikš vl 1664. Vl 1667 alamalaižed tegiba vajehtust Kahten angliž-alamaižen sodan jäl'ghe: andoiba Nju Jorkad anglijalaižile, saiba Surinam vajehtuseks.
19. voz'sadal lidn tegihe evropalaižiden immigracijan keskuseks Filadel'fijanke da Bostonanke ühtes. Vl 1811 pertišton generaline plan oli sädud kaiken Manhetten-saren täht, i vodele 1835 lidn kändihe kaikiš surembaks AÜV:oiš. Viž municipalitetad oma ühtištadud lidnaks vspäi 1898.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ühtennimižen londuseližen merikaran randal, Nju Jork-štatan suves, Atlantižen valdmeren lodehližel randal, 3 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Pind om 1214,4 km², sidä kesken kuivma 783,84 km², saum vezid — 429,53 km².
Klimat om subtropine Atlantižen valdmeren. Heinkun lämuz om +24,7 C°, elokun — +24,0 C°, vilukun +0,3 C°. Voden keskmäine lämuz om +12,7 C°. Paneb sadegid 1268 mm vodes, läz tazomäras vodes läbi (100..120 mm kus, 78 mm uhokus). Tal'vel voib panda lunt.
Lidn jagase videks municipalitetaks (). Nju Jorkan municipalitetad oma ühtištadud mülüjidenke eländpunktoidenke ümbrikod i alajagasoiš äjikš lidnrajonikš.
Eläjad.
Ristitišt sai millionad vodele 1860, 5 millionad — vodele 1920. Eläjiden lugu om 8 550 405 ristituid (2015) ičesaze lidnas i ümbri 20..23 mln lidnaglomeracijas (vl 2017, pind 34 490 km²). Nju Jork-štatan koume ristitud seičemespäi elädas Nju Jork-lidnas.
Eläjad pagištas mail'man äjil kelil (enamba 800). Religijan mödhe hristanuskondan sarakoiden i judaizman uskojad oma enambuses, no om-ki enamba sadad islaman pühäpertid.
Transport.
Nju Jork om üks'jäine sur' amerikaine lidn šingotadud kundaliženke transportanke: om avtobusoid, lidnelektrojonusid, municipališt taksid. Funikulör, ehtatimed, enamba 2 tuhad sildoid da tonnelid ühtištadas lidnan mererandoid. Vodespäi 1904 metropoliten radab lidnas ("New Jork City Subway", päiveses ümbri, vspäi 2015 om 34 jonod, 469 stancijad, 1362 km raudted).
Rahvahidenkeskeine civiline Džon Kennedin nimel nimitadud lendimport ("JFK") sijadase lidnan suvipäivnouzmas, 20 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid mail'man äjihe maihe, mugažo AÜV:oidme. Se om AÜV:oiden kaikiš suremb lendimport da 17nz' mail'mas passažiroiden valun mödhe. Lendimport om päverai sirdmaha jüguid AÜV:oiden da Evropan keskes.


Uzbekistan.
Uzbekistan ([ozbekiˈstɒn]), Uzbekistanan Tazovaldkund (vai "Oʻzbekiston Jumhuriyati / Ўзбекистон Жумҳурияти"), om valdmererandatoi valdkund Keskmäižes Azijas. Pälidn da kaikiš järedamb lidn om Taškent.
Uzbekistan om neitraline valdkund.
Istorii.
Vn 1991 31. päiväl elokud Uzbekistan tedištoiti ičeze ripmatomudes. Vn 1991 25. päiväl tal'vkud valdkund erištui täuzin.
Valdkundan üks'jäine Konstitucii () om vahvištadud vn 1992 8. päiväl tal'vkud. Se om väges voziden 2003, 2007, 2008, 2011, 2014, 2016 i 2017 vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Uzbekistan om mavaldkundröunoiš Turkmenistananke (röunan piduz — 1793 km) suves da suvipäivlaskmas, Kazahstananke (2330 km) lodehes, pohjoižes da pohjoižpäivnouzmas, Kirgizstananke päivnouzmas (1314 km), Tadžikistananke suvipäivnouzmas (1312 km) da Afganistananke suves (144 km). Ühthine maröunoiden piduz om 6893 km. Uzbekistan om valdmererandatoi valdkund.
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Hazret Sultan-mägenpä Tän'-Šanin Gissaran-mägisel'gal, 4643 m meren pindan päl. Kaikiš alahaižemb čokkoim om Sarikamiš-järven Minbulak-alang (−12,8 metrad) Kizilkum-rahvahatomas mas.
Kaikiš järedambad joged oma Amudarj da Sirdarj. Niiden veziden enambuz ei sabuta Aralmert, sen tagut Aralmeri kuivab voz' voden jäl'ghe. Se azj vedab ekologižid problemoid.
Londuseližed pävarad oma londuseline gaz, turbaz, kivivoi, kivihil' da metallad (kuld, uran, hobed, vas'k, cink, hahktin, vol'fram, molibden).
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan da armijan pämez' om prezident (). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas. Prezident paneb ohjastusen päministrad da ministrid radnikusile, mugažo koumen valdkundaližen käskuzkundan sudijoid.
Parlament om kaks'kodine Olii Mažlis (). Sen üläkodi om Senat ("Senati") 100 ühtnijanke. Alakodi om Käskusenandai kodi () 150 ühtnijanke, sidä kesken 15 sijad om Uzbekistanan Ekologjan likundan kvot. Kaik rahvaz valičeb niiden ühtnijoid videks vodeks.
Šavkat Mirzijoev radab prezidentan vs 2016 tal'vkun 14. päiväspäi i Abdulla Aripov om päministran siš-žo dataspäi. Edel sidä Mirzijoev radoi Uzbekistanan päministran vn 2003 tal'vkuspäi. Islam Karimov oli valdkundan prezidentan pit'kan aigan (24.03.1990−02.09.2016). Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 22. päiväl tal'vkud, ližaänestuz oli vn 2020 5. vilukud. Üläkodi om valitud järgkerdan vn 2020 16.-17. päivil vilukud.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Uzbekistanan administrativiž-territorialine jagand."
Uzbekistan jagase 14 regionaks: 12 agjad (), avtonomine Karakalpakijan Tazovaldkund-agj i Taškent-pälidn. Päiči pälidnas, regionad alajagasoiš lidn- da külärajonikš («rajon»).
Eläjad.
Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 30 488 600 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', radmigracii valdkundaspäi om luja.
Rahvahad (vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe): uzbekad — 82,4%, tadžikalaižed — 4,8%, venänikad — 2,9%, kazahlaižed — 2,9%, karakalpakad — 2,2%, kirgizlaižed — 1,9%, totarlaižed — 0,8%, korejalaižed — 0,7%, turkmenalaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 0,8%.
Kodikelen mödhe (2020): uzbekan kel' — 74,3%, venäkel' — 14,2%, tadžikan (persijan) kel' — 4,4%, toižed keled — 7,1%.
Uskondan mödhe (2020): islamanuskojad — 88% (sunnitad päpaloin), ortodoksižed hristanuskojad — 9%, toižed uskojad i religijatomad — 3%.
Uzbekistanan toižed järedad lidnad (enamba 200 tuh. ristituid vl 2014, surembaspäi penembha): Samarkand, Namangan, Andižan, Nukus, Buhar, Fergan, Karši, Kokand, Margilan. Vl 2014 kaik oli 120 lidnad valdkundas da 115 lidnanvuittušt žilod. Lidnalaižiden pala om 50,4% (2020).
Ižanduz.
Industrialiž-agrarine ižanduz. Radnikoiden 25,9% om ottud maižandushe, 13,2% — industrijha, 60,9% ratas holitišiden sferas (2012). Sarakoiden pala kogosüdäiproduktas (2017): maižanduz — 17,9%, tegimišt — 33,7%, holitišed — 48,5%.
Ekonomikan päsarakod oma kaivuztegimišt, maižanduz (puvillan, fruktoiden i villän kazvatand), tekstiline, sömtegimišt, mujumetalloiden metallurgii, himine tegimišt.
Uzbekistanan päeksport om puvill (22%), turbaz (12%), uran (11%), puhtaz vas'k da vas'kvanuim (10%), avtod (8%), fruktad da maplodud (7%), londuseline gaz (6%); toine eksport — sobad (läz 4%), kuld (4%), kivivoi (3%), cink (2%), heretused (1%). Pätorguindpartnörad oma Kitai, Venäma, Kazahstan i Turkanma, ned andoihe eksportan i importan pol't vl 2018.


Uz' Zavet.
Uz' Zavet («Hē Kainḕ Diathḗkē») om Biblijan toine pala. Kaik om 27 kirjad Udes Zavetas.
Uden Zavetan vepsän kel'he kändi Nina Zaiceva. Kirj om pästtud 2006. vodel Biblijan kändmižen institutan abunke.


Učubrasad.
Učubrasad () vai Ürghed (üks'lugu ürgiš), om gavediden heim mezjäižiden "Apidae"-sugukundaspäi. Lugetas läz 300 erikod, ühtenzoittas niid 15 alaheimho.
Gavedid oma medenkandajiden mezjäižiden pojavad. Emäč oleleb 13..28 mm pitte, ižač — 7..24 mm. Učubras eile agressivine, no plakaidab pezan kaičendan aigan vai ku hänele toihe pahut. Voib plakaita äi kerdad, gavedin ogah om siled.


VAZ-2101.
VAZ-2101 «Žiguli» (venäkelel: "ВАЗ-2101 «Жигули»") om nevondkundaline avto ajaimenke tagakezroile.
Pästtihe vll 1970−1988, VAZ-21013-modifikacijata — vhesai 1983. Kaik om tehtud 4,85 mln 2101-modelin avtod modifikacijoidenke. Enamba 57 tuhad avtoid möihe nevondkundaližen blokan verhiže maihe, sid' Päivlaskmaižen Evropan maihe i Afrikha, nimitihe eksportvariantad «Lada 1200».


Vaduc.
Vaduc ([faˈduːts] vai [faˈdʊts]) om Lihtenšteinan pälidn. Se om valdkundan parlamentan sijaduz.
Lidn mainitase 12. voz'sadaspäi kuti "Faduzes"-lidnuz (om kaičenus tähäsai).
Kundan päpala sijadase valdkundan keskuzpalan päivlaskmas. Alangištos vinmarjan kazvatand om šingotadud.
Vl 2014 kundan eläjiden lugu oli 5425 ristitud, se om kahtenz' surtte valdkundas.


Vallett.
Vallett (, edel 1970-nzihe vozihesai "La-Valletta") om Mal'tan pälidn. Sen region om valdkundan ekonomine i politine keskuz, läz 400 tuhad eläjid om ezilidnoidenke.
Johannitoiden ordenan Žan Parizo de la Valletta-magistr, ricar' da laivištonvei kaiči sart turkoid vaste vl 1565 i pani lidnan alust 16. voz'sadal.
Lidn sijadase Keskmeren Mal't-saren pohjoižpäivnouzmaižel randal, pol'sarel merikaranno, 56 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.


Vanadii.
Vanadijan palaižed ühten kubsantimetran kohtha
Vanadii ("V" — "vanadium" latinan kelel) om 23nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om videndes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — videnden gruppan laptalagruppas), tabluden nelländes periodas.
Vanadii om harv londuses, ei voi löuta sidä joudjas olendas. Mehikon eläi Andres Manuel' del' Rio-mineralolog avaiži vanadijan ezmäižen kerdan vl 1801. Ročilaine Nil's Sefström-himik avaiži metallan tošti. Element sädab ühtnendoid čomidenke mujuidenke, sikš nimitihe Skandinavijan Freja-jumalnaižen amuižen "Vanadís"-nimen mödhe («Vanoiden tütär»). Sadas raudkivendon ümbriradmiženke tobjimalaz.
Vanadii i kaik sen ühtnendad oma toksižed.
Fizižed ičendad.
Vanadii om plastine hobedaižhahk metall, kudamban irdnägu lujas koskub terashe. Kändihe dropkaks enamba 300 C° lämudel.
Atommass — 50,9415. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 6,11 g/sm³. Suladandlämuz — 2183 K (1910 C°). Kehundlämuz — 3680 K (3407 C°).
Londuseline vanadii kogoneb kahtes izotopaspäi: 50V (0,25%, T½ — 1,5 × 1017 vot) i stabiline 51V (99,75%). Tetas mugažo 24 ratud radioaktivišt izotopad 40..49 i 52..65 atommassanke, niiden 5 izomärad voib olda olmas.
Himižed ičendad.
Metall om seižui merivet, muiktusiden segoitesid i gidrohapandusid vaste. Muigotandmärad: +5..+2 i 0 tobjimalaz, mugažo voib olda +1, −1 i −3. Sädab hapandusid i galogenühtnendoid, vanadijan muiktust, klatratoid vedenke (akvakompleksoid).
Kävutand.
Ottas kävutamižhe avaros kovitamha raudan ühthesuladusid, tehtas instrumentid i likutimen tulkmid. Kävutadas vanadijan hapandusid rikmuiktusen tehmižen katalizatoraks, akkumulätoriden elektrodikš, veden tegimištoližen termohimižen palastusen täht.


Vanh Zavet.
Vanh Zavet («Hē Palaía Diathḗkē») om Biblijan toine pala.


Varšav.
Varšav, pagin. Aršav ([varˈʂava], jidiš: וואַרשע / "Varše",), täuz' nimituz om Varšav-pälidn (pol'š. "Miasto stołeczne Warszawa"), om Pol'šanman pälidn (vspäi 1596) da kaikiš suremb lidn. Mugažo se om Mazovijan sodaveikundan administrativižeks keskuseks, mülüb sihe.
Istorii.
Eländpunkt om lidnan statusanke vspäi 1323. Toižen mail'man sodan aigan (1939−1945) Krakov oli pälidnaks, Varšavan 85% oli pandud mantazole, sidä kesken istorine keskuz. Keskusen vaiše pen' pala om udessaudud i vaiše irdpolel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan keskusen päivnouzmas, Visl-jogen randoil, 78..116 m korktusil valdmeren pindan päl.
Eläjad.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 1 729 119 ristitud. Enamba 3,1 mln elädas lidnaglomeracijas (6 100,43 km², 2016. voz').
Lidnan edeline pämez' oli Hanna Gronkevič-Val'c (tal'vku 2006 — kül'mku 2018).
Transport.
Avtobusad, tramvaid da ezilidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Vspäi 1995 metro radab lidnas (vl 2016 om 2 jonod, 28 stancijad, 29,2 km raudted). Kaks' päraudtestancijad om lidnas.
Frederik Šopenan nimel nimitadud rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport ("WAW") sijadase 8 km keskusespäi lidnan südäimes, sen suvipäivlaskmaiženno röunanno. Sišpäi tehtas reisid mail'madme, Evropan äjihe pälidnoihe da järedoihe lidnoihe, čarterreisid Keskmeren, Kariban meren da Indižen valdmeren lebutahoihe, jügureisid, mugažo Pol'šanmadme. Toine rahvahidenkeskeine "Modlin"-lendimport ("WMI") sijadase 49 km pohjoižhe Varšavan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Evropan järedoihe lidnoihe.
Irdkosketused.
*


Vas'k.
Vas'k ("Cu" — "cuprum" latinan kelel) om 29nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan laptalagruppas), tabluden nelländes periodas.
Vas'ken leviganduz Man kores om 0,005% massan mödhe, i voib löuta sidä puhthas olendas (m. n. ičesündui vas'k). Nece metall om lujas znamasine material ristitun civilizacijan täht, om tetab amuižiš aigoišpäi. Latinine nimi sündui Kipr-saren nimitusespäi, saihe vas'ked sarel 3. voz'tuhaspäi edel meiden erad.
Vas'k om tarbhaine mikroelement ristitun, kazmusiden i živatoiden täht, mülüb fermentoihe. Kreptud vas'kel pind rikob bakterijoid. Erased vas'ken ühtnendad oma toksižed.
Fizižed ičendad.
Vas'k om plastine, tagokaz kuldaižruskedvauvaz päličmänendmetall, diamagnetik. Kristalline segluz om kubine tahkkeskustoittud. Katase hapandusen kerthel il'mas.
Atommass — 63,546. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,92 g/sm³. Suladandlämuz — 1357,77 K (1084,62 C°). Kehundlämuz — 2835 K (2562 C°).
Londuseline vas'k kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: 63Cu (69,1%) i 65Cu (30,9%). Sen ližaks om avaitud 27 ratud radioizotopad 52..62, 64, 66..80 atommassanke, i niiden 7 izomärad, kaikiš hätkemb čihodai om 67Cu-izotop 61,83 časud pol'čihodamižen pordonke.
Himižed ičendad.
Reagiruib il'man vedenke i hil'muiktuzgazanke karbonatan sädamiženke. Om reakcijoid galogenidenke, hal'kogenidenke i koncentriruidud muiktusidenke, erašti lämbitamižes. Ei ole vas'ken reakcijad vedes. Väll' endištai. Järgeližed muigotandmärad oma +2, +1 i 0, voib löuta ühtnendoid +3, +4 i +5 ionidenke.


Surikov Vasilii.
Vasilii Ivanovič Surikov (; sünd. 28. viluku 1848, Krasnojarsk, Jenisein gubernii, Venäman imperii — kol. 13. keväz'ku 1916, Moskv, Venäman imperii) oli venämalaine pirdai kozakan augotižlibundanke. Suriden istorižiden kuviden tegii.


Vatikan.
Vatikan (,) — valdkund da lidn Evropan suves. Se om associacijoiš Italijanke.
Iče ičeleze pälidn, se om anklav Riman südäimes. Vatikan om kaikiš penemb ripmatoi valdkund Mas. Verazmaižed sur'oigenduzkundad sijadasoiš Riman territorijal.
Istorii.
Vn 1929 11. päiväl uhokud Vatikan sai ripmatomut Italijaspäi.
Geografijan andmused.
Vatikan om röunoiš kaikiš polišpäi Italijanke, mavaldkundröunan piduz om 3,2 km.
Vatikan sijadase Vatikanan kukhal Riman lodehližes palas. Severz'-se sadoid metrid om Tibr-joghesai.
Politine sistem.
Rimalaižen papan ištundsija — Vatikanan Pühäištmen "Palazzo Apostolico" («Apostolan pert'kulu»).
Ohjandusen form om absolütine teokratine monarhii. Papa om katoližen jumalankodikundan tobmuden koumen sarakon pä i lopuline instancii. Kardinalad valitas papad hänen elon pitte strokuks. Nügüdläine valdkundan pämez' om Francisk-papa (266. lugul), valitihe händast vn 2013 13. päiväl keväz'kud.
Vatikanan ohjastuz om Rimalaine Kurii (latin. i). Pjetro Parolin om valdkundan sekretarikš (59nz' lugul) vs 2013 redukun 15. päiväspäi.
Eläjad.
Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 839 ristitud. Läz 3 tuhad Italijan rahvahanikoid ratas Vatikanas päivän aigan.
Person sab rahvahanikust radnikoičendan taguiči jumalankodikundha näht i kadotab sidä radon Vatikanas lopun jäl'ghe. Ristit ei voi sada rahvahanikust sündundan Vatikanha tagut. Kadonu Vatikanan rahvahanikuz vajehtase Italijan rahvahanikushe ku ei tošt rahvahanikust, vn 1929 kožundkirjutesen Italijanke mödhe.
Ižanduz.
Ižanduz om kommertižetoi planan alusel. Se šingotase katolikoiden andaks rahatomižil i turizmal (suveniriden, počtmarkoiden i Vatikanan evrorahuziden mönd, maksline tulend muzejihe), kirjoiden pästandal, uniforman omblendal, mozaikan tehmižel. Ičeze varaelektrostancii om valdkundas, kävutadas päiväiželektropanelid. Vatikanan bank om olmas vspäi 1942, se nimitase «Religijan azjoiden institut» ("IOR",).
Vl 2013 büdžetan tulendad oliba 315 mln, mänetused — 348 mln (andmused, US$).


Vauged Pert'.
Vauged Pert' (anglijan kelel: "the White House") om Amerikan Ühtenzoittud Valdkundoiden Prezidentan oficialine rezidencii. Sen sijaduz om Vašingtonas (Kolumbijan ümbrikos), adres om "Pensil'vanijanavenü, 1600".
Augotadihe sauvondad vodel 1792, lopihe 1800-nden voden 1. päiväl kül'mkud. AÜV:oiden kahtenz' prezident Džon Adams oli sen ezmäižen ižandan. Vauged Pert' oli kaikiden AÜV:oiden prezidentoiden rezidencii, päiči ezmäižes prezidentas Džordž Vašingtonas, kudamb oli valdas vodelpäi 1789 vodhesai 1797. 1812-nden voden elokul britanijalaižed sodaväged poltiba Vauktad Pertid, sütutandan jäl'ghe se om rekonstruiruidud da udištadud.
Vauged Pert' om palladianižen stilin sauvuz. Pertin arhitektor om Džeims Hoban. Kuz' žirud om siš: kaks' cokolišt, kaks' kundaližiden vasthaotandoiden täht da kaks' Prezidentan kanzan täht. Prezident tegeb valdkundan ohjandusen töd Ovaližes radkabinetas — allekirjutab käskusiden projektid da vasttase ičeze ühtradnikoidenke da adivoidenke. Sase lendimportaspäi Pertihesai "Marine One"-punolendimel.
Lehtezmehiden kelel «Vauged Pert'»-termin om Ühtenzoittud Valdkundoiden Prezidentan administracijan sinonim (anologižešti: «Kreml'», «Jelisein pert'kulu» i m.e.).
Vauktan Pertin kuva om kaks'kümnedollarižel banknotal.


Vauged kuz'.
Vauged kuz' vai Hahksinine kuz' () om Kuz'-heimon puiden erik.


Vaugedvenäma.
Vaugedvenäma (,), täuz' oficialine nimi — Vaugedvenäman Tazovaldkund ([rɛspublʲika bʲɛlaˈrusʲ],), om mererandatoi valdkund Päivnouzmpol'žes Evropas. Vaugedvenäman pälidn da kaikiš järedamb lidn om Minsk.
Vaugedvenäma om Evrazijalaižen Ekonomižen Ühtištusen ühtnijaks.
Istorii.
Vn 1990 27. päiväl heinkud Vaugedvenäma tedištoiti ičeze ripmatomudes. Vn 1991 25. päiväl tal'vkud valdkund erištui täuzin.
Valdkundan edeližed Konstitucijad (,) oliba vahvištadud vozil 1918 (pordaigaline), 1919, 1927, 1937, 1978. Nügüdläine kudenz' lugul Konstitucii om vahvištadud vn 1994 15. päiväl keväz'kud i om väges voziden 1996 da 2004 vajehtusidenke kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe.
Geografijan andmused.
Vaugedvenäma om mavaldkundröunoiš Venämanke pohjoižpäivnouzmas da päivnouzmas (röunan piduz — 1312 km), Ukrainanke suvipäivnouzmas da suves (1111 km), Pol'šanmanke päivlaskmas (418 km), Litvanmanke (640 km) da Lätänmanke (161 km) lodehes. Ühthine röunoiden piduz — 3642 km. Vaugedvenäma om kaikiš suremb mererandatoi valdkund Evropas.
Reljef om tazo da sijidme sokaz. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Dzäržinskaja (Pühä) Hara-kukkaz (345 m) päivlaskmpolehe Minskaspäi.
Znamasižed joged oma Dnepr sen Pripät'-, Sož- i Berezin-ližajogidenke, Päivlaskmaine Dvin, Nämunas i Päivlaskmaine Bug. Severz'-se kanaloid ühtenzoittas jogid. Enamba 10 tuhad järvid, kaikiš surembad oma Naroč (80 km²) i Osveiskoje järv (53 km²). Polesje om järed sokaz tahond Vaugedvenäman suves.
Londuseližed pävarad oma kaliisol, keitandsol, mec (territorijan 38,8% vl 2010), turbaz; toižed varad — kivivoi, londuseline gaz, granit, dolomit, mel, gravii, letked, saved.
Politine sistem.
a>as om parlamentan alakodin-ki ištundoiden sija.
Vaugedvenäma om unitarine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (,). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita. Prezident paneb päministrad radsijha parlamentan alakodin hökkähtusen samižen jäl'ghe. Prezident voib säta da panda väghe käskusid.
Parlament om kaks'kodine Nacionaline Suim (,). Üläkodi om Tazovaldkundan Nevondkund (,) 64 deputatanke (kahesin kaikuččes agjaspäi da völ 8 ristitud prezident paneb radsijha). Alakodi om Ezitajiden Kodi (,) 110 ühtnijanke. Kaikiden parlamentan ühtnijoiden valdatusiden strok om nell' vot.
Nügüdläine prezident om Aleksandr Lukašenko. Hän radab vs 1994 heinkun 20. päiväspäi, se om hänen jo kudenz' strok faktižikš. Järgenduseližen kerdan änestihe prezidentad vn 2020 9. päiväl elokud, Lukašenko sai 80,1% änid (vl 2015 — 83,5%). Parlamentan ühtnijoiden edelstrokuižed valičendad (miše eile ühten aigan prezidentan valičendoiden kampanijanke) oliba vn 2019 kül'mkus: üläkodihe 7. päiväl, alakodihe 17. päiväl (7. kucund). Roman Golovčenko radab päministran vs 2020 kezakun 4. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Vaugedvenäman administrativiž-territorialine jagand."
Vaugedvenäma jagase kudeks agjaks (,) da pälidnan territorijaks (Minsk). Agjad alajagasoiš 118 rajonaks (,) da 10 lidnaks agjan alištusenke (,). Minsk da erased (5) lidnad agjan alištusenke alajagasoiš lidnrajonikš, mugomid om 24. Agjoiden rajonad alajagasoiš 1295 küläkundaks, 102 lidnankundaks da 90 žilonkundaks.
Eläjad.
Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 9 467 000 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 10 243 500 eläjad vl 1994.
Rahvahad (vn 2009 rahvahanlugemine): vaugedvenälaižed — 83,7%, venänikad — 8,3%, pol'šanmalaižed — 3,1%, ukrainalaižed — 1,7%, toižed rahvahad — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 0,9%.
Uskondan mödhe (2011): ortodoksižed hristanuskojad — 48,3%, katolikad — 7,1%, toižed uskojad — 3,5%, religijatomad — 41,1%.
Toižed järedad lidnad (enamba 300 tuh. ristituid vl 2015, surembaspäi penembha): Gomel', Mogilöv, Vitebsk, Grodno, Brest. Vl 2015 kaik om 15 lidnad enamba mi 100 tuh. eläjidenke. Vl 2013 ühthemänho oli 113 lidnad valdkundas. Nell' eläjad videspäi oma lidnalaižed (2020).
Ižanduz.
Vl 2009 Vaugedvenäman päeksport oli kivivoin toštmižeksport (34%), söndtavarad (sagud, maid, argvoi, lehmänliha, sahar, kaik om läz 10%), likkuimed da niiden palad (traktorad da jüguavtod, 9%), heretused (mineraližed da organižed, 8%), himižen tegimišton produkcii (8%); toine eksport oli sobad (läz 5%), teraz (2%), šinad (2%), vilugoitimed (1%), mebel' (1%).
Praznikad.
Nened valdkundaližed praznikad oma lebupäivikš Vaugedvenämas.


Vašington (lidn).
Vašington (anglijan kelel: "Washington, D.C." [ˈwɑʃɪŋtən ˌdiː ˌsiː]) om Amerikan Ühtenzoittud Valdkundoiden pälidn. Oficialine nimi om Kolumbijan federaline ümbrik. Se om ičenaine territorii, kudamb ei mülü toižihe štatoihe.
Lidnan deviz om (latinan kelel): "Justitia Omnibus" (, «Oigedsudind kaikiden täht»).
Lidnan nimed.
Lidn sai ičeze nimen ezmäižen Ühtenzoittud Štatoiden prezidentan Džordž Vašingtonan mödhe. Vodespäi 1871 Vašington, Džordžtaun da toižed rajonad oma ühtenzoittud Kolumbijan federaližhe ümbrikho (anglijan kelel: "District of Columbia", lühüdas: "D.C."). Amerikalaižed tobjimalaz kuctas paginas lidnan «Di-Si»:kš vai «Vašington Di-Si»:kš, miše erištada lidnad ühtennimižes štataspäi AÜV:oiden lodehel.
Istorii.
Vašingtonan augonpanendan dat om 1791 voz'.
Geografii.
Vašington sijadase AÜV:oiden pohjoižpäivnouzmas, 53 kilometras Atlantižen valdmeren randištospäi. Lidnan sijaduz om Potomak-jogen pohjoižrandal, sil om röunad Virginii-štatanke suvipäivlaskmal da Merilend-štatanke kaikil toižil polilpäi. Puištod ottas lidnan videndest, saum vezid om kümnendez (18 nellikkilometrad).
Klimat om subtropine neps. Heinkun keskmäine lämuz om +26,6 C°, vilukun — +2,2 C°. Paneb sadegid 1010 mm vodes (67..101 mm kuidme).
Ristitišt.
Kaikiš suremb ristitišt oli 1950-ndel vodel, 802 178 eläjad. Sid' ristitud sirdaškanziba ezilidnoihe, i vl 2010 kaikenaigaižiden eläjiden lugu oli 601 723 ristitud lidnan röunoiden südäimes. Köläidimenvuičcen migracijan taguiči ezilidnoišpäi ristitišt sureneb muupäivin ühthe millionhasai. Vl 2017 Vašingtonan lidnaglomeracijan eläjiden lugu om 6,1 millionad ristituid (kudenz' surtte AÜV:oiš).
Eläjad religijan mödhe (vl 2000): hristanuskojad — 58,1% (katolikad, baptistad), islamanuskojad — 10,6%, judaizman uskojad — 4,5%, toižiden religijoiden polestajad i religijatomad — 26,8%.
Tobmuz.
Vs 2015 vilukun 2. päiväspäi Müriel Elizabet Bauzer radab 8. lidnan pämehen. Nece naine vajehti endišt Vinsent Grei-pämest.
Valdkundan koumen tobmuden oksiden ezitaikundad sijadasoiš Vašingtonas, sidä kesken AÜV:oiden prezidentan rezidencii (Vauged Pert') om, mugažo rahvahaližen znamoičendan muzejad da muštpachad. Mail'man bankan, Rahvahidenkeskeižen valütfondan, Amerikan valdkundoiden organizacijan (AVO), Amerikoidenkeskeižen bankan da Panamerikaižen tervudenorganizacijan päfaterad oma lidnas.
Transport.
Avtobusad, ezilidnelektrojonused, velosipedad i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ezilidnoiš. Vodespäi 1976 metropoliten radab lidnas (, vspäi 2014 om 6 jonod, 91 stancijad, 188 km raudted). Päraudtestancii om kaikiš järedambišpäi AÜV:oiš.
Irdkosketused.
*


Vašington Džordž.
Džordž Vašington (; sünd. 22. uhoku 1732, Bridž-Krik, Virginii, Britanijan Imperii — kol. 14. tal'vku 1799, Maunt-Vernon, Virginii, AÜV) oli amerikalaine valdkundaline šingotai, Ühtenzoittud Štatoiden ezmäine prezident, Tat-augonpanii, Kontinentaližen armijan päkäskmez', Ripmatomuzsodan ühtnii, amerikaižen prezidentišton institutan sädai.
Džordž Vašington oli sündnu vodel 1732 uhokun 22 päiväl manpidajan kanzha. Sai kodihižen opendusen, laps'aigan hänen hobbi om kirjoiden lugend. Hänen tat koli, konz Džordž oli üks'toštkümnevozne prihaine. Vašington radoi manmäričijan, ühtni Ferfaks-lordan ekspedicijha. Vodel 1752 sai jäl'gestuseks Maunt-Veronan pertid, necil-žo vodel tuli kolonialižhe rahvahaližhe armijha da ühtni Seičemevoččehe sodha francijalaižid da indejalaižid vaste. Vodel 1758 läksi erindha polknikan arvonke. Vodel 1759 hän om nainu Marta Dendridž Kastisal.


Vehkoi.
Sündun Raštvoiden jumalanpert' vn 2018 kezakus — kul'turjäl'gusen objekt.
Vehkoi (,) om vepsän külä Karjalan Tazovaldkundas, Änižröunan (Änižrandan) rajonas. Mülüb Šoutjärven vepsän küläkundha.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 16. voz'sadal.
Külä sijadase Änižen suvipäivlaskmaižel randpolel. Matkad Šoutjärvespäi om 8 km lodeheze avtotedme.
Vl 1905 kaik 158 ristitud elihe Vehkojas. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe külän eläjiden lugu oli 84 ristitud. Vl 2013 külän ristitišt oli 77 eläjad. Ortodoksižen hristanuskondan kivine jumalanpert' om saudud vodele 1913.


Ven.
Ven ([viːn]) om Avstrijan federativine pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om kaikiš penemb Avstrijan federacijanma pindan mödhe. Toine federacijanma, Alaavstrii, ümbärdab pälidnad kaikiš polišpäi.
Lidn om Avstrijan kul'turan, ižandusen da politikan keskuz, rahvahidenkeskeižiden aluzkundoiden keskuz. ližaofis ("UNO-City"), da päfaterad sijadasoiš siš.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 1. voz'sadal meiden erad kuti "Vindobon" («Vindosan mad») — rimalaižiden 15. legionan ezipost. Ven mainitase ezmäižen kerdan vl 881 lidnan statusanke kuti Venii-torasija (latin. "Uuenia") mad'jaralaižidenke.
Vozil 1867−1918 Ven oli Avstrijan da Mad'jaranman imperijan ühteks kahtes pälidnaspäi.
Edeline lidnan Mihael' Hoipl'-pämez' radoi pit'kan aigan (1994−2018).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan pohjoižpäivnouzmas, Venan katl'uses i Al'piden ezimägištol, Dunain molembil randoil. Korktused oma 151..542 m lidnan röunoiš. Istorine keskuz sijadase Dunain suvipäivlaskmaižel randal. Pen' Ven-jogi lankteb Dunain oiktaha hijamha kahtes sijas lidnan territorijal. Matkad toižhe Bratislav-pälidnhasai om vaiše 60 km päivnouzmha.
Klimat om ven pehmed. Heinkun lämuz om +20,8 C°, elokun — +20,3 C°, vilukun +0,3 C°. Voden keskmäine lämuz om +10,5 C°. Paneb sadegid 649 mm vodes, enamba kezal (70 mm kus). Tal'vel lumikurod oma paksud.
Ven jagase 23 nimitadud valičemižümbrikho (), no erasti niid mainitadas nomeruidud nimil-ki. Lidnan administracii om ühthine, sen palakund om kaikuččes ümbrikos.
Eläjad.
Ristitišton luja ližaduz tegihe 19. voz'sadal. Kaikiš suremb eläjiden lugu oli 2 083 630 ristitud vl 1910. Vl 2010 kaik 1 689 995 ristitud elihe lidnas. Vl 2016 läz 2,6 mln elädas aglomeracijas.
21. voz'sadal ristitišt ližadui immigracijan tagut: ku vl 2001 toižed rahvahuded otiba 16% (Avstrijan saksalaižed — 84%), ka vl 2012 38,8% eläjid oliba toižen rahvahuden augotižlibundanke paloin vai täuzin.
Religijan mödhe (vn 2001 rahvahanlugemine) eläjiden pol' oli katolikoikš, nelländez — religijatomikš, islamanuskojad — 7,8%, ortodoksižed hristanuskojad — 6,0%, protestantad — 4,7%, toižed uskojad — 6,8%.
Transport.
Ven om Evropan kiruhavtotesol'm. Kundaline transport om šingotadud: om avtobusoid, kiruhlidnelektrojonusid (), tramvaid. Vspäi 1976 metropoliten radab lidnas (saks. "U-Bahn", vspäi 2013 om 5 jonod, 104 stancijad, 78,5 km raudted).
Venan rahvahidenkeskeine civiline lendimport, Ven-Švehat (, "VIE") sijadase 18 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Evropan äjihe maihe, Lähižen Päivnouzmman maihe, jügureisid — Azijan äjihe maihe. Jogivaldmad oma Dunain randal jügukonteineriden täht (6 ga pind, 9 mln tonnoid vl 2005).


Vener (planet).
Vener () om kahtenz' planet Päiväižespäi lugeden Päiväižen sistemas, Maižen gruppan planet. Matk Veneraspäi Päiväižhesai om läz 108 208 000 kilometrid.
Ümbrikirjutand.
Planet punose ümbri Päiväižes da tegeb kogonaižen punondan 224,7 maižes päiväs. Tegeb pindan täut pörut ičeze värtmudes ümbri 243 maižes päiväs. Veneran raduis om 6052 km (Man 95%). Sanged atmosfer kogoneb hil'muiktuzgazaspäi päpaloin (enamba 96%).
Veneral om toižid nimid vepsänkel'žes literaturas: Ehttähtaz, Homendeztähtaz da Zor'atähtaz. Se om Man taivhan koumanz' objekt vauktusen mödhe Päiväižen i Kun jäl'ghe.
Kaimdajad.
Veneral ei ole londuseližid kaimdajid, no kvazikaimdai om olmas — 2002 VE68-asteroid, kudamb om lujas läheline planetannoks. Aigemba tedomehed kacuiba todestada niiden olendad.


Venän kel'.
Venän kel' (lühüdas — venäkel'; ičeze nimituz: "русский язык") om indoevropine, slavine kel'.
Ühthižed andmused.
Pagižijoiden lugu om läz 165 millionad ristituid kut mamankelel. Erištadas läz 20 paginad keles.
Venäkel' om Venälaižen Federacijan valdkundkel', mugažo üks' kahtes oficialižes kelespäi Vaugedvenämas. Om oficialiženke statusanke Kazahstanan territorijal.


Venäma.
Venäma (venäkelel: "Россия" [rɐˈsʲijə]) vai Venälaine Federacii (lühetud nimi: VF,), molembad nimitused oma oficialižed, om valdkund Päivnouzmaižes Evropas da Pohjoižes Azijas.
Venäman pälidn da kaikiš suremb lidn om Moskv. Vl 2017 kaik oli 15 lidnad Venälaižes Federacijas, kudambiden eläjiden lugu oli enamb 1 mln eläjid: Moskv, Piter, Novosibirsk, Jekaterinburg, Alanovgorod (Alauz'lidn), Kazan', Čeläbinsk, Samar, Omsk, Rostov Donal, Uf, Krasnojarsk, Perm', Voronež, Volgograd.
Venäma om Man kaikiš suremb valdkund pindan mödhe — 17 098 246 km². Vl 2010 Venälaižen Federacijan eläjiden lugu oli 141 927 297 eläjad (9-nz' sija Mas). Valdkundaline kel' om venäkel', dai mugažo ičeze valdkundaližed keled oma 23 federacijan subjektoiš.
Venäma om Ühtenzoittud Rahvahiden Organizacijan, Ripmatomiden Valdkundoiden Ühtnendan, Evrazijan Ekonomižen Ühtištusen da toižiden organizacijoiden ühtnii.
Istorii.
Vl 862 päivnouzmslavine (Amuižvenälaine) valdkund sündui. Äjad päivnouzmslavižed heimod ühtetas sihe. Möhemba, feodaližen rouhusen tagut, se jagase paloihe — ičenaižihe ruhtinazkundoihe. 13. voz'sadal venälaižed ruhtinazkundad puttas mongoližiden hanoiden tobmuden alle. Vl 1380 venälaine Dmitrii Donalaine-ruhtinaz vägestab Mamai-hanan sodavägid toras Kulikovon pöudol.
16. voz'sadal Moskvan ruhtinazkund (möhemba — valdkund) zavodib lujetas, susedruhtinazkundad ühtetas sihe. Muga ühthine keskustoittud valdkund om sündnu. Ivan IV (Grazii)-carin aigan Venälaine valdkund levitab jalos ičeze röunad. Se anastab Kazanin da Astrahanin hankundoid. 17. voz'sadal, jäl'ges Ivanan IV surmad, Torokaig zavodiše. Pol'šanmaižed sodaväged tuldas Venämha. Vl 1612 venälaine ratnikišt, kudamban ezinenas Minin da Požarskii oliba, vägesti pol'šanmalaižid. Vl 1613 Mihail Romanov valičese da kändase uden carin, Romanoviden dinastii ohjastab Venämad vodelesai 1917.
18. voz'sadan augotišes Petr I-car' zavodib ičeze masštabižed reformad valdkundas da kändab sidä Venäman imperijaks. Pohjoižsodan (1700−1721) jäl'ghe Venälaine imperii sab maid Baltijanmeren randoil. Vl 1812 soda («Tatanmaine voin») zavodiše Napoleonan Francijanke. Venälaižed sodaväged ottihe vägestust neciš voinas evropalaižiden ühtnenuziden valdkundoiden abunke. Vl 1861 maorjanoiktuz om tühjitadud. 19. voz'sadan lop harakterizuiše tegimišton da radajiden lugun kazvol.
Vozil 1905−1907 ezmäine venälaine revolücii tegihe. Vl 1914 Venälaine imperii, Antantan ühtnijan oldes, tuleb Ezmäižhe mail'manvoinha. Vn 1917 uhokul revolücii zavodiše («Uhokun revolücii»), kudamb tühjitab monarhijad i tegeb Venäman tazovaldkundaks. Pordaigaine ohjastuz tedotab voinan jätkmižes, no sügüzel bol'ševikad anastadas tobmut Lenin ezinenas. Vozil 1918−1922 Rahvahanikoiden soda levini, i bol'ševikad otiba vägestust siš. Vl 1922 tedotadas sädandas.
Vozil 1941−1945 — Venäman ühtnemine Toižhe mail'mansodha («Surhe Tatanman voinha») Saksanmad vaste.
Vl 1991 Nevondkundaližen Ühtnendan (NSTÜ:n) jagund tegihe, Venäma läksi sišpäi, no jäi nevondkundaližiden kožundkirjutesiden jäl'ghetulijaks.
Geografižed andmused.
Venäma sijadase Pohjoižes mapoliškos, Evrazii-kontinentan pohjoižel. Ümbri 14 procentas Venäman territorijad sijadase Pohjoižen polärižen pirdan taga, igähižen rougun zonas.
Venälaine Federacii om Tünen, Antlantižen (Baltijan meri, Mustmeri i Azovmeri), Jävaldmerin da Kaspijan meren randoil, sen mererandad oma kaikiš pidembad (37,653 km) Man toižihe valdkundoihe rindataden.
Venämal om maröunoid nenidenke valdkundoidenke (častomarašt vaste): Norvegii, Suomenma, Estinma, Latvii, Litvanma, Pol'šanma, Vaugedvenäma, Ukrain, Gruzii (sidä kesken Abhazijanke i Suviosetijanke), Azerbaidžan, Kazahstan, Mongolii, Kitai, Pohjoižkorei; vezivaldkundröunoid Amerikan Ühtenzoittud Valdkundoidenke (Štatoidenke) da Japonijanke.
Venäman agjahižed čokkoimed kontinental: agjahine pohjoine punkt — Čelüskinan nem' Krasnojarskan randas; agjahine suvipunkt — Bazardüzünmägi Dagestanan Tazovaldkundas; agjahine päivlaskmpol'ne punkt — Dežnövan nem' Čukotkan avtonomižes ümbrikos; agjahine päivnouzmpol'ne punkt — Baltijan letejono Kaliningradan agjas. Keskuzpunkt — Vivijärv Krasnojarskan randas.
Kaik om enamba 120 tuhad jogid da ümbri 2 mln järvid Venämas. Saum vezid — 4,22%. Kaikiš pidembad joged oma (kirjamišton mödhe) Amur, Lenanjogi, Kamanjogi, Jenisei, Irtiš, Ob', Volg; kaikiš surembad järved (suruden mödhe) — Kaspijan meri (Venäman paloin), Baikal, Ladogjärv, Änine.
Politine sistem.
Valdkundan edeližed Konstitucijad () oliba vahvištadud vll 1905, 1918, 1924, 1936 i 1977. Nügüdläine kudenz' lugul Konstitucii om olmas vspäi 1993, sen mödhe Venälaine Federacii om demokratine federativine valdkund prezidentiž-parlamentiženke tazovaldkundaliženke ohjanduzmahtusenke. Konstitucijan vn 2014 versii om väges.
Valdkundan pämez'.
Venäman pämez' om prezident (), eläjad valitas händast kudeks vodeks. Kahtenden strokun voimuz om olmas.
Käskusenandai tobmuz.
Käskusenandajan tobmuden ülembaine aluzkund om kaks'kodine parlament (Federaline Suim,): ülähäine kodi (palat) — Federacijan Nevondkund (ven. "Совет Федерации"), alahaine kodi (palat) nimitase Valdkundaližeks Dumaks (ven. "Государственная Дума").
Radonoigendai tobmuz.
Radonoigendajan (Elohopanijan) tobmuden ülembaine aluzkund om Venälaižen Federacijan ohjastuz (), prezident paneb radnikusele sen ezimest — päministrad (). Valdkundaline Dum vahvištoitab päministran kandidaturad.
Mihail Mišustin om päministraks vs 2020 vilukun 16. päiväspäi.
Vspäi 2004 Sergei Lavrov radab röunantagaižiden azjoiden ministran.
Nügüdläine kaičendministr om Sergei Šoigu (vspäi 2012).
Käskuzkundaline tobmuz.
Käskuzkundaližen tobmuden pä om Venälaižen Federacijan Ülembaine käskuzkund (), sen pertišt sijadase Moskvan keskuzpalas.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Venäman administrativiž-territorialine jagand."
Kaik om kahesa federališt ümbrikod Venämas vspäi 2016.
Eläjad.
andmusiden mödhe, vl 2010 Venälaižen Federacijan eläjiden lugu oli 141 927 297 eläjad. Venäma om ühesandel sijal ristituiden lugun mödhe toižihe valdkundoihe rindataden. Kaikiš suremb ristitišt oli 148,561,694 eläjad vl 1993.
Venäman eläjiden enambuz (kaks' koumandest) eläb valdkundan evropižes palas, toine koumandez — Uralan taga.
Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe, 77,7% Venäman eläjid oma venälaižed (sidä kesken kozakad i pomorad), 3,7% — kazanin totarlaižed, 1,4% — ukrainalaižed, 1,1% — baškiralaižed, 1,0% — čuvašalaižed, 1,0% — čečenalaižed, toižed rahvahad — 10,2%, rahvahuden ozutandata — 3,9%. Venäma om äirahvahaline valdkund, i äjad rahvahad oma igähižed.
Läz kaik ristitišt voib pagišta venäkelel. Mamankelen mödhe (2010): venäkel' — 85,7%, totaran kel' — 3,2%, čečenan kel' — 1,0%, toižed keled — 10,1%.
Uskondan mödhe (2006): Venäman ortodoksižed hristanuskojad — 15..20%, islamanuskojad — 10..15%, toižed hristanuskojad — 2%, toižed uskojad i religijatomad — 68%.
Kaik om 167 lidnad enamba mi 100 tuhad eläjidenke (kül'mku 2018). Koume eläjad nelläspäi oma lidnalaižed (2020).
Rahvahanižanduz.
Vl 2012 Venäman päeksport oli kivivoi da londuseline gaz (45%), kivivoiproduktad (25%), metallad da metalližed tegesed (8%), himižen tegimišton produkcii (6%), mašiništonsauvomižen sarakon produkcii (5%); toine eksport — söndtavarad (3%), pumaterialad (2%).


Venäman Tazovaldkundad.
Venäman rahvahaližiden tazovaldkundoiden pämehiden rahvahuz vozil 1991−2017.
Venälaižes Federacijas kaik om 21 tazovaldkundad.


Vepsläižed.
Vepsläižed (venäkelel: "вепсы, чудь") — vähäluguine suomalaiž-ugrilaine rahvaz. Vepsläižed elädas tobjan palan Karjalas, Leningradan da Vologdan agjoiš Venäman lodehes. 2006-nden voden sulakuspäi vepsän rahvaz om mülütadud Venäläižen Federacijan igähižiden vähäluguižiden rahvahiden nimikirjuteshe.
Kel'.
Vepsläižed pagištas vepsän kelel. Tämbei kaik vepsläižed oma jo kaks'kel'žed i pagištas völ venän kelel-ki.
Genezis da istorii.
Kirjutadud purtked tetas lujas vähän vepsän rahvahan amuižes istorijas.
Lugumär.
Venäman imperijan eläjiden lugemižen mödhe kaik oli 25 820 vepsläšt valdkundas.


Vepsän kel'.
Vepsän abekirj (ezmäižen periodan kirjkel').
Vepsän kel' om suomalaiž-ugrilaine kel', vepsän rahvahan kel'.
Ičtaznimitused.
Suvivepsläižed kuctas ičtaze "bepslaažed"-nimituseks. Pohjoižvepsläižil da keskvepsläižil ningošt nimitust ei ole, hö kuctas ičtaze toižikš etnonimikš: "tähižed", "tägälaižed", "lüdinikad", "lüdiläižed".
Geografii.
Vepsän kelel pagištas Venälaižes Federacijas: Karjalan Tazovaldkundas (Änižröunan rajon), Leningradan da Vologdan agjoiš.
Pagižijoiden lugu.
Venälaižen Federacijan rahvahanlugemižen mödhe (2010 v.) Venämas om läz 6000 vepsläšt da enamb 3600 vepsän kelen pagižijoid.
Paginantedo.
Vepsän keles om koume paginad: "pohjoižvepsän", "keskvepsän" da "suvivepsän" pagin. Pohjoižvepsän paginan pagižijad elädas Karjalan Tazovaldkundas; suvuvepsän paginan pagižijad — Leningradan agjas, a keskvepsän paginan pagižijad — Leningradan da Vologdan agjoiš.
Erased paginad, kudambid oli fiksiruinuded kelentedomehed ende, koliba. Ozutesikš, ei ole jo Isajevon volostin vepsläižid, kudambiš oli kirjutanu suomalaine kelentedomez' J. Basil'jer XIX voz'sadas ičeze tös «Vepsäläiset Isajevan Voolostissa» ("Vepsläižed Isajevon volostiš", 1890).
Fonetik.
Sanan augotišes voib olda vokal', konsonant vai konsonantklaster. Konsonantklasterid om vaiše onomatopoetižiden sanoiden da möhäižiden velgsanoiden augotišes. Sanan südäimes tavun augotišes voib olda vaiše üks' konsonant. Tavunlopus voib olda konsonantklasterid.
Vokalizm.
Vepsän keles om kahesa vokal't. Nened vokalid jagasoiš taga- da ezivokalihe. Ezivokalid oma: e, i, ü, ä da ö. Tagavokalid oma: a, o, u.
Diftongid ei sa jagada, kaikutte diftong mülüb ühthe tavuhu.
Libumiždiftongid om vaiše velgsanoiš, ozutesikš, špionaž-sanas.
Vokaliden garmonijad, kudambad voib nähta, ozutesikš, suomen keles, vepsän keles tämbäi ei ole jo. Sen jändused jädas kaikihe paginoihe, no niiden parahim kaičendmär om suvivepsän paginas.
Painend om fiksiruidud (ezmäižhe tavuhu). Sanas voib olda pol'painend (vällemb painend) — koumandes vai videndes tavus.
Vepsän kelen painend om kvalitativine (venäkeles se om kvantitativine).
Konsonantizm.
Vepsän keles om koumekümne konsonantad.
Sanan ezmäižes tavus kaik konsonantad palatalizuišoi ezivokaliden edes; erind — konsonantad "č", "š" da "ž", kudambad ei palataližuide neciš pozicijas. Konsonantad voidas erasti palatalizuidas mugažo tagavokaliden edes, ozutesikš, "n'ok"- vai "šoll'od"-sanoiš. Neciš statjoiš i mugažo toižiš ningoi palatalizacii ozutadas pehmituzznamal. Pehmituzznam pandas tobjimalaz palataližen konsonantan jäl'ghe toižen konsonantan edehe vai sanan palataližen lopkonsonantan jäl'ghe.
Vepsän keles ei ole konsonantiden pordhiden vajehtelendad. Mugoi vajehtelend om heimolaižiš keliš, ozutesikš, suomen vai estin keliš.
Sanantüvi.
Sanantüvihe tarttas formanozutajad. Vepsän keles om vokal'tüvid da könsonanttüvid. Vokal'tüvien lopus om vokal', a konsonanttüven lopus — konsonant. Sanad voidas olda üks'tüvižin vai kaks'tüvižin. Vokal'tüved jagadas täuzihe da lühüdoihe. Lühüdoid vokal'tüvid om verboil.
Lugun kategorii.
Üks'lugul ei ole nimittušt ozutajad. Äilugul om kaks' ozutajad: "-d" da "-i-".
"-d"-ozutai om vaiše äilugun nominativas. Se ozutai tartub vaiše täudhe vokal'tüvehe, i siloi iče tüvi ei toižetade.
Kaikiš toižiš kändoiš om "-i-" -ozutai. Nece ozutai tartub mugažo täudhe vokal'tüvehe, no tüven lopvokal' (tematine vokal') erasti toižetase.
Vepsän keles om sanoid, kudambad oma vaiše äilugus, ozutesikš, "rahtod", "valdmad", "rahad", "adenoidad", "raudad", "Raštvad".
Nominad (nimed).
Nimed (nominad) toižetase luguidme da kändoidme. Adjektivil oma völ komparativan, superlativan da ekvativan kategorijad. Erasil nimil voib olda possesivižid suffiksoid.
Vepsän kelen kändod.
Vepsän keles om 23 vai 24 kändod (ku lugeda kändoks m.n. vanh prolativ "-iči-"ozutajanke).
Substantivad.
Substantivad jagadas semantižen znamoičendan mödhe kahthe palaha: nimisubstantivad da appelativsubstantivad. Nimisubstantivihe mülütadas ristituiden da tahoiden nimed (Nastoi, Moskv). Kaiked toižed substantivad oma appelativsubstantivad.
Substantividen tegend.
Vepsän keles om substantivid, kudambad ei ole südäiformad. Nened sanan oma amuižed, i niiš ei voi löuta suffiksoid. Erasiš amuižiš sanoiš voib löuta suffiksoid, no nügüd'aigaižes keles ned suffiksad ei olgoi aktivižed jo — kut, ozutesikš, sanoiš "sel'ged", "maged", "pimed", "laged" i m.e.
Toižed sanad tehtas suffiksacijan abul vai sanoidenühtištoitmižen abul.
Om nimgomid-ki sanoid, kudambad tehtas semantižen mahtusen turbiš, ozutesikš, "hebonkel'" (kazmusen nimi) hebon kel' " (živatan elim).
Substantividen possessivižed suffuksad.
Substantivine suffiks ozutab, kenen mitte-ni kalu, näguz, živat vai ristit om.
Nügüd'aigaižes keles possessivižid suffiksoid ottas paginaha vaiše siloi, konz pagištas kanznikoiš, no paginozutesiš, kudambad om kirjutadud edel Tošt mail'man sodad, voib löuta mugažo toižid appelativsubstantivid possessivižiden suffiksoidenke.
Verbad.
Verbad toižetasoiš luguidme, personidme da modusidme.
Modused.
Vepsän keles om nell' modust: indikativ, kondicional, imperativ da potencial.
Vepsän keles om üks' abuverb olda. Se om mugažo üks'jäine värformine verb keles.
Vepsän kirjkel' da literatur.
Oficialižen kirjkelen vepsläižed saiba ezmäižen kerdan vaiše 1930-nziden voziden augotišes. Siloi pästtihe openduzkirjoid i toižid kirjoid (ozutesikš, abugrammatik opendajile, vepsläiž-venälaine vajehnik, üks' kätud kirj lapsile).
Nügüdläine kirjkel' om sündnu 1990-l vozil i šingotase latinižel kirjamištol.
Vepsän kirjankelel pästtas erazvuiččid kirjoid (openduzliteratur, čomamahtoine literatur).
Kaikiš järedambad nügüd'aigaižed vepsän kelel kirjutajad avtorad — Nikolai Abramov, Igor' Brodskii, Aleksei Ščennikov. Nikolai Abramov om lujas tutab runokirjutai, vepsän čomamahtoižen literaturan alusenpanii.
Vspäi 2015 internet-kursad ratas vepsän kel't opendamha testiden kal't Petroskoin kirjkelen variantal.


Vepsän kul'turan muzei.
Vepsän kul'turan muzei vai Šoutjärven vepsläine etnografine muzei (venäkelel: "Шёлтозерский вепсский этнографический музей") — Karjalan Tazovaldkundan Kodirandan muzejan filial.
Vepsän muzei radab 1967. vodespäi. Muzejan augonpanii om Rürik Lonin. Se sijadase Šoutjärven Mel'kin-torgovanan puižes pertiš, Karjalan Tazovaldkundan Änižröunan rajonas. Muzejas om 6 000 ozuteluzkaluid.


Vepsän kändod.
Kaik om 23 nügüd'aigašt kändod vepsän keles. Ottas niid kävutamižhe substantividen, adjektividen i pronominoiden kändluses.


Vepsän rahvahaline volost'.
Vepsän rahvahaline volost' (venäkelel: "Вепсская национальная волость") oli Venäman vepsläižiden administrativine avtonomii. Se oli olmas Karjalan Tazovaldkundan suves vodelpäi 1994 vodhesai 2005.
Geografii.
Volostin sijaduz oli Karjalan Tazovaldkundan suvipolel da Änižjärven päivlaskmaižel randal. Pind — 830 km².
Vodelpäi 2006 mülütihe volostihe Änižröunan rajonan Šokšun, Šoutarven da Kaleigen (Kalajogen) vepsän küläkundoid. Keskuz oli Šoutarves. Volostin küliden enambusen sijaduz oli Änižjärven randal da pidust' R19-ted (Petroskoi — Šoutarv — Šušt).
Volostin klimatvö om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +3 Cel'sijan gradusad, uhokun — −9,5 C° (kaikiš vilumb ku) da kezakun +17 C° (kaikiš lämemb ku). Keskmäine nepsuz — ümbri 80%.
Enččen volostin territorijal om kvarcitan, gabrodiabazan löudmižsijid da savisijid. Se volost' oli Karjalan kaikiš mecakahamb municipaline palakund.
Eläjad.
Vodel 2002 eläjiden lugu oli 3 493 ristitud. Volostin igähine ristitišt oliba vepsän rahvaz, enamba 30% Volostin eläjid.
Mugažo Volostiš om ortodoksižen hristanuskondan D'äšarvan jumalankodi (läz 1580 v.), Brusnenskii-jumalankodi, pühän Homoi-apostolan jumalanpert' (20. voz'sada), puine jumalanpert' Vehkoiš (19. voz'sadan lop), jumalanpert' Mägiküläs (19. voz'sadan kesk).
Kul'turine elo.
Ristitišton päazjin oliba manalaižiden kal'huziden samine, mecradod, punümbriradmine, kalatez da maižanduz.
Volostiš kaik oliba 3 keskškolad, lapsiden päivkodid, lapsiden muzikškol da üks' sen filial, kirjištod, 3 kul'turkodid da klub. Vodelpäi 1936 tähäsai Vepsän rahvahaline hor radab, vodelpäi 1982 Vepsän lapsiden hor om olmas.
Šoutarven vepsläine etnografine muzei kaičeb vepsläižiden rahvahaližid veroid. Enččen Volostin territorijal kaik om 111 arhitekturan, arheologijan, istorijan muštpacast (68 arhitekturmuštpacast puspäi: küläkodid, läväd da aitoid).


Verdi Džuzeppe.
Džuzeppe Fortunino Frančesko Verdi (; sünd. 10. reduku 1813, Ronkole-külä läz Busseto-lidnad, Lombardii, Ezmäine Francine imperii — kol. 27. viluku 1901, Milan, Italii) — italijalaine muzikankirjutai, italižen operan školan kaikiš järedamb ezitai.
Verdi sädi 26 operad, rekviem, jändekvartet i hengeližiden p'jesiden rivi. Hänen parahimad operšedevrad ("Maskaradbal, Rigoletto, Traviata, Aida, Otello, Fal'staf") oma kaiken mail'man teatriden repertuaras.
Biografii.
Mez' oli sündutadud külän traktiran Karlo Verdi-pidajan i Luidža Uttini-kezerduznaižen goll'hä kanzha. Ühtni organan vändho jumalanpertiš alaigäčun.
Muzikankirjutajan kaks' last koliba vagahaižil, ezmäine ak koli encefalitaspäi ezmäižen «Kunigaz časuks»-operan ("Un giorno di regno") kirjutandan aigan. Toine ak oli sopranon Džuzeppina Strepponi-pajatai, Verdi eli hänenke 38-voččes igäspäi üks'toštkümne vot edel naindad.


Vezi.
Vezi (vezinikan oksid) om himine substancii sel'ktan nozoluden nägunke. Vezi om mujutoi (penes lugumäras), hajutoi da magutoi. Himine formul om H2O. Veden molekulas om kaks' vezinikan atomad da üks' hapanikan atom. Voib olda 135 veden toižendad izotopoiden mödhe.
Substancii oleskeleb kovas olendas lumen vai jän, gazanvuiččes — veden purun. Läz 70,8 procentad Man pindad — Manvaldmeri (valdmered, mered, järved, joged, jä, puru da pil'ved).
Vezi om hüvä segoitai. Om gazid da solid (tipižid segoitadud substancijoid) vedes londuseližidenke arvoimižidenke. Vedel om päznamoičend elon sündundas da olendas Mal, eläbiden organizmiden himižes sauvuses, klimatan da sän formiruindas.
Veden ninevuz om 0,9982 g/sm³, suladandlämuz om 0 C°, kehundtemperatur om läz 100 C° (rippub atmosferižes painudespäi).


Vezinik.
Kolb puhthanke vezinikanke. Gaz vauvhatub.
Vezinik ("H" — "hydrogenium" latinan kelel «sündutai vet») om ezmäine himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes.
Francijalaižed Antuan Lavuazje-himik i Žan Batist Mön'je-inžener sädiba vet sintezal i jagoiba sen puru gazoihe ezmäižen kerdan vl 1783.
Vezinik om kaikiš levitadud element londuses, otab mail'man substancijan koume nelländest barionižen massan mödhe.
Fizižed ičendad.
Element om kaikiš kebnemb mujutoi hajutoi gaz tobjimalaz, ei ole toksine. Vezinikan molekul om kaks'atomine — Н2.
Kaik seičeme vezinikan izotopad oma ičeze nimidenke. Voib löuta koumed izotopad londuses: 1H — protii (järgeline Н, se om neitronita, 99,988%), 2H — deiterii (D, 0,012%) da 3H — tritii (radioaktivine T 12,32 vot pol'čihodamižen pordonke, jäl'ged londuses). Sen ližaks, tetas nell' ratud radioaktivišt izotopad 4..7 atommassanke: kvadii, pentii, geksii i septii, kaik elädas läz 10−21 sekundad.
Atommass — 1,00794. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš, 0 C°) — 0,0000899 g/sm³. Suladandlämuz — 13,99 K (−259,16 C°). Kehundlämuz — 20,27 K (−252,88 C°).
Himižed ičendad.
Erazvuiččed ühtnendad da niiden kävutamine oma levitadud. Muigotandmärad: +1, 0, −1.
Segoituz il'manke vai hapanikanke andab palamižen reakcijad vai poukahtust. Voib segoitadas etanolas i erasiš metalloiš (raud, nikel', titan, niobii, platin, palladii).


Pätnič.
Pätnič (vai videnz'päiv) om videnz' nedalin päiv rahvahidenkeskeižen ISO 8601-standartan mödhe, nellänz'päivän i sobatan keskes. Se voib olda nedalin kudenden vai seičemenden päivän toižiš kalendariš. Järgeližen radnedalin agjahine päiv.
Pühän päiv ortodoksižes hristanuskondas Sündun mokičendoiden ristal muštoks.


Vikipedii.
Vikipedii (angl.: "Wikipedia") om joudai, kaikile avaitud äikel'ne universaline enciklopedii, kudamban «Vikimedii-fond» pid'oiteleb. Nimi om sädud «viki»- (saitoiden sädamižtehnologii) da «enciklopedii»-sanoišpäi. Vl 2016 heinkun 1. päiväl Vikipedijas om enamb 40 mln kirjutusid 293 kelel, kudambid kirjutadas ühtes ičetahtnikad kaikiš mail'man tahoišpäi, i kaikuččele sab kirjutada da redaktiruida niid tugedusita. Vikipedijan ühtnijoid kuctas "Vikipedistoikš".


Gügo Viktor.
Viktor Mari Gügo (, virktas: [viktɔʁ maʁi yˈɡo]; sünd. 26. uhoku 1802, Bezanson, Francii — kol. 22. semendku 1885, Pariž, Francii) — francijalaine kirjutai, runokirjutai, prozankirjutai da dramaturg, francižen romantizman pävei da teoretik. Francijan akademijan ühtnii (1841).


Jašov Viktor.
Viktor Jašov om vepsläine kirjutai. Om sündnu Pondlaha (Babajevon rajon, Venäman NFST, NSTÜ). Sanutesed vepsän kelel ("Kondi", "Nutai").


Jeršov Viktor.
Viktor Jeršov — vepsläine runokirjutai. Om sündnu Vinglaha (Leningradan agj, Nevondkundaline Ühtištuz). Runod vepsän kelel erazvuiččiš keradusiš, periodikas.


Vil'nüs.
Vil'nüs ([ˈvʲɪɫnʲɪʊs],) om Litvanman pälidn da kaikiš suremb lidn. Mugažo se om Vil'nüsan statistižen agjan keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1323 kuti Litvanman Suren Gediminan-ruhtinasen pälidn. Voz'sadoiden joksten Vil'nüs oli Litvan Suren Ruhtinazkundan pälidnaks, vspäi 1569 (Lüblinan unii) — Pol'šan valdkundan-ki. Vozil 1795−1918 oli Venäman lidnan "Vil'na"-nimenke. Vozil 1920−1939 oli Pol'šanman lidnan. Vspäi 1939 Vil'nüs tegihe Litvanman Tazovaldkundan pälidnaks (Kaunasan jäl'ghe), sidä kesken vozil 1940−1991 mülündas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan suvipäivnouzmas, Näris (Vilii)-jogen randoil (Nämunasan oiged ližajogi). Pen' Vil'nii-jogi () lankteb Närisha huralpäi lidnan territorijal. Puištod ottas 69% lidnan territorijad. Uded lidnanlaptad oma erigoittud toine toižespäi mecan tarhoil. Matkad Vaugedvenäman röunhasai om 18 km päivnouzmha lidnan röunaspäi.
Eläjad.
Vn 2011 Litvanman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 543 071 ristitud, se oli valdkundan ristitišton videndez. Läz 800 tuhad elädas ezilidnoidenke. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 644 600 eläjad vl 1992.
Rahvahad (vn 2011 rahvahanlugemine, enamba 0,5%): litvalaižed — 62%, pol'šanmalaižed — 17%, venänikad — 12%, vaugedvenälaižed — 3,5%, ukrainalaižed — 1,0%, evrejalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 1,5%; rahvahuden ozutandata — 2,5%.
Sport.
Lidnan futbolklubad oma «FK Žalgiris» i «FK Riteriai». Kaikiš suremb om LFF-stadion (5067 kacujan täht).
Irdkosketused.
*


Viluku.
Viluku om voden ezmäine ku grigorianižes da julianižes kalendariš. Se om kahtenz' tal'ven ku Pohjoižes šurupoliškos i kahtenz' kezan ku Suvižes šurupoliškos. Kogoneb 31 päiväspäi.


Vilulind.
Vilulind () om lind "Fringillidae"-sugukundaspäi.
Eläb Evropadme i Azijan maiš. Kaikenaigaižen elämižen areal om znamasine, kezalind sijidme. Putub kuššiš i segoitadud mecoiš, saduiš i puištoiš, erasti mecstepiš. Naprib peittas leten ristituišpäi.
Täuz'kaznu lind om paskačun penemb vähän. Pä om must päiči alaigäčuiš. Ižačun rindaz om ruzarusttan mujun, emäčun — burhahkon.


Vil'häl.
Vil'häl, vai Vil'hal, Vilhal (venän kelel: "Ярославичи", vepsän kirjamil: "Jaroslaviči") om vepsän külä Leningradan agjan Kos'kenaluižen rajonan suvipäivlaskmas.
Eländpunkt mainitase Uz'lidnan aigkirjas vspäi 1496. Edel 1960-nzid vozid viž küläd ezmäiženke -nimenke oli, sid' ühtenzoittihe niid oficialižikš nügüdläiženke venän nimenke, miččel nimitihe kaikid niid külid ühtes ende-ki.
Külän sijaduz om Vinglan küläkundas, Ojat'jogen oiktal randal. Matkad küläkundan Vingl-keskushesai om 25 km pohjoižpäivnouzmha.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe külän eläjiden lugu oli 180 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 287 eläjad vl 1997. Vil'hälas oma küläkirjišt, fel'dšeriž-akušerine punkt i kul'turkodi. Vodhesai 2009 keskškol radoi.


Vingl.
Vingl vai Vidl () om vanh külä Leningradan agjan Kos'kenaluižen rajonas. Se om Vinglan küläkundan administrativine keskuz.
Istorii.
Vingl mainitase ezmäižen kerdan vl 1137. Vl 1926 Vingl-külišt kogoni 40 penes küläspäi. Vozil 1927−1963 Vingl-külä oli Vinglan rajonan administrativižeks keskuseks.
Suren Tatanman sodan aigan vozil 1942 (reduku) — 1944 (keza) külän ristitišt oli evakuiruidud suvhe lähižhe Järvidenkülähä da meckülihe frontan ezipirdan lähembusen tagut.
Geografijan andmused.
Külä sijadase Ojat'-jogen randoil, oiktal randal tobjimalaz. Avtotesild ühtenzoitab randoid. Matkad Kos'kenaluine-lidnhasai om 74 km lodeheze.
Eläjad.
Vinglas elädas äi vepsläižid. Vepsläižiden lugun mödhe nece žilo lidiruib Leningradan agjas. Vl 1989 (2511 rist.) kaikutte koumanz' külän eläi kirjuti ičtaze vepsläižeks.


Vintaž.
Vintaž («märitud voden vinad») om stilizirui čuraduz modas. Sen pämeletuz — eläbzoitta enččid modan čuradusid.
Modas vai dizainas "vintaž"-termin znamoičeb enččen epohan originaližid modižid kaluid.
Vintažine stil' tuli modha, konz tutabad akt'orad da top-modelid pidaškanziba vintažad i retro-stilid.


Vintaž (popgrupp).
«Vintaž» (venäkelel: "Винтаж") om populärine venämalaine muzikaline popgrupp. Edestab muzikad evropop- da danspop-stiliš. Gruppan aluz om pandud Moskvha vl 2006.


Vitegran rajon.
Vitegran rajon () om rajon Vologdan agjas.
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1927 elokun 1. päiväl Leningradan agjan Pöudon ümbrikos. 1930 heinkun 23. päiväl heitihe ümbrikod, i vhesai 1937 rajon mülüi Leningradan agjaha kuti administrativine ühtnik. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1959.
Geografijan andmused.
Vitegran rajon om Vologdan agjan lodehline taho. Se om kaikiš suremb agjan rajon pindan mödhe (13 100 km²). Mec otab seičeme ühesandest rajonan territorijad, se om kavag'mec tobjimalaz.
Volgan-Baltijanmeren vezite läbitab territorijan keskusen. Atlek-čokkoim sijadase rajonan pohjoižpäivnouzmas, se om ühthine jogiden koumen basseinan täht: Atlantižen valdmeren, Jävaldmeren da Kaspijan meren. Znamasine jogi om Andom. Kaikiš suremb vezišt om Änine, se mülüb rajonha vaiše paloin.
Londuseližed varad oma mouckivi, mineraližed mujud, mec, kala, reskvezi.
Vs 2013 semendkun 30. päiväspäi rajonan territorii jagase 10 küläkundaks da 1 lidnankundaks (Vitegr-lidn).
Tobmuz.
Vs 2013 sügüz'kun 17. päiväspäi Aleksandr Pavlikov radab rajonan da sen administracijan pämehen (7 ohjandust).
Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Suim (15 ezitajad), Aleksandr Zimin radab sen ezimehen vs 2013 redukun 4. päiväspäi.
Kaik valičendad oleldas kerdan vides vodes.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 29 058 ristitud.
Kaik om 208 eländpunktad rajonas, sidä kesken 1 lidn, 18 žilod da 189 küläd.
Toižed sured eländpunktad oma Depo-žilo (2,8 tuh. rist. vl 2002), Annan Sild-külä (1,9 tuh. rist. vl 2010), Šušt-žilo (1,2 tuh. rist. vl 2002) da Devätinad-külä (1,1 tuh. rist. vl 2010).
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma mecan ümbriradmine, vezitransport da turizm, tarbhaižiden kaivatusiden samine, elektrusen tehmine, sömtegimišt.


Vladikavkaz.
Vladikavkaz (, «Dzaugan eländpunkt») om Venäman lidn da lidnümbrik valdkundan suvipäivlaskmas. Se om Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn. Om «sodahoštusen lidn»-arvonke vspäi 2007.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1784 kuti "Vladikavkaz-lidnuz" Venälaižen imperijan Jekaterina II-imperatornaižen käskön mödhe hänel valitud sijha Georgijevskan traktatan vahvištusen jäl'ghe. Soda-gruzine te zavodiše lidnas.
Vladikavkaz om lidnan oficialiženke statusanke vspäi 1860. Vl 1875 raudte ühtenzoiti lidnad Rostovanke. Vozil 1931−1944 i 1954−1990 lidnan nimi oli "Ordžonikidze", vll 1944−1954 — "Dzaudžikau". Vspäi 1990 oficialine venäkel'ne nimituz om eziauguine.
Vladikavkaz šingotase mujumetallurgijan koume tegimel, kahtel gidroelektrostancijal, elektroladimiden i elektrokomponentoiden koumel tegimel, sauvondmaterialiden pästandal (savič, pumaterialad, katuzmaterialad), sömtegimištol (oluden, etilspirtan, väghižiden alkogoližiden jomiden tehmine), mugažo stökolpakuitesen, zirkloiden i bioetanolan tegimed, kalližarvoižiden kividen ümbriradmine i nahktegim ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Terek-jogen mougotil randoil, Kavkazan pohjoižil pautkil. Lidnan keskuz seižub 692 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Moskvhasai om 1504 km pohjoižhe orhal. Lähembaižed järedad lidnad oma Nal'čik lodeheze (117 km avtotedme), Nazran' pohjoižpäivnouzmha (26 km avtotedme) i Groznii päivnouzmha (113 km avtotedme).
Klimat om ven. Vilukun lämuz om −1,9 C°, voib toda pakaižid −20 Cel'sijan gradushasai kül'mkus-keväz'kus. Heinkun da elokun — +20 C°, voden keskmäine lämuz om +9,2 C°. Paneb sadegid 933 mm vodes, semendkus-heinkus enamba kaiked (113..175 mm kus).
Vladikavkaz jagase nelläks administrativižeks rajonaks. Lidnanvuitte Zavodskoi-žilo da viž küläd mülüdas lidnümbrikho Vladikazkazan ližaks, kaik ned alištudas lidnrajonile.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 130 755 eläjad, vl 1959 — 164 420 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 311 693 ristitud, lidnümbrikon — 330 148 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 325 tuhad eläjid vl 1992.
Rahvahad (lidnümbrik, enamba 0,4% vl 2010): osetinalaižed — 63,9%, venälaižed — 24,5%, armenijalaižed — 3,5%, gruzijalaižed — 2,2%, ingušad — 1,1%, azerbaidžanlaižed — 0,7%, ukrainalaižed — 0,6%, grekalaižed — 0,5%, toižed rahvahad da rahvahuden ozutandata — 3,0%.
Irdkosketused.
*


Vobl.
Vobl (, sinonimad: "Rutilus rutilus caspicus", "Rutilus lacustris") om Kaspijan meren kalan erik vai sär'gen alaerik Karpižed-sugukundaspäi. Pütas voblad Alavolgal kevädel.
Täuz'kaznuden kalan piduz om 30..35 sm, hibj om 800 grammad vedutte, no oleldas eričud 45 santimetrhasai pitte i 2 kg vedusenke. Kalasuugad oma hahkad muzanke röunanke.
Vobl om Kaspijan meren endemik.
Söte.
Vobl om lihansöi kala. Sömižen toižend om geterotrofine.
Äikerdoičend.
Ičeze elon aigan vobl äikerdoičese 5..6 kerdad. Se kudob sulakus da semendkus.
Eloncikl da šingotamine.
Vobl tal'vdub meres. Sügüzel voblan parvehed tuldas randoihe i jädas tal'veks vedenalaižihe kopihe. Tal'ven lopul vai keväden augotišes vobl tuleškandeb Volgha i Kaspijan toižihe ližajogihe (Ural, Emb, Terek, Kur). Sulakul joges om äi voblan parvehid jo. Kudondan jäl'ghe kala lähteb Volgaspäi: semendkun lopus joges ei ole jo necidä kalad.
Voblan piskud mugažo lähttas merhe. Sigä kalad söteltas hätken. Meres-žo piskad kändasoiš vanhembikš. Vobl om kaspižen nörpan i osetriden sömäks.
Vobl om lujas tutab surustuz.


Volgograd.
Lidnan da ezilidnoiden nägu Man kaimdajaspäi
Volgograd ([vəlɡɐˈɡrat]) om Venäman millionerlidn da lidnümbrik Volg-jogen oiktal randal. Se om Volgogradan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1589 kuti "lidnuz Caricin-sarel" (). Eländpunkt sai lidnan statusad vl 1780 "Caricin"-nimenke. Vozil 1925−1961 nimitihe lidnad "Stalingrad:aks". Vs 1936 tal'vkun 5. päiväspäi Stalingrad kätihe Stalingradan agjan keskuseks. Vozil 1942 (17. heinku) — 1943 (2. uhoku) Stalingradan tora tegihe lidnas.
Vozil 1945−1958 Stalingrad oli alištunu tobmudele oikti, kuti federativižen tazovaldkundan toižed-ki sured lidnad. Vn 1961 10. päiväl kül'mkud udesnimitihe lidnad nügüdläižikš.
Geografijan andmused.
Kaik lidn om 60 km pitte, seižub padoseinän al. Lidnan tobj pala sijadase pidust' Volg-joged 0..156 metrad korktusil valdmeren pindan päl, Volgaveren ülüdel. Lidnan keskuz da randaline pala om alemba valdmeren tazopindad, −13..0 m korktusil, Kaspijanveren alangišton augpalas. Matkad Moskvhasai om 964 km lodeheze. Lähembaižed järedad lidnad oma Volžskii (pohjoižpäivnouzmaižes röunas Volgogradanke) i Kamišin 198 km pohjoižhe.
Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Volgograd jagase 8 territorialižhe rajonha vspäi 1975. Rajonad oma administracijoita (pohjoižespäi suvhe): Traktortegimen, Rusttan Oktäbrin, Keskuzrajon, Dzeržinskijan, Vorošilovan, Nevondkundaline, Kirovan, Rusttan Armijan rajonad.
Eläjad.
Vl 1901 eläjiden lugu oli 70 tuhad ristituid. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 021 215 ristitud (kaikiš suremb ristitišt).
Transport.
Lidn om järed avtotesol'm. Om koume irdad-avtoted pidust' kaikes lidnas. Volgan-Donan veziten agj om lidnan suves. Jogitransport om šingotadud lidnas da sen ümbrištos. Keskuzline päraudtestancii om passažoroiden täht, suvine päraudtestancii om jügujonusiden täht.
Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, kiruhtramvaid (vspäi 1984, 1 jono, 22 stancijad, 17 km raudted), taksid da lidnelektrojonused (vspäi 1959, 5 jonod, 38 stancijad, läz 100 km raudted) oma kundaližeks transportaks lidnas. Rahvahidenkeskeine civiline "Volgograd (Gumrak)"-lendimport ("VOG / ВГГ") sijadase 15 km lodeheze lidnan keskusespäi, Dzeržinskijan rajonas. Sišpäi tehtas sezonreisid Uzbekistanan da Kazahstanan lidnoihe, čarterreisid Stambulha da Salonikihe, om äi reisid Venämadme.
Irdkosketused.
*
*


Vologd.
Vologd () om lidn da lidnümbrik Venäman lodehpoles. Se om Vologdan agjan administrativine, tedoline da kul'turine keskuz, mugažo Vologdan rajonan administrativižeks keskuseks (ei ole rajonan palaks).
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1147 sekundarižiš purtkiš kuti "Stroican jumalankodin" alusenpanend. Aigan mändes nimitaškanzihe lidnad jogen mödhe. Lidn alištui Uz'lidnan Tazovaldkundale vhesai 1456 formaližikš, tora Tverin, Vladimiran i Moskvan oigenuzidenke jätksi 13. voz'sadaspäi. Vozil 1566−1822 Vologdan kremlin seinäd oliba olmas, nimitihe sidä mugažo "Nason-lidnaks" ().
Vodel 1782 Vologd linni Vologdan gubernijan keskuseks. Vspäi 1937 Vologd om Vologdan agjan administrativižeks keskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan suves, Venäman pohjoižes, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vologd seižub ühtennimižen jogen molembil randoil. Matkad Moskv-pälidnaspäi om 450 kilometrad pohjoižpolehe. Lähembaižed lidnad oma Gräzovec 42 km suvhe «Holmogorid»-avtotedme (M8) vai raudtel, Sokol 42 km pohjoižhe avtotedme vai raudtel i Kadnikov 40 km pohjoižpäivnouzmha M8-avtotedme.
Klimat om ven, sä vajehtub paksus. Paneb sadegid 565 mm vodes, enamba kezal (217 mm) da sügüzel (149 mm). Heinkun keskmäine lämuz om +17,5 C°, vilukun — −10,8 C°. Voden keskmäine lämuz om +3,1 C°. Tal'veline sezon voib olda 5 polenke kud.
Vologdan lidnümbrik om kaikiš suremb agjas eläjiden lugun mödhe — 320 702 ristitud vl 2017. Moločnoje-žilo (7 690 rist. vl 2017) mülüb lidnümbrikho mugažo.
Tobmuz.
Lidnan pämez' om Jurii Sapožnikov vs 2016 sügüz'kun 26. päiväspäi. Käskusenandai tobmuz om Lidnan Dum 30 ezitajanke, valitas heid 30 üks'mandatižes valičemižümbrikos. Ezitajiden valdatusiden strok om viž vot. Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2014 14. päiväl sügüz'kud.
Radonoigendai tobmuz om Lidnan administracii, kogoneb 7 departamentaspäi. Lidnan administracijan pämez' (mer) radab sen ohjandajaks. Vologdan mer om Sergei Voropanov vs 2017 kül'mkun 23. päiväspäi. Departamentoiden pämehed oma lidnan meran varapämehikš.
Eläjad.
Vl 1897 lidnan eläjiden lugu oli 27 705 ristitud, vl 1939 — 95 314 ristitud. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 301 755 ristitud, lidnümbrikon — 309 290 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 313 012 eläjad vl 2017.
Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 97,3%, toižed rahvahad — 2,7%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma 12 kolledžad, raudtetransportan i mašinansauvomižen tehnikumad, üläopendusen aluzkundad: Vologdan valdkundaline universitet, Vologdan oiktusen da ekonomikan institut (Venäman UTFR), severz'-se filialad (Valdkundaližen radnikoičendan akademii, Moskvan valdkundaline juridine akademii).
Ižanduz da transport.
Tarkoiged mašiništonsauvomine da transportmašinoiden tehmine, sömtegimišt i kompjuterprogramiden sarak oma šingotadud lidnas. Kaikiš järedambad edheotandoišpäi oma Vologdan pörutügitegim i Vologdan optiž-mehanine tegim.
Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidn om järed raudte- da avtotesol'm Venäman lodehes. Vspäi 2003 avtoümbärten pala om saudud lidnas.
Federaline civiline Vologd-lendimport ("VGD / ВГД") sijadase lidnan pohjoižröunanno, 10 km pohjoižhe keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Moskvha, Piterihe, Surhe Ustügha da Čerepovecha.
Irdkosketused.
*
*
*


Vologdan agj.
Vologdan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt (agj).
Se mülüb Lodehližhe federaližhe ümbrikho.
Agjan administrativine keskuz om Vologd.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Vologdan agj om olmas vs 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi.
Agjan ezmäine Päkäskuz om vahvištadud vn 1995 14. päiväl sügüz'kud Käskusenandajan Suiman ezitajil.
Vologdan agjan kahtenz' Päkäskuz om vahvištadud vn 2001 3. päiväl redukud Käskusenandajan Suiman ezitajil, tuli väghe sen-žo voden 18. päiväl redukud da om väges tähäsai äiluguižidenke vajehtusidenke. Valdatusiden erištund Federacijan tobmuden aluskundoidenke om kirjutadud tarkašti Päkäskuses (1nz' jaguz 4nz' kirjutuz 3nz' pala). Venäman Konstitucijan vägi om lujemb vologdašt Päkäskust kaiken aigan (1nz' jaguz 3nz' kirjutuz).
Geografijan andmused.
Agj röunatab Kirovan agjanke päivnouzmas, Kostroman agjanke suvipäivnouzmas, Jaroslavlin agjanke suves, Tverin da Uz'lidnan agjoidenke suvipäivlaskmas, Leningradan agjanke päivlaskmas, Karjalan Tazovaldkundanke lodehes, Arhangel'skan agjanke pohjoižes. Vologdan agj om mererandatoi.
Vologdan agjan kukhad läz Moločnoje-küläd (Vologdan lodehline ezilidn).
Reljef om kukhikaz, mugažo tazo äiluguižidme soidme. Vologdan agj sijadase Päivnouzmaižen Evropan tazangištol, mecakahad kukhad oma enambuses sen londuzkuviden keskes. Mologan da Šeksnan alangišt om agjan suvipäivlaskmas, Šeksn- da Molog-jogidenno. Kivekahad Andoman da Vepsän ülüded oma lodehližes palas, dai erased kukkazsel'gad. Vag-, Suhon- i Jug-jogiden alangod čaptas kukkaztahoid agjan päivnouzmpoles. Pohjoižed Uvalad seištas agjan suvipäivnouzmas, ned sijadasoiš suvhe Suhon-jogespäi. Kaikiš korktemb čokkoim om Vepsän ülüden Mal'mägi-kukkaz (304 m) agjan lodehes (Vitegran rajon).
Pind om 144 527 km². Agjan pindan enambuz om ottud taigamecoihe, soihe da novihe. Mec otab territorijan koume nelländest, necišpäi kavag'mecad oma enamba pol't.
Vologdan agjan pind om jagadud Vauktan, Baltijan i Kaspijan meriden basseinoiden keskes. Meribasseinoiden koumekerdaine čokkoim (üks'jäine mugoine Venämas) sijadase agjan lodehes, Vitegran rajonas, kudamb ühtenzoitab Änižjogen (Jävaldmeri), Nevanjogen (Atlantine valdmeri) da Volgan (Kaspijan meri) basseinad.
Änine om kaikiš suremb järvišpäi Evropas, se kaičeb äi verest vet. Sen suvipäivnouzmaine randišt sijadase Vologdan agjas. Vitegr- da Andom-joged oma Änižen ližajoged. Mugažo agjan päivlaskmaižed joged oma Ojatin ližajoged penes tahos. Päivlaskmpolen joged lanktas Ribinskan merhe, sen padosein om saudud läz Volgad. Ribinskan vezivaradimen znamasižed ližajoged oma Mologjogi, Sudjogi, Sogožjogi dai Šeksnanjogi.
Kaik om läz 4 tuhad järvid agjas. Nened sured järved sijadasoiš agjas täuzin: Vaugedjärv, Kubenanjärv i Vože-järv.
Klimat om ven kontinentaline, kontinentaližuz ližadab päivlaskmaspäi päivnouzmha. Keza om lühüd da läm', heinkun keskmäine lämuz om +16..+18 C°. Tal'v om pit'k vilu. Vilukun keskmäine lämuz om −11 C° päivlaskmas i −14 C° päivnouzmas. Paneb sadegid 500..650 mm vodes. Lumikate venub 165−170 päiväd vodes. Vegetacijan pord vedase 130 päiväd vodes.
Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (savi, lete), keitandsol, mec, reskvezi.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Oleg Aleksandrovič Kuvšinnikov radab gubernatoran vs 2011 tal'vkun 28. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Gubernator om mugažo Agjan Ohjastusen ezimez', hän märičeb sen strukturad. Kaks' ezmäšt varamest da kahesa muite varamest oma hänele abhu.
Vologdan agjan parlament om üks'kodine Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 34 ezitajad videks vodeks. Andrei Nikolajevič Lucenko radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vn 2016 27. päiväspäi sügüz'kud.
Radonoigendai tobmuz om Vologdan agjan Ohjastuz. Agjan departamentad, ohjandused da radnikoičendad alištudas Ohjastusele.
Vn 2014 14. päiväl sügüz'kud valitihe gubernatorad, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (62,98% änid) da radab kahtenden strokun. Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud, se nimitase 2016−2021 voziden kucundaks.
Eländpunktad da kundad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe kaik om 15 lidnad agjas, 9 lidnanvuittušt žilod da 8006 küläd (niišpäi 2131 oma kaikenaigaižeta ristitištota). Kaik om 2 lidnümbrikod, 22 lidnankundad da 159 küläkundad (2017, vl 2009 oli 252 küläkundad).
Ümbrikod.
Kaik om 2 lidnümbrikod agjas da 26 municipališt rajonad (ümbrikod).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 202 444 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 1 355 000 eläjid vl 1987. Vl 2018 kaikutte videnz' ristit seičemespäi om lidnalaine.
Kaik om vižtoštkümne lidnad agjas. Järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2015, surembaspäi penembha): Čerepovec (tegimišton pälidn) i Vologd (administrativine pälidn). Vl 2017 kaik oli 9 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,2% vl 2010): venälaižed — 92,5%, ukrainalaižed — 0,7%, vaugedvenälaižed — 0,3%, azerbaidžanlaižed — 0,2%, armenijalaižed — 0,2%, čiganalaižed — 0,2%, toižed rahvahad — 1,0%, rahvahuden ozutandata — 4,9%.
Erased toižed igähižed rahvahad: vepsläižed — 0,03% (412 rist.), komilaižed — 0,02% (295 rist.).


Votkinsk.
Votkinsk (,) om Venäman lidn da municipaline ühtnik (lidnümbrik) Udmurtijan Tazovaldkundan päivnouzmas. Se om kahtendel sijal eläjiden lugun mödhe tazovaldkundas Sarapulanke ühtes.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1759 kuti žilo sauvomha Votkinskan raudantegint Pötr Šuvalov-grafan tahton mödhe. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1935. Om Udmurtijan palaks vspäi 1937. Votkinskan tegim om valdkundan järed edheotand tähäsai.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Votk-jogen () i Votkinskan uiton randoil (Kamanjogen oigedpol'ne bassein), 130 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Iževskan keskushesai om 52 km suvipäivlaskmha orhal vai 54 km avtotedme. Lähembaine lidn om Čaikovskii (Permin rand) 32 km suvhe orhal vai 42 km avtol.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 99 022 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1991−1993, 105 tuhad eläjid. Hristanuskondan päjumalanpert' da viž jumalanpertid oma olmas lidnas. Professionaližen opendusen aluzkundad: mašiništonsauvomižen tehnikum, medicinine škol, pedagogine škol, profškol da Iževskan üläopendusen aluzkundoiden kaks' filialad.
Ižandusen päsarakod oma sodakompleks (kontinentidenkeskeižed ballistižed raketad — «Jars», «Bulav», «Topol'-M», operativiž-taktižed «Iskander»-raketad), mašiništonsauvomine (kivivoin da gazan samižen täht i kaivuzmašiništ), elektromašiništon pästand, sauvondmaterialiden tehmine (savič, bazal'tizoläcii), sömtegimišt.
Avtobusad da taksid oma kundaližtransportaks lidnas. "Votkinsk-raudtestancii" om olmas vspäi 1919, kuti «Iževsk — Votkinsk»-jono-ki. Lähembaine lendimport sijadase Iževskas.
Irdkosketused.
*


Vul'gat.
Vul'gat («Ühthine Biblii») om Biblijan latinankel'ne kändmuz Ieronim Stridonalaižen töiden alusel. Se om katoližen jumalankodikundan oficialine Biblii latinan kelel 16. voz'sadaspäi.
Biblijan edeližed kändused nimitadas "Vetus Latina" (vanhad latinižed) i "Itala".


Zagreb.
Zagreb (mugažo horvatan kelel, virktas [zǎːɡreb]) om Horvatijan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1094 kuti "Kaptol" ühtennimižel kukhal. "Gradec"-eländpunkt sai lidnan oiktusid vl 1222. Nene kaks' eländpunktad ühtištuihe 17. voz'sadan augotišele i saihe Zagreb-nimed vl 1851, oma lidnan istorižeks keskuseks nügüd'. Vspäi 1776 horvatijalaižiden ohjandusen ištundad vedihe Zagrebas, i se kändihe heiden faktižeks pälidnaks Varaždinan sijas. Nimitihe "Agram:aks" Avstrijan da Mad'jaranman imperijan aigan (1864−1918).
Om ripmatoman Horvatijan pälidnaks vs 1991 kezakun 25. päiväspäi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sav-jogen randoil (, Dunain oiged ližajogi). Se seižub 122..1035 m ü.m.t. korktusil, 158 m keskmäižel korktusel, Medvednic-mägimassivanno (vai "Zagrebačka gora").
Zagreb jagase 17 nimitadud rajonha ().
Eläjad da transport.
Vn 2011 Horvatijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 790 017 ristitud, ezilidnoidenke — 1,1 mln ristituid, valdkundan videndez. Enamba ühesad kümnendest oma horvatijalaižed i katoližed uskojad.
Avtobusad, tramvaid, ezilidnelektrojonused, funikulör da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.


Zaiceva Nina.
Nina Grigor'jevna Zaiceva (; om sündnu 25. semendku 1946 Voilaht-külähä, Babajevon rajon, Vologdan agj, Venäman NFST, NSTÜ) om vepsläine kelentedomez' da literator.
Biografii.
Naine om Vologdan pedagogižen institutan pästnikan (1969). Vl 1973 hän om pästnus Petroskoin valdkundaližen universitetan aspiranturaspäi. Filologijan doktor (vspäi 2002). Om olnu «Kodima»-lehtesen redaktoran.
Sädused.
Monografijad: «Nimiden vajehtamine vepsän keles» (1981), «Vepsän verb» (2001), kelentedoližed kirjutesed erazvuiččiš keradusiš da aiglehtesiš. Vepsän kelen openduzkirjad školan täht (5, ühtes Mulložen M.), niiden keskes — «Vepsän kelen grammatik» keskškolan täht, openduzvajehnik (1995), Uz' vajehnik (2007). Kändmižed (Uz' Zavet — 2006, Kalevala /lühetud kompožicii lapsile/ — 2003, toižed). Runod (publikacijad «Carelia»-aiglehteses, runokirj lapsile «Izo Lizoi» — 2005), Virantanaz-epos, publicistik.


Zebr.
Zebrad () om kabjživatoiden alaheim. Mülüb Hebonvuiččed-sugukundan "Hebod"-heimho.
Živatoiden levigandmižavaruz om Afrik Saharan suvemb. Elädas penil joukuil: üks' ižač da emäčud poigidenke. Kaikutte živat om šoudukaz ičeze kartte.


Zelenogradsk.
Zelenogradsk (,; edel 1946 vot — "Kranc",) om Venäman kurortine lidn Kaliningradan agjan lodehes. Se om Zelenogradskan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kuti Prussijan kalanikoiden "Pillkoppen-külä" («mererandaline lidneihut» prussijan kelespäi). Vl 1282 Prussijan "Kranta-Krug-žilo" («traktir randal» prussijan i saksan kelišpäi) vajehti sidä, sijazihe ten Klaipedannoks augotišel Kuršan čirakodme. Vspäi 1283 ristankandajiden ordenan lidnuz oli olmas, vaiše puine aluz jäi sišpäi. Vl 1816, konz 300 ristitud elihe žilos, saudihe ezmäižid kül'bendsijid, i Kranc kätihe rekomenduidud kurortaks.
19. voz'sadan keskes Kranc kätihe kunigahan kurortaks (1844) da sid' lidnaks. Raudte tuli lidnha Königsbergaspäi vl 1885, i tulijoiden samha lebud lugu ližadui äjan. Om kaičenus äi vanhid saksan pertid. Lidn šingotase Kaliningrad-lidnan eläjiden kurortaks i maižanduzrajonan keskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Baltijan meren suvižel randištol, 3 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Kuršan čirakon augunno. Matkad Kaliningradhasai om 25 km suvhe elektroraudtedme vai avtol.
Kaik 111 žilod mülüdas lidnümbrikho Zelenogradskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 2016,49 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 13 026 ristitud, lidnümbrikon (edel 2016 vot — rajonan) nell' ühesandest, rajonan — 32 271 ristitud. Kaikiš suremb lidnan i lidnümbrikon ristitišt om nügüd'. Vl 2017 kaik 35 754 ristitud elädas lidnümbrikos. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om lidnas, enččes katoližes i lüteranižes sauvusil.
Rahvahad (lidnan eläjad vl 2010, enamba 0,4%, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 87,0%, ukrainalaižed — 3,8%, vaugedvenälaižed — 3,6%, armenijalaižed — 1,1%, uzbekalaižed — 0,9%, totarlaižed — 0,5%, litvalaižed — 0,5%, azerbaidžanlaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 2,1%.


Zubr.
Zubr vai Evropine zubr vai Evropine bizon (latinan kelel: "Bison bonasus") om Pall'azsar'vižiden sugukundan ("Bovidae") bizoniden heimon erik, imetaiživat. Hän om jalos läheline amerikaižid bizonid. Hö voidas poiktas da andeltas plodukahid norid jäl'gpol'vid — zubrobizonid. Zubr mülüb Londusen kaičusen rahvahidenkeskeižen ühtištusen Rusttha kirjha.
Areal.
Istorižiš aigoiš zubran areal oli suremb. Zubrad eliba Pirenejan nemespäi Päivlaskmpol'žehe Sibirihesai, sidä kesken Anglijas da Suvipol'žes Skandinavijas. Hö eliba mecoiš da avoinuzil tahoil. Intensivižen ristitmectusen taguiči zubrad linni živat, kudamb vasttase vaiše šohroiš. Pigai hö eliba vaiše Belovežan puščas da Kavkazal.
Ezmäine mail'man soda (voin) da murendatišen voded linni katastrof zubroiden täht. Peitmecnikad surmičiba jäl'gmäšt zubrad, kudamb eli valdal Belovežan puščas Vaugedvenämas, vodel 1921. Koume jäl'gmäšt zubrad, kudambad eliba valdal Kavkazal, om surmičetud peitmecnikoil 1927. vodel. Vaiše 66 zubrad oli kaiken mail'man živatpuištoiš.
Nügüd'aigan küksetud valdal živatpuištoišpäi zubrad elädas Pol'šanmas, Vaugedvenämas, Litvanmas, Moldovas, Ukrainas da Venämas (Kavkazal, rahvahaližes «Orelan polesje»-puištos).
Irdpol'ne nägu.
Zubr om kaikiš järedamb da jügedamb imetaiživat Evropižes kontinentas da jäl'gmäine evropine mechärgan ezitai. Hibjan piduz om 330 sm:hasai, korktuz säguhusai om 2 m:hasai, hibjan vedaduz sabustab 1 tonnad. Hänen karv om muzabur, tal'vel om lujas paks; sägul, kaglal da löudal om pit'k. Noril vazoil karv om rusttahk. Hibjrungon ezine pala om massivine, kagl om lühüd, pä om pen', lasketud, bardanke da kahtenke penidenke sirpinvuiččidenke sarvidenke.
Zubran erikos om 2 alaerikod — Belovežine zubr ("B. b. bonasus") da Kavkazine zubr ("B. b. caucasus"). Ristitud koletiba Kavkazižid zubroid 1927. vodeks. Nügüd' Kavkazas elädas zubrobizonad, kudambid ristit elätoiti.
Elonlad.
Zubrad elädas penil kogoil, niil om koumespäi kaks'kümnehesai živatad (augul emäčud da nored vazad). Zubroiden kogon lider om emäč. Ižačud elädas üksin da ühtetas kogohe vaiše kärban aigan. Londuseližes populäcijas kärb oleleb elokus—sügüz'kus. Kesketi konkurirujad ižačud voidas torata emäčun tagut. Tal'vel kogod ühtetas surembha kogoho, kudambiš om äjak-se ižačud.
Emäčun kohtukahuz' jatkub 9 kud. Semendkun da heinkun keskes sündub üks' vaza (kaks'jäižed om harv), kudamban mass om 20..25 kg da kudamb imeb mamanmaidod 1 voden igähäsai.
Zubroiden ezmäižed vihanikad om peitmecnikad da händikanad. Zubr voib eläda 28-voččehe igähäsai.
Söte.
Sömižen aug om heinasižed kazmused, puiž-penzhiine söm, karpked, plodud.


Mocart Vol'fgang Amadeus.
Vol'fgang Amadeus Mocart, täuz' nimi — Johan Hrizostom Vol'fgang Teofil Mocart (; sünd. 27. viluku 1756, Zal'cburg, Pühä Rimalaine imperii — kol. 5. tal'vku 1791, Ven, Pühä Rimalaine imperii) — sur' avstrijalaine muzikankirjutai, instrumentalist da dirižor.
Venan klassižen školan järed ezitai, violižnik-virtuoz, klavesinist, organist. Mason vspäi 1784.


Avrora (kreiser).
«Avrora»-kreiser () om muzei-laiv Piteriš, Keskuzližen sodamerimuzejan filial. Se om Redukun revolücijan simvol, tegi tühjad ambundad psihologižeks signalaks šturmuimha Tal'velišt pert'kulud.
Istorii.
Säten laivan projektad ottihe aktualižen sil aigal angližen «Talbot»-laivan ezikuvaks. Nikolai II valiti laivan nimitust üks'toštkümnespäi vl 1896. Sodasomuzkreiser om saudud Piteriš Admiraluden verfil vll 1897−1903 koumen ühtejiččiden kesken, toižed oliba «Diana» i «Pallada». Ühtni Cusiman toraha vn 1905 semendkul i Ezmäižhe mail'man sodaha. Vn 1948 kül'mkuhusai kreiser mülüi Venäman imperijan, sid' NSTÜ:n Baltijan sodalaivištho.
Toižen mail'man sodan aigan heittihe azegid laivaspäi i formiruihe «Avrora»-ambundbrigadad kaičemha Leningradad, laiv jäi metoks saksalaižiden lendajiden täht, muretihe sidä lujas. Vodele 1948 om kohetud da jättud kaikenaigaižel jakar'seižundal Petrogradan randirdanno, Nahimovan sodameriškolanno, kävutihe sen školan openduzbazaks vhesai 1956. Vspäi 1957 om olmas Keskuzližen sodamerimuzejan filialaks, vll 1984−1987 eli läbi kal'hes restavracijas (35 mln rublid)., sid' Venäman kul'turjäl'gusen objekt (vspäi 1960).
Vn 2010 tal'vkuspäi laivan mez'kund oli tühjitadud. Vll 2014−2016 om kohetud Kronštadtas. Vn 2018 heinkuspäi ortodoksižen hristanuskondan pühäpert' om udessündutadud laival.
Suruded.
Laivan vedenahtištuz — 6731 tonnad järgeline i 7130 tonnad täuz'. Se om 126,8 m pitte, 16,8 m levette i 6,4 m ištumižsüvüdenke vedes. Voi ujuda 19,2 sol'med pigudenke (35,6 km časpigudenke). Koume likutimmašinad 24 katl'anke, koume laivanpunod, voi ujuda 4 tuhad merimijlihesai avtonomižikš. Vägevuz — 11 791 hebonväged (8,8 MVt). Mez'kund — 20 oficerad i 550 merimest, 42 ambundazeged i 3 torpedapparatad.


«Kuldaine verai»-sild.
«Kuldaine verai»-sild () om rippui sild San Franciskos. Om saudud vozil 1933-1937. Ühtenzoitab ühtennimižen lahten randoid.
Sild om läz 2,7 km pitte. Sen avtoten korktuz valdmeren päl om 67 metrad ližadumižen aigan. Sildan härgad oma 227 m kortte veden päl.
k
k
k


Änine.
Änine vai Änižjärv (venäkelel: "Онежское озеро, Онего", karjalan kelel: "Oniegu", suomen kelel: "Ääninen, Äänisjärvi") om reskveden järv Venälaižen Federacijan evropižes lodehpoles, Karjalan Tazovaldkundas tobjimalaz, mugažo Leningradan da Vologdan agjoiš. Se om kahtenz' järv pindan mödhe Evropas Ladogjärvhe rindataden. Änine om Atlantižen valdmeren Baltijan meren basseinan järv.
Ümbrikirjutand.
Järven pind saridenke om läz 9700 km². Basseinan pind — 66 284 nellikkilometrad. Änižen veden mülü om 285 km³, koumandez Ladogan rindataden. Piduz pohjoižespäi suvhesai om 245 km, kaikiš suremb leveduz om 91,6 km. Keskmäine süvüz om 30 m, kaikiš znamasižemb süvüz om 127 m. Pohjan reljef om koverikaz, se abutab kalale äikerdoičemas. Voib vastata 47 kalan erikod järves. Toižes polespäi, kall'oiden korvused telustadas laivoidenlikundale.
Läz tuhad penid vezivaluid da 52 pit'kad joged (10 km pidemb) langetas järvhe, no vaiše üks' — Süvär' — jokseb lähten Änižespäi. Om reguliruindpadoseinid Süvärin üläjoksmuses. Kaik koume lidnad om Änižen randal: Petroskoi, Kondopog da Medvežjegorsk. Järv om Vaugedmeren-Baltijanmeren veziten palaks. Volgan-Baltijanmeren vezite ümbärdab järved randaližedme kanaladme.
Kaik om 1650 sart Änižes, tobj pala sijadase järven pohjoižes, niiden ühthine pind om 224 km². Kiži-sar' mülüb sariden lughu, sil om 89 pušt arhitekturan muštpacast 15.—20. voz'sadoid (časounäd, pühäkodid, küläpertid, mellicad da aitod). Nece keraduz om pandud mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe. Änižen päivnouzmrandal om 1200 petroglifad (4.—2. voz'tuhad edel meiden erad).


Tolstoi Lev.
Lev Tolstoi (; sünd. 28. eloku (9. sügüz'ku) 1828, Jasnaja Polän, Tulan gubernii, Venäman imperii — kol. 7 (20). kül'mku 1910, Astapovo-stancii, Räzanin gubernii (nüg. Lipeckan agjas), Venäman imperii) — mail'man tutab sur' venämalaine kirjutai, publicist da meletai; graf. Vl 1849 sädi školad manmehiden lapsiden täht. Sevastopolin kaičendan ühtnii (1854−1855).
Kirjuti «Soda i kožund»-romanan (vll 1863−1869) i toižid sädusid realizman žanraks. Tolstoin sädamine tegihe sildaks 19. voz'sadan klassižen romanan da 20. voz'sadan sarakoiden literaturan keskes. Lev Tolstoi valatoiti evropižen gumanizman šingotest. Kirjutajan sädamine mülütab 3 romanad (toižed oma Anna Karenina i Toštmižsündund), 18 starinod, läz 40 sanutest, 23 filosofišt sanutest i starinod, openduzliteraturad (2 abekirjad, arifmetikan openduzkirj, 4 lugendkirjad), 10 p'jesad, 6 religiozišt sädust, 1 runopajod i 1 runosarnad, enamba 50 kirjutust, Ezopan 30 vaumen-moral'sanutesen kändust. Tolstoin kirjeižed i päivkirjad oma kaičenus, ned oma publikoitud sädusiden kogoduses.


Lezgin kel'.
Lezgin kel' (ičeze nimituz: "лезги чӀал") om nahiž-dagestanižen kel'kundan kel'. Lezgin kel' om üks' Dagestanan Tazovaldkundan oficialižiš kelišpäi. Pagižijoiden lugu — läz 900 tuhad ristituid, heiden enambuz eläb Dagestanas da Azerbaidžanan pohjoižes.


LiAZ-677.
LiAZ-677 () om nevondkundaline massine lidnalaine korgedlavaine avtobus. Se oli ezmäine NSTÜ:n avtobus ajaimiden gidromehaniženke (avtomatiženke) konorüdenke.
Projektiruihe vl 1963. Pästtihe vspäi 1967 vhesai 1994 Likinon avtotegimel (Moskvan agj), sid' üksin vhesai 2002. Kaik om tehtud 194 183 egzemplärad. Model' om vajehtadud ekspluatacijas avtobusoiden toižil modelil 2000-nzil vozil päpaloin.


Lihtenštein.
Lihtenštein (), täuz' oficialine nimi — Lihtenšteinan Ruhtinazkund ([ˈfʏɐstəntuːm ˈliːçtənʃtaɪn]), om pen' mererandatoi valdkund Evropan keskuses Šveicarijanke associacijoiš. Pälidn om Vaduc.
Valdkund ei ole ühtnijan, no mülüb Evropan Ekonomižhe Zonha. Ei ole olmas ičeze azekhid vägid.
Istorii.
Vl 1866 Lihtenštein tedištoiti ičeze ripmatomudes Saksanman Ühtištusespäi.
Jäl'gmäine Konstitucii () om väges vs 1921 redukun 5. päiväspäi. Voziden mändes äi vajehtusid oli, vl 2003 kaikiš znamasižembad oliba niišpäi.
Geografijan andmused.
Lihtenšteinal oma mavaldkundröunad Šveicarijanke suves da päivlaskmas (röunan piduz — 41 km), Avstrijanke pohjoižes da päivnouzmas (34 km). Ühthine röunoiden piduz om 75 km. Lihtenštein om mererandatoi valdkund.
Ruhtinazkund sijadase Al'piden sarakoil. Kaikiš korktemb valdkundan čokkoim om Graušpic-mägi (2599 m). Rein-jogi om päivlaskmaižeks röunaks Šveicarijanke. Mecad ottas läz nelländest man territorijad (kuz', tamm, bukpu). Subal'pižed da al'pižed nitud oma mägil.
Lihtenšteinan üks'jäine järv om Gampriner Zele. Valdkundan saum vezid — 2,4%.
Klimat om ven. Paneb sadegid 700..1200 mm vodes, tal'vel vihmub paksus vai paneb lunt.
Londuseližed varad oma gidroenergii da väghine mahuz.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine monarhii kaks'partiženke sistemanke. Valdkundan pämez' om Hans Adam II-ruhtinaz (vspäi 1989), hänen tobmuden valdatused oma läz absolütižen monarhan kartte. Ruhtinaz voib panda radsijha ohjastusen ühtnijoid, sudijoid, da heitta heid radmaspäi. Hän voib iče säta da otta tarbhaižid käskusid, voib panda kel'dod parlamentan käskusihe.
Parlament nimitadas Landtagaks. Rahvaz valičeb sen 25 deputatad nelläks vodeks. Radonoigendai tobmuz om ohjastuz (), se kogoneb pämehespäi (saks. "Regierungschef") da hänen nevojišpäi.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 5. päiväl uhokud. Vs 2013 keväz'kun 27. päiväspäi Adrian Hasler om nügüdläižeks päministraks.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Lihtenšteinan administrativiž-territorialine jagand."
Lihtenštein jagase 11 kommunaks (kundaks, üks'lugu) üks'jäiženke lidnanke päpaloin. Kaks' valičendümbrikod om valdkundas: Ülälihtenštein kudenke kommunanke da Alalihtenštein (viž kommunad).
Eläjad.
Lihtenšteinan elädas lihtenšteinalaižed (alemannalaižed) (65,6% vn 2000 rahvahanlugemižen mödhe), mugažo italijalaižed, šveicarijalaižed, avstrijalaižed.
Kodikelen mödhe (2015): saksan kel' — 91,5% (alemannan pagin päpaloin), italijan kel' — 1,5%, turkan kel' — 1,3%, portugalijan kel' — 1,1%, toižed keled — 4,6%.
Uskondan mödhe (2015): riman katolikad (oficialine religii) — 73,4%, protestantad-reformistad — 6,3%, islamanuskojad — 5,9%, ortodoksižed hristanuskojad — 1,3%, lüteranad — 1,2%, toižed protestantad — 0,7%, toižed hristanuskojad — 0,3%, toižed uskojad — 0,8%, religijatomad — 7,0%, märhapanendata — 3,1%.
Kaikiš järedambad lidnad (läz 5 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha) oma Šan, Vaduc da Trizen.
Ižanduz.
Lihtenšteinan eksport om elektromašiništ, varapalad avtoiden täht, optižed ladimed.
Valdkundan pätorguindpartnörad oma AÜV, Saksanma da Šveicarii. Eksportan pol' oigendase nenihe koumhe valdkundha; importan kudendez' tuleb Šveicarijaspäi.


Linux.
a>-pingvin om sisteman talisman i logotip vspäi 1996
Linux ([ˈlɪnəks] vai [ˈlɪnʊks], "Linuks") om Unix-vuiččiden kompjuterižiden operaciisistemiden heimkund. Programkod om avoin, ližakomponentoiden kävutand tegese maksutoman licenzijan alusel päpaloin.
Suomalaiž-amerikalaine Linus Torval'ds-programtegii ročin augotižlibundanke sädi Linux-sisteman südäitukun ezmäšt variantad vl 1991. Hän om südäitukun šingotesen projektan ohjandai tähäsai, «Linux»-torguindmarkan pidai.
Linux om superkompjuteriden päine sistem. Vebserveroiden koumandez kävutab Linux:ad (toine pala otab Unix). Koumanz' levitadud sistem personaližiš kompjuterižiš (1..5%).


Lipkaižed.
Lipkaižed () oma somuzsuugaižed gavedid. Nece heimkund mülütab kojegid (horid) mugažo, lipkaižed kazvoiba kojegišpäi 56 millionad vozid tagaz.
Erikod.
Kaik om 18 500 erikod mail'mas, elädas kaikil zonoil päiči jäžomid. Enamba kaiked erikoid (7700) om Keskuz- i Suviamerikas.
Elonlad i söte.
Kazdas nelläs pordhas läbi: muna — gaved'mado — tätüine — lipkaine. Södas nektarad, südäivet i saven vezisegoitest. Erased lipkaižed elädas sömäta ani, heiden söndorganad jättas alašingoteses i kävutadas gaved'madon varoid. Om lihansöjid-ki erikoid Suvipäivnouzmaižen Azijan maiš. Erased erikod letas tal'veks tropižhe vöhö.


Lissabon.
Lidnan 53 tulendad nelläs rajonas
Lissabon ([liʒˈboɐ],) om Portugalijan pälidn, kaikiš suremb lidn da port.
Istorii.
Nügüdläine eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vodel 205 EME, nimitihe sidä "Olisipo / Ulyssipo" latinan kelel. Sai lidnan oiktusid läz 1256 vot. Koume revolücijad oli lidnas vll 1910, 1926 i 1974. Toižen mail'man sodan aigan oli neitraližeks valdmeriportaks.
Geografijan andmused.
Lissabon sijadase Težu (Taho)-jogen estuarijan pohjoižel randal, Pirenejan pol'saren suvipäivlaskmaižel randal, 15 kilometras Atlantižen valdmeren randištospäi, 0..227 metrad ü.m.t. korktusil.
Klimat om Keskmeren. Voden keskmäine lämuz — +17,4 C°. Paneb sadegid 774 mm vodes, vähemba kezakus-elokus (26 mm pordos).
Eläjad.
Vn 2011 Portugalijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 547 773 ristitud. Kaik 2,8 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas (958 km²).
Transport.
Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks. Vspäi 1959 metro radab lidnas (vl 2012 43 km pitte, 4 jonod, 55 stancijad).
Rahvahidenkeskeine Portel-lendimport ("LIS") sijadase lidnan pohjoižpoles.


Litii.
Litii ("Li" — "lithium" latinan kelel) om koumanz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan päalagruppas), tabluden kahtendes periodas.
Litii om harv Man kores — 21 grammad tonnas, südäiolend merivedes 17 mg/L. Ročilaine himik Johann Arfvedson avaiži litijan vl 1817. Nimitihe mineraližen löudandan mödhe («kivi»).
Metalline litii kucub hibjan poltatesid vedenke reagiruiden.
Fizižed ičendad.
Litii om hobedaižvauktan polhe pehmed muglmetall. Voib vanuda da pressuida sidä.
Atommass — 6,941. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 0,534 g/sm³. Suladandlämuz — 453,65 K (180,5 C°). Kehundlämuz — 1603 K (1330 C°).
Londuseline litii kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: 6Li (7,5%) i 7Li (92,5%). Tetas 7 ratud radioaktivišt elementad 4..5, 8..12 atommassanke. Kaks' izomärad om 10Li-izotopal.
Himižed ičendad.
Palab hapanikas lämbitusel 300 C° da sen enamba. Muigotandmär om +1. Om reakcijoid azotanke, ammiakanke, galogenidenke, hil'nikanke i olanke.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe stöklan toižendoiden, voižimiden («Litol») tehmižes i akkumulätoriš enamba kaiked. Kävutadas atomreaktoriš lämudenkandajaks, LiBr- i LiCl-solid — kuivadamha il'mad da toižid gazoid. LiOH-gidrohapanduz i Li2O2 regeneriruidas il'man hapanikad sauptud apparatoiš.
Om järedoid löudmižsijid neniš valdkundoiš: Bolivii, Čili, AÜV, Argentin, Kongon Demokratine Tazovaldkund, Kitai, Brazilii, Serbii, Avstralii, Venäma (Kolan pol'sar'). Vl 2015 saihe 32,5 tuhad tonnoid mail'mas, znamasine samine om Avstralijas, Čiliš i Argentinas.


Litvanma.
Litvanma ([lʲɪɛtʊˈvɐ]), oficialižikš Litvanman Tazovaldkund (), om valdkund Päivnouzmpol'žes Evropas, Baltijan meren randal. Vspäi 2004 da ühtnii. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Vil'nüs.
Istorii.
Ezmäine mainitez oli keskaigaižes Litvanmas vl 1009. XIII voz'sadalesai germanižed ricer'kundad (ordenad) ladiba anastada Litvanmad i toda sinnä hristanuskondad, no satusita. Litvanma kändihe hristianižeks vaiše XIV voz'sadan lopuks. Sil aigal nece valdkund oli jo üks' surembišpäi päivlaskmaižes Evropas. Vl 1569 Litvanma ühtištui Pol'šanmanke Pol'šanlitvanmaha (ninga nimitadud Lüblinan Unii). Vl 1795 kaik Litvanma kändihe Venälaižen imperijan palaks.
Vn 1918 18. päiväl uhokud Litvanman nevonkund (kaikiden litvalaižiden ezitai organ) om tedotanu Litvanman ripmatomut. Sil aigal kaik Litvanma oli völ okkupiruidud germanižil sodavägil (oli Ezmäine mail'mansoda). Jäl'ges germanižiden sodavägiden lähtendad pol'šalaižed nacionalistad sädiba Vil'nüsha kukerdust, kudamban aigan Želigovski-jenaral oli ezinenas. Litvanman ohjastuz pageni Kaunasha. Kaunas oli Litvanman pälidnan vodelesai 1940.
Vl 1940 Nevondkundaline Ühtištuz okkupirui Litvanman; nece oli Molotovan-Ribbantropan paktan oiged rezul'tat. Vozil 1941−1944 nacional-socialistine Germanii okkupirui Litvanman. Vl 1944 möst anastihe Litvanman, Nevondkundaline Ühtištuz tegi necidä azjad.
Konstitucii.
Valdkundan ezmäižed nell' Konstitucijad oliba olmas vozil 1918−1922. Jäl'gmäine kahesanz' lugul Konstitucii () om vahvištadud vl 1992, se om väges voziden 1996, 2002−2006 i 2019 vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Litvanma om kaikiš suremb Baltijan valdkund, se om väheta Irlandijan surtte. Litvanman merirandan piduz' — 99 km. Pälidnan Vil'nüsan korktuz om 213 metrad ülemba meren tazopindad.
Litvanma oma mavaldkundröunoiš Latvijanke, Vaugedvenämanke, Pol'šanmanke da Venämanke (Kaliningradan agj).
Litvanman kaikiš korktembad mäged oma Juozapine vai Kruopine (niiden korktuz om ühtejitte, 293 m). Valdkundan pindan koumandesen kattas mecad. Kaikiš suremb (pidemb) jogi om Nämunas (Nemunas); Litvanmas om enamb 4000 järvid.
Voden keskmäine lämuz om +6,7 C°, uhokun — −2,8 C°, heinkun +17,9 grad. Lämuden vajehtusen amplitud om sur': kezan +30 gradusaspäi tal'ven −32 gradushasai. Vozne keskmäine painuz om 744,8 mm, keskmäine nepsuz — 78%.
Londuseližed varad oma turbaz, mouckivi, saved, letked, dolomit, reskvezi i mineraližed veded, toižed varad — raudkivend, kivivoi, mec.
Politine sistem.
Litvanma om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Litvanman prezident () om valdkundanpämez', valitas händast ühthižil valičemižil viden voden strokuks, ühten toštmižstrokun voimuz om olmas. Prezident om armijan päkäsknik i ohjandab irdpolitikal. Hän sijatab mugažo päministran («ministr-ezimez'»), parlament vahvištab necidä radnikust.
Litvanman parlament (seim,) om üks'kodine, kogoneb 141 deputataspäi. Valitas deputatoid nellän voden strokuks.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 9. i 23. päivil redukud. Prezidentan järgvaličendad mäniba vn 2019 12. i 26. päivil semendkud, Gitanas Nauseda sai vägestust kahtendes turas (65,86% änid) da om prezidentan radnikusel vs 2019 heinkun 12. päiväspäi. Saulüs Skvernälis om valitud da radab päministran vs 2016 tal'vkun 13. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Litvanman administrativiž-territorialine jagand."
Litvanman municipalitetoiden i statistikan agjoiden kart.
Nügüdläine administrativine jagand om olmas vspäi 2010. Enččed agjad (üks'lugu) jäiba statistikan regionikš, ned alajagasoiš 60 municipalitetaks (üks'lugu), niiden keskes seičeme oma lidnad. Municipalitetad kogotas 546 tobminkundaspäi ().
Eläjad.
Litavnmas elädas litvalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 2 944 459 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 3 706 299 eläjad vl 1992, se poleni emigracijan tagut.
Rahvahad (2011): litvalaižed — 84,1%, pol'šanmalaižed — 6,6%, venänikad — 5,8%, vaugedvenälaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 1,1%, rahvahuden ozutandata — 1,2%.
Kodikelen mödhe (2011): litvan kel' — 82,0%, venäkel' — 8,0%, pol'šan kel' — 5,6%, toižed keled — 0,9%, märhapanendata — 3,5%.
Uskondan mödhe (2011): katoližen jumalankodikundan uskojad — 77,2% (litvalaižed päpaloin), Venäman ortodoksižed hristanuskojad — 4,1%, vanhuskolaižed — 0,8%, lüteranad-evangelistad — 0,6%, toižed uskojad — 1,0%, religijatomad — 6,1%, märhapanendata — 10,2%.
Toižed järedad lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vl 2013, surembaspäi penembha): Kaunas, Klaiped, Šäuläi, Panevežis, Alitus. Kaik 106 lidnad oli valdkundas vl 2004. Lidnalaižiden pala om 68% (2020).
Ižanduz.
Šingotadud postindustrialine ekonomik. Radnikoiden 9,1% om ottud maižandushe, 25,2% ratas industrijas, holitišiden sferan radajiden pala om 65,7% (2015).
Litvanman ižanduz kazvab stabiližešti; vl 2006 radotomiden lugu oli 6,1%, infläcii oli 3%. Edel surt finansišt krizisad Venämas (vl 2008) Litvanman torguindan päpartnöran oli Venäma, nügüd' Litvanman torguindan päpartnör om EÜ. Kaikiš znamasižembad sarakod oma himine (azotheretusiden tehmine), kivivoin ümbriradmine (importiruidud kivivoil) i sömtegimišt. Vhesai 2010 kaikiš suremb kompanii oli Ignalinan atomine elektrostancii, andoi 70% valdkundha tehtud elektrust. Järed investor om Ročinma, andab verazmaižiden investicijoiden 20..30%.


Livin kel'.
Livin (livän) kel' (ičeze nimitused: "līvõ kēļ" vai "rāndakēļ" — «randkel'») oli suomalaiž-ugrilaine, Baltijan meren suomalaine kel'. Kelen kandajad eliba Latvijas.


London.
London (mugažo anglijan-ki kelel, virktas: [ˈlʌndən]; latinan kelel: "Londinium") om Suren Britanijan da Pohjoižen Irlandijan Ühtenzoittud Kunigahusen da Anglijan pälidn, kaikiš järedamb lidn Britanijan saril.
Suren Londonan pind om 1572 km² (aglomeracijas — 8382 km²). Eläjiden lugu om enamb 8,5 millionad ristituid (aglomeracijas om läz 14 millionad). Se om kahtenz' lidn Evropas ristituiden lugun mödhe Moskvan jäl'ghe, kaikiš järedamb lidn Evropan Ühtištuses da Sures Britanijas.
London om Ühtenzoittud Kunigahusen kaikiš znamasižemb politine, ekonomine da kul'turine keskuz. Mail'man rahaazjoiden keskuz.
Istorii.
Rimalaine Klavdii-imperator pani Londonan lidnan alust vodel 43 meiden erad.
Geografižed andmused.
Londonan sijaduz om Suren Britanijan saren suvipäivnouzmpoles, Temzanjogen molembil randoil läz sen lanktendsijad Pohjoižmerhe, Noländel (Grinvičan) meridianal, 11 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
London-Siti da 32 rajonad oma lidnan paloikš.
Eläjad.
Vl 2007 eläjiden lugu oli 7 556 900 ristitud.
Transport.
Lidnas rahvahidenkeskeine Hitrou-lendimport ("LHR") radab, üks' kaikiš järedambišpäi mail'mas. Jogiport Temzanjogel. Rengazavtote ümbärdab Londonad.
Vspäi 1863 mail'man ezmäine metropoliten radab lidnas — Londonan metro (vl 2018 om 11 jonod, 270 stancijad, 402 km raudted). Sen ližaks, Doklendan kebn metro om avaitud vl 1987 (vspäi 2011 om 7 jonod, 45 stancijad, 38 km raudted).
Mel'heižtahod.
Londonas om äjad mail'man tetabid mel'heižtahoid: Vestminsteran abbatuz, Vestminsteran pert'kulun kompleks časčuhundusenke (Parlament da Big Ben), Pühän Pauloin päjumalanpert', Taueran lidnuz i m. e.
Sport.
London oli vastnu Kezaližiden Olimpižiden vändoid vozil 1908, 1948 da 2012.
Irdkosketused.
*


Lämoi.
Lämoi om palamižen processan päfaz.
Lämoin muju.
Lämoin muju rippub sišpäi, mitte substancii palab. Ozutesikš, hil'nik palab taivazmal mujul, vas'k - vihandal, a selen - sinižel mujul.


Lüblin.
Lüblin ([ˈlublʲin]) om lidn Pol'šanman suvipäivnouzmas. Se om valdkundan ühesanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Lüblinan sodaveikundan pälidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 6. voz'sadal, mainitase ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš vl 1198 lidnuseks. Se sai lidnan oiktusid vl 1317.
Lüblin šingotase Honker-jüguavtoiden i Sipma-maižanduztehnikan pästandal, järedal LEK:al elektrusen tehmiženke, farmaceftižel i himižel sarakoil, sömtegimištol (hel'pked murgn'aks, magedused, olud).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Bistšic-jogen (pol'š. "Bystrzyca", Vislan bassein) da Zembžican vezivaradimen (pol'š. "Zalew Zemborzycki") randoil, seižub 163..238 m korktusil valdmeren pindan päl. Matkad Varšavhasai om 153 km lodeheze orhal, 169 km avtotedme.
Lüblin jagase 27 lidnrajonha (pol'š. "dzielnica miasta") vspäi 2006.
Eläjad.
Vl 2009 eläjiden lugu oli 350 392 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 359 154 eläjad vl 1999.
Professionaližen üläopendusen aluzkundad: Marija Sklodovskaja-Kürin universitet, Lüblinan Katoline universitet, medicinan, biotedoiden i politehnine universitetad, Lüblinan privatine biznesškol.
Transport.
Avtobusad, trolleibusad i velosipedad oma kundaližeks transportaks lidnas. Ezilidnelektrojonused i avtobusad ühtenzoittas Varšavanke, Krakovanke da toižidenke lidnoidenke. Ümbärte (pol'rengaz) om saudud avtoiden täht.
Rahvahidenkeskeine civiline Lüblin-lendimport ("LUZ", 455 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 10 km päivnouzmha lidnan keskusespäi, Švidnik-ezilidnan ani pohjoižpäivnouzmaižen röunan taga sen punolendimiden «PZL-Świdnik»-kompanijanke. Lendimport ühtenzoitase lidnelektrojonusel Lüblinan keskusenke. Tehtas reisid Evropan erasihe lidnoihe (London, Dublin, Antverpen, Eindhoven, Sandefjord), Tel' Avivha, mugažo Varšavha.
Irdkosketused.
*


Lüblän.
Lüblän (,; vll 1335−1918 "Laibah" ()) om Slovenijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Mülüb statistižhe Keskuzslovenii-regionha.
Istorii.
1. voz'sadaspäi tetihe rimalašt Emon-lidnad necil sijal (), linni okaidud 5. voz'sadal rahvahiden suren sirdmižen tagut.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1144. Lujad manrehkaidused paniba lidnad mantazole vl 1511 i vl 1895 (6,1 magnitudanke), saudihe tošti uden planiruindan mödhe. Vll 1849−1857 raudte ühtenzoiti Venanke i Triestanke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Lüblänic-laivjogen (, 41 km pitte, Dunain oigedpol'ne bassein) i toižiden jogiden randoil, 260..794 m korktusil, 295 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Adriatižen meren randhasai om 65 km suvipäivlaskmha (Triest, Italii) vai suvhe orhal.
Klimat om ven meren kontinentaližen pirdoidenke mägiden lähembusen tagut. Heinkun lämuz om +20,6 C°, vilukun — −0,5 C°, voden keskmäine lämuz +10,3 C°. Paneb sadegid 1368 mm vodes, vähemba vilukus-keväz'kus (71..87 mm kus). Lidn alištub sur'vezile (vn 2010 sügüz'ku).
Lüblänan lidnankund jagase 17 rajonha. Lidnankundan pind — 275 km², sidä kesken puištod ottas 127 km².
Eläjad.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 277 554 ristitud. Läz 500 tuh. ristituid elädas ezilidnoidenke, valdkundan nelländez.


Lüksemburg.
Lüksemburg (), täuz' oficialine nimituz — Lüksemburgan Sur' Gercogkund (,), om pen' mererandatoi valdkund Evropan päivlaskmpoles. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Lüksemburg-lidn.
Vl 2014 Lüksemburg oli kaikiš elokaz valdkund mail'mas kogosüdäiproduktan ühtele hengele mödhe (andmused).
Vspäi 1949 Lüksemburg om ühtnijan (üks' alusenpanijaks). Vspäi 1957 om ühtnii. Mülüb ühtes Bel'gijanke da Alamaidenke.
Istorii.
Vn 1815 9. päiväl kezakud Lüksemburg tedištoiti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.
Valdkundan ezmäižed Konstitucijad () oliba voziden 1841, 1848 i 1856. Jäl'gmäine nellänz' lugul Konstitucii om vahvištadud vn 1868 17. päiväl redukud. Se om väges znamasižidenke möhembaižidenke vajehtusidenke, oz., vspäi 2009 Surele Gercogale sab vaiše tarita käskusid, ei vahvištada.
Geografijan andmused.
Lüksemburg om mavaldkundröunoiš Germanijanke pohjoižpäivnouzmas da päivnouzmas (röunan piduz — 128 km), Francijanke suves (69 km) da Bel'gijanke päivlaskmas (130 km). Ühthine röunoiden piduz om 327 km. Lüksemburg om mererandatoi valdkund.
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Ardenniden Knaiff-kukkaz, 560 metrad meren pindan päl. Kaikiš madalamb om Mozel'-jogen tazopind (133 m). Joged mülüdas Reinan hurapol'žhe basseinha.
Klimat om ven Atlantižen valdmeren valatoitandanke. Paneb sadegid 800 mm vodes suves i 1200 mm pohjoižpalas.
Londuseližed varad oma raudkivend (samine om jättud kesketi), väghine mahuz. Mec otab territorijan videndest.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine parlamentine konstitucine monarhii. Valdkundan pämez' om Sur' Gercog, Anri (Genrih) vs 2000 redukun 7. päiväspäi. Hänele sab heitta parlamentad radmaspäi da panda uziden valičendoiden dat koumes kus. Monarh paneb päministrad (,) da ministrid radnikusile valičendoiden parlamentha kacten.
Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament — Deputatoiden Kodi (, "D'Chamber",) 60 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 14. päiväl redukud. Nügüdläine päministr om Ksavje Bettel' vs 2013 tal'vkun 4. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Lüksemburgan administrativiž-territorialine jagand."
Lüksemburg jagase koumeks ümbrikoks (lüksemb. i,). Ümbrikod alajagasoiš 12 kantonaks, ned — 102 kundaks (kommunaks, edel 2018 vot niid oli 116). Pälidn jagase fartaloikš.
Eläjad.
Lüksemburgas elädas lüksemburgalaižed. Vl 2014 eläjiden lugu oli 549 680 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Kodikelen mödhe (2011): lüksemburgan kel' — 55,8%, portugalijan kel' — 15,7%, francijan kel' — 12,1%, saksan kel' — 3,1%, italijan kel' — 2,9%, anglijan kel' — 2,1%, toižed keled — 8,3%.
Uskondan mödhe (2010): hristanuskojad (riman katolikad tobjimalaz) — 70,4%, islamanuskojad — 2,3%, toižed uskojad — 0,5%, religijatomad — 26,8%.
Toižed sured lidnad (enamba 17 tuh. ristituid vl 2005, surembaspäi penembha): Eš-sür-Al'zett, Differdanž, Düdelanž. Kaik om 12 kundad lidnan statusanke. Lidnalaižiden pala om 91,5% (2020).
Ižanduz.
Lüksemburgan päkesport om raud, teraz, tegesed niišpäi da niidenke (20%), elektromašiništ da radiopalad (läz 10%); toine eksport — plastik (5%), avtod (4%), bumag kirjutamha (3%), alüminii (3%), sobad (3%), šinad avtobusoiden täht (2%), stökoltegesed (2%), maidproduktad (2%), išketadud kanghad (1%), poliester (1%), vas'k da sen ühthesuladused (1%), varapalad lendimiden täht (1%).


Lüksemburg (lidn).
Lüksemburg (;;) om ühtennimižen valdkundan pälidn da kaikiš suremb lidn, üks' 12 kantonaspäi.
Istorii.
Ezmäižen kerdan Lüksemburgas kirjutadas vn 963 aigkirjas, se sai lidnan statusad vl 1244. Vozil 1606–1684 da 1697–1724 Lüksemburg alištui Ispanijan tobmudele, vozil 1684–1697 da 1794–1815 — Francijan tobmudele, i vozil 1714–1794 — Avstrijale. Vspäi 1855 om olmas Lüksemburg-valdkundan pälidnaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 230..402 korktusil, 334 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Al'zet- (Siran ližajogi) da Petrus-jogiden ühthejoksmusen randoil (Reinan hurapol'ne bassein).
Klimat om pehmed ven valdmerine, poud oleskeleb harvoin.
Eläjad.
Valdkundan ristitišton videndez eläb lidnas. Eläjiden enambuz om katolikad.
Transport.
Avtobusad oma kundaližeks pätransportaks lidnas (27 maršrutad). Ümbärte da viž maksutont avtoseižundtahod oma lidnas.
Valdkundan üks'jäine lendimport — rahvahidenkeskeine civiline Findel-lendimport ("LUX"), se sijadase 6 km päivnouzmpolehe lidnaspäi lähižes Sandveiler-kommunas, tehtas reisid äjihe maihe Evropadme. Se om Evropan videnz' surtte jügulendimport.


MP3-plejer.
a>-MP3-plejer 512 Mb muštonke, 2000-žed voded
MP3-plejer om elektronine ladim, kudambad kävutadas, miše kundelta änetadud muzikad MP3-formatas. Ezmäine MP3-plejer nimitihe «MPMan F10», se om pästtud torgushe suvikorejižel «SaeHan Information Systems»-kompanijal vl 1997, kova disk oli sen südäimuštoks. I-Pod i MP3-ladimed avtoiden täht šingotihe digitaližen mušton torgust edel Internetan radiooigendusen avarod levigandust.
Digitaline plejer kaičeb, organizuib i vändab muzikfailoid ičeze muštospäi vai diskaspäi, analoganplejeran erineden. Ladim voib kävutada tošt muštod: kart, flešk.
Nügüd'aigan MP3-plejeran funkcii om saudud äjiden kodiladimiden südäimehe.


Ma.
Ma (latinan kelel: "Terra") om koumanz' planet Päiväižespäi lugeden Päiväižen sistemas, kaikiš jaredamb diametran da vedusen mödhe Maižen gruppan planetoiden (Merkurii, Vener, Ma i Mars) keskes, tihedusen (ninevusen) mödhe — sisteman kaikiden planetoiden keskes.
Sijaduz.
Matkad Maspäi Päiväižhesai om 149 597 887 kilometrad vai 1 astronomine ühtnik. Planet punose Päiväižes ümbri da tegeb kogonašt pörut 365,26 päiviš. Mugažo se punose ičeze värtmudes ümbri da tegeb kogonašt pörut 23 časus 56 minutas i 4.091 sekundas.
Kaimdai.
Mal üks'jäine sur' londuseline kaimdai om — Kudmaine. Keskmäine matk Man keskusespäi Kudmaižen keskushesai om läz 384 467 kilometrad. Erasti kactas «Ma — Ku»-sistemad kaks'jaižeks planetaks, molembad punotas barikeskuses ümbri, se sijadase Man südäimes 4 671 kilometras keskusespäi, Man raduis — 6 378 km.
Planetan sauvuz.
Mal ičeze atmosfer om, nened elementad mülüdas sihe: azot (78,08%), hapanik (20,95%), argon (0,93%) da toižed. Biosferan kazvand vajehti atmosferad znamasižešti. Magnitine kend om olmas, sikš miše planetan südäituk kogoneb raudaspäi vai nikelišpäi.
Man pind om 510 072 000 nellikkilometrad. Necišpäi 70,8 procentad om Manvaldmeren veded. Mülüdas Manvaldmerhe: Atlantine, Indine, Jä-, Suvi- da Tün' valdmered. Valdmered da sal'med jagadas kuivmad kudhe kontinentha, ned oma Afrik, Antarktid, Avstralii, Evrazii, Pohjoižamerik i Suviamerik.
Sündund.
Tedoližed andmused ozutadas, miše Ma om sänus Päiväižen sumegusespäi läz 4,54 milliardad vozid tagaze. Ma om mail'man üks'jäine planet eläbidenke olijoidenke. Elo om tulnu Male läz 3,5 milliardad vozid tagaze, elon kaičendan londuseližed arvoimižed lindäs olmas völ 0,5..2,3 mlrd vozid.


Mad'jaranma.
Mad'jaranma ([ˈmɒɟɒrorsaːɡ]), se om täuz' oficialine nimituz (vspäi 2012), om mererandatoi valdkund Evropan keskuses. Mad'jaranman pälidn da kaikiš suremb lidn om Budapešt.
Valdkund om ühtnijaks vspäi 1999. Vs 2004 semendkun 1. päiväspäi om ühtnijaks.
Istorii.
Valdkundan aluz om pandud läz tuhant vot meiden erad Mad'jaran Kunigahuseks.
Vn 1918 17. päiväl redukud Mad'jaranma sai ripmatomut Avstrijan da Mad'jaranman imperijan čihodamižen rezul'tataks.
Valdkundan nell' Konstitucijad () oliba ende: voziden 1919, 1920, 1946 i 1949. Jäl'gmäine videnz' lugul Konstitucii om hüvästadud parlamental vn 2011 18. päiväl sulakud, tuli väghe vn 2012 1. päiväl vilukud da om väges vn 2013 znamasižidenke vajehtusidenke. Valdkundan oficialine nimituz om vajehtadud ühtes valdkundansüdäimižiden da röunantagaižiden mad'jaralaižiden oiktusiden tazostamiženke.
Geografijan andmused.
Mad'jaranma om mavaldkundröunoiš Ukrainanke pohjoižpäivnouzmas (röunan piduz — 128 km), Romanijanke päivnouzmas (424 km), Serbijanke suves (164 km), Horvatijanke suvipäivlaskmas (348 km), Slovenijanke päivlaskmas (94 km), Avstrijanke lodehes (321 km) da Slovakijanke pohjoižes (627 km). Ühthine röunoiden piduz — 2106 km. Mad'jaranma om mererandatoi valdkund.
Reljef om tazo tobjimalaz. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Kekeš-mägi (1014 m). Balaton om kaikiš suremb reskveden järv Keskuzevropas. Mecad ottas läz videndest valdkundan territorijad.
Londuseližed pävarad oma kivihil', londuseline gaz, boksitad; toižed varad — kivivoi, väghine mahuz.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (). Parlamentan ühtnijad valitas händast peitol'žel änestusel videks vodeks, voib valitas kahtišti.
Parlament om Nacionaline Suim (). Kaik rahvaz valičeb sen 199 ühtnijoid nelläks vodeks. Parlamentan ühtnijad pandas radnikusele päministrad (mad'j.: "Miniszterelnök") prezidentan taričendan mödhe, kaikiš järedamban partijan lider kändase päministraks tobjimalaz da formiruib ohjastust.
Nügüdläine prezident om Janoš Ader, radab vs 2012 semendkun 2. päiväspäi, järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 13. päiväl keväz'kud (131 än't 199:späi). Valdkundan parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 8. päiväl sulakud. Viktor Orban tuleškanzi radho päministraks vs 2010 semendkun 29. päiväspäi, mugažo radoi vll 1998−2002.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Mad'jaranman administrativiž-territorialine jagand."
Mad'jaranmas om 346 lidnad, kudambad mülüdas 19 administrativižhe agjaha ("med'jed",), ned — 7 statistižhe regionha (). Pälidn da völ 5 lidnad (Debrecen, Miškol'c, Seged, Peč, D'jor) ei mülügoi agjoihe. Agjad alajagasoiš 175 ümbrikoks (). Ümbrikod — lidnoikš ("város") da küläkundoikš ("község"). Pälidn alajagase rajonihe ("kerületei").
Eläjad.
Mad'jaranmas elädas mad'jaralaižed. Vl 2011 valdkundan eläjiden lugu oli 10 012 000 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 10 709 463 eläjad vl 1980.
Rahvahad (2011, kaks'jaižidenke vastusidenke): mad'jaralaižed — 85,6%, čiganalaižed — 3,2%, saksalaižed — 1,9%, toižed rahvahad — 2,6%, märhapanendata — 14,1%.
Kelenmahtused (2011): mad'jaran kel' — 99,6% (kodikel' — 98,9%), anglijan kel' — 16,0%, saksan kel' — 11,2%, venäkel' — 1,6%, romanijan kel' — 1,3%, francijan kel' — 1,2%, toižed keled — 4,2%.
Uskondan mödhe (2011): riman katolikad — 37,2%, kal'vinistad — 11,6%, lüteranad — 2,2%, grekan katolikad — 1,8%, toižed uskojad — 1,9%, religijatomad — 18,2%, märhapanendata — 27,1%.
Valdkundan toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Debrecen, Seged, Miškol'c, Peč, D'jor, N'jired'haz, Kečkemet i Sekešfehervar. Vl 2012 kaik oli 19 lidnad enamba mi 50 tuhad eläjidenke. Vl 2009 ühthemänho oli 328 lidnad () Mad'jaranmas. Lidnalaižiden pala om 71,9% (2020).
Ižanduz.
Mad'jaranman päeksport om mašiništ radiosidon täht (20%), elektromašiništ (läz 17%), söndtavarad (läz 10%), avtod da niiden palad (8%); toine eksport — zelläd (3%), kivivoi (1%), elektruz (1%).


Madrid.
Vn 2006 Madridan kart ezilidnoidenke
Madrid (mugažo ispanijan kelel, virktas [maˈðɾið], sijaline pagin [maˈðr(:)iθ]) om Ispanijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Madridan avtonomižen ühthižkundan (se-žo Madridan agj) administrativižeks keskuseks.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 932 kuti arabine "Madžirit-lidnuz".
Vl 1085 Al'fonso VI-kunigaz anasti lidnust Rekonkistan aigan. Pit'kan aigan eländpunkt šingotihe vitkos, sikš miše arabialaižed i ispanijalaižed tehtihe sodad paksus. Vspäi 1561 Madrid om Ispanijan pälidn (Val'jadolidan sijas) da monarhan päolendsija.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pirenejan pol'saren keskuses, penen Mansanares-jogen randoil (Taho-jogen bassein), 667 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel.
Klimat om kuiv kontinentaline. Keza om räk, tal'vel lumilanktendad oleldas paksus. Paneb sadegid 430 mm vodes, kezal om kuivsezon.
Madrid jagase 21 lidnrajonha (isp. "distrito"), ned alajagasoiš 128 administrativižhe ümbrikho (isp. "barrio").
Eläjad.
Vn 2011 Ispanijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 3 198 645 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kaik 6,6 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas — Madridan avtonomižes ühthižkundas (2016) 8028 km² pindal. Lidnan ristitišt oli polenu vähän 1980-nzil i 1990-nzil vozil ezilidnoiden šingotesen tagut. Immigrantad ottiba 10,2% lidnan ristitištos vl 2015, heiden kaikiš suremb lugu sirdi Suviamerikan maišpäi. Eläjiden enambuz om katolikad.
Transport.
Metro, tramvai, lidnelektrojonused i avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Vspäi 1919 metro radab lidnas da sen kaimdailidnoiš (vl 2016 kaik oli 13 jonod, 289 stancijad, 293 km raudted).
Kuz' kiruhted augotase lidnas i lähttas radialižikš, severz'-se ümbärteid ühtenzoittas niid. Kaks' päraudtestancijad om lidnas: "Atoča" (suvited) i "Čamartin" (pohjoižted).
Rahvahidenkeskeine civiline Madrid-Barahas-lendimport ezmäižen Adol'fo Suares-päministran nimed ("MAD", 57,8 mln passažiroid vl 2018) sijadase 14 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Evropan i Suviamerikan äjihe maihe, Pohjoižen Afrikan i Keskmäižen Päivnouzmman arabižihe maihe, mugažo Ispanijadme.
Irdkosketused.
*
*


Mafii.
Mafii om sicilijalaine kriminaline kund Italijas, kudamb valatoitab töižed-ki valdkundad, ozutesikš, AÜV.
Nece om kriminaližiden gruppiden "kanz", kudambal om ühthine organizacii, struktur i ičtazvedandan kodeks. Kaikuččel gruppal om ičeze territorii, kus se reketiruib biznesad.
Nügüd' "Mafii"-termin kävutadas, miše znamoita erazvuiččed etnižed kriminaližed gruppiruindad.


Magas.
Magas (, vai "Магате") om Venäman lidn da lidnümbrik. Se om Ingušetijan Tazovaldkundan pälidn da openduzkeskuz, federacijan subjektan kaikiš noremb da kaikiš penemb administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1994 kuti subjektan pälidn oigendamha Ingušetijan tobmuden pätandoid da tehmaha adminisrativižiden funkcijoiden mödhe. Magas sai lidnan statusad vl 2000. Vl 2010 lidnan pertišton uz' generaline plan om vahvištadud.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sunž-jogen oiktal randal, 540..600 m korktusil valdmeren pindan päl, tazovaldkundan päivlaskmas, 500 metrad Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundan röunaspäi. Tazovaldkundan kaikiš suremb Nazran'-lidn om 4 km lodeheze pälidnaspäi.
Eläjad da transport.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 2 502 ristitud. Ingušan valdkundaline universitet da Ingušan gumanitarine tedoinstitut sijadasoiš lidnas.
Avtobusad da taksid ühtenzoittas lidnad Nazraninke. Lähembaine raudtestancii om Nazraniš 8 kilometras. Federaline «Kavkaz»-avtote sijadase läz lidnad. Federaline civiline Magas-lendimport ("IGT / ИНШ",) sijadase 30 km pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi. Sišpäi tehtas reisid Moskvha. Rahvahidenkeskeine civiline Vladikavkaz (Beslan)-lendimport ("OGZ / ВЛА") sijadase 22 km päivlaskmha lidnaspäi. Sišpäi tehtas reisid Moskvha i Piterihe.
Irdkosketused.
*
*


Magellan Fernan.
Fernan Magellan (;; sünd. 1480, Traz už Montiš-agj, Portugalii — kol. 27. sulaku 1521, Makatan-sar', Filippinad) — portugaline da ispanine merimatkadai.
Magellan oli ezmäižen mail'man ujundan (1519−1522) käsknikan. Avaiži Magellanan sal'men. Merimatkadai tömehištonke oma ezmäižed evropalaižed, kudambad saiba ujuden Tüned valdmert Atlantižespäi.


Magnii.
Magnii ("Mg" — "magnesium" latinan kelel) om 12nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahtenden gruppan päalagruppas), tabluden koumandes periodas.
Ühthine ümbrikirjutand.
Magnii om levitadud Man kores (1,95%), se om meriveden palaks (0,12..0,13%). Voib löuta ičesündujad magnijad harvoin lujas, vulkanižes lavas. Vl 1808 anglijalaine Hemfri Devi-himik sai magnijad ezmäižen kerdan elektrolizan abul. Nimitihe magnezit-mineralan mödhe, löuzihe Magnisii-regionas () Grekanman keskuzpalas.
Element da sen ühtnendoiden tobj pala oma vähäntoksižed. Magnii om hlorofillan palaks, ühtneb hibjan fermentoiden reakcijoihe kofaktoraks, vauktušiden sintezha.
Fizižed ičendad.
Magnii om kebn tagokaz hobedaižvauged metall. Magnijan palandan aigan eritub äjan vauktust da lämut.
Atommass — 24,305. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 1,737 g/sm³. Suladandlämuz — 923 K (650 C°). Kehundlämuz — 1 363 K (1 091 C°).
Stabiline magnii kogoneb koumes izotopaspäi: 24Mg (78,6%), 25Mg (10,1%) i 26Mg (11,3%). Sen ližaks 19 ratud izotopad om olmas 19..23 i 27..40 atommassanke, 28Mg čihodab kaikiš hätkemb (T½ — 20,9 časud).
Himižed ičendad.
Metall reagiruib hüvin hil'muiktuzgazanke i vedenke. Muigotandmärad: +2, 0. Ei ole reakcijoid muglidenke. Segoib muiktusihe vezinikan eritandanke.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe kebnoikš ühthesuladusikš lendimiden i avtoiden sauvomižes, vauktuzšlibakoiš da pirotehnikas, elektrojoksusen himižiš purtkiš. Magnijan hapanduz (MgO) kävutase lämoinvastaižeks materialaks.
Sadas neniš valdkundoiš tobjimalaz: Kitai (mail'man samižen 70% vl 2014), Venäma, Turkanma, Ispanii, Avstrii, Slovakii. Metall maksoi 3 US$ kilogrammas vll 2006 i 2012.


Mahačkal.
Mahačkal (,, vai "МяхIячкъала", "Магьачкъала", vai "Анжи", "Анжи",) om Venäman lidn valdkundan suvipäivlaskmas. Se om Dagestanan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1844 kuti "Petrovskoje-lidnuz". Eländpunkt sai lidnan statusad vl 1857 "Petrovsk-Port" nimenke. Vl 1870 ratud laht da meriport oma saudud.
Vspäi 1921 lidn sai nügüdläšt nimed Magomed-Ali Dahadaev-bol'ševikan «Mahač»-psevdoniman mödhe da kätihe Dagestanan avtonomijan pälidnaks. Toine sijaline lidnan "Anži-Kala"-nimituz sündui tahondan nimespäi (kukhikaz Anži-Ark-mägišt), se om tetab keskaigaspäi, znamoičeb «hel'mesine lidnuz» turkaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase tazovaldkundan keskuzpalan päivnouzmas, 10 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, Kaspijan meren päivlaskmaižel randal, sen kendäk om 27 metrad valdmeren pindan alemb korktusel. Matkad Moskvhasai om 1825 kilometrad avtotedme. Kumtorkalin i Karabudahkentan rajonad oma röunoiš lidnümbrikonke.
Klimat om ven kontinentaline. Keza om räk, tal'v om pehmed. Voden keskmäine lämuz om +12,4 C°. Paneb sadegid 325 mm vodes, kuidme tazomäras. Koume pen't järved sijadasoiš lidnas: Ak-Göl', Vuzovskoje, Gräzevoje. Kanal Oktäbrin revolücijan nimel nimitadud ristikoičeb lidnad.
Mahačkal jagase 3 administrativižhe rajonha: Kirovan, Leninan, Nevondkundaline. Kahesa lidnanvuittušt žilod da kuz' muite žilod mülüdas lidnümbrikho Mahačkalan ližaks. Lidnümbrikon pind — 468,13 km², se mülütab edahaižid Sulak-žilod i Kaspijan meren Čečen'-sart lähiženke tahondanke.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman ravahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 572 076 ristitud, lidnümbrikon — 696 885 ristitud, tazovaldkundan nelländez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd', vozile 2002 i 2010 ühtištuihe äi lähižid eländpunktoid lidnanke. Vl 2018 kaik 726 654 ristitud elädas lidnümbrikos.
Läz 1 mln ristituid eläb ezilidnoidenke. Mahačkalan suvipäivnouzmaine kaimdailidn om Kaspiisk ani Mahačkalan röunan taga.
Transport.
Avtobusan da trolleibusan maršrutad ratas kundaližeks transportaks, mugažo maršruttaksid da taksid.
Rahvahidenkeskeine Uitaš-lendimport ("MCX / МХЛ") sijadase 16 km suvipäivnouzmha lidnan röunaspäi Kaspiiskan taga. Sišpäi tehtas reisid Venäman südäimes, Päivlaskmaižen da Keskuzližen Azijan verhiže maihe.
Lidnan nägu.
Kaspijan mererandišton ühthine nägu lidnas (2015).
Irdkosketused.
*
*


Maikop.
Maikop (, «jablokalangišton jogensu») om Venäman lidn da lidnümbrik valdkundan suvipäivlaskmas. Se om Adigejan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1857. Se sai lidnan statusad vl 1870. Vspäi 1936 oli Adigejan avtonomižen agjan pälidnaks.
Maikop šingotase mašiništonsauvomižen (gidromanipulätorad, reduktorad) i sömsarakon tegimil, mugažo meckombinat i kartonfabrik ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase tazovaldkundan keskuzpalas, Vaugedjogen oiktal randal (, Kubanin hurapol'ne bassein), 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lähembaižed lidnad (orhal) oma Krasnodaran randan Apšeronsk 40 km suvipäivlaskmha i Belorečensk 30 km lodeheze.
Klimat om ven pehmed. Voden keskmäine lämuz — +10,9 C°.
Hanskai-stanic (, 11 752 rist. vl 2018), nell' žilod da koume futorad mülüdas lidnümbrikho Maikopan ližaks. Lidnümbrikon pind — 283,6 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 55 871 eläjad, vl 1959 — 82 135 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman ravahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 144 249 ristitud, lidnümbrikon — 166 540 ristitud, tazovaldkundan koumandez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 167 300 eläjad vl 2000, sen poleni lidnan territorijan vähendusen tagut. Vn 2020 augotišel kaik 164 575 ristitud elihe Maikopan lidnümbrikos.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 66,6%, adigejalaižed — 17,0%, armenijalaižed — 2,8%, ukrainalaižed — 1,8%, čerkesalaižed — 1,3%, totarlaižed — 0,6%, vaugedvenälaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,0%, rahvahuden ozutandata — 6,5%.
Ortodoksižen hristanuskondan ph. Stroican päjumalanpert' (om saudud vodele 1888), nell' jumalanpertid i časoun' oma olmas lidnas. Islaman Adigejan i Krasnodaran randan ohjandaikund i Halid Bin Sakr-al'-Kassimi-pämečet' sijadasoiš Maikopas. Armenižen jumalankodikundan «Surb Arutün»-jumalanpert' (Sündun Eläbzdusen) i protestantizman kuden kundan sauvused ratas lidnas.
Transport.
Avtobusan da trolleibusan maršrutad ratas lidnas. Om kaks' lendimpöudod Maikopas («Maikop» da «Hanskai»); nügüd' il'mlikund om sauptud.
"Maikop"-päraudtestancii radab lidnan pohjoižes vspäi 1910, avtobusstancii om saudud senno.
Irdkosketused.
*


Mal't.
Mal't, täuz' oficialine nimi — Mal'tan Tazovaldkund (mal'taks: "Repubblika ta' Malta",), om sar'hihe valdkund Keskmeres. Om neitraline valdkund, vspäi 2004 ühtnii. Sen pälidn om Vallett.
Etimologii.
Valdkundan da saren nimituz sündui finikižes "malat"-sanaspäi (znamoičeb «port», «poht», «kar», «peitsija»).
Istorii.
Vn 1964 21. päiväl sügüz'kud Mal't tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Sil-žo päiväl nügüdläine Mal'tan Konstitucii (,) om vahvištadud. Konstitucii om väges jäl'ghižidenke vajehtusidenke, ned oliba läz kaikuččel kahtendel vodel.
Geografijan andmused.
Mal't sijadase seičemel sarel (Mal'tan sarištol), niišpäi kaikiš surembad oma Mal't da Gozo. Mal'talpäi Italijhasai om 80 km pohjoižpolehe, Tunishasai — 284 km päivnouzmpolehe, Livijhasai — 333 km suvipolehe.
Mal'tan randad lainištab Keskmeri. Randanpird om 196,8 km.
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Ta Dmeirek-mägi Mal't-saren suvipäivlaskmal randpolel, 253 m valdmeren pindan päl.
Londuseline pävara om mouckivi, sared oma saudud sišpäi. Mal'tan olendsija om lujas ližakaz.
Mal'tan 95% om lidnoitadud territorii. Se om nellänz' ma mail'mas rahvahantihedusen mödhe, no kaikiš penemb valdkund ristitišton da pindan mödhe (vaiše Vatikan penemb necidä Evropas).
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund.
Prezident vajehti monarhad ripmatomuden jäl'ghe. Hän promul'giruib käskusid, voib pästta parlamentad radmaspäi päministran kirjutadud pakičendan mödhe vai ku ohjastuz sai uskelmatomuden votum. Prezident i parlament pandas radsijha päministrad (, angl. "Prime Minister of Malta"), hän om parlamentan lidirujan partijan ezimez' tobjimalaz. Konstitucijan mödhe, kaik ohjastusen ministrad voidas ühtneda parlamentan ištundoiš.
Päministr om Robert Abela vs 2020 vilukun 13. päiväspäi. Džordž Vella om vahvištadud parlamental (oli üks'jäižeks kandidataks järgvaličendoil) da radab prezidentan vs 2019 sulakun 4. päiväspäi. Parlamentan ühtnijoiden valičendad oliba edel strokud, vn 2017 3. päiväl kezakud.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Mal'tan administrativiž-territorialine jagand."
Mal'tan Tazovaldkund jagase 68 municipalitetaks (,). Ned ühtenzoitasoiš kudhe statistižhe ümbrikho (angl. "district") vai koumhe statistižhe regionha (angl. "region").
Eläjad.
Mal'tas elädas mal'talaižed. Vl 2011 valdkundan eläjiden lugu oli 417 432 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Kodikelen mödhe (2005): mal'tan kel' — 90,1%, anglijan kel' — 6,0%, äikel'žed — 3,0%, toižed keled — 0,9%.
Uskondan mödhe enamba 90% eläjid oma riman katolikad (oficialine religii, 2006).
Mal'tan kaikiš surembad lidnad (enamba 15 tuh. ristituid, vn 2005 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Birkirkar, Most, Kormi, Zabbar. Lidnalaižiden pala om 94,7% (2020).
Ižanduz.
Mal'tan päeksport om mikroshemad, kompjuterprogramad, sportkalud, zelläd; toštmižeksport — transportmašinoiden palad, kivivoi.


Malgobek.
Malgobek (,) om Venäman lidn da lidnümbrik Ingušetijan Tazovaldkundan lodehes. Om Malgobekan rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha. Vn 2007 redukuspäi om Venälaižen Federacijan sodahoštusen lidnaks.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1934, "Voznesenskoje-külä" kändihe "Malgobek-radnikžiloks" samha kivivoid. Vspäi 1939 se om lidnan statusanke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Alhančurt-alangištos, 409 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Om ümbärtud mägil: Terekan mägisel'g om pohjoižes, Sunžan mägisel'g om severziš-se kilometriš lidnaspäi suvhe. Matkad Magashasai om 40 km suvipäivnouzmha orhal. Alhančurtan kanalan päivlaskmaine sarak jokseb pidust' lidnan röunad suvipäivnouzmas.
Malgobek om ümbrikon üks'jäine eländpunkt. Kaik nevondkundaližed žilod ümbri lidnas oma hudrad kivivoin samižen da reduvaluiden tagut, pidab sirta niiden eläjid lidnha.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 31 018 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 2000 — 55 200 eläjid.
Rahvahad (vl 2010, enamba 0,4%): ingušad — 89,7%, čečenalaižed — 6,6%, venälaižed — 1,6%, turkad — 1,0%, toižed rahvahad — 0,4%, rahvahuden ozutandata — 0,7%.
Irdkosketused.
*


Marganc.
Margancan tukuižed ühten kubižen santimetran kohtha
Marganc ("Mn" — "manganum" latinan kelel) om 25nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om seičemendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — seičemenden gruppan laptalagruppas), tabluden nelländes periodas.
Marganc om levitadud londuses, 14nz' element Mas levigandusen mödhe (kaikutte 3 atomad tuhaspäi), no ei voi löuta sidä joudjas olendas. Vl 1774 ročilaine Juhan Gotlib Gan-himik sai puhtast margancad ezmäižen kerdan.
Marganc om ristitun organizman tarbhaine mikroelement. Sen varaduz ülemb märad om toksine, kucub keskuznervsisteman läžundoid.
Fizižed ičendad.
Marganc om kova räbed hahkvauvaz metall. Element om paramagnetik. Sil om viž allotropišt modifikacijad: nell' kubiženke kristalliženke seglusenke i üks' tetragonaliženke.
Atommass — 54,93805. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,21 g/sm³. Suladandlämuz — 1519 K (1246 C°). Kehundlämuz — 2334 K (2061 C°).
Element kogoneb üks'jäižes stabiližes 55Mn-izotopaspäi. Kaik toižed 25 izotopad oma ratud radioaktivižed 44..70 atommassanke, tetas mugažo 7 izomärad. Kaikiš hätkemb čihodai niišpäi om 53Mn (T½ — 3,7 mln vozid).
Himižed ičendad.
Reagiruib vedenke lämbitamižes. Absorbiruib vezinikad. Muigotandmärad: +7..−3, sidä kesken +2, +3, +4, +6 i +7 oleldas kaikiš paksumba. Margancan tuhk palab hapanikas. Ei olele metallan reakcijoid mugliden segoiteses. Sulatadud marganc vastaimižpainab hil'nikanke.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe metallurgijas legiruimha terast i heitmaha rikid sišpäi. 12..13-procentine ližaduz terashe varmdab sidä somusen olendhasai, mugažo ližatas 20 procenthasai kaugedraudha samha «zerkolkaugedraudad». Kävutadas alüminijan ühthesuladusiš. Margancan hapanduz ottase portlandcementan ližaduseks.
Mail'man margancan kaikiš znamasižembad varad oma Suviafrikan Tazovaldkundas i valdmeren pohjoižes (raudanke ühtes). Sadas millionad tonnoid vodes.


Zaiceva Marja.
Marja Zaiceva om vepsläine kelentedomez'. Filologijan kandidat.
Monografijad: "Verbiden suffiksaline sauvond vepsän keles" (1978), "Vepsän kelen sintaksis" (2001, suomen kelel); "Vepsän kelen ozutesed" (1969, ühtes Mulložen M.), "Vepsän kelen vajehnik" (1972, ühtes Mulložen M.), kel'tedoližed kirjutused erazvuiččiš keradusiš da aiglehtesiš.


Marok.
Marok vai Marokko ("Al'-Magrib", "Lmaġrib") om valdkund Afrikan lodehes. Oficialine nimi om Marokon Kunigahuz ("Al'-Mamlakat al'-Magribijja", "Tagldit N Lmaġrib"). Marok om Magrib-regionan pala; mugažo Tunis, Alžir, Mavritanii da Livii mülüdas neche regionha. Marok om sidotud nenihe valdkundoihe kul'turižikš i istorižikš, ühthine kel' om olmas kaikil nenil valdkundoil.
Marok om konstitucine monarhii suimanke (parlamentanke). Marokon kunigahal om surid' oiktusid, ozutesikš, hänele sab pästta radmaspäi suim. Radonoigendai tobmuz om ohjastusel da kunigahal. Kunigaz mugažo pästab dekretad, kudambad kuctas "dahiroikš"; nenil dekretoil om käskusiden vägi. Suiman alakodin ühtnijoiden tantoižed valičendad oliba vl 2016.
Politine pälidn om Rabat, no kaikiš suremb lidn om Kasablank; toižed sured lidnad: Marrakeš, Tetuan, Tanžer, Sale, Fes, Agadir, Meknes, Udžd da Nador.
Eläjad pagištas araban i berberan kelil.
Pind — 446 550 km². Päivlaskmpol'žen Saharan pind ei mülü neche luguhu.
Valdkundan nimituz.
Täuz' valdkundan nimituz araban kelel om al'-Mamlakat al'-Magribijja (), mi znamoičeb: "«Päivlaskmpol'ne Kunigahuz»". Tobjimalaz-žo valdkund kuctas Al'-Magrib-nimeks, mi znamoičeb: "«Päivlaskm»".
Vepsän «Marok»-nimi om velgsana, kudamb om tulnu ispanijan vai portugalijan kelespäi venäkelen kal't.
Völ nügüd'-ki farsi- da urdu-kelil Marok kuctas Marrakešaks necen lidnan nimen mödhe. Iče Marrakeš-nimi om tulnu berberan kelespäi, kus Mur-n-Akuš znamoičeb: "«Jumalan Ma»".
Turkan kelel Marok kuctas Fasaks Fes-lidnan nimen mödhe.
Istorii.
Ezmäine tutab valdkund Marokon territorijal oli Berberiden Mavritanii-kunigahuz, kudamban kunigaz oli Bokh I. Nece valdkund oli Pohjoižmarokos. Se oli olmas vhesai 110 EME. Sid' nügüdläine Marok putui rimalaižiden valdha. Riman imperijan tobmuz lopihe vl 429, konz Vandalad tuliba Marokho.
Musul'manad anastiba Marokon territorijad 7. voz'sadas meiden erad. Hö toiba islaman, ičeze araban kelen da ohjastandan sisteman. Ezmäine islamine valdkund Marokos oli Nekoran Kunigahuz. Vspäi 780 Marokon ohjasti Idrisidoiden dinastii. Marok kändihe teravas opendusen da tedon keskuseks araban mail'mas.
Berberižed dinastijad valdoičiba Marokos 11. voz'sadaspäi, Al'moravidad da Al'mohadad kändihe kaikiš vägevambikš niišpäi. Sil aigal Marok oli pävägen Magribas, Ispanijas i kaikes Keskmeren regionas. XIII vsadaspäi valdoiči Merinidoiden dinastii. Ispanijas ozaiži rekonkist 14. voz'sadaspäi, i sigäpäi äjad arabad da evrejad pageniba Marokho. Marok kändihe möst lujas vägevaks araban valdkundaks Saadidoiden dinastijan al; se kaiči ičeze ripmatomut portugalijalaižišpäi da osmanoišpäi (kut, ozutesikš, toras Ksar-al'-Kebiras). Al'-Mansur-sultanan ohjanduz toi Marokole prestižad da bohatust.
Al'-Mansuran surman jäl'ghe hänen poigad jagoiba mad, no vl 1666 se kändihe ühthižeks, kogonaižeks möst. Siš aigaspäi Marokon om valdoinu Alauitoiden dinastii.
Vl 1912, Ezmäižen Marokon Krizisan da Agadiran krizisan jäl'ghe, Marok oli jagatud Ispanijan da Francijan protektoratoihe, no vl 1956 se möst kändihe ripmatomaks kunigazkundaks. Muhammed V-sultan tegihe kunigahaks vl 1957.
Hänen surman jälghe, vl 1961, Hasan II kändihe kunigahaks. Ezmäižed ühthižed valičendad oliba vl 1963. Ispanine Ifni om pördnus Marokole vl 1969. Vl 1973 om sänus POLISARIO-front; sen metoks siš aigaspäi om tehnus Päivlaskmaižen Saharan joudutand.
Valdkundan nügüdläine Konstitucii om vahvištadud vn 2011 referenduman satusiden jäl'ghe. Edel sidä referendumad Konstitucijan polhe oliba vll 1962 (ezmäine Konstitucii) i 1992, molembad satusekahad.
Geografijan andmused.
Marok sijadase Pohjoižafrikas, Keskmeren suvirandal, sen päivlaskmpoles. Gibraltaran sal'm erigoitab Marokon Evropaspäi. Marokon randal om koume ispaništ eksklavad — Seut, Pen'jon de Veles de la Gomera da Melil'ja. Päivlaskmal da suvel Marokol om mavaldkundröun Alžiranke. Sen piduz om 1559 km, i se om sauptud vspäi 1994 politižiden süiden tagut. Valdkundan lodehližed randad lainištab Atlantine valdmeri. Valdmerirandan piduz om 1835 km.
Sikš ku Marok kontroliruib de-fakto Päivlaskmašt Saharad, sil om pit'k maröun Mavritanijanke, läz 2200 km.
Marokos om korktoid mägid. Atlas-mäged oma valdkundan keskuses da suvipoles. Rif-mäged oma Marokon pohjoižpoles. Mägiš elädas berberad. Kaikiš korktemb čokkoim om Tubkal'-mägi Korged Atlas-mägisel'gas, 4165 metrad ü.m.t. kortte. Kaikiš alahaižemb čokkoim om Sebha Tah-alang, 55 metrad meren pindan al. Man päjoged: Mului (lankteb Keskmerhe) da Sebu (lankteb Atlantižhe valdmerhe).
Valdkundan suves om Sahar — kaikiš suremb rahvahatoi ma mail'mas. Saharas om vähä rahvast, i sen ekonomine znamoičend om kaid lujas.
Kaikiš suremb lidn valdkundas om Kasablank. Pälidn om Rabat.
Marokon rahvahan Internet-domen om .ma.
Politine sistem.
Marok om "de-jure" unitarine konstitucine parlamentine monarhii valitud suimanke. No üks'-se kunigahal om radonoigendajad tobmut. Äipartine sistem funkcioniruib valdkundas. Oppozicižed partijad oma legaližed. Mohammed VI-monarh ohjastab vs 1999 heinkun 23. päiväspäi. Hänen radnikusen nimituz om "Malik" (kunigaz) vspäi 1957 ("Malik al'-Magrib").
Ohjastusen pämez' ("Rajijs hukumat al'-Mamlakat al'-Magribija") kucuse lühüdaks päministraks verhiš maiš. Radonoigendai tobmuz om ohjastusen käziš. Käskusenandai tobmuz om ohjastusel da kaks'kodižel suimal.
Üks' suimankodi kuctas Marokon Ezitajiden Assamblejaks (alakodi, 395 ühtnijanke videks vodeks), toine — Nevojiden Assamblei (üläkodi, 120 ühtnijad agjoiden suimišpäi i sebroišpäi kudeks vodeks). Marokon konstitucii garantiruib mugažo käskuzkundaližen sisteman ripmatomut.
Parlamentan alakodin järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 7. päiväl redukud, üläkodin — vn 2015 2. päiväl redukud. Nügüdläine päministr om Saadaddin Osmani vn 2017 keväz'kun 17. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Marokon administrativiž-territorialine jagand."
Valdkund jagase 16 agjaha, niišpäi kaks' polenke sijadasoiš Päivlaskmpol'žen Saharan anneksiruidud territorijal. Agjad alajagasoiš provincijoikš da prefekturoikš.
Eläjad.
Marokon eläjad oma arabiziruidud berberad vai berberad, ristitišton 99%. Kaik hö oma musul'manad-sunnitad. Verazmäižed eläjad — ispanijalaižed da francijalaižed, läz 1%, uskondan mödhe hö oma hristanuskojad, judaistad (läz 6 tuh. rist. vl 2010) i bahai-uskondan polenpidajad. Ispanijas eläb 700 tuhad marokolaižid, Francijas — üks' million marokolašt. Berberan znamasižed lidnad oma Marrakeš, Agadir da Nador.
Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'. Eläjiden enambuz eläb mererandan i Rif-mägiden keskes.
Keled.
Araban kel' i berberan kel' oma oficialižed. Araban kelel pagižeb läz 90% eläjid. Marokos pagištas araban kelen darigža-paginal. Berberan kelel pagižeb 28% eläjid. Francijan kel' om levitadud kuti biznesan, valdkundan i diplomatijan kel'.
Ižanduz.
Marokon ekonomik om liberaline. Vspäi 1993 ohjastuz vedab privatizacijan politikan. Vozil 2003−2007 Marokon ekonomik kazvoi paremba mi regionan toižed valdkundad.
Holitišiden sarakod anttas kogosüdäiproduktan läz pol't. Tegimišt andab necen produktan nelländest. Nened sarakod kazdas teramba toižid: turizm, informacižed tehnologijad, sido, tekstiline tegimišt.
Maižanduz andab läz 14%, no siš radab ristitišton 40..45%.
Valdkundan sal'hen znamasine purde oma fosfatad, sikš mail'mtorgusen fosfatoiden arvoiden köläiduz valatoitab Marokod lujas.
Radotomiden lugu oli 9,6% vl 2008.
Valdkundan irdpol'ne velg oli US$20 mlrd vl 2002; nece om kogosüdäiproduktan pol'.
Energetik.
Lämuzelektrostancijad oma energetikan aluseks, ned ratas hilen turbiš. Elektroenergijan kulutuz kazvab teravas, i Marokon ohjastuz ecib energijan uzid purtkid, mugomid, kut päiväižen energii i londuseližen gazan energii.
Transport.
Marokos om 56 986 km avtoteid da 610,5 km avtostradoid, 2010 km raudteid. Raudteiden nacionaline operator om ONCF.
Valdkundas radab 27 lendimportad lendahtamižsargoiden saudud kovanke krepindanke.


Matfejansel'g.
Matfejansel'g (,) om vepsän külä Karjalan Tazovaldkundan suves, sen Änižröunan rajonas. Mülüb Šoutjärven vepsän küläkundha.
Mainitaškanzihe 18. voz'sadaspäi kuti Kurasel'g-külišt () Matfejansel'gänke posadaks.
Külä sijadase Änižjärven suvipäivlaskmaižel randal.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe külän eläjiden lugu oli 5 ristitud. Vl 1926 külišton ristitišt oli 623 eläjad.


Mecantaga.
Mecantaga vai Mecäntaga (,) om vepsän külä Karjalan Tazovaldkundan Änižröunan (Änižrandan) rajonas. Mülüb Šoutjärven vepsän küläkundha.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe külän eläjiden lugu oli 6 ristitud.


Medvedev Dmitrii.
Dmitri Anatol'jevič Medvedev (; sünd. 14. sügüz'ku 1965, Leningrad, Venäman NFST, NSTÜ) — venälaine valdukundmez' da politikanmez', Venälaižen Federacijan koumanz' prezident, kudamban oli valitud vl 2008 keväz'kun 2. päiväl. Juridižiden tedoiden kandidat. Radoi Venälaižen Federacijan ohjastusen ezimehen (8. semendkud 2012 — 16. vilukud 2020). Venäman Varuitomuden Nevondkundan ezimehen varapämez'.
Politine kar'jer.
14.11.2005-dataspäi — ezmäine Venälaižen Federacijan Ohjastusen Varapämez', nacionaližiden projektoiden kurator. Hän kändihe Venälaižen Federacijan prezidentkandidataks vs 2007 tal'vkun 10. päiväspäi neniš partijoišpäi: «Ühthine Venäma (Jedinaja Rossija)», «Oiktusekaz Venäma (Spravedlivaja Rossija)», «Rahvahanikoiden vägi (Graždanskaja sila)», «Venäman agrarine partii (Agrarnaja partija Rossii)».
Vl 2008 keväz'kun 2. päiväl oli valitud da radoi Venälaižen Federacijan Prezidentaks.
Laps'aig da nor'aig.
D. Medvedev om sündnu 14. sügüz'ku 1965 Leningradha. Hän eli Leningradan Kupčino-rajonas.
Tat — Anatolii Afananas'jevič Medvedev, lopi Leningradan Tehnologižen Üläškolan.
Mam — Julija Veniaminovna (om sündnu 21.11.1939) — kelentedomez', radoi opendajan Pedogogižes Üläškolas, sid' ekskursijanveikš Pavlovskas.


Meiden Tat.
Meiden Tat om päloičend hristanuskondas.


Meksik.
Meksik (), oficialižikš — Meksikan Ühtenzoittud Valdkundad (), om valdkund Pohjoižamerikan suves. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Mehiko.
Istorii.
Vn 1810 16. päiväl sügüz'kud Meksik tedištoiti ripmatomudes Ispanijaspäi. Zavottihe sodad ripmatomudes, i vl 1821 Ispanii allekirjuti Kordovan kožundkirjutest i tundišti Meksikan ripmatomut. Vll 1846−1848 AÜV okkupirui valdkundan tobmad palad Mehiko-pälidnanke, sen jäl'ghe Meksik kadoti territorijan enamba pol't — AÜV:oiden nügüdläižed Kalifornii, Nju-Meksiko i toižiden štatoiden palad.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli väges vspäi 1814. Nügüdläine üks'toštkümnenz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 1917, vajehtihe sidä läz joga vodel, vn 2018 versii om väges.
Geografijan andmused.
Meksik röunatab pohjoižes (mavaldkundröunan piduz — 3155 km), Belizanke (276 km) da Gvatemalanke (958 km) longibokas. Ühthine röunoiden piduz — 4389 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištab Tünen valdmeren Kalifornijan laht, päivnouzmrandad — Kariban meren Meksikan laht. Ühthine randanpird om 9330 km.
Klimat om subtropine da tropine.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, hobed, kuld, vas'k, cink, hahktin, londuseline gaz; toižed varad — mec (otab man koumandest).
Politine sistem.
Ohjandusen form om federativine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (). Hänen valdatusiden strok om kuz' vot, toižen strokun voimuseta. Prezident om ohjastusen-ki pämez', paneb ministrišton (isp. "Gabinete Legal") ühtnijoid radnikusile.
Meksikan parlament om kaks'kodine Generaline Kongress (vai "Congreso General de los Estados Unidos Mexicanos"). Üläkodi om Senat (, täuz' oficialine nimituz "Cámara de Senadores del H. Congreso de la Unión") 128 ristitunke, kudambid valitas kudeks vodeks, voib valitas kahtišti. Alakodi om Deputatoiden Kodi (), 500 ristitud valdatusiden strokunke koume vot, üks' partii ei voi otta enamba mi 300 sijad.
Valitihe prezidentad i parlamentan kodiden ühtnijoid jäl'gmäižen kerdan üleižil järgenduseližil valičendoil (1. heinku 2018, 64. kucund), nügüdläine prezident om Andres Manuel' Lopes Obrador (sai 52,96% änid), tuleb radho vn 2018 1. päiväspäi tal'vkud.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Meksikan administrativiž-territorialine jagand."
Administrativiž-territorialižikš Meksik jagase 31 valdkundha (štatha,) da ühthe federaližhe ümbrikho () — Mehiko-pälidnha. Kaik nened regionad nimitadas "federaližikš ühtnikoikš" ().
Eläjad.
Meksikas elädas meksikalaižed, valdkund ei keradand andmusid etnosan mödhe rahvahanlugemižen aigan. Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 118,395,054 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Eläjad kodikelen mödhe (2005): vaiše ispanijan kel' — 92,7%, ispanine i igähižen rahvahan kel' — 5,7%, vaiše igähižen rahvahan kel' — 0,8%, märhapanendata — 0,8%.
Uskondan mödhe (2010): riman katolikad — 82,7%, vižkümnenden päivän jumalankodikund — 1,6%, Jehovan tundištajad — 1,4%, toižed evangeližed jumalankodikundad — 5,0%, toižed uskojad — 1,9%, religijatomad — 4,7%, märhapanendata — 2,7%.
Valdkundas om 10 lidnad-millionerad: Mehiko, Gvadalahar, Monterrei, Puebl, Ekatepek, Tihuan, Leon, Sjudad Huares, Nesaual'kojotl', Sapopan. Lidnalaižiden pala om 80,7% (2020).
Ižanduz.
Meksikan päeksport om avtod, jüguavtod, traktorad da likkuimiden varapalad (17%), televizorad da radiooigendimed (14%), kivivoi (11%); toine eksport — digitaližed ladimed oigendamha andmusid (4%), elektroveimed da elektroavtomatad (4%), fruktad da maplodud (3%), sobad (3%), kuld (2%), medicinine instrument (2%), ištmed (1%), vilugoitimed (1%).


Mel'burn.
Mel'burn ([ˈmɛlbə(r)n], sijaline virkand mž. [ˈmælb(ə)n]) om lidn Avstralijan suvipäivnouzmas. Se om kahtenz' lidn valdkundas eläjiden lugun mödhe (Sidnein jäl'ghe), kaikiš suvemb lidn-millioner mail'mas.
Mel'burn-lidn () om Viktorii-štatan pälidn. Štatan nell' ristitud videspäi elädas Sures Mel'burnas.
Lidn om Avstralijan kul'turan da sportan keskuz. Vl 1956 se vastsi Kezaližid Olimpižid vändoid.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1835 kuti evropalaižiden külä Uz' Suviuel's-kolonijas. Vl 1837 lidnan pertišton «Hoddlan plan» (angl. "Hoddle Grid") oli vahvištadud. Vl 1847 kezakun 25. päiväl tedotihe Suren Britanijan Viktorii-kunigaznaižen kirjeižes, kudamb andoi Mel'burnale lidnan statusad. Vspäi 1851 ripmatoman Viktorii-kolonijan aluz oli pandud, nügüd' Viktorii-štat. 1850-nzil vozil lidn tegihe tetabaks da kazvoi heredas löutud kuldan kaivuden tagut.
Vozil 1901−1927 Mel'burn oli Avstralijan pordaigaližeks pälidnaks, sid' sirtihe pälidnad Kanberha.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Jarr-jogen molembil randoil, Port Fillip-merilahtes ümbri, kudamb ühtenzoitase Bassan sal'menke. Geografižed koordinatad oma 37°48′49″S da 144°57′47″E.
Klimat om ven valdmeren. Paneb sadegid 602 mm vodes, kuidme tazomäras.
«Sur' Mel'burn»-rajon sijaliženke ičeohjastusenke jagase 31 municipaližhe ühtnikha (niid om 79 kaikes štatas) vspäi 1994: 27 — lidnad (angl. "city"), 4 — grafkundad (angl. "shire").
Eläjad.
Vl 1854 ristitišt oli 123 tuhad eläjid. Vn 2006 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 3 744 373 ristitud. Vl 2011 heiden keskes 36,7% oma sündnuded verhiš maiš.
Religijan mödhe hristanuskojad (55,8%) i religijatomad (23,5%) oma enambuses vl 2006.
Transport.
Transportted lähttas radialižikš lidnan keskusespäi, ristitud elädas pidust' niid. Personaližed avtod oma pätransportaks. Ezilidnelektrojonused, tramvaid, avtobusad, velosipedad da taksid oma kundaližeks transportaks. Lidnan suruzihe kacmata, metrod ei ole eskai projektas.
Valdkundan kaikiš suremb meriport sijadase lidnas. Nell' lendimportad om lidnas. Suremb niiden keskes om rahvahidenkeskeine civiline lendimport ("MEL"), se sijadase 23 km lodeheze lidnan keskusespäi Tullamarin-ezilidnas. Sišpäi tehtas reisid Azijan äjihe maihe i Udhe Zelandijha, Londonhasai i Los Andželeshasai, mugažo Avstralijadme.
Irdkosketused.
*


Melent'jeva Marija.
Marija Melent'jeva (; sünd. 24. viluku 1924, Präž, Karjalan ANST, Venäman NFST, NSTÜ — kol. 2. heinku 1943, Kirvezmägi-külä, Karjalaiž-Suomen NST, NSTÜ) oli karjalaine partizan, Nevondkundaližen Ühtištusen vägimez'. Oli tedištelijan, putui plenha Suomenman sodavägile i amptihe händast.


Mezjäižed.
Mezjäižed (vai "Apoidea s. str.") oma lendajad gavedid.
Oma sündnuded läz 100 mln vot tagaz bapshaižiden šingotesespäi. Ühtenzoittas 520 heimho, kaik om 21 tuhad erikoid mail'mas. Voidas putta vastha kaikil kontinentil päiči Antarktidas.
Mezjäižiden äjiden erikoiden tedoiduz om vajag. Gavedin suruz om 2 millimetraspäi "Plebeia minima"-erikol (Suviamerik) 39 millimetrhasai "Megachile pluto"-erikol (Indonezii).
Ottas kävutamižhe maižanduses samha met da sen ližaproduktoid, medicinas (apiterapii) Amižen Egiptan aigaspäi. Mezjäižed ühtes pezaspäi voidas levitada heid'omad änikoidme 3 millionhasai päiväs, ploduiden da fruktiden satuz rippub pölüstoitandaspäi.


Microsoft Office Excel.
Microsoft Office Excel (Microsoft Excel, Excel) om program radmaha elektronižidenke tabluzidenke, tabluziden processor Microsoft Office:as.


Microsoft Office Word.
Microsoft Office Word (lühendused: MS Word, WinWord, Word) om tekstan processor Microsoft Office-programpaketas. Om kirjutadud C++-kelel.
Program kävutase sädamha, kaclemha, vajehtamha i formatiruimha kirjutusiden tekstoid, azjaližid bumagoid da toižid dokumentoid, sen aigan koveritomad tablüdižmatričalgoritmad ottas erasti.
Word pästtase Microsoft-korporacijal. Ricard Brodi (angl. "Richard Brodie") kirjuti ezmäšt versijad vl 1983 IBM PC-platforman täht MS DOS-operaciisistemanke. Program kändihe popularižeks, i teravas pästtihe versijoid toižiden kompjuterplatformiden täht. Nügüdläine versii om sätud vl 2019.


Microsoft Windows.
Microsoft Windows («iknad» anglijan kelespäi) om kompjuterižiden kommertižiden operaciisistemiden heimkund sauptud lähtmižkodanke. Kävutai ohjandab kompjuteral grafižen interfeisan abul. Ezmäine Windows-versii om pästtud vn 1985 20. päiväl kül'mkud. Nügüd'aigan (eloku 2020) sisteman jäl'gmäižed versijad oma 10-nomeranke.
Eziauguižešti Windows oli operacižen MS-DOS-sisteman ližasauvondaks. Eriline sistem 1990-nziden voziden lopuspäi.
Windows-sistemad radoiba kahesas personaližes kompjuteras ühesaspäi vn 2014 elokus "Net Applications"-resursan andmusiden mödhe.


Mikel'andželo.
Mikel'andželo Buonarotti (täuz' nimi: "Mikel'andželo di Lodoviko Buonarotti Simoni",; sünd. 6. keväz'ku 1475, Kapreze Mikelandželo, Toskan — kol. 18. uhoku 1564, Rim, Papan agj) — italijalaine voimujupirdai, skul'ptor, arhitektor, runokirjutai da meletai. Hän om üks' surembišpäi da järedambišpäi Renessansan aigan mastarišpäi.
Om kaičenus äi dokumentoid Mikel'andželon elos da sädamižes. Mastarin mahtuz zavodiše da lopiše ristitun hibjan ozutandas.


Änižröunan rajon.
Änižröunan vai Änižrandan rajon (venäkelel: "Прионежский район", karjalan kelel: "Oniegan rannikon piiri", suomen kelel: "Äänisenrannan piiri") om Venälaižen Federacijan Karjalan Tazovaldkundan municipaline ühtnik.
Rajonan sijaduz om Karjalan Tazovaldkundan suvipolel da Änižjärven randal. Rajonan administrativine keskuz om Petroskoi, se ei mülü rajonha.
Istorii.
Änižröunan (Änižrandan) rajon om sädud vl 1927, elokun 29. päivän käskön mödhe. Petroskoi-lidn tegi sen administrativižen keskusen funkcijoiden mödhe.
Vodelpäi 1941 vodehesai 1944 rajon oli anastadud Suomenman sodavägil (voinvägil).
Vozil 1946 (2. sulaku) — 1963 (1. uhoku) Ladv-žilo oli rajonan keskuseks. Vl 1956 ühtištuihe Šoutarven rajonad Änižröunan (Änižrandan) rajonanke.
Vodelpäi 1994 (vodhesai 2005, municipaližhe administrativižhe reformhasai) Änižröunan (Änižrandan) rajonan suvipol' oli mülütadud Vepsän rahvahaližhe volost'he. Se oli vepsläižiden administrativine avtonomii. Volostin keskusen oli Šoutarv. Nügüd' ned oma Šokšan, Šoutarven da Kaleigen (Kalajogen) vepsän küläkundad.
Geografijan andmused.
Rajonan pind — 4 475 nellikkilometrad (12nz' sija tazovaldkundas 18:späi).
Joged mülüdas Änižjärven i Atlantižen valdmeren basseinha.
Klimat om ven pehmed. Vilukun keskmäine lämuz om −10,0 C°, heinkun lämuz om +16,0 C°.
Londuseližed varad oma sauvondmaterialad (rugižkivi, ozrikkivi, gabrodiabaz, sauvondkivi), mec, kala, reskvezi.
Administrativiž-territorialine jagand.
Vspäi 2005 rajonan territorii jagase 13 küläkundha.
Eläjad.
Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 18 597 ristitud, vl 2010 — 21 502 ristitud.
Kaik om 51 eländpunktad rajonas (vl 2005), sidä kesken 16 külänvuittušt žilod, 1 raudtestancii kaikenaigaiženke ristitištonke, 1 raudteseižutezpunkt kaikenaigaiženke ristitištonke da 33 küläd.
Toižed sured eländpunktad oma Šuj-žilo (3,3 tuh. rist. vl 2013), Meliorativnii-žilo (2,3 tuh. rist. vl 2016) da Ladv-žilo (2,2 tuh. rist. vl 2016).


Öläpakaine.
Öläpakaižed vai Öläpakod () oma živatoiden alaheimkund da sen ühthine nimituz. Mülüdas Käzisuugaižed-heimkundha.
Elonmahtuz da söte.
Aktivine elo oleskeleb öl, lebaitas päiväl (uinotas käpšuil pä alahaks). Voidas vitkostada ičeze metabolizmad da uinota 8 kuhusai vodes, no ei voigoi eläda vedeta käziden-suugiden suren pindan da purustusen tagut.
Öläpakaižiden erazvuiččed erikod södas gavedid. Erased erikod voidas söda kalad, vaiše kazmusid vai joda linduiden da imetaiživatoiden vert (koume suviamerikalaižid erikod), mecatas käzisuugaižiden toižid erikoid. Sured erikod voidas söda linduid, šihlikoid, löcuid. Kanttas vedenpöl'gästuzläžundan bacilloid da Ebolan virusad.


Čagodoščan rajon.
Čagodoščan rajon () om rajon Vologdan agjas.
Administrativine keskuz om Čagod-žilo (rajonan ristitišton pol'). Se sijadase 326 kilometras Vologdaspäi, 340 km Piterišpäi da 380 km Sures Uz'lidnaspäi.
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1927 elokun 1. päiväl Leningradan agjan Čerepovecan ümbrikho Üläčagodoščan rajon-nimenke. Vl 1930 heinkun 23. päiväl heitihe ümbrikod, i vhesai 1937 rajon mülüi Leningradan agjaha kuti administrativine ühtnik. Vs 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi mülüb Vologdan agjaha nügüdläižen nimenke. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1965.
Geografijan andmused.
Čagodoščan rajon om kaikiš päivlaskmaižemb Vologdan agjan taho. Pind — 2 408,63 km² (kaikiš penemb rajon agjas), sidä kesken segoitadud mec otab nell' videndest (2080 nellikkilometrad). Rajonan piduz pohjoižespäi suvhe — 60 km, päivlaskmaspäi päivnouzmha — 68 km.
Rajon sijadase Čagodošč- (Čagod) da Kobož-jogiden basseinoiš. Nene joged oma Molog-jogen hurad ližajoged. Joksijad rajonas Čagodošč-jogen päližajoged: Gorün, Smerdomk, Lid', Pes' (Ratc-ližajogenke) da Vnin. Kobož-jogen ližajoged: Vauged (ülä- da alaližajoged), Must, Veuč. Kaik joged mülüdas Volgan (Kaspijan meren) basseinha. Enamba 20 järved om rajonan tahoiš. Kaikiš surembad niišpäi oma Must-, Siglin-, Uglič- da Konevo-järved.
Reljef om tazo, alangoikaz da sokaz läz joga sijal.
Londuseližed varad oma turbaz, raudkivend, sauvondmaterialad (letked, mouckivi), mec, reskvezi.
Vs 2015 kül'mkun 25. päiväspäi rajonan territorii alajagase 4 municipaližhe ühtnikha: 2 lidnkundha da 2 küläkundha.
Tobmuz.
Vs 2012 keväz'kun 4. päiväspäi Aleksandr Kosönkov radab rajonan da sen administracijan pämehen. Hänen valdatusiden strok om viž vot. Kaks' rajonan varapämest da üks' abunik oma hänele abhu. 2 ohjandust da 9 palakundad alištudas rajonan administracijale.
Käskusenandai tobmuz om rajonan parlament — Ezitajiden Suim (ven. "Представительное Собрание") 14 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Andrei Gorev radab Suiman ezimehen vl 2015.
Järgvaličendad Ezitajiden Suimha oliba vl 2012 keväz'kun 4. päiväl, sil-žo päiväl valitihe rajonan pämest.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 14 163 ristitud.
Kaik om 92 eländpunktad rajonas, sidä kesken 2 lidnanvuittušt žilod, 4 külänvuittušt žilod, 85 küläd, 1 raudtestancii.
Toine sur' eländpunkt om lidnanvuitte Sazonovo-žilo (3,0 tuh. rist. vl 2015).
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma stökoltegimišt, raudtetransport, sömtegimišt da maižanduz, mecan varhapanend.


Čai.
Čai («ča») om hul vai vilu jom. Se jom om londuseline, hajukaz da verestai.
Miše tehta čajud, pidab unotada čajunpun ("Camellia sinensis") lehtesid kehujal vedel, i om paremba joda lophusai 15..20 minutas sen jäl'ghe.
Pätoižendad oma must čai da vihand čai.
Istorii.
Čai om tetab Azijas jo enamba viž tuhad vozid. Ezmäi kävutihe čajud zelläks, sid' otaškanzihe jomaks. Se putui Venämaha vaiše 17. voz'sadal, ende ottihe erazvuiččid sijaližid heinid.
Etimologii.
Čajun-joman nimituz, mugažo kut i čajun-kazmusen nimi om tulnu vepsän kel'he venäkelespäi ().


Čaikovskii Pötr.
Pötr Il'jič Čaikovskii (; sünd. 7. semendku 1840, Votkinsk, Venäman imperii — kol. 6. kül'mku 1893, Piter, Venäman imperii) oli Venälaižen imperijan sur' muzikankirjutai, instrumentalist, dirižor da pedagog ukrainiženke augotižlibundanke.


Čeboksarad.
Čeboksarad (,) om Venäman lidn, lidnümbrik da port Volg-jogen molembil randoil. Se om Čuvašijan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn, tazovaldkundan ristitišton kaks' videndest eläb siš.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Ivan Runo-sodavejan sodamatkan Kazanihe vn 1469 semendkus, no kaivandusiden mödhe lidn om olmas jo 13. voz'sadan lopuspäi. Čeboksarad saiba lidnan statusad vl 1781.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volg-jogen (Čeboksaran vezivaradim) oiktal korktal randal tobjimalaz, 53..205 m korktusil valdmeren pindan päl. Novočeboksarsk om kaimdailidnaks päivnouzmpoles, vezivaradimen padosein da Čeboksaran GES sijadasoiš siš.
Čeboksarad jagasoiš 3 rajonha: Kalininan, Leninan i Moskvan. Sen ližaks, territorialine Volgantagaine-ohjanduz () om jogen hural randal. Lidnanvuiččed Uded Lapsarid- (6955 rist. vl 2010) i Sosnovk- (2242 rist. vl 2010) žilod, muite žilo da külä mülüdas lidnümbrikho Čeboksarad-lidnan ližaks. Čeboksaran rajon ümbärdab lidnümbrikod.
Eläjad.
Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 447 929 rist., lidnümbrikon — 464 208 ristitud. Vl 2017 500 052 eläjad om lidnümbrikos, se om kaikiš suremb ristitišt lidnan alusenpanendaspäi. Lidnaglomeracijan ristitišt läz 700 tuhad ristituid.
Irdkosketused.
*
*


Čehanma.
Čehanma vai Čehii (), täuz' oficialine nimi — Čehijan Tazovaldkund (), om mererandatoi valdkund Keskuzevropas. Sen pälidn da kaikiš järedamb lidn om Prag. Vspäi 1999 Čehanma om ühtnii, vspäi 2004 — ühtnii.
Istorii.
Nügüdläine Čehijan Tazovaldkund om sündnu voden 1993 1. päiväl vilukud, kudambal jagoiba Čehoslovakijad Čehanmaks da Slovakijaks. Sil-žo päiväl valdkundan Konstitucii () tuli väghe. Se Konstitucii om väges nügüd'-ki, vn 2012 jäl'gmäižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Čehanmal om mavaldkundröunoid Pol'šanmanke (röunan piduz — 658 km) pohjoižes, Slovakijanke (214 km) päivnouzmas, Avstrijanke (362 km) suves, Saksanmanke (646 km) päivlaskmas da lodehes. Valdkundröunoiden ühthine piduz om 1880 km.
Joged jokstas koumen meren basseinoihe: Pohjoižen, Baltijan i Mustmeren. Kaikiš korktemb čokkoim om Sudetiden Snežk-mägi (, 1603 m ü.m.t.) valdkundan pohjoižröunal Pol'šanmanke. Znamasižed joged oma Lab da sen hura Vltav-ližajogi päivlaskmas, Morav päivnouzmas.
Klimat om ven meren i kontinentaline. Tal'v om viluhk neps, om vilu mägiden pautkil. Keza om läm' (+16..+20 C°). Sän vajehtused oma harvad, ümbärdajad mäged ei antkoi tulleile puhuda südäimehe paksus.
Londuseližed varad oma raudkivend, kivihil', bur hil', grafit, ämetalližed kivendod, uran, saved.
Politine sistem.
Čehanman ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, enamba kaht strokud ei sa.
Parlament () om kaks'kodine. Üläkodi om Senat () 81 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid kudeks vodeks, koumandez (27 mest) vajehtase kaikuččel kahtel vodel. Alakodi om Ezitajiden Kodi (čeh. "Poslanecká sněmovna") 200 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks, lidirujan partijan ezimez' kändase päministraks.
Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 vilukus (12-13. i 26-27. päivil), Miloš Zeman sai vägestust kahtendes turas (51,37% änid) da radab kahtenden strokun jäl'geten vs 2013 keväz'kun 8. päiväspäi. Parlamentan ühtnijoiden alakodin järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 20-21. päivil redukud, üläkodin — vn 2018 redukus (5-6. i 12.-13. päivil, koumandez). Andrei Babiš radab päministran vs 2017 tal'vkun 6. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Čehanman administrativiž-territorialine jagand."
Čehanma jagase pälidnaks ("hlavní město") da 13 randaks (üks'lugu).
Eläjad.
Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe valdkundan eläjiden lugu oli 10,436,560 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (2011): čehalaižed — 64,3%, moravalaižed — 5,0%, slovakalaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 1,8%, rahvahuden ozutandata — 27,5%.
Uskondan mödhe (2011): riman katolikad — 10,4%, protestantad — 1,1%, toižed uskojad i märhapanendata — 54,0%, religijatomad — 34,5%.
Čehanman toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid, vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe): Brno, Ostrav, Pl'zen', Liberec, Olomouc. Lidnalaižiden pala om 74,1% (2020).
Ižanduz.
Čehanma om valdkund vägevanke tegimištonke. Šingotadud sarakod: poltusiženergetine (Temelin- da Dukovani-atomelektrostancijad), raudmetallurgii, avtotegimišt (Škoda), metalloiden ümbriradmine, himine tegimišt, kanghiden tehmine, stökoltegesed, sömtegimišt (olud, sahar, vinmarjad, nižu).


Čehov Anton.
Anton Pavlovič Čehov (; sünd. 29. viluku 1860, Taganrog, Jekaterinoslavan gubernii, Venäman imperii — kol. 15. heinku 1904, Badenveiler, Badenan Sur' gercogkund, Saksanma) oli venämalaine kirjutai da dramaturg. 25-voččes pordos sädi enamba 300 lühüdad sanutest, dramad da starinad. Nügüd' kätihe niid enamba mi sadal kelel.


Čeläbinsk.
Čeläbinsk () om Venäman millionerlidn da lidnümbrik. Se om valdkundan seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Čeläbinskan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Lidn om Venäman järed transporttesol'm, raudan da cinkan metallurgijan keskuz. Sigä pästtas surid torvid da ferroühthesuladusid, om äi metallan ümbriradmižen tegimid.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1736 kuti puine lidnuz baškiran Čeläb (Seläb)-külän sijas (). Žilo sai lidnan statusad vl 1781, oficialižikš — vl 1787.
Vozil 1743−1781 lidn oli Isetin provincijan keskuseks, vozil 1804−1919 mülüi Orenburgan gubernijha.
Vl 1892 «Samar — Uf — Zlatoust — Čeläbinsk»-raudte tuli lidnha, tehtihe sidä Transsiban päteks. Lidn šingotaškanzihe teravas, Venäman leibän (ühtenz' surtte) i čajun (kahtenz' surtte) biržad sijazisoiš täs edel revolücijad. Lidn kazvoi lujas ezmäižiden vižvoččiden planoiden aigan da Suren Voinan mändes.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan pohjoižpäivnouzmas, Miass-jogen muugotil randoil (Obin hurapol'ne bassein), Suviuralan pautkilpäi päivnouzmha, katl'uses 200..250 metrad korktusil. Tulleitomad päiväd ottas voden koumandest. Šeršni-vezivaradim Miass-jogel da koume järedad järved (Smolino, Pervoje, Sineglazovo) mülüdas lidnan territorijha. Miassan hural randal Ural-region om, oiktal randal Sibir' augotase.
Matkad lidnaspäi Moskvhasai om 1879 km päivlaskmha. Matkad Jekaterinburghasai om 200 kilometrad pohjoižhe. Kopeisk om Čeläbinskan päivnouzmaine kaimdailidn, ned röunatadas toine toiženke.
Čeläbinsk jagase seičemeks administrativižeks rajonaks (vspäi 2014 — municipaliženke statusanke), sen ližaks enamba 20 eländpunktad-žilod mülüdas lidnümbrikho, kaik ned oma jagadud rajonidme. Administrativižed rajonad: Kalininan, Kurčatovan, Leninan, Metallurgine, Nevondkundaline, Traktortegimen da Keskuzrajon.
Eläjad.
Vl 1913 lidnan ristitišt oli 65 100 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnümbrikon eläjiden lugu oli 1 130 132 ristitud. Kaikiš suremb lidnümbrikon ristitišt oli 1 202 371 eläjad vl 2018. Severz'-se hristanuskondan i islaman pühäpertid da judaizman pühäpert' oma olmas lidnas.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 82,9%, totarlaižed — 4,8%, baškiralaižed — 3,0%, ukrainalaižed — 1,4%, saksalaižed — 0,6%, vaugedvenälaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,7%, rahvahuden ozutandata — 4,2%.
Transport.
Rahvahidenkeskeine civiline "Čeläbinsk (Balandino)-lendimport" ("CEK / ЧЛБ", 1,65 mln passažiroid vl 2018) sijadase 18 kilometras pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Evropan da Keskuzazijan maihe, Venämadme tobjimalaz, mugažo čarterreisid lebutahoiže.
Avtobusad, trolleibusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Metropoliten om sauvomižes vspäi 1992, avaiduz planiruiše vl 2025. Äiluguižed sildad ühtenzoittas Miass-jogen randoid. Läz 20 raudtestancijad da platformad ratas Čeläbinskas.
Irdkosketused.
*
*


Čerkessk.
Čerkessk (kar. da balk. i,,) om lidn da lidnümbrik Venäman suvipäivlaskmas. Se om Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundan pälidn.
Istorii.
Čerkesskan aluz om pandud vl 1825 kuti "Batalpašinskai-stanic" () ühtennimižen redutan sijas. Eländpunkt sai lidnan statusad vl 1931, om nimitadud nügüdläižikš vspäi 1939.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase tazovaldkundan pohjoižes. Se seižub Kuban'-jogen oiktal randal, 530 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Kavkazan ezimägištol. Korktused sadas 700 metrhasai. Kubanin vezivaradim om päivnouzmha lidnaspäi. Lähembaižed järedad lidnad sijadasoiš Stavropolin randas: Nevinnomissk 50 km lodeheze orhal i Jessentukad 50 km päivnouzmha orhal.
Eläjad da transport.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 129 069 ristitud, se om kaikiš suremb lugu kaikes aigas.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 54,1%, karačailaižed — 16,2%, čerkesalaižed — 13,0%, abazilaižed — 8,1%, nogailaižed — 1,5%, armenijalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 4,6%, rahvahuden ozutandata — 1,2%.
Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.
Irdkosketused.
*
*


Čuvašan kel'.
Čuvašan kel' (ičeze nimitused: "чăваш чĕлхи", "чӑвашла") om altaižen kel'kundan kel', mülütadas ezimeletaden. Se om čuvašalaižiden (1,44 mln Venämas) kodikel'. Oficialine status om vaiše Čuvašijas.
Pagižijoiden lugu om 1,04 mln vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe. Kaks'kel'žuz om levitadud, seičeme čuvašalašt kahesaspäi mahtoiba pagišta venäks vn 1989 rahvahanlugemižen mödhe. Vl 2010 Čuvašijan školoiden kaks' koumandest openzihe čuvašan kelel.
Kel' om olmas 16. voz'sadaspäi, libub amuižbulgaran kelespäi, se zavodihe läz meiden eran augud. Čuvašan kelel om äi ühthižid pirdoid toižidenke türkižidenke kelidenke, no om äi erinendoid-ki.
Kaks' lähišt paginad kebnenzoiti kirjkelen sädandad. Nügüdläine kirjkel' om olmas 19. voz'sadaspäi. Se om kirilližen kirjamišton pohjal, 37 kirjant. Läz kaikiden sanaklassoiden vaihed kändeltas, kahesa kändod.
Reguliruindorganizacii om Čuvašijan gumanitarižtedoiden valdkundaline institut (Čeboksarad, čuv. "Чăваш патшалăх гуманитарии ăслăлăхсен институчĕ (ЧПГĂИ)").


Šanhai.
Šanhai (, pin'jin': "Shànghǎi") om Kitain kaikiš suremb lidn da ižandusen keskuz.
Lidn sijadase valdkundan päivnouzmas, Janczi-jogen suhišton randoil. Šanhain pind — 6 340,5 km².
Geografižed koordinatad oma 31°12′0″ N da 121°30′0″ E.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 24 256 800 ristitud.


Šokš.
Šokš (venäkelel: "Шокша", karjalan i suomen kelil: "Šokšu") om vepsän žilo () Karjalan Tazovaldkundan Änižröunan (Änižrandan) rajonas. Sen sijaduz om Šokšun vepsän küläkundas, kudamban administrativine keskuz om Kvarcitkülä. Vodelpäi 1994 vodhesai 2005 Šokš mülüi Vepsän rahvahaližhe volost'he.
Vl 2000 Šokšun eläjiden lugu oli 173 ristitud, enamb 62% eläjid — vepsläižed.
Šokšus nene aluzkundad oma: škol, lapsiden päivkodi, kul'turkodi. Babarmkvarcitan löudmižsija om olmas Šokšunno mugažo. Šokšun kvarcitad om kävutadud Tundmatoman Saldatan Kauman Moskvas, Leninan mavzolejan, Napoleonan grobnican Parižas sauvomas.
Avtomatk Šokšun da Petroskoin keskes om 60 kilometrad, regionaline R19-te (Petroskoi — Šušt) mäneb siriči Šokšus.


Šoutjärv'.
Šoutjärv', Šoutarv' (venän kelel: "Шёлтозеро / Шолтозеро", karjalan kelel: "Šoutjärvi", suomen kelel: "Soutjärvi") om vepsän žilo (ven. "село") Karjalan Tazovaldkundan Änižröunan (Änižrandan) rajonas. Oli rajonankeskuseks (Šoutjärven rajon; Vepsän rahvahaline volost'). Nügüd' se om Šoutjärven vepsän küläkundan administrativine keskuz.
Istorii.
Šoutjärv' mainitase ezmäižen kerdan vl 1543. Nimituz libub eziauguižen Kodijärven nimespäi, kuspäi Šoutjärv'-jogi lähteb.
Geografijan andmused.
Žilo sijadase Änižen suvipäivlaskmaižen randal, Šoutjärv'- (Šoutozerk-) i Sarbaht-jogiden lanktendan sijas järvhe. Šoutjärv'-žilon agjad: Alažagd', Kukeinposad, Petreinmättaz, Hamamättaz, Minamättaz, Markumättaz, Üläžagd', Papinposad, Mel'kamättaz, i Jeremišt (Jeremejanposad) om keskuses.
Avtomatk Šoutjärven da Petroskoin keskes om 83 kilometrad, regionaline R19-te (Petroskoi — Šušt) mäneb siriči Šoutjärves.
Eläjad.
2002. voden Venäman rahvahanlugemižen andmusiden mödhe Šoutjärven eläjiden lugu om 1039 ristitud, enamba 30% eläjid — vepsläižed.
Šoutjärves oma Šoutjärven vepsläine etnografine muzei (Mel'kinan-torgovanan pertiš), sur' kirjišt, keskškol, lapsiden muzikškol, läžundkodi da kul'turkodi.


Šrenkan kuz'.
Šrenkan kuz' () om Kuz'-heimon puiden erik. Om nimitadud venämalaižen Aleksandr Šrenk-matkadajan da mineralogan (1816−1876) kanzannimen mödhe.


Šrödinger Ervin.
Ervin Šrödinger (saksan virkand ['ɛrvi:n 'ʃrø:dɪŋɐ]), täuz' nimi om Ervin Rudol'f Jozef Aleksander Šrödinger (; sünd. 12. eloku 1887, Ven, Avstrijan da Mad'jaranman imperii — kol. 4. viluku 1961, sigä-žo, Avstrii), oli avstrijalaine teoretižen fizikan tedomez', kenen pätedotöd oma kvantmehanikas, sen üks' alusenpanijoišpäi.
E. Šrödinger om voden 1933 Nobelän premijan laureatan.
Ervin oli üks'jäižen lapsen kanzas. Lahjakaz priha openui matematikad i fizikad Venan universitetas vll 1906−1910. Radoi opendajan Evropan neniden lidnoiden universitetoiš (1911−1914, 1919−1957): Ven, Cürih, Berlin, Oksford, Dublin.
Tedomez' kirjuti äi töid fizikan erazvuiččiš sarakoiš. Šrödinger formulirui lainehmehanikan tazostusid, todesti šingotadud hänel formalizman i matricmehanikan ühtejiččust.


Šušt.
Šušt () om vepsän žilo Vologdan agjan Vitegran rajonas. Se om Šuštan küläkundan keskuz.
Vozil 1927 (eloku) — 1949 (viluku) žilo oli Šuštan rajonan administrativižeks keskuseks. Vozil 1941−1944 Suomenman sodaväged oliba vaiše nelläs kilometras päivlaskmha žilospäi. Edel 2001. vot venälaine nimituz oli "Оштинский погост", sid' ühtištuihe žilod lähižidenke külidenke da nimitihe nügüdläižikš.
Ühtennimine jogi läbitab küläd. Külä sijadase rajonan päivlaskmas, läz Änižen randad, Leningradan agjan röunanno, Vitegr — Piter avtotel. Matkad Vitegr-rajonkeskushesai om 60 km päivnouzmha, Petroskoihesai — 150 km lodeheze.
Vl 2002 külän eläjiden lugu oli 1204 ristitud, i 94% heišpäi kirjutihe venälaižikš.


Šveicarii.
Šveicarii (,,) om mererandatoi valdkund Evropan päivlaskmas da keskuses. Šveicarijal eile oficiališt pälidnad, no sen pälidn om Bern («federaline lidn») de fakto.
Istorii.
Valdkundan aluz om pandud vl 1291. Kaikuččel vodel elokun 1. päiv praznuiše Alusenpanendan päiväks.
Vn 1848 12. päiväl sügüz'kud Šveicarii kändihe de fakto federacijaks (Federativine hartii nomer 1291), edel sidä oli konfederacijan. Federacijan aigan kantonoile sab otta ičeze käskusid, no pidab panda niid federativižen konstitucijan röunoihe.
Valdkundan ezmäine Konstitucii (,,) oli olmas vspäi 1798. Jäl'gmäine seičemenz' lugul Konstitucii om hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vn 1999 18. päiväl sulakud da tuli väghe vn 2000 1. päiväl vilukud.
Geografijan andmused.
Šveicarijal om valdkundröunoid Francijanke päivlaskmas (röunan piduz — 525 km), Saksanmanke pohjoižes (348 km), Avstrijanke (158 km) da Lihtenšteinanke (41 km) päivnouzmas, Italijanke suves (698 km). Ühthine röunoiden piduz — 1770 km.
Šveicarii om mererandatoi valdkund. Sen territorii jagase koumeks londuseližeks regionaks. Joged mülüdas koumen meren basseinoihe: Pohjoižen, Keskmeren i Mustmeren. Znamasižed joged oma Rein i Ron. Järviden vezi tuleb jäžomišpäi päpaloin, kaikiš surembad järved sijadasoiš valdkundröunanno: Ženevan järv i Bodenjärv.
Al'pad ottas 58,5% valdkundan territorijaspäi. Kaikiš korktemb čokkoim om Düfur-mägenoc, 4634 m valdmeren pindan päl.
Londuseližed varad oma mec (territorijan nelländez), reskvezi, keitandsol da gidroenergii.
Tobmuz.
Ohjandusen form om federativine tazovaldkund kollektiviženke valdkundanpänke, äjiden partijoiden sistemanke, oiktan demokratijan elementoidenke. Kaik ottud tobmudel käskused sab heitta rahvahan referendumal. Valdkundan pämez' om Federaližen Nevondkundan nügüdläine prezident.
Parlament om kaks'kodine, molembad kodid oma ühtenjiččidenke valdatusidenke. Ezmäine kodi om Kantonoiden Nevondkund (,,) 46 ühtnijanke. Toine kodi om Nacionaline Nevondkund (,,) 200 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb molembiden kodiden ühtnijoid nelläks vodeks.
Radonoigendai tobmuz om Federaline Nevondkund (,,) 7 ühtnijanke, parlament valičeb heid ičeze velgusiden strokun pitte (nelläks vodeks). Kaikuččel vodel valitas ut prezidentad da varaprezidentad.
Federaližen parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 20. päiväl redukud. Vs 2020 vilukun 1. päiväspäi Simonetta Sommaruga radab prezidentan ühteks vodeks. Federaline kancler (ohjastusen pämez') om Val'ter Turnher vodes 2016 vilukun 1. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Šveicarijan administrativiž-territorialine jagand."
Šveicarii jagase 26 kantonaks (pagištes tarkoiktas, 20 kantonaks () da 6 pol'kantonaks ("Landesteil")). Kantonad voidas alajagadas ümbrikoikš ("Bezirk"), ümbrikod — lidnoikš da kundoikš ("Gemeinde"), erased kundad — lidnrajonikš ("Stadtkreis").
Eläjad.
Vl 2012 valdkundan eläjiden lugu ületi 8 millionad i oli 8,014,000 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad etnižen augotižlibundan mödhe (enamba 1% vl 2017): šveicarijalaižed — 70,3%, saksalaižed — 4,2%, italijalaižed — 3,2%, portugalijalaižed — 2,6%, francijalaižed — 2,0%, kosovolaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 18,7%.
Mamankelen mödhe (2016, erased ristitud oma bilingvad): saksan kel' — 62,8%, francijan kel' — 22,9%, italijan kel' — 8,2%, anglijan kel' — 5,1%, portugalijan kel' — 3,7%, albanijan kel' — 3,1%, serbanhorvatan kel' — 2,4%, ispanijan kel' — 2,3%, romanšan kel' — 0,5%, toižed keled — 7,5%.
Uskondan mödhe (2017): riman katolikad — 35,9%, protestantad — 23,8%, toižed hristanuskojad — 5,9%, islamanuskojad — 5,4%, judaistad — 0,3%, toižed uskojad — 1,4%, religijatomad — 26,0%, märhapanendata — 1,3%.
Kaikiš surembad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2013, surembaspäi penembha): Cürih, Ženev, Bazel', Lozann, Bern, Vintertur. Vl 2014 kaik oli 143 eländpunktad enamba mi 10 tuhad eläjidenke. Lidnalaižiden pala om 73,9% (2020).
Ižanduz.
Šveicarijan päeksport om zelläd (16%, penicillin da streptomicin tobjas palas), kuld (15%), kaikenvuiččed časud (7%); toine eksport — üläloštajad predmetad (3%), obrädindmašinad lidnoiden da pertiden täht (2%), brill'jantad da hobed (2%), elektruz (2%), platin (1%), diamantad (1%).


Ženevan järv.
Ženevan järv vai Leman () om järv Francijan päivnouzmas i Šveicarijan päivlaskmas. Al'piden kaikiš suremb järv, Keskuzevropan kahtenz' surtte Balatonan jäl'ghe.
Järven pind om 580 km², se sijadase 372 m ü.m.t. korktusel. Pol'kun formal, 73 km pitte, 14 kilometrhasai levette. Järv om 310 m süvütte, keskmäine süvüz — 154,4 m. Ron-jogi lankteb järvhe da jokseb sišpäi. Severz'-se mägijogid lanktas järvhe. Basseinan pind om 7975 km², veden mülü — 89 km³.
Nened sured lidnad oma saudud järven randal: Ženev (Šveicarii) suvipäivlaskmaižes čogas, Lozann (Šveicarii) pohjoižrandal kurortzonanke. Passažirlaivoiden likund järvedme om olmas.


Zverin lugu.
Zverin (Živatan) lugu (666) om lugu, kudamb znamoičeb Antihristad hristanuskondas.
Fragment Biblijaspäi.
Näg. 13:16-18 (Zaicevan Ninan känduz)


Lacuna Coil.
«Lacuna Coil» («pall'az spiral'» anglijan kelespäi) om tetab italijalaine muzikaline anglijankel'ne gotikmetalgrupp Milanaspäi.
Istorii.
Eziauguine nimi oli "Sleep of Right" (1994−1995), sid' "Ethereal" (1995−1997), udesnimitihe nügüdläižikš erištamha Grekanman muzikgruppaspäi.


Kvarcitkülä.
Kvarcitkülä vai Kvarcitni (suomen kelel: "Šokšunranta", "Lomka" i "Louhos", venäkelel: "Кварцитный") om vepsän žilo Venäman Karjalan Tazovaldkundan Änižröunan (Änižrandan) rajonas. Se om Šokšun vepsän küläkundan administrativine keskuz.
Istorii.
Vl 2017 pen' Ustii-žilo kaikenaigaižeta ristitištota om mülütadud Kvarcitkülähä.
Kvarcitkülä šingotase kaivuzkombinatal, mugažo koume adivpertid om saudud järven randadme.
Geografijan andmused.
Žilo sijadase Änižen Šokšun lahten randal, Šokš-külän i Änižen keskes. Kvarcitan samine jätkustub ani pohjoižhe žilospäi. Matkad Petroskoi-rajonkeskushesai om 63 km lodeheze avtotedme pidust' järven randad.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe külän eläjiden lugu oli 806 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 911 eläjad vl 2009. Ortodoksižen hristanuskondan Jašdären Ionan puine pühäpert' om saudud vll 2004−2010.
Socialižed aluzkundad: päivkodi, Šokšun keskškol N. J. Izotovan nimed, kul'turkeskuz.


Malthodes anatolicus.
"Malthodes anatolicus" om gaved', bumbak "Cantharidae"-sugukundasäi. Šveicarine Val'ter Vittmer-entomolog avaiži da ümbrikirjuti erikod vl 1967.


Igark.
Igark () om Venäman lidn, lidnankund da port Jenisei-jogen Igarkan hijaman oiktal randal, Krasnojarskan randan lodehes. Mülüb Turuhanskan rajonha.
Istorii.
Venäman merimatkadajad paniba "Igarkan tal'vdundsijad" kartale ezmäižen kerdan vl 1737. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1929 kuti jogiport vedamha ujuden pumaterialoid. Om nimitadud penen jogen mödhe, Jenisein hura ližajogi. Igark sai lidnan statusad vl 1931.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pohjoižen nabakehkruden südäimes, igähižen rougun zonas, 20 m kesmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Krasnojarskhasai om 1287 km suvhe orhal vai 1800 km jogedme, Turuhansk-rajonkeskushesai 195 km suvipäivnouzmha orhal, se sijadase Jenisein ülezjogen. Lähembaižed järedad lidnad oma Noril'sk pohjoižhe (220 km orhal) i Uz' Urengoi päivlaskmha (460 km orhal).
Klimat om subarktine, terav kontinentaline, luja vilu oleleb tal'vel. Kavag'mec ümbärdab lidnad 10..20 m kortte. Voden keskmäine lämuz om −8,2 C°. Paneb sadegid 494 mm vodes, enamba kezakus-redukus (50..60 mm kus).
Igark om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 117,52 km².
Eläjad da transport.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 6 183 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1939 — 23 600 eläjad, lidnankundan vl 1989 — 26 506 eläjad. Igähižen rougun muzei sijadase lidnas.
Merilaivad tuldas jogiportha, se seižub 673 kilometras Jenisein jogensuspäi. Tatanmaine civiline Igark-lendimport ("IAA / ИГР") sijadase 2 km suvipäivnouzmha lidnaspäi, Jenisein Igarkan sarel, tehtas reisid Novosibirskha, Tümenin agjan ümbrikoihe da Krasnojarskan randadme, sidä kesken čarterid i punolendimil.


Džeffersonan memorial.
Džeffersonan memorial () om istorine muštnik muštpachanke Vašington-pälidnan keskuses.
Memorialine kompleks om saudud valdkundan koumanden Tomas Džefferson-prezidentan oiktastuseks, AÜV:oiden «tatan-alusenpanijan». Om projektiruidud amerikaižel Džon Poup-arhitektoral (1874−1937) i hänen kompanijal. Poupan kompanii tariči nell' sijadust lidnas memorialan täht, i laudkund valiči avarod sijad, Periodižen basseinan randal, sen ližaks muštnik oliži nell'saumnikaks koumenke toiženke tetabanke sauvusenke: Vauged Pert', Kapitolii (AÜV:oiden parlamentan ištundsija) i Linkol'nan memorial.
Saudihe kompleksad mramoraspäi neoklassižes stiliš. Sauvomine jätksihe vozil 1939−1943, avaitihe memorialad Džeffersonan 200-voččele jubilejale. Prezidentan bronzine muštpacaz om vaumitud vl 1947, sädi Rudol'f Evans-skul'ptor.
Memorial ohjandase AÜV:oiden rahvahaližiden puištoiden radnikoičendal. Mülüb AÜV:oiden istorižiden sijiden nimikirjuteshe vspäi 1966.


Taišet.
Taišet () om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Irkutskan agjan päivlaskmas. Se om Taišetan rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha vspäi 2005.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1897 kuti raudtestancii sauvomha Transsibad da žilo holitamha sidä, nimitihe Taišetk-jogen mödhe. Kätihe Taišetad radnikžiloks vl 1937. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1938 2. päiväl keväz'kud. Kävituhe türmatud da ottud plenha mehiden töid. Vspäi 1960 oli alištunu agjan tobmudele oikti.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase peniden Taišetk- () i Akul'šetk-jogiden randoil (, Birüsan oiktad ližajoged), Päivnouzmaižen Sajanan ezimägištol, 320 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Irkutskhasai om 575 km suvipäivnouzmha orhal vai 670 km «Sibir'»-avtotedme. Lähembaine lidn om Birüsinsk 12 km päivlaskmha.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 35 485 ristitud, rajonan nell' ühesandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 42..43 tuhad eläjid vozil 1989−2001 (43 tuh. rist. vll 1992−1996). Ortodoksižen hristanuskondan phh. Pedroin da Pauloin jumalankodi i islaman pühäpert' oma olmas lidnas.
Koume raudted ühtenzoittas lidnas: Transsib, BAM i Suvisibirine magistral'. Raudten passažirstancii, sortiruindstancii, 3 depod oma lidnas. Mecsarakon da sömtegimišton edheotandad ratas Taišetas. Vspäi 2008 alüminijantegim om sauvomas.
Irdkosketused.
*


Vjetnam.
Vjetnam ([vîət nāːm]), oficialižikš Vjetnaman Socialistine Tazovaldkund (, tji nom 共和社會主義越南, vepsän transkripcii: "Kong hoa sa hoi tü ngia vjet nam"), om valdkund Azijan suvipäivnouzmpoles. Pälidn om Hanoi.
Istorii.
Vn 1945 2. päiväl sügüz'kud Vjetnam tedištoiti ripmatomudes Francijaspäi. Francii tundišti Vjetnaman ripmatomut vn 1954 21. päiväl heinkud.
Vll 1940−1946 valdkundan territorii oli okkupiruidud Japonijan sodavägil. Vspäi 1954 kaks' Vjetnamad oli — Pohjoine da Suvine. Vozil 1957−1975 Soda Vjetnamas oli, tetab kuti Toižen sodan Indokitaiš pala. Vl 1976 ühthine Vjetnaman valdkund udessündutihe.
Valdkundan ezmäižed Konstitucijad oliba olmas vozišpäi 1960 i 1980. Nügüdläine koumanz' lugul Konstitucii () om vahvištadud vn 2013 28. päiväl kül'mkud. Se om tulnu väghe vspäi 2014.
Geografijan andmused.
Vjetnam om kaikiš päivnouzmaižemb valdkund Indokitai-pol'sarel. Se om mavaldkundröunoiš Kambodžanke (röunan piduz — 1158 km) da Laosanke (2161 km) päivlaskmas, Kitainke pohjoižes (1297 km). Ühthine röunoiden piduz om 4616 km. Vjetnaman päivnouzmaižed da suvižed randad lainištab Kitain Suvimeri. Ühthine randanpird (merisaridenke) — 3444 km.
Madalad mäged da keskkorktusen mäged ottas enamba Vjetnaman territorijan nell' videndest. Vjetnaman kaikiš korktemb čokkoim om Fanšipan-mägi, 3143 m meren pindan päl.
Suvipäivnouzmpol'žen Azijan kaikiš pidembad Hongh- da Mekong-joged langetas Kitain Suvimerhe Vjetnaman territorijal. Saum vezid — 6,4% (21 140 km²).
Londuseližed pävarad oma kivivoi da londuseline gaz Kitain Suvimeres, kivihil', boksitad, hrom, marganc, harvad mametallad, fosfatad; toižed varad — mec, gidroenergii, väghine mahuz.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine socialistine parlamentine tazovaldkund ühtenke partijanke (Vjetnaman Kommunistine partii). Valdkundan pämez' om prezident (), hän-žo azekhiden vägiden päkäsknik. Üks' varaprezident om hänele abhu. Parlament paneb radnikusele valdkundan prezidentad (videks vodeks), päministrad da toižid ohjastusen ühtnikoid, Ülembaižen käskuzkundan sudijad. Prezidentale sab otta radnikust kahtišti.
Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim () 500 deputatanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Vaiše parlamentale sab vahvištada käskusid da konstitucijad.
Ülembaine rahvahan käskuzkund om käskuzkundaližen tobmuden pä. Avtonomijoiden olmatomudehe kacmata, kaikuččele ristitule sab kävutada mamankel't käskuzkundas.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 22. päiväl semendkud. Čan Dai Kuang oli hüvästadud parlamental da radoi 10. prezidentan vs 2016 sulakun 2. päiväspäi, koli vn 2018 21. päiväl sügüz'kud, Nguen Fu Čong om valitud parlamental da radab 11. prezidentan vn 2018 23. päiväspäi redukud. Nguen Suan Fuk om päministraks vs 2016 sulakun 7. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Vjetnaman administrativiž-territorialine jagand."
Vjetnam jagase 63 regionaks: 58 agjad () da 5 agjaha tazostadud lidnad keskuzalištusenke ().
Agjad alajagasoiš lidnoikš agjalištusenke (, vl 2013 oli 64 mugošt lidnad), ezmäižen pordhan administrativižikš lidnühtnikoikš (), külärajonikš (, kaik oli 548 rajonad vl 2013). Lidnad keskuzalištusenke mülütadas kahtenden da ezmäižen pordhan administrativižid lidnühtnikoid (da "thị xã"), külärajonid.
Valdkundan agjad da lidnad ühtetas 8 ekonomižhe regionha.
Eläjad.
Vn 2009 Vjetnaman rahvahanlugemižen mödhe 85 846 997 ristitud elädas valdkundas. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', vspäi 1950 ližadui nell'hä kerdha.
Valdkundan tobmuz tundištab 54 igähišt rahvahad valdkundas. Rahvahad (2009): vjetad — 85,7%, tajid — 1,9%, tailandalaižed — 1,8%, muongad — 1,5%, khmerad — 1,5%, hmongad — 1,2%, nungad — 1,1%, hoalaižed (hanilaižed) — 1,0%, toižed rahvahad — 4,3%.
Uskojiden mülükund (vn 1999 rahvahanlugemižen mödhe): ezitatoiden kul'tan () veroiden (animizman) polenpidajad da ateistad — 80,8%, buddistad — 9,3%, katolikad — 6,7%, toižed uskojad — 3,1%.
Vjetnaman lidnad-millionerad (vl 2010, kaik ned oma provincijoihe tazostadud): Hošimin (rahaazjoiden keskuz), Hanoi (pälidn), Haifon, Kantho, Danang. Lidnalaižiden pala oli 37,5% vl 2017.
Rahvahanižanduz.
Ižanduz om agrariž-industrialine. Radnikoiden 38% oma otnus maižandushe (2018). Sarakoiden pala kogosüdäiproduktas (2017): maižanduz — 15,3%, tegimišt — 33,3%, holitišed — 51,4%. Valdkund šingotase vižvoččiden planoiden mödhe. Elektruz tegese gidroelektrostancijoil tobjimalaz, niiden tehmine rippub satusekahas vihmsezonaspäi.
Vjetnaman päeksport om erazvuiččed sobad (läz 22%), suks'kengäd da sportkengäd (11%), elektroladimišt (läz 9%), kivivoi (6%), kala da merenproduktad (6%); toine eksport — metalline mebel' ofisan täht (4%), hobed (3%), ris (3%), kofe (2%), kivihil' (2%), vas'kne vanuim (2%), räzin (1%), lebuištmed lendimiden täht (1%), kakaonbabud (1%). Vl 2012 Kitai, Japonii, AÜV da Suvikorei oliba pätorguindpartnörikš (ühtes — pol'eksportad dai pol'importad).


Atlantine valdmeri.
Atlantine valdmeri om kahtenz' surtte da süvütte Man valdmeri, se kattab planetan vedenpindan läz nelländest. Randanpird om koverikaz lujas.
Ühthižed andmused.
Valdmeren pind — 91,66 mln km².
Keskmäine süvüz — 3646 m. Necen valdmeren kaikiš süvemb čokkoim om Miluoki alang, se sijadase Puerto Riko-kurnus (8605 m).
Atlantižen valdmeren meriden, lahtiden da sal'miden ühthine pind om 14,69 mln km² (16% valdmeren kaikes pindaspäi), mülü — 29,47 mln km³ (8,9%). Keskatlantine mägisel'g jagab valdmert läz ühtheverzin, päivnouzmaižhe i päivlaskmaižhe palaha.
Mered da sared.
Nened mered da pälahted levinedas pidust' valdmeren randištod (častomaraižen mödhe): Norvegine meri, Baltijan meri (Botnine laht, Suomen laht, Rigan laht), Pohjoine meri, Irlandijan meri, Biskaine laht, Keskmeri, Mustmeri, Azovmeri, Gvinejan laht, Riser-Larsenan meri, Lazarevan meri, Ueddellan meri, Skošan meri (nell' jäl'gelišt mert erašti mülütadas Suvivaldmerhe), Kariban meri, Meksikan laht, Sargassomeri, Men-laht, Ph. Lavrentijan laht, Labrador-meri, Irmingeran meri.
Erased sared — ozutesikš, Britanižed sared, Njufaundlend — oma amuižiden kontinentiden paloikš, toižed oma vulkaniženke augotižlibundanke — mugoižed oma Sured i Pened Antilad, Islandii. Sur' Britanii om Atlantižen valdmeren kaikiš suremb sar', sen pind — 230 tuh. km². Toižed järedad sared da sarištod: Lämoima, Kanarižed sared, Maražo, Folklendad, Sardinii, Sicilii, Bagaman sared, Kipr, Krit, Suvigeorgii, Vihandan Nemen sared, Fareran sared.
Ižanduz.
Mail'man merikalanpüdandan sal'hen kaks' videndest tuleb Atlantižen valdmeren vezišpäi. Tarbhaižed kommunikacijad Evropan, Afrikan i Amerikan keskes tegesoiš Atlantižes valdmeres päliči. Järedad portad (častomaraižen mödhe): Piter, Gamburg, Rotterdam, Kasablank, Keiptaun, Buenos Aires, Rio-de-Žaneiro, Uz' Orlean, Nju Jork.
Suecan kanal ühtenzoitab valdmert Indiženke valdmerenke, Panaman kanal — Tünenke valdmerenke tropižil levedusil.
Kivivoi da londuseline gaz oma Atlantižen valdmeren kaikiš znamasižembad kaivatused. Niiden löudmižsijad oma Pohjoižen meren, Gvinejan lahten, Kariban meren i Meksikan lahten šel'fas. Toižed tarbhaižed kaivatused — diamantad (Suviafrik), raudkivend (Njufaundlend), rik (Meksikan laht), jartal' (Baltijan meri), mouckivi, lete. Erased löudmižsijad oma mererandištol, sadas nenid substancijoid da mineraloid: titanit, cirkonii, tin, fosforitad, monacit, barit.


Vk.com.
vk.com (ven.: "ВКонтакте" — "kontaktas") om populärine i kaikiš suremb socialine verk venäkel'žes Internetan segmentas. Sen tegii — Pavel Durov.
Kompanijan ofis sijadase Piteriš, «Zinger»-kompanijan kodi‎š.


Mrongovo.
Mrongovo (pol'šan kelel: "Mrągowo", saksan kelel: "Sensburg") om lidn Pol'šanman pohjoižpäivnouzmas. Mülüb Varminiž-Mazuran sodaveikundha.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1348, istorine nimi om "Ządzbork". Se sai lidnan oiktusid vl 1444. Vl 1945 lidnad udesnimitihe 19. voz'sadan Pol'šanman Kšištof Mrongoviuš-tedomehen oiktastuseks.


Mäggär'v.
Mäggär'v (, vepsän kirjamil: "Minickaja") om vepsän külä Leningradan agjan Kos'kenaluižen rajonan suves. Mülüb Vinglan küläkundha.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vn 1563 Änižen pätinan aigkirjas kuti 7 pen't küläd (1..2 tanhad kaikuččes), alištuiba Sudakovad-pomeššikoile. Vl 1910 oli žiloks, vll 1927−1967 — küläkundan keskuseks.
Külä sijadase järven pohjoižel randal (), 1 km suvhe Sur' i Pen' Mäggär'višpäi. Siš om koume nimitadud irdad i viž kujod. Matkad küläkundan Vingl-keskushesai om 42 km pohjoižhe.
Vl 2002 külän eläjiden lugu oli 83 ristitud, niiden keskes vepsläižed — 76%. Kaikiš suremb ristitišt oli 602 eläjad vl 1926.


Murmansk.
Murmansk (, kil'd.-saam.: "Мурман ланнҍ",) om Venäman lidn valdkundan lodehes. Se om Murmanskan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn i lidnümbrik, vägilidn.
Murmansk om kaikiš suremb lidn Pohjoižen polärižen pirdan taga. Sen aluz om pandud sureks portaks. Tähäsai Murmansk om Pohjoižen laivišton pävarustuzbaz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1916 redukun 4. päiväl kuti "Romanov Murmanal" () lidnan statusanke. Fevralin revolücijan jäl'ghe vn 1917 3. päiväl sulakud udesnimitihe lidnad "Murmansk:aks".
Vl 1926 se oli pen' lidn 9 tuhad eläjanke. Sikš ku pidi säta ičeze port Jävaldmeren randal varatoitmaha Pohjoižlaivištod, arktižid ekspedicijoid, Noril'skan sauvomišt, ümbriradamha kalan püdod, ka sid' Murmansk šingotaškanzihe hotkas. Vodele 1939 lidnan ristitišt oli jo 119 tuhad ristitud. Lidn šingotase järedaks portaks i laivišton bazaks, kaik Venäman atomlaivad oma kirjutadud Murmanskan portas, mugažo sömtegimišton, metalližkonstrukcijoiden i geologijan edheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kolan pol'saren pohjoižel randal, 50 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Murmansk seižub "Murmanan randal", Barencan meren kaiken aigan jädumatoman Kolan lahten kall'oikahil randoil. Lidnan keskuz om lahten päivnouzmaižel randal. Vspäi 2005 avtotesild ühtenzoitab lahten randoid. Matkad avtotedme om läz 1380 km Piterihesai da 1905 km Moskvhasai. Lidnad-kaimdajad seištas lahten randadme: Kol ani suviröunan taga i Severomorsk 7 kilometras pohjoižpäivnouzmaižen röunan taga.
Murmansk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt, se jagase koumeks administrativižeks ümbrikoks: Leninan, Oktäbrin da Pervomaiskii. Ümbrikod ei olgoi municipalitetoikš.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 307 257 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 473 tuhad eläjid vl 1991, ristitišt poleni Murmanan randan sodalidnuziden kändandan taguiči eriližikš lidnoikš, mugažo norišt sirdi valdkundadme ižandusen pahan olendan tagut.
Rahvahad (enamba 0,8% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 89,6%, ukrainalaižed — 4,6%, vaugedvenälaižed — 1,6%, totarlaižed — 0,8%, toižed rahvahad — 3,2%.
Irdkosketused.
*


Apatitad.
Apatitad ([əpɐˈtʲitɨ]) om Venäman lidn Murmanskan agjan keskuzpalas. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Apatitoiden lidnümbrikon administrativine keskuz.
Lidn om Edahaižen Pohjoižen tedokeskuz mail'man znamoičendanke. Venäman Tedoakademijan Kolan tedokeskusen 8 institutad ühesaspäi da 2 tedoiduzkeskust sijadasoiš Apatitoiš.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1926 kuti pen' "Apatitad-žilo" 7 eläjanke. Vl 1935 ühtištuihe sidä "Belii-raudtestancijanke" (vspäi 1916, nüg. Apatitad I-stancii) i «Industrii»-sovhozan žilonke (oli olmas vspäi 1930), kätihe Apatitad-radnikžiloks šingotamha apatitkivendon löudmižsijad, se om kaikiš suremb mail'mas tähäsai. Ühtištuihe radnikžilod lähiženke lidnanvuiččenke Molodöžnii-žilonke (5980 rist. vl 1959) da anttihe lidnan statusad vn 1966 7. päiväl heinkud.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase kukhikahas tahondas, Ekostrovskai Imandr-järven (351 km²) päivnouzmaižel randpolel, 129..278 m korktusil, 178 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Murmanskhasai om 157 km pohjoižhe raudtedme vai «Kol»-avtotedme. Lähembaine lidn om Kirovsk 15 km päivnouzmha avtotedme.
Tiklaht-kezažilo i Hibinad-raudtestancii kaikenaigaižeta ristitištota mülüdas lidnümbrikho Apatitoiden ližaks. Lidnümbrikon pind om 2 500 nellikkilometrad.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 59 672 ristitud, lidnümbrikon — 59 674 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1989 — 88 026 eläjad. Hristanuskondan viž pühäperid om lidnas: ortodoksižen hristanudkondan koume i baptizman kaks' jumalanpertid.
Rahvahad (vl 2010, enamba 0,4%): venälaižed — 84,0%, ukrainalaižed — 2,5%, vaugedvenälaižed — 1,6%, totarlaižed — 0,5%, azerbaidžanlaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,1%, rahvahuden ozutandata — 8,9%.
Ižanduz da transport.
Tegimišton päsarakod oma apatitkoncentratan pästand i nefelinan erigoitmine sijaližes kivendospäi, sauvondmaterialiden tehmine (raudbetontegesed), sömtegimišt, lämuden i elektrusen tehmine. Apatitoiden lämuzelektrostancii kävutab kivihil't.
Avtobusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Koume raudtestancijad da platform oma olmas. Tatanmaine civiline "Hibinad"-lendimport ("KVK / АПХ") sijadase 12 km suvhe lidnaspäi, tehtas reisid Piterihe, Moskvha i Čerepovecan lendimporthasai.


Gadžijevo.
Gadžijevo () om Venäman lidn Murmanskan agjan pohjoižes. Vspäi 2008 mülüb Sauptud administrativiž-territorialižhe «Aleksandrovsk»-ühtnikha (521 km²).
Pohjoižen laivišton sodameribazad sijadasoiš lidnan ümbrištos, se oma atomižid vedenalaižid laivid holitamha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1957 kuti "Pedransamlon laht"-žilo () sauvomha sodalidnut da valdmoid VA-laivoiden täht. Vozil 1967—1981 nimitihe radnikžilod nügüdläižikš pölištunuden vn 1942 toran aigan NSTÜ:n vägimehen Magomet Gadžijevan oiktastuseks (Pohjoižlaivišton VA-laivoiden divizijan käsknik).
Vn 1981 14. päiväl sügüz'kud radnikžilo sai lidnan statusad peitol'ženke "Kall'oikaz"-nimenke (), no oli tetab avaros kuti "Murmansk-130"-«počtkonor'». Vll 1994−1999 nimitihe lidnad "Kall'oikaz" oficialižikš, sid' pörtihe Gadžijevo-nimen.
Vl 1995 atomine avarii ei olend tehnus habi lidnan ümbrištos, sikš miše saupsihe elektroenergijad maksmatomudes.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase läz Barencan meren Said-lahted (). Lidnan südäimen kaikiš suremb korktuz om 72 m valdmeren pindan päl. Matkad Murmanskhasai om 33 km suvipäivlaskmha orhal vai 98 km avtotedme.
Klimat om subarktine meren.
Tobmuz.
SATÜ «Aleksandrovsk»:an Ezitajiden Nevondkund sijadase lähižes Polärnii-lidnas (20 km suvipäivnouzmha avtotedme), administracii — Snežnogorsk-lidnas (10 km suvhe avtotedme).
Kaks' deputatad kümnespäi ezitadas Gadžijevon eläjid üks'mantadižiš valičemižümbrikoišpäi.
Eläjad da transport.
Vl 1996 lidnan ristitišt oli 17 200 eläjid. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe Gadžijevon eläjiden lugu oli 11 068 ristituid.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks, ned ühtenzoittas Gadžijevod lähižidenke SATÜ:n lidnoidenke, žiloidenke i Murmanskanke.


Zaozörsk.
Zaozörsk (,) om Venäman sauptud lidn Murmanskan agjan lodehes.
Istorii.
Edel 1940 vot saamalaižiden (vspäi 1833) i suomalaižiden žilod (vspäi 1877, vai "Läätsi") oliba lidnan sijas. Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1958 kuti žilo holitamha vedenalaižiden atomlaividen «Päivlaskmaine Lic»-sodameribazad (). Vspäi 1962 nimitase "Zaozörnii-žiloks". Vozil 1972—1981 nimitihe "Severomorsk-7" kirjeižidenvajehtuses. Vl 1981 sodažilo sai lidnan oficiališt statusad nügüdläiženke nimenke erištamha Krasnojarskan randan lidnaspäi, vhesai 1994 mainitihe kuti "Murmansk-150" kirjeiženkoril.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase mägidenkeskeižes, 56 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, 2 kilometras suvhe Barencan meren Motovan lahten Päivlaskmaine Lic-jogen merikaran randaspäi. Matkad Murmanskaspäi om 54 km suvipäivnouzmha orhal vai 108 km avtotedme. Lähembaine lidn om Gadžijevo 38 km suvipäivnouzmha orhal vai 56 km avtol.
Nell' sodažilod mülüdas SATÜ:hu Zaozörskan ližaks: Nerpičj-, Lopatkinan, Pen' Lopatk- i Andrejevan lahtiden žilod.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 11 199 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 19 300 eläjad vl 1996.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 81,5%, ukrainalaižed — 11,3%, vaugedvenälaižed — 1,9%, totarlaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 4,1%.


Zapolärnii.
Zapolärnii () om Venäman lidn da lidnankund Murmanskan agjan lodehes. Mülüb Pečengan rajonha, sen üks'jäine lidn da kaikiš elänzoittud punkt.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud sauvomha küllästamižkombinatad vas'ken da nikelin löudmižsijanno Ždanovan nimel nimitadud vl 1955. Kirjutihe žilod "Zapolärnijaks" vl 1956, kätihe radnikžiloks vl 1957. Zapolärnii sai lidnan statusad vl 1963. Sen kartte Gornii-radnikžilo (edel 1958 vot Pil'gujärvi) om mülütadud lidnha vl 1967.
Zapolärnii šingotase Kolan kaivuzmetallurgižel kompanijal («Noril'skii nikel'»-koncernan pala), sen «Pohjoine»-kaivuz, küllästamižtegim i suladuzcehan poltandtarh ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn om röunanverine, sijadase 116 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Nikel'-rajonkeskushesai om 25 km päivlaskmha avtotedme, Murmanskhasai om 102 km suvipäivnouzmha orhal vai 160 km avtotedme. Om 10 km pohjoižhe orhal Norvegijan valdkundröunhasai. Lähembaine lidn om Zaozörsk 63 km päivnouzmha orhal vai 87 km avtotedme. "Zapolärnai-raudtestancii" om «Nikel' — Kol»-jonol.
Zapolärnii om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 416,5 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 15 288 ristitud, rajonan ristitišton kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli 23 564 eläjad vl 1989.


Kandalakš.
Kandalakš (, karjalan kelil: "Kandalakši" / "Kannanlakši" / "Kandalahti", / "Kannanlahti", koltta-saamen kelel: "Käddluhtt") om Venäman lidn da meriport Murmanskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Kandalakšan rajonan da lidnankundan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš vl 1517. Ortodoksižen hristanuskondan mez'jumalankodi oli olmas vll 1548−1742, muretihe sen pühäpertid nevondkundaližel aigal. Vl 1916 «Petroskoi — Romanov Murmanal»-raudte läbiti lidnad. Vspäi 1796 Kandalakš oli Arhangel'skan gubernijan palaks, Pohjoižen Dvinan ambujad kaičiba jumalankodid da ohjastiba sidä istorižikš. Vl 1920 kätihe küläd Karjalan palaks.
Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1938 20. päiväl sulakud, sid' läksi Karjalaspäi i mülüškanzi Murmanskan agjaha sen-žo voden 28. päiväl semendkud. Vozil 1939−1951 saudihe alüminijantegint, i vll 1934−1952 koume gidroelektrostancijad zavodiba radod Niv-jogel. Alüminijantegim radab todud torhudel Pikalövon ümbrištospäi da Ispanijaspäi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Niv-jogensun () da Vauktan meren Kandalakšan lahten randoil, 29 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Murmanskhasai om 200 km pohjoižhe orhal vai 245 km «Kol»-avtotedme. Lähembaine lidn om Polärnije Zori 25 km pohjoižhe orhal vai raudtedme, 35 km avtotedme.
Viž žilod da koume raudtestancijad mülüdas lidnankundha Kandalakšan ližaks. Lidnankundan pind — 6650 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 35 654 ristitud, rajonan ristitišton seičeme kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 54 200 eläjad vl 1992. Vl 2017 kaik 34 120 ristitud elihe lidnankundas. Johann-endustajan Raštvoiden jumalanpert' (1526) om udessündutadud lidnas vl 2005.
Kandalakšan industrialine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Kirovsk (Murmanskan agj).
Kirovsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Murmanskan agjan keskuzpalas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1929 "Kukisvumčorr-radnikžiloks" samha apatit-mineralad. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1931 30. päiväl redukud "Hibinogorsk"-nimenke, alištui Leningradan agjan Murmanskan ümbrikon tobmudele. Vspäi 1934 lidn om tetab nügüdläiženke nimenke, nimitihe Sergei Kirovan oiktastuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Hibinad-mägimassivan suves, Sur' Vud-järven suvirandal da Vauged-jogen randoil, Umptek-alangištos, 368 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Murmanskhasai om 145 km pohjoižhe orhal vai 205 km avtotedme. Lähembaine lidn om Apatitad 15 km päivlaskmha. Lavinad voidas laskta Kukisvumčorr-mikrorajonha lumipordol.
Kaks' eländpunktad mülüdas lidnümbrikho Kirovskan ližaks: Titan-eländpunkt (1442 rist. vl 2010) i Koašv-eländpunkt (, 882 rist. vl 2010). Lidnümbrikon pind — 3600 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 28 625 ristitud, lidnümbrikon — 30 990 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 46 000 eläjad vl 1967. Vl 2017 kaik 28 863 ristitud elädas lidnümbrikos. Ortodoksižen hristanuskondan naižjumalankodi om olmas lidnas.
Rahvahad (lidnümbrik, enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 92,4%, ukrainalaižed — 2,8%, vaugedvenälaižed — 2,1%, toižed rahvahad — 2,7%.
Ižanduz da transport.
Sadas apatit-mineralad lidnas, om 4 kaivut i 3 küllästamižtegint. Om sömtegimišton edheotandoid (konditerižed tegesed, jomižed), mugažo meblin tehmine. Kirovsk om tetab lebutaho štargumha mägisuksil, turizm šingotase sen alusel.
Poläriž-al'pine botanine sad-institut funkcioniruib Kirovskas Kolan tedokeskusen palakundaks. Murmanskan arktižen valdkundaližen universitetan filial andab professionališt vaumičendad.
Avtobusad i funikulörad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. "Kirovsk-Murmanskii-raudtestancii" oli olmas sarakol Apatitad-lidnaspäi vll 1939—1996, raudte jäi vemha jüguid küllästamižtegimišpäi.


Kovdor.
Kovdor () om Venäman lidn Murmanskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Kovdoran rajonan-lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vozil 1933−1934 kuti geologiden "Kovdorjärv"-žilo () tedoidamha kivendoiden löudmižsijid. Vozil 1940−1950 türmatud mehed eliba täs, sauvoiba raudtesarakod.
Panihe oficiališt radnikžilod vl 1953 sauvomha da kävutamha küllästamižtegint sijaližel raudkivendol, mugažo sädamha loštkivifabrikad. Nimitihe Kovdoro-järven mödhe. Kätihe radnikžilod lidnanvuiččeks žiloks vl 1956. Kovdor sai lidnan statusad vl 1965.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kovdor-järven randoil, 209 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Eländfartalad oma pohjoižpolel järvespäi, küllästamižtegim da Kovdor-raudtestancii sijadasoiš suvipolel, pudotez ühtenzoitab niid. Matkad Suomenman valdkundröunhasai om 20 km päivlaskmha, Murmanskhasai om 190 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 290 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Polärnije Zori i Kandalakš 90 km päivnouzmha orhal.
Kovdor šingotase raudkivendon (päpaloin), apatitan i cirkonijan hapandusen samižel kar'jermahtusel, Kovdoran kaivuzküllästamižkombinatal (mülüb «Evrohim»-gruppha). Loštkiven edheotand eile rados.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu om 18 820 ristitud, rajonan-lidnümbrikon ristitišton viž kudendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 30 478 eläjad vl 1989.
Kovdoran politehnine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Kol.
Kol () om Venäman lidn Murmanskan agjan pohjoižes, Murmanskan suvine ezilidn. Se om Kolan rajonan lidnankund da administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1565 kuti meriport da lidnuz. Torguind Evropan maidenke šingotihe aigan mändes, i vl 1780 Kol sai lidnan oiktusid. Lidnan nimi sündui Kol-jogen mödhe. "Kol'jok" znamoičeb "kuldjogi" saameks. Mugažo toine versii starinoičeb, miše "kul'joki" om "kalajogi".
Vl 1854 Kol oli pandud mantazole anglijalaižel "Miranda"-korvetal, oli jänu pal'han ühteks vodeks. Se sai lidnan statusad möst vl 1965.
Geografijan andmused.
Lidn seižub Kolan da Tuloman jogiden ühthejoksmusen randoil, 15 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Znamasine mägi om Solovarak. Murmansk sijadase ani lidnan röunan taga, matkad Murmanskan keskushesai om 12 km pohjoižhe avtotedme, Kolan lahten randadme. Harvad manrehkaidused oleldas.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 10 437 ristitud, rajonan ristitišton nelländez. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1989 — 16 541 eläjad. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om lidnas.
Ižanduz da transport.
Tegimišton päedheotandad oma oludtegim, mebel'fabrik, sauvondkompanijad, raudteholitusen edheotandad. Äjiden eläjiden radinsija sijadase Murmanskas. Agrarižtegimištoline i transportine kolledžad oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks. Avtobusad i ezilidnelektrojonused ühtenzoittas lidnad Murmanskanke da ümbrištonke. «Kol»-avtote om lidnan suviröunaks, avtotesild om sil Tulomas päliči lidnan suvipäivlaskmas. "Kolan raudtestancii" om jäl'gmäine passažiroiden täht edel Murmanskad, mugažo raudtesarak tuleb Nikel'-Murmanskii-stancijaspäi.
Irdkosketused.
*


Mončegorsk.
Mončegorsk () om Venäman lidn da lidnümbrik alištunudenke territorijanke Murmanskan agjan keskuzpalan päivlaskmas. Se om agjan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
"Mončanlaht-eländpunkt" kändihe žiloks vl 1935 ümbriradamha vas'ken i nikelin löudmižsijid. Žilo sai lidnan statusad vl 1937. Nügüd'aigan todas torhut Noril'skaspäi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Monč-jogen i Imandr- da Lumbolk-järviden randoil, 128 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Taho nimitase Mončetundraks: "monč" znamoičeb «čoma», "tundr" — «mägimassiv» saameks. Matkad Murmanskhasai om 115 km pohjoižhe. Lähembaine lidn om Olenegorsk 25 km pohjoižpäivnouzmha orhal, raudtel vai 35 km «Kol»-trassadme.
Koume eländpunktad mülüdas lidnümbrikho Mončegorskan ližaks, sidä kesken «Mončegorsk — Olen'j-raudten 27. kilometr»-eländpunkt (2359 rist. vl 2010). Lidnümbrikon pind — 3400 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 45 361 ristitud, lidnümbrikon — 47 975 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 68 652 eläjad vl 1989, lidnümbrikon — vl 2002, 55 060 eläjad. Vl 2017 kaik 45 955 ristitud elihe lidnümbrikos.
Rahvahad (lidnümbrik vl 2010, enamba 1%, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 91,1%, ukrainalaižed — 3,0%, vaugedvenälaižed — 1,5%, azerbaidžanlaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 3,3%.


Olenegorsk.
Olenegorsk (,) om Venäman lidn Murmanskan agjan keskuzpalas. Se om Olenegorskan lidnümbrikon administrativine keskuz, täuz' oficialine nimituz — «Olenegorsk-lidn alištunudenke territorijanke».
Istorii.
Saudihe "Olen'ja-raudtestancijad" (nüg. Olenegorsk-stancii) vl 1916 kaiken Murmanskan raudten ühtes. Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1949 "Olen'ja-radnikžiloks" samha raudkivendod. Se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vl 1957.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Permusjärven suvipäivlaskmaižel randal (, 24 km², Vauktan meren bassein), 151 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Kaivuzkombinat sijadase ani lodeheze lidnaspäi, Kahjärven randal (, 11 km², Barencan meren bassein). Matkad Murmanskhasai om 105 km pohjoižhe raudtedme vai «Kol»-avtotedme. Lähembaine lidn om Mončegorsk 35 km suvipäivlaskmha niil-žo teil.
Visokii-sodaeländpunkt («korged», 6860 rist. vl 2010), kaks' pen't raudtestancijad da pen' Imandr-külä mülüdas lidnümbrikho Olenegorskan ližaks. Lidnümbrikon pind om 1889 nellikkilometrad.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 23 072 ristitud, lidnümbrikon — 30 021 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1992 — 35 800 eläjid. Vl 2017 kaik 29 849 ristitud elädas lidnümbrikos.
Rahvahad (vl 2010, lidnümbrik, enamba 1%, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 89,3%, ukrainalaižed — 5,1%, vaugedvenälaižed — 1,8%, toižed rahvahad — 3,8%.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma kaivuztegimišt (raudkivendon koncentrat i üläkoncentrat, raudasiž-stroncijasine tuhk), sauvondmaterialiden tehmine (silikatine savič, šebin'), standartatoman mašiništon i varapaloiden pästand kaivuzmetallurgižiden edheotandoiden täht, raudasižed valamižtegesed. Professionaližen opendusen aluzkundad: kaivuztegimišton kolledž, Hibinoiden tehnižen kolledžan filial, Murmanskan, Petroskoin i Moskvan üläopendusen aluzkundoiden koume filialad.
Kundaline avtobusmaršrut ühtenzoitab lidnad aviabazanke. Ezilidnelektrojonuz ajab Murmanskhasai i Apatitoihesai. Aviabaz sijadase Visokii-sodažilos päivnouzmha lidnaspäi, Permusjärven vastrandal. Raudte i «Kol»-avtote oma lidnan päivnouzmaižeks röunaks.


Ostrovnoi.
Ostrovnoi (,) om Venäman sauptud lidn Murmanskan agjan päivnouzmas. Se om lidnümbrikon alištunudenke territorijanke administrativine keskuz.
Pohjoižen laivišton Gremih-sodabaz sijadase 2 kilometras lidnaspäi.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vn 1611 17. päiväl sügüz'kud kuti saamalaižiden "Jokan'gan pagast" (), nimi sündui jogen mödhe. Vozil 1920−1938 nimitihe sidä "Jokan'gan žiloks" (), sid' "Gremih-žiloks" (). Vll 1930−1962 žilo oli agjan Saamen rajonan administrativižeks keskuseks.
Sodameribazan aluz om pandud vl 1915 (tacihe sauvondad), sid' vn 1941 kezal vedenalaižid laivid holitamha pol'tel Arhangel'skan i Murmanskan keskes. Gremih-žilo sai lidnan statusad vl 1981 oficialiženke nügüdläiženke nimenke i "Murmansk-140"-počtnimenke. Vodele 2014 laivoiden südäitukuine poltuz oli vedadud ujuden tobjimalaz, territorii om lopuližes puhtastandas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Barencan meren Pühän Nemen lahten randal, meren čogas, 11 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud Lovozeron rajonal. Matkad Murmanskhasai om 260 km lodeheze orhal, Arhangel'skhasai — 360 km suvhe orhal. Lähembaine lidn om Kirovsk 240 km päivlaskmha orhal. Voib sadas Murmanskaspäi lämuzlaival vai punolendimel, ei ole teid Kolan pol'saredme. "Jokan'g-valdmad" oma saudud lidnas.
Viž pen't eländpunktad mülüdas lidnümbrikho Ostrovnoin ližaks. Lidnümbrikon pind — 462,94 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 2 171 ristitud, lidnümbrikon — 2 222 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 14 000 eläjad vl 1996, se poleneb Venäman kaičendministrusen štatan lühendamižen tagut planan mödhe. Vl 2017 kaik 1 924 ristitud elihe lidnümbrikos.
Rahvahad (lidnümbrik vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 73,8%, ukrainalaižed — 12,7%, vaugedvenälaižed — 1,7%, totarlaižed — 1,5%, toižed rahvahad — 10,3%.


Polärnije Zori.
Polärnije Zori () om Venäman lidn Murmanskan agjan suvipäivlaskmas. Se om municipaližen «Polärnije Zori-lidn»-ühtnikan keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1968 kuti žilo atomelektrostancijan sauvojiden täht Apatitan rajonha läz Zašejek-žilod. Oficialižešti Polärnije Zori-radnikžilo om kirjutadud vl 1973 tal'vkun 20. päiväl, alištui Apatitad-lidnale. Polärnije Zori tegihe lidnaks agjan alištusenke vl 1991 sulakun 22. päiväl.
Lidn om üks' kaikiš pohjoižembiš eländpunktoišpäi, kus ei olele polärišt öd. 22. päiväl tal'vkud om kaikiš lühüdamb 21-minutaine päiv.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Nivanjogen randal i Pinjärven () pohjoižrandal, 116 m valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Matkad Murmanskhasai om 179 km pohjoižhe orhal vai 220 km «Kol»-avtotedme. Lähembaine lidn om Kandalakš 25 km suvhe orhal, 37 km «Kol»-avtotedme.
Afrikand- () da Zašejek-žilod mugažo mülüdas municipaližhe «Polärnije Zori-lidn»-ühtnikha, om Venäman sodavägid sigä. Ühtnikan pind om 1000 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 15 096 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1989 — 19 428 eläjad. Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Stroican jumalanpert' (2002) om lidnas.
Energetine kolledž om specialižen professionaližen opendusen aluzkundaks.
Ižanduz.
Ekonomikan päsarakod oma energetik da sauvond. Kolan AES sijadase läz lidnad, siš om severz' stancijan holitajid edheotandoid. Mugažo Niva GES-1 Pirengan vezivaradimenke oma olmas (saudihe niid vll 1950—1954). Sportturizman infrastruktur om olmas: koume adivpertid, ujundbassein, jästadion suks'trassanke, «Salma»-kompleks mägisuksil štargumha.
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Ühtennimine raudtestancii om Petroskoi — Murmansk raudtel, ezilidnelektrojonused ajadas Kandalakšan da Apatitoiden keskes.


Polärnii.
Polärnii () om Venäman lidn Murmanskan agjan pohjoižes. Vspäi 2008 om sodahoštusen lidnaks i mülüb Sauptud administrativiž-territorialižhe «Aleksandrovsk»-ühtnikha (521 km²) territorialižeks ümbrikoks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1896 kuti kommertižen "Aleksandrovsk-portan žilo" Sergei Vitten taričendan mödhe. Se sai oficiališt lidnan statusad vl 1899 üläihastuzavaidusen ühtes. Vl 1926 kätihe "Aleksandrovskoje-žiloks", vl 1931 udesnimitihe "Polärnoje-žiloks". Vspäi 1939 om lidnan statusanke tošti da nügüdläiženke nimenke. Pohjoižen laivišton trallaividen baziruindan jädumatoi punkt i laivankohenduztegim oma olmas lidnas, mugažo leibtegim radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase tundras, Barencan meren Jekaterinan merikaran randal, 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kaikiš korktemb čokkoim om Vestnik-mägenpä 115 metrad korktusel. Matkad SATÜ:n Snežnogorsk-keskushesai om 8 km päivlaskmha orhal vai 14 km avtotedme (avtobusad ühtenzoittas lidnoid), Murmanskhasai — 30 km suvipäivlaskmha orhal vai 60 km avtotedme.
Klimat om subarktine meren.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 17 293 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1989 — 27 635 eläjad. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' om pühästadud vl 1999.
Murmanskan valdkundaližen tehnižen universitetan filial om professionaližen opendusen aluzkundaks lidnas.


Severomorsk.
«USS Yorktown (CG-48)»-raketkreiser Severomorskas vn 1992 kezal.
Severomorsk (,) om Venäman lidn Murmanskan agjan pohjoižes. Se om Severomorskan lidnümbrikon (alištub agjale) da (alištub federacijan tobmudele) administrativine keskuz vn 1996 tal'vkuspäi, agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Om Venäman Pohjoižen laivišton päsodameribazaks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1896 "Vajeng-külähä" (, saam. "vajongg" — «pohjoižpedran emäč»), nimitihe langenijan merhe jogen mödhe. Vn 1947 1. päiväl semendkud sirtihe Vajeng-žilho Pohjoižen laivišton bazad Polärnii-lidnaspäi. Vn 1951 18. päiväl sulakud radnikžilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Barencan meren jädumatoman Kolan lahten randal, 31 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Murmanskan röunhasai om 7 km päivlaskmha, keskushesai — 25 km suvipäivlaskmha.
Lidnanvuitte Safonovo-žilo, Severomorsk-3- da Ščukozero-eländpunktad mülüdas lidnümbrikho da SATÜ:hü Severomorskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 480 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 50 060 ristitud, lidnümbrikon — 67 331 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1992 — 67 100 eläjad. Vl 2017 kaik 60 423 ristitud elädas lidnümbrikos. Vspäi 2015 lidnanvuitte Rosläkovo-žilo (8928 rist. vl 2014) mülüb Murmanskha mikrorajonaks.
Rahvahad (lidnümbrik, enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 85,0%, ukrainalaižed — 8,0%, vaugedvenälaižed — 1,8%, totarlaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 4,2%.


Snežnogorsk.
Snežnogorsk () om Venäman lidn Murmanskan agjan pohjoižes. Vspäi 2008 mülüb Sauptud administrativiž-territorialižhe «Aleksandrovsk»-ühtnikha (521 km²) territorialižeks ümbrikoks. SATÜ:n administracii sijadase neciš lidnas.
Istorii.
Ende "Ščitovai-žilo" () oli lidnan sijas vspäi 1933, tegihe pumetoid laivišton amblusiden täht da azuihe kalaverkoid. Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1970 kuti sauptud žilo holitamha vedenalaižiden atomlaivoiden «Nerpa»-kohenduztegint (saudihe vspäi 1964). Vl 1973 nimitihe "Vjužnii-žiloks", vai "Murmansk-60" kirjeižiden täht. Vspäi 1994 nimitase nügüdläižikš oficialižešti. Utiliziruidas VA-laivid i sauvoihe kalatezlaivid «Nerpa»-kohenduztegimel, se om Severodvinskan «Tähthaine»-edheotandan filialaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase tundran sambnuden vulkanan pautkil 174 metrhasai kortte, koumel terrasal. Snežnogorsk om ümbärtud penil järvil erazvuiččenke formanke, kävutadas jomižvedeks. Matkad Barencan meren jädumatoman Olen'jan lahten Kut-merikaran randhasai i tegimhesai om 4 km pohjoižpäivnouzmha, SATÜ:n Polärnii-lidnhasai om 8 km päivnouzmha orhal vai 14 km avtotedme (avtobusad ühtenzoittas lidnoid), SATÜ:n Gadžijevo-lidnhasai om 12 km pohjoižpäivnouzmha avtol, Murmanskhasai — 26 km suvipäivlaskmha orhal vai 58 km avtotedme.
Klimat om subarktine meren.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 12 683 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 16 300 eläjad vl 1996. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Jurgijan pühäpert' om saudud vl 1998. Murmanskan kooperativižen tehnikuman filial (vspäi 1997) i Murmanskan pedagogižen kolledžan filial ratas lidnas professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Irdkosketused.
*


Murmanskan agj.
Murmanskan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Lodehližhe federaližhe ümbrikho.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Murmansk-vägilidn.
Keled.
Oficialine kel' om üks'jäine — venän kel'.
Istorii.
Murmanskan agj om olmas vl 1938 semendkun 28. päivälpäi.
Murmanskan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 1997 26. päiväl kül'mkud Agjan Duman ezitajil, om allekirjutadud gubernatoral sen-žo voden 24. päiväl sulakud da om väges äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Murmanskan agj sijadase Kolan pol'sarel (agjan pindan 70%), mugažo lähižil saril da territorijoil.
Agjal om röunoid Karjalan Tazovaldkundanke suves, Suomenmanke päivlaskmas da Norvegijanke lodehes. Sen randad lainištadas Jävaldmeren Barencan merel pohjoižes, Vauktal merel päivnouzmas da suves.
Pind om 144 902 nellikkilometrad. Znamasižed joged oma Varzug, Umb, Kol, Tulom da Ponoi. Kaikiš suremb järv om Imandr. Kaik om 110 tuhad järvid enamba 0,1 nellikkilometrad pindanke.
Reljef om mägikaz jogiden alangištoidenke, tundrad mägitazangištoil oma enambuses. Kaikiš korktemb čokkoim om Hibinoiden Judičvumčorr-mägi (1200 m) agjan keskuzpalas.
Klimat om meren ven vilu agjan suvipalas da subarktine agjan pohjoižpalas. Vilu tundub teravas, lujan nepsuden da kovan tullein tagut. Kezal voib panda halad jogo päiväl. Heinkun keskmäine lämuz om +8 C° mererandpolel da +14 C° keskuzrajoniš. Vilukun lämuz om −8 C° mererandpolel (lämän Gol'fstrim-joksmusen tagut) da −12..−15 C° keskuzrajoniš.
Londuseližed varad oma kivivoi da londuseline gaz šel'fas, metallad (raudkivend, vas'k, nikel', nefelin, cirkonii, kobal't, platin, osmii, iridii, berillii, litii), apatitad, pol'kalližarvoižed kived, kala, reskvezi, gidroenergii.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Marina Kovtun radab gubernatoran vs 2012 sulakun 4. päiväspäi. Hänen valdatusiden strok om viž vot. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. Üks' ezmäine varagubernator da viž muite varagubernatorad oma hänele abhu.
Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament — Agjan Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 32 ezitajad videks vodeks. Sergei Dubovoi radab Agjan Duman ezimeheks vs 2016 redukun 5. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Murmanskan agjan Ohjastuz. Agjan ministrused, komitetad, ohjandused da üks' inspekcii alištudas Ohjastusele.
Agjan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vl 2016 sügüz'kun 18. päiväl. Gubernatoran valičendad oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (64,69%) da radab kahtenden strokun.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 795 409 ristitud, sidä kesken 82 vepsläšt. Kaikutte ühesanz' ristit kümnespäi om lidnalaine.
Kaik om kuz'toštkümne lidnad agjas da 12 lidnanvuittušt žilod. Toižed järedad lidnad (läz 50 tuh. ristituid vl 2015) oma Apatitad da Severomorsk. Vl 2015 kaik om 15 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 80,8%, ukrainalaižed — 4,3%, vaugedvenälaižed — 1,5%, totarlaižed — 0,7%, azerbaidžanlaižed — 0,5%, toižed — 3,0%, rahvahuden ozutandata — 9,2%.
Erased toižed igähižed rahvahad: saamalaižed — 1599 rist. (0,20%), karjalaižed — 1376 rist. (0,17%), suomalaižed — 273 rist. (0,03%).


Adigejan Tazovaldkund.
Adigejan Tazovaldkund vai Adigei (vai muite "Адыгея",) om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Federaližhe suviümbrikho.
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Maikop.
Keled.
Valdkundkeled oma venäkel' da adigan kel' Adigejan Tazovaldkundan Konstitucijan 5. kirjutusen mödhe.
Istorii.
Adigejan Tazovaldkundan aluz om pandud vn 1922 27. päiväl heinkud kuti Adigejan (Čerkesan) avtonomine agj. Vs 1928 elokun 13. päiväspäi nimitihe sidä Adigejan avtonomižeks agjaks. Vn 1990 15. päiväl tal'vkud Adigei läksi Krasnodaran randaspäi, se sai nügüdläšt nimitust vn 1992 16. päiväl semendkud.
Adigejan Tazovaldkundan Konstitucii om vahvištadud vn 1995 10. päiväl keväz'kud Valdkundaližen Nevondkundan ezitajil. Se om väges möhembaižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Tazovaldkundal om röunoid Krasnodaran randanke kaikiš polišpäi, nece om anklav sen südäimes. Ühthine röunoiden piduz om läz 900 km. Adigejan Tazovaldkund om mererandatoi.
Pind om 7 792 nellikkilometrad. Mecad ottas territorijan koumandest (läz 2800 km²). Tazovaldkundan territorii mülüb Kuban'-jogen basseinha. Toižed znamasižed joged oma nened: Vauged da Lab oma Kubanin ližajoged; Fars da Giag oma Laban ližajoged. Sur' reskvezišt om ratud Krasnodaran vezivaradim.
Reljef om alangoikaz pohjoižes da mägikaz suves. Ezimägišt da sel'gad mülüdas Kavkazan mägisistemha. Kaikiš korktemb čokkoim om Čuguš-mägenpä 3237 m kortte valdmeren pindan päl tazovaldkundan suves.
Klimat om ven pehmed. Vilukun keskmäine lämuz om −2 C°. Paneb sadegid 560..840 mm vodes.
Londuseližed varad oma londuseline gaz, kuld, sauvondmaterialad (mouckivi, gravii, saved, letked), mec, reskvezi, gidroenergii.
Tobmuz.
Murat Kumpilov (vspäi 2008 radoi tazovaldkundan päministran) radab tazovaldkundan pämeheks vs 2017 vilukun 12. päiväspäi. Tazovaldkundan pämez' märičeb Ministrišton strukturad, paneb päministrad da toižid ministrid radnikusile sättutaden kandidatoid parlamentanke, sen hüvästusen sandan jäl'ghe. Tazovaldkundan pämehen da Ministrišton ühthine Administracii om hänele abhu. Vn 2017 10. päiväl sügüz'kud Valdkundaližen Nevondkundan ezitajad vahvištihe pandud Venäman prezidental tazovaldkundan pämest.
Adigejan parlament om üks'kodine Valdkundaline Nevondkund (). Kaik rahvaz valičeb sen 50 ezitajad videks vodeks, ličemha röun om 7% partijoiden täht. Vladimir Narožnii radab Nevondkundan ezimeheks vs 2013 vilukun 16. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten.
Radonoigendai tobmuz om Adigejan Tazovaldkundan Ministrišt. Natal'ja Širokova tegeb sen päministran velgusidme vspäi 2017. Tazovaldkundan ministrused, komitetad da ohjandused alištudas Ministrištole.
Adigejan Valdkundaližen Nevondkundan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund).
Eläjad.
Vl 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 439 996 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Vl 2018 lidnalaižiden pala om 47%.
Kaik om kaks' lidnad tazovaldkundas da viž lidnanvuittušt žilod. Toine lidn om Adigeisk, järed eländpunkt om Jablonovskii (enamba 30 tuh. eläjid). Vl 2018 kaik om 7 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 61,5%, adigejalaižed — 24,3%, armenijalaižed — 3,5%, ukrainalaižed — 1,3%, kurdlaižed — 1,0%, čerkesalaižed — 0,6%, totarlaižed — 0,5%, čiganalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 3,5%, rahvahuden ozutandata — 3,3%.


Adigeisk.
Adigeisk (,) om Venäman lidn da lidnümbrik Adigejan Tazovaldkundan lodehes. Se om tazovaldkundan videnz' eländpunkt ristitišton mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1969 kuti "Adigeiskii-radnikžilo" sirdamha upotajiden auloiden da žiloiden eläjid Krasnodaran vezivaradimen täutandan tagut. Mugomiden kanzoiden läz pol't eläškanzihe udes radnikžilos. Vn 1976 27. päiväl heinkud Adigeiskii sai lidnan statusad, nimitihe lidnad "Teučežsk:aks" Cug Teučež-runokirjutajan kanzannimen mödhe.
Vl 1990 udesnimitihe nügüdläižikš. Lidn šingotase sömtegimištol, mugažo omblendedheotand, ratud korundan pästand, Vologdan sauvondkonstrukcijoiden da temašinoiden tegimen ceh (sirdandpertid, sauvondmetallprofil') ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kubanin (Krasnodaran vezivaradim) hural randpolel, 57 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Maikophasai om 80 km suvipäivlaskmha orhal vai 100 km avtotedme. Lähembaine lidn om Krasnodar (rahvahidenkeskeine lendimport) 15 km lodeheze orhal vai 20 km «Don»-avtotedme (M4).
Gatlukai-aul (1 555 rist. vl 2018) i Psekups-futor (907 rist. vl 2018) mülüdas lidnümbrikho Adigeiskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 32 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 237 ristitud, lidnümbrikon — 14 659 ristitud. Vspäi 1989 lidnan ristitišt vajehtab 12,2..12,7 tuh. eläjid röunoiš, kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Vl 2018 kaik 15 207 ristitud elädas lidnümbrikos.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): adigejalaižed — 78,6%, venälaižed — 17,3%, toižed rahvahad — 2,5%, rahvahuden ozutandata — 1,6%.


Ak-Dovurak.
Ak-Dovurak (ven. i, «vauged ma» tuvan kelespäi) om Venäman lidn da lidnümbrik Tuvan Tazovaldkundan päivlaskmas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1964 Sauvojiden () i Kaikenaigaine- () žiloiden ühtenzoitusel lidnan statusanke. Panihe žilod edel 1959 vot sauvomha azbestkombinatad pit'kkuiduižen azbestan pästandanke sijaližel torhudel (kar'jer om pohjoižhe lidnaspäi).
Lidn šingotase azbestan i šiferan tehmižel, mugažo kahtenz' surtte lämuzelektrokeskuz sijadase lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Hemčik-jogen huran randal (, Jenisein hura ližajogi), 850 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kizilhasai om 270 km päivnouzmha orhal vai 305 km avtotedme. Lähembaine lidn om Čadan 70 km päivnouzmha orhal vai 82 km avtol sil-žo tel. Lähembaine raudtestancii sijadase Abaz-lidnas (Hakasii) 170 km pohjoižhe orhal vai 240 km avtotedme.
Ak-Dovurak om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Om ümbärtud Barun-Hemčikan kožuunan territorijal.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 13 468 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 15 191 eläjad vl 1989. Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Jumalanmaman Blagoveššenjan jumalanpert' i buddizman suburgan oma olmas lidnas.
Rahvahad (enamba 0,4% vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, ozutadud rahvahudenke): tuvalaižed — 91,8%, venälaižed — 6,1%, hakaslaižed — 0,5%, kirgizlaižed — 0,4%, komilaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 0,8%.
Ak-Dovurakan kaivuztehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Turan (lidn, Venäma).
Turan (ven. i) om Venäman lidn da lidnankund (sumon) Tuvan Tazovaldkundan pohjoižes. Se om Pii-Heman kožuunan (rajonan) administrativine keskuz.
Istorii.
Se om ezmäine venämalaine eländpunkt Tuvas. Turanan aluz om pandud külähä vl 1885. Külä sai lidnan statusad vl 1945.
Lidn šingotase sauvondedheotandoil da maižanduzturizmal (maralankazvatuz).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ühtennimižen jogen randal (mülüb Jenisein basseinha), 861 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kizilan röunhasai om 65 km suvhe, se om lähembaine lidn.
Koume žilod (arbanad) mülüdas lidnankundha Turanan ližaks. Lidnankundan pind — 94,01 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 4 981 ristitud, lidnankundan — 5 695 ristitud, kožuunan nell' seičemendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 6 tuhad eläjid vll 1989−1998 (6 tuh. rist. vl 1998). Vl 2017 kaik 5 670 ristitud elihe lidnankundas.
Buddizman suburgan om olmas lidnas vspäi 2012. Hristanuskondan ph. Innokentijan Irkutskalaižen jumalanpert' oli saudud vl 1914, udessündutadud 1990-nzil vozil.
Rahvahad (enamba 0,5% vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 59,0%, tuvalaižed — 36,8%, hakaslaižed — 0,7%, armenijalaižed — 0,6%, ukrainalaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 2,3%.
Irdkosketused.
*


Čadan.
Čadan (, — «barbikoikaz penzhišt» vepsäks) om Venäman lidn da lidnankund (sumon) Tuvan Tazovaldkundan päivlaskmas. Se om Dzun-Hemčikan kožuunan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kuti buddizman "Aldii-Huree-jumalankodi" (). Vozil 1923−1929 jumalankodin seinidentagaine žilo oli tetab kuti "Artaadit", sid' om olmas nügüdläiženke nimenke. Vl 1930 jumalankodi oli muretud. Čadan-žilo sai lidnan statusad vl 1945. Vspäi 2003 Aldii-Huree-pühäpert' om udessündutadud.
Lidn šingotase sömtegimišton edheotandoil, mugažo sadas kivihil't kar'jeran mahtusel läz lidnad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ühtennimižen jogen randal (mülüb Jenisein basseinha), 800..825 m korktusil. Matkad Kizilhasai om 200 km päivnouzmha orhal vai 220 km avtotedme. Lähembaine lidn om Ak-Dovurak 70 km päivlaskmha orhal vai 82 km avtol.
Kirsarai-žilo (178 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha (sumonha). Lidnankundan pind — 101,29 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9 035 ristitud, kožuunan nell' ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 10 775 eläjad vl 1989. Vl 2017 kaik 9 169 ristitud elihe lidnankundas.
Tuvan tehnologine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Šagonar.
Šagonar (,) om Venäman lidn da lidnankund Tuvan Tazovaldkundan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Ulug-Heman kožuunan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1888 (nüg. Vanh Šagonar). Se sai lidnan statusad vl 1945 Tuvan mülütamižen jäl'ghe. Šagonar oli sirtud 7 kilometraks Sajanan-Šušenskojen vezivaradimen täutmižen tagut vspäi 1975.
Lidn šingotase sauvondmaterialiden pästandan (savič, šlakblokad, mecanpilind) i sömtegimišton penil edheotandoil. Om živatvodindan rajonan keskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Jenisein hural randal (Ülembaine Jenisei,), 560 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kizilhasai om 105 km päivnouzmha orhal vai 115 km avtotedme. Toine lähembaine lidn om Čadan 97 km päivlaskmha orhal vai 112 km avtol.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 10 956 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 11 386 eläjad vl 2009.
Rahvahad (enamba 0,6% vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe): tuvalaižed — 81,9%, venälaižed — 15,1%, komilaižed — 0,8%, hakaslaižed — 0,6%, toižed rahvahad da rahvahuden ozutandata — 1,6%. Uskojad oma buddizman, lamaizman da paganusen (šamanizm) polestajad tobjimalaz.
Irdkosketused.
*


Konseps'jon.
Konseps'jon ([kon.sepˈsjon]) om lidn Čilin keskuzpalas. Se om Biobion agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud ispanijalaižel Pedro de Valdivia-konkistadoral vn 1550 redukus, hän-žo radoi Čilin ezmäižel gubernatoral. Konseps'jon om sirtud udhe nügüdläižhe sijha vl 1765 lujiden cunamiden tagut. Vl 1818 tedotihe Čili-valdkundan ripmatomudes neciš lidnas. Penko-lidn om olmas vanhal sijal vspäi 1842, pohjoižpäivnouzmaine ezilidn.
Konseps'jon šingotase aglomeracijan torguindan da opendusen keskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Biobio-jogen estuarijan oiktal randal, Andiden ezimägištol, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Santjagohosai om 464 km pohjoižpäivnouzmha, voib ajada sihe raudtedme vai avtotedme. Tal'kauano-lidn om Konseps'jonan avanportaks Tünen valdmeren randal, sijadase 13 km lodeheze. Lujad manrehkaidused oliba vozil 1960 (magnitud 7,4..8,2, mureni pertišton koumandest) i 2010 (8,8 magnitudanke).
Valdmerine vilu Gumbol'dtan joksmuz pehmitab säd, ei olele räkad vai halad. Klimat om ven kaks'sezonine. Heinkun lämuz om +9,2 C°, vilukun — +16,9 C°. Voden keskmäine lämuz om +12,9 C°. Paneb sadegid 1130 mm vodes. Kuiv sezon om tal'vkus-keväz'kus (15..25 mm kus), vihmsezon om semendkus-elokus (150..250 mm kus).
Eläjad.
Vl 2002 eläjiden lugu oli 216 061 ristitud, agjan ühesandez. Kaikiš suremb ristitišt oli 231 268 eläjad vl 2015. Konseps'jon om kahtenden surtte Čilin lidnaglomeracijan keskuz, siš om 945 tuhad eläjid (2012).
Edesine lugemine.
*


Santjago.
Santjagon kommunad, lidnan keskuz om ozutadud rusttal.
Santjago (, täuzin isp. "Santiago de Chile") om Čilin kaikiš suremb lidn. Se om Pälidnan agjan i Santjagon agjan administrativine keskuz. Santjago-kommun (22,4 km²) lidnan keskuses om Čilin pälidnaks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1541 uhokun 12. päiväl. Nimitihe sidä ph. Jagon oiktastuseks, kut San Diego-lidnad Kalifornijas.
Nügüde Santjago om valdkundan ižandusen keskuz, sen kaks' videndest tehtas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan keskmäižes palas, Mapočo-jogen randoil, Andiden mägikeskeižes katl'uses, 450..900 m korktusil valdmeren pindan päl, keskuz — 540 m. Om aktivižid vulkanoid ümbrištos. Luja manrehkaiduz oli vl 2010. Matkad Tünen valdmeren randhasai om sada kilometrad penemba päivlaskmha.
Klimat om kaks'sezonaine. Paneb sadegid 312 mm vodes, vihmakaz sezon om semendkus-elokus (40..80 mm kus).
Sur' Santjago (isp. "Gran Santiago") jagase 37 kommunha. Kaikutte kommun om olmas ičeze Suimanke da pämehenke-meranke.
Eläjad.
Vl 1940 ristitišt ületi millionad. Eläjiden enambuz om katoližen jumalankodikundan uskojad.
Edeline lidnan pämez' om Klaudio Orrego (2014−2018).
Transport.
Avtobusad, jonused da taksid oma kundaližeks transportaks. Vspäi 1975 metropoliten radab lidnas (vspäi 2011 om 5 jonod, 108 stancijad, 102 km raudted).
Santjago om järed raudtesol'm. Lidnan avanport om Val'paraiso. Arturo Benitesan nimel nimitadud rahvahidenkeskeine soda- da civiline Santjago-lendimport ("SCL") sijadase Pudauel'-kommunas, 15 km lodeheze lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas passažirreisid Suviamerikan äjihe maihe da Pohjoižamerikha, Päivlaskmaižen Evropan erasihe pälidnoihe i Čilidme, mugažo jügureisid Suviamerikadme, i Evropha.
Irdkosketused.
*
*


Val'paraiso.
Val'paraiso ([balpaɾaˈiso]) om lidn da kommun, valdmeriport Čilin keskuzpalas. Se om Val'paraison agjan administrativine keskuz.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1536.
Lidn sijadase Tünen valdmeren randal, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Santjago-pälidnhasai om 104 km suvipäivnouzmha.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 284 630 ristitud. Kaik 952 tuh. ristituid elädas lidnaglomeracijas (2017).
Irdkosketused.
*


Antofagast.
Antofagast () om lidn da meriport Čilin pohjoižes. Se om Antofagastan agjan i provincijan administrativine keskuz.
Istorii.
Ende lidnan tahond mülüi Inkiden imperijha. Eländpunktan aluz om pandud vl 1868 Bolivijan ohjastusel kuti "Peñas Blancas" ("Penjas Blankas", «vauktad kall'od» ispanijan kelespäi). Bolivii andoi Čilile löudmižsijid koncessijha, no mureni kožundkirjutesen arvod. Vl 1879 Čilin sodaväged anastiba lidnad, Toine Tünvaldmerine soda (1879–83) zavodihe neciš tegospäi. Lidn om Čilin palaks vspäi 1904.
Sadas vas'kkivendod da natrijan nitratad Antofagastan ümbrištos.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase letkesižes rahvahatomas Atakam-mas da Andiden ezimägištol, pidust' Tünen valdmeren randad i Suvitropikal. Antofagast seižub 40 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Santjagohosai om 1090 km suvhe orhal, voib sadas sihesai raudtel vai avtotel (1368 km).
Päivän keskmäine lämuz vajehtase +14..+20 C° vodes läbi. Absolütine minimum oleskeli +5 C°. Paneb sadegid vähemb mi 4 mm vodes keskmäras.
Eläjad.
Vl 2002 eläjiden lugu oli 285 255 ristitud, agjan ristitišton pol'. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Transport.
Avtobusad i maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidnan meriport voib sirtta 5 mln tonnoid jüguid vodes. Raudte ühtenzoitab Čilin i Bolivijan lidnoidenke.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport Andres Sabella-runokirjutajan nimed ("ANF", 2,1 mln passažiroid vl 2019) sijadase 10 km pohjoižhe lidnaspäi Serro Moreno-žilos. Tehtas reisid Čilidme i Perun Lim-pälidnha.
Irdkosketused.
*


Mägr.
Mägr (), Järgeline mägr vai Evropalaine mägr, om mecživat. Mülüb Nädanvuiččed-sugukundha. Eläb Evropas Skandinavijan pohjoižes päiči i Päivlaskmaižes Azijas.
Täuz'kaznu hibj om 60..90 sm pitte, händan piduz — 20..24 sm, sügüzel sase 34 kilogrammhasai vedutte. Ižačud oma järedamb vähän mi emäčud. Karv om kauged. Lankteb unhe tal'veks.


Sterlitamak.
Sterlitamak ([stʲɪrlʲɪtɐˈmak], [stær.ˌlɪ̞.tɑ.ˈmɑq] «Sterlin jogensu»,) om Venäman lidn da lidnümbrik Baškortostanan Tazovaldkundan keskuzpalan suves. Se om tazovaldkundan kahtenz' surtte lidn, mugažo Sterlitamakan rajonan administrativižeks keskuseks vspäi 1930 (ei mülü sihe).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Savva Tetüšev-torgovanan taričendan mödhe vodel 1766 kuti "Aškadaran valdmad" i "Sterlitamakan solvaldmad" () tomha solad Ileckaspäi Keskuzvenämaha. Vl 1781 sai makundan lidnan statusad, mülüi Orenburgan gubernijha. Vozil 1920−1922 oli Baškiran avtonomijan pälidnaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Vaugedjogen hural randal, 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ufahasai om 120 km pohjoižhe orhal, avtotedme vai raudtedme. Sädab aglomeracijad lähižidenke Salavat- i Išimbai-lidnoidenke.
Sterlitamak om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Raudte jagab lidnad päivnouzmaižhe i päivlaskmaižhe palaha, om 8 mikrorajonad kaikuččes palas.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 273 486 ristitud, lidnaglomeracijan läz 600 tuhad ristituid. Kaikiš suremb ristitišt oli 280 233 eläjad vl 2017.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma himine, kivivoihimine, mašiništonsauvomine (vagonoiden kohenduz), sauvond da sauvondmaterialiden tehmine (cement), sömtegimišt (spirtkombinat, oludtegim, leibkombinat, 2 maidkombinatad, lihan edheotandad).
Trolleibusad, avtobusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad da rel'sobusad ühtenzoittas lähižidenke järedoidenke lidnoidenke. «Uf — Orenburg»-avtote ümbärdab lidnad da Salavatad päivlaskmaspäi. "Sterlitamak-raudtestancii" om olmas vspäi 1934.
Irdkosketused.
*


Čili.
Čili (), täuz' oficialine nimi — Čilin Tazovaldkund (), om valdkund Suviamerikas, Tünen valdmeren randal. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Santjago. Valdkundan parlamentan molembid kodid sijadasoiš Val'paraiso-lidnas (port päivlaskmpolehe pälidnaspäi) decentralizuimha tobmut.
Istorii.
Vn 1818 12. päiväl uhokud Čili tedištoiti ičeze ripmatomudes Ispanijaspäi.
Vl 1973 sügüz'kun 11. päiväl sodakukerduz tegihe valdkundas.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli vahvištadud vl 1811. Jäl'gmäine 11nz' lugul Konstitucii om ottud kaiken rahvahan referendumal vl 1980 sügüz'kun 11. päiväl da tuli väghe paloin vl 1981 keväz'kus, Pinočetan aigan, täuzin — vl 1990 keväz'kun 11. päiväl. Se om väges nügüd'-ki, voziden 1989 (referenduman jäl'ghe) da 2005 (parlamentan pätandan mödhe) znamasižidenke vajehtusidenke, läz jogavoččidenke kohendusidenke vspäi 1990.
Geografijan andmused.
Čili om mavaldkundröunoiš Perunke pohjoižes (röunan piduz — 168 km), Bolivijanke pohjoižpäivnouzmas (942 km) da Argentinanke päivnouzmas (6691 km). Ühthine röunoiden piduz — 7801 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištab Tün' valdmeri. Randanpird om 6435 km (penita sarita).
Man reljef om mägikaz. Valdkund otab kaidad pit'kad randjonod Tünen valdmeren da Andiden keskes. Kaikiš korktemb čokkoim om Ohos del' Salado-stratovulkan (kändase kuti «solavad sil'mad»), 6880 metrad valdmeren pindan päl, se om kaikiš korktemb vulkan Mas.
Klimat vajehtab lujas valdmeren venospäi suves letetazangištoiden tropižhe pohjoižes.
Londuseližed pävarad oma vas'k, raudkivend, molibden, kalližarvoižed metallad, nitratad; toižed varad — mec, kala, gidroenergii.
Politine sistem.
Čili om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan da radonoigendajan tobmuden pämez' om prezident. Kaik rahvaz valičeb händast nelläks vodeks, ei sa tošti. Prezident paneb radsijha ohjastusen ühtnijoid, sodavägiden käsknikoid, Ülembaižen Käskuzkundan sudijoid, sur'oigenuzid verhiže maihe. Sen ližaks, prezident tob ičeze käskusid parlamentha vahvištamha.
Parlament om kaks'kodine Čilin Nacionaline Kongress (). Üläkodi om Senat 43 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid kahesaks vodeks, Senatan pol' vajehtase päliči nelläs vodes. Alakodi om Deputatoiden Kodi 155 ezitajanke, mugažo kaik rahvaz valičeb heid, valdatusiden strok om nell' vot.
Čilin järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2017 19. päiväl kül'mkud, ühtes kerdas (päiväiči) valitihe parlamentan ühtnijoid, prezidentad da sijaližid valdkundmehid. Kaik hö radaškanziba vs 2018 keväz'kun 11. päiväspäi. Nügüdläine prezident om Sebast'jan Pin'jera (oti 54,57% kahtendes turas 17. tal'vkud), hän jo radoi Čilin prezidentan vll 2010−2014.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Čilin administrativiž-territorialine jagand."
Čili jagase 15 agjaks (), sidä kesken pälidnan agj (Santjago). Znamoitas agjoid riman luguil nimenke ühtes. Agjad alajagasoiš 54 provincijaks (isp.: "provincia"), ned — 346 kommunaks (isp.: "comuna").
Eläjad.
Čiliš elädas čililaižed. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 17 363 894 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Augotižlibundan mödhe (2012): evropalaižed da toižed tulnuded rahvahad — 88,9%, mapuče — 9,1%, aimara — 0,7%, toižed indejalaižed — 1%, märhapanendata — 0,3%.
Uskondan mödhe (2012): riman katolikad — 66,7%, protestantad — 16,4%, Jehovan tundištajad — 1,0%, toižed uskojad — 3,4%, religijatomad — 11,5%, märhapanendata — 1,0%.
Toižed sured lidnad (enamba 250 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Puente Al'to, Antofagast, San Bernardo, Vinja del' Mar, Val'paraiso, Temuko, Rankagua. Vl 2012 kaik oli 48 lidnad enamba mi 50 tuhad eläjidenke. Lidnalaižiden pala om 87,7% (2020).
Ižanduz.
Vl 2009 Čilin päeksport oli vas'k da sen ühthesuladused (52%), kala (6%), fruktad (6%); toine eksport oli pucellüloz (5%), vin (3%), kuld (2%), toižed metallad (2%).
Valdkund tegeb mail'man vas'ken koumandest. Se om mugažo kahesanz' surtte vinan tegii mail'mas.


Venälaižen Federacijan Federaline suim.
Venälaižen Federacijan Federaline suim () om Venäman parlament. Se om olmas vn 1994 vilukuspäi.
Federaline suim om kaks'kodiine (kaks' palatad), kaik om 620 ezitajad (deputatad), ratas kaikenaigaižikš. Kodid sijadasoiš Moskvan keskuses, 1 kilometras keskneze Sur' Dmitrovk-irdadme. Palatad tehtas ištundoid eriži päiči statjoiš kundlemha kedä-se völ. Venäman Konstitucii märičeb suimad kirjutusil nomer 5, 95, 99 i 100.
Ülähäine kodi (palat) om Federacijan nevondkund (). Se radab partijatomal alusel, mülütab 170 ezitajad vspäi 2014 — kaks' ezitajad kaikuččes federacijan subjektaspäi. Region valičeb üht ezitajad käskusenandajan tobmuden suimaspäi da üht ezitajad radonoigendajas tobmudespäi. Sen ližaks, prezident voib ližata ičeze ezitajiden kümnendest, nimitadas heid «Venälaižen Federacijan ezitajikš». Senatoran radnikoičendan strokun hätkeližuz voib olda mitte taht.
Alahaine kodi nimitase Valdkundaližeks Dumaks (lühüdas "Gosdum:aks", "Госдума"), valitas 450 ezitajad kaikel rahvahal partijoiden ühtnendanke videks vodeks.
Prezident pidab ezinendad kerdan vodes edel Federaližen suiman ühtnijoid oigendamha käskusišton korrektiruindan strategijad.


Baškortostanan Tazovaldkund.
Baškortostanan Tazovaldkund (,) om Venälaižen Federacijan subjekt (tazovaldkund).
Se om kaikiš suremb Venäman tazovaldkund eläjiden lugun mödhe, mülüb Volgaveren federaližhe ümbrikho.
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Uf.
Keled.
Baškortostanan valdkundkeled oma baškiran kel' da venäkel'.
Istorii.
Baškortostan om olmas vl 1917 kül'mkun 29. päivälpäi. Nevondkundaline Venäma tundišti Baškortostanan avtonomijad vl 1919 keväz'kun 23. päiväl (alusenpanendan oficialine dat). Sen röunad oliba levitadud vl 1922 kezakun 14. päiväl, Uf tegihe pälidnaks.
Baškortostanan Tazovaldkundan Konstitucii om vahvištadud vn 1993 24. päiväl tal'vkud Valdkundsuiman (Kurultain) ezitajil da om väges nügüd' möhembaižidenke vajehtusidenke da ližadusidenke.
Geografijan andmused.
Tazovaldkundal om röunoid Čeläbinskan agjanke päivnouzmas, Orenburgan agjanke suves da suvipäivlaskmas, Tatarstanan Tazovaldkundanke päivlaskmas, Udmurtijan Tazovaldkundanke lodehes, Permin randanke da Sverdlovskan agjanke pohjoižes. Baškortostan om mererandatoi tazovaldkund.
Pind om 142 947 km². Mec otab enamba kaht videndest territorijad. Znamasine jogi om Vaugedjogi (Agidel') sen ližajogidenke (Uf, Döm, Sur' Ik, Sim). Uralan ližajoged oma vähäluguižed, jokstas tazovaldkundan suves.
Kaikiš korktemb čokkoim om Uralmägiden Jamantau-mägi (Sur' Jamantau-mägenpä — 1640 m).
Klimat om kontinentaline. Paneb sadegid 300..600 mm vodes.
Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', raudkivend, vas'k, cink, kuld, sauvondmaterialad (mouckivi, sauvondgips, bazal't, saved, letked), keitandsol, mec, reskvezi.
Tobmuz.
Tazovaldkundan pämez' (,) om Rustem Hamitov vs 2010 heinkun 15. päiväspäi (edel 2015 vot hänen radnikuz nimitihe Prezidentaks). Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Hän-žo om tazovaldkundan Ohjastusen pämeheks Konstitucijan 91. kirjutusen mödhe, märičeb Ohjastusen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile Ohjastusen päministran taričendan mödhe, Ohjastusen päministrad — parlamentan hüvästusen sandan jäl'ghe. Pämehen Administracii om Tazovaldkundan pämele abhu, mugažo erased regionaližed laudkundad alištudas hänele.
Baškortostanan Tazovaldkundan Valdkundsuim (Kurultai,) om tazovaldkundan üks'kodižeks parlamentaks 110 ezitajanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Konstantin Tolkačov radab sen ezimeheks vs 2013 sügüz'kun 8. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Baškortostanan Tazovaldkundan Ohjastuz (,). Rustem Mardanov radab Ohjastusen päministraks vs 2015 kül'mkun 26. päiväspäi. Seičeme Ohjastusen varapäministrad oma hänele abhu. Tazovaldkundan ministrused, valdkundaližed komitetad, ohjandused, agentused da valdkundaližed inspekcijad alištudas Ohjastusele.
Järgenduseližed valičendad Valdkundsuimha (Kurultaihe) oliba vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl (5. kucund). Valitihe Tazovaldkundan pämest vn 2014 14. päiväl sügüz'kud, nügüdläine pämez' sai vägestust ezmäižel tural (82,17%) da radab kahtenden strokun.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe elihe 4 072 102 ristitud Baškortostanan Tazovaldkundas. Kaikiš suremb ristitišt oli 4 119 810 eläjad vl 2000. Lidnalaižiden pala om 62,1% vl 2018 (vl 2010 — 60,4%).
Kaik om kaks'kümne üks' lidnad tazovaldkundas, 2 lidnanvuittušt žilod da 4434 küläd. Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2015, surembaspäi penembha) oma Sterlitamak, Salavat, Neftekamsk, Oktäbr'skii. Vl 2017 kaik om 31 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 35,2%, baškiralaižed — 28,8%, totarlaižed — 24,8%, čuvašalaižed — 2,6%, marilaižed — 2,6%, ukrainalaižed — 1,0%, udmurtalaižed — 0,5%, mordvinalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 1,6%, rahvahuden ozutandata — 2,4%.
Ižanduz.
Ižandusen päsarakod oma kivivoin ümbriradmine, himine da kivivoihimine sarakod, transportmašinoidensauvomine, torguind, tegimišt- da civiline sauvond, maižanduz.
Sured tegimištkeskused oma Uf, Sterlitamak, Išimbai, Salavat, Neftekamsk, Tuimazi, Oktäbr'skii da Beloreck. Tegimišton produkcijan läz pol't sätas Ufas.
Ižanduz om čuratud eksportha. Vl 2013 il'mtorguindan satusiden mödhe eksport oli 13,7 mlrd US$, import oli 1,2 mlrd US$.


Venälaižen Federacijan subjektad.
Voden 1993 konstitucijan mödhe Venälaine Federacii om federativine valdkund. Venälaižes Federacijas om 83 subjektad (regionad): 21 tazovaldkundad, 46 agjad, 9 randad, 4 avtonomišt ümbrikod, 2 federaližen alištusen lidnad da 1 avtonomine agj.


Pol'šan kel'.
Pol'šan kel' (ičeze nimitused: "język polski" vai "polszczyzna") om pol'šanmalaižiden kel' da Pol'šanman Tazovaldkundan valdkundkel', mugažo üks' oficialižiš kelišpäi. Pol'šan kel' om indoevropine, slavine kel'.
Pagižijoiden lugu om enamb 40 mln ristituid (2007), sidä kesken 36,41 mln rist. elädas Pol'šanmas (vn 2011 rahvahanlugemine).
Kaikiš amuižemb kirjutadud purde om 14. voz'sadan «Sventokšiski-mägiden pühäpaginad» (pol'š. "Kazania Świętokrzyskie"). Paginoiden gruppad: Suren Pol'šanman, Penen Pol'šanman, mazoveckan, silezijan, kašuban. Kirjankel' om sätud ezmäižen kahten paginan alusel.
Reguliruindorganzacii om Pol'šan kelen Nevondkund ("Rada Języka Polskiego") Pol'šanman Tedoakademijanno vn 1996 sügüz'kuspäi, sijadase Varšavan Stašican pert'kulus.
Pol'šan kelen kirjamišt.
Aa, Ąą, Bb, Cc, Ćć, Dd, Ee, Ęę, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Łł, Mm, Nn, Ńń, Oo, Óó, Pp, Rr, Ss, Śś, Tt, Uu, Ww, Yy, Zz, Źź, Żż.
Kirjamištos om mugažo 7 digrafad ("ch, cz, dz, dź, dż, sz, rz") da trigraf "dzi".


Präžan rahvahaline rajon.
Präžan rahvahaline rajon (venäkelel: "Пряжинский национальный район", karjalan keled: "Priäžän kanzalline piiri", suomeks: "Prääsän kansallinen piiri") om Venälaižen Federacijan Karjalan Tazovaldkundan municipaline ühtnik.
Administrativine keskuz om lidnanvuitte Präž-žilo.
Istorii.
Rajon om sädud vl 1930, uhokun 28. päivän käskön mödhe, ühtenzoittihe Pühäjärven i Sämjärven rajonid.
Vozil 1941−1944 Suomenman sodaväged oliba rajonas.
Vspäi 1956 enččen Vedljärven rajonan territorii mülüb Präžan rajonha päiči Tigvjärven küläkundas. Vozil 1963−1966 Präžan rajonan territorii mülüi Änižröunan rajonha.
Vs 2008 redukun 7. päiväspäi rajonan nimi om «rahvahaline»-sananke rajonan Nevondkundan pätandan mödhe.
Geografijan andmused.
Präžan rahvahaline rajon om Karjalan Tazovaldkundan suvine taho. Pind — 6 395 nellikkilometrad (10nz' sija tazovaldkundas 18späi), saum vezid om 9,4% (600 km²).
Reljef om kukhikaz mecakaz sodunu tazangišt. Joged mülüdas Atlantižen valdmeren basseinha, erigoitai pird Änižen i Ladogan basseinoiden keskes läbitab rajonan territorijad. Znamasine järv om Sämjärv (ven. "Сямозеро") 266 km² pindanke rajonan pohjoižes.
Klimat om ven pehmed. Vilukun keskmäine lämuz om −10,7 C°, heinkun kesklämuz om +16,3 C°.
Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (rugižkivi, ozrikkivi, mramor, sauvondkivi, savi), mec, kala, reskvezi.
Vspäi 2005 rajonan territorii jagase 7 municipaližhe ühtnikha: 1 lidnankund da 6 küläkundad.
Eläjad.
Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 18 224 ristitud, vl 2010 — 14 664 ristitud.
Kaik om 82 eländpunktad rajonas (vl 2005), sidä kesken 1 lidnanvuitte žilo, 14 külänvuittušt žilod, 3 raudtestancijad kaikenaigaiženke ristitištonke da 63 küläd.
Toižed sured eländpunktad oma Čaln-žilo (2,6 tuh. rist. vl 2013), Essoil-žilo (1,7 tuh. rist. vl 2013) da Matrosad-žilo (1,4 tuh. rist. vl 2016).
Rahvahad (vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 5%): venälaižed — 46%, karjalaižed — 37%, suomalaižed — 6%, vaugedvenälaižed — 5%, toižed rahvahad — 6%.


Kondopogan rajon.
Kondopogan rajon (venäkelel: "Кондопожский район",) om Venälaižen Federacijan Karjalan Tazovaldkundan municipaline ühtnik.
Administrativine keskuz om Kondopog-lidn (mülüb rajonha vspäi 2005). Siš eläb rajonan ristitišton nell' videndest.
Istorii.
Rajon om sädud vl 1927, elokun 29. päivän käskön mödhe. Kondopog-külä kändihe sen keskuseks.
Vspäi 1941 (reduku) vhesai 1944 (kezaku) Suomenman sodaväged oliba rajonas.
Sodan jäl'ghe udessündutihe rajonan ižandust. Sid' se eli lujas diversifikacijas läbi.
Geografijan andmused.
Kondopogan rajon om Karjalan Tazovaldkundan suvine taho. Pind — 5 951,48 nellikkilometrad (11nz' sija tazovaldkundas 18späi), saum vezid om videndez-nelländez. Mec (pedai, kuz') kazvab territorijan enambuses (enamba 70%).
Joged mülüdas Atlantižen valdmeren basseinha. Änine lainištab rajonan päivnouzmaižid randoid. Kivač-vezilanktend sijadase rajonas.
Klimat om ven pehmed. Vilukun keskmäine lämuz om −10,9 C°, heinkun kesklämuz om +16,4 C°.
Londuseližed varad oma titankivend, sauvondmaterialad (rugižkivi, ozrikkivi, diabaz, šungit, porfirit, lete), dolomit, mec, kala, reskvezi, gidroenergii.
Vspäi 2005 rajonan territorii jagase 9 municipaližhe ühtnikha: 1 lidnankund da 8 küläkundad.
Eläjad.
Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 9 719 ristitud (44 582 Kondopoganke), vl 2010 — 41 114 ristitud (8 127 Kondopogata).
Kaik om 78 eländpunktad rajonas (vl 2005), sidä kesken 1 lidn, 13 žilod, 4 žilod raudtestancijanno da 60 küläd.
Toižed sured eländpunktad oma Kendjärvi-külä (1,5 tuh. rist. vl 2013), Jänišpol'-žilo (1,1 tuh. rist. vl 2013) da Hirvas-žilo (1,0 tuh. rist. vl 2013).


Anusan rahvahaline rajon.
Anusan (Olonecan) rahvahaline rajon (venäkelel: "Олонецкий национальный район", karj.: "Anuksen kanzalline piiri",) om municipaline ühtnik Karjalan Tazovaldkundas, Venälaižes Federacijas.
Administrativine keskuz om Anus-lidn.
Istorii.
Rajon om sädud vl 1927, elokun 29. päivän käskön mödhe. Vspäi 1930 enččen Vidlican rajonan territorii mülüb Olonecan rajonha.
Vozil 1941-1944 Suomenman sodaväged oliba rajonas.
Vspäi 2004 rajonan nimi om «rahvahaline»-sananke.
Geografijan andmused.
Olonecan rahvahaline rajon om Karjalan Tazovaldkundan suvine taho. Pind — 3 988 nellikkilometrad (14nz' sija tazovaldkundas 18späi). Mecad da sod ottas territorijan ühesa kümnendest. Kavag'mecad oma enambuses (78%), sidä kesken pedajikod oma levitadud (53%).
Ladog lainištab rajonan suvipäivlaskmaižid randoid läz 120 km pitte.
Reljef om tazo tobjimalaz, om ülüzid pohjoižes i päivnouzmas. Kaikiš korktemb čokkoim om Raudasine-mägi (ven.: "Железная") 97 m kortte valdmeren pindan päl. Joged mülüdas Ladogan da Atlantižen valdmeren basseinha. Kaik om 11 joged i 49 järved rajonas.
Klimat om ven pehmed. Vilukun keskmäine lämuz om −9,9 C°, heinkun kesklämuz om +16,5 C°. Paneb sadegid 584 mm vodes.
Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (saved, letked, gravii), mineraline muju (mars-umbr), mec, kala, reskvezi.
Vspäi 2005 rajonan territorii jagase 10 municipaližhe ühtnikha: 1 lidnankund da 9 küläkundad.
Eläjad.
Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 27 034 ristitud, vl 2010 — 23 124 ristitud.
Kaik om 65 eländpunktad rajonas (vl 2005), sidä kesken 1 lidn, 8 külänvuittušt žilod da 56 küläd.
Toižed sured eländpunktad oma Il'jinskii-žilo (2,8 tuh. rist. vl 2013), Vidlic-külä (1,6 tuh. rist. vl 2013) da Tuks-külä (1,1 tuh. rist. vl 2015).


Pit'krandan rajon.
Pit'krandan rajon (venäkelel: "Питкярантский район",) om municipaline ühtnik Karjalan Tazovaldkundas, Venälaižes Federacijas.
Administrativine keskuz om Pit'krand-lidn. Siš eläb rajonan ristitišton nell' seičemendest.
Geografijan andmused.
Pit'krandan rajon om Karjalan Tazovaldkundan suvipäivlaskmaine taho. Pind — 2 254 nellikkilometrad (15nz' sija tazovaldkundas 18späi).
Joged mülüdas Atlantižen valdmeren basseinha, kaik ned oma lühüdad da kohubad. Ladog lainištab rajonan suvipäivlaskmaižid randoid. Sen ližaks, läz kaht sadad penid järvid om olmas rajonas.
Londuseližed varad oma äimetalližed kivendod (vas'k, tin, raud), urankivend, sauvondmaterialad (rugižkivi, ozrikkivi, špat, šebin'), pol'kalližarvoižed kived (granatad), mec, reskvezi.
Vspäi 2005 rajonan territorii jagase 5 municipaližhe ühtnikha: 1 lidnankund da 4 küläkundad.
Eläjad.
Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 23 844 ristitud, vl 2010 — 19 895 ristitud.
Kaik om 36 eländpunktad rajonas (vl 2005), sidä kesken 1 lidn, 5 žilod, 1 raudtestancii da 29 küläd.
Toižed sured eländpunktad oma Läskel'-žilo (2,9 tuh. rist. vl 2013) da Salmi-žilo (2,2 tuh. rist. vl 2013).


Sojärven rajon.
Sojärven rajon (venäkelel: "Суоярвский район",) om municipaline ühtnik Karjalan Tazovaldkundas, Venälaižes Federacijas.
Administrativine keskuz om Sojärv-lidn. Siš eläb rajonan ristitišton viž ühesandest.
Istorii.
Rajon om sädud vn 1940 heinkus enččel Suomenman territorijal, sidä anttihe Tal'vsodan jäl'ghe. Sojärv-žilo kändihe lidnaks da rajonan keskuseks.
Vozil 1941−1944 Suomenman sodaväged oliba rajonas.
Vspäi 1957 enččen Petrovskan rajonan territorii om jagadud Sojärven da Kondopogan rajoniden keskes. Vl 1964 andoihe Veškelican küläkundad rajonha Änižröunan rajonaspäi. Vl 1982 sijatihe Gumarinon küläkundad rajonha Medvežjegorskan rajonaspäi.
Geografijan andmused.
Sojärven rajon om Karjalan Tazovaldkundan suvipäivlaskmaine taho. Pind — 13 731 nellikkilometrad (koumanz' sija tazovaldkundas 18:späi).
Kaik om 1800 järved da 490 pen't joged rajonan territorijas. Joged mülüdas Atlantižen valdmeren basseinha. Znamasižed järved oma Sojärv (58,6 km²), Salonjärv (46 km²) da Loimolanjärv (20,7 km²).
Londuseližed varad oma turbaz, nikel', sauvondmaterialad (ozrikkivi, rusked mramor, gabrodiabaz, saved, letked, gravii), pirit, mec, kala, reskvezi.
Vspäi 2005 rajonan territorii alajagase 5 municipaližhe ühtnikha: 1 lidnankund da 4 küläkundad.
Eläjad.
Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 24 028 ristitud, vl 2010 — 18 814 ristitud.
Kaik om 27 eländpunktad rajonas (vl 2005), sidä kesken 1 lidn, 18 külänvuittušt žilod, 2 raudtestancijad kaikenaigaiženke ristitištonke da 6 küläd.
Toižed sured eländpunktad oma Porosjärv-žilo (2,6 tuh. rist. vl 2013) da Naistenjärv-žilo (1,2 tuh. rist. vl 2013).


Bolgarijan kel'.
Bolgarijan kel' (ičeze nimituz: "български език") om bolgarijalaižiden kel' da Bolgarijan valdkundkel'.
Ühthižed andmused.
Nece kel' om indoevropine, slavine kel'. Pagižijoiden lugu om läz 9 millionad ristituid mamankeleks (2008) da 1 mln toižeks keleks. Pagištas Bolgarijas (7,2 mln vl 2015), Pohjoižmakedonijan Tazovaldkundas (2,0 mln, oficialine kirjkel'), Turkanman lodehes, Serbijan päivnouzmas, Grekanman pohjoižes, Ukrainan Odessan agjan päivlaskmas, (57 tuh. vl 2008).
Tetas 10 paginoiden gruppad: 3 päivnouzmašt, 4 päivlaskmašt, 2 Makedonijas i emigrantoiden paginad. Reguliruindorganizacii om Bolgarijan Tedoakademijan Bolgarijan kelen institut (bolg.: "Институт за български език"), sijadase Sofijas, om olmas vspäi 1942.


Sortavalan rajon.
Sortavalan rajon (venäkelel: "Сортавальский район",) om municipaline ühtnik Karjalan Tazovaldkundas, Venälaižes Federacijas.
Administrativine keskuz om Sortaval-lidn. Siš eläb rajonan ristitišton koume videndest.
Istorii.
Rajon om sädud vn 1940 heinkus enččel Suomenman territorijal, sidä anttihe Tal'vsodan jäl'ghe. Sortaval-lidn kändihe rajonan keskuseks.
Vspäi 1941 (15. eloku) vhesai 1944 (sügüz'ku) Suomenman sodaväged oliba rajonas.
Vn 1970 1. päiväl vilukud likvidiruihe rajonad, Sortaval kändihe lidnaks tazovaldkundan alištusenke. Sen-žo voden 22. päiväl tal'vkud erištuihe Lahdenpohjan rajonad lidnale alištunudes territorijaspäi. Voziden 2003−2006 municipaližen reforman jäl'ghe Sortaval da sille alištunu territorii nimitaškanzihe Sortavalan rajonaks, udessündutihe sidä.
Vspäi 1995 rahvahidenkeskeine Värtsil'-kontrol'punkt sijadase Suomenman röunal (Niiral) rajonan pohjoižes.
Geografijan andmused.
Sortavalan rajon om Karjalan Tazovaldkundan suvipäivlaskmaine taho. Pind — 2 190 nellikkilometrad (16nz' sija tazovaldkundas 18späi).
Joged mülüdas Atlantižen valdmeren basseinha. Ladog lainištab rajonan suvižid randoid, sen Valaam-sar' sarištonke mülüb rajonha. Toine järed järv om Jänisjärv rajonan pohjoižpäivnouzmaižel röunal.
Klimat om ven pehmed. Vilukun keskmäine lämuz om −9,1 C°, heinkun lämuz om +15,9 C°.
Londuseližed varad oma sauvondkivi, mramor, mec, kala, reskvezi.
Vspäi 2005 rajonan territorii jagase 5 municipaližhe ühtnikha: 3 lidnankundad da 2 küläkundad.
Tobmuz.
Käskusenandai tobmuz om Rajonan Nevondkund (ven. "Совет района") 15 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb kundoiden ezitajid videks vodeks, sid' ezitajad valitas Rajonan Nevondkundan ühtnijoid. Kundoiden ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2013 8. päiväl sügüz'kud. Sergei Krupin radab Rajonan Nevondkundan ezimehen da rajonan pämehen vs 2013 redukun 16. päiväspäi. Hän-žo tegeb Sortaval-lidnan pämehen velgusiden mödhe vs 2015 sügüz'kun 21. päiväspäi. Rajonan Nevondkundan ezitajad valitas rajonan pämest i rajonan administracijan pämest ičeze valdatusiden strokun lophusai.
Vs 2009 tal'vkun 8. päiväspäi Leonid Gulevič om valitud i radab rajonan administracijan pämeheks kontraktan mödhe kahtenden strokun jäl'geten. Kaks' varapämest oma hänele abhu. Kahesa palakundad da 1 komitet alištudas rajonan administracijan pämehištole.
Eläjad.
Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 35 596 ristitud, vl 2010 — 32 287 ristitud.
Kaik om 50 eländpunktad rajonas (vl 2005), sidä kesken 1 lidn, 2 lidnanvuittušt žilod, 42 külänvuittušt žilod, 2 žilod raudtestancijanno, 2 sijašt, 1 külä da 1 futor.
Toižed sured eländpunktad oma lidnanvuiččed Värtsil'-žilo (3,0 tuh. rist. vl 2016) da Helül'-žilo (2,6 tuh. rist. vl 2016), mugažo külänvuitte Kaalamo-žilo (1,2 tuh. rist. vl 2013).
Rahvahad (vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4%): venälaižed — 80,8%, vaugedvenälaižed — 8,6%, karjalaižed — 3,2%, ukrainalaižed — 3,1%, suomalaižed — 1,2%, totarlaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 0,3%.
Vl 2002 72 vepsläšt eli rajonas (0,2% sen ristitištospäi).
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma mramoran samine, šebnän pästand, mecan varhapanend, pumaterialan ümbriradmine, metalližiden tegesiden pästand, turizm, maižanduz da kalankazvatuz.


Pol'šanmalaižed.
Pol'šanmalaižed ([pɔˈlat͡sɨ], mez' üks'lugus: "Polak", naine üks'lugus: "Polka") oma indoevropalaine, slavine rahvaz. Elädas Pol'šanmas, Čehanmas, Slovakijas, Venämas, Litvanmas da toižiš valdkundoiš.
Pol'šanmalaižiden rahvankel' om pol'šan kel'. Rahvahan lugu om enamb 53 millionad.


Puškin (lidn).
Puškin () om Venäman lidn federacijan Piter-subjektan suves (vspäi 1936). Se om maižandusen järed tedokeskuz, Puškinan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Vl 1501 eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Nikol'skii Ižorskii pagastan mülükudas Uz'lidnan Vodin pätinan aigkirjas, voz'sadan lopus nimitihe usadibad "Saric:aks" (). Vll 1609−1702 oli Ročinman puine "Saari Mois(i)"-pert'kulu puišton keskes. Petr I lahjoiči sidä Aleksandr Menšikov-jenaralgubernatorale kuti "Sarskai miz:ad" ().
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1710 kuti "Sarskoje-žilo" (). Kändi Jelizaveta I-imperatornaižen usadibaks. Vl 1780 panihe erigoittud pert'kuluspäi Sofii-lidnad Jekaterina II-imperatornaižen käskön mödhe, sil-žo voz'sadal nimitaškanzihe žilod "Carskoje". Vl 1808 ühtištuihe Sofii-lidnad žilonke "Carskoje Selo"-lidnha. Vl 1837 Venäman ezmäine raudte oli saudud lidnha, vl 1887 kätihe Evropan ezmäižeks elektrificiruidud täuzin lidnaks. Vll 1918−1937 lidnan nimi oli "Detskoje Selo". Nimitihe Venäman imperijan Aleksandr Puškin-kirjutajan kanzannimen mödhe vn 1937 9. päiväl uhokud. Suren sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistižen Germanijan sodavägil (18. sügüz'ku 1941 — 24. viluku 1944). Äjad istorižed sauvused oliba pandud mantazole, no udessaudas niid nügüd'.
Puškin-lidn šingotase turizmal, transportmašinoiden sauvomižel (temašinad raudten i sauvondtehnik avtoteiden täht), tömašinoidensauvomižel (ümbriradamha mecad), sömtegimištol (lihapol'fabrikatad, olud, leib), pertidensauvondan kombinatal i sauvondmaterialiden pästandal (kivenümbriradmine, asfal't, pumaterialad), medicinižmašiništon edheotandoil da projektiruindan organizacijoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Nevan alangon i hurapol'žen basseinan kanaliden randoil. Om kukhid, uitoid, ojid da puištoid. Matkad Piterin keskushesai om 35 km pohjoižhe. Lähembaižed lidnad oma Piterin Kolpino ani päivnouzmha i Pavlovsk ani suvhe. "Carskoje Selo"-raudtestancii radab «Piter (Vitebskan vagzal) — Pavlovsk»-keskustal vspäi 1837.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 56 136 eläjad, vl 1959 — 46 tuhad eläjid. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 99 380 ristitud, rajonan koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd', rajonan pol'.
Rahvahad (2010): venälaižed — 92,7%, ukrainalaižed — 2,2%, vaugedvenälaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 4,0%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Venäman veroližen kul'turan kolledž, Piterin raudtetransportan tehnikum, Piterin agrarine universitet, Leningradan valdkundaline Puškinan nimel nimitadud universitet (pedagogižed kadrad), Sodakosmižen akademijan Možaiskijan nimed pala.
Irdkosketused.
*


Zelenogorsk (Piter).
Zelenogorsk (,) om Venäman kurortlidn Piterin administrativižiš röunoiš. Se mülüb Kurortan rajonha.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1548. Lidnan enzne (vhesai 1948) i tutab nimi om Terijoki (ročinkel'ne toižetadud nimi suomen "tervajoki" sanaspäi, znamoičeb «tervasjogi»). Vozil 1939−1940 Tal'vsodan aigan se oli pandud mantazole. Žilo sai lidnan statusad vl 1946.
Mülütihe Piterihe Zelenogorskan rajonanke vl 1994. Vspäi 1997 Zelenogorsk om eriline municipaline lidnalaine ühtnik Piterin Kurortan rajonas. Lidn šingotaze turizman da lebun edheotandoil. Ei ole tegimišton edheotandoid lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase pidust' Suomen lahten randad. Matkad Piterin Suomen päraudtestancijhasai om 50 km. Lähembaine lidn om Piterin regionan Sestroreck suvipäivnouzmha.
Ühtennimine raudtestancii om olmas lidnas, saudihe vl 1869 i udesnimitihe lidnanke ühtes.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 14 958 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 16 206 eläjad vl 1970.


Kolpino.
Lidnan sijaduz rajonan da Piteran kartal.
Kolpino (,) om Venäman lidn da municipaline ühtnik Piterin i sen Kolpinon rajonas suvipäivnouzmas. Vspäi 2011 om Venäman sodahoštusen lidnaks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1722 kuti radnikslabad' pilindmellicanno sauvomha laivoid. Šingotihe laivansauvomižen tegimil. Sai lidnan statusad vl 1912. Vn 1918 9. päiväl semendkud Nevondkundaline tobmuz kävuti azegištod proletariatad vaste ezmäižen kerdan — ambui Ižoran tegimiden radnikoid, kudambad kävuiba sen tobmust vaste.
Lidn šingotase Ižoran tegimil (energomašiništonsauvomine i suren diametran torved), metallan valamižtegimil (ezitegesed tegimišton äjiden sarakoiden täht), sauvondmaterialiden tegimil (savič, gipsmaterialad, lämuzizoläcii, sauvondpolimerad), söndtavaroiden edheotandoil, avtodetaliden pästandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Nevanveren alangištos, Ižor-jogen alajoksmusen randoil (, Nevan hura ližajogi). Matkad Piterin keskushesai om 35 km lodeheze.
Kolpino ühtenzoitase avtobusoil Piterin metrostancijoidenke da Piterin regionan lidnoidenke. «Piter — Moskv»-raudte läbitab lidnad.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 138 979 ristitud, rajonan koume nelländest. Kaikiš suremb ristitišt oli 145 tuh. eläjid vll 1991−1992 i om nügüd'. Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Stroican päjumalanpert' (2003−2009) i koume jumalanpertid oma olmas, mugažo baptizman jumalanpert' i katoline časoun'.
Irdkosketused.
*


Krasnoje Selo.
Lidn Piterin i sen rajonan kartal.
Krasnoje Selo (, vepsäks «rusked/čoma žilo»,) om Venäman lidn Piterin röunoiš, sen suves. Se mülüb Krasnosel'skii-rajonha, otab sen suvipalad.
Istorii.
Petr I pani eländpunktan alust vl 1714 kuti "Pert'kulun Krasnoje-külä" () sijadamha bumagfabrikad. 19. voz'sadal Krasnoje Selo oli Venäman imperijan sodavägiden kezaližeks päsijaduseks. Külä sai lidnan statusad vl 1925.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ižoran ülüden kukhil. Nimetoi-järv da Dudergofk-jogi oma ülüden pohjanno.
Ühtennimine raudtestancii ühtenzoitab lidnad Baltijan päraudtestancijanke. Kaik om 3 raudtestancijad, mugažo avtobusstancii om. Lähembaine metro om Prospekt Veteranov-metrostancii.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahalugemižen mödhe lidnaneläjiden lugu oli 44 323 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid oma olmas.
Irdkosketused.
*


Kronštadt.
Kronštadt () om Venäman lidn da meriport Piterin lidnan röunoiden südäimes. Se om Kronštadtan rajonan üks'jäine eländpunkt.
Istorii.
Petr I pani eländpunktan alust vl 1704 kuti "Kronšlot-lidnuz" da torguindport läz Kotlin-sart. Vl 1723 hän-žo pani puižen "Kronštadt-lidnusen" alust Kotlin-sarel da nimiti lidnad uden lidnusen mödhe. 1720-nzil vozil lidn tegihe Baltijan sodamerilaivišton bazaks. Vl 1824 lidn eli läbi sur'vedes, läz kaiked sauvused oliba muretud, i 19. voz'sadal sauvoihe kivišt lidnust, kudamban pertid da seinän jändused oma kaičenus tähäsai. Sauvoihe da udessündutihe äiluguižid fortoid-ki randištol 20. voz'sadan augotišhesai, ned oliba ühtenzoittud raudtel vedamha šlibakoid 1980-nzihe vozihesai.
Toižen mail'man sodan aigan Kronštadt eli blokadas läbi, ei ole anastadud nacistoil. Vspäi 1996 avaitihe lidnad verazmalaižiden täht.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Suomen lahten Kotlin-saren päivnouzmaižes poles, putkotadud mahusel. Ühtenzoitase avtotel lidnan toižidenke rajonidenke Piterin dambadme.
Kronštadtan klimat sättub meren lämudenke i tulleikahamb mi Piterin keskuzpalas. Heinkun lämuz +18,1 C°, vilukun i uhokun −6 C°.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 43 005 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1863 (48,4 tuh. rist.) i vl 1989 (45 053 eläjad). Ortodoksižen hristanuskondan kaks' päjumalanpertid om lidnas: Ph. Mikulai-čudonsädajan Meripühäpert' (1903−1913) i Vladimiran Jumalanmaman päjumalanpert' (1875−1879).
Ižandusen päsarakod oma laivoiden kohenduz i sömtegimišt. Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Avtobusad-žo ajeltas Lomonosov-lidnha da Staraja Derevnä-metrostancijhasai.
Irdkosketused.
*


Lomonosov (lidn).
Lomonosov (,) om Venäman lidn da meriport Piterin röunoiš. Vspäi 2011 om Venäman sodahoštusen lidnaks. Se mülüb Petrodvorecan rajonha, otab sen päivlaskmašt palad. Mugažo Leningradan agjan Lomonosovan rajonan ohjandusen aluzkundad sijadasoiš lidnas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1710 kuti "Menšikovan pert'kulu" lähiženke tahondanke. Vspäi 1727 sen nimi lähevenujanke žilonke oli Oranijenbaum (,), raudtestancijoiden nimed (Oranijenbaum I i Oranijenbaum II) oma mugoižed tähäsai. Žilo sai lidnan statusad vl 1780.
Vl 1948 lidnad udesnimitihe nügüdläižikš. Lidn šingotase ladimensauvomižel, raudten passažirvagonoiden südäimen tehmižel, sauvondmaterialiden edheotandoil (mecan ümbriradmine).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Suomen lahten suvirandal, Karast-jogensus (). Matkad Piterin keskushesai om 30 km päivnouzmha orhal. Lähembaižed lidnad oma Piterin regionan Petergof suvipäivnouzmha i Kronštadt pohjoižhe.
Kaks' raudteplatformad oma kahten raudtestancijan ližaks, ezilidnelektrojonused ühtenzoittas lidnad Baltijan päraudtestancijanke. Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Lähembaine metro om Avtovo- da Kirovskii zavod-metrostancijad.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnaneläjiden lugu oli 42 505 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 43 300 vl 1979 i om nügüd', vajehtase 42..43 tuh. eläjid röunoiš vspäi 2010.


Pavlovsk (Piter).
Pavlovsk () om Venäman lidn federacijan Piter-subjektan administrativižiden röunoiden südäimes. Se mülüb Puškinan rajonha.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1777 kuti "Pavlovskoje-külä" (), konz Jekaterina II lahjoiči nened mad ičeze poigale, tulijale Pavel-imperatorale. Külä sai lidnan statusad vl 1796 "Pavlovsk"-nimenke.
Vozil 1918−1944 lidnan nimi oli "Sluck" (Vera Sluckaja-revolücionernaižen kanzannimen mödhe). Lidn šingotase turizmal (pol'tošt mln rist. vodes), kartonan pästandal i nahkgalanterejan fabrikal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Slavänk-jogen randoil, Nevan alangišton hural randpolel. Matkad Piterin rengazavtotehesai om läz 15 km pohjoižhe. Pavlovsk röunatab Puškin-lidnanke lodehes. Pavlovskan puišt (6 km²) otab lidnan pohjoižpäivnouzmpol't.
Pavlovsk-raudtestancii sijadase Puškin-lidnan röunal. Raudtesarak om Pavlovskan jäl'ghe, i tulijad Piterišpäi jonused ajadas Suren Uz'lidnan vai Vitebskan raudteidme. Matkad Pavlovsk-raudtestancijaspäi Vitebskan päraudtestancijhasai om 25 km pohjoižhe.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 16 087 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 23 tuhad eläjid vl 1935 i 24..25 tuhad eläjid vll 1979−1998 (25 500 rist. vl 1989), sid' vajehtihe lidnan röunoid. Ortodoksižen hristanuskondan Ph. Mikulai-čudonsädajan späjumalanpert', koume jumalanpertid i lüteranine pühäpert' oma olmas.


Petergof.
Petergof (, — «Petran tanaz»,) om Venäman lidn Piterin röunoiš, sen suvipäivlaskmaižes Petrodvorecan rajonas. Vspäi 2005 Petergof om tedolidnan statusanke, ezmäine mugoine Venämas.
Istorii.
Ende kaks' suomalašt küläd seižuiba neniš tahoiš — "Kuusoja" da "Pohjajoki"; mugažo "Papingondo-külä" oli ülüdel.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1710 kuti imperatoran lidnantagaine rezidencii. Žilo sai lidnan statusad vl 1762.
Vspäi 1944 vhesai 1997 lidnan nimi oli Petrodvorec (). Lidn šingotase turizmal, ladimensauvomižel (časuiden pästand) i metallfurnituran tehmižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Suomen lahten suvirandal da sen randpolel. Puištoiden ühthine pind om 8,19 nellikkilometrad. Lähembaine lidn om Piterin regionan Lomonosov lodeheze.
Universitet-raudteplatform om kahten raudtestancijan ližaks (Vanh Petergof da Uz' Petergof), ned ühtenzoittas lidnad Baltijan päraudtestancijanke (29 km matkad) da Lomonosov-lidnanke. Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Lähembaine metro om Avtovo- da Kirovskii zavod-metrostancijad.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 73 199 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 83 800 eläjad vl 1992.
Alapuišton keskuzpalan ühthine nägu Petergofan Sures pert'kuluspäi.


Sestroreck.
Sestroreck (, — znamoičeb «čigičaiženjogi», — vepsän kirjamil «Süsterbek») om Venäman kurortlidn Piterin administrativižiš röunoiš. Se mülüb Kurortan rajonha.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1643 kuti ročine torguindjarmank, om nimitadud jogen mödhe. Vspäi 1703 se om Venäman žilo.
Vl 1724 azegtegim zavodi radod. Vl 1735 metallurgine tegim avaižihe, se radoškanzi sijaližel raudkivendol. Vozil 1868 luja lämoipalo tegihe žilos. Žilo sai lidnan statusad vl 1925.
Vozil 1918−1940 oli röunmas, valdkundröun Suomenmanke oli 2 km pohjoižhe lidnaspäi. Lidn šingotase avtosauvomižel (tegim), turizm da lebu oma populärižed täs.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Suomen lahten pohjoižrandal i Sestroreckii Razliv-järven päivlaskmaižel randal. Leterand om madal, 50 metrhasai levette.
Ühtennimine raudtestancii da viž raudteplatformad seištas Piter — Beloostrov raudtel. Matkad Sestroreck-raudtestancijaspäi Suomenman päraudtestancijhasai om 34 km suvipäivnouzmha.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 37 248 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.


Indii (himine element).
Indii ("In" — "indium" latinan kelel) om 49nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — koumanden gruppan päalagruppas), tabluden videndes periodas.
Element vasttase Man kores koume kerdad paksumb mi hobed, indijan pala — 0,21 grammad tonnas, voib löuta sidä puhthas olendas. Germanijalaižed Ferdinand Raih- i Teodor Rihter-himikad avaižiba indijan vl 1863 spektroskopijal, erigoitiba puhtast metallad vodes sen jäl'ghe. Om nimitadud indigo-mujun jonon spektras tagut.
Fizižed ičendad.
Indii om tagokaz, lujas pehmed hobedaižvauged metall. Kändase üläveimeks 3,41 K lämudel.
Atommass — 114,818. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,31 g/sm³. Suladandlämuz — 429,75 K (156,6 C°). Kehundlämuz — 2345 K (2072 C°).
Londuseline indii kogoneb kahtes izotopaspäi: stabiline 113In (4,29%) i β-vähänradioaktivine 115In (95,71%, T½ — 4,4 × 1014 vot). Sen ližaks tetas 37 ratud radioaktivišt izotopad 97..112, 114, 116..135 atommassanke i niiden 47 izomärad.
Himižed ičendad.
Indijan himižed ičendad lujas koskudas alüminijan da gallijan ičendoihe. Eile reakcijoid muglidenke. Muigotandmär oleleb +1..+3. Palab siniženke leskusenke il'mas enamba 800 C° lämudel i sädab hapandust.
Samine da kävutand.
Sadas indijad cinkan kivendon ümbriradmiženke tobjimalaz. Kävutadas metallan enamba pol't tehmaha sensorekranid. Pätegijad vl 2016 — Kitai (290 tonnad) i Suvikorei (195 tonnad), arv — 240 US$ kilogrammas (2016).
Ei ole löutud indijan biologišt rolid.


Tin.
Tin ("Sn" — "stannum" latinan kelel) om 50nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om nelländestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — nelländen gruppan päalagruppas), tabluden videndes periodas.
Element om harvahk Man kores, otab 10−4% massan mödhe (47. sija). Ei voi löuta sidä puhthas olendas, no levitadud kassiterit-mineral (SnO2) kogoneb koumhesai nelländest tinaspäi. Tinal luja znamoičend om olnu ristitun civilizacijan istorijas kaiken. Tin om bronzan päkomponent, i sikš bronzaigan se oli olnu «strategižen» metallan.
Tin-metall paloiš om varuitoi, sen pölün i purun palaižed oma toksižed (voib 2 grammhasai). Om olmas morijoid tinan ühthendoiden keskes.
Fizižed ičendad.
Tin om kebn tagokaz hobedaižvauged metall. Tetas nell' allotropišt modifikacijad: α, β, γ i σ, kaks' jäl'gmäižed oma olmas korktan painuden al. Kändusen α (hahkalaz tin) → β (vauged tin) lämuz om +13,2 C°.
Atommass — 118,71. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,31 g/sm³. Suladandlämuz — 505,08 K (231,93 C°). Kehundlämuz — 2875 K (2602 C°).
Londuseline tin kogoneb kümnes stabiližes izotopaspäi (kaikiš suremb lugu elementoiden keskes): 112-atommassanke (0,96% massan mödhe), 114 (0,66%), 115 (0,35%), 116 (14,30%), 117 (7,61%), 118 (24,03%), 119 (8,58%), 120 (32,85%), 122 (4,72%) i 124 (5,94%). Tetas mugažo 29 ratud radioaktivišt izotopad 99..111, 113, 121, 123, 125..137 atommassanke, i voib olda olmas 33 izomärad.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe metallad krepindaks i ühthesuladusiš tobjimalaz: pakuitez (mülüd, fol'g) sömtavaroiden täht, elektrotehnižed ühtištoitused, torved, pörutüged (babbit-ühthesuladuz), akkumulätoriden anodad, tarbhaine ližaduz titanan i cirkonijan ühthesuladusiš.


Antimonii.
Antimonii ("Sb" — "stibium" latinan kelel) om 51nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om videndestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — videnden gruppan päalagruppas), tabluden videndes periodas.
Ühthine ümbrikirjutand.
Antimonii om tutab ristituile lujas amu. Tehtihe astjoid Päivnouzmmas viž tuhad vozid tagaz, mujutadihe kül'mid antimonitan (Sb2S3) tuhkal Amuižes Egiptas 19. voz'sadaspäi EME. Nimi om sündnu elementan arabižes "athimar"-nimitusespäi ezimeletaden, "antimonium"-sana ozutaškanzi araban medicinižiden purtkiden kändusiš vll 1050−1100.
Element om harv londuses, 0,2..0,5 grammad tonnas. Ei voi löuta antimonijad puhthas olendas, no sen ühtnendad oma enamba mi sadas mineraloiden keskes.
Fizižed ičendad.
Puhtaz antimonii om hoštai metalloid (pol'metall) siniženke ližamujunke. Antimonijal om mugažo metalloiden ičendoid. Tetas nell' metallišt allotropišt modifikacijad erazvuiččil painuzil i koume amorfišt (poukahtuzsubstancii, must i pakuine).
Atommass — 121,760. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 6,697 g/sm³. Suladandlämuz — 903,78 K (630,63 C°). Kehundlämuz — 1908 K (1635 C°).
Londuseline antimonii kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: 121Sb (57,36%) i 123Sb (42,64%). Sen ližaks, 35 ratud radioaktivišt izotopad oma olmas 103..120, 122, 124..139 atommassanke, i niiden 29 izomärad, kaikiš hätkemb om 125Sb-izotop 2,75 vot pol'čihodamižen pordonke.
Kävutand.
Nügüd'aigan ottas kävutamižhe antimonijad elektronikas (diodad, infrarusttad andimed, pol'veimiden legiruind) i pörutügiden tehmižes (babbit — ühthesuladuz tinanke da vas'kenke) tobjimalaz. Tehtas ühthesuladusid hahktinanke, kabeliden korid, ambundazegid, trassirujid pul'kid.
Vl 2010 pästtihe antimonijan 196,5 tuhad tonnoid, sidä kesken 39,5 tuhad tonnoid reciklingan rezul'tataks. Pätegii — Kitai (koume nelländest), toižed sured tegijad (3..4%) oma Venäma (Saha Tazovaldkund), Mjanmar, Kanad, Tadžikistan, Bolivii.


Tellur.
Kristalližen telluran pallišk kaks' santimetrad pitte
Tellur ("Te" — "tellurium" latinan kelel) om 52nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kudendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kudenden gruppan päalagruppas), tabluden videndes periodas.
Ühthine ümbrikirjutand.
Element om lujas harv Man kores, 0,01 grammad tonnas, no voib löuta sidä puhthas olendas (ičesündui tellur) i enamba mi sadas mineraloiden keskes. Vl 1798 avstrijalaine Martin Genrih Klaprot-himik sai puhtast tellurad ezmäižen kerdan da avaiži sen ičendoid.
Tellur da kaik sen ühtnendad oma morijad!
Fizižed ičendad.
Puhtaz tellur om räbed hobedaižvauged metalloid (pol'metall) lujanke metallhoštanke. Diamagnetik i pol'veim. Kristalline segluz om geksagonaline.
Atommass — 127,60. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 6,24 g/sm³. Suladandlämuz — 722,66 K (449,51 C°). Kehundlämuz — 1261 K (988 C°).
Londuseline tellur kogoneb kahesas izotopaspäi, niišpäi kuz' oma stabiližed, atommassoidenke: 120 (0,09%), 122 (2,55%), 123 (0,89%), 124 (4,74%), 125 (7,07%), 126 (18,84%), i kaks' oma vähän radioaktivižed: 128Te (31,74%, T½ — 2,2 × 1024 vot) i 130Te (34,08%, T½ — 8,2 × 1020 vot). Tetas 30 ratud radioaktivišt izotopad 105..119, 121, 127, 129, 131..142 atommassanke, sen ližaks 17 izomärad om olmas. Niiden keskes kaikiš hätkembad oma koume izomärad: 121mTe-izomär 154 päiväd pol'čihodamižen pordonke, 123mTe (T½=119 päiväd) i 127mTe (T½=109 päiväd).
Himižed ičendad.
Element om aktivine himižešti vaiše keskmäras. Muigotandmärad: +6, +4, +2, −2. Telluran tuhk muigotub il'mas honuzližel lämudel TeO2-hapandusen sädandanke, huldutamižel il'mas palab i jätab sidä-žo hapandust. Reagiruib vedenke 100 C° lämudel.
Metalloid segoib muglihe, rik- i azotmuiktusihe. Sädab vällid muiktusid: tellurvezinikmuiktuz (H2Te), telluraižmuiktuz (H2TeO3) i tellurmuiktuz (H6TeO6). Tellural om reakcijoid galogenidenke i metalloidenke.


Jod.
Jod ("I" — "iodum" latinan kelel, amuižgrekan kelen "ἰώδης"-sanaspäi «zolotuhheinän mujun polhe», «ruskedsinine») om 53nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om seičemendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — seičemenden gruppan päalagruppas), tabluden videndes periodas.
Ühthine ümbrikirjutand.
Jod om harv londuses, no voib löuta sidä kaikjal. Elementan pala Man kores — 0,46 grammad tonnas, merivedes — 20..30 mg tonnas. Ičesündui jod putub vaiše Italijas. Francijalaine Bernar Kurtua-himik avaiži jodan merišoll'oiden tuhkas vl 1811.
Nece om aktivine himižešti galogen. Jodan molekul om kaks'atomine — sen formul om I2.
Jod om tarbhaine mikroelement ristitun hibjan täht, no luja morim suriš lugumäriš. Surmaline doz om 3 g. Erased merišoll'od kogotas jodad 1 procenthasai.
Fizižed ičendad.
Normaližiš arvoimižiš puhtaz jod om olmas muzahahkoikš kristallikš ruskedsiniženke metallhoštanke. Diamagnetik. Kristalline segluz om ortorombine. Jod tegeb ruskedsiništ purud (kändase gazaks), i sil luja harakterine paha haju om.
Atommass — 126,90447. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 4,93 g/sm³. Suladandlämuz — 386,85 K (113,7 C°). Kehundlämuz — 457,4 K (184,3 C°).
Londuseline jod kogoneb üks'jäižes stabiližes 127I izotopaspäi. Tetas 36 ratud radioaktivišt izotopad 108..126, 128..144 atommassanke, i 13 izomärad, kaikiš hätkemb om 129I 15,7 mln vozid pol'čihodamižen pordonke.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe pidatimiš i medicinas dezinfektoraks i tervehtamha rindhankatusenvuittušt raugud. Jodan purud ozutadas sormiden jäl'gid pindoil. Kävutadas tehmaha displeid nozolil kristallil.
Sadas kivivoin burauduzvezišpäi tobjimalaz. Mugažo Čili i Japonii sadas mineraloišpäi (lautarit, jodobromit) i merišoll'oišpäi.


Ksenon.
Täuttud ksenonan plazmal stökolturud, ratas gazlasketusil.
Ksenon ("Xe" — "xenon" latinan kelel) om 54nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan päalagruppas), tabluden videndes periodas.
Ühthine ümbrikirjutand.
Element om harv londuses. Anglijalaižed himikad Uil'jam Ramzei i Moris Travers avaižiba ksenonan vl 1898 spektroskopijan abul kriptonan ližasegoituseks — il'man palaks (0,86 × 10−5 pala). Nimitihe -sanan mödhe «veraz».
Ksenonal ei ole nimittušt biologišt rolid. Gazan ingaläcii om tazostadud dopingha.
Fizižed ičendad.
Ksenon om inertine üks'atomine gaz mujuta, maguta da hajuta. Vauvhatub lasketuses ruskedsinižel mujul.
Atommass — 131,293. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš, 0 C°) — 0,005894 g/sm³; (nozolas olendas, −109 C°) — 2,942 g/sm³. Suladandlämuz — 161,4 K (−111,75 C°). Kehundlämuz — 165,05 K (−108,1 C°).
Londuseline ksenon kogoneb ühesas stabiližes izotopaspäi (kahtenz' element tinan jäl'ghe), atommassan mödhe: 124 (0,09%), 126 (0,09%), 128 (1,91%), 129 (26,4%), 130 (4,07%), 131 (21,23%), 132 (26,91%), 134 (10,44%), 136 (8,86%). Sen ližaks, tetas 29 ratud radioaktivišt izotopad 110..123, 125, 127, 133, 135, 137..147 atommassanke, i 12 südäitukušt izomärad.
Kävutand.
Ottas ksenonad kävutamižhe medicinas kuti narkoz, radioizotopoid — diagnostikas. Kävutadas elektrolampoiden gazaks. Ksenon om elektroreaktivižen likutimen radsubstancijaks. Ottas nozolad ksenonad lazeriden radümbrištoks.


Cezii.
Cezii ("Cs" — "caesium" latinan kelel) om 55nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan päalagruppas), tabluden kudendes periodas.
Ühthine ümbrikirjutand.
Element om lujas harv londuses, sikš se om kalliž. Pala Mankores — 3,7 grammad tonnas. Germanijalaižed himikad Robert Bunzen i Gustav R. Kirhhof avaižiba cezijan vl 1860 spektraližen analizan abul. Nimitihe latinižen "caesius"-sanan mödhe «taivazma» znamasižiden jonoiden tagut elementan spektras.
Cezii om toksine vähän, sen solad oma toksižed, cezii-137 — radiotoksine. Antidot — «Ferrocin»-zell' Berlinan azurinke aktivižeks komponentaks.
Fizižed ičendad.
Cezii om pehmed hobedaižpakuine muglmetall. Puhtaz cezii lujas koskub kuldha, no vauvhemb. Element om paramagnetik. Kristalline segluz om kubine mülükeskustoittud.
Atommass — 132,90545. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 1,873 g/sm³. Suladandlämuz — 301,7 K (28,5 C°). Kehundlämuz — 944 K (671 C°).
Londuseline cezii kogoneb üks'jäižes stabiližes 133Cs-izotopaspäi. Tetas 39 ratud radioaktivišt izotopad 112..132, 134..151 atommassanke, i 22 izomärad.
Himižed ičendad.
Metall om kaikiš aktivižemb päiči francijas, no ani ei ole londuses jäl'gmäšt. Muigotub il'mas süttundanke, reagiruib vedenke poukahtuden, segoitab järgelišt stöklad. Eile reakcijoid azotanke normaližiš arvoimižiš.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe metallad medicinas i himižes tegimištos, cezijan ühtnendoid — optikas, akkumulätoraks, elektrolampoikš. Läz 70 tuhad tonnoid om vahvištoittud mail'man löudmižsijiš. Sadas 9 tonnad vodes. Kaikiš znamasižemb sai om Kanad, cezijan mail'man varoiden seičeme kümnendest kaičese sen Tanko-löudmižsijas.


Barii.
Barii ("Ba" — "barium" latinan kelel) om 56nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahtenden gruppan päalagruppas), tabluden kudendes periodas.
Ühthine ümbrikirjutand.
Element om levitadud londuses keskmäras. Mülünd Man kores — 425 grammad tonnas, merivedes — 13 mg/L. Ročilaiž-saksalaine Karl Vil'hel'm Šeele-himik märiči vl 1774, miše barijan hapanduz mülütab ut elementad. Vl 1808 anglijalaine Hemfri Devi-himik sai puhtast barijad ezmäižen kerdan.
Fizižed ičendad.
Barii om pehmed tagokaz hobedaižvauged muglmametall. Kristalline segluz om kubine mülükeskustoittud.
Atommass — 137,327. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 3,5 g/sm³. Suladandlämuz — 1000 K (727 C°). Kehundlämuz — 2118 K (1845 C°).
Londuseline barii kogoneb seičemes izotopaspäi, kuz' oma stabiližed: 130Ba (0,11%, T½=(0,5−2,7)×1021 vot), 132Ba (0,1%), 134Ba (2,42%), 135Ba (6,59%), 136Ba (7,85%), 137Ba (11,23%), 138Ba (71,7%). Tetas 33 ratud radioaktivišt izotopad 114..129, 131, 133, 139..153 atommassanke, i 10 izomärad, niiden keskes kaikiš hätkemb om 133Ba-izotop 10,5 vot pol'čihodamižen pordonke.
Himižed ičendad.
Metall om lujas aktivine himižešti, i sikš ei voi löuta barijad londuses puhthas olendas. Pidadas metallišt barijad karasinas vai parafinas. Muigotandmärad: +2 (tobjimalaz), +1. Endištab äjiden metalloiden hapandusid, galogenidoid i sul'fidoid metalloihesai.
Kävutand.
Kävutadas barijad elektronikas (gazoiden absorbiruind vakuumelektroladimiš, titanat — kondensatoriden dielektrikaks), optikas (linzad i prizmad barijan ftoridaspäi), energetikas (barijan hapanduz, ftorid i sul'fat elektrusen himižiš purtkiš, barijan hromat — vezinikan i hapanikan samižes).


0 (lugu).
0 (nol') om lugusana -1 da 1 keskes.
Nol' om londuseline (Venämas ei) kogonaine lugu. Erigoitab luguvärtmudel pozitivižid luguid negativižišpäi. Ozutab olmatomut lugun kümenikas. El'gendase luguks Udes aigaspäi, agjatomašti polenii progressii-tärtusen sündnudanke.
Nol' om mugoi lugu, kudamb jätab vajehtamata mittušt taht tošt lugud ližadamižen vai vähendamižen aigan. Miččen taht lugun äikerdoičend noläks andab noläd, nolän jagamine mugažo. Ei ole olmas jagamišt nolähä.


10 (lugu).
10 (kümne) om lugusana 9 da 11 keskes.


Lantan.
Lantan ("La" — "lanthanum" latinan kelel) om 57nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — koumanden gruppan laptalagruppas), tabluden kudendes periodas.
Ühthine ümbrikirjutand.
Ročilaine Karl Gustav Mozander-himik sai lantanad ezmäižen kerdan vl 1839. Nimitihe Jöns Jakob Bercelius-himikan taričendan mödhe, -sana znamoičeb «peitan» avaidusen pit'kan ten tagut.
Element om kaikiš levedambiden keskes harvoiš mametalloišpäi londuses, mülünd Man kores — 29 grammad tonnas, merivedes — 2,9 × 10−6 mg/L. Koncentriruiše cerijanke, sadas cerijad, sid' lantanad, prazeodimad i neodimad ekstrakcijal.
Fizižed ičendad.
Ireg lantan om pehmed tagokaz notked hobedaižvauged mametall, väll' paramagnetik. Se oleskeleb koumes kristalližes modifikacijas: α-La geksagonaliženke seglusenke, β-La vas'kenvuiččenke kubiženke seglusenke da γ-La raudanvuiččenke kubiženke mülücentriženke seglusenke. Lantanan üks' mülü absorbiruib vezinikan 400 mülühüsai.
Atommass — 138,90547. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 6,162 g/sm³. Suladandlämuz — 1193 K (920 C°). Kehundlämuz — 3737 K (3464 C°).
Londuseline lantan kogoneb kahtes izotopaspäi: radioaktivine 138La (0,089%, 1,02 × 1011 vot pol'čihodamižen pordonke) i stabiline 139La (99,911%). Tetas mugažo 37 ratud radioaktivišt izotopad 117..137, 140..155 atommassanke, i 12 izomärad, kaikiš hätkemb čihodai om 137La-izotop (T½=60 tuhad vozid).
Himižed ičendad.
Om korktanke himiženke aktivižusenke. Muigotandmärad: +3, +2, +1. Lantan pojav 14 jäl'geližhe elementha himižil ičendoil.


Cerii.
Cerii ("Ce" — "cerium" latinan kelel) om 58nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).
Ühthine ümbrikirjutand.
Element om harvahk Man kores, pala — 70 grammad tonnas. Om nimitadud penen Cerer-planetan mödhe (), sen nimi libub rimalaižiden man vägen Cerera-jumalnaižespäi. Vl 1839 ročilaine Karl Gustav Mosander-himik sai metallad ezmäižen kerdan.
Toksine element, i kalan da veziolijoiden täht eriližešti, voib kogotas organizmas.
Fizižed ičendad.
Cerii om pehmed tagokaz notked raudhahk mametall. Voib olda nell' kristallišt modifikacijad.
Atommass — 140,116. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 6,757 g/sm³. Suladandlämuz — 1068 K (795 C°). Kehundlämuz — 3716 K (3443 C°).
Londuseline cerii kogoneb nelläs stabiližes izotopaspäi: 136Ce (0,185%), 138Ce (0,251%), 140Ce (88,450%) i 142Ce (11,114%). Sen ližaks, tetas 35 ratud izotopad 119..135, 137, 139, 141, 143..157 atommassanke, i 10 izomärad, kaikiš hätkemb om 144Ce-izotop 284,89 päiväd pol'čihodamižen pordonke.
Himižed ičendad.
Cerii om seižmatoi il'mas i kändase hilläšti hapanduseks. Muigotandmärad: +4..+1. Element om hüvä katalizator.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe cerijad metallurgijas, optikas, medicinas.
Sadas puhthad elementad cerijan ftoridan (CeF3) suladusen elektrolizan abul. Om olmas cerijan löudmižsijid, Kazahstanas, Venämas, Ukrainas, Avstralijas, Brazilijas, Indijas da Skandinavijas.


Ukrainan kel'.
Ukrainan kelen levigandusen kart Ukrainas da sen ümbrištos
Ukrainan kel' (ičeze nimituz: "українська мова") om Ukrainan valdkundkel', ukrainalaižiden kel'.
Ukrainan kel' om indoevropine, slavine kel'. Pagižijoiden lugu — läz 45 millionad ristituid. Järedad ukrainankel'žed kundad oma Venämas (1 129 838 pagižijad vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe), Kanadas (200 525 pagižijad vl 2001), Brazilijas (läz 400 tuhad pagižijoid).
Ukrainan rahvahaližen tedoakademijan Ukrainan kelen institut om kelen reguliruindorganizacijaks, sijadase Kijevas.


Kägennin'.
Kägennin' vai Hinhein () om penzaz, erik "Timelejižed"-sugukundaspäi. Sen rusttad plodud nimitasoiš "kägenmarjoikš" i "paižemarjoikš".
Leviganduz.
Kazvab Evropan venon vönen mecoidme alamecas, evropižes arktižes regionas, Sibiriš päivlaskmaižemb Baikalad, Iranan pohjoižes. Areal poleneb.
Ümbrikirjutand.
Penzaz om pol'tošt metrhasai kortte, alabarbad oma lehtesita. Kaik jurišt sijadase ani pindan päl.
Änikoičeb edel lehtesid, aigemba mi kaiked toižed penzhad, sulakus — semendkun augotišes. Änikod oma ruzad vai vauktad (var. "album"), medenkandajad. Plodud kazdas barbal, eile änikust, oleldas küpsad heinkun lopus i elokus.
Kazmusen kaik palad oma morijad, pidadas mezerein-mutagenad (C38H38O10) da toižid toksinoid. Kosketuz kucub egzemad edelvaumhil ristituil. Avar otand südäimehe kucub šok i vedab surmannoks.


Bitlad.
«Bitlad» ([ðə ˈbiː.tlz], närituznimituz om "Liverpulin nellänik", angl. "Liverpool Four", i "Nell' čomakulud", angl. "Fab Four") oli britanine muzikaline rokgrupp Liverpulišpäi. Oli olmas vozil 1960−1970. Edesti pajoid rok- i pop-stiliš anglijan kelel.
Grupp om vn 1970 Oskar-kinopremijan laureatan parahimas muzikas fil'man täht.
Irdkosketused.
b
b
b
b


The Rasmus.
«The Rasmus» om suomalaine muzikaline rokgrupp. Sen aluz om pandud vl 1994 Hel'sinki-lidnha, konz ühtnijad openuiba školas. Edestab pajoid rokan erazvuiččiš žanroiš anglijan kelel.
Homaičendad.
R
R
R
R


Mariupol'.
Mariupol' (,) om lidn Ukrainan suvipäivnouzmas, Doneckan agjas. Raudan metallurgijan keskuz, järed meriport da lebutaho.
Eländpunktan aluz om pandud 10. voz'sadal. Om lidnan statusanke vspäi 1778, nügüdläiženke nimenke vspäi 1779 (vll 1948-1989 nimitihe "Ždanov:aks").
Lidn sijadase Azovmeren pohjoižel randal, Kal'mius-jogensun randoil, 67 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Voden il'man keskmäine lämuz om +10,5 C°, veden — +11,4 C°.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 458 533 ristitud.


Linkin Park.
«Linkin Park» om amerikaine muzikaline grupp Kalifornijaspäi. Muzikgruppan aluz om pandud vodel 1996 "Xero"-nimenke, vspäi 2000 nimitase nügüdläižikš.


System of a Down.
«System of a Down»-muzikgrupp vl 2005
«System of a Down» (lühenduz: "SOAD") om amerikalaine muzikaline rokgrupp. Sen aluz om pandud vl 1992 Los Andželesha "Soil"-nimitusenke («mahuz»), Daron Malakän i Serž Tankän oma alusenpanijoikš. Vspäi 1995 nimitase nügüdläižikš, "down" om sana äjidenke znamoičendoidenke: lanktend, ozatomuz, murenduz, atak, tartund. Gruppan kaik ühtnijad oma armeniženke augotižlibundanke. Vozil 2007−2010 grupp ei olend väges, ühtnijad oliba otnus soližil projektoil.


U2.
«U2» (virktas "Ju tu") om irlandijalaine anglijankel'ne muzikaline rokgrupp Dublinaspäi. Om olmas vspäi 1976.


Nominativ vepsän keles.
Nominativ vepsän keles om päkänd, kudamb znamoičeb tobjimalaz tegendan subjektad.
Sen küzundad oma "Ken?" da "Mi?".
Üks'lugun formal ei ole nimittušt ozutajad, äilugun ozutai om -d.


Genitiv vepsän keles.
Genitiv vepsän keles om üks' kändoišpäi, kudamban päznamoičend om possesivižuz. Sen küzundad oma "Kenen?" da "Min?". Genitivan ozutajad oma -n (üks'lugus) da -den (äilugus).


Partitiv vepsän keles.
Partitiv vepsän keles om üks' kändoišpäi, kudamban küzundad oma "Keda?" da "Midä?". Sen ozutajad oma -d da -t.
Necen kändon äilugu om kävutamas i-ozutajanke.


Akkuzativ vepsän keles.
"Akkuzativ" vepsän keles om üks' kändoišpäi. Sen küzundad oma "Kenen?" da "Min?".
Ozutajad oma -n (üks'lugus) da -d (äilugus).


Pskov.
Pskov () om Venäman lidn da lidnümbrik valdkundan lodehes. Se om Pskovan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo om Pskovan rajonan keskuseks (ei mülü rajonha).
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Lavrentijan aigkirjas kuti "Pleskov" () i "Pskov" lidnan statusanke vl 903. Nimitihe jogen mödhe. Pskovan lidnuz oli vižrenghaižeks, koume rengast oma olmas tähäsai.
Vozil 1348−1510 Pskov oli ripmatoman Pskovan Tazovaldkundan pälidnaks. Oli Venäman ühteks kaikiš järedambiš da znamasižembiš lidnoišpäi edel Piterin alusenpanendad.
Geografijan andmused.
Lidn seižub Pskovanjogen () da Sur'-jogen molembil randoil niiden ühthejoksmusen sijas. Istorine keskuz levigandeb 47 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel, 16 kilometras Sur'-jogen lanktendan sijaspäi Pskovanjärvhe. Sijadase 278 kilometras avtoteidme Piterišpäi, matkad Moskvhasai om 743 kilometrad.
Pskov om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt, jagase 14 nomeruidud ohjanduzlidnanlaptha. Lidnan röunoiden piduz om läz 50 km.
Tobmuz.
Käskusenandai tobmuz om Lidnan Dum. Kaik eläjad änestuzoiktusenke valitas sen 25 ezitajad videks vodeks. Duman ezimez' lugese lidnan pämehen. Järgenduseližed valičendad Dumha oliba vl 2017.
Radonoigendai tobmuz om Lidnan administracii, se iče taričeb ičeze strukturad Dumale vahvištamha. Dum valičeb administracijan pämest.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 203 279 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vozil 1992 — 209 tuh. rist., i 2020 — 210 340 ristitud.
Rahvahad (enamba 0,4%, 2010): venälaižed — 87,4%, ukrainalaižed — 1,5%, vaugedvenälaižed — 0,9%, armenijalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 1,6%, rahvahuden ozutandata — 8,1%.
Transport.
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. 12 sildad ühtenzoittas Sur'-jogen randoid.
Civiline da sodavägiden Pskov-lendimport (vai Ristad, "PKV / ПСК") sijadase 6 kilometras suvipäivnouzmha lidnan istorižes keskusespäi. Se om rahvahidenkeskeiženke statusanke, tehtas reisid Piterihe da Moskvha.
Irdkosketused.
*
*
*


Velikije Luki.
Velikije Luki (, «Sured Lukad») om Venäman lidn da lidnümbrik Pskovan agjan suvipäivnouzmas. Se om agjan kahtenz' surtte lidn, om Velikije Lukin rajonan administrativižeks keskuseks.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Uz'lidnan aigkirjas "Lukad Lovatil"-nimenke () vl 1166 kuti pagižmižiden sija Kijevan ruhtinasen i Uz'lidnan bajarišton keskes. Vl 1198 mainitase lidnaks (Kremlikš), se oli puine i paloi äi kerdad. 12.-15. voz'sadal ambujad taugaspäi taughuiba 56 toras Uden Lidnan poles Litvanman anastajid vaste. Vspäi 1406 se om tetab nügüdläiženke nimenke.
Kivine lidnuz om saudud Petran I käskön mödhe vozil 1704−1708, sen jändused oma kaičenus. 18. voz'sadal trakt läbiti lidnad Vaugedvenämaspäi Piterha. Velikije Luki saiba oficiališt makundan lidnan statusad vl 1777. Vl 1901 saudihe «Moskv — Rig»-raudted i "Velikije Luki-raudtestancijad". Vozil 1944−1957 oli Velikije Lukin agjan pälidnaks, nügüd' sen palad oma Pskovan i Tverin agjoiš.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Lovat'-jogen muugotil randoil (Il'mjärven bassein). Kaik 26 ližajoged lanktas sihe lidnan territorijal. Matkad Pskovhasai om 210 km lodeheze orhal vai 260 km avtotedme. Lähembaine lidn om Novosokol'niki 20 km päivlaskmha orhal vai 33 km avtotedme, järed lidn — Vitebsk 167 km suvhe avtotedme.
Velikije Luki oma lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Se jagase 4 territorialižhe lidnanlaptha: Pohjoine, Suvine, Keskuzrajon i Jogentagaine rajon. Mugažo 12 enččen žilon tarhad mülüdas lidnümbrikho.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 98 778 ristitud, agjan ristitišton seičemendez. Kaikiš suremb ristitišt oli 117 tuhad eläjid vozil 1991 i 1997−1999.
Rahvahad (enamba 0,4%, vl 2010): venälaižed — 95,7%, ukrainalaižed — 0,8%, vaugedvenälaižed — 0,7%, toižed rahvahad — 1,5%, rahvahuden ozutandata — 1,3%.
Irdkosketused.
*


Gdov.
Gdov (,) om Venäman lidn Pskovan agjan lodehes. Se om Gdovan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Pskovan ezmäižes aigkirjas vl 1322. Saudihe kivišt lidnust vl 1431. Lidnuz kadoti kaičendznamoičendad Pohjoižen sodan jäl'ghe (1700−1721), sirtihe valdkundröunad päivlaskmha.
Žilo oli Piterin (Ingrijan) gubernijan makundan keskuseks vspäi 1708. Gdov sai lidnan oficiališt statusad vl 1780. Vozil 1941 (19. heinku) — 1944 (4. uhoku) lidn oli okkupuruidud nacistižen Saksanman sodavägil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundröunanno, Peipusjärven päivnouzmaižel randpolel, 1 km randaspäi, 40 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Pskovhasai om 105 km suvhe orhal vai 115 km avtotedme. Kävutamatoi "Gdov-raudtestancii" om olmas lidnan pohjoižpäivnouzmas, raudte tuleb lähembaižes Slanci-lidnaspäi (45 km) i se om konservacijas.
Kaik 61 külä da 1 futor mülüdas lidnankundha Gdovan ližaks. Lidnankundan pind om 329,83 nellikkilometrad.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 4 421 ristitud (rajonan ristitišton koumandez), lidnankundan — 6263 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 6 tuhad eläjid vl 1989. Vl 2017 kaik 5 484 ristitud elädas lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman «Tatanmaine»-jumalaižen päjumalanpert' om saudud lidnas vll 1989−1993.
Irdkosketused.
*


Dno.
Dno () om Venäman lidn da raudtesol'm Pskovan agjan keskuzpalan päivnouzmas. Se om Dnon rajonan i lidnankundan administrativine keskuz.
Istorii.
Ezmäižed küläd mainitasoiš Uz'lidnan aigkirjas 15. voz'sadan augotišel, nimitihe niid "Sur' Dno" () i "Penemb Donce" (). 19. voz'sadan lopus läz 600 ristitud elihe Dno-küläs (vai Donščin,), se šingotaškanzihe raudtestancijaks «Piter — Vitebsk»- i «Pskov — Bologoje»-jonoil.
Vl 1925 Dno sai lidnan statusad. Eläjiden enambuz radab raudten edheotandoiš tähäsai, mugažo saudihe astjoiden tegint i abrazivtegint.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase penen Suhovk-jogen randoil (, Šelon'-jogen i Il'mjärven bassein), 70 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om 95 km päivlaskmha matkad Pskovhasai orhal vai 110 km avtotedme. Lähembaine lidn om Porhov 26 km päivlaskmha orhal, raudtedme vai avtotedme. Molembad raudtejonod ühtenzoitasoiš lidnan röunoiš, "Dno-raudtestancii" om olmas.
43 pen't küläd da 1 futor mülüdas lidnankundha Dnon ližaks vspäi 2015. Lidnankundan pind — 13,82 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 9 061 ristitud (rajonan ristitišton kaks' koumandest), lidnankundan — 9 183 ristitud (ližaduihe 2 küläd futoranke edel 2015 vot). Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1992 — 12 400 eläjad. Vl 2017 kaik 8677 ristitud elihe lidnankundas.
Dnon raudtetehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks. Ortodoksižen hristanuskondan Mikoi-arhangelan pühäpert' om lidnas, saudihe vll 1821—1825.
Irdkosketused.
*


Nevel'.
Nevel' () om Venäman lidn, lidnankund da transporttesol'm Pskovan agjan suves. Se om Nevelin rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Suren Ivan III-ruhtinasen zavetoičendas kuti "Nevl' " vl 1504, nimitihe järven mödhe. Sai torguindlidnan oiktusid Reč Pospolitai-valdkundas vl 1624. Anttihe Venäman lidnan oficiališt statusad vl 1773. Mülüi tahostuzröunha, evrejalaižed oliba enambuses 19. (kahtenz' pol') i 20. (ezmäine pol') voz'sadal, venälaižed i ortodoksine hristanuskond oliba kahtended levigandusen mödhe.
Toižen mail'man sodan aigan oli okkupuruidud nacistoil, vozil 1941 (16. heinku) — 1943 (7. reduku). Vspäi 1944 mülüi Velikije Lukin agjaha, vspäi 1957 om Pskovan agjan palaks.
Nevel' šingotase metallan ümbriradmižen edheotandoil, kahtel omblendfabrikal i Lugan abrazivtegimen filialal, mugažo kombisömän tegim radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ühtennimižen järven pohjoižel randal, 155 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Pskovhasai om 242 km lodeheze avtotedme. Lähembaižed järedad lidnad oma Velikije Luki 70 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme i Vitebsk (Vaugedvenäma) 95 km suvhe avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 16 324 ristitud, rajonan ristitišton kaks' koumandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 22 368 eläjad vl 1989.
Irdkosketused.
*


Novoržev.
Novoržev () om Venäman lidn da lidnankund Pskovan agjan keskuzpalan suves. Se om Novorževan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
18. voz'sadal amuine eländpunkt nimitihe "Aršo-pagast:aks" (). Sirdihe sihe makundan keskust Tarabošsijantaguine-lidnusespäi, kudamb sijazihe 90 km suvhe järven sarel, 12 km nüg. Pustošk-lidnaspäi. Anttihe makundan lidnan statusad vl 1777 i panihe "Novoržev:aks" vanhan muretud Rževan Pall'az-lidnusen () nimen mödhe, vanhan lidnusen jändused sijadasoiš mecas 50 km suvhe Podorževk-külänno.
Lidn oli okkupiruidud nacistižen Germanijan imperijan sodavägil Toižen mail'man sodan aigan, vozil 1941 (17. heinku) — 1944 (29. uhoku). Vspäi 2002 avaitihe monumentad lidnas alusenpanijale Ekaterina II-imperatornaižele.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase peniden Oršo- (, 2,7 km²) i Rosco- () järviden keskes, Oršo-järven suvipäivlaskmaižel randal (Sur'-jogen oigedpol'ne bassein), Bežanican ülüden pohjoižen pautkenno, 75 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Järved ühtenzoitasoiš kanalal, se jägab lidnad poleti. Matkad Pskovhasai om 105 km lodeheze orhal vai 140 km avtotedme. Lähembaine Opočk-lidn om 54 km suvipäivlaskmha orhal vai 62 km avtotedme.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 3 695 ristitud, rajonan ristitišton kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1992 — 5 100 eläjad.
Ižandusen päedheotandad oma leibtegim, elektroveimiden pästandan edheotand. Turizm šingotase, om äi istorijan mel'heižtahoid i muzejid lidnas da rajonas: pühäpertid, usadibad puištoidenke, jäl'gmäižen sodan muštnikad. «Pskov — Velikije Luki»-avtoten üks' variantaspäi läbitab lidnad.
Irkosketused.
*


Novosokol'niki.
Novosokol'niki () om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Pskovan agjan suves. Se om Novosokol'nikin rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1901 žiloks sauvomha ühtennimišt raudtestancijad. Vl 1925 anttihe lidnan statusad.
Lidn oli okkupuruidud Germanijan imperijan nacistižil sodavägil vozil 1941 (25. heinku) — 1944 (29. viluku).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pen' Udrai-jogen randal (, Il'mjärven bassein), Bežanican ülüden suvipautkenno, 135 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Pskovhasai om 195 km orhal vai 245 km avtotedme. Lähembaine lidn om Velikije Luki 25 km päivnouzmha orhal, avtotedme vai raudtedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 8 119 ristitud, rajonan ristitišton viž ühesandest. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1989 — 10,4 tuh. eläjid. Ortodoksižen hristanuskondan Mikulai-čudontegijan jumalanpert' om lidnas (puine oli 1912, nüg. om saudud vll 1992—1996).
Ižanduz.
Tegimišton sarakod oma sauvondmaterialiden tehmine (šebin'tegim), sömtegimišt (leibkombinat), mugažo raudten depod i Nevelin omblendühtelmasen filial oma olmas lidnas.
«Moskv — Rig»- i «Piter — Kijev»-raudtejonod ristikoitas lidnas. «Moskv — Rig»-avtote (M9 Venämas, A12 Lätanmas) om lidnan suviröunaks.
Irdkosketused.
*


Opočk.
Opočk () om Venäman lidn da lidnankund Pskovan agjan suvipäivlaskmas. Se om Opočkan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1341 kuti "Opočk-külä". Se sai lidnan statusad vl 1412 lidnusen alusenke ühtes. Saudihe lidnusen vajehtamha muretud Kolože-lidnust, kudamban jändused sijadasoiš 11 km päivnouzmha nügüd'aigaižes lidnaspäi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sur'-jogen randoil (Peipusjärven bassein), 90 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Pskovhasai om 125 km pohjoižhe orhal vai 130 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Novoržev 60 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme, Sebež 60 km suvhe avtotedme i Pitalovo 75 km lodeheze avtotedme.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 11 603 ristitud, rajonan ristitišton koume videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1989 — 16 130 eläjad. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om lidnas: Pühän Jumalanmaman katken jumalanpert' (puine 1804) i Sündun Toižetamižen jumalanpert' (2005).
Ižandusen päsarak om sömtegimišt (söndtavaroiden tegim, leibkombinat, südäiveziden edheotand), mugažo omblendfabrik i laps'avtoištmiden pästandan edheotand ratas lidnas. Opočkan industrialiž-pedagogine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Ostrov.
Ostrov () om Venäman lidn da lidnankund, transporttesol'm Pskovan agjan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Ostrovan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1341 röunanverižeks lidnuseks, kudamb sijazihe Sur'-jogen sarel. 14. voz'sadan keskespäi sauvoihe sen sijas lidnust kivespäi, kaiči Pskovad suvespäi. Vspäi 1719 kätihe Pskovan provincijan makundan lidnaks.
Jäl'gmäine soda pani lidnusen seiniden jändusid mantazole. Nügüd'aigan koume openduzsodagarnizonad oma lidnan paloikš Veret'je-punolendimportanke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sur'-jogen randoil (Peipusjärven bassein), 60 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Pskovhasai om 43 km pohjoižhe raudtedme vai avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Pskov i Pitalovo 50 km suvipäivlaskmha raudtedme vai orhal.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 21 668 ristitud, rajonan ristitišton kaks' koumandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 30 tuhad eläjid vl 1998. Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid om lidnas.
Ostrovan äiprofil'ne kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Petseri.
Petseri vai Pečori () om Venäman lidn Pskovan agjan päivlaskmas. Se om lidnankundan i Petserin rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1472 kuti mez'jumalankodi čurukivižes kukhas da külä-posad läz sidä. Ümbärtihe seinäl jumalankodid vl 1565, kävutihe Petserin lidnuseks vhesai 1721. Petseri sai makundan lidnan statusad vl 1782.
Vozil 1920—1944 oli mülünu Estinmaha "Petseri"-nimenke, nece-žo nimi om varanus vepsäks-ki.
Geografijan andmused.
Lidn om röunanverine, om 1 km matkad Estinman röunhasai pohjoižhe i 2 km päivlaskmha, no tulend om joudai kaikile tahtnikoile vspäi 2007. Petseri sijadase penen Pačkovk-jogen randoil (Peipusjärven bassein), 85 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Pskovhasai om 42 km päivnouzmha orhal vai 50 km avtotedme Izborskan kal't. Om kaks' röunpäličmänendtahod, sidä kesken avtoiden täht: «Šumilkino — Luhamaa» i «Kuničinan mägi — Koidul». Estin Virun makundan Meremäen volost' sijadase röunan taga. Lähembaine Venäman lidn om Pskov, Estinman — Viru 36 km päivlaskmha orhal i raudtedme vai 67 km avtotedme, Pilv 42 km lodeheze orhal i raudtedme vai 57 km avtotedme, Räpin 33 km pohjoižhe vai 39 km avtotedme.
174 küläd mülüdas lidnankundha Petseri-lidnan ližaks (edel vn 2015 sulakud — 42 küläd).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 195 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1998 — 14 100 eläjad. Vl 2017 kaik 13 825 ristitud elihe lidnankundas. Äjad eläjad ostiba Estinman-ki pasportad ičeze aigan.
Ortodoksižen hristanuskondan Pskovan i Petserin Ph. Emäganpäivän mez'jumalankodi pühäpertidenke da seinänke sijadase ani suvhe lidnan keskusespäi, pol'millionad turistoid oleleb siš joga vot. Sen ližaks, ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid i lüteranižen jumalankodikundan Ph. Pedran pühäpert' (kirh, 1926) oma väges lidnas.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarak om sauvondmaterialiden tehmine: keramine apakut, jauh mouckivespäi.
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Avtobusstancii om lidnas, tehtas rahvahidenkeskeižid-ki reisid. "Pskovan Petseri"-raudtestancii om lidnas vspäi 1899, vaiše jüguiden täht vspäi 2014.
Irdkosketused.
*


Porhov.
Porhov () om Venäman lidn da lidnankund Pskovan agjan keskuzpalan päivnouzmas. Se om Porhovan rajonan administrativine keskuz.
Enzne.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1239 pulidnuseks lidnan statusanke, nimitihe "Porhovan lidneihut" (). Vl 1387 uz' kivine lidnuz om saudud, om kaičenus hüvin, kävutadas muzejaks. Mülüi Venäman 12 kaikiš znamasižembha lidnushe ühtenzoitusen jäl'ghe Uz'lidnan tazovaldkundanke vl 1478. Panihe makundan lidnaks Uz'lidnan gubernijan Pskovan agjaha vl 1777, oli Pskovan gubernijas vspäi 1796.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Šelon'-jogen randoil (Il'mjärven bassein), 55 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Šelon' jokseb suvespäi pohjoižhe, läbitab lidnan keskust. Matkad Pskovhasai om 70 km päivlaskmha orhal, raudtedme vai 85 km avtotedme. Lähembaine lidn om Dno 26 km päivnouzmha orhal, raudtedme vai avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 10 608 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1992 — 14 400 eläjad. Ortodoksižen hristanuskondan viž jumalanpertid om kaičenus, niiden keskes kaks' oma väges. Časoun' om saudud koncentracižen «Dulag-100»-oigenduzlagerin (eloku 1941 — uhoku 1944) i kadodud kahten päjumalanpertin muštho.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarak om sömtegimišt (argvoi- da sagudtegim). Sadas mouckivid lidnan ümbrištos. Porhovan maižanduztehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidn om avtotesol'meks, kaik transport läbitab lidnan keskust. "Porhov-raudtestancii" i «580 km»-platform oma lidnan südäimes «Pskov — Bologoje»-jonol.
Irdkosketused.
*


Pustošk.
Pustošk () om Venäman lidn da lidnankund Pskovan agjan suves. Se om Pustoškan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1927).
Istorii.
Om severz'-se neolitan kaivandusid, löuzihe käpid da lidneihuziden jändusid lidnan ümbrištos (1. voz'tuha edel m.e. — 1. voz'tuha meiden erad). Eländpunktan aluz om pandud žiloks ühtennimiženno raudtestancijanno (om avaitud vn 1900 sügüz'kul) «Moskv — Rig»-jonol vl 1901. Ende pustolän oli žilon sijas, nimitihe äjiden agjan küliden kartte. Edel revolücijad puine jumalanpert' oli olmas žilos. Pustošk sai lidnan statusad vl 1925.
Vozil 1941 (16. heinku) — 1944 (27. uhoku) lidn oli bombardiruidud da okkupiruidud Germanijan imperijan sodavägil, sen aigan muretihe kaikid lidnan sauvusid täuzin i amptihe tuhid eläjid. Toižen mail'man sodan jäl'ghe udessündutihe lidnad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Krupejan järven da Krupei-jogen randoil (, mž. "Крупянка" alajoksmuses, Sur'-jogen i Peipusjärven bassein), 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Pskovhasai om 177 km pohjoižhe orhal vai 190 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Nevel' 50 km suvipäivnouzmha avtotedme i Sebež 60 km päivlaskmha avtotedme vai raudtedme.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 4 619 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1989 — 6 305 eläjad. Ortodoksižen hristanuskondan Ph. Radonežan Sergijan jumalanpert' om saudud vll 1997—2000.
Ižandusen sarakod oma sauvondmaterialiden pästand (mecan ümbriradai tegimištkombinat) da sömtegimišt (leibkombinat).
Irdkosketused.
*


Pitalovo.
Pitalovo (,) om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Pskovan agjan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Pitalovon rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1863 kuti pol'stancii raudtel. Vozil 1920–1944 se rajonanke oli mülünu Lätänmaha. Vozil 1925–1937 eländpunktan latvijan nimi oli "Jaunlatgale" («Uz' Latgalii»), vozil 1937–1945 — "Abrene". Vl 1933 se sai lidnan statusad. Suren sodan aigan lidn oli nacistižen Germanijan okkupacijan zonas (5. heinku 1941 — 22. heinku 1944).
Pitalovo šingotase valdkundaližen büdžetan aluzkundoil, röunanverižil varažomil, mecpilindan edheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Utroi-jogen randal (, Sur'-jogen hura ližajogi), 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Pskovhasai om 102 km pohjoižhe. Lähembaižed lidnad oma Viläk (Lätänma) 20 km lodeheze orhal vai raudtedme i Ostrov (Pskovan agj) 50 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai raudtedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 5 826 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 7 300 eläjad vl 1996. Ortodoksižen hristanuskondan Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' (1929–1931) sijadase läz raudtestancijad.
Irdkosketused.
*


Sebež.
Sebež () om Venäman lidn Pskovan agjan suvipäivlaskmas. Se om Sebežan rajonan, lidnankundan (mülüb sihe) da Sebežan küläkundan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud "Ivangorod Sebežal-pulidnuseks" () vl 1535 tehmaha londoid Litvanmaha, sen jändused oma kaičenus. Mainitase nügüdläiženke nimenke Ivan Grazijan zavetoičendas vl 1572. 16.-18. voz'sadoil Sebež oli se Reč Pospolitai-valdkundan palaks, se Venäman palaks. Sebež sai torguindlidnan oiktusid vl 1623, Venäman makundan lidnan statusad vl 1772.
Geografijan andmused.
Lidn om röunanverine, sijadase Sebež- da Orono-järviden keskes (Päivlaskmaižen Dvinan bassein), 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Pskovhasai om 170 km pohjoižhe orhal vai 190 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Opočk 60 km pohjoižhe avtotedme, Pustošk 60 km päivnouzmha avtotedme i Zilupe (Latvii) 28 km päivlaskmha avtotedme. Sebežan rahvahaline puišt levigandeb suvhe lidnaspäi Vaugedvenämahasai.
68 küläd mülüdas lidnankundha Sebežan ližaks. Lidnankundan pind om 275,13 km².
Eläjad.
Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 6 375 ristitud (rajonan ristitišton kaks' seičemendest), lidnankundan — 8 354 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1979 — 10 501 eläjad. Vl 2017 kaik 7 348 ristitud elihe lidnankundas.
Ortodoksižen hristanuskondan Ph. Stroican jumalapert' om lidnas (kostöl enččes), om vanhid erižpertid. Kaiken istorijan aigan lidn paloi, anastihe sidä, i udessündutihe vitkos jogo kerdan. 19. voz'sadal judaizman uskojad da evrejalaižed tuliba enambushe. Toižen mail'man sodan jäl'ghe om kaikiš enamb ortodoksižid hristanuskojid da venälaižid.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma sauvondmaterialiden tehmine (raudbetontegesed, pulaudad) i turizm. Pskovan agrotehnižen kolledžan filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Avtobusad oma kundaližtransportaks lidnas. "Sebež-raudtestancii" sijadase lidnan pohjoižröunanno «Moskv — Rig»-jonol vspäi 1901, raudten muit om lidnas. Koume avtotesarakod ühtenzoittas lidnad «Baltii»-trassanke (E22). Kaks' röunpäličmänendtahod om lidnan ümbrištos: «Buračkid — Terehovo» Lätänmanke 20 km päivlaskmha i «Doloscid — Juhovičid» Vaugedvenämanke 35 km suvipäivlaskmha.
Irdkosketused.
*


11 (lugu).
11 (üks'toštkümne) om lugu 10 da 12 keskes.


12 (lugu).
12 (kaks'toštkümne) om lugu 11 da 13 keskes.


13 (lugu).
13 (koumetoštkümne) om lugu 12 da 14 keskes.


14 (lugu).
14 (nell'toštkümne) om lugu 13 da 15 keskes.


15 (lugu).
15 (vižtoštkümne) om lugu 14 da 16 keskes.


16 (lugu).
16 (kuz'toštkümne) om lugu 15 da 17 keskes.


17 (lugu).
17 (seičemetoštkümne) om londuseline lugu 16 da 18 keskes.


18 (lugu).
18 (kahesatoštkümne) om lugu 17 da 19 keskes.


19 (lugu).
19 (ühesatoštkümne) om lugu 18 da 20 keskes.


20 (lugu).
20 (kaks'kümne) om lugu 19 da 21 keskes.


San Paulu.
San Paulu ([sɐ̃w ˈpawlu]) om Brazilijan, Suviamerikan da Suvižen šurupoliškon kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe. Om ühtennimižen štatan pälidnaks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud katoližel missijal vl 1554 sijha, kuspäi Santus-port nägui. San Paulu sai lidnan statusad vl 1711. Šingotaškanzi kofen eksportal.
San Paulu om Latinižen Amerikan kaikiš znamasižemb azjaline keskuz. Lidnan i Rion biržsistemad oma ühtmudeks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Brazilijan suvipäivnouzmas, Brazilijan mägištol, 800 m valdmeren pindan päl. Matkad Atlantižen valdmeren randišthosai om 70 km vaiše (Santus-avanport). Matkad Rio-de-Žaneirohosai om 300 km päivnouzmha.
Klimat om subtropine. Paneb sadegid 1285 mm vodes. Kuiv sezon om tal'vel (kezaku-eloku, 110 mm koumes kus), vihmoiden sezon om tal'vkus-keväz'kus (774 mm).
San Paulu jagase 9 zonha, ned alajagasoiš 32 lidnrajonha (port. "subprefeitura").
Eläjad.
Vn 2011 Brazilijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 316 149 ristitud. Läz 21 mln ristituid eläb lidnaglomeracijas (, kaikiš suremb valdkundas).
Transport.
Avtobusad, trolleibusad, ezilidnelektrojonused, punolendimed i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Metropoliten radab vspäi 1974 (5 jonod, 69 stancijad, 76 km raudted).
Kaks' rahvahidenkeskešt lendimportad holitadas lidnad, ned oma San Paulu − Guarul'jus ("GRU") i Kogonjas − San Paulu ("CGH").
Irdkosketused.
*


Rio-de-Žaneiro.
Rio-de-Žaneiro vai muite Rio ([ˈʁi.u d(ʒi) ʒɐˈnejɾu] «vilukuine jogi») om lidn Brazilijan suvipäivnouzmas. Se om ühtennimižen štatan administrativine keskuz.
Lidn om kahtenz' znamoičendal valdkundan ižanduses San Paulun jäl'ghe. Vl 2016 lidn vastsi ezmäižid Suviamerikas Kezaližid Olimpiadvändoid.
Istorii.
Rio-de-Žaneiro om Guanabar-lahten (port. "Baía da Guanabara") ezmäine nimituz, se oli anttud värin (laht, ei ole jogi). Eländpunktan aluz om pandud vn 1565 1. päiväl keväz'kud lahten päivlaskmaižel randal kuti "San Sebastjan de Rio-de-Žaneiro" (port. "São Sebastião de Rio de Janeiro") Portugalijan Sebastjan I-kunigahan oiktastuseks.
Vl 1763 sirtihe sihe koloniališt administracijad Salvadoraspäi, i vozil 1763−1960 Rio oli Brazilijan pälidnaks. Vl 1960 pälidnan aluzkundad sirdiba udhe Brazilia-lidnha.
Geografijan andmused.
Rio sijadase Atlantižen valdmeren da sen Guanabar-lahten randoil, Brazilijan mägitazangišton suvipautkil, 31 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl.
Klimat om subekvatorialine. Kun keskmäine lämuz oleleb +21,3..+26,5 C° röunoiš. Paneb sadegid 1170 mm vodes, heinku da eloku oma kaikiš kuivad (50..60 mm kus).
Vspäi 2010 lidn jagase 7 subprefekturha (port. "subprefeituras"). Subprefekturas alajagasoiš 33 administrativižhe rajonha (port. "Regiões Administrativas, RAs") i edemba 162 lidnrajonha (port. "bairros").
Eläjad.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 6 453 682 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 2015 läz 16,5 mln ristitud elädas «Sur' Rio»-lidnaglomeracijas 43 780 km² pindal. Eläjad nimitadas ičtaze «karioka» (port. "carioca").
Religijan mödhe (lidn, 2009): katolikad — 51,1%, protestantad — 23,4%, religijatomad — 13,6%, spiritistad — 5,9%, umbanda- i kandomble-religijoiden polenpidajad — 1,3%, judaistad — 0,3%, toižed uskojad — 4,4%.
Transport.
Rios om kundališt transportad: avtobusoid, kiruhavtobusoid, tramvaid (vspäi 1891), lidnelektrojonusid, ehtatimid. Om äi kiruhteid da 160 km velotehuzid. 13-kilometrine Rio-Niteroi-avtotesild ühtenzoitab Guanabar-lahten randoid. Vspäi 1979 metropoliten radab lidnas (vspäi 2016 om 3 jonod, 41 stancijad, 58 km raudted). Sen ližaks, vspäi 2016 kebn metro radab lidnas (port. "Veículo Leve sobre Trilhos Carioca", om 3 jonod, 42 stancijad, 28 km raudted).
Valdkundan kahtenz' surtte meriport sijadase lidnas. Koume lendimportad om lidnas. Suremb niiden keskes om rahvahidenkeskeine soda- da civiline Tom Žobinan nimel nimitadud Galean-lendimport ("GIG", port. "Galeão"), se sijadase 20 km pohjoižhe lidnan keskusespäi Gubernatoran sarel. Sišpäi tehtas reisid Suviamerikan äjihe maihe, Päivlaskmaižen Evropan i Afrikan surihe lidnoihe, mugažo Brazilijadme.
Irdkosketused.
*


Tartu.
Tartu (mugažo estin kelel, sijaline "Tarto"; vozil 1224−1893 "Derpt") om kahtenz' surtte Estinman lidn eläjiden lugun mödhe. Se sijadase valdkundan päivnouzmas, om Tartun makundan administrativižeks keskuseks.
Istorii.
Eländpunkt om tetab "Tarbatu"-nimenke 1. voz'tuhan keskespäi. 1030-nz' voz' lugese lidnan alusenpanendan vodeks, Tartu mainitase ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš kuti "Jur'jev-lidn" anastandan tagut Kijevan Jaroslav Melev-ruhtinasel i oli nimitadud hänen hristanuskondan Jurii-nimen mödhe.
Tartu šingotase mašiništonsauvomižel, sömtegimištol (olud, jauh, erazvuiččed konservad), poligrafijal, IT-kompanijoil, turizmal (14 adivpertid) i openduzkeskuseks universitetan mediciniženke klinikanke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Emäjogen randoil (lankteb Peipusjärvhe), 79 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tallidnhasai om 185 km lodeheze avtotedme vai raudtedme.
Eläjad.
Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 97 600 ristituid. Kaikiš suremb ristitišt oli 113 977 eläjad vl 1989.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2011): estilaižed — 81,7%, venänikad — 14,7%, ukrainalaižed — 0,9%, suomalaižed — 0,7%, vaugedvenälaižed — 0,4%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 1,6%.
Tartun universitet, Estinman openduzministruz i Estinman rahvahaline muzei sijadasoiš Tartus.
Transport.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Voib sadas jonusel Tallidnhasai i Valghasai. Tartun civiline lendimport ("TAY", 26 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 10 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi, tehtas reisid Hel'sinkinnoks.
Avton seižmine om maksutoi Tartus, konz nece om ozutadud znamal i časud oma pandud vedajan tulendan aiganke.
Irdkosketused.
*


Narv (lidn).
Narv (,) om lidn Estinman pohjoižpäivnouzmas, Venäman röunanno. Se om valdkundan koumanz' surtte lidn, mülüb Ida-Virun makundha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1223 kuti lidnuz. Kivesine lidnuz om kaičenus tähäsai paloin (est. "Narva kindlus / Hermanni linnus"). Narv sai lidnan oiktusid 14. voz'sadan ühtendel polel. Mainitase Danijan umakirjas vl 1240 kuti "Narvia" i Uz'lidnan ezmäižes aigkirjas vozil 1344 da 1444 kuti "Rugodiv". Se oli Danijan palaks vhesai 1346, sid' oli alištunu Livonijan ordenale vhesai 1558.
Vll 1581−1704 Ročinma valdoiči lidnal. Vozil 1558−1581 i 1704−1920 Narv oli mülünu Venämaha, sid' — ripmatomuden Estinman pala. Edel Rusttan armijan tulendad kaik ristitišt oli evakuiruidud saksalaižil.
Narvan ižandusen järedad edheotandad oma elektrusen tehmižes (2 GRES:ad, ratas sijaližel šoidkivel), mašiništonsauvomižes, ladimensauvomižes, metallan ümbriradmižes.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ühtennimižen jogen hural randal, keskuz seižub 25 m korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Tallidnhasai om 210 km päivlaskmha avtotedme vai raudtedme. Ivangorod-lidn om Venäman polel, Narvanjogen oiktal randal (edel mail'man sodad oli Narvan palaks).
Eläjad.
Vodel 2014 eläjiden lugu oli 59 049 ristitud, heiden keskes (vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe): venänikad — 87,7%, estilaižed — 5,2%, ukrainalaižed — 2,1%; toižed — 5%. Kaikiš suremb ristitišt oli 82 979 ristitud vodel 1992.
Vn 2015 1. päiväl vilukud 46,9% oliba Estinman rahvahanikoin, 14,9% — apatridad, toižed — verhiden maiden rahvahanikad.


Soči.
Soči ([ˈsotɕɪ], "Soči",) om Venälaižen Federacijan kaikiš järedamb kurortlidn. Se om Krasnodaran randan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe. Sijadase Päivnouzmpol'žen Kavkazan Mustanmeren randištol. Om kaks' meriportad.
Vl 2014 Soči vastsi Tal'veližid Olimpižid vändoid.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1838. Se sai lidnan statusad vl 1917.
Geografijan andmused.
Lidn om pit'k da kaid formal, vedase pidust' randištod tobjimalaz, 0..1800 m korktusil, 65 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om kahtendeks pitte lidnaks mail'mas Mehikon jäl'ghe, piduz — 105 km orhal vai 140 km avtotedme.
Klimat om subtropine neps. Voden keskmäine lämuz +14,2 C°, uhokun +6,0 C°, elokun +23,6 C°. Paneb sadegid 1703, kaikiš enamb redukus-vilukus (164..201 mm kus), penemba kaiked kezakus (104 mm).
Sočin lidnümbrik jagase 4 administrativižhe rajonha. Kaik 80 eländpunktad mülüdas lidnümbrikho Sočin ližaks: lidnanvuitte Rusked Pallišt-žilo, 71 küläd, 1 žilo i 7 aulad. Lidnümbrikon pind — 3502 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 343 334 ristitud, lidnümbrikon — 420 589 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 2018 lidnümbrikon (Sur' Soči) eläjiden lugu oli 507 365 ristitud.
Rahvahad (enamba 0,4%, lidnümbrik vl 2010): venälaižed — 67,1%, armenijalaižed — 19,3%, ukrainalaižed — 2,2%, gruzijalaižed — 1,9%, adiglaižed — 1,1%, grekalaižed — 0,8%, totarlaižed — 0,5%, vaugedvenälaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,6%, rahvahuden ozutandata — 4,1%.


Buranovon Baboid.
«Buranovon Baboid / Buranovskije Babuški» (, udm.: "„Брангуртысь Песянайёс“") om Venäman muzikaline folkgrupp, kudamb om ezitanu Venämad 2012 voden Evrovizii-konkursal. Konkursal grupp pajati «Party for Everybody»-pajon, kudambanke oti kahtenden sijan.
Gruppan aluz om pandud enamba 40 vot tagaz Udmurtijan Buranovo-külähä. Vspäi 2014 grupp om udenke mülükundanke. Vanh mülükund (oli vspäi 2008) sädi ut gruppad i ezineb Baboid Buranovospäi-nimitusenke.


Party for Everybody.
«Party for Everybody» ("Ehtpraznik kaikiden täht") om «Buranovon Baboid»-muzikaližen kollektivan pajo.
Pajon tekst om udmurtan i anglijan kelil. Pajo oli lujas satusekaz Evrovizii-2012-konkursal Bakus da oti kahtenden sijan.
Pajon tekst.
Котэм нянь буй-буй будэ, сюлэмы керектэ.
Корка тыр ик нылпиосы, бертӥзы, мусоосы.
Корка тыр ик нылпиосы, бертӥзы, мусоосы.
Вож дэремме дӥсяло но горд кышетме мон кертто.
Вож дэремме дӥсяло но эктыны пото.
Кырӟалом жон-жон-жон, мӧзмон мед кошкоз али,
Коӵыше но шумпотэ но, пуные но шумпотэ.
Коӵыше но шумпотэ но, пуные но шумпотэ.
Кырӟалом жон-жон-жон, мӧзмон мед кошкоз али,
Come on and… Boom! Boom! Boom! Boom! Dance!
Pajon sanoiden znamoičend.
Kollektivan ühtnijoiden mödhe, pajo «om siš, miše panim päč lämhä, sötkiškanzim taigin, ladim vauktad pühkint da varastam ičeze lapsid kodihe. Da pagižem, miše meiden lapsed tuliba ajaden kodihe, ka linnem iloiteldas da kargaita».


Himižiden elementoiden periodine tablut.
Himižiden elementoiden periodine tablut vai Mendelejevan tablut om himižiden elementoiden klassifikacii. Se paneb märha elementan himižiden ičendoiden da atoman südäitukun täutken rippund. Tablut om periodižen käskusen grafine kuvand.
Tabluden ezmäižen variantan tegii om Dmitrii Mendelejev-tedomez' vll 1869−1871.
!


Samodižed keled.
Samodižed keled om heimolaižiden keliden grupp, kudambad mülütadas uraližhe kel'kundha suomalaiž-ugrilaižidenke kelidenke.
Nenil kelil pagištas vaiše Venämas: Nencan ümbrikos, Jamalan Nenciden ümbrikos, Krasnojarskan randas, Tomskan agjas, Komi Tazovaldkundas da Murmanskan agjas.


Pskovan agj.
Pskovan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Lodehližhe federaližhe ümbrikho.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Pskov.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Vozil 910−1348 Pskovan ruhtinazkund oli olmas, se mülüi Uz'lidnanmaha. Sid' ruhtinazkund sai avtonomijad da oli olmas vhesai 1510 Pskovan Tazovaldkundaks.
Pskovan agj om olmas vs 1944 elokun 23. päiväspäi. Vn 1957 2. päiväl redukud enččen Velikije Lukin agjan rajoniden tobmad palad mülütihe Pskovan agjaha.
Pskovan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 2001 29. päiväl keväz'kud Agjan Ezitajiden Suimal, tuli väghe sen-žo voden 12. päiväl sulakud da om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Agjal om röunoid Uz'lidnan agjanke da Tverin agjanke päivnouzmas, Smolenskan agjanke suvipäivnouzmas, Vaugedvenämanke suves (sen Vitebskan agjanke, 305 km), Lätänmanke (214 km) da Estinmanke (270 km) päivlaskmas, Leningradan agjanke pohjoižes. Pskovan agj om mererandatoi.
Pind om 55 399 nellikkilometrad. Mec otab territorijan 38%, sod ottas kümnendest. Znamasižed joged oma Sur' sen ližajogidenke (Iss, Čeröh, Pskovanjogi), sid' Lovat' da Šelon' (lanktas Il'men'-järvhe), Plüss agjan pohjoižes om Narvan ližajogi. Kaik joged mülüdas Baltijan meren basseinha. Znamasine järv om Peipus da Pskovan estin röunal. Nece järv om videnz' surtte Evropas (3558 km²).
Reljef vajehteleb alangoišpäi kukhiže. Kaikiš korktemb čokkoim om Bežanicin ülüden Lipnickai-mägi (339 m) agjan suvipalas. Kaikiš alahaižemb om Peipusjärven pind (30 m).
Klimat om ven da Baltijan meren valatoitusele alastui.
Londuseližed varad oma turbaz, sapropel', sauvondmaterialad (mouckivi, dolomit, sauvondgips, saved, letked, gravii), mec, reskvezi.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Mihail Vedernikov om gubernatoran vs 2018 sügüz'kun 17. päiväspäi, edel händast Andrei Turčak radoi gubernatoran vll 2009−2017. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Gubernator om mugažo agjan Administracijan pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb Administracijan valdkundmehid radnikusile. Üks' ezmäine varagubernator da nell' muite varagubernatorad oma hänele abhu.
Pskovan agjan üks'kodine parlament om Ezitajiden Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 44 ezitajad videks vodeks. Aleksandr Kotov radab Ezitajiden Suiman ezimeheks vs 2011 tal'vkun 15. päiväspäi kahtenden strokun.
Radonoigendai tobmuz om Pskovan agjan Administracii. Agjan ohjandused, komitetad da laudkundad alištudas Administracijale, se märičeb niiden strukturad.
Vn 2018 9. päiväl sügüz'kud valitihe gubernatorad, Mihail Vedernikov sai vägestust ezmäižel tural (70,68% änid), edel sidä radoi gubernatoran velgusentäutajaks prezidentan käskön mödhe vs 2017 redukun 12. päiväspäi. Agjan Ezitajiden Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund).
Eläjad.
Vl 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 673,423 ristitud. Kaikutte seičemenz' ristit kümnepäi om lidnalaine. Kaikiš suremb ristitišt oli 1,677,000 eläjad vl 1926 (nügüdläižen röunan südäimes), sid' jogo vodel se poleni päiči 1989-ndes vodes (846 449 rist.).
Kaik om nell'toštkümne lidnad agjas da 14 lidnanvuittušt žilod. Toine järed lidn (enamba 90 tuh. ristitud vl 2015) om Velikije Luki. Vl 2018 kaik om 5 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 91,5%, ukrainalaižed — 1,3%, vaugedvenälaižed — 1,0%, čiganalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 2,0%, rahvahuden ozutandata — 3,7%.
Erased toižed igähižed rahvahad: estilaižed — 0,09% (625 rist., sidä kesken setulaižed — 0,02%, 123 rist.); latvijalaižed — 0,07% (442 rist.).


Tver'.
Tver' () om lidn Venäman päivlaskmas. Se om Tverin agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo Kalininan rajonan keskuseks (ei ole sen palaks).
Matkad Moskvan röunhasai om 134 kilometrad suvipäivnouzmha orhal, Piterin röunhasai — 484 km lodeheze.
Istorii.
Lidnan aluz om pandud vl 1135. Vozil 1930−1991 sen nimi oli Kalinin.
Vozil 1247−1485 Tver' oli Suren Tverin ruhtinazkundan pälidnaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volg-jogen molembil randoil T'mak- () i Tverc- () jogiden lanktendoiden sijas, 124..174 m korktusil, istorižen keskusen korktuz om 146 m.
Klimat om ven kontinentaline. Paneb sadegid 654 mm vodes, enamba kezal (237 mm).
Tver' om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt, jagase 4 administrativižhe rajonha (vspäi 1976).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 403 606 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 458 tuhad eläjid vl 1997.
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 93%, ukrainalaižed — 1,5%, armenijalaižed — 0,8%, azerbaidžanlaižed — 0,8%, vaugedvenälaižed — 0,5%, totarlaižed — 0,5%; karjalaižed — 0,3% (1119 rist.).
Irdkosketused.
*
*
*


Andreapol'.
Andreapol' () om Venäman lidn da lidnankund Tverin agjan päivlaskmas. Se om Andreapolin rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eziauguine "Dubn-külä" (, jogen oiktal randal) mainitase Litvanman metrikas vl 1489. 18. voz'sadal Andrei Kušelöv-leitnantjenaral pidi usadibad pöudoidenke jogen hural randal, avaiži sijaližiden mineralveziden kurortad. Vl 1906 sauvoihe raudted, i "Andrejapol'-žilo raudtestancijanno" sauvoškanzihe, möhemba nimitihe nügüdläižikš.
Vl 1928 ühtenzoittihe Andreapolid Dubn-külänke, panihe Leningradan agjan Leninan rajonan keskuseks. Vozil 1935—1944 oli i vspäi 1957 om Tverin agjan palaks. Toižen mail'man sodan aigan oli pandud mantazole, i vozil 1944—1957 mülüi Velikije Lukin agjaha. Vspäi 1965 om Andreapolin rajonan keskuseks. Sai lidnan statusad vl 1967.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Päivlaskmaižen Dvinan 20 kilometras joginiškaspäi, seižub Valdai-ülüden suvipäivlaskmaižil pautkil, 220 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Tverihesai om 224 km päivnouzmha orhal vai 279 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Nelidovo suvipäivnouzmha (56 km orhal), Päivlaskmpol'ne Dvin suvhe (45 km orhal) i Toropec suvipäivlaskmha (42 km orhal).
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 8 286 ristitud, kaks' koumandest rajonan ristitištos. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1996 — 10 500 eläjid.
Tegimišton sarakod oma farforantegim i mecanümbriradajad edheotandad.
Ühtennimine stancii om Bologoje — Velikije Luki raudtel. Tactud Venäman sodaaviabaz sijadase 3 km päivnouzmha lidnaspäi, vhesai 2009 se oli Moskvan regionan il'mkaičendvägiden ühteks sijadusišpäi.
Irdkosketused.
*


Bežeck.
Bežeck () om Venäman lidn da lidnankund Tverin agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Bežeckan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase vspäi 1137 kuti "Bežeckii Verh" () vai "Bežiči" () Uz'lidnan aigkirjas, se oli olmas 20 km pohjoižhe nügüdläižes lidnaspäi. Vl 1272 Tverin Svätoslav Jaroslavič-ruhtinaz mureni Bežičid, i sirtihe pätinan keskust "Gorodeck-lidnushe" (). Vl 1766 udesnimitihe sidä Bežeckaks, sai lidnan statusad vl 1775, kändihe makundan keskuseks vl 1796.
«Bologoje — Ribinsk»-raudtejono läbiti Bežeckad vl 1876. Vll 1935−1990 lidn alištui agjan tobmudele oikti. Lidn šingotase mobiližiden buraudamižmašinoiden tehmižel i mašiništon pästandal (kompressorad, kuivatimed, letevaluapparatad), mugažo raudbetonantegim i maidtegim ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 145 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tverihesai om 126 km suvipäivlaskmha. Lähembaine lidn om Krasnii Holm 40 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme.
Koume küläd mülüdas lidnankundha Bežeckan ližaks. Lidnankundan pind — 18,41 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, lidnan eläjiden lugu oli 24 522 ristitud, lidnankundan — 25 728 ristitud, rajonan seičeme kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 29..30 tuhad eläjid vozil 1967−2001 (vl 1998 — 30 800 rist.). Vl 2017 kaik 22 854 ristitud elädas lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid i naižjumalankodi oma kaičenus lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Bežeckan tegimištoliž-ekonomine i pedagogine kolledžad, medicinine škol, Tverin torguimiž-ekonomižen kolledžan filial, Tverin valdkundaližen tehnižen universitetan filial.
Irdkosketused.
*


Belii (lidn).
Belii () om Venäman lidn da lidnankund Tverin agjan suvipäivlaskmas. Se om Belijan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt om tetab 13. voz'sadaspäi kuti "Belai-lidnuz" () Smolenskan ruhtinazkundas, möhemba oli ičeze ruhtinazkundan pälidnaks. Vozil 1355−1654 mülüi 150 vot Litvanmaha, sid' Venämaha i Reč Pospolitai-valdkundha. Vl 1634 Smolenskan sodan aigan Reč Pospolitajan kunigaz oli satatadud venämalaižiden londan satuseks Belai-lidnusespäi.
Vl 1708 Belii sai makundan lidnan statusad. Suren sodan aigan lopihe okkupacijad vn 1942 29. päiväl vilukud. Lidn šingotase mecan ümbriradmižel pilindmaterialoihe.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Obš-jogen randal (, Päivlaskmaižen Dvinan hurapol'ne bassein), 185 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Smolenskan agjhasai om 20 km suvhe, Tverihesai om 294 km pohjoižpäivnouzmha. Lähembaine lidn om Nelidovo 45 km pohjoižhe orhal vai 52 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 3 772 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli 13 600 eläjad vl 1913, Suren sodan jäl'ghe — 5 300 eläjad vozil 1992−1996.
Irdkosketused.
*


Bologoje.
Bologoje () om Venäman lidn da raudtestancii Tverin agjan lodehes. Se om Bologojen rajonan i Bologojen lidnankundan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1495 kuti "Bologoje-külä Bologojen järvenno" Uz'lidnan Derevskai-agjan aigkirjas. Vl 1851 Moskv — Piter raudte tuli Bologojehe i külä šingotaškanzi. Saudihe äi edheotandoid holitamha raudted, sikš miše stancii sijadase raudten keskel. Vn 1917 3. päiväl kezakud ühtenzoittihe Bologoje-žilod Bologoje-külänke da anttihe lidnan statusad Venäman Pordaigaližen ohjastusen käskön mödhe, lidn mülüi Valdain makundha.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Valdai-ülüden pohjoižpäivnouzmaižil pautkil 150..200 m kortte valdmeren pindan päl, Bologojen järven randal (7,87 km², Olhav-jogen bassein), i Orgizkovo-järv om lidnan pohjoižes. Matkad Tverišpäi om 164 km lodeheze.
Ühesa pen't küläd da raudtestancii mülüdas lidnankundha Bologojen ližaks. Bologoje jagase koumhe territorialižhe rajonha: Tegimen, Päivlaskmaine, Järventagaine.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 23 494 ristitud, lidnankundan — 23 660 ristitud, se om enamba pol't rajonan ristitištos. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 35 926 eläjad vl 1989. Vl 2017 21 524 ristitud elihe lidnankundas. Specialižen opendusen kolledž om olmas lidnas.
Irdkosketused.
*


Ves'jegonsk.
Ves'jegonsk () om Venäman lidn Tverin agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Ves'jegonskan rajonan lidnankund da administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1564 kuti "Ves' Jogonskai-külä" (ven.: "село Весь Ёгонская"). 16.-19. voz'sadoil rahvahidenkeskeižen torguindan znamasine keskuz, sai lidnan statusad vl 1776 nügüdläiženke nimenke ("Ves'jögonsk" variantaks). 19. voz'sadan keskes Tihvinan vezisisteman olend tuli lophu, i vl 1885 vaiše 2629 ristitud elihe lidnas. Ves'jegonskan koume nelländest oli upotadud Ribinskan vezivaradimen täutmižen aigan (1941—1947), lidn om sirtud ülembile korktusile.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase sokhas tahondas, Ribinskan vezivaradimen Mologan lahten suvipäivlaskmaižel randal, seižub 108 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Tverihesai om 216 km suvipäivlaskmha orhal vai 247 km avtotedme. Lähembaine lidn om Ustüžn 52 km lodeheze orhal, järed lidn — Čerepovec 64 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 185 km avtotedme. Darvinan kel'dtaho sijadase 10 km päivnouzmha lidnaspäi.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 7 329 ristitud, rajonan ristitišton viž ühesandest. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1992 — 9 700 eläjad. Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid om kaičenus lidnas.
Tegimišton sarakod oma mecan ümbriradmine (pumaterialiden varhapanend i pilitižmaterialad) da sömtegimišt (vintegim). Bežeckan tegimištoliž-ekonomižen kolledžan filial om professionaližen keskopendusen aluzkundaks.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas, ned-žo ühtenzoittas Ustüžnanke, Tverinke i Moskvanke. "Ves'jegonsk-raudtestancii" om Kiriši — Kaläzin linijan sarakon lopstancii vspäi 1919. Sezonine jogiport om lidnas. Nevondkundaližen aigan olnu lendimpöud om tactud.
Irdkosketused.
*


Višnii Voločok.
Višnii Voločok () om Venäman lidn da lidnümbrik Tverin agjan keskuzpalan lodehes. Se om Višnii Voločokan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü rajonha.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Voskresenskan aigkirjas vl 1471, se om «ülätarabošsija». «Alatarabošsija» — nüg. Volok-külä (510 rist. vl 2010) Uz'lidnan agjas, sijadase lodeheze Boroviči-lidnaspäi.
Ezmäine Venämas Tvercan kanal om saudud lidnanno Petr I käskön mödhe vozil 1703−1722, ühtenzoitab Tverc-joged (Volgan bassein) Cnanjogenke (Baltijan meren massein). Vspäi 1770 Višnii Voločok om lidnan statusanke. Kanalad ühtenzoitiba ut Piter-pälidnad Venäman toižidenke lidnoidenke torguindteikš edel raudten sauvondad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Cnanjogen i Višnii Voločokan vezivaradimen randoil (Il'mjärven bassein), Valdai-ülüden pohjoižpäivnouzmaižel röunal, 160 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Tverišpäi om 119 km lodeheze Moskv — Piter avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Bologoje 50 km lodeheze sil-žo tel. Maksline kiruhavtote ümbärdab lidnad i vezivaradint päivlaskmaspäi.
Višnii Voločok om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 52 370 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1973 — 76 tuhad eläjid.
Ižandusen päsarakod oma tekstil'tegimišt (bumagonkombinat, trikotaž, omblendfabrik, edheotand pästamha villakoid) i sömtegimišt (liha- i leibkombinatad), mugažo stöklantegim (butulkad). Professionaližen opendusen aluzkundad: mehaniž-tehnologine tehnikum, medicinine kolledž, Tverin torguimiž-ekonomižen kolledžan alajaguz.
Avtobusad oma kundaližtransportaks lidnas da sen ümbrištos. Ezilidnelektrojonused ühtenzoittas lidnad Bologojenke, Tverinke da Moskvanke.
Irdkosketused.
*


Päivlaskmpol'ne Dvin.
Päivlaskmpol'ne Dvin () om Venäman lidn da lidnankund Tverin agjan suvipäivlaskmas. Se om Päivlaskmpol'žen Dvinan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud "Päivlaskmpol'ne Dvin-raudtestancijha" vl 1900, sijadase «Moskv — Rig»-jonol. Nimitihe stancijad jogen mödhe, se sai radnikžilon statusad vl 1927. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1937.
Päivlaskmpol'ne Dvin-lidn šingotase mecan ümbriradmižel da turizmal, mugažo maidtegim radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Päivlaskmaižen Dvinan randal (se-žo Daugav alajoksmuses), Valdai-ülüden suvipäivlaskmas, 185 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tverihesai om läz 250 km pohjoižpäivnouzmha orhal. Lähembaižed lidnad oma Nelidovo 50 km päivnouzmha raudtel vai avtol, Toropec 38 km lodeheze orhal i Andreapol' 50 km pohjoižhe avtotedme, järed lidn — Velikije Luki 100 km päivlaskmha «Baltii»-trassadme (M9).
Päivlaskmpol'ne Dvin om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 9 845 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli 11 556 eläjad vl 1989.
Tehnologine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Zubcov.
Zubcov () om Venäman lidn da lidnankund Tverin agjan suves. Se om Zubcovan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1935).
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Uz'lidnan aigkirjas vl 1216 lidnan statusanke. Vozil 1319−1364 da 1426−1460 Zubcov oli ühtennimižen ruhtinazkundan pälidnaks järedanke lidnusenke. Vspäi 1776 oli Zubcovan makundan lidnaks.
Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil vozil 1941 (11. reduku) — 1942 (23. eloku), sen aigan äi istorižid sauvusid panihe mantazole. 1970-nzil vozil Vazuzan vezivaradimen gidrotehnine sol'm padoseinänke om saudud läz lidnad varmitamha Moskvad reskvedel, jäihe specialistoid elämha lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Vazuz-jogensun randoil (Volgan oiged ližajogi), 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tverihesai om 116 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 164 km avtotedme vai 202 km raudtedme. Matkad Moskvan Rigan päraudtestancijhasai om 196 km raudtedme. Lähembaine lidn om Ržev 18 km lodeheze.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 6 927 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1998 — 8 100 eläjad. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Emäganpäivän päjumalanpert' om olmas lidnas.
Ižandusen päsarakod oma mašinoidensauvomine da turizm. Ühtennimine raudtestancii (vspäi 1901) sijadase Moskv — Rig raudtel.
Irdkosketused.
*


Kaläzin.
Kaläzin () om Venäman lidn da lidnankund Tverin agjan päivnouzmas. Se om Kaläzinan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1434 kuti Kaläzinskai-külä jumalankodinno. Ühtištuihe sidä Nikol'skai-slabadanke i Pirogovo-žilonke 17. voz'sadan lopus. Kaläzinskai-slabad sai makundan lidnan statusad vl 1775 nügüdläiženke nimenke. Vozišpäi 1939−1940 lidnan istorižen keskusen tobj pala om upotadud sauvomha Ugličun GES:ad, endevanh kellčuhunduz seižub vedes kesked lidnad.
Kaläzin šingotase aviasauvomižen MiG-kompanijan mašiništontegimel, mugažo leibänkombinat, omblendfabrik i radioastronomine observatorii ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volgan oiktal randal (Ugličun vezivaradim), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tverihesai om läz 190 km suvipäivlaskmha, i om 190 km suvhe Moskvhasai. Lähembaine lidn om Kašin 30 km lodeheze avtol vai raudtedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 13 867 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb ristitišt oli enamba 15 tuhad eläjid vll 1989−2001 (15 800 rist. vozil 1992, 1998 i 2000).
Kaläzinan kolledž N.M. Poležajevan nimel nimitadud om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Kašin.
Kašin () om Venäman lidn, lidnankund i mineralveziden lebutaho Tverin agjan päivnouzmas. Se om Kašinan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1238 Nikonan aigkirjas kuti muretud mongoloil lidn. Vozil 1319−1426 lidnuz oli Kašinan ruhtinazkundan pälidnaks. Lidn šingotihe vauktan sauvondmujun tehmižel, seižui vezitel Volgan i Nevan basseinoiden keskes. Vl 1775 Kašin sai makundan lidnan statusad. Ižandusen päsarakod oma turizm, sömtegimišt (likörine tegim, konditerine edheotand i lihaceh), mugažo elektroladimišton tegim om olmas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kašinkanjogen randoil (Volgan hura ližajogi), 125 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tverihesai om 116 km suvipäivlaskmha orhal vai 146 km avtotedme. Lähembaine lidn om Kaläzin 30 km suvipäivnouzmha raudtedme vai avtol. Ühtennimine raudtestancii om saudud vl 1898 sarakon lopstancijaks «Bologoje — Ribinsk»-jonospäi, om ühtenzoittud Moskvanke vl 1918, seižub «Kaläzin — Ves'jegonsk»-raudtejonol.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 16 171 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 21 200 eläjad vl 1992. Ortodoksižen hristanuskondan nell' päjumalanpertid da 12 jumalanpertid om lidnas, mugažo om äi pühäpertiden jändusid.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 96,3%, ukrainalaižed — 0,9%, toižed rahvahad — 2,8%.
Irdkosketused.
*


Kimri.
Kimri () om Venäman lidn da lidnümbrik Tverin agjan suvipäivnouzmas. Se om agjan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo Kimrin rajonan administrativižeks keskuseks (ei mülü rajonha).
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Ivan Grazijan kirjeižes vl 1546 kuti "Kimr-žilo" (). Se šingotihe kengiden (sapkoiden) tehmižel, pästtihe severz'-se millionid paroid vodes. Vl 1859 luja lämoipalo pani puišt pertištod mantazole, udessaudihe kahtes vodes. Vspäi 1902 raudte ühtenzoitab lidnad Moskvanke, "Savölovo-stancii" sijadase Volgan oiktal randal, om nimitadud enččen lähižen külän mödhe.
Kimri sai lidnan statusad vn 1917 kezakus. Läz sadad kivišt i puist torgovaništon pertid om kaičenus lidnas. Ižandusen päsarakod oma tömašintegimišt, sauvondmaterialiden tehmine (mecan ümbriradmine, bazal'tkuid), kebn tegimišt (3 keng'fabrikad i 2 trikotažfabrikad), turizm.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volgan (Ugličun vezivaradim) molembil randoil i sen huran Kimark-ližajogen randoil (, 32 km pitte), istorine keskuz — Volgan hural randal, 219 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tverihesai om 87 km päivlaskmha orhal vai 101 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Taldom (Moskvan agj) 20 km suvipäivnouzmha i Dubn (Moskvan agj) 10 km suvipäivlaskmha vai Volgan ülezjogen. Avtotesild ühtenzoitab Volgan randoid vspäi 1978.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 49 628 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 58..61 tuhad vll 1973−2001 (61 800 rist. vl 1992). Ortodoksižen hristanuskondan Spasan Toižetamižen päjumalanpert' i Sündun Voznesen'jan jumalanpert' oma kaičenus lidnas, mugažo baptizman pühäpert' om olmas.
Irdkosketused.
*


Konakovo.
Konakovo () om Venäman lidn Tverin agjan suvipäivnouzmas. Se om agjan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, lidnankundan da Konakovon rajonan administrativine keskuz i üks'jäine lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1806 "Kuznecovo-külähä". Vspäi 1929 sen nimi om "Konakovo" Porfirii Konakov-revolücioneran kanzannimen mödhe. Vodele 1936 lähižen Korčevanlidnan eläjad (läz 3 tuhad) oliba sirtud Konakovoho Ivan'kovon vezivaradimen sauvondan tagut. Konakovo sai lidnan statusad vl 1937.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase läz Donhovk-jogensud Volgan oiktal randal (Ivan'kovon vezivaradim), 124 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Tverihesai om 55 km lodeheze orhal vai 82 km avtotedme. Lähembaine lidn om Dubn (Moskvan agj) 25 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 32 km avtotedme.
Viž penid küläd da pen' Energetik-žilo mülüdas lidnankundha Konakovon ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 41 291 ristitud, lidnankundan — 42 094 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 44 600 eläjad vl 1998. Hristanuskondan koume pühäpertid om lidnas.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma sauvondmaterialiden tegimišt da sömtegimišt, mugažo vanh fajanstegim (ei ole rados) i Konakovon GRES oma olmas. Professionaližen opendusen aluzkundad: energetine kolledž i profškol, mugažo Moskvan i Tverin üläopendusen aluzkundoiden viž filialad.
Avtobusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. "Konakovon GRES-raudtestancii" om lopstancii «Klin — Konakovo»-jonol, om ezilidnelektrojonusid Moskvhasai. Jogivaldmad oma lidnas lebukateriden täht. Moskv — Piter avtote i raudte ristikoitas tahondad 20 km suvipäivlaskmha lidnaspäi.
Irdkosketused.
*


Krasnii Holm.
Krasnii Holm («čoma kukkaz») om Venäman lidn da lidnankund Tverin agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Krasnii Holman rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1518 jumalankodin "Spas Holmal-torguindžiloks" (). Se sai makundan lidnan statusad vl 1776 udenke nimenke. Vl 1899 saudihe ühtennimišt raudtestancijad žilho, sarakon lopstancijad «Bologoje — Ribinsk»-jonospäi.
Krasnii Holm šingotase elektromehanižel tegimel (vezifil'trad armijan täht, mangalad) i mebel'fabrikal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Neledin-jogen randoil (, Mologan i Volgan bassein), 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Neledin lankteb Mogoč-jogehe () ani lidnan röunan taga. Matkad Tverihesai om 176 km suvipäivlaskmha avtotedme. Lähembaine lidn om Bežeck 40 km suvipäivlaskmha avtol.
Neledino-žilo (327 rist. vl 2010) i Gluncovo-külä (167 rist. vl 2010) mülüdas lidnankundha Krasnii Holman ližaks. Lidnankundan pind — 13,93 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 5 608 ristitud, lidnankundan — 6 102 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 7 900 eläjad vl 1992. Vl 2017 kaik 5 710 ristitud elihe lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Antonii Krasniiholmalaižen mez'jumalankodi (vspäi 1461) om muretud lujas, sijadase ühtes kilometras lidnaspäi, vspäi 2017 puine časoun' radab siš. Üks' kellčuhunduz (1870) jäi lidnan Stroican päjumalanpertišpäi (rušihe vl 1930).
Irdkosketused.
*


Kuvšinovo.
Kuvšinovo () om Venäman lidn da lidnankund Tverin agjan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Kuvšinovon rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Vanh "Kamennoje (Kamenskoje)-külä" mainitase ezmäižen kerdan rahvahanlugemižen aigkirjas vl 1624.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1910 "Kuvšinovo-raudtestancijha" jonol Toržokaspäi, bumagfabrikan pidajiden kanzannimen mödhe. Vl 1938 ühtištuihe raudtestancijan žilod Kamennoje-radnikžilonke da anttihe lidnan statusad ühthiženke Kuvšinovo-nimenke.
Kuvšinovo šingotase Kamennojen bumagaiž-kartonaižel fabrikal, mugažo leibäntegim i maidtegim ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Valdai-ülüden päivnouzmas, Osuganjogen molembil randoil (, Tverc-jogen oiged ližajogi, Volgan bassein), 230 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ühtennimine raudtestancii sijadase Toržok — Soblago raudtel. Matkad Tverihesai om 120 km päivnouzmha avtotedme. Lähembaine lidn om Toržok 50 km päivnouzmha raudtel vai avtol.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 10 007 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 13 549 eläjad vl 1959.
Professionaližen opendusen aluzkund om Kamennojen cellülozbumagaine tehnikum.
Irdkosketused.
*


Lihoslavl'.
Lihoslavl' () om Venäman lidn da raudtesol'm Tverin agjan keskuses. Se om Lihoslavlin rajonan da lidnankundan administrativižeks keskuseks.
Istorii.
"Lihoslavl'-usadib" mainitase ezmäižen kerdan revizijan nimikirjutesiš vl 1816. Lähevenui "Ostaškovo-külä" mainitase ezmäižen kerdan Novotoržokan makundan aigkirjas vl 1624. Ühtištuihe raudtestancijad Ostaškovo-külänke vl 1907 udenke nügüdläiženke nimenke erištamha Ostaškov-lidnaspäi. Lihoslavl' sai lidnan statusad vl 1925. Vozil 1937—1939 se oli Karjalan rahvahaližen ümbrikon administrativižeks keskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kavanjogen oiktal randpolel (2 kilometras, Tverc-jogen hura ližajogi, Volgan bassein), 170 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Pen' Čerömuški-jogi lankteb Lihoslavlin järvhe ani lidnan päivnouzmaižen röunan taga, järv om ratud vl 1906. Matkad Tverin röunhasai om 40 km lodeheze orhal vai 45 km avtotedme. Lähembaine lidn om Toržok 35 km päivlaskmha orhal.
Koume pen't eländpunktad mülüdas lidnankundha Lihoslavlin ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 257 ristitud, lidnankundan — 12 730 ristitud, rajonan ristitišton 45%. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vozil 1989—2001, enamba 13 tuhad eläjid (vl 1989 — 13 449 rist.). Ortodoksižen hristanuskondan Ph. Jumalanmaman Emäganpäivän pühäpert' om lidnas.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma elektrotehnine tegimišt (pidatezarmatur) da sömtegimišt, mugažo avtoradiatoriden tegim da čomamahtkeramiktegesiden tegim oma olmas. Professionaližen opendusen aluzkundad: profškol i Toržokan pedagogižen kolledžan filial.
"Lihoslavl'-raudtestancii" om Moskv — Piter raudtel vspäi 1850 (vll 1897—1902 "Novotoržskai", edel nimi oli "Ostaškovo"), sarak Toržokha om olmas vspäi 1870. Ezilidnelektrojonused ühtenzoittas lidnad Bologojenke, Tverinke i Moskvanke. Kaks'kümnekilometrine sarak tuleb lidnha suves Moskv — Piter avtotespäi.
Irdkosketused.
*


Nelidovo.
Nelidovo () om Venäman lidn da lidnankund Tverin agjan suvipäivlaskmas. Se om Nelidovon lidnümbrikon (edel vn 2018 sulakud — rajonan) administrativine keskuz.
Istorii.
Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud "Nelidovo-raudtestancijha" vl 1901. Se om nimitadud amuižen bajarišton rodun mödhe, kudamban Sergei Nelidov-ezitai andoi umad maksuta sauvomha raudted. Nelidovo-radnikžilo sai lidnan statusad vl 1949.
Nelidovon ižandusen päsarakod oma mašinoidensauvomine (pressuindmašiništ) i mecan ümbriradmine, mugažo plastmasstegim da omblendfabrik ratas lidnas. Vozil 1934−1996 buran hilen samine oli lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Mežanjogen randal (, Päivlaskmaižen Dvinan hura ližajogi), Valdai-ülüden suves, 200 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Tverihesai om 230 km pohjoižpäivnouzmha. Lähembaižed järedad lidnad oma Ržev 105 km päivnouzmha raudtedme vai «Baltii»-avtotedme i Velikije Luki 150 km päivlaskmha raudtedme vai avtol. Lähembaižed lidnad oma Belii 50 km suvhe i Päivlaskmpol'ne Dvin 50 km päivlaskmha.
Nelidovo oli lidnankundan üks'jäine eländpunkt, sen pind oli 19,35 km². Ühtennimine raudtestancii sijadase «Moskv — Rig»-jonol. «Baltii»-trass (M9-avtote) mäneb 5 km pohjoižhe lidnaspäi.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 22 896 ristitud, rajonan (nüg. lidnümbrik) koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 30 044 eläjad vl 1989.
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,1%, čiganalaižed — 2,5%, toižed rahvahad — 2,4%.
Nelidovon tehnikum (vspäi 2012) om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Lidnan jäl'gmäine pämez' oli Zinaida Bombina vn 2013 sügüz'kuspäi.
Irdkosketused.
*


Ostaškov.
Ostaškov () om Venäman lidn Tverin agjan lodehes. Se om Municipaližen «Ostaškovan lidnümbrik»-ühtnikan (edel 2017-nden voden semendkud — rajonan) administrativine keskuz.
Istorii.
Vanh sar'hine "Kličen-röunlidnuz" mainitase ezmäižen kerdan litvalaižen Ol'gerd-ruhtinasen kirjeižes vl 1371. Kaks' randališt Ostaškovan küläd mainitasoiš ezmäižen kerdan vl 1434. Ostaškov-eländpunkt sai oficiališt lidnan statusad vl 1770, i vodele 1775 kändihe makundan keskuseks. Suren sodan aigan ei ole okkupiruidud, no vozil 1941−1942 sijazihe frontpirdanno.
Ostaškovan ižandusen päsarakod oma sömtegimišt, sauvond da turizm, mugažo kaks' nahkoiden tegint da omblendfabrik oma olmas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Seliger-järven suvirandal da sen saril, seižub Valdai-ülüden keskuses, 210 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Tverihesai om 190 km päivnouzmha. Lähembaižed lidnad oma Kuvšinovo 75 km päivnouzmha avtotedme i Andreapol' 92 km suvipäivlaskmha avtotedme. Ostaškov-raudtestancii sijadase «Bologoje — Velikije Luki»-jonol.
Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz — +4,4 C°, kaikiš lämhemb om heinku (+18,2 C°), viluku i uhoku oma kaikiš vilumbad (−8 C°).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 18 088 ristitud, rajonan (nüg. lidnümbrik) koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 27 401 eläjad vl 1989.
Koume specialižen keskopendusen aluzkundad om lidnas: elektromehanine da veterinarine tehnikumad, finansiž-ekonomine kolledž.
Irdkosketused.
*


Ržev.
Ržev () om Venäman lidn da lidnümbrik Tverin agjan suves. Se om agjan kahtenz' surtte lidn. Lidn om Rževan rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1019 Uz'lidnan käskuzkirjeižes, vl 1216 — lidnuseks "Volodimiran Ržev", "Rževk" i "Ržov"-nimidenke (), lidnan statusanke. Lidn oli Rževan ruhtinazkundan keskuseks vll 1226−1356 da 1410−1526, rat'kaigas se oli alištadud Litvan Surele ruhtinazkundale.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volgan randoil, 190 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Se om ezmäine lidn jogel mödvedhe. Matkad Tverihesai om 117 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme. Lähembaine lidn om Zubcov 25 km suvipäivnouzmha M9-trassadme. Om kaks' päraudtestancijad «Moskv — Rig»- i «Toržok — Väz'm»-jonoil. «Baltii»-avtote (M9) sijadase 1 km suvhe lidnan röunaspäi.
Ržev om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Rževan oiged randpol' nimitase Rusttan Armijan poleks (), hura randpol' — Nevondkundaližeks poleks (), ned oma lidnan istorižed rajonad.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 61 982 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vll 1982−1998, läz 70 tuhad eläjid (70 900 rist. vl 1992).
Vspäi 1839 ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid da viž časounäd oma lidnas, mugažo vanhuskolaižiden pühäpert' (1910. voz') om olmas.
Ižanduz.
Ižandusen päsarakod oma mašiništonsauvomine (termostatad da stökolpuhtastimed avtoiden täht, sauvondlibutimed da liftad), sömtegimišt, sauvondmaterialiden pästand (savič), pun ümbriradmine, omblendfabrik om olmas.
Specialižen keskopendusen koume aluzkundad oma olmas: muite Rževan kolledž (enččel agrarine kolledž i mašiništonsauvondan tehnikum), tehnologine i medicinine kolledžad.
Irdkosketused.
*


Staric.
Staric () om Venäman lidn da lidnankund Tverin agjan suvipalas. Se om Starican rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Tverin Mihail Jaroslavič-ruhtinasen käskön mödhe vl 1297 kuti "Gorodesk-lidnuz" (mž. "Gorodok") Staric-jogen randal. Vozil 1505−1566 oli Starican ruhtinazkundan keskuseks, sil aigalpäi nimitaškanzihe lidnad nügüdläižikš.
Staric šingotase mehanižel tegimel («Rodina»-tedotehmižühtelmaz, palad lendimiden täht) i mašiništonsauvomižen edheotandal (avtokonorüden palad).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volg-jogen muugotil randoil, 175 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Avtotesild ühtenzoitab randoid. Matkad Tverihesai om 65 km pohjoižpäivnouzmha avtol. Lähembaižed lidnad oma Ržev i Zubcov 50 km suvipäivlaskmha avtoteidme. Staric-raudtestancii sijadase 12 km päivlaskmha lidnaspäi avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 8 607 ristitud, rajonan koumandez. Kaikiš suremb ristitišt oli enamba 9 tuhad vozil 1989−2009 (9 800 rist. vl 1998).
Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Emäganpäivän jumalankodin kompleks (12. voz'sadaspäi), Borisoglebskii-päjumalanpert' i koume jumalanpertid oma kaičenus paloin vai täuzin tähäsai.
Starican pedagogine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Toržok.
Toržok () om Venäman lidn, lidnümbrik da raudtesol'm Tverin agjan keskuses. Se om agjan nellänz' surtte lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo Toržokan rajonan administrativižeks keskuseks (ei mülü sihe).
Istorii.
Uz'lidnan torgovanad panihe eländpunktan alust 9.-10. voz'sadoiden röunal. Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Uz'lidnan aigkirjas vl 1139 kuti "Uz' Torg" (). 13. voz'sadale puine lidnuz oli saudud kivižidenke čuhundusidenke, vl 1742 seinäd paloiba lophu. Vl 1775 Toržok kätihe makundan lidnaks. Istorine pertišt om kaičenus hüvin, kaik om läz nell'sadad mel'heižtahoid. Vodele 2016 19 tohesišt kirješt om löutud lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tverc-jogen molembil randoil (, Volgan hura ližajogi), seižub Valdai-ülüden ezikukhil sen päivnouzmas, 165 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tverin keskushesai om 64 km suvipäivnouzmha avtotedme. Lähembaine lidn om Lihoslavl' 35 km päivnouzmha raudtedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 47 644 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 49..50 tuhad eläjid vll 1986−2003 (51 tuh. rist. vl 1987).
Äi ortodoksižen hristanuskondan pühäpertid om lidnas: kaks' jumalankodid, Spasan Toižetamižen päjumalanpert', koume jumalanpertid.
Ižanduz.
Ižandusen päsarakod oma elektrotehnine tegimišt, mecan ümbriradmine, sömtegimišt, turizm. Mugažo lämoipalovastaižen da toižen päzutandmašiništon edheotand, poligrafižmujuiden tegim, voižimiden järed tegim (Royal Dutch Shell), vuivodsistemiden tegim da omblendfabrikad oma olmas.
Koume specialižen keskopendusen sijališt aluzkundad om lidnas: politehnine (Rosrezerv:an), pedagogine i gumanitarine kolledžad. Mugažo lendajiden škol da pölvhan tedoinstitut oma olmas.
Raudted lähttas Rževha, Lihoslavlihe da Soblagoho.
Irdkosketused.
*


Toropec.
Toropec () om Venäman lidn da lidnankund Tverin agjan päivlaskmas. Se om Toropecan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1074 pühän Pečeran Isaakijan augotižlibundaks («toropecalaine»). Toine lidnan nimi oli "Krivitesk". Toropec-žo mainitase vl 1168 lidnan statusanke kuti ühtennimižen ruhtinazkundan (1168−1320) keskuz. Eländpunkt om sirtud udhe sijha vn 1337 lujan lämoipalon da sur'veden jäl'ghe. Toine luja lämoipalo oli vl 1634, i Ph. Nikolain jumalanpert' (1669) tegihe ezmäižen kivižen sauvusen lidnas.
18. voz'sadal oli mülünu Ingrijan (Piterin) gubernijha, sid' Uz'lidnan i Pskovan gubernijoihe. Vspäi 1935 om Tverin agjan palaks. Toižen mail'man sodan aigan oli okkupiruidud nacistižen Germanijan sodavägil (29. eloku 1941 — 21. viluku 1942).
Toropecan ižandusen päsarakod oma kebn tegimišt (kengiden tegim) i mecan ümbriradmine, mugažo plastikpakuitesen tegim i valamižmehanine tegim oma olmas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Toropanjogen randal (, ende "Торопица", Päivlaskmaižen Dvinan oiged ližajogi), se jokseb Solomennoje- i Zalikovskoje-järviš läbi lidnan südäimes. Toropec seižub Valdai-ülüden suvipäivlaskmas, 180 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Ühtennimine raudtestancii sijadase «Bologoje — Velikije Luki»-keskustal.
Matkad Tverihesai om 265 km päivnouzmha orhal vai 316 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Andreapol' pohjoižpäivnouzmha (42 km orhal), Päivlaskmpol'ne Dvin suvipäivnouzmha (38 km orhal) i Velikije Luki päivlaskmha (70 km orhal vai 97 km avtotedme).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 13 015 ristitud, kaks' koumandest rajonan ristitištos. Kaikiš suremb ristitišt oli läz 17 tuhad eläjid vozil 1970−2001. Ortodoksižen hristanuskondan Ph. Tihonan naižjumalankodi, Korsunin Jumalanmaman päjumalanpert' da 6 jumalanpertid oma lidnas.
Toropecan maižanduztehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Udoml'.
Udoml' () om Venäman lidn Tverin agjan pohjoižes. Se om Udomlin lidnümbrikon (edel 2016 vot — rajonan) administrativine keskuz.
Istorii.
Udoml'-tahond mainitase ezmäižen kerdan Uz'lidnan aigkirjas vl 1478. Eländpunktan aluz om pandud vl 1869 kuti Stroic-raudtestancii () da žilo senno «Bologoje — Ribinsk»-jonol. Vl 1904 udesnimitihe stancijad da žilod nügüdläižikš.
Vl 1929 Udoml' kändihe rajonan keskuseks, šingotaškanzi teravas Suren sodan jäl'ghe. Vl 1961 kätihe lidnanvuiččeks žiloks, vll 1974−1984 ezmäine jono om saudud Udoml'-järven randal. Ühtenzoittihe järvid AES:an sauvomižes, i vanh žilo oli upotadud, vaiše jumalanpert' jäi. Udoml' sai lidnan statusad vl 1981, šingotase atomelektrostancijal, mugažo sömtegimišton i mecan ümbriradmižen edheotandad ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kaspijan i Baltijan meribasseinoiden röunal, Udoml'- (10 km²) i Pes'vo- (6,6 km²) järviden randoil, sokahas tahondas, 165 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tverihesai om 176 km suvipäivnouzmha avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Višnii Voločok 50 km suvipäivlaskmha avtotedme i Bologoje 60 km päivlaskmha raudtedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 31 061 ristitud, rajonan (nüg. lidnümbrik) — 40 292 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 33 500 eläjad vll 1998−2000. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Vladimir-ruhtinasen päjumalanpert' om saudud vodele 2003.
Udomlin informatikan i lugendtehnikan tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Brno.
Brno (mugažo čehan kelel, virktas [ˈbr̩no];) om Čehanman kahtenz' surtte lidn. Se om Moravii-agjan istorine pälidn (1641−1928), Suvimoravijan randan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 11. voz'sadan lidnuseks. Vozil 1054−1200 Brno oli ühtennimižen ruhtinazkundan pälidnaks. Ezmäine jonuz tuli lidnha vl 1839.
Brno šingotase nenil sarakoil: jüžmak mašinansauvomine (tömašinad, turbinad), himine, tekstiline, poligrafine, sauvondmaterialiden (cement, pumaterialad), sömtegimišt, maižanduzmašinoiden (sidä kesken «Zetor»-traktorad) i elektrotehnikan pästand, tehmižprocessiden kontrol'sistemiden «UNIS»-kompanii, optine «Meopta»-edheotand, meblin tehmine. Vedadas jogavoččid rahvahidenkeskeižid jarmankoid.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan suvipäivnouzmas, 190..497 m kosktusil, 237 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Praghasai om 187 km lodeheze orhal vai 209 km avtotedme. Lähembaine järed lidn om Olomouc 64 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 77 km avtotedme.
Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz om +9,4 C°.
Eläjad.
Vn 2011 Čehanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 385 913 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 388 296 eläjad vl 1991. Läz 728 tuhad ristituid elädas lidnaglomeracijas (2004, valdkundan koumanz' surtte).
Edeline lidnan pämez' om Petr Vokržal (kül'mku 2014 — kül'mku 2018, "Petr Vokřál").
Transport.
Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, jonused da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidn om raudte- da avtotesol'm, avtoümbärte om sen pohjoižes.
Rahvahidenkeskeine civiline "Brno-Turžani"-lendimport ("BRQ", 500 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 8 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Londonha, Berlinha i Keskmeren lebutahoiže.
Irdkosketused.
*


Ostrav.
Ostrav ([ˈɔstrava], silez.: "Uostrawa",) om Čehanman koumanz' surtte lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Moravijan da Silezijan randan administrativine keskuz, sijadase valdkundan päivnouzmas.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1267. 20. voz'sadal lidn oli kivihilen samižen da metallurgijan järedaks keskuseks.
Vn 2011 Čehanman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 296 224 ristitud. Lidn om Čehanman kahtenden surtte aglomeracijan keskuz, 1,15 mln eläjid (2004).
*


Čehan kel'.
Čehan kel' (ičeze nimitused: "čeština", "český jazyk") om Čehanman oficialine kel', mugažo üks' oficialižiš kelišpäi.
Se kel' om indoevropine, slavine kel'. Čehan kel' om latinan kirjamišton pohjal. Pagižijoiden lugu om 10,7 millionad ristituid (2015), läz kaik hö elädas Čehanmas. Paginoiden gruppad: ičenaine čehan, ganacan, silezijan, moravan-slovakijan paginad. Kirjankel' ("spisovná čeština") om sätud keskčehan paginoil.
Reguliruindorganzacii om Čehan kelen institut Tedoakademijanno ("Ústav pro jazyk český Akademie věd České republiky, ÚJČ") vspäi 1911, sijadase Pragas.


Sel'kupan kel'.
Sel'kupan kel' (ičeze nimitused: "шӧльӄумыт әты, чумыль ӄумыт әты, сӱccӱ ӄумыт әты, шӧш ӄумыт әты, тӱй ӄумыт әты") om üks' samodižiš kelišpäi. Se om üks'jäine eläb suvisamodine kel'. Nenel kelel pagištas vaiše Venämas: Jamalan Nenciden avtonomižes ümbrikos, Tomskan agjas da Krasnojarskan randas.
Pagižijoiden lugu — läz 1000 ristitud (vn 2010 Venäman rahvahanlugemine).


Barnaul.
Barnaul () om lidn (vspäi 1771) da lidnümbrik Venämas. Se om Altajan randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ob'-jogen randoil, hural randal tobjimalaz. Lähembaižed toižed sured lidnad oma Novosibirsk 240 km pohjoižhe (avtotedme vai raudtedme) i Novokuzneck 227 km päivnouzmha orhal (raudtedme).
Barnaul jagase vidhe administrativiž-territorialižhe rajonha. Ičeze administracii om kaikuččes, no rajonad ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš, Dum om üks'jäine lidnas. 1 lidnanvuitte žilo (Suvine-žilo, 20 028 rist. vl 2016) i 24 muite žilod, žilod raudtestancijanno da küläd mülüdas lidnümbrikho Barnaulan ližaks, kaik ned sijadasoiš päivlaskmha lidnaspäi.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen satusiden mödhe Barnaul-lidnan eläjiden lugu oli 612 401 ristitud, lidnümbrikon — 670 332 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vozil 2004 i 2015-2016 — 635 tuhad eläjid.
Irdkosketused.
*
*


Čit.
Čit () om lidn da lidnümbrik Venäman suvipäivnouzmas. Se om Baikalantagaižen randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo Čitan rajonan keskuz (ei mülü sihe).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kuti "Plotbišče-külä" () samha nahkoid, se mainitase kirjutadud purtkiš ezmäižen kerdan vl 1687. Vspäi 1701 mainitase kuti "Čitinskai-slabad' ", vspäi 1711 — "Čitan lidnuz" (). Om nimitadud jogen mödhe. Eländpunkt sai lidnan statusad vl 1851, kätihe sidä Baikalantagaižen agjan pälidnaks. Lidn šingotihe kuldan möjiden-torgovanoiden keskuseks, i vl 1897 Transsib-raudte tuli lidnha.
Geografijan andmused.
Lidn seižub ühtennimižen jogen molembil randoil läz sen lanktendad Ingod-jogehe huralpäi (Amuran bassein), 650 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kaikiš korktemb čokkoim om Čit-mägi (1039 m). Kaikiš madalamb čokkoim sijadase Ingod-jogen alangištos (632 m).
Klimat om terav kontinentaline, tal'v om vilu. Voden keskmäine lämuz — −1,4 C°. Paneb sadegid 349 mm vodes, kuiv sezon om redukus-keväz'kus (28 mm kaikes pordos).
Čit om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt, se jagase nellhä administrativižhe rajonha (ei ole municipaližed ühtnikad): Raudten, Ingodan, Keskuzrajon da Černovskii-rajon.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman ravahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 324 444 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 377 tuhad eläjid vodel 1992.
Transport.
Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.
Rahvahidenkeskeine civiline "Čit (Kadal)"-lendimport (, "irdp. HTA / süd. СХТ", 365 tuh. passažiroid vl 2017) om saudud 15 km päivlaskmha lidnan keskusespäi Kadal-lidnanlaptas. Tehtas reisid Venäman evropižen palan i Sibirin järedoihe lidnoihe, Pekinha, Tailandan i Vjetnaman lebutahoiže, mugažo Baikalantagaižen randan lendimportoihe penel aviacijal.
Irdkosketused.
*
*
*


Petropavlovsk Kamčatkal.
Petropavlovsk Kamčatkal () om lidn, lidnümbrik i järed meriport Venäman päivnouzmas. Se om Kamčatkan randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1740 kuti "Petropavlovskan lidnuz" () jänuziden tal'veks sijaližes lahtes Kamčatkan Kahtenden ekspedicijan laivoiden nimiden mödhe — «Ph. Petr-apostol» i «Ph. Pavel-apostol». Se sai lidnan statusad vl 1812, i vhesai 1849 nimitihe lidnad "Petropavlovskan merikar" (ven. "Петропавловская гавань"). Vozil 1849−1924 lidn oli Kamčatkan agjan pälidnaks "Petropavlovskan Port"-nimenke. Vspäi 1924 udesnimitihe lidnad nügüdläižikš erištamha sidä Kazahstanan Petropavlovskaspäi.
Vn 2007 1. päiväspäi heinkud Koräkan avtonomine ümbrik (nüg. Koräkan ümbrik) da Kamčatkan agj oma ühtenzoittud Kamčatkan randha, i Petropavlovsk Kamčatkal tegihe Venälaižen Federacijan necen uden subjektan pälidnaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kamčatkan pol'saren suvipäivnouzmas, seižub Tünen valdmeren Avačin merikaran randal 0..513 m korktusil, 100 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Om ümbärtud vulkanoil, kaks' niišpäi oma aktivižed: Koräkan i Avačin vulkanad. Kaks'kümnendel voz'sadal kaik 13 seičemeballašt manrehkaidust da sen lujemba tegihe lidnan ümbrištos.
Klimat om ven meren mussonine. Kezal om viluid i raibakoid tulleid, no tal'v om pehmed. Heinkun-elokun lämuz om +13 C°, vilukun — −7 C°, voden keskmäine lämuz om +2,8 C°. Paneb sadegid 1177 mm vodes, kaikiš vähemb semendkus-heinkus (53..64 mm kus), kaikiš enamb redukus-kül'mkus (145..172 mm kus).
Lidnümbrik om ümbärtud Jelizovon rajonal. Kümne žilod mülüdas lidnümbrikho Petropavlovskan Kamčatkal ližaks andmusita žiloden ristitištos.
Eläjad.
Vl 1931 lidnan ristitišt oli 6 tuhad eläjid, vl 1939 — 35 373 eläjad, vl 1959 — 85 582 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnümbrikon eläjiden lugu oli 179 780 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 273 tuhad eläjid vozil 1991 i 1992, se poleni 213 tuhazesai vodele 1995. Ortodoksižen hristanuskondan Kamčatkan ph. Panteleimonan mez'jumalankodi (vspäi 2000), ph. Stroican päjumalanpert', kuz' jumalanpertid i ühesa časounäd oma olmas lidnas, mugažo ph. Terezan katoline tulend om avaitud.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 79,2%, ukrainalaižed — 3,6%, totarlaižed — 0,7%, vaugedvenälaižed — 0,6%, azerbaidžanlaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,8% (sidä kesken igähižed rahvahad: koräkad 419 rist. vai 0,23%, itel'menad 348 rist. vai 0,19%, kamčadalad 121 rist. vai 0,07%), rahvahuden ozutandata — 11,7%.
Ižanduz.
Ižandusen päsarakod oma energetine sarak, kalan da toižiden merenproduktoiden ümbriradmine, turizm šingotase. Pol'saren kaivuztegimišton kompanijoiden päfaterad sijadasoiš lidnas (sadas kuld, hobed, platin, nikel'). Venäman Tün'valdmerižen laivišton päport om Avačin merikaran randoil.
Irdkosketused.
*


Krasnojarsk.
Krasnojarsk () om millionerlidn Venäman keskuzpalan suves. Se om Krasnojarskan randan administrativine keskuz i lidnümbrik, Sibirin ižandusen da opendusen järed keskuz.
Istorii.
Nügüdläižen, kaikenaigaižen eländpunktan aluz om pandud kozakoil kuti pen' "Uz' Kačan lidnuz" () vl 1628. Saudihe surt lidnust vodele 1659 läz pen't. Lidnuz sai lidnan statusad vl 1690 ühtes Krasnojarsk-nimenke. Vn 1773 lämoipalo pani lidnust mantazole, vaiše 30 pertid jäi lidnas. Uz' planiruind oli oigedsaumaine. Vspäi 1822 lidn kändihe uden Jenisein gubernijan administrativižeks keskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase kesked mecoid, Jenisei-jogen molembil randoil, 287 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai om 3350 km päivlaskmha orhal vai 4170 km avtotedme. Divnogorsk (20 km päivlaskmha orhal) da Sosnovoborsk (15 km päivnouzmha orhal) oma kaimdailidnoikš.
Krasnojarsk jagase seičemehe lidnrajonha. Pesčank-külä (861 rist. vl 2017) mülüb lidnümbrikho Krasnojarskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 379,49 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 973 826 ristitud, lidnankundan — 974 591 ristitud. Millionine eläi om sundnu vn 2012 10. päiväl sulakud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Laz pol'tošt millionad ristituid eläb lidnaglomeracijas.
Irdkosketused.
*
*


Perm'.
Perm' (,) om Venäman millionerlidn Uralan ezimägištonno. Se om Permin randan pälidn da kaikiš suremb lidn i lidnümbrik, mugažo Permin rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1723 kuti "Jegošihan tegim" () samha vas'ked sijaližes kivendospäi. Jegoših-külä tegimenno sai lidnan statusad vl 1781 nügüdläiženke nimenke da agjan pälidnan statusanke Jekaterina II-imperatornaižen käskön mödhe. Nimitihe muga, sikš miše üks' hänen arvnimišpäi oli "Permin ruhtinaznaine".
Vspäi 1940 vhesai 1957 nimitihe lidnad "Molotov" nevondkundaližen partijan šingotajan kanzannimen mödhe.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kamanjogen randoil, 171 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Mecad ottas lidnan territorijan pol't, pertišt om ümbärtud mecal. Läz 300 penid jogid da ojid jokstas lidnan südäimes. Matkad Moskvhasai om 1382 km päivlaskmha avtotedme. Krasnokamsk om üks'jäine kaimdailidn, sijadase ani päivlaskmha. Lähembaižed järedad lidnad oma Alatagil 219 km päivnouzmha orhal, Jekaterinburg 361 km suvipäivnouzmha avtotedme i Iževsk 222 km suvipäivlaskmha orhal.
Perm' jagase 7 rajonha ičeze territorialižidenke administracijoidenke: Dzeržinskijan, Industrial'nii, Kirovan, Leninan, Motovilihan, Ordžonikidzen i Sverdlovan; ičeze administracii om enččel Uded Lädid-žilol (nüg. Sverdlovan rajonan palaks). Kaks' pen't eländpunktad (6 rist. vl 2017) mülüdas lidnümbrikho mugažo.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 991 162 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1991 — 1 100 000 eläjid.
Irdkosketused.
*
*
*


Vladivostok.
Vladivostok ([vlɐdʲɪvɐˈstok]) om lidn (vspäi 1880), lidnümbrik da joudai jüguport (vs 2015 redukun 12. päiväspäi) Venäman suvipäivnouzmas. Se om Merenrandaližen randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Lidn om randan tegimišton da opendusen keskuz. Se om Transsibirin raudten lopstancii, Tünvaldmerižen laivišton päsodameribaz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1860 kuti sodapost i port kozujanke merikaranke da sijadusenke torguindteil. Vladivostok sai lidnan statusad vl 1880. 20. voz'sadan augotišes lidn vastsi äi sirdnikoid Venäman man'čžurižiš kolonijoišpäi, sikš miše Japonii anasti niid.
Vspäi 1938 lidn om Merenrandaližen randan keskuseks, randan alusenpanendaspäi. Toižen mail'man sodan aigan lidnan port vastsi da ümbriradoi verazmašt abud «lend-liz»-programan mödhe severdha kerdha enamba, mi portad pohjoižes. Vozil 1951−1991 lidn oli sauptud, kaitud verazmalaižiden tulendad vaste sodavaruitomudehe näht. Nügüd' om 23 verazmašt konsulust lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase kukhil Murav'jov-Amurskijan pol'sarel i Tünen valdmeren Japonijan meren Suren Petran lahten penil saril. Röun Kitainke om 60 km päivlaskmha. Lähembaižed järedad lidnad oma Artöm pohjoižpäivnouzmha, Nahotk 88 km päivnouzmha orhal da Ussuriisk 76 km pohjoižhe (satas Vladivostokan konurbacijad 1 mln eläjidenke), mugažo Kitain da Pohjoižkorejan lidnad.
Vladivostok-lidn jagase videks administrativižeks rajonaks: Leninan, Pervomaiskii, Pervorečenskii, Nevondkundaline da Frunzen rajonad. Viž žilod mülüdas lidnümbrikho Vladivostokan ližaks, sidä kesken järed Trudovoje-žilo (18 522 rist. vl 2010). Lidnümbrikon pind — 561,54 km².
Eläjad.
Vl 1897 lidnan ristitišt oli 28 933 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 648 tuhad ristituid vozil 1991−1992. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 592 034 ristitud, lidnümbrikon — 616 807 ristitud. Vl 2017 kaik 633 414 ristitud elihe lidnümbrikos.
Rahvahad (lidn, vl 2010, enamba 0,3%): venälaižed — 80,3%, ukrainalaižed — 1,8%, uzbekalaižed — 1,2%, korejalaižed — 0,7%, kitajalaižed — 0,4%, totarlaižed — 0,4%, vaugedvenälaižed — 0,3%, armenijalaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 1,5%, rahvahuden ozutandata — 13,1%. Fiksiruihe 4 vepsläšt, 10 suomalašt da 65 estilašt, i 4 karjalašt elädas lidnümbrikos, ei ole lidnas.
Transport.
Avtobusad da ezilidnelektrojonused tobjimalaz, trolleibusad, tramvaid, funikulörad, ehtatimed, likutimvenehed oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline "Vladivostok" ("Kneviči")-lendimport ("VVO / ВВО") sijadase 38 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi, läz Artöm-lidnad. Sišpäi tehtas reisid Kitaihe, Pohjoižkorejha da Suvikorejha, Japonijan lidnoihe, Tailandha, čarterreisid Uzbekistanha, mugažo Venämadme.
Irdkosketused.
*


Habarovsk.
Habarovsk () om lidn Venäman suvipäivnouzmas. Se om Habarovskan randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn i lidnümbrik eläjiden lugun mödhe, Habarovskan rajonan keskuz mugažo (ei mülü sihe).
Habarovsk om Venäman Edahaižen Päivnouzmpolen järed ekonomine, transportiž-logistine, politine da kul'turine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1858 kuti "Habarovk-sodapost". Om nimitadud 17. voz'sadan venämalaižen Erofei Habarov-edelmatkajan oiktastuseks, kudamb ujui astjoil pidust' kaiked Amurad. Sai lidnan statusad vl 1880. Vspäi 1893 lidn om olmas nügüdläiženke nimenke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rahvahidenkeskeižiden raudteiden da il'mteiden läbitusen keskuses, Amur-jogen oiktal randal Keskamuran alangištos, läz Kitain röunad. Mad Moskvhasai om läz 6100 kilometrad, matkad raudtedme — 8533 km.
Habarovsk jagase vidhe administrativižhe rajonha. Se om üks'jäine eländpunkt lidnümbrikos.
Eläjad da transport.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 577 441 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1990 (616 tuhad) i om nügüd' (vl 2017).
Om kaks' lendimportad lidnas, nell' raudtestancijad, avtoteiden sol'm, jogiport.
Irdkosketused.
*
*


Kautokeino.
Köutukeinu / Kautokeino (,) om Norvegijan kund (kommun) Troms i Finnmark-agjan suves. Kundan keskuz om Kautokeino-žilo.
Kundan pind om 9707,34 km², ristitišt — 2946 eläjad (2018-01-01). Saamen üläškol radab kundas.


Cvetkov Dmitrii.
Dmitrii Pavlovič Cvetkov (vod.: "Dmitri Pavloviс Tsvetkov",; sünd. 30. eloku 1890, Krakol'je (nüg. Ust'-Lug-žilon pala), Piterin gubernii, Venäman imperii — kol. 26. eloku 1930, Estinma, mahapandud Ivangorodas) oli ezmäine vodilaine kelentedomez'.
Ühtni Rahvahanikoiden sodha «vauktoiden» poles i pageni Estinmaha. Oli Tartun universitetan üläopenikan.


Suhum.
Suhum ([sohumi], [ákua],) om Gruzijan Abhazijan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn. Venäman armii kontroliruib Abhazijan territorijad vspäi 2008, sen rahvahanikad oma Venäman pasportanke tobjimalaz.
Istorii.
Amuine eländpunkt sai lidnan oficiališt statusad vl 1848. Vll 1936−1992 sen oficialine nimituz oli "Suhumi".
Suhum šingotase änikoiden kazvatandal, kurortaks da turizman keskuseks 1960-nziš vozišpäi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase tazovaldkundan keskuzpalas, Mustmeren randal, 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat om subtropine neps. Voden keskmäine lämuz om +14,8 C°. Paneb sadegid 1453 mm vodes, läz tazomäras kuidme, vähemba semendkus (96 mm).
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 44 299 eläjad. Vn 2011 Abhazijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 62 914 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 119 150 eläjad vl 1989.
Rahvahad (2011): abhazijalaižed — 67,3%, venälaižed — 14,8%, armenijalaižed — 9,8%, gruzijalaižed — 2,8%, grekalaižed — 1,0%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 4,3%.


Moščen.
Moščen (,) om Ukrainan külä Volinin agjan keskuzpalas, sen Kovelin rajonas. Edel 2016 oli küläkundan keskuseks, nügüd' mülüb Lüblincan küläkundha.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Pol'šanman Sigizmund I-kunigahan kirjeižes vl 1543.
Moščenan eläjad oma otnus maižandushe. Turbhan samine om šingotadud.
Geografijan andmused.
Külä sijadase melioriruidud tahondas, 179 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad rajonan Kovel'-keskushesai om 5 km suvipäivnouzmha.
Eläjad.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 581 ristitud. Socialižed aluzkundad oma kul'turkeskuz i škol.
Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman sündnundan jumalanpert' om udessaudud vodele 1997 muretud vl 1944 ühtennimižen jumalanpertin sijas.


Chinval.
Chinval ([t͡sχinˈväl], "Chinvali" [t͡sxinvali] «graboiden ma») om Suviosetijan pälidn, sen kul'turan i ižandusen keskuz.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1398. Se sai lidnan statusad vl 1922.
Lidn sijadase territorijan suviröunanno Kavkazan pämägisel'gan suvižil pautkil, Sur' Liahvi-jogen randal (98 km pitte, "Didi Liahvi", Kuran hura ližajogi), 870 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Rahvahad (vn 2015 sijaližen rahvahanlugemižen mödhe): osetijalaižed — 94,4%, gruzijalaižed — 1,8%, venänikad — 1,6%, armenijalaižed — 1,1%, ukrainalaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 0,8%.


Orenburgan agj.
Orenburgan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt (agj).
Se mülüb Volgaveren federaližhe ümbrikho.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Orenburg-lidn.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Orenburgan agj om olmas vs 1934 tal'vkun 7. päiväspäi. Vozil 1938−1957 sen nimituz oli Čkalovan agj.
Orenburgan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 2000 25. päiväl redukud Käskusenandajan Suiman ezitajil, tuli väghe sen-žo voden 20. päiväl kül'mkud da om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke. Se vajehti endišt Päkäskust, kudamb oli vahvištadud vn 1994 19. päiväl redukud.
Geografijan andmused.
Agjal om röunoid Kazahstananke päivnouzmas da suves (sen Kostanain, Aktoben da Päivlaskmaiž-Kazahstanan agjoidenke), Samaran agjanke päivlaskmas, Tatarstanan Tazovaldkundanke lodehes, Baškortostanan Tazovaldkundanke da Čeläbinskan agjanke pohjoižes. Ühthine röunoiden piduz om 3700 km. Orenburgan agj om mererandatoi.
Pind om 123 702 km². Künttud ma otab territorijan pol't, mec otab 5%. Znamasine jogi om Ural sen Sakmar- da Ilek-ližajogidenke, mugažo Samar- da Sur' Kinel'-joged (mülüdas Volgan basseinha). Kaikiš suremb järv om Šalkar-Ega-Kar (96 km² pindal, 96 km randanpirdanke, 1 m süvütte) Kazahstananke päivnouzmaižel röunal. Kaikiš suremb ratud vezišt om Iriklinan vezivaradim (260 km² pindal).
Reljef om Suviuralan madalad mäged. Kaikiš korktemb čokkoim om Nakas-mägi (667,6 m).
Klimat om kontinentaline. Vodes paneb sadegid 450 mm lodehes da 350 mm suvipäivnouzmas.
Londuseližed varad oma londuseline gaz, kivivoi, palab šoidkivi, bur hil', raudkivend, vas'k, nikel', kuld, sauvondmaterialad (mouckivi, dolomit, sauvondkivi, sauvondgips, saved, letked, gravii), fosforitad, kaliisol, mel, azbest, pol'kalližarvoižed kived, keitandsol, reskvezi, gidroenergii.
Administrativine jagand.
Kaik om 9 lidnümbrikod (sidä kesken sauptud Komarovskii-žilo) Orenburgan agjas da 35 municipališt rajonad. Ühthemänho om 4 lidnankundad da 566 küläkundad rajoniš (2015). Küläkundad ühtetas 1707 küläd.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Jurii Berg radab gubernatoran vs 2010 kezakun 15. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen ezimez', hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen ühtnijoid radnikusile. Üks' ezmäine varagubernator da nell' muite varagubernatorad oma hänele abhu, kaik hö oma Ohjastusen ezimehen varapämehed mugažo.
Orenburgan agjan parlament om Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 47 ezitajad videks vodeks. Kümne komitetad ratas kaikenaigašti. Vaiše parlamentale sab vahvištada käskusid agjan territorijal, gubernator allekirjutab vai pördab toštmižkaclendha süd sel'gitaden. Sergei Gračov radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vs 2011 keväz'kun 24. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten.
Radonoigendai tobmuz om Orenburgan agjan Ohjastuz. Agjan ministrused, departamentad, komitetad, inspekcijad da üks' ohjanduz alištudas Ohjastusele.
Vn 2014 14. päiväl sügüz'kud valitihe gubernatorad, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (80,28% änid) da radab kahtenden strokun. Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 2 033 072 ristitud. Kaikutte kudenz' ristit kümnespäi om lidnalaine.
Kaik om kaks'toštkümne lidnad agjas i ei ole lidnanvuiččid žiloid. Toižed järedad lidnad (enamba 80 tuh. ristituid vl 2015, surembaspäi penembha): Orsk, Novotroick da Buzuluk. Vl 2017 kaik om 16 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 74,7%, totarlaižed — 7,5%, kazahlaižed — 5,9%, ukrainalaižed — 2,4%, baškiralaižed — 2,3%, mordvinalaižed — 1,9%, čuvašalaižed — 0,6%, saksalaižed — 0,6%, armenijalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 3,1%, rahvahuden ozutandata — 1,5%.


Gai (lidn).
Gai (, «puišt» vaugedvenäman kelespäi) om Venäman lidn Orenburgan agjan päivnouzmas. Se om Gain lidnümbrikon (edel 2016 vot — rajonan) administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1959 9. päiväl semendkud samha vas'kkivendod. Kätihe lidnanvuiččeks žiloks vl 1965. Sai lidnan statusad vl 1979.
Gai šingotase küllästamižtegimel i mujumetalloiden ümbriradmižen tegimel, mugažo pästtas kaivuzpäzutandmašiništod i lindferm om olmas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Suviuralan pautkil, 380 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Orenburghasai om 245 km päivlaskmha orhal. Lähembaižed lidnad oma Orsk 30 km suvhe raudtedme i Novotroick 30 km suvhe orhal.
34 eländpunktad mülüdas lidnümbrikho Gain ližaks. Lidnümbrikon pind — 2 923,55 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 38 301 ristitud, lidnümbrikon nell' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 44 800 eläjad vl 1996. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Johann Kronštadtlaižen päjumalanpert' i phh. Pedr- da Pauloi-apostoloiden jumalanpert' oma väges, islaman pühäpert' om sauvomas vspäi 2012.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 81,8%, baškirаlaižed — 4,7%, ukrainalaižed — 4,1%, totarlaižed — 3,9%, kazahlaižed — 1,9%, toižed rahvahad — 3,6%.
Orskan indistrialižen i medicinižen kolledžiden filialad oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.


Gändž.
Gändž (, vll 1935−1989 oficialine nimi oli "Kirovabad") om lidn tazovaldkundan alištusenke Azerbaidžanan lodehes. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Enzne.
Eländpunktan aluz om pandud vl 660 meiden erad. Vl 859 se sai lidnan statusad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 408 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Eläjad.
Vl 2011 eläjiden lugu oli 316 tuhad ristituid. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Edeline lidnan pämez' om El'mar Rustam ogli Velijev (2011−2018).


Nahičevan.
Nahičevan (, "Нахчыван", ناخجیوان «Nahčivan») om lidn Azerbaidžanan Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Se om Nahičevanan Tazovaldkundan pälidn, valdkundan anklavan Iranan da Armenijan keskes.
Eländpunkt mainitase ezmaižen kerdan kuti "Naksuana" Ptolemein «Geografii»-kirjas 2. voz'sadal meiden erad.
Lidn sijadase Araks-jogen hural randpolel, 873 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Bakuhusai om 450 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha.
Irdkosketused.
*


Šeki.
Šeki () om lidn Azerbaidžanan pohjoižes. Se om Šekin rajonan administrativine keskuz.
Eländpunktan aluz om pandud 8. voz'sadal EME kuti "Sakasen" ("Sake"), möhemba "Šeki". Vll 1743−1819 oli Šekin hankundan pälidnaks, sid' mülüi Venäman imperijha. Vl 1772 Kiš-jogen luja sur'vezi mureni lidnad, i eläjad sirdihe lähižhe "Nuh"-žilho ("Nuha"), se šingotihe lidnaks teravas. Vspäi 1968 lidn nimitase nügüdläižikš.
Lidn sijadase Suren Kavkazan ezimägištol, 500..850 m korktusil, 545 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud mägimecoil kaičemhas toštmižsur'vezišpäi.
Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 63 700 ristitud.
Irdkosketused.
*


Gabalan rajon.
Gabalan rajon (,) om rajon Azerbaidžanan pohjoižes. Gabal-lidn om sen administrativižeks keskuseks da üks'jäine lidn.
Vll 1930−1991 rajonan nimituz oli Kutkašenan rajon.
Rajon sijadase Suren Kavkazan ezimägištol, 553 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Se jagase 55 municipalitetaks.
Vl 2019 rajonan ristitišt oli 106 660 eläjad 1548 km² pindal. Rahvahad (2009): azerbaidžanlaižed — 78,7%, lezgilaižed — 17,1%, udinalaižed — 3,9%, toižed rahvahad — 0,3%.


Bardan rajon.
Bardan rajon () om rajon Azerbaidžanan keskuzpalas. Bard-lidn om sen administrativižeks keskuseks da üks'jäine lidn.
Rajonan aluz om pandud vl 1930. Šingotase äisarakoližel maižandusel, om sömtegimišton i sauvondmaterialiden edheotandoid.
Rajon sijadase Karabahan tazangišton keskuses, 61 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Se jagase 110 municipalitetaks. Pened manrehkaidused oma paksud.
Vl 2019 rajonan ristitišt oli 156 300 eläjad 957 km² pindal, heišpäi 99,9% oma azerbaidžanlaižed (2009).


Buzuluk.
Buzuluk () om Venäman lidn da lidnümbrik Orenburgan agjan päivlaskmas. Se om Buzulukan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1736 kuti Venäman imperijan lidnuz baškiralaižiden amuižen lidnan jändusiden sijha. Se sai makundan lidnan statusad vl 1781. 1960-nziš vozišpäi Buzuluk šingotase agjan kivivoin samižen keskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Samar-jogen hural randal da sen Buzuluk- i Domašk-ližajogiden randoil (Volgan hurapol'ne bassein), 70 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Orenburghasai om 220 km suvipäivnouzmha orhal vai 250 km avtotedme. «Samar — Orenburg»-raudte läbitab lidnad vspäi 1877, avtoümbärte om lidnanno «Samar — Orenburg»- i «Ural'sk (Kazahstan) — Bugul'm»-trassoil. Lähembaižed lidnad oma Soročinsk 90 km suvipäivnouzmha i Neftegorsk 85 km päivlaskmha.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 82 904 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 89 263 ristitud vl 2009. Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 92,5%, totarlaižed — 1,9%, ukrainalaižed — 1,2%, mordvinalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 3,3%.
Professionaližen opendusen aluzkundad: 6 kolledžad (tegimišton i transportan, finansine, sauvondan, pedagogine, medicinine, muzikaline), mecan i gidromelioracijan tehnikumad, mugažo Buzulukan gumanitariž-tehnologine institut — Orenburgan valdkundaližen universitetan filial.
Irdkosketused.
*


Orsk.
Orsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Orenburgan agjan päivnouzmas, röunatab Kazahstananke. Se om agjan kahtenz' surtte lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1735 kuti "Orenburg-lidnuz" langenijan Or'-jogen mödhe (). Vl 1741 panihe nügüdläižen Orenburgan alust Ural-jogen alemba mödvedhe (hot' Orenburg sijadase Sakmar-jogensunno, eile Or'-jogen), olijad lidnust udesnimitihe "Oren lidnuseks". Se sai lidnan statusad vl 1865.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Uralan suvižel ezimägištol, 200 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Orskan vanh pala sijadase Ural-jogen oiktal randal. Matkad Orenburghasai om 240 km orhal, 270 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed järedad lidnad oma Novotroick päivlaskmha (om 4 km röunoiden keskes) i Kazahstanan Aktobe (170 km suvipäivlaskmha). Lidnümbrik röunatab Kazahstananke, röunpäličmänendtaho om 30 km suvhe lidnan keskusespäi.
Orsk jagase koumhe territorialižhe rajonha vspäi 1972, niil ei ole ičeze administracijoid. Kahesa žilod mülüdas lidnümbrikho mugažo, niiden ühthine ristitišt oli 4 204 eläjad vl 2010. Lidnümbrikon pind — 1 426,54 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahalugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 239 800 ristitud, lidnümbrikon — 244 004 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 276 tuh. eläjid vl 1995.
Rahvahad (2010, enamba 0,4%, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 81,7%, kazahlaižed — 5,3%, totarlaižed — 3,9%, ukrainalaižed — 2,7%, baškiralaižed — 1,7%, saksalaižed — 1,1%, mordvinalaižed — 0,7%, azerbaidžanlaižed — 0,5%, armenijalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 1,9%.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma mujumetalloiden tehmine, mašiništonsauvomine, kivivoin ümbriradmine. Sömtegimišton i elektroenergetikan edheotandad oma šingotadud, järed päiväiželektrostancii om saudud lidnümbrikos.
Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Rahvahidenkeskeine "Orsk"-lendimport ("OSW / ОСК") sijadase 17 km suvhe lidnan keskusespäi, tehtas reisid Orenburgan agjadme, Moskvhasai, sezonreisid Simferopolihesai.


Buguruslan.
Lidnan islaman pühäpert' vn 2006 sügüz'kus.
Buguruslan (,) om Venäman lidn da lidnümbrik Orenburgan agjan lodehes. Se om Buguruslanan rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1748. Se sai makundan lidnan statusad vl 1781. Ühtennimine raudtestancii om olmas «Samar — Uf»-jonol vspäi 1888. Buguruslan šingotase kivivoin da gazan samižen i ümbriradmižen edheotandoil vspäi 1936, mugažo sömtegimišton edheotandad ratas (lihakombinat, jauhkombinat).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sur' Kinel'-jogen (, Volgan hurapol'ne bassein) da sen huran Konduzl-ližajogen () kaikil randoil, Bugul'man da Belebein ülüden suvipautkil, 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Orenburghasai om 270 km suvipäivnouzmha orhal vai 355 km avtotedme. Lähembaine lidn om Pohvistnevo (Samaran agj) 22 km päivlaskmha kaikil teil, järedad lidnad — Samar 165 km päivlaskmha avtotedme i Oktäbr'skii 135 km pohjoižpäivnouzmha avtol.
Nell' pen't žilod da 2 raudtesarakod mülüdas lidnümbrikho Buguruslanan ližaks. Lidnümbrikon pind — 76,46 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 49 741 ristitud, lidnümbrikon — 50 226 ristitud. Ristitišt vajehtase 49..55 tuhad röunoiš vspäi 1970 (55 400 rist. vl 2000). Vl 2017 kaik 50 004 eläjad oli lidnümbrikos.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 67,1%, totarlaižed — 10,3%, mordvinalaižed — 10,0%, ukrainalaižed — 1,6%, saksalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 9,7%.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Buguruslanan kivivoin, medicinine, pedagogine kolledžad i civiližen aviacijan lendimškol (kolledž), maižanduztehnikum, mugažo Samaran tehnižen universitetan filial.
Irdkosketused.
*


Prazeodim.
Prazeodim ("Pr" — "praseodymium" latinan kelel) om 59nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).
Ühthine ümbrikirjutand.
Element om harv londuses, pala Man kores — 9 grammad tonnas. Avstrijalaine Karl Auer fon Vel'sbah-himik avaiži prazeodiman vl 1885. Prazeodiman kävutamine om harv.
Fizižed ičendad.
Prazeodim om pehmed tagokaz notked hobedakaz mametall. Kristalline segluz om geksagonaline.
Atommass — 140,90766. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 6,773 g/sm³. Suladandlämuz — 1208 K (935 C°). Kehundlämuz — 3403 K (3130 C°).
Londuseline prazeodim kogoneb üks'jäižes 141Pr-izotopaspäi, se om stabiline. Tetas 38 ratud radioaktivišt izotopad 121..140, 142..159 atommassanke, i niiden 15 izomärad, kaikiš hätkemb om 143Pr-izotop 13,57 päiväd pol'čihodamižen pordonke.


Prometii.
Prometii ("Pm" — "promethium" latinan kelel) om 61nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).
Ei ole olmas elementad londuses, sikš miše kaik sen izotopad oma radioaktivižed.
Avaiduz.
Vl 1945 amerikalaižed himikad Džeikob Marinskii, Lorens Glendenin i Čarl'z Koriell saiba prometijad ezmäižen kerdan Klinton-laboratorijas (nüg. Ok-Ridž-laboratorii, Tennessi-štat) uranan čihodamižen produktoišpäi ionvajehtamižtervoil, i vodele 1947 todestiba ut elementad ičendoiden tedoidusil. Vspäi 1950 nimitihe nügüdläižikš Amuižen Grekanman mifižen Prometei-titanan mödhe («meletai edel» vai «holitai», «tiks'un kaluine»), Koriellan ak tariči nimed eziauguižešti.
Fizižed ičendad.
Prometii om radioaktivine hahkvauvaz mametall. Kristalline kaks'kerdaine geksagonaline α-segluz kändihe korgedlämuzližeks kubižeks β-segluseks 890 C° lämudel.
Atommass — 144,9127. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,26 g/sm³. Suladandlämuz — 1315 K (1042 C°). Kehundlämuz — 3273 K (3000 C°).
Om sadud 38 ratud izotopad 126..163 atommassanke, i niiden 18 izomärad. Kaikiš hätkemb elo om prometii-145-izotopal, sen pol'čihodamižen pord — 17,7 vot. Völ kahtel izotopal pol'čihodamižen pord om pit'k: 146Pm (T½ — 5,53 vot) i 147Pm (T½ — 2,62 vot).
Kävutand.
Kävutadas joksusen radioaktivižeks purtkeks i lüminoforaks. 147Pm-izotopan üks'jäine tegii om Venäma.


Pol'šanman administrativiž-territorialine jagand.
Voden 1999 päkäskusen () mödhe, Pol'šanman Tazovaldkund jagase 16 sodaveikundha (vojevodstvaha;), kudambad jagasoiš povätihe (makundoihe, ujezdoihe;). Povätad jagasoiš gminoihe (volostihe;).
Istorii.
Vl 1999 Pol'šanman oli 16 sodaveikundad, 379 povätad (65 lidnalašt da 314 külähišt povätad,) da 2479 gminad (306 lidnalašt, 1576 külähišt da 597 külä-lidnalašt gminad,).
Homaičendad.
A


Abdulino.
Abdulino () om Venäman lidn Orenburgan agjan lodehes. Se om Abdulinon lidnümbrikon (1785 km²) administrativine keskuz da sen ristitišton 70%. Edel 2016 vot nimitihe lidnümbrikod Abdulinon rajonaks. Se mülütab 49 žilod da küläd.
Enzne.
Eläbzoittud "Abdulovankülä" () mainitase ezmäižen kerdan vodel 1795. Vodespäi 1811 nimitase nügüdläižikš. Vodel 1888 raudte tuli lidnha, ühtennimine raudtestancii om «Samar — Uf»-jonol. Vodel 1895 «Перов и Зуев»-kompanii sauvoi tegint ümbriradamha grečad surimeks. Vodelpäi 1923 Abdulino om lidnan statusanke.
Nügüd'aigan lidn om maižanduzrajonan keskuz. Leibänkombinat da maidkombinat oma olmas, om raudten holitišen edheotandoid, sauvondmaterialiden tehmine. Kivivoin da londuseližen gazan löudmižsijad oma ottud kävutamižhe läz lidnad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tiris-jogen randoil (, Ik-jogen bassein), Uralan ezimägištol, 190 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Orenburghasai om 280 km suvipäivnouzmha «Kazan' — Orenburg»-avtotedme (R239), röunhasai Baškortostananke — 4 km pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi. Avtote om lidnan päivnouzmaižeks röunaks.
Eläjad.
Voden 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 20 173 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1959 — 29 976 eläjad. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om lidnas.
Irdkosketused.
*


Samarii.
Samarii ("Sm" — "samarium" latinan kelel) om 62nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).
Element om harv Man kores (8 grammad tonnas). Vozil 1878−1879 francijalaižed himikad Pol' Emil' Lekok de Buabodran i Mark Delafonten avaižiba samarijan spektroskopijan abul. Hö analiziruiba samarskit-mineralad — sen formul om ((Y,Ce,U,Fe)3(Nb,Ta,Ti)5O16).
Fizižed ičendad.
Samarii om hobedaižvauged mametall. Om varmed radiacijad vaste.
Atommass — 150,36. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,520 g/sm³. Suladandlämuz — 1345 K (1072 C°). Kehundlämuz — 2173 K (1900 C°).
Nell' stabilišt izotopad da koume vähänradioaktivišt izotopad mülüdas londuseližhe samarijha: 144Sm (3,07%), 147Sm (14,99%, pol'čihodamižen pord — 106 mlrd vozid), 148Sm (11,24%; T½ — 7 × 1015 vot), 149Sm (13,82%; T½ > 2 × 1015 vot), 150Sm (7,38%), 152Sm (26,75%), 154Sm (22,75%). Sen ližaks, tetas 31 ratud radioaktivišt izotopad 128..143, 145, 146, 151, 153, 155..165 atommassanke, i 12 izomärad.
Himižed ičendad.
Samarii muigotub il'mas hilläšti. Ezmäi se katase Sm2O3-hapandusen kerthel, sid' kändase paikuižeks tuhkaks.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe ülävägeviden kaikenaigaižiden magnitoiden tehmižes. Hapandusel kreptas stöklid infrarusttad sädegoičendad vaste, kävutadas lämoinvastaižeks materialaks.
Samarijan monosul'fid (SmS) om andmiden aluz märičemha konstrukcijoiden mehanižid kingitesid. Sen monokristall generiruib termoELV 50%, 130 C° lämudel — 67..85%, mi endustab avarod ted elektrolikutimile avtoiden täht.
Mail'man vozne tehmine om severz'-se sadad tonnoid. Samarijan päeksportör — Kitai, mugažo om löudmižsijid, Kazahstanas, Venämas, Ukrainas, Avstralijas, Brazilijas, Indijas da Skandinavijas.


Evropii.
Evropii ("Eu" — "europium" latinan kelel) om 63nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).
Element om harv londuses, sen pala mail'mas om 5 × 10−10. Vl 1896 francijalaine himik Ežen Anatol' Demarse sai puhtast evropijad ezmäižen kerdan. Ei voi löuta evropijad Mas joudjas olendas.
Metall, sen hapanduz, hlorid i nitrat oma vähäntoksižed ristitun täht.
Fizižed ičendad.
Evropii om pehmed hobedaižvauged mametall. Kristalline segluz om kubine mülükeskustoittud normaližen painuden al, völ kaks' modifikacijad oleleb korktan painuden al.
Atommass — 151,965. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 5,243 g/sm³. Suladandlämuz — 1099 K (826 C°). Kehundlämuz — 1802 K (1529 C°).
Londuseline evropii kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: 151Eu (52,2%) i 153Eu (47,8%). Tetas 36 ratud radioaktivišt izotopad 130..150, 152, 154..167 atommassanke i 17 izomärad, niiden keskes nelläl pol'čihodamižen pord om hätkemb: 150Eu (36,9 vot), 152Eu (13,516 vot), 154Eu (8,593 vot) i 155Eu (4,76 vot).
Himižed ičendad.
Evropii muigotub il'mas kebnas i katase hapandusen (Eu2O3) kerthel. Pölü voib palada poukahtuden il'mas. Muigotandmärad: +3 (tobjimalaz), +2, +1.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe evropijad atomenergetikas, elektronikas i medicinas.
Maksoi 800..2000 US$ kilogrammas vl 2014. Päeksportör — Kitai, mugažo om evropijan löudmižsijid Kenijas (kaikiš suremb), Kazahstanas, Venämas, Ukrainas, Avstralijas, Brazilijas, Indijas da Skandinavijas.


Gadolinii.
Gadolinii ("Gd" — "gadolinium" latinan kelel) om 64nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).
Element om harv londuses, Man koren südäiolend — 6,2 grammad tonnas. Francijalaine himik Žan de Marin'jak avaiži gadolinijan vl 1880. Om nimitadud suomalaižen Juhan Gadolin-himikan kanzannimen mödhe.
Fizižed ičendad.
Gadolinii om pehmed notked hobedaižvauged mametall. Kristalline segluz om geksagonaline ninev.
Atommass — 157,25. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,900 g/sm³. Suladandlämuz — 1585 K (1312 C°). Kehundlämuz — 3273 K (3000 C°).
Londuseline gadolinii kogoneb ühtes vähänradioaktivižes da kudes stabiližes izotopoišpäi: 152Gd (0,2%, T½=1,08 × 1014 vot), 154Gd (2,18%), 155Gd (14,8%), 156Gd (20,47%), 157Gd (15,65%), 158Gd (24,84%), 160Gd (21,86%). Sen ližaks, tetas 29 ratud radioaktivišt izotopad 134..151, 153, 159, 161..169 atommassanke i 10 metastabilišt izomärad, niišpäi kaikiš hätkemb om 150Gd-izotop 1,8 mln vozid pol'čihodamižen pordonke.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe gadolinijad atomenergetikas, elektronikas, metallurgijas i medicinas. Sadas üläveimid i ülämadalid lämuzid.
Gadolinijan päeksportör — Kitai, mugažo om löudmižsijid, Kazahstanas, Venämas, Ukrainas, Avstralijas, Brazilijas, Indijas da Šrilankas. Puhthan (irguz 99,9%) metallan kilogramm maksoi 133 US$ vl 2014. Mail'man vozne tehmine — 400 tonnad.


Terbii.
Terbii ("Tb" — "terbium" latinan kelel) om 65nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).
Element om harv londuses, pala Man kores — 4,3 grammad tonnas. Ročilaine Karl Gustav Mosander-himik avaiži terbijan vl 1843. Nimitihe Itterbü-žilon mödhe Stokhol'man sarišton Resarö-sarel, kuti koumed tošt elementad-ki (erbii, itterbii, ittrii).
Fizižed ičendad.
Terbii om pehmed tagokaz ninev hobedaižvauged mametall. Kristalline modifikacii toižetase 1289 C° lämudel.
Atommass — 158,92535. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,229 g/sm³. Suladandlämuz — 1629 K (1356 C°). Kehundlämuz — 3396 K (3123 C°).
Londuseline terbii kogoneb üks'jäižes stabiližes 159Tb-izotopaspäi. Toižed 35 izotopad oma ratud radioaktivižed 136..158, 160..171 atommassanke, tetas 27 izomärad mugažo.
Himižed ičendad.
Reagiruib kaikidenke galogenidenke i hapanikanke, vedenke, rikmuiktusenke. Oleskeleb reakcijoid azotanke, hil'nikanke, rikinke i boranke ližalämudel. Muigotandmär om +3 tobjimalaz, oleldab +2 i +4.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe terbijad metallurgijas, elektronikas i magnitoiden tehmižes. Tehtas kulundan da ul'trakulundan vägevid purtkid ühthesuladusespäi raudanke. Kävutadas terbijan hapandust avaros TV- i monitoriden teletorvuziš flüorescirujaks vihandaks agentaks. Elementan päeksportör — Kitai, mugažo om löudmižsijid, Kazahstanas, Venämas, Ukrainas, Avstralijas, Brazilijas, Indijas da Skandinavijas. Maksoi 1000 US$ kilogrammas vl 2016, arv vajehtase lujas metallan irgudehe kacten.


Disprozii.
Disprozii ("Dy" — "dysprosium" latinan kelel, amuižgrekan kelen "δυσπρόσιτος"-sanaspäi «jüged samižes») om 66nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).
Element om harv londuses, pala Man kores — 5 grammad tonnas. Francijalaine himik Pol' Emil' Lekok da Buabodran avaiži disprozijan vl 1886.
Disprozijal ei ole ičenašt biologišt rolid.
Fizižed ičendad.
Disprozii om pehmed hoštai hobedakaz mametall. Oleskeleb kahten seglusen nägul, α-Dy geksagonaliženke seglusenke kändase β-disprozijaks kubiženke seglusenke huldutamižel korktemb mi 1384 C°.
Atommass — 162,500. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,55 g/sm³. Suladandlämuz — 1680 K (1407 C°). Kehundlämuz — 2840 K (2562 C°).
Londuseline disprozii kogoneb seičemes stabiližes izotopaspäi: 156Dy (0,06%), 158Dy (0,09%), 160Dy (2,33%), 161Dy (18,89%), 162Dy (25,47%), 163Dy (24,9%), 164Dy (28,26%). Sen ližaks tetas 29 ratud radioaktivišt izotopad 138..155, 157, 159, 165..173 atommassanke, i 12 izomärad.
Himižed ičendad.
Metall muigotub il'mas hilläšti i kändase hapanduseks. Disprozii om lujas hüvä katalizator mugažo.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe disprozijad metallurgijas, elektronikas i magnitoiden tehmižes. Metallan päeksportör — Kitai, mugažo om löudmižsijid, Vjetnamas, Afganistanas, Venämas (Kolan pol'sarel), Kirgizstanas, Avstralijas, Indijas i Brazilijas.


Vroclav.
Vroclav ([ˈvrɔt͡swaf],) om lidn Pol'šanman suvipäivlaskmas. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Alasilezijan sodaveikundan pälidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 10. voz'sadal. Se sai lidnan oiktusid vl 1214 i tošti vl 1242.
Vroclav šingotase Volvo-avtobusoiden pästandal, vagonoiden i raudtevedimiden tehmižel (Bombardier), himižen i elektronižen sarakoiden edheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Oderan (pol'š. "Odra") muugotil randoil, Silezijan alangištos, 105..155 m ü.m.t. korktusil. Läz 130 sildad ühtenzoittas Oderan da sen nellän ližajogen randoid.
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun i elokun lämuz om +18,5..+18,9 C°, vilukun — −0,7 C°, voden keskmäine lämuz om +9 C°. Absolütine minimum oleskeli −30 C°. Paneb sadegid 541 mm vodes, enamba semendkus-elokus (59..81 mm kus).
Eläjad.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 632 996 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 629 565 eläjad vl 1939 i 643 640 eläjad vl 1991. Läz 1,16 mln ristituid elädas ezilidnoidenke.
Lidnan edeline pämez' oli Rafal Dutkevič (2002−2018).
Transport.
Avtobusad i tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas, velosipediden i elektroavtoiden kortom radab.
Lidn om valdkundan znamasine raudtesol'm. Jogiport Oderal. Rahvahidenkeskeine civiline Vroclav-lendimport Nikolai Kopernikan nimed ("WRO", 3,3 mln matknikoid vl 2018) sijadase 10 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi, tehtas reisid Evropan lidnoihe, čarterreisid Keskmeren lebutahoiže.
Irdkosketused.
*


Bidgošč.
Bidgošč (,) om lidn Pol'šanman keskusen lodehes. Se om üks' Kujavijan da Pomorjen sodaveikundan pälidnoišpäi (toine pälidn om Torun').
Vl 2014 eläjiden lugu oli 358 614 ristitud.
Homaičendad.
*


Torun'.
Torun' ([ˈtɔruɲ],) om lidn Pol'šanman keskusen pohjoižes. Se om üks' Kujavijan da Pomorjen sodaveikundan pälidnoišpäi (vspäi 1999). Toine pälidn om Bidgošč, lodeheze lidnaspäi.
Istorine keskuz mülüb Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe vspäi 1997. Torun' om Nikolai Kopernikan kodilidnaks. Hänen nimel nimitadud universitet om olmas vspäi 1945 (40 tuh. üläopenikoid).
Istorii.
Ezmäižed eländpunktad lidnan territorijal oliba vspäi 1100 edel meiden erad. Tevtonan orden sauvoi lidnust "Thoren"-nimenke vozil 1230−1231, sen jändused oma olmas tähäsai. Lidnuz da eländpunkt sen seiniden taga saiba lidnan statusad vl 1233.
Toižen mail'man sodan aigan päzutihe murendusespäi tobjimalaz.
Geografijan andmused.
Torun'-lidn sijadase Visl-jogen randoil, 34..95 m korktusil valdmeren pindan päl. Torun' jagase 24 lidnrajonha (pol'š. "dzielnice miasta").
Eläjad da transport.
Vl 2000 elajiden lugu oli kaikiš suremb, 210 194 ristitud. Ristitišt poleneb suburbanizacijan tagut.
Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks. Raudtesild da koume avtotesildad ühtenzoittas Vislan randoid. Koume päraudtestancijad i kaks' avtostancijad om olmas lidnas. Lähembaine lendimport sijadase Bidgošč-lidnas 50 km päivlaskmha-lodeheze.
Irdkosketused.
*


Gožuv-Vel'kopol'ski.
Gožuv-Vel'kopol'ski (pol'š.: "Gorzów Wielkopolski" [ˈɡɔʐuf vʲɛlkɔˈpɔlskʲi], vhesai 1945 oli Landsberg Vartal-nimenke, saks.: "Landsberg an der Warthe") om lidn Pol'šanman lodehes. Se om üks' Lübušan sodaveikundan pälidnoišpäi. Toine pälidn om Zelöna Gur.
Lidn sijadase Vart-jogen randoil (pol'š.: "Warta", Oderan bassein), 19...82 m korktusil valdmeren pindan päl.
*


Zelöna Gur.
Zelöna Gur («vihand mägi»,) om lidn Pol'šanman päivlaskmas. Se om ühteks Lübušan sodaveikundan pälidnoišpäi, sodaveikundan kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe. Toine pälidn om Gožuv-Vel'kopol'ski.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 13. voz'sadal. Se sai lidnan statusad vl 1323. Vinan tehmine anikoičeb amussai, jogavozne «Winobranie»-festival' oleskeleb sügüz'kus. Zelöna Gur kändihe industrijan keskuseks 18. voz'sadan lopus tekstil'tegimišton šingotesenke.
Lidnan elektrotehnine sarak pästab GPS-navigacijan i signalizacijan ladimid, ühtneb Evropan kosmižihe projektoihe.
Geografijan andmused.
Lidn om ümbärtud mecoil, seižub Oder-jogen alangišton hural pautkel. Matkad Saksanman röunhasai om 60 km päivlaskmha orhal, Varšavhasai om 455 km päivnouzmha avtotedme. Lähembaižed sured lidnad oma Kotbus (Saksanma) 83 km suvipäivlaskmha orhal da Gožuv-Vel'kopol'ski 91 km pohjoižhe orhal.
Zelöna Gur jagase 28 territorialižhe ümbrikho (pol. "osiedle").
Eläjad.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 119 182 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Zelöna Guran universitet radab vspäi 2001.
Irdkosketused.
*


Lodz'.
Lodz' ([wut͡ɕ] «veneh», jidiš: לאדזש‎, vepsän kirjamil "Lodž") om lidn Pol'šanman keskuses. Se om valdkundan koumanz' surtte lidn, Lodzin sodaveikundan pälidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1332 peneks küläks latiniženke "Lodzia"-nimenke. Vl 1423 se sai lidnan oiktusid. Vozil 1945−1948 lidn tegi valdkundan pälidnan funkcijoiden mödhe, sikš miše Varšav oli muretud Toižen mail'man sodan toriden jäl'ghe.
Vhesai 1990 Lodz' oli tekstil'tegimišton keskuseks. Vodele 2009 läz tuhad verazmaižid investirujid tuliba lidnha, mail'man elektronižed da IT-kompanijad sauvoiba ofisoid täs (oz. indine Infosys).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 164..284 m korktusil valdmeren pindal päl, peniden jogiden randoil. Nene 19 joged mülüdas Vartan (Oderan oiged ližajogi) i Vislan basseinoihe. Matkad Varšavhasai om 120 km pohjoižpäivnouzmha.
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun lämuz +18,9 C°, vilukun −1,5 C°, voden keskmäine lämuz +8,6 C°. Paneb sadegid 582 mm vodes, enamba heinkus — 90 mm.
Eläjad.
Vl 1988 ristitišt oli kaikiš suremb — 854 tuhad eläjid. Vl 2014 eläjiden lugu oli 706 004 ristitud. Ristitišt poleneb radotomuden tagut da Pol'šanman pälidnan lähembusen taguiči.
Transport.
Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Elektrojonused ühtenzoittas lidnad ezilidnoidenke. Kaks' päraudtestancijad om olmas: Lodz'-Fabričnai (, manalaine) i Lodz'-Kalisk ().
Rahvahidenkeskeine civiline Lodz'-lendimport (ende Lüblinek, "LCJ") sijadase 6 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi, tehtas reisid Münhenha, Surhe Britanijha, čarterreisid Keskmeren lebutahoiže.
Irdkosketused.
*


Krakov.
Krakov ([ˈkrakuf], "Kroke") om lidn Pol'šanman suves. Se om kahtenz' surtte lidn valdkundas, Penen Pol'šanman sodaveikundan pälidn. Lidnan keskuz mülüb mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 965. Se sai lidnan oiktusid vl 1257. Vozil 1038−1596 oli Pol'šanman pälidnaks, vhesai 1734 — pol'šalaižiden kunigahiden vencastusen sijan.
Krakov šingotase raudan metallurgijan tegimel (ArcelorMittal Poland S.A.), tegimištoližen i elektrotehnižen mašiništon pästandal, IT-kompanijoil, turizmal (2. sija Varšavan jäl'ghe). Mail'man, Suren Britanijan, Saksanman i Skandinavijan kompanijoiden kontorad sijadasoiš lidnas: Google, IBM, Royal Dutch Shell, HSBC, General Electric, ABB, Hitachi, kaik enamba 50. Kompjuterprogramiden Comarch-kompanijan päfater om olmas Krakovas.
Geografijan andmused.
Lidn seižub Visl-jogen randoil sil sijal, kus jogi kändase laivjogeks, 188..383 m korktusil valdmeren pindal päl. Matkad Varšavhasai om 252 km pohjoižhe orhal, 296 km avtotedme. Voden keskmäine lämuz om +8,7 C°.
Krakov jagase 18 lidnrajonha (pol'š. "dzielnica miasta") vspäi 1991, ned oma nomeruidud da vspäi 2002 nimitadud-ki, oz. "Dzielnica I Stare Miasto" («vanh lidn»).
Eläjad.
Vl 1939 eläjiden lugu oli 259 tuh. ristituid. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', sodaveikundan nelländez. Lidnaglomeracijan ristitišt oli 1,4 mln elajid vl 2010.
Irdkosketused.
*


Opole.
Opole (mugazo pol'šan kelel, virktas: [ɔˈpɔlɛ]; edel 1945 vot Oppel'n,) om lidn Pol'šanman suvipäivlaskmas. Se om Opolen sodaveikundan pälidn (vspäi 1950), tedon da opendusen sijaline keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 845 kuti linduz sarel kesked joged. Se om ühteks kaikiš amuižembiš lidnoišpäi valdkundas, sai lidnan oiktusid vl 1217. Edel 1945 vot oli Germanijan palaks.
Opole šingotase mašinansauvomižen sarakol (gidravližed domkratad, libutimed kinokameran täht, klapanad), sauvondmaterialiden tehmižel (cementtegim, katuzmaterialad, metalližed konstrukcijad), avtopaloiden i «Polaris»-kvadrocikloiden pästandal, sömtegimišton edheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Oder-jogen randoil, 176 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Varšavhasai om 275 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 315 km avtotedme.
Eläjad.
Vl 2017 lidnan eläjiden lugu oli 127 792 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 130 969 eläjad vl 1999. Ristitišt ezilidnoidenke om 267 tuh. eläjid (2017), sidä kesken saksalaižiden znamasine vähembuz (lidnas vaiše 2,5% saksalaižid elihe vl 2012).
Professionaližen üläopendusen koume aluzkundad oma valdkundaližed: Opolen universitet, Opolen politehnine universitet, Kundaline korged medškol Opoles.
Transport.
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Päraudtestancii om olmas, 3 raudtestancijad da 2 raudteplatformad.
Irdkosketused.
*


Žešuv.
Žešuv ([ˈʐɛʂuf],,;, vepsän kirjamil "Raiše") om lidn da raudtesol'm Pol'šanman suvipäivnouzmas. Se om Alakarpatan sodaveikundan pälidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 11. voz'sadal. Ende se oli Peremišlin ruhtinazkundan palaks (Amuine Venä), Pol'šanma anasti lidnust 14. voz'sadal. Eländpunkt sai lidnan oiktusid vl 1354.
Žešuv šingotase avto- i avialikutimiden tegimil, Zelmer-koditehnikan pästandal, sömtegimištol (plodkonservtegim, lihakombinat), mugažo tehnižen porcellanan edheotandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Vislok-jogen randoil (pol'š. "Wisłok" 205 km pitte, Vislan bassein), 197..384 m ü.m.t. korktusil. Karpatad seištas suvhe lidnaspäi. Matkad Varšavhasai om 310 km pohjoižhe avtotedme.
Žešuv jagase 30 rajonha (pol'š. "osiedle").
Eläjad.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 184 493 ristitud, ezilidnoidenke — läz 350 tuh. ristituid. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Transport.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Kuz' raudtestancijad om saudud Žešuvas.
Rahvahidenkeskeine civiline Žešuv-Jasönk-lendimport ("RZE", 771 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 10 km pohjoižhe lidnan keskusespäi Jasönk-žilonno. Tehtas reisid Suren Britanijan lidnoihe, Njuarkha i Tel' Avivha, mugažo Varšavha. Om sezonreisid Grekanman, Bolgarijan i Turkanman kurortoidennoks.
Irdkosketused.
*


Belostok.
Belostok ([bʲaˈwɨstɔk]) om lidn Pol'šanman pohjoižpäivnouzmas. Se om Alaläšan sodaveikundan pälidn, järed raudtesol'm.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš vl 1437. Se sai lidnan statusad vl 1749. Oli tekstil'tegimišton keskuseks 19. voz'sadan toižes polespäi. Vozil 1939 (tal'vku) — 1941 (27. kezaku) da vl 1944 (heinku−sügüz'ku) Belostok mülüi ühtennimižen agjan keskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn om ümbärtud mecoil, sijadase Bäl-jogen randoil (, «vauged», Vislan oigedpol'ne bassein), 120..160 m korktusil valdmeren pindal päl. Matkad Varšavhasai om 188 km suvipäivlaskmha, Vaugedvenäman röunhasai — 54 km päivnouzmha.
Eläjad.
Vn 2011 Pol'šanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 294 989 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 430 tuhad ristituid elihe ezilidnoidenke vl 2017.
Om erazvuiččiden religijoiden pühäpertid: katoline jumalankodikund, ortodoksine hristanuskond, judaizman pühäpert', mugažo čiganoiden sur' kund eläb lidnas.
Transport.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Belostok ühtenzoitab päivlaskmaižid maid Baltijan maidenke avto- da raudteidme i Suomenmanke.
Irdkosketused.
*


Katovice.
Katovice ([katɔˈvit͡sɛ],) om lidn Pol'šanman suves. Se om Silezijan sodaveikundan pälidn.
Eländpunktan aluz om pandud 19. voz'sadal. Se sai lidnan oiktusid vl 1865.
Katovice om kivihilen samižen da raudan metallurgijan keskuz, järed raudtesol'm (15 stancijad da platformad).
Lidn sijadase 266..352 m ü.m.t. korktusil.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 303 314 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 368 621 eläjad vl 1987.
Irdkosketused.
*


Kel'ce.
Kel'ce ([ˈkʲɛlt͡sɛ], Venäman imperijas venän nimituz oli "Kel'ci") om lidn Pol'šanman keskusen suves. Se om Sventokšistan sodaveikundan pälidn, vozil 1919−1998 oli Kel'cen sodaveikundan keskuseks.
Eländpunkt oli olmas kel'tižiden heimoiden aigaspäi völ. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud 12. voz'sadan augotišespäi, se sai lidnan oiktusid vl 1295.
Lidn sijadase Sventokšistan mägiden pohjanno, seižub Silnic-jogen randoil. Matkad Varšavhasai om 170 km pohjoižhe.
Irdkosketused.
*


Ol'štin.
Ol'štin (pol'š.: "Olsztyn" [ˈɔlʂtɨn], vhesai 1945 Allenštain, saks.: "Allenstein") om lidn Pol'šanman pohjoižes. Se om Varminiž-Mazuran sodaveikundan pälidn.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1334 kaičendčuhunduseks jogen randal. Se sai lidnan oiktusid vl 1353.
Lidn seižub Lin- (pol'š. "Łyna", pruss. "Alna"), Vadong- (pol'š. "Wadąg") da Kortuvk- (pol'š. "Kortówka") jogiden da 15 penen järven randoil, 88..154 m korktusil valdmeren pindan päl.
*


Poznan'.
Poznan' ([ˈpɔznaɲ],; jidiš: פּױזן, vepsän kirjamil "Poizn") om lidn Pol'šanman päivlaskmas. Se om videnz' surtte lidn valdkundas, Suren Pol'šanman sodaveikundan pälidn.
Eländpunktan aluz om pandud 10. voz'sadal. Se sai lidnan oiktusid vl 1253. Poznan' sijadase Vart-jogen randoil, 50..150 m korktusil valdmeren pindal päl.
Vspäi 2011 Poznan' jagase 42 osedle:ks (pol'š. "osiedle") — territorialižeks lidnrajonaks.
Irdkosketused.
*


Ščecin.
Ščecin ([ˈʂt͡ʂɛt͡ɕin], edel 1945 vot nimi oli Štettin, [ʃtɛˈtɪːn]) om Pol'šanman lidn valdkundan lodehes. Se om valdkundan seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Päivlaskmpol'žen Pomorjen sodaveikundan pälidn. Pol'šanman kaikiš järedamb meriport radab lidnas.
Istorii.
Eländpunkt sai lidnan oiktusid vl 1243. Štettin oli mülünu Pühäze Rimalaižhe imperijha 12. voz'sadan lopindaspäi, kus oli Pomeranii-gercogkundan keskuseks vhesai 1648. Vll 1648−1720 oli Ročinman palaks, sid' mülüi Prussijha 20. voz'sadhasai, šingotihe Berlinan meriverajaks. Vl 1729 Venäman tulii Jekaterina II-imperatornaine oli sündnu Štettinan lidnushe.
Ščecin šingotase mašiništon i laivoiden sauvomižel, himižel tegimištol (mineraližed heretused), «Amazon»-kompanijan varažomil, meriladimiden edheotandal, turizmal (354 tuh. rist. vl 2009). Cellülozbumagaine kompleks ei ole rados 2000-nziš vozišpäi.
Geografijan andmused.
Ščecin sijadase Oderan hijamiden molembil randoil da Dombe-järven () randal, 0..131 m korktusil. Matkad Saksanman röunhasai om 10 km päivlaskmha avtotedme. Avanportan nimi om Svinouis'ce, sijadase Oderan Baltijan meren estuarijan (Ščecinan lahten) taga.
Eläjad.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 407 180 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 419 600 eläjad vl 1994. Ristitišt ületi vn 1939 lugud vodele 1978 (384,9 tuh. rist.), Toižen mail'man sodan jäl'ghe vaiše erasile saksalaižile lasktihe pörtas lidnha, heiden lugu poleni enamba mi 100 tuhaspäi 17 tuhazesai.
Üläopendusen viž aluzkundad om olmas lidnas.
Transport.
Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas.
Irdkosketused.
*


Korrea Rafael'.
Rafael' Korrea (; sünd. 6. sulaku 1963, Guajakil', Ekvador) om ranu Ekvadoran videnz'kümnendeks videndeks prezidentaks (15.01.2007—24.05.2017) koume strokud jäl'geten.


Gol'mii.
Gol'mii ("Ho" — "holmium" latinan kelel) om 67nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).
Element om harv londuses, pala Man kores — 1,3 grammad tonnas. Šveicarijalaine Žak-Lui Sore-himik avaiži gol'mijan spektraližen analizan abul vl 1879. Ročilaine Per Teodor Kleve-himik erigoiti uden elementan hapandust sil-žo vodel i nimiti Stokhol'man oiktastuseks, sikš ku radoi läz necidä lidnad.
Ei ole biologišt rolid gol'mii-metallal, no sen erased solad stimuliruidas substancijoiden vajehtust.
Fizižed ičendad.
Gol'mii om pehmed da tagokaz, loštai da hobedakaz mametall.
Atommass — 164,93033. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,795 g/sm³. Suladandlämuz — 1734 K (1461 C°). Kehundlämuz — 2873 K (2600 C°).
Londuseline gol'mii kogoneb üks'jäižes stabiližes 165Ho-izotopaspäi. Tetas 35 ratud radioaktivišt izotopad 140..164 i 166..175 atommassanke, mugažo niiden 33 izomärad.
Himižed ičendad.
Gol'mii muigotub il'mas hilläšti i kändase Ho2O3-hapanduseks. Muigotandmärad: +3 (tobjimalaz), +2, +1. Reagiruib kaikidenke muiktusidenke päiči HF, eile reakcijoid ftoranke.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe gol'mijad metallurgijas (legiruidas alüminijan ühthesuladusid), atomenergetikas i üläveimiden magnitoiden tehmižes. Gol'mijan ionad oma aluseks sädamha infrarusttad sädegoičendad lazeras.
Elementan päeksportör — Kitai, mugažo om löudmižsijid, Kazahstanas, Venämas, Ukrainas, Avstralijas, Brazilijas, Indijas da Skandinavijas.


Erbii.
Erbii ("Er" — "erbium" latinan kelel) om 68nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).
Element om harv londuses, pala Man kores — 3,3 grammad tonnas. Ročilaine Karl Gustav Mosander-himik avaiži erbijan vl 1843. Nimitihe Itterbü-žilon mödhe Stokhol'man sarišton Resarö-sarel, kuti koumed tošt elementad-ki (terbii, itterbii, ittrii).
Metallal ei ole biologišt rolid, no kävutadas sen solid hibjan substancijoiden vajehtusen stimulätoraks.
Fizižed ičendad.
Erbii om pehmed tagokaz hobedakaz mametall.
Atommass — 167,259. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 9,06 g/sm³. Suladandlämuz — 1802 K (1529 C°). Kehundlämuz — 3141 K (2868 C°).
Londuseline erbii kogoneb kudes stabiližes izotopaspäi: 162Er (0,14%), 164Er (1,6%), 166Er (33,5%), 167Er (22,87%), 168Er (26,98%), 170Er (14,91%). Tetas 29 ratud radioaktivišt izotopad 143..161, 163, 165, 169, 171..177 atommassanke, i 13 izomärad.
Himižed ičendad.
Erbii-metall palab il'mas hapandusen sädandanke. Reagiruib vedenke säden gidrohapandust. Muigotandmär oleleb +3 (tobjimalaz), +2 i +1. Om reakcijoid galogenidenke.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe erbijan hapandust atomreaktoriš i optižes kuidus lujenemha signalad. Erbijan hapandusen monokristall kävutase lazerhirurgijas. Tehtas ühthesuladusid vanadijanke, kobal'tanke i nikelinke. Metallan päeksportör — Kitai, mugažo om löudmižsijid, Kazahstanas, Venämas, Ukrainas, Avstralijas, Brazilijas, Indijas i Skandinavijas.


Tulii.
Tulijan palaižed kubižen santimetran kohtha.
Tulii ("Tm" — "thulium" latinan kelel) om 69nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).
Element om lujas harv londuses, pala Man kores — 0,27 grammad tonnas. Ročilaine himik Per Teodor Kleve avaiži tulijan hapandusen vl 1879. Nimitihe mifižen Tule-saren mödhe (, "Fula"), sijazihe sidä Evropan pohjoižes. Amerikalaine Teodor Uil'jam Ričards-himik sai metallad ezmäižen kerdan vl 1911 i märiči sen atommassad.
Tulii ližadab substancijoiden vajehtusen pigut ristitun hibjas, segojad solad oma vähäntoksižed. Kazmused läz ei otkoi tulijad südäimehe.
Fizižed ičendad.
Tulii om pehmed da tagokaz, notked hobedakaz mametall. Kristalline segluz om geksagonaline ninev.
Atommass — 168,93422. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 9,321 g/sm³. Suladandlämuz — 1818 K (1545 C°). Kehundlämuz — 2223 K (1950 C°).
Londuseline tulii kogoneb üks'jäižes stabiližes 169Tm-izotopaspäi. Tetas 34 radioaktivišt izotopad 145..168, 170..179 atommassanke, i 26 izomärad, niiden keskes kaikiš hätkemb om 171Tm-izotop 1,92 vot pol'čihodamižen pordonke.
Kävutand.
Kävutadas tulijad elektronikas (informacijan kandajad, termoelementad) i optikas (lazerad), üläveimiden palaks, evron banknotoiš. Ottas kävutamižhe radioizotopoid röntgensädegoičendan purtkeks portativižen medicinižen diagnostikan täht.
Metallan päeksportör — Kitai, mugažo om sen löudmižsijid, Kazahstanas, Venämas, Ukrainas, Avstralijas, Brazilijas, Indijas i Skandinavijas.


Itterbii.
Itterbii ("Yb" — "ytterbium" latinan kelel) om 70nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).
Element om harv londuses, pala Man kores — 3 grammad tonnas. Šveicarijalaine himik Žan Šarl' de Marin'jak avaiži itterbijan vl 1878. Nimitihe Itterbü-žilon mödhe Stokhol'man sarišton Resarö-sarel, kuti koumed tošt elementad-ki (terbii, erbii, ittrii).
Fizižed ičendad.
Itterbii om tagokaz notked hoštai hobedakaz mametall. Oleskeleb koumes kristalližes nägus: α-Yb geksagonaliženke seglusenke (6,903 g/sm3), β-itterbii kaikiš kinktembanke seglusenke (6,966 g/sm3) i γ-itterbii kubiženke seglusenke (6,57 g/sm3), toižetamine α↔β tegese −13 C° lämudel, β↔γ — +795 C°.
Atommass — 173,045. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 6,9654 g/sm³. Suladandlämuz — 1097 K (824 C°). Kehundlämuz — 1469 K (1196 C°).
Londuseline itterbii kogoneb seičemes stabiližes izotopaspäi: 168Yb (0,13%), 170Yb (3,02%), 171Yb (14,21%), 172Yb (21,75%), 173Yb (16,1%), 174Yb (31,9%) i 176Yb (12,89%). Tetas 27 ratud radioaktivišt izotopad 148..167, 169, 175, 177..181 atommassanke, i 12 izomärad, niiden keskes kaikiš hätkemb om 169Yb-izotop 32 päiväd pol'čihodamižen pordonke.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe itterbijad atomenergetikas, elektronikas, optikas i magnitoiden tehmižes.
Metallan päeksportör — Kitai, mugažo om sen löudmižsijid, Kazahstanas, Venämas, Ukrainas, Avstralijas, Brazilijas, Indijas da Skandinavijas.


Lütecii.
Lütecijan palaižed ühten kubižen santimetran kohtha.
Lütecii ("Lu" — "lutetium" latinan kelel) om 71nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).
Element om harv londuses lujas, pala Man kores — 0,8 grammad tonnas. Francijalaine Žorž Urben-himik avaiži lütecijad hapandusen nägus vl 1907 da nimiti kel'talaižiden amuižen keskuzžilon mödhe Parižan sijas.
Fizižed ičendad.
Lütecii om kova hobedaižvauged mametall, kudamb andase mehanižele ümbriradmižele kebnas.
Atommass — 174,9668. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 9,8404 g/sm³. Suladandlämuz — 1925 K (1652 C°). Kehundlämuz — 3675 K (3402 C°).
Om olmas kaks' londuselišt izotopad: stabiline 175Lu (97,41%) i betaradioaktivine 176Lu (2,59%, T½=3,78 × 1010 vot). Avaitihe 33 ratud izotopad 150..174, 177..184 atommassanke, i 41 izomärad, kaikiš hätkemb om 174Lu-izotop 3,31 vot pol'čihodamižen pordonke.
Himižed ičendad.
Lütecii muigotub il'mas lujas kebnas i katase hapandusen kerthel. Muigotandmärad: +3 (tobjimalaz), +2, +1. Lämbitamižen aigan vastamižpainab galogenoidenke, rikinke. Lütecii vastamižpainab anorganižidenke muiktusidenke solid tehmas, ned oma toksižed vähän. Lütecijan gidrohapanduz tehtas sen segoitabiden soliden gidrolizan abul.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe lütecijad metallurgijas (ližadab räkänvastaižust), optikas, keramikas ülävedandmahtusenke, magnitoiden tehmižes i sodalazeriš. Metalline lütecii >99,9% irgudenke maksab 3,5..5,5 tuh. US$ kilogrammas, om kaikiš kal'hembaks harvoiš mametalloišpäi.
Päeksportör — Kitai, mugažo elementan löudmižsijad oma olmas, Kazahstanas, Venämas, Ukrainas, Avstralijas, Brazilijas, Indijas da Skandinavijas.


Gafnii.
Gafnii ("Hf" — "hafnium" latinan kelel) om 72nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om nelländes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — nelländen gruppan laptalagruppas), tabluden kudendes periodas.
Alamalaine Dirk Koster-fizikantedomez' i mad'jaralaine Djord' de Heveši-himik avaižiba gafnijan vl 1923 spektraližen analizan abul.
Element om harv londuses, läz 4 grammad mankoren tonnas. Sadas cirkonijanke ühtes.
Fizižed ičendad.
Gafnii om jüžmak löumassulatud hobedakaz metall. Vajehtab kristalližen seglusen formad huldutamižel 2016 K lämudehesai, geksagonaližes ninevaspäi se kändase kubižeks mülücentriruidud.
Atommass — 178,49. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 13,31 g/sm³. Suladandlämuz — 2506 K (2233 C°). Kehundlämuz — 4876 K (4603 C°).
Londuseline gafnii kogoneb ühtes vähänradioaktivižes i vides stabiližes izotopoišpäi: 174Hf (0,16%, T½=2 × 1015 vot), 176Hf (5,26%), 177Hf (18,6%), 178Hf (27,28%), 179Hf (13,62%), 180Hf (35,08%). Tetas 30 ratud radioaktivišt izotopad 153..173, 175, 181..188 atommassanke, i 26 izomärad, niiden keskes kaikiš hätkemb om 182Hf-izotop 8,9 mln vozid pol'čihodamižen pordonke.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe atomreaktoran tüvikoikš, ühthesuladisiden vahvitajaks ližaduseks, röntgenzirkloiden tehmižes, hapandust — optikas (korgedlämuzline, öližen nägendan ladimed).
Mail'man samine om 70 tonnad vodes. Maksoi 500..1000 US$ kilogrammas vl 2014. Pälöudmižsijad sijadasoiš mererandpoles neniš valdkundoiš: Avstralii, Suviafrikan Tazovaldkund, AÜV, Indii, Venäma.


Kopernik Nikolai.
Nikolai Kopernik (,; sünd. 19. uhoku 1473, Torun', Pol'šan kunigahuz — kol. 24. semendku 1543, Frombork, Pol'šan kunigahuz) — pol'šalaine astronom, matematikantedomez', ekonomist, kanonik. Kopernik om mail'man geliocentrižen sisteman avtor, nece sistem zavodi ezmäšt tedorevolücijad.
Nikolai jäi ičeze kazvatajita ühesavoččen i kazvoi däd'-jepiskopan perehes. Priha openui Krakovan universitetas (matematik, medicin, jumalantedo) vll 1491−1494, Bolon'jan universitetas (jumalantedo, oiktuz, amuižed keled, astronomii) vll 1497−1500, Padujan universitetas (medicin) vhesai 1503, ladi egzaminoid lopuks i sai kanonižen oiktusen doktoran arvnimed. Kirjuti latinan i saksan kelil.
Tedomez' oli maksutoman lekarin, oigenzi inženerižid töid. Kopernikan nell'kümnevozne rad, jäl'gmäine i päine säduz om astronomijan «Taivhaližiden sferoiden punondos»-kirj (), om pästtud Nürnbergas vl 1543 parahiman Retik-openikan sil'mišpidandanke.
Himine kopernicii-element nomer 112 om nimitadud tedomehen muštoks.


Tantal.
Tantalan palaižed kubižen santimetran kohtha.
Tantal ("Ta" — "tantalum" latinan kelel) om 73nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om videndes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — videnden gruppan laptalagruppas), tabluden kudendes periodas.
Element om levitadud londuses harvoin, pala Man kores — 2 grammad tonnas. Ei voi löuta sidä joudjas olendas.
Avaidusen istorii.
Ročilaine himik Anders Gustav Ekeberg avaiži tantalan vl 1802. Nimitihe mifižen Tantal-carin mödhe (, Nioban tat) samižen jügedusiden tagut.
Germanijalaine Verner fon Bol'ton-himik sai puhtast metallišt tantalad ezmäižen kerdan vl 1903.
Fizižed ičendad.
Tantal om jüged kova hahk metall. Tantalal lujas korged suladandlämuz da kehundlämuz oma, no metall om mugažo plastine lujas. Puhthan tantalan muju om hahk.
Atommass — 180,94788. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 16,654 g/sm³. Suladandlämuz — 3290 K (3017 C°). Kehundlämuz — 5731 K (5458 C°).
Londuseline tantal kogoneb ühtes stabiližes izomäras i ühtes stabiližes izotopaspäi: 180mTa (0,012%, T½ > 4,5 × 1016 vot) i 181Ta (99,988%). 180mTa om üks'jäine stabiline londuseline izomär. Tetas mugažo 35 ratud radioaktivišt izotopad 155..180, 182..190 atommassanke i 36 ratud izomärad.
Himižed ičendad.
Tantal ei ole aktivine normaližiš arvoimižiš, il'mas muigotub, ku lämuz om korktemb 280 C°, i siloi se katase Ta2O5-hapandusen kaičendkerthel; se reagiruib galogenidenke, ku lämuz om korktemb 250 C°. Ku lämbitadas sidä, ka reagiruib elementoidenke С, В, Si, P, Se, Те; substancijoidenke: Н2О, СО, СО2, NO, HCl, H2S.
Tantal om lujas seižui mugliden da muiktusiden painust vaste.
Kävutand da löudmižsijad.
Tantal kävutase metallurgijas, atomenergetikas, elektotehnikas, elektronikas. Se om mugažo juvelirine metall.
Kaikiš järedambad tantalan löudmižsijad oma Francijas, Egiptas, Tailandas da Kitaiš. Kaikiš suremb mail'man löudmižsija om Grinbušas (Avstralii). Toižed löudmižsijad oma olmas Mozambikas i Nigerijas.


Vol'fram.
Vol'framan palaižed kubižen santimetran kohtha.
Vol'fram ("W" — "wolframium" latinan kelel) om 74nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kudendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kudenden gruppan laptalagruppas), tabluden kudendes periodas.
Vol'fram om levitadud londuses keskmäras, pala Man kores — 1,3 grammad tonnas. Ei voi löuta sidä joudjas olendas, koncentriruiše šeelit- i vol'framit-mineraloiš ühtnendoikš vol'framan 1..2% palanke. Ispanijalaižed Elüar-vellesed-himikad saiba puhtast vol'framad ezmäižen kerdan vl 1783. Nimi tuli latinan kelen saksan kändusespäi («händikahan kerthed»), metall vasttase tinan kaivuziš i telustab sada tinad reagiruiden senke.
Vol'framal ei ole ičenašt biologišt rolid.
Fizižed ičendad.
Vol'fram om kova, lujas löumassulatud hoštai hahkvauvaz päličmänendmetall.
Atommass — 183,84. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 19,25 g/sm³. Suladandlämuz — 3695 K (3422 C°). Kehundlämuz — 6203 K (5930 C°). Vol'framal kaikiš korktemb suladandlämuz da kehundlämuz oma metalloiden keskes. Voib olda tagodud hüvin, nitikš, 1600 C° lämudenke.
Londuseline metall mülütab viž seižujad izotopad (180W — 0,12%, 182W — 26,50%, 183W — 14,31%, 184W — 30,64% da 186W — 28,43%). Sen ližaks tetas 30 radioaktivišt ratud izotopad vl 2016 158..179, 181, 184, 187..192 atommassanke, i 11 izomärad.
Himžed ičendad.
Vol'fram om seižui lujas himišt painust vaste. Metallal om korrozijanvastaižid ičendoid. Muigotandmär oleskeleb +6..−2 i −4, sidä kesken +4 i +6 (tobjimalaz).
Kävutand.
Mail'man samine oli 76,4 tuhad tonnoid vl 2012, sidä kesken Kitai tegi 64 tuhad tonnoid, mugažo järed tehmine om Venämas (3,5 tuh. t), Kanadas (2,2), Bolivijas (1,2) i Vjetnamas (1,0). Kaikiš järedambad löudmižsijad oma Kanadas, Kitaiš, Kazahstanas i.


Iridii.
Iridii ("Ir" — "iridium" latinan kelel) om 77nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühesandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas), tabluden kudendes periodas.
Anglijalaine S. Tennant-himik avaiži iridijan vl 1803 platinan palan ližasubstancijoiden keskes. Nimitihe elementan soliden erazvuiččen mujun mödhe («jumalanbembel'»).
Element om lujas harv londuses, pala Man kores — 0,001 grammad tonnas. Ei voi löuta sidä joudjas olendas. Ectäs meteoritoid iridijan korktan koncentracijan mödhe (0,5 grammad tonnas da sen enamba).
Iridijal ei ole ičenašt biologišt rolid. Metalline iridii ei ole toksine.
Fizižed ičendad.
Iridii om löumassulatud hobedakaz päličmänendmetall, kova lujas. Iridii om platinan gruppan hüväsuguine metall.
Atommass — 192,217. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 22,65 g/sm³. Suladandlämuz — 2719 K (2446 C°). Kehundlämuz — 4403 K (4130 C°).
Kaks' londuselišt izotopad (191Ir — 37,3%, 193Ir — 62,7%) om olmas, sädihe 34 ratud radioaktivišt izotopad 164..199 atommassanke i niiden 32 südäitukušt izomerad. Kaikiš hätkemb om 192m2Ir-izomer 241 vot pol'čihodamiženke.
Himižed ičendad.
Lujad korrozijanvastaižed ičendad oma iridijal 2000 Cel'sijan gradushasai. Nece metall jäb reakcijata muiktusidenke mitte taht arvoimižiš, eskai kaikiš vägevidenke (ozutesikš, carin vodkanke). Muigotandmärad: +9..−1 i −3, sidä kesken +3 i +4 tobjimalaz.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe iridijad elektrotehnikas tobjimalaz, likutimiden sütutamižtohuzil levedali. Se om hüvä katalizator mugažo.
Vl 2009 mail'man saliž oli 3 tonnad, torguzmöndarv — 35 US$ grammas (2012). Pälöudmižsijad sijadasoiš, Kanadas da Udel Gvinejal.


Platin.
Venäman imperijan platinaine monet, 1834.
Platin ("Pt" — "platinum" latinan kelel) om 78nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas), tabluden kudendes periodas.
Element om lujas harv londuses, pala Man kores — 0,005 grammad tonnas. Voib löuta sidä paksus joudjas olendas. Platin om lujas tetab hüväsuguine metall.
Avaidusen istorii da nimi.
Andiden civilizacijad saiba elementad amussai. Ispanijalaine Antonio de Ul'joa-matkadai toi ičesündujad platinad Evropha ezmäižen kerdan Suviamerikaspäi vl 1735. Vl 1750 britanine Uil'jam Braunrigg-lekar' ozuti platinad himižeks elementaks Londonan kunigazkundas da tegi metallan ezmäšt tedolišt ümbrikirjutandad.
Platinan nimi om anttud sen tagut, miše nece metall lujas koskub hobedha (ispanijan kelel "plata").
Fizižed ičendad.
Platin om jüžmak pehmed hobedaižvauged päličmänendmetall.
Atommass — 195,084. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 21,45 g/sm³. Suladandlämuz — 2041,4 K (1768,3 C°). Kehundlämuz — 4098 K (3825 C°).
Kaik om 6 londuselišt izotopad, viž oma stabiližed: 190Pt (0,012%, radioaktivine vähän, T½=6.5×1011 vot), 192Pt (0,782%), 194Pt (32,864%), 195Pt (33,775%), 196Pt (25,211%), 198Pt (7,356%). Sen ližaks, om tetab 31 ratud izotopad, niiden pol'čihodamižen pord om päivän lühüdamb tobjimalaz, 193Pt — 50 vot.
Himžed ičendad.
Platin om lujas inertine himižešti, inertižuz poleneb lämbituses. Muigotandmärad: +6..−3, sidä kesken +2 i +4 tobjimalaz.
Kävutand.
Platin om juvelirine metall; kävutadas sidä tehnikas da medicinas tobjimalaz. Se om hüvä katalizator mugažo. Ezmäine otand kävutamižhe rahoikš tegihe Venäman imperijas, löihe rahuzid vll 1828−1845. Torguidas platinad Nju Jorkan ("PPLT"-indeks) i Londonan ("PHPT"-indeks) biržil. Lödas kapitalanpanmižen monetoid.
Pälöudmižsijad oma (satusen koume nelländest), Venämas (Noril'sk i Habarovskan rand), Zimbabves da Kitaiš, ned kogotas varoiden ühesa kümnendest. Sadas platinan 150..200 tonnad vodes kaikes mail'mas.


Artut'.
Artut' ("Hg" — "hydrargyrum" latinan kelel, amuižgrekan kelen ὕδωρ «vezi»- da ἄργυρος «hobed»-sanoišpäi) om 80nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahtendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahtenden gruppan laptalagruppas), tabluden kudendes periodas.
Element om harv londuses lujas (83 milligrammad tonnas), no om olmas artutin löudmižsijid äjiš valdkundoiš. Voib löuta sidä puhthas olendas mugažo, se om m. n. ičesündui artut'.
Artut' da sen ühtnendad oma lujas toksižed.
Fizižed ičendad.
Artut' om nozol hobedaižvauged päličmänendmetall. Se om üks'jäine nozol metall normaližiš arvoimižiš. Kovan artutin kristalline segluz om romboedrine.
Atommass — 200,592. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 13,534 g/sm³. Suladandlämuz — 234,32 K (−38,83 C°). Kehundlämuz — 629,88 K (356,73 C°).
Londuseline artut' kogoneb seičemes stabiližes izotopaspäi: 196Hg (0,15%), 198Hg (10,04%), 199Hg (16,94%), 200Hg (23,14%), 201Hg (13,17%), 202Hg (29,74%) i 204Hg (6,82%). Tetas 33 ratud radioaktivišt izotopad 171..195, 197, 203, 205..210 atommassanke, i 16 izomärad.
Himižed ičendad.
Artutin himine aktivižuz om väll'. Muigotandmär oleleb +1 i +2. Reagiruib galogenidenke i azotmuiktusenke. Sädab hapandusid lämudel +300 C°, no hapanduz čihodase tagaz lämudel +340 C°.
Kävutand.
Artutin kävutand om röunatud lujan toksižuden taguiči. Ottas metallad kävutamižhe metallurgijas (sekundarižen alüminijan ümbriradmine, kuldan kivendon ümbriradmine) da tehnikas (andimed, minibatarejad i detonatorad), maižanduses (pesticidad), 21. voz'sadahasai oli zelläks medicinas.


Lantanoidad.
Lantanoidad om 15 himižiden elementoiden (metalloiden) heim, 57..71 nomeridenke, lantanaspäi lütecijhesai. Ühthine znam om Ln.
Kaik nened elementad sijadasoiš himižiden elementoiden periodižen tabluden III gruppas, VI periodas.
Kaik lantanoidad oma lujas harvad londuses. Kaikiden elementoiden stabiližed izotopad oma olmas päiči prometijas. Niiden kävutamine om erazvuitte; kaikuččel lantanoidal om ičendoid, kudambad pandas märha sen kävutamižen pöudod.


Säs'.
Säs' vai Säs'jogi (venän kelel: "Сясь",) om jogi Venämas, Uz'lidnan da Leningradan agjoiš, vepsän etnižes territorijas.
Etimologii.
Jogen Baltijan meren suomalaine nimi om sel'ged: Säs'jogi < Säs'k||jogi (kc. mugažo Tihvina, Tihvinanjogi < *tihevä-, 'täuz' tihid').
Ümbrikirjutand.
Säsin joginišk sijadase Valdai-ülüden päivlaskmaižiden pautkiden soiš. Jogi jokseb Ladoganveren alangištodme i lankteb Ladogjärvhe.
Jogen piduz om 260 km. Basseinan pind om 7330 km², se om sidodud Volgan basseinanke Tihvinan kanalan kal't.
Säsin vezi om ruskedbur mujul, sikš miše om äjan raudan hapandust jogen vagon pohjas. Säs'stroi-lidn sijadase läz jogensud.


Metall.
Metall (latinan kelen "metallum" sündui -sanaspäi, molembad znamoitas «kaivuz») om himine element, kudambal om eriližid ičendoid.
Nügüd' tetas 97 metallad. Ristitun organizm kogoneb koume procentad metalloišpäi.


Omnibus.
Omnibus («kaikiden täht» latinan kelespäi) om heboekipaž äjid passažiroid vedades. Se om nügüdläižen avtobusan ezitat.
Omnibusad ajeliba kut lidnoiš, muga lidnoiden keskes-ki (oz., Jekaterinoslavaspäi Novomoskovskhasai).
Ezmäine regulärine omnibusmaršrut oli tehtud vl 1662 Parižha. Nece kundaližen transportan toižend kändihe populärižeks mail'man järedoiš lidnoiš 19. voz'sadaspäi, nimitihe nügüdläižikš sil-žo aigal. Ezmäižed Venäman imperijan omnibusad ajeleškanziba Piteriš 1830-nzil vozil, oli severz'-se maršrutid.


Avtobus.
Avtobus om rel'satoi mehanine transportmašin äjiden passažiroiden vedandan täht.
«Avtobus»-sana om lühenzoittud form "omnibus"-sanaspäi, kudamb znamoičeb «kaikiden täht» latinan kelel.
Istorii.
Anglijalaine R. Trevitik-inžener tegi ezmäšt avtobusad vl 1801. Se avtobus radoi purulikutimen abul.
Ezmäine avtobusmaršrut avaižihe Londonha vl 1903.
avtobusoiden populärine model' oli LiAZ-677.


Orbit.
Orbit om traektorii, kudambadme taivazhibj likub (ozutesikš, planet, sen kaimdai, kosmine lendaiapparat) toižen hibjan gravitacižes pöudos.
Hibjoiden likumine orbitadme tegese Kepleran käskusiden mödhe.


Orfoepii.
Orfoepii (- «oiged» i ἔπος- «pagin» sanoišpäi) om kirjankelen normativižen virkmižen ühthevend.
Vepsän kelen orfoepijan normad sünduse völ; niiden aluz om keskvepsän paginan Ojatin alapaginad.
Orfoepijan normad oma tarbhaižed besedoičendas, sikš miše vär virkand vai painend jügendab el'gendamišt, vedatab tarkust frazan znamoičendaspäi, kundlijan paineg tegese vastmel'žeks.


Ladog.
Ladog vai Ladogjärv vai Ladoganjärv (livv.: "Luadogu";;, amuižes oli "Нево") om järv Venämas. Se om kaikiš suremb Evropas reskvedenjärv.
Ladogan randad mülüdas Karjalan Tazovaldkundan da Leningradan agjan territorijoihe läz poleti.
Järven pind om 17,6 tuhad km² (saridenke — 18,1 tuhad km²), vedenmassan mülü — 908 km³; süvüz — 233 metrhasai. Kaikiš suremb sar' om Riekkalansaari (Rekkalansar') (55,3 km²).
Ühthemänho 35 joged langetas Ladogjärvhe (Süvär' om kaikiš järedamb niišpäi), no järvespäi vaiše üks' Neva-jogi lähteb.


Vepsän nimed.
Vepsän nimed — rahvahan antroponimijan model' vepsläižil.
Vepsläižed nügüd' kävutadas hristianižed nimed, kudambad toižetadas ičeze kelen mödhe. Oficialižiš dokumentoiš, tetpas, kävutadas venäkel'žed sättundad.
Hristianižiden nimiden vepsän formad.
"Ezmäi anttas venälaine nimi, sid' sen vepsän form(ad)."


Vodin kel'.
Vodin kel' (ičeze nimituz: "vaďďā tšēli" [ˈvɑdʲːɑː ˈt͡ʃeːli] vai "mā tšēli" [ˈmɑː ˈt͡ʃeːli] «man kel'») om vodin rahvahan kel'. Se mülüb Baltijan meren suomalaižihe kelihe. Lähembaižed keled oma estin da livin keled.
Kävutadas uralan fonetišt kirjamištod sädamha tekstoid.
Pagižijoiden lugu.
Om lujas vähä pagižijoid mamankeleks tämbei (6..10 ristitud vl 2011, Venäman Leningradan agjan päivlaskmaine Kingiseppan rajon), i sikš kel' om kadotanu ičeze kommunikativišt funkcijad.
Eläjiden vähän lugun sü oma sodad rahvahan territorijal, Tevtonan orden Uz'lidnan Tazovaldkundad vaste, sid' Ročinma Venämad vaste; mugažo äivoz'sadaine assimiläcii venän, estin i ižoran keliden kandajidenke, 20. voz'sadal — sirdand Suomenmaha i repressijad.
Paginad.
Kaik nell' paginad om vodin keles, no nügüd' vaiše üks' niišpäi (päivlaskmaine) jäb elegiš.
Jäl'gmäižil vozil pästtihe kaks' kirjad vodin kelel. Ližaks, necil kelel paindas "Maaväci"-lehtest.


Tallii.
Tallii ("Tl" — "thallium" latinan kelel) om 81nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — koumanden gruppan päalagruppas), tabluden kudendes periodas.
Element om harv londuses, pala Man kores — 0,45 grammad tonnas. Ei voi löuta sidä puhthas olendas. Anglijalaine Uil'jam Kruks-himik avaiži tallijan spektraližen metodan abul vl 1861. Nimitihe -sanaspäi «nor' vihand barb» harakterizujiden vihandoiden jonoiden sprektras tagut.
Tallii-metall da sen ühtnendad oma lujas toksižed, kumulätivine morim. Antidot — «Ferrocin»-zell' Berlinan azurinke aktivižeks komponentaks.
Fizižed ičendad.
Tallii om pehmed hobedaižvauged metall taivazmanke ližamujunke. Tallii mülüb jügedoiden metalloiden gruppha. Diamagnetik.
Atommass — 204,3833. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 11,85 g/sm³. Suladandlämuz — 577 K (304 C°). Kehundlämuz — 1746 K (1473 C°).
Londuseline tallii mülütab kaht stabilišt izotopad: 203Tl (29,52%) i 205Tl (70,48%). Tetas 35 ratud radioaktivišt izotopad 176..202, 204, 206..212 atommassanke, i 43 izomärad.
Himižed ičendad.
Mustneb il'mas teravas, kattase Tl2O-hapandusen kerthel. Pidab kaita distilliruidud veden pindan al hapanikata (kehunuden), ika reagiruib i segoib. Muigotandmär oleleb +1 i +3. Ei ole reakcijoid nenidenke substancijoidenke: muglad, vezinik, hil'nik, azot, ola, bor, ammiak.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe tallijad optižikš linzoikš i medicinas kuti detektor kardiotedoidusiš tobjimalaz, lujaks muigotajaks organižen sintezan aigan. Kleričin segoitez (HCOOTl i CH2(COOTl)2) kävutase tedoidamha mineraloiden ičendoid.


Hahktin.
Hahktin ("Pb" — "plumbum" latinan kelel) om 82nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om nelländestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — nelländen gruppan päalagruppas), tabluden kudendes periodas.
Hahktin om levitadud Man kores (14 grammad tonnas, 38. sija), i voib löuta sidä puhthas olendas. Metall tetas amuižiš aigoišpäi jo. Hahktinan sulamine oli olnu ezmäižen metallurgižen processan. Saudihe vedenveimid Amuižes Rimas.
Metall da sen purud oma toksižed.
Fizižed ičendad.
Hahktin om jüged tagokaz hahk metall, kudamb om muga pehmed, miše voib leikata sidä veičel. Kändase üläveimeks 7,26 K lämudel. Kaičeb γ-sädegoičendaspäi hüvin. Kristalline segluz om kubine tahkoncentriruidud.
Atommass — 207,2. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 11,35 g/sm³. Suladandlämuz — 600,61 K (327,46 C°). Kehundlämuz — 2022 K (1749 C°).
Nell' stabilišt izotopad mülüb londuseližhe hahktinha: 204Pb (1,4%), 206Pb (24,1%), 207Pb (22,1%), 208Pb (52,4%). Nece om tabluden jäl'gmäine element stabiližidenke izotopoidenke. Tetas 34 ratud izotopad 178..203, 205, 209..215 atommassanke i niiden 48 izomärad.
Kävutand.
Edel kävutihe äi hahktinad poligrafijas i benzinan ližaduseks. Ottas kävutamižhe hahktinan ühtnendoid tobjimalaz neniš produktoiš: akkumulätorbatarejad, poukahtuzsubstancijad i detonatorad, mujutimed.
Puhthan elementan järedambad tegijad oma AÜV, Kitai, valdkundad i Venäma. Vl 2014 tehtihe 4,58 millionad tonnoid da ümbriradoihe tošti 5,64 mln tonnoid. Maksoi 1,3..1,5 US$ kilogrammas vl 2006.


Vismut.
Vismutan kristallad kubižen santimetran kohtha.
Vismut ("Bi" — "bisemutum" vai "bismuthum" latinan kelel) om 83nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om videndestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — videnden gruppan päalagruppas), tabluden kudendes periodas.
Vismut tetas amuižiš aigoišpäi jo, tehtihe mekid da veiččid. Ezimeletaden, latinine nimi sündui saksan kelen "weisse Masse"-sanoišpäi «vauged mass». Vl 1738 saksalaine Johann Genrih Pott-himik märiči vismutad erižeks elementaks.
Element om harv Man kores, 20 grammas tonnas. Ei voi vastata sidä puhthas olendas.
Fizižed ičendad.
Puhtaz vismut om hoštai vauged räbed metall, räzäidab i šoiduitase vitkos kandelmuses. Kändase plastižeks 150..200 C° lämudel. Diamagnetik. Kristalline segluz om romboedrine.
Atommass — 208,98040. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 9,747 g/sm³. Suladandlämuz — 544,7 K (271,5 C°). Kehundlämuz — 1837 K (1564 C°).
Londuseline vismut mülütab vaiše ühtes vähänradioaktivižes 209Bi-izotopaspäi 1,9 × 1019 vot pol'čihodamižen pordonke. Sen ližaks, tetas 34 ratud radioaktivišt izotopad 184..208, 210..218 atommassanke, i niiden 50 izomärad.
Kävutand.
Vismut kävutase tobjimalaz metallurgijas, medicinas, elektronikas. Se om hüvä katalizator mugažo.
Om elementan löudmižsijid Saksanmas, Mongolijas, Bolivijas, Avstralijas, Perus da toižiš valdkundoiš. Sadas kivendoišpäi hahktinanke, cinkanke, vas'kenke i tinanke, kulutadas läz 6 tuhad tonnoid mail'madme vodes.


Anglii.
Anglii (vai Englandinma; [ˈɪŋɡlənd]) om valdkund (kunigahuz), üks' Suren Britanijan federativižiš da administrativiž-territorialižiš paloišpäi.
Kunigahuz om anglijan kelen, anglikanižen jumalankodikundan, industrialižen revolücijan da parlamentižen demokratijan kodima.
Anglijan kunigahusen aluz om pandud vl 928. Sen pälidn om Suren Britanijan kaikiš suremb London-lidn. Vs 1707 semendkun 1. päiväspäi Anglijan kunigahuz Uel's-ruhtinazkundanke ühtištui Šotlandijanke.
Anglii sijadase Sur' Britanii-sarel, otab sen keskuzpalad da suvipalad. Pind om 133 396 km². Reljef om kukhikaz tazangišt. Om madalid mägid pohjoižes i soid suvipäivnouzmas.
Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 53 012 456 ristitud. Anglijan ristitišt om Suren Britanijan viž kudendest.


Polonii.
Polonii ("Po" — "polonium" latinan kelel) om 84nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kudendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kudenden gruppan päalagruppas), tabluden kudendes periodas.
Pol'šanmalaižed himikad Pjer Küri da Marija Sklodovskaja-Küri löuziba ut elementad urankivendos (0,1 mg tonnas) i saiba puhtast polonijad ezmäižen kerdan vl 1898. Polonii om nimitadud Pol'šanman mödhe (latinan kelel: "Polonia"), se oli Sklodovskaja-Kürin tatanma.
Polonii da kaik sen ühtnendad oma morijad lujas!
Fizižed ičendad.
Polonii om pehmed radioaktivine hobedaižvauged metalloid (pol'metall). Kubine klassine kristalline segluz om üks'jäine mugoine elementoiden keskes madalal lämudel, se kändase romboedrižeks +36 C° lämudel.
Atommass — 208,9824. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 9,32 g/sm³. Suladandlämuz — 527 K (254 C°). Kehundlämuz — 1235 K (962 C°).
Elemental ei ole stabiližid izotopoid. Tetas 33 ratud izotopad 188..220 atommassanke, i niiden 28 izomärad. Kaikiš hätkembad oma 209Po-izotop 125,2 ± 3,3 vot pol'čihodamižen pordonke, 208Po (T½=2,9 vot) i 210Po (T½=138,37 päiväd).
Himižed ičendad.
Metall muigotub il'mas teravas, sädab hapandusid. Muigotandmärad: +6, +5, +4, +2, −2, tobjimalaz +2 i +4.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe polonijad kosmosladimiden energetikas. Polonii-210 om lämän kaikiš effektivižemb purde, lämbitase da sulab ičeze α-radiočihodamižespäi, sikš pidab kaita sidä hahktinas. Polonijan pätegii om Venäma (mail'man tehmižen 98%).


Astat.
Astat ("At" — "astatium" latinan kelel, amuižgrekan kelen "ἄστατος"-sanaspäi — «seižmatoi», «stabilitoi») om 85nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om seičemendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — seičemenden gruppan päalagruppas), tabluden kudendes periodas.
Astat om kaikiš harvemb himine element Man kores, vähemb mi 1 gramm kaikes kores, uranan čihodamižen rezul'tat. Amerikalaižed Deil Korson-, Kennet Makkenzi- i Emilio Segre-fizikantedomehed avaitihe astatad-211 Kalifornižes universitetas vl 1940 vismutan bombardiruindal al'faheničuil. Vll 1943−1946 löuzihe astatad londuseližiš-ki palaižiš.
Astat om radiotoksine, luja morim!
Fizižed ičendad.
Puhtaz astat normaližiš arvoimižiš — stabilitomad muzasinižed kristallad. Astatan fizižed ičendad tetas pahoin, sikš miše tedomehil ei ole necen elementan sättujad verdad i lujan radioaktivižusen tagut. Tetas, miše se om galogen, no avaidab metallan-ki ičendoid. Kristalline segluz om kubine tahkoncentriruidud (ezimeletaden).
Atommass — 209,9871. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 6,35±0,15 g/sm³. Suladandlämuz — 575 K (302 C°). Kehundlämuz — 610 K (337 C°).
Elemental om 33 stabilitont izotopad 191..223 atommassanke i 23 izomärad. Londuseližiden 215At, 218At i 219At T½ om lühüdamb mi üks' minut. Astat-210-izotopan pol'čihodamižen pord om kaikiš hätkemb — 8 časud 6 minutad, mugažo pord om hätkemb 211- (7,21 časud) i 209- (5,41 časud) izotopoil.
Kävutand.
Astat-211 om substancii rakanvastaižen terapijan tagut.


Radon.
Radon (mugažo latinan kelel, znamoitas "Rn") om 86nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan päalagruppas), tabluden kudendes periodas.
Radon om lujas harv londuses, se om lujas stabilitoi element. Anglijalaižed himikad Uil'jam Ramzei i Robert Uitlou-Grei saiba puhtast radonad ezmäižen kerdan vl 1908 kuti "niton" («vauvhatui»). Om nügüdläiženke nimenke vspäi 1923.
Element om radiotoksine, kucub tävun rakad.
Fizižed ičendad.
Radon om jüged inertine üks'atomine radioaktivine gaz mujuta, maguta da hajuta. Gaz i nozoluz vauvhatudas il'mas taivazmal ičeze radioaktivižusen tagapäi.
Atommass — 222,0176. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 9,73 g/L (0 C°, 6 kerdad enamba mi il'm); 4,4 g/sm³ (kehundlämudel −61,7 C°). Suladandlämuz — 202 K (−71 C°). Kehundlämuz — 211,5 K (−61,7 C°).
Londuseline radon kogoneb nelläs radioaktivižes izotopaspäi: 218Rn (T½=35 ms), 219Rn (T½=3,96 s), 220Rn (T½=55,6 sekundad) i 222Rn (T½=3,8235 päivest). Kaik nell' kätas polonijaks čihodamižen lopus. Tetas 35 tošt radioaktivišt izotopad 193..217, 221, 223..231 atommassanke, i 12 izomärad, niiden keskes kaikiš hätkemb om 211Rn 14,6 časud pol'čihodamižen pordonke, kätas polonijaks i astataks, erašti francijanke.
Kävutand.
Radon kävutase medicinas radonvannoid tehtes. Geologad ectäs uranan löudmižsijid radonan eritusen mödhe i märitas tuleban aigan manrehkaidusiden sijid.


Francii (himine element).
Francii ("Fr" — "francium" latinan kelel) om 87nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan päalagruppas), tabluden seičemendes periodas.
Element om lujas harv londuses. 223Fr-izotopan veduz om 340 grammad kaikes Man kores kaikuččel kurol, se sädase uranan-235 čihodamižes. Francine Margarita Pere-himijantedonaine avaiži francijad Kürin institutas (Pariž) vl 1939. Se om nimitadud elementan avaidusen sijan mödhe — Francijan mödhe.
Fizižed ičendad.
Francii om radioaktivine muglmetall. Francijan äjad ičendad oma tundmatomad, sikš miše tedomehil ei ole necen elementan sättujad varad (10−7 grammad om kaikiš suremb), i ei voi sada. Kaikiš hätkemban eläjan 223Fr-izotopan pol'čihodamižen pord om vaiše 22,3 minutad. Kristalline segluz om kubine mülükeskustoittud ("endustuz").
Atommass — 223,0197. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 1,87 g/sm³. Suladandlämuz — 300 K (+30 C°). Kehundlämuz — 950 K (680 C°).
Tetas 34 francijan izotopad 199..232 atommassanke, kaik oma radioaktivižed, i niiden 11 izomärad.
Himižed ičendad.
Element om kaikiš reaktivižemb i lujemb endištai. Reagiruib vedenke teravas. Francijan läz kaik ühtnendad oma segojad vedes. Muigotandmär: +1.
Kävutand.
Otand kävutamižhe om röunatud medicinižel diagnostikal lühüdan olendan olmas tagut i lujan radioaktivižusen taguiči.


Radii.
Radii ("Ra" — "radium" latinan kelel) om 88nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahtenden gruppan päalagruppas), tabluden seičemendes periodas.
Radii om lujas harv londuses, mülünd Man koren urankivendos — 0,0001 grammad tonnas. Francijalaižed himikad Pjer Küri, Marija Sklodovskaja-Küri i Andre-Lui Deb'jern saiba puhtast radijad ezmäižen kerdan vl 1910. Om nimitadud lujan radiosädegoičendan mödhe, latinine "radius"-sana znamoičeb «sädeg».
Element om uranan (izotopad 235, 238) i torijan-232 čihodamižen rezul'tataks. Saihe kaikes voz'sadas severz'-se kilogrammid radijad mail'mas.
Radii om radiotoksine lujas. Vanhan mujutimen muru radijanke tob pahut ristitun organizmas lujan α-sädegoičendan tagut, eskai ku paštmine om sambnu.
Fizižed ičendad.
Radii om radioaktivine hoštai hobedaižvauged muglmametall. Kristalline segluz om kubine mülücentriruidud.
Atommass — 226,0254. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 5,5 g/sm³. Suladandlämuz — 973 K (700 C°). Kehundlämuz — 2010 K (1737 C°).
Radijal ei ole stabiližid izotopoid, niišpäi voib löuta viden jäl'gid Mas: 223Ra, 224Ra, 225Ra, 226Ra i 228Ra. Tetas 33 izotopad 202..234 atommassanke, i niiden 12 izomärad. Kaikiš hätkemban eläjan radii-226-izotopan pol'čihodamižen pord om 1602 vot, sen čihodamižen aigan radon sündub.
Himižed ičendad.
Radii om lujas aktivine himižešti. Muigotandmär om +2. Reagiruib vedenke. Pimedab il'mas nitridan sädandan tagut. Kaik radijan ühtnendad pašttas taivazmal, voib homaita sidä pimeduses.


Aktinii (himine element).
Aktinii ("Ac" — "actinium" latinan kelel) om 89nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — koumanden gruppan laptalagruppas), tabluden seičemendes periodas.
Element om lujas harv Man kores, metallan vähemb mi 2600 tonnad om olmas siš. Francijalaine himik Andre-Lui Deb'jern sai aktinijan ezmäižen kerdan vl 1899.
Fizižed ičendad.
Aktinii om jüged radioaktivine hobedaižvauged metall. Ičeze irdnägul se koskub lujas lantanha. Kristalline segluz om kubine tahkoncentriruidud.
Atommass — 227,0278. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 10 g/sm³. Suladandlämuz — 1500 K (1227 C°, "ezimeletaden"). Kehundlämuz — 3500±300 K (3200±300 C°, "ekstrapoliruiden").
Tetas 32 izotopad i 7 izomärad, ei ole stabiližid. Koume izotopad oma löutud londuses: 225Ac, 227Ac i 228Ac. Kaikiš hätkemb čihodai om 227Ac-izotop (T½=21,772 vot).
Himižed ičendad.
Muigotandmärad: +3 (päpaloin) i +2. Aktinii pojav 14 jäl'geližhe elementha himižil ičendoil.


Izotop.
Izotop om ühten himižen elementan atomiden da niiden südäitukuiden toižend. Neitroniden erazvuitte lugu om ningomil toižendoil südäitukus.
Izotopad kuctas ninga, sikš miše ned panesoiš himižiden elementoiden periodižen tabluden ühthe stajha.
Ühtejitte südäitukuntäute om ühten elementan izotopil.
Erištadas seižujid-stabiližid i radioaktivižid izotopid. Kaik tetihe 3437 izotopad vn 2017 keväz'kus.
Ozutez: O, O, O — hapanikan koume seižujad izotopad.
Nimituz.
«Izotop»-sana tuleb neniš amuižgrekan sanoišpäi: "ἴσος" ("ísos" 'se-žo') da "τόπος" ("tópos" 'taho'). Kävutaškanzihe sanad ezmäi anglijan keles ("isotope") vodel 1914; sen sädai om Frederik Soddi-himik.


Torii.
Torii ("Th" — "thorium" latinan kelel) om 90nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).
Element om harv Man kores, 8..13 grammad tonnas. Ročilaine Jöns Bercelius-himik sai torijad ezmäižen kerdan vl 1828. Metall om nimitadud skandinavižen Tor-jumalan oiktastuseks.
Fizižed ičendad.
Torii om jüžmak pehmed tagokaz notked vähänradioaktivine hahk metall. Kristalline segluz om kubine tahkoncentriruidud.
Atommass — 232,0377. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 11,78 g/sm³. Suladandlämuz — 2023 K (1750 C°). Kehundlämuz — 5061 K (4788 C°).
Vl 2012 tetas necen elementan 30 izotopad 209..238 atommassanke, mugažo koume izomärad. Kaikiš hätkemban eläjan torii-232-izotopan pol'čihodamižen pord om 14,05 milliardad vot, läz kaik londuseline torii kogoneb sišpäi (99,98%), völ 0,02% — 230Th (T½=75400 vot).
Himižed ičendad.
Reagiuib huldutamižes nenidenke substancijoidenke: vezinik i galogenad, rik, azot, ola, alüminii. Muigotandmärad voidas olda +4 (tobjimalaz), +3, +2 i +1. Ei ole reakcijoid sapižidenke muglidenke. Voib segoitada koncentriruidud sol- i azotmuiktusihe ftoran ionan olemiženke.
Kävutand.
Torii kävutase atomenergetikas tobjimalaz, mugažo elektronikas i metallurgijas. Ezmäine atomreaktor torijan ciklanke radaškanzi AÜV:oiš vl 1962, Nju Jorkan pohjoižes ezilidnas.
Om torijad 12 mineralas, niiden löudmižsijad sijadasoiš neniš valdkundoiš (enamba 100 tuhad tonnoid vl 2014): Indii, Brazilii, Avstralii, AÜV, Egipt, Turkanma, Venesuel, Kanad, Venäma, SAT, Kitai, Pohjoižen Evropan valdkundad. Sadas mametalloidenke mugažo. Vl 2014 torijan kivendon (monacit) koncentratan mail'man samine oli 2700 tonnad. Vn 2012 sügüz'kul metall maksoi 68 US$ kilogrammas AÜV:oiš i 153 US$ kilogrammas Francijas.


Protaktinii.
Protaktinii ("Pa" — "protactinium" latinan kelel) om 91nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).
Element om lujas harv Man kores (10−10%), pala uranan kivendos — 0,34 grammad tonnas. Amerikalaine pol'šan augotižlibundanke Kazimir Fajans- i saksalaine Osval'd Gel'mut Göring-himikad avaižiba da ümbrikirjutiba protaktinijan vl 1913 kuti 234mPa-izomär uranan čihodamižen produktoiš. Nimi znamoičeb «aktinijan edel», arni nece element sädase protaktinijan-231 α-čihodamižes.
Protaktinii om luja radiotoksine morim, se om kaikiš toksižemb himine element mail'mas. Varuitoi verd ristitun organizmas om 0,5 mikrogrammad (10−6 grammad).
Fizižed ičendad.
Protaktinii om jüžmak, lujas radioaktivine hobedaižvauged metall. Paramagnetik. Kristalline segluz om tetragonaline.
Atommass — 231,03588. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 15,37 g/sm³. Suladandlämuz — 1841 K (1568 C°). Kehundlämuz — 4300 K (4027 C°).
Londuseline protaktinii kogoneb läz 100% kaikiš hätkembas protaktinii-231-izotopaspäi, kudamban pol'čihodamižen pord om 32 760 vot, toižil izotopoil se om kun lühüdamb. Tetas 28 tošt izotopad 212..230, 232..240 atommassanke, i 3 izomärad, erased oma olmas londuses. Löutas urankivendos vaiše.
Himižed ičendad.
Reagiruib vezinikanke 250 C° lämudel i galogenidenke. Hapandused sündutadas muglid. Muigotandmärad: +5 (päpaloin), +4, +3 i +2. Sädab organižid ühtnendoid.


Uran (himine element).
Uran ("U" — "uranium" latinan kelel) om 92nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).
Uran om levitadud Man kores vähän, 3..4 grammad tonnas.
Kaik uranan izotopad oma radioaktivižed. Uran da sen ühtnendad oma lujas toksižed!
Avaidusen istorii da nimi.
Saksalaine Martin Genrih Klaprot-himik avaiži uranan hapandust (UO2) vl 1789 i lugi sidä elementaks, nimiti Uran-planetan mödhe. Francijalaine Ežen-Mel'hior Peligo-himik sai puhtast uranad ezmäižen kerdan vl 1840.
Fizižed ičendad.
Uran om jüged tagokaz notked vähänradioaktivine metall. Se om pehmdamb mi teraz. Paramagnetik. Koume kristallišt seglust oleleb uranal: rombine α-form 667,7 Cel'sijan gradushasai, tetragonaline β-U (667,7..774,8 C°) i γ-form kubiženke seglusenke korktemb mi 774,8 C° lämudel.
Atommass — 238,02891. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 19,05 g/sm³. Suladandlämuz — 1405,3 K (1132,2 C°). Kehundlämuz — 4404 K (4131 C°).
Koume izotopad mülüdas londuseližhe uranha: 234U (0,005%, T½=2,455 × 105 vot), 235U (0,72%, T½=7,04 × 108 vot) i 238U (99,274%, T½=4,468 × 109 vot). Tetas mugažo 23 ratud izotopad 217..233, 236, 237, 239..242 atommassanke, i 7 izomärad. Uranan α-čihodamižen rezul'tat om torii.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe uranad atomenergetikas i südäitukuižes azegištos, somusenläbutajiden šlibakoiden lopuseks, ühtnendad — stöklan ližamujuikš mugažo.
Om elementan löudmižsijid äjiš valdkundoiš. Uranan kaikiš järedambad löudmižsijad oma Avstralijas, Venämas, Kanadas, Kazahstanas (pätegii), Nigeras i Namibijas.


Neptunii.
Neptunii ("Np" — "neptunium" latinan kelel) om 93nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).
Voib löuta neptunijan Mas vaiše penikaižes verdas, 237- i 239-izotopoiden jäl'ged uranan kivendos. Neptunii om ezmäine ratud transuranine element. Amerikalaižed himikad Edvin Mattison Makmillan da Filipp Hauge Abel'son saiba puhtast neptunijad ezmäižen kerdan Berklin laboratorijas vl 1940. Element om nimitadud Neptun-planetan mödhe uran-elementan kartte.
Neptunii da sen ühtnendad oma radiotoksižed!
Fizižed ičendad.
Neptunii om pehmed tagokaz jüžmak radioaktivine hobedakaz metall. Paramagnetik. Koume allotropišt modifikacijad oma olmas: α-Np rombiženke seglusenke kändase tetragonaližeks β-formaks 282 C° lämudel, se — γ-neptunijaks kubiženke seglusenke 583 C° lämudel.
Atommass — 237,048. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 20,25 g/sm³. Suladandlämuz — 912±3 K (639±3 C°). Kehundlämuz — 4447 K (4174 C°, "ekstrapoliruidud").
Tetas 20 izotopad 225..244 atommassanke, i niiden 4 izomärad. Kaikiš hätkemb om 237Np 2,14 mln vot pol'čihodamižen pordonke.
Himižed ičendad.
Pind muigotub il'mas vitkos, heredamb huldutamižes. Muigotandmärad: +7..+2, tobjimalaz +5 i +4.
Kävutand.
Tehtas plutonijad neptunijaspäi. Ottas kävutamižhe ühthesuladusiš.
Kaik neptunii tegese atomreaktoriš uranaspäi laptaližiden produktoiden keskes. Teoretižikš voib säta neptunijaspäi atombombad madalanke massanke.


Plutonii.
Plutonii ("Pu" — "plutonium" latinan kelel) om 94nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).
Ei ole plutonijad londuses suriš lugumäriš, vaiše jäl'ged. Se om ratud transuranine element. Amerikalaižed himikad Edvin Mattison Makmillan i Filipp Hauge Abel'son saiba puhtast plutonijad ezmäižen kerdan vl 1940. Element om nimitadud penen Pluton-planetan mödhe uranan i neptunijan kartte.
Plutonii da sen ühtnendad oma toksižed!
Fizižed ičendad.
Plutonii om jüžmak räbed radioaktivine hobedaižvauged metall. Kuz' allotropišt modifikacijad +100..+500 C° lämuziden keskustal telustadas metallan ümbriradmižele, seičemenz' om olmas surel painudel. α- i β-plutonijan kristalline segluz om monotilgunvuitte, γ-Pu — ortorombine, δ-Pu i ε-Pu — kubine, δ'-Pu — tetragonaline. Neniden fazsirdusiden aigan ninevuz vajehtase 15,92 (δ-form)..19,86 (α-form) g/sm³ röunoiš.
Atommass — 244,0642. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 19,816 g/sm³. Suladandlämuz — 912,5 K (639,4 C°). Kehundlämuz — 3505 K (3228 C°).
Nügüd' tetas necen elementan 20 izotopad 228..247 atommassanke, i niiden 7 izomärad. Kaikiš hätkemb om plutonii-244 80,8 mln vozid pol'čihodamižen pordonke, se om enamba voz'sadad völ koumel izotopal: 242Pu (T½=373 tuhad vozid), 239Pu (24 110 vot) i 240Pu (6500 vot).
Himižed ičendad.
Muigotandan aigan ližadub mülün 70% i voib mureta konteinerad. Katase gidridan kerthel, sikš kaitas metallad inertižes atmosferas (päiči argonas, oz., azotan atmosferas). Gidrid i Pu2O3-hapanduz ičevirizudas il'mas honuzližel lämudel. Metall palab il'mas huldutamižen jäl'ghe. Muigotandmärad: +7..+1, tobjimalaz +4.
Kävutand.
Plutonii kävutadas atomenergetikas poltuseks (PuO2-hapanduz) i atomazegid tehtes (kritine mass — 11 kg, 239Pu). Pästtas elektrobatarejoid kosmosan i kardiostimulätoriden täht. Ottas kävutamižhe ühthesuladusikš ümbärdamha puhthan plutonijan allotropijan vajehtusid. Sadas sišpäi transplutonižid elementoid tedoidusen täht.
Kaik plutonii tehtas atomreaktoriš. Metallan 1 gramm maksoi 4 tuhad US$ vl 2010. Sadas uranaspäi kümnikoid tonnoid vodes, mail'man varad oliba 1239 tonnad vl 2003.


Aktinoidad.
Aktinoidad om 14 radioaktivižiden himižiden elementoiden grupp. Kaik ned mülüdas himižiden elementoiden periodižen tabluden III gruppha, 7 periodha.
Iče aktinii-element ei ole aktinoid.
Ičendad.
Aktinoidoil om ühtejiččid ičendoid. Kaik ned oma tipižed metallad. Kaik ned oma radioaktivižed, pehmdad da hobedakahad.
Torii om toižiden aktinoidoiden kovamb: se voib eskai vanuda.
Grupp jagase kahthe alagruppha: transuranižed da transplutonižed elementad.
Ei ole londuses äjid aktoinoidoid, ned oma ratud, sinteziruidud elementad.
Kävutamine.
Aktinoidoiden tipine kävutand om atomenergetikas.


Vepsän Vikipedii.
Vepsän Vikipedii om joudai enciklopedii vepsän kelel, Vikipedijan vepsänkel'ne jaguz.
Se om avaitud vl 2012, uhokun 1. päiväl. Vozil 2008 (uhoku) — 2012 (viluku) Vepsän Vikipedii oli Inkubatoras.
Vepsän Vikipedii kirjutase latinan kirjamištol läz täuzin, se om ezmäine mugoine Venäman rahvahiden vikipedijoiden keskes.
Vl 2015 tal'vkun 28. päiväl 5000-nz' kirjutuz om sätud.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.
Vikipedijas om vähä jagusid vähäluguižiden rahvahiden kelil. Ningoi enciklopedii, kut vepsänkel'ne, lujas abutab kelen kaičemižele. Ližaks, se om uden kirjankelen laboratorii.


Udmurtijan Tazovaldkund.
Udmurtijan Tazovaldkund vai Udmurtii (, "Удмуртия", vai "Удмурт Элькун", "Удмуртия") om Venäman avtonomine tazovaldkund, sen subjekt.
Udmurtii mülüb Volgaveren federaližhe ümbrikho.
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Iževsk.
Keled.
Valdkundkeled oma venäkel' da udmurtan kel'.
Istorii.
Udmurtijan Tazovaldkund om olmas vs 1920 kül'mkun 4. päiväspäi. Vodhe 1932 vilukun 1. päivhäsai nimitihe sidä Votin avtonomižeks agjaks, vodhe 1934 tal'vkun 28. päivhäsai — Udmurtijan avtonomižeks agjaks. Sid' vodhe 1991 redukun 11. päivhäsai — Udmurtijan Avtonomižeks Nevondkundaližeks Socialistižeks Tazovaldkundaks.
Jäl'gmäine Udmurtijan Konstitucii tuli väghe vn 1994 7. päiväl tal'vkud. Se om väges nügüd'-ki äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Tazovaldkundal om röunoid Permin randanke päivnouzmas, Baškortostanan Tazovaldkundanke suvipäivnouzmas, Tatarstanan Tazovaldkundanke suves, Kirovan agjanke päivlaskmas da pohjoižes. Udmurtii om mererandatoi tazovaldkund.
Pind om 42 061 km². Znamasižed joged oma Kam sen Iž- da Siv-ližajogidenke, mugažo Vätkan Čepc- da Kil'mez'-ližajoged.
Tazovaldkundan territorii om kukhikaz alangoidenke. Kaikiš korktemb čokkoim om Üläkaman ülüden nimetoi taho (332 m) tazovaldkundan pohjoižpäivnouzmas. Kaikiš madalamb čokkoim om nimetoi taho Vätk-jogen alangištos (52 m) tazovaldkundan suvipäivlaskmas.
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +18 C°, vilukun lämuz — −15 C°. Paneb sadegid 500..600 mm vodes.
Londuseližed varad oma kivivoi, kivihil', bur hil', turbaz, sauvondmaterialad (mouckivi, dolomit, sauvondkivi, letked, saved), reskvezi.
Tobmuz.
Aleksandr Brečalov radab tazovaldkundan pämehen vs 2017 sulakun 4. päiväspäi. Hän-žo om tazovaldkundan ohjastusen pämez'. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks, ei sa enamba kaht strokud. Tazovaldkundan pämez' märičeb ohjastusen strukturad, sen kandidatoid da paneb heid radnikusile. Hän sättutab Valdkundaliženke Nevondkundanke ohjastusen ezimehen, sen varamehiden da rahaazjoiden ministran kandidatoid.
Udmurtijan parlament om üks'kodine Valdkundaline Nevondkund (). Kaik rahvaz valičeb sen 60 ezitajad videks vodeks. Aleksei Prasolov radab Nevondkundan ezimeheks vs 2013 kezakun 25. päiväspäi.
Tazovaldkundan radonoigendai tobmuz om Udmurtijan Ohjastuz (). Jaroslav Semönov radab ohjastusen ezimeheks vspäi 2017.
Valdkundaližen Nevondkundan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 10. päiväl sügüz'kud (6. kucund). Valitihe Tazovaldkundan prezidentad edel ičeze strokud sil-žo päiväl, nügüdläine tazovaldkundan pämez' sai vägestust ezmäižes turas (78,16%).
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 521 420 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 1 624 841 eläjad vl 1993. Vl 2018 kaikutte kahtenz' ristit koumespäi om lidnalaine.
Kaik om kuz' lidnad tazovaldkundas, 10 külänvuittušt žilod da 2119 küläd (vl 2015). Toižed järedad lidnad (enamba 90 tuh. eläjid vl 2017, surembaspäi penembha) oma Votkinsk, Sarapul da Glazov. Vl 2017 kaik om 11 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 60,0%, udmurtalaižed — 27,0%, totarlaižed — 6,5%, ukrainalaižed — 0,6%, marilaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 1,8%, rahvahuden ozutandata — 3,6%.


666 (lugu).
666 (kuz'sadad kuz'kümne kuz') om naturaline, palakaz lugu 665 da 667 keskes. Nece om palindromlugu.
«Koumel kuzil» om znamasine sija hristanuskondaližes kul'turas — nened lugud kuctas Zverin luguks, i bibliižen aigassai 666:l, kut lugedas, om negativiž-sakraline i okkul'tine ičend.


Americii.
Americii ("Am" — "americium" latinan kelel) om 95nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).
Ei ole americijad londuses, se om ratud transplutonine element. Amerikalaine himik Glenn Siborg da hänen kollegad Berklin tedoiduzkeskusespäi saiba puhtast americijad ezmäižen kerdan Čikagon universitetan laboratorijas vl 1944. Element om nimitadud Amerik-kontinentan mödhe.
Americii da sen ühtnendad oma toksižed!
Fizižed ičendad.
Americii om pehmed tagokaz radioaktivine hobedaižvauged metall. Kristalline segluz om kaksitadud geksagonaline, kändase kubižeks 1075 C° lämudel. Elementan α-čihodamine ozutase paštmižeks pimeduses.
Atommass — 243,0614. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 12 g/sm³. Suladandlämuz — 1449 K (1176 C°). Kehundlämuz — 2880 K (2607 C°, "lugustusen mödhe").
Tetas 19 ratud radioaktivišt izotopad 231..249 atommassanke i niiden 8 izomärad. Kaikiš hätkembad oma 243Am- (T½=7,37 tuh. vozid) i 241Am-izotopad (432,2 vot), 242m1Am-izomär (141 vot).
Himižed ičendad.
Reagiruib hapanikanke i segoib muiktusiš hüvin. Muigotandmärad: +7..+2, kaikiš levitadud om +3.
Kävutand.
Americii-243 kävutadas tedos — radiohimižiš tedoidusiš i samha toižid transuranižid elementoid. Ottas kävutamižhe vähäradioaktivišt americii-241-izotopad tegimišton märičendladimiš i savun andimiš.
Kaik americii tehtas atomreaktoriš lujas penikaižin verdoin.


Kürii.
Kürii ("Cm" — "curium" latinan kelel) om 96nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).
Ei ole kürijad londuses, se om ratud transplutonine element. Amerikalaine himik Glenn Siborg da hänen kollegad Berklin tedoiduzkeskusespäi saiba kürijad ezmäižen kerdan vl 1944. Element om nimitadud Pjer i Marija Küri-tedomehiden muštoks.
Kürijan toksižuz om vähemb, mi neptunijal vai americijal.
Fizižed ičendad.
Kürii om radioaktivine hobedakaz metall. Kristalline segluz om kaksitadud geksagonaline.
Atommass — 247,0703. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 13,51 g/sm³. Suladandlämuz — 1613 K (1340 C°). Kehundlämuz — 3383 K (3110 C°).
Tetas 20 ratud radioaktivišt izotopad 233..252 atommassanke i niiden 4 izomärad, sidä kesken 8 izotopad (243..250) elädas enamba vot. Kaikiš hätkemb om 247Cm 15,6 mln vozid pol'čihodamižen pordonke.
Himižed ičendad.
Himižed reakcijad oma lantanoidoiden i americijan pojavad. Muigotandmärad: +6..+2, tobjimalaz +3.
Kävutand.
Kürijan potencialine leved kävutand om radioizotopižiš energijanpurtkiš, kompaktižes südäitukuižes reaktoras (likutimes). Hätken eläjad izotopad oma α-čihodamiženke tobjimalaz, sikš elementan toksižuz om vähemb.
Kaik kürii sädase atomreaktoriš lujas penikaižin verdoin. Saihe kaikes aigas vaiše severz'-se kilogrammad (242 i 244 izotopad), grammad i milligrammad (toižed izotopad). Om tehnologijoiden sädamižen programid ližadamha kürijan samišt.


Berklii.
Berklii ("Bk" — "berkelium" latinan kelel) om 97nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).
Ei ole berklijad londuses, se om ratud transplutonine element. Amerikalaine himik Glenn Siborg da hänen kollegad saiba puhtast berklijad ezmäižen kerdan vl 1949. Element om nimitadud amerikaižen kalifornižen Berkli-lidnan da tedoiduzkeskusen mödhe.
Berklii om radiotoksine. Sen paineg živatoihe: jäb luiš 50 vot, vajehtab veren südäimišt, kucub rakad.
Fizižed ičendad.
Berklii om radioaktivine hobedakaz metall. Kristalližen seglusen koume formad voib olda. Järgeline segluz om kaks'jaine geksagonaline, mugažo oleskeleb kubine tahkonkeskustoittud 70 atmosferad painudel i ortorombine 25 GPa painudel da sen enamba.
Atommass — 247,0703 (247Bk). Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 14,78 g/sm³ (247Bk); 13,25 g/sm³ (249Bk). Suladandlämuz — 1259 K (986 C°, 249Bk). Kehundlämuz — 2900 K (2627 C°, 249Bk).
Om ühesatoštkümne berklijan ratud izotopad 236..254 atommassanke, i niiden 6 izomärad. Kaikiš hätkemban eläjan berklii-247-izotopan pol'čihodamižen pord om 1380 vot, 248Bk-izotopan enamba 300 vot. Berklii-249-izotopan pol'čihodamižen pord om 314 päiväd. Toižed izotopad oma olmas vaiše časuiš.
Himižed ičendad.
Om reakcijoid nenidenke substancijoidenke: hapanik, vezinik, rik, galogenad. Hapandused oma segoitamatomad vedes. Muigotandmärad: +3 i +4 tobjimalaz, oleldas +5 i +2. «Nell'»-valentižusen olend erištab berklijad toižiš aktinoidoišpäi i lantanoidoišpäi.
Kävutand.
249Bk-nuklid kävutadas kalifornijan izotopoid tehtes.
Tehtas kaik berklijad atomreaktoriš lujas penikaižin verdoin. Kaikiš penemb mass zavodimha čepiišt reakcijad om 192 kg.


Kalifornii (himine element).
Kalifornii ("Cf" — "californium" latinan kelel) om 98nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).
Ei voi löuta kalifornijad londuses, vaiše antropogenižen augotižlibundan jäl'gid. Se om ratud transplutonine element. Amerikalaine himik Glenn Siborg da hänen kollegad saiba puhtast kalifornijad ezmäižen kerdan vl 1950. Element om nimitadud avaidajiden Berkli-lidnan Kalifornijan universitetan oiktastuseks i AÜV:oiden Kalifornii-štatan (valdkundan) mödhe.
Fizižed ičendad.
Kalifornii om radioaktivine hobedaižvauged metall. Kristalline segluz om kaks'jaine geksagonaline ninev.
Atommass — 251,0796. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 15,1 g/sm³. Suladandlämuz — 1173 K (900 C°). Kehundlämuz — 1743 K (1470 C°).
Tetas 20 izotopad 237..256 atommassanke i 249m-izomärad, kaik oma ratud radioaktivižed. Kaikiš hätkembad oma 251Cf 858 vot pol'čihodamižen pordonke i 249Cf (T½=351 vot).
Kävutand.
Ottas kävutamižhe kalifornijad-252 (T½=2,645 vot) tedos — radiohimižiš tedoidusiš. Voib kävutada neitroniden purtkeks. Metallan kritine (čepiižen reakcijan) mass om 5 kg, erasiden vezisoliden — 10 grammad.
Kaik kalifornii tehtas atomreaktoriš lujas penikaižin verdoin, berklijaspäi päpaloin. Kalifornii om kaikiš kal'hembiš metalloišpäi, 1 gramm maksab sadad millionoid US$. Sadas Ok-Ridžan (Tennessi, AÜV) i Dimitrovgradan (Ul'janovskan agj, Venäma) tedokeskusiš. Kaik om kogotud 8 grammad mail'mas.


Einšteinii.
Einšteinii ("Es" — "einsteinium" latinan kelel) om 99nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).
Ei voi löuta einšteinijad londuses. Se om ratud transplutonine element. Amerikalaine Al'bert Giorso-fizikantedomez' da himik kollegidenke avaitihe einšteinijan Kalifornijan universitetas (Berkli) vn 1952 tal'vkus vezinikbomban poukahtusen jäl'gusiš. Element om nimitadud Al'bert Einšteinan muštoks. Kaik einšteinii tehtas atomreaktoriš lujas penikaižin verdoin.
Fizižed ičendad.
Einšteinii om radioaktivine hobedakaz metall. Paramagnetik. Kristalline segluz om kubine tahkonkeskustoittud.
Atommass — 252,083. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,84 g/sm³. Suladandlämuz — 1133 K (860 C°). Kehundlämuz — 1269 K (996 C°, "ezimeletaden").
Tetas 19 ratud izotopad 240..258 atommassanke i 3 izomärad (250m, 254m i 256m). Kaikiš hätkembad oma 252Es-izotop 471,7 päiväd pol'čihodamižen pordonke i 254Es (T½=275,7 päiväd).


Fermii.
Fermii ("Fm" — "fermium" latinan kelel) om 100nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).
Ei ole fermijad londuses. Se om ratud transplutonine element. Amerikalaine himik Al'bert Giorso da hänen kollegad avaižiba fermijan vn 1952 tal'vkus Kalifornijan universitetas (Berkli) vezinikbomban poukahtusen jäl'giš. Element om nimitadud Enriko Fermin muštoks. Kaik fermii tehtas atomreaktoriš ani penikaižin verdoin.
Fizižed ičendad.
Fermii om radioaktivine hobedakaz metall. Kristalline segluz om kubine tahkonkeskustoittud ("endustuz").
Atommass — 257,0951. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 9,7 g/sm³ ("lugustusen mödhe"). Suladandlämuz — 1800 K (1527 C°, "ezimeletaden").
Tetas 20 ratud izotopad 241..260 atommassanke i 2 izomärad (250m i 251m). Kaikiš hätkemb om 257Fm-izotop 100,5 päiväd pol'čihodamižen pordonke.


Mendelevii.
Mendelevii ("Md" — "mendelevium" latinan kelel) om 101nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).
Ei ole mendelevijad londuses. Se om ratud transfermine element. Amerikalaine himik Al'bert Giorso da hänen kollegad avaižiba mendelevijan vl 1955 Kalifornijan universitetas (Berkli), saiba einšteinijaspäi ciklotronal. Element om nimitadud Dmitrii Mendelejevan muštoks.
Fizižed ičendad.
Mendelevii om radioaktivine metall. Kristalline segluz om kubine tahkonkeskustoittud ("endustuz").
Atommass — 258,1. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 10,37 g/sm³ ("lugustusen mödhe"). Suladandlämuz — 1100 K (827 C°, "ezimeletaden").
Kaik om 16 izotopad 245...260 atommassanke i 5 izomärad. Kaikiš hätkembad oma mendelevii-258-izotop 51,5 päiväd pol'čihodamižen pordonke i 260Md (T½=27,9 päiväd).


Nobelii.
Nobelii ("No" — "nobelium" latinan kelel) om 102nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).
Ei ole nobelijad londuses. Se om ratud transfermine element. Ročilaižiden himikoiden grupp «avaiži» nobelijan vl 1957 i tariči nimen, no möhemba tedištihe, miše hö löuziba torijan üht izotopoišpäi. Nobelijan severziden-se izotopoiden atomad oma löutud nevondkundaližiden (Dubn) i amerikalaižiden (Berkli) tedomehiden töiš 1960-nzil vozil. Element om nimitadud Al'fred Nobelän muštoks.
Fizižed ičendad.
Nobelii om radioaktivine metall. Kristalline segluz om tahkoncentruidud kubine ("endustuz").
Atommass — 259,1. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 9,9(4) g/sm³ ("lugustusen mödhe"). Suladandlämuz — 1100 K (827 C°, "ezimeletaden").
Kaik om 12 izotopad 250..260 da 262 atommassanke, i 3 izomärad (251m, 253m i 254m). Kaikiš hätkemban 259No-izotopan pol'čihodamižen pord om 58 minutad. Kahtenz' hätkte nobelii-255-izotop (pol'čihodamižen pord om 3,1 minutad) kävutase himijas paksumb, sikš miše om kebnemb sada sidä znamasižes verdas.


Lourensii.
Lourensii ("Lr" — "lawrencium" latinan kelel) om 103nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).
Ei ole lourensijad londuses. Se om ratud element. Nevondkundaline Georgii Flörov-fizikantedomez' kollegidenke avaižiba lourensijan Dubn-lidnas vll 1961−1965, i mugažo tedomehiden amerikaine grupp ripmata heišpäi Nacionaližes laboratorijas Lourensan nimel nimitadud (Berkli) vn 1961 uhokus. Element om nimitadud Ernest Lourens-fizikantedomehen muštoks, hän tegi melel ciklotronad samha uzid elementoid da henegid.
Fizižed ičendad.
Lourensii om radioaktivine metall. Kristalline segluz om geksagonaline kinged ("endustuz").
Atommass — 262,11. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 15,6..16,6 g/sm³ ("lugustusen mödhe"). Suladandlämuz — 1900 K (1627 C°, "ezimeletaden").
Vodele 2014 kaik om 12 avaitud izotopad 252...262 da 266 atommassanke, i üks' izomär (253m). Kaikiš hätkemban eläjan lourensii-266-izotopan pol'čihodamižen pord om 11 časud.
Himižed ičendad.
Lourensii om päličmänendmetall. Elementan muigotandmär om +3 ühtnendoiš.
Kävutand.
Sadas elementad henegiden pigustimil — aktinoidoiden bombardiruindal kebnoil ionil, mugažo dubnijan pol'čihodamižen rezul'tataks.
Lourensii-260-izotop (pol'čihodamižen pord om 2,7 minutad) kävutase himijas paksumb, sikš miše om kebnemb sada sidä znamasižes verdas berklijan i hapanikan ühtenzoitusel.


Rezerfordii.
Rezerfordii ("Rf" — "rutherfordium" latinan kelel) om 104nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om nelländes gruppas, tabluden seičemendes periodas.
Ei ole rezerfordijad londuses. Se om ezmäine transaktinoidine ratud element. Nevondkundaline Georgii Flörov-fizikantedomez' kollegidenke avaižiba rezerfordijan vl 1964. Vspäi 1997 element om nimitadud Ernest Rezerfordan muštoks.
Fizižed ičendad.
Rezerfordii om radioaktivine päličmänendmetall.
Vodele 2010 kaik om 14 avaitud izotopad 253..265 da 267 atommassanke, i niiden 4 izomärad. Kaikiš hätkemban eläjan rezerfordii-267-izotopan pol'čihodamižen pord om 1,3 časud.


Dubnii.
Dubnii ("Db" — "dubnium" latinan kelel) om 105nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om videndes gruppas, tabluden seičemendes periodas.
Ei ole dubnijad londuses. Se om transaktinoidine ratud element. Nevondkundaline Georgii Flörov-fizikantedomez' kollegidenke avaižiba dubnijan vl 1970. Vspäi 1997 element om nimitadud Dubn-lidnan mödhe (Moskvan agj, Venälaine Federacii).
Fizižed ičendad.
Dubnii om radioaktivine päličmänendmetall.
Atommass — 268. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 29,3 g/sm³ ("ezimeletaden").
Vodele 2010 kaik om 13 avaitud izotopad 255..263, 266..268 da 270 atommassanke, i niiden 3 izomärad. Kaikiš hätkemban dubnii-268-izotopan pol'čihodamižen pord om 28 časud.


Siborgii.
Siborgii ("Sg" — "seaborgium" latinan kelel) om 106nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kudendes gruppas, tabluden seičemendes periodas.
Ei ole siborgijad londuses. Se om transaktinoidine ratud element. Nevondkundaline Georgii Flörov-fizikantedomez' kollegidenke avaižiba siborgijan vl 1970. Vspäi 1997 element om nimitadud amerikalaižen Glenn Siborg-tedomehen (1912−1999) oiktastuseks hänen elon aigan völ.
Fizižed ičendad.
Siborgii om radioaktivine päličmänendmetall. Kristalline segluz om kubine mülükeskustoittud ("endustuz").
Atommass — 271. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 35,0 g/sm³ ("ezimeletaden").
Vodele 2010 kaik om 12 avaitud izotopad 258..267, 269 da 271 atommassanke, i niiden 2 izomärad. Kaikiš hätkemban siborgii-271-izotopan pol'čihodamižen pord om 2,4 minutad.


Borii.
Borii ("Bh" — "bohrium" latinan kelel) om 107nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om seičemendes gruppas, tabluden seičemendes periodas.
Ei ole borijad londuses. Se om transaktinoidine ratud element. Germanijalaižiden fizikantedomehiden grupp Jügedoiden ioniden Institutaspäi (Darmštadt) avaiži borijan vl 1981. Vspäi 1997 element om nimitadud Nil's Bor-tedomehen muštoks.
Fizižed ičendad.
Borii om radioaktivine päličmänendmetall.
Atommass — 270. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 37,1 g/sm³ ("ezimeletaden").
Vodele 2010 kaik om 11 avaitud izotopad 260..262, 264..267, 270..272 da 274 atommassanke, i niiden üks' izomär. Kaikiš hätkemban borii-270-izotopan pol'čihodamižen pord om läz 1 minutad.


Hassii.
Hassii ("Hs" — "hassium" latinan kelel) om 108nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandes gruppas, tabluden seičemendes periodas.
Ei ole hassijad londuses. Se om transaktinoidine ratud element. Germanijalaižiden fizikantedomehiden grupp Jügedoiden ioniden Institutaspäi (Darmštadt) avaiži hassijan vl 1984. Vspäi 1997 element om nimitadud Saksanman Hessen-man mödhe, Darmštadt oli sen keskaigaižeks pälidnaks.
Fizižed ičendad.
Hassii om radioaktivine päličmänendmetall.
Atommass — 269. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 40,7 g/sm³ ("ezimeletaden").
Vodele 2010 kaik om 12 avaitud izotopad 263..271, 273, 275 da 277 atommassanke, i niiden 3 izomärad. Kaikiš hätkemban hassii-269-izotopan pol'čihodamižen pord om 9,6 sekundad.


Meitnerii.
Meitnerii ("Mt" — "meitnerium" latinan kelel) om 109nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühesandes gruppas, tabluden seičemendes periodas.
Ei ole meitnerijad londuses. Se om transaktinoidine ratud element. Germanijalaižiden fizikantedomehiden grupp Jügedoiden ioniden Institutaspäi (Darmštadt) avaiži meitnerijan vl 1982. Vspäi 1997 element nimitase Liza Meitner-fizikantedomehen muštoks.
Fizižed ičendad.
Meitnerii om radioaktivine päličmänendmetall.
Atommass — 278. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 37,4 g/sm³ ("ezimeletaden").
Vodele 2013 kaik om 8 avaitud izotopad 266, 268, 270, 274..278 atommassanke; ei löudnus izomärid tähäsai. Kaikiš hätkemban meitnerii-278-izotopan pol'čihodamižen pord om 7,6 sekundad.


Darmštadtii.
Darmštadtii ("Ds" — "darmstadtium" latinan kelel) om 110nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kümnendes gruppas, tabluden seičemendes periodas.
Ei ole darmštadtijad londuses. Se om transaktinoidine ratud element. Germanijalaižiden fizikantedomehiden grupp Jügedoiden ioniden Institutaspäi (Darmštadt) avaiži darmštadtijan vl 1994. Vspäi 2003 element nimitase necen lidnan nimen mödhe.
Fizižed ičendad.
Darmštadtii om radioaktivine päličmänendmetall.
Atommass — 281. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 34,8 g/sm³ ("ezimeletaden").
Vodele 2013 kaik om 7 avaitud izotopad 269..271, 273, 277, 279, 281 atommassanke, i niiden 2 izomärad. Kaikiš hätkemban darmštadtii-281-izotopan pol'čihodamižen pord om 9,6 sekundad.


Röntgenii.
Röntgenii ("Rg" — "roentgenium" latinan kelel) om 111nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtendestoštkümnendes gruppas, tabluden seičemendes periodas.
Ei ole röntgenijad londuses. Se om transaktinoidine ratud element. Germanijalaižiden fizikantedomehiden grupp Jügedoiden ioniden Institutaspäi (Darmštadt) avaiži röntgenijan vl 1994. Vspäi 2004 element om nimitadud Vil'hel'm Konrad Röntgen-fizikantedomehen muštoks.
Fizižed ičendad.
Röntgenii om radioaktivine päličmänendmetall.
Atommass — 282. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 28,7 g/sm³ ("ezimeletaden").
Vodele 2010 kaik om 7 avaitud izotopad 272, 274, 278..282 atommassanke, izomärid ei ole. Kaikiš hätkemban röntgenii-282-izotopan pol'čihodamižen pord om 2,1 minutad.


Kopernicii.
Kopernicii ("Cn" — "copernicium" latinan kelel) om 112nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahtendestoštkümnendes gruppas, tabluden seičemendes periodas.
Ei ole kopernicijad londuses. Se om transaktinoidine ratud element. Germanijalaižiden fizikantedomehiden grupp Jügedoiden ioniden Institutaspäi (Darmštadt) avaiži kopernicijan vl 1995. Vodel 2009 Teoretižen da sättutoitud himijan rahvahidenkeskeine ühtnend märiči 112nden elementan avaidusen. Vspäi 2010 element om nimitadud Nikolai Kopernikan muštoks.
Fizižed ičendad.
Kopernicii om radioaktivine päličmänendmetall.
Atommass — 285. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 23,7 g/sm³ ("ezimeletaden").
Vodele 2011 kaik om 6 avaitud izotopad 277, 281..285 atommassanke, izomärid ei ole. Kaikiš hätkemban kopernicii-285-izotopan pol'čihodamižen pord om 29 sekundad.


Nihonii.
Nihonii ("Nh" — "nihonium" latinan kelel) om 113nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumandestoštkümnendes gruppas, tabluden seičemendes periodas.
Ei ole nihonijad londuses. Se om transaktinoidine ratud element.
Avaidusen istorii da nimi.
Venämalaižiden tedomehiden grupp avaiži nihonijan Dubnas vl 2004. Sil-žo vodel ripmata heišpäi japonijalaižiden tedomehiden grupp RIKEN-institutaspäi (Vako, Tokion ezilidn) sai nihonijad cinkan da vismutan südäitukuiden vilul ühtištusen reakcijal (seižujan platan bombardiruindal). IUPAC andoi prioritet japonijalaižile, sikš miše heiden elementan samižen mahtuz om kaikile nägui. Vn 2016 28. päiväl kül'mkud IUPAC vahvišti elementan nimitusen Japonii-valdkundan nimen mödhe (日本 lugetas "nihon" vai "nippon"), sihesai kucuihe sidä Ununtrii-nimeks ("Uut").
Fizižed ičendad.
Nihonii om radioaktivine metall päličmänendata. Kristalline segluz om geksagonaline kinged ("endustuz").
Atommass — 286. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 16,0 g/sm³ ("ezimeletaden"). Suladandlämuz — 700 K (430 C°, "ezimeletaden"). Kehundlämuz — 1430 K (1160 C°, "ezimeletaden").
Vodele 2010 kaik om 6 avaitud izotopad 278, 282..286 atommassanke, izomärid ei ole. Kaikiš hätkemban eläjan nihonii-286-izotopan pol'čihodamižen pord om 9,5 sekundad.
Himižed ičendad.
Nihonii voib olda endištajal, mugažo muigotajal, boran alagruppan toižiš elementoišpäi erineden. Lugustusen mödhe, reakcijan mahtuz linneb vähemb mi tallijal, seičemenden tazopindan elektronad ližatas tarbhašt ionizacijan täht energijad. Muigotandmärad ("ezimeletaden"): +5, +3, +1 i −1.


Flörovii.
Flörovii ("Fl" — "flerovium" latinan kelel) om 114nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om nelländestoštkümnendes gruppas, tabluden seičemendes periodas.
Ei ole flörovijad londuses. Se om transaktinoidine ratud element. Venämalaižiden tedomehiden grupp avaiži flörovijan Dubnas vl 1998. Vhesai 2012 sen nimi oli Ununkvadii ("Uuq").
Fizižed ičendad.
Flörovii om lujas radioaktivine päličmänendmetall.
Atommass — 289. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 14,0 g/sm³ ("lugendan mödhe"). Suladandlämuz — 340 K (67°C, "ezimeletaden"). Kehundlämuz — 420 K (147°C, "ezimeletaden").
Vodele 2015 kaik om 6 avaitud izotopad 284..289 atommassanke, izomärid ei ole. Kaikiš hätkemban flörovii-289-izotopan pol'čihodamižen pord om 2,5 sekundad.


Moskovii.
Moskovii (Mc — "moscovium" latinan kelel) om 115nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om videndestoštkümnendes gruppas, tabluden seičemendes periodas.
Ei ole olmas moskovijad londuses. Se om transaktinoidine ratud element.
Avaidusen istorii da nimi.
Venämalaižiden tedomehiden grupp avaiži moskovijan Dubnas vn 2003 kezal. Vn 2016 28. päiväl kül'mkud IUPAC vahvišti elementan nimitusen Moskvan ümbrišton vanhan nimen mödhe ("Moskovii", ven. "Московия"), kus Dubn-lidn om saudud, sihesai kucuihe sidä "Ununpentii"-nimeks ("Uup") da "eka-vismutaks".
Fizižed ičendad.
Moskovii om radioaktivine, ezimeletaden päličmänendatoi metall.
Atommass — 289. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 13,5 g/sm³ ("ezimeletaden"). Suladandlämuz — 670 K (400 C°, "ezimeletaden"). Kehundlämuz — 1400 K (1130 C°, "ezimeletaden").
Vodele 2010 kaik om 4 avaitud izotopad 287..290 atommassanke, izomärid ei ole. Kaikiš hätkemban moskovii-289-izotopan pol'čihodamižen pord om 0,22 sekundad.


Livermorii.
Livermorii ("Lv" — "livermorium" latinan kelel) om 116nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kudendestoštkümnendes gruppas, tabluden seičemendes periodas.
Ei ole livermorijad londuses. Se om transaktinoidine ratud element.
Avaidusen istorii da nimi.
Venämalaižiden tedomehiden grupp avaiži livermorijan Dubnas vl 2000. Vn 2016 28. päiväl kül'mkud IUPAC vahvišti elementan nimitusen E. Lourensan nimel nimitadud Livermoran rahvahaližen laboratorijan mödhe (Livermor-lidn, AÜV), kudamb ühtni elementan avaiduses, sihesai kucuihe sidä "Unungeksii"-nimeks ("Uuh") da "eka-polonijaks".
Fizižed ičendad.
Atommass — 293. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 12,9 g/sm³ ("lugustusen mödhe"). Suladandlämuz — 637..780 K (364..507 C°, "ezimeletaden"). Kehundlämuz — 1035..1135 K (762..862 C°, "ezimeletaden").


Tennessin.
Tennessin ("Ts" — "tennessine" anglijan kelel) om 117nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om seičemendestoštkümnendes gruppas, tabluden seičemendes periodas.
Ei ole tennessinad londuses. Se om transaktinoidine ratud element.
Avaidusen istorii da nimi.
Venämalaižiden tedomehiden grupp avaiži tennessinan Dubnas vll 2009−2010 ampten kal'cijan-48 ionil berklijan-249 metho, sädihe berklijad. Vl 2014 tedomehiden grupp Darmštadtas (Saksanma) sai elementad tošti.
Vn 2016 28. päiväl kül'mkud IUPAC vahvišti elementan nimitust AÜV:oiden Tennessi-štatan nimen mödhe (angl. "Tennessee"), sikš miše severz'-se jüžmakoiden elementoiden tedoiduzkeskusid sijadasoiš neciš štatas. Sihesai kucuihe elementad "Ununseptii"-nimeks ("Uus", 117nz') da "eka-astataks".
Fizižed ičendad.
Tennessin om radioaktivine galogen, om enamb metalližid ičendoid ezimeletaden.
Atommass — 294. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,1..7,3 g/sm³ ("lugustusen mödhe"). Elementale pidab olda kovaks honuzlämudel. Tennessin voib olda üks'atomižeks toižiš galogenišpäi erineden, i kehuškandeb alembal lämudel. Suladandlämuz — 623..823 K (350..550 C°, "ezimeletaden"). Kehundlämuz — 883 K (610 C°, "ezimeletaden").
Vodele 2018 kaik om 2 avaitud izotopad 293 da 294 atommassanke, izomärid ei ole. Kaikiš hätkemban tennessin-294-izotopan pol'čihodamižen pord om 0,051 sekundad.
Himižed ičendad.
Järgeližed muigotandmärad lindäs +1 i +3, endištajidenke reakcijoidenke, mugažo +5 i −1 harvas, läz ei linne muigotamižreakcijoid. Primitivine ühtnend — TsH.


Oganeson.
Oganeson ("Og" — "oganesson" latinan kelel) om 118nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandestoštkümnendes gruppas, tabluden seičemendes periodas.
Ei ole oganesonad londuses. Se om transaktinoidine ratud element.
Avaidusen istorii da nimi.
Venämalaižiden tedomehiden grupp Dubnas avaiži oganesonan čihodamižen tundusid vl 2002. Vozil 2006 da 2007 Venäman da fizikantedomehed saiba elementan severz'-se atomad.
Vn 2016 28. päiväl kül'mkud IUPAC vahvišti elementan nimitust venämalaižen Jurii Oganesän-tedomehen kanzannimen mödhe. Edel sidä kuctihe elementad "Ununoktii"-nimeks ("Uuo") da "eka-radonaks".
Fizižed ičendad.
Oganeson om radioaktivine gaz, kodilämudel se linneb kovaks.
Atommass — 294. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 4,9..5,1 g/sm³ ("ezimeletaden"). Kehundlämuz — 350±30 K (80±30 C°, "ezimeletaden"). Elementan suladandlämuz linneb vaiše vähän alemba mi kehundlämuz.
Vspäi 2006 kaik om 1 avaitud izotop 294 atommassanke, izomärid ei ole. Sen pol'čihodamižen pord om 0,001 sekundad.


Šel'd.
Šel'd ((Esko), [ˈsxɛldə]) om jogi Francijas, Bel'gijas da Alamaiš. Se om 430 km pitte, basseinan pind 35,5 tuh. km².
Šel'djogi sündub Francijan Pikardijha, Ardennad-mägiden pautkil, i lankteb Pohjoižmerhe Alamaiden territorijal. Kaikiš znamasižembad ližajoged oma Lis da Rüpel.
Nened lidnad seištas Šel'dan randal: Gent, Antverpen i Flissingen.


Vantaa.
Vantaa (mugažo suomen kelel [ˈʋɑntɑː]; ročin kelel: "Vanda") om Suomenman lidn valdkundan suves, Udenman provincijas. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1351 "Hel'singe"-nimenke (roč. "Helsingå"). Municipalitetan uz' Vantaa-nimi sündui jogen mödhe vl 1972, se sai lidnan statusad vl 1974 Hel'sinkin rajoniden uden formiruindan rezul'tataks.
"Hel'sinki-Vantaa"-lendimport om saudud vn 1952 Olimpižiden vändoiden avaidusele. Lendimport da Finnair-kompanijan päfater sijadasoiš Vantaas. Fazer- (söndtavarad) i Onninen- (kommunaližen mašiništon satandad) kompanijoiden päfaterad oma olmas lidnas, Tikkurila-kompanijan päfater i sen Suomenman tegimed. Lidn šingotase mugažo lämuzelektrostancijal i Valio-kompanijan tegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Vantaajogen randoil, pohjoižhe da pohjoižpäivnouzmha Hel'sinkišpäi, om sen kaimdailidnaks. Matkad Hel'sinkin keskushesai om 19 km suvhe. Röunatab Hel'sinkinke suves i Espoo-lidnanke suvipäivlaskmas. Kaikiš vanhemban raudtestancijan pert' Suomenmas sijadase necen lidnan territorijal, om saudud vl 1861.
Vantaa jagase seičemeks rajonaks, ned alajagasoiš 98 kundaks.
Eläjad.
Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 200 029 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Mamankel' (2016): suomen kel' — 80,8%, ročin kel' — 2,6%, toižed keled — 16,6%.


Espoo.
Lidnan rajonad da kundad vl 2010.
Espoo (mugažo suomen kelel, virkand: [ˈespoː]; [ˈɛsːbʊ]) om lidn Suomenman suves, Udenman provincijas. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe (vspäi 1991), Hel'sinkin päivlaskmaine ezilidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1431. Nimitihe penen Espoonjogen mödhe (, 7 km pitte). Vl 1920 oli 9 tuhad eläjid, i seičeme kümnespäi oliba ročinkel'žed. Espoo kändihe lidnudeks vl 1963 i sai lidnan statusad vl 1972.
Fortum-, Neste- i Nokia- kompanijoiden päfaterad oma saudud lidnan territorijal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Suomen lahten pohjoižrandal. Randanpird om 58 km pitte, 165 merisart. Severz'-se penid reskveden järvid om lidnan pohjoižpalas. Erine Kauniainen-lidn om anklavaks Espoon keskuses.
Vl 2020 lidnan ühthine pind — 528,03 km², sidä kesken kuiv ma 312,29 km², vezi i sokaz tahond — 17,94 km², meren pind om 197,80 km².
Espoo jagase 7 nimitadud rajonaks, ned alajagasoiš 56 kundaks.
Eläjad.
Vl 1970 lidnan ristitišt oli 92 655 ristitud. Vl 2000 eläjiden lugu oli 209 667 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 77,5%, ročin kel' — 7,3%, toižed keled — 15,2%. Lidn om kaks'keline oficialižikš.
Aalton nimel nimitadud universitet om professionaližen opendusen päaluzkundaks. Edeline lidnan pämez' oli Marketta Kokkonen vll 1995−2010.
Transport.
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Vn 2017 kül'mkuspäi lidnan keskuz om ühtenzoittud Hel'sinkinke metropolitenal. Lähembaine rahvahidenkeskeine lendimport sijadase lähižes Vantaa-lidnas.


Kauniainen.
Kauniainen (mugažo suomen kelel, virktas [ˈkɑuniˌɑinen]; ročin kelel: "Grankulla") om Suomenman pen' lidn da kund valdkundan suves, Udenman provincijas. Se om anklavaks Espoo-lidnan keskuzpalan südäimes, päivlaskmha Hel'sinkišpäi.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1920, sai lidnan statusad vl 1972.
Geografijan andmused.
Matkad Hel'sinkin keskushesai om 12 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha orhal.
Vl 2018 lidnan kogonaine pind oli 6,00 nellikkilometrad, sokhata mata — 5,89 km².
Tobmuz.
Nügüdläine lidnan pämez' om Kristofer Masar (suom. "Christoffer Masar"). Torsten Viden (roč. "Torsten Widén") radoi lidnan edeližen pämehen vozil 2006−2015. 35 ezitajad ratas lidnan suimas (suom. "Kauniaisten kaupunginvaltuusto").
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 7 203 ristitud, vl 2010 — 8 689 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Vl 2016 mamankelen mödhe 59,5% oliba suomenkel'žed, 34,1% oliba ročinkel'žed (vl 1950 koume videndest oli heid), 6,4% — toiženke kelenke.


Halonen Tarja.
Tarja Kaarina Halonen (mugažo suomen kelel; sünd. 24 tal'vku 1943, Hel'sinki, Suomenma) om ranu Suomenman Tazovaldkundan 11. prezidentan vozil 2000-2012. Oli ezmäižeks naižeks necil radsijal.


Gaz.
Gaz (, sündui / «haos»-sanaspäi) om substancijan agregatine olend, kudamban molekuloiden, atomiden, ioniden sidod oma lujas välläd. Ližaks, nened heničud likudas gazas lujas hotkas.
Gazad oma lujas levitadud londuses, mail'mas, enamba kaiked plazman (ioniziruidud gaz) nägus. Erasti lugetas gazaks mugažo elementarižiden heničuiden ühtmut (fotoniden, elektroniden). Gazad voidas valuda i vastustadas deformacijale nozoluziden kartte, no gazoil ei oleskele fiksiruidud mülüd, ned täuttas kaiked mülüd. Man atmosferan gaz pidase gravitacijan vägel.
Ičendad.
Todesine gaz nahodib lujas idealižhe gazha tobjan palan, se om ülälämbitadud puru (üks'fazine olend). Ku voib säta nozolut vai kovad hibjad gazaspäi, ka nimitadas sidä "puruks" (kaks'fazine olend). Nozoluden kändand gazaks nimitase «purustuz» i sen tagaprocess — «kondensacii», kovan hibjan gazaks — «sublimacii» i sen tagaprocess — «ištutamine».
Todesine gaz om hüvä lämuzizoläcii. Ioniziruidud gaz i vilugoittud märitud temperaturhasai gaz vedadas elektrust hüvin.


Štol'berg Kaarlo Juho.
Kaarlo Juho Štol'berg (,; sünd. 28. viluku 1865, Suomussalmi, Suomenman Sur' ruhtinazkund, Venäman imperii — kol. 22. sügüz'ku 1952, Hel'sinki, Suomenma) oli Suomenman Tazovaldkundan ezmäine prezident (1919, 26. heinku — 1925, 2. keväz'ku), ročin augotižlibundanke.


Hil'muiktuz.
Hil'muiktuz (H2CO3) om väll kaks'aluseline muiktuz. Puhthas olendas muiktuz om seižmatoi, no sen ühtnendad — solad, efirad, amidad i m. e. — oma seižujad.
Hil'muiktusen südäiolend segoiteses ližadub sen lämuden alenzoitusenke i hil'muiktuzgazan painuden ližadusenke.


Relander Lauri Kristian.
Lauri Kristian Relander (mugažo suomen kelel,; sünd. 31. semendku 1883, Sur' Suomenman gercogkund, Venäman imperii — kol. 9. uhoku 1942, Hel'sinki, Suomenma) oli Suomenman Tazovaldkundan kahtenden prezidentan (vozil 1925–1931).


Svinhuvud Per Evind.
Per Evind Svinhuvud (Per Evind Svinhufvud) (suom. i roč.: "Pehr Evind Svinhufvud"; sünd. 15. tal'vku 1861, Sääksmäki-kund (nüg. Valkeakoski-lidnan pala), Sur' Suomenman ruhtinazkund, Venäman imperii — kol. 29. uhoku 1944, Luumäki-kund, Suomenma) oli ranu Suomenman Tazovaldkundan koumanden prezidentan (2. keväz'ku 1931 — 1. keväz'ku 1937). Mez' oli Suomenman parlamentan ühtnijaks (1907−1914) i ezmäižeks ezimeheks (vhesai 1912).
Biografii.
Tuleban aigan prezident oli sündnu Gustav Per Svinhuvud-merioficeran i Ol'ga fon Bekkeran kanzha. Tat pölištui Grekanman randanno, konz poig oli kaks'vozne. Aigaline laps'aig mäni dedan perehes. Dedan ičtazrikondan jäl'ghe prihaine mamanke i sizarenke sirdiba Hel'sinkihe. Openui Gel'singforsan universitetas i sai čomamahtoiden magistran arvod vl 1882, oiktusen magistran arvod vl 1886.
Nai vl 1889, oti akaks Al'ma Timorenad. Sündutihe kuz' last naimiželos.


Kallio Küösti.
Küösti Kallio (), nimi sündundan aigan "Gustaf Kalliokangas" (mugažo suomen kelel; sünd. 10. sulaku 1873, Juliviesk, Suomenman Sur' ruhtinazkund, Venäman imperii — kol. 19. tal'vku 1940, Hel'sinki, Suomenma) oli Suomenman Tazovaldkundan prezident vozil 1937–1940.


Meri Lennart.
Lennart-Georg Meri (mugažo estin kelel; sünd. 29. keväz'ku 1929, Tallidn, Estinma — kol. 14. keväz'ku 2006, sigä-žo) oli Estinman Tazovaldkundan kahtendel prezidental vll 1992—2001. Edel sidä radoi Estinman röunantagaižiden azjoiden ministran vozil 1990-1992.


Kiviniemi Mari.
Kiviniemi Mari Johanna (mugažo suomen kelel; sünd. 27. sügüz'ku 1968, Seinäjoki, Suomenma) om ranu Suomenman 63. päministran (22.06.2010–22.06.2011).


Tatarstanan Tazovaldkund.
Tatarstanan Tazovaldkund vai Tatarstan (, "Татарстан",; "Татарстан Җөмһүрияте / Tatarstan Cömhüriäte", "Татарстан" — nimitused oma kohtaižed znamoičendal) om Venäman avtonomine valdkund, sen subjekt.
Tatarstan mülüb Volgaveren federaližhe ümbrikho.
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Kazan'.
Keled.
Valdkundkeled oma venäkel' da totaran kel'.
Istorii.
Tatarstanan Tazovaldkund om olmas vs 1920 semendkun 27. päiväspäi. Vodhe 1990 elokun 30. päivhäsai nimitihe Totaran Avtonomižeks Nevondkundaližeks Socialistižeks Tazovaldkundaks.
9. voz'sadaspäi 1240 vodhesai istorine Volgan Bulgarii-valdkund mülüti nügüd'aigaižen tazovaldkundan-ki territorijad.
Vozil 1438−1552 Kazanin hankund oli olmas tazovaldkundan territorijal.
Tatarstanan Konstitucii tuli väghe vn 1992 30. päiväl kül'mkud. Se om väges nügüd'-ki äiluguižidenke vajehtusidenke. Tatarstan om Venälaižen Federacijan üks'jäine subjekt, kudamb sädab kirjkožmust Federacijan tobmuden aluskundoidenke valdatusiden erištundas. Ku azj om tazovaldkundan valdatusiš, ka sen konstitucijan vägi om lujemba federaližen käskusen rindatades.
Geografijan andmused.
Tazovaldkundal om röunoid 8 regionanke: Baškortostanan Tazovaldkundanke päivnouzmas, Orenburgan agjanke suvipäivnouzmas, Samaran da Ul'janovskan agjoidenke suves, Čuvašijan Tazovaldkundanke päivlaskmas, Marii Elan Tazovaldkundanke lodehes, Kirovan agjanke da Udmurtijan Tazovaldkundanke pohjoižes. Tatarstan om mererandatoi tazovaldkund.
Pind om 67 847 km². Mecad ottas territorijan videndest, mustma otab koumandest suves. Znamasižed joged oma Volg (Kuibiševan vezivaradim) sen Kam-ližajogenke da Vätkan alajoksmuz.
Tazovaldkundan territorii om kukhikaz tazangišt, sen ühesa kümnendest venub alemba 200 m valdmeren pindan päl. Kaikiš korktemb čokkoim om Čatirtau-ülüden pä (321 m, kändase «Šatör-mägi») tazovaldkundan päivnouzmas.
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +19 C°, vilukun lämuz — −13 C°. Paneb sadegid 460..520 mm vodes.
Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', bur hil', palab šoidkivi, bitum, turbaz, vas'k, boksitad, sauvondmaterialad (mouckivi, sauvondkivi, sauvondgips, letked, saved), mec, mustma, reskvezi, gidroenergii.
Tobmuz.
Tazovaldkundan pämez' nimitase prezidentaks. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks. Rustam Minnihanov radab tazovaldkundan prezidentan vs 2010 keväz'kun 25. päiväspäi.
Tatarstanan parlament om üks'kodine Valdkundaline Nevondkund (). Kaik rahvaz valičeb sen 100 ezitajad videks vodeks. Farid Muhametšin radab Nevondkundan ezimeheks vs 2004 keväz'kun 26. päiväspäi. Parlament paneb päministrad da Konstitucižen Käskuzkundan ezimest radnikusile.
Tazovaldkundan radonoigendai tobmuz om Tatarstanan Ohjastuz. Ministrišt, valdkundaližed komitetad da toižed aluzkundad mülüdas sihe. Aleksei Pesošin radab päministran vs 2017 sulakun 17. päiväspäi.
Valdkundaližen Nevondkundan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2014 14. päiväl sügüz'kud (5. kucund). Valitihe tazovaldkundan prezidentad järgenduseližen kerdan vn 2015 13. päiväl sügüz'kud, nügüdläine prezident sai vägestust ezmäižel tural (94,4%) da radab kahtenden strokun.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 3 786 488 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kaikutte seičemenz' ristit ühesaspäi om lidnalaine.
Kaik om kaks'kümne kaks' lidnad tazovaldkundas, 18 lidnanvuittušt žilod da 3073 küläd (vl 2010). Toižed järedad lidnad (enamba 150 tuh. eläjid) oma Jarčalli, Nižnekamsk, Al'met'jevsk. Vl 2018 kaik om 27 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): totarlaižed — 53,2%, venälaižed — 39,7%, čuvašalaižed — 3,1%, udmurtalaižed — 0,6%, mordvinalaižed — 0,5%, marilaižed — 0,5%, ukrainalaižed — 0,5%, baškiralaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,3%, rahvahuden ozutandata — 0,2%.


Marii Elan Tazovaldkund.
Marii Elan Tazovaldkund (,) vai Marii El (venäkelel da nitmarin kelel: "Марий Эл", mägimarin kelel: "Мары Эл") om Venäman avtonomine valdkund, sen üks' subjektoišpäi.
Marii El mülüb Volgaveren federaližhe ümbrikho.
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Joškar-Ol.
Keled.
Valdkundkeled oma venäkel', mägimarin kel' da nitmarin kel' Marii Elan Konstitucijan 15. kirjutusen mödhe.
Istorii.
Marii Elan Tazovaldkund om olmas vs 1920 kül'mkun 4. päiväspäi.
Marii Elan Tazovaldkundan Konstitucii om vahvištadud vn 1995 24. päiväl kezakud Marii Elan Konstitucižen Suiman ezitajil, sidä kesken Valdkundaližen Nevondkundan ezitajil da prezidental. Se vajehti endišt oli olnu vahvištadud vn 1978 25. päiväl semendkud Konstitucijad da om väges möhembaižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Marii Elan Tazovaldkundan reljefan kart.
Tazovaldkundal om röunoid Kirovan agjanke pohjoižes da pohjoižpäivnouzmas, Tatarstanan Tazovaldkundanke suvipäivnouzmas, Čuvašijan Tazovaldkundanke suvipäivlaskmas da Alalidnan agjanke päivlaskmas. Marii Elan Tazovaldkund om mererandatoi.
Pind om 23 375 km². Segoitadud mecad ottas territorijan enamba pol't. Tazovaldkundan territorii mülüb Volg-jogen basseinha. Marii Elan röunoiš Volg om Čeboksaran da Kuibiševan vezivaradimed. Volgha langenijad sured ližajoged oma Vetlug, Pen' Kokšag, Sur' Kokšag da Ilet'.
Reljef om alangoikaz päivlaskmas, kukhikaz päivnouzmas. Kaikiš korktemb čokkoim om Čukšmägi-kukkaz 278 m kortte valdmeren pindan päl.
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +19 C°, vilukun — −19 C°.
Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (mouckivi, sauvondkivi, saved, letked), mec, reskvezi.
Tobmuz.
Aleksandr Evstifeev radab tazovaldkundan pämeheks (mägimarin kel': "Мары Эл Республик Вуйлатышы", nitmarin kel': "Марий Эл Республик Вуйлатыше") vs 2017 sulakun 6. päiväspäi. Tazovaldkundan pämez' om Ohjastusen ezimeheks mugažo, märičeb sen strukturad, paneb ministrid radnikusile sättutaden kandidatoid parlamentanke.
Marii Elan parlament om Valdkundaline Nevondkund (,). Kaik rahvaz valičeb sen 52 ezitajad videks vodeks. Jurii Minakov radab Nevondkundan ezimeheks vs 2000 redukun 27. päiväspäi nelländen strokun jäl'geten.
Radonoigendai tobmuz om Marii Elan Tazovaldkundan Ohjastuz. Tazovaldkundan ministrused, komitetad da departamentad alištudas Ohjastusele.
Marii Elan Valdkundaližen Nevondkundan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2014 14. päiväl sügüz'kud (6. kucund). Vn 2017 10. päiväl sügüz'kud valitihe tazovaldkundan pämest edel strokud, nügüdläine pämez' sai vägestust ezmäižel tural (88,27% änid).
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 696 459 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 758 363 eläjad vl 1993. Vl 2018 kaikutte kahtenz' ristit koumespäi om lidnalaine.
Kaik om nell' lidnad tazovaldkundas da 15 lidnanvuittušt žilod. Toine järed lidn (enamba 50 tuh. eläjid vl 2018) om Volžsk. Vl 2017 kaik oli 6 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 45,1%, marilaižed — 41,8%, totarlaižed — 5,5%, čuvašalaižed — 0,9%, ukrainalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 1,3%, rahvahuden ozutandata — 4,9%.
Erased toižed igähižed rahvahad: udmurtalaižed — 0,28% (1932 rist.), mordvinalaižed — 0,12% (862 rist.).


Päiväižen sistem.
Päiväižen sistem om planetoiden sistem, kudamban üks'jäine tähtaz om Päiväine. Kaik objektad, kudambas punosoiš Päiväižes ümbri, mülüdas neche sistemha. Formiruihe 4,57 mln vozid tagaz. Saum Maidten pindale om 60,19°.
Sisteman päobjekt om Päiväine — G2V-spektraližen klassan pakuine karlut.
Päiväižen sistemha mülüb 8 planetad: Merkurii, Vener, Ma, Mars, Jupiter, Saturn, Uran, Neptun. Zavottihe pagišta aktivižin gipotetižes Ühesandes planetas vl 2016. Pluton nügüd' (2006 vn jäl'ghe) ei lugekoi jo todesižeks planetaks. Sisteman ühthine mass om 1,0014 Päiväižen massad.


Gavedid.
Gavedid (, "Insecta-Ectognatha", "Ectognatha") om sel'grodatomiden palačjaugaižiden živatoiden klass.
Lipkaižed, bumbakod, kärbhaižed, murahaižed da toižed mülüdas gavediden klassha.


Traektorii.
Materialižen čokkoimen traektorii om sen čokkoimiden äjüz, kudmbas om olnu, om nügüd' i oleskeleb tulebas aigas avarutme likkui materialine čokkoim.
Traektorijan tärtuses om hamad eskai siloi, konz ei ole nimittušt likundad.
Materialižen čokkoimen traektorii ümbrikirjutadas radus-vektoran abul; sen vektoran piduz da augotižčokkoim rippudas aigaspäi.


Uran (planet).
Uran om seičemenz' planet Päiväižespäi lugeden Päiväižen sistemas. Sen perigelii om 2 748 938 461 km, a afelii om 3 004 419 704 km. Planet punose ümbri Päiväižes da tegeb kogonaižen punondan 84,02 maižes vodes.
Uranal om 27 kaimdajad.


Merkurii (planet).
Merkurii om ezmäine planet Päiväižespäi lugeden Päiväižen sistemas. Se om kaikiš penemb Päiväižen sisteman planet.
Planet om tetab amuižiš aigoišpäi. Rahvahidenkeskeine nimituz om anttud Amuižen Riman torguindan teravan Merkurii-jumalan mödhe, mäneb taivhadme heredamb mi toižed nägujad planetad.
Merkurijan perigelii om 46 001 210 km, afelii om 69 816 927 km. Planet punose ümbri Päiväižes da tegeb kogonaižen punondan 88 maižes päiväs.
Päivesen hätkeližuz om 58,65 Man päiväd. Veduz om 5% Man vedust. Sur' raudasine südäituk (mülün viž kudendest) sädab magnitkendad. Hen atmosfer om olmas. Pindan lämuz oleleb −190..+430 C°. Ezmäine täuz' kart om sätud vl 2009.
Merkurii om lähembaine planet Mannoks mi Mars i Vener keskmäras. Punondan värtmuz sijadase läz orbitan pindad, i naboiden tahod oma Päiväižen vauktuseta kaiken. Planetal ei ole londuseližid kaimdajid. Kaclend Maspäi om koverikaz Merkurijan i Päiväižen lähižen sijadusen tagut.


Mars (planet).
Mars om nellänz' planet Päiväižespäi lugeden Päiväižen sistemas, Maižen gruppan planet. Om tetab ristitkundale amuižiš aigoišpäi, rahvahidenkeskeine nimituz libub Amuižen Riman sodan Mars-jumalaspäi.
Marsan perigelii om 2,49232·108 km, afelii om 2,06655·108 km. Planet punose ümbri Päiväižes da tegeb kogonaižen punondan 687 maižes päiväs.
Planetan veduz om Man vedusen 10,7%. Ühten päivesen hätkeližuz — 24 časud 37 minutad. Harv atmosfer kogoneb hil'muiktuzgazaspäi tobjimalaz (95,32%). Lämuz pindanno oleleb −153..+35 C°. Raudan hapanduz (III) andab planetale rusttad ližamujud.
Marsal om kaks' londuselišt kaimdajad — Fobos da Deimos.


Nikaragua (järv).
Nikaragua, Nikaraguanjärv () om sur' reskvezine järv Nikaragua-valdkundan suves, Keskuzamerikas.
Ühthižed andmused.
Järven pind om 8264 km², se sijadase 32 m ü.m.t. korktusel. Mülü — 108 km³. Kaikiš lujemb süvüz om 70 m, keskmäine süvüz — 13 m. Basseinan pind om 23 844 km².
Ümbrikirjutand.
Järv om tektoniženke augotižlibundanke. Sil oleskeleb paksuid torokoid. Nikaraguanjärves om sarid: Ometepe (korktoidenke mägidenke), Sapater, Solentiname-sarišt. San Huan-jogi jokseb järvespäi Kariban merhe. Tipitap-jogi ühtenzoitab Managua-järvenke lodehes.
Nikaragua om üks'jäine järv mail'mas, kudambas elädas akulad.
Kanalan projekt.
Merikanalan sauvond planiruiše järven kävutandanke 19. voz'sadaspäi, al'ternativ da kebnenduz Panaman kanalan täht. Projektan vastustajad lugetas ekologijan riskoid lujikš. Järv om reskveden tarbhaine purde pöudoile i ristituile, sen biologine erazvuiččend om toštmatoi.


Managua.
Managua (täuz' nimi ispanijan kelel "Leal Villa de Santiago de Managua") om Nikaraguan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om ühtennimižen departamentan administrativine keskuz mugažo.
Lidn om valdkundan tegimišton da finansiden keskuz. Kaik 23 universitetad sijadasoiš lidnas.
Managuan nimituz nahuatlin kelel ("Mana-ahuac") znamoičeb «ümbärtud vedel».
Istorii.
Edel Kolumban erad kalanikoiden lidnut oli Managuan sijas. Ispanijan konkistadorad oma pannuded nügüdläižen Managua-lidnan alust 16. voz'sadas. Oficialine alusenpanend lidnaks oli vl 1819 (5. sulaku). Vl 1852 lidn kändihe ripmatoman Nikaraguan pälidnaks.
Vozil 1885, 1931 da 1972 lujad manrehkaidused murenziba lidnan paloid. Ei olend sauvondad rahvahanikoiden sodan tagut 1980-nzil vozil.
Geografii.
Managua sijadase valdkundan päivlaskmas, Managuanjärven (isp. "Lago de Managua" vai "Lago Xolotlán") suvirandal. Järven kendäk om 55 m valdmeren pindan päl. Lidnan fartaloiden korktuz om lujemb, ned seištas Managuan mägil, kudambiden korktuz om 700 metrhasai.
Klimat om tropine räk. Päivän keskmäine lämuz om +28..+32 C° vodes läbi. Om kaks' sezonad vodes: kuiv (kül'mku-sulaku, 75 mm pol'vodes) i neps (semendku-reduku, 130..280 mm kus). Paneb sadegid 1200 mm vodes.
Managua jagase seičemeks nomeruidud rajonaks (isp. "distrito").
Eläjad.
Vn 2012 kezakul ristitišt oli 1 028 808 eläjad, ezilidnoidenke 2,1 mln (Nikaraguan kaikutte koumanz' eläi).
Transport.
Managuas om kundališt transportad: avtobusoid da taksid. Ei ole raudted kaikes valdkundas, möihe metallaks sodan aigan.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Augusto Sandinon nimel nimitadud lendimport ("MGA") sijadase lidnan 6. rajonas. Sišpäi tehtas reisid Pohjoižamerikha i Keskuzamerikan äjihe maihe, mugažo Nikaraguadme, om jügureisid Majamihe. Toine pen' Punta Huete-jügulendimport sijadase Managuanjärven pohjoižrandal.
Irdkosketused.
*


Karhil.
Karhil () oli vepsän külä Leningradan agjan Kos'kenaluižen rajonas. Sen jändused sijadasoiš Vinglan küläkundan territorijal, sidä kesken muretud ortodoksine jumalanpert'.
Külä seižui Karhilanjärven randal. Nügüd' sen tahol niken ei elä jo. Se-žo üks' pert' om olmas Lepjärvenno külän pohjoižpoles, siš ristitud elädas erasiden andmusiden mödhe.
Kaikiš suremb külän ristitišt oli 154 eläjad vl 1927.
Karhilas oli keskvepsän paginan ičevuitte alapagin.


Lehmjärv.
Lehmjärv (Lehmärv) om järv Leningradan agjas, Kos'kenaluižen rajonas, lähen kolnut Karhil-küläd.


Ojajärv.
Ojajärv om Venäman järv Leningradan agjan päivnouzmas. Sijadase sen Kos'kenaluižen rajonas, lähen kolnut Karhil-küläd.


Kekar'v (järv).
Kekar'v om Venäman pen' järv Leningradan agjan päivnouzmas, sen Kos'kenaluižen rajonas. Kolnu Kekar'v-külä seižui järven randal.


Kekar'v (külä).
Kekar'v oli vepsän külä Leningradan agjan Kos'kenaluižen rajonas.
Külä seižui Kekar'v-järven randal. Nügüd' sen tahol niken ei elä jo.
Külän alapagin mülüi keskvepsän paginan pohjoižojatin alapaginoiden gruppha.


Kodajärv.
Kodajärv om Venäman järv Leningradan agjan päivnouzmas. Sijadase Kos'kenaluižen rajonas, lähen kolnut Karhil-küläd.


Säs'kjärv.
Säs'kjärv om Venäman järv Leningradan agjan päivnouzmas, sen Pöudon rajonas. Sijadase lähen Šapš-küläd.


Reboil.
Reboil () om Venäman žilo Leningradan agjan Pöudon rajonan suvipäivnouzmas, Alöhovščinan küläkundas.
Geografijan andmused.
Žilo om ümbärtud mecal, sijadase Kapš-jogen molembil randoil. Matkad Alöhovščinhasai om 41 km lodeheze, Pöud-rajonkeskushesai i raudtestancijhasai om 85 km lodeheze.
Lähembaine nomeruidud R36-avtote mäneb päivlaskmha žilospäi.
Eläjad.
Vl 1910 Reboilan ristitišt oli 10 eläjad (jumalankodikundan radnikoičijad). Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe žilon eläjiden lugu oli 154 ristitud.
Eläjiden enambuz oma venälaižed, no küläs elädas vepsläižed-ki.


Norvegijan kel'.
Norvegijan kelen formad — bokmål i nynorsk.
Norvegijan kel' (ičeze nimituz: "norsk" [nošk]) om germanižen gruppan indoevropine kel'. Norvegijan kel' om Norvegijan valdkundkel'.
Pagižijoiden lugu — 4,5 millionad ristituid.
Kel'formad.
Kelel oma kaks' oficiališt formad — bukmol ("bokmål", kirjan kel', 86..90% kävutadas sidä kirjutamižes) da nünošk ("nynorsk", uz' norvegijan kel', ristitišton kümnendesen mamankel'). Kaikil valdkundaližil organizacijoil om velgusiš kävutada molembid formid. Kaks' oficialitont formad oma olmas mugažo: "riksmol" (riksmål «valdkundaline pagin», bukmolan konservativižemb) i "högnošk" (høgnorsk «korged norvegine kel'», nünoškan konservativižemb).
Oficialižiden kel'formiden regulirui organizacii — Norvegijan Kel'nevondkund (norv. "Språkrådet"), nece om Norvegijan kul'turministrusen agentuz, nimitase muga vspäi 2005, sijadase Oslos.


Ustii.
Ustii vai Jogensu (venäkelel: "Устье") om enzne pen' vepsän žilo kaikenaigaižeta ristitištota (vozil 2009−2013). Se sijazihe Venäman Karjalan Tazovaldkundan Änižröunan (Änižrandan) rajonas, mülütihe Šokšun vepsän küläkundha.
Žilo Änižen suvipäivlaskmaižel randal om tühjitadud kuti eländpunkt da mülütadud Kvarcitkülähä Tazovaldkundan № 269-VI ЗС-käskön mödhe 20. sulaku 2017-dataspäi.


Blagoveščensk (Amuran agj).
Blagoveščensk ([bləgɐˈvʲeɕːɪnsk]) om lidn da lidnümbrik Venäman suvipäivnouzmas. Se om Amuran agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Lidnan aluz om pandud vl 1856 "Ust'-Zejan küläks" (). Vl 1858 eländpunkt sai lidnan statusad da nügüdläšt nint, Blagoveščenjan jumalanpertin mödhe.
Vozil 1919 (keväz'ku) — 1920 (semendku) Blagoveščensk oli okkupiruidud Japonijan sodavägil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Amur-jogen hural randal Zei-jogen lanktendan sijas, 122 metrad keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Amur-jogen leveduz om läz 800 metrad lidnan röunoiš. Kitajine Heihe-lidn seižub Amuran oiktal randal vasthapäi. Ei ole ühtenzoituzsildoid niiden keskes, vaiše ehtatim om.
Kaks' muite žilod, kaks' küläd da kaks' žilod raudtestancijanno mülüdas lidnümbrikho Blagoveščenskan ližaks.
Eläjad.
Vl 1913 lidnan ristitišt oli läz 80 tuhad. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 214 390 ristitud, lidnümbrikon — 219 847 ristitud. Lidnan i lidnümbrikon kaikiš suremb ristitišt om nügüd' (2015−2017 voded).
Transport.
Rahvahidenkeskeine civiline "Ignatjevo"-lendimport ("BQS / БГЩ") sijadase 15 kilometras lodeheze lidnan keskusespäi.
Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Ühtenzoituz Heihenke: laivad ujudas kezal, avtobusad ajadas tal'vel.
Vspäi 1913 Blagoveščensk-raudtestancii om olmas. Raudte ühtenzoitab lidnad Belogorskanke, se om 109 km pitte.
Irdkosketused.
*
*


Arhangel'sk.
Arhangel'sk () om lidn, lidnümbrik da meriport Venäman lodehes. Se om Arhangel'skan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, «sodahoštusen lidn»-arvonke (vspäi 2009). Om agjan Mererandaližen rajonan administrativižeks keskuseks mugažo.
Arhangel'skan keskusen aerofoto öl (Lomonosovan ümbrik).
a> randird, Purnavolok-nem', lidnan alusenpanendan sija.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1584 lidnan statusanke Mihail Arhangelan jumalankodiš ümbri kuti "Novoholmogori-lidnuz" kaičemha jumalankodid da torguindkosketusid vihanikoid vaste. Panihe merivaldmoid-ki jogen vastrandal. Vspäi 1596 mainitase kuti "Arhangel'skii-lidn", vl 1613 om nimitadud muga oficialižikš jumalankodin mödhe.
Geografijan andmused.
Lidn seižub Pohjoižen Dvinan jogensun hijamiden randoil, 7 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Istorine keskuz sijadase 30..35 kilometras Vauktan meren Dvinan lahten randaspäi, lidnan röun — 15 kilometras merespäi. Lähembaižed lidnad oma Novodvinsk 1 km suvipäivnouzmha kaikil teil i Severodvinsk 35 km päivlaskmha avtotedme.
Klimat om ven meren. Heinkun keskmäine lämuz om +16,3 C°, vilukun lämuz — −12,8 C°. Voden keskmäine lämuz om +1,3 C°. Paneb sadegid 607 mm vodes, om penemb niid uhokus-sulakus (30 mm kus).
Arhangel'sk jagase 9 territorialižhe ümbrikho. Viž žilod mülüdas lidnümbrikho Arhangel'skan ližaks, niiden keskes Talagin avialidnut (, 3298 rist. vl 2010) i Mecjogi (, 2709 rist. vl 2010). Lidnümbrikon pind — 294,42 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 348 783 ristitud, lidnümbrikon — 355 781 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 420 tuhad eläjid vl 1991, poleni sodalidnuziden i Novodvinskan erištundan tagut. Vl 2017 kaik 358 594 ristitud elädas lidnümbrikos.
Ižanduz da transport.
Arhangel'skan ižandusen päsarakod oma sauvondmaterialiden tehmine (mecan pilind pumaterialha — severz'-se järedoid tegimid), sömtegimišt (kalan ümbriradmine, šoll'kombinat mecpilindan jändusil, leibänkombinat, maidtegim), mašiništonsauvomine mecan täht (Solombalan tegim — gidromanipulätorad, mecavtod) i laivoiden kohenduz.
Avtobusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas, mugažo lämuzlaivad ühtenzoittas jogensaridenke kezal. Jogiport i meriport ratas lidnas. Kaks' soda- da civilišt lendimportad om lidnas: rahvahidenkeskeine Talagi ("ARH / АХГ") 6 km pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi i pen' Vas'kovo ("ULAH / ВСЬ") 19 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi avtotedme sijaližiden reisiden täht.
Irdkosketused.
*)
*


Belgorod.
Belgorod () om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Belgorodan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. Vspäi 2007 Belgorod om «sodahoštusen lidn»-arvnimenke.
Kaivuzmašiništonsauvomižen, sauvondmaterialiden edheotandad da sömtegimišt harakterizuidas lidnad.
Istorii.
Amuine "Severskii-lidnuz" oli pandud Vezölk-jogen randal sen lanktendan sijanno Severskii Doncha 10. voz'sadal. Sil-žo voz'sadal kalaidajad heimod paniba sidä mantazole.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Födor I Čudokahan käskön mödhe vn 1596 sügüz'kun 11. päiväspäi kuti lidnuz Venäman valdkundröunanno. Vozil 1727−1779 Belgorod oli Belgorodan gubernijan keskuseks, sid' mülüi Kurskan gubernijha makundan keskuseks. Vl 1954 panihe Belgorodan agjan alust, i Belgorod kätihe sen keskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan päivlaskmas, Severskii Donc-jogen muugotil randoil, 200 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl (keskuz om 130 m korktusel). Pertišt otab koumen kukhan pautkid, reljef om vanoikaz. Belgorodan vezivaradim augotaze lidnan territorijal. Matkad Moskvhasai om 700 km pohjoižhe, Ukrainan röunhasai — 40 km suvhe. Lähembaine järed lidn om röunantagaine Har'kov 71 km suvipäivlaskmha.
Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz +7,7 C°. Paneb sadegid 605 mm vodes, enamba kezal (192 mm).
Londuseližed varad oma mel, letked, saved, reskvezi, mineralveded, mustma, ištutadud kavag'mecad.
Belgorod jagaze kahteks ümbrikoks: Päivnouzmaine (ven. "Восточный") i Päivlaskmaine (ven. "Западный"). Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 356 402 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 600 tuhad elädas ezilidnoidenke.
Transport.
Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad ühtenzoittas lidnad rajonkeskusidenke, Venäman da Ukrainan järedoidenke lidnoidenke. 20. voz'sadan augotišespäi Belgorod om raudtesol'm, raudted lähttas Kurskha, Sumihe, Har'kovha.
Rahvahidenkeskeine civiline Belgorod-lendimport ("EGO / БЕД") sijadase 4 km pohjoižhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas čarterreisid Keskmeren da Tailandan lebutahoihe, mugažo reisid Venämadme (Moskv, Piter, Alauz'lidn; Tümenin agj, Noril'sk — vahtradnikoiden täht).
Irdkosketused.
*


Bränsk.
Bränsk () om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Bränskan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Ph. Ipatijan jumalankodin aigkirjas vl 1146 kuti "Debränsk-lidn". Kaivandusiden andmusiden mödhe, eländpunktan aluz om pandud 10. voz'sadan lopus, lugetas vl 985.
Bränsk šingotase transportižel mašiništonsauvomižel (soda- i jüguavtoiden šassid, traktorad, avtovedimed, lämuzvedimed, vagonad, asfal'tanpanijad, libutimed), Bežickan terasenvalamižtegimel, sauvondmaterialiden pästandal (beton, lämuzizoläcii), sömtegimištol (vin, konditerižed tegesed, jauh, olud, maid- da lihaproduktad), himižel tegimel, bumagfabrikal i omblendedheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan pohjoižpäivnouzmas, Desn-jogen molembil randoil (, Dnepran hurapol'ne bassein), 190 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Bränskan rajon ümbärdab lidnad. Matkad Moskvan keskushesai om 349 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 382 km avtotedme vai raudtel. Lähembaine sur' lidn om Orel 117 km päivlaskmha orhal, 129 km avtotel vai raudtedme.
Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +6,2 C°, paksud sulasäd oleldas tal'vel. Paneb sadegid 683 mm vodes, enamba kezakus-sügüz'kus (63..87 mm kus).
Koume žilod mülüdas lidnümbrikho Bränskan ližaks: Vauktad Randad, Sur' Polpino, Radica-Krilovk. Lidnümbrikon pind — 186,73 km². Bränsk-lidn jagase nellhä (vspäi 1956) administrativižhe rajonha, ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš. Žilod alištudas lidnan rajoniden tobmudele.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 415 721 ristitud, lidnümbrikon — 435 245 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 460 tuhad eläjid vozil 1991−1999 (462 tuh. rist. vl 1997). Vl 2018 kaik 423 981 ristitud elihe lidnümbrikos.
Transport.
Avtobusad, trolleibusad, ezilidnelektrojonused, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas i ezilidnas. Bränsk om järed raudtesol'm. Avtote ümbärdab lidnad päivlaskmaspäi.
Rahvahidenkeskeine civiline Bränsk-lendimport ("BZK / БРЯ", 20,4 tuh. passažiroid vl 2017) sijadase 14 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi, 7 km röunaspäi Oktäbr'skoje-žilonno. Tehtas reisid Piterihesai.
Irdkosketused.
*
*


Vladimir (lidn).
Vladimir () om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Vladimiran agjan administrativine keskuz (vspäi 1944) da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Sungirin kaivandusiden mödhe ezmäižed ristitud tuliba lidnan territorijha 30.-25. voz'sadoil EME. Voz'sadoil 6.-7. meiden erad suomalaiž-volgalaine merälaižed-heim oti kävutamižhe nenid maid.
Eländpunktan aluz om pandud lidnaks vl 1108 (oficialine dat) vai vl 990 (om äi kirjutadud purtkid).
Vozil 1157-1238 Vladimir oli Vladimiran da Suzdalin ruhtinazkundan ühteks pälidnoišpäi.
Geografijan andmused.
Lidnan tobj pala seižub Kläz'm-jogen korktal vahoikahal hural randal, 150 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Moskvhasai om 170 km suvipäivlaskmha orhal. Lähembaižed järedad lidnad oma Ivanovo pohjoižpäivnouzmha (108 km orhal) i Kovrov päivnouzmha (64 km orhal).
Vladimir jagase 3 administrativižhe rajonha. 17 küläd da žilod mülüdas lidnümbrikho Vladimiran ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 345 373 ristitud, lidnümbrikon — 348 031 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd' (vl 2017).
Irdkosketused.
*
*


Voronež.
Voronež () om millionerlidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Voronežan agjan administrativine keskuz i kaikiš suremb lidn, järed openduzkeskuz, «sodahoštusen lidn»-arvnimenke (vspäi 2008), Voronežan aglomeracijan keskuz (1,3 mln rist.).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1586 kuti lidnuz lidnan statusanke kaičemha tahondad kalaidajiden heimoiden londoid vaste. Vn 1748 semendkus lämoipalo mureni lidnan edelišt keskust.
7. heinku 1942 — 25. viluku 1943 oma lidnan palahižen okkupacijan datad Suren voinan aigan, Voronežan pertišton 92% oli pandud mantazole.
Voronež šingotase tegimišton nenil sarakoil: himine, mašinansauvomine (avia- da raudtetransportine, torviden i kaivuzmašiništ), sömtegimišt, elektronine, meblin edheotandad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan lodehes, ühtennimižen jogen muugotil randoil (Voronežan vezivaradim, Donan hura randpol'), 154 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Hural randal reljef om tazo da madal, oiktal randal — kukhikaz, 100..160 m korktusil. Voronežan keskuz sijadase 8 kilometras Donaspäi. Muga nimitadud «Voronežan pol'sar'» sijadase Donan da Voronežan vezivaradimen keskes. Lidn seižub mecstepin rajonan suves. Matkad Moskvhasai om 515 km pohjoižhe. Lähembaine lidn om Semiluki ani päivlaskmha Donan vastrandal.
Voronež om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Se jagase kudeks administrativižeks rajonaks. Om ümbärtud viden rajonan territorijal. Edeline lidnan pämez' om Aleksandr Viktorovič Gusev (2013 — sulaku 2018).
Eläjad.
Vl 1913 lidnan ristitišt oli 94 800 ristitud. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 975 373 ristitud. Vozil 2010−2011 enamba kaks'kümned ezilidnan žilod ližaduihe lidnümbrikho, kahtes vodes lidnan ristitišt sureni 136 tuhan ristituid. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 87,2%, ukrainalaižed — 0,9%, armenijalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,5%, rahvahuden ozutandata — 10,0%.
Nened pühäpertid oma avaitud lidnas: ortodoksine hristanuskond — ph. Oleksijan Akatov-naižjumalankodi, Jumalanmaman Blagoveššenjan i Katken päjumalanpertid, läz 70 jumalanpertid i 10 časounäd, riman katoline jumalankodikund — loičendpert', protestantizm — 6 jumalanpertid (sidä kesken baptizm 2, lüteranine jumalankodikund 1, metodizm 3), judaizm — 1 pühäpert'.
Transport.
Avtobusad, trolleibusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Nell' avtotesildad, raudtesild da avtote Voronežan padoseinädme ühtenzoittas Voronežan vezivaradimen randoid.
Vl 1868 raudte tuli Voronežha. Koume päraudtestancijad ratas lidnas: Voronež I, Voronež-Kurskii i Pridač (Voronež-Suvine).
Rahvahidenkeskeine civiline Voronež-lendimport Petr I nimed ("VOZ / ВРН", ende Čertovickoje, 853 tuh. passažiroid vl 2019) sijadase 10 kilometras pohjoižhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Evropan i Keskuzazijan maihe, Venämadme tobjimalaz, mugažo čarterreisid lebutahoiže; Moskvan regionan varalendimport. Sen ližaks Baltimor-sodalendimpöud da aviategimen Pridač-lendimpöud oma lidnan röunoiden südäimes.
Irdkosketused.
*
*


Ivanovo.
Ivanovo () om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Ivanovon agjan pälidn da kaikiš suremb lidn. Om ümbärtud Ivanovon rajonan territorijal, sen administrativine keskuz (ei ole rajonan palaks).
Istorii.
Lidnan aluz om pandud vl 1871 enččen Ivanovo-külän (om tetab 15. voz'sadaspäi) da Voznesenskii-posadan sijas. Vhesai 1932 nimitihe lidnad "Ivanovo-Voznesensk:aks".
Geografijan andmused.
Lidn sijadase vanoikahas tahondas, seižub Uvod'-jogen molembil randoil (Volgan bassein), 120 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Varatoittas vedel Uvodin vezivaradimespäi. Matkad Moskvhasai om 290 km suvipäivlaskmha. Lähembaižed järedad lidnad oma Vladimir suvhe, Jaroslavl' 100 km lodeheze orhal i Kostrom 100 km pohjoižhe.
Ivanovo jagase rajonihe vspäi 1936. Om 4 administrativišt rajonad vspäi 1979, käskusenandai tobmuz om ühthine.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 408 330 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli läz 480 tuhad eläjid vozil 1987−1993. Läz 650 tuhad ristituid elädas lidnaglomeracijas, se om koume videndest agjan ristitištos.
Seičeme ičevuittušt üläopendusen aluzkundad om Ivanovos.
Ižanduz da transport.
Tekstil'tegimišt, sömtegimišt, mašiništonsauvomine (mašinad programohjandusenke, avtolibutimed), turizm da torguind oma ižandusen znamasižed sarakod.
Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Raudtestancii om olmas vspäi 1894 «Moskv — Kinešm»-raudtel. Ivanovo om järed raudtesol'm, sortiruindstancii om olmas, om raudteid Moskvaspäi Vladimiran kal't i Jaroslavlihesai. Koume lendimportad om olmas, no vaiše "Ivanovo-Suvine" ("ИВВ / IWA") om federaline civiline. Se sijadase 7 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi, tehtas reisid Moskvha da Piterihe, om sezonreisid Mustmeren randpolen lidnoihe.
Kul'tur.
Ivanovo om levedali tutab valdkundas kut «Venäman tekstiline pälidn» ("Текстильная столица России") i «Neičeižiden lidn» ("Город невест").
Irdkosketused.
*
*


Irkutsk.
Irkutsk (,) om Venäman lidn da lidnümbrik Sibirin suves. Se om Irkutskan agjan pälidn da kaikiš suremb lidn, Irkutskan rajonan administrativine keskuz mugažo (ei mülü rajonha).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1661 kuti "Jandašan lidnuz" () ruhtinasen-tuvalaižen nimen mödhe, möhemba "Irkutskan lidnuz" (ven. "Иркутский острог") jogen mödhe. Sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vl 1686. Järedad lämoipalod oliba lidnas vodel 1716, i 1879 — udessündutihe lidnad kümne vot.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Angar-jogen molembil randoil Irkut-jogensun sijas, Angar-jogi läbitab lidnad suvipäivnouzmaspäi lodeheze. Lidnan keskuz seižub 440 m korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Baikalan randalesai om 66 km päivnouzmha. Lähembaižed Angarsk- (lodeheze) i Šelehov- (suvipäivlaskmha) lidnad mülüdas Irkutskan aglomeracijha.
Irkutsk jagase 4 administrativižhe ümbrikho, ičeze administracijoidenke. Jagand koumhe ümbrikho (Oigedrandaline, Hurarandaline i Keskuzümbrik) om vaiše planoiš vspäi 2015. Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 587 891 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 641 tuhad eläjid vl 1991. Irkutsk om lidnaglomeracijan keskuz 1,1 mln eläjidenke (kaks' videndest agjan ristitištos vl 2016).
Rahvahad (vn 2010 rahvahanlugemine, enamba 0,4%): venälaižed — 85,3%, burätalaižed — 2,2%, ukrainalaižed — 1,0%, totarlaižed — 0,7%, azerbaidžanlaižed — 0,4%, kirgizlaižed — 0,4%, armenijalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,6%, rahvahuden ozutandata — 7,0%.
Irdkosketused.
*
*
*


Kalug.
Kalug ([kɐˈlugə]) om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Kalugan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Kalug mainitase kirjutadud purtkiš ezmäižen kerdan vl 1371 kuti lidn. Todesižikš se om amuižemb, i om löutud koume keskaigašt lidnut nügüdläižen lidnan territorijal. Om alištunu Moskvan tobmudele 1380-nziš vozišpäi, sodagarnizon sijazihe röunanverižes lidnas kaikenaigašti Venäman imperijan levitandhasai. Lidn oli Kalugan gubernijan keskuseks vll 1796−1929. Suren sodan aigan nacistine okkupacii oli vl 1941 (12. reduku — 30. tal'vku). Vl 1944 Kalugan agjan aluz om pandud, i Kalug kändihe sen keskuseks.
Transportmašiništon da avtodetaliden tegimed harakterizuidas Kalugad. Mašiništonsauvomine šingotase lidnas (turbinad, sodaraketkompleksad, keitimpolen tembaidused). Toine järed sarak om sömtegimišt (olud, leib).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Okanjogen da sen huran Jačenk-ližajogen muugotil randoil (31 km pitte, Volgan bassein), Okan hural randal tobjimalaz. Jačenkan vezivaradim (0,23 km²) om Kalugan päivlaskmas. Matkad Moskvan keskushesai om 160 km pohjoižpäivnouzmha, Uden Moskvan röunhasai — 80 km. Lähembaine lidn om Kondrovo 25 km lodeheze orhal, avtotel vai raudtel.
Kalug jagase koume territorialižhe ümbrikho (vhesai 2012 ičeze administracijad oliba niil). Kaik 20 žilod, 50 pen't küläd, 2 raudtestancijad da 1 pionerlager' mülüdas lidnümbrikho Kalugan ližaks. Lidnümbrikon pind om 540 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 324 698 ristitud, lidnümbrikon — 339 488 ristitud, agjan koumandez. Vl 2017 358 560 ristitud elihe lidnümbrikos. Vozil 1992 i 1997 lidnan eläjiden lugu oli kaikiš suremb — 347 tuh. ristituid.
Rahvahad (lidnümbrik, enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 83,9%, ukrainalaižed — 1,4%, armenijalaižed — 0,9%, vaugedvenälaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,9%, rahvahuden ozutandata — 11,5%.
Transport.
Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidnelektrojonused ühtenzoittas ezilidnoidenke.
Rahvahidenkeskeine civiline Kalug-lendimport (enččel Grabcevo, "KLF / КЛГ", 25,6 tuh. passažiroid vl 2018) om rekonstruiruidud vl 2015 i sijadase lidnan päivnouzmaižel röunal, 8 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Venäman järedoihe lidnoihe (Moskv, Piter, Kaliningrad, Krasnodaran rand).
Irdkosketused.
*
*


Kemerovo.
Kemerovo () om lidn da lidnümbrik Venäman Sibirin suves. Se om Kemerovon agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn ristitišton mödhe (Novokuzneck om kahtenz').
Istorii.
Ezmäižen kerdan "Kemerovo-külä" mainitase kirjutadud purtkiš vl 1721. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud lidnaks vn 1918 9. päiväl semendkud "Ščeglov"-nimenke, sid' "Ščeglovsk" läz vspäi 1924, ühtištuihe Ščeglovo- i Kemerovo-žiloid. Udesnimitihe lidnad "Kemerovo:ks" vn 1932 27. päiväl keväz'kud. Vll 1925−1943 lidn oli rajonan keskuseks, vn 1943 26. vilukuspäi — uden agjan keskuz.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan pohjoižes, seižub Tom'-jogen da sen Iskitimk-ližajogen molembil randoil, 140 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Moskvhasai om 2997 km päivlaskmha orhal vai 3601 km avtotedme. Lähembaižed järedad lidnad oma Novokuzneck (218 km suvhe avtotedme), Novosibirsk (260 km päivlaskmha avtotedme) i Tomsk (218 km lodeheze avtotedme). Ezilidnad oma Berözovskii 2 km pohjoižpäivnouzmha i Topki 10 km päivlaskmha orhal Kemerovon röunaspäi.
Kemerovo jagase vidhe administrativižhe rajonha. Se om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 532 981 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd' (vl 2018), agjan videndez.
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 94,6%, totarlaižed — 1,3%, ukrainalaižed — 0,7%, armenijalaižed — 0,6%, saksalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 2,3%.
Ižanduz da transport.
Kivihilen samine, kivivoinhimižen produkcijan pästand da sömtegimišt harakterizuidas lidnad.
Kemerovo om olmas avtotesol'meks. Kaks' avtotesildad da üks' raudtesild ühtenzoittas Tomin randoid. Avtobusad, trolleibusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Rahvahidenkeskeine civiline Aleksei Leonovan nimel nimitadud «Kemerovo»-lendimport ("KEJ / КРВ") sijadase läz lidnad 3 kilometras sen suvipäivnouzmaižes rounaspäi. Sišpäi tehtas reisid Tailandha, Vjetnamha, mugažo Moskvha, Sočihe i Simferopolihe.
Irdkosketused.
*
*


Kirov.
Kirov ([ˈkʲirəf]) om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmaižes palas. Se om Kirovan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1181 lidnan statusanke. Enččed nimed: sen nimi oli "Hlinov" alusenpanendan jäl'ghe da vll 1457−1781, no nimitihe lidnad "Vätk:aks" vozil 1374−1457 da 1780−1934.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan keskuses, seižub Vätk-jogen molembil randoil 150 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kirovan keskuz om saudud hural randal. Matkad Moskvhasai om 791 km suvipäivlaskmha orhal, 958 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed järedad lidnad oma Glazov (234 km päivnouzmha avtotedme) i Joškar-Ol (310 km suvipäivlaskmha avtotedme).
Kirov jagase nelläks administrativižeks rajonaks. Kirov-lidn om ühtennimižen municipaližen ühtnikan keskuz vspäi 2005. Lidnterritorii om 170 km² pindanke, külähine territorii otab 587 km². Kaik 134 žilod da pen't küläd mülüdas municipaližhe «Kirov-lidn»-ühtnikha Kirov-lidnan ližaks.
Eläjad.
Vl 1913 kaik 46 400 ristituid elihe lidnas. Vn 2010 kaiken Venäman ravahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 473 695 ristitud, lidnümbrikon — 498 381 ristitud. Vl 2019 lidnümbrikon ristitišt om 538 724 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd' (vl 2019). Läz 750 tuh. ristituid elädas lidnaglomeracijas.
Rahvahad (municipaline «Kirov-lidn»-ühtnik, enamba 0,3% vl 2010): venälaižed — 92,2%, totarlaižed — 0,8%, ukrainalaižed — 0,5%, marilaižed — 0,3%, udmurtalaižed — 0,3%, azerbaidžanlaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 0,9%, rahvahuden ozutandata — 4,7%.
Transport.
Avtobusad, trolleibusad, taksid da ezilidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnas. Kirov om avtote- da raudtesol'm. Kaks' avtotesildad om saudud Vätkas päliči — Vanh (1962) da Uz' (1998). Jogiport Vätk-jogel radab vemha ujuden jüguid i ajelemha turistoid. Koume päraudtestancijad (Kirov Transsibal, Kotlasan Kirov, Längasovo), kuz' raudtestancijad i koume seižutezplatformad ratas lidnan raudtel.
Tatamaine civiline "Pobedilovo"-lendimport ("KVX / КИО", 128,2 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 22 km suvipäivlaskmha Kirovan keskusespäi lidnan Leninan rajonas. Tehtas reisid nenihe lidnoihe: Moskv, Piter, Narjan Mar, Usinsk, om čarterreisid (ližareisid) sihe i kezaližid reisid Mustmeren kurortlidnoihe.
Irdkosketused.
*


Kostrom.
Kostrom () om Venäman lidn da lidnümbrik valdkundan päivlaskmas. Se om Kostroman agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. Järed jogiport.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1152. Kostrom mainitase kirjutadud purtkiš ezmäižen kerdan vl 1213 kuti lidn.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volgan muugotil randoil (Gor'kijan vezivaradim) läz ühtennimižen jogen lanktendan sijad, 110 m korktusel valdmeren pindan päl. Matk Moskvan ümbärtehesai om 306 kilometrad suvipäivlaskmha avtotedme. Lähembaine järed lidn om Jaroslavl' 60 km suvipäivlaskmha avtotedme vai jogedme.
Kostrom jagase 3 territorialižhe rajonha, ned oliba ičeze administracijoidenke vozil 2011−2013. Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 268 742 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 289 300 eläjad vl 1999.
Irdkosketused.
*
*


Kursk.
Kursk () om lidn, lidnümbrik da raudtesol'm Venäman päivlaskmas. Se om Kurskan agjan pälidn da kaikiš suremb lidn, Kurskan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo (ei mülü rajonha). Vn 2007 semendkuspäi Kursk om «sodahoštusen lidn»-arvnimenke.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmaižen kerdan Feodosii Pečerilaižen aigkirjas vl 1032 kuti järed "Kuresk / Kursk"-torguindlidn. 11.-13. voz'sadoil lidn oli Kurskan ruhtinazkundan pälidnaks. 15. voz'sadal kalaidajad heimod panihe lidnad mantazole, i eläjad okaizihe sidä voz'sadaks.
Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud tošti vl 1586 Venäman suviröunanno, vodele 1596 saudihe lidnust. Kursk om lidnan oficialiženke statusanke vspäi 1779. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (3. kül'mku 1941 — 8. uhoku 1943), sen eläjiden 13 tuhad pölištuiba, ajoihe Germanijha völ 10 tuhad eläjid, pertišt oli muretud.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan keskuzpalas, Seim-jogen da sen ližajogiden randoil (696 km pitte, sijaline virkand "Sem' ", Desnan hura ližajogi), 250 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matk Moskvahasai om 530 km pohjoižhe. Lähembaižed lidnad oma Kurčatov, Fatež, Ščigri.
Vn 1994 keväz'kuspäi Kursk jagase koumeks ümbrikoks, ende ned oliba rajonikš i nimitihe niid toižin. Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Edeline lidnan administracijan pämez' om Nikolai Ovčarov (2008 — sulaku 2019).
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 119 977 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 415 159 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd' (vl 2019).
Ortodoksižen hristanuskondan ph. Sergii Radonežalaižen i Jumalanmaman Kazanin jumalaižen päjumalanpert', 23 jumalanpertid, Znamenskii-mez'jumalankodi i ph. Stroican naižjumalankodi oma olmas lidnas, völ kaks' pühäpertid oma sauvomas. Katoline pühäpert' i protestantizman nell' jumalanpertid (sidä kesken koume — baptizman).
Professionaližen opendusen aluzkundad oma viž kolledžad, viž tehnikumad, ortodoksižen hristanuskondan hengeline seminarii, mugažo üläopendusen viž valdkundališt i koume privatišt aluzkundad, nell' filialad.
Ižanduz da transport.
Kurskan ižandusen päsarakod oma elektro- i torguindmašiništon pästand, himine tegimišt (kuidud i räzin), zell'edheotandad, sömtegimišt, pörutügiden tegim, energijan tehmine.
Avtobusad, trolleibusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Om eriližid teid severzil-se irdoil kundaližen transportan täht.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Kursk-Päivnouzmaine-lendimport ("URS / КУС", 32,9 tuh. passažiroid vl 2017) sijadase 7 km päivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Moskvha, Piterihe i Mineraližihe Vezihe, om sezonreisid Mustmeren kurortoihe.
Irdkosketused.
*
*
*


Lipeck.
Lipeck ([ˈlʲipʲɪtsk]) om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Lipeckan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Ezmäine eländpunkt-lidnuz mainitase vl 1283 aigkirjoiš, se oli pandud mantazole vl 1284 mongoliž-tatarižil sodavägil. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1703. Se sai lidnan statusad vl 1779. Vl 1954 sädihe Lipeckan agjad, lidn kändihe sen keskuseks.
Lipeckan ižandusen päsarakod oma täuden ciklan raudan metallurgii, sauvondmaterialiden pästand (cement, savič, raudbetontegesed), koditehnikan tehmine («Ariston»- i «Indesit»-torguindznamad), sömtegimišt (maidkombinat, leibtegesiden edheotand, südäiveziden tegim), severz'-se himižid edheotandoid i omblendfabrikad, ujelimšassiden tegim sodatehnikan täht.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan päivnouzmas, Voronež-jogen randoil. Jogi jagab lidnad läz poleti pohjoižpäivnouzmaspäi suvipäivlaskmha. Pertišton fartaliden enambuz om jogen korktal oiktal randal (lidnan pohjoine), keskusen korktuz om 160 m valdmeren pindan päl. Järed metallurgine tegim sijadase madalal hural jogirandal, lidnan suves. Matiran vezivaradim (45 km² pindal) sijadase päivnouzmha ani lidnan röunan taga Matir-jogel (ven. "Матыра") vspäi 1976, sen 10-kilometrižen damban üläh om lidnan ümbärten palaks. Matkad Moskvhasai om 373 km lodeheze-pohjoižhe orhal, 428 km «Don»-avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Gräzi 2 km suvipäivnouzmha. Lähembaižed sured lidnad (avtoteidme) oma Tambov 133 km päivnouzmha, Voronež 120 km suvhe i Jelec 78 km päivlaskmha.
Lipeck om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Se jagase nelläks territorialižeks ümbrikoks: Hurarandaline, Oigedrandaline, Oktäbrin ümbrik i Nevondkundaline.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 66 644 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 508 887  ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 521 600 eläjad vl 1999. Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Raštvoiden päjumalanpert', kaks'kümne jumalanpertid, koume časounäd, gimnazii i Jumalanmaman Emäganpäivän mez'jumalankodi oma olmas lidnas, mugažo protestantizman kaks' pühäpertid i islaman loičendpert'.
Rahvahad (2010): venälaižed — 96,6%, ukrainalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 2,4%.
Transport.
Avtobusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Avtoümbärte i "Lipeck"-päraudtestancii oma olmas lidnas. Toižed raudtestancijad oma "Čugun-1", "Čugun-2", "Kazink", i "265. km"-platform. Kaks' avtostancijad: "Lipeck" (Oigedrandaližes rajonas, päivlaskmha keskusespäi) i "Sokol" (ühtenzoittud "Čugun-1"-raudtestancijanke).
Rahvahidenkeskeine civiline Lipeck-lendimport ("LPK / ЛИП", 79,5 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 15 km lodeheze lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas passažorreisid Venämadme (Moskv, Piter, Jekaterinburg, Soči).
Irdkosketused.
*


Magadan.
Magadan () om lidn da lidnümbrik Venäman pohjoižpäivnouzmas. Se om Magadanan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, meriport.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1929 radnikžiloks otmaha kävutamižhe Koliman randan tarbhaižid kaivatusid, sidä kesken kuldad. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1939.
Geografijan andmused.
Lidn seižub Ohotskan meren randištol, Magadank-jogen muugotil randoil, 70 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, om ümbärtud sambnuzil vulkanoil. Matkad Moskvhasai avtotedme om 9709 km.
Klimat om subarktine meren. Voden keskmäine lämuz — −2,7 C°, vilukun lämuz −16,4 C°, elokun — +12 C°. Paneb sadegid 561 mm vodes, kaikiš vähemb vilukus-keväz'kus (13..17 mm kus).
Kaks' lidnanvuittušt žilod mülüdas lidnümbrikho Magadan-lidnan ližaks: Sokol (4806 rist. vl 2017) i Uptar (2109 rist. vl 2017). Lidnümbrikon röunoiš znamasine jogi om Dukč.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 95 982 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 155 tuhad eläjid vl 1991. Vl 2019 lidnümbrikon ristitišt oli 98 671 eläjad.
Transport.
Maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad ühtenzoittas lidnad agjan eländpunktoidenke, ei ole raudteid. Meriport radab vodes läbi, tal'vel jänmurendajiden abul.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline "Magadan (Sokol)"-lendimport ("GDX / МДС") sijadase 56 kilometras pohjoižhe lidnaspäi läz «Kolim»-avtoted da Sokol-žilod. Tehtas reisid Edahaižen Päivnouzmman lidnoihe, Sibirin suven järedoihe lidnoihe, Moskvha i Piterihe. Pen' civiline "Magadan-13"-lendimport sijadase 13 kilometras läz «Kolim»-avtoted, sišpäi tehtas čarterreisid.
Irdkosketused.
*


Alauz'lidn.
Alauz'lidn (, paginas muite "Нижний" paksus, vozil 1932−1990 — Gor'kii, ven. "Горький") om millionerlidn Venäman päivlaskmas. Se om Alalidnan agjan administrativine keskuz, kaikiš suremb lidn da lidnümbrik, mugažo Volgaveren federaližen ümbrikon pälidn. Lidn om Alalidnan aglomeracijan keskuz (2,1 mln rist.).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1221 kuti "Alaman Uz'lidn" (). Vozil 1350−1392 se oli Alalidnan da Suzdalin ruhtinazkundan pälidnaks. 16. voz'sadaspäi Alalidnan kreml' om olmas kaks'kilometriženke seinänke da 13 čuhundusenke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volgan da Okanjogen ühthejoksmusen sijas, Volgan oiktal randal. Lidnan keskuzpala seižub 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Reljef om tazo. Lähembaižed ezilidnad oma Bor pohjoižpäivnouzmas Volgan vastrandal, Kstovo suvipäivnouzmas i Dzeržinsk päivlaskmas.
Kaik 8 küläd, 4 žilod, Vihand Lidn-kurortžilo (, 2409 rist. vl 2017) i Podnovje-slabad (1208 rist. vl 2010) mülüdas lidnümbrikho Alauz'lidnan ližaks.
Eläjad.
Vl 1913 lidnan ristitišt oli 111 400 ristitud. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 250 619 ristitud, lidnümbrikon — 1 259 738 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1 445 000 eläjad vl 1991. Ristitišton migracii tegese Moskvan regionha pälidnan lähembusen taguiči.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,3%, totarlaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 4,7%.
Transport.
Rahvahidenkeskeine sodavägiden da civiline "Strigino"-lendimport (ven.: "Стригино", "GOJ / НЖС", 1,14 mln passažiroid vl 2018) sijadase 18 kilometras suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Evropan i Keskuzazijan maihe, Venämadme tobjimalaz, mugažo lebutahoiže.
Avtobusad, trolleibusad, tramvaid da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1985 metro radab lidnas (vl 2019 om 2 jonod, 15 stancijad, 21,6 km raudted), vspäi 2013 — lidnelektrojonused (vl 2019 om 2 jonod, 18 stancijad, 65,9 km raudted).
Vl 1862 raudte tuli lidnha. Nügüd' Alauz'lidn om järed raudtesol'm. Vspäi 2010 Sapsan-jonused ühtenzoittas lidnad Piterinke Moskvan kal't.
Irdkosketused.
*
*


Sur' Uz'lidn.
Sur' Uz'lidn () om Venälaižen Federacijan lidn agjan alištusenke da lidnümbrik. Se om Uz'lidnan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo om Uz'lidnan rajonan keskuseks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 9.-10. voz'sadoil, alusenpanendan oficialine voz' — 859-nz', om tetab lidnaks amussai. Mainitase ezmäižen kerdan verhiš maiš Vizantijan Konstantin-imperatoran vn 949 «Imperijan ohjanduses»-kirjas kuti "Nemogard" ().
Uz'lidn oli ripmatoman Uz'lidnan Tazovaldkundan pälidnaks vozil 1136−1478, sid' mülüi Moskvan car'kundha (oli olmas vhesai 1708) Uz'lidnan man pälidnaks. Vozil 1727−1927 lidn oli Uz'lidnan gubernijan administrativižen keskusen. Vhesai 1999 oficialine nimi oli "Uz'lidn" ().
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan lodehes, Olhav-jogen randoil. Lidnan keskuz om 6 km pohjoižhe Il'mjärvespäi. Matkad Moskvhasai om 552 km suvipäivnouzmha orhal, Piterihesai — 145 km lodeheze orhal. Lähembaižed järedad lidnad oma Pskov 190 km päivlaskmha da Piter 196 km avtotedme.
Sur' Uz'lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
Eläjad da transport.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 218 717 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 235 tuhad eläjid vl 1992. Agjan ristitišton koumandez eläb lidnas.
Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližtransportaks lidnas. Avtoümbärte i koume avtotesildad Olhavas päliči oma olmas. "Uz'lidn Olhaval"-päraudtestancii om olmas vspäi 1871, jonused da ezilidnelektrojonused ajadas Čudovo-, Pavlovsk- i Lug-lidnoihesai. Jogitransport om vedamha ujuden vaiše jüguid. Ei ole lendimportad vspäi 2004.
Irdkosketused.
*
*
*


Orel.
Orel () om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas, järed raudte- da avtotesol'm. Se om Orelan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. Om olmas «sodahoštusen lidn»-arvnimenke vspäi 2007.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1566 21. päiväl sügüz'kud kuti "Orel-lidnuz" lidnan statusanke Ivan Grazii-carin käskön mödhe. Vspäi 1719 lidn oli Orelan provincijan keskuseks, vll 1778−1928 — Orelan gubernijan pälidnaks. Sen jäl'ghe severz'-se vozid lidn mülüi Kurskan agjaha.
Vs 1937 sügüz'kun 27. päiväspäi sätihe Orelan agjad, i lidn kändihe sen keskuseks. Vozil 1941 (3. reduku) — 1943 (5. eloku) lidn oli okkupiruidud Germanijan sodavägil. Pandud mantazole lidn om udessündutadud 20. voz'sadan kahtendes poles.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan keskuzpalan lodehes, Okanjogen da sen huran Orlik-ližajogen muugotil randoil, 149..231 m korktusil, 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai om 340 km pohjoižhe avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Mcensk 50 km pohjoižpäivnouzmha orhal, avtotedme vai raudtedme. Lähembaine järed lidn om Bränsk 119 km päivlaskmha-lodeheze avtotedme vai raudtedme.
Orel om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Se jagase nelläks administrativiž-territorialižeks rajonaks (edel 1999. vot niid oli koume). Lidnrajonad ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 110 564 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 317 747 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 348 tuhad eläjid vl 1997. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalankodid (mez'- da naiž-), kaks' päjumalanpertid da 10 jumalanpertid oma olmas lidnas. Mugazo om protestantizman viž jumalanpertid da üks' katoline tulend.
Rahvahad (2010): venälaižed — 96,8%, ukrainalaižed — 1,1%, armenijalaižed — 0,4%, vaugedvenälaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 1,4%.
Ižanduz.
Ižandusen päsarakod oma erazvuitte elektromehanine tegimišt, biotehnologine sarak da medicinine tehmine, tömašiništon pästand tegimišton sarakoiden täht (tömašintegimišt), raudbetontegesiden edheotandad, metalližiden tegesiden pästand, sömtegimišt.
Transport.
Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, taksid da jogitaksid (kezal) oma kundaližeks transportaks lidnas.
Civiline Orel-Suvine-lendimport ("OEL / ОЕЛ") sijadase 6 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi, 2010-ndes vspäi om konservacijas, kävutamata. Lähembaine radai lendimport om Bränskas.
Irdkosketused.
*


Penz.
Penz () om lidn da lidnümbrik i raudtesol'm Venäman päivlaskmas. Se om Penzan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1663 kuti "Penz-lidnuz" Venäman röunal, mainitase lidnan statusanke kerdalaz. Om nimitadud penen Penz-jogen mödhe (78 km pitte, Suran hura ližajogi). Vozil 1796−1928 oli Penzan gubernijan pälidnaks. Vspäi 1850 bumagfabrik radab. Vn 1858 lämoipalo pani mantazole pol'lidnad, sil-žo vodel kaugedraudanvalamižtegim radaškanzi. Vl 1874 raudte tuli lidnha. Toižen mail'man sodan aigan evakuiruidud tegimed NSTÜ:n päivlaskmaspäi zavodiba industrijan heredad ližadust.
Penz šingotase erazvuiččel mašinansauvomižel (kompressorad, torvarmatur, kosmižen i himižen sarakon täht), teraztorviden pästandal, elektronikan i ladimiden edheotandoil, zell'tegimel, bumagfabrikal (bumag-aluz), sömtegimištol (liha- i maidproduktad, konditerine fabrik).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sur-jogen molembil randoil (, Volgan oiged ližajogi), 134..280 m korktusil, 174 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Moskvhasai om 629 km lodeheze avtotedme. Zarečnii-SATÜ röunatab lidnanke päivnouzmas. Suran vezivaradim (vspäi 1979, 110 km²) om ülezjogen, ani suvipäivnouzmha lidnaspäi.
Penz jagase nell'hä (vspäi 1979) lidnrajonha. Ičeze administracii om kaikuččes, no ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš. Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 517 311 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 552 tuhad eläjid vozil 1992−1993.
Professionaližen opendusen aluzkundad: viž valdkundališt universitetad, 10 üläopendusen aluzkundoiden filialad (9 — Moskv, 1 — Alauz'lidn), keskopendusen 15 kolledžad.
Transport.
Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. «Moskv — Čeläbinsk»-mante (M5, «Ural») ümbärdab lidnfartaloid pohjoižespäi. Ezilidnelektrojonused ühtenzoittas lähižidenke lidnoidenke.
Federaline civiline Penz-lendimport ("PEZ / ПНА", 181 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 9 km suvhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Moskvha, om sezonižid reisid Sočihe i Simferopolihe.
Irdkosketused.
*
*


Rostov Donal.
Rostov Donal (, paksus muite "Rostov" paginas) om millionerlidn, kaikiš järedamb Venäman suves. Se om Rostovan agjan da Federativižen Suviümbrikon administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Tetab muštatiž sanub: «Odess om mamam, Rostov om tatam».
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1749 Jelizaveta Petrovna-imperatornaižen kirjeižen mödhe. Se sai lidnan statusad vl 1807.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Päivnouzmaižen Evropan alangišton suvipäivlaskmas, seižub Don-jogen oiktal randal tobjimalaz, 50 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Rostovan keskusespäi jogensuhusai da Azovmerhesai om 46 km, matkad Moskvhasai om 1092 km. Ezilidnad oma Aksai päivnouzmas, Bataisk suves i Azov suvipäivlaskmaižes poles.
Rostov Donal om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
Eläjad.
Rostov Donal om millionerlidnaks vspäi 1987. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 089 261 ristitud. Kaik eläb enamba 2,16 mln ristituid Rostovan aglomeracijan röunoiš. Läz 2,7 mln eläjid om Rostovan i Šahtin policentrižes aglomeracijas (koumanz' surtte valdkundas).
Tobmuden struktur.
Kaik om 40 valitud deputatad Rostov-lidnan Dumas. Peitol'ne änestuz tegese koumemandatižiš valičendümbrikoiš mažoritarižen valičemižsisteman pohjal. Deputatad pandas eloho ičeze valdatusid aigotel'di, niiden valdatusiden strok om 5 vot. Duman ezimez' radab lidnan pämeheks.
Vll 1996−2014 Mihail Černišov radoi lidnan pämehen (meran), sid' tühjitihe meran radsijad. Vitalii Kušnaröv radab lidnan administracijan pämehen vn 2016 kül'mkuspäi.
Lidnan praznikad.
Lidnan päiv praznikoičese sügüz'kun koumandel pühäpäiväl.
Irdkosketused.
*
*


Räzan'.
Räzan' () om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Räzanin agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. Om ümbärtud Räzanin rajonan territorijal i om sen administrativižeks keskuseks mugažo.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1095 kuti lidn-sodakeskuz järedoiden eländpunktoiden keskhe. Venän lidn om tetab nügüd' "Vanh Räzan-nimenke. Vozil 1160−1521 Räzan' oli Suren Räzanin ruhtinazkundan pälidnaks.
Möhemba edel 1778 vot lidnan nimituz oli "Räzanin Perejaslavl (ven. "Переяславль-Рязанский").
Räzan' šingotase mašinansauvomižel i ladimensauvomižel, sömtegimištol, kivivoinümbriradajal tegimel. Kuz' üläopendusen aluzkundad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan lodehes. Sen istorine keskuz da tobj pala seištas Okanjogen oiktal korktal randal 130 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai om 180 km lodeheze orhal. Lähembaine lidn om Ribnoje 10 km lodeheze.
Klimat om ven kontinentaline. Paneb sadegid 560 mm vodes.
Räzan' jagase nelläks administrativižeks rajonaks: Nevondkundaline ("Советский"), Raudteiden ("Железнодорожный"), Moskvan ("Московский") i Oktäbrin ("Октябрьский"). Rajonad ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 95 357 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 524 927 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 535 tuhad eläjid vl 1997 i om nügüd'.
Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke, enamba 0,4%): venälaižed — 95,8%, ukrainalaižed — 0,8%, armenijalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 2,9%.
Transport.
Avtobusad, trolleibusad, ezilidnelektrojonused i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Velotehuziden verk om sauvomas lidnan keskuzpalas. Kaks' päraudtestancijad, kaks' avtostancijad, Borkovskoi- i Trubežnii-jogiportad. Räzan' I-päraudtestancii radab lidnan keskuses. Raudte i «Ural»-avtote (M5 / E30-maršrut) ümbärtas lidnan keskuzpalad pol'renghaks suvipäivlaskmaspäi.
Civiline "Turlatovo"-lendimport ("RZN / РЯТ") sijadase lidnan suvipäivnouzmas, kävutase nügüd' penel aviacijal i openduzkeskuseks. Toine om Protasovo-lendimport lidnanno, se om konservacijas, varastab rekonstrukcijad. Koumanz' om Dägilevo-sodalendimport lidnan pohjoižes. Kodvindaviabaz Gagarinan nimed radab Dubroviči-sodapoligonal lidnanno.
Irdkosketused.
*
*
*


Suvisahalinsk.
Suvisahalinsk (, "Judzinosaharinsku") om lidn da lidnümbrik Venäman päivnouzmas. Se om Sahalinan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1882 kuti "Vladimirovk-külä" () elänzoitmaha tahod oigetud küksushe da katargha mehil. Vspäi 1905 se oli nimitadud "Tojohar-žiloks" japonižen vägitungendan jäl'ghe. Žilo sai lidnan statusad vl 1915, i vodhe 1946 kezakun 4. päivhäsai "Tojohar-lidn" oli ("Tojohara-si"). Sid' nimitihe nevondkundališt lidnad udes, geografižen sijadusen mödhe.
Lidn šingotase sömtegimišton edheotandoil i elektroenergetikal, om sauvondmaterialiden tegimid. Agjan kalanpüdandan, kivivoin da gazan samižen kompanijoiden päfaterad sijadasoiš Suvisahalinskas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sahalin-saren suves, 50 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Mägisel'g levineb päivnouzmpolehe lidnaspäi. Matkad Moskvhasai om 6680 km orhal (lendimel leten) vai 9400 km tedme. Voib olda 8-ballaižid manrehkaidusid magnitudan mödhe.
Suvisahalinsk om mererandpoleta, no meri om läz kaikihe polihe: 40 km pohjoižhe (Ohotskan meri, Dolinsk-lidn), 25 km päivnouzmha (Ohotskan meri), 20 km suvhe (Ohotskan meren Anivan laht, Aniv- i Korsakov-lidnad), 50 km päivlaskmha (Japonijan meren Tataran sal'm da Holmsk-lidn).
Kümne küläd mülüdas lidnümbrikho Suvisahalinskan ližaks. Lidnümbrikon pind om 905 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 181 728 ristitud, lidnümbrikon — 189 010 ristitud, agjan kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan i lidnümbrikon ristitišt om nügüd'. Vl 2018 206 140 ristitud elädas lidnümbrikos, 315 tuh. eläjid om lidnaglomeracijas.
Irdkosketused.
*
*


Smolensk.
Smolensk () om lidn da lidnümbrik Venäman i agjan päivlaskmas. Se om Smolenskan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, järed raudtesol'm, vägilidn vspäi 1985. Lidn om olmas Smolenskan rajonan administrativižen keskusen mugažo (ei mülü rajonha), om ümbärtud sen territorijal.
Istorii.
Vl 863 eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Ustügan aigkirjas kuti järed lidn — krivičuiden heimoiden keskuz. Vl 882 Oleg Endustai anasti lidnad da mülüti sidä Kijevan Venähä.
Vozil 1127−1387 Smolensk oli ühtennimižen ruhtinazkundan pälidnaks.
Smolensk šingotase transportižen mašiništonsauvomižen edheotandoil (SM-lendimed, agregatad jüguavtoiden täht), mašiništonsauvomižel (gazmäričimed, tömašinad ümbriradamha metallad painuden al), brill'jantoiden tehmižen järedal «Kristall»-kompanijal, elektrotehnikal pästandal, sömtegimišton sarakol (maid i sagud, leib i makaronad, liha- i kalaproduktad), mugažo trikotažanfabrik, laboratorižen mašiništon edheotand i painuzkombinat ratas.
Geografijan andmused.
Lidn seižub Dnepranjogen üläjoksmusen muugotil kukhikahil randoil. Istorižen keskusen korktuz om 242 metrad, se sijadase Dnepran hural randal (suvipol'). Korktusiden erinend sase 90 metrhasai lidnan röunoiš. Matkad Moskvhasai om 378 kilometrad orhal suvipäivlaskmha, avtotedme — 410 km, Vaugedvenäman röunhasai — 65 km päivlaskmha. Lähembaižed järedad lidnad oma Vaugedvenämas: Mogilöv 150 km suvipäivlaskmha orhal, Orš 120 km päivlaskmha M1-avtotedme i Vitebsk 135 km lodeheze avtotedme.
Smolensk jagase 3 administrativižhe rajonha, käskusenandai tobmuz om ühthine. Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 326 861 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 356 tuhad eläjid vl 1997.
Uskojiden tulendad da kundad (kaik — 63): ortodoksine hristanuskond — 22 tulendad i kaks' jumalankodid, protestantizm — 23 kundad, judaizm — 9 kundad, induizm — 2 kundad, katoline — 1 tulend, lüteranine — 1 kund, vanhuskolaižed — 1 kund, buddizman keskuz i islamanuskojiden organizacii.
Transport.
Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, maršruttaksid da taksid oma kundaližtransportaks lidnas. Koume sildad om Dnepras päliči i viž avtoted om ristikoičemha raudted erižil tazopindoil lidnan territorijal.
Ei ole civilišt lendimportad lidnas matknikoiden täht, lähembaine Venäman mugoine sijadase Bränskas 220 km suvipäivnouzmha. Vaiše sodalendimport (Smolensk-Pohjoine) da aeroport sportaviacijan täht (Smolensk-Suvine) oma olmas lidnan ümbrištos.
Irdkosketused.
*
*
*


Tambov.
Tambov () om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Tambovan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo Tambovan rajonan tobmuden aluzkundoiden keskuseks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1636 kuti "Tambov-kaičendlidnuz" Venäman suviröunal. Se sai lidnan statusad vl 1719. Vspäi 1796 kändihe Tambovan gubernijan keskuzlidnaks, sur' jarmank oleskeli keskuzližel torgul.
Tambov šingotase mašinansauvomižen edheotandoil («Terrion»-traktorad i kombainad, elektroladimed, himižen sarakon täht), himižel tegimištol (ližadused i mujutimed sädamha tekstilid, bumagad, šinoid, benzinad, betonad; räzintehnižed tegesed, gazmaskad, respiratorad, kosmoslaivoiden elonvarmitusen sistemad), sauvondmaterialiden pästandal (raudbetontegesed, plastiktorved, mujud), erazvuiččel sömtegimištol, tekstilin tehmižel (kanghad specialižen soban täht) i omblendedheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Cnanjogen hural randal, 130 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai om 420 km lodeheze orhal. Lähembaine järed lidn om Lipeck 130 km päivlaskmha avtotedme. Kotovsk om suvipäivnouzmaine kaimdailidn.
Klimat om ven kontinentaline. Kaik 10 puištod om lidnan territorijal. Heinkun lämuz om +20 C°, vilukun i uhokun — −8 C°, voden keskmäine lämuz om +6,1 C°. Paneb sadegid 520 mm vodes.
Tambov jagase 3 administrativižhe ümbrikho. Kaik 18 territoriališt nevondkundad om lidnas. Se om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 280 161 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 318 tuhad eläjid vl 1997.
Edeline lidnan pämez' oli Sergei Čebotaröv (keväz'ku 2017 — keväz'ku 2019).
Openduz.
Kaik viž tehnikumad i kümne kolledžad oma professionaližen keskopendusen aluzkundoikš. Nell' tedoinstitutad ratas lidnas.
Transport.
Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Kaks' avtostancijad om olmas: «Tambov» i «Pohjoine». "Tambov I"-päraudtestancii om saudud vl 1868. Avtote ümbärdab lidnad.
Tatanmaine civiline "Tambov (Donskoje)"-lendimport ("TBW / ТМБ", 31,3 tuh. passažiroid vl 2017) sijadase 10 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi Donskoje-žilos. Tehtas reisid Moskvha i Piterihe, om sezonreisid Sočihe. Mugažo Tambov-sodaaviabaz om olmas 5 km päivlaskmha lidnan keskusespäi.
Irdkosketused.
*
*
*


Tomsk.
Tomsk () om lidn da lidnümbrik Venäman Sibiriš. Se om Tomskan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo Tomskan rajonan tobmuden aluzkundoiden olendsija.
Tomsk om Päivlaskmaižen Sibirin opendusen, tedon da tegimišton udištamižen järed keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1604 kozakoil Boris Godunovan käskön mödhe kuti lidn lidnusenke. Vozil 1804−1925 oli Tomskan gubernijan pälidnaks. 1830-nzil vozil kazvoi lujas kuldan samižen tagut Sibiriš. Transsib-raudte ristikoiči Ob'-jogen toižes sijas (nüg. Novosibirsk) i jäti lidnad edahaižes poles.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan suvipäivnouzmas. Lidnan keskuz seižub Tom'-jogen oiktal randal (Obin bassein da oiged randpol'), 80 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Moskvhasai om 3,5 tuhad km päivlaskmha orhal. Lähembaižed järedad lidnad oma Seversk-kaimdailidn ani lodeheze, Kemerovo 145 km suvhe orhal vai 216 km avtotedme i Novosibirsk 272 km suvipäivlaskmha avtotedme.
Tomsk jagase nell'hä administrativižhe rajonha: Kirovan (mougotil randoil), Leninan, Nevondkundaline, Oktäbrin. Mugažo om ühesa valičendümbrikod kaikes lidnas. Koume žilod, koume küläd da raudtesara mülüdas lidnümbrikho Tomskan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 524 669 ristitud, lidnümbrikon — 546 049 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 2018 kaik 594 827 ristitud elädas lidnümbrikos. Tomsk om lidnaglomeracijan keskuseks 10 818 km² pindal, 781 tuh. eläjid (2017. voz').
Kaik om 9 üläopendusen aluzkundad, 15 tedoinstitutad da 6 biznes-inkubatorad lidnas.
Transport.
Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, ezilidnelektrojonused da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Jogiport radab vemha jüguid tobman palan. Rahvahidenkeskeine civiline Bogašovo-lendimport ("TOF / ТСК") sijadase 14 km suvipäivnouzmha, tehtas reisid Moskvha, Piterihe, Alauz'lidnha, Kazanihe i Sibirin järedoihe lidnoihe, sezonreisid Mustmeren lebutahoiže, mugažo čarterreisid Suvipäivlaskmaižhe Azijha. Golovino-sodalendimport om saudud suvipäivlaskmha lidnaspäi.
Irdkosketused.
*
*
*


Tul.
Tul () om Venäman lidn da lidnümbrik valdkundan päivlaskmas. Se om Tulan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. Om vägilidnan arvonke vspäi 1976. Vspäi 2015 agjan enččen Leninskijan rajonan territorii mülüb Tulan lidnümbrikho i om jagadud sen rajoniden keskes.
Istorii.
Vl 1146 eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 16. voz'sadan Nikonan aigkirjas kuti lidnuz, sid' vn 1382 Moskvan i Räzanin ruhtinasiden kožundkirjuteses. Tulan Kreml' om saudud vll 1514−1520 i om kaičenus tähäsai, kävutihe lidnuseks Venäman röunal 17. voz'sadan keskhesai. Ezmäine raudantegim azegišton pästandan täht oli saudud Tulan ümbrištos vn 1595 Födor I Čudokaz-carin käskön jäl'ghe, sepoiden pramozlan amuižes tahondas. Vl 1797 Tul kändihe gubernijan keskuseks. Toižen mail'man sodan aigan lidn putui läz täudhe blokadha 45 päiväks (vn 1941 reduku-tal'vku), sid' alištui bombardiruindale i oli muretud.
Tul šingotase kaugedraudan metallurgijan tegimil, azegišton projektiruindal da tehmižel, mašinansauvomižen toižil edheotandoil, sömtegimištol, turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn seižub Upanjogen (345 km pitte, Okan oiged ližajogi) da Tulican (41 km pitte) ühthejoksmusenno, Up-jogen muugotil randoil. Istorižen keskusen korktuz om 170 metrad valdmeren pindan päl, se sijadase Upan hural randal (suvipol'). Matkad Moskvhasai om 170 kilometrad pohjoižhe orhal, 180 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Ščokino suvhe i Jasnogorsk pohjoižhe.
«Tul-lidn»-eländpunkt jagase videks rajonaks: Keskuzline, Proletarijoiden, Jogentagaine, Vagzalanverine, Nevondkundaline. Lidnümbrikon pind — 1 495,56 km², se om sätud vn 2014 heinkus i mülütab 246 žilod da küläd Tulan ližaks. Vspäi 2015 ühtenzoittas niid nellähä territorialižhe nimitadud ümbrikho lidnan rajoniden polhe (Nevondkundaline rajon-ümbrik om lidnan südäimine).
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 501 169 ristitud, Leninskijan rajonan — 63 355 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 544 tuhad eläjid vl 1991. Vl 2017 kaik 551 513 ristitud elihe lidnümbrikos. Läz 1 millionad ristituid elädas äikeskuzližes Tulan da Novomoskovskan lidnaglomeracijas.
Edeline lidnan pämez' oli Jurii Ckipuri (sügüz'ku 2014 — sügüz'ku 2019).
Transport.
Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, maršruttaksid, taksid da ezilidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnas i sen ümbrištos. Kaks' päraudtestancijan sauvust oma olmas lidnas: Moskvan i Räžskan.
Klokovo-sodalendimport ("TYA") om saudud lidnan pohjoižröunanno, tegi passažirreisid vll 1959−1995. Om varalendimportaks Moskvan regionan lendimportoiden täht.
Irdkosketused.
*


Tümen'.
Tümen' (,) om lidn da lidnümbrik Venäman Sibirin suvipäivlaskmas. Se om valdkundan 18nz' lidn eläjiden lugun mödhe, Tümenin agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo Tümenin rajonan tobmuden aluzkundad sijadasoiš lidnas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1586 kuti "Tümenin lidnuz" () da ezmäine Venäman lidn Sibiriš. Sijazihe lidnust läz Tümenin hankundan "Čingi-Tur"-pälidnad, kudamb oli olmas 13.-16. voz'sadal. Vl 1695 puine lidn paloi, i sauvoškanzihe kivižid pertid. Vspäi 1782 oli makundan lidnan statusanke, nahkoiden i kouroiden tehmine oliba šingotadud. Raudte tuli lidnha vl 1885.
1960-nzil vozil kätihe Tümenin Pohjoižen päbazaks otmaha kävutamižhe kivivoin ga gazan löudmižsijid, necil alusel šingotase nügüd'-ki.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tur-jogen mougotil randoil (, Irtišan hurapol'ne bassein), 102 metrad keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Sverdlovskan agjhasai om 30 km päivlaskmha, Moskvhasai om 2121 km päivlaskmha avtotedme. Lähembaine lidn om Jalutorovsk 65 km suvipäivnouzmha. Lähembaižed järedad lidnad oma Kurgan suvhe (200 km avtotedme), Jekaterinburg päivlaskmha (325 km avtotedme) i Tobol'sk pohjoižpäivnouzmha (245 km avtotedme).
Tümen' jagase 4 administrativižhe ümbrikho, ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš. Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 581 907 ristitud, lidnümbrikon — 604 746 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd' (vl 2018).
Rahvahad (lidnümbrik vl 2010, enamba 0,4%): venälaižed — 77,4%, totarlaižed — 5,6%, ukrainalaižed — 1,5%, azerbaidžanlaižed — 1,0%, armenijalaižed — 0,9%, saksalaižed — 0,6%, kazahlaižed — 0,5%, čuvašalaižed — 0,5%, vaugedvenälaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,3%, rahvahuden ozutandata — 8,3%.
Transport.
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Raudte ühtenzoitab Jekaterinburganke, Surgutanke i Omskanke. Kuz' avtotesildad ühtenzoittas Turanjogen randoid.
Rahvahidenkeskeine civiline Roščino-lendimport ("TJM / РЩН") sijadase 13 km päivlaskmha lidnan keskusespäi ani sen röunan taga, tehtas reisid Keskuzazijan maihe, Keskmeren i Suviazijan lebutahoiže, Venäman kivivoiregionihe da järedoihe lidnoihe.
Irdkosketused.
*
*
*


Ul'janovsk.
Ul'janovsk (,) om Venäman lidn da lidnümbrik agjan pohjoižes. Se om Ul'janovskan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. Agjan kaikutte kahtenz' ristit eläb Ul'janovskas.
Lidnan nimitused.
Vhesai 1780 nimitihe lidnad "Sinbirsk:aks". Vozil 1780−1924 sen nimi oli "Simbirsk". Vn 1924 9. päiväl semendkud lidn sai nügüdläšt nint Vladimir Leninan todesižen kanzannimen mödhe (Ul'janov), sikš miše hän oli sündnu neche lidnha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1648 lidnan statusanke kuti Simber-lidnuz kaičemha Venämad kalaidajiden heimoiden vägitungendad vaste päivnouzmpolespäi. Vozil 1796−1928 lidn oli ühtennimižen gubernijan pälidnaks.
Lidn šingotase transportmašiništonsauvomižen (UAZ-avtotegim, avia, avtolibutimed, avtokomponentad), elektromašiništon (pol'veimed, avtoohjandusen sistemad merilaivišton täht, mašiništ energetikan i metallurgijan täht, medicinine tehnik), sömtegimišton i sauvondmaterialiden edheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volg- (Kuibiševan vezivaradim) i Svijag-jogiden muugotil randoil niiden lähendusen sijas. Simbirk-jogi om ottud torvihe lidnan keskuses, se lankteb Svijagha. Ul'janovskan istorine keskuz seižub 150 metrad ü.m.t. korktusel. Lidnan korktused vajehtadas 80..160 metrad ü.m.t. röunoiš. Matkad Moskvhasai om 890 kilometrad lodeheze orhal. Lähembaine lidn om Novoul'janovsk-kaimdailidn 20 km suvhe lidnan keskusespäi, lidnoiden ümbrikod röunatadas keskneze.
Kaik 30 eländpunktad mülüdas lidnümbrikho Ul'janovskan ližaks, ned oma jagadud rajonidme. Se jagase 4 administrativiž-territorialižhe rajonha, ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš. Lidnümbrikon pind — 628,96 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan i lidnümbrikon eläjiden lugu oli 637 564 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 679 tuh. eläjid vll 1996−1997, lidnümbrikon — 657 498 ristitud vl 2002. Vl 2017 kaik 647 425 ristitud elädas lidnümbrikos.
Rahvahad (vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 77,6%, totarlaižed — 10,6%, čuvašalaižed — 7,0%, mordvinalaižed — 1,3%, ukrainalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 2,5%.
Transport.
Avtobusad, trolleibusad (vaiše Volgan hural randal) da tramvaid (vaiše Volgan oiktal randal) oma kundaližeks transportaks lidnas.
Nell' raudtevagzalad oma lidnas, sidä kesken päraudtestancii. Jogiport sijadase Volgan oiktal randal. Kaks' sildad ühtenzoittas Volgan randoid.
Om kaks' rahvahidenkeskešt civilišt lendimportad. Ul'janovskan keskuzline Baratajevk-lendimport ("ULV / УЛК") sijadase 9 kilometras suvipäivlaskmha lidnan istorižes keskusespäi. Sišpäi tehtas passažorreisid Venämadme. Kahtenz' lendimport om Ul'janovsk-Päivnouzmaine-lendimport ("ULY / УЛС") sijadase 28 kilometras pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas čarterreisid da jügureisid, mugažo kävutadas kodvijoiden lendandbazaks.
Irdkosketused.
*


Jaroslavl'.
Jaroslavl' ([jɪrɐˈslavlʲ]) om lidn da lidnümbrik Venäman lodehes. Se om Jaroslavlin agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo Jaroslavlin rajonan keskuz (ei mülü rajonha).
Istorii.
Jaroslav I Elonmelev pani nügüdläižen eländpunktan alust olden Rostovan ruhtinasen (987−1010), om nimitadud hänen nimen mödhe. Lugetas 1010 vot alusenpanendan vodeks, vl 2010 oigenzihe tuha vot Jaroslavlin alusenpanendaspäi. Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1071 Rostovan völhoiden vasthalibundan näl'gespäi tekstas.
Jaroslavlin kremlin čaptud seinäd sädiba koumesaumnikad, järed torguindlidn sijazihe lodeheze sišpäi. Enččen Spasan-Toižetamižen mez'jumalankodin pertid (11.-12. voz'sadaspäi) sijadasoiš lidnan istorižes keskuses.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volgan (Gor'kijan vezivaradimen) molembil randoil, 100 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Istorine keskuz seižub Volgan ühthejoksmusel Kotorosl'-jogenke, se mülüb Mail'man jäl'gushe. Matk Moskvahasai om 282 km suvipäivlaskmha. Om ümbärtud Jaroslavlin rajonal kaikiš polišpäi. Lähembaine lidn om Tutajev 25 km lodeheze orhal, Volgan ülezjogen vai avtol, järed lidn om Kostrom 60 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha avtotedme vai Volg-jogedme.
Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz — +3,6 C°. Paneb sadegid 591 mm vodes, enamba kezakus-elokus (64..84 mm kus).
Om 6 administrativišt rajonad Jaroslavliš, lidnan Dum om ühthine. Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 591 486 ristitud (agjan eläjiden pol'). Kaikiš suremb ristitišt oli 638 tuhad eläjid vl 1991.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma mašiništonsauvomine (dizel'likutimed jüguavtoiden täht, Komatsu-tesauvondtehnikan ühthekeradamine), kivivoin ümbriradmine, sömtegimišt (maidkombinat, «Baltika»-oludtegim) i turizm. Šintegim i farmaceftine fabrik, mebel'fabrik i tekstiline fabrik šingotadas Jaroslavlid.
Avtote- da raudtesol'm sijadasoiš lidnas. Avtobusad (kommertižed i socialižed), trolleibusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Jogiport om olmas lidnas Volgan randal. Rahvahidenkeskeine "Tunošn"-lendimport ("ЯРТ / IAR", ven. "Туношна") sijadase 17 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi Volgan oiktal randal, tehtas reisid Piterihesai.
Sebruzlidnad.
Jaroslavliš om Saksanman, Francijan da Anglijan kožmusen pertid.
Irdkosketused.
*
*
*


Anglijan Vikipedii.
Anglijan Vikipedii (ičeze nimituz: "English Wikipedia") om joudai enciklopedii anglijan kelel, Vikipedijan anglijankel'ne jaguz.
Nece jaguz om eziauguine. Om avaitud 2001-nden voden vilukun 15. päiväl. Vl 2014 (viluku-keväz'ku) kohendusiden 38,3% tuli, 13,2% — Sures Britanijaspäi, 6,9% — Indijaspäi, 5,4% — Kanadaspäi, 3,6% — Avstralijaspäi, 0,7% — Udes Zelandijaspäi, 31,9% — toižiš maišpäi. Vn 2013 sulakul jagusen pala Vikipedijas oli 16,6% kirjutusiden mödhe (12,2% vl 2016), no 48,8% kacundoiden mödhe. Jagusen «Instrukcii stiliš» rekomenduib säta kirjutuz kelen ühtel variantal täuzin, kävutada Avstralijan kelen variant kirjutusiš Avstralijan polhe i m.e. regionidme.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.
25 kaikiš järedad valdkundad Anglijan Vikipedijan kactud lehtpoliden mödhe vl 2008. Ku anglijan kel' om oficialine da ezmäine, ka valdkund om muzavihand.
En-wikin kirjutusiden geografižed koordinatad vn 2011 kül'mkus.


Saksankel'ne Vikipedii.
Saksankel'ne Vikipedii (ičeze nimituz: "Deutschsprachige Wikipedia") om joudai enciklopedii standartižel saksan kelel, Vikipedijan saksalaine jaguz.
Se om avaitud 2001-žen voden keväz'kun 16. päiväl.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.


Francijankel'ne Vikipedii.
Francijankel'žen Vikipedijan populärižuz mail'man valdkundoiš.
Francijankel'ne Vikipedii (ičeze nimituz: "Wikipédia en français") om joudai enciklopedii francijan kelel, Vikipedijan francine jaguz.
Se om avaitud 2001-nden voden keväz'kun 23. päiväl.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.


Alaman Vikipedii.
Alaman Vikipedii () om joudai enciklopedii alaman kelel, Vikipedijan alamankel'ne jaguz.
Se om avaitud 2001-nden voden 19. päiväl kezakud. Om kudenz' jaguz kirjutusiden lugun mödhe vn 2018 sügüz'kus. Botad augotiba kirjutusiden enamba pol't.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.


Ginnessan Rekordkirj.
Ginnessan Rekordkirj () om jogavozne kogoduz, kudambas publikoičese informacii mail'man rekordoiš, ristituiden da živatoiden satusiš i londusen suruziš.
Tedonamdmižkirj pästtase vspäi 1955. Kirjan nacionaližed variantad oma olmas.
Kirjan kümne jagust: Elokahuz, Hoštuz, Rohktuz, Čomamaht i SMI, Satused, Ristit, Varud da onetomuded, Sport, Tedod, Nügüd'aigaižed tehnologijad.


WinRAR.
WinRAR om populärine ahtištim konvertacijale RAR- da ZIP- formatoihe. Programm voib mugažo lugeda toižed arhivfailoiden formatad-ki (ACE, ARJ, CAB, EXE, ISO i m. e.).
Radab «Microsoft Windows»-sistemal (32. i 64. rivindad). Programm kandab 48 keled (sidä kesken venän kel').


Rahad.
Rahad oma specifine tavar, kudamb om toižiden tavaroiden vai holitišiden maksarvon universaline ekvivalent.
Edel rahoid barter, lahjad i velgad oliba ižandusen likutimeks. Tavar kaikiš lujembanke likvidižudenke kändase rahoikš.
Rahoiden form oleleb erazvuitte: eriline tavar, arvokaz bumag, maksarvon znam, hüvüded vai kal'huded, kontoiden kirjutesed.


Kofe.
Kofe om populärine jom. Tehtas sidä räkištadud da jauhtud kofepun jüvišpäi.
Nimituz libub araban قهوة‎-sanaspäi [qahwa], tuli alaman kelen ("koffie") i anglijan kelen ("coffеe") kal't, vanhtunuded nimed oma "kofii", "kofei".
Avaitihe kofed jomaks Jemenas 9. voz'sadal. Avar tehmine zavodihe Osmanan imperijas, jom tuli sišpäi Evropha. Sai tetabut Venämas Pötr I-carin aigan.
Kazvatadas kofepud äjiš tropižiš maiš 18. voz'sadaspäi, 65 valdkundas. Mail'man tehmižen kaks' videndest om Brazilijas. Udenzelandijalaine Devid Streng tegi melel segoitadud kofed (patent № 3518). Kofe kofeinata om avaitud saksalaižel Lüdvig Rozeluisal vl 1903 statjaližikš, konz kofejüviden laivjüguz putui torokha i imi merivet.


Twitter.
Twitter vai Tvitter (angl. "to twitter" — "čičitada", "räpätada") om socialine verk, kudambas kävutajad voidas vajehtadas lühüdoil tedotusil.


Rammstein.
«Rammstein» [Rammštain] om germanijalaine rokgrupp. Edestab muzikad indastrialmetal i Neue Deutsche Härte-stiliš saksan kelel päpaloin. Gruppan aluz om pandud Berlinha vl 1994.


Birobidžan.
Birobidžan (, "Birabidzsan",) om lidn da lidnümbrik Venäman suvipäivlaskmas. Se om Evrejan avtonomižen agjan pälidn da kaikiš suremb lidn, mugažo Birobidžanan rajonan administrativine keskuz (ei mülü rajonha).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1915 kuti "žilo Tihon'kai-raudtestancijanno" Amuran raudtel (Transsiban pala) elänzoitmaha tahondad. Vspäi 1931 kätihe sidä radnikžiloks da nimitihe nügüdläižikš tahondan mödhe. Tahond sijadase Bir- da Bidžan-jogiden keskes. Jogiden nimed kändasoiš evenkan kelespäi kuti «jogi» — "bira" i «kaikenaigaine seižundtaho» — "bidžen", molembad lanktas Amur-joghe huralpäi, sadakilometraine keskust erigotab jogid. Vl 1937 radnikžilo sai lidnan statusad.
Birobidžan šingotase mebel'edheotandoil, keng'fabrikal, sömtegimištol (maidproduktad, makaronad, paštatezsijad), mecan ümbriradmižel i varažomižandusel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Bir-jogen randal, 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kitain röunhasai om 75 km suvhe. Lähembaine järed lidn om Habarovsk 162 km päivnouzmha orhal, 188 km avtotedme vai raudtel.
Klimat om ven mussonine. Tal'v om vilu da kuiv, kezal om räk da luja nepsuz. Voden keskmäine lämuz om +1,9 C°. Paneb sadegid 682 mm vodes, niišpäi 409 mm kezakus-elokus. Kuivsezon om kül'mkus-keväz'kus (5..19 mm kus).
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 75 413 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 86 700 eläjad vl 1992.
Irdkosketused.
*
*


Hanti-Mansiisk.
Hanti-Mansiisk (ven. i, vai "Ёмвоҷ",) om Venäman lidn da lidnümbrik valdkundan keskuzpalas, Sibirin päivlaskmas. Se om Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon administrativine keskuz i nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo om Hanti-Mansiiskan rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü sihe.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Kunguran penes aigkirjas Sibiriš kuti "Samar-ruhtinasen lidneihut" vl 1582 — Ermakan toran sija Samar-ruhtinast vaste. 1630-nziš vozišpäi "Samarovo-külä" oli olmas. Vl 1935 külä i olnu sauvomas ümbrikon "Ostäko-Vogul'sk"-pälidn ühtištuiba. Vl 1950 eländpunkt sai lidnan statusad.
Hanti-Mansiisk šingotase sömtegimištol (leibtegesed, kalan ümbriradmine, lihaproduktad), kivivoin da gazan tedištelendan edheotandoil da regionan kompanijoiden päfateroil, torguindan da toižen holituzsferan verkoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Päivlaskmaižen Sibirin tazangištol, taigan londuseližes zonas, 50 m korktusel valdmeren pindan päl, Irtiš-jogen oiktal randal. Keskuz sijadase 20 kilometras Irtišan lanktendaspäi Obinjogehe. Matkad Moskvhasai om 1900 km päivlaskmha orhal vai 2600 km avtotedme, Tümenihesai om 472 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal vai 673 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Neftejugansk 194 km päivnouzmha orhal vai 239 km avtotedme i Pit' Jah 209 km päivnouzmha orhal vai 259 km avtol.
Klimat om kontinentaline. Tal'v om vilu, se jätktase pol'vot. Keza om läm'. Voden keskmäine lämuz — −0,8 C°, vilukun lämuz −18,9 C°, heinkun — +18,4 C°. Paneb sadegid 530 mm vodes, oleleb niid vähemba uhokus-sulakus (22..29 mm kus).
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 7 500 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe Hanti-Mansiiskan eläjiden lugu oli 80 151 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 98 692 eläjad vl 2017.
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 69,9%, totarlaižed — 5,0%, hantilaižed — 3,7%, ukrainalaižed — 3,0%, tadžikalaižed — 1,9%, azerbaidžanlaižed — 1,9%, mansilaižed — 1,5%, kirgizlaižed — 1,3%, uzbekad — 1,1%, saksalaižed — 0,7%, baškiralaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 5,3%, rahvahuden ozutandata — 4,2%.
Transport.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Kezaaigan jogistancii radab. Avtotesild om olmas Irtiš-joges päliči, se om saudud vodele 2004. Lähembaine raudte mäneb 250 kilometras päivnouzmha (Pit' Jah), suvhe i lodeheze (Nägan').
Rahvahidenkeskeine civiline lendimport (latin. "HMA" / kirill. "ХАС") sijadase 5 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Moskvha, Ufaha, Venäman lähembaižihe järedoihe lidnoihe i Jugradme, mugažo sezonreisid Mustmeren lebutahoiže i sijaližid reisid punolendimil.
Irdkosketused.
*
*
*


Anadir'.
Anadir' (, sijaline "Кагыргын" «jogensu») om lidn, meriport da lidnümbrik Venäman pohjoižpäivnouzmas. Se om Čukotkan avtonomižen ümbrikon administrativine keskuz, mugažo Anadirin rajonan administrativižeks keskuseks (ei mülü sihe).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1889 elänzoitmaha tahondad Venälaižen imperijan ohjastusen käskön mödhe. Edel 1923 vot sen nimi oli Novomariinsk. Vspäi 1965 om lidnan statusanke.
Pertišton tobj pala om saudud vajil. Sadas kuldad da kivihil't lidnan ümbrištos.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ühtennimižen jogen oiktal randal, igähižen rougun zonas. Jogi lankteb vilun Beringan meren Anadirin lahthe. Matkad Moskvhasai om 6192 km päivlaskmha orhal.
Klimat om subarktine meren. Voden keskmäine lämuz om –6,9 C°. Paneb sadegid 346 mm vodes, om penemb niid keväz'kus-semendkus (13..23 mm kus).
Tavaivaam-külä mülüb lidnümbrikho mugažo (488 rist. vl 2017).
Eläjad da transport.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 13 045 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 17 094 eläjad vl 1989.
Harvad avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Lendimport sijadase 23 km lidnaspäi avtotedme Kivihil'varad-žilos, limanan vastrandal.
Irdkosketused.
*
*
*


Salehard.
Lidnan kirjišt Jamal-sildan Fakel-restorananke sildan härgan päl tagamal. Sild om saudud Šaitank-joges päliči.
Salehard (ven. i, «lidn nemel», «Obin rand») om Venäman lidn da lidnümbrik valdkundan pohjoižes. Se om Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon administrativine keskuz, ümbrikon koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe. Om ümbärtud Uralanveren rajonan territorijal.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kozakoil vl 1595 kuti Obdoran lidnuz (). Vl 1807 heittihe lidnusen seinid, i Obdorsk kändihe muite žiloks. Vl 1930 panihe žilod Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon keskuseks. Udesnimihihe Salehardaks vl 1933, sai lidnan statusad vn 1938 27. päiväl kül'mkud.
Lidn šingotase kalakonservkombinatal, jogi- i merilaivišton bazaks i agrotehmižel, mugažo kuldansamižen i geologijan edheotandoiden päfaterad sijadasoiš Salehardas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Polui-jogen oiktal randal, läz Poluin ühthejoksmust Obinjogenke, 15 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai om 1940 km suvipäivlaskmha orhal vai 4200 km avtotedme Uden Urengoin kal't. Lähembaine Labitnangi-raudtestancii da lidn om Obin vastrandal, 16 kilometras Salehardaspäi orhal lodeheze, ühtenzoittas lidnanke ehtatimel kezaaigan i tal'vtel jädme. Pohjoižen nabapirdan pala om lidnanpirdan südäimes.
Voden keskmäine lämuz om −5,7 C°. Heinkun lämuz +15 C°, vilukun i uhokun — −23 C°. Paneb sadegid 450 mm vodes, enamba kezakus-elokus. Polärine päiv Salehardas vedase 31 päivest voden aigan, kezakun 7. päiväspäi heinkun 7. päivhäsai. Sen aigan päiväižen üläpala ei laskte taivhanröunan taga, i ei oleskele polärišt öd lidnas.
Pel'vož-žilo (287 rist. vl 2017) mülüb lidnümbrikho Salehardan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1 017,68 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 42 544 ristitud, lidnümbrikon — 42 845 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Ortodoksižen hristanuskondan Pedroin da Pauloin päjumalanpert' (om saudud vll 1883−1894), puine Jumalanmaman «Kaikiden gorähižiden ihastuz»-jumalaižen puine pühäpert' (2007), Aleksandr Nevalaižen jumalanpert' (2015) i Vladimiran časoun' (1994) oma olmas lidnas, järed Spasan Toižetamižen päjumalanpert' om sauvomas vspäi 2013. Sen ližaks, baptizman «Vefil'»-jumalanpert' radab, i islaman pühäpert' om saudud vl 2000.
Rahvahad (enamba 0,6% vl 2010): venälaižed — 61,3%, totarlaižed — 8,5%, ukrainalaižed — 5,8%, hantilaižed — 3,1%, nencalaižed — 2,8%, komi-ziränilaižed — 2,6%, kirgizlaižed — 1,0%, saksalaižed — 0,8%, vaugedvenälaižed — 0,7%, kumikad — 0,6%, čuvašalaižed — 0,6%, baškiralaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 5,8%, rahvahuden ozutandata — 5,8%.
Jamalan polärine agroekonomine tehnikum i Jamalan äiprofil'ne kolledž oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Irdkosketused.
*
*


Scania.
Scania AB om ročilaine kaikiš suremb avtobusoiden da jüguavtoiden tegii. Mugažo sädab dizel'likutimid laivoiden täht i tegimišton täht.
Kompanii pästab avtobusoid vlpäi 1920. Päfater sijadase Södertel'jen-lidnas (Stokhol'man ezilidn). Vspäi 2015 mülüb Volkswagen-gruppha täuzin (kaikiden akcijoiden pidai, päfater om Saksanmas), ende MAN i Volvo pidiba akcijoid mugažo. Scania-kompanijan radajiden ühthine lugu — 42,129 (2014), 51,278 (vn 2019 lopind).
Tegimed sijadasoiš Ročinmas, Alamaiš, Argentinas, Brazilijas, Francijas, Indijas, Pol'šanmas i Venämas.


Zanevk.
Zanevk (,) om külä Leningradan agjan Vsevoložskan rajonas. Se oli Zanevkan küläkundan administrativižeks keskuseks vspäi 1960 vhesai 2016, sirtihe Janino-1-žilho 3 km päivnouzmha. Zanevk-külä sijadase ani röunal Piterinke.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1927. Zanevkan nimitusen augotižlibund ei ole sel'ged todesižikš. Aigoin, se libub külän vanhas suomen Sannikko-nimitusespäi.
Külä sijadase lidnkundan lodehes, Piterin rengazavtoten ümbrusen südäimes. Röunatab Piterin Krasnogvardeiskii rajonanke päivlaskmas raudten taga. Kaik om 4 irdad da 1 kujo. Zanevskii Post-raudtestancii radab ümbärtel vspäi 1924, 6 ted.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe külän eläjiden lugu oli 903 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.


Üebermutter.
«Üebermutter» (errativine kirjutamine, oiged — "Übermutter" «ülämam») om germanijalaine industrialine metalgrupp. Kogoneb nelläs neiččespäi da priha-gitaristaspäi. Gruppan pämez' om Lüsi van Org — akt'or, kirjutai da radio-didžei, hän pani gruppan alust vl 2007. Pajatadas saksan kelel.


Unheilig.
«Unheilig» (lugetas: [ˈʊnhaɪ̯lɪç] "unhailih' " — «eile pühä», «grähkhine» saksan kelespäi) oli germanine muzikgrupp Ahen-lidnaspäi (Pohjoine Rein da Vestfalii). Oli olmas vspäi 1999 vhesai 2016.


Remark Erih Marija.
Erih Marija Remark (; sünd. 22. kezaku 1898, Osnabrük, Prussijan kunigahuz, Germanine imperii — kol. 25. sügüz'ku 1970, Lokarno, Šveicarii) — tetab germanijalaine kirjutai.


Adigejan Tazovaldkundan lidnad.
Kaik om kaks' lidnad () i 3 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Adigejan Tazovaldkundas.


Altajan Tazovaldkundan lidnad.
Vaiše üks' lidn () om Altajan Tazovaldkundas i ni üht lidnanvuittušt žilod.


Baškortostanan Tazovaldkundan lidnad.
Kaik om kaks'kümne üks' lidnad (, sidä kesken üks' SATÜ) i 2 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа",) Baškortostanan Tazovaldkundas.


Agidel'.
Agidel' (,) om Venäman lidn da lidnümbrik Baškortostanan Tazovaldkundan lodehes.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud žiloks sauvomha Baškiran atomelektrostancijad vl 1980, nimitihe Agidelikš jogen baškiran nimitusen mödhe. Vn 1990 sügüz'kul azotadihe sauvomišt kundusen protestoiden lainhen tagut. Vl 1991 žilo sai lidnan statusad. Vl 1998 Baškortostanan Nevondkund heiti sauvondan kel'dod, no eile valdkundan planoiš jätkata sauvomišt vhesai 2035.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Vaugedjogen (Agidel'-jogen) oiktal randal 30 kilometras sen ühthejoksmusespäi Kamanke, 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ufahasai om 180 km suvipäivnouzmha orhal vai 220 km avtotedme. Lähembaine lidn om Neftekamsk 30 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 37 km avtotedme.
Agidel' om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Krasnokaman rajon ümbärdab lidnan territorijad. Lidnümbrik röunatab Tatarstananke suvipäivlaskmas.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 16 370 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 18,7..20 tuh. eläjid vll 1996−2009 (20 tuh. rist. vl 1998).
Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): totarlaižed — 53,6%, baškiralaižed — 22,2%, venälaižed — 16,2%, marilaižed — 4,3%, udmurtalaižed — 1,5%, toižed rahvahad — 2,2%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Ufan poltusiž-energetižen kolledžan filial.


Baimak.
Baimak (,) om Venäman lidn da lidnankund Baškortostanan Tazovaldkundan suvipäivnouzmas. Se om Baimakan rajonan administrativižeks keskuseks, mülüb rajonha vspäi 1994.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1748 kuti "Tanalikovo-Baimak-külä", sen ümbrišt oli vas'ken kaivuzbazaks lähižen kahten vas'kentegimen täht. 19. voz'sadan keskes löuzihe kuldad külänno, ristitud tuliba elämhä toižiš regionišpäi. Vl 1928 külä tegihe radnikžiloks. Žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vl 1938.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tanalik-jogen randal (, Ural-jogen oiged ližajogi) da Suvižen Uralan Irendik-mägisel'gan pautkil, 500 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Ufahasai om 285 km lodeheze orhal vai 430 km avtotedme. Lähembaine lidn om Sibai 34 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme.
Baimak om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind om 138,78 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 17 710 ristitud, rajonan eläjiden koumandez. Kaikiš suremb ristitišt oli 20..21 tuhad eläjid vozil 1944−1947. Vspäi 1989 kaik 16..18 tuhad ristituid elädas lidnas.
Rahvahad (vl 2010, enamba 1%): baškiralaižed — 71,6%, venälaižed — 21,3%, totarlaižed — 5,1%, toižed rahvahad — 2,0%. Islaman pühäpert' i ortodoksižen hristanuskondan časoun' oma lidnas.
Ižanduz da transport.
Tegimišton päsarakod oma mašiništonsauvomine (valamiž-mehanine tegim), sauvond, sömtegimišt. Professionaližen opendusen aluzkundad: maižanduztehnikum, Uralantagaine agrotegimišton kolledž, Ufan poltusiž-energetižen kolledžan filial.
Avtobusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.
Irdkosketused.
*


Belebei.
Belebei (, bašk. i,) om Venäman lidn da lidnankund Baškortostanan Tazovaldkundan päivlaskmas. Se om Belebein rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud čuvašalaižil sirdmižen jäl'ghe, mainitase ezmäižen kerdan vl 1757 kuti "Belebejevo-külä". Nimitihe 10-kilometrižen Belebeik-jogen mödhe (Ik-jogen da Kaman bassein). Vspäi 1781 om olmas lidnan statusanke.
Geografijan andmused.
Lidn seižub Suviuralan Bugul'man da Belebein ülüdel, 300 m ü.m.t.keskmäižel korktusel. Matkad Ufahasai om 138 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 195 km avtotedme. Lahembaine järed lidn om Oktäbr'skii 78 km avtotedme lodeheze.
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun lämuz +20,9 C°, vilukul i uhokul oleleb −11,4 da −11,2 C° keskmäral. Voden keskmäine lämuz om +4,1 C°.
Eläjad.
Vl 1959 eläjiden lugu oli 26 172 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 61 200 eläjad vl 2005. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 60 188 ristitud. Rajonan koume ristitud videspäi elädas lidnas.
Rahvahad (2010, enamba 1%): venälaižed — 47,0%, totarlaižed — 23,1%, čuvašalaižed — 12,5%, baškiralaižed — 12,5%, ukrainalaižed — 1,7%, mordvinalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 2,2%.
Religijan mödhe eläjad oma ortodoksižed hristanuskojad i islamanuskojad-sunnitad.
Ižanduz da transport.
Lidnan päsarakod oma paloiden tehmine avtoiden täht (2 tegint), sauvondmaterialiden sarak (savič), sömtegimišt (maidkombinat, etilspirtan pästand).
Kaik 10 keskškolad om lidnas. Specialižen kesk- da alaopendusen aluzkundad: maižandusen mehanizacijan da elektrifikacijan tehnikum, medicinine i gumanitariž-tehnine kolledžad, pedagogine škol.
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks. «Samar — Uf»-raudtejono läbitab lidnad vspäi 1914, 1990-nziš vozišpäi "Belebei-stancii" om olmas vaiše jügustancijaks.
Irdkosketused.
*


Beloreck.
Beloreck (,) om Venäman lidn Baškortostanan Tazovaldkundan päivnouzmas. Se om Beloreckan rajonan da lidnankundan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1762 kuti "Beloreckii tegim" () samha raudad lähevenujas kivendospäi (kaks' löudmižsijad) metallurgijan mahtusel, om nimitadud venäkel'žen jogen nimitusen mödhe Venäman Berg-kollegijal. Žilo sai lidnan statusad vl 1923 nügüdläiženke nimenke. 21. voz'sadaspäi tegimen pätegend om teraraudvanuimen da terazkervačuiden pästand.
Beloreckan ižandusen päsarakod oma raudan metallurgii i metalltegesiden pästand, sömtegimišt, sauvondmaterialiden tehmine (mecan ümbriradmine, raudbetontegesiden tegim).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Vaugedjogen molembil randoil i Suviuralan pautkil, 500 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Padosein om saudud lidnan keskuses Vaugedjogel, se röunatab Beloreckan uitad (vezivaradint). Matkad Ufahasai om 245 km lodeheze. Lähembaine järed lidn om Magnitogorsk 90 km suvipäivnouzmha.
Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +2,4 C°.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 68 806 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 75 tuhad eläjid vl 1987. Lidn otab kaks' koumandest rajonan ristitištos.
Metallurgine kolledž om Beloreckan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Birsk.
Birsk (,,) om Venäman lidn Baškortostanan Tazovaldkundan pohjoižes. Se om Birskan rajonan administrativine keskuz vs 1930 elokun 20. päiväspäi da sen üks'jäine lidn, mugažo Birskan lidnankundan keskuz.
Istorii.
Ezmäine eländpunkt mainitase vl 1555 kuti "Arhangel'skoje-külä". Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1663 kuti venälaine lidnuz, se oli polttud baškiralaižiden vasthalibundan aigan (1662−1664) Arhangel'skoje-külän sijas. Vl 1774 Salavat Julaevan sodaväged poltiba sidä tošti, no udessauvoihe küläd. Vspäi 1781 külä kätihe lidnaks. Šingotihe kuti ümbrišton torguind- da openduzkeskuz.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Vaugedjogen oiktal randal sen alajoksmuses (Kaman bassein), 160 metrad keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Ufahasai om 80 km suvhe orhal vai 100 km avtotedme.
Kaks' küläd mülüdas lidnankundha Birskan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 41 635 ristitud (rajonan 71% eläjid), lidnankundan — 43 572 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe): venälaižed — 53,6%, totarlaižed — 16,8%, baškiralaižed — 14,6%, marilaižed — 13,1%, toižed rahvahad — 1,9%. Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Stroican päjumalanpert' da 2 udessündutadud jumalankodid oma olmas, mugažo islaman pühäpert' om saudud lidnas.
Irdkosketused.
*


Blagoveščensk (Baškortostan).
Blagoveščensk (, bašk. i) om Venäman lidn da lidnankund Baškortostanan Tazovaldkundan keskuzpalan pohjoižes, Ufan pohjoine ezilidn. Se om Blagoveščenskan rajonan administrativine keskuz, mülüb sihe vspäi 2005.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kuti "Blagoveščenskii zavod-külä" vas'kentegimenno vodel 1756. Kätihe radnikžiloks vl 1931. Žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vl 1941.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Vaugedjogen oiktal randal (Kaman hurapol'ne bassein), 120 metrad keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Ufan keskushesai om 42 km suvhe orhal, röunhasai om vähemb mi 10 km.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 34 239 ristitud, rajonan ristitišton seičeme kümnendest. Kaikiš suremb ristitišt oli 35 037 eläjad vl 2016.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 62,8%, totarlaižed — 15,5%, baškiralaižed — 14,0%, marilaižed — 4,8%, toižed rahvahad — 2,9%.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Blagoveščenskan äiprofil'ne kolledž i Baškiran arhitekturan, sauvondan da kommunaližen ižandusen kolledž.
Irdkosketused.
*


Davlekanovo.
Davlekanovo (, bašk. i) om Venäman lidn da lidnankund Baškortostanan Tazovaldkundan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Davlekanovon rajonan administrativine keskuz (vspäi 1930).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud külähä vozil 1730..1750, nimitihe Davlekan Sirtlanov-manpidajan nimen mödhe. Saudihe «Samar — Zlatoust»-raudted külän ümbrištos 19. voz'sadan lopus, i maižanduzrajonan keskuz šingotaškanzihe villän vendpunktaks. Vozil 1917−1924 Davlekanovo oli lidnan statusanke, no kadoti sidä ižandusen krizisan i ristitišton polendusen tagut. Vl 1928 kätihe radnikžiloks. Vspäi 1942 Davlekanovo om lidnan statusanke tošti.
Davlekanovo šingotase mašiništonsauvomižel (vaumičemha kivivoid samižen jäl'ghe, lämbitimed, päčid i poltimed, avtomatizacijan sistemad, elektrolaudad, transformatorad), sömtegimištol (jauh, sagud), sauvondmaterialiden tehmižel (torviden tegim, bazal'tlämuzizoläcii, vändoiden lavuded lapsiden täht), kengiden edheotandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Döm-jogen hural randal (vai "Күгиҙел", Vaugedjogen hura ližajogi), 110 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Ufhasai om 82 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 106 km avtotedme vai raudtedme.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 24 073 ristitud, rajonan koume videndest. Vspäi 1996 ristitišt om 23..24 tuhad eläjid, kaikiš suremb oli 24 900 eläjad vozil 2000−2001.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 47,1%, baškiralaižed — 26,0%, totarlaižed — 17,9%, ukrainalaižed — 4,4%, čuvašalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 3,3%.
Irdkosketused.
*


Dürtüli.
Dürtüli (,) om Venäman lidn da lidnankund Baškortostanan Tazovaldkundan lodehes. Se om Dürtülin rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase vspäi 1786, nimi kändase «nell'pertine külä» baškiran kelespäi. 1957-ndel vodel ottaškanzihe kävutamižhe kivivoin lähišt Mančar-löudmižsijad. Kätihe Dürtülid lidnanvuiččeks žiloks vl 1964, se šingotaškanzi kivivoin samižen holitižkeskuseks. Žilo sai lidnan statusad vl 1989. Sauvondmaterialiden pästandan edheotandad (raudbetontegesed, savič) da sömtegimišt (maidproduktoiden kombinat i lihakombinat) oma olmas lidnas mugažo.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Vaugedjogen hural randal, 101 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ufahasai om 108 km suvipäivnouzmha orhal vai 122 km «Volg»-avtotedme (M7, «Jarčalli — Uf»-pala). «Volg»-trass mäneb 5 km suvipäivlaskmha lidnaspäi. Lähembaine lidn om Birsk 45 km päivnouzmha avtotedme.
Pen' Argamak-külä (, 385 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Dürtülin ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 31 274 ristitud, lidnankundan — 31 725 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Vspäi 1996 eläjiden lugu om läz kaikenaigaine, 30..31 tuhad (vl 2008 — 31 665 rist.).
Rahvahad (enamba 1%, vl 2010, ozutadud rahvahudenke): totarlaižed — 64,1%, baškiralaižed — 23,2%, venälaižed — 9,6%, marilaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 1,5%.
Irdkosketused.
*


Išimbai.
Išimbai (, bašk. i) om Venäman lidn da lidnankund Baškortostanan Tazovaldkundan keskuzpalan suves. Se om Išimbain rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha vspäi 2000.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud žilho vl 1932 samha kivivoid. Vl 1934 ühtenzoittihe lähižid külid da kätihe Išimbai-radnikžiloks, nimitihe Išimbajevo-külän (vspäi 1815) alusenpanijan mödhe. Radnikžilo sai lidnan statusad tazovaldkundan alištusenke vl 1940.
Išimbai šingotase kivivoin da sen gazan samižel, mašiništonsauvomižen tegimil (sured soavtod-transporterad ujelimil, libutimed, mašiništ buraudusen i kaivuziden täht), sauvondmaterialiden pästandal (katusenmaterialad, krepindmaterialad), sömtegimištol (leibänkombinat, vintegim), mugažo katalizatoriden himine tegim i mebel'fabrik ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Vaugedjogen oiktal randal, 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ufahasai om 140 km orhal vai 150 km avtotedme. Om Salavat-lidnan pohjoižpäivnouzmaižeks ezilidnaks, se om jogen hural randal, ühtenzoittas sildal.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 66 259 ristitud, rajonan koume nelländest. Kaikiš suremb ristitišt oli 72 tuhad eläjid vl 1994. Islaman koume päpühäpertid (avaitihe vozil 1948, 1990 da 1995) i ortodoksižen hristanuskondan Ph. Stroican jumalanpert' (saudihe vll 2000−2004) oma olmas lidnas.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 50,1%, baškiralaižed — 28,7%, totarlaižed — 14,2%, čuvašalaižed — 0,9%, ukrainalaižed — 0,7%, toižed rahvahad — 2,0%, rahvahuden ozutandata — 3,4%.
Professionaližen opendusen aluzkundad: professionaline kolledž, kivivoikolledž i Ufan valdkundaližen aviaciž-tehnižen universitetan filial.
Irdkosketused.
*


Janaul.
Janaul (, «uz' külä»,) om Venäman lidn da lidnankund Baškortostanan Tazovaldkundan lodehes. Se om Janaulan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Janaul-raudtestancijaks «Kazan' — Jekaterinburg»-raudten sauvomižen aigan vl 1914. Nimitihe lähižen külän mödhe (mainitase vspäi 1750). Vl 1991 žilo sai lidnan statusad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Bui-jogen (, „быуа“-sanaspäi «padosein», Kaman hura ližajogi) randpolel, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pen' 22-kilometrine Janaul-jogi i Buin mödvedhe pen' 27-kilometrine Šudek-jogi () lanktas sihe ani pohjoižhe lidnaspäi. Matkad Permin randan röunhasai om 6 km pohjoižpäivnouzmha, Ufahasai — 183 km suvhe orhal vai 210 km avtotedme. Lähembaine lidn om Neftekamsk 47 km suvipäivlaskmha avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 26 924 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 29 300 eläjad vl 2001. Islaman Iman-päpühäpert' i ortodoksižen hristanuskondan Iverijan Jumalanmaman jumalaižen pühäpert' oma lidnas.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): baškiralaižed — 39,4%, totarlaižed — 29,9%, venälaižed — 16,5%, udmurtalaižed — 9,0%, marilaižed — 3,9%, toižed rahvahad — 1,3%.
Ižanduz da transport.
Kivivoin da gazan «Arlanneft'»-samižohjanduz, maidtegim i ünäižen sauvusenlaptan tegim oma olmas lidnas. Ufan politehnižen tehnikuman Janaulan filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Avtobusad da ezilidnelektrojonused ühtenzoittas lidnad lähižidenke järedoidenke lidnoidenke.
Irdkosketused.
*


Kumertau.
Kumertau («hil'mägi», bašk. i) om Venäman lidn da lidnümbrik Baškortostanan Tazovaldkundan suves.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud žiloks samha burad hil't, nimitihe "Babai" oficialitomikš jogen mödhe. Kätihe sidä radnikžiloks da nimitihe "Kumer-Tau:ks" vl 1949. Vspäi 1953 om lidnan statusanke. Pästtas «Ka»-punolendimid vspäi 1968. Vozil 2009−2017 ei olend buran hilen samišt.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 310 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ufahasai om 250 km pohjoižhe. "Kumertau-raudtestancii" om olmas vspäi 1951 «Uf — Orenburg»-jonol. Lähembaine lidn om Meleuz 18 km pohjoižhe orhal vai avtotedme.
Kaks' žilod da kaks' küläd mülüdas lidnümbrikho Kumertaun ližaks. Lidnümbrikon pind — 169,6 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 61 810 ristitud, lidnümbrikon — 67 078 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 70 500 eläjad vl 1998. Vl 2018 kaik 65 055 ristitud elihe lidnümbrikos.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 61,1%, baškiralaižed — 19,0%, totarlaižed — 13,0%, čuvašalaižed — 3,7%, ukrainalaižed — 2,0%, toižed rahvahad — 2,2%.


Meleuz.
Meleuz (,) om Venäman lidn da lidnankund Baškortostanan Tazovaldkundan suves. Se om Meleuzan rajonan administrativine keskuz da pala.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud torguindkülähä Orenburgan traktal 18. voz'sadan kahtendes poles, nimitihe jogen mödhe. Saudihe kuivatud maidon tegint da kätihe radnikžiloks vl 1939. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1958. Šingotaškanzihe teravas vspäi 1973 järedan himižen tegimen sauvondan tagut.
Meleuzan ižandusen päsarakod oma himine (mineraližiden heretusiden tegim), sauvondmaterialiden (raudbeton, pumaterialad, lämuzizoläcii) i sömtegimišt (maidkonservad, sahar, surmiden pakuitez), mugažo gazan da kivivoin kompanijoiden objektoiden sauvondedheotand.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Vaugedjogen hural randal tobjimalaz, 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pened Meleuz- i Karan-joged lanktas Vaugedjogehe huralpäi. Matkad Ufahasai om 195 km pohjoižhe orhal vai 210 km avtotedme. Lähembaine lidn om Kumertau 18 km suvhe. "Meleuz-raudtestancii" om olmas «Uf — Orenburg»-jonol vspäi 1951.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 61 390 ristitud, rajonan seičeme kümnendest. Kaikiš suremb ristitišt oli 60..62 tuhad eläjid vozil 1996−2014 (62 949 rist. vl 2002).
Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 47,9%, baškiralaižed — 29,1%, totarlaižed — 15,8%, čuvašalaižed — 3,8%, ukrainalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 2,1%.
Irdkosketused.
*


Mežgor'je.
Mežgor'je (ven., bašk. i) om Venäman lidn da sauptud administrativiž-territorialine ühtnik Baškortostanan Tazovaldkundan päivnouzmas. Se om tazovaldkundan lidnümbrik.
Istorii.
"Il'mäš-külä" oli olmas 18. voz'sadaspäi, möhemba udesnimitihe sidä "Tatli:kš". "Kuzjelg-žilo" zavodihe objektaks vl 1930.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Suviuralan londuseližhe kel'dtahoze vl 1979 kuti sodaobjekt sauvomha peitolišt tegint. Žilo sai lidnan da SATÜ:n statusad vl 1995.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 500 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kogoneb kahtes palaspäi: Kuzjelg (Keskuzline mikrorajon, varjoitas) Jamantau-mägen pautkenno i Tatli (Suvipäivlaskmaine mikrorajon) Dunan-Sungan-mägen pohjanno, ned oma erigoittud toine toižespäi 20-kilometrižel keskustal. Matkad Ufahasai om 140 km lodeheze orhal vai 205 km avtotedme. Lähembaine lidn om Beloreck 35 km päivnouzmha orhal.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 17 352 ristitud. Vspäi 2000 kaikiš suremb ristitišt oli 19 900 eläjad vl 2000.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 59,1%, baškiralaižed — 27,5%, totarlaižed — 7,9%, ukrainalaižed — 2,5%, toižed rahvahad — 3,0%.


Neftekamsk.
Neftekamsk (ven. i, bašk. i) om Venäman lidn da lidnümbrik Baškortostanan Tazovaldkundan lodehes. Se om tazovaldkundan nellänz' surtte lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1957 kuti geologiden žilo samha kivivoid Arlanan löudmižsijaspäi. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1963. Aigan mändes ižanduz šingotaškanzihe erazvuiččikš, saudihe järedad Karmanovon GRES:ad (1968), ratud nahkoiden tegint (1970, täht), avtotegint (1977, kumaidaiavtod alusel i avtobusad).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kamanjogen hural randpolel (Volgan bassein), 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad jogehesai om 6 km lodeheze lidnaspäi, Ufahasai om 185 km suvipäivnouzmha orhal vai 215 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Kambark (Udmurtii) 20 km pohjoižhe i Agidel' 30 km suvipäivlaskmha orhal.
Amz'-, Enegretik-, Taškinovo-žilod da nell' küläd mülüdas lidnümbrikho Neftekamskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 147,25 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 121 733 ristitud, lidnümbrikon — 133 535 ristitud. Vl 2018 kaik 139 263 eläjad oli lidnümbrikos. Kaikiš suremb lidnan i lidnümbrikon ristitišt om nügüd' (2018).
Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): totarlaižed — 31,5%, venälaižed — 29,7%, baškiralaižed — 25,8%, marilaižed — 9,9%, toižed rahvahad — 3,1%.
Transport.
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. "Neftekamsk-jügustancii" (vspäi 1964) da "Neftekamsk-passažirstancii" oma raudsarakol Agidel'-lidnhasai «Kazan' — Jekaterinburg»-jonon Anz'-stancijaspäi. Neftekamsk-lendimport ("NEF / НФК") sijadase 6 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi, vspäi 2011 ei ole kaikenaigaižid reisid.


Oktäbr'skii.
Oktäbr'skii (ven. i,) om Venäman lidn da lidnümbrik Baškortostanan Tazovaldkundas, sen videnz' surtte lidn. Sijadase tazovaldkundan päivlaskmaiženno röunanno.
Istorii.
Lidnan territorii da sen ümbrišt oma elänzoittud amussai, tetas Mullino II-seižutest kodikoittud hebon jändusidenke (7.−6. voz'tuhad e.m.e.).
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud "Soclidn-žiloks" () vl 1937 šingotamha kivivoin löudmižsijad. Kävutihe türmatud da ottud plenha mehiden töid. Oktäbr'skii-radnikžilo sai lidnan statusad tazovaldkundan alištusenke vn 1946 5. päiväl sulakud. Kivivoin samine, mašiništon tehmine samha kivivoid, metalližkonstrukcijoiden da sauvondmaterialiden pästand (raudbetontegesed, keramine apakut) i kebn tegimišt oma olmas lidnas, mugažo avtoladimiden tegim i plastiktegesiden edheotand.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ik-jogen oiktal randal, Bugul'man i Belebein ülüden kukhil, 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Tatarstan om jogen vastrandal, matkad Ufahasai om 160 km päivnouzmha orhal vai 180 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Tuimazi 10 km pohjoižpäivnouzmha i Bavli (Tatarstan) 10 km suvipäivlaskmha.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 109 474 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd' (2019). Islaman koume pühäpertid (sidä kesken Zajitovon päpühäpert', 2007) da «Nurul' islam»-medrese i ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid (sidä kesken Sretenjan päjumalanpert', 1995) oma olmas lidnas.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 40,9%, totarlaižed — 38,1%, baškiralaižed — 13,3%, čuvašalaižed — 1,8%, ukrainalaižed — 1,3%, marilaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 3,4%.
Transport.
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. «Ural»-avtote (M5) ümbärdab lidnad suvespäi. "Nariševo-raudtestancii" om sarakon čup i vaiše jüguiden täht, passažirstancii sijadase Tuimazi-lidnas. Sportlendimpöud levigandeb 9 km suvipäivlaskmha lidnaspäi.


Salavat.
Salavat (ven. i,) om Venäman lidn da lidnümbrik Baškortostanan Tazovaldkundan keskuzpalan suvipäivlaskmas. Se om tazovaldkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1948 30. päiväl kezakud kuti "Novostroi-žilo" sauvomha kivivoihimišt kombinatad ümbriradamha sijališt kivivoid i geptilan pästandan täht. Kaks'kümne viž tuhad türmatud da ottud plenha mehid sauvoiba sidä. Vl 1949 udesnimitihe žilod "Salavat-radnikžiloks" baškiralaižiden Salavat Julajev-vägimehen nimen mödhe, oli alištunu Išimbai-lidnan Nevondkundale. Vspäi 1954 om lidnaks tazovaldkundan alištusenke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Vaugedjogen () hural randal, 150 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, kaikiš suremb korktuz om 175 metrad. Matkad Ufahasai om 155 km pohjoižhe avtotedme. Salavat mülüb Suvibaškortostanan aglomeracijha (565 tuh. rist. vl 2016). Lähembaižed lidnad (avtotedme) oma Meleuz 47 km suvhe, Sterlitamak 30 km pohjoižhe i Išimbai 2 km pohjoižpäivnouzmha.
Salavat om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Röunatab Išimbain, Meleuzan i Sterlitamakan rajonidenke.
Eläjad.
Vl 1959 lidnan ristitišt oli 60 667 eläjad, vl 1979 — 137 237 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 156 095 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 157..158 tuhad eläjid vozil 1995−2006. Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Emäganpäivän päjumalanpert' i islaman Salavatan pämečet' sijadasoiš lidnas, om judaizman i protestantizman kundoid.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 54,9%, totarlaižed — 20,8%, baškiralaižed — 18,0%, čuvašalaižed — 2,1%, ukrainalaižed — 1,5%, toižed rahvahad — 2,7%.
Professionaližen opendusen aluzkundad: indistrialine, mehanikan da sauvondan, opendusen i proftehnologijoiden, medicinine i muzikaline kolledžad, ekonomikan da ohjastusen, gumanitarine i opendusen tehnologijoiden institutad, Venäman üläopendusen aluzkundoiden (Uf, Moskv) koume filialad.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma kivivoihimine da gazhimine (pästtas poltusid, spirtoid, polietilenad, azotheretusid), kivivoimašiništon tehmine, sauvondmaterialad da tegesed (metalližed konstrukcijad, raudbetontegesed, mineraline izoläcii), stöklantehmine, omblendtegimišt, sömtegimišt, mecan ümbriradmine.
Avtobusad, tramvaid, ezilidnelektrojonused, rel'savtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas i sen aglomeracijas. «Uf — Orenburg»-avtote ümbärdab lidnad päivlaskmaižeks röunaks. Avtotesild ühtenzoitab Išimbai-lidnanke Vaugedjoges päliči. "Salavat-raudtestancii" om olmas vspäi 1951 «Uf — Orenburg»-jonol. Lähembaine Sterlitamakan lendimport radoi aktivižikš vhesai 1997, om sauptud, alastub rekonstrukcijale vspäi 2008.


Sibai.
Sibai (ven., bašk. i) om Venäman lidn da lidnümbrik Baškortostanan Tazovaldkundan suvipäivnouzmas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1913 tedoidamha raudkivendon löudmižsijad. Vl 1938 avaitihe vas'ken da cinkan löudmižsijad Sibain ümbrištos, kätihe küläd radnikžiloks. Vn 1955 21. päiväspäi kül'mkud Sibai om lidnan statusanke, alištub tazovaldkundan tobmudele oikti.
Sibai šingotase Učalin küllästamižfabrikan filialal, kaivuziden tehmižen edheotandal, kaivuzmašiništon paloiden pästandal, mecan ümbriradmižel i leibän pästandal. Lidnan kar'jer om pol'kilometrad süvütte.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Suviuralan päivnouzmaižil pautkil, Ural-jogen oiktal randpolel, 360 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Čeläbinskan agjan röunhasai om 4 km päivnouzmha, Ural-jogehesai — 10 km päivnouzmha, Ufahasai om 285 km lodeheze orhal vai 425 km avtotedme. Lähembaine järed lidn om Magnitogorsk (Čeläbinskan agj) 80 km pohjoižhe orhal vai 100 km avtotedme.
Tujaläs-žilo (1013 rist. vl 2017) mülüb lidnümbrikho Sibain ližaks. Lidnümbrikon pind — 157,4 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 62 763 ristitud, lidnümbrikon — 63 838 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 67 224 eläjad vl 2009.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): baškiralaižed — 53,0%, venälaižed — 35,6%, totarlaižed — 8,3%, toižed rahvahad — 3,1%.


Tuimazi.
Tuimazi (ven., bašk. i) om Venäman lidn da lidnankund Baškortostanan Tazovaldkundan päivlaskmas. Se om Tuimazin rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1912 raudtežiloks sauvomha da holitamha «Simbirsk — Uf»-raudted. Se sai lidnan statusad vl 1960. Nevondkundaližes aigaspäi lidn om tegimišton järed keskuz: himine sarak (sijaližen kivivoingazan ümbriradmine substancijoihe), mašiništonsauvomine (kivivoin samižen i energetikan täht, betonmašiništ), sauvondmaterialiden pästand (torved, raudbetontegesed, savič, vahtbeton), pakuitesen tehmine (kartonkombinat i 3 plastikpakuitesen edheotandad), meblin 3 fabrikad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Usen'-jogen hural randal tobjimalaz (, Ik-jogen oigedpol'ne bassein), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tatarstanan röunhasai om 7 km lodeheze, Ufahasai — 145 km päivnouzmha orhal vai 175 km «Ural»-trassadme (M5). Lähembaine lidn om Oktäbr'skii 10 km suvipäivlaskmha.
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun lämuz +20,9 C°, vilukun da uhokun — −11 C°, voden keskmäine lämuz +4,3 C°. Paneb sadegid 467 mm vodes, oleleb niid vähemba kül'mkus-sulakus (23..34 mm kus).
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 66 836 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd' (2019).
Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): totarlaižed — 46,8%, venälaižed — 25,2%, baškiralaižed — 22,0%, marilaižed — 2,1%, čuvašalaižed — 1,7%, toižed rahvahad — 2,2%.
Irdkosketused.
*


Učali.
Učali (ven., bašk. i) om Venäman lidn da lidnankund Baškortostanan Tazovaldkundan päivnouzmaižes čogas. Se om Učalin rajonan administrativine keskuz (vspäi 1930).
Istorii.
Amuine «Pen' Učali II»-seižutez om löutud lidnan territorijal (6 tuh. vot tagaz).
Učali-žilo mainitase 19. voz'sadaspäi. 1930-nzil vozil löuzihe kuldad Pen' Učali-järvenno, i vspäi 1940 kaivuzžilo oli olmas samha kuldad. Vozil 1955−1968 saudihe cinkan (Venäman samižen kaks' koumandest) da vas'ken küllästamižtegint, sadas toižid-ki metallid penil lugumäril. Lidnan aluz om pandud kaivuzžiloiden ühtenzoitusel vodes 1963.
Učali šingotase kaivuztegimištol, sadas nenid substancijoid: cink, vas'k, kuld, hobed, platin, diorit, ozrikkivi i rugižkivi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Suviuralan päivnouzmaižil pautkil, mägidenkeskeižes tahondas, 525 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Enččed Pen' Učali-järved kätihe kaivuzkombinatan vezištoikš i mülüdas lidnan territorijha, Sur' Učali- (, 3,06 km²) i Karagaili-järved (, 3,84 km²) oma lidnan pohjoižen röunan taga, mülüdas Ural-jogen basseinha (). Matkad Uralan joginiškhasai om 10 km suvhe, Čeläbinskan agjhasai om 10 km päivnouzmha vai suvhe, Ufahasai — 225 km päivlaskmha orhal vai 350 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Üläural'sk (Čeläbinskan agj) 50 km suvhe orhal vai 65 km avtotedme i Beloreck suvipäivlaskmha 95 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 37 788 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Vspäi 1996 ristitišton lugu om stabiline, 37..39 tuhad eläjid (39 623 rist. vl 2009). Islaman kaks' mečetid da ortodoksižen hristanuskondan pühäpert' oma olmas lidnas.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): baškiralaižed — 50,2%, venälaižed — 26,6%, totarlaižed — 20,9%, toižed rahvahad — 2,3%.
Učalin kaivuztegimišton kolledž, Učalin čomamahton i kul'turan kolledž oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Irdkosketused.
*


Burätijan Tazovaldkundan lidnad.
Kaik om kuz' lidnad (,) i 12 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Burätijan Tazovaldkundas.
Tazovaldkundan lidnalaižiden pala oli 61,5% vl 1989.


Babuškin (Burätii).
Babuškin (,) om Venäman lidn da lidnankund Burätijan Tazovaldkundan keskuzpalan päivlaskmas. Mülüb Kabanskan rajonha, sen üks'jäine lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1760 kuti Posol'skii-jumalankodin "Misovskii-žilo". Se sai lidnan statusad vl 1902, nimitihe "Misovsk". Vll 1925−1941 oli radnikžiloks, vspäi 1927 mülüb Burätijha. Vn 1941 18. päiväl vilukud sai lidnan statusad tošti udenke nimenke Ivan Babuškin-revolücioneran oiktastuseks (amptihe täs vl 1906). Lidn šingotase rel'soiden ühthekeitandtegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Baikalan suvirandal, 470 m ü.m.t. keskmäižel korktusel (13 m Baikalan pindan korktemb). Pen' Misovk-jogi läbitab lidnad. Matkad Kabansk-žilo-rajonkeskushesai om 66 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 73 km «Baikal»-avtotrassadme (R-258), Ulan Udehesai — 170 km päivnouzmha. "Misovai"-raudtestancii radab Transsibal.
Bojarskii-žilo raudtestancijanno i Manturih-žilo mülüdas lidnankundha Babuškinan ližaks. Lidnankundan pind — 1 718,57 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 4 831 ristitud, lidnankundan — 5 064 ristitud, rajonan kaks'toštkümnendez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 8 238 eläjad vl 1959. Vl 2017 kaik 4 778 ristitud elihe lidnankundas.


Gusinoozörsk.
Gusinoozörsk (,) om Venäman lidn da lidnankund Burätijan Tazovaldkundan päivlaskmas. Se om Selengan rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha vspäi 1998.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1939 "Šahtid-radnikžiloks" () samha kivihil't. Vspäi 1953 om lidnan statusanke da nügüdläiženke nimenke, nimitadud järven mödhe burätan kelespäi. Vspäi 2000 järedad avol'jaižed löudmižsijad seištas muite pahan kivihilen tagut, vaiše pened kaivuded oma rados.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase katl'uses, Hanh'järven pohjoižpäivnouzmaižel randal. Matkad Ulan Udehesai om 110 km pohjoižpäivnouzmha federaližedme A340-avtotedme vai «Ulanbatar — Ulan Ude»-raudtedme. Raudtestancijan nimi om Zagustai (,), sijadase 6 km lodeheze lidnan keskusespäi. Lähembaižed lidnad oma Babuškin 66 km lodeheze orhal vai 273 km avtotedme i Ulan Ude.
Klimat om terav kontinentaline. Kaks' pen't žilod mülüdas lidnankundha lidnan ližaks: Zagustai-žilo raudtestancijanno i Jarventagaine-žilo (, enzne sodalidnut).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 23 588 ristitud, lidnankundan — 24 582 ristitud, rajonan nell' seičemendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1997 — 32 800 eläjad. Vl 2017 kaik 24 564 ristitud elihe lidnankundas.
Buddizman kaks' dacanad (jumalankodi i jumalanpert'), ortodoksižen hristanuskondan jumalanpert' oma lidnas da läz sidä.
Gusinoozerskan GRES i energetine tehnikum oma lidnas.
Irdkosketused.
*


Käht.
Käht (,) om Venäman lidn da lidnankund Burätijan Tazovaldkundan suves. Se om Kähtan rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Käht-jogen randal vl 1727 kuti "Troickosavskan lidnuz", nimitihe jumalanpertin mödhe lidnusen südäimes. Vl 1792 sirtihe muitad tänna Irkutskhasai. Vl 1805 žilo sai lidnan statusad, i vhesai 1934 nimitihe "Troickosavsk:aks". Oli čaitorgovanoiden lidnaks, torguihe Kitainke.
Lidn šingotase rahvahidenkeskeižel torguindal i sömtegimišton edheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase penen Kähtink-jogen oiktal randal (Selengan oiged ližajogi), 760 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, jogi om lidnan suviröunaks da valdkundröunaks Mongolijanke. Matkad Ulan Udehesai om 225 km pohjoižhe avtotedme. «Käht — Altanbulag»-röunpäličmänendtaho om olmas, Altanbulag om Mongolijan joudai ekonomine zon. Lähembaine lidn om Suhebatar (Mongolii) 27 km suvipäivlaskmha.
Sudž-žilo (, 43 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Kähtan ližaks. Lidnankundan pind — 374,38 km².
Eläjad.
Vl 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 20 024 ristitud, lidnankundan — 20 040 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 20 076 eläjad vl 2014. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid om olmas lidnas.
Burätijan tazovaldkundaline sauvond- i tegimištoližtehnologijoiden tehnikum i Baikalan medicinižen kolledžan (Selenginsk-žilo) filial oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Irdkosketused.
*


Severobaikal'sk.
Severobaikal'sk (,) om Venäman lidn da lidnümbrik Burätijan Tazovaldkundan pohjoižes. Se om tazovaldkundan kahtenz' eländpunkt eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1974 kuti raudtestancii i kangazpertiden žilo. Vn 1975 sügüz'kul registriruihe Severobaikal'sk-radnikžilod. Se sai lidnan statusad vl 1980. Planiruihe lidnad 140 tuhazesai eläjiden lugun mödhe.
Lidn šingotase kalanümbriradajan tegimel, raudten i mectegimišton edheotandoil, turizmal (termaližed purtked).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Baikalan pohjoižrandal, 500 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, voib olda lujid manrehkaidusid. Matkad Ulan Udehesai om 440 km suvhe orhal. Lähembaižed lidnad oma Irkutskan agjan Ust'-Kut 255 km päivlaskmha-lodeheze orhal, raudtedme vai 345 km avtotedme i Kirensk 250 km lodeheze-pohjoižhe orhal vai 410 km avtotedme. Regionaline lendimport sijadase 25 km pohjoižpäivnouzmha Nižneangarsk-žilos. Kezaaigan voib sadas Irkutskhasai lämuzlaival järvedme.
Severobaikal'sk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 110,54 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 24 929 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 30 700 eläjad vl 1987. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Kazanin jumalaižen pühäpert' om saudud vl 2009.


Zakamensk.
Zakamensk (,) om Venäman lidn da lidnankund Burätijan Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Se om Zakamenskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1934 kuti "Džidastroi-žilo" sauvomha da kävutamha vol'framan i molibdenan küllästamižfabrikad sijaližel torhudel. Vl 1938 kätihe žilod lidnanvuiččeks. Vl 1944 anttihe lidnan statusad da udesnimitihe "Gorodok-lidnaks", kävutihe ottud plenha da türmatud mehiden töid. Vspäi 1959 om nügüdläiženke nimenke.
Kaivuzkombinat radoi vhesai 1998, sikš miše kändihe ližatomaks. Vspäi 2006 zavottihe vol'framan, kuldan da hobedan samišt kombinatan jändusišpäi. Lidn šingotase mugažo metallanvalamižen edheotandal i sömtegimištol (lihakombinat, leibtegim, oludtegim).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Modonkul'-jogen randoil i 2 km suvhe Džid-jogespäi (Selengan hurapol'ne bassein), Džidan mägisel'gan keskuzpalas, 1100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, om ümbärtud taigamecal mägipautkil. Letetorokad oleldas. Lidnan territorijan koumandez om redustadud kombinatan toksižil heitandoil tähäsai. Matkad Mongolijan röunhasai om 4 km suvipäivlaskmha, Ulan Udehesai om 340 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 410 km avtotedme. Lähembaižed Venäman lidnad oma Irkutskan agjan Slüdänk 145 km pohjoižhe orhal vai 740 km avtotedme i Baikal'sk 145 km pohjoižhe orhal vai 705 km avtol.
Holtoson-žilo (, 877 rist. vl 2010) i Hasur-žilo (, 80 rist. vl 2010) mülüdas lidnankundha vn 2015 heinkuspäi Zakamenskan ližaks. Lidnankundan pind — 80,95 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 524 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 16 300 eläjad vl 1992. Vl 2017 kaik 12 005 ristitud elihe lidnankundas. Buddizman dacan i ortodoksižen hristanuskondan jumalanpert' oma olmas lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkund om Zakamenskan agrotegimištoline tehnikum.
Irdkosketused.
*


21 (lugu).
21 (kaks'kümne üks') om lugu 20 da 22 keskes.


Dagestanan Tazovaldkundan lidnad.
Kaik om kümne lidnad () i 18 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Dagestanan Tazovaldkundas.


Buinaksk.
Buinaksk (, vai "Шура") om Venäman lidn da lidnümbrik Dagestanan Tazovaldkundan keskuzpalan suves. Se om Buinakskan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü rajonha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1834, i vhesai 1922 sen oficialine nimituz oli "Temir-Han-Šur". Nimitihe järven i jogen mödhe, kuivatihe Temir-Han-Šur-järved vl 1854. Žilo sai lidnan statusad vl 1866.
Luja manrehkaiduz tegihe lidnas vn 1970 14. päiväl semendkud. Buinaksk šingotase agregattegimel i konservtegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Šura-ozen'-mägijogen randal (, lankteb Kaspijha), 490 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Kurortine tahond levineb lidnas ümbri. Matkad lähembaižhe Mahačkal-lidnhasai om 40 km pohjoižpäivnouzmha orhal, raudtel vai avtol.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 62 623 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Islaman järed Džuma-mečet' i koume pühäpertid, medrese i institut oma olmas lidnas, mugažo ortodoksižen hristanuskondan ph. Aleksandr Nevskijan jumalanpert' om saudud vl 2000; judaizman pühäpert' ei ole väges hudran olendan tagut.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): avarad — 45,8%, kumikalaižed — 30,8%, venälaižed — 7,0%, lakalaižed — 6,8%, darginalaižed — 6,3%, azerbaidžanlaižed — 0,6%, lezginalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,9%, rahvahuden ozutandata — 0,4%.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Buinakskan pedagogine kolledž, agrotegimišton kolledž, ekonomikan da edheotaikundan kolledž, medicinine škol, viž üläopendusen aluzkundad (Moskv, Belgorod, Mahačkal, Piter).
Irdkosketused.
*


Dagestanan Lämoid.
Dagestanan Lämoid (,) om Venäman lidn da lidnümbrik Dagestanan Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Om Derbentan lodehližeks ezilidnaks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1914 sauvomha stökoltegint sijaližel torhudel — kvarcletkel. Oli saudud tošti Rahvahanikoiden sodan jäl'ghe, radaškanzi vl 1926 sijaližel londuseližel gazal, kudamban spontanižed tulendad man pindale andoiba žilole nimed. Vl 1990 žilo sai lidnan statusad. Lidn šingotase järedal stökoltegimel, pörutügitegimel, mugažo kouranfabrik i vintegim ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Suren Kavkazan ezimägištol, 35 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Kaspijhasai om 4 km pohjoižpäivnouzmha, Mahačkalhasai — 120 km lodeheze. Lähembaine lidn om Derbent 10 km suvipäivnouzmha.
Dagestanan Lämoid oma lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 27 923 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): tabasaranalaižed — 46,2%, azerbaidžanlaižed — 23,1%, lezginalaižed — 17,8%, darginalaižed — 6,6%, agulalažed — 3,1%, venälaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 1,8%, rahvahuden ozutandata — 0,3%.


Hasavürt.
Jumalanmaman Pühän Znaman pert' Hasavürtas.
Hasavürt (, mž. avaran, darginan, lakan i lezgin kelil,) om Venäman lidn da lidnümbrik Dagestanan Tazovaldkundan keskuzpalan päivlaskmas. Om Hasavürtan rajonan administrativine keskuz mugažo (ei mülü rajonha).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1846 kuti "Jariksuv-lidnuz". Vl 1847 udesnimitihe sidä lähižen külän mödhe nügüdläižikš. Vl 1931 "Hasavürt-slabad' " sai lidnan statusad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kavkazan ezimägištol, 117 m korktusel valdmeren pindan päl. Lähembaižed järedad lidnad Mahačkal (80 km päivnouzmha) i Groznii (74 km päivlaskmha), avtote i raudte ühtenzoitab niid, i lidn seižub ani pol'tel.
Eläjad da transport.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu om 131 187 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt lidnas om nügüd' (2017). Üks' islaman sur' pühäpert' i üks' ortodoksižen hristanuskondan päjumalanpert' oma lidnas.
Päraudtestancii da avtobusstancii oma lidnas. Voib sadas avtobusal Dagestanan i Stavropolin randan lidnoihesai. Taksid oma kundaližeks transportaks lidnadme.
Irdkosketused.
*


Izberbaš.
Izberbaš (,) om Venäman lidn da lidnümbrik Dagestanan Tazovaldkundan suvipäivnouzmas.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1932 kuti "Izberg-radnikžilo" samha kivivoid meren pohjan alpäi, nimitihe mägen mödhe. Žilo sai lidnan statusad vl 1949, kätihe "Izberbaš:aks". Lidn šingotase sömtegimištol i merikurortaks.
Geografijan andmused.
Lidn vedase pidust' Kaspijan mererandad 10 kilometras, seižub 13 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Mahačkalhasai om 65 km lodeheze, sen Kaspiisk-ezilidn om lähembaine lidn.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 55 646 ristitud, vozile 2008 i 2010 ühtenzoittihe lidnad lähižidenke eländpunktoidenke. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): darginalaižed — 64,9%, kumikalaižed — 15,1%, lezginalaižed — 7,8%, venälaižed — 3,7%, avarad — 3,5%, lakalaižed — 2,5%, toižed rahvahad — 2,2%, rahvahuden ozutandata — 0,3%.


Kaspiisk.
Mečet' Kaspiiskas Said Acaevan nimel nimitadud.
Kaspiisk (ven., avar., darg. i,) om Venäman lidn da lidnümbrik Dagestanan Tazovaldkundan keskuzpalan päivnouzmas, Mahačkalan suvipäivnouzmaine kaimdailidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1932 kuti "Dvigatel'stroi-žilo" pästamha likutimid laivoiden täht. Se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vl 1947. Eziauguižešti eländpunkt venänikoiden enambusenke (vl 1959 kaks' koumandest), lidn šingotase teravas, vspäi 1959 sen ristitišt ližadui 4,5 kerdha.
Geografijan andmused.
Lidn seižub Kaspijan meren randal, sijadase Mahačkalan röunan taga ani. Matkad lidnan keskusespäi Mahačkalan keskushesai om 16 km avtotedme lodeheze.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 100 129 ristitud. Islaman kümne da hristanuskondan kaks' pühäpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (vl 2010, enamba 1%): lezgilaižed — 21,4%, darginalaižed — 20,7%, avarad — 14,6%, lakalaižed — 14,2%, kumikad — 9,7%, venälaižed — 9,0%, tabasaranalaižed — 5,4%, agulalaižed — 1,7%, rutulalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 1,9%, rahvahuden ozutandata — 0,2%.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma transport- (dizel'likutimed, mašiništ laivoiden täht) da tarkoiged mašinoidensauvomine, azegišt (meritorpedod). Professionaližen opendusen aluzkundad: Tazovaldkundan inženerine kolledž (enččel mehanine tehnikum), mašiništonsauvomižen da holitusen kolledž, energetine kolledž, medicinine škol, Piterin policijan kolledžan alajaguz, Dagestanan valdkundaližen tehnižen universitetan filial.
Maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas, trolleibusad i avtobusad ühtenzoittas lidnad Mahačkalanke. Meriport om lidnas. "Kaspiisk-raudtestancii" om 8-kilometrižen sarakon lopstancii «Mahačkal — Derbent»-linijaspäi, matkad Mahačkal-Port-päraudtestancijhasai om 23 km.


Kizilürt.
Kizilürt ([кизилъю́рт],, sana-sanhal'ne känduz — «rusked žilo») om Venäman lidn da lidnümbrik Dagestanan Tazovaldkundan keskuses. Se om Kizilürtan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü rajonha.
Istorii.
Vl 1831 Venäman imperijan sodaväged šturmuiba Čir'jurt-varmitest. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud venämalaižil vl 1894 kuti "Čir'jurt-raudtestancii" «Beslan — Petrovsk»-jonol. 1930-zil vozil nimitihe žilod da raudtestancijad nügüdläižikš. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1963 uhokus.
Lidn šingotase sauvondmaterialiden edheotandoil (cement, savič, keramzit, šebin', metalližed konstrukcijad) i elektrotehnižen kaičendan tegimel, gidroenergetikal (Sulakan GES:oiden kaskad) i sömtegimišton edheotandoil (leibtegim, jähižen fabrik).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sulak-jogen randal, 45..115 m korktusil valdmeren pindan päl. Matkad Mahačkalhasai om 53 km suvipäivnouzmha. Lähembaine lidn om Hasavürt 25 km päivlaskmha orhal, raudtel vai avtol.
Kaks' lidnanvuittušt žilod da muite žilo mülüdas lidnümbrikho Kizilürtan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 32 988 ristitud, lidnümbrikon — 43 421 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 2018 kaik 48 058 ristitud elädas lidnümbrikod.
Rahvahad (enamba 0,8% vl 2010): avarad — 70,9%, kumikalaižed — 11,9%, lakalaižed — 5,3%, venälaižed — 3,8%, lezgilaižed — 2,9%, darginalaižed — 2,5%, čečenalaižed — 0,9%, toižed rahvahad — 1,6%, rahvahuden ozutandata — 0,2%.
Irdkosketused.
*


Kizlär.
Kizlär (ven. i,) om Venäman lidn da lidnümbrik Dagestanan Tazovaldkundan keskuzpalan pohjoižes. Se om Kizläran rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü rajonha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1735 kuti venälaine lidnuz kaičemha Venäman imperijan da Päivnouzmman torguindad. Paremboittihe lidnust vhesai 1760, vägesti kaikid londoid satusekahašti. Se sai lidnan statusad vl 1785, oli 8 etništ fartalad.
Edel raudten sauvondad oli kahtenz' surtte lidn Venäman suves Astrahanin jäl'ghe 19. voz'sadan ezmäižel nelländesel. Likvidiruihe lidnust hudran olendan tagut 19. voz'sadan lopus. Kizlär mülüi Dagestanha vll 1922−1938 i mülüb vspäi 1957.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Terek-jogen molembil randoil, Kaspijanverižel alangištol, viž metrad alemba valdmeren pindad korktusel. Matkad Mahačkalhasai om läz 100 km suvipäivnouzmha vai 138 km raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Kizilürt i Hasavürt 80 km suvhe orhal, Gudermes (Čečenii) 80 km suvipäivlaskmha.
Lidnanvuitte Komsomol'skii-žilo (2 585 rist. vl 2018) i Raudtesara nomer 17-eländpunkt mülüdas lidnümbrikho Kizläran ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 48 984 ristitud, lidnümbrikon — 51 707 ristitud. Ristitišt vajehtab 48..49 tuhad eläjid röunoiš vspäi 2002 (49 tuh. vl 2011). Kaik 51 492 ristitud elädas lidnümbrikos vl 2018.
Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 1% vl 2010): venälaižed — 40,5%, avarad — 19,9%, darginalaižed — 14,5%, kumikalaižed — 5,5%, lezgilaižed — 4,8%, lakalaižed — 3,6%, armenijalaižed — 2,0%, rutulalaižed — 1,7%, tabasaranalaižed — 1,7%, azerbaidžanlaižed — 1,6%, nogailaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 2,0%, rahvahuden ozutandata — 0,1%.
Ižanduz da transport.
Ižandusen znamasižed edheotandad oma elektromehanine tegim da 4 kon'jaktegint.
Ühtennimine raudtestancii sijadase «Mahačkal — Astrahan'»-jonol.
Irdkosketused.
*


Suvisuhokumsk.
Suvisuhokumsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Dagestanan Tazovaldkundan lodehes.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1958 samha kivivoid. Lidnanvuitte žilo sai lidnan statusad vl 1988. Lidn šingotase kivivoin samižel, elektromehanižel tegimel (ohjanduzpul'tad, avtodetalid) i leibtegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Nogain stepiš, Kumanjogen suvižel kuivajal hijamal, 10 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Stavropolin randhasai om 10 km lodeheze avtotedme, Mahačkalhasai om 240 km suvipäivnouzmha orhal vai 305 km avtol. Lähembaine lidn om Neftekumsk (Stavropolin rand) 60 km päivlaskmha avtotedme.
Suvisuhokumsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 82 km². Om ümbärtud Nogain rajonal.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 10 035 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 12 400 eläjad vl 1992.
Rahvahad (enamba 4% vl 2010): avarad — 46,1%, darginalaižed — 21,1%, lezginalaižed — 10,3%, lakalaižed — 9,2%, kumikalaižed — 4,8%, venälaižed — 4,2%, toižed rahvahad — 4,1%, rahvahuden ozutandata — 0,2%.
Tazovaldkundan holitišiden sferan kolledžan filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Ingušetijan Tazovaldkundan lidnad.
Kaik om viž lidnad (,) Ingušetijan Tazovaldkundas.


Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundan lidnad.
Kaik om kahesa lidnad (,) i kaks' lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundas.


Baksan.
Baksan (,) om Venäman lidn da lidnümbrik Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundan pohjoižes. Se om Baksanan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü rajonha.
Istorii.
Vl 1960 ühtištuihe Vahn Lidnuz-žilod Baksan-futoranke Baksan-žilho. Kätihe sidä lidnanvuiččeks žiloks vl 1964. Baksan sai lidnan statusad vl 1967.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 455 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, lidnümbrik — 515 m. Matkad Nal'čikhasai om 21 km suvhe. Lähembaine lidn om Čegem 15 km suvhe.
Digulibgei-žilo (20 553 rist. vl 2018) mülüb lidnümbrikho Baksanan ližaks. Lidnümbrikon pind — 180,12 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 36 860 ristitud, lidnankundan — 57 088 ristitud. Vll 2003−2008 Digulibgei-žilo mülüi lidnha, i sen kaikiš suremb ristitišt oli 57 800 eläjad vl 2008. Vspäi 2009 ristitišt vajehtub 37..38 tuhad röunoiš (38 192 rist. vl 2018). Islaman nell' pühäpertid i ortodoksižen hristanuskondan jumalanpert' oma olmas.
Rahvahad (lidn, enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): kabardalaižed (čerkesalaižed) — 90,4%, venälaižed — 7,5%, toižed rahvahad — 2,1%.
Irdkosketused.
*


Maiskii (Kabardinii da Balkarii).
Maiskii (,,) om Venäman lidn da lidnankund Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundan päivnouzmas. Se om Maiskijan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1824 kuti varmitez, vspäi 1829 — "Prišibskai-stanic" (). Vl 1925 ühtištoitihe sidä lähiženke "Kotlärevskii-raudtežilonke" da udesnimitihe nügüdläižikš. Vl 1965 žilo sai lidnan statusad. Lidn šingotase röntgenladimiden «Sevkavrentgen»-tegimel, raudbetontegimel i oludtegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Čerek- da Terek-jogiden keskes, kus ned jokstas kaikiš lähemba toine toiženke edel ühthejoksmust, 217 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Nal'čikhasai om 45 km suvipäivlaskmha. Lähembaižed lidnad oma Prohladnii 15 km pohjoižhe, Terek 25 km suvhe i Nartkal 25 km suvipäivlaskmha.
Nell' žilod da Baksan-tesar mülüdas lidnankundha Maiskijan ližaks. Lidnankundan pind — 138,3 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 26 755 ristitud, lidnankundan — 27 416 ristitud, rajonan seičeme kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om 26..27 tuhad eläjid vspäi 2002 (27 301 rist. vl 2009). Vl 2017 kaik 27 738 ristitud elädas lidnankundas.
Rahvahad (enamba 0,7% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 70,0%, turkad — 11,4%, kabardalaižed — 5,6%, korejalaižed — 3,3%, čiganalaižed — 2,9%, ukrainalaižed — 1,2%, osetinalaižed — 0,9%, balkarijalaižed — 0,7%, toižed rahvahad — 4,0%. Hristanuskondan pühäpert' om olmas lidnas.
Irdkosketused.
*


Nartkal.
Nartkal (, «vägimehiden lidn»,) om Venäman lidn da lidnankund Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundan päivnouzmas. Se om Kabardinijan da Balkarijan nellänz' surtte lidn, Urvanin rajonan administrativine keskuz.
Eläjad.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1913 kuti "Dokšukino-raudtestancii" () ruhtinasiden-manpidajiden kanzannimen mödhe. Vl 1921 se sai žilon statusad. Vl 1955 žilo sai lidnan statusad. Vl 1967 udesnimitihe lidnad nügüdläižikš, no raudtestancii nimitase enččikš. Lidn šingotase sömtegimišton edheotandoil i kalankazvatusel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kabardan tazangištol da Kavkazan ezimägištol. Reljefan korktused vajehtadas sadan metran röunoiš, lidnan keskmäine korktuz — 305 m valdmeren pindan päl. Matkad Nal'čikhasai om 25 km suvipäivlaskmha orhal, raudtedme vai avtol. Toižed lähembaižed lidnad oma Čegem 25 km päivlaskmha orhal i Maiskii 25 km pohjoižpäivnouzmha orhal.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 31 694 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli 33 800 eläjad vll 2003−2005.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): kabardalaižed — 65,5%, venälaižed — 23,5%, turkad — 3,9%, osetijalaižed — 1,7%, toižed rahvahad — 5,4%.
Irdkosketused.
*


Prohladnii.
Ortodoksižen hristanuskondan Ph. Mikulain päjumalanpert'.
Prohladnii (,) om Venäman lidn da lidnümbrik Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundas. Se om tazovaldkundan kahtenz' surtte lidn eläjiden lugun mödhe. Lidn om Prohladnijan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe vspäi 1964.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1765 kuti "Prohladnai-stanic" (). «Rostov — Vladikavkaz»-raudtejono läbiti stanicad 1860-nzil vozil, i se šingotaškanzihe järedan maižanduzrajonan produkcijan oigenduzpunktaks. Stanic sai lidnan statusad vl 1937 nügüdläiženke nimenke, raudtestancijan nimituz jäi vajehtuseta.
Lidn om tegimišton znamasine sijaline keskuz da transporttesol'm.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase tazangištol, mecan da stepin zonas, Malk-jogen hural randal (, Terekan hurapol'ne bassein), 214 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Sur' Prohladnijan irrigacine kanal jokseb pohjoižhe lidnaspäi. Matkad Nal'čikhasai om 45 km suvipäivlaskmha orhal vai 60 km avtotedme. Lähembaine lidn om Maiskii 18 km suvhe orhal, raudtel vai avtol.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 59 601 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 61 800 eläjad vl 2003.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 76,7%, kabardalaižed (čerkesalaižed) — 4,6%, armenijalaižed — 3,6%, turkad (turkad-meshetijalaižed) — 3,5%, korejalaižed — 3,1%, ukrainalaižed — 1,5%, čiganalaižed — 1,3%, saksalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 4,5%, rahvahuden ozutandata — 0,2%.
Prohladnijan tehnologine kolledž i Kabardinijan da Balkarijan valdkundaližen maižanduzakademijan filial om professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Irdkosketused.
*


Terek (lidn).
Terek (,) om Venäman lidn da lidnankund Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundan päivnouzmas. Se om Terekan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1876 kuti "Murtazovo-raudtestancii" (sijaline "Мэртэзей") «Rostov — Vladikavkaz»-jonol, nimitihe kabardinižen bajarišton Murtazovad-kanzannimen mödhe. Udesnimitihe nügüdläižikš vl 1920. Suren sodan aigan oli okkupiruidud vn 1942 lopus severz'-se nedalid. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1967.
Lidn šingotase diamantoiden ümbriradmižel, diamantinstrumentan tegim radab, mugažo konservtegim i elevator oma olmas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Terek-jogen oiktal randal, 254 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Nal'čikhasai om 53 km päivlaskmha avtotedme. Lähembaine lidn om Maiskii 25 km pohjoižhe.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 19 170 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 20 300 eläjad vl 2003. Islaman nell' pühäpertid om olmas lidnas. Profškol om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): kabardalaižed (čerkesalaižed) — 85,6%, venälaižed — 10,0%, osetinalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 3,3%.
Irdkosketused.
*


Tirniauz.
Tirniauz (,) om Venäman lidn da lidnankund Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundan päivlaskmas. Se om El'brusan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1934 kuti "Girhožan-külä" samha molibdenad da vol'framad sijaližel torhudel. Vl 1937 se sai žilon statusad "Alabaksan"-nimenke (). Vl 1955 žilo sai lidnan statusad udenke nügüdläiženke nimenke.
Vspäi 2001 likvidiruihe kaivuzkombinatad. Lidn šingotase sauvondgipsan materialiden tegimel i turizman edheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Baksan-jogen molembil randoil (Terekan bassein). Reljef om korktiden mägiden (Kavkaz), om süvid jogialangištoid. Korktused vajehtadas polentošt-kahten tuhad metrad röunoiš, lidnan keskmäine korktuz — 1307 m valdmeren pindan päl. Toturbaši-mägi om kaikiš korktemb lidnan röunoiš, 2786 m. Reduvalud oleskeldas, katastrofine oli vn 2000 heinkus. Matkad lähembaižhe Nal'čik-lidnhasai om 57 km päivnouzmha orhal vai 82 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 21 000 ristitud, rajonan nell' seičemendest. Kaikiš suremb ristitišt oli 31 100 eläjad vl 1992.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): balkarijalaižed — 52,1%, venälaižed — 23,2%, kabardalaižed — 15,2%, totarlaižed — 1,6%, lezgilaižed — 1,0%, ukrainalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 5,9%. Üks' islaman da üks' hristanuskondan pühäpert' oma olmas lidnas.
Irdkosketused.
*


Čegem.
Čegem (ven. i,) om Venäman lidn Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundan keskuses, Nal'čikan pohjoine ezilidn. Se om Čegeman rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1822 kuti "Kundetovo-külä" () elänzoitmaha tahod alištunuzil Venäman tobmudele sijaližil heimoil. Vl 1920 udesnimitihe žilod "Ezmäižeks Čegemaks" () toižiden eländpunktoiden kartte ruhtinasiden da bajarišton kanzannimidenke. Vl 2000 žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke. Lidn šingotase sömtegimišton edheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Čegem-jogen oiktal randal (Terekan bassein), 493 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, korktused vajehtadas 150 m röunoiš. Matkad Nal'čikan röunhasai om 3 km suvhe.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 18 019 ristitud, rajonan nelländez. Kaikiš suremb ristitišt oli 18 300 eläjad vll 2006−2009. Koume islaman pühäpertid om olmas lidnas.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): kabardalaižed — 78,6%, balkarijalaižed — 15,9%, venälaižed — 2,7%, toižed rahvahad — 2,8%.
Irdkosketused.
*


Kalmikijan Tazovaldkundan lidnad.
Kaik om koume lidnad (,) Kalmikijan Tazovaldkundas.


Gorodovikovsk.
Gorodovikovsk (,) om Venäman lidn da lidnankund Kalmikijan Tazovaldkundan päivlaskmaižes čogas. Se om Gorodovikovskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1871 kuti kalmikalaižiden "Bašant-žilo" () elänzoitmaha tahondad anttud umal, nimitihe jogen mödhe. Vn 1943 28. päiväl tal'vkud deportiruihe kalmikalaižid, i vhesai 1957 žilo oli mülünu Rostovan agjaha. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1971, udesnimitihe Oka Gorodovikov-polknikjenaralan muštho. Ei ole tegimišton järedoid edheotandoid lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 64 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Elisthasai om 234 km päivnouzmha. Lähembaine lidn om Sal'sk (Rostovan agj) 53 km lodeheze orhal vai 60 km avtotedme.
Gorodovikovsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 175,86 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 9 480 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 11..12 tuh. eläjid vll 1979−1992 (11 902 rist. vl 1989).
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 63,4%, kalmikalaižed — 25,4%, turkad-meshetijalaižed — 1,9%, saksalaižed — 1,5%, ukrainalaižed — 1,5%, armenijalaižed — 1,1%, korejalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 2,9%, rahvahuden ozutandata — 1,3%.
Professionaližen opendusen aluzkundad: äiprofil'ne kolledž i Bašantan agrarine kolledž (Kalmikijan valdkundaližen universitetan filial).
Irdkosketused.
*


Lagan'.
Lagan' (ven. i) om Venäman lidn da lidnankund Kalmikijan Tazovaldkundan suvipäivnouzmas. Se om Laganin rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud sar'he mererandanno kuti sidanikoiden evropižen Venäman keskusespäi "Lagan'-žilo" vl 1871, oli mülünu Astrahanin makundha. Vspäi 1927 om Kalmikijan palaks. Vl 1936 kalanümbriradai kombinat radaškanzi, i kätihe Laganid radnikžiloks. Kalmikalaižiden deportacijan jäl'ghe vl 1944 nimitihe sidä "Kaspiiskii". Aigan mändes lete ühtenzoiti sart randanke. Vl 1963 mašiništonsauvomižen tegim radaškanzi, i Kaspiiskii sai lidnan statusad.
Vspäi 1991 nimitadas lidnad eziauguižikš. Lidn šingotase kalan ümbriradmižel i osötran kazvatusel, sömtegimišton toižil edheotandoil, om kivivoin samižen rajonan keskuseks, mugažo turizman keskuz.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 20 m alemba mail'man valdmeren tazopindad keskmäižel korktusel, mi om 7..8 metras ülemba Kaspijan pindad. Ühtenzoitase merenke laivkanalal 10 km pitte. Matkad Elisthasai om 260 km lodeheze orhal vai 305 km avtotedme. Lähembaine lidn om Kamizäk (Astrahanin agj) 98 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 205 km avtotedme. Matkad lähembaižhe Ulan-Hol-raudtestancijhasai om 40 km päivlaskmha oiktal avtotel.
Lagan' om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 1 521,1 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 14 323 ristitud, rajonan seičeme kümnendest. Kaikiš suremb ristitišt oli 16 300 eläjad vl 1992.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): kalmikalaižed — 50,2%, venälaižed — 38,2%, kazahlaižed — 7,9%, totarlaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 0,05%.
Irdkosketused.
*


Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundan lidnad.
Kaik om nell' lidnad (,, kar. da balk. i) i 7 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа",) Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundas.
Lidnanvuiččed žilod.
Seičeme lidnanvuittušt žilod: Dombai, El'brusskii, Mednogorskii, Ordžonikidzevskii, Pravokubanskii, Udarnii, Uz' Karačai. Sen ližaks viž zilod oliba lidnanvuiččikš enččes.


Karačajevsk.
Karačajevsk (,,) om Venäman lidn Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundan keskuses. Se om tazovaldkundan koumanz' eländpunkt eläjiden lugun mödhe, om Karačajevskan lidnümbrikon administrativine keskuz, mugažo Karačajevskan rajonan pälidnaks (ei mülü rajonha).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud karačailaižil vl 1926 kuti "Georgijevskoje". Vl 1927 udesnimitihe "Mikojan-Šahar:aks" (). Vl 1929 se sai lidnan statusad. Vll 1944−1957 nimitihe "Kluhori:kš" (). Vll 1944−1955 oli palaks, sid' mülütihe Stavropolin randha möst. Rahvahan reabilitacijan jäl'ghe vspäi 1957 lidn nimitase nügüdläižikš.
Lidn šingotase elektroühtenzoitajiden paloiden tegimel i sömtegimišton edheotandoil (oludtegim, leibtegim, maidtegim), mugažo betoniž-šebin'tegim i kalankazvatusen edheotand (torp) ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kubanin i sen huran Teberd-ližajogen kaikil randoil, 857 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Čerkesskhasai om 52 km pohjoižhe orhal vai 59 km avtotedme. Lähembaižed lidnad om Ust'-Džegut 40 km pohjoižhe i Teberd 44 km suvhe avtol.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 483 ristitud, lidnümbrikon pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 22 113 eläjad vl 2002. Islaman pämečet' i hristanuskondan kaks' pühäpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): karačailaižed — 81,6%, venälaižed — 11,3%, osetinalaižed — 1,8%, čerkesalaižed — 0,9%, totarlaižed — 0,8%, ukrainalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 3,1%.
Irdkosketused.
*
*


Teberd.
Teberd (, vai "Теберда",) om Venäman lidn-kurort Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundan suves. Se mülüb Karačajevskan lidnümbrikho.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1868 kuti "Baičoralani-külä" () ezmäižen rodun kanzannimen mödhe. Aigan mändes ristitud toižel rodul tulihe elämha, i küläd udesnimitihe nügüdläižikš lähižen jogen mödhe. Vl 1971 žilo sai lidnan statusad. Teberd šingotase kurortan edheotandoil, kalankazvatusel i turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Teberd-jogen randoil (Kubanin hura ližajogi), Suren Kavkazan pautkil, 1280 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Teberdan kel'dtahon territorijal. Paks poud da puhtaz il'm mägilpäi abutihe käta lidnad lebutahoks. Matkad Karačajevskhasai (lähembaine lidn) om 39 km pohjoižhe orhal vai 44 km avtotedme, Čerkesskhasai om 105 km pohjoižhe.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 9 058 ristitud, lidnümbrikon videndez. Kaikiš suremb ristitišt oli 9 100 eläjad vl 2011. Islaman pühäpert' om olmas vspäi 2008.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): karačailaižed — 69,1%, venälaižed — 25,1%, osetinalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 4,7%.


Ust'-Džegut.
Ust'-Džegut (,,) om Venäman lidn da lidnankund Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundan pohjoižes. Se om Ust'-Džegutan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kozakoil-sirdnikoil vl 1861 kuti "Ust'-Džegutinskai-stanic" (). Se sai lidnan statusad vl 1975 nügüdläiženke nimenke. Lidn šingotase sauvondmaterialiden tegimil (cement, mouckivi, silikatine savič).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase pidust' Kubanin oiktad randad, 620 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ust'-Džegutan vezivaradim seižub ülezjogen, Sur' Stavropolin kanal augotase siš, om lidnan päivnouzmaižeks röunaks. Matkad Čerkesskhasai om 8 km pohjoižhe.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 30 566 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli 32 903 eläjad vl 2002.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): karačailaižed — 54,6%, venälaižed — 32,6%, abazilaižed — 6,0%, čerkesalaižed — 1,4%, čiganalaižed — 1,1%, totarlaižed — 0,7%, ukrainalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,2%.
Irdkosketused.
*


Karjalan Tazovaldkundan lidnad.
Kaik om koumetoštkümne lidnad (,) i 11 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа",) Karjalan Tazovaldkundas.


Belomorsk.
Belomorsk (, — «sokaz rand»,) om Venäman lidn da raudtesol'm Karjalan Tazovaldkundan päivnouzmas. Se om Belomorskan rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn. Rajonan ristitišton koume videndest eläb lidnas.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1419 kuti külä Vig-jogensun Sorok-vezisonen randoil (ven. "Сорока", sündui karjalan «saari»- i «joki»-sanoišpäi). Vl 1429 tetaban Solohkan jumalankodin German da Savvatii alusenpanijad oigenziba Solohkile arni neciš küläspäi. Vspäi 1551 Sorockai-külä (ven. "деревня Сороцкая") oli alištunu Solohkan jumalankodile.
Vozil 1869−1912 koume mectegint purulikutimil oli saudud Sorok-külän laptoiš.
Vozil 1931−1941 Belbaltlag sijazihe lidnas da sen ümbrištos, sen ühthine ristitišt saihe 100 tuhazesai aigoidme. Lagerin türmatud sauvoihe Vaugedmeren-Baltijanmeren vezited, Segežan mechimkombinatad, varhapanihe mecad Pudožalesai.
Vl 1938 sügüz'kun 11. päiväl Sorok-külä, mecančapajiden, veziradnikoiden žilod i Sorokskai-žilo raudtestancijanno oliba ühtenzoittud lidnha uden Belomorsk-nimenke.
Toižen mail'man voinan aigan vozil 1941−1944 Belomorsk oli pordaigaližeks pälidnaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuses, seižub Vauktan meren suvipäivlaskmaižel randal, Vig-jogensun randoil, Šižn'-vezisonen da Vaugedmeren-Baltijanmeren veziten hural randpolel, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Petroskoihesai om 304 km orhal suvhe, 372 km avtotedme. Lähembaine lidn om Kem', 49 km pohjoižhe.
Kaik 11 eländpunktad mülüdas Belomorskan lidnankundha (om sätud vl 2004): 6 žilod, 4 küläd da 1 žilo raudtesarakonno. Niiden ühthine ristitišt om 865 eläjad vl 2016, heišpäi 643 ristitud elihe Zolotec-žilos (vl 2013).
Tobmuz.
Järgenduseližed valičendad lidnankundan Nevondkundha () oliba vl 2013 sügüz'kun 8. päivän (koumanz' kucund). Kaik rahvaz valičeb sen 15 ezitajid videks vodeks. Nevondkundan ezitai radab lidnankundan pämeheks.
Ičeze administracijad lidnas ei ole, Belomorskan rajonan administracii tegeb lidnankundan velgusidme.
Eläjad.
Vl 1959 lidnan eläjiden lugu oli 14 783 ristitud. Sen jäl'ghe kaikiš suremb ristitišt oli 19 tuhad eläjid vl 1992. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 11 217 ristitud.
Ižanduz.
Ižandusen päsarakod oma mecan ümbriradmine, kalan püdo da kazvatuz, sauvondkiven da šebnän samine, gidroenergetik (Belomorskan GES). Mugažo meriport (vspäi 1934) da leibtegim oma lidnas.
Matkad «Kol»-avtotehesai (M18, vspäi 2018 Р21, mülüb E105-avtotehe) om 36 km lidnaspäi päivlaskmpolehe avtotesarakodme.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes.
Irdkosketused.
*


Kem' (lidn).
Kem' (, karj. i) om Venäman lidn Karjalan Tazovaldkundan pohjoižpäivnouzmas. Kem' om Kemin rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn. Mülüb rajonha vspäi 2004, rajonan ristitišton koume nelländest eläb lidnas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 14. voz'sadal. Vozil 1450−1764 se alištui Solohkan jumalankodile. Vl 1657 jumalankodi sauvoi kaks'žirušt azekast pulidnust vihanikoiden (suomalaižed, ročilaižed) paksuid londoid vaste. Žilo sai lidnan statusad vl 1785 i oli alištunu Anuslidnan tobmudele. Vozil 1799−1920 lidn mülüi Arhangel'skan gubernijha.
Kemin ižandusen sarakod oma elektroenergetik (), mecan ümbriradmine, kalan kazvatuz, transport, turizm.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suvipäivnouzmas, seižub Vauktan meren päivlaskmaižen randpolel, ühtennimižen jogen hural randal tobjimalaz. Solohkad-sared oma läz 50 km päivnouzmha lidnaspäi. Matkad Petroskoihesai om 352 km suvhe orhal vai 410 km avtotedme. Lähembaine lidn om Belomorsk 49 km suvhe.
Kem'-raudtestancii om «Petroskoi — Murmansk»-keskustal. Meriport radab läz lidnad.
Koume pen't žilod mülüdas lidnankundha Kemin ližaks, niiden ühthine ristitišt oli 651 eläjad vl 2013.
Eläjad.
Vl 1913 lidnan eläjiden lugu oli 4 100 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 21 025 eläjad vl 1970. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 13 051 ristitud.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks' päjumalanpertid (amuine Emäganpäivän i Pühän Jumalanmaman Blagoveščenjan) da Stroican jumalanpert' oma olmas lidnas.
Irdkosketused.
*


Kondopog.
Kondopog (,) om Venäman lidn da lidnankund Karjalan Tazovaldkundan suves. Se om Karjalan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Kondopogan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1927), mülüb rajonha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1563. Se sai lidnan statusad vl 1938. Suren sodan aigan oli okkupiruidud Suomenman sodavägil (3. kül'mku 1941 — 28. kezaku 1944).
Kondopog šingotase cellülozbumagaižel kombinatal, gidroelektrostancijal, rajonan turizman magaduzkeskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Änižen lodehližel randal (Kondopogan laht), 60 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Petroskoihesai om 46 km suvhe orhal, 54 km «Kol»-avtotedme vai raudtedme.
Klimat om ven meren klimatan pirdoidenke. Paneb sadegid 580 mm vodes, enamba kaiked — kezakus-sügüz'kus.
Berözovk-žilo (633 rist. vl 2013) mülüb lidnankundha Kondopogan ližaks.
Lidnankundan londuseližed varad oma mramor, raudkivend, šebin', lete, kala, reskvezi.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan eläjiden lugu oli 13 374 ristituid. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 32 987 ristituid. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 36..37 tuhad eläjid vll 1989−2001 (37 400 rist. vl 1992).
Petroskoin mectehnižen tehnikuman Kondopogan palakund (edel 2019 vot Kondopogan tehnikum) om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Valerii Anhimov radoi lidnan administracijan pämehen vll 2009−2018, sid' likvidiruihe lidnan administracijad.
Irdkosketused.
*


Kostamukš.
Kostamukš (, ičen. karj. "Koštamuš",) om Venäman lidn da lidnümbrik Karjalan Tazovaldkundan lodehes. Se om Karjalan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Nügüdläine eländpunkt om saudud enččiden "Kontokki"- i "Kostamukš"-küliden sijas kuti žilo sädamha sijaližen raudkivendon ümbriradajad kombinatad. Se sai oficiališt statusad (lidnanvuitte žilo) vn 1977 17. päiväl kül'mkud. Vspäi 1983 (25. sulaku) Kostamukš om lidnan statusanke. Lidnanpäiv praznuiše semendkun 1. päiväl. Vspäi 2007 Kostamukš ei mülü röunmaha, tulend lidnha om joudai.
Raudkivendon küllästamižkombinat zavodi tehmižen vozil 1982−1984. Se sijadase 13 km pohjoižpäivnouzmha lidnan fartaloišpäi. Kostamukš šingotase mugažo mecan ümbriradmižel, sömtegimištol (leibtegim, torpan kazvatuz), avtoelektropaloiden pästandal i turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn seižub Kontokkijärven (Kondokijärven) päivlaskmaižen i suvižen randpolil, 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Petroskoihesai om 365 km orhal suvipäivnouzmha, 491 km avtotedme. Matkad Suomenman röunhasai om 35 km päivlaskmha, röunal raudten da avtoten «Lüttä-Vartius»-kontrol'punkt om olmas.
Zarečnii-žilo (136 rist. vl 2013), Voknavolok-külä (401 rist. vl 2013) i nell' pen't küläd (6 rist. vl 2013) mülüdas lidnümbrikho Kostamukšan ližaks. Kostamukšan lidnümbrikon pind om 4 046 km² (13nz' sija tazovaldkundas rajoniden i lidnümbrikoiden keskes).
Eläjad.
Vl 1979 lidnan ristitišt oli 4 366 eläjad, vl 1989 — 30 432 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 28 436 ristitud, lidnümbrikon — 28 997 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 31 900 eläjad vl 2001. Vl 2018 kaik 29 906 ristitud elihe lidnümbrikos.
Kostamukšan politehnine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Transport.
Päraudtestancii om lidnan pohjoižel röunal. Kostamukš-lendimport civiližiden südäireisiden täht ("КСШ") sijadase 5 km päivlaskmha lidnaspäi, vspäi 2013 se ei ole rados.


Lahdenpohj.
Lahdenpohj (ven.: "Лахденпохья", suom.: "Lahdenpohja") om Venäman lidn da lidnankund Karjalan Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Se om Lahdenpohjan rajonan administrativine keskuz (vozil 1945-1958 i vspäi 1970) da üks'jäine lidn. Rajonan ristitišton viž ühesandest eläb lidnas.
Istorii.
Vl 1812 eländpunkt kuti Viipurin gubernijan pala oli mülünu Suomenman surhe ruhtinazkundha, vspäi 1917 — Suomenmaha. Edel 1924 vot eländpunkt oli Jakkimankülän palaks "Sieklahti"-nimenke. Vspäi 1925 zavodihe sauda fanertegint. Vl 1945 Lahdenpohj-radnikžilo sai lidnan statusad. Nügüd' Jakkimanžilo mülüb Lahdenpohjaha, vastkarin enččele.
Lahdenpohj om Karjalan palaks Tal'vsodan jäl'ghe, vspäi 1940.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan pohjoižpäivnouzmas, seižub Ladoganjärven lodehližel randištol, sen 12-kilometrižen Jakimvaran lahten edembaižel randal. Pen' Auranjogi lankteb Ladogha lidnan territorijal. Matkad lidnaspäi Petroskoihesai om 223 km orhal päivlaskmha, 289 km avtotedme. Matkad Piterihesai om 176 km orhal suvhe, 231 km A121-avtotedme. Matkad Suomenman röunhasai om 25 km lodeheze orhal. Lähembaine lidn om Sortaval, 33 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 42 km avtotedme.
Eläjad.
Vl 1959 lidnan eläjiden lugu oli 7 787 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1996 — 10 600 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 7 813 ristitud.
Vspäi 2004 ortodoksižen hristanuskondan ph. moknikan Valentinan časoun' om lidnas. Vozil 1850-1977 lüteranine jumalanpert' oli Jakkimanžilon territorijal (mülüti 3 tuh. ristituid, paloi, jändused oma olmas).
Ižanduz.
Jakkim-raudtestancii om Piter — Sojärv raudtel. Venehstancii om lidnan randal.
Irdkosketused.
*


Medvežjegorsk.
Medvežjegorsk (, karj.: "Karhumägi",) om Venäman lidn Karjalan Tazovaldkundan keskuzpalas. Se om Medvežjegorskan rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn, mugažo Änižentagaižen znamasine keskuz. Rajonan ristitišton pol' eläb lidnas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1916 kuti "žilo Medvežja Gor-raudtestancijanno" () udel Piter — Murmansk raudtel. Stancijan nimi om mugoi-žo nügüd'. Vozil 1930−1933 žilo oli Vaugedmeren-Baltijanmeren veziten sauvondan ohjastuzkeskusen i kazvoi lujas. Veziten ohjastuzkeskuz sijadase täs nügüd'-ki. Vl 1938 Medvežja Gor-radnikžilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke.
Medvežjegorskan ižandusen päsarakod oma mecan ümbriradmine i laivansauvomine. Mugažo šebin'tegim, leib- da maidtegimed, jogiport i raudten depo ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuses, seižub Änižen pohjoižel randal, 30 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Kukhad ümbärtas lidnad. Matkad Petroskoihesai om 152 km suvhe.
Klimat om ven meren pirdoidenke.
Vičk-žilo da Pergub-stancii mülüdas lidnankundha (om sätud vl 2004) Medvežjegorskan ližaks, niiden ühthine ristitišt oli 216 eläjad vl 2016.
Tobmuz.
Järgenduseližed valičendad lidnankundan Nevondkundha (ven.: "Совет поселения") oliba vn 2013 8. päiväl sügüz'kud (koumanz' kucund). Kaik rahvaz valičeb sen 15 ezitajid videks vodeks. Administracijan pämez' radab lidnankundan pämeheks.
Eläjad da transport.
Vl 1939 lidnan eläjiden lugu oli 12 108 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 20 373 eläjad vl 1989. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 15 533 ristitud.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Kol-avtote (R-21, mülüb E105-avtotehe) mäneb läz lidnad päivlaskmpolel. Lidn om federaližen A-119-avtoten loppunkt (Vologd — Medvežjegorsk).
Irdkosketused.
*


Anus (lidn).
Anus-lidn vai Olonec / Olonc (, pagin. "Олоне́ц",) om Venäman lidn da lidnankund Karjalan Tazovaldkundan suves. Se om Anusan rahvahaližen rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vn 1228 dokumentoiš, no alusenpanendan oficialine voz' om 1137. Vn 1617 Stolbovon kožundaktan mödhe Venäman valdkundröun mäni 40 kilometras Oloncan pagastaspäi. Vodele 1649 saudihe järedad lidnust i kätihe lidnaks, sirtihe raudan käziradajid da torguucoid Änižentaguižespäi i panihe sodavejan sijaks.
Petr I-carin aigan sätihe raudantegimid pohjoižhe lidnaspäi, no radnikoiden sirdand Piteran sauvomižele vei lidnad lanktushe. Oloncan lidnuz kadoti znamoičendad vn 1721 kožundaktan jäl'ghe i paloi lophu vl 1741 udessündutamata. Vll 1773 lidn tegihe Oloncan provincijan keskuseks, no vl 1784 kätihe vaiše makundan keskuseks. Panihe Petroskoid Oloncan gubernijan pälidnaks vl 1801.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan suves, 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Petroskoihesai om 140 km pohjoižpäivnouzmha.
Kahesa küläd mülüdas lidnankundha Olonecan ližaks. Lidnankundan pind — 98,92 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe Oloncan eläjiden lugu oli 9 056 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 12 100 eläjad vl 1992. Kaik 10 253 ristitud elädas lidnankundas (2019).
Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Smolenskan jumalaižen päjumalanpert' (om saudud 1824−1830) i kaks' časounäd oma olmas lidnas.
Irdkosketused.
*


Pit'krand.
Pit'krand (ven.: "Питкяранта", karj.: "Pitkyrandu", suom.: "Pitkäranta") om Venäman lidn Karjalan Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Se om Pit'krandan rajonan administrativine keskuz (vozil 1952-1957 i vspäi 1966) da üks'jäine lidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Uz'lidnan Vodin pätinan aigkirjas kuti "külä Ladogan Pit'kal randal" (ven.: "деревня на Долгом берегу") vl 1499.
Vozil 1617-1721 oli Ročinman palaks Stolbovon kožundaktan mödhe. Vspäi 1721 Pohjoižen sodan jäl'ghe Pit'krand oli mülünu Venäman imperijha Ništadtan kožundaktan mödhe. Se oli Piterin gubernijan Viipurin provincijan, vspäi 1744 — Viipurin gubernijan palaks vhesai 1812.
Vl 1812 eländpunkt kuti Viipurin gubernijan pala oli mülünu Suomenman surhe ruhtinazkundha, vspäi 1917 — Suomenmaha. Vl 1920 mecpilindtegim, vl 1921 sul'fatiž-cellülozine tegim oma saudud. Ned oliba lidnan päedheotandoikš pit'kan aigan. Vl 1932 ezmäine jonuz tuli Pit'krandha Läskeläspäi. 19. voz'sadaspäi 1950-he vozihesai saihe vas'k-, tin- da raudkivendoid lidnan ümbrištos.
Pit'krand om Karjalan palaks Tal'vsodan jäl'ghe, sai lidnan statusad vl 1940. 16.06.1941-11.07.1944 Suomenman sodaväged oliba lidnas. Lidn oli mülünu Nevondkundaližhe Ühtištushe vn 1947 Parižan kožundaktan mödhe.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuses, seižub pidust' Ladoganjärven pohjoižpäivnouzmašt randad. Lidnan territorii om läz 15 km pitte. Matkad Petroskoihesai om 156 km orhal päivlaskmha, 202 km avtotedme. Lähembaine lidn om Sortaval, 44 km päivlaskmha orhal, 70 km A121-avtotedme.
Kaks' küläd (Uuksu, Koirinoja) mülüdas Pit'krandan lidnankundha, niiden ühthine ristitišt om 295 eläjad vl 2016. Jüläristioja-žilo om Pit'krand-lidnan pala.
Tobmuz.
Järgenduseližed valičendad lidnankundan Nevondkundha (ven.: "Совет поселения") oliba vl 2013 sügüz'kun 8. päivän (koumanz' kucund). Kaik rahvaz valičeb sen 15 ezitajid nelläks vodeks.
Lidnan administracijan pämez' radab lidnankundan pämeheks. Sergei Kovalöv radab sen pämehen kahten strokun jäl'geten.
Eläjad.
Vl 1959 lidnan eläjiden lugu oli 6 204 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1996 — 14 700 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 11 429 ristitud.
Ortodoksižen hristanuskondan Sündun voznesenjan jumalanpert' om lidnas 1990-ziden voziden lopuspäi.
Ižanduz.
Ižandusen päsarakod oma sauvondmaterialiden samine da ümbriradmine (šebin', sauvondkivi), tehmine (raudbeton), mecan varhapanend, turizm, mugažo cellülozine tegim om olmas.
Ühtenzoitai A121-trassad Anus-lidnanke avtote läbitab Pit'krandad pohjoižespäi suvipäivnouzmha. Raudte Pöud — Jänisjärvi mugažo läbitab lidnad, sidä kävutadas nügüd' vaiše jüguiden täht.
Irdkosketused.
*


Pudož.
Pudož (, mugažo "Пудога" paginkeles,, "Puudosi" dai "Puutoinen") om Venäman lidn Karjalan Tazovaldkundan suvipäivnouzmas. Pudož om Pudožan rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn. Rajonan ristitišton pol' eläb lidnas. Vspäi 1991 se om olmas Venäman istorižen lidnan statusanke.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1382 kuti "Pudog" (). Se oli tetab 15. voz'sadaspäi kuti "Nikolan Pudogan pagast" (ven. "Никольский Пудожский погост"), vspäi 1478 mülüb Venäman valdkundha. Žilo sai lidnan statusad vl 1785 i oli alištunu Anuslidnale Pudožan makundan keskuseks. Vn 1922 sügüz'kuspäi Pudož om mülünu Karjalha (ühten aigan sen sädandanke), vozil 1926−1943 oli žilon statusanke pordaigaižešti.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suvipäivlaskmas, seižub Vodlanjogen oiktal (korktal) randal, 55 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Änižen randhasai om 25 km päivlaskmha. Matkad Petroskoihesai om 113 km orhal päivlaskmha (Änižen vastrandal), 352 km avtotedme. Lähembaine lidn om Vitegr 102 km suvhe.
Koume pen't žilod (Aeroport, Kolovo i Kos'kenaluine (ven. "Подпорожье")) da kahesa küläd mülüdas Pudožan lidnankundha mugažo, niiden ühthine ristitišt om 1 167 eläjad vl 2016.
Eläjad.
Vl 1913 lidnan eläjiden lugu oli 2 800 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 11 700 eläjad vl 1992. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 9 698 ristitud.
Ižanduz da transport.
Ižandusen sarakod oma mecan varhapanend da transport, mecan i kiven ümbriradmine, turizm, mugažo leibtegim om lidnas.
Specialižen keskopendusen aluzkund om A.N. Loginovan nimel nimitadud professionaline škol nomer 22.
Federaline Vologd — Medvežjegorsk avtote (A-119) läbitab lidnad suvipäivlaskmaspäi pohjoižhe. Regionaline Pudož — Kargopol' — Nändom — Dolmatovo (läz M8) avtote (Р2) lähteb lidnaspäi päivnouzmha. Pudož-lendimport ("ПДЖ") civiližiden südäireisiden täht sijadase 3 km pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi, vspäi 2011 se om olmas vaiše lämoipaloaviacijan täht (punolendimed). Vodl-jogi sättub laivoiden täht vaiše Kos'kenaluine-žilhosai (11 km päivlaskmha lidnaspäi avtotedme).
Lähembaižed raudtestancijad, kuna voib sadas avtotedme, sijadasoiš Medvežjegorskas (192 km lodeheze) i Nändomas (236 km päivnouzmha).
Irdkosketused.
*


Segež.
Segež (ven.: "Сегежа"; suom.: "Segeža", mugažo "Sekee", "Segee", "Segehe" dai "Sekehe") om Venäman lidn da lidnankund Karjalan Tazovaldkundan keskuses, sen nellänz' surtte lidn eläjiden lugun mödhe. Segež om Segežan rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn. Rajonan ristitišton viž seičemendest eläb lidnas.
Istorii.
Üks'pertiine Segež-külä mainitase vl 1904 S.N. Sokolovan tedoiduses Povenecan makundan polhe. Külä oli nimitadud järven mödhe — karjalaine "sees"-tüvi znamoičeb «sel'ged, vauged» "Seesjarvi"-nimes, sanan genitiv om "sekehen".
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1914 kuti pen' "Segež-raudtestancii" udel Petroskoi — Murmansk raudtel.
Vl 1932 mectegim da kaik toižed tehmižed oliba sirtud lähižes pohjoižes Maigub-žilospäi (sen pala om upotadud, vl 2013 üks' kaikenaigaine eläi oli sigä) Segežha Vaugedmeren-Baltijanmeren veziten i Vigjogen padoseinän sauvomižen aigan. Vozil 1935-1939 cellülozbumagaine kombinat om saudud lidnas, se oli kaikiš suremb NSTÜ:s pakuitesen pästandan mödhe. Mugažo mechimijan tehmine om saudud kombinatanke ühtes.
Toižen mail'man voinan aigan Segež oli nevondkundaližen frontan eziröunas. Vn 1943 tal'vkus Segež-radnikžilo sai lidnan statusad. Vl 1945 udessündutihe Segežan rajonad i panihe Segežad sen keskuseks. Vspäi 2005 lidn mülüb rajonha, edel sidä vspäi 1991 se oli alištunu tazovaldkundan tobmudele oikti.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase pohjoižpolehe Petroskoišpäi, Segežan rajonan keskuses. Matkad Petroskoihesai om 267 kilometrad suvhe.
Segež seižub Vigjärven-vezivaradimen (ven. "Выгозеро") päivlaskmaižel randal Segež-jogen lanktendan sijas, 80 m valdmeren pindan päl keskkorktusel.
Tobmuz.
Vs 2009 redukun 11. päiväspäi Anatolii Lotoš radab Segežan lidnankundan pämeheks kahtenden strokun jäl'geten, administracii alištub hänele. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks. Varapämez' om hänele abhu. Koume ohjandust da 3 palakundad alištudas administracijan pämehištole (2010 v.).
Käskusenandai tobmuz om lidnankundan Nevondkund (ven. "Совет поселения") 20 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb ezitajid videks vodeks. Järgenduseližed valičendad oliba vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl (koumanz' kucund), valitihe Nevondkundan ezitajid i lidnankundan pämest. Natal'ja Petriläinen radab Nevondkundan ezimehen vs 2013 sügüz'kun 23. päiväspäi.
Eläjad.
Vl 1959 lidnan eläjiden lugu oli 19 708 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1989 — 38 207 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 29 631 ristitud.
Ortodoksižen hristanuskondan ph. Nikolain-čudonsädajan jumalanpert' om lidnas. Toine pühäpert' om sauvomas, se om ph. Stroican jumalanpert', linneb kaks'žiruižen.
Ižanduz.
Lidnan ižandusen päsarakod oma cellülozbumagaine sarak, mechimii, pertiden da avtoteiden sauvond, mugažo leibtegim om olmas. om läz lidnad.
Jogivaldmad, Segež-raudtestancii i Segež-avtobusstancii oma lidnas. Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Vozil 1950-1980 sijaližiden reisiden lendimport oli kävutamas, nügüd' seižub radmata.
Professionaližen keskopendusen aluzkund om lidnas, se om Pohjoine kolledž.
Irdkosketused.
*


Sojärv (lidn).
Sojärv (ven.: "Суоярви", karj. da suom.: "Suojärvi") om lidn Venämas, lidnankund da raudtesol'm Karjalan Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Se om Sojärven rajonan administrativine keskuz (vspäi 1940) da üks'jäine lidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kuti "Kaipaa-külä" vl 1500.
16. voz'sadal mülüi Uz'lidnan Vodin pätinha kuti "Šujanjogen pagast (ven.: "Шуерецкий погост").
Vozil 1617-1721 oli Ročinman palaks Stolbovon kožundaktan mödhe. Vspäi 1721 Pohjoižen sodan jäl'ghe Sojärv oli mülünu Venäman imperijha Ništadtan kožundaktan mödhe. Se oli Piterin gubernijan Viipurin provincijan, vspäi 1744 — Viipurin gubernijan palaks vhesai 1812. 18.-19. voz'sadoil saihe järven raudkivendod Sojärven pühäkodin tulendas.
Vl 1812 eländpunkt kuti Viipurin gubernijan pala mülüi Suomenman surhe ruhtinazkundha, vspäi 1917 — Suomenmaha. Vl 1926 mectegim i fabrik kartonan pästandan täht oma saudud. Ned oma lidnan päedheotandoikš tähäsai.
Sojärv om Karjalan palaks Tal'vsodan jäl'ghe, sai lidnan statusad vl 1940.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ühtennimižen järven suvirandal, 155 m valdmeren pindan päl keskkorktusel. Matkad Petroskoihesai om 112 km päivnouzmha orhal, 135 km avtotedme, 132 km raudtedme.
Klimat om ven meren klimatan pirdoidenke. Vilun pördumižed oleldas paksus. Vilukun keskmäine lämuz om -11 °C, heinkun — +17 °C.
Tobmuz.
Roman Petrov radab lidnankundan da lidnan ohjastusen pämehen vspäi 2012 (om valitud vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl).
Järgenduseližed valičendad lidnan Nevondkundha oliba vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl (koumanz' kucund). Siš 15 ezitajad om, üksin kaikuččes valičemižümbrikospäi. Sergei Potehin radab sen ezimehen.
Lidnan ohjastuz kogoneb administracijan pämehespäi hänen varapämehenke i koumes palakundaspäi.
Eläjad.
Vl 1959 lidnan eläjiden lugu oli 6 711 ristituid. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 9 766 ristituid.
Ortodoksižen hristanuskondan Raštvoiden jumalanpert' om lidnas vs 2011 kül'mkuspäi.
Irdkosketused.
*


Sortaval.
Sortaval (ven.: "Сортавала", edel 1918 vot "Сердоболь"; karj. i suom.: "Sortavala", roč.: "Sordavala") om Venäman lidn Karjalan Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Se om Sortavalan rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn. Rajonan ristitišton koume videndest eläb lidnas. Vspäi 1991 se om olmas Venäman istorižen lidnan statusanke.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan venälaiž-ročižes röunaktas vl 1468: «Ei pida toda nimittušt pahut Sortevalha»..
Vozil 1617-1721 oli Ročinman palaks Stolbovon kožundaktan mödhe. Vl 1632 Sordavall-lidn (roč.: "Sordavalla") om pandud läz "Serdovolin pagastad" ročin Gustavan II kunigahan käskön mödhe. Vspäi 1721 Pohjoižen sodan jäl'ghe Sortaval oli muretud lujas, kadoti lidnan statusad, sidä nimitihe "Serdobolikš" (ven. "Сердоболь") da mülütihe Venäman imperijha Ništadtan kožundaktan mödhe. Serdobol' oli Piterin gubernijan Viipurin provincijan, vspäi 1744 — Viipurin gubernijan palaks vhesai 1812. Vl 1783 eländpunkt sai lidnan statusad tošti.
Vl 1812 eländpunkt kuti Viipurin gubernijan pala oli mülünu Suomenman surhe ruhtinazkundha, vspäi 1917 — Suomenmaha. Vn 1893 kül'mkus raudte tuli lidnha, se tegihe Viipur — Jogensu raudten palaks. Vspäi 1900 mašiništonsauvomižtegim zavodi radod.
Sortaval om Karjalan palaks Tal'vsodan jäl'ghe, vspäi 1940.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suvipäivnouzmas, seižub Ladoganjärven pohjoižel randištol. Ladogan Rijekkalan- da Valaam-sared mülüdas Sortavalan lidnankundha. Matkad lidnaspäi Petroskoihesai om 195 km orhal päivlaskmha, 247 km A121-avtotedme. Matkad Piterihesai om 197 km orhal suvhe, 271 km avtotedme. Lähembaine lidn om Lahdenpohj, 33 km suvipäivlaskmha orhal, 42 km avtotedme.
Üks'toštkümne žilod mülüdas Sortavalan lidnankundha, niiden ühthine ristitišt om 1 165 eläjad vl 2016.
Tobmuz.
Järgenduseližed valičendad lidnankundan Nevondkundha (ven.: "Совет поселения") oliba vl 2013 sügüz'kun 8. päivän (koumanz' kucund). Kaik rahvaz valičeb sen 15 ezitajid nelläks vodeks.
Vs 2015 sügüz'kun 13. päiväspäi Sergei Krupin om valitud da tegeb lidnankundan pämehen (sen Nevondkundan ezimehen) velgusidme. Hän-žo radab Sortavalan rajonan pämehen (sen Nevondkundan ezimehen) vs 2013 redukun 16. päiväspäi. Kaks' lidnankundan varapämest alištudas hänele. Sortaval-lidnankundan administracii kogoneb koumes palakundaspäi.
Eläjad.
Vl 1910 lidnan eläjiden lugu oli 3 085 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1992 — 22 800 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 19 235 ristitud.
Sortavalas om pandud Petrin Šemeikkan muštpacaz, kudamb oli tetaban karjalaižen runonpajatajan XIX-ndel voz'sadal.
Irdkosketused.
*


Komin Tazovaldkundan lidnad.
Kaik om kümne lidnad (,) i 28 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа",) Komin Tazovaldkundas.


Int.
Int (ven. i) om Venäman lidn da lidnümbrik Komin Tazovaldkundan pohjoižpäivnouzmas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1940 kuti "Int-žilo" Kožvan rajonas samha kivihil't da tedoidamha kivihil'basseinad. türmatud mehed sauvoiba «Kotlas — Vorkut»-raudted da kaivusid. Žilo kändihe lidnanvuiččeks vl 1942. Ezmäine jonuz kivihilenke oigenzihe blokiruidud Leningradha vl 1943. Vspäi 1954 erigoittihe Intan rajonad Üläint-žilonke keskuseks, i sil-žo vodel 4. päiväl redukud rajon sai lidnan statusad täuzin.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase mectundras, Sur' Int-jogen hural randal (Pečoran bassein) 50 m kortte valdmeren pindan päl, ani päivlaskmha Uralmägiden pautkilpäi. Om sijaližid avtoteid vaiše, ei voi sadas avtol toižiš lidnoišpäi Inthasai avtotedme. Matkad Siktivkarhasai om 665 km suvipäivlaskmha orhal.
Klimat om subarktine kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om –3,9 C°. Tal'v om pit'k da vilu, kaikiš vilumb ku om uhoku — –30,1 C°, heinkun kesklämuz om +14,2 C°.
2 lidnanvuittušt žilod i 20 muite žilod da küläd mülüdas Intan ümbrikho, 2 706 eläjanke (2017), kaikiš suremb om lidnanvuitte Üläint-žilo (1059 rist. vl 2017). Lidnan ümbrikon pind om 30 100 nellikkilometrad.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 32 080 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1992 — 60 700 eläjad. Se poleni londuseližen gazan kävutandan levigandusen tagut i kivihilen kaivusiden sauptandan taguiči, vaiše üks' kaivuz jäi kudespäi. Sijaline civiline Int-lendimport ("ИНТ / INA") sijadase 2 km pohjoižhe lidnaspäi külätahondas, sišpäi tehtas reisid Intan ümbrikodme, Nencan avtonomižen ümbrikon žiloihe da Siktivkarha.
Rahvahad (lidnan ümbrikos, vn 2010 rahvahanlugemine, enamba 0,5%): venälaižed — 65,9%, komilaižed — 10,4%, ukrainalaižed — 6,9%, totarlaižed — 1,6%, vaugedvenälaižed — 1,2%, marilaižed — 0,6%, čuvašalaižed — 0,6%, litvalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 3,2%; rahvahuden ozutandata — 9,1%.


Jemv.
Jemv (ven. i) om Venäman lidn Komin Tazovaldkundan päivlaskmas. Se om Jemvan lidnankundan da Knäžpagastan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eziauguine eländpunkt om "Knäžpagast" (), se sijadase Vim'-jogen vastrandal da mainitase vn 2010 rahvahanlugemižes (114 eläjad), no om lidnan palaks. Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud Vim'-jogen hurha randha vl 1941 kuti lidnanvuitte Raudtežilo (). Se om lidnan statusanke da nügüdläiženke nimenke vspäi 1985.
Geografijan andmused.
Raudtestancii nimitase "Knäžpagast", om lidnan keskuses. Avtote läbitab lidnad pidust' raudted. Matkad Siktivkarhasai om 122 km suvhe orhal. Lähembaine lidn om Mikun' 50 km suvipäivlaskmha raudtedme vai 100 km avtotedme.
Seičeme küläd da kaks' pen't žilod mülüdas lidnankundha Jemvan ližaks. Lidnankundan pind om 61,25 nellikkilometrad.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 14 570 ristitud, lidnankundan — 14 626 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vodel 1989 — 18 782 eläjad. Vl 2017 13 017 eläjad om lidnankundas.
Ižandusen sarakod oma mecan varhapanend, mecan ümbriradmine (pästtas fibroplituid) da torguind. Om äi valdkundbüdžetan aluzkundoid, türmid päpaloin.
Irdkosketused.
*


Mikun'.
Mikun' (ven. i) om Venäman lidn Komin Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Mülüb Ust'-Vimin rajonha lidnankundaks, üks'jäine lidn rajonas.
Istorii.
Eländpunkt augotihe vl 1937 Pohjoižen raudten panendan aigan, sen istorijan muzei om lidnas. Vl 1940 sauvoihe elektrostancijad sihe. Žilo raudtestancijanno sündui vodel 1945, radnikžilo vn 1947 redukuspäi.
Žilo kändihe lidnaks vl 1959. Sauvoihe raudted Siktivkarha suvipäivnouzmha da Udoran maha lodeheze, i 1960-nzil vozil lidn tegihe järedaks raudtesol'meks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Vičegd-jogen da sen Vim'-ližajogen oiktal randpolel (Pohjoižen Dvinan oigedpol'ne bassein). Rajonan Aikino-keskuz sijadase 15 km suvhe avtotedme, Vičegdan randal. Matkad Siktivkaraspäi om 108 km avtotedme vai 96 km raudtedme lodeheze. Lähembaine lidn om Jemv 50 km pohjoižpäivnouzmha raudtedme vai 100 km avtotedme.
Šežam-žilo (1 rist. vl 2014) mülüb lidnankundha Mikunin ližaks.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 10 088 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1989−2001, läz 12 tuhad eläjid.
Kaks' raudtestancijad om lidnas: "Mikun' " päraudtel i "Mikun'-kahtenz' " Udoran sarakol. Om kompressorstancijoid läz lidnad pompamha kivivioid i londuselišt gazad magistraližil veimil.


Pečor (lidn).
Pečor (,) om Venäman lidn da lidnankund Komin Tazovaldkundan pohjoižpalas. Lidn om Pečoran rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn, mülüb rajonha, om sen ühteks koumes lidnankundaspäi.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1940 kuti "Pečor-raudtestancii" udel «Kotlas — Vorkut»-raudtel i sil-žo vodel jogimehiden "Kanin Nem'-žilo" () Pečor-jogen valdmoidenno sauvomha raudtesildad joges päliči. Vl 1949 ühtištuihe niid da anttihe lidnan statusad nügüdläiženke nimenke i panihe Kožvan rajonan keskuseks (Pečoran rajonan nimi vhesai 1959). Lidn om kaks'palaine nügüd'-ki, sokaz tahond om jogi- i raudtepaloiden keskes.
Geografijan andmused.
Lidn om ümbärtud mecoil, sijadase Pečor-jogen oiktal randal, jogen alangištos, 59 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Siktivkarhasai om 588 km suvipäivlaskmha orhal.
Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om –1,9 C°, halatoi pord om 70 päiväd. Territorii om Edahaižhe Pohjoižhe tazostadud. Heinkun lämuz +16,1 C°, vilukun — –18,4 C°. Paneb sadegid 623 mm vodes, kaikiš vähemb niid oleleb uhokus-sulakus (31..33 mm kus).
Pečor-lidn om üks'jäine eländpunkt lidnankundas. Sen municipaline ühtnik om sätud vl 2006, pind om 4705,67 km².
Eläjad.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 43 105 ristitud (rajonan ristitišton nell' videndest). Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1987-1998, enamba 60 tuhad ristituid, vl 1991 — 66 500 eläjad.
Järed jogiškol (Piterin vezikommunikacijoiden universitetan filial) i tegimišton da ekonomikan tehnikum oma lidnas. Ortodoksižen hristanuskondan naižjumalankodi om olmas, völ Spasan pühäpert' om sauvomas. Rahvahaližen «Jugid va»-puišton aluzkundad sijadasoiš neciš lidnas.
Ižanduz da transport.
Vozil 1974−1979 Pečoran GRES om saudud, tähäsai om 5 energoblokad 12:späi. Se om lidnan kaikiš järedamb edheotand, radab elektrust londuseližes da kivivoin gazaspäi, andab elektrusen koumandest da sen enamba Komin Tazovaldkundan kulutuzmäraspäi. Valitihe Pečorad, sikš miše Usinskan kivivoipöudod, veden järed purde i Pohjoižen säind-gazanveiman sarak Vuktilaspäi (nüg. «Jamal — Evrop»-gazanveim-ki om läz lidnad) sijadasoiš läz lidnad, dai saudud aigaližen varutusen stancii raketlondas kucub äi energijad.
Sadas kivivoid lidnan ümbrištos 1990-nziden voziden kahtendes polespäi. Raudbetontegesiden (vspäi 1979) i metallkonstrukcijoiden (vspäi 1987) tegimed oma väges.
Pened avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Voib putta lidnha avtos ehtatimel Vuktilaspäi, «Uht — Nar'jan Mar»-avtote om sauvomas. Järed jogiport vedamha jüguid i raudtevedimiden depo oma lidnas. Sijaline civiline lendimport ("ПЧР / PEX") om lidnan jogipalas, sišpäi tehtas reisid Siktivkarhasai. Kamenk-sodail'mbaz om 27 km päivlaskmha lidnaspäi.
Irdkosketused.
*


Sosnogorsk.
Sosnogorsk (,) om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Komin Tazovaldkundan keskuses. Se om Sosnogorskan rajonan administrativižen keskusen (om olmas vspäi 1979), om rajonan palaks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1939 kuti "Ižm-raudtestancii" sauvomha «Kotlas — Vorkut»-raudted. Vl 1955 žilod ühtištoitihe lähiženke "Sosnovk-žilonke" (panihe vl 1945 Pohjoižen gazanümbriradmižen keskuseks) da anttihe lidnan statusad. Vl 1957 sidä udesnimitihe nügüdläižikš.
Geografijan andmused.
Lidn seižub Ižm-jogen hural randal (Pečoran bassein). Matkad Siktivkarhasai om 345 km suvipäivlaskmha, Uhtahasai — 15 kilometrad lodeheze.
Klimat om ven, kuz'ne mec ümbärdab lidnad. Voden keskmäine lämuz om –1,5 C°.
Kaik 13 žilod da küläd mülüdas lidnankundha lidnale ližaks, ühthine ristitišt — 5 309 eläjad (2017. voz').
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 27 757 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1992–2001, läz 31 tuhad eläjid. Ortodoksižen hristanuskondan pühäpertiden kompleks om saudud. Koume sportkompleksad da üks' jäpert'kulu oma lidnas.
Ižandusen znamasine edheotand om ÜRV «Gazprompererabotka», londuseližen gazan ümbriradmine.
Irdkosketused.
*


Uht.
Uht (,) om Venäman lidn Komin Tazovaldkundan keskuses. Se om Komin kahtenz' surtte lidn, alištub tazovaldkundan tobmudele oikti, Uhtan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
16. voz'sadal Moskvan ristitud löuziba da ümbrikirjutiba Venäman kivivoin ezmäižid purtkid Uht-jogen da sen ližajogiden pohjal. 18. voz'sadal ezmäine kivivoin samižedheotand radoi Uht-jogenno.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1929 kuti "Čibju-žilo" () tedoidamha burauduz da samha kivivoid. Vl 1939 udesnimitihe sidä nügüdläižikš. Vl 1941 zavodihe sada londuselišt gazad industrialižel mahtusel Uhtan ümbrištos, se oli ezmäižen kerdan.
Vl 1943 žilole anttihe lidnan statusad. 1950-nzil vozil sauvoškanzihe veimid, sid' tegimid ümbriradamha kivivoid da londuselišt gazad. Nügüd'aigan kivivoin da gazan samižtegimišton projektirujad institutad oma keskitadud neciš lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Uht-jogen da sen Čibju-ližajogen randoil (Pečoran bassein), 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Uhtan territorii om sokaz da kukhikaz. Matkad Siktivkarhasai om 333 km suvipäivlaskmha, Sosnogorskhasai — 15 kilometrad suvipäivnouzmha.
Viž lidnanvuittušt žilod i 12 muite žilod da küläd mülüdas lidnümbrikho (om olmas vspäi 2006) Uht-lidnale ližaks. Sured žilod: Jareg (7657 rist. vl 2017, sadas kivivoid da titankivendoid), Vezižilo (6139 rist. vl 2017, sadas radijad) i Šudajag (3468 rist. vl 2017).
Eläjad.
Vl 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 99 591 ristitud, lidnümbrikon ristitišt oli 121 596 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1992 — 112 100 eläjad, ümbrikon — 126 990 eläjad vl 2009. Tedon da tehnikan pert'kulu, nell' sportkompleksad, jäpert'kulu, ujundbassein da dramatine teatr oma lidnas.
Rahvahad (lidnümbrik, enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 76,5%, komilaižed — 7,5%, ukrainalaižed — 3,9%, totarlaižed — 1,0%, vaugedvenälaižed — 1,0%, azerbaidžanlaižed — 0,6%, saksalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 3,3%, rahvahuden ozutandata — 5,7%.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma londuseližen gazan da kivivoin samine, transportiruind, ümbriradmine, sauvondmaterialiden tehmine. Ičeze universitet da kahesa specialižen keskopendusen aluzkundad oma lidnas.
Avtobusad ühtenzoittas lidnan rajonid, lidnad ümbrišton eländpunktoidenke i Siktivkaranke avtotedme. Uht-raudtestancii om olmas «Kotlas — Vorkut»-raudtel vspäi 1942. Civiline Uht-lendimport ("УХТ / UCT") sijadase lidnan päivnouzmaiženno röunanno. Sišpäi tehtas reisid Moskvha, Piterha, Jamalha da Komidme.
Irdkosketused.
*


Usinsk.
Usinsk (,) om Venäman lidn Komin Tazovaldkundan pohjoižes. Om Usinskan lidnümbrikon administrativižeks keskuseks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1966 samha kivivoid, om nimitadud jogen mödhe. Vl 1984 žilo sai lidnan statusad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 4 kilometras Usanjogen oiktal randalpäi, 67 m korktusel valdmeren pindan päl. Läbipäzmatomad sod ümbärtas lidnad. Matkad Siktivkarhasai om 757 km suvipäivlaskmha. Om tal'veližid avtoteid Uht-lidnhasai da Arhangel'skan agjaha (Nencan avtonomine ümbrik).
Klimat om subarktine, lumikate venub kezakuhusai. Voden keskmäine lämuz om −3,4 C°. Paneb sadegid 517 mm vodes, enamba kaiked heinkus-sügüz'kus (59..67 mm kus).
Lidnanvuitte Parm-žilo (1214 rist. vl 2017), 18 muite žilod da küläd mülüdas ümbrikho Usinsk-lidnan ližaks. Ümbrik om olmas vspäi 2006, sen pind — 30 564 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 40 827 ristitud, lidnümbrikon ristitišt oli 47 229 eläjad (vl 2017 — 44 525 rist.). Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1998 — 49 600 eläjad. Politehnine tehnikum om keskopendusen aluzkundaks.
Rahvahad kaikenaigaižes ristitištos (lidnümbrik, enamba 0,9% vl 2010): venälaižed — 55,9%, komilaižed — 13,9%, ukrainalaižed — 7,1%, totarlaižed — 6,7%, baškiralaižed — 2,3%, azerbaidžanlaižed — 1,4%, vaugedvenälaižed — 1,4%, čuvašalaižed — 0,9%, toižed rahvahad — 4,3%, rahvahuden ozutandata — 6,1%.
Ižanduz.
Ižandusen päsarakod oma londuseližen gazan da kivivoin samine, transportiruind i ümbriradmine. Kaikiš pohjoižemb kivivoinümbriradai tegim sijadase 60 km pohjoižhe lidnaspäi (1,3 mln tonnoid vodes). Läz 27 tuhad radsijid om ümbrikon edheotandoiš.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Usinsk-raudtestancii om sarakon lopstancii Sin'-raudtestancijaspäi. Jogitransport vedab matknikoid-ki Us- da Pečor-jogidme. Tatanmaine civiline Usinsk-lendimport ("УСН / USK") sijadase 8 km päivlaskmha lidnaspäi, tehtas reisid Arhangel'skha, Moskvha i Piterha, vahtradnikoiden täht tobjimalaz.
Irdkosketused.
*


Vorkut.
Vorkut (,) om Venäman lidn Komin Tazovaldkundan pohjoižpäivnouzmas, ühtennimižen jogen randal. Se om tazovaldkundan koumanz' surtte lidn, nabakehkruden südäimen nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Vorkutan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Etimologii.
Lidnan eziauguine nimi oli anttud jogen mödhe ("Varkuta-jaha"), "vark" kändase nencan kelespäi «bur kondi», kaik kuti «äi kondjid», «bohat kondjil jogi», «kondjan pol'».
Istorii.
Vl 1930 löuzihe kivihil't nügüdläižen lidnan rajonas. Eländpunktan aluz om pandud vl 1936 Vorkut-jogen hurha randha kuti žilo «Kapital'nai»-kaivudenno (nomer 1 kaivudenno) samha kivihil't. Vl 1940 udesnimitihe žilod nügüdläižikš. Vspäi 1942 om Komin Tazovaldkundan palaks, anttihe Kožvan rajonha Arhangel'skan agjaspäi. Vl 1943 Vorkut sai lidnan statusad.
Geografijan andmused.
Vorkut sijadase igähižen rougun zonas. Klimat om subarktine. Voden keskmäine lämuz om −5,3 C°. Paneb sadegid 531 mm vodes.
Lidnümbrik om olmas vspäi 2006, se om 24 179 km² pitte, ristitišt — 80 061 eläjad vl 2017. Kaik 8 lidnanvuittušt žilod, 5 muite žilod da 2 küläd mülüdas ümbrikho Vorkut-lidnan ližaks. Kaikiš järedambad oma lidnanvuiččed Vorgašor- (10 345 rist. vl 2017) i Pohjoine- (8 372 rist. vl 2017) žilod.
Eläjad da transport.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 70 548 ristitud, lidnümbrikon — 95 854 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 117 tuhad eläjid vl 1991.
Avtobusühtenzoituz om olmas lidnan südäimes, privatine-ki. Pohjoižen raudten "Vorkut-stancii" om olmas lidnas. Tatanmaine soda- da civiline «Vorkut»-lendimport ("ВКТ / VKT") sijadase lidnan suvipäivlaskmaižel röunal. Sišpäi tehtas reisid Moskvha, Kirovha, Jamalha, Siktivkarha. Vspäi 2010 saudas magistraližid gazanveimid lidnanno, i tal'veline avtote holitamha niid tuli lidnha Uhtaspäi.
Irdkosketused.
*


Vuktil.
Vuktil (ven. i) om Venäman lidn Komi Tazovaldkundan päivnouzmas. Om Vuktilan lidnümbrikon administrativižeks keskuseks (vozil 2006−2015 nimitihe Vuktilan rajonaks).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1964 samha londuselišt gazad da kivivoid. «Pohjoižen säind»-gazanveim zavodiše täs (Vuktil — Uht — Toržok). Vl 1984 žilo sai lidnan statusad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pečor-jogen oiktal randal, 100..109 m ü.m.t. korktusil. Matkad Siktivkarhasai om 530 km suvipäivlaskmha. Lähembaižed lidnad oma Sosnogorsk 168 km päivlaskmha orhal vai 198 km avtotedme i Pečor 142 km pohjoižhe orhal vai 248 km avtol.
Vuktilan lidnümbrik om 22 453 nellikkilometrad pindanke. 10 pen't žilod da küläd mülüdas sihe Vuktil-lidnan ližaks.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 536 ristitud, rajonan — 14 873 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1989 — 19 330 eläjad. Vl 2017 kaik 12 042 ristitud elädas lidnümbrikos.
Rahvahad (lidnümbrik, enamba 0,7% vl 2010): venälaižed — 67,1%, komilaižed — 10,0%, ukrainalaižed — 7,7%, totarlaižed — 1,5%, vaugedvenälaižed — 1,3%, čuvašalaižed — 1,1%, saksalaižed — 0,7%, toižed rahvahad — 3,4%, rahvahuden ozutandata — 7,2%.
Ižandusen päsarakod oma londuseližen gazan samine da transportiruind, mecan varhapanend.


Marii Elan Tazovaldkundan lidnad.
Kaik om nell' lidnad (,) i 15 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа",) Marii Elan Tazovaldkundas.


Koz'modem'jansk.
Koz'modem'jansk (,) om Venäman lidn da lidnümbrik Marii Elan Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Se om Mägimarin rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud lidnuseks vl 1583 Ivan Grazijan käskön mödhe kahten pühämehen päivän oiktastuseks: Koz'ma i Dem'jan. Mainitase lidnaks vspäi 1609. Koz'modem'jansk sai makundan lidnan statusad vl 1718, oficialine lidnan status om vspäi 1781.
Luja lämoipalo tegihe lidnas vn 1833 semendkus. Om kaičenus äi endevanhid istorižid pertid. Koz'modem'jansk šingotase jogiportal i elektroladimiden tegimil (katkaižimed, štepselid, avtotraktorine elektronik), mugažo pälembaižen soban omblendal i turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volgan oiktal randal (Čeboksaran vezivaradim), 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Joškar-Olhasai om 104 km pohjoižpäivnouzmha. Ehtatim ühtenzoitab jogen randoid. Lähembaižed lidnad oma Čuvašijan Čeboksarad 49 km suvipäivnouzmha orhal vai 73 km avtotedme i Jadrin 49 km suvipäivlaskmha vai 86 km avtol.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 21 257 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 25 300 eläjad vl 1992.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 61,5%, marilaižed — 30,9%, totarlaižed — 0,9%, čuvašalaižed — 0,7%, ukrainalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 0,6%, rahvahuden ozutandata — 5,0%.
Ühtištuihe sauvondindustriališt tehnikumad i elektrotehnikan kolledžad vn 2014 sügüz'kus, i Koz'modem'janskan industrijan da edheotaikundan kolledž om professionaližen opendusen üks'jäižeks aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Zvenigovo.
Zvenigovo (, mägimar. i) om Venäman lidn da lidnankund Marii Elan Tazovaldkundan suves. Se om Zvenigovon rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Kostroman gubernijan edheotajil vl 1860 kuti laivansauvomižen tegim da sen "Čekuri-külä" i "Zvenižskii-žilo". Zvenigovo-žilo sai lidnan statusad vl 1974.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volg-jogen hural randal (Kuibiševan vezivaradim), 60 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Joškar-Olhasai om 74 km pohjoižhe orhal vai 91 km «Vätk»-avtotedme. Lähembaine lidn om Volžsk 25 km suvipäivnouzmha orhal vai jogedme i 37 km avtotedme.
Pen' Čuvaš-Otari-külä (, 358 rist. vl 2016) mülüb lidnankundha Zvenigovon ližaks.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 946 ristitud, lidnankundan — 12 319 ristitud, rajonan kaks' seičemendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vozil 1989−2001, enamba 14 tuh. eläjid (14 800 rist. vl 1992). Vl 2017 kaik 11 734 ristitud elihe lidnankundas.
Ižandusen järedad edheotandad oma laivansauvomižen da kohendusen tegim, meckombinat i maidkombinat.
Irdkosketused.
*


Volžsk.
Volžsk (, mugažo totaran kelel, mägimar. i) om Venäman lidn da lidnümbrik Marii Elan Tazovaldkundan kaikiš suvižembas čokkoimes. Se om Volžskan rajonan administrativine keskuz mugažo, ei mülü rajonha.
Istorii.
Eziauguine eländpunkt oli "Lopatino-külä", mainitase 19. voz'sadaspäi. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1938 "Lopatino-žiloks" sauvomha cellülozbumagašt kombinatad. Se sai lidnan statusad Volžsk-nimenke vl 1940.
Geografijan andmused.
Lidn seižub Volg-jogen hural randal, 60 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Joškar-Olhasai om 97 km pohjoižhe avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Tatarstanan Zelenodol'sk 10 km päivnouzmha avtotedme, Kazan' 49 km päivnouzmha avtotedme, Innopolis 28 km suvipäivnouzmha avtotedme, Čuvašijan Kozlovk 3 km suvipäivlaskmha orhal (Volgan vastrandal), Novočeboksarsk 60 km päivlaskmha avtotedme.
Volžsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Kaik 9 lidnanlaptad, 2 tegimištrajonad i 3 žilod oma lidnan territorialižikš paloikš.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 55 659 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1987−2001, enamba 60 tuhad eläjid (vl 1992 — 62,5 tuh. rist.).
Rahvahad (vl 2010, enamba 0,4%): venälaižed — 67,9%, marilaižed — 13,5%, totarlaižed — 13,2%, čuvašalaižed — 1,6%, ukrainalaižed — 0,5%, mordvinalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,1%, rahvahuden ozutandata — 1,8%.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma cellülozbumagaine, mašiništonsauvomine (vilugoitimed), sauvondmaterialiden (gazbeton), meblin tehmine. Nevondkundaližen aigan pästtihe magnitofonid-ki. Professionaližen opendusen aluzkundad: industrialine tehnikum, sauvomiž-tegimištoline kolledž, Joškar-Olan medškolan filial, üläopendusen aluzkundoiden nell' filialad.
Avtobusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad da ezilidnelektrojonused ühtenzoittas Kazaninke, "Volžsk-raudtestancii" om olmas vspäi 1940. Kaks' valdmad om Volgan randal.
Irdkosketused.
*


Mordovijan Tazovaldkundan lidnad.
Kaik om seičeme lidnad (,) i 13 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа",) Mordovijan Tazovaldkundas.


Ardatov.
Ardatov (ven. i,) om Venäman lidn Mordovijan Tazovaldkundan pohjoižpäivnouzmas. Se om Ardatovan rajonan lidnankund da administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 17. voz'sadal kuti Ardatovankülä (). Vspäi 1780 kätihe Simbirskan gubernijan makundan lidnaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Alatir'-jogen oiktal randal (lankteb Surha huralpäi 20 kilometras, Volgan oigedpol'ne bassein), 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Saranskhasai om 114 km suvipäivlaskmha avtotedme. Lähembaine lidn om Alatir' (Čuvašii) 20 km päivnouzmha orhal. "Ardatov-raudtestancii" sijadase 10 km suvhe lidnaspäi «Saransk — Kazan'»-linijal.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 9 400 ristitud, rajonan ristitišton koumandez. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1989−2001, enamba 10 tuhad eläjid (10 200 rist. vl 1998). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikulain päjumalanpert' om olmas lidnas.
Rahvahad (vn 2002 rahvahanlugemine, enamba 1%, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 66,2%, mordvinalaižed (tobj. erzänkel'žed) — 32,1%, toižed rahvahad — 1,7%.
Irdkosketused.
*


Insar.
Insar (ven. i,) om Venäman lidn da lidnankund Mordovijan Tazovaldkundan suves. Se om Insaran rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1647 kuti lidnuz posadanke. Vl 1780 sai makundan lidnan statusad Penzan gubernijas. Vspäi 1935 mülüb Mordovijha. Vozil 1926−1958 oli küläks, vn 1958 29. päiväspäi elokud om lidnaks tošti.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan pohjoižröunanno, Iss-jogen hural randal (, Mokš-jogen oiged ližajogi, Okan oigedpol'ne bassein), 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Saranskhasai om 77 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Kovilkino 38 km lodeheze avtotedme i Ruzajevk 50 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme. Lähembaine raudtestancii sijadase lidnanvuiččes Kadoškino-žilos 18 km pohjoižhe avtotedme.
Pen' Zor'a-žilo (20 rist. vl 2016) mülüb lidnankundha Insaran ližaks. Lidnankundan pind om 52,18 nellikkilometrad.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 8687 ristitud, rajonan ristitišton kaks' koumandest. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1992−1998, enamba 9,5 tuh. eläjid (vl 1996 — 9 800 rist.). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Ol'gan naižjumalankodi i Sündundan Raštvoiden jumalanpert' oma udessündutadud lidnas.
Insaran agrarine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Kovilkino.
Kovilkino (,) om Venäman lidn Mordovijan Tazovaldkundan keskuzpalan suves. Se om lidnankundan i Kovilkinon rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Necil territorijal kaikiš vanhemb eländpunkt oli Lašm vspäi 1237. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1892 kuti "Arapovo-raudtestancii" «Räzan' — Kazan'»-jonol. Vl 1919 udesnimitihe sidä nügüdläižikš. Vl 1960 žilo sai lidnan statusad.
Geografijan andmused.
Lidn seižub penen Lašm-jogen lanktendan sijas Mokš-jogehe (Okan oigedpol'ne bassein), Mokš-jogen hural randpolel, 140 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Saranskhasai om 85 km päivnouzmha orhal vai 108 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Insar 38 km suvipäivnouzmha avtotedme, Spassk 49 km päivlaskmha orhal vai 87 km avtotedme i Krasnoslobodsk 53 km pohjoižhe avtotedme.
Pen' Sosnovii Bor-žilo (37 rist. vl 2016) mülüb lidnankundha Kovilkinon ližaks.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 307 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vozil 1996−2000, 23 200 eläjad. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om lidnas.
Lidnan tegimišt: söndtavaroiden pästandan edheotandad, sauvondmaterialiden tehmine (silikatižed savičud da blokad, faner), elektromehanine tegim (likujad radiolokatorad, dizel'elektrostancijad). Professionaližen opendusen aluzkundad: agrariž-sauvondkolledž i Mordovijan valdkundaližen universitetan filial.
Irdkosketused.
*


Krasnoslobodsk (Mordovii).
Krasnoslobodsk (,) om Venäman lidn Mordovijan Tazovaldkundan lodehes. Se om Krasnoslobodskan rajonan lidnankund, administrativine keskuz da üks'jäine lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1571 kuti "Rusked Slabad-lidnuz" (). Vl 1706 se sai lidnan statusad. Vl 1780 lidnad udesnimitihe nügüdläižikš. Vn 1817 lämoipalon jäl'ghe Krasnoslobodsk om saudud möst regulärižen planan mödhe oiktoidenke irdoidenke.
Geografijan andmused.
Lidn seižub Mokš-jogen hural randal (Okanjogen oigedpol'ne bassein). Matkad Saranskhasai om 103 km päivnouzmha avtotedme. Lähembaine lidn om Temnikov 44 km lodeheze orhal vai 64 km avtotedme. Lähembaine raudtestancii om Kovilkino-lidnas, se sijadase 50 kilometras suvhe orhal.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 10 151 ristitud, rajonan ristitišton kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1992−2001, läz 12 tuhad eläjid (12 000 rist. vl 1998).
Koume specialižen keskopendusen aluzkundad om lidnas: zooveterinarine da agrarine tehnikumad, medicinine škol.
Irdkosketused.
*


Ruzajevk.
Ruzajevk (,) om Venäman lidn da raudtesol'm Mordovijan Tazovaldkundan keskuzpalan suves. Ruzajevk om tazovaldkundan kahtenz' surtte lidn, Saranskan suvipäivlaskmaine ezilidn. Om Ruzajevkan rajonan lidnankund da administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1631 kuti lahjoitud külä Kasimovan eläjale — Urozai Tonkačev-murzale. Hänen nimen mödhe nimitihe-ki küläd. Vl 1937 žilo sai lidnan statusad.
Geografijan andmused.
Lidn seižub Pišl'-jogen () lanktendan sijas Insar-jogehe (Volgan bassein), 169 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Saranskan keskushesai om 25 km pohjoižpäivnouzmha.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 47 523 ristitud, rajonan ristitišton seičeme kümnendest. Kaikiš suremb ristitišt oli vll 1982−2001, enamba 50 tuhad eläjid (53 tuh. rist. vl 1987). Rahvahad: venälaižed, mokšalaižed, erzälaižed, totarlaižed.
Tegimil tehtas nenid tegesid: avtocisternad da cisternvagonad, plastiktorved da tegesed, mašiništ maižanduzlikkuimiden täht, savič, specialižed sobad.
Irdkosketused.
*


Temnikov.
Temnikov (,,) om Venäman lidn Mordovijan Tazovaldkundan lodehes. Se om Temnikovan rajonan lidnankund da administrativine keskuz.
Istorii.
Tazovaldkundan kaikiš amuižemb olii lidn, mainitase ezmäižen kerdan 12. voz'sadal. Vl 1536 eländpunktan aluz om pandud udhe sijha, Mokšan vastrandan 10 km ülezjogen, Jelena Glinskajan käskön mödhe.
Geografijan andmused.
Lidn seižub Mokš-jogen oiktal randal (Okanjogen oigedpol'ne bassein), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Mordovijan londuseline kel'dtaho zavodiše 10 km pohjoižhe lidnaspäi. Matkad Saranskhasai om 158 km suvipäivnouzmha avtotedme. Lähembaine lidn da raudtestancii om sauptud administrativiž-territorialižes Sarov-ühtnikas 35 km pohjoižhe orhal vai 46 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 7 243 ristitud, rajonan ristitišton nell' ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vll 1989−2001, enamba 9 tuhad eläjid (vozil 1996−1998 9 600 rist.).
Professionaližen opendusen aluzkundad: Temnikovan maižanduzkolledž i medicinine kolledž.
Irdkosketused.
*


Saha Tazovaldkundan lidnad.
Kaik om koumetoštkümne lidnad () i 41 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Saha (Jakutijan) Tazovaldkundas.


Aldan (lidn).
Aldan (ven. i) om Venäman lidn da lidnankund Saha Tazovaldkundan suves. Se om Aldanan rajonan administrativine keskuz.
Enzne.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1924 kuti "Nezametnii-žilo" samha kuldad, nimitihe ojan mödhe. Žilo sai lidnan statusad vn 1932 20. päiväl sügüz'kud. Udesnimitihe nügüdläižikš vn 1939 semendkus.
Lidn šingotase kuldan samižel tähäsai, mugažo mecanümbriradajad pened edheotandad ratas. «Jakutijan raudted»-kompanijan (Amuran-Jakutijan raudtemagistralin sauvond) ohjanduz da vedimdepo sijadasoiš Aldanas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Aldan-jogen oigedpol'žes basseinas, Aldanan mägištol, 650 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Aldan-jogehesai om 50 km lodeheze, Jakutskhasai om 450 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 540 km avtotedme. Lähembaine lidn om Tommot 65 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 78 km avtol, se om rajonan toine lidn. "Aldan-raudtestancii" om olmas «Skovorodino — Tommot»-jonol.
Kaks' pen't žilod mülüdas lidnankundha Aldanan ližaks. Lidnankundan pind — 11 110 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 275 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 27 090 eläjad vl 1989. Vl 2017 kaik 20 908 ristitud elihe lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan Venäman uziden moknikoiden da hengenavaidajiden jumalanpert' om saudud vll 1995−2000.
Irdkosketused.
*


Verhojansk.
Verhojansk (,) om Venäman lidn da lidnankund Saha Tazovaldkundan pohjoižes. Se om Verhojanskan rajonan üks'jäine lidn. Mail'man kaikiš vilumb eländpunkt lidnan statusanke (−67,8 C° vn 1892 uhokus).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1638 Posnik Ivanoval kuti kozakoiden tal'veline eländsija. Se sai lidnan statusad vl 1817. Šingotihe kükstud mehiden eländsijaks. Nügüd'aigan mecpunktan ižanduzkeskuz, jogivaldmad da lendimport sijadasoiš lidnas, se šingotase karvpramozlal i maižandusel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Jan-jogen oiktal randal (Pohjoižen valdmeren bassein), 127 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Batagai-rajonkeskushesai om 92 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme, Jakutskhasai om 650 km suvhe orhal. Toine lähembaine lidn om Vilüisk 700 km suvipäivlaskmha.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 311 ristitud, rajonan kümnendez. Kaikiš suremb ristitišt oli 2 tuhad eläjid vll 1998−2000.


Vilüisk.
Vilüisk (,) om Venäman lidn da lidnankund Saha Tazovaldkundan päivlaskmas. Se om Vilüiskan ulusan (rajonan) administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1634 jeniseilaižil kozakoil kuti "Olensk" keradamha valdkundmaksad da elänzoitmaha tahod. Vl 1783 se sai lidnan statusad, no vl 1805 lidn oli muretud. Udessündutihe sidä, i vl 1822 anttihe lidnan statusad tošti udenke Vilüisk-nimenke jogen mödhe.
Lidn šingotase sauvondedheotandoil, betontegimel, raudbetontegesiden i arbolitan pästandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Vilüi-jogen oiktal randal (, Lenan hura ližajogi), 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jakutskhasai om 450 km suvipäivnouzmha orhal vai 550 km avtotedme. Lähembaine lidn om Nürb 170 km päivlaskmha orhal vai 214 km avtol.
Sosnovk-žilo (304 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Vilüiskan ližaks. Lidnankundan pind — 150 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 10 234 ristitud, ulusan nell' ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 2017 kaik 11 279 ristitud elihe lidnankundas, ulusan nell' ühesandest.
Vilüiskan tehnikum i Vilüiskan pedagogine kolledž oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Irdkosketused.
*


Lensk.
Lensk (,) om Venäman lidn da lidnankund Saha Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Se om tazovaldkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Lenskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1663 kuti "Muhtukujevskai-külä" evenkalaižiden "Muhtui"-eländsijas. Se šingotaškanzihe bazaks da jogiportaks vspäi 1956 sauvomha Mirnii-lidnad. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1963 udenke nügüdläiženke nimenke. Vn 2001 kevädel luja sur'vezi tegihe lidnas, pani mantazole lähižid žiloid.
Lidn šingotase transportan edheotandoil (londuseližen gazan i kivivoin veimed lidnanno, jogiport), mecanümbriradajil edheotandoil, sauvondsarakol (sauvondmaterialiden kombinat, järedpaneliden tegim) i sömtegimištol.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Lenanjogen hural randal, 242 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jakutskhasai om 800 km päivnouzmha orhal vai 1050 km avtotedme. Lähembaine lidn om Mirnii 209 km pohjoižhe orhal vai 234 km avtol.
Klimat om terav kontinentaline. Heinkun lämuz om +17,7 C°, vilukun — −29 C°. Voden keskmäine lämuz — −5,4 C°. Paneb sadegid 227 mm vodes, enamba tal'vel.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 24 966 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli 30 900 eläjad vl 1992. Ortodoksižen hristanuskondan Ph. Innokentijan Moskvalaižen jumalanpert' om saudud vl 2001.
Irdkosketused.
*


Mirnii (Saha Tazovaldkund).
Mirnii (,) om Venäman lidn da lidnankund Saha Tazovaldkundan päivlaskmas. Se om tazovaldkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Mirnijan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Vl 1955 avaitihe «Mir»-kimberlitturut, sen samine vedihe vll 1957−2001 kar'jermahtusel. Panihe eländpunktan alust vl 1955 samha diamantoid, nimitihe löudmižsijan mödhe. Vl 1959 Mirnii sai lidnan statusad.
Lidn om Jakutijan koumen rajonan diamantoiden samižen keskuz, «Venäman diamantoiden pälidn». «ALROSA»-kompanijan päfater, sen energetikan tütärkompanijad, kaks' kaivust («Mir», «Internacional'nai») da küllästamižfabrik sijadasoiš täs. Toižed edheotandad oma leibtegim da maidtegim. Kivivoinümbriradai tegim om sauvomas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ireläh-jogen oiktal randal (, Vilüi-jogen bassein), 350 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, vezivaradim om ülezjogen. Matkad Jakutskhasai om 815 km päivnouzmha orhal vai 1270 km «Vilüi»-avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Nürb 237 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 387 km avtotedme i Lensk 209 km suvhe orhal vai 234 km avtol.
Mirnii om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 7 177,97 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 37 188 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli 39..40 tuhad eläjid vll 1992 i 2002−2005 (40 tuh. rist. vl 2003). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Stroican jumalanpert', ph. Ezikuctud Ondrii-apostolan mez'jumalankodi i kaks' časounäd oma olmas lidnas.
Mirnijan regionaline tehnine kolledž da üläopendusen viž filialad (Jakutsk, Tomsk, Novosibirsk) oma professionaližikš aluzkundoikš.
Irdkosketused.
*


Nerüngri.
Nerüngri (,) om Venäman lidn da lidnankund Saha Tazovaldkundan suves. Se om kahtenz' surtte lidn tazovaldkundas, Nerüngrin rajonan administrativine keskuz da pala.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1952 kangazpertil ühtennimižen jogen randal tedištamha kivihilen löudmižsijid. Vl 1975 formiruihe Suvijakutijan territoriališt tegimištkompleksad, Nerüngri-žilo sai lidnan statusad i zavodihe sauda Baikalan-Amuran raudted. Saudihe raudtestancijad vl 1984.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase taigan rajonas, Čul'man-jogen oiktal randal (Lenan bassein), Stanovoi-mägisel'gan pohjoižen ezimägišton pautkil, 800..850 m korktusil valdmeren pindan päl. Matkad Jakutskhasai 820 km pohjoižhe «Len»-avtotedme, raudte sihesai om sauvomas (vl 2017). Lähembaine lidn om Tind (Amuran agj) 168 km suvhe orhal, 210 km avtol vai raudtedme.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 61 747 ristitud, rajonan ristitišton koume nelländest. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1996 — 76 700 eläjad. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Kazanin jumalaižen pühäpert' om olmas lidnas vspäi 1993.
Irdkosketused.
*


Nürb.
Nürb (,) om Venäman lidn da lidnankund Saha Tazovaldkundan päivlaskmas. Se om Nürban rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1824 pästtud Vilüihe järven sijas. Vl 1958 Nürb kätihe lidnanvuiččeks žiloks. aigan se oli Jakutijan diamantoiden löudmižsijiden otandan kävutamižhe keskuz. Nürb sai lidnan statusad vl 1997.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Vilüi-jogen hural randal, 119 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Jakutskhasai om 600 km päivnouzmha orhal vai 760 km avtotedme. Lähembaine lidn om Vilüisk 170 km päivnouzmha orhal vai 214 km avtol.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 10 157 ristitud, rajonan ristitišton kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1989 — 11 934 eläjad.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma diamantoiden samine (ALROSA-kompanijan Nürban kivendkombinat, Venäman diamantoiden nelländez), sauvondmaterialiden pästand, sömtegimišt da kebn tegimišt.
Valdmad Vilüi-jogen randal. Regionaline civiline Nürban lendimport ("NYR / НЮР") sijadase lidnan pohjoižes, tehtas reisid Jakutskhasai da čarterreisid Suntarha i Irkutskannoks.
Irdkosketused.
*


Olökminsk.
Olökminsk (,) om Venäman lidn da lidnankund Saha Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Se om Olökminskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1635 jeniseilaižil kozakoil kuti lidnuz läz Olökmanjogensud, 15 km Lenan vastvedele sišpäi. Olökminsk sai lidnan statusad vl 1783.
Toižen mail'man sodan aigan 7928 lendint oli oigetud päivlaskmha frontanpirdale necen lidnan lendimportan kal't lendliz-programan mödhe.
Lidn šingotase mecan ümbriradmižel, sömtegimištol (lihakombinat, leibtegim) i kuldan samižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Len-jogen hural randal, 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jakutskhasai om 530 km päivnouzmha orhal, Lenanjogedme mödvedhe — 620 km, tal'veližedme avtotedme — 651 km. Lähembaine lidn om Lensk 304 km päivlaskmha orhal.
Nell' žilod mülüdas lidnankundha Olökminskan ližaks. Lidnankundan pind — 166,5 km².
Eläjad da transport.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9 494 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 11 478 eläjad vl 1989. Vl 2017 kaik 10 475 ristitud elihe lidnankundas.
Kiruhjogilaivad ühtenzoitas Jakutskanke kezaaigan (1. kezaku — 30. sügüz'ku). Civiline lendimport ("OLZ / ОЛК") sijadase lidnan pohjoižpäivnouzmas, 5 km keskusespäi.
Irdkosketused.
*


Pokrovsk (Saha Tazovaldkund).
Pokrovsk (, "Эргис") om Venäman lidn da lidnankund Saha Tazovaldkundan keskuzpalas. Se om Hangalassin ulusan administrativine keskuz.
Istorii.
Enččel jakutalaižiden "Tigin Darhan"-karaulpost seižui korktal nemel. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1682 kuti "Jumalanmaman katken rist-karaulpost" (). Vozil 1720−1734 da 1787−1960 jumalanpert' oli olmas, sidä kävutihe naižjumalankodikš. Pokrovsk sai lidnan statusad vl 1997.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Len-jogen korktal hural randal, seižub 90 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Jakutskhasai om 78 km pohjoižpäivnouzmha, se om lähembaine lidn.
Pokrovsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 320,81 nellikkilometrad.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 9 495 ristitud, ulusan ristitišton kaks' seičemendest. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 2000−2009, enamba 10 tuhad eläjid (10 200 rist. vl 2001).
Ižanduz da transport.
Tegimišton sarakod oma sauvondmaterialiden tehmine, bazal'ttegesiden pästand, kombisömän tegim živatoiden täht. Maižandusen edheotand i karvanferm oma olmas lidnankundas. Biznes-tehnologijoiden kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Asfal'tiruidud te ühtenzoitab Jakutskanke. «Tind — Alabestäh»-raudte i federaline «Len»-trass (A360) mändas Lenan vastrandadme, valdmad oma lidnas da «Pokrovsk — Tit-Ebä»-ehtatim Lenas üliči.
Irdkosketused.
*


Srednekolimsk.
Srednekolimsk (,) om Venäman lidn Saha Tazovaldkundan pohjoižpäivnouzmas. Se om Srendekolimskan ulusan (rajonan) administrativine keskuz.
Istorii.
Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1643 (1644) kuti "Jarmong-lidnuz (Jarmank)" (ven.: "острог Ярмонга (Ярманка)") Kolim-jogen hural madalal randal, kus jukagiralaižiden-tahoživatvodijoiden jurtad jo oliba. Möhemba nimitihe sidä "Kolimsk:aks", sid' nügüdläižikš. Eländpunkt sai lidnan statusad vl 1775.
Vl 1647 sädihe ezmäšt Koliman jarmankad. Vn 1648 kezakus Semen Dežnev-edelmatkai sebranikoidenke läksi ujuden Jarmongaspäi matkata Čukotkan pol'sares ümbri.
Lidn šingotase živatvodindal, kalankazvatusel i karvpramozlal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Koliman hural randal läz Ankudink-jogensud, 15 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jakutskhasai om 1485 km suvipäivlaskmha orhal, 2664 km madme vai 3940 km vetme.
Lobui-külä (, 2 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Srednekolimskan ližaks. Lidnankundan pind — 273,93 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 3 525 ristitud, rajonan läz pol't. Kaikiš suremb ristitišt oli 4 900 eläjad vl 1992.
Transport.
Civiline regionaline lendimport ("SEK / СРМ") om lidnas. Sišpäi tehtas reisid Jakutskhasai da ulusadme (rajonadme). Jogivaldmad oma olmas, laivad ujudas kezakuspäi redukuhusai. Pakaižsezonan aigan kävutadas tal'veližid avtoteid ajelemha lidnhasai. Vspäi 1988 raudbetonsild ühtenzoitab Ankudink-jogen randad.
Irdkosketused.
*


Tommot.
Tommot (ven. i — «jädumatoi» jakutan kelel) om Venäman lidn da lidnankund Saha Tazovaldkundan suves. Mülüb Aldanan rajonha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1925 kesked kangast kuti Aldanan radnikoiden lebutaho. Se sai lidnan statusad vl 1933.
Uranan samine tegese läz lidnad 2010-nziš vozišpäi. Raudte tuli lidnha vl 1997, i Tommot-raudtestancii sijadase jonol Tindaspäi. Lidn šingotase sömkombinatal i mecanümbriradmižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Aldan-jogen molembil randoil (Lenan oiged ližajogi), 280 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Aldan-rajonkeskushesai (lähembaine lidn) om 65 km suvipäivlaskmha, lähembaine lendimport sijadase siš. Matkad Jakutskhasai om 390 km pohjoižpäivnouzmha orhal.
Nell' pen't žilod mülüdas lidnankundha Tommotan ližaks. Lidnankundan pind — 40 960 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 8 057 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 11 800 eläjad vll 1996−2001. Vl 2017 kaik 7 553 ristitud elihe lidnankundas.


Udačnii.
Udačnii (, — «satusekaz» vepsäks) om Venäman lidn da lidnankund Saha Tazovaldkundan päivlaskmas. Se om Mirnijan rajonan kahtenz' surtte lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1967 samha diamantoid. Vspäi 1968 oli radnikžilon statusanke. Se om nimitadud «Udačnai»-kimberlitturun mödhe (). Toine kimberlitturu om «Zarnic» («lunad» vepsäks). Ühtenzoittihe severzid-se žiloid Udačnijha da anttihe lidnan statusad vl 1987. Tarbhatomad žilod jo rahvahatomad (Vanh Udačnii, Polärnii). Nügüd' siš om kaks' lidnanlaptad: Varmed (, vspäi 1970, eläjad sirtas sišpäi) da Uz' lidn (, vspäi 1971).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Vilüin platol, 22 km Pohjoižes nabapirdaspäi suvhe, Daldin-jogen randoil, Marh-jogen üläjoksmusel (Vilüin hura ližajogi), 380 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jakutskhasai om 930 km suvipäivnouzmha orhal i 1370 km avtotedme, Mirnii-rajonkeskushesai om 530 km suvhe. Toine lähembaine lidn om Nürb 450 km suvipäivnouzmha orhal vai 900 km avtol.
Polärnii-žilo (429 rist. vl 2013) mülüb lidnankundha Udačnijan ližaks, se seižub rahvahatoman vl 2017. Lidnankundan pind — 2 827,28 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 613 ristitud, rajonan kudendez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 19 603 eläjad vl 1989. Vl 2017 lidnankundan i lidnan ristitišt oma tazostadud.
Ižanduz.
Ižandusen päsarak om diamantoiden samine tähäsai (ALROSA-kompanii).
Civiline Polärnii-lendimport ("PYJ / ПЛЯ") sijadase 9 km lidnaspäi päivlaskmha. Sišpäi tehtas reisid Moskvha da Irkutskha, mugažo tazovaldkundadme. Se om varalendimport rahvahidenkeskeižiden reisiden täht.


Kodinsk.
Kodinsk () om Venäman lidn Krasnojarskan randan päivnouzmas. Se om Kežman rajonan administrativine keskuz (vspäi 1988).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1977 žiloks sauvomha. Žilo sai lidnan statusad vl 1989.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase taigamecoiš ümbri, Angaranjogen hural randal, 287 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, 12 kilometras Bogučanan gidroelektrostancijaspäi. Matkad Krasnojarskaspäi om 476 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 700 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Ust'-Ilimsk (Irkutskan agj) 220 km päivnouzmha orhal vai 440 km avtotedme, Bratsk (Irkutskan agj) 340 km suvipäivnouzmha avtol i Kansk 335 km suvipäivlaskmha orhal vai 470 km avtotedme.
Siromolotovo-külä (, 126 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Kodinskan ližaks. Lidnankundan pind — 28,81 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 14 873 ristitud, lidnankundan — 15 007 ristitud, rajonan koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 2017 kaik 16 438 ristitud elädas lidnankundas.
Televizii.
Neniden federaližiden TV-kanaloiden signalad ottas lidnas kaikjal: «Ezmäine», «Venäma», STS-Kodinsk, REN TV, «Jenisei» (Krasnojarskan randan valdkundaline TV-kanal). «Kodinskan lidnalaižen TV-radiokompanijan» programad lähttas regulärižikš paksudel.
Om voimust lidnas ühtneda analogižhe kabel'televizijha, AAS «Kabel'televizijan verkod» anttas necidä voimust. AAS «DKV» (Digitaližed Kabel'verkod) tegeb ühtnemižen digitaližhe TV:ha vanutud paran turbiš.
Internet.
Kaik 5 internet-provaiderad ratas lidnas: SRV «Radiosväz'», PAS «Rostelekom», IE Trofimov (Wi-Fi, katab kaiked lidnad), SRV «IT Telekom».
Bankad.
Mugažo 3 ekspresskredituindan sijad ratas «Merkurii»-torguindkompleksas: Päivnouzmaine ekspressbank, Houm kredit end finans bank, OTP-Bank.
Kundaline sömine.
Mugažo voib pakitoitta lidnas sušid, rollad, picc, šašlik, uzbekine plov, tortad satandanke kodihe.
Irdkosketused.
*


Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundan lidnad.
Kaik om kuz' lidnad (,) i üks' lidnanvuitte žilo (ven. "посёлок городского типа") Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundas.


Alagir.
Alagir (oset. i) om Venäman lidn da lidnankund Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundan keskuzpalas. Se om Alagiran rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1850 kuti "Gornai-stanic" (). Vl 1863 udesnimitihe sidä Alagir:aks, -sanoišpäi, znamoičeb «Üläosetii». Alagir oli žiloks hobedan-hahktinan tegimenno vhesai 1897, konz sauptihe tegint. Panihe toižen "Salugardan-eländpunktan" () alust edel 1824 vot, aigan mändes kaks' žilod ühtištuihe. Alagir sai lidnan statusad vl 1938.
Lidn šingotase elektropaloiden i sauvondmaterialiden tegimil, mugažo meblin tehmine radab. "Tamisk-kurort" () sijadase 9 km suvhe Alagiran raudtestancijaspäi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 721 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Vladikavkazhasai om 40 km päivnouzmha orhal vai avtotedme. Lähembaine lidn om Ardon 18 km pohjoižhe orhal vai avtol.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 20 949 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 24 500 eläjad vl 1996. Hristanuskondan Pühän hengen Voznesen'jan päjumalanpert' (vspäi 1851) i Jumalanozutandan Alanijan naižjumalankodi (vspäi 2003) oma olmas lidnas.
Rahvahad (enamba 0,6% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): osetinalaižed — 91,5%, venälaižed — 5,6%, armenijalaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 2,3%.
Pohjoižkavkazan mectehnikum i muzikškol täuz'kaznuziden täht oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Irdkosketused.
*


Ardon (lidn).
Ardon (,) om Venäman lidn da lidnankund Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundan keskuzpalan pohjoižes. Se om Ardonan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1824 kuti Venäman imperijan varmitez kaičemha ted. Ühtes vodes sijaližed osetinalaižed heimod sirdaškanziba varmitesen seinile. Vl 1838 panihe kozakoiden Ardonskai-stanicad () osetinan eländpunktanno. Žilod ühtištuihe aigan mändes. Ardon sai lidnan statusad vl 1964.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ühtennimižen jogen hural randal (Terekan hura ližajogi), 418 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Vladikavkazhasai om 35 km suvipäivnouzmha. Lähembaižed lidnad oma Alagir 18 km suvhe i Digor 12 km päivlaskmha orhal vai avtotedme.
Bekan-žilo (, 185 rist. vl 2018) mülüb lidnankundha Ardonan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 18 774  ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli 19 513 eläjad vl 2016.
Rahvahad (enamba 0,6% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): osetinalaižed — 78,1%, venälaižed — 17,8%, armenijalaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 2,7%.
Pohjoižkavkazan agrariž-tehnologine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Beslan.
Beslan (,) om Venäman lidn da lidnankund Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundan päivnouzmas. Se om tazovaldkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Oigedrandaližen rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1847 kuti "Tulatovo-žilo" (,) sijaližen Beslan Tulatov-manpidajan mödhe. Vl 1941 udesnimitihe "Iriston-žiloks". Žilo sai lidnan statusad vl 1950 nügüdläiženke nimenke. Vn 2004 1. päiväl sügüz'kud lidn eli läbi teraktas ühtes lidnan keskškoloišpäi.
Lidn šingotase spirttegimištol i vintegimil, söndtavaroiden pästandal, sauvondmaterialiden i tegesiden edheotandoil, mugažo omblendfabrik radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Terekan oiktal randal, 484 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Vladikavkazhasai om 16 km suvhe. Toine lähembaine lidn om Nazran' (Ingušetii) 10 km päivnouzmha. Beslan om raudtesol'meks «Rostov — Baku»-jonol.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 36 728 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Vspäi 2013 lidnan ristitišt om kaikiš suremb — läz 37 tuh. eläjid (37 063 rist. vl 2015). Hristanuskondan viž jumalanpertid (3 — ortodoksine, 2 — vižkümnenden päivän jumalankodikund) i islaman mečet' (vspäi 2011) oma olmas lidnas.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): osetinalaižed — 84,4%, venälaižed — 13,9%, armenijalaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 3,6%.
Irdkosketused.
*


Digor.
Digor (, sijaline pagin: "Дыгурæ") om Venäman lidn da lidnankund Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundan keskuzpalan lodehes. Se om Digoran rajonan administrativine keskuz.
Irdkosketused.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1852 kuti Vol'no-Hristianovskii-aul. Nimitihe sidä möhemba "Novohristianovskoje-žiloks" i "Hristianovskoje-žiloks" (sijaline: "Киристонгъæу",). Vn 1934 1. päiväl sulakud udesnimitihe žilod nügüdläižikš käskön mödhe. Vn 1964 kezal Digor sai lidnan statusad.
Lidn šingotase gofriruindpakuitesen kartonfabrikal i sömtegimišton edheotandoil (leibäntegesed, limonmuiktuz).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ursdon-jogen hural randal (sijaline pagin: "Уорсдон", Terek-jogen hura ližajogi), 448 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Vladikavkazhasai om 45 km suvipäivnouzmha orhal vai 51 km avtotedme. Lähembaine lidn om Ardon 12 km päivnouzmha orhal vai avtol.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 10 856 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 12 200 eläjad vll 2000−2001. Hristanuskondan Pühän Jumalanmaman Sündundan jumalanpert' om olmas lidnas.
Rahvahad (enamba 0,6% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): osetinalaižed — 95,7%, venälaižed — 1,8%, lezginalaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 1,9%.
Irdkosketused.
*


Mozdok.
Mozdok (,) om Venäman lidn da lidnankund Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundan pohjoižes. Se om tazovaldkundan kahtenz' surtte lidn, Mozdokan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1763 kuti äirahvahaline lidnuz kabardalaižiden mas, kesked "Mezdog-mectarhad" (). Vl 1770 kozakoiden 517 kanzad oliba sirtud sihe Volgan randpolespäi, Emil'jän Pugačovan pereh heiden keskes, valitihe Pugačovad Terekan sodavägen atamanaks.
Trakt ühtenzoiti Mozdokad Tiflisanke 1780-nzil vozil. Forštadt lidnusenke saiba Kavkazan gubernijan makundan lidnan statusad vl 1785. Mozdok šingotihe da änikoiči 19. voz'sadan ezmäižel nelländesel, oli järedaks torguindan keskuseks, tegimed radoiba pästamha muilad, vinad, karasinad, möihe kaikedme imperijadme. Sirtihe traktad polehe vl 1825, i änikoičend tuli lophu. Vl 1835 tühjitadihe Mozdokan lidnust.
Vl 1913 raudte tuli lidnha. Mozdok oli nacistižen Germanijan okkupacijan al nell' kud (23. eloku 1942 — 3. viluku 1943), se toi lujid vigoid ižandusele. Vspäi 1944 lidn om Pohjoižosetijan palaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase tazovaldkundan pohjoižen pol'anklavan keskuses, Terek-jogen hural randal, 130 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, mecan da stepin zonas. Matkad Vladikavkazhasai om 84 km suvhe orhal vai 95 km avtotedme. Terekan da Kuman kanal augotase suvipäivlaskmha lidnaspäi. Lähembaine lidn om Ingušetijan Malgobek 30 km suvhe orhal.
Mozdok om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind om 35 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 38 768 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 2002−2003, läz 43 tuhad eläjid. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Emäganpäivän jumalanpert' () i kaks' časounäd, protestantizman (pesviterianižuz i evangelistad) kaks' jumalanpertid-tulendad i islaman kaks' mečetid oma olmas lidnas.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 59,1%, osetinalaižed — 8,3%, kumikad — 7,1%, armenijalaižed — 6,2%, čečenalaižed — 3,5%, kabardalaižed — 3,2%, turkad — 2,0%, korejalaižed — 2,0%, ukrainalaižed — 1,5%, toižed rahvahad — 5,6%, rahvahuden ozutandata — 1,5%.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma sömtegimišt (pästtas vinad, lihaproduktoid, leibäd) i tekstil'tegimišt (gardinoiden fabrik, omblendfabrik), mugažo biopreparatoiden tegim i kartonfabrik oma olmas. Professionaližen opendusen aluzkundad: Mozdokan mehaniž-tehnologine tehnikum, Mozdokan agrariž-tegimištoline tehnikum, Vladikavkazan Agrarižen mägiuniversitetan filial.
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. "Mozdok-raudtestancii" seižub «Prohladnii — Gudermes»-jonol. Venäman strategine sodalendimport sijadase lidnan lodehližen röunan taga.
Irdkosketused.
*


Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad.
Kaik om kaks'kümne nell' lidnad (,) i 18 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа",) Tatarstanan Tazovaldkundas.


Agriz.
Agriz (, mugažo nitmarin kelel,) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan pohjoižpäivnouzmas. Se om Agrizan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1927).
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1646. Kätihe radnikžiloks vl 1928. Žilo sai lidnan statusad vl 1938.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase penen Agrizk-jogen (, Iž-jogen oiged ližajogi, Kaman i Volgan bassein) randal, 90 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, ani Udmurtijan röunal. Matkad Kazanihesai om 330 km päivlaskmha, Iževskhasai — 36 km pohjoižhe. "Agriz-raudtestancii" om olmas vspäi 1919, «Iževsk — Jarčalli»- i «Kazan' — Jekaterinburg»-raudtejonod ristikoittas lidnas.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 19 300 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1959 — 20 270 eläjad, sil aigalpäi vajehtab 18..20 tuh. ristituid röunoiš. Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): totarlaižed — 59%, venälaižed — 25%, marilaižed — 8%, udmurtalaižed — 6%, toižed rahvahad — 2%.
Ižandusen sarakod oma sömtegimišt, sauvondmaterialiden pästand, mecan ümbriradmine, mugažo raudtedepo om olmas lidnas.
Nižnekamskan agrariž-tegimištoližen kolledžan filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Al'met'jevsk.
Al'met'jevsk (,) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan suvipäivnouzmas. Se om Al'met'jevskan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1930), mülüb rajonha.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1720 kuti "Al'met'jevo-külä", Al'met-mullan-alusenpanijan nimen mödhe. Vn 1952 25. päiväl keväz'kud panihe küläd lidnanvuiččeks žiloks da nimitihe nügüdläižikš. Vn 1953 3. päivälpäi kül'mkud Al'met'jevsk om lidnan statusanke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Zai-jogen hural randal (Kaman bassein). Matkad Kazanihesai om 265 km lodeheze.
Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz +4,4 C°.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 146 393 ristitud, se otab koume nelländest rajonan ristitištos. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd' (vl 2017). Opendusen professionaližed valdkundaližed aluzkundad oma Kivivoin institut, kaks' tehnikumad, koume kolledžad da muzikškol täuz'kaznuziden täht.
«Tatneft»-kompanijan päofis, sen «Tatnefteprom»-tütärkompanijan päfater i torviden tegim kivivoi- da gazanveimiden täht sijadasoiš lidnas. Rahvahidenkeskeine «Sebruz-kivivoinveim» augotase lidnan veres.
Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lähembaine lendimport sijadase Bugul'm-lidnas.
Irdkosketused.
*


Arsk.
Arsk (,) om Venäman lidn Tatarstanan Tazovaldkundan lodehes. Se om Arskan rajonan i lidnankundan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase 13. voz'sadaspäi kuti Kazanin hankundan pohjoine "Arč-kaičendlidnuz". Vspäi 1606 kätihe Venäman palaks. Vozil 1781−1926 oli Kazanin gubernijan makundan lidnaks. Vl 1926 Arsk kadoti lidnan statusad, panihe küläks. Vozil 1938−2008 oli lidnanvuiččeks žiloks, sid' om sanu lidnan statusad tošti.
Arskan ižandusen päsarakod oma sauvondmaterialiden pästand (savič, asfal't) i sömtegimišt (maidtegim, trahmalantegim, kartohkan kuivadamižtegim).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kazank-jogen randal (, Volgan hurapol'ne bassein), 97 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kazanihesai om 65 km suvipäivlaskmha. "Arsk-raudtestancii" om olmas «Kazan' — Jekaterinburg»-jonol.
Koume küläd mülüdas lidnankundha Arskan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 18 114 ristitud, lidnankundan — 20 598 ristitud, rajonan eläjiden kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 2017 kaik 23 107 ristitud elihe lidnankundas.
Rahvahad (vn 2002 rahvahanlugemine): totarlaižed — 88,2%, venälaižed — 10,7%, toižed rahvahad — 1,1%.
Arskan agrariž-tegimištoline professionaline kolledž i Arskan pedagogine kolledž oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Irdkosketused.
*


Aznakajevo.
Aznakajevo (,) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan suvipäivnouzmas. Se om Aznakajevon rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1762 kuti baškiralaižiden külä, oli mülünu Samaran i Ufan gubernijoihe. Vspäi 1920 mülüi Tatarstanan Bugul'man rajonha, vn 1931 redukuspäi om Aznakajevon rajonan keskuseks. Žilo sai lidnan statusad vl 1987.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Stärle-jogen randoil (, Ik-jogen hura ližajogi, Kaman hurapol'ne bassein), 180 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Kazanihesai om 270 km lodeheze orhal vai 325 km avtotedme. Lähembaižed avtoteidme lidnad oma Oktäbr'skii 59 km suvipäivnouzmha, Bugul'm 43 km suvhe, Leninogorsk 57 km suvipäivlaskmha i Al'met'jevsk 55 km päivlaskmha.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 34 853 ristitud, rajonan ristitišton viž ühesandest. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 2001 — 37 200 eläjad. Kaks' islaman pühäpertid i ortodoksižen hristanuskondan jumalanpert' oma lidnas.
Vspäi 1951 sadas kivivoid lidnan ümbrištos. Toine tegimišt om kivivoinmašiništon tehmine, sömtegimišt, omblendfabrik. Ei ole ičeze professionaližen opendusen aluzkundoid, Leninogorskan politehnižen kolledžan filial om olmas.
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lähembaine "Jutaz-raudtestancii" () sijadase 34 km suvhe.
Irdkosketused.
*


Bavli.
Bavli (,) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan suvipäivnouzmaižes čogas. Se om Bavlin rajonan administrativine keskuz (vspäi 1930).
Istorii.
Severz'-se eländpunktoid oli olmas Bavlin sijal eziauguižin. Ezmäine külä oli olmas 16-kilometrižen jogen randal vspäi 1626, baškiralaižed oliba enambuses. Tetas usadiboid, "Mansurovo-usadib" oli olmas vspäi 1755 anttud Mansur-valdkundmehele umaspäi. Aigan mändes ühtenzoittihe niid, nimitaškanzihe žilod penen Bavlink-jogen mödhe totaraks (, «mezijogi», Ikan hura ližajogi, Kaman hura bassein).
Vn 1946 sügüz'kul löuzihe kivivoid rajonan territorijal i zavottihe sauda kaik tarbhašt samižen täht da elon täht. Žilo šingotihe, i vl 1997 Bavli sai lidnan statusad. Om londuseližen gazan löudmižsijid-ki lidnan ümbrištos.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ik-jogen hural randpolel (, Kaman hura ližajogi), kukhikahas tahondas, Bugul'man da Belebein ülüdel, 210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kazanihesai om 303 km lodeheze orhal vai 355 km avtotedme. Lähembaine lidn om Oktäbr'skii (Baškortostan) 10 km pohjoižpäivnouzmha orhal. Vižkilometrine sarak tuleb lidnha Samar — Uf-avtotespäi.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 22 109 ristitud, rajonan ristitišton kaks' koumandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 23 400 eläjad vl 2001. Islaman kaks' pühäpertid om olmas lidnas.
Irdkosketused.
*


Bolgar.
Bolgar (,) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Se om Spasskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Amuine "Bulgar-lidn" oli olmas 10. voz'sadaspäi. Lidnusen jändused seištas Bolgaran ümbrištos nügüd'-ki, mülütihe niid Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe vl 2014.
Lähine upotadud "Spasskoje (Čertikovo)-külä" sai makundan lidnan statusad vl 1781, mülüi Kazanin gubernijha. Vhesai 1935 nimitihe lidnad Spassk-Tatarskijaks mugažo () erištamha toižiš Spasskoišpäi. Sid' udesnimitihe Kuibišev:aks, i lidn oli olmas vanhal sijal edel Kuibiševan vezivaradimen täutmišt vl 1957. Sirtihe Kuibiševad täuzin kahtes kilometras suvhe Bolgari-küläspäi (), eländpunktad ühtenzoitiba aigan mändes. Vl 1991 udesnimitihe lidnad nügüdläižikš.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kuibiševan vezivaradimen hural randal, 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kazanihesai om 90..100 km pohjoižhe orhal vai vezivaradimedme, 190 km avtotedme. Lähembaine lidn om Tetüši 15 km päivlaskmha vezivaradimen vastrandal.
Pen' Bolgari-külä (179 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Bolgaran ližaks.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 8 650 ristitud, lidnankundan — 8 841 ristitud, rajonan ristitišton koume seičemendest. Vspäi 1979 lidnan ristitišt om 8,3..8,7 tuh. eläjid röunoiš (vl 2003 — 8 700 rist.). Islaman akademii i Vauged päpühäpert' oma olmas Bolgaras, ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid om lidnas.
Ižandusen päsarak om turizm, jogiport om lidnas turistlaivoiden täht. Leibkombinat om tegimišton edheotandaks.
Irdkosketused.
*


Bugul'm.
Bugul'm (,) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan suvipäivnouzmas. Om Bugul'man rajonan administrativižeks keskuseks vspäi 1930, mülüb rajonha vodespäi 2011.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kuti "Bugul'man slabad" () penen külän sijas vl 1736, nimitihe sijaližen jogen mödhe. Bugul'm sai makundan lidnan statusad vl 1781. Mülüi Orenburgan gubernijha, sid' vozil 1851—1920 — Samaran gubernijha.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Bugul'man da Belebein ülüden keskuses, 315 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pen' Bugul'm-jogi mülüb Zai-jogen basseinha (Kaman hura ližajogi). Matkad Kazanihesai om 270 km lodeheze orhal vai 320 km avtotedme. Mülüb Suvitatarstanan äikeskuzližhe aglomeracijha. Lähembaine lidn om Leninogorsk 15 km lodeheze avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 89 204 ristitud, rajonan ristitišton nell' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1998 — 94 200 eläjad. Islaman keskuzpühäpert' da ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid oma lidnas.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma kivivoin samižen holitajad edheotandad (geologine tedištelend, mašiništon pästand), sömtegimišt (leibproduktoiden 2 kombinatad, maidkombinat, voitegim, kombisömän tegim), sauvondmaterialiden pästand (savič, raudbetontegesed).
Kaks' kivivoin tedoinstitutad om lidnas. Professionaližen opendusen aluzkundad: mašiništonsauvomižen tehnikum, agrarine, pedagogine i sauvomižtehnine kolledžad.
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da lidnaglomeracijas. "Bugul'm-raudtestancii" om «Ul'janovsk — Uf»-jonol vspäi 1911. Tatanmaine civiline Bugul'm-lendimport ("UUA / БУГ") sijadase 12 km pohjoižhe lidnaspäi, tehtas reisid Moskvha, Piterihe, Nižnevartovskha, mugažo om sezonreisid Mustmerennoks i Tümenin agjan järedoihe lidnoihe.
Irdkosketused.
*


Buinsk.
Buinsk (,) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Se om Buinskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1691. Se sai makundan lidnan statusad vl 1780.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Karlanjogen hural randal (, Svijagan hura ližajogi), 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kazanihesai om 104 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 135 km avtotedme, Ul'janovskhasai om 80 km suvhe sil-žo tel. Lähembaine lidn om Tetüši 40 km päivnouzmha orhal.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 20 352 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb ristitišt om nügüdläine (2017).
Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): totarlaižed — 71,1%, venälaižed — 19,2%, čuvašalaižed — 8,4%, toižed rahvahad — 1,3%. Islaman medrese om lidnas.
Ižanduz.
Ižandusen päsarakon om sömtegimišt (etilspirt, sahar, sep, kombisöm, argvoi, sagud, lihaproduktad), mugažo mehanine tegim om olmas. "Bua-raudtestancii" sijadase «Joškar-Ol — Ul'janovsk»-jonol. Professionaližen opendusen aluzkundad: veterinarine tehnikum, medicinine škol.
Irdkosketused.
*


Čistopol'.
Čistopol' (,) om Venäman lidn Tatarstanan Tazovaldkundan keskuses. Om Čistopolin rajonan administrativine keskuz, vspäi 2011 mülüb rajonha lidnankundaks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 17-18. voz'sadal kuti "Čistoje Pole-külä". Se sai makundan lidnan statusad vl 1781 udenke nügüdläiženke nimenke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kamanjogen hural randal (Kuibiševan vezivaradim), 100 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Kazanihesai om 103 km lodeheze orhal vai 130 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Mamadiš 60 km pohjožpäivnouzmha orhal vai 220 km avtotedme, Nižnekamsk 105 km pohjožpäivnouzmha avtotedme i Laiševo 85 km päivlaskmha avtotedme.
Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +4,1 C°.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 60 755 ristitud, se om rajonan ristitišton koume nelländest. Islaman viž da hristanuskondan koume pühäpertid om lidnas.
Rahvahad (enamba 1%, vn 2002 rahvahanlugemižen mödhe, ozutadud rahvahuz): venälaižed — 62,6%, totarlaižed — 32,8%, čuvašalaižed — 2,3%, toižed rahvahad — 2,3%.
Ižanduz.
Ižandusen päsarakod oma sömtegimišt da omblendtegimišt, mugažo časuidentegim i laivoiden kohendusen tegim oma olmas. Koume specialižen keskopendusen sijališt aluzkundad om lidnas: maižanduztehnikum, medicinine škol da äiprofil'ne kolledž.
Irdkosketused.
*


Jelabug.
Jelabug (,) om Venäman lidn Tatarstanan Tazovaldkundan pohjoižpäivnouzmas. Se om tazovaldkundan seičemenz' surtte lidn, Jelabugan rajonan da sen lidnankundan administrativine keskuz.
Istorii.
Ezmäine lidnanvuitte žilo oli olmas 11. voz'sadaspäi (oficialižikš — vspäi 1007). Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud 17. voz'sadal kuti "Trehsvätskoje-külä (mž. Jelabug)". Se sai Vätkan gubernijan makundan lidnan statusad vl 1780 nügüdläiženke nimenke. Sur' lämoipalo tegihe vn 1850 elokus, se vei čomaha kivižhe pertištho, kudamb om kaičenus tähäsai. Mülüb Tatarstanan Tazovaldkundha sen alusenpanendaspäi vl 1921.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kamanjogen oiktal korktal randal (Alakaman vezivaradim), läz Toim-jogensud. Jelabugan keskuz sijadase 70 m korktusel ülemb valdmeren pindad. Matkad Kazanihesai om 200 km päivlaskmha avtotedme. Lähembaine lidn om Jarčalli 20 km suvipäivnouzmha «Volg»-avtotedme (M7).
Pen' Tarlovk-külä (442 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Jelabugan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 70 728 ristitud, rajonan ristitišton 85%. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd' (vl 2017). Mülüb Alakaman lidnaglomeracijha (1,1 mln rist.).
Rahvahad (vl 2010, enamba 0,8%): venälaižed — 51,7%, totarlaižed — 42,6%, čuvašalaižed — 1,0%, udmurtalaižed — 0,8%, toižed rahvahad — 3,9%.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma kivivoin samine (vspäi 1961), avtonsauvomine, sauvondmaterialiden tehmine (raudbetonkonstrukcijad, savič), koditehnikan pästand, sömtegimišt. aigan planiruihe sauda sur'kulud traktortegint, sen sijas vspäi 1988 kebnavtoiden järedad tegint Tol'jattin kartte, no valdkund čihozi. Projekt jäi, jo saudihe kommunikacijoid, i eriližen ižandusen Alabug-zon om olmas vn 2005 tal'vkuspäi, sijadase pohjoižhe lidnaspäi.
Viž specialižen keskopendusen sijališt aluzkundad om lidnas: kul'turan da čomamahton škol, Suvorovan sodaškol, medicinine škol, ekonomiž-juridine da politehnine kolledžad.
Avtobusad da taksid oma kundaližtransportaks lidnas. Lähembaine raudtestancii om "Tihonovo" Mendelejevskan rajonas, sišpäi om raudteid Alabug-zonha vaiše jüguiden täht. Lähembaine rahvahidenkeskeine lendimport om "Begiševo" 27 km suvipäivlaskmha Jarčallišpäi.
Irdkosketused.
*


Laiševo.
Laiševo (,) om Venäman lidn Tatarstanan Tazovaldkundan päivlaskmas. Se om lidnankundan i Laiševon rajonan administrativine keskuz, üks'jäine lidn.
Istorii.
Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1557 kuti "Laišev-lidnuz" bulgaralaižiden amuižen Laiš-eländpunktan sijas, lidnusen čuhundused oliba olmas 9. voz'sadaspäi. Laišev sai lidnan statusad vl 1781, kadoti sidä vl 1926 "Laiševo-külä"-nimenke. Vl 1950 külä kändihe lidnanvuiččeks žiloks. Vspäi 2004 se sai lidnan statusad tošti Laiševo-nimenke.
Laiševon ižandusen päsarak om sömtegimišt — kalategim, maidtegim, leibtegim. Eläjiden enambuz radab Kazaniš da sen ümbrišton edheotandoiš i rahvahidenkeskeižes lendimportas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kamanjogen oiktal korktal randal (Kuibiševan vezivaradim), 80 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Kazanin röunhasai om 40 km lodeheze orhal.
Vanhad Valdmad-külä (, 1700 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Laiševon ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 7 735 ristitud, lidnankundan — 9417 ristitud. Vl 2017 10 218 eläjad oli lidnankundas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd' (vl 2017). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Sofijan (Stroican) päjumalanpert' sijadase lidnas.
Rahvahad (enamba 1%, vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe): venälaižed — 72,4%, totarlaižed — 24,4%, čuvašalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 2,1%.
Tehniž-ekonomine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Leninogorsk.
Leninogorsk (,) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan suvipäivnouzmas. Se om Leninogorskan rajonan administrativine keskuz vspäi 1955, mülüb rajonha vodespäi 2011.
Istorii.
Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1795 kuti "Uz' Pis'mänk-külä" (). Se sai lidnan statusad vl 1955 udenke nügüdläiženke nimenke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kamišl-jogen randoil (Zai-jogen ližajogi, Kamanjogen bassein), 165..334 m korktusil ülemb meren tazopindad. Matkad Kazanihesai om 308 km lodeheze orhal. Lähembaine lidn om Bugul'm 15 km suvipäivnouzmha avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 64 127 ristitud, rajonan koume nelländest. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 2001 — 68 200 eläjad. Üks' islaman da kaks' ortodoksižen hristanuskondan pühäpertid om lidnas.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 44,6%, totarlaižed — 43,6%, mordvinalaižed — 4,8%, čuvašalaižed — 4,6%, toižed rahvahad — 2,4%.
Ižanduz.
Ižandusen päsarakod oma kivivoin samine, kivivoimašiništon pästand, sauvondmaterialiden tehmine (kaks' raudbetontegesiden tegint), mugažo avtodetaliden tegim om olmas. Koume specialižen keskopendusen sijališt aluzkundad om lidnas: kivivoin tehnikum, muzikaliž-čomamahtoline pedagogine kolledž i politehnine kolledž.
Irdkosketused.
*


Mamadiš.
Mamadiš (,) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan pohjoižes. Se om Mamadišan rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn.
Istorii.
Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1613 kuti "Troickoje-Mamadiš-külä" jumalankodin seiniden taga. Külä sai lidnan statusad vl 1781 nügüdläiženke nimenke.
Mamadišan ižandusen päsarak om sömtegimišt, mugažo savičtegim om olmas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Vätk-jogen oiktal randal (Kamanjogen oiged ližajogi) läz Ošm-jogensus, 80 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Kazanihesai om 167 km päivlaskmha «Volg»-avtotedme (M7). Lähembaižed sured lidnad oma Nižnekamsk 27 km suvipäivnouzmha orhal (Kaman hura randpol') i Jarčalli 62 km päivnouzmha orhal.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 14 435 ristitud, rajonan ristitišton koumandez. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (enamba 1%, vn 2002 rahvahanlugemižen mödhe): totarlaižed — 65,3%, venälaižed — 30,1%, toižed rahvahad — 4,6%.
Irdkosketused.
*


Mendelejevsk.
Mendelejevsk (, vai "Менделеев шәһәре") om Venäman lidn Tatarstanan Tazovaldkundan pohjoižpäivnouzmas, mülüb Alakaman lidnaglomeracijha. Lidn om Mendelejevskan rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha lidnankundaks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1868 kuti "Bondüžskii-žilo" läz himišt tegint. Vspäi 1928 oli "lidnanvuiččeks Bondüžsk-žiloks". Žilo sai lidnan statusad vl 1967 nügüdläiženke nimenke Dmitrii Mendelejev-tedomehen muštho, hän oli tegimen radnikan.
Mendelejevsk šingotase järedal himižel tegimel (himižed i zell'substancijad, sauvondmaterialad).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kamanjogen oiktal randal da sen Toim-ližajogen randoil, 100 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Kazanihesai om 238 km päivlaskmha.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 22 075 ristitud, rajonan ristitišton seičeme kümnendest. Kaikiš suremb ristitišt om vodespäi 2002, läz 22 tuhad eläjid om lidnas (vl 2009 — 22 257 rist.).
Rahvahad (vl 2010, enamba 1%): totarlaižed — 51,4%, venälaižed — 39,0%, udmurtalaižed — 3,1%, marilaižed — 3,0%, toižed rahvahad — 3,5%.
Irdkosketused.
*


Menzelinsk.
Menzelinsk (,) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan pohjoižpäivnouzmas. Se om Menzelinskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 16.−17. voz'sadoil kuti kaičendlidnuz kalaidajiden rahvahiden hogahtusespäi. Nimitihe jogen mödhe. Žilo lidnusenke saiba makundan lidnan statusad vl 1781.
Menzelinsk šingotase sömtegimištol, sauvondal da maižanduztehnikan kohendusel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase läz Menzel'-jogensud (, 123 km pitte), Kamanjogen hural randpolel (Alakaman vezivaradim), 90 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Kazanihesai om 292 km päivlaskmha. Lähembaine järed lidn om Jarčalli 50 km päivlaskmha «Volg»-avtotedme (M7), trass om lidnan suvipäivlaskmaižeks röunaks.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 16 476 ristitud, rajonan ristitišton koume videndest. Vl 1979 i vspäi 2002 om enamba mi 16 tuhad eläjid, kaikiš suremb ristitišt om nügüd' (vl 2017).
Rahvahad (enamba 1%, vn 2002 rahvahanlugemižen mödhe): venälaižed — 50,2%, totarlaižed — 45,2%, marilaižed — 1,7%; toižed rahvahad — 2,9%.
Professionaližen opendusen aluzkundad: maižanduztehnikum, pedagogine kolledž, medicinine škol.
Irdkosketused.
*


Nižnekamsk.
Nižnekamsk (,) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan pohjoižpäivnouzmas. Se om tazovaldkundan koumanz' surtte lidn, mülüb Alakaman lidnaglomeracijha (1,1 mln rist.), om konurbacijas Jarčallinke, Nižnekamskan rajonan administrativine keskuz vspäi 1965, mülüb sihe vodespäi 2011.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1961 kuti "Nižnekamskii-radnikžilo" sauvomha kivivoin ümbriradmižkompleksad. Vl 1965 se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kamanjogen hural randal läz Zai-jogensud, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kazanihesai om 170 km päivlaskmha orhal vai 236 km avtotedme. Lähembaine lidn om Jelabug 15 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai Kaman ülezjogen.
Kaks' pen't küläd mülüdas lidnankundha Nižnekamskan ližaks, niiden ühthine ristitišt om 53 eläjad. Ei ole jagandad administrativižihe rajonihe, om 41 lidnanlaptad, 14 eländfartalad da 4 žilod.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 234 044 ristitud, lidnankundan — 234 163 ristitud, rajonan viž kudendest. Kaikiš suremb ristitišt om nügüdläine (vl 2017). Om islaman koumetoštkümne, ortodoksižen hristanuskondan kaks'toštkümne da toižen hristanuskondan kaks' pühäpertid lidnas.
Rahvahad (enamba 0,7%, vn 2002 rahvahanlugemine, ozutadud rahvahudenke): totarlaižed — 49,6%, venälaižed — 42,7%, čuvašalaižed — 2,7%, baškiralaižed — 0,8%, ukrainalaižed — 0,7%, toižed rahvahad — 3,5%.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarak om kivivoinümbriradmine (PAÜ «Nižnekamskneftehim»), mugažo sur' šintegim om olmas. Nell' üläopendusen sijališt aluzkundad (institutad) da kümne keskopendusen sijališt aluzkundad om lidnas.
Ühtennimine raudtestancii om Jarčalli — Al'met'jevsk raudten sarakon lopstancii. Järed jogiport sijadase 2 km lidnaspäi. Rahvahidenkeskeine civiline "Begiševo"-lendimport (, "NBC / НЖК") sijadase 19 km suvipäivnouzmha Nižnekamskan keskusespäi.
Irdkosketused.
*


Nurlat.
Nurlat (ven. i,) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan suves. Se om Nurlatan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud raudtestancijan žilho vozil 1905—1910. Se tegihe radnikžiloks vl 1938, sai lidnan statusad vl 1961.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kondurč-jogen randal (Sokan ližajogi, Volgan hurapol'ne bassein), 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, läz Samaran agjan röunad. Matkad Kazanihesai om 237 km lodeheze avtotedme. Lähembaine lidn om Dimitrovgrad (Ul'janovskan agj) 80 km päivlaskmha orhal.
Nurlat jagase 17 lidnanlaptha. Lidn om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 32 601 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 2014 — 33 267 eläjad. Rahvahad (enamba 1%, vn 2002 rahvahanlugemižen mödhe): totarlaižed — 58,8%, venälaižed — 20,7%, čuvašalaižed — 19,0%, toižed rahvahad — 1,5%.
Ižandusen päsarakod oma kivivoin samine, sömtegimišt da sauvond. Ühtennimine raudtestancii seižub Ul'janovsk — Uf raudtel. Nell' üläopendusen aluzkundoiden alajagust om lidnas, mugažo agrarine tehnikum.
Irdkosketused.
*


Zainsk.
Zainsk (,) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan keskuzpalan päivnouzmas. Se om Zainskan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1935), mülüb Alakaman lidnaglomeracijha (1,1 mln rist.).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1656 kuti "Zai-lidnuz". Vl 1978 ühtištuihe sidä Uz' Zai-radnikžilonke da anttihe lidnan statusad nügüdläiženke nimenke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Zai-jogen randal (Kaman hura ližajogi), Step'zai- da Meczai-jogiden ühtenzoitusen sijas, 90 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kazanihesai om 246 km lodeheze orhal vai 287 km avtotedme. Lähembaine lidn om Nižnekamsk 35 km pohjoižhe orhal.
Pen' Karmalk-žilo (256 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Zainskan ližaks.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 41 803 ristitud, rajonan koume nelländest. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 2001 — 42 900 eläjad.
Ižandusen päsarakod oma elektroenergetik da sömtegimišt, mugažo avtokezroiden tegim om olmas. Ühtennimine raudtestancii sijadase Jarčalli — Al'met'jevsk raudtel. Politehnine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Zelenodol'sk.
Zelenodol'sk (,) om Venäman lidn Tatarstanan Tazovaldkundan lodehes. Se om Zelenodol'skan rajonan administrativine keskuz vspäi 1958, tazovaldkundan videnz' surtte lidn eläjiden lugun mödhe, mülüb Kazanin aglomeracijha (1,6 mln rist.).
Istorii.
Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1802 kuti "Gari-külä" i vl 1865 "Kabačišči-žilo". Vl 1892 niid ühtištuihe "Vihand Alangišt-külähä" (). Vl 1913 sidä ühtištuihe "Paratskii Zaton-žilonke". Vspäi 1928 Vihand Alangišt tegihe radnikžiloks, vl 1932 — sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase pidust' Volg-jogen hurad randad (Kuibiševan vezivaradim), Svijag-jogensud vaste (). Matkad Kazanihesai om 38 km päivnouzmha orhal, raudtel vai Volg-jogedme. Lähembaine lidn om Volžsk (Marii El) päivlaskmha, kaks'kilometrine keskust om lidnoiden keskes.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 97 674 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1995, 1996 i 1998 — 102 tuhad eläjid. Religijan aluzkundad lidnas: islaman medrese da koume pühäpertid, ortodoksižen hristanuskondan koume da toižen hristanuskondan koume pühäpertid.
Rahvahad (enamba 0,9% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 61,6%, totarlaižed — 35,4%, čuvašalaižed — 0,9%, toižed rahvahad — 2,1%.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma laivansauvomine, sauvondmaterialiden pästand (kaks' fanertegint), sömtegimišt. Mehanikan da laivansauvomižen kolledžad oma lidnas.
Vihand Alangišt-stancii (,) om järed raudtesol'm, siš raudted ühthejokstas Kazanišpäi, Moskvaspäi, Joškar-Olaspäi da Ul'janovskaspäi.
Irdkosketused.
*


Tetüši.
Tetüši (,) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Se om Tetüšin rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Kaks' vanhad lidnad oli olmas Tetüšin territorijal edel meiden erad, om kaivandusiden sijid. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vodele 1578 kaičemhas totarlaižiden londoišpäi. Anttihe lidnan statusad vl 1781, oli Kazanin gubernijan makundan keskuseks vspäi 1802.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kuibiševan vezivaradimen (Volgan) korktal oiktal randal, 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, vanoikahas tahondas. Matkad Kazanihesai om 100 km pohjoižhe orhal vai 145 km avtotedme.
Kaks' pen't küläd (kaik 21 rist. vl 2017) mülüdas lidnankundha Tetüšin ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 596 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 2000—2001, 12 900 eläjad.
Rahvahad (vn 2002 rahvahanlugemine, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 54,3%, totarlaižed — 25,7%, čuvašalaižed — 13,2%, mordvinalaižed — 5,4%, toižed rahvahad — 1,4%.
Ižanduz da transport.
Tegimišton ezitajad oma leibän edheotand i omblendfabrik. Professionaližen opendusen aluzkundad: maižanduztehnikum i civiližen kaičendan kolledž (pedagogine enččel).
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Jogiport da valdmad oma lidnas matknikoiden täht. Lähembaine raudtestancii sijadase Buinsk-lidnas 41 km päivlaskmha avtotedme.
Irdkosketused.
*


22 (lugu).
22 (kaks'kümne kaks') om lugu 21 da 23 keskes.


Tuvan Tazovaldkundan lidnad.
Kaik om viž lidnad (,) i üks' lidnanvuitte žilo (ven. "посёлок городского типа") Tuvan Tazovaldkundas.


Udmurtijan Tazovaldkundan lidnad.
Kaik om kuz' lidnad (,) Udmurtijan Tazovaldkundas.


Kambark.
Kambark (ven. i udm.: "Камбарка") om Venäman lidn da lidnankund Udmurtijan Tazovaldkundan suvipäivnouzmas. Se om Kambarkan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kuti žilo kaugedraudan valamižtegimenno, sauvoihe tegint vozil 1761—1767 (nüg. mašiništonsauvomižen tegim). Om nimitadud Kambark-jogen mödhe, jogen nimituz sündui baškiralaižiden Kanbar-rodun nimespäi. Vl 1936 kätihe Kambarkad radnikžiloks, vspäi 1937 mülüb Udmurtijha. Vl 1945 radnikžilo sai lidnan statusad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 9 kilometras Kamanjogespäi, sen hural randpolel, Kambarkan uiton randoil (om olmas vspäi 1767), 75 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Iževskhasai om 116 km lodeheze.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 11 021 ristitud, rajonan ristitišton koume videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1970 — 14 121 eläjad. Mašiništonsauvomižen kolledž om specialižen opendusen aluzkundaks.
Ižandusen päsarakod oma transportmašinoiden sauvomine (läm'vedimed, raudteiden kohenduzmašinad), metallkonstrukcijoiden tehmine, mecan ümbriradmine, pompiden da metalližiden peitkonoriden pästand, himine sarak (reagent kivivoin samižen täht). Avtotesild om läz lidnad Kam-joges päliči vspäi 2016, se om maksline. Kambark-raudtestancii om olmas vspäi 1919, Kazan' — Jekaterinburg raudte läbitab lidnad.
Irdkosketused.
*


Možg.
Možg (ven. i) om Venäman lidn da municipaline ühtnik (lidnümbrik) Udmurtijan Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Sijadase Možgan rajonan keskuses, om sen administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1835 kuti "Süginskii tegim" (,) pästamha stökoltegesid sijaližes kvarcletkespäi. Sauvoihe tegint Jelabugan Fedor Černov-torgovanan rahoil da tahtol.
Vozil 1924−1929 radnikžilon nimi oli "Krasnii-žilo" (,). Vl 1924 sirtihe Možgan makundan keskust sihe, sikš miše luja lämoipalo tegihe enččes keskuses — Možg-küläs (8 km suvhe lidnaspäi). Žilo sai lidnan statusad vl 1926. Vspäi 1929 lidn nimitase nügüdläižikš Možg-külän da udmurtalaižiden rodun mödhe. Vspäi 1963 alištub tazovaldkundan tobmudele oikti.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Süganjogen oiktal randal tobjimalaz (, Vätkanjogen hurapol'ne bassein), 150 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Om ümbärtud mecoil. Matkad Iževskhasai om 76 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 94 km R320-avtotedme (läbitab lidnad suvipäivnouzmas).
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 47 961 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 2014 — 49 841 eläjad. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid da islaman pühäpert' oma lidnas. Professionaližen opendusen aluzkundad: pedagogine kolledž, veterinarine kolledž, medicinine škol, 2 profškolad.
Rahvahad (vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 56,5%, udmurtalaižed — 25,8%, totarlaižed — 15,6%, toižed rahvahad — 2,1%.
Ižandusen päsarakod oma valamiž- da räkänvastaižiden tegesiden edheotandad, metallan ümbriradmine, stökol- da plastikpakuitesen tehmine, meblin i kanctavaroiden pästand puspäi, sömtegimišt.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks. Vspäi 1916 Kazan' — Jekaterinburg raudte läbitab lidnad, nimitihe Možg-raudtestancijad "Süginskai-stancijaks" Toižen mail'man sodan lophusai.
Irdkosketused.
*


Hakasijan Tazovaldkundan lidnad.
Kaik om viž lidnad (hak. i) i 7 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Hakasijan Tazovaldkundas.


Abaz (lidn).
Abaz (ven. i) om Venäman lidn da lidnümbrik Hakasijan Tazovaldkundan suves.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1856 žiloks otamha kävutamižhe raudkivendon löudmižsijad. Vll 1867−1926 kaugedraudantegim radoi žilos. Vl 1957 raudan samine zavodihe möst, i vl 1966 lidnanvuitte žilo sai lidnan statusad. Lidn šingotase raudan samižel i küllästamižfabrikal, mugažo lihakombinat i mecedheotand ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Abakan-jogen molembil randoil (Jenisein hura ližajogi), mägidenkeskeižes katl'uses, 450 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Abakanhasai om 150 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 187 km avtotedme. Lähembaine lidn om Sajanogorsk 100 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 170 km avtol. Raudtesarak lopiše lidnas, se lähteb «Abakan — Novokuzneck»-jonospäi, oigetas küllästoittud raudkivendod Novokuzneckan edheotandoihe.
Abaz om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Om ümbärtud Taštipan rajonal.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 17 115 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 18 700 eläjad vll 2000−2001.
Černogorskan kaivuzsauvondtehnikuman filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Černogorsk.
Černogorsk (,) om Venäman lidn da lidnümbrik Hakasijan Tazovaldkundas. Se om tazovaldkundan kahtenz' surtte lidn, Abakan-pälidnan pohjoine kaimdailidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1907 kuti "Černogorskije Kopi-žilo" samha kivihil't. Vl 1936 žilod ühtištoittihe lähevenujidenke kaivuzžiloidenke da anttihe lidnan statusad udenke nügüdläiženke nimenke.
Geografijan andmused.
Lidn seižub 5 kilometras Jenisei-jogen hural randalpäi, Minusinskan katl'uses. Matkad lidnan röunaspäi Abakanan röunhasai om 5 km suvhe. Lidnanvuitte Ust'-Abakan-žilo sijadase Černogorskan da Jenisein keskes.
Lidnanvuitte Prigorsk-žilo mülüb Černogorskan lidnümbrikho mugažo (2392 rist. vl 2017).
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 72 147 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1986−1998, läz 80 tuhad eläjid.
Ižandusen päsarak om kivihilen samine tähäsai. Kaks' specialižen keskopendusen aluzkundad om lidnas: mehaniž-tehnologine i mägisauvondan tehnikumad.


Sajanogorsk.
Sajanogorsk (ven. i) om Venäman lidn da lidnümbrik Hakasijan Tazovaldkundan päivnouzmaižes sen röunanno. Se om Hakasijan koumanz' surtte lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1830 kuti "Označennoje-külä" kaičemha Venäman röunad. Vozil 1965−1975 šingotihe sidä lidnanvuččeks žiloks sauvomha järedad gidroelektrostancijad, miše sada alüminijad. Vl 1975 žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Jenisei-jogen hural randal, Päivlaskmaižen Sajanan pautkidenno 300 m korktusel valdmeren pindan päl, stepin zonas. Matkad Abakanhasai om 80 km pohjoižhe. Om ümbärtud Bejan rajonal.
Sajanogorsk jagase 10 lidnanlaptha. Lähižed lidnanvuiččed Čerömuški- da Main-žilod mülüdas lidnümbrikho Sajanogorskan ližaks.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 49 887 ristitud, lidnümbrikon — 63 322 ristitud. Vodele 2017 lidnümbrikon ristitišt poleni 61 013 eläjhasai. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1996 — 56 tuhad eläjid.
Ižandusen päsarakod oma alüminijan da sen ühthesuladusiden pästand (kaks' alüminijantegint), gidroenergetik (Sajanan-Šušenskojen GES vspäi 1978). Kaks' specialižen keskopendusen aluzkundad ratas lidnas.


Sorsk.
Sorsk (,) om Venäman lidn da lidnümbrik Hakasijan Tazovaldkundan keskuzpalan pohjoižes.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 1940-nzil vozil kuti "Dzeržinskii-žilo" molibdenad samha. Vn 1966 15. päiväl sügüz'kud žilo sai lidnan statusad udenke nügüdläiženke nimenke. Sorskan znamasižed edheotandad oma molibdenan i vas'ken küllästamižfabrik sijaližel torhudel, ferromolibdenantegim da avtošinoiden ümbriradmižtegim hahktinan pästandanke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sor'-jogen randal (, Jenisein hurapol'ne bassein), Kuzneckan Alataun ezimägištol, 750 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Abakanhasai i Černogorskhasai om 84 km suvipäivnouzmha orhal vai 110 km avtotedme. "Erbinskai"-raudtestancii (, vspäi 1914) sijadase 6 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi «Ačinsk — Abakan»-raudtejonol.
Sorskii podhoz-žilo, Erbinskai-žilo raudtestancijanno i Koltarov-aal mülüdas lidnümbrikho Sorskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1200 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 143 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 15 600 eläjad vl 1996. Ortodoksižen hristanuskondan pühäpert' om sauvomas.


Čečenijan Tazovaldkundan lidnad.
Kaik om kuz' lidnad (,) Čečenijan Tazovaldkundas.


Argun (lidn).
Argun (, vai "Орга-ГІала") om Venäman lidn da lidnümbrik Čečenijan Tazovaldkundan keskuzpalas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 18. voz'sadal kuti "Ustargardoi". Žilo sai lidnan statusad vl 1967, venäkel'ne nimituz — jogen mödhe. Vspäi 1990 alištub tazovaldkundan tobmudele oikti.
Voziden 1994−1996 sodan aigan Argunan tegimišt i äjad pertid oliba muretud. Lidn šingotase sauvondmaterialiden tehmižel (raudbetontegesed, metalline lava), «VAZ»-avtoiden ühthekeradamižedheotandal (enzne mašiništon tegim jomižcehoiden täht), metalližtegesiden pästandal (sured vezibakad, katl'ad), sömtegimištol (sahar, jauh), mugažo Argunan LEK radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Argun-jogen oiktal randal (, Terekan oigedpol'ne bassein), 116 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Grozniihasai om 10 km päivlaskmha raudtedme vai avtol. Toižed lähižed lidnad oma Gudermes 25 km pohjoižpäivnouzmha i Šali 10 km suvhe orhal vai 15 km avtol. Argun-raudtestancii om lidnan pohjoižes.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 29 525 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 41 767 eläjad vl 2009, mitte-se eländpunkt mülüi Argunha kaks' vot. Islaman pämečet' om saudud lidnas vll 2011−2014.
Argunan mehaniž-tehnologine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Gudermes.
Gudermes (,) om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Čečenijan Tazovaldkundan päivnouzmas. Se om Gudermesan rajonan administrativine keskuz, mülüb sihe vspäi 2012.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 17. voz'sadan augotišes kuti Gums-aul (Gümse) i vl 1893 kuti raudtesol'm läz necidä aulad. Vl 1929 kätihe Gudermes-žilod raudtestancijanke radnikžiloks, möhemba udesnimitihe Kalininan nimel. Vn 1941 5. päiväl sulakud ühtenzoittihe Kalininan žilod, Kunduhovan eländpunktad i Gümse-aulad da anttihe lidnan statusad, nimitihe Gudermesaks.
Voziden 1994−1996 sodan aigan Gudermesan tegimišt i äjad pertid oliba muretud. Lidn šingotase himižtegimel, medicinižinstrumentoiden tegimel, sömtegimišton edheotandoil (konservad, limonadad, jähine). Sadas kivivoid i kazvatadas vinmarjad lidnan ümbrištos.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Belk- () i Sunž-jogiden oiktoil randoil (Terekan bassein), 55 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Grozniihasai om 40 km päivlaskmha. «Groznii — Mahačkal»-raudte i avtote läbitadas lidnad. Lähembaine lidn om Argun 25 km suvipäivlaskmha.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 45 631 ristitud, rajonan koumandez. Kaikiš suremb ristitišt oli 52 407 vl 2016. Islaman kahesa pühäpertid om saudud lidnas.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): čečenalaižed — 95,3%, venälaižed — 2,2%, kumikad — 1,0%, toižed rahvahad — 1,3%, rahvahuden ozutandata — 0,2%.
Gudermesan raudteiden tehnikum i pedagogine kolledž oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Irdkosketused.
*


Urus Martan.
Urus Martan (, vai "МартантIе") om Venäman lidn da lidnankund Čečenijan Tazovaldkundan keskuzpalan suvipäivlaskmas. Se om Urus Martanan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vozil 1708−1713 kuti "Хьалха Марта-aul" severziš-se futorišpäi elänzoitmaha tahod. Vl 1832 Venäman imperijan armii murenzi aulad. Vedihe čečenan rahvahan suimid neciš eländpunktas (vll 1840, 1918, 1923). 19. voz'sadan kahtendel polel venämalaižiden kaikenaigaine Urus Martan-varmitez () oli saudud läz necidä čečenalaižiden aulad, ühtištuihe niid aigan mändes.
Nevondkundaližen aigan lugetihe Urus Martanad žiloks, sikš miše vaiše omblendfabrik da kaks' mecanümbriradmižen cehad oliba tegimišton edheotandoil, ristitišt ajeli burlakoita sauvojikš toižihe regionihe. Žilo sai lidnan statusad vl 1990.
Voziden 1994−1996 i 1999 sodoiden aigan Urus Martanan erased pertid oliba muretud bombanheitandal. Lidn šingotase sauvondmaterialiden tegimil (raudbeton, vahtbetonižed blokad), mugažo konditerine fabrik i lindferm ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Martan-jogen randoil (, Sunžan i Terekan oigedpol'ne bassein), 235 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Grozniihasai om 30 km pohjoižpäivnouzmha, se om lähembaine lidn.
Urus Martan om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 49 090 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Islaman kaks'kümne pühäpertid om olmas lidnas.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): čečenalaižed — 96,4%, venälaižed — 1,8%, toižed rahvahad — 1,5%, rahvahuden ozutandata — 0,3%.
Urus Martanan ohjandusen da oiktusen kolledž i Čečenijan valdkundaližen universitetan filial oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Irdkosketused.
*


Šali.
Šali (,) om Venäman lidn da lidnankund Čečenijan Tazovaldkundan päivnouzmas. Se om tazovaldkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Šalin rajonan administrativine keskuz (vspäi 1920), mülüb rajonha.
Istorii.
19. voz'sadal Šali oli järedaks aulaks. Eländpunkt sai lidnan statusad vl 1990. Voziden 1994−1996 sodan aigan Šalin tegimišt i äjad pertid oliba muretud. Lidn šingotase sauvondmaterialiden edheotandoil (raudbetontegim, savičtegim, kiviümbriradai tegim, cementtegim), mugažo čomamahtoližen keramikan fabrik radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Čečenijan tazangišton suvipalas, Džalk-jogen randal (, Terekan oigedpol'ne bassein), 225 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Grozniihasai om 25 km lodeheze orhal vai 33 km avtotedme. Lähembaine lidn om Argun 10 km pohjoižhe orhal vai 15 km avtol. Lähembaine raudtestancii om saudud Argun-lidnas, 18 kilometras.
Šali om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 234,94 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 47 708 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Islaman pämečet' da kaks' mečetid oma olmas lidnas.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): čečenalaižed — 90,2%, venälaižed — 5,4%, kumikad — 0,8%, avarad — 0,6%, kazahlaižed — 0,4%, tabasaranalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,1%, rahvahuden ozutandata — 0,1%.
Šalin ekonomine kolledž, Čečenijan Tazovaldkundan agrotehnine kolledž i Groznijan medicinižen kolledžan filial oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Irdkosketused.
*


Čuvašijan Tazovaldkundan lidnad.
Kaik om ühesa lidnad (,) Čuvašijan Tazovaldkundas.


Alatir'.
Alatir' (,) om Venäman lidn da lidnümbrik Čuvašijan Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Se om Čuvašijan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Alatirin rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei ole rajonan palaks.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan lidnan statusanke Nikon-patriarhan aigkirjas vl 1552. Sil aigal lidnusen aluz om pandud Ivan Grazijan käskön mödhe, no löuzihe amušt lidnust, om 10.-12. voz'sadoiden arheologižid löudmižid. Lugetas 1552. vot lidnan alusenpanendan vodeks oficialižikš.
Vl 1893 «Ruzajevk — Kanaš»-raudtejono läbiti lidnad. Se šingotaškanzihe teravas, no uz' nevondkundaline administrativine jagand jai lidnad regioniden röunoidenno.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Alatir'-jogen oiktal randal sen lanktendan sijas Sur-jogehe, Sur-jogen hural randal (Volgan oigedpol'ne bassein), 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Čeboksarhasai om 150 km pohjoižhe orhal vai 190 km avtotedme. Lähembaine lidn om Ardatov (Mordovii) 20 km päivlaskmha orhal.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 38 203 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 47 700 eläjad vozil 1992 i 1993. Kaks'kümnenden voz'sadan augotišes Alatir' oli kaikiš järedamb lidn nügüdläižen Čuvašijan territorijal, 25 tuhad ristituid elihe lidnas.
Irdkosketused.
*


Kanaš.
Kanaš (ven. i čuv.: "Канаш", kändase «nevondkund») om Venäman lidn da lidnümbrik, järed avtote- da raudtesol'm Čuvašijan Tazovaldkundan keskuzpalas. Se om tazovaldkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo om Kanašan rajonan administrativižeks keskuseks, ei ole rajonan palaks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1892 kuti "Šihrani-külä" (). Vl 1925 se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pen' Civil'- () da Kubn'- (,) jogidenkeskeižes (Volgan oiged randpol'), 190 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Reljef om vanoikaz. Matkad Čeboksarhasai om 70 km pohjoižhe orhal vai 80 km avtotedme. Lähembaine lidn om Civil'sk 39 km pohjoižhe orhal vai 47 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 45 607 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1992—2000, enamba 56 tuhad eläjid (vl 1996 — 56 900 rist.). Ortodoksižen hristanuskondan jumalanpert' om olmas lidnas.
Ižanduz da transport.
Tegimišton päsarakod oma transportmašinoiden sauvomine (vagonad i niiden palad, kormadimed, sortiruindmašiništ, avtoližavedamad, traktoran jäl'gmašiništ), sömtegimišt (leibtegim, sagudkombinat, painatosed) i sauvond. Professionaližen opendusen aluzkundad: transportiž-energetine tehnikum, sauvondtehnikum, pedagogine i finansiž-ekonomine kolledžad, mugažo Čeboksaran medicinižen kolledžan filial i kahten üläopendusen aluzkundoiden filialad.
Avtobusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. "Kanaš"- i "Kanaš-2"-raudtestancijad sijadasoiš lidnan territorijal.
Irdkosketused.
*


Kozlovk.
Kozlovk (,) om Venäman lidn Čuvašijan Tazovaldkundan pohjoižpäivnouzmas. Se om Kozlovkan rajonan i Kozlovkan lidnankundan administrativine keskuz.
Istorii.
Nügüdläižen lidnan territorijal kaikiš amuižemban eländpunktan aluz om pandud vl 1671 kuti "Bogorodskoje-külä" (toine nimi — Vauged Voložk, sid' Belovolžskoje). Vl 1938 Kozlovk-külä tegihe radnikžiloks. Vspäi 1959 Belovolžskoje-külä mülüb Kozlovkha, i vspäi 1965 ližazihe koume küläd. Vl 1967 Kozlovk sai lidnan statusad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volgan oiktal randal (Čeboksaran vezivaradim), 70 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Čeboksarhasai om 97 km lodeheze avtotedme.
Koume penid küläd mülüdas lidnankundha Kozlovkan ližaks. Lidnankundan pind om 50,76 km².
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 10 359 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vozil 1992−1998 i 2002−2003, enamba 13 tuhad eläjid (13 300 rist. vl 1996).
Ižandusen päsarak om sömtegimišt, mugažo omblendfabrik om olmas. Jogivaldmad da ehtatuz Volgas päliči oma lidnas. Marii Elan Tazovaldkundan Volžsk-lidn seižub vastrandal, 3 km pohjoižpäivnouzmha.
Irdkosketused.
*


Mariinskii Posad.
Mariinskii Posad (,) om Venäman lidn da lidnankund Čuvašijan Tazovaldkundan pohjoižes. Se om Mariinskii Posadan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1927) da üks'jäine lidn.
Istorii.
Marilaižiden amuine lidnut sijazihe Sundirin mägen pohjanno amuižes aigas. Čuvašalaižiden külä sündui sen jäl'ghe. Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan aigkirjas vl 1620 kuti "Sundir. Nimitadas čuvašan kelel "Сĕнтĕрвăрри" tähäsai kahten penen jogen mödhe (nüg. Üläsundirk i Alasundirk), nimi kändase «Sundirin jogensu». Vl 1856 ühtenzoittihe lähižidenke külidenke da anttihe lidnan statusad udenke venäkel'ženke nimenke, Venäman imperatoran Marija Aleksandrovna-akan oiktastuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volg-jogen () oiktal randal, 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Emändan vai Sundirin mägi (, vai "Аралы курык") om pirtud lidnanznamal, seižub lidnan päivnouzmas. Matkad Čeboksarhasai om 25 km päivlaskmha orhal vai 45 km avtotedme. Lähembaine lidn om Novočeboksarsk 7 km päivlaskmha orhal vai 25 km avtotedme.
Mariinskii Posad om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 9 088 ristitud, rajonan ristitišton kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1992—2001, läz 11 tuhad eläjid (vl 2000 — 11 100 rist.). Ortodoksižen hristanuskondan Ph. Stroican päjumalanpert' (1726) i Kazanin Jumalanmaman jumalanpert' (1761) oma udessündutadud lidnas.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma turizm, sauvondmaterialiden tehmine (elektrokabeläd, elektroveimed, naglad) i sömtegimišt (leibkombinat, lihan ümbriradmižen edheotand), mugažo spirttegim om radmata. Professionaližen opendusen aluzkundad: Mariinskii Posadan tehnologine tehnikum i Marin valdkundaližen tehnižen universitetan filial (Joškar-Ol).
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Jogivaldmad oma turistlaivoiden täht.
Irdkosketused.
*


Novočeboksarsk.
Novočeboksarsk (,) om Venäman lidn da lidnümbrik Čuvašijan Tazovaldkundan pohjoižes. Se om tazovaldkundan kahtenz' surtte lidn, Čeboksaran päivnouzmaine kaimdailidn.
Istorii.
Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1960 kuti "Sputnik-žilo" sauvomha himižkombinatad. Vl 1965 žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volgan oiktal randal (Čeboksaran vezivaradim), 90 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Reljef om vanoikaz, kukhikaz tazangišt. Matkad Čeboksaran röunhasai om 6 km päivlaskmha, toižes keskusespäi toižhesai om 15 km.
Novočeboksarsk jagase koumhe administrativižhe rajonha: Päivnouzmaine, Suvine da Päivlaskmaine. Alajagadas rajonid 18 lidnanlaptha. Ol'deevo-külä (310 rist. vl 2017) mülüb lidnümbrikho Novočeboksarskan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu lidnan oli 124 097 ristitud, lidnümbrikon — 124 392 ristitud. Lidnan ristitišt vajehtase 123..126 tuhad eläjid röunoiš vspäi 1995 (126 885 rist. vl 2009). Vl 2017 kaik 126 382 ristitud elädas lidnümbrikos. Kaks' ortodoksižen hristanuskondan pühäpertid da üks' islaman pühäpert' oma olmas lidnas.
Rahvahad (enamba 0,6% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): čuvašalaižed — 50,0%, venälaižed — 38,7%, totarlaižed — 1,3%, marilaižed — 0,8%, mordvinalaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 8,6%.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma himine tegimišt (AS «Himprom»), gidroenergetik (Čeboksaran GES), kivivoin ümbriradmine da sauvondmaterialiden pästand, mugažo omblendfabrik om olmas.
Koume sijališt specialižen keskopendusen aluzkundad om lidnas: himiž-mehanine i politehnine tehnikumad, olimpižen rezervan škol.
Avtobusad, trolleibusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks. Ühtennimine raudtestancii kävutase vaiše jüguiden täht raudtel Čeboksaraspäi.


Šumerl'.
Šumerl' (,) om Venäman lidn da lidnümbrik Čuvašijan Tazovaldkundan päivlaskmas. Se om tazovaldkundan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Šumerlin rajonan administrativižeks keskuseks (vspäi 1935), ei mülü rajonha.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1916 kuti "Šumerl'-raudtestancii" da sen žilo «Moskv — Kazan'»-raudten sauvomižes, nimitihe lähižen Šumerl'-külän mödhe. Vl 1930 kätihe Šumerlid radnikžiloks, vl 1937 anttihe lidnan statusad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sur-jogen (, Volgan oigedpol'ne bassein) oiktal randpolel, 3 kilometras jogespäi, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Čeboksarhasai om 85 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 105 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Kanaš 68 km päivnouzmha orhal, Sergač 59 km päivlaskmha orhal i Jadrin 60 km pohjoižhe avtotedme.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 31 722 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1992 — 42 800 eläjad. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om lidnas.
Ižandusen päsarakod oma avtosauvomine (avtofurgoniden tegim, avtod specialiženke konor'anke — sömsija, kirhuližen abun) i sömtegimišt (leibtegim, voitegim, sömkombinat), mugažo omblendfabrik om olmas. Šumerlin politehnine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Civil'sk.
Civil'sk (,) om Venäman lidn da lidnankund Čuvašijan Tazovaldkundan pohjoižes. Se om Civil'skan rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1589 kuti Venäman puine lidnuz čuvašalaižiden külänno. Om nimitadud möhemba venäks "Sürbejevo:ks" eländpunktan čuvašan nimitusen mödhe, čuvašan kelen "ҫӗрпӳ"-sana znamoičeb «sadanik» — sodajoukun sadanke mehenke käsknik. Lidnuz kadoti sodaznamoičendad, i 17. voz'sadaspäi külä šingotaškanzihe torgovanoiden da käziradajiden keskuseks. Vl 1781 se sai makundan lidnan statusad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sur' Civil'- (, mödvedhe muite Civil', Volgan oiged ližajogi) i Pen' Civil'- () jogiden ühthejoksmusen randoil, 70 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Čeboksarhasai om 35 km lodeheze orhal vai M7-avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Čeboksarad, Novočeboksarsk 28 km pohjoižhe orhal i Kanaš 39 km suvhe orhal vai 47 km avtotedme. Lähembaine "Civil'sk-raudtestancii" sijadase 6 km päivlaskmha «Čeboksarad — Kanaš»-jonol, om olmas vspäi 1938.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 13 479 ristitud, rajonan ristitišton kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd' (vl 2017).
Om ortodoksižen hristanuskondan aluzkundoid lidnas: Tihvinan Jumalanmaman naižjumalankodi (17. voz'sada) päjumalanpertinke, Eläban Eziauguižen Stroican päjumalanpert' (1734) i Kazanin Jumalanmaman pühäpert' (1735).
Ižanduz.
Tegimišton päsarakod oma sömän tehmine (maidkombinat, leibkombinat, humalan fabrik) i sauvondmaterialiden pästand (savič, metalltegesed, uksed), mugažo innovacižtehnologijoiden tegim om olmas lidnas.
Jogavozne jarmank oleleb heinkun ezmäižel nedalil. Civil'skan agrariž-tehnologine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks. «Volg»-avtote (M7) läbitab lidnan suvipäivlaskmašt palad.
Irdkosketused.
*


Jadrin.
Jadrin (,,) om Venäman lidn da lidnankund Čuvašijan Tazovaldkundan lodehes. Se om Jadrinan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1927) da üks'jäine lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1590 kuti varjoičendpost. Külä sai lidnan statusad vl 1781 oficialiženke "Jadrinsk"-nimitusenke, möhemba nimi lüheni nügüdläižeks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sur-jogen hural randpolel, päivlaskmha jogen känmaspäi, 70 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Čeboksarhasai om 60 km päivnouzmha orhal vai 77 km avtotedme. Lähembaine raudtestancii om Šumerl'-lidnas 59 km suvhe avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 9 614 ristitud, rajonan ristitišton koumandez. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1996—2001, 11 tuhad eläjid. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om olmas lidnas.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma sömtegimišt (spirttegim, maidon da lihan ümbriradmižen edheotandad), sauvondmaterialiden tehmine (savičtegim), mugažo metallmašiništon tegim i omblendfabrik ratas. Lidn om maižanduzrajonan keskuz. Jadrinan agrotehnine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. «Volg»-avtote (M7) om 5 kilometras pohjoižhe lidnaspäi.
Irdkosketused.
*


23 (lugu).
23 (kaks'kümne koume) om lugu 22 da 24 keskes.


24 (lugu).
24 (kaks'kümne nell') om lugu 23 da 25 keskes.


25 (lugu).
25 (kaks'kümne viž) om lugu 24 da 26 keskes.


Kurganan agj.
Kurganan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt (agj).
Se mülüb Uraližhe federaližhe ümbrikho.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Kurgan.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Kurganan agj om olmas vs 1943 uhokun 6. päiväspäi.
Kurganan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 1994 1. päiväl tal'vkud Agjan Duman ezitajil da om väges äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Kurganan agj sijadase Päivlaskmaižen Sibirin tazangišton suvipäivlaskmas.
Agj röunatab Tümenin agjanke pohjoižpäivnouzmas, Kazahstananke suves (sen Pohjoižkazahstanan da Kostanain agjoidenke), Čeläbinskan agjanke päivlaskmas, Sverdlovskan agjanke lodehes. Kurganan agj om mererandatoi.
Pind om 71 488 km², sidä kesken mec otab territorijan nelländest (18 250 km² vl 2013), koivikod da pedajikod oma enambuses. Znamasine jogi om Tobol sen järedoidenke huridenke ližajogidenke (Iset', Miass da Ui). Kaik joged mülüdas Jävaldmeren basseinha. Znamasine järv om solakaz Kondjanjärv (61,3 km²). Kaik om läz koumed tuhad järvid, 88% niišpäi oma reskvedenke.
Reljef om tazo, äi penid da surehkoid katl'usid om olmas. Korktused vajehtadas 57..206 metrad röunoiš ülemb valdmeren pindad.
Klimat om kontinentaline pol'kuiv. Heinkun keskmäine lämuz om +19 C°, vilukun lämuz — −18 C°. Paneb sadegid 300..400 mm vodes, nece lugu voib lujas (kahthe kerdha) köläita vozidme.
Londuseližed varad oma turbaz, metallad (raudkivend, titan, cirkonii, vol'fram, molibden, uran), sauvondmaterialad (sauvondkivi, saved, letked), reskvezi.
Administrativine jagand.
Agj kogoneb 24 municipaližiš rajonoišpäi da 2 lidnanümbrikoišpäi.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Aleksei Gennad'jevič Kokorin radab gubernatoran vs 2014 uhokun 14. päiväspäi. Hänen valdatusiden strok om viž vot. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. Üks' ezmäine varagubernator, nell' muite varagubernatorad da Gubernatoran Administracii oma hänele abhu.
Kurganan agjan üks'kodine parlament om Agjan Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 34 ezitajad videks vodeks. Dmitrii Frolov radab Agjan Duman ezimeheks vs 2015 sügüz'kun 29. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Kurganan agjan Ohjastuz. Agjan departamentad, ohjandused, komitetad da inspekcijad alištudas Ohjastusele.
Agjan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 13. päiväl sügüz'kud. Valitihe gubernatorad vn 2014 14. päiväl sügüz'kud, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural 84,87% änid satusenke.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 910 807 ristitud. Kaikutte kudenz' eläi kümnespäi om lidnalaine.
Kaik om ühesa lidnad agjas da 6 lidnanvuittušt žilod. Toine järed lidn (enamba 50 tuh. ristituid vl 2017) om Šadrinsk. Vl 2017 kaik oli 7 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 90,4%, totarlaižed — 1,9%, baškiralaižed — 1,4%, kazahlaižed — 1,3%, ukrainalaižed — 0,8%, toižed rahvahad — 2,0%, rahvahuden ozutandata — 2,2%.
Ižanduz.
Ižandusen päsarakod oma metallurgii (Kurgan), mašinoidensauvomine (Kurgan, Šadrinsk, Šumih), urankivendon samine (Dalmatovon rajon, Šumih), sömtegimišt.


100TV.
100TV () oli Venäman regionaline TV-kanal, kudamb ozuti Piteriš i Leningradan agjas. Edesti teleoigendusid venän kelel.
Kanal zavodi radon vl 2003 elokun 31. päiväl. Mülüi Baltijan media-gruppha. Vl 2015 redukun 5. päiväl se vajehtui Life 78- informacižel kanalal. Enzne «100TV»-kanalan valdoičii tedoti sen udessündutamižes internetas vn 2019 redukul.


Viski.
Viski (vai "whiskey";) om väghine hajukaz alkogoline jom.
Tehtas jomad villän toižendoišpäi (ozr, rugiž, nižu, kukuruz, greč) imel'zoitandan, kävundan i ajandan processidenke, pidetas tammbučiš pit'kan aigan. Viskin tehmižen veroližed regionad oma Šotlandii (Sur' Britanii) i Irlandii.
Järgeline vahvuz om 32..50 % mülün mödhe, erased markad 60 procenthasai. Joman muju oleskeleb vauvazpakuižespäi koričmahasai. Mülütab saharoid lujas vähän vai ei mülütand ani.


Reboinnena.
Reboinnena (Lisii Nos) Piterin kartal
Reboinnena (,) om Venäman radinžilo Piterin Merenrandaižes rajonas. Sijadase Suomen lahten randal.
Istorii.
Küläeländpunkt mainitase Vodin pätinan aigkirjas vl 1500 kuti Reboinžilo Korinannemel (). 17. voz'sadal tahond oli Ročinman tobmuden al.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1854 kuti redut azegidenke da žilo senno kaičemha Piterid Anglijan laivištod vaste. Sai radnikžilon statusad vn 1948 sulakus, alištadihe Leningradan tobmudele vn 1950 21. päiväl keväz'kud.
Eläjad.
Vl 2015 radinžilon eläjiden lugu oli kaikiš suremb, 5032 ristitud.
Ühtennimine raudtestancii radab žilos.


Čerepovec.
Čerepovec () om lidn Venäman lodehes. Se om Vologdan agjan kaikiš suremb eländpunkt, kahtenz' surtte lidnümbrik eläjiden lugun mödhe, Čerepovecan rajonan administrativine keskuz (ei mülü sihe).
Lidn om agjan tegimišton keskuz. Kaikiš znamasižembad oma raudan da sen ühthesuladusiden metallurgine kombinat i sen holitajad edheotandad, himižiden heretusiden tehmine, sauvondmaterialiden tegimed (faner, silikatine savič), maižanduztehnikan ühthekeradamine (traktorad).
Istorii.
Lidn mainitase ezmäižen kerdan (Hristan) Pühäpäivän mez'jumalankodikš, sen aluz oli pandud vl 1362. Jumalankodin pala — Pühäpäivän päjumalanpert' — om olmas nügüd'-ki. "Puhtaz («čerettüd») külä" () sündui jumalankodin seiniden taga.
Čerepovec sai lidnan statusad vn 1777 4. päiväl kül'mkud. Oli kadonu sidä vozil 1797−1802. Vl 1844 ezmäine tegim raudad pästmaha oli saudud lidnha, se oli Krasil'nikov-torgovanan tegim.
Vozil 1918−1927 lidn oli Čerepovecan gubernijan administrativižeks keskuseks, sid' vll 1927−1930 Leningradan agjan Čerepovecan ümbrikon keskuseks. Vspäi 1930 om olmas lidnaks agjan alištusenke, kacmata agjaha. Vspäi 1937 lidn mülüb Vologdan agjaha.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase läz Ribinskan vezivaradint, Jagorb- () da Šeksn- () jogiden ühthejoksmusen randoil (Volgan bassein), 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Vologdhasai om 113 km päivnouzmha orhal, 136 km avtotedme. Lähembaine lidn om Ves'jegonsk (Tverin agj) 70 km suvipäivlaskmha orhal.
Čerepovec om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Se jagase 4 territorialižhe rajonha: Industrialine (istorine keskuz), Jagorbantagaine (sijaline nimi — «jogentaguine»), Šeksnantagaine («Prostokvašino») da Pohjoine («faner»).
Tobmuz.
Käskusenandai tobmuz om Lidnan Dum 26 ühtnijanke. Järgenduseližed valičendad oliba sihe vn 2017 10. päiväl sügüz'kud (9nz' kucund). Ezitajiden valdatusiden strok om viž vot. Lidnan pämez' om Margarita Guseva, tegeb Duman ezimehen velgusidme vn 2016 20. päiväspäi sügüz'kud, ezitajad valičiba händast lidnümbrikon pämeheks ičeze mülükundaspäi vn 2017 14. päiväl sügüz'kud.
Lidnan merijan pämez' om Vadim Germanov, Lidnan Dum vahvišti händast radnikusele vn 2019 29. päiväl redukud. Edeline mer om Jelena Avdejeva, radoi 14.09.2017-dataspäi.
Eläjad.
Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 311 869 ristitud, vl 2010 — 309 298 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 324 500 eläjad vl 1999. Agjan ristitišton nelländez eläb Čerepovcas.
Lidnan opendusen aluzkundad: 38 keskškolad, valdkundaline universitet, radioelektronikan sodaškol, 2 tehnikumad, 5 kolledžad da 2 professionališt školad.
Transport.
Lidn sijadase transportteiden läbitusel: raudte (Piter — Vologd, vspäi 1905), avtoted (A114 «Vologd — Uz' Ladog», Čerepovec — Ribinsk, Čerepovec — Belozersk) da Volgan-Baltijanmeren vezite.
Avtobusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes.
Čerepovecan rahvahidenkeskeine lendimport ("CEE/ЧРВ") sijadase 20 kilometrad pohjoižhe lidnan keskusespäi A114-trassanno, läz Čerepovecan rajonan Botovo-žilod.
Irdkosketused.
*


Ermitaž.
Valdkundaline Ermitaž () om muzei Piteriš. Se om kaikiš suremb Venämas da üks' kaikiš surembiš muzejišpäi mail'mas.
Viž sauvust sijadasoiš Pert'kulun randirdal, tulend — Pert'kulun torguspäi. 5,3 mln kacujid tuli muzejha vodes 2016.
Istorii.
Sur' Jekaterina pani Ermitažan alust vl 1764. Ezmäi se oli hänen privatine keraduz. Ermitaž om avaitud publikan täht vspäi 1854.
Filialad.
Ermitaž-muzei ozutab eksponatoid eriližiš kaikenaigaižiš honusiš mail'madme, ned oma severziš-se lidnoiš: Kazan' (vspäi 2005), Amsterdam (2009), Viipur (2010).


Glittertind.
Torbjørn Sandvik - gruppan alusenpanii da vokalist vl 2009.
«Glittertind» om norvegine muzikgrupp, kudamb edestab folk/vikingmetal-, vikingrok- da hardrok-žanroiš. Om nimitadud Norvegijan korktan mägen mödhe.


Henoja.
Henoja om jogi Leningradan agjas, Tihvinan rajonas. Se lankteb Kapšar'vhe.
Henojan piduz om 18 km, basseinan pind om 281 km².


Kapšar'v.
Kapšar'v vai Kapšjärv om Venäman järv Leningradan agjan päivnouzmas, sen Tihvinan rajonas.
Kapšar'ven pind om 4 km². Järv om 18 km pitte, ühthe kilometrhasai levette. Basseinan pind — 362 km².
Päivnouzmpolespäi järvhe lankteb Henoja. Kapšar'vespäi lähteb Kapšjogi. Randad oma mecakahad.
Kapšar'ven randoil seištas küläd Korbal da Nürgoil.


Korbal.
Korbal () om Venäman vepsän külä Leningradan agjan päivnouzmas, sen Tihvinan rajonas. Se mülüb Paksjärven küläkundha. Eläjiden lugu (1997) — 51 ristit (vepsläižed).
Geografijan andmused.
Korbal sijadase rajonan pohjoižpäivnouzmaiženno röunanno, seižub Kapšar'ven pohjoižrandal. Matkad rajonan Tihvin-keskushesai om 126 km suvipäivlaskmha.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe külän eläjiden lugu oli 27 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 145 eläjad vl 1910.
Küläs oma počt, kirjišt da küläklub.
Transport.
Te Paksjärvespäi veb külähä, pontonsild om tehtud Kapšar'ves päliči.
Korbalha kävub avtobus Šugar'vespäi. Ted Korbalaspäi Nürgoilha, kudamb om ozutadud kartoil, jo ei ole. Nürgoilha voib putta vaiše järvedme.


Ojat' (jogi).
Ojat' om jogi Leningradan da Vologdan agjoiš. Se om Süvären hura ližajogi.
Geografii.
Jogi lähteb Čaimjärvespäi Vologdan agjan territorijas (Vepsän ülüz). Joginišk käroudab i jokseb Leningradan agjaha.
Piduz om 266 km, basseinan pind — 5220 km².
Znamoičend.
Ojat' om tetab «vepsän jogi». Znamasižed vepsän küläd sijadasoiš Ojatin randoil. Neciš joges pagištas da pajatadas äjiš vepsän fol'klorsädusiš.
Keskaigan Baltijan meren suomalaine heim eli Ojatil, kudamb kändihe nügüdläižen vepsän rahvahan palaks.
Edesine lugemine.
*


Kurb.
Kurb () om vepsän žilo Venäman Leningradan agjan Kos'kenaluižen rajonas. Se mülüb Vinglan küläkundha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1960, šingotihe mecan varhapanendal. Vll 1967−2006 žilo oli Kurban küläkundan administrativižeks keskuseks.
Geografijan andmused.
Žilo seižub Ojat'jogen hural randal. Kaik om 6 nimitadud irdad da 4 kujod Kurbas. Matk rajonan Kos'kenaluine-keskushesai om 111 km lodeheze, se-žo lähembaine raudtestancii.
Mante veb Kurbaspäi Vinglaha, avtobus № 421 kävub sidme (seičeme reisad nedališ), matkad om 36 km pohjoižhe.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 285 ristitud. Kaikiš suremb žilon ristitišt oli 530 eläjad vl 1971 i 497 eläjad vl 1989.
Žilos nened valdkundaližed aluzkundad oma olmas: augotižškol (vll 1968−2009 erine keskškol oli) da päivkodi, kul'turpert' i Vepsän muzei, kirjišt, počt da fel'dšeriž-akušerine punkt.


Alöhovščin.
Alöhovščin () om Venäman žilo Leningradan agjan Pöudon rajonan keskuzpalas. Se om Alöhovščinan küläkundan administrativižeks keskuseks vspäi 2006.
Istorii.
Alöhovščin om kaikiš järedamb žilo Pöudon rajonas. Mainitase ezmäižen kerdan Piterin gubernijan kartal vl 1834. Nevondkundaližen Ühtištusen aigan täs oli kaks' kolhozad: «Alöhovščin» i «Ojatin».
Geografijan andmused.
Žilo seižub Ojatin muugotil randoil, om ümbärtud mecal. Matkad Pöud-lidnhasai da raudtestancijhasai om 45 km lodeheze R36-avtotedme (Pöud — Tihvin — Budogošč).
Raudbetonine avtotesild om saudud Ojatiš päliči.
Eläjad.
Vn 2002 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli kaikiš suremb — 1882 ristitud, kirjutihe 85% venänikoikš.
Kul'turpert' om olmas, astiinikoiden-padanikoiden radhonused. Keskškol radab žilos, lapsed vepsän külišpäi (Tervoilaspäi, Enar'vespäi) elädas internatas senno.


Henar'v.
Henar'v om Venäman järv Leningradan agjan päivnouzmas. Sijadase sen Tihvinan rajonas, läz Nürgoil-küläd.


Augär'.
Augär' (Augjärv;) om järv Leningradan agjan päivnouzmas, sen Pöudon rajonas, läz Kapš-joged (Süvärin hurapol'ne bassein). Lähembaine külä om Reboil.


Vepsän Vikii.
Vepsän Vikii om vikienciklopedii vepsän kelel, kudamban kirjutused kirjutadas udel vepsän kirillical.


Habarduz (järv).
Habarduz () om Venäman järv Leningradan agjan päivnouzmas, sen Pöudon rajonas.
Pindal sijadase 99 m ü.m.t. korktusel. Kaik koume ojad lanktas järvhe. Habarduzjogi jokseb järvespäi Kapš-jogen Poisar-ližajogehe.
Lähembaine külä om Humar'v. Konz-se vepsän Habarduz-külä seižui järvenrandal.


Habarduz (jogi).
lühüd jogi Leningradan agjan päivnouzmas, sen Pöudon rajonan suvipäivnouzmas. Jogi lähteb Habarduzjärvespäi (99 m ü.m.t.) i lankteb Kapš-jogen Poisar-ližajogehe (90 m ü.m.t.).


Rabat.
Rabat ‎("Ar Ribat" «jumalankodi-lidnuz»; — "Errbat") om Marokon pälidn, politikan, kul'turan da tegimišton keskuz. Se om Marokon seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Al'mohadad-dinastijan alusenpanijan Abd Al'-Mumin-sultanal vl 1146 kuti lidnuz tehmaha londoid Ispanijan lidnoihe. Vl 1170 mainitase "Ribat-el'-Fath"-nimenke «vägestusenkandai».
Keskaigan lidn oli merirazbainikoiden peitsijaks. Vl 1912 francižen administracijan Juber Liote-ohjandai sirdi Rabatha pälidnad Fesaspäi päzutamha berberoiden vasthalibundoišpäi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Bu-Regreg-jogen estuarijan hural randal i Atlantižen valdmeren randištol, 0..160 m ü.m.t. korktusil. Matkad kaikiš järedambha Kasablank-lidnhasai om 70 km suvipäivlaskmha valdmererandadme.
Eläjad.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 577 827 ristitud, 2,1 mln ezilidnoidenke. Järedad ezilidnad oma Sale ani pohjoižpäivnouzmha (valdkundan nellänz' lidn) i Kenitr 40 km pohjoižpäivnouzmha.


Ehtaline Urgant.
Ehtaline (Večernii) Urgant () om Ezmäižen kanalan öline šou.
Om AÜV:oiden «Late Night Show»-programiden («Öline šou») adaptacijan. Oleleb efiras vn 2012 sügüzespäi, lähtleb ezmärgespäi videnz'päivhäsai 23:30 ehtal.
Programman vedai om Ivan Urgant.


Toksovo.
Toksovo (,) om lidnanvuitte žilo Leningradan agjan Vsevoložskan rajonan keskuzpalas.
Istorii.
Nell' lähišt küläd nügüdläiženke nimenke mainitasoiš Uz'lidnan Vodin pätinan aigkirjas vl 1500. Nimituz libub suomen kelen "tuoksuva"-vaihespäi «hajui hüvin». Suomenkel'ne ristitišt oli enambuses edel Sured sodad. Kezaküläpertiden žilo sai lidnanvuiččen žilon statusad vl 1963.
Geografijan andmused.
Toksovo sijadase 20 km pohjoižpäivnouzmha Piterin röunaspäi. Se om Toksovon lidnankundan administrativine keskuz.
Ühtennimine raudtestancii radab žilos.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe žilon eläjiden lugu oli 6135 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 7616 eläjad vl 1970.
Rahvahad (2002): venälaižed — 88,6%, ukrainalaižed — 4,1%, suomalaižed — 2,1%, vaugedvenälaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 3,6%.
Ristitišt ližadub kezaaigan 40 tuhazesai. Hihtandsportan nell' bazad i mägisuks'kurort sijadasoiš žilos ümbri.


Anglijan kel'.
«EN» — anglijan kelen znam mödhe.
Anglijan kel' (vai englandin kel'; ičeze nimituz: "English") om germanižen gruppan indoevropine kel'.
Ühthižed andmused.
Pagižijoiden lugu — 410 mln (mamankel') vai 1 mlrd (toine i veraz kel') ristituid.
Anglijan kel' om üks' radkelišpäi. Arni nece kel' kävutase rahvahidenkeskeižen besedoičendan täht kaiked mail'madme järgeližes elos.
Se om valdkundkel' Sures Britanijas, Avstralijas, Udes Zelandijas da 32 štatoiš, üks' kahtes valdkundkelespäi Irlandijas, Kanadas da Mal'tas. Anglijan kel' kävutadas mugažo kuti oficialine kel' erazvuiččiš Azijan (Indii, Pakistan, Singapur i toižed) da Afrikan valdkundoiš.
Grammatik.
Kelen grammatižen znamoičendan kuvandoičend om analitine tobjimalaz. Sanoiden järgenduz om tarkoiged. Vaiše kaks' kändod om olmas: "common case" i "objective case". Üks' vajeh mülüb paksus severdha-se sanaklassha (substantiv, adjektiv i verb).
Anglijan kel' mülüb analitižiden keliden gruppha.
Vaihišt.
Om äi velgsanoid kelen leksikas. Kävutadas latinalašt kirjkel't 7. voz'sadaspäi. Tradicižiden kirjutamižiden äjüz harakterizuib orfografijad, se om saudud 16. voz'sadan virkandal.
Anglijan kelen ičevuitte pird om sanoiden lühüduz. Sil-žo aigal om äi pit'kid sanoid keles, no pagištes kävutadas niid harvašti.
Fonetik.
Änekahad lopkonsonantad ei tehkoiš änetomikš. Ei ole palataliziruidud konsonantoid anglijan keles. Akkomodacijad oma harvad keles.


Murino.
Murino (,) om lidn da lidnankund Leningradan agjan Vsevoložskan rajonas. Sijadase Piterin pohjoižpäivnouzmaiženno röunanno.
Istorii.
Eländpunkt om mainitadud ezmäižen kerdan vn 1676 Ingrijan kartal. Vll 1749−1917 Murino oli Voroncovad-kanzan usadibaks. Vspäi 1755 19. voz'sadan keskhesai vodkantegim radoi niiš maiš. Vspäi 1843 maorjusen tühjitusen eksperiment mäni küläs. Toižen mail'man sodan aigan ei olend sodategendoid žilon territorijal, no läžundkodi i sodalendimpöud radoiba. Medvežii Stan om lidnan istorine pala.
Vn 2019 15. päiväl sulakud Murino sai lidnan statusad Leningradan agjan käskusen mödhe.
Vl 2015 pertinsauvondkombinat radaškanzi Murinos. Kaks' suks'pautet oma saudud lidnanno 1990-nzil vozil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Piterin Rengazavtotenno. Oht-jogi läbitab lidnad. Matkad Vsevoložsk-rajonkeskushesai om 10 km päivnouzmha orhal vai 23 km avtotedme.
Kaik om 34 irdad lidnas. Vspäi 2016 Murino jagase koumhe mikrorajonha oficialižikš: Keskuzline, Päivlaskmaine i Päivnouzmaine. Lavriki-külä (850 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Murinon ližaks. Lidnankundan pind — 20,52 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe žilon eläjiden lugu oli 7 023 ristitud. Vl 2019 lidnankundan ristitišt om 49 664 eläjad.


Vsevoložskan rajon.
Vsevoložskan rajon () om municipaline ühtnik Leningradan agjan keskuzpalan päivlaskmas.
Administrativine keskuz om Vsevoložsk-lidn, mülüb rajonha vspäi 2006, sijadase Piterin röunanno.
Istorii.
Vsevoložskan rajonan aluz om pandud vl 1936 elokun 19. päiväl Leningradan agjaha Vsevoložskii-žilon keskuseks.
Vl 1954 Pargolovon rajonan küläkundoid ühtištuihe Vsevoložskan rajonanke. Vl 1963 Vsevoložskii-radnikžilo tegihe lidnaks, sidä alištihe agjan tobmudele oikti, no lidnan ispolkomale alištuiba molembad lidn da rajon. Vozil 1998−2006 Sertolovo oli lidnaks agjan alištusenke. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006.
Geografijan andmused.
Vsevoložskan rajon om Leningradan agjan keskuztaho. Pind — 2 945 nellikkilometrad. Mecad ottas territorijan koume videndest, ned oma kavag'mecad tobjimalaz. Om soid 3,6 % rajonan territorijal.
Rajonan päivnouzmaižed randad lainištab Ladoganjärv. Znamasine jogi om Oht, lankteb Nevaha. Neva om rajonan suviröunaks. Znamasižed järved oma Lembolovonjärv, Kavgolovonjärv, Hepojärv da Volojärv. Joged da järved mülüdas Atlantižen valdmeren basseinha.
Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (letked, saved), mineraližed mujud, mec, kala, reskvezi.
Vspäi 2016 rajonan territorii alajagase 19 municipaližhe ühtnikha: 9 lidnkundha da 10 küläkundha.
Tobmuz.
Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Nevondkund (ven. "Совет депутатов") 38 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl. Ol'ga Koval'čuk radab sen ezimehen da rajonan pämehen vs 2014 sügüz'kun 23. päiväspäi. Ezitajiden Nevondkund valičeb rajonan administracijan pämest.
Vs 2014 redukun 23. päiväspäi Vladimir Dračov om valitud konkursan kal't i radab rajonan administracijan pämehen kontraktan mödhe. Edel sidä, vs 2013 tal'vkuspäi, hän oli rajonan administracijan pämehen velgusentäutajaks. Seičeme varapämest abutadas hänele. Koume komitetad, 4 ohjandust, 14 palakundad, 2 sektorad da 2 laudkundad alištudas rajonan administracijale.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 260 478 ristitud (ühtenz' sija agjas), vl 2016 — 307 779 ristitud.
Kaik om 154 eländpunktad rajonas, sidä kesken 4 lidnad, 5 lidnanvuittušt žilod, 23 žilod, 11 raudtestancijan žilod, 109 küläd, 2 sijašt.
Toižed sured eländpunktad oma Sertolovo-lidn (51,1 tuh. rist. vl 2016), Murino-lidn (49,6 tuh. rist. vl 2019), Kudrovo-lidn (31,5 tuh. rist. vl 2019), Uz' Devätkino-külä (16,2 tuh. rist. vl 2016), lidnanvuiččed Morozovan nimel nimitadud žilo (10,6 tuh. rist. vl 2016), Kuz'molovskii-žilo (10,0 tuh. rist. vl 2016) i Sverdlovan nimel nimitadud žilo (9,8 tuh. rist. vl 2016).
Rahvahad (vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4%): venälaižed — 90,3%, ukrainalaižed — 2,7%, vaugedvenälaižed — 1,0%, armenijalaižed — 0,7%, totarlaižed — 0,7%, uzbekalaižed — 0,5%, suomalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,7%, rahvahuden ozutandata — 1,0%.
Erased igähižed rahvahad: karjalaižed — 110 rist. (0,04%), estilaižed — 81 rist. (0,03%), vepsläižed — 30 rist. (0,01%).
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma kebnavtoiden pästand (vhesai 2019 Ford Motors), renghanpäližiden tehmine (Nokian Tyres), mecan ümbriradmine, sauvondmaterialiden sarak, cellülozbumagaine tegim, gazanveimtransport (Elizavetinskai KS), sömtegimišt, maižanduz (kazvatadas linduid, maploduid, marjoid), torguind da logistik.


Videnz' kanal (Venäma).
Videnz' kanal () om Venäman federaline (vn 2006 redukuspäi) venäkel'ne TV-kanal. Sen tedotelendan keskuz sijadase Piteriš. Rahvahidenkeskeine versii om olmas vn 2018 sulakuspäi («Videnz' kanal International»).
Istorii.
TV-kanal om da Venäman kaikiš vanhembaks. Ezmäine oigenduz läksi efirha voden 1938 7. päiväl heinkud «Leningradan eksperimentaližes televizijan keskusespäi». Lähteb efirha päiveses läbi vn 2008 tal'vkun 20. päiväspäi.
Videnden kanalan mödičezkalunikad oma «Nacionaline Media Grupp» (72,4%) i Piterin ohjastuz (27,6%). Kanalan pädirektor — Jurii Šalimov vn 2017 1. päiväspäi uhokud. Kanal om nügüdläiženke nimenke vn 2010 15. päiväspäi keväz'kud.


Jäine pert'kulu.
Jäine pert'kulu () om sportiž-koncertine kompleks Piteriš, kudambha voib mülütada 12 500 kaclijad. Pöudon suruz — 30 × 60 m. Se kožub mugažo muzikkoncertoiden, sportvoibuižiden da toižiden edheotandoiden täht.
Istorii.
Stadionan lendand oti kaks' vot (1998−2000), ezmäine matč oli vätud voden 2000 sulakus. Sauvondmänetused oliba ümbri 60 mln AÜV:oiden dollarid ekvivalentas. Jäine pert'kulu om saudud hokkein čempionataks, kudambad oigenzihe Piteriš vl 2000. Stadion sijadase läz Prospekt Bol'ševikov-metrostancijad, kus edel joudai taho oli olnu. Om SKA-hokkeijoukun kodiarenaks.


Piterin metropoliten.
Piterin metropoliten () om kahtenz' pitte da avaidusen aigan mödhe da Venämas Moskvan metropolitenan jäl'ghe. Se oli avaitud kül'mkun 15 päiväl 1955 vodel.
Piterin metropolitenas nügüd' funkcioniruib viž linijad, teiden piduz om 113,6 km. Stancijoiden lugu — 67 (niiden keskes om 7 sirdandsol'med), 11 stancijad oma ühtenzoittud raudtestancijoidenke. Metropolitenan sistemha mülüb 74 vestibülid, 263 eskalatorad i 856 turniketad. Siš om viž ekspluatacišt i üks' kohenduzdepo.
2007. vodes Piterin metropoliten vedi 829,8 mln matknikoid, necen ozutajan mödhe se om 12-ndel sijal mail'mas.
Piterin metropoliten om kaikiš süvemb mail'mas. Äjad stancijad oma nägutadud lujas čomin i originaližešti.


Teräsbetoni.
Solist i vokalist Jarkko Ahola.
«Teräsbetoni» (suomen kelespäi — "raudbeton") om suomalaine hevimetalgrupp, kudamban aluz om pandud vl 2002 Tampereheze. Debütine al'bom om pästtud 2005 vodel.
Jarkko Ahola, gruppan solist, pajati ende Dreamtale-gruppas mugažo.
Vl 2008 Teräsbetoni ezini "Evrovizii"-konkursal, kus pajati "Missä miehet ratsastaa"-pajon. Grupp sai 22-nden sijan.


Paksjogi.
Paksjogi vai Paš, Pašjogi om Venäman jogi Leningradan agjan päivnouzmas. Paksjogi om Süvären hura ližajogi, lankteb sihe Süvärensu-žilos.
Piduz om 242 km, basseinan pind om 6650 km². Leveduz alajoksmuses, läz Paš-küläd — 255 m.
Kaikiš järedamb ližajogi om Kapš. Paksjogi jokseb Paksjärvespäi Vepsän ülüden lodehližel pautkel. Vago om letkesine, erasti — kivekaz. Randad om korktad, niil kazdas kavag'mecad i segoitadud mecad.
Homaičendad.
*


Kapš (jogi).
Kapš, Kapšjogi om Venäman jogi Leningradan agjan päivnouzmas. Se om Paksjogen oiged ližajogi.
Kapš jokseb Kapšar'vespäi Tihvinan i Pöudon rajonidme. Joksmuz om hered, vago om letkesine. Randad oma kukhakahad da mecakahad.
Jogen piduz om 115 km, basseinan pind — 1700 km². Vagon leveduz om 10..15 m üläjoksmuses, sase 50 metrhasai alajoksmuses.


Üläkurb.
Üläkurb () om Venäman jogi Leningradan agjan Kos'kenaluižen rajonas. Se om Ojatin hura ližajogi, lankteb sihe alemba Kurb-žilod.
Piduz — 17 km, basseinan pind — 96,6 km².


Alakurb.
Alakurb () om Venäman jogi Leningradan agjan Kos'kenaluižen rajonas. Se om Ojatin hura ližajogi.
Piduz — 29 km, basseinan pind — 154 km².
Lähteb penes järvespäi 215,6 m ü.m.t. pindanke. Jogensu sijadase läz Šond'alad, 143 m ü.m.t. korktusel.


Neue Deutsche Härte.
Neue Deutsche Härte () om muzikčuraduz, kudamb om sündnu Saksanmaha 1990-nzil vozil.
Siš ühtištudas indastrial- i hevimetalan, hardrokan da elektromuzikan pirdad. Pajoiden tekstad oma tobjimalaz saksan kelel.


Gog Vinsent van.
Vinsent Villem van Gog (; sünd. 30. keväz'ku 1853, Groot-Zündert läz Bredad, Alamad — kol. 29. heinku 1890, Over sür Uaz, Francii) oli kaikes mail'mas tutab pirdai, postimpressionist.
Kaik van Gogan sädused (ümbri 900 voimujupirdandad da 1100 grafiktöd) oma tehtud kümnes vodes. Hän om pirnu äjan avtoportretoid, peizažid, natürmortid änikoidenke.
Van Gogal oli hengenläžund, ližaks, hän läžui alkogolizmal; 37 voden igäs hän rikoi ičtaze (ambui südäikerha).


Servantes Migel' de.
Migel' de Servantes Saavedra (; sünd. 29. sügüz'ku 1547, Al'kala-de-Enares, Ispanii — kol. 23. sulaku 1616, Madrid, Ispanii) oli kaikes mail'mas tutab ispanijalaine kirjutai.
Ezmäi kaiked tetas hänen suren «Vällišpä idal'go Don Kihot Lamančaspäi»-romanan, kudamb om genijan säduz. Necen romanan ližaks Servantes om kirjutanu novellid, runoid da p'jesid. Hänen toižen romanan nimi om «Persiles da Sihismunda», pästtihe sidä avtoran surman jäl'ghe jo.
Biografii.
Tuleban aigan kirjutai oli sündnu gollištunuziden bajariden kanzha, heim om tetab 11. voz'sadaspäi. Nellänz' laps' seičemespäi.
Norudes Servantes sirdi Rimha tehmaha kar'jerad i tundištui aigan kul'turanke läheli. Vspäi 1570 radnikoiči armijas. Putui plenha Alžiran merirazbainikoile vl 1575, oli päzutadud sišpäi maksmižel.


Suomen laht.
Suomen laht (,,) om laht Baltijan meren päivnouzmpol'žes palas.
Suomen lahten randad oma Suomenman, Venäman da Estinman territorijoil.
Lahten pind om 29 500 nellikkilometrad, basseinan pind — 420 tuh. km². Kaikiš lujemb süvüz om 121 m (keskmäine — 38 m). Järed Kotlin-sar' om Venäman pala.
Sured lidnad lahten randoil (častomaraižen mödhe): Espoo, Hel'sinki, Kotk (Suomenma), Viipur, Piter, Sosnovii Bor (Venäma), Narv, Tallidn (Estinma).


Altajan randan lidnad.
Kaik om kaks'toštkümne lidnad () i 6 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Altajan randas.


Aleisk.
Aleisk () om Venäman lidn da lidnümbrik Altajan randan keskuses. Se om Aleiskan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü rajonha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Turksiban "žiloks Aleiskai-raudtestancijanno" () vl 1913. Oli lidnanvuiččeks Aleisk-žiloks vozil 1926−1938. Vn 1939 vilukuspäi om lidnan statusanke. Lidn šingotase järedan maižanduzrajonan sömtegimištol: jauh, surimed, pühävoi, mugažo lihakombinat i voisagudkombinat ratas, i tehtas kombisömäd živatoiden täht.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Alei-jogen hural randal (, Obin hura ližajogi), 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad lähembaižhe Barnaul-lidnhasai om 125 km pohjoižpäivnouzmha kaikil teil. «Barnaul — Rubcovsk — Semei»-raudtejono läbitab lidnad.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 29 510 ristitud. Vspäi 1959 lidnan ristitišt vajehtab 28..31 tuhad röunoiš, kaikiš suremb ristitišt oli 32 487 eläjad vl 1970. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid i mez'jumalankodi oma olmas lidnas.
Aleiskan tehnologine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Belokurih.
Belokurih () om Venäman lidn, lidnümbrik da kurort Altajan randan suvipäivnouzmas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1803 kuti Novobelokurih-külä (), nimitihe sijaližen penen Belokurih-jogen mödhe (Obin bassein). 1920-nzil vozil šingotaškanzihe küläd kurortžiloks termaližiden radonveden purtkiden (+30 i +42 C°) i ioniziruidud mägiil'man tagut.
Vl 1982 žilo sai lidnan statusad. Oli lebutahoks kaiken Ühtištusen znamoičendanke vspäi 1970, om kurortan federaliženke znamoičendanke vspäi 1992. Läz 20 sanatorijad da pansionatad ratas lidnas, koume mägisuks'trassad om lattüd.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 240..250 m ü.m.t. korktusil, Altajan ezimägištol, Cerkovk-mägen pautkenno. Matkad Barnaulhasai om 170 km lodeheze orhal vai 225 km avtotedme Bijskan kal't. Lähembaižed lidnad oma Bijsk (raudtevagzal) 65 km pohjoižhe orhal vai avtol i Gorno-Altaisk (lendimport) 67 km päivnouzmha orhal vai 116 km avtotedme.
Klimat om ven, pehmed kaiken Sibirin röunataden, tulleitoi i päivoikaz tobjan palan, poud oleleb 260 päiväd vodes. Kezakun-elokun keskmäine lämuz +17..+20 C°, vilukun — −14 C°, voden keskmäine lämuz +2,7 C°. Paneb sadegid 800 millimetrhasai vodes, enamba kezal.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 14 661 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.


Bijsk.
Bijsk () om Venäman lidn da municipaline ühtnik (lidnümbrik) Sibirin suves, Altajan randan päivnouzmas. Se om Bijskan rajonan administrativine keskuz mugažo (ei mülü rajonha). Om lidnaks randan alištusenke, randan kahtenz' surtte lidn eläjiden lugun mödhe, tedolidn, avtoteiden sol'm.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1709 kuti "Bikatunin lidnuz" () Bij- i Katun'-jogiden ühthejoksmusen randal Suren Petran käskön mödhe lidnusen sädandas Obin joginiškanno. Vl 1710 džungarijalaižed polttiba lidnust. Vl 1718 uden Bikatunin lidnusen aluz om pandud 20 kilometras Bijan ülezjogen. Vl 1732 udesnimitihe sidä "Bijan lidnuseks" oficialižikš faktižen sijadusen mödhe. Se sai lidnan statusad vl 1782 nügüdläiženke nimenke. Alusenpanendan molembad sijad mülüdas lidnümbrikho nügüd'aigan.
Bijsk šingotase himižen i farmaceftižen sarakon tegimil, mašiništonsauvomižel (ladimed, lämbitamižmašiništ), sauvondmaterialiden tehmižel (raudbeton, stekloplastik), sömtegimištol (leib, surmiden fasuimine, voitegim).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Bii-jogen randoil (, Obin oiged joginišk), oiktal randal tobjimalaz. Matkad Barnaulhasai om 131 km orhal lodeheze vai 165 km avtotedme, mugažo raudte ühtenzoitab lidnoid.
Nell' žilod mülüdas lidnümbrikho Bijskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 291,67 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 210 115 ristitud, lidnümbrikon — 219 328 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 230..235 tuhad eläjid vozil 1987−1994 (235 tuh. rist. vll 1991−1992). Vl 2018 kaik 211 612 ristitud elihe lidnümbrikos.
Irdkosketused.
*


Gornäk (Altajan rand).
Gornäk () om Venäman lidn da lidnankund Altajan randan suves. Se om Lokotin rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Zolotuhan kaivuz om avaitud vspäi 1751. Vl 1942 panihe Gornäk-žilon alust otmaha kaivut kävutamižhe nügüdläižikš, ümbriradoihe äimetallišt kivendod. Vl 1946 kätihe Gornäkad lidnanvuiččeks žiloks, vl 1954 — rajonkeskuseks. Žilo sai lidnan statusad vl 1969.
Lidn šingotihe Altajan kaivuzkombinatal (küllästamižfabrikal) vhesai 1998, sadihe nenid metalloid: vas'k, cink, tin, hahktin, alüminii, kuld i hobed. Ližatoi tehmine roimahti kombinatad, i sen alusel avaitihe katilmašiništon mehaništ tegint. Mouckiventegim, leibtegim i omblendfabrik ratas lidnas mugažo.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Zolotuh-jogen randal (, Alein hura ližajogi, Obin bassein), 270 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kazahstanan röunhasai (Päivnouzmaiž-Kazahstanan agj) om 5 km suvipäivlaskmha avtotedme, Barnaulhasai — 300 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 360 km kaikil teil. Lähembaižed lidnad oma Zmeinogorsk 53 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 65 km avtol, Šemonaih (Kazahstan) 51 km suvipäivnouzmha orhal vai 86 km raudtedme i Rubcovsk 62 km lodeheze orhal vai 78 km trassadme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 13 918 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli 15..16 tuh. eläjid vll 1970−2008 (16 643 rist. vl 1970).
Irdkosketused.
*


Jarovoje.
Jarovoje () om Venäman lidn da lidnümbrik Altajan randan lodehes.
Istorii.
Vl 1942 sauvoškanzihe Slavgorodan himišt tegint. Eländpunktan aluz om pandud vl 1943 žilho evakuiruidud bromtegimenno Krimaspäi. Vl 1944 pästtihe töhö tegint, saudihe sidä da žilod täuzin vhesai 1980. Vn 1993 30. päiväl keväz'kud joudutihe žilod Slavgorod-lidnan alištusespäi i anttihe Jarovojele lidnan statusad.
Himine tegim eli bankrotnendan proceduras läbi vl 2011, se pästab levitadud himižid substancijoid, kodihimijan tavaroid, sauvondmujuid. Lidn šingotase mugažo kurortaks järven randal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kulundan stepin zonas, solakahan Sur' Jarovoje-järven (, 53..70 km²) pohjoižel randal, 95 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kazahstanan (Pavlodaran agj) röunhasai om 20 km päivlaskmha, Barnaulhasai — 460 km päivnouzmha avtotedme. Lähembaine lidn da raudtestancii om Slavgorod 10 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 18 604 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 23 200 eläjad vl 1996. Ortodoksižen hristanuskondan naižjumalankodi i jumalanpert' oma olmas lidnas.
Jarovojen politehnine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Kivi Obil.
Kivi Obil () om Venäman lidn da lidnankund Altajan randan pohjoižes. Se om Kivin rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1751 peniden küliden ühtenzoitusel, nimitihe Salairan kräžan kall'on pall'astandan tagut. Torguindžilo sai lidnan statusad vl 1915, torguihe villäl. Saudihe Transsibad, i lidnan jogiportan znamoičend poleni. Vn 1933 10. päivhäsai sulakud lidnan nimi oli muite Kivi ().
Kivi Obil-raudtestancii om saudud vl 1961. Lidn om maižanduzrajonan keskuseks, šingotase sömtegimišton i sauvondmaterialiden (raudbetontegesed, savič, asfal't, šebin') tegimil, mugažo mecan ümbriradai kombinat i metallantegim ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Obinjogen hural randal, 120..143 m ü.m.t. korktusil. Kulundan kastelendkanal (vspäi 1973, 180 km) zavodiše lidnanno. Matkad Barnaulhasai (lähembaine lidn) om 207 km päivnouzmha avtotedme vai raudtedme, Novosibirskhasai — 212 km pohjoižpäivnouzmha avtol.
Plotinnai-raudtestancii (Obin oiktal randal, 746 rist. vl 2016) mülüb lidnankundha Kivin Obil ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 43 888 ristitud, lidnankundan — 44 648 ristitud, rajonan nell' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 43..45 tuh. eläjid vozil 1992−2012 (45 300 rist. vl 2005).
Professionaližen opendusen aluzkundad: Kivin profškol, pedagogine i medicinine kolledžad, agrarine tehnikum, mugažo Barnaulan i Novosibirskan üläopendusen aluzkundoiden filialad.
Irdkosketused.
*


Novoaltaisk.
Novoaltaisk () om Venäman lidn da lidnümbrik Altajan randan pohjoižes. Se om randan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Barnaulan päivnouzmaine kaimdailidn, Pervomaiskojen rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü rajonha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1736 kuti "Česnokovk-külä" () Česnok-närituznimen mödhe, muga nimitihe joged-ki. Kätihe radnikžiloks vl 1936. Žilo sai lidnan statusad vl 1942. Udesnimitihe nügüdläižikš vl 1962. Vl 2004 lidnanvuitte Belojarsk-žilo mülüi lidnha mikrorajonaks. Lidn šingotase raudten edheotandoil (vagonansauvomižen tegim, sortiruindstancii), sauvondmaterialiden sarakol (raudbetontegesed, katuzmaterialad, špaloiden da pachiden tegim sauvomha raudteid), mugažo maidtegim radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ob'-jogen oiktal randpolel, 7 kilometras jogespäi, 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Barnaulan röunhasai (Obin hura rand) om 7 km päivlaskmha avtotedme vai raudtedme.
Koume žilod mülüdas lidnümbrikho Novoaltaiskan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 70 437 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vll 1998−2009 i om vspäi 2016, enamba 73 tuh. eläjid (73 986 rist. vl 2005).
Irdkosketused.
*


Rubcovsk.
Rubcovsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Sibirin suves, Altajan randan suvipäivlaskmas. Se om Rubcovskan rajonan administrativine keskuz mugažo (ei ole rajonan palaks).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1886 kuti "Rubcovo-külä" Mihail Rubcov-saldatal erindas, nimitihe alusenpanijan kanzannimen mödhe. Oficialižešti alusenpanend oli vl 1892, konz tobmuz andoi laskendad otta mad kävutamižhe. Külä sai lidnan statusad vl 1927 nügüdläiženke nimenke.
Rubcovskan ižandusen päsarak om mašinoidensauvomine: likkuimed maižandusen täht manümbriradajanke mašiništonke, palad vagonoiden täht, mašiništ vilugoitamha maidod.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Alei-jogen (Obin ližajogi) hural randal. Matkad Barnaulhasai om 290 km pohjoižpäivnouzmha. Lähembaižed järedad lidnad seištas Kazahstanas: Ust' Kamenogorsk 200 km suvipäivnouzmha orhal i Semei 140 km suvipäivlaskmha orhal.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 147 002 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 170..173 tuhad eläjid vozil 1989−1996.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Rubcovskan agrariž-tegimištoline tehnikum, pedagogine, medicinine i muzikaline kolledžad, Rubcovskan industrialine institut i Rubcovskan institut — Altajan universitetoiden filialad (Barnaul).
Transport.
Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližtransportaks lidnas. Ühtennimine raudtestancii om «Barnaul — Semei»-raudtekeskustal.
Irdkosketused.
*


Slavgorod (lidn, Venäma).
Slavgorod () om Venäman lidn Altajan randan lodehes. Se om Slavgorodan lidnümbrikon administrativine keskuz (vspäi 2012).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1910. Se sai lidnan statusad vl 1914. Transsiban raudtesarak tuli lidnha vl 1917.
Vspäi 2012 ühtištuihe Slavgorodad da sen rajonad lidnümbrikho. Lidn šingotase radiotegimel, maidkombinatal, tagondpressmašiništon tegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sikači- da Sur' Jarovoje-järviden keskes, Kulundan stepin keskuses, 115 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Barnaulhasai om 394 km päivnouzmha raudtedme, Kazahstanan röunhasai — 20 km suvipäivlaskmha. Lähembaine lidn om Jarovoje 10 km suvipäivlaskmha avtotedme.
Kaik 23 žilod mülüdas lidnümbrikho Slavgorodan ližaks, sidä kesken Slavgorodskoje-žilo (3 557 rist. vl 2013) ani pohjoižhe lidnaspäi. Lidnümbrikon pind — 2 137 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 32 389 ristitud, rajonan — 10 186 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 38 413 eläjad vl 1959 i 33..35 tuh. eläjid vll 1989−2008. Vl 2018 kaik 40 048 ristitud elädas lidnümbrikos.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid i katoline pühäpert' oma olmas lidnas, islaman pühäpert' om sauvomas.
Irdkosketused.
*


Zarinsk.
Sündun Voznesenjan jumalanpert' (saudihe vll 1991−2005)
Zarinsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Altajan randan pohjoižpäivnouzmas. Se om Zarinskan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1979 lidnan statusanke kahtes eländpunktaspäi: "Zarinskii"-žilo (sen aluz oli pandud vl 1953) da "Sorokino"-külä (oli tetab vspäi 1748). Lidn šingotase koksanhimižel tegimel, mugažo meckombinat (pilindmaterialad), lihategim i leibän edheotand ratas, nahktegim om sauvomas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Čumiš-jogen (Obin oiged ližajogi) molembil randoil, 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Barnaulhasai om 100 km suvipäivlaskmha raudtedme vai avtotedme. "Zarinskai"-raudtestancii () om Barnaul — Novokuzneck raudtel. Lähembaine lidn om Salair (Kemerovon agj) 82 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 150 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 48 461 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 52 300 eläjad vl 1996. Ortodoksižen hristanuskondan nell' jumalanpertid om olmas lidnas.
Zarinskan politehnine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Zmeinogorsk.
Zmeinogorsk () om Venäman lidn da lidnankund Altajan randan suves. Se om Zmeinogorskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1736 kuti žilo samha kuldad da hobedad. Vl 1757 lidnuz oli saudud varjoičemha sadud metalloid. Vozil 1941−1997 saihe äimetallišt kivendod. Žilo sai lidnan statusad vl 1952. Edel 2008 vot oli lidnümbrikoks, rajon eriži. Lidn šingotihe küllästamižfabrikal, juvelirfabrikal i likör-vodkan tegimel, nügüd' om eländsijaks rajonan kaivuziden radnikoiden täht.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Alei-jogen üläbasseinas, 450 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Barnaulhasai om 360 km pohjoižpäivnouzmha. Lähembaine lidn om Gornäk 53 km suvipäivlaskmha orhal vai 65 km avtol.
Lazurk-žilo (, 169 rist. vl 2016, 25 km lidnaspäi) mülüb lidnankundha Zmeinogorskan ližaks. Lidnankundan pind — 33,38 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 10 955 ristitud, lidnankundan — 11 155 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 13 774 eläjad vl 1959. Vl 2017 kaik 10 739 ristitud elädas lidnankundas.
Irdkosketused.
*


Baikalantagaižen randan lidnad.
Kaik om kümne lidnad () i 40 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Baikalantagaižes randas.


Balei.
Balei () om Venäman lidn da lidnankund Baikalantagaižen randan keskuzpalas. Se om Balein rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Ezmäižed mülünuded lidnha eländpunktad oliba tetabad 18. voz'sadaspäi kuti "Kamenk" () i "Novotroiskii pramozl-žilo" () samha kuldad. Vl 1938 ühtenzoittihe žilod lähižidenke koumenke külänke i stanicanke da anttihe lidnan statusad agjan alištusenke.
Vll 1947−1953 kävutihe türmatud mehiden töid ümbriradamha ut sur'kulud löudmižsijad. Vl 1997 lopihe kuldan samišt, vl 2004 projektiruiškanzihe ut samišt. Vl 2008 ühtištuihe lidnümbrikod rajonanke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Und-jogen oiktal randal (, Amuran bassein), Borščovočnii-mägisel'gan suvipautkidenno, 620 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Čithasai om 222 km päivlaskmha orhal vai 337 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Šilk 52 km lodeheze orhal vai 104 km avtotedme i Nerčinsk 44 km pohjoižhe orhal vai 71 km avtol.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 12 533 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli 31 200 eläjad vl 1939, vhesai 1987 se vajehtihe 25..28 tuhad ristituid röunoiš.
Irdkosketused.
*


Borz'.
Borz' () om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Baikalantagaižen randan suves. Se om Borzin rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud severzihe-se žiloihe. 18. voz'sadal panihe "Borz'-žilon" alust keitandsolan pramozlanno, nimitihe jogen mödhe. Vl 1899 saudihe "Borz'-raudtestancijad" raudtel Kitaihesai i vl 1900 avaitihe "Suvorovskii-žilod" holitamha stancijad. Aigan mändes ühtištuihe žiloid. Vl 1924 Borz'-žilo kändihe makundan keskuseks, vl 1950 sai lidnan statusad. Vedimdepo i vagondepo ratas lidnas, Borz' om maižanduzrajonan keskuseks kazvatamha villäd.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase solakahiden järvidenno, Borz'-jogen hural randal (, Amuran bassein), 690 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Mongolijan röunhasai om 50 km suvhe orhal, Čithasai — 370 km lodeheze avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Krasnokamensk 112 km päivnouzmha orhal vai 155 km avtol i Man'čžurii (Kitai, "Mǎnžōulǐ") 110 km suvipäivnouzmha orhal vai 123 km avtotedme. Raudten toine sarak Čoibalsanhasai ühtenzoitab Mongolijanke.
Zun-Torei-raudtestancii (109 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Borzin ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 31 379 ristitud, lidnankundan — 31 496 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 36 700 eläjad vl 1992. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Sergii Radonežalaižen jumalanpert' om olmas lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkundad: medicinine škol (tehnikum) i Krasnokamenskan tegimištoliž-tehnologižen tehnikuman filial.
Irdkosketused.
*


Hilok (lidn).
Hilok () om Venäman lidn da lidnankund Baikalantagaižen randan suvipäivlaskmas. Se om Hilokan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1895 kuti Transsiban "Hilok-raudtestancii", nimitihe jogen mödhe. Kätihe radnikžiloks vl 1929. Žilo sai lidnan statusad vn 1951 12. päiväl heinkud. Lidn šingotase raudten edheotandoil, vedimdepo i vagonkohenduzdepo ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Hilok-jogen muugotil randoil (, Selengan oiged ližajogi), Jablonovii-mägisel'gan alangištos, 800 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Burätijan Tazovaldkundhasai om 20 km pohjoižhe, Čithasai om 220 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 261 km raudtedme vai 320 km avtotedme. Lähembaine lidn om Petrovsk-Zabaikal'skii 112 km päivlaskmha orhal vai 152 km avtotedme. «Baikal»-avtote (R-258) om lidnan suviröunaks. Avtote mäneb jogen hural randal, raudte — oiktal randal, nell' avtotesildad ühtenzoitas jogen randoid.
Kaks' pen't žilod (Žilkin Futor i Sosnovk) mülüdas lidnankundha Hilokan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 539 ristitud, lidnankundan — 11 616 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 15 855 eläjad vl 1959. Vl 2017 kaik 10 786 ristitud elädas lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Vladimir-ruhtinasen jumalanpert' om pühästadud vl 2005.
Irdkosketused.
*


Krasnokamensk.
Krasnokamensk () om Venäman lidn da lidnankund Baikalantagaižen randan suvipäivnouzmas. Se om randan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Krasnokamenskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1968 kuti geologijan žilo tedoidamha uranan löudmižsijad. Vl 1969 sai lidnan statusad, saudihe samha uranad kaivuzmahtusel. Järedad sodaväged sijazisoiš lidnas nevondkundaližen aigan.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Argunin mägisel'gan ezimägištol, 535 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kitain röunhasai om 50 km suvipäivnouzmha, Čithasai om 380 km lodeheze orhal vai 550 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Borz' 112 km päivlaskmha orhal vai 155 km avtol i Man'čžurii (Kitai, "Mǎnžōulǐ") 105 km suvipäivlaskmha avtotedme. Raudtestancii om lopuline sarakol Priargunsk-žilhosai. Lidnan pertid mülüdas mikrorajonihe, läz ei ole nimitadud irdoid.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 56 670 ristitud, rajonan seičeme kahesandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 70 tuhad eläjid vl 1987.
Irdkosketused.
*


Mogoč.
Mogoč () om Venäman lidn da lidnankund Baikalantagaižen randan pohjoižpäivnouzmas. Se om Mogočan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1910 žiloks raudtestancijanno sauvomha Transsiban Amuran raudted. Stancii om avaitud vspäi 1914, nimitihe jogen mödhe. Žilo šingotihe kuldan samižel, i vl 1950 sai lidnan statusad.
Vspäi 1968 sijazihe il'mvägid Mogočas i sauvoškanzihe nügüd'aigaižikš. Lidn om kuldan samižen rajonan keskuseks, sen päedheotandad mülüdas raudten i mecan ümbriradmižen sarakoihe.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Amazaran mägisel'gan ezimägištol, 620 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Mogoč-jogen lanktendan sijas Amazar-jogehe (Amuran hurapol'ne bassein). Matkad Čithasai om 460 km suvipäivlaskmha orhal vai 585 km «Amur»-avtotedme (R-297). Lähembaižed lidnad oma Skovorodino (Amuran agj) 275 km päivnouzmha orhal vai 345 km «Amur»-avtotedme i Sretensk 215 km suvipäivlaskmha orhal vai 470 km avtol.
Čaldonk-žilo (, 284 rist. vl 2010) i koume pen't žilod raudtestancijanno mülüdas lidnankundha Mogočan ližaks. Lidnankundan pind — 69,38 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 13 258 ristitud, lidnankundan — 13 652 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vll 1970−1992, enamba 17 tuh. eläjid (17 884 vl 1970). Vl 2017 kaik 13 785 ristitud elädas lidnankundas.
Irdkosketused.
*


Nerčinsk.
Nerčinsk () om Venäman lidn da lidnankund Baikalantagaižen randan keskuzpalas. Se om Nerčinskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz oli pandud vl 1653 kozakoil kuti "Nelückii-varmitez" (), tungusalaižiden Gantimur-ruhtinasen mehed vargastiba sišpäi da paloiba sidä lophu vl 1654. Vodele 1657 saudihe ut "Nerčin varmitest" (), nimitihe jogen mödhe. Vodel 1664 Gantimur da völ 40 heimoiden ohjandajad tuliba da andoihe Venäman tobmudele, kändihe kozakoil mugažo.
Vl 1689 Nerčinsk sai lidnan statusad, sil-žo vodel Nerčin kožundakt om allekirjutadud Kitainke täs. Om kaičenus äi endevanhid pertid lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Nerč-jogen () hural randal tobjimalaz, 7 kilometras sen lanktendan Šilk-jogehe sijaspäi (Amuran bassein). Matkad Čithasai om 210 km päivlaskmha orhal, 300 km raudtedme vai 270 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Šilk 40 km päivlaskmha avtotedme vai 45 km raudtedme i Balei 44 km suvhe orhal vai 71 km avtol. Vižkilometrine raudtesarak ühtenzoitab lidnad Transsiban Priiskovai-stancijanke () suvhe lidnaspäi.
Pen' Makejevk-žilo (33 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Nerčinskan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 14 959 ristitud, lidnankundan — 14 999 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 17 tuh. eläjid vll 1979−1992 (17 000 rist. vl 1992). Vl 2017 kaik 14 945 ristitud elädas lidnankundas.
Nerčinskan agrarine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Petrovsk-Zabaikal'skii.
Petrovsk-Zabaikal'skii () om Venäman lidn da lidnümbrik Baikalantagaižen randan suvipäivlaskmas. Se om Petrovsk-Zabaikal'skijan rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1789 kuti "Petran Tegim" (). Vl 1926 se sai lidnan statusad da oli udesnimitadud nügüdläižikš. Lidnan raudtestancii om olmas vspäi 1900, se om Transsiban pala i "Petran Tegim"-nimenke tähäsai.
Geografijan andmused.
Lidn seižub mägidenkeskeižes katl'uses, Baläg- da Mikirt-jogiden kaidoiš alangištoiš (Hilokan i Selengan oigedpol'ne bassein), 800 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Čithasai om 414 km päivnouzmha raudtedme vai 480 km «Baikal»-avtotedme (R258), Burätijan Tazovaldkundhasai — 15..20 km lodeheze. Lähembaine lidn om Ulan Ude 105 km lodeheze orhal vai 200 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 18 549 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1959—1992, 28..30 tuhad eläjid (vl 1979 — 30 945 rist.).
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma mecan ümbriradmine i sömtegimišt, raudmetallurgijan i stöklan tegimed ei ole rados. Professionaližen opendusen aluzkundad: professionaliž-pedagogine tehnikum i medicinine škol.
Maršruttaksid da taksid oma kundaližtransportaks lidnas. Ezilidnelektrojonused ühtenzoittas lidnad Ulan Udenke i Hilok-lidnanke. Dekabristad-raudtestancii om toine lidnas, sijadase 6 kilometras päraudtestancijaspäi Čitan polehe.
Irdkosketused.
*


Sretensk.
Sretensk () om Venäman lidn da lidnankund Baikalantagaižen randan keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas. Se om Sretenskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1689 kuti "Stretenskii varmitez" (), sid' oli tetab kuti "Stretensk" — kaivuzžilo, kozakoiden stanic. Vhesai 1912 Sretenskan raudtestancii oli Transsiban lopstancijaks, edemba kormazihe jüguid jogilaivoihe da toihe Amuradme. Vl 1926 Sretensk sai lidnan statusad da kändihe rajonan keskuseks. Lidn šingotase laivansauvomižen tegimel (pened jogilaivad, meblin tehmine). Raudtestancii om Transsiban 50-kilometrižen sarakon lopstancii Kueng-stancijaspäi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Šilk-jogen molembil randoil, 490 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Čithasai om 365 km päivlaskmha. Lähembaine lidn om Nerčinsk 100 km päivlaskmha.
Klimat om terav kontinentaline mussonižpirdoidenke. Voden keskmäine lämuz — −2,9 C° vilun tal'ven tagut. Paneb sadegid 357 mm vodes, kezal tobjimalaz (vaiše 52 mm redukus-sulakus).
Morgul-külä (44 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Sretenskan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 6 850 ristitud, lidnankundan — 6 895 ristitud, rajonan koume kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1959 — 15 138 eläjad.
Irdkosketused.
*


Šilk (lidn).
Šilk ([ˈʂɨlkə]) om Venäman lidn da lidnankund Baikalantagaižen randan keskuzpalas. Se om Šilkan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 18. voz'sadan ezmäižel polel kozakoiden vahtkundaks otmaha kävutamižhe jogen alangišton väghižid maid, nimitihe jogen mödhe. Ezmäižen kerdan lidn mainitase kirjutadud purtkiš vl 1765. Vspäi 1914 Transsiban stancii radab Šilkas. Se sai lidnan statusad vl 1951. Lidn šingotase raudten edheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Šilk-jogen hural randpolel (Amuran bassein), 2 kilometras jogespäi, 490 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Čithasai om 174 km päivlaskmha orhal, 216 km avtotedme vai 248 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Nerčinsk 40 km päivnouzmha avtotedme vai 45 km raudtedme i Balei 52 km suvipäivnouzmha orhal vai 104 km avtotedme.
Mitrofanovo-žilo (, 529 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Šilkan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 13 947 ristitud, lidnankundan — 14 539 ristitud, rajonan koumandez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 16..18 tuh. eläjid vll 1959−1996 (18 200 rist. vl 1992). Vl 2017 kaik 13 313 ristitud elädas lidnankundas.
Šilkan äiprofil'ne licei om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Kamčatkan randan lidnad.
Kaik om koume lidnad (, sidä kesken üks' SATÜ) i 2 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Kamčatkan randas.


Jelizovo.
Jelizovo () om Venäman lidn da lidnankund Kamčatkan randan suves, Petropavlovskan Kamčatkal lodehline ezilidn. Se om Jelizovon rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha vspäi 2007.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1848 kuti "Vanh Ostrog" (). Vl 1897 sidä udesnimitihe "Zavoiko:ks" sijaližen gubernatoran kanzannimen mödhe. Vspäi 1924 eländpunkt om olmas nügüdläiženke nimenke, kolnuden Kamčatkal partizanjoukun käsknikan oiktastuseks. Vl 1975 Jelizovo-žilo sai lidnan statusad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Avač-jogen randoil, 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Petropavlovskan Kamčatkal röunhasai om 10 km suvipäivnouzmha avtotedme, keskushesai — 30 km.
Jelizovo om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 127,77 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 39 569 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1989 — 46 929 eläjad.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarak om kalan ümbriradmine. Lidn om maižanduzrajonan da turizmmaršrutoiden keskuz. Kamčatkan tegimištoline tehnikum i Kamčatkan tehnologijan da servisan kolledžan filial oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks. Rahvahidenkeskeine Jelizovo-lendimport ("PKC / ПРЛ") otab lidnan keskuzpalad. Sišpäi tehtas reisid Venämadme, mugažo čarterreisid Suvipäivnouzmaižen Azijan maihe, Tokioho i Ankoridžha.
Irdkosketused.
*


Vilüčinsk.
Vilüčinsk () om Venäman lidn da meriport Kamčatkan randan suves. Se om Vilüčinskan lidnümbrikon (vn 2005 sügüz'kuspäi, alištub randale) da (vn 1992 heinkuspäi, alištub federacijan tobmudele) administrativine keskuz.
Istorii.
Ristitun seižutesed oliba neniš tahoiš edel jäaigad. Ende itel'menalaižed oliba enambuses Vilüčinskan ümbrištos, löuzihe 7 seižutest (2. voz'tuha e.m.e. — 1. voz'tuha meiden erad). "Tarein-lidneihut" () mainitase vn 1739 keväz'kul.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1968 lidnan statusanke Tünen valdmeren laivišton sodameribazaks. "Ribačii"- (vozil 1931—1954 "Uz' Tarj"), "Primorskii"- da "Sel'devai"-žilod ühtištuihe "Petropavlovsk-Kamčatskii-50"-lidnha da tegisoiš sen lidnanlaptoikš. Vhesai 1994 nimitihe mugažo "Primorskii". Lidn om nimitadud lähižen Vilüčinskii-vulkanan mödhe vspäi 1994.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Avačin lahten Krašeninnikovan karan randoil, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Petropavlovskhasai Kamčatkal om 25 km pohjoižpäivnouzmha.
Vilüčinsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 341,22 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 25 401 ristitud. Vspäi 1996 kaikiš suremb ristitišt oli sil-žo vodel — 37 400 eläjad. 1990-nzil vozil saudihe ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid.
Ižanduz da transport.
Kamčatkan meritegim om kohendamha vedenalaižid laivoid — «Pohjoižpäivnouzmaine kohenduzkeskuz». Saudihe kalanümbriradajad tegint 1930-nzil vozil. Kamčatkan tedostancii om olmas vspäi 1957. Kamčatkan industrialine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Avtobusad i maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos.


Venäman rubl'.
Venäman rubl' (15px; toižed nimed — astaz, plit;) om Venäman oficialine valüt. Üks' rubl' kogoneb 100 kopeikaspäi.
Rubl' kävutase Abhazijan, Suviosetijan, Kriman territorijoil mugažo.


Krasnodaran randan lidnad.
Kaik om kaks'kümne kuz' lidnad () i 13 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Krasnodaran randas.


26 (lugu).
26 (kaks'kümne kuz') om naturaline, palakaz lugu 25 da 27 keskes.


Abinsk.
Abinsk () om Venäman lidn da lidnankund Krasnodaran randan päivlaskmas. Se om Abinskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1834 kuti "Abinskan lidnuz". Vspäi 1863 "Abinskai-stanic" oli olmas, Azovan kozakad paniba sen alust. Vl 1962 (7. tal'vku) stanic kändihe "Abinskii-radnikžiloks". Vl 1963 (23. reduku) radnikžilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Abin-jogen randoil (, 81 km pitte, Kubanin hurapol'ne bassein), Azov-Kubaninveres alangištos, 41 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnodarhasai om 67 km päivnouzmha orhal vai 83 km avtotedme, raudtedme. Lähembaine lidn om Krimsk 15 km päivlaskmha orhal vai raudtedme, 20 km avtotedme. "Abinskai-raudtestancii" om olmas vspäi 1888 «Krasnodar — Novorossiisk»-jonol.
Nell' pen't eländpunktad mülüdas lidnankundha Abinskan ližaks: žilo, stanic da 2 futorad. Lidnankundan pind — 322,94 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 34 928 ristitud, lidnankundan — 36 078 ristitud. Kaikiš suremb lidnan i lidnankundan ristitišt om nügüd'. Vl 2018 kaik 39 268 ristitud elihe lidnankundas, rajonan kaks' videndest.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 82,3%, armenijalaižed — 5,3%, ukrainalaižed — 2,1%, grekalaižed — 1,4%, totarlaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 2,6%, rahvahuden ozutandata — 5,2%.
Irdkosketused.
*


Anap.
Anap () om Venäman lidn-kurort da meriport Krasnodaran randan päivlaskmas, sodahoštusen lidn. Se om randan kahesanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Anapan lidnümbrikon administrativine keskuz, mülüb sihe.
Istorii.
14. voz'sadal oli tetab kuti Genujan Tazovaldkundan "Mapa-kolonii". Ottomanan imperii pani nügüdläižen eländpunktan alust — sauvoi lidnust vll 1781−1782. Kozakad anastiba sidä severz'-se kerdad sodoiden aigan. Anap kändi Venäman imperijan palaks vl 1829. Om lidnan statusanke vspäi 1846.
Toižen mail'man sodan aigan kurort oli pandud mantazole, udessundutihe 1950-nzil vozil. Raudte tuli lidnannoks vl 1979 "Anap-raudtestancijaks". Anap om ümbärtud vinmarjan kazvatandan rajonal, šingotase lebuturizmal (severz'-se millionoid ristituid vodes), sömtegimištol (leibän i vinan tegimed), sauvondmaterialiden i plastmassan pästandal.
Geografijan andmused.
Lidn-lebutaho sijadase Mustmeren pohjoižpäivnouzmaizel randal, 11 m valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel, Kavkazan ezimägištonno. Matkad Krasnodarhasai om 130 km päivnouzmha orhal vai 165 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Novorossiisk 40 km päivnouzmha orhal vai 52 km avtotedme i Temrük 43 km pohjoižhe orhal, 55 km avtotedme vai raudtedme.
Klimat om Keskmeren kuivahk, tal'vel voib toda pakaižid pohjoižespäi. Elokun lämuz +25,4 C°, vilukun +3,3 C°, voden keskmäine lämuz +13,6 C°. Paneb sadegid 560 mm vodes, enamba kaiked kül'mkus-vilukus (52..68 mm kus). Meriveden keskmäine lämuz +20..24 C° kezakus-sügüz'kus.
51 eländpunkt mülüb lidnümbrikho Anapan ližaks, ühtenzoittas 8 küläümbrikho. Lidnümbrikon pind — 981,86 km², om korktusid 439 metrhasai.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 58 990 ristitud, lidnümbrikon — 70 280 (Anapata). Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd', lidnümbrikon oli 186 127 eläjad vl 2017. Vl 2018 kaik 185 888 ristitud elihe lidnümbrikos.
Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 1% vl 2010): venälaižed — 86,0%, armenijalaižed — 6,6%, ukrainalaižed — 2,2%, toižed rahvahad — 4,4%, rahvahuden ozutandata — 0,8%.


Apšeronsk.
Apšeronsk () om Venäman lidn da lidnankund Krasnodaran randan suves. Se om Apšeronskan rajonan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1863 kuti "Apšeronskai-stanic" () Venäman armijan Apšeronan polkan sijadusenno, nimitihe polkan mödhe. Stanic kätihe "Apšeronskii-radnikžiloks" vl 1931. Se sai lidnan statusad vl 1947 nügüdläiženke nimenke.
Apšeronsk šingotaze kuti mecan (Sibirišpäi) da kalan (Piterišpäi) ümbriradai keskuz, mugažo ägehiden tegim om olmas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pšeh-jogen randal (, Kubanin hurapol'ne bassein), Kavkazan pohjoižel ezimägištol, 203 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnodarhasai om 85 km lodeheze orhal vai 115 km avtotedme. Lähembaine lidn om Hadižensk 20 km päivlaskmha avtotedme. "Apšeronskai-raudtestancii" om olmas sarakol «Armavir — Tuapse»-jonospäi, kaidraižuine 37-kilometrine mägiraudte augotase lidnas.
Koume futorad mülüdas lidnankundha Apšeronskan ližaks. Lidnankundan pind — 219,22 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 40 225 ristitud, lidnankundan — 41 536 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 39..40 tuhad eläjid vll 2002−2018 (40 349 rist. vl 2016). Vl 2018 kaik 41 409 ristitud elihe lidnankundas.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 86,1%, armenijalaižed — 7,7%, ukrainalaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 4,0%, rahvahuden ozutandata — 0,8%. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman katken jumalanpert' i «Kall'kinged sein»-jumalaižen naižjumalankodi oma olmas lidnas, mugažo Armenižen jumalankodikundan «Surb Gevorg»-pühäpert'.
Irdkosketused.
*


Armavir (Venäma).
Armavir (, "Armavir") om Venäman lidn Krasnodaran randan päivnouzmas. Se om randan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Armaviran lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kuti "Armenine aul" () vl 1839 Čerkesijan armenijalaižil, hö sirdiba sihe kaičemha rahvahan religijad da veroid islaman levitamišt vaste. Vozil 1848−1876 nimitihe "Armaviran aul:aks" Armenijan amuižen pälidnan mödhe. Vl 1875 raudte Vladikavkazhasai läbiti aulad, i udesnimitihe sidä — "Armavir-küläks". Vspäi 1914 om lidnan statusanke. Vn 1930 7. päiväspäi elokud om lidnaks randan alištusenke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kuban'-jogen hural randal sen lähtendan sijas Kavkazaspäi, 190 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Krasnodarhasai om 170 km päivlaskmha orhal vai 220 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Stavropol' 65 km päivnouzmha orhal vai 120 km avtotedme, Labinsk 60 km suvipäivlaskmha avtotedme i Novokubansk 5 km lodeheze avtotedme.
Koume küläümbrikod (Zavetnii, Jogenverine i Vanhan Stanican) 11 eländpunktanke mülüdas lidnümbrikho Armaviran ližaks. Lidnümbrikon pind om 280 nellikkilometrad.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 188 832 ristitud, lidnümbrikon — 208 103 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 193 964 eläjad vl 2002. Vl 2018 kaik 209 249 ristitud elihe lidnümbrikos.
Rahvahad (lidnan eläjad vl 2010, enamba 0,4%): venälaižed — 85,2%, armenijalaižed — 9,3%, ukrainalaižed — 1,3%, čerkesalaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 1,3%.
Transport.
Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. «Kavkaz»-avtote (R217) om lidnan päivlaskmaižeks i suvižeks röunaks.
Irdkosketused.
*


Belorečensk.
Belorečensk (, "Belorečensk") om Venäman lidn da lidnankund Krasnodaran randan keskuzpalan suves. Se om Belorečenskan rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha.
Istorii.
Čerkesalaižiden Šithal-eländpunkt () oli olmas Belorečenskan sijas edel 19. voz'sadan kahtent palad.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Kubanin kozakoil kuti maine lidnuz i "Belorečenskai-stanic" () vl 1862. Vl 1910 «Armavir — Tuapse»-raudtejono läbiti stanicad, i se šingotaškanzihe teravas. Stanic sai lidnan statusad vn 1958 28. päiväl semendkud nügüdläiženke nimenke. Vozil 1979−2005 lidn alištui agjan tobmudele oikti.
Belorečenskan ižandusen päsarakod oma himine (mineraližheretusiden tegim), sömtegimišt (südäiveded, konditerine fabrik, voitegim, kombisömän tegim, leibtegim), sauvondmaterialad (raudbetontegesed), raudtetransportan edheotandad i meblin tehmine.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Vaugedjogen oiktal randal (, Kubanin hurapol'ne bassein), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Adigejan Tazovaldkundan röunhasai om 6 km päivlaskmha i 4 km suvhe, Krasnodarhasai om 75 km päivlaskmha orhal vai 100 km avtotedme. Lähembaine lidn om Maikop (Adigejan pälidn) 20 km suvipäivnouzmha orhal, raudtedme vai avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 53 892 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 60 tuhad eläjid vl 1996. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid i armenižen jumalankodikundan pühäpert' oma olmas lidnas.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 84,1%, armenijalaižed — 9,9%, ukrainalaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 4,1%, rahvahuden ozutandata — 0,5%.
Professionaližen opendusen aluzkundad: industrialiž-tehnologine tehnikum (valdkundaline), kooperativine tehnikum (privatine), biznesan da oiktusen tehnikum (privatine), medicinine kolledž (valdkundaline).
Irdkosketused.
*


Gelendžik.
Gelendžik () om Venäman lidn da meriport Krasnodaran randas. Se om randan seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Gelendžikan lidnümbrikon administrativine keskuz. Om federaližen lidnan-kurortan statusanke vspäi 2001.
Istorii.
Ristitud elädas lidnan ümbrištos amussai. Olnuded 5 tuhad vot tagaz bronzaigan heimod jätiba dol'menid mägipautkil. Ende oliba olmas lidnan territorijal: grekine "Torik"-kolonii (6. voz'sada e.m.e.), rimalaine "Pagri-port" (63. voz' EME), Vizantijan "Eptal-laht" (6. voz'sada m.e.) i Genujan "Mavrolako-lidnuz" (13. voz'sadaspäi). Eländpunkt nimitaškanzihe Gelendžik:aks Ottomanan imperijas (15. voz'sadan lop — 1829).
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1831 kuti "Gelendžikan varmitez" (). "Gelendžik-žilo" () sai lidnan statusad vl 1915. Vozil 1923−1963 oli Gelendžikan rajonan keskuseks sen tühjitushesai. Muretihe lidnad avialondoil Toižen mail'man sodan aigan, sen jäl'ghe udessaudihe lidnan pertid.
Gelendžikan ižandusen päsarakod oma turizm (läz 20 sanatorijad, 3 akvaparkad, puištod) i sömtegimišt. Tedoaluzkundad i jüguiden meriport oma lidnas mugažo.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Mustmeren da sen Gelendžikan lahten randal, 15 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kavkazan Markoth-mägisel'g sauptab oiktoid teid kontinental. Matkad Krasnodarhasai om 85 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 180 km avtotedme. Lähembaine lidn om Novorossiisk 20 km lodeheze orhal vai 30 km «Don»-avtotedme (M4-trass).
Klimat om subtropine meren, ezimägišton pirdoidenke. Heinkun lämuz +23,1 C°, vilukun +2,3 C°, voden keskmäine lämuz +12,4 C°. Paneb sadegid 849 mm vodes, enamba kül'mkus-uhokus (74..125 mm kus).
15 žilod da 5 futorad mülüdas lidnümbrikho Gelendžikan ližaks, ühtenzoittas niid 4 küläümbrikho. Lidnümbrikon pind — 1227,54 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 54 980 ristitud, lidnümbrikon — 91 126 ristitud. Kaikiš suremb lidnan i lidnümbrikon kaikenaigaine ristitišt om nügüd'. Vl 2018 kaik 117 546 ristitud elihe lidnümbrikos. Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid om lidnas.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010, lidnan eläjad): venälaižed — 76,2%, grekalaižed — 4,3%, armenijalaižed — 2,7%, ukrainalaižed — 2,3%, toižed rahvahad — 3,9%, rahvahuden ozutandata — 10,6%.
Viktor Hrestin radoi lidnan da lidnümbrikon edeližel pämehel (2008−2018).
Transport.
Avtobusad, funikulörad (2 jonod), merilikutimvenehed, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Lähembaine raudtestancii sijadase Novorossiiskas.
Civiline Gelendžik-lendimport ("GDZ/ГДЖ") sijadase 10 km lidnan keskusespäi lodeheze avtotedme, tehtas vaiše tatanmaižid passažirreisid Venämadme. Sätas čarterreisid gidrolendimportaspäi lähižihe järedoihe lidnoihe.


Gul'keviči.
Gul'keviči () om Venäman lidn da lidnankund Krasnodaran randan päivnouzmas. Se om Gul'kevičin rajonan administrativine keskuz (vll 1935−1963 i vspäi 1980) da üks'jäine lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1875 15. päiväl heinkud Gul'keviči-žiloks ühtennimiženno raudtestancijanno «Rostov Donal — Vladikavkaz»-jonol, nimitihe lähižen uman pidajan — Venäman imperijan Nikolai Gul'kevič-valdkundmehen kanzannimen mödhe. Kätihe radnikžiloks vl 1959. Žilo sai lidnan statusad vn 1961 21. päiväl heinkud.
Gul'keviči šingotase sauvondtegesiden edheotandoiden da sömtegimišton keskuseks, maižanduzrajon ümbärdab sidä.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kuban'-jogen hural randpolel, 5 kilometras jogespäi, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnodarhasai om 140 km päivlaskmha orhal vai 165 km avtotedme. Lähembaine lidn om Kropotkin 12 km lodeheze orhal, raudtedme vai avtotedme. «Kavkaz»-avtote ümbärdab lidnad 5 kilometras suvipäivlaskmpolespäi.
Maikopskoje-žilo (4106 rist. vl 2010) i Lebäžii-futor (181 rist. vl 2010) mülüdas lidnankundha Gul'kevičin ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 35 244 ristitud. Vspäi 1996 lidnan ristitišt vajehtab 34..35 tuhad röunoiš (35 300 rist. vl 2001). Vl 2018 kaik 38 453 ristitud elihe lidnankundas, rajonan kaks' videndest.
Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 0,8% vl 2010): venälaižed — 92,8%, armenijalaižed — 2,1%, ukrainalaižed — 1,7%, saksalaižed — 0,8%, toižed rahvahad — 1,9%, rahvahuden ozutandata — 0,7%.
Irdkosketused.
*


Hadižensk.
Hadižensk (,) om Venäman lidn da lidnankund Krasnodaran randan suves, sen Apšeronskan rajonas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kozakoil vl 1864 kuti "Hadiženskai-stanic" () čerkesalaižiden tactud Hadiži-aulan sijas. Vl 1909 löuzihe kivivoid stanicanno i ristitišt ližadui teravas. Kätihe stanicad radnikžiloks edel 1936 vot. Žilo sai lidnan statusad vn 1949 28. päiväl sügüz'kud.
Hadižensk šingotase sömtegimišton i kivivoin samižen edheotandoiden keskuseks, vspäi 1953 — mineraližen veden kurortaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pšiš-jogen muugotil randoil (, Kubanin hurapol'ne bassein), Kavkazan pohjoižel ezimägištol, 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Apšeronsk-rajonkeskushesai om 20 km päivnouzmha avtotedme, Krasnodarhasai — 80 km lodeheze orhal vai 110 km avtotedme.
Koume futorad mülüdas lidnankundha Hadiženskan ližaks. Lidnankundan pind — 203,56 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 579 ristitud, lidnankundan — 22 585 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 22 733 eläjad vl 2016. Vl 2018 kaik 23 482 ristitud elihe lidnankundas, rajonan kaks' ühesandest. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid om olmas lidnas.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 80,1%, armenijalaižed — 6,9%, ukrainalaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 10,9%, rahvahuden ozutandata — 0,5%.
Transport.
Avtobusad da ezilidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnas i rajonas. Avtostancii i "1811. km"-raudteplatform sijadasoiš lidnas. "Hadiženskai-raudtestancii" om Stancionnii-žilos 2 km päivlaskmha lidnaspäi «Armavir — Tuapse»-jonol.


Hul Purde.
Lidnan keskuzline Leninan ird vn 2006 elokus.
Hul Purde () om Venäman lidn Krasnodaran randan keskuzpalan suvipäivlaskmas. Se om municipaližen «Hul Purde-lidn»-ühtnikan da lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Edel 19. voz'sadan kahtent pol't adiglaižiden "Psifab-aul" () oli necil sijal. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1864 kuti lebutaho-kurort, saudihe sodaläžundkodid, kül'bendsijad da puištod. Vl 1965 kurortine žilo sai lidnan statusad.
Mineralvedentegimed, turistad, lebuntahtnikad, meblin tehmine, kivivoin samižen sarak šingotadas Hul Purde-lidnad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kavkazan ezimägištonno, Psekups-jogen randoil (, Kubanin hura ližajogi), 70 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnodarhasai om 50 km pohjoižhe avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Adigeisk (Adigejan Tazovaldkundan pälidn) 35 km pohjoižhe niil-žo teil.
Klimat om ven subtropižen nepsan vönen pirdoidenke. Heinkun lämuz om +23,1 C°, vilukun — +1,7 C°, voden keskmäine lämuz +12,2 C°. Paneb sadegid 895 mm vodes, enamba kül'mkus-vilukus (89..101 mm kus).
30 eländpunktad mülüdas lidnümbrikho Hulan Purtken ližaks: 8 stanicad, 13 žilod da 9 futorad, ühtenzoittas niid seičemeks küläümbrikoks. Lidnümbrikon pind — 1766,5 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 30 126 ristitud, lidnümbrikon — 57 289 ristitud. Vl 2018 kaik 66 008 ristitud elihe lidnümbrikos. Kaikiš suremb lidnan i lidnümbrikon ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 83,4%, armenijalaižed — 5,9%, ukrainalaižed — 2,5%, adiglaižed — 0,6%, totarlaižed — 0,5%, vaugedvenälaižed — 0,4%, saksalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,0%, rahvahuden ozutandata — 4,3%.
Transport.
Avtobusad da ezilidnelektrojonused ühtenzoittas lidnad ümbrištonke. "Hul Purde-raudtestancii" om olmas vspäi 1978, sijadase jogen hural randpolel, «Krasnodar — Tuapse»-jonol. «Don»-avtote (M4-trass) läbitab lidnan hurarandališt palad.


Jeisk.
Jeisk () om Venäman lidn-kurort, lidnankund i Azovmeren port Krasnodaran randan lodehes. Se om randan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Jeiskan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1939), mülüb sihe vspäi 2007.
Istorii.
Vll 1777−1778 "Hanan lidneihut" () oli saudud Kriman hanan — Venäman imperijan vassalan varapälidnaks. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1848 kuti meriport londuseliženno čirakonno lidnan statusanke, nimitihe Jei-jogen mödhe (). Jeisk-raudtestancii om olmas vspäi 1911.
Toižen mail'man sodan aigan bombardiruihe Jeiskad, lidn oli okkupiruidud Germanijan imperijan sodavägil (eloku 1942 — uhoku 1943). Om udessündutadud sodan jäl'ghe, šingotase merilebun da sömtegimišton keskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase nemel, Azovmeren pohjoižpäivnouzmaižel randal i Jei-jogen estuarijan (Jeiskan liman) suvirandal, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, rajonan pohjoižes. Azovmeri voib jäduda uhokus. Matkad Krasnodarhasai om 190 km suvhe orhal vai 250 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Taganrog 73 km pohjoižpäivnouzmha orhal meredme, Primorsko-Ahtarsk 74 km suvhe i Mariupol' (Ukrain) 71 km lodeheze meredme.
Klimat om ven. Heinkun lämuz +25,2 C°, vilukun-elokun — −0,2 C°, voden keskmäine lämuz +11,8 C°. Paneb sadegid 811 mm vodes, vähemba kaiked heinkus-redukus (53..55 mm kus). Meriveden lämuz oleleb +17..+25 C° semendkus-sügüz'kus.
Seičeme žilod mülüdas lidnankundha Jeiskan ližaks, sidä kesken Širočank (, 6025 rist. vl 2010) i Krasnoflotskii (2205 rist. vl 2010). Lidnankundan pind — 143,48 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 87 769 ristitud, lidnankundan — 97 178 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 87 tuhad vll 2005−2011 (87 800 eläjad vl 2011). Vl 2018 kaik 92 765 ristitud elihe lidnankundas, rajonan kaks' koumandest.
Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 1% vl 2010): venälaižed — 92,9%, ukrainalaižed — 2,5%, armenijalaižed — 0,9%, toižed rahvahad — 2,7%, rahvahuden ozutandata — 1,0%.
Transport.
Avtobusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad ajadas rajonadme da äjihe lähižihe lidnoihe.
Raudte Starominskai-stanicaspäi lopiše Jeiskas äjil sarakoil, eländpunktad ühtenzoittas rel'savtobusal. Jeisk-sodalendimport ("EIK / ЕСК") sijadase lidnan suvipäivlaskmas.
Irdkosketused.
*


Korenovsk.
Korenovsk () om Venäman lidn da lidnankund Krasnodaran randan keskuses. Se om Korenovskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kuti "Korenovskai-stanic" vl 1794. Se sai lidnan statusad vl 1961, nimitihe nügüdläižikš.
Korenovsk om maižanduzrajonan keskuz, sömtegimišt šingotase siš.
Geogarfijan andmused.
Lidn sijadase Hura Beisužok-jogen (, Azovmeren bassein) hural randal tobjimalaz, 40 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnodaran röunhasai om 60 km suvipäivlaskmha. Lähembaižed lidnad oma Ust'-Labinsk 30 km suvipäivnouzmha orhal i Timašovsk 40 km lodeheze orhal.
Kaks' žilod i kaks' futorad mülüdas lidnankundha Korenovskan ližaks. Lidnankundan pind — 32,45 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman ravahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 41 166 ristitud. Vll 1996−2017 ristitišt vajehtab 40..41 tuhad röunoiš (41 876 rist. vl 2016). Vl 2017 kaik 43 264 ristitud elihe lidnankundas. Punolendimiden polk baziruiše sijaližel lendimportal.
Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 1% vl 2010): venälaižed — 91,5%, armenijalaižed — 3,0%, ukrainalaižed — 1,9%, toižed rahvahad — 2,4%, rahvahuden ozutandata — 1,2%.
Transport.
«Don»-avtote (M4-trass) mäneb lidnan lodehližedme röunadme. "Korenovsk-raudtestancii" sijadase «Krasnodar — Volgograd»-jonol.
Irdkosketused.
*


Krimsk.
Krimsk () om Venäman lidn da lidnankund Krasnodaran randan päivlaskmas. Se om Krimskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1862 kuti "Krimskai-stanic" (). Se sai lidnan statusad vl 1958 nügüdläiženke nimenke.
Krimsk šingotase sömtegimišton i sauvondmaterialiden edheotandoiden lidnaks, om äiprofil'žen maižanduzrajonan keskuseks. Lidn eli läbi sur'vedes vn 2012 7. päiväl heinkud 200-millimetrižen valegen jäl'ghe.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Adagum-jogen muugotil randoil (66 km pitte, Kubanin hura ližajogi), 24 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Kavkazan ezimägištonno. Matkad Krasnodarhasai om 100 km päivnouzmha orhal. Lähembaine lidn om Abinsk 10 km suvipäivnouzmha orhal, raudtedme vai avtotedme.
"Verhneadagum-futor" (266 rist. vl 2010) mülüb lidnankundha Krimskan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 57 382 ristitud. Vspäi 1996 lidnan ristitišt vajehtab 56..58 tuhad röunoiš (58 128 rist. vl 2012). Professionaližen opendusen aluzkundad: Krimskan industrialiž-sauvondtehnikum i Krimskan tehnine kolledž.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 83,0%, armenijalaižed — 3,6%, ukrainalaižed — 2,4%, totarlaižed — 2,3%, grekalaižed — 1,8%, assirijalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 4,8%, rahvahuden ozutandata — 0,9%.
Irdkosketused.
*


Kropotkin (Krasnodaran rand).
Kropotkin () om Venäman lidn da lidnankund Krasnodaran randan päivnouzmas. Se om randan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Kavkazskajan rajonan administrativine keskuz vn 2008 elokuspäi.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1879 kuti "Romanovskii-futor" Rostovan kozakoiden-alusenpanijoiden Romanovskai-stanican mödhe. Futor sai lidnan statusad vn 1921 4. päiväl uhokud, nimitihe nügüdläižikš Petr Kropotkin-tedomehen da revolücioneran-anarhistan kanzannimen mödhe.
Kropotkin šingotase sömtegimišton keskuseks sijaližel torhudel, mugažo mašiništon sauvomha veimid tegim i simvolikan fabrik oma olmas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kuban-jogen oiktal korktal randal, 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnodarhasai om 130 km suvipäivlaskmha orhal vai 145 km avtotedme. Lähembaine lidn om Gul'keviči 5 km suvipäivnouzmha. "Kavkazskai-raudtestancii" () om «Rostov — Vladikavkaz»-jonol, nece raudte ristikoičeb «Krasnodar — Mihailovsk — Elist»-raudtejonod lidnas. «Kavkaz»-avtote läbitab lidnad.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 80 765 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 82 800 eläjad vll 2000−2001.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 92,4%, armenijalaižed — 3,8%, ukrainalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 2,1%, rahvahuden ozutandata — 0,7%.
Irdkosketused.
*


Kurganinsk.
Kurganinsk (, "Kurganinsk") om Venäman lidn Krasnodaran randan päivnouzmas. Se om Kurganinskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Kubanin kozakoil vl 1853 kuti "Kurgannai-stanic" (), nimitihe käpiden äjüden ümbrištos tagut. Stanic sai lidnan statusad vn 1961 14. päiväl vilukud.
Kurganinsk šingotase sömtegimišton keskuseks sijaližel torhudel, mugažo lehtraudpakuitesen i savičun tegimed, raudten sauvondedheotandad oma olmas Kurganinskas. Lidn eli läbi sur'vedes vl 2002.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Lab-jogen oiktal randal (, Kuban'-jogen hurapol'ne bassein), 165 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Kavkazan ezimägištonno. Adigei sijadase jogen vastrandal, matkad Krasnodarhasai om 150 km päivlaskmha. Lähembaižed lidnad oma Armavir 40 km päivnouzmha orhal vai raudtedme i Labinsk 27 km suvhe orhal vai kaikil teil. "Kurgannai-raudtestancii" om olmas «Armavir — Tuapse»-jonol vspäi 1915.
Krasnoje Pöud-žilo (, 737 rist. vl 2010) i Joudjuz-futor (, 640 rist. vl 2010) mülüdas lidnankundha Kurganinskan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 47 970 ristitud, lidnankundan — 49 347 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 50 800 eläjad vl 2001, lidnankundan — 50 515 eläjad vl 2015. Vl 2017 kaik 50 162 ristitud elädas lidnankundas.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 85,8%, armenijalaižed — 9,6%, ukrainalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 2,6%, rahvahuden ozutandata — 0,7%.
Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Voznesenjan jumalanpert' (1906−1916) i phh. Pedroin da Pauloin jumalanpert' (2003) oma väges lidnas.
Irdkosketused.
*


Labinsk.
Labinsk () om Venäman lidn da lidnankund Krasnodaran randan suvipäivnouzmas. Se om Labinskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Ende nogailaižiden "Nauruz-aul" oli olmas lidnan sijas, sid' adiglaižiden "Četiun-aul" () oli pandud mantazole Kavkazan sodan aigan. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Donan kozakoil vl 1841 kuti "Labinskai-stanic", nimitihe jogen mödhe. Se sai lidnan oficiališt statusad vn 1947 23. päiväl redukud Labinsk-nimenke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Lab-jogen oiktal randal (, Kuban'-jogen hurapol'ne bassein), 270 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Kavkazan ezimägištonno. Adigei sijadase jogen vastrandal, matkad Krasnodarhasai om 180 km päivlaskmha. Lähembaine lidn om Kurganinsk 27 km pohjoižhe orhal vai kaikil teil. "Labinskai-raudtestancii" om olmas jonol Kurganinskaspäi.
Prohladnii-žilo (1416 rist. vl 2010) da Mirun Zorä-futor (, 114 rist. vl 2010) mülüdas lidnankundha Labinskan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 62 864 ristitud, lidnankundan — 64 394 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 64 300 eläjad vl 1996. Vl 2018 kaik 61 649 ristitud elihe lidnankundas.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 91,8%, armenijalaižed — 3,3%, ukrainalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 3,0%, rahvahuden ozutandata — 0,7%.
Irdkosketused.
*


Novokubansk.
Novokubansk () om Venäman lidn da lidnankund Krasnodaran randan päivnouzmas, Armaviran pohjoine kaimdailidn. Se om Novokubanskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1867 kuti "Kubanskoje-žilo" Kavkazan polkiden saldatoil erindas. Edel 1922 vot nimitaškanzihe sidä "Novokubanskoje:ks". Vl 1961 kätihe sidä "Novokubanskii-radnikžiloks". Vn 1966 11. päiväl kezakud se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke.
Novokubansk šingotase sömtegimišton keskuseks sijaližel torhudel, mugažo sauvondmaterialiden tegimed oma olmas lidnas (seinmaterialad, profiline torv). Lidn eli läbi sur'vedes vn 2002 kezakul, urzi dambad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kuban'-jogen hural randpolel, 1 km jogespäi, 145 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnodarhasai om 162 km päivlaskmha orhal vai 205 km avtotedme. Lähembaine lidn om Armavir, om 4 km matkad lidnoiden röunoiden keskes avtotedme. "Kubanskai-raudtestancii" om olmas «Armavir — Kropotkin»-jonol. Koumekilometrine sarak ühtenzoitab lidnad «Kavkaz»-avtotenke suvipäivlaskmas.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 34 880 ristitud, rajonan kaks' videndest. Vspäi 2002 lidnan ristitišt vajehtab 34..35 tuhad eläjid röunoiš (35 440 rist. vl 2016).
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 88,2%, armenijalaižed — 6,3%, ukrainalaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 2,7%, rahvahuden ozutandata — 1,2%.
Lähembaižed professionaližen opendusen alizkundad sijadasoiš Armaviras.
Irdkosketused.
*


Novorossiisk.
Novorossiisk ([nəvərɐˈsʲijsk]) om Venäman lidn da lidnümbrik Krasnodaran randan päivlaskmas. Se om randan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe. Vägilidn vspäi 1973. Om meriportaks mail'man znamoičendanke Mustmeren pohjoižpäivnouzmaižel randal.
Venäman Mustmeren laivišton sodabaz sijadase lidnas.
Istorii.
Nügädläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1838 turkan lidnusen jändusil. Nimitihe Novorossiiskaks vn 1839 14. päiväl vilukud. Žilo sai lidnan statusad vl 1866. Vl 1888 raudte tuli lidnha Jekaterinodaraspäi.
Novorossiisk šingotase meriportal, sauvondmaterialiden pästandal (cement, šifer, raudbetontegesed, mecan ümbriradmine) i sömtegimišton keskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Mustmeren da sen jädumatoman Cemesan lahten randoil, 0..558 m korktusil, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pen' Cemes-jogi () läbitab lidnad. Lujad manrehkaidused oleldas, seičemehe ballhasai. Matkad Krasnodarhasai om 100 km päivnouzmha orhal, 145 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Gelendžik 20 km suvipäivlaskmha orhal, 30 km avtotedme vai merel.
Novorossiisk jagase nelläks lidnrajonaks. Kaik 24 eländpunktad mülüdas lidnümbrikho Novorossiiskan ližaks, ühtenzoittas niid 6 küläümbrikho. Lidnümbrikon pind — 834,94 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 241 952 ristitud, lidnümbrikon — 298 253 ristitud. Vl 2018 kaik 334 506 ristitud elihe lidnümbrikos. Kaikiš suremb lidnan i lidnümbrikon ristitišt om nügüd'. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert' i Jumalanmaman Emäganpäivän päjumalanpert', seičeme jumalanpertid da koume časounäd oma olmas lidnas. Toižiden uskondoiden pühäpertid: Armenine apostoline jumalankodikund (1), protestantizm (3 — lüteranine, vižkümnenden päivän, evangelistad), Krišnan tuntken sebr (1), judaizm (1).
Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 0,7% vl 2010): venälaižed — 88,0%, armenijalaižed — 3,4%, ukrainalaižed — 2,4%, totarlaižed — 0,9%, grekalaižed — 0,7%, toižed rahvahad — 3,0%, rahvahuden ozutandata — 1,6%.
Transport.
Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad da ezilidnelektrojonused ühtenzoittas ümbrištonke. Novorossiisk-raudtestancii om lopstancii sarakol Krimskaspäi.
Venäman kaikiš suremb port sijadase lidnas. «Don»-avtote (M4-trass) tuleb Gelendžikaspäi i lopiše Novorossiiskas. Lähembaine lendimport sijadase Gelendžikan pohjoižes, toine Vitäzevo-lendimport om Anapas 50 km lodeheze.


Primorsko-Ahtarsk.
Primorsko-Ahtarsk () om Venäman lidn Krasnodaran randan lodehes. Se om Primorsko-Ahtarskan rajonan administrativine keskuz da lidnankund.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1774 kuti anastadud turkil "Ahtar-Bahtar-lidnuz" (känduz: «mererandaline vauged kall'»). Vl 1854 ühtenzoittihe "Ahtarskii-žilod" kozakoiden futorišpäi. Vl 1900 žilo kätihe "Primorsko-Ahtarskai-stanicaks" (). Stanic sai lidnan statusad vl 1949.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Azovmeren päivnouzmaižel randal, läz Ahtarskan i Jasenin lahtid, Azovveren da Kubanin tazangištol, 2 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Krasnodarhasai om 150 km suvipäivnouzmha avtotedme vai raudtedme. Raudtestancii nimitase "Ahtari" (). Lähembaine lidn om Timašovsk 70 km suvipäivnouzmha orhal, raudtedme vai avtotedme.
Klimat om ven läm' kuivahk, ei olele lumikatet. Vilukun keskmäine lämuz om −0,8 C°, heinku om kaikiš lämhemb — +24,6 C°. Paneb sadegid 587 mm vodes, läz tazomäras kuidme.
Nell' eländpunktad om lidnankundas, ned oma 2 pen't žilod (Primorskii, Ogorodnii) da Sadki-futor lidnan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 32 257 ristitud. Kaik 34 596 ristitud elädas lidnankundas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vozil 1996−2001 — 34 tuh. ristituid.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 93,0%, ukrainalaižed — 2,5%, vaugedvenälaižed — 0,5%, armenijalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,9%, rahvahuden ozutandata — 0,7%.
Ižanduz.
Meriport om olmas kalanpüdusen täht, mugažo kazvatadas da ümrbiratas kalad. Om severz'-se sömtegimišton toižid edheotandoid: jauhkombinat, maidtegim. Lotosan plantacijad lidnan ümbrištos. Lidn om klimatine lebutaho, tervehtajad veded rikvezinikanke. Sodalendimport sijadase lidnan pohjoižpäivnouzmaiženno röunanno.
Irdkosketused.
*


Slavänsk Kubanil.
Slavänsk Kubanil () om Venäman lidn da lidnankund Krasnodaran randan päivlaskmas. Se om Slavänskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1865 kuti "Slavänskai-stanic" (), nimitihe gusariden polkan mödhe (1776—1783) Suvorovan ohjandusen al. Vspäi 1913 "Protok-raudtestancii" («jogen hijam») om olmas «Krimsk — Timašovsk»-jonol. Vll 1942—1943 stanic oli okkupiruidud Germanijan imperijan sodavägil.
Eländpunkt sai lidnan statusad vn 1958 28. päiväl semendkud udenke nimenke erištamha Ukrainan lidnaspäi. Lidn om ümbärtud maižandusen järedoil edheotandoil, šingotase kivivoin ümbriradmižen, sauvondmaterialiden tehmižen (savič, katuzmaterialad) i sömtegimišton keskuseks sijaližel torhudel, mugažo omblendfabrik i kurortkompleks oma lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kuban-jogen suhišton Protok-hijaman hural randal, 8 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kuban'-jogehesai om 6 km suvhe, Krasnodarhasai om 70 km päivnouzmha orhal vai 80 km avtotedme. Lähembaine lidn om Krimsk 40 km suvhe orhal, raudtedme vai avtotedme.
Slavänsk Kubanil om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 63 842 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Hristanuskondan erazvuiččiden jumalankodikundoiden 9 pühäpertid om olmas lidnas. Slavižen kul'turan rahvahidenkeskeine festival' oleleb lidnas uhokun augul, vedadas vspäi 2004.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 92,0%, armenijalaižed — 3,5%, ukrainalaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 2,4%, rahvahuden ozutandata — 0,5%.
Irdkosketused.
*


Temrük.
Temrük () om Venäman lidn da lidnankund Krasnodaran randan päivlaskmas. Se om ühtennimižen rajonan administrativine keskuz, kaikiš suremb eländpunkt da üks'jäine lidn, vinmarjan maižanduzrajonan keskuz.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud 16. voz'sadan lopus kuti "Uz' Temrük-lidnuz" (), sidä kesken Venäman sodavägil, nimitihe sauvondan ohjandajan kabardalaižen Temrük-ruhtinasen mödhe. Vll 1570—1774 lidnuz mülüi Ottomanan imperijha. "Temrükskai-stanic" () sai lidnan statusad vl 1860. Temrük šingotase meriportaks Azovmerel i lebutahoks reduvulkanoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tamanin pol'sarel, Kuban'-jogen suhišton i Kurčanskii-limanan randoil, jogenvagon oiktal randal tobjimalaz, 10 m valdmeren pindan päl korktusel. Matkad Krasnodarhasai om 130 km päivnouzmha avtotedme. Lähembaine lidn om Anap 40 km suvhe avtotedme vai raudtedme.
Kaks' žilo da futor mülüdas lidnankundha.
Eläjad.
Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 38 046 ristitud, lidnankundan — 38 836 ristitud. Vl 2017 kaik 40 915 ristitud elädas lidnankundas, rajonan koumandez. Lidnan i lidnankundan kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 1,0% vl 2010): venälaižed — 93,8%, ukrainalaižed — 1,9%, toižed rahvahad — 3,3%, rahvahuden ozutandata — 1,0%.
Transport.
Avtobusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas.
Temrük-merijüguport om saudud Azovmeren randal. "Temrük-raudtestancii" om olmas vaiše jüguiden täht, ühtenzoitab Anapanke. Lähembaine "Vitäzevo-lendimport" sijadase 30 km suvhe, läz Anap-lidnad.
Irdkosketused.
*


Tihoreck.
Tihoreck () om Venäman lidn da lidnankund Krasnodaran randan pohjoižpäivnouzmas. Se om Tihoreckan rajonan administrativine keskuz, mülüb sihe vspäi 2008.
Istorii.
"Tihoreckai-raudtestancii" () om olmas vn 1874 semendkuspäi «Rostov — Vladikavkaz»-jonol. Nimitihe raudtestancijad lähižen Tihoreckai-stanican mödhe (), se sijadase 7 km pohjoižpäivnouzmha, udesnimitihe vl 1930 Fastoveckajaks putlikoičendad vaste. Ühtenzoittihe Tihoreckii-futorad i žilod raudtestancijanno da kätihe lidnaks vn 1926 1. päiväl keväz'kud, nimitihe nügüdläižikš.
Vspäi 1961 alištihe lidnad randan tobmudele oikti. Lidn šingotase sömtegimišton da raudten edheotandoiden keskuseks, mugažo mašiništonsauvomižen tegim radab, se pästab raudteiden kohenduztehnikad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Čelbas-jogen oiktal randpolel (lankteb soho Azovmeren randal, om sidodud Azovmerhe solakahiden limanoiden kal't), 3 kilometras jogespäi, 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnodarhasai om 128 km suvipäivlaskmha orhal vai 155 km avtol ajaden, mugažo voib sadas oiktadme raudtedme. Lähembaine lidn om Kropotkin 63 km suvipäivnouzmha raudtedme vai «Kavkaz»-avtotedme.
Kaks' žilod mülüdas lidnankundha Tihoreckan ližaks. Lidnankundan pind — 76,03 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 61 823 ristitud, lidnankundan — 63 295 ristitud, rajonan pol'. Vl 2017 kaik 60 445 ristitud elädas lidnankundas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 70 300 eläjad vl 1996.
Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 1,0% vl 2010): venälaižed — 94,5%, armenijalaižed — 1,6%, ukrainalaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 2,2%, rahvahuden ozutandata — 0,3%.
Transport.
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. «Kavkaz»-avtote (R-217) om lidnan pohjoižpäivnouzmaižeks röunaks.
Irdkosketused.
*


Timašovsk.
Timašovsk () om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Krasnodaran randan keskuzpalan pohjoižes. Se om Timašovskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1794 kuti "Timoševskii-kuren' ". Kätihe stanicaks vl 1842, sai lidnan statusad nügüd'aigaiženke nimenke vn 1966 30. päiväl tal'vkud.
Timašovsk šingotase sömtegimišton da sen pakuitesen edheotandoil, mugažo pästtas sauvondmaterialid (savič, asfal't).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kirpili-jogen oiktal randal tobjimalaz (lankteb Kirpilin limanha Azovmeren randpolel), 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnodarhasai om 65 km suvhe orhal, avtol vai raudtedme. Lähembaine lidn om Korenovsk 40 km suvipäivnouzmha orhal vai 55 km avtotedme.
Kirpičnii-žilo (78 rist. vl 2010) mülüb lidnankundha Timašovskan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 53 924 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 53..54 tuhad eläjid vll 1996−2013 (54 200 rist. vl 2006). Vl 2018 kaik 51 999 ristitud elihe lidnankundas.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 90,0%, armenijalaižed — 3,0%, ukrainalaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 3,2%, rahvahuden ozutandata — 2,2%.
Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Hengen mez'jumalankodi (vspäi 1992, ezmäine pühäpert' om saudud vll 1987−1991), Sündun Voznesenjan päjumalanpert' i loičendpert', Pühän Jumalanmaman Emäganpäivän jumalanpert' i kaks' časounäd oma olmas lidnas.
Irdkosketused.
*


Tuapse.
Tuapse (, "Tuapse", [tʷʼapsə]) om Venäman lidn, lidnankund da Mustmeren port Krasnodaran randan suvipäivlaskmas. Se om Tuapsen rajonan administrativine keskuz, mülüb sihe vspäi 2008.
Istorii.
Amuižed heimod saudihe dol'menid ümbrištos 5 tuhad vot tagaz. 6.−2. voz'sadal edel m.e. adiglaižiden ezitatoiden eländpunkt oli olmas, mainitase Amuižen Grekanman purtkiš kuti "Topsida" transkripcijas.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1864 kuti "Vel'jaminovskai-stanic" vn 1838 Venäman varmitesen sijas. Vl 1896 udesnimitihe "Vel'jaminovskii-posadad" jogen mödhe, -sanaspäi «tahond alemba kahten jogen ühthejoksmust». Vl 1916 Tuapse-posad sai lidnan statusad i saudihe raudted Armaviraspäi. Vspäi 1979 oiged raudte om saudud Krasnodarhasai. Lidn om järed meriport kormadamha jüguid, šingotase kivivoin ümbriradmižen da transportan, sömtegimišton i turizman edheotandoil, mugažo laivankohenduztegim radab i raudten sortiruindstancii om olmas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kavkazan suvipautkenno, 44 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnodarhasai om 103 km pohjoižhe. Lähembaine lidn om Soči i sen Višnovk-mikrorajon 20 km suvipäivnouzmha meren randal.
Klimat om subtropine neps. Heinkun i elokun lämuz +24 C°, vilukun i uhokun — +5 C°, voden keskmäine lämuz +13,9 C°. Paneb sadegid 1436 mm vodes, vähemba sulaku-elokus (84..96 mm kus).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 63 292 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1998 — 65 800 eläjad.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 75,2%, armenijalaižed — 8,5%, ukrainalaižed — 1,9%, adiglaižed (čerkesalaižed) — 1,3%, toižed rahvahad — 2,9%, rahvahuden ozutandata — 10,2%.
Irdkosketused.
*


Ust'-Labinsk.
Ust'-Labinsk (,) om Venäman lidn, lidnankund da avtotesol'm Krasnodaran randan keskuzpalas. Se om Ust'-Labinskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1794 kuti "Ust'-Labinskai-stanic" () sirdanuzil Donan randaspäi kozakoil. Vl 1900 saudihe raudtestancijan «Jekaterinodar — Kavkazskai»-jonol. Stanic sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vl 1958. Stanican lidnusen varmitesed oma kaičenus hüvin.
Ust'-Labinsk šingotase sömtegimišton da sauvondmaterialiden pästandan edheotandoil. Lidn om maižanduzrajonan keskuseks, kazvatadas villänkul'turoid, änikoid, semnid, i lindvodindan ferm radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kuban'-jogen oiktal korktal randal, sen ühthejoksmust vaste Labanjogenke. Ust'-Labinsk seižub Adigejan Tazovaldkundan röunanno, 70 m korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Krasnodarhasai om 62 km päivlaskmha. Lähembaine lidn — Korenovsk 30 km lodeheze avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 43 270 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli läz 44 tuhad eläjid vozil 1996−2003. Hristanuskondan nell' pühäpertid om olmas (2 — baptizman, 1 — ortodoksine, 1 — seičemenden päivän adventistad).
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 91,9%, armenijalaižed — 3,2%, ukrainalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 3,1%, rahvahuden ozutandata — 0,5%.
Irdkosketused.
*


Udmurt dunne.
Lugendlehtesen nomeran ezilehtpol' (12. heinku 2017) oficialižel saital.
Udmurt dunne (— «"Udmurtan mail'm"», nimituz vspäi 1992) om Udmurtijan Tazovaldkundan tobmuden lehtez udmurtan kelel.
Lähtleb vspäi 1915, nügüd'aigan kaks' kerdad nedališ, päofis om Iževskas. Tiraž — 4 350 ekzemplärad (2015). Nevondkundaližen aigan «Советской Удмуртия»-lehtez (1943−1991) oli jogapäiväline 12,5 tuh. egzemplärinke kerdalaz. Sait om olmas vspäi 2006.
Lehtez starinoičeb tazovaldkundan kundaliž-politižiš aigtegoiš pätničidme. Nened temad publikoitas ližalehtesiš kaikuččel tožnargel: materialad norišton täht («Дарт»), udmurtalaižiden istorijas i kul'turas («Герд»), literaturižed sädused («Ингож»).


Zečbur.
Zečbur (udm.: "Ӟечбур" ("Tervhen!")) om lapsen- da norištonlehtez udmurtan kelel.


Elektrokillükam.
Elektrokillükam () oli udmurtan-venän elektronižen vajehnikan vn 2013 projekt.


Smailut.
Smail, smailut vai emotikon () om piktogramm, kudamb znamoičeb emocijad. Om lujas populärine Internetas i SMS-kirjutandal. Vepsän kelel znamoičeb "muhut".
Smailuziden toižendad.
Smailuded kaiken toižetasoiš i šingotasoiš, sikš niil ei ole ühthišt nägud i kirjutamižen käskusid. Smailuziden pämet om kuvandoita lodunikoiden emocijoid da mel't. Ned voidas mugažo znamoita miččid-ni abstrakcižid tärtusid vai kaluid.
Klassižed smailuded.
Klassižiden smailuziden eriližuz om siš, miše modon i hibjan zonad sijadasoiš lapakoiktas. Mugomad smailuded znamoitas ristitun emocijoid, mimikad, žestoid, tegendoid da olendoid da völ erazvuiččid personažid.


Dostojevskii Födor.
Födor Mihailovič Dostojevskii (; sünd. 11. kül'mku 1821, Moskv, Venäman imperii — kol. 9. uhoku 1881, Piter, Venäman imperii) — sur' venämalaine kirjutai, literaturižiden sädusiden kändai da filosof-meletai. Hän om hüväšti tutab kaikes mail'mas.


Ogeruz i aznoičend.
«Ogeruz i aznoičend» (, "Prestuplenije i nakazanije") om voziden 1865−1866 Födor Dostojevskijan socialiž-psihologine i filosofine roman venän kelel.
Säduz om publikoitud ezmäižen kerdan «Russkii vestnik»-aiglehteses vl 1866 (№ 1, 2, 4, 6−8, 11, 12). Roman om pästtud kirjan nägul jäl'ghižel vodel.
Roman om lavastadud i fil'mdud äi kerdoid.


Krasnojarskan randan lidnad.
Kaik om kaks'kümne koume lidnad (, sidä kesken kaks') i 27 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа", sidä kesken üks' SATÜ i üks' mülüb SATÜ:hü) Krasnojarskan randas.


Ačinsk.
Ačinsk () om Venäman lidn, lidnümbrik i raudtesol'm Krasnojarskan randan suvipäivlaskmas. Se om randan koumanz' surtte lidn, om lidnaks randan alištusenke. Mugažo Ačinskan rajonan administrativine keskuz, ei mülü rajonha.
Istorii.
Ezmäižen "Ačinskan lidnusen" () aluz oli pandud 30 km suvipäivlaskmha nügüd'aigaižes lidnaspäi Čuliman randal vl 1641 kaičemha Tomskad Jenisein kirgizlaižid vaste. Om nimitadud heiden «ačid / ačigid»-heimon mödhe. Vl 1683 lidnuz paloi lophu, i sil-žo vodel panihe Ačinskan lidnust tošti nügüdläižel sijadusel. Sibirin trakt läbiti sidä.
Vl 1782 anttihe makundan lidnan statusad. Vspäi 1822 oli mülünu udeks pandud Jenisein gubernijha. 19. voz'sadal lidn tegihe tarbhaižeks keskuseks otmaha Sibirid kävutamižhe.
Ačinskan ižandusen päsarakod oma alüminijan samine sen hapandusespäi i sauvondmaterialiden tehmine (cement). Vozil 2005−2007 sömtegimišton da kebnan tegimišton sarakod oma muretud.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase madalan amuižen Arg-mägisel'gan pautkil, Čulim (Ijus)-jogen oiktal randal, 220 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Krasnojarskhasai om 160 km päivnouzmha Transsib-raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Nazarovo 30 km suvhe i Bogotol 60 km päivlaskmha.
Klimat om terav kontinentaline, tal'v om vilu. Voden keskmäine lämuz om +0,8 C°, heinkun — +19,1 C°, vilukun oleleb −15 C°.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 109 155 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 120..123 tuhad eläjid vozil 1985−2001.
Transport.
Avtobusad, tramvaid, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.
Tatanmaine soda- da civiline Ačinsk-lendimport ("ACS / АЧН") sijadase 4 km päivnouzmha lidnaspäi, tehtas vaiše päzutajiden eriližid reisid.
Irdkosketused.
*


Bahmut.
Bahmut (ukr. i) om lidn Ukrainan päivnouzmas, mülüb Doneckan agjaha.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1571 kuti "Bahmutan varmitez" (ven. "Бахмутовская сторожа"). Sai lidnan statusad vl 1783. Vozil 1924−2016 lidnan nimi oli Artömovsk ().
Lidn sijadase agjan pohjoižpäivnouzmas, seižub ühtennimižen jogen randal (Severskii Doncan oiged ližajogi), 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Doneckhasai om 89 km suvhe.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 78 849 ristitud.


Bogotol.
Bogotol () om Venäman lidn, lidnümbrik da järed raudtestancii Krasnojarskan randan suvipäivlaskmas. Se om Bogotolan rajonan administrativine keskuz, ei mülu rajonha, om lidnaks randan alištusenke.
Istorii.
Sibirin traktan Bogotol'skai-stancii oli olmas 18. voz'sadan kahtendes polespäi. Se om nügüd'-ki kuti erine Bogotol-külä (Čuliman oiktal randal). Bogotol-lidnan aluz om pandud vl 1893 "žiloks Bogotol'skai-raudtestancijanno" holitamha Transsibad. Žilo sai lidnan statusad vl 1911.
Bogotolan ižandusen päedheotandad oma sidodud raudten radonke (depod, vagonoiden kohenduztegim). Mugažo söndtavaroiden pästand sijaližes torhudespäi i instrumentan lukkolsepoiden da montažnikoiden täht tehmine oma olmas.
Geografijan andmused.
Transsib-raudte läbitab lidnad. Bogotol sijadase mecstepin zonas, 290 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Reljef om kukhikaz. Matkad lidnan keskusespäi Čulim-jogehesai (Obin oiged ližajogi) om 6 km suvhe, röunaspäi — 2 km suvhe, Krasnojarskhasai om 252 km päivnouzmha. Lähembaine järed lidn om Ačinsk 70 km päivnouzmha «Sibir'»-avtotedme (R255). Avtote mäneb lidnan i Bogotol-külän keskes, Čuliman oiktal randpolel.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 21 051 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 30 874 eläjad vl 1959 i 30 100 eläjad vl 1975.
Bogotolan transportan tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Borodino (lidn).
Borodino () om Venäman lidn da lidnümbrik Krasnojarskan randan suvipalan päivnouzmas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1949 samha burad hil't kar'jermahtusel, nimitihe lähižen külän mödhe (vspäi 1827), külä — Borodinon toran mödhe (1812). Borodino sai lidnan statusad vl 1981. Sadas burad hil't millionil tonnoid tähäsai (2005 — 17,5 mln tonnoid), mugažo kohenduzmehanine tegim, leibtegim i mebel'fabrik oma olmas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 330 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnojarskhasai om 127 km päivlaskmha orhal vai 150 km «Sibir'»-avtotedme (R-255). Lähembaine lidn om Zaozörnii 15 km lodeheze avtotedme. Raudtesarak tuleb lidnha Transsibalpäi (Zaozörnii).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 17 416 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 19..20 tuh. eläjid vll 1996−2006 (20 100 rist. vl 2001). Hristanuskondan kaks' pühäpertid om lidnas: ortodoksine ph. Sergii Radonežalaižen jumalanpert' i vižkümnenden päivän uskojiden Vinogradnik-pühäpert' oma olmas lidnas.
Divnogorskan gidroenergetižen tehnikuman filial om professionaližen opendusen aluzkundaks. Kaivuztehnikum sijadase lidnanvuiččes Irš-žilos 7 km päivlaskmha.


Divnogorsk.
Divnogorsk () om Venäman lidn Krasnojarskan randan suves. Se om Krasnojarskan päivlaskmaine ezilidn, Divnogorskan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Vozil 1888−1920 "Znamenskii skit-mez'jumalankodi" šingotihe nügüdläižen lidnan territorijal. Jogivaldmad Jenisein randal, savičun, tervanajandan i tohusiden tegimed oliba jumalankodinno. Jumalankodin sauptandan jäl'ghe armotomiden lapsiden kodi oli, vspäi 1930 — Krasnojarskan mectehnikuman abutarh.
Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1956 kuti "Skit-žilo" sauvomha. Udesnimitihe sidä Divnogorskaks vl 1957 Jenisein vastrandan mägiden nimen mödhe («čudokahad mäged»). Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1963. Vozil 1967−1971 pästtihe töhö GES:an kaikid 12 agregatoid. Vspäi 1970 päraudtestancii om olmas, raudtejonon Krasnojarskaspäi lopstancii.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Jenisei-jogen oiktal randal, mödvedhe Krasnojarskan vezivaradimen padoseinälpäi, 260 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnojarskan röunhasai om 20 km päivnouzmha orhal vai «Jenisei»-avtotedme, raudtedme vai jogen mödvedhe.
Ovsänk-külä (vspäi 1671, 2228 rist. vl 2010) i kuz' pen't žilod mülüdas lidnümbrikho Divnogorskan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 28 292 ristitud, lidnümbrikon — 32 193 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1996 — 34 300 eläjad. Vl 2017 33 292 ristitud elädas lidnümbrikos.
Professionaližen opendusen aluzkundad: medicinine, gidroenergetine i mectehnologijoiden tehnikumad, olimpižen rezervan sportkolledž, kul'turan i mecsarakon radnikoiden kvalifikacijan lujendusen institutad.


Dudink.
Dudink (,) om Venäman lidn da lidnankund Krasnojarskan randan lodehes. Se om Taimiran Dolganan Nenciden rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1667 kuti "Jasašno Dudino-tal'vsija" (), nimitihe Dudink-jogen mödhe. Žilo šinotaškanzihe Taimiran (Dolganan Nenciden) avtonomižen ümbrikon pälidnaks (1931−2006) i sai lidnan statusad vl 1951. Vs 2001 kül'mkun 25. päiväspäi voib putta lidnha verazmalaižile vaiše Venäman tobmuden aluzkundoiden laskendan mödhe.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Jenisei-jogen oiktal randal, 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om jogi- da meriportaks Noril'skan täht, ühtenzoittas raudtel. Lähembaižen Noril'sk-lidnan keskuzpala sijadase 96 kilometras päivnouzmha.
Viž žilod mülüdas lidnankundha Dudinkan ližaks. Lidnankundan pind — 223 455,69 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 22 175 ristitud, lidnankundan — 24 022 ristitud, rajonan seičeme kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 33 700 eläjad vl 1996. Vl 2017 kaik 23 086 ristitud elädas lidnankundas.
Taimiran kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Ilanskii.
Ilanskii () om Venäman lidn da lidnankund Krasnojarskan randan suvipalan päivnouzmas. Se om Ilanskijan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1646 kuti "Ilanskai-külä" (), nimitihe jogen mödhe. Vspäi 1734 saudihe Sibirin traktad, läbiti Ilanskajad. Külä kändihe žiloks, sen nügüdläine nimi — Vanh Ilan' (). Vl 1894 sauvoškanzihe Transsiban ühtennimišt raudtestancijad 5 kilometras küläspäi. Žilo raudtestancijanno sai lidnan statusad vl 1939. Lidn om maižanduzrajonan keskuseks, šingotase raudten i sauvondmaterialiden (raudbetontegesed, pun ümbriradmine) edheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ilank-jogen hural randal tobjimalaz (, Kanan i Jenisein oigedpol'ne bassein), 280 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnojarskhasai om 200 km päivlaskmha orhal vai 258 km avtotedme. Lähembaine lidn om Kansk 25 km päivlaskmha «Sibir'»-avtotedme, federaline trass läbitab lidnan suvipalad.
Pen' Algasi-külä kaikenaigaižeta ristitištota mülüb lidnankundha Ilanskijan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 16 111 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 26 911 eläjad vl 1959.
Irdkosketused.
*


Jeniseisk.
Jeniseisk ([jɪnʲɪˈsʲejsk]) om Venäman lidn da lidnümbrik Krasnojarskan randas. Se om Jeniseiskan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei ole rajonan palaks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1619 kuti "Tungusan lidnuz", sid' "Jenisein lidnuz" (). Vl 1676 se sai lidnan statusad, kändihe Jenisein regionan keskuseks. Joukud läksiba ujuden otmaha kävutamižhe Päivnouzmaižen Sibirin rajonid arni Jeniseiskaspäi.
Vozil 1724−1796 lidn oli Jenisein provincijan keskuseks. Karvanjarmank oleli lidnas 18. voz'sadal elokuidme, i torguihe tavaroid Kitaišpäi da kalad vodes läbi. Vl 1765 kaik 1343 torgovanad oli kirjutadud Jeniseiskas. Möhemba lidnan znamoičend kadotihe, sikš miše saudud Sibirin te madme da Transsib vajehtiba jogiteid. Enamba 100 vanhid kivesižid pertid oma kaičendan al.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Jenisei-jogen hural randal, mödvedhe Angar-jogensuspäi, 75 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Krasnojarskhasai om 348 km suvhe. Klimat om terav kontinentaline. Lähembaine lidn om Lesosibirsk 47 km suvipäivnouzmha avtotedme vai Jenisein ülezjogedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 18 766 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 22 845 eläjad vodel 1989. Ortodoksižen hristanuskondan Spasan Toižetamižen mez'jumalankodi om lidnas vspäi 1642, päjumalanpertin da koumen jumalankodin aluz om pandud 18. voz'sadal. Islaman pühäpert' om saudud lidnas.
Pedagogine kolledž i professionaline škol ratas lidnas.
Ižanduz da transport.
Ei ole tegimišton järedoid edheotandoid Jeniseiskas. Jogistancii om saudud lidnan keskuses. Avtote ühtenzoitab lidnad Lesosibirskanke da Krasnojarskanke, Jenisein oiktadme randpoledme — Pohjoižjeniseiskanke. Civiline "Jeniseisk-lendimport" ("EIE/ЕНС") sijadase 5 km lodeheze lidnan keskusespäi, om äkkiližid reisid rajonadme.
Irdkosketused.
*


Kansk.
Kansk () om Venäman lidn da lidnümbrik Krasnojarskan randan suvipäivnouzmas. Se om randan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, om Kanskan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo vspäi 1934, ei mülü rajonha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud nügüdläižhe sijha vl 1636 kuti "Kanan lidnuz" () kaičemha ümbrištod kalaidajiden heimoiden londoišpäi, nimitihe Kan-jogen mödhe. 1740-nzil vozil Sibirin trakt läbiti eländpunktad. Kansk sai lidnan statusad vl 1782. 19. voz'sadal lidn oli kuldan samižen da nahkoiden ümbriradmižen keskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kan-jogen muugotil randoil (Jenisein oigedpol'ne bassein), 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnojarskhasai om 175 km päivlaskmha orhal vai 230 km «Sibir'»-avtotedme. Lähembaine lidn om Borodino 60 km suvipäivlaskmha orhal vai 70 km sil-žo avtotel.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 94 226 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vll 1990−1995, 110 tuhad eläjid.
Ižandusen päsarakod oma mecan ümbriradmine, energetine (Kanskan TEC sijaližel bural hilel), tömašinsauvomine (bumagantegijad mašinad), sauvondkonstrukcijoiden pästand, mugažo plastikpakuitesen tegim radab.
Irdkosketused.
*


Lesosibirsk.
Lesosibirsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Krasnojarskan randan päivlaskmas.
Istorii.
Ezmäine eländpunkt mainitase vl 1640 kuti "Maklakov Lug-külä" (). 20. voz'sadan augotišel norvegine Jonas Lid-edheotai sauvoi mecan ümbriradajad kombinatad läz Maklakovod. Nevondkundaližen aigan saudihe kaks' mecanümbriradajad kombinatad da mecan varhapanendan järedad bazad samha materialoid angarižes pedajaspäi. Ühtenzoitihe Maklakovo- i Novomaklakovo-žiloid da anttihe lidnan statusad vl 1975 nügüdläiženke nimenke. Vl 1989 mülütihe Novojeniseisk-žilod lidnha.
Mectegimišton täuz' cikl om lidnas: mecan varhapanend i sauvondmaterialiden pästand (pilindmaterialad, fibroplitad), mechimijan kombinat, meblin tehmine. Vspäi 2011 uz' mecanpilindkompleks om sauvomas moderniziruimha tehmištod.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase pidust' Jenisein hurad randad 12-kilometrižel keskustal, 30 kilometras sen ühthejoksmusespäi Angaranjogenke mödvedhe, 80 m ü.m.t. valdmeren pindan päl. Matkad Krasnojarskhasai om 245 km suvhe vai 295 km avtotedme. Lähembaine lidn om Jeniseisk 30 km lodeheze orhal, 40 km avtotedme vai Jenisei-jogedme. Lesosibirsk-I-, I-kormaduzstancii i II-raudtestancijad oma Ačinskan sarakon lopuikš 260 km pitte.
Lidnanvuitte Strelk-žilo (4 792 rist. vl 2017) da pen' Ust'-Angarsk-žilo (52 rist. vl 2016) mülüdas lidnümbrikho Lesosibirskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 270,83 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 61 139 ristitud, lidnümbrikon — 66 240 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vozil 1989−2001, 68..69 tuhad eläjid (vl 1992 — 69 900 rist.). Vl 2017 kaik 64 477 ristitud elihe lidnümbrikos.
Ortodoksižen hristanuskondan Ristan Zdviženjan päjumalanpert' (1995−2002), vižkümnenden päivän uskojiden loičendpert' i islaman pühäpert' (1997) oma olmas lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkundad: tehnologine i medicinine tehnikumad, mecanümbriradajan tegimišton kolledž, üläopendusen aluzkundoiden koume filialad.


Minusinsk.
Minusinsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Krasnojarskan randan suvipäivlaskmas. Se om Minusinskan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü rajonha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1739 kuti Minjusinskoje-žilo (), nimitihe Minus-jogen mödhe (). Žilo sai ümbrikon keskusen i lidnan statusad vl 1822 udes Jenisein gubernijas. Lidn šingotase sömtegimišton (oludtegim, sömkombinat, konditerine fabrik, lihategim, maidtegim) i mecanümbriradmižen edheotandoil, mugažo geologižen ecmižen mašiništon tegim radab lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Minusinskan katl'usen keskuses, mecstepin zonas, Jenisein oiktan laivhijaman muugotil randoil, 250 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnojarskhasai om 267 km pohjoižhe orhal vai 434 km «Jenisei»-avtotedme (R-257). Lähembaine lidn om Abakan 10 km päivlaskmha orhal vai 15 km avtotedme.
Lidnanvuitte Vihand Kangaz-žilo (, 2 925 rist. vl 2017) mülüb lidnümbrikho Minusinskan ližaks, Minusinsk-raudtestacii sijadase neciš žilos, 12 km suvipäivlaskmha. Lidnümbrikon pind — 60,5 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 71 170 ristitud, lidnümbrikon — 73 948 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 74 400 eläjad vl 1992. Vl 2017 kaik 71 335 ristitud elädas lidnümbrikos.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Minusinskan medicinine tehnikum, maižandusen kolledž, pedagogine kolledž, kul'turan da čomamahton kolledž, mugažo Krasnojarskan i Moskvan üläopendusen aluzkundoiden 3 filialad.
Irdkosketused.
*


Nazarovo (Krasnojarskan rand).
Nazarovo () om Venäman lidn da lidnümbrik Krasnojarskan randan suvipalan päivlaskmas. Se om Nazarovon rajonan administrativižeks keskuseks (ei mülü rajonha).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1700 kuti "Nazarovskai-külä" (), nimitihe tobol'skalaižen Nazarii Patükov-alusenpanijan mödhe. 17.-18. voz'sadadoiden röunal Minusinskan trakt läbiti Nazarovod, i se šingotaškanzihe. Vl 1916 raudte tuli žilho Ačinskaspäi. Kätihe žilod makundan keskuseks vl 1924, radnikžiloks vl 1946. Žilo sai lidnan statusad vn 1961 tal'vkus.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Čulim-jogen hural randal, 250 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnojarskhasai om 152 km päivlaskmha orhal vai 207 km avtotedme. Lähembaine lidn om Ačinsk 30 km pohjoižhe.
Nazarovo om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 87,63 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 52 817 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 65 700 eläjad vl 1992. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Katken pühäpert' om saudud lidnas vll 1989−1990.
Ižanduz.
Ekonomikan päsarakod oma buran hilen samine, energetine (Nazarovon GRES), sauvondmaterialiden tehmine (lämuzizoläcii, šebin', metalližkonstrukcijad), sömtegimišt (leibän edheotand, maidkonservad).
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Nazarovo-raudtestancii om «Ačinsk — Abakan»-jonol.
Nazarovon agrarine i energetižen sauvomižen tehnikumad oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Irdkosketused.
*


Noril'sk.
«Eziauguine lidnan pert'»-muzei, om saudud vl 1921.
Noril'sk ([nɐˈrʲilʲsk]) om Venäman lidn Krasnojarskan randan pohjoižes. Se om lidn randan alištusenke, randan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Noril'skan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Bronzaigan seižutez om löutud Päsino-järven randal suladuzpäčinke da ičesündujanke vas'kenke. 16.−17. voz'sadoil Mangazei-lidnan eläjad otiba kävutamižhe sijališt vas'kkivendod.
Noril'skan aluz om pandud vl 1935 sauvomha metallurgijan kompleksad türmatud mehil i samha metalloid sijaližes äimetalližes kivendospäi (vas'k, nikel', platin, kobal't). Se sai lidnan statusad vl 1953.
Vn 2001 tal'vkuspäi verazmalaižiden tulend lidnha om röunatud, voib olda lidnas tobmuden laskendan vaiše.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ani suvhe Taimiran pol'sarelpäi, igähižen rougun zonas, Pohjoižen nabakehkruden südäimes, 90 m korktusel valdmeren pindan päl, Noril'skan mägiden pautkidenno. Om ümbärtud mectundral da redustadud territorijoil. Päsino-järven pala om lidnümbrikon pohjoižes, Madal-järven pala () — päivnouzmas (mülüdas Karan meren basseinha). Matkad Krasnojarskhasai om 1500 km suvhe orhal, Jenisein randhasai (Dudink-lidn) om 90 km päivlaskmha raudtedme.
Klimat om sorav subarktine tulleikaz. Tal'v da lumikate oleldas 7..9 kud vodes, voden keskmäine lämuz — −9,8 C°. Polärine päiv da polärine ö oleskeldas lidnas. Paneb sadegid 341 mm vodes, elokus enamba kaiked (52 mm).
Koume lidnrajonad, niiden ümbrišt da pen' lidnanvuitte Snežnogorsk-žilo (887 rist. vl 2010) sädas lidnümbrikod. Vspäi 2005 enččed Talnah- (pohjoižpäivnouzmha) i Kaijerkan- (päivlaskmha) kaimdailidnad mülüdas Noril'skha lidnrajonikš, koumanz' rajon nimitase Keskuzrajonaks (Noril'sk edel 2005 vot). Taimiran Dolganiden da Nenciden rajon om lidnas ümbri.
Eläjad da transport.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnümbrikon eläjiden lugu oli 175 365 ristitud. Kaikiš suremb lidnümbrikon ristitišt oli vl 2006 — 213 200 ristitud, Noril'sk-lidnan edel lidnümbrikod — vl 1985, oli 185 tuhad eläjid. Specialižen opendusen aluzkundad oma industrialine institut, medicinine škol, pedagogine kolledž, servisan da tehnologijoiden professionaline licei.
Avtobusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližtransportaks lidnas. Päraudtestancii om saudud vozil 1951−1953, om sauptud vspäi 1998, tühjitihe ezilidnelektrojonusid. Raudte ühtenzoitab Talnah-rajonanke da Dudink-meriportanke, vspäi 1998 om ajamha jüguid vaiše. Tatanmaine soda- da civiline "Noril'sk (Alikel')"-lendimport ("NSK / НАК") sijadase 52 km päivlaskmha lidnan keskusespäi, tehtas reisid matkadajiden täht Venäman surihe lidnoihe da Taimiradme, mugažo jügureisid.


Sosnovoborsk (Krasnojarskan rand).
Sosnovoborsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Krasnojarskan randan suvipalan keskuses, Krasnojarskan pohjoižpäivnouzmaine ezilidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1971 žiloks sauvomha avto- da traktorližavedamiden tegint (ei ole rados), oli alištunu Krasnojarskan tobmudele ezmässai. Vl 1985 sai lidnan statusad. Torguindvilugoitmižmašiništon «Aisberg»-tegim, plastikpakuitesen tegim i viluštampuidud tegesiden edheotand ratas Sosnovoborskas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Jenisei-jogen oiktal randal, 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud kanghil. Matkad Krasnojarskhasai om 20 km suvipäivlaskmha orhal vai avtotedme. Toine lähembaine lidn om Železnogorsk 15 km pohjoižpäivnouzmha raudtel vai avtotel.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 33 091 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Hristanuskondan kaks' pühäpertid om olmas lidnas.
Sosnovoborskan politehnine kolledž i mehaniž-tehnologine tehnikum oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.


Šaripovo.
Šaripovo () om Venäman lidn da lidnümbrik Krasnojarskan randan suvipalan päivlaskmas. Se om Šaripovon rajonan administrativižeks keskuseks (ei mülü rajonha).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 18. voz'sadal kuti "Šaripovskoje-külä". Kätihe rajonan keskuseks vl 1941, radnikžiloks vl 1977. Vl 1981 žilo sai lidnan statusad. Vozil 1985−1988 nimitihe sidä "Černenko:ks". Šaripovon šingotez om sidotud Kanskan da Ačinskan buran hil'basseinan otandha kävutamižhe — Berözovskii-kar'jer i Berözovskai GRES.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kadat-jogen randal (Čuliman hurapol'ne bassein), 310 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, jagase 11 lidnanlaptha. Matkad Krasnojarskhasai om 315 km päivlaskmha avtotedme. Lähembaine lidn om Užur 47 km suvipäivnouzmha orhal vai 75 km avtotedme.
Kaks' lidnanvuittušt žilod mülüdas lidnümbrikho Šaripovon ližaks: Dubinino (8 961 rist. vl 2017) i Goräčegorsk (641 rist. vl 2017).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 38 561 ristitud, lidnankundan — 48 814 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 43 700 eläjad vl 1998.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Šaripovon sauvondtehnikum, Tomskan kommunaliž-sauvondtehnikuman filial i Ačinskan saraktehnologijoiden da biznesan kolledžan filial.
Irdkosketused.
*


Zaozörnii.
Zaozörnii () om Venäman lidn da lidnankund Krasnojarskan randan suvipäivnouzmas. Se om Ribnojen rajonan administrativine keskuz, mülüb sihe vspäi 2008.
Istorii.
Ende evenkalaižiden da Jenisein kirgizlaižiden žilo oli olmas lidnan sijas. Vl 1694 löuzihe keitandsolan purtkid da saudihe tegint samha sidä.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vn 1776 elokul kuti Troicko-Zaozörnai-slabad () samha loštkivid pühäpertiden iknoiden täht, nimitihe Stroican Turuhanskan jumalankodin — külän uman pidajan mödhe. 19. voz'sadal külä oli tetab villän torguindkeskuseks. Zaozörnii-radnikžilo sai lidnan statusad vn 1948 13. päiväl redukud.
Zaozörnii šingotase raudtestancijal, maidtegimel i Vizir-mebel'fabrikal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Barg-jogen randal (, Jenisein oigedpol'ne bassein), 210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnojarskhasai om 120 km päivlaskmha. Lähembaižed lidnad — Borodino 15 km suvipäivnouzmha avtotedme i Zelenogorsk 20 km pohjoižhe avtotedme. Transsiban "Zaozörnai-raudtestancii" om saudud lidnan suves.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 10 681 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 34 724 ristitud vl 1959.
Krasnojarskan juridižen tehnikuman filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Zelenogorsk (Krasnojarskan rand).
Zelenogorsk () om Venäman sauptud lidn da lidnümbrik Krasnojarskan randan suvipalan päivnouzmas.
Istorii.
Ezmässai "Ust'-Barg-žilo" () mainitase vl 1920, nimitihe sijaližen penen jogen mödhe. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1956 kuti "Zaozörnii-13", sid' "Krasnojarsk-45" uranan küllästamižfabrikan («elektrohimine tegim») da Krasnojarskan GRES-2 sauvomižen ühtes. Vspäi 1988 pästtas uranad täht vaiše. Lidn šingotase metalltegesiden i plastikprofilän edheotandoil, leibtegimel i mebel'fabrikal mugažo.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kan-jogen hural randal (Jenisein hura ližajogi), 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud Ribnojen rajonan territorijal. Matkad Krasnojarskhasai om 110 km päivlaskmha orhal vai 150 km avtotedme. Lähembaine lidn i Transsiban raudtestancii om Zaozörnii 20 km suvhe avtotedme.
Zelenogorsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnan pertišton pind — 22 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 66 056 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli enamba 69 tuhad eläjid vll 2001−2006 (69 500 rist. vl 2001). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Serafim Sarovalaižen päjumalanpert' om saudud lidnas vll 1996−2004.
Krasnojarskan elektromehanine tehnikum i Zelenogorskan tegimištoližtehnologijoiden da servisan tehnikum oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.


Železnogorsk (Krasnojarskan rand).
Železnogorsk () om Venäman lidn Krasnojarskan randan suvipalan keskuses. Se om Železnogorskan lidnümbrikon (alištub randale) da (alištub federacijan tobmudele) administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1950 kuti "Počtkonor' nomer 9" () tegemha plutonijad azegišton täht. Sodamehed da türmatud ristitud sauvoihe sidä. Eländpunkt sai lidnan statusad vl 1954, udesnimitihe kahtenvuiččikš: "Krasnojarsk:aks-26" oigendamha kirjeižid i nügüdläižikš tobmuden organoiden täht. Železnogorsk om oficialine nimituz vspäi 1994.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Jenisei-jogen oiktal randpolel, Sajaniden Ataman-sel'gan ezimägištol, 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Fartalad seištas peniden Gorodskoje- i More-järviden randoil. Matkad Krasnojarskhasai om 35 km suvipäivlaskmha. Lähembaine lidn om Sosnovoborsk 15 km suvipäivlaskmha raudtel vai avtotel.
Lidnanvuitte Podgornii-žilo (6541 rist. vl 2017), koume muite žilod da külä mülüdas lidnankundha Železnogorskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 456,67 km².
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 84 795 ristitud, lidnümbrikon — 93 841 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1992 — 97 500 eläjad, lidnümbrikon vl 2002 — 102 620 eläjad.
Ižandusen päsarakod oma uden südäitukuižen poltusen tehmine da vanhan ümbriradmine, Man kaimdajiden pästand (Venäman civiližiden kaimdajiden 70%), sauvond, mugažo himine specialine tegim om olmas.


Ujar.
Ujar () om Venäman lidn da lidnankund Krasnojarskan randan suvipäivnouzmas. Se om Ujaran rajonan administrativine keskuz.
Enzne.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1760 kuti "Ujar-külä". Vl 1934 ühtenzoittihe sidä lähiženke "Klükvennai-raudtestancijanke" da külänke (), nimitihe Ujar-radnikžiloks. Vl 1944 se sai lidnan statusad. Lidn šingotase sömtegimišton edheotandoil (lihakombinat, leibtegim), mugažo kivivoinvalamižterminal i raudbetonan edheotand ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Transsib-raudtel, 340 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnojarskhasai om 95 km päivlaskmha orhal vai 115 km «Sibir'»-avtotedme. Ujar seižub 4 km suvhe avtotrassaspäi, ühtenzotase senke kahtel sarakol. Lähembaine lidn om Zaozörnii 40 km pohjoižpäivnouzmha raudtedme vai avtol.
Ujar om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 50,22 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 12 665 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1959 — 21 646 eläjad. Ortodoksižen hristanuskondan Spasan Toižetamižen jumalanpert' om olmas lidnas vspäi 1874.
Irdkosketused.
*


Užur.
Užur () om Venäman lidn da lidnankund Krasnojarskan randan suvipäivlaskmaiženno röunanno. Se om Užuran rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1760 kuti hakaslaižiden külä ("ulus"), nimituz znamoičeb «jogensu» (). "Užur-raudtestancii" om kävutamas vn 1923 uhokuspäi.
Užur om lidnan statusanke vspäi 1953. Om äi sömtegimišton edheotandoid (maidtegim, leibtegim, kalanümbriradai tegim), ratas sijališt torhut.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Užurk-jogen hural randal tobjimalaz (, Čulim-jogen hura randpol'), kesked maižanduzrajonad, 390 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Se seižub 206 km suvipäivlaskmha Krasnojarskaspäi orhal, 303 km avtotedme, «Ačinsk — Abakan»-raudtejonol i avtotel. Matkad Čulim-jogehesai om 25 km suvhe orhal. Lähembaine lidn om Šaripovo 47 km lodeheze orhal vai 75 km avtotedme.
Užur om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 587,95 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 16 093 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1992 — 29 100 eläjad, edel Užur-4-eländpunktan erištundad. Sauptud administrativiž-territorialižhe "Solnečnii"-ühtnik (ende Užur-4, raketlidnut, 10 tuh. eläjid, 3,84 km²) sijadase ani suvipäivlaskmha lidnaspäi. Ortodoksižen hristanuskondan Petran da Pavlan pühäpert' om saudud vozil 1778−1824 kuti missionerine forpost.
Professionaližen opendusen aluzkund om Užuran äiprofil'ne tehnikum.
Irdkosketused.
*


Permin randan lidnad.
Kaik om kaks'kümne viž lidnad () i 26 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Permin randas.


Aleksandrovsk (lidn, Venäma).
Aleksandrovsk (,) om Venäman lidn da lidnankund Permin randan päivnouzmas. Se om Aleksandrovskan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1942).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1802 žiloks sauvomha raudtegint. Vhesai 1912 pästtihe kaugedraudad, kävutihe sijališt kivihil't. Vn 1951 25. päiväl elokud radnikžilo sai lidnan statusad. Lidn šingotase mašiništonsauvomižen tegimel (erazvuitte kaivuzmašiništ, radab 1920-nziš vozišpäi) i mecpilindan edheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Keskuralan päivlaskmaiženno pautkenno, Litv-jogen randoil (, Kaman hurapol'ne bassein), 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Permihesai om 150 km suvipäivlaskmha orhal, 235 km avtol Bereznikin kal't vai 200 km raudtel. Aleksandrovskan raudtestancii nimitase "Kopi". Lähembaine lidn om Kizel 12 km suvhe «Čusovoi — Solikamsk»-raudtedme da avtotedme.
Nell' pen't žilod da kaks' küläd mülüdas lidnankundha Aleksandrovskan ližaks. Lidnankundan pind — 1513,36 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 14 495 ristitud, lidnankundan — 15 181 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 18..20 tuhad eläjid vll 1959−2001 (20 200 rist. vl 1992). Vl 2017 kaik 13 398 ristitud elädas lidnankundas.
Kizelan politehnižen tehnikuman filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Berezniki.
Berezniki («koivištod»,) om Venäman lidn da lidnümbrik Permin randan pohjoižes. Se om randan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Vl 1572 tora oli enččel sarel sijaližiden heimoiden i venälaižiden sirdanikoiden keskes. Läz 1700 vot Kaman joksmuz vajehtihe, sar' kändihe Bereznik-sarikol.
Ezmäižed venäkel'žed eländpunktad mainitadas Kaisarovan aigkirjas vl 1623 i oliba vspäi 1570, saihe keitandsolad niiden ümbrištos: Abramovo, Burundukov počinok (Sömino), Lönv, Berezniki, Usol'je, Veretje, vspäi 1670 — Dedühin-mägilidn. Nügüd'aigaine eländpunkt zavodihe vl 1883 ezmäižen Venäman sodantegimen radnikžiloks.
Vl 1932 ühtenzoittihe ümbrišton radnikžiloid i külid lidnha da nimitihe Berezniki-radnikžilon mödhe, nece om eländpunktan alusenpanendan oficialine voz'. Vspäi 1940 Usol'je-lidn om erigoittud Bereznikišpäi, vozil 1949—1954 Usol'je oli upotadud paloin sauvomha, eläjiden tobj pala oli sirtud.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kaman vezivaradimen hural randal, 130 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Permihesai om 180 km suvhe avtotedme, 208 km vetme vai 278 km raudtedme (Čusovoi-lidnan kal't). Lähembaižed lidnad oma Usol'je 1 km päivlaskmha Kaman vastrandal, Solikamsk pohjoižhe (20 km röunhasai) i Aleksandrovsk 65 km suvipäivnouzmha avtotedme. Karstnägused harakterizuidas Bereznikid solan samižen tagut.
Berezniki om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind om 524,51 km², se om ümbärtud Usol'jen rajonan territorijal. Sadas lidnümbrikos kaliisolid, kivivoid, silikatišt letet.
Eläjad da transport.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 156 466 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1989 — 201 213 eläjad.
Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Tatanmaine civiline "Berezniki-lendimport" sijadase 16 km pohjoižhe lidnan keskusespäi, vspäi 2001 vaiše specialine aviacii kävutab sidä. Avtotesild ühtenzoitab lidnad Usol'je-lidnanke vspäi 1981. Vozil 1879—2014 "Berezniki-raudtestancii" oli olmas, sauptihe gruntan uhkundan tagut.


Čaikovskii (lidn).
Čaikovskii (,) om Venäman lidn da lidnankund Permin randan suvipäivlaskmaižes čogas. Se om randan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Čaikovskijan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1958), mülüb rajonha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1955 radnikžiloks sauvomha Votkinskan GES:ad. Sai lidnan statusad vn 1962 18. päiväl vilukud. Elektroenergetikan ližaks, lidn šingotase raudbetontegimel, kanghiden kombinatal, gazapparaturan tegimel, sömtegimišton edheotandoil (lihakombinat, maidtegim), mugažo meblin, metalližtegesiden i metalližkonstrukcijoiden edheotandad ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kamanjogen hural randal, 95 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kaman Votkinskan vezivaradimen padosein sijadase lidnas. Matkad Permihesai om 190 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 270 km avtol, vob sadas Kamal-ki. Lähembaižed lidnad sijadasoiš Udmurtijan Tazovaldkundas: Sarapul suvipäivlaskmha, Iževsk päivlaskmha i Votkinsk 32 km pohjoižhe orhal vai 42 km avtotedme.
Čaikovskii om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnan pertišton pind om 31 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 82 895 ristitud, rajonan nell' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 90 200 eläjad vl 2001. Ortodoksižen hristanuskondan nell' jumalanpertid i kaks' časounäd, baptizman pühäpert' i islaman mečet' oma olmas lidnas.
Irdkosketused.
*


Čerdin'.
Čerdin' (,) om Venäman lidn da lidnankund Permin randan pohjoižes. Se om Čerdinin rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1451 Vičegdan da Vimin aigkirjas. Se sai lidnan statusad vl 1535, oli randan administracijan, religijan i torguindan keskuseks pit'kan aigan. Ende virifabrik, muiltegim, meblinartel' i tegimištoline kombinat (vanutihe villakoid armijan täht) radoiba lidnas. Lidn šingotase turizman keskuseks, tegimišton edheotandad ratas lähižiš žiloiš.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kolv-jogen (Kam-jogen hurapol'ne bassein) korktal oiktal randal, 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Permihesai om 270 km suvhe orhal vai 305 km avtotedme. Lähembaine lidn om Krasnovišersk 33 km päivnouzmha orhal vai 63 km avtol. Lähembaine raudtestancii sijadase Solikamskas 102 km suvhe.
Čerdin' om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 30,9 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 4 920 ristitud, rajonan videndez. Kaikiš suremb ristitišt oli 7 524 eläjad vl 1959. Jumalanpertid mülüdas ortodoksižhe hristanuskondha, no äjad eläjad oma vanhuskolaižed.
Irdkosketused.
*


Černušk (lidn).
Černušk (,) om Venäman lidn da lidnankund Permin randan suves. Se om Černuškan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1854, nimitihe jogen mödhe. Vozil 1913−1920 saudihe ühtennimišt raudtestancijad 4 kilometras küläspäi «Kazan' — Jekaterinburg»-jonol. Kätihe radnikžiloks vn 1945 heinkul. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1966. Sadas kivivoid vspäi 1958, formiruidas jüguvagonrivid raudtestancijal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Černušk-jogen randoil (Kaman hurapol'ne bassein), 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, kesked levedlehtesišt i kavag'mecad. Matkad Permihesai om 170 km pohjoižhe orhal vai 230 km avtotedme. Lähembaine lidn om Janaul (Baškortostan) 75 km päivlaskmha orhal, 80 km raudtedme vai 110 km avtotedme.
Azinskii-žilo (1 476 rist. vl 2016) mülüb lidnankundha Černuškan ližaks. Lidnankundan pind — 33,4 km².
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 33 272 ristitud, lidnankundan — 34 764 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 35..37 tuh. eläjid vll 1992−2009 (37 800 rist. vl 2001).
Randan kivivoin znamasine pala sase läz lidnad (vl 1993 — nell' ühesandest). Kivivoin ümbriradai da savičun pästai tegimed sijadasoiš lidnas, mugažo severz'-se edheotandad oma saudud kivivoisamižtegimišton holitamha.
Irdkosketused.
*


Čormoz.
Čormoz (,) om Venäman lidn da lidnankund Permin randan keskuses. Mülüb Il'jinskijan rajonha, sen üks'jäine lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1701 kuti raudtegim i žilo senno, nimitihe "Čormozan tegim" () jogen mödhe. Žilo sai lidnan statusad vl 1943.
Vozišpäi 1954−1956 lidnan pala om upotadud, sidä kesken metallurgine tegim, se om peittud veden al. Vhesai 1959 oli ühtennimižen rajonan administrativižeks keskuseks, likvidiruihe. Lidn šingotase kivivoimašiništon tegimel, sadas kivivoid lidnankundas (vspäi 1998).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kaman vezivaradimen i sen Čormozan lahten oiktoil randoil, 125 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Il'jinskii-rajonkeskushesai om 40 km suvipäivlaskmha orhal, vezivaradimedme vai 73 km avtotedme, Permihesai om 86 km suvhe orhal vai 165 km avtol vspäi 2007 Il'jinskii-radnikžilon kal't. Lähembaine lidn om Dobränk 38 km suvipäivnouzmha orhal, vezivaradimen hural randal, i 203 km avtotedme Permin kal't.
Kilasovo-žilo (, 183 rist. vl 2010) i 11 küläd mülüdas lidnankundha Čormozan ližaks. Lidnankundan pind — 313,8 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 3 861 ristitud, lidnankundan — 4258 ristitud, rajonan videndez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 11 600 eläjad vl 1959. Vl 2017 kaik 3 877 ristitud elihe lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Jumalanmaman Sündundpäivän päjumalanpert' om saudud vll 1818−1829, udessündutase.
Dobränkan gumanitariž-tehnologižen tehnikuman filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Čusovoi.
Čusovoi (,) om Venäman lidn Permin randan päivnouzmas. Se om Čusovoin lidnümbrikon (edel 2019. vot — rajonan) administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1878 kuti raudan metallurgijan tegim da žilo senno, nimitihe jogen mödhe. Čusovoi-žilo sai lidnan statusad vn 1933 20. päiväl kezakud.
Čusovoi šingotase teraraudan, kaugedraudan da ferroühthesuladusiden metallurgižel tehmižel, pästtas avtovanundad, kaikenvuiččid resoroid i vanadijan ühtnendoid, mugažo mecan ümbriradmižen (mebel') i sömtegimišton (leibkombinat, maidtegim) edheotandad ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Čusovajanjogen randoil süväs alangištos, 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, oiged randpol' om ümbärtud mägil. «Perm' — Alatagil»-avtote i raudte läbitadas Čusovoid. Matkad Permihesai om 97 km päivlaskmha orhal vai 135 km avtotedme. Lähembaine lidn om Lis'v 22 km suvhe orhal vai avtol.
Lidnanvuitte Lämino-žilo (4 471 rist. vl 2017), Koškovo-külä (13 rist. vl 2010) i Kazarm 120 km-žilo kaikenaigaižeta ristitištota mülüihe lidnankundha Čusovoin ližaks edel 2019. vot. Lidnankundan pind oli 135,64 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 46 375 ristitud, lidnankundan — 51 346 ristitud, rajonan (nüg. lidnümbrik) seičeme kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 63 tuhad eläjid vll 1962−1967. Vl 2017 kaik 49 778 ristitud elihe lidnankundas.
Irdkosketused.
*


Dobränk.
Dobränk (ven. i) om Venäman lidn da lidnankund Permin randan keskuses. Se om Dobränkan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1623 kuti Domränk-külä (). Sauvoškanzihe vas'ktegint i žilod senno vl 1752. Pigai vajehtihe nimed nügüdläižikš i tegimen profiläd raudan samižhe sijaližen vas'kkivendon vähän lugun tagut. 18. voz'sadan lopuspäi vedihe jarmankoid i toihe lidnalašt kul'turad Permišpäi. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1943.
Vll 1954−1956 täuttihe Kaman vezivaradint, i demontiruihe metallurgijan tegint. Lidn šingotase järedan Permin GRES:an radol (3,3 GVt), mecan ümbriradmižen edheotandoil (mecpilind, mebel') i kivivoin samižen edheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kaman vezivaradimen hural randal, penen Dobränk-jogensunno, 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Permin röunhasai om 50 km suvhe avtol vai raudtedme (vaiše jüguiden täht). Toine lähembaine lidn om Čormoz 38 km lodeheze orhal, vezivaradimen oiktal randal, i 203 km avtotedme Permin kal't.
Kahesa küläd mülüdas lidnankundha Dobränkan ližaks. Lidnankundan pind — 498,24 km².
Eläjad.
Vl 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 33 686 ristitud, lidnankundan — 34 198 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 38 400 eläjad vll 2000−2001. Vl 2017 kaik 33 513 ristitud elihe lidnankundas.
Dobränkan gumanitariž-tehnologine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Gornozavodsk (Permin rand).
Gornozavodsk (,) om Venäman lidn Permin randan päivnouzmas. Se om Gornozavodskan lidnümbrikon (edel vn 2019 vilukud — rajonan) administrativine keskuz.
Istorii.
Pašii-raudtestancii () om eländpunktan aluseks vspäi 1876 «Perm' — Alatagil»-jonol. Sauvoškanzihe cementtegint sijaližen mouckiven löudmižsijanno da "Uz' Pašii-žilod" () vl 1947, tegim radab vspäi 1955. Vl 1950 kätihe žilod lidnanvuiččeks. Vn 1965 4. päiväl kül'mkud anttihe sille lidnan statusad, nimitihe nügüdläižikš i panihe uden rajonan administrativižeks keskuseks.
Gornozavodsk šingotase cementtegimel, se pästtab mugažo gipsankivid, sidondsubstancijoid i seinmaterialid. Leibkombinat radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 280 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, 5 kilometras suvhe Vižai-jogespäi (Kaman hurapol'ne bassein). Matkad Permihesai om 128 km päivlaskmha orhal vai 170 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Čusovoi 30 km suvipäivlaskmha orhal vai 45 km avtotedme i Gremäčinsk 36 km lodeheze orhal vai 57 km avtol.
Koiv- () i Vižai-žilod raudtestancijanno mülüihe lidnankundha Gornozavodskan ližaks edel 2019. vot. Lidnankundan pind oli 17,09 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 057 ristitud, lidnankundan — 12 566 ristitud, rajonan (nüg. lidnümbrik) pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 15 800 eläjad vl 1996. Vl 2017 kaik 11 909 ristitud elihe lidnankundas.
Gornozavodskan politehnine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Lidnan jäl'gmäine pämez' oli Galina Semenova vn 2017 keväz'kuspäi.
Irdkosketused.
*


Gremäčinsk.
Gremäčinsk (,) om Venäman lidn da lidnankund Permin randan päivnouzmas. Se om Gremäčinskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1942 samha kivihil't kaivuziden da Baskai-žilon randtestancijanno () ühtištusel, kävutihe ottud plenha saksalaižiden saldatoiden töid. Lidnanvuitte žilo sai lidnan statusad vl 1949.
Kivihilen samižen jäl'gmaižed kaivuded oma upotadud 1990-nzil vozil. Lidn šingotase mecan ümbriradmižel kombinatal (koivuine faner, latofleks) da edheotandoil (pilindmaterialad), mugažo sömkombinat i leibkombinat ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sur' Gremäčai-jogen randoil (, 17 km pitte, Kaman hurapol'ne bassein), 340 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Permihesai om 105 km suvipäivlaskmha orhal vai 170 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Gornozavodsk 36 km suvipäivnouzmha orhal vai 57 km avtotedme, Čusovoi 32 km suvhe vai 47 km avtotedme i raudtedme, Gubah 35 km pohjoižhe vai 42 km avtol i raudtedme. Baskai-raudtestancii sijadase «Čusovoi — Solikamsk»-jonol lidnan lodehes.
Baseg-raudtesara i Zagotouk-žilo mülüdas lidnankundha Gremäčinskan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 10 752 ristitud, lidnankundan — 10 768 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 38 014 eläjad vl 1959. Vl 1989 20 977 ristitud elihe lidnas. Ristitišt poleneb Kizelan kivihil'basseinan kaivuziden likvidacijan tagut. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Kazanin jumalaižen pühäpert' om olmas lidnas.
Čusovoin industrialižen tehnikuman filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Gubah.
Gubah (ven. i) om Venäman lidn Permin randan päivnouzmas. Se om Gubahan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1755 samha raudkivendod, vspäi 1825 — kivihil't-ki. Vl 1879 raudte läbiti lidnad, i kivihilen samine ližadui lujas. Kätihe Gubah-žilod lidnanvuiččeks vl 1928. Vspäi 1936 koksanhimine tegim radab. Ühtenzoittihe Gubahad lähižidenke žiloidenke da anttihe lidnan statusad vl 1941.
Vl 2012 ühtištuihe lidnümbrikho lidnad rajonanke. Lidn šingotase himižel i koksanhimižel tegimil (organižen himijan levitadud substancijad), mouckiven samižel, mugažo mecan ümbriradmižen edheotandad i Kizelan GRES № 3 ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kos'v-jogen randoil (Kaman hura ližajogi), 300 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Permihesai om 120 km suvipäivlaskmha orhal vai 210 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Gremäčinsk 36 km suvhe orhal vai 44 km avtotedme i Kizel 25 km pohjoižhe orhal vai avtol.
Lidnanvuiččed Ugleural'skii- (9 109 rist. vl 2017) i Širokovskii-žilod (3 220 rist. vl 2017), nell' muite žilod i kaks' raudtestancijad mülüdas lidnümbrikho Gubahan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1009,5 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 28 111 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 36 858 eläjad vl 1989 nügüdläižiš röunoiš. Vl 2017 kaik 34 586 ristitud elihe lidnümbrikos.
Irdkosketused.
*


Kizel.
Kizel (,) om Venäman lidn Permin randan päivnouzmas. Se om Kizelan lidnümbrikon (edel vn 2018 sulakud — rajonan) administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1750 samha raudkivendod, vspäi 1797 — kivihil't-ki, nimtihe jogen mödhe. Vl 1789 pästtihe töhö Kizelan tegint. Vl 1879 «Čusovoi — Solikamsk»-raudte läbiti žilod, i sadaškanzihe kivihil't äjan tegimištonmahtusel. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1926 5. päiväl sulakud. Kivihilen samine om loptüd.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kizel-jogen randal (Kaman hurapol'ne bassein), Keskuralan päivlaskmaižel ezimägištol, 330 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Karstkarad oma olmas lidnan territorijal. Matkad Permihesai om 140 km suvipäivlaskmha orhal vai 240 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Gubah 25 km suvhe orhal vai avtol i Aleksandrovsk 12 km pohjoižhe.
Rasik-žilo raudtesaranno (6 rist. vl 2017) mülüi lidnankundha Kizelan ližaks edel vn 2018 sulakud. Lidnankundan pind oli 75,81 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 19 587 ristitud, lidnankundan — 19 599 ristitud, rajonan (nüg. lidnümbrik) koume nelländest. Kaikiš suremb ristitišt oli 60 687 eläjad vl 1959, sidä kesken türmatud mehed läz nelländest. Vl 1989 kaik 36 746 ristitud elihe lidnas. Ristitišt poleneb teravas kivihilen samižen lopindan tagut da pahan ekologijan samižen jäl'ghe taguiči.
Kizelan politehnine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Andrei Rodigin radoi lidnan jäl'gmäižeks pämeheks vn 2016 keväz'kuspäi, om valitud da radab Kizelan ümbrikon pämehen vspäi 2018.
Irdkosketused.
*


Krasnokamsk.
Krasnokamsk (ven. i) om Venäman lidn da lidnankund Permin randan keskuzpalan suves. Se om Permin päivlaskmaine kaimdailidn da Krasnokamskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1929 kuti "Bumstroi-žilo" () sauvomha kaikiš järedambad cellülozbumagašt kombinatad Evropas sil aigal. Kätihe žilod lidnanvuiččeks vl 1933 da nimitihe nügüdläižikš. Krasnokamsk sai lidnan statusad vl 1938.
Toižen mail'man sodan aigan Leningradan monettegim oli sirtud sihe, pästtihe ordenoid da mötalid. Ei ulotund tegimen vägevut, sen tagut sätihe mugošt tegint Moskvas-ki.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kam-jogen oiktal randal Permin röunan taga ani, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Permin keskushesai om 34 km raudtel vai 35 km avtotel.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venämen rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 51 916 ristitud, rajonan koume nelländest. Vspäi 1959 ristitišt om 52..58 tuhad röunoiš, kaikiš suremb oli vl 1987 — 58 tuhad eläjid.
Ižandusen päsarakod oma bumagan tehmine da kivivoin samine. «Goznak»-fabrik tegeb bumagan eriližid toižendoid. Lidnan i Permin edheotandoiden sidod oma vahvad. Kävutadas valdmoid Kam-jogen randal vedamha jüguid.
Irdkosketused.
*


Krasnovišersk.
Krasnovišersk (,) om Venäman lidn da lidnankund Permin randan pohjoižes. Se om Krasnovišerskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1894 kuti "Vižaih-žilo" () da metallurgijan tegim. Vl 1930 sauvoškanzihe cellülozbumagašt kombinatad (vspäi 2006 ei ole rados) i udesnimitihe žilod nügüdläižikš, kävutihe türmatud mehiden töid. Krasnovišersk sai lidnan statusad vn 1942 2. päiväl heinkud.
Saihe diamantoid lidnanno (vl 2014 edheotand oli bankrotnenus). Lidn šingotase mecpilindan edheotandoil sijaližel torhudel, mujumetallurgijan kombinatal, sadas kivivoid lidnan ümbrištos i hil't koivuspäi amuižel mahtusel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Višer-jogen (Kaman hura ližajogi) hural randal, 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Permihesai om 270 km suvhe orhal vai 310 km avtotedme. Lendimport om saudud lidnan päivlaskmaižel röunal, ei ole rados. Lähembaine lidn om Čerdin' 33 km päivlaskmha orhal vai 63 km avtotedme. Lähembaine raudtestancii sijadase Solikamskas 105 km suvhe.
Nell' žilod da kaks' küläd mülüdas lidnankundha Krasnovišerskan ližaks. Lidnankundan pind — 30,5 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 16 099 ristitud, lidnankundan — 16 603 ristitud, rajonan seičeme ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 19 400 eläjad vll 1996−2000. Vl 2017 kaik 15 919 ristitud elihe lidnankundas.
Uralan tegimištoline tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Kudimkar.
Kudimkar (ven. i) om Venäman lidn da lidnümbrik Permin randan päivlaskmas. Se om Permin Komin ümbrikon i Kudimkaran rajonan keskuz, ei mülü rajonha.
Istorii.
Kudimkaran lidnuz oli olmas 7. voz'sadaspäi (nüg. lidnan keskuz). Eländpunkt mainitase kirjutadud purtkiš ezmäižen kerdan kuti Kudimkar vl 1579.
Vozil 1931 Kudimkar-külä kändihe lidnanvuiččeks žiloks. Žilo sai lidnan statusad vl 1938. Kudimkar oli Permin Komin avtonomižen ümbrikon (Federacijan subjektan) administrativižeks keskuseks vn 2005 tal'vkun 1. päivhäsai.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase In'v-jogen randoil (Kaman oiged ližajogi), 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Permihesai om 201 km suvipäivnouzmha avtotedme. Lähembaine lidn om Čormoz 89 km suvipäivnouzmha orhal vai 200 km avtotedme.
Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz +1,7 C°, vilukun lämuz — −14,5 C°, heinkun +18,0 C°. Paneb sadegid 517 mm vodes.
Eläjad.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 28 967 ristitud. Lidnan kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1989−2001, 33..34 tuh. eläjid. Medicinine škol, pedagogine kolledž i Permin Komin opendajiden radmahtoiden paremboičendan institut oma lidnas.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe, 53% eläjid oma permin komilaižed, 45% — venälaižed, 2% — toiženke rahvahudenke.
Irdkosketused.
*


Kungur.
Kungur (, mugažo permin komin) om Venäman lidn da lidnümbrik Permin randan suvipäivnouzmas. Se om Kunguran rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha.
Istorii.
Eziauguižešti Kungur oli saudud 17 virstad suvhe vl 1648 (nüg. Troick-külä), nimitihe Kungurk-jogen mödhe (nüg. Kungur, Irenin ližajogi). Oli muretud vl 1662 baškiralaižiden vasthalibundan aigan. Nügüdläižen eländpunktan aluz oli pandud lidnuseks vl 1663. Se sai lidnan statusad vl 1781.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Silv-jogen randoil (ven. i permin komin: "Сылва", lankteb Kaman vezivaradimhe huralpäi), mugažo sen Iren'- (hura) i Šakv- (oiged) ližajogiden randoil. Seižub Uralan ezimägišton karsttahondas, mecan da stepin zonas, 120 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Kungur alištub sur'vezile kevädel lumen teravan kostandan tagut. Jämägi lidnanno da jäkar sen südäimes oma valdkundaline kel'dtaho. Matkad Permihesai om 90 km lodeheze.
Kungur om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Kunguran rajonan territorii ümbärdab sidä.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 66 074 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1987 — 83 tuhad eläjid. Ortodoksižen hristanuskondan kuz' jumalanpertid da islaman pühäpert' oma lidnas.
Lidn om maižanduzrajonan keskuz, sadas kivivoid-ki sen ümbrištos. Ižandusen päsarakod oma sömtegimišt, mašiništon pästand samha kivivoid (pörkičimed), sauvondmaterialiden tehmine sijaližes gipsaspäi, mugažo järed nahktegesiden fabrik, čomamahttegesiden tegim (kividen ümbriradmine), mebel'fabrik, soitoiden fabrik (gitarad) oma olmas. Professionaližen opendusen aluzkundad: äiprofil'ne tehnikum, maižandusen kolledž, čomamahtoližtegimišton kolledž.
"Kungur-raudtestancii" om olmas Transsiban Perm' — Jekaterinburg pidustal vspäi 1909.
Irdkosketused.
*


Lis'v.
Lis'v (,) om Venäman lidn Permin randan päivnouzmas. Se om Lis'van lidnümbrikon administrativine keskuz (vspäi 2011).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1785 sauvomha da holitamha kaugedraudvalamižtegint, nimitihe jogen mödhe. Vl 1902 raudte tuli tegimennoks i andoi torgusen edust. Žilo sai lidnan statusad vn 1926 5. päiväl sulakud.
Vl 2011 ühtenzoittihe lidnad da Lis'van rajonad lidnümbrikho. Lidn šingotase raudan metallurgijan tegimel (terasine vanund, terazlehtesiden polimerkrepind, astjad, gazkeitimed), mašiništonsauvomižen edheotandoil (turbinad, elektrolikutimed süvüdele, vedandelektrolikutimed raudteiden täht), mugažo raudbetonantegim i čulkoiden da sor'mikoiden fabrik ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Lis'v-jogen randoil alangištos (Kam-jogen hurapol'ne bassein), 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ühtennimine raudtestancii seižub «Perm' — Alatagil»-jonol. Matkad Permin röunhasai om 86 km päivlaskmha orhal vai 155 km avtotedme. Lähembaine lidn om Čusovoi 22 km pohjoižhe orhal vai avtol.
59 küläd da žilod mülüdas lidnümbrikho Lis'van ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 65 918 ristitud, vl 2009 rajonanke (nüg. lidnümbrik) — 82 303 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 79 tuh. eläjid vl 1967 i 78 200 eläjad vl 1992. Nell' pühäpertid om lidnas: ortodoksižen hristanuskondan kaks' i vanhuskolaižiden jumalanpert', islaman mečet'.
Irdkosketused.
*


Nitv.
Nitv (,) om Venäman lidn da lidnankund Permin randan suvipäivlaskmas. Se om Nitvan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1756, nimitihe jogen mödhe. Vl 1913 raudte tuli metallurgijan tegimennoks. "Nitvan tegim" sai radnikžilon statusad vl 1928. Kätihe lidnaks vl 1942. Lidn šingotase tuhkmetallurgijan tegimel tähäsai, pästab keitimpolen astjoiden keradusid, mugažo lihakombinat i leibkombinat ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Nitv-jogen padoseinän al da sen randoil, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, jogen lanktendan sijas Votkinskan vezivaradimhe (Kaman oiged randpol'). Matkad Permin keskusespäi om 55 km päivlaskmha orhal vai 70 km avtotedme. Lähembaine lidn om Krasnokamsk 29 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 33 km avtol.
Seičeme küläd i Vorobji-žilo mülüdas lidnankundha Nitvan ližaks. Lidnankundan pind — 143,05 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 19 041 ristitud, lidnankundan — 19 874 ristitud, rajonan nell' ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 23 100 eläjad vll 1992 i 1998. Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid om olmas lidnas.
Nitvan äiprofil'ne tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Očor.
Očor (,) om Venäman lidn da lidnankund Permin randan suvipäivlaskmas. Se om Očoran rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1759 kuti Stroganovad-torgovanoiden "Očoran raudtegim", nimitihe jogen mödhe. Vspäi 1918 Očoran mašiništonsauvondtegim radab sen alusel, ende tegi bul'dozeroid, torvenpanijoid, pästab štangoid-pompid, mugažo valamiž-mehanine ceh om olmas. Žilo sai lidnan statusad vl 1950. Lidnan toižed sarakod oma mecan ümbriradmine (pilindmaterialad, mebel') i sömtegimišt (maidtegim, leibkombinat, alkogolitomiden jomižiden tegim). Pen' Očoran GES radab (0,4 MVt vägevudenke).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Očor-jogen randoil (Kaman oiged ližajogi), 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Permihesai om 92 km päivnouzmha orhal vai 110 km avtotedme. Lähembaine lidn da raudtestancii om Vereščagino 21 km pohjoižhe orhal vai 25 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 14 238 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 16 400 eläjad vl 1989.
Stroganovan kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Ohansk.
Ohansk (,) om Venäman lidn Permin randan suvipäivlaskmas. Se om Ohanskan rajonan administrativine keskuz. Mülüb rajonha lidnankundaks, üks'jäine lidn rajonas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Stroganovad-torgovanoiden pätandan mödhe vl 1547 kuti "kalanpüdajiden Ohan'-slabad' ". Sen nimi sündui sijaližes -sanaspäi «harvsil'maine verk püdamha kalad». Om lidnan statusanke vspäi 1781. Vl 1923 Ohanskan rajon om sätud, i Ohansk kändihe sen keskusen.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kam-jogen Votkinskan vezivaradimen (vspäi 1964) oiktal randal, 110 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, «Kazan' — Perm'»-avtotel. Matkad Permihesai om 60 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 72 km avtotedme vai 126 km Kam-jogel. Toižed lähembaižed lidnad oma Očor 44 km lodeheze orhal vai 68 km avtotedme i Nitv (lähembaine raudtestancii) 25 km pohjoižhe orhal vai 48 km avtol.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 7250 ristitud, koume seičemendest rajonan ristitištos. Kaikiš suremb ristitišt oli 8800..9000 eläjad vozil 1992−2001 (9 tuh. rist. vll 2000 i 2001).
Lidnan tegimišton edheotandad oma omblendfabrik, leibänkombinat, mecanümbriradai edheotand. Ohansk om maižanduzrajonan keskuseks. Permin universitetan biostancii sijadase lidnas tedoidamha vezivaradimen biologijad.
Irdkosketused.
*


Os.
Os (,) om Venäman lidn da lidnankund Permin randan suvipäivlaskmas. Se om Osan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1591 kuti "Uz' Nikol'skai slabad' " () Venäman päivnouzmaižel röunal. 17. voz'sadal nimitaškanzihe "Osan slabad' " (). Slabad' sai lidnan statusad vl 1737 nügüdläiženke nimenke. Lidn šingotase kivivoin samižel vspäi 1963 i sauvondmaterialiden pästandal (lämuzizoläcii bazal'tkuiduspäi, pumaterialad, strubad).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kamanjogen Votkinskan vezivaradimen hural randal, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Permihesai om 94 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 141 km avtotedme vai 193 km Kam-jogel. Lähembaine lidn om Ohansk 49 km pohjoižhe orhal vai 95 km avtotedme.
Svetlii-žilo (läz 300 eläjad) da 4 pen't küläd mülüdas lidnankundha mugažo. Lidnankundan pind — 105,14 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 188 ristitud, lidnankundan — 21 889 ristitud, rajonan koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 26,5 tuhad eläjid vozil 1996−2001 (26 600 rist. vl 1996). Vl 2017 kaik 21 732 ristitud elädas lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Stroican päjumalanpert' (1902−1916, udessündutadas vspäi 2004) i Jumalanmaman Kazanin jumalaižen pühäpert' (1882) oma olmas lidnas, mugažo islaman pühäpert' vspäi 1899 (om anttud kundale vl 2011).
Professionaližen opendusen aluzkundad: Osan pedagogine kolledž, agrarine tehnikum, Čaikovskijan tegimištoliž-gumanitarižen kolledžan filial.
Irdkosketused.
*


Solikamsk.
Solikamsk (,) om Venäman lidn da lidnümbrik Permin randan pohjoižes. Se om randan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo Solikamskan rajonan administrativine keskuz, ei mülü rajonha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud samha keitandsolad "Usolk"-jogen randal vologdalaižil Kalinikovad-torgovanoil vl 1430. Mainitase vn 1506 aigkirjas kuti "Usol'je Kam-jogel" (). Sai lidnan oiktusid vl 1573, 1600-nzil nimitihe "Kaman Sol" ().
18. voz'sadan augotišes lidn andoi imperijan keitandsolan pol't, nimitaškanzihe sidä nügüdläižikš. 20. voz'sadaspäi sadas kaliisolid lidnan ümbrištos.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kaman vezivaradimen hural randpolel, Uralan päivlaskmaiženno ezimägištonno, 150 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Permihesai om 202 km avtotedme vai 368 km raudtedme (Čusovoi-lidnan kal't). Lähembaine lidn om Berezniki suvhe, 20 km röunoiden keskes.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 97 384 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1989−1992, 110 tuhad eläjid.
Irdkosketused.
*


Usol'je.
Usol'je (,) om Venäman lidn da lidnankund Permin randan keskuzpalan pohjoižes. Se om Usol'jen rajonan administrativine keskuz.
Pidab ei segotada Sibirin Usol'jenke (lidn Irkutskan agjas).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1606 kuti keitandsolan samižen keskuz i Stroganovad-torgovanoiden pälidn Kam-jogen randal. Vl 1809 luja lämoipalo pani 1200 pertid mantazole, i sauvoškanzihe kivižid pertid. Saihe solad 20. voz'sadahasai. Erigoittihe "Uz' Usol'je-žilod" Berezniki-lidnaspäi vl 1940 i anttihe lidnan statusad.
Vll 1954−1956 täuttihe Kaman vezivaradint pästamha töhö Kaman GES:ad, i upotihe Usol'jen tobjad palad, sirtihe eläjid. Kacmata sihe, om kaičenus 40 endevanhoid sauvusid: Spasan Toižetamižen päjumalanpert', ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert', Stroganovoiden palatad, erižpertid. Lidn šingotase turizmal i mecan ümbriradmižel, om äi tegimid lähižes Berezniki-lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kamanjogen oiktal randal, 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Berezniki-lidn seižub jogen vastrandal 1 kilometras, lidnad ühtenzoittas avtotesildal (vspäi 1981). Matkad Permihesai om 183 km suvhe orhal.
Kaik 47 pen't žilod da küläd mülüdas lidnankundha Usol'jen ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 5 694 ristitud. Vl 2017 kaik 8 988 ristitud elädas lidnankundas, rajonan koume videndest.
Irdkosketused.
*


Vereščagino.
Vereščagino (,) om Venäman lidn da lidnankund Permin randan päivlaskmas. Se om Vereščaginon rajonan administrativine keskuz (vspäi 1924).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1898 "Očerskai-raudtestancijaks", sid' "Voznesenskai-raudtestancii" () «Moskv — Vladivostok»-jonol. Vl 1904 Vasilii Vereščagin-pirdai-batalist seižutihe siš Venä-Japonižhe sodaha ajaden, hänen oiktastuseks udesnimitihe-ki stancijad vn 1915 30. päiväl sulakud da volostin keskusen mödhe. Vereščagino-žilo sai lidnan statusad vn 1942 19. päiväl kezakud.
Lidn šingotase transportan holitusen edheotandoil. Järedad edheotandad ratas: kalorifertegim, raudbetontegim, trikotažine fabrik i plastikpakuitesen tegim.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Raudte läbitab lidnad suvespäi pohjoižhe. Matkad Permišpäi om 90 km päivlaskmha orhal vai 130 km avtotedme. Lähembaine lidn om Očor 24 km suvhe orhal vai avtotedme.
Kuz' küläd, üks' žilo da koume muite eländpunktad mülüdas lidnankundha Vereščaginon ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 22 156 ristitud, lidnankundan — 23 397 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 24..25 tuh. eläjad vll 1989−2001 (25 200 rist. vl 2001). Vl 2017 kaik 23 432 ristitud elädas lidnankundas.
Irdkosketused.
*


OpenOffice.org.
OpenOffice.org (lühenduz OOo, vozil 1985−1999 oli "StarOffice"), tetab kuti OpenOffice, om joudai ofisine paket, jäl'gmäine versii om pästtud vn 2011 sulakus. Kirjutihe C++ i Java kelil. Vspäi 2011 projektan maksutoi toižend šingotase kuti Apache OpenOffice.


Venäman millionerlidnad.
Kaik millionerlidnad oma lidnaglomeracijoiden keskusikš da järedoikš sijaližikš torgusikš ičeksaz. Venäman ohjastuz lahjoičeb erilišt tarkust niiden transportsistemha. Mugoižiden lidnoiden pämehed oma znamasižed Federacijas.
!


Gaček.
Gaček («koukuine» "hák"-sanaspäi «kouk») om diakritine znam: "ˇ".
Čehan Reformacijan rahvahaline Jan Hus-vei tariči znamad kelen kirjamištho 15. voz'sadan augus. Se znam om levitadud Päivnouzmaižen Evropan keliden kirjamištoiš latinan grafikanke.
Vepsän kirjamištos gaček om kävutamas koumel kirjamel: Č, Š da Ž, kudambad lugesoiš kut [tʃ] (ч), [ʃ] (ш) da [ʒ] (ж).


Evrovizii.
Evrovizii (,) om Evropan muzikaline päkonkurs. Edestadas uzid estradan pajoid.
Konkurs vedase joga vodel vspäi 1956. Sen teletransläcijan auditorii om enamba mi 600 mln kacujid mail'madme. Kaks' paginkel't oma anglijan i francijan keled. Erine Evrovizii-konkurs om olmas lapsiden täht (noremb mi 16-voččed).
Pajo voib olda mitte taht kelel, sen hätkeližuz ei voi ületa koume minutad. Nened valdkundad sadas garantiruidud sijad finalas: valdkund-ižand (kenen pajo oti vägestust muloi), Francii, Ispanii, Italii, Saksanma, Sur' Britanii. Vägestai märičese teleänestusel i konkursan žürin ühtnijoil.


Evrovizii-2012.
Evrovizii-2012 (,,) oli 57-nz' Evrovizii-konkurs, kudamb oli oigetud Bakus, Azerbaidžanan pälidnas, 2012-ndel vodel.
Konkursan vägestai oli ročilaine pajatai Lorin.
Irdkosketused.
2012


Oomph!
a> vl 2006, gruppan vokalist i pämez'.
«Oomph!» (saksan virkand: [uːmf]) om germanijalaine rokgrupp, kudamb edestab muzikad Neue Deutsche Härte-stiliš. Gruppan aluz om pandud vl 1989 Vol'fsburgha, Alasaksonii, Saksanma. Pajatab anglijan i saksan kelil.


Stravinskii Igor'.
Igor' Födorovič Stravinskii (; sünd. 17. kezaku 1882, Oranijenbaum, Venäman imperii — kol. 6. sulaku 1971, Nju Jork, Nju Jork-štat, AÜV, om mahapandud Venecijha) oli suren muzikankirjutajan, dirižoran da fortepianonvändajan.
Stravinski eksperimentirui muzikankirjutajaks kaiken, vajehteli kirjutamižen stilid. Hänen muzikas voib löuta i neoklassicizmad i džazad, i seriališt tehnikad (dodekafonii), i modernizmad. Stravinskii oli lujas valatoitai figur 20. vsadan muzikankirjutamižes.
Biografii.
Muzikankirjutai oli sündnu Venämaha, Mariinskii-teatran Födor Stravinskii-operpajatajan i Anna Holodovskaja-pianonvändajan da pajatajan sämižkanzha. Födor oli Piterin konservatorijan pästnikan, ak abuti mužikale koncertoil.
Igor' oli Gurevičan gimnazijan pästnikan, ühtni Piterin universitetan juridižhe fakul'tetha. Openui muzikad fortepianon privatižil urokoil 9-voččes igäspäi i ičeksaz. Venämas hän tegi ičeze ezmäižid znamasižid da tetabid sädusid, ozutesikš Lämoilind-balet. Nece balet om kirjutadud Dägilevan «venälaižiden sezonoiden» täht Parižas. Vn 1914 augotišes Stravinskii kanzanke ajoi elämaha Šveicarijha i ei ole pördu Venämaha jo.
Röunan taga Stravinskii kirjuti baletan sädusid: Petrušk, Pühä Keväz' i Pul'činell. Päiči niiš hän kirjuti Lozannas toižid-ki muziksädusid. Sid' Stravinskii ajoi elämaha Parižha (1934), sid' (1945), sai Francijan i AÜV:oiden rahvahanikust.
Pereh.
Oli nainu kaks' kerdad. Vspäi 1906 oli nainu ezmäižen kerdan, Jekaterina Nosenko-ak sünduti hänele tütärt da kaht poigad: Födor (1907, pirdai), Lüdmila (1908, läksi Jurii Mandel'štam-runokirjutajale) i Svätoslav (1910, muzikankirjutai-pianonvändai). Vspäi 1940 Igorin amuine Vera Sudeikina-sudarušk kändihe akaks oficialižikš.
Mušt.
Merkurijan krater i Lomonosov-lidnan torg oma nimitadud muzikankirjutajan muštoks.


Vagner Rihard.
Rihard Vagner (; sünd. 22. semendku 1813, Läipcig, Reinan Ühtnend — kol. 13. uhoku 1883, Venecii, Italijan kunigahuz) oli tutab kaikes mail'mas da sur' saksalaine muzikankirjutai, teoretik, muzikan reformator. Vagner om romantizman ezitai. Vagner om lujas valatoitnu Evropan da kaiken mail'man muzikkul'turad.
Vagner oli operoiden kirjutai. Hän sädi ičeze muzikaližen kelen i iče kirjuti librettod ičeze operoiden täht.
Vagneran operad.
Operad "Reinan kuld", "Val'kirii", "Zigfrid" da "Jumaloiden Pölištuz" mülüdas "Nibelungiden Rengaz"-operciklha.


Läipcig.
Läipcig ([ˈlaɪptsɪç], ülälužic.: "Lipsk") om lidn Saksanman päivnouzmas. Se om Saksonijan kaikiš järedamb lidn, valdkundan kahesanz'-kümnenz' lidn eläjiden lugun mödhe (kuti Dortmund i Essen).
Lujas sur' i vanh tutab universitet radab lidnas vspäi 1409. Erazvuiččed jogavoččed jarmankad oleldas Läipcigas.
Istorii.
Ezmässai slavilaižed (lužican serbalaižed) oliba elänuded neciš lidnas, sid' se kändihe saksalaižeks. Läipcig sai lidnan oiktusid vl 1165.
Läipcig šingotase avtoiden tehmižel (BMW, Porsche), elektrotehnižel sarakol (kompressorad), mašinansauvomižel, biotehnoparkal i südäikeran tedokeskusel, turizmal (3 mln ödumižid vl 2017) i logistikal (Amazon, DHL), mugažo fortepjanon tehmižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Saksonijan lodehes, Läipcigan alangišton keskuses. Matkad Berlinhasai om 150 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 187 km avto- da raudtel.
Voden keskmäine lämuz om +9,5 C°. Tal'vel voib panda lunt.
Vspäi 1992 Läipcig jagase 10 administrativižhe lidnümbrikho (saks. "Stadtbezirk"), nimitadas niid mail'man čuradusiden mödhe.
Eläjad.
Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 502 979 ristitud, sil aigalpäi ližadub korktan sündutandmäran tagut i immigracijan taguiči. Läz 1 mln eläjid om ezilidnoidenke. Kaikiš suremb ristitišt oli 718 200 eläjad vl 1930, mugažo 617 574 eläjad vl 1950 sodan jäl'ghe. Vl 1999 suretihe lidnan territorijad. Eläjad verazmaiženke augotižlibundanke otiba 13,4% vl 2017, hö tuliba Päivnouzmaižen Evropan maišpäi, Sirijaspäi i Vjetnamaspäi päpaloin.
Religijan mödhe (2015): toižed religijad i religijatomad — 83,9%, Evangelijan hristanuskojad — 11,7%, Riman katolikad — 4,4%.
Transport.
Avtobusad, tramvaid da lidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Lidnan päraudtestancii om üks' kaikiš surembišpäi mail'mas honusiden pindan mödhe.
Om kaks' lendimportad ümbrištos: rahvahidenkeskeine "Läipcig/Galle" ("LEJ", kahtenz' surtte jüguiden lendimport Saksanmas) da regionaline "Läipcig/Al'tenburg".
Tetabad ristitud.
Vl 1813 sur' Rihard Vagner-muzikankirjutai oli sündnu Läipcigha. Se om kodilidnaks neniden ristitkundan šingotajiden täht: Johan Vol'fgang fon Göte-kirjutai, Fridrih Vil'gel'm Nicše-filosof.


Kukazoja.
Kukazoja om Venäman jogut Leningradan agjan päivnouzmas, sen Pöudon rajonas. Mülüb Ojatin oigedpol'žhe basseinha.
Vezivalu jokseb Ohtojan sospäi Rugärvhe, sišpäi Pöudjärvhe. Joguden alajoksmuz Pöudjärvespäi Kukazjärvhesai kuctas Keskeižeks, i pala Kukazjärvespäi Šapšhasai — Alavodoškaks.


Rugärv.
Rugärv om Venäman pen' mecjärv Leningradan agjan päivnouzmas, sen Pöudon rajonas. Sihe da sišpäi jokseb Kukazoja.


Pöudjärv.
Pöudjärv om Venäman järv Leningradan agjan päivnouzmas, sen Pöudon rajonas. Sihe jokseb Kukazoja, sišpäi — Keskeine. Mülüb Ojatin oigedpol'žhe basseinha.
Järven pohjoižrandal mecnikoiden baz om saudud.


Keskeine.
Keskeine om Venäman lühüd jogi Leningradan agjan päivnouzmas, sen Pöudon rajonas. Se jokseb Pöudjärvespäi Kukazjärvhesai.


Kukazjärv.
Kukazjärv om Venäman mecjärv Leningradan agjan päivnouzmas, sen Pöudon rajonas. Järvhe jokseb Keskeine-jogi, Alavodošk lähteb järvespäi.
Kukazjärv da Kukazoja oma kukhikahiš tahoiš, sikš kuctas niid muga.
«Sürj — Pečeinejärv»-mante mäneb läz järved.


Alavodošk.
Alavodošk om Venäman jogi Leningradan agjan päivnouzmas, Pöudon rajonas. Se jokseb Kukazjärvespäi Šapšha.


Šidroja.
Šidroja om oja Venämas, sen Leningradan agjas, Pöudon rajonas. Oja jokseb Šapšjogehe. Ojan sus seižub Šapšankülä.


Urboja.
Urboja om mecoja Venämas, Leningradan agjas, Pöudon rajonas. Se jokseb Pečeinejärvhe.


Ülävodošk.
Ülävodošk om jogi Venämas, Leningradan agjas, Pöudon rajonas. Se jokseb Šapšha.
Ülävodoškan ližajoged oma Kivioja, Paloja da Sagarvoja.


Kivioja.
Kivioja om oja Venämas, Leningradan agjas, Pöudon rajonas. Se om Ülävodoškan pohjoižližajogi.


Paloja.
Paloja om oja Venämas, Leningradan agjas, Pöudon rajonas. Se om Ülävodoškan ližajogi.


Sagarvoja.
Sagarvoja om Venäman oja Leningradan agjan päivnouzmas, sen Pöudon rajonas. Oja om Ülävodošk-jogen ližavalu.
Ojan nimituz anttihe sagarmoiden mödhe, kuctas niid "sagarvoikš" Kapšan alapaginoil.


Murdoja.
Murdoja om oja Venämas, Leningradan agjas, Pöudon rajonas. Se jokseb Šapšha.


Kärmoja.
Kärmoja om Venäman oja Leningradan agjan päivnouzmas, sen Pöudon rajonas. Oja jokseb Šapš-jogehe.


Vehkoja (Pöudon rajon).
Vehkoja om Venäman oja Leningradan agjan päivnouzmas, sen Pöudon rajonas. Oja om Kärmojan ližajogi i jokseb Kuz'järvespäi.


Kuz'järv.
Kuz'järv om Venäman järv Leningradan agjan päivnouzmas, sen Pöudon rajonas. Järvespäi jokseb Vehkoja — Kärmojan ližajogi.


Al'fa.
Al'fa (Α, α) om grekan kirjamišton ezmäine kirjam.


Beta.
Beta (Β, β, virkand "beta", nüg. "vita",) om grekan kirjamišton kahtenz' kirjam.
Kirjam libui finikijan 25px-kirjamespäi, kändase «pert'». Latinan B-kirjam i kirilližed Б- da В-kirjamed libudas grekan beta-kirjamespäi.
Kävutand znamaks.
Sen ližaks β-versii om kompjuterprogram šingoteses.


Gamma.
Gamma (Γ, γ,) om grekan kirjamišton koumanz' kirjam. Libub finikijan gaml-kirjamespäi.
Latinižen kirjamišton C- i G-kirjamed libudas γ-kirjamespäi.


Del'ta.
Del'ta (Δ, δ) om grekan kirjamišton nellänz' kirjam.


Epsilon.
Epsilon (Ε, ε) om grekan kirjamišton videnz' kirjam.


Dzeta.
Dzeta (Ζ, ζ) om grekan kirjamišton kudenz' kirjam.


Eta.
Eta (Η, η) om grekan kirjamišton seičemenz' kirjam.


Teta.
Teta (Θ, θ) om grekan kirjamišton kahesanz' kirjam.


Jota.
Jota (Ι, ι) om grekan kirjamišton ühesanz' kirjam.


Kappa.
Kappa (Κ, κ) om grekan kirjamišton kümnenz' kirjam.


Lämbda.
Lämbda (Λ, λ) om grekan kirjamišton ühtenz'toštkümnenz' kirjam.


Mü.
Mü (Μ, μ) om grekan kirjamišton kahtenz'toštkümnenz' kirjam.


Nü.
Nü (Ν, ν) om grekan kirjamišton koumanz'toštkümnenz' kirjam.


Ksi.
Ksi (Ξ, ξ) om grekan kirjamišton nellänz'toštkümnenz' kirjam.


Omikron.
Omikron (Ο, ο) om grekan kirjamišton videnz'toštkümnenz' kirjam.


Pi (kirjam).
Pi (Π, π) om grekan kirjamišton kudenz'toštkümnenz' kirjam. Libub finikijan 20px-kirjamespäi «pe».


Ro.
Ro (Ρ, ρ) om grekan kirjamišton seičemenz'toštkümnenz' kirjam.


Sigma.
Sigma (Σ, σ/ς) om grekan kirjamišton kahesanz'toštkümnenz' kirjam.


Tau.
Tau (Τ, τ) om grekan kirjamišton ühesanz'toštkümnenz' kirjam.


Ipsilon.
Ipsilon (Υ, υ) om grekan kirjamišton kahtenz'kümnenz' kirjam.


Fi.
Fi (Φ, φ) om grekan kirjamišton kahtenz'kümnenz' ühtenz' kirjam.


Hi.
Hi (Χ, χ) om grekan kirjamišton kahtenz'kümnenz' kahtenz' kirjam.


Psi.
Psi (Ψ, ψ) om grekan kirjamišton kahtenz'kümnenz' koumanz' kirjam.


Omega.
Omega (Ω, ω) om grekan kirjamišton kahtenz'kümnenz' nellänz' da jäl'gmäine kirjam.


Lehmoja (Pöudon rajon).
Lehmoja om oja Venämas, Leningradan agjas, Pöudon rajonas. Se om Šapšan ližajogi.


Šapš (jogi).
Šapš om Venäman jogi Leningradan agjan pohjoižpäivnouzmas, Pöudon rajonas. Se om Ojatin oiged ližajogi.
Šaps jokseb Pečeinejärvespäi (95 m ü.m.t.). Sen piduz om 48 km, basseinan pind — 512 km². Ližajoged oma äiluguižed. Lankteb Ojatihe 35 m ü.m.t. korktusel.
Šapšal taritas sauda gidroakkumulirui elektrostancii (GAES). Projektiruidud vägevuz om 1560/1760 MVt. Sauvondradod ei völ zavot'koiš.
Jogenrandoil seištas Šapš-, Agašovo-, Ratigor-küläd. Jefremkovo-külä seižub jogensunno.


Šapš (külä).
Šapš () om Venäman külä Leningradan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se sijadase Pöudon rajonan päivnouzmas. Mülüb Janegan küläkundha.
Geografijan andmused.
Šapš seižub ühtennimižen jogen (Ojatin oiged ližajogi) oiktal randal. Matkad Pöud-rajonkeskushesai om 50 km lodeheze, Janeg-žilhosai da raudtestancijhasai — 33 km lodeheze orhal.
Eläjad.
Vl 1905 Šapšun ristitišt oli 116 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 36 ristitud.


Kervud Džeims.
Džeims Oliver Kervud (; sünd. 12. kezaku 1878, Ouosso, Mičigan, AÜV — kol. 13. eloku 1927, sigä-žo) oli tetab amerikalaine prozan kirjutai, ozaitelemižliteraturan sädusiden i londusenkaičendan romanoiden tegii.
Radoi lehtezmehel da redaktoral. Vspäi 1909 matkazi Kanadadme da Aläskadme, kirjuti satusekahid romanid (enamba 30) i kändihe elokahaks meheks. Koli aigemba häpein purendan tagut kalatesen aigan Floridas, mi kucui allergišt reakcijad da veren tartutandad.


Samai Soluna.
Soluna Samai Kettel'-Zigler (; sünd. 27. eloku 1990, Gvatemal-lidn, Gvatemal) om danijalaine pajatai.
Vl 2012 hän ezini «Evrovizii»-konkursal, kus pajati «Should've Known Better»-pajon. Soluna sai 23-nden sijan (21 čokkoint).


Should've Known Better.
«Should've Known Better» ("Minei pidaiži teta necidä paremba") om Soluna Samai-pajatajan singl akustine pop-žanras, edestihe vn 2012 vilukus. Möhemba kompozicii tegihe kahtenden «Soluna Samay»-al'boman (2013) kahtendeks pajoks.
Pajon tekst om anglijan kelel. Sen kirjutajad oma Remee, Šef 1 (Lars Pedersen), Amir Sulaiman i Isam Bachiri.
Pajo oti 23. sijad Evrovizii-2012-konkursal Bakus. Singl oli satusekaz vaiše Danijas, kus sai «kuldaižen» statusad.


Hamsun Knut.
Knut Hamsun (mugažo norvegijan kelel, norv. virkmine [Knüt Hamsün]), todesine nimi om Knud Pedersen (mugažo norvegijan kelel, norv. virkand [Knüd Pedešen]; sünd. 4. eloku 1859, Vogo-kund, Norvegii — kol. 19. uhoku 1952, Grimstad, Norvegii) — sur' norvegijalaine kirjutai, voden 1920 Nobelän premijan literaturas laureat.


Lorin.
Lorin Zineb Nora Tal'haui (,) vai muite Lorin ([lɔˈreːn]; sünd. 16. reduku 1983, Stokhol'm, Ročinma) om ročilaine pajatai, kudambal om marokolaiž-berberaine augotižlibund.
Vl 2012 hän ezini «Evrovizii»-konkursal, kus pajati «Euphoria»-pajon. Lorin sai 1-nden sijan 372 čokkoint satusenke.


Euphoria.
«Euphoria» ([juːˈfɔːɹiə], "Eiforii") om vn 2012 nellänz' pajo «Heal»-al'bomas (reduku) i ühtennimine singl (uhoku). Pajon tekst om anglijan kelel.
Evrovizii-2012-konkursal pajo oli lujas satusekaz i oti 1. sijan Ročinman täht.


Facebook.
facebook.com ("Facebook") vai Feisbuk om populärine i kaikiš suremb socialine verk. Sen tegii – Mark Cukerberg.


MySpace.
MySpace vai Maispeis om populärine rahvahidenkeskeine socialine verk. Sen tegii – Kris DeVul'f.


Mail'man valdkundad.
Kaik om 188 tundištadud valdkundad mail'mas. Alemba valdkundoiden nimikirjutesed oma (sidä kesken ridstatusanke), niiden pälidnoidenke da valdkundflagoidenke.


194 (lugu).
194 (sada ühesakümne nell') om lugu 193 da 195 keskes.


Sügüz'.
Sügüz' om üks' nelläs voz'aigaspäi kezan da tal'ven keskes.
Mülüb sihe koume kud — sügüz'ku, reduku da kül'mku.


Keza.
Keza om üks' nelläs voz'aigaspäi keväden da sügüzen keskes. Harakterizuiše kut ümbrišton sezon kaikiš korktembanke lämudenke. Päivänvauktusen hätkeližuz om kaikiš znamasižemb, öd oma lühüdad.
Koume kud mülüdas kezha: Pohjoižes mapoliškos — kezaku, heinku da eloku; Suvižes mapoliškos — tal'vku, viluku i uhoku.


Keväz'.
Keväz' om üks' nelläs voz'aigaspäi tal'ven da kezan keskes.
Koume kud mülüb sihe — keväz'ku, sulaku da semendku (Suvižes mapoliškos sügüz'ku, reduku i kül'mku).
Keväz' om päličmänendan voz'aig, konz päivänvauktusen hätkeližusen ližaduz om znamasine, ümbrišton lämuz ližadub mugažo, sen tagut eläbiden olijoiden da kazmusiden londuseline töhišt aktiviziruiše.


Tal'v.
Tal'v om üks' nelläs voz'aigaspäi sügüzen da keväden keskes.
Koume kud mülüb sihe — tal'vku, viluku da uhoku.


Spoiler (medijas).
Spoiler («traudä») om informacii fil'man, kompjutervändon vai čomamahtoližen kirjan süžetas vai fabulas, kudamb om avaitud edel aigad, murendab intrigad i travib avtoran idejad. Nece ei anda kaclijale (vändajale, lugijale) tedištada kaiked ičevägel i anastab hänelpäi mel'hüvüt.
Erased fil'mad zavodišoiš vai lopišoiš frazoil spoileriden pahudes, kucundoil olda vaitti kacundan jäl'ghe.
Duglas Kenni kävuti tärtust ezmäižiden keskes ičeze «Spoilerad»-kirjutuses, se om publikoitud "National Lampoon"-aiglehteses vl 1971.


Karusel' (laukoiden verk).
«Karusel'» () om Venäman gipermarketoiden verk.
Verkon ezmäine lauk oli avaitud Piterihe vl 2004. X5 Retail Group kätihe verkon mamkompanijaks vspäi 2008, konz oli 23 «Karuselid». Vl 2017 kaik 93 gipermarketad om Venämas, Federacijan äjiš subjektoiš. Enamba kaiked laukoid om Piteriš da Moskvas.
Vl 2016 läz 13,5 tuhad radnikoid om verkos.


Kalmikijan Tazovaldkund.
Kalmikijan Tazovaldkund (, vepsän kirjamil: "Hal'mg Tangč") vai Kalmikii () om Venäman avtonomine valdkund, sen subjekt.
Kalmikii mülüb Federaližhe suviümbrikho.
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Elist.
Keled.
Valdkundkeled oma venäkel' da kalmikan kel' Konstitucijan 17. kirjutusen mödhe.
Istorii.
Kalmikijan Tazovaldkund om olmas vs 1920 kül'mkun 4. päiväspäi. Sen aluz om pandud kuti Kalmikijan avtonomine agj. Vn 1935 20. päiväl redukud udesnimitihe sidä da vhesai 1992 sulakun 21. päivhäsai nimitihe Kalmikijan Avtonomižeks Nevondkundaližeks Socialistižeks Tazovaldkundaks. Vozil 1943−1957 ei olend olmas avtonomijad, panihe kalmikalaižid deportacijan alle.
Tazovaldkundan Stepin Käskusenpanend (Konstitucii) om vahvištadud vn 1994 5. päiväl sulakud Rahvahaližen Suiman ezitajil. Se om väges möhembaižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Tazovaldkundal om röunoid Astrahanin agjanke päivnouzmas, Dagestanan Tazovaldkundanke suves, Stavropolin randanke suvipäivlaskmas, Rostovan agjanke päivlaskmas da Volgogradan agjanke lodehes. Kalmikijan Tazovaldkundan suvipäivnouzmaižed randad lainištab Kaspijan meri. Randanpird om 167 km pitte.
Pind om 74 731 km². Znamasižed joged oma Volg (12 km), mugažo Kum-jogi Dagestananke röunaks (kezal kändase ojandeheks). Kaikiš suremb järv om solakaz Manič Gudilo () päivlaskmpoles. Kalmikijan territorijal om 6 ratud irrigacijan sistemad.
Reljef om tazo. Kuman da Maničun alang om amuižen sal'men sijas Mustmeren da Kaspijan meren keskes. Jergeni-ülüz seižub tazovaldkundan päivlaskmas. Kaikiš korktemb čokkoim om sen Šared-mägi (222 m) tazovaldkundan suvipolehe Elistaspäi, Stavropolin randanke röunanno.
Klimat om kuiv kontinentaline, kontinentaližuz ližadab päivlaskmaspäi päivnouzmha. Kezal Kalmikii om kaikiš räkemb federacijan subjekt ühtes Volgogradan agjanke. Heinkun keskmäine lämuz om +23..+25 C°, vilukun kesklämuz — −8..−11 C°. Voden aigan poud otab kaikiden päividen pol't. Paneb sadegid 210..340 mm vodes.
Londuseližed varad oma londuseline gaz, kivivoi, sauvondmaterialad (mouckivi, sauvondkivi, saved, letked), kaliisol, keitandsol, mustma.
Tobmuz.
Aleksei Orlov radab tazovaldkundan pämehen vs 2010 redukun 24. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Tazovaldkundan pämez' märičeb ohjastusen strukturad. Hän paneb Ohjastusen ezimest radnikusele sättutaden kandidatad parlamentanke. Tazovaldkundan pämehen Administracii om hänele abhu.
Kalmikijan Tazovaldkundan parlament om üks'kodine Rahvahaline Suim (). Kaik rahvaz valičeb sen 27 ezitajad videks vodeks, kaik hö ratas kaikenaigašti. Anatolii Kozačko radab Suiman ezimeheks vs 2008 keväz'kun 7. päiväspäi kahtenden strokun.
Radonoigendai tobmuz om Kalmikijan Tazovaldkundan Ohjastuz. Tazovaldkundan ministrused, radnikoičendad da ohjandused alištudas Ohjastusele. Igor' Zotov radab Ohjastusen ezimeheks vs 2012 kül'mkuspäi.
Rahvahaližen Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2013 8. päiväl sügüz'kud (5. kucund). Valitihe Tazovaldkundan pämest vn 2014 14. päiväl sügüz'kud, nügüdläine pämez' sai vägestust ezmäižel tural (82,89%) da radab kahtenden strokun.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 289 481 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 329 tuh. eläjid vl 1987. Vl 2018 lidnalaižiden eläjiden pala om nell' ühesandest.
Kaik om koume lidnad tazovaldkundas da 262 küläd. Ei ole toižid järedoid lidnoid. Vl 2018 kaik om 11 eländpunktad enamba mi 5 tuh. eläjanke.
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): kalmikalaižed — 56,2%, venälaižed — 29,6%, darginalaižed — 2,6%, kazahlaižed — 1,7%, turkad-meshetijalaižed — 1,3%, čečenalaižed — 1,2%, avarad — 0,8%, ukrainalaižed — 0,5%, korejalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 3,6%, rahvahuden ozutandata — 2,0%.
Erased toižed igähižed rahvahad: kumikalaižed — 0,21% (619 rist.), rutulalaižed — 0,20% (584 rist.), lezginalaižed — 0,16% (451 rist.).


Tuvan Tazovaldkund.
Tuvan Tazovaldkund (,) vai muite Tuv () om Venäman avtonomine valdkund, üks' subjektoišpäi.
Se mülüb Sibirin federaližhe ümbrikho.
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Kizil.
Keled.
Valdkundkeled oma venäkel' da tuvan kel' Tuvan Tazovaldkundan Konstitucijan 5. kirjutusen mödhe. Sen ližaks, kaikiden toižiden rahvahiden oiktused pandas eloho kaičemha da opendamha mamankel't.
Istorii.
Amussai, 1. voz'tuhal edel meiden erad, indoevropižed kalaidajad rahvahad dominiruiba nügüdläižen tazovaldkundan territorijal, sid' turkankel'žed heimod ličihe sinnä. Ezmäine valdkund sündui Suvisibirin territorijal 3.-4. voz'sadal EME.
Vn 1944 14. päiväl redukud Tuvan Rahvahaline Tazovaldkund kändihe palaks avtonomižen agjan oiktusidenke. Vs 1961 redukun 10. päiväspäi nimitihe Tuvan Avtonomižeks Nevondkundaližeks Socialistižeks Tazovaldkundaks. Tuvan Tazovaldkund om olmas vs 1991 elokun 28. päiväspäi.
Tuvan Tazovaldkundan Konstitucii om vahvištadud vn 2001 6. päiväl semendkud kaiken rahvahan referendumal. Se om väges möhembaižidenke vajehtusidenke. Vn 2010 sulakul Konstitucijan tekst om sättutadud federativiženke konstitucijanke referenduman satusiden mödhe.
Geografijan andmused.
Tazovaldkundal om röunoid Burätijan Tazovaldkundanke päivnouzmas, Mongolijanke suves, Altajan Tazovaldkundanke päivlaskmas, Hakasijan Tazovaldkundanke lodehes, Krasnojarskan randanke pohjoižes da Irkutskan agjanke pohjoižpäivnouzmas. Tuvan Tazovaldkund om mererandatoi.
Pind om 168 604 km². Mecad ottas territorijan viž kudendest. Tazovaldkundan territorii mülüb Jenisei-jogen basseinha. Sur' da Pen' Jenisei-joged ühthejokstas Jeniseihe läz tazovaldkundan pälidnad.
Reljef om mägikaz tobjimalaz, step' otab vaiše videndest. Mägisel'gad mülüdas Altajan mägisistemha päivlaskmas, Sajanan mägihe pohjoižes da päivnouzmas. Kaikiš korktemb čokkoim om Mongun Taig-mägenpä («hobed mägi») 3976 m kortte valdmeren pindan päl tazovaldkundan suvipäivlaskmas.
Klimat om terav kontinentaline, se om kuivamb mägidenkeskeižil katl'usil.
Londuseližed varad oma kivihil', raudkivend, kuld, artut', harvad da mujumetallad, sauvondmaterialad, azbest, mec, reskvezi, gidroenergii.
Tobmuz.
Šolban Kara-ool radab tazovaldkundan pämeheks da ohjastusen ezimeheks vs 2007 sulakun 6. päiväspäi. Tazovaldkundan pämez' om Ohjastusen ezimeheks mugažo, märičeb sen strukturad, paneb ministrid radnikusile sättutaden kandidatoid parlamentanke. Kaik rahvaz änestab tazovaldkundan pämest i paneb händast radnikusele videks vodeks.
Tuvan parlament om üks'kodine Ülembaine Suim (). Kaik rahvaz valičeb sen 32 ezitajad videks vodeks, heišpäi vaiše 9 ratas kaikenaigašti. Kan-ool Davaa radab Suiman ezimeheks vs 2010 redukun 21. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten.
Radonoigendai tobmuz om Tuvan Tazovaldkundan Ohjastuz. Tazovaldkundan ministrused, komitetad, radnikoičendad da agentused alištudas Ohjastusele.
Tuvan Ülembaižen Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2014 14. päiväl sügüz'kud (2. kucund). Vn 2016 18. päiväl sügüz'kud valitihe tazovaldkundan pämest edel strokud, kaikel rahvahal ezmäižen kerdan vspäi 2002, nügüdläine pämez' sai vägestust ezmäižes turas (85,66% änid).
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 307 930 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd' (vl 1990 oli 312 576 rist.). Sündutandmär ületab kolendmärad znamasižešti, no elon hätkeližuz om vähemb znamasižešti (61,8 vot vl 2013) mi Venämas ühthižmäras (70,8 vot vl 2013). Vl 2018 lidnalaižiden pala om 54%.
Kaik om viž lidnad tazovaldkundas da üks' lidnanvuitte Kaa Hem-žilo. Ei ole toižid järedoid lidnoid. Vl 2015 kaik om 7 eländpunktad enamba mi 5 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): tuvalaižed — 81,0%, venälaižed — 16,1%, toižed rahvahad — 1,6%, rahvahuden ozutandata — 1,3%.
Erased toižed igähižed rahvahad: hakaslaižed — 0,28% (877 rist.), burätalaižed — 0,10% (313 rist.), mongolijalaižed — 0,02% (47 rist.).


Čečenijan Tazovaldkund.
Čečenijan Tazovaldkund (,) vai muite Čečenii vai Čečnä (,) om Venäman tazovaldkund (subjekt).
Se mülüb Pohjoižkavkazan federaližhe ümbrikho.
Čečenijan pälidn da kaikiš suremb lidn om Groznii.
Keled.
Čečnän valdkundkeled oma venäkel' da čečenan kel'.
Istorii.
Čečenijan Tazovaldkund om olmas vs 1992 tal'vkun 10. päiväspäi Čečenijan da Ingušetijan čihodamižen jäl'ghe.
Vozil 1992−1999 tazovaldkund oli ripmatoman de fakto, se eli läbi kahtes sodas. Vozil 1999−2009 tazovaldkund oli «terroranvastaižen operacijan» zonaks.
Vn 2009 16. päiväl sulakud terroranvastaine režim oli heittud, ižandusen udessündutamine jätksihe.
Čečenijan Tazovaldkundan Konstitucii om vahvištadud vn 2003 23. päiväl keväz'kud kaiken rahvahan referendumal da om väges nügüd' möhembaižidenke vajehtusidenke da ližadusidenke.
Geografijan andmused.
Čečenijal om röunoid Dagestanan Tazovaldkundanke pohjoižes, päivnouzmas da suvipäivnouzmas, Gruzijanke suvipäivlaskmas, Ingušetijan Tazovaldkundanke päivlaskmas, Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundanke da Stavropolin randanke lodehes. Čečenijan Tazovaldkund om mererandatoi.
Pind om 15 647 km². Mecad seištas ezimägištoil. Znamasižed joged oma Terek da Sunž. Läz kaik joged oma Terekan ližajoged. Kaik joged mülüdas Kaspijan meren basseinha. Kaik om 14 järved tazovaldkundas, kaikiš suremb niišpäi om Kezenojam (2,4 km², 72 m süvütte) suvipäivnouzmaižel röunal Dagestananke.
Reljef om tazo tazovaldkundan pohjoižes, kukhikaz da ezimägišton keskuses, mägikaz suves. Kaikiš korktemb čokkoim om Kavkazan Pämägisel'gan Tebulosmt-mägenpä () tazovaldkundan suvipäivlaskmas, Gruzijanke röunal (4492 m).
Klimat om kontinentaline läm' kuiv pohjoižes, mägiden vilu neps mägiš. Heinkun keskmäine lämuz om +21..+25 C°. Vilukun lämuz om −3 C° pohjoižtazangištoil da −12 C° mägiden pautkil. Paneb sadegid 300 mm vodes keskmäras pohjoižtazangištoil da 1000 mm vodes mägiden pautkil.
Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, sauvondmaterialad (mouckivi, sauvondgips, saved, letked, dolomit), mineraližed mujud, reskvezi, mustma.
Tobmuz.
Tazovaldkundan pämez' (,) om Ramzan Kadirov, radab vs 2007 uhokun 15. päiväspäi koumanden strokun. Ramzan Kadirov oli vahvištadud radnikusele möst Tazovaldkundan Parlamental vn 2011 5. päiväl keväz'kud Venäman prezidentan taričendan mödhe, i om valitud kaikel rahvahal (18.09.2016) videks vodeks, sai 97,94% änid.
Čečenijan Tazovaldkundan Parlament om tazovaldkundan üks'kodižeks parlamentaks 41 ezitajanke, vaiš 10 heišpäi ratas kaikenaigašti. Magomed Daudov radab sen ezimeheks vs 2015 heinkun 3. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Čečenijan Tazovaldkundan Ohjastuz. Ruslan Edel'gerijev radab Ohjastusen ezimeheks vs 2012 semendkun 24. päiväspäi. Ohjastusen ezmäine varaezimez' da nell' Ohjastusen muite varaezimest oma hänele abhu. Tazovaldkundan ministrused, ohjandused da komitetad alištudas Ohjastusele.
Parlamentan ühtnijoiden edelstrokuižed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (4. kucund).
Eläjad.
Vl 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 268 989 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd' (edel vl 1994 — 1 307 071 rist.). Eläjiden keskes vaiše koumandez om lidnalaine.
Kaik om viž lidnad tazovaldkundas da 2 lidnanvuittušt žilod. Toižed järedad lidnad (enamba 50 tuh. ristituid, surembaspäi penembha) oma Urus Martan, Šali da Gudermes. Vl 2017 kaik oli 27 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): čečenalaižed — 95,1%, venälaižed — 1,9%, kumikad — 1,0%, avarad — 0,4%, toižed rahvahad — 1,4%, rahvahuden ozutandata — 0,2%.


Lonin Rürik.
Rürik Petrovič Lonin (; sünd. 22. sügüz'ku 1930, Kaskez, Karjalan ANST, Venäman NFST, NSTÜ — kol. 17. heinku 2009, Šoutjärv', Karjalan Tazovaldkund, Venäma) oli vepsän fol'kloran keradai, Šoutjärven Vepsän etnografižen muzejan alusenpanii, runokirjutai (kirjuti vepsäks i venäks), vepsän kul'turan tedai da propagandist.


Venälaižed.
Venälaižed vai venänikad () oma indoevropalaine, slavine rahvaz. Elädas Venämas, Ukrainas, Kazahstanas, Latvijas, Saksanmas da toižiš valdkundoiš.
Venälaižiden rahvahankel' om venäkel'. Rahvahan lugumär om läz 133 millionad.


Venäkel'ne Vikipedii.
Venäkel'žen Vikipedijan populärižuz mail'man valdkundoiš.
Venäkel'ne Vikipedii (ičeze nimituz: "Русская Википедия") om joudai enciklopedii venän kelel, Vikipedijan venälaine jaguz.
Se om avaitud 2001-nden voden semendkun 11. päiväl.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.


Sagarm.
Sagarm (dial. mugažo Sagarv,) om lihansöi pol'vezine živat, mülütadas "Nädanvuiččed"-sugukundha. Eläb kaikedme Evrazijadme päiči kuivanuziš da lujas viluiš maišpäi, mugažo Afrikan pohjoižes.
Ümbrikirjutand.
Se om järed živat pitkänke notkanke hibjanke, siled formal. Täuz'kaznu hibj om 55..95 sm pitte, händan piduz 26..55 sm, 6..10 kg vedutte. Käbälod oma lühüdad nahkudenke, händ om lihasikaz i kaugedkarvaine. Karvan üläh om kauged, muzabur sel'gal, vauvaz da hobedakaz alahan. Alakarv om tihed pehmed, se kaičeb živatad viluspäi da märktundaspäi. Hibjan form abutab ujuda čuklos, čukloiteldas vedhe i jäda veden al 2 minuthasai.
Elonmahtuz.
Sagarvod elädas ühtelaz, survasoiš vedes kevädel (keväz'ku-sulaku) vai vodes läbi ku klimat sättub (Sur' Britanii). Kohtukahad 63 päiväd, sündutadas 2−4 poigašt kerdan. Oleldas täuz'kaznuzikš elon kahtendel-koumandel vodel.
Eläb mecjogiš kalanke tobjimalaz vai järviš da uitoiš. Voib vastata mererandal. Navedib sijid bongoidenke, heredanke jädumatomanke joksmusenke i lomunke otmaha peitsijikš da kaivamha uruid. Tegeb pezoid karoiš vai kištos, heinžomas. Tulend mapezha sijadase vedes. Üks' sagarm sötlese 2..18 km jogentarhaspäi i 100 m randaspäi kuivmaha kezaaigan. Tal'vel kalaidab söndan ecmäs, matkadab vezijagandoiš päliči, voib mända 15−20 km päiväs lumedme da jädme, laskese pucul pautkedme. Söb kalad, jogimollüskid, kezal mugažo nühtajid, löcuid da šihlikoid, mecadab küukid da sorzoid sijidme.
Kävutand ižanduses.
Ottas kävutamižhe nahkad alakarvanke, se om käbed da varmed, kulumatoi aigan mändes. Mectuz da pesticidad poletas sagarmon lugumärad, i panihe živatad erikoiden Rusttaha kirjaha Venäman erasiš tihedašti elänzoittud regioniš.


Neglik.
Neglik () vai Järgeline neglik, om mecživat Neglikaižed-sugukundaspäi.
Živat om levitadud Evropan meczonas, om Uden Zelandijan invazivižeks erikoks. Täuz'kaznu hibj oleleb 20..30 sm pitte i 700..800 grammad vedutte, händan piduz om läz 3 sm. Korvad oma penemb mi 3,5 sm. Kärz om pit'kahk. Neglikon nena om nügu i neps kaikenaigašti.
Ižačud kaitas territorijad i oma agressivižed toine toižennoks. Neglik lankteb tal'vunehe, sen aigan hibjan lämuz lankteb +1,8 Cel'sijan gradushasai i hän tegeb vaiše üht hengahtust minutas.


Evropalaine hähk.
Hähk vai Evropalaine hähk () om živatan erik. Se mülüb Lasicaižed i horid-suguhu, Nädanvuiččed-sugukundha. Ende oli mectusen objektaks karvha näht, nügüd'aigan kaičendan al, mainitase Rusttas kirjas.
Erikon levigandmižen avaruz om Venäma (evropine pala), Estinma, mugažo Baskanma, Dunain del't. Živatoiden lugu poleneb amerikalaižen hähkan tulendan tagut (latin. "Neovison vison").
Hibj om notked pit'kač 28..43 sm pitte i 550..800 grammad vedutte, käbälad oma lühüdad, händ om siled 12..19 sm pitte. Eläb jogiden randoidme, otab sötkeks kalad, löcuid da rakoid.


Variš.
Variš () om levitadud lind Kroikoinvuiččed-sugukundaspäi.
Eläb Evropas i Päivlaskmaižes Azijas, sinantropine erik. Hibj om hahk, pä, suugad i händ oma mustad. N'ok om kover vähän. Täuz'kaznu lind om 50 sm pitte, hibj om 460..735 g vedutte, suugiden maihutuzkeskust sase 1 metrhasai. Södas gavedid, kazmusid, penid nühtajid, lindunpoigaižid, habukan sömäd.
Äikerdoitas elon 2..5 vodel, elädas 20 vodhesai. Variš pezoitelese keväz'kus-sulakus, paneb 4..6 munad. Emäč haudub poigaižid 18..19 päivest, ižač sötab händast kaiken necen aigan. Reagiruidas teravas kadonuden pezaspäi lindunpoigaižen tagut, sätas joukuid i tehtas londoid abidoičijan päle.
Primetind.
Varišad krongaba — nece om hondoks säks.


Must variš.
Must variš (vai Kron'a,) om kezalind Kroikoinvuiččed-sugukundaspäi. Mülüb Kroikoid-heimho.
Erikon nimituz libub latinižes "corvus"-sanaspäi «kroikoi» i amuižgrekan kelen κορώνη-vaihespäi "korona" «variš».
Järgeline alaerik eläb Evropan päivlaskmaižes i keskuzpalas, "orientalis"-alaerik om levitadud Päivnouzmaižes Sibiriš i Edahaižes Päivnouzmas. Om äi gibridoid heiden keskes.
Lind om järedamb heimon toižid erikoid. Höunhišton muju harakterizuib mustad varišad.


Pedai.
Pedai (), paginoiš Pihk (mž. kavag'kor'b vai ruga) i Hong (kuiv pedai) om kavag'puiden heim Pedaižed-sugukundaspäi. Kaik om läz 130 erikod mail'mas. Om kaks' alaheimod: "Pinus" i "Strobus".
Ümbrikirjutand.
Pu om igähižvihand, täuz' rugad. Jagadas kavag'negloiden lugun polhe vezas: kaks', koume i viž. Lehtesed-neglad oma 5..9 sm pitte. Barboiden i oksiden tüvil ei olele kavaged kuzen barboišpäi erineden. Kaik juirišt sijadase mahusen pindanno, jured oleldas 20 metrhasai pitte.
Sädab mecoid, no voib kazda üks'jäižen-ki. Pedai navedib letemad.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe pumaterialaks levedali: kogonaižed parded, tehmaha lahkoid, laivoiden i lendimiden paloikš, torhuz cellülozbumagaižen tegimišton täht, kaivuztüged, pakuitez.
Pedajaha sidotud vepsän ozoitez.
Mecas koume mechašt, kezal i tal'vel ühted sädod ("hong, kuz' da kadag").


Vahtar'.
Vahtar' (), paginoiš vahker mugažo, om lehtpuiden heim, mülüb Sapindusižed-sugukundha. Enamba 160 erikod om olmas heimos.
Kazvandan tahondad.
Kazvab Evropas, Pohjoižamerikas, Kavkazal, Keskuzližes, Suvižes (mägirajoniš tobjimalaz) i Päivnouzmaižes Azijas. Om igähižvihandoid erikoid-ki Keskmeren randpolel da Suviazijas.
Ümbrikirjutand.
Pud sadas 10..40 metrhasai kortte. Erased penzhad mülüdas heimho, hö kazdas 5..10 metrhasai kortusen mödhe. Änikod oleldas rusttoil, oranžmujul, pakuižil da vihandoil, kuti lehthed-ki sügüzel. Om 3% saharad vahtaren südäivedes keskmäral.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe dekoriruimha irdoid da puištoid, bonsaikš, pumaterialaks, bumagan tehmižes, medenkandajaks kazmuseks. Sadas saharad da siropad Kanadan erikoiden südäivedespäi (4% saharad). armii kävuti 26-kilogrammišt bombad vahtaren semnidenke päkomponentaks Toižen mail'man sodan aigan.


Vačjärv.
Vačjärv (ven.: "Вачозеро") om reskveden järv läz Süvär'-joged Venäman Evroppalan lodehpoles, Leningradan agjas, Kos'kenaluižen rajonas. Järv om 10 km pitte i 3 km levette. Sen pind saridenke om 17 km²; järven bassein om 104,4 km².


Kipinä.
«Kipinä» (vepsän nimituz om "Kibin") om vepsänkel'ne, suomenkel'ne da karjalankel'ne Karjalan Tazovaldkundan lapsenaiglehtez. Lähtleb kerdan kus Petroskoin Periodik-pästandkodiš.
Ezmäižed pästandad oliba Leningradas vl 1932. Pästand om udessündutadud Petroskoihe vn 1986 elokus karjalaižen Jaakko Rugoev-kirjutajan taričendan mödhe. Aiglehtez tundištoitab lugijoid suomalaiž-ugrilaižiden rahvahiden istorijanke i veroidenke. Siš om Karjalan uziden i amuižiden kirjutajiden sädusid, mastarklassoid, kirjutusid tegendoiden täht.
Nügüdläine päredaktor om Oksana Čurigina. Üks' edeližiš päredaktoroišpäi om Elina Bürkland (2005−2010).


Afganistan.
Afganistan (puštu dai dari: افغانستان "Afġānistān"), täuz' oficialine nimituz — Afganistanan Islamine Tazovaldkund ("Də Afġānistān Islāmī Džumhurijat", "Džomhuri-je Eslāmi-je Afġānestān"), om mererandatoi valdkund Azijan Keskpäivnouzmas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Kabul.
Istorii.
Vn 1919 19. päiväl elokud Afganistan tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi.
Vspäi 1978 rahvahanikoiden soda jätktase valdkundas.
Valdkundan ezmäižed Konstitucijad ("D Afghanstan asasi kuanvn") oliba vozišpäi 1923 i 1931. Jäl'gmäine 12nz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 2004, se om väges vajehtusita.
Geografijan andmused.
Afganistan om mavaldkundröunoiš Turkmenistananke (röunan piduz — 804 km), Uzbekistananke (144 km) da Tadžikistananke (1357 km) pohjoižes, Kitainke pohjoižpäivnouzmas (91 km), Pakistananke päivnouzmas da suves (2670 km), Irananke päivlaskmas (921 km). Ühthine röunoiden piduz — 5987 km.
Afganistan om mägekaz ma. Sen kaikiš korktemb čokkoim sijadase röunal Pakistananke — Hindukušan kaikiš korktemb Nošak-mägenoc, 7942 metrad meren pindan päl. Kaik joged kuivatas kezal päiči Kabul-joges (lankteb Indha). Znamasižed joged oma Gerirud (ottas kastelemha täuzin) i Gil'mend (lankteb Sistan-alangho).
Klimat om subtropine kontinentaline. Lämuz da sadegiden mär oma lujas erazvuiččed londuseližid zonoidme da korktusidme. Paneb sadegid 40..50 mm vodes letetazangištoil, 800 mm suvipäivnouzmas (mussonad ličtas).
Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', metallad (raudkivend, vas'k, hrom, hahktin, cink), toižed varad — čomad kived, tal'k, keitandsol, väghine mahuz, gidroenergii.
Politine sistem.
Afganistanan parlamentan südäin vl 2006.
Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident ("rajis" «olii ezinenas», «pämez'»). Kaks' varaprezidentad oma hänele abuhu. Kaik rahvaz valičeb prezidentad videks vodeks, enamba kaht strokud ei sa.
Parlament om kaks'kodine Nacionaline Suim. Üläkodi om Tobmiden Kodi (puštu: مشرانوجرګه "Mešrano Džirga") 102 deputatanke. Prezident paneb radnikusile koumandest heišpäi, agjoiden nevondkundad oigetas toižid. Alakodi om Rahvahan Kodi (puštu: ولسي جرګه‎ "Volesi Džirga") 249 ezitajanke, kaik rahvaz valičeb heid. Kaik hö oma vižvoččen valdatusiden strokunke.
Parlamentan alakodin ühtnijoiden vitkostadud valičendad oliba vn 2018 20. päiväl redukud. Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 sügüz'kun 28. päiväl. Nügüdläine prezident om Ašraf Gani, sai 50,64% (vl 2014 — 56,44% kahtendes turas) da radab kahtenden strokun jäl'geten. Päministr om Abdulla Abdulla, hän sai vägestust ezmäižes turas vn 2014 prezidentan valičendoiden aigan da tahtoi sada midä-se vajehtuseks kilan tundištusen tagut äniden lugustusen aigan.
Vodhesai 2014 Afganistanan prezident oli Hamid Karzai; päministrad oliba Mohammad Fahim da Karim Halili.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Afganistanan administrativiž-territorialine jagand."
Afganistan jagase 34 agjaks (puštu dai dari: ولايت "vilajat"). Agjad alajagasoiš 398 rajonaks (puštu dai dari: ولسوالۍ "volasvalei").
Eläjad.
Vl 2009 eläjiden lugu oli 28 150 000 ristitud, vl 2014 — 31 822 848 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Afganistanas elädas afganilaižed. Kel'mahtused (2017): dari (persijan kelen toižend) — 80%, puštu — 47%, uzbekan kel' — 11%, anglijan kel' — 5%, turkmenan kel' — 2%, urdu — 2%, pašai — 1%, nuristani — 1%, araban kel' — 1%, toižed keled vähemb mi procent.
Uskondan mödhe (2009): islamanuskojad — 99,7% (sunnitad 84,7..89,7%, šijitad 10..15%), toižed uskojad i religijatomad — 0,3%.
Toižed sured lidnad (enamba 300 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Kandagar, Gerat, Mazari Šarif. Lidnalaižiden pala om 26% (2020).
Ekonomik.
Vl 2009 Afganistanan legaline päeksport oli avtod da niiden varapalad (läz 18%), polimerad (8%), södabad pähkmed (7%); toine eksport — vinmarj (mž. kuivatud) da granatad (5%), raud da teraz lehtesil da vanuimel (5%), kourad (5%), pol'fabrikatad-substancijad himižen tegimišton täht (3%), mikrofonad da radiosandapparatad (3%), puvill (3%), maplodud (3%), londuseline kaučuk (2%), heinäd (vihand vai kuidud, sidä kesken zellhä, 2%), libutimed (1%), poliester (1%), kül'menzoittud kala (1%).


Süvären Aleksandr.
Süvären Aleksandr (Amos) vai Aleksandr Süvärilaine (; sünd. 1448, Sermaks, Venäma — kol. 30. eloku 1533, Aleksandriž-Süvären jumalankodi, Venäma) oli Venäman ortodoksine pühämez', igumen. Vepsläine. Om kanoniziruidud vl 1547.
Mušt tegese 17. (30.) sulakud i 30. päiväl elokud (12. sügüz'kud).


Kabul.
Kabul (puštu i dari: "کابل", puštu [kɑˈbəl], dari [kɒːˈbol]) om Afganistanan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Kabulan agjan administrativine keskuz mugažo.
Istorii.
1. voz'tuhal EME lidn mainitase "Kubha"-nimenke Rigvedas («idealine sija elämhä mägil») i Avestas. Ahemenidoiden aigan nimitihe lidnad jo "Kabura:ks", se kändihe zoroastrizman, buddizman i induizman kul'turižeks keskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan päivnouzmas, ühtennimižen Kabul-jogen randoil (460 km pitte, Indan oiged ližajogi), 1791 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Lidnan pämez' paneb radnikusele 22 nomeruidud rajonan ("nāhia") pämehid. Mohammad Junus Nauandiš radoi meran vll 2010−2014.
Eläjad.
Vl 2006 lidnan eläjiden lugu oli 615 900 ristitud. Vl 2011 läz 3 mln ristituid elihe ezilidnoidenke. Kaik 44 universitetad i institutad i 41 üläopendusen škol oma avaitud Kabulas da sen agjas.
Transport.
Avtobusad i kiruhavtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Ei ole raudteid i elektrotransportad.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Kabul-lendimport Hamid Karzain nimel nimitadud ("KBL", 100 tuh. passažiroid vl 2010) sijadase 5 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Keskuzazijan i Keskmäižen Päivnouzmman maihe, Turkanmaha, Delihe, Moskvha, Urumčihe i Frankfurtha Mainal, mugažo Afganistanadme.
Irdkosketused.
*


Evropan futbolan čempionat 2012.
Evropan futbolan čempionat 2012 om Evropan 14-nz' čempionat, kudamb mäneb Ukrainas i Pol'šanmas. Finaližen palan matčad augotiše semenkun 8. päiväl Varšavas i lopiše heinkun 1. päiväl Kijevas.
Gruppoiden stadii.
Gruppoiden stadijas vätas 16 joukud, kudambad oma jagatud nelläks gruppaks. Plei-off stadijaha tuldas kaks' joukud kaikuččes gruppaspäi, kudambad sijadase ezmäižel da toižel sijal.
Grupp A.
VD — vändod, VÄ — vägestused, TL — tazolugud, IŠ — iškused, AG — ajatud golad, SG — sadud golad, +/- — erinend
Grupp B.
VD — vändod, VÄ — vägestused, TL — tazolugud, IŠ — iškused, AG — ajatud golad, SG — sadud golad, +/- — erinend
Grupp C.
VD — vändod, VÄ — vägestused, TL — tazolugud, IŠ — iškused, AG — ajatud golad, SG — sadud golad, +/- — erinend
Grupp D.
VD — vändod, VÄ — vägestused, TL — tazolugud, IŠ — iškused, AG — ajatud golad, SG — sadud golad, +/- — erinend


Puštu.
Puštu (ičeze nimituz: "پښتو" [paʂto:], [paxto:], [pa:çte:]) om üks' indoevropižiš kelišpäi.
Puštu-kel' om Afganistanan ühteks kahtes valdkundkelespäi. Regionaline kel' Pakistanan severziš-se agjoiš.
Pagižijoiden ühthine lugu om 40-50 millionad ristituid.


Dari.
Dari (ičeze nimituz: "دری" [dæˈɾiː]) om persijan kelen dialekt; Afganistanan ühteks kahtes valdkundkelespäi. Pagižijoiden lugu om läz 15 millionad ristituid.


Karzai Hamid.
Hamid Karzai (; sünd. 24. tal'vku 1957, Karz, Afganistan) om ranu Afganistanan 12. prezidentan (07.12.2004 — 29.09.2014). Edel sidä radoi prezidentan velgusentäutajan (22.12.2001-dataspäi).


Nauandiš Mohammad Junus.
Mohammad Junus Nauandiš (dari: "محمد یونس نواندیش") om enzne Kabulan pämez' (4. viluku 2010 — 22. tal'vku 2014). Uzbekalaine.


Islam.
Islam ([alʔɪsˈlaːm],) om üks' mail'manreligijoišpäi, kahtenz' levigandmižavaruden mödhe hristanuskondan jäl'ghe.
Religijan nimituz om üks' vokalizuidud sanoišpäi S-L-M-konsonantoidenke, ned sanad znamoitas «kaik», «vaikneižuz», «varuitomuz», «kožund». Se om kaikiš noremb mail'man avraamine monoteistine religii, islaman pühäpaginik — Muhammed-endustai (571−632). Kaik 1,8 milliardad ristituid oma islaman polenpidajikš (2017), hö elädas 125 valdkundas da sen enamba. Islam om valdkundaližen vai oficialižen religijan 28 valdkundas neniš regioniš: Bangladeš, Keskuzazii, Keskmäine Päivnouzmma i Pohjoine Afrik.
Islaman polenpidajad nimitasoiš "islamanuskojikš", pühäpertin nimituz om mečet'. Pühä kirj — Koran. Jumalanradnikoičendan kel' om araban kel'. Islamižen opendusen i oiktusen kahtenz' tarbhaine purde om Sunna, se kogoneb toštelmasišpäi («hadis»), Muhammed-endustajan elonmeliš da tegoiš.
Islamanuskojiden keskes sunnitad ottas 85..90 procentad, toižed järedad sarakod oma šiitad, ibaditad.


Afgani.
Afgani (puštu: "افغانۍ", dari: "افغانی") om Afganistanan valdkundvalüt vn 1926 heinkuspäi. Valdkundan üks'jäine valüt vspäi 1978. Nügüdläižed banknotad oma olmas vspäi 2002.
1 afgani = 100 pulad ("پول"). Valütkod om "AFN". Simvolad: ؋, Af, äilugu Afs. Regulätor om Afganistanan Keskuzbank.
Rahaühtnikan nügüd'aigaižed nominalad: rahuded oma 1, 2 i 5 afganid, banknotad — 10, 20, 50, 100, 500 i 1000 afganid.


.af.
.af om Afganistanan Internet-domen. Se om avaitud 1997-nden voden 16. päiväl redukud.


Afganistanan flag.
Afganistanan flag (puštu: "د افغانستان بيرغ" "D Afgẖạnstạn birgẖ", dari: "بيرق افغانستان" "Birk Afgẖạnstạn") om Afganistan Islamižen Tazovaldkundan üks' oficialižiš simvolišpäi. Nügüdläine flag om vahvištadud 2004-nden voden 4. päiväl vilukud. Flagan proporcii om "7:10".
Koume püštoiktad šoidud: vihand, rusked, must. Afganistanan valdkundznaman mujutoi toižend kuvadase flagal.


Afganistanan valdkundznam.
Afganistanan valdkundznam (puštu: "د افغانستان نښان" "D Afgẖạnstạn nsˌạn") om Afganistanan Islamižen Tazovaldkundan üks' oficialižiš simvolišpäi. Nügüdläine valdkundznam om vahvištadud 2013-ndel vodel. Kirjutused oma tehtud puštun kelel. Valdkundznam om Afganistanan flagas-ki.
Ümbrikirjutand.
«افغانستان»-kirjutuz lentaižel valdkundznaman alahas znamoičeb: «Afganistan». Arabankel'ne «Allahu Aqbar»-takbir znamoičeb: «Ülähaine om sur'», se sijadase valdkundznaman ülähäs päiväižen sädegiden al.
Islaman pühäpert' (mečet') om valdkundznaman keskuses. Sen alemba Afganistanan ripmatomuden voz' om kirjutadud iranan kalendarin mödhe: 1298 voz' (se om 1919 voz' grigorianižen kalendarin mödhe).


Alamaiden valdkundznam.
Alamaiden valdkundznam () om Alaman Kunigahusen üks' oficialižiš simvolišpäi, monarhan personaline znam. Se om vahvištadud vn 1907 10. päiväl heinkud vn 1815 versijan alusel. Ottas kävutamižhe mugažo keskmäšt variantad (kangazkodita) i pen't (vaiše laud).
Ümbrikirjutand.
Kuldaižed billetad i lev venc päl oma laudan azur'žel tagamal. Lev pidab hobedad mekad ühtel käpšul i seičeme hobedad tomarad toižel käpšul. Tomarad simvolizuruidas Utrehtan unijan seičemed provincijad. Alamaiden kunigahan venc kuvadase laudan päl. Kaks' kuldašt levad pid'oiteldas laudan. Hö seištas azur'žel devizlental "Je Maintiendrai"-tekstanke Keskaigan francijan kelel, se om kirjutadud kuldaižil kirjamil i znamoičeb «olen seižui» vai «linnen kaita».


Alamaiden flag.
Alamaiden flag () om Alaman Kunigahusen üks' oficialižiš valdkundaližiš simvoloišpäi. Flagan proporcii om "2:3".
Nügüdläine flag om vahvištadud 1937-nden voden uhokul. Oigedsaumaine tera kogoneb koumes tazostadud šoiduspäi: rusked ülähän, vauged keskuses, kobal'tine sinine alahan.
Flagan istorii.
Tazovaldkundan ezmäine oficialine flag oli vahvištadud vl 1599 Oranan princan flagan mödhe, sen ülähäine šoid om ruskedpakuine mujul. Vl 1648 revolücii tegihe valdkundas, i vajehtihe üläšoidun mujud rusttaks. Flag om kaičenus vajehtusita monarhijan pördumižen jäl'ghe vl 1815, no kunigazdinastijan ruskedpakuine vimpel sijadase ülemba flagad praznuičendan aigan. Mujun vajehtuz oli praktine-ki, merilaivan flagan rusked muju verdub hätkemb päiväižel.


Hristanuskond.
Hristanuskond (,) om monoteistine religii, üks' mail'manreligijoišpäi.
Religii libui Palestinaspäi läz 33 vot meiden erad Iisus Hristosan elos i openduses ümbri, Uz' Zavet starinoičeb niiden polhe. Läz 2,4 mlrd uskojid kaikedme mirudme, sen rahvahidenkeskeine kalendar' zavodiše Hristan sündundan vodespäi. Moraline orientir om kümne käsköd. Hristanuskojad oma varmdad meles, miše Iisus Nazaretaspäi om Messii (oigetud taivhalpäi), Ülähäižen poig i ristitkundan Päzutai.


.nl.
.nl om Alamaiden Internet-domen. Se om avaitud 1986-nden voden 25. päiväl sulakud.


Evro.
Evro (€) om üks' mail'manvalütoišpäi, kudambad kävutadas. Vajehti vn 1999 vilukuspäi. Evro personaližmaksuikš om olmas vn 2002 vilukuspäi.
1 evro = 100 evrocentad. Valütkod om "EUR". Valütan regulätor om Evropine Keskuzbank.
Kahtenz' valüt mail'mas levigandusen mödhe an jäl'ghe, evro oti läz koumandest SWIFT-maksmižsistemas vl 2014.


Beatriks.
Beatriks Vil'gel'mina Armgard (; sünd. 31. viluku 1938, Barn, Alamad) oli Alamaiden kunigaznaižeks vn 1980 sulakun 30. päiväspäi. Vl 2013 sulakun 30. päiväl pučihe tobmudespäi Villem-Aleksandr-poigan ližaks. Nügüd' om Alamaiden princessaks.


Van der Lan Eberhard.
Eberhard van der Lan (; sünd. 28. kezaku 1955, Leiden, Alamad — kol. 5. reduku 2017, Amsterdam, Alamad) oli Amsterdaman pämehen vs 2010 heinkun 7. päiväspäi vn 2017 18. päivhäsai sügüz'kud.


Amsterdaman lidnanznam.
Amsterdaman lidnanznam () om Alamaiden oficialižen Amsterdam-pälidnan üks' oficialižiš simvoloišpäi. Sen ezmäine versii om vahvištadud 1489-nden voden uhokul, nügüdläine — vn 1816 26. päiväl kezakud. Südäimine laud ristoidenke om pen' lidnanznam.
Ümbrikirjutand.
Znam kuvastoitab lidnan istorižen znamoičendan da šingotesen. Koume simvolad-päelementad mülüdas lidnanznamha: rusked laud ristoidenke, Avstrijan imperatorine venc ülähäs, kaks' kuldašt levad laptoikš. Alahan om Amsterdaman deviz. Ristad i venc kuvadasoiš lidnan erazvuiččiš sijiš čomiteseks.


Amsterdaman flag.
Amsterdaman flag () om Alamaiden oficialižen Amsterdam-pälidnan üks' oficialižiš simvoloišpäi. Flagan proporcii om "2:3".
Nügüdläine flag om vahvištadud 1975-nden voden uhokul.
Ümbrikirjutand.
Flagan nägu toštab Amsterdaman lidnanznaman somuzlaudad täuzin. Koume tazostadud lapakoiktad šoidud oma järgenduses: rusked, must, rusked. Koume vauktad venujad ristad kuvadasoiš ühteks riveks keskmäižel mustal šoidul.
Ristad oma pühän Ondrii-apostolan ristad. Flagan i lidnanznaman mujud libudas Persein-kanzan znamaspäi Amsterdaman ohjastusen andmusiden mödhe, se pereh valdoiči äjil tahoil lidnas. Keskmäine šoid voib znamoita Amstel-joged.


Mail'manreligijad.
Mail'manreligii om levitadud religii erazvuiččiden maiden i kontinentiden rahvahiden keskes.
Toižed levitadud mail'mas religijad oma induizm (kandidat mail'manreligijoihe) i judaizm (hristanuskondan i islaman purde, kc. avraamižed religijad). Kitajižed religijad, sidä kesken daosizm i konfucianizm, oma sured uskojiden lugun mödhe, no uskojad oma kitajalaižed tobjimalaz. Kaikiš amuižemb mail'manreligii om animizm, nügüd'aigan se vasttase Afrikas, Edahaižen Pohjoižen i Avstralijan rahvahil päpaloin.


Las Vegas Strip.
Las Vegas Strip (mugažo anglijan kelel) om tutab Las Vegasan keskuzird.


Albanijan kel'.
Albanijan kel' (ičeze nimituz: "gjuha shqipe") om üks' indoevropižiš kelišpäi, mülüb paleobalkanižed keled-gruppha. Se om Albanijan valdkundkel' i Pohjoižmakedonijan üks' kahtes valdkundkelespäi, mugažo üks' kahtes kelespäi Kosovo-territorijal.
Pagižijoiden lugu om läz 8 millionad ristituid. Kaks' paginad: suvine (toskan) i pohjoine (gegan), niiden röun mäneb pidust' Škumbini-joged Albanijan keskuzpalas. Molembad paginad oma kirjkelenke.
Kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal, kaikenaigašti vspäi 1908. Ohjastai organizacii om Albanijan Tedoakademii.
Kelen struktur om sintetine flektivine. Viž kändod. Keles om äi parallelid latinan, turkan, grekan i slavižidenke kelidenke, sil-žo aigal albanijan kel' om tedoidusiden znamasine objekt ezikeliden rekonstrukcijan täht.


Albanijan lek.
Albanijan lek (, "Leku Shqiptar", äilugu "lekë") om Albanijan valdkundvalüt vspäi 1926.
1 lek = 100 kindarkad ("qindarka", alb. "qind" «sada»). Valütkod om "ALL". Simvol: L. Nimituz libub Aleksandr Makedonijalaine-ohjandajan () lühendusespäi. Emissijan keskuz i regulätor om Albanijan bank.


.al.
.al om Albanijan Internet-domen. Se om avaitud 1992-nden voden 21. päiväl sulakud.


Topi Bamir.
Bamir Mirteza Topi (; sünd. 24. sulaku 1957, Tiran, Albanii) om ranu Albanijan 5. prezidentan (24. heinku 2007 — 24. heinku 2012).


Albanijan valdkundznam.
Albanijan valdkundznam () om Albanijan Tazovaldkundan üks' oficialižiš simvolišpäi. Nügüdläine versii om vahvištadud vl 1998 voziden 1925−1946 toižendoiden alusel.
Must kaks'päine stilizuidud orl kuvadase rusttal tagamal. Likundan Albanijan ripmatomudes Skanderbeg-vejan istorine šlöm panese orlan ülähäspäi, se kuldaine šlöm mülütab ližapähišt ižakozan pän nägul. Laudan röun om kuldaine.


Albanijan flag.
Albanijan flag () om Albanijan Tazovaldkundan üks' oficialižiš simvolišpäi. Nügüdläine flag om vahvištadud 1992-nden voden 7. päiväl sulakud voziden 1929−1939 versijoiden alusel.
Ümbrikirjutand.
Must kaks'päine stilizuidud orl kuvadase rusttal tagamal. Flagan proporcii om "5:7".


Tiranan lidnanznam.
Tiranan lidnanznam () om Albanijan Tiran-pälidnan municipalitetan üks' oficialižiš simvolišpäi. Nügüdläine znam om vahvištadud 2000-nden voden 14. päiväl kül'mkud.
Ümbrikirjutand.
Lidnanznam om francine geral'dine laud. Se om jagadud kaks'heze püštoiktal pirdal. Koumepiine čuhunduzvenc om laudan päl. Hobed čuhunduz časuidenke kuvadase laudan rusttas poliškos. Hobed händikaz pidab kuldašt lilijad azur'žes poliškos. Rusked jono ristikoičeb händikahan kuvad, se om kahtenke kahesasaumaiženke hobedanke tähthanke. Händikaz ozutab varmdad tobmut, lilii om johtutez Albanijan maiden alištuses Sicilijan kunigahile.


Tiranan flag.
Tiranan flag () om Tiran-lidnan üks' oficialižiš simvolišpäi.
Flag om oigedsaumaiženke teranke, azur'ženke tagamanke. Poliden proporcii om "2:3". Lidnan täuz' oficialine lidnanznam vencanke om kuvitadud teran keskuses.


Baša Lulzim.
Lulzim Dželal Baša (; sünd. 12. kezaku 1974, Tiran, Albanii) om enzne Tiran-lidnan pämez' (2011−2015).
Vspäi 2013 radab Albanijan Demokratižen partijan ezimehen, nece partii om oppozicijas.


FK Zenit Piter.
FK Zenit Piter () om Venäman futbolklub Piterišpäi.
Pätrener — venämalaine Sergei Semak vn 2018 kezakuspäi. Kodiaren — Petrovskii-stadion.
Kluban istorii augotihe vl 1925. Vl 1984 Zenitan vändajad kändihe NSTÜ:n čempionikš. Vozil 2007, 2010, 2011/12, 2014/15 i 2018/19 hö vägestiba Venäman čempionatan.
Irdkosketused.
Z
Z


Alžir.
Alžir (, vepsän transkripcii: "Al'-Džazāir"), täuz' oficialine nimituz — Alžiran Rahvahaline Demokratine Tazovaldkund ("Al'-Džumhurijja Al'-Džazairijja Ad-Dimukratijja Aš-Šabijja"), om valdkund Afrikan pohjoižes. Pälidn da kaikiš suremb lidn om ühtennimine Alžir-lidn.
Alžir om kaikiš suremb Afrikan valdkund ičeze pindan mödhe, mugažo valdkundoiden keskes Keskmeren randištonno i arabankel'žiš valdkundoišpäi.
Istorii.
Vn 1962 5. päiväl heinkud Alžir tedištoiti ripmatomudes Francijaspäi.
Jäl'gmäine Konstitucii om vahvištadud vl 1976. Se om väges voziden 1979, 1988, 1989 i 1996 znamasižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Alžir om mavaldkundröunoiš Tunisanke (röunan piduz — 1034 km) da Livijanke (989 km) päivnouzmas, Nigeranke suvipäivnouzmas (951 km), Malinke (1359 km) da Mavritanijanke (460 km) suvipäivlaskmas, Marokonke päivlaskmas (1941 km, sidä kesken Päivlaskmaiženke Saharanke — 41 km). Ühthine röunoiden piduz om 6734 km. Alžiran pohjoižed randad lainištab Keskmeri 998 km pitte randanpirdanke. Valdkundan pind om 2 381 741 km².
Atlas-mägiden päivnouzmaine pol' seižub Alžiran pohjoižes, läz mererandištod. Murendajad manrehkaidused oma paksud täs, kaikiš tihedašti elänzoittud sijas (93% valdkundan ristitištod eläb läheli). Kaikiš korktemb čokkoim om Ahaggar-mägišton Tahat-mägi (2908 m) suvipäivnouzmpoles. Kaikiš alahaižemb sija om solakahan Šott-Mel'gir-järven pind (−40 m). Rahvahatoi Sahar-letetazangišt otab valdkundan territorijan nell' videndest. Znamasine jogi om Šeliff 700 km pitte.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, raudkivend, cink, hahktin, uran, fosfatad.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine parlamentiž-prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita.
Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Nacionaline Nevondkund ("al'-Madžlis al'-Umma") 144 ühtnijanke (prezident paneb radnikusile heiden koumandest, 2/3 — valitas agjoiden suimil). Alakodi om Rahvahaline Nacionaline Suim ("al'-Madžlis al'-Ša'abi al'-Vatani") 462 ezitajanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.
Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 4. päiväl semendkud. Nügüdläine prezidentan velgusentäutai om Abdel' Kader Bensalah vs 2019 sulakun 9. päiväspäi, parlamentan üläkodin ezimez' vll 2002−2019. Nureddin Bedui radab päministran vs 2019 keväz'kun 12. päiväspäi, vspäi 2015 oli Alžiran südäiazjoiden ministran. Edeline prezident om Abdel' Aziz Buteflika (1999−2019), vn 2014 sulakun 17. päivän valičendoil hän sai 81,53%, se oli hänen nellänz' strok. Tuleban aigan prezidentan valičendad lindäs vl 2019.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Alžiran administrativiž-territorialine jagand."
Alžir jagase 48 agjaha (üks'lugu "vilajet"). Agjad alajagasoiš 553 ümbrikoks (üks'lugu arab.: دائرة "daira"), ned — 1541 kommunaks (üks'lugu arab.: بلدية "baladija").
Eläjad.
Toižed sured lidnad (enamba 300 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Oran, Konstantin, Džel'f, Batn, Setif. Vl 2012 kaik oli 50 sadatuhašt lidnad.
Vl 2009 eläjiden lugu oli 34 895 000 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.
Rahvahanižanduz.
Alžiran päeksport om kivivoi (56%, sidä kesken toreh — 41%, ümbriratud — 15%) da londuseline gaz (40%).


Alžir (lidn).
Alžir ("El' Džazājir al-ʿāṣima", "Dzajer / Lezzajer" vepsän kirjamil, [al.ʒe]) om ühtennimine Alžir-valdkundan pälidn. Se om Alžiran agjan (vilajetan) administrativine keskuz mugažo.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud berberan dinastijan Bologgin ibn Ziri-ezitatal vodel 944 finikijalaižiden amuižen Ikosim-eländpunktan sijas. "El' Džezājir" kändase «sared» araban kelespäi, sikš nell' sart oli mererandanno edel 1525 vot, sid' ned ühtištuiba kontinentanke. 16.-18. voz'sadoil lidn oli merirazbainikoiden bazaks. Vll 1830−1962 Alžir oli Francijan ühtennimižen kolonijan pälidnaks. Lidnan pämez' nimitase "vali:kš".
Alžir-lidn šingotase himižel da kivivoihimižel sarakoil, mašiništonsauvomižen i tekstilin edheotandoil, sömtegimištol, turizmal i meriportal, fondbirž radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Keskmeren randal, 2..424 m ü.m.t. korktusil, 10 m keskmäižel korktusel. Atlas-mäged ümbärtas lidnad suvespäi.
Eläjad.
Vl 2008 Alžiran rahvahanlugemižen mödhe lidnan ristitišt oli 2 364 230 eläjad 273 km² pindal, ezilidnoidenke (vilajet) — 4 mln eläjad, valdkundan kümnendez, i läz 7,8 mln lidnaglomeracijas (2015, 1. sija Margiban maiš). Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Transport.
Avtobusad, tramvaid, taksid, funikulörad, ezilidnelektrojonused i metro (vspäi 2011 1 jono om, 17 stancijad, 18 km raudted) oma kundaližeks transportaks lidnas.
Rahvahidenkeskeine civiline Alžiran lendimport Huari Bumed'jen-prezidentan nimel nimitadud ("ALG") sijadase 17 kilometras päivnouzmha-suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi Dar El' Beid-ezilidnas. Tehtas reisid Francijan äjihe lidnoihe, Evropan erasihe maihe, araban i francijan keliden maihe mail'madme, mugažo Alžir-valdkundadme.
Irdkosketused.
*
*


Alžir-lidnan znam.
Alžir-lidnan znam () om Alžir-valdkundan Alžir-pälidnan üks' oficialižiš simvolišpäi.
Lidnuz kuvadase rindhankatusen ülähäspäi. Laiv simvolizuruib valdkundan laivišton sijadust. Kaks' levad oma ottud lidnan "Bab Azzoun"-verajaspäi.
Z


Araban kel'.
Araban kel' (ičeze nimituz: "اللغة العربية", vepsän kirjamil: "al'-luġa al'-ʿarabijja") om semitan kel', mülüb afroazijalaižhe kel'kundha. Pagižijoiden lugu om läz 240 millionad, völ 50 mln kävutadas toižeks keleks, i 1,57 mlrd uskojid islam-religijas (Koranan original om kirjutadud araban kelel).
Kirjkel' otab kävutamižhe araban kirjamištod. Kirjutadas oiktalpäi hurale. Kaik om viž paginoiden gruppad, kaikutte valdkund kävutab ičeze normad i om ičezenke reguliruindorganizacijanke. Sädas tedotekstoid anglijan kelel päiči Tunisas, Alžiras i Marokos, kirjutadas francijan kelel niiš.
Araban kel' om üks' kudes oficialižes kelespäi radmaha.
Araban kel' om üks'jäine valdkundkel' neniš valdkundoiš: AÜE, Bahrein, Egipt, Jemen, Jordanii, Katar, Kuveit, Livan, Livii, Mavritanii, Oman, Saudan Arabii, Sirii, Tunis.
Araban kel' kävutase ühteks oficialižiš valdkundkelišpäi neniš valdkundoiš: Alžir, Čad, Džibuti, Eritrei, Irak, Izrail', Komoran Sared, Marok, Somali, Sudan.


Buteflika Abdel' Aziz.
Abdel' Aziz Buteflika (; sünd. 2. keväz'ku 1937, Udžd, Marok) om 5. da nügüdläine Alžiran prezident. Vspäi 1999 valitihe koume kerdad.
Vodespäi 1963 (5. sügüz'ku) vhesai 1979 (8. keväz'ku) radoi Alžiran röunantagaižiden azjoiden ministran. Oli Päassamblejan ezimehen (17.09.1974-16.09.1975).


Alžiran dinar.
Alžiran dinar ("dinar jizairi") om Alžiran valdkundvalüt vspäi 1964. Vajehti alžiran frankad ripmatomuden sandan jäl'ghe.
1 dinar = 100 santimad ("سنتيم"). Valütkod om "DZD". Simvolad:.د.ج, DA. Regulätor om Alžiran bank.
Rahuded pörundas oma ¼, ½, 1, 2, 5, 10, 20, 50 i 100 dinarad. Banknotad oma 100, 200, 500, 1000 i 2000 dinarad nominalanke.


.dz.
.dz om Alžiran Internet-domen. Se om avaitud 1994-nden voden 3. päiväl vilukud.


Alžiran valdkundznam.
Alžiran valdkundznam () om Alžiran Rahvahaližen Demokratižen Tazovaldkundan üks' oficialižiš simvolišpäi. Nügüdläine versii om vahvištadud 1976-nden voden 1. päiväl kül'mkud.
Ümbrikirjutand.
Fatiman käzi kuvadase noustatajan päiväižen al, se om regionan veroline simvol. Päiväine znamoičeb ut aigan. Maged tagamal simvolizuruidas Atlas-mägid. Toižed znamad oma maižanduzkazmused i tegim.
Pol'ku om islaman znam. Valdkundan täuz' nimituz araban kelel ümbärdab kuvad vauktal tagamal.
Kacu mugažo.
V


Alžiran flag.
Alžiran flag () om Alžiran Rahvahaližen Demokratižen Tazovaldkundan üks' oficialižiš simvolišpäi. Flagan proporcii om "2:3".
Nügüdläine flag om vahvištadud 1962-nden voden 3. päiväl heinkud. Alžiran Rahvahaližen Päzutandan Frontan flag om sen pojav, vaiše suruded oma toižed. Se partii vei Alžirad ripmatomuden tedotusennoks.
Flag kogoneb kahtes püštoiktas šoiduspäi tazostadud levedusenke, vihandan i vauktan mujun. Rusktad tähtaz i pol'ku kuvadasoiš flagan keskuses. Vauged muju ozutab puhthut, islaman simvolad oma vihand muju i pol'ku.
Homaičendad.
F


Mail'man koordiniruidud aig.
Mail'man koordiniruidud aig (, lühüdas UTC) om standart, kudamban mödhe reguliruidas aigan i datan.
Standart vajehti Keskmäšt aigad Grinvičun mödhe (GMT) vl 1972, sikš miše vanh pordhišt oli tazomäratoi i oli sidodud Man päivezpöruden hätkeližushe. UTC om pandud tazomäraižen atomaigan (TAI) alusel i sättub enamba civiližen kävutandan täht.


Vašingtonan lidnanznam.
Vašingtonan (Kolumbii-ümbrikon) znam () om pälidnan üks' oficialižiš simvoloišpäi. Se om vahvištadud 1871-nden voden uhokul.
Ümbrikirjutand.
Kaks' figurad oma kuvatud kehkran znaman keskuses: Džordž Vašington i Justicija-jumalnaine. Orl laudanke rindhal seižub hänen oiktan käden al, lent om orlan n'okus. Maižandusen produkcii om kuvatud orlanno: kaks' bučušt tabakonke, nižun snap, villän kaks' havadod.
Potomak-jogi om znaman tagaman oiktalpäi, sid' Kapitolii, kukhad levitadas sen edes. Päiväine i jonuz puruvedimenke sijadasoiš tagaman huralpäi.
«Kolumbii-ümbrik»-kirjutez () om pandud ülähän. Lent ümbrikon «Oiktusekahuz kaikiden täht»-devizanke () om kuvatud alahan.


Kolumbii-ümbrikon flag.
Vašingtonan (Kolumbii-ümbrikon) flag () om pälidnan üks' oficialižiš simvolišpäi.
Nügüdläine flag om vahvištadud 1938-nden voden uhokul, ei olend ümbrikon oficiališt flagad edel sidä. Sädai om grafine Čarl'z Dann-dizainer ("Charles A. R. Dunn"), tariči ičeze variantad vl 1921 völ. Hän oti Džordž Vašingtonan kanzanznamad flagan aluseks.


Grei Vinsent.
Vinsent Kondol Grei (; sünd. 8. kül'mku 1942, Vašington, AÜV) om ranu 7. Vašington-lidnan pämehen (2. viluku 2011 — 2. vuliku 2015).


.us.
.us om Internet-domen. Se om avaitud 1985-nden voden 15. päiväl uhokud.


Joudjuden kuvapatsaz.
Joudjuden kuvapatsaz () vai Joudjuden muštpacaz om arhitekturine muštnik neoklassicizman stiliš. Seižub pohjoižpäivnouzmas, Joudjuden sarel, Nju Jorkan üks' mel'heižtahoišpäi. Sen täuz' nimituz om Vauktastai mail'mad joudjuz (). Kuvapatshan kogonaine korktuz om 93 metrad.
Joudjuden sar' sijadase Nju Jorkan Üläkaras, läz koumes kilometrad suvipäivlaskmha Manhetten-saren suviagjaspäi. Joudjuden saren territorii om federaližen ohjastusen al.
AÜV:oiden rahvahaline muštnik vn 1924 redukuspäi. Mülüb Mail'man jäl'gushe vspäi 1984. Kuvapatshan toine funkcii om majak laivoiden täht, kahtenz' kortte AÜV:oiš.
Muzei kuvapatshan istorijas om sen alusen südäimes. Kaclendparangod om muštnikan päs. Voib sadas muzejha i parangoihesai pordhidme vai liftan abul.
Sauvomine.
Joudjuden muštnik om saudud hüvädtegijoiden aigtegoiden i rahvahan rahoišpäi. Kuvapatshan arhitektor om Güstav Eifel', skul'ptor — Frederik Ogüst Bartol'di.
Kuvapatshan käzi tervačunke oli sätud eziauguižešti lahjaks AÜV:oile Francijaspäi vn 1876 Mail'man ozutelendan täht Filadel'fijas i valdkundan sadavoččen jubilejan oiktastuseks, projektan kuvad oliba ozutadud Nju Jorkas mugažo. Radod kaiken kuvapatshan sädamižes tuliba lophu Francijas vl 1884, sid' jagoihe muštnikad da vedihe ujuden valdmeren kal't sauvomižen sijannoks. Om saudud kaikenaigaižel sijal vozil 1885 (5. eloku) — 1886 (22. sulaku), amerikaižel betonalusel.


Obama Barak.
Barack Hussein Obama Toine ([bə'rɑːk huː'seɪn ɵ'bɑːmə]; sünd. 4. eloku 1961, Gonolulu, Havajad, AÜV) om enzne, 44. prezident (20.01.2009—20.01.2017, radoi kaks' strokud). Nobelän kožundpremijan laureat (2009).


Kub (fil'm).
«Kub» () om voden 1997 kanadine tedoliž-fantastine fil'm trilleran žanras. Se om trilogijan ezmäine säduz i Vinčenco Natali-režissöran ezmäine täuz'piduzline fil'm.
Kuz' ristitud oma kinotarinan keskuses. Hö noustas honusiden sivisavudes. Ristituile pidab löuta lähtendad edel kolendad näl'gaspäi i jondvedeta, ümbärta varastamatomid ridoid. Fil'man slogan — «Ala eci sü. Eci te irdpolele».
Rolid.
Kaik personažad oma nimitadud tetabiden mail'mas türmiden mödhe.


Jousne.
Jousne (), todesine nimi — Anna Vasil'jeva (, sünd. 30. semendku 1983, Petroskoi, Karjalan ANST, Venäman NFST, NSTÜ), om vepsläine pajatai, Jousnen Järved-kollektivan solist. Hän pajatab pajoid vepsän kelel.


Noid (grupp).
«Noid» om vepsläine folkrokgrupp Petroskoišpäi. Grupp om olmas vspäi 2007. Nece muzikkollektiv edestab pajoid etnomuzikan stiliš vepsän i venän kelil.


Francijan kel'.
Francijan kel' (ičeze nimituz: "Français") om üks' gallo-romanižiš, indoevropižiš kelišpäi. Se om Francijan, Kanadan, Monakon, Bel'gijan, Šveicarijan, Lüksemburgan da erasiden Afrikan i Valdmerimaiden valdkundoiden oficialine kel'.
Pagižijoiden lugu om 274 millionad ristituid (2014) kuti mamankel' i toine kel', sidä kesken 76 mln ristituid (2012) kuti mamankel'. Francijan kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. Reguliruindorganizacijad oma Francijan akademii (fr.: "Académie Française", vspäi 1635, sijadase Parižas) i Francijan kelen Kvebekan ohjastuz (fr.: "Office québécois de la langue française", "OQLF", vspäi 1961, sijadase Monreališ).
Francijan kel' kävutase i ühteks radkelišpäi.


Olland Fransua.
Fransua Olland, täuz' nimi om Fransua Žerar Žorž Nikolä Olland (; sünd. 12. eloku 1954, Ruan, Francii) om ranu 24. Francijan prezidentan da 66. Andorran ruhtinasen (15. semendku 2012 — 14. semendku 2017). Emmanuel' Makron vajehti händast radsijas.
Vs 2017 semendkun 14. päiväspäi Olland radab Francijan Konstitucižen Nevondkundan ühtnijan.
Biografii.
Fransua om sündnu Ruan-lidnha, Žorž-lekarin da hänen Nikol'-akan kanzha. Hän openzihe Valdkundaližen ohjandusen školas.
Olland eläb naimatoman. Hänel om nell' last. Vodespäi 2014 Fransua besedoičeb Žuli Gajie-aktrisanke.


.ad.
.ad om Andorran Internet-domen. Se om avaitud 1996-nden voden 9. päiväl vilukud.


Stronghold (vändoiden serii).
Stronghold om kompjuterižiden vändoiden strategijan žanras serii.
Serijan säi om Firefly Studios.


Pälidn.
Pälidn om ripmatoman valdkundan vai avtonomižen territorijan oficialine vanhemb lidn. Valdkundaližen tobmuden ülembaižed organad sijadasoiš siš — parlament, ohjastuz i valdkundan pämehen ofis, Ülembaine käskuzkund, mugažo verhiden maiden sur'oigenduzkundad. Valdkundan organoiden pala radab erasti toižiš lidnoiš, ozutesikš, Suviafrikan Tazovaldkundas.
Päine lidn om valdkundan kaikiš suremb lidn eläjiden lugun i ižanduzpotencialan mödhe päpaloin. Erased valdkundad sauvoihe specialižid lidnoid tehta pälidnan funkcijoiden mödhe, kut Vašington-pälidn, vai sirttas pälidnad geografižhe keskuzpalaha šingotamha territorijad, kut Naip'jido i Brazilia.
Kätas pälidnad valdkundan erižeks administrativižeks ühtnikaks paksumba kaiked, ičeze ohjanduzrežimanke. Valdkundan toižiden agjoiden päižed lidnad oma administrativižed keskused, pagišten tarkoikti.


Petroskoin flag.
Petroskoin flag (,) om Venäman Karjalan Tazovaldkundan Petroskoi-pälidnan üks' oficialižiš simvoloišpäi. Flagan proporcii om "2:3". Sädi Nikolai Triškov, lidnan päine pirdai.
Nügüdläine flag om vahvištadud 2001-nden voden 1. päiväl keväz'kud.
Ümbrikirjutand.
Flag om oigedsaumaine tera vauktan mujun. Lidnan pen' znam kuvadase teran hural üläčogal. Lidnanznaman leveduz otab flagan pidusen nelländest. Lainhenvuitte sinine šoid sijadase flagan alahan, se otab flagan levedusen videndest.


Altajan Tazovaldkund.
Altajan Tazovaldkund (,) om üks' Venälaižen Federacijan tazovaldkundoišpäi, sen subjekt.
Se mülüb Sibirin federaližhe ümbrikho.
Tazovaldkundan pälidn da üks'jäine lidn om Gorno-Altaisk.
Keled.
Valdkundkeled oma venäkel' da altajan kel' Konstitucijan 13. kirjutusen mödhe. Mugažo kazahan kel' kävutase oficialižiš kosketusiš kazahlaižiden eländsijiš.
Istorii.
Vn 1922 1. päiväl kezakud Oiratan avtonomižen agjan aluz oli pandud. Vs 1932 keväz'kun 2. päiväspäi nimitihe sidä Oirotan avtonomižeks agjaks, vs 1948 vilukun 7. päiväspäi — Mägi-Altajan avtonomižeks agjaks. Vn 1992 16. päiväl semendkud se läksi Altajan randaspäi da sai Mägi-Altajan Tazovaldkund-nimed. Vs 1993 tal'vkun 12. päiväspäi nimitadas sidä Altajan Tazovaldkundaks.
Tazovaldkundan Konstitucii om vahvištadud vn 1997 7. päiväl kezakud Valdkundaližen Suiman ezitajil. Se om väges möhembaižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Tazovaldkundal om röunoid Hakasijan Tazovaldkundanke da Tuvan Tazovaldkundanke päivnouzmas, Mongolijanke da Kitainke (sen Sin'czän-Uiguran avtonomiženke agjanke) suves, Kazahstananke (sen Päivnouzmaižen Kazahstanan agjanke) suvipäivlaskmas, Altajan randanke lodehes, Kemerovon agjanke pohjoižpäivnouzmas. Altajan Tazovaldkund om mererandatoi.
Pind om 92 903 km². Znamasižed joged oma Katun' da Bii ližajogidenke. Kaikiš suremb järv om Teleckan järv (vai "Altin Köl, 230 km², 325 m süvütte).
Reljef om mägikaz, äi mägisel'gid kaidoidenke jogialangištoidenke. Altajan Tazovaldkundan da kaiken Sibirin kaikiš korktemb čokkoim om Beluh-mägenpä (4509 m, toižed nimed: "Kadin Baži", "Uč Sumer") tazovaldkundan suviröunal Kazahstananke.
Klimat om terav kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om 0..+5 C° alangoiš, mägil — −6 C°.
Londuseližed varad oma kivihil', bur hil', metallad (raudkivend, kuld, hobed, vas'k, vol'fram, kobal't, vismut, tantal, molibden, artut'), sauvondmaterialad (mouckivi, sauvondkivi, saved, letked), gidroenergii.
Tobmuz.
Aleksandr Berdnikov radab tazovaldkundan pämehen vs 2006 vilukun 20. päiväspäi. Hän-žo om tazovaldkundan ohjastusen ezimez'. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Tazovaldkundan pämez' märičeb ohjastusen strukturad. Hän paneb ministrid radnikusile sättutaden kandidatoid parlamentanke. Kaks' ezmäšt varapämest da nell' muite varapämest oma hänele abhu.
Altajan Tazovaldkundan parlament om üks'kodine Valdkundaline Suim (). Kaik rahvaz valičeb sen 41 ezitajad videks vodeks. Vladimir Tülentin radab Suiman ezimeheks vs 2016 sügüz'kun 29. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Altajan Tazovaldkundan Ohjastuz. Tazovaldkundan ministrused, komitetad da inspekcijad alištudas Ohjastusele.
Valitihe Tazovaldkundan pämest — Ohjastusen ezimest järgenduseližen kerdan vn 2014 14. päiväl sügüz'kud, nügüdläine pämez' sai vägestust ezmäižel tural (50,63%) da radab koumanden strokun jäl'geten. Valdkundaližen Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba sil-žo päiväl (14.09.2014, 6. kucund).
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 206 168 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Vl 2018 kaikutte koumanz' ristit kümnespäi om lidnalaine.
Üks'jäine lidn om olmas tazovaldkundas. Vl 2016 kaik oli 6 eländpunktad enamba mi 5 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 55,7%, altajalaižed — 35,3%, kazahlaižed — 6,1%, ukrainalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 0,7%, rahvahuden ozutandata — 1,7%.
Erased toižed igähižed rahvahad: tuvalaižed — 0,08% (158 rist.), šorijalaižed — 0,04% (87 rist.).


Petroskoin lidnanznam.
Petroskoin lidnanznam (,) om Venäman Karjalan Tazovaldkundan Petroskoi-pälidnan üks' oficialižiš simvoloišpäi. Sen ezmäine versii oli väges vn 1781 elokuspäi. Nügüdläine variant om vahvištadud vn 2016 19. päiväl sulakud, sädajad — A. Maksimov i I. Jemelin. Pen' laud i täuz' toižend kävutasoiš ühtejiččil statjoil.
Ümbrikirjutand.
Pen' kuldaine laud kuvadase kompozicijan keskuses. Sen ülähän käzi ozutase pil'višpäi i pidab azur'žen laudan, kaks' artillerišt šlibakoid čepil (knippelid) oma keskuses ristan vuitte, alahan om koume ristikoittud hobedad pall'ad. Om ümbärtud Tön Rusttan Flagan ordenan lental.
Municipaline venc om laudan päl. Laudan kaičijad: sep pall'anke pidab znamad penen laudan alahan kuvanke i Spasan Toižetamižen polkan leibgvardijan oficer 1700-nziden voziden formsobad päl pidab znamad penen laudan ülähän kuvanke. Hö seištas mustal kivirongul. Lidnan "ЗНАМЕНИТ"-deviz («tetab») om graviruidud mustoikš kirjamikš hobedaižel lental.


Taims-Skver.
Taims-Skver () om tutab Nju Jorkan torg, AÜV. Sijadase Manhetten-saren i rajonan keskuzpalan suves, Brodvein i Seičemenden avenün ristikoičendal, 42. i 47. irdan keskustas, suvhe-suvipäivlaskmha Keskuzpuištospäi. Lidnan Teatraližen fartalan keskuz.
Edeline nimituz oli Longakr-skver (). Torg om nimitadud nügüdläižikš vn 1904 sulakuspäi «Nju Jork Taims»-lugendlehtesen udeks saudud «Times Building»-päfateran sijadusen mödhe (nüg. nimitase Uan-Taims-Skver).
Lidnan znamasine mel'heižtaho. Toine nimi — «mail'man ristte», sikš miše 300 tuhad jaugnikoid i turistoid päiväs da 50 mln vodes mändas läbi siš, 115 tuhad vedajid passažiroidenke päiväs, 170 tuhad ristituid ratas torgun pertiš.


Vives-i-Sisilja Žoan Enrik.
Žoan Enrik Vives-i-Sisilja (,; sünd. 24. heinku 1949, Barselon, Ispanii) om Urhelan arhiepiskop da üks' Andorran kahtes nügüdläižes ruhtinasespäi (47. lugul) vs 2003 semendkun 12. päiväspäi, Francijan prezidentanke ühtes.


Obiols Marija Roza Ferrer.
Marija Roza Ferrer Obiols, vai muite Roza Ferrer (; sünd. 23. sulaku 1960 Seo-de-Uržel', Ispanii — kol. 10. uhoku 2018, Andorr la Vel'j, Andorr), om enzne Andorr la Vel'jan pämez' (07.12.2007—22.01.2015). Vn 2015 sulakuspäi vhesai 2016 radoi Andorran ohjastusen ministran tervhudenkaičendan i radon sferas.
Tuleban aigan politikanmez' openui Barselonan universitetas, tedoiži oiktust. Zavodi juristan kar'jerad vl 1979.


Andorran valdkundznam.
Andorran valdkundznam () om Andorran Ruhtinazkundan üks' oficialižiš simvolišpäi. Nügüdläine versii om sätud 13.-16. voz'sadan istorižel ezikuval, se om olmas vspäi 1959 i om vahvištadud oficialižeks vn 1993 Konstitucijal.
Ümbrikirjutand.
Ühthine latinankel'ne "Virtus unita fortior"-deviz valdkundznaman alahas znamoičeb «Olem väges ühtes».


Andorran flag.
Andorran flag () om Andorran Ruhtinazkundan üks' oficialižiš simvolišpäi. Nügüdläine flag om vahvištadud 1866-ndel vodel.
Flagan proporcii om "7:10". Kogoneb koumes püštoiktas tazostadud šoiduspäi: sinine huralpäi, pakuine keskuzpalas, rusked oiktalpäi. Andorran valdkundznam kuvadase flagan keskuses.
Flagan mujud oma ottud Francijan i Ispanijan flagoišpäi, niiden ezitajad oma Andorran tobmudes tähäsai. Pojav flag om Romanijal, Moldoval i Čadal.


Burätijan Tazovaldkund.
Burätijan Tazovaldkund (,) om üks' Venälaižen Federacijan tazovaldkundoišpäi.
Se mülüb Sibirin federaližhe ümbrikho.
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Ulan Ude.
Keled.
Valdkundkeled oma venäkel' i burätan kel'.
Istorii.
Burätijan Tazovaldkund om olmas vs 1923 semendkun 30. päiväspäi. Vodhe 1958 heinkun 7. päivhäsai nimitihe Burät-Mongolijan Avtonomižeks Nevondkundaližeks Socialistižeks Tazovaldkundaks.
Burätijan Tazovaldkundan Konstitucii om vahvištadud vn 1994 22. päiväl uhokud tazovaldkundan Ülembaižen Nevondkundan ezitajil da om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke. Se vajehti endišt Konstitucijad, kudamb oli vahvištadud vn 1978 30. päiväl semendkud.
Geografijan andmused.
Burätijal om röunoid Baikalantagaižen randanke päivnouzmas da suvipäivnouzmas, Mongolijanke suves, Tuvan Tazovaldkundanke suvipäivlaskmas, Irkutskan agjanke päivlaskmas (sidä kesken Baikalas üliči) da pohjoižes.
Pind om 351 334 km², mecad ottas sen viž kudendest. Znamasižed joged oma Seleng i Vitim.
Reljef om mägikaz tobjimalaz. Kaikiš korktemb čokkoim om Päivnouzmaižen Sajanan Munku Sardik-mägenpä tazovaldkundan päivlaskmas, Mongolijanke röunal (3491 m). Baikal-järven kendäk om kaikiš madalamb (456 m).
Klimat om terav kontinentaline, päivoikaz da kuivahk. Kezaline lämuz +26 C°, tal'vel — −25 C°, voden keskmäine lämuz −1,6 C°. Paneb sadegid 244 mm vodes keskmäras, enamba heinkus-elokus.
Londuseližed varad oma kivihil', bur hil', metallad (kuld, cink, vol'fram, urankivend, molibden, berillii, tin, hahktin, äimetalližed kivendod), špat, azbest, nefrit, grafit, mec, reskvezi.
Tobmuz.
Tazovaldkundan pämez' (,) om Aleksei Cidenov, radab vs 2017 uhokun 7. päiväspäi. Hän-žo om tazovaldkundan Ohjastusen ezimez' Burätijan Konstitucijan mödhe, om pandud radnikusele Venäman prezidentan käskön mödhe. Kaik rahvaz änestab Tazovaldkundan pämest videks vodeks. Tazovaldkundan pämez' märičeb Ohjastusen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. Ohjastusen ezmäine varaezimez', kuz' Ohjastusen muite varaezimest, Tazovaldkundan pämehen da Ohjastusen Administracii oma hänele abhu.
Burätijan Tazovaldkundan Rahvahaline Suim () om tazovaldkundan üks'kodižeks parlamentaks 66 ezitajanke. Ciren-Daši Doržijev radab sen ezimehen vs 2015 elokun 28. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Burätijan Tazovaldkundan Ohjastuz (,). Tazovaldkundan ministrused, ohjandused, tazovaldkundan agentused da tazovaldkundan radnikoičendad alištudas Ohjastusele.
Rahvahaližen Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2013 8. päiväl sügüz'kud (5. kucund). Tazovaldkundan pämehen valičendad oliba vn 2017 10. päiväl sügüz'kud, nügüdläine pämez' sai vägestust ezmäižes turas (87,43% änid).
Eläjad.
Vl 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 972 021 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 1 052 038 eläjad vl 1991. Vl 2018 lidnalaižiden pala om 59%.
Kaik om kuz' lidnad tazovaldkundas, 12 lidnanvuittušt žilod da 631 küläd. Ei ole toižid järedoid lidnoid. Vl 2018 kaik om 7 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 64,9%, burätalaižed — 29,5%, totarlaižed — 0,7%, ukrainalaižed — 0,6%, sojotalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,1%, rahvahuden ozutandata — 1,8%.
Erased toižed igähižed rahvahad oma evenkalaižed — 2974 rist. (0,31%), tuvalaižed — 909 rist. (0,09%), mongolad — 395 rist. (0,04%).


Čuvašijan Tazovaldkund.
Čuvašijan Tazovaldkund (,) vai Čuvašii (,) om üks' Venälaižen Federacijan subjektoišpäi.
Se mülüb Volgaveren federaližhe ümbrikho.
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Čeboksarad.
Keled.
Valdkundkeled oma venäkel' da čuvašan kel'.
Istorii.
Čuvašijan Tazovaldkund om olmas vs 1920 kezakun 20. päiväspäi. Vhesai 1925 sulakun 21. päivhäsai nimitihe Čuvašijan avtonomižeks agjaks. Vhesai 1990 redukun 19. päivhäsai sen nimi oli Čuvašijan Avtonomine Nevondkundaline Socialistine Tazovaldkund.
Čuvašijan Tazovaldkundan Konstitucii om vahvištadud vn 2000 30. päiväl kül'mkud Čuvašijan Valdkundaližen Nevondkundan ezitajil.
Geografijan andmused.
Tazovaldkundal om röunoid Tatarstanan Tazovaldkundanke päivnouzmas, Ul'janovskan agjanke suves, Mordovijan Tazovaldkundanke suvipäivlaskmas, Alalidnan agjanke päivlaskmas, Marii Elan Tazovaldkundanke pohjoižes da pohjoižpäivnouzmas. Čuvašijan Tazovaldkund om mererandatoi.
Pind om 18 343 km². Mecad ottas territorijan tobmad palad. Tazovaldkundan tobj pala sijadase Volg-jogen oiktal randal sen Sur- da Svijag-ližajogiden keskes. Kaikiš suremb järv om ratud vezišt — Čeboksaran vezivaradim Volg-jogel.
Reljef om kukhikaz alangištoidenke. Kaikiš korktemb čokkoim om nimetoi taho 286 m kortte valdmeren pindan päl läz Jablonovk-küläd suves, röunoiden saral Tatarstananke da Ul'janovskan agjanke.
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +19 C°, vilukun — –13 C°. Paneb sadegid 550 mm vodes.
Londuseližed varad oma palab šoidkivi, turbaz, fosforitad, sauvondmaterialad (letked, saved), reskvezi, mustma, gidroenergii.
Tobmuz.
Mihail Ignatjev radab Tazovaldkundan pämeheks vs 2010 elokun 29. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Tazovaldkundan pämez' märičeb ministrišton strukturad, paneb ministrid radnikusile. Hän sättutab ministrišton ezimehen kandidatad parlamentanke. Tazovaldkundan pämehen administracii om hänele abhu.
Čuvašijan parlament om Valdkundaline Nevondkund (). Kaik rahvaz valičeb sen 44 ezitajad videks vodeks. Valerii Filimonov radab Nevondkundan ezimeheks vn 2016 sügüz'kun 29. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Čuvašijan Tazovaldkundan Ministrišt. Ivan Motorin radab Ministrišton ezimeheks vspäi 2011 tal'vkun 23. päiväspäi. Tazovaldkundan ministrused da radnikoičendad alištudas Ministrištole.
Valitihe järgenduseližen kerdan nügüdläšt tazovaldkundan pämest vn 2015 13. päiväl sügüz'kud, hän sai vägestust ezmäižes turas (65,54%) da radab kahtenden strokun. Čuvašijan Valdkundaližen Nevondkundan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 251 619 ristitud. Vl 2018 62,5% eläjid oma lidnalaižed.
Kaik om ühesa lidnad tazovaldkundas. Toine järed lidn (enamba 100 tuh. eläjid) om Novočeboksarsk — Čeboksaran päivnouzmaine kaimdailidn. Vl 2017 kaik oli 8 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): čuvašalaižed — 65,1%, venälaižed — 25,8%, totarlaižed — 2,7%, mordvinalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 1,6%, rahvahuden ozutandata — 3,8%.


Hakasijan Tazovaldkund.
Hakasijan Tazovaldkund (,) om üks' Venälaižen Federacijan tazovaldkundoišpäi, sen subjekt.
Hakasii mülüb Sibirin federaližhe ümbrikho.
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Abakan.
Keled.
Valdkundkeled oma venäkel' da hakasan kel'.
Istorii.
Hakasijan avtonomine agj oli olmas vs 1930 redukun 20. päiväspäi. Se mülüi Krasnojarskan randha vn 1990 tal'vkuhusai. Vn 1992 16. päiväl semendkud udesnimitihe sidä Hakasijan Tazovaldkundaks.
Jäl'gmäine Hakasijan Konstitucii om vahvištadud vn 1995 25. päiväl semendkud Ülembaižen Nevondkundan ezmäižel ištundal. Se om väges möhembaižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Tazovaldkundal om röunoid Krasnojarskan randanke pohjoižes da päivnouzmas, Tuvan Tazovaldkundanke suvipäivnouzmas, Altajan Tazovaldkundanke suvipäivlaskmas da Kemerovon agjanke päivlaskmas. Hakasijan Tazovaldkund om mererandatoi.
Pind om 61 569 km². Znamasižed joged oma Jenisei Krasnojarskan agjanke röunaks da sen hura Abakan-ližajogi. Jogiden pala mülüb Obinjogen basseinha.
Londuseližed varad oma kivihil', raudkivend, kuld, molibden, äimetalližed kivendod vas'kenke, sauvondmaterialad (mramor, granit, sauvondkivi, sauvondgips), azbest, fosforitad, pol'kalližarvoižed kived, gidroenergii.
Tobmuz.
Viktor Zimin radab tazovaldkundan pämeheks da ohjastusen ezimeheks vs 2009 vilukun 15. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Tazovaldkundan pämez' märičeb ohjastusen strukturad. Hän paneb ministrid radnikusile sättutaden kandidatoid parlamentanke.
Hakasijan parlament om üks'kodine Ülembaine Nevondkund. Kaik rahvaz valičeb sen 50 ezitajad videks vodeks. Vladimir Štigašev radab Nevondkundan ezimeheks vspäi 1992.
Tazovaldkundan radonoigendai tobmuz om Hakasijan Ohjastuz. Tazovaldkundan ministrused, komitetad, ohjandused da inspekcijad alištudas Ohjastusele.
Valitihe Tazovaldkundan pämest järgenduseližen kerdan vn 2013 8. päiväl sügüz'kud, nügüdläine pämez' sai vägestust ezmäižel tural (63,41%) da radab kahtenden strokun. Ülembaižen Nevondkundan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba sil-žo päiväl (08.09.2013, 5. kucund).
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 532 403 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 574 367 eläjad vl 1994. Vl 2018 seičeme ristitud kümnespäi oma lidnalaižed.
Kaik om viž lidnad tazovaldkundas. Toižed järedad lidnad (enamba 45 tuh. eläjid vl 2017, surembaspäi penembha) oma Černogorsk da Sajanogorsk. Vl 2018 kaik om 7 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 80,3%, hakaslaižed — 12,0%, saksalaižed — 1,1%, ukrainalaižed — 1,0%, totarlaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 3,4%, rahvahuden ozutandata — 1,6%.
Erased toižed igähižed rahvahad: šorijalaižed — 0,22% (1150 rist.), tuvalaižed — 0,18% (936 rist.).


Saha Tazovaldkund.
Saha (Jakutijan) Tazovaldkund vai Jakutii (, oficialitomikš "Саха Сирэ") om üks' Venälaižen Federacijan subjektoišpäi.
Se mülüb Edahaižen Päivnouzmpolen federaližhe ümbrikho.
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Jakutsk.
Keled.
Valdkundkeled oma venäkel' da jakutan kel', mugažo igähižiden rahvahiden keled heiden eländsijiš tazovaldkundan Konstitucijan mödhe: evenkan, evenan, dolganan i jukagiran keled voidas olda mugomikš.
Istorii.
Saha Tazovaldkund om olmas vs 1922 sulakun 27. päiväspäi. Sen aluz om pandud kuti Jakutijan Avtonomižeks Nevondkundaližeks Socialistižeks Tazovaldkundaks. Vn 1990 27. päiväl sügüz'kud Jakutii tedoti ičeze suverenitetas, i vodhe 1991 tal'vkun 27. päivähäsai sidä nimitihe Jakutijan-Saha Nevondkundaližeks Socialistižeks Tazovaldkundaks.
Saha Tazovaldkundan Konstitucii om vahvištadud vn 1992 4. päiväl sulakud Saha Tazovaldkundan Ülembaižen Nevondkundan ezitajil da tazovaldkundan prezidental, tuli väghe sen-žo voden 27. päiväl sulakud (znamoičese kuti Tazovaldkundan päiv). Vn 2002 17. päiväl redukud se om vahvištadud käskuseks Valdkundaližen Suiman ezitajil.
Geografijan andmused.
Tazovaldkundal om röunoid 7 regionanke: Čukotkan avtonomižen ümbrikonke da Magadanan agjanke päivnouzmas, Habarovskan randanke suvipäivnouzmas, Amuran agjanke da Baikalantagaižen randanke suves, Irkutskan agjanke suvipäivlaskmas da Krasnojarskan randanke päivlaskmas. Sen pohjoižed randad lainištadas Jävaldmeren Laptevoiden da Päivnouzmaine Sibirin mered. Ühthine mererandan pird om läz 4,5 tuhad km.
Pind om 3 083 523 km². Saha Tazovaldkund om kaikiš suremb administrativiž-territoriaine ühtnik mail'mas. Igähine roug otab territorijad täuzin. Mecad ottas tazovaldkundan nell' videndest.
Mäged ottas territorijan kaks' koumandest. Kaikiš korktemb čokkoim om Čerskijan mägisel'gan Pobed-mägi (3003 m). Znamasižed joged oma Len sen ližajogidenke (Aldan, Olökm, Vilüi), Kolim, Indigirk, Olenök, Jan, Anabar.
Klimat om terav kontinentaline. Enamba kaht videndest territorijad venub Pohjoižen nabakehkruden südäimes. Pohjoižen mapoliškon vilun naba sijadase läz Oimäkonad i Verhojanskad.
Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', bur hil', metallad (raudkivend, tin, hahktin, kuld, hobed, artut', vol'fram, uran (ühtenz' sija Venämas), harvad mametallad), antimonii (ühtenz' sija Venämas), diamantad (ühtenz' sija Venämas), mec, reskvezi, gidroenergii.
Tobmuz.
Jegor Borisov radab tazovaldkundan pämeheks () vs 2010 semendkun 31. päiväspäi (edel vn 2014 sulakud nece radnikuz nimitihe prezidentaks). Tazovaldkundan pämehen valdatusiden strok om viž vot, kaik rahvaz änestab händast. Tazovaldkundan pämez' märičeb Ohjastusen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile, sidä kesken Ohjastusen ezimest, Ohjastusen varaezimehid, erasid ministrid — parlamentan hüvästusen sandan jäl'ghe. Üks' tazovaldkundan varaprezident, Tazovaldkundan pämehen da Ohjastusen Administracii oma hänele abhu.
Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament — Saha (Jakutijan) Valdkundaline Suim (). Kaik rahvaz valičeb sen 70 ezitajad videks vodeks. Aleksandr Žirkov radab Valdkundaližen Suiman ezimeheks vs 2013 redukun 2. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Saha Tazovaldkundan Ohjastuz. Tazovaldkundan ministrused da valdkundaližed komitetad alištudas Ohjastusele. Jevgenii Čekin radab Ohjastusen ezimeheks vs 2016 redukun 25. päiväspäi. Koume ezmäšt Ohjastusen varaezimest da koume Ohjastusen muite varaezimest oma hänele abhu.
Järgenduseližed valičendad Saha (Jakutijan) Valdkundaližhe Suimha oliba vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl. Tazovaldkundan pämehen valičendad oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl, nügüdläine pämez' sai vägestust ezmäižel tural (58,79%) da radab kahtenden strokun jäl'geten.
Eläjad.
Vl 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 958 528 ristitud. Sündutandmär ületab kolendmärad znamasižešti. Kaikutte kahtenz' ristit koumespäi om lidnalaine.
Kaik om koumetoštkümne lidnad tazovaldkundas, 42 lidnanvuittušt žilod da 586 küläd (vl 2009). Toine järed lidn (enamba 50 tuh. eläjid) om Nerüngri. Vl 2015 kaik om 16 eländpunktad enamba mi 8 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): jakutalaižed — 48,7%, venälaižed — 36,9%, evenkalaižed — 2,2%, ukrainalaižed — 2,1%, evenalaižed (ende lamutalaižed) — 1,6%, totarlaižed — 0,9%, burätalaižed — 0,7%, kirgizlaižed — 0,5%, armenijalaižed — 0,4%, uzbekalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,1%, rahvahuden ozutandata — 2,5%.
Erased toižed igähižed rahvahad: dolganalaižed — 1906 rist. (0,20%), jukagiralaižed — 1281 rist. (0,13%), čukčulaižed — 670 rist. (0,07%).


Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkund.
Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkund (,) om Venälaižen Federacijan subjekt, üks' sen tazovaldkundoišpäi.
Kabardinii da Balkarii mülüb Pohjoižkavkazan federaližhe ümbrikho.
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Nal'čik.
Keled.
Valdkundkeled oma venäkel', kabardinan da čerkesan kel', karačajan da balkaran kel'.
Istorii.
Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkund om olmas vs 1921 sügüz'kun 1. päiväspäi.
Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundan Konstitucii om vahvištadud vn 1997 1. päiväl sügüz'kud tazovaldkundan Parlamentan ühtnijoil, om allekirjutadud tazovaldkundan Prezidental sil-žo päiväl, om vajehtadud vn 2006 12. päiväl heinkud Konstitucižen Suiman ezitajil da om väges möhembaižidenke vajehtusidenke. Se vajehti endišt Konstitucijad, kudamb oli vahvištadud vn 1978 26. päiväl semendkud.
Geografijan andmused.
Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundan reljefan kart.
Tazovaldkundal om röunoid Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundanke päivnouzmas, Gruzijanke suvipäivlaskmas, Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundanke päivlaskmas da Stavropolin randanke pohjoižes. Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkund om mererandatoi.
Pind om 12 470 km², sidä kesken mecad ottas kümnendest, ned oma levitadud 2200 m korktusihesai. Znamasižed joged oma Terek da sen äiluguižed ližajoged (Malk da tž.), Baksan. Läz kaik joged mülüdas Terekan basseinha. Kaks' pen't Kuman ližajoged jokstas pohjoižes. Kaik joged mülüdas Kaspijan meren basseinha.
Tazovaldkundan tobj pala sijadase Pohjoižen Kavkazan mägipautkil. Kabardinan alangišt om pohjoižpäivnouzmas. Kaikiš korktemb čokkoim om El'brus-mägenoc (5642 m) Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundan suvipäivlaskmaižel röunal. Se om mugažo Kavkazan, Venäman da Evropan kaikiš korktemb čokkoim. Kaik om seičeme vižtuhametrišt mägenpäd da sen korktemb.
Klimat om ven kontinentaline tazangištol. Sigä heinkun keskmäine lämuz om +23 C°, vilukun lämuz — −4 C°. Mägisel'gil om vilumb: heinkun keskmäine lämuz sabustab +4 Cel'sijan gradushasai, vilukun lämuz oleleb −12 C° keskmäižes märas. Paneb sadegid 500 mm vodes pohjoižpäivnouzmas da 2000 millimetrhasai mägipautkil.
Londuseližed varad oma kivihil', metallad (raudkivend, hrom, nikel', vanadii, kuld, vol'fram, molibden), sauvondmaterialad (mouckivi, katekivi, saved), mec, mustma, reskvezi, gidroenergii.
Tobmuz.
Tazovaldkundan pämez' om Jurii Kokov, radab vs 2013 tal'vkun 6. päiväspäi. Tazovaldkundan Parlamentan ezitajad änestadas Tazovaldkundan pämest videks vodeks Venäman prezidentan taričendan mödhe. Tazovaldkundan pämehen Administracii om hänele abhu, sidä kesken nell' nevojad.
Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundan Parlament om üks'kodine 70 ezitajanke. Tat'jana Jegorova radab sen ezimehen vs 2014 sügüz'kun 18. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundan Ohjastuz. Alii Musukov radab sen ezimehen vn 2014 redukuspäi. Kaks' Ohjastusen ezmäšt varaezimest da koume Ohjastusen muite varaezimest oma hänele abhu. Tazovaldkundan ministrused, ohjandused, valdkundaližed komitetad da radnikoičendad alištudas Ohjastusele.
Tazovaldkundan Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2014 14. päiväl sügüz'kud (5. kucund). Valitihe Tazovaldkundan pämest parlamentas vn 2014 9. päiväl redukud Venäman prezidentan taričendan mödhe, nügüdläine Tazovaldkundan pämez' sai vägestust ezmäižel tural (70 än't 70:späi, 100,0%).
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 859 939 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 901 494 eläjad vl 2002. Sündutandmär ületab kolendmärad znamasižešti. Kaikutte kahtenz' ristit om lidnalaine eläi.
Kaik om kahesa lidnad tazovaldkundas da 2 lidnanvuittušt žilod. Toine järed lidn (enamba 50 tuh. ristituid) om Prohladnii. Vl 2018 kaik om 15 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): kabardalaižed — 57,0%, venälaižed — 22,5%, balkarijalaižed — 12,6%, turkad — 1,6%, osetinalaižed — 1,1%, armenijalaižed — 0,6%, ukrainalaižed — 0,6%, korejalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 3,2%, rahvahuden ozutandata — 0,3%.


Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkund.
Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkund (da tž.1) om Venälaižen Federacijan subjekt, üks' sen tazovaldkundoišpäi.
Se mülüb Pohjoižkavkazan federaližhe ümbrikho.
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Čerkessk.
Istorii.
Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkund om olmas vs 1922 vilukun 12. päiväspäi. Sen aluz om pandud kuti Karačajan da Čerkesijan avtonomine agj. Vspäi 1926 jagoihe sidä kahthe erižhe avtonomižhe agjaha. Vozil 1943−1957 ei olend olmas Karačajan avtonomijad, panihe karačailaižid deportacijan alle. Vspäi 1957 udessündutihe ühthišt Karačajan da Čerkesijan avtonomišt agjad. Erine federacijan subjekt om olmas vs 1992 semendkun 16. päiväspäi, erištui Stavropolin randaspäi.
Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundan Konstitucii om vahvištadud vn 1996 5. päiväl keväz'kud Rahvahaližen Suiman (Parlamentan) ezitajil da om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundan reljefan kart.
Tazovaldkundal om röunoid Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundanke päivnouzmas, Gruzijanke i sen Abhazijanke suves da suvipäivlaskmas, Krasnodaran randanke päivlaskmas da lodehes, Stavropolin randanke pohjoižes da pohjoižpäivnouzmas. Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkund om mererandatoi.
Pind om 14 277 km². Mägipautkil om stepid da mecoid. Znamasižed joged oma Kuban' da sen äiluguižed ližajoged (Sur' da Pen' Zelenčukad, Labanjogi da tž.). Läz kaik joged mülüdas Kubanin da Mustmeren basseinha. Kumanjogi, sen Podkumk-ližajogi da Kičmalk-jogi (mülüb Terekan basseinha) jokstas päivnouzmas, nene joged mülüdas Kaspijan meren basseinha. Kaikiš suremb ratud vezišt om Kubanin vezivaradim (pind 50 km², mülü 0,566 km³, 21 m süvütte), se mülüb Suren Stavropolin kanalan sistemha.
Reljef om mägikaz tobjan palan. Tazangišt da lodehližen Kavkazan ezimägištod ottas tazovaldkundan videndest sen pohjoižes. Kaikiš korktemb čokkoim om kaks'päine El'brus-mägenoc (5642 m,) Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundan suvipäivnouzmaižel röunal. Se om mugažo Kavkazan da Venäman kaikiš korktemb čokkoim.
Klimat om ven läm' tazangištol da ezimägištol. Sigä heinkun keskmäine lämuz om +21 C°, vilukun lämuz — −3 C°. Paneb sadegid 500 mm vodes pohjoižes da 2000 millimetrhasai mägipautkil. Paks poud om erinii klimatan pird.
Londuseližed varad oma kivihil', vas'k, kuld, äimetalližed kivendod, sauvondmaterialad (mouckivi, mel, mramor, granit, pöudšpat, saved, letked), mineraližed mujud, mec, mustma, reskvezi, gidroenergii.
Tobmuz.
Tazovaldkundan pämez' om Rašid Temrezov, radab vs 2011 uhokun 26. päiväspäi (edel 2011 vot sulakun 7. päiväd nece radnikuz nimitihe «Tazovaldkundan prezident»). Tazovaldkundan Rahvahaližen Suiman (Parlamentan) ezitajad änestadas Tazovaldkundan pämest videks vodeks Venäman prezidentan taričendan mödhe. Tazovaldkundan pämez' märičeb Ohjastusen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile, Ohjastusen ezimest — parlamentan hüvästusen sandan jäl'ghe. Tazovaldkundan pämehen da Ohjastusen Administracii om hänele abhu.
Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundan Rahvahaline Suim (Parlament) om üks'kodižeks parlamentaks 50 ezitajanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Aleksandr Ivanov radab sen ezimehen vs 2014 sügüz'kun 24. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundan Ohjastuz. Aslan Ozov radab sen ezimehen vn 2016 sügüz'kuspäi. Ezmäine Ohjastusen varaezimez' da viž Ohjastusen muite varaezimest oma hänele abhu. Tazovaldkundan ministrused, ohjandused da tazovaldkundan inspekcijad alištudas Ohjastusele.
Rahvahaližen Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2014 14. päiväl sügüz'kud (5. kucund). Valitihe tazovaldkundan pämest parlamentas järgenduseližen kerdan vn 2016 18. päiväl sügüz'kud, nügüdläine Tazovaldkundan pämez' sai vägestust ezmäižel tural (49 än't 50:späi, 98,00%) da radab kahtenden strokun jäl'geten.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 477 859 ristitud, se oli kaikiš suremb ristitišt. Sündutandmär ületab kolendmärad znamasižešti. Kaikutte koumanz' ristit seičemespäi om lidnalaine.
Kaik om nell' lidnad tazovaldkundas, 7 lidnanvuittušt žilod da 139 küläd. Ei ole toižid järedoid lidnoid. Vl 2018 kaik om 18 eländpunktad enamba mi 5 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): karačailaižed — 40,7%, venälaižed — 31,4%, čerkesalaižed — 11,8%, abazilaižed — 7,7%, nogailaižed — 3,3%, osetinalaižed — 0,7%, armenijalaižed — 0,6%, ukrainalaižed — 0,4%, totarlaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 0,7%.


Komin Tazovaldkund.
Komin Tazovaldkund (,) vai Komi om üks' Venälaižen Federacijan tazovaldkundoišpäi.
Se mülüb Lodehližhe federaližhe ümbrikho.
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Siktivkar.
Keled.
Valdkundkeled oma venäkel' da komin kel'.
Istorii.
Voz'sadoil 14.−15. meiden erad Komin territorii mülüi komilaižiden nacionaližhe Sur' Perm'-valdkundha.
Komin Tazovaldkund om olmas vs 1921 elokun 22. päiväspäi. Sen aluz om pandud kuti Komin avtonomine agj. Vozil 1936−1991 nimitihe sidä Komin Avtonomižeks Nevondkundaližeks Socialistižeks Tazovaldkundaks, vozil 1991−1993 — Komin Nevondkundaližeks Socialistižeks Tazovaldkundaks.
Komin Tazovaldkundan Konstitucii om vahvištadud vn 1994 17. päiväl uhokud tazovaldkundan Ülembaižen Nevondkundan ezitajil da om väges äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Tazovaldkundal om röunoid Tümenin agjan Jamalan Nenciden avtonomiženke ümbrikonke pohjoižpäivnouzmas, Hantin da Mansin avtonomiženke ümbrikonke päivnouzmas, Sverdlovskan agjanke suvipäivnouzmas, Permin randanke suves, Kirovan agjanke suvipäivlaskmas, Arhangel'skan agjanke päivlaskmas, Arhangel'skan agjan Nencan avtonomiženke ümbrikonke pohjoižes. Komi om mererandatoi tazovaldkund.
Pind om 416 774 km². Mecad ottas 297 000 km², sod — 32 000 km². Znamasižed joged oma Pečor sen ližajogidenke (Cil'm, Ižm, Us) da Vičegd () sen ližajogidenke (Sisol, Vim'). Kaik joged mülüdas Jävaldmeren basseinha, päiči peniš jogiš suvipäivnouzmas (mülüdas Kamanjogen da Kaspijan meren basseinha). Kaik om läz 78 tuhad järvid 4,5 tuh. km² ühthiženke pindanke. Kaikiš suremb järv om Jamjärv (31,1 km²) tazovaldkundan lodehes.
Reljef om tazo tobjan palan, Timanan kräž vedase keskusespäi lodeheze. Uralan mägenpäd seištas pidust' päivnouzmašt röunad. Kaikiš korktemb čokkoim om Uralan Narodnai-mägenpä (1895 m) Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon röunal. Manrehkaidused oleldas 4,5 ballhasai vägenke kerdan vodes keskmäras.
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +15..+17 C° suves da +11 C° pohjoižes. Vilukun lämuz om −17..−20 C°. Paneb sadegid vodes 700 millimetrad da sen enamba.
Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', palab šoidkivi, turbaz, boksitad, titan, kuld, sauvondmaterialad (mouckivi, sauvondgips, letked, saved), fosforitad, kaliisol, rik, diamantad, pol'kalližarvoižed kived, mägihrustal', keitandsol, mec, reskvezi.
Tobmuz.
Tazovaldkundan pämez' om Sergei Gaplikov, radab vs 2015 sügüz'kun 30. päiväspäi. Eziauguižešti Venäman prezident pani händast radsijha ičeze käsköl velgusentäutajaks. Tazovaldkundan pämehen valdatusiden strok om viž vot, ei sa enamba kaht strokud jäl'geten. Hän märičeb Ohjastusen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile, sidä kesken Ohjastusen päministrad da ičeze varapämest — parlamentan hüvästusen sandan jäl'ghe. Tazovaldkundan pämez' ei ole Ohjastusen ühtnijaks. Tazovaldkundan varapämez', Tazovaldkundan pämehen da Ohjastusen Administracii oma hänele abhu.
Komin Tazovaldkundan Valdkundaline Nevondkund om üks'kodižeks parlamentaks 30 ezitajanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Nadežda Dorofejeva radab Komin Tazovaldkundan Valdkundaližen Nevondkundan ezimeheks vs 2015 sügüz'kun 28. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Komin Tazovaldkundan Ohjastuz. Tazovaldkundan ministrused, agentused, radnikoičendad, komitetad da ohjandused alištudas Ohjastusele. Sergei Gaplikov tegeb Komin Tazovaldkundan Ohjastusen ezimehen velgusidme vs 2016 keväz'kun 24. päiväspäi. Kaks' Ohjastusen varaezimest oma hänele abhu.
Valitihe Tazovaldkundan pämest eile ičeze strokul vn 2016 18. päiväl sügüz'kud, nügüdläine pämez' sai vägestust ezmäižel tural (62,17%). Valdkundaližen Nevondkundan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 13. päiväl sügüz'kud.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 901 189 ristitud, sidä kesken 23 vepsläšt. Kaikiš suremb ristitišt oli 1 261 024 eläjad vl 1989. Kaikutte seičemenz' ristit ühesaspäi om lidnalaine eläi. Ristitišt poleni erasiden kivihilen kaivusiden sauptandan tagut i lujan migracijan taguiči toižihe regionihe.
Kaik om kümne lidnad tazovaldkundas da 29 lidnanvuittušt žilod. Toižed järedad lidnad (enamba 50 tuh. eläjid, surembaspäi penembha) oma Uht da Vorkut. Vl 2017 kaik om 12 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 61,7%, komilaižed — 22,5%, ukrainalaižed — 4,0%, totarlaižed — 1,2%, vaugedvenälaižed — 1,0%, saksalaižed — 0,6%, čuvašalaižed — 0,6%, azerbaidžanlaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 2,6%, rahvahuden ozutandata — 5,2%.
Erased toižed igähižed rahvahad: permin komilaižed — 659 rist. (0,07%), nencalaižed — 503 rist. (0,06%).
Ižanduz.
Tazovaldkundan ižanduz baziruiše tarbhaižiden kazvatusiden samižel da niiden ümbriradmižel (kivivoi, londuseline gaz, kivihil', mec). Äjiden mineraloiden löudmižsijad seištas koskmatomil. Transportan kaik toižendad oma šingotadud. Pedranvodind om maižandusen tobj pala.


Mordovijan Tazovaldkund.
Mordovijan Tazovaldkund (,) vai Mordovii (, erz. i) om üks' Venälaižen Federacijan subjektoišpäi.
Se mülüb Volgaveren federaližhe ümbrikho.
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Saransk.
Keled.
Valdkundkeled oma venän, erzän da mokšan keled, tazovaldkundan Konstitucijan 12. kirjutusen mödhe.
Istorii.
Mordovijan Tazovaldkund om olmas vs 1930 vilukun 10. päiväspäi. Vodhe 1934 tal'vkun 20. päivhäsai sen nimi oli Mordovijan avtonomine agj. Vhesai 1990 sen nimi oli Mordovijan Avtonomine Nevondkundaline Socialistine Tazovaldkund.
Mordovijan Tazovaldkundan Konstitucii om vahvištadud vn 1995 21. päiväl sügüz'kud Mordovijan Konstitucižen Suiman ezitajil, sidä kesken Valdkundaližen Nevondkundan, da om väges äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Tazovaldkundal om röunoid Ul'janovskan agjanke päivnouzmas, Penzan agjanke suves, Räzanin agjanke päivlaskmas, Alalidnan agjanke pohjoižes da Čuvašijan Tazovaldkundanke pohjoižpäivnouzmas. Mordovijan Tazovaldkund om mererandatoi.
Pind om 26 128 km². Mecad ottas territorijan tobmad palad. Tazovaldkundan territorijan päivlaskmpol' mülüb Mokš-jogen basseinha, päivnouzmpol' — Sur-jogen basseinha.
Reljef om kukhikaz alangištoidenke. Kaikiš korktemb čokkoim om nimetoi taho 324 m kortte valdmeren pindan päl.
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +19 C°, vilukun — −12 C°. Paneb sadegid 350..700 mm vodes.
Londuseližed varad oma palab šoidkivi, fosforitad, mouckivi, mec, reskvezi.
Tobmuz.
Vladimir Volkov radab tazovaldkundan pämeheks vs 2012 semendkun 10. päiväspäi, enzne tazovaldkundan Ohjastusen pämez' (1995−2012), Valdkundaline Nevondkund vahvišti händast radnikusele eziauguižikš Venäman prezidentan taričendan mödhe. Kaik rahvaz änestab tazovaldkundan pämest videks vodeks. Tazovaldkundan pämez' märičeb Ohjastusen strukturad, paneb ministrid radnikusile. Hän sättutab Ohjastusen ezimehen kandidatad parlamentanke.
Mordovijan parlament om Valdkundaline Nevondkund. Kaik rahvaz valičeb sen 48 ezitajad videks vodeks. Vladimir Čibirkin radab Nevondkundan ezimeheks vs 2011 tal'vkun 15. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten.
Radonoigendai tobmuz om Mordovijan Tazovaldkundan Ohjastuz. Vladimir Suškov radab Ohjastusen ezimeheks vs 2012 semendkun 14. päiväspäi. Tazovaldkundan ministrused, komitetad da radnikoičendad alištudas Ohjastusele.
Mordovijan Valdkundaližen Nevondkundan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund). Valitihe tazovaldkundan pämest vn 2017 10. päiväl sügüz'kud — ezmäižen kerdan vspäi 2003, nügüdläine pämez' sai vägestust ezmäižes turas (89,19% änid).
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 834 755 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 1 029 562 eläjad vl 1970. Vl 2018 63% ristituid oma lidnalaižed.
Kaik om seičeme lidnad tazovaldkundas, 13 lidnanvuittušt žilod da 1250 küläd. Toine järed lidn (enamba 45 tuh. eläjid vl 2017) om Ruzajevk. Vl 2017 kaik oli 20 eländpunktad enamba mi 5 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 53,2%, mordvinalaižed — 39,9%, totarlaižed — 5,2%, ukrainalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 0,9%, rahvahuden ozutandata — 0,4%.


Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkund.
Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkund (,) om Venälaižen Federacijan subjekt, üks' sen tazovaldkundoišpäi.
Se mülüb Pohjoižkavkazan federaližhe ümbrikho.
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Vladikavkaz.
Keled.
Valdkundkeled oma venäkel' da osetinan kel'.
Istorii.
Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkund om olmas vs 1924 heinkun 7. päiväspäi. Sen aluz om pandud kuti Pohjoižosetijan avtonomine agj. Vozil 1936−1993 nimitihe sidä Pohjoižosetijan Avtonomižeks Nevondkundaližeks Socialistižeks Tazovaldkundaks.
Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundan Konstitucii om vahvištadud vn 1994 12. päiväl kül'mkud Ülembaižen Nevondkundan ezitajil da om väges vs 1994 tal'vkun 7. päiväspäi möhembaižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundan reljefan kart.
Tazovaldkundal om röunoid Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundanke, Stavropolin randanke, Ingušetijan Tazovaldkundanke, Čečenijan Tazovaldkundanke, Gruzijanke da Suviosetijanke. Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkund om mererandatoi.
Alanii sijadase Suren Kavkazan pohjoižil pautkil da sen ezimägištol. Pohjoine pala seižub tazangištol. Kaikiš korktemb čokkoim om Kazbek (5 033 m) Gruzijan röunal. Päjogi om Terek sen Uruh-, Ardon- i Gizel'don-ližajogidenke. Pind om 7 987 km².
Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, turbaz, metallad (vas'k, hahktin, cink, äimetalližed kivendod, harvad mametallad), sauvondmaterialad (mouckivi, katekivi, mramor, granit, letked, saved), reskvezi, gidroenergii.
Tobmuz.
Tazovaldkundan pämez' om Väčeslav Bitarov, radab vs 2016 uhokun 29. päiväspäi, edel sidä oli tazovaldkundan ohjastusen pämehen vn 2015 sügüz'kun 24. päiväspäi. Parlamentan ühtnijad pandas tazovaldkundan pämest radnikusele.
Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundan Parlament () om üks'kodine 70 ezitajanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Aleksei Mačnev radab sen ezimehen vs 2012 kül'mkun 20. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten.
Radonoigendai tobmuz om Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundan Ohjastuz. Taimuraz Tuskaev radab sen ezimehen vs 2016 keväz'kun 1. päiväspäi.
Valitihe Tazovaldkundan pämest parlamentas vl 2016 sügüz'kun 18. päiväl Venäman prezidentan taričendan mödhe, nügüdläine Tazovaldkundan pämez' sai vägestust ezmäižel tural (56 än't 68:späi, 82%). Tazovaldkundan Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 10. päiväl sügüz'kud (6. kucund).
Eläjad.
Vl 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 712 980 ristitud, se oli kaikiš suremb ristitišt. Sündutandmär ületab kolendmärad znamasižešti. Vl 2018 lidnalaižiden pala om 64%.
Kaik om kuz' lidnad tazovaldkundas, 7 lidnanvuittušt žilod da 209 küläd. Toižed järedad lidnad (enamba 35 tuh. eläjid, surembaspäi penembha) oma Mozdok da Beslan. Vl 2018 kaik om 12 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): osetinalaižed — 64,5%, venälaižed — 20,6%, ingušad — 4,0%, armenijalaižed — 2,3%, kumikalaižed — 2,2%, gruzijalaižed — 1,0%, turkalaižed — 0,5%, ukrainalaižed — 0,5%, azerbaidžanlaižed — 0,4%, kabardalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,7%, rahvahuden ozutandata — 0,9%.


Altajan rand.
Altajan rand () om üks' Venälaižen Federacijan subjektoišpäi.
Se mülüb Sibirin federaližhe ümbrikho.
Randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Barnaul.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Altajan rand om olmas vs 1937 sügüz'kun 28. päiväspäi.
Altajan randan Päkäskuz om vahvištadud vn 1995 5. päiväl kezakud Käskusenandajan Suiman ezitajil.
Geografijan andmused.
Altajan rand sijadase Päivlaskmaižen Sibirin suvipäivnouzmpoles.
Randal om röunoid Kemerovon agjanke päivnouzmas, Altajan Tazovaldkundanke suvipäivnouzmas, Kazahstananke (843 km) suves (sen Päivnouzmaižen Kazahstanan agjanke) da päivlaskmas (sen Pavlodaran agjanke), Novosibirskan agjanke pohjoižes. Altajan rand om mererandatoi.
Pind om 167 996 km². Mecad ottas territorijan nelländest. Znamasižed joged oma Ob' sen ližajogidenke (Čumiš, Alei, Čariš), mugažo Katun' da Bii. Kaikiš suremb järv om solakaz Kulundanjärv (728 km²) päivlaskmas.
Reljef om kukhikaz sijil da alangoikaz sijil, om Altajan ezimägišt suvipalas. Kaikiš korktemb čokkoim om Šanginan Majak-mägenpä (2490 m) randan suves Altajan Tazovaldkundanke röunal.
Klimat om ven, terav kontinentaline sijidme. Kezal pohjoižtulleid oma paksud. Heinkun keskmäine lämuz om +20 C°. Vilukun keskmäine lämuz om −15 C°. Paneb sadegid 230 mm vodes päivlaskmas da 600..700 mm suvipäivnouzmas.
Londuseližed varad oma bur hil', raudkivend, nikel', kobal't, magnii, kuld, äimetalližed kivendod (vas'k, cink, hobed), sauvondmaterialad (mouckivi, mramor, granit, sauvondgips, saved, letked), pol'kalližarvoižed kived, natrijan sul'fat, sod, keitandsol, gidroenergii.
Tobmuz.
Randan pämez' nimitase gubernatoraks. Aleksandr Karlin radab gubernatoran vs 2005 elokun 25. päiväspäi, edel 2007 vot (29. kül'mku) sen radnikusen nimi oli Administracijan pämez'. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Gubernator om mugažo randan Administracijan pämez', märičeb sen strukturad, paneb radnikusile ičeze varamehid sättutaden parlamentanke.
Altajan randan parlament om Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 68 ezitajad videks vodeks. Aleksandr Romanenko radab Suiman ezimeheks vs 2016 redukun 6. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Altajan randan Administracii sihesai, kudai randan Ohjastuz formiruiškatas. Randan ohjandused da departamentad alištudas Administracijale.
Vn 2014 14. päiväl sügüz'kud valitihe nügüdläšt gubernatorad möst, hän sai vägestust ezmäižes turas (72,97%) da radab koumanden strokun jäl'geten. Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (7. kucund).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 2 419 755 ristitud. Lidnalaižiden pala om viž ühesandest. Vl 2017 kaik oli 23 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Kaik om kaks'toštkümne lidnad randas. Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2015, surembaspäi penemha): Bijsk i Rubcovsk.
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 92,3%, saksalaižed — 2,1%, ukrainalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 2,6%, rahvahuden ozutandata — 1,7%.
Erased toižed igähižed rahvahad: altajalaižed — 0,07% (1763 rist.), kumandinalaižed — 0,06% (1401 rist.).


Baikalantagaine rand.
Baikalantagaine rand () om üks' Venälaižen Federacijan subjektoišpäi.
Se mülüb Sibirin federaližhe ümbrikho.
Randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Čit.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Aginskojen Burätan ümbrikon territorijal toine kel' om burätan kel', se om kohtaine venäkelenke.
Istorii.
Baikalantagaine rand om olmas vs 2008 keväz'kun 1. päiväspäi. Sädihe sidä Čitan agjan da Aginskojen Burätan avtonomižen ümbrikon ühtenzoitusel referenduman satuseks.
Randan Päkäskuz om vahvištadud vn 2009 11. päiväl uhokud Käskusenandajan Suiman ezitajil. Se om väges möhembaižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Randal om röunoid Amuran agjanke päivnouzmas, Kitainke suvipäivnouzmas, Mongolijanke suves, Burätijan Tazovaldkundanke suvipäivlaskmas da päivlaskmas, Irkutskan agjanke da Saha (Jakutijan) Tazovaldkundanke pohjoižes. Baikalantagaine rand om mererandatoi.
Pind om 431 892 km². Mecad ottas territorijan kaks' koumandest. Mustma otab 32% territorijad. Znamasižed joged oma Argun' da Šilk, ned sätas Amurad ühthejoksmusel, mugažo Vitim (Lenan ližajogi).
Reljef om mägikaz tobjan palan, no om tazangištoid-ki. Kaikiš korktemb čokkoim om BAM-mägenpä (3073 m). Kaikiš madalamb om Amur-jogen kendäk (292 m).
Klimat om terav kontinentaline. Keza om lühüd da erašti räk. Heinkun keskmäine lämuz om +20 C° suves da +13 C° pohjoižes. Tal'v om pit'k vilu, paneb lunt vähän, poud oleleb paksus. Vilukun keskmäine lämuz om −20 C° suves da −37 C° pohjoižes. Paneb sadegid 200..300 mm suvipalas da 600 mm pohjoižpalas, kezal da sügüzel tobjimalaz.
Londuseližed varad oma kivihil', bur hil', metallad (raudkivend, vas'k, hobed, tin, litii, vol'fram, tantal, niobii, cirkonii, germanii, uran), antimonii, pöudoline špat, grafit, sauvondmaterialad (letked, saved), mec, mustma.
Tobmuz.
Randan pämez' nimitase gubernatoraks. Natal'ja Ždanova radab gubernatoran vs 2016 uhokun 17. päiväspäi, edel sidä vspäi 2013 oli randan Suiman ezimehen. Hän-žo om Randan Ohjastusen ezimez'. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Gubernator märičeb ohjastusen strukturad. Hän paneb ministrid radnikusile sättutaden kandidatoid parlamentanke. Ezmäine varapämez' da kuz' muite varapämest oma hänele abhu.
Baikalantagaižen randan parlament om üks'kodine Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 50 ezitajad videks vodeks. Igor' Lihanov radab Suiman ezimeheks vs 2016 sulakun 13. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Baikalantagaižen randan Ohjastuz. Randan ministrused, departamentad, radnikoičendad da inspekcijad alištudas Ohjastusele.
Käskusenandajan Suimhan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2013 8. päiväl sügüz'kud (2. kucund). Valitihe gubernatorad edel strokud, vn 2016 18. päiväl sügüz'kud, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (54,39%).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 107 107 ristitud. Vl 2015 kaikutte kahtenz' ristit koumespäi om lidnalaine.
Kaik om kümne lidnad randas. Toine järed lidn (enamba 50 tuh. eläjid vl 2015) om Krasnokamensk. Vl 2017 kaik oli 19 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 88,3%, burätalaižed — 6,7%, ukrainalaižed — 0,6%, totarlaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 2,1%, rahvahuden ozutandata — 1,8%.
Erased toižed rahvahad: evenkalaižed — 0,13% (1387 rist.), kitajalaižed — 0,06% (632 rist.), mongolad — 0,01% (84 rist.).


Kamčatkan rand.
Kamčatkan rand () om üks' Venälaižen Federacijan subjektoišpäi.
Se mülüb Edahaižen Päivnouzmpolen federaližhe ümbrikho.
Randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Petropavlovsk Kamčatkal. Ristitišton nell' seičemendest elädas siš.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Koräkan ümbrikon territorijal toine kel' om koräkan kel'. Kamčatkan randan Päkäskusen mödhe, sil ei ole nimittušt oficiališt statusad, vaiše Päkäskusen 3. kirjutuz andab garantijoid kaičemha Pohjoižman, Sibirin da Edahaižen Päivnouzmpolen vähäluguižiden igähižiden rahvahiden oiktusid.
Istorii.
Kamčatkan rand om olmas vs 2007 heinkun 1. päiväspäi. Sädihe sidä Kamčatkan agjan da Koräkan avtonomižen ümbrikon ühtenzoitusel referenduman satusiden mödhe.
Kamčatkan randan Päkäskuz om vahvištadud vn 2008 14. päiväl kül'mkud Käskusenandajan Suiman ezitajil.
Geografijan andmused.
Kamčatkan rand sijadase Kamčatkan pol'sarel, otab kontinentan lähišt palad. Komandoran sared da Karaginskii-sar' mülüdas randha mugažo.
Randal om röunoid Magadanan agjanke lodehes da Čukotkan avtonomiženke ümbrikonke pohjoižes, mugažo om meriröunoid päivnouzmas da Sahalinan agjanke suves. Tün' valdmeri lainištab Kamčatkan päivnouzmaižed randad, sen Ohotskan meri — päivlaskmaižed randad, Beringan meri — pohjoižpäivnouzmaižed randad. Ühthine mererandan piduz om enamba 4 000 km.
Pind om 464 275 km². Mecad ottas territorijan kaks' koumandest. Sod, tundr da nitud ottas territorijan nelländest, rahvahatomad mägimad da jäžomad — 7%. Znamasižed joged oma Kamčatk (758 km pitte) da Penžin (713 km).
Randan territorii om mägikaz. Om läz koumed sadad vulkanoid, 29 niišpäi oma väges. Kaikiš korktemb čokkoim om Klüčevan vulkanan pä (4750 m).
Klimat om subarktine pohjoižes, ven valdmeren mererandpolil, kontinentaline pol'saren südäimes. Keza om lühüd, viluhk da vihmakaz. Heinkun da elokun keskmäine lämuz om +16 C° keskuzpalas da +10..+12 C° päivlaskmas. Tal'v om pit'k da lumekaz, vilukun keskmäine lämuz om −7 C° suves da −19..−24 C° pohjoižes da pol'saren südäimes. Paneb sadegid 300 mm vodes lodehes da 2500 mm vodes suvipäivnouzmas, nece om kaikiš suremb znamoičend Venäman territorijal.
Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', bur hil', vas'k, nikel', titan, kuld, platin, hobed, artut', sauvondmaterialad, mec, kala, gidroenergii.
Tobmuz.
Randan pämez' nimitase gubernatoraks. Vladimir Ilühin radab gubernatoran vs 2011 keväz'kun 3. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Gubernator om randan Ohjastusen ezimez' mugažo, märičeb sen strukturad, paneb radnikusile ičeze varamehid sättutaden parlamentanke.
Kamčatkan randan parlament om Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 28 ezitajad videks vodeks. Valerii Rajenko radab Suiman ezimeheks vs 2011 tal'vkun 19. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten.
Radonoigendai tobmuz om Kamčatkan randan Ohjastuz.
Vn 2015 13. päiväl sügüz'kud valitihe nügüdläšt gubernatorad möst, hän sai vägestust ezmäižes turas (75,48%) da radab kahtenden strokun. Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (3. kucund).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 322 079 ristitud. Lidnalaižiden pala — 78,22% (2018).
Kaik om koume lidnad randas. Ei ole toižid järedoid lidnoid. Vl 2017 kaik oli 3 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 78,4%, ukrainalaižed — 3,6%, koräkalaižed — 2,1%, itel'menalaižed — 0,7%, totarlaižed — 0,7%, vaugedvenälaižed — 0,6%, evenalaižed — 0,6%, kamčadalalaižed — 0,5%, čukčulaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 3,6%, rahvahuden ozutandata — 8,7%.
Erased toižed igähižed rahvahad: aleutalaižed — 0,12% (401 rist.), jakutalaižed — 0,04% (142 rist.), ainalaižed — 0,03% (94 rist.).


Andorr la Vel'jan lidnanznam.
Andorr la Vel'jan znam () om Andorran Andorr la Vel'j-pälidnan üks' oficialižiš simvolišpäi.
Geral'dine somuzlaud om ellipsan formal. Se om jagadud seičemeks püštoiktaks lainhenvuiččeks šoiduks, sinižed i vihandad šoidud čereduišoiš kuti lidnan flagul. Kunigahan kuldaine venc panese somuzlaudan ülähäspäi.
Vihand muju znamoičeb joudjut, sinine ozutab joksijan lidnan kal't Valir-jogen vezid. Venc kuvadab tobmut, eläjiden i tobmuden ühtnendad.
Homaičendad.
L


Krasnodaran rand.
Krasnodaran rand () om üks' Venälaižen Federacijan subjektoišpäi.
Se mülüb Suvižhe federaližhe ümbrikho.
Randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Krasnodar.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Krasnodaran rand om olmas vs 1937 sügüz'kun 13. päiväspäi. Vl 1989 Adigei läksi randaspäi.
Krasnodaran randan Päkäskuz om vahvištadud vn 1993 12. päiväl kül'mkud Randan Käskusenandajan Suiman ezitajil.
Geografijan andmused.
Randal om röunoid Stavropolin randanke päivnouzmas, Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundanke suvipäivnouzmas, Gruzijanke (sen rahvahidenkeskeižikš tundmatomanke Abhazijanke) suves, Adigejan Tazovaldkundanke keskuses (anklav) da Rostovan agjanke pohjoižes. Om meriröunoid Ukrainanke päivlaskmas da lodehes, sidä kesken Krimanke (de fakto Venäma sädab kontrolid). Atlantižen valdmeren Keskmeren Mustmeri lainištab suvipäivlaskmašt randpol't, Azovmeri — lodehližid randoid.
Pind om 75 485 km², sidä kesken mec otab nelländest, enamba 18 000 km². Znamasine jogi om Kuban' sen Lab-, Urup- da Vauged-ližajogidenke. Mugažo om pit'kid jogid randan pohjoižes, ned lanktas Azovmerhe mugažo: Jei, Čelb, Beisug. Kaikiš järedamb reskvezišt om ratud Krasnodaran vezivaradim.
Reljef om tazo randan keskuses da pohjoižes, mägikaz randan suves (Kavkaz-mäged). Kaikiš korktemb čokkoim om Cahvoa-mägenpä (3345 m) randan suvipalas.
Klimat om ven kontinentaline randan tobjas palas, Keskmeren pol'kuiv Mustmeren randištol Anapaspäi Tuapsehesai, subtropine Tuapsen suvemb. Kovad tulleid puhudas paksus mererandpolel. Keza om räk, heinkun keskmäine lämuz om +22..+24 C°. Tal'v om pehmed. Vilukun keskmäine lämuz om −3..−5 C° tazangištol, 0..+6 C° Mustmeren randištol. Paneb sadegid 400..600 mm tazangištol, 3240 millimetrhasai mägil.
Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, raudkivend, vas'k, kuld, artut', sauvondmaterialad (mouckivi, mramor, sauvondgips, saved, letked, gravii), keitandsol.
Tobmuz.
Randan pämez' nimitase muga: «Administracijan pämez' (gubernator)». Veniamin Kondratjev radab gubernatoran vs 2015 sulakun 22. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Gubernator märičeb Randan Administracijan strukturad. Üks' ezmäine varamez' da seičeme muite varamest oma hänele abhu.
Krasnodaran randan parlament om Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 70 ezitajad videks vodeks. Jurii Burlačko radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vn 2017 28. päiväspäi sügüz'kud.
Radonoigendai tobmuz om Krasnodaran randan Administracii. Randan ministrused, departamentad, ohjandused da inspekcijad alištudas Administracijale.
Vn 2015 13. päiväl sügüz'kud valitihe gubernatorad, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (83,64% änid). Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 10. päiväl sügüz'kud (6. kucund).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 5 226 647 ristitud. Kaikiš suremb randan ristitišt om nügüd'. Vl 2015 lidnalaižiden ristituiden pala oli 54,06%.
Kaik om kaks'kümne kuz' lidnad randas. Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2015, surembaspäi penembha): Soči, Novorossiisk, Armavir. Kaik om 15 lidnad enamba mi 50 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 86,5%, armenijalaižed — 5,4%, ukrainalaižed — 1,6%, totarlaižed — 0,5%, grekalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,7%, rahvahuden ozutandata — 1,9%.
Erased toižed igähižed rahvahad: adiglaižed — 0,26% (13834 rist.), čerkesalaižed — 0,10% (5258 rist.), šapsugalaižed — 0,07% (3839 rist.), abhazijalažed — 0,04% (2092 rist.).


Krasnojarskan rand.
Krasnojarskan rand () om üks' Venälaižen Federacijan subjektoišpäi.
Se mülüb Sibirin federaližhe ümbrikho.
Randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Krasnojarsk.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'. Toižil kelil ei ole nimittušt oficiališt statusad randan territorijal sen Päkäskusen mödhe (kirjutused 12 da 27). Pid'oiteldas Pohjoižman igähižid rahvahid da niiden kelid federaližil metprogramil.
Istorii.
Krasnojarskan rand om olmas vs 1934 tal'vkun 7. päiväspäi. Edesižes administrativiž-territorialižed vajehtused oliba läz kaikuččel vodel randan tegimišton heredan šingotesen tagut. Vspäi 1991 Hakasii om olmas erižeks subjektaks. Vn 2007 1. päiväl vilukud Krasnojarskan rand, Taimiran (Dolganan Nenciden) avtonomine ümbrik i Evenkijan avtonomine ümbrik kätisoiš ühteks federacijan subjektaks.
Krasnojarskan randan Päkäskuz om vahvištadud vn 2008 5. päiväl kezakud Käskusenandajan Suiman ezitajil, allekirjutadud gubernatoral. Se tuli väghe kaikil paloil vspäi 2009 da om väges nügüd' erasidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Krasnojarskan rand sijadase Azijas, sen Keskmäižes da Päivnouzmaižes Sibiriš. Otab 13,86% Venäman territorijad.
Randal oma röunoid Saha (Jakutijan) Tazovaldkundanke da Irkutskan agjanke päivnouzmas, Tuvan Tazovaldkundanke suves, Hakasijan Tazovaldkundanke da Kemerovon agjanke suvipäivlaskmas, Tomskan agjanke da Tümenin agjan Hantin da Mansin avtonomiženke ümbrikonke päivlaskmas, Tümenin agjan Jamalan Nenciden avtonomiženke ümbrikonke lodehes. Mugažo om meriröunoid Arhangel'skan agjanke lodehes. Jävaldmeren Karan da Laptevoiden mered lainištadas Krasnojarskan randan pohjošt randištod.
Pind om 2 366 797 km². Mecad ottas territorijan seičeme kümnendest, 88% niišpäi oma kavag'mecad (lehtkuz', kuz', piht, järgeline pedai, sibirine kedr). Znamasižed joged oma Jenisei sen Angar-, Kivenalaine Tungusk- (Keskmäine Tungusk) da Alatungusk-ližajogidenke. Jogiden enambuz mülüb Jenisein basseinha. Mugažo järedad Hatang- da Päsin-joged lanktas Jävaldmerhe. Kaikiš suremb järv om Taimir, sen pind om 4560 km².
Kesksibirin mägitazangišt otab randan territorijan päivlaskmpol't da keskust. Kaikiš korktemb čokkoim om Päivnouzmaine Sajan-mägisisteman Križin-mägisel'gan Grandiozine-mägenpä (2891 m vai 2922 m) randan suvipäivnouzmas.
Klimat om terav kontinentaline. Om koume klimatvöd pohjoižespäi suvhe: arktine, subarktine da ven. Heinkun keskmäine lämuz om +10 C° pohjoižes da +20 C° suves, vilukun — −36 C° i −18 C°. Paneb sadegid 316 mm vodes, tobj pala paneb kezal, Sajanan ezimägištol — 600..1000 mm.
Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', metallad (63 elementad, sidä kesken nikel', platin, kuld, raudkivend, hahktin, boksitad, marganc, uran da kobal't), apatitad, grafit, islandine špat, sauvondmaterialad (letked, saved), mec, reskvezi, gidroenergii.
Tobmuz.
Randan pämez' nimitase gubernatoraks. Aleksandr Uss tegeb gubernatoran velgusidme vs 2017 sügüz'kun 29. päiväspäi, enzne randan parlamentan ezimez' (1998−2017), Venäman prezident pani händast radsijha ičeze käsköl. Kaik rahvaz änestab gubernatorad videks vodeks, enamba kaht strokud ei sa. Rahvahale sab kucta händast poiš radnikusespäi. Gubernator om randan Ohjastusen pämez' mugažo, märičeb sen strukturad, paneb Ohjastusen ezimest radnikusele. Gubernatoran administracii om hänele abhu.
Krasnojarskan randan parlament om Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 52 ezitajad videks vodeks. Dmitrii Sviridov radab Suiman ezimeheks vs 2017 redukun 19. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Krasnojarskan randan Ohjastuz. Viktor Tomenko radab ohjastusen ezimeheks vs 2011 tal'vkun 14. päiväspäi. Randan ministrused, radnikoičendad da agentused alištudas Ohjastusele.
Vn 2014 14. päiväl sügüz'kud edeline gubernator sai vägestust valičendoil ezmäižes turas (63,28%). Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 16. päiväl sügüz'kud (3. kucund).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 2 828 187 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 3 164 219 eläjad vl 1992. Vl 2018 kaikutte seičemenz' ristit ühesaspäi om lidnalaine.
Kaik om kaks'kümne koume lidnad randas. Toižed järedad lidnad (enamba 80 tuh. eläjid vl 2017, surembaspäi penembha) oma Noril'sk, Ačinsk, Kansk, Železnogorsk. Vl 2017 kaik oli 15 eländpunktad enamba mi 15 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 88,1%, ukrainalaižed — 1,3%, totarlaižed — 1,2%, saksalaižed — 0,8%, azerbaidžanlaižed — 0,6%, čuvašalaižed — 0,4%, armenijalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,6%, rahvahuden ozutandata — 3,6%.
Igähižed rahvahad (vl 2010): dolganalaižed — 0,21% (5810 rist.), evenkalaižed — 0,15% (4382 rist.), hakaslaižed — 0,15% (4102 rist.), nencalaižed — 0,13% (3633 rist.), tuvalaižed — 0,10% (2939 rist.), jakutalaižed — 0,05% (1468 rist.), ketalaižed — 0,03% (957 rist.), nganasanalaižed — 0,03% (807 rist.), sel'kupalaižed — 0,01% (281 rist.), encalaižed — 0,01% (221 rist.), šoralaižed — 0,01% (161 rist.), čulimalaižed — 0,01% (147 rist.).


Andorr la Vel'jan flag.
Andorr la Vel'jan flag () om Andorran Andorr la Vel'j-pälidnan üks' oficialižiš simvolišpäi. Flagan proporcii om "2:3".
Ümbrikirjutand.
Vihand tera om ümbärtud pakuižel (kuldaižel) kontural hoikanke vauktanke šoidunke niiden keskes. Koume püštoiktad aldod oma pakuižen i sinižen mujun, ned läbitadas flagan keskust.
Vihand muju kuvadab udessündutamišt, norut i joudjut. Pakuine ozutab uskondad i oiktusekahut. Keskmäine sinine muju simvolizuruib hüvüt da tünüt.
Homaičendad.
F


Permin rand.
Permin rand () om üks' Venälaižen Federacijan subjektoišpäi.
Se mülüb Volgaveren federaližhe ümbrikho.
Randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Perm'.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Permin Komin ümbrikon territorijal toine kel' om permin komin kel'. Permin randan Päkäskusen 42. kirjutusen mödhe, sil mugoi oficialine status om: sab kävutada kel't oficialižiden kosketusiden sferas.
Istorii.
Permin rand om olmas vs 2005 tal'vkun 1. päiväspäi. Sädihe sidä Permin agjan da Permin Komin avtonomižen ümbrikon ühtenzoitusel.
Permin randan Päkäskuz om vahvištadud vn 2007 19. päiväl sulakud Käskusenandajan Suiman ezitajil.
Geografijan andmused.
Permin rand sijadase Evropas, vaiše 0,2% territorijad — Azijas.
Randal om röunoid Sverdlovskan agjanke päivnouzmas, Baškortostanan Tazovaldkundanke suves, Udmurtijan Tazovaldkundanke da Kirovan agjanke päivlaskmas, Komin Tazovaldkundanke pohjoižes. Permin rand om mererandatoi.
Pind om 160 236 km². Mecad ottas territorijan seičeme kümnendest. Znamasižed joged oma Kam sen Čusovai- da Višer-ližajogidenke, mugažo Silv-jogi (Čusovajan ližajogi) da Kolv-jogi (Višeran ližajogi). Toižiden jogiden enambuz mülüb Kaman basseinha.
Randan territorijan päivlaskmpol' da keskuz (80%) oma kukhikahad da alangoikahad. Uralmäged seištas päivnouzmas. Kaikiš korktemb čokkoim om Tuliman Kivi-mägisel'gal (1469 m) randan päivnouzmas. Völ om 8 mäged enamba tuhad metrad korktusenke. Kaikiš alahaižemb čokkoim om Kam-jogen kendäk (66 m) Permin randan suvipäivlaskmas.
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +13..+18 C°, vilukun — −14..−18 C°. Om lämhemb suvipäivlaskmpolehe, om vilumb pohjoižpäivnouzmpolehe. Paneb sadegid 450 mm vodes suvipäivlaskmas da 1000 mm vodes pohjoižpäivnouzmas.
Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', raud, vas'k, kuld, hrom, kaliisol (sen kaikiš järedamb löudmižsija mail'mas), sauvondmaterialad (mouckivi, dolomit, sauvondgips, gravii, letked, saved), mec, reskvezi, kala, gidroenergii.
Tobmuz.
Randan pämez' nimitase gubernatoraks. Maksim Rešetnikov radab gubernatoran vs 2017 uhokun 6. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Gubernator om randan Ohjastusen ezimez' mugažo, märičeb sen strukturad, paneb Ohjastusen ühtnijoid radnikusele. Gubernatoran administracii sen departamentoidenke om hänele abhu.
Permin randan parlament om Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 60 ezitajad videks vodeks. Valerii Suhih radab Suiman ezimeheks vs 2011 tal'vkun 23. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten.
Radonoigendai tobmuz om Permin randan Ohjastuz. Randan ministrused da agentused alištudas Ohjastusele.
Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (3. kucund). Valitihe randan gubernatorad vn 2017 10. päiväl sügüz'kud, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižes turas (82,08% änid).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahalugemižen mödhe eläjiden lugu oli 2 635 276 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 3 099 994 vl 1989. Kaikutte koumanz' ristit nelläspäi om lidnalaine (2018).
Kaik om kaks'kümne viž lidnad randas da 30 lidnanvuittušt žilod. Toižed järedad lidnad (enamba 80 tuh. eläjid vl 2015, surembaspäi penembha) oma Berezniki, Solikamsk, Čaikovskii. Vl 2017 oli 23 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 83,2%), totarlaižed — 4,4%, permin komilaižed — 3,1%, baškiralaižed — 1,2%, udmurtalaižed — 0,8%, ukrainalaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 1,2%, rahvahuden ozutandata — 4,5%.


Merenrandaline rand.
Merenrandaline rand () om üks' Venälaižen Federacijan subjektoišpäi.
Se mülüb Edahaižen Päivnouzmpolen federaližhe ümbrikho.
Randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Vladivostok-lidn.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Merenrandaline rand om olmas vs 1938 redukun 20. päiväspäi.
Merenrandaližen randan Päkäskuz om vahvištadud vn 1995 12. päiväl sügüz'kud Käskusenandajan Suiman ezitajil, tuli väghe sen-žo voden 6. päiväl redukud.
Geografijan andmused.
Randal om röunoid suvipäivlaskmas, Kitainke päivlaskmas (sen Girin- da Heilunczän-agjoidenke) da Habarovskan randanke pohjoižes. Ühthine röunoiden piduz om läz 1500 km. Om meriröunoid Japonijanke. Tünen valdmeren Japonijan meri lainištab randan päivnouzmašt da suvišt randištod. Randanpird om läz pol'tošt tuhad kilometrid.
Pind om 164 673 km², niišpäi mec otab 123 000 km². Kaikiš pidemb jogi om Ussuri (Kitainke röunaks) sen ližajogidenke (Bikin, Sur' Ussurk). Znamasine järv om Hankajärv päivlaskmas, mugažo mavaldkundröunal.
Reljef om mägikaz. Sihote Alin'-mägišt otab randan keskuzpalad da päivnouzmpol't. Kaikiš korktemb čokkoim om Anik-mägenpä (1933 m) randan pohjoižpäivnouzmaižen röunanno Habarovskan randanke.
Klimat om ven mussonine. Kezal suvipäivnouzmtulleid puhudas, taifunad oleldas. Tal'vel vilu kuiv lodehline tullei om enambuses. Heinkun kontinentas da elokun randpolel keskmäine lämuz om +17..+22 C°. Vilukun keskmäine lämuz om −8..−13 C° suves da −20..−22 C° kontinental randan pohjoižes. Paneb sadegid 600..900 mm vodes, kezal tobjimalaz.
Londuseližed varad oma kivihil', bur hil', metallad (tin, hahktin, kuld, vol'fram, germanii, vismut, indii, äimetalližed kivendod — vas'k, cink, hobed; harvad mametallad), bor, fosforitad, sauvondmaterialad (saved, letked), špat, grafit, tal'k, mec, kala, gidroenergii.
Tobmuz.
Randan pämez' nimitase gubernatoraks, Andrei Tarasenko tegeb hänen velgusidme vn 2017 4. päiväspäi redukud, Venäman prezident pani händast radsijha ičeze käsköl. Kaik rahvaz änestab gubernatorad videks vodeks. Gubernator om mugažo ičeze Administracijan da randan Administracijan pämez'. Hän märičeb randan Administracijan strukturad. Kuz' varamest oma gubernatorale abhu.
Merenrandaližen randan parlament om Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 40 ezitajad videks vodeks. Aleksandr Rolik radab Suiman ezimeheks vn 2016 5. päiväspäi redukud.
Radonoigendai tobmuz om Merenrandaližen randan Administracii. Randan departamentad, palakundad da inspekcijad alištudas Administracijale.
Vn 2014 14. päiväl sügüz'kud valitihe gubernatorad, edeline gubernator sai vägestust ezmäižel tural (77,43% änid) da radoi kahtenden strokun. Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 956 497 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 2 314 531 eläjad vl 1992. Vl 2018 kaikutte koumanz' ristit nelläspäi om lidnalaine.
Kaik om kaks'toštkümne lidnad randas i 28 lidnanvuittušt žilod. Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2015, surembaspäi penemha): Ussuriisk, Nahotk, Artöm. Vl 2017 kaik oli 22 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (vl 2010, enamba 0,5%): venälaižed — 85,7%, ukrainalaižed — 2,6%, korejalaižed — 1,0%, totarlaižed — 0,5%, uzbekalaižed — 0,5%; toižed rahvahad — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 7,4%.
Erased toižed igähižed rahvahad: udegelaižed — 0,04% (793 rist.), nanalaižed — 0,02% (383 rist.), nivhalaižed — 35 rist., oročilaižed — 19 rist., ul'čilaižed — 19 rist., orokalaižed — 2 ristitud.


Stavropolin rand.
Stavropolin rand () om üks' Venälaižen Federacijan subjektoišpäi.
Se mülüb Pohjoižkavkazan federaližhe ümbrikho.
Randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Stavropol'.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Stavropolin rand om olmas vs 1936 tal'vkun 15. päiväspäi. Vhesai 1937 nimitihe sidä "Pohjoižkavkazan rand:aks", vhesai 1943 — "Ordžonikidzen rand:aks". Vspäi 1958 Kalmikii om olmas eriži Stavropolin randaspäi, vspäi 1991 — mugažo Karačai da Čerkesii.
Stavropolin randan Päkäskuz om vahvištadud vn 1994 29. päiväl sügüz'kud Randan Valdkundaližen (sil aigal) Duman ezitajil. Se om väges nügüd' äilugižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Randal om röunoid 8 regionanke: Dagestanan Tazovaldkundanke päivnouzmas, Čečenijan Tazovaldkundanke da Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundanke suvipäivnouzmas, Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundanke suves, Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundanke suvipäivlaskmas, Krasnodaran randanke päivlaskmas, Rostovan agjanke pohjoižes, Kalmikijan Tazovaldkundanke pohjoižes da pohjoižpäivnouzmas. Stavropolin rand om mererandatoi.
Pind om 66 160 km². Step' otab randan tobmad palad, pol'letetazangišt om suvipäivnouzmpoles. Mahused oma kaštanma da mustma. Znamasižed joged oma Kumanjogi, Kalaus da Jegorlik. Irrigacijan koume päkanalad oma Nevinnomisskan, Sur' Stavropolin, Kuman da Maničun.
Stavropolin ülüz seižub randan territorijan keskuses. Kavkazan ezimägišt otab randan suvipäivlaskmpol't. Kaikiš korktemb čokkoim om Beštau-mägenoc (1400 m) randan suvipäivlaskmas.
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +22..+25 C° (+14 C° mägil), vilukun — −5 C° (−10 C° mägil). Paneb sadegid 300..500 mm vodes tazangištol da 600 mm vodes ezimägištol.
Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, äimetalližed kivendod, uran, sauvondmaterialad (sauvondkivi, letked, saved), mustma, termaližed purtked, mineralvezi, gidroenergii.
Tobmuz.
Randan pämez' nimitase gubernatoraks. Vladimir Vladimirov radab gubernatoran vs 2013 sügüz'kun 27. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Gubernator om randan Ohjastusen pämez' mugažo, märičeb sen strukturad. Kaks' ezmäšt varapämest da kuz' muite varapämest oma hänele abhu. Gubernator paneb kaikid heid radnikusile sättutandan Randan Dumanke jäl'ghe.
Stavropolin randan parlament om Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 50 ezitajad videks vodeks. Gennadii Jagubov radab Duman ezimeheks vs 2016 sügüz'kun 29. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Stavropolin randan Ohjastuz. Randan ministrused, komitetad da ohjandused alištudas Ohjastusele.
Valitihe nügüdläšt gubernatorad järgenduseližen kerdan vn 2014 14. päiväl sügüz'kud, hän sai 84,22% kerdalaz. Randan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 2 786 281 ristitud. Kaikiš suremb randan ristitišt oli 2 804 383 ristitud vl 2017. Vl 2018 kaikutte nellänz' ristit seičemespäi om lidnalaine.
Kaik om ühesatoštkümne lidnad randas i 7 lidnanvuittušt žilod. Toižed järedad lidnad (enamba 90 tuh. eläjid vl 2017, surembaspäi penembha) oma Pätigorsk, Kislovodsk, Nevinnomissk, Jessentukad, Mihailovsk. Vl 2017 kaik oli 24 eländpunktad enamba mi 20 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 80,1%, armenijalaižed — 5,8%, darginalaižed — 1,8%, grekalaižed — 1,2%, čiganalaižed — 1,1%, ukrainalaižed — 1,1%, nogailaižed — 0,8%, azerbaidžanlaižed — 0,6%, karačajalaižed — 0,6%, turkmenalaižed — 0,5%, čečenalaižed — 0,4%, totarlaižed — 0,4%, turkad — 0,4, toižed rahvahad — 4,2%, rahvahuden ozutandata — 1,0%.


Malind.
Malind () om levitadud pen' kezalind. Erik mülüb Saraklindižed-sugukundha.
Leviganduz.
Eläb kaikil kontinentil (sidä kesken Evrazijal), päiči Avstralijas da Antarktidas.
Ümbrikirjutand.
Lind om 12..13 sm pitte, suugiden maihutuzkeskuz sase 25..28 santimetrhasai. Hibj om 11..16 grammad vedutte.
Malind pezoitelese joukuil pol'tošt tuhazesai eričuišpäi, tegeb pezoid vezištoiden pehmdoiš pengriš vai kar'jeriden seiniš. Lindud kalaitas tal'vdundan aigan suril joukuil (50 tuh. — 2 mln).
Söte.
Södas lendajid gavedid tobjimalaz (nahkutsuugaižed, kärbhaižed, bumbakod, ludeged, keričaižed, lipkaižed), mugažo kazmusid harvoin.


Habarovskan rand.
Habarovskan rand () om üks' Venälaižen Federacijan subjektoišpäi.
Se mülüb Edahaižen Päivnouzmpolen federaližhe ümbrikho.
Randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Habarovsk.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Habarovskan rand om olmas vs 1938 redukun 20. päiväspäi.
Habarovskan randan Päkäskuz om hüvästadud vn 1995 30. päiväl kül'mkud Randan Administracijan pämehel.
Geografijan andmused.
Randal om röunoid Merenrandaližen randanke suvipäivnouzmas, Kitainke (sen Heilunczän-agjanke) da Evrejan avtonomiženke agjanke suvipäivlaskmas, Amuran agjanke päivlaskmas, Saha (Jakutijan) Tazovalkundanke lodehes da Magadanan agjanke pohjoižes. Tünen valdmeren Japonijan meri lainištab randan suvipäivnouzmašt randištod, Ohotskan meri — päivnouzmašt da pohjoižpäivnouzmašt randištod. Randanpird om 3390 km, vai 2500 km mererandpol'žita sarita (niišpäi Šantaran sared oma kaikiš surembad).
Pind om 787 633 km², sidä kesken mec otab kaks' koumandest, 520 000 km². Znamasine jogi om Amur sen Ussuri-, Burei- da Amgun'-ližajogidenke. Mugažo om pit'kid jogid randan pohjoižes: Ohot, Judom, Ud.
Reljef om mägikaz. Sihote Alin'-mägišt otab randan päivnouzmpol't, Burejan mägisel'g seižub päivlaskmas, Džugdžur-mägisel'g om pohjoižes. Kaikiš korktemb čokkoim om Suntar Hajat-mägisisteman Berill-mägenpä (2933 m) randan pohjoižpäivnouzmpalas.
Klimat om subarktine pohjoižes da ven suves, sen ühtes mussonižen meriklimatan pirdad oma olmas. Keza om räk da neps. Heinkun keskmäine lämuz om +20 C° suves da +15 C° pohjoižes. Tal'v om pit'k da lujas vilu, paneb lunt vähän. Vilukun keskmäine lämuz om −18..−24 C° randpolel, −22 C° suves da −40 C° kontinental randan pohjoižes. Paneb sadegid 600..800 mm vodes suves, kezal tobjimalaz, i 400..600 mm pohjoižes.
Londuseližed varad oma kivihil', bur hil', raudkivend, boksitad, vas'k, tin, kuld, sauvondmaterialad (saved, letked), grafit, mec, kala, gidroenergii.
Tobmuz.
Randan pämez' nimitase gubernatoraks. Väčeslav Šport radab gubernatoran vs 2009 semendkun 6. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Gubernator om mugažo randan Ohjastusen ezimez', hän märičeb sen strukturad. Üks' varagubernator, Ohjastusen ezimehen koume ezmäšt varamest da kümne varamest oma gubernatorale abhu.
Habarovskan randan parlament om Käskusenandai Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 36 ezitajad videks vodeks. Sergei Lugovskoi radab Randan Duman ezimehen vs 2016 keväz'kun 30. päiväspäi, edel sidä tegi ezimehen velgusidme kaht pordod.
Radonoigendai tobmuz om Habarovskan randan Ohjastuz. Randan ministrused da ohjandused alištudas Ohjastusele.
Vn 2013 8. päiväl sügüz'kud valitihe gubernatorad, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (63,92% änid) da radab kahtenden strokun. Käskusenandajan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2014 14. päiväl sügüz'kud.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 343 869 ristitud. Vl 2018 kaikutte kahesanz' ristit kümnespäi om lidnalaine.
Kaik om seičeme lidnad randas. Toine järed lidn (enamba 250 tuh. ristituid vl 2015) om Komsomol'sk Amural.
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 88,1%, ukrainalaižed — 2,0%, nanalaižed — 0,8%, korejalaižed — 0,6%, totarlaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 3,8%, rahvahuden ozutandata — 4,1%.
Erased toižed igähižed rahvahad: evenkalaižed — 0,35% (4654 rist.), ul'čilaižed — 0,20% (2621 rist.), nivhalaižed — 0,16% (2149 rist.), jakutalaižed — 0,11% (1417 rist.), udegelaižed — 0,05% (620 rist.), evenalaižed — 0,04% (575 rist.), negidalaižed — 0,04% (480 rist.), oročilaižed — 0,03% (441 rist.).


Merenrandaližen randan lidnad.
Kaik om kaks'toštkümne lidnad (, sidä kesken 1 SATÜ) i 25 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Merenrandaližes randas.


Arsen'jev (lidn).
Arsen'jev () om Venäman lidn da lidnümbrik Merenrandaližen randan suves.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1902 kuti Semönovk-žilo () severziš-se külišpäi. Kätihe sidä radnikžiloks vl 1938 sauvomha lendimiden kohenduztegint. Se sai lidnan statusad vl 1952, nimitihe Edahaižen Päivnouzmman Vladimir Arsen'jev-tedoidajan da kirjutajan oiktastuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Arsen'jevk-jogen oiktal randpolel (aborigenine nimi om "Hue", Ussurin hura ližajogi), 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Sambnu Obzornai-vulkan (, 876 m) da Sihote Alin'-mägisel'gan pautked seištas lidnan ümbrištos, suvipäivnouzmha lidnaspäi. Matkad Vladivostokhasai om 160 km suvipäivlaskmha orhal vai 250 km avtotedme. Lähembaine lidn om Spassk Dal'nii 62 km lodeheze orhal vai 110 km avtotedme.
Arsen'jev om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 90,74 km².
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 56 750 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1992 — 71 500 eläjad.
Ižandusen päsarakod oma aviasauvomine («Ka»-punolendimiden pästand) da sömtegimišt. Mererandaline industrialine kolledž i kolledž (enzne aviatehnikum) oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.


Suviosetii.
Suviosetii (oset.: "Хуссар Ирыстон", ven.: "Южная Осетия") om valdkund Evropas palahiženke tundištusenke. Pälidn om Chinval.
Eläjiden lugu om läz 72,000 ristitud (2007). Pind om 3,900 km².
Suviosetijan prezident om Leonid Tibilov. Päministr om Domentii Kulumbegov.


Artöm (lidn).
Artöm () om Venäman lidn Merenrandaližen randan suves, Vladivostokan pohjoižpäivnouzmaine ezilidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1924 radnikžiloks samha burad hil't läz Zibunnii-kaivut. Nimitihe radnikžilod Födor Sergejev-revolücioneran psevdonimal (1883−1921), «Artöm-sebranik». Vl 1938 (26. reduku) žilo sai lidnan statusad.
Geografijan andmused.
Reljef om erazvuitte, om järvid, jogid da kukhid lidnas. Artöm sijadase Murav'jov-Amurskijan pol'saren jurel, mägidenkeskeižes katl'uses, 40 m valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel, mülütab Japonijan meren Amurskijan i Ussurijskan lahtiden randoid.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 102 603 ristitud. Vspäi 2005 lidnümbrik om sätud, enččed Artomovskii-, Zavodskoi- da Uglovoje-radnikžilod nügüd' mülüdas lidnan territorijha, i lidnan ristitišt ližadui enamba pol'tošt kerdad.
Ižanduz da transport.
Sadas burad hil't lidnümbrikos. Varažomiden zon, mägisuksiden «Sinine kukkaz»-lebutaho () da «Mererand»-azartvändzon () oma läz lidnad.
Vn 2016 sügüz'kuspäi avtoümbärte om olmas Artömas. Avtobusad da raudted oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Rahvahidenkeskeine soda- da civiline "Vladivostok" ("Kneviči")-lendimport ("VVO / ВВО") sijadase 3 km pohjoižhe lidnaspäi. Sišpäi tehtas reisid Kitaihe, Pohjoižkorejha da Suvikorejha, čarterreisid Uzbekistanha, mugažo Venämadme. Sodalendimbaz sijadase 9 km suvipäivlaskmha lendimportaspäi.


Dal'negorsk.
Dal'negorsk () om Venäman lidn Merenrandaližen randan päivnouzmas. Se om lidn randan alištusenke, Dal'negorskan lidnümbrikon (edel 1998 vot — rajonan) administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1897 kuti "Tetühe-külä" samha äimetalližid kivendoid, nimitihe jogen mödhe ("ječžuhe" «mecsigoiden jogi»). Vspäi 1930 oli radnikžiloks. Vl 1972 udesnimitihe Tetühe-radnikžilod nügüdläižikš. Vl 1989 Dal'negorsk sai lidnan statusad.
Dal'negorsk šingotase neniden substancijoiden samižel: tin, cink, hahktin, borühtnendad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 35 kilometras Japonijan meren randaspäi, Sihote-Alin'-mägisisteman päivnouzmaižil pautkil, 180..804 m korktusil valdmeren pindan päl, 200 m keskmäižel korktusel. Dal'negorsk om läz 25 km pitte i 2..3 km levette, seižub pidust' Rudnai-jogen randoid (lankteb merhe). Jogen alangišt om kaid i ümbärtud sambnuziden vulkanoiden pautkil. Matkad Vladivostokhasai om 340 km suvipäivlaskmha orhal vai 490 km avtotedme (05H-100). Lähembaižed järedad eländpunktad oma lidnanvuitte Kavalerovo-žilo 68 km suvipäivlaskmha avtotedme i Arsen'jev-lidn 187 km päivlaskmha orhal vai 255 km sil-žo avtotel.
Kaik 7 küläd mülüdas lidnümbrikho Dal'negorskan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 37 519 ristitud, ümbrikon ristitišton nell' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 50 400 eläjad vl 1992. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om lidnas: phh. Borisan i Gleban jumalanpert', ph. Jurgijan-vägestusenkandajan pühäpert'.
Irdkosketused.
*


Dal'nerečensk.
Dal'nerečensk () om Venäman lidn Merenrandaližen randan pohjoižes. Se om kaikiš pohjoižemb da amuižemb lidn Merenrandaližes randas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kozakoil vl 1859 kuti Grafskai-stanic (). Vozil 1897−1972 nimitihe "Iman:aks" jogen mödhe (nüg. "Sur' Ussurk"), se oli kitajankel'ne nimituz. Om olmas lidnan statusanke vspäi 1917. Vspäi 1972 nimitase nügüdläižikš nevondkundaliž-kitajižen azekhan konfliktan jäl'ghe Damanskii-sarel.
Vn 2016 sügüz'kul Laionrok-taifun toi sur'vet, lidnan znamasine pala alištui upotamižele pit'kiden valegiden tagut.
Dal'nerečenskan ižandusen päsarak om mecan ümbriradmine. Kivivoinpompstancii om olmas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase läz Kitain valdkundröunad, Ussuri-jogen oiktal randal i Sihote-Alinän ezimägištol, 160 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Habarovsk — Vladivostok-raudte i avtote läbitadas lidnad. Om 400 km matkad Vladivostokhasai suvipäivlaskmha. Lähembaine Venäman lidn om Lesozavodsk 50 km suvhe.
Klimat om ven kontinentaline. Vilukun keskmäine lämuz om −18,8 C°, heinku i eloku oleldas kaikiš lämhembad (+21 C°), voden lämuz om +3,2 C°. Paneb sadegid 637 mm vodes, sidä kesken 237 mm mussonan aigan (heinku-eloku) i 94 mm tal'vel vides kus (kül'mku-keväz'ku).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 27 604 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 39,7 tuhad eläjid vl 1996.
Edahaižen Päivnouzmpolen federaližen universitetan alajaguz om professionaližen üläopendusen aluzkundaks.


Fokino (Merenrandaline rand).
Fokino () om Venäman lidn da lidnümbrik Merenrandaližen randan suves.
Tünvaldmerižen laivišton sodabaz sijadase.
Istorii.
Vl 1867 pordaigaline sodapost oli pandud kontroliruimha kuldan samišt lähižel Askol'd-sarel. "Promislovk"-eländpunktan aluz () om pandud vl 1891, vspäi 1958 oli radnikžiloks. Registriruihe "Tihookeanskii-žilod" vl 1963, vspäi 1967 se oli radnikžiloks i Promislovk mülüi sihe aigan mändes.
Vs 1980 redukun 4. päiväspäi om olmas sauptud territorijaks, nimitihe "Škotovo-17-lidnaks" rajonkeskusen mödhe. Vspäi 1994 oficialine nimi om nügüdläine Tihookeanskii-žilon ezmäižen sauvojan, Vitalii Fokin-admiralan kanzannimen mödhe. Laivad seištas valdmoidenno lähižes merikaras, ümbriratas da kaitas VA-laivoiden reaktorid.
Geografijan andmused.
Lidnan keskuzpala sijadase mägidenkeskeižes katl'uses 2 kilometras randaspäi, 40 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, mugažo om rajonid Tünen valdmeren randal. Matkad Vladivostokhasai om 45 km päivlaskmha orhal vai 130 km avtotedme Ussuriiskan lahten randpolel. Lähembaižed lidnad samhas avtol oma Sur' Kivi 25 km lodeheze i Nahotk 57 km päivnouzmha.
Lidnanvuiččed Dunai- (7 614 rist. vl 2017) i Putätin-žilod (780 rist. vl 2017) mülüdas lidnümbrikho Fokinon ližaks. SATÜ:n pind — 291,29 km², korktused 0..530 m.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 23 696 ristitud, lidnümbrikon — 32 164 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vll 1996−2009, 25..26 tuhad eläjid (26 500 rist. vl 1996 i vl 2003).


Lesozavodsk.
Lesozavodsk () om Venäman lidn Merenrandaližen randan päivlaskmas. Se om Lesozavodskan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Vspäi 1894 ristitud tuliba elämhä sihe Venälaižen imperijan Kijevan, Černigovan i Poltavan gubernijoišpäi, paniba stanicoiden alusid. Šingotihe mecan ümbriradmišt, «Ussurin mecanümbriradai kombinat» oli olmas nevondkundaližen aigan. "Lesozavodsk-eländpunkt" om sätud vl 1932 radnikžiloks nügüdläiženke nimenke Dal'les-žilon, Ussuri-stancijan (nüg. Lesozavodsk-1, om olmas jogen hural randal) da küliden ühtištusel. Žilo sai lidnan statusad vl 1938. Vozil 1963—1992 lidn alištui randan tobmudele oikti.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ussuri-jogen muugotil randoil, 80 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Vladivostokhasai om 269 km suvipäivlaskmha orhal vai 350 km «Ussuri»-avtotedme. Kitain valdkundröun om 10 km lodeheze. Lähembaižed lidnad oma Dal'nerečensk 57 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 72 km «Ussuri»-avtotedme, i kitajine Hulin'-lidn 63 km lodeheze avtotedme.
19 küläd da 2 raudtestancijad mülüdas lidnümbrikho Lesozavodskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 3 063,8 km², se röunatab Kitainke.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 37 034 ristitud, lidnümbrikon ristitišton nell' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1992—2001, 45..46 tuhad eläjid (vl 1996 — 46 800 rist.). Ortodoksižen hristanuskondan Ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' sijadase lidnas.
"Ružino-raudtestancii" om Transsiban pala, sijadase Habarovsk — Ussuriisk jonol, seižub jogen oiktal randal vspäi 1936. Stancii om kaikiš surembaks radonandajaks: vagondepo, vedimiden depo, raudten elektrovaratoitandan distancii sijadasoiš lidnas. Toižed edheotandad — mebel'fabrik, omblendfabrik, sömtegimišton edheotandad. Professionaližen opendusen aluzkundad: industrialine kolledž, Mererandaline tegimišton da ekonomikan tehnikum, Vladivostokan bazižen medicinižen kolledžan filial.
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Kümnekilometrine sarak «Ussuri»-avtotelpäi (A-370) tuleb lidnha päivnouzmpolespäi. Raudtesild i R449-ten avtotesild ristikoitas Ussuri-joged neciš lidnas.
Irdkosketused.
*


Nahotk.
Nahotk (vai Nahodk; [nɐˈxotkə] «löudmine») om Venäman lidn da järed meriport Merenrandaližen randan suvirandpolel. Nece om randan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Nimitihe lahted Nahotkaks Päivnouzmaižen Sibirin Nikolai Murav'jov-Amurskii-jenaral-gubernatoran pätandan mödhe «Amerika»-purulaivan ujundan aigan vl 1859. Eländpunktan aluz om pandud vn 1864 kevädel kuti Venäman imperijan gidrografine sodapost i faktorii, oliba elänzoittud vhesai 1873. Okaizihe ühtenzoitajan laivan murendusen tagut, sirdihe lähižihe külihe da futorihe, kalategim radoi. Vn 1907 kezaspäi "Amerikank-külä" () oli pandud sirdnikoil Černigovan gubernijaspäi nügüdläižen lidnan territorijha.
1930-nzil vozil severz'-se žiloid oli Nahotkan lahten randal, sidä kesken Nahotk-žilo. Vl 1939 nevondkundaline ohjanduzkund päti sirta pämeriportad tänna Vladivostokaspäi, kävutihe türmatud mehiden töid sauvomha järedoid valdmoid i kalaportad. Vl 1940 kätihe Nahotkad radnikžiloks. Se sai lidnan statusad vn 1950 18. päiväl semendkud. Vll 1971−1973 Päivnouzmaine-portan () ezmäine jono om saudud Komsomolan udarnikoil. Vll 1990−2006 panihe Nahotkad joudjaližeks ekonomižeks zonaks vedatamha verazmaižid rahanpanijoid da šingotamha lidnad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Japonijan meren i sen Nahotkan merikaran lodehližel randal, Trudnii-pol'sarel, 8 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Vladivostokhasai om 80 km päivlaskmha orhal vai 170 km avtotedme. Lähembaižed lidnad — Fokino 50 km lodeheze avtotedme i Partizansk 50 km pohjoižpäivnouzmha avtol vai raudtedme. Transsiban sarak tuleb meriportha Vladivostokaspäi. Lidn vedase pidust' randad 20 kilometras, lidnümbrik — 200 kilometras keskustoidenke, röunatab Partizanskan rajonanke.
Koume žilod mülüdas lidnümbrikho Nahotkan ližaks: Duškino, Ann i Beregovoi. Lidnümbrikon pind — 360,36 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 159 719 ristitud, lidnümbrikon — 160 760 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 173 500 eläjad vl 2005, lidnümbrikon röunoiš — 186 868 eläjad vl 1989. Vl 2017 kaik 152 294 ristitud elädas lidnümbrikos.


Partizansk.
Partizansk () om Venäman lidn da lidnümbrik Merenrandaližen randan suves. Mülüb Nahotkan lidnaglomeracijha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1896 kuti "Sučanan kaivuz"-žilo () samha kivihil't, nimitihe jogen mödhe, sana kitajiženke augotižlibundanke. Vl 1932 žilo sai lidnan statusad "Sučan"-nimenke. Udesnimitihe nügüdläižikš vn 1972 26. päiväl tal'vkud Rahvahanikoiden sodan vägevan partizanoiden likundan tagut neniš tahoiš.
Lidn šingotihe kivihilen samižen järedaks keskuseks, saudihe koume omblendfabrikad, ladimensauvomižen, mecan ümbriradmižen i sömtegimišton edheotandoid, farmaceftine tegim radoi. Likvidiruihe kivihilen samižen sarakod vozil 1994−2004 (vl 2008 Uglekamenskas), sid' toižid tegimid. Nügüd'aigan Partizanskan GRES radab (vedadas hil't Nerüngrišpäi), raudten edheotandad «Vladivostok — Nahotk»-jonol, metalližkonstrukcijoiden tegim, sömtegimišton edheotandad oma väges.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Partizanskai-jogen alangištos (, ende Sučan), 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, mäged ümbärtas lidnad. Lujad manrehkaidused oleldas (vl 1933 — seičemeballaine). Matkad Vladivostokhasai om 95 km päivlaskmha orhal. Lähembaine lidn om Nahotk 50 km suvhe avtotedme.
Ühesa žilod, raudtestancii i raudtesarak mülüdas lidnümbrikho Partizanskan ližaks, sidä kesken Uglekamensk-žilo (3647 rist. vl 2010) i Avangard-žilo (2143 rist. vl 2010). Lidnümbrikon pind — 1288,61 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 38 659 ristitud, lidnümbrikon — 46 748 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vll 1959−2001, 46..50 tuhad (vl 1967 — 50 000 rist., vl 1992 — 49 900 rist.). Vl 2017 kaik 45 106 ristitud elädas lidnümbrikos.
Mererandaline äiprofil'ne kolledž (kaivuztehnikum enččel) om professionaližen opendusen aluzkundaks lidnas.


Spassk Dal'nii.
Spassk Dal'nii () om Venäman lidn da lidnümbrik Merenrandaližen randan päivlaskmas, lidn randan alištusenke. Om Spasskan rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha.
Istorii.
Vl 1906 sauvoihe "Jevgen'jevk-raudtestancijad" «Vladivostok — Habarovsk»-jonol i radnikžilod stancijanno. Sen ližaks, panihe "Spasskai-slabadan" alust läheli. Vl 1917 ühtištuihe niid, nimitihe "Spassk-Primorskii-lidnaks". Vl 1929 udesnimitihe nügüdläižikš. Spasskoje-külä (vspäi 1886, 5778 rist. vl 2010) sijadase lidnan lodehližen röunan taga, no sen da lidnan infrastruktur om ühthine.
Spassk Dal'nijan ižandusen päsarakod oma sömtegimišt i sauvondmaterialiden tehmine (cement).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Hankajärven alangištos, peniden Kulešovkan i Spasovkan jogidenkeskeižes. Spassk Dal'nii seižub 100 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, Kulešovk-jogen (edel 1972 vot "Santahez") oiktal randal tobjimalaz, se lankteb Spasovk-jogehe (edel 1972 vot alajoksmuz nimitihe "Santahez:aks", Hankajärven da Ussuri-jogen bassein) huralpäi ani lidnan röunan taga. Matkad Hankajärvhesai om 20 km lodeheze, Vladivostokhasai om 178 km suvipäivlaskmha orhal vai 225 km «Ussuri»-avtotedme. Pöudod oma lodeheze lidnaspäi kazvatamha risad.
Spassk Dal'nii om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 44 173 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 61 400 eläjad vl 1992. Hristanuskondan koume pühäpertid om lidnas da Spasskai-küläs.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Spasskan industrialiž-ekonomine kolledž, politehnine kolledž, pedagogine kolledž.
Transport.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Transsiban "Spassk Dal'nii-raudtestancii" sijadase lidnan pohjoižpalas, ezilidnelektrojonused ajadas Vladivostokan ümbrišthosai. «Ussuri»-avtote (A-370) ümbärdab lidnad suvipäivnouzmaižeks röunaks. Avtote mäneb Hankajärvhesai, lebubazoidenke teverenno.
Irdkosketused.
*


Sur' Kivi.
Sur' Kivi ([bɐlʲˈʂoj ˈkamʲɪnʲ]) om Venäman lidn da lidnümbrik Merenrandaližen randan suves. Vhesai 2015 se oli sauptud lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1947 kuti "UNR-261-sauvomine" (), atomlaivoiden tegim radaškanzi vn 1954 3. päiväl tal'vkud. Vspäi 1956 kätihe radnikžiloks i nimitihe sijaližen merikaran mödhe. Vl 1963 poukahtihe järedad kived (kall' 15 metrhasai kortte) merikaran randal sauvomha tegimen cehad.
Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1989. Lidn šingotase vedenalaižiden laivoiden kohendusen i civiližen laivansauvomižen «Tähtaz»-tegimel (), sömtegimišton edheotandoil (kalan püdon da ümbriradmižen laivišt, leibänkombinat), mugažo pästtas punümbriradajad mašiništod, seifid da meblid tegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Japonijan meren Ussuriiskan lahten randal, 48 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Vladivostokhasai om 20 km päivlaskmha orhal lahten kal't, 110 km avtotedme Artöm-lidnan kal't vai 105 km raudtedme. Lähembaine lidn om Fokino 25 km suvipäivnouzmha avtotedme.
Petrovk-žilo (, 977 rist. vl 2010) i Suhodol-žilo (, 301 rist. vl 2010) mülüdas lidnümbrikho Suren Kiven ližaks. Lidnümbrikon pind — 119,82 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 39 257 ristitud, lidnümbrikon — 40 535 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 65 621 eläjad vl 1989. Vl 2017 kaik 39 739 ristitud elädas lidnümbrikos. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om saudud lidnas.


Ussuriisk.
Ussuriisk () om Venäman lidn Merenrandaližen randan suvipäivlaskmas. Se om Ussuriiskan lidnümbrikon (vhesai 2005 — rajonan) administrativine keskuz, randan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud sirdanuzil mehil Astrahanin i Voronežan gubernijoišpäi kuti "Nikol'skoje-külä" vn 1866 elokus, ph. Mikoi-čudonsädajan mödhe. Vl 1893 raudte ühtenzoiti küläd Vladivostokanke. Vn 1898 3. päiväl sulakud külä sai lidnan statusad, nimitihe sidä "Nikol'sk:aks". 20. voz'sadan augotišes ukrainalaižed sirdanuded oliba ristitišton enambuses. Vl 1926 udesnimitihe lidnad "Nikol'sk-Ussuriiskijaks" erištamha NSTÜ:n toižiš lidnoišpäi. Vozil 1935−1957 lidnan nimi oli "Vorošilov", vspäi 1957 nimitase nügüdläižikš.
Ussuriisk šingotase sömtegimištol (sahar, maidproduktad, likörad da vin), raudtevedimiden kohenduztegimel, kodielektronikan ühthekeradamižen tegimel, kartonkombinatal i kebnal tegimištol (sobad, nahkkengäd, mebel'fabrik).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase katl'uses, Hankanveren tazangištol, sambnuziden vulkanoiden keskes, 33 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Pened joged oma Rakovk i Komarovk, mülüdas Razdol'nai-jogen ("Suifen'-He") hurapol'žhe basseinha, se jokseb Amuran lahthe läz Vladivostokad. Matkad Vladivostokhasai om 76 km suvhe orhal vai 97 km «Ussuri»-avtotedme (A370), Kitain röunhasai — 50 km päivlaskmha orhal.
Kaik 37 eländpunktad mülüdas lidnümbrikho Ussuriiskan ližaks: 2 žilod, 2 raudtestancijad da 33 küläd 9 territorijal.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 158 004 ristitud, lidnümbrikon — 184 046 ristitud. Vl 2017 196 863 ristitud elihe lidnümbrikos. Lidnan i lidnümbrikon kaikiš suremb ristitišt om nügüd' (vl 2017).
Rahvahad (lidnümbrik vl 2010, enamba 1%, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 91,0%, korejalaižed — 3,0%, ukrainalaižed — 2,4%, toižed rahvahad — 3,6%.


Stavropolin randan lidnad.
Kaik om ühesatoštkümne lidnad () i 7 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Stavropolin randas.


Blagodarnii.
Blagodarnii () om Venäman lidn Stavropolin randan keskuses. Se om Blagodarnijan lidnümbrikon (edel 2017 vot — rajonan) administrativine keskuz.
Istorii.
1782. voz' lugese eländpunktan alusenpanendan oficialižeks vodeks, zavottihe "Soldatskoje-küläks". 19. voz'sadal nimitihe sidä "Blagodarnoje-žilo"-ki (), kaks' nimed oli ühtel aigal. Vspäi 1900 kätihe makundan keskuseks. Vozil 1920−1922 Blagodarnii oli i vn 1971 9. päiväspäi sügüz'kud om lidnan statusanke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Märg Buivol-jogen randal (, Kumanjogen hura ližajogi), Stavropolin ülüdel, 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Stavropolihesai om 115 km päivlaskmha orhal vai 150 km avtotedme. Lähembaine lidn om Svetlograd 50 km lodeheze orhal, raudtedme vai 67 km avtotedme.
«Svetlograd — Budönnovsk»-avtote i raudte läbitadas lidnad. Raudtestancii om "Blagodarnoje"-nimenke, raudte om olmas ajamha jüguid vaiše.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 32 725 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vozil 1998−2005, läz 34 tuhad eläjid (vll 2002−2003 34 500 rist.). Rahvahad (vl 2010, enamba 1%): venälaižed — 81,8%, čiganalaižed — 7,5%, armenijalaižed — 3,6%, turkad — 1,8%, toižed rahvahad — 5,0%, rahvahuden ozutandata — 0,3%.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om lidnas: Aleksandr Nevskijan jumalanpert' i Venäman uziden moknikoiden da hengenavaidajiden pühäpert'.
Ižanduz.
Ižandusen päsarak om sömtegimišt. Avtobusad oma kundaližtransportaks lidnas.
Agrotehnine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Budönnovsk.
Budönnovsk () om Venäman lidn da lidnankund Stavropolin randan päivnouzmas. Se om Budönnovskan rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1799 "Pühä Rist"-nimenke () da lidnan statusanke. Vll 1921−1935 i 1957−1973 lidnan nimi oli "Prikumsk", sikš miše enzne nimi oli religiozine. Vll 1935−1957 nimitihe i vs 1973 kül'mkun 30. päiväspäi nimitadas "Budönnovsk:aks" Semön Budönnii-sodakäsknikan (1883−1973) oiktastuseks, ajeli lidnan läbi vl 1935. Lidn šingotase himižen sarakon edheotandoil, sömtegimištol i meblin tehmižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase kukhikahal tazangištol, stepin i pol'letetazangišton zonoiden röunal, Kumanjogen hural randal i Buivol-järven () randal, 135 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Stavropolihesai om 175 km päivlaskmha orhal vai 210 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Neftekumsk 70 km päivnouzmha, Zelenokumsk 55 km suvipäivlaskmha i Blagodarnii 70 km lodeheze, lendimport — 130 km suvipäivlaskmha avtotedme Mineraližed Veded-lidnanno.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 64 624 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 65 687 eläjad vl 2002. Nell' pühäpertid om olmas lidnas: ortodoksižen hristanuskondan — 2, armenižen jumalankodikundan — 2.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Budönnovskan medicinine i pedagogine kolledžad, profškol, Regionaline politehnine kolledž, «Progress»-openduzkeskuz, Stavropolin kooperativižen tehnikuman filial, Stavropolin valdkundaližen pedagogižen institutan filial i Kavkazan rahvahiden sebrusen institutan filial.
Irdkosketused.
*


Georgijevsk.
Georgijevsk (, "Georgievsk") om Venäman lidn Stavropolin randan suves. Se om Georgijevskan lidnümbrikon administrativine keskuz, Georgijevskan rajon mülüi sihe vn 2017 kezakuspäi. Om Kavkazižed Mineraližed Veded-regionan palaks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1777 kuti "Ph. Jurgii-vägestusenkändajan lidnuz" (). Vl 1783 päivnouzmaižen Gruzijan Iraklii II-car' allekirjuti Georgijevskii-kožundtraktatad alištuses Venämale neciš lidnuses. Vl 1786 lidnuz sai makundan lidnan statusad.
Vl 1875 «Rostov — Vladikavkaz»-raudte läbiti lidnad. Georgijevsk šingotase sömtegimišton kaikenvuiččil edheotandoil, karvfabrikoil i metallan ümbriradmižen tegimil (armatur, instrument).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Podkumk-jogen hural randal (, Kuman oiged ližajogi), Kavkazan ezimägišton tazangištol, 300 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Stavropolihesai om 210 km lodeheze. Lähembaižed lidnad oma Novopavlovsk 25 km suvipäivnouzmha, Pätigorsk 30 km avtotedme suvipäivlaskmha i Mineraližed Veded 30 km päivlaskmha.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 72 153 ristitud (kaikiš suremb ristitišt), nügüdläižen lidnümbrikon kaks' videndest.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 81,3%, armenijalaižed — 11,5%, ukrainalaižed — 1,0%, azerbaidžanlaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 5,2%.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Georgijevskan kolledž (ekstraordinarižiden situacijoiden ministrusen radnikad), Regionaližen «Integral»-kolledžan filial, Georgijevskan mehanizacijan tehnikum.
Irdkosketused.
*


Izobil'nii.
Izobil'nii () om Venäman lidn Stavropolin randan lodehes. Se om Izobil'nijan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel 2017 vot — rajonan, mülüi sihe).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1895 kuti "Izobil'no-Tiščenskii-žilo" (). Kätihe rajonkeskuseks vl 1929. Udesnimitihe "Izobil'noje:ks" vl 1935. Žilo sai lidnan statusad vl 1965.
Lidn šingotase kaikenvuiččel sömtegimištol, mugažo «Atlant»-tegim (avtoveimed, elektroühtenzoituzladimed, štampad) i Stavropolin mehanine tegim (mašiništ kazvatamha kalad) ratas. «Sinivauvaz valu»-gazanveim zavodiše lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Stavropolihesai om 40 km suvipäivnouzmha orhal, avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Stavropol' i Mihailovsk suvipäivnouzmha, Novoaleksandrovsk päivlaskmha. Raudtestancii nimitase "Izobil'nai" ().
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 40 555 ristitud (kaikiš suremb ristitišt), rajonan kaks' videndest. Hristanuskondan viž pühäpertid om olmas lidnas.
Nügüd'aigaižiden tehnologijoiden tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Ipatovo.
Ipatovo () om Venäman lidn Stavropolin randan pohjoižes. Om Ipatovon lidnümbrikon administrativine keskuz (edel 2017 vot ümbrik oli Ipatovon rajonaks).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1860, i vhesai 1880 nimitihe sidä "Čemrek-külä" () mahapandud läheli nogaižen ruhtinasen mödhe. Sid' vhesai 1935 nimi oli "Vinodel'noje" () vinan varažomiden äjüden taguiči.
Udesnimitadud Venäman Rahvahanikoiden sodan Pötr Ipatov-ühtnijan kanzannimen mödhe, hän pölištui külän ümbrištos vl 1918. Vspäi 1979 Ipatovo om lidnan statusanke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kalaus-jogen (Manič-jogen ližajogi) hural randal 100 m kortte valdmeren pindan päl, jogi om päivnouzmaižeks röunaks. Čemrek-oja läbitab kaiked lidnad da lankteb Kalausha. Matkad Stavropolihesai om 125 km suvipäivlaskmha avtotedme. Lähembaine lidn om Svetlograd 50 km suvhe kaikil teil. Federaline «Astrahan' — Stavropol'»-avtote (R-216) om lidnan pohjoižeks röunaks.
Klimat om terav kontinentaline, kuivan polhe. Paneb sadegid 300..400 mm vodes.
Eläjad da ižanduz.
Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1996−2009, läz 28 tuhad eläjid. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 26 053 ristitud, rajonan kaks' videndest.
Avtobusstancii da Ipatovo-raudtestancii oma olmas lidnas. Se om maižanduzrajonan keskuz, om sömtegimišton i sauvondan edheotandoid. «Kolos»-motobolklub om Venäman lidirujiden koumen kesken.
Irdkosketused.
*


Jessentukad.
Jessentukad () om Venäman lidn, lidnümbrik da lebutaho Stavropolin randan suves. Se om randan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1825 kuti "Jessentukskai-stanic" (). Nece stanic om olmas erižeks eländpunktaks nügüd'-ki, se om ümbärdajan Ezimägišton rajonan keskuz, sijadase jogen vastrandal. Jessentukad nimitadas nügüdläižikš da oma lidnan statusanke vspäi 1920.
Jessentukad šingotasoiš lebuturizmal, sömtegimištol (mineralveded, olud i toižed alkogoližed jomad, leibän edheotand) i «Vauged hil'»-GES:al ().
Geografijan andmused.
Eländpunkt om nimitadud Jessentug-hanan-pidajan nimen mödhe. Lidn sijadase Kavkazan ezimägištol, 600..650 m korktusil valdmeren pindan päl, Podkumk-jogen alangištos (Kum-jogen i Kaspijan meren bassein), jogen hural randal. Om ümbärtud Ezimägišton rajonan territorijal. Matkad Stavropolihesai om 200 km lodeheze orhal. Lähembaižed järedad lidnad oma Pätigorsk 15 km päivnouzmha i Kislovodsk 15 km suvipäivlaskmha.
Om «Jessentukad-lidn-kurort»-lidnümbrikon üks'jäižen eländpunktan. Kavkazan Mineralveziden regionan da aglomeracijan (1 mln rist. vl 2017) administracii sijadase neciš lidnas.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 100 996 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (vn 2010 rahvahanlugemine, enamba 1%): venälaižed — 84,7%, grekalaižed — 5,4%, armenijalaižed — 3,4%, ukrainalaižed — 1,6%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 4,9%.


Kislovodsk.
Kislovodsk (,) om Venäman lidn, lidnümbrik da lebutaho Stavropolin randan suvipäivlaskmas. Se om randan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe. Mülüb Kavkazižed Mineraližed Veded-regionha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1803. Se sai lidnan statusad vl 1903.
Kislovodsk šingotase lebuturizmal (enamba 60 sanatorijad), mebel'fabrikal, porcellanan edheotandal i sömtegimištol (mineraline «Narzan»-vezi, tomatpast i makaronad).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Podkumk-jogen oiktal randal tobjimalaz (, Kuman oiged ližajogi), Suren Kavkazan ezimägištol, 750..1200 m ü.m.t. korktusil. Matkad Karačajan da Čerkesijan röunhasai om 10 km päivlaskmha, Stavropolihesai om 234 km lodeheze.
Seičeme žilod mülüdas lidnümbrikho Kislovodskan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 128 553 ristitud, lidnümbrikon — 135 368 ristitud. Kaikenaigaižen ristitišton lugu vajehtihe 128..130 tuhad eläjid röunoiš vll 2002−2018, kaikiš suremb oli 130 007 ristitud vl 2015. Vl 2018 kaik 136 386 ristitud elihe lidnümbrikos.
Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 76,4%, armenijalaižed — 9,1%, karačailaižed — 4,2%, ukrainalaižed — 1,3%, abazilaižed — 1,1%, gruzijalaižed — 0,9%, osetinalaižed — 0,5%, čerkesalaižed — 0,5%, azerbaidžanlaižed — 0,5%, lakalaižed — 0,4%, čečenalaižed — 0,4%, totarlaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,9%, rahvahuden ozutandata — 0,4%.
Vozil 2008 da 2014 Kaikenvenälaižen školopenikoiden olimpiadan venäkel'tme lopimetap oli neciš lidnas.


Lermontov (lidn).
Lermontov () om Venäman lidn da lidnümbrik Stavropolin randan suves. Mülüb Kavkazižed Mineraližed Veded-regionha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1953 samha urankivendod (gidrometallurgine tegim). Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1957. Lopihe urankivendon samišt vl 1967. Lidn šingotihe ladimensauvomižen edheotandoil nevondkundaližel aigal. Gidrometallurgine tegim (enzne uranan samižen edheotand) pästab mineraližid heretusid, mugažo elektromehanine tegim (likutimed, fil'trad), karvkombinat, sömkombinat, plastikpakuitesen i plastikverkon edheotandad ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ümbärtüd mägil alangištos, 650 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Stavropolihesai om 182 km lodeheze. Lähembaižed lidnad oma Pätigorsk 10 km suvipäivnouzmha, Jessentukad 10 km suvipäivlaskmha i Železnovodsk 10 km pohjoižpäivnouzmha.
Ostrogork-žilo (, 2 043 rist. vl 2018) mülüb lidnümbrikho Lermontovan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 22 541 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 24 500 eläjad vl 1996.
Lermontovan regionaline äiprofil'ne kolledž i Moskvan avtoteiden valdkundaližen tehuniversitetan Pohjoižkavkazine filial oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.


Mihailovsk (Stavropolin rand).
Mihailovsk () om Venäman lidn da lidnankund Stavropolin randan päivlaskmas. Se om Stavropolin pohjoine kaimdailidn, randan Špakan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1784 kuti "Mihailovskoje-külä". Vozil 1963−1998 sen nimi oli "Špakovskoje-külä". Se sai lidnan statusad vspäi 1999 nügüdläiženke nimenke.
Geografijan andmused.
Lidn seižub Stavropolin ülüdel, 440 m korktusel valdmeren pindan päl. Mihailovsk sijadase 2 kilometras Stavropolin pohjoižröunaspäi. Kova tullei oleleb paksus, se üleneb 10 metrhasai sekundas da sen enamba (35..40 m/s) 50 päiväl vodes.
Koume eländpunktad mülüdas lidnankundha Mihailovskan ližaks. Lidnankundan pind — 256 km².
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 70 981 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd' (vl 2018). Vl 2018 kaik 91 254 ristitud elädas lidnankundas.
Rahvahad (vn 2002 rahvahanlugemine, enamba 1%, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 87,1%, armenijalaižed — 7,7%, čiganalaižed — 1,3%, ukrainalaižed — 1,3%.
Ižandusen päsarakod oma sauvondmaterialiden tehmine, sömtegimišt, avtodetaliden tegim.
Irdkosketused.
*


Mineraližed Veded.
Mineraližed Veded (, "Mineralnie Vodi") om Venäman lidn Stavropolin randan suves, Mineraližiden Veziden lidnümbrikon (edel 2015 vot — rajonan, mülütihe sihe vl 2010) administrativine keskuz. Mülüb Kavkazižed Mineraližed Veded-regionha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1878 kuti "Sultanovskii-žilo" raudtestancijannoks «Rostov Donal — Vladikavkaz»-jonol. Udesnimitihe sidä "Illarionovskii-žiloks" vl 1898. Vspäi 1922 om lidnan statusanke da nügüdläiženke nimenke.
Lidn šingotase sömtegimišton edheotandoil, mugažo kivenümbriradai tegim, Irkutskan raudbetonan tegimen filial i karvfabrik ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kumanjogen oiktal randal (Kaspijan meren bassein), 300 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Stavropolihesai om 135 km lodeheze orhal vai 170 km avtotedme. Lähembaine lidn om Železnovodsk 15 km suvipäivlaskmha avtotedme. Regionan rahvahidenkeskeine civiline lendimport ("MRV / МРВ") levineb 4 kilometras lidnaspäi.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 76 728 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 88..89 tuhad eläjid vll 1997−2007 (89 336 rist. vl 2004).
Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 82,6%, armenijalaižed — 8,7%, ukrainalaižed — 1,3%, grekalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 6,3%.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Mineraližveziden regionaline äiprofil'ne kolledž, raudtetransportan kolledž, Stavropolin randan muzikaližen kolledžan filial, Rostovan torguimiž-ekonomižen tehnikuman filial, üläopendusen aluzkundoiden koume filialad.
Irdkosketused.
*


Neftekumsk.
Neftekumsk () om Venäman lidn Stavropolin randan päivnouzmas. Se om Neftekumskan lidnümbrikon (edel 2017 vot — rajonan) administrativine keskuz, mülüi sihe ende-ki.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1958 samha kivivoid. Vl 1965 kätihe uden rajonan keskuseks. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1968. Lidn šingotase kivivoin samižel tähäsai (läz 1 mln tonnoid vodes), mugažo leibtegim i maidtegim ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Nogain stepiš, Kumanjogen oiktal randpolel, 5 km jogespäi, 40 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Stavropolihesai om 276 km päivlaskmha. Lähembaižed lidnad oma Suvisuhokumsk (Dagestan) 60 km päivnouzmha avtotedme i Budönnovsk 70 km päivlaskmha avtol.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 27 687 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli 27 703 eläjad vl 2011.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 75,5%, darginalaižed — 7,0%, nogailaižed — 3,4%, totarlaižed — 3,2%, armenijalaižed — 1,9%, turkmenalaižed — 1,7%, avarad — 1,0%, toižed rahvahad — 6,3%.
Irdkosketused.
*


Nevinnomissk.
Nevinnomissk () om Venäman lidn da lidnümbrik Stavropolin randan suvipäivlaskmas. Se om randan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1825 kuti "Nevinnomisskai-stanic" () läz ühtennimišt lidnust. Vozil 1872−1875 saudihe raudted lidnannoks. Stanic sai lidnan statusad vl 1939, nimitihe nügüdläižikš. Vspäi 1936 vhesai 1948 saudihe Nevinnomisskan kanalad. Vozil 1942 (eloku) — 1943 (21. viluku) lidn oli okkupiruidud nacistižen Germanijan sodavägil. Vn 2002 kezakus lidn eli läbi järedas sur'vedes.
Nevinnomisskan ižandusen päsarak om himine tegimišt: azotühtnendoiden pästand da kodihimijan tegim.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kavkazan ezimägištol, seižub Kuban-jogen molembil randoil Suren Zelenčukan () lanktendan sijas (hura ližajogi), 320 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Stavropolihesai om 55 km pohjoižhe. Toine lähine lidn om Čerkessk 57 km suvipäivnouzmha avtotedme.
Nevinnomissk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Sen territorii jagase 11 lidnanlaptha. Om ümbärtud Kočubejevskojen rajonan territorijal.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 118 360 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 133 802 eläjad vl 1998.
Rahvahad (vl 2010, enamba 1%): venälaižed — 89,9%, ukrainalaižed — 2,0%, armenijalaižed — 1,8%, toižed rahvahad — 6,3%.


Novoaleksandrovsk.
Novoaleksandrovsk () om Venäman lidn Stavropolin randan lodehes. Se om Novoaleksandrovskan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1804 kuti "Novoaleksandrovskai-stanic" () kozakištol i sirdnikoil Venäman keskuzgubernijoišpäi elänzoitmaha tahondad, miša varmitada valdkundan suviröunad i teid Mustmerennoks. Stanic sai lidnan statusad vl 1971 nügüdläiženke nimenke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Rasševatk-jogen randoil (, Jegorlikan i Manič-jogen hurapol'ne bassein), 131 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Novoaleksandrovsk seižub kesked maižanduzrajonad, toižetujan nepstoindan zonas, paneb 450..550 mm sadegid vodes keskmäras. Matkad Stavropolihesai om 77 km suvipäivnouzmha orhal.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 26 757 ristitud, ümbrikon ristitišton kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vozil 1996−2000, 29 tuhad eläjid.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 90,5%, armenijalaižed — 3,2%, čiganalaižed — 2,0%, toižed rahvahad — 4,3%.
Ižanduz.
Ižandusen päsarak om sömtegimišt, mugažo stökolmülütimiden tegim om olmas. "Rasševatk-raudtestancii" om olmas vspäi 1897, sijadase «Kropotkin — Stavropol'»-jonol.
Profškol i Stavropolin kooperativižen tehnikuman filial oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Irdkosketused.
*


Novopavlovsk.
Novopavlovsk () om Venäman lidn Stavropolin randan suves. Om Kirovan lidnümbrikon administrativine keskuz da üks'jäine lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1777 kuti "Pavlan lidnuz" (). "Novopavlovskai-stanic" sai lidnan statusad vl 1981.
Novopavlovskan ižandusen päsarakod oma sömtegimišt da sauvondmaterialoiden tegimišt, mugažo stökoltegim om olmas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kuranjogen hural randal. Matkad Stavropolihesai om 220 km lodeheze avtotedme. Lähembaine lidn om Georgijevsk 20 km lodeheze orhal. "Apollonskai-raudtestancii" sijadase «Georgijevsk — Prohladnii»-raudtekeskustal.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 26 562 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 2010. Jumalanmaman Vladimir-lidnan jumalaižen pühäpert' om olmas lidnas (ortodoksine hristanuskond).
Rahvahad (enamba 1%, vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe): venälaižed — 82,5%, čiganalaižed — 6,4%, armenijalaižed — 5,3%, ukrainalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 4,0%, rahvahuden ozutandata — 0,7%.
Irdkosketused.
*


Pätigorsk.
Pätigorsk (,) om Venäman lidn da lebutaho Stavropolin randan suves. Se om randan kahtenz' surtte lidn, Pätigorskan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Vs 2010 vilukun 19. päiväspäi Pätigorsk om Pohjoižkavkazan federaližen ümbrikon pälidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1780 kuti "Konstantinogorskan lidnuz". "Goräčevodsk-žilo" (Hulad Veded) sai lidnan statusad vl 1830 udenke nügüdläiženke nimenke, läheseižujan (ei mülü lidnha) izoliruidud Beštau-mägen mödhe (— «viž-mägi», 1401 m).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Podkumk-jogen randal (Kuman oiged ližajogi), Mašuk-mägen (993 m) pautkil da pohjanno, 500..600 m korktusil. Matkad Stavropolihesai om läz 150 km lodeheze. Lähembaine lidn om Lermontov 10 km lodeheze avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 142 511 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 145 971 eläjad vl 2015.
Rahvahad (enamba 1%, vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe): venälaižed — 71,5%, armenijalaižed — 13,3%, azerbaidžanlaižed — 3,1%, ukrainalaižed — 1,8%, kabardalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 8,4%, rahvahuden ozutandata — 0,7%.
Ižanduz.
Ižandusen päsarakod oma turizm, sömtegimišt, omblendtegimišt, mašinoidensauvomine, torguind. Lidn sab reskveden Kubanišpäi vezivedon kal't. "Pätigorsk-raudtestancii" sijadase Mineraližed Veded — Kislovodsk raudtel. Kaik om 4 raudtestancijad da 1 platform lidnan röunoiš.
Irdkosketused.
*


Svetlograd.
Svetlograd () om Venäman lidn Stavropolin randan keskuzpalan lodehes. Om Petrovskojen lidnümbrikon administrativine keskuz. Edel 2017 vot lidn oli Petrovskojen rajonan "Municipaline «Svetlograd-lidn»-ühtnik"-lidnankundaks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1786 kuti "Petrovskoje-külä". Se sai lidnan statusad vl 1965 udenke nügüdläiženke nimenke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Stavropolin ülüdel, Kalaus-jogen randal (Manič-jogen ližajogi), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Stavropolihesai om 76 km suvipäivlaskmha. Lähembaižed lidnad oma Blagodarnii 50 km suvipäivnouzmha orhal, raudtedme vai 67 km avtotedme i Ipatovo 50 km pohjoižhe kaikil teil.
Eläjad.
Vl 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 38 520 ristitud, rajonan (nüg. lidnümbrik) pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vozil 1996−2009, läz 40 tuhad eläjid.
Rahvahad (enamba 0,9% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 93,7%, armenijalaižed — 1,5%, ukrainalaižed — 1,0%, čiganalaižed — 0,9%, toižed rahvahad — 2,9%. Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid om lidnas, mugažo baptizman jumalanpert'.
Ižanduz.
Ižandusen päsarakod oma sömtegimišt, suvondmaterialoiden tegimišt, mugažo bumagfabrik om olmas. "Svetlograd-raudtestancii" sijadase «Stavropol' — Elist»-jonol. Svetlograd-sodalendimpöud levigandeb 12 km lodeheze lidnaspäi.
Kaks' specialižen keskopendusen sijališt aluzkundad om lidnas: pedagogine kolledž da regionaline maižandusen kolledž.
Irdkosketused.
*


Zelenokumsk.
Zelenokumsk () om Venäman lidn Stavropolin randan suves. Se om Nevondkundaližen lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1781 kuti saldatoiden erindas žilo. Vl 1783 Ekaterina II lahjoiči mad senno Voroncov-grafale, i "Voroncovo-Aleksandrovskoje" sauvoškanzihe. Vl 1963 ühtištuihe sidä olnu Kuman hural randal "Novogrigor'jevskoje-žilonke", nimitihe "Nevondkundaline-žiloks" (). Se sai lidnan statusad vn 1965 9. päiväl redukud nügüdläiženke nimenke.
Lidn šingotase sauvondmaterialiden pästandal (torved, savič) i betonmašiništon tehmižel, sömtegimišton edheotandoil (oludtegim, elevator, Budönnovskan maidtegimen ceh), mugažo elektroladimiden tegim radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kumanjogen molembil randoil (Kaspijan meren bassein), 145 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Stavropolihesai om 165 km lodeheze orhal vai 235 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Georgijevsk 43 km suvipäivlaskmha orhal vai 53 km avtotedme i Budönnovsk 47 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 57 km raudtedme i avtol.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 35 839 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vll 1998−2009, 39..40 tuhad eläjid (40 500 rist. vl 2008).
Zelenokumskan äiprofil'ne tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Železnovodsk.
Železnovodsk () om Venäman lidn-kurort mineralveden purtkil Stavropolin randan suves. Om lidnümbrikon keskuseks randan alištusenke.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1810 mineralveden kahten purtken löudandan jäl'ghe Raudasine-mägel (nügüd' tetas enamba 20 purdet). Vl 1896 raudte tuli kurortha. Se sai lidnan statusad vl 1917. Toižen mail'man sodan aigan nacistine Germanii okkupirui Železnovodskad (9. eloku 1942 — 11. viluku 1943) da toi äi vigoid sille. Vspäi 1964 kaikenaigaine registracii lidnas oli röunatud i šingotihe kurortad severz'-se voz'kümnid.
Geografijan andmused.
Železnovodsk mülüb Kavkazan Mineraližed Veded-regionha. Se sijadase Lermontov- (suvipäivlaskmas) i Mineraližed Veded- (pohjoižpäivnoumas) lidnoiden keskes, Raudasine-mägen pautkil da läz sidä, 470..650 m korktusil valdmeren pindan päl. Matkad Stavropolihesai om 191 km lodeheze. Toižed lähižed lidnad oma Jessentukad suvipäivlaskmas i Pätigorsk 12 km suvipäivnouzmha.
Sädab lidnümbrikod (52,6 tuh. eläjid vl 2017) Inozemcevo-kurortžilonke (27,5 tuh. eläjid vl 2017) ühtes.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 24 433 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1992−2001, läz 30 tuhad eläjid (30 300 vl 1998).
Čomamahtoliž-sauvondtehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Habarovskan randan lidnad.
Kaik om seičeme lidnad () i 17 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Habarovskan randas.


Angol.
Angol (), täuz' oficialine form — Angolan Tazovaldkund (), om valdkund Keskmäižen Afrikan suves. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Luand.
Istorii.
Vn 1975 11. päiväl kül'mkud Angol tedištoiti ičeze ripmatomudes Portugalijaspäi.
Vozil 1975−2002 rahvahanikoiden soda oli valdkundas.
Jäl'gmäine Konstitucii om vahvištadud parlamentas vn 2010 21. päiväl vilukud.
Geografijan andmused.
Angol om mavaldkundröunoiš Kongon Tazovaldkundanke pohjoižes (Kabind-eksklav, röunan piduz — 231 km), Kongon Demokratižen Tazovaldkundanke pohjoižes da pohjoižpäivnouzmas (2646 km), Zambijanke päivnouzmas (1065 km) da Namibijanke suves (1427 km). Ühthine röunoiden piduz om 5369 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištab Atlantine valdmeri vilun Bengelan joksmusenke, randanpird — 1600 km. Valdkundan pind om 1,246,700 km² (seičemenz' surtte Afrikas).
Mägitazangišt otab valdkundan pindan ühesa kümnendest. Sen kaikiš korktemb čokkoim om Mokko-mägi (2620 m). Kaid alangišt levigandeb pidust' valdmererandad, 50..160 km levette. Mec da harv mec ottas valdkundan territorijan läz kaht videndest, pohjoižpäivnouzmpoles tobjimalaz.
Klimat om ekvatorialine, kuiv mererandal (50..500 mm sadegid vodes) da kuivahk mägitazangištol (600..1500 mm). Sadegiden mär poleneb pohjoižespäi suvhe. Letkesižed rahvahatomad Kalahari- da Namib-mad oma valdkundan suves. Päivlaskmaižed joged langetas Atlantižhe valdmerhe, pohjoižed oma ližajogikš Kongon täht, suvipäivnouzmaižed joged jokstas Zambezihe.
Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, diamantad, kuld, raudkivend, vas'k, boksitad, uran, fosfatad.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund dominirujan partijan sistemanke ("Rahvahaline likund Angolan päzutandas",).
Valdkundan da radonoigendajan tobmuden pämez' om prezident, hän-žo om armijan päkäsknik. Vn 2010 Angolan Konstitucijan mödhe, parlamentan ezipartijan lider kändase prezidentaks avtomatižikš videks vodeks, ezipartijan nimikirjutesen nomer kaks' — varaprezidentaks, kahtenden strokun voimuz om olmas. Vspäi 2012 eile olmas päministran radnikust. Vs 2017 sügüz'kun 26. päiväspäi Angolan prezident om Žuan Lorensu, valdkundan kaičendministr vozil 2014−2017. Hänen partii sai vägestust järgvaličendoiden satusiden mödhe (61,08%).
Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim () 220 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 23. päiväl elokud. Parlamentan prezident om Fernandu da Pjedade Diaš Santuš vs 2012 sügüz'kun 27. päiväspäi (kahtenz' strok, enččen duš Santuš-prezidentan dvojurodnii vell').
Pit'kan aigan Žoze Eduardu duš Santuš radoi Angolan prezidentan (vozil 1979−2017).
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Angolan administrativiž-territorialine jagand."
Angol jagase 18 agjaha (). Agjad alajagasoiš 157 municipalitetaks ().
Eläjad.
Vn 2014 valdkundan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 25 789 024 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Kabind, Uambo, Lubango, Kuito, Malanže, Lobitu, Bengel, Uiže. Vl 2010 kaik oli 24 lidnad enamba mi 30 tuh. eläjidenke.
Rahvahanižanduz.
Vl 2009 Angolan päeksport oli kivivoi (97% rahoiden mödhe). Diamantad, pumaterialad, puvill da kofe mugažo vedas verhiže maihe. Vl 2012 Kitai oli päühtnii torguindas (Angolan eksportan pol' da importan nelländez).


Luand.
Luand () om Angolan pälidn da kaikiš suremb lidn. Vozil 2008 i 2017 om kaikiš kal'hedamb lidn mail'mas elämižen täht.
Eläjad.
Vn 2014 rahvahanlugemižen mödhe Luand-lidnan eläjiden lugu om 2 825 311 ristitud, Luand-agj om lidnan aglomeracijaks, sen ristitišt om 6 542 942 eläjad. Luand-lidnan pind om 113 km², Luand-agjan pind om 2418 km².
Lidnan pämehed.
Voden 2016 kül'mkuspäi Francisko Higino Lopes Karneiro-jenaral (port. "Francisco Higino Lopes Carneiro" "Graciano Francisco Domingos") om Luand-agjan pämehen.


Amursk.
Amursk () om Venäman lidn da lidnankund Habarovskan randan suvipalas. Se om Amurskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud "Padali-Päivnouzmaine-žilho" () kangazpertikš vn 1958 kezakul sauvomha Komsomol'skan cellüloz-kartonašt kombinatad (likvidiruihe vl 2012). Amursk-radnikžilo sai lidnan statusad vl 1973.
Lidn šingotase gidrometallurgijan (suladamha kuldad) i mecan ümbriradmižen (špon) edheotandoil, mugažo patroniden tegim radab. Amurskan LES varatoitab lidnad elektrusel da lämudel, kalankazvatusen ceh om sätud siš.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Amur-jogen hijaman hural randal, 50 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Habarovskhasai om 230 km suvipäivlaskmha orhal, 300 km raudtedme vai 430 km avtotedme. Lähembaine lidn om Komsomol'sk Amural 50 km pohjoižhe.
Klimat om ven mussonižpirdoidenke. Heinkun lämuz +21,1 C°, vilukun — −25,8 C°, voden keskmäine lämuz −0,2 C°. Paneb sadegid 575 mm vodes, vähemba redukus-sulakus (113 mm pordol). Botanine sad radab vspäi 1988.
Amursk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 318 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 42 970 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 59 600 eläjad vl 1992.
Amurskan politehnine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Edeline lidnan pämez' oli Boris Red'kin (2005−2018).
Irdkosketused.
*


Bikin.
Bikin () om Venäman lidn da lidnankund Habarovskan randas. Se om randan kaikiš suvemb lidn, Bikinan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1895 kuti kozakoiden "Bikinskai-stanic" (), sid' "Bikin-žilo", elänzoitmaha Venäman imperijan tahoid, om nimitadud jogen mödhe. Jogen nimi om sündnu -sanaspäi «akan veik». Žilo sai lidnan statusad vl 1938. Šingotihe mecan ümbriradmižen keskuseks nevondkundaližen aigan.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Bikin-jogen oiktal randal tobjimalaz (Ussurin oiged ližajogi), Ussurin alangištos, 70 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Sihote-Alin'-mägisel'gan sarakod 300..600 m kortte ümbärtas lidnad päivnouzmpolespäi. Matkad Habarovskhasai om 195 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 215 km «Ussuri»-avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Väzemskii 98 km pohjoižpäivnouzmha «Ussuri»-avtotedme (A-370) i kitajine Žaohe 20 km päivlaskmha orhal vai 40 km Pokrovk-külän kal't (röunpäličmänendtaho).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 17 154 ristitud, rajonan ristitišton seičeme kümnendest. Kaikiš suremb ristitišt oli enamba 19 tuhad eläjid koume pordod: vozil 1959, 1989—1992 i 2002—2008 (vl 2002 — 19 641 rist.).
Rahvahad (vl 2010, enamba 1%): venälaižed — 89,6%, ukrainalaižed — 2,6%, totarlaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 6,5%.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma sömtegimišt da meblin tehmine, mugažo trikotegesiden fabrik om olmas lidnas. Profškol da Habarovskan tegimištoiž-ekonomižen tehnikuman filial oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. «Ussuri»-avtote ümbärdab lidnad päivnouzmas. "Bikin-raudtestancii" om olmas Transsiban Habarovsk — Ussuriisk jonol vspäi 1895. Raudte- da avtotesildad oma lidnan suves Bikin-joges päliči.
Irdkosketused.
*


Komsomol'sk Amural.
Komsomol'sk Amural () om Venäman lidn da lidnümbrik Habarovskan randan suves. Se om Komsomol'skan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, randan kahtenz' surtte i Venäman Edahaižen Päivnouzmpolen nellänz' surtte lidn (Vladivostokan, Habarovskan da Jakutskan jäl'ghe).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1932 lidnan statusanke, "Permskoje-külän" (sen aluz oli pandud vl 1860) da nanalaižiden "Dzömgi-seižutesen" sijas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Amur-jogen hural randal, 47 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Taigmec da sod ümbärtas lidnad. Matkad Habarovskhasai om 404 km suvipäivlaskmha avtotedme, Amuran jogensuhusai — 569 km jogiportaspäi. Lähembaine lidn om Amursk 50 km suvhe.
Komsomol'sk Amural om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 263 906 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 319 tuhad eläjid vll 1990−1992.
Rahvahad (enamba 0,3% vl 2010): venälaižed — 87,2%, ukrainalaižed — 1,7%, totarlaižed — 0,7%, vaugedvenälaižed — 0,4%, nanalaižed — 0,4%, azerbaidžanlaižed — 0,3%, korejalaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 1,7%, rahvahuden ozutandata — 7,3%.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma lendimiden sauvomine, laivansauvomine, metallurgii, kivivoin ümbriradmine (kivivoin- da gazanveimed Sahalinaspäi).
Avtobusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks. Vspäi 1975 raudte- da avtotesild ühtenzoitab Amuran randoid. Ühtennimine raudtestancii om järed raudtesol'm Baikalan-Amuran magistralil. Sodavägiden da civiline «Hurb»-lendimport ("KXK" / "КСЛ") sijadase 22 km avtotedme suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Toižed lendimportad oma «Dzömgi» jüguzlendimiden da VIP-personiden täht i «Pobed» ("Vägestuz") kebnan aviacijan täht.
Irdkosketused.
*


Nevondkundaline Port.
Nevondkundaline Port () om Venäman lidn da lidnankund Habarovskan randan suvipäivnouzmas. Se om Nevondkundaližen Portan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1853 kuti Konstantinovskii-sodapost. Vozil 1856−1923 nimi oli "Imperatorine Port" (), vhesai 1930 nimitihe "Znamenskoje-žiloks", sid' radnikžiloks nügüdläiženke nimenke. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1941 vilukus. Vozil 1943−1945 saudihe Vanino-ližaportad merikaran vastrandal i raudted Komsomol'skaspäi Amural türmatud mehiden abul oigendamha sodavägid Japonijad vaste. Vspäi 1981 oli ümbrišton ühtenzoitusen planoid järedha lidnha, no azotihe niid čihodamižen jäl'ghe.
BAM-raudten lopstancii, meriport radab lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tataran sal'men päivlaskmaižel randal, 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Habarovskhasai om 385 km päivlaskmha orhal vai 570 km avtotedme. Lähembaine lidn om Uglegorsk (Sahalin) 120 km päivnouzmha orhal sal'men kal't.
Nevondkundaline Port om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 27 712 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 35 500 eläjad vl 1992.
Irdkosketused.
*


Nikolajevsk Amural.
Nikolajevsk Amural () om Venäman lidn da lidnankund Habarovskan randan päivnouzmas. Se om Nikolajevskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1850 Nevel'skii-admiralal Venäman-Amerikan kompanijan laukaks, vspäi 1854 "Nikolajevskii-sodapost". Se sai lidnan statusad da "Nikolajevsk"-nint vl 1856. Paloi lophu vn 1920 japonižen intervencijan aigan. Udessaudihe lidnad da udesnimitihe sidä vl 1926. Vozil 1934−1956 oli Alaamuran agjan keskuseks, sid' mülüb Habarovskan randha rajonan keskuseks.
Nikolajevsk Amural šingotase mecan, kuldan i kalan samižen keskuseks, meritorguindportaks, mugažo leibänkombinat radab. Elektruz andase Nikolajevskan LES:aspäi vspäi 1973, radab londuseližel gazal vspäi 2008.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase penel ülüdel Amur-jogen hural randal läz sen jogensud (limanad), 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Habarovskhasai om 977 km suvipäivnouzmha. Lähembaine lidn om Oh (Sahalinan agj) 150 km päivnouzmha orhal. Ühtenzoitase lendimportal, kezal — vetme-ki, šebin'avtote mäneb Komsomol'skhasai Amural.
Nikolajevsk Amural om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 50,46 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 22 752 ristitud, rajonan seičeme kümnendest. Kaikiš suremb ristitišt oli 36 500 eläjad vl 1992.
Irdkosketused.
*


Väzemskii (Habarovskan rand).
Väzemskii () om Venäman röunanverine lidn da lidnankund Habarovskan randan suves. Se om Väzemskijan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1934).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1894 kuti "Väzemskai-raudtestancii" () Transsiban «Habarovsk — Vladivostok»-jonol. Se om nimitadud Ussurin raudten sauvomižen Orest Väzemskii-pämehen oiktastuseks. Eländpunkt sai lidnanvuiččen žilon statusad vl 1938, šingotihe mecan varhapanendal. Žilo sai lidnan statusad vl 1951. Lidn šingotase mecan ümbriradmižen, sömtegimišton, kaivuztehmižen i sauvondmaterialiden sarakon edheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ussuri-jogen randpolel, 5 kilometras suvipäivnouzmha jogespäi (Kitain valdkundröun), 70 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Habarovskhasai om 125 km pohjoižhe avtol. Lähembaine Venäman lidn om Bikin 88 km suvipäivlaskmha orhal, 100 km raudtedme vai «Ussuri»-avtotedme, avtote läbitab lidnan suvipäivnouzmad.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 14 555 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli vll 1939—2001, 17..19 tuhad eläjid (vl 1967 — 19 000 rist.). Ortodoksižen hristanuskondan puine ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' om saudud lidnas vozil 1993−2001. Väzemskijan mechoz-tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks vspäi 1934.
Irdkosketused.
*


Amuran agjan lidnad.
Kaik om kümne lidnad (, sidä kesken üks' SATÜ) i 15 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа", sidä kesken 1 SATÜ) Amuran agjas.


Belogorsk (Amuran agj).
Belogorsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Amuran agjan suvipalas. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Belogorskan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo (ei mülü rajonha).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1860 kuti "Aleksandrovskoje-žilo" sirdanikoil Permin i Vätkan gubernijoišpäi. Se sai lidnan statusad vl 1926. Vspäi 1957 om nügüdläiženke nimenke.
Belogorskan tegimišton päsarakod oma sauvondtegesiden pästand (raudbetontegesed, läbinägujad konstrukcijad), sömtegimišt sijaližel torhudel, raudten edheotandad (distancii, 3 depod). Lidn om maižanduzrajonan keskuz. Turizm šingotase Belogorskas, 8 adivpertid om saudud lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tom'-jogen hural randal (, Zejan hura ližajogi), 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Belogorsk om Transsiban raudtesol'm, 109-kilometrine raudtesarak ühtenzoitab Blagoveščenskanke suvipäivlaskmas. Om 99 km matkad Blagoveščenskhasai avtotedme. Lähembaine lidn om Svobodnii 56 km lodeheze orhal vai raudtedme, 63 km oiktal avtotel vai 109 km «Amur»-avtoted kävutaden.
Nizinnoje-žilo (472 rist. vl 2017) mülüb lidnümbrikho Belogorskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 117,6 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 68 249 ristitud, lidnümbrikon — 68 716 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 75 tuhad eläjid vl 1992. Vl 2017 kaik 66 917 ristitud elihe lidnümbrikos. Om kaht ortodoksižen hristanuskondan pühäpertid.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma sijaline Amuran profkvalifikacijoiden äifunkcionaline keskuz i Amuran torguindan da servisan kolledžan 4. palakund (Blagoveščensk, vspäi 2013, enzne Belogorskan sömtegimišton tehnologine tehnikum).
Irdkosketused.
*


Raičihinsk.
Raičihinsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Amuran agjan suves.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1932 kuti "Raičih-žilo" () samha burad hil't, nimitihe jogen mödhe. Vspäi 1934 oli radnikžiloks. Raičih sai lidnan statusad vl 1944, udesnimitihe siloi-žo.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Raičih-jogen (Amuran hura ližajogi) randal, 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kitain valdkundröunhasai (Amur-jogi) om 50 km suvhe, Blagoveščenskhasai om 165 km lodeheze. Lähembaine lidn om Zavitinsk 40 km pohjoižhe avtotedme. Transsiban raudtesarak lopiše Raičih-stancijal lidnas vspäi 1934, stancii ei ole rados vspäi 2012.
Koume žilod mülüdas lidnümbrikho Raičihinskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 225,52 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 20 534 ristitud, lidnümbrikon — 21 933 ristitud. Vozil 1959−1967 i vll 1979−1998 ristitišt oli 27..28 tuhad eläjid (vl 1979 — 28 060 rist.). Vl 2017 lidnümbrikon ristitišt — 20 271 eläjad. Ortodoksižen hristanuskondan Vladimiran Jumalanmaman jumalaižen pühäpert' (1998) om lidnas.
Raičihinskan industrialine tehnikum da Amuran medicinižen kolledžan filial oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.


Skovorodino.
Skovorodino () om Venäman lidn da lidnankund Amuran agjan päivlaskmas. Se om Skovorodinon rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1908 kuti "Zmeinii-žilo" () raudtestancijanno Transsibal. Vl 1909 udesnimitihe sidä, i vhesai 1911 žilon nimi oli "Never-1". Vozil 1911−1938 eländpunktan nimi oli "Ruhlovo", ühtenzoituzteiden Ruhlovan Sergein-ministran kanzannimen mödhe, hän ajeli žilho. Lidnanvuitte žilo sai lidnan statusad vl 1927. Om nimitadud nügüdläižikš vn 1938 16. päiväl tal'vkud žilon nevondkundan ezmäižen Afanasii Skovorodin-ezimehen mödhe, japonižed interventad amptihe händast vn 1920 uhokus.
Skovorodino šingotase transportsol'meks: raudtesol'm, «Päivnouzmaine Sibir' — Tün' valdmeri»-kivivoinveim.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sur' Never-jogen (Amuran hura ližajogi) randal, 400 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kitain valdkundröunhasai om 60 km suvhe, Blagoveščenskhasai om 480 km suvipäivnouzmha orhal, 650 km raudtedme vai «Amur»-avtotedme. Lähembaine lidn om Tind 140 km pohjoižhe orhal, 185 km avtotedme vai raudtedme.
Pen' Lesnoi-žilo (, 332 rist. vl 2018) mülüb lidnankundha Skovorodinon ližaks. Lidnankundan pind — 740,84 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9 564 ristitud, rajonan ristitišton koumandez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 14 100 eläjad vozil 1992−1996. Motoambujan sodajoukun lähtend kucui depopuläcijad.
Irdkosketused.
*


Svobodnii (Amuran agj).
Svobodnii () om Venäman lidn da lidnümbrik Amuran agjan keskuzpalan suves. Se om agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Svobodnijan rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1912 kuti "Aleksejevsk" lidnan statusanke Aleksei-carinpoigan oiktastuseks. Vl 1917 sulakul nimitihe lidnad nügüdläižikš. Svobodnii šingotase raudten, sauvondmaterialiden (raudbetontegesed, keramine savič) i sömtegimišton edheotandoil. Kaikiš järedamb om vagonoiden kohenduztegim, se om üks'jäine Baikalaspäi Edahaižes Päivnouzmpoles. Vspäi 2015 Amuran londuseližen gazan ümbriradai tegim om sauvomas 15 kilometras lidnaspäi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Zei-jogen (Amuran hura ližajogi) oiktal randal, 190 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Blagoveščenskhasai om 146 km suvhe avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Belogorsk 56 suvhe orhal vai raudtedme i Šimanovsk 60 km lodeheze raudtedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 58 778 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1992 — 81 300 eläjad, se oli agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Amuran tehnine kolledž i Amuran raudtetransportan institut — Edahaižen Päivnouzmpolen raudteühtenzoitusen valdkundaližen universitetan filial, medicinine škol i raudtetehnikum mülüdas institutha.
Irdkosketused.
*


Šimanovsk.
Šimanovsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Amuran agjan keskuzpalan suves. Se om Šimanovskan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü rajonha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1910 kuti Transsiban "Per-žilo raudtestancijanno" (). Vll 1914—1920 nimitihe žilod "Gondatti". "Vladimiro-Šimanovskii-radnikžilo" sai lidnan statusad vl 1950 nügüdläiženke nimenke. Vspäi 1975 alištub agjan tobmudele oikti. Lidn šingotihe sauvondmaterialiden tehmižel täht edel 1990-nziden voziden lopud. Järedoiden edheotandoiden bankrotnendan jäl'ghe mašiništonsauvomižen tegimen pala i mecan edheotand ratas lidnas. Ristitišton enambuz radab kosmodroman objektoiden sauvondas Ciolkovskii-lidnanno.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sur' Per-jogen üläjoksmusen randoil (, Zejan oiged ližajogi), 270 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Blagoveščenskhasai om 190 km suvhe orhal vai 245 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Ciolkovskii 39 km suvipäivnouzmha orhal, 52 km avtotedme vai raudtedme, i Svobodnii 75 km suvipäivnouzmha orhal vai 100 km niil-žo teil.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 19 815 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vll 1979−1998, 25..26 tuhad eläjid (vl 1992 — 26 500 rist.). Ortodoksižen hristanuskondan Sündun londuseližen pühäpert' om olmas vspäi 2012.


Zavitinsk.
Zavitinsk () om Venäman lidn da lidnankund Amuran agjan suves. Se om Zavitinskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1906 kuti "Zavitai-külä" (). Kätihe sidä lidnanvuiččeks "Zavitai-žiloks" vl 1936. Žilo sai lidnan statusad vl 1954, udesnimitihe siloi-žo.
Zavitinsk šingotase valdkundan holitišil i raudten holitusel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Zavitai- da Burei-jogiden keskes (Amuran hurad ližajoged), 230 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. "Zavitai-raudtestancii" om olmas Transsibal vspäi 1914. Matkad Blagoveščenskhasai om 162 km päivlaskmha. Lähembaine lidn om Raičihinsk 40 km suvhe avtotedme. «Amur»-trass (Čit — Habarovsk) läbitab lidnan pohjoižpäivnouzmašt palad.
Kaks' pen't küläd da raudtestancii mülüdas lidnankundha Zavitinskan ližaks. Lidnankundan pind — 245 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 481 ristitud, lidnankundan — 11 811 ristitud, rajonan ristitišton koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 20..22 tuhad eläjid vozil 1989−1998 (22 300 rist. vl 1992). Vl 2017 kaik oli 11 057 eläjad lidnankundas.
Nevondkundaližel aigal sodadivizii baziruihe lidnas, sodalendimport oli olmas. Läz ei ole sodavägid lidnas 2000-nziš vozišpäi.
Amuran agrarižen kolledžan filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Zei (lidn).
Zei () om Venäman lidn da lidnümbrik Amuran agjan keskuzpalas. Se om Zejan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo.
Enzne i nügüde.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1879 kuti "Zejan Varažom" () Üläamuran kuldansamižkompanijan täht. Om nimitadud jogen mödhe (-sanaspäi «tera»). Žilo sai lidnan statusad vl 1906 uden "Zejan Valdmad"-nimenke (). Vspäi 1913 lidn nimitase nügüdläižikš.
Lidnan kaikiš suremb edheotand om Zejan GES. Se om kahtenz' surtte gidroelektrine stancii Venäman Edahaižes Päivnouzmpoles da Amuran agjas Burejan GES:an jäl'ghe. Mugažo sadas kuldad da mecad lidnan ümbrištos.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Zejanjogen oiktal randal (Amur-jogen hura ližajogi), Tukuringr-mägisel'gan pautkenno, 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Blagoveščenskhasai om 385 km suvhe orhal vai 530 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 24 986 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 32 400 eläjad vl 1992.
Medicinine škol i kaivuzkolledž oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Irdkosketused.
*


Tind.
Tind () om Venäman lidn da lidnümbrik Amuran agjan lodehes. Se om Tindan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo (ei mülü sihe), agjan nellänz' surtte lidn. Kuctas Tindad «pälidnaks».
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1907 kuti "Tindinskii-žilo". Se sai lidnan statusad vl 1975, udesnimitihe siloi-žo, kändamha «BAM»-raudten sauvondan keskuseks.
Tindan tegimišton päsarakod oma raudten holituz (2 depod), raudten da avtoten sauvondan edheotandad, mecan varhapanend da ümbriradmižen kompleks. Pened edheotandad pästtas leibtegesid. Saupsihe sömtegimišton edheotandoid (lihamaidkombinat, leibtegim, alkogolitomiden jomiden tegim).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ühtennimižen jogen randal (Amuran hurapol'ne bassein), 520 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud taigmecal sambnuziden vulkanoiden pautkil. Matkad Blagoveščenskhasai om 572 km suvipäivnouzmha orhal vai 820 km «Amur»-avtotedme. Lähembaine lidn om Skovorodino 140 km suvhe orhal, 180 km avtotedme vai raudtedme.
Tind om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnfartaliden pind om 34 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 36 275 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 65 tuhad eläjid vl 1991. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Stroican päjumalanpert' om saudud vll 1994−2001.
Irdkosketused.
*


Arhangel'skan agjan lidnad.
Kaik om koumetoštkümne lidnad (, sidä kesken 1 SATÜ) i 15 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Arhangel'skan agjas.


Kargopol'.
Kargopolin 17-nden voz'sadan jumalanpertid oma čomitadud toštmatomal kivižel leiktandal.
Kargopol' () om Venäman lidn da lidnankund Arhangel'skan agjan suvipäivlaskmas. Se om Kargopolin rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
1146. voz' lugese lidnan alusenpanendan vodeks oficialižikš, Uz'lidnan kolonizacijan aigan. Gavriil Deržavin löuzi aigkirjad Kargopolin ühtes jumalankodišpäi kirjutesenke Belozerskan ruhtinasen toras sijališt ristitištod vaste, kudamb pani lidnust vägestusen jäl'ghe "Kargino Pole:he" (). Kargopolin tahond mainitase ezmäižen kerdan Nikonan aigkirjas vl 1380, om kirjutadud siš Kargopolin Gleb-ruhtinasen polhe hänen oigetud sodajoukunke Kulikovon toran täht.
Eländpunkt mainitase dokumentoiš vspäi 1447 kuti "Kargo Pole" (). Se sai makundan lidnan statusad vl 1784 kuti "Kargopol' ". Ezmäi se oli Uz'lidnan gubernijan palaks, vozil 1801−1919 mülüi Oloncan gubernijha, vhesai 1929 — Vologdan gubernijha. Om Arhangel'skan agjan palaks vspäi 1937.
Lidnankundan administracii om tühjitadud vn 2016 7. päiväspäi sügüz'kud, rajonan administracii tegeb sen velgusidme.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Änižjogen hural randal (navigacii om jogedme), 3 kilometras pohjoižhe Lač-järvespäi, 78 km matkad lähembaižhe Nändom-lidnhasai da raudtestancijhasai. Om 493 km matkad Arhangel'skahasai pohjoižhe. Distancii Moskvhasai om läz tuhad kilometrid.
Pen' Zažigino-külä (7 rist. vl 2010) mülüb lidnankundha Kargopolin ližaks, sijadase lodeheze lidnaspäi. Lidnankundan pind om 38,73 nellikkilometrad.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 10 745 ristitud, rajonan ristitišton nell' seičemendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1996 — 13 300 eläjid.
Ortodoksižen hristanuskondan päjumalanpert' da 10 jumalanpertid om lidnas, niiden keskes kaks' vaiše jumalanpertid eliba kohenduses läbi da oma väges.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma mecan ümbriradmine, sömtegimišt (leibtegim, maidkombinat) i rahvahanpramozlad.
Kargopol' ühtenzoitase avtobusoil Nändomanke, Pleseckanke, Konevo-žilonke, Arhangel'skanke, Severodvinskanke, mugažo Kargopolin rajonan eländpunktoidenke. Üks' avtobusan maršrut om lidnadme, taksi om toižeks kundaližeks transportaks. Puižed jogivaldmad oma olmas, avtotesild Änižjoges päliči.
Irdkosketused.
*


Koräžm.
Koräžm () om Venäman lidn da municipaline ühtnik (lidnümbrik) Arhangel'skan agjan suvipäivnouzmas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1535 kuti "ph. Mikulain mez'jumalankodi". Jumalankodi om tühjitadud vodel 1917, no sen pühäpertid oma väges. Valdmad "Koräžm"-nimitusen nügüdläiženke formanke () mainitase vl 1909. Projektiruihe cellülozbumagašt tegint vspäi 1936, zavodihe sauda radnikžilod da tegint vl 1954, kävutihe türmatud mehid rados. Radnikžilo kombinatanke saiba lidnan statusad vl 1985, om lidnaks agjan alištusenke.
Koräžman ižandusen järed sarak om bumagan tehmine. Mugažo himine tegim i sauvondtrest oma olmas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Vičegd-jogen hural randal (Pohjoižen Dvinan oigedpol'ne bassein), 90 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Arhangel'skhasai om 635 km lodeheze. Lähembaižed lidnad oma Kotlas 30 km päivlaskmha i Sol'vičegodsk 12 km päivlaskmha.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 39 641 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 42..44 tuhad eläjid vozil 1979−2009.
Industrialine tehnikum da üläopendusen aluzkundoiden kaks' filialad anttas professionališt opendust.
Transport.
Avtobusad oma kundaližtransportaks lidnas, ned-žo ühtenzoittas Koräžmad lähembaižidenke järedoidenke lidnoidenke. Lendimport sijadase Kotlasas. Ajeltas 10 km "Nizovk"-raudtestancijhasai (Kotlas — Uht raudtepidust), raudtesarak om olmas lidnas vaiše jüguiden täht.


Mezen' (lidn).
Mezen' () om Venäman lidn Arhangel'skan agjan pohjoižes, Vauktan meren randpolel. Lidn om lidnankundan i Mezenin rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 16. voz'sadal kuti "Okladnikovan (Sur') slabad". Vspäi 1708 alištub Arhangel'skan tobmudele. Ühtenzoittihe "Kuznecovan (Penen) slabadanke" vl 1780, anttihe makundan lidnan statusad da nimitihe nügüdläižikš jogen mödhe. Mezen' šingotihe torgovanoiden lidnaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Mezen'-jogen oiktal randal, 45 kilometras merospäi suvhe, 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Mezen' mülüb valdkundröunanverižhe zonha i ei mülü igähižen rougun zonha. Matkad lähembaižhe Arhangel'sk-lidnhasai om 215 km suvipäivlaskmha orhal vai 380 km avtotedme, se om olmas vspäi 2008. Lähembaine järed eländpunkt om lidnanvuitte Kamenk-žilo 3 km lodeheze jogedme lidnan röunaspäi.
Klimat om subarktine. Taigan i tundran röun sijadase 50..100 km pohjoižhe lidnaspäi. Heinkun keskmäine lämuz om +14,5 C°, vilukun — −14,9 C°, voden keskmäine lämuz — −0,7 C°. Paneb sadegid 531 mm vodes, enamba kaiked heinkus-sügüz'kus (202 mm).
Viž küläd mülüdas lidnankundha Mezenin ližaks. Lidnankundan pind om 1057 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 3 575 ristitud, lidnankundan — 3 876 ristitud, rajonan ristitišton koumandez. Vl 2017 lidnankundan ristitišt om 3 568 eläjad. Vspäi 1856 kaikiš suremb ristitišt oli vl 1992 — 5 100 eläjad. Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Ozutandan päjumalanpert' om udessündutamižes.
Ižanduz da transport.
Lidn om ümbrišton tedoiduzkeskuseks geologiden (sadas diamantoid rajonas), sänendustajiden i mecnikoiden täht, mugažo port kalanpüdajiden arteliden täht. Mezenin meriportan alajaguz sijadase lidnas. Rahvahanpramozlad oma šingotadud, sen paloin punleiktand.
Tatanmaine Mezen'-lendimport ("МЗН") om penen aviacijan täht, sijadase lidnan pohjoižes 4 km keskusespäi, tehtas reisid Arhangel'skha i rajonadme. Avtobusmaršrut ühtenzoitab lidnan keskust lendimportanke. Mezen'-torguindmeriportan valdmad sijadasoiš lähižes Kamenk-žilos (ühtenzoitase ehtatimel kezaaigan) i jogen mödvedhe, Krivk-port-punktas. Jogiport om Kamenk-žilos.
Irdkosketused.
*


Mirnii (Arhangel'skan agj).
Mirnii ([ˈmʲirnɨj]) om Venäman tedolidn Arhangel'skan agjan päivlaskmas. Se alištub Federacijan tobmudele kuti «Mirnii»- keskuz i alištub Arhangel'skan agjan tobmudele kuti Mirnii-lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1957 kuti kontinentidenkeskeižiden raketoiden pästajiden sodalidnut saumovha kosmodromad. Nimitihe eländpunktad "Leningrad-400", "Leningrad-300" i "Mirnii-12". Mirnii sai lidnan statusad vl 1966.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 115 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, om ümbärtud mecal. Kaidan Plesci-järven () randad sijadasoiš lidnan suvipäivlaskmas. Matkad Arhangel'skhasai om 195 km orhal i raudtedme vai 310 km avtotedme. Lähembaine lidn om Nändom 120 km suvhe orhal i raudtedme vai 250 km avtotedme. Lähembaine eländpunkt om lidnanvuitte Pleseck-žilo 4 km suvhe, ühtenzoitase avtotel da raudtel.
Vl 2004 sädihe Mirnii-lidnümbrikod, i lidn om üks'jäine elandpunkt siš. Lidnümbrikon pind om 1762 km².
Eläjad da transport.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 30 280 ristitud. Vspäi 1996 kaikiš suremb ristitišt oli vl 2016 — 32 245 eläjad.
Mirnijan valdkundaline tegimištoliž-ekonomine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
"Lidnalaine-raudtestancii" () om lidnas, ezilidnjonused ajeltas raudtedme kosmodroman erasihe sijihe kaikuččel päiväl. Pleseck/Plesci-sodalendimport sijadase 3 km suvipäivnouzmha, sidä nimitihe "Pero:ks" 1990-nzihe vozihesai.


Nar'jan Mar.
Nar'jan Mar (, sana sanaha «Rusked lidn») om Venäman lidn da lidnümbrik Arhangel'skan agjas. Se om Nencan avtonomižen ümbrikon administrativine keskuz da üks'jäine lidn.
Istorii.
Vozil 1892—1903 koume mecanümbriradajad tegint oliba saudud ühtel-žo sijal nügüd'aigaižen lidnan territorijal, kaks' paloiba, koumanz' jäi i sen eländpunkt nimitihe "Mectegimen žilo". Eländpunktan toine pala mainitase kuti "Beloščel'je-külä" vl 1922.
Vl 1931 "Nar'jan Mard-radnikžilo" ühtenzoiti Mectegimen, Kalüš-, Karmanovo (Gorodeckii)- i Nosovo (Kačgort)-žiloid, Beloščel'je- i Jokuš-külid sauvomha meriportad Vorkutan kivihilen täht. Sil-žo vodel udesnimitihe radnikžilod nügüdläižikš hüvän el'gendusen da virkandan täht, heittihe «d»-kirjant. Vl 1932 sirdihe Nencan avtonomižen ümbrikon keskust sihe Tel'visk-küläspäi. Nar'jan Mar om lidnaks vodelpäi 1935.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pohjoižen nabapirdan taga, seižub Pečor-jogen alajoksmusen randal, 110 km Barencan meren randaspäi, 6 m korktusel valdmeren pindan päl. Mad Moskvaspäi Nar'jan Marhasai om 1500 km, Arhangel'skaspäi Nar'jan Marhasai — 660 km. Lähembaine raudtestancii om Usinskas, 350 km matkad, voib vaiše tal'vavtotel sadas sihepäi madme.
Klimat om subarktine. Voden keskmäine lämuz om −3,1 C°. Paneb sadegid 456 mm vodes, kaikiš enamba elokus-sügüz'kus (52-63 mm kus). Lidn om ümbärtud igähižen rougun zonal, no ei ole rougud lidnan südäimes.
Lidnümbrikon pind om 42,6 km². Nar'jan Mar om üks'jäine eländpunkt lidnümbrikos.
Eläjad da transport.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 21 338 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd' (vl 2017). Hristanuskondan Sündun Ozutandan päjumalanpert' (vspäi 2004, ortodoksine jumalankodikund) da Kazanin pühäpert' (vanhuskolaižed) oma lidnas.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Meriport radab vspäi 1932 kezakuspäi kül'mkuhusai. Voib sadas likutimvenehil eländpunktoihesai kezaaigan. Avtote Usinskaspäi om sauvomas. Soda- da civiline "Nar'jan Mar"-lendimport ("NNM / ННР") sijadase 3 km päivnouzmha lidnaspäi, tehtas reisid lähembaižihe järedoihe lidnoihe, mugažo Moskvha, Piterihe i Nencan avtonomižedme ümbrikodme.
Irdkosketused.
*
*


Novodvinsk.
Novodvinsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Arhangel'skan agjan pohjoižes, Arhangel'skan suvine ezilidn.
Istorii.
Vspäi 1924 penen «Rusked Zor'a»-kommunan aluz oli pandud rahvahatomha sijha Pohjoižen Dvinan Mečka-Polai-hijaman randal. Vl 1935 zavodihe sauda sul'fit-cellülozišt kombinatad necil sijal i nimitihe sauvomišt "Arhbumstroi:aks".
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1936 sauvojiden žiloks kombinatanno, kävutihe türmatud-ki mehiden radod. Žilo sai oficiališt statusad vl 1941 kuti "Vorošilovskii-radnikžilo", sikš miše kombinat oli jo nimitadud Vorošilovan kanzannimel. Vl 1957 udesnimitihe sidä "Pervomaiskii-žiloks", mülüi Arhangel'sk-lidnan Isakogorkan rajonha. Lidnanvuitte žilo sai lidnan statusad vn 1977 24. päiväl kül'mkud, nimitihe nügüdläižikš, se tegihe lidnaks agjan alištusenke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pohjoižen Dvinan hural randal, 20 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, 10 kilometras päivnouzmha M8-avtotespäi. Matkad Arhangel'skan keskushesai om 20 km pohjoižhe orhal vai 27 km avtotedme, röunhasai — 1 km jogedme lodeheze.
Pavlovo-külä (ristitišton lugu om tedmatoi) mülüb lidnümbrikho Novodvinskan ližaks.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 40 615 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1986—1995, 49..50 tuhad eläjid. Industrialine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks. Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid om lidnas.
Arhangel'skan cellülozbumagaine kombinat om järed lidnan edheotand. Sen ližaks, raudbetontegesiden tegim i Arhangel'skan fanerkombinat oma olmas.
Avtobusad da taksid oma kundaližtransportaks lidnas, ned-žo ühtenzoittas lidnad lähižidenke eländpunktoidenke, sidä kesken Severodvinskanke. Lähembaine Isakogork-raudtestancii sijadase 9 kilometras päivlaskmha.


Nändom.
Nändom () om Venäman lidn Arhangel'skan agjan suvipäivlaskmas. Se om Nändoman rajonan administrativine keskuz (vspäi 1929) da üks'jäine lidn. Om municipaližen «Nändom»-ühtnikan (lidnankundan) keskuz. Rajonan ristitišton koume nelländest elädas Nändom-lidnas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1895 kuti "Nändom-raudtestancii" Vologd — Arhangel'sk raudtel, om nimitadud lähižen jogen mödhe. Vl 1910 sur' lämoipalo tegihe raudtestancijan žilos. Vl 1923 raudtestancijad ühtištuihe lähižen "Šenkurskii-žilonke" da nimitadihe "Nändom-žiloks". Vl 1939 radnikžilole anttihe lidnan statusad.
Vhesai 1917 Nändom mülüi Oloncan gubernijan Kargopolin makundha, vozil 1917-1929 mülüi Vologdan gubernijha.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ühtennimižen jogen randpolel (Änižjogen bassein), Nändoman ülüden pohjoižel, 220 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Arhangel'skhasai om 342 km pohjoižhe.
Kaik 18 eländpunktad — 3 pen't žilod, 2 mecžilod, 3 raudtestancijad, 8 küläd, raudtesarak da lebun kodi — mülüdas lidnankundha Nändoman ližaks. Lidnankundan pind om 2501,16 km².
Eläjad.
Vl 1959 eläjiden lugu oli 21 668 ristitud. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 22 356 ristitud, lidnankundan — 23 878 ristitud. Vl 2017 21 409 eläjad om lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid om Nändomas.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma raudtetransportan kävutand i kohenduz, mecan ümbriradmine.
Kaks' specialižen keskopendusen aluzkundad om lidnas: raudtetransportan kolledž i medicinine škol.
Ühtennimine raudtestancii om Konoš — Arhangel'sk raudtel. Dolmatovo (läz M8) — Kargopol' — Pudož avtote (Р2) läbitab lidnad päivnouzmaspäi suvipäivlaskmha. Kaks' Pohjoižen raudten sured depod om lidnas.
Irdkosketused.
*


Oneg.
Oneg () om Venäman lidn, lidnankund da meriport Arhangel'skan agjan lodehes. Se om Onegan rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kuti "Ust'-Oneg-külä" vl 1556, sid' "Änižjogensu" (). Se sai makundan lidnan statusad vl 1780 "Oneg"-nimitusenke (). Vspäi 1784 venäkel'ne nimi om vajehtadud nügüdläižikš. Vl 1866 udessaudihe lidnad lämoipalon jäl'ghe.
Mecan pilitiž-ümbriradai kombinat i biopoltusen tegim (pästab pelletid) šingotadas Onegad, mugažo parččomiden «Onegales»-edheotandan päfater om saudud lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Änižjogensun randoil, oiktal randal tobjimalaz, da Vauktan meren Onegan lahten randal (Kii-sar'), 6 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Arhangel'skhasai om 137 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 205 km avtotedme vai 250 km raudtedme. Lähembaine lidn om Severodvinsk 111 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 161 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 21 359 ristitud, rajonan ristitišton kaks' koumandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 25..26 tuhad eläjid vozil 1967−2001.
Transport.
Vspäi 1781 meriport om lidnas, ezmäi se oli Kii-sarel, sid' 7 kilometras jogensuspäi, vedatas ujuden laivoid mecanke süvetud farvateridme semendkuspäi kül'mkuhusai. Toižen mail'man sodan aigaspäi "Oneg"-raudtestancii om olmas, se om 22-kilometrižen sarakon Belomorsk — Arhangel'sk raudtespäi lopstancii.
Regionaline Oneg-lendimport (südäikod "ОНА") mugažo om olmas sodan aigaspäi, otab pen't aviacijad da punolendimid. "Vateg"-sodalendimport (vai "Андозеро") sijadase 13 km päivnouzmha lidnaspäi, sen sauvond om jätud kesketi vl 1995.
Irdkosketused.
*


Severodvinsk.
Počtmark ezmäiženke nevondkundaliženke atomvedenalaiženke «Leninan komsomol»-laivanke.
Severodvinsk (, vozil 1938−1957 oli "Molotovsk"-nimenke) om Venäman lidn da lidnümbrik Arhangel'skan agjan pohjoižes, Venäman atomlaivansauvomižen keskuz. Se om agjan kahtenz' surtte lidn, alištub sen tobmudele oikti.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1936 kuti "Sudostroi-radnikžilo". Vn 1938 se sai lidnan statusad. Toižen mail'man sodan aigan lidnan meriport oli sanu abud amerikalaižišpäi lend-lizan mödhe.
Geografijan andmused.
Severodvinsk sijadase Vauktan meren randal, 7 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, läz Pohjoižen Dvinan Nikol'skii-jogensud. Om 35 km matkad lodehližhe polehe lähembaižes Arhangel'sk-lidnaspäi. Voden keskmäine lämuz om +1,3 C°.
Municipaližen «Severodvinsk»-ühtnikan pind om 119 349 gektarad, läheližed eländpunktad (10 lugul: 4 žilod, 6 küläd, läz tuhad eläjid) mülüihe sihe, niita — 12 051 gektarad.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 21 tuhad eläjid, vl 1959 — 78 657 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 192 353 ristitud, lidnümbrikon — 193 697 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 255 tuhad ristituid vl 1990. Kaik 183 284 eläjad oli lidnümbrikos vl 2019.
Rahvahad (2010): venälaižed — 96,3%, ukrainalaižed — 1,7%, toižed rahvahad — 2,0%.


Sol'vičegodsk.
Jumalanmaman ezivendan päjumalanpert' (1690-nded voded), enččen ühtennimižen jumalankodin pala.
Sol'vičegodsk () om Venäman lidn da kurort Arhangel'skan agjan suvipäivnouzmas, Kotlasan rajonas. Se om municipaližen «Sol'vičegodskoje»-ühtnikan (lidnankundan) administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan eläjad mainitasoiš ezmäižen kerdan Sinodan aigkirjas kuti "mehed Usol'jespäi" vl 1492. Möhemba nimitihe "Usol'sk" i "Vičegdan Sol" (). Vl 1796 sai makundan lidnan statusad nügüdläiženke nimenke.
Sol'vičegodskan ižandusen päsarak om turizm (istorine lidn i vezikurort), mugažo turbhan briketiruindan tegim om olmas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Vičegd-jogen oiktal randal, 70 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kotlashasai om 17 km suvipäivlaskmha orhal vai 35 km avtotedme, Arhangel'skhasai — 480 km lodeheze orhal vai 635 km avtotedme. Lähembaine lidn om Koräžm 12 km päivnouzmha. "Sol'vičegodsk-raudtestancii" sijadase lidnanvuiččes Vičegodskii-žilos 12 km suvhe orhal.
Kaik 93 eländpunktad mülüdas lidnankundha Sol'vičegodskan ližaks. Lidnankundan pind om 2190,73 nellikkilometrad.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 2 460 ristitud, rajonan ristitišton kümnendez, lidnankundan — 5 064 ristitud. Vspäi 1856 kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 4 tuhad eläjid vozil 1970−2001 (4 094 rist. vl 1979). Vl 2017 lidnankundan ristitišt oli 4 269 eläjad.


Šenkursk.
Šenkursk () om Venäman lidn da lidnankund Arhangel'skan agjan suves. Se om Šenkurskan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1929) da üks'jäine lidn.
Istorii.
Nügüdläine eländpunkt mainitase kirjutadud purtkiš ezmäižen kerdan vl 1137 kuti "Oustje-Vag" — jumalankodin andan keradandsija, vl 1229 — "Šen'g-Kurje" Šen'g-jogen mödhe. Vozil 1565-1780 se oli "Vag-lidnuz" Šen'g-Kurj-kukhal. Saudud vl 1643 lidnuz om olmas paloin nügüd'-ki. Vl 1780 eländpunkt sai lidnan statusad Šenkursk-nimenke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Vag-jogen oiktal randal. Šenkursk seižub 60 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Arhangel'skhasai om 373 km lodeheze, Vel'skhasai om 143 km suvhe avtotedme. Lähembaine järed lidn om Kotlas, läz 230 km suvipäivnouzmha orhal.
Eläjad.
Vl 1913 eläjiden lugu oli 2 400 ristitud, vl 1984 — kaikiš suremb lugu, 8 tuhad ristituid. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 5 702 ristitud.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma mecan ümbriradmine da sömtegimišt. Ust'jan industrialižen tehnikuman palakund om specialižen keskopendusen aluzkundaks lidnas.
Vologd — Arhangel'sk avtote (M8) mäneb pidust' Vagan hurad randad. Sild pulloišpäi ühtenzoitab lidnad M8-trassanke, matkad sihesai om 8 km päivlaskmha.
Irdkosketused.
*


Vel'sk.
Vel'sk () om Venäman lidn Arhangel'skan agjan suves. Se om Vel'skan rajonan i lidnankundan administrativine keskuz da üks'jäine lidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase kirjutadud purtkiš ezmäižen kerdan vl 1137 kuti "Velin pagast" () — jumalankodin andan keradandsija, nimitihe Vel'-jogen mödhe. Vl 1780 sille anttihe lidnan statusad. Vozil 1796—1929 mülüi Vologdan gubernijha.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Vag-jogen hural randal tobjan palan, sen Vel'-ližajogen lanktendan sijas, Vel'-jogen oiktal randal. Vel'sk seižub 90 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Arhangel'skhasai om 395 km pohjoižhe orhal vai 505 km «Holmogorad»-avtotedme (M8). Lähembaižed lidnad oma Nändom 120 km lodeheze orhal vai 200 km avtotedme i Tot'm 128 km suvhe orhal, järedad lidnad — Vologd, matkad sihesai om 250 km suvipäivlaskmha avtotedme, i Kotlas (266 km päivnouzmha raudtedme, 410 km avtotedme).
Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz +2,7 C°. Paneb sadegid 645 mm vodes, penemb kaiked tal'vkus-keväz'kus (35..41 mm kus).
Kaks' küläd da raudtestancii mülüdas lidnankundha Vel'skan ližaks. Lidnankundan pind om 26,5 km².
Eläjad.
Vl 1913 eläjiden lugu oli 3 000 ristituid. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 23 885 ristitud, lidnankundan — 24 366 ristitud. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Emäganpäivän pühäpert' om udessündutadud lidnas.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma mecan ümbriradmine, mechimii, sömtegimišt. Kaks' specialižen keskopendusen aluzkundad om lidnas: maižandusen tehnikum i ekonomine tehnikum.
Ühtennimine raudtestancii om Konoš — Kotlas raudtel. Vologd — Arhangel'sk avtote (M8) ümbärdab lidnad päivlaskmaspäi. Lendimport sijadase 4 km suvhe lidnaspäi, sidä kävutadas vaiše sanitarižaviacijan täht.
Irdkosketused.
*


Kotlas.
Kotlas () om Venäman lidn Arhangel'skan agjan suvipäivnouzmas. Se om agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, järed raudtesol'm. Om municipaližen «Kotlas»-ühtnikan (lidnümbrikon) administrativižeks keskuseks, mugažo Kotlasan rajonan-ki (ei mülü rajonha).
Istorii.
Ende komilaižiden "Piras"-eländpunkt () da kund oliba olmas Kotlasan sijas 14.-18. voz'sadoil. "Kotlas-külä" (vai "Kodlas") mainitase eziauguižešti Stroganovan kirjeižes (1617−1625 voded) i Alamaiden kartal (1634), nimitihe lähižen penen jogen mödhe. Külä šingotaškanzihe transporttesol'meks vspäi 1899, saudihe «Perm' — Vätk — Kotlas»-raudted.
Vn 1917 kezakuspäi om lidnan statusanke. Repressijoiden vozil (1930−1950-nded voded) oli järedaks oigenduzkeskuseks türmatud ristituiden täht. Raudtesild om saudud Pohjoižes Dvinas päliči nenil ristituil Toižen mail'man sodan aigan. Avtotesild Pohjoižes Dvinas päliči sijadase 2 km pohjoižemb, se om saudud vl 2001.
Kotlas šingotase raudten edheotandoil, mecpilindan i mecan ümbriradmižen kombinatal (sauvondmaterialad, tehnologine pärzak), Limendan laivansauvomižen tegimel, elektromehanižel tegimel (erazvuiččed gazballonad i metallan ümbriradmine), sömtegimištol (leib, jauh, jomad, lihaproduktad).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pohjoižen Dvinan oiktal korktal randal i Vičegdan hural randal, jogiden ühthejoksmusen sijas, 80 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Arhangel'skhasai om 600 km lodeheze orhal, oiged te om vetme vai il'madme. Lähembaižed lidnad oma Sol'vičegodsk 17 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal, Koräžm 28 km päivnouzmha orhal, 34 km avtotel vai raudtel, Krasavino (Vologdan agj) 34 km suvhe orhal vai 44 km avtotedme.
Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz om +2,0 C°. Paneb sadegid 576 mm vodes, kezaližil kuil enamba kaiked (207 mm koumes kus).
Koume eländpunktad mülüdas municipaližhe «Kotlas»-ühtnikha lidnan ližaks: kaks' pen't küläd (94 rist. vl 2010) i järed raudteradnikoiden lidnanvuitte Vičegodskii-žilo (12 786 eläjad vl 2017).
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 17 300 eläjad, vl 1959 — 52 608 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 60 562 ristitud, lidnümbrikon — 73 517 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 69 tuhad eläjid vozil 1986 da 1987. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid i časoun' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,4%, toižed rahvahad — 2,6%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Kotlasan pedagogine kolledž i Kotlasan elektromehanine tehnikum.
Transport.
Avtobusad i ezilidnjonused oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Koume raudtestancijad ratas lidnas: Kotlas-Suvine, Kotlas-Pohjoine i Kotlas-Sol'm. Raudteedheotandan päfater sijadase Vičegodskii-žilos. Jogiport om avaitud lidnas.
Tatanmaine Kotlas-lendimport ("КТС / KSZ", 10,7 tuh. passažiroid vl 2016) sijadase ani lidnan suvipäivnouzmaižen röunan taga, sišpäi tehtas reisid Arhangel'skha, Siktivkarha i Piterihesai.


Astrahanin agjan lidnad.
Kaik om kuz' lidnad (, sidä kesken üks' SATÜ) i 7 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Astrahanin agjas.


Ahtubinsk.
Ahtubinsk () om Venäman lidn da lidnankund Astrahanin agjan lodehes. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Ahtubinskan rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1959 koumen žilon ühtištusel — Vladimirovk-slabad' (, mainitase vspäi 1793), Petropavlovk-žilo () i Ahtubanžilo. Panihe niiden žiloiden alust kormadamha keitandsolad Baskunčak-järvespäi Volgan laivoihe. Ezmäine raudtesild Ahtubas päliči oli saudud vl 1912, raudtestancii nimitase "Vladimirovk:aks".
Venäman kaikiš suremb kaičendministrusen lendimiden kodvindkeskuz sijadase lidnanno. Ahtubinsk šingotase laivoiden sauvondan da kohendusen tegimel, mugažo sömtegimišton edheotandad ratas (lihakombinat, leibänpaštandsijad).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volgan hijamiden (Ahtub, Vladimirovk, Kalmink) hural randal, 1 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Astrahanihesai om 305 km suvipäivnouzmha avtotedme. Lähembaine lidn om Znamensk 50 km lodeheze kaikil teil.
Viž pen't eländpunktad mülüdas lidnankundha Ahtubinskan ližaks. Lidnankundan pind — 1055,4 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 41 853 ristitud, lidnankundan — 41 923 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 53 tuhad eläjid vl 1987. Vl 2017 kaik 37 906 eläjad oli lidnankundas.
Ortodoksižen hristanuskondan 18. voz'sadan Jumalanmaman Vladimiran jumalaižen pühäpert' om udessaudud vll 2002−2010.
Irdkosketused.
*


Znamensk (Astrahanin agj).
Znamensk () om Venäman sauptud lidn Astrahanin agjan lodehes. Se om lidnümbrikon-ki statusanke alištamha agjan tobmudele.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1948 kuti "Kapustin Jar-1-žilo" — «Kapustin Jar»-poligonan personalan elämižkeskuz. Žilo sai lidnan statusad vl 1962 nügüdläiženke nimenke, Kapustin Jar-1-nimi jäi kirjeižidenvajehtusen täht. Nimitadas Znamenskaks oficialižikš vspäi 1993.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ahtuban Podstepk-hijaman hural randal (Volgan alangišt), 3..6 m korktusil valdmeren pindan päl. Matkad Volgogradan agjhasai om 5 km lodeheze, Astrahanihesai — 350 km suvipäivnouzmha avtotedme. Lähembaine lidn om Leninsk (Volgogradan agj) 45 km päivlaskmha kaikil teil. Kapustin Jar-žilo (5724 rist. vl 2010) seižub ani lidnan päivnouzmaižen röunan taga, mülüb Ahtubinskan rajonha.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 27 208 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 36 700 eläjad vl 2001.
Ortodoksižen hristanuskondan ph. Aleksandr Nevalaižen jumalanpert' om saudud vll 2001−2006.


Harabali.
Harabali () om Venäman lidn da lidnankund Astrahanin agjan keskuzpalas. Se om Harabalin rajonan administrativine keskuz, mülüb sihe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kuti "Harabalinskoje-külä" vodes 1789 korktal kukhal, pagenuded manmehed Venäman mustmanregionaspäi elänzoitiba siš. Nimi om sündnu kalmikan kelespäi (znamoičeb «must kukkaz») vai enččen kazahižen Karabaili-aulan mödhe. Žilo sai lidnan statusad vl 1974.
Harabali om maižanduzrajonan keskuz (sidä kesken plodukahad sadud, kalanpüdand), šingotase sömtegimišton tegimil. Toižed sarakod oma mecan ümbriradmine da sen udessündutand, sauvondmaterialiden tehmine.
Geografijan andmused.
Harabali sijadase Ahtub-jogen (Volgan hura hijam) Ašuluk-keskhijaman randal, ühtel pindal valdmerenke. Matkad Astrahanihesai om 142 km suvhe.
Endevanhan Sarai-Batu-pälidnan rujod oma olmas 40 km suvhe lidnaspäi. Voden keskmäine lämuz om +10,7 C°.
Gremučii- (147 rist. vl 2010) i Deduškin- (23 rist. vl 2010) žilod mülüdas lidnankundha Harabalin ližaks. Lidnankundan pind — 1117,35 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 18 117 ristitud, lidnankundan — 18 827 ristitud, rajonan nell' ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 19 100 eläjid vl 1996. Vl 2017 kaik 18 204 ristitud elihe lidnankundas.
Transport.
Maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. «Volgograd — Ahtubinsk — Astrahan'»-avtote läbitab lidnad. Raudtestancii om saudud «Saratov — Astrahan'»-raudtekeskustal.
Irdkosketused.
*


Kamizäk.
Kamizäk () om Venäman lidn da lidnankund Astrahanin agjan suves. Se om Kamizäkan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1925).
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1560 kuti kalatezport, ristitišt püdi kalad. Ühtenzoittihe žilod lähižidenke penidenke žiloidenke da anttihe lidnan statusad vn 1973 2. päiväl uhokud.
Kamizäk šingotase sömtegimišton edheotandoil (ristegim, konservtegim, lindferm), mugažo Venäman kastlijan maploduidenkazvatusen da arbuzlinmavodindan tedoinstitut radab lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volgan suhišton Kamizäk-hijaman randal, −24 m keskmäižel korktusel, alemba mail'man valdmeren tazopindad. Matkad lähembaižhe Astrahan'-lidnhasai om 35 km pohjoižhe avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 16 314 ristitud, rajonan koumandez. Kaikiš suremb ristitišt om vspäi 2000, enamba 16 tuhad eläjid. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Smolenskan jumalaižen pühäpert' om olmas lidnas, udessündutihe vodele 2008.
Kamizäkan maižanduzkolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Narimanov (lidn).
Narimanov () om Venäman lidn da lidnankund Astrahanin agjan suvipalas. Se om Narimanovan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1963 21. päiväl sulakud kuti "Vododelitel'-žilo" otmaha kävutamižhe Volgan suhišton oiktad randpol't. Vn 1973 sügüz'kul vezijagajan padoseinän sauvond tuli lophu i laivoiden likund zavodihe sen kal't. Saudihe šlüzad vodele 1975. Udesnimitihe "Nižnevolžskii-žilod" nügüdläižikš Venäman kirjutajan da Azerbaidžanan NST:n Nariman Narimanov-pämehen (1870−1925) oiktastuseks da anttihe lidnan statusad vn 1984 19. päiväl redukud.
Narimanov šingotase laivansauvomižen «Lotos»-tegimel, kalankazvatusen da melioracijan edheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volg-jogen korktal oiktal randal, valdmeren tazopindan (0 m) keskmäižel korktusel. Matkad Astrahanihesai om 45 km suvhe «Kaspii»-avtotedme (M6), ümbärdab lidnad päivlaskmaspäi. Kivivoivalamižport om saudud lidnas.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu om 11 521 ristitud, rajonan nelländez. Kaikiš suremb ristitišt oli 12 300 eläjad vl 1998. Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Jumalanmaman Blagoveščenjan jumalanpert' om saudud vozil 2001−2012.
Astrahanin proftehnologijoiden valdkundaližen kolledžan filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Portugalijan kel'.
Portugalijan kel' (ičeze nimituz: "português", "língua portuguesa") om üks' ibero-romanižiš, indoevropižiš kelišpäi.
Kel' om Portugalijan, Brazilijan, Angolan, Mozambikan, Kabo Verden, San Tome da Prinsipin i Päivnouzmaižen Timoran valdkundkel', mugažo üks' oficialižiš kelišpäi. Pagižijoiden lugu om 223 millionad ristituid kuti kodikel' (2016), heišpäi nell' videndest elädas Brazilijas, i 20 mln ristituid toižeks keleks. Lähembaine heimkel' om ispanijan kel'.
Portugalijan kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal.
Reguliruindorganzacijad oma Rahvahidenkeskeine portugalijan kelen institut ("Instituto Internacional da Língua Portuguesa, IILP", Prai, Kabo Verde, vspäi 2002), Lissabonan Tedoakademii i Brazilijan literaturan akademii (Rio-de-Žaneiro).


Belgorodan agjan lidnad.
Kaik om üks'toštkümne lidnad () i 18 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Belgorodan agjas.


Valuikad.
Valuikad () om Venäman lidn da raudtesol'm Belgorodan agjan suvipäivnouzmas. Se om Valuikan lidnümbrikon (edel vn 2018 sulakud — rajonan) administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1593 kuti röunlidnuz, nimitihe Valui-jogen mödhe. Udessaudihe sidä koume kerdad, jäl'gmäine tatarlaižiden lond suvespäi oli vl 1713. Valuikad sai lidnan statusad vl 1797.
Valuikad oma maižanduzrajonan keskuseks, šingotasoiš raudten (sortiruindstancii) i sömtegimišton (sahartegim, pühävoitegim, maidtegim, konservtegim, lihakombinat) edheotandoil, mugažo savičtegim radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Oskol-jogen (, Severskii Doncan ližajogi) hural randpolel da sen huran Valui-ližajogen randoil, 90 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ukrainan röunhasai om 10 km suvipäivnouzmha orhal (Luganskan agj) vai 30 km suvipäivlaskmha kaikil teil (Har'kovan agj), Belgorodhasai om 115 km lodeheze orhal vai 148 km avtotedme Šebekinon kal't. Lähembaine lidn om Aleksejevk 60 km pohjoižpäivnouzmha raudtedme, Ukrainan lidn — Kupänsk (Har'kovan agj) 70 km suvipäivlaskmha.
Uz' Simonovk- i Agoševk-žilod da Kuznecovk-futor mülüihe lidnankundha Valuikan ližaks. Lidnankundan pind oli 42,94 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 35 322 ristitud, lidnankundan — 35 799 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 35,8.. 35,9 tuhad eläjid vll 2000 i 2003−2008. Vl 2017 kaik 35 112 ristitud elihe lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid i Valuikan Jumalanmaman Emäganpäivän i ph. Mikulai-čudonsädajan mez'jumalankodi oma olmas lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Valuikan industrialine tehnikum i pedagogine kolledž.
Irdkosketused.
*


Aleksejevk.
Aleksejevk () om Venäman lidn da lidnankund Belgorodan agjan päivnouzmas. Se om Aleksejevkan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1685 kuti kozakoiden "Aleksejevskai-slabad" () kaičemha Venäman röunad. Ühtennimine stancii om saudud vl 1895 «Har'kov — Balašov»-jonol. Vspäi 1918 oli makundan keskuseks. Kätihe slabadad radnikžiloks vl 1939. Suren sodan aigan žilo oli okkupiruidud (5. heinku 1942 — 19. viluku 1943), sen jäl'ghe Aleksejevkan ukrainine ristitišt poleni lujas.
Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1954 19. päiväl elokud. Lidn šingotase sömtegimišton edheotandoil (järed voitegim, maidkonservtegim, leibtegim, kombisömäntegim), mugažo himižen i katilmašiništon tegimed oma olmas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tün' Sosn-jogen randoil (, Donan oiged ližajogi), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Belgorodhasai om 148 km päivlaskmha orhal vai 172 km avtol. Lähembaižed lidnad avtoteidme oma Birüč 20 km päivlaskmha i Ostrogožsk (Voronežan agj) 50 km pohjoižpäivnouzmha.
Aleksejevk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 124,52 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 39 026 ristitud, rajonan koume videndest. Vspäi 1996 ristitišton lugu om 38..39 tuhad eläjid (39 400 rist. vl 2008). Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid om olmas lidnas.
Aleksejevkan pedagogine kolledž i agrotehnine tehnikum oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Irdkosketused.
*


Birüč.
Birüč () om Venäman lidn da lidnankund Belgorodan agjan päivnouzmas. Se om Krasnogvardeiskojen rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1705 kozakoiden žiloks vanhan lidnusen sijas. Vozil 1779−1918 Birüč oli makundan lidnan statusanke. Vll 1919−1958 nimitihe "Budönnovsk-lidn" (vai "Budönnii"), sid' "Budönnoje-žilo". "Krasnogvardeiskoje-žilo" sai lidnan statusad vl 2007 nügüdläiženke istoriženke nimenke.
Birüč šingotase sömtegimišton edheotandoil — maidtegim, maploduiden konservtegim.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tün' Sosn-jogen hural randal (, Donan oiged ližajogi), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Belgorodhasai om 128 km päivlaskmha orhal vai 150 km avtotedme. Lähembaine lidn om Aleksejevk 20 km päivnouzmha.
Kaks' pen't žilod mülüdas lidnankundha Birüčun ližaks. Lidnankundan pind — 120,62 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 7 846 ristitud, lidnankundan — 8 073 ristitud, rajonan videndez. Kaikiš suremb ristitišt oli 14 200 eläjad vl 1913, i sodan jäl'ghe — 8 526 eläjad vl 1989. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman katken päjumalanpert' i kaks' jumalanpertid oma kaičenus lidnas.
Fizkul'trižtervehtai kompleks, ujundbassein i mägisuks'kompleks ratas lidnas.
Irdkosketused.
*


Graivoron.
Graivoron () om Venäman röunanverine lidn Belgorodan agjan suvipäivlaskmas. Se om Graivoronan lidnümbrikon (edel vn 2018 sulakud — rajonan) administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1678 kozakoil kuti "Graivoroni-slabad" (). Vl 1838 slabad sai makundan lidnan statusad. Vn 1848 lujan lämoipalon jäl'ghe udessaudihe lidnad oigedsaumaižen planan mödhe.
Graivoron šingotase elektromehanižen, savičun, parketlaudan i saguden tegimil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Vorskl-jogen hural randal (, Dnepran hura ližajogi), 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ukrainan röunhasai om 7 km suvipäivlaskmha avtotedme, Belgorodhasai — 78 km päivnouzmha, se om Venäman lähembaine lidn.
Lugovk-žilo (, 221 rist. vl 2016) mülüi lidnankundha Graivoronan ližaks. Lidnankundan pind oli 30,64 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 6 234 ristitud, lidnankundan — 6 444 ristitud, rajonan videndez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 8 900 eläjad vl 1926, Suren sodan jäl'ghe — 6 506 eläjad vl 2016.
Irdkosketused.
*


Gubkin (lidn).
Gubkin () om Venäman lidn Belgorodan agjan pohjoižes. Se om agjan koumanz' surtte lidn, Gubkinan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel 2008 vot Gubkin i sen rajon oliba eriži).
Istorii.
18. voz'sadaspäi "Korobkovo-žilo" i "Saltikovo-külä" oliba necil territorijal. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1931 žiloks kaivudenno tedoidamha raudkivendod. Žilo sai oficiališt statusad vn 1939 19. päiväl sügüz'kud kuti "Gubkin-radnikžilo" nevondkundaližen kivivoigeologijan Ivan Gubkin-ohjandajan (1871−1939) muštho. Suren sodan okkupacijan jäl'ghe žilo oli pandud mantazole.
Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1955, kändihe lidnaks agjan alištusenke vn 1960 keväz'kul. Vspäi 1967 Lebedinskii-küllästamižkombinat oli sauvomas da radab, sadas raudkivendod kar'jerišpäi lidnan i Vanhan Oskolan keskes.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase (Vanh) Oskolec-jogen randoil (, Donan oigedpol'ne bassein), 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kurskan agjhasai om 10 km pohjoižhe orhal, Belgorodhasai om 116 km suvipäivlaskmha avtotedme. Lähembaine lidn om Vanh Oskol 10 km päivnouzmha avtol vai raudtedme.
Klimat om ven kontinentaline toižetui. Voden keskmäine lämuz om +7,0 C°. Paneb sadegid 480..550 mm vodes, enamba kezal.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 88 560 ristitud, lidnümbrikon koume nelländest. Kaikiš suremb ristitišt oli 88 600 eläjad vl 2011. Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Toižetamižen päjumalanpert' i kaks' jumalanpertid oma olmas lidnas.
Ižanduz da transport.
Lidn šingotase raudan samižen edheotandoil, sauvondmaterialiden pästandal (sauvondmujud, raudbetontegesed, plastmassiknad), sömtegimištol (lihakombinat, leibän edheotand), mugažo kengiden tegim i omblendfabrik ratas.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Gubkinan muzikaline i kaivuzpolitehnine kolledžad, Belgorodan valdkundaližen tehnologižen universitetan filial i Vanhan Oskolan tehnologižen institutan pala — Nacionaližen MISIS-universitetan filial (Moskv).
Avtobusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Passažiräraudtestancii om saudud raudteiden päl. Avtobusad da jonused ühtenzoittas lidnad lähižidenke rajonkeskusidenke i regioniden järedoidenke lidnoidenke.
Irdkosketused.
*


Koroč.
Jumalanmaman Raštvoiden jumalanpert' Koročas (1873).
Koroč () om Venäman lidn da lidnankund Belgorodan agjan keskuses. Se om Koročan rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1637 kuti röunlidnuz i "Čoma lidn Koročal" (), aigan mändes nimituz lüheni. Koroč sai makundan lidnan statusad vl 1708.
Koroč om maižanduzrajonan keskuseks, šingotase sömtegimišton edheotandoil (järed sigalihakombinat, maidtegim, sömänkombinat pästab olut i mineralvet).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ühtennimižen jogen (Severskii Doncan bassein) oiktal kukhikahal randal, 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Belgorodan röunhasai om 45 km suvipäivlaskmha avtotedme, keskushesai — 54 km. Lähembaižed lidnad oma Uz' Oskol 52 km päivnouzmha avtol, Šebekino 63 km suvhe avtotedme, Belgorod i Gubkin 68 km pohjoižhe avtotedme.
Puškarnoje- (528 rist. vl 2010) i Belogor'je- (159 rist. vl 2010) žilod mülüdas lidnankundha Koročan ližaks. Lidnankundan pind — 7,93 km². Koroč-lidn röunatab küläeländpunktoidenke: Pogorelovk-žilo (2 218 rist. vl 2010) i Behteevk-žilo (hural randal, 3290 rist. vl 2010).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 5 877 ristitud, lidnankundan — 6 564 ristitud, rajonan kudendez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 15 200 eläjad vl 1931, sid' poleni kollektivizacijan, näl'gen i Suren sodan tagut. Vl 2017 kaik 5 888 ristitud elihe lidnas, 6 621 ristitud — lidnankundas.
Koročan maižanduztehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Stroitel' (lidn).
Stroitel' () om Venäman lidn da lidnankund Belgorodan agjan päivlaskmas. Se om Jakovlevon rajonan (vspäi 1965) administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud žilho kukuruzpöudol vl 1958 otmaha kävutamižhe raudkivendon Jakovlevo-löudmižsijad. Žilo sai lidnan statusad vl 2000.
Stroitel' šingotase Jakovlevo-kaivuden radol, sauvondmaterialiden edheotandoil (raudbetontegesed, montažezitegesed), mugažo lihanümbriradai tegim radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Vorskl-jogen hural randpolel (Dnepran bassein), 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Belgorodan röunhasai om 10 km suvhe avtotedme, keskushesai — 21 km. Raudten lopstancii om olmas vaiše ajamha jüguid.
Koume pen't futorad mülüdas lidnankundha Stroitelin ližaks. Lidnankundan pind — 34,7 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 23 933 ristitud, lidnankundan — 24 304 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 24 526 ristitud vl 2017. Sil-žo vodel kaik 24 914 ristitud elihe lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid i protestantizman koume pühäpertid oma olmas lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Jakovlevon politehnine tehnikum i Jakovlevon pedagogine kolledž.
Irdkosketused.
*


Šebekino.
Šebekino () om Venäman valdkundröunanverine lidn Belgorodan agjas. Se om Šebekinon lidnümbrikon (edel vn 2018 sulakud — rajonan) administrativine keskuz da üks'jäine lidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1713 kuti "Šebeko-alapolknikan manmehiden külä". Vspäi 1928 oli Šebekinon rajonan keskuseks. Vn 1938 16. päiväl tal'vkud radnikžilo sai lidnan statusad. Vozil 1942 (14. kezaku) — 1943 (9. uhoku) lidn oli nacistižen Saksanman okkupacijan al. Mülütihe rajonha vl 2006.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Nežegol'-jogen randoil (Severskii Doncan hura ližajogi), Severskii Doncan randpolel, 110 m korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Belgorodhasai om 30 km lodeheze, Ukrainan valdkundröun om 5 km suvhe. Lähembaine lidn om Har'kovan agjan Volčansk () 10 km suvhe.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan da lidnankundan eläjiden lugu oli 44 279 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 45 tuhad eläjid vozil 1989−2009.
Ižandusen päsarakod oma himine (ezmäine kodihimijan tegim NSTÜ:s), sauvondmaterialiden tehmine (niiden kombinat, melan, raudbetonan i čomitandmaterialoiden tegimed), sömtegimišt.
Irdkosketused.
*


Angolan kvanz.
Angolan kvanz () om Angolan valdkundvalüt. Om väges vspäi 1977, vajehti Angolan eskudod.
1 kvanz = 100 sentimod ("céntimo"). Valütkod om "AOA". Simvolad: Kz, kz. Valütan regulätor om Angolan Nacionaline bank.
Giperinflacii jätktase valdkundas (sulaku 2020). Rahuded pörundas: 10 i 50 sentimod, 1, 5, 10, 20 kvanzad. Banknotad oma 1, 5, 10, 50, 100, 200, 500, 1000, 2000, 5000 kvanzad nominalanke. Edel 1999. vot lveja oli henoikš rahoikš. Paindas banknotoid Venämas.


Uz' Oskol.
Uz' Oskol () om Venäman lidn Belgorodan agjan päivnouzmas. Se om Uden Oskolan lidnümbrikon (edel vn 2018 sulakud — rajonan) administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1637 kuti röunanverine lidnuz. Vl 1647 kändihe lidnaks "Caröv-Alekseev"-nimenke Aleksei Vaikneine-carin-alusenpanijan oiktastuseks. Udesnimitihe nügüdläižikš vl 1655 jogen mödhe, Vanh Oskol-lidnan rindataden 60 km pohjoižhe. Uz' Oskol sai makundan lidnan statusad vl 1779.
Uz' Oskol šingotase elektrodtegimel, mebel'fabrikal, mugažo sömtegimišton edheotandoil (leibänkombinat, kombisömtegim, kanaferm).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Oskol-jogen (, Severskii Doncan hura ližajogi) hural randal, 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Belgorodhasai om 110 km päivlaskmha avtotel. Lähembaižed lidnad oma Birüč 35 km päivnouzmha avtotedme i Koroč 52 km päivlaskmha avtol. «Vahn Oskol — Valuikad»-raudtejono läbitab lidnad.
Rudnii-žilo (407 rist. vl 2016) mülüi lidnankundha Uden Oskolan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 19 350 ristitud, lidnankundan — 19 959 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 20 tuhad eläjid vll 1989−2009 (20 900 rist. vl 2003).
Irdkosketused.
*


Vanh Oskol.
Vanh Oskol () om Venäman lidn da lidnümbrik Belgorodan agjan pohjoižes. Se om agjan kahtenz' surtte lidn, «sodahoštusen lidn»-arvonke (vspäi 2011). Edel 2008. vot Vahn Oskol i sen rajon oliba eriži.
Enzne.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1593 kuti "Oskol"-sodakordon valdkundröunanno lidnan statusanke, nimitihe jogen mödhe. Vl 1655 udesnimitihe nügüdläižikš Carev Alekseev-lidnan udesnimitusenke. Vanh Oskol kändihe makundan keskuseks vl 1727.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Oskol-jogen randoil (Severskii Doncan hura ližajogi), 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Belgorodhasai om 117 km suvipäivlaskmha orhal vai 140 km avtotedme. Lähembaine lidn om Gubkin, om 10 km matkad päivlaskmha sen röunhasai.
Vanh Oskol jagase kudhe territorialižhe rajonha: Keskuzline, Suvipäivlaskmaine, Pohjoižpäivnouzmaine, Raudten, Kotölan i Metallurgine rajonad. Kaik 78 eländpunktad mülüdas lidnümbrikho Vanhan Oskolan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1693,5 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 221 085 ristitud, lidnümbrikon — 256 542 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 224 153 eläjad vl 2018. Vl 2017 kaik 259 986 ristitud elihe lidnümbrikos, sidä kesken 223 360 ristitud lidnas.
Ižanduz da transport.
Lidn šingotase raudan metallurgijan keskuseks sijaližel torhudel: elektrometallurgine kombinat i Stoilenskii-küllästamižtegim. Toižed sarakod oma sömtegimišt (leibänedheotandad, bekon, konditerfabrikad, maidkombinat, kalategim), mašiništonsauvomine (tegim metallurgijan täht, demfermašinoiden tegim, gidravline mašiništ), sauvondmaterialiden tehmine (cement, metalližkonstrukcijad, tagodud tegesed), mugažo plastmassantegim radab lidnas.
Avtobusad, kiruhtramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Tatanmaine civiline Vanhan Oskolan lendimport ("UUOS / СОЛ") sijadase 6 km lodeheze lidnaspäi, tehtas reisid Moskvha.


Bränskan agjan lidnad.
Kaik om kuz'toštkümne lidnad () i 23 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Bränskan agjas.


Dät'kovo.
Dät'kovo () om Venäman lidn da lidnankund Bränskan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Dät'kovon rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1626 kuti külä, vspäi 1810 oli žiloks. Vl 1924 kätihe lidnanvuiččeks žiloks. Vspäi 1938 om lidnan statusanke. Municipaližen «Dät'kovo»-ühtnikan administracii om likvidiruidud vn 2014 redukus, rajonan administracii tegeb sen velgusidme.
Dät'kovo šingotase hrustalin da meblin tehmižel, sauvondmaterialiden (raudbetonkonstrukcijad, keradajad puižed pertid) i sömtegimišton edheotandad ratas, mugažo releiden tegim om olmas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase penen Olešn'-jogen randoil (), se lankteb lidnan taga vides kilometras Bolv-jogehe oiktalpäi (213 km pitte, Desnan hura ližajogi), 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kalugan agjan röunhasai om 6 km päivnouzmha orhal, Bränskhasai om 25 km suvhe teidme. "Dät'kovo-raudtestancii" om olmas vspäi 1927 lidnan pohjoižes.
Nell' küläd da Vereščovk-raudtestancii mülüdas lidnankundha Dät'kovon ližaks. Lidnankundan pind — 190,26 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 29 439 ristitud, lidnankundan — 29 588 ristitud, rajonan nell' ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 34..35 tuhad vozil 1989−2001 (35 000 rist. vl 1992). Vl 2017 kaik 27 283 ristitud elihe lidnankundas. Hristanuskondan koume pühäpertid om lidnas: 2 — ortodoksižen hristanuskondan, 1 — baptizman.
Bränskan energomašiništonsauvomižen da radioelektronikan tehnikuman filial (edel 2016 vot — Dät'kovon industrialine tehnikum) om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Fokino (Bränskan agj).
Fokino () om Venäman lidn da lidnümbrik Bränskan agjan pohjoižpäivnouzmas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1899 kuti žilo Borovk-külänno sauvomha da holitamha cementtegint. Vl 1929 nimitihe žilod "Cementnii Zavod-radnikžiloks" (), möhemba muite "Cementnii". Radnikžilo da Borovk-külä kätisoiš lidnaks udenke "Fokino"-nimenke, Ignat Fokin-revolücioneran kanzannimen mödhe. Vl 1969 "Šibenec-žilo" mülüi lidnha, ristitišton tobj pala eläb sen mikrorajonas 1 km suvipäivlaskmha lidnan vanhas palaspäi jogen oiktal randal.
Vhesai 2002 lidn mülüi Dät'kovon rajonha. Lidn šingotase sauvondmaterialiden pästandan edheotandoil: cementtegim, šiferantegim, raudbetontegesiden edheotand, azbestcementtegesiden kombinat, keramižiden torviden tegim ratas Fokinos.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Bolv-jogen muugotil randoil (, Desnan hurapol'ne bassein), 190 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Dät'kovon i Bränskan rajoniden röunal. Matkad Kalugan agjhasai om 10 km päivnouzmha, Bränskan röunhasai — 10 km suvhe avtotedme, keskushesai — 25 km. Toižed lähižed lidnad oma Sel'co 20 km suvipäivlaskmha orhal i Dät'kovo 15 km pohjoižhe kaikil teil.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 13 876 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vll 1989−2008, enamba 15 tuhad eläjid (vozil 1996 i 2000 — 15 600 rist.). Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om olmas lidnas.


Karačev.
Karačev () om Venäman lidn Bränskan agjan päivnouzmas. Se om Karačevan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan ph. Ipatijan jumalankodin aigkirjas vl 1146. Vozil 1246−1360 oli Karačevan ruhtinazkundan pälidnaks.
Lidn šingotase polimeriden «Metaklei»-tegimel nanosilikatoišpäi, sömtegimišton edheotandoil (maidkombinat, trahmalan tehmine), mugažo elektroühtištoitajiden detaliden tegim om olmas, omblendfabrik radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Snežet'-jogen randal (80 km pitte, Desnan hura ližajogi), 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Bränskan röunhasai om 44 km päivlaskmha-lodeheze raudtedme i avtol, Orelan agjhasai — 7 km päivnouzmha orhal.
Kaik 11 žilod da 20 küläd mülüdas lidnankundha Karačevan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 19 715 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 21 800 rist. vl 1913 i 21..22 tuhad vll 1989−2001 (22 600 rist. vl 1992). Vl 2018 kaik 24 395 ristitud elihe lidnankundas, rajonan seičeme kümnendest.
Orelan valdkundaližen universitetan filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Klincad.
Klincad () om Venäman lidn da lidnümbrik valdkundan päivlaskmas, Bränskan agjas. Se om agjan kahtenz' surtte lidn, mugažo om Klincan rajonan administrativižeks keskuseks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1707 vanhuskolaižil kuti "Klinci-slabad", om nimitadud edeleläjiden kanzannimen mödhe () äilugus. 19. voz'sadal se kätihe tekstil'tegimišton keskuseks, oli olmas 25 edheotandad, niiden kesken 10 vatefabrikad da 11 nahktegint. Külä sai lidnan statusad vl 1925.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan päivlaskmas, seižub Moskovk-jogen randal (Turosnan ližajogi, Dnepran bassein), 150..160 m ü.m.t. korktusil. Matkad Bränskhasai om 164 km pohjoižpäivnouzmha, Ukrainan röunhasai — läz 50 km suvhe, Vaugedvenäman röunhasai — läz 50 km päivlaskmha da pohjoižhe.
Kaks' küläd mülüdas ümbrikho Klincad-lidnan ližaks: Zaimišče (5226 rist. vl 2013) i Ardon' (2418 rist. vl 2013).
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 62 510 ristitud, lidnümbrikon — 70 350 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vozil 1986−1987 — 72 tuhad eläjid. Vl 2017 lidnümbrikon ristitišt om 70 164 eläjad.
Ižandusen päedheotandad oma avtolibutimiden tegim da silikatsavičun tegim. Mugažo sauvondmaterialiden kombinat, «Metrobeton»-tegim, špagatfabrik, konservtegim, maidedheotand da keng'fabrik oma olmas.
Ühtennimine raudtestancii om olmas «Bränsk — Gomel'»-jonol vspäi 1887.
Irdkosketused.
*


Mglin.
Mglin () om Venäman lidn da lidnankund Bränskan agjan keskuzpalan lodehes. Se om Mglinan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1154 kuti "Zaroi" (), mainitase ph. Ipatijan Gangralaižen jumalankodin aigkirjas, mugažo "Zartii" () i "Zarub". Oli pandud mantazole mongoliž-totarižen londan aigan. Vspäi 1359 mainitase nügüdläiženke nimenke Litvanman aigkirjoiš.
Mglin sai lidnan statusad vl 1781. Lidn šingotase sömtegimištol (argvoi, sagud, trahmal, leib) i mecedheotandoil (pilindmaterialad).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sudink-jogen randal (Voronusan ližajogi, Iputin bassein), 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Bränskhasai om 103 km päivnouzmha orhal vai 125 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Uneč 32 km suvipäivlaskmha i Suraž 36 km päivlaskmha avtoteil.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 7 916 ristitud, rajonan nell' ühesandest. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1913 (9 900 rist.) i vl 1998 (9 000 rist.). Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Emäganpäivän päjumalanpert' (saudihe vll 1815−1830) da kaks' jumalanpertid oma olmas lidnas.
Bränskan agrarižen tehnikuman filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Novozibkov.
Novozibkov () om Venäman lidn da lidnümbrik Bränskan agjan suvipäivlaskmas. Se om agjan koumanz' surtte lidn, mugažo om Novozibkovan rajonan administrativižeks keskuseks (ei mülü sihe).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1701 kuti sirdanuziden Venäman keskuzregionoišpäi vanhuskolaižiden "Zibkai-slabad' " (). Se sai lidnan statusad vl 1809 nügüdläiženke nimenke. Lidn om openduzkeskuseks, šingotase elektrotermižen mašiništon pästandal (suladuzpäčid, ühthekeitandapparatad), nahk- i tekstil'edheotandoil, sömtegimištol, mugažo betonližadusiden tegim radab, ende tegihe jüguzvagonoid i virid.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Bränskhasai om 207 km pohjoižpäivnouzmha, Vaugedvenämahasai — 25 km päivlaskmha orhal. Lähembaižed lidnad oma Klincad 35 km pohjoižpäivnouzmha orhal i Zlink 25 km suvipäivlaskmha orhal. Ühtennimine raudtestancii om olmas «Bränsk — Gomel'»-jonol vspäi 1887.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 40 553 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1985−1988, 47 tuhad eläjid.
Kuz' specialižen keskopendusen aluzkundad om lidnas: kaks' profškolad, pedagogine i medicinine kolledžad, maižandusen i ohjastusen tehnikumad.
Vozil 1963−2002 Venäman amuižortodoksižen jumalankodikundan keskuz sijazihe lidnas, sid' keskusen sirtihe Moskvha da kätihe patriarhataks.
Irdkosketused.
*


Počep.
Voskresenskii päjumalanpert' Počepas (läz 1771).
Počep () om Venäman lidn da lidnankund Bränskan agjan keskuzpalas. Se om Počepan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1447. Oli lidnuseks 16.-17. voz'sadal, sen mapudotesed oma kaičenus lidnanno tähäsai. Žilo sai lidnan statusad vl 1925. Vozil 1941 (22. eloku) — 1943 (21. sügüz'ku) oli okkupiruidud nacistižen Germanijan sodavägil, tegihe sijaližiden evrejalaižiden rikondad — 1800 ristitud. Ei ole himižen azegišton varoid lidnan ümbrištos (oli Venäman kudendez), likvidiruihe niid täuzin.
Počepan ižandusen päsarakod oma sömtegimišt (pästtas leibäd, maidod, void, kanaproduktoid) i mecan ümbriradmine, mugažo omblendfabrik om olmas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sudost'-jogen randoil (Desnan oiged ližajogi), 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Bränskhasai om 84 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad (avtotedme) oma Trubčevsk 51 km suvipäivnouzmha, Uneč 64 km päivlaskmha i Mglin 48 km lodeheze.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 17 161 ristitud, rajonan nell' ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 18 200 eläjad vozil 1998−2001.
Počepan mehaniž-agrarine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Transport.
"Počep-raudtestancii" om olmas lidnas vspäi 1887 «Bränsk — Gomel'»-jonol. Avtote «Bränsk — Gomel'» läbitab lidnan suvipalad.
Irdkosketused.
*


Sel'co.
Sel'co () om Venäman lidn da lidnümbrik Bränskan agjan pohjoižes.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1876 kuti raudtestancii da sen žilo «Rig — Orel»-jonol, mugažo šingotihe mecpilindan edheotandoil. Kätihe radnikžiloks vl 1938, šlibakoiden tegim radoi 2 kilometras. Vn 1943 sügüz'kul nacistižen Saksanman sodaväged poltiba žilod lähtten, udessündutamine zavodihe sil-žo vodel.
Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1990. Järedad Bränskan himine tegim (sauvondhimijan produktad) i meckombinat (meblin tehmine) ratas Sel'cos, mugažo leibäntegim, «Tamoš»-lihakombinat i mineralveden edheotand.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Desn-jogen hural randal, 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, om ümbärtud mecoil. Matkad Bränskan röunhasai om 7 km suvipäivnouzmha raudtedme, keskushesai — 33 km. Ühtennimine raudtestancii om «Bränsk — Smolensk»-jonol.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvhanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 17 934 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1979−1992, enamba 20 tuhad eläjid (vl 1989 — 20 762 rist.). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' om olmas lidnas (saudihe vll 1994−2005), om väges.


Sevsk.
Ristan Zdviženjan jumalanpert' (vspäi 1808).
Sevsk () om Venäman lidn da lidnankund Bränskan agjan suvipäivnouzmaižes čogas. Se om Sevskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1146 nügüdläiženke nimenke da lidnan statusanke Voskresenijan i Ph. Ipatijan jumalankodiden aigkirjoiš. 17. voz'sadal oli tetabaks Venäman röunanverižeks lidnuseks da torguindan keskuseks. Vspäi 1778 lidnan sauvond tegese nellikfartaloil pertišton uden planan mödhe. Oli alištunu Černigovan, Kijevan, Belgorodan i Orelan tobmudele ičeze istorijas.
Aigan mändes sirtihe röunad, 1880-nzil vozil sauvoihe raudted edahan lidnaspäi, i se kadoti endišt znamoičendad. Lidn oli okkupiruidud Germanijan imperijan sodavägil (1. reduku 1941 — 27. eloku 1943). Mülüb Bränskan agjaha vspäi 1944. Lidn šingotase sömtegimišton edheotandoil (konservtegim, lihakombinat, leibänkombinat, voitegim).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sev-jogen randoil (Nerussan ližajogi, Dnepran bassein), 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Bränskhasai om 120 km pohjoižhe orhal vai 140 km «Ukrain»-avtotedme (M3). M3-trass (Moskv — Bränsk — Ukrainan röun, edemba Kijevhasai) om ani lidnan päivlaskmaižen röunan taga. Lähembaine lidn om Seredina-Bud (, Suman agj, Ukrain) 30 km päivlaskmha orhal. «Trojebortnoje»-röunpäličmänendtaho ühtenzoitab lidnad Ukrainanke.
Kaks' žilod da kaks' küläd-slabadad mülüdas lidnankundha Sevskan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 7 282 ristitud, rajonan nell' ühesandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 11 400 eläjad vl 1913. Seičeme jumalanpertid oma kaičenus lidnas paloin vai täuzin.
Irdkosketused.
*


Starodub.
Starodub ([stərɐˈdup]) om Venäman lidn da lidnümbrik Bränskan agjan suves. Se om Staroduban rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1080 olijanke lidnusenke da lidnan statusanke Lavrentijan aigkirjas, mugažo "Starodub-Severskii"-nimenke. Se sai makundan lidnan statusad vl 1782.
Amuine pertišt om kaičenus tähäsai läz täuzin. Om äi vanhoid kundaližid sauvusid i torgovanoiden pertid. Lidn šingotase sömtegimišton edheotandoil, pästtas sagudzid, kolbasoid, leibäd, kuivatud sömäd da konservid.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Babinc-jogen randal (Vablin ližajogi, Dnepran bassein), 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Bränskhasai om 145 km pohjoižpäivnouzmha. Vspäi 1900 raudtesarak ühtenzoitab lidnad lähembaiženke Uneč-lidnanke 30 km pohjoižhe.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 19 010 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 19 400 eläjad vll 1996−2001. Ortodoksižen hristanuskondan Hristan Raštvoiden päjumalanpert' (kozakišton) da kaks' jumalanpertid oma olmas lidnas.
Bränskan agrarine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Suraž.
Suraž () om Venäman lidn da lidnankund Bränskan agjan lodehes. Se om Suražan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kuti "Suražiči-külä" () 17. voz'sadan augotišes. Se sai makundan lidnan statusad eziauguiženke "Suraž Iputil"-nimenke () vl 1781. Om olmas nügüdläiženke nimenke vspäi 1797. Vozil 1803−1919 oli mülünu Černigovan gubernijha, sid' Gomelin gubernijha, vspäi 1926 mülütihe Bränskan gubernijha.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Iput'-jogen oiktal randal tobjimalaz (Dnepran bassein), 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Bränskhasai om 134 km päivnouzmha orhal vai 170 km avtotedme, Vaugedvenäman röunhasai — 15 km lodeheze avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Klincad 32 km suvhe avtotedme da Uneč 27 km suvipäivnouzmha avtotedme.
Suraž om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 15,67 km².
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 11 640 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli 13 tuhad eläjid vl 1996. Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Jumalanmaman Blagoveščenjan jumalanpert' om udessündutadud vozil 1993−2005.
Ižandusen päsarakod oma kartonan tehmine (kartonfabrik) i sömtegimišt (maidedheotand da leibtegimen filial), mugažo omblendfabrik om olmas. "Suraž-raudtestancii" om olmas «Uneč — Orš»-jonol. Pedagogine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Žukovk.
Žukovk () om Venäman lidn Bränskan agjan pohjoižes. Se om Žukovkan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1867 kuti pol'stancii holitamha «Orel — Vitebsk»-raudted. Kätihe raudtestancijaks vl 1871. Saudihe raudanvalamižtegint raudten täht 19. voz'sadan lopus, raudteškolad 20. voz'sadan augotišes. Kätihe tegimišton sijaližeks keskuseks aigan mändes, i sai radnikžilon statusad pätandan mödhe vn 1931 31. päiväl redukud.
Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1962. Lidn šingotase «Stels»-kvadrocikliden, lumi- i solikkuimiden da veloramoiden järedal tegimel, sömtegimišton edheotandoil (maidtegim, kombisömäntagim, villänümbriradai kombinat), mugažo tehnologižen mašiništon tegim radab i mecan edheotandad oma väges.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Desnan hural randal, 150..160 m korktusil. Matkad Bränskhasai om 56 km suvipäivnouzmha. Lähembaižed lidnad oma Dät'kovo 40 km päivnouzmha orhal vai 63 km avtol i Sel'co 40 km suvipäivnouzmha raudtedme.
Latiši-žilo da kuz' küläd mülüdas lidnankundha Žukovkan ližaks. Lidnankundan pind — 74,4 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu om 18 269 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli 19..20 tuhad eläjid vozil 1989−2005 (vl 1996 — 20 600 rist.). Vl 2017 kaik 17 917 ristitud elädas lidnankundas. Hristanuskondan ph. Aleksandr Nevalaižen jumalanpert' om saudud vll 1991—1995.
Irdkosketused.
*


Santuš Žoze Eduardu duš.
Žoze Eduardu duš Santuš (; sünd. 28. eloku 1942, Luand, Angol) om 2. da nügüdläine Angolan prezident, vn 1979 sügüz'kuspäi, 37 vot rattemata. Edel sidä om ranu valdkundan röunantagaižiden azjoiden ministral (1976). Armijan jenaral. Ei linne ühtneda prezidentan valičendoihe vn 2017 elokus.


Zlink.
Zlink () om Venäman lidn da lidnankund Bränskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Zlinkan rajonan administrativine keskuz, agjan kaikiš penemb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud pagenuzil vanhuskolaižil vl 1700. Se sai lidnan statusad vl 1925. Vozil 1959−1988 Zlinkan rajonan territorii mülüi Novozibkovan rajonha. Vspäi 1986 radiacine redustuz painab Zlinkha Černobilin stancijan avarijan jäl'ghe.
Zlink šingotase gipskartonan tegimel, mänetusenmäričimiden i pompiden pästandan edheotandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ühtennimižen jogen randal (Iputin ližajogi), 151 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, om ümbärtud mecoil. Matkad Bränskhasai om 220 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme, Vaugedvenäman röunhasai om 11 km päivlaskmha. Lähembaižed lidnad oma Dobruš (Gomelin agj, Vaugedvenäma) 30 km päivlaskmha i Novozibkov 25 km pohjoižpäivnouzmha. Lähembaine raudtestancii nimitase "Zlink:aks", sijazihe sidä Viškov-žilho 8 km lodeheze.
Pavlovk-žilo (, kaikenaigaižeta ristitištota) i Petrovk-külä (ven. "Петровка", 83 rist. vl 2010) mülüdas lidnankundha Zlinkan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 5 507 ristitud, rajonan nell' ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 7 600 eläjad vl 1917 i 8 754 eläjad vl 1939. Kaik 5 535 ristitud elihe lidnankundas vl 2017. Hristanuskondan Voznesen'jan i Mikulai-čudontegijan jumalanpertid oma olmas lidnas 19. voz'sadan kahtendes polespäi.
Irdkosketused.
*


Trubčevsk.
Trubčevsk () om Venäman lidn da lidnankund Bränskan agjan suves. Se om Trubčevskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 975 kuti "Trubeč", "Trubež", "Trubeck", "Trubežsk" vai "Trubčesk" (erazvuiččiden purtkiden mödhe) lidnan statusanke Desnan randal 10 kilometras mödvedhe. 12. voz'sadaspäi lidn seižub nügüdläižel sijal. Vozil 1164−1566 Trubčevsk oli ühtennimižen ruhtinazkundan keskuseks, sid' Pol'šanman i Venäman röunanverižeks lidnuseks.
Trubčevsk šingotase mašiništonsauvomižen «Monolit»-tegimel (ambundavialadlused, elektroavtomatik, cisternad, mebel'), sömtegimištol (leib, sagud, lihaproduktad), kazmuzhonusiden tegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Desn-jogen randal (Dnepran bassein), 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Bränskhasai om 94 km pohjoižhe, Ukrainan röunhasai — 25 km suvhe. Lähembaine lidn om Počep 44 km lodeheze orhal vai 52 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 15 014 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli 17 700 eläjad vl 1998.
Nell' specialižen keskopendusen aluzkundad radab lidnas: politehnine i avtomehanine tehnikumad, agrarine i pedagogine kolledžad.
Irdkosketused.
*


Uneč.
Uneč () om Venäman lidn da lidnankund Bränskan agjan päivlaskmas. Se om Unečan rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1887 kuti raudtestancii «Bränsk — Gomel'»-jonol. Vl 1929 «Har'kov — Orš»-raudtejono läbiti stancijad, i Uneč tegihe järedaks raudtesol'meks. Se sai lidnan statusad vl 1940. Radiotegim, vedimdepo i vagondepo ratas lidnas, mugažo sömtegimišton edheotandad oma olmas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ühtennimižen jogen hural randal tobjimalaz (Iputin ližajogi, Dnepran bassein), 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Bränskhasai om 140 km pohjoižpäivnouzmha «Bränsk — Gomel'»-trassadme (A-240) vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Klincad 35 km päivlaskmha raudtedme, Suraž 30 km lodeheze avtotedme i Mglin 30 km pohjoižpäivnouzmha avtol.
Koume žilod da koume küläd mülüdas lidnankundha Unečan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 26 197 ristitud, rajonan koume nelländest. Kaikiš suremb ristitišt oli vll 1996−1998, 31 tuhad eläjid. Vl 2017 kaik 24 524 ristitud elädas lidnankundas.
Bränskan transportižen tehnikuman filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


.ao.
.ao om Angolan Internet-domen. Se om avaitud 1995-nden voden 15. päiväl kül'mkud.


Vladimiran agjan lidnad.
Kaik om kaks'kümne koume lidnad (, sidä kesken üks' SATÜ) i 9 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Vladimiran agjas.


Angolan valdkundznam.
Angolan valdkundznam () om Angolan Tazovaldkundan üks' oficialižiš simvolišpäi. Se om vahvištadud vn 1990 2. päiväl kül'mkud vn 1975 versijan alusel.
Ümbrikirjutand.
Voib löuta valdkundznaman kaluid Angolan flagal. Mačete om ristikoittud kokšunke znaman keskuses. Kuldaine vižagjaine tähtaz kuvadase niiden päl nouzijan rusttan päiväižen sädegiš sinivauvhal tagamal diskan nägul. Disk om röunatud kirbil kukruzas, kofes i puvillaspäi ühtendes poles, piikezran palal kahtendes poles. Hobed kirj om pandud avoinudel znaman alahan, sigä-žo kuldaine lent om valdkundan nimitusenke portugalijan kelel ("República de Angola"). Edel vn 1990 tal'vkud valdkundan täuz' nimituz i kirjutez oliba toižin.


Angolan flag.
Angolan flag () om Angolan Tazovaldkundan üks' oficialižiš simvolišpäi. Flagan proporcii om "2:3".
Nügüdläine flag om vahvištadud vn 1975 11. päiväl kül'mkud, om olmas ripmatomuden aigaspäi. Se oti Rahvahaližen likundan Angolan ripmatomudes flagad (1962) aluseks, ližatihe piikezrad mačetenke.
Ümbrikirjutand.
Valdkundaline flag kogoneb kahten mujun lapakoiktas šoiduspäi, rusked ülähän i must alahan. Keskuzline kompozicii mülütab nenid kuldaižen (pakuižen) mujun znamoid: piikezran pala, mačete, tähthaine.
Flagan ümbrikirjutand i paloiden znamoičend oma kirjutadud valdkundan Konstitucijan ližajagushe nomer I.
Rusked šoid edestab kadotadud angolalaižil vert kolonialižen alištusen, borcuindan ripmatomudes i Tatanman kaičendan aigan. Must šoid simvolizuruib Afrikan kontinentad.
Keskuzližen kompozicijan znamoiden muju ozutab valdkundan elokahust. Pikezran segment om radnikoiden da tegimišton simvol, mačete kuvadab manmehid, maižandust i azektud borcuindad. Vižagjaižen tähthan znamoičend om rahvahidenkeskeine ühtmuz i progress.


Santuš Hose Marija duš.
Hose Marija duš Santuš () om Luand-agjan pämez' vozil 2011-2013.


Aleksandrov (lidn).
Aleksandrov () om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Vladimiran agjan lodehes. Se om Aleksandrovan rajonan administrativižeks keskuseks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 14. voz'sadal. Mainitase ezmäižen kerdan vl 1434 kuti "Sur' slabad' " (). Oli "Aleksandran slabad' "-nimenke ("Александрова слобода") 16. voz'sadaspäi. Oli Moskvan ruhtinasiden lebutahoks matkan aigan loičendsijinnoks. Vspäi 1778 om lidnan statusanke. Carin rezidencii om tetab nügüd' kuti Aleksandrovan kreml' (vai slabad'), se om saudud 15.-17. voz'sadal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Hahkjogen randal (, Volgan bassein). Matkad Vladimirhasai om 125 km päivnouzmha, Moskvhasai om 112 km suvipäivlaskmha raudtedme.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 61 551 ristitud, se om rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1989-1998 — enamba 68 tuh. ristituid. Läz 112 tuh. eläb ezilidnoidenke, sidä kesken Strunino i Karabanovo.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Ižandusen päsarakod oma elektrotehnine (elektrolampad, avtomatižed telefonstancijad, kompjuterad, mikroshemad), mašiništon pästand sömedheotandoiden da buraudusen täht, nahkoiden tehmine.
Irdkosketused.
*


Petuškad.
Petuškad () om Venäman lidn da lidnankund Vladimiran agjan suvipäivlaskmas. Se om Petuškan rajonan administrativine keskuz, rajonan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1861 kuti žilo uden "Petuškad-raudtestancijanno", kudambad nimitihe lähižen külän mödhe (nüg. Vanhad Petuškad, om olmas 17. voz'sadaspäi). Vozil 1910—1915 sauvoihe tekstil'fabrikad, kämuiden fabrikad, savičtegint. Vl 1926 kätihe küläd lidnanvuiččeks "Uded Petuškad"-žiloks (). Vn 1965 11. päiväspäi kül'mkud om lidnan statusanke da nügüdläiženke nimenke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kläz'm-jogen hural pohjoižel randal (Volgan oigedpol'ne bassein). Matkad Vladimirhasai om 67 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai raudtedme/«Volg»-avtotedme. Lähembaine lidn om Pokrov 18 kilometras päivlaskmha niil-žo teil.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 15 148 ristitud, rajonan ristitišton videndez. Kaikiš suremb eläjiden lugu oli vl 1989, 20 144 ristitud. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om lidnas: Jumalanmaman Emäganpäivän pühäpert' (1910) i ph. Afanasijan jumalanpert' (2002).
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma sauvondmaterialiden tehmine (lämuzizoläcii, silikatine savič, katusenmaterialad), metallan ümbriradmine (tulkmen renghad, eriline mašiništ sauvondan täht), sömtegimišt (maidproduktad, kalakonservad da preservad meren produktoišpäi), mugažo trikotažfabrik i mecanümbriradai edheotand oma olmas. Professionaližen opendusen aluzkundad: Petuškan tegimištoliž-gumanitarine kolledž i Vladimiran ekonomikan da oiktusen tehnikuman filial.
Avtobusad oma kundaližtransportaks lidnas da sen ümbrištos, avtostancii om olmas. Federaline «Volg»-avtote (M7) läbitab lidnan pohjošt. "Petuškad-raudtestancii" sijadase lidnan keskuses.
Irdkosketused.
*


Pokrov.
Pokrov («kate» vai «kaičend») om Venäman lidn Vladimiran agjan päivlaskmas. Mülüb Petuškan rajonha lidnankundaks, sen kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1506 kuti "külä läz Antonii Pokrovskijan jumalankodid". Vozil 1678−79 se sai "partiarhan Pokrovskoje-külä"-nimed. Pokrovskijan jumalankodi oli olmas vhesai 1711, tühjitadud. Vspäi 1778 külä tegihe lidnaks nügüdläiženke nimenke.
Pokrovan ižandusen päsarakod oma sömtegimišt (järed šokoladfabrik i pränikoiden tehmine), biopreparatoiden i raudbetontegesiden pästand, mugažo juvelirine i elektromehanine tegimed ratas, omblendfabrik om olmas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Šitkanjogen randal (lankteb Vol'ganjogehe) 5 kilometras Kläz'man randaspäi, sen hural randpolel, 125 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Pokrov om ümbärtud penil järvil da pedaimecoil. Matkad Petuškad-lidnhasai om 18 km päivnouzmha, Vladimirhasai — 81 km päivnouzmha. Lähembaižed järedad lidnad sijadasoiš Moskvan agjas: Jegor'jevsk 60 km suvhe orhal, Orehovo-Zujevo 20 km suvipäivlaskmha i Noginsk 45 km päivlaskmha orhal.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 17 756 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om 17..18 tuhad eläjid vozil 2010−2017. 16. voz'sadaspäi ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman katken pühäpert' om olmas lidnas (kivine vspäi 1672).
Transport.
Federaline «Volg»-avtote (M7) läbitab lidnad, avtobusstancii om trassan teverel. "Pokrov-raudtestancii" sijadase 4 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi «Moskv — Vladimir» raudtekeskustal.


Radužnii (Vladimiran agj).
Radužnii () om Venäman lidn Vladimiran agjan keskuses. Se om sauptud administrativiž-territorialine ühtnik (vspäi 1998), Vladimiran suvine ezilidn, lidn agjan alištusenke.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1971 kuti kaičendministrusen tegimišton "žilo «Raduga»-konstruktorbüron radnikoiden täht" sodunus tahos. Vl 1977 se sai radnikžilon statusad "Vladimir-30"-nimenke. Vspäi 1991 žilo tegihe lidnaks nügüdläiženke nimenke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kläz'man oiktal randpolel (Volgan oigedpol'ne bassein) 5 kilometras jogespäi, seižub 160 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Radužnijan pindan ühesa kümnendest om kattud mecoil. Matkad Vladimiran röunhasai om läz 10 km pohjoižhe orhal, läz 20 km suvipäivnouzmha avtotedme.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 18 211 ristitud. Ristitišton lugu om kaikenaigaine, vspäi 1996 17..18 tuhad elädas lidnas, kaikiš suremb ristitišt om nügüd' (vl 2017). Üks' ortodoksižen hristanuskondan puine pühäpert' om lidnas (vspäi 1997).
Ižandusen päsarak om ladimensauvomine, mugažo sömtegimišton edheotandad da mebel'ceh oma olmas. «Raduga»-lazersodapoligon sijadase lidnan suvipäivlaskmpoles. Vladimiran tehnologine kolledž om specialižen keskopendusen aluzkundaks.


Sobink.
Sobink () om Venäman lidn da lidnankund Vladimiran agjan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Sobinkan rajonan administrativine keskuz, vspäi 2008 mülüb rajonha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1858 kuti "Sobink-radnikžilo" tekstil'fabrikanno. Vspäi 1929 om Sobinkan rajonan keskuseks. Vn 1939 18. päiväl sügüz'kud radnikžilo sai lidnan statusad.
Sobink šingotase puvillkanghiden pästandal i sömtegimištol (leibänkombinat da konditerine «Bol'ševik»-fabrik), mugažo kaks' omblendfabrikad om olmas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Meščoran alangišton lodehližes palas, Kläz'm-jogen oiktal randal tobjimalaz (Volgan bassein), 105 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Vladimirhasai om 37 km pohjoižpäivnouzmha.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 19 482 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 22..23 tuhad eläjid vozil 1970−2001 (23 720 rist. vl 1989). Vspäi 2006 ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Deržavnai-jumalaižen pühäpert' om olmas lidnas.
Transport.
"Undol-raudtestancii" sijadase Lakinsk-lidnas 4 km lodeheze Sobinkan keskusespäi Moskv — Vladimir raudtel. Avtobusad ühtenzoittas lidnoid keskneze kundaližeks transportaks.
Irdkosketused.
*


Murom.
Murom ([ˈmurəm]) om Venäman lidn Vladimiran agjan suvipäivnouzmaiženno röunanno Alalidnan agjanke. Se om agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, om olmas Muroman lidnümbrikon i Muroman rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 862 «Aigvoziden starinos» (amuižven. Повѣсть времѧнныхъ лѣтъ) alištunuziden Rürik-ruhtinasele lidnoiden keskes. 10.-11. voz'sadoil Murom — torguindan järed keskuz. Vozil 1127—1392 oli Muroman ruhtinazkundan keskusen.
Vspäi 1778 tegihe makundan lidnaks Vladimiran gubernijas. Vll 1792 i 1805 lujad lämoipalod mureniba vanhad puišt pertištod radialiženke planiruindanke, i vn 1788 generaližen planan uz' oigedsaumaine irdoiden planiruind om oletadud 19. voz'sadal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase tazos tahondas, Okanjogen hural randal, 115 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Vladimirhasai om 120 km lodeheze orhal vai 135 km avtotedme. Lähembaine lidn om Navašino (Alalidnan agj) 5 km päivnouzmha orhal, raudtedme vai avtotedme.
Koume žilod da 6 küläd mülüdas lidnümbrikho Muroman ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 116 075 ristitud, lidnümbrikon — 125 231 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1996, 143 tuhad eläjid, necil vodel ühtištuihe lidnanvuittušt Verbovskii-žilod lidnanke. Vl 2017 kaik 118 743 ristitud elädas lidnümbrikos.
Ortodoksižen hristanuskondan viž amušt jumalankodid, äiluguižed jumalanpertid da časounäd oma olmas lidnas, mugažo islaman pühäpert' vspäi 2007.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma radioladimiden tehmine, transportmašiništ (lämuzvedimed, kärauzimed), metalližkonstrukcijoiden tehmine, sauvondmaterialiden tegimed (faner, raudbeton, katusenmaterialad), tekstil'tegimišt, sömtegimišt (leibän i jauhon pästand). Professionaližen opendusen aluzkundad: industrialine, radioelektronižen ladimidensauvomižen i tegimištoliž-gumanitarine tehnikumad, medicine i pedagogine kolledžad, üläopendusen Moskvan i Vladimiran aluzkundoiden koume filialad.
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Vl 1880 raudte ühtenzoiti lidnad Kovrovanke. Vspäi 1910 "Murom I-raudtestancii" da vspäi 1912 raudtesild Okas päliči oma olmas Moskv — Kazan' raudtel, kiruhjonused ajeltas sil. Rippui avtotesild ühtenzoitab Okan randoid vn 2009 redukuspäi. Jogiport om lidnas, voib kävutada sidä jüguiden täht, no vaiše turistlaivad ujudas.
Irdkosketused.
*


Melenkad.
Melenkad () om Venäman lidn da lidnankund Vladimiran agjan suvipäivnouzmas. Se om Melenkan rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 17. voz'sadan lopus kuti "Rogožino-külä". Vspäi 1709 se om nügüdläiženke nimenke. Külä sai lidnan statusad vl 1778. Melenkad tegihe vanhuskolaižiden eländtahoks. Nevondkundaližen tobmuden aigan panihe mantazole kaikid religijan sauvusid kellčuhunduses päiči (1878) i sauvoihe simvolid: Leninan muštpacaz, «Junost'»-kinoteatr.
Geogarfijan andmused.
Lidn sijadase Meščoran alangištos, Unžanjogen randal (Okan hura ližajogi), 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Vladimirhasai om 150 km lodeheze avtotedme. Lähembaine järed lidn da raudtestancii om Murom 39 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 15 206 ristitud, rajonan ristitišton kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1967—1998, läz 18 tuhad eläjid (vl 1970 — 18 545 rist.). Vspäi 1997 ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikolain pühäpert' om Melenkiš. Vspäi 1999 hristanuskondan vanhuskolaižiden üks' pühäpert' om lidnas.
Ižandusen päsarakod oma radioelektroladimiden tehmine (Jelat'man tegimen alajaguz), sömtegimišt (leibäntegim, konservtegim), meblin tehmine, räzinsapkoiden da brezentsoban pästand, mugažo järed valamiž-mehanine tegim om olmas. Muroman tegimištoliž-gumanitarižen kolledžan filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Lakinsk.
Lakinsk () om Venäman lidn da lidnankund Vladimiran agjan keskuzpalan päivlaskmas. Mülüb Sobinkan rajonha, sen kahtenz' surtte lidn.
Istorii.
"Undol-külä" () mainitase ezmäižen kerdan 15. voz'sadan lopus. Eländpunktan aluz om pandud vl 1927 kuti "Lakinskii-radnikžilo" läz kudondfabrikad. Eländpunkt om nimitadud Lakinan-bol'ševikan mödhe, rikoihe händast fabrikas vl 1905. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1969 nügüdläiženke nimenke, mülütihe Undol-küläd lidnha.
Lakinsk šingotase puvillkanghiden pästandal da sömtegimištol tobjimalaz.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Undolk-jogen randal (Kläz'man hura ližajogi), 120 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Kläz'man rand i Sobink-rajonkeskuz oma 3 kilometras suvipäivnouzmha. Matkad Vladimirhasai om 30 km pohjoižpäivnouzmha.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 15 715 ristitud, rajonan ristitišton nelländez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 18..19 tuhad eläjid vll 1989−1998 (19 100 rist. vl 1992).
Vspäi 1693 Jumalanmaman Kazanin jumalaižen pühäpert' om olmas lidnas (ortodoksine hristanuskond).
Transport.
«Volg»-avtoten (M7-trass) Moskv — Vladimir-pidust läbitab lidnad. "Undol-raudtestancii" sijadase Moskv — Vladimir raudtel vspäi 1861.


Kurlovo.
Kurlovo () om Venäman lidn Vladimiran agjan suves. Mülüb Gus' Hrustal'nijan rajonha lidnankundaks, sen üks'jäine lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1811 kuti "Kurlivo-žilo" () läz stöklantegint. Kurlivo tegihe "Kurlovskii-radnikžiloks" vl 1927. Lidnanvuitte žilo sai lidnan statusad vl 1998 nügüdläiženke nimenke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Meščoran alangištos, 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Vladimirhasai om 81 km pohjoižhe, lähembaižhe Gus' Hrustal'nii-lidnhasai om 18 km pohjoižhe.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 6 764 ristitud, rajonan ristitišton kudendez. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1970 — 8 664 eläjad. Üks' ortodoksižen hristanuskondan puine pühäpert' om lidnas 1990-nziš vozišpäi.
Ižandusen päsarakod oma stökoltegesiden pästand (astjad, lagilampad) da mecan ümbriradmine. Ühtennimine raudtestancii om olmas vspäi 1893, se sijadase Vladimir — Tumskai (Räzanin agj) raudtel. Lähembaižed professionaližen opendusen aluzkundad sijadasoiš Gus' Hrustal'nijas, lidnad ühtenzoittas reisavtobusoil.


Kovrov.
Kovrov () om Venäman lidn da lidnümbrik Vladimiran agjan pohjoižes. Se om agjan kahtenz' surtte lidn eläjiden lugun mödhe, Kovrovan rajonan administrativine keskuz, ei mülü rajonha. Om sodahoštusen lidnaks vn 2011 kül'mkuspäi.
Istorii.
Eländpunkt om olmas 12. voz'sadaspäi. Ei ole todhižid andmusid siš 16. voz'sadahasai, konz "Roždestvenskoje-külä" oli anttud valdoičemha Kovrovad-ruhtinasile, se zavodihe nimitadas heiden kanzannimen mödhe. Vozil 1567−1764 külä alištui Suzdalin ph. Evfimijan mez'jumalankodile. Vl 1778 sai makundan lidnan statusad. Raudtestancii om olmas vspäi 1862 «Moskv — Alauz'lidn»-raudtekeskustal.
Nevondkundaližel aigal äi lidnan tegimid radoi sodategimišton kompleksan hüvüdele.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kläz'm-jogen oiktal randal läz täuzin, 125 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Vladimirhasai om 61 km suvipäivlaskmha orhal vai 80 km avtotedme. Lähembaine lidn om Kameškovo 19 km päivlaskmha orhal vai 27 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 145 214 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 160..163 tuhad eläjid vozil 1989−2000 (163 tuh. rist. vll 1995−1996).
Professionaližen opendusen aluzkundad — Kovrovan valdkundaline tehnologine akademii i 5 kolledžad: transportine, tegimištoliž-gumanitarine, medicinine, holitusen da tehnologijoiden, energomehanine.
Transport.
Trolleibusad, avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Raudte- i avtotesildad Kläz'mas päliči oma lidnas. Kaks'kümnekilometrine sarak tuleb lidnan suvhe «Volg»-avtotelpäi (M7). Raudte ühtenzoitab lidnad Muromanke.
Irdkosketused.
*


Kosterövo.
Kosterövo () om Venäman lidn da lidnankund Vladimiran agjan suvipäivlaskmas. Se om Petuškan rajonan kaikiš penemb lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1890 kuti žilo raudtestancijanke ühtes. Se om nimitadud stöklantegimen pidajiden kanzannimen mödhe. Kosterövo kändihe radnikžiloks vl 1938. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1981.
Kosterövo šingotase tehnižen plastmassan pästandal i mecan ümbriradmižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sur' Lipn'-jogen randal (Kläz'man hura ližajogi, Volgan bassein), 115 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Kläz'man randhasai om 1 km suvhe, Vladimir-lidnhasai — 52 km pohjoižpäivnouzmha. Matkad lähembaižhe Petuškad-lidnhasai om 6 km päivlaskmha sijaližedme avtotedme. «Volg»-avtote (M7) mäneb 3 km pohjoižhe lidnan keskusespäi.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 9 073 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli enamba 11 tuhad eläjid vll 1979−1996 (11 777 rist. vl 1989). Ortodoksižen hristanuskondan kahten pühäpertin arhitekturine ansambl' sijadase lidnas.
Transport.
Ühtennimine raudtestancii sijadase Moskv — Vladimir raudtel. Avtobusad ühtenzoittas lidnad rajonkeskusenke, ezilidnelektrojonused — Moskvanke i Vladimiranke.


Strunino.
Strunino () om Venäman lidn da lidnankund Vladimiran agjan päivlaskmas, sen Aleksandrovan rajonas. Se om Aleksandrovan päivlaskmaine ezilidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1492. Vozil 1876−1881 järed tekstil'fabrik om saudud küläs, Baranov-torgovan pidi sidä vhesai 1917. Vl 1938 radnikžilo sai lidnan statusad. Vozil 1941−1965 oli Struninon rajonan administrativižeks keskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Klinan da Dmitrovan kukkazsel'gan päivnouzmaižes palas, Pičkuranjogen randal (Kläz'man bassein), 170 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Vladimirhasai om 131 km suvipäivnouzmha, Aleksandrovan röunhasai — 6 km päivnouzmha. Ühtennimine raudtestancii sijadase Moskv — Jaroslavl' raudtel.
Eläjad da ižanduz.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 14 369 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 21 tuhad eläjid vl 1967. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om lidnas.
Ižandusen päsarakod oma erazvuiččiden kanghiden pästand (sidä kesken steriližiden), katusiden, pölusiden, havadoiden i ruzuiden pästand magaduzsijan täht, sömtegimišt, mugažo polimertaran tegim om olmas.


Sudogd.
Sudogd () om Venäman lidn da lidnankund Vladimiran agjan keskuses. Se om Sudogdan rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1552 kuti "Jamskai-slabad" (). 17. voz'sadal — "Sudogodskai-slabad", nimitadud jogen mödhe. Se sai lidnan statusad vl 1778 nügüdläiženke nimenke. Lujad lämoipalod oliba lidnas vozil 1806 (pertid da jumalanpertid puspäi paloiba lophu) i 1838. Vl 1879 sauvoihe pölvhan kuidfabrikad, vl 1897 — butulktegint.
Sudogdan ižandusen päsarakod oma sauvondmaterialiden pästand (stökol- da bazal'tkuid, katuzlehtesed, tehnižed kanghad) i stökolplastikan pästand, mugažo omblendfabrik radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sudogd-jogen randal (Kläz'man oiged ližajogi, Volgan bassein), 100 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Vladimirhasai om 40 km lodeheze. Istorine keskuz sijadase Sudogdan hural randal, uded fartalad — oiktal randpolel. «Vladimir — Murom»-avtote ümbärdab lidnad pohjoižespäi.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 11 848 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli enamba 14 tuhad eläjid vozil 1989−2001. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om olmas lidnas: ph. Jekaterinan päjumalanpert' (1806−1814, udessündutadud vll 1891, 1999−2013) i Aleksandr Nevskijan jumalanpert' (1870).
Irdkosketused.
*


Suzdal'.
Suzdal' () om Venäman lidn-muzei Vladimiran agjan pohjoižes. Se om Suzdalin rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidnankund.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 999 Uz'lidnan kodeksas. Lidnuz oli siš ümbri 10. voz'sadal jo arheologižiden kaivandusiden mödhe. Sidä mainitadas kahtenden kerdan vl 1024 Nestoran aigkirjas Suzdalin völhoiden torokan aigan kuti "Suždal lidnan statusanke.
Vozil 1238−1341 Suzdal' oli ühtennimižen ruhtinazkundan keskuseks. Vspäi 1778 se sai oficiališt lidnan statusad.
Suzdalin ižandusen päsarakod oma turizm da holituzsfer (50 adivpertid), mugažo suvenirceh omblendfabrikanke ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kamenk-jogen molembil randoil (Nerlin ližajogi, Kläz'm-jogen bassein). Matkad Vladimiran röunhasai om 26 km suvhe avtotedme. «Vladimir — Ivanovo»-avtote ümbärdab lidnad päivnouzmaspäi.
Klimat om ven. Keza om läm', tal'vel om pakašt. Paneb sadegid 547 mm vodes, kaikiš vähemb oleleb niid vilukus-sulakus (26..32 mm kus).
Eläjad.
Vl 1856 6 100 eläjad eli lidnas, vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 10 535 ristitud. Nügüdläižen lidnan kaikiš suremb ristitišt oli 12 100 eläjad vl 1992. Suzdalin Kreml' (om saudud 11.-12. voz'sadal, puvarmtesed paloiba lophu vl 1719), ortodoksižen hristanuskondan 5 jumalankodid da 30 jumalanpertid oma olmas lidnas.
Irdkosketused.
*


Väznikad.
Väznikad () om Venäman lidn Vladimiran agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Väznikan rajonan da lidnankundan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1608 külähä läz amuišt Jaropolč-Zalesskii-lidnad. Külä sai lidnan statusad vl 1778. Vspäi 2005 enzne lidnanvuitte Novoväznikad-žilo mülüb lidnha sen laptaks.
Väznikad šingotasoiš avtoiden da traktoriden fariden, pidatezarmaturan i toižiden paloiden tehmižel, pölvazkanghiden i brezentan pästandal, sömtegimištol, mugažo koume omblendfabrikad da plastikprofil'ne tegim oma olmas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase läz Kläz'm-jogen oiktad randad (Volgan oigedpol'ne bassein), 130 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Vladimirhasai om 93 km päivlaskmha avtotedme. Lähembaine järed lidn om Kovrov lodeheze, matkad om 45 km orhal vai 60 km avtotedme. Ühtennimine raudtestancii seižub Vladimir — Alauz'lidn raudtekeskustal.
Kaik 62 eländpunktad mülüdas lidnankundha (municipaline ühtnik) Väznikan ližaks: 4 žilod, 57 küläd da 1 tarh. Lidnankundan pind om 801,86 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 41 248 ristitud, lidnankundan — 46 959 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vozil 1979−1992, 45..46 tuhad eläjid. Vl 2017 kaik 41 655 eläjad om lidnankundas.
Nell' ortodoksižen hristanuskondan pühäpertid da Blagoveščenjan naižjumalankodi oma lidnas, vozil 1641−1916 nece jumalankodi oli mehiden täht.
Tehniž-ekonomine kolledž om specialižen keskopendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Gus' Hrustal'nii.
Gus' Hrustal'nii («hrustaline hanh'», edel 1926 vot — Gus' i Gus'-Mal'cevskii) om Venäman lidn da lidnümbrik Vladimiran agjan suves. Se om Gus' Hrustal'nijan rajonan administrativižeks keskuseks, no ei mülü rajonha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1756 kuti "Gus'-žilo" sauvomha stöklantegint Mal'covad-torgovanoiden pätandan mödhe, sirdihe kaikid stöklantegimid Moskvan gubernijaspäi ohjastusen käskön mödhe mecan mairhen tagut. Om nimitadud Gus'-jogen mödhe (Okan hura ližajogi). Vl 1931 radnikžilo sai lidnan statusad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Meščoran alangištos, 125 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Lidnan vezivaradim om olmas Gus'-jogel vspäi 1756, sen pind om 0,86 km². Matkad Vladimirhasai om 51 km pohjoižhe.
Lidnanvuitte Gusevskii-žilo (2768 rist. vl 2017) da pen' Panfilovo-žilo (108 rist. vl 2017) mülüdas lidnümbrikho Gus' Hrustal'nijan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 60 784 ristitud, lidnümbrikon — 64 050 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vozil 1986—1996, 75..76 tuhad eläjid (vl 1989 — 76 360 rist.). Ortodoksižen hristanuskondan hengeline škol i ph. Varvaran pühäpert'-časoun' oma lidnas.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma mašiništonsauvomine (veimiden armaturan «Gusar»-tegim), stöklantegimišt (hrustal', stökolkuid), sauvondmaterialiden pästand (stökol, savič), sömtegimišt (maidtegim, leibän edheotand). Professionaližen opendusen aluzkundad oma stöklan kolledž, tehnologine kolledž, Vladimiran universitetan i Vladimiran ekonomikan da oiktusen tehnikuman filialad.
Avtobusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližtransportaks lidnas. "Gus'-Hrustal'nii-raudtestancii" om olmas vspäi 1899 Vladimir — Tum-žilo (Räzanin agj) raudtel, ezilidnjonused ajadas Vladimirhasai. Toižen Moskv — Murom raudten Nečajevskai-stancii sijadase 14 km suvhe lidnaspäi, voib sadas taksil sihesai.
Irdkosketused.
*


Jur'jev Pol'skii.
Jur'jev Pol'skii () om Venäman lidn da lidnankund Vladimiran agjan lodehližen palan pohjoižes. Se om Jur'jev Pol'skijan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1152 Jurii Dolgorukii-ruhtinasen käskön mödhe lidnuseks lidnan statusanke. Nimitihe lidnad Dolgorukijan nimen mödhe. Eziauguižešti mainitihe aigkirjoiš "Gürgev", "Gergev", ližazihe "Pol'skii" erištamha Tartuspäi (enččel "Jur'jev") i Ivanovon agjan Jur'jevecaspäi. Lidn oli penen Jur'jevan ruhtinazkundan keskusen vozil 1213−1340, oli Vladimiran ruhtinasiden poles, vspäi 1340 Moskvan ruhtinazkundan palaks. Oli mülünu Vladimiran gubernijha makundan lidnaks vspäi 1796.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kolokš-jogen molembil randoil (, Kläz'man hura ližajogi), maižanduzrajonan keskuses, 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Vladimiraspäi om 60 km lodeheze orhal vai 68 km avtotedme. Lähembaižed lidnad om Kol'čugino 30 km suvipäivlaskmha orhal vai avtotedme i Gavrilov Posad (Ivanovon agj) 28 km päivnouzmha orhal vai 42 km avtotel/raudtel.
Jur'jev Pol'skii om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 19 595 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 22 096 rist. vl 1970 i 22 247 eläjad vl 1989.
Irdkosketused.
*


Kameškovo.
Kameškovo () om Venäman lidn da lidnankund Vladimiran agjan pohjoižes.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1892 tekstil'fabrikan radnikžiloks. Kameškovo om Kameškovon rajonan administrativižeks keskuseks vspäi 1940, sen alusenpanendan aigaspäi Ivanovon agjaha. Vn 1944 elokun 14. päiväspäi panihe Vladimiran agjan alusen, i lidnad rajonanke sirdihe sihe. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1951.
Kameškovo šingotase mehanižel tegimel, tekstil'fabrikal da lavakrepindoiden tegimel päedheotandoikš. Kompressorstancii radab «Alauz'lidn — Dmitrov»-gazanveimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase tazangištol Kläz'm-jogen (6 km suvhe) i Naromš-jogen (6 km pohjoižhe) keskes, 100 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Lähembaine järed lidn om Kovrov, matkad sihesai om 25 km päivnouzmha avtotedme vai 20 km raudtedme. Matkad Vladimirhasai om 40 km suvipäivlaskmha.
Kameškovo om lidnankundan üks'jäine eländpunkt, rajonan üks'jäine lidnankund.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 13 103 ristitud, rajonan kaks' videndest eläb lidnas. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1989−1998, läz 15 tuhad eläjid. Pühän Voznesenjan päjumalanpert' om saudud vodel 1906.
Irdkosketused.
*


Karabanovo (Vladimiran agj).
Karabanovo () om Venäman lidn da lidnankund Vladimiran agjan päivlaskmas, sen Aleksandrovan rajonas.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1630, om nimitadud sodabajarišton ezitajiden, pidajan Karabanovad-kanzan mödhe. Vl 1846 Baranovad-torgovanad sauvoiba kudondfabrikad külänno. Vl 1871 raudte tuli külähä Aleksandrovaspäi i vedihe vagonoid hebovägel, vl 1893 ezmäine jonuz vedimenke ajoi küläs läbi. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1938. Nügüd'aigan (vl 2017) puvillkombinat om radmata.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suves, Hahkjogen randoil (, Volgan bassein). Matkad Aleksandrov-rajonkeskushesai om 9 km pohjoižhe.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 14 868 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 19 tuhad eläjid vl 1967. Pühän Stroican jumalankodi om ortodoksižen hristanuskondan pühäpert' lidnas, se oli saudud vozil 1876−1880, muretihe mantazole vl 1937, om udessündutadud vodele 2011.
Transport.
Maršruttaksid oma kundaližtransportaks lidnas. Raudteplatform om Moskvan raudten Surel renghal, sen «Aleksandrov — Orehovo-Zujevo»-pidustal.


Kiržač.
Kiržač () om Venäman lidn da lidnankund Vladimiran agjan päivlaskmas. Se om Kiržačun rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1332 Ivan Kalitan hengiden kirjeižes. Om nimitadud Kiržač-jogen mödhe (Kläz'man hura ližajogi). Külä šingotihe ortodoksižen hristanuskondan Blagoveščenjan mez'jumalankodinno vhesai 1764, konz jumalankodi oli tühjitadud, om udessündutadud vl 1995 naižjumalankodikš. Vspäi 1778 ühtenzoittihe Kiržač-küläd jogen hural randal Selivanan Mägi-külänke () vastrandal, ühthine eländpunkt sai makundan lidnan statusad. Vozil 1796−1929 lidn mülüi Pokrovan makundha.
Nügüdläižen ižandusen sarakod da edheotandad oma jäškapoiden, televizoriden i pezendmašinoiden tehmine «Beko»-torguindmarkanke, produkcii aerokosmižen sarakon täht, metallanümbriradajan instrumentan pästand, radiatoriden tehmine, omblendfabrik, meblin fabrik, maidtegim.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase kukhikahal tazangištol, 135 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, om ümbärtud mecoil. Matkad Vladimirhasai om 90 km päivnouzmha orhal vai 120 km R75-avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Karabanovo (20 km) i Aleksandrov (30 km) lodeheze, Kol'čugino 35 km pohjoižpäivnouzmha i Pokrov 40 km suvipäivnouzmha.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 29 965 ristitud, rajonan ristitišton seičeme kümnendest. Kaikiš suremb ristitišt oli 31 900 eläjad vl 2005.
Mašiništonsauvomižen kolledž i profškol oma professionaližen keskopendusen aluzkundoikš.
Transport.
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. "Kiržač-raudtestancii" om Moskvan raudten Surel renghal, sen «Aleksandrov — Orehovo-Zujevo»-pidustal. Avtobusad da ezilidnelektrojonused ühtenzoittas lidnad ümbrištonke. Sportivine lendimpöud om olmas lidnas.
Irdkosketused.
*


Kol'čugino.
Kol'čugino () om Venäman lidn da lidnankund Vladimiran agjan lodehes. Se om Kol'čuginon rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1871 kuti radnikžilo läz vas'ktegint. Se sai lidnan statusad vl 1931.
Kol'čugino šingotase elektrolikutimiden, kabelän, mujumetalližtorviden da hobedaižtegesiden pästandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pekš-jogen randal (Kläz'man hura ližajogi, Volgan bassein), 175 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Vspäi 1977 Kol'čuginon vezivaradim om olmas necil jogel. Matkad Vladimirhasai om 74 km suvipäivnouzmha.
Žilo da kahesa pen't küläd mülüdas lidnankundha Kol'čuginon ližaks. Lidnankundan pind — 40,72 nellikkilometrad.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 45 776 ristitud, lidnankundan — 46 236 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 47 100 eläjad vl 2003. Ortodoksižen hristanuskondan üks' pühäpert' om olmas lidnas.
Transport.
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Ühtennimine raudtestancii sijadase Aleksandrov — Ivanovo raudtel.
Irdkosketused.
*


Gorohovec.
Gorohovec () om Venäman lidn Vladimiran agjan päivnouzmas. Lidn om Gorohovecan rajonan administrativine keskuz, mülüb sihe lidnankundaks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1168 lidnuseks Vladimiran da Suzdalin ruhtinazkundan röunal tehmaha londoid Volgan Bulgarijha. Se mainitase ezmäižen kerdan Lavrentijan aigkirjas vl 1239 kuti "Pühän Jumalanmaman lidn", kudambad anastajad poltiba.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kläz'man oiktal randal, 80 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Vladimirhasai om 157 km päivlaskmha «Volg»-avtotedme (M7).
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 14 016 ristitud, rajonan ristitišton koume videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli 16 600 eläjad vl 1992.
Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalankodid (17. voz'sada) da Blagoveščenjan päjumalanpert' (1700) vedatadas turistoid, vl 2017 Gorohovec tuli Mail'man jäl'gusen ezinimikirjuteshe. 1900-nziden voziden erižpertid čomitadas lidnad, ned oma puspäi Evropan modern-stilinke.
Tegimišton edheotandad: libutimiden da konvejeroiden tegim, stökoltegim, lihakombinat, mecan i metallan ümbriradmižen cehad Gorohovecan kolledžan bazaks. 20. voz'sadal laivansauvomižen tegim oli olmas (3500 radnikad oleskeli). "Gorohovec-raudtestancii" sijadase 11 km suvipäivnouzmha lidnaspäi Kovrov — Alauz'lidn raudtel. Kaikiš järedamb Evropas Gorohovecan artillerine poligon sijadase päivnouzmha lidnaspäi, agjoiden röunal.
Irdkosketused.
*


Volgogradan agjan lidnad.
Kaik om ühesatoštkümne lidnad () i 17 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Volgogradan agjas.


Dubovk.
Dubovk () om Venäman lidn Volgogradan agjan keskuzpalan suves. Se om Dubovkan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
14. voz'sadan Kuldaižen Ordan lidnan jändused (Vodänan lidneihut) sijadasoiš 2 km pohjoižhe Dubovkaspäi vezivaradimen randal.
Eländpunktan aluz om pandud kozakoil vl 1734 Venälaižen imperijan ohjastusen käskön mödhe elänzoitmaha da kaičemha tahondad ümbrištonke. Stanic kätihe posadaks vl 1785, sai lidnan statusad vl 1803. Dubovk oli torgovanoiden lidnaks, om kaičenus äi vanhid pertid heišpäi. 1860-nzil vozil saudihe raudted Caricinhasai, i lidnan znamoičend poleni, no se-žo tegimišt šingotihe. Ristitišt poleni Rahvahanikoiden sodan jäl'ghe i Caricinan lähembusen tagut. Suren voinan aigan lidn jäi nevondkundaližen, varaväged da sodagospitalid sijazisoiš lidnas.
Lidn šingotase sömtegimišton keskuseks (villänpurnud, lihakombinat, leibtegim, mineraližen veden edheotand), mugažo gofriruidud kartonan pästandan kompanii i sauvondmaterialiden minikombinat ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volgogradan vezivaradimen (Volgan) oiktal randal, Volgaveren ülüden päivnouzmaižil pautkil, 50 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Volgogradhasai om 37 km suvhe avtotedme vai mödvedhe, keskushesai — 52 km. Toine lähembaine lidn om Volžskii.
Dubovk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 409,83 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 14 347 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli 18 203 eläjad vl 1913.
Irdkosketused.
*


Frolovo.
Frolovo () om Venäman lidn da lidnümbrik Volgogradan agjan keskuzpalas. Se om Frolovon rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü rajonha.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan "Ližinskii-futoraks" (, Ližin-kanzannimen mödhe) vl 1859, i "Frolov-futoraks" 2 kilometras sišpäi. Vozil 1868—1871 sauvoihe raudted Caricinhasai läz nenid futorid, nimitihe stancijad jogen mödhe ("Arčad", nüg. "Arčed"). Žilo stancijanno šingotaškanzi, lähižiden futoriden elo mugažo, i niiden territorii ühtenzoitihe aigan mändes. Nimitaškanzihe "Frolovo" vai "Frolovskii-futor" 20. voz'sadaspäi. Vl 1936 futor sai lidnan statusad, vl 1976 kätihe sidä lidnaks agjan alištusenke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Arčed-jogen randoil (, Medvedic-jogen hura ližajogi, Donan hurapol'ne bassein), 110 m korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Don-jogehesai om 30 km suvhe, Volgogradhasai — 145 km suvipäivnouzmha avtotedme. Lähembaine lidn om Mihailovk 50 km lodeheze.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 39 449 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1996—1998, 43 400 eläjad.
Ižandusen päsarakod oma sömtegimišt, sauvond, raudteižandusen i gazanveimen kohenduz da holituz, sauvondmaterialiden pästand (lämuzizoläcii i metalližkonstrukcijad), kivivoin, londuseližen gazan i mouckiven samine, mugažo terasen valamižtegim radab. «Sebruz»-gazanveimen kompressorstancii om läz lidnad.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. «Kaspii»-avtote (R-22 vai E119, Moskv — Astrahan') ümbärdab lidnad päivlaskmas. "Arčed-raudtestancii" sijadase lidnan keskuzpalas.
Irdkosketused.
*


Kalač Donal.
Kalač Donal () om Venäman lidn Volgogradan agjan suvipäivlaskmas. Se om Kalačun rajonan i lidnankundan administrativine keskuz. Om sodahoštusen lidnan arvnimenke vspäi 2010.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1708 kuti kozakoiden Kalač-futor. Vl 1862 sauvoihe raudted Caricinaspäi (Venäman kahtenz' raudte), i Kalač šingotaškanzihe torguindžiloks. Vl 1951 se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke erištamha Voronežan agjan Kalač-lidnaspäi.
Kalačun Donal ižandusen päsarakod oma laivansauvoimne da laivoiden kohenduz, turizm da sömtegimišt. Metalližkonstrukcijoiden tegim i mebel'fabrik oma olmas mugažo.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Don-jogen kändman hural randal läz Cimlänskan vezivaradint (ani suvipäivlaskmha), 40 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Volgogradan röunhasai om 62 km päivnouzmha orhal, 72 km avtotedme.
Pen' Lebupert'-žilo (104 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Kalačun Donal ližaks. Lidnankundan pind — 74,2 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 26 910 ristitud (kaikiš suremb ristitišt), rajonan nell' ühesandest. Vozil 2002−2013 lidnan ristitišt oli enamba 26 tuhad.
Professionaližen opendusen aluzkundad: tehnikum-internat ristituiden röunatud voimusidenke täht i profškol.
Transport.
"Donskai-raudtestancii" om lopstancii Volgograd — Kalač Donal raudtel. Volgan da Donan kanalan agj om ani suvhe lidnaspäi. Jogiport om lidnas. Vspäi 1976 avtotesild ühtenzoitab Donan randoid.
Irdkosketused.
*


Kamišin.
Kamišin () om Venäman lidn da lidnümbrik Volgogradan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om agjan koumanz' surtte lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo Kamišinan rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha.
Istorii.
Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1668 kuti lidnuz. 18. voz'sadan augotišespäi sen nimi oli "Dmitrijevsk", ph. Mitrein (Salonikilaižen) nimen mödhe. Vl 1780 se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke. Om kaičenus äi torgovanoiden vanhid pertid.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volgaveren ülüdel, 50 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Reljef om kukhikaz. Kamišin vedase Kamišink-jogensun randištol, pidust' Volgogradan vezivaradimen (Volgan) oiktad randad 11 kilometras. Matkad Volgogradan röunhasai om 180 km suvipäivlaskmha, Saratovhasai — 194 km pohjoižhe. Nikolajevsk-lidn seižub Volgas päliči (5 km), toine lähembaine lidn om Petrov Val 10 km päivlaskmha raudtel vai avtol.
Kamišin om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt, jagase 23 lidnanlaptha.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 119 565 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 127..129 tuhad vozil 1993−1998 i 2002−2003.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 94,6%, ukrainalaižed — 1,4%, saksalaižed — 0,9%, armenijalaižed — 0,6%, totarlaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 2,0%.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma valamiž-mehanine (gazkranad, zbrujad), stökoltaran i puvillkanghiden pästand, mugažo valamiž-ferroühthesuladusiden tegim da omblendedheotand oma olmas.
Ehtatimed ujudas Volgas päliči kezal, avtod il'mpölusel — tal'vel. Jogiport om lidnas. Ühtennimine raudtestancii om lopstancii «Tambov — Petrov Val — Kamišin»-jonol vspäi 1894. Borodinan avtotesild ühtenzoitab Kamišinkan randoid (vanh lidn da uz' lidn).
Irdkosketused.
*


Kotel'nikovo.
a> Kačan lendajiden školan alajaguden muštho (oli olmas vhesai 1998).
Kotel'nikovo () om Venäman lidn Volgogradan agjas, suvipäivlaskmaiženno röunanno. Se om Kotel'nikovon rajonan administrativine keskuz da lidnankund.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1897 kuti "Nikolajevskii-žilo" läz Kotel'nikovskaja-raudtestancijad Caricin — Sal'sk jonol. 20. voz'sadan augotišespäi žilon nimi oli "Kotel'nikovskai-stanic". Vspäi 1929 külä kändihe "Kotel'nikovskii-radnikžiloks". Vl 1955 radnikžilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke.
Kotel'nikovo šingotase leibäntegimel i sauvondmaterialiden tehmižel. Kaliisolan järed Gremäčinskii-küllästamižtegim om sauvomas läz lidnad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Aksai Kurmojarskii-jogen hural randal läz Cimlänskan vezivaradint (Donan bassein), 49 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Volgogradhasai om 190 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme. Lähembaižed lidnad sijadasoiš Rostovan agjas: Volgodonsk 76 km päivlaskmha orhal vai 110 km avtotedme i Cimlänsk 130 km päivlaskmha avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 20 428 ristitud, rajonan ristitišton viž ühesandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 20 800 eläjad vozil 1996−2001.
Biznesan kolledž i profškol oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Irdkosketused.
*


Kotovo.
Kotovo () om Venäman lidn da lidnankund Volgogradan agjan pohjoižes. Se om Kotovon rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vozil 1710..1720 kuti "Kotovo-slabad", ezmäižen tulnuden elämižhe kanzan nimen mödhe. 1950-nzil vozil saudihe kivivoin samižen radnikžilod. Vl 1966 Kotovo sai lidnan statusad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pen' Kazank-jogen randal (, Donan hurapol'ne bassein), 150 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Volgogradhasai om 180 km suvhe orhal vai 225 km avtotedme. Lähembaine järed lidn om Kamišin, 55 km suvipäivnouzmha avtotedme.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 24 115 ristitud, rajonan ristitišton kaks' koumandest. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 2000 — 28 600 eläjad. Ortodoksižen hristanuskondan Ph. Mikoi-arhangelan pühäpert' om lidnas.
Ižandusen päsarakod oma londuseližen gazan ümbriradmine (Korobkovon tegim) i buraudamižmašiništon eksperimentaline pästand. Varuline tegimištzon sijadase 10 kilometras lidnan röunaspäi. Sadas kivivoid da londuselišt gazad lidnan ümbrištos. Professionaližen opendusen aluzkundad: tegimištoliž-ekonomine tehnikum i profškol.
Irdkosketused.
*


Krasnoslobodsk (Volgogradan agj).
Vavilovan nimel nimitadud Venäman kazmuzvodindan tedoinstitutan eksperimentaline stancii.
Krasnoslobodsk () om Venäman lidn Volgogradan agjan suves. Se om Volgogradan päivnouzmaine ezilidn, mülüb Volgogradan lidnaglomeracijha (1,4 mln. rist.). Lidn rajonan alištusenke om lidnankundan keskuseks Keskmäižen Ahtuban rajonas, sen kaikiš suremb eländpunkt da üks'jäine lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1870 kuti "Bukatin-futor", ezmäižen tulnuden elämižhe kanzan nimen mödhe. Vl 1923 futor nimitaškanzihe "Rusttaks Slabadaks" ("Rusked Slabad" — ven. "Красная Слобода"). Vl 1938 slabad' kändihe radnikžiloks. Vl 1955 Rusked Slabad sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke.
Ei ole surid edheotandoid lidnas, privatine leibänedheotand radab. Krasnoslobodsk om kottedžpertišton rajon. Ende laivansauvomižen tegim, kalategim i mebel'fabrik oliba lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volg-jogen hural randal, se om vastrand Volgogradaspäi. Matkad Volgogradhasai om 1 km päivlaskmha, Keskmäine Ahtub-radnikžilhosai (rajonkeskuz) — 24 km päivnouzmha avtotedme. Volgogradan avtotesild ühtenzoitab jogen randoid vspäi 2009.
Kaks' pen't žilod mülüdas lidnankundha Krasnoslobodskan ližaks. Lidnankundan pind om 66,19 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 15 998 ristitud, lidnankundan — 17 254 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 19 tuhad eläjid vozil 1957 i 1967. Vl 2017 kaik 18 786 ristitud elihe lidnankundas.
Proflicei Aleksandr Nevalaižen nimel nimitadud om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Leninsk (Volgogradan agj).
Leninsk () om Venäman lidn da lidnankund Volgogradan agjan suvipäivnouzmas. Se om Leninskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1776 tehmaha šuukkanghid. Vl 1802 pühästihe jumalanpertid (oficialine alusenpanendan dat), i tetaškanzihe küläd kuti "Prišib-žilo". Vl 1919 se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke. Vl 1942 oli Rusttan armijan varastuzbazaks. Om maižanduzrajonan keskuseks, ei ole surid edheotandoid lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ahtub-jogen hural randal (Volgan hijam), mail'man valdmeren tazopindal (0 m). Matkad Volgogradhasai om 49 km päivlaskmha, Astrahanin agjan röunhasai — läz 20 km suvipäivnouzmha orhal. Lähembaižed lidnad oma Volžskii 38 km lodeheze i Znamensk (Astrahanin agj) 45 km päivnouzmha kaikil teil. Ühtennimine raudtestancii om «Volgograd — Vladimirovk»-jonol vspäi 1884.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 15 504 ristitud (kaikiš suremb Rahvahanikoiden sodan jäl'ghe), rajonan pol'. Kaikiš suremb istorine ristitišt oli 25 380 eläjad vl 1914.
Leninskan profškol i Volgogradan biznesan institutan filial oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Irdkosketused.
*


Mihailovk (Volgogradan agj).
Mihailovk () om Venäman lidn Volgogradan agjan lodehes. Se om agjan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Mihailovkan lidnümbrikon (edel 2012 vot — rajonan) administrativine keskuz, mülüb sihe.
Istorii.
Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1762 Medvedic-jogen hural randal kuti "Sebräkovan Mihailan slabad", "Mihailovk" lühüdaks, polknikan-alusenpanijan nimen mödhe. Vl 1948 Mihailovk sai lidnan statusad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Medvedic-jogen oiktal randal (Donan ližajogi), 83 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Volgogradhasai om 178 km suvipäivnouzmha orhal vai 192 km avtotedme. Lähembaine lidn om Frolovo 50 km suvipäivnouzmha.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 59 132 ristitud, vspäi 2013 — lidnümbrikon ristitišton kaks' koumandest. Vspäi 1979 ristitišton lugu om stabiline, vajehtase 58..60 tuhad röunoiš (60 034 rist. vl 2002).
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma sauvondmaterialoiden pästand (cement, raudbetontegesed, savič, azbesttorved) da sömtegimišt, mugažo pörkičimiden tegim da mebel'fabrik oma olmas. Kuz' specialižen keskopendusen aluzkundad om lidnas: Sebräkovon tehnologine tehnikum, Mihailovkan pedagogine kolledž, biznesan kolledž, Volgogradan medicinižen kolledžan filial i kaks' Volgogradan universitetoiden filialad.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Erine avtobusstancii om tranzitavtobusoiden täht. "Sebräkovo-raudtestancii" sijadase Volgograd — Povorino (Voronežan agj) raudtel vspäi 1870.
Irdkosketused.
*


Nikolajevsk (Volgogradan agj).
Nikolajevsk () om Venäman lidn da lidnankund Volgogradan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Nikolajevskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1747 kuti "Nikolajevskai-slabad' " (). Slabad' kändihe radnikžiloks vl 1936. Vl 1957 žilo oli sirtud udhe sijha vezivaradimen sauvondan tagut. Žilo sai lidnan statusad kümnes vodes päliči, vl 1967. Lidn šingotase maižandusen rajonan keskuseks, argvoikombinat radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volgogradan vezivaradimen (Volgan) hural randal, 50 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kamišin-lidn om vezivaradimen vastrandal (5 km). Matkad Volgogradhasai om 190 km suvipäivlaskmha jogedme.
Nikolajevsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 271,58 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 15 075 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli enččes slabadas vozil 1904−1914 (27..30 tuh. eläjid), lidnas — vozil 1989−2003 (ümbri 16 tuhas ristituid).
Profškol nomer 44 i Žirnovskan kivivoitehnikuman filial oma professionaližen opendusen aluzkundoikš Nikolajevskas.
Irdkosketused.
*


Novoanninskii.
Novoanninskii () om Venäman lidn da lidnankund Volgogradan agjan lodehes. Se om Novoanninskijan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1872 kuti "Samsonovskii-futor" läz Filonovo-raudtestancijad. Vl 1918 udesnimitihe futorad "Novo-Annenskai-stanicaks". Vl 1936 se kätihe "Novo-Annenskii-radnikžiloks". Vl 1956 radnikžilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke.
Novoanninskijan ižandusen päsarakod oma sömtegimišt da elektromedicinižladimišton pästand.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Buzuluk-jogen hural randal (Hopran ližajogi, Donan bassein), 87 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. "Filonovo-raudtestancii" om Volgograd — Povorino (Voronežan agj) raudtel vspäi 1870. Matkad Volgogradhasai om 254 km suvipäivnouzmha «Kaspii»-avtotedme (R-22) vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Mihailovk 75 km suvipäivnouzmha avtol i Urüpinsk 55 km lodeheze orhal.
Pen' Novoanninskan maižanduztehnikuman učhozan žilo (8 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Novoanninskijan ližaks. Lidnankundan pind — 63,31 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 17 912 ristitud, lidnankundan — 17 920 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 20 tuhad vozil 1967−2001 (20 932 rist. vl 1979).
Novoanninskan maižanduzkolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Pallasovk.
Pallasovk () om Venäman lidn da lidnankund Volgogradan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Pallasovkan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vozil 1903−1907 kuti "žilo Pallasovk-raudtestancijanno" sauvomha da holitamha «Saratov — Astrahan'»-jonod, kätihe radnikžiloks sömtegimišton edheotandoiden sauvondan jäl'ghe, ratas sijaližel torhudel. Vl 1860 Volgaveren saksalaižiden "Nei-Galk-žilo" () oli pandud, se oli 2 kilometras stancijaspäi, möhemba udesnimitihe "Pallasovk-žiloks". Ühtenzoittihe žiloid Suren sodan jäl'ghe. Anttihe lidnan statusad vn 1967 30. päiväl kezakus.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase tazangištol, Torgun-jogen oiktal randal (Volgan hura ližajogi), 33 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, van ristikoičeb lidnad. Matkad Kazahstanan röunhasai om 25 km suvipäivnouzmha orhal, Volgogradhasai om 230 km suvipäivlaskmha orhal vai 285 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Nikolajevsk i Kamišin 115 km päivlaskmha avtotedme, Krasnii Kut (Saratovan agj) 100 km pohjoižhe raudtel i Novouzensk (Saratovan agj) 100 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 318 km avtol. Raudtestancii om saudud lidnan päivlaskmas, avtote ümbärdab lidnad.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 16 081 ristitud, rajonan koumandez. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1989−2002, 17..18 tuhad (vll 1996−1998 — 18 000 eläjid). Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid om lidnas.
Pallasovkan maižanduztehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Petrov Val.
Petrov Val () om Venäman lidn Volgogradan agjan pohjoižes, üks'jäine lidnankund sen Kamišinan rajonas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud mapertikš vl 1942 žilho raudtesol'men Petrov Val-stancijanno «Saratov — Stalingrad»-jonon sauvomižen aigan, ristikoiči «Tambov — Kamišin»-raudtejonod. Nimitihe jättud kesken kanalan mödhe, kudamb ühtenzoitiži Volgad Donanke ližajogiden kal't Suren Petran käskön mödhe (saudihe 1697−1701), sen kanalan kaks' palad-vagod oma kaičenus tähäsai. Žilo sai lidnan statusad vl 1988.
Petrov Val šingotase raudten holitusel, vedimdepo radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ilovl'-jogen hural randal (Donan hura ližajogi), Volgaveren ülüdel, 108 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kamišinhasai om 10 km päivnouzmha, Volgogradhasai om 180 km suvhe avtotedme. «Kamišin — Kotovo»-avtote om lidnan suviröunaks, matkad Kotovohosai om 40 km lodeheze.
Pen' Avilovskii-žilo (2 rist. vl 2010) mülüb lidnankundha Petrov Valan ližaks. Lidnankundan pind — 29,39 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 13 239 ristitud, rajonan koume kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 15 300 eläjad vl 2000. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om olmas lidnas.


Serafimovič.
Serafimovič () om Venäman lidn Volgogradan agjan päivlaskmas. Se om Serafimovičun rajonan lidnankund da administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1589 kuti "Ust'-Medvedickaja-stanic" Donan hural randal. Aigan mändes Medvedic-lidnut sirdihe korktha oiktaha randha sur'veziden tagut. Vl 1933 se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke, Aleksandr Serafimovič-kirjutajan oiktastuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Don-jogen oiktal randal, 110 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Reljef om vanoikaz. Medvedic-jogensu om vastrandal, 8 kilometras Don-ülezjogen. Matkad Volgogradhasai om 160 km suvipäivnouzmha orhal vai 260 km avtotedme. Lähembaine lidn om Frolovo 70 km päivnouzmha orhal vai 120 km avtotedme Mihailovk-lidnan kal't.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 9 368 ristitud, rajonan ristitišton kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1979—1998, enamba 10 tuhad eläjid (vl 1996 — 10 200 rist.). Koume ortodoksižen hristanuskondan sauvust om lidnas: Ust'-Medvedican naižjumalankodi Kazanin päjumalanpertinke da Voskresenskaja-jumalanpert'.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma sömtegimišt da turizm. Specialižen keskopendusen aluzkund om maižandusen mehanizacijan tehnikum.
Avtobusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližtransportaks lidnas da sen ümbrištos. Avtotesild ühtenzoitab Donan randoid lidnan pohjoižen röunan taga. Lähembaine "Sebräkovo-raudtestancii" sijadase Mihailovk-lidnas 84 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme.
Irdkosketused.
*


Antigua da Barbud.
Antigua da Barbud ([ænˈtiːɡ(w)ə ... bɑːrˈb(j)uːdə], se om täuz' oficialine nimituz), om sar'hine valdkund Pohjoižamerikas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Sent Džons.
Istorii.
Vl 1981 kül'mkun 1. päiväl Antigua da Barbud tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi.
Valdkundan üks'jäine Konstitucii om väges vspäi 1981 vajehtusita.
Geografijan andmused.
Antiguan da Barbudan geografine kart.
Valdkundan pind om 442,6 km², sidä kesken kaikiš surembad sared oma Antigua — 280 km², Barbud — 161 km², Redond — 1,6 km². Sen ližaks, om völ 34 pen't lähišt sart. Atlantižen valdmeren da sen Kariban meren randanpird om 153 km.
Kaikiš korktemb čokkoim om Obam-mägi (402 m, enzne Boggi-mägenpä) vulkaniženke augotižlibundanke Antigua-sarel. Mecad ottas territorijan kaks' ühesandest.
Klimat om tropine hobedanke sänke tobjimalaz. Tropine ciklon oleskeleb kerdan vodes keskmäras. Kun keskmäine lämuz vajehtub +23 C° (tal'vku-uhoku) da +30 C° (kezal da sügüzel) keskes. Paneb sadegid läz tuhad millimetrad vodes, no nece lugu voib köläita lujas.
Londuseližed varad oma kala, fosforit, barit, mouckivi, sauvondkivi, saved, väghine mahuz.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine monarhii parlamentiženke demokratijanke. Valdkundan pämez' om britanijan kunigaznaine — Elizavet Toine. Jenaral-gubernator om hänen ezitai. Päministr om alakodin lidirujan partijan ezimez'.
Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (). Ohjastuz da oppozicijan partii pandas 17 ristituid senatorikš jenaral-gubernatorale vahvištamha. Alakodi om Ezitajiden Kodi (angl. "House of Representatives") 17 ezitajanke. Kaik rahvaz valičeb heid järgeližen enambusen sisteman mödhe videks vodeks.
Järgenduseližed valičendad parlamentan alakodihe oliba vn 2018 keväz'kun 21. päiväl. Vs 2014 elokun 13. päiväspäi Rodni Uil'jams om jenaral-gubernatoraks. Nügüdläine päministr om Gaston Braun vs 2014 kezakun 13. päivälpäi, radab kahten strokun jäl'geten.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Antiguan da Barbudan administrativiž-territorialine jagand."
Antigua da Barbud jagase kudeks tulendaks () Antigua-sarel i kahteks rippujaks territorijaks (Barbud-sar' da rahvahatoi Redond-sar'). «Rippui»-sana om muite nimitusen palaks täs.
Eläjad.
Valdkundas elädas antigualaižed i barbudalaižed. Vl 2009 eläjiden lugu oli 86 654 ristitud, vl 2014 — 91 295 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Augotižlibundan mödhe (2011): afrikalaižed — 87,3%, segoitadud augotižlibundanke — 4,7%, ispanijalaižed — 2,7%, toižed evropalaižed — 1,6%, toiženke augotižlibundanke — 2,7%, märhapanendata — 1,0%.
Toižed lidnad (enamba 3 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Ol Sents i Libert. Vl 2012 kaik oli 20 lidnanvuittušt eländpunktad. Lidnalaižiden pala om nelländez (2020).
Ižanduz.
Antiguan da Barbudan ižandusen päsarakod oma turizm, valdkundmaksatoi torguind, vändod internetan kal't, maižanduz.
Vl 2009 valdkundan päeksport oli avtod da niiden varapalad (16%), jüguavtod da sauvondmašinad niiden varapaloidenke (12%), laivad da venehed (11%), kundaližen transportan likkuimed (6%); toine eksport oli polietilen (1%), elektroveim (1%), margarin (1%), sobad (1%).


Surovikino (lidn).
Surovikino () om Venäman lidn da lidnankund Volgogradan agjan suvipäivlaskmas. Se om Surovikinon rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1744 kuti "Surovikino-futor", nimitihe ezmäižen kanzan mödhe. "Surovikino-stancii" om olmas vspäi 1900, nimitihe lähižen futoran mödhe. Panihe futorad Kaganovičan rajonan keskuseks vl 1937, vspäi 1957 udesnimitihe Surovikinon rajonaks. Žilo raudtestancijanno da futor ühtenzoitihe aigan mändes, i 1950-nzil vozil futor sai lidnanvuiččen žilon statusad. Om lidnan oiktusidenke vspäi 1966.
Surovikinon ižandusen päsarak om sömtegimišt, sijaližen maižandusen produkcijan ümbriradmine.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Čir-jogen hural randal (Donan oiged ližajogi) 15 kilometras sen lanktendan sijaspäi Cimlänskan vezivaradimhe, 40 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Surovikino-raudtestancii om saudud lidnan keskuses, «Volgograd — Kamensk Šahtil»-keskustal. Matkad Volgogradhasai om 135 km päivnouzmha E40-avtotedme. Lähembaine lidn om Kalač Donal 55 km päivnouzmha avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 20 533 ristitud (kaikiš suremb ristitišt), rajonan ristitišton viž ühesandest. Ortodoksižen hristanuskondan Ph. Mikoi-arhangelan jumalanpert' om lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkundad: agrarižtegimišton tehnikum, biznesan kolledž (Volgogradan biznesan institutan pala), profškol.
Irdkosketused.
*


Urüpinsk.
Urüpinsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Volgogradan agjan lodehes. Se om Urüpinskan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 14. voz'sadan 1. Uz'lidnan aigkirjas kuti "Urüpesk-lidn" Červlönii Jar-tahondas. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud kozakoil läz 1618 vot kuti "Urüpinskai-stanic", mülüi Donan sodavägiden agjaha. "Urüpino-raudtestancii" om olmas vspäi 1871, se om vaiše jüguiden täht vspäi 2011, sarakon lopstancii «Lipeck — Volgograd»-jonospäi.
Stanic sai lidnan statusad vn 1929 7. päiväl vilukud. Urüpinsk šingotase sömtegimišton edheotandoil (pühävoitegim, leibtegim), mugažo libutimiden tegim, sömproduktoiden pakuitesen tegim i trikotažfabrik ratas siš. Paikoiden tehmine kozan alakarvaspäi om tetabaks pramozlaks, se vedab turistoid.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Hopr-jogen hural randal (Donan oiged ližajogi), 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Volgogradhasai om 295 km suvipäivnouzmha orhal vai 335 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Voronežan agjan Novohopörsk 43 km lodeheze orhal vai 105 km avtotedme i Povorino 50 km pohjoižhe orhal vai 80 km avtol.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu om 41 590 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 44 200 vl 1996. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman katken päjumalanpert' (kivine om saudud vll 1785−1792) om väges da udessündutamas.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Urüpinskan agrotegimišton tehnikum, Volgogradan medicinižen kolledžan filial i Urüpinskan biznesan kolledž (Volgogradan biznesan institutan filial).


Volžskii.
Leninan-prospekt om kaikiš pidemb ird lidnas.
Volžskii () om Venäman lidn da lidnümbrik Volgogradan agjan suves. Se om agjan kahtenz' surtte lidn, om konurbacijas Volgogradanke, mülüb Volgogradan lidnaglomeracijha (1,4 mln rist.).
Istorii.
Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1951 "Bezrodnoje-külän" sijas kuti žilo sauvomha Volgan GES:ad (sil aigal Stalingradan GES, sauvomine jätksihe vozil 1950−1961). Vl 1954 žilo sai lidnan statusad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ahtub-jogen hural randal (, Volgan hijam), Volgogradad vaste, 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Röunatab Volgogradanke päivlaskmas. Matkad Volgogradan keskushesai om 20 km suvipäivlaskmha.
Volžskii om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt, jagase 38 lidnanlaptha, 45 fartalha da 9 žilho.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 314 255 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 327 356 ristitud vl 2013, žiloiden ühtenzoitusen lidnanke jäl'ghe.
Rahvahad (enamba 0,4% vn 2010): venälaižed — 90,8%, ukrainalaižed — 1,4%, kazahlaižed — 0,8%, armenijalaižed — 0,8%, totarlaižed — 0,8%, uzbekalaižed — 0,5%, azerbaidžanlaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 2,4%, rahvahuden ozutandata — 2,0%.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma gidro- da lämuzenergetik, himine tegimišt, transportmašinoidensauvomine, sömtegimišt, mugažo pörutügi- i teraztor'viden tegimed oma olmas. Ühtennimine raudtestancii om «Volgograd — Alabaskunčak»-jonol. Järed jogiport radab lidnas. Raudte- da avtotesild ühtenzoitab jogen randoid, se mäneb Volgan GES:an padoseinän ülähadme.
Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks. Elektrojonused ühtenzoittas lidnad Volgogradanke.


Žirnovsk.
Žirnovsk () om Venäman lidn da lidnankund Volgogradan agjan pohjoižes. Se om Žirnovskan rajonan administrativine keskuz vspäi 1959.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kuti "Žirnoje-külä" 18. voz'sadan keskes ühtennimižen penen järven randal. Möhemba uded eläjad sirdiba sidä 5 km Medvedican ülezjogen. Vl 1949 buraudihe ezmäšt kivivoin mareigud žilon laptas. Vozil 1950−1954 ühtenzoittihe žilod Kurakino- i Neftänikov-žiloidenke i nimitihe "Žirnovskii-radnikžiloks".
Radnikžilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vl 1958. Lidn šingotase kivivoin i sen gazan samižen da transportiruindan edheotandoil, sömtegimištol (grečan surimtegim), sauvondmaterialiden edheotandoil (asfal'ttegim, šebin'tegim).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Medvedic-jogen hural randal tobjimalaz (Donan hura ližajogi), Volgaveren ülüdel, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Saratovan agjhasai om 25 km pohjoižhe orhal, Volgogradhasai om 255 km suvhe orhal vai 310 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Saratovan agjan Kalininsk 60 km pohjoižhe orhal vai 85 km avtotedme i Krasnoarmeisk 64 km päivnouzmha orhal vai 100 km avtol.
Žirnovsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 92 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 16 872 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli 19 200 eläjad vl 1998. Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Hengen-tüništoitajan jumalanpert' (saudihe 1994−1998) i hristanuskondan seičemenden päivän adventistoiden pühäpert' oma olmas lidnas.
Žirnovskan kivivoitehnikum i pedagogine kolledž oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Irdkosketused.
*


Vologdan agjan lidnad.
Kaik om vižtoštkümne lidnad () i 8 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Vologdan agjas.


Babajevo.
Babajevo () om Venäman lidn da lidnankund Vologdan agjan suvipäivlaskmas. Se om Babajevon rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Babajevo-külä mainitase vl 1545 da mülüb lidnankundha. Nikol'skii Zavod-külä oli olmas vspäi 1822, metallurgine tegim oli siš, pästtihe telegrafveimid, nagloid da koukuid.
Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1902 kuti "Babajevo-raudtestancii", nimitihe lähižen külän mödhe. Vl 1925 ühtištuihe žilod raudtestancijanno lähiženke "Nikol'skii Zavod-külänke" da anttihe lidnan statusad.
Babajevon ižandusen päsarakod oma mecan ümbriradmine (kleidüd brusan tegim, mecpilindedheotandad), elektrotehnižiden tegesiden pästand (SAS «Svetlana-Rentgen»). Ühtennimine raudtestancii om «Vologd — Volhov»-keskustal. Londuseližen gazan kompressorstancii sijadase lidnan ümbrištos «Gräzovec — Viipur»-gazanveimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Mologan da Šeksnan alangištos, Kolp'-jogen randoil. Se seižub ülüdel keskel mecakahid soid, 137 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Vologdhasai om 246 km raudtedme, 309 km avtotedme. Lähembaine lidn om Ustüžn 68 km suvhe orhal vai 94 km avtotedme. Lähembaine sur' lidn om Čerepovec 116 km päivnouzmha orhal, 119 km raudtedme vai 177 km avtotedme.
Nell' pen't küläd mülüdas lidnankundha Babajevon ližaks. Lidnankundan pind — 185,3 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 073  ristitud. Vl 2017 11 608 ristitud elihe lidnankundas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 14 tuhad eläjid vozil 1989−2001. Ortodoksižen hristanuskondan phh. Pedran da Pauloin pühäpert' om lidnas, sen ližaks lidnan päjumalanpert' om sauvomas.
Lähembaižed professionaližen opendusen aluzkundad ratas Ustüžnas i Čerepovecas.
Irdkosketused.
*


Belozersk.
Belozersk () om Venäman lidn da lidnankund Vologdan agjan päivlaskmas. Se om Belozerskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase kirjutadud purtkiš ezmäižen kerdan vl 862 kuti "Beloozero-lidn". Se oli olmas ende Šeksnanjogen niškan molembil randoil. Vozil 1238−1485 lidn oli Beloozeron ruhtinazkundan keskuseks, ičeohjastusenke vhesai 1380 (Kulikovon tora). Vl 1352 pošav tegihe, sauvoškatihe ut lidnad nügüdläižel sijal, 17 km päivlaskmha Šeksnanjogen niškaspäi. Vanh lidn oli olmas 15. voz'sadahasai.
Eländpunkt sai lidnan oficiališt statusad vodel 1777 nügüdläiženke nimenke.
Geografijan andmused.
Belozersk sijadase Vaugedjärven suvižel randal, 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Volgan-Baltijanmeren vezitel (Belozerskan kanal).
Kuz' eländpunktad mülüdas lidnankundha lidnale ližaks: nell' küläd, futor i sijaine, kaikiš suremb om Maeks-külä (474 rist. vl 2002) 2 km päivlaskmha randadme.
Tobmuz.
Lidnankund om sätud vn 2006 1. päiväl vilukud. Lidnan ohjastuz alištub rajonadministracijale.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9616 ristitud, lidnankundan — 10 147 ristitud. Vl 2015 Belozerskan lidnankundan ristitišt oli 9641 eläjad, sen pind — 44,58 km², 9172 ristitud eliba arni lidnas. Lidnan kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1970−1996, 12..12,3 tuh. eläjid.
Ižanduz da transport.
Ižandusen sarakod oma mecümbriradmižen i sömtegimišton edheotandad.
Eriližed avtoted ühtenzoittas lidnad Čerepovecanke i Vologdanke. Lähembaine raudtestancii om Čerepovec. Lähembaine rahvahankeskeine lendimport om Čerepovecan aeroport, se sijadase 85 kilometrad Belozerskaspäi Čerepovecan rajonas, Botovo-žilos.
Irdkosketused.
*


Harovsk.
Harovsk () om Venäman lidn da lidnankund Vologdan agjan keskuses. Se om Harovskan rajonan administrativine keskuz, sen üks'jäine lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1903 kuti "Harovskii-žilo" sauvomha stöklantegint. Žilo "Harovskai-raudtestancijanno" () zavodihe vspäi 1898 sauvomha stancijad i raudtesildad, sid' holitamha raudted. Vhesai 1904 nimitihe stancijad "Kubino" i vll 1904—1914 "Leščovo". Vspäi 1933 ühtištuihe niid Harovsk-radnikžilho.
1930-nzil vozil sauvoihe äi edheotandoid: mecanümbriradai tegim, sömänkombinat, špaloiden imetusen tegim, ezitegesiden edheotand tehmaha muziksoitoid, leibänkombinat, maidtegim, pölvhantegim, optiž-mehanižen tegimen filial. Harovsk sai lidnan statusad vn 1954 28. päiväl redukud.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kuben-jogen hural randal tobjimalaz (, Kubenan järven bassein), kukhikahas tahondas, 120..180 m ü.m.t. korktusil. Matkad Vologdhasai om 84 km suvhe orhal vai 110 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Sokol 55 km suvhe orhal vai 73 km avtotedme i Kadnikov 51 km suvhe orhal vai 90 km avtotedme.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 10 079 ristitud, rajonan ristitišton koume videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1992 — 13 200 ristitud. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om lidnas: ph. Sarovalaižen Serafiman jumalanpert' i ph. Katromalaižen Onufrijan jumalanpert'.
Ižandusen päsarakod oma mecan ümbriradmine i sömtegimišt, mugažo tehnologižen mašiništon tegim agrariž-tegimištoližen kompleksan täht radab. Sokolan mectegimištoližen tehnikuman filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Ezilidnelektrojonused ajeltas Vologdhasai i Vožeg-žilhosai.
Irdkosketused.
*


Kadnikov.
Kadnikov () om Venäman lidn Vologdan agjan keskuzpalas. Se om Sokolan rajonan kahtenz' eländpunkt eläjiden lugun mödhe, lidnankundan keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Kadnikovan pustolänha kaičendpostaks vl 1492, nimitihe "Kadnik"-nimen mödhe («urdamnik»). Kadnikovskai-külä zavodihe neciš postaspäi. Vspäi 1780 oli järedan makundan lidnan statusanke. Oli torguindan keskuseks, serverz'-se torgovanoiden erižpertid om kaičenus lidnas. Raudten sauvond jäi lidnad šingotesen veres 20. voz'sadal. Vspäi 1929 om Sokolan rajonan palaks (nimitihe Sverdlovan rajonaks vhesai 1932).
Kadnikov šingotase sömtegimištol (tähkheiniden söndtavaroiden kombinat, leibän edheotand), mecan ümbriradmižel i turbhan samižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Suhonanveren alangištos, Sodimanjogen randal (Pel'šman hura ližajogi, Suhonan hurapol'ne bassein), 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Vologdhasai om 40 km suvipäivlaskmha «Holmogorid»-avtotedme (M8). Lähembaine lidn om Sokol-rajonkeskuz 15 km suvipäivlaskmha sil-žo tel. Trass ümbärdab Kadnikovad suvipäivnouzmaspäi.
Nell'kümne küläd mülüdas lidnankundha Kadnikovan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 4 614 ristitud, rajonan ristitišton kümnendez, lidnankundan (Zamošjen küläkundanke) — 5 730 ristitud. Vl 2017 5 404 ristitud elädas lidnankundas. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1979−2008, enamba 5 tuhad eläjid (5 500 rist. vll 1996−1998). Ortodoksižen hristanuskondan viž pühäpertid om lidnas: ph. Illöi-endustajan jumalanpert' (1776), Dmitrii Solunskijan pühäpert' om olmas lidnan kaumištos, mugažo muretud Pel'šman mez'jumalankodin časoun' sijadase lidnas, i kahten jumalanpertin sauvused oma kaičenus no eile rados.
Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.


Kirillov (lidn).
Kirillov () om Venäman lidn Vologdan agjan päivlaskmaižes palas. Se om Kirillovan rajonan da lidnankundan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1397 kuti "Ph. Vaugedjärvelaižen Kirillan mez'jumalankodi". Torguindslabad jumalankodinno sai makundan lidnan statusad "Kirillov"-nimitusenke Uz'lidnan gubernijas vl 1776. Vspäi 1937 om Vologdan agjan palaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suves, Süväjärven randal, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Vologdhasai om 105 km suvipäivnouzmha orhal vai 125 km A119-avtotedme tobjimalaz. Lähembaine lidn om Belozersk 37 km lodeheze orhal vai 44 km avtotedme maksliženke ehtatimenke.
Kirillovan ližaks, 23 küläd da 2 sijašt mülüdas lidnankundha, kudambišpäi 16 oma kezakülikš da oliba kaikenaigaižeta ristitištota vl 2010. Lidnankundan pind om 27,02 km², ristitišt — 8 034 eläjad (2017), se om rajonan ristitišton viž ühesandest. Nügüd'aigaižen lidnankundan röunad oma vspäi 2015, konz mülütihe Gorici-küläd sihe.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 7 728 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1992 — 9 tuhad eläjid oli lidnas.
Ižandusen sarakod oma turizman holituz, sömtegimišt (argvointegim, leibäntegim, kulutaikooperacijan sömänkombinat i tž. edheotandad) i mecan pened ümbriradajad edheotandad.
Irdkosketused.
*


Krasavino.
Krasavino () om Venäman lidn Vologdan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Suren Ustügan rajonan kahtenz' lidn, Krasavinon lidnankundan keskuz.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunkt mainitase "Krasavino-küläks" 19. voz'sadan augotišespäi, se oli külišton keskuses. Külä šingotihe, i vozil 1842—1851 sauvoihe tekstil'fabrikad pästmaha hoikid pölvazkanghid.
Krasavino sai lidnan statusad vl 1947. Vozil 1960—1980 udištihe pertištod, sauvoihe lebukodid, laukoid, äižiruižid pertid. Vl 2012 pölvhankombinat tuli bankrotnendale, lidnan tegimišt diversificiruiše.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan pohjoižes, Pohjoižen Dvinan hural randpolel i sen Lapink-ližajogen () randoil, 65 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Vologdhasai om 410 km suvipäivlaskmha orhal vai 465 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Sur' Ustüg 25 km suvhe orhal vai avtotedme i Kotlas 34 km pohjoižhe orhal vai 44 km avtotedme. "Krasavino-raudtestancii" sijadase 3 km päivlaskmha lidnaspäi.
Kuz' küläd mülüdas lidnankundha Krasavinon ližaks. Lidnankundan pind — 60 km².
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 7 003 ristitud, lidnankundan — 7479 ristitud, rajonan ristitišton seičemendez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1959 — 11 186 eläjad. Vl 2017 kaik 6539 ristitud elädas lidnankundas.
Ižandusen päsarakod oma sauvondmaterialiden tehmine (savič, pumaterialad) i sömtegimišt (mecproduktoiden ümbriradmine). Professionaližen opendusen lähembaižed aluzkundad sijadasoiš Sures Ustügas.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas, ühtenzoittas sidä lähižidenke eländpunktoidenke. «Sur' Ustüg — Kotlas»-avtote ümbärdab lidnad päivlaskmaspäi. Raudtestancii om vaiše turistjoukuiden da jüguiden täht, mecan i mectegesiden täht tobjimalaz.


Nikol'sk.
Nikol'sk () om Venäman lidn da lidnankund Vologdan agjan suvipäivlaskmas. Se om Nikol'skan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 15. voz'sadal kuti "Nikol'skii-pagast" vai "slabad" (vai "слобода") da sen valdmad torguindtel Volgan basseinan Vetlug-jogespäi pohjoižhe. Nikol'skoje-külä sai makundan lidnan statusad vl 1780.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Jug-jogen molembil randoil (Pohjoižen Dvinan bassein), 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Nikol'skan keskuz seižub jogen känmas oiktal randal. Matkad Vologdhasai om 315 km päivlaskmha orhal vai 410 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Šarj 130 km suvhe orhal vai 145 km avtotedme, Tot'm 160 km päivlaskmha-lodeheze orhal vai 205 km avtotedme i Sur' Ustüg 145 km pohjoižhe orhal vai 165 km avtotedme.
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun lämuz +17,8 C°, viluku oleleb kaikiš vilumb (−12,3 C°), voden keskmäine lämuz +2,6 C°.
Nikol'sk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Om ümbärtud Krasnopolänskoje-küläkundan territorijal da sen administrativine keskuz.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 8 511 ristitud, rajonan ristitišton kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1996−2001, 9 200 ristitud. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om lidnas: Sreten'jen päjumalanpert' (1790−1882) i Kazanin jumalanpert' (20. voz'sadan augotišespäi). Endevanh puine pertišt om čomitesid, se märičeb lidnan istorišt irdnägud mugažo.
Ižandusen päsarakod oma sömtegimišt (maidkombinat, sömänkombinat), mecan ümbriradmine. Tot'man politehnižen kolledžan filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Sokol (lidn).
Sokol («sakkal») om Venäman lidn da lidnankund Vologdan agjan keskuzpalas. Se om agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Sokolan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
"Sokolovo-külä" mainitase ezmäižen kerdan vl 1615. Vl 1897 sauvoškanzihe «Sokol»-bumagfabrikad läz küläd, nimitihe külän mödhe. Vn 1932 2. päiväl keväz'kud Sokol-randikžilo sai lidnan statusad käskön mödhe.
Vhesai 2006 lidn oli alištunu agjan tobmudele oikti, sid' kändihe Sokolan rajonan palaks. Sokol om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.
Geografijan andmused.
Lidnan tobj pala sijadase Suhon-jogen molembil randoil. Randad ühtenzoittas raudte- da avtotesildal lidnan keskuses da M8-trassan avtotesildal 5 km suvipäivnouzmha lidnaspäi. Lähembaine lidn om Kadnikov 15 km pohjoižpäivnouzmha. Lähembaine järed lidn — Vologd, matkad sihesai om 35 km suvhe orhal, 42 km avtotedme vai raudtel.
Sokol om ümbärtud mecoil da soil. Voden keskmäine lämuz om +2,5 C°.
Tobmuz.
Käskusenandai tobmuz om Sokol-lidnan Nevondkund 20 ezitajanke (vspäi 2013 — koumanz' kucund). Lidnan pämez' om Nevondkundan ezitai, Jurii Vasin. Hän om valitud vn 2017 sügüz'kul.
Vn 2017 kezakuspäi Sergei Räbinin radab lidnan administracijan pämehen.
Eläjad.
Vl 1931 radnikžilon ristitišt oli 15 100 eläjad. Vl 1967 50 tuhad ristituid elihe lidnas, se kändihe kaikiš surembaks luguks. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 37 233 ristitud, rajonan koume nelländest.
Ortodoksižen hristanuskondan Jumalan Voznesenjan pühäpert' om olmas lidnas vspäi 1997.
Ižanduz da transport.
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad da jonused ühtenzoittas Sokolad Vologdanke da agjan toižidenke lidnoidenke.
Jogiport sijadase lidnan lodehes, Kogaš-lidnanlaptas. Suhon-raudtestancii om Suhon-jogen oiktal randal. Lähembaine lendimport om Vologd ("VGD / ВГД") Vologdan pohjoižröunanno, 30 km suvhe Sokolaspäi. Se om civiline lendimport federaliženke znamoičendanke, tehtas reisid Moskvha, Piterihe, Surhe Ustügha da Čerepovecha.
Lidn om agjan cellülozbumagaižen tegimišton da pun süvän ümbriradmižen keskuz. Mugažo savičtegim da sagenzoittud maidon kombinat ratas lidnas.
Kodirandantedištandmuzei, «Soldek»-kul'turpert', «Suhonskii»-kul'turpert'kulu, čomamahtoiden lapsidenškol, lapsiden da norišton sportškol, kaks' fizkul'turiž-tervehtamižkompleksad i ujundbassein oma saudud lidnas. Opendusen aluzkundad oma 16 päivkodid, 7 školad keskopendusenke, mectegimišton politehnine tehnikum i pedagogine kolledž.
Irdkosketused.
*


Sur' Ustüg.
Sur' Ustüg (, enzne i sijaline — muite "Ustüg") om Venäman lidn da lidnankund Vologdan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Suren Ustügan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Amuine "Gleden-lidn" oli olmas 15. voz'sadhasai, seižui Jugan jogensun randpolen kukhanpäl 4 kilometras nügüdläižen lidnan keskusespäi. Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš kuti pandud Ustügan Kiprianal vodes 1212 "Mikoi-arhangelan jumalankodi". Vozil 1364−1474 Ustüg oli ühtennimižen ruhtinazkundan keskuseks.
16. voz'sadaspäi zavodidas nimitada Ustügad Sureks, se šingotaškanzihe Venäman järedha keskushe torguides Anglijanke.
Vozil 1918−1929 Sur' Ustüg oli Pohjoižen Dvinan gubernijan administrativižeks keskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Suhon-jogen hural randal, sen da Jugan ühthejoksmusen sijas, Jugan jogensud vaste. Edemba mödvedhe, lidnan röunan jäl'ghe, jogi nimitase Pohjoižeks Dvinaks. Sur' Ustüg seižub 55 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Suhonan kendäk — 50 m, sur'veden varuz om kaikuččel vodel. Matkad Vologdhasai om 450 km suvipäivlaskmha avtotedme. Lähembaine lidn om Krasavino 30 km pohjoižhe, järed lidn om Kotlas 75 km pohjoižhe raudtedme vai avtol.
Slobodk-külä (244 rist. vl 2002) mülüb lidnankundha Suren Ustügan ližaks. Lidn jagase 6 lidnanlaptha: Keskuz, Toine pala, Mägi, Jajikovo, Borkid da rajon.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 30 926 ristitud, rajonan viž ühesandest. Vl 2017 kaik 31 885 ristitud elädas lidnankundas.
Kaks'kümne kahesa ortodoksižen hristanuskondan sauvust om lidnan südäimes, niišpäi vaiše koume oma pühäpertikš tähäsai: kaks' päjumalanpertid (Stolpnikan Simeonan i tozioiktan Prokopijan) da üks' kaumžoman jumalanpert' (Permin Stefanan). Toižiden enččikš pühäpertiden sauvusid kävutadas opendusen aluzkundoikš, fabrikoikš.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma sömtegimišt da turizmha sidodud sarakod, lugedas lidnad Pakaine-Dedan kodimaks. Mugažo suvenirfabrikad da kaks' sugasižharjoiden fabrikad oma olmas. Viž specialižen keskopendusen aluzkundad om lidnas: politehnine tehnikum, avtotransportan tehnikum, gumanitariž-pedagogine kolledž, medicinine škol i jogiškol.
Ühtennimine raudtestancii (jüguiden täht tobjimalaz) om lopstancii Kotlas — Sur' Ustüg raudtel. Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes, mugažo ehtatim Kuzino-žilhonnoks om Suhonas päliči. Avtotesild ühtenzoitab Suhonan randoid ülüižel. Tatanmaine lendimport ("VUS") sijadase 5 km lodeheze lidnan keskusespäi, läz raudtestancijad. Sišpäi tehtas reisid Moskvha da Piterha (molembad Čerepovecan kal't).
Irdkosketused.
*


Gräzovec.
Gräzovec () om Venäman lidn da lidnankund Vologdan agjan suves. Se om Gräzovecan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1538 kuti "Gräzivitckoi počinok", sid' "Gräzlivici-külä" (). Vl 1780 se sai lidnan statusad "Gräzovic"-nimenke (), vspäi 1824 om olmas nügüdläiženke nimenke.
Raudte tuli lidnha vl 1872. Lidn oli ümbrišton torguindsijaks 20. voz'sadan augotišhesai. Üks' amuižiš jarmankoišpäi om udessündutadud da radab kezaaigan.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase penen Ržavk-jogen randoil (Volgan hurapol'ne bassein), 185 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Vologdan röunhasai om 43 km avtotedme (uz' da vanh oma), keskushesai — 47 km.
Kaks' pen't küläd, Svistunovo i Pirogovo, mülüdas lidnankundha Gräzovecan ližaks.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 15 201  ristitud, rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1989—2003, enamba 16 tuhad eläjid (vl 1989 — 16 424 rist.). Vl 2017 kaik 15 109 ristitud elädas lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid om lidnas, kaks' niišpäi — lidnan kaumžomas.
Ižandusen päsarakod oma sömtegimišt da sauvondmaterialoiden pästand (savič). Politehnine tehnikum om specialižen keskopendusen aluzkundaks lidnas. Ühtennimine raudtestancii om Vologd — Jaroslavl' raudtel (vspäi 1872).
Irdkosketused.
*


Tot'm.
Tot'm () om Venäman lidn da lidnankund Vologdan agjan päivnouzmas. Se om Tot'man rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1137 uz'lidnan Svätoslav Ol'govič-ruhtinasen tohesižes kirjeižes kuti Tošm-pagast (). Sirdihe Tot'mad Suhonan ülezjogen severz'-se kerdad: ezmäi sijazihe Vanh Tot'm-jogensun randal (10 km Suhonan mödvedhe), sid' saiba keitandsolad 2 km pohjoižhe nügüd'aigaižes lidnaspäi (nüg. "Varnicad-külä"), nimitihe "Tot'man Usol'je".
Vspäi 1541 sauvoihe lidnust kaičemhas vihanikoišpäi totarlaižiden londan jäl'ghe, korktal kukhal, nügüdläižen lidnan sijas. Änikoičeškanzi torguindlidnaks 17. voz'sadal, konz kaik Venäman verazmaine torguind tegihe Pohjoižen kal't. Tot'm sai oficiališt lidnan statusad vl 1780. Torguind poleni Piterin šingotesenke, no tot'malaižed löuziba uzid voimusid šingotadas. 18. voz'sadan kahtendel polel hö sädatiba da oigenziba äi joukuid Sibirihe, Edahaižen Päivnouzman i Amerikan randoihe samha živatkarvad, sišpäi must amerikaine reboi om lidnanznamal. Tot'man eläjad tegiba 20 ekspedicijad tedoidamha Tüned valdmert, avaižihe da nimitihe sen erasid sarid.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Suhon-jogen hural korktal randal tobjimalaz, 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om äi astužnikoiden sildoid, sikš miše pertišt om kukhikahas vanoikahas tahondas. Matkad Vologdhasai om 180 km suvipäivlaskmha orhal vai 210 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Soligalič 103 km suvhe orhal, Kadnikov 145 km orhal vai 165 km suvipäivlaskmha avtotedme i Vel'sk 128 km pohjoižhe orhal.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 9 776 ristitud, rajonan ristitišton nell' ühesandest. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 2000—2001, 10 900 eläjad.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om lidnas: Stroican jumalanpert' i Hristan Raštvoiden jumalanpert'. Om kuz' muzejad Tot'mas, niišpäi nell' sijadasoiš enččiš hristanuskondan pühäpertiš.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma turizman holituz, sömtegimišt (leibänkombinat, lihakombinat, argvointegim), mecan ümbriradmine. Tot'man politehnine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos, reisavtobusad ühtenzoittas ümbrišton žiloidenke da lähembaižidenke rajonkeskusidenke. Avtotesild om Suhonas päliči lidnan suvipäivlaskmas. Passažirlaivad ujudas Suhonadme vaiše turistoidenke. Ei ole olmas Tot'm-aeroportad 1990-nziden voziden lopuspäi, andoihe lendimpöudon territorijad sauda pertištod.
Irdkosketused.
*


Ustüžn.
Ustüžn () om Venäman lidn da lidnankund Vologdan agjan suvipäivlaskmas. Se om Ustüžnan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase kirjutadud purtkiš ezmäižen kerdan vl 1252 kuti "Raudaine Ustüg" () lidnan statusanke. 16. voz'sadan lopuspäi sen nimi kätihe nügüdläižikš: "Ust'-Ižin" — "Ustüžn" vai "Ustüžn Železnopol'skai".
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Molog-jogen molembil randoil (oiktal randal tobjimalaz) da sen oiktan ližajogen — Ižinan jogensun randoil (Volgan bassein), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Vologdhasai om 244 km päivnouzmha avtotedme. Lähembaine järed lidn om Čerepovec sil-žo tel.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 9 452 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 2002—2003, 10,5 tuh. eläjid. Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid om lidnas.
Ižandusen päsarakod oma sömtegimišt da sauvondmaterialiden pästand (raudbetontegesed). Politehnine tehnikum om specialižen keskopendusen aluzkundaks lidnas. Lähembaižed raudtestancijad sijadasoiš Ves'jegonsk-lidnas (Tverin agj) 58 km suvipäivnouzmha avtotedme, Sandovo-žilos (Tverin agj) 45 km suvhe avtotedme i Pestovo-lidnas (Uz'lidnan agj) 56 kilometras suvipäivlaskmha avtotedme.
Irdkosketused.
*


Vitegr.
Vitegr () om Venäman lidn da lidnankund Vologdan agjan lodehes. Se om Vitegran rajonan administrativine keskuz.
Etimologii.
Edel 1710 vot eländpunktan nimi oli Vitegran Pagast. Vitegr-nimitusen tarkoiged augotižlibund om tundmatoi, no se om suomalaiž-ugrilaine.
Vozil 1710−1773 Vängi-külä oli lidnan sijas, Vängi-jogen nimen mödhe. «Vängi»-nimituz om karjalan kelen "vengi"-sanaspäi, znamoičeb «oja, pen' jogi, hijam (jogensarak)».
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1496. Vl 1773 külä sai lidnan statusad i nimitihe nügüdläižikš. Saudihe pertištod vn 1776 oigedsaumaižen planiruindan mödhe.
Vozil 1715−1847 laivansauvomižen dok radoi Vitegr-jogen ülüižele lidnalpäi. Vll 1784−1922 Vitegr makundanke oli Oloncan agjan palaks. Läz 20 torgovanoiden erižpertid i 10 muštpachid oma mel'heižtahoikš. Lidn šingotase mecan ümbriradmižel, Volgan-Baltijanmeren veziten holitusel i turizmal.
Geografijan andmused.
Vitegr sijadase ühtennimižen da Vängi-jogiden ühthejoksmusenno, Vitegr-jogen oiktal randal, 50 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vitegran vezivaradim levineb jogen ülüižele. Valdmad seištas 15 kilometras Änižen randištolpäi. Matkad Vologdhasai om 337 km suvipäivnouzmpolehe avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Pudož (Karjal) 89 km pohjoižhe orhal vai 102 km avtotedme, Kargopol' (Arhangel'skan agj) 144 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 220 km avtol, Belozersk 131 km suvipäivnoumha orhal vai 195 km avtotedme.
Vitegr om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnan ohjastuz alištub rajonadministracijale.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 10 491 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli 12 905 eläjad vl 1989. Ortodoksižen hristanuskondan Pühäpäivän päjumalanpert', Sretenjan jumalanpert' i časoun' oma kaičenus lidnas.
Vitegran politehnine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Italijankel'ne Vikipedii.
Italijankel'ne Vikipedii (ičeze nimituz: "Wikipedia in italiano") om joudai enciklopedii italijan kelel, Vikipedijan italine jaguz.
Nece jaguz om avaitud 2001-nden voden 11. päiväl semendkud.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.


Sent Džons.
Sent Džons () om Antiguan da Barbudan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud anglijalaižil vl 1632. Šingotihe saharrogon ümbriradmižel 18. voz'sadan keskespäi. Om ripmatoman valdkundan pälidnaks vn 1981 kül'mkuspäi. Vn 1995 Luis-torok mureni lidnan turistišt infrastrukturad.
Lidn sijadase valdkundan suvižen Antigua-saren pohjoižes-lodehes. Meriport i letkesižed kül'bendrandad.
Eläjad.
Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 22 193 ristitud, valdkundan nelländez. Rahvahidenkeskeine lendimport om saudud päivnouzmha lidnaspäi.
Vest-Indijan universitetan fakul'tetad anttas üläopendust. Sent-Džonsan valdkundaline kolledž pästab tedajid menedžmentan sferas, tropižes maižanduses, vilugoitimiden i elektromašiništon ladijoid.
Homaičendad.
*


Elizavet Toine.
Elizavet Toine (), ünäine nimi — Elizabet Aleksandra Marija (Vindzor) (angl.: "Elisabeth Alexandra Mary (Windsor)"; sünd. 21. sulaku 1926, London, Anglii, Sur' Britanii), om 12. da nügüdläine britanine kunigaznaine, Vindzorad-dinastijaspäi.
Om valdištmel vn 1952 6. päiväspäi uhokud, hänele oli kaks'kümne viž vot. Tuli tobmudele ičeze Georg VI-tatan surman jäl'ghe. Kätihe kunigaznaižeks vn 1953 2. päiväl kezakud, vencastusen dat, om nügüd' Suren Britanijan kaikiš hätkembaks ohjastajaks. Hän om mugažo britanižen Rahvahiden Ühtištusen pämez' i vižtoštkümnen ripmatoman valdkundan kunigaznaine: Antiguan da Barbudan, Avstralijan, Bagaman Sariden, Barbadosan, Belizan, Grenadan, Jamaikan, Kanadan, Papua — Uden Gvinejan, Sent Kitsan da Nevisan, Sent Lüsijan, Sent Vinsentan da Grenadinoiden, Solomonan Sariden, Tuvalun da Uden Zelandijan kunigaznaine.


Kel'.
Kel' om koverikaz znamsistem, kudamb märhapaneb kirjutamišt da/vai virkmišt.
Kelen toižendad.
Kirjankel' sündui paginkelespäi. Kelentedo tedoidab keliden aspektoid.


27 (lugu).
27 (kaks'kümne seičeme) om lugu 26 da 28 keskes.


28 (lugu).
28 (kaks'kümne kahesa) om lugu 27 da 29 keskes.


29 (lugu).
29 (kaks'kümne ühesa) om lugu 28 da 30 keskes.


Venäman päiv.
Venäman päiv () om Venäman nacionaline praznik, kudambad oigetas joga voden kezakun 12. päiväl.
Om petuzline mel'pideg, miše nece praznik kucuse «Venäman "ripmatomuden" päiväks», no mugošt nimed nikonz ei olend. Vhesai 2002 se kucuihe «Venäman valdkundsuverenitetan deklaracijan vahvištoitusen päiväks» (12.06.1990-dataspäi), i siš aigaspäi praznikal om nügüd'aigaine nimi. Venäman päiv om oficialine lebupäiv Venämas vodespäi 1991. Guleindad Rusttal torgul Moskvas, toižiš lidnoiš, žiloiš da küliš lopisoiš praznikambuškelusel.


.ag.
.ag om Antigua da Barbudan Internet-domen. Se om avaitud 1991-nden voden 3. päiväl sügüz'kud.


Päivnouzmaine kariban dollar.
Päivnouzmaine kariban dollar () om kuden valdkundan valüt: Antigua da Barbud, Dominik, Grenad, Sent Kits da Nevis, Sent Lüsii, Sent Vinsent da Grenadinad, mugažo Montserrat-territorijan. Vajehti Britanižen Vest-Indijan dollarad vn 1965 redukus.
1 dollar = 100 centad. Valütkod om "XCD". Simvolad: $, EC$. Valütan regulätor om Päivnouzmaižkariban Keskuzbank, sen päfater sijadase Baster-lidnas.
Valütan kurs om tazostadud ha vn 1976 heinkuspäi: US$1 = EC$2,7.


Antiguan da Barbudan valdkundznam.
Antiguan da Barbudan valdkundznam () om Antigua da Barbud-valdkundan üks' oficialižiš simvolišpäi. Se om vahvištadud 1967-nden voden 16. päiväl uhokud. Sädi Gordon Hristofer (angl. "Gordon Christopher") vl 1966.
Ümbrikirjutand.
Ananas kuvadase valdkundznaman ülähän, sared oma tetabad necil fruktal. Koume tošt levitadud sijališt kazmust oma laudas ümbri: rusked gibiskus, saharrogo, jukk. Mecpedroiden par taholižes londusespäi pid'oiteleb laudan.
Päiväine nouzeb sinivauvhiden merialdoiden päl, ani kuti valdkundflagal. Stilizuidud saharantegim kuvadase laudan alusel, edel mert. Päiväine simvolizuruib ut augud, must tagama edestab sariden äjiden rahvahanikoiden afrikaništ augotižlibundad.
Kirjeine sijadase laudan aluses, valdkundan anglijankel'ne deviz om kirjutadud sil: "Each Endeavouring, All Achieving" «Ühthine tegese kaikuččen naprindoil».
V


Antiguan da Barbudan flag.
Antiguan da Barbudan flag () om Antigua da Barbud-valdkundan üks' oficialižiš simvolišpäi. Se om vahvištadud 1967-nden voden 27. päiväl uhokud. Sädi rahvahaline Redžinald Samüel'-pirdai da skul'ptor (angl. "Sir Reginald Samuel"). Flagan proporcii om "2:3".
Ümbrikirjutand.
Lapakoiged trikolor mustan, sinižen (levedusen pol'), i vauktan mujun. Kaks' rusttad oigedsaumnikad kuvadasoiš sen molembiš polišpäi. Päiväine nouzeb mustal šoidul, ühesa sädegid.
Kacu mugažo.
F


Norvegijan konstitucijan päiv.
Lapsiden parad Konstitucijan päiväl vl 2005.
Konstitucijan päiv () om Norvegijan pävaldkundpraznik, kudambad oigetas joga voden semendkun 17. päiväl, ühten aigan Ripmatomuden päivänke. Praznuitas vspäi 1836, lebupäiv.
Praznuičend zavodiše školnikoiden paradoil, möhemba täuz'kaznuziden organizacijad ühtnedas niihe. Oficialižen palan jäl'ghe oigetas kanzoiš vai massižiš gulendoiš möhäižhe öihesai.
«Norge i rødt, hvitt og blått» ("Norvegii rusttas, vauktas da sinižes") om Norvegijan rahvahanpajo, kudamb om pühätadud necile praznikale. «Glittertind»-metalgruppal om pajon edestuz ičeze stiliš.


Abu Dabi.
Abu Dabi () om Araban Ühtenzoittud Emiratoiden pälidn (pordaigaline vspäi 1971, kaikenaigaine vspäi 1996). Se om valdkundan kahtenz' surtte lidn (Dubain jäl'ghe), mugažo ühtennimižen emiratan pälidn (vspäi 1793). Lidnaglomeracijas elädas pol'tošt millionad ristituid.
Lidn om järedan kivivoinsamižregionan administrativine, finansine, transportine da ohjanduzkeskuz. Lidnan da valdkundan pämez' ("emir") om Halifa ibn Zaid al'-Nahajan (vs 2004 kül'mkun 3. päiväspäi).
Istorii.
Enččed eländpunktad lidnan territorijal oliba olmas 3 voz'tuhaspäi edel meiden erad.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud läz 1760 vot, ei edahan reskveden manalaižes purtkespäi. Pit'kan aigan eläjiden rad oli kalan püdo i hel'men samine. Vl 1958 löuzihe kivivoin ezmäižid manalaižid pöudoid lidnan ümbrištos. Vl 1968 levitandan ezmäine plan tuli väghe, lidn šingotaškanzi lujas.
Tegimed oma saudud ezilidnoiš: kivivoinhimine kompleks (Umm Enn Nar), cementtegim, torvenvanundan i laivansauvomižen tegimed (El' Mussafah).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase sarel, Persijan lahten suvirandal, sen ezilidnad — Arabijan pol'saren lähižel randal. Sarelpäi kontinenthasai om kilometran nelländez matkad, ned ühtenzoittas koumel sildal. Völ kaks' levedad sildad ühtenzoittas Abu Dabi-sart lähembaižidenke Al'-Rim- i Saadijat-saridenke.
Klimat om letetazangišton räk kuiv. Kaks'kümne puištod da viherzoittud territorijad om lidnas, kasteltas kaikid niid. Vilukun keskmäine lämuz om +18,5 C°, heinkun da elokun keskmäine lämuz — +35 C°. Paneb sadegid 57 mm vodes, sidä kesken 35 mm uhokus-keväz'kus.
Eläjad.
Vl 1960 Abu Dabin eläjiden lugu oli 25 tuhad ristituid, vl 2003 — 552 000 ristituid. Pind om 67 km². 40 lidnrajonad da ezilidnad sijadasoiš Abu-Dabi-sarel, kontinental da lähižil saril. Vl 2015 kaik 1,15 mln ristituid elihe ezilidnoidenke. Nell' eläjad videspäi oma immigrantad.
Kaikiš suremb pühäpert' om islaman Zaid-šeihan sur' mečet'.
Transport.
Avtobusad, laivad, punolendimed i taksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Avtoted oma levedad, om koume ted kaikuččes poles. Vspäi 2013 metro sauvose lidnas, metron jono (18 km raudted) da kebnan metron kaks' jonod (28 km raudted, 45 stancijad) radaškatas lidnas da sen kaimdailidnoiš ezimeletaden vodele 2020.
Kiruhte ühtenzoitab lidnad Dubainke. Rahvahidenkeskeine civiline Abu-Dabi-lendimport ("AUH") sijadase 30 km päivnouzmha lidnan keskusespäi, sišpäi tehtas reisid mail'man äjihe maihe, enamba islamanuskojiden maihe da Indijha, mugažo Arabijan pol'saredme.
Irdkosketused.
*
*


Abu Dabin flag.
Abu Dabin flag ("ealim min 'abu zbi") om Abu Dabi-emiratan i sen pälidnan oficialine flag. Flagan proporcii om "2:1".
Nügüdläine flag om vahvištadud 1958-nden voden uhokul. Se om rusked oigedsaumaine vauktanke oigedsaumnikanke-kantonanke huras üläčogas, kudamb otab pidusen i levedusen koumandesid.
Eziauguižešti emiratan flag oli rusked täuzin. Ližatihe vauktad vöd vn 1820 kožundaktan jäl'ghe Surenke Britanijanke. Vajehtihe vöd vauktaks kantonaks vl 1958.


Halifa ibn Zaid al'-Nahajan.
Halifa ibn Zaid al'-Nahajan-šeih (,; sünd. 25. viluku 1948, El' Ain, Abu Dabi) om kahtenz' da nügüdläine Araban Ühtenzoittud Emiratoiden prezident i 18nz' Abu Dabin emir vn 2004 kül'mkun 3. päiväspäi.


.ae.
.ae om Araban Ühtenzoittud Emiratoiden Internet-domen. Se om avaitud 1992-nden voden 1. päiväl tal'vkud.


Araban Ühtenzoittud Emiratoiden dirham.
Araban Ühtenzoittud Emiratoiden dirham ("drhm ạ̹mạrạti") om Araban Ühtenzoittud Emiratoiden valdkundvalüt. Om väges vn 1973 semendkuspäi.
1 dirham = 100 filsad ("فلس"). Valütkod om "AED". Simvolad: د.إ, Dh. Valütan regulätor om AÜE:n Keskuzbank.
Nened nominalad kävudas: rahuded — 25, 50 filsad i 1 dirham; banknotad — 5, 10, 20, 50, 100, 200, 500, 1000 dirhamad.


Araban Ühtenzoittud Emiratoiden valdkundznam.
Araban Ühtenzoittud Emiratoiden valdkundznam () om Araban Ühtenzoittud Emiratad-valdkundan üks' oficialižiš simvolišpäi. Nügüdläine versii om vahvištadud 2008-nden voden 22. päiväl keväz'kud vn 1973 valdkundznaman alusel.
Ümbrikirjutand.
Letetazangišton mujun sakkal kuvadase valdkundznamal. Hänen händan seičeme pörod simvolizuruidas seičeme emiratad. Valdkundan flag kuvadase laudal. Seičeme tähtast laudan röunal ozutadas emiratoid mugažo. Sakkal pid'oiteleb rusttan talonan, Federacijan nimituz om kirjutadud vauktal kufižel šriftal.
V


Araban Ühtenzoittud Emiratoiden flag.
Araban Ühtenzoittud Emiratoiden flag (arab.: "علم الإمارات العربية المتحدة") om Araban Ühtenzoittud Emiratoiden valdkundflag. Flagan proporcii om "1:2".
Nügüdläine flag om vahvištadud 1971-nden voden uhokul.


Näl'g (roman).
«Näl'g» () om Knut Hamsunan ezmäine roman, kudamban täuz' pästand om tehtud vl 1890. Nece roman toi Hamsunale mail'man hoštusen, siš om äi avtobiografižid pirdoid.


Karjalaižed.
Karjalaižed (karj.: "karjalaižet",) om vähäluguine suomalaiž-ugrilaine rahvaz. Karjalaižed elädas Karjalan Tazovaldkundas (Venäma) da Suomenmas.
Karjalaižed pagištas karjalan kelel. Tämbei kaik karjalaižed oma jo kaks'kel'žed i pagištas völ venäkelel-ki.


Vepsän flag.
Vepsän rahvahaližen volostin flag (ven.: "Флаг Вепсской национальной волости") vai Vepsän flag (ven.: "Флаг вепсов") lugedas vepsläižiden rahvahaližeks flagaks. Flagan proporcii om "2:3". Avtor om V. Dobrinin.
Nece flag om vahvištadud 2000-nden voden uhokul kut Vepsän rahvahaližen volostin flag.
Simvolik.
Flagan kuvatusen aluses om Skandinavijan rist.
Toižed flagan variantad.
Piterin Vepsän Sebr kävutab mugažo toižen koumemujuižen flagan (koume lapakoiktas sijatud jonod: vauged, must da muzavihand).


Argentin.
Argentin ([aɾxenˈtina]), täuz' oficialine nimituz — Argentinan Tazovaldkund (), om valdkund Suviamerikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Buenos Aires.
Istorii.
Vn 1816 9. päiväl heinkud Argentin tedištoiti ičeze ripmatomudes Ispanijaspäi.
Valdkundan ezmäine Konstitucii () oli väges vspäi 1811. Nügüdläine kümnenz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 1983, se om kudenden Konstitucijan (1853) ümbriradmine i om väges vn 1994 vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Argentin om mavaldkundröunoiš Čilinke päivlaskmas (röunan piduz — 6691 km), Bolivijanke (942 km) da Paragvainke (2531 km) pohjoižes, Brazilijanke (1263 km) da Urugvainke (541 km) pohjoižpäivnouzmas. Ühthine röunoiden piduz — 11,968 km. Valdkundan päivnouzmaižed randad lainištab Atlantine valdmeri. Randanpird — 4989 km.
Kaikiš korktemb čokkoim om Akonkagua-mägenoc, 6960 m valdmeren pindan päl.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, metallad (raudkivend, vas'k, tin, hahktin, cink, uran), mahuz.
Tobmuden organad.
Ohjandusen form om federativine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (). Kaik rahvaz valičeb händast nelläks vodeks.
Parlament om kaks'kodine Nacionaline Kongress (). Üläkodi om Senat ("Senado") 72 ühtnijanke kudeks vodeks, kaik rahvaz valičeb koumandest kaikuččel kahtel vodel. Alakodi om Eztajiden kodi ("Cámara de Diputados") 257 ühtnijanke nelläks vodeks, kaik rahvaz valičeb sen pol't kaikuččel kahtel vodel.
Valdkundan järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2019 27. päiväl redukud, valitihe prezidentad, parlamentan alakodin ühtnijoid i Senatan koumandest. Nügüdläine Argentinan prezident om Al'berto Fernandes (sai 48,1%, radoi Argentinan päministran vll 2003−2008), varaprezident — Kristina Fernandes de Kiršner (oli valdkundan prezidentan 10.12.2007−10.12.2015), päministr om Santjago Kafiero, kaik koume ratas nenil radnikusil vn 2019 tal'vkun 10. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Argentinan administrativiž-territorialine jagand."
Argentin jagase 23 agjaks (provincijaks), sen ližaks 1 pälidnan avtonomine Buenos Aires-ümbrik om olmas.
Eläjad.
Argentinas elädas argentinalaižed. Vl 2010 eläjiden lugu oli 40 091 359 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Augotižlibundan mödhe (2010): evropalaižed (Italijaspäi i Ispanijaspäi tobjimalaz) da mestizo — 97,2%, indejalaižed — 2,4%, afrikalaižed — 0,4%.
Religijan mödhe (2020) 92% eläjid oma riman katolikad (valdkundaline religii; vaiše videndez tuleb pühäpertihe), protestantad — 2%, judaizman uskojad — 2%, toižed uskojad — 4%.
Toižed sured lidnad (vl 2007, surembaspäi penembha): lidnad-millionerad oma Kordov, Rosario; enamba 500 tuh. ristituid — Mendos, San Migel' De Tukuman, La Plat, Mar Del' Plat. Lidnalaižiden pala om 92,1% (2020).
Ekonomik.
Vl 2012 Argentinan päeksport oli soi da soivoi (22%), avtod da toižed likkuimed (10%), kukuruz (6%); toine eksport — kivivoi (5%), fruktad, lehmänliha da nahkad.


Buenos Aires.
Buenos Aires (mugažo ispanijan kelel, no virktas [ˈbueˈnos aíɾes]) om Argentinan pälidn (vspäi 1810) da kaikiš suremb lidn. Se om Argentinan federacijan subjekt, eriline administrativine rajon agjan oiktusidenke.
Lidn om valdkundan kommertine da finansine keskuz, järed transporttesol'm da meriport. Sur' Buenos Aires om valdkundan ižandusen keskuz. 12 mln ristituid da sen enamba elädas lidnaglomeracijas, se om kahesanz' surtte Suviamerikas.
Istorii.
Lidnan aluz oli pandud ezmäižen kerdan vl 1536, i vl 1541 indejalaižed paloiba lidnad ičeze londan aigan.
Huan de Garai pani lidnan alusen tošti vl 1580, udessünduti sidä. Vspäi 1776 lidn tegihe uden Rio-de-la-Plat-varakunigadusen pälidnaks, edel sidä mülüi Peru-varakunigadushe.
Vozil 2007−2015 Makri Maurisio oli lidnan pämehen.
Geografii.
Buenos Airesan ezilidnoidenke nägu kaimdajaspäi vl 2011.
Lidn sijadase Riačuelo-jogen hural randal, Atlantižen valdmeren La Plat-lahten (Parananjogen estuarijan) päivlaskmaižel randal, 25 metrad valdmeren pindan päl keskkorktusel. Matkad merohosai om 275 km, Montevideohosai — 220 km päivnouzmha La Plat-lahtedme. Lidnan tobj pala sijadase alangoikahas tahondas («pamp:as»).
Klimat om subtropine neps. Heinkun keskmäine lämuz om +11, vilukun kesklämuz om +25 Cel'sijan gradusad. Paneb sadegid 1256 mm vodes, kezakus-sügüz'kus om penemb niid (262 mm nelläs kus). Paneb lunt lujas harvoin, lujid manrehkaidusid ei olele (jäl'gmäine oli vl 1888, 5,5-ballaine).
Buenos Aires jagase 15 kommunha, ned alajagasoiš 48 rajonha.
Eläjad.
Vl 1914 eläjiden lugu oli 1 575 000 ristitud (12nz' sija mail'mas). Immigrantad Evropaspäi sauvoiba lidnad, vozil 1887−1936 italijalaižed da ispanijalaižed oliba enamba 70% lidnan ristitištos.
Vl 2010 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 2 891 082 ristitud. Nügüdläižiden eläjiden genotipan nelländez om indejalaine rodul, viž procentad — afrikaniženke augotižlibundanke.
Uskojiden enambuz om katoližen jumalankodikundan polenpidajad.
Transport.
Avtobusad ("kolektivo"), lidnelektrojonused, velosiped da metro ("subte") oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes, ezilidnelektrojonused ühtenzoittas lidnrajonid ezilidnoidenke. Metro radab lidnas vspäi 1913 (vl 2016 6 jonod, 86 stancijad, 53,9 km raudted).
Viž sodalendimportad da kaks' civilišt lendimportad om Buenos Airesas. Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Horhe Njuberi-lendimport ("AEP") sijadase 2 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi Palermo-rajonas. Sišpäi tehtas reisid Suviamerikan lähižihe maihe, mugažo Argentinadme. Pistarini-ministran nimel nimitadud rahvahidenkeskeine soda- da civiline Eseis-lendimport ("EZE") sijadase 35 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi Eseis-lidnas. Sišpäi tehtas reisid Evropan pälidnoihe.


Kiršner Kristina.
Kristina Elizabet Fernandes de Kiršner (; sünd. 19. uhoku 1953, La Plat, Argentin) om enzne, 55. Argentinan pämez' (prezident, 10.12.2007-10.12.2015).


Argentinan peso.
Argentinan peso () om Argentinan valdkundvalüt vspäi 1992, vajehti australid.
1 peso = 100 sentavod ("centavo"). Valütkod om "ARS". Simvol: $. Valütan regulätor om Argentinan Tazovaldkundan Keskuzbank.
Rahuded pörundas oma 1, 5, 10, 25, 50 sentavod i 1, 2, 5, 10 pesod arvonke, banknotad oma 10, 20, 50, 100, 200, 500 и 1000 pesod nominalanke.


.ar.
.ar om Argentinan Internet-domen. Se om avaitud 1987-nden voden 23. päiväl sügüz'kud.


Argentinan valdkundznam.
Argentinan valdkundznam () om vahvištadud 1944-ndel vodel vn 1810 Manuel' Bel'grano-jenaralan znaman versii, sen ezikuvad oliba 18. voz'sadal völ.
Ümbrikirjutand.
Laudan mujud oma azur'ne i hobed (vauged), ned-žo mujud kuvadasoiš Argentinan flagal i libudas francižen Burbonan dinastijan mujuišpäi. Rusked kukkel' batogan päl om keskuses, palik pidase kahtel kädel kaziiškendas hobedakahal tagamal.
Lavran barbad ümbärtas laudad, ned oma ühtenzoittud hobedal lental alahan. Kuldaine päiväine («semendkun päivoi») nouzeb laudan ülähäspäi.
Simvoliden znamoičend.
Frigijan kukkel' batogan päl i kuldaine päiväine oma borcuindan joudjudhe näht tetabad znamad. Päiväine om inkiden jumalan amuine simvol mugažo. Kaziiškend simvolizuruib kožundad Argentinan Federacijan subjektoiden keskes. Lavran barbad znamoitas Argentinan vägestust sodan ripmatomudes aigan.


Horvatan kel'.
Horvatan kelen paginoiden levigandusen kart.
Horvatan (horvatijan) kel' (iceze nimituz: "hrvatski jezik") om Horvatijan oficialine kel' i üks' koumes oficialižes kelespäi Bosnijas da Gercegovinas. Regionaline oficialine kel' kuden kesken Serbijan Vojevodin-agjas i üks' oficialižiš kelišpäi.
Horvatan kel' om indoevropine, slavine kel'. Se om latinan kirjamišton pohjal. Pagižijoiden lugu om 7 millionad ristituid, sidä kesken 5,6 mln kuti kodikel' (2006). Koume paginoiden joukud: štokavan (57% pagižijoid, kirjankelen aluz), kaikavan (31%), čakavan (12%).
Reguliruindorganzacii om olmas vspäi 1948, nügüd' se om Horvatijan kelen da kelentedon institut ("Institut za hrvatski jezik i jezikoslovlje", Zagreb). Edel 1991 vot — Jugoslavijan Tedoakademijan Kelen institutan tedokundad.


Argentinan flag.
Argentinan flag () om Argentin-valdkundan üks' oficialižiš simvolišpäi. Nügüdläine flag om vahvištadud 1812-nden voden 27. päiväl uhokud. Flagan proporcii om "9:14".
Mujud oma azur'ne i hobed (vauged). Flagan mujud i päiväine oma ozutadud Argentinan valdkundznamal mugažo. Azur'ne muju simvolizuruib La Plat-joged. Hobed muju kuvadab Argentin-nimitusen znamoičendad («hobed»). Flagan mujud libudas francižen Burbon-kanzan mujuišpäi. Päiväine om inkiden jumalan amuine simvol.


Makri Maurisio.
Maurisio Makri ([mau'ɾisjo 'makɾi]; sünd. 8. uhoku 1959, Tandil', Argentin) om Argentinan 56. dai nügüdläine pämez' (prezident) vs 2015 tal'vkun 10. päiväspäi.
Hän oli mugažo ičeze valdkundan Buenos Aires-pälidnan pämehen (24.06.2007—10.12.2015), edel sidä — Argentinan parlamentan alakodin ezitajan.


Buenos Airesan lidnanznam.
Buenos Airesan lidnanznam () om Argentinan Buenos Aires-pälidnan üks' oficialižiš simvolišpäi. Nügüdläine versii om vahvištadud 2012-nden voden 29. päiväl kül'mkud.
Kacu mugažo.
L


Buenos Airesan flag.
Buenos Airesan flag () om Argentinan Buenos Aires-pälidnan üks' oficialižiš simvolišpäi. Flagan proporcii om "9:14".
Nügüdläine flag om vahvištadud 1995-nden voden 24. päiväl redukud.
Gabsburgad-dinastijan rindhankatuz kuvadase vauktal tagamal. Sen dinastijan Karl V-imperator oli Ispanijan kunigahaks vl 1536, eländpunktan alusenpanendan aigan. Kotk poigaižidenke om laudal.
Kacu mugažo.
F


Margarän Taron.
Taron Margarän (; sünd. 17. sulaku 1978, Jerevan, Armenijan NST, NSTÜ) om 11. da nügüdläine Jerevanan pämez' (vn 2011 kül'mkun 15. päiväspäi), om valitud lidnan nevondkundal.


Armenijan kel'.
Armenijan kel' (ičeze nimituz: "հայերէն" [hɑjɛɾɛˈn]) om üks' indoevropižiš kelišpäi.
Se om Armenijan valdkundkel', mugažo Azerbaidžanan Arcah-agjan i Iranan Kurdistanan regionaližeks keleks. Pagižijoiden lugu om läz 6 millionad ristituid.
Kel' om olmas 2. voz'sadaspäi EME, libub Armenijan mägišton heimoišpäi. Armenijan kirjkel' om eriližen armenijan kirjamišton pohjal, Mesrop Maštoc-tedomez' sädi sidä vll 405−406. Reguliruindorganizacii om Armenijan Tazovaldkundan Rahvahaline Tedoakademii (Jerevan).
Koume pordod kirjkelen šingoteses: klassine (amuižarmenijan, 5.-11. voz'sadad), keskarmenijan (11.-17. voz'sadad), nügüd'aigaine armenijan kel' (17. voz'sadaspäi). Kaks' paginoiden gruppad: päivnouzmaine (Armenii, enččen NSTÜ:n valdkundad, Iran, Indii) i päivlaskmaine (Evrop, Amerik, Lähine Päivnouzmma). Sanoiden järgenduz om SOV tobjimalaz.


.am.
.am om Armenijan Internet-domen. Se om avaitud 1994-nden voden 26. päiväl elokud.


Sargsän Serž.
Serž Azati Sargsän (; sünd. 30. kezaku 1954, Stepanakert, Azerbaidžanan NST, NSTÜ) om 3. da nügüdläine Armenijan prezident, radab necil sijal vn 2008 sulakun 9. päiväspäi.


Armenijan dram.
Armenijan dram () om Armenijan valdkundvalüt vn 1993 kül'mkuspäi.
1 dram = 100 lumad ("լումա"). Lumad läz eile kävutandas enččen infläcijan tagut. Valütkod om "AMD". Simvolad: ֏, դր. Valütan regulätor om Armenijan Keskuzbank.


Armenijan flag.
Armenijan flag ("Hajastani Hanrapetutän droš"), mugažo Armenijan trikolor (armen. Եռագույն "Eragúin"), om Armenijan Tazovaldkundan üks' oficialižiš simvolišpäi. Flagan proporcii om "1:2".
Nügüdläine flag oli väges vll 1918−1920 i om vahvištadud 1990-nden voden 24. päiväl elokud. Tariči Stepan Malhasänc-kelentedomez' (1857−1947).
Ümbrikirjutand.
Koume lapakoiktad tazostadud šoidud: rusked ülähän, sinine keskuses, ruskedpakuine alahan.
Mujuiden znamoičend andase valdkundan Konstitucijan mödhe. Rusked muju simvolizuruib Armenijan mägištod, armenijalaižiden borcuindad päzutamha elegiš, hristanuskondad, Armenijan joudjut da ripmatomut. Sinine muju ozutab rahvahan valdad eläda kožmuseližen taivhan al. Ruskedpakuine muju znamoičeb Armenijan rahvahan lahjakahut i tömahtoid.


Armenijan valdkundznam.
Armenijan valdkundznam () om Armenijan Tazovaldkundan üks' oficialižiš simvolišpäi. Se om vahvištadud 1992-nden voden 19. päiväl sulakud, ümbrikirjutand om ližatud käskusel vs 2006 kezakun 15. päiväspäi.
Ezmäižen Armenijan Tazovaldkundan (1918−1920) znam om ottud nügüdläižen valdkundznaman aluseks. Aleksandr Tamanän-arhitektor i Akop Kodžojan-pirdai sätihe sidä znamad.


Jerevanan lidnanznam.
Jerevanan lidnanznam ("Jerevani zinanšan") om Armenijan Tazovaldkundan Jerevan-pälidnan üks' oficialižiš simvolišpäi. Nügüdläine versii om vahvištadud vl 1995. Sädi Al'bert Sohikän.
Ümbrikirjutand.
Lidnanznaman geral'dine ruskedpakuine laud om franciženke formanke, sen röun da kuvad oma sinivauvhad. Lev venc päl sijadase znaman keskuses. Levan oiged käbäl piidab skipetrad, Ararat-mägi kuvadase rindhal. Lidnan nimituz armenijan kelel om znaman alapalas.


Jerevanan flag.
Jerevanan flag ("Jerevani droš") om Armenijan Tazovaldkundan Jerevan-pälidnan üks' oficialižiš simvolišpäi. Flagan proporcii om "1:2".
Nügüdläine flag om vahvištadud 2004-ndel vodel, 27. päiväl sügüz'kud. Sädajad oma Karapet Abramän ("Կարապետ Աբրահամյան") i Karapet Pašän ("Կարապետ Փաշյան").
Ümbrikirjutand.
Jerevanan lidnanznam kuvadase vauktan flagan keskuses. Znam om ümbärtud 12 rusttal oigedsaumnikal, ned simvolizuruidas Armenijan 12 istorišt pälidnad. Armenijan flag kävutab niid-žo ližamujuid. Vauged muju ozutab puhthut i täut mel'kuvad.


Karasun.
Karasun () om järviden čep' Krasnodaran pohjal. Aigemba Karasun oli jogeks. Se kändi Kubanin palaks paloin, järvikš paloin. 1870-nzil vozil kozakad sauvoškanziba dambid joges miše ehtatadas toižele randale. Manaluižed purtked jokstas järvihe.
Kaik om 15 järved. Ühthine Karasunan piduz om 45 kilometrad.


Kubanin kozakišton hor.
Kubanin kozakišton horan lavastuz vn 2016 redukus.
«Kubanin kozakišton hor» () om muzikaline rahvahankollektiv Krasnodaraspäi. Hor edestab pajoid ukrainan da venän kelil. Se om avaitud 1811. vodel, kozakišton kaikiš suremb da vanhemb hor mail'mas.


Jevlanov Vladimir.
Vladimir Lazarevič Jevlanov (; sünd. 3. eloku 1948, Kuibišev-lidn, NSTÜ) om edeline Krasnodaran pämez' (vs 2005 sügüz'kun 18. päiväspäi — 27. sügüz'ku 2016). Vn 2016 sügüz'kuspäi radab Valdkundaližen Duman deputataks (7. kucund).


Krasnodaran flag.
Krasnodaran flag () om Krasnodar-lidnan üks' oficialižiš simvolišpäi. Flagan proporcii om "2:3".
Nügüdläine flag om vahvištadud lidnan Dumal 2006-nden voden 13. päiväl heinkud. Flagan tegijad oma Igor' Kolomiicev i Aleksandr Burmagin, kompjuterine dizain — Dmitrii Čepurnenko.
Ümbrikirjutand.
Flag kogoneb kahtes lapakoiktas tazostadud šoiduspäi, pakuine om alahan, vauged kuvadase ülähän. Rusked Jekaterinodaran lidnuz kahtenke čuhundusenke om flagan keskuses. Somuzlaud sijadase lidnusen ocseinäl, Jekaterina II-imperatornaižen vencaidud pakuine venzel' om siš.
Must kaks'päine orl ištub lidnusen seinäl. Koume imperatoran vencad oma orlan päl. Rusked somuzlaud om kuvatud lindun rindhal. Laudal raccastai hebol rikob keihasel kärautud mustad suugikast küd.


Azerbaidžanan kel'.
Azerbaidžanan kel' (ičeze nimituz: "Azərbaycan dili") om üks' türkižiš kelišpäi.
Se om Azerbaidžanan valdkundkel'. Pagižijoiden lugu om läz 20 millionad ristituid.
Azerbaidžanan kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal.


.az.
.az om Azerbaidžanan Internet-domen. Se om avaitud 1993-nden voden 28. päiväl elokud.


Alijev Il'ham.
Il'ham Geidar ogli Alijev (; sünd. 24. tal'vku 1961, Baku, Azerbaidžanan NST, NSTÜ) om 4. da nügüdläine Azerbaidžanan prezident (vs 2003 redukun 31. päiväspäi).
Biografii.
Il'ham om sündnu Baku-lidnha, edeližen Geidar Alijev-prezidentan i oftal'mologijan Zarifa Alijeva-tedoradnikan kanzha.
Vspäi 1983 om nainu, Mehriban om hänen ak. Heil om kaks' tütärt da üks' poig: Leila-tütär (om sündnu vl 1985), Arzu-tütär (om sündnu vl 1989) da Geidar-poig (om sündnu vl 1997).


Azerbaidžanan manat.
Azerbaidžanan manat () om Azerbaidžanan valdkundvalüt vn 1992 elokuspäi.
1 manat = 100 gäpikad ("qəpik"). Valütkod om "AZN". Simvolad: ₼, man., ман.. Valütan pästandan regulätor om Azerbaidžanan Tazovaldkundan Keskuzbank.


Azerbaidžanan valdkundznam.
Azerbaidžanan valdkundznam () om Azerbaidžanan Tazovaldkundan üks' oficialižiš simvolišpäi. Se om vahvištadud 1993-nden voden 19. päiväl vilukud.
Ümbrikirjutand.
Kahesaagjaine vauged tähtaz kuvadase Päivnouzmman kehkran laudan keskuses i simvolizuruib päiväšt. Agjad oma kahesa türkišt rahvast. Vauged muju ozutab tünüt da kožundad. Leskuz om «Lämoiden man» znam — tahond kivivoin da sen gazan löudmižsijidenke. Azerbaidžanan flagan mujud ümbärtas tähtast. Kirb' alahan kogoneb nižun tähkišpäi (elokahuz, kazvateližuz) i tamman oksišpäi (vägi, vahvuz).


Azerbaidžanan flag.
Azerbaidžanan flag () om Azerbaidžanan valdkundflag. Flagan proporcii om "1:2".
Nügüdläine koumemujuine flag om vahvištadud 1991-nden voden uhokul. Valdkundaližen flagan päiv oigendase Azerbaidžanas 9. päiväl kül'mkud vspäi 2010. Flagan torg i muzei oma olmas Bakus.
Ümbrikirjutand.
Lapakoiktad šoidud oma sinivauvhan, rusttan i vihandan mujun. Kahesaagjaine tähtaz i pol'ku sijadasoiš rusttal šoidul flagan keskuses, molembad kuvad oma vauktad.
Sinivauvaz muju znamoičeb türkankel'žut, rusked muju simvoliziruib kursad ristitkundan modernizacijha i demokratijan šingoteshe, vihandan muju ozutab islamanuskondad. Tähthan kahesa agjad oma kirjamiden lugu Azerbaidžan-sanas araban kelel vai türkankel'židen heimrahvahiden lugu.


Onlain-vajehnik.
Onlain-vajehnik — elektronine vajehnik, kudamb om sijatud Internetas. Onlain-vajehnikad tegesoiš populärižikš teravas. Äjad ecmižportalad (yandex.ru, rambler.ru, mail.ru) sijatas niid ičelaze.
Venämas om 3 onlain-vajehnikoiden variantad: avtorižed vajehnikad, kudambad sättudas ičeze bumagvariantoile kogonaz, piratan vajehnikad, kudambad oma sadud avtorižiden bumagvajehnikoiden skaniruindan turbiš i publikoitud avtoroiktusid pidmata, i segoitadud versijad, konz aluses venudas kut avtorižed, muga piratan-ki vajehnikad.


Elektronine vajehnik.
Elektronine vajehnik om vajehnik kompjuteras vai toižes elektronižes ladimes.
Se andab voimusen löuta teravas tarbhaine sana, paksus eskai morfologijanke i virkehiden ecmižen voimudenke. Erašti elektronižes vajehnikas voib löuta mugažo sanuiden kävutamižen ozutesed i vajehtada kändmižen čuraduz (ozutesikš, anglan kelespäi venäkel'he vai venäkelepäi anglan kel'he).


Piterin TV-čuhunduz.
Piterin TV-čuhunduz () om terazčuhunduz Piteriš, kudamb om saudud vozil 1956−1962 TV- da radiooigendamižen täht. Sijadase Aptekan sarel, Arhitektor — V.S. Vasil'kovskii. Metalližed konstrukcijad oma tehtud Dnepropetrovskas. Kaik konstrukcijad oma ühthekeittud, boltatomad.
Čuhunduz om 326 m kortte. Oigendamižen radius — 70..100 km (erazvuiččiš purtkišpäi). Vhesai 2017 necen sauvusen pä oli kaikiš korktemb čokkoim lidnas. Üläžirun korktuz om 195 m.
Vladimir Vasil'kovskii-arhitektor projektirui čuhundust «UkrNIIproektstal'konstrukcija»-institutaspäi (Kijev, Ukrain).


Kon'jak.
Kon'jak () om väghine alkogoline jom, brendin toižend. Om nimitadud eziaugužen tehmižen lidnan mödhe. Voib nimitada jomad rahvahidenkeskeižel torgusel kon'jakaks vaiše eziaugužen tehmižen Francijan departamentaspäi.
Venäman kon'jak om vinantehmižen produkt etilspirtan palanke enamba kaht videndest. Se om sadud vaiše "Vitis vinifera"-vinmarjan distilläcijal da kanttud tamman pumaterialas hätkemba mi koume vot.


Vodk.
Vodk vai Hoik (hoikaine,) om väghine alkogoline jom.
Joman tehmine mainitase ezmäižen kerdan Venäman dokumentoiš 15. voz'sadal. Vodkan jomine om levitadud Päivnouzmaižen i Pohjoižen Evropan maiš, mugažo.
Vodk om vaumitud fil'truidud mujutoi segoituz pehmdan veden i etilspirtan sömtorhudespäi harakteriženke magunke da spirtan hajunke. Villäd i kartohk ottas päižeks torhudeks etilspirtan-rektifikatan täht. Etilspirtan mülü voib olda 40-45, 50 i 56 procentad Venäman tegimišpäi, 37,5% maiš.
Venäman vodkan klassad oma ekonom, standart, premium, üläpremium.
Vodkan istorijan i tehmižen tetabad muzejad oma neniš lidnoiš: Moskv (kaks'), Piter, Tümen', Smolensk, Uglič, Amsterdam, mugažo Ukrainan Har'kovan agjan Malinovk-žilos.


Bakun lidnanznam.
Bakun lidnandznam () om Azerbaidžanan Baku-pälidnan üks' oficialižiš simvolišpäi. Ezmäine versii oli vahvištadud vl 1840, nügüdläine om väges vspäi 2001.
Ümbrikirjutand.
Francižen geral'dižen laudan tagama om sinivauvaz, se om kožundan i sel'ktan taivhan simvol. Koume kuldašt fakelad simvolizuruidas Lämoiden mad. Laudan alahan oma: must šoid ozutab kivivoin löudmižsijid, koume laineht ozimman mujun kuvastadas Kaspijan meren vezid. Hoik kuldaine kontur ümbärdab laudad.


Alkogoližed jomad.
Alkogoližed jomad vai spirtjomad oma nozoluded, kudambad elätas etilspirt (se-žo etanol, alkogol') mülükundas. Om äi toižendoid, tehtas niid kävundal tobjimalaz.
Ottas kävutamižhe alkogoližid jomid vaumičemha kokteilid i sömän slokostindan aigan, ližatas blödihe: marinadad, ragu, fruktdesert, kan'fetad.
Mainitadas «alkogoližed tegesed (spirttegesed)»-tärtust käskusištos i tavarantedos.
Om regionaližid pirdoid alkogolin kävutandas: väghižed jomad Pohjoižmaiš, vin (jomad vinmarjaspäi) Suvievropas, olud Saksanmas. Mail'man religijad kactas alkogolin otandha südäimehe erazvuiččin, oz., judaizm i sintoizm lugedas üläkävutandad hüväks, no islam kel'dab spirtjomid täuzin.
Alkogoližiden jomiden kaikenaigaine ülämär om äjiden läžundoiden sü, ristitkundan problemoiden purde. Etilspirt om psihoaktivine substancii i kucub depressijoid, voib veda fizižennoks rippundannoks.


Etilspirt.
Etilspirt vai etanol om üks'atomine spirt. Formul — C2H5OH.
Häiktui, palab da ireg nozoluz. Jalos varuline elon täht, depressant. Kävutadas medicinas irdpol'žeks abutuseks. Alkogoližiden jomiden tegimišton aluz. Ottas kävutamižhe poltuseks, segoitajaks, lämänmäričimiden täutmeks mugažo.
Sadas kahtel tel päazjan: mikrobiologine i sintetine (etilenan gidratacii).


Abutalibov Gadžibala.
Gadžibala Ibragim ogli Abutalibov (; sünd. 13. semendku 1944, Turkmenbaši, Turkmenijan NST, NSTÜ) om nügüdläine Bakun pämez', vs 2001 vilukun 30. päiväspäi.


Kanber.
Kanber vai Kanberr ([ˈkænb(ə)rə]) om Avstralijan administrativine da politine pälidn. Se om Avstralijan pälidnan territorijan üks'jäine znamasine eländpunkt da lidn.
Istorii.
Kanberan aluz om pandud vl 1913 kuti Avstralijan pälidn. Vspäi 1927 Avstralijan parlament da ohjastuz päministranke sijadasoiš lidnas. 1950-nzil vozil sirdihe jäl'gmäižid ministrusid pordaigaližes Mel'burn-pälidnaspäi.
Geografijan andmused.
Lidn om Avstralijan üks'jäine sur' eländpunkt, kudambad sijatihe edahan mererandpolespäi. Otab Avstralijan pälidnan territorijan pohjoižpalad, nece territorii om täuz' anklav Uz' Suviuel's-štatan südäimes. Lidn sijadase Avstralijan suvipäivnouzmas, kukhikahan tazangišton 550..700 m korktusil, 570 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, mecoiš ümbri. Matkad päivnouzmaižele mererandištolesai om pol'tošt sadad kilometrid, Sidneihesai 280 km pohjoižpäivnouzmha, Mel'burnhasai 660 km suvipäivlaskmha.
Nimitadas lähižid mägid Brindabell:aks (angl. "Brindabella Ranges"). Kanberan keskuz seižub Berli-Griffin-vezivaradimen randoil. Lopihe sen sauvomišt vl 1964, ende sen sijad upotelihe regulärižikš. Molonglo-jogi andab vet vezivaradimele, läbitab lidnad i lankteb Marrambidži-jogehe oiktalpäi lidnan lodehes.
Klimat om subtropine kuivahk. Heinkun keskmäine lämuz om +5,6 C°, vilukun +20,6 C°, uhokun +20,1 C°. Voden keskmäine lämuz om +13,1 C°. Paneb sadegid 617 mm vodes, läz tazomäras vodes läbi. Tal'vel (kezaku-eloku) voib panda lunt.
Kanber jagase seičemeks ümbrikoks (angl. "district"), kahesanz' Molonglo-Velli-ümbrik om sauvomas. Planiruind om leved, ičeze keskuz om jogahižes ümbrikos, ühtenzoittas avtoteil. Ümbrikod alajagasoiš 103 ezilidnaks (angl. "suburb"). Puištod erigoittas erasid ümbrikod.
Eläjad.
Vl 1960 lidnan ristitišt oli 50 tuh. eläjid. Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe Kanberan eläjiden lugu oli 358 222 ristitud.
Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, 1,4% oma Avstralijan igähižiš rahvahišpäi, 28,6% oma sündnuded verhiš maiš (heiden keskes 3,7% Sures Britanijaspäi, 1,8% Kitaišpäi). 77,8% pagištas kodiš vaiše anglijan kelel.
Radnikoiden enambuz om ottud ohjastusen apparatha, varuitomuden edheotandoihe da armijha (il'mlaivišt, merinavigacii), kompjuterprogramiden sarakho.
Transport.
Äjad ezilidnad oma ühtenzoittud keskneze avtoteil, om velotehuzid-ki. Ühesa lidnalašt kümnespäi ajadas personaližil avtoil. Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks. Päraudtestancii om olmas, raudte ühtenzoitab lidnad Avstralijan toižidenke suridenke lidnoidenke.
Rahvahidenkeskeine civiline Kanber-lendimport ("CBR") sijadase lidnas sen päivnouzmaižen röunanno. Sišpäi tehtas reisid Avstralijan kaikihe surihe lidnoihe, mugažo Udhe Zelandijha i Singapurha.
Irdkosketused.
*
*


Gallaher Keti.
Keti Gallaher (; sünd. 17. keväz'ku 1970, Kanber, Avstralii) om Kanberan da Avstraližen pälidnan territorijan 7. pämez' (päministr, 16.05.2011-11.12.2014), sen nügüdläine senator (vn 2015 keväz'kun 25. päiväspäi).


Ezmäine radio.
Ezmäine radio () om radiostancii, baziruiše Venäman Krasnodar-lidnas. Radioverk katab läz 95% Krasnodaran randan territorijad.


.au.
.au om Avstralijan Internet-domen. Se om avaitud 1986-nden voden 5. päiväl keväz'kud.


Avstralijan dollar.
Avstralijan dollar () om Avstralijan valdkundvalüt. Vajehti avstralijan funtad vn 1966 uhokus.
1 dollar = 100 centad. Valütkod om "AUD". Simvolad: $, A$, mugažo $A, AU$, $AU. Valütan regulätor om Avstralijan Varoiden bank. Kävutadas mugažo Kiribatiš, Naurus i Tuvalus.
Rahuded kävundas oma 5, 10, 20, 50 centad, 1 i 2 dollarad. Banknotad oma 5, 10, 20, 50, 100 dollarad nominalanke. Vspäi 1988 tehtas banknotoid vaiše plastikaspäi.


Avstralijan valdkundznam.
Avstralijan valdkundznam () om Avstralijan Ühtištuz-valdkundan üks' oficialižiš simvolišpäi. Nügüdläine versii om lahjoitud britanižel Georg V-kunigahal vn 1912 19. päiväl sügüz'kud.
Štatoiden da territorijoiden znamad oma somuzlaudal. Sur' rusked kenguru i emu-straus pid'oiteldas sidä. Avstralijan Federacijan (valdkundan eziauguine nimituz vl 1901) seičemeagjaine tähtaz kuvadase ülähäs. Tähthan agjad simvoliziruidas štatoid da territorijoid.
Homaičendad.
V


Avstralijan flag.
Avstralijan flag () om Avstralijan Ühtištuz-valdkundan üks' oficialižiš simvolišpäi. Flagan proporcii om "1:2".
Nügüdläine flag om vahvištadud vn 1908 19. päiväl tal'vkud. Se sai täut oficiališt statusad ümbrikirjutandanke vn 1954 uhokus.
Ümbrikirjutand.
Suren Britanijan flag otab Avstralijan flagan nelländest hural üläčogal. Ühtištusen vauged tähtaz kuvadase alahan sišpäi, Suvirist-tähthišton stilizuidud kuva videnke vauktanke tähthaiženke sijadase oiktalpäi, molembad oma sinižel tagamal.
Kacu mugažo.
F


.at.
.at om Avstrijan Internet-domen. Se om avaitud 1988-nden voden 20. päiväl vilukud.


Avstrijan valdkundznam.
Avstrijan valdkundznam () om Avstrijan Tazovaldkundan üks' oficialižiš simvolišpäi. Nügüdläine kompozicii om vahvištadud vl 1919. Vll 1934−1945 valdkundznaman toižed versijad oliba väges.
Ümbrikirjutand.
Must üks'päine orl venc päl pidab sirpad i pall'ad käpšuiš. Laud Avstrijan flagan mujuidenke sijadase rindhal. Rebitadud čepid kuvadasoiš orlan käpšuil valdkundan päzutandan jäl'ghe nacizmaspäi vl 1945.


Avstrijan flag.
Avstrijan flag () om Avstrijan Tazovaldkundan üks' oficialižiš simvolišpäi.
Nügüdläine flag om vahvištadud 1919-nden voden 21. päiväl redukud. Flagan proporcii ei ole pandud oficialižikš, no ottas "2:3" päpaloin.
Ümbrikirjutand.
Flag kogoneb koumes lapakoiktas tazostadud šoiduspäi: rusttad oma ülähän i alahan, vauged šoid kuvadase keskuses.
Rusked muju kuvadab kodimannavedijoiden jokstud maha vered toriš Tazovaldkundan joudjudhe i ripmatomudhe näht. Vauged muju simvolizuruib Dunai-joged, se läbitab Avstrijad päivlaskmaspäi päivnouzmha, mugažo rahvahan sadud joudjut monarhijan kiltan tagapäi.


Fišer Hainc.
Hainc Fišer (; sünd. 9. reduku 1938, Grac, Avstrii, Germanijan imperii) om edeline, 11. Avstrijan prezident (08.07.2004 - 08.07.2016). Vozil 1990-2002 radoi Avstrijan Rahvahaližen Nevondkundan ezimehen. Om Avstrijan Socialistiž-Demokratižen partijan ühtnijan.


Hoipl' Mihael'.
Mihael' Hoipl' (; sünd. 14. sügüz'ku 1949, Al'tlengbah, Alaavstrii, Avstrii) om edeline Venan pämez', radoi vs 1994 kül'mkun 7. päiväspäi vodhe 2018 uhokun 1. päivhäsai. Om pästtud Venan universitetaspäi, Avstrijan Socialistiž-Demokratižen partijan ühtnii.


Venan lidnanznam.
Venan lidnanznam () om Avstrijan Ven-pälidnan üks' oficialižiš simvoloišpäi. Kompozicii om olmas 14. voz'sadaspäi. Nügüdläine variant vahvištadud 1998-nden voden uhokul.
Ümbrikirjutand.
Must üks'päine orl kuldaižidenke käpšuidenke i n'okunke. Pen' lidnanznam sijadase hänen rindhal, se om rusked laud hobedaiženke ristanke.


Venan flag.
Venan flag () om Avstrijan Ven-pälidnan üks' oficialižiš simvolišpäi.
Nügüdläine flag om vahvištadud 1946-ndel vodel. Se om kaks'šoiduine: rusked šoid om ülähän, vauged pol' om alahan.


Sing Out Loud.
«Sing Out Loud» ("Pajata necidä komedas") om Soluna Samai-pajatajan debütine al'bom. Se om pästtud voden 2011 23. päiväl sügüz'kud. Al'boman prodüserad oma Džesper Meilvang i Mihael' Friis.


Kroikoi.
Kroikoi () om Kroikoinvuiččiden sugukundan levitadud lind, eläb Pohjoižes mapoliškos. Erištadas läz kümned alaerikod.
Se om Pasklindunvuiččed-heimkundan kaikiš järedamb lind. Hibj oleleb 60..70 sm pitte, 0,8..1,6 kg vedutte, suugiden maihutuzkeskust sase 120..150 santimetrhasai. N'ok om terav, korged da massivine. Kurkunno om pit'kid suugid (muga nimitadud «bard»). Kroikoi tegeb severzid-se hüpkid edel lendahtandad. Lendai kroikoi maihutab harvemba mi heimon toižed lindud, hänen suugad oma pidemb da kaidamb, händ om tilgunvuitte. Ei voi erištada sugud mujuhu kacten, no ižačud oma järedambad mi emäčud.
Varukaz lind, mahtab varastada severzid-se minutoid. Socializacijan mär om madal, kroikoid elädas paroil, voidas ühtneda joukhu edel ödumišt sügüzel i tal'vel. Kroikoi söb kaik: habukan söm, reptilijad, kazmused, ristitun sömjändused. Äikerdoičese elon kahtendel-koumandel vodel. Monogamine elon hätkte, om kahtenden ižačun tulendan pezha statjoid ühtenden olmatomuden aigan. Toine peza toižespäi sijadase üks'-viž kilometrad keskustal da sen enamba. Lind eläb 10..15 vot londuses, 75 vodhesai ristitun eländtahoiš.


NGC 905.
NGC 905 (vai "NPM1G -08.0091"; "PGC 9038") om spiraline galaktik Kitan tähthištos. Amerikalaine Frenk Livenvort-astronom avaiži objektad vl 1886.
Matkad galaktikaspäi Maidtehesai om 644 mln vauktuzvozid. Nägui Maspäi tähtazmär om 15,1.


Bagaman Sared.
Bagaman Sared ([bəˈhɑːməz]), täuz' oficialine nimituz — Bagaman Sariden Ühtnend (), om valdkund ühtennimižil saril Pohjoižamerikas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Nassau, valdkundan ristitišton läz nelläd videndest eläb siš.
Istorii.
Vl 1973 heinkun 10. päiväl Bagaman Sared tedištoitiba ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Valdkundan konstitucii tuli väghe sil-žo päiväl.
Geografijan andmused.
Bagaman Sared sijadase pohjoižpoles Kubalpäi da Kariban merelpäi, suvipäivnouzmpoles Florid-štataspäi. Kaik om läz seičemed sadad sart sarištos, sured koumekümne niišpäi oma elänzoittud. Valdkundan pind om 13,939 km². Valdkundan randad lainištab Atlantine valdmeri. Randanpird om 3542 km.
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Alvernii-kukkaz Ket-sarel, 62 m ü.m.t. kortte.
Londuseližed varad oma keitandsol, aragonit, mec, kala, väghine mahuz.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine monarhii parlamentiženke demokratijanke. Valdkundan pämez' om britanine kunigaznaine — Elizavet Toine. Päministr () om otnuden tobmut parlamentan alakodiš partijan lider.
Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat () 16 ühtnijanke, jenaral-gubernator vahvištab heid. Alakodi om Suiman Kodi (angl.: "House of Assembly") 38 ezitajanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.
Bagaman päjärgvaličendad, sidä kesken parlamentan alakodihe, oliba vl 2017 semendkun 10. päiväl. Nügüdläine Kornelius Elvin Smit-jenaral-gubernator om radnikuses vs 2019 kezakun 28. päiväspäi. Enzne jenaral-gubernator om Margerit Pindling, hän oli otnu radsijad vozil 2014−2019. Vs 2017 semendkun 11. päiväspäi Hjubert Minnis radab päministran. Edeline päministr om Perri Kristi (2002−2007 i 2012−2017).
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Bagaman Sariden administrativiž-territorialine jagand."
Bagaman Sared jagasoiš 31 ümbrikoks ().
Eläjad.
Bagaman Saril elädas bagamalaižed. Vl 2009 eläjiden lugu oli 338 956 ristitud, vl 2014 — 321 834 ristitud.
Augotižlibundan mödhe (2010): afrikalaižed — 90,6%, evropalaižed — 4,7%, segoitadud augotižlibundanke (afrikalaižed evropalaižidenke) — 2,1%, toiženke augotižlibundanke — 1,9%, märhapanendata — 0,7%.
Eläjiden tobj pala oma hristanuskojad: protestantad — 69,9%, riman katolikad — 12%, toižed hristanuskojad — 13%, toižed uskojad — 0,6%, religijatomad — 1,9%, märhapanendata — 2,6% (2010).
Toižed sured lidnad (enamba 10 tuh. ristituid vn 2009 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Friport, Uest End. Lidnalaižiden pala om 83,2% (2020).
Ižanduz.
Turizm da bankad anttas läz pol't valdkundan kogosüdäiproduktad.
Vl 2009 Bagaman Sariden päeksport oli polistiren (21%), hil'voižim da nukleinmuiktused (18%), kala da merenproduktad (11%); toine eksport — mašiništ (3%), kived (3%), parfümerii (3%), keitandsol (2%), käziinstrument (2%), raud da teraz (2%), avtod da likutimiden varapalad (2%), sodalaivad (1%), cement (1%).


Nassau.
Nassau (mugažo anglijan kelel, virktas [ˈnæsɔː]) om Bagaman Sariden pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om valdkundan kommertine keskuz, mugažo Nju Providens-ümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud anglijalaižil kuti "Čarl'staun" () 17. voz'sadan keskes i om udesnimitadud vl 1695 nügüdläižikš Anglijan da Šotlandijan Uil'jam III-kunigahan augotižlibundan mödhe (Vil'hel'm III, 1689−1702, Oranjen-Nassaun tobmuzkodi).
20. voz'sadal šingotaškanzi Nassau lidnaks kaitud kožujanno merikaranno, AÜV:oiden laivišt kävuti sidä Toižen mail'man sodan aigan. Vn 1963 Kuban revolücijan jäl'ghe amerikalaižiden turistoiden valu sirdi Bagamihe, i niiden pälidn kändihe lebukeskuseks. Kolonialižen arhitekturan äjüz vedab ičezennoks turistoid.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Atlantižen valdmeren päivlaskmas, otab Nju Providens-sart täuzin (207 km²), sen kaikiš korktemb londuseline čokkoim om 5 m ülemb meren tazopindad. Nassaun keskuz om saudud saren pohjoižpäivnouzmaiženno randanno. Matkad lähembaižhe järedha Majami-lidnhasai (Florid, AÜV) om 290 km päivlaskmha orhal. Lähembaine järed sar' om Andros 50 km päivlaskmha i suvipäivlaskmha.
Klimat om subekvatorialine.
Eläjad.
Vl 2006 Nassaun eläjiden lugu oli 210 832 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Lidnas eläb läz koumed nelländest valdkundan ristitištod.
Transport.
Avtobusad, taksid i avtoiden kortom oma kundaližeks transportaks lidnas. Likund om hurapol'ne. Ehtatimed ühtenzoittas toižidenke elänzoittud saridenke. Džordž-princan valdmad oma meriportaks matkadajiden laivoiden täht.
Rahvahidenkeskeine civiline Linden Pindling nimel nimitadud lendimport ("NAS", 3,2 mln passažiroid vl 2014) sijadase sil-žo sarel 16 km päivlaskmha lidnan keskusespäi Killarni-järven päivlaskmaižel randal. AÜV:oiden muitkontrol' om siš, tehtas reisid AÜV:oidme, Kanadan lidnoihe i Kariban meren maihe, mugažo Bagamiden saridme.
Irdkosketused.
*
*


.bs.
.bs om Bagaman Sariden Internet-domen. Se om avaitud 1991-nden voden 3. päiväl sügüz'kud.


Bagaman Sariden dollar.
Bagaman Sariden dollar () om Bagaman Sariden valdkundvalüt vn 1966 semendkuspäi.
1 dollar = 100 centad. Valütkod om "BSD". Simvol: B$. Valütan pästandan regulätor om Bagaman Sariden Keskuzbank. Bagaman dollar om sidodud ha 1:1 kosketusiš.
Rahuziden nominalad oma 1, 5, 10, 15, 25 centad. Nened banknotad oma pörundas: 1, 5, 10, 20, 50 i 100 dollarad.


Bagaman Sariden valdkundznam.
Bagaman Sariden valdkundznam () om Bagaman Sariden Ühtnendan üks' oficialižiš simvolišpäi. Se om vahvištadud britanižel Elizavet Toine-kunigaznaižel vn 1971 7. päiväl tal'vkud. Sädi bagamine pirdai da pap' Hervis L. Bein-noremb.
Rahvahaližed živatad pid'oiteldas laudad: flamingo kuivmal i marlin merespäi.
Kacu mugažo.
V


Bagaman Sariden flag.
Bagaman Sariden flag () om Bagaman Sariden Ühtnendan üks' oficialižiš simvolišpäi. Flagan proporcii om "1:2".
Nügüdläine flag om vahvištadud 1973-nden voden 10. päiväl heinkud. Sädi Harvis Bein.
Ümbrikirjutand.
Must oigedsaumnik tazostadud polidenke huralpäi simvolizuruib bagamalaižiden ühtmut da rohktust. Koume lapakoiktad šoidud oma tazostadud levedusenke, ned ozutadas sariden londuseližid arvoimižid: kuldaine šoid keskuzpalas om kuivma, kaks' akvamariništ šoidud ülähän i alahan — ümbärdai meri.
Kacu mugažo.
F


Bahrein.
Bahrein ("al'-Baḥrein"), täuz' oficialine nimituz — Bahreinan Kunigahuz ("Mamläka al'-Baḥrein"), om pen' sar'hine valdkund Azijan suvipäivlaskmas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Manam.
Se om kaikiš penemb arabine valdkund mail'mas.
Istorii.
Vn 1971 14. päiväl elokud Bahrein tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli olmas vspäi 1973. Kahtenz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 2002, se om väges voziden 2012 i 2017 vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Valdkund sijadase ühtennimižen sarišton 33 sarel, Indižen valdmeren Persijan lahten randal. Ühthine randanpird om 161 km.
Bahreinas om valdkundröunoid mertme Kataranke päivnouzmas da Saudan Arabijanke päivlaskmas. Röunoid kuivmadme ei ole. Valdkundan kaikiš suremb Bahrein-sar' om ühtenzoittud Saudan Arabijanke avtosildal 16 km pitte.
Reljef om tazo. Letkesižed rahvahatomad mad oma enambuses. Jogid ei ole olmas. Reskveden purtked lähttas meren pohjaspäi. Kaikiš korktemb čokkoim om Ed Duhan-mägi (122 m).
Klimat om kuiv tropine, lujas räk. Letetorokad oleldas kezakul-heinkul. Vilukun keskmäine lämuz om +17 C°, heinkun da elokun — +33 C°. Paneb sadegid 90 mm vodes, kezakus-sügüz'kus ei oleskele niid.
Londuseližed varad oma londuseline gaz (sur' vara), kivivoi (vara om läz lopi), hel'm, mouckivi, letked, reskvezi, kala.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine parlamentine konstitucine monarhii. Valdkundan pämez' om kunigaz ("Malik Al' Bahrein", edel 2002 vot emir oli hänen sijas).
Parlament om kaks'kodine, kaikutte kodi mülütab 40 ristitud. Üläkodi om Konsul'tativine Nevondkund ("Madžlis Al' Šura"), kunigaz paneb sen ühtnijoid radnikusele. Alakodi om Ezitajiden Kodi ("Madžlis Al' Nuvvab"), kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.
Bahreinan kunigaz om Hamad ibn Isa al'-Halifa; päministr om Halifa ibn Salman al'-Halifa.
Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2018 24. päiväl kül'mkud i 1. päiväl tal'vkud.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Bahreinan administrativiž-territorialine jagand."
Vspäi 2014 Bahrein jagase 4 agjaks ("muhafaz:aks").
Eläjad.
Vl 2011 valdkundan eläjiden lugu oli 1 234 571 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Bahreinas elädas bahreinalaižed. Vl 2010 hö otiba 46% ristitištos, personad Azijan augotižlibundanke — 45,5%, toižed arabialaižed — 4,7%, afrikalaižed — 1,6%, evropalaižed — 1%, toižed rahvahad — 1,2%. Ristitišton pol' oma immigrantoikš.
Uskondan mödhe (2017): islamanuskojad (oficialine religii) — 73,7%, hristanuskojad — 9,3%, judaistad — 0,1%, toižed uskojad i religijatomad — 16,9%.
Toižed sured lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vl 2017, surembaspäi penembha): Riff, Muharrak (pälidn vhesai 1923), Hamad, Avali. Vl 2017 kaik oli 11 lidnad valdkundas, ned oma keskitadud sarišton pohjoižes palas, Manam-pälidnas ümbri.
Rahvahanižanduz.
Ižandusen päsarakod oma londuseližen gazan da kivivoin samine, ofšorine islamine banking, järedoiden jügulaivoiden kohenduz, alüminijan tehmine, turizm. Läz täuz' varatoitmižmahtuz om olmas sömtavaroiden äjiden toižendoiden mödhe (fruktad, maplodud, päkhmed, meriproduktad, nižu, sötmižkul'turad živatoiden täht).
Vl 2012 Bahreinan päeksport oli alüminii da sen tegesed (29%), kivivoi (27%), raudkivend da sen koncentratad (14%), londuseline gaz (5%); toine eksport — himižed substancijad (3%), söm (3%), soba (1%), kondicionerad (1%).


Bahreinan dinar.
Bahreinan dinar ("Dīnār Baḥrainī") om Bahreinan valdkundvalüt. Vajehti Persijan lahten rupijad vn 1965 redukus.
1 dinar = 1000 filsad (فلس). Valütkod om "BHD". Simvolad:.د.ب, BD. Valütan regulätor om Bahreinan Keskuzbank.


.bh.
.bh om Bahreinan Internet-domen. Se om avaitud 1994-nden voden 1. päiväl uhokud.


Manam.
Manam ("Al Manāma" [ˈmanaːma]) om ripmatoman Bahreinan pälidn (vspäi 1971) da kaikiš suremb lidn. Joudai port ("porto-franko") om lidnas vspäi 1958.
Lidn sijadase Persijan lahten Bahrein-saren pohjoižpäivnouzmaižel randal. Vl 2010 Manaman eläjiden lugu oli 157 474 ristitud, läz 330 tuh. elihe pälidnan agjas. Vl 2015 ristitišt oli 411 tuh. eläjad ezilidnoidenke.
Manam-lidnan pämez' om Hišam bin Abdulrahman bin Mohammed al'-Halifa. Lidnan enzne pämez' om Hamud bin Abdulla bin Hamad al'-Halifa.


Hamud bin Abdulla bin Hamad al'-Halifa.
Hamud bin Abdulla bin Hamad al'-Halifa () om enzne Manaman pämez'.


Svobodnii (Korenovskan rajon Krasnodaran randas).
Svobodnii () om futor Krasnodaran randan Korenovskan rajonas. Mülüb Korenovskan lidnankundha.
Eländpunkt sijadase 8 km pohjoižpäivnouzmha Korenovsk-lidnaspäi, 57 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Seičeme irdad i koume kujod om futoras.
Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe futoran eläjiden jugu oli 504 ristitud.


Svobodnii (Severskan rajon Krasnodaran randas).
Svobodnii () om Venäman futor Krasnodaran randan Severskan rajonas.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe futoran eläjiden lugu om 157 ristitud.


Ročin kel'.
Ročin kel' (ičeze nimituz: "svenska") om valdkundkel' Ročinmas, Suomenmas i. Pagižijoiden lugu om läz 10 millionad ristituid kut mamankel' i 3,2 mln ristituid (2018) toižeks keleks.
Se om indoevropine, germanine kel'. Ročin kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. Kuz' paginoiden joukud: Norrlandan, Svealandan, Gotland-saren, Götalandan, Ročinman suven paginad i Suomenman ročin kel'. Äi sirdanuzid mehid agjoišpäi tuli Stokhol'mha, ka pälidnan paginad oma ottud kirjankelen ("Rikssvenska") aluseks.
Reguliruindorganzacii om olmas vspäi 1944, nügüd' Ročinman Kel'nevondkund (nimitase "Språkrådet" vspäi 2006, Stokhol'm).


Komi mu.
«Komi mu» ("Komin ma") om lehtez komin kelel.
Lähtleb vspäi 1918, nügüd'aigan kerdan nedališ, päofis sijadase Siktivkaras. Tiraž — läz kaht tuhad ekzemplärid (1970-nzil vozil oli 12 tuhad i lähtli koume kerdad nedališ). Enččed nimed: «Зырянская жизнь» (Ziränine elo), vspäi 1921 — «Удж» (Rad), «Коми сикт» (Komin külätahond), «Вӧрлеԇыԍ»/«Вöрлэдзысь» (Mecančapai), «Коми колхозник», vspäi 1959 — «Югыд туй» (Vauged te). Nügüdläine nimituz om olmas vspäi 1991.
Lugendlehtez starinoičeb tazovaldkundan kundaliž-politižiš aigtegoiš, publikoičeb materialoid komi-rahvahan istorijas da kul'turas, sidä kesken Komin Tazovaldkundan irdpolel.
Lehtesen päredaktor om Jelena Pletcer vspäi 2019, hän jo oli necil radnikusel vll 2007−2014.


.ru.
.ru om Venäman Internet-domen. Se om avaitud 1994-nden voden 7. päiväl sulakud.


.рф.
.рф om Venäman komplimentarine domen .ru-domenale. Se om avaitud 2010-nden voden uhokul.
Nece om ezmäine domen kirilližel kirjamištol Internetas.


Evrovizii-2013.
Evrovizii-2013 (angl.: "Eurovision Song Contest 2013", fr.: "Concours Eurovision de la chanson 2013", ven.: "Конкурс песни Евровидение 2013") oli 58. Evrovizii-konkurs, kudamb oigenzihe Ročinmas, 2013. vodel.
2013-nden voden vägestai — danijalaine pajatai Emmili de Forest. Venälaine edestai, Dina Garipova, linni 5-ndeks.
Irdkosketused.
2013


Hamad ibn Isa al'-Halifa.
Hamad ibn Isa al'-Halifa (; sünd. 28. viluku 1950, Riffa, Bahrein) om ezmäine da nügüdläine Bahreinan kunigaz (vn 2002 uhokun 14. päiväspäi). Edel sidä (1999-2002) oli Bahreinan emiraks "Hamad II"-nimenke.


Bahreinan flag.
Bahreinan flag ("Eilm Albahrin") om Bahreinan Kunigahusen üks' oficialižiš valdkundaližiš simvoloišpäi.
Nügüdläine znam om vahvištadud 2002-nden voden 17. päiväl uhokul.
Ümbrikirjutand.
Flag om oigedsaumaine tera rusttan mujun. Püštoiged vauged šoid huralpäi otab pidusen nelländest i kuvadase kožundad sen allekirjutandan jäl'ghe Surenke Britanijanke. Viž vauktad koumesaumnikad simvolizuruidas islaman viž alust. Flagan proporcii om "3:5".


Bahreinan valdkundznam.
Bahreinan valdkundznam ("Šear Albahrein") om Bahreinan Kunigahusen üks' oficialižiš valdkundaližiš simvoloišpäi. Znam om vahvištadud vl 1930.
Kunigahan britanine Čarl'z Belgreiv-nevoi sädi valdkundznamad. Se toštab Bahreinan flagan mujuid. Kidžor lent ümbärdab laudad. Viž vauktad piid znamoitas islaman alusid.


Bangladeš.
a> — üks' kaikiš surembiš sildoišpäi mail'mas.
Bangladeš ("Bānglādeš" [ˈbaŋlaˌdeʃ] «bengalan ma»), täuz' oficialine nimituz — Bangladešan Rahvahaline Tazovaldkund ("Gônôprôdžātôntrī Bānglādeš"), om pen' valdkund Azijas ičeze pindan mödhe. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Dakk.
Istorii.
Vn 1971 26. päiväl keväz'kud Bangladeš tedištoiti ičeze ripmatomudes Pakistanaspäi, sil-žo vodel tal'vkun 16. päiväl Pakistan tundišti necen ripmatomuden.
Valdkundan Konstitucii ("Sambidhāna") tuli väghe vn 1972 4. päiväl kül'mkud, se om udištadud znamasižešti vl 1986 i om väges möhembaižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Bangladeš sijadase Brahmaputra- (pävago om Džamun) da Gang- (pävago nimitase Padm:aks) jogiden suhišton randoil.
Valdkund om maröunoiš Indijanke päivlaskmas, pohjoižes da päivnouzmas (röunan piduz — 4142 km), mugažo Mjanmaranke suvipäivnouzmas (271 km). Ühthine röunoiden piduz om 4413 km. Randanpird — 580 km. Valdkundan suvižed randad lainištab Indižen valdmeren Bengalijan laht.
Ühthine pind om 148 460 km², sidä kesken kuivman pind — 130 170 km², saum vezid — kahesandez (18 290 km²). Kaikiš korktemb čokkoim om Moudok Mjanmaran röunal, sen pä om 1052 m ü.m.t. korktusel.
Lodnuseližed varad oma londuseline gaz, väghine mahuz, mec, hil'.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident ("Bangladešer Rašṭrôpôti"), hän paneb päministrad radsijha videks vodeks.
Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim ("Džātīja Sangsada") 350 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb 300 heišpäi videks vodeks, völ 50 sijad kvotiruiše naižiden täht. Parlament paneb prezidentad radnikusele videks vodeks i voib heitta händast radmaspäi kahtel änel koumespäi.
Bangladešan parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 30. päiväl tal'vkud. Prezident om Abdul Hamid vodes 2013 keväz'kun 20. päiväspäi. Šeih Hasina om pandud päministran radsijha vn 2009 6. päiväl vilukud da radab tähäsai, mugažo oli sil-žo radsijal vll 1996−2001.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Bangladešan administrativiž-territorialine jagand."
Valdkund jagase nimitadud kaikiš suremban lidnan mödhe seičemeks administrativižeks agjaks ("bibhag:aks"). Ned alajagasoiš 64 ümbrikoks ("zil:aks", "(d)zel:aks").
Eläjad.
Vl 2011 valdkundan eläjiden lugu oli 142,319,000 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd' (8. sija mail'mas).
Bangladešas elädas bangladešalaižed, heišpäi enamba 98% oma bengalijalaižed. Religijan mödhe (vn 2011 rahvahanlugemine): islamanuskojad — 90,4% (valdkundaline religii), induistad — 8,5%, buddistad — 0,6%, hristanuskojad — 0,4%, toižed uskojad — 0,1%.
Lidnad-millionerad ezilidnoidenke (vl 2008): Čittagong, Khuln, Narajangandž. Lidnalaižiden pala om 38,2% (2020).
Rahvahanižanduz.
Vl 2009 Bangladešan päeksport oli erazvuiččed sobad (läz 70%), puvill (21%); toine eksport — merenproduktad (2%), nahkad, džut, lang. Vodele 2012 sobad vajehtiba puvillad eksportas täuzin.


Bengalan kel'.
Bengalan kel' vai Bengali (ičeze nimituz: বাংলা "Bangla" [ˈbaŋla]) om üks' indoevropižiš kelišpäi. Se om Bangladešan valdkundkel'. Mugažo bengalan kelel pagištas Indijas, sen Päivlaskmaine Bengalii- (pagištas eläjiden 85%) i Tripur- (67%) štatoiš, kus kelel oficialine status om.
Pagižijoiden lugu om läz 250 millionad ristituid (2009), sidä kesken 37 mln kävutadas kahtendeks keleks. Rahvaz — bengalad tobjimalaz. Indijan kahtenz' rahvahaline kel' levigandusen mödhe hindin jäl'ghe. Seičemenz' kel' mail'mas pagižijoiden lugun mödhe.
Bengalan kirjkel' om bengalan kirjamišton pohjal. Reguliruindorganzacii om «Bangla Academy» (Dakk, vspäi 1955) Bangladešan territorijal.


Dakk.
Dakk ([ɖʱaka]) om Bangladešan pälidn (vspäi 1971) da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 7. voz'sadal. Se oli Bengalijan pälidnaks vll 1608−1717.
Dakk šingotase tekstilin fabrikoil, farmaceftižel sarakol, maižandusen produkcijan ümbriradajal tegimištol (džut, ris), banksarakol i konsaltingal, järed jogiport radab.
Sadek Hussein Hoka oli ranu lidnan 2. pämehen (2002−2011). Vn 2011 tal'vkuspäi Dakk om jagatud kahthe municipaližhe ühtnikha: pohjoine (angl. "Dhaka North City Corporation") i suvine (angl. "Dhaka South City Corporation"), kaikuččel ičeze pämez' om olmas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Gangan del'tan Burigang-hijaman hural randal, 60 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat om tropine räk da upehtoitai. Päivän keskmäine lämuz om +26..+28 C° keväz'kus-redukus, +19 C° vilukus. Paneb sadegid 1970 mm vodes, kuiv sezon oleskeleb kül'mkus-uhokus (50 mm pordos).
Eläjad.
Vl 2005 Dakkan eläjiden lugu oli 9 724 976 ristitud. Läz 20 mln elädas ezilidnoidenke vl 2018, ristitišt ližadub lidnan röunoiden levitandal i eläjiden migracijal kaiken valdkundan külätahoišpäi.
Kaik 52 üläopendusen aluzkundad om avaitud lidnas.
Transport.
Municipaližed avtobusad, dizel'jonused, velo- da avtorikšad oma kundaližeks transportaks lidnas. Kamalapur om lidnan znamasine päraudtestancii. Kebnan metropolitenan ezmäine jono om sauvomas vspäi 2016.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Hazrat Šahdžalal-lendimport ("DAC", 11,5 mln passažiroid vl 2018) sijadase 17 km lidnan keskusespäi Dakkan pohjoižes. Tehtas reisid Indijha, araban mirun maihe, Suvipäivnouzmaižen Azijan i Keskuzazijan maihe, mugažo järedoihe lidnoihe mail'madme.


Hoka Sadek Hussein.
Sadek Hussein Hoka (,; sünd. 12. semendku 1952, Dakk, Päivnouzmaine Bengalii, Pakistan — kol. 4. kül'mku 2019, Nju Jork, Nju Jork-štat, AÜV) oli ranu Dakkan (angl. "Dhaka City Corporation" vn 2011 tal'vkuhusai) 2. pämehen (25.04.2002—29.11.2011) kahtespäi. Sen jäl'ghe jagatihe Dakkad kahteks municipalitetaks, pohjoine da suvine, i kaikuččel linniba ičeze pämehed (toižed mehed).
Tuleban aigan politikanmez' oli sündnu islamanuskoiden kanzha. Tat radoi inženeran i socialižen radnikan. Nor' Sadek oli Dakkan universitetan pästnikan arvonke psihologijan sferas.


.bd.
.bd om Bangladešan Internet-domen. Se om avaitud 1999-nden voden 20. päiväl semendkud.


Religii.
Religii («ühtenzoitta») om tuntken eriline form, uskojiden organizuidud kumardelend ühtele Jumalale vai sen enamba. Religijan tärtuz mülütab ičtazvedandan morališt normad, veroiden sistemad, kul'tan tegendoid, ristituiden organizacijoid (jumalankodikund, umm, sangh, religijankund).
Nened tärtused oma znamasižed religiozižes kacundas: hüvüz i pahuz, tozihengeližuz, elon met i hama. Religii vai pidand sihe (religijatomuz, ateizm) oma mail'mannägendan kaikiš enamb levitadud formad kaikiš valdkundoiš.
Mail'manreligijoiden kacegiden alused oma kirjutadud ristituil pühätekstoikš. Kaikuččen religijan polenpidajad oma uskotoittud, miše ned tekstad oliba diktuidud da ozutadud Ülähäižel (jumaloil), vai oliba kirjutadud vauktustadud religijal pühämehil, tedajil mehil, suril opendajil kaikiš korktembas hengeližes olendas.


Rahman Zillur.
Zillur Rahman (; sünd. 9. keväz'ku 1929, Bhairab, Britanine Indii, nüg. Bangladeš — kol. 20. keväz'ku 2013, Singapur) oli 19. Bangladešan prezidentan (12.02.2009-20.03.2013).


Bangladešan tak.
Bangladešan tak (, "Bangladeši taka") om Bangladešan valdkundvalüt. Om väges vspäi 1972, vajehti Pakistanan rupijad uden ripmatoman valdkundan territorijal.
1 tak = 100 paisad ("পয়সা"). Valütkod om "BDT". Simvol: ৳ vai Tk. Valütan pästandan regulätor om Bangladešan Bank.


Bangladešan valdkundznam.
Bangladešan valdkundznam (, vepsän kirjamil "Bānglādēśēr Džātījo Pratīk") om Bangladešan Rahvahaližen Tazovaldkundan üks' oficialižiš simvolišpäi. Se om vahvištadud 1971-ndel vodel, ani ripmatomuden tedištoitandan jäl'ghe 26. päiväl keväz'kud.
Ümbrikirjutand.
Rahvahaližen vezibulüine-änikon ("šāpalā",) znam kuvadase keskuses. Risan tähkad ümbärtas sidä. Nell' tähtast i džutan koumepalaine lehtez sijadasoiš bulüižen päl. Kaik kuvad oma kuldaižen (pakuižen) mujun.
Tähthaižed simvolizuruidas valdkundan nell' vahvištadud Konstitucijal principad. Vl 1972 ned oliba nacionalizm, ateizm, socializm i demokratii. Nügüd'aigan tähthiden znamoičendad oma nacionalizm, demokratii, islamine socializm i islam.


Bangladešan flag.
Bangladešan flag ("Bānlādēśēra džātīja patākā") om Bangladešan Rahvahaližen Tazovaldkundanan üks' oficialižiš simvolišpäi.
Nügüdläine flag om vahvištadud 1972-nden voden 17. päiväl vilukud. Sädi Kamrul Hassan.
Flagan proporcii om "3:5". Sen tagama om vihand mujul. Rusttan kehkruden radius otab flagan pidusen videndest.


Lavin Avril.
Avril Ramona Lavin(') (angl. i, virkand: angl. [ˈævrɨl ləˈviːn], franc. [avˈril laˈviɲ]; sünd. 27. sügüz'ku 1984, Bel'vil', Ontario, Kanad) om populärine kanadalaine pajatai.
Biografii.
Avril Lavin om sündnu Bel'vil' (Belvill)-lidnha, Džudit-Rozann i Žan-Klod Lavin radnikoiden kanzha. Met'ju-veik i noremb Mišel'-sizar oma Avrilal. Hän ezini küläjarmankoil lapsessai, praznikehtoil, vl 1998 sai vägestust radiokonkursal.


Skabbija Kristina.
Kristina Adriana K'jara Skabbija (; sünd. 6. kezaku 1972, Milan, Italii) om italijalaine pajatai da lehtezmez', Lacuna Coil-kollektivan solist.


Serebro.
«Serebro» (venäkelel: "Серебро", kändase: "hobed") om populärine venämalaine muzikaline popgrupp Moskvaspäi. Om olmas vspäi 2006. Ezineb pajoid venän i anglijan kelil.
Mülükund om "Jelena Temnikova", "Ol'ga Serebräkina" i "Anastasija Karpova".
Vl 2007 Serebro ezini „Evrovizii“-konkursal, kus pajati „1“-pajon. Grupp sai 3-nden sijan.


T.A.T.u..
«t.A.T.u.» oli populärine venämalaine muzikaline popgrupp. Mülükund oli "Jelena Katina" i "Julija Volkova".
Vl 2003 t.A.T.u. eziniba „Evrovizii“-konkursal, kus pajatiba „Ne ver', ne boisä“-pajon. Grupp sai 3-nden sijan.


Salavat Kupere.
Salavat Kupere (ven.: "Салават Купере" / "Радуга", tot.: "Салават Күпере") oli lidnan projekt, kudamb pidi olda Kazanin kaimdailidnan. Vl 2013 projekt om tühjitud.


.fi.
.fi om Suomenman Internet-domen. Se om avaitud 1986-nden voden 17. päiväl tal'vkud.


Engr Žan Ogüst Dominik.
Žan Ogüst Dominik Engr (; sünd. 29. eloku 1780, Montoban, Francii — kol. 14. viluku 1867, Pariž, Francii) oli francijalaine pirdai.


Barbados.
Barbados (mugažo anglijan kelel, nece om täuz' oficialine nimituz) om sar'hine valdkund Pohjoižamerikas, Kariban meren ühtennimižel sarel. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Bridžtaun.
Istorii.
Vn 1966 30. päiväl kül'mkud Barbados tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi, sil-žo päiväl valdkundan Konstitucii tuli väghe. Se om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke (vozil 1974, 1978, 1990, 1992, 1995, 2002, 2003).
Geografijan andmused.
Barbados sijadase ühtennimižel sarel 434 km pohjoižpäivnouzmpolehe Suviamerikaspäi (Venesuelaspäi). Valdkundan pind om 430 km². Randanpird — 97 km.
Kaikiš korktemb čokkoim om Hillabi-mägi 336 metrad kortte valdmeren pindan päl.
Klimat om meren tropine mussonine. Vihmsezon oleskeleb kezakuspäi kül'mkuhusai.
Londuseližed pävarad oma kivivoi da londuseline gaz, kala.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine monarhii parlamentiženke demokratijanke. Valdkundan pämez' om britanine Elizavet Toine-kunigaznaine. Päministr () om otnuden tobmut alakodin partijan lider. Jenaral-gubernator vahvištab ohjastusen ministrid.
Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat () 21 ühtnijanke, jenaral-gubernator paneb heid radsijha. Alakodi om sädud vl 1639 Suiman Kodi (angl.: "House of Assembly") 30 ezitajanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.
Päjärgvaličendad parlamentan alakodihe oliba vn 2018 24. päiväl semendkud. Nügüdläine jenaral-gubernator om Sandra Meison vs 2018 vilukun 8. päiväspäi. Mia Mottli radab päministran vs 2018 semendkun 25. päiväspäi. Edeline päministr om Freindel' Stüart (2010−2018).
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Barbadosan administrativiž-territorialine jagand."
Barbados jagase 11 tulendaks (), niišpäi vaiše kaks' oma mererandatomad.
Eläjad.
Barbadosal elädas barbadosalaižed. Vl 2009 eläjiden lugu oli 284 589 ristitud, vl 2014 — 289 680 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad augotižlibundan mödhe (2010): afrikalaižed — 92,4%, segoitadud rodul — 3,1%, vaugedverižed — 2,7%, indijalaižed — 1,3%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 0,5%.
Uskondan mödhe (2010): protestantad — 66,4%, riman katolikad — 3,8%, toižed hristanuskojad — 5,4%, rastafarilaižed — 1,0%, toižed uskojad — 1,5%, religijatomad — 20,6%, märhapanendata — 1,3%.
Toižed lidnad (1,5..2,5 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Speitstaun, Houltaun, Oistins. Lidnalaižiden pala om 31,2% (2020).
Ižanduz.
Vl 2009 Barbadosan päeksport oli zelläd (10%), kundaližen transportan likkuimed (10%), alkogoližed jomad (9%); toine eksport — rogosahar (4%), cement (4%), sömrazvad (4%, margarin tobjimalaz), juvelirižed tegesed (3%), kivivoi (3%), radiopalad (3%), časud (3%), parfümerii (3%), argvoi (1%), sobad (1%), ladimed navigacijan täht (1%).


Mirandan kel'.
a> levigandusen kart. Mirandan kel' om rusttal mujul.
Mirandan kel' (ičeze nimituz: "Lhéngua mirandesa") om üks' ibero-romanižiš, indoevropižiš kelišpäi.
Se om Portugalijan ühteks kahtes valdkundkelespäi. Pagižijoiden lugu om läz 15,000 ristitud.
Mirandan kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal.
Reguliruindorganzacii om Mirandan kelen institut (mir. "Anstituto de la Lhéngua Mirandesa") Portugalijan pohjoižpäivnouzman Miranda-du-Doru-municipalitetas, institut om sätud vn 2000 sügüz'kuspäi.


Petuhov Anatolii.
Anatolii Vasil'jevič Petuhov (; sünd. 2. kül'mku 1934, Šimgär', Vitegran rajon, Leningradan agj, Venäman NFST, NSTÜ — kol. 30. eloku 2016, Vologd, Vologdan agj, Venäma) oli vepsän kirjutai, kudamb sädi prozad vepsän da venän kelil. Hän oli ezmäižen professionaližen vepsläižen kirjutajan. Kirjuti starinoid da penid sanutesid.
Vozil 1990-1993 oli Venäman Ülembaižen Nevondkundan ezitajan, mülüi Nevondkundha rahvahuziden azjoiden mödhe ühtnijaks.


Vival'di Antonio.
Antonio Lučo Vival'di (; sünd. 3. keväz'ku 1678, Venecii, Venecijan Tazovaldkund — kol. 28. heinku 1741, Ven, Pühä Rimalaine imperii) oli italijalaine, italižen operan školan muzikankirjutai. Violižnik-mastar, opendai, dirizor, katoližen jumalankodikundan pap'.
Lugetas Vival'did 18. voz'sadan italižen violižvändon čomamahton kaikiš surembiš ezitajišpäi, sai avarod tetabut Evropadme elon aigan. Ansambliž-orkestrižen koncertan ("concerto grosso") mastar, sädi läz 40 operad. Muzikankirjutai om tetab ičeze instrumentaližkoncertoil, violižele eriližešti. Hänen nell' «Voz'aigad»-violižkoncertad mülüdas «Garmonijan rida melestegendanke»-ciklha.


Azijan valdkundad.
Kaik om 48 ripmatont valdkundad Azijas.
Sen ližaks 6 rippujad territorijad sijadasoiš Azijas, mugažo 7 paloin tundištadud valdkundad.


Monako.
Monako vai Monakon Ruhtinazkund (, monakon dialektal: "Principatu de Múnegu"), om pen' lidn-valdkund Evropan suves, Keskmeren randal. Sen pälidn om ühtennimine Monako-lidn.
Istorii.
Vl 1297 Monakon alusenpanii-kund — Grimal'din Kodi — tedištoiti ičeze ripmatomudes.
Ezmäine Konstitucii () oli vl 1911. Jäl'gmäine koumanz' lugul Konstitucii om vahvištadud vn 1962 17. päiväl tal'vkud, se om väges vn 2002 vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Monako sijadase Keskmeren pohjoižel randal, 20 kilometras pohjoižpäivnouzmha francižes Nicc-lidnaspäi. Ruhtinazkundan röun Francijanke om 4,4 km pitte. Randanpird om 4,1 km.
Monakon pind märičese nellikmetril (2 023 194 m² — ühtes udes elänzoittud 11ndenke Le Portje-rajonanke) da ližadub meren kuivatoitmižel.
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Mont Ažel'-mägen paute, 163 m valdmeren pindan päl (sen mägen korktuz om 1148 m Francijan territorijal).
Klimat om Keskmeren, lämänke tal'venke, keza oleskeleb kuivan lämän. Heinkun da elokun lämuz om +26 C°, tal'vkun da uhokun — +8 C°, voden keskmäine lämuz om +16,3 C°. Oleleb koume sadad päivoikahid päivid vodes.
Politine sistem.
Monakon vahn lidn om valdkundan pälidn da ruhtinasen rezidencii.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine monarhii. Valdkundan pämez' om Al'ber II-ruhtinaz (vspäi 2005). Sen tobmuz om absolütine.
Ruhtinaz da parlament jagadas käskusenandajad tobmut. Monakon üks'kodine parlament om Nacionaline Nevondkund (), se om olmas vspäi 2002. Parlament kogoneb 24 deputatad-ühtnijad, rahvaz valičeb heid videks vodeks.
Radonoigendajan tobmuden pämez' om valdkundaline ministr, Francijan rahvahanik. Ruhtinaz paneb händast radnikusele koumeks vodeks Francijan ohjastusen nevondan mödhe. Monakon ohjastuses (Valdkundaline Nevondkund) om nell' ristitud.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 12. päiväl uhokud. Serž Tel' radab valdkundaližen ministran vs 2016 uhokun 1. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Monakon administrativiž-territorialine jagand."
Nügüd'aigaine Monako om vaiše üks' kund (), no edel 1917 vot koume kundad oli olmas. Lidnan da ruhtinazkundan röunad oma ühtejiččed. Sihe kacmata, niiden ohjandused oma erazvuiččed. Monako-valdkund jagase 10 rajonaks (), ned alajagasoiš lidnfartaloikš (kaik om 178 fartalad, franc. "îlot").
Eläjad.
Vl 2011 valdkundan eläjiden lugu oli 36 371 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (2016): monakolaižed — 32,1%, francijalaižed — 19,9%, italijalaižed — 15,3%, britanijalaižed — 5,0%, bel'gijalaižed — 2,3%, šveicarijalaižed — 2,0%, saksalaižed — 1,9%, venänikad — 1,8%, amerikalaižed — 1,1%, alamalaižed — 1,1%, marokolaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 16,5%.
Uskondan mödhe: riman katolikad (oficialine religii) — 90%, toižed uskojad i religijatomad — 10%.
Monakon ühtištadud lidnad: Monako i Monte Karlo.
Ižanduz.
Monakos om kaikiš suremb mail'mas vozne kogosüdäiprodukt ühthe henghe — 169,694 US$ (vs 2011).
Monakon elektroverkod da muitad oma ühtenzoittud Francijanke. Päsarakod — bankad, kazinod, turizm. Ajeltas radmaha Monakhosai enamba ristituid, mi eläb (48 tuhad radnikoid-verazmalaižid, Italijaspäi i Francijaspäi).
Valdkundan monopolii levigandeb tabakha da počtha sen markoidenke.


Lehtkuz'.
Lehtkuz' () om Pedaižed-sugukundan puiden heim. Kavag' pakuštub i lankteb tal'veks. Tetas 10..11 erikod da niiden äiluguižid gibridoid.
Kazvab sättumatomiš sijiš toižile puile — sokhil i vägitomil mahusil, igähižen rougun (Sibir') i vilun tal'ven (Pohjoižamerik) tahondoiš. Navedib täut päivänvauktust. Käbud sündudas pun 15-voččes igäspäi. Lehtkuz' oleleb 50 metrhasai kortte, tüvi om ühthe metrhasai. Eläb 300..400 vot, voib eläda 800 vodhesai.
Kävutand oli röunatud pun vedusen tagut, verez pu uptab vedes i ei kožui vugonkale jogidme. Mugažo pumaterial om rugakaz lujas, se kändihe kovaks tammin kartte kuivamižen jäl'ghe. Ištutadas erasid erikod dekorativižikš.


Piht.
Piht () om Pedaižed-sugukundan puiden heim, kogoneb läz 50 erikospäi.
Pihtmecad oma levitadud Pohjoižes mapoliškos, sen venos i tropižes vöiš. Om enamba erikoid Tünen valdmeren pohjoižrandištol.
Kazvab 60..80 metrhasai kortte, tüvi oleleb 3,5 m diametral. Käbud kazdas ülähäks i čihotadas puil, kavag' om lapak. Eläb 150..200 vot. Piht ei navedi pakaižid, vägitomid mahusid, pil'vesenvastaine. Kävutadas pumaterialad tegimištos.


Tamm.
Tamm vai Dub () om lehtezpuiden heim. Mülütadas Bukpuižed-sugukundha. Läz 600 erikod om heimos. Tamm andab pajumunid (pähkmid todeks), kut bukpu i kaštan.
Pu kazvab Evrazijas, Keskmeren Afrikan maiš i Pohjoižamerikas. Äjad erikod oma igähižvihandad, toižin sanoin lehtez eläb severz'-se vot, niiden erikoiden pajumunad oma magedad da södabad. Pohjoižman erikoiden pajumunil söteltas kabjživatoid, pajumunišpäi tehtas kofen vajehtust.
Venäman evropižen palan üks'jäine sijaline erik om järgeline tamm ("Quercus robur", se-žo kezaline vai anglijalaine), kävutase kovaks pumaterialaks. Sadas tüpüst Keskmeren maiden tüpüztammišpäi ("Quercus suber") tehmaha tüpid. Kor' mäneb dubindsubstancijaks. Kazvatadas dekorativižeks kazmuseks.


Topol'.
Topol' () om lehtesižiden puiden heim. Mülüb Raidaižed-sugukundha. Tipine erik om "Populus alba". Levitadud erik om Hab ("Populus tremula").
Kaik 25..35 erikod om olmas heimos, i enamba 10 erikoidenkeskešt gibridad. Sen kazmused levitadas Kitain subtropižes vönes (topolin eziauguine sündundtahond), Pohjoižen mapoliškon venos vönes (Evrazii, Pohjoižamerik Meksikhasai), üks' "Populus ilicifolia"-erik kazvab Afrikan päivnouzmas.
Järedad pud 40..60 m kortte, tüvi oleleb üht metrad da sen enamba sankte. Kor' i oksad oma hahkad mujul vai hahkanke ližamujunke. Jurišt om madal, levigandeb edahaks kronaspäi. Topol' sädab ploduid 10..12-voččes igäspäi. Kazvab teravas, eskai pil'düd, kävutadas puhtastamha mahusid. Üks' 15-vozne topol' purustab 82 m³ vet sezonas, ištutadas melioracijan täht. Andab heid'omad mezjäižile. Eläb 60..80 vot, sid' koleb senüdespäi.


Kadag.
Kadag () om kavag'penzhištoiden heim, mülüb Kiparisaižed-sugukundha. Kaik 50..70 erikod om heimos.
Levigandmižavaruz.
Kazmuz om levitadud Pohjoižes mapoliškos (Evrop, Azii i Pohjoižamerik) Arktikaspäi subtropižhe vöhösai, i üks' "Juniperus procera"-erik kazvab Päivnouzmaižes Afrikas. Erikoiden tobj pala om penenke arealanke, konkretine erik levigandeb ühtedme mägisistemadme.
Kadag om olmas venos vönes madaliden harvoiden lehtezmecoiden i kavag'mecoiden alamecan palaks. Subtropižes vönes punvuiččed kadaged oleldas 10..15 m korktusen mödhe i kazdas harvoil mecoil kuivmaiš, ned mecad eile järedad pindan mödhe.
Ümbrikirjutand.
Kadagen penzaz eläb 600 vodhesai. Äikerdoičese semnil, čokvezoil, jur'vezoil i juritamižel. Eläškandeb hubin. Kazmuz navedib vauktust.
Kävutand.
Kadagen üks' gektar eritab 30 kilogrammad fitoncidid päiveses, om täudub necidä lugumärad puhtastamha järedan lidnan atmosferad läžujantegijoiš bakterijoišpäi. Ištutadas dekorativižeks-ki kazmuseks.
Marjanvuiččed käbud oleskeldas küpsikš kahtendel vodel. Puzertas niid i tehtas siropad, kätas jauhoks i ližatas sömhä eriližmaguteseks. Keittas i kävutadas vet südäimuniden i kuziburakon läžundoid vaste. Sadas void kahten amerikalaižen erikon puspäi da kavagespäi. Ottas kävutamižhe pud tehmaha pirdimid i batogoid.
Kadaghe sidotud vepsän ozoitez.
Mecas koume mechašt, kezal i tal'vel ühted sädod ("hong, kuz' da kadag").


Lehmuz.
Lehmuz, mugažo nin'pu paginoidme (), om Mal'vižed-sugukundan lehtezpuiden heim. Mülütab läz 30 erikod i enamba sadad niiden gibridoid.
Leviganduz.
Kazvab Pohjoižen mapoliškon venos i subtropižes vöiš. Erikoiden erazvuiččend om olmas Kitaiš (15 erikod-endemikad) i Suvipäivlaskmaižes Azijas.
Ümbrikirjutand.
Lehmusen tüvi oleskeleb kaks' metrad diametral. Eläb 500 vodhesai. Navedib kazvatelišt mad, no voib kazda toižil-ki mahusil.
Änikoičeb kezakus-heinkus. Äikerdoičese semnil i vegetativižikš kebnas.
Kävutand.
Kazvatadas dekorativižeks kazmuseks. Kävutadas pehmdaks pumaterialaks. Venäman äjad lehmuzsared kadoihe ninen avaron otandan tagut tehmaha virzuid, levitesid da havadoid.
Znamasine medenkandai kazmuz, lehmusen gektar voib antta üht tonnad spravitajad met.
Valitud erikod.
Heimon tipine erik om "Tilia × europaea"-gibrid L. — Evropalaine (järgeline) lehmuz


Jalaim'.
Jalaim' vai Jalam () om lehtpuiden heim Jalaimižed-sugukundas. Mülütab 40 erikod.
Heim erištui toižiš kazmusišpäi 20..40 mln vozid tagaz. Kazdas levedlehtesižiden mecoiden palaks päpaloin. Jalaimed alištudas senüzile i travijoile gavedile, sikš Evropan i Amerikan äjad erikod oma kadomižen röunal.
Kazmused oma pil'vesenvastaižed, navettäs täut vauktust. Pu kazvab 40 metrhasai kortte, tüvi oleleb kahthe metrhasai sankte. Erasiden erikoiden elonform om penzaz. Äikerdoitas jur'vezoil i semnil. Pun igä om 80..120 vot, elädas 400 vodhesai.
Ištutadas jalaimid puištoiš, ottas kävutamižhe landšaftan čomiteseks. Anttas norid vezoid kabjživatoile sötkeks. Kor' mäneb dubindsubstancijaks.


Babarm.
Järgeline babarm () om pol'penzhišt, sen varded nimitasoiš babarmheinikš. Ku om äi babarmheinid, ka pagištas, miše nece om babarmik (babarmišt, babarmkišt, babarmžom). Mecbabarmos om enamba ližad, mi sadbabarmospäi, sikš miše ištmižsija niken ei valiči. Mecbabarm ajase paloile, jogiden randoil.
Areal (Leviganduz).
Eziauguine "Rubus idaeus"-erikon areal om Evrazijan pohjoižmecad. Nügüd'aigan necen erikon sadbabarmod kazvatadas Pohjoižamerikas-ki.
Ümbrikirjutand.
Järgeline babarm om lehtesenlähtendaine pol'penzhišt äivoččen ujelijan juriškonke. Jurišpäi seižujad kaks'voččed seikhed kazdas 1,5..2,5 m korktusel. Ned anttas satust vaiše kahtendel vodel, sid' kuivehtudas, no niile vajehtuseks kazdas uded seikhed juriškospäi.
Änikod oma vauktad, 1 sm diametran, keratud ripsuikš. Babarm änikoičeb kezakus-heinkus. Plod om ühtištadud semnikahad murud, rusttan mujun (vauhpakuine babarmon alaerik om olmas, mugažo ježevikal-ki).
Himine mülünd.
Plodud mülütadas saharad (4,5..11,5%), pektinad da vauktušed, A-, B- da C-vitaminad. Semniden südäimes om 22 procenthasai void.
Kazvatuz.
Om äi babarmon sortuid. Remontantižen babarmon satuz om üks'voččil seikhil, satusen voz'aig tegese hätkemb.
Vanhid seikhid heittas ičeze aigal. Lahkoil röunatadas juriden kazvandad. Heinid purskutadas bordon segoitusel borcuimha travijoidenke.
Sömhä.
Babarmon ploduišpäi keittas keitiž, tehtas džem, puzertas südäivezi, valadas marmeladan jäloihe, mugažo sättas vin, nastoik, likör.
Babarmonke tehtas kolobad, vahlid, marjpudr (muss).
Zelläks.
Tehtas čajud kuiviš ploduišpäi da jodas kuti hibjanahjonvastaine zell' kül'mehtusen aigan, mugažo kuti profilaktine higonajai zell' muite.


Suvi.
Suvi (S anglijan kelen "south"-nimitusespäi), mugažo Kezačura, om manpol', kudamban azimut om 180 gradusad. Üks' nelläs päižes čuradusespäi. Vastčuraduz om pohjoine.
Sijadase Suvinaban čuradusen mödhe. Znamoičese geografižil kartoil alahas tobjimalaz istorižiden süiden tagapäi. Päiväine om suves keskpäiväl.


Pohjoine.
Pohjoižpol' om ozutadud sinižel mujul.
Pohjoine (N anglijan kelen "north"-sanaspäi), mugažo Tal'včura, om manpol', kudamban azimut om 0 vai 360 gradusad. Üks' nelläs päižes čuradusespäi. Vastal'ne curaduz om suvi.
Sijadase Pohjoižnaban čuradusen mödhe. Kuvadase geografižiden kartoiden ülähäs tobjimalaz, se tegihe istorižiden süiden tagut. Päiväine om pohjoižes kesköl.


Päivnouzm.
Päivnouzm (E anglijan kelen "east"-nimitusespäi, vai O alaman kelen "oost"-sanaspäi) om manpol', kudamban azimut om 90 gradusad. Ma pördase päivnouzman čuraduses. Päiväine om päivnouzmas homendesel.
Znamoičese nügüdläižil kartoil oiktalpäi. Vastčuraduz om päivlaskm.


Päivlaskm.
Päivlaskm (W anglijan kelen "west"-sanaspäi) om manpol', kudamban azimut om 270 gradusad. Päiväine om päivlaskmas ehtal.
Znamoičese kartoil huralpäi. Vastčuraduz om päivnouzm.


Öbok.
Öbok (Lodeh) om ozutadud rusttal mujul.
Öbok vai Lodeh (NW —) om manpol', kudamban azimut om 315 gradusad. Se om keskmäine čuraduz päivlaskman i pohjoižen keskes.


Homendezbok.
Homendezbok om ozutadud rusttal mujul.
Homendezbok vai Pohjoižpäivnouzm (NE — vai NO —) om manpol', kudamban azimut om 45 gradusad. Se om keskmäine čuraduz päivnouzman i pohjoižen keskes.


Longibok.
Longibok om ozutadud rusttal mujul.
Longibok vai Suvipäivnouzm (SE —, vai SO —) om manpol', kudamban azimut om 135 gradusad. Se om keskmäine čuraduz suven i päivnouzman keskes.


Ehtbok.
Ehtbok om ozutadud rusttal mujul.
Ehtbok vai Suvipäivlaskm (SW —) om manpol', kudamban azimut om 225 gradusad. Se om keskmäine čuraduz päivlaskman i suven keskes.


.bb.
.bb om Barbadosan Internet-domen. Se om avaitud 1991-nden voden 3. päiväl sügüz'kud.


Balakovo.
Balakovo () om Venäman lidn da lidnankund Saratovan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Balakovon rajonan administrativine keskuz da sen pala.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1762 kuti vanhuskolaižiden žilo ühten aigan Irgizan jumalankodidenke. Žilo sai lidnan statusad vn 1911 semendkus. Balakovo lugese ujelimtraktoran i Venäman dizel'likutimen sündundan sijaks.
Saratovan GES om saudud vll 1956−1971. Balakovon AES radab vspäi 1985. Lidn šingotase himižen sarakon edheotandoil (apatit, kuidmaterialad, hil'nikkuid, tehnine räzin), mašiništonsauvomižel (vagonad, dizel'likutimed) i sömtegimištol, sauvondmaterialiden tegimil (teraztorviden vanundtegim, beton, konstrukcijad elektromontažan täht), mugažo mebel'fabrik radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volgan hural randal Saratovan vezivaradimen lopus, GES:an padosein om lidnas, 25 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Volgan Sur' Irgiz-ližajogen oiktal randpolel. Matkad Saratovhasai om 134 km suvipäivlaskmha orhal, 180 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Vol'sk 30 km päivlaskmha orhal i Volgadme vai 49 km avtol.
Balakovo om lidnankundan (municipaližen ühtnikan) üks'jäine eländpunkt.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 199 690 ristitud, rajonan ühesa kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 206..208 tuhad vozil 1994−2001 (208 000 rist. vll 1995, 1996 i 1998).
Professionaližen opendusen aluzkundad: koume kolledžad, koume tehnikumad, üläopendusen aluzkundoiden koume filialad (Moskv, Saratov).
Edeline lidnan pämez' oli Aleksandr Ovsännikov (2013−2018).
Irdkosketused.
*


Bernar Sara.
Sara Bernar (), oli sündnu Genriett Rozin Bernar-nimenke (franc.: "Henriette Rosine Bernard"; sünd. 22. reduku 1844, Pariž, Francii — kol. 26. keväz'ku 1923, sigä-žo) oli francijalaine aktris.


Izborsk.
Izborsk (,) vai Vanh Izborsk (erištamha Uz' Izborsk-küläspäi) om külä Pskovan agjan Petserin rajonas. Mülüb Petserin lidnankundha, vhesai 2015 oli volostin keskuseks.
Mainitaškanzihe vspäi 862, se om üks' amuižiš eländpunktoišpäi Venämas. Izborsk oli lidnan statusanke alusenpanendaspäi, kadoti sidä 19. voz'sadan keskes.
Eländpunkt sijadase rajonan päivnouzmas, 30 km päivlaskmha Pskovaspäi. Šingotase turizmal.
Vl 2008 Izborskan eläjiden lugu oli 605 ristitud.


It's Raining Men.
«It's Raining Men» ("Om meheline vihm") om „The Weather Girls“-muzikaližen kollektivan legendine 5nz' pajo debütižes «Success»-al'bomas i ühtennimine singl, kudambad oma pästtud 1982-nden voden sügüz'kus. Se om klassine pajo disko-žanras.
Pajon tekst om anglijan kelel.


Slovenijan kel'.
Slovenijan kelen levigandusen kart Slovenijas da sen ümbrištos
Slovenijan kel' (ičeze nimitused: "slovenski jezik" / "slovenščina") om üks' indoevropižiš, slavižiš kelišpäi.
Kel' om Slovenijan valdkundkeleks. Kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal.
Pagižijoiden lugu — 2,5 millionad ristituid (2010), Slovenijas päpaloin. Kelen reguliruindorganzacii om Slovenijan tedoiden da čomamahtoiden Akademii ("Slovenska akademija znanosti in umetnosti, SAZU", Lüblän).


Manpoled.
Geografijas erigoittas 4 pämanpol't: "pohjoine", "päivlaskm", "päivnouzm" da "suvi". Kaiked om 8 vai eskai 12 manpol't.


Šugar'v.
Šugar'v (vai Šugär',) om žilo Leningradan agjan Tihvinan rajonas, Šugjärven randanno. Se om Šugar'ven küläkundan administrativine keskuz.
Istorii.
Panihe žilon alust lähižiden eländpunktoiden ühtištusel, nimitadas Šugar'ven agjoid niiden polhe tähäsai. Saudihe žilod olda rajonan keskuseks. Vozil 1927−1963 žilo oli Kapšan rajonan administrativižen keskusen. Tegimištoližkombinat i mecpromhoz radoiba.
Geografijan andmused.
Žilo sijadase Šugjärven (5,9 km²) suvirandanno i Pašjogen hural randpolel. Matkad Tihvinhasai om 66 km suvipäivlaskmha avtotedme. Lähembaižed orhal raudtestancijad oma Tihvin- i Pikalövo-lidnoiš.
Kaik om 31 irdad žilos. Ladoganveren käpišton 11. voz'sadan objektad sijadasoiš läz žilod.
Eläjad.
Vl 1990 Šugar'ven eläjiden lugu oli 2 616 ristitud. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe — 2 060 ristitud. Ortodoksižen hristanuskondan puine Jumalanmaman Kazanin jumalaižen pühäpert' i baptizman kund oma olmas žilos.
Socialine infrastuktur: kaks'žiruine läžundkodi, päivkodi, keskškol, meckeskuz, kul'turpert', stadion ratud krepindanke.
Rahvahaline praznik.
Vn 2012 17. päiväl kezakud neciš žilos oigetihe Leningradan agjan ezmäšt vepsän kul'turan praznikad «Vepsän purde»-nimenke. Järgenduseline mugoine praznik oli vn 2016 18. päiväl kezakud.
Irdkosketused.
*


D'äšarv.
D'äšarv (,) om enzne vepsän külä Karjalan Tazovaldkundan Änižröunan (Änižrandan) rajonas kaikenaigaižeta ristitištota. Se mülüb Šokšun küläkundha.
Matkad Leningradan agjan röunhasai om 5 km suvhe orhal, küläkundan Kvarcitkülä-keskushesai i Šokš-külähäsai — 14 km pohjoižhe orhal vai 20 km avtotedme, Petroskoi-rajonkeskushesai om 70 km lodeheze avtotedme.
Vl 2007 D'äšarves eli 1 ristit. Kaikiš suremb ristitišt oli 51 eläjad vl 1905.
Zavottihe puižen pühäpertin-časounän sauvondad D'äšarves vn 2016 28. päiväl sügüz'kud. Letas sidä ph. Dmitrii Solunalaižen nimel. Turizman «Hanter Paradaiz»-baz sijadase lähižel territorijal.


Mägikülä.
Mägikülä () om vepsän külä Karjalan Tazovaldkundan Änižröunan (Änižrandan) rajonas, mülüb Šoutarven vepsän küläkundha.
Vl 2007 Mägikülän eläjiden lugu oli 2 ristitud.


Meliorativnii.
Meliorativnii (,) om žilo Karjalan Tazovaldkundan Änižröunan (Änižrandan) rajonas. Se om Meliorativnijan küläkundan üks'jäine elädpunkt da administrativine keskuz.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1947 kuti melioracijan «Sovhozmeliovodstroi»-sauvondorganizacii.
Žilo sijadase rajonan lodehes, 2 kilometras pohjoižhe Petroskoin lodehližes röunaspäi, Kol-trassan i «Petroskoi — Murmansk»-raudten keskes. Matkad Petroskoin keskushesai om 14 km suvipäivnouzmha orhal.
Kaik om viž nimitadud irdad žilos: Lesnai, Ližnai, Petroskoin, Sadovai, Stroitel'nai.
Vl 2010 žilon eläjiden lugu oli 2 475 ristitud, se oli kaikiš suremb ristitišt.


Išan'.
Išan' (,) om vepsän külä kaikenaigaižeta ristitištota Karjalan Tazovaldkundan Änižröunan (Änižrandan) rajonas. Mülüb Šoutarven vepsän küläkundha.
Vl 2007 Išanin kaikenaigaižiden eläjiden lugu oli 11 ristitud, vl 2010 — koume ristitud.


Udmurtan Vikipedii.
Udmurtan Vikipedii om joudai enciklopedii udmurtan kelel, Vikipedijan udmurtankel'ne jaguz.
Se om avaitud vl 2005, redukun 24 päiväl.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.


Pohjoižsaamen Vikipedii.
Pohjoižsaamen Vikipedii om joudai enciklopedii pohjoižsaamen kelel, Vikipedijan pohjoižsaamenkel'ne jaguz.
Se om avaitud vl 2004, heinkun 20 päiväl.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.


Šujan stancii.
Šujan stancii (, livv.: "Šuojun Stansii") om žilo da raudtestancii Karjalan Tazovaldkundan Änižröunan (Änižrandan) rajonas. Mülüb Šujan küläkundha.
Kaik 7 irdad, 1 kujo i 3 manted oma olmas žilos. Matkad küläkundan Šui-keskushesai om 5 km suvhe.


Puht.
Puht (,) om žilo Karjalan Tazovaldkundan Änižröunan (Änižrandan) rajonan suves. Mülüb Ladvan küläkundha, sen kahtenz' surtte žilo kahtespäi.
Vl 2007 Puhtan eläjiden lugu oli 163 ristitud. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe žilon ristitišt oli 120 eläjad.


Sent Antoni Villadž.
Sent Antoni Villadž () om lidn Minnesot-štatan suvipäivnouzmas. Se om Minneapolisan pohjoižpäivnouzmaine ezilidn.
Lidn sijadase 264 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 8 226 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 9 239 eläjad vl 1970.


7-Zip.
Sen tegii — venälaine programmist Igor' Pavlov.


Silend.
Silend, Silendan ruhtinazkund om mikrovaldkund Evropas, Pohjoižmeres.
Sijadase Rafs Tauer-meriplatformal. Pind om 550 nellikmetrad.
Silendan valdkundandeviz — "E mare libertas" (). Ohjandai dinastii — Beitsad.


Taimir (lehtez).
«Taimir» («Таймыр») om Krasnojarskan randan Taimiran Dolganan da Nencan municipaližen rajonan kundaliž-politine lehtez venäkelel da Pohjoižen rahvahiden kelil.
Alusenpanii om Taimiran Dolganan da Nencan rajonan Dum. Lähtleb Dudinkas koume kerdad nedališ: koumanz'päiviš, nellänz'päiviš da videnz'päiviš. Tiraž — 1300—5000 ekzemplärad.
Lehtez om avaitud vodel 1932. 1994-ndehe vodehesai lehtesen nimi oli «Nevondkundaline Taimir» ().
Lehtesen keled.
«Taimir» om üks'jäine encan-, nganasanan- da dolganankel'ne lehtez mail'mas.


Grekan kirjamišt.
Grekan kirjamištos om 24 kirjant.


Centillion.
Centillion om lugun nimi znamoičendanke 10303 amerikalaižes sistemas vai 10600 evropalaižes.
Nece lugu om naturaline dai palakaz.


Smoll Bertris.
Bertris Smoll (; sünd. 9. tal'vku 1937, Nju Jork, Nju Jork (štat), AÜV — kol. 24. uhoku 2015, Sautold läz Nju Jorkad, Nju Jork-štat, AÜV) oli tetab amerikalaine kirjutai naine. Hän kirjuti armastuz- da erotižid romanid.


Hatin'.
Hatin' (vaug. i) oli külä Vaugedvenämas. Toižen mail'man sodan aigan külä om likvidiruidud Saksanman nacistoil. Se paloi lophu 149 eläjan ühtes (erased oliba amptud) vn 1943 22. päiväl keväz'kud severziden-se germanižiden sodamehiden rikondan tagut.
Nügüd' memorialine kompleks om saudud külän sijas Minskan agjan pohjoižes, avaitihe vn 1969 kezal. Se om üks' mel'heižtahoišpäi neciš valdkundas, kudamb ozutab kaiken fašistiden äredust.


Skandinavii.
Skandinavii (dan. i,) om istoriž-kul'turine region Evropan pohjoižes. Mülütab Jutlandijan i Skandinavijan pol'sarid, mugažo lähižid penid sarid.
Londuseližed objektad.
Regionan kaikiš korktemb čokkoim om Gal'höpiggen-mägi 2469 m ü.m.t. kortte Norvegijan suvipalas.
Eläjad.
Koumen valdkundan ühthine ristitišt om 21 mln eläjid (2017), heiden tobj pala eläb suves i pidust' mererandad. Igähižed rahvahad oma ročilaižed, norvegijalaižed i danijalaižed, mugažo suomalaižed i saamalaižed pohjoižes.


Polandball.
Polandball vai countryball om populärine kävutajan Internet-mem. Om sädud vl 2009 /INT/-imidžbordas (Saksanma).
Countryball:ad oma mujutadud ičeiž flagiden mujuil. Jogahižil oma ičetoi tabad. Sil'mad ozutadas šuruiden emocijad.


Aleksandra Marinina.
Aleksandra Marinina (), todesine nimi — Marina Anatol'jevna Aleksejeva (ven.: "Марина Анатольевна Алексеева"; sünd. 16. kezaku 1957, L'vov, Ukrainan NST, NSTÜ), om tutab venämalaine kirjutai. Hän kirjutab detektivižid romanid venän kelel.


Ostin Džein.
Džein Ostin (; sünd. 16. tal'vku 1775, Stiventon (Hempšir), Anglii, Sur' Britanii — kol. 18. heinku 1817, Uinčester (Hempšir), Anglii, Sur' Britanii) oli tutab anglijalaine kirjutai. Hän kirjuti armastuz- da moraližed romanad.


Vijon Fransua.
Fransua Vijon vn 1489 kirjkuval.
Fransua Vijon (; sünd. 1431 vai 1432, Pariž, Francii — kol. voziden 1464 da 1491 keskes, Francii), todesine kanzannimi oli de Monkorbje ("de Montcorbier") vai de Lož ("des Loges"), oli tetab francijalaine runokirjutai.


Venäman avtonomerad.
Homaičendad.
A


Vn 2012 Kezaolimpiadan lopmižed.
2012


Kezaolimpiad-2012.
Kezaolimpiad-2012 (,) om 30-nz' Kezaolimpiad. Oigetihe sidä Suren Britanijan London-pälidnas vl 2012.
London kändihe ezmäižeks lidnaks, kus Olimpižed vändod mäniba koumanden kerdan. Pävändod jätkustuiba 17 päiväd (27. heinku — 12. eloku). Kaik 10 768 atletad 204 Rahvahaližes Olimpižes Komitetaspäi ühtniba Vändoihe.
Deviz — «Inspire a Generation» ("Hengaitamha pol'ved"). Naižed ühtniba boksan voibuižihe ezmäižen kerdan, muga hö ühtneškanziba kaikes 26 sportansugus.
Olimpiadan sportobjektoiden enambuz sijazihe Suren Londonan röunoiš. Ned oliba jagadud koumhe zonha: olimpine Olimpižes puištos, jogizon (pidust' Temzad lidnan päivnouzmas) i keskuzzon regionan keskuses da päivlaskmas.


Fahim Mohammad.
Mohammad Kasim Fahim (dari: "محمد قسيم فهيم"; sünd. 1957, Pandžšer, Afganistan — kol. 9. keväz'ku 2014, Kabul, Afganistan) radoi valdkundmehen Afganistanan ohjastuses, tadžikalaine augotižlibundal.
Fahim Mohammad oli Afganistanan kaičendministraks vll 2001-2004. Oli mugažo ühteks Afganistanan päministrišpäi (19.11.2009 - 09.03.2014, Karim Halilinke) Hamid Karzajan administracijas.


Karim Halili.
Karim Halili (dari: "محمد کریم خلیلي"; sünd. 1950, Vardak-agj, Afganistan) om ranu ühteks Afganistanan päministrišpäi (07.12.2004 — 29.09.2014, Mohammad Fahimanke) Hamid Karzajan administracijas.


Rütte Mark.
Mark Rütte (; sünd. 14. uhoku 1967, Hag, Alamad) om nügüdläine Alamaiden päministr, radab vs 2010 redukun 14. päiväspäi.


Beriša Sali.
Sali Ram Beriša (; sünd. 15. reduku 1944, Tropoi, Albanii) om ranu Albanijan päministran, mugažo 3. Albanijan prezidentan (1992—1997).


Nišani Bujar.
Bujar Faik Nišani (; sünd. 29. sügüz'ku 1966, Durres, Albanii) oli edeline 6. Albanijan prezident vs 2012 heinkun 24. päiväspäi vodhe 2017 heinkun 24. päivhäsai. Om Albanijan demokratižen partijan ühtnijan vspäi 1991.
Vl 1988 lopi opendust Tiranan «Skanderbeg»-sodaakademijas. 1990-nzil vozil openui universitetoiš: San Antonio (Tehas, vn 1996 pästand), Sodameriškol-aspirantur Monterei-lidnas (Kalifornii, tedoarv).
Politikanmez' om naižiš, Odeta Nišani om hänen ak. Kaks' last sünduiba.


Ujahja Ahmed.
Ahmed Ujahja (; sünd. 2. heinku 1952, Ibudraren, Alžir) om ranu Alžiran päministran (10:nden lugul) koume pordod: 31. tal'vku 1995 — 15. tal'vku 1998, 5. semendku 2003 — 24. semendku 2006, 23. kezaku 2008 — 3. sügüz'ku 2012.


Baiden Džo.
Džozef Robinett „Džo“ Baiden-nrmb. (; sünd. 20. kül'mku 1942, Skrenton (Pensl'vanii), AÜV) om ranu AÜV:oiden 47. varaprezidentan ühten aigan Barak Obamanke (20.01.2009 — 20.01.2017). Edel sidä vozil 1973−2009 radoi AÜV:oiden Senatan ühtnijaks Delaver-štataspäi. Om ühtnijan.
Biografii.
Džo Baiden kazvoi kanzas ezmäižeks lapseks nelläspäi.
Tuleban aigan politikanmez' openui Delaveran universitetas, om sen vn 1965 pästnikan, sai istorijan da politilogijan bakalavran arvod. Vl 1968 Baiden lopi opendust Sirakuzan universitetan juridižes školas (Nju Jork-štat) i vahvišti dissertacijad jurisprudencijan doktoran arvonke sil-žo vodel.


Marti Petit Antoni.
Antoni Marti Petit (; sünd. 10. kül'mku 1963, Eskal'des Engordan', Andorr) om nügüdläine Andorran päministr (6nz' lugul) vn 2011 semendkun 12. päiväspäi. Om valitud tošti päministraks vn 2015 keväz'kus. Hänel üläopenduz om arhitekturine.


Santuš Fernandu da Pjedade Diaš.
Fernandu da Pjedade Diaš Santuš (; sünd. 5. keväz'ku 1950, Luand, Angol) om ranu 4. Angolan päministran (2002−2008). Vll 2008−2010 i vspäi 2012 radab Angolan Rahvahaližen Suiman prezidentan.
Valdkundan edeližen Žoze Eduardu duš Santuš-prezidentan (1979−2017) dvojurodnii vell'.


Džinsad.
Džinsad () oma kinktas ištutadud räcnäižed brükad kovas kanghaspäi (tobjimalaz sinižel mujul) mujuombletišidenke.
Džinsoiden kodima om Italii; sen paloin, niiden nimi libub Genui-lidnan nimespäi. Edelespäi džinsad tegiba tutabikš Anglijas da Francijas ("denim"-sana znamoičeb francižen «Nim-lidnaspäi»), no saiba surt populärižut, kus kätihe niid uniforman odvaks palaks. Znamasižen džinsoiden dizaineran oli Livai Štrauss, hän populärizirui niid aktivižin.
Vlpäi 1957 möškanzihe džinsoid -ki, ned kändiba populärižikš Mail'man norišton festivalin aigaspäi. Nened brükad linniba kul'tazjaks.


Loo.
Loo (abaz. i,) om turistine mikrorajon Soči-lidnan Lazarevan rajonas.
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1872 enččen Osmanan imperijan maiš kuti eländpunkt žilon statusanke. Mülütihe Sočihe vn 1961 10. päiväl uhokud.
Geografijan andmused.
Rajon sijadase Loo-jogen mererandaližes alangištos, om ümbärtud mägisel'gil koumes polespäi. Rel'jef om kukhikaz, 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, 308 metrhasai.
Kül'bendrand vedase kuz' kilometrad pidust' Mustmeren randad. Päird om Dekabristoiden ird. Matkad Sočin keskushesai om 26 km suvipäivnouzmha.
Eläjad.
Loon eläjiden lugu om läz 10 000 ristituid. Šingotase turizmal. Turistižen sezonan hätkeližuz om pol'vot, semendku-reduku.


Vilämovice.
Vilämovice (pol'š.: "Wilamowice" [vʲilamɔˈvʲit͡sɛ]; vil.: "Wymysoü", silez.: "Wilamowicy") om lidnut Pol'šanman suves, Silezijas. Vspäi 2002 se om ühtennimižen gmin:an keskuseks 17-tuhaiženke ristitištonke (2016).
Eländpunktan aluz om pandud läz 1250 vot. Se sai lidnan oiktusid vl 1818. Lähembaine sur' lidn om Bel'sko-Bäl 6 km suvipäivlaskmha.
Vl 2007 Vilämovicen eläjiden lugu oli 2 813 ristitud.


Vilämovicen kel'.
Vilämovicen kel' (ičeze nimituz: "Wymysiöeryś") om germanižen gruppan indoevropine kel'. Kelel pagištas vaiše Vilämovice-lidnudes (Pol'šanma).
Pagižijoiden lugu om läz 70 ristitud (mamankel'), rauhiden mehiden keskes tobjimalaz, toine kel' om pol'šan kel'. Vilämovicen kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal.
«Meiden Tat» vilämovicen kelel.
Ynzer Foter, dü byst ym hymuł,
Daj wyła zuł zajn ym hymuł an uf der aot;
dos ynzer gywynłichys brut gao yns haojt;
wi wir aoj fercajn y ynzyn siułdigia;
zunder kaonst yns reta fum nistgüta.
Do Dajs ej z Kyngrajch an dy maocht, ans łaowa uf inda.


Modern Talking.
«Modern Talking» ("Nügüd'aigaine lodu" anglijan kelel) oli legendine saksalaine anglijankel'ne sintipopgrupp Hamburgaspäi, vodelpäi 1984 da vodehesai 2003. Mülükundas oli "Tomas Anders" da "Diter Bolen".


Naval'nii Aleksei.
Aleksei Anatol'jevič Naval'nii (; sünd. 4. kezaku 1976, Butin'-külä, Moskvan agj, Venäman NFST, NSTÜ) om venämalaine jurist, tutab blogger da politine i kundaline šingotai, oppozicioner.


Telefon.
Telefon vai pagižim ("tēle" «edahan» + φωνή "fōnē" «än'», «kulund» sanoišpäi) om ladim kulundan sandan i oigendamižen täht keskustal elektrosignaliden kal't.
Telefonan abul kaks' mest voidas pagišta keskneze erazvuiččiš sijiš oldes.
Elektrižen telegrafan sädand da sen kävutand tegisoiš telefonan edelkävujaks 19. voz'sadan ezmäižes poles. Vl 1860 italine amerikalaine Antonio Meučči-londusenkodvii publikoiči kirjutust Nju Jorkan italižes lugendlehteses "Teletrofono"-apparatas, vl 2002 AÜV:oiden Kongress lugi händast telefonan ezmäižeks melestegijaks. Vl 1861 saksalaine Johann Filipp Reis-fizikantedomez' ozuti "Telephone"-ladint, siš oliba mikrofon, batarei i dinamik. Britanine amerikalaine Aleksandr Bell-edheotai sai ezmäšt patentad telefonas («pagižii telegraf») vl 1876, hänen Tomas Vatson-ühtesradnik sädi kellod telefonale vl 1878.


Majami.
Majami ([maɪˈæmi], ispanine virkand: [miˈami]) om lidn da port Atlantižen valdmeren randal. Se sijadase Florid-štatan da pol'saren suvipäivnouzmas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1825. Se sai lidnan statusad vl 1896. Om nimitadud "majaimi"-indejalaižiden mödhe (kätas «sur' vezi») da lähižen reskveden järven mödhe (nüg. Okičobi).
Vozil 2009−2017 Tomas Regalado radoi lidnan pämehen.
Eläjad.
Vl 2009 eläjiden lugu oli 433 146 ristitud. Majami om kahtenz' surtte lidn Floridas (Džeksonvillan jäl'ghe) da AÜV:oiden nelländen surtte lidnaglomeracijan keskuz — läz 5,4 millionad ristituid. Toižen mail'man sodan jäl'ghe sodamehed sirdiba tänna, sid' immigrantad Kubaspäi i heiden jäl'ghe Haitišpäi sirdiba elämhä lidnas da sen ümbrištos erazvuiččil vozil.
Lidn om opendusen järed keskuz (80 tuhad radsijid).
Ižanduz.
Majami om kaikiš suremb rahvahidenkeskeižiden bankoiden keskuz Amerikas. Äjad AÜV:oiden i mail'man kompanijad ohjatas Latinižen Amerikan torgusil Majamišpäi. AÜV:oiden televizijan ispanijankel'žen kontentan znamasine pala fil'mdase neciš lidnas. Toižed sarakod oma turizm i kivisuguiden ümbriradmine. Valdkundan Azekhiden vägiden suvibaz sijadase lidnas.
Transport.
Avtobusad, velosipedad, ezilidnjonused, metro da monorel's oma kundaližtransportaks lidnas. Vspäi 1984 metro radab lidnas (, vl 2017 om 2 jonod, 23 stancijad, 39 km raudteid). Vspäi 1986 maksutoi monorel's om lidnas (, vl 2017 om 3 jonod, 21 stancijad, 7 km raudteid). Kaik 175 tuhad radnikoid om meriportas (2011).
Rahvahidenkeskeine civiline "Majami"-lendimport ("MIA") sijadase 13 km lodeheze lidnan keskusespäi. Tehtas reisid AÜV:oidme i Kariban meren basseinan maihe, mugažo Suviamerikan da Evropan järedoihe lidnoihe.


Mustmeri.
Meren da sen randpolen reljefan kart
Mustmeri (, "Šavi zgva",,) om Atlantižen valdmeren basseinan kontinentansüdäimine meri Evropan da Azijan keskes. Pezeb Venäman, Gruzijan, Turkanman, Bolgarijan, Romanijan da Ukrainan territorijad.
Pind om 422 000 km². Ühtenzoitase Keskmeren Egeiženke merenke Bosfor-sal'men, Mramorižen meren i Dardanellad-sal'men kal't, mugažo Azovmerenke Kerčin sal'men kal't. Meri om znamasine transportine rajon.


Globus.
Globus («šur») om pen' Man model' koumes märičemižes. Toižiden planetoiden, niiden kaimdajiden i taivhaližen sferan globusad oma sätud mugažo.
Globus sättub samha ühthišt nägud kontinentiden i valdmeriden sijaduses, niiden naturaližes surudes, geografižiden kartoiden erineden. Sil-žo aigal järgeližen globusan masštab om hen i ei voi ozutada tahondoiden detalid. Notked metalline jonoštim om tarbhaine keskustoiden märičendan täht. Kalutadas erasid globusoid bemblenvuiččil jonoštimil.
Tähthaižiden (taivhaline) globus ozutab tähthiden sijadust kuvadamižes realižusen rindataden.
Ezmäižed globusad oliba tehtud Amuižes Grekanmas edel meiden erad. Man modelid oliba tetabad Päivnouzmman valdoičijoil. Vedihe ezmäšt globusad Venämaha Sur' Petr-carin aigan.


Makkein Džon.
Džon Sidni Makkein Koumanz' (; sünd. 29. eloku 1936, Koko Solo-sodameribaz läz Kolon-lidnad, Panaman kanalan zon, AÜV — kol. 25. eloku 2018, Kornvill'-kund, Arizon-štat, AÜV) oli amerikalaine politikanmez', 2008-nden voden prezidentkandidat (Barak Obama oti vägestust). Vs 1987 vilukun 3. päiväspäi oli an ühtnijan (valitihe tošti vozil 1992, 1998, 2004 da 2010), oli ezitanu Arizon-štatad.
Oli sündnu sodamehiden kanzha, tat i ded eliba AÜV:oiden sodamerilaivišton admiralad arvonke. Ühtni sodaha Vjetnamas lendajan. Vl 1967 nevondkundaline raket mureni hänen lendint Hanoin taivhas. Makkein putui plenha da oli sigä viž vot polenke. Läksi erindha armijaspäi vl 1981. Oli radikaližeks rusofobaks.
Oli naižiš kahtišti. Kazvatihe seičeme last: ezmäižen akan Duglas- i Endrü-poigindamad, Sidni-tütär ühtendes naimiželospäi, Megan-tütär, Džon Sidni IV- i Džeims-poigad kahtendes naimiželospäi, Bridžit-tütrindam Bangladešaspäi.


Vepsän tätüine.
Vepsän tätüine (ven.: "вепсская кукла") om populärine vepsän bobaine da kaičez.
Mučak.
"Mučak" («mučuine akaine» sanoišpäi) om ripaktätüine. Lugetas, miše rahkoi kucub polunočnicad penile lapsile ka muga telustab uinota. Samha rahkoin tarkust, Änižrandal vagahaižen örigad vaste kävutihe noidhasai. Hän oli omblenu mugošt tätüšt da azotanu itketesen sanoid. Sid' mučakod panihe kätkehe (bajuhu) pölusen alle, i rahkoi vändiži sil, läksi lapsennopäi.


Vepsän mec.
Vepsän mec () om londuseline puišt Leningradan agjas. Pind om läz 189 100 gektarad. Om olmas istoriženke, kul'turiženke da londusenkaičijanke znamoičendanke.
Puišt sijadase nellän rajonan territorijoil: Kos'kenaluižen, Tihvinan, Boksitogorskan da Pöudon rajonil.


Spenser Uinston Bolduin.
Uinston Bolduin Spenser (; sünd. 8. reduku 1948, Greis-Grin-kund, Antigua da Barbud) om ranu 3. Antiguan da Barbudan päministran (24.03.2004—13.06.2014), sil-žo aigal tegi valdkundan röunantagaižiden azjoiden ministran-ki velgusidme (06.01.2005-dataspäi).
Vspäi 1992 om "Ühtenzoittud Progressivižen partijan" vajehtamatoi lider.


Mohammed ibn Rašid al'-Maktum.
Mohammed ibn Rašid al'-Maktum (), lühüdas Mohammed-šeih (sünd. 15. heinku 1949, Al' Šindagh-rajon, Dubai-lidn, AÜE) om 4. da nügüdläine Araban Ühtenzoittud Emiratoiden päministr, 3. Dubain emir.


Tanzwut.
«Tanzwut» om germanijalaine muzikgrupp, kudamb edestab muzikad Neue Deutsche Härte i keskaigaine metal-stiliš. Se om tehtud vl 1998 Corvus Corax-gruppan ühtnijoil.


Windir.
«Windir» oli norvegijalaine muzikgrupp, kudamb edesti must- da vikingmetal-žanroiš.
Grupp oli tehnus vl 1994 Sogndalas (Norvegii). Sen muzikas mustmetal garmoniruib fol'kloriženke da mifologiženke motivoidenke. Ezmäine al'bom om pästtud vl 1997. Pajoiden sur' pala om kirjutadud norvegijan kelen sogndaližel dialektal.
Grupp om pästnus vl 2004, konz sen vokalist Valfar om kolnu. Enččed ühtnijad tegiba Vreid- da Cor Scorpii-gruppid.


Regalado Tomas.
Tomas Pedro Regalado (isp. i angl.: "Tomás Pedro Regalado"), täuz' nimi — Tomas Pedro Regalado i Val'des (; sünd. 24. semendku 1947, Havan, Kuba) om edeline, 42. Majami-lidnan pämez' (11.11.2009—15.11.2017). Sirdi leten Havanaspäi Floridha vn 1962 sulakus ičeze tädinnoks. Amerikalaine lehtezmez' enččel.
Frensis Suares radab hänen jäl'ghetulijaks, Majami-lidnan pämehen.


Lurkmore.to.
lurkmore.to, vai Venän larkmoar (,) om venäkel'ne jumoristine sait, kudamb ümbrikirjutab ičtaze kut «Internet-subkul'turiden, fol'kloran da Internet-memiden enciklopedii».
Saitan aluz om pandud kuti "lurkmore.ru" vn 2007 heinkus. Server sijadase Amsterdamas. Kirjutusiden lugu om 8,481 (27. kül'mku 2017). Se om üks' populärižiš Venäman saitoišpäi (352-nz' sija kacundoiden mödhe vn 2017 kül'mkus).
Äiluguižiden blokiruindoiden jäl'ghe saitan pidajad sirdiba Venämaspäi. Sait om blokiruidud Vaugedvenäman territorijal vn 2017 uhokus kuti ekstremistine.


Breivik Anders Bering.
Anders Bering Breivik (; sünd. 13. uhoku 1979, Oslo, Norvegii) om norvegijalaine terrorist da nacionalist. Rikoi 77 ristitud Oslos da läz sidä 2011-ndes vodes, heinkun 22. päiväl.


Nuori Karjala.
Nuori Karjala (,) om Venäman Karjalan Tazovaldkundan norišton kundaline organizacii. Om olmas vspäi 1993.
Voden 2015 heinkulpäi Venäman ohjastuz mülüi organizacijad «röunantagaižiden agentoiden» nimikirjuteshe, i se oli pästtud radmaspäi.
Vl 2016 vilukun 21. päiväl uz' organizacii udenke nimenke om registriruidud Karjalan Tazovaldkundas: «Igähižiden rahvahiden pid'oitelendan da kundaližen diplomatijan Nuori Karjala-keskuz». Valitihe ut ezimest, Aleksei Cikarev () radab organizacijan ezimehen vspäi 2016.
Edeližed ezimehed: Natal'ja Antonova (2006−2011), Alina Čuburova (2011−2015).


Joy.
«Joy»-muzikgrupp «Легенды Ретро FM 2010»-radiooigendusel
«Joy» («ihastuz» anglijan kelespäi, virktas: "Džoi") om avstrijalaine sintipopgrupp. Keratihe muzikgruppad ezmäižen kerdan penes Bad Ausze-lebutahos (Štirii-federacijanma) vl 1984. Grupp edestab pajoid anglijan kelel.
Kaikiš tetabad gruppan pajod oma «Touch By Touch», «Valerie» i «Hello».
Mülükund.
Mülükund om Freddi Jaklič, Manfred Temmel', Endi Švaicer.


Burford Eleanor.
Eleanor Elis Hibbert (), todesine nimi — Eleanor Elis Baford (angl.: "Eleanor Alice Burford"; sünd. 1. sügüz'ku 1906, London, Sur' Britanii — kol. 18. viluku 1993, matkan aigan Keskmeredme Afinoiden da Port Saidan keskes) oli britanijalaine (anglijalaine) kirjutai naine. Todesine sündundan dat i elon detalid ei olgoi tetabad ühtei.
Hän kirjuti istorižid, gotikaižid da armastuzromanoid. Sädamizen vozil (1941-1993) kirjuti 200 kirjad, pästtihe 100 mln egzemplärid 20 kelel kaiked mail'madme.


Poliščuk Lübov'.
Lübov' Grigor'jevna Poliščuk (; sünd. 21. semendku 1949, Omsk, Venäman NFST, NSTÜ — kol. 28. kül'mku 2006, Moskv, Venäma) oli nevondkundaline i venämalaine aktris.


Ranevskaja Faina.
Faina Georgijevna (Grigor'jevna) Ranevskaja (), todesine nimi — Faina Girševna Fel'dman (; sünd. 15. eloku 1896, Taganrog, Venäman Imperii — kol. 19. heinku 1984, Moskv, NSTÜ), oli tetab nevondkundaline i venämalaine aktris, NSTÜ:n rahvahaline artist (1961).


Ferland Džodel'.
Džodel' Ferland (angl. i franc.: "Jodelle Micah Ferland"; sünd. 9 reduku 1994, Nanaimo, Britanine Kolumbii, Kanad) om kanadalaine aktris, "Emmy"-TV-premijan nominant, Kanadan nacionaližen Džini-kinopremijan nominant "Parahim aktris"-kategorijas i prestižižen "Saturn"-premijan nominant.
Džodelil om järgeližusetoi aktrisankar'jer — hän vändleb tobjimalaz horroriš i trilleriš, a hänen rolid oma nägused, kolnuded neičukaižed, demonad i m.e.


Savičeva Julija.
Julija Stanislavovna Savičeva (; sünd. 14. uhoku 1987, Kurgan, Kurganan agj, Venäman NFST, NSTÜ) om Venäman estradan tutab pajatai naine.
Vl 2004 hän ezini Venämad "Evrovizii"-konkursal, kus pajati "Believe Me"-pajon. Julija sai 11-nden sijan (67 čokkoint).


Budu Amado.
Amado Budu (; sünd. 19. kül'mku 1962, Buenos Aires, Argentin) om ranu Argentinan 35. varaprezidentan (10. tal'vku 2011 — 10. tal'vku 2015). Edel sidä radoi kaks' vot Argentinan ekonomikan ministran.


Sargsän Tigran.
Tigran Surenovič Sargsän (; sünd. 29. viluku 1960, Kirovakan, Armenijan NST, NSTÜ) om ranu 12. Armenijan päministran (9. sulaku 2008 — 3. sulaku 2014).


Rasizade Artur Tair ogli.
Artur Tair ogli Rasizade (; sünd. 26. uhoku 1935, Gändž, Azerbaidžanan NST, NSTÜ) om Azerbaidžanan valdkundan šingotai. Radoi 6. i 8. Azerbaidžanan päministran vodes 1996 kül'mkun 26. päiväspäi vn 2018 sulakun 21. päivhäsai, päiči keskustas vl 2003 (4. eloku — 4. kül'mku), konz Il'ham Alijev-prezident oli päministraks pordaigaližešti.
Biografii.
Tuleban aigan valdkundmez' om sündnu opendajan kanzha, Tair Mamed-tat pölištui Suren sodan aigan vl 1942. Om Azerbaidžanan industrialižen institutan pästnikan (1957). Oli ranu inženeraks Azerbaidžanan kivivoimašinansauvomižen institutas vhesai 1975.
Vspäi 1978 oli Azerbaidžanan valdkundmehen. Vll 1986−1992 radoi Azerbaidžanan NST:n Ministrišton nevondkundan ezmäižen varaezimehen.
Artur Tair om naižiš, üks' tütär om sündnu.


Gillard Džulija.
Džulija Eilin Gillard (; sünd. 29. sügüz'ku 1961, Barri (Uel's), Sur' Britanii) om ranu 27. Avstralijan päministran (24. kezaku 2010 — 27. kezaku 2013). Om kaikiš suremban valdkundas Avstralijan leiboristižen partijan ühtnijan, oli sen lideran päministraks.


Faiman Verner.
Verner Faiman (; sünd. 4. semendku 1960, Ven, Avstrii) om avstrijalaine politikanmez', Avstrijan Socialistiž-Demokratižen partijan ühtnii noressai. Oli partijan ezimehen vspäi 2008. Radoi transportan ministran Avstrijan ohjastuses, sid' oli 12. Avstrijan federaližen kancleran (päministran, 02.12.2008-09.05.2016).


Lidnalaine legend.
Lidnalaine legend () om nügüd'aigaine legendan vai mifan toižend. Lidnalaižed legendad oma lühüdad tobjimalaz i nägudas todhekoskujikš ezmäižel kacegel. Konz ken-ni starinoičeb lidnalašt legendad, ka sanub, miše nece om putnu hänen sebranikale, tutabale mehele i s.v. Äjad lidnalaižed legendad oma lujas elokahad, paksus om jüged uskotoitta ristitud, miše nece om vaiše mif.


Foulks Artur.
Artur Aleksander Foulks (; sünd. 11. semendku 1928, Met'ju-Taun, Sur' Inagua-sar', Bagamad) oli 10. Bagaman Sariden jenaral-gubernatoraks vozil 2010-2014. Margerit Pindling radab hänen jäl'ghetulijaks nügüd'.


Virrat.
Virrat (mugažo suomen kelel;) om Suomenman lidn valdkundan suvipäivlaskmas. Se om Pirkanma-agjan üks'toštkümnenz' lidnankund 12:späi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1868 kuti kund. Kätihe lidnudeks vl 1974, se sai lidnan statusad vl 1977.
Virrat šingotase maižandusen rajonan keskuseks sen produkcijan ümbriradmižen edheotandoidenke, mugažo turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan pohjoižröunanno, Toižvezi-järven (suom. "Toisvesi") suvirandoil, mugažo peniden Sekkis- (suom. "Siekkisjärvi") da Härkössel'gan (suom. "Härkösselkä") jarviden keskes. Kuz' avtoted ühtenzoitasoiš lidnas. Matkad agjan Tampereh-keskushesai om 105 km suvhe, Jüväskülähäsai om 114 km päivnouzmha, Porihesai — 152 km suvipäivlaskmha, Seinjogihesai — 90 km lodeheze, Hel'sinkihesai — 240 km suvhe orhal vai 290 km avtotedme.
Vl 2018 lidnan ühthine pind — 1 299,07 km², sidä kesken kuivma 1 162,55 km², vezi i sokaz tahond ottas 136,52 nellikkilometrad.
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 9 621 ristitud, sil aigalpäi kaik poleneb. Rahvahantiheduz om 5,98 rist./km² (2016).
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 97,7%, ročin kel' — 0,1%, toižed keled — 2,2%.
Tapani Leppänen radoi lidnan edeližen pämehen vozil 1993−2010.


Danijan kel'.
Danijan kel' (ičeze nimituz: "dansk") om valdkundkel' Danijas, Fareran saril, Grenlandas da. Pagižijoiden lugu om läz 6 millionad ristituid.
Se om indoevropine, germanine kel'. Danijan kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal.
Reguliruindorganzacii om Danijan kel'nevondkund (dan. "Dansk Sprognævn"). Se om kul'turministrusen pala, radab penes Bogense-lidnas Danijan keskuzpalan suves vspäi 1955.
Danijan kel' oli Norvegijan oficialižeks keleks 15.-18. voz'sadoil. Kel' om velgusine opendamha Islandijan školoiš 6. klassaspäi.
Paginoiden koume joukud: päivnouzmaižed, sar'hižed, päivlaskmaižed. Kirjankel' om sätud 18. voz'sadal, ottihe Zelandijan paginoid (sar'hižiden paginoiden jouk) aluseks.


Vodilaižed.
Latvijan vodilaižed rahvahaližed sobad päl, pirdi M. de Pauli
Vodilaižed (ičeze nimituz: "Vad'd'alaizõd") oma üks' Baltijan meren suomalaižiš rahvahaišpäi. Rahvahan kodima sijadase Venäman Leningradan agjan Kingiseppan rajonas, vodilaižiden tobj pala eläb siš tähäsai.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe rahvahan lugumär om 64 ristitud. Sen ližaks, vn 2000 Estinman rahvahanlugemižen mödhe 9 vodilašt elädas valdkundan pohjoižpäivnouzmas.
Rahvahan kel' om vodin kel'. Religii om ortodoksine hristanuskond.


Poltavčenko Georgii.
Georgii Sergejevič Poltavčenko (; sünd. 23. uhoku 1953, Baku, Azerbaidžanan NST, NSTÜ) om 3-nz' da nügüdläine Piterin gubernator vs 2011 elokun 31. päiväspäi. Edel sidä radoi Venäman prezidentan täuz'valdaižen ezitajan Federaližes Keskuzümbrikos (18.05.2000—31.08.2011).
Jäi radsijal Piterin gubernatoran edelstrokuižiden valičendoiden jäl'ghe vn 2014 sügüz'kus, sai 79,3% änid.


.bg.
.bg om Bolgarijan Internet-domen. Se om avaitud 1995-nden voden 3. päiväl vilukud.


.et.
.et om Efiopijan Internet-domen. Se om avaitud 1995-nden voden 15. päiväl redukud.


.rs.
.rs om Serbijan Internet-domen. Se om avaitud 2007-nden voden 24. päiväl sügüz'kud.


.срб.
.срб om Serbijan komplimentarine domen. Se om avaitud 2011-nden voden uhokul.
Nece om toine domen kirilližel kirjamištol internetas.


Drozdenko Aleksandr.
Aleksandr Jur'jevič Drozdenko (; sünd. 1. kül'mku 1964, Akžar-žilo, Džambulan agj, Kazahstanan NST, NSTÜ) om Leningradan agjan koumanz' gubernator, radab vn 2012 28. päiväspäi semendkud kahtenden strokun jäl'geten. Edel sidä radoi Leningradan agjan varagubernatoraks — agjan kaluišton ohjandusen komitetan ezimeheks kümne vot. Nügüd' om valitud kaiken rahvahan valičendoil vn 2015 13. päiväl sügüz'kud (sai 82,1% änid, tulend 44,52%).
Openui Leningradan maižanduzinstitutas, om pästnus sišpäi «maižandusen ekonomik da organizacii»-specializacijanke vl 1986. Vozil 1988—2002 radoi Kingiseppan rajonan ohjanduzkundas erazvuiččil radnikusil.


Valaam.
Valaam (,) om sar' Ladoganjärven pohjoižes palas, Valaaman sarišton kaikiš suremb sar'. Nened eländtahod sijadasoiš sarel: Valaam-žilo, kudamb mülüb Sortavalan lidnankundha, i Valaaman mez'jumalankodi — venälaižen sauvondčomamahton znamasine muštnik.
Valaaman pind om 28 km², sarišton enamba kaht koumandest. Territorii sijadase 5 m (Ladogan pind)..58 m ü.m.t. korktusil. Kaks' südäijärved (ühthine pind om 1 km²) ühtenzoittas kanaloil keskneze i Ladoganke. Matkad Ladogan lähembaižhe randhasai om 22 km, Sortavalhasai om 42 kilometrad.


Olud.
Olud om väll' alkogoline jom.
Olud om koumanz' populärine jom mail'mas (veden da čajun jäl'ghe) i kaikiš populärižemb alkogoline jom.


Šotlandii.
Šotlandii (angl. i,) om üks' Suren Britanijan administrativiž-territorialižiš paloišpäi, sen pohjoine. Röunatab Anglijanke suves kuivmadme.
Istorii.
Vozil 854−1707 ripmatoi Šotlandijan kunigahuz oli olmas. Vspäi 1999 ičeze parlament om olmas. Ičeze oiktuzsistem om kaičenus avtonomijan territorijal.
Geografijan andmused.
Šotlandijan pälidn om Edinburg. Kaikiš suremb lidn om Glazgo. Atlantižen valdmeren Pohjoine meri lainištab avtonomijan päivnouzmaižid randoid, Irlandijan meri — päivlaskmaižid. Kaikiš suremb meriport i kivivoin samižen keskuz om koumanz' surtte Aberdin-lidn.
Pind — 78 722 km². Ristitišt om 5 438 000 eläjad (2018), vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe — 5 295 400 eläjad.


Desireless.
Desireless (francine virkand: [deziʁ'lɛs]), todesine nimi — Klodi Fritš-Mantro (; sünd. 25. tal'vku 1952, Pariž, Francii) om tutab francijalaine pajatai naine.


Venäman flag.
Venäman flag (), mugažo Venäman trikolor ("Российский триколор"), om Venälaižen Federacijan üks' oficialižiš simvoloišpäi. Flagan proporcii om "2:3".
Nügüdläine flag om vahvištadud voden 1993 tal'vkul, hot' analogižiš nägusiš se om olmas 17. voz'sadalpäi. Venäman flagan edeline pojav versii oli olmas vll 1991−1993, sen mujuiden ližamujud oliba toižed vähän i proporcii oli "1:2". Venäman valdkundflagan päiv oigendase elokun 22. päiväl.
Venäman flagan mujud oma vauged ülähän, sinine keskuses dai rusked alahan. Nenil mujuil ei olgoi konkretižid znamoičendoid, faktižikš ned oliba Alamaiden flagan mujuiden «kal'k». Ezmäi 17. voz'sadal kävutihe trikolorad Venäman torguindflagaks vaiše.


Venäman valdkundflagan päiv.
Venäman valdkundflagan päiv () om Venäman oficialine praznik, kudamb om pühätadud Venäman flagale. Ei ole lebupäiv.
Oigendase elokun 22. päiväl vodespäi 1991.


Vepsän Vezad.
«Vepsän Vezad» om vepsän rahvahaline norišton organizacii Venäman Karjalan Tazovaldkundas. Om olmas vspäi 2003.


Vepsän ülüz.
Vepsän ülüz () om ülüz Venäman lodehes, Päivnouzmevropižen tazangišton pohjoižes.
Ülüz levigandeb Leningradan agjan homendezbokas (Pöudon, Boksitogorskan i Tihvinan rajoniš) da Vologdan agjan lodehes (Vitegran rajon).
Korktuz om 304 metrad valdmeren pindan päl, kaikiš korktemb čokkoim om, Vitegran rajon. Toine korged čokkoim om Gapsel'g (ven. "Гапсельга") Leningradan agjas, 291 m ü.m.t. kortte.
Rel'jef om kukhikaz karstan nägusinke, tahond om järvikaz. Erasiden järviden vezi kadob pordaigaližešti, i Šimjärven kel'dtaho om sätud vl 1978 kaičemha da tedoidamha niid.


Tähthasižed voinad.
«Tähthasižed voinad» () om tehtud epine tedoliž-fantastine sag. Džordž Lukas om sen režissöraks. Originaline kel' om anglijan kel'.
Kinoepopei.
Kahesa epizodad mülüdas "Tähthasižed voinad"-kinematografižhe ciklha, ned oma fil'mdud koumes etapas. Epizodad IV-VI oma fil'mdud ezmäižil, sid' — epizodad I-III, sen jäl'ghe epizodad VII-VIII.
Vl 2012 tuli ezmäižen epizodan udištadud variant  — 3D-nägus.


Uz' Devätkino.
Uz' Devätkino (2010, semendku).
Uz' Devätkino (,) om külä Leningradan agjan Vsevoložskan rajonan päivlaskmas. Mülüb Piterin aglomeracijha sen pohjoižpäivnouzmas.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1888 sirtud eläjil-inkerilaižil lähižes "Devätkino"-küläspäi. Šingotaškanzihe «Turboatomgaz»-tegimen sauvondan jäl'ghe, se radab vspäi 1977.
Külä om Uden Devätkinon küläkundan administrativine keskuz i üks'jäine eländpunkt.
Eläjad da transport.
Vl 2010 külän eläjiden lugu oli 10 978 ristitud. Kaik 19 603 ristitud elihe küläs vl 2019. Nece om kaikiš suremb külähine eländpunkt Leningradan agjas.
Kümne nimitadud irdad om küläs. Devätkino-metrostancii link=Kirovsko-Viborgskaja linija om nimitadud Uden Devätkinon mödhe, stancii sijadase Murino-lidnas.


Bugri (Vsevoložskan rajon).
Bugri (,) om lidnanvuitte žilo Leningradan agjan Vsevoložskan rajonas. Se om Bugrin küläkundan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt om znamoitud vn 1855 kartal ezmäižen kerdan kuti Zagameli-torgovanan Bugri-usadib. Vl 1914 oli kezaküläpertiden peneks žiloks.
Bugri šingotase puižiden pertiden tegimel, sauvondmujuiden tehmižel, torguindkompleksoil.
Geografijan andmused.
Žilo sijadase Piterin pohjoižpäivnouzmaižel röunal ani, 16 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Röunatab Rengazavtotenke. Rel'jef om kukhikaz. Kaik om 22 nimitadud irdad.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe žilon eläjiden lugu oli 6 154 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Irdkosketused.
*


Voyage, voyage.
«Voyage, voyage» ("Lenduz, lenduz") om Desireless-pajatajan tetab pajo sintipop-žanras da ühtennimine singl. Singl om pästtud 1986-nden voden tal'vkul, enamba 5 millionad kopijoid möihe mail'mas. Jäl'gmäine 12. pajo «François»-al'bomas (1989).
Sädiba pajod Žan-Mišel' Riva-muzikankirjutai da prodüser, hän i Dominik Al'ber Dübua oma sanoiden tegijad.
Pajon tekst om francijan kelel.


Priozersk.
Priozersk (, karj. "Kägöisalmi",) om Venäman lidn Leningradan agjan lodehes. Se om Priozerskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1295 kuti "Korel-lidnuz", oli tetab necen nimenke vhesai 1611. Se sai lidnan statusad vl 1310. Vspäi 1948 lidn om olmas nügüdläiženke nimenke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Karjalan kaglhal, Ladoganjärven i Vuoks-järven keskes, Vuoks-jogen pohjoižen hijaman randoil, 14 m valdmeren pindan päl keskkorktusel. Matkad Piterin röunhasai om 127 km suvhe, sen keskushesai — 145 km.
Eläjad.
Vl 1910 eläjiden lugu oli 1 977 ristitud. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 18 929 ristitud.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarak om mecan süvä ümbriradmine. Lidnan üks'jäine specialižen keskopendusen aluzkund om politehnine kolledž.
Ühtennimine raudtestancii seižub Piter (Suomen päraudtestancii) — Hiitol raudtel. Avtote Sortavalhasai (A-121) läbitab lidnad. Venehstancii om Vuoks-järven randal.
Irdkosketused.
*


Priozerskan rajon.
Priozerskan rajon () om municipaline ühtnik Leningradan agjas.
Administrativine keskuz om Priozersk (vspäi 2006 mülüb rajonha), sijadase rajonan pohjoižpäivnouzmas.
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1940 heinkun 9. päiväl enččel Suomenman territorijal Tal'vsodan jäl'ghe kuti Kägisal'men rajon Kägisal'm-lidnan keskuseks. Vozil 1941−1944 rajonan territorii oli Suomenman tobmuden al sodavägiden tulendan tagut.
Vl 1944 kül'mkus rajonad alištihe Leningradan agjan tobmudele. Vl 1948 redukun 1. päiväl rajon om olmas nügüdläiženke nimenke, kut rajonan keskuz-ki. Vozil 1948−2006 Priozersk alištui agjan tobmudele oikti. Vl 1960 tal'vkun 9. päiväl rajonad ühtištuihe Sosnovon rajonan palanke. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006.
Geografijan andmused.
Priozerskan rajon om Leningradan agjan lodehline taho. Pind — 3 597 nellikkilometrad. Mecad ottas territorijan kaks' koumadest, ned oma pedaimecad, pedaikanghad tobjimalaz.
Ladoganjärven randan pala om pohjoižpäivnouzmas da päivnouzmas. Znamasine jogi om Vuoks, lankteb Lagoganjärvhe. Järved ottas 12% rajonan territorijad, znamasižed oma Vuoks (108 km², sidä kesken sared 15 km²), Otradnoje (72 km²) da pit'k Suhodol'skoje järved. Joged da järved mülüdas Atlantižen valdmeren basseinha.
Londuseližed varad oma sauvondmaterialad (ozrikkivi, rugižkivi, letked, saved), mec, kala, reskvezi.
Vspäi 2006 rajonan territorii alajagase 14 municipaližhe ühtnikha: 2 lidnkundha da 12 küläkundha.
Tobmuz.
Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Nevondkund (ven. "Совет депутатов") 28 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl. Vladimir Mil'nikov radab sen ezimehen da rajonan pämehen vs 2014 sügüz'kun 29. päiväspäi. Ezitajiden Nevondkund valičeb rajonan administracijan pämest.
Vspäi 2011 Svetlana Potapova om valitud i radab rajonan administracijan pämehen, se om hänen kahtenz' strok jäl'geten. Ezmäine varapämez' da viž muite varapämest oma hänele abhu. Nell' komitetad, 19 palakundad da laudkund alištudas rajonan administracijale.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 62 193 ristitud.
Kaik om 103 eländpunktad rajonas, sidä kesken 1 lidn, 1 lidnanvuitte Kuznečnoje-žilo, 73 žilod, 5 raudtestancijan žilod, 23 küläd.
Toižed sured eländpunktad oma Sosnovo-žilo (7,2 tuh. rist. vl 2010), lidnanvuitte Kuznečnoje-žilo (4,3 tuh. rist. vl 2016) da Sapörnoje-žilo (3,6 tuh. rist. vl 2010).
Rahvahad (vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4%): venälaižed — 84,1%, ukrainalaižed — 2,7%, vaugedvenälaižed — 1,4%, uzbekalaižed — 0,8%, totarlaižed — 0,6%, armenijalaižed — 0,4%, toižed — 2,6%, rahvahuden ozutandata — 7,4%.
Erased igähižed rahvahad: karjalaižed — 89 rist. (0,14%), suomalaižed — 50 rist. (0,08%), estilaižed — 24 rist. (0,04%), vepsläižed — 7 rist. (0,01%).
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma mecan varhapanend da ümbriradmine, ozrikkiven samine, meblän tehmine, plastiktegesiden pästand, sömtegimišt, maižanduz da kalankazvatuz, turizm.


Pul'kin Vasilii.
Vasilii Andrejevič Pul'kin (; sünd. 1. viluku 1922, Nürgoviči, Čerepovecan gubernii, Venäman NFST (Nevondkundaline Venäma) — kol. 9. sulaku 1986, Kirovsk (Leningradan agj), Venäman NFST, NSTÜ) oli vepsän prozan kirjutai da dramaturg. Sädamižen voded: 1970 — 1986. Kirjuti venän kelel.
Vasilii oli sündnu manmehiden pereheze. Toižen mail'man sodan ühtnii, vastsi vägestust Budapeštas.


Keväz'vezi.
«Keväz'vezi» om vepsläine folkmuzikgrupp Petroskoišpäi, Karjalan Tazovaldkund. Kollektiv om olmas vspäi 1999. Se om sätud Vepsän kul'tursebran iniciativan mödhe.
Kaik om ühesa ühtnijad muzikgruppas. Čomamahtoine ohjandai — Svetlana Kosireva.
«Keväz'vezi» edestab pajoid vepsän kelel.


Matvejev Andrei.
Andrei Födorovič Matvejev (; sünd. 25. eloku 1892, Järvenkülä, Pöudon makund, Oloncan gubernii, Venäman imperii — kol. 30. keväz'ku 1985, Dnepropetrovsk, Ukrainan NST, NSTÜ) oli Venälaižen imperijan politikanmez' da nevondkundaline opendai. Vepsläine.


Alitus.
Alitus () om lidn Litvanman suves. Se om Alitusan statistižen agjan keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1377 kuti "Aliten-lidnuz" puspäi. Ezimeletaden, om nimitadud Nemanan ližajogen mödhe, kudamban nimi "Alitupis" () nügüd'aigan. Stefan Batorii-kunigaz andoi torguindoiktusid da lidnan statusad vspäi 1581.
Vl 1890 lidnuz om saudud lidnas varmitamha Venäman imperijan päivlaskmašt röunad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Nämunas-jogen randoil 200 m kortte valdmeren pindan päl. Matkad Vil'nüshasai om 105 km pohjoižpäivnouzmha orhal. Lähembaine järed lidn om Kaunas 65 km pohjoižhe avtotedme vai raudtedme.
Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz om +6,4 C°, vilukun kesklämuz −5 C°, heinkun da elokun +16,7 C°. Paneb sadegid 634 mm vodes, penemb kaiked uhokus-keväz'kus (63 mm pordos).
Eläjad da ižanduz.
Vn 2011 Litvanman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 59 964 ristitud, litvalaižed ottas 96,9% heiden keskes. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1989 — 73 015 eläjad.
«Alytus Arena»-basketbolstadion om saudud lidnas vl 1977, rekonstruiruidud vl 2010. Molembiden sodoiden Afganistanas veteranoiden muzei, saven muzei, kaks' kodirandantedištandmuzejad i kaks' memoriališt muzejad oma Alitusas. Tomatiden mujahtusen festival' oleleb lidnas joga vodel. Evropine bonsain ozutelend oleskeleb vozidme.
Ižandusen sarakod oma himine («Alytaus chemija»), kebn tegimišt («Alytaus tekstilė»-tekstil'edheotand), elektrotehnine sarak («Snaige»-vilugoitimiden tegim), sömtegimišt (alkogoližiden jomiden «Alita»-kompanii).
Irdkosketused.
*


Litvanman flag.
Litvanman flag () om Litvanman Tazovaldkundan üks' oficialižiš simvolišpäi. Flagan proporcii om "3:5".
Istorii.
Nügüdläižen flagan toižend om vahvištadud ezmäižen kerdan 1918-nden voden 25. päiväl sulakud. Trikolor oli Litvanman valdkundaližeks simvolaks vhesai 1940, Germanijan okkupacijan aigan-ki (1941−1944).
Flag om vahvištadud tošti vn 1988 kül'mkus. Vn 2004 sügüz'kuhusai sen proporcii oli 1:2.
Käskuz valdkundaližes flagas da toižiš flagoiš (uz' redakcii 1. sügüz'ku 2004) ümbrikirjutab flagad detaližikš da märičeb sen kävutandan järgendust.
Ümbrikirjutand.
Oigedsaumaine tera kogoneb koumes lapakoiktas šoiduspäi, ülähäspäi: pakuine, vihand, rusked. Pakuine muju simvolizuruib vauktust i päiväšt, vihand ozutab heinäd, rusked znamoičeb valatadud vert Litvanmaha näht.
Valdkundaline praznik.
Litvanman valdkundaližen flagan päiv () oigendase vilukun 1. päiväl, sil päiväl vodes 1919 flag oli pandud Vil'nüsan lidnusen päl ezmäižen kerdan.


MD-11.
MD-11 om tehtud «McDonnell Douglas»-korporacijal levedfüzeläžine passažirlendim koumenke likutimenke.
Om saudud McDonnell Douglas DC-10-modelil aluseks. Ezmäine kodvlenduz oli 1990-nden voden vilukun 10. päiväl, kommertine kävutand zavodihe vl 1991. Kaiked om 200 lendint, oma pästtud vozil 1988−2001.


Vagur.
Vagur (, «merikar») om lidn Fareran Sariš, suvižel Suduroi-sarel. Se om saren kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Kaikenaigaine eländpunkt om olmas 16. voz'sadaspäi. Port sijadase fjordan pohjoižrandal. Kalanümbriradai tegim i gidroelektrostancii (vspäi 1921) ratas kommunas.
Vl 2009 Vaguran kommunan eläjiden lugu oli 1 371 ristitud, saren koume kümnendest. Kommunan pind om 20,6 nellikkilometrad.


An-26.
An-26 (ukr. i; mödhe — Curl «vehor'») om «Antonov»:an nevondkundaline sodalendim, An-24-passažirlendimen variant. Ezmäine lenduz oli 1969-nden voden semendkul. Kaik om pästtud 1,403 lendint, lopihe vl 1986.


Fareran kel'.
Fareran kel' (ičeze nimituz: "Føroyskt mál" [ˈføːɹɪst ˈmɔaːl]) om Danijan Fareran Sared-avtonomijan üks' oficialižiš kelišpäi. Pagižijoiden lugu om 69 150 ristitud (2015).
Se om indoevropine, germanine kel'. Fareran kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal.


Ternopol'.
Ternopol' (; vhesai 1944 — Tarnopol') om Ukrainan lidn valdkundan päivlaskmas, Ternopolin agjan politiž-administrativine, ekonomine da kul'turine keskuz. Se om Galicii-istorižen regionan üks' koumes kakiš surembas lidnaspäi.
Lidn šingotase sömtegimištol, sauvondmaterialiden sarakol i omblendedheotandoil, pästtas avtokabelid, mugažo mebel'fabrik i zell'fabrik ratas.
Ternopol' om Ukrainan päivlaskman nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe. Sijadase Seret-jogel, 320 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 218 641 ristitud.
*


Komin Vikipedii.
Komin Vikipedii (kom.: "Коми Википедия") om joudai enciklopedii komi-ziränižel kelel, Vikipedijan kominkel'ne jaguz.
Se om avaitud 2004-nden voden elokul. Nece om ezmäine Vikipedii Venäman uraližil kelil.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.


Halifa ibn Salman al'-Halifa.
Halifa ibn Salman al'-Halifa (; sünd. 22. kül'mku 1936, Džasr, Bahrein) om ezmäine da nügüdläine (2017. voz') Bahreinan päministr (vs 1971 elokun 16. päiväspäi). Bahreinan nügüdläižen Hamad ibn Isa al'-Halifa-kunigahan däd'.


Hasina Šeih.
Šeih Hasina Vazed (; sünd. 28. sügüz'ku 1947, Tungipara Upazila, Pakistanan Dominion) om 13. da nügüdläine Bangladešan päministr (1996−2001 i vs 2009 vilukun 6. päiväspäi).


Knock Nevis.
Knock Nevis (vll 2004−2009; nimitihe toižikš-ki kuti "Seawise Giant" (1979−1989), "Happy Giant" (1989−1991), "Jahre Viking" (1991−2004) i Mont (2009−2010)) oli norvegine supertanker. Se oli kaikiš suremb laiv mail'mas.
«Knock Nevis» oli saudud vl 1979, jäl'gmäižil vozil oli kävutadud kuti kivivoivaradim, sid' oli sattud Alangha (Indii), kus vl 2010 oli utiliziruidud.


Blogan päiv.
Blogan päiv (,) om oficialižetoi praznik, kudambad oigetas elokun 31. päiväl.
Ezmäižen kerdan praznik oli oigetud vl 2005.
Om pandud, miše kaiken mail'man bloggerad oigetas tedotusid ičeze lugijoile sen päivän aigan ozutamha mel'hetartujid blogid. Muga lugijad avaitas uzid blogid i levitadas niid Internet-verkos.


Poskröbiševa Galina.
Galina Ivanovna Poskröbiševa (; sünd. 4. kül'mku 1935, NSTÜ — kol. 1. sulaku 2008, Venäma) oli nevondkundaline da venämalaine dietolog, TV-vedai da kirjutai.


Gaidai Leonid.
Leonid Iovič Gaidai (; sünd. 30. viluku 1923, Svobodnii (Amuran agj), Venäman NFST, NSTÜ — kol. 19. kül'mku 1993, Moskv, Venäma) oli tetab nevondkundaline režissör, kinotarinantegii i akt'or. Sai NSTÜ:n rahvahan artist-arvod vl 1989.
Biografii.
Tuleban aigan režissör oli sündnu raudteradnikan kanzha koumandeks poigaks. Kanz sirdi Čitha, sid' Irkutskan ezilidnha.
Mez' ühthi Toižhe mail'man sodha. Vl 1947 oli pastnikan teatraližes studijaspäi Irkutskan agjan dramteatranno, kus oli otnus akt'oran i pidatusen radnikan. Openui režissöran fakul'tetas vll 1949−1955. Vspäi 1955 oli ranu «Mosfil'm»-kinostudijan režissöraks. Debütirui «Pit'k matk»-fil'manke vl 1956.


Fobii.
Fobii ("fobos" — «varu») om luja irracionaline varu vai seižui liig trelog erasen objektan olendan aigan. Panik i tuntken kadond oleskeldas reakcijaks.
Sanu fobijad ristit tegeb kaik, miše ümbärta situacijad i päzutada objektaspäi, kacmata pen'he realižhe varushe. Ku mehele ei voi ümbärta i päzutada, ka hän mokičese. No nimitada äjid fobijoid psihižikš läžundoikš ei sa.
Fobijan spravitandan metod om sistematine desensibilizacii — lähenemine fobijan objektannoks penil märil.


Tedonpäiv.
Tedonpäiv () om valdkundaline praznik Venämas, Vaugedvenämas i Ukrainas. Radinpäiv. Oigetas sügüz'kun 1. päiväl.
Zavottihe oigeta praznikad vl 1984. Znamoičeb openduzvoden zavodindad školiš i üläopendusen aluzkundoiš. Panii muštho päiv ühtenden klassan openikoiden täht.
Necil päiväl tehtas školoiš üläihastuseližid suimid, klassančasuid, tedon, kožundan, varuitomuden i mehelusen urokoid.


Moldovan etnolekt.
Moldovan etnolekt (ičeze nimitused: "moldovenească", "молдовеняскэ") om romanijan kelen dialekt, kudambal pagištas Moldovas da Dnestranrandas. Faktižikš, se om romanijan kelen nimi neniš valdkundoiš.
Pagižijoiden lugu om läz 2 millionad ristituid (mamankel'). Moldovan kirjkel' om latinan da kirilližen kirjamištoiden pohjal.


Surg.
Surg () om vepsän külä Vologdan agjan Babajevon rajonas. Mülüb Vepsän rahvahaližhe küläkundha.
Külä sijadase Ivod-jogen hural randal. Matkad küläkundan administrativižhe Timošino-keskushesai om 42 km suvhe avtotedme, rajonan Babajevo-keskushesai om 132 km suvhe avtotedme.
Vn 2002 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe Surgan eläjiden lugu oli 32 ristitud (19 mest, 13 naist), heišpäi vepsläižed viž seičemendest.
Vn 2019 sügüz'kulpäi külän tobmin om Nadežda Pavlovna Mednikova.


Jašdären Iona.
Iona Jašdären vai Iona Jäšjarvelaine (; sünd. Šokš, kol. 1592, Šokš) oli Venäman ortodoksine pühämez', Süvären Aleksandran openik. Oli vepsläine. Vl 1562 pani jumalankodin alusen kodimaižen Šokšun ümbrištho.
Jumalankodin palakund sijadase Šoutjärves, sikš miše jumalankodin kaikid sauvusid pidab udessündutada.
Jašdären Ionan muštonpäiv (5. reduku) linni vepsän rahvahanpraznikaks.


Verez tullei.
«Verez tullei» om vepsänkel'ne literaturine al'manah. Lähtleb kerdan vodes Petroskoin «Periodika»-pästandkodiš. Mülütab 100..112 lehtpol't, tiraž 200..300 egzemplärad. Vspäi 2016 om «Carelia»-kulehtesen nomeraks ühten aigan, pätoimitai — Armas Mašin.


Fontanka.ru.
Fontanka.ru (ven. "Фонтанка.ру") om Piterin elektronine SMI, Intenet-lehtez.
Fontanka.ru om tehtud vl 1999. Sen nimi om Fontank-jogen mödhe, ei edahan kudambaspäi sijadase redakcii. Nece om Piterin kaikiš populärižemb elektronine SMI — läz 100 tuhad mest tuldas saitale kaikuččen päivän.


47news.
47news (ven. "47 новостей Ленинградской области") om Leningradan agjan elektronine SMI, Intenet-lehtez.
Se starinoičeb ei vaiše oblastin, no Piterin-ki uzištusiden polhe. Nece om Lenindradan agjan kaikiš populärižemb elektronine SMI.


Fobijoiden nimikirjutez.
"Nece pagin om informacine nimikirjutez. Kacu mugažo päkirjutuz: Fobii"
Naku om fobijoiden nimikirjutez (amuižgrek. kelespäi φόβος — "varu"), kudambad oma realižešti tundištadud. Professionaližed psihiatrižed terminad tehtas vaiše necen nimikirjutesen palan. Ei kaiked nened "fobijad" oma psihižed palahtelendad.


Spalletti Lučano.
Lučano Spaletti vn 2009 sulakus.
Lučano Spalletti (; sünd. 7. keväz'ku 1959, Čertal'do, Italii) om italijalaine futboltrener, enzne futbolist.
Voden 2009 tal'vkuspäi voden 2014 keväz'kuhusai oli Zenitan pätreneran, kudambanke vägesti kaks' čempionatad.


Malafejev Väčeslav.
Väčeslav Malafejev (; sünd. 4. keväz'ku 1979, Leningrad, Venäman NFST, NSTÜ) om venämalaine futbolist, verainik. Oli Zenitan vändajan kaiken kar'jeran aigan (1997—2016), ühtni Venäman ühthižjoukhu (2003—2012).
Biografii.
Om naižiš kahtenden kerdan. Jekaterina Komäkova om hänen nügüdläine ak, enzne diskžokei. Heil om üks' tütär da kaks' poigad: Ksenija (om sündnu vl 2003), Maksim-poig (om sündnu vl 2006) da Aleks-poig (om sündnu vl 2013). Marina Malafejeva oli ezmäine ak (sünd. 1974 — kol. 2011).


Keržakov Aleksandr.
Aleksandr Keržakov (; sünd. 27. kül'mku 1982, Kingisepp, Leningradan agj, Venäman NFST, NSTÜ) om venämalaine futbolist, ezirivenvändai. Nügüdläine Zenitan vändai (vspäi 2010, mugažo vozil 2001—2006).
Biografii.
Om naižiš kahtenden kerdan. Milana om hänen nügüdläine ak.
Heil om kaks' poigad da üks' tütär: Dar'ja-tütär (om sündnu vl 2005), Igor'-poig (om sündnu vl 2012) da Artemii-poig (om sündnu vl 2017).


Halk (futbolist).
Halk (todesine nimi —; sünd. 25. heinku 1986, Kampina-Grandi, Brazilii) om brazilijalaine futbolist, ezirivenvändai. Om Brazilijan i Japonijan rahvahanikusenke. Enzne Zenitan vändai (2012—2016). Nügüdläine «Šanhai SIPG»-futbolkluban vändai (Kitai, vn 2016 heinkuspäi).
Biografii.
Živanildo om sündnu Kampina-Grandi-lidnha, kanzha äjidenke lapsidenke.
Om nainu, Iran om hänen ak. Hänel om koume last: Ian-poig (om sündnu vl 2008), Tiago-poig (om sündnu vl 2010) da Alisija (ottud tütreks vl 2016).


A7V.
A7V () — Germanijan jüged tank Ezmäižen mail'man voinan aigan. Germanijan imperijan ezmäine serine tank. Vozil 1917−1918 oliba tehtud vaiše 20 mašinad.


1. Moisejan kirj.
1. Moisejan kirj (, nüg. virkand "Be-rešit" «augotišes», "Genesis" «augotižlibund», «olend») om evrejan Toran ezmäine kirj i hristanuskondan 1. Vanhan Zavetan kirj.
Kirj om sätud vodel 15 EME, no sen südäiolend ezimeletab, miše kirjan tegii om Moisei-endustai (eli 13. voz'sadal EME). Kogoneb kahtes palaspäi, 50 jagusespäi. Siš om 1533 runod.
Mülütab starinoid mirun augotižlibundas, ristitkundan kaikiš amuižembas istorijas i evrejan rahvahan sündundas. Zavodiše mail'man i ristitun sädandaspäi, lopiše Iosifan surmal Egiptas. Starinoičendan tahod oma Egipt i Lähine Päivnouzmma.


2. Moisejan kirj.
2. Moisejan kirj ("Šemot" «nimed», "Eksodos",), vai Lähtendan kirj, om evrejan Toran kahtenz' kirj videspäi i hristanuskondan 2. Vanhan Zavetan kirj.
Kirj libub 8.-6. voz'sadan EME koumes purtkespäi. Siš om 40 jagust, ühtenzoittas niid koumeks palaks.
Pord ümbrikirjutase kirjas evrejalaižiden alištusespäi Egiptas faraonal i heiden lähtendan Egiptaspäi kahten voden zavodindhasai.


3. Moisejan kirj.
3. Moisejan kirj (, nüg. virkand "Va-jikra" «da kucuškanzi», mugažo "Torat kohanim" «papiden ohjandimed» Talmudas, "Leuitikon",) om evrejan Toran koumanz' kirj i hristanuskondan 3. Vanhan Zavetan kirj.
Latinine nimi libub Levijan pol'ven nimitusespäi ("Levi"). Säduz starinoičeb Izrailin rahvahan religiozižes elos. Original om kirjutadud evrejan kelel. Kirj jagase 27 jaguseks.


4. Moisejan kirj.
4. Moisejan kirj (, nüg. virkand "Be-midbar" «rahvahatomas mas», "Arifmoi", «lugud») om evrejan Toran nellänz' kirj i hristanuskondan 4. Vanhan Zavetan kirj.
Original om kirjutadud evrejan kelel. Kogoneb 36 jagusespäi, Toras jagand om toine, nedal'ne.
Tarkoiktoiden andmusiden rivi om kirjas evrejan rahvahan da sen roduiden polhe, arboiden i ezmäižiden kanzas vagahaižiden polhe. Se azj sel'genzoitab kirjan nimed hristanuskondas. Starinoičese aigtegoiš lähtendan Sinaišpäi vaumičendaspäi Moavan tazangištoihe tulendhasai «Jordanan randanno, Ierihonad vaste». Kirjan päine südäiolend om rahvahan elo rahvahatomas mas, Ülähäižen sil'miš i «üks'jäiželos» Hänenke.


5. Moisejan kirj.
5. Moisejan kirj ("Dvarim" «sanad», "Deuteronomion" «tošttud käskuz»,) om evrejan Toran videnz' jäl'gmäine kirj i hristanuskondan 5. Vanhan Zavetan kirj.
Original om sätud evrejan kelel. Kirj kogoneb 34 jagusespäi.
Südäiolend om edeližen nellän kirjan toštmine. Kirjan starinoičend vedase ezmäižes personaspäi päiči peniš paloiš i erasiš runoiš, toižiden kirjoiden erineden. Se om Moisein hüväštjätal'ne pagin, om oigetud Izrailin eläjidennoks edel heiden sirdandad Jordanas päliči i Hanaanan otandad vägel.


Jošuan kirj.
Jošuan kirj ("Jehošua", "Iesous",) om evrejan Tanah-biblijan Neviim-jagusen («endustajad») ezmäine kirj i hristanuskondan 6. Vanhan Zavetan kirj.
Kirj starinoičeb evrejan rahvahan 13. voz'sadan EME istorijas Moisei-endustajan surman jäl'ghe, om 11. voz'sadan EME ližakirjutusid. Tegii om Iisus Navin-sodavei i endustai, Moisein jäl'ghetulii. Kirj kogoneb 24 jagusespäi, jagase kahteks palaks i ližakirjutusikš.
Zavodiše Izrailin eläjiden vägitungendal Hanaanha Jošua-vejan (Iisus Navin) ohjandusen al. Sid' starinoičese Hanaanan palan otandas i sen jagos pol'viden keskes. Ližakirjutused oma suren sodavejan loppäiviš da surmas. Kirj om sätud sodatedotusiden formas torapöudospäi. Om äi sanutesid evrejan sodaoiktusen polhe amuižen aigan.


Sudjiden kirj.
Sudjiden kirj ("Séfer Šoftím", "Kritai",) om evrejan Tanah-biblijan Neviim-jagusen kahtenz' kirj i hristanuskondan 7. Vanhan Zavetan kirj.
Original om sätud evrejan kelel. Kirj kogoneb 21 jagusespäi.
Evrejalaižiden istorii starinoičese kirjas Iisus Navinan elon jäl'gmäižiš vozišpäi Samson-sudijan surmhasai. Evrejan vero lugeb, miše säduz om kirjutadud Samuil-endustajal.


Rufin kirj.
«Ruf' Voozan pöudol», vn 1828 voikuva. Pirdi saksalaine Julius Šnorr
Rufin kirj (,,) om evrejan Tanahan Ktuvim-jagusen videnz' kirj, hristanuskondan 8. Vanhan Zavetan kirj.
Kirj om sätud 6.-4. voz'sadal EME, edel heimolaižiden naindan kel'dandad. Tegii om tundmatoi. Kogoneb nelläs jagusespäi. Bukoline, koveritoi i avoinmel'ne starin amuižes patriarhaližes elos.
Ruf'-pähengen (vai Rut-neiččen) elonstarin om edestadud detaližikš. Goll' Ruf' oli keradanu tähkid elokahan Voozan pöudol, i se mez' vedi tarkust hänhe, käski radnikoile jätta enamba tähkid. Ruf' avaiži Voozale anopen nevondan mödhe, miše hö oma heimkosketusiš, no Vooz vahvišti lidnan tobmile ičeze oiktusid otta Rufid akaks.
Ruf' mainitase Sündun ezimamoiden keskes.


1. Kunigahiden kirj.
1. Kunigahiden kirj, vai 1. Samuilan kirj ("Šmuel' I", "Basileion A",), om evrejan Tanah-biblijan kirj i hristanuskondan 9. Vanhan Zavetan kirj.
Original om sätud evrejan kelel. Kirj kogoneb 31 jagusespäi.
Kirj om zavottüd Samuil-endustajal ezimeletaden (ezmäižed 24 jagust), Nafan- i Gad-endustajad jätksiba kirjan hänen surman jäl'ghe. Starinoičeb aigtegoiš Ilii-pühämehen, Samuil-endustajan i Saul-carin elon aigan 11. voz'sadal EME.


2. Kunigahiden kirj.
2. Kunigahiden kirj, vai 2. Samuilan kirj ("Šmuel' II", "Basileion B",), om evrejan Tanah-biblijan kirj i hristanuskondan 10. Vanhan Zavetan kirj.
Original om sätud amuiževrejan kelel. Kirj kogoneb 24 jagusespäi.
Kirj starinoičeb Izrailin endišt Saul-carin surmaspäi David-carin radon lophusai 10. voz'sadal EME. Säduz om kirjutadud elänuzil sil-žo aigal Gad- i Nafan-endustajil.


3. Kunigahiden kirj.
3. Kunigahiden kirj (evr.: "מְלָכִים א׳", grek.: "Βασιλειων Γ, lat.: "I Regum", ven.: "3-я Книга Царств") om 11. Vanhan Zavetan kirj.


4. Kunigahiden kirj.
4. Kunigahiden kirj ("Melahim II", "Basileion D",) om evrejan Tanah-biblijan kirj i hristanuskondan 12. Vanhan Zavetan kirj.
Original om sätud evrejan kelel. Kirj kogoneb 25 jagusespäi.
Evrejan vero lugeb, miše kirjan tegii om Jeremia-endustai. Toižen ezimeletusen mödhe, kirj om sätud Ezdra-kirjnikal. Starinoičeb Izrailin i Judejan car'kundoiden istorijad edel niiden alištust Assirijan i Vavilonan ohjastajiden tobmudele.


1. Aigkirj.
1. Aigkirj ("Divrei gajamim I" «päividen tegendad», "Paraleipomenon A",) om evrejan Tanah-biblijan kirj i hristanuskondan 13. Vanhan Zavetan kirj.
Original om sätud evrejan kelel 6. i 2. voz'sadan EME keskes. Kogoneb 29 jagusespäi. Lugetas tegijoikš Ezdra- i Neemia-endustajid. Südäiolend om Pühän Biblijan istorijan aigkirj, zavotten ristitkundan auguspäi i Izrailin pol'višpäi.


2. Aigkirj.
2. Aigkirj ("Divrei gajamim II" «päividen tegendad», "Paraleipomenon B",) om evrejan Tanah-biblijan kirj i hristanuskondan 14. Vanhan Zavetan kirj.
Original om sätud evrejan kelel 6. i 2. voz'sadan EME keskes. Kogoneb 36 jagusespäi. Lugetas tegijoikš Ezdra- i Neemia-endustajid.


Ezdran kirj.
Ezdran kirj ("Ezra", "Esdras",) om evrejan Tanah-biblijan kirj Ktuvim-jagusespäi i hristanuskondan 15. Vanhan Zavetan kirj.
Original om sätud evrejan kelel, 5. voz'sadal EME. Kirj kogoneb kümnes jagusespäi, ühtenzoittas niid kahthe palaha. Tegii om Ezra. Om toižid kirjoid, kudambiden tegijaks nimitadas Ezdrad, ned ei mülügoi kanonha.


Neemian kirj.
Neemian kirj (, "Neemias",) om evrejan Tanah-biblijan Ktuvim-jagusen 11. kirj i hristanuskondan 16. Vanhan Zavetan kirj (voib nimitadas Ezdran kahtendeks kirjamišton erasiš denominacijoiš).
Kirj om sätud Jerusalimas evrejan kelel läz 400. vot EME, om ližadusid aramejan kelel. Tegii om Neemia vai hänen personaline biograf. Kogoneb 13 jagusespäi, kävutihe sijališt arhivad sädandan aigan. Arheologii vahvištab kirjan andmusid.
Südäiolend.
Neemia oli Ezdran (Ezran) ühtesradnik, Judejan evrejine pämez' Persijan tobmuden al, ohjasti 5. voz'sadal EME.
Neemian kirj starinoičeb hänen töhištos Judejas. Se om evrejalaižiden avtonomižen kundan udessündutandas da vahvištuses Judejan territorijal pördumižen Vavilonan plenaspäi jäl'ghe, kuti Ezdran kirj-ki. Neemian kaikiš suremb tö oli Jerusalim-lidnan seinän sauvond. Kirjan üläčokkoim om evrejalaižiden massine kajind vigoiš Ülähäižen Zavetaspäi, lopiše ottud velgusel eläda käskön mödhe.


Esfirin kirj.
Esfirin kirj ("Ester",,) om evrejan Tanah-biblijan Ktuvim-jagusen kahesanz' kirj i hristanuskondan 17. Vanhan Zavetan kirj.
Original om sätud evrejan kelel. Kirj kogoneb kümnes jagusespäi. Tegendan sija om Persii.
Kirj starinoičeb naižen rohktas tegos. Hän dvojurodnijanke Mardohei-vellenke päzuti evrejan rahvast tetpaižes pölištundaspäi, kudambhe Amanan pahad tegod vediba.


Jovan kirj.
Jovan kirj ("ʾIjjōḇ",,) om evrejan Biblijan (Tanah) koumanden Ktuvim-jagusen i Vanhan Zavetan kirj. Se om sätud 6.-4. voz'sadal EME.
Kirj lugese kuti korged poem, mugažo runoformaks kändusiš, päiči augus i loppalas. Tematik om läžundoiden i gorän, vihan süd.
Starinoičend.
Ezmäižed kaks' jagust oma kirjutadud prozal i starinoitas Sotonan tulendas (sanasanhal'ne känduz om Vastkaroičii) Jovale. Diavol ozutase üks'jäižen kerdan kirjas i väritab Jovad Jumalan edes, miše goräh'ne Jov okaiškandeb Ülähäšt. Jumal pätab todištada Vastkaroičijale, miše hänen Jov-orj linneb alištunu eskai mokičendan aigan.
Jumal laskeb Sotonale toda pahut Jovale. Koume melevad sebranikad tuldas Jovannoks i rideltas hänenke mokičendoiden süiš, Jov andab vastust kaikuččele. Lopuks, nellänz' Eliu-paginik tedoidab, miše mokičend om kodv. Ülähäine tegeb pühäpaginad, Jov kožub sebranikoidenke möst. Hö avaitas andsijan edes, i Jumal abutab Jovale, pördub kaik anastadud tagaz.


Psalmoiden kirj.
Psalmoiden kirj ("Tegilim", "Psalmoi" psalterii-jändesoitoiden mödhe,) om evrejižen Tanah-biblijan kirj Ktuvim-jagusespäi i hristanuskondan Vanhan Zavetan 19. kirj.
Kirj kogoneb 150 vai 151 pajospäi (psalmaspäi).
2013. vodel psalmoiden kirj om pästtud vepsän kelel. Kändai om Nina Zaiceva.


Muštatišiden kirj.
Muštatišiden kirj ("MSLI", "Mišlei", "Paroimiai" «muštatišed», «Solomonan starinoiden kirj») om Vanhan Zavetan kirj.
Originaline kel' om Biblijan ivrit. Iudejan Jezekija-car' (eli vozil 752—698 EME) kerazi Izrailin Solomon-carin (ohjanzi vll 965—928 e.m.e.) elonmelid ühthe kirjaha. Se om Biblijan 20. kirj.


Ezmäine mail'man voin.
Ezmäine mail'man voin (28. heinku 1914 — 11. kül'mku 1918) oli ühteks kaikiš surembiš, avaroiš i pit'kiš konfliktoišpäi ristitkundan istorijas.
Voin vedihe 4 vot, 3 kud i 2 nedalid, sen aigan 12 mln ristituid koliba, 55 mln oliba satatadud.
Voinan formaližen augotišen tegosün oli Francan Ferdinandan rikond, kudamban tegi Gavrila Princip — ühtnenu "Mlada Bosna"-terroristižhe organizacijha serbijalaine student.


Danni.
Danni (), todesine nimi om Daniel Migel Alviš Gomiš (; sünd. 7. elo'ku 1983, Karakas, Venesuel) om portugalijalaine futbolist, ezirivenvändai. Nügüdläine Pragan Slavii-futbolkluban vändai (vspäi 2017). Enzne Zenitan vändai (2008—2017).


Denisov Igor'.
Igor' Denisov (; sünd. 17. semendku 1984, Leningrad, Venäman NFST, NSTÜ) om venämalaine futbolist, pol'kaičii. Nügüdläine Lokomotivan da Venäman ühthižjoukun pol'kaičii. Zenitan enzne vändai (2002—2013).


Alveš Brunu.
Brunu Alveš ([ˈbɾunu ˈaɫvɨʃ]; sünd. 27. kül'mku 1981, Povua di Varzin-lidn, Portu-lidnan ümbrik, Portugalii) om portugalijalaine futbolist, keskusen kaičii. Šotlandijan «Reindžers»-futbolkluban (vn 2017 kezakuspäi) da Portugalijan ühthižjoukun nügüdläine vändai. Oli Zenitan vändajan (vn 2010 sügüz'ku — vn 2013 kezaku).


Petrovskii (stadion).
"Petrovskii" () om stadion Piteriš, "Zenit"-futbolkluban kodiaren.
Sijadase Petrovskii-sarel. Om olmas vspäi 1925. Sodan aigan oli pandud mantazole, om saudud möst vozil 1957—1960. Mülü om 21 504 ristitud.


Piter (stadion).
Piter-stadion (,) om ühtennimižen lidnan stadion. Sijadase Krestovskii-sarel lidnan keskuzpalas. Stadion om «Zenit»-futbolkluban päarenaks. Edeline tönimi — "Futboline stadion Krestovskii-saren päivlaskmpol'žes palas" (). Om saudud vll 2007−2016. Projektan tegii om japonine Kišö Kurokava-arhitektor (1934−2007) da hänen «Kisho Kurokawa Architects & Associates»-büro.
Stadion om Evropan üks' kaikiš nügüd'aigaižembiš i vigatomambiš stadionoišpäi. Sen mülü — 56 196 ristitud järgeližel futbolvändal, 68 134 ristitud suril vändoil i 80 tuhazesai koncertan aigan. Vn 2018 kezal stadion vastsi vn 2018 Mail'man futbolčempionatan vändoiden palad. Vl 2020 Evropan futbolčempionat linneb kontinentan erazvuiččiš maiš, i «Piter» om pandud ühteks 12:späi stadionoišpäi.
Sauvondan strokud i maksarv.
Vozil 1950−2006 Kirovan nimel nimitadud stadion oli nügüdläižen sijas, vn 2006 kahtendel polel demontiruihe sidä. Vl 2007 panihe ezmäšt kivid uden stadionan alushe.
Sauvondan strokud i maksarv oliba äjiden ridoiden i diskussijoiden süks. Ezmäižen projektan mödhe stadion pidaiži olda tehtud jo voden 2009 tal'vkuks. No strokud sirdihe kuz' kerdad. Vn 2012 1. päiväl sügüz'kud Dmitrii Medvedevan inspekcijan jäl'ghe, sauvondan lopindan uz' dat oli pandud — 2014 voz'. Stadion om tehtud vn 2017 sulakule, pened detalid oma sauvomižes (paremboičendas) tähäsai, oz., vajehtadas gazonad.
Eziauguine sauvondan maksarv oli 6,7 milliardad rublid (250 mln US$), no summ kazvoi kaiken. Lopuližen projektan mödhe se sabusti summad 44 milliardad rublid (1,3 mlrd dollaroid).


Evrejan kel'.
Evrejan kel' vai ivrit (ičeze nimituz: עברית "ivrit" [ʔivˈʁit] vai [ʕivˈɾit]) om üks' afroazijalaižiš, semitižiš kelišpäi.
Pagižijoiden lugu om läz 9 millionad ristituid, heišpäi 5 mln elädas Izrailiš (2016).


Petrovskii (sar').
Petrovskii-sar' () om Piterin sar' Neva-jogen suhištos. Sar' om röunatud Suomen lahtel i koumel jogel-vezivalul: Pen' Neva, Pen' Nevk, Ždanovk.
Suomenkel'ne saren nimi om "Patsassaari" («pacazsar'»), mugoine nimituz oli venän kelel-ki eziauguižešti ("Столбовой остров"). Saren form om pit'kahk. Nügüdläine saren nimi mainitase kirjutadud purtkiš vspäi 1713, se om anttud Petr I-carin mödhe.
Söndtavaroiden da toižed varazomad sijazihe sarel 18. voz'sadal. Nügüd'aigan Petrovskii-sar' alištub eländpertišton lujale sauvomižele vhesai 2025.
Kuz' avtotesildad ühtenzoittas sart lähižidenke saridenke.


Pussy Riot.
«Pussy Riot» om venämalaine pankrokgrupp Moskvaspäi (vspäi 2011.).
Elokun 18. päiväl ičeze huliganižes tegos (pajatandas i koukičendas päjumalanpertiš) koume kollektivan solistad (Nadežda Tolokonnikova, Marija Alöhina da Ekaterina Samucevič) oliba suttud 2 vodeks.


Ganter Henri.
Muštatezapak Genri Ganteran kaumal. Om pandud vn 2010 11. päiväl kül'mkud.
Henri Nikolas Ganter vai Genri Günter (; sünd. 6. kezaku 1895, Baltimor, Merilend, AÜV — kol. 11. kül'mku 1918, Šomon-devan-Damvil'je, Francii) oli jäl'gmäine saldat, kudamb pölistui Ezmäižes mail'man voinas. Hän oli riktud ühtes minutas edel voinan lopud 11:00 časud kül'mkun 11. päiväl.
Edeline elo.
Om vähä informacijad Ganteran edeližes elos. Hän oli sündnu Baltimorha Merilend-štatas, vn 1895 6. päiväl kezakud. Henrin kazvatajad oliba germaniženke augotižlibundanke, hö oliba Saksanman emigrantoiden AÜV:oihe lapsed. Tat — Džordž Ganter (Georg Günter), mam — Lina Rot. Edel konz tulda armijaha voden 1917 süguz'kul, Henri oli bankradnikan.
Voinradnikoičend.
Ganter tuli ujuden Francijha heinkul 1918. Radnikoiten sai seržantan arvon, no arvod anastihe da kätihe rivičuks möst sen tagut, miše oli žal'nüs armijan elonarvoimižihe kirjeižes kodihesai, pakiči sebranikad čurazuda kucmižennopäi. Om endištadud seržantan arvos surman jäl'ghe.
Homendesel sügüz'kun 11. päiväl Ganteran jouk ainastihe kahtehe germanijalaižehe pul'kančudimpozicijha, kudambad kaičiba külän ted. Germanijalaižed pul'kančudimnikad tegiba severz'-se ambundoid amerikaižiden saldatoiden päiden ülen i sid' taciba amblusen, sikš ku teziba, miše voin oli ani lopus. No miččil-se vaukoil Ganter libui i jokseškanzi pul'kančudimnikoihepäi. Konz hän oli tulnu lujas lähele heid, hän oli amptud i koli kerdalaz.
Tegihe hibjan jändusiden egzgumacijad Francijan sodakaumištos vl 1923. Ganter om mahapandud tošti Baltimoran kaumžomha.
Kirj i fil'm.
Rožer Fen ("Roger Faindt") kirjuti kirjan Ganteran polhe: "10h59; Henry Gunther, le dernier soldat americain mort en 1918'". Sen mödhe om fil'mdud anglijankeline '"10h59'"-fil'm.


Knorkator.
«Knorkator» om germanijalaine muzikgrupp Berlinaspäi, kudamb edestab muzikad Neue Deutsche Härte-stiliš (indastrial metal), no komediženke i jumoristiženke lirikanke.
Gruppan nimi om tehtud "knorke"-sanaspäi, kudamb znamoičeb "lujas hüvä" vai "čoma" Berlinan slengal.


In Extremo.
«In Extremo» om germanijalaine muzikgrupp Berlinaspäi, kudamb edestab muzikad Neue Deutsche Härte, keskaigaine metal da folkmetal-stiliš.


Die Streuner.
«Die Streuner» (veps. "kalikad") om germanijalaine muzikgrupp Bonnaspäi, kudamb edestab muzikad folk- da keskaigaine muzik-stiliš.


A.
A (a) om latinan kirjamišton kirjam.
Om 1. kirjam vepsän kirjamištos.


Sorzad (heim).
Sorzad () om Sorzanvuiččed-sugukundan linduden heim. Kaik om 31 eläbad erikod. Voib vastata mail'mas kaikuččel sijal avoinudenke vedenke da randanke.
Ižačud oma kirjavamb da suremb mi emäčud päiči Uden Zelandijan severziš-se erikoiš. Sorzoiden tobjan palan verend oleskeleb kahtišti vodes: kezal — täuz', sügüzel — palah'ne.
Kazvatadas kodisorzoid munihe da lihaze näht.


Vepsän kirjamišt.
Vepsän kirjamišt om vepsän kelen kirjamišt.
Ezmäine projekt (1913).
Ezmäižen venä-vepsläine vajehnikan oli tehtud opendai Pavel Uspenskii 1913 vodel. Vepsän sanad oliba kirjutadud siš kirillical ližakirjamidenke.
Sen kirjamišt muga ei sai suren levigandused-ki.
Nügüd'aigaline (oficialine) kirjamišt (2007—...).
Nügüd'aigaižes vepsän kirjamištos oma kaks'kümne kahesa kirjamed, lugemata apostrofan (pehmituzznaman).
Kirilližen kirjamišton oficialitoi projekt (2011).
Projekt (m. k. "uz' vepsän kirillic") om sädud 2011-des vodes. 2013. vodel Piteriš om pästtud Nikolajan Abramovan kirilline runokogoduz — «Оять-ёген рандал...». Om mugažo kaks' kirillišt vepsänkelišt saitad Internetas — Vepsän Vikii da VVIKP.
Se om venäkel'žen kirjamišton tüvel. Nügüdläižen aigan jäb lujeta leviganduseta.


Mihejan kirj.
Mihejan (Mikan) kirj ("Mihá", "Miksaias",) om evrejan Tanah-biblijan kudenz' kirj Neviim-jagusespäi i hristanuskondan Vanhan Zavetan 33. kirj.
Original om kirjutadud klassižel evrejan kelel. Kirj om sätud Mihei-endustajal, hän tegi pühäpaginoid 8.-7. voz'sadoil EME. Säduz kogoneb seičemes jagusespäi.


Daniilan kirj.
Daniilan kirj ("Daniel' ", "Daniil",) om evrejan Tanah-biblijan 9. kirj Ktuvim-jagusespäi i hristanuskondan Vanhan Zavetan 27. kirj.
Kirj om sätud Daniil-endustajal (eli 7.-6. voz'sadoil EME) vai möhemba, 2. voz'sadal EME. Original om kirjutadud evrejan i aramejan kelil, kanonitomad ližadused — amuižgrekan kelel.
Daniil-endustajan kirj jagase kahteks palaks: istorine (1.-6. jagused) i endustused (6.-12. jagused). Koumanz' pala (13. i 14. jagused) ei mülü kanonha. Ezmäine pala starinoičeb endustajan elos da Vavilonan i Midiiž-Persijan car'kundoiden aigtegoiš, kudambihe endustai sebranikoidenke ühtni. Kahtendes palas om anttud Daniilale nägudesid Judejan i paginikoiden car'kundoiden ozahudes, ned endustused valatoitiba evrejalaižiden istorijha.


Isaijan kirj.
Isaijan kirj ("Iešaja", "Hsaias",) om evrejan Tanah-biblijan kirj Neviim-jagusespäi i hristanuskondan 23. Vanhan Zavetan kirj.
Kirj kogoneb 66 jagusespäi. Originalan 1−39 jagused oma sätud Isaija-endustajal 8. voz'sadan EME lopus. Jagused 40−66 mainitadas 6.-5. voz'sadoiden aigtegoiš.
Kirjan südäiolend om Isaijan pühäpaginad, niiden järgenduz om sistematine, eile aigan mödhe. Ezmäine pala (jagused 1−39) starinoičeb vigoiš, toine pala (jagused 40−66) tüništab Izrailin rahvast edel tulijad vaviloništ plenad.


Osijan kirj.
Osijan kirj ("Hošea", "Osie",) om evrejan Tanah-biblijan kirj Neviim-jagusespäi i hristanuskondan Vanhan Zavetan 28. kirj.
Original om sätud evrejan kelel läz 750. vot EME, tegii om Osija-endustai. Kirjutandan sija om Samarii. Kirj kogoneb 14 jagusespäi.


Joilan kirj.
Joilan kirj ("Joel' ", "Ioel",) om evrejan Tanah-biblijan kirj Neviim-jagusespäi i hristanuskondan Vanhan Zavetan 29. kirj.
Original om sätud evrejan kelel. Kirj kogoneb koumes jagusespäi (evrejan biblijas nelläspäi). Joil'-endustai tegi kirjad. Sen datiruind om jüged azj tarkkohtiden vajaguden tagut, kirjutandan aig voib olda 9.-5. voz'sadad EME.


Jonan kirj.
Jonan kirj ("Jona", "Ionas",) om evrejan Tanah-biblijan kirj Neviim-jagusespäi i hristanuskondan Vanhan Zavetan 32. kirj. Se om Jona-endustajan elon polhe päpaloin, endustused ottas kirjan vaiše pen't palad.
Original om sätud evrejan kelel, aigemba mi 430. vodel EME. Kirj kogoneb nelläs jagusespäi.


Kinofobii.
Koir voib tehtas kinofobijan süks.
Kinofobii (amuižgrekan kelen sanoišpäi κυν "kuv" «koir» i φόβος "fobos" «varu») om fobii (irracionaline varu), koiriden varaiduz.
Levitadud fobii, vasttase ristituiden 1,5..3,5 procental. Erištadas purendan varud i koiriden läžundoiden varud. Koiran tehnus purend ei veda kinofobijannoks, levitadud meled vaste. Fobii ozutase norudes i jäb ristitunke elon hätkte, spravitase psihoterapijal vai zellil.
Koir lugese islamal «redukahaks» živataks. Sil-žo aigal kinofobii lugese moralin murenduseks veroližiš kul'turoiš koiriden avaronke kävutandanke, ned rahvahad oma, ozutesikš, Edahaižen Pohjoižen, Kavkazan erased rahvahad, Evrazijan kalaidajad, pomorad.


Tetrafobii.
Tetrafobii (amuižgrekan kelen kahtes sanaspäi: τετράς "tetras" «nell'» i φόβος "fobos" «varu») om fobii (irracionaline varu), 4-lugun varaiduz.
Fobii om levitadud Päivnouzmaižen Azijan maiš tobjimalaz, kus kirjkel' om kitajižiden ijeroglifoiden alusel: Kitai, Japonii i Korei. Pagin kävutase joga päiväl. Vär meletuz libub kahten ijeroglifan pojavas virkandaspäi: 四 "si" «nell'» i 死 "si" «surm», kitajan keles virkand erištase vaiše tonal.


Latinan kirjamišt.
Latinan kirjamišt om latinan kelen kirjamišt. Nügüd' sen bazižes variantas om 26 kirjant.


Mendelejev Dmitrii.
Dmitrii Ivanovič Mendelejev (; sünd. 8. uhoku 1834, Tobol'sk, Tobol'skan gubernii, Venäman imperii — kol. 2. uhoku 1907, Piter, Venäman imperii) oli venämalaine himik da polimat, Imperatorižen Piterin universitetan professor i Piterin Tedoakademijan ühtnii. Om Himižiden elementoiden periodižen tabluden avaidajan, nece om üks' fundamentaližiš käskusišpäi mail'mas. Tedomez' sädi «Himijan alused»-monografijan ().
Mendelejev oli Päižen pedagogižen institutan pästnikan vl 1855. Sai himijan doktoran arvod (1865).
Homaičendad.
*


Barbadosan flag.
Barbadosan flag () om Barbados-valdkundan üks' oficialižiš simvolišpäi. Se om vahvištadud 1966-nden voden 30. päiväl kül'mkud. Flagan proporcii om "2:3".
Oigedsaumaine tera kogoneb koumes püštoiktas tazostadud šoiduspäi sinižen, pakuižen i möst sinižen mujun. Poseidonan (hän-žo Neptun-jumal rimalaižes mifologijas) koumešorpuine hang vardeta kuvadase keskuses.
Sinine muju simvolizuruib mert, pakuine — letet. Hang ozutab valdkundan koloniališt endišt Surenke Britanijanke («meriden valdoičijanke»).


Barbadosan valdkundznam.
Barbadosan valdkundznam () om Barbadosan üks' oficialižiš simvolišpäi. Se om vahvištadud 1966-nden voden 14. päiväl uhokud.
Ümbrikirjutand.
Bardakaz fikus om kuvatud rindhankatusel, «bardakaz» ispanijan kelel linneb "barbudos", mi andoi nimitust sarele da valdkundale. Kaks' sijališt čomakulu cezal'pinii-änikod () oma laudan üläčogiš. Barbadosan londusen sur' korifen i bur pelikan pid'oiteldas rindhankatust polišpäi. Ricarin šlöm sijadase laudan päl äjiden enččiden britanižiden territorijoiden vuitte.
"Pride and Industry"-deviz kändase anglijan kelespäi kuti «ülenpäižuz i radonnavedind».


Ristitun hibj.
Ristitun hibj om ristitun fizine struktur, ristitun organizm. Ristitun hibj kogoneb erazvuiččiden tipoiden stajišpäi, kudambad organizuiše kudehiže. Kudehed formiruidas elimid, täuttas avarut ümbri niiš vai kattas polel. Täuz'kaznuden ristitun hibjad tehtas läz koumedkümned trillionad stajid. Stajad oma ümbärtud stajidenkeskeižel substancijal, kudamb varatoitab niiden mehaništ tüged i todenzoitab himižiden substancijoiden sirdandad.
Ristitun hibjas erištadas päd, kaglad, hibjrungod, ülä- da alalopusid.


Zoščenko Mihail.
Mihail Mihailovič Zoščenko (; sünd. 9. eloku 1895, Piter, Venäman imperii — kol. 22. heinku 1958, Leningrad, Venäman NFST, NSTÜ) oli venämalaine i nevondkundaline kirjutai da satirik.


Barbadosan dollar.
Barbadosan dollar () om Barbadosan valdkundvalüt. Vajehti päivnouzmkariban dollarad valdkundan territorijal vn 1973 tal'vkus.
1 dollar = 100 centad. Valütkod om "BBD". Simvol: Bds$. Valütan regulätor om Barbadosan Keskuzbank.


Kurilan sared.
Kurilan sared vai Kurilad () om sariden čep' Kamčatk-pol'saren da Hokkaido-saren keskes, kudamb erigoitab Ohotskan mert Tünes valdmerespäi. Sel'gän piduz — 1200 km. Täuz' pind — 15,6 tuhad km². Sared mülüdas Venäman Sahalinan agjaha.
Sariden nimikirjutez.
Sariden nimikirjutez, kudambiden pind om enamb 1 km², pojhoižespäi suvehe.


Gefirofobii.
Gefirofobii (grekan kelen sanoišpäi γέφυρα "gefura" «sild» i φόβος "fobos" «varu») om situativine fobii (irracionaline varu), sildoiden varaiduz. Om akrofobijan (bateofobijan, korktusen varun) toižend. Kaimdase tervhuden toižil löumendusil päpaloin.
Ristitud necen fobijanke varaidas, miše sild voib poukahtuda vai lohketa poleti, miše voib ajelta poiš sildaspäi vai langeta ku kova tullei puhuškandeb. Hö ectäs ümbärteid sildoita niiden süiden tagut.


Ortodoksine hristanuskond.
Ortodoksine hristanuskond (, "Orthódoksi Ekklisía") om hristanuskondan kahtenz' surtte konfessii katoližen jumalankodikundan jäl'ghe. Lugetas, miše jumalankodikund sündui läz 33. vot meiden erad Jerusalimas.
Kaik om 225−300 mln uskojid jumalankodikundas mail'madme, enamba kaiked Venämas i Ukrainas. Vepsläižed da venälaižed oma ortodoksižed. Jumalankodikundan kaikiden palakundoiden üks'jäine pämez' om Iisus Hristos, hot' niiden administrativine ohjastuz om erazvuitte, avtonomine toine toižespäi, i eile ühthišt keskust.
Ortodoksižen hristanuskondan jumalankodikundan openduz om Pühä Toštelmaz. Se mülütab necidä jäl'gust: Biblii (Vanh Zavet i Uz' Zavet), Mail'man i erasiden Sijaližiden suimiden märhapanendad, kanonad (apostoloiden, Mail'man i erasiden Sijaližiden suimiden ohjandimiden kogodused), vahvištadud Jumalankodikundal liturgijan tekstad, Pühätatoiden sädused, pühiden elonstarinad, mugažo Jumalankodikundan verod.


Stahlhelm.
Stahlhelm (vepsän kirjamil "Štal'hel'm", znamoičeb «teraraudkask» saksan kelel, äilugu "Stahlhelme") om germanine kask Ezmäižen- da Toižen mail'man voinoiden aigan. Germanijan jaugvägiden kaikiš tetabamb simvol.


Antofobii.
Antofobii (amuižgrekan kelen sanoišpäi ἄνθος "antos" «änik» i φόβος "fobos" «varu») om fobii (irracionaline varu), änikoiden varaiduz.
Mokičesoiš antofobijaspäi ristitud mujadas varud kazvajiš padoiš änikoišpäi päpaloin. Fobijan toižend löumendusenke om olmas, konz ristit ümbärdab änikoid i niiden sijid, no pölgastoitab nähten änikoiden harakterižid paloid-ki, ozutesikš umbištadud änikusid vai änikoiden seikhid lehtesidenke.
Änikoiden varu oleskeleb neniden süiden tagut: allergii erasiden änikoiden erikoile i akarofobii — mezjäižiden da toižiden gavediden varu. Spravitadas psihoterapijal.


Gidrozofobii.
Gidrozofobii ("hidroo" «higostun» i φόβος "fobos" «varu») om fobii (irracionaline varu), varaiduz higostuda. Oleskeleb süiden tagut, ozutesikš varu sada kül'mehtust i higon haižun vastmel'žuz.
Toižiden ristituiden higon varu kaclese fobijan löumendusen aigan, ka läžujad ümbärtas kundaližid sijid higostunuzidenke.
Spravitandan mahtused: olemine veresal il'mal, hibjan higoneritamižen polenduz, nevrozan spravitamine.


Lipofobii.
Lipofobii (grekan kelen sanoišpäi "λίπος" «razv» i "φόβος" «varu») om fobii (irracionaline varu), razvasižen sömän varaiduz. Nervižen ortoreksijan toižend.
Lipofobijan kazvand mäneb šingotadud ristitkundoiš. Vastolendaks lipofilii om enambuses veroližes kundas. Lipofobijan leviganduz tegese koumen sün tagut: elo medicinan mödhe i tervhudehe näht, modan tarbhaičendad i hibjan estetik, sömän kulutusen har'gmused.


Novodvorskaja Valerija.
Valerija Il'jinična Novodvorskaja (; sünd. 17. semendku 1950, Baranovičad, Vaugedvenäman NST, NSTÜ — kol. 12. heinku 2014, Moskv, Venäma) oli i Venäman politikanmez', oigedliberaližen «Demokratine ühtištuz»-partijan alusenpanii. Naine oli tetab kut publicistikan kirjoiden sädai, dissident da antikommunist üläopenikoiden aigaspäi.
Ühesavozne sirdi Moskvha kazvatajidenke, hö oliba Moskvan üläopendusen aluzkundoiden pästnikad. Valerijan al'ma-mater om Moskvan verhiden keliden institut, hän openui tehmahas kändajaks i pedagogaks.


Germanijan imperii.
Germanijan imperii () oli Germanijan valdkundan nimituz vozil 1871−1918.


Abramova Marja.
Marja Abramova () om vepsläine runokirjutai. Hän om sündnu Ladvha. Runod vepsän kelel erazvuiččiš keradusiš da periodikas. Runokirjutajan runod oma täuttud fol'klorižil motivoil, ned oma lujas pajonvuiččed.


Makenzen August fon.
August fon Makenzen (; sünd. 6. tal'vku 1849, Lipnic-küläerižpert', Saksonii, Germanijan imperii — kol. 8. kül'mku 1945, Burghorn, Alasaksonii, Germanii) oli germanine jeneral-fel'dmaršal (22. kezaku 1915) i sodapämez', Ezmäižen mail'man voinan ühtnii.


Nicc.
Nicc ([nis], provansalin dialekt: "Niça",,) om lidn da kommun Francijan suvipäivnouzmas, Provans — Al'pad — Azur'ne rand-regionas. Se om valdkundan videnz' kommun eläjiden lugun mödhe, üks' populärižiš kurortižiš lidnoišpäi Francijas da mail'mas, järed meriport i transportsol'm.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud grekalaižil 4. voz'sadal EME, nimitihe vägestusen Nika-jumalnaižen mödhe. Vll 1388−1860 lidn oli alištunu Savoijan gercogkundan tobmudele päiči lühüdoiš aigkeskustoiš, sid' ühtenzoittihe gercogkundad Francijanke.
Nicc šingotase kurortaks, meriportal, sömtegimištol, parfüman i meblin tehmižel, tekstilin i elektrotehnikan pästandal, omblendedheotandoil, änikoiden i ploduiden kazvatuz ezilidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Keskmeren Azur'žel randal, 0..520 m korktusil, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Nicc om ümbärtud mägil. Matkad Italijan röunhasai om 30 km, Monakohosai — 20 km pohjoižpäivnouzmha, Parižhasai om 960 km lodeheze.
Klimat om Keskmeren. Heinkun-elokun lämuz om +23,2..+23,6 C°, tal'vkun-uhokun — +9..+10 C°, voden keskmäine lämuz om +15,7 C°. Absolütine minimum oleskeli −7,2 C°, tal'vel voib panda lunt harvas. Paneb sadegid 803 mm vodes, enamba kaiked redukus (144 mm).
Eläjad.
Vl 1962 kommunan eläjiden lugu oli 292 958 ristitud. Läz 1 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas (2016).
Transport.
Avtobusad i tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Raudte i punolendimed ühtenzoittas Monakonke.
Rahvahidenkeskeine civiline «Nicc Azur'ne Rand»-lendimport ("NCE", fr. "Aéroport Nice Côte d'Azur", 13,8 mln passažiroid vl 2018, 3. sija valdkundas) sijadase 6 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Evropadme, Keskmeren lähižihe sarihe i päivnouzmaižihe randoihe, Tunisha i Marokho, Monrealihe, mugažo Francijadme, om äi sezonreisid.


.ee.
.ee om Estinman Internet-domen. Se om avaitud 1992-nden voden 3. päiväl kezakud.


Šuman Klara.
Klara Žozefina Vik Šuman (; sünd. 13. sügüz'ku 1819, Läipcig, Saksonii-kunigahuz, Germanine Ühtnend — kol. 20. semendku 1896, Frankfurt Mainal, Prussii-kunigahuz, Germanine imperii) oli saksalaine pianist, muzikankirjutai da muzikaline pedagog. Robert Šumanan ak.


Kub zero.
«Kub zero» () om voden 2004 kanadine ülävarun da fantastikan fil'm. Om "Kub"-fil'man prikvelan.
Režissör — Erni Barbaraš.


Runet (termin).
Runet (ven. "Рунет") om eriline termin Internetan venäkeližen segmentan znamoičendan täht.


Barto Agnija.
Vn 1936 «Igruški»-kirjan kor' ("Bobaižed", pirdi K. Kuznecov).
Agnija L'vovna Barto (), todesine nimi — Gitel' Leibovna Volova (ven.: "Гитель Лейбовна Волова"; sünd. 4. uhoku 1906, Moskv, Venäman imperii — kol. 1. sulaku 1981, Moskv, NSTÜ), oli tetab nevondkundaline lapsenrunokirjutai da kinotarinantegii.


Brams Iogannes.
Iogannes Brams (; sünd. 7. semendku 1833, Gamburg, Saksanma — kol. 3. sulaku 1897, Ven, Avstrii) oli saksalaine muzikankirjutai da pianist.


Belih Nikita.
Nikita Jur'jevič Belih (; sünd. 13. kezaku 1975, Perm', Permin agj, Venäman NFST, NSTÜ) om venämalaine politikanmez' da ekonomist.
Biografii.
Nikita Belih om Permin valdkundaližen universitetan pästnik, sen ekonomižen fakul'tetan. Openui universitetan aspiranturas, ekonomižiden i istorižiden tedoiden kandidat.
Vll 2001−2008 ühtni «Oiktoiden vägiden ühtnend»-partijha, vspäi 2005 oli sen ezimehen. Belih radoi Kirovan agjan 3. gubernatoral i agjan ohjastusen ezimehel ühten aigan (15.01.2009 − 28.07.2016). Vspäi 2018 om türmatud kahesaks vodeks rahoiden illegitimižes otandas suril lugumäril.


Rengazavtote ümbri Piteriš.
Rengazavtote ümbri Piteriš (RÜP) vai Piterin ümbärte vai KAD (ven. "Кольцевая автомобильная дорога вокруг г. Санкт-Петербурга", "КАД") om federaližen znamoičendan avtote, kubamb mäneb Piterin da Leningradan agjan territorijoidme.


Piterin kaičendsauvusiden kompleks sur'vezišpäi.
Piterin kaičendsauvusiden kompleks sur'vezišpäi vai muite Damb (ven. "Комплекс защитных сооружений Санкт-Петербурга от наводнений", "Дамба") om dambiden i erazvuiččiden gidrotehnižiden sauvusiden kompleks, kudamb vanuse poikpoli Suomen lahtes — Bronkaspäi Kotlin-sarehesai (kudambal sijadase Kronštadt) i sid' Kotlin-sarespäi Sestroreckhasai (Gorskaja-žilo).
Dambadme mäneb Rengazavtote ümbri Piteriš‎, sen täht umal Bronkan da Kronštadtan keskes om ajatud vedenalaine tunnel'.
Sauvond vedihe 32 vot (1979-2011), projektan maksarv — 87,3 mlrd rubläd (2010).
Sauvusiden kompleks om tehtud kogonaz i radogoiti vs 2011 elokun 12. päiväspäi.
Piterin kaičendsauvusiden kompleks sur'vezišpäi pohjoižespäi (Sestroreckan čuraspäi) vl 2005.


Vikingad.
Vikingad (amuižnorv. "víkingar") oliba amukeskaigaižed skandinavijalaižed merimatknikad, kudambad voz'sadoil VIII—XI tehliba merimänendad Evropan valdkundoihe, Päivnouzmaha i Pohjoižamerikaha.
Venäs vikingad oliba tutabad kuti varägad.
Lugedas, miše vikingoiden aig vedihe 789—1066 voziš.


Voiničan käzikirjutuz.
Voiničan käzikirjutuz (,) om peitol'ne kirj, kudamb om kirjutadud läz 600 vot tagaze.
Kirjan avtor om tundmatoi, kel' i sen kirjamišt oma tundmatomad mugažo. Käzikirjutuz kogoneb 272 lehtpolespäi. Pergament kirjan täht om sätud 15. voz'sadan ezmäižes poles tedoidusen mödhe.
Käzikirjutuz, ezimeletaden, om kazmusiden polhe, om kuvid. Dešifruindan naprindad jätktasoiš 17. voz'sadaspäi.


Päivnouzfrizan kel'.
Päivnouzfrizan kel' vai Zaterlandan kel' (ičeze nimitused: "Seeltersk", "Seelterfräiske") om germanižen gruppan indoevropine kel'. Kelel pagištas vaiše Zaterlandas (Saksanma).
Pagižijoiden lugu om läz 2 000 ristituid (mamankel'). Päivnouzfrizan kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal.


The 1st Album.
«The 1st Album» ("Ezmäine al'bom") om Modern Talking-duetan debütine al'bom. Se om pästtud 1. päiväl vilukud, vodel 1985.


Künz'lauk.
Künz'lauk () om äivozne heinäsine kazmuz Amarillisaižed-sugukundaspäi. Om populärižeks maplodkul'turaks i magutez. Lauk-heimon tipine erik.
Leviganduz.
Libub Keskuzazijan "Allium longicuspis"-mägilaukaspäi. Amuine kul'turkazmuz. Navedib päivänvauktust i täizöšt nepsut.
Ümbrikirjutand.
Kazvab 60..100 sm kortte, änikusenkandai seikh — 60..150 santimetrhasai. Künz'laukan lehtesed oleldas 30..100 sm pitte.
Äikerdoičese laukkeran i il'mlaukkeran paloil, läz ei anda semnid. Laukkera jagase 2..50 palaks-kül'gurbaks. Ištutez voib olda sügüzline i keväz'line.
Kävutand.
Maplod om levitadud mail'man rahvahiden kul'turas. Kävutadas medicinas antiseptikaks i sömäks.
Maplodun päkazvatai om Kitai, mail'man satusen (26,5 mln tonnoid vl 2016) nell' videndest.


Die Ärzte.
«Die Ärzte» (veps. "lekarid") om germanijalaine pankrokgrupp Berlinaspäi.


Ankoridž.
Ankoridž (['æŋk(ə)rɪʤ]) om Amerikan Ühtenzoittud Valdkundoiden kaikiš pohjoižemb järed lidn. Sijadase Aläskan-štatan suvipalan keskuses, kogoneb štatan ristitišton kaks' videndest.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1914 kuti "Šip Krik-žilo" () sauvomha Aläskan raudted. Oficialine lidnan status om anttud vl 1920 nügüdläiženke nimenke.
Vl 1968 kivivoi om löutud Aläskan pohjoižes, sil aigalpäi lidn šingotaškanzihe lujas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tünen valdmeren randpolel, 31 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Jädumatoi meriport om olmas.
Läm' Aläskan joksmuz kändab klimatad, se om ven. Heinkun keskmäine lämuz om +14,9 C°, vilukun — −8,3 C°. Voden keskmäine lämuz om +2,8 C°. Paneb sadegid 423 mm vodes, sidä kesken 159 mm elokus-sügüz'kus. Čugač-mägisel'g telustab tulda Arktikan il'mmassoile.
Eläjad.
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 291 826 ristitud, läz 400 tuhad eläjid om ezilidnoidenke (Matanuskan da Susitnan boros). Lidnan pertišton pind om 204 nellikkilometrad.
Lidn om edahaižeks eländpunktaks industrialižes civilizacijaspäi.
Lendimport.
AÜV:oiden il'mvägiden «El'mendorf»-sodabaz om saudud 1940-nzil vozil. Rahvahidenkeskeine civiline Ted Stivensan nimel nimitadud Ankoridž-lendimport ("ANC") sijadase 6 km suvipäivlaskmha lidnaspäi, kävutase varalendimportaks transpolärižiden reisiden täht. Tehtas reisid Ankoridžaspäi Vankuverha, Frankfurtha, Taibeihe, mugažo Aläskadme da AÜV:oiden toižiden štatoiden lidnoihe, čarterreisid Azijan maihe.


Masterboy.
«Masterboy» om saksalaine anglijankel'ne evrodensgrupp Val'dorfaspäi. Om olmas vspäi 1989. Mülükund oma "Tommi Šleh", "Enriko Cabler" da "Triksi Del'gado".


Sketmen Džon.
Džon Sketmen (), todesine nimi — Džon Pol Larkin (; sünd. 13. keväz'ku 1942, El-Monte
(Kalifornii), AÜV — kol. 3. tal'vku 1999, Los Andželes, Kalifornii, AÜV) oli amerikalaine pajatai evrodens-stiliš i džazmuzikant.


German Anna.
Anna Viktorija German-Tuhol'skaja (,; sünd. 14. uhoku 1936, Urgenč, Uzbekistanan NST, NSTÜ — kol. 25. eloku 1982, Varšav, Pol'šanma) oli tetab pol'šalaine i nevondkundaline pajatai da muzikankirjutai. Hän om saksalaine augotižlibundal. (1980).


Gurčenko Lüdmila.
Lüdmila Markovna Gurčenko (,; sünd. 12. kül'mku 1935, Har'kov, Ukrainan NST, NSTÜ — kol. 30. keväz'ku 2011, Moskv, Venäma) oli nevondkundlaine i venämalaine pajatai da aktris. NSTÜ:n rahvahaline artist (1983), Venälaižen Federacijan valdkundaližen premijan laureat (1994).
Biografii.
Tuleban aigan aktrisan tat oli goll' radnik i Oktäbrin revolücijan polenpidai, mam oli bajarišton rodul. Kazvatajad radoiba Har'kovan filarmonijas. Neižne eli Har'kovas pästandhasai školaspäi, sidä kesken nacistoiden okkupacijan aigan. Ajeli Moskvha i openui vll 1953−1958.


Kičedži Vasilii.
Vasilii Nikolajevič Kičedži (; sünd. 3. viluku 1954, Čeläbinsk, Venäman NFST, NSTÜ) om Venäman valdkundmez' da edheotai, edeline Piterin vice-gubernator (14.09.2011—11.2014), kurirui kul'turan da sferad. Edel sidä (vll 2009-2010) radoi Moskvan ohjastuses. Kazvatajad — Bessarabijan bolgarijalaižed augotižlibundal.


Zelenogorsk (stancii).
Zelenogorsk () om Oktäbrin raudten stancii «Piter — Viipur»-linijal. Sijadase Piterin Kurortan rajonas, sen Zelenogorsk-lidnas. Om raudtesol'meks, sarak lähteb Primorsk-lidnha.


Markov Oleg.
Oleg Aleksandrovič Markov (; sünd. 30. tal'vku 1953, Suvisahalinsk, Sahalinan agj, Venäman NFST, NSTÜ) om venämalaine valdkundmez', nügüdläine Piterin vice-gubernator (vs 2012 kezakun 20. päiväspäi).


Ciolkovskii Konstantin.
Konstantin Eduardovič Ciolkovskii (; sünd. 17. sügüz'ku 1857, Iževskoje, Räzanin gubernii, Venäman imperii — kol. 19. sügüz'ku 1935, Kalug, VNFST, NSTÜ) oli venämalaine filosof da školopendai (1880−1892), nevondkundaline melestegii i fizikantedomez'. Teoretižen kosmonavtikan alusenpanii.
Openui Vätkan mez'gimnazijas (1869−1873), no oli läz kurdeh skarlatin-läžundan jäl'ghe, i hänen openduz lopihe 3. klassas. Ciolkovskii oli otnus ičeopendushe kaiken elon.
Tedomez' andoi raketoiden kävutamižen alusid lendamha kosmoshasai, ozuti «raketjonusiden» tärbhaižut — äipordhižen raketan ezikuvid. Päižed tedotöd oma kirjutadud aeronavtikas, raketdinamikas i kosmonavtikas.


Virun kel'.
Virun kel' (ičeze nimituz: "võro kiil") om üks' suomalaiž-ugrilaižiš kelišpäi, Baltijan meren suomalaine kel'. Sil pagištas Estinman longibokas. Pagižijoiden lugu om läz 74 tuhad ristituid. Faktižikš, se om eriline kirjankel', kudamb om sinteziruidud estin kelen dialektan tüvel.
Virun kirjkel' om olmas latinan kirjamišton pohjal.


Hanoi.
Hanoi ([hàː nôjˀ] «ümbärtud jogel» vai «lidn jogiden keskes») om Vjetnaman pälidn da kahtenz' surtte lidn (Hošiminan jäl'ghe).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Daikovjet-valdkundan Li Thai To-imperatoran käskön mödhe vl 1010 kuti uz' "Thanglong"-pälidn («lendahtai drakon»). Nimitadas nügüdläižikš vspäi 1831 Min' Mang-imperatoran käskön mödhe.
Hanoi šingotase äisarakoižel tegimištol. Valdkundan järedoiden bankoiden da kompanijoiden päfaterad oma saudud lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Šonghong-jogen oiktal randal tobjimalaz (, edel oli "Hồng Hà" «rusked»), 5..20 m ü.m.t. korktusil. Valdmerilaivad likkudas Kitain Suvimerespäi Hanoihesai 175 km.
Klimat om subekvatorialine mussonine.
Hanoin municipalitet jagase (vn 2016 andmused) 12 lidnrajonha ("quận"), Šontei-sodalidnha ("thị xã") da 17 makundha ("huyện").
Eläjad.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 7 067 000 ristitud. Vn 2015 16,1 mln eläjid om ezilidnoidenke 24 314,7 km² pindal, se om Vjetnaman kaikiš suremb lidnaglomeracii.


Sagud.
Sagud om sömprodukt, kudambad tehtas maidospäi.
"Brinz" om sagud lambhan maidospäi.
Saguded kogotas vauktušišpäi (25 procenthasai), maidrazvaspäi (koumhesai videndest) i mineraloišpäi (3,5 procenthasai i keitandsol). Om nenid vitaminoid: A, B1, B2, B12, C, D, E, PP. Saguden vauktušad sättudas sömänsulatusele enamba mi maidon. Organizm otab saguden sötmižsubstancijoiden 98..99%. Saguziden ekstraktivižed substancijad ližatas litud.


Braunšvaigan gercogkund.
Braunšvaigan gercogkund (mugažo Braunšveigan;) oli Evropan istorine valdkund, kudamb oli tulnu Germanijan imperijha vl 1871.
Braunšvaigan gercogkund (bur) vl 1914.


Lippen ruhtinazkund.
Lippen ruhtinazkund, Lippe-Detmol'd vai vaiše Lippe () oli istorine valdkund Evropas, kudamb vl 1871 oli tulnu Germanijan imperijha.


Mamontov Arkadii.
Arkadii Viktorovič Mamontov (; sünd. 26. semendku 1962, Novosibirsk, Venäman NFST, NSTÜ) om tetab venämalaine lehtezmez' da TV-vedai. Fil'mtegii „bretkil“ temoil.


Must braunšvaigalaine.
"Must braunšvaigalaine" (angl.: "The Black Brunswicker") om anglijalaižen Džon Mille-pirdajan kuva.
Kuval om pirttud hüväšt'jätandan scen braunšvaigalaižen saldatan Mustas korpusaspäi i hänen adivon keskes.
Suruz — 104 sm × 68,5 sm.
Modelin neiččen täht oli Keit Perugini — anglijalaine pirdai da Čarl'z Dikkensan tütär. Noren mehen model' oli tundmatoi saldat.


Gomiašvili Arčil.
Arčil Mihailovič (Miheilis-dze) Gomiašvili (,; sünd. 23. kevaz'ku 1926, Čiatur, Gruzijan NST, NSTÜ — kol. 31. semendku 2005, Moskv, Venäma) oli nevondkundaline i gruzijalaine akt'or da edheotai.


Tolokonnikova Nadežda.
Nadežda Andrejevna Tolokonnikova () vai Nadä Tolokno ("Надя Толокно"; sünd. 7. kül'mku 1989, Noril'sk, Krasnojarskan rand, Venäman NFST, NSTÜ) om venämalaine pankmuzikant da provokator; «Pussy Riot»-kollektivan enzne solist, «Voina»-artgruppan eksühtnii.
Elokun 18. päiväl, ičeze huliganižes tegos, hän da 2 erazvuiččed «Pussy Riot»:an solistad, Marija Alöhina da Ekaterina Samucevič, oli sittud 2 vodeks. Vl 2013 tal'vkun 23. päiväl hän da Alöhina oma pästtud arestan alpäi.


Nguen The Thao.
Nguen The Thao (; sünd. 21. keväz'ku 1952, Pho Mii, Vjetnam) om ranu Hanoi-lidnan pämehen da Vjetnaman kommunistižen partijan Hanoin komitetan ezimehen vspäi 2007. Vs 2015 tal'vkun 4. päiväspäi Nguen Duk Tung vajehti händast.


Sisu SA-150.
Sisu SA-150 vai «Masi» om Suomenman «Sisu Auto»-avtotegijan kesksurtte kaks'värtmuzline jüguavto. Tehmine oli vodespäi 1982 vhesai 1991.
Jüguzavto om sätud Suomenman sodavägiden likundan täht (26 saldathasai) i jügedan azegišton vendan täht. Sai ližanimitust 6-cilindrižen Valmet 611 CSBA-likutimen mödhe 150 kVt vägevudenke.
Täuz' veduz om 6 400 kg. Kaikiš lujemb piguz — 100 km/č. Bak mülütab 225 litrhasai poltust, ajelendan edhuz om 800 km toštmižtäutandata.
Tehtihe 60 avtohosai vodes, läz kaik ned oma pästtud Hämenlidnha. Pojav koumevärtmuzline jüguavto om Sisu SA-240.


Sisu SA-110.
Sisu SA-110 vai «Kevyt-Masi» om Suomenman «Sisu Auto»-avtotegijan kebnan jüguavton prototip, kudamb om tehtud 1986-ndel vodel.
Kahtel värtmudel, kaik om tehtud kuz' mugošt jüguavtod. Ei olend pästtud massižhe tehmižehe.


La Bouche.
«La Bouche» («su» francijan kelel) om saksalaine anglijankel'ne evrodensgrupp Frankfurtaspäi. Mülükund om "Lein Makkrei" da "Sofi Kairo". Eks-ühtnii "Melani Tornton" koli Cürihan aviakatastrofas vn 2001 kül'mkus.
Grupp om sätud saksalaižel Frenk Farian-prodüseral vl 1994. Ezmäine mülükund oli amerikalaine.


Kalininan rajon (Piter).
Kalininan rajon () om rajon Piteriš. Sijadase lidnan pohjoižes, Nevan alangišton oiktal randpolel.
Rajon om sätud vl 1936 Krasnogvardeiskii-nimitusenke. Vn 1946 elokus udesnimitihe nügüdläižikš nevondkundaližen valdkundan Mihail Kalinin-šingotajan oiktastuseks. Rajon om olmas nügüd'aigaižiš röunoiš vspäi 1973, konz uz' Krasnogvardeiskii rajon om erigoittud Kalininan rajonaspäi sen päivnouzmaiženke pertištonke.
Rajonan pind om 40,1 km², sidä kesken puištod ottas 18,4 km². Viž metrostancijad ühtel jonol ratas rajonan territorijal.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 504 641 ristitud (2. sija regionas). Kaik 533 597 eläjad om rajonas nügüd' (2019).


Kolpinon rajon.
Kolpinon rajon () om rajon Piteriš. Se sijadase regionan suvipäivnouzmas.
Rajon om sätud vl 1936. Om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1954. Municipaližed ühtnikad oma vspäi 1996.
Kolpinon rajonan pind om 105,8 km².
Rajonan administracii sijadase Kolpino-lidnas (78% ristitištos), sišpäi nimitihe rajonan. Administracijan pämez' om Anatolii Povelii vn 2014 tal'vkuspäi. Toižed viž municipališt ühtnikad oma nened žilod: Metallostroi, Petro-Slavänk, Pontonnii, Sapörnii, Ust'-Ižor.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 177 448 ristitud. Kaik 191 847 eläjad om rajonas nügüd' (2019), se om kaikiš suremb ristitišt.


Kronštadtan rajon.
Kronštadtan rajon () om rajon Piteriš, sijadase lidnan päivlaskmas.
Kogoneb vaiše ühtes municipaližes ühtnikaspäi — Kronštadt-lidnaspäi.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 43 005 ristitud.


Merenrandaine rajon (Piter).
Merenrandaine rajon () om rajon Piteriš, sijadase lidnan pohjoižes palas. Nece om Piterin kaikiš suremb rajon ristitišton mödhe.
Rajonan aluz om pandud vl 1936. Nimitihe sidä Ždanovan rajonaks vll 1949−1989.
Rajonan pind om 109,87 km². Puištod ottas rajonan nelländest. Viž metrostancijad ratas rajonan territorijal.
Merenrandaine rajon jagase kahesaks municipaližeks ümbrikoks. Rajonan administracijan pämez' om Nikolai Ced vn 2013 sulakuspäi.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 507 238 ristitud. Kaik 568 516 eläjad om rajonas nügüd' (2019).


Krasnogvardeiskii rajon (Piter).
Krasnogvardeiskii rajon () om rajon Piteriš, sijadase lidnan pohjoižpäivnouzmas.
Nügüdläine Krasnogvardeiskii rajon om sätud vl 1973 Kalininan rajonan päivnouzmaižes palaspäi.
Rajonan pind om 56,83 km². Kaks' metrostancijad ühtel jonol ratas rajonan territorijal.
Krasnogvardeiskii-rajon jagase videks nimitadud ümbrikoks (ende nomeruihe 32..36). Rajonan administracijan pämez' om Evgenii Razumiškin vn 2016 kezakuspäi.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 337 091 ristitud. Kaik 357 498 eläjad om rajonas nügüd' (2019).


«Zinger»-kompanijan kodi.
«Zinger»-kompanijan kodi vai «Kirjan kodi» (ven..: "Дом компании «Зингер»", "«Дом книги»") om tetab sauvuz Piteriš, sijadase Nevan prospektan da Gribojedovan kanalan saumal.
Sauvuz om saudud vozil 1902—1904 modern-arhitekturižel stilil. Arhitektor — Pavel Süzor.
Nügüd' sauvuses om «Kirjan kodi» — Piterin kaikiš suremb kijrlauk da üks' Evropan kaikiš surembiš kirjlaukoišpäi.
Kahtes üläžirus sijadase «Vkontakte»-kompanijan ofis.
Irdkosketused.
z
z


Ahmatova Anna.
Anna Andrejevna Ahmatova (Gorenko) (; sünd. 23. kezaku 1889, Odess, Ukrain, Venäman imperii — kol. 5. keväz'ku 1966, Domodedovo, Moskvan agj, Venäman NFST, NSTÜ) oli tetab venämalaine i nevondkundaline runokirjutai, kirjutai, literaturarvostelii da kändai. Aigaline sädamine sättub literaturan akmeizm-likundale, mohemba oli modernizman ezitajan.


Orlova Lübov'.
Lübov' Orlova «Cirk»-fil'mas, 1930-nded voded.
Lübov' Petrovna Orlova (; sünd. 11. uhoku 1902, Zvenigorod, Moskvan gubernii, Venälaine imperii — kol. 26. viluku 1975, Moskv, NSTÜ) oli tutab nevondkundaline aktris, pianist, pajatai da kargnik. (1950).


Cvetajeva Marina.
Marina Ivanovna Cvetajeva (; sünd. 8. reduku 1892, Moskv, Venäman imperii — kol. 31. eloku 1941, Jelabug, Tatarstan, Venäman NFST, NSTÜ) oli tetab venämalaine i nevondkundaline runokirjutai da kändai.


Baden Maksimilian fon.
Princ Maksimilian fon Baden (; sünd. 10. heinku 1867, Baden-Baden, Badenan sur'gercogkund — kol. 6. kül'mku 1929, Zalem (Baden), Saksanma) oli germanijalaine valdkundmez' da voinpämez'. Badenan sur'gercogkundan tronan jäl'gmäine jäl'gestai.
Vl 1918 (3. reduku — 9. kül'mku) oli Germanijan imperijan jäl'gmäižen kanzleran.


Eiffel 65.
Eiffel 65 om italijalaine evrodensgrupp Turinaspäi (vspäi 1998.). Mülükund om "Džeffri Džei", "Mauricio Lobina" da "Gerbi Ponte".


Badenan sur'gercogkund.
Badenan sur'gerсogkund () oli Evropan istorine valdkund, kudamb oli tulnu Germanijan imperijha vl 1871.


Vell' (fil'm).
«Vell'» () om voden 1997 venämalaine dram- da torafil'm.
Režissör — Aleksei Balabanov.


Vell' 2.
«Vell' 2» (, Avstralijan variant "Brother II" i Kanadan — "On the Way Home" «Tedme kodinnoks») om voden 2000 venämalaine dram- da torafil'm. Om vn 1997 «Vell'»-fil'man jätkusen.
Režissör — Aleksei Balabanov. Fil'mzihe znamasišt palad sen akt'oridenke.


Kaikiden uksiden avadim.
«Kaikiden uksiden avadim» () om voden 2005 amerikaine mistine triller. Režissör — Ien Softli.


Balabanov Aleksei.
Aleksei Oktäbrinovič Balabanov (; sünd. 25. uhoku 1959, Sverdlovsk, Sverdlovskan agj, Venäman NFST, NSTÜ — kol. 18. semendku 2013, Solnečnoje, Sestroreck, Piter, Venäma) oli nevondkundaline i venämalaine režissör, scenarist da prodüser.
Biografii.
Aleksei Balabanov oli sündnu Sverdlovsk-lidnha, sen školan vn 1976 pästnik. Openui Gor'kii-lidnan pedagogižes institutas, pästihe sišpäi keliden kändajaks. Služi armijas vozil 1981—1983, ezmäi sodatransportaviacijan oficeraks (lendeli Azijan i Afrikan maihe), ühtni Afganistanan sodaha, lopi službad sodamerilaivištos. Vl 1990 openzihe kändmaha režissöraks Üläkursil Moskv-lidnas.
Oli naižiš kaks' kerdad, akad — Irina, Nadežda. Kaks' poigad: Födor ühtendes naimiželospäi, i Petr-poig (sünd. 1995) om kahtendes naindaspäi.


Leont'jev Mihail.
Mihail Vladimirovič Leont'jev (; sünd. 12. reduku 1958, Moskv, NSTÜ) om tetab venämalaine lehtezmez', publicist, "Odnako"- (vspäi 1999) da "Sur' vänd"- (vl 2007, sid' sauptud) oigendusiden vedai Venäman televizijan Ezmäižel kanalal. "Odnako"-aiglehtesen päredaktor.


Solov'jov Vladimir.
Vladimir Rudol'fovič Solov'jov (; sünd. 20. reduku 1963, Moskv, NSTÜ) om tetab venämalaine lehtezmez', TV- da radiovedai, publicist, pajatai da kundaline šingotai.
Nügüd' vedab «Pojedinok»-tokšoud Venäma-1-kanalal i «Homendez Vladimir Solov'jovanke»-programad Vesti.fm-radiostancijal.
Viktor om judaizman uskoi. Hän om kahesan lapsen tatan koumes akaspäi. Vspäi 2001 om nainu koumanden kerdan, El'ga Sepp om hänen ak (sünd. 1. kezaku 1972), Viktor Koklüškin-satirikan tütär.


Riccato Gala.
Gala Riccato (; sünd. 6. sügüz'ku 1975, Milan, Italii) om italijalaine pajatai naine. Edestab pajoid anglijan kelel evrodens-, pop- i R&B-stiliš.


Picc.
Picc () om populärine italine sömine. Slokosttihe ezmäižid piccid Napoliš vl 1522 tomatan ploduiden tondanke Evropha.
Päpalad oma nižutahtaz sepil, sagud i tomatan plodud. Rahvahaline söm om kehkran läpuškan nägul, avol'jaižen pirgan toižend mitte täht surudenke. Ülähän mülünd om sulatadud sagud («Mocarella»-sort päpaloin) i tomatpainatoz. Erasti ližatas toižid sömtavaroid.
Slokosttä kebnas, ka picc om üks' kaikiš populärižembiš blödoišpäi mail'mas. Vaumitas kodiš i fastfudan edheotandoil.


Olomouc.
Olomouc (mugažo čehan kelel, virkand [ˈɔlɔmɔŭts], sijaline "Holomóc" vai "Olomóc";) om Čehanman kudenz' surtte lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Olomoucan randan administrativine keskuz.
Lidn sijadase valdkundan päivnouzmas, Morav-jogen randoil (, Dunain hura ližajogi), 219 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vn 2011 Čehanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 101 003 ristitud.
Irdkosketused.
*


Neva.
Neva (mugažo suomen kelel;) vai Nevanjogi om jogi Venämas, kudamb jokseb Piterin da Leningradan agjan territorijoidme. Ühtištoitab Ladogad Baltijan meren Suomen lahtenke.
Piduz om pen' — 74 km. Kacmata sihe, jogen bassein om 281 000 nellikkilometrad, mi ülitab kaikiden toižiden langenijoiden Suomen lahthe jogiden basseinad. Keskmäine vezivalu — 2 500 m³ sekundas (läz Volodarskijan sildad).
Neva om üks'jäine jogi, kudamb lähteb Ladoganjärvespäi. Nened lidnad sijadasoiš Nevan randoil: Šlissel'burg (joginišk), Kirovsk, Otradnoje, Piter (jogen suhišt); mugažo toižed eländpunktad.


Vas'kne raccastai.
Vas'kne raccastai () om Petran I muštpacaz Senatan torgul Piteriš.
Muštpachan avaiduz oli vn 1782 18. päiväl elokud. Arhitektor — Et'jen Fal'kone.
Mugoine nimi muštpachal om Puškinan poeman mödhe, todeks se om tehtud bronzaspäi. Aluz om ozrikkivespäi. Muštpacaz om 10,4 metrad kortte.
Model' gipsaspäi oli tehtud vll 1768−1770. Muštpachan valamine oli vll 1775−1778 Vasilii Jekimov-mastarin ohjandusen al. Jurii Fel'ten-arhitektor sädi arhitekturižen planiruindan pätandoid da ohjandi projektad.
Kivi muštpachan alle om löutud da saudud Hebonlaht-külän ümbrištos, «Petran uit»-kaičendterritorii om olmas kiven sijas Piterin pohjoižes. Sirdihe kived 7,8 km laivannoks, sid' transportiruihe vetme ani torghusai, kus lopuline ümbriradmine tegihe. Jekaterina II-imperatornaine käski kaita kiven londuseližen forman, no sen veduz poleni äjan üks'-se.
Sur' Petr kuvadase kuti käskusenandai i civilizacijan toi.


Senatan torg.
Senatan torg (vll 1763−1925 i vn 2008 elokuspäi, vozil 1925−2008 — Dekabristoiden torg) om üks' keskuztorguišpäi Piteriš (Venäma).
Sijadase lidnan Admiralteiskii-rajonas. Om Piterin amuižembiden torguiden keskes.
Torg sai nügüdläšt nimitust vl 1763, konz Venäman imperijan ohjastusen Senat oli sijatud Bestužev-Rümin-varakancleran enččes erižpertiš. Nügüd'aigan sauvuz kävutase Venälaižen Federacijan Konstitucižen Käskuzkundan rezidencijaks.


Pert'kulun torg.
Pert'kulun torg () om Piterin pätorg. Mülüb Mail'man jäl'gushe vspäi 1990.
Vll 1918−1944 torgun nimituz oli Urickijan torg. Pert'kulun torgun arhitekturine ansambl' om saudud 18. voz'sadan kahtendes poles i 19. voz'sadan ezmäižes poles.


Krasnodaran lidnanznam.
Krasnodaran lidnanznam () om vahvištadud eziauguižešti 1849-nden vodel. Se om nügüdläine lidnanznam, om vahvištadud tošti Krasnodaran lidnan Dumal vn 2005 7. päiväl heinkud.
Simvolišton znamoičend.
Lidnuz simvolizuruib Jekaterinodaran lidnust, avoinu verai ozutab lidnan eläjiden kožundnavedindan i avoinmel'žust. Atamanan bulav om Mustmererandan pälidnan polhe i Mustmeren kozakišton sodavägiden atamanan rezidencijas, bunčukad oma sen kozakišton simvol. Nell' ristikoittud flagad oma allekirjutadud Jekaterina II-imperatornaižel, Pavel I, Aleksandr I i Nikolai I-imperatoroil. Ned flagad oma lahjoitud heil sodavägile edel gerban vahvištust i ozutadas Mustmeren kozakoiden arvod. Suren Jekaterinan kuldaine allekirjutez znamoičeb, miše nimitihe lidnad hänen oiktastuseks. Tähthaižed 59 lugul simvolizuruidas kozakoiden stanicoid Mustmeren sodavägiš vl 1849.


Vuoksenjärv.
Vuoksenjärv vai Vuoks (,, Uden Lidnan aigan "Узерва") om Venäman järv Leningradan agjan lodehes, sen Priozerskan rajonas. Mülüb Ladogjärven basseinha.
Pind om 95,6 km², se sijadase 7 m ü.m.t. korktusel. Kaikiš suremb süvüz om 25 m, keskmäine süvüz — 5,1 m.
Jäžom sädi järven katl'usen ozrikkives ičeze lähtendan aigan. Järven pohj om kivekaz, kattud nimal. Vuoks-jogi lankteb järvhe da jokseb sišpäi, lähteb läz Priozersk-lidnad.
Severz'-se sadad sarid om järves, kaikiš suremb om Hirbinsar' (, vai "Лосиный") 12 km² pindanke. Om žiloid järven randoil.


Visbü.
Visbü () om Ročinman Ganzan lidn Gotland-sarel, sen agjan administrativine keskuz.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 900. Oli järed keskaigaine eländpunkt. Vll 1361−1645 oli Danijan palaks.
Visbü nügüd' — populärine turistine čuraduz, mülüb Mail'man jäl'gushe vspäi 1995. Lidn šingotase meriportal i tulleielektrostancijal. Mail'man ekologižen foruman päfater sijadase lidnas.
Lidn sijadase saren päivlaskmaižel randal. Ehtatim i lendimport ühtenzoittas kontinentanke.
Vl 2005 lidnan eläjiden lugu oli 22 236 ristitud.
Irdkosketused.
*


Grekan kel'.
Grekan kel' (ičeze nimitused: "ελληνικά" [ɛliniˈka], "ελληνική γλώσσα" [ɛliniˈki ˈɣlɔsa]) om üks' indoevropižiš kelišpäi. Se om valdkundkel' Grekanmas i üks' kahtes valdkundkelespäi Kipral. Pagižijoiden lugu om läz 25 millionad ristituid kaiked mail'madme. Kirjkel' om eriližen, grekan kirjamišton pohjal.


The Weather Girls.
«The Weather Girls» om amerikalaine diskopopgrupp vlspäi 1977. Muzikgrupp oli tutab «Two Tons o' Fun»-nimitusenke kar'jeran augotišes vhesai 1982. Tetab mülükund oli "Izora Armstid" da "Marta Uoš". Nügüdläižes mülükundas oma "Dainell Rods" da "Ingrid Artur", Armstidan tütred.
Kaikiš tetabamb gruppan pajo — «It's Raining Men».


Kut minä mänetin necil kezal.
«Kut minä mänetin necil kezal» () om voden 2010 Venäman dramfil'm.
Režissör — Aleksei Popogrebskii.


Success.
«Success» ("Satuz") om The Weather Girls-muzikkollektivan debütine al'bom. Se om änetadud vn 1982 kezal, om pästtud vn 1983 augotišes.


François (al'bom).
«François» ("Fransua") om debütine al'bom. Se om pästtud 1989. vodes.


I Love You.
«I Love You» ("Minä armastan sindai") om Desireless:an 2. al'bom, pästtud 1994. vodes.


Ses plus grands succès.
«Ses plus grands succès» ("Hänen paremb saduz") om Desireless:an „best hits“-al'bom, pästtud 2003. vodes.


Un brin de paille.
«Un brin de paille» ("Ol'g") om Desireless:an 3. al'bom, pästtud 2004. vodes.


More Love and Good Vibrations.
«More Love and Good Vibrations» ("Enamb armastust da hüvid säraidusid") om Desireless:an 4. al'bom, pästtud 2007-ndes vodes.


Milonov Vitalii.
Vitalii Valantinovič Milonov (; sünd. 23. viluku 1974, Leningrad, Venäman NFST, NSTÜ) om Venäman valdkundmez', Ühthižen Venäman ühtnii, Valdkundaližen Duman nügüdläine ezitai (7nz' kucund, vn 2016 redukuspäi), Piterin käskusenandmižsuiman enzne deputat (keväz'ku 2007 — sügüz'ku 2016).


Piterin käskusenandmižsuim.
Piterin käskusenandmižsuim, KAS (, "ЗакС") om Piterin käskusenandmižen üks'jäine da ülembaine aluzkund. Se om jäl'ghetulii vspäi 1994.
Suim kogoneb 50 deputataspäi, valitas heid videks vodeks. Järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund). Suiman ezimez' om Väčeslav Makarov (Ühthine Venäma) vs 2011 tal'vkun 14. päiväspäi.


Venäman valdkundznam.
Venäman valdkundznam () om Venälaižen Federacijan üks' oficialižiš simvoloišpäi. Sen ezmäine versii oli väges vspäi 1497. Nügüdläine versii om vahvištadud vn 1993 30. päiväl kül'mkud, sädai — Jevgenii Uhnalöv-pirdai.
Ümbrikirjutand.
Kuldaine kaks'päine orl kuvadase rusttal geral'dižel laudal. Orl maihuti suugil ülähäks. Üks' sur' venc i kaks' pen't vencad ühtenzoittas lental orlan päl. Skipetr om orlan oiktas käpšus, deržav — huras. Pen' rusked laud sijadase orlan rindhal, siš hobedaine raccastai sinine vihmsoba päl ištub hobedal hebol i rikob keihasel mustad venujad drakonad.


Rusked torg.
Rusked torg () om Moskvan da kaiken Venäman pätorg. Sijadase Moskvan keskuses. Om kul'turan da arhitekturan muštnik, mülüb Man jäl'gusen nimikirjuteshe vspäi 1990.
Sijaduz.
Torg sijadase Moskvan Kremlin (suvipäivlaskmha) i Kitai-lidnan (pohjoižpäivnouzmha) keskes. Ühtenzoitase Moskvanjogen pävagon huranke randanke venon Vasil'jevskii-lanktendan kal't. Nened irdad lähttas päivnouzmha torguspäi: Nikol'skai, Il'jink i Varvark.
Ümbrikirjutand.
Arhitekturine ansambl' kogoneb neniš sauvusišpäi: Istorine muzei i Kazanin päjumalanpert' pohjoižpalas, Jumalanmaman katken päjumalanpert' om sätud suvipalas. Ocsija, muštnik Minin da Požarskii oiktastuseks, Vladimir Leninan mavzolei i kaumišt (nekropol') Kremlin seinänno sijadasoiš torgul mugažo.
Ende kävutihe torguseks. Nevondkundaližes aigaspäi tehtas paradoid da sätas toižid kundaližid aigtegoid.
Ühthine piduz om 330 metrad, 75 m levette. Pind — 24 750 m². Torg om lavastadud brusuzil Kriman gabrodiabazaspäi.


Muzik.
Muzik ("mousika", libui μούσα-sanaspäi «muz») om čomamahton toižend, kudamb oletab čomamahtoižed mahtused kulundan da hillüden abul.
Kaik ristitun heimod, eskai izoliruidud, mahttas säta muzikad. Šingotesen aigan muzik kändihe eriližeks sanaspäi, karguspäi i ritualižiš veroišpäi. Muzikan avtonomižed formad (vaiše kulemha) oma olmas möhäližes Keskaigaspäi (15. voz'sada) i saiba todesišt šingotest Udessündutamižen aigan. Muzikankirjutajan melen logik sündui, i otaškanzihe sidä professijaks. Nimitaškanzihe p'jesid, operoid i toižid sädusid muite «opusoikš» da «kompozicijoikš» nomeranke, žanrata i formata. Muzik om sel'ged mail'man ristituile ripmata mamankelespäi.
Kaikiš amuižemb soit om pismäine. Pismäižen torvut kändihe pidemb i reiguidenke, muga soitoine tuli 37..42 tuhad vozid tagaz vai sen aigemba, soit om löutud kaivandusil. Voi väta jo muzikad soitoižel, tegihe reiguid siš kulundoiden pordhišton mödhe. Elektrosoitod oma tehtud melel 20. voz'sadal (telarmonium vl 1901, termenvoks vl 1920, elektrogitar vl 1931 da tž.). Nügüd'aigan sätas miččiden taht soitoiden kulundoid muzikan täht kompjuteran abul.
Muzikan vänd valatoitab imetaiživatoid i gavedid.
Neofitad openudas sol'fedžiod. Muzikantedo tedoidab muzikan teorijad: muzikkulund, muzikrivi, notacii. "Amuzii" om muzikan tundištamižen i vändon mahtusen kadotuz päaivoiden oiktan šurupoliškon vigastusen tagut.


Mez'.
Mez' om mužiksugun täuz'kaznu (aigvozne) ristit, šingotadud sugutundmusidenke, üks' kahtes suguspäi. Toižen sugun ristit om naine.
Mehen alaigäčud oma prihaine i priha.


Naine.
Naine om naižsugun aigvozne ristit, üks' kahtes suguspäi. Toižen sugun ristit om mez'.


Le petit bisou.
Le petit bisou ("Kebn čoksuine") om Desireless:an 5. al'bom, pästtud 2009-ndes vodes.


L'expérience humaine.
L'expérience humaine ("Ristitun maht") om EP-al'bom. Se om pästtud 2011-ndes vodes.


L'Œuf du Dragon.
L'Œuf du Dragon ("Drakonan muna") om EP-al'bom. Se om pästtud 2012-ndes vodes.


Leksjärv.
Leksjärv (,) om reskveden järv Karjalan Tazovaldkundan Mujezerskijan rajonan päivlaskmas. Mülüb Ladoganjärven basseinha.
Keskmäine pind om 166 km², veden mülü — 1,4 km³. Tazopindan keskmäine korktuz om 174 m ü.m.t., vajehtase 157 sm röunoiš. Kaikiš znamasine süvüz om 34 m, keskmäine süvüz 8,6 m. Basseinan pind om 3450 km².
Reboli-žilo sijadase järven lodehližel randal. Järv om kattud jäl kül'mkus—semendkus. Nened joged lanktas järvhe: Pening (), Kil'kon i Kolvas, mugažo vezivalud lähižiš järvišpäi. Lähteb Sul-jogi ("Сула"). Randad oma korktad da kivekahad, koveroitas lujas. Enamba mi 90 sarid ühthiženke 13,4 km² pindanke, znamasižed oma Kivatsar i Guselinšuari.


Surmanlabirint.
«Surmanlabirint» () om voden 2004 britanine triller. Režissör — Stiven Monro.


Ekkleziastan kirj.
Ekkleziastan kirj ("Kohelet", "Ekklesiastes",) om evrejan Tanah-biblijan Ktuvim-jagusen 7. kirj i hristanuskondan 21. Vanhan Zavetan kirj.
Kirj om sätud faktižikš 5.-3. voz'sadal EME, original om evrejan kelel. Om 14 jagust. Solomon-car' (10. voz'sada EME) om vaiše nominaline kirjan tegii.
Süžetad i kundan kuvid kirjas ei ole, se om järgeline Päivnouzmmal melevuden literatur.


Pajoiden kirj.
Pajoiden kirj ("Šîr Haššîrîm", grek. i "Âisma Āismátōn",) om evrejan Tanah-biblijan Ktuvim-jagusen nellänz' kirj i 22. Vanhan Zavetan kirj.
Lugetas, miše Solomon-car' sädi kirjoiden kaikid pajoid. Nügüd'aigan sel'genzoittas kirjad kuti saipajoiden kogoduz ühtenzoittud süžetata, no populärine traktuind om Solomon-carin armastusen istorii Sulamit-neiččennoks.


Jeremian kirj.
Jeremian kirj ("Irmija", "Ieremias",) om evrejan Tanah-biblijan kirj Neviim-jagusespäi i hristanuskondan 24. Vanhan Zavetan kirj.
Kirj om sätud Judejas i Egiptas vll 626−562 EME, kogoneb 52 jagusespäi. Jagused 1−34 oma kirjutadud Varuh-endustajal Jeremia-endustajan sanoišpäi. Jagused 35−51 oma kirjutadud Varuhal mugažo, no Jeremian melen mödhe, eile sanoišpäi. Jäl'gmäižen 52. jagusen tegii om Varuh ičeksaz ezimeletaden.


Jeremian voikud.
Jeremian voikud ("Eiha" kirjan ezmäižen sanan mödhe, "Trenoi" vai "Frinoi",) om evrejan Tanah-biblijan kuden' kirj Ktuvim-jagusespäi i hristanuskondan 25. Vanhan Zavetan kirj.
Lugetas, miše Jeremia-endustai om kirjan sädai, no se ei ole todištadud. Kirj om kirjutadud läz Jerusalim-lidnad sen murendusen jäl'ghe Vavilonan Navuhodonosor-caril vl 586 EME. Original om sätud evrejan kelel.


Jezekielan kirj.
Jezekielan kirj ("Jehezkel' ", "Iedzekiel",) om evrejan Tanah-biblijan kirj Neviim-jagusespäi i hristanuskondan 26. Vanhan Zavetan kirj.
Original om sätud evrejan kelel. Kirj kogoneb 48 jagusespäi i ümbrikirjutab voziden 593−571 EME aigad (Ezmäižen Pühäpertin aig i Vavilonan plen). Tegii om Jezekiel-endustai.


Amosan kirj.
Amosan kirj ("Amos", "Amos",) evrejan Tanah-biblijan kirj Neviim-jagusespäi (Endustajad) i hristanuskondan 30. Vanhan Zavetan kirj.
Original om sätud evrejan kelel. Kirjan tegii om Amos-endustai, eli 8. voz'sadal EME. Kirj kogoneb ühesas jagusespäi.
Kirjan ezmäine i kahtenz' jagused endustadas lujad manrehkaidust (se tegihe kahtes vodes endustusen jäl'ghe) i Lähižen Päivnouzmman rahvahiden ustavzoitandad Jumalal ristituiden moralin eilendan da ohjandajiden ogeruziden tagut. Koumanz' — kudenz' jagused oma Izrailin grähkoiš. Kirj lopiše gorähižiden aigoiden endustusil.


Ei ole ted ülez.
«Ei ole ted ülez» (vai "No Way Up"; venäkel'žes versijas — "Нет пути наверх") om voden 2005 amerikaine triller. Fil'man režissör om Džeims Sil, muzikankirjutai — Nil Ecri.


Avdijan kirj.
Avdijan kirj ("Ovadja" vai "Obadija",,) om evrejan Tanahan kirj Neviim-jagusespäi (Endustajad) i hristanuskondan 31. Vanhan Zavetan kirj.
Om kirjutadud Avdii-endustajal 6. voz'sadal EME vai sen aigemba.
Kirj om Vanhan Zavetan kaikiš lühüdamb, kogoneb ühtes jagusespäi (21 runod). Endustajan nimi kändase «Ülähäižen radnikoičii». Ümbrikirjutase mi näguihe Avdijale, nimiččid detalid endustajan elos ei ole.


Nauman kirj.
Nauman kirj ("Nahum", "Naoum",) om evrejan Tanah-biblijan kirj Neviim-jagusespäi («endustajad»), hristanuskondan 34. Vanhan Zavetan kirj.
Kirj om sätud Naum-endustajal 7. voz'sadal EME vai sen aigemba. Original om kirjutadud evrejan kelel.
Se om runod, poem vägevan Assirižen imperijan Ninevii-pälidnan murendusen polhe. Edestihe poemad pühäpertiš. Poetine kirjkel' harakterizuib kirjad, om äi rindatusid da metaforid.


Avvakuman kirj.
Avvakuman kirj ("Havakuk", "Ambakoum",) om evrejan Tanah-biblijan pala Neviim-jagusespäi (Endustajad) i hristanuskondan 35. Vanhan Zavetan kirj.
Kirj om sätud Avvakum-endustajal i starinoičeb 7. voz'sadan EME lopun — 6. voz'sadan EME zavodindan aigtegoiš. Kogoneb kahtes palaspäi, ezmäine pala jagase kaks'haze.


Sofonian kirj.
Sofonian kirj ("Cfanja", "Sofonias",) om evrejan Tanah-biblijan kirj Neviim-jagusespäi i hristanuskondan 36. Vanhan Zavetan kirj.
Original om sätud evrejan kelel. Kirj kogoneb koumes jagusespäi. Tegii om Sofonia-endustai, eli 7. voz'sadal EME.


Aggejan kirj.
Aggejan kirj ("Haggai", "Aggaios",) om evrejan Tanah-biblijan kirj Neviim-jagusespäi i hristanuskondan 37. Vanhan Zavetan kirj.
Original om sätud Aggei-endustajal, om kirjutadud evrejan kelel vl 520 EME. Kirj kogoneb kahtes palaspäi.
Aggejan endustused mainitasoiš Ezdran kirjas (5:1, 6:14).


Zaharian kirj.
Zaharian kirj ("Zharja",,) om evrejan Tanahan pala, 38. Vanhan Zavetan kirj.
Zaharia-endustai om kirjan tegii. Hänen töhišton voded oma 520−515 EME. Kirj kogoneb kahtes jagusespäi.
Kirjan sädandan met oli antta vägid Judejan rahvahale udessündutada Jerusaliman pühäpertid, heitta värid melid päzutadud plenaspäi evrejalaižiden tozioiktuses i ičtazandmižes Ülähäižele, Messijan aigoiden lähembuses.


Malahian kirj.
Malahian kirj ("Malahi", "Malaksias",) om evrejan Tanah-biblijan kirj Neviim-jagusespäi i hristanuskondan 39. Vanhan Zavetan kirj. Se om Vanhan Zavetan jäl'gmäine kanonine kirj ortodoksižes hristanuskondas.
Original om sätud evrejan kelel. Kirjuti Malahia-endustai, hän tegi pühäpaginoid läz 400. vot EME. Kirj kogoneb koumes jagusespäi, ortodoksižes hristanuskondas i protestantizmas — nelläs jagusespäi.
Starinoičend tegese dialektikan abul, mülütab lühüdoid runoid mugažo. Kirj citiruiše Udes Zavetas severz'-se kerdoid.


Islandijan kel'.
Islandijan kel' (ičeze nimituz: "íslenska") om Islandijan oficialine valdkundkel'. Pagižijoiden lugu om läz 310 tuhad ristituid, Islandijas päpaloin.
Se om indoevropine, germanine kel'. Islandijan kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. Konservativine kel', nell' kändod om kaičenus. Kaks' paginad: suvine (linmaili) i pohjoine (hardmaili), erištadas virkandan mödhe.
Reguliruindorganzacii om Islandižiden tedoidusiden institut Arni Magnussonan nimed ("Stofnun Árna Magnússonar í íslenskum fræðum", Reikjavik). Vspäi 1995 jogo voden 16. päiväl kül'mkud oigetas Islandijan kelen päiväd Jounas Hadl'grimsson-runokirjutajan sündundan oiktastuseks.
Kirjamišt.
Kaik om 32 kirjant kelen kirjamištos.


You're My Heart, You're My Soul.
__NOTOC__
«You're My Heart, You're My Soul» ("Oled minun südäin, oled minun heng") om Modern Talking-kollektivan tetab pajo. Se om ühtenz' pajo «The 1st Album»-al'bomas (1985) da ühtennimine singl, kudamb om pästtud 1984-nden voden 29. päiväl redukud, BMG- da Hansa Records-leibloil. Se om gruppan debütine singl. Om änetadud anglijan kelel.
Tekstan i muzikan tegii — Diter Bolen (hän oli Modern Talking:an ühtnii); siloi hän radoi "Stiv Benson"-psevdonimanke.
Kompozicijal oli sur' satuz Evropas. Pästandan aigan oli mödud enamb 8 millionad kopijoid kaiked mail'madme. Pajo oli ezmäižes sijas valdkundoiden riven čartoiš (sidä kesken Saksanmas).
Saksanmas i Francijas (mugažo — Bel'gijas, Portugalijas, Ročinmas, Šveicarijas) singlal oli kuldaine status, Suviafrikan Tazovaldkundas oli platinaine (kahtišti), i Danijas — hobedaine. Mugažo pajo oli populärine.
Muzikklip om fil'mdud Lüksemburgas, 1984-ndes vodes.
Pajon uz' versii, «You're My Heart, You're My Soul '98», om pästtud 1998-nden voden 16. päiväl keväz'kud, kut singl «Back for Good»-al'bomaspäi. Se oli populärine mugažo, i mülüi äjiden evropižiden valdkundoiden hitparadoihe. Uden singlan pästand linni platinaižeks Saksanmas da kuldaižeks Francijas.
Südäiolend.
Pajo om änetadud evropop-, disko- da sintipop-žanroiš.
«You're My Heart, You're My Soul» om järgeline pajo kebnritmas; mugomad oliba populärižed 1980-nziš voziš. Se om armastusen polhe, allegoriženke koveritomanke tekstanke.
Pajon geroi — nor' mez', kudamban südäikera palab himospäi i armastusespäi armhannoks neiččennoks. Hän laskese ičeze unikuvihe, miše hamakahan olda hänenke.


Raffell Frensis.
Frensis Džein Raffell (; sünd. 29. eloku 1965, London, Anglii, Sur' Britanii) om anglijalaine pajatai da aktris. Hän om «Toni»-premijan laureatan.
Vl 1994 pajatai naine ezini «Evrovizii»-konkursal, kus pajati «Lonely Symphony (We Will Be Free)»-pajon. Frensis sai 10-nden sijan (63 čokkoint).


Anžero-Sudžensk.
Anžero-Sudžensk () om Venäman lidn da lidnümbrik Kemerovon agjan pohjoižes. Se om agjan ühesanz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud radinžiloks vl 1928 Anžerk- () da Surženk- () kaivuzžiloišpäi. Anžerk-žilo oli nimitadud Anžer-jogen mödhe, i Surženk-žilon nimi oli anttud tulijoil Kurskan gubernijaspäi, kus Sudž-jogi da Sudž-lidn oma olmas. Anžero-Sudžensk sai lidnan statusad vl 1931.
Lidn om Kuzbassan hilen samižen ühteks keskusišpäi tähäsai.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kuzneckan katl'uses, 230 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kemerovospäi om 115 kilometrad pohjoižpolehe. Transsib-raudte läbitab lidnad.
Lidnanvuitte Rudničnii-žilo (3752 rist. vl 2017) da seičeme muite žilod mülüdas lidnümbrikho Anžero-Sudženskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 340 km².
Eläjad.
Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 120 tuhad eläjid vl 1962. Lidnümbrikon ristitišt oli 82 497 eläjad vl 2010 i 77 666 eläjad vl 2017.
Professionaližen opendusen aluzkundad: kaivuztehnikum, pedagogine i politehnine kolledžad, Kemerovon agjan medicinižen kolledžan filial.


Yaki-Da.
«Yaki-Da» (vai «Y-D» verhiš maiš) oli ročilaine muzikaline naižgrupp Göteborgaspäi. Mülükund oli "Linda Šenberg" da "Meri Knutsen-Grin".


Pride.
Pride ("Ülenpäižuz") om „Yaki-Da“:n debütine al'bom, pästtud 1995-ndes vodes.


A Small Step For Love.
A Small Step For Love ("Pen' haškuz armastushe näht") om „Yaki-Da“:n 2. al'bom, pästtud 1998. vodes.


Iisus Hristos.
Iisus Hristos (,, aram.: "ܝܫܘܥ ܢܨܪܝܐ") om hristanuskondan keskuzfigur da Sünd, hristanižiden Jumal. Islamas Hän om ühteks päendustajišpäi.


Mordükova Nonna.
Nonna (Nojabrina) Viktorovna Mordükova (; sünd. 25. kül'mku 1925, Konstantinovk, Ukrainan NST, NSTÜ — kol. 6. heinku 2008, Moskv, Venäma) oli nevondkundaline da venämalaine aktris.


Samucevič Ekaterina.
Ekaterina Stanislavovna Samucevič () vai Katä ("Катя"; sünd. 9. eloku 1982, Moskv, NSTÜ) om venämalaine pankmuzikant da provokator; «Pussy Riot»-kollektivan solist.
Elokun 18. päiväl, ičeze huliganižes tegos, hän i 2 erazvuiččed «Pussy Riot»:an solistad, Marija Alöhina da Nadežda Tolokonnikova, oli sittud 2 vodeks; i 10. päiväl redukud om pästtud jo arestan alpäi.


Vepsän kelen aigad.
A


Bugrin küläkund.
Bugrin küläkund () om municipaline ühtnik Leningradan agjan Vsevoložskan rajonas.
Administrativine keskuz — Bugri-žilo.
Ristitišt — 8 752 eläjad (2010), pind — 38,75 km².
Küläkundan territorijal sijadase 8 eländpunktad — 1 žilo i 7 küläd.


Mesill.
Mesill (,) om lidn Nju Meksiko-štatan suves, Las Kruses-lidnan suvine ezilidn. Mülüb Donja Ana-ümbrikho.
Oficialine status om anttud eländpunktale vl 1848, ani sodan Meksikad vaste jäl'ghe. Tirpi londoid apači-indejalaižiden polespäi 1850-nzil vozil.
Lidn sijadase ümbrikon keskuzpalas, 1183 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 2 196 ristitud, se oli kaikiš suremb ristitišt.


Avtonomerad.
Avtonomer om individualine registracine avtoznam. Kuvadase vauktusenpördujal metalližel platal vai plastiklehtesel kahtišti — avton nenal da peral. Pordaigaline bumagnomer sijadase likkuimen tulleistöklan vai tagastöklan taga.
Mödas «čomid» avtonomerid aukcionaspäi. Endevanhad avtonomerad oma kollekcioniruindan objektad.
Kaik om koume standartad mail'mas avtonomeran suruden täht. Nomer mülütab valdkundan agjad vai štatad paksus.


Alöhina Marija.
Marija Vladimirovna Alöhina () vai Maša (ven. "Маша"; sünd. 6. kezaku 1988, Moskv, Nevondkundaline Ühtištuz) om venämalaine pankmuzikant da provokator; «Pussy Riot»-kollektivan enzne solist.
Elokun 18. päiväl, ičeze huliganižes tegos, hän da 2 erazvuiččed «Pussy Riot»:an solistad, Ekaterina Samucevič da Nadežda Tolokonnikova, oliba türmatud (sittud) 2 vodeks. Vn 2013 tal'vkun 23. päiväl hän da Tolokonnikova oma pästtud arestan alpäi.


Pirahan (kel').
Pirah (ičeze nimituz: "xapaitíiso") om pirahan rahvahan kel', üks' Suviamerikan indejižiš kelišpäi. Necel kelel pagištas Brazilijas; pagižijoiden lugu om läz 420 ristitud (mamankel').
Pirah om izoliruidud kel': se om üks'jäine eläb muranan kel'kundan kel'. Kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal.
Nece kel' om unikaline, sikš miše siš ei ole luguvaihid. Heiden sijas kelel oma kaks' definicijad: «vähä» ("hói", 1 — 4) da «äi» ("hoí", 5 da enamba). Edel keles ei olend personaližed pronominoid (nügüdläižed pronominad oma velgsanad tupi-kelišpäi). Kelen vaihišt om primitivine (ozutesikš, siš ei ole mujun kategorijad).
Fonemiden lugu om lujas pen' (8 konsonantad da 3 vokalid).


Indonezii.
Indonezii (), täuz' oficialine nimituz — Indonezijan Tazovaldkund ([reˈpublik ɪndoˈnesia]), om järed sar'hine ekvatorialine valdkund Suvipäivnouzmaižes Azijas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Džakart.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 253 609 643 ristitud (nellänz' surtte mail'mas).
Istorii.
Vn 1945 17. päiväl elokud Indonezii tedištoiti ičeze ripmatomudes Alamaišpäi. Ripmatomuz om tundištadud Alamail vn 1949 27. päiväl tal'vkud alamalaižiden äiluguižiden sodategendoiden i pagižmižiden jäl'ghe. Eziauguižin valdkund oli federacijaks, no Indonezii tedišti ičtaze unitarižeks vn 1950 17. päiväl elokud. Vl 1957 ezmäine Sukarno-prezident (1945−1967) lujenzi kurs socializman sauvondale kacmata äjiden partijoiden sistemha, tühjiti päministran radnikust i kaiči vaiše lojaližiden partijoiden ühtnijoid parlamentas. Kukerdusen naprind tegihe vn 1965 30. päiväl sügüz'kud. Sodamehiden jouk Suharto-majorjeneralanke pämeheks kačusteliba sidä, no otaškanziba tobmut Sukarno-prezidental. Travihe i rikoihe kommunistižen partijan ühtnijoid vll 1965−1966, valdkund valiči Päivlaskmman šingotesen mahtusid. Armii vändaškanzi pärolid sätud radonoigendajan tobmuden kovas sistemas. Vn 1998 azijalaine finansine krizis vei Suharton erindannoks, kundaližen politižen elon liberalizacii zavodihe planan mödhe. Vodele 2004 armii heiti väta pärolid tobmudes. Etnokonfessionaližed poikestused reguliruidas pagižmižiden abul, vl 2019 tedotihe uden pälidnan sauvondan planoiš Kalimantan-saren päivnouzmaižel randal.
Valdkundan ezmäine Konstitucii () tuli väghe vn 1945 ripmatomuden päiväl. Vozil 1950−1959 se ei olend väges valdkundan ühtmuden udessündutamižen aigan, no toižed versijad oliba: voziden 1949, 1950 i 1955. Nell' znamasišt vajehtust om pandud Konstitucijha (vozil 1998, 1999, 2001), sidä kesken jagamha koume tobmuden sarakod Suharto-prezidentan (1967−1998) ohjandusen jäl'ghe.
Geografijan andmused.
Indonezii om kaikiš suremb sar'hine valdkund mail'mas. Se sijadase Malain sarištol pidust' Man ekvatorad 17804 saril, niišpäi 6 tuhad sarid oma elänzoittud, 9634 — nimetomad. Kaikiš järedambad sared oma Sumatr, Kalimantan (keskmäine da suvine pala), Uz' Gvinei (päivlaskmaine pala), Jav i Sulavesi.
Indonezii om mavaldkundröunoiš Malaizijanke pohjoižes (röunan piduz — 1881 km), Papua — Udenke Gvinejanke (824 km) päivnouzmas da Päivnouzmaiženke Timoranke (253 km) suves. Ühthine röunoiden piduz om 2958 km. Valdkundan pind om 1 904 569 km² (ühtenz' sija Suvipäivnouzmpol'žes Azijas da 14nz' mail'mas). Valdkund om meriröunoiš mugažo Singapuranke, Filippinoidenke, Avstralijanke da Indijanke.
Indonezijan suvipäivlaskmaižed da suvirandad lainištab Indine valdmeri da sen Timoran meri, pohjoižed da südäimižed randad — Tün' valdmeri da sen randaližed mered: Javan meri, Sulavesin meri, Balin meri, Floresmeri, Savumeri, Bandameri, Serammeri, Hal'maheran meri, Molukkan meri. Ühthine randanpird — 54 716 km.
Kaik 400 vulkanad om Indonezijas, niišpäi pol'tošt sadad oma aktivižed. Vodes oleleb 7 tuhad penid manrehkaidusid (penemb 4 ballad) da üks' vulkanan lavanheitand. Valdkundan da Valdmerimaiden kaikiš korktemb čokkoim om Punčak Džai-mägi (4884 m) Uz' Gvinei-saren päivlaskmas. Saum vezid — 4,85%.
Klimat om ekvatorialine valdmerine neps mussonine. Kun keskmäine lämuz om +26..+28 C°. Ani ei olele lämuden vajehtusid randištol vodes läbi, sikš miše lämäd meriveded oma läz kaikenaigašti. Mägiden korktusil enamba 1500 metrad voib panda halad öidme. Äi jogid om suril saril, no kaik ned oma lühüdad.
Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', tin, boksitad, nikel', vas'k, kuld, hobed, mec, solad heretusid tehmaha.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' da ohjastusen direktor om prezident (). Hän mugažo om armijan päkäsknik da röunantagaižiden azjoiden ministr, märičeb ohjastusen mülükundad, taričeb ministriden kandidatoid vahvištamha parlamentale, paneb radnikusile jättud vahvištuseta parlamental ministrid. Üks' varaprezident om prezidentale abhu, hän tegeb prezidentan velgusidme lähtendan erindha statjan. Vspäi 2004 kaik rahvaz valičeb valdkundan prezidentad da varaprezidentad videks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas.
Parlament om kaks'kodine Rahvahan Nevondkundaline Suim () 692 ühtnijanke. Ezmäine kodi om Agjoiden Ezitajiden Nevondkund () 132 ühtnijanke (nellin kaikuččes agjaspäi). Toine kodi om Rahvahan Ezitajiden Nevondkund () 560 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb parlamentan ühtnijoid videks vodeks. Parlamentale sab heitta prezidentad radmaspäi uskletomuden ozutandal.
Parlamentan i sijaližiden suimiden ühtnijoiden, prezidentan i varaprezidentan järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2019 17. päiväl sulakud. Indonezijan prezident om Džoko Vidodo, sai valičendoil 55,5% änid (vl 2014 — 53,15%) da radab kahtenden strokun jäl'geten vs 2014 redukun 20. päiväspäi. Varaprezident om Maaruf Amin vs 2019 redukun 20. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Indonezijan administrativiž-territorialine jagand."
Indonezii jagase 34 regionaks: 32 niišpäi oma agjad (provincijad,; 3 — eriliženke statusanke), 2 oma eriližed ümbrikod agjaha tazostadud (Džakart-pälidn da Džokjakart). Agjad alajagasoiš ümbrikoikš () da niihe tazostadud lidnoikš (üks'lugu).
Eläjad.
Indonezijas elädas indonezijalaižed erazvuiččenke etniženke augotižlibundanke. Jav-sar' om kaikiš tihedašti elänzoittud region. Vl 2005 eläjiden lugu oli 237 424 363 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Religijan mödhe (2010): islamanuskojad — 87,2%, protestantad — 7,0%, rimalaižed katolikad — 2,9%, induizmanuskojad — 1,7%, toižed uskojad — 0,9%, märhapanendata — 0,3%.
Toižed lidnad-millionerad (enamba 2 mln ristituid vl 2013, surembaspäi penembha): Surabai, Bandung, Bekasi, Medan, Tangerang. Vl 2013 kaik oli 87 lidnad enamba mi 100 tuh. eläjidenke. Ühthemänho 98 lidnad om valdkundas. Lidnalaižiden pala om 56,6% (2020).
Rahvahanižanduz.
Industrialiž-agrarižen valdkundan kogosüdäiprodukt oli 3,243 trln US$ ostmižmahtusen paritetan mödhe (8nz' mail'mas, 2017) vai 12 400 US$ ühtele hengele. Vll 2015−2017 se ližadui 5% vodes. Maižandusen pala KSP:s om 14% (2017) i nece sarak otab 32% radnikoid (2016). Tegimišton pala om 40,3% i ratas 21%.
Indonezijan päeksport om elektroladimišt (läz 15%), erazvuiččed sobad (läz 12%), kivihil' (kümnendez), kivivoi (8%), pal'mvoi (7%), londuseline gaz (6%), pumaterialad da bumag (6%); toine eksport — kuld (5%), räzin (3%), kakaonproduktad (2%), vas'k (1%), tin (1%). Kitai, Japonii da Singapur oma päühtnijad torguindas (eksportan dai importan koumandez).


Buddizm.
Buddizman uskojiden lugu valdkundoiden mödhe vl 2014
Buddizm ("buddha dharma", pali: बुद्ध धम्म "buddha dhamma" «vauvhatujad openduz», "fójiào") om üks' mail'manreligijoišpäi, nellänz' surtte uskojiden lugun mödhe. «Buddizm»-termin om tehtud evropalaižiden melel 19. voz'sadas.
Religii om sündnu Amuižes Indijas 1. voz'tuhan keskes edel m.e., leviganzi Suviazijan maihe, Mongolijan, Kitain i Japonijan valdkundoihe, 20. voz'sadal — mail'madme. Nügüd'aigan läz ei ole buddizman polestajid Indijas. Kaik 450..500 mln uskojid om olmas mail'madme (2010). Buddizman polenpidajad elädas Venäman koumes regionas: Burätii, Kalmikii, Tuv.
Buddizm erineb lujas «Kirjan» religijoiden rindataden: ei ole jumalad, gräkhiden kohendust, igähišt henged, lopulišt todust i absolütišt uskoližust, magijan šingotez om kel'tud. Sil-žo aigal mail'miden lugu om lopmätoi, tedoline todestuz otase todeks, rideltas reinkarnacijan (toštmižsündundan) voimuses, i sab buddizman uskojile olda toižen-ki religijan polenpidajan. Lugetas filosofijaks Japonijas. Pühäpertid nimitasoiš "pagod:oikš" i "stup:oikš" ("suburganikš").


Taivan' (sar').
Taivan' (, «čomakulu sar'») om Kitain sar' Tünen valdmeren lodehes. Se om Taivan'-agjan vai Kitain Tazovaldkundan palahiženke tundištusenke sijaduz.
Ümbrikirjutand.
Avoin Tün' valdmeri lainištab saren randoid päivnouzmas, sen Kitain Suvimeri da Filippinoiden meri — suves, i Kitain Päivnouzmmeri — pohjoižes. Kaikiš korktemb čokkoim om Juišan'-mägi 3952 m korkte. Ühesa ristitud kümnespäi elädas päivlaskmaižes mererandaližes tazangištos, kitajalaižed oma enambuz heiden keskes.
Saren pind om 35 834 nellikkilometrad. Joged oma äivezižed.
Klimat.
Klimat om subtropine pohjoižes, tropine mussonine suves. Paneb sadegid 2-5 tuh. mm vodes.
Manrehkaidused da kovad vihmakahad tulleid oma paksud.


Alabaman kel'.
Alabaman kel' vai Alabam (ičeze nimituz: "albaamo innaaɬiilka") om üks' muskogižiš kelišpäi, kudambal pagištas alabam- da koasati-rahvahad Tehas-štatas. Pagižijoiden lugu om läz 100 ristitud.
Kirjkel'.
Kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. Jäl'gmäine tavu om painandanke, ülenujiden i langenijoiden tonoiden sistem om olmas.


Sobčak Ksenija.
Ksenija Anatol'jevna Sobčak (; sünd. 5. kül'mku 1981, Leningrad, Venäman NSFT, NSTÜ) om venämalaine TV- da radiovedai, lehtezmez' da aktris. Oppozicioner. Anatolii Sobčakan tütär.
Biografii.
Vspäi 2013 om läthnu mehele, Maksim Vitorgan om hänen mužik, akt'or. Vl 2016 Platon-poig om sündnu.


Dom-2.
Dom-2 (, «Kodi kaks'») om TNT-kanalan realiti-šou. Lähtleb ekranoile vspäi 2004-2020().
Vedajad oma Ksenija Sobčak (2004-2012), Ksenija Borodina (2004-) da Ol'ga Buzova (2008-).
Om enamb 6 067 epizodad (20.12.2020): se om kaikiš hätkemb TV-šou mail'mas.


Sobčak Anatolii.
Anatolii Aleksandrovič Sobčak (; sünd. 10. eloku 1937, Čit, Venäman NFST, NSTÜ — kol. 19. uhoku 2000, Svetlogorsk, Kaliningradan agj, Venäma) oli venämalaine valdkundan šingotai, Leningradan Nevondkundan ezimez' (1990−1991), Piterin ezmäine mer (1991−1996).
Valdkundmez' openui Leningradan valdkundaližes universitetas, sen juridižes fakul'tetas (1956−1959, aspirantur 1962−1964). Radoi sen-žo universitetan docentaks vspäi 1973, sai doktoran tedoarvod i radoi sen-žo fakul'tetan professoraks vspäi 1982.


Depp Džonni.
Džon Kristofer "Džonni" Depp II (; sünd. 9 kezaku 1963, Ouensboro-lidn, Kentukki, AÜV) om amerikalaine akt'or, režissör, muzikant, kinotarinantegii da prodüser. "Sezar"- da "Kuldaine globus"-premijoiden laureat.


Dubovickaja Regina.
Regina Igorevna Dubovickaja (; sünd. 31. tal'vku 1948, Šadrinsk, Kurganan agj, Venäman NFST, NSTÜ) om Venäman televizijan «Anšlag»-programan vedai da lehtezmez'. 1960-1980-nzil vozil radoi radiovedajan NSTÜ:n radios, kirjeižiden palakundas. Reginan kaik heimolaižed oma tedomehed.


Eisoptrofobii.
Eisoptrofobii ("eisoptron"-sanaspäi «zerkol»), vai Spektrofobii (-sanaspäi «nägudez», «mel'kuva»), om zerkloiden fobii (irracionaline varu), ičeze kuvastusen zerklos varaiduz. Voib olda sidodud dismorfofobijha, se om hol' ičeze čomatomuden tagut.
Šandor Ferenci-psihoanalitik sanui fobijan kaht päsüd: ičetundmusen varu i pago eksgibicionizmaspäi.


Zerkol.
Zerkol (zirkul) om siled pind (tobjimalaz nece om stökol), kudambas kuvastub vauktuz vai toine sädegoičend.
Eziauguižešti kävutihe zerklod kacmaha ristitun irdnägud, i äjan möhemba otaškanzihe ladimiden täht. Necen tagut mel' om olmas, miše zerkol om sidodud toižhe mail'mha, i sen kuvaduz om min-se toižen kuvahaine.
Ezmäižed pened zerklod oma löutud bronzaigaspäi, ned oma tinasižed, kuldaspäi i platinaspäi.
Zerklon nügüd'aigaine istorii zavodiše vl 1240, konz saihe mahtust Evropas puhuda mülüid stöklaspäi. Vl 1279 italine Džon Pekam-manah-franciskalaine ümbrikirjuti mahtust stöklan krepindas hoikal šoidul tinaspäi. Ezmäine zerkloidentegim radaškanzi Francijas vl 1665, sil-žo aigal valataškanzihe stöklad puhundan processan sijas, i zerklod kändihe odvemb. Vl 1835 saksalaine Justus fon Libih-himik kävuti hobedad zerklon tehmižes ezmäižen kerdan i sai sel'ktembid kuvahaižid, mugomid mö tedam tämbäi.


Herzeleid (al'bom).
«Herzeleid» ("Südäikeran mokičendad") om germanijalaižen Rammstein-gruppan debütine al'bom. Se om pästtud 29. päiväl sügüz'kud vodel 1995.


Radajad lähttas "Lümjer"-fabrikaspäi.
«Radajad lähttas „Lümjer“-fabrikaspäi» () om Lümjer-velliden dokumentaline lühüdpiduzline laman monohromine fil'm. Nece om ezmäine fil'm kinematografan istorijas.
Ezmäižen kerdan se om ozutadud vl 1895 keväz'kun 22. päiväl Francijas.


Hapo-Oje.
Hapo-Oje, mugažo Happo-Oje (, "Хаппо-Ое", "Haapaoja") om külä Leningradan agjas, Vsevoložskan rajonan Koltušin küläkundas.
Eländpunkt mainitaškanzihe vspäi 1896. Nimen etimologii ei ole sel'ged. Aigoin, se tuleb suomen vaihišpäi "happo oja — hapanoja", vai "haapo oja — haban oja".
Külä sijadase rajonan suves, küläkundan keskuzpalas. Kaks' nimitadud irdad, kaks' kujod.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe külän eläjiden lugu oli kaikiš suremb, 1 080 ristitud. Küläkirjišt i päivkodi ratas küläs.


8. reduku.
8. reduku om voden 281-nz' päiv (282-nz' ližapäivvoziš) grigorianižes kalendariš. Voden lophusai jäb 84 päiväd.


Bateti.
Bateti ("Batetis t'ba ") om pen' reskveden järv Gruzijan keskuzpalas.
Pind om 0,02 km², basseinan pind — 5 km². Järven süvüz om 12 metrad. Om ümbärtud kavag'puil. Sijadase Trialetin mägisel'gan pohjoižpautken alangos, Batetickali-jogen alangištos (lankteb Dzam-jogehe, Kuran oigedpol'ne bassein), 1313 m ü.m.t. korktusel. Jädub tal'vkus-keväz'kus. Suvirand om sokaz. Oja jokseb järvespai.
Torp i harv anatoline triton elädas järves.


Abhazii.
Abhazii (, "Aphazeti",), vai Abhazijan Tazovaldkund, om valdkund Evropas palahiženke tundištusenke. dokumentoiden mödhe, Abhazii om Gruzijan pala. Pälidn om Suhum.
Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 240,705 ristitud. Vn 1989 nevondkundaližen rahvahanlugemižen mödhe ristitišt oli 525 061 eläjad. Pind om 8 665 km².
Abhazijan Tazovaldkundan prezident om Raul' Hadžimba (25.09.2014—). Päministr om Beslan Barcic (05.08.2016—).


Piterin aglomeracii.
Piterin aglomeracii () om lidnan aglomeracii, kudamb om formiruinus Piteriš ümbri. Aglomeracijha mülüdas Piterin territorii kogonaz i Leningradan agjan territorijan pala. Se levigandeb kus-se 50 kilometraks Piterin keskusespäi.
Aglomeracijan ristitišt om läz 5,4 mln mest, pind — 11,6 tuhad km². Nece om Venäman kahtenz' surtte lidnaglomeracii Moskvan aglomeracijan jäl'ghe.
A


Pä.
Pä () om ristitun vai živatan hibjan pala. Kagl ühtenzoitab päd hibjrungonke sel'grodaižil.


Ristitun kazv.
Ristitun kazv vai hibjan piduz om keskust pän ladvaspäi jaugpohjihe.
Mehen keskkazv mas om 182 sm, naižen keskkazv — 169 sm.
Vn 2013 andmusiden mödhe, mehen keskkazv Venämas om 178 sm, venämalaižen naižen keskkazv — 166 sm.


Šokolad.
Šokolad om konditerine tegez, kudambad tehtas kakaospäi da toižiš ingridientoišpäi. Kakaon i šokoladan kodima oma Keskuzline da Suvine Amerikad.
Sömän kaikiš populärižembiš toižendoišpäi mail'mas. Ottas kävutamižhe kulinarijas paksus kuti desertan pala — tortad, pudingad, mussad, pirgaižed, paštikod, kan'fetad.
Pästtas šokoladan erazvuiččid toižendoid: ližadusidenke vai ei, erazvuiččel formal, mugažo jomaks maidonke vai palab šokolad. Ližadused oma kofe, etilspirt, kon'jak, vanilin, perč, kuivatud vinmarj, pähkmed, vahläd, cukatad, marjasine džem (keitiž).


Šokoladtipad.
Kaik om nell' šokoladan toižendad mülündan mödhe: must (karged), maid-, vauged i ruskedvauvaz.
Kaikutte šokoladan toižend mülütab kakaod. Vauged šokolad om kakaotuhkata, no kakaovoinke.


Kanfetad.
Kanfetad (latinižen "confectum"-sanaspäi «tehtud», «pästtud») oma erazvuiččed sahar- vai šokoladtegesed, mugažo praline i sahardudud fruktad.
Kogotas 60..75 % saharad. Oleldas glazurottud, glazurita i šokoladsüdäimenke. Söndtavar mülütab 3800..6000 kkal/kg.
Erased toižendad: karamel', iris, trüfelid, äišoidukahad, jähižen alusel.


Saharan rahvahatoi ma.
Saharan nägu Man kaimdajaspäi («NASA World Wind»-organizacijan foto)
Saharan rahvahatoi ma, vai Sahar (arab.: "صحراء";) om kaikiš suremb letkesine rahvahatoi ma mail'mas da koumanz' surudel rahvahatoi ma (Antarktidan da Arktikan jäl'ghe) mail'mas, sijadase Pohjoižafrikal.
Ühthižed andmused.
Sahar levigandeb 4800 km päivlaskmaspäi päivnouzmha da 800..1200 km pohjoižespäi suvehe. Pind — 8,6 mln. km² (läz 30% Afrikan pindad), vai 9,1 mln. km² (WWF).
Sahar otab paloikš enamba mi 10 valdkundoiden territorijad — Alžir, Tunis, Livii da Egipt pohjoižes; Marok da Mavritanii päivlaskmas; Mali, Niger, Čad da Sudan suves. Ristitud kaikenaigašti eläba vaiše oazisoiš, Nil- da Niger-jogiden alangištoiš.
Saharan regionad: Tenere, Sur' Päivnouzmaine Erg, Sur' Päivlaskmaine Erg, Tanezruft, Hamad El' Hamr, Erg Igidi, Erg Šeš, mugažo Talak, Aravijan (Egiptal), Alžiran, Livijan da Nubijan rahvahatomad mad.
Rahvahatoman man südäimine ristitišt om vaiše 2,5 mln. ristituid.
Etimologii.
«Sahar»-nimi mainitase meiden eran I voz'sadaspäi.. Se libub arabižes «صَحراء» (ṣaḥrāʾ)-sanaspäi, kudamb znamoičeb «rahvahatoi ma», da sen äilugun «ṣaḥārāʾ»-sanaspäi. Sen ühtes om kosketust «aṣḥar»-adjektivanke, «rahvahatoman man, rusttan polhe mujun» znamoičendanke.
Erasiden regioniden nimed oma berberan augotižlibundanke: Tanezruft (Alžiran ehtbokas), Tenere (Nigeran keskuses).
Geografii.
Sahar tegihe rahvahatomaks maks 5 mln. vot tagaze.
Sahar randičeb päivlaskmas Atlantižen valdmerenke, om röunoiš pohjoižes Atlas-mägidenke da Keskmerenke, i päivnouzmas — Rusttan merenke. Rahvahatoman man suviröun märičese amuižiden vähälikujiden letkesižiden düniden zonal (16° p.l.). Sahel'-region om necen zonan suvehe, Sudanan savann sijadase sen regionan jäl'ghe.
Letkesiž-kivine tip dominiruib neciš rahvahatomas mas. Saharas om äi ojandehid. Manalaižed järved venudas rahvahatoman man pohjoižes meren pindan ülemba (Livijas — 500 m ü.m.t.), ka niiden vezi kävutase Keskmeren randpolen territorijoiden irrigacijan da jomižen täht.
Klimat.
Kožui maižandusele klimat oleskeleb Saharas 17 tuhad vot pordal. Jäl'ghine mugoine klimatan pord oli 4 tuhad vot tagaz, se möst saškandese ičeze maksimumhasai vl 15000 meiden erad.
Nügüd'aigan letked zavodiba tulda oazisoihe hondon ičtazevedandan kazvištho tagut, ka ümbärdajiden valdkundoiden ohjastused käsktas ištutada sauptajid puiden jonoid.


Goi Dero.
Dero Goi vai vaiše Dero (), todesine nimi om Štefan Muziol' (; sünd. 16. sulaku 1970, Vol'fsburg, Alasaksonii, Germanii) om germanijalaine muzikant, runokirjutai da kirjutai, Oomph!-muzikgruppan alusenpanii da vokalist.


Wahrheit oder Pflicht.
«Wahrheit oder Pflicht» ("Tozi vai velg") om Oomph!:an kahesanz' al'bom. Se om pästtud 8. päiväl uhokud, 2004-ndel vodel.


GlaubeLiebeTod.
«GlaubeLiebeTod» ("UskArmastuzSurm") om Oomph!:an ühesanz' al'bom, pästtud 24. keväz'kun 2006 vodel.


Sahar (produkt).
Sahar om saharozan kodinimi, tarbhaine sömprodukt. Ottas kävutmižhe saharad konditerižes tegemištos da kulinarijas. Hil'vezikon toižend.
Toižendad.
Om äi saharan toižendoid. Sahar-lete voib mülütada 0,25 procenthasai ližadusid, rafinad — 0,1 procenthasai. Mail'man saharan tobj pala tegese saharrogospäi, penemb tehtas saharsvöklaspäi, mugažo vahtaren südäivedespäi, pal'maspäi ("jagre") i sahardurraspäi.
Sahar oleskeleb vauged i koričma mujul, niiden sötmižičendad oma erazvuiččed. Formad: lete, palliškoil, tuhk, monokristall (kandiniruidud sahar), sirop, saharpä (enččel). Ladlused palliškoiden täht: hambastim i pihthed.
Tehmižen istorii.
Saharan kut erižen substancijan kodima om Indii ("śarkarā" «letkesine sahar»). Saharrogo kazvab sen londuses i kändihe torhudeks. Amuižen aigan saihe saharan koričmuruid saharrogon südäivedespäi i muga toihe Evropha. Rimalaižed teziba saharas Egiptan torguindan kal't, kävutand oli medicinine. Ištutadihe saharrogod Sicilijas i nügüdläižen Ispanijan suves, no Rimalaine imperii čihozi, i mugoine maižanduzvero kadoi sen ühtes.
Kändihe sömproduktaks Evropas 16. voz'sadal, torguind šingotaškanzi Amerikan kolonijoidenke, kuna Hristofor Kolumb toi ujuden saharrogon čokvezoid vspäi 1492.
Vl 2015 sömsaharan mail'man tehmine oli 167,5 mln tonnoid, sidä kesken seičeme kahesandest saharrogospäi i kahesandez saharsvöklaspäi. Pätegijad (2016): Brazilii 35 mln t (päeksportirui), Indii 27, Evropan Ühtištuz 13,8, Tailand 11,5 (toine eksportirui), Kitai 9,8 (päimportirui), AÜV 7,4, Venälaine Federacii 6,7, Meksik 6, Pakistan 5,2, Avstralii 4,8.
Vajehtimed.
Saharan londuseližed vajehtimed oma mezi, fruktad da marjad.
Himižed vajehtimed (ksilit, sorbit, aspartam) oma olmas razvdusen spravitandan täht.


Uels Džimmi.
Džimmi Donal Uels (, nikneim — Jimbo Wales; sünd. 7. eloku 1966, Hantsvill (Alabam), AÜV) om amerikalaine edheotai, Vikipedijan alusenpanii, Vikimedii-fondan ezimez'.


Golub Marina.
Marina Grigor'jevna Golub (; sünd. 10. tal'vku 1957, Moskv, Venäman NFST, NSTÜ — kol. 9. reduku 2012, sigä-žo, Venäma) oli nevondkundaline i venämalaine aktris da TV-vedai.


Metallica.
«Metallica» om amerikalaine muzikgrupp, kudamb edestab muzikad trešmetal da hevimetal-stiliš.
Gruppan aluz om pandud vl 1981.


Miss Mail'm.
a>, kudamb vägesti konkursan vl 2002.
Miss Mail'm () om jogavozne rahvahidenkeskeine čomuden konkurs. Vedase vspäi 1952.
Konkursan päfater sijadase Nju Jork-lidnas, AÜV. Oficialine kel' — anglijan kel'. Venc om kalližarvoine, vajehtihe sen formad 9 kerdad.


Födorova Oksana.
Oksana Gennad'jevna Födorova (pasportan mödhe — Borodina,; sünd. 17. tal'vku 1977, Pskov, Venäman NFST, NSTÜ) — venämalaine TV-vedai, fotomodel', Miss Piter (1999), Miss Venäma (2001) i Miss Mail'm (2002) konkursoiden vägestai, kirjutai, milicijan major.
Biografii.
Oksana om sündnu Pskov-lidnha. Openui Pskovan milicijan specialižen opendusen keskškolas, om pästtud sišpäi vl 1997 kuldmötalinke. Vozil 1997—2000 openui edemba, Venäman südäiazjoiden ministrusen Piterin universitetas, sai diplomad kitändanke.
Om lähtnu mehele nelländen kerdan, Venäman prezidentan administracijan Andrei Borodin-radnik om hänen mužik vspäi 2011. Heil kaks' last om olmas: Födor-poig (om sündnu vl 2012) i Jelizaveta-tütär (2013).


Car' (fil'm).
«Car'» () om voden 2009 venämalaine istorine fil'm, kudamb starinoičeb kahtes vodes Ivan Grazijan elospäi i hänen pidandoiš Filipp-mitropolitanke. Se om Oleg Jankovskijan jäl'gmäine fil'm.
Režissör — Pavel Lungin, fil'mdihe Suzdališ.


Rauk, rauk Pavel.
«Rauk, rauk Pavel» () om voden 2003 Venäman istorine fil'm. Sen režissör om Vitalii Mel'nikov, prodüser — Andrei Zercalov.


Kuznecova Agnija.
Agnija Jevgen'jevna Kuznecova (; sünd. 15. heinku 1985, Novosibirsk, Novosibirskan agj, Venäman NFST, NSTÜ) om venämalaine kinon da teatran aktris.
Biografii.
Agnija om sündnu Novosibirskha vl 1985. Hänen tat om pirdai, mamoi — opendai dekorativiž-sättutoitud čomamahtoiden institutas. Hän lopi školan Novosibirskas i mäni teatraližhe studijha. Vl 2006 hän lopi B.V. Ščukinan nimen teatraližen üläškolan (J. Šlikovan kurs).


Zhi-Vago.
«Zhi-Vago» oli saksalaine evrodens- da hausprojekt. Edesti pajoid anglijan kelel vspäi 1996 vhesai 2002.


No Mercy (grupp).
«No Mercy» om saksalaine evrodensgrupp, om olmas vspäi 1995. Mülükundas oma "Marti Sintron", "Ariel' Ernandes", "Gabriel' Ernandes".


Fareran Sared.
Fareran Sared (far.: "Føroyar", dan.: "Færøerne") om rippui territorii Evropas, Skandinavii-regionas. Om Danijan avtonomine provincii. Pälidn om Torshavn.
Geografijan andmused.
Fareran Sariden pind om 1,399 km²; territorii om kahesantoštkümnen päižiden sariden südäimes.
Tobmuz.
Se om parlamentine demokratine ma. Valdkundan pämez' om danijalaine kunigaznaine (nügüdläine — Margrete Toine). Päministr om Aksel V. Johannesen, päkomissar — Dan Knudsen.
Eläjad.
Vl 2005 eläjiden lugu oli 48 400 ristitud.


Jügu 200 (fil'm).
«Jügu 200» () om voden 2007 venämalaine dramfil'm. Režissör — Aleksei Balabanov, se om hänen üks'toštkümnenz' fil'm lugul. Om tehtud Piterin CTB-kinokompanijan (latinan kirjamed) ohjandusen al.
Fil'man tegend mäneb voden 1984 Nevondkundaližes Ühtištuses. Fil'mzihe Čerepovecas, mugažo Leningradan agjas (Vanh Ladog i Viipur), Pskovas. Scenarii om kirjutadud realižiden tegoiden mödhe. Se vei küzundoihe, eziauguižešti kuctud akt'orad pučihe fil'mdandaspäi (no Makoveckii änetoiti). Fil'm läksi ekranoile vn 2007 14. päiväl kezakud, sid' äjad kinoteatrad heitihe «Jügu 200» ozutandaspäi severziš päiviš.


Kračkovskaja Natal'ja.
Natal'ja Leonidovna Kračkovskaja (Belogorceva) (; sünd. 24. kül'mku 1938, Moskv, Venäman NFST, NSTÜ — kol. 3. keväz'ku 2016, sigä-žo, Venäma) oli nevondkundaline da venämalaine teatran i kinon aktris.


Paštik.
Paštik om pen' konditerine tegez madalanke nepsudenke, kudambad tehtas tahthaspäi. Se om maged päpaloin, sättundan strok om pit'k.
Ližatas tahthaze erazvuiččid jüvid erasti. Formuidas kehkrudeks, nellikoks, tähthaižeks, torvudeks. Oleleb pašttud südäimenke.


Ristitun skelet.
Ristitun skelet om kaikiden luiden ühtmuz ristitun hibjas. Kaik om 270 lud sündundan aigan, severz'-se luid ühtenzoittas kazvandan aigan (pämall'an, landehlun i sel'grodan lud tobjimalaz), i täuz'kaznuden ristitun skelet kogoneb 206 luspäi.
Skelet kogoneb luižes kudehespäi, tügedamiž-likumižen apparatan passivine pala. Om aluseks pehmdoiden kudehiden täht, tirpib lihasiden kingitesid, kaičendsija südäielimiden täht.


Modpolišk.
Modpolišk () om parine modon pala, sil'miden al, korvan da nenan keskes, levitase alalöuglun agjahasai.
Modpoliškod oma kattud nahkal. Sen ližaks oma modpoliškon lihaz i Bišan razvtukuine (znamasine vagahaižil). Modpoliškon nahk om hoik, se kazvab alanahkaiženke stajištonke, modon arterii i verison' sijadasoiš siš.


You Can Win If You Want.
«You Can Win If You Want» ("Void vägestada, ku tahtoid") om Modern Talking-muzikgruppan kahtenz' pajo debütižes «The 1st Album»-al'bomas (1985, viluku), sintipop-žanras. Ühtennimine singl om pästtud 1985-nden voden keväz'kul, sadad tuhad egzemplärid.
Pajon tekst om anglijan kelel. Sädi Diter Bolen.


There's Too Much Blue In Missing You.
«There's Too Much Blue In Missing You» ("Om muga opalašti sinuta") om Modern Talking:an koumanz' pajo «The 1st Album»-al'bomas (1985). Pajon tekst om anglijan kelel.
Singl om pästtud sil-žo vodel, da vaiše Avstralijas.


Jähine.
Jähine om kül'mdud maged mass maidproduktoišpäi i toižiš ingridijentoišpäi. Fruktine jä om jähine südäivezišpäi, maidota.
Desertan istorii jätktase nell' tuhad vozid, sil aigal Amuižes Kitaiš segoitadihe jäd da lunt apel'sinoiden, limoniden i granatoiden palliškoidenke. Marko Polo toi Evropha jähižen receptad Kitaišpäi 13. voz'sadal. Edel händast Suvine Evrop tezi vaiše segoitadud jänke da vilugoittud jomid. Jähižen vaumičendan ezmäine mahtuz ozutihe Venämas 18. voz'sadal.
Voib ostta jähižid suriš i specialižiš laukoiš da sömsijiš. Vaumitadas kebnasti kodiarvoimižiš-ki.


Deeper.
«Deeper» ("Süvemba") om Modern Talking-duetan üks' kahtes demokompozicijaspäi, kudamb om pästtud 1984-ndel vodel. Pajon tekst om anglijan kelel.


My Declaration Of Love.
«My Declaration Of Love» ("Minun armastusen deklaracii") om Modern Talking-duetan üks' kahtes demokompozicijaspäi, kudamb om pästtud 1984-ndel vodel. Pajon tekst om anglijan kelel.


Munarič.
Munarič om sömine, kudambad tehtas rehtiläl muretud munišpäi. Räkištadas segoitadud pakušanke vai segoitandata.
Vaumitadas blödad ližadusidenke-ki. Munarič bekonanke om veroline murgin Sures Britanijas i Irlandijas. Ispanine «uevos»-munarič ("huevos") voib anttas läpuškan päl. Recept čaptud tomatoidenke om levitadud.


Diamonds Never Made a Lady.
«Diamonds Never Made a Lady» ("Brill'jantad ei kända ledikš nikonz") om Lift Up:an pajo da ühtennimine singl Diteran Bolenan avtorusel. Om mugažo pästtud Modern Talking:an «The 1st Album»-al'bomas 1985-ndel vodel. Pajon tekst om anglijan kelel.


The Night Is Yours — The Night Is Mine.
«The Night Is Yours — The Night Is Mine» ("Nece om sinun ö — nece om minun ö") om Diter Bolenan pajo da ühtennimine singl, se om pästtud vl 1984 "Rajan Simmons"-psevdonimanke. Pajon tekst om anglijan kelel.
Pajo om pästtud mugažo Modern Talking:an «The 1st Album»-al'bomas 1985-ndel vodel (5. pajo).


Do You Wanna.
«Do You Wanna» ("Tahtoid-ik sinä?..") om 6. pajo Modern Talking:an anglijankel'žes «The 1st Album»-al'bomas (1985).
Pajon butleg-singl om pästtud 2001-ndel vodel DJ RavL:alpäi.


Lucky Guy.
«Lucky Guy» ("Satusekaz priha") om Diter Bolenan pajo da ühtennimine singl. Vn 1984 sügüz'kul hän pästi necidä singlad "Rajan Simmons"-psevdonimanke. Pajon tekst om anglijan kelel.
Pajo om pästtud mugažo Modern Talking:an «The 1st Album»-al'bomas 1985-ndel vodel (7nz' pajo).


Freid Anna.
Anna Freid (; sünd. 3. tal'vku 1885, Ven, Avstrii da Mad'jaranma — kol. 9. reduku 1982, London, Sur' Britanii) — Avstrijan augotižlibundan britanijalaine psiholog i psihoanalitik, Zigmund Freidan noremb tütär. Ühtmudel Melani Kläinanke lugedas lapsiden psihoanalizan alusenpanijan.
Biografii.
Anna oli noremban i kudenden lapsen Zigmund Freidan i hänen Marta-akan kanzas. Hän valiči augotižškolan opendajan professijan ičeze päazjaks. Jäl'ges Ezmäišt mail'man voinad Anna jäti openduzradon i pühäti ičtaze tatale, rates hänen sekratarin da holitajan, i psihoanalizale. Pigai hän tuli Venan psihoanalitikoiden sebraha i ezini sigä ezmäizidenke edespaginoidenke. Vodel 1938, Avstrijan anšlüsan jäl'ghe, Freidoiden kanz oli pandud arestal alle, i Anna tatanke pigai taci Venan kerdhaks i tuli elämaha Londonha. Sures Britanijas hän jatkui tedoita psihoanalizad i šingotada ičeze tatan idejad, eriližešti laps'aigan psihologijan sferas. Vl 1947 Anna Freid pani Hemstedan klinikan alusen Londonha, kudamb oli kaikiš suremban lapsiden psijoanalitižen tervehtand- i openduzkeskusen sen aigan. Vl 1952 hän avaiži Londonas lapsiden terapevtkursad i klinikan, kudambad oliba ezmäižen aluzkundan lapsiden tervehtandan psihoanalizan metodal täht. Elon jäl'gmäižil vozil tedomez' radoi Jelin universitetas i jatkui šingotada ičeze idejad lapsiden psihologijan sferas. Anna koli Londonas voden 1982 redukun 9. päiväl. Hän iče nikonz ei olend mehel i hänel ei olend ičeze lapsid.
Tedonägendad.
Lindes ičeze tatan tedonägendoiden jäl'gnikan, Anna Freid šingoti ezikät psihoanaližid el'gendusid Minä:n polhe, i faktižešti pani uden neofreidistižen čuradusen psihologijas — ego-psihilogijan — alusen. Hänen tedoližeks päedessatuseks tobjimalaz lugedas ristitun kaičijoiden mehanizmoiden teorijan tedoidust — mehanizmoiden, kudambiden abul Minä laptastab Se:n valatoitust. Mugažo Anna lujas edeni agressijan openduses, no üks'-se kaikiš suremban tondan psihologijaha oli lapsiden psihologijan (nece hänen edessatuz om ühthine Melani Kläinanke) i lapsiden psihoanalizan sädand. Hän tedoiži metodad, kut rata lapsidenke, sidä kesken Anna tedoiži udes psihoanalitižen teorijan vändsijadusid kazvatajile i lapsile heiden ičekeskentehmižes abun täht. Lapsed oliba Anna Freidan tedon da elon pämel'hetärtusen, erašti hän eskai sanui: «En meleta, miše olen hüvän objektan biografijan täht. Nacein, kaiked minun elod voib ümbrikirjutada ühtel sanundal — minä radoin lapsidenke!». Elon lopus tedomez', kudamb jo oli olnu Arvostuzprofessoran mail'man äjiden kaikiš surembiš universitetoišpäi, tartui melel toižhe agjaha, ühtenzoittud lapsidenke, — kanzoiktuz, hän radoi siš Jelin universitetas i pästi kaks' töd ühtmudel kollegidenke (kacu "Valitud tedotöd").


Let's Talk About Love.
«Let's Talk About Love» ("Pagiškam armastuses") om Modern Talking-duetan kahtenz' al'bom. Se om pästtud 1985-nden voden 14. päiväl redukud.


Cheri, Cheri Lady.
«Cheri, Cheri Lady» ("Kalliž višn'aine emänd") om Modern Talking:an tetab pajo da ühtennimine singl «Let's Talk About Love»-al'bomas, kudamb om pästtud 1985-nden voden redukul.
Pajon tekst om anglijan kelel.


You're The Lady Of My Heart.
«You're The Lady Of My Heart» ("Sinä oled minun südäikeran ledi") om Modern Talking:an nellänz' pajo «Let's Talk About Love»-al'bomas (1985). Pajon tekst om anglijan kelel.
Singl om pästtud sil-žo vodel, da vaiše Suviafrikan Tazovaldkundas.


Ready for Romance.
«Ready for Romance» ("Vaumhed samha romantikad") om Modern Talking-duetan koumanz' studijanal'bom. Se om pästtud vn 1986 26. päiväl semendkud, evrodisko-žanras.
Al'bom om änetadud vn 1985 lopus, prodüser — Diter Bolen. Sai populärižust äjiš Evropan i Azijan maiš. Sur' satuz Sures Britanijas tegihe znamasižeks duetan täht.


Sneberk.
Sneberk () om Venäman külä Smolenskan agjas, sen Monastirščinan rajonas.
Suren sodan aigan külä oli okkupiruidud nacistoil vn 1941 heinkuspäi vn 1943 sügüz'kuhusai.
Külän eläjiden lugu oli 14 ristitud vl 2007.


Irlandijan kel'.
Irlandijan kel' (ičeze nimituz: "Gaeilge") om valdkundkel' Irlandijas, mugažo üks' oficialižiš kelišpäi. Pagižijoiden lugu om 73 tuhad ristituid kuti maman kel', 1,76 mln kuti toine kel' Irlandijan Tazovaldkundas (vn 2016 Irlandijan rahvahanlugemine), 104,9 tuhad Pohjoižirlandijas (vl 2011) da 25,8 tuhad.
Se om indoevropine, kel'tine kel'. Nügüd'aigaine irlandijan kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal.
Kelen reguliruindorganizacii om Nevondkund irlandijan keles (irl. "Foras na Gaeilge", "FnaG" «Irlandine institut»). Se om sätud vn 1999 2. päiväl tal'vkud Irlandijan Tazovaldkundan ohjastusen aluzkundoiden ühtištusel, pätegendad — kelen kaičend da levitand Irlandii-saredme.


Kasablank.
Kasablank ("Ad-dār al-bayḍāʾ" «vauged pert'», "Anfa",) om lidn da meriport Marokon lodehes. Se om valdkundan kaikiš suremb lidn, Kasablank — Settat-agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Vanh mavroiden lidn oli tetab "Anf"-nimitusenke keskaigan. Om udessaudud vn 1755 manrehkaidusen jäl'ghe.
Kasablank om populärine turistine keskuz, šingotase nenil sarakoil: kalan püdo i ümbriradmine, sauvondmaterialiden tehmine (pumaterialad, stökol), meblin pästand, finansine sarak.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Atlantižen valdmeren randal, 0..150 m korktusil, 27 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Rabat-pälidnhasai om 70 km pohjoižpäivnouzmha valdmererandadme. Meriport om saudud ratud merikaran randal.
Eläjad.
Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 3 356 337 ristitud. Läz 7,2 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas.
Transport.
Avtobusad, kiruhtramvaid (2 jonod, 47 km raudted vl 2019) da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.
Rahvahidenkeskeine civiline Muhammed V-lendimport ("CMN", 8,2 mln passažiroid vl 2015) sijadase 20 km suvhe lidnan keskusespäi orhal vai 30 km avtotedme. Tehtas reisid Evropan i Keskmeren äjihe lidnoihe, Monrealihe, Saudan Arabijha i Persijan lahten maihe, Afrikan äjihe pälidnoihe, mugažo Marokodme.
Irdkosketused.
*


Balling Nora.
Eleonora-Izabel' Balling (Anders) (; sünd. 31. heinku 1964, Koblenc, Reinland-Pfal'c, Saksanma) om saksalaine fotomodel', ezmäine Tomas Andersan (Modern Talking:an enččen solistan) ak (1985−1999).
Arni hän provocirui Modern Talking:an ezmäšt čihodamišt 1987. vodes.


Fun Factory.
«Fun Factory» om saksalaine evrodensgrupp vlpäi 1992. Mülükund oma "Douglas", "Diana" da "DGS".


Čehoslovakii.
Čehoslovakii oli valdkund Evropas vozil 1918−1939 da 1945−1992.
Vozil 1948−1969 se oli unitarine valdkund Slovakijan avtonomijanke. Vspäi 1969 Čehoslovakii oli federacijaks, kogoni kahtes valdkundaspäi: Čehii da Slovakii. Ned oma olmas eriži vs 1993 vilukun 1. päiväspäi.


Org Lüsi van.
Lüsi van Org (; sünd. 1. sügüz'ku 1971, Päivlaskmaine Berlin, Germanii) om germanijalaine muzikant, industrialižen Üebermutter-metalgruppan pämez' da vokalist, mugažo radiovedai, aktris, kirjutai da dramaturg.


Rompe Alöša.
Alöša Rompe (; sünd. 20. reduku 1947, Berlin, Germanii — kol. 23. kül'mku 2000, Berlin) oli germanijalaine muzikant pank-stiliš i Feeling B-pankgruppan alusenpanii.
Biografii.
Muzikant oli elänu jäl'gmaižid vozid tehtud kodikš avtos. Koli astmaspäi Berlin-lidnan Prenclauer-Berg-rajonas.


Der Graf.
Der Graf, todesine nimi om Bernd Hainrih (; om sündnu 1970-nzil vozil Ahenha, Pohjoine Rein da Vestfalii, Saksanma) om germanijalaine pajatai, enččen Unheilig-gruppan pämez', vokalist da pajoiden kirjutai.


Grekanman Makedonii.
Grekanman Makedonii ("Makedonia") om istoriž-geografine agj Grekanman lodehes-pohjoižes. Otab Grekanman territorijan läz nelländest.
Koume agjad-periferijad mülüdas regionha: Päivlaskmaine Makedonii, Keskuzmakedonii, Päivnouzmaine Makedonii da Frakii. Pälidn om Salonikid.
Regionan ristitišt om 2 402 532 eläjad (2011). Territorii pördui Grekanmaha vl 1913 i otab 34 177,5 km², se om eziauguižen istorižen Makedonii-agjan läz pol't. Röunatab valdkundoidenke: Albanii, Bolgarii i Pohjoižmakedonii.


Karambol.
Karambol () om tropine pu "Oxalidaceae"-sugukundaspäi.
Nepsudennavedii pu. Kazvab londuses Azijan suves da longibokas, om akklimatiziruidud tropižiš maiš mirudme.
Plodud oma södabad, muigedmagedad vai magedad. Küpsnedas semendkus-elokus. Plod kaičese hüvin vilugoitimes koumhe nedalihesai. Voib kazvatada honuzkazmuseks.


Stojanov Jurii.
Jurii Nikolajevič Stojanov (; sünd. 10. heinku 1957, Borodino, Odessan agj, Ukrainan NST, NSTÜ) om nevondkundlaine i venämalaine teatran da kinon artist, akt'or, televizijan jumoristižen "Gorodok"-programan vedai (ühtmudel Il'ja Olejnikovanke).


Olejnikov Il'ja.
Il'ja L'vovič Olejnikov (), todesine nimi — Il'ja L'vovič Kläver (; sünd. 10. heinku 1947, Kišinöv, Moldavijan NST, NSTÜ — kol. 11. kül'mku 2012, Piter, Venäma) oli nevondkundlaine i venämalaine akt'or da TV-vedai, televizijan jumoristižen «Gorodok»-programan vedai (ühtmudel Jurii Stojanovanke, 1993−2012). Denis Kläveran tat.
Vll 1965−1969 tuleban aigan akt'or openui Moskvan cirkan da estradan čomamahton valdkundaližes üläškolas.


Deblua Din.
Din Deblua (angl. da franc.: "Dean DeBlois"; sünd. 7. kezaku 1970, Eilmer (Kvebek), Kanad) om kanadalaine kinotarinantegii da režissör.


Lutrohori.
Lutrohori () om külä Grekanman pohjoižes, Keskuzmakedonii-agjan Pell-municipalitetas.
Istorii.
Lutrohori-tahond om tetab ičeze kül'betil 4. voz'sadaspäi EME. Nügüdläine eländpunkt om pandud 1920-nzil vozil pagenijoil grekalaižil Turkanman territorijaspäi ristitišton vajehtusen satuseks.
Lutrohori šingotase spa-kurortaks, marjoiden da fruktoiden kazvatandal (višn', sadmanzik, persik, jablok).
Geografijan andmused.
Külä sijadase kukhal korktoiden mägden keskes, 59..90 m ü.m.t. korktusil.
Vn 2001 Grekanman rahvahanlugemižen mödhe külän eläjiden lugu oli 466 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 739 eläjad vl 1981. Kaik eläjad oma grekalaižed i ortodoksižed hristanuskojad.


Todesine Iisusan jumalankodikund.
Todesine Iisusan jumalankodikund (, kebn. 真耶稣教会, vepsän kirjamil: "Čžēn Jēsū Cziaohui",) om hristanuskondan protestantizman sekt, mülütadas vižkümnenden päivän čuradushe.
Om sätud 1917-ndel vodel Pekinas. Om enamb 2,5 millionad uskojid kaiked mail'madme. Rahvahidenkeskeine assamblei sijadase Los Andželesas (AÜV).


Pontan kel'.
Pontan kel' (dialekt) (ičeze nimituz: "ποντιακά" «pontiaká») om grekan gruppan kel'. Pagištas tobjimalaz Turkanmas da Grekanmas, da mugažo Ukrainas, Venämas, Armenijas i m. e.
Pagižijoiden lugu om läz 300 000 ristitud kaiked mail'madme. Om oficialižeta statusata.


Brother Louie.
«Brother Louie» ("Lui-vell' ") om Modern Talking-muzikgruppan tetab pajo koumandes «Ready for Romance»-al'bomas. Al'bom i ühtennimine singl oma pästtud 1986-nden voden vilukul.
Pajon tekst om anglijan kelel.


Atlantis Is Calling (S.O.S. for Love).
«Atlantis Is Calling (S.O.S. for Love)» ("Atlantid heikaidab (S.O.S.-signal armastusele)") om Modern Talking-duetan pajo da ühtennimine singl «Ready for Romance»-al'bomas, kudamb om pästtud 1986-nden voden sulakul.
Pajon tegii om Diter Bolen. Sen tekst om anglijan kelel. Singl om änetadud Gamburgas vn 1985 lopus, kompozicijad oma sintipop- i disko-žanroiš. Pästtihe singlad tošti läz 18 kerdad.


Just We Two (Mona Lisa).
«Just We Two (Mona Lisa)» ("Vaiše mö kahten kesken (Mona Liza)") om Modern Talking-muzikgruppan kahtenz' pajo koumandes «Ready for Romance»-studijanal'bomas (1986). Pajon tekst om anglijan kelel.
Singl om pästtud sil-žo vodel, da vaiše Pol'šanmaha.


Keep Love Alive.
«Keep Love Alive» ("Laske armastuz eläb") om Modern Talking-muzikgruppan seičemenz' pajo koumandes «Ready for Romance»-al'bomas (1986). Pajon tekst om anglijan kelel.
Singl om pästtud sil-žo vodel, da vaiše Portugalijas.


Doctor For My Heart.
«Doctor For My Heart» ("Lekar' minun südäikerale") om Grant Milleran pajo da ühtennimine singl Diter Bolenan avtorusel. Se om pästtud mugažo Modern Talking-duetan koumandes «Ready for Romance»-al'bomas 1986-ndel vodel.
Pajon tekst om anglijan kelel.


Hey You.
«Hey You» ("Hei sinä!") om Džo Lokvudan pajo da ühtennimine singl saksalaižen Diter Bolen-muzikankirjutajan avtorusel (kaks' trekad, 1986). Kompozicii om pästtud mugažo Modern Talking-gruppan «Ready for Romance»-al'bomas 1986-ndel vodel.
Pajon tekst om anglijan kelel.


Rodriges Luis.
Luis Rodriges Salasar (; sünd. 1948, Fuente-el'-Fresno, avtonomine Kastilii — La Manč-ühthižkund, Ispanii) om ispanijalaine prodüser da DJ sintipop-žanras; da toiž. muzikprojektoiden prodüser.
Biografii.
Rodriges zavodi ičeze muzikkar'jerad pajatajaks 1970-nziden voziden keskes. Vll 1984−2001 hän ühtni äjihe Diter Bolenan projektoihe kuti pajoiden aranžirui i muzikaline abuprodüser, oz., C. C. Catch-pajatajan ezinendoiden i Blue System-kollektivan. Bolen kirjuti Brother Louie-pajod Rodrigesan oiktastuseks, se sai populärižust mail'mas vl 1986.
Lian Ross-pajatajan mužik. Rodriges kävuti ičeze akan än't i pästi severz'-se kargprojektoid: Creative Connection, Josy, Lian Ross, Jobel, Dana Harris da toižed.


Teufel.
Teufel (virkand "Toifel"), todesine nimi — Mike Paulenz (virkand "Maik Paulenc"; sünd. 9. heinku 1965) om germanijalaine muzikant, Tanzwut-gruppan pämez' da vokalist. Mugažo hän ezini Corvus Corax-gruppanke.


Valfar.
Valfar, todesine nimi — Terje Bakken (mugažo norvegijan kelel; sünd. 3. sügüz'ku 1978, Sogndal, Norvegii — kol. 14. viluku 2004, sigä-žo), oli norvegijalaine muzikant, Windir-gruppan pävokalist i alusenpanii. Ezmässai Windir oli tehtud kuti ühten muzikantan projekt, no sid' šingotihe täudeks gruppaks, konz hö pästiba koumanden al'boman. Valfar pajati ičeze pajod norvegijan kelen sognamål-dialektal, no kävuti anglijan kel't-ki, miše säta pagin levedambale auditorijale.
Biografii.
Valfar oli sündnu da kazvoi Sognefjordan randoil. Formirui Windir-muzikgruppad opeten kolledžas ičeze klassan sebranikoišpäi. Pästi kaks' demod: «Sogneriket» i «Det gamle riket».
Hänen kahtenz' «Arntor»-al'bom oli Windir:an jäl'gmäižen al'boman, kudamb kogoni Valfaran sädamižespäi järg, täuzin.
Ičeze vokaližhe stilihe kacmata, Valfar ei pidand ičeze muzikad kut blekmetal, aigoin, sikš miše lugi necidä stereotipaks. Necen sijas hän kucui Windir:an muzikstilid "sognametal:aks". Toižed gruppad, kudambad kävutadas sognametal-stilid, oma Cor Scorpii, Vreid, Feigd, Mistur i Sigtyr.
Surm.
Voden 2004 14. päiväl vulikud Valfar mäni kävelemha ičeze kanzan pertihepäi Fagereggiš, no ei tulend. Koumen päivän jäl'ghe hänen hibj oli löutud Reppastölenas, Sogndalan alangištos. Valfar oli putnu lumitorokha i koli vilustusespäi. Hän om pandud maha vn 2004 27. päiväl vilukud Stedje-jumalankodiš Sogndalas.
Windir-grupp čihozi kahtes kus Valfaran surman jäl'ghe.


Rakvere.
Rakvere (mugažo estin kelel; ende; venän aigkirjištos: "Раковор") om Estinman lidn valdkundan pohjoižpäivnouzmas. Se om valdkundan kudenz' surtte lidn eläjiden lugun mödhe, Lääne-Virun makundan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1226 kuti "Tarvanpea". Nügüd'aigaižen žilon aluz om pandud läz feodalan lidnusen seinid.
Rakvere šingotase mecan ümbriradmižel, sömtegimištol (lihakombinat) i turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 82 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Soolikaoja (vai Linnaoja, 7 km pitte) läbitab lidnan pohjoižpalad. Matkad Suomen lahthesai om 20 km pohjoižhe, Tallidnhasai — 98 km päivlaskmha. «Piter — Tallidn»-jonuz tegeb seižutest lidnas. Avtote ümbärdab lidnad suvespäi.
Rakvere jagase 8 administrativižhe rajonha palahiženke ičeohjastusenke.
Eläjad.
Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 15 264 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 19 822 eläjad vl 1989.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2011): estilaižed — 88,08%, venänikad — 8,98%, ukrainalaižed — 0,98%, suomalaižed — 0,9%, toižed rahvahad — 1,06%.
Irdkosketused.
*


Elv.
Elv () om Estinman lidn valdkundan suvipäivnouzmas. Om Tartun makundan palaks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kuti "El'v-raudtestancii" «Tartu — Valg»-raudtekeskustal (saudihe vozil 1886−1889). Nimitihe sidä jogen mödhe. Žilo sai lidnan statusad vl 1938. Vll 1950−1962 se oli Elvan rajonan keskuseks.
Elvan ižandusen sarakod oma turizm (sidä kesken sportturizm), avtostöklan tehmine i turbhan pakuitez.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Elv-ojan i Elv-jogen randoil (Peipusjärven bassein). Kaks' järedad järved om lidnan röunoiš: Verevi (12,6 ga) da Arbi (5,5 ga). Puištod ottas kaks' videndest lidnan territorijad. Matkad Tallidnhasai om 220 km lodeheze. Matkad makundan Tartu-keskushesai om 25 km pohjoižpäivnouzmha.
Viž žilod da 78 küläd alištudas Elvan volostin tobmudele. Volostin pind — 732 km².
Eläjad.
Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 6 090 ristitud.
Rahvahad: estilaižed — 95,3%, venälaižed — 2,0%, toižed rahvahad — 2,7%.
Lidnan edeline pämez' oli Eva Kams (2015−2017).


Loks.
Loks (estin kelel: "Loksa") om lidn Estinman pohjoižes. Mülüb Harju-makundha.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš vl 1629.
Vl 1879 Steinbok-graf sauvoi keramižsavičtegint. Savič tuli hüvän, i vl 1905 hän-žo sauvoi meriport Valge-jogensun randal dokanke venehid tehmaha da kohendamha. Toihe savičud Hel'sinkihe, Righa da Kronštadtha.
Žilo sai lidnan statusad vl 1993. Šingotase jüguzmeriportal (A.P. Moller-Maersk Group-kompanijan edheotand) i medicinižen «Medrull»-kompanijan tehmižpalakundal.
Geografijan andmused.
Lidn seižub Baltijan meren Suomen lahten suvirandal, sen Hara-lahten sijas, 13 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tallidnhasai om 60 km päivlaskmha avtotedme. Voib sadas pälidnhasai i ümbrišton külihesai regulärižel avtobusal, avtostancii om olmas. Toižed lähembaižed lidnad: Kund päivnouzmha, Rakvere suvipäivnouzmha, Tap suvhe, Kehr suvipäivlaskmha, Maardu päivlaskmha.
Eläjad.
Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 3 041 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 4 325 eläjad vl 1990. Rahvahad (2011): venälaižed — 57,0%, estilaižed — 30,6%, toižed rahvahad — 12,4%.
Kaks' hristanuskondan pühäpertid om lidnas: lüteranine kirh (om saudud vll 1847−1853) i ortodoksižen hristanuskondan junalanpert' (2002−2003).


Pärnu.
Pärnu (mugažo estin kelel, virktas [ˈpærˑnu]) om lidn, jädumatoi port da kurort Estinman suvipäivlaskmas. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, om Pärnun makundan administrativižeks keskuseks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1251 kuti "Perone-lidnuz" lidnan statusanke. 19. voz'sadan keskes lidn šingotaškanzi kurortaks, sil-žo aigal rušihe äjid varmitesid.
Pärnu šingotase mašiništonsauvomižel, metallan ümbriradmižel i elektronikan tehmižel, himižel tegimel, plastikprodukcijal, mecan ümbriradmižel, sömtegimištol (oludtegim, kalakombinat), pölusiden edheotandal, turizmal, kurortaks (23 adivpertid i 13 küläadivpertid, 43 restoranad, 54 barad, 62 kafed).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ühtennimižen jogen sun randoil i Baltijan meren Rigan lahten randal. Matkad Tallidnhasai om 128 km pohjoižhe, Righasai — 175 km suvhe avtotedme. Lähembaine lidn om Sindi ani pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi.
Eläjad.
Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 42 470 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 52 389 eläjad vl 1989.
Rahvahad (2011): estilaižed — 83,06%, venänikad — 12,78%, ukrainalaižed — 1,69%, suomalaižed — 0,64%, vaugedvenälaižed — 0,45%, toižed rahvahad — 1,38%.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Pärnun makundan profopendusen keskuz, Tartun universitetan Pärnun kolledž, Estin edheotaikundan «Mainor»-universitetan filial.
Irdkosketused.
*


Kund (lidn).
Kund (estin kelel: "Kunda") om lidn da meriport Estinman pohjoižpäivnouzmas. Mülüb Lääne-Virun makundha.
Istorii.
Eländpunkt om tetab 13. voz'sadaspäi. "Toolse-sauvondjändused" sijadasoiš mererandal läz nügüdläšt lidnad. Žilo šingotaškanzihe 19. voz'sadan lopus (järed cementantegim da ezmäine tegimištoline gidroelektrostancii Estinmas), se sai lidnan statusad vl 1938.
Kund-lidnan ižandusen päsarakod oma sauvondmaterialoiden pästand (cement) da transport (torguindmeriport), mugažo cellülozantegim om olmas vspäi 2006.
Geografijan andmused.
Lidn seižub Kund-jogen randoil i Baltijan meren Suomen lahten suvirandal (Kundan laht). Matkad makundan Rakvere-keskushesai om 35 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal, avtotel vai raudtedme, Tallidnhasai om läz 100 km päivlaskmha orhal. Ühtennimine raudtestancii om saudud lidnan suves, se om lopuline «Rakvere — Kund»-linijal.
Eläjad.
Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 3 422 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 5 226 eläjad vl 1970.
Rahvahad (vl 2000): estilaižed — 58,5%, venälaižed — 32,8%, toižed rahvahad — 8,7%.


Singapur.
Singapur (, "Ksīndziāpō", "Ciŋkappūr"), täuz' oficialine nimituz — Singapuran Tazovaldkund (, "Ksīndziāpō Gònghéguó", "Ciŋkappūr Kudijarasu"), om sar'hine lidn-valdkund Azijan suves. Om pälidnaks ičesaz.
Etimologii.
Singapuran nimi sündui malain "singa"-sanaspäi («lev»), mitte oli ottud velgha sanskritaspäi ("siMha" — «lev»), da sanskritan पुर "pura"-sanaspäi («lidn»).
Istorii.
Vn 1965 9. päiväl elokud Singapur tedištoiti ripmatomudes Malaizijaspäi.
Valdkundan konstitucii om vahvištadud vl 1963, se om väges ripmatomuden päiväspäi tähäsai möhembaižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Singapur seižub 63 sarel, Singapur-sar' (Pulau Udžong) om kaikiš suremb niišpäi. Se sijadase suvhe Malakkan pol'sarespäi, 137 kilometrad pohjoižhe ekvatoralpäi. Valdkund om erištadud Malaizijaspäi Džohor-sal'mel, Indonezijaspäi — Singapuran sal'mel.
Singapur om meriröunoiš Malaizijanke pohjoižes. Randanpird om 193 km. Valdkundan pind — 718 km² (vozil 1960 oli 581 km²), se ližadab aigan mändes sariden ühtištusel.
Kaikiš korktemb londuseline čokkoim om Bukit Timah-kukkaz (166 m). Kacmata Indonezijan tektonižen lohkaidusen lähembusele, lujid manrehkaidusid ei olele. Jogid eile, om severz' reskvezivaradint atmosfersadegid keradamha. Mec otab 3,3% territorijad.
Klimat om ekvatorialine räk da neps. Paneb sadegid 2342 mm vodes, enamba kaiked — kül'mkus-vilukus.
Londuseližed varad oma kala, süväd merikarad.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (), kaik rahvaz valičeb händast kudeks vodeks. Prezidentale sab panda kel'dod käskusiden projektoihe. Ken ezitab parlamentan enambust prezidentan mel'pidegen mödhe, ka hän paneb necen parlamentan ühtnijad päministraks-ki.
Parlament (,) om üks'kodine 99 ühtnijanke, 87 heišpäi kaik rahvaz valičeb videks vodeks, 3 — ei päznu valičendoil oppozicijaspäi, 9 — prezident paneb.
Parlamentan ühtnijoiden valičendad oliba vn 2015 11. päiväl sügüz'kud. Halima Jakob radab prezidentan vs 2017 sügüz'kun 14. päiväspäi, jäi üks'jäižeks kandidataks edel valičendoid vn 2017 13. päiväl sügüz'kud, i tedotihe händast prezidentaks avtomatižikš. Päministr om Li Sän' Lun vs 2004 elokun 12. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Singapuran administrativiž-territorialine jagand."
Singapur jagase 5 ümbrikoks (), ned alajagasoiš valičendümbrikoikš (angl.: "constituency").
Mugažo vspäi 2000 valdkund jagase 5 statistižeks regionaks (). Regioniden röunad ei ole ühtejiččed ümbrikoiden röunoidenke. Statistižed regionad alajagasoiš 55 planiruindan regionaks.
Eläjad.
Singapuras elädas singapuralaižed. Vl 2009 lidnan-valdkundan eläjiden lugu oli 4 987 600 ristitud, vn 2014 heinkus — 5 567 301 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kaik eläjad oma lidnalaižed.
Kodikelen mödhe (2015): anglijan kel' — 36,9%, kitajan kel' (mandarin-pagin) — 34,9%, kitajan kelen toižed paginad — 12,2%, malain kel' — 10,7%, tamilan kel' — 3,3%, toižed keled — 2,0%.
Etnižen augotižlibundan mödhe: 74,1% oma kitajalaižed, 13,4% — malaizijalaižed, 9,2% — indijalaižed (tamilalaižed tobjimalaz; toižed — malajalid, pendžabalaižed da bengalijalaižed), 3,3% — toiženke augotižlibundanke.
Uskondan mödhe (2015): buddistad — 33,2%, hristanuskojad — 18,8%, islamanuskojad — 14,0%, daoistad — 10,0%, induistad — 5,0%, toižed uskojad — 0,5%, religijatomad — 18,5%.
Ekonomik.
Singapur om zon madalidenke valdkundmaksoidenke eksportan da importan operacijoiden täht. Vl 2011 eksportan da importan mülü oli 726 bln US$, kogosüdäiprodukt — kahthe polenke kerdha alemba (318 bln US$).
Vl 2010 Singapuran päeksport oli kompjuterad, radiopalad, printerad da avtomatad kundaližsijiden täht (kaik — läz 25%), digitaližed mikroshemad (20%), ümbriratud kivivoi (19%), eziauguižed himižed organižsubstancijad (12%); toine eksport — polimerad (4%), kuld, hobed da kalližarvoižed kived (2%). Vl 2011 Kitai da Malaizii oliba pätorguindpartnörikš (eksportan da importan läz koumandest).


Stokhol'm.
Stokhol'm (vai Štokhol'm, ročin kelel "Stockholm" [stɔkːhɔlm]) om Ročinman pälidn (vspäi 1634) da kaikiš suremb lidn. Mugažo se om Stokhol'man agjan (lenan) administrativine keskuz.
Vspäi 1901 kaikuččes vodes Nobelän komitet sädab ištundoid lidnas.
Istorii.
Vl 1187 lidnusen aluz oli pandud. Stokhol'm mainitase ezmäižen kerdan lidnaks vl 1252. Voz'sadassai 13. lidn om valdkundan ižandusen päkeskuz.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Melaren-järvespäi Baltijan merhe joksijoiden hijamiden randoil, Piterin levedusel. Baltijan meren randišton 14 sared Stokhol'man sarištospäi mülüdas lidnan territorijha.
Klimat om ven. Vilukun keskmäine lämuz' om −1,5 C°, heinkun — +19,6 C°. Paneb sadegid 539 mm vodes, enamba voden kahtendel polel.
Tobmuz.
Lidnan pämez' om Karin Vanngord vs 2014 redukun 20. päiväspäi.
Lidn jagase 14 rajonha koumel palal: Keskuz ("Innerstaden", 4 rajonad), Päivlaskmaine pol' ("Västerort", 4 rajonad) da Suvine pol' ("Söderort", 6 rajonad).
Eläjad.
Vn 2011 31. päiväl tal'vkud eläjiden lugu oli 871 952 ristitud. Enamba 2,2 mln ristituid elihe lidnan aglomeracijas vl 2015, se om Ročinman ristitišton 22%.
Ižanduz.
Stokhol'm om kodisija mail'man tetabiden kompanijoiden täht: Eriksson i Elektrolüks. Enamba 45% Ročinman kompanijoiden (200 radnikanke da sen ülemb) päfaterad sijadasoiš pälidnas.
Transport.
Metro () om olmas vspäi 1950, vl 1994 siš oli 100 stancijad (48 — manaluižed), 3 jonod (sarakoidenke) da 105,7 km raudted. Likund om hurapol'ne, sikš miše vodhe 1967 sügüz'kun 3. päivhäsai mugoine likund oli valdkundan kaikid teidme. Kaik raudteiden transportan maršrutad (tramvaid, metro da ezilidnelektrojonused) oma ühthiženke numeracijanke.
Rahvahidenkeskeine civiline Stokhol'm-Arland-lendimport (roč. "Stockholm Arlanda flygplats", "ARN") sijadase 42 km pohjoižhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Evropan maihe da, mugažo erasihe Azijan maihe (AÜE, Kitai, Suvikorei, Tailand).
Sport.
Vl 1912 Kezaližed Olimpižed vändod mäniba lidnas.
Galerei.
Lidnan keskusen ühthine nägu (täuz' pöruz).
Irdkosketused.
*


Ahvenanma.
Ahvenanma vai Ahvenanman Sared (; ročin kelel: "Åland", virktas [Oland]) om üks' Suomenman administrativiž-territorialižiš paloišpäi valdkundan suvipäivlaskmas.
Ahvenanman üks'jäine lidn da pälidn om Mariehamn.
Oficialine kel' om ročin kel'.
Ahvenanman pämez' om ohjastusen päministr. Katrin Sjögren radab territorijan päministran vn 2015 kül'mkuspäi, edeline päministr om Kamilla Gunell (kül'mku 2011 — kül'mku 2015).
Geografijan andmused.
Ahvenanmas om 6 757 sart, sijadasoiš Baltijan meres. Kaikiš suremb sar' — Fasta Oland. Toižed järedad sared: Vordö, Föglö, Sottung, Kumlinge, Čökar, Brendö.
Kaikiš korktemb čokkoim om Orrdalsklint (129 m).
Ahvenanman pind — 13 324,79 km².
Eläjad.
Vl 2015 eläjiden lugu oli 28 856 ristitud, sidä kesken Mariehamnas — 11 447 (40%).


Hošimin.
Hošimin ([tʰàjŋ̟ fǒ hò cǐ mīŋ̟] vai [tʰàn fǒ hò cǐ mɨ̄n]) om lidn Vjetnaman suves, sur' megapolis. Se om valdkundan kaikiš suremb eläjiden lugun mödhe, lidn keskuzalištusenke.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kambodžan heimoil kuti "Prei-Nokor"-port. Vjetnaman heimod anastiba nenid tahoid vl 1698 i nimitihe "Zädin' ", vspäi 1862 "Saigon" ([sàj ɣɔ̀n] vai [ʂàj ɣɔ̀ŋ]) jogen mödhe. Vll 1887−1901 se oli Francižen Indokitain pälidnaks, vll 1955−1975 — Suvivjetnaman pälidnaks. Vl 1975 udesnimitihe lidnad Vjetnaman ezmäižen Ho Ši Min-prezidentan oiktastuseks valdkundan ühtištusen jäl'ghe.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Saigon- i Näbe-jogiden randoil, 19 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om 15 km Kitain Suvimeren randad municipalitetan suvipäivnouzmas. Matkad Hanoi-pälidnhasai om 1720 km pohjoižhe.
Hošimin jagase 19 lidnrajonha (), ned alajagasoiš 259 lidnfartalha. Viž makundad ("huyện") alištudas lidnale mugažo, ned kogotas 63 küläkundaspäi.
Eläjad.
Vl 2009 lidnan eläjiden lugu oli 7 423 244 ristitud. Kaikes Hošiminan aglomeracijas eläb jo enamb 13 millionad ristituid (2017).


Just Like An Angel.
«Just Like An Angel» ("Aniku angel") om videnz' pajo Modern Talking-muzikgruppan kahtendes «Let's Talk About Love»-al'bomas (1985).
Pajon butleg-singl om pästtud 2001-ndel vodel DJ RavL:alpäi.


In the Middle of Nowhere.
«In the Middle of Nowhere» ("Ei ole tetab, kus") om Modern Talking-duetan nellänz' al'bom. Se om pästtud 1986-nden voden 10. päiväl kül'mkud.


Ku.
Ku om aigan märičemižen sistematoi ühtnik.
Kaik om kaks'toštkümne kud vodes, joga ku kogoneb läz 30 päiväspäi. Märičendühtnik om sidodud Kudmaižen pörundan pordoihe, niiden hätkeližuz om 27,2—29,6 Man päivest.
Kudman pordod oma äjiden kalendariden aluses, ristitud lugiba päivid Kudmaižen fazoiden mödhe paleolitan völ kaivandusen andmusišpäi. Kaik kalendarid napriba heitta kuciklan sättundatomut Man pörundan hätkeližushe amussai ližapäivil, sen tagut kuiden päividen lugu om erazvuitte i ližapäivvoz' om olmas.
Nimitadas kuid znamasižiden nägusiden mödhe voz'ciklas vai nomeruidas voden zavodindaspäi.


Geronimo's Cadillac.
«Geronimo's Cadillac» ("Džeronimon „Cadillac“") om Modern Talking:an pajo da ühtennimine singl «In the Middle of Nowhere»-al'bomas, kudamb om pästtud 1986-nden voden redukul.
Pajon tekst om anglijan kelel.


Give Me Peace on Earth.
«Give Me Peace on Earth» ("Anda minei kožund Mal") om Modern Talking:an pajo da ühtennimine singl «In the Middle of Nowhere»-al'bomas, kudamb om pästtud 1986-nden voden kül'mkul.
Pajon tekst om anglijan kelel.


Lonely Tears in Chinatown.
«Lonely Tears in Chinatown» ("Üks'jäiželon kündled čainataunas") om Modern Talking-muzikgruppan 6. pajo nelländes stidižes «In the Middle of Nowhere»-al'bomas (1986), evropop- i sintipop-žanriš. Pajon tekst om anglijan kelel.
Ühtennimine singl om pästtud 1987-ndel vodel, da vaiše Ispanijas. Se om kahtenz' singl siš al'bomaspäi.


Romantic Warriors.
«Romantic Warriors» ("Romantikan saldatad") om Modern Talking-duetan videnz' al'bom. Se om pästtud voden 1987 8. päiväl kezakud.


Vrilissii.
Vrilissii () om lidn Grekanman keskuzpalas. Se om Afinoiden pohjoine ezilidn, mülüb Attik-agjaha.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1930 kuti jänuziden mata pagenuziden manpidajiden žilo. Om erigoittud municipalitetaks vspäi 1990. Šingotihe teravas vn 2004 Olimpižiden vändoiden vaumičendan aigan.
Vrilissijan ižandusen päsarakod oma meblin i sobiden tehmine, mramoran mönd, turizm (kezafestivalid).
Lidn sijadase Penteliko-mägenno, 245..310 m korktusil, 250 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Afinoiden keskushesai om 10 km suvipäivlaskmha.
Vn 2011 Grekanman rahvahanlugemižen mödhe municipalitetan eläjiden lugu oli 30 741 ristitud, vl 1991 — 16 571 ristitud.


Pohjoižmakedonii.
Pohjoižmakedonijan Tazovaldkund (), vai muite Pohjoižmakedonii, om valdkund Evropan suvipalas, Balkanan pol'sarel. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Skopje.
Etimologii.
Valdkundan nimi om saudud amuižiden makedonijalaižiden nimitusespäi ("Makedónes"). Heiden nimituz oli saudud amuižgrekan kelen "μακεδνός (makednós)"-adjektivaspäi, «korged; kazvokaz; hoik tohuz»-znamoičendanke. Nece om mägiden eläjiden ümbrikirjutand. Grekan kelen "μάκρος (mákros)"-sanas «piduz»-znamoičendanke om se-žo tüvi. Vn 2018 kezakuhusai oficialine valdkundan nimituz oli Enččen Jugoslavijan Makedonijan Tazovaldkund ().
Istorii.
Vn 1991 8. päiväl sügüz'kud Pohjoižmakedonii tedištoiti ripmatomudes Jugoslavijaspäi.
Valdkundan üks'jäine Konstitucii () om vahvištadud vl 1991. Se om väges äiluguižidenke vajehtusidenke. Jäl'gmäine Konstitucijan udištamine oli vl 2011.
Geografijan andmused.
Pohjoižmakedonii om mavaldkundröunoiš Kosovonke da Serbijanke pohjoižes (röunan piduz — 221 km), Bolgarijanke päivnouzmas (148 km), Grekanmanke suves (228 km) da Albanijanke päivlaskmas (151 km). Ühthine röunoiden piduz — 748 km. Pohjoižmakedonii om mererandatoi valdkund.
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Korab-mägi Albanijan röunal, 2753 m valdmeren pindan päl.
Pohjoižmakedonijan klimat om ven da subtropine. Lämuz vilukul om +11..+12 C°, heinkul — +21..+23 C°. Paneb sadegid 500..700 millimetrad pohjoižes.
Londuseližed pävarad oma hrom, vas'k, raudkivend, cink, hahktin, marganc, asbest, rik, hobed.
Politine sistem.
Ohjandusen form — parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Nece om unitarine valdkund.
Valdkundan pämez' om prezident (), rahvaz valičeb händast videks vodeks, üks' kahtenz' strok om voimusine. Prezidental om vähä tobmut, ohjastusen päministr om Tazovaldkundan pämez' faktižikš. Päministr paneb radsijha toižid ministrid.
Parlament om üks'kodine. Üks'jäine kodi om Suiman Kodi (), mülütab 120 deputatad-ühtnijad, rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.
Parlamentan ühtnijoiden edelstrokuižed valičendad oliba vn 2016 11. päiväl tal'vkud. Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 21. sulakud i 5. päiväl semendkud, Stevo Pendarovski sai vägestust kahtendes turas (51,66% änid) da radab prezidentan vs 2019 semendkun 12. päiväspäi. Oliver Spasovski om päministran vs 2020 vilukun 3. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Pohjoižmakedonijan Tazovaldkundan administrativiž-territorialine jagand."
Pohjoižmakedonijan Tazovaldkund jagase 84 kundaks (municipalitetaks, üks'lugu), niišpäi 10 kogotas Skopjeks. Mugažo oficialižeta valdkund jagase kahesaks statistižeks regionaks.
Eläjad.
Vl 2011 valdkundan eläjiden lugu oli 2,058,539 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (vn 2002 rahvahanlugemine): makedonijalaižed — 64,2%, albanijalaižed — 25,2%, turkad — 3,9%, čiganalaižed — 2,7%, serbalaižed — 1,8%, toižed rahvahad — 2,2%.
Uskondan mödhe (2002): makedonijan ortodoksižed hristanuskojad — 64,8%, islamanuskojad — 33,3%, toižed hristanuskojad — 0,4%, toižed uskojad i märhapanendata — 1,5%.
Pohjoižmakedonijan toižed järedad lidnad (enamba 50 tuh. ristituid, surembaspäi penembha): Bitol, Kumanovo, Prilep, Tetovo. Lidnalaižiden pala om 58,5% (2020).
Ižanduz.
Vl 2012 Pohjoižmakedonijan päeksport oli sobad, teraz; toine eksport — söm, tabak, avtoiden palad.


Kudmaine.
Kudmaine om Man üks'jäine londuseline kaimdai.
Lähembaine Päiväižennoks planetan kaimdai, sikš miše ei ole kaimdajad Merkurijal i Veneral. Kahtenz' objekt taivhas Päiväižen jäl'ghe loštabusen (kudmavauktuz) i nägujan suruden mödhe, sen form om ku. Päiväižen sisteman videnz' surtte planetan kaimdai. Keskmäine distancii Man i Kudmaižen keskusiš — 384 467 km (läz 30 Man diametrad), ned sätas kaks'planetanvuittušt sistemad. Üks'jäine astronomine objekt, kus ristit mäni.
Päandmused.
Minimaline keskust Man i Kudmaižen keskes oleskeleb 363 104 km, kaikiš pidemb — 405 696 km. Kudmaižen keskmäine diametr om 3474,2 km. Pind — 37,93 mln km², vai 0,074 Man pindan rindataden. Ekvatoran piduz — 10 917 km. Mass — 7,3477 · 1022 kg (Man massan 1/81). Keskmäine ninevuz — 3,3464 g/sm³. Joudjaližen lanktendan pigustuz — 1,62 m/s² vai 0,165g. Lämuz ekvatoral: minimaline −173 C° (100 K), keskmäine −53 C° (220 K), kaikiš suremb — +117 C° (390 K). Läz ei ole atmosferad, sen sijas om vezinikan, gelijan, neonan i argonan jäl'gid.
Kudmaižen fazad: ližaku vai üläku (ezmäine nelländez), täuz'kudan' (täuz', ünäine kudmaine), alaku, uz' ku.
Ozoitez.
Kehker ku kudmaine, viher ku vast (nagriž).


Lidn.
Lidn om eraz järed eländpunkt. Tobjimalaz, lidnan eläjad ei rada maižanduses. Lidn om territorii šingotadud ižandusenke, sauvusiden äjüz jämha elegiš ristitištole. Tärtuz sündui "lidnuz"-sanaspäi — seinätud taho kaičemhas vihanikoid vaste.
Nügüd'aigaižed lidnad jagasoiš penihe (vähemb 50 tuhad eläjid), keskmäižihe (50..100 tuhad), surihe (100..250 tuhad), tobjihe (250..500 tuhad), sur'kuluihe (500 tuhad — 1 million) da lidnoihe-millionerihe (enamb 1 millionad eläjid). Sured lidnad oma globaližed, niiden šingotez märičese infrastrukturan olendan i kävutandan mödhe.
Äjil suril lidnoil om ičeze lidnoid-kaimdajid. Ned voidas ühtenzuda i säta aglomeracijad, kudambad voidas olda ühtenzoittud megalopolisoihe.
Lidnansauvomine tedoidab lidnoiden šingotesen käskusid da ohjandimid.


Runoišt.
Runoišt (vai runotuz) om paginorganizacijan eriline form. Tob paginha ližamaričendad, eile lujad tarbhaičendad siš kodielos. Tärtusen kaid el'genduz om paginan čomamahtoline sädamine, runoiden sündund, ned oma pajoiden palaks.
Kävutab runosauvust (ritm, metr, runon hašk), rifmad da toišt.
Runoišton mahtused oma levedamb mi tedon. Istorižešti kirjutihe erasid tedotraktatoid runoil ližadamha tön znamoičendad.
Runoform abutab ristitule sanuda kelel enamba, mi om sanoiš, i lahjoičeb voimut teta ičtaze.


Leknes.
Leknes (mugažo norvegijan kelel,) om Norvegijan lidn Nurlann-agjas (fül'kes). Se om Vestvogöi-kommunan da saren administrativine keskuz.
Eländpunkt sai lidnan statusad vl 2002.
Lidn sijadase mägikahal Lofoten-sarištol läz sen geografišt keskust, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Merivaldmad i lendimport penen aviacijan täht ratas Leknesas.
Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 2 715 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.


Gotad (subkul'tur).
Gotad om subkul'tur, kudamb ozaižihe 1970-nzil vozil Sur'he Britanijha. Tegihe pank-likundan aluseks.


Dnestranrand.
Dnestranrand (mugažo Transnistrii vai Dnestrantaguine, vai "Приднестровье", vai "Придністров'я") om valdkund Evropas rahvahidenkeskeižeta tundištuseta. Pälidn om Tiraspol'. Territorii om Moldovan pala oficialižikš.
Vl 2007 eläjiden lugu oli 540 600 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 712 500 eläjad vl 1993. Koume rahvahad — moldovalaižed, venänikad i ukrainalaižed — ottas läz 30% ristitištos kaikutte, ka koume oficiališt kel't.
Dnestranrandan prezident om Vadim Krasnosel'skii vn 2016 tal'vkun 16. päiväspäi. Ohjastusen ezimez' om Aleksandr Martinov vn 2016 tal'vkun 17. päiväspäi.


Myllärit.
«Myllärit» ("mellicnikad") om venälaine folkrokgrupp Petroskoišpäi.
Pajatadas pajad karjalan, suomen da venän kelil.
Istorii.
Vn 2010 25. päiväl semendkud Aleksandr «Deduška» Bikadorov koli, hän oli tetab karjalaine muzikant, üks' gruppan alusenpanijoišpäi. Muzikgrupp lühenzi aktivižut hänen surman jäl'ghe.


Sar' (fil'm, Venäma, 2006).
«Sar'» () — dramfil'm, kuvitadud vodel 2006 Venämas, tobjimalaz Kemiš, Pohjoižes Karjalas.
Režissör — Pavel Lungin.
Kinotarin.
Suren Tatanman sodan aigan vodel 1942 kus-se Pohjoižes saksalaižed anastadas nevondkundlaižen baržad, kudamb veb kivihiled. Laivas oma Tihon-peramez' da Anatolii-lämbitai. Molembad napridas kaitas kopaten hiles, no saksalaižed löudas Anatolijad.


Pohjoižen saldat (fil'm).
«Pohjoižen saldat» (, (pinju "Yù zhànshì"),, sana sanaha kändase kuti "Nefritsaldat") om voden 2006 suomalaiž-kitajine sädud ühthe fil'm. Se ühtenzoitab vuksii-žanran kohtad suomalaiž-karjalaižen Kalevala-eposan mifologijanke. Režissör — Antti-Jussi Annila.
Fil'man ezmäine ozutez Suomenmas oli vn 2006 13 päiväl redukud 40 kopijas. Film om ozutadud #2 debütantaks -fil'man jäl'ghe. Necen fil'man ezmäine ozutez Kitaiš oli vl 2006 redukun 24 päiväl 150 kopijas 70 lidnas. «Pohjoižen saldat» om ezmäine ozutadud Kitain kinoteatroiš suomalaine fil'm. Kitain ližaks, rahvahankeskeižid oiktuzid ozutamha fil'mad ostiba enamba 30 valdkundad. Suomenmas nece fil'm kerazi €607,038, möihe 79,050 biletad.
Kinotarin.
Starinoičend zavodiše kadonudes ičeze ozad, mahtmatomas sepäspäi, suomalaiž-karjalaižen Kalevala-eposan kartte. Sepän nimi om Kai. Ronja-neižne okaizi händast, voib olda, igäks.
Fil'man muzik.
MTV3-saitan mödhe, pajoiden nimikirjutez oli ezitadud redukun 11. päiväl, 2006.


Vitebsk.
Vitebsk (,) om lidn Vaugedvenäman pohjoižpäivnouzmas, Vitebskan agjan da Vitebskan rajonan adminisrativine keskuz. Se om Vaugedvenäman toine kaikiš amuižemb lidn Polockan jäl'ghe i nellänz' ristituiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 974, mainitase ezmäižen kerdan vl 1021 kuti "Vidbesk"-lidn. Vozil 1101−1320 oli ühtennimižen ruhtinazkundan keskuseks, vll 1508−1793 — Vitebskan sodaveikundan keskuz Sures Litvanman ruhtinazkundas. Vspäi 1772 oli mülünu Venäman imperijha.
Geografijan andmused.
Lidn oti ičeze nimen Vit'b-jogespäi, kudamban suhu lidnan aluz om pandud. Sijadase agjan päivnouzmaižes palas Päivlaskmaine Dvin-jogen () kukhikahil randoil, 125..204 m korktusil valdmeren pindan päl.
Klimat om ven kontinentaline.
Ristitišt.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 367,7 tuh. ristituid.
Administrativiž-territorialine jagand.
Vitebsk jagase koumeks rajonaks: Raudten, Oktäbrin i Pervomaiskii.
Raudten rajon sijadase lidnan päivlaskmaižes palas Päivlaskmaižen Dvinan oiktal randal. Rajonan territorijal keskendab lidnan tegimišton znamasine pala: ratas 25 tegimištedheotandad, 34 kohendusen da sauvondan organizacijad, kommunaližen ižandusen kompanijad, 20 transport- i sidoorganizacijad, päraudtestancii da avtobusvagzal.
Oktäbrin rajon om lidnan istorijan, kul'turan da tegimišton keskuz. Territorii otab pindan enamba mi 3500 ha. Sijadase lidnan pohjoižpäivnouzmas. Rajonan eländmassivad ühtištoittas nell' prospektad i enamb 298 irdad da kujod, kudambiden piduz om enamb 300 km. Vn 1999 rahvahanlugemižen mödhe 129 137 ristitud elädas rajonas.
Pervomaiskii rajon kogoneb kahtes sures palaspäi, kudambad sijadasoiš Päivlaskmaižen Dvinan i Lučosan randoidme lidnan suvipalas. Se om Vitebskan kaikiš tobjemb rajon. Ristitišt om läz 180 tuhad ristituid. Om tehtud vl 1940 heinkun 19. päiväl.
Irdkosketused.
*


Haapsalu.
Haapsalu vai Habsar' (estin kelel: "Haapsalu", edel 20. voz'sadad venäkel'ne nimituz oli "Gapsal' ",) om Estinman lidn valdkundan lodehes. Se om Läänen makundan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase vspäi 1279 kuti Saare-Läänen (Ezelin) arhijerejankundan rezidencii i oli sil vhesai 1559, konz Danii osti necidä mad. Vll 1583−1710 alištui Ročinman tobmudele, vll 1721−1918 oli Venäman imperijan palaks. Vhesai 1944 znamasine ročin kund eli lidnas. Vl 2004 rušihe raudted lidnannoks Riisipere-žilospäi, se oli olmas vspäi 1905.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Baltijan meren Haapsalu-lahten randal. Moonzundan sarišt om lidnad vaste. Matkad Tallidnan keskushesai om 88 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 100 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 10 251 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 14 617 eläjad vl 1989.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2011): estilaižed — 81,98%, venänikad — 13,92%, ukrainalaižed — 1,77%, vaugedvenälaižed — 0,60%, suomalaižed — 0,56%, toižed rahvahad — 1,17%.
Irdkosketused.
*


Mezi.
Mezi om maged saged söndprodukt äniknektaraspäi i erasiden kazmusiden sahareritusišpäi. Mezjäižed da heiden heimgavedid tehtas met.
Produkt mülütab nenid substancijoid: erazvuiččed saharad — 75..80%, vezi — 13..22%, erased vitaminad (B1, B2, B6, C, E, K), karotin, foliimuiktuz.
Mez' otab met mezjäižil vaiše paloin, gavedid kävutadas tošt ičeze elämižen i äikerdoičendan täht.
Kävutand.
Mezi om bakterijan- i senüdenvastaine. Effektivine abutuz spravitamha satatesid i rügišt. Tehtas meziterapijad.
Allergii oleskeleb erasil ristituil meden ližadusidenke taguiči.


Akad (fil'm).
«Akad» () om voden 2003 venämalaine fil'm dram- i tragikomedii-žanras.
Režissör — Gennadii Sidorov.
Rolid.
da toižed professionaližed i professionalitomad akt'orad.


Kandatez.
Kandatez om muiged saged maidprodukt vauktan mujun. Tehtas sidä pasterizuidud kerthudespäi i muigotesespäi kävundal, om vaumiž päiveses päliči. Erištadas razvan mülündan mödhe: 10..30% päpaloin, voib olda 58 procenthasai. Eziauguižešti slavižen i francižen sömproduktan tehmine levigandeb mail'madme samižen kebnuden tagut.
Södas muite, kürzidenke, ližatas salatoihe i toižihe blödihe kartohkanke da kalanke, tehtas voileibid. Ottas kävutamižhe kandatest mugažo kosmetižeks abutuseks kodiarvoimižiš. Hüvä kandatez om saged.


Aig.
Aig om fizine interval (pord) erazvuiččiden tegoiden keskes. Ristitun aig om röunatud vara.
Aigan järgeližed märičemižühtnikad: kuro, sekund, minut, čas, päivez, nedal', ku, voz', voz'kümne, voz'sada, voz'tuha.


Trier Lars fon.
Lars fon Trier (; sünd. 30. sulaku 1956, Kopenhagen, Danii kuti "Lars Trier") om danijalaine režissör da kinotarinantegii.


Trier, Lars fon.
#suuna Trier Lars fon


Marina.
Marina om Marin-mehiden nimen naiženform. Tuleb latinan adjektivaspäi "marinus" — "merelaine".


Arhangel'skan agj.
Arhangel'skan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt (agj). Mugažo Nencan avtonomine ümbrik mülüb sihe.
Se mülüb Lodehližhe federaližhe ümbrikho.
Arhangel'skan agj om Evropan kaikiš suremb administrativine ühtnik pindan mödhe.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Arhangel'sk.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Nencan kel' om regionaline, se kävutase oficialižeks nencalaižiden elämižsijiš venäkelen kartte Nencan avtonomižen ümbrikon territorijal.
Istorii.
Amussai suomalaiž-ugrilaižed heimod eliba nügüdläižen agjan tahoiš. Ende nencalaižed ottiba agjan kaikid pohjoižid randištoid. 14. voz'sadal sen territorii oli Uz'lidnan Tazovaldkundan palaks.
Arhangel'skan agj om olmas vl 1937 sügüz'kun 23. päivälpäi.
Arhangel'skan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 1995 23. päiväl semendkud Ezitajiden Suiman ühtnijoil, se om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Agjal om röunoid Tümenin agjan Jamalan Nenciden avtonomiženke ümbrikonke pohjoižpäivnouzmas, Komin Tazovaldkundanke päivnouzmas, Kirovan agjanke suvipäivnouzmas, Vologdan agjanke suves da Karjalan Tazovaldkundanke päivlaskmas. Om meriröunoid Murmanskan agjanke da Norvegijanke lodehes, Krasnojarskan randanke pohjoižpäivnouzmas (läz sen Vizen sart). Agjan pohjoižed randad lainištab Jävaldmeri da sen Vauged, Barencan, Karan randmered.
Pind om 589 913 km². Taig otab 53% territorijad. Läz kaik joged mülüdas Jävaldmeren basseinha päiči langenijad Vodljärvhe Ileks-joged da sihe lähembaižid jogid. Znamasižed joged oma Pohjoine Dvin sen ližajogidenke (Pineg, Vičegd da Vag), Änižjogi, Mezen', Pečoran alajoksmuz.
Mägekahad Francan Iosifan ma da Uz' Ma mülüdas agjaha. Kaikiš korktemb čokkoim om Uden Man Pohjoižen saren nimetoi mägenpä (1547 m, sidä erašti nimitadas Kruzenšternan mägikš). Kaikiš korktemb kontinentaline čokkoim om Timanan kräzan Četlasan Kivi-mägenoc (471 m) Komin Tazovaldkundanke röunal. Igähine roug om levitadud agjan pohjoižpäivnouzmas.
Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil' (kaik ned — Nencan avtonomižes ümbrikos), turbaz, boksitad, titan, kuld, diamantad, sauvondmaterialad (sauvondgips, mouckivi, saved, letked, bazal't), keitandsol, mec, kala. Udes Mas om marganc, hahktin, cink da äimetalližid kivendoid hobedanke.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Igor' Anatoljevič Orlov radab gubernatoran vs 2012 vilukun 13. päiväspäi.
Üks'kodine parlament om Arhangel'skan agjan Ezitajiden Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 62 ezitajad videks vodeks. Viktor Feodosjevič Novožilov radab agjan Ezitajiden Suiman ezimeheks vs 2013 sügüz'kun 25. päiväspäi.
Valitihe gubernatorad vn 2015 13. päiväl sügüz'kud, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (53,25%) da radab kahtenden strokun. Ezitajiden Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2013 8. päiväl sügüz'kud (6. kucund).
Lidnad.
Kaik om nell'toštkümne lidnad agjas. Toižed järedad lidnad (enamba 50 tuh. eläjid) oma Severodvinsk da Kotlas.
Rajonad.
Kaik 19 municipališt rajonad om olmas agjas.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 227 626 ristitud, sidä kesken 18 vepsläšt. Kaikutte koumanz' ristit nelläspäi om lidnalaine.
Kaik om 14 lidnad agjas, 20 lidnanvuittušt žilod, 3970 küläd (sidä kesken 848 oma kaikenaigaižeta ristitištota vl 2010). Vl 2015 kaik om 14 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010, ühtes Nencan avtonomiženke ümbrikonke): venälaižed — 93,6%, ukrainalaižed — 1,4%, nencalaižed — 0,7%, vaugedvenälaižed — 0,5%, komilaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,3%, rahvahuden ozutandata — 2,1%.
Ižanduz.
Tegimišton päkeskused oma Severodvinsk (laivansauvomine), Novodvinsk (bumag), Kotlas (mecan ümbriradmine, mašiništonsauvomine), Koräžm (bumag), Nändom (raudten holituz), Vel'sk (mecan ümbriradmine).
Transport.
Vedadas avtotetransportal Jüguiden läz pol't da matknikoiden 95%.
Meriportad oma Arhangel'sk, Oneg, Mezen'. Järed jogiport sijadase Kotlasha.
Ühthižiden raudteiden piduz om 1760 km. Sen ližaks, om äi kaidan raižun raudteid mecad vedamha.
Üks'jäine mugoine agjas rahvahidenkeskeine Talagi-lendimport ("ARH / АХГ") sijadase 6 km pohjoižpäivnouzmha Arhangel'skan röunaspäi. Toine sur' lendimport om olmas Nar'jan Maras, sišpäi tehtas tatanmaižid reisid vaiše.


Kunstkamer.
Kunstkamer () om muzei Piteriš, nügüd'aigaine Venäman Tedoakademijan Antropologijan da etnografijan muzei Suren Petran nimel nimitadud.
Nece om ezmäine muzei Venämas, se om saudud Suren Petran käskön mödhe vll 1718−1734. 1830-nzil vozil jagoihe muzejad keradusiden suren lugumäran tagut nenihe paloihe: zoologine, etnografine, botanine i mineralogine muzejad. Etnografine muzei i observatorii sijadasoiš eziauguižes sauvuses.
Ende kuctihe Kunstkamerikš () erazvuiččid istorižiden, čomamahtoižiden, tedoližiden da toižiden harvuziden kollekcijoid i niiden varadusen sijid.


Pölünimurič.
Pölünimurič om elektrine ladim, kudamb keradab pölüd da toižid henoid redustandoid pindaspäi il'mvalul imeden.
Likutim poleneb painut i sädab vakuumad. Sen tagut pölü i redustajad substancijad kogotas mülüs-pölünkeradimes, tariž joudutada mülüd regulärižikš. Ezmäižed ladimed oma tehtud vl 1869.
Jagadas pölünimuričuid kävutandan mödhe: kodielon täht, tegimišton täht, puhtastamha avtoteid da tehuzid. Oleldas likujad i stacionarižed.


Jä.
Jä om kül'menzoittud vezi, veden kova olend. Himine formul: H2O. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 0,9167 g/sm³.


Hatang (žilo).
Hatang () om Venäman žilo da port Krasnojarskan randan pohjoižes, sen Taimiran Dolganan Nenciden rajonas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1626 kuti tal'vdundsija. Kätihe žiloks vl 1971. Šingotihe meriportaks i geologijan ekspedicijoiden keskuseks.
Geografijan andmused.
Žilo sijadase rajonan päivnouzmas, ühtennimižen jogen randal (227 km pitte, lankteb Laptevoiden merhe). Ühesa irdad. Lendimport ühtenzoitab Noril'skanke i Krasnojarskanke.
Klimat om subarktine, voib panda halad kezal mitte taht päiväl. Paneb sadegid 280 mm vodes, vähemb tal'vkus-semendkus (11..18 mm kus). Voden keskmäine lämuz om −12,4 C°. Absolütine minimum oleskeli −59 C°.
Kaik ühesa žilod mülüdas küläkundha Hatangan ližaks. Küläkundan pind om 336 405,42 km², kaikiš suremb rajonas.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe žilon eläjiden lugu oli 2 645 ristitud, küläkundan — 5 653 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 6 385 eläjad vl 1989. Kaik 4 684 ristitud elihe küläkundas vl 2017.
Edeline küläkundan pämez' oli Aleksandr Kulešov (2013−2019).


Lumut.
Lumut om lumen vai jän pen' kristall kuz'saumaižen tähthan vai platan formas tobjimalaz.
Kristallan form 60°-saumanke om sidodud veden molekulan tetraedrižhe strukturha jäs.


Časud.
Časud om ladim, kudamb ozutab nügüdläižen päivesen aigad. Märičeb pordoid mugažo. Mehanižiden časuiden ciferblat jagase kaks'toštkümneks časuks tobjimalaz.
Klassificiruidas časuid suruden, kävutandan i mehanizman mödhe. Kaikiš amuižembad oma päiväižčasud, vezičasud i letečasud. Pandas kaikiš surembid časuid čuhundusiden seinile. Atomčasud oma kaikiš tarkoiktemb.
Mehanižed časud oma tehtud melel Kitaiš vl 725. Niiden nügüd'aigaižed palad oma likundan purde (punotiž vai batarei), oscillätor, kontroller, lugii čep', indikator. Regulärine sinhronizacii mäneb avtomatižikš elektronižiden verkčasuiden täht.
Časuiden torgusen mülü oli 22 mlrd US$ vl 2007, läz 1 mlrd ladimid. Tehmižen liderad oma Šveicarii (mail'man torgusen 54% vl 2007 rahoiden mödhe) i Kitai (5%) sen Honkonganke (specialine rajon andab 19%).


Saamen keled.
Saamen keled oma suomalaiž-ugrilaižed keled, pagištas Skandinavijan da Kolan pol'sariš. Pagižijoiden lugu om läz 25 000 ristitud (mamankeled).


Skandinavijan pol'sar'.
Skandinavijan pol'saren nägu kosmosaspäi tal'vaigan
Skandinavijan pol'sar' (,,) om pol'sar' Evropan pohjoižes.
Pol'sar' sijadase Norvegijan, Ročinman, Suomenman da Venäman territorijoiden südäimes. Pol'saren piduz om 1900 km, leveduz 800 kilometrhasai, pind om läz 800 000 km². Kaikiš korktemb čokkoim om norvegine Gal'höpiggen-mägi 2,459 metrad ü.m.t. kortte.
Vedadas pol'saren kontinentališt röunad Botnižen lahten pohjoižrandaspäi Varanger-fjordannoks. Kolan pol'sar' röunatab Skandinavijan pol'sarenke pohjoižpäivnouzmas.
Ümbärdajad mered (častomaraižen mödhe): Baltijan, Pohjoižmeri, Norvegine (Atlantine valdmeri), Barencan meri (Jävaldmeri). Äiluguižed merenrandaližed sarištod da šherad telustadas laivoiden ujundale.


Studio Ghibli.
Studio Ghibli (Dzibli-studii) (, virkand: "Sutadzio Dziburi") om japonine animacine studii.
Sen aluz om pandud vl 1985 (faktižikš — vl 1983) Tokioho. Sen tegii da direktor om Hajao Mijadzaki.
„Studio Ghibli“ pästi 21 täuz'piduzlišt da 14 lühüdpiduzlišt mul'tfil'mad, lugemata muzikklipoiden, videovändoiden dai reklamrolikoiden rivid.


MoRandi.
«MoRandi» om romanijalaine popmuzikgrupp Buharestaspäi, 2004. vlpäi. Mülükund oma "Marius Moga" da "Andrei Štefan Ropča".


Norvegijan Vikipedii.
Om kaks' Vikipedijad norvegijan kelel — bukmol ("bokmål") i nünošk ("nynorsk") variantoiš.
Norvegijan Vikipedii () om avaitud 2001-nden voden 26. päiväl kül'mkud i ezmäi oli molembiden variantoiden täht.
Nünošk-jaguz (nn) om avaitud 2004-nden voden 31. päiväl heinkud i jäl'ges änestamišt vl 2005 päjaguz linni vaiše bukmol-variantan täht.
Kirjutusiden lugu om () bukmol-jaguses, süvüz —.
Kirjutusiden lugu om () nünošk-jaguses, süvüz —.


Jet Airliner.
«Jet Airliner» ("Reaktivine lendim") om Modern Talking:an ühtenz' pajo videndes «Romantic Warriors»-al'bomas (vn 1987 kezaku) i ühtennimine singl, kudamb om pästtud sen-žo voden semendkul.
Pajon tekst om anglijan kelel. Eziauguine variant om sintipop-žanras, 4:21 hätkte. Saihe seičemendehe sijahasai Saksanman hitparadas.


Don't Worry.
«Don't Worry» ("Ala holdu") om Modern Talking:an pajo videndes «Romantic Warriors»-al'bomas (1987) da sen ühtennimižes singlas, singl om pästtud vaiše Ispanijan torgusen täht. Pajon tekst om anglijan kelel.
«Don't Worry»-butlegsingl (4 trekad) om pästtud 2001-ndel vodel, DJ RavL Pol'šanmaspäi tegi remiksoid siš.


Eländpunkt.
Eländpunkt om mitte-se sija vai taho, kus ristitud elädas, kaikenaigašti vai pordaigaližešti.


Eländpunktad Venämas.
Kaikutte eländpunkt om klassifikacijan objekt ičeze nomeranke. Erasiden lidnanvuiččiden žiloiden ristitišt lugese külähižeks, ku se om ottud maižandushe tobjimalaz.
Vl 2010 kaik oli 1100 lidnad, niišpäi viden kudendest (936) ristitišt oli vähemb mi 100 tuhad eläjidenke. Kümne kaikenaigašt eläjad da sen vähemba elädas küläeländpunktoiden läz nelländeses (23,6%, Federacijan Lodehližes i Keskümbrikos päpaloin), sen ližaks 12,7% küläeländpunktoid oma kaikenaigaižeta ristitištota (muga nimitudud «kezaküläd»).


Täuz'kudan'.
Täuz'kudan' () om Kudmaižen faz, konz Päiväižen i Kudmažen ekliptižiden pidusiden erižlugu om 180°.
Nedalin aigan Kudmaine näguse läz täudeks diskaks. Severz'-se časud kuvahaižid Kun pindal ei ole, i tähtazmär om kaikiš lujemb, loštabuz sase −12,7m-znamoičendhasai.
Täuz'kudan' om optimaline aig Kudmaižen astronomižiden kaclendoiden täht. Faz zavodiše kerdan 29,5 päiväs (läz kalendarine ku).


Kudmaižen fazad.
Kudmaižen fazad vn 2007 redukus.
Kudmaižen fazad — Kudmaižen pidatusen Päiväižel olendad, kudambad toižetasoiš periodižešti.


Reverse.
«Reverse» ("Vastkarin") om MoRandi-muzikgruppan debütine al'bom. Se om pästtud 2005-ndel vodel i sai tetabut Evropas.
Gruppan ezmäine «Love me»-singl om pästtud vl 2004. Toine singl al'bomaspäi om «Beijo».


Mind Fields.
«Mind Fields» ("Melen avaruz") om MoRandi-muzikgruppan kahtenz' studijanal'bom. Se om pästtud 2006-ndel vodel.


N3xt.
«N3xt» ("Jäl'gh1ne") om MoRandi-muzikgruppan koumanz' studine al'bom. Se om pästtud 2007-ndel vodel.


Zebra.
«Zebra» ("Zebr") linniži MoRandi-popmuzikgruppan nelländeks al'bomaks, no tähäsai (2017) om vaiše singloid romanijalaižes duetaspäi.


Moga Marius.
Marius Moga (mugažo romanijan kelel; sünd. 30. tal'vku 1981, Alba Julii, Romanii) om romanijalaine pajatai, prodüser da muzikankirjutai, MoRandi-kollektivan ühtnii.


Ropča Andrei.
Andrei Štefan Ropča (; sünd. 23. semendku 1983, Pitešti, Romanii) om romanijalaine pajatai, MoRandi-kollektivan ühtnii.


Jessica Jay.
«Jessica Jay» om italine popmuzikan projekt SAIFAM-leiblal Milanaspäi, om olmas vspäi 1992. Severz'-se sessijanpajatajid om «Džessika Džei»-psevdonimanke. Kaikiš tetabamb pajo — «Casablanca».


In the Garden of Venus.
«In the Garden of Venus» ("Veneran sadus") om Modern Talking-diskomuzikgruppan kudenz' al'bom. Se om pästtud voden 1987 30. päiväl kül'mkud.
Gruppan jäl'gmäine pästtud vinilal al'bom. Prodüserad oma Diter Bolen i Luis Rodriges.


In 100 Years....
«In 100 Years...» ("100 vodes päliči...") om Modern Talking-duetan ezmäine da jäl'gmäine (10nz') pajo kudendes «In the Garden of Venus»-al'bomas i ühtennimine singl. Ned oma pästtud 1987-nden voden kül'mkus.
Pajon tegii i singlan prodüser om Diter Bolen. Sen tekst om anglijan kelel. Singl om änetadud Gamburgas, videoklip pajole om fil'mdüd Münhen-lidnas. Pajon edestuz starinoičeb opalaššes tulijas aigas.


It's Christmas.
«It's Christmas» ("Se om Raštvad") om Modern Talking-muzikgruppan videnz' pajo kudendes «In the Garden of Venus»-al'bomas (1987). Pajon tekst om sätud anglijan kelel.
Singl om pästtud sil-žo vodel, da vaiše Danijas.


Locomotion Tango.
«Locomotion Tango» ("Tango likundas") om Modern Talking:an 8. pajo «In the Garden of Venus»-al'bomas (1987). Pajon tekst om anglijan kelel.
Singl om pästtud sil-žo vodel, da vaiše Danijas i Pol'šanmas.


Mangostan.
Mangostan () om tropine igähižvihand pu, kudamb kazvab Azijan longibokas.
Pu om muzaburanke korenke, piramidanvuitte nägu, kazvab 25 metrhasai. Kävutadas maižanduses. Tob ploduid 9..20-voččen. Plod om 3,4..7,5 sm surtte, sen kor' (santimetrhasai) om pagan, südäin om södab.


Il-86.
Il-86 (; mödhe — Camber «kid'žor», «pöngel'») om «» levedfüzeläžine passažirlendim nellänke likutimenke. Ezmäine kodvlenduz oli 1976-nden voden tal'vkul. Kaik om pästtud 106 lendint Voronežan aviategimel vhesai 1997. Ottihe kävutandha vozil 1980−2011.
Lendimen variantad — Il-80 i Il-96.


Hydnellum peckii.
"Hydnellum peckii" om koiransen' "Bankeraceae"-sugukundaspäi.
Senen pähuden suruz om 6,5 santimetrhasai. Sai nimitust amerikalaižen Čarl'z Horton Pek-mikologan (1833−1917) kanzannimen mödhe.
Kazvab vaiše sügüzel kavag'mecoiš, üksin i kogoil, eläb simbiozas kavag'puiden juridenke. Eziauguine areal om Pohjoižamerikan venon vönen päivlaskm. Nügüd'aigan sen' putub mugažo Evropas (Italii, Saksanma, Šotlandii), Korejas i Venäman Burätii-regionas.
Sen' om karged lujas, sidä kesken kuivatud olendas, no eile toksine, heimon toižiden erikoiden erineden. Ottas sauvondmujutimeks. Micelii levineb koumhe metrhasai nägujas senespäi i voib kogota radioaktivišt cezii-137-izotopad 9 procenthasai ičeze mülün mödhe, ka sättub puhtastamha mahusen üläšoidud kümne santimetrad sankte.


Natal'ja.
Natal'ja (vepsän kelel — Natoi, Natku, Tal'a) om naižiden nimi. Se om hristianiženke augotižlibundanke i tuleb latinan "Natalis Domini"-sanoišpäi «om sündnu Raštvoiden aigan», "natalis" — «kodikaz».


Valerija.
Valerija om naižiden nimi, tuleb latinan kelen sanaspäi "valeo" — «olda tervhen». Sil om mugoi-žo tüvi, kuti mehiden nimel Valerii.


Pondal.
Pondal (vai "Пондальский погост",) om vepsän külišt da sen keskuz kaikenaigaižeta ristitištota Venäman Vologdan agjas, sen Babajevon rajonan pohjoižes.
Enamba mi 300 pertid 1500 vepsläiženke eli külištos 20. voz'sadan augotišes. Erased kümenikad kanzoid sirtihe Irkutskan agjaha 1920-nzil vozil i panihe ühtennimižen külän alust. Vaiše üks' külä Vologdan agjan Pondlas om elänzoittud nügüd'.
Külän muzei edestab vepsän verolišt kul'turad.


Surmanvänd.
«Surmanvänd» (; venäkel'žes versijas — "Смертельная игра" vai "Марионетки теней") om voden 2007 amerikaine triller. Režissör — Maikl Uinnik.


Stal'fel't Pernilla.
Karin Pernilla Margareta Stal'fel't (; sünd. 22. uhoku 1962, Uppsal, Ročinma) om ročilaine pirdai, kirjutai da opendai Stokhol'man Moderna Museet:as. Astrid Lindgrenan premijan laureat (2004).


Vepsänma.
Vepsänma (vai Vepsii) om istoriž-geografine agj Venäman lodehes (öbokas), vepsläižiden eziauguine eländtahond.
Istorine tahond om kaičenus tähäsai. Sijadase neniš regionoiš: Karjalan Tazovaldkundan suvi, Leningradan agjan päivnouzm da Vologdan agjan päivlaskm.
Territorii om järvekaz, harakterizuiše äjil soil i mecoil, transportteiden vajagudel.


10,5 ballad Rihteran pordhišton mödhe.
«10,5 ballad Rihteran pordhišton mödhe» (, venäkel'žes versijas — "10,5 баллов по шкале Рихтера") om voden 2004 amerikaine tedoliž-fantastine kaks'serine fil'm. Režissör — Džon Lafija.


"Zinger"-kompanijan kodi.
#suuna «Zinger»-kompanijan kodi


Miller Aleksei.
Aleksei Borisovič Miller (; sünd. 31. viluku 1962, Leningrad, Venäman NFST, NSTÜ) om «Gazprom»-kompanijan ohjandusen ezimez' vspäi 2001. Vl 2016 kontrakt om pidetud videks vodeks völ.
Biografii.
Aleksei om sündnu Leningradha, Venäman saksalaižiden kanzha. Openui lidnan keskškolas nomer 330. Vn 1984 Leningradan finansiž-ekonomižen institutan pästnik, vll 1987−1990 oli sen aspirantal, ekonomižiden tedoiden kandidat. Vll 1991−1996 radoi Piterin merijan irdpoližiden kosketusiden komitetas, šingoti lidnan investicižzonoid.
Miller om naižiš kahtenden kerdan, Irina Miller om hänen ak. Kaks' last, poig da tütär.
Navedib heboid i raccastuzsportad. Kacub «Zenit»-futbolkluban vändoid, sikš miše «Gazprom» om kluban päsponsoraks.


Fonetik.
Fonetik ("foni" «kulund») om kelentedon pala, kudamb oppib paginan kulundoid i kelen kulundsüdäint (tavud, kulundühtnendad, kulundoiden ühtenzoitusen čepiižhe käskusenmärižused paginas).
Kel'tedon toižiden paloiden erineden, fonetik tedoidab kelen pagižijoid materialižikš: virkandapparatan radod, kulundnägusiden akustižed pirdad i niiden vasthaotmine kelenkandajil.
Kulundoiden sündundan mehanizman tedoiduz zavodihe 17. voz'sadal opendamha kurdižlamanoid.


Vaihišt.
Vaihišt om miččen-se kelen vaihiden ühtmuz. Vaihišt om kelen keskpala, se nimitab, formiruib i oigendab tedoid miččiš-se objektoiš vai nägusiš.
Miččen taht eläban kelen vaihišt vajehtub kaikenaigašti: ližatas znamoičendoid, neologizmad tuldas, i erased vanhad sanad lähttas kävutandaspäi. Erištadas vaihišton ližadusen nenid teid: sanoiden sauvond, polisemii, konversii, velgsanad toižiš kelišpäi, lühendusiden sädand, tehtud melel uded sanad.


Neičukaine.
Neičukaine vai Neidižkuluine, vai Neidižlaps', om naižsugun laps'.


Prihaine.
Prihaine vai Prihačkuluine, vai Prihalaps', om mužiksugun laps'.


Neižne.
Neižne om nor' naižsugun ristit (person) suguküpsnendan augotišespäi naimiželon zavodindhasai. Pord sättutoitab läz 13-..20-voččele igäle, sen aigan person kändase täuz'kaznudeks i vaumheks sündutada lapsid.
Vaumiž naimiželole neižne kucuse "neičeižeks". Jänu naimiželota naine om "vanh neižne".


Laps'.
Laps' om ristit laps'aigan pordos.
Lapsiden kaičendan päiv znamoičese joga voden 1. päiväl kezakud mail'madme.


Isinbajeva Jelena.
Jelena Gadžijevna Isinbajeva (; sünd. 3. kezaku 1982, Volgograd, Venäman NFST, NSTÜ) om venämalaine sportnik, hüppii anšpuganke, kaks'kerdaine olimpine čempion (2004, 2008), Kezaolimpiadan-2012 bronzvägestai.
Jelena seižuti 28 mail'man rekordad hüppindas anšpuganke naižiden keskes.


Uz' Okkervil'.
«Uz' Okkervil'» () om eländfartal. Se om sauvomas Leningradan agjan Vsevoložskan rajonas, Piterin udes Kudrovo-kaimdailidnas.
Kompleksine territorijan pertišt om planiruidud projektas: 4 päivkodid 800 sijaks, 2 školad 2400 sijaks, sportine tervehtandkompleks, medicinine keskuz.


1885.
1885 (tuha kahesasadad kahesakümne videnz') voz' — järgeline voz', kudamb augotihe nellänz'päiväl grigorianižen kalendarin mödhe.


Explay.
«Explay» (venän kirjamil: "Эксплей") om venämalaine kompanii, elektrižiden digitaližiden ladimiden tegii da satai. Tegeb 2005 vspäi Moskvas. Vl 2007 registriruihe ühtennimižen «Explay»-torguindmarkan.
Vspäi 2016 kompanii om mödud britanižele Fly-kompanijale, se om mobiližiden telefoniden tegii.


Siemens A52.
«Siemens A52» om 2003-nden voden Siemens-kompanijan mobiline telefon monohromiženke ekrananke. Se om 84 grammad jügutte, GSM 900 / GSM 1800-verkon täht. Ei ole GPRS-, USB-, IrDA- i Bluetooth-tehnologijoid telefonas, mugažo ei ole südäimuštod.
Modelid-jäl'ghetulijad: «Siemens A55» (2003, om apgreidan voimust C55-modelikš) i «Siemens A56» (2004, om ližan voimust kävutamha C56-modelikš).


Pezendtuhk.
Pezendtuhk om pärj sintetine pezendabutuz sobiden sul'čindan täht. Om kodihimijan abutuseks.
Voib vajehtada muilal vai kodimuglal, no todesine vajehtim om pezendgel'.
Nügüd'aigaižed pezendtuhkad kogotas neniš päižiš substancijoišpäi: pindaktivižed substancijad, natrijan karbonat, natrijan silikat, solballast (natrijan sul'fat vai natrijan hlorid harvemba). Toižed komponentad oma vaugištoitandsubstancijad, hajuabutused, ližad pehmitamha vet (ceolitad, citratad, Trilon B), enzimad, muil, mujuližadused čomitamha pezendtuhkad, telustajad redule išttas pindale ližadused, limonmuiktuz kaičemha tuhkan segoitesen muiktusenmärad (pH).


Tatu.
Tatu (samoan kelel om "tatau" — «pirdandkuva») om hibjan modifikacijan form.


Tualetvezi.
Tualetvezi ([o d(ə) twalɛt]) om hajuveden kebn odav toižend. Kompozicijan (efirvoiden) koncentracii — 4..10 %. Se om segoitadud 80..90%-spirtha.
Haju varadase lühüdan aigan (2–3 časud). Mäneb kävutandale kezal. Kävutihe avaros Rimalaižen imperijan aigan: tehtihe fontanid, pursktihe praznikehtan il'mad, kezakatusid, kodiživatoid. Segoitusen kävutand om levitadud Päivnouzmmas amussai.


Fotoapparat.
Fotoapparat om elektrine ladim likumatomiden kuviden satandan da fiksacijan täht vauktusen abul. Kuva kaičese fotoapparatas ripmatomal kandajal — elektročipal vai kerthel.
Fotografijan šingotez zavodihe 19. voz'sadan ezmäižes poles himižiden processoiden uzidenke avaidusidenke. Kommertine liža abuti säta uzid konstrukcijoid. Tegeškanzihe mujufotokuvid 19. voz'sadan kahtendes poles. Ezmäine fotoapparat navedijoiden täht oli «Kodak» vl 1888. Lendimiden leviganduz pani aerofotografijan alust Ezmäižen mail'man sodan aigan, lendandan sured pigused küzuihe vitkotud kuvadust i paremboittud optikad.
Ezmäine digitaline «Fuji DS-1P»-fotoapparat tuli avarho möndha vl 1988 mušton kartanke, se oli tarbhaine oigendamha uzištusiden kuvid Internet-verkon kal't. Nügüd'aigan fotoapparatad tehtas kuvid sädegoičendan toižiš-ki diapazonoiš vauktusen nägujan spektran ližaks.


Maid.
Maid om sötainozoluz; amundase imetaiživatoiden emän maidrauguišpäi. Maidon londuseline märičine — poigiden imetuz, kuni hö ei voigoi sulata tošt sömäd völ.
Maid om äikomponentine polidispersine sistem, sen tagut nozol olend om.
Lehmän maid mäneb äjiden produktoiden mülükundaha. Sen tegend om järed tegimišton sarak.
Maid lugetas "reskmaidoks" pol'časud − časun aigan, kuni maidon vendub lüpsandan jäl'ghe (kezal hätkemb).
Personad laktozan genetiženke sulamatomudenke i allergijanke maidkomponentoile ei voigoi joda maidod da söda sen produktoid.


Nabutov Kirill.
Kirill Viktorovič Nabutov (; sünd. 26. eloku 1957, Leningrad, Venäman NFST, NSTÜ) om venälaine sportkommentator, lehtezmez' da prodüser.
Vlpäi 2009 hän kommentiruib Zenitan matčoid 100TV-telekalal.
Hän kommentirui mugažo vn 2010 Tal'volimpiadan i vn 2012 Kezaolimpiadan avaidamižen.


Nevzorov Aleksandr.
Aleksandr Glebovič Nevzorov (; sünd. 3. eloku 1958, Leningrad, Venäman NFST, NSTÜ) — enzne nevondkundaline da venämalaine lehtezmez', TV-vedai i enččel Valdkundaližen Duman deputat (nell' kucundad, 1993-2007). Nügüd' — publicist i režissör.
Vozil 1987-1993 hän vedi "600 sekundad"-TV-programad.
Vl 1997 fil'mzi "Častilišče"-fil'man ezmäižen čečenijan voinan polhe.


600 sekundad.
«600 sekundad» () oli venäkel'ne TV-oigenduz, kudamb mäni efirha, sid' Venäman Leningradan televizijal (nügüd'aigan — Videnz' kanal) vozil 1987−1993.
Kümnes minutas vedai (tobjimalaz nece oli Aleksandr Nevzorov) ehti starinoitta päivän päaigtegoiš Piteriš, antta videorivid i kommentarijoid. Toižed vedajad oliba Svetlana Sorokina, Vadim Medvedev, Sergei Gul'aev.
Teleoigendusen reiting oli korged. Se kändihe Perestroika-aigan ühteks simvolišpäi, kontent mülüti tobmuden organoiden znamasišt kritikad.
Oigenduz oli sauptud politikanmehiden telustandan jäl'ghe vl 1993. Väritihe sidä liigas naturalizmas i personaližiden kacegiden propagandan olendas. Teleoigendusen olendan lop tegihe cenzuran pördumižen zavodindaks. Möhemba Nevzorov vei toižid pojavid oigendusid televizijas.


Jablok.
Jablok om frukt. Se om jablokpun () plod.
Södas küpsikš veresikš, ahavoitud, kuivatud. Kävutadas torhudeks slokostimhä südäivezid, vasad, segoitadud jomižid, möuvast, sömližadusid.
Jablokpuiden kodima om Keskuzazii. Om äi raudad ploduiš. Kazvatadas äi sortuid mail'man venos klimatižes vönes. Jablokoiden kilogramman kazvatand tarbhaičeb läz 700 litrad vet.
Jablokoiden satuz gektaraspäi vl 2000
Kaikiš järedambad jablokoiden kazvatajad oma Kitai (se-žo niiden järed möi), mad, AÜV.


Frunzen rajon (Piter).
Frunzen rajon () om rajon Piterin suvipäivnouzmas.
Rajonan istorine keskuz om Kupčino. Frunzen rajon om sätud vn 1936 9. päiväl sulakud tühjitadud Keskuzrajonan i Smol'ninskii-rajonan paloišpäi, nimitihe Mihail Frunze-sodapämehen kanzannimen mödhe. Om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1961, ližaduihe Moskvan rajonan palad.
Rajonan pind om 37,47 nellikkilometrad. Seičeme metrostancijad kahtel jonol ratas rajonan territorijal.
Frunzen rajon jagase kudeks ümbrikoks (71..76).
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 401 779 ristitud. Kaik 394 972 ristitud elädas rajonas nügüd' (2019).


Nevan rajon.
Nevan rajon () om rajon Piterin päivnouzmas. Nece om üks'jäine rajon, kudamb sijadase Nevan molembil randoil.
Rajonan aluz om pandud ezilidnan sijas vn 1917 keväz'kus-semendkus nügüdläiženke nimenke. Vozil 1920−1948 nimitihe "Volodarskijan rajon:aks".
Nevan rajonan pind — 61,79 nellikkilometrad. Seičeme metrostancijad ratas rajonan territorijal. Koume sildad ühtenzoittas Nevan randoid. Sur' Obuhovskii sild om saudud Piterin i Leningradan agjan röunal.
Rajon jagase ühesaks nimitadud municipaližeks ümbrikoks (49...57).
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 466 013 ristitud. Kaik 527 861 eläjad om rajonas (2019). Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.


Lernu!
Lernu! (vai lernu.net) om äikeline sait rahvahidenkeskeižen esperanto-kelen opendusen täht. Sil voib löuta informacijad esperanton polhe.
Voib säta nenid tegendoid saitan abul: opeta kel't erazvuiččiden kursoiden abul, kävutada grammatikan ümbrikacundad i interaktivižid harjoitusid, antta egzamenad, väta fleš-vändoihe, lugeda i kundelta starinad esperantoks, ümbripagišta erazvuiččid temoid forumoil, kävutada vajehnikad, kundelta muziksädusid i kacta lühüdoid fil'mid esperantoks. Vajehtadas tedotusil toižidenke mehidenke, kudambad mugažo tarttas melel esperantho.


Fly To The Moon.
«Fly To The Moon» ("Lenda Kudmaižennoks") om 17-nz' pajo Modern Talking:an «Year of the Dragon»-al'bomas (2000). Pajon tekst om anglijan kelel.
Pajo mülüi air play-čartha Bolgarijas, i oli 17-ndel sijal taholižes hitparadas.


Esperanto.
Esperanto om ratud rahvahidenkeskeine kel'. Sen alused oma ratud vl 1887, tegii — varšavalaine Lüdvig Zamengof-sil'mlekar'.
Kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. Reguliruindorganzacii om Esperanton Akademii juridižeta registracijata, sen nügüdläine adres om valitud sekretarin eländsija. Akademijan ühtnijoiden vasttused mändas elektronižes formas.
Pagižijoiden lugu om 1..3 millionad ristituid, se om kaikiš populärižemb ratud kirjankel' mail'mas. Ezmäine kirj om pästtud vl 1887, nimitase «Lingvo internacia. Antaŭparolo kaj plena lernolibro» ("Rahvahidenkeskeine kel'. Ezisanad i täuz' openduzkirj"). Kirjan lähtend lugese kelen sündundaks. Zamengof-tegijan Esperanto-psevdonim («Toivoi») kändihe kelen nimituseks teravas.
Esperanto-kelen znamasižed erinijad pirdad oma toižiden ratud keliden pojavad. Ned oma opendusen koveritomuz kebnan grammatikan i varmdoiden ohjandimiden tagut, neitraližuz (eile kesksidoid konkretižhe valdkundha vai etnosha).


600 (pertiden serii).
«Pert'-laiv» () om i Venäman äižiruižiden pertiden (eländkodiden) toižend 600-nden serijan tipižen projektan mödhe.
600-nz' serii oli kaikiš paksumb Leningradas 1970-nzil vozil. «LenZNIIEP» oti pol'šanmašt projektad aluseks. Vozil 1970−1980 nügüd'aigaižembad serijad — 602-nz' da 606-nz' — oma tehtud sen serijan pohjal. Niiden faterad mülüdas ekonom-klassha sekundarižel torgusel. 600-nden serijan pertiden sauvond jatkustub tähäsai lujas ümbriratud projektoiden mödhe.


Rahvahan ühtmuden päiv.
Rahvahan ühtmuden päiv () om Venäman valdkundpraznik, kudamb oigetas kül'mkun 4. päiväl joga vodel vodespäi 2005. Om seižutadud Moskvan joudutandan oiktastuseks pol'šanmalaižiš anastajišpäi, kudamb oli vodel 1612; nece oli lujas znamasine aigtego meiden valdkundan istorijas. Om aigastoitud Jumalanmaman Kazanin jumalaižen päivhä.
Necen päivän mugažo «Venälaine marš» ajab, venälaižiden nacionalistoiden jogavoz'ne miting.


Celebrate (The Love).
«Celebrate (The Love)» ("Praznikoiče (ičeze armastust)") om Zhi-Vago-muzikkollektivan kaikiš tetabamb pajo da ühtennimine debütine singl. Se om pästtud 1996-ndel vodel. Pajon tekst om anglijan kelel.
Se om klassine pajo haus-stiliš. Sai satust Evropan maiden muzikčartoiš, edel kaiked Francijan i Šveicarijan.
Grupp pästi singlad-remiksad pajole vl 2002 i sid' čihozi.


Rahvahaližen ühtmuden päiv.
#suuna Rahvahan ühtmuden päiv


Back for Good.
«Back for Good» ("Pörduim kerdhaks") om Modern Talking:an 7. al'bom, pästtud 30. keväz'kus, 1998. vodes.


You're My Heart, You're My Soul '98.
«You're My Heart, You're My Soul '98» ("Sinä oled minun südäin, sinä oled minun heng; 98. voz) om Modern Talking:an singl da ühtenz' pajo «Back for Good»-al'bomas (1998); singl om pästtud voden 1998 16. päiväl keväz'kud.
Om «You're My Heart, You're My Soul»-pajon uz' versii, kudamb om pästtud 1984-ndes vodes «The 1st Album»-al'bomas.


Brother Louie '98.
«Brother Louie '98» ("Lui-vell'; 98. voz' ") om Modern Talking-muzikgruppan singl da kahtenz' pajo seičemendes studižes «Back for Good»-al'bomas (1998). Singl om pästtud 1998-nden voden 20. päiväl heinkud.
Om «Brother Louie»-pajon uz' versii, kudamb om pästtud 1986-ndel vodel «Ready for Romance»-al'bomas.


Brother Louie '99.
«Brother Louie '99» ("Lui-vell'; 99. voz' ") om Modern Talking:an singl; om pästtud 1999-ndel vodel, da vaiše Sures Britanijas.
Om «Brother Louie»-pajon uz' versii, kudamb om pästtud 1986-ndel vodel «Ready for Romance»-al'bomas.


Space Mix '98.
«Space Mix '98» ("Kosmosmiks, 98. voz' ") om Modern Talking:an „megamiks“-singl «Back for Good»-al'boman pajoišpäi. Singl om pästtud 1998-ndel vodel.


We Take the Chance.
«We Take the Chance» ("Mö riskuim") om Modern Talking:an 10. pajo «Back for Good»-al'bomas da ühtennimine singl, kudambad oma pästtud 1998-ndel vodel.
Pajon tekst om anglijan kelel. Mal'tan Nacionalistine partii kävuti necidä reklamaks vn 1998 valdkundan generaližiden valičemižiden aigan.


Šarlotk.
Šarlotk (franc.: "Charlotte", ven.: "Шарлотка") om maged pirg, tobjimalaz jablokoišpäi.


Alone.
«Alone» ("Üks'jäine") om Modern Talking-duetan kahesanz' al'bom. Se om pästtud vn 1999 19. päiväl uhokud.


You Are Not Alone.
«You Are Not Alone» ("Sinä ed ole üks'jäine") om Modern Talking-muzikgruppan ühtenz' pajo kahesandes «Alone»-studijanal'bomas da ühtennimine singl. Ned oma pästtud 1999-nden voden uhokul (singl — 1. päiväl, al'bom — 19. päiväl).
Pajon tegii da singlan prodüser om Diter Bolen. Sen tekst om anglijan kelel. Pajo om sätud denspop-žanras, saihe korktoihe sijihesai čartoiš Evropan maidme.


Sexy, Sexy Lover.
«Sexy, Sexy Lover» ("Seksi-drug") om Modern Talking-muzikgruppan kahtenz' pajo kahesandes «Alone»-al'bomas (1999) da ühtennimine singl, kudamb om pästtud sen-žo voden semendkul.
Pajon tegii om Diter Bolen, sen tekst om anglijan kelel. Singl om änetadud Gamburgas. Videoklip pajole om fil'mdud Majamiš (AÜV).


Tomas Anders.
Tomas Anders (), todesine nimi — Bernd Vaidung (saks.: "Bernd Weidung"; sünd. 1. keväz'ku 1963, pen' Münstermaifel'd-lidn läz Koblencad, Reinland-Pfal'c, Saksanma), om saksalaine pajatai, muzikankirjutai da prodüser, Modern Talking:an enzne ühtnii.


Vaugedvenälaižed.
Vaugedvenälaižed (vaug.-ven.: "беларусы", ven.: "белорусы") oma indoevropalaine, slavine rahvaz. Elädas tobjimalaz Vaugedvenämas, da mugažo AÜV:oiš, Venämas, Litvanmas, Ukrainas da toižiš valdkundoiš. Ühthine lugu om läz 10 millionad ristituid.
Vaugedvenälaižiden rahvahankeled oma vaugedvenäkel' da venäkel'.


Bolen Diter.
Diter Günter Bolen (; sünd. 7. uhoku 1954, Berne-kund läz Bremenad, Alasaksonii, Saksanma) om saksalaine pajatai, muzikankirjutai, prodüser da TV-person. Om Modern Talking-muzikgruppan-duetan enččeks ühtnijaks, ičeze Blue System-gruppan alusenpanii i C. C. Catch-pajatajan prodüser.
Biografii.
Diter om sündnu Berne-kundha, Gans Bolen-sauvondmenedžeran (s. 1928) i hänen Edif'-akan (s. 1936) kanzha, baboi (maman mam) oli Königsbergaspäi. Noremb Uve-vell' om Diteral. Vl 1978 sai azjaližen administriruindan specialistan diploman Göttingenan universitetas. Opendusen vozil ühtni severzihe-se muzikgruppihe. Sil-žo aigal hän napri sada radsijad änetusen studijoiš, oigendeli sihe demo-materialoid. Vn 1978 lopus Diter Bolen sai radsijad ozavaks statjaks i vspäi 1979 radaškanzi muzikaližes «Intersong»-pästandkodiš prodüseran da muzikankirjutajan.
Kanz.
Bolenal om viž poigad erazvuiččiš naindoišpäi da üks' tütär. Oli naižiš todesižikš kahtišti, vspäi 2006 eläb Fatma Karina Val'canke civiližes naindas. Diter eläb küläs läz Gamburg-lidnad.


Evrovizijan vägestajad.
Se om täuz' Evrovizijan vägestajiden nimikirjutez.


Mustjogen sild.
Mustjogen sild vn 2010 uhokus.
Mustjogen sild () om avtotesild Piterin Merenrandaižes rajonas Mustjoges päliči. Ühtenzoitab Toržkovskai-irdad hural randal Savuškinan i Krilov-akademikan irdoidenke oiktal randal. Lanskoi-avtotesild om saudud ülezjogen, Stroganovan sild jaugnikoiden täht sijadase mödvedhe.
Ezmäine sild nügüd'aigaižen sijas oli saudud puspäi 19. voz'sadan augotišes "Komendantskii"-nimenke lähižen pöudon nimen mödhe. Vspäi 1836 nimitihe sildad "Nikol'skii-sildaks" külän mödhe hural randal. Vspäi 1849 om nügüdläiženke nimitusenke. Raudbetonine sild om saudud vozil 1967−1969 metalližen sildan sijas. Sild om 30 m pitte da 46 m levette, se om avtoiden, tramvaiden da jaugnikoiden täht.


Čainik.
Čainik om saubaline astii, mülütim n'okunke, saubanke (tobjimalaz, no voib olda erindoid — kacu foto) i korvaiženke, vardenke. Kävutadas veden lämbitamižen da kehutandan täht.
Tehtas čainikoid metallaspäi tobjimalaz, elektrižid — plastikaspäi. Porcellanine astii vaumičemha čajud kucuse čainikaks mugažo.


Mi? Kus? Konz?
Mi? Kus? Konz? () om intellektualine TV-oigenduz, lujas populärine venäkeližes ümbrištos. Sen aluz om pandud vn 1975 sügüz'kun 4. päiväl, tegii i ezmäine vedai — Vladimir Vorošilov.
Nügüdläine vedai om Boris Krük (vspäi 2001).
Jouk kogoneb kudes vändajaspäi-«tedajaspäi». Telekacujad oigetas mitte taht küzundoid TV-oigendusele. Jouk ecib oiktad vastust küzundale ühtes minutas «mel'šturm»-metodan kävutaden. Se sab ühten čokkoimen oiktas vastuses, telekacujiden jouk sab ühten čokkoimen «tedajiden» väras vastuses. Ku jouk sab kuz' čokkoint, ka se otab vägestust.


Jesenija (fil'm, 1971).
«Jesenija» () om voden 1971 meksikaine melodram. Režissör — Al'fredo Krevenna. Scenarii — Hulio Alehandro.


Dedüško Aleksandr.
Aleksandr Viktorovič Dedüško (,; sünd. 20. semedku 1962, Volkovisk, Grodnon agj, Vaugedvenäman NST, NSTÜ — kol. 3. kül'mku 2007, Vladimiran agj, Venäma) oli tutab venämalaine teatran- da kinoakt'or.


Sóknardalr.
«Sóknardalr» om norvegijalaižen Windir-gruppan ezmäine studioal'bom, pästtud 1997-nden voden sulakus.
Sóknardalr om Sogndal-lidnan amuine nimi.


Sogneriket.
«Sogneriket» om norvegijalaižen Windir-gruppan ezmäine demo, pästtud vl 1995.
Valfar (Terje Bakken) vändi kaikiš instrumentoiš iče.


Lomonosovan rajon (Leningradan agj).
Lomonosovan rajon () om municipaline ühtnik Leningradan agjas.
Nece om Leningradan agjan üks'jäine municipaline ühtnik, kudamban ohjandusen organad sijadase toižes fegeracijan subjektas — Piteriš. Rajonan administrativine keskuz om Lomonosov-lidn, iče mülüb Piterin Petrodvorecan rajonha, sijadase pohjoižpoles rajonaspäi.
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1927 elokun 1. päiväl Leningradan agjan Leningradan ümbrikho ühten aigan niiden sädandanke kuti Oranijenbauman rajon. Oranijenbaum tegihe rajonan keskuseks. Vl 1930 heinkun 23. päiväl heitihe ümbrikod, i siš aigaspäi rajon mülüb Leningradan agjaha kuti administrativine ühtnik.
Vspäi 1939 Oranijenbaum-lidn alištui agjan tobmudele oikti, hot' rajonan tobmuden organad oliba neciš lidnas. Toižen mail'man sodan aigan rajonan suvipala oli okkupiruidud. Vl 1948 lidnad da rajonad udesnimitihe nügüdläižikš. Vl 1955 Krasnoje Selon rajonad ühtištuihe Lomonosovan rajonanke. Vl 1963 Krasnoje Selo-lidn tegihe lidnaks agjan alištusenke. Vl 1973 Sosnovii Bor kändihe lidnaks agjan alištusenke da läksi rajonaspäi.
Vl 1978 Lomonosov-lidn tegihe Leningradan palaks, no lidnan Ezitajiden Nevondkund kätihe Lomonosovan rajonan Ezitajiden Nevondkundaks. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006.
Geografijan andmused.
Lomonosovan rajon om Leningradan agjan päivlaskmaine taho. Pind — 1 919 nellikkilometrad (jäl'gmäine sija agjas). Mecad ottas 72,7% territorijad (1448 km²).
Suomen laht lainištab rajonan päivlaskmaižed da pohjoižed randad 65 km randanpirdanke. Lühüdad joged mülüdas Suomen lahten (Atlantižen valdmeren) basseinha.
Londuseližed varad oma sauvondmaterialad (gravii, letked, saved), mineraližed mujud, reskvezi.
Vspäi 2006 rajonan territorii alajagase 15 municipaližhe ühtnikha: 2 lidnkundha da 13 küläkundha.
Tobmuz.
Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Nevondkund (ven. "Совет депутатов") 30 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl. Dmitrii Polkovnikov radab sen ezimehen da rajonan pämehen vs 2014 redukun 5. päiväspäi. Ezitajiden Nevondkund valičeb rajonan administracijan pämest.
Vs 2014 kül'mkun 1. päiväspäi Aleksei Kondrašov om valitud i radab rajonan administracijan pämehen kontraktan mödhe. Nell' varapämest oma hänele abhu. Kuz' komitetad, 13 palakundad, 1 sektor, ohjastuz da 27 laudkundad alištudas rajonan administracijan pämehištole.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 70 347 ristitud.
Kaik om 143 eländpunktad rajonas, sidä kesken 2 lidnanvuittušt žilod, 10 žilod, 2 raudtestancijan žilod, 129 küläd.
Kaikiš surembad eländpunktad oma Gorbunki-külä (7,5 tuh. rist. vl 2015), Russko-Visockoje-külä (5,3 tuh. rist. vl 2010) da lidnanvuitte Lebäžje-žilo (4,4 tuh. rist. vl 2016).
Rahvahad (vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4%): venälaižed — 87,1%, ukrainalaižed — 2,2%, vaugedvenälaižed — 1,4%, uzbekalaižed — 0,7%, suomalaižed — 0,5%, armenijalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,3%, rahvahuden ozutandata — 4,4%.
Erased igähižed rahvahad: karjalaižed — 41 rist. (0,06%), estilaižed — 28 rist. (0,04%), vepsläižed — 5 rist. (vähemba mi 0,01%), vodilaižed — 5 rist. (vähemba mi 0,01%), ižoralaižed — 1 rist. (vähemba mi 0,01%).
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma mašinoidensauvomine, sauvondmaterialoiden pästand (apakut, metallkonstrukcijad, pilindmaterialad), poligrafii, maižanduz da kalankazvatuz, torguind da varažomad, tabakan ümbriradmine, sömtegimišt, turizm.


HR 7222.
HR 7222 (vai BD+21 3648, SAO 86753, HD 177392) om tähtaz Reboihut-tähthištos.
Tähthan muju om vauged. Keskust Maha om 372 lämoivot. Vizualine suruz — 6,61. Sirdase Galaktikadme 11,8 kilometran sekundpigunke.


Loginova Lidija.
Lidija Petrovna Loginova (,; sünd. 13. kül'mku, 1954, Bogorodsk-külä (komi "Висер"), Kortkerosan rajon, Komin ANST, Venäman NFST, NSTÜ) om komilaine pajatai, «Зильган турун»- ("Heläidai hein") ansamblin čomamahtoine ohjandai.


«Ö»-kirjamen muštpacaz.
«Ö»-kirjamen muštpacaz (komi "«Ӧ» коми шыпаслы паметник") — granitmuštpacaz Siktivkaras, kudamb om pühätadud komin «Ö»-kirjamele.
Muštpacaz om seižutadud vn 2009 heinkun 9. päiväl torgule Komin kul'turan keskusen edehe.
Irdkosketused.
Ö


Nedalin päiväd.
Nedalin päivän simvolad oma sidodud seičemehe «tähthaze», tetas niid amuižes aigaspäi: Päiväine, Kudmaine, i viž planetad: Merkurii, Vener, Mars, Jupiter i Saturn.
Nedalin ezmäine päiv om ezmärg Rahvahidenkeskeižen ISO-8601-standartan mödhe. Se om pühäpäiv (lebupäiv) erasiš maiš: AÜV, Kanad, Japonii. Ezmärg om biznesan i socialižen kalendarin ezmäine radinpäiv kaiked mail'madme.


Nedal'.
Nedal' om aigan märičemižen ühtnik.
Üks' nedal' om seičeme päiväd, nedalin päiväd.
Kalendarine nedal' märhapanese rahvahidenkeskeižel ISO 8601-standartal (2.2.8.-punkt) kuti aigan seičemepäiväine pord, zavodiše ezmärgaspäi.


Čužan kiv.
«Čužan kiv» ("Mamankel' ",) om üks' tedoližmetodižiš aiglehtesišpäi Venäman Komin Tazovaldkundas.
Pästtas vlpäi 1997. Lähtleb kaks' kerdad vodes. Kirjutused oma komin i venän kelil, niiden sädajad — Siktivkaran üläopendusen aluzkundad i Venäman Tedoakademijan Komin keskuz. Tiraž — 100..500 ekzemplärad.


Voiviv Kodzuv.
«Voiviv Kodzuv» ("Pohjoine tähtaz",) om kominkel'ne literaturiž-čomamahtoine da kundaliž-politine aiglehtez. Tazovaldkundan Kirjutajiden Ühtnend sädab sidä.
Pästtas aiglehtest Siktivkaras, sen aluz om pandud vl 1926 «Ордым»-nimenke ("Tehut"), vll 1931−1946 «Ударник» ("Väges radai"). Om nügüdläiženke nimitusenke vspäi 1946. Tiraž — 938 ekzemplärad, vl 1971 oli 5 tuhad.
Aiglehtesen kaikenaigaižed jagused oma «Runoišt», «Proz», «Dramaturgii», «Arvostelend», «Kodirandantedištand», «Fol'klor» i «Publicistik», Venäman toižiden rahvahiden sädusiden kändused.


Puvill.
Puvill om kazmuzkuid, kudambad tehtas puvillan kazmusen ("Gossypium") konorüzišpäi. Se kuid om znamasine i kaikiš enamb levitadud londuseližiden kuiduiden keskes.
Kazvataškatihe puvillan kazmusid 7 tuhad vozid tagaz Indan alangištos. Puvill kävutase kebnas tegimištos sädamha sobid päpaloin. Ümbriratas torhut puvillpuhtastandan fabrikoil, sid' tehtas bumagkanghid i segoitadud sintetiženke kuidunke kanghid.


Pekka Kana 2.
«Pekka Kana 2» om 2003-nden voden kompjutervänd Suomenmaspäi arkad-žanras. Sen sädai om «Piste Gamez».


Year of the Dragon.
«Year of the Dragon» ("Drakonan voz' ") om Modern Talking-duetan ühesanz' al'bom. Se om pästtud 28. päiväl uhokud, 2000-ndes vodes.


China in Her Eyes.
«China in Her Eyes» ("Kitai hänen sil'miš") om Modern Talking:an ühtenz' pajo «Year of the Dragon»-al'bomas (2000) da ühtennimine singl, kudamb om pästtud 2000-nden voden vilukul.
Pajon tekst om anglijan kelel.


Don't Take Away My Heart.
«Don't Take Away My Heart» ("Ala rästa minun südäin") om Modern Talking:an pajo da ühtennimine singl «Year of the Dragon»-al'bomas, kudamb om pästtud 2000-nden voden semendkul.
Pajon tekst om anglijan kelel.


No Face, No Name, No Number.
«No Face, No Name, No Number» ("Ei ole modod, eile nint, eile nomerad") om 8. pajo Modern Talking:an «Year of the Dragon»-al'bomas (2000).
Oficialine ühtennimine remikspajoiden kogoduz om pästtud sil-žo vodel.


Zaleptus vigilans.
"Zaleptus vigilans" om gaved', kudamban avaiži da ümbrikirjuti vl. 1903 entomolog Vit.. Necil gavedil ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Komin familijad.
Komin familijad (komi "Коми овъяс") — komin rahvahan sugu- da kanzannimitused.


Arntor.
«Arntor» om norvegižen Windir-gruppan kahtenz' studijanal'bom. Se om pästtud vn 1999 11. päiväl redukud.
Nece om jäl'gmäine al'bom, kudambas Valfar vändi kaikil instrumentoil iče.


1184 (al'bom).
«1184» om norvegijalaižen Windir-gruppan koumanz' studioal'bom, pästtud vl 2001.


Likferd.
«Likferd» om norvegižen Windir-gruppan nellänz' studioal'bom. Se om pästtud vodel 2003 keväz'kun 27 päiväl.


Valfar, ein Windir.
«Valfar, ein Windir» ("Valfar, torač)" om norvegijalaižen Windir-gruppan kogoduz, pästtud vn 2004 keväz'kun 27. päiväl.


SognaMetal.
«SognaMetal» om norvegijalaižen Windir-gruppan DVD, pästtud vl 2005.
Se om edestadud sügüz'kun 3. päiväl, konz oliži Valfaran 26-nz' sündundpäiv. Nece om Windir:an jäl'gmäine pajomaterial, kudamb znamoičeb gruppan lopun.


America.
«America» ("Amerik") om Modern Talking-duetan kümnenz' al'bom. Se om pästtud 2001. voden 19. päiväl keväz'kud.


Win the Race.
«Win the Race» ("Vägestada voibuižiš") om Modern Talking:an ühtenz' pajo «America»-al'bomas (2001, keväz'ku) da ühtennimine singl, kudamb om pästtud 2001-nden voden uhokul.
Pajon tekst om anglijan kelel.


Last Exit to Brooklyn.
«Last Exit to Brooklyn» ("Jäl'gmäine lähtend Bruklinho") om Modern Talking:an 2. pajo «America»-al'bomas (2001, keväz'ku) i ühtennimine singl, kudamb om pästtud 2001-nden voden kezakul.
Pajon tekst om anglijan kelel.


I Need You Now.
«I Need You Now» ("Nügüd' minei pidab sindai") om 14. pajo Modern Talking:an «America»-al'bomas (2001).
Pajon butleg-singl om pästtud 2001-ndel vodel DJ RavL:alpäi.


New York City Girl.
«New York City Girl» ("Neižne Nju Jorkaspäi") om 15. pajo Modern Talking-muzikgruppan kümnendes «America»-al'bomas (2001).
Pajon butleg-singl om pästtud sil-žo vodel DJ RavL:alpäi.


Witchqueen of Eldorado.
«Witchqueen of Eldorado» ("Noidak El'doradospäi") om tetab Modern Talking:an 8. pajo «America»-al'bomas (2001). Pajon tekst om anglijan kelel.
Hot' nece pajo ei olend pästtud kut singl, kompozicii om mülütadud Čilin, Perun, Argentinan, Brazilijan, Japonijan, Suviafrikan Tazovaldkundan da toiž. valdkundoiden hitparadoihe.


Šči.
Šči () om venälaine rahvahan jogapäiväline sömine, kapustkeitoz. Päkomponentad oma maplodud i muiged ližaduz.
Blöd sättub pühän aigale. Jauhon ližaduz oli velgusine 19. voz'sadahasai. Slokostindan mahtuz jäi vajehtamata: savipados (möhemba kaugedraudaspäi), venälaižes päčiš, kudambad pidadas pehmdan lämuzrežiman.


Komi Tazovaldkund.
#suuna Komin Tazovaldkund


Det gamle riket.
«Det gamle riket» ("Vanh kunigahuz") om norvegijalaižen Windir-gruppan kahtenz' demoal'bom, pästtud vl 1995.


Kitai.
Kitai (ičeze nimi —, pin'jin': "Zhōngguó", vepsän kirjamil "Čžun Go" «keskvaldkundad»), täuz' oficialine nimi om Kitain Rahvahaline Tazovaldkund (, pin'jin': "Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó", vepsän kirjamil: "Čžunhua Žen'min' Gunhego") om valdkund Azijan päivnouzmas. Se om kaikiš suremb valdkund mail'mas ristitišton lugun mödhe. Pälidn om Pekin.
Kitai om kaikenaigaine ühtnii sen alusenpanendan aigaspäi. Kitain armii om kaikiš suremb aktivižen mülükundan mödhe (2,035 mln ristituid). KRT kodvi ičeze atombombad vn 1964 redukus. Järed ripmatoi kosmine programm om valdkundal.
Istorii.
Vl 221 EME Cin' Šihuandi ühtenzoiti Kitain maid imperijaks ezmäižen kerdan.
Vn 1912 1. päiväl vilukud Kitain Tazovaldkundan aluz om pandud, se ohjandab Taivan'-sarel tähäsai.
Vn 1949 1. päiväl redukud tedotihe Kitain Rahvahaližen Tazovaldkundan alusenpanendas. Vozil 1949−1956 Kitai sädi tegimišton bazižid sarakoid abul. Marksistad tuliba valdha, i vedihe «suren hüpken» (1958−1966) i «kommunizacijan» politikad Mao Czedunan ohjastusen al. Vll 1966−1976 Kitai eli läbi kul'turrevolücijas. 1980-nzil vozil irdpol'ne politik kadoti agressivižust, zavodihe ižandusen ližakahid reformid, ristitišt söškanzi külläks. Ižandusen šingotez toi hüvid satusid.
Nügüdläine Konstitucii (, pin'jin': "Xiànfǎ", vepsän kirjamil "Sän'fa") om nellänz' lugul revolücijan jäl'ghe, se om vahvištadud vn 1982 4. päiväl tal'vkud, möhembaižed vajehtused oliba vll 1988, 1993, 1999, 2004 i 2018.
Geografijan andmused.
Kitai om mavaldkundröunoiš 14 valdkundanke, ned oma: Vjetnam (röunan piduz — 1297 km), Laos (475 km) i Mjanmar (2129 km) suves, Indii (2659 km), Butan (477 km), Nepal (1389 km) i Pakistan (438 km) suvipäivlaskmas, Afganistan (91 km), Tadžikistan (477 km) i Kirgizstan (1063 km) päivlaskmas, Kazahstan lodehes (1765 km), Mongolii (4630 km) i Venäma (4179 km) pohjoižes, KRDT (1352 km) pohjoižpäivlaskmas. Ühthine röunoiden piduz om 22 457 km.
Valdkundan pind om 9 596 960 km², otab koumant sijad mail'mas Venäman da Kanadan jäl'ghe pindan mödhe. Kitain päivlaskmaižed randad lainištadas Tünen valdmeren Kitain Päivnouzmmeri da Pakuine meri, suvižed randad — Kitain Suvimeri. Ühthine randanpird om 14 500 km.
Tibetan mägišt otab valdkundan suvipäivlaskmpalad. Gimalajad seištas Indijan röunal, niiden kaikiš korktemb čokkoim om kaikiš korktemb Mal Džomolungm-mägenoc (8850 m). Kaikiš madalamb čokkoim om Turfanan alang, −154 m. Znamasižed joged oma Janczi da Huanhe. Mecad ottas territorijan 22,3 procentad.
Londuseližed pävarad oma kivihil', metallad (raudkivend, boksitad, tin, hahktin, cink, vanadii, molibden, vol'fram, artut', uran, harvad mametallad), kivivoi, londuseline gaz, antimonii, gidroenergii (kaikiš suremb mail'mas), mahuz.
Tobmuz.
Ohjandusen form om unitarine socialistine tazovaldkund dominirujanke partijanke ("Kitain Kommunistine Partii", "KKP") päižeks. Valdkundan pämez' om Kitain ezimez', hän om KKP:n keskuzkomitetan päsekretar', hän-žo om armijan päkäsknik (Keskuzsodanevondkundan ezimez') tobjimalaz. Valdkundaližen Nevondkundan pämez' om ohjastusen ezimez'.
Parlament om üks'kodine Kaiken Kitain Rahvahan Ezitajiden Suim (, pin'jin': "Quánguó Rénmín Dàibiǎo Dàhuì", vepsän kirjamil: "Cüan'go Žen'min' Daibäo Dahuei") 2970 ühtnijanke. Kaik rahvaz da azekahad väged valitas heid videks vodeks. Todesine käskusenandai tobmuz om KKP, parlament vaiše vahvištab sen pätandoid. Radonoigendai tobmuz om KRT:n Valdkundaline Nevondkund (, pin'jin': "Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó Guówùyuàn", vepsän kirjamil: "Čžunhua Žen'min' Gunhego Goujuan' ") vai Keskuzline rahvahaline ohjastuz (, pin'jin': "Zhōngyāng Rénmín Zhèngfǔ", vepsän kirjamil: "Čžunjan Žen'min' Čženfu").
Kitain ohjandai (ezimez') om Si Сzin'pin vs 2013 keväz'kun 14. päiväspäi. Vs 2013 keväz'kun 15. päiväspäi Li Kecän om ohjastusen pämeheks. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 redukuspäi vn 2018 uhokuhusai (13. kucund).
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Kitain administrativiž-territorialine jagand."
Kitai jagase 34 regionaks: 23 agjad (provincijad), 5 avtonomišt agjad, 4 lidnad keskuzalištusenke (Pekin, Šanhai, Čuncin, Tän'czin') da 2 erilišt administrativišt agjad (Honkong da Makao). Regionad alajagasoiš 333 ümbrikoks, ned — 2853 rajonaks.
Eläjad.
Vn 2010 Kitain rahvahanlugemižen mödhe eläjiden oficialine (rahvahanikusenke) lugu oli 1 339 724 852 ristitud, vl 2016 — 1 373 541 278 ristitud.
Kitaiš elädas kitajalaižed. Kaik om 56 etništ gruppad oficialižešti (2010): han' — 91,5%, čžuanad — 1,3%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 7,2%.
Uskondan mödhe (2010): rahvahaližiden uskondoiden polenpidajad — 21,9%, buddistad — 18,2%, hristanuskojad — 5,1%, islamanuskojad — 1,8%, induistad — vähemba mi 0,1%, judaistad — vähemba mi 0,1%, toižed uskojad — 0,7% (sidä kesken daoistad), religijatomad — 52,2%.
Vn 2018 kezakus kaik oli 675 lidnad kontinentaližes Kitaiš. Lidnad-millionerad (lidnümbrikod enamba 6 mln. ristituid vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Šanhai (ekonomine pälidn), Pekin (administrativine pälidn), Čuncin, Guančžou, Šen'čžen', Tän'czin', Uhan', Dunguan', Honkong, Fošan', Čendu, Nankin. Vl 2017 kaik oli 102 lidnümbrikod-millionerad valdkundas kontinental.
Ižanduz.
Vl 2010 Kitain kogosüdäiprodukt jäti jäl'gele Japonijan KSP:d, vl 2015 — produktad ostmižmahtusen paritetan mödhe, i nügüd' kaikiš suremb mail'mas. KRT om kaikiš järedamb eksportirui mail'mas, «mail'man fabrik» — materialižiden tavaroiden tegii. Tariž äi torhut da energetižid satandoid ižandusen täht, i se valatoitab lujas mail'man torguindlavoid. Kitai om ezinenas kuldan da valütan varan mödhe.


Bašnin Mihail.
Mihail Bašnin () oli vepsän runokirjutai.


Däižed lindud lanktoba oksilpei.
«Däižed lindud lanktoba oksilpei» (kirjankelel: "Jäižed lindud lankteba oksilpäi",) om 2001-žen voden suomalaiž-vepsläižen Raisa Lardot-kirjutajan runokogoduz vepsän, suomen i venän kelil.
Kirjas om 96 lehtpol't. «Atena»-kompanii (Jüväskülä, Suomenma) pästi kirjad. Runod oma kätud suomen kelespäi. Sädi fotokuvid Mikko Savolainen.


Kalarand.
«Kalarand» om ezmäine vepsänkeline roman. Sen tegii om Igor' Brodskii.
Kirj om pästtud 2002-ndel vodel Petroskoihe.
Kirjan annotacii.
Igor Brodskin «Kalarand»-roman om ezmäine sur' kirjutez norel vepsän kirjkelel. Brodski kirjutab siš, midä holdutab noren mehen ezmäi kaiked — armastuses. Kalarand om penikaine lidnut, no sigä-ki kehub elo, ristitud oma kosketusiš toine toiženke, sündub erazvuiččed tegoid... Nece kaik jätab süvän jäl'gen noren mehen südäimehe.


Vanh zirkul.
«Vanh zirkul» () om 2003-nden voden Mihail Bašninan runokogoduz vepsän kelel.


REMA.
«REMA» om gruzijalaine al'ternativrok-/nümetalgrupp Tbilisišpäi, 2002. vlspäi. Om üks' populärižiš Gruzijan al'ternativižiš rokgruppišpäi.
Mülükund om "Kobi Mandžgaladze" (gitar), "Giga Čihradze" (barabanad), "Nik Kiknadze" (vokal, gitar) da "Georgii Kakalašvili" (bass).


Kal'kulätor.
Kal'kulätor («lugii») om elektrine ladim erazvuiččiden arifmetižiden operacijoiden täht.
Vajehti nenid mehanižid lugendladimid: abak, čotad, logarifmine jonoštim, arifmometr, mugažo matematižid tablüzid (edel kaiked logarifmižid).
Jagadas kal'kulätorid meton i voimusiden mödhe: koveritomad-järgeližed, tedokal'kulätorad (inženerižed), buhgalteran, finansižed, programmiruidud. Kal'kulätor oleleb elektronižiden časuiden i mobiližen telefonan palaks. Voib ližata kal'kulätoran programad verksaitha.
Etimologii.
Latinine "calculator"-sana «lugii» sauvose "calculo"-verbanformaspäi «lugen», mitte libub "calculus"-vaihespäi «kiveihut» (ottihe niid lugendan täht); "calculus" om "calx"-sanan «mouckivi» diminutivine form.


Kukuruz.
Kukuruz () om Tähkheiniden sugukundan heinäsine kazmuz. Eziauguižin kazvoi Meksikas, no nügüd' om kul'tiviruidud kaiked mail'madme.
Kazmuz om ottud maižanduzkul'turha läz 10 tuhad vozid tagaz. Kazvab 3 metrhasai kortte, seikh om reiguta i oleskeleb 7 santimetrhasai sankte, jured ličtas 1−1,5 m süvüdele. Kukruzan plodud (tähkused) oma södabad.
Tehtas jüvišpäi konservid, jauhod, läpuškoid da leibäd, hel'pked i popkorn oma populärine söm. Kävutadas augidüid i tehtas olut, sadas void idüišpäi tervehtamižhe. Ottas kävutamižhe norid seikhid furažaks (sidä kesken tehtas silosad). Meksikan veroližed hatad oma saudud kukuruzan seikhišpäi. Seikhen südäin om hüvä tüpäks.
Mail'man järedad kazvatajad oma AÜV (384 mln tonnoid vl 2016) i Kitai (231 mln tonnoid).


Taranto.
Taranto ([ˈtaːranto], sijaline pagin: "Tarde", "Tárantas",) om lidn da kommun Italijan suvipäivnouzmas. Mülüb Apulii-agjaha (regionha), sen Taranton provincijan administrativine keskuz. Italijan sodamerilaivišton Ionižen ümbrikon štab radab lidnas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Amuižen Grekanman spartalaižil vl 706 EME "Taras"-nimenke (). 9.-10. voz'sadoil meiden erad lidn oli toran objektaks Vizantijan i arabialaižiden keskes, kaikutte vägestai möi kaik ristitištod orjikš. Vodele 2006 Taranton municipalitet oti velgha €637 mln i eli bankrotnendan proceduras läbi.
Taranto šingotase raudan metallurgijal, kivivoihimižel tegimištol, cementan tehmižel i meriportal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ionižen meren Taranton lahten randal, 3..431 m korktusil, 15 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Rimhasai om 430 km päivlaskmha-lodeheze orhal vai 520 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2011 Italijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 200 154 ristitud. Kaikiš suremb kommunan ristitišt oli 244 101 eläjad vl 1981.
Edeline lidnan pämez' oli Ippacio Stefano (2007−2017, it. "Ippazio Stefano").


Derbentan rajon.
Derbentan rajon (,) om Venäman municipaline ühtnik Dagestanan Tazovaldkundan suvipäivnouzmas. Vedase pidust' Kaspijan meren randad.
Pind om 823 km². Eläjiden lugu om 93,282 ristitud (2012).


Back for Good Tour.
«Back for Good Tour» om 1998-nden voden Modern Talking-duetan koncertine tur.


Sontaga.
Sontaga () om vepsän külä Vologdan agjan Babajevon rajonan pohjoižpäivnouzmas. Mülüb sen Vepsän rahvahaližhe küläkundha.
Külä sijadase Šol-jogen basseinas, läz 160 m ü.m.t. korktusel. Matkad küläkundan Timošino-keskushesai om 26 km suvhe-suvipäivlaskmha, Babajevo-rajonkeskushesai om 117 km suvhe avtotedme. Lähembaižed eländpunktad oma Kaist ani päivnouzmha, Prangatist 3 km pohjoižpäivnouzmha i Janglaht 14 km suvhe-suvipäivlaskmha.
Vn 2002 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe külän eläjiden lugu oli 45 ristitud (20 mest, 25 našt), kirjutihe heid venälaižikš tobjimalaz (84%).
Vn 2019 sügüz'kulpäi külän tobmin om Angelina Födorovna Gerasimova.


Koumekümne koume (kirj).
«Koumekümne koume» om Nikolai Abramovan ezmäine runokirj, runokogoduz vepsän kelel. Se om pästtud Petroskoiš vl 1994.


Kurgiden aig.
«Kurgiden aig» om Nikolai Abramovan kahtenz' kirj, runokogoduz vepsän kelel. Om pästtud Petroskoiš vl 1999.


Pagiškam, vell'.
«Pagiškam, vell'» () om vepsän Nikolai Abramov-kirjutajan koumanz' kirj, runokogoduz vepsän i venän kelil. Se om pästtud Petroskoihe vl 2005.


Iisusan elo.
«Iisusan elo» om kirj vepsän kelel läpsiden täht. Siš oma lühüdad starinad Iisusan Hristan elon polhe, Evangelijoiden ümbristarinoičend kebnal kelel läpsiden täht.
Nece om ezmäine kirj udel vepsän kirjkelel. Paindud Suomenmas vl 1991, painai — Biblijan kändmižen Institut.


Minun rahvhan fol'klor.
«Minun rahvhan fol'klor» om Rürik Loninan kirj vepsän kelel, vepsän fol'kloran kogoduz. Kirj om pästtud Petroskoihe vl 2000.
Nened sädused oma kogotud kirjaks: erazvuiččed rahvahaližed sarnad, pajod, muštatišed, anekdotad da toižed fol'kloran ozutesed.


Šemeikka Petri.
Petri Šemeikka (mugažo karjalan kelil;,; sünd. 1825 (vai 1821), Šemeikka-külä, Suistamo-tulend, Suomenman Sur' kunigahuz, Venäman imperii — kol. 11. sulaku 1915, Ristivaara-külä, Suistamo-tulend, Suomenman Sur' kunigahuz, Venäman imperii, nügüd' Karjalan Tazovaldkundan Sojärven rajonas) oli karjalaine runonpajatai.
Oli sündnu manmehiden kanzha. Vändi kantelel i edesti rahvahanpajoid hüvin. Vl 1900 kuctihe Šemeikkad Hel'sinkin pajopraznikannoks, suomalaine Jan Sibelius-muzikankirjutai arvosti korktas hänen vändod.
Sortavalas muštpacaz runonpajatajale om pandud hänen oiktastuseks vl 1935, «Kalevala»-eposan ezmäižen pästandan sadavoččele jubilejale.


Victory.
«Victory» ("Vägestuz") om Modern Talking-muzikkollektivan üks'toštkümnenz' studijanal'bom. Se om pästtud voden 2002 18. päiväl keväz'kud.


Summer in December.
«Summer in December» ("Keza tal'vkul") om 8. pajo Modern Talking-muzikgruppan üks'toštkümnendes «Victory»-al'bomas (2002).
Pajon butleg-singl om pästtud sil-žo vodel DJ RavL:alpäi.


10 Seconds to Countdown.
«10 Seconds to Countdown» ("10 sekundad starthasai") om 9. pajo Modern Talking-muzikgruppan üks'toštkümnendes «Victory»-al'bomas (2002).
Pajon butleg-singl om pästtud 2002-ndel vodel DJ RavL:alpäi.


Virahtan.
Virahtan (mugažo — Viraht, Virin;) om vepsän külä Vologdan agjan Babajevon rajonas. Mülüb sen Vepsän rahvahaližhe küläkundha.
Eländpunkt sijadase 155..160 m ü.m.t. korktusil. Matkad küläkundan tobmuden Timošino-keskushesai om 20 km suvipäivlaskmha orhal vai 36 km avtotedme, rajonan Babajevo-keskushesai om 127 km suvhe avtotedme. Lähembaižed küläd oma Markutan, Prangatist, Pust.
Vn 2002 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe külän eläjiden lugu oli 11 ristitud (vepsläižed — 8 ristitud dai venälaižed — 3).
Vn 2019 sügüz'kulpäi külän tobmin om Angelina Födorovna Gerasimova.


Meiden rahvhan fol'klor.
#suuna Minun rahvhan fol'klor


Venäman valdkundgimn.
Venälaižen Federacijan valdkundgimn (, "Gosudarstvennyj gimn Rossijskoi Federacii") om üks' Venäman oficialižiš simvolišpäi. Sanad oma vahvištadud vl 2000.


Volg.
Volg vai Volg-jogi ([ˈvoɫɡə], mokš. i,,) om jogi Venäman päivlaskmas. Se om kaikiš pidemb jogi Evropas. Jokseb Päivnouzmaižedme Evropan alangištodme, keskjoksmuses — siriči Volgaveren ülüdes. Lankteb Kaspijan merhe.
Jogi om 3 530 km pitte (nellänz' Venämas), basseinan pind om 1 361 000 km², vozne vedhuz — 254 km³. Kändase laivjogeks Rževas (Tverin agj) da mödvedhe sišpäi. Znamasine ližajogi om langenii huralpäi Kam.
Nened järedad lidnad sijadasoiš jogen randal (mödvedhe, enamba 100 tuh. eläjid): Tver', Ribinsk, Jaroslavl', Kostrom, Alauz'lidn, Čeboksarad, Novočeboksarsk, Kazan', Ul'janovsk, Tol'jatti, Samar, Sizran', Balakovo, Saratov, Engel's, Kamišin, Volžskii, Volgograd, Astrahan'.
Nevondkundaližen aigan 1930−1980-nzil vozil vezivaradimiden da 8 gidroelektrostancijan kaskad om saudud jogel sen ližajodigenke. Vezivaradimed (mödvedhe): Ivan'kovon, Ribinskan, Gor'kijan, Čeboksaran, Kuibiševan, Saratovan, Volgogradan. Ühtenzoitase Don-jogenke kanalal vspäi 1952.


Änine (jogi).
Änine, Änine-jogi vai Änižjogi () om Venäman jogi Arhangel'skan agjan päivlaskmas.
Jogen piduz om 416 km, basseinan pind om 56 900 km². Lähteb Lač-järvespäi 118 m ü.m.t., lankteb Vauktha merhe. Om laivjogeks erasil sijil. Kargopol'-lidn sijadase joginiškanno, Severoonežsk-žilo keskjoksmuses, Oneg-lidn — jogensunno.
Znamasižed ližajoged oma Vološk, Moš, Kodin, Mudjug, Nel'nüg, Vongud (oiktad), Ken, Iks, Kož, Pon'g (hurad).
Jogen vezi om lumen augotižlibundanke tobjimalaz. Vedhuz reguliruiše joginiškan i ližajogiden järvil. Sur'vezi oleskeleb semendkus-kezakus. Jogi jädub redukun lopus — tal'vkun augotišes, kos'kil vilukus-uhokus; sulab sulakun keskes — semendkus. Änine om kos'kekaz, ottas laivjogeks joginiškas (6 km) i jogensuspäi (30 km). Ende kävutihe vuigonkan täht.


Severoonežsk.
Severoonežsk () om Venäman lidnanvuitte žilo Arhangel'skan agjas. Mülüb Pleseckan rajonha. Žilo om Severoonežskan lidnkundan administrativine keskuz.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1973. Šingotase alüminijan kivendon samižel i mecan ümbriradmižel.
Žilo sijadase Änižjogen hural randal, 55 kilometriš Mirnii-lidnaspäi.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe žilon eläjiden lugu oli 5 092 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 6 223 eläjad vl 1989.


Marijan hebonmez'.
«Marijan hebonmez'» () om voden 1896 francijalaine bigi pornofil'm. Režissör — Ežen Piru.
Faktižikš, nece om ezmäine varatud pornofil'm kinematografan istorijas. Fil'mpiduz oli läz 7 minutad, no tämbäižhe aighasai om varanu vaiše sen pen' fragment.
Fil'makt'orad oma eraz kabareartist Luiz Villi da tähäsai tundmatoi akt'or.


Mikki Maus.
Mikki Maus () om mul'tiplikacine melestehtud personaž, mehenvuitte hirut, Uolt Disnein studijan üks' simvoloišpäi. Ezmäine ozutez ekranoil tegihe vn 1928 18. päiväl kül'mkud.
Mikki-hirudel om äiluguižid heimolaižid: Maks-tat, Meri-mam, Maik-däd' (Maksan veik), Mark-ded, Mija-bab, noremb Morti-vell', vanhemb Osval'd-vellindam, dvojurodnii noremb Milton-vell', plemännikad (Maikl, Mailo, Morti, Fredi), Minni-sebranik vai mel'heine, Pluto-koir.
Mikki-hirut sündui vl 1928 kuti satusekahan Osval'd-kodijänišan vajehtuz, Uolt Disnei jäi Osval'dan avtoroiktusita. Disnein Ab Aiverks-kompanjon pirdi ezmäižid lühüdpiduzližid mul'tfil'mid Mikkinke. Personažan populärižuz libui aigan mändes, i Mikki Maus ozutaškanzihe täuz'piduzližiš mul'tfil'miš, televizijas, komiksoiš i kaluiden pindoil.


Taksami Čuner.
Čuner Mihailovič Taksami (; sünd. 23. uhoku 1931, Kal'm, Habarovskan rand, Venäman NFST, NSTÜ — kol. 27. uhoku 2014, Piter, Venäma) oli nevondkundaline da venämalaine pohjoižentedomez', specialist pohjoižes i nivhalaižiš.
Tegi ezmäižen nivha-venälaižen da venä-nivhalaižen vajehnikan V.N. Savel'jevanke ühtes.


Nivhalaižed.
Nivhalaižed (nivh. "нивах", "нивух", "нивхгу", "ньигвнгун", ende "гиляки") oma vähäluguine rahvaz Venämas. Elädas läz Amur-jogen sud Habarovskan randas i Sahalin-sarel.
Ičeze nimetuz: "нивх" — «mez'», "нивхгу" — «mehed».
Lugumär om läz 5 200 ristitud (2002). Rahvahan keled oma nivhan kel' i venän kel'.


MAZ-504.
MAZ-504 () om nevondkundaline vedim jüguavtoiden täht. Pästtihe Minskan avtotegimel vll 1965−1977.
Eksportiruihe erazvuiččihe maihe, sidä kesken Päivnouzmaižhe Saksanmaha.


81-540/541.
Modeliden 81-540/541 metrovagon om tehtud vl 1997 «Vagonmaš»-zavodal Piteriš vagonoiden 714 pohjal.
Pävagonoiden nimituz om 81-540, a keskvagonoiden — 81-541.


Heraštoitim.
Heraštoitim om časud, kudambad anttas kulund- i/vai lämoisignalad pandud aigan kurol.
Vepsän «heraštoitim»-nimituz ozutab mugomiden časuiden päznamoičendad — ičeze ižandan heraštoitandad. Voib kävutada elektroništ heraštoitint «muštatimeks» vai taimeraks.
Levi Hatčins-amerikalaine sädi ezmäižen heraštoitimen vl 1787. Ladim oli mehanine i tilliti vaiše ühtel kurol nell' časud homendest. Francijalaine Antuan Radje (fr. "Antoine Redier") patentui heraštoitint tilližen miččenke taht aiganke vl 1847.


Ready for the Victory.
«Ready for the Victory» ("Vaumiž samha vägestust") om Modern Talking:an pajo «Victory»-al'bomas (2002) da ühtennimine singl, kudamb om pästtud sen-žo voden uhokul.
Pajon tekst om anglijan kelel.


Juliet.
«Juliet» ("Džul'jetta") om Modern Talking-duetan nellänz' pajo üks'toštkümnendes «Victory»-studijanal'bomas (2002, keväz'ku). Ühtennimine singl om pästtud 2002-nden voden sulakul, kahtendeks al'bomaspäi.
Pajon tegii da singlan prodüser om Diter Bolen. Se om sätud evropop-žanras, tekst om anglijan kelel, om änetadud vl 2001. Pajo sai popularižust Bel'gijas (4. sija čartoiš).


TV Makes the Superstar.
«TV Makes the Superstar» ("Televizii kändab «supertähthaks»") om Modern Talking-muzikgruppan ühtenz' pajo kaks'toštkümnendes «Universe»-al'bomas da ühtennimine singl. Ned oma pästtud 2003-nden voden keväz'kus: singl — 3. päiväl, al'bom — 31. päiväl.
Pajon tekst om anglijan kelel.


Alone Tour.
«Alone Tour» om 1999-nden voden Modern Talking-muzikgruppan koncertine tur kahesan stidižen al'boman pästandan jäl'ghe.


Year of the Dragon Tour.
«Year of the Dragon Tour» ("Drakonan voz' ") om 2000-nden voden Modern Talking-duetan koncertine tur.


Must reig.
Üläjüžmak must reig M87-galaktikan keskuses. Se om mustan reigun ezmäine fotokuva (sulaku 2017), om tehtud radiodiapazonas.
Must reig om agj avarudes-aigas lujas surenke gravitaciženke kendanke. Kendan vedand om mugoi luja, miše eskai likujad objektad vauktusen pigutte da vauktusen kvantad ei voigoi lähtta neciš agjaspäi.


America Tour.
«America Tour» om 2001-žen voden Modern Talking:an koncertine tur.


Victory Tour.
«Victory Tour» om 2002-žen voden Modern Talking:an koncertine tur.


Universe Tour.
«Universe Tour» () om 2003-nden voden Modern Talking-muzikkollektivan koncertine tur.


LM-2008.
LM-2008 () om Venäman üks'pol'ne tramvaivagon nelläl värtmudel. Se om sätud Piterin tramvaiž-mehanižel tegimel vl 2008.
Kaik om pästtud 64 vagonad vhesai 2012. Kaikiš lujemb piguz om 75 km/čas.


LVS-2005.
LVS-2005 (71-152) () om Venäman tramvaivagon. Sädihe sidä Piterin tramvaiž-mehanižel tegimel vl 2005. Kodvindkävutand zavodihe vl 2007.
Tramvaivagon ajab ühthe čuradushe. Se om kuz'värtmusine, om ühtenzoittud kahtes palaspäi, lavan vajehtujanke tazopindanke.
Nell' uks'reigud, 26 tonnad vedutte. Kaikiš lujemb piguz om 75 km/čas. Kävutandan strok om 20 vot.


Lumi.
Lumi om atmosferižiden sadegiden toižend, kudamb kogoneb jän kristalloišpäi.
Kaikenaigaine lumikate om tal'ven tarbhaine atribut. Lumi tuleb lumenlähtendoil i vezipurun kondensacijal (hala). Kogoneb lumuzišpäi paksumba kaiked, mugažo lumisurin oleleb.
Verez lumi om hüvä lämuzizoläcii, pidab äi likumatont il'mad, sen tagut lumen muju om vauged. Kävutadas lumiapakoid pordaigaližiden pertiden sauvondan täht (oz., iglu). Lumi tegese märgaks da sulab 0 C° lämudel, dai sen korktemba.
Lumikatken harakteristikad oma sanktuz, lämuz, veden lugumär, vahvuz.


Lumenlähtend.
Lumenlähtend om lumen lanktendan näguz pil'višpäi.
Lumuziden lugu il'man kubižes metras om vähemb mi 10 vällen lumenlähtendan aigan, 10..100 keskmäižen i enamba 100 da äjad tuhad lujan lumenlähtendan aigan.
Lumenlähtendan hätkeližuz om tagaproporcijas sen intensivižusenke tobjimalaz. Ku kova tullei puhub ühtenaigašti, ka se om tuho (uho).


Zavorotnük Anastasija.
Anastasija Jur'jevna Zavorotnük (; sünd. 3. sulaku 1971, Astrahan', Venäman NFST, NSTÜ) om venämalaine kinon i teatran aktris da TV-vedai.


Tundmatomad modod.
«Tundmatomad modod» () om voden 2010 amerikaine anglijankel'ne TV-serial triller-žanras. Tegii — Kristofer Makkuorri. Muzik — Džeff Pona. Prodüser — Mitč Engel', Lorenso O'Braien, Andre Barren, Erendira de la Lama da Al'berto Pando.
Üks'jäižen sezonan 13 epizodad om serialas. Ezmäine ozutez tegihe AÜV:oiden NBC-telekanalal vodel 2010 (7. kezaku — 28 eloku).


Stepanenko Elena.
Elena Grigor'jevna Stepanenko (; sünd. 8. sulaku 1953, Stalingrad, Venäman NFST, NSTÜ) om nevondkundaline da venämalaine jumorist i aktris paginoiden žanras, ezineb vodespäi 1979. Om Evgenii Petrosänan ak.


Runaway Train.
«Runaway Train» ("Lähtnu jonuz") om amerikaižen al'ternativižen rokan Soul Asylum-muzikgruppan tetab pajo da ühtennimine singl, sentimentaline ballad. Se om gruppan kudenden "Grave Dancers Union"-al'boman (1992) pajon nellänz' singl, om pästtud 1993-nden voden kezakul.
Pajon tekst om anglijan kelel. Pajon oficialine video mülütab kadonuziden ristituiden fotokuvid, lapsiden päpaloin.


Strogalščikova Zinaida.
Zinaida Ivanovna Strogalščikova () om vepsläine naine, politikanmez', Vepsän kul'turan sebran pämez'.


Pakaine-Ded.
Pakaine-Ded () om sarnaline personaž, Uden voden lahjoičijan venälaine variant.
Personaž sündui Venäman imperijan lidnalaižiden fol'kloras i oli tetab 1840-nziš vozišpäi kut "Moroz Ivanovič". Sur' Ustüg om pandud Pakaine-Dedan kodimaks 1990-nziš vozišpäi. Sündundpäiv — 18. kül'mku.
Dedan atributad oma čomitadud batog, pövu, kindhad, villakod i bard. Hänen kaikenaigaine kaimdai i abunik om Lumineižne.


Šahmatad.
«Vänd šahmatoihe». Sofonisba Angvissola-pirdajan voikuva, 1555
Šahmatad oma logine laudanvänd. Se om sätud amuižes Indijas.
Kaks' vändajad ühtnedas vändho. Šahmatlaud om 64 stajanke. Figuroil da stajil om kaks' mujud — vauged da must. Kaik om kuz'toštkümne figurad joga vändajal eziauguižešti, figuroiden kuz' toižendad. Kaik figurad pandas laudha kahteks riveks molembiš polišpäi edel vändon zavodindad. Vänd vedase aigaks tobjimalaz märitud ohjandimiden mödhe.
Vändon augotiž nimitase debütaks. Vägestadud («södud») figur čuradase laudaspäi. Vändon lop om endšpil'. Vändajad voidas valita tazolugud, ku figuroiden pozicii läheneb patannoks.


Kidonii (Mars).
Kidonii () om region Marsan pohjoižes šurupoliškos. Mülütab penid mägid lapakonke ülähänke. Region sai nimitust Amuižen Grekanman polisan mödhe Krit-saren lodehližel randal.
Muga nimitadud «Mod Marsal»-kukkaz sijadase Kidonijas. Se nägui kuti ristitun mod ezmäižil fotokuvil «Viking-1»-kosmosstancijaspäi vl 1976.


Penrouzan pordhad.
Penrouzan pordhad "(lopmatomad pordhad, voimatomad pordhad)" om üks' voimatomiš figuroišpäi, kudamb om avaitud ročilaižel Oskar Rutersvard-pirdajal.
Pordhiden ezmäižed modelid oma tehtud anglijalaižil Lajonel i Rodžer Penrouz-matematikantedomehil, hö publikoičiba kirjutust «British Journal of Psychology»-aiglehteses vl 1958. Voimatoi figur sai popularižust alamalaižen Mauric Ešer-pirdajan «Libund i laskend»-litografijan jäl'ghe.
Figur putub matematikan i psihologijan kirjoiš, vändoiš.


Pirei.
Pirei ([piɾɛˈas], "Pireas";, "Pireefs") om Grekanman lidn, Afiniden suvipäivlaskmaine ezilidn, valdkundan kaikiš järedamb meriport (20 mln matknikoid vodes, 3,3 mln konteinerid vl 2015) i mail'man laivoidenlikundan registracijan znamasine keskuz. Mülüb Attik-periferijha.
Istorii.
Eländpunkt om amuižgrekižen Afiniden polisan meriportaks völ. Lidnoidenkeskeine te oli kaitud seinil londoišpäi vll 460−86 EME, ned oliba pandud mantazole rimalaižil i kaičenus penil paloil. Ezmäine Grekanmas raudte ühtenzoiti lidnad Afinidenke vl 1869. Afiniden metron jono nomer 1 i ezilidnelektrojonusen jonod tuldas Pireihe.
Pirei šingotase metallurgijal, mašiništonsauvomižel i sömtegimištol meriportan ližaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Egeižen meren Saronikos-merikaran randal, 0..87 m korktusil, 2 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Afiniden keskushesai om 8 km pohjoižpäivnouzmha. Pirei- i Lefk- (grek. "Λεύκα") raudtestancijad ratas lidnas.
Elänzoitmatoi Psitalei-sar' mülüb Pirein kundha lidnan ližaks. Kundan pind om 10,86 km², se jäb vajehtuseta vspäi 1968.
Eläjad.
Vl 2001 lidnan eläjiden lugu oli 175 697 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 196 389 eläjad vl 1981. Vn 2011 Grekanman rahvahanlugemižen mödhe kaik 448 997 ristitud elädas lidnaglomeracijas (kahtenz' valdkundas), se mülüb Surihe Afinihe.


Geografii.
Geografii (-sanaspäi "geografia" «Man ümbrikirjutand»), vai Mantedo, om londusentedon i kundaližiden tedoiden kompleks, kudamb tedoidab Man eriližusid da nägusid (oz., geologii, meteorologii), sen ristitištod i varoid (ekonomine geografii), londusen objektoiden jagandad pindadme (fizine geografii).
Geografijan tedoidusiden aluz i satused oma kartad.
Tedon eziauguižed alused oma pandud Amuižen Grekanman tedomehil i Klavdii Ptolemeil (1. voz'sada meiden erad). Kartografijan znamasižed satused oliba Udessündutamižen aigan, ned oma sidotud Pühän Rimalaižen imperijan Gerard Merkator-tedomeheze. Saksalaižed Aleksandr Gumbol'dt i Karl Ritter paniba nügüdläižen akademižen geografijan alusid 19. voz'sadan ezmäižes poles.
Päjagused oma teoretine, fizine i socialiž-ekonomine geografijad, sodageografii.


Elefteriu Elefterija.
Elefterija Elefteriu (,; sünd. 12. keväz'ku 1989, Paralimni, Kipr) om kiprilaine pajatai.
Vl 2012 hän ezini «Evrovizii»-konkursal, kus pajati «Aphrodisiac»-pajon, kut Grekanman ezitai. Elefterija sai 17-nden sijan (64 čokkoint).


Arktik.
Arktik om ühthine fiziž-geografine region Man pohjoižes. Sen röun om tundran zonan suvine röun.
Arktik-region om Pohjoižen polärižen pirdan südäimes tobjimalaz. Sen keskuz om Pohjoižnaba. Pind om läz 27 mln nellikkilometrid, sidä kesken Pohjoižen polärižen pirdan südäimes 21 mln km². Mülütab Jävaldmert läz täuzin.
Neniden valdkundoiden territorijad sijadasoiš Arktikas paloin: AÜV (Aläsk-štat), Venäma, Norvegii, Islandii, Danii (Grenland) i Kanad. Om äi varoid, tarbhaižiden kaivatusiden löudmižsijid (kivivoi, londuseline gaz, uran, kivihil'), no äjad ned jädas muite hoikan ekologižen sisteman tagut.


Il-114.
Il-114 () om «Il'jušin»:an lendim sijaližen aviaühtenzoitusen täht.
Ezmäine lenduz oli 1990-nden voden keväz'kul. Kaik pästtihe 20 lendint. Mülütab 64 passažirad da 2 mez'kundan ühtnijad, vai 6,5 tonnad jüguid.


Facepalm.
Facepalm (— mod i "palm" — kämen', «käzimod») om populärine virkeh internetžargonal, žest, konz kattas modod kämnel (kämnil).
«FACE PALM»-simvol (U+1F926, &#x1f926;) om Unikodan palaks 9.0-versijan augotades.


2 Eivissa.
«2 Eivissa» oli saksalaine evrodensgrupp Hamburgaspäi, 1997. vlpäi 2005. vhesai.
Kaikiš tetabamb gruppan pajo — «Oh La La La».


Sana.
Sana (vai vajeh) om strukturine kelen ühtnik. Se služib erazvuiččiden leksižiden funkciojiden täht, ozutesikš, objektoiden nimitusele, sidä kesken tehtud melel.
Kuctas morfologijaks tedod, kudamb tedoidab sanoiden strukturad. Kaikutte sana mülütab morfemad, sen suline (änetadud) i kirjutadud formad oma olmas. Sanan vajehtui pala, ku se om, toižetase märitud ohjandimiden mödhe päpaloin. Erasiš keliš sanantüvi voib vajehtadas vähän.
Sanoiden istorine augotižlibund om erazvuitte lujas, etimologii sel'genzoitab sidä. Om kaks' sanoiden toižendad: täuz'znamasižed da specialižed sanad.
Klassificiruidas vaihid leksižen znamoičendan mödhe, sätas nimikirjutesid eziauguižiš sanoišpäi leksikologijan, semantikan, etimologijan i stilistikan šingoteses.


Lomonosov Mihail.
Mihail(o) Vasil'jevič Lomonosov (; sünd. 19. kül'mku 1711, Mišaninskai-külä (nüg. — Lomonosovo-külä), Arhangel'skan gubernii, Moskvan car'kund — kol. 15. sulaku 1765, Piter, Venäman imperii) oli tutab venämalaine tedomez', polimat, himik da fizikantedomez'; mugažo hän oli tedajaks toižiš tedo- da čomamahtagjoiš.
Lomonosov om Moskvan valdkundaližen universitetan alusenpanii.


Čoruh.
Čoruh (,, "Akampsis") om jogi Turkanmas da Gruzijas.
Jogen piduz om 438 km, sidä kesken 412 km Turkanmas. Basseinan pind om 22,100 km². Lankteb Mustmerhe läz Batumi-lidnad.
Jokseb mägiden kesked. Ottas vet maižandushe kastelendan täht.


Kaclim.
Kaclim vai Brauzer om specialine kompjuterine program vebsaitid kacumha.


Universe.
«Universe» ("Londuzkund") om Modern Talking-muzikgruppan 12. da jäl'gmäine al'bom. Se om pästtud vn 2003 31. päiväl keväz'kud. Al'boman prodüser om Diter Bolen.


Shooting Star.
«Shooting Star» ("Langenu tähtaz") om jäl'gmäine Modern Talking:an pajo. Om sädud 2003-ndes vodes, no kompozicii om pästtud vaiše 2006-ndes vodes gruppan čihodamižen tagut.


Theope sticheli.
"Theope sticheli" om gaved', lipkaine "Riodinidae"-sugukundaspäi.
Amerikalaine Džeison Pirs Uilton Holl-entomolog avaiži da ümbrikirjuti necidä erikod vl 1998. Lipkaine eläb Gajanas i Brazilijas.
Necil gavedil ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Tetragnatha conica.
"Tetragnatha conica" om gaved', hämähouk "Tetragnathidae"-sugukundas.
Grube-entomolog avaiži da ümbrikirjuti erikod vl 1861. Alaerikoid ei ole.
Necil gavedil ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Glipa formosana.
"Glipa formosana" om gaved', bumbak "Mordellidae"-sugukundaspäi. Necen gavedin avaiži da ümbrikirjuti Pis-entomolog vl 1911.
Eläb Taivan'-sarel. Gavedil ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Suicide Tuesday.
«Suicide Tuesday» ("Suicidine tožnarg") om britanižen DJ Hyper-muzikantan kahtenz' al'bom. Se om pästtud 2008. vodes.


ČME3.
ČME3 () om čehoslovakine lämuzvedim.


TEM2.
TEM2 () om nevondkundaline lämuzvedim.


TEM18.
TEM18 () om venämalaine lämuzvedim.
Model' pästtase Bränskan mašinansauvomižen tegimel vspäi 1992 tähäsai. Lämuzvedim om tarbhaine manevruindan, vedandan i kebnan magistraližen radon täht ühthižil raudteil i tegimišton edheotandoil.
Kaik om pästtud 1796 mašinad vn 2020 elokule. Likutim kävutab dizel'poltust.


Greatest Hits Mix.
«Greatest Hits Mix» ("Parahimiden hitoiden miks") om Modern Talking:an kompiläcijanal'bom, pästtud 1988. vodes, da vaiše Ispanijas.


Best of Modern Talking.
«Best of Modern Talking» ("Parahim Modern Talking:alpäi") om Modern Talking:an kompiläcijanal'bom, pästtud 1988. vodes.


Romantic Dreams.
«Romantic Dreams» ("Romantižed unikuvad") om Modern Talking:an kompiläcijanal'bom, pästtud 1988. vodes.


The Collection.
«The Collection» ("Kogoduz") om Modern Talking-muzikgruppan kompiläcijanal'bom. Se om pästtud 1991. vodes.


The Golden Years.
«The Golden Years» ("Kuldaižed voded") om Modern Talking-duetan kompiläcijanal'bom. Se om pästtud 2007. vodes.


We Still Have Dreams — The Greatest Love Ballads of Modern Talking.
«We Still Have Dreams — The Greatest Love Ballads of Modern Talking» ("Mö unikuvandoičim völ — Parahimad armastuzballadad Modern Talking:alpäi") om Modern Talking-muzikgruppan kompiläcijanal'bom. Se om pästtud vodel 2002.


Let's Talking!
«Let's Talking!» ("Pagiškam!") om Modern Talking-muzikgruppan kompiläcijanal'bom. Om pästtud 2003. vodes BMG-kompanijal, dai vaiše Taivaniš i Honkongas. Kogoneb voziden 1984−2002 pajoišpäi da niiden uziš versijoišpäi. Kompiläcijan avtor om Diter Bolen.


The Final Album.
«The Final Album» ("Finaline al'bom") om Modern Talking:an kompiläcijanal'bom, pästtud 2003. vodes.


25 Years of Disco-Pop.
«25 Years of Disco-Pop» ("25 vot diskopop-žanras") om Modern Talking:an kompiläcijanal'bom. Se om pästtud 2010. vodes.


Singlton Erik.
Erik Njukört «XL» Singlton (; sünd. 6. kül'mku 1968, Nju Jork, Nju Jork (štat), AÜV) om amerikalaine repan pajatai, kaikiš tetabamb ühthižtön Modern Talking:anke mödhe.


Vepsänman sarnad.
«Vepsänman sarnad» om vepsän sarnoiden kirj. Se om pästtud 2006-del vodel Petroskoiš.
Kirjas oma 8 sarnad, kudambad kerazi vepsläižidenno oldes 1842-del vodel Elias Lönnrot. Nügüd'läižen vepsän kirjkelen mödhe om toimitanu Nina Zaiceva. Kuvitai om Aleksei Maksimov.


Tramvajan maršrut №100 (Piter).
100 tramvai om Piterin tramvajan maršrut.


Avialesoohrana.
«Avialesoohrana» (ven.: "„Авиалесоохрана“") om Venäman valdkundorganizacii, kudamb om olmas čuratud mecoiden kaičendaha aviacijan abul. Sen palakundad oma äjiš regioniš, sidä kesken Karjalan Tazovaldkundas-ki.


Lodehline aviabaz.
Lodehline aviabaz () oli Venäman edheotand Petroskoi-lidnan «Letked»-lendimportas (ven.: "Пески") vll 1949−2014. Mülüi valdkundaližhe «Avialesoohrana»-organizacijha.
Bazan personal radoi maižandusen i kivivoinveimiden kompanijoiden pakitoitusiden mödhe. Oli palakundoid i lendimpöudoid Karjalan rajonkeskusidme. Tegihe passažirlendandoid Karjalan čuradusidme: Petroskoihesai, Pudožhasai da Kižihesai. Kaik oli ühesa lendint i viž punolendint aviabazan territorijan südäimes.
Aviabaz om likvidiruidud vn 2014 1. päiväl heinkud, personalan i tehnikan terveh pala om sirtud lähižhe «Petroskoi»-lendimportha.


Blue System.
«Blue System» oli Modern Talking:an muzikaline projekt, sädud jäl'ges sen čihodamišt.
Mülükund oli "Diter Bolen", "Rol'f Köler" da "Mihael' Šol'c".


Venäman rahvahanikan pasport.
Venäman rahvahanikan pasport (, vai paginas südäipasport) om pädokument, kudamb vahvištoitab Venäman rahvahanikan personad. Pasport pidab olda kaikuččil Venäman rahvahanikoil, miččile om täudunu 14 vot, i kudambad elädas Venäman territorijal. Miše ajada Venäman röunoiden taga, rahvahanikoile pidab sada Venäman rahvahanikan röunantagaine pasport.
Zavottihe vajehtada pasportad Venäman pasportha vn 1997 redukus. Pasportan andand i vajehtuz tegese Venäman Südäiazjoiden ministrusen territorialižil organoil rahvahanikan eländsijan vai olendsijan mödhe.


Leštukan sild.
Leštukan sild vn 2007 heinkus.
Leštukan sild () om avtotesild Piteriš Fontankas päliči. Sijadase lidnan Keskuzrajonas. Ühtenzoitab Džambulan kujod Surenke Dramteatranke. Sild om avtoiden da jaugnikoiden täht. Lomonosovan sild om saudud ülezjogen, Semenovskii sild sijadase mödvedhe.
Puine sild oli saudud vl 1907 Suvorinan teatran tuleskelijoiden täht (nüg. Sur' Dramteatr). Nimitihe Džambulan kujon enččen nimen mödhe Iogann Lestokan oiktastuseks, hän oli Jelizaveta Petrovna-imperatornaižen leib-lekarin. Vajehtihe pusildad metalližel sildal vl 1952, kerdalaz udesnimitihe Leštukan kujod. Vozil 1997−1998 rekonstrukcii oli, levitihe sildan avtotepalad. Nügüdläine sauvuz om 52 m pitte i 14 m levette.


Vepsän kul'tursebr.
«Vepsän kul'tursebr» () om vepsän rahvahan organizacii (sebr), sijadase Petroskoiš. Se om Karjalan Tazovaldkundan regionaline organizacii. Venäkel'ne nimituz om oficialine. Om registriruidud vn 1989 4. päiväl sügüz'kud.
Larisa Čirkova om valitud da radab nügüdläižen ezimehen vn 2019 sügüz'kun 13. päiväspäi. Sebran enččed ezimehed oma Zinaida Strogalščikova-tedomez' i Natal'ja Silakova-kirjutai da valdkundmez'.
Sebran pätegend om vepsän kul'turan leviganduz kaikil mahtoil, sidä kesken vepsän kelen udessündutamine. Organizacii abutab Vepsänman socialiž-ekonomižele šingotesele käskusiden i finansiruindan edenendan kal't.


Durov Pavel.
Pavel Valer'jevič Durov (; sünd. 10. reduku 1984, Leningrad, Venäman NFST, NSTÜ) om venälaine Internet-edheotai da programist, socialižen Vk.com-verkon tegii da sen enzne pämez' (2006−2014); rubl'aine milliarder. Hänen da Nikolai-vellesen maksutoi krossplatformine Telegram-messendžer radaškanzi vn 2013 elokus. Om milliarderan vl 2018 (1,7 mlrd. US$), Telegram-kompanijan CEO (radonoigendai pädirektor) sen alusenpanendaspäi.
Vl 2014 ajoi Venämaspäi, sanub, kaikeks igäks. Matkadab mail'man valdkundoidme. Sai Sent Kitsan da Nevisan rahvahanikust Venäman rahvahanikusen ližaks.


Pert'kulun sild.
Pert'kulun sild vn 2017 heinkus.
Pert'kulun sild () om vižkeskustaine 6-avtoteine avaiduzsild Piterin Keskuzrajonan, Admiralteiskii-rajonan i Vasileostrovskii-rajonan röunal. Se om saudud Nevas (Sures Nevas) päliči. Sildan avaitud keskuzpala om lidnan üks' simvolišpäi. Stroican sild sijadase ülezjogen.
Sild ühtenzoitab Pert'kulun kujod Admiralteiskii-sarel Biržan torgunke da Universitetan randirdanke Vasil'jevskii-sarel. Sild om avtoiden da jaugnikoiden täht. Vl 1997 heittihe tramvaiteid järgenduseližen rekonstrukcijan aigan.
Pordaigaline ehtatim pulloišpäi oli ezmäižeks sildaks vspäi 1856. Om nimitadud lähižen Tal'veližen pert'kulun da randirdan mödhe. Kaikenaigaine nügüdläine sild om metalline, se om saudud vozil 1911−1916. Oli nimitadud "Tazovaldkundan sildaks" vozil 1917−1944. Sild om 255 m pitte da 27 m levette. Jäl'gmäine rekonstrukcii mäni vozil 2012−2013. Tähäsai oigedrandaližed alused seištas puvajil.


Čaplin Čarl'z.
Čarl'z «Čarli» Spenser Čaplin (; sünd. 16. sulaku 1889, London, Sur' Britanii — kol. 25. tal'vku 1977, Veve-lidn, Vo-kanton, Šveicarii) oli amerikalaine i britanijalaine lamanan kinon akt'or, kinoscenarist, muzikankirjutai da režissör, üks' mail'man tetabiš akt'orišpäi.
Akt'or sädi mail'man kinon Čarli-kalaidajan mel'kuvad 1910-nziden voziden Kistounan kinostudijan lühüdpiduzližil fil'mil. Vspäi 1914 Čaplin oli fil'miden ičeze ühtnendanke režissöraks i scenarijan kirjutajaks, vspäi 1916 prodüsirui fil'mid, vspäi 1918 kirjuti muzikad-ki niile.


Vepsän zavet.
«Vepsän zavet» () om voden 2009 Venäman dokumentaline fil'm vepsän rahvahan istorijan da kul'turan polhe. Fil'm starinoičese venän kelel, no om paloid vepsän paginanke-ki.
Erazvuččiš epizodoiš vändab vepsläine runokirjutai Nikolai Abramov. Fil'mas mugažo kuluse petroskoilaižen «Noid»-folkgruppan pajod.
Režissörad — Viktor Studennikov i Aleksandr Tütrümov.
Fil'm om pästtud Leningradan agjan ohjastusen abunke.


Džamunan sild.
Džamunan sild ("Džomuna Bohumukhi Setu",) om avtote- i raudtesild Bangladešan keskuzpalan lodehes. Se om saudud järedas Džamun-joges päliči.
Sildan piduz om 4,8 km. Kaikiš pidemb keskust — sada metrad. Nece oli 11-nz' pitte sild mail'mas sauvondan jäl'ghe vl 1998.


Kongo (jogi).
Kongo (kongon kel': "Nzâdi Kôngo";,; ende Zair, üläjoksmuses Lualab) om jogi Afrikan keskuzpalas, kahtenz' mail'mas täuz'vezižusen mödhe Amazonasan jäl'ghe. Jogi om kahtenz' Afrikas sen pitte Nilan jäl'ghe. Üks'jäine jogi mail'mas, kudamb ristikoičeb ekvatorad kahtišti. Jokseb Kongon Demokratižes Tazovaldkundas täuzin, mugažo om röunjogeks Kongon Tazovaldkundas i Angolan penes palas. Lankteb Atlantižhe valdmerhe nor't del'tad säden. Valdmeri om reskvedenke 75 kilometrhasai randaspäi. Jogi tob del'tannoks läz 50 mln tonnoid nimad vodes.
Kongo-jogi om 4374 km pitte. Bassein röunatab Nilan basseinanke pohjoižpäivnouzmas. Kongon basseinan pind — 4 014 500 nellikkilometrad. Keskmäine vedhuz om 41 600 m³/s.
Kaik kaks' sildad om saudud joged päliči, om ehtatimid toižil sijil. Jogi om perspektivine sauvomha kaikel pidusel. Om jo saudud 40 GES:ad Kongon basseinas.


Mecsiga.
Mecsiga () om levitadud živat, mectusen regulärine objekt.
Leviganduz.
Lugetas 16 alaerikod nelläs regionaližes gruppas.
Om kodikoittud sigan ezitataks. Kadoi äjiš tahondoiš kontrolitoman mectusen tagut. Libub Suvipäivnouzmaižen Azijan sarišpäi (Indonezii vai Filippinad).
Ümbrikirjutand.
Täuz'kaznuden ižačun hibjan piduz om 175 santimetrhasai, sägun korktuz oleleb ühthe metrhasai, 100..200 kg vedutte, erasti 275 kg Päivnouzmaižes Evropas i 500 kg Edahaižen Päivnouzmman suves. Emäčun sägu om 90 santimetrhasai, veduz oleleb 60..180 kg.
Röhkib sigan kartte. Kinged sugaz libub sel'grodan päl živatan kehtatusen aigan, sen ližamuju om mustaspäi vaukthasai erazvuiččiš tahondoiš. Ülä- i alaorahambhad kazdas kaikenaigašti. Mecsiga voib čongoida kärzal kül'mdud läbi mahust 15..17 sm sankte. Pageneb 40 kilometrhasai časpigudenke. Ujudas hüvin. Mectusen aigan živat voib tactäs ristituihe i satatada orahambhil.
Mecživat voib eläda 14 vodhesai, stajas i kel'dtahos igä oleskeleb 20 vot.


All'.
Allin munad oma (48−60) × (33−41) mm surtte
All' () om levitadud polärine kezalind, mülütadas Sorzanvuiččed-sugukundha.
Sädab joukuid, tobman palan eläb meros. Oleskeleb täuz'igäižeks elon kahtel-koumandel vodel. Sauvob pezad kuivan man süvenduses, no läz vet — tundran penil järvil, soiš, jogiš, mugažo mererandal da saril. Sötlese vezištoiden pohjoižespäi, mugažo söb penid kaloid.


Tavi.
Tavi (dial. mugažo čiruškaine, davič, redusorz;) om kezalindun erik. Se mülüb Sorzanvuiččed-sugukundha, kaikiš peneb jogisorzišpäi. Putub vastha Evrazijadme päiči Arktikas i Keskuzazijan letkesižiš maiš, Afrikan pohjoižes.
Ümbrikirjutand.
Täuz'kaznuded eričud oma 34..38 sm pitte, suugiden maihutuzkeskust sase 58..64 santimetrhasai. Ižačun veduz oleleb 250..450 g, emäčud kazdas 200..400 grammhasai. Teravad da kaidad suugad abutadas leta läz püštoikti kaidoiš pil'vesekahiš uitoišpäi. Täuz'kaznuded tavid oma mectusen objektaks.
Lind pezoitelese paroil, toižen aigan elädas joukuil.
Söte.
Tavinpoigaižed mahttas söttas vedel elon ezmäižes päiväspäi i kätas täuz'kaznuzil elon ezmäižel vodel. Tavi sötlese madalas vedes vai nimakahil čirakoil. Otab sömäd pohjaspäi kärauten veden pindal, čukloitelendata. Söb živatoid kevädel da kezaaigal (mollüskad, madod, gavedid, rakanvuiččed), kazmusid sügüzel da tal'vel (vezikazmusiden semned, sarahein da toižed heinäd, risan villäd).


Handr.
Handr () om vezilind, hanhed-sugun levitadud erik.
Voib vastata londuses kaikedme Evrazijadme, enamba kaiked Dunain del'tas. Kodihanhen erased sugud libudas handrespäi.
Täuz'kaznu handr oleleb 70..90 santimetrhasai pitte i 2,1..4,5 kg vedutte, maihutuzkeskust 147..180 sm. Höunhišt om hahkbur lainhekahanke kuvanke kaglal da pökol. Sel'gan höunhed oma vauvhanke röunanke. N'ok om ruskedvauvhan polhe vai ruskedpakuine. Ižač om järedamb mi emäč.


Küuki.
Küuki () om kezalindun erik. Mülüb Jumalanboronaiženvuiččed-sugukundha. Om levitadud avaros Afroevrazijadme, no lugumär poleneb.
Täuz'kaznu hibj sase 35 santimetrhasai, veduz — 280 grammhasai, maihutuzkeskust oleleb 70 sm. Mahtab ujuda da čukloiteldas hüvin.


Zor'alinduine.
Zor'alinduine () om levitadud kezalind. Erik om üks'jäine "Erithacus"-heimos toštmižklassifikacijan jäl'ghe. Mülütadas Kärbhaižidenpüdaižed-sugukundha. Lugetas 7..10 alaerikod.
Eläb Evropas, Päivlaskmaižes Azijas i Afrikan pohjoižes. Pezoitelese nepsoiš lehtesižiš i segoitadud mecoiš tihedanke alamecanke, läz vezištoid.
Hibjan üläh om hahkvihand, pök om vauged. Lindun oc, kurk, rindaz i pän poled oma rusttad mujul. Ižačun mujud oma loštamb mi emäčun päiči rauhiš eričuiš. Molembad sugud pajatadas, no ižačud erazvuiččemb. Täuz'kaznu hibj om 12,5..14 sm pitte. Oleleb 5..8 munad pezas, emäč kazvatab poigaižid ižačuta. Södas maspäi gavedid, čunz'uid i edenoid, sötlesoiš marjoil-ki sügüzel.


Näk.
Näk (vai "Corvus monedula") om Kroikoinvuiččed-sugukundan levitadud lind.
Lind sädab joukuid, sidä kesken heimkundan toižidenke erikoidenke. Näk om monogamine, ižač i emäč pezoiteldas elon hätkte i kazvatadas poigaižid ühtes. Kodikoičese hüvin, navedib hoštajid kaluid. Pezoitelese karaižiš, ristitun eländpunktoidenno. Näkan londuseližed eländtahod oma letkesižed kall'oikahad longoitesed, harv mec.
Hibj om 34..39 sm pitte, 136..265 g vedutte, maihutuzkeskust — 65..74 sm. Nägub mustaks edahanpäi kron'an kartte, no näk om penemb. Oleskeleb täuz'kaznu i äikerdoičese kaks'voččel, voib eläda 14 vodhesai. Erištadas 4 alaerikod.


Kärg'.
Kärg' (), mugažo Torolind paginoiš, om Evrazijan levitadud meclind. Mülüb Tikad-sugukundha.
Ümbrikirjutand.
Lind eläb arealan territorijal kaikenaigašti. Täuz'kaznu hibj händanke om 42..49 sm pitte i 250..450 grammad vedutte, suugiden maihutuzkeskust sase 64..80 santimetrhasai.
Ižačun höunhišt om loštai must rusttanke läipanke pän ülähäs, n'okun alusespäi tagajurhesai. Emäčun höunhed oma šagukahad mustad buranke ližamujunke, tagajuren rusked läip om pen'. Molembiden suugiden n'ok om varmed tautanvuitte, pit'k da oiged; käpšud oma sinivauvhiž-hahkad. Noril höunhišt om rohled šagukaz, rusked läip eile sel'ged, n'ok om nügelzoittud.
Äikerdoičeškandese elon ezmäižen voden lopus. Ühten paran tahond om mecan 3..4 km².
Söte.
Kärg' sotlese puiden gavedil, sidä kesken murahaižil i bumbakoil. Tautab vaiše korktoid kolnuzid vai läžujid puid. Murendab mezjäižpezoid. Erasti söb kavag'puiden semnid i ploduid.


Jälinduine.
Jälinduine () om Evrazijan i Afrikan levitadud kezalind. Mülütadas Vagolindunvuiččed-sugukundha.
Ümbrikirjutand.
Lind om penemb mi paskač. Hibjan piduz om 16 santimetrhasai, burhahk üläh kirjavidenke mustoidenke (noril — sel'ganke röunanke), alah om pakuižetab. Agjahižed höunhed suugil oma vauktad.
Jälinduine elab mecas, söb gavedid i semnid. Pezoitelese man pindal, 4..8 munad pezas.


Kodipulo.
Kodipulo vai Kivipulo () om Evrazijan i Pohjoižafrikan levitadud lihansöi lind. Mülütadas Pulod-sugukundha.
Elänzoitab ristitun sauvusiš paksus. Läz 0,5..1,3 mln eričuid elädas Evropas. Eläb Päivnouzmman stepiš i letkesižiš rahvahatomiš maiš, pezoitelese uruiš, kandoiš, kivironguiš. Pidase peitoiči, om ičeze arealas vodes läbi.
Täuz'kaznu hibj om läz 25 sm pitte 7..9 sm händanke, 150..170 grammad vedutte. Kodipulon suugiden maihutuzkeskust sase 56 santimetrhasai. Ižačun i emäčun mujutand om ühtejitte: sel'g burvauvaz vai leten mujun, pök om vauged burahkoidenke läipoidenke. Sil'mad oma pakuižen ližamujun. Händ om muzakoričma, kurk om vauged koričmanke sebanke alahan. Oleleb 4..6 munad pezas.


Kodipühüt.
Munad pezaspäi ("Coturnix coturnix confisa").
Kodipühüt, Evropalaine kodipühüt vai Järgeline kodipühüt () om üks'jäine kezalind Kananvuiččed-heimkundas, kaik toižed jädas tal'veks. Kahesa alaerikod om olmas. Ende oliba mectusen objektoil. Kazvab lindstajas hüvin.
Ümbrikirjutand.
Täuz'kaznuden lindun hibj om 16..20 sm pitte, 80..145 g vedutte. Höunhišt om pakuižen polhe.
Elonlad.
Järgeline kodipühüt om levitadud Evropan, Afrikan i Päivlaskmaižen Azijan maiš. Tal'vdub Suviafrikas, Indijas da ümbri siš. Tuldas leten pohjoižmaihe semendkun augotišes. Äikerdoitas kaznudes heinäs, sätas pezoid man pindal. Emäč paneb 8..20 munad pezha, haudub niid 15−17 päivest i kazvatab pezakundad ižačun ühtnemižeta. Letas suvirandoile elokun-sügüz'kun lopus.
Söte.
Lidn söb kazmusid (semned, urbad, vezad) tobjimalaz, mugažo gavedid. Järgeline kodipühüt voib söda morijoid mehen täht piskal'heinän semnid, ristit traviše i läžub mugoižes lihaspäi 2-3 päivhäsai, surmid ei oleskele.


Hahm.
Hahm () om imetaiživatoiden levitadud erik. Mülüb Nädanvuiččed-sugukundan "Gulo"-heimho (kändase «sömar'», «ahvak»), sen üks'jäine erik. Om mectusen objektaks kalližarvoižen karvan tagut.
Erik kogoneb kahtes alaerikospäi: "G. g. gulo" Evrazijas i "G.g. luscus" Pohjoižamerikas.
Täuz'kaznu ižač oleleb 11..19 kg vedutte, 70..86 sm pitte, karvakahan händan piduz om 18..23 sm. Emäčun suruded oma penemb kümnendeses, veduz om penemb koumandeses. Kodikoičese hubin. Irdpol'ne nägu om kondin vai majagan pojav: hibj om madal i tuhtäräk, käbälad oma lühüdad, tagajaugad oma pidemb, sen tagut sel'g seižub pöngelaz. Pä om surehk, kärz om pit'kahk i ajadud edel. Sured labajaugad oma 9 sm pitte i 10 sm levette, ned abutadas hahmale mända süvädme rohladme lumedme kebnas.


Näd.
Näd () om živatoiden erik, mülüb Nädanvuiččed-sugukundha ("Mustelidae").
Živat om levitadud kaikedme Evropadme päiči Islandijas i Pirenejan pol'saren palas. Ümbärdab ristitun eländpunktoid. Om mectusen objektaks karvha näht.
Ümbrikirjutand.
Karv oleleb kaštananmujun vai muzaburan. Pakuine läip kaglan ezipolel om ühthe i nena om pimed "Martes foina"-nädaspäi erineden. Kezaline karv om lühüdamb da kauktamb mi tal'veline. Händ om pit'k karvakaz 16..28 sm pitte, se om balansir hüpkiden täht. Täuz'kaznuden nädan veduz vajehtase 0,8..1,8 kg röunoiš, ižačun veduz om koumandesen enamba mi emäčun. Hibj om pit'kač 45..58 sm pitte, käbälad oma lühüdahkod, karv kazvab käbäliden pindal.
Näd mahtab ličta i hüpta puidme, hüpked 4 metrhasai. Tegeb peitsijid onziš, kävutab oravan tactud sauvusid, linduiden pezoid. Lebaidab päiväl, ecib sališt hämäras i öl.
Söte.
Lihansöi živat, söb pöudhirid, oravid, penid linduid da heiden munint. Rikob purendal niškha, i mecnikale piidab katta da kaita sidä sanktal püštsebanpäl. Sügüzel näd voib söttas fruktoil, marjoil i pähkmil. Erasti södas löcuid, edenoid, gavedid, kolijoid. Varadab sömäd tal'veks.
Äikerdoičend.
Täuz'kaznu oleskeleb elon kahtel vodel, äikerdoitas koumandes vodespäi. Oleleb koume poigašt kerdalaz tobjimalaz. Näd voib eläda stajas 16 vodhesai, i vaiše erased elädas kümnevoččhe igähäsai londusen arvoimižiš.


Lasicaine.
Lasicaine vai järgeline lasicaine () om pen' lihansöi živat.
Ümbrikirjutand.
Živat voib putta vastha Pohjoižen mapoliškon kaikil kontinentil päiči räkäs vös.
Ižačun hibj om 60..250 g jügutte, 160..260 mm pitte da händ 12..87 mm. Emäčun hibj om 30..108 g jügutte, 114..212 mm pitte, händ om 17..64 mm. Händ om bur mujul täuzin. Tal'veks živat vajehtab burad karvad vauktanke aluiženke i kändase vauktaks täuzin verendan rezul'tataks.
Elonlad.
Likub heredas, hüpkil 25..30 sm pitte, ličese hüvin. Surdas keväz'kul. Emäč sündutab 3..8 poigašt kerdalaz vides nedališ, hän-žo holitab poigaižid. Igä londuses om vidhe vodhesai, no tobjimalaz elädas läz üht vot.
Lasicaižed elädas joukuil paksus, tehtas pezoid ristitun eländpunktoiš-ki. Navettäs heboiden higod i kučutadas heid lujas, sid' pidadas ižakozad hebonläväs, lasicaižele eile mel'he kozan haižud.
Söte.
Ližakaz živat, söb hirid, ristküid da makondid, no kodikoičese pahoin i om jüged torata hänele hahkad nüguhirt vaste. Oli kodiživataks Amuižes Rimas edel hahkan nüguhiren tulendad. Mecživat söb norid kodijänišid, cipaižid, hüpičuid, kühkjaižid, šihlikoid, löcuid. Mecadab päiväl da öl, ku jätta muite händast.


Systems in Blue.
«Systems in Blue» om saksalaine anglijankel'ne sintipop-/evrodensgrupp vlspäi 2003.
Ühtnijad gruppan augotišespäi oma "Mihael' Šol'c" da "Detlef Vedeke". Enččel Modern Talking:an da Blue System:an eksbekvokalistad oliba mülükundas.


In a Reverie.
«In a Reverie» ("Unikuviš") om Lacuna Coil-muzikgruppan debütine (ezmäine studine) al'bom. Se om änetadud vn 1998 redukus-kül'mkus, om pästtud vn 1999 kezakun 8. päiväl.


Lahn.
Lahn () om reskveden kala. Eläb Evropan venon vönen i Sibirin jogiš, järviš, uitoiš, Azovmeren i Kaspijan meren solan polhe veziš.
Vl 1999 mail'man vozne saliž oli 62,9 tuhad tonnoid.
Ümbrikirjutand.
Pä om pen', hibj om järed. Su lopiše penel peitol'žel torvudel. Elädas 23-voččehe igähäsai. Kala voib kazda 6 kilohosai jügutte, 82 sm:hasai pitte. Lahnad pidadas joukuil, navettäs süvid sijid kazmusiden äjüdenke.
Nored lahnad — lahnalituižed, ned oma hobedakahad mujul.


Madeh.
Madeh () om levitadud reskveden kala, Madehed-heimon üks'jäine erik. Mülütadas Tröskižed-sugukundha. Pen' madeh nimitase kužar:eks.
Ümbrikirjutand.
Hibj om pit'kahk i eile korged, pä om lapakohk. Üks' habin löugas i kaks' habinod sun päl. Hibjan muju vauvhatab igän mändes, muzabur vai mustahk-hahk. Om surid vauvhid läipoid kül'gil i paratomil suugil. Pök i suugad oma vauvhad. Somuz om hen cikloidine.
Täuz'kaznu hibj sase 120 santimetrhasai. Madehen sibirižed eričud kazdas 18 kilogrammhasai.
Kala om aktivižemb vilus vedes. Kudob tal'vkus-uhokus.
Söte.
Sötlese sel'grodatomil i henol kalal. Vanhembad södas mugažo löcuid, jogirakoid, mollüskid. Madeh voib söda kolijoid živatoid.


Säunaz.
Säunaz (), mugažo S'ong paginoiš, om levitadud reskveden kalan erik Karpižed-sugukundaspäi.
Kazvab Evropan tobjas palas i Sibirin jogiš. Erik om introduciruidud Evropan palas, Konnektikut-štatas i Udes Zelandijas. Voib löuta jogiš, uitoiš i järviš.
Säunhan hibj om sanged lühüdanke pänke. Vaumiž äikerdoičemhas kala oleleb 3..5-voččes igäs. Täuz'kaznu s'ong om 35..53 sm pitte i 2..2,8 kilogrammad vedutte, no erased eričud sasoiš 90 santimetrad pitte i 6..8 kg vedutte. Eläb 15..20 vodhesai. Nor' kala om vauvhemb i hobedamb, sen suugad oma vauhamb.
Pütas säunast (s'ongad), kävutadas dekorativižeks kalaks uitoiš.


Hohol'.
Hohol' () om merikala, mülüb "Korehenvuiččed"-sugukundha ().
Putub meres läz Pohjošt polärišt pirdad — Jävaldmeren eläbas zonas, Atlantižen i Tünen valdmeriden pohjoižiš viluveziš. Kala kazvab vaiše meros, oleleb 25 santimetrhasai, 52 grammhasai, eläb kümnevoččehe igähäsai. Hoholin somuz da hambaz om hen. Hohol' mäneb kudondale jogensuihe suril joukuil, kevädel-sügüzel sijidme.
Pütas kalad kudondaigan jäl'ghe. Mail'man vozne saliž sase 1 mln tonnoihesai. Pidab keitta vai räkištada kalad hüvin edel söndad, voib olda äi madoid hözötadud-savukurdüd kalas.


Jäl'caine.
Järgeline jäl'caine (), evropalaine jäl'caine vai muite jäl'caine, om reskveden kalan erik. Mülütadas Karpižed-sugukundha.
Hibj om 15 sm pitte, oleleb 40 santimetrhasai, 1 kg vedutte da sen penemba. Voib äikerdoitas koumevoččen. Eläb 16 vodhesai peniš jogiš, navedib kova letkesine vai kivine pohj.
Levigandmižavaruz om Evrazijan pohjoižpala: Evrop pohjoižhe Al'pilpäi da Pohjoine Azii, putub Sibirin i Kirgizstanan jogiš. Voib lähtta reskvedenke Baltijan meren päivnouzmas. Om püduzkalaks Sibiriš.


Habobatk.
Habobatk () om södab babuk Boletižed-sugukundaspäi ("Boletaceae").
Babuk putub Evrazijan segoitadud da lehtezmecoiš, enamba habžomas, mugažo tundras armahtamatoman koivunno. Eläb simbiozas lehtezpuidenke vaiše. Kazvab kezakuspäi redukuhusai koumel šoidul.
Pähuden muju rippub kazvandan tahospäi: topol'mecas babukan pähut om hahkanke ližamujunke, habikos se om muzarusked, segoitadud mecas habobatkan üläh oleskeleb ruskedpakuine.


Nug.
Nug () om maged produkt medespäi, saharaspäi, pähkmišpäi (päiči arahisas) da munavauktušespäi.
Produkt libub Evropan suven maišpäi, tegeškanzihe 15. voz'sadal, pojav söm om Iranas. Nug oleleb pehmed i kova mülündha kacten. Todas nenid ližadusid samha erazvuittušt magud da hajud: cukatad, korič, vanil', kuivatud fruktad, šokolad.
Tehmine sijadase Suvievropan valdkundoiš i Bel'gijas enamba kaiked. Nug om kan'fetoiden palaks.


Sarnipu.
Sarnipu vai Sarnpu (), mugažo Evropine sarnipu i Järgeline sarnipu, om pu. Se om Sarnipu-heimon tipine erik, mülütadas Olivanpuižed-sugukundha.
Ümbrikirjutand.
Täuz'kaznu pu oleleb 20..30 (erasti 40) metrad kortte, tüvi kazvab ühthe metrhasai sankte. Kron ištub korktas. Kor' om hahk haugoitesekaz, noril kazmusil — hahkvihand siled.
Änikoičeb edel lehtesid kevädel. Plodud oma kaidad 5 santimetrhasai pitte, modificiruidud suugikahad pähkmed, ehttäs elokus. Sarnipu äikerdoičese niiden semnil.
Lugetas enamba 10 sortuid. Kazvab teravas, andab äjid vezoid kandospäi. Sarnipu navedib kazvatelišt mad vällänke muglreakcijanke.
Kävutand.
Ištutadas dekorativižeks i meliorativižeks (tahondan kuivatoitmižen täht) kazmuseks. Ottas kävutamižhe pumaterialaks, se om varmed i kebn ümbriradmižes. Nored vezad söttas pedroid, hirvid, kodikabjživatištod.


Merikukoi.
Merikukoi () om Evrazijan venon vönen i Pohjoižafrikan kezalind, mülüb "Charadriidae"-sugukundha.
Höunhišt om must da vauged tobjimalaz. Suugad kehkralaz, niiden maihutuzkeskust — 67..87 sm. Täuz'igäine hibj om 28..33 sm pitte, 128..330 g vedutte.
Lind tuleb leten tehta pezad kezapaikoiden aigan völ, teravan vilugoitusen aigan sirdase suvhe. Ei varaida ristitun olendad. Pezoitelese man kopuižes. Emäč munib 3..4 munad pezha, hauttas ižačunke ühtes. Poigaižed mahttas mända peitho hüvin.


Vagolind.
Vagolind (), mugažo Ojalind paginoiš, om levitadud kezalind. Mülütadas Vagolindunvuiččed-sugukundha heimon tipižeks erikoks. Erištadas läz kümned alaerikoid.
Ümbrikirjutand.
Täuz'kaznu hibj om 16..19 sm pitte, 20..23 grammad vedutte, pit'känke händanke. Hibjan üläpala om hahk, alapala — vauged mujul. Pä om vauged mustanke kurkunke i ülähanke.
Elädas kümnehe vodhesai, stajas igä voib olda 12 vot.
Söte i äikerdoičend.
Vagolind söb penid kaks'suugaižid gavedid tobjimalaz (säs'ked, kärbhaižed), mugažo bumbakoid, semnid i marjoid harvoin.
Sädab pezoid süvendusiš (seiniden haugelmasiš, ondusiš, räusthiden al, parziden varažomiš). Pandas 5..6 munad pezha, kahtišti sezonas paksus. Emäč haudutab munindad 12..14 päiväd. Molembad kazvatajad söttas poigaižid, heiden höunhišt oleskeleb täudeks videstoštkümnes päiväs i om vaumiž kävutamha lendandas.


Tähklind.
Tähklind (), mugažo Rugižlind da Rugižpaskač paginoiš, om levitadud pen' kezalind. Mülütadas Kräksunlindunvuiččed-sugukundha ("Rallidae").
Leviganduz.
Lind tegeb pezoid Evropas, Azijan stepin zonas, tal'vdub Afrikan suvipäivnouzmas.
Ümbrikirjutand.
Hibj om 27..30 sm pitte i 80..200 grammad vedutte, suugiden maihutuzkeskust 46..53 sm. Ižačud oma järedamba i hahkamba mi emäčud. Kagl om pit'kahk, pä om kehker. N'ok om läz konine, lühüd i vahv, ruskedvauvhan mujun polhe.
Lind oleskeleb täuz'kaznu elon ezmäižen voden lopus. Munib pezha 5..14 munad, haudumižpord 16..19 päivest, voib mundä kaks' kerdad vodes. Tähklind vereb heinkus-elokus i ei voi leta sil aigal.
Eläb peitoiči korktal heinän žomiš, läz ei lenda, no lendab tuhad kilometrid migracijan aigan. Lindud elädas 5..7 vot, oma ristitun mectusen objektaks.
Söte.
Sötlese hämähöukuil da toižil gavedil, mollüskoil, erasti penil löcoil i imetaiživatoil. Mugažo söb erazvuiččiden tähkheiniden da toižiden heiniden semnid da lehtesid.


Öhabuk.
Öhabuk vai Ökägi () om levitadud kezalind. Mülüb Todesižed öhabukad-sugukundha. Erištadas kuz' alaerikod.
Pezoitelese Evropas i Azijan päivlaskmas da keskuses. Navedib harvoid kanghid, čapatesid, bizirkoid, pustolänid, Suvievropas eläb ogahakahas penzhištos. Ökägi tal'vdub Afrikas Saharan suvemb.
Eläb aktivižešti öidme. Sötlese gavedil il'mas.


Pähkim.
Pähkim om kazmusiden rivin (puiden i penzhiden) plodun toižend, tobjimalaz södabanke südäitukunke da kovanke korenke.
Rekomenduidas erasid pähkmid dietižeks sömäks läžujile sahardiabetal.
Kaikiš järedamb mail'mas plod-pähkim om seišelan pal'man plod. Se voib sadas 30 kilogrammhasai vedutte, küpsneb 10 vodhesai.
Homaičendad.
*


Karniš.
Karniš () om Kroikoinvuiččiden sugukundan levitadud Evrazijan lind.
Täuz'kaznu hibj om 45..47 sm pitte. Höunhišt om must ruskedsiniženke ližamujunke. Noril om höunhid n'okun alusenno, sid' ned höunhed lanktas.
Söteltas madoil i gaved'madoil mahusespäi tobjimalaz. Oma kezalinduikš arealan pohjoižes, suvižed lindud elädas kaikenaigašti ičeze eländtahos. Pezoiteldas puil i suril joukuil.


Jouhlinduine.
Jouhlinduine () om Evrazijan i Afrikan levitadud kezalind. Mülütadas Vagolindunvuiččed-sugukundha. Läz 10..15 alaerikod.
Heimon kaikiš penemb erik, 15..16 sm pitte i 17 grammad vedutte hibjanke. Ižačun pök om loštai pakuine, emäčun — vauvazpakuine. Käpšud oleldas muzaburan vai mustan mujun.
Ecib sömäd man pindal päpaloin, vagolindun erineden. Jouhlinduine ani kuti hüppib madme leten. Parad sädas pezoid severziš-se kümniš metrad toine toižespäi da sen edemba. Pezoiteldas luhtoiš, mecoiden jogialangištoiš, soil penzhištonke.


Kegonpaniilind.
Kegonpaniilind () vai Järgeline kegonpaniilind om pen' kezalind, sugu mülüb Kegonpaniilindunvuiččed-sugukundha. Tetas ičeze komedas da melodižes pajatandaspäi.
Areal.
Sugun erikod oma levutadud avaros. Lind vasttase Evrazijas i Afrikan pohjoižmägil. Kegonpaniilindun sugu om invazivine Pohjoižamerikan i Avstralijan päivlaskmas, Udes Zelandijas.
Putub vastha mecan päiči, no voib vastata mecanröunal.
Ümbrikirjutand.
Lind om järedamb mi paskač, i höunhišt kirjavamb. Sel'g om hahk mujul vai pakuiž-koričma, pucuhuden höunhišt om vauged. Pä om hahlakaz, tarkamb i henomb mi paskačul. Ižačud emäčuiden järedamba, vaiše ižačud pajatadas.
Söte i elonlad.
Kegonpaniilindud jodas kastet, södas tähkheiniden semnid tobjimalaz, mugažo penid gavedid da bumbakoid, vaiše maspäi.
Pandas pezad heinhä man pindanno, valitas peitsijid pöudoil, nituil vai heinäsižil sijil ku eile niid. Venäman keskuztazangišton kezalindud tehtas pezoid semendkun augotišes, vihandoiden orahaižiden ühtes. Toine äikerdoičend oleleb kezakus-heinkus. Letas tal'veks Evropan suvhe sügüz'kun keskes.


Koževennaja-linii.
Koževennaja-linii () om ird Piteriš sen Vasil'jevskii-saren suves. Vedase pidust' Nevan suhišton randad, keskustal sišpäi. Ühtenzoitab Suren prospektan i Kosaja-linijan suvižid agjoid. Läz 1 kilometrad pitte.
Om nimitadud vl 1845. Ühesa privatišt tegint ümbriradamha nahkoid oli linijan ümbrištos vl 1852.
Lähembaižed metrostancijad oma Vasileostrovskaja i Primorskaja.


Jablonovskii-sild (Krasnodar).
Jablonovskii-sild () om sild Krasnodaras Kuban'-joges päliči.
Sild ühtištoitab Krasnodar-lidnad i Jablonovskii-žilod Adigejas. Om Krasnodaran Zaharovan irdan jätktuseks.
Edel Toišt mail'man sodad pusild jaugnikoiden täht oli nügüdläižen sijas. Vl 1942 poukahtihe sildad ühtes olnuzidenke sildal Germanijan saldatoidenke. Kaikenaigaine raudbetonine avtotesild om saudud vl 1952. Sild om 795 m pitte, 9 m levette. «Suvine»-avtostancii om Krasnodaras sildanno.


Jablonovskii-sild (Piter).
Jablonovskii-sild () om Piterin terazsild Okkervil'-joges päliči. Om saudud jaugnikoiden täht. Sijadase Krasnogvardeiskii-rajonas.
Ezmäine puine variant oli olmas vspäi 1914, nügüdläine om vspäi 1989. Vl 1957 Sur' Jablonovskii-sild om saudud Okkerviliš päliči Piterin neciš-žo rajonas, se vajehti Jablonovskii-sildad avtoiden täht.
Sild om koumekeskustaine, 31,1 m pitte i 2,2 m levette. Nimitihe enččiden lähižiden küliden mödhe: Pen' i Sur' Jablonovk oliba saudud 19. voz'sadan augotišes. Ortodoksižen hristanuskondan časoun' om saudud sildanno vl 2003, se om sätud Pühän Jumalanmaman sündundan oiktastuseks.


Okkervil' (jogi).
Okkervil' (ven. "Оккервиль") om jogi Piterin päivnouzmas. Se om Ohtan hura ližajogi, lankteb sihe 1,8 kilometras ülezjogen sen jogensuspäi.
Piduz — 18 km, leveduz — 1,5-25 m, süvüz — 0,25-0,8 m.
Joginišk sijadase soiš suvipäivnouzmha Koltušin ülüdespäi Vsevoložskan rajonan territorijal.


Pirsing.
Pirsing (anglijan kelel om "piercing" — «kiškaine») om hibjan modifikacijan form kandmaha čomitesid. Se om kiškaižen process i rezul'tat.
Tehtas pirsingad hibjan erazvuiččil paloil: korv (paksumb kaiked), nena, kel', naba da toižed.
Pirsingan tehmižen sü om kul'turan, religijan vai subkul'turan tarbhaičendad, estetikan el'genduz. Korviden pirsing om levitadud Afrikan heimoiš amussai. Pirsing eile varuitomaks medicinižeks proceduraks, kaikutte sadanz' ristit sab lekariden kiruhabud sen jäl'ghe. Ottas kävutamižhe allergijatomid materialoid, oz., titan. Opendusen aluzkundad, radonandajad i religijankundad röunatadas pirsingan kandandad tobjimalaz.


Uz' Zelandii.
Uz' Zelandii vai Uz' Merima (, [aɔˈtɛaɾɔa]) om sar'hine valdkund Valdmerimaiš. Pälidn om Vellington.
Istorii.
Vn 1947 10. päiväl tal'vkud Uz' Zelandii sai de jure ripmatomut Sures Britanijaspäi.
Konstitucii.
Vlpäi 2011 mäneb konstitucižiden dokumentoiden uz' kaclend sädamha ühthišt konstitucišt dokumentad.
Geografijan andmused.
Udel Zelandijal ei ole valdkundröunoid madme. Valdkund sijadase 1700 km suvipäivnouzmpolehe Avstralijaspäi kahtel surel sarel, Pohjoine () i Suvine (maor. "Te Waipounamu"), da läz 700 lähižil penil saril. Uden Zelandijan pind om 267 710 km². Tünen valdmeren Tasmanijan meri lainištab Uden Zelandijan päivlaskmaižed randad, mugažo Avstralijan Tasmanijan randad. Tün' valdmeri ičeksaz lainištab Uden Zelandijan päivnouzmaižed randad. Ühthine randanpird om 15 134 km pitte.
Kaikiš korktemb čokkoim om Suvial'piden Aoraki (Kukan)-mägi Suvisarel, 3754 m ü.m.t. kortte.
Londuseližed pävarad oma londuseline gaz, kivihil', raudkivend, kuld; toižed varad — letked, mouckivi, kala, mec, gidroenergii.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om Elizavet Toine (Suren Britanijan kunigaznaine), hän paneb radnikusele ičeze ezitajad — jenaral-gubernatorad — videks vodeks. Päministr (,) om parlamentan ezipartijan vai koalicijan lider. Ohjastuz pidab vastust parlamentan ühtnijoiden edel.
Parlament (,) om üks'kodine Ezitajiden Kodi (angl.: "House of Representatives") 120 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb valdkundan parlamentad koumeks vodeks. Elizavet Toine-kunigaznaine om parlamentan ühtnii mugažo.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 23. päiväl sügüz'kud. Patrisija Li «Petsi» Reddi radab jenaral-gubernatoran vs 2016 sügüz'kun 28. päiväspäi. Nügüdläine päministr om Džasinda Ardern vs 2017 redukun 26. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Uden Zelandijan administrativiž-territorialine jagand."
Administrativižikš Uz' Zelandii jagase 12 regionnevondkundaks (), alajagadas niid 74 territorialižeks ohjandaikundaks (angl. "Territorial Authorities"): 16 lidnnevondkundad, 57 sijališt nevondkundad da 1 sar'hine nevondkund. Tokelau om Uden Zelandijan üks'jäine rippui territorii.
Valdkund jagase 17 agjaha territorialižikš: 9 — Pohjoižel sarel, 7 — Suvisarel, 1 — Čatem-sarištol. 12 agjoišpäi ohjastadas regionnevondkundoil, 4 — territorialižil ohjandaikundoil. Eriline territorialine ohjandaikund om edahaižil saril ohjastamha — irdterritorijoiden ohjandaikund ().
Eläjad.
Udes Zelandijas elädas udenzelandijalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 4 401 916 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Augotižlibundan mödhe (2018): evropalaižed — 64,1%, maori — 16,5%, kitajalaižed — 4,9%, indijalaižed — 4,7%, samoalaižed — 3,9%, tongalaižed — 1,8%, kukan sariden maori — 1,7%, anglijalaižed — 1,5%, filippinalaižed — 1,5%, udenzelandijalaižed — 1,0%; sen ližaks toiženke augotižlibundanke — 13,7%.
Kodikelen mödhe (2018, erased eläjad andoihe enamba mi üks' vastuz): anglijan kel' — 95,4%, maorin kel' — 4,0%, samoan kel' — 2,2%, kitajan kel' — 2,0%, hindi — 1,5%, francijan kel' — 1,2%, jue — 1,1%, Uden Zelandijan žestkel' — 0,5%, toižed keled i märhapanendata — 17,2%.
Religijan mödhe (2018, erased andoihe kaks' vastust): religijatomad — 48,6%, hristanuskojad — 37,3% (sidä kesken katolikad 10,1%, anglikanilaižed 6,8%, toižed hristanuskojad 20,4%), induistad — 2,7%, maorin veroline religii — 1,3%, islamanuskojad — 1,3%, buddistad — 1,1%, toižed uskojad — 1,6% (sidä kesken judaizm, spiritualizm, bahai i uden lainhen uskondad, Azijan uskondad päiči buddizmas), religijan märhapanendata — 6,1%.
Uden Zelandijan sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2006, surembaspäi penembha): Oklend, Kraistčerč, Vellington (pälidn), Gamil'ton, Danidin, Taurang. Vl 2006 kaik oli 16 lidnad da lidnterritorijad enamba mi 30 tuhad eläjidenke. Vl 2001 rahvahanlugemižen mödhe valdkundan läz 86% ristituid oliba lidnoiden eläjikš, mugažo vl 2020.
Rahvahanižanduz.
Vl 2011 Uden Zelandijan päeksport oli kuidud maid (14%), liha (10%), vin (6%), kazein (6%), pumaterialad (6%); toine eksport — kivivoi (5%), argvoi (5%), fruktad (4%), sagud (3%), vill (2%), alüminii (2%), kuld (2%).


Celati Marko Koti.
Marko Koti Celati (; sünd. 19. eloku 1975, Milan, Italii) om italijalaine basgitarist, Lacuna Coil-kollektivan ühtnii.


Mil'jore Kristiano.
Kristiano Mil'jore (; sünd. 20. semendku 1971, Milan, Italii) om italijalaine basgitarist, Lacuna Coil-kollektivan ühtnii.


Moccati Kristiano.
Kristiano «CriZ» Moccati (; sünd. 13. eloku 1973, Pezaro, Italii) om italijalaine barabananvändai, Lacuna Coil-kollektivan enzne ühtnii (1998−2014). Vändab kaks'toštkümnevoččes igäspäi.


Vepsän rahvahan hor.
Vepsän rahvahan hor () om üks' Karjalan vanhembiš kollektivoišpäi, kudamb om sündnu vodel 1936 Šoutjärvhe Vasilii Kononovan abul, i vodel 2011 kül'mkun lopus Vepsän rahvahan horale täudui 75 vot.
Se pajati dai pajatab erazvuiččiš Venäman festivalil dai Moskvas-ki. Vepsän hor om tutab verhiš maiš-ki: Suomenmas, Norvegijas, Ročinmas i Estin mal, toižiš valdkundoiš.
Horan ohjandai — Lüdmila Melent'jeva (vodelpäi 1978), Venäman da Karjalan arvostadud radnik.


Starobžegokai.
Starobžegokai (,) om aul Adigejan Tahtamukajan rajonas.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu om 1993 ristitud.


Turgenevan sild.
Turgenevan sild () om avtotesild Krasnodaran röunal Kuban'-joges päliči. Sild ühtištoitab Turgenevan irdad (Krasnodar) Turgenevan šossenke (Adigei), üks' koumes sildaspäi Krasnodaraspäi Adigejha da tagaz. Kubanin randird mäneb sildan al Krasnodaran randal.
Vižkeskustaine sild om saudud vozil 1978−1986. Sild om avtoiden da jaugnikoiden täht. Se om 1020 m pitte da 18 m levette.
Jäl'geline sur' kohenduz oli vl 2008. Sildan ekstraordinarine palahine murenduz tegihe vn 2015 kül'mkus jüguzavton ajandan tagapäi.


Uz' Merima.
#suuna Uz' Zelandii


Bankan sild.
Bankan sild () om sild Piteriš Gribojedovan kanalas päliči. Om jaugnikoiden täht. Ühtenzoitab Kazanskii- i Spasskii-sarid. Kazanin sild sijadase ülezkanalan, Jauhsild om mödvedhe.
Sild om saudud vll 1825−1826 Vil'hel'm fon Tretter-inženeran projektan mödhe. Se om 20 m pitte i 1,85 m levette. Ripub čepil, krepind om puine. Grifonoiden kuvapatshad čomitadas sildad, tegii om Pavel Sokolov-skul'ptor.
Nimitihe lähižen Assignacižen bankan mödhe (nüg. Piterin valdkundaližen ekonomižen universitetan sauvuz). Sild eli läbi suriš kohendusiš vll 1949 i 2015−2018.


Kokuškinan sild.
Kokuškinan sild () om Piterin sild Gribojedovan kanalas päliči. Se om avtoiden da jaugnikoiden täht. Sijadase Admiralteiskii-rajonas. Ühtenzoitab Stolärnii-kujod Kazanskii-sarel Kokuškinan kujonke Spasskii-sarel. Sennoi sild om ülezkanalan, Voznesenskii-sild sijadase mödvedhe.
Puine sild oli saudud kivižil alusil vodele 1768. Nügüd'aigaine sild om saudud vozil 1946−1947. Sen projektan tegijad oma «Lenmosttrest:an» projektirujan büron Boris Levin-inžener i Lev Noskov-arhitektor. Om nimitadud Vasilii Kokuškin-torgovanan kanzannimen mödhe, hänen pert' oli nügüdläižel Kokuškinan kujol.
Sildan alused da pind oma raudbetonaspäi, balkad oma metalližed. Se om 20 m pitte, 13 m levette.


Kuban' (futbolklub).
«Kuban'» () om Venäman futbolklub Krasnodaraspäi.
Klub om olmas vspäi 1928. Vozil 1958-1960 sen nimituz oli da vspäi 1963 om nügüdläine. Ezini Venäman Prem'jer-ligas vozil 2011-2016. Voziden 2016/17-sezonas ezineb.
Pätrener — Jevgenii Kalešin (vn 2017 kezakuspäi). Kodiaren — Kuban'-stadion (om saudud vl 1960).


Krasnodar (futbolklub).
FK «Krasnodar» (ven. "ФК «Краснодар»»") om Venäman futbolklub Krasnodaraspäi.
Pätrener – serbijalaine Slavolüb Muslin. Kodiaren — Kuban'-stadion.
Ezineb Venäman Prem'jer-ligas.


.tg.
.tg om Togon Internet-domen. Se om avaitud 1996-nden voden 5. päiväl sügüz'kud, no ei faktižešti olend kävutamas vhesai 2015.


.li.
.li om Lihtenšteinan Internet-domen. Se om avaitud 1993-nden voden 26. päiväl uhokud.


.gd.
.gd om Grenadan Internet-domen. Se om avaitud 1992-nden voden 3. päiväl kezakud.


.om.
.om om Omanan Internet-domen. Se om avaitud 1996-nden voden 11. päiväl sulakud.


.no.
.no om Norvegijan Internet-domen. Se om avaitud 1987-nden voden 17. päiväl keväz'kud.


.de.
.de om Saksanman Internet-domen. Se om avaitud 1986-nden voden 5. päiväl kül'mkud.


.tn.
.tn om Tunisan Internet-domen. Se om avaitud 1991-nden voden 17. päiväl semendkud.


.zw.
.zw om Zimbabven Internet-domen. Se om avaitud 1991-nden voden 6. päiväl kül'mkud.


.zm.
.zm om Zambijan Internet-domen. Se om avaitud 1994-nden voden 25. päiväl keväz'kud.
Domenan registratorile pidab olda internet-palakundanke Zambijas. .com-domen kävutase valdkundan territorijal paksumba.


Viol (jändesoit).
Viol vai Al't (angl. i,) om violiženvuitte soit, no vähäižel tobjemb, sen tagut kulub madalambas registras.
Lugetas kaikiš amuižembaks violiženvuiččeks soitoks, libui Italijas 15.-16. voz'sadal kut «viola da braččo» () — viol käden täht. Ezmäine mugoine soit nügüdläiženke formanke, pidihe hural ougal. Toine «viola da gamba» pid'oitelihe pol'vel vai pol'viden keskes.


Master i Margarita.
«Master i Margarita» () om Mihail Bulgakov-kirjutajan roman. Originalan kel' om venäkel'.
Bulgakov oli kirjutanu romanad ičeze surmhasai, vozil 1928−1940, i nece säduz om jättud kesketi. Sai nügüdläšt nimitust vodele 1937. Kirjutajan Jelena-leskiak vedi ühthe da redaktirui romanan käzikirjutusid Bulgakovan surman jäl'ghe.
Roman om pästtud ezmäižen kerdan vl 1966 (literaturine «Moskva»-aiglehtez, lühüd variant) i vl 1967 Parižha (kirj venän kelel, täuz' variant). Ezmäine nevondkundaline pästand läksi kirjaks vl 1973.


Paavoharju.
«Paavoharju» om suomalaine psihodelikrok-/embientgrupp Savonlidnaspäi. Om olmas 2001-ndes vlspäi.
Mülükund oma "Lauri Ainala", "Olli Ainala", "Toni Kähkönen" da "Jenni Koivistoinen". Ainala-velled oma muzikgruppan alusenpanijad.


Pi.
#suuna Pi (kirjam)


Duty free.
„Duty free“ (, vepsän kirjamil: "djuti fri šop" «torguindan röunmaksoita lauk») om eriline laukan toižend. Sen tavaroiden arv om madalamba, sikš miše mödas niid erasita valdkundmaksoita da akcizoita, no ostajale ei sa toda tavarod valdkundan territorijha.
Tobjimalaz „duty free“-laukad sijadasoiš portoiden, lendimportoiden, päraudtestancijoiden da valdkundröunoiden südäimes. Järgeline assortiment — alkogoližed jomad, tabaktegesed, parfümerii da bakalejantavarad.
Ezmäine „duty free“-lauk radaškanzi irlandižen Šannon-lendimportas Limerik-lidnanno vl 1947, se om avaitud tähäsai. Torguindan toižend laukan abul sai populärižust teravas, hot' pojav mönd tukuil oli edel sidä. Vl 2011 mail'man torguindan röunmaksoita ühthine suruz oli US$46 mlrd Mail'man Tax Free-associacijan ("Tax Free World Association, TWFA") andmusiden mödhe.


Rossija (šokoladfabrik).
«Rossija» ("Россия" «Venäma») om venämalaine šokoladfabrik. Tegeb vspäi 1970 Samaras. Vspäi 1995 mülüb Nestlé-kompanijha.
Fabrik om saudud 1960-nziden voziden lopus italižen «Karlo i Montanari»-firman projektan mödhe. Tegihe ezmäižeks nevondkundaližeks edheotandaks šokoladan pästandan täudenke ciklanke, vajehti kacegid čajunjondha.
Radajiden lugu om läz kaht tuhad ristituid. Pästtas enamba mi 170 neniden torguindznamoiden tavarantoižendad: «„Rossija“ — ščedraja duša!» („Rossija“ — avar heng!), «Nestle», «Nesquik», «Nuts» (Pähkmed), «Rodnije prostori» (Kodiavaruded).


Mille Džon Everett.
Džon Everett Mille (; sünd. 8. kezaku 1829, Sautgempton, Anglii, Sur' Britanii — kol. 13. eloku 1896, London, Sur' Britanii) oli tetab britanijalaine pirdai da kuvatai.


Mycena chlorophos.
"Mycena chlorophos" om pen' sen' "Mycenaceae"-sugukundaspäi. Kazvab Azijas, Avstralijas da Suviamerikas.
Sen' om bioluminescentine, üläh i jaug oma 3 santimetrhasai surtte. Om ümbrikirjutadud ezmäižen kerdan vl 1860. Putub Päivnouzmaižen i Suvipäivnouzmaižen Azijan subtropižiš maiš (Japonii, Taivan'-sar', Šrilank, Indonezii), Polinezijas, Avstralijas i Brazilijas.


Randaine.
«Randaine» () om üks' Karjalan Tazovaldkundan pajokollektivoišpäi, kudamban aluz om pandud Petroskoihe vodel 2003 Vepsän kul'tursebran tomotusen tagut.
"Pajosebran ohjandai" — Baranova Irina Vladimirovna.
"Žanrad" — pajod vepslaižiden runokirjutajiden runoihe, veroližed vepsän pajod.
Vspäi 2006 pajosebr käraudase vepsän muzikkul'turan veroližile žanroile. Ansambl' radab voikuiden, sai-, kätte- da lühüdpajoiden, mugažo sanaližiden žanroiden udessündutamižes. Pajoiden pajatand čereduiše vepslaižiden veroližiden karguiden, vändoiden, rengazkarguiden edestamižen ühtes.
Kaik pajosebran pajatajad oma kuspäi-se tulnuded: toižed oma Vologdan, toižed — Piterin da Änižröunan agjoišpäi.
Erazvuiččiden voziden ohjandajad: zavodi rata vepsläižidenke pajanikoidenke Lidija Olešova. Hän radoi «Randaižes» kaks' vot, sid' oli Jurii Mugačev. Hänen jäl'ghe radoi äjak-se Zoja Jefimova. Jatksi necidä azjad Irina Baranova. Vl 2010 pajosebran ohjandai om Jelena Gagarina, hän lopi Piterin kul'turakademijan.
Ristitud, ked konz-se käveliba «Randaižehe»: Vera Mednikova, Valentina Vorobjova, Alevtina Vavilina, Juri Mugačev, Nina Zaiceva, Lidija Olešova, Tamara Ščerbakova.
Pajatab erazvuiččiš Karjalan festivališ, mugažo Venäman rahvahidenkeskeižiš praznikoiš.


Oza.
Oza om ristitun olend, kudamb sättub ičeze olendan arvoimižiden kaikiš surembale südäitäudundale, elon täudusele i hamakahudele, ičeze ristitun znamoičendan elohopanendale.
Nened disciplinad tedoitas ozan fenomenad: psihologii, filosofii, fiziologii, sociologii, ekonomine teorii, mugažo religii.
Ozan problem oli antižen etikan keskuzline kategorii. Aristotel' tedoiži sidä ezmäižel i märiči ozad kuti «hengen töhišt täudes hüvädtegendas» (Nikomahan etik-tö). Hüvädtegend oli se, mi vedab ozannoks.


Jubileinii (Krasnodaran mikrorajon).
Jubileinii () om Krasnodaran mikrorajon.
Sijadase Päivlaskmaižes ümbrikos, Kuban'-jogehe tehtud pol'sarel. Äižiruižed pertid oma enambuses, mikrorajon-«magaduzsijan» pertišt om sauvomas tähäsai. Pöudod, kezaküläd da Starobžegokai-aul seištas jogen vastal'žel randal.


Jubeleinii (Krasnodaran mikrorajon).
#suuna Jubileinii (Krasnodaran mikrorajon)


Pohjoine LEK (Piter).
Pohjoine LEK () om lämuzelektrokeskuz Leningradan agjan Vsevoložskan rajonas. Varatoitab lämudel Piterin i Leningradan agjan lähižid rajonid, tehleb elektrust.
LEK:an sauvond oli zavodinus vl 1970. Voden 1975 27. päiväl elokud avaitihe ezmäižen energoblokan radod. Radab londuseližel gazal.
Elektrovägevuz — 500 MVt. Lämuzvägevuz — 1188 Gkal/čas.


Medvežii Stan.
Medvežii Stan () om enzne žilo läz Piterid Leningradan agjan Vsevoložskan rajonas, i nügüd' — Murino-lidnan istorine pala da fartal.
Eländpunkt šingotaškanzihe 18. voz'sadal kuti porhan kaičendtaho kesked järedad mecmassivad. Oli armijan polkan sijaduseks 19. voz'sadal. Vl 1966 žilo mainitase eriližeks eländpunktaks jäl'gmäižen kerdan edel 1973 vot, sid' žilon territorii oli sauptud tahoks. Murinon administracijan pert' i poukahtuzladimiden tedoinstitut sijadasoiš Medvežii Stanas.


Oht (Nevan ližajogi).
Oht () om Venäman jogi Piterin pohjoižpäivnouzmas i Leningradan agjan Vsevoložskan rajonas. Se om Nevanjogen kaikiš znamasižemb oiged ližajogi. Jogensu sijadase Piteriš. Kaik 13 sildad joges päliči om olmas Piterin südäimes.
Jogi om 90 km pitte, 10..50 m levette i 0,5..5,5 m süvütte. Joginišk sijadase Lembolovon korktusil 130 m ü.m.t.. Oht jokseb pohjoižespäi suvhe-suvipäivnouzmha. Basseinan pind — 768 km².
Nened eländpunktad seištas jogen randoil (joginiškaspäi): Jelizavetink-külä, Sarženk-külä, Vartemägi-külä, lidnanvuitte Toksovo-žilo, Sär'gi-külä, Audio, Varkalovo, Enkolovo, Kapitolovo-külä, Lavriki, Uz' Devätkino, Murino-lidn, Piter.


Kuban' (jogi).
Kuban' (,,,) om jogi Venäman suvipäivlaskmas.
Joginiškad sijadasoiš Pohjoižen Kavkazan pautkil, El'brus-mägenno 1339 m ü.m.t. korktusel. Jogi sättub laivoidenlikundale mödvedhe Ust'-Labinsk-lidnalpäi. Kuban' sädab del'tad Azovmerhe lankten. Jogen piduz om 870 km, basseinan pind om 57 900 km², vozne vedhuz 11 km³. Keskmäine vedhuz Krasnodaranno om 425 m³/s, voib sadas 582 m³/s (1,4 kerdha enamba) voden joksten. Krasnodaran vezivaradim sijadase keskjoksmuses.
Kaik lidnad jogen randoil (mödvedhe): Karačajevsk, Ust'-Džegut, Čerkessk, Nevinnomissk, Armavir, Novokubansk, Kropotkin, Ust'-Labinsk, Krasnodar, Temrük.


Hruškova Lüdmila.
Lüdmila Georgijevna Hruškova (; sünd. 15. viluku 1943, NSTÜ) om tetab nevondkundal'ne da venämalaine arheolog, čomamahtontedomez' da professor.


Amonap.
Amonap (ičeze nimituz: "matipu") om kuikuro- da kalapalo-rahvahan kel', üks' Suviamerikan indejižiš kelišpäi.
Necel kelel pagištas Brazilijas; pagižijoiden lugu om läz 870 ristitud (mamankel').


Pirgaine.
Pirgaine om pen' konditerine tegez magedas tahtaspäi.
Suruded ei ole enamba mi 5 x 10 sm, 17..110 g vedutte.
Pirgaižed oma čaptud tortan tazostadud palad vai eriližešti slokosttüd paštikod kremsüdäimenke.


Slepcova Svetlana.
Svetlana Jur'jevna Slepcova (; sünd. 31. heinku 1986, Hanti-Mansiisk, Hantin da Mansin avtonomine ümbrik, Tümenin agj, Venäman NFST, NSTÜ) om venämalaine biatlonist, äikerdaine čempion i estafetoiden vägestai. Vn 2010 biatlonan olimpižen estafetan čempion, vn 2009 mail'man estafetan čempion, Venäman arvostadud sportmastar (25. sügüz'ku 2009).
Sportnik openui Jugran valdkundaližes universitetas, sai «trener-opendai»-specialižust vl 2008.


Admiralteiskii rajon.
Admiralteiskii rajon () om administrativine rajon Piterin keskuses. Sijadase Nevan hural randal.
Rajon om sätud vn 1994 11. päiväl keväz'kud Leninskii- i Oktäbr'skii-rajoniden ühtenzoitusel.
Admiralteiskii-rajonan pind om 13,82 km², se jagase kudeks nimitadud municipaližeks ümbrikoks (1..6). Ühesa metrostancijad koumel jonol ratas rajonan territorijal.
Rajonan administracijan pämez' om Svetlana Štukova vn 2014 tal'vkun 22. päiväspäi.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 157 897 ristitud. Kaik 161 911 eläjad om rajonas nügüd' (2019). Vl 2002 rajonan ristitišt oli 187 837 eläjad.


Vasileostrovskii rajon.
Vasileostrovskii rajon () om rajon Piteriš, sijadase lidnan keskuzpalas Nevan suhišton Vasil'jevskii-, Dekabristoiden da Sernii-saril.
Rajonan aluz om pandud vn 1917 keväz'kus-semendkus. Vll 1936−1961 Sverdlovskii-rajon oli erištadud rajonaspäi.
Vasileostrovskii-rajonan pind om 14,64 nellikkilometrad. Rajon ühtenzoitase lidnan toižidenke paloidenke maksližen Päivlaskmaine kiruhdiametr-avtoten kal't kaikenaigašti vn 2016 tal'vkuspäi, edel sidä öidme ühtištoituz kadoteli sildoiden libutandan tagut kezaaigan.
Rajon jagase videks municipaližeks ümbrikoks (7..11).
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 203 058 ristitud. Kaik 208 713 eläjad om rajonas nügüd' (2019).


Viipurin rajon (Piter).
Viipurin (Viborgan) rajon () om rajon Piteriš, sijadase lidnan pohjoižes palas.
Rajonan aluz om pandud vn 1917 keväz'kus-semendkus nügüdläiženke nimenke. Sen territorii nimitihe "Viipurin pol' " istorižikš. Vozil 1952−1958 rajon nimitihe "Stalinan rajon:aks". 1960-nzil vozil muretihe läz kaiked istorišt pertištod sauvomha eländfartalid.
Viipurin rajon om nügüdläižiš röunoiš vspäi 1988, jagase kahesaks municipaližeks ümbrikoks: nomerad 12..17, Pargolovo- i Levašovo-žilod. Om äi puištoid rajonas istorižikš, no äiluguižed magistralid i lähižed tegimištzonad redustadas il'mad lujas.
Rajonan pind om 115,38 km². Kuz' metrostancijad ratas rajonan territorijal.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 447 562 ristitud. Kaik 518 709 eläjad om rajonas nügüd' (2019).


Kirovan rajon (Piter).
Kirovan rajon () om rajon Piteriš. Se sijadase lidnan suvipäivlaskmas.
Rajon om sätud vl 1930 kuti Narvskii. Udesnimitihe vn 1934 tal'vkus nevondkundaližen valdkundan Sergei Kirov-šingotajan muštho. Muretihe rajonan istorišt pertištod znamasižes märas Suren sodan aigan. Om nügüdläižiš röunoiš vn 1973 sulakuspäi, konz uz' Krasnosel'skii rajon mülüti sen suvipäivlaskmašt palad.
Rajonan pind om 48 nellikkilometrad. Viž metrostancijad ühtel jonol ratas rajonan territorijal.
Kirovan rajon jagase seičemeks ümbrikoks (25..31). Rajonan administracijan pämez' om Sergei Ivanov vn 2012 semendkuspäi.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 334 746 ristitud. Kaik 336 248 eläjad om rajonas nügüd' (2019).


Puškinan rajon (Piter).
Puškinan rajon () om rajon Piteriš, sijadase lidnan suves palas. Nece om Piterin kahtenz' surtte rajon territorijan mödhe.
Rajonan aluz om pandud vn 1938 kezakun 5. päiväl. Kogoneb 5 municipaližes ühtnikaspäi, nimitadas 5 eländpunktadme. Sihe mülüdas: Puškin-lidn, Pavlovsk-lidn (päiči voziš 1995−2005), Šušari-, Tärlevo- i Aleksandrovskai-žilod, 14 istorišt zonad da 12 territoriališt zonad.
Rajonan administracii sijadase Puškin-lidnas, sišpäi om rajonan nimi.


Puškin.
#suuna Puškin (lidn)


Špalad.
Raudte puižidenke (huralpäi) i raudbetonšpaloidenke (oiktalpäi)
Špalad («tügi») oma brusanvuiččed tüged rel'soiden täht.
Kävutadas nenid materialoid špaloiden tehmižes: pumaterial, kingitadud beton, teraz, plastik.
Pandas špaloid raudten ülähän ballastižen šoidun päle, metropolitenas — betonalusen päle. Špaloiden kävutand kaičeb rel'soiden sijadusen vajehtamatomut. Špalad ottas painust rel'soišpäi i ližakingitusišpäi i vedas sidä ballastižhe šoidhu vai betonalushe, muga painuz jonusespäi jagase i poleneb.


Rel's.
Rel'sad (anglijan kelen "rails"-sana libub latinan "regula"-sanaspäi «oiged kalu») oma teraraudbalkad, kudambid pandas špaloihe vai toižihe tüvihe, miše tehta raudted.
Rel'san sijad oma pähut, kaglut i aluz. Saudas kaht rel'sad paralleližikš. Raižun standartine leveduz om 1520 mm Venäman ühthižel raudtel.
Amuižed rimalaižed tegiba melel rel'soid. Kävutadas niid raudtetransportan, tramvaiden, kaivuzvagonuziden i libutimiden sirdandan täht.


Murino (Oktäbrin raudten platform).
Murino () om Oktäbrin raudten Priozerskan čuradusen platform Piterin pohjoižpäivnouzmas. Om avaitud vl 1971. Sijadase 1 km suvhe ühtennimižes lidnaspäi, Rengazavtoten ümbrusen südäimes.


Zelenogorsk (raudtestancii).
#suuna Zelenogorsk (stancii)


Petäjärvi (stancii).
Petäjärvi () om Oktäbrin raudten Priozerskan čuradusen platform (edel 2011. vot stancii).
Raudteplatform sijadase Leningradan agjan Priozerskan rajonas läz Petrovskoje-žilod. Ühtennimine žilo om Petäjärvi-stancijanno.


Toksovo (stancii).
Toksovo () om Oktäbrin raudten Priozerskan čuradusen stancii. Radab passažiroiden i jüguiden täht.
Sijadase Leningradan agjan Vsevoložskan rajonan lidnanvuiččes Toksovo-žilos, Kuz'molovo- i Kavgolovo-platformiden keskes.
Stancii om avaitud vl 1917, sen puine sauvuz radab tähäsai. Viž ted om raudtestancijal, niišpäi nell' alištuihe elektrifikacijale vl 1958.


Kapitolovo (stancii).
Kapitolovo (ven. "Капитолово") om Oktäbrin raudten Priozerskan čuradusen stancii.
Sijadase Leningradan agjan Vsevoložskan rajonas. 1 km päivlaskmahapäi stancijaspäi om Kapitolovo-külä, kudamb andoi-ki stancijale mugoižen nimitusen.


Ristte.
Ristte om teiden (irdoiden) vai likundjonoiden läbituz ühtel tazopindal.
Ristted oleldas tazoznamoičendanke i alištadud znamoičendanke, reguliruidud (lüksoforoidenke) vai reguläcijatomad (vaiše teznamoidenke).
Klassine ristte om nellän ten ühtenzoituz. Koumeteižed ristted oleldas T- i Y-formal, severz'-se niid om olmas terenghal. Vižteižed ristted oma harvad. Päličmänendtahondad i stop-jonod oma kaikuččel klassižel risttel. Piidab poleta likkuimen pigust edel tulendad risttele.


Moskvan rajon (Piter).
Moskvan rajon () om rajon Piteriš, sijadase lidnan keskuzpalas da suves.
Rajon om sätud vl 1919. Om nügüdläižiš röunoiš vn 1961 sulakuspäi. Päine avtote om Moskvan prospekt.
Rajonan pind om 71,07 nellikkilometrad. Kuz' metrostancijad ühtel jonol ratas rajonan territorijal. Pulkovon lendimport sijadase rajonan suves.
Moskvan rajon jagase videks nimitadud ümbrikoks (nomerad 44..48 edel 2008 vot). Rajonan administracijan pämez' om Vladimir Ušakov vn 2014 tal'vkuspäi.
Vl 1939 kaik 179 927 ristitud eli rajonas. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 288 744 ristitud. Kaik 354 525 eläjad om rajonas nügüd' (2019), se om kaikiš suremb ristitišt.


Krasnosel'skii rajon (Piter).
Krasnosel'skii rajon () om rajon Piteriš. Se sijadase lidnan suvipäivlaskmas.
Krasnoje Selon rajon oli Leningradan agjan palaks vozil 1936—1955, sid' rajonan territorii mülüi agjan Lomonosovan rajonha. Rajonan aluz om pandud Leningrad-lidnan röunoiš vn 1973 13. päiväl sulakud Venäman NFST:n Ülembaižen Nevondkundan prezidiuman käskön mödhe.
Krasnoje Selo-lidn mülüb rajonan territorijha, kudambaspäi rajonal om nece nimi.


Kurortan rajon (Piter).
Kurortan rajon () om rajon Piteriš. Sijadase regionan lodehližes palas Suomen lahten pohjoižel randal. Nece om Piterin kaikiš suremb rajon territorijan mödhe.
Vl 1946 panihe Sestroreckan i Kurortan rajoniden alust. Vn 1959 semendkul ühtenzoittihe niid, i vhesai 1994 nimitihe rajonan Sestroreckijaks. Vl 1989 sätihe Zelenogorskan rajonad. Vspäi 1994 ühtenzoittud rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš i nimitase Kurortan rajonaks.
Rajonan pind om 267,92 nellikkilometrad. Se vedase 50 kilometrad pidust' lahted 6..8-kilometrižel šoidul. Puištod da sod ottas territorijan tobmad palad.
Sestroreck- i Zelenogorsk-lidnad mülüdas Kurortan rajonha, mugažo nened ühesa žilod: Beloostrov, Komarovo, Molodöžnoje, Pesočnii, Repino, Serovo, Smoläčkovo, Solnečnoje i Uškovo. Rajonan administracijan pämez' om Natal'ja Čečina vn 2019 vilukuspäi.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 70 589 ristitud. Kaik 78 131 eläjad om rajonas nügüd' (2019).


Keskuzrajon (Piter).
Keskuzrajon () om rajon Piteriš. Sijadase lidnan keskuzpalas, istorižen keskusen päivnouzmas.
Rajon om sätud vn 1994 11. päiväl keväz'kud koumen enččen rajonan territorijoišpäi: Dzeržinskii, Kuibiševskii i Smol'ninskii.
Rajonan pind om 17,12 nellikkilometrad. Neva-jogi röunatab rajonad pohjoižes i päivnouzmas, Obvodnii-kanal om suviröunaks. Üks'toštkümne metrostancijad videl jonol ratas rajonan territorijal.
Keskuzrajon jagase kudeks nimitadud municipaližeks ümbrikoks (77..82). Rajonan administracijan pämez' om Maksim Meiksin vn 2019 uhokuspäi.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 214 625 ristitud. Kaik 216 939 eläjad om rajonas nügüd' (2019). Vl 2002 ristitišt oli 236 856 eläjad.


Petrogradan rajon.
Petrogradan rajon () om rajon Piteriš, sijadase lidnan keskuzpalas Nevan del'tan seičemel sarišpäi.
Vl 1703 Piterin aluz om pandud arni sihe, Jänišan sar'he. Ende lidnan keskuz oli täs, edel sirdandad Vasil'jevskii-sar'he i sid' nügüdläižhe Keskuzrajonha. Rajonan tahondan istorine nimi om "Petrogradan pol' ".
Rajon om olmas vn 1917 semendkuspäi. Petrogradan rajon jagase 6 municipaližeks ümbrikoks (58...63). Levigandeb 24 km² pindal.
Rajonan administracijan pämez' om Ivan Gromov (sügüz'ku 2016—).
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe rajonan eläjiden lugu oli 130 455 ristitud. Kaik 131 356 eläjad om registriruidud vl 2019. Vl 1939 rajonan ristitišt oli 187 535 eläjad.


Petrodvorecan rajon.
Petrodvorecan rajon () om rajon Piteriš, sijadase lidnan päivlaskmaižes palas Suomen lahten suvirandal.
Rajonan aluz om pandud vn 1938 5. päiväl kezakud kuti "Petergofan rajon". Rajon alištui Piterin lidnan Nevondkundale, no oli lidnan röunan irdpolel sil aigal. Vl 1944 om udesnimitadud nügüdläižikš ühtes lidnanke.
Petrodvorecan rajon kogoneb koumes municipaližes ühtnikaspäi: Lomonosov-lidn (vspäi 2003), Petergof-lidn i Strel'n-žilo.
Piterin valdkundaližen universitetan erased institutad da fakul'tetad sijadasoiš Petrodvorecan rajonan territorijal.


.fr.
.fr om Francijan Internet-domen. Se om avaitud 1986-nden voden 2. päiväl sügüz'kud.


.va.
.va om Vatikanan Internet-domen. Se om avaitud 1995-nden voden 11. päiväl sügüz'kud.
Domen kävutase Vatikanan oficialižil aluzkundoil vaiše, sidä kesken e-počtan täht. Domenan ohjandai om «Department of Telecommunications — Vatican Internet Service Provider». Ei ole publišt registracijad nimiden täht.


.kz.
.kz om Kazahstanan Internet-domen. Se om avaitud 1994-nden voden 19. päiväl sügüz'kud.


.dk.
.dk om Danijan Internet-domen. Se om avaitud 1987-nden voden 14. päiväl heinkud.


.se.
.se om Ročinman Internet-domen. Se om avaitud 1986-nden voden 4. päiväl sügüz'kud.


.ca.
.ca om Kanadan Internet-domen. Se om avaitud 1987-nden voden 14. päiväl semendkud.


Lobotomii.
Orbitoklast — instrument lobotomijan tegendan täht
Lobotomii ("lobos" «pala» i τομή "tomi" «čapatez»), mugažo tetab kuti leikotomii ("leukos" «vauged» i τομή "tomi" «čapatez») om neirohirurgine operacii, kudamban aigan leikatas kudehid päaivoiden ocpaloiden i niiden toižen palan keskes.
Prefrontaline lobotomii om lobotomijan toižend, ezimeletab ocpaloiden palahišt heitandad. Sen jäl'ghe pacient sab elon hätkte «ocpalan sindrom»-diagnozad.
Egaš Moniš-portugalijalaine sädi lobotomijan tehnologijad vl 1935. Hän todesti operacijad kut erasiden psihižiden läžundoiden spravitamine.


Pit'kkarv kolli.
Pit'kkarv kolli () om koiriden sugu. Lühüdkarvan kollin läheline heimolaine.
Kolli-sugu libub Suren Britanijan territorijaspäi. Sätihe 17. voz'sadal abutamha paimnele kerata lambhid omaluižel, sil-žo aigal koiran irdnägu oliži mel'he.
Sugun täuz'kaznuden ižakoiran kazv om 56..61 sm, veduz — 26..34 kg. Emäčud oma penemba, 51..56 sm kortte i 19..26 kg vedutte.


Lehm.
Lehm om kabjživat, kodihärgan () emäč, kadonuden mechärgan (latin. "Bos taurus primigenius") kodikoittud toižend. Mülütadas Pall'azsar'vižed-sugukundha ("Bovidae").
Lehmän poig om vaza. Kazvanuded poigad: hartak, häčoi, härgvaza (ižačud), lähtan' (emäč). Lehm nimitase "lähtan'lehmäks" ezmäižen kandandan jäl'ghe. Kandand vedase ühesa kud.
Kazvatadas samha lihad, maidod i nahkoid.
Ozoitesed.
Lehm seižub tanhal, sar'ved irdal (päč lämptäb).
Nell' sizart kustas ühthe vädrha (lehmän lüpstas).


Morken Sverre.
Sverre Morken (mugažo norvegijan kelel; sünd. 19. sulaku 1945, Folldal, Norvegii) om norvegijalaine pirdai i gravirui. Hän om Norvegijan valdkundznaman uden versijan (1992), äiluguižiden banknotoiden da počtmarkoiden tegii.
Ičeze studii i galerei om Morkenal Nord-Atndalenas. Nügüd'aigan pirdai om lebus, sab penzijad.


Kuden čomitesed.
Kuden čomitesed (paksus mugažo kuden bobaižed) — šurud, živatoiden, mehiden vai miččiden-ni kaluiden figuruded, kudambil čomitadas uden voden kuzed. Bobaižiden ližaks, voib čomitada kuzed magedusil, fruktoil i pähkmil. Ratud vihm i girländad lämoidenke kävutasoiš paksus.
Honusen südäimine i lähine nägu, pertin irdpol' čomitasoiš Uden voden i Raštvoiden praznuičendale kut kuz'. Läz kaik čomitesed tehtas nügüd' plastikaspäi.


Gerzmava Hibla.
Hibla Levarsovna Gerzmava (abh.: "Хьыбла Леуарса-иҧа Гьырзмаа",; sünd. 6. uhoku 1970, Picund, Abhazijan ANST, Gruzijan NST, NSTÜ) om abhazijalaine da venämalaine operpajatai (soprano). Venälaižen Federacijan rahvahan artist (2012).


Kändajan värad sebranikad.
Kändajan värad sebranikad (, fr. kelespäi "faux amis") om par sanoid kahtes keles, kudambad koskudas toine toižehe kirjutamižel i/vai virkandal, no erinedas znamoičendal.


Kartohk-pirgaine.
Kartohk-pirgaine om biskvitiž-šokoladpirgaine kehkeral formal. Sil om harakterine kakaon magu.
Pirgaine kogoneb vauvhas biskvitmassaspäi. Formitadas muzaval pomadkal vai pudotesel irdalpäi, čomitadas kremal. Päine form om mugulanvuitte, toižin voib olda neglikan, jänišan, käbun vai jablokan nägul.
Slokostind.
Ottas vaumitud biskvitad i henotas sidä. Segoitadas voikreman palanke i kon'jakanke vai romanke. Korpus formitase pomadkal vai pudotesel (kakaon tuhk henotud saharanke). Pandas dekorativižen elementan jädud kremaspäi andmaha pirgaižele täut mel'kuvad.


Luxor.
«Luxor» om kompjutervändoiden serii arkad-žanras. Serijan säi om MumboJumbo.


Oreo.
a>an supermarketaspäi («Nabisco» om tegijaks), 2017.
«Oreo» (angline virkand: [ˈɔːrioʊ]) oma paštikod amerikaižes «Nabisco»-kompanijaspäi. Pästtas vspäi 1912. Nimitusen augotižlibund ei ole sel'ged, se om registriruidud torguindznamaks vn 1912 keväz'kus.
Paštik kogoneb kahtes šokoladižsaharižes (tobjimalaz) mustas koržudes-diskaspäi, maged kremsüdäin om niiden keskes. Koume erazvuittušt surut: mini, järgeline i kaksitadud sanktusenke ("Double Stuf").
Paštikoiden pästand zavodihe Nju Jorkas «National Biscuit Company»-edheotandal (nüg. «Nabisco», mülüb «Mondelez International»-gruppha). Tehtas i mödas kaiked mail'madme, sidä kesken «Kraft Foods»-kompanijal, miččen jaguseks «Nabisco» oli edel vn 2012 jagod.


Lomonosov.
#suuna Lomonosov (lidn)


Vepsän rahvahaline hor.
#suuna Vepsän rahvahan hor


Kačokavallo.
Kačokavallo (ital. "Caciocavallo" — «sagud rachal», sic. "Caciucavaddu") om saguden erik lambhan- vai lehmänmaidospäi, kudambad eziauguižin tehtihe vaiše Sicilijal, no sid' sen tegend leviganzi kaiked Italijadme i Balkanan pol'saredme.
Necen saguden toižendan tehmine alištub programale augotižlibundan znaman kaičendas (angl. "PDO — protected designation of origin").


Kaiv.
Kaiv vai kaid om gidrotehnine sauvuz gruntveziden samižen täht. Tobjimalaz nece om püštoiged süvenduz varmitadud seinidenke i mehanizm veden libundan täht (vädr-jodog noras, čepiš, vai pomp).
Valitas sijid sauvomha kaivad elektro- vai seismotedištelendal. Löutas gruntvet niiden elektrovastustusen alendusen mödhe (10..50 Om*m) i pit'kan lainhen piguden lujendusen mödhe 1,6..1,8 tuhad metrihesai sekundas. Kaidas kaivad käzimahtoil tobjimalaz kaičemha mahusen strukturad.
Ühted kaikiš süvembiš kaivoišpäi oma Karakum-letetazangištos. Niišpäi äjad oma enamba sadad metrad süvütte, üks' — 270 metrad.


Virzud.
Virzud oma madalad kengäd, kudambad oliba levitadud Lätänman, Norvegijan, Suomenman i Venäman külähižes tahondas 1930-nzihe vozihesai. Kuvatihe virzuid ninespäi (lehmuz, jalaim', raid), tohespäi vai linaspäi. Pojavad kengäd oma sandalijad.
Varmitihe kengänpohjad, plettihe da ühtenzoittihe sidä pit'kil barboil, ninel, noral vai paikatihe-pututihe sanktad nahkad. Sidoihe virzuid jaugoihe tehtud kertusil siš-žo ninespäi rihmoil (kadvoižil, paglaižil).
Virzud oliba odvad levitadud materialan, tehmižen kebnuden i lühüdan kävutandan tagut. Openzihe mužikoid tehta virzuid lapsessai, sid' čopakuz rados laski pästta mugoižid kengid töiden kesketi.


Oliv'je (salat).
Oliv'je () om lihasalatan toižend. Se om populärine enččen valdkundoiš.
Salat om nimitadud francijalaižen Lüs'jen Olivje-keitajan oiktastuseks, hän ohjasti Moskvan «Ermitaž»-restoranal 1860-nzil vozil.
Receptan kaikiš amuižemb kirjutez om «Наша пища»-aiglehteses («Meiden söm») nomer 6 31. keväz'ku 1894-dataspäi. Sen salat kogoneb neniš paloišpäi: räkištadud pü, kartohk, veresad kurkud, kapersad, olivad, «Provansal'»-painatoz «Soi-kabul'»-painatosen ližadusenke (soipainatosen toižend). Voib ližata keittud kolbasad lihan sijas, sagut vegetarianižen sömižen aigan. Čomitadas ülähänpäi himoitud sömäl, oz., kurkun, tomatan, kanamunan, mandarinan, lihan, trüfelin, studnän palliškod.


Lisičansk.
Lisičansk ([ɫɪsɪˈt͡ʃɑɲsʲk],) om Ukrainan lidn Luganskan agjan päivlaskmas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1710. Se sai lidnan statusad vl 1938.
Lisičansk šingotase kivihilen samižel (5 kaivut), oludtegimel, omblendfabrikal, raudbetontegimel i mašiništonsauvomižen tegimel (metalližed konstrukcijad, päčid kivihilel).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Severskii Donc-jogen oiktal korktal randal (Donan bassein) i Donan kräžal, 145 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Sädab aglomeracijad hurarandal'ženke Severodoneck-lidnanke (agjan pordaigaline keskuz). Matkad Luganskhasai om 90 km suvipäivnouzmha.
Eläjad.
Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 106 211 ristitud, lidnankundan — 122 194 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 138 tuhad eläjid vl 1989. Kaik 353 tuh. ristituid elihe lidnaglomeracijas vl 2010.
Rahvahad (enamba 1% vn 2001 rahvahanlugemižen mödhe): ukrainalaižed — 66,7%, venälaižed — 30,5%, vaugedvenälaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 1,8%.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Lisičanskan kaivuztehnikum, kivivoinhimine tehnikum, medškol i pedagogine kolledž.
Transport.
Sijaližen tehmižen maršruttaksid (16 maršrutad), avtobusad (kaks' maršrutad) i trolleibusad (kaks' maršrutad) oma kundaližeks transportaks lidnas. Lisičansk-päraudtestancii, koume tošt stancijad i kaks' platformad kävutasoiš raudtel.
Lähembaine rahvahidenkeskeine civiline Severodoneckan lendimport ("SEV") sijazihe 5 km päivnouzmha orhal Lisičanskan röunaspäi, vn 2016 kül'mkuspäi eile rados.


Tekil.
Tekil () om väghine alkogoline jom (meskal').
Sadas jomad azur'žen agavan () fermentiruidud südäiveden distilläcijal vaiše Meksikan neciš vides štatas: Halisko, Guanahuato, Mičoakan, Najarit i Tamaulipas. Ezmäine tegim radaškanzi Tekil-lidnas vl 1795, nimitihe jomad sen mödhe. Jom sai rahvahidenkeskešt populärižust vn 1968 Olimpižiden vändoiden jäl'ghe Mehiko-lidnas.


Koume mušketörad.
«Koume mušketörad» () om Aleksandran Düma-tatan ozaitelemiž-istorine roman. Se om publikoitud ezmäižen kerdan vl 1844 Parižan "Le Siècle"-lugendlehteses keväz'kun 14. päiväspäi heinkun 11. päivähäsai.
Kirj starinoičeb noren D'Artanjan-bajarin ozaitelemižiš (trilogijan päheng). Hän oigenzi Parižha, miše käta mušketöraks, i löuzi siš koumed sebranikad-musketörad: Atos, Portos i Aramis. Istorii tegihe voziden 1625 i 1628 keskes.
Roman om trilogijan ezmäine pala, kaks' tošt romanad oma «Kaks'kümne vot sen jäl'ghe» i «De Branželon-vikont, vai Kümne vot sen jäl'ghe». Fil'mdihe romanad mail'mas severz'-se kerdoid.


Garvud Džuli.
Džuli Garvud (; sünd. 1946, Kanzas Siti (Missuri), AÜV) om tutab amerikalaine kirjutai naine. Hän kirjutab armastuz- da istorižed romanad.
Mugažo hän kirjutab Emili Čeiz- ("Emily Chase") psevdonimanke.


Ühten kirjan kirjutai.
„Ühten kirjan kirjutai“ (lat.: "Homo unius libri") om termin, sättutoitud kirjutajile, kudambad oma levedali tetabad vaiše ühtel kirjal. Hot' hö voiba kirjutada enamba sädusid, heiden sädamižen toine pala jäb vähäižel tetabaks lugijoile.


Pirg.
Pirg om sömine tahthaspäi miččenke-ni päluiženke vai südäimenke, kudambad pašttas vai räkištadas.
Pühäpäivän i praznikan söm vepsän elos. Slokosttäs reskas nižu- vai rugižtahthaspäi.


Čopper (arheologii).
Čopper (angl. "chopper" — čapai, iškii) om üks' kaikiš amuižembiš radazegišpäi paleolitan aigan.
Koveritoi tehmižes radkalu, nügelzoittud kivi 7,5..10 sm surtte. Radai kromaine sädihe severzil-se iškuil vaiše ühtes polespäi, väranke formanke. Möhembaine čopping oli ümbriratud muugotiš polišpäi. Radkalun kaik toine pala ei olend ümbriratud, ottihe kädhe siledad sidä. Material om levitadud kuivman miččes täht sijas. Kävutihe radkaluikš teravid jändusid-ki nügelzoitandaspäi.
Avstralopitekad tegeškanzihe čopperoid 2,6 mln vozid tagaz. Tasmanijan igähižed eläjad tegiba mugošt radkalud 19. voz'sadahasai.


Gutenberg Johannes.
#suuna Gutenberg Iogann


Čoum.
Čoum om kalanpüdusiden erik raidaižiš vicoišpäi.
Püduz om karkaskonstrukcii. Se ühtneb kon'ha, miše kala ei voiži tehta käroudust puttes südäimehe. Voib tehta da kävutada necidä püdust ekstraordinarižes statjas da edahaižes sijas, konz eile nimiččid toižid püdusid. Kävutadas püdumha kraboid-ki.


Ušte.
Ušte om kalanpüdusiden erik. Ongitadas lihansöjid kaloid, haugid tobjimalaz.
Kalanpüdusen tehmižen tarkoiktuz, vedusen keskusen sijaduz da toižed detalid valatoittas uštken vedandha znamasižikš. Odav i pahoin tehtud ušte voib olda mel'hetartusetoi haugen täht.


Mek.
Mek om viluiden azegiden toižend oiktanke teranke enamba mi 60 santimetrad. Kävutadas mekad čapateziškendoiden täht tobjimalaz londoiden aigan. Mekan tera om terav molembiš polišpäi.
Erištadas mekid pidusen mödhe istorižhe aigha i kävutandha kacten, piduz voib sadas 90 santimetrhasai raccastuzsodamehil. Mekan mass zavodiše 700 grammaspäi (gladius) i sase 4 kilogrammhasai (cvaihender, flamberg) kahten käden täht, erasti (sur' mez', paradine) — 6,5 kg, ühten käden täht — penemb mi 2 kilogrammad.
Mek oli professionaližen sodamehen londan da kaičendan azegeks. Se sodamez' libui privilegiruidud kundaspäi paksus i oli hüväsuguine rodul. Mek om kalliž azeg, sen ližaks hätkeližed fizižed harjoitused i torad mekanke oliba tarbhaižed, miše valdoita azegel oikti.
Arvokaz kiruh azeg, mez' voib kantta sidä ičezenke, piduz telustab vihanikoile tabata kädhe. Sil-žo aigal tüpäk mek om läz ližatoi.


Gladius.
Gladius (lat. "gladius") om rimalaine lühüd mek (läz 60 santimetrad).


Salad.
Raccastai salad-šlöm päl, 15. voz'sadan lopun amunicii
Salad (,) om šlömoiden grupp (14.-16. voz'sadad), kudamb tuleb bacinet-šlömoišpäi.
Saladad oma erazvuiččed formal (kaskan pojav vai šläpan polhe). Ühthine erinii pala om tagarain kaičend, pit'k saksalaižil saladoil. Modon kaičend ei voi ületas. Šlöm oli levitadud jaugvägiden i ricariden keskes.
20. voz'sadal salad-šlömad linniba germanižen kaskan ezikuvikš.


Baikalan-Amuran magistral'.
Baikalan-Amuran magistral' om znamoitud Venäman Transsiban rindataden.
Baikalan-Amuran magistral', lühüdašti BAM (, "БАМ") om raudte Päivnouzmaižes Sibiriš i Edahaižes Päivnouzmpoles.
Raudte om 3819 km pitte. Projektiruihe vspäi 1937, ei ulotand kartoid sil aigal. Saudihe paloin vozil 1938—1984, panihe raudted Severomuiskan tonnelihe vl 2003. Te ühtenzoiti Taišetad (Irkutskan agj) Nevondkundaliženke Portanke (Habarovskan rand). Päkeskuz sijazihe Tindas vhesai 1997, konz jagoihe raudted kahthe palaha. Vl 2014 zavodihe kahtenden ten projektiruindad da panendad olnudehe pudoteshe, edel sidä kävutihe pudotest avtoteks.
Kaik 13 raudtesarakod om projektiruidud otmaha kävutamižhe metalloiden da kivihilen löudmižsijid, niiden ühthine piduz voib olda seičeme tuhad kilometrid. Ezimeletaden, erigoittas Transsiban i BAM:an funkcijoid tulebas aigas. Toine BAM:an liža om varaten olendas röunanverižele Transsibale.


Fevral'sk.
Fevral'sk () om Venäman radinžilo (lidnanvuitte žilo) Amuran agjan Selemdžan rajonas.
Istorii.
Žilo om tehtud sauvondan aigan (1974−1980 voded). Kätihe lidnanvuiččeks vl 1982.
Fevral'sk šingotase mecan varhapanendan koumel edheotandal i raudtestancijal.
Geografijan andmused.
Lähine Fevral'skoje-žilo (vspäi 1896, 348 rist. vl 2010) mülüb lidnankundha Fevral'skan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe žilon eläjiden lugu oli 5 128 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 8 816 eläjad vl 1989.


Lazarevan sild (Piter).
Lazarevan sild vn 2009 semendkus.
Lazarevan sild () om avtotesild Piterin Petrogradan rajonas. Se om Penes Nevkas päliči, avtoiden da jaugnikoiden täht. Ühtenzoitab Sportivnai-irdad (Krestovskii-sar') Pionerskai-irdanke (Petrogradan sar'). Sur' Krestovskii sild om saudud ülezjogen sildaspäi, Sur' Petrovskii sild sijadase mödvedhe.
Ezmäine sild oli saudud puižil alusil vozil 1947−1949 kuti "Koltovskijan sild" (). Vodel 1952 udesnimitihe sildad Lazarev-admiralan oiktastuseks, randirdanke ühtes. Vhesai 2002 tramvaid ajeliba da jaugnikad kävuiba pusildadme 11 m levette, ei olend avtoid. Vozil 2008−2009 nügüdläine metalline vantsild om saudud. Sild om 163 m pitte, 22 m levette, nell' avtoted om siš.


Kivisaren sild.
Kivisaren sild vn 2010 redukus.
Kivisaren sild () om sild Piterin Petrogradan rajonan pohjoižpäivnouzmas Penes Nevkas päliči. Ühtenzoitab Aptekarskii-sar' Kivisarenke Kivisaren prospektan ladvas. Kävutase avtoiden (vähemb 25 tonnad jügutte), tramvaiden da jaugnikoiden likundan täht. Sur' Krestovskii sild sijadase mödvedhe.
Vspäi 1760 ezmäine sild-ehtatim oli olmas astjoil. Vozil 1811−1813 puine sild oli saudud kivižil alusil Avgustin de Betankur i Molina-inženeran projektan mödhe. Vodel 1938 heittihe puižid balkoid i panihe balkoid metallaspäi. Vozil 1953−1954 nügüdläine sild om saudud metallbalkoil, asfal'tiruidud raudbetonižed apakod oma pindaks. Sild om 151 m pitte, 27 m levette. Se om avaiduzsild potencialižešti, no avaiduz om voimusetoi tramvain järgteiden taguiči (vn 2009 olend).


Kantemirovkan sild.
Kantemirovkan sild () om Piterin avtotesild Sures Nevkas päliči. Se ühtenzoitab Viipurin i Petrogradan rajonid, Kantemirovkan irdad i Viipurin randirdad Aptekarskii-sarenke. Grenaderoiden sild om saudud ülezjogen, Ušakovan sild sijadase mödvedhe.
Avaiduzsild, kaikenaigaine om saudud vozil 1979−1982. Om nimitadud lähižen irdan mödhe joudutadud fašistoišpäi vl 1942 Kantemirovk-raudtestancijan oiktastuseks Voronežan agjas. Sild om 312 m pitte (664 m pandusidenke-ližateidenke) da 31 m levette.


Ušakovan sild.
Ušakovan sild vn 2009 heinkus.
Ušakovan sild () om avtotesild Piteriš Sures Nevkas päliči. Se om avaiduzsild avtoiden da jaugnikoiden täht, ühtenzoitab Kivisaren prospektad (Petrogradan rajon) Krilov-akademikan irdanke (Merenrandaine rajon). Kantemirovkan sild om saudud ülezjogen, 3nz' Jelagin sild sijadase mödvedhe.
Eziauguine sild oli pulloišpäi i tehtihe sidä vl 1786 kuti "Kahtenz' Kivisaren sild", sid' nimitihe "Stroganovan sildaks", sikš miše Stroganov-kanzan kezakülä sijazihe läheli. Vozil 1869−1935 puine sild oli olmas, i jo vll 1906−1907 tramvaid da avtod ajeliba sildadme. Nügüd'aigaine 11-keskustaine sild om saudud metallaspäi da raudbetonaspäi vozil 1953−1955, udesnimitihe nügüdläižikš vl 1954. Sild om 255 m pitte (eziteidenke) da 27 m levette.


Tučkovan sild.
Tučkovan sild () om avaiduzsild Piteriš Penes Nevas päliči. Ühtenzoitab Petrogradan polen Sur't prospektad (Petrogradan rajon) Ühtendenke linijanke (Vasileostrovskii rajon). Biržan sild sijadase ülezjogen, Betankuran sild om saudud mödvedhe.
Ezmäine sild oli tehtud vl 1758 puspäi i pulloišpäi paloin kuti "Nikol'skii-sild". Se oli kaikiš pidembaks Piterin sildaks (900 m). Vozil 1833−1835 avaiduzsild oli saudud puspäi täuzin. Vl 1870 paloi varaidmatomas pipkutandaspäi i oli saudud möst. Vl 1948 sauvoihe ut sildad teraraudbalkoišpäi, se oli 257 m pitte da 19 m levette. Nügüdläine sild om saudud raudbetonaspäi vozil 1962−1965, se om 226 m pitte da 50 m levette. Avtod, tramvaid da jaugnikad kävutadas sildad.


Biržan sild.
Avaitud Biržan sild vn 2007 semendkus.
Biržan sild (, vozil 1922−1989 nimitihe "Sauvojiden sild:aks",) om terasine sild Piteriš raudbetonaižil vajil Penes Nevas päliči. Ühtenzoitab Biržan torgud (Vasil'jevskii-sar') Mitninskai-randirdanke (Petrogradan pol'). Tučkovan sild sijadase mödvedhe.
Puine sild oli saudud vll 1893−1894, mülüti 25 keskustad.
«Lengiproinžprojekt»-organizacijan V.V. Demčenko- da B.B. Levin-inženerad i L.A. Noskov- da P.A. Arešev-arhitektorad sätihe nügüdläižen sildan projektad vl 1940. Se om saudud vozil 1957−1960 70 metras mödvedhe edeližes sildaspäi. Sild om vižkeskustaine, 239 m pitte i 27 m levette.


Magnum opus.
Magnum opus ("opus magnum" — latinan kelel om "sur' rad") om kaikiš paremb i ambiciozine kirjutajan, pirdajan vai muzikankirjutajan rad.


Putin (sömine).
Putin () om kanadine rahvahaline sömine fri-kartohkaspäi, sagudespäi i painatosespäi. Se om lujas populärine Kvebek-provincijas.


Hot-dog.
Hot-dog (— «hul koir») om sendvič sosiskanke vai kolbasanke. Tobjimalaz hot-dogha mülüb painatoz — ketčup i/vai gorčic. Mugažo sihe voidas mülüda veresed, marinuidud vai räkištadud maplodud, vihandused, sagud, bekon. Hot-dogad tobjimalaz södas astjoita. Necil sömižel om äi toižendoid.
Lugetas, miše saksankel'ne immigrant vei idejad Amerikha. Vspäi 1957 23. päiväl heinkud oficialižetoi «Hot-dogan päiv» praznuiše AÜV:oiš. Vl 1994 Rahvahaline nevondkund hot-dogan da sosiskoiden mödhe om sätud, se tedoidab produktan ladud, reklamad, degustiruib sidä. Ostmižmahtusen paritetan ližaks, hot-dogan mail'man reiting om olmas — arvon rindatuz erazvuiččiš valdkundoiš.
Keskmäine hot-dog om 69 grammad vedutte. Üks' amerikalaine söb enamba 60 hot-dogad vodes. AÜV:oiden sosiskantorgusen vozne mülü om 1,7 mlrd US$.


Gamburger.
Gamburger om sendvičun toižend. Se kogoneb čaptud räkištadud kotletaspäi leiktud nižunikas.
Lihan ližaks, gamburgeras voib olda äi erazvuiččid magutesid, ozutesikš: ketčup i majonez, salatlehtesed, marinuidud ogurc, toreh vai räkištadud lauk, pomidor.


Haapasalo Ville.
Ville Juhana Haapasalo (; sünd. 28. uhoku 1972, Laht-lidn, Suomenma) om suomalaine da venämalaine akt'or.


Kuznečihan sild.
Kuznečihan sild () om sild Arhangel'skan keskuses Kuznečih-joges päliči (Pohjoižen Dvinan hijam). Ühtištoitab Solombalad lidnan keskusenke. Om 385 metrad pitte.
Om saudud vl 1924 kuti sild pumateriališpäi. Vspäi 1956 om saudud möst, metallasine da betonine. Vl 2003 sur' kohenduz oli, kebnenzoitihe sildad. Sild om avtoiden da jüguavtoiden täht (penemb mi 10 tonnad), mugažo jaugnikoiden täht. Vozil 1924-2003 tramvaited oliba sildal.


Internet.
Internet (mugažo anglijan kelel, virktas [ˈɪn.tə.net]) om ühtenzoittud kompjuterverkoiden mail'man sistem, kudamb om saudud i IP-protokoloiden maršrutizacijan pohjal. Internet tegeb globališt informacišt avarut, služib Mail'man hämähoukon verkon (World Wide Web, WWW) i äjiden toižiden andmusiden oigendamižen sistemoiden (protokoloiden) fizižen alusen. Internetad kuctas paksus Mail'man verkoks, Globaližeks verkoks vai vaiše Verkoks, kävutadas erašti koveritomas paginas lühenzoittud inet- dai net-nimitusid.
Ezmäine sidon avaiduz tegihe Kalifornijas Los Andželesan universitetan da Stanfordan tedoinstitutan keskes (640 km) vn 1969 29. päiväl redukud. Vl 1973 verk tegihe rahvahidenkeskeižeks, ühtenzoittihe Suren Britanijan i Norvegijan erasid organizacijoid transatlantižen telefonkabelän kal't. andoi rahoid kaiken necen radon täht.
Nügüdläižen aigan «Internet»-vaihel oletadas Mail'man hämähoukon verkod i informacijad siš, a ei fizišt verkod.
Venäkelišt Internetan segmentad kuctas Runetaks.


Borisovan sild.
Borisovan sild vn 2007 heinkus.
Borisovan sild () om sild Piteriš jaugnikoiden täht Obvodnii-kanalas päliči. Tarakanovskii sild om saudud ülezkanalan, Novo-Kalinkin sild sijadase mödvedhe.
Ezmäine sild oli saudud 19. voz'sadan lopus, se oli tehtud puspäi. Sild om nimitadud Borisov-torgovanan kanzannimen mödhe, hän oli kahten pertin pidajan kanalan randal. Eli läbi sures kohenduses vl 1928.
Nügüdläine sild om metalližbetonine üks'keskustaine, saudihe V.I. Fel'dman-inženeran i V.M. Ivanov-arhitektoran projektan mödhe vll 1988−1989. Alused sijadasoiš kanalan vagos. Kaks' metallišt balkad oma kattud raudbetonižil apakoil. Kävutamižpind om asfal'tižbetonine. Sauvuz om 33 m pitte i 3 m levette. Tehtihe kaičpuid kaugedraudaspäi, parapet alusiden päl om ozrikkivespäi.


Nevan prospekt.
Nevan prospekt () om Piterin päird. Se om 4,5 km pitte, Admiraluz i Aleksandr Nevalaižen jumalankodi oma saudud prospektan agjoiš. Prospekt sijadase lidnan Keskuzrajonas.
Zavodihe vll 1712−1718 kuti "te Admiraludespäi Nevan jumalankodinnoks". Sen manahad tegihe bizirkad i putkotihe ted sodme. Prospektan čoga sündui ten sauvomižen kahtes polespäi tagut, vastsihe kus Vasthalibundan torg om. Ird om olmas nügüdläiženke nimenke vspäi 1781. Vll 1918 (reduku) — 1944 (viluku) irdan oficialine nimi oli "Redukun 25. päivän prospekt" (ven. "Проспект 25-го Октября").
Prospekt ristikoičeb koume joged-kanalad: Moik (Vihand sild), Gribojedovan kanal (Kazanskii-sild) i Fontank (Aničkov sild). Piterin metropolitenan seičemen stancijan tulendad sijadasoiš prospektal da sen rindal. Kaik 240 pertiden ocseinäd oma prospektan paloikš.


Lidnan duman sauvuz (Piter).
Lidnan duman sauvuz čuhundusenke () om kahten sauvusen kompleks Piteriš, Duman irdan i Nevan prospektan saumal. Se om arhitekturan muštnik federaliženke znamoičendanke.
Čuhunduz (1799−1804) om saudud klassicizman stiliš, duman nügüdläine sauvuz (1847−1852) — neorenessansas.
Kompleks alištui restavracijale «Sberbankan» rahatugel i kävutase sen Venäman lodehližeks päfateraks.


Rossi-arhitektoran ird.
Rossi-arhitektoran ird (, vhesai 1923 nimitihe "Teatral'nai-ird") om ird Piterin Keskuzrajonas.
Vedab Aleksandrižel teatralpäi Lomonosovan torgule. Ird om 220 m pitte i 22 m levette. Irdan leveduz om tazostadud sauvusiden korktusenke, piduz om kümne kerdad enamba, mi sättub antikaigan ohjandimile. Üks'jäine pert' näguse, no kaik om viž pertid ühthiženke ocseinänke.
Irdan ansambl' formiruihe Rossi-arhitektoran ohjandusen al vll 1828−1834. Ocseiniden arhitekturan formiden koveritomuz jonoštab teatran sauvusen čomut. Valdkundan ohjastusen ministrused (opendusen i südäiazjoiden) radoiba pertiš nomer 1/3 edel pälidnan sirdandad Moskvha. Irdan vastpolen pert' nomer 2 om Piterin teatraližen elon keskuz tähäsai.
Lähembaine metrostancii om Gostinii dvor.


Rusked ird (Krasnodar).
Rusked ird (— «čoma ird») om Krasnodaran päird. Mäneb Keskuzümbrikodme i Päivlaskmaižedme ümbrikodme, 5 km pitte.
Ird om nimitadud edel Oktäbrišt revolücijad. Irdan piduz nügüdläiženke nimenke om vspäi 1957, edel sidä nimitihe irdan palad toižin. Lidnan i randan ohjastusen pertid sijadasoiš necil irdal, mugažo toižed kundaližed sauvused.


Kiruhsöm.
Kiruhsöm vai Fastfud (anglijan kelel om "fast food" — «kirhuline söm») om termin sömižele, kudambad hotkas slokosttäs da mugoi-žo hotkas kulutadas klijental. Slokosttäs fastfudad specialižiš aluzkundoiš (kirhuližen sömižen restoranoiš) tobjimalaz. Erasišti nece om äikalorine söm, da eskai voib olda varuližen tervhuden täht.


.ie.
.ie om Irlandijan Internet-domen. Se om avaitud 1988-nden voden 27. päiväl vilukud.


.fj.
.fj om Fidžin Internet-domen. Se om avaitud 1992-nden voden 3. päiväl kezakud.


Ižoran kel'.
Ižoran kel' (ičeze nimituz: "ižorin kēli") om suomalaiž-ugrilaine, Baltijan meren suomalaine kel'. Kelen kandajad — ižoralaižed, elädas Venäman Leningradan agjas, sen Kingiseppan rajonas, ende elihe Lomonosovan i Gatčinan rajoniš mugažo.
Pagižijoiden lugu — 123 ristitud (vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe). Kandajiden keskmäine igä oli 65,8..70,5 vot vl 2002. Erištadas nell' paginad: eläbad soikinon (Soikinon pol'sarel) i alalugan, i kaks' kadonut — päivnouzmaine (hevan) i oredežan (ülälugan).
Harakteristik.
Kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal, ezmäine om sätud 1930-nzil vozil. Om tekstoid suomen literaturižen kelen kirjamil.
Sanan painend om fiksiruidud ezmäižel tavul. Vokalid erinedas hätkeližusen mödhe. Vaihiden järgenduz om joudahk, bazine om SVO. Vaihišt om igähine päpaloin, velgsanad oma ottud venäkelespäi tobjimalaz. Kaik om 12 kändod substantivil.


Freid Zigmund.
Zigmund Freid ([ˈziːkmʊnt ˈfʁɔʏt]; sünd. 6. semendku 1856, Fraiberg, Avstrijan imperii — kol. 23. sügüz'ku 1939, London, Sur' Britanii) oli avstrijalaine psiholog, psihiatr i nevrolog.
Anna Freid oli Zigmundan tütren. Anna oli psihologan i psihoanalitikan, lapsiden psihoanalizan alusenpanijan.


Borkum.
Borkum (pohj.-friz. i, päivl.-friz.: "Boarkum") om pen' lidn Saksanman lodehes. Om Alasaksonii-federacijanman palaks.
Lidn sijadase ühtennimižen saren südäimes, Pohjoižmeren randal, 6 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ende azektud röunjouk eli lidnas, Alamaiden territorii om päivlaskmha i suvhe sarelpäi.
Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 5 133 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 8 495 eläjad vl 1975.
Lidnan edeline pämez' oli Kristin Malic (heinku 2005 — sügüz'ku 2011, "Kristin Mahlitz").
Tulleielektrostancijan ezmäine jono radab lidnanno vspäi 2015, kahtenz' jono om sauvomas. Kaidraižuine raudte (900 mm,) 7,5 km pitte ühtenzoitab saren valdmoid lidnanke.


Prokudin-Gorskii Sergei.
Sergei Mihailovič Prokudin-Gorskii (; sünd. 30. eloku 1863, Funikmägi-külä, Pokrovan makund, Vladimiran gubernii, Venäman imperii — kol. 27. kül'mku 1944, Pariž, Francii) oli tutab venämalaine fotograf, melestegii da matkadai. Mendelejevan openik-himik, mujufotografijan edelkävui Venämas. Melestegijaks poleni mujufotoladimen avaidamižaigad i vl 1905 patentui sensibilizatoran paremboittud mülündad samha kuvan londuseližid mujuid. «Venäman imperijan mel'heižtahoiden keradusen» sädai (läz 3,5 tuhad kuvid) ičeze abunikoidenke.
Biografii.
Sergei libui bajarišton Prokudin-Gorskii-roduspäi. Oli sündnu rodun Funikmägi-usadibha. Openui Aleksandr-imperatoran liceiš (Piter) koume vot vhesai 1886, sid' Piterin universitetan fiziž-matematižes fakul'tetas (reduku 1886 — kül'mku 1888). Avaiži fotoedheotandad vn 1901 2. päiväl elokud Piteriš, hänen kanz eli siš-žo pertiš kümne vot. Sai Nikolai II-imperatoran mödabud, matkazi Venämadme vll 1904−1916 ičeze rahoil.
Prokudin-Gorskii nai vl 1890. Anna Lavrova (1870−1937) oli hänen ak, Gatčinan tegimiden sebrusen Lavrov-direktoran tütär. Lapsed: Dmitrii (1892), Jekaterina (1893), Mihail (1895). Mirgirui Evropha vl 1918, radoi Lümjer-vellidenke Nicc-lidnas. Nai kahtenden kerdan vl 1920, oti Marija Ščedrina-assistentad akaks, Jelena-tütär oli sündnu sil-žo vodel. Fotograf sirdi heidenke Parižha vl 1922 i ühtištui ičeze eziauguiženke kanzanke mugažo. Sädi Elka-fotostudijad koumenke täuz'kaznudenke lapsenke, nimiti noremban tütren mödhe. Lugi lekcijoid Venämas venänikoile Francijadme fotonegativid ozutaden. Om mahapandud venänikoiden kaumžomas Parižan Sent-Ženevjev-de-Bua-ezilidnas. AÜV:oiden Kongressan kirjišt osti negativid jäl'gnikoil vl 1948, i vhesai 1980 ned ei olgoi tetabad.


Sesoto.
Sesoto vai Suvisoton kel' (ičeze nimituz: "seSotho") om bantu-gruppan kel', Lesoton da Suviafrikan Tazovaldkundan valdkundkel'.
Pagižijoiden lugu om läz 5 millionad ristituid (soto-rahvaz). Sesoto-kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal.


Resling.
Resling (anglijan kelel om "wrestling" — "borcuind") om teatraline lavastuzborcuind, kudamban vägestai om tetab aigvodhe.
Reslingan kodima om Francii, kus nece šoun tip om sädud 19. voz'sadas (siloi oli tetab kut "francijalaine borcuind"). Nügüd' se om lujas populärine kaiked mail'madme, sidä kesken Venämas.
Kaikiš suremb reslingfederacii om "World Wrestling Entertainment (WWE)".


Bulla Karl.
Karl Karlovič Bulla (,; sünd. 26. uhoku 1855, Leobšütc, Prussii — kol. 29. kül'mku 1929, Jämai, Estinma) oli germanižen augotižlibundan venämalaine fotograf. Kuctas händast «Venälaižen fotoreportažan tataks».
Biografii.
Bulla radoi Piteriš läz kaiken aigan, sädi fotoportretoid i dokumentaližid fotokuvid. Vl 1894 avaiži počtkartoiden tehmišt Mail'man počtühtnendan standartan mödhe. Sai tetabut vspäi 1897, konz painaškanzihe hänen fotokuvid massižes «Niva»-aiglehteses. Vl 1908 osti da pidi fotoatel'jed Nevskii-prospektal (nügüd' Karl Bullan istorižen fotografijan fond da muzei), siš-žo vodespäi radoi «Ogon'ok»-aiglehtesen fotografan.
Läz 230 tuhad negativoid om jäl'guseks hänespäi.


Sogndal.
Sogndal (mugažo norvegijan kelel) om Norvegijan kund (kommun) Vestland-agjan keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas. Administrativine keskuz om Sogndalsfjör-lidn.
Kund sijadase Sognefjordan süvüdes. Pind — 1257,89 km². Eläjiden lugu — 11 847 ristitud (2020).
Terje Bakken — Windir-metalgruppan alusenpanii i vokalist oli sündnu Sogndalha.


Cgačas Nek.
Cgačas Nek (sesoto i) om lidn Lesoton suvipäivnouzmas. Se om Cgačas Nekan ümbrikon administrativine keskuz.
Vl 2004 lidnan eläjiden lugu oli läz 8 tuhad ristituid.
*


Gaz (lidn).
Gaz ("Ġazzah" [ˈɣazza], "Aza", amuine "Ġāzā") om lidn Izrailin päivlaskmaižel randal. Se om Palestinan avtonomijan kaikiš suremb lidn, Gazan sektoran pälidn.
Eländpunktan aluz om pandud amuižen aigan, 3.-2. voz'tuhal EME. Mainitase Biblijas 22 kerdad.
Klimat om subtropine Keskmeren. Läz kaik sadegid paneb kül'mkus-keväz'kus, 300 mm vodes.
Vl 2017 eläjiden lugu oli 590 481 ristitud. Pind — 45 km². Severz'-se universitetoid, meriport.


Gazan sektor.
Gazan sektor ("Qiṭāʿ Ġazzah", "Rətzūʿat ʿAsah") om territorii Keskmeren suvipäivnouzmaižel randištol. Se om paloin tundištadud Palestinan Valdkundan pala, toine pala om Jordan-jogen Päivlaskmaine rand.
Eläjiden lugu — 1 657 155 ristitud (2011). Pind — 360 km². Pälidn om Gaz.
Geografijan andmused.
Territorii röunatab Izrailinke päivnouzmas (51 km) i Egiptanke suvipäivlaskmas (11 km). Gazan sektor om erigoittud betonseinäl lähižiš valdkundoišpäi, om kontrol'punktoid. Izrail' kontroliruib il'mavarut territorijan päl i territorialižid merivezid pordaigaližešti.
Tobmuden organ om Medžlis-aš-Šura, kogoneb 15 ristituspäi. Territorii jagase videks provincijaks.
Ižanduz.
Terroristine HAMAS-gruppiruind valdoičeb territorijal faktižikš vspäi 2007, sen tagut lähižed valdkundad blokiruidas ižandusen šingotest. Sektor rippub Izrailin elektrusen i veden tondoišpäi, rahvahidenkeskeižes abuspäi. Sijaline vara oma väghine mahuz. Portoid ei ole. Ende ižandusen znamasižed sarakod oliba sauvond, eksportine maižanduz, meblin i sobiden tehmine.


Jordan-jogen Päivlaskmaine rand.
Jordan-jogen Päivlaskmaine rand ("aḍ-Ḍiffah l-Ġarbijah", "HaGadah HaMa'aravit ") om region Läheližes Päivnouzmpoles.
Eläjiden lugu — 2 747 943 ristitud (heinku 2017). Pind (mereta) — 5640 km².
Rahvahad (Päivnouzmaiženke Jerusalimanke): Palestinan arabialaižed — 83%, evrejalaižed da toižed rahvahad — 17%. Uskond (2012): islamanuskojad (sunnitad tobj.) — 80..85%, judaizman uskojad 12..14%, hristanuskojad 1,0..2,5% (ortodoksad tobj.). Levitadud keled: araban, anglijan i evrejan keled.
Rahaühtnik — uz' izrailin šekel'.


Not.
Not om kalanpüdusiden erik, likui kalaverk.
Notan palad: čup, emä, kida, kos'ak, sorod, suug (suugpu, rindverk), verg.


Ridžvejan te.
Ridžvejan te () om Anglijan üks' kaikiš amuižembiš teišpäi. Se om varatud neolitan aigaspäi, om tehtud läz 3 tuhad vozid edel m.a. ümbärdamha olnuzid enččes kor'bid i soid. Ten piduz om 135 km, se mäneb viden grafkundan territorijadme.


Avtomagistral'.
Avtomagistral' om te avtoiden kiruhlikundan täht, kudambal ei ole üks'tazopindaižid läbitusid toižidenke teidenke.
Avtomagistral' (trass) kävutase ajelemha likkuimil lujanke pigusenke, sen tagut hilliden transportabutusiden tulend om kel'tud (velosipedad, mopedad, traktorad i hebotransport). Mugažo ei sa jaugnikoiden likundoid i ajelta avton peral. Sab azotadas vaiše märitud sijiš.
Avtotrassal om kaks' vai sen enamba telikundad kaikuččel polel. Likundan poled oma erigoittud toine toižespäi barjeral, tever' om leved vai om paksuid kormanoid seižutesiden täht ku tarbhaižuz linneb. Avtomagistralin tulendad da lähtendad oma azotandan i pigusen otandan ližateidenke.


Venäman avtomagistraliden nimikirjutez.
Avtomagistralid sauvomižes vai projektiruindas.
*


Sognefjord.
Sognefjord () om fjord Norvegijan suvipäivlaskmas, Sogn-o-Fjurane-gubernijas. Se om Pohjoižmeren süvä laht.
Nece om kaikiš suremb fjord Evropas i kahtenz' mail'man fjord suruden mödhe, jäl'ges Skorsbi-fjordad Grenlandan päivnouzmaižes randištos.
Piduz om 204 km. Basseinan pind — 12 518 km². Süvüz sabutab 1308 metrad, se om kaikiš süvemb fjord Evropas.
Fjordan formiruind zavodihe 2,57 mln vozid tagaz pleistocenan aigan. Jogišt kändihe fjordaks jäžomiden sulandan i mägimineraloiden erozijan tagut. Sen aigan kaik 7610 km³ kivid oli muretud fjordan basseinas.


Kompanis Garden.
Kompanis Garden (,) om järed lidnpuišt Keiptaunas (Suviafrikan Tazovaldkund).
Puišt om kaikiš amuižemb Suviafrikas, om sätud lidnan keskuzpalas. Regionan ezmäižed evropalaižed sirdanuded mehed kazvataškanziba veresad produkcijad väghižel mahusel varatoitamha matknikoiden laivoid Kap-nemel 1650-nziš vozišpäi. Toihe ičezenke evropižid kazmusid. Ottas vet Molteno-vezivaradimespäi.
Rahvahaline galerei, muzei, restoran i muštpachad sijadasoiš puištos.


Horvatijan kel'.
#suuna Horvatan kel'


Trpin'.
Trpin' (,) om serbine külä da kund Horvatijan päivnouzmas, Serbijan röunanno. Mülüb Vukovarsko-Sriemsk-ümbrikho.
Trpin'-külä sijadase 86 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, «Osijek — Vukovar»-avtotekeskustal. Seičeme küläd mülüdas küläkundha, serban kel' om kahtenz' oficialine kudes eländpunktas.
Vn 2001 Horvatijan rahvahanlugemižen mödhe Trpin'-külän eläjiden lugu oli 1 837 ristitud, küläkundan — 6 466 ristitud. Vodele 2011 külän ristitišt poleni i oli 1 537 ristitud. Rahvahad (2001): serbalaižed — 89,3%, horvatijalaižed — 7,5%, mad'jaralaižed — 0,7%, toižed rahvahad — 2,5%.
Miroslav Palič om küläkundan pämehen, valitihe tošti vl 2017.


Port Elizabet.
Port Elizabet (, [di ˈbɑːi],) om lidn Suviafrikan Tazovaldkundan suves. Se mülüb Päivnouzmaižhe Kapan provincijha kaikiš surembaks lidnaks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1820 britanijalaižil kolonistoil. Om Indižen valdmeren joudjaks meriportaks vspäi 1832.
Port Elizabet da sen ezilidnad šingotasoiš avtotegimištol da avtopaloiden pästandal.
Eläjad.
Vl 2007 lidnan eläjiden lugu oli 237 500 ristitud. Om Nel'son Mandelan lahten lidnümbrikon (1 959 km²) palaks da pälidnaks, kaik 1,15 mln ristituid elihe lidnümbrikos vl 2011.


Ümbri mirus.
«Ümbri mirus» (ven.: "Вокруг света") om kaikiš vanhemb Venäman imperijan aiglehtez, nevondkundaline da möst venämalaine tedoližpopulärine i mantedoline aiglehtez.


Kuprin Aleksandr.
Aleksandr Ivanovič Kuprin (; sünd. 7. sügüz'ku 1870, Narovčat-lidn, Penzan gubernii, Venäman imperii — kol. 25. eloku 1938, Leningrad, NSTÜ) oli venämalaine kirjutai. Kirjuti venän kelel realizman žanras. Vozil 1920-1937 eli Parižas.


Moik (jogi).
Moik () om Venäman jogi Piterin keskuzpalas. Nevan del'tan pala, sen suvine (hura) vezivalu, Fontank-jogen oiged hijam, lankteb Surhe Nevha.
Piduz — 4,67 km, leveduz — 40 metrhasai, kaikiš lujemb süvüz — 3,2 m. Vižtoštkümne sildad ühtenzoittas jogen randoid. Moikan randird om saudud jogen randoiden kaikel pidusel.
Jogi oli olmas edel Piterin alusenpanendad völ, znamoitihe Ročinman kartoil. Moikan istorine "Mja"-nimituz () oli oficialine vhesai 1797, libui ižoran kelen "muja"-sanaspäi «muda», «redukaz». Kožui venän el'gendusenke nügüdläine nimituz mainitase vspäi 1726.


Fontank.
Fontank () om jogi Piterin keskuzpalas, Nevan suhišton pala.
Ühthižed andmused.
Vezivalun piduz — 6,7 km, leveduz — 70 m-hasai, kaikiš znamasižemb süvüz — 3,5 m.
Jogi lähteb Nevaspäi huralpäi Kezasadunno. Lankteb Sur' Neva-hijamha pohjoižhe Gutujevskii-sarelpäi. Randird om saudud molembil randoil, ned oma ühtenzoittud 15 sildal.
Istorii.
Jogi mainitase vn 1500 Vodin pätinan aigkirjas "Goloduš"-nimitusenke (). Nimitihe joged "Jerik:aks" (ven. "Ерик") vai "Nimetomaks Jerikaks" (ven. "Безымянный Ерик") edel vozid 1712−1714. Se oli sokaz jogeihut saridenke da učulmoidenke. Pättihe tehta fontanid Kezasadus, i saudihe torvid joges päliči Ligovon kanalan basseinaspäi. Jogi sai "Fontannai"-nimitust, vspäi 1737 om nügüdläiženke nimenke.
Ezmäine sild oli saudud jogenvagos 200 m levette päliči. Pudotihe madalid vezid randanno sauvomižes, i jogen leveduz peneni lujas aigan mändes. Vll 1743−1752 puhtastihe joged i varmitihe ezmäižel puižel randirdal. Fontank sai nügüd'aigašt nägud voziden 1780−1789 sauvondan jäl'ghe, sil aigal puhtastihe tošti da süvetihe joged, sätihe randirdad ozrikkivespäi.


Drozdov Nikolai.
Nikolai Nikolajevič Drozdov (; sünd. 20. heinku 1937, Moskv, NSTÜ) om nevondkundaline da venälaine zoolog, lehtezmez', änetoitandan akt'or da TV-vedai.
Vodespäi 1975 hän vedab «Živatoiden mirus»-oigendust.


Živatoiden mirus.
«Živatoiden mirus» () om nevondkundaline i venälaine TV-oigenduz živatoiden da niiden tedoidusiden polhe venän kelel. Lähtleb efirha vspäi 1968. Ozutaze «Karusel'»-telekanalal lapsiden täht vspäi 2016.
Vodespäi 1977 TV-oigendusen vedai om Nikolai Drozdov. Prodüser om Irina Lapina (1995−2009 i vspäi 2015). Pästandan hätkeližuz om 20 minutad (edel 2016. vot oli ≈27 minutad).


Ühthine Venäma.
Ühthine Venäma () om Venäman politine partii. Om olmas vn 2001 1. päiväspäi, kätihe «Ühtmuz da Tatanma — Ühthine Venäma»-partijaks sätajal suimal «Ühtmuz»-partijaspäi () da valičijoiden kahtes blokaspäi: «Tatanma» () i «Kaik Venäma» (). Ideologii — liberaline konservatizm (oiged keskuz).
Ühtnijoiden lugu — 2,1 mln ristituid (1. viluku 2012). Päfater sijadase Moskvas. Voden 2017 lopule kaik keratihe 17 partijan suimad, ned oleldas joga vot-pol'vot. Venäman Dmitrii Medvedev-politikanmez' om partijan ezimez', valitihe 13. suimal (26. semendku 2012). «Ühthižen Venäman» frakcii pidab Valdkundaližen Duman enambust valičendoiden jäl'ghe vn 2003 7. päiväl tal'vkud.


Oiktusekaz Venäma.
Oiktusekaz Venäma () om Venäman politine partii. Otab hurad keskust politikan spektras.
Partii om sätud suimal vn 2006 28. päiväl redukud. Lider om Sergei Mironov.


VFKP.
Venälaižen Federacijan kommunistine partii () om Venäman politine partii.


VLDP.
Venäman liberaliž-demokratine partii () om Venäman politine partii. Sen lider om Vladimir Žirinovskii vajehtamata alusenpanendan päiväspäi.
Partijan aluz om pandud vl 1992 sulakun 18. päiväl. Se om Nevondkundaližen Ühtištusen liberaliž-demokratižen partijan täuz' jäl'ghetulii, kudambad registriruihe vl 1989 tal'vkun 13. päiväl.
VLDP om centristine partii. Sen frakcii om olmas Valdkundaližes Dumas jogahižiden valičendoiden jäl'ghe. Partijan ezitajad oma Federacijan subjektoiden-ki suimiš.


Lardot Raisa.
Raisa Lardot (Larüškina) (mugažo suomen kelel;; sünd. 17. viluku 1938, Šokš, Karjalan ANST, Venäman NFST, NSTÜ) om vepsläine kirjutai da runokirjutai. Nügüd' eläb Suomenmas.
Kaikiš tetabamb runokirj — „Däižed lindud lanktoba oksilpei“.


Matk maha.
«Matk maha» (suom.: "Matkamies maan") om 2008-nden voden Raisa Lardotan roman.


Soda.
Soda (vai voin) om azekaz konflikt politižiden ühtnikoiden (valdkundoiden, heimoiden, gruppiruindoiden) keskes. Sen aigan üks' opponentoišpäi naprib ičeze politišt pozicijad toižele vägivaldan abul.
Kaikutte vihankandajišpäi tahtoib vajehtada vägel toižen ičtazvedandad. Agressor käskeb pučtas joudjudespäi, ideologijaspäi, ičezkaluišton oiktusišpäi, antta varoid: territorii, merizon, kuld, edheotandad, kul'turjäl'guz.
Soda vedase azekhil vagil (armii i laivišt) da toižil mahtusil ühten aigan.


Afrikaans.
Afrikaans (ičeze nimituz om mugoi-žo) om üks' germanižiš, indoevropižiš kelišpäi.
Se om Suviafrikan Tazovaldkundan üks' valdkundkelišpäi i Namibijan rahvahaline paginkel'. Pagižijoiden lugu om 6..10 millionad ristituid.
Afrikaansan kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. Lähembaine kel' om alaman kel' augotižlibundan mödhe, edel 20. voz'sadad lugetihe sen paginaks. Koume paginad: päivnouzmaine (kirjankelen aluz), kapan, Ruskedpakuižen jogen.
Reguliruindorganzacii om Laudkund afrikaans-keles ("Die Taalkommissie"). Se om Suviafrikan Tedoakademijan pala i sijadase Blumfontein-lidnas (SAT). Laudkund om olmas vspäi 1914, nimitihe sidä "Spellingskommissie" vhesai 1964.


Vasnecov Viktor.
Viktor Mihailovič Vasnecov (; sünd. 15. semendku 1848, Lop'jal-külä (nüg. Uržuman rajonas), Vätkan gubernii, Venäman imperii — kol. 23. heinku 1926, Moskv, NSTÜ) oli venämalaine voimujupirdai da arhitektor. Apollinarii Vasnecov-pirdajan veik.
Istorižen i fol'klorižen voimujupirdandan mastar. Vasnecov pani «uden venän stilin» alust, sädi sidä istorižes žanraspäi i romantizman fol'klorižiš da simvolistižiš tendencijoišpäi. Pirdajan sädamižel Venäman pirdandan čomamaht läksi pirdajiš-sirdanikoišpäi i läheni modern-stilinnoks.
Tuleban aigan tetab pirdai openui Vätkan hengeližes školas, sid' Vätkan seminarijas, no jäti kesken i ajoi Piterihe openumha pirdandad tatan-papin hüvän sanan sandan jäl'ghe.


Baptizm.
Baptizm ("baptisma" «valatused» βαπτίζω-sanaspäi — «lasken vedhe») om hristanuskondan sekt, üks' protestantižen hristanuskondan sarakoišpäi.
Baptistine jumalankodikund om läz sadad millionad ühtnijoid kaiked mail'madme (2010), tobjimalaz Pohjoižamerikas (50 mln uskojid) da Afrikas.
Valatusiden ičetahtoline hökkähtuz om principialine baptistoiden täht, sen tagut vaiše täuz'kaznuded ristitud varmdanke uskondanke grähkhižeta elonmahtuseta oma jumalankodikundan ühtnijad. Pidab süveta hibjan vedhe täuzin valatusiden veron aigan.
Baptistine jumalankodikund om kongregacijale alištunu. Toižin sanoin, kaikutte kund om ičevaldanke hengeližiš küzundoiš i ei kacu baptistižen üläorganizacijan vai valdkundan tobmudehe neniš küzundoiš. Kundan presviter-ki (pastor) om absolütižeta tobmudeta, pättas tarbhaižid küzundoid nevondkundoil vai ühthižil suimil.


Frankfurt Mainal.
Lidnan 16 administrativišt ümbrikod i lidnrajoniden röunad (2005)
Frankfurt Mainal ([ˈfʁaŋkfʊɐt am ˈmaɪn]) vai muite Frankfurt «frankoiden ehtatuz») om järed lidn Saksanman päivlaskmas, Gessen-federacijanman suves. Se om videnz' surtte lidn valdkundas da kaikiš suremb lidn Gessenas.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 794, arni necil aigal Sur' Karl kucui Frankfurtan keragad edel Pühän Rimalaižen imperijan sädandad. Toižen mail'man sodan jäl'ghe lidn oli amerikaižiden sodavägiden evropižeks keskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn seižub Main-jogen randoil, 112 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Om olmas Rein — Main regionan keskusen, se om kahtenz' surtte valdkundas eläjiden lugun mödhe (5,5 mln ristituid vl 2014).
Klimat om ven pehmed. Voden keskmäine lämuz om +10,5 C°. Paneb sadegid 629 mm vodes, läz tazomäras vodes läbi, lumikate oleleb 7 päiväd vilukus.
Eläjad.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 679 664 ristitud, i 2 295 000 ristituid elihe lidnaglomeracijas.
Ižanduz.
Amussai lidn om bankoiden keskuz. Evropan keskuzbank, Saksanman federaline bank da Frankfurtan fondbirž sijadasoiš lidnas. Saksanman viden järedan bankan päfaterad oma lidnas (Deutsche Bank, Commerzbank, DZ Bank da tž.).
Frankfurtan jarmank mainitase vspäi 1150. Nügüd' lidn om äiluguižiden ozutelendoiden da festivaliden sija. Ozutelendad: avtod ("IAA"), kirjad ("Frankfurter Buchmesse"), kulutajiden tavarad ("Ambiente"), muzik ("Musikmesse"), himii da farmacii ("Achema"), bumag ("Paperworld"), Raštvad ("Christmasworld"), čomuz ("Beautyworld"), elonmahtuz ("Tendence Lifestyle"), pidatuz ("Light and Building"). Festivaliden objektad: Muzejiden randird ("Museumsuferfest"), keramik ("Dippemess"), mecan päiväd ("Wäldchestag"), üläkorktad pertid ("Wolkenkratzer Festival").
Transport.
Lidn da sen ümbrišt oma Evropan järedaks transporttesol'meks. Kaik 600 tuh. radsijid om lidnas, ka äjad radnikad ajeltas radho ezilidnoišpäi, i Frankfurtan ristitišt päiväl om läz üht millionad. Koume päraudtestancijad om olmas. Om järedoid erižtazoristteid avtoteil, sikš miše järed jügulendimport om lidnas.
Avtobusad, tramvaid, lidnelektrojonused, taksid da velosipedad oma kundaližeks transportaks lidnas. Kaik transportan toižendad mülüdas aglomeracijan kundaližhe "Rhein-Main-Verkehrsverbund"-transportsistemha ("RMV"). Vspäi 1968 metro radab lidnas da ezilidnoiš (saks. "U-Bahn", vspäi 2010 om 9 jonod, 65 km raudteid, 86 stancijad, sidä kesken 27 manalaižed), sen ližaks lidnelektrojonused (saks. "S-Bahn") ühtenzoittas Frankfurtad ezilidnoidenke.
Rahvahidenkeskeine civiline lendimport ("FRA") sijadase 12 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi, sil om 4. sija Evropas matknikoiden mödhe (64,5 mln passažiroid vl 2017) da 1. sija jüguiden mödhe. Sišpäi tehtas reisid mail'man äjihe maihe, mugažo Saksanmadme.


Tedo.
Tedo om ristitun radmižen sfer, kudamb sädab i sisematiziruib teoretižikš objektivišt informacijad toziolendas.
Necen radmižen aluz om faktoiden keradamine, niiden kaikenaigaine udištamine da sistematizacii, kritine analiz, i — necil bazal — uziden tedoiden vai ühthevendoiden sintez. Nened tedod da ühthevendad ei vaiše ümbrikirjutagoi nägujid londusen da ristitkundan nägusid, no mugažo abutadas sauda da endustada süjäl'gusemižid sidoid. Ned teorijad da gipotezad, kudambad vahvištoittas faktoil da kaclendtegoil (eksperimentaližikš), formuliruidas kut londusen i ristitkundan käskused.
Tedon koume tundust oma kodvad, logine todištez, nägusen matematine form.


Istorii.
Istorii («sadud tedoidusel tedo») om gumanitarine tedo, kudamb tedoidab ristitun radmišt vihtoi.
Istorii kacleb erazvuiččid mainitesid männudes aigas, miše erigoitta aigoid istorižes processas, vahvištada faktoiden objektivižust da tehta lähtmižvendoid tegoiden süiden polhe.
Istorijan metod om tegend principiden i ohjandimiden mödhe radon aigan ezipurtkidenke da toižidenke löutud tundištusidenke tedoiduses, rad mäneb kirjutamha tedotöd istorijas. Voib lugeda istorijad gumanitarižeks vai kundaližeks tedoks, vai sijata neniden tedoiden keskes avarudeks.
Istorine aig zavodihe kirjkelen sündundanke. Ezmäine (tilgunvuitte) kirjkel' om tetab šumeroiden civilizacijal, se oli olmas 5..5,5 tuhad vozid tagaz. Aig edel kirjkel't om istorijanedeline.
Istorijan tedo jagase sarakoikš: sodaistorii, tedon, kul'turan, religijan, ekonomikan istorii. Valdkundan da oiktusen istorii kaclese politižiden i oiktuzližiden opendusiden istorijanke, se naprib löuta ristitkundan šingotesen käskusid, niišpäi päine käskuz om cikližuz.


Nägu iknaspäi Le Gras.
Nägu iknaspäi Le Gras () om ezmäine satusekaz fotokuva fotografijan istorijas.
Francijalaine Žozef Njeps-melestegii da fotograf sädi fotokuvad vl 1827 kattud bitumal platal 16,2 sm × 20,2 sm × 0,15 sm surtte.
Nügüd'aigan kuvan original kaičese Garri Rensoman tedoiduzkeskuses Ostin-lidnas (Tehas-štat, AÜV). Se om pandud täuttud hapanikatomal gazsegoitusel konorüdehe.
Avaros tetab fotokuva om tipografijan mahtusel paindud kuva klišespäi. Kuvadab nägud Njepsan radhonuspäi Gra-usadibas (nüg. Sen-Lu-de-Varenn-kund, Burgundii, Francii). Hond lad telustab kacelta detalid, no voib nähta kaht seinäd i miččen-se sauvusen katust. Tagamal voib homaita pud i tošt pertid nägujidenke sel'ktas iknoidenke.


Tuho.
«Tuhod vastha», German Kaufman-vanhemban kuva (1808−1889).
Tuho (vai uho) om libutadud man pindaspäi lumen sirdand koval tulleil.
Tuho formiruib lumikaten rel'jefad. Lumuded elektrizuidas i sublimiruidas sirdandan aigan, enamba pakaižes, i se kucub puru- da lämoieffektoid lumen päl, elektroveimiden murendusen naceinuz ližadub.
Intensivižuz.
Nägusen intensivižuz rippub lumenvalun pigudespäi i turbulentižusespäi, lumenlähtendan pigudespäi, lumen paloiden formas da surudespäi, il'man nepsudespäi i lämudespäi. Lugetas nenid tuhon toižendoid lumen sirdandan mödhe.


Nižu.
Nižu () om "Tähkheiniden" sugukundan (tobjimalaz üks'voččiden) heinäsižiden kazmusiden heim. Se om znamasine maižanduzkul'tur äjiš valdkundoiš.
Kodikoičendan istorii.
Nižu oli ezmäižiden kodikoittud tähkheiniden keskes 10200−6500 vot tagaz, eziauguižešti niil sijil, kus nügüd' oma Sirijan pohjoine — Turkanman suvipäivnouzm. Kodikoičendan jäl'ghe jüväd küpsniškanziba tähkas edel obrädindad, no kadotiba mahtust äikerdoitas ristitun ühtnendata. Nügüd'aigan om äi sijaližid sortuid, erištadas kovid da pehmdoid nižuid, söm- da sötmižsortuid.
Ümbrikirjutand.
Kazmuz om 30..150 sm kortte, voib kazvatada erasid sortuid voz'nižuks. Seikh voib olda täuttud vai pall'az südäimes, lopiše ühtel tähkal 3..15 sm pitte. Lehtesed oma kaidad pit'kad 3..15 mm levette.
Ottas kävutamižhe koveritomid jüvid tapandan jäl'ghe jüvänobrädindkombainal. Otab 2 180 000 km² pindad kazvatusen täht (2014), nece om kaikiš enamb levitadud maižanduzkul'tur mail'mas.
Kävutand.
Sadas villäspäi jauhod, sid' pašttas leibäd da leibtegesid (teplikad, pirgad, paštikod, kringuškoid da äi tošt), tehtas trahmalad, makaronid da konditerižid tegesid, mugažo vodkad i oluden receptoid. Kävutadas sötmižsortuid kazvatamha kabjživatištod. Pandas varha ol'gesižed jändusid i ottas holitamha maižanduzživatoid.
Mail'man satuz oli 729 mln tonnoid vl 2014, se ližadui 15,3% kümnes vodes. Kaikiš järedad kazvatajad — Kitai, Indii, Venäma i AÜV (mail'man satusen enamba pol't).


Rugiž.
Rugiž () om Tähkheiniden sugukundan, Rughen heimon üks'vozne vai kaks'vozne heinäsine kazmuz, levitadud maižanduzkul'tur.
Ümbrikirjutand.
Kazmusen jurišt levigandeb 1..2 metrhasai süvüdele, kazvab hüvin letemail lujetud muiktusenmäranke pH 5,3..6,5. Rugiž otab südäimehe ližasubstancijoid jügedsegijoiš ühtnendoišpäi korktan fiziologižen aktivižusen tagut. Lehtesiden sol'm formiruiše 1,7..2 sm süvüdel, kaikutte kazmuz sädab 4..8 vezad, 50..90:hesai hüviš arvoimižiš.
Seikh om pall'az südäimes, se om 80..100 sm kortte, oleleb 70..200 sm. Lehtesed seikhenke oma hahksinižed mujul. Lehtesed oma 15..30 sm pitte i 1,5..2,5 sm levette.
Kazvatand i kävutand.
Semetas tal'veks («voz'rugiž») päiči Sibirin igähižen rougun rajoniš, kus kazdas vaiše rughen tulgod — "ovedid". Vll 2011−2016 kazvatadihe rughen satusen kaks' koumandest neciš koumes mas: Saksanma, Venäma, Pol'šanma.
Kävutadas siderataks. Rugižma kačusteleb rujoheinid idüs i šopšotab savikod. Pandas veresid seikhid furažaks, ol'g kaičese hätken. Sadas villäspäi jauhod i leibäd, tislid, vasad, vinad.


Kagr.
Kagr () om Tähkheiniden sugukundan üks'voččiden heinäsižiden kazmusiden heim.
Leviganduz.
Kaik tetas läz 20 erikod heimos, niišpäi äjad oma rujoheinäd.
Erikod oma levitadud Evrazijan venos vönes tobjimalaz, om vähä niid Amerikas.
Kävutand.
Päine maižanduzkul'tur om järgeline kagr. Kävutadas sen ol'ged leviteseks, ottas villäd furažaks. Tehtas nenid söndtavaroid: surin, jauh, konditerižed tegesed (sidä kesken paštikod), tisel', hel'pked (müslin pala).


Ozr.
Järgeline ozr (), vai muite ozr, om Tähkheiniden sugukundan, Ozran heimon üks'vozne heinäsine kazmuz. Kul'tivirudas läz 10 tuhad vozid.
Kävutadas villän enamba pol't furažaks, sötlemha maižanduzživatoid.


Vihm.
Vihm om atmosferižed sadeged, kudambad langetas pil'višpäi nozoluden tippuiden formal.
Luja vihm nimitase "valegeks", lühüdaigaine vihm om "kuro" vai "vihmkuro". Oleskeleb samaldusenke vai ei. Ku pen' sügüzline vihm jätktase hätken, ka pagištas, miše "sipsitab". Kändai jäks vihm pakaižen aigan — "jäine vihm".
Vihman tippuiden suruz oleleb 0,1..6 mm, ned lanktas 2..9 metrad sekundpigusenke surudehe kacten.
Ku päiväine paštab vihman lendajid tippuid, ka voib nähta jumalanbembel't märitud arvoimižiš. Vihman pit'k olmatomuz vedab kuivaigale. Eländpunktoiden pind om kattud i umbištadud sadegiden täht, ka saudas erišt valegkanalizacijad päzumha sur'vezišpäi.


Jarčalli.
Jarčalli (vai muite "Чаллы / Çallı", vozil 1982−1988 — "Brežnev"), mugažo Čalnad vai Čalnan Randirdad, om Venäman lidn da lidnümbrik Tatarstanan Tazovaldkundan pohjoižpäivnouzmas. Se om tazovaldkundan kahtenz' surtte lidn, mülüb Alakaman lidnaglomeracijha (1,1 mln rist.), om konurbacijas Nižnekamskanke, mugažo Tukain rajonan administrativižeks keskuseks (ei mülü sihe).
Istorii.
Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud 17. voz'sadal kuti "Berežnije Čalni-külä". Vl 1930 sidä ühtištuihe läheliženke "Rusttad Čalni-külänke" da anttihe lidnan statusad udenke nügüdläiženke nimenke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kamanjogen hural randal (Alakaman vezivaradim), 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kazanihesai om 237 km päivlaskmha avtotedme.
Jarčalli om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidn jagase koumhe administrativižhe rajonha: Avtotegimen, Komsomolan da Keskuzrajon.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 513 193 ristitud. Lidnas om islaman üks'toštkümne da ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): totarlaižed — 47,2%, venälaižed — 44,7%, čuvašalaižed — 1,9%, ukrainalaižed — 1,3%, baškiralaižed — 1,2%, marilaižed — 0,7%, udmurtalaižed — 0,4%, mordvinalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,8%, rahvahuden ozutandata — 0,4%.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarak om avtosauvomine (KAMAZ:an da Sollers:an tegimed). Kaks' sijališt universitetad da nell' üläopendusen tošt aluzkundad (institutad) om lidnas.
Jarčalli om sur' avtote- da raudtesol'm kahtenke stancijanke: Jarčalli-päraudtestancii da Krugloje Pole-sortiruindstancii («Kehker Pöud»). Järed jogiport om lidnas. Rahvahidenkeskeine civiline "Begiševo"-lendimport (, "NBC / НЖК") sijadase 28 km suvipäivlaskmha Jarčallin keskusespäi.
Irdkosketused.
*


Socialine verk (sait).
Socialine verk (angl.: "social networking service") om Internetsait, kudamb služib socialižiden pidandoiden sauvusen da organizacijan täht.
Päeriližused: ičeze kävutajanlehtpolen sädand (pidab kirjutada todesižed NFI da informacii ičeze polhe), äi abutusid informacijan vajehtusen täht (čat, foto- i video:al'bomad, (mikro)blogad, kävutajangruppad da toižed). Tobjimalaz kävutajan sebranikad oma „realižed“ (tunzi händast elodme).
Kaikiš tetabambad ozutesed: Facebook, MySpace, Vk.com, Odnoklassniki.Ru, Google+, Twitter, LinkedIn, Bebo, mixi da toižed. Om kuverz'-se venälašt sociališt verkod, ozutesikš Vk.com, Odnoklassniki.Ru, Moi Mir@mail.ru, AlterGeo, Maxpark, Moi Krug da toižed.
*


Višnevskaja Galina.
Galina Pavlovna Višnevskaja (Ivanova) (; sünd. 25. reduku 1926, Leningrad, Venäman NFST, NSTÜ — kol. 11. tal'vku 2012, Moskv, Venäma) oli tetab nevondkundaline i venälaine operpajatai (soprano). (1966).


Akvabus.
Akvabus () om Piterin (Venälaine Federacii) kundaližen transportan enzne vezierik, jogitramvain sijaline nimituz, vedi passažiroid kezanavigacijan aigan (semendkuspäi redukuhusai). Astjoiden maršrutad mänihe Suomen lahtedme i Nevanjogedme lidnan magaduzrajonišpäi istorižhe keskushe, Piterin azjaližihe fartaloihe dai sen ezilidnoihe. Matk kaikuttušt maršrutadme ei otand enamb 40—45 minutad, i äjad seižutesed sijazisoiš läz metrostancijoid. Vl 2012 kaik radoihe 4 maršrutad lidnas.
Vspäi 2015 jätihe sistemad vaiše turistoiden täht kalližarvoižen biletan, passažirvalun reguläritomuden da paksun potencialižen üläkormadusen tagut, mugažo Rengazavtoten sauvondan lopindan taguiči.


Kubanilaižed kozakad.
Kubanilaižed kozakad () oma venälaižen kozakišton pala Pohjoižel Kavkazal. Elädas Krasnodaran randas, Stavropolin randan, Adigejan da Karačajan-Čerkesijan päivlaskmaižes palas. Armijan štab sijadase Krasnodaras.


Kozakad.
Kozakad (,) oliba eziauguižešti ukrainalaižiden etnografine grupp, möhemba Venäman imperijan ripmatoman azektud ristitišton ühthine nimituz segoitadud etniženke augotižlibundanke da ičeze kul'turan järgendusenke.
Ühthižed andmused.
Nügüd'aigaine oficialine ühthine lugumär om läz 67,5 tuhad ristituid (2010, Venälaine Federacii). Pagištas venäkelel penidenke dialektižidenke eriližusidenke.
Kozakad eliba repressijoiš i emigracijas läbi, nügüd'aigan lugetas alaetnosaks (vai erižeks rahvahaks). Elädas Venämas (suvipäivlaskmaižed regionad da Sibirin suvi tobjimalaz), Ukrainas, Kazahstanas da Pol'šanmas.
Valdkundaline služb.
17.-18. voz'sadoil Venäman tobmuz tarbhaiči uskoližust da oiktad radnikoičendad kozakoišpäi, mi vastkaroiči heiden valdan el'gendusenke i vedi vasthalibundoile (Bolotnikov, Razin, Pugačov). Vn 1897 Venäman imperijan rahvahanlugemižen mödhe kozakoiden lugu oli 3 millionad.


Rusofobii.
Rusofobii om viha Venämale da/vai venälaižile, Venäman ripmatoman irdpol'žen politikan kucub varud i mujub heilüle. Üks' tipižiš ksenofobijan avaidusišpäi.
Kaikiš suremb rusofobijan procent om Suomenmas, Turkanmas (62 %-oiden mödhe), AÜV:oiš (60 %), Norvegijas, Egiptas (57 %-oiden mödhe), Čehanmas, Šveicarijas (42 %-oiden mödhe), Saksanmas (37 %), Gruzijas (35 %), Danijas, Pol'šanmas (32 %-oiden mödhe) da Estinmas (23 %); i mugažo Serbijan Kosov-regionas (73 %).
Vepsläižiden keskes läz ani eile rusofobijad.


Unleashed Memories.
«Unleashed Memories» ("Pästtud johtutesed") om Lacuna Coil-muzikgruppan kahtenz' al'bom. Se om pästtud vn 2001 29. päiväl vilukud.


Krüčkov Koz'ma.
Koz'ma Firsovič Krüčkov (; sünd. 1890, Donan sodavägiden agj, Venäman imperii — kol. 18. eloku 1919, Lopuhovk-külä, Saratovan gubernii) oli Donan kozak, ezmäine mez', ken sai Georgijan ristan Ezmäižes mail'man voinas.


Lujima Seripos.
Lujima Seripos (mans.: "Лӯимā сэ̄рипос" — «Homendezzor'a») om lehtez mansin kelel.
Lähtleb kerdan kahtes nedališ vspäi 1989, päofis om Hanti-Mansiiskas. Tiraž — 1750 ekzemplärad. Om üks'jäine mansinkel'ne lehtez mail'mas. "«Хōталакве»-lehtez" (veps. «Päivoihut») om lapsiden täht, pästtase ližalehteseks.
Om kirjutusid Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon tärktoiš azjtegoiš, mansilaižiden materialižes da hengeližes šingoteses, toižiš suomalaiž-ugrilaižiš rahvahiš.


Lambaz.
Lambaz () om kabjživat, mülütadas Pall'azsar'vižed-sugukundha ("Bovidae").
Lambhan ižač om bošak, vai oinaz. Lambhanpoigaine om vodn (vodnaz).
Lugumär.
Vl 2013 kaik oli 1 172 mln lambhid mail'mas. Valdkundad järedanke lambazvodindanke: Kitai — 185 mln lambhid, Avstralii — 89 mln, Indii — 75 mln, Sudan — 52 mln, Iran — 50 mln, Nigerii — 39 mln, Sur' Britanii — 33 mln, Uz' Zelandii — 30 mln.
Om olmas enamba 200 lambhan sugud.
Ümbrikirjutand i kävutand.
Živat om kodikoittud nügüdläižen Turkanman territorijas 8 tuhad vot tagaz.
Täuz'kaznuded ižačud oleldas 70..160 kg (rekord 247,2 kg), emäčud 45..100 kg. Ižačud oma sar'vekahad tobjimalaz, emäčuil voib olda penid sar'vid. Sägun korktuz om 55..100 sm, hibjan piduz — 60..110 sm. Kandand vedase viž kud. Elädas 10..12 vodhesai. Lambaz om märehživat, otab sötkeks heinäsižid kazmusid, ei navedi karktoid heinid.
Kävutadas villad karvaspäi, lihad, maidod (tehmaha brinzad), razvad i ket; ottas kaclendtegoihe model'organizmikš (oz., Dolli-lambhaine).
Ozoitesed.
Iče Timoi karvakaz, kauhtanaine villakaz (lambaz).


Neandertalin ristit.
Neandertalin ristit vai Neandertalilaine (), mugažo paleoantrop nevondkundaližes literaturas, om kividunu i assimiliruidud ristitun erik, kudamb eli 140—24 tuhad vozid tagaze Evropas, Azijan päivlaskmas i keskuses.
Nügüdläižed evropalaižed i azijalaižed mülütadas neandertalin ristitun genoman 2%, afrikalaižed — 0,3%.
Neandertalin ristit oli madalamb kazvol i levedamb ougil mi nügüd'aigaine, aivoiden mülü oli enamba, voib olda mahtoi pagišta. Keskmäine igä oli kaks'kümne vot. Mahtoi säta keihasid i radkaluid, kävuti lämoid. Sötlihe živatoiden lihal tobjimalaz, kävuti zell'kazmusid sömäks.


Brassempujan Vener.
Brassempujan Vener om figuran fragment elefantanluspäi üläpaleolitan aigan. Se om löutud francižes Brassempui-kommunas vl 1892.
Fragmentan igä om läz 25 tuhad vozid (gravettan kul'tur). Figurut lugese ühteks kaikiš amuižembiš ristitun modon kuvišpäi.


Veimar.
Veimar vai Vaimar ([ˈvaɪmaɐ]) om lidn Saksanman keskuses, Türingii-federacijanmas. Sijadase Jenan da Erfurtan keskes.
Vspäi 1998 «Klassine Veimar» mülüb mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe.
Istorii.
Eländpunktan istorii jätktase 10. voz'sadaspäi. Vl 1919 Saksanman uz' konstitucii oli vahvištadud neciš lidnas, i valdkundan istorijan pord (1919−1933) nimitase "Veimaran tazovaldkundaks". Vozil 1920−1946 lidn oli Türingijan pälidnaks, sid' sirtihe sidä lähižhe Erfurt-lidnha. Vozil 1949−1990 mülüi.
Veimar šingotase turizmal (650 tuh. ödumišt vl 2012), elektrotehnikan da inžiniringan edheotandoil. Tegimišton järedad kompanijad oma «Hydrema» (päfater da fabrik, kaikiš järedambad jüguavtod), «Bayer» (farmaceftine fabrik) i «Coca-Cola» (alkogolitomad jomižed). Municipalitetan pindan pol' otase kävutamižhe maižandusen edheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Il'm-jogen randal (El'ban bassein), 200..481 m korktusil valdmeren pindan päl (208 m om keskmäine). Matkad Berlinhasai om 224 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 284 km avtotedme vai raudtedme.
Veimar jagase 10 lidnrajonha (saks. "Stadtteil") da 11 külärajonha (saks. "Ortsteil").
Eläjad.
Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 65 542 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 66 675 eläjad vl 1955. Uskojiden mülükund (2011): ateistad — enamba pol't, Keskuzsaksanman evangeližen jumalankodikundan uskojad — 20,3%, katolikad — 6,1%.


Trabzon.
Trabzon (mugažo turkan kelel, virktas [ˈtɾabzon], "Trapizon"), ende mugažo Trapezund () om lidn da meriport Turkanman pohjoižpäivnouzmas. Se om Trabzonan agjan administrativine keskuz.
Eländpunktan aluz om pandud läz 756 vot EME. Se oli Amuižen Grekanman kolonii. Vspäi 2014 agjan keskuzrajonan turkan oficialine nimituz om "Ortahisar".
Lidn sijadase Mustmeren randal, 50 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Kolat-Dagan pohjal (3410 m).
Vn 2011 Turkanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 305 231 ristitud.
Irdkosketused.
*


Kroman'jonan ristit.
Vn 1916 Kroman'jon 1-löudmižen rekonstrukcii, täuz'kaznu mez'
Kroman'jonan ristit () oli nügüd'aigaižen ristitun aigaline ezitai, kudamb eli 40..12 tuhad vozid tagaze, üläpaleolitan aigan.
Se ristit eläškanzi Evropas äjan möhemba mi Neandertalin ristit, no hö eliba ühtel territorijal 40..30 tuhad vozid tagaz. Löutihe Kroman'jonan ristitun jändusid Evropan mägidme i Sibiriš.
Elonmaht.
Jäihe arheologižid kul'turoid heišpäi. Kroman'jonan ristitud tegiba azegid sarvišpäi i luišpäi kiviazegiden ližaks, mahtoiba säta čomitesid. Mectuz oli heiden kul'taks, kuvaziba živatoid, ristituid i mectusen statjoid mägikaroiden seinil.
Eliba kundoikš (roduikš) 20..100 ristitunke, sädiba ezmäižid eländpunktoid mägikaroiš, tegiba eländsijid karvišpäi i kiviapakoišpäi (Sibiriš), čongoiba kodid mahuses. Sobihe karvid päle, mahtoihe pagišta. Koir om kodikoittud Kroman'jonan ristitul.


Südäikera.
Südäikera vai Südäin (, "kardia") om havadoikaz organ, kudamban abul veri jokseb sonidme.
Ristitun südäikera kogoneb nelläs havadospäi, ned oma jagatud seinil i klapanoil. Veren 7..10 tuhad litroid läbitadas ristitun südäikerad ühtes päiveses, 3,15 mln litroid vodes.


Veri.
Eritrocit, trombocit i leikocit mikroskopan al
Veri (vai čak) om organizman südäiümbrišton nozol ühtenzoitai kudeh. Kogoneb plazmaspäi, leikocitoišpäi, eritrocitoišpäi da trombocitoišpäi.
Mehen veren mülü om 5,2 litrad keskmäras, naižen — 3,9 litrad, vaiše sündnuden lapsen veren lugumär om 200..350 ml. Veren pala täuz'kaznuden ristitun organizmas vajehtase 6..8 procentad röunoiš. Sel'grodaižil veri om rusttan mujun ližamujuidenke (vauhrusttaspäi muzarustthasai).


Koht.
Koht (vai vac) om hibjan pala, pökhavad i sen seinäd.
Päorganad oma südäikoht, soled, südäimunad, maks, sap'burak, südäimunanpäližed raugud, südäikohtunalaine raug, pärm. Naba jäb kohtun keskuses nabarihman heitandaspäi.
Kohtun karg om tetab avaros, arabine eziauguižešti. Alastoi koht praktikuiše nügüdläižen norišton modas, kuvadase čomamahtos paksus.


Oug.
Oug (äilugus mugažo hardjod) om käden pala, sijadase ougnivelehen da künambruznivelehen keskes.
Tobjimalaz, konz pagištas ougan polhe, lugedas ei käden üläpalad, no hibjan palad pän da käden keskes. Anatomižešti sidä kuctas ougniveleheks.


Kaimol.
Kaimol (lat. "Axilla") om sija ougnivelehen da rindstajan keskes.


Kagl.
Kagl om sel'grodaižiden hibjan pala, kudamb ühtištoitab päd hibjrungonke.


Nahk.
Nahk om sel'grodaižiden organizman irdkatuz, kudamb kaičeb hibjad painusišpäi i ühtneb hengaidushe, termoreguläcijaha, vajehtamižihe da äjihe toižihe processoihe.


Päivituz.
Päivituz om nahkan pimidund ul'trafioletižen sädegoičendan painusen tagut, päiväižen tobjimalaz. Melanin-pigment sädase nahkan alašoiduiš päivitusen jäl'ghe, se om D-vitaminan aluz.
Tariž päivituda penil aigoil, päivituz šingotase vitkos. Hätkeline rattematoi olend päiväižen sädegoičendas, mugažo solärijas, vedab löumendusidennoks, nervoiden i südäikeran sistemad mokičesoiš.
Lugetihe päivitusen lujad mujud mehekahuden i radklassan tundmuseks amussai. Naižed i aristokratii panihe äi sobad päle kaičemha nahkan vauktust.


Sitronics.
«Sitronics» ("Ситроникс") om avoin akcionerine sebr, venämalaine koncern, elektrižiden ladimiden tegii da satai. Tegeb vspäi 1997 Zelenogradas (Moskvan pala). Om edheotandoid Voronež-lidnas, vspäi 2013 ei ole palakundoid verhiš maiš, om vaiše ezitaikundoid. Vn 2012 elokuspäi AFK Sistema-kompanii kontroliruib koncern täuzin.
Vn 2008 redukuspäi kodielektronikan «Sitronics»-torguindmarkanke pästand tuli lophu. Tehtas komponentoid da elektronižkartoid, mašiništod da projektoid telekommunikacijan täht, kompjuterprogramid, elektrotehnikad tegimišton täht.


Čak-čak.
Čak-čak (,) om totarine i baškirine rahvahaline mageduz medespäi da tahthaspäi.
Blöd varadase severz'-se kuid, čaptase veičel kebnašti.
Slokostind.
Vaumitadas kanamunoid härkmel solanke, ližatas jauhod i tehtas pehmdad tahtast. Levitadas, erigoittas hoikid jonoid i jagadas lühüdoikš keskustoikš. Räkištadas fritüras. Segoitadas vilugoittud paloid palabanke mezisiropanke, pandas mägeihudeks.
Čomitadas irgel kirjaval karamelil, pähkmil, marjasižel pastilal.


Siemens S10.
«Siemens S10» om Siemens-kompanijan mobiline telefon. Pästtihe vspäi 1997.
Nece om ezmäine telefon mail'mas mujuekrananke. Sil om kahesa mujud. Voi rata GSM 900-standartan verkoiš (P-GSM). Kävutab SMS-tehnologijad. Kurn om SIM-kartan täht.
Änetab paginad 20 sekundhasai. Modem om saudud südäimehe. Telefon om 185 g vedutte. Avtonomine rad 10 čashusai (telefonii) vai 100 časud (varastusen režim).


Irak.
Irak (, sorani: عێراق), täuz' oficialine nimituz — Irakan Tazovaldkund ("Al' Džumhurija Al' Irakija", sorani: کۆماری عێراق "Komari Erak", "Kutna Irak"), om valdkund Azijan päivlaskmas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Bagdad.
Irak om üks' alusenpanijoišpäi, necen organizacijan aluz om pandud vn 1960 10.-14. päivil sügüz'kud Bagdadan konferencijal.
Istorii.
Vn 1932 3. päiväl redukud Irak tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Vozil 2003−2011 valdkund oli alištunu sodavägile.
Irakan seičemenz' lugul Konstitucii ("Dustur", sorani: "Destûra") om vahvištadud vn 2005 15. päiväl redukud, se mülütab kaikenaigaižid i pordaigaližid sanundoid, no jäb vajehtusita.
Geografijan andmused.
Irak om mavaldkundröunoiš Irananke päivnouzmas (röunan piduz om 1599 km), Kuveitanke suvipäivnouzmas (254 km), Saudan Arabijanke suves (811 km), Iordanijanke (179 km) da Sirijanke (599 km) päivlaskmas, Turkanmanke pohjoižes (367 km). Ühthine röunoiden piduz — 3809 km. Persijan lahten randanpird om 58 km pitte valdkundan suvipäivnouzmpoles. Valdkundan pind om 438 317 km², saum vezid — 0,22% (950 km²).
Irakan tobj pala om sijatud Mesopotamijan alangištos. Kaikiš korktemb čokkoim om Iranan mägišton Šeeha Dar (Bozdag)-mägenpä (3611 m) Irananke röunal. Kaikiš znamasižembad joged oma Tigr da Jevfrat. Ned ühthejokstas lühüdha Šatt El' Arab-jogehe, kudamb lankteb Persijan lahthe. Mecad ottas territorijan kaks' procentad.
Klimat om subtropine pohjoižes da tropine suves. Keza om kuiv da lujas räk. Tal'v om vihmakaz da viluhk, paneb lunt pohjoižiš mägiš. Paneb sadegid 50..150 mm vodes, mägil — 1500 mm:hasai.
Londuseližed pävarad oma kivivoi (kahtenz' sija mail'mas Saudan Arabijan jäl'ghe), londuseline gaz, fosfatad, toižed varad — metallad (raud, vas'k, hrom, nikel', cink, hahktin), rik, sauvondgips, saved, azbest, mouckivi, tal'k, keitandsol.
Politine sistem.
Ohjandusen form om federativine demokratine islamine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident ("Rajis ali Irak", sorani: "Serokê Iraqê"), koume varaprezidentad oma hänele abuhu. Parlamentan ühtnijad valitas prezidentad nelläks vodeks äniden kahtel koumandest, kahtenden strokun voimuz om olmas. Ohjastusen da parlamentan pämez' om päministr (valdkundan faktine pämez'), valičeze Prezidentan Nevondkundal. Parlamentan ezifrakcii formiruib Federališt ohjastust. Kirjutamata Konstitucijha, päministr om šiit, prezident om kurdlaine, valitas sunnitad parlamentan ezimeheks.
Parlament om kaks'kodine vn 2005 Konstitucijan mödhe, üks'kodine faktižešti. Üläkodid — Ühtištusen Nevondkundad — eile tähäsai. Vaiše alakodi radab, se om Ezitajiden Nevondkund ("Madžlis An-Nuvvab Al'-Irakiji", sorani: "Enkumena Nûnerên Êrak") 329 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 12. päiväl semendkud. Nügüdläine Irakan prezident om Barham Saleh vs 2018 redukun 2. päiväspäi (8nz' lugul). Adil' Abdul-Mahdi radab päministran vs 2018 redukun 25. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Irakan administrativiž-territorialine jagand."
Valdkund jagase 19 agjaks ("muhafaz:aks"), ned alajagasoiš 120 ümbrikoks ("kaza:ks"). Ümbrikod jagasoiš alaümbrikoikš. Irakan Kurdistan om region avtonomijanke valdkundan pohjoižes, nell' agjad täuzin vai paloin mülüdas sihe.
Eläjad.
Irakas elädas irakalaižed. Päivlaskmaižed da suvipäivlaskmaižed territorijad oma rahvahatomad. Vl 2009 valdkundan eläjiden lugu oli 31 234 000 ristitud, vl 2015 — 37 056 169 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (1987): arabialaižed — 75..80%, kurdalaižed — 15..20%, toižed rahvahad — 5%.
Religijan mödhe (2015): islamanuskojad — 95..98% (šijitad 64−69%, sunnitad 29−34%), hristanuskojad — 1%, toižed uskojad — 1..4%.
Toižed lidnad-millionerad (vl 2008, surembaspäi penembha): Mosul, Basr, Erbil', Suleimanii, Kirkuk. Lidnalaižiden pala om 71% (2020).
Rahvahanižanduz.
Vl 2012 Irakan päeksport oli toreh kivivoi (84%), toižed torhuzmaterialad (8%), toine eksport — söm da eläb kabjživatišt (5%). Vl 2012 Indii, Kitai, AÜV da Suvikorei oliba päeksportpartnörikš (eksportan kaks' koumandest valdkundaspäi). Sil-žo vodel Turkanma, Kitai, Sirii da AÜV oliba importan päühtnijoikš (ühtes — importan 60% valdkundha).


Nauru.
Nauru (,), täuz' oficialine nimituz — Naurun Tazovaldkund (,), om valdkund ühtennimižel sarel Valdmerimaiš.
Nauru om üks'jäine valdkund mail'mas, kudambal ei ole ičeze pälidnad (sen funkcii om tehtud Jaren-ümbrikolpäi). Mugažo nece om kaikiš penemb sar'hine valdkund, da üks' kaikiš penembiš valdkundoiš mail'mas pindan mödhe (jäl'ges Vatikanad da Monakod).
Istorii.
Nauru-sar' om elänzoittud vspäi 1000 edel meiden erad. Germanijan imperii anneksirui sart vn 1888 sulakus. Avstralii anasti Naurud Ezmäižen mail'man sodan aigan vn 1914 elokus, i sar' läksi koumen valdkundan ohjastusen alle: Avstralii, Uz' Zelandii i Sur' Britanii. Avstralii pani administracijad. Japonii okkupirui Naurud Toižen mail'man sodan aigan (25. eloku 1942 — 13. sügüz'ku 1945) i sauvoi lendahtamižsargad. Avstralijan armii vägesti japonijalaižid, fosforitoiden samine jätkustui.
Vn 1968 31. päiväl vilukud Nauru sai täut ripmatomut, sil-žo vodel vahvištihe valdkundznamoid i Konstitucijad. Vspäi 1999 Nauru om ühtnijan.
Geografijan andmused.
Sar' sijadase 56 km suvhe ekvatoralpäi. Pind om läz 21 km². Lähembaine kuivma om Kiribatin Banab-sar' 300 km päivnouzmha. Om meriröunoid nenidenke valdkundoidenke: Kiribati pohjoižpäivnouzmas i päivnouzmas, Solomonan Sared suves, Papua — Uz' Gvinei päivlaskmas, Federativižed Mikronezijan Valdkundad pohjoižes.
Fosforitad oma znamasine tarbhaine kazvatuz, ottas kävutamižhe löudmižsijad vspäi 1906.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund oiktan demokratijan sistemanke, partijoita. Prezident tegeb päministran-ki velgusid (vll 2013−2016 parlamentan spiker oli päministran-ki), hänen rezidencii sijadase Meneng-ümbrikos. Prezident paneb 5..6 ristitud ministrišton radnikusile.
Parlament kogoneb 19 ühtnijaspäi, kaik rahvaz valičeb heid koumeks vodeks. Änestuz om rahvahanikoiden velguseks, 20-voččes igäspäi. Parlamentan ühtnijad valitas prezidentad ičeze rivišpäi ezmäižel ištundal, no valitud prezident lähteb parlamentan ühtnijoišpäi.
Nügüdläine Naurun prezident om Baron Divavesi Vaka vn 2013 kezakun 11. päiväspäi, radab kahtenden strokun (vn 2016 valičendad — 16 än't 18:späi). Siril Buraman radab parlamentan spikeran sen ühtnijoiden järgeližiden valičendoiden jäl'ghe vn 2016 9. päiväl heinkud.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Naurun administrativiž-territorialine jagand."
Eläjad.
Naurus elädas naurulaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 9 488 eläjad. Jaren-ümbrik om kaikiš tihedašti elänzoittud. Meneng-ümbrik om kaikiš suremb ristitišton mödhe.
Rahvahad (2007): naurulaižed — 88,9%, naurulaižed paloin — 6,6%, I-Kiribati — 2,0%, toižed rahvahad — 2,5%.
Uskondan mödhe (2011): protestantad — 60,4%, Riman katolikad — 33,0%, toižed uskojad — 3,7%, religijatomad — 1,8%, märhapanendata — 1,1%.
Vl 2011 eläjiden lugu oli 10 084 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 10 293 eläjad vl 2013. Vl 2006 Kiribatin i Tuvalun adivradnikad (pol'tošt tuhad ristituid) ajeliba kodihe fosforitoiden samižen lühendusen tagut. Ristitišton pala sirdab toižihe maihe kaikenaigaižhe elämižhe jügedan ekonomižen situacijan tagut. Eläjiden londuseline ližaduz om luja, sündutamižmär om enamba kolendmärad nell'hä kerdha.
Ižanduz.
Valdkund änikoiči fosforitoiden teravan samižen tagut vll 1970−1980, eksporturui niid 2 mln tonnhasai vodes. Kacmata rahavaroihe, ekologijan i ekonomikan problemad vedihe politižhe stabilitomudehe 1990-nzil vozil. Sil-žo aigal valdkund kändihe ofšoraks, vaiše Venämaspäi rahasumm tuli 70 mlrd. US$ ekvivalentas. Vl 2003 Nauru kel'zi ofšoran bankoiden radmišt rahvahidenkeskeižen FATF-laudkundan i painuden al, sil-žo vodel politine krizis oli sigä.
Nauru eläb Avstralijan abunke znamasižes märas. Kazvatab fruktid, kalad. Kalanpüdusen saliž eksportiruiše. Oma importan objektaks: mašinad da mašiništ, poltuz, sauvondmaterialad, söndtavarad, koditehnik.


Kall'voimujupirdand.
Kall'voimujupirdand om kuvad mägikaroiš. Ristitud tegiba niid paleolitan aigan. Kuviden tobj pala om löutud Evropan territorijal, ristitud eliba mägikaroiš päzutamhas pakaižišpäi. Amuižed seinkuvad oma olmas Suvipäivnouzmaižes Azijas mugažo.


Al'tamir (mägikar).
Al'tamir () om mägikar Ispanijan pohjoižel mererandpolel. Üläpaleolitan aigan kall'kuvad oma löutud siš vl 1868. Mülüb Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe vspäi 1985.
Tulend mägikaraha sijadase nitul. Matknikoiden lugumär mägikaras om röunatud vilikon paksun levitandan tagut.


Petroglifad.
Petroglifad vai Kall'kuvad (— «kivi» i "γλυφή" — «leikand») oma išktud kivehe kuvad. Voib vastata kaikil kontinentil päiči Antarktidas. Ei lugegoi kuvid hüvänke znamoiden sistemanke petroglifoikš.
Kaikiš amuižembad kuvad oma mecživatad, kirjutihe niid 40..20 tuhad vot tagaz. Elon kuvad (mectuz, kargud, torad, verotegod) zavodidas aigaližes neolitas (6.−4. voz'tuha edel m.e.).


Brusak.
Brusak () om torokanoiden ("Ectobiidae") sugukundan gaved'. Levitadud sinantropine erik. Hibj om koričman mujun.
Libub Suvižes Azijaspäi, koleb −5 C° lämudel. Elon aktivižuz mäneb öližel aigal päpaloin. Voib leta lühüdas. Ižačun hibj om kaidemb mi emäčun. Emäč tob munitest ičeze hibjan pindal, muniše 4..9 kerdad elos.


Kägentäid.
Kägentäid (, "Acarina") oma gavediden Hämähoukunvuiččed-klassan ("Arachnida") alaklass. Kaikiš äiluguižemb klassan jaguz: nügüd'aigan enamba 54 tuhad erikoid om ümbrikirjutadud, sidä kesken 144 kividunust. Mugoi biologižiden erikoiden erazvuiččend sündui kägentäiden penen suruden tagut.


Kojeged.
Kojeged () oma gavediden polifiletine jouk, pened öližed i hämäran lipkaižed ("Lepidoptera"-heimkund). Jouk mülütab enamba mi 15 tuhad erikoid.
Gavedid oma levitadud kaikedme mail'madme, erased erikod elädas ristitun eländtahoiš (sinantropižed).
Suugiden maihutuzkeskust sase 30..40 millimetrhasai, erasti 60 mm.


Sonzared.
Sonzar' elektronižen mikroskopan tobnendusel, mujud oma ratud
Sonzared () oma gavediden heimkund.


Täid.
Täid (lat. "Anoplura") oma gavedid.


Ludeged.
Ludeged () oma gavediden alaheimkund.
Läz 40 tuhad erikod 50 sugukundas. Om travijoid i ližakahid ludegid maižanduses.


Kodiludeg.
Kodiludeg (lat. "Cimex lectularius") om gaved'.


YouTube.
YouTube (lugese "jutjub", kändase «SinäTorv» anglijan kelespäi) om populärine videohostingan sait.
Sen aluz om pandud vl 2005 uhokun 14. päiväl. Vspäi 2006 se om Google-kompjuterižgigantan tütärkompanijaks. YouTube:n päfater sijadase San Bruno-lidnas (San Franciskon suvine ezilidn), Kalifornii-štatas.
Kävutajad voidas kacta video saital vai panda ičeze videorolikad sinnä.


Lumineižne.
Lumineižne (vai Sneguročka; ven. "Снегурочка") om Uden voden personaž, Pakaine-Dedan vonuk, hänen kaikenaigaine kaimdai i abunik.


Uden voden kuz'.
Uden voden (Raštvoiden) kuz' om Uden voden da Raštvoiden praznikoičendan veroline atribut äjiš mail'man valdkundoiš.
Vero libui Saksanman lidnalaižes kul'turaspäi Uden aigan zavodindal. Tegihe populärižeks Venämas i anglijankel'žiš maiš 19. voz'sadaspäi.
Tradicijan mödhe čomitadas kuzid pranzikale. Kuz' oleleb ratud vai londuseline. Erasti vajehtadas sidä erigoittud oksil kaičemha eläbad pud vai čomitadas eläbid kuzid pertin ezitanhas. Kävutadas toižid-ki igähižvihandoid kavag'puid: piht, pedai. Pandas kuzid irdal i pertiš praznikan aigaks.


Peugeot 308.
«Peugeot 308» ("Pežo 308") om francižen Peugeot-kompanijan C-klassan avto.
Pästandan augotiž — voden 2007 sügüz'ku. Vspäi 2013 tehtas kahtent pol'ved. Vajehti Peugeot 307-avton model'rives.
Dizainan toižendad: hetčbek (5 uksed i 5 sijad, 3 uksed i 4 sijad), universal (5 uksed, 5 sijad), sedan (4 uksed i 5 sijad), kupe (2 uksed i 4 sijad).


Škoda Yeti.
«Škoda Yeti» ("Škoda Jeti") vai «Škoda 5L» om čehijalaine avto, Škoda Auto-kompanijan ezmäine krossover.
Pästtihe vozil 2009−2017. Model' eli restailingas läbi vl 2013. Vn 2015 redukus tehtihe 500-tuhaižen ekzempläran. Jäl'ghetulii — «Škoda Karoq» vspäi 2017.


Renault Logan.
«Renault Logan» ("Reno Logan") om B-klassan büdžetine avto, om ratud Romanijan Dacia-kompanijal, kudamb mülüb Renault-kompanijaha vlpäi 1999.
Tehtas vspäi 2004, kahtenz' pol'v pästtase vspäi 2012. Avto möse kuti Dacia Logan Evropan valdkundoiš (päiči Venämas) i Marokos. Vn 2006 Dacia Logan MCV universal-konor'anke pästtas Venämas kuti LADA Largus.


Kebnavto.
Kebnavto om 2..8 mehen kehette avto, kudamb om märitud passažiroiden i bagažan vedandale. Tarbhaičeb B-kategorjian vedailicenzijad ohjastusen täht. Ku avtos om enamb ištsijid passažiroiden täht, ka se lugese avtobusaks (mikroavtobusaks).
Ezmäine kebnavto om sätud vl 1876. Kebnavtos om nell' (erasti koume) kezrad šinoidenke kahtel värtmudel. Ottud kävutamha poltuz voib olda erazvuitte: benzin, dizel', londuseline vai nozoltadud gaz (metan vai propan-butanan segoituz), vezinik, elektruz, kazmuzvoi, etanol-benzinan segoituz.
Erištadas kebnavtoid neniden tundusiden mödhe: tehmižen valdkund, suruded, likutimen mülü, klass, kävutand. Klassifikacijan ramuded märičesoiš avton olemižen valdkundan käskusištol, eile augotižlibundan valdkundal.
Kaik om läz 1 mlrd kebnavtoid om olmas mail'mas. Kebnavtoiden mail'man tehmine oli 91,7 mln vl 2019, kaikiš suremb — 97 mln vl 2017. Koume valdkundad tehtas niiden pol't: Kitai, AÜV, Japonii.


Jüguavto.
«Daimler-Lastwagen» (1896), üks' ezmäižiš jüguavtoišpäi
Jüguavto om avto, kudamb om märitud jügun vedandale konor'as vai platformal. Jügutehnik sädase jüguavtoiden alusel. Päpalad oma likutim, varmed ram šassil, kabin.
Nened jüguavton toižendad oma olmas: kebn jüguavto (mul'tistop, pikap) i furgon, specialižed jüguavtod, ližavedamanke, avtojonuz (fur). Erased sured specialižed avtod kävutasoiš vaiše teiden irdpolel. Komponuind voib olda erazvuitte: kabin likutimen päl, kapotine vai pol'kapotine; värtmuziden lugu (2..5 da sen enamba), mehanine vai avtomatine ajaimden konorüt, likutimen poltuz (benzin, dizel', gaz, gibridine). Ühthižiden teiden jüguavton jügutoitmižvoind sase 20..25 tonnhasai.
Ezmäine mail'mas jüguavto südäipalandlikutimenke om tehtud Saksanmas Gotlib Daimleran edheotandal vl 1896. Ezmäine jüguavto dizel'likutimenke om sätud Karl Bencan kompanijal vl 1923.


Bencan avto.
Bencan avto () om ezmäine avto mail'mas (kuti Daimleran-ki avto). Se om tehtud vl 1885 germanijalaižel Karl Benc-melestegijal. Ezmäine satusekaz kommertižikš odvahk avto südäipalandlikutimenke mail'mas. Ühthekerazihe vhesai 1893 Mangeim-lidnas, jäl'ghetulii — «Benz Victoria» (nell'kezraine).
Transportine abutuz om saudud kuti nügüd'aigaižed avtod päiči rulid, nened palad oma siš: šassi, benzinlikutim, elektrosütutamine, karbürator, vilugoituzsistem, transmissii, azotimmehanizm. Vhesai 1893 Benz ei voind löuta hüväd pätandad oigendamha da reguliruimha avton likundan čuradust, sikš sädi koumekezrašt avtod.


Annan Kofi.
Kofi Atta Annan (mugažo anglijan kelel; sünd. 8. sulaku 1938, Kumasi, Britanijan Kuldrand — kol. 18. eloku 2018, Bern, Šveicarii) oli ganalaine politikanmez' da diplomat. Radoi 7. generaližen sekretarin (1997−2006). Om Nobelän premijan kožundas laureatan (2001).
Oli sündnu akalaižiden aristokratijan kanzha ühtes sizarenke-kaks'jaiženke, tat oli "fanti"-heimon vejan i radoi Ašanti-agjan gubernatoran. Kofi openui Tedon da tehnologijoiden universitetas (Kumasi), Ženevan Rahvahidenkeskeižiden sidoiden institutas i Massačusetsan tehnologižes institutas. Zavodi kar'jerad üläopenikaks vl 1962 ÜRO:n aluzkundoiš — Mail'man tervhuden kaičendorganizacii, sid' Afrikan ižanduz, azekahad väged i pagenijad. Oli naižiš kahtišti, koume last. Mahtoi pagišta anglijan i francijan kelil, Afrikan kodikelel.


Britanijan Kuldrand.
Britanijan Kuldrand vn 1913 kolonialižen Afrikan kartal. Toižed britanižed kolonijad oma ozutadud ruskedvauvhal mujul
Britanijan Kuldrand (, akan kelel: "Sika Mpoano") oli britanine kolonii Päivlaskmaižes Afrikas. Se kolonii kändihe ripmatomaks Gan-valdkundaks vl 1957. Oficialine kel' oli anglijan kel'.
Istorii.
Sijaližiden kunigahusiden kuldan varad i orjidentorguind vedihe evropalaižid kolonistoid sihe 15. voz'sadaspäi. Kolonijan aluz om pandud vl 1821 Keip Kost-pälidnanke. Kuldrand kändihe valdkundaližeks vspäi 1867. Sirtihe pälidnad Akkrha vl 1877.
Vodele 1901 sijaližiden heimoiden sodad ripmatomudes tuliba lophu, i ižandusen šingotez zavodihe. Saudihe raudteid eksportiruimha londuseližid varoid, tehtihe läžundkodid britanijalaižiden ohjandusen al.


Küd.
Küd () oma Ujelijad-klassan Somukahad-heimkundan alaheimkund.
Živatad sünduiba šihlikoišpäi 143..167 mln vot tagaz. Enamba 20 sugukundad, 520 heimod, 3600 erikod.
Piduz om ühten metran röunoiš tobjimalaz.
Voib vastata küid kaikil kontinentil Antarktidas päiči. Ei ole küid Irlandijas i Udes Zelandijas, Tünen valdmeren keskusen saril da Atlantižen valdmeren penil saril.


Tsvanan kel'.
Tsvanan kel' (ičeze nimituz: "seTswana") om bantu-gruppan kel', Botsvanan da Suviafrikan Tazovaldkundan valdkundkel'.
Pagižijoiden lugu om läz 4,5 millionad rist. Tsvanan kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal.


Porvoo.
Porvoo (mugažo suomen kelel, virktas [ˈporʋoː]; ročin kelel: "Borgå" [ˈbɔrːɡoː]) om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan suvirandanno, Udenma-provincijas. Se om valdkundan 21. lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan aigkirjas läz 1380 vot lidnan oiktusidenke, se om kahtenz' lidn Suomenmas vanhuden mödhe Turkun jäl'ghe. Lidnan suomen nimi om kal'k ročin nimespäi. Nimituz znamoičeb ročikš «lidnuz jogel»: "borg" «lidnuz (zamk)», "å" «jogi».
Vn 1760 lidnan kaks' koumandest paloi. Vanh lidn om kaičenus tähäsai, se om puine tobjimalaz. Vl 1809 Borgon suim vahvišti Suomenman rahvahan avaron avtonomijan, se kändihe necen rahvahan ezmäižeks valdkundanvuiččeks formaks istorijas.
Porvoo šingotase «Neste»-kompanijan kivivoin ümbriradmižen tegimel, «Borealis»-kompanijan polietilenan i polipropilenan tehmižel, vilugoitimiden fabrikal, turizmal. Elektromašiništon Ensto-kompanijan päfater i tegim oma olmas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ühtennimižen jogen randoil, Suomen lahten mero om 15 km suvhe. Matkad Hel'sinkin röunhasai om 30 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha E18-avotel.
Vl 2018 lidnankundan pind — 2 139,81 km², sidä kesken kuivma 654,42 km², meri 1 475,28 km², vezi da sokaz tahond ottas 10,11 km².
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 38 296 ristitud, vl 2010 — 48 768 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Vn 2011 Suomenman rahvahanlugemižen andmusiden mödhe suomen kel' om mamankeleks 64,6% täht lidnalaižišpäi, ročin kel' — 30,1% (vl 1960 oli 54,7%), toižed keled — 5,4%.


Peilin Sara.
Sara Luiz Peilin (; sünd. 11. uhoku 1964, Sendpoint, Aidaho, AÜV) om amerikalaine politikanmez'. Hän om ranu Aläsk-štatan gubernatoran (04.12.2006—26.07.2009).


Rumenchein.
a>-tegijan vn 1885 "Flora von Deutschland, Österreich und der Schweiz"-kirjaspäi («Saksanman, Avstrijan i Šveicarijan flor»)
Rumenchein (vai "Isoetes beringensis") om äivozne heinäsine vedenalaine kazmuz. Mülüb Izoetižed-sugukundha.
Kazvab Pohjoižamerikan i Evropan järviden letkesižel pohjal 4,6 metrhasai süvütte. Areal poleneb veden redustusen tagut, rumenchein om puhthan veden bioindikator. Venäman erik kaičese, mülüb Rusttha kirjha.
Rumencheinän kaidad lehtesed oma 8..20 sm pitte, kazdas kaks' kerdad vodes: kevädel i sügüzel. Äikerdoičese idäčuil.


Ruhj.
Ruhj vai Karbaz — veneh, kudamb om tautadud ünäižes sanktas pun tüvespäi. Tobjimalaz sil ei ole emäpud, lapak pohj. Vaumitas laidoiden formad ligostundal i kuivandal kopran päl cikloil. Ližasaudas laidoid laudoil ku pidab.
Tetas äjan mugoižid venehid Venämas i kaikes mail'mas. Tehmine om koveritoi, kävutadas kiviaigaspäi. Pöudon makundan karbaz oli levitadud penil järvil. Tehtihe habaspäi, mülüti 3..8 ristithusai.


Čžen He.
Čžen He (, kebnenzoittud kit.: 郑和; sünd. 1371, Hedai-külä, Kun'jan-makund, Junnan', Min-imperii — kol. 1433 meren matkan aigan vai 1435, Nankin, Min-imperii) oli kitajine matkadai, laivišton pämez' da diplomat.
Seičeme matkad oliba tehtud Indižen valdmeren randoile admiralan ohjastusen al. Merimatkad kändiba Indokitain, Indostanan, Arabijan pol'saren da Päivnouzmaižen Afrikan randoid Min-imperijan vassaloikš, torguindpartnörikš, hot' vaiše severdoikš-se voz'kümnikš.


Gektar.
Gektar (ga) om pindanmäran rahvahidenkeskeine ühtnik. Kävutase man pindan maričemižes neniš sarakoiš: maižanduz, mecižanduz, territorialine planiruind.
1 ga = 10 000 m² = 100 ar = 0,01 km²
Kehkruz 1 ga pindanke om läz 56,4 m radiusal.


Kokteine.
Kokteine om radkalu, nügu pall' tomha lujid iškendoid. Kävutadas iškemha kividme, kivimadme, murenemha savičpanegt.


Taug.
Taug om azeg tomaril amblusen täht.
Ambui kingitab jändet i muga varadab energijad taugan bembles, sid' pästab jäntken, i oigendai bembel' kändab varatud potenciališt energijad lendajan nolan kinetižeks energijaks. Nolan lendandan edhuz sase 250..500 metrhasai, se rippub säspäi, taugan sauvusespäi i bemblen kingitusen vägespäi.
Eziauguižešti kävutihe taugad mecadamha živatoid. Möhemba se oli sodakaluks, kaksitadud vägenke raccastajal hebol. Taug oli levitadud mail'mas, vaiše Avstralijan i Valdmerimaiden rahvahad lugiba keihast parembaks. Aigan mändes sätihe arbaletad taugan alusel (läz 4. voz'sadad EME), se tarbhaiči vähemba mahtusid da vägid.


Nol.
Nol vai tomar om taugan i arbaletan šlibak.


Škol.
Škol ("skola" «joudai aig», sid' «openduz joudjal aigal» i «openduzaig»,) om openduzaluzkund keskopendusen sandan täht. Voib nimitada kaikuttušt openduzaluzkundad školaks levedas hamas: alaškol, muzikškol, čomamahtoline škol, sportivine škol, professionaline škol.
Openduzaig jagase urokoikš, vanhembiš klassoiš — paroikš, niiden keskust om rat'kaig. Ližaaig, fakul'tativad i sebruded oleskeldas urokoiden jäl'ghe. Läz kaikutte škol om arvsanoiden (balloiden) sistemanke, om lopindegzaminoid.
Voib olda toižendoid: keskškol, licei, gimnazii; valdkundaline, privatine; mužikškol, naižškol. Kaikutte škol vahvištab ičeze openduzprogramad valdkundaližen i regionaližen standartiden kävutandanke.


Sapsan (elektrojonuz).
«Sapsan» (ven.: "«Сапсан»") om elektrojonuz. Om tehtud Siemens-kompanijal Venäman täht.
Vspäi 2009 tal'vkun 18. päiväspäi kävub «Moskv (Leningradan päraudtestancii) — Piter (Moskvan päraudtestancii)»-linijadme (aig matkas — 3 časud 45 minutad). Om 10 vagonad jonuses. Vn 2015 kezakuhusai ajoi mugažo «Moskv — Alauz'lidn»-linijadme (aig matkas — 3 časud 55 minutad).


Nin'.
Nin' om noren lehmusen dai toižiden puiden alakor'.
Ninespäi kuvatas virzuid da toižid kodikaluid: puzuid, konorid, burakoid, kašlid, da stal'coid i ištmid eskai.
Nin' oli andan palaks Amuižes Venäs. Sen territorijan sodaväged ottihe kävutamižhe somuzpaidoid i somuzlaudoid 15. voz'sadahasai. Virzud oliba levitadud kengäd Venämas 17.-19. voz'sadal nahkan kal'huden tagut.
Openzihe rata ninen kuidud lapsessai. Varhapandas nined keväz'kezal, edel Stroicanpäiväd. Toine operacii om ligotamine pehmitamha, sid' mahtuz plettä ninen paloišpäi oli arvokaz.


Toh'.
Toh' om koivun koren pälembaine šoid (irdpala).


Tohesižed kirjeižed.
Tohesižed kirjeižed () oma kirjeižed i kirjutesed tohel — koivun korel. Ned oma Amuižen Venän kirjkelen muštnikad, sätihe 11.—15. voz'sadoil, edel odvan bumagan levitandad. Tetas enamba mi tuhas mugoižid kirjeižid, kaik ned oma nomeruidud.
Tobmad tohesižiš kirjeižišpäi (enamba tuhad) oma löutud Sures Uz'lidnas. Löutihe enamba 10 kirješt Vanh Russ-, Toržok- i Smolensk-lidnoiden kaivandusiš. Severz'-se kirjeižid oma sadud Vaugedvenäman i Ukrainan lidnoiš. Läz kaik artefaktad oma amuižvenäkel'žed, uz'lidnan paginal tobjimalaz, om vähän kirjeižid jumalanpertin slavižel kelel i toižil kelil.


Son'lehtez.
Son'lehtez (), paginoiš mugažo Tätükhein vai Tätüklehtez, om äivozne heinäsine kazmuz. Mülüb Son'lehtesižed-sugukundha, Son'lehtez-heimon tipine erik.
Ümbrikirjutand.
Kazmusen augotižlibund om Evrop, Pohjoine Azii da Keskuzazii, nügüd' levganzi kaikedme mail'madme. Kazvab kuti rujohein kaikil sijil päiči Edahaižes Pohjoižes.
Jurišt om lühüd äjidenke nitinke. Lehtesed oma levedad da munanvuiččed formal. Änikoičeb püštoiktoil kunutaižil 15..45 sm pitte, semendkus-kezakuspäi (pohjoižmaiš) elokuhu-sügüz'kuhusai. Plod om äisemnine konorüt.
Kävutand.
Kazvatadas kul'turas ümbriradamha zelläks. Kävutadas veresid i kuivatud lehtesid, sadas südäivet-ki veresiš lehtesišpäi. Veresed lehtesed anttas ližad tervehtamha nahkan satatesid. Pästtas son'lehtesen südäivet () kävutamha gastritad, dispepsijad i anoreksijad vaste.


Helühein.
Helühein () om heinäsižiden kazmusiden heim 30..40 erikonke, mülüb "Orobanchaceae"-sugukundha.
Üks'vozne kazmuz, om vällänke jurištonke. Küpsad semned rämäitas plodun seinhä kazmusen lehkutamižes tulleil i sil hein om helühü pojav. Voib vastata Evropan (28 erikod), Sibirin i Pohjoižamerikan äjil nepsoil nituil venos vös.
Om rujoheinäks maižanduses. Jured kazdas toižiden kazmusiden vanhil juril, voib satatada kul'turkazmust küt'kindan aigan. Čaptud hein om paha sötmižes, sikš miše om äi seikhid i vähä lehtesid. Pidab otta nitud omaluižeks puhtastamha helüheinäspäi.


Korteh.
Korteh vai Kortehein (), mugažo Hozj paginoiš, om äivoččiden heinäsižiden kazmusiden erik Kortehiden sugukundaspäi.
Putub vastha Evrazijan i Pohjoižamerikan soil, luhtoil, vezištoiden randoil. Korteh om "morii" kazmuz järedan sar'vikahan kabjživatišton, heboiden i sigoiden täht.
Kazmuz om 10..40 sm kortte. Seikh om 1,5..4 mm sankte, lühüdad barbad kazdas härkmen kartte. Mustad jured kazdas muguloihuzidenke tobjimalaz.


Kiz'uhein.
Kiz'uhein () om äivoččiden heinäsižiden kazmusiden erik Kortehed-sugukundaspäi.
Hein om levitadud Evrazijan nepsoiš tahondoiš i Pohjoižamerikadme.
Morii kazmuz, no i zell'kazmuz ristitun täht. Kazvab 60..100 santimetrhasai korkte, sädab žomid luhtoil, nituil, kanghil i mecanröunoil. Korzud tal'vdudas vihandoikš, kävutadas niid herotamha astjoid i metalližid tegesid.


Oravanhänd.
Oravanhänd () om äivoččiden heinäsižiden kazmusiden erik Kortehiden alaheimkundaspäi ("Equisetophyta"). Putub vastha Evrazijas i Pohjoižamerikas, nituil da pöudoil.
Kazmusen toižed nimed paginoiš: kažinhänd, kägenpetklod, kägič, kägipestrušk i kägoinhein.
Navedib subarktižen i venon vönen väghišt letemad keskmäiženke nepsudenke, sikš om levitadud Pohjoižman jogiluhtoiš. Äikerdoičese idäčuil i jurištol.


Takkiž.
Takkiž () om äivoččiden (vai kaks'vozne) heinäsižiden kazmusiden erik. Mülütadas Puzuänikoižed-sugukundan Raudičuižed-tribha da alatribha.
Leviganduz.
Takkiž kazvab okaidud tahoiš, jogiden i ojiden randoil, navedib azotakast mahust. Om levitadud kaiken Evrazijan venos vönes. Invazivine erik Pohjoiž- i Suviamerikas.
Ümbrikirjutand.
Kazmuz om 60..120 sm kortte, erasti koumhe metrhasai. Jur' om värtmudenvuitte 60 santimetrhasai süvütte. Seikh oleleb ruza, järedoidenke lehtesidenke kartoiden südäimen kartte. Lehtez jurenno kazvab 30..50 sm pitte.
Takhen änikod oma torvenvuiččed purpurižed, kazdas tophaks barbiden agjoiš. Änikoičeb kezakus-heinkus. Küps änikuz tartub imetaiživatoiden karvha, muga takkiž levigandeb.
Kävutand.
Varhapandas mectakhen jurid () kazmusen ezmäižel vodel, ottas zelläks niid. Kul'turižen takhen jured kazdas 1 metrhasai pitte i 2 sm sankte.
Tehtas kuidud i pakuitezbumagad seikhišpäi. Putkotadas ploduid lavale nüguhirid vaste, ned tarttas karvale.


Ludeghein.
Ludeghein (, sinonim i edeline latinine päine nimituz "Ledum palustre") om kazmusiden levitadud erik, igähižvihand penzaz. Mülüb Kanabränvuiččed-sugukundha.
Kazvab tundran samalsoiš, mectahondoiden sodunuziš maiš, sädab žomid. Ludeghein oleleb 50..60 sm kortte, erasti 120 sm, jurišt kazvab 40 santimetrhasai süvütte. Enččiden voziden seikhed jurdudas. Kazmuz-mikotrof. Äikerdoičeze semnil i juril.
Ludeghein om travii ristitun i živatoiden täht, pidab keitta ottud met sišpäi. Ottas zelläks vaiše lekarin käskön mödhe, kävutadas insekticidaks (gavedid vaste), rikob kuldatabad stafilokokkad.


Rugižbobaine.
Rugižbobaine (), mugažo Murenduzhein paginoiš, om üks'vozne vai kaks'vozne heinäsine änikoičii kazmuz. Mülütadas Puzuänikoižed-sugukundha.
Kazvab nituil, pöudoil i mecanröunoidme. Seikh om kauged oiged kül'gekaz, 15..100 sm kortte. Jur' om värtmudenvuitte. Änikoičeb kezakus-sügüz'kus.
Rugižbobaine om levitadud Evropas. Keratas änikoid, ottas kävutamižhe änikoid i keskuzližid änikpuzuid zelläks eriži.


Nitrugižbobaine.
Nitrugižbobaine () om äivozne heinäsine kazmuz, mülüb Puzuänikoižed-sugukundha.
Täuz'kaznu om 80 santimetrhasai kortte. Kazvab nituil, mecanröunoil, teveril. Änikoičeb kezakus-sügüz'kus, änikod oma lilaiž-ruskedvauvhad. Änik avaidase tulijale gavedile i tulkib südäimespäi heid'oman andust. Hüvä medenkandai kazmuz.
Kävutase rahvahaližes medicinas kuti kuzenajai, sapinajai, palatusenvastaine i anestezirui abutuz.


.dj.
.dj om Džibutin Internet-domen. Se om avaitud 1996-nden voden 22. päiväl semendkud.


Tüp.
Tüp om miččen-ni materialan pala märhapandud formal, kudambad kävutadas butulkoiden, torvuden vai bot'kan sauptandale.
Tehtas tüpid neniš materialoišpäi: erazvuiččed pud, metalližed ühthesuladused, plastik, fol'g, räzin, stökol.
Pakuidas avtomatan abul. Kävutadas erinijad instrumentad avaidamha mülüid tüpišpäi. Punotüpäd oma olmas ümbärdamha avaidimid.


Šampanj.
Šampanj (franc. "Champagne") om vändai vin, tehtud Francijan Šampan'-regionas.


Vändai vin.
Vändai vin om vin hil'nikan dioksidanke, kudamb tegeb sidä šihaidajaks. Hil'muiktuzgaz sündub londuseližen kävundan processas, gaziruidud kibinoičijan vinan erineden.
Erazvuiččiš maiš (sidä kesken Venämas) vändai vin om šampanjan sinonim. Vinan kävundan process jätktase pakuiteses, ka kävutadas varmdad stökolbutulkad i tüpäd vanuimenke. Vin om vauktan vai ruzan mujun päpaloin, no om severt-se rusttad markad.
Hil'muiktuzgazan liža lähteb tüpän üläihastuseližel «poukahtusel» butulkan avaidusen aigan. Bulüižiden-sil'maižiden vänd fužeran seinil nimitase "perläž:aks". Ku painuz butulkas om koumen atmosferan vähemb, ka sen nimituz om šihaidai vai pol'vändai vin.


Palan.
Palan (,) om Venäman lidnanvuitte žilo da lidnümbrik Kamčatkan randan keskuzpalan päivlaskmas. Om Koräkan ümbrikon keskuz.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1697. Se sai radnikžilon (lidnanvuiččen žilon) statusad vn 1962 20. päiväl heinkud. Lidnümbrik vn 2005 uhokuspäi.
Žilo sijadase Kamčatk-pol'saren päivlaskmažel randištol, Palan-jogen (141 km pitte) oiktal randpolel, jogi lankteb Ohotskan merhe 7 kilometras. Matkad Petropavlovskhasai Kamčatkal om 936 km suvhe avtotedme.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe žilon eläjiden lugu oli 3 155 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 4343 eläjad vl 1989.
Irdkosketused.
*


Morit.
Morit () om Togon pen' lidn. Sijadase valdkundan keskuzpalan suves, mülüb Plato-agjaha.
Lidn sijadase agjan pohjoižröunanno, Päivnouzmaine Mono-prefekturas. Se om prefekturan üks'jäine lidn.


Nkaukau.
Nkaukau («rusked», čvi: "Nkɔkɔɔ") om lidn Ganan suvipalas. Mülüb Päivnouzmaižhe agjaha.
Lidn sijadase agjan päivlaskmas, pol'tel Akkran i Kumasin keskes. Lugetas kvahu-rahvahan päižeks lidnaks.
Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 60 427 ristitud. Severz'-se adivpertid ratas lidnas.


Suomalaine veič.
Suomalaine veič om eriline veičen tip, tegihe populärižeks Venämas 19. voz'sadaspäi. Om adaptiruidud puukko-veič.


Secret Service.
«Secret Service» om ročilaine anglijankel'ne muzikaline grupp Stokhol'maspäi.
Mülükund om Ula Hokansson, Tim Norell, Ul'f Valberg, Tonni Lindberg, Leif Paulsen da Leif Juhansson.
Kaikiš tetabamb gruppan pajo — «10 O'Clock Postman».


Msvati III.
Msvati III (; sünd. kuti "Hänen Kunigahan Korktuz Mahosetive-princ" 10. sulaku 1968, Manzini-lidn, Esvatini) om kahtenz' da nügüdläine Esvatinin kunigaz, ohjastab vs 1986 sulakun 25. päiväspäi.
Hänel om 13 akad i 25 last.


Letsie III.
Letsie III (mugažo anglijan kelel; sünd. 17. heinku 1963, Moridž, Lesoto) om 4. da nügüdläine Lesoton kunigaz vs 1996 uhokun 7. päiväspäi, mugažo oli kunigahan vll 1990-1995.


Lesoto.
Lesoto (sesoto i, sesoto virkand [lɪˈsʊːtʰʊ], anglijan virkand [ləˈsuːtuː]), täuz' oficialine nimituz — Lesoton Kunigahuz (sesoto: "Muso oa Lesotho",), om mererandatoi valdkund Afrikan suves, anklav SAT:an südäimes. Edel ripmatomuden sandad vl 1966 valdkundan territorijan nimi oli Basutolend. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Maseru.
Istorii.
Vn 1966 4. päiväl redukud Lesoto tedištoiti ripmatomut Sures Britanijaspäi.
Valdkundan nügüdläine Konstitucii () om koumanz' lugul, se om vahvištadud vn 1993 1. päiväl sulakud da tuli väghe jäl'geližel päiväl. Vajehtihe sidä severz-se kerdoid, vll 1996, 1997, 1998, 2001, 2004, 2011 i 2018.
Geografijan andmused.
Lesoto om mererandatoi anklav Suviafrikan Tazovaldkundan südäimes, röunan piduz — 1106 km. Valdkundan pind om 30 355 km².
Valdkundan territorijan nell' videndest om enamba 1800 metrad korktusidenke valdmeren pindan päl. Kaikiš korktemb čokkoim om Thabana Ntlenjan-mägi (3482 m).
Londuseližed pävarad oma diamantad, sauvondkivi, vezi, girdoenergii; toižed varad — lete, saved, mahuz.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine parlamentine konstitucine monarhii. Lesoton pämez' om Letsie III-kunigaz.
Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat () 33 ühtnijanke videks vodeks, heišpäi 22 ristitud oma heimoiden vejad, kunigaz vahvištab koumandest. Alakodi om Nacionaline Suim () 120 ezitajanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.
Parlamentan ühtnijoiden edelstrokuižed valičendad oliba vn 2017 3. päiväl kezakud, päministran heitandan radmaspäi jäl'ghe. Nügüdläine päministr om Tom Tabane vn 2017 kezakun 16. päiväspäi, hän radoi jo Lesoton päministran vll 2012−2015.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Lesoton administrativiž-territorialine jagand."
Lesoto jagase 10 ümbrikoks (). Ümbrikod alajagasoiš 80 valičemižümbrikoks (), ned — 129 sijaližeks nevondkundaks ().
Eläjad.
Lesotos elädas lesotolaižed (soto 99,7%). Vl 2011 eläjiden lugu oli 1 894 194 ristitud, vn 2014 heinkus — 1 942 008 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe (2014): protestantad — 47,8%, riman katolikad — 39,3%, toižed hristanuskojad — 9,1%, toižed uskojad — 1,4%, religijatomad — 2,3%.
Toižed sured lidnad (enamba 40 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Hloce da Mafeteng. Vl 2012 oli 7 lidnad enamba 15 tuh. eläjidenke.
Ižanduz.
Lesoton agrarine ižanduz rippub lujas märas Suviafrikan Tazovaldkundan ižandusespäi.
Vl 2010 Lesoton päeksport oli erazvuiččed sobad (63%) da diamantad (33%).


Bah Johan Sebastian.
#suuna Bah Iogann Sebast'jan


Lenka.
Lenka, täuz' nimi om Lenka Kripač (; sünd. 19. keväz'ku 1978, Beg-lidn, Uz' Suviuel's, Avstralii) om avstralijalaine pajatai, aktris da muzikankirjutai.
Kändihe populärižeks jäl'ges "«Everything at Once»"-pajon pästandad. Nece pajo om mülütadud operacižen «Windows 8»-sisteman reklamha.
Biografii.
Lenka om sündnu pen'he Beg-lidnha () valdmeren randal, 225 km suvipäivnouzmha Kanberraspäi, čehalaižen Džiri Kripač-muzikantan-immigrantan i avstralijalaižen Eden-školopendajan kanzha. Sirdi kazvatajidenke Sidneihe seičemevoččen i openuškanzi muzikad alaškolale vaumiten.
Hän läksi mehele, Džeims Gulliver Henkok-pirdajale. Vl 2012 Lenka kändihe mamaks, Kuinn-poig om sündnu. Vl 2016 Etta-tütar om sündnu.


Happy Tree Friends.
«Happy Tree Friends» («HTF», "Ozakahad mecaližed sebranikad") om amerikaine mul'tiplikacine serial trilleran i mustan jumoran žanroiš simpatižiden živatoiden polhe. Om pästtud 1999-ndel vodelpäi.
De-fakto se om kel'tud Venämas, no kogonanzo om populärine ičemoi (dai ei vaiše) valdkundas.


Truganini.
Truganini, paksus mugažo Trugernanner (, "Trugernanner"; sünd. läz 1812, Bruni-sar', Tasmanii — kol. 8. semendku 1876, Hobart, Tasmanii) oli naine, kudambad lugedas jäl'gmäižeks puhtazverižeks tasmanijalaižeks. Pagiži mamankelel, Tasmanijan ühtel kelišpäi.


Smit Fanni Kokrein.
Fanni Kokrein Smit (; sünd. tal'vku 1834, Vaibalen, Flinders-sar', Tasmanii — kol. 24. uhoku 1905, Port-Sainet, Tasmanii, Avstralijan Ühtištuz) oli jäl'gmäine ristit, ken pagiži Tasmanijan kelel kuti mamankelel. Oli segoitadud augotižlibundanke.
Vl 1903 hänen pajod oma änetadud vahasižile cilindroile, i nügüd' nece om Tasmanijan keliden üks'jäine änetamine.


Sor'mikod.
Sor'mikod oma sobiden erik käzivarziden täht. Kindhišpäi erineden, niiš oma erištod kaikuččele sor'mele.
Istorii.
Amuižen Egiptan sor'mikod ozutiba kortktad augotižlibundad. Kaikiš amuižembad sor'mikod oma löutud Tutanhamonan kaumuses. Eziauguižešti tehtihe sor'mikoid hodroita sor'mile, kävutihe kaičemha käzid sömižen aigan i ambumha taugaspäi. Ricarin sobad mülüti täuzid sor'mikoid. Säta tervhut kenenke-ni sor'mikod päle om etiketan norman irdpolel.
Ezmäine sor'mikoiden tegimišt sündui 12. voz'sadal Italijan, sid' Francijan territorijal. Ombleškanzihe sor'mikoid künambrushesai pitte 14. voz'sadaspäi.
Toižendad.
Ombletas nahkaspäi, karvaspäi i kanghišpäi, sidä kesken sintetižiš (kevlar, neopren da toižed), valadas räzinaspäi.


Kindhad.
Kindhad vai alaižed oma tal'veližiden sobiden toižend käzivarziden täht.
Niiš om kaks' erištod: pen' ("käbä") peiglole i sur' sijatamha toižid sor'mid.
Ümbrikirjutand.
Kindhad kaitas lämut paremb mi sor'mikod, alaižiš sor'med oma ühtheze. Tehtas erazvuiččes villaspäi, nahkaspäi, trikokanghaspäi i sintetižiš kanghišpäi (kevlar). Oleldas kombiniruidud materialoišpäi i kaksitadud.
Edahaižen Pohjoižen rahvahiden sädoiden tarbhaine pala, kaičend pakašt vaste. Ottas eriližeks radsobaks vodes läbi kaičemha käzid satatesišpäi, om kebnemb heitta niid mi sor'mikoid.


Livin Vikipedii.
Livin Vikipedii (liv.: "Līvõ Vikipēdij") linneb joudjaks enciklopedijaks livin kelel, Vikipedijan livinkel'žeks jaguseks.


Cürih.
Cürih (, šveic. "Züri" [ˈt͡sʏrɪ], [zyʁik], [dzuˈriːɡo], [tuˈritɕ]) om Šveicarijan kaikiš suremb lidn da transporttesol'm, saksankel'žen Cürihan kantonan pälidn.
Istorii.
Kel'tiž-saksalaine "Turikum"-eländpunkt oli olmas 1. voz'sadaspäi EME. Cürih mainitase lidnaks ezmäižen kerdan vl 929. Cürihan kanton kändihe Šveicarijan videndeks palaks vl 1351.
Vl 1847 ezmäine Šveicarijan raudte ühtenzoiti Cürihad Bazelinke. Lidn om finansižeks keskuseks 19. voz'sadan kahtendes polespäi. Toižen mail'man sodan aigan vn 1945 4. päiväl keväz'kud eli bombardiruindas läbi petuseks armijaspäi, oli heittud 24 tonnad aviabomboid, niiden pol' oli viritajad bombad.
Lidn om Šveicarijan ižandusen keskuz da finansine päsija. Finansižiden UBS-holdingan i Credit Suisse-konglomeratan päfaterad sijadasoiš Cürihas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan pohjoižes, Cürihan järven lodehližen lahten randoil i Limmat-jogen lähtendan sijas (Reinan hurapol'ne bassein), 392..871 m korktusil valdmeren pindan päl (keskmäine — 408 m). Al'pad seištas 30 km suvhe.
Klimat om valdmeren. Heinkun keskmäine lämuz om +18,6 C°, vilukun — +0,4 C°, voden keskmäine lämuz om +9,4 C°. Paneb lunt 85 sm ühtes tal'ves, voib olda pakaižid −20 Cel'sijan gradushasai. Paneb sadegid 1128 mm vodes, enamba semendkus-elokus (122..129 mm kus).
Eläjad.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 393 595 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 440 180 eläjad vl 1962. Läz 1,2 mln ristitud elädas lidnaglomeracijas vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe.
Kodikeled (2011, enamba 2%): saksan kel' — 69,3% (kantonan oficialine), anglijan kel' — 8,8%, italijan kel' — 7,1%, francijan kel' — 4,5%, serban i horvatan keled — 4,1%, ispanijan kel' — 3,9%, portugalijan kel' — 3,1%, albanijan kel' — 2,3%.
Transport.
Kundaline transport om populärine lujas, kaikiden ajandoiden pol' tegese sen äjil toižendoil: avtobusad, lidnelektrojonused, trolleibusad, tramvaid, motorvenehed, funikulörad. Cürihan päraudtestancii vasttab 2,9 tuh. jonusid päiveses.
Rahvahidenkeskeine civiline lendimport ("ZRH", 31,1 mln passažiroid vl 2018) sijadase 10 km pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi, om ühtenzoittud senke raudtel. Tehtas reisid Evropan äjihe lidnoihe, Keskmeren tahoiže, mail'man pälidnoihe i järedoihe lidnoihe.
Irdkosketused.
*


Maseru.
Maseru (mugažo sesoto- da anglijan kelil; kändase sesoton kelespäi «rusttan čurukiven sija») om Lesoton pälidn da kaikiš suremb lidn, agrarižen valdkundan industrialine keskuz. Se-žo om Maserun ümbrikon administrativine keskuz.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1869 policijan lagerikš kuti britanižen protektoratan pälidn. Vspäi 1966 om ripmatoman valdkundan pälidnaks.
Lidn sijadase valdkundan lodehliženno rounanno Suviafrikan Tazovaldkundanke, 1600 m valdmeren pindan päl, Kaledon-jogen (sesoto: "Mohokare") hural randal. Klimat om subtropine mägiden vihmsezonanke (reduku-sulaku).
Vn 1966 rahvahanlugemižen mödhe, Maserun eläjiden lugu oli 28 tuhad ristituid. Ripmatomuden tedotusen jäl'ghe ristitišt ližadaškanzi teravas. Sild Kaledon-joges päliči ühtenzoitab lidnad. Raudtesol'm om lidnas.


Comalies.
«Comalies» (Koma-kelastuz) om Lacuna Coil-muzikgruppan koumanz' al'bom. Se om pästtud vn 2002 8. päiväl redukud.


Karmacode.
«Karmacode» ("Karmkod") om Lacuna Coil-muzikkollektivan nellänz' al'bom. Se om pästtud vn 2006 31. päiväl keväz'kud.


End of Time.
«End of Time» ("Aigan lopind") om „Lacuna Coil“:an pajo da ühtennimine singl «Dark Adrenaline»-al'bomas, kudamb om pästtud 2012-ndes vodes.
Pajon tekst om anglijan kelel.


Kuziine om sündnu mecha.
«Kuziine om sündnu mecha» ("В лесу родилась ёлочка") om populärine venäkel'ne lapsenpajo. Pajatadas sidä Venämas Uden voden praznuičendan aigan.
Om sattud «Kuz'»-runon (1903) alusen Raisa Kudaševan avtoruselpäi. Muzikankirjutai om Leonid Bekman, no pojav melodii om tetab kuti saksalaine rahvahaline 19. voz'sadaspäi, nimitase «Türingijan motiv».


Hobednitid.
Hobednitid oma mujutud nitid, kudambad služidas kut kuden čomitez Uden voden kudoil.
Hobednitid oma tehtud XVIII voz'sadal. Edel evropalaižed sädatiba kuzid naturaližil čomitesil: jablokoil, pähkmil, magedusil dai tohusil.


Lumenšur.
Lumenšur om populärine Uden voden da Raštvoiden suvenir stökolšurun nägul.
Zavottihe tehta lumenšuruid ezimeletaden Francijas, ned oliba ozutadud vn 1889 Mail'man ozutelendal Parižas. Ezmäine patent pästamha šuruid lumenke om anttud avstrižen Venan tegijoile 19. voz'sadan lopus. 1920-nzil vozil lumenšurud levitaškanzihe AÜV:oiš. Tegeškanzihe lumenšuruid suril lugumäril 20. voz'sadan keskes, osttihe niid lahjaks.
Ümbrikirjutand.
Kehker suvenir om aličunke, päpala om täuttud gelil antifrizanke, mugomanke kut glicerin, mugažo loštkil vai plastikal. Pudištandan aigan loštked lumenšurus širmotasoiš aniku «lumi». Suveniran südäimes om penid figuruzid tobjimalaz (čomitadud pranzikale pertiine, lumiuk, kuz'haine da m.e.); erasišti lumenšur voib olda eriliženke mehanizmanke, kudamb vändab praznikmelodijan.
1950-nziš vozišpäi ireg plastik kävutase stöklan sijas tobjimalaz päzutamha satatesišpäi.


Sleep of Right.
«Sleep of Right» ("Oiktusekahuden uni") oli italijalaine dummetal/gotikmetalgrupp Milanaspäi, oli olmas 1994-ndes vodes. Kollektiv pästi ičeze üks'jäižen ühtennimižen demoal'boman.
Vodes päliči «Sleep of Right»-kollektivan muzikantad sädiba «Ethereal»-gotikmetalgruppan, kudamb edelespäi oli udesnimitadud «Lacuna Coil»:aks.
Mülükund oli Andrea Ferro (vokal), Marko Koti Celati (vokal, gitar), Raffaele Cagarija (gitar) da Mikelandželo Al'gardi (barabanad).
Gruppan üks'jäine pajo om "Bleeding Souls" 4'54" hätkte.


Plazm.
a>idenke jäl'ghe. Nece process vedab sädegoitushe, kudamban spektr sättub noustatadud gazale.
Plazm om paloin vai täuzin ioniziruidud gaz, miččes pozitivižiden i negativižiden elektrovägiden kinktuded oma ani ühtejiččed.
Plazm ("«sädud käzil»", "«čomitanus»") om paloin vai täuzin ioniziruidud gaz, kudamb om neitraližiš atomišpäi (vai molekuloišpäi) i vägitadud henegišpäi (ionišpäi i elektronišpäi). Plazman kaikid tärktamb eričuz om sen kvazineitraližuz. Nece znamoičeb, miše pozitivižiden i negativižiden vägitadud henegiden mülündkinktuded tuldas ani kohtaižushe.
Erašti nimitadas plazmad substancijan nelländeks (kovan, nozolan da gazanvuiččen jal'ghe) agregatižeks olendaks.
Antižed filosofad, Empedoklalpäi, vahvištoitiba, miše mir kogoneb nelläs augusespäi: maspäi, vedespäi, il'maspäi da lämoišpäi. Nece vahvištuz erasidenke lähenemidenke ühtes om kožui nügüdläiženke tedokacmusenke nellän agregatižen substancijan olemižen poliš, i plazmale, tetpas, lämoi om sättui. Plazman eričused opendase "plazman fizikal".
Nügüdläižiden kacmusiden mödhe, mirun substancijan fazaolemine om plazm ičeze enambištos (massal läz 99,9 %).
Kaik tähthad oma plazmaspäi, sen ližaks avaruz niiden keskes om täuttud plazmal, hot' harvetud-ki lujas (muga nimitadud "tähtazkeskeine avaruz").


Bekman Johan.
Erkki Johan Bekman (; sünd. 18. semendku 1971, Porvoo, Suomenma) om suomalaine kundantedomez', publicist da oiktusenkaičii, oiktusen doktor. Om Suomenman antifašistižen komitetan pämehen.
Johan Bekman linni tetabaks ičeze kirjutusil Suomenman da Venäman kosketusiš ičekesken. Kaičeb venälaižiden naižiden oiktusid, kudambilpäi Suomenman tobmuded todas lapsid.


Neišlotan kujo.
Neišlotan kujo () om kujo Piterin Viipurin i Kalininan rajoniš. Mäneb Sur' Sampsonijevskii prospektaspäi Oktäbrin raudten Suomenman jonohosai.
Kujo mainitase ezmäižen kerdan vn 1798 kartal i vedab umbikho alusenpanendan aigaspäi, ka sen eziauguine nimituz oli Gluhoi-kujo («umbistadud»). Nimitihe nügüdläižikš käsköl vs 1859 heinkun 14. päiväspäi, sen mödhe Piterin äjad irdad dublirujanke nimitusenke saihe uzid nimid. Kätihe Neišlotan kujoks Suomenman Suren ruhtinazkundan Nüslott-lidnan mödhe (nüg. Savonlidn), Viipurin polen erased toižed irdad saiba Suomenman lidnoiden nimitusid mugažo.
Kujo om 600 m pitte. Ristikoičeb Lesnoi-prospektad. Kümnen pertin ocseinäd kactas kujho.


Ethereal (demo).
«Ethereal» ("Efirine") om Lacuna Coil-muzikkollektivan demoal'bom. Se om pästtud 1996-ndes vodes.
Siloi muzikantad ühtištuiba «Ethereal»-nimenke mugažo. Jäl'ges allekirjutadud kontraktad «Century Media»-leiblanke hö udesnimitiba ičeze muzikgruppan «Lacuna Coil:aks» (sikš ku Grekanmas jo oli olnu grupp karthiženke nimenke).


Bleeding Souls.
«Bleeding Souls» ("Verestunuded henged") om «Sleep of Right»-muzikgruppan (nügüdläižen «Lacuna Coil») üks'jäine pajo.
Kompozicii om pästtud 1994-ndes vodes. Se om mülütadud vn 1995 «Noise of Bolgia»-kompiläcijha.
Pajo om änetadud dummetal-žanras, toižin jäl'ghižihe kompozicijoihe kacten.


Rahvahidenkeskeine kosmosstancii.
Rahvahidenkeskeine kosmosstancii, RKS (,) om orbitstancii, kudambad kävutadas kuti äimetoine kosmostedokompleks. RKS — ühthine rahvahidenkeskeine projekt, kudambha ühtnedas 15 valdkundad (kirjamišton mödhe): Alamad, AÜV, Bel'gii, Brazilii, Danii, Francii, Germanii, Ispanii, Italii, Japonii, Kanad, Norvegii, Ročinma, Šveicarii, Venäma.


Mir (orbitine stancii).
«Mir» () oli nevondkundaline (jäl'ges venämalaine) koumanden sugupol'ven orbitstancii, kudamb oli palakahan äimetoižen tedokompleksan.
Se oli vedatud orbitale vn 1986 uhokus i upotadud Tünehe valdmerehe vn 2001 keväz'kun 23. päiväl.
Stancii kogoni 7 moduläspäi, südäimülü oli 376 m³. Oledan aigan tehtihe enamba 23 tuhad tedokodvid, sidä kesken ezmäižid kodvid kazmusidenke. Kaik 104 kosmonavtad 12 valdkundaspäi radoihe stancijal 28 ekspedicijan ühtnijoikš.


Sinine kit.
Sinine kit vai blüval () om Kitanvuiččiden heimkundan meriživat. Lugumär poleneb lujas. Erištadas koume alaerikod: pohjoine, suvine, liliputusenke (3 metrad lühüdamb mi toižed alaerikod).
Nece om kaikiš suremb živat mail'mas i, aigoin, kaikiš suremb živat, kudamb om konz-ni elänu Mas. Kitan piduz voib olda 33 metrhasai, veduz oleleb enamba 150 tonnad. Erič ujub kaikedme Mail'man valdmeredme.
Sinine kit söb planktonad i penid kaloid. Läz 10 tuhad eričuid, valdmeren redustuz telustab lugumäran udessündutamižele. Elädas 80..90 vodhesai. Kaik saihe 340 tuhad sinižid kitoid 20. voz'sadal, saliž om kel'tud 1970-nziš vozišpäi. Kävutihe lihad i razvad, mugažo «habinod» edel plastikan tehmišt.


Gurbakaz kit.
Gurbakaz kit () om Kitanvuiččed-heimkundan meriživat. "Megaptera"-heimon üks'jäine eläb erik.
Živatan keskmäine piduz om 14,5 m ižačuil i 13,5 m emäčuil, mass — 48 tonnahasai.


Hahk kit.
Hahk kit (vai "Eschrichtius gibbosus") om Kitanvuiččiden heimkundan levitadud meriživat. "Eschrichtiidae"-sugukundan üks'jäine erik.
Elädas Tünen valdmeren pohjoižpalan randištonno, tehtas sezonmigracijoid. Edel 17. voz'sadad eliba mugažo Pohjoižatlantikas i sen Baltijan meres.
Täuz'kaznuded oleskeldas kahesavoččes igäs. Vspäi 1949 oma kaičendan al. Piduz om 11..14,6 m ižoil i 12..15 m emil, mass — 15..35 tonnad.


Grenlandine kit.
Grenlandine kit vai Polärine kit () om Kitanvuiččiden heimkundan levitadud meriživat. "Balaena"-heimon üks'jäine erik, mülüb Siledad kitad-sugukundha.
Elädas Pohjoižen mapoliškon polärižiš veziš. Elon keskmäine hätkeližuz om 40 vot, no püdihe ižačuid enamba mi sada vot igänke. Besedoitas keväz'kezal.
Kaikiš suremb piduz om 18 m ižoil i 20 m emil, veduz — 75..100 tonnad. Erik kaičese vspäi 1935.


Leib.
Leib om sömižprodukt, kudambad tehtas tahthan paštandan, purul ümbriradmižen vai räkištandan mahtal.


Söm.
Söm om kaik, mi sättub söndale i jondale eläjiden organizmoiden täht.
Otandan südäimehe process om sömine, sen jäl'ghe sömänsulatand zavodiše. Söm om tarbhaine täutmaha hibjan energijan varoid i metabolizman himižiden reakcijoiden täht. Mülütab nenid substancijoid: vauktušad, razvad, hil'vezikod, vitaminad, mineralad i mikroelementad. Hibj kazvab, kändase täuz'kaznudeks da eläb toižen ontogenezan kal't.
Jagadas sömid augotižlibundan mödhe: kazmusišpäi i živatoišpäi. Ku söm kogoneb produktoišpäi vaiše ühtenke augotižlibundanke, ka nimitadas sidä dietaks: vegetarižuz, lihadiet, maiddiet da toižed.
Kulinarii om sömän vaumičendan (slokostindan) tedo. Söte om söm kodikoittud živatoiden täht. Sömtegimišt pästab sömtavaroid maižandusen da erasiden toižiden sarakoiden pol'fabrikatoišpäi.


Villänkul'turad.
a> — üks' kaikiš tarbhembiš villänkul'turoišpäi.
Villänkul'turad om kaikiš tarbhaižembiden kazmusiden grupp, kudamb andab jüväd — ristitun päsöndtavarad i torhust äjiden tegimišton sarakoile dai sötet maižanduzživatoiden täht.
Kaikiš enamba levitadud villänkul'turad oma nižu, ris, kukuruz, rugiž, hirs', kagr, greč i ozr.
Villän jüviden korged sötmižarvuz märičese sen mülündal (kuivan olendan andmused): hil'vezikod — 60..80%, vauktušad — 7..20%, fermentad, vitaminad (A, B1, B2, B6, PP).


Liha.
Liha om živatoiden kudeh, kudambad kävutadas kuti söm. Voib olda lunke vai ei.
Produktan mülünd: vezi (73..77%), vauktušed (18..21%), razvad (1..3%), ekstraktivižed substancijad (2,6-3,2%), mineraližed substancijad (0,8..1,0%). Lihan mülünd erištase živatan erikod mödhe.
Lihan tobj pala tegese lihasuguiden maižanduseližen kabjživatišton da lindun kazvatandal i rikondal. Mecživatoiden i reptilijoiden liha om harv, no ottase sömäks mugažo. Rahvahad kävutadas lihad ičeze veron i živatoiden olendan olmas mödhe.
Živatoiden lihan vauktušed mülütadas nenid vajehtamatomid aminomuiktusid: fenilalanin, izoleicin, leicin, lizin, metionin, treonin, triptofan, valin. Poliküllästamatomad razvmuiktused oma lihas vaiše. Ekstraktivižed substancijad paremboittas sömän magud, ližatas litud i lujetas sömänsulatusen rauguiden radod.


Kudeh.
Kudeh om organizman stajiden i stajankeskeižen avaruden sistem, kudambad oma ühtenzoittud ühthižel augotižlibundal, sauvusel da funkcijoil.
Gistologii tedoidab kudehiden sauvust. Erazvuiččed radajad ühtheze kudehed sätas elimid.
Živatoiden kudehed jagadas nenikš toižendoikš: ühtenzoitajad, lihasiden, nervkudehed i epitelijan.


Ferro Andrea.
Andrea Ferro (mugažo italijan kelel; sünd. 19. eloku 1973, Aron (P'jemont), Italii) om italijalaine pajatai, Lacuna Coil-kollektivan solist.


Ronson Šarlotta.
Šarlotta Džulija Ronson (; sünd. 7. eloku 1977, London, Sur' Britanii) om britanijalaine (anglijalaine) dizainer da model'jer. Nügüd' eläb i baziruiše Udes Jorkas.


B'jacci Marko.
Marko Emanuele B'jacci (; sünd. 3. sulaku 1977, Sesto San Džovanni, Italii) om italijalaine gitarist, Lacuna Coil-kollektivan ühtnii.


«Uz'vozne»-tarif.
«Uz'vozne»-tarif () om Venäman komedii fantastikan elementoidenke. Režissör — Jevgenii Bedarev.
Ezmäine ozutez oli vl 2008 tal'vkun 4. päiväl.


Uz' voz'.
Uz' voz' om rahvahidenkeskeine praznik, kudambad oigetas joga voden 1. päiväl vilukud grigorianižen kalendarin mödhe. Praznuičendan zavodindan kuro tuleb aigvön järgendusedme. Aigtegod oma praznikehtad, praznikambuškelendad, guleindad. Elon uden pordon tulend oigendase.
Jättas praznuičendata neniš valdkundoiš ičeze kalendarinke vai veroidenke: Indii, Iran, Kitai, Saudan Arabii.
Voden augotiž vilukun 1. päiväspäi om pandud rimalaižel Gai Julii Cezar'-ohjandajal vl 46 EME. Amuižes Rimas nece päiv oli pühätadud Janus-jumalale, hän kaičeb valičendad, verajid da uksid, kaikid zavodindoid.


Spaletti Lučano.
#suuna Spalletti Lučano


Shallow End.
«Shallow End» ("Madalvezi") om Lacuna Coil-muzikgruppan üks' ezmäižiš pajoišpäi. Se om pästtud 1996-ndes vodes ühtendeks pajoks Ethereal-demoal'bomal.


Frozen Feeling.
«Frozen Feeling» ("Jäižed mujandad") om Lacuna Coil:an üks' ezmäižiš pajoišpäi, om pästtud 1996-ndes vodes Ethereal-demoal'bomal.
„Shallow End“-kompozicijaspäi erineden neciš-žo demoal'bomaspäi, nece pajo ei olend nikonz ezitadud fanatoile. Pajon hätkeližuz om 4 minutad 51 sekundad, i nece om kaik, mi om tetpal sen polhe.


B.
B (b) om latinan kirjamišton kirjam.
Om 2. kirjam vepsän kirjamištos.


Raštvad.
Raštvad oma üks' hristanuskondan kaikiš surembiš praznikoišpäi (pühänikoišpäi), Iisusan Hristan Marijal Neiččelpäi sündundan oiktastuseks.


C.
C (c) («ce») om latinan kirjamišton koumanz' kirjam.
Om 3. kirjam vepsän kirjamištos.
Libub grekižen kirjamišton gamma-kirjamespäi. Latinine G-kirjam om saudud C-kirjamen alusel 3. voz'sadal EME.
Znamoičeb tedos: hil'nik, vauktusen piguz, muzikaline do-not, C-vitamin.


Č.
Č (č) om latinan kirjamišton kirjam.
Om 4. kirjam vepsän kirjamištos.


D.
D (d) om latinan kirjamišton kirjam.
Om 5. kirjam vepsän kirjamištos.


E.
E (e) om latinan kirjamišton kirjam.
Om 6. kirjam vepsän kirjamištos.


F.
F (f) om latinan kirjamišton kirjam.
Om 7. kirjam vepsän kirjamištos.


G.
G (g) om latinan kirjamišton kirjam.
Om 8. kirjam vepsän kirjamištos.


Logduzkülä.
Logduzkülä () om külä Vologdan agjan päivnouzmas, sen Babuškinan rajonas.
Vll 2006 (1. viluku) — 2015 (1. kezaku) külä oli Logduzan küläkundan administrativižeks keskuseks. Vspäi 2015 mülüb Podbolotjen küläkundha. Vn 2013 redukus mecanümbriradai edheotand radaškanzi küläs, pästtas vagonlaudad, blokhausad, röunust, naličnikoid.
Külä sijadase rajonan pohjoižpäivnouzmaižes čogas, Šaržen'g-jogen randal (Jugan hura ližajogi). Matkad Babuškinan nimed žilo-rajonkeskushesai om 115 km päivlaskmha. Marjžomad soil i sen'žomad taigal ümbärtas küläd.
Vl 2002 läz 300 ristitud elihe küläs. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe külän eläjiden lugu oli 241 ristitud. Kundaline infrastruktur: aluzškol, kul'turpert', medicinine punkt, Kos'ma- i Damian-pühämehiden puine jumalanpert' (1880).


Belozerskan rajon.
Belozerskan rajon () om rajon Vologdan agjas.
Administrativine keskuz om Belozersk-lidn, kudamb sijadase 214 km Vologd-lidnaspäi.
Lähembaine sur' lidn om Čerepovec, kudambahapäi om 120 km.
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1927 elokun 1. päiväl Leningradan agjan Čerepovecan ümbrikos. Vl 1930 heinkun 23. päiväl heitihe ümbrikod, i vhesai 1937 rajon mülüi Leningradan agjaha kuti administrativine ühtnik. Vs 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi mülüb Vologdan agjaha. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1965.
Geografijan andmused.
Rajonan territorii sijadase päilaskmaha da suvhe Vaugedjärven randalpäi, rajonidenkeskeine röun läbitab järved lodehespäi suvipäivnouzmha. Volgan-Baltijanmeren vezite ümbärdab Vaugedjärven randad. Rajonan piduz pohjoižespäi suvhe — 120 km, päivlaskmaspäi päivnouzmha — 95 km.
Pind — 5 398 nellikkilometrad. Mec otab territorijan nell' videndest (4525 km²). Kaik om 131 järved rajonas.
Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (letked, gravii, dolomit), mec, kala, reskvezi.
Vs 2015 kezakun 1. päiväspäi rajonan territorii alajagase 6 municipaližhe ühtnikha: 1 lidnkundha da 5 küläkundha.
Tobmuz.
Vs 2013 keväz'kun 10. päiväspäi Jevgenii Vladimirovič Šaškin om valitud i radab rajonan da sen administracijan pämehen, Ühthine Venäma-partijan ühtnii. Viž ohjandust alištudas rajonan administracijale.
Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Suim (videnz' kucund, 19 ezitajad). Järgvaličendad sihe oliba vl 2012 keväz'kun 4. päiväl. Aleksei Petrovič Jakovčuk radab sen ezimehen vl 2015.
Käskuzkundaline tobmuz om Belozerskan rajonan käskuzkund.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 19 065 ristitud.
Kaik om 280 eländpunktad rajonas, sidä kesken 1 lidn, 8 žilod, 269 küläd da 2 futorad.
Toižed sured eländpunktad oma Zubovo-külä (1,5 tuh. rist. vl 2002) da Alamondom-žilo (1,1 tuh. rist. vl 2002).
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma mecan varhapanend da ümbriradmine, jogitransport da turizm, sömtegimišt da maižanduz.
Transport.
Rajonankeskeižed avtoted asfal'tižbetonižen alusenke: Belozersk — Čerepovec, Belozersk — Vologd.


Vepsän mifologii.
Vepsän mifologijal om äi ühthižid pirdoid toižiden suomalaiž-ugrilaižiden rahvahiden mifologijanke. Eskai jäl'ges hristanuskondan ottundad 14. voz'sadas vepsläižed varaziba uskondan rahkoiš, hot' i ühtištoitihe heid hristanižidenke kanonidenke.
Vepsän rahvahan hristanedelišt uskondad voib harakterizuida kut animistine i politeistine. Päjumal — Jumou — jumalanjurun, jumalansän da toižiden londuseližiden nägusiden jumal. Edelespäi vepsläižed lugiba händast Il'ja-endustajaks, hänen nimi linni faktižikš nimeks kaikuččele jumalale. Turžas om veden jumalaks. Andmused vepsläižiden toižiden jumaloiden polhe oma kadotud.
Migo järedas vepsän küläs vai žilos om ičeze noidak.


Jumou.
Jumou om päjumal vepsän panteonas.


Amphelasma maculicolle.
"Amphelasma maculicolle" om gaved', mülüb Lehtesensöjad bumbakod-sugukundha ("Chrysomelidae"). Saksalaine Martin Jakobi-entomolog avaiži da ümbrikirjuti erikod vl 1887 "Diabrotica maculicolle"-nimitusenke.
Necil gavedil ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.
Bumbak om Panaman endemik. Hibj om 6,5 millimetrhasai pitte.


Pašgär' (järv').
Pašgären päivnouzman palan nägu dambaspäi
Pašgär' vai Paksjärv () om Venäman Leningradan agjan järv Tihvinan rajonan päivnouzmas. Paksjogi lähteb sišpäi.
Pind om läz 7 km². Järven süvüz om 50 metrad, keskmäine süvüz — 25 m.


Kakkarv.
Kakkarv (,) om enzne vepsän külä Karjalan Tazovaldkundan Änižröunan rajonas, tühjitadud eländpunkt.
Pen' kezaküläpertiden žilo om külän sijas kaikenaigaižeta ristitištota. Sijadase Kaleigan vepsän küläkundan territorijal. Matkad Šoutjärvhesai om 10 km avtotedme, Ust'kahasai (Leningradan agj) — 44 km avtotedme.
Vl 1905 eläjiden lugu oli 218 ristitud.


Peipusjärv.
Järven nägu kosmosaspäi, läz 2000. vot
Peipusjärv (,) om reskveden järv Estinman päivnouzmas i Venäman päivlaskmas. Om videnz' Evropas pindan mödhe.
Pind om läz 2613 km². Järv om 12,9 metrad süvütte, keskmäine süvüz om 7,5 m. Veden tazopind om 30 m valdmeren pindan päl.
Läz 30 joged da ojad lanktas järvhe. Üks'jäine jogi lähteb — Narvanjogi. Järv ühtenzoitase Pskovanjärvenke suves Läminjärven kal't. Peipusjärv otab pindan 73% neniden järviden kompleksas. Kaik 22 sart om olmas järves.
Madalan veden 200..300-metrine šoid vedase pidust' randad. Veden pind rippub voz'aigaspäi. Randad oma letkesižed i čurukivespäi. Järven pohj nimadub süvüdel, se om kaikenaigaine problem laivanlikundale.


Morimopsis lacrymans.
"Morimopsis lacrymans" om gavedin erik (bumbak) "Cerambycidae"-sugukundas. Amerikalaine Džeims Tomson-entomolog löuzi sidä Indijas, avaiži da ümbrikirjuti vl 1857.
Bumbakon gaved'madod sötlesoiš puiden südäimel da bumagal.
Necil gavedil ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Allodemus tricolor.
"Allodemus tricolor" om suviamerikaine gavedin erik (bumbak) "Cerambycidae"-sugukundas. Perti-entomolog avaiži da ümbrikirjuti erikod vl 1832.
Elädas Paragvain i Urugvain territorijal. Bumbakon gaved'madod södas pun südäint i pumaterialid.
Necil gavedil ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Aliboron antennatum.
"Aliboron antennatum" om gavedin (bumbakon) erik. Amerikaiž-francine Džeims Tomson-entomolog (1828–1897) avaiži da ümbrikirjuti sidä vl 1864. Erik om "Aliboron"-heimon üks' videspäi, mülüb "Cerambycidae"-sugukundha.
Necil gavedil ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Aneuthetochorus bivestitus.
"Aneuthetochorus bivestitus" om gavedin (bumbakon) erik "Cerambycidae"-sugukundaspäi. Martins-entomolog avaiži da ümbrikirjuti erikod vl 1962.
Necil gavedil ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Anomonotes leucomerus.
"Anomonotes leucomerus" om gavedin erik (bumbak) "Cerambycidae"-sugukundaspäi. Heller-entomolog avaiži da ümbrikirjuti erikod vl 1917.
Bumbak putub Uz' Kaledonii-sarel.
Necil gavedil ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Alluaudia insignis.
"Alluaudia insignis" om gaved' (bumbak) "Cerambycidae"-sugukundaspäi. "Alluaudia"-heimon üks'jäine erik. Bel'gine Ogüst Lamer-entomolog (1864−1942) avaiži da ümbrikirjuti sidä vl 1893.
Ganan i Liberijan endemik. Gaved'madod sötlesoiš puiden südäimel i bumagal.
Necil gavedil ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Allotraeus orientalis.
"Allotraeus orientalis" om gavedin erik (bumbak) "Cerambycidae"-sugukundaspäi. Uait-entomolog (angl. "White") avaiži da ümbrikirjuti erikod vl 1853.
Bumbakon areal om Suvižen Azijan nened mad: Bangladeš, Laos, Mjanmar. Söb puiden südäint i pumaterialid.
Necil gavedil ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Andinotrichoderes pellitus.
"Andinotrichoderes pellitus" om gaved' (bumbak) "Cerambycidae"-sugukundaspäi. Tippmann-entomolog avaiži da ümbrikirjuti erikod vl 1960.
Necil gavedil ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Ancornallis cristatus.
"Ancornallis cristatus" om gaved' (bumbak) "Cerambycidae"-sugukundaspäi, "Ancornallis"-heimon üks'jäine erik. Amerikalaine Uorren Fišer-entomolog avaiži da ümbrikirjuti erikod vl 1935.
Kalimantan (Borneo)-saren endemik, eläb vaiše siš.
Necil gavedil ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Heaven's a Lie.
«Heaven's a Lie» ("Rai om kelastuz") om „Lacuna Coil“:an pajo da ühtennimine singl «Comalies»-al'bomas, kudamb om pästtud 2002-ndes vodes. Se om üks' kaikiš tetabiš gruppan pajoišpäi.
Pajon tekst om anglijan kelel. Kontekstan mödhe, nece ei ole antireligiozine pajo, kut äjad meletadas.


Swamped.
«Swamped» ("Upotadud") om „Lacuna Coil“:an ühtenz' pajo «Comalies»-al'bomas da ühtennimine singl, kudambad oma pästtud 2002-ndes vodes.
Pajon tekst om anglijan kelel.


Our Truth.
«Our Truth» ("Meiden tozi") om Lacuna Coil-muzikgruppan koumanz' pajo nelländes «Karmacode»-al'bomas da ühtennimine singl, ezmäine al'bomaspäi. Ned oma pästtud 2006-ndes vodes.
Pajo om al'ternativmetal-žanras. Sen tekst om anglijan kelel. Singlan prodüser om Val'demar Sorihta.


Enjoy the Silence.
«Enjoy the Silence» ("Magita hillüdel") om tetab Depeche Mode:an pajo da ühtennimine singl «Violator»-al'bomas, kudamb om pästtud 1990-ndes vodes. Pajon tekst om anglijan kelel.
Nece pajo om änetadud äjil edestajišpäi. Üks' kaikiš tetabambiš kaveroišpäi om Lacuna Coil:aspäi. Nece grupp pästi ühtennimižen singlan 2006-ndes vodes.


Pagač.
Pagač (vai "Rhámnus frangula"), toižed nimed paginoiš — koiranmarjad i šoidobolad, om puidenvuitte penzaz. Se mülüb "Plakačuižed"-sugukundan "Plakačud"-heimho, necen heimon tipine erik.
Leviganduz.
Kazvab seičemehe metrhasai kortte Azijadme i Evropan meczonas. Pil'vesenvastaine penzaz, voib kazda sokahil i vägitomil mahusil, mägiden pautkil (1700 metrhasai ü.m.t.).
Ümbrikirjutand.
Penzhan tüvi om siled, ogahita, möuvhan alašoid om rusked.
Pagačun siniž-mustad plodud oma "morijad" ristitun täht, hot' lindud södas niid.
Kävutand.
Kazvatadas dekorativižeks penzhaks. Kävutadas mezikazmuseks, pumaterialaks, lämbitadud kor't — utandzelläks. Ende kävutihe dubindsubstancijaks, tehmaha porhad i samha pakušt da koričmad mujutint.


Savihein.
Savihein () om heinäsine üks'vozne kazmuz Saviheinižed-sugukundaspäi, Savihein-heimon üks' vides erikospäi.
Kazmuz libui Sirijaspäi. Kazvab 60..100 santimetrhasai pitte. Änikoičeb kezakus-elokus. Plodud oleskeldas küpsad heinkus-sügüz'kus.
Kul'tiviruidas Päivlaskmaižes Evropas i ližatas sömhä veresid lehtesid i änikoid heinäks, mugažo konserviruidud saharanke änikoid. Iranas unotadas kuivatud änikoid čajuks. Venäman linmail ottas rujoheinäks.


Sigankorv.
Sigankorv vai Sovehk () om äivozne heinäsine kazmuz. Erik om Sigankorv-heimon ("Calla") i "Calloideae"-alasugukundan üks'jäine. Mülüb Aroidižed-sugukundha.
Om levitadud Pohjoižen mapoliškon venon vönen sokhiš i toižiš nepsoiš maiš. Kazvab letkesižil i savikahil mahusil, pil'vesenvastaine. Levedlehtesine kazmuz 10..25 sm kortte. Äikerdoičese semnil (ujudas hüvin) i vegetativižikš (jured, urbad), sädab žomid.
Kazvatadas sigankorvad dekorativižeks, peitab vezištoiden randoid. Kazmuz om morii ristitun i järedan sar'vikahan kabjživatišton täht, no kävutase rahvahaližes medicinas. Mäneb sötkeks hirvile, ondatroile, buroile kondjile, majagile.


Sol'hein.
Sol'hein () om äivozne kazmuz. Mülüb Grečanvuiččed-sugukundha ("Polygonaceae").
Toižed nimitused dialektoiš: tuličud, jurutk, kikilistud, muiktad, patrakod, hebonkel' i hebonmuigičud ("Rumex acetosella").
Kazvab Evrazijas, Afrikan pohjoižes da Avstralijan päivlaskmas. Ei navedi muiktoid mahusid. Voib olda 1 metrhasai kortte. Seikh nimitase "varzing:oks". Lehtesed oma kožujad sömhä, kazdas 15-20 sanimetrhasai. Jur' om lühüd, pidab 27 procenthasai dubindsubstancijoid.
Kävutadas südäivet heinäspäi tervehtamha cingad, revmatizmad, sibitest vaste. Voib kazvatada maižanduses. Slokosttäs — vaumitas ščid, möuvast, konserviruidas.


Within Me.
«Within Me» ("Minun südäimes") om Lacuna Coil-muzikgruppan 4. pajo nelländes studižes «Karmacode»-al'bomas (2006) gotine metal-stiliš. Ühtennimine singl om pästtud «Century Media»-leiblal 2007-ndes vodes, nellänz' i jäl'gmäine al'bomaspäi.
Pajon tekst om anglijan kelel. Nece om ezmäine Lacuna Coil:an ballad, kudamb om pästtud singlaks.
Sädajad oma muzikgruppan kaik ühtnijad. Ühthine prodüser om Val'demar Sorihta ("Waldemar Sorychta").


Closer.
«Closer» ("Lähemba") om Lacuna Coil-muzikgruppan pajo nelländes «Karmacode»-al'bomas. Kompozicii da ühtennimine singl oma pästtud 2006-ndes vodes.
Pajon tekst om anglijan kelel. Videoklip om sätud pajole.
Pajo kävutase «Guitar Hero III: Legends of Rock»-vändos kut bonustrek.


Belozerskan rajon (Vologdan agj).
#suuna Belozerskan rajon


Fire.
«Fire» ("Lämoi") om Lacuna Coil:an pajo da ühtennimine singl «Dark Adrenaline»-al'bomas, kudamb om pästtud 2012-ndes vodes.
Pajon tekst om anglijan kelel.


Trip the Darkness.
«Trip the Darkness» ("Pimedusen läbi") om Lacuna Coil-muzikgruppan ühtennimižen singlan pajo gotikmetal-žanras, kudamb om pästtud Italijha i AÜV:oihe 2011-nden voden redukul. Mugažo se om ühtenz' pajo videndes «Dark Adrenaline»-studijanal'bomas (2012).
Pajon tekst om anglijan kelel. Singlan prodüser om Don Gilmor.


Ragozina Natal'ja.
Natal'ja Jur'jevna Ragozina (; sünd. 5. sulaku 1976, Abai (Karagandin agj), Kazahstanan NST, NSTÜ) om tutab venämalaine keskvedusen boksör, mail'man boksan čempionatan vägestai. Om lanktud Ginnessan Rekordkirjaha kut kaikiš arvnimekahamb boksör-neižne mail'mas.


Shallow Life.
«Shallow Life» ("Tühj elo") om Lacuna Coil-muzikgruppan videnz' studine al'bom. Se om pästtud vn 2009 21. päiväl sulakud.


I Like It.
«I Like It» ("Navedin necidä") om Lacuna Coil:an videnz' pajo «Shallow Life»-al'bomas (1. disk) da ühtennimine singl, kudambad oma pästtud 2009-ndes vodes.
Pajon tekst om anglijan kelel.


I Won't Tell You.
«I Won't Tell You» ("En voi sanuda sinei") om Lacuna Coil-muzikgruppan pajo videndes «Shallow Life»-stidijanal'bomas (2nz' 1. diskal da eläbalaz 9nz' 2. diskal) i ühtennimine singl. Ned oma pästtud 2009-ndes vodes.
Pajon tekst om anglijan kelel.


Talosto.
«Talosto» (ven.: "Талосто", kätas suomen kelespäi kuti «kodilezi») om venämalaine kompanii, saubaline akcionerine sebr. Se om kül'menzoittud söndtavaroiden da sömižpol'fabrikatoiden tegii, sen paloin tegeb jähižen. Zavodi pästandad vspäi 1992 Piteriš kuti edheotand suomen da venän investicijoidenke vedamha Ingman- da Valio-kompanijoiden produktoid verhiš maišpäi. Ezmäine tatanmaine tegim om avaitud vl 1995. Nügüd' om tegimid Piteriš, Leningradan, Moskvan da Rostovan agjoiš.


Bela Lugosi's Dead.
«Bela Lugosi's Dead» ("Bela Lugoši om kolnu") om legendine pajo da heiden debütine singl, kudamb om pästtud 1979-nden voden elokul.
Pajon tegii om Devid Džei. Sen tekst om anglijan kelel.
Nece om ezmäine pajo gotikrok-žanras. Se valatoiti jügedrokan šingoteshe, da mugažo gotižen subkul'turan sündundaha.


Batcave.
«Batcave» ([bætˈkeɪv], "Öläpakoiden kar" anglijan kelespäi) oli öine klub Londonas, gotižen subkul'turan sündundtaho. Oli sätud 1982-nden voden heinkus, heittihe vl 1985.
Nece oli kaikiš tetabamb gotikklub mail'mas. Vajehtihe sijadust severz'-se kerdoid. Subkul'turan ezitajad tehtiba sädamižkontaktoid klubas i formiruiba ühthižen gotiklavan. Aigan mändes subkul'turan populärižuz poleni, klub kändihe mel'heižtahoks turistoiden täht, i sauptihe sidä.


World of Warcraft.
World of Warcraft om kaikiš populärižemb MMORPG mail'mas Ginnessan Rekordkirjan mödhe.
Sen tegii — Blizzard Entertainment-kompanii.


Spellbound.
«Spellbound» ("Vedud čudho") om Lacuna Coil-muzikgruppan pajo videndes «Shallow Life»-al'bomas (vn 2009 säduz): 1. diskan 8. pajo i 2. diskan 4. pajo, akustine versii. Ühtennimine singl om edestadud vn 2009 21. päiväl uhokud «Soundwave Festival»-aigtegol avstraližes Brisben-lidnas, muzikklip om pästtud sil-žo aigal.
Pajon tekst om anglijan kelel.


I'm Not Afraid.
«I'm Not Afraid» ("Varaida en") om italižen Lacuna Coil-muzikgruppan pajo videndes «Shallow Life»-studijanal'bomas (4nz' 1. diskal i eläbalaz 8nz' 2. diskal), kudamb om pästtud 2009-ndes vodes.
Pajo om edestadud al'ternativmetalan stiliš. Sen tekst om anglijan kelel.


De Agostini.
«De Agostini» () om italine pästandkodi, edheotandoiden ühtennimižen gruppan pala.
Kompanijan aluz om pandud Rimha Džovanni De Agostini-geografal vl 1901. Sirdi Italijan lodeheze, päfaterad sijadasoiš Novar-lidnas i Milanas.
Publikoičeb tedoližpopulärižiden aiglehtesiden tematižid serijoid. Pästab 13 kelel, gruppal om filialoid 30 valdkundas. Radab Venämas vspäi 2004, vspäi 2013 ičeze venämalaine internet-lauk om olmas.


Darginalaižed.
Darginalaižed (, üks'lugu "дарган",) oma üks' surembiš Kavkazan i sen Dagestanan rahvahišpäi. Ristituiden lugu om läz 700 tuhad, elädas Venämas tobjimalaz (589 386 rist. vl 2010), sen Dagestanas (tazovaldkundan ristitišton kudendez) i Stavropolin randan päivnouzmas.
Pagištas läz 14 erazvuttušt darginan kel't, mugažo venän da avaran kelil. Uskojad oma islaman sunnitad päpaloin.


Vederistmad.
Andrea Verokkjo, «Valatuz», läz 1472−1475, Uficci-galerei
Vederistmad oma üks' hristanuskondan kaikiš surembiš praznikoišpäi (pühänikoišpäi). Praznuiše Iisusan Hristan valatusen Joan-Valatajal Iordan-joges znamaks vilukun 19 (6) päiväl. Valatusen aigan, Evangelijoiden mödhe, Iisusale lanksi Jumalan Heng kühkjaižen nägol. Ühten aigan siš Än' Taivhišpäi sanui: «Nece om minun armaz Poig, kudamb om minei mel'he».
Praznuičendan verod.
Ristan ecindan vero Bogojavlenii-praznikan edel Grekanmas (Mikonos-sar')


Lumiuk.
Lumiuk Bavarijas (Saksanma) Uden 2014 voden kanman.
Lumiuk om skul'ptur nepsas lumespäi, kubambad tehtas tal'vel, lapsed tehtas tobjimalaz. Kogoneb koumes šuruspäi da peniš detališpäi, erasti lud (vast) kädes.
Tal'veline bobuštuz, mainitase Evropan dokumentoiš Keskaigaspäi. Ristitun stilizuidud mel'kuva.
Lumiukon kuva kävutase reklamas. Tehtas puhutadud seižujid lumiukoid.


Udinalaižed.
Udinalaižed (udin.: "удийо́х", üks'lugu "уди́",) oma Kavkazan rahvaz. Venäman Dagestanan rahvahad oma heimos heidenke.
Ristituiden lugu om läz 10 tuhad. Elädas Venäman suvipäivlaskmas (Rostovan agj, Krasnodaran rand) i Azerbaidžanas (Gabalan rajon) tobjimalaz.
Pagištas udinan kelel, mugažo venän da azerbaidžanan kelil. Rahvaz alastui assimiläcijale armenijalaižidenke i azerbaidžanlaižidenke. Hristanuskojad religijan mödhe.
Istorii.
Äiluguine rahvaz enččes, Gerodot mainitab sodamehid-utilaižid «Istorii»-tedotös 5. voz'sadal EME. Heimon nügüdläine "udi"-nimituz om kirjutadud ezmäižen kerdan rimalaižen Plinijan «Londuseližes istorijas» (1. voz'sada EME), mugažo antižen mirun toižil tedomehil i armenižiš purtkiš 5. voz'sadaspäi.
Udinalaižed oliba Kavkazižen Albanijan znamasižeks heimoks, sijatihe sen molembid pälidnoid (Kabal i Bard) heiden etnižel territorijal.


Evenkalaižed.
Evenkalaižed (evenk. "эвенкил", ende "тунгусы") oma tungusalaiž-man'čžuralaine rahvaz Venämas i Kitaiš. Oma evenalaižiden heimolaižed.
Rahvahan lugumär om läz 80 tuhad ristituid. Rahvahan kel' om evenkan kel'.


Evenalaižed.
Evenalaižed naižed, aigaline 20. voz'sada.
Rahvahan levigandusen kart Venämas vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe
Evenalaižed (even. "эвен", ende "ламуты") oma tungusalaiž-man'čžuralaine Pohjoižen igähine vähäluguine rahvaz Venäman Edahaižes Päivnouzmas. Oma evenkalaižiden lähižed heimolaižed.
Rahvahan lugumär om läz 22 tuhad ristituid (2002, 2010). Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Rahvahan kel' om evenan kel'.


H.
H (h) om latinan kirjamišton kirjam.
Om 9. kirjam vepsän kirjamištos.


I.
I (i) om latinan kirjamišton kirjam.
Om 10. kirjam vepsän kirjamištos.


J.
J (j) om latinan kirjamišton kirjam.
Om 11. kirjam vepsän kirjamištos.


K.
K (k) om latinan kirjamišton 11. kirjam.
Om 12. kirjameks vepsän kirjamištos, lugetas [ke].


L.
L (l) om latinan kirjamišton kirjam.
Om 13. kirjam vepsän kirjamištos.


M.
M (m) om latinan kirjamišton kirjam.
Om 14. kirjam vepsän kirjamištos.


N.
N (n) om latinan kirjamišton kirjam.
Om 15. kirjam vepsän kirjamištos.


O.
O (o) om latinan kirjamišton kirjam.
Om 16. kirjam vepsän kirjamištos.


Visockii Vladimir.
Vladimir Semönovič Visockii (; sünd. 25. viluku 1938, Moskv, NSTÜ — kol. 25. heinku 1980, sigä-žo) oli legendine nevondkundaline (venämalaine) venäkel'ne pajatai, runokirjutai, teatran i kinon akt'or.
Edesti gitaral avtorine pajo-žanras. Ezmäižed sädused oma tehtud 1960-nzil vozil. Pajatihe pajoid sebranikoiden keskes, sid' magnitofonižed änetused leviganziba valdkundadme i saiba tetabut. Visockijan runoišt kosketi äjid temoid: irdaližed, lagerižed, satirižed, sarnaližed pajod, mugažo sodas, kodielos, sportas.


The EPs.
«The EPs» ("EP:id") om Lacuna Coil:an kompiläcijanal'bom, pästtud 2005-ndes vodes.
Kompiläcijas om pajoid Lacuna Coil- da Halflife-minial'bomoišpäi.


Lacuna Coil (EP).
«Lacuna Coil» (kändase anglijan kelespäi kuti "Pall'az spiral' " vai "Pall'az käm") om ühtennimižen gruppan 1. minial'bom (EP). Se om pästtud 1997-ndes vodes.


Halflife.
«Halflife» ("Pol'čihodamine") om Lacuna Coil:an 2. minial'bom (EP), pästtud 2005-ndes vodes.


Čukčulaižed.
Čukčulaine kanz haski-sugun koiranke 1900-nzil vozil.
Čukčulaižed vai Čukačud (čuk.: "ԓыгъоравэтԓьэт / оравэтԓьэт",) oma rahvaz Venämas.
Lugu om läz 16 000 ristituid (2010). Rahvahan kel' om čukačun kel'.


Neptun (planet).
Neptun om 8. planet Päiväižespäi lugeden Päiväižen sistemas, nellänz' surtte diametral i koumanz' massan mödhe.
Planet om löutud Berlinan observatorijaspäi vn 1846 23. päiväl sügüz'kud. Nimitihe Amuižen Riman meriden Neptun-jumalan oiktastuseks.
Neptunan perigelii om 4 452 940 833 km, afelii om 4 553 946 490 km. Planet punose ümbri Päiväižes da tegeb kogonaižen punondan 164,79 maižes vodes. Päivesen hätkeližuz om 15 časud 57 min 59 s.
Kogoneb vezinikaspäi (läz 80%), gelijaspäi (läz 19%) i metanaspäi (läz 1%). Pened renghad oma planetanno. Gazpindan lämuz om 72 K, keskusen — 5000..7300 K.
Kaik om olmas 14 Neptunan kaimdajad. Kaikiš suremb kaimdai om Triton, om avaitud seičemetoštkümnendel päiväl planetan löudmižen jäl'ghe.


Maidte.
Maidte om spiraline galaktik. Päiväižen sistem (Orionan hijamas) da nägubiden tähthiden enambuz sijadasoiš sen südäimes.
Maidten diametr om läz 100 000 vauktuzvozid, keskmäine sanktuz — 1 000 vauktuzvot, galon sferine diametr om 5..10 tuhad vauktuzvozid. Galaktikas om 200..400 billionad tähthid, kaikiš vanhemb niišpäi, HE 1523-0901, om olmas 13,2 milliardad vozid. Maidten mass om läz 1012 Päiväižen massad.
Nece om üks'jäine galaktik (tetabišpäi nügüdläižen aigan), kudambas elo om olmas.
Maidte Andromedan galaktikan (M31) i Koumesaumnikan galaktikan (M33) ühtes sätas Galaktikoiden Sijališt gruppad enamba mi 40 kaimdajanke penenke galaktikanke.
Galaktikan jüžmak südäin sijadase keskuses, se om ümbärtud galol. Lugetas viž hijamad statistikan andmusiden mödhe: Persein, Orionan, Ambujan, Centavran i Joucnen.


Rutracker.org.
rutracker.org (ende — torrents.ru) om venämalaine BitTorrent-treker, radab vn 2004 sügüz'kuspäi. Se oli kaikiš suremb torrenttreker venälaižes Internetsegmentas, kudamb sai populärižust ei vaiše Venämas da, no mail'man toižiš-ki valdkundoiš. Om enamb mi 12,4 aktivišt kävutajad da läz 1,2 millionad.
Vlpäi 2016 om kel'dud Venäman territorijal kogonaz, no jätktab olda aktivižin kävutadud. Saitan pidai om DreamTorrent-korporacii.


Azerbaidžanalaine pahlav.
Azerbaidžanalaine pahlav (azer.: "azərbaycan paxlavası") om pahlavan eriline tip, kudamb om populärine Azerbaidžanas da Venämas. Om septahthaspäi, pähkmišpäi (tobjimalaz nece om funduk vai grekalaine pähkim) da erazvuiččiden eriližmagutesišpäi.


Leo Klaudio.
Klaudio Leo (; sünd. 1. kül'mku 1972, Čel'je Messapik, Italii — kol. 17. viluku 2013, Milan, Italii) oli italijalaine gitarist Cayne-gruppas, Lacuna Coil:an enzne ühtnii.


Cagarija Raffaele.
Raffaele Cagarija () om italijalaine gitarist Cayne-gruppas. Hän om Lacuna Coil-muzikgruppan enzne ühtnii.


Forti Leonardo.
Leonardo Forti om italijalaine gitarist No Names-gruppas. Hän om Lacuna Coil-muzikgruppan eksühtnii.


Ritter Sport.
«Ritter Sport» om saksalaine torguindmark da šokoladfabrik. Tegeb vspäi 1912 Štuttgartas.
Päeriližuz om šokoladlastuižiden nellikform, kudambad oma jagadud 16 kubuzihe; da eriline „knick-pack“-pälitez. Om läz 40 toižendad (pened da sured lastuižed).


Pornolab.net.
pornolab.net om venälaine BitTorrent-treker erotižen da pornografižen südäiolendanke, rutracker.org-saitan projekt.
Nece om kaikiš suremb pornotreker mail'mas da venälaižes Internetsegmentas sen paloin. Om enamb mi 1,8 aktivišt kävutajad da läz 270 tuhad torrentjagajad.
Om populärine ei vaiše Venämas, no toižiš mail'man valdkundoiš-ki. Saitad napriba hal'g kel'ta; sen serverad hal'g oigenzihe ühtes valdkundaspäi toižehe.


Ketalaižed.
Ketalaižed (ket.: "кето, кет" «ristit», äilugu "денг" «ristitud», «rahvaz»,) oma vähäluguine igähine rahvaz Venäman Sibiriš.
Rahvahan lugumär om 1220 ristitud kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe, vl 2002 oli läz 1 600 ristitud (kaikiš suremb). Rahvahan kel' om izoliruidud ketan kel'.
Elädas Krasnojarskan randan pohjoižpalas tobjimalaz, sen koumes rajonas, Jenisei-jogen basseinas. Rahvahan territorii kändihe Venäman palaks vl 1607. Ende eliba mectusen i kalanpüdandan abul, pedranvodind oli vaiše severziš-se joukuiš. Eziauguine religii om animizm.
Sidodas Suvisibirin erasid kul'turoid ketalaižidenke. Ketoiden i Amerikan indejalaižiden ühthine augotižlibund om todištadud genetižikš.


Jugalaižed.
Jugalaižed (jug.: "югын",) oma rahvaz Venäman Krasnojarskan randan Turuhanskan rajonas, Jenisei-jogen keskmäižen joksmusen randal.
Vn 2002 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe rahvahan lugu oli 19 ristitud, ende kirjutihe ketalaižikš. Vl 2018 kaik 4 jugalašt elihe randas.
Rahvahan kel' oli jugan kel'; nügüd' se om kolnu, i nügüdläižed juglaižed pagištas vaiše venäkelel.


Laškuzlidn.
«Laškuzlidn» (,; venäkel'žes versijas — "Лентяево") om populärine islandiž-amerikaine mul'tiplikacine serial (eläbiden akt'oriden vändonke). Pästtihe vodelpäi 2004. Kaik 4 sezonad om olmas, 100 epizodad, kaikutte pol'časud hätkte.


Al'gardi Mikelandželo.
Mikelandželo Al'gardi () om italijalaine barabananvändai. Hän oli Sleep of Right-gruppan ühtnii (sen čihodamižhesai 1995-ndes vodes da udesnimitandhasai Lacuna Coil:aks). Hänen edesine elo om tundmatoi.


Negidalaižed.
Rahvahan lugumär Venäman regionoidme vl 2010, pala ristitištos
Negidalaižed (negid.: "элькан бэйэнин / амгун бэйэнин" «Amgun'-jogen ristitud», ңегидал-sanaspäi «randal'ne») om Venäman igähine vähäluguine rahvaz.
Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, rahvahan lugu om läz 600 ristitud. Elädas Ukrainas mugažo (52 rist. vl 2001). Rahvahan keled oma negidalin da venän keled.


Udegelaižed.
Udegelaižed (,) oma Pohjoižen igähine rahvaz Venäman suvipäivnouzmas, sen Mererandaližes i Habarovskan randoiš.
Rahvahan lugu om pol'tošt tuhad ristituid (2010), vl 2002 oli 1700 ristitud, poleneb assimiläcijan taguiči. Mamankeled oma udegen i venän keled.


P.
P (p) om latinan kirjamišton kirjam.
Om 17. kirjam vepsän kirjamištos.


R.
R (r) om latinan kirjamišton kirjam.
Om 18. kirjam vepsän kirjamištos.


S.
S (s) om latinan kirjamišton kirjam.
Om 19. kirjam vepsän kirjamištos.


Š.
Š (š) om latinan kirjamišton kirjam.
Om 20. kirjam vepsän kirjamištos.


Z.
Z (z) om latinan kirjamišton kirjam.
Om 21. kirjam vepsän kirjamištos.


Ž.
Ž (ž) om latinan kirjamišton kirjam.
Om 22. kirjam vepsän kirjamištos.


T.
T (t) om latinan kirjamišton kirjam.
Om 23. kirjam vepsän kirjamištos.


U.
U (u) om latinan kirjamišton kirjam.
Om 24. kirjam vepsän kirjamištos.


V.
V (v) om latinan kirjamišton kirjam.
Om 25. kirjam vepsän kirjamištos.


Ižoran Vikipedii.
Ižoran Vikipedii (iž.: "Ižoran Wikipedia") linneb joudjaks enciklopedijaks ižoran kelel, Vikipedijan ižorankel'žeks jaguseks.


Ivan Vasil'jevič vajehtab professijan.
«Ivan Vasil'jevič vajehtab professijan» () om 1973-nden voden nevondkundaline kinokomedii.
Režissör — Leonid Gaidai.


Ul'čilaižed.
Ul'čilaižed (ul'č.: "нани", "ульча" kändase «sijaližed eläjad»,) om Venäman igähine vähäluguine rahvaz.
Lugumär om läz 3 tuhad ristituid (2002), läz kaik elädas Habarovskan randas. Rahvahan keled oma ul'čin i venän keled.
Rahvahan ezitatad eliba Amuran alajoksmusen randoil jo 8 tuhad vozid tagaz.


Pomorad.
Pomorad (ven. i pom.: "поморы") oma venälaižiden etnografine grupp (vai erine rahvaz, miše om ridküzund).
Elädas Venäman pohjoižes. Ühthine lugu om 3113 ristitud (2010). Pagištas venäkelen pomoran dialektal.
Oli avaroid sidoid suomalaiž-ugrilaižidenke rahvahidenke, sidä kesken vepsläižidenke, eriližikš Karjalan päivnouzmas.


Rains.
«Rains» om amerikalaine al'ternativrokgrupp Fort Ueinspäi (Indian-štat), 2000. vlspäi.
Mülükund om "Džeff Reins" (vokal, gitar), "Džeison Anderson" (gitar), "Mett Hopkins" (bass) da "Džo Šul'c" (barabanad).


Ö (aig).
Ö om aigan keskust, mäneb jäl'ges ehtad da homendesen edes. Kaidan hamas (Man täht), ö om aigkeskust, konz Päiväine om alemba, mi gorizontan linijad. Ö tegese jäl'ges tikahtust.
Ku öl Päiväine om gorizontan südäimes, necidä aigpordod kuctas vauktaks öks. Nece näguz voib nähta kezal Man pohjoižes (sidä kesken agjoiš, kus Vepsänma sijadase).


Orokalaižed.
Orokalaižed (orok.: "ульта / уйльта",) oma rahvaz Venämas.
Lugu om läz 400 ristitud (2002), sidä kesken koume nelländest elädas Sahalinan agjas. Rahvahan keled oma orokan da venän keled.


Eht.
Eht om aigan keskust, mändud jäl'ges päiväd da ön edes.
Necen aigan Päiväine sabustab gorizontad da zavodiše tikahtuz; nece rippub voz'aigaspäi i sikš libub erazvuiččiš časuiš.


Kastamonu.
Kastamonu (mugažo turkan kelel;) om lidn Turkanman pohjoižes. Se om Kastamonun agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 18. voz'sadal edel m.e.. Sen nimi oli "Timonion" (grek. "Τιμόνιον") 10. voz'sadahasai m.e., konz Vizantijan tulijan Isaak I Komnenos-imperatoran tat, Manuel Erotikos Komnenos, sai mad siš da sauvoi lidnusen. Lidnuz sai "Kastra Komnenon"-nimen (grek. "Κάστρα Κομνηνών"). Aigan mändes nece nimi oli lühetud "Kastamone"-nimehesai, sid' kätihe nügüdläižikš, turkan kartte. Turkanman «sobiden revolücii» zavodihe Atatürkan paginan jäl'ghe neciš lidnas vn 1925 23. päiväl elokud.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan suves. Se seižub Karasomak-jogen alangištos (Mustmeren bassein), 774 m korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Mustmeren randhasai om 65 km pohjoižhe orhal, Ankar-pälidnhasai om 180 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal vai 240 km avtotedme.
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun i elokun lämuz om +20 C°, vilukun — −1 C°, voden keskmäine lämuz om +9,8 C°. Absolütine minimum oleskeli −26,9 C°. Paneb sadegid 480 mm vodes, enamba semendkus-kezakus (71..74 mm vodes).
Eläjad.
Vn 2011 Turkanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 93 347 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Kastamonun universitet radab lidnas vspäi 2006.
Transport.
Avtote ühtenzoitab lidnad Mustmeren randištonke.
Ühtennimine civiline lendimport ("KFS", 90 tuhad passažiroid vl 2017) om olmas vspäi 2013, se sijadase 10 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Stambulha.
Irdkosketused.
*


Lužkovan stil'.
M. k. „Lužkovan stil'“ om neologizm Moskvan stiližiden eriližusiden znamoičendan täht Jurii Lužkovan lidnanohjandusen pordos (1992-2010).
Lužkovan sauvusiden pästilid oma postmodernizm, eklektik, istorizm, kitč. Harakterizuiše pertišton sistematomusel.
Nece «stil'» sai äi kritikad čomamahtmehišpäi.


Doncova Dar'ja.
Dar'ja Doncova (), todesine nimi — Agrippina Arkad'jevna Doncova (Vasil'jeva) (ven.: "Агриппина Аркадьевна Донцова (Васильева)"; sünd. 7. kezaku 1952, Moskv, NSTÜ) om venälaine kirjutai da TV-vedai, naiždetektividen avtor.


Kuvatud mez' (fil'm, 1973).
«Kuvatud mez'» () om voden 1973 tetab britanine triller. Režissör — Robin Hardi.


Manifesto of Lacuna Coil.
Manifesto of Lacuna Coil» ("Lacuna Coil:an manifest") om parahimiden hitoiden kompiläcijanal'bom. Se om pästtud 2009-ndes vodes.


Spellbound Tour 2009.
«Spellbound Tour 2009» om 2009-žen voden Lacuna Coil:an koncertine tur.
Gruppan hulduteses oli Kill Hannah-, Seventh Void- da Dommin-kollektivad.


Tofalaralaižed.
Tofalaralaižed (tof.: "тоъфа / тофа / топа / тоха",) oma rahvaz, elädas Venäman Irkutskan agjas tobjimalaz.
Lugu om läz 800 ristitud (2002). Rahvahan keled oma tofalaran da venän keled.


Truhmenad.
Truhmenad (truh.: "туркмен", ven.: "трухмены / ставропольские туркмены") oma turkmenalaižiden etnografine grupp.
Elädas Venämas, Stavropolin randas. Ühthine lugu om tundmatoi, läz 13—14 tuhad ristituid (2002). Pagištas turkmenan kelen truhmenan paginal.


Gitar.
Gitar om populärine kaiked mail'madme jändesoit. Sättutoittas kut akkompanine vai soline soit äjižiš muzikaližiš stiliš, ozutesikš blüzas, kantris, flamenkos, rokas da toižiš; i mugažo džazas (harvoin).
Om kaks' gitaran pätoižendad — akustižed da elektrogitarad (no om toižid-ki). Mugažo erinedas niid jäntkiden lugun, korpusan forman, diapazonan, augotižlibundan (valdkundan hamas) mödhe da m. e.
Klassine gitar šingotihe Ispanijas 15. voz'sadal. Nimituz libui amuižgrekan liran kifar-toižendaspäi, sen latinine "cithara"-nimi kändihe Keskaigan nenikš formikš: "kitaire, quitaire, quitarre".
Soiton päpalad oma rezoniruindkorpus, kaglut, konorüt kolkidenke i koume..kuz' jändet. Jäntked kingitadas korpusan alapalan kehkrale iškusele, vätas niil plektran abul.


Lühüdad nardad.
Lühüdad nardad (vai muite nardad) oma laudanvänd melen täht. Sätihe amuižes Iranas.
Nece om kaikiš populärižemb nardoiden toižend. Vänd om kahten täht, partijan hätkeližuz — 5..20 minutad.
Vändon met om sirta kaikid ičeze fiškid ičeze kodihe i sid' heitta niid laudaspäi. Ezmäine mugoine vändai kändase partijan vägestajaks.


Nardad.
Nardad oma tetab Päivnouzmman laudanvänd specifižidenke ohjandimidenke.
Nardoiden pätoižendad oma lühüdad nardad (kaikiš tetabambad kaiked mail'madme) da pit'kad nardad; no om i äi erazvuiččid toižendoid mail'man regioniden riviš.
Vändon laud om jagadud kahteks poleks. Kaks' ristitud ühtnedas vändho, sen seansan hätkeližuz om 5..30 minutad. Kävutadas 15 vauktad fiškad i 15 mustad, kaks' vändlud.


Homnesjäl'gen.
«Homnesjäl'gen» () om voden 2004 tetab amerikaine fil'm-katastrof. Režissör — Roland Emmerih.


Venäman TV-kanalad.
Alemba om Venäman TV-kanaloiden nimikirjutesed.


Operacii «I» da toižed Šurikan ozaitelemižed.
«Operacii «I» da toižed Šurikan ozaitelemižed» () om 1965-nden voden nevondkundaline kinokomedii.
Režissör — Leonid Gaidai.


Kavkazalaine tabanu vai Šurikan uded tegod.
«Kavkazalaine tabanu vai Šurikan uded tegod» () om 1966-nden voden nevondkundaline kinokomedii.
Režissör — Leonid Gaidai.


Brilliantine käzi.
«Brilliantine käzi» () om 1968-nden voden nevondkundaline kinokomedii.
Režissör — Leonid Gaidai. Fil'mzihe Moskvan agjas, Tuapses, Sočiš i Bakus «Kontrabandistad»-radnimitusenke.


Lukumades.
Lukumades (,) om(a) grekan, turkan da araban keitandoiden mäged emäguz, pončikan pojav.
Tehtas septahthaspäi koričun ližandanke; valatab medel. Söbäd kut desert (Turkanmas) vai murgn'al (Grekanmas).
Üks' desertan šuruine om pen' surud: lukumades harv söbäd üksin, sikš tobjimalaz kävutadas „lukumades“-sanad äilugus-ki.


Pontan grekalaižed.
Pontan grekalaižed, vai pontijalaižed (pont. i grek.: "πόντιοι", turk.: "Pontus rumları", ven.: "понтийцы / понтийские греки") oma grekalaižiden etnografine grupp.
Elädas Grekanmas, Venämas da Turkanmas. Faktižikš, pontijalaižiden kodima om Turkanman territorii (sen pohjoine da öbok), no nügüd' äjad heišpäi hül'gäižiba valdkundad. Ühthine lugu om läz 3 millionad ristituid. Pagištas grekan da venäkelil. Ičeze pontan kel' (dialekt) tezi vaiše läz 300 000 ristitud.


Kolan norvegijalaižed.
Kolan norvegijalaižed (,) oma norvegijalaižiden etnografine grupp. Sirdiba Murmanan randale Aleksandr II-carin vn 1860 käskön jäl'ghe elänzoitmaha tahod, i vodele 1917 oli heid enamba tuhad.
Elädas Venäman Murmanskan agjas. Vodele 2004 kaks' sadad heišpäi sirdiba elämha Norvegijha repatriacijan programan mödhe. Tarkoiged ühthine lugu om tundmatoi. Pagištas norvegijan da venän kelil.


367943 Duende.
2012 DA14-asteroidan lendusen traektorii (Man sires).
2012 DA14 15.−16. uhoku 2013.
367943 Duende vai 2012 DA14 om asteroid appolonoiden gruppas. Om avaitud 2012-nden voden 23. päiväl uhokud La Sagr-observatorijas (Ispanii).
Diametr om läz 44 metrad. Mass om läz 130 tuhad tonnoid. Tegeb täut pörut ičeze värtmudel 9,5 časus. Lendi Mannoks kesköl 2013. vodel uhokun 15. päiväspäi 16. päivähäsai.


Brazilii.
Brazilii (), täuz' oficialine nimituz — Brazilijan Federativine Tazovaldkund (), om valdkund Suviamerikas. Pälidn om Brazilia.
Pindan dai ristitišton mödhe valdkund otab videnden sijan mail'mas.
Istorii.
Vn 1822 7. päiväl sügüz'kud Brazilii tedištoiti ripmatomudes Portugalijaspäi i kändihe Brazilijan imperijaks. Vn 1889 15. päiväl kül'mkud vahvištihe tazovaldkundad da sen ohjastust.
Valdkundan Konstitucii om kahesanz' lugul. Se om vahvištadud parlamental i tuli väghe vn 1988 5. päiväl redukud kaiken rahvahan ümbripagižmižen i znamasižiden kohendusiden löudmižen jäl'ghe. Konstitucii om väges äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografii da klimat.
Brazilii om mavaldkundröunoiš Venesuelanke (röunan piduz — 2137 km), Gajananke (1308 km), Surinamanke (515 km) da Francijan Gviananke (649 km) pohjoižes, Urugvainke suves (1050 km), Argentinanke (1263 km) da Paragvainke (1371 km) suvipäivlaskmas, Bolivijanke (3403 km) da Perunke (2659 km) päivlaskmas, Kolumbijanke lodehes (1790 km). Ühthine röunoiden piduz om 16,145 km. Valdkundan pohjoižpäivnouzmaižed, päivnouzmaižed da suvipäivnouzmaižed randad lainištab Atlantine valdmeri. Randanpird om 7491 km.
Tihedašti elänzoittud man pala sijadase Brazilijan mägištol. Kaikiš korktemb čokkoim om Piko Da Neblin-mägenoc 2994 m ü.m.t., seižub läz Venesuelan röunad. Znamasižed joged oma Amazonas ližajogidenke, Paran da sen ližajoged, i San Fransisku mugažo.
Londuseližed pävarad oma metallad (raudkivend, nikel', tin, marganc, kuld, platin, boksitad, uran, harvad londuses metallad), fosfatad, kivivoi, mec, gidroenergii.
Politine sistem.
Ohjandusen form om federativine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan da sen ohjastusen pämez' om prezident (). Kaik rahvaz valičeb händast nelläks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas (vspäi 1997). Üks' varaprezident om prezidentale abhu, kaik rahvaz valičeb händast mugažo nelläks vodeks.
Parlament om kaks'kodine Nacionaline Kongress (). Üläkodi om Federaline Senat 81 ühtnijanke (kahesaks vodeks). Alakodi om Ezitajiden Kodi 513 deputatanke, kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.
Brazilijan üläühthižed järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 7. päiväl redukud, valitihe parlamentan molembiden kodiden ühtnijoid, i prezidentad varaprezidentanke. Nügüdläine Brazilijan prezident om Žair Bolsonaru vn 2019 vilukun 1. päiväspäi (1. tur — 46,06%, 2. tur — 55,13%); varaprezident om Amilton Mouran siš-žo päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Brazilijan administrativiž-territorialine jagand."
Brazilii jagase 26 štataks (valdkundaks,), da 1 pälidnan federaline ümbrik om völ (Brazilia). Ühtetas štatoid vidhe statistižhe regionha (Pohjoine, Pohjoiž-päivnouzmaine, Päivlaskmaiž-keskuzline, Suvipäivnouzmaine da Suvine). Štatad alajagasoiš 5570 municipalitetaks (üks'lugu port. "município").
Eläjad.
Brazilijas elädas brazilijalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 202 656 788 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Augotižlibundan mödhe (2010): evropalaižed — 47,7%, mulatad (segoitadud evropalaižed afrikalaižidenke) — 43,2%, afrikalaižed — 7,6%, azijalaižed — 1,1%, indejalaižed — 0,4%.
Uskondan mödhe (2010): riman katolikad — 64,6%, toižed katolikad — 0,4%, protestantad — 22,2%, toižed hristanuskojad — 0,7%, spiritistad — 2,2%, toižed uskojad — 1,4%, religijatomad — 8,0%, märhapanendata — 0,4%.
Valdkundan lidnad-millionerad (enamba 2 mln ristituid vl 2014, surembaspäi penembha): San Paulu, Rio-de-Žaneiro, Salvador, Brazilia, Fortalez, Belu Orizonti, Manaus. Lidnalaižiden pala om 87,1% (2020).
Ekonomik.
Vl 2012 Brazilijan päeksport oli raudkivend da sen koncentrat (13%), kivivoi (8%), sojanbabud (7%); toine eksport — rogosahar (5%), kodilind (3%), avtod (2%), kuld (1%), fruktsüdäivezi (1%).


Etimologii.
Etimologii (neniš sanoišpäi: ἔτυμος "etimos" «toduz», «oiged znamoičend» + λόγος "logos" «sekoimine») om kelentedon pala, kudamb tedoidab sanoiden augotižlibundad. Amuižes Grekanmas — tedo sanan eziauguižes znamoičendas.
Terminan šingotez.
Terminan sädajad oma amuižgrekalaižed stoicizman filosofad, sidä kesken Hrisipp (281/278 — 208/205 EME).
Nügüd'aigan etimologii om sanan (vai morfeman) augotižlibundan tedoidusiden mahtused. Järgeližes el'genduses sanan etimologii om mitte taht ezimeletuz sen augotižlibundas. Ottas tedoidusihe enamba mi üht kel't tobjimalaz.
Predmet i metodologii.
Etimologijan predmet om literaturižiden purtkiden i kelen vaihišton formiruidprocessan tedoiduz, mugažo kelen amuižen pordon vaihišton rekonstrukcii. Kelen sanad vajehtasoiš aigan mändes märitud modeliden mödhe, se pimedab sanan eziauguižen forman. Etimolog-tedomez' otab heimkeliden materialid, löudab sidä formad i sel'genzoitab, kut sana kändihe nügüdläižikš.
Etimologii harakterizuiše tedoiduzmetodoiden kompleksal. Tedoitud sana vai sanantüvi panese rindati heimsanoidenke (vai tüvidenke), ühthine tüvi löudase, eziauguine sanantüvi i sen znamoičend kirjutadas kaikuččen istorižen vajehtusen sel'genzoitusenke.


Meteoritan lanktend Uralal vl 2013.
Meteoranvuiččen hibjan poukahtuz atmosferas läz Čeläbinskad oli voden 2013 uhokun 15. päivän homendesel läz 9:20 sijaližen aigan mödhe (UTC+6). Meteoranvuitte hibj poukahtui läz Čeläbinskad korktusel 15—25 km. Tirpnuziden lugun mödhe (1491 ristitud) necil meteorital ei ole analogoid istorijas.


Kelentedo.
Kelentedo (vai kel'tedo, lingvistik) om gumanitarine tedo, kudamb tedoidab ristitun kelid da kel't.
Kaks' alajagust om kelentedos: tedoline i praktine. Hal'g «kelentedo»-tärtusel el'getas arni tedoližen kelentedon. Kaikiš heimolaižemb tedo om semiotik, se om znamoiden polhe.
Kelentedomez' voib kacelta kel't vaiše mamankelen kandajiden paginan faktoiš i röunatud lugumaräl kirjutadud materialoiš (tekstoiš).


Zelmer.
«Zelmer S.A.» om pol'šalaine kompanii da torguindmark, koditehnikan tegii da satai (sidä kesken premium-klassas). Tegeb vspäi 1951 Žešuvas (Alakarpatan sodaveikund), mugažo elektrolikutimid. Päfater sijadase Varšavas.
Kompanii zavodihe kut velosipedoiden i laps'korjiden valdkundaline tegim, pästi pölünimuričuid hätken aigan. Nügüd'aigan tegeb erazvuittušt koditehnikad pertiden i keitimpoliden täht.
Vspäi 2013 kompanii mülüi Bosch-gruppha BSH Hausgeräte GmbH-kompanijan kal't. Vn 2020 vilukus Zelmer om osttud ispanižel «Small Domestic Appliances Group B&B Trends»-kompanijal.


Pori.
Pori (mugažo suomen kelel; «kondjanlidnuz»,) om lidn da lidnankund Suomenman suvipäivlaskmas, Sadakund-provincijan administrativine keskuz. Se om valdkundan ühtenz'toštkümnenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Ročinman Johan III-kunigaz pani eländpunktan alust vodel 1558 udeks torguindlidnaks. Eziauguižin lidn seižui Baltijan meren randal, no meri läksi kuivman ülendusen tagut.
1970-nziden krizisan jäl'ghe holitusen sfer šingotaškanzi i reindustrializacii tegihe. Nügüd' nene sarakod oma lidnas: laivansauvomine, cellülozbumagaine (kombinat), metallanümbriradmine (vas'kensuladuz- i vanundtegimed), sauvondmaterialad (mecpilindtegim i mujutimiden edheotand), mašiništonsauvomine (vill'kombainad da harvesterad).
Geografijan andmused.
Pori sijadase Kokemäen-jogen randoil 20..30 kilometras Botnižes lahtespäi. Meriport valdmerilaivoiden täht mülüb lidnha. Lähembaine toine järed lidn om Tampereh 114 km päivnouzmha.
Vl 2018 lidnankundan pind — 2 062,00 km², sidä kesken kuivma 1 155,79 km², meri 844,26 km², vezi da sokaz tahond ottas 61,95 km².
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 85 113 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 85 363 eläjad vl 2015.


Raum.
Raum (suomen kelel: "Rauma" [ˈrɑumɑ],) om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan suvipäivlaskmas, Sadakund-provincijas. Se om valdkundan 27nz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunkt sai lidnan statusad vn 1442 17. päiväl semendkud aigkirjan mödhe. Rauman vahn lidn (suom. "Vanha Rauma") om pandud mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe.
Raum šingotase meriportal, laivoiden likutimiden sauvondal (Rolls Royce), cellülozbumagaižel tehmižel i pumaterialiden pästandal (Metsä Group), turizmal, mugažo santehnikan tegim radab (Oras). Olkiluoto-atomelektrostancii radab läz lidnad vspäi 1978.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan suvipäivlaskmas, Botnižen lahten randal. Matkad Hel'sinkihesai om 216 km suvipäivnouzmha orhal vai 252 km avtotedme Turkun kal't. Lähižed järedad lidnad oma provincijan Pori-keskuz 50 km pohjoižhe i Turku 90 km suvipäivnouzmha.
Vl 2020 lidnan ühthine pind — 1 110,13 km², sidä kesken kuivma 496,02 km², vezi da sokaz tahond ottas 13,71 km², meri om 600,40 km².
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 42 973 ristitud, vl 2010 — 39 715 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 43 564 eläjad vl 1985.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 95,1%, ročin kel' — 0,3%, toižed keled — 4,6%.
Kari Koski radoi lidnan edeližen pämehen (sügüz'ku 2012 — kezaku 2020).
Galerei.
Rauman ühthine nägu vezičuhundusespäi vn 2012 semendkus.


Razmetelevo.
Razmetelevo (,) om külä Leningradan agjan Vsevoložskan rajonas. Mülüb Koltušin küläkundha. Razmetelevon küläkundan keskuz vll 1980−2013.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1500 Vodin pätinan aigkirjas kuti "Razmesovo-külä" Keltušin külištos.
Külä sijadase rajonan suves, küläkundan päivlaskmas, «Kol»-avtotenno. Ühesa nimitadud irdad i nell' kujod. Pertišt kogoneb kottedžišpäi.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe külän eläjiden lugu oli 3 082 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 3 168 eläjad vl 1997.


Mäglovo (külä).
Mäglovo (,) om külä Leningradan agjas, Vsevoložskan rajonan Koltušin küläkundas.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vn 1727 Ingrijan kartal kuti "Mägilevo".
Külä sijadase rajonan suves, küläkundan päivlaskmas. Viž nimitadud irdad. Lähembaine eländpunkt om Razmetelevo ani lodeheze «Kol»-avtoten taga.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 386 ristitud. Kaikiš suremb külän ristitišt oli 469 eläjad vl 1939.


Traht.
Traht (mugažo saksan kelel) om veroline rahvahansädo germanijankeližiš valdkundoiš.


Sittel' Marija.
Marija Eduardovna Sittel' (; sünd. 9. kül'mku 1975, Penz, Penzan agj, Venäman NFST, NSTÜ) om venämalaine lehtezmez', TV-vedai. Om «TEFI»-premijan laureatan (2005) kuti televizijan informacižen «Vesti»-programan vedai.


Kofemašin.
Kofemašin () om ladim kofen avtomatižele keitandale jüvišpäi vai taptud kofespäi.
Kofemašinad ei pida segoitada kofekeitimenke — ned oma erazvuiččed kodiladimed. Kofemašinan arv om severz'-se kerdoid enamba, kundaližen sömižen edheotandad osttas arni niid. Kofemašinan suruded oma enamba mugažo, sikš miše om enamba detalid i funkcijoid, elektronikan ohjandusen al. Ladluz robaidab avaidusen jäl'ghe, vaumičese edel radod.
Kal'hed modelid mahttas vaumita kofen toižendad painimen ühtel kingitandal.


Gori Edvard.
Edvard Sent-Džon Gori (; sünd. 22. uhoku 1925, Čikago, Illinois, AÜV — kol. 15. sulaku 2000, Haenis (Massačusets), AÜV) oli amerikalaine kirjutai-sürrealist da pirdai ičevuiččes makabr-žanras.


Kastorii.
Kastorii ([kastoˈrʝa],) om lidn Grekanman lodehes. Mülüb Päivlaskmaine Makedonii-agjaha.
Lidn sijadase Orestiad-järven päivlaskmaižel randal, 700 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Šingotase karvsobiden fabrikoil.
Vn 2011 Grekanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 16 958 ristitud, municipalitetan — 35 874 ristitud.


Orestiad.
Orestiad ("Orestiada") om järv Grekanman lodehes.
Pind om 28 km². Järv om 10 m süvütte, pind sijadase 625..630 m ü.m.t. korktusil. Kala da majagad elädas järves.
Ühesa vezivalud lanktas järvhe. Lugetas, miše järv om olmas miocenaspäi, se oli 10 mln vozid tagaz. Kastorii-lidn seižub Orestiadan päivlaskmaižen randan pol'sarel.


Pirenejan pol'sar'.
Pirenejan pol'sar' (,) om pol'sar' Evropan suvipäivlaskmas.
Pind om läz 600 000 km²; kaikiš korktemb čokkoim — 3 478 metrad. Pol'sar' sijadase Ispanijan, Portugalijan da Andorran territorijoiden südäimes.


Real,-.
«real,-» om saksalaine gipermarketoiden verk, Metro AG-kompanijan alajaguz. Nügüd' brend om osttud Auchan-firmale.
Venämas verkon ezmäine lauk om avaitud Moskvha vl 2005. Päiči Saksanmas i Venämas, verk om tehmas Pol'šanmas, Romanijas, Turkanmas da Ukrainas.


Kodiman kaičijan päiv.
Kodiman (Tatanman) kaičijan päiv () om Venäman valdkundaline praznik, lebupäiv. Oigetas uhokun 23. päiväl. Praznik om pandud Venäman NFST:n VCIK:an Preziduiman käsköl vn 1922 vilukus Rusttan Armijan ezmäižiden toriden muštoks Germanijan imperijan sodavägid vaste vn 1918 uhokus.
Nügüd'aigan oigetas praznikad sen-žo nimenke Vaugedvenämas, Tadžikistanas da Kirgizstanas. Se om lebupäiväks Kirgizstanas vspäi 2004.


LOL.
LOL (mugažo lol; «komedas, kulheze nagrden»; vai "laugh out loud" «nagrda komedas, kulheze»; vai "lots of laughs" «äi nagrad») om anglijankel'ne akronim, internet-mem.
Tobjimalaz kävutadas terminad nagran kuvandale kirjutandformas. Mülütihe lühendust Oksfordan anglijan kelen vajehnikha vn 2011 keväz'kus. Sen keradajiden tedoidusen mödhe, lühendusen ezmäine kirjutadud mainitez «Laughing Out Loud»-znamoičendanke om löutud «Usenet»-verkon Uein Pirsonan oigenduses 1980-nzil vozil.


Jožin z bažin.
«Jožin z bažin» (— «Jožin soišpäi») om pajo čehan kelel. Zdenek Navratil kirjuti sen tekstad. Ivan Mladek oigeti tekstad da kirjuti muzikad i hänen «Banjo Band»-gruppanke pajatiba vl 1977.
Vl 2008 videoklip necen pajon mödhe (Čehoslovakijan televizii, 1978) tegihe internet-memaks Venämas, Mad'jaranmas, Pol'šanmas i Avstrijas ičeze järgeližetoman kulumižen tagut auditorijale, kudamb ei tunde čehan kel't.


Pavlin (časud).
«Pavlin»-časud () oma aigavtomat. Anglijalaine Džeims Koks-melestegii sädi časuid Londonas vl 1772.
Nügüd'aigan časud sijadasoiš Penen Ermitažan Pavil'jonzalas. Kävutadud tehmižes materialad: bronz, hobed, strazad, kuldoičend.
Apparat om rados vajehtusita tehmižen aigaspäi. Zavottäs koumanz'päividme 8. časud ehtal.
Ostmine.
Venäman Grigorii Potömkin-politikanšingotai nägui i päti ostta časuid vl 1777. Jekaterina II-imperatornaine osti niid personaližil rahoil vl 1781, maksoi 11 tuhad rublid (läz 1800 sterlingoiden funtad). Juri-časuidenmastar vedi časuid Venämaha severziš-se puzuiš, sen aigan mehanizman erased palad muretihe vai kadoihe.
Ivan Kulibin-mehanikantedai kerazi apparatad ühtheze tošti.


Bard (hibused).
Bard om hibused mehiden modon alapalas i kaglan ezipalas. Kazvab testosteronan olendan tagut suguküpsmižen jäl'ghe.
Bardan olend, sen puhthuz i holitusenmär oma socialižen statusan tunduz, laskeb suttä mehen gigijenan tazopindas i elos.
Erazvuiččil aigoil mod kantta bardad vajehtihe bardanajandanke. Ristituiden erased gruppad ajadas bardad tobjimalaz (sodamehed, lekarid) praktižiš melišpäi, toižed vastkarin kazvatadas bardad religijan tarbhaičendan mödhe (islamanuskojad, vanhuskolaižed, ortodoksižed judaistad).


Habinod.
Habinod oma hibused, kudambad kazdas mehil modos nenan al ülähulel. Sekundarižen hibuzkatken pala.
Kazdas naižil-ki lujas harvas gormonaližen čurazundan tagut. Rouhijoiden i kažiden rižandhibused nenas ümbri oma vibrissad, niiden augotižlibund om toine. Habinuded oma rakan i gavediden enambusen päl.
Dekorativine funkcii om habinoil, kut bardal-ki, mehen imidžan tarbhaine ližaduz, modon homaičii pird. Vastal'ne tendencii om modon hibusiden täuz' ajand. Mod pidada habinoid vajehtase modon ajandanke amussai, rippub kundan veroišpäi da kosketusišpäi. Habinoiden form voib znamoita märitud sociališt stratad.


Astrarium.
Astrarium (mugažo Planetarium) om amuižed mehanižed astronomižed časud. Italijalaine Džovanni de Dondi-lekar'-astronom (1330−1388) tegi niid vozil 1348−1364.
Tehtihe pojavid časuid edel händast i hänen jäl'ghe, no se statj om dokumentiruidud. Džovanni de Dondi kävuti tehmižes mehanikan mahtusid i časuiden instrumentoid, kudambid levitihe avaros severz'-se voz'sadoid möhemba.
Časud lugihe aigad, ozutihe kalendarin i pühänikoiden datoid. Sen ližaks, Astraruim modelirui Päiväižen sistemad i ozuti planetoiden sirdandad taivhadme Ptolemein sisteman mödhe.


Šaverm.
Šaverm vai šaurm (arab.: "شاورما‎‎", evr.: "שווארמה‎", turk.: "çevirme") om päivnouzmpol'ne (aigoin, turkalaižen augotižlibundan) sömine pitaspäi vai lavašaspäi, kudambad täuttas čaptud räkištadud lihal, ližatas magutesid, painatosid i salatad listuišpäi.


Norhein.
Norhein () om äivozne heinäsine kazmuz Son'lehtesižed-sugukundaspäi. Se om Meclin-heimon tipine erik.
Leviganduz.
Kazvab läz kaikes Evropas (Azorižed sared, Edahaine Pohjoine) i Päivlaskmaižes Azijas. Invazivine erik Sahalin-sarel. Eländtahod oma harv mec, pallištod i mecanröunad, nitud, penzhišt, mäged subal'pižhe vöhösai.
Ümbrikirjutand.
Norheinän seikh om ujelii seižujidenke vezoidenke 15..30 sm i 50 santimetrhasai kortte. Jurišt om hoik, ujelii, kover, henoidenke juridenke. Lehtesiden röun om piikaz, ned oma hibusuzidenke molembiš poliš, 1,5..4 sm pitte i 1..2 sm levette. Änikuz kazvab ülälehtesiden kaimlospäi. Plod om äisemnine konorüt 4..5 mm pitte.
Kazmuz äikerdoičese semnil i juril. Änikoičeb kezakus-elokus, andab ploduid heinkus-redukus.
Kävutand.
Ottas norid lehtesid maguteseks. Kävutadas änikoid andmaha vinale hajud. Ottas zelläks irdpolespäi i südäimehe, tehtas tervehtoitajad čajud, vaumitas keitvet uitod vaste.
Varhapandas ladvoid änikoičendan augotišes, kuivatas +35..+40 C° lämudel. Torhuz sättub kaks' vot.


Nor'mik.
Nor'mik (, -sanaspäi «hein») om äivoččiden tobjimalaz kazmusiden avaros levitadud heim Tähkheinäd-sugukundaspäi.
Putub vastha molembil mapoliškoil, päiči tropižes vönes. Sädab turbišt i stepiden fitocenozad, kazvab 10..140 santimetrhasai kortte.
Ottas kävutamižhe sötmižkazmuseks maižanduses, "Poa pratensis"-erik om vedadud kul'turha. Arvokaz sötmižkazmuz om verez, omaluižel. Semetas i kazvatadas gazonoid, kävutadas vahvitamha pudotesid sauvomižen jäl'ghe.


Bard (lidn).
Bard () om lidn Azerbaidžanan keskuzpalas. Se om Bardan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Amuižen ühtennimižen lidnan jändused oma severziš-se kilometriš nügüdläižes lidnaspäi. Järed torguindlidn oli olmas 5. voz'sadaspäi.
Bard šingotase puvillan puhtastandtegimel, argvoitegimel, raudbetonan tehmižel, omblendfabrikal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Karabahan tazangištol, Terter-jogen hural randal (Kuran bassein), 76 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Bakuhusai om 260 km päivnouzmha. Pened manrehkaidused oma paksud.
Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 41 277 ristitud, rajonan nelländez.
Homaičendad.
*


Kappadokii.
Kappadokii (,, "Gamirk' " vai Կապադովկիա "Kapadovkia", "Kapado(u)kja") om istorine agj nügüdläižes Turkanman territorijas, Anatolijan pol'sarel.
Territorii harakterizuiše koverikahal landšaftal vulkaniženke augotižlibundanke. Tehtud 1. voz'tuhad EME manalaižed lidnad oma kaičenus meiden aighasai, mugažo sured jumalankodid vedadas ičeze istorijan aigaližen hristanuskondan aigaspäi.


MOS Technology 6502.
«MOS Technology 6502» om mikroprocessor 65xx-joukuspäi. Se om sätud amerikaižel «MOS Technology»-kompanijal (1969−2001) vl 1975.
Mikroprocessoran otand oli znamasine kompjuterižen tehnikan šingotesele, abuti sauda kodikompjuterad ičeze odval arvol 1970-nziden voziden lopus. Eskai nügüdläižen aigan «6502» om üks' kaikiš populärižembiš mikroprocessoroišpäi mail'mas, kävutase ližasistemiš.
Nomer 6502 om 8-bitine processor adresan 16 lugunke, se laskeb adresuida operativižen mušton 64 kilobaitad.


Kislov Aleksandr.
Aleksandr Stepanovič Kislov (; sünd. 1808, Piter, Venäman imperii — kol. 1866, sigä-žo) oli venämalaine kirjutai da kelentedon professor. Oli ranu jenaral-intendantižuden arhividen pämehen, mugažo oli venäkelen opendajan Piterin kazvatuzkodin Institutas. Kirjuti severz'-se tedoradoid mineralogijan polhe, mugažo istorižid romanid.


Kivine sild (Piter).
Kivine sild vn 2016 keväz'kus.
Kivine sild () om jaugnikoiden da avtotesild Piterin Gorohovaja-irdal Gribojedovan kanalas päliči. Ühtenzoitab Kazanskii- i Spasskii-sarid, Admiralteiskii-rajonad Keskuzrajonanke vspäi 1776. Lähembaižed kanalan sildad oma Jauhsild i Demidovan sild.
Vl 1752 "Kesksild" () puspäi oli neciš sijas. Nügüdläine sild om saudud vozil 1766−1776, 19 m pitte i 14 m levette, ühtel bembelülähäl. Se kändihe Piterin ezmäižeks sildaks kivespäi, edel sidä kaik sildad oliba puspäi, nimitihe necen tagut. Sildan alused oma butaižes apakospäi, toine om ozrikkivespäi.


Demidovan sild.
Demidovan sild () om sild Piterin Admiralteiskii-rajonas Gribojedovan kanalas päliči, läz Grivcovan kujod (enččes Demidovan kujo). Kävutase jaugnikoiden da avtoiden täht. Ühtenzoitab Kazanin i Spasan sarid. Lähembaižed kanalan sildad oma Kivine sild i Sennoi sild.
Pusild om saudud vodele 1776, kaugedraudasižed bembled — vll 1834−1835 E.A. Adam-inženeran projektan mödhe P.P. Bazen-arhitektoran ühtnendanke. Raudbetonižed apakod oma pandud bemblihe. Sild om 20 m pitte i 16 m levette.
Vspäi 1844 nimituz oli Bankan sild (). Vl 1895 om nimitadud Demidov-pertinpidajan kanzannimen mödhe.


Jauhsild.
Jauhsild () om sild Piterin Keskuzrajonas, Gribojedovan kanalas päliči. Om jaugnikoiden täht. Ühtenzoitab Kazanskii- i Spasskii-sarid vspäi 1931.
Sild oli jaugnikoiden kaiken aigan. Vozil 1931 sauvoihe sildad lämbitusen torviden täht, ühten kerdan tegihe jaugnikoiden pusildad. Nimitihe lähižen Jauhkujon mödhe. Vodele 1951 sild hapni, trassad heittihe, vajehtihe sidä metalližil balkoil tenke puspäi. Nügüdläine sauvuz om 22,5 m pitte i 2,3 m levette.
Bankan sild om ülezkanalan, Kivine sild — mödvedhe.


Gončarov Viktor.
Viktor Mihailovič Gončarov (; sünd. 7. kül'mku 1920, Jekaterinodar, Kubanin da Mustmeren agj, Venäman NFST — kol. 13. semendku 2001, Moskv, Venäma) oli nevondkundaline i venälaine kirjutai, runokirjutai da pirdai. Suren Kodiman voinan toranik. Sai valdkundaližiden arvlahjoiden riven.


Skanavi Mark.
Mark Ivanovič Skanavi (; sünd. 14. viluku 1912, Piter, Venäman imperii — kol. 28. viluku 1972) oli nevondkundaline matematikantedomez', lujetud jügedusen lugutegoiden kogodusiden tegii. Hänen kogodused oma populärižed nügüdläižen aigan-ki, eriližikš kesked edesižid üläopenikoid.
Tedomez' kirjuti mugažo runoid da p'jesoid, harjoiči ezmäižid KVN-joukuid. Vedi ičeze lekcijoid TV:s.
Biografii.
Skanavi oli pästnus Leningradan valdkundaližes universitetaspäi (mehaniž-matematine fakul'tet), sid' openzi Moskvan školoiš i.
Radnikoiči Tün'valdmerižel laivištol Toižen mail'man sodan aigan. Radoi ülämatematikan opendajan vspäi 1954.


Štil'mark Robert.
Robert Aleksandrovič Štil'mark (; sünd. 3. sulaku 1909, Moskv, Venäman imperii — kol. 30. kül'mku 1985, sigä-žo, NSTÜ) oli nevondkundaline kirjutai da lehtezmez'.
Kaikiš tetabamb kirj om «Jälgestai Kal'kuttaspäi», kudamb om kirjutadud vll 1950−1951 i om pästtud ezmäižen kerdan 1958-ndes vodes.


Makeba Miriam.
(Zenzile) Miriam Makeba (mug. oli tet. kut Mama Afrika; sünd. 4. keväz'ku 1932, Johannesburg, Suviafrikan Tazovaldkund — kol. 10. kül'mku 2008, Kastel' Vol'turno, Italii) oli suviafrikalaine pajatai naine da civiližiden oiktusiden kaičii. Vn 1966 „Gremmi“-premijan laureat.


Karjalan kujo.
Karjalan kujo () om kujo Piterin Merenrandaižes rajonas. Vozil 1896−1962 nimitihe "Noskov-kujoks".
Kujo ühtenzoitab Savuškinan i Železnäk-merimehen irdoid. Pertišton tobj pala om saudud 1950-nzil vozil.


Karjalan sild (Piter).
Karjalan sild vn 2013 sügüz'kus.
Karjalan sild () om raudbetonine avtotesild Piterin Merenrandaižes rajonas. Se om Mustjoges päliči. Saudihe vozil 2010−2011.
Sild om 33 m pitte i 13 m levette. Se sijadase Karjalan kujon ladvas da Železnäk-merimehen irdan zavodindas, om saudud ühtenzoitmaha niid kuti Kolomäžskii-teveimen palaks.


Leipäsuo.
Leipäsuo (ven. "Лейпясуо", suom. "Leipäsuo" — "Leibso") om külä Leningradan agjan Viipurin rajonas.
Vl 2007 eläjiden lugu om 59 ristitud.


Sologub Födor.
Födor Sologub (), todesine nimi — Födor Kuz'mič Teternikov (; sünd. 1. keväz'ku 1863, Piter, Venäman imperii — kol. 5. tal'vku 1927, Leningrad, Venäman NFST, NSTÜ) oli venämalaine runokirjutai, prozan kirjutai, dramaturg da publicist. Venäman simvolizman ezitai.


Supra (kompanii).
«Supra» (täuz' nimi, angl.: «Supra Corporation of Japan») om japonijalaine kompanii da torguindmark, elektrotehnikan tegii da satai. Tegeb vspäi 1974 Tokios. Produkcijan toižendad: elektronik avtoiden täht, kodiš kävutadud elektrotehnik, digitaline tehnik, astjad.
Päeriližuz — täizöižikš madal arv toižiden japonijalaižiden brendoiden produkcijoiden kohtha. Om lujas populärine Venämas.


Metz.
«Metz» om saksalaine kompanii, radio- i TV-tehnikan tegii da satai, enččel fotoapparatoiden tegii. Tegeb vspäi 1938 Cirndorfas, Bavarii-federacijanmas.
Kompanii oli tetab kut premium-klassan tehnikan tegii, jagandan-ki jäl'ghe.


Alpatov Mihail.
Mihail Antonovič Alpatov (; sünd. 20. kül'mku 1903, Sibilöv-futor (nüg. Rostovan agjas), Donan sodavägiden agj, Venäman imperii — kol. 17. tal'vku 1980, Moskv, NSTÜ) oli nevondkundaline kirjutai da istorik, istorižiden tedoiden doktor.
Kirjuti istorižid romanoid, tobjimalaz donan kozakišton da postimperialistižen pordon polhe.


Serbin (Tehas).
Serbin (mugažo anglijan, ülälužucen i alalužicen kelil) om külä Tehas-štatas.
Serbinan eläjiden lugu om 90 ristitud (2000). Sijaližed eläjad oma lužicelaižed, mi om väčkuine ičevuiččešti (heiden istorine kodima om Saksanman päivnouzmas). Enamba tuhad immigrantoid-lužicelaižid sirdiba Tehasha kävutaden Serbinad tügiküläks.
Erased eläjad pagištas ičeze kelil tähäsai — ülälužicen da alalužicen keled. Tehasan lužicelaižiden kul'turjäl'gusen muzei radab ph. Pauloin jumalanpertin territorijal.


Čaves Ugo.
Ugo Čavez, täuz' nimi om Ugo Rafael' Čavez Frias (; sünd. 28. heinku 1954, Sabanet, Venesuel — kol. 5. keväz'ku 2013, Karakas, Venesuel) oli Venesuelan valdkundmez' da sodamez', valdkundan 47. prezident (2. uhoku 1999 — 12. sulaku 2002 i 14. sulaku 2002 — 5. keväz'ku 2013).


Dram mectusen aigan.
«Dram mectusen aigan» () om üks' Antonan Čehovan aigaližiš starinoišpäi. Säduz om kirjutadud vn 1884 keskele harvas Čehovan täht detektiv-žanras. Starinoičend vedase ogernikan personaspäi, se om harvuz mugažo.
Starin om publikoitud ezmäižen kerdan Moskvan «Novosti dnä»-lugendlehteses ("Päivän uzištused") vn 1884 elokus — vn 1885 sulakus «A. Čehonte»-psevdonimanke. Kaks' alapälkirjutest om sädusel: «Todhine aigtego» () i «Käskuzkundan radnikan kirjeižišpäi» (päpala, "«Из записок судебного следователя»").
«Dram» om ekraniziruidud Venämas vl 1918, sen ližaks kuz' fil'mad om sätud, i Evropan maiš vspäi 1944.


Idiot (roman).
«Idiot» () om Födor Dostojevskijan roman. Om kirjutadud vl 1868.


Kirjeižed Kolnudes kodišpäi.
«Kirjeižed Kolnudes kodišpäi» () om Födor Dostojevskijan säduz, kogoneb ühtennimižes starinaspäi i sanutesišpäi. Om kirjutadud vozil 1860−1861.


Dahno Vladimir.
Vladimir Avksent'jevič Dahno (,; sünd. 7. keväz'ku 1932, Zaporož'je, Ukrainan NST, NSTÜ — kol. 28. heinku 2006, Kijev, Ukrain) oli tetab nevondkundaline da ukrainalaine mul'tiplikator, režissör da kinotarinantegii. Sädi mul'tfil'mid (enamb 20), sidä kesken tetaban «Kozakad»-mul'tserialan tegii. Ukrainan rahvahan artist (1996).
Biografii.
Školan jäl'ghe priha tuli openumha Kijevan medicinižes institutas, no läz kerdalaz tegi sirdmižen i zavodi opendust Kijevan inženeriž-sauvondan institutas. Pästnus sišpäi vl 1955 i radoi Kijevas arhitektoraks. Dahnon dissertacijan originaline projekt vedi tetabiden M.A. Draicun- i D.J. Čerkasskii-mul'tiplikatoriden tarkust, i hö taričiba hänele paukradod mul'tlikacijan fil'miden udes «Kijevnaučfil'm»-sädamižühtelmases.
Vl 1960 V. Dahno debütirui pirdajaks-mul'tiplikatoraks «Percan ozaitelemine»-mul'tfil'manke, se-žo kändihe sädamižühtelmasen ezmäižeks radoks.


Rahvahidenkeskeine naižiden päiv.
Rahvahidenkeskeine naižiden päiv om praznik i rahvahidenkeskeine päiv, kudambad oigetas joga voden keväz'kun 8. päiväl.
Praznik sündui istorijas naižiden ühtmuden päiväks samha ühtejiččid oiktusid mužikoidenke. Ezmäine praznik oli oigetud kaikel rahvahal vn 1909 28. päiväl uhokud Amerikan Socialistižen partijan taričendan mödhe. Praznuihe Venäman imperijas ezmäižen kerdan vn 1914 8. päiväl keväz'kud kuti todesižikš rahvahidenkeskeine päiv (oigetihe 7 maiš völ: Alamad, Avstrii, AÜV, Danii, Saksanma, Sur' Britanii, Šveicarii), edel sidä oli vaiše mitingoid. Oigendase ÜRO:s vspäi 1975.


Dark Adrenaline.
«Dark Adrenaline» ("Muza adrenalin") om Lacuna Coil-muzikgruppan 5. al'bom. Se om pästtud vn 2012 23. päiväl vilukud.


Panin Andrei.
Andrei Vladimirovič Panin (; sünd. 28. semendku 1962, Novosibirsk, Venäman NFST, NSTÜ — kol. 6. keväz'ku 2013, Moskv, Venäma) oli Venäman teatran da kinon akt'or. Oli pästtud Kemerovon kul'turan institutaspäi (nügüd' Kemerovon kul'turan da čomamahton valdkundaline universitet). Oli elänu «Venälaižen Federacijan arvostadud artist»-arvonke vspäi 1999.


Solženicin Aleksandr.
Aleksandr Isajevič Solženicin (; sünd. 11. tal'vku 1918, Kislovodsk, Terekan agj, Venäman NFST — kol. 3. eloku 2008, Moskv, Venäma) oli venämalaine kirjutai. Dissident da antikommunist. Literaturižen Nobelän premijan laureat (1970).


Venälaine literatur.
Venälaine literatur om literatur venäkelel vai venälaižil tegijoil kirjutadud literatur.
Amuižvenälaine literatur.
Venälaine kirjkel' zavodi lujas šingotadas hristanuskondan otandan jäl'ghe da kirilližen kirjamišton kävutamha otandan jäl'ghe. Sen aigan kirj tundištoiti uden uskondanke da oli abunikan papile službas.
Ottes hristanuskond Vizantijaspäi, amuine Venäma putui sen valatoitusen alle, ližaks, ezmäižed cerkvan papid da kirnikad amuižes Venämas oliba grekalaižed. Ezmäks kaik literatur oli kätud grekan kelespäi: (Biblijan kirjad, pühätatoiden sädused, pühämehiden žitijad (elonstarinad), melevoiden virkandoiden keradused i sen vuitte).
1920 — 1930-nded voded.
Lähtnuded röunan taga kirjutajad — Ivan Bunin, Aleksandr Kuprin, Ivan Šmelöv, Marina Cvetajeva, Georgii Adamovič, Vladislav Hodasevič, Georgii Ivanov
1940—50-nded voded.
Vll 1941−1945 Sur' Kodimaine soda om rodimijan man istorijan tragedii, no sen aigan linni kuti «henktä kebnemba», XX voz'sadan 20-den da 30-den voziden rindatades, konz ei sand ezitada kaikile ičeze pozicii. Meled, kul'tur, literatur ei sirdnus edehepäi. Suren voinan aigan tuleb päzutand ramkoišpäi da realižen, ei pakitoittud, elon mujand. Ičetundmuz ližadab, soda opendab meletada da kacta sil'mihe, kandab päzundad 30-den voziden ideologijaspäi.
Sur' voin ližadab Stalinan arvod, mitte el'gandase kuti vei. Lopuks mif sündui Sured vejad, kudamb vägesti fašizmad. Tulese rahvahan da vejan ühtmuden illüzii.
Stalin ei olend vaumhiš edel sodad; sid' vl. 1941 heinkun 3. päivän (möhäližiš) hän sädab pagin rahvahazepäi: «Velled da sizared!», toimetades, miše tariž lujeta mehiden ičetahtod da patriotizmad. Vl. 1941 sügüzel Jumalatomiden kund oli pästtud poiš, mugažo antireligiozine propagand oli heittud. Muga Stalin rahvahan uskondan vägid keradab, miše virigzoitta patriotizmad.
Valdkundan uz' tundmuz, tarbhuz juriden udessündutamha da patriotizman libutand tuleba. Sen aigan nevondkundaline literatur andoi äjän neche azjaha.
Lirik.
Arni lirik reagirui sodha sen ezmäižiden kuiden aigan.
Runoišt.
1970−1980 voziden ičepästand da sen jäl'gendajad
Literatur lapsiden täht.
XX voz'sadan aigan venälaine literatur lapsiden täht mäni änikole politižiden süiden tagut päazjas. Kornei Čukovskii-runokirjutai zavodi kirjutada ezinenas mugoižid runoid, miččid oma mel'he lapsile. Äjad runokirjutajad tuliba hänen jäl'ghe: Agnija Barto, Samuil Maršak, Sergei Mihalkov, Grigorii Oster, Genrih Sapgir, Roman Sef, Irina Tokmakova, kudamb om tetab ičeze sarnoil-ki, Boris Zahoder, hän om znamasine känduzkirjutai, tegi tundmust venälaižid mail'man klassiženke literaturanke lapsiden täht.
Prozankirjutajad — Lev Kassil', Nikolai Nosov, Viktor Dragunskii, Viktor Golävkin, hö sädiba sanutesid, miččiš päheng om jalotabaine da šal'koda prihaine starinoičeb kaikiš azjoiš, Arkadii Gaidar, Vladimir Sutejev, mitte om sarnoiden tegii, kuvatai da animacijantegii, Vil'jam Kozlov, Vitalii Gubarev, Anatolii Aleksin, Anatolii Ribakov, Sofja Prokofjeva, Eduard Šim, mugažo Eduard Uspenskii, kudamb tegi melel Čeburaškad — rahvahan sarnališt personažad.


Heitämine (serial).
«Heitämine» vai «Likvidacii» () — voden 2007 Venäman äiseriine čomamahtoline fil'm. Režissör — Ursuläk Sergei, sen süžetan pohjal om nevondkundaližen valdan borcuind banditjoukuid vaste voinan jäl'ghe vodel 1946 Odessas, Ukrainas.
Serialas om 14 serijad. Kaikuččen serijan aig om 44..46 minutad. Ezmaine ozutez oli Ukrainas, Inter-telekanalal, vodel 2007 redukun 21. päivän. Möhemba Venämas, Venäma-1-telekanalal.
Serijoiden nimikirjutez da kinotarin.
Serijoil eile nimitusid (muite «1nz' serii», «2nz' serii» i muga edemba).
Starinadamine.
Vodel 2007 ühten aigan fil'manke sen pästihe bumagas — kaks'tomaine «Heitämine»-roman, Moskvan «Rosmen-Press»-painišt. Sen sädai om vaugedvenälaine kirjutai, istorijantedai i TV-vedai Bondarenko Väčeslav. Ezmäine romanan painuz pästihe sädajan nimeta painišton petusen tagut, sen aigan erased lugijad oliba lugenuded kinotarinantegijan Pojarkovan Aleksejan kirjan sädajaks. Vodel 2008 pästihe romanan toine painuz, siš petuz oli jo kohetud.
Roman sädihe literaturižen kinotarinan pohjal ühten aigan sen fil'madamiženke. Sikš miše kirjas äjad pirdad, miččid kinon režissör hül'gäiži fil'madamižen aigan, oma kaitud. Ozutesikš, kinotarinas i romanas Emmik koleb, a fil'man aigan — ei.
Sen ližaks, äi faktižid kinotarinan i sid' fil'man petusid om kohetud romanas. Sur' petuz 2-rangan intendantan polhe kohetud-ki, händast anttihe sudha Toižes Vaugedvenälaižes frontas vl 1943 (2-rangan intendantan arvnimi heitihe vl 1942 sulakus, a Toine Vaugedvenälaine front tehtihe vl 1944 uhokus).
Romanas om äi süžetan linijoid, miččid ei ole ni kinotarinas, ni fil'man aigan. Kirjas Krečetovan tegoiden istorii i motivacii om tarkkohtiš, sid'aig serialan kacujile se om ozoitez, kut Gocmanan kanzan istorii-ki.
Om mel'hetartus, miše romanan sädajal oma Odessan jured: Bondarenkon Väčeslavan ezitat, ezitatan tat da azitatan ded oliba Odessan igähižed eläjad.


Adams Duglas.
Duglas Noel' Adams (; sünd. 11. keväz'ku 1952, Kembridž, Anglii, Sur' Britanii — kol. 11. semendku 2001, Santa Barbar (Kalifornii), AÜV) oli britanijalaine kirjutai, dramaturg da kinotarinantegii, jumoristižiden i fantastižiden sanutesiden tegii. Hänen «Avtostopal galaktikadme»-kirjserii om ühteks kaikiš tetabižišpäi (radiolavastused, TV-serial, fil'm, kompjutervändod). Sirdi AÜV:oihe vl 1999.


Bad Boys Blue.
«Bad Boys Blue» om tetab saksalaine sintipopgrupp Köl'naspäi, vodespäi 1984. Kaikiš tetabižiš kollektivan pajod — «You're a Woman», «Pretty Young Girl», «I Wanna Hear Your Heartbeat (Sunday Girl)» da «Come Back and Stay».
Gruppan mülükund oli lujas toižetui; üks'jäine nügüdläine ühtnii om "Džon Makinerni".


Ročilaine viri (sanutez).
«Ročilaine viri» (ven. "«Шведская спичка»") om Antonan Čehovan sanutez.


Domostroi.
Andrei Räbuškin. Torgovanan pereh 16. voz'sadas.
«Domostroi», täuz' nimituz — Kirj, kudambad kuctas «Domostrojaks» (, "Книга, называемая «Домострой»") om 16. voz'sadan venälaižen literaturan muštnik — käskusiden, nevondoiden da opendusiden kogoduz ristitun i kanzan kaikiš elon čuradusiš. Se mülütab kundaližid, kanzaližid, ižandaližid da religiozižid küzundoid. «Domostrojan» kaiked tetabamb redakcii om tehtud 16. voz'sadan keskes jumalankodin slavižel kelel, sen naceine tegii — Sil'vestr-protopop. Kirj om kirjutadud eläbal kelel, siš om äi muštatišid.


Voin i kožmuz.
«Voin i kožmuz» () om venämalaižen Lev Tolstoi-kirjutajan roman-epopei. Se om kirjutadud vozil 1863−1869, om publikoitud ezmäižen kerdan vll 1865−1869. Kogoneb nelläs tomaspäi i lopsanoišpäi äiluguižidenke sel'genzoitusidenke.
Roman ümbrikirjutab Venäman imperijan ristitkundad sodoiden Napoleonad vaste aigan vll 1805−1812. Lopsanad vedadas starinoičendad 1820. vodhesai.


Vändai (roman).
«Vändai» (ven. "«Игрок»") om Födoran Dostojevskijan roman, kirjutadud vl 1866.


Ižand Proharčin.
«Ižand Proharčin» () om Födor Dostojevskijan sanutez. Om kirjutadud vl 1846.


Kaks'nik (starin).
«Kaks'nik» () om Födor Dostojevskii-kirjutajan aigaline starin. Se om sätud vozil 1845−1846.
Starin läbiti cenzurad satusekahas i om publikoitud ezmäižen kerdan vn 1846 uhokus, Venäman imperijan «Otečestvennije zapiski»-aiglehtesen ("Tatanmaižed kirjeižed") kahtendes nomeras «Golädkin-ižandan ozaitelemižed»-alapälkirjutesenke.
Säduz om ekraniziruidud Sures Britanijas vl 2013, fil'man nimituz () toštab starinan nimed.


Vasil'jev Boris.
Boris L'vovič Vasil'jev (; sünd. 21. semendku 1924, Smolensk, Venäman NFST, NSTÜ — kol. 11. keväz'ku 2013, Moskv, Venäma) oli nevondkundaline i venämalaine kirjutai da scenarist.


Hüväsuguižiden neiččiden Smol'nii institut.
Hüväsuguižiden neiččiden Smol'nii institut (ven. "Смольный институт благородных девиц") oli ezmäine naižiden openduzaluzkund Venämas, kudamb pani naižiden opendusen alusen valdkundas.


Buraka Som Sistema.
«Buraka Som Sistema» om portugalijalaiž-angolalaine kuduru-/hiphopgrupp Burakaspäi, 2006. vlspäi. Om üks' populärižiš Portugalijan hiphopgruppoišpäi, MTV Europe Music Awards-muzikarvlahjan laureat (2008. vodes, kut «Parahim portugalijalaine grupp»).
Mülükund om "DJ Riot", "Li'l John", "Conductor" i "Kalaf".
Üks' gruppan pajoišpäi, «Kalemba (Wegue Wegue)», om mülütadud «Need for Speed Shift»- da «FIFA 10»-kompjutervändoiden saundtrekoihe; mugažo oli ezmäižes sijas Ispanijan da Portugalijan čartoiš.


Izoliruidud keliden nimikirjutez.
Se om täuz' (vai läz täuz') izoliruidud keliden nimikirjutez.


Merežkovskii Dmitrii.
Dmitrii Sergejevič Merežkovskii (; sünd. 14. eloku 1866, Piter, Venäman imperii — kol. 9. tal'vku 1941, Pariž, Francii) — venämalaine kirjutai, runokirjutai, arvostelii, kändmižtegii, istorijan tedoidai, religijan filosof, radnik ristitkundan hüvüdeks. Zinaida Gippius-runokirjutajan mužik. Hobedaigan päsädajišpäi.
Kirjutai oli nominiruidud samha Nobelän premijad literaturas kümne kerdad vspäi 1914. Hänen filosofijan idejad i radikaližed politižed kaceged kucuiba lujas erazvuittušt reakcijad, no eskai opponentad tundištiba Merežkovskijad kut hüväd kirjutajad, originališt melevad mest, žanroiden novatoraks.


Jälgestai Kal'kuttaspäi.
«Jälgestai Kal'kuttaspäi» () om nevondkundaližen Robert Štil'mark-kirjutajan kaikiš tetabamb kirj. Se om istorine roman ozaitelemižidenke. Om kirjutadud vll 1950−1951 lagerin arvoimižiš, «Salehard — Igark»-raudten sauvomižel. Kirj om pästtud ezmäižen kerdan vl 1958.
Romanan tegend šingotase 18. voz'sadal, Suriden geografižiden avaidusiden aigan lopus, Industrialižen revolücijan Anglijas aigan, konz Britanijan imperii zavodiše formirundad.


Vernadskii Vladimir.
Vladimir Ivanovič Vernadskii (,; sünd. 28. uhoku 1863, Piter, Venäman imperii — kol. 6. viluku 1945, Moskv, NSTÜ) oli nevondkundaline (venälaiž-ukrainalaine) filosof, tedomez' da kundanšingotai. Ukrainan tedoakademijan üks' alusenpanijoišpäi, Piterin tedoakademijan akademik. Stalinan premijan laureat (1. mär).
Om tetab kut noosferan, biogeohimijan teoretik.


Ph. Patrikan päiv.
Pühän Patrikan päiv (,) om Irlandijan valdkundaline i hristanuskondan praznik (pühänik) ph. Patrikan oiktastuseks (eli vll 385–461). Oigetas keväz'kun 17. päiväl — pühämehen surman päiv; praznuitihe ezmäižel kerdal vl 1737. Valdkundoiden Irlandijan rahvahanke ližaks, praznik om populärine kaiked mail'madme, sidä kesken Venämas. Om valdkundaližen praznikan mugažo Suren Britanijan Pohjoižirlandijas i Kanadan Njufaundlend i Labrador-provincijas.
"«Everyone's Irish on March 17th» — Kaikutte om irlandijalaine keväz'kun 17. päiväl"


C. C. Catch.
C. C. Catch, virktas «Si Si Ketč», todesine nimi — Karolina Gertruda Katarina Müller (alam. i; sünd. 31. heinku 1964, Oss, Alamad), om tutab alamalaiž-saksalaine anglijankel'ne pajatai naine disko- i evropop-žanroiš.
Om «Diskon kunigaznaižen» oficialitoi titul. Hänen populärižusen pä oli 1980-nziš voziš. Mugažo tetas händast «Captain Hollywood Project»-kollektivan vokalistaks.


Vil'jen (Ispanii).
Vil'jen (isp. i) om Ispanijan lidn da municipalitet, Valensijan ezilidn. Mülüb Alikanten agjaha.
Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 34 894 ristitud.
Vil'jenan pämez' om Pači Eskembre ().


Zencov Roman.
Roman Pavlovič Zencov (; sünd. 10. kül'mku 1973, Bränsk, Venäman NFST, NSTÜ) om venälaine sambist da kikbokser. M-1-borciundfederacijan eksčempion. Närituznimi — «The Russian Hammer» ("Venälaine pall' "). Hän sirdi Piterihe vl 1992 openumha lidnan Ühtendes medicinižes universitetas, eläb Piteriš tähäsai.
Nacionalist; «Soprotivlenije»-organizacijan i politižen «Järgenduz»-partijan lider.


Gor'a melespäi.
«Gor'a melespäi» () om venälaižen Aleksandr Gribojedov-kirjutajan komedii runoiš, hänen kaikiš tetabamb säduz. Om kirjutadud vll 1822−1824, om pästtud ezmäižen kerdan vl 1825. Aforistine stil' abuti levitada sädust citatoikš.
Komedii ühtenzoitab klassicizman elementoid uzidenke romantizm- i realizm-žanroidenke. Se ümbrikirjutab maorjusen aigan sur'ilmad, ozutab voziden 1808−1824 elod Venäman imperijas. Sädusen tegend mäneb vl 1822.


Thomas.
«Thomas» om saksalaine kompanii, koditehnikan tegii da satai. Tegeb vspäi 1900 Noinkirhenas (Pohjoine Rein da Vestfalii-federacijanma). Nece om nelländen sugupol'ven kanzbiznes.
Kaikiš tetabamb produkcii oma pölünimuričad da centrifugad sobiden puzerdusen täht. Tegimed ratas vaiše Saksanman territorijal.
Tütärkompanii — «Thomas Magnete», tegeb vodelpäi 1962.


Järgenduz (partii).
«Järgenduz» () om Venäman politine partii. Ideologii — venälaine nacionalizm, nacionalsocializm. Partii om registiruidud 2012-ndes vodes, kül'mkun 13. päiväl. Lider om kaksinborcuindoiden Roman Zencov-sportnik.
Faktižikš, nece om ezmäine registiruidud oficialižikš «ul'traoiged» partii Venälaižes Federacijas.


Venäman hristanuskondaliž-demokratine partii.
Venäman hristanuskondaliž-demokratine partii (VHDP; ven.: "Христианско-демократическая партия России") oli Venäman politine partii. Tegeb 1990-žes vodes. Lider oli Aleksandr Čujev (nügüd' hän om «Ühthižen Venäman» ühtnii da Valdkundduman deputat).
Om kel'tud 2002-žes vodes kut religiozine partii, hot' toižiš valdkundoiš analogižed partijad oma olmas.


Beats Electronics.
«Beats Electronics» (tetab kut «Beats by Dr. Dre») om amerikalaine kundlimiden da komedpagižimiden tegii da satai. Tegeb 2006 vspäi Santa Monikas. Vspäi 2014 mülüb Apple-kompanijan strukturha. Brendan tegii om tetab reper Dr. Dre.
Kompanijan produkcii lähteb reklamas, fil'miš, muzikklipoiš da SMI.


C.E.B. Reas.
C.E.B. Reas, todesine nimi — Keisi Ries (; sünd. 1972 Troi-lidnha, Ogajo, AÜV), om amerikalaine pirdai-kuvatai da kompjuterine dizainer.
Kaikžuses, hän radoi Uitnin amerikaižen čomamahton muzejan, Ars Electronica-, ZKM-sauvusiden nägutesel. „Transmediale“-festivalin üks' ühtnijoišpäi.


Pohlöbkin Vil'jam.
Vil'jam Vasil'jevič Pohlöbkin (, täuz' nimi om "Вильям-Август"; sünd. 20. eloku 1923, Moskv, Venäman NFST, NSTÜ — kol. 30. keväz'ku 2000, Podol'sk, Moskvan agj, Venäma) oli nevondkundaline i venämalaine istorik, skandinavist, specialist rahvahidenkeskeižiš sidoiš i geral'dikas.
Hän om kaikiš tetabamb kuti kulinarijan tedoidai da populärizator. Tedoiži gastronomijan istorijas, keitandan semiotikas i kulinarijan antropologijas.


Lindemann Till'.
Till' Lindemann (; sünd. 4. viluku 1963, Läipcig, GDT) om germanijalaine muzikant, Rammstein-gruppan vokalist i tekstoiden kirjutai, "Messer"-runoiden kogodusen tegii. Ühtni Apocalyptica- i Puhdys-gruppiden erasiden pajoiden änetamižhe. Vändi 8 fil'mas.
Biografii.
Till' om sündnu Läipcig-lidnha. Hänen tat oli kirjutai, runoid-ki kirjuti. Till' sportazi lapsessai, vl 1978 hän oli ühthižjoukun ühtnijaks Evropan ujundčempionatas junioriden keskes.
Tilläl om kaks' tütärt: Nele (sünd. 1985) i Marija-Luiza (sünd. 1993). Vl 2007 vanhemb Nele-tütär' om sündutanu Fric Fidel'-tütrenpoigad.


Antresol'.
Antresol' (; tobjimalaz sana kävutase äilugus — antresolid) om ülähäine pol'žir erasiš kodiš. Om madalanke lagenke, pandas penetud iknoid.
Mugažo antresol' om korktan pertimpolen ülähäine pala, ku pert' jagase kahteks žiruks.
Nevondkundaližiš pertiš antresolid oma kaikenaigaižen seinškapan üläpala vai pen' škap uksen päl.


Veraz mask.
«Veraz mask» () om venämalaižen Aleksandra Marinina-kirjutajan säduz (detektivine roman), kirjserijaspäi Kamenskajan polhe. Om kirjutadud vl 1996.
Roman om ekraniziruidud Jurii Moroz-režissöral «Kamenskaja»-TV-serialan ezmäižes sezonas.


Isaakijan päjumalanpert'.
Isaakijan päjumalanpert' (oficialine nimituz — Pühän Isaakijan Dalmacijaspäi päjumalanpert') (, "Собор преподобного Исаакия Далматского") om Piterin kaikiš suremb ortodoksine jumalanpert'. Sijadase Isaakijan torgul.
Om saudud vll 1818−1858, alištui restavracijale vozil 1947−1951 i 1954−1963.


Klüjev Nikolai.
Nikolai Aleksejevič Klüjev (; oli sündnu 22 (10). reduku 1884 Anusan gubernijan Koštugi-külähä, Venäman imperii — om surmitud valdkundan amblusel vl 1937, redukun päividen 23 da 25 keskes Tomskas, Venäman NFST, NSTÜ) oli venämalaine da nevondkundaline runokirjutai. Hän om XX voz'sadan muga nimitadud uziden külärunokirjutajiden ezitajaks venälaižes runoištos.


Vosstanija-ird (Piter).
Vosstanija-ird vauktal öl, vn 2008 5. päiv heinkud.
Vosstanija-ird (), nimitihe "Znamenskaja-irdaks" vhesai 1923, om ird Piterin Keskuzrajonas.
Ühtenzoitab Nevan prospektad Kiročnaja-irdanke. Ird om 1410 m pitte. Pertiden numeracii zavodiše Nevan prospektaspäi.
Istorii.
Ende te ühtenzoiti irdan sijas läibgvardijan Preobraženskii- i Semönovskii-polkiden slabadoid 18. voz'sadan keskespäi. Vl 1759 Pühän Znaman jumalanpert' oli saudud Jelizaveta Petrovna-imperatornaižen käsköl sijha, kus «Ploššad' Vosstanija»-metrostancijan vestibül' om olmas nügüd'. Nimitihe irdad eziauguižešti pühäpertin mödhe. Saudihe pertištod 19. voz'sadan kahtendel polel i 20. voz'sadan augotišes, oliba saližpertid, erižpertid i kundaližed sauvused. Ird sai nügüdläšt nimitust vn 1917 uhokun buržuazižen revolücijan mödhe.


Kiročnaja-ird (Piter).
Kiročnaja-ird () om ird Piterin Keskuzrajonas. Mäneb Liteinii-prospektaspäi Rusttan Tekstil'ššikan irdhasai. Ird om 2,4 km pitte.
Sauvoškanzihe 18. voz'sadan ühtendel polel. Nügüdläine nimituz om olmas vspäi 1780, lüteranižen Annenkirhe-pühäpertin mödhe. Vll 1932−1998 nimitihe irdad Mihail Saltikov-Ščedrin-kirjutajan mödhe.
Lähembaine metrostancii om Černiševskaja.


Liteinii-prospekt.
Liteinii-prospekt Pestelän irdanke ristikoičendan sijas vl 2007, čuraduz Nevaha.
Liteinii-prospekt (, vll 1918−1943 prospekt Volodarskijan nimed) om ird Piterin Keskuzrajonas. Mäneb Liteinii-sildaspäi Nevan prospekthasai, edemba Vladimirskii-prospekt zavodiše.
Liteinii-nimituz om vahvištadud oficialižešti vl 1738. Nimi om sidodud valamiž-juraižimtegimen () sauvondha Nevan hural randal vspäi 1711. Liteinai-ird ühtenzoiti tegint i Liteinai- da Puškarskai-slabadoid senno Surenke perspektivanke (nüg. Nevan prospekt) mecan kal't.
Prospekt om 1,9 km pitte, sil om enamba 60 pertid. Kaks' metrostancijad lähttas prospektale: Černiševskaja i Majakovskaja.


Kričevan kujo.
Kričevan kujo () om kujo Piterin Keskuzrajonas. Ühtenzoitab Špalernaja-irdad Kutuzovan randirdanke.
Tetihe vspäi 1892 kut "Samburgskii-kujo". Se oli nimitadud enččen Samburgskai-torgun mödhe, saudihe pertištod torgun sijas vn 1851 jäl'ghe. Kujo sai nügüdläšt nimitust vn 1952 15. päiväl tal'vkud päzutadud Toižen mail'man sodan aigan Kričev-lidnan mödhe (Mogilövan agj, Vaugedvenäma), muga udesnimitihe erasid toižid-ki kujoid.


Špalernaja-ird.
Špalernaja-ird () om ird Piterin Keskuzrajonas.
Nimitusen istorii.
Sauvoškanzihe pertid irdal 18. voz'sadan zavodindas, i vhesai 1727 sen nimi oli Ezmäine linii (), sid' Ühtenz' randird ("Первая Береговая улица"), 18. voz'sadan lopuspäi — Voskresenskai-ird (randird).
Ird sai nügüdläižen nimen vl 1857 Piterin gobelenan manufakturan () sauvusiden mödhe, se radoi pertin nomer 29 sijas vspäi 1730. Ližatihe Jekaterininskai-irdad sihe vl 1887. Vozil 1918−1991 se oli "Voinovan irdaks" () bol'ševikan kanzannimen mödhe.
Sijaduz.
Ühtenzoitab Gagarinskai-irdad Rastrellin torgunke. Läz 60 pertid, niiden numeracii zavodiše Gagarinskai-irdalpäi.
Lähembaine metrostancii om Černiševskaja.


Fontank-jogen randird.
Fontank-jogen randird () om randird Piterin keskuzpalas.
Randird om ozrikkivine, vedase vezivalun kaikel pidusel. Se om saudud molembil randoil Jekaterina II-imperatornaižen carindan aigan. Avtotelikund tegese ühthe čuradushe kaikuččel randal. Kaik 15 sildad ühtenzoittas randoid.
Enamba 200 pertid om saudud randirdal, sidä kesken Venäman imperijan erižpertid da toižed muštnikad.


Voskresenskai-randird.
Voskresenskai-randird (), vll 1923−2014 Robesp'jeran randird (), om Nevan hura randird Vodoprovodnii-kujospäi mödvedhe Liteinii-sildhasai. Vedase läz 1 km Keskuzrajonas. Pertiden numeracii mäneb mödvedhe.


Pevčeskii-sild.
Pevčeskii-sild () om avtotesild Piterin Keskuzrajonas. Se om saudud Moikas päliči, 6nz' sild 15:späi mödvedhe. Jätktab Pert'kulun torgud. Ühtenzoitab Kazanskii-sar't Kahtenz' Admiralteiskii-sarenke. Sur' Konüšennii sild om saudud ülezjogen, Vihand sild sijadase mödvedhe.
Ezmäine sild oli saudud vl 1834 puspäi. Nimitihe kapellan mödhe, kudamban pertid seištas sildanno, kapell om neniš pertiš vspäi 1810. Ende toine "Pakuine sild"-nimituz oli mugažo. Vl 1840 sild om vajehtadud nügüdläižeks kaugedraudaspäi kivižil alusil da puižil vajil Egor Adam-inženeran projektan mödhe. Se om 24 m pitte i 72 m levette, kävutase avtoil da jaugnikoil. Ezmäine sur' kohenduz oli vozil 2003 (kül'mku) — 2004 (eloku), varmitihe raudbetonal sildan keskustad. Kaičendsarüden pind (läz 400 nellikmetrad) om pandud kvarcit-čurukivespäi, se om sadud Änižen randpolel.
Edel Oktäbrin revolücijad Venäman imperijan röunantagaižiden azjoiden ministrusen päkontor (vspäi 1828) oli sildanno i sen nimituz oli ministrusen toižeks nimeks verhiš maiš. Aleksandr Puškinan muzei-fater sijadase Moikan randirdal läz sildad.


Oma Mua.
«Oma Mua» («Kodima») om lehtez karjalan kelen livvin paginal. Vhesai 2000 publikoitihe i vspäi 2014 om materialoid ičenaižkarjalan paginal-ki.
Kundaliž-politine lehtez. Alusenpanijad oma Tazovaldkundan tobmuz i kundaline «Karjalan rahvahan ühtnend»-organizacii. Lehtez edestab tedoid karjalaižiden istorijas i kul'turas mugažo.
Lähtleb vspäi 1990, kerdan nedališ, päofis sijadase Petroskoiš. Tiraž — 750 ekzemplärhasai.


Vienan Karjala.
«Vienan Karjala» («Vauktan meren Karjal») oli lehtez karjalan kelen ičenaižkarjalan paginal vll 1999−2014.
Lähtli kaks' kerdad kus, päofis sijazihe Petroskoiš. Tiraž oli 700 ekzemplärad.
Se oli kundaliž-politine lehtez, ezmäine nomer läksi vn 1999 17. päiväl kül'mkud. Lugendlehtez publikoiči materialoid karjalaižiden istorijas i kul'turas, starinoiči tazovaldkundan socialiž-ižanduseližes i kul'turižes elos, leti küzundoid karjalan kelen i rahvahan veroiden kaičendas da udištamižes. Ottihe kävutamižhe openduzabutuseks Karjalan školiš i üläopendusen aluzkundoiš.
Lehtesen alusenpanijad oliba Karjalan Tazovaldkundan tobmuden organad, kundaline «Karjalan rahvahan ühtnend»-organizacii, «Periodik»-pästandkodi.
Radoiba lehtesen päredaktoroikš Raisa Remšujeva, Galina Lettijeva, Ol'ga Melentjeva.


Hamid Abdul.
Abdul Hamid (; sünd. 1. viluku 1944, Dakk, Britanine Indii) om bangladešalaine politine da valdkundaline šingotai.
Vn 2013 keväz'kun 20. päiväspäi — Bangladešan prezidentan velgusiden oigendai. Vn 2013 sulakun 22. päiväspäi radab Bangladešan 20. prezidentaks. Vozil 2009-2013 radoi Bangladešan Rahvahaližen Suiman ezimehen.


Obuhovan Kaičendan prospekt.
Obuhovan Kaičendan prospekt () om ird Piterin Nevan i Keskuzrajonas.
Nece om kaikiš pidemb prospekt Piterin territorijas, sen piduz — 11 km. Om Nevan huraks randirdaks paloin, Oktäbrin randird mäneb vastrandal. Prospekt om röunatud Aleksandr Nevalaižen torgul i Sinopan randirdal pohjoižes agjas, Šlissel'burgan prospektal i Karavajevskai-irdal suviagjas.
Istorii.
Počtte (trakt) Šlissel'burghasai i Arhangel'skannoks zavodihe prospektan territorijal 18. voz'sadas. Sauvoškanzihe pertištod aigan mändes, i tegihe kuz' prospektad toine toižen jäl'ghe 19. voz'sadan keskele. Vl 1931 üks' niišpäi sai ut "Prospekt Obuhovan Kaičendan muštho"-nimitust. Se pala sijadase Obuhovan tegimenno («Bol'ševik»-tegim aigan). Tegimen radnikad pidihe kaičendad policijad vaste vn 1901 7. päiväl semendkud, i nevondkundaline tobmuz udesnimiti sen aigtegon muštoks.
Ühtištuihe kuz' prospektad da nimitihe nügüdläižikš vn 1952 tal'vkun 15. päivän pätindan mödhe. Pala Karavajevskai-irdhasai om ližatud vn 1987 23. päiväl uhokud.


Leningradalaine zoopuišt.
Leningradalaižen zoopuišton kassad vn 2010 elokus.
Piterin Leningradalaine zoologine puišt () om üks' Venäman kaikiš amuižembiš zoopuištoišpäi i üks' mail'man kaikiš pohjoižembiš. Se om eläban londusen muzei suren lidnan keskuses, sijadase Petrogradan rajonas. Zoopuišton aluz om pandud vn 1865 elokun 2. (14.) päiväl.
Mel'hetartuine da erazvuitte keraduz om sijatud vaiše 7,3 ga pindal. Kaik om läz 600 erikod täs: imetaiživatad, lindud, kalad da sel'rodatomad.
Tulend tegese Kronverkskii-prospektan polespäi.


Lujakulun čomuden genii.
«Lujakulun čomuden genii» (ven.: "Гений страшной красоты") om Dar'ja Doncovan kirj (naiždetektiv), kirjserijaspäi Daša Vasil'jevan polhe. Om kirjutadud vl 2012.


Jumalan Zakon.
Mugažo, Jumalan Zakon om Toran sinonim judaizmas.


Jumalanbembel'.
Jumalanbembel', vai il'oi-kal'oi om atmosferine optine i meteorologine näguz, kudambad voib nähta, konz Päiväine (vai erašti Kudmaine) pidatab vihman vai sumegen vezitippuiden äjüt. Jumalanbembel' nägub kuti äimujuine bembel' vai ümbruz spektran mujuišpäi.
Toižed nimed: "kareg", "jumalanheboine", "kolijanbembel, (runoištos) "kiroi-karoi", "vezikar, (runoištos, lapseline) "orei-karei".
Jumalanbemblehe sidotud vepsän ozoitesed.
Rusked korend päliči joges rippub (jumalanbembel').


Dudergofan järv.
Dudergofan järv () om järv Piterin Krasnosel'skii rajonas läz Možaiskii (ende Dudergof)-žilod i Villozi-küläd.
Järven korktuz — 79,9 m meren tazopindan päl. Nimituz tuleb Dudergofan korktusišpäi.
Piduz — 1,3 km, leveduz — 0,7 km, süvüz — nelläs metrhasai. Sömine om vihmaspäi i purtkišpäi. Dudergofan järv kävutase veden varatoitandan täht.
Čoma lebuzon sijadase järven randal kontrastiženke elänzoitud rel'jefanke. Ehtbokaižel tüvedusel kaitud reliktižed pähkimpun žomad oma olmas.
Järvespäi valub Dudergofk-jogi. Ligovkan kanal augotihe täspäi 18. voz'sadal.


Senekan kel'.
Senekan kel' vai Senek (ičeze nimituz: "onödowága") om üks' irokezižiš kelišpäi, kudambal pagištas senek-rahvahas (läz 8 tuhad ristituid) Oklahom- i N'ju Jork-štatoiš. Pagižijoiden lugu om läz 200 ristitud.
Kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal.
Kel' om istoriženke znamoičendanke, oli Irokezan Ühtnendan viden (sid' kuden) rahvahan ühthine kel'.


Villozi.
Villozi (,) om lidnanvuitte žilo Leningradan agjan Lomonosovan rajonas. Se om Villozin lidnankundan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vn 1817 Piterin ümbrišton kartal kuti "Villazi". Kätihe küläd lidnanvuiččeks žiloks vn 2017 auguspäi.
Geografijan andmused.
Žilo sijadase rajonan päivnouzmas, Dudergofan järven oiktal randal ani röunal Piterinke. Kahesa nimitadud irdad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 3865 ristitud, se oli kaikiš suremb ristitišt.
Homaičendad.
*


Korabsel'ki.
Korabsel'ki (, «kor'bsel'g») om külä Leningradan agjan Vsevoložskan rajonas, sen Bugrin küläkundas.
Vl 2007 eläjiden lugu oli 77 ristitud.


Kapitolovo (külä).
Kapitolovo (,) om külä Leningradan agjan Vsevoložskan rajonas, sen Bugrin küläkundas.
Mainitaškanzihe Paul' Vasanderan kartal 17. voz'sadan ezmäižes koumandeses kuti "Kopitula"-eländpunkt. Venäkel'ne nimituz tuleb Kapiton-nimespäi.
Külä sijadase läz Kapitolovo-raudtestancijad Oht-jogen hural randal. Matkad küläkundan Bugri-keskushesai om 8 km.
Vl 2007 eläjiden lugu oli 416 ristitud. Koume irdad om küläs.


Mendsari.
Mendsari (, «mändsar'») om külä Leningradan agjan Vsevoložskan rajonas, sen Bugrin küläkundas.
Mainitase ezmäižen kerdan Vodin pätinan vn 1500 aigkirjas kuti «"Mendosar' " ühtennimižen jogen randal časounänno».
Külä sijadase Ohtanjogen oiktal randal. Matkad küläkundan Bugri-keskushesai om 5 km. Pertišt kogoneb kottedžišpäi, 25 irdad.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 181 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 389 eläjad vl 1926.


Mistolovo.
Mistolovo (,) om külä Leningradan agjan Vsevoložskan rajonas, sen Bugrin küläkundas.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vn 1727 kartal kuti "Mistula". Vll 1926−1939 külä oli Mistolovon suomen rahvahaližen küläkundan keskuseks.
Külä sijadase küläkundan keskuzpalas. Matkad küläkundan Bugri-keskushesai om 8 kilometrad.
Vl 2007 eläjiden lugu oli 122 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 749 eläjad vl 1928. Pertišt kogoneb kottedžišpäi. Kaik om 26 irdad küläs.


Poroškino.
Poroškino (,) om külä Leningradan agjan Vsevoložskan rajonas, sen Bugrin küläkundas.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vn 1727 Ingrijan kartal kuti "Poroškina"-külä.
Geografijan andmused.
Külä sijadase küläkundan päivlaskmas. Reljef om kukhikaz, pen' järv om olmas. Küläkundan Bugri-keskuz om 6 kilometras.
Pertišt kogoneb kottedžišpäi. Kaik om 65 irdad i 13 kujod.
Eläjad.
Vl 2007 eläjiden lugu oli 402 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 509 eläjad vl 1926 i om nügüd'.


Savočkino (Leningradan agj).
Savočkino (,) om külä Leningradan agjan Vsevoložskan rajonas. Mülüb Bugrin küläkundha.
Külä mainitase ezmäižen kerdan kuti pen' "Savkolovo-žilo" vl 1896. Vl 1939−1954 oli Kapitolovo-külän palaks.
Savočkino sijadase küläkundan päivnouzmas. Matkad küläkundan Bugri-keskushesai om 8 km suvipäivlaskmha.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 22 ristitud. Kaik om nell' nimitadud irdad.


Enkolovo.
Enkolovo (,) om külä Leningradan agjan Vsevoložskan rajonan Bugrin küläkundas.
Matkad küläkundan Bugri-keskushesai om 7 km. Kaik om 44 nimitadud irdad, pertišt kogoneb kottedžišpäi.
Vl 2007 eläjiden lugu oli 273 ristitud.


Sär'gi.
Sär'gi (, «sär'g») om külä Leningradan agjan Vsevoložskan rajonas. Mülüb Bugrin küläkundha.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Vodin pätinan aigkirjas vl 1500.
Külä sijadase küläkundan pohjoižpäivnouzmaižes čogas, 67 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad küläkundan Bugri-keskushesai om 10 kilometrad suvhe-suvipäivlaskmha.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 271 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 491 eläjad vl 1939.
Kaik om 22 irdad küläs, se sureneb kottedžiden aktivižen sauvondan tagut.


Akurio.
Akurio (ičeze nimituz: "akuriyó") om üks' Suviamerikan indejižiš kelišpäi, läz kadoi. Mülüb kariban kel'kundha.
Necel kelel pagiži akurio-heim (40 rist. vl 2012). Se eläb Surinaman suves Brazilijan röunanno. Üks'jäine pagižii toižeks keleks jäi vodele 2018, jäl'gmäine pagižii mamankeleks koli voziden 2002 i 2012 keskes.
Heim pagižeb nügüd' lähižel tirijo-kelel i ühtneb tirijo-rahvahaze (läz 2100 rist.), se om monolingv tobjimalaz.


Apalai.
Apalai (ičeze nimituz: "apalaí") om aparai-rahvahan kel', üks' Suviamerikan indejižiš kelišpäi. Mülüb kariban kel'kundha.
Necil kelel pagištas Brazilijan pohjoižes, erased kelenkandajad elädas Francijan Gvianas i Surinamas. Pagižijoiden lugu om läz 450 ristitud (mamankel', vn 1993 andmused), hö mahttas lodaita toižil-ki lähižil indejižil kelil.
Agglütinativine kel'. Kävutab vaihiden OVS-järgendust sanundas, se om harv. Kirjkel' om sätud latinan kirjamišton pohjal.


Bakairi.
Bakairi (ičeze nimitused: "Bacairí", "Bakairí", "Kurâ") om üks' Suviamerikan indejižiš kelišpäi. Mülüb kariban kel'kundha.
Necel kelel pagištas Brazilijan Matu-Grosu-štatan kümnes küläs; pagižijoiden lugu om läz 950 ristitud (1999, mamankel'). Rahvahan toine paginkel' om portugalijan kel'.


Karihonan kel'.
Karihonan kel' (ičeze nimituz: "Hianacoto-Umaua", toižed nimed: "Carifuna, Carihona, Carijona, Huaque, Kaliohona, Karijona, Koto, Omagua, Umawa") om üks' Suviamerikan indejižiš kelišpäi vai kaks' erištadud kel't. Mülüb kariban kel'kundha.
Necil kelel pagištas Kolumbijan suvipäivnouzmas. Pagižijoiden lugu om 6 ristitud vl 2007, kel' om kadomižen röunal. Kaik oli 290 karihonalašt vl 2007.


Ikpeng (kel').
Ikpeng (ičeze nimituz: "chikaon") om ikpeng-rahvahan kel', üks' Suviamerikan indejižiš kelišpäi.
Necel kelel pagištas Brazilijas; pagižijoiden lugu om läz 320 ristitud (mamankel').


Haprerii.
Haprerii (ičeze nimituz: "japrería") vai Japrerii ("yapreria") om üks' Suviamerikan indejižiš kelišpäi. Mülüb kariban kel'kundha.
Necel kelel pen' kund pagižeb Venesuelan lodehližes Sulii-štatas. Pagižijoiden lugu oli 95 ristitud mamankeleks vn 2002 rahvahanlugemižen mödhe, heišpäi ühesa kümnendest pagištas ispanijan-ki kelel, erased mehed jukpa-heimkelel mugažo.


Saluma.
Saluma (ičeze nimituz: "salumá", voib vastata "Charúma" i "Xáruma"-nimid) om ühtennimižen heimon kel', üks' Suviamerikan indejižiš kelišpäi. Mülütadas kariban kel'kundha.
Necil kelel pagištas Brazilijan pohjoižes, Surinaman röunanno. Pagižijoiden lugu om läz 240 ristitud mamankeleks (2000).


Para Arara.
Para Arara (ičeze nimituz: "parirí") om arara-rahvahan kel', üks' Suviamerikan indejižiš kelišpäi. Mülüb kariban kel'kundha.
Necil kelel pagištas Brazilijan pohjoižes Par-štatas. Pagižijoiden lugu om 340 ristitud (2010, mamankel'), rahvahan ühthine lugumär — 437 ristitud (2010), toine kel' om portugalijan kel'.


Odžibven kel'.
Odžibven kel' vai Anišinaabemovin (ičeze nimitused: "Ojibwe, Anishinaabemowin, ᐊᓂᔑᓈᐯᒧᐎᓐ") om odžibve-rahvahan kel', üks' pohjoižamerikan indejižiš kelišpäi. Mülütadas algan kel'kundha.
Necil kelel pagištas Kanadas i pohjoižes. Pagižijoiden lugu om 56,531 ristitud (47,740 Kanadas, 8,791 AÜV:oiš).


Odžibve (rahvaz).
Odžibve (mugažo odžibv) vai čippev ("Ojibwe", "Ojibwa", "Chippewa", ičeze nügüdläine nimituz: "Aniššinape") om indejine rahvaz.
Odžibvelaižed elädas Kanadas i pohjoižes. Lugu om läz 360 tuhad ristituid — enamb 205 tuhad Kanadas i enamb 150 tuhad AÜV:oiš. Pagištas odžibven i anglijan kelil.


Kostrom (jogi).
Kostrom () om Volgan hura ližajogi. Jokseb Venäman pohjoižes palas, Kostroman agjadme.
Piduz — 354 km, basseinan pind — 16 000 km².
Soligalič- i Bui-lidnad sijadasoiš jogen randoil. Kostrom-lidn seižub jogensun randoil (nüg. Gor'kijan vezivaradim).
Joginišk sijadase Galičun ülüdel, Kostroman sos Čuhloman rajonan Knäževo-žilonno. Üläjoksmuz om sodunudme tahodme, leveduz sase pigai 30..40 metrhasai äiluguižiden ližajogiden tagut, randad oma mecakahad. Keskjoksmuz kändase vitkoks Bui-lidnan jäl'ghe vezivaradimen lähembusen taguiči.
Jädub kül'mkus-sulakus. Kävutase laivjogeks Malavino-žilod alemba (122 km jogensuhusai, mödvedhe Bui-lidnaspäi). Vuigonk oli jogedme 1980-nzihe vozihesai.


Stroganovan pert'kulu.
Stroganovan pert'kulu () om Stroganovad-kanzan pert'kulu, valdoiči vll 1754−1918. Se om saudud vozil 1753−1754 Frančesko Bartolomeo Rastrelli-arhitektoran projektan mödhe kaks'žiruižen pertin sijas. Üks' venälaižen barokkon ezikuvišpäi. Nügüd' — Venälaižen muzejan filial.
Rastrelli sädi pert'kulun südäimen näguid-ki eziauguižešti. Kaks' interjerad oma kaičenus tähäsai, ned oma Sur' zal (äiluguižidenke vajehtusidenke) i Paradine vestibül'.
Sauvuz om ližatud 19. voz'sadan ezmäižes poles i om nellikan polhe ülähäspäi. Vl 1908 sadun plan oli tehtud pert'kulun südäitanhas sijatamha kuvapatshid i «Gomeran kaumust» Stroganovoiden kezaküläpertišpäi. Nevondkundaližen aigan sad oli avaitud kaikile tahtnikoile, no čaptihe sidä vl 2003, kätihe kezarestoranaks.


Valdkundaline Venälaine muzei.
Valdkundaline Venälaine muzei () om venälaižen čomamahton kaikiš suremb muzei mail'mas. Sijadase Piteriš, Mihailovan pert'kulun sauvuses. Muzejan filialad sijdasoiš Piterin Mihailovan lidnuses, Mramorižes i Stroganovan pert'kuluiš.


Danaja (Rembrandtan kuva).
«Danaja» (1636−1647) om alamalaižen Rembrandt-pirdajan voikuva Ermitažan kogodusespäi. Om pirtud amuižgrekan mifan motivoiden mödhe Danajas, Persein mamas. Rembrandt sädi kuvad ičeze kodin täht, kuvazi Danajan mel'kuvaks ezmäi ičeze akad, sid' sudaruškad.
Suruz — 185 sm × 203 sm.
Vl 1985 kuvan nelländez oli muretud läžujal psihižikš vandalal. Restavracii vedihe 12 vot, nügüd'aigan kuva ozutase somustadud stöklan al.


Zanevkan lidnkund.
Zanevkan lidnkund () — municipaline ühtnik Leningradan agjan Vsevoložskan rajonan suvipäivlaskmas. Administrativine keskuz — lidnanvuitte Janino-1-žilo. Edel 2016 vot oli küläkundaks, Zanevk-külä oli sen keskuseks.
Vl 2010 lidnkundan ristitišt oli 6 717 eläjad, pind — 483,4 km².


Kudrovo.
Kudrovo (, — «Värmägi») om lidn Leningradan agjan Vsevoložskan rajonan suvipäivlaskmas. Sijadase Piterin päivnouzmaiženno röunanno, mülüb Zanevkan lidnkundha.
Istorii.
Vintegimed Piterin ümbrištol mainitadas lidnan sijas 19. voz'sadan augotišespäi Värmägi-usadibanke (), usadiban pert' om likvidiruidud vl 2013. Nevondkundaližen aigan Kudrovo-kolhoz, sid' sovhoz, oliba olmas vll 1928−1950.
Saudas ut Kudrovo-lidnad läz endišt Kudrovo-küläd, lidnan aluz om pandud vn 2006 lopus. Vn 2008 uhokus om zavodidud «Uz' Okkervil'»-eländfartalan sauvondad, vn 2009 sügüzespäi letihe «Seičeme pälidnad»-eländfartalan.
Vn 2018 28. päiväl kezakud Kudrovo sai lidnan statusad Leningradan agjan № 46-oz-käskusen mödhe 18.06.2018-dataspäi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Piterin Rengazavtotenno, sen ümbrusen südäimes, pohjoižhe «Kol»-avtotrassaspäi (R-21). Om röunatud Piterin Nevan rajonal päivlaskmas, raudtesarakon taga. Okkervil'-jogi (Nevan oigedpol'ne bassein) läbitab lidnan pohjoižpalad. Matkad lidnkundan Janino-1-keskushesai om 6 km pohjoižpäivnouzmha, Vsevoložsk-rajonkeskushesai om 14 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 21 km avtotedme. Lähembaižed lidnkundan eländpunktad oma Zanevk-külä 2 km pohjoižhe i Novosergijevk-külä 2 km päivnouzmha.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe Kudrovo-külän eläjiden lugu oli 137 ristitud. Vl 2017 kaik 13 501 ristitud oli registriruidud sen aigan küläs.
Transport.
Avtobusad ühtenzoittas lidnad Piterinke. Lähembaine metrostancii om link=Pravoberežnaja linii Ulica Dibenko, sen üks' vestibülišpäi om 1 km päivlaskmha lidnan röunaspäi orhal vai 2..4 km avtoteidme.
Metropoliten (vozile 2025−2027) linijan ekspluataciženke deponke i tramvai oma vaiše planoiš.


Mäglovo (žilo stancijanno).
Mäglovo () om žilo ühtennimiženno raudtestancijanno Leningradan agjan Vsevoložskan rajonas, sen Zanevkan lidnkundas.
Eländpunktan i stancijan aluz om pandud 1930-nzil vozil. Žilo sijadase «Piter — Vsevoložsk»-avtotenno.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe žilon eläjiden lugu oli kaikiš suremb, 42 ristitud.


Novosergijevk (Leningradan agj).
Novosergijevk (,) om külä Leningradan agjan Vsevoložskan rajonas, sen Zanevkan lidnkundas.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1810 kuti "Uz' külä" () i vl 1860 kuti lähine "Sergijevk-külä" (ven. "Сергиевка"). Ühtištuihe külid 1920-nzil vozil "Novo-Sergijevk"-nimitusenke.
Geografijan andmused.
Külä sijadase Okkervil'-jogen niškan oiktal randal.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe külän eläjiden lugu oli 270 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 216 eläjad vl 1939 i om nügüd'.
Nell' nimitadud irdad: Tankistoiden Vägimehiden, Zarečnai, Molodöžnai, Läbiajo Novosergijevskai-tegimištzonannoks ().


Videnz' Kilometr (Leningradan agj).
Videnz' Kilometr () om žilo stancijanno Leningradan agjan Vsevoložskan rajonas, sen Zanevkan lidnkundas.
Žilo mainitase vspäi 1973, om saudud "5 km"-raudteplatformanno. Om ühtenzoittud Janino-1-žilonke 5-kilometrižel avtotel.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe žilon eläjiden lugu oli 4 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 12 eläjad vl 2002.


Suorand.
Suorand (, «sorand») om külä Leningradan agjan Vsevoložskan rajonas, sen Zanevkan lidnkundas.
Eländpunkt mainitaškanzihe vspäi 1896. Toižed nimitused oliba "Suo-Rond" ("Suo-Ronda") i "Suorit" ("Suorita"). Vl 1942 deportiruihe külän suomen ristitištod täuzin. Külä alištui melioracijale, ende saihe turbast, nügüd' letet. Vspäi 1996 tehtas voibuižid suksil i mauntinbaikal külänno regulärižešti.
Lähembaine eländpunkt om Hirvosti. Kaik om 12 nimitadud irdad i üks' kujo. Pertišt kogoneb kottedžišpäi.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 438 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 649 eläjad vl 1958.


Hirvosti.
Hirvosti (,) om külä Leningradan agjan Vsevoložskan rajonas, sen Zanevkan lidnkundas.
Eländpunkt mainitase Piterin ümbrišton kartal kuti "Herves" vl 1810, "Hirvast" ("Hirvasta") vl 1834, "Hirvone" ("Hirwone") vl 1849, "Hirvost vl 1862. Ühtištuihe Jerohovo-külänke 1930-nzil vozil.
Külä sijadase küläkundan pohjoižpäivnouzmas. Matkad küläkundan Janino-1-keskushesai om 7 km päivlaskmha. Lähembaine eländpunkt om Suorand-külä, röunatab.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 167 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 354 eläjad vl 1958.
Kümne nimitadud irdad i üks' kujo.


Janino-1.
Janino-1 (vai "Первое Янино",) om lidnanvuitte žilo (vspäi 2016) Leningradan agjan Vsevoložskan rajonas. Se om Zanevkan lidnkundan administrativine keskuz (vspäi 2016).
Eländpunktan aluz om pandud vl 1853 kuti saksalaižiden kolonii. Vl 1942 deportiruihe saksalaižid küläspäi.
Janino-1 šingotase konteineriden äifunkcionaližel varažomal muitanke raudtenno, mugažo betontegimel.
Žilo sijadase lidnkundan pohjoižes, 16 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kaik om 31 irdad žilos.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 4 452 ristitud. Kaikiš suremb žilon ristitišt om nügüd'.
*


Janino-2.
Janino-2 (,) om külä Leningradan agjan Vsevoložskan rajonas, sen Zanevkan lidnkundas.
Eländpunkt mainitaškanzihe kuti "Janino-külä" voziden 1705, 1726, 1734 i 1742 kartoil, kuti "Janin" ("Janina") — vll 1792, 1810. Vspäi 1862 "Janino" möst. Nimitihe "Toine Janino" () vai Janino-2 1970-nziš vozišpäi, lähine Janino-1 oli suremb.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 339 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 333 eläjad vl 1939 i om nügüd'.
Seičeme nimitadud irdad, pertišton tobj pala om irdan nimituseta.


Merian Marija Sibilla.
Marija Sibilla Merian saksalaižes 500DM-banknotas.
Marija Sibilla Merian (; sünd. 2. sulaku 1647, Frankfurt Mainal, Saksanma — kol. 13. viluku 1717, Amsterdam, Alamad) oli saksalaine gravirui da kirjoiden čomamahtoine formitai, grafikanpirdai, pirdai barokko-stiliš da entomolog. Naine tegi melel seižujid mujutimid pirdmaha kanghiden pindal.
Kuva «Erucarum Ortus Alimentum et Paradoxa Metamorphosis»-kirjaspäi, 1679-1717.


Kapong.
Kapong (ičeze nimituz: "ingarikó") om akavajo- i patamon-rahvahiden kel', om üks' Suviamerikan indejižiš kelišpäi.
Necel kelel pagištas Gajanas da Venesuelas; pagižijoiden lugu om läz 10 000 ristituid (mamankel').
Kaks' znamasišt dialektad oma keles — akavajo da patamon; nened dialektad kaclesoiš hal'g kut erižed keled.


Mihailovan pert'kulu.
Mihailovan pert'kulu vn 2012 kezakus.
Mihailovan pert'kulu () om pert'kulu Piterin keskuses Čomamahtoiden torgul. Kaičese korktan klassicizman arhitekturan muštnikaks.
Pert'kulu om saudud pustolänil vozil 1819−1825 kuti Mihail Pavlovič-ruhtinasen privatine rezidencii hänen tatan Pavel I-imperatoran idejan mödhe. Arhitektor — Karl Rossi, hän-žo planurui torgud pert'kulunno i kaht ut irdad, Inženernai i Mihailovskai. Arhitekturine kompleks mülütab mugažo Mihailovskii-sadud Marsan pöudon polespäi.
Sauvuz om osttud valdkundal vl 1895. Venälaine muzei sijadase neciš sauvuses vn 1898 keväz'kuspäi Nikolai II-imperatoran käskön mödhe.


Mramorine pert'kulu (Piter).
Mramorine pert'kulu vn 2012 kezakus.
Mramorine pert'kulu () om pert'kulu Piterin istorižes keskuses. Vspäi 1992 — Venälaižen muzejan filial.
Om saudud vozil 1768—1785, arhitektor — Antonio Rinal'di.


Lävä.
Lävä om aidoitez järedoile kodiživatoile: järed sar'vikaz kabjživatišt, lambhad, sigad da toižed živatad. Siš ičeze stai om kaikuččel järedal živatal. His, ol'gen varažom i herekogo sijadasoiš lävänno.
Tehtas parzišpäi tobjimalaz, keskustal pertišpäi (vai sen elämižsijaspäi ühten katusen al ende) gigijenha näht. Lävän päfunkcii om živatoiden kaičend vilud i sadegid vaste.


Bardveič.
Bardveič om ladim hibusiden ajandan täht. Se pid'oiteleb terasišt terad, voib vajehtada terad vai ei. Teran agjad ozutadas puišpäi vaiše vähän varuitomuden täht.
Mužikad ajaiba ičtaze varuližil bardveičil edel puiden melestegendad. Ezmäine varuitoi bardveič tuli torgusennoks Sures Britanijas vl 1874.


Varuline bardveič.
Varuline bardveič om bardveič avoinudenke teranke.
Ezmäižed bardveičed oma sätud läz 1680. vot Anglijan Šeffild-lidnas. Nimitaškanzihe niid «varuližikš» avaros Gillette-kompanijan T-vuiččen bardveičen sädandan jäl'ghe vl 1901, reklamiruihe T-vuittušt kuti «varuitoi bardveič».
Kävutadas serašt (abrazivišt kived) eziauguižen tahkandan täht vai teran endištusen aigan. Teran hüvä olend i peniden vigoiden kohenduz sasoiš eriližen nahkvönen i abrazivpastan abul.


Veič.
Veič om čapai ladluz, kudamban radorgan om tera.
Radladluz kogoneb teraspäi i vardespäi, erasti ližatas hodrid. Teravzoittas terad ühtes agjaspäi vai molembiš polišpäi.
Ezmäižed veičed oliba paleolitas, kivižed vardeta. Ottihe kävutamižhe mugažo veičid luspäi i bambukaspäi. Tegeškanzihe metalližid teroid 5 tuhad vozid tagaz.
Jagadas veičid kävutandan mödhe: keitimpolen, mectusen, sodan täht. Oleldas penenijad i nügelzoittud erazvuiččin. Veičiden suruz i kävutand reguliruiše äjiden maiden käskusištol.


Vaugedvenän kel'.
Vaugedvenän kel' (vaugedvenäkel'; ičeze nimituz: "беларуская мова") om üks' slavižiš, indoevropižiš kelišpäi.
Se om Vaugedvenäman valdkundkel'. Pagižijoiden lugu om 7 818 960 ristitud (2001).
Vaugedvenän kirjkel' om kirilližen kirjamišton pohjal, toine kirjamišt latinican alusel om oficialižeta statusata. Nell' paginoiden pägruppad om keles: pohjoižpäivnouzmaine pagin, keskuzpaginad, suvipäivlaskmaine pagin, päivlaskmaižpolesjen paginad.
Ezmäine kirjankel' sündui Suren Litvan ruhtinazkundan aigan 14. voz'sadal. Nügüdläine kirjankel' om sätud udes 19. voz'sadal. Kelen reguliruindorganzacii om Vaugedvenäman Nacionaline Tedoakademii ("Нацыянальная акадэмія навук Беларусі"), sijadase Minskas.


Pepsi.
Pepsi vai Pepsi-Cola om gaziruidud kola-jom, alkogolitoman joman toižend. Tegii — amerikaine «PepsiCo»-kompanii.
Jom om sätud AÜV:oiš vl 1898, tegi melel amerikalaine Kaleb Devis Bredem-farmaceft () Nju Bern-lidnaspäi (Pohjoine Karolin-štat). Nimiti jomad «Bredan jom» (angl. "Brad’s Drink"), se mülüti pepsinad i kolan pähkmiden unotest. Melestegii uskotoiti, miše pepsin abutab sömänsulatusele.
Nimitihe jomad nügüdläižikš vl 1903. Sen recept kändihe tetabaks kompanijan bankrotnendan jäl'ghe. «Pepsi» sai populärižust Suren depressijan aigan, oti «Coca-Cola»-konkurentan torgusen palad satusekahan marketingan tagut.
Nügüd'aigan kompanii otab kolan mail'man torgusen videndest. Ezmäine tegim Nevondkundaližes Ühtištuses om saudud Novorossiisk-lidnha vl 1974.


Coca-Cola.
Сoсa-Сola om gazuitud alkogolitoi jom. Sen tegii om amerikaine The Coca-Cola Company-kompanii.
Jom om melestehtud vl 1886. Vodele 1902 se kändihe kaikiš populärižembaks jomaks AÜV:oiš. Nügüd'aigan jom möse oficialižeks mail'man kaikiš maiš päiči Kubas i Pohjoižkorejas.


Pel'menid.
Pel'menid () oma venälaine rahvahan sömine. Se om keittud tegesed resktahthaspäi südäimenke čaptud lihaspäi vai kalaspäi.
Blöd putui venälaižihe sömižihe Uralan regionaspäi 15. voz'sadas. Venän «пельмени»-sana tuleb komin vai udmurtan kelespäi ("пельнянь": "пель" «korv» + "нянь" «leib»).
Slokosttihe blödad venälaižikš pühäpaividme i adivoičetamha tulijoid, ei olend kävutandad verotegoil. Pojavad sömižed oma Evrazijan äjil rahvahil.


Komin kel'.
Komin kel' (ičeze nimituz: "Коми кыв") om komin rahvahan kel', Komin Tazovaldkundan oficialine kel'. Pagižijoiden lugu — 219 205 ristitud (vn 2010 Venäman rahvahanlugemine).


Limburgan kel'.
Limburgan kel' (ičeze nimitused: "limburgs / lèmbörgs / plat") om üks' germanižiš, indoevropižiš kelišpäi. Se om limburgalaižiden rahvahankel'; pagištas Alamaiš da Bel'gijas.
Pagižijoiden lugu om läz 1,3 millionad ristituid (2001). Limburgan kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal.


Lüksemburgan kel'.
Lüksemburgan kel' (ičeze nimituz: "Lëtzebuergesch" ['lətsəbuərjəʃ]) om üks' germanižiš, indoevropalaižiš kelišpäi. Sai oficiališt statusad vl 1984; erasti kaclese kut saksan kelen dialekt. Se om lüksemburgalaižiden rahvahankel' da Lüksemburgan valdkundkel'.
Pagižijoiden lugu om läz 320 tuhad ristituid (1998). Lüksemburgan kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal.


Mal'tan kel'.
Mal'tan kel' (ičeze nimitused: "malti, lingwa Maltija") om üks' afroazijalaižiš, semitižiš kelišpäi. Om üks' Mal'tan valdkundkelišpäi, oficialine kel' vspäi 1936 (panihe italijan kelen sijas), toine om anglijan kel'. üks' oficialižiš kelišpäi vspäi 2004.
Pagižijoiden lugu om 520 tuhad ristituid, sidä kesken 372 tuhad Mal'tan saril (2015, ristitišton ühesa kümnendest), kus eläjad oma bilingvad tobjimalaz. Kaikiš suremb mal'tankel'ne diaspor eläb Avstralijas, läz 40 tuhad pagižijoid. Kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal, üks'jäine mugoine kel' semitižiden keskes. Vaihišton i grammatikan aluz om ottud araban kelespäi, om äi velgsanoid italijan kelespäi — sicilijan alapagin besedoičendas, toskanan dialekt kirjkeles.
Reguliruindorganzacii om sätud vl 2005 kirjkelen täht valdkundan uden Käskusen keles mödhe. Se organ om Rahvahaline nevondkund mal'tan keles (mal't. "Il-Kunsill Nazzjonali tal-Ilsien Malti"), baziruiše Vallettan Florian-ezilidnas.


Gagauzijan kel'.
Gagauzijan kel' (ičeze nimitused: "gagauz dili", "gagauzça") om gagauzalaižiden rahvahankel'. Pagištas Moldovas, sen avtonomižes Gagauzii-regionas tobjimalaz, mugažo Ukrainan Odessan agjan lähižiš tahondoiš.
Pagižijoiden lugu om 140 tuhad ristituid (2009, mamankel'). Kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal, vll 1957−1993 oficialine kirjkel' oli olmas kirillical.


Ken tahtoib lindä millioneraks?
«Ken tahtoib lindä millioneraks?» () om TV-vänd, kudambas kaikutte ühtnii voib sada 3 millionad rubläd, ku andab oiged vastuz 15 küzundoile erazvuiččiš tedon agjoišpäi («Who Wants to Be a Millionaire?»- originaližen anglijalaižen TV-viktorinan analog).
Vedajad — Maksim Galkin (2001—2008) i Dmitrii Dibrov (1999—2001 da 2008—).


Baram.
Baram (ičeze nimituz: "baraamu") om üks' sino-tibetižiš kelišpäi.
Necel kelel pagištas Nepalan keskuzpalan pohjoižes. Pagižijoiden lugu om 160 ristitud (mamankel') vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe. Rahvahan lugumär oli 7 400 ristitud vl 2001, nepali kändihe heiden kodikeleks päpaloin. Kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal, om sätud devanagarin alusel mugažo. Kaks' paginad: dandagaun i mailung.


Tol'jatti.
Tol'jatti (, edel 1964 vot — "Stavropol' " ("Volgal" — oficialitomikš)) om Venäman lidn da lidnümbrik Samaran agjan lodehes. Se om agjan kahtenz' surtte lidn, Stavropolin rajonan administrativine keskuz, ei mülü rajonha.
Istorii.
Vasilii Tatiščev pani eländpunktan alust vl 1737 kuti "Stavropol'-lidnuz" kaičemhas kalaidajid heimoid vaste. Se sai lidnan statusad vl 1780. Vozil 1924−1946 oli külän pordaigaližešti. Lidn sijadase Volgan hural randal 10 kilometras vanhas lidnaspäi, kudambad upotihe da sirtihe Kuibiševan vezivaradimen sauvondan aigan (1953−1955). Vozil 1967−1970 sauvoihe ezmäšt jonod, mi kätihe lidnad avtosauvomižen keskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn seižub 90 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Samarhasai om 70 km jogedme mödvedhe vai suvipäivnouzmha orhal. Lähembaine lidn om Žigulövsk suvhe, Volgan vastrandal. Pened manrehkaidused oleldas lidnas paksus (vl 2008 — 41 vähemb mi koumeballašt).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 719 632 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 724 300 eläjad vl 2001.
Rahvahad (2010, enamba 0,4%): venälaižed — 83,0%, totarlaižed — 4,0%, ukrainalaižed — 2,0%, mordvinalaižed — 1,7%, čuvašalaižed — 1,6%, azerbaidžanlaižed — 0,7%, armenijalaižed — 0,6%, uzbekad — 0,5%, vaugedvenälaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,8%, rahvahuden ozutandata — 3,7%.
Professionaližen opendusen aluzkundad: keskopendusen 23 aluzkundad (tehnikumad, kolledžad), üläopendusen viž sijališt aluzkundad i üks' filial (Kazan').
Irdkosketused.
*


Novokuibiševsk.
Novokuibiševsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Samaran agjan keskuzpalan päivlaskmas. Se om agjan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1946 läz Lipägi-raudtestancijad sauvomha kivivoiümbriradajad tegint. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1952.
Novokuibiševsk šingotase kivivoihimižen, sauvondmaterialiden i sömtegimišton edheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volgan hural randpolel, augotase 6 kilometras jogespäi, 90 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Novokuibiševsk seižub ani Samaran suvipäivlaskmaižen röunan taga, toine lähembaine lidn om Čapajevsk 5 km suvipäivlaskmha.
Seičeme žilod mülüdas lidnümbrikho Novokuibiševskan ližaks, sidä kesken Majak-žilo (1787 rist.). Lidnümbrikon pind — 263,25 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 108 449 ristitud, lidnümbrikon — 110 729 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 116 400 eläjad vl 1999. Vl 2017 kaik 105 161 ristitud elädas lidnümbrikos. Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid i vauktustuzkeskuz, islaman pühäpert' oma olmas lidnas.


Avtovo (metrostancii).
«Avtovo» (ven. "Автово") om Piterin metropolitenan stancii.
Sijadase Kirovan—Viborgan linijal «Kirovskii zavod» i «Leninskii prospekt» stancijoiden keskes.
Оm avaitud vn 1955 kül'mkun 15. päiväl.


Uel'san kel'.
Uel'san kelen pagižijoiden procent Uel'san grafkundoidme vn 2001 rahvahanlugemižen mödhe
Uel'san kel' (ičeze nimituz: "Cymraeg" [kəmˈrɑːɨɡ] vai "y Gymraeg" [ə ɡəmˈrɑːɨɡ]) om üks' kel'tižiš kelišpäi, kaikiš znamasižemb niišpäi pagižijoiden lugun mödhe irlandijan kelen jäl'ghe.
Necil kelel pagištas Suren Britanijan Uel'sas i valdkundan toižiš paloiš, Sur' London i Anglii Uel'san röunanno tobjimalaz. Uel'san oficialine kel', toine om anglijan kel' de facto. Kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. Regulirujad organad oma Uel'san ohjastuz i Uel'san kelen komissar (edel 2012 vot — kel'komitet).
Pagižijoiden lugu om läz 700 tuhad ristituid (mamankel'). Vl 2018 Uel'san ristitišton 16% kodikel' i 12% mahttas sanuda kelel erazvuiččes märas. Paginoiden kaks' gruppad: Uel'san pohjoine ("Gogledd Cymru") i suvine ("De Cymru"). Kirjkel' erištub lujas paginoišpäi.


Šotlandijan kel' (kel'tine).
Gelan kelen pagižijad vn 2011 Šotlandijan rahvahanlugemižen mödhe.
Šotlandijan kel', mugažo Gelan kel' (ičeze nimituz: "Gàidhlig" [ˈkaːlikʲ]) om üks' kel'tižiš kelišpäi.
Necel kelel gelalaižed (šotl.-kel't.: "Gàidheal", šotlandijalaižiden subetnos) pagištas Šotlandijan mägil i Gebridan saril. Pagižijoiden lugu om läz 92 400 ristitud (mamankel'), sidä kesken Šotlandijas 57 375 rist. (2011), mugažo om kel'kundoid Kanadas (Uz' Šotlandii, enamba 500 rist.), AÜV:oiš, Avstralijas, Udes Zelandijas i Suviafrikan Tazovaldkundas. Kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. Läz kaik kelenkandajad el'getas anglijan i šotlandijan tazangišton kelid-ki.


Bretanin kel'.
Bretanin kel' (ičeze nimituz: "Brezhoneg") om üks' kel'tižiš kelišpäi.
Necel kelel pagištas Francijan Bretan'-provincijas; pagižijoiden lugu om läz 270 000 ristituid (mamankel'). Kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal.


Menan kel'.
Menan kel' (ičeze nimituz: "Gaelg, Gailck", virkandad: [ɡilɡ], [ɡilk] vai [ɡeːlɡ]) om üks' kel'tižiš kelišpäi.
Necel kelel pagištas Suren Britanijan Men-sarel. Saren oficialine kel', toine oficialine om anglijan kel'.
Pagižijoiden lugu om 1800 ristitud (2015), kävutadas kahtendeks keleks, no lapsed-ki pagištas. Menan kelen jäl'gmäine pagižii mamankeleks koli vl 1974, kel' udessündutase tedomehiden abul. Kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal.


Kornan kel'.
Kornan (kornuollan) kel' (ičeze nimituz: "Kernowek") om Suren Britanijan ühteks kel'tižiš kelišpäi, kornalaižiden (6..11 mln) läz kadonu kel'.
Necel kelel pagištas Kornuoll-pol'sarel Anglijan suvipäivlaskmas; pagižijoiden lugu om läz 3 500 ristitud (2008), sidä kesken 557 ristitud (2011) kävutadas kel't avaros kahtendeks pagižkeleks anglijan kelen jäl'ghe. Kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal.
Kornan kel' om vajehtadud Kornuollas anglijan kelel 14.-18. voz'sadoil, znamasižed kornankel'žed literatursädused oma tehtud sil-žo aigal. Anglijan kel' oti äjid intonacijoid i kulundoid kornan kelespäi. Kelen udessündutamižen process mäneb 20. voz'sadan zavodindaspäi, opetas kel't pol'saren školoiš.
Kel' om flektivine analitizman elementoiden enambusenke. Vaihišt om toižiden kel'tižiden keliden pojav. Sanoiden järgenduz oli VSO, möhemba kändihe SVO:ks kuti anglijan keles.


Zulun kel'.
Zulun kel' (ičeze nimituz: "isiZulu") om bantu-gruppan kel', sil pagištas Suviafrikan Tazovaldkundas tobjimalaz.
Pagižijoiden lugu om 10 677 305 ristutud (2001) kuti mamankelel (zulu-rahvaz) i läz 25 millionad kuti toižel kelel.
Zulun kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. Regulirui organizacii om Nevondkund zulun keles.


Kosan kel'.
Kosan kel' (ičeze nimituz: "isiXhosa") om bantu-gruppan kel'. Sil pagištas Suviafrikan Tazovaldkundas (üks' oficialižiš kelišpäi) i Lesotos.
Pagižijoiden lugu om 8,2 mln ristutuid (2020) kuti mamankelel i 11 mln ristituid (2002) kuti toine kel'. Kahtenz' levigandusen mödhe Suviafrikan Tazovaldkundas, sen ristitišton videndez pagižeb kosan kelel.
Kosan kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. Sanoiden järgenduz om SVO. Agglütinativine sanoiden sauvond, om prefiksoid i suffiksoid. Kaks' tonad: korged i madal. Om äi originaližid konsonantid.


Futhi.
Futhi (ičeze nimituz: "Síphùthì") om bantu-gruppan kel', sil pagištas Lesoton suves i Suviafrikan Tazovaldkundan lähižiš tahondoiš.
Pagižijoiden lugu om läz 20 tuhad ristituid kodikeleks vn 1999 tedoidusen mödhe, todesine kävutand om enamba. Futhin kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal.


Tetelan kel'.
Tetelan kel' (ičeze nimituz: "ɔtɛtɛla") om bantu-gruppan kel', tetela-rahvahan kel'. Sil pagištas Päivnouzmaine Kasai-agjas.
Pagižijoiden lugu om 760 tuhad ristituid (1991). Tetelan kirjkel' om sätud latinan kirjamišton pohjal.
Grammatik lugeb substantividen 22 klassad, kaikutte kävutab ičeze prefiksoid toižiden bantu-keliden kartte.


Uintun kel'.
Uintun kel' (ičeze nimituz: "Uintu" [wintʰu:h]) om uintu-rahvahan kolnu kel', üks' Pohjoižamerikan indejižiš kelišpäi. Mülüb uintun kel'kundha.
Pagištihe kelel Kalifornii-štatan pohjoižes. Jäl'gmäine kelenkandai koli vl 2003.
Pagižijoiden lugu om läz 5 ristitud. Uintun kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal.


Bodiart.
Bodiart (— «hibjan čomamaht») om avangardižen čomamahton toižend, kus ristitun hibj linneb sädamižen päobjektaks.
Ezmäižed kodvindad oliba Evropas 1910-nzil vozil. Šingotaškanzi sigä-žo 1960-nzil vozil i leviganzi Amerikas teravas.
Čomamaht kävutase ozutelendoiš da toižiš aigtegoiš reklaman täht.


Guahir (kel').
Guahir (ičeze nimituz: "wayuunaiki") om guahir-rahvahan kel', om üks' Suviamerikan indejižiš kelišpäi. Om Sulii-štatan (Venesuel) oficialine kel'.
Necel kelel pagištas Venesuelas da Kolumbijas; pagižijoiden lugu om läz 325 tuhad ristituid (mamankel').


Kečuan kel'.
Kečuan kel' (ičeze nimitused: "Runa simi", "Nunashimi" — «ristituiden kel'», "Qhichwa simi", "Kichwa shimi" — «mägialangištoiden kel'») om kaikiš suremb indejine kel' molembiš Amerikoiš pagižijoiden mödhe, kečua-rahvahan kel'. Lugetas kel'kundan üks'jäižeks keleks i paginoiden kontinuumaks, erased tedomehed — keliden joukuks.
Se om valdkundkeleks Bolivijas, om ühteks oficialižiš kelišpäi Perus, Ekvadoras, Kolumbijas. Mugažo kečuaks pagištas Argentinas da Čiliš, Amazonijan lingva-franka erasiš tahoiš.
Pagižijoiden lugu om läz 8 900 000 ristitud (kut mamankelel), i völ läz 6 millionad pagištas sil kut toižel kelel. Reguliruindorganizacii om Kečuan kelen Päine Akademii (, kečuan kelel: "Qheswa simi hamut'ana kuraq suntur"), radab Kusko-lidnas (Peru) vspäi 1990.


Mägikarabahan Tazovaldkund.
Mägikarabahan Tazovaldkund (), ičeze nimituz om Arcah Tazovaldkund (, vepsän kirjamil "Artsakhi Hanrapetut'jun"), om valdkund Azijan päivlaskmas (vai Evropan suvipäivnouzmas) rahvahidenkeskeižeta tundištuseta. Pälidn om Stepanakert. De jure Azerbaidžanan pala, ni üks' ühtnii ei tundištand valdkundad (vn 2019 sulakun olend).
Mägikarabah tedoti ripmatomut vn 1991 2. päiväl sügüz'kud. Territorii röunatab Armenijanke i Irananke. Voib ličta Mägikarabahaze vaiše Armenijaspäi, röun Azerbaidžanan toiženke palanke om sauptud.
Mägikarabahan Tazovaldkundan prezident om Bako Saakän vs 2007 sügüz'kun 7. päiväspäi. Valdkundaline ministr om Grigorii Martirosän vs 2018 kezakun 6. päiväspäi.
Vl 2015 eläjiden lugu oli 150 932 ristitud. Eläjiden enamba 99% oma armenijalaižed i Armenijan apostoližen jumalankodikundan uskojad.


Kel'tižed keled.
Kel'tižed keled pidadas indoevropišt kel'kundad.
Keled oliba levitadud Päivlaskmaižedme i Keskmäižedme Evropadme. Ned vajehtiba pirdoid 5. voz'sadaspäi, kirjutadud purtkiden enambuz om tetab siš-žo aigaspäi. Äjiden kel'tižiden keliden amuine i keskaigaine formad oma ümbrikirjutadud. Keled kävutasoiš kelentedos indoevropižen ezikelen rekonstrukcijan täht.


«Ё»-kirjamen muštpacaz.
«Ё»-kirjamen muštpacaz () om muštpacaz Ul'janovskas, kudamb om pühätadud venän «Ё»-kirjamele.
Muštpacaz om seižutadud vn 2005 kül'mkun 3. päiväl.
Kacu mugažo.
Ё
Ё


Komi-ziränine kel'.
Komi-ziränine kel', paksus vaiše komin kel' (ičeze nimituz: "Коми кыв") om komi-ziränoiden kel', üks' komin kelen päpaginištoišpäi (permižiden keliden grupp) ičeze kirjstandartanke.
Komin Tazovaldkundan oficialine kel'. Pagižijoiden lugu — 160 599 ristitud (2010).


Permin komin kel'.
Permin komin kel' (ičeze nimitused: "Перем коми кыв", "коми-пермяцкöй кыв") om permin komilaižiden kel', üks' komin kelen päpaginoišpäi (permižiden keliden grupp) ičeze kirjstandartanke.
Permin komin kel' om Permin Komin ümbrikon oficialine kel'. Permin randan Päkäskusen 42. kirjutusen mödhe, sil om mugoi oficialine status: sab kävutada kel't oficialižiden kosketusiden sferas.
Pagižijoiden lugu — 63 106 ristitud (vn 2010 Venäman rahvahanlugemine).


Komi-jäz'van kel'.
Komi-jäz'van kel' (ičeze nimituz: "Ёдз Коми көл") om komi-jäz'voiden kel', üks' komin kelen päpaginištoišpäi (permižiden keliden grupp) ičeze kirjstandartanke. Erased tedomehed lugetas kel't permin komin kelen paginaks.
Pagižijoiden lugu — läz 2 000 ristituid. Kelenkandajad elädas Venäman Permin randan Krasnovišerskan rajonas tobjimalaz, Jaz'v-jogen basseinas. Kirjkel' om kirilližen kirjamišton pohjal.
Vl 2003 ezmäine kirj om pästtud necil kelel — abekirj.


Mokšan kel'.
Mokšan kel' (ičeze nimituz: "мокшень кяль") om suomalaiž-ugrilaine kel', mokšalaižiden kel'.
Mokšan kel' om Mordovijan Tazovaldkundan üks' koumes oficialižes kelespäi. Pagižijoiden lugu — 614 tuhad ristituid (vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe).


Erzän kel'.
Erzän kel' (ičeze nimituz: "эрзянь кяль") om suomalaiž-ugrilaine kel', erzälaižiden kel'.
Erzän kel' om Mordovijan Tazovaldkundan üks' koumes oficialižes kelespäi. Pagižijoiden lugu — 697 tuhad ristituid (vn 2002 Venäman rahvahanlugemine).


STS.
STS (, lühenduz "Сеть Телевизионных Станций"-sanoišpäi) om Venäman federaline TV-kanal, lähtleb efirha päiveses läbi. Enččed nimitused: "STS-8 / СТС-8" (1. tal'vku 1996 — 23. viluku 2000) i "STS-Moskv / СТС-Москва" (24. viluku 2000 — 12. eloku 2009).
Kanalan aluz om pandud tal'vkun 1. päiväl vodel 1996 kuti ezmäine televizijan verk valdkundas. Telekanalan direktor om Sergei Čonišvili vspäi 1998.


TNT (TV-kanal).
ТNТ () om Venäman federaline venäkel'ne bobuštuztelekanal norišton täht. Päfater sijadase Moskvas.
TV-kanalan aluz om pandud voden 1997 sügüz'kus. Lähtleb efirha vn 1998 vilukuspäi. Mülüb «Gazprom-Media Holdingha» vspäi 2001. Päine südäiolend om TV-šoud i komedijan serialad, ned oma ičeze tehmižen päpaloin.


REN TV.
REN TV () om Venäman federaline TV-kanal, radab päiveses läbi. Päine akcijoiden pidai om «Nacionaline mediagrupp» (82%).
Kanalan aluz om pandud vn 1991 redukus kuti TV-oigendusiden tegii ORT-kanalan täht. Lähtleb efirha erižeks kanalaks vn 1997 vilukun 1. päiväspäi.
Kontent kogoneb oigendusišpäi nenidenke temoidenke: uzištused, al'ternativine istorii, ufologii, čomamahtoližed fil'mad.


TV3.
Telekanalan logotip vn 2015 kül'mkuspäi
TV3 () om Venäman federaline venäkel'ne TV-kanal.
Kanalan aluz om pandud Piterihe vn 1994 kezakun 6. päiväl. Päfater sijadase Moskvas vn 1998 redukuspäi. Kändihe federaližeks 2000-nzil vozil. Lähtleb efirha päiveses läbi vspäi 2006. Rahvahidenkeskeine versii radab vspäi 2019.
Bobuštuzkanal, oigendab TV-serialoid, sidä kesken ičeze tehmižen, čomamahtoližid i dokumentaližid fil'mid mistikan žanras. Mülüb «Gazprom-media»-holdingha vspäi 2014.


Mavea (kel').
Mavea (ičeze nimitused: "mav̋ea", "mafea") om kel', kudambal pagištas Mavea-sarel Vanuatun lodehes. Mülüb avstronezižhe kel'kundha. Pagižijoiden lugu om 34 ristitud (mamankel'; 2008). Kaik ned mahttas pagišta bislama-kelel-ki.
Kelen kävutand om olmas vaiše kodin arvoimižiš. Lähembaine heimkel' om tutuba.


Ritarngu.
Ritarngu (ičeze nimituz: "ritarungo") om üks' avstraližiš aborigenan kelišpäi. Mülüb pama-njungan kel'kundha.
Necil kelel pagištas Avstralijan Pohjoižes territorijas. Pagižijoiden lugu om 94 ristitud (mamankel'; 1996), vn 2006 rahvahanlugemižen mödhe — 32 ristitud. Kel' om kadomižen röunal.


Slavižed keled.
Slavižed keled pidadas indoevropalašt kel'kundad, baltiž-slavišt alakel'kanzad. Pagižijoiden lugu om läz 400 millionad ristituid kut mamankelil; nece om kaikiš suremb kelengrupp Evropas da üks' kaikiš surembišpäi mail'mas.
Slavižiden keliden kart (anglijan kelel).
Kaikil kelil om sur' koskund ičekesken (fonetikas, grammatikas, «kel'logikas» i m. e.).
Kolnuded da istorižed.
Amuuz'lidnan kel' harvašti mülüdas m. k. pohjoižslavižen kel'vezaha.


Erotik.
Erotik (grekan kelespäi ἔρως "eros" «himo») om seksualižiden emocijoiden oigendamižen čomamaht (voimujupirdandas, fotografijas, literaturas, fil'miš, pajoiš).


Änik.
Änik (, "ántos") om semenäikerdoičendan palakaz elim änikkazmusil.
Kazmusen änik om toižetadud i röunatud kazvol idäčuntoi veza kazmusiden suguprocessan täht, se process lopiše semnikahan plodun sädandal. Änikkazmusen sugutoman i suguäikerdoičendan kaik processad tegesoiš vaiše änikos.
Änikod kazdas üksin vai änikusikš. Oleldas erazvuiččed surudel i mujul.


Dubrovina Vera.
Vera Andrejevna Dubrovina (; sünd. 10. eloku 1917, Verhovensk, Irkutskan gubernii, Venäman imperii — kol. 2002, Saratov, Venäma) oli nevondkundaline i venälaine baletmez' da baletpedagog. (1957).


Lady Sovereign.
Lady Sovereign a.k.a. Sov, todesine nimi — Luiza Amanda Harman (; sünd. 19. tal'vku 1985, London, Sur' Britanii) om britanijalaine pajatai rep- i graim-žanroiš.
Hän om lujas tetab britanijalaižen norišton keskes.


Pornografii.
Pornografii (grekan kelespäi πόρνη "porno" «prostitut» i γράφω "grafo" «kirjutan») om seksualižen ičtazvedandan kuvandoičend literaturas, kuviš, skul'pturoiš, fil'miš i toiž., miše sündutada seksualine kehtatuz.


Koiranmuiktad.
Koiranmuiktad (), mugažo hebonjurušk paginoiš, om äivozne heinäsine kazmuz, erik Grečanvuiččed-sugukundaspäi.
Kazvab Evrazijan meczonas i nepsoil nituil. Äikerdoičese semnil i juril. Ei tirpi sodunuzid mahusid, regulärišt nitandad i omaluižid.
Juriden ekstrakt andab pakušt mujud, voib käta sidä mustaks reakcijal raudsul'fatanke. Sadas vihandad mujud lehtesišpäi seikhidenke. Kävutadad jurid nahkoiden dubindsubstancijaks, veterinarijas — tervehtamha soliden i nahkan läžundoid. Kazmuz om perspektivine kul'turoičemha.


Kohtaiduzjur'.
Kohtaiduzjur' (, sinonim "Potentilla tormentilla") vai kaugan paginoiš, om äivozne heinäsine kazmuz. Mülütadas Rozanvuiččed-sugukundha.
Kazvab Evropas i Azijan päivlaskmaižes palas, nepsoil nituil i omaluižil, pilitišen sijil i mecanröunoil. Änikoičeb semendkus-sügüz'kus, 15..50 sm kortte. Šingotase vitkos.
Kävutadas jurištod eriližmaguteseks (kalakonservad, likörad), dubindsubstancijaks, zelläks, rusttan i mustan mujuiden purtkeks.


Kondjanbol.
Kondjanbol () om äivozne igähižvihand penzhaine Kanabränvuiččed-sugukundaspäi. Om heimon tipine 75 erikon keskes.
Etimologii.
Heimon latinine nimi libub «kondi» i "σταφυλή" «varz'» sanoišpäi. Erikon "uva-ursi"-epitet om saudud neniš-žo tärtusišpäi, no latinan kelen: "uva" «vinmarj» i "ursus" «kondi».
Ümbrikirjutand.
Kazmuz om 5..30 sm kortte. Kazvab kanghiš i harvoiš lehtezmecoiš, palatišil i pilitišil, mererandal'žil dünil i kivekahil pordhil. Navedib avaroid i päipaštokahid sijid, putub sarikoikš, ei tirpi toižiden kazmusiden telustandad.
Änikuz om toppaz varden päs. Plodud oma lumarjad 6..8 mm, vižluižed, oleskeldas küpsikš elokus-sügüz'kus, mecživatad sötlesoiš niil.
Kävutadas lehtesid dubindsubstancijaks i mujutamha villad.


Kondjansamal.
Kondjansamal () om samlon toižend, äivozne kazmuz "Polytrichaceae"-sugukundaspäi.
Vihand samal om buranke da rusttanke ližamujunke, se kazvab mecoiš lujanke nepsudenke da luhtoidme. Voib vastata paksus Venäman meczonas pölusiden nägul. Keratas i kuivatas, ottas kävutamižhe lämuzizoläcijaks struban parziden keskes.
Seikteh om 10..15 sm pitte, erasti sase 40 santimetrhasai. Kazmuz äikerdoičese vezoil, idäčuil i gametil (sugustajil).


Kur'genkengäd.
Kur'genkengäd () om äivozne heinäsine kazmuz. Erik om "Cypripedium"-heimon tipine, mülüb Orhidejižed-sugukundha.
Leviganduz.
Kazvab Evrazijan meczonas venonke vauktusenke i täizöiženke nepsudenke. Pojavad lähižed erikod oma Kitaiš, Korejas i Pohjoižamerikas.
Voib kazda sada vot oiktas sijas. Meckazmuz tegihe harvaks i om kaičendan al.
Ümbrikirjutand.
Kazmuz änikoičeb semendkun keskes — kezakun augotišes, pölüstoittud änikod näidudas kahtel-koumandel päiväl.
Äikerdoičese semnil i juril. Ezmäižed änikod semnišpäi oleskeldas 15..17-ndel vodel, kožujal sijal — kahesandel vodel.
Kävutand.
Kul'turoitihe kur'genkengid. Kazvatadas sen gibridoid lähižidenke erikodenke änikoihe näht.


Kül'mänik.
Kül'mänik () om Evropan äivozne heinäsine kazmuz. Erik mülüb Vesnuhheinižed-sugukundha.
Voib löuta kazmusid levedlehtesižiš mecoiš päpaloin. Ku putub kuzištos, ka ende dubmec kazvoi sen sijal tobjimalaz. Kazvatadas enamba 70 sortud saduiden änikgrädoil.
Kazvab 25 santimetrhasai kortte. Jurišt om sanged lapakoiged cilindrine, andab sarakoid i levigandeb teravas, muga kazmuz sädab žomid. Üks'jäine änik om kazmusel, sase 2..6 santimetrhasai diametral. Änikoičeb sulakun lopuspäi semendkun keskhesai. Äiluguižed semned küpsnedas kezakus i anttas idüid tulebal vodel. Kazmuz om toksine, no kävutase medicinas.


Bolobolk (nitkazmuz).
Bolobolk () om äivozne heinäsine kazmuz. Om "Trollius"-heimon tipine erik, mülüb Vesnuhheinižed-sugukundha.
Kazvab Evropan i Päivlaskmaižen Sibirin mecanröunoiš, nepsoil nituil, segoitadud mecan pallištoil. Kazmuz om kaičendan al Evropan äjiš tahoiš. Plod om lendailehtez penenke käroutud südäimehe agjanke.


Jänišankorvaižed.
Jänišankorvaižed (), toine nimituz paginoiš — Koirankel', om heinäsine äivozne änikoičii kazmuz Asparagusaižed-sugukundaspäi.
Leviganduz.
Änik om levitadud Pohjoižes, Päivlaskmaižes da Keskuzližes Evropas. Kazvab lehtesižiš (tamm, hab), segoitadud mecoiš i pedajikoiš, mecanröunoidme, pallištoil, luhtoil tammenke. Sädab žomid pal'hil mahusil.
Ümbrikirjutand.
Kazmuz om 15..30 sm kortte, 2..3 lehtest, 6..20 änikod tophas (änikuses). Jurišt levigandeb lapakoiktas. Pil'vesenvastaine kazmuz, navedib väghišt neitrališt mahust täizöiženke nepsudenke.
Jänišankorvaižed äikerdoičesoiš semnil i vegetativižikš (juridenke). Änikoitas semendkus, kaznuded semnišpäi — seičemendel vodel. Rusttad plodud-marjad oleldas kezakus — heinkun augotišes.
Kävutand.
Kaik kazmuz om toksine lujas, sidä kesken marjad-ki. Kazdas čomitesen täht, saihe erazvuiččid sortuid. Ottas kävutamižhe lehtesid i änikoid farmaceftižes tegimištos. Kaik kävutadud parfümerijha hajusubstancii om sintetine, sikš miše om vähä londuselišt kazmuses.


Vesnuhhein.
Vesnuhhein () om äivozne heinäsine kazmuz. Se om Vesnuhhein-heimon tipine erik, mülüb Vesnuhheinižed-sugukundha.
Voib vastata Evropan i Azijan venon vönen nituil, om introduciruidud Pohjoižamerikha, varuline rujohein Udes Zelandijas. Kazvab 20..50 santimetrhasai. Änikoičeb kezakus. Vižsaumnikan formal jagadud lehtesed kazdas vezoil. Änikod oma pakaižed, 2 sm:hasai surtte. Plod om kazvanuded ühtheze pähkmuded.
Kazmuz om "luja morim", ei sa otta südäimehe. Kävutadas hibjan irdpolespäi, ottas tervehtamha poltatesid, satatesid, pän kibuid, tuberkulözad.


Kanabr'.
Kanabr' () om änikoičii igähižvihand kazmuz, penzhaine. Om "Calluna"-heimon üks'jäine erik. Heim mülüb Kanabränvuiččed-sugukundha.
Kazmuz libui Suvipäivlaskmpol'žes Azijaspäi. Nügüd'aigaine levigandmižavaruz — Azijan ven vö, Evrop, Keskmeren randpol', Grenlandan rand, Amerikan atlantine randišt. Navedib kazda pedajikoiš, palatišil, turbazsoil.
Änikoičeb lilaiž-ruskedvauvhil tophil, om 5..30 änikod kaikuččes. Plod nimitase "čiganančigičaižeks". Äikerdoičese semnil tobjimalaz. Sädab žomid ("kanabrik", "kanabrišt"). Om hüvän medenkandajan kazmusen.


Omeghein.
Omeghein () om kaks'vozne heinäsine kazmuz. Mülütadas Sel'derejižed-sugukundha. Om "Conium"-heimon tipine erik.
Leviganduz.
Kazmusen eziauguine areal om Evrop i Pohjoižafrik. Om levitadud kaikil kontinentil, voib eläda venon vönen äjiš arvoimižiš. Amerikan, Avstralijan i Päivlaskmaižen Azijan introduciruidud erik.
Omeghein kazvab mecanröunoiš, luhtoidme, pustolaniš, okaidud maižanduzmaiš, mouckiven, vanoiden i teiden pautkil.
Ümbrikirjutand.
Omegjur' om värtmudenvuitte, vauktan polhe. Lehtesed jurenno šingotadas ezmäižel vodel, but'k-seikh 60..180 sm kortte kazvab kahtendel vodel.
Kävutand.
Omegheinän kaik palad oma "morijad". Travijad alkaloidad kadodas Šotlandijan i Armenijan kazmusiš. Kävutihe oficialižeks morimeks Amuižes Grekanmas surmičemha suttüd ristituid. Näl'ghine živat traviše heinän penes lugumäraspäi (2..3 kilogrammaspäi hebod, 4..5 kg järed sar'vikaz kabjživatišt, 50..70 grammad sorzad), eläbzdoittas maidol.
Ottas kävutamižhe semnid da lehtesid zell'kazmuseks-ki, eile toist kävutandad travijoid ičendoid tagut (dubindsubstancii, medenkandai).


Love Me or Hate Me.
«Love Me or Hate Me» ("Armasta mindai vai ala navedi mindai") om 5. pajo i 13. pajo (remiks) «Public Warning»-al'bomas da ühtennimine singl, kudambad oma pästtud 2006-nden voden redukul. Pajon tekst om anglijan kelel.
Kompozicii om mülütadud «Need for Speed Carbon»-kompjutervändon saundtrekoihe.


Forsaž (fil'mserii).
«Forsaž» (; venäkel'žes versijas — "Форсаж") om tetab amerikaine fil'mserii ogernikoiden-avtotoračuiden bandan polhe (lugemata 3. palan).
Kaik ühesa täuz'piduzlišt i kaks' lühüdpiduzlišt fil'mad om pästtud vspäi 2001 vhesai 2021. Täuz'piduzližiden fil'miden režissörad oma Rob Koen (1.), Džon Singlton (2.), Džastin Lin (3.—6.), Džeims Van (7.) i F. Geri Grei (8.). Kaik planiruiše 10 fil'mad päserijas vodele 2021 i fil'mdandan lopind.


You're a Woman.
«You're a Woman» ("Sinä oled naine", mugažo «You're a Woman, I'm a Man» — "Sinä oled naine, minä olen mez' ") om Bad Boys Blue-muzikgruppan tetab pajo. Se om ühtenz' pajo «Hot Girls, Bad Boys»-al'bomas da ühtennimine singl, kudambad oma pästtud 1985-ndel vodel.
Pajon tekst om anglijan kelel.


Turkan kel'.
Turkan (turcijan) kel' (ičeze nimituz: "türk dili / türkçe") om üks' türkižiš kelišpäi.
Necil kelel pagištas turkad Turkanmas da Pohjoižkipras, enamba kaiked verhiš maiš — Saksanmas (2,5 mln pagižijoid) i Bolgarijas (750 tuh. rist.). Pagižijoiden lugu om läz 65 millionad ristituid (mamankel'), kaikiš levitadud türkižen keliden keskes. Kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal, kirjankel' om sätud Stambulan paginan alusel.


Pretty Young Girl.
«Pretty Young Girl» ("Čoma nor' neižne") om Bad Boys Blue:n tetab pajo. Se om koumanz' pajo «Hot Girls, Bad Boys»-al'bomas da ühtennimine singl, kudambad oma pästtud 1985-ndel vodel.
Pajon tekst om anglijan kelel.


Hot Girls, Bad Boys.
«Hot Girls, Bad Boys» ("Räkäd Neiččed, Hondod Prihad") om Bad Boys Blue:n debütine al'bom. Se om pästtud 4. päiväl kül'mkud, 1985-ndes vodes.


Kombinacija.
«Kombinacija» (ven. «Комбинация») om tetab nevondkundaline i venämalaine disko-/popgrupp Saratovaspäi, vlspäi 1988.
Mülükund om Tat'jana Ivanova, Elena Červäkova, Ekaterina Bolotova, Alöna Antonova da Elizaveta Mälik; no gruppan kaikiš tetabamb ühtnii oli Alöna Apina, kudamb jäti sidä 1991-ndes vodes.


Miraž (grupp).
«Miraž» () om Andrei Litäginan (üks' alusenpanijoišpäi) muzikgrupp nügüde, vodel 2017. Se om tutab nevondkundaline i venämalaine disko-/popgrupp Moskvaspäi, vodelespäi 1986. Kaik lähtnuded vokalan pajatajad naižed tegiba edesižen soližen kar'jeran vai sädiba ičeze muzikgruppid.


Kanuri (kel').
Kanuri vai Keskuzkanuri (ičeze nimituz: "kanuri") om kel' (dialektine kontinuum), kudambal pagištas Nigerijas, Nigeras, Čadas da Kamerunas.
Pagižijoiden lugu om läz 4 millionad ristituid. Kanurin kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal.


I Can Lose My Heart Tonight.
«I Can Lose My Heart Tonight» ("Voin kadotada ičemoi südäikerad necil öl") om tetab C. C. Catch:an kahtenz' pajo «Catch the Catch»-al'bomas (1986) da ühtennimine singl, kudamb om pästtud 1985-nden voden heinkul.
Pajon tekst om anglijan kelel.


'Cause You Are Young.
«'Cause You Are Young» ("Ved' sinä oled nor' ") om C. C. Catch:an ezmäine pajo «Catch the Catch»-al'bomas (1986) da ühtennimine singl, kudamb om pästtud 1985-ndes vodes.
Pajon tekst om anglijan kelel.


Strangers by Night.
«Strangers by Night» ("Öižed hörmad") om C. C. Catch-pajatajan videnz' pajo debütižes «Catch the Catch»-al'bomas da ühtennimine singl. Ned oma pästtud 1985-ndes vodes.
Pajon tekst om anglijan kelel.


Catch the Catch.
«Catch the Catch» ("Püda Catch:ad") om C. C. Catch-pajatajan debütine al'bom. Se om pästtud vn 1986 28. päiväl sulakud.


Kajugan kel'.
Kajugan kel' vai Kajug (ičeze nimituz: "gayogo̱hó:nǫ’") om üks' irokezižiš kelišpäi, kudambal pagištas kajug-rahvaz Kanadan Ontario-agjas.
Pagižijoiden lugu om 61 ristitud (vn 2016 rahvahanlugemižen mödhe, vl 2012 oli 79 pagižijad). Se om üks'jäine eläb pagin, toine om kadonu Oklahom-štatha, oli levitadud siš edel 1980-nzid vozid.
Kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal.


Tuskaroran kel'.
Tuskaroran kel' vai Tuskaror (ičeze nimituz: "Skarò˙rə̨ˀ") om üks' irokezižiš kelišpäi, kudambal pagištas tuskaror-rahvahas da Kanadas. Pagižijoiden nügüdläine lugu om 11 ristitud vai eskai enamb.
Kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal.


Venesuel.
Venesuel (), täuz' oficialine nimituz — Bolivaralaine Venesuelan Tazovaldkund ([reˈpuβlika βoliβaˈɾjana ðe βeneˈswela]) om valdkund Suviamerikan pohjoižes. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Karakas.
Istorii.
Vn 1811 5. päiväl heinkud Venesuel tedištoiti ripmatomudes Ispanijaspäi.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli olmas vspäi 1811. Jäl'gmäine 26nz' lugul Konstitucii om väges vs 1999 tal'vkun 20. päiväspäi vll 2006 da 2009 vajehtusidenke. Se om vahvištadud kaiken rahvahan referendumal vn 1999 15. päiväl tal'vkud (71,78%).
Geografijan andmused.
Venesuel om mavaldkundröunoiš Gajananke päivnouzmas (röunan piduz — 789 km), Brazilijanke suves (2137 km) da Kolumbijanke päivlaskmas (2341 km). Ühthine röunoiden piduz — 5267 km. Venesuelan pohjoižed randad lainištab Kariban meri. Randanpird — 2800 km.
Andad sijadasoiš valdkundan pohjoižpalas. Kaikiš korktemb čokkoim om Bolivar-mägenoc, 5007 m valdmeren pindan päl. Orinoko-jogen bassein otab territorijan nell' videndest.
Il'man lämuz om läz kaikenaigaine vodes läbi, no rippub sijan korktusespäi. Äjad sured lidnad oma saudud Andil, lämuz niiden pautkil om vähemb. Klimat om ekvatorialine neps kaks'sezonine madalil tazangištoil.
Londuseližed pävarad oma kivivoi (1nz' sija mail'mas), londuseline gaz, raudkivend, kuld, diamantad, gidroenergii.
Politine sistem.
Ohjandusen form om federativine konstitucine prezidentine tazovaldkund dominirujan partijan sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (). Kaik rahvaz valičeb händast kudeks vodeks järgeližel enambusel, strokuiden lugu om röunatoi. Konstitucii sab prezidentale sätta vai heitta ministrusid.
Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (). Se kogoneb 167 ühtnijaspäi (isp. "diputados"), heiden kesken 161 — kaik rahvaz valičeb, 3 — štatoiden suimišpäi, 3 — sijaližiš indejalaižišpäi. Valdatusiden strok om viž vot.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližen valičendad oliba vn 2015 6. päiväl tal'vkud. Prezidentan edelstrokuižed valičendad oliba vn 2018 semendkun 20. päiväl. Nügüdläine Venesuelan prezident om Nikolas Maduro vn 2013 keväz'kuspäi, radab kahten strokun jäl'geten (vl 2018 sai 67,84% änid). Vai parlamentan Huan Guaido-ezimez' tegeb prezidentan velgusidme (50 valdkundan melen mödhe) vn 2019 vilukuspäi. Maduron varaprezident om Delsi Rodriges vs 2018 kezakun 14. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Venesuelan administrativiž-territorialine jagand."
Venesuel jagase 23 štataks (), niiden ližaks 1 pälidnaine federaline ümbrik (isp. "Distrito Capital") da 1 federaline territorii (kaik Venesuelan sared Kariban merel, mülüdas formaližikš Pohjoižamerikha) oma olmas.
Eläjad.
Venesuelas elädas venesuelalaižed. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 28 868 486 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe (2018): riman katolikad — 96%, protestantad — 2%, toižed uskojad — 2%.
Toižed sured lidnad (vl 2013, surembaspäi penembha): lidnad-millionerad oma Marakaibo, Valensii, Barkisimeto, Marakai, Sjudad Guajan, San Kristobal'; enamba 500 tuh. ristitud — Maturin. Vl 2013 kaik oli 73 lidnad enamba mi 100 tuhad eläjidenke. Valdkundan eläjiden kahesa ühesandest oma lidnalaižed (2020).
Rahvahanižanduz.
Vl 2012 Venesuelan päeksport oli kivivoi (93%); toine eksport — raudkivend (1%), alüminii, himižed substancijad, maižandusen produktad.
Valdkundan päühtnikad torguindas oma AÜV (kaiken eksportan dai importan nelländez), Kitai.


Eiler Leonard.
Leonard Eiler (; sünd. 15. sulaku 1707, Bazel', Šveicarii — kol. 18. sügüz'ku 1783, Piter, Venäman imperii) oli šveicarijalaine matematikan- i fizikantedomez'.
Eiler radoi da eli Piteriš (elon pol't, 1727−1741 i 1766−1783) i Königsbergas. Om tetab äjiden tedotöiden avtoraks, sädi enamb 850 töid optikan, geometrijan, ballistikan da toižiden disciplinoiden polhe, monografijoiden kaks' kümenikad.


Guaranin kel'.
Guaranin kel' (ičeze nimituz: "avañe'ẽ") om üks' Suviamerikan indejižiš kelišpäi. Mülüb tupi-kel'kundha.
Guaranin kel' om Paragvain i Bolivijan valdkundkel', Argentinan pohjoižen Korr'jentes- da Misiones-provincijoiden oficialine kel'; mugažo sil pagištas Brazilijan suves. Pagižijoiden lugu om läz 7 millionad ristituid (mamankel'), Paragvain eläjiden pol' pagižeb vaiše sil, toižiden eläjiden kahtenz' kel' om ispanijan kel' päpaloin. Kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal.
Sugun kategorijad ei ole. Nazaline garmonii om keles. Sanoiden järgenduz om joudjaline, no VO-järgenduz om levitadud.
Velgsanad guaranin kelespäi: piranj (< "pira nya" «raudad»), jaguar, tapir (živatad), keš'ju (pähkim), tapiok (jauh maniokaspäi).


Aimaran kel'.
Aimaran kel' (ičeze nimituz: "aymar aru") om üks' Suviamerikan indejižiš kelišpäi. Mülütadas aimar (haki)-kel'kundha.
Aimaran kel' om valdkundkel' Bolivijas, Perun oficialine kel'; mugažo sil pagištas Čiliš. Pagižijoiden lugu om läz 3 millionad ristituid (mamankel').
Homaičendad.
*


Aimaran keled.
Aimar vai Haki om rindataden pen' kel'kund. Keliden kandajad elädas tobjimalaz Bolivijas, mugažo Perus da Čiliš.
Üks' koumespäi kaikiš surembas kel'kundaspäi Suviamerikas (mugažo — kečua da indoevropine). Sai kečua-kel'kundan surt valatoitust.


Hakaru (kel').
Hakaru vai Tupinan aimaran kel' (ičeze nimituz: "haq'aru") om üks' Suviamerikan indejižiš kelišpäi. Mülütadas aimar (haki)-kel'kundha.
Sil pagištas Perus. Pagižijoiden lugu om 725 ristitud (2004; kut mamankelel).


Surman kel'dand.
Surman kel'dand om juridine kel'dand kolda märhapandud sijoiš (štrafan varuližuses kolijan heimolaižile da m. e.).


Sennheiser.
«Sennheiser Electronic GmbH & Co. KG» («Sennheiser» virktas "Zennhaizer") om saksalaine privatine kompanii, kulundelektrotehnikan tegii da satai. Tegeb vspäi 1945 Vedemarkas (Alasaksonii-federacijanma) «Labor W»-nimen al. Vspäi 1958 nimitase nügüdläižikš.
Kompanii om tetab kut hüväladuližiden kundlimiden da mikrofoniden tegii. Fric Zennhaizer pani kompanijan alust da oli sen pämehen vll 1945−1982. Radajiden lugu om 2 750 ristitud (2015).


Kirj.
Kirj om üks' painmižprodukcijan toižendoišpäi.
Se om perioditoi pästand, kudamb kogoneb ombletud vai klejatud bumaglehtpolišpäi tekstanke da/vai kuvidenke. Hal'g (no ei kaikušti) om 48 vai enamb lehtpol't i kova kirjankor'.
Om eriližed-ki, elektrokirjad (elektronižed kirjad); nened ladimed ahtištadas hilläšti bumaganalogoid.


McDonald's.
McDonald's om amerikaine korporacii, vhesai 2010 se oli kaikiš suremb kiruhsömän restoranoiden verk mail'mas.
Korporacijan päfater sijadase Ouk-Brukas — Čikagon ezilidnas, AÜV.


Restoran.
Restoran (franc. kelespäi "restaurer" — «endištada», «vahvištada») om kundaližen sömižen edheotand sömižiden avaronke assortimentanke, pakitoittud da firmižid emägusid mülütaden.
Erištadas restoranoid znamasižikš rahvahaližen keitimen polhe, arvoiden i formitesen mödhe, om äi holitesen mahtusid. Kirunsömän restoranad oma odvad da sured, ratas päivesen tobjad palad. Kanzaližed i lüks-klassan edheotandad slokosttäs ičeze klijentan täht päpaloin. Om restoranoid suridenno organizacijoidenno, adivpertiš. Erased aluzkundad anttas vaiše murgn'ant, toižed avaidasoiš longispäi, ratas öližel aigal-ki.
Restoran anglijankel'žiš maiš om mitte taht sömsija-ki.


Heaven and Hell.
«Heaven and Hell» ("Rai da ad") om tetab C. C. Catch:an 6-nz' pajo «Welcome to the Heartbreak Hotel»-al'bomas (1986) da ühtennimine singl, kudamb om pästtud 1986-nden voden kül'mkul.
Pajon tekst om anglijan kelel.


Welcome to the Heartbreak Hotel.
«Welcome to the Heartbreak Hotel» ("Tulgat tervhin muretud südäikeroiden adivpert'he") om C. C. Catch-pajatajan kahtenz' studijanal'bom. Se om pästtud vn 1986 8. päiväl tal'vkud.


Eläb jono.
Eläb jono om ristituiden jäl'genduz, kudambad varastadas midä-ni (ozutesikš, voimut tehta ostmine laukas, sada eländpind i m.e.). Jonod deficitižiš tavaroiš oliba tipižed nevondkundaližen elämusen täht. Om jonoiden organizacijan erazvuiččid tipid: faktižikš jaugoil seižujiden ristituiden noraspäi komjuterha kirjutadud nimiden jäl'gendushesai.


Tavardeficit.
Tavardeficit (latinan kelespäi "deficit" «ei ulotu») om erazvuiččiden tavaroiden i holitišiden mairiž, kudambid ostajad ei voigoi sada, eskai ku heil om rahoid.
Deficit todestab küzumižen ületandad taričendan päl i tazostuzarvoiden olmatomut. Oleskeleb torgusen i planan ekonomikoiš, no korrekcijan mehanizm om olmas vaiše ekonomikas torgusen pirdoidenke. Se mehanizm niveliruib deficitad teravas. Tavaran vajaguz planiruindan ižanduses voib olda hätken lujas, vozid ku ei ole importad.
Vastal'ne näguz om tavaroiden täuded varažomad. Sen aigan torguz polendab arvoid, planan ekonomik käskeb ostta likvidižid tavaroid vaiše madalan likvidižuden tavaroidenke.


Moskvan prospekt (Piter).
General'skii-pert' i tramvai Moskvan prospektal, 2008.
Moskvan prospekt (vspäi 1956) om prospekt Piteriš, sen Admiralteiskii i Moskvan rajoniš. Levigandeb Sennaja-torguspäi lidnan keskuzpalas Vägestusen torghusai suves. Nimitihe Moskvan oiktastuseks. Pulkovon mante jätktab prospektad.
Zavodihe 18. voz'sadan lopus kuti te Carin külähä. Om 9,3 km pitte, lidnan kaikiš pidemb oiged magistral'.
Avtobusan, trolleibusan i tramvain maršrutad mülütadas prospektan paloid. Jüguzavtoiden likund om kel'tud kaikedme pidusedme. Seičemen metrostancijan lähtendad ratas prospektal.


Belinskijan sild.
Belinskijan sild vn 2014 kül'mkus.
Belinskijan sild (, vhesai 1923 nimitihe "Simeonan sild") om sild Fontankas päliči Piterin Keskuzrajonas. Se om avtoiden, tramvaiden i jaugnikoiden täht. Belinskijan ird augotase sildaspäi. Panteleimonovskii sild om saudud ülezjogen, Aničkov sild sijadase mödvedhe.
Puine sild oli saudud vajil vl 1733. Nügüdläine kivine sild om saudud vozil 1782−1785. Projektan sädai om francine Ž.-R. Perrone-inžener ezimeletaden. Sild om koumekeskustaine, 56 m pitte i 19 m levette. Eli läbi suriš kohendusiš vll 1859, 1890, 1997−1999.


Moskvan Triumfaližed verajad.
Moskvan Triumfaližed verajad () om triumfaline ark Piteriš, istorijan i arhitekturan muštnik. Se om saudud vozil 1834−1838 V. P. Stasov-arhitektoran projektan mödhe, satusekahan sodan turkoid vaste lopmižen jäl'ghe (1828−1829).
Triumfaline ark sijadase Moskvan verajad-torgul, Moskvan i Ligovskii-prospektoiden ristikoičendal. «Moskvan verajad»-metrostancijan lähtend radab läz arkad.
Muštnik om 36 m levette i 24 metrad kortte, kolonnan piduz — 15 m.
Vl 1936 rušihe verajid sirdamha planiruidud puištho lidnan udes suvižes keskuses. Vll 1959−1960 udessaudihe verajid enččel sijal muštnikaks.


LM-99.
LM-99 (71-134) () om Venäman nell'värtmuzline tramvaivagon. Sädihe sidä Piterin tramvaiž-mehanižel tegimel vl 1999. Kaik om pästtud 325 vagonad vhesai 2008.


Hüväd öd, čočod!
«Hüväd öd, čočod!» () om TV-oigenduz eziškoližen da alaškoližen igän lapsiden täht. Lähtleb efirha voden 1964 sügüz'kun 1. päiväspäi. Sädi Valentina Leontjeva-TV-vedai.
Nügüdläižed vedajad oma Anna Mihalkova, Oksana Födorova i Dmitrii Malikov.


Murinon puišt.
Murinon puišton päivlaskmas, 23. semendku 2008
Murinon puišt () om puišt Piterin Kalininan rajonas.
Sijadase Grazdanskii-prospektan i Kul'turan prospektan keskes, Murinon ojan luhtoil (Ohtan oiged ližaoja). Nimitihe lähižen Murino-lidnan mödhe.
Puišt om sätud 2000-nzil vozil, hot' planiruihe 1980-nziš vozišpäi. Se om 115,33 gektarad pindanke, territorii om ližatud vl 2018. Velotehuded oma saudud.
Kuvapatshiden sad mülüb puištho. Se om sätud Aleksandr Černickii-skul'ptoral vl 1985, kuvapatshad ozrikkivespäi. Vl 2001 ližatihe živatoiden puižid kuvapatshid.


Heartbreak Hotel.
«Heartbreak Hotel» ("Muretud südäikeroiden adivpert' ") om C. C. Catch-pajatajan ezmäine pajo kahtendes «Welcome to the Heartbreak Hotel»-studijanal'bomas (1986), sintipop-žanras. Ühtennimine singl om pästtud 1986-nden voden elokul.
Pajon tekst om anglijan kelel. Tegii om saksalaine Diter Bolen-muzikankirjutai.


The Hottest Chicks in Metal Tour 2007.
«The Hottest Chicks in Metal Tour 2007» om 2007-nden voden, i sebrahine koncertine tur.
Nened kollektivad ühtniba gruppan hulduteses: In This Moment, Stolen Babies, Kylesa.


Jezeh Nkeiruka.
Nkeiruka (Kira) Hilarijevna Jezeh (; sünd. 17. reduku 1983, Moskv, NSTÜ) om venämalaine körlingist, 11-kerdaine Venäman čempion, koumen Olimpiadan ühtnii (2002, 2006 da 2010), Evropan čempion (2006), 2-kerdane Universiadoiden prizör.
Hänen tat om nigerijalaine, mam — venälaine.


Torvali.
Torvali (ičeze nimituz: "tōrwāli") om üks' indoevropižiš kelišpäi.
Necel kelel pagištas Pakistanan pohjoižes. Kelenkandajad elädas kahesas žilos Svat-jogen üläjoksmusen randoil. Pagižijoiden lugu om 60..90 tuhad ristituid (mamankel').
Kaks' paginad: bahrain i čali. Kirjkel' om sätud 21. voz'sadan augotišes, latinan i araban kirjamišton pohjal.


Vaskia.
Vaskia (ičeze nimituz: "waskia") om papuan kel', kudambal pagištas Papua — Uden Gvinejan pohjoižpäivnouzmaiženno randištonno, Madang-agjas.
Kel' om Karkar-saren üks' kahtes sijaližes kelespäi. Saren toižed igähižed eläjad pagištas toižen, avstronezižen kel'kundan takia-kelel, kudamb om rekonstruiruidud vaskia-kelespäi. Valdkundan oficialižed keled oma tok-pisin i anglijan kel'.
Vaskian pagižijoiden lugu om läz 20 tuhad ristituid (2007, mamankel'). Kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal.


Čukačun kel'.
Čukačun kel' (ičeze nimituz: "ԓыгъоравэтԓьэн йиԓыйиԓ") om čukčulaižiden kel', üks' paleoazijalaižiš kelišpäi. Mülüb Čukotkan da Kamčatkan kel'kundha.
Pagižijoiden lugu — 5 095 ristitud (vn 2010 Venäman rahvahanlugemine).


Koräkan kel'.
Koräkan kel' (ičeze nimitused: "нымылг'ын", "чав"чывав") om koräkalaižiden kel', üks' paleoazijalaižiš kelišpäi. Mülüb Čukotkan da Kamčatkan kel'kundha.
Pagižijoiden lugu — 5 095 ristitud vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe.


Itel'menan kel'.
Itel'menan kel', ende kamčadalan kel' (ičeze nimituz: "Итэнмэн") om ilel'menalaižiden kel', üks' paleoazijalaižiš kelišpäi. Mülüb Čukotkan da Kamčatkan kel'kundha.
Pagižijoiden lugu — 82 ristitud (vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe).


Alütoran kel'.
Alütoran kel' (ičeze nimituz: "nəməlʔu") om alütoralaižiden kel', üks' paleoazijalaižiš kelišpäi. Mülüb Čukotkan da Kamčatkan kel'kundha.
Pagižijoiden lugu — 25 ristitud (2010) Venäman Kamčatkan pohjoižes. Ei ole oficiališt kirjkel't. «Kamčatkan aborigen»-lehtez publikoičeb materialoid alütoran kelel regulärižešti, sen kirjkel' om kirilližen kirjamišton pohjal.
Sanundan vaihiden järgenduz om joudjaline. Koume lugud, üks'toštkümne kändod.


Kerekan kel'.
Kerekan kel' (ičeze nimituz "аӈӄалҕакку") om kerekalaižiden kolnu kel', üks' paleoazijalaižiš kelišpäi. Mülüb Čukotkan da Kamčatkan kel'kundha.
Kel' oli levitadud Venäman pohjoižpäivnouzmaižes čogas, Čukotkan territorijal. Kirjankel't ei ole, no ezmäižed kirjutesed kelel oma tehtud 1960-nzil vozil.
Čukačud assimiliruiba kerekalaižid 20. voz'sadan aigan. Jerevan kelen jäl'gmäine kelenkandai koli vl 2005. Pagižijoiden lugu — 10 ristitud vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe.


Cut the Rope.
«Cut the Rope» ("«Čapa nor»") om vn 2010 venälamaine mobiline/kompjutervänd jügedvänd-žanras, sättub Android-, iOS- i Windows-platformoile. Vändon sädai om «ZeptoLab»-kompanii. Pästab «Chillingo»-kompanii.
Originaližen vändon ližaks, om mülütadud nenid jatkoid: "Cut the Rope: Holiday Gift" (2010), "Cut the Rope: Experiments" (2011), "Cut the Rope: Time Travel" (2013) i "Cut the Rope 2" (2014). Originaline vändpala om lujas populärine kaiked mail'madme: vl 2013 läz 250 millionad ristituid kormiba sidä.
Vändon päheng om monstran pojav pen' "Am-Näm"-olii (,), kudambale pidab antta magedusid noran abul. Ezmäižed tazopindad oma kebnad, no edembaižil palakahembad tugedused ottas.


Subway Surfers.
«Subway Surfers» om vn 2012 danijalaine mobiline/kompjutervänd arkad-žanras, Android- i iOS-platformoile. Sen sädajad oma «Kiloo» da «SYBO Games».
Nece om lujas populärine vänd: vl 2013 läz 250 millionad ristitud kormiba sen.
Nece om „agjatoi“ vänd. Süžetan mödhe, personaž-graffitimez' jokseb pagoho inspektoraspäi i hänen koiraspäi raudtedme, miše lähtta aznoičendaspäi pirdud jonusehe. Kaik om 29 personažad, sidä kesken pägerojad — Džeik ("Jake"), Triki ("Tricky") da Freš ("Fresh").


Nivhan kel'.
Nivhan kel' (ičeze nimituz: "Нивхгу диф") om nivhalaižiden kel', üks' izoliruidud kelišpäi.
Pagižijoiden lugu — 198 ristitud (vn 2010 rahvahanlugemine), Venäman Edahaižes Päivnouzmpoles tobjimalaz. Toine rahvahan kel' om venän kel'.
Nell' paginad: amuran (erased tedomehed lugetas erižeks keleks), pohjoižsahalinan, päivnouzmsahalinan i suvisahalinan. Kirjkel' om kirilližen kirjamišton pohjal vspäi 1937.


Ketan kel'.
Ketan kel' (ičeze nimituz: "Остыганна ӄа' ") om ketalaižiden kel', üks' jenisejižiš kelišpäi.
Pagižijoiden lugu — 213 ristitud (vn 2010 Venäman rahvahanlugemine), hö elädas Krasnojarskan randas tobjimalaz.
Erištadas toižid-ki kirjamid openduzpurtkiš: а’ ё’ и’ о’ у’ ъ’ ы’ э’ ю’ я’ аа ии оо уу ъъ ыы ээ.


Evenkan kel'.
Evenkan kel' (ende tungusan kel'; ičeze nimituz: "Эвэды̄ турэ̄н") om evenkalaižiden kel', üks' tungusiž-man'čžurižiš kelišpäi.
Pagižijoiden lugu om 13 800 ristituid: 4,8 tuh. rist. vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe i 9 tuh. rist. Kitain pohjoižes. Rahvahan lugumär oli 80 tuhad ristituid vl 2010, läz poleti Venämas i Kitaiš.
Koume paginoiden gruppad: pohjoine (kuz'), suvine (13), päivnouzmaine (enamba 20). Kirjkel' šingotase 1930-nziš vozišpäi, se om kirilližen kirjamišton pohjal, 34 vai 37 kirjant.


Evenan kel'.
Evenan kel' (ende lamutan kel', ičeze nimituz: "эвэды торэн") om evenalaižiden kel', üks' tungusiž-man'čžurižiš kelišpäi.
Pagižijoiden lugu — 5 656 ristitud (vn 2010 Venäman rahvahanlugemine), rahvahan nelländez. Kirjkel' om kirilližen kirjamišton pohjal. Toine kel' om venäkel'.
Keles om läz 20 paginad da dialektad. Kelen tedoiduz tegese Saha Tazovaldkundas päpaloin.


Nencan kel'.
Nen(e)can kel' (ičeze nimituz: "ненэця' вада") om nencalaižiden kel', üks' samodižiš kelišpäi.
Kelenkandajad i dialektad.
Pagižijoiden lugu — 21 926 ristitud (vn 2010 Venäman rahvahanlugemine), vaiše rahvahan pol' mahtab pagišta kelel. Nencan kel' om levitadud Arktikan territorijal Jenisei-jogen basseinaspäi Kolan pol'sarhesai, kudes regionas, igähižen rahvahan elonmaht om kalaidai.
Kaks' dialektad: tundran i mecan, 1990-nziš vozišpäi erased tedomehed lugetas mecdialektad (läz tuhad kelenkandajid) erižeks keleks. Kaikutte dialekt mülütab paginoid, tundran dialekt jagase päivlaskmaižikš i päivnouzmaižikš paginoikš.
Oficialine status.
Kel' om oficialiženke statusanke Nencan avtonomižes ümbrikos i Jamalan Nenciden avtonomižes ümbrikos. Nevondkundaližes aigaspäi pästtihe ühesa lugendlehtest erazvuiččen aigan nencan kelel paloin vai täuzin.
Kirjamišt.
Kelen kirjamišt kogoneb 34 kirjamespäi (venäkelen kaik kirjamed i Ӈӈ-kirjam) da ližahengitusen kahtes simvolaspäi: ʼ i ʼʼ.


Nganasanan kel'.
Nganasanan kel' (ičeze nimituz: "ня" сиәде") om nganasanalaižiden kel'. Mülütadas samodižiden keliden pohjoižhe alaoksha.
Kirjkel' om sätud kirilližen kirjamišton pohjal vl 1990. Pagižijoiden lugu — 125 ristitud vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, elädas Krasnojarskan randan Taimiran rajonan pohjoižes, koumes žilos: Ust'-Avam, Voločank, Novai (). Pagižijoiden toine kel' om venäkel'.
Seičeme kändod, adjektiv jäb vajehtamata substantivan rindataden erasiš-se kändoiš. Sanoiden järgenduz om SOV päpaloin.


Toine model'.
«Toine model'» () om amerikaižen Filip Dik-kirjutajan (1928−1982) postapokaliptine tedoližfantastine sanutez. Se om publikoitud ezmäižen kerdan vl 1953, ekraniziruidud vl 1995.
Sanutez ümbrikirjutab, kut Ma kattase tuhkal i kändase sättutomaks elon täht atomsodan jäl'ghe. Jänuzile elegiš ristituile grazib likvidacii ičeopenujil i paremboičijoil torarobotoil.


Ficdžeral'd Ella.
Ella Džein Ficdžeral'd (; sünd. 25. sulaku 1917, N'juport N'jus, Virginii, AÜV — kol. 15. kezaku 1996, Beverli Hills, Kalifornii, AÜV) oli sur' amerikalaine pajatai naine, „ezmäine džazan ledi“. «Gremmi»-premijan koumetoštkümnekerdaine laureat.
Vaiše hänen elon aigan oli mödud enamb 40 millionad platoid hänen änetamižidenke.


Käzi.
Käzi om ristitun vai primatoiden ülälopuz.
Ristitun käden harakterine eriližuz käpšuspäi da jaugaspäi om siš, miše peigol voib olda vastaiti kaikile toižile sor'mile.
Lihased, innervacii, receptorad.
Käden lihasišt kogoneb severziš-se lihasiden šoiduišpäi. Äjad lihased kattas kaks' da sen enamba nivelehid. Sen tagut, ku radaškandeb üks' lihasišpäi, ka kon'akust vajehtab severziš nivelehiš kerdalaz.
Efferentine da afferentine innervacii om käziden südäimes. Nerviš oma molembad efferentižkuidud (oigetas signalid sel'aivoidespäi kädehe) da afferentižkuidud (oigetas signalid tagaze, dorsaližiden gaglijoiden kal't).
Käden südäimes om äi sensoragjoid. Konz' käzišpäi mujand lähteb (ned muroštadas, kuti «koldas»), ka se om znam, miše käziš mi-se ei ole oiged.
Sikš ku käzivarz' enamb toižid elimid tegeb ristitun elonradmižen aigan, ka se om hibjan elim, kudamb enamb kaikid satatesile alastui.
Kut päaivod ohjastadas käzil.
Päaivoiden kor' kogoneb severziš-se tahoišpäi, ned ohjatas hibjan paloil eriži. Tahod kuvadasoiš gomunkulusan nägul paksus. Gomunkulus — se om tehtud meles venui korel kuvatud penikaine ristit. Sen jaugad sijadasoiš dorsaližikš (pälagele lähemba), i sen käded da mod oma ventraližikš (pän laptas). Ned sijadasoiš mugoižes järgenduses: hibj, käzi, mod. Gomunkulusal oma sur' kämen' da surenzoittud sor'med, pen' oug. Päaivoiden kores om äi mugoižid gomunkulusoid, kaikuččes specializiruidud tahos.


Sanskrit.
Sanskrit (devanagari: संस्कृता वाच्, IAST. saṃskṛtā vāk, «literaturine kel'») — Indijan amuine kirjankel' koverikahan sintetižen grammatikanke, üks' sen oficialižiš kelišpäi. «Sanskrit»-sana üksnäze znamoičeb «ümbriratud, vigatoi». Aigaližiden kirjmuštnikoiden igä om läz 3,5 tuhad vot (kesk II voz'tuhad edel meiden erad).
Pagižijoiden lugu — 14 000 ristitud (2001).


Künambruz.
Künambruz vai Künambruzniveleh om ristitun hibjan pala. Se om ühtištoituz ougan i künambruzvarden keskes.


Künambruzvarz'.
Künambruzvarz' om ristitun vai živatoiden ülälopusen pala künambrusen i käzivarden keskes.
Lihased künambruzvarden mülükundas jagadas ezigruppaks (nell' šoidud) i tagagruppaks (kaks' šoidud). Verenpörund zavodiše pal'clun i künambrusen arterijoišpäi.


Niža.
Niža om üks' naižiden sekundarižiš sugutundusišpäi. Mülütab rodnikoid sötlemha vagahaižid.
Nižan šingotez neiččil om heiden normaližen suguküpsnedan üks' tarbhaižiš elementoišpäi. Pojav šingotez mehil (ginekomastii) om harv patologii.
Alastoman nižan nägu (toples) ei ole etine äjiš kul'turoiš, mehiden rindhan erineden. Nižan rodnikad oma lujad erogenižed zonad tobjimalaz. Tariž valita aigad da sijad, kus nižale voib olda alastoman i kus ei sa, oz., Evropan maiš kül'bendrandal voib ozutada nižad, lidnan keskuses ei.


Lavaš.
Lavaš ("lavaš", "lavaši",,, "lavâš") om resk vauged lapak leib nižujauhospäi, kudamb nägub kuti sur' hoik läpušk.
Blöd libub Iranan i Kavkazan regionoišpäi. Om levitadud Päivlaskmaižes Azijas tähäsai tobjimalaz. Leibän päine toižend vaiše Armenijas. Vaumitadas veroližes tandir-päčiš (mugažo "tendir" i "tonir").
Ümbrikirjutand.
Läpušk om hoik ellipsanvuitte, 2..5 mm sankte, 90..110 sm pitte i 40..50 sm levette. Vedaduz om läz 250 grammad. Vilugoičese üksin rippujas olendas, sen jäl'ghe panese labodehikš 8..10 lavašad ühtes. Kuivase il'mas teravas. Kuivatud lavaš voib kaitas hätken lujas.


Läpušk.
Läpušk om pašttud tegez tahthaspäi, tobjimalaz toižita ližadusita, lapak i kehker.
Keskuzazijan i Kavkazan rahvahiden järgeline leib, no om levitadud mail'madme veroližeks blödaks, Šotlandijaspäi Latinižen Amerikan indejalaižihesai.
Tahtaz oleleb nižušpäi i rughine, maged vai resk, da toižed. Voib ližata läpuškon tahthaze nenid komponentid: eriližmagutesed, jändused sigarazvan räkištandaspäi, sagud, marjad vai fruktad.


Vihand sild (Piter).
Vihand sild vn 2014 heinkus.
Vihand sild () om avtotesild Piterin Keskuzrajonas Moikas päliči. Nevan prospekt läbitab sildad. Pevčeskii-sild om ülezjogen, Rusked sild sijadase mödvedhe.
Ezmäine sauvond oli edel 1718 vot, puine avaiduzsild oli Piterin röunaks. Nimitihe sildad «vihandaks» toštmižsauvondan jäl'ghe 1730-nzil vozil. Sild om saudud kaugedraudan blokoišpäi voden 1806 seičemes kus Vil'jam Geste-arhitektoran projektan mödhe. Sen alusel vl 1807 sädihe «ezikuvališt projektad» — Venäman sildan ezmäine tipine projekt, i vll 1808−1840 saudihe enamba kümned mugošt sildad Piteriš, sidä kesken Rusked, Sinine i Pocelujev. Vozil 1768−1918 sildan nimi oli "Policeiskii" («Policijansild»), sid' "Narodnii-sild" («Rahvahansild»). Eziauguine nimi pördui vspäi 1998.
Sild om 40 m pitte i 39 m levette. Avtod da jaugnikad ottas kävutamižhe sidä, kahesa ted transportan likundan täht.


Rusked sild (Piter).
Rusked sild () om terasine avtotesild Piteriš Moik-joges päliči. Sijadase Gorohovaja-irdal. Ühtenzoitab Admiralteiskii- i Keskuzrajonad, Kazanin i 2nz' Admiralteiskii-sarid. Vihand sild om saudud ülezjogen, Sinine sild sijadase mödvedhe.
Ezmäine sild oli puine avaiduzsild vspäi 1717. Vspäi 1737 vhesai 1778 oli nimitadud "Vauktaks sildaks" (), sid' nügüdläižikš. Vodele 1814 uz' sild oli saudud kaugedraudaspäi. Vozil 1953−1954 sildan material om vajehtadud terashe, no kaitihe istorižen irdnägun. Sild om 42 m pitte da 16 metrad levette.


Sinine sild (Piter).
Sinine sild vn 2005 semendkus.
Sinine sild () om avtotesild Piterin Admiralteiskii-rajonas Moik-joges päliči. Se om Ph. Isaakijan torgun palaks, ühtenzoitab sidä Antonenkon kujonke i Voznesenskii-prospektanke. Mariinskii-pert'kulu i Nikolain I muštpacaz sijadasoiš sildanno. Rusked sild om saudud ülezjogen, Fonarnii-sild sijadase mödvedhe.
Avaiduzsild oli saudud puspäi vl 1737. Vajehtihe sildaks kaugedraudaspäi vl 1818, i se oli jo avaiduseta. Levitihe sauvomha pert'kulud vl 1842, i 19.-20. voz'sadal äiluguižed pened rekonstrukcijad oliba. Vhesai 1861 paukatud mehiden torguz oli sildanno. Nügüdläine sild om raudbetonaspäi voziden 1929−30 suren kohendusen jäl'ghe. Sild om 35 m pitte i 97 metrad levette (kaikiš levedamb Piterin sild). Se kävutase avtoil da jaugnikoil.


Počtamtan sild.
Počtamtan sild vn 2012 heinkus.
Počtamtan sild () om jaugnikoiden sild Piterin Admiralteiskii-rajonas, Moik-joges päliči. Jätktab Pračečnii-kujod i tuleb Surele Meriirdale. Piterin päpočtamtan pert' om läz sildad. Fonarnii-sild om ülezjogen, Pocelujevan sild sijadase mödvedhe.
Ezmäine sild oli saudud puspäi nell'kekustaižen 18. voz'sadan lopus. Vozil 1823−1824 uz' sild om saudud čepil kuti "Pen' čep'sild Moikas päliči" (), sid' "Jaugnikoiden čep'sild" (vspäi 1829) i "Pračečnii-sild" (vspäi 1849). Vspäi 1851 nimitase nügüdläižikš. Vl 1905 varmitihe sildad i panihe ližaalusid puspäi. Jäl'ghine sur' kohenduz oli vozil 1981−1983, heittihe puižid ližaalusid, i vaiše čepid metallkvadrantoil pid'oiteldas sildad kut oli-ki meletadud eziauguižešti projektan mödhe. Sild om 42 m pitte i 2 m levette.


Fonarnii-sild.
Fonarnii-sild () om Piterin sild Moik-joges päliči. Sijadase Admiralteiskii-rajonas. Ühtenzoitab Kazanin i 2nz' Admiralteiskii-sarid, Fonarnii i Počtamtan kujoid. Ülezjogen om Sinine sild, mödvedhe — Počtamtan sild.
Sild om avaitud 18. voz'sadan keskes. Se om 33 m pitte i 20 m levette. Nimi om tetab vspäi 1906, se om anttud kujon mödhe. Vhesai 1971 oli puspäi i vaiše jaugnikoiden täht. Raudbetonine sild jäl'ghe 1973 vot, nell' avtoted.
Nügüd'aigaine üks'keskustaine sild om saudud vll 1971−1973 L.N. Sobolev-inženeran i Lev Noskov-arhitektoran projektan mödhe. Metalližed toršerad pidatimidenke oma seižutadud sildan tulendoidenno klassicizman stiliš.


Depressii.
Neiččen olend depressijas erigoičendan mel'heiženke jäl'ghe (imitacii).
Depressii (depressivine olend) om kaikiš levitadud psihine palahtelend. 5..10% ristitištod mokitas sišpäi.


Šizofrenii.
Šizofrenii om jüged psihine palahtelend; meletamižen processoiden i emocionaližiden reakcijoiden čihodamine.
Harakterižed pirdad: gallücinacijad (nägemižen vai kulemižen), paranoidine vai fantastine horind, meletamižen i vasthaotmižen fundamentaližed palahtelendad, paginan dezorganizacii, adekvatoi vai hond affekt; mugažo socialine disfunkcii da tömahtutomuz.
Šizofrenii, video om sätud Nacionaližel hengeližen tervhuden institutal (3 min 18 s), anglijan kelel subtitroidenke


Birbincpühäpäiv.
Birbincpühäpäiv vai Birbincad (Sündun tulend Jerusalimha) om üks' hristanuskondan päižiš praznikoišpäi (pühänikoišpäi). Oigetas Suren Nedalin ani edes, nedališ edel Äipäiväd.
Praznikan oigenduz zavodiše Jerusalimas. Birbincoiden tetab atribut — pal'mveza, birbinc vai (harvašti) nižutähk. Nened konfessijad pidadas pühänikaks: ortodoksine hristanuskond, katoline jumalankodikund, protestantizm, Päivnouzmman jumalankodikundad.
Pühänik simvoliziruib Iisus Hristosan tundištamišt Messijaks (Sünduks), no i Ristituiden Poigan tulendan Rajuhu ezimel'kuvad.


"The X Factor" Venämas.
V


Sekret Uspeha.
«Sekret Uspeha» ("satusen peituz") oli televizijan «The X Factor»-muzikkonkursan adaptacii Venäman täht. Sen tehtihe vlpäi 2005 vhesai 2007, om ozutadud RTR-kanalal. Vaiše kaiken kaks' sezonad oli madalan reitingan tagut. Nügüd' tehtas projektan ut versijad, nimitase «Faktor A».
Linniba vägestajikš: Vladimir Sapovskii (2005, 1. sezon) i Nikolai Timohin (2007, 2. sezon). Arvostihe personad, ičtazprezentacijan mahtust, kargmahtoid. Kacmata koume kategorijha (norembad, vanhembad i gruppiden), sezonan üks'jäine vägestai oli.
Gruppiden kategorii.
Näradoičii: Valerii Meladze
Norembad-kategorii (16..24 vot).
Näradoičii: Valerija
Vanhembad-kategorii (25 da sen enamba vot).
Näradoičii: Valerii Garkalin
Gruppiden kategorii.
Näradoičii: Tigran Keosajan


Puhtaz, ajatud.
«Puhtaz, ajatud» () om voden 1994 tetab amerikaine arthausfil'm. Režissör — Lodž Kerrigan. Prodüser — Teodoro Man'jači.
Kinotarin.
Fil'm om noren šizofrenikan polhe, kudamb naprib pördutada ičeze tütärt. Äjad kritikanmehed virgaziba lujas naturaližen päakt'oran (Piter Grin) vändon.


Villem-Aleksandr.
Villem-Aleksandr vai Villem IV (; sünd. 27. sulaku 1967, Utreht, Alamad), täuz' nimi — Villem-Aleksandr Klaus Georg Ferdinand (alam.: "Willem-Alexander Claus George Ferdinand"), om Alamaiden kunigaz vs 2013 sulakun 30. päiväspäi. Hän om seičemenz' kunigaz Oranžan da Nassaun dinastijaspäi.
Biografii.
Beatriks-princessan (kunigaznaine vll 1980−2013) i Klaus-princan ezmäine laps'. Villem-Aleksandr sai Oranžan princan arvod maman tulendan jäl'ghe valdištmele vn 1980 30. päiväl sulakud. Hän kahtenke vellenke — Johan Frizo (1968−2013) i Konstantin (1969) — kazvoiba Drakenstein-lidnuses.
Villem-Aleksandr om istorik openduses, om Leidenan universitetan pästnikan (1987−1993).


Venälaižen valdkundan pämehed.
Se om täuz' Venälaižen valdkundan pämehiden nimikirjutez.


Dirbal.
Dirbal (ičeze nimituz: "djirbal") om üks' avstraližiš aborigenan kelišpäi. Mülütadas pama-njungan kel'kundha.
Kelel pagištas Avstralijan Kvinslend-štatan pohjoižes. Pagižijoiden lugu (mamankel') om 8 ristitud ičeze kelel i 44 — giramai-paginal (2016). Kel' om kadomižen röunal.
Dirbalal om lujas mel'hetartui grammatik, i sikš se linni tetabaks kelentedomehiden keskes.


Trumai (kel').
Trumai (ičeze nimituz: "ho kod ke") om trumai-rahvahan kel', üks' Suviamerikan indejižiš kelišpäi. Necel kelel pagištas Brazilijas; pagižijoiden lugu om läz 120 ristitud (mamankel').
Kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. Se om izoliruidud kel', i om ani atipižed grammatižed, morfologižed da leksižed eriližused sen regionan kelile.


Keväden i radon päiv.
Keväden i radon päiv (, vai "International Workers' Day") om rahvahidenkeskeine praznik, kudambad oigetas joga vodel semendkun 1. päiväl (vai semendkun ezmäižel ezmärgel) 142 valdkundas.
Nece om socialistine (kommunistine mugažo) praznik, kudamb om valdkundaline Venämas tähäsai.


Lamborghini Veneno.
«Lamborghini Veneno» "Geneva MotorShow 2013"-ozutelendan aigan.
«Lamborghini Veneno» om italijalaižen «Lamborghini»-kompanijan avto. Se vajehti «Lamborghini Reventón»:ad model'rives.
Pästandan augotiž — vn 2013 keväz'ku. Kaik om 3 avton egzemplärad (maksarv — US$ 3,000,000 mašinas); dai kaik oma mödud jo.


Morris Trevor.
Kaik om kaks' tetabad ristitud Trevor Morris-nimen al.


Pannakot.
Pannakot («keittud kerthut») om pohjoižitaližen keitandan söm (sen kodima — italine P'jemont) kerthuzišpäi, saharaspäi, želatinaspäi da vanilišpäi. Södas kut desert.
Istorii.
Blöd mainitaškanzihe Italijan kulinarižiš kirjoiš 1960-nziš vozišpäi. Tegihe populärižikš 1990-nzil vozil. Nügüd'aigan pannakot om populärine kaiked mail'madme.
Pojavad blödad oma bavarine krem i blanmanže.
Slokostind.
Lämbitadas kerthuzid saharanke i vanilinke, keittas vällel lämoil vižtoštkümne minutad. Sid' ližatas želatinad i valadas formidme. Paneškatas blödoihe vilugoičendan jäl'ghe. Veroline pannakot om vauged mujul.
Anttas penil porcijoil frukt-, šokolad- vai karamel'painatosen al, fruktoiden palliškoidenke vai marjoidenke.


Rapper's Delight.
«Rapper's Delight» ("Reperan ihastuz") om The Sugarhill Gang-gruppan pajo. Se om kudenz' da jäl'gmäine pajo «Sugarhill Gang»-al'bomas (1980) da heiden debütine singl, kudamb om pästtud 1979-nden voden sügüz'kul. Pajon tekst om anglijan kelel.
Nece om ezmäine pajo hiphop/rep-žanroiš. Se valatoiti nügüd'aigaižen muzikan šingoteshe, i „avaiži“ uded muzikaližed stilid.


Mill a h-Uile Rud.
«Mill a h-Uile Rud» gelan pankan koncertal vl 2005.
Mill a h-Uile Rud ([ˈmiːʎ ə ˈxulə ˈrˠut̪], šotlandijaks "Murenda kaiked") om amerikalaine pankgrupp Sietlaspäi, kudamb pajatab ičeze pajoid šotlandijan gelan kelel. Om olmas vspäi 2003.
Nece grupp om kaikiš tetabamb gelan pank-stilin ("Punc Gàidhlig") ezitai.


Šotlandijan gelan pank.
Šotlandijan gelan pank (gel.: "Punc Gàidhlig") om pankrokan alažanr, kudambas gruppad pajatadas ičeze pajoid Šotlandijan gelan kelel.
Kaikiš tetabambad ezitajad oma Mill a h-Uile Rud i Oi Polloi.


Oi Polloi.
Oi Polloi om šotlandijalaine pankgrupp, kudamb edestab ičeze pajoid Oi!-, stritpank-, anarhopank- da gelan pank-žanroiš.


Morris Trevor (muzikankirjutai).
Trevor Morris (mugažo anglijan i francijan kelil; sünd. 25. semendku 1970, London (Ontario), Kanad) om kanadalaine muzikankirjutai da prodüser.
Äneti muzikad serialoiden da kompjutervändoiden surele lugule. «Emmi»-premijan laureat (2007).


Baiburt (lidn).
Baiburt (, "Baberd", pont.: "Παϊπούρτ") om lidn Turkanman pohjoižpäivnouzmas. Se om Baiburtan agjan administrativine keskuz (vspäi 1989).
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kuti Suren Armenijan Baberd-lidnuz 5. voz'sadal meiden erad. Lidnuz om kaičenus tähäsai, sijazihe Surel šuuktel.
Lidn sijadase Čoroh-jogen randoil (, lankteb Mustmerhe), 1555 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud korktoil mägil, hobedan, vas'ken, hahktinan i cinkan samižen kaivusil.
Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 35 654 ristitud.
Irdkosketused.
*


Porečenkov Mihail.
Mihail Jevgen'jevič Porečenkov (; sünd. 2. keväz'ku 1969, Leningrad (nüg. Piter), Venäman NFST, NSTÜ) om venämalaine kinon i teatran akt'or da TV-vedai. Venäman arvostadud artist (2006), «Kuldaline mask»-premijan laureat (1996).


Mariinskii-teatr.
Mariinskii-teatr () om üks' kaikiš tetabambiš i järedambiš operan da baletan teatrišpäi Venämas i kaikes mail'mas. Päsauvuz sijadase Piteriš, Teatral'naja-torgul. Mariinskii-baletan päsijaduz.
Kollektiv om olmas 18. voz'sadan lopuspäi. Nügüdläine päsauvuz om vaumitud vll 1859−1860, nimitihe Marija Aleksandrovna-imperatornaižen mödhe. Teatran päsauvuz mülüb valdkundan kul'turjäl'gusen nimikirjuteshe. Vll 1935−1992 teatran nimi oli "Kirovskii". Koume tošt Piterin pertid alištudas teatrale. Kaks' filialad oma Venämas: Vladikavkaz- i Vladivostok-lidnoiš.
Teatran direktor, čomamahtoline ohjandai i dirižör — Valerii Gergijev vspäi 1988.


Siga.
Siga (vai "Sus domesticus") om kabjživat, mecsigan alaerik. Mülüb Sigad-sugukundha.
Sigan poigaižen nimituz om porzaz vai čugu.
Ümbrikirjutand.
Živat om kodikoittud 7 tuhad vozid tagaz vai sen aigemba. Mail'man populäcii om kaikenaigaine, läz 1 mlrd živatoid.
Täuz'igäine hibj om 0,9..1,8 m pitte, 50..150 kg jügutte. Sus om 44 hambast, sidä kesken nell' šingotadud orahambast. Čongoiše mas tül'cäl kärzal lapakonke nenanke. Nened tundused oma jäl'gnuded mecsigaspäi: väll' nägemine, terav kulemine, hen nühaindelim, mahtuz ujuda hüvin; lujetud plodukahuz, mahtuz kazda heredas i razveta.
Živatad södas kaikuttušt, mecsigan kartte. Kazvatadas tavarvedushesai 6-7 kus. Äikerdoitas 8-9-kuižes igäspäi, kaks' kerdad vodes da sen enamba.
Toižendad.
Tetas läz sadad sigoiden suguid mail'madme.
Kodisigad ("minipig:ad") oma pened dekorativižed. Mectunuded sigad ("reizorbek:ad") puttas vastha Pohjoižamerikas, Avstralijas da Udes Zelandijas.
Kävutand.
Kazvatadas maižanduzfermoiš da läviš samha lihad (mail'man tehmine 97,2 mln tonnoid vl 2005), laptaližed produktad oma nahk da suugased.


Vauged pulo.
Vauged pulo (, sinonim "Nyctea scandiaca") om arktine lihansöi lind, erik kaičendan al. Mülütadas Pulod-sugukundan Hübjäd-heimho.
Eläb Kanadas, Aläskas, Grenlandas, Evrazijan pohjoižpalas, tundran i mectundran zonoiš. Tal'vdund vedase keväz'ku-sulakuhusai. Kalaidaškandeb suvhe sügüz'kus-redukus, erased eričud tal'vdudas pohjoižes ku jä i lumikate oma hoikad.
Sötlese hirenvuiččil nühtajil, ezikät lemmingoil, üks' vauged pulo söb enamba pol'tošt tuhad lemmingoid vodes. Taboiteleb mugažo jänišid, henoid lihansöjid (por'moi), linduid (meckanoid, hanhid, sorzoid), söb kalad-ki, i habukan sömäd.


Pü.
Pün munad — "Tetrastes bonasia rupestris".
Pü (vai "Bonasa bonasia") om levitadud meclind, mülüb Püd-heimho. Lugetas 14 alaerikod.
Elädas kaikedme Evrazijadme sen meczonas da taigas. Eskai täuz'kaznuded eričud vedadas 500 grammad da sen vähemba. Lind om mectusen objektaks lihaze-delikatesha näht.
Elonmahtuz om tedran pojav. Söte om erazvuitte voz'aigoidme, otab sömäks marjoid, penid gavedid, käbuiden semnid, kedran pähkmid, erasiden kazmusiden lehtesid i änikoid.


Äipäiv.
Iisusan Hristosan eläbzduz. Jumalan tulend adhu. Anonimižen pirdajan pühänikjumalaine (1408-1410).
Äipäiv om üks' hristanuskondan kaikiš surembiš praznikoišpäi (pühänikoišpäi). Praznikoitas Iisusan Hristosan eläbzdusen oiktastuseks, Suren Nedalin pühäpäivän.


K'jerkegor Sören.
Sören Obü K'jerkegor (Kirkegor) ([sɶːɐn ˈkʰiɐ̯ɡ̊əɡ̊ɒːˀ]; sünd. 5. semendku 1813, Kopenhagen, Danii — kol. 11. kül'mku 1855, sigä-žo) oli danijalaine filosof, protestantine teolog da kirjutai.


Graffiti.
Graffiti (üks'lugu graffito i istorižes kontekstas) oma (pirdand)kuvad vai kirjutesed, kudambad oma künstüd, pirdud vai kirjutadud (mustoiden vai mujun abul) seinil. Termin voib sättutoita kaikuččehe aigaha.
Kaidas hamas, graffiti-sanal el'getas nügüd'aigašt čomamahton toižendad — seiniden mujutand irdoil aerozoližen mujun abul, vai muite sprejart. Nece graffitin alatip om populärine kaiked mail'madme, hot' jäl'gmäižen aigan se tuleb lanktushe.


Kulič.
Kulič (ven.: "кулич") om veroline leib, kudambad pašttas järg Äipäivän aigan ortodoksižes valdkundoiš (tobjimalaz slavižiš, sidä kesken Venämas). Om cilindrine form, kreptud glazurin pälpäi.


Odess.
Odess () om lidn Ukrainan suvipäivlaskmas. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, järed kul'turine da tedoline keskuz, tegimišton keskuz, lebutahoiden lidn. Mugažo Odessan agjan administrativine keskuz, om agjan palaks. Sodavägiden hoštusen lidn.
Istorii.
Eländpunkt om olmas vlpäi 1794. Edel 1795 vot lidn nimitihe Kacübijv, möhemba — Hadžibei. Voib olda, miše «Odess»-nimi om sündnu sanskritan «Godesha»-sanaspäi (Godesa).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Mustmeren lodehližel randištol, Odessan lahten randoil. Kaikiš suremb Ukrainan portoišpäi. Odess om järed avtote- da raudtesol'm.
Irdkosketused.
*


Hahk kur'g.
Hahk kur'g () vai Järgeline kur'g om levitadud järed kezalind. Mülüb Kur'gižed-sugukundan Kur'ged-heimho.
Leviganduz.
Voib vastata erikon edestajid Evropan da Azijan territorijoil. Paneb pezad sodunuzihe maihe, voidab sidä redul da nimal kaičemha lihansöjišpäi.
Hahkan kur'gen lugumär poleneb, mectuz om kel'tud äjiš maiš.
Ümbrikirjutand.
Lindun korktuz sase 115 santimetrhasai, suugiden maihutuzkeskust 180..200 sm, ižač om 6 kilogrammhasai vedutte, emäč vähäižen penemb. N'ok om 20..30 sm pitte. Siniž-hahk höunhišt abutab peittas mectahondas.
Jaugad i suugiden agjad oma mustad, kaglan üläpala i pän ezipala oleldas hahkad-ki. Norel hahkal kur'gel pän i kaglan höunhed oma hahkad rusttanke agjanke. Tagajuren pal'han nahkan sija nägub rusttaks šapkuižeks.
Äikerdoičend.
Hahk kur'g om monogamine, par sädase edel lendandad völ pezoitelendan tahoiže. Äikerdoičendan pord oleskeleb sulakus-kezakus. Peza om metr diametral, oleleb kaks' munad munindas tobjimalaz. Haudumižaig — 28..31 päiväd, molembad kazvatajad ühtnedas haudmižhe. Poigaižed kazdas täudehe höuništhosai 65..70 päiväd.


Pukur'g.
Pukur'g () om Evrazijan i Afrikan levitadud järed kezalind. Mülütadas Pukur'gižed-sugukundan tipižhe Pukur'ged-heimho.
Ümbrikirjutand.
Pukur'ged elädas luhtoil i sokhil mail, läz ristitun eländtahoid. Zavottihe pezoiteldas puiden ladvoil istorižikš.
Lindun hibj om vauged, suudigen agjad oma mustad. Kagl om pit'k, rusttan n'okun plingund kävutase besedoičendas. Emäčuiden irdnägu om ižačuiden kartte, no emäčud oma penemb. Pukur'gen kazv oleleb 100..125 sm, suugiden maihutuzkeskust voib olda i pol'tošt, i kaks' metrad, hibjan veduz sase nellhä kilogrammhasai.
Lindunpoigaine om vaumiž eläda ripmatomašti kazvatajišpäi 70-päiväližes igäs. Migriruidas leten kuivman päl. Pukur'g oleskeleb täuz'kaznu koumevoččen, no voib zavodida äikerdoitas kuz'voččes-ki igäs. Elädas 20 vodhesai keskmäras.
Söte.
Pukur'ged södas löcuid, soiden küid, koskhaižid, henoid kaloid, šihlikoid i henoid imetaiživatoid (hirid, makondjid, jänišan poigaižid).


Kaste.
Kaste om atmosferižiden sadegiden form, kudamb tegese man pindha, kazmusihe, avtomobilihe da toižihe kaluihe. Se om vezipurun kondensat, nozolan veden tippud vilugoittud objektoil. Oleleb ehtoidme, öidme i homendesidme (homenckaste).
Päiväižen laskman jäl'ghe man pind vilugoičese teravas lämuzsädegoičendan tagut. Kajoz taivaz i pindad lujanke lämuzsädegoičendanke (kazmused) abutadas kastken lanktendale, hein kändase märgaks.
Kastken luja sädand tegese tropikoiš, kus nepsuz man pindan päl om znamasine, äi vezipurud. Kaste om reskveden tarbhaine purde suvižil letetazangištoil. Tippud ühtenzoittas da lanktas maha juriden päle.
Paneb halad lämuzil alemb mi nol' Cel'sijan gradusad. Kastepunkt om il'man necenke relätiviženke nepsudenke lämuz, konz vezipurun küllästamine linneb täudeks.


Vepsän grammatik.
Vepsän kel' om suomalaiž-ugrilaine kel', kudambal pagištas Venämas 3600—6000 ristitud. Se om tipine Baltijan meren suomalaine kel', hot' sil om äi arhaižid eriližusid. Lähembaižed „heimolaižed“ — suomen, karjalan da ižoran keled, vähäd edelenze — estin, virun, vodin, a mugažo livin.
Kirjamišt.
Aa, Bb, Cc, Čč, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Rr, Ss, Šš, Zz, Žž, Tt, Uu, Vv, Üü, Ää, Öö; a mugažo "pehmituzznam" (’).
Diftongad: ou, öu, üu [u:]; oi [oj], ui [uj], äi [äj], üi [üj].
Nimiden kändluz.
Vepsän keles om 23 kändod (ku lugeda terminativ III-kändod, kudamb läz läksi kävutandaspäi).


Are You Man Enough.
«Are You Man Enough?» ("Oled-ik todesine mez'?") om tetab C. C. Catch-pajatajan nellänz' pajo koumandes «Like a Hurricane»-al'bomas da ühtennimine singl, ezmäine al'bomaspäi. Ned oma pästtud 1987-ndes vodes.
Pajon tegii i prodüser om Diter Bolen. Sen tekst om anglijan kelel. Singl om änetadud vl 1986, sintipop-žanras.


Soul Survivor.
«Soul Survivor» ("Kolmatoi heng") om C. C. Catch-pajatajan kudenz' pajo koumandes «Like a Hurricane»-al'bomas da ühtennimine kahtenz' singl sišpäi. Ned oma pästtud 1987-ndes vodes.
Pajo om sintipop-žanras, kirjuti da prodüsirui Diter Bolen. Pajon tekst om anglijan kelel. Sai lujad satust Suvievropas.


Like a Hurricane.
«Like a Hurricane» ("Aniku uragan") om C. C. Catch-pajatajan koumanz' muzikal'bom. Se om pästtud 1987-ndes vodes «Hansa Records»-leiblal.
Muzik, sanad i prodüser — Diter Bolen.


Bass Sol.
Bassan Solan ratud «Bell»-kompanijan logotip, 1969.
Sol Bass (; sünd. 8. semendku 1920, Nju Jork, Nju Jork (štat), AÜV — kol. 25. sulaku 1996, Los Andželes, Kalifornii, AÜV) oli amerikalaine pirdai-kuvatai da grafine dizainer.


Vägestusen päiv.
Vägestusen päiv () om Venäman valdkundpraznik, om sen ühteks päpraznikoišpäi. Se oigendase semendkun 9. päiväl.
Edeližel päiväl (8. semendku, sijaližel aigal) vodes 1945 om allekirjutadud Akt Fašistižen Germanijan kapituläcijas.


Kannad.
Kannad, Kann (, oks. "Canas") om lidn Francijan suvipäivnouzmas, Provans — Al'pad — Azur'ne rand-regionas.
Lidn om kaikiš populärižemb da tetabamb Azur'žen randan lebutahoišpäi. Se om tetab mugažo ičeze ezirivižil laukoil, restoranoil da adivpertil.
Istorii.
Vn 2011 3. päiväl kül'mkud Kannad oliba rahvahidenkeskeižen G20-tegimištorganizacijan keskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Keskmeren Napul'-lahten randištol, 0..260 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Täs Esterel'-mägisel'g vasttase mererandanke.
Eläjad.
Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 73 234 ristitud.
Lidnan edeline pämez' oli Bernar Brošan vll 2008−2014.
Kannoiden kinofestival'.
Kannoiden kinofestivalin rusked kourine tehut.
Rahvahidenkeskeine Kannoiden kinofestival' () om jogavozne kinematografine festival'. Se vedase semendkun lopul Kannad-lebutahos ottes Festivališt pert'kulud keskuseks. Kinoprodüseroiden rahvahidenkeskeine federacii () akkreditui nece kinofestival' ühtentoštkümnen mugoižen fil'mfestivalinke ühtes (muga nimitadud «A-kategorijan festivalid»).


Tilli Džennifer.
Džennifer Tilli (; sünd. 19 sügüz'ku 1958, Los Andželes, Kalifornii, AÜV) om amerikalaine aktris i professionaline pokervändai.


One Night's Not Enough.
«One Night's Not Enough» ("Üks' ö om vähähk") om C. C. Catch:an nellänz' pajo «Catch the Catch»-al'bomas (1986). Pajon tekst om anglijan kelel.
Singl om pästtud sil-žo vodel, da vaiše Šveicarijas.
Mari Roos äneti necen pajon kaverversijan „Ein Herz, das dich liebt“-nimenke.


Bitis arietans.
"Bitis arietans" om kü Ristküd-sugukundaspäi.
Kaikutte videnz' vai kudenz' koskenduz lopiše ristitun surmal. Päiväl laskeb koskta ičtaze, no öl om aktivine i varuline, kulon polhe mujund abutab küle olda nägumatoman.


Dežavü.
Dežavü (— «nähtud jo») om psihine olend, kudamban aigan ristit rižab, miše hän om jo olnu konz-ni mugoižes situacijas vai sijas, no ei voi johtutada da sidoda johtutest kuronke enččespäi.
Olendan paksuz poleneb igän ližadusenke. Dežavün paks patologine toižend oleskeleb ičeze kibul läžujil.
Tärtuz mainitase ezmäižen kerdan vn 1876 Emil' Buarak-psihologan «Tuleban aigan psihologii»-kirjas ().


Päivez.
Päivez om aigan märičemižen ühtnik, pord, kudambas Ma punose ümbri ičeze värtmudes.
Tobjimalaz mainitadas «päivez»-sanad i el'getas päiväine päivez — astromomijan tärtust. Paksus nimitadas päivest "päiväks".
Päivez jagase 24 čashu (1440 minutha vai 86400 sekundha) i kogoneb päiväspäi, ehtaspäi, öspäi da homendesespäi.
Kalendarine päivez tegeb nedalid i kud.


Good Guys Only Win in Movies.
«Good Guys Only Win in Movies» ("Hüväd prihad vägestadas vaiše fil'miš") om C. C. Catch-pajatajan ezmäine pajo koumandes «Like a Hurricane»-al'bomaspäi (1987). Pajon tekst om anglijan kelel.
Ühtennimine singl om pästtud 1989-ndes vodes, kahtes vodes päliči «Like a Hurricane»-al'boman pästandan jäl'ghe. Sikš kuroks pajo linni populäritomaks muzikaližiš čartoiš jo.


Smoky Joe's Café.
«Smoky Joe's Café» ("Smokin Džon kafe") om koumanz' pajo C. C. Catch-pajatajan koumandes «Like a Hurricane»-al'bomas (1987).
Pajon butleg-singl om pästtud vodel 2001 DJ RavL:alpäi.


One In a Million.
«One In a Million» ("Üks' millionaspäi") om 8. pajo Modern Talking:an «The 1st Album»-al'bomas (1985). Pajon tekst om anglijan kelel.
Pajo mülüi air play-čartha Livanas, i oli 67-ndel sijal taholižes hitparadas.
Mari Roos änetoiti necen pajon kaverversijad („Einmal im Leben“-nimenke).


There's Something in the Air.
«There's Something in the Air» ("Om midä-se il'mas") om 13. pajo Modern Talking:an «America»-al'bomas (2001). Pajon tekst om anglijan kelel.
Pajo mülüi air play-čartha Latvijas.


I'm No Rockefeller.
«I'm No Rockefeller» ("Minä en ole Rokfeller") om kahtenz' pajo Modern Talking:an «Universe»-al'bomas (2003). Pajon tekst om anglijan kelel.
Pajo mülüi air play-čartha Venämas i oli ühtendel sijal taholižes hitparadas.


Minelli Stiv.
Stiv Minelli () om italijalaine gitarist «Node»-gruppas.
Hän om tetab kut Lacuna Coil:an koncertühtnii (1997—1998 voziš). Mugažo hän ühtni gruppiden riven al'bomoiden änetamižes.


Džakart.
Džakart (indonez. i jav. "Jakarta"; edel 1527. vot — Sunda Kelapa, edel 1619. vot — Džajakart, edel 1942. vot — Batavii) om eriline pälidnalaine ümbrik (), Indonezijan pälidn da sen kaikiš suremb lidn.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Jav-saren lodehližel randištol, kus Čilivung-jogi (Kali Besar-jogi) lankteb Javanmerhe, 8 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Džakart jagase 5 lidnrajonha ühtenke ümbrikonke. Pälidnalaižen ümbrikon pämez' nimitase gubernatoran.
Eläjad.
Vl 2011 kaik 10 187 595 ristitud elihe lidnas. Vn 2010 Indonezijan rahvahanlugemižen mödhe läz 28 mln ristituid elihe lidnaglomeracijas 6392 km² pindal.
Eläjiden religiozine mülükund: 85,5% oma islaman polenpidajad, 5,2% — protestantad, 4,8% — katolikad, 3,5% — buddistad, 1,0% — induistad.
Transport.
Avtobusad, kiruhavtobusad, ezilidnelektrojonused da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas i sen aglomeracijas. Monorel's da metron kaks' jonod oma sauvomas (2013−2019). Kaikiš znamasižemb valdkundas "Tandžungpriok-konteinerport" sijadase 13 km pohjoižhe lidnaspäi. Lidn om avto-, raud-, il'm- da meriteiden tarbhaine keskuz.
Rahvahidenkeskeine civiline "Sukarno-Hatta"-lendimport ("CGK",) om saudud päivlaskmaižes Tangerang-ezilidnas 20 km lodeheze Džakartan keskusespäi. Matknikoiden vozne valu om 60 mln (2013). Tehtas passažorreisid Suvipäivnouzmaižen Azijan maihe da Indonezijadme päpaloin, jügureisid kaiked mail'madme.


Pajo.
Pajo om kaikiš kebnemb, no levitadud vokaližen muzikan form. Se ühtenzoitab poetišt tekstad koveritomanke melodijanke, kudamb panese muštho kebnašti. Erašti voib mödustadas orkestikal (mugažo mimikal).
Levedas znamoičendas pajo mülütab ičheze kaiked, mi pajatase; kaidas znamoičendas — pen' runonvuitte lirine žanr, kudamb om kaikuččel rahvahal. Muzikaliž-vaiheližen sauvusen kebnuz harakterizuib necidä žanrad. Pajon tekstan i melodijan struktur oma pojavad keskneze. Melodii kogoneb paloišpäi toine toižen kartte. Tekstan südäiolend sädase erazvuiččikš enamba, no refren ližadase paksus.
Erinedas pajod žanroiden, mülükundan, edestusen formiden da toižiden tundusiden mödhe.
Pajo voib edestadas kut ühtel pajatajal, muga horal-ki. Pajatadas pajoid kut instrumentaliženke mödustandanke, ninga sita (a cappella).


Go.
Go ("i-go", "veici" «ümbärdajad kakuded», "paduk") om veroline strategine laudanvänd, kudamb om sädud amuižes Kitaiš voziden 2000 da 200 edel m.e. keskes. Edel 19. voz'sadad oli tetab Päivnouzmaižes Azijas vaiše, rahvahidenkeskeine nimi libub vändon japonižes nimitusespäi.
Formiruib har'gmusid: taktine i strategine meletandmahtuz, kombinacine nägemine.
Tarbhaine inventar': oigedsaumaine laud nellikoidenke (standartine 19×19 jonod, opendusen täht 13×13 i 9×9), mustad i vauktad kived (fiškad), mall'aižed kividen täht i časud aigan kontrolin täht.
Kaks' vändajad ühtnedas. Edel vändod laud om puhtaz, mustad zavottäs. Vändon met — ümbärta kivil enambad territorijad mi toižel ühtnijal. Gos om enamba variantoid mi šahmatoiš. AlphaGo-program vägestab ristitud vspäi 2015.


Jumal.
Jumal vai Ülähäine om suren, sakraližen Ülembaižen Olijan nimi teistižiš da deistižiš uskondoiš.
Monoteistižiš religijoiš (hristanuskond, islam, judaizm) Jumal om Absolütan personofikacii, transcendentine ülembaižen realižusen avaiduz, i ližaks Hän om ühthine da üks'jäine, ei ole Hänen pojavid. Om äi jumaloid politeistižiš religijoiš, eriližidenke «funkcijoidenke» i parembuzidenke; no heiden keskes päjumal om olmas (ozutesikš, Jumou vepsän mifologijaspäi; m. k. monolatrii).
Kaiked mail'madme 60..90% täuz'igäšt ristitištod uskotas Jumalha.


Bobaine.
Bobaine om mitte-se kalu vändon täht.
Vändon kartte bobaižed bobuštadas last, vedatadas hänen tarkust i kazvatadas händast ühten aigan. Sen ližaks bobaižed paremboitas lapsen tedištelendfunkcijoid i abutadas tehnikan da čomamahton sädamižmahtusiden šingotesele. Fizižed i melenmahtused lindäs tarbhaižed lapsele elon aigan, sidä kesken melen teravuz, mušt, pagin, emocionaline vastuz.
Erištadas bobaižid kävutadud materialan, igän i kazvatandznamoičendan mödhe.


Vänd.
Vänd om hamakahan, produktivitoman radmižen erik, konz motiv om ei rezul'tatas, no ičesaze processas. Mugažo «vänd»-termin kävutase kaluiden vai programiden keradusen znamoičendale, kudambad oma märitud ningoižen radmižen täht.
Vändon tundused da tärtused: materialižiden satusiden olmatomuz, südäiolend i süžet, takaind, ohjandimed, tegendad, irdpol'žen meton sabutand, vändon abutused, risk i liža vändajan täht.


Sport.
Sport (, lühetud form amuižfranc. kelespäi "desport" — «vänd», «bobuštuz») om ristituiden radmine, kudamb om organizuidud märhapandud ohjandimiden mödhe. Sen metoikš oma ristituiden fizižiden vai intellektualižiden mahtusiden rindatuz, vaumičend sportadamha voibištelendan tel i ristituidenkeskeižed pidandad, kudambad tegesoiš mugomas processas.
Massine sport andab voimust paremboita ristitun tervhut da jätkata hänen sädamižen igäd.
Kaikiš amuižembad sportan toižendad oma borcuind (kuvad magikaroiš kaiked mail'madme), kaluiden tarkoiged čudand (kaiked mail'madme), gimnastik (Kitai, 4 tuhad vot e.m.e.), vänd mäčhu (Kitai, 1. voz'tuha EME).


Simfonii.
Simfonii (— «kajahtai ühtes», «kaposuz») om pit'k koverikaz muziksäduz orkestran (tobjimalaz simfonižen orkestran) täht.
Tärtuz oli tetab Amuižen Riman aigan völ. Kut erine muziksäduz simfonii šingotihe operan ezivändospäi 17. voz'sadal. Simfonii sai populärižust sen kebnan sädandan tagut 18. voz'sadan ezmäižes poles, oz., Saksanman muzikkund tarbhaiči kandidatoišpäi ičetehtud simfonijad vai pol'tošt talerad.


Evrovizii-1956.
Evrovizii-1956 (angl.: "Eurovision Song Contest 1956", fr.: "Concours Eurovision de la chanson 1956") oli ezmäine Evrovizii-konkurs, kudamb oli oigetud semendkun 24. päiväl vl 1956 Luganos, Šveicarijas. Konkursan vägestai oli šveicarijalaine pajatai Liz Assija.
1956


Ristit.
Ristit () om Ristitud-sugun erik (Homo) Gominidad-sugukundaspäi Primatad-heimkundas, üks'jäine eläb nügüdläižen aigan. Hän om kundaline olii melenke da tuntkenke, istorižen töhišton da kul'turan subjekt. Ristit sündui Mal evolücijan processan rezul'tataks — antropogenezas, sen tedoiduz jätkustub.
Ristitkund om ristitližiden individoiden ühtmuz.
Etimologii.
Vepsän «ristit»-sana tuleb «rist»- i «risttä»-vaihišpäi, sikš ende ristituikš sai kucta vaiše valatadud mehid. Sid' nece nimituz leviganzi kaikile mehile.
Erinijad pirdad.
Ristitun erigoičijad päpirdad oma püštoiged kävund, šingotadud päaivod, meletandan olend i kelenmahtod. Hän voib meletada, sekoida, tehta joudjališt valičendad, otta vastusenpidandad tegos, pidada moralid meles. Ristit om kuvazumatoi londusen olendale, hänen organad da palad ei voigoi eläda kaičendata avoinudes ümbrištos živatoiden erineden. Vastkarin, mehed mahttas säta i kävutada lämoid, azegid da tökaluid.


Todorova Jelica.
Jelica Todorova Todorova (; sünd. 2. sügüz'ku 1977, Varn, Bolgarii) om bolgarijalaine folk-pajatai i professionaline perkussionist.
Ühtmudel Stojan Jankulovanke ezini Bolgarijad Evrovizii-2013-konkursal «Samo šampioni»-pajonke.


Jankulov Stojan.
Stojan Jankulov (; sünd. 10. sügüz'ku 1966, Sofii, Bolgarii) om bolgarijalaine barabananvändai i perkussionist.
Ühtmudel Jelica Todorovanke ezini Bolgarijan Evrovizii-2013-konkursal «Samo šampioni»-pajonke.


Alöna Mun.
Alöna Muntänu (), tetab kut Alöna Mun (; sünd. 25. semendku 1989, Kišinöv, Moldov, NSTÜ) om moldovalaine pajatai.
Vl 2013 hän ezini "Evrovizii"-konkursal, kus pajati "O mie"-pajon. Alöna sai 11-nden sijan (71 čokkoint).


Defender.
«Defender» om Venäman kompanii da torguindmark, kompjutertehnikan i aksessuaroiden tegii da satai. Tegeb 1990 vspäi Moskvas. Ladimid pästtas Päivlaskmaiževropan da Azijan tegimil.


House of Mystic Lights.
«House of Mystic Lights» ("Mistižiden lämoiden kodi") om C. C. Catch:an pajo da ühtennimine singl, kudamb om pästtud 1988-nden voden keväz'kul. Pajon tekst om anglijan kelel.
Pajod ei pästnugoi pajatajan al'bomoil, no mülütadihe sidä «Diamonds»-kompiläcijha sil-žo vodel. Pajo oli erasenke satusenke Saksanman i Ispanijan čartoiš.


Diamonds.
«Diamonds» ("Bril'jantad"; mugažo — «Diamonds — Her Greatest Hits» ("Bril'jantad — Hänen parahimad hitad")) om C. C. Catch:an ezmäine kompiläcijanal'bom. Se om pästtud voden 1988 16. päiväl semendkud. Pandas märha «Diamonds»-kompiläcijanal'bomad erižeks al'bomaks erasiš purtkiš.
Päiči aigaližiš hitoiš, om uzid pajoid-ki al'bomas — «House of Mystic Lights», «Don't Shoot My Sheriff Tonight» da «Do You Love As You Look» (ezmäine om pästtud singlal).


Fire of Love.
«Fire of Love» ("Armastusen lämoi") om kümnenz' i jäl'gmäine pajo C. C. Catch-pajatajan nelländes «Big Fun»-studijanal'bomas (1988).
Pajon butleg-singl om pästtud 2001-ndel vodel DJ RavL:alpäi.


Azartvänd.
Azartvänd («statjan vänd») om vänd, kudambas vägestuz kogonaz vai sures märas rippub ei vändajiden mahtospäi, no statjaspäi.
Vänd tegese rahoidenke vai toiženke materialiženke tondanke samha niid völ sures lugumäras, no ühtnijad sadas kilad paksumb. Päine mel'hetartuz om oigetud vändon lophu, eile sen processha.
Vändon ozutesed oma kazinon vändod: kartvändod, ruletk, loto, vändlud, vändavtomatad, internetvändod kapitalizacijanke. Valdkundaline loterei ei mülü azartvändoihe.
Hot' vändon üks' seans om statjaline, severz'-se seansoid alištudas statistikan (naceinuden teorii) käskusile. Vändpertiden pidajad oma kaikenaigaiženke sal'henke eskai manituseta. Se azj napri municipalitetoid sauda mugoižid pertid enččes samha surid valdkundmaksoid rahaližaspäi. Socialižed jäl'gused vändsijiden kriminalizacijanke oliba lujad, sen tagut koncenrtiruihe azartvändzonoid edahan elänzoittud tahoišpäi.
Sidodud azartvändoihe psihine palahtelend nimitase ludomanijaks.


Čistalöv Veniamin.
Veniamin Timofejevič (Tima Ven') Čistalöv (,; sünd. 8. reduku 1890, Pomozdino, Vologdan gubernii, Venäman imperii — kol. 13. reduku 1939, Siktivkar, Komin Tazovaldkund, Venäman NFST, NSTÜ) oli nevondkundaline komilaine kirjutai, runokirjutai, opendai da kändai. Komin literaturan klassik.


Backseat of Your Cadillac.
«Backseat of Your Cadillac» ("Sinun Cadillac:an tagabesetk") om C. C. Catch:an pajo da ühtennimine singl «Big Fun»-al'bomas, kudamb om pästtud 1988-ndes vodes.
Pajon tekst om anglijan kelel.


Big Fun.
«Big Fun» ("Sur' mel'hüvüz") om C. C. Catch-pajatajan nellänz' studijanal'bom. Se om pästtud vl 1988. Pajatajan jäl'gmäine al'bom Diter Bolenanke ühthižtöiš.
Pajoiden nimikirjutez.
Niiden ližaks, pajoiden kuz' versijad mülüdas al'bomha bonustrekoikš.


Hear What I Say.
«Hear What I Say» ("Kundle, midä sanun") om C. C. Catch-pajatajan videnz' studijanal'bom. Om pästtud 1989. vodes.
Se pajatajan al'bom om kaikiš satusetomemb; vaiše pen' satuz oli saksalaižiš čartoiš sen singloiden kartte. Diskon ližaks, al'bomas om haus-, fank- i svingbit-žanroiden valatoitusid.


Big Time.
«Big Time» ("Sur' aigtego") om C. C. Catch-pajatajan kahtenz' pajo sintipop-žanras videndes «Hear What I Say»-al'bomas da ühtennimine singl, ezmäine al'bomaspäi. Ned oma pästtud 1989-ndes vodes.
Pajon tegijad oma C. C. Catch, Georg Koppehele i Martin Koppehele. Sen tekst om anglijan kelel.


Monoteizm.
Monoteizm ("monos" — üks', θεος "theos" — jumal) om tärtuz i religine el'genduz, miše om vaiše üks' jumal, vai miše Jumal om üks'jäine. Sana kävutase ezmäižen kerdan «Jumalakahan peituz»-säduses (, 1660), tegi sidä anglijalaine Genri Mor-neoplatonik.
Monoteizman augotižlibundan kaks' versijad oma olmas: ezmäine — se oli eziauguižešti, i toine — libui politeizmaspäi.
Monoteizm oleleb eksklüzivine i inklüzivine. Eksklüzivine monoteizm ezimeletab personališt i transcendentišt Ülähäšt (vastkarin oma politeizm i panteizm). Inklüzivine monoteizm — konz jumal om olmas severziš-se formiš, no kaik ned oma ühten jumalan ezikuvad.
Avraamižed religijad (judaizm, hristanuskond i islam) harakterizuidas monoteizmal. Se om olmas mugažo induizman filosofijas, sikhizmas da toižiš uskondoiš.


Politeizm.
Politeizm (— äi, "θεος" — jumal) om uskondoiden sistem, religine mail'mannägend, kudamban aluses uskond äjihe jumaloihe om olmas. Hö oma keratud panteonha tobjimalaz jumaloišpäi i jumalnaižišpäi.


Midnight Hour.
«Midnight Hour» ("Südäiö") om C. C. Catch-pajatajan ühtenz' pajo videndes «Hear What I Say»-al'bomas da ühtennimine singl, kahtenz' al'bomale. Ned oma pästtud 1989-ndes vodes.
Originaline kompozicii om sätud sintipop-žanras. Muzik i sanad: Sindi Valentain, Toni Grin. Pajon tekst om anglijan kelel.


You Shot a Hole In My Soul.
«You Shot a Hole In My Soul» ("Löid reigun minun henges") om C. C. Catch-pajatajan koumanz' pajo
debütižes «Catch the Catch»-al'bomaspäi (1986). Pajon tekst om anglijan kelel.
Sebrsingl (G. G. Anderson-pajatajanke ühtes) om pästtud sil-žo vodel.


Babaksad.
Babaksad () oli linduiden heim "Leiothrichidae"-sugukundas. Vspäi 2018 mülüb "Pterorhinus"-heimho (23 erikod). Areal — Kitai (sidä kesken Honkong), Indii da Mjanmar.


Avto.
Avto vai Avtomobil' (— iče i — likkui) om motorine rel'satoi teine transportlikkuim minimum nellänke kezranke.
Avtotransport tegeb sirdmižiden tobmad palad šingotadud maiš. Vedab ajelten ristituid i jüguid. Erasti voib ajada tahodme teita.
Nügüd'aigaine avto kogoneb 15..20 tuhad detališpäi, niiden 150..300 oma kaikiš znamasižembad i tarbhaitas rajadusid kävutamižes. Kaik avtod mülüdas nenid surid paloid: šassi, konor' (pull' da kabin jüguavtos), likutim.
Avton toižendad oma kebnavto, jüguavto, specialižed avtod, avtobus, trolleibus, somuzavto. Sil-žo aigal traktor i motocikl oma toižed likkuimed. Erištadas avtoid likutimen poltusen mödhe: vezipuru, benzin, dizel', ahtištadud londuseline gaz, nozoltadud gaz (propan-butanan segoituz), gazangeneratorine likutim, akkumuliruidud vezinik, akkumulätorbatarejiden elektruz, gibridine avto.


Veneh.
Veneh om pen' astii, edel laivad.
Venäman Sodamerivajehnikas veneh märičese kuti veziastii ühesha metrhasai pitte, koumhe metrhasai levette, vidhe tonnhasai jügutoitmižvoindanke. Likkub ujuden meloiden abul tobjimalaz, saudas purehvenehid mugažo. Pened sportivižed purehastjad nimitasoiš jahtoikš. Motor panese veneheze erasti, se voib abutada ujuda (likutimveneh) vai olda kaikenaigaižeks pälikutimeks (kater).
Tehtas venehid kebnoiš ühthesuladusišpäi (düralüminii päpaloin), puižiš lahkoišpäi, kompozitmaterialoišpäi (plastik) i polimerišpäi.
Nügüd'aigan ottas kävutamižhe venehid samha lebud, kalanpüdandan täht, tomha jüguid laivaspäi randannoks kuiži eile valdmoid, mugažo päzutandabutuseks sur'veded aigan i laivan varaastjoikš.


Kater.
Kater vai likutimveneh (miše ei tobmalaze oikti) om venehiden da laivoiden ühtnine nimi, kudambad om likutim kut vägimašin (erind — likutimveneh, sikš ku kater om stacionarine transport).


Likutimveneh.
Likutimveneh (vai motorveneh) om venehen toižend; alamäraine laiv, kudambas likutim om olmas. Sen likutim ei ole stacionarine — i "nece om päerinend kateraspäi".
Sättutoitase transportižiden, ižanduz-, turistižiden, bobuštuz-, sportižiden da toižiden metoiden täht.
Istorižikš likutimveneh oli saudud aigemba mi kater, 20. voz'sadan augotišes. Odav transport, voib heitta da peitta kallišt likutint. Likutimvenehed oma penen laivišton aluz, no niiden voimused oma röunatud lujas.


Petri Julius Rihard.
Julius Rihard Petri (; sünd. 31. semendku 1852, Barmen, Prussii — kol. 20. tal'vku 1921, Caic, Saksanma) oli saksalaine mikrobiolog. Tedoradoiden riven tegii.
Oli Robert Kohan abunikan. 1877-ndes vodes sädi eriline laboratorine astii — Petrin mall'aine.


Lapsiden kaičendan päiv.
Lapsiden kaičendan päiv () om rahvahidenkeskeine päiv. Se om valdkundpraznik Venämas-ki, radinpäiv. Oigetas kezakun 1. päiväl vodespäi 1950; praznik om vahvištadud Parižas vn 1949 Rahvahidenkeskeižen demokratižen naižfederacijan kongressal vedatamha tarkust abortoiden problemale.


Mahfuz Nagib.
Nagib Mahfuz Abdel' Aziz Ibragim Ahmed Baša (; sünd. 11. tal'vku 1911, Kair, Egipt — kol. 30. eloku 2006, sigä-žo) oli tetab egiptalaine kirjutai-romanist da dramaturg romantizm- i realizm-žanroiš. Literaturižen Nobelän premijan laureat (1988).
Üks' tetabižiš egiptalaižiš kirjutajišpäi, kudamb valatoiti nügüdläižhe arabižhe literaturha. Sädusiden pätematikad — ekzistencializm (olendfilosofii), liberalizm i eskai nacionalizm. Ei kaik hänen romanoišpäi oli ottud pozitivižikš sijaližes (eriližikš islamižes) kundas.


Jump In My Car.
«Jump In My Car» ("Hüpni minun avtoho") om Secret Star-pajatajan pajo da hänen ühtennimine singl Diter Bolenan avtorusenke. Pajon tekst om anglijan kelel.
Pajo om sätud Bolenalpäi Secret Star:ale (todesine nimi — Sabina Lürenbaum) da C. C. Catch-pajatajale (edestajad oliba tundmusiš ühthižtön «Optimal»-muzikgruppas tagapäi). Secret Star:an singl linni hänen debütižeks soližeks radoks, se om pästtud 1986-nden voden keväz'kul. Päliči kus, sulakun 28. päiväl, pajo om pästtud C. C. Catch-pajatajan «Catch the Catch»-al'bomal. Arni toine versii, hot' ei olend pästtud kut singl, linni enamb populärižeks. Mugažo nece pajonversii oli populärine.
Edestajiden rivi änetiba ičeze necen pajon kaverversijoid: ozutesikš, Mari Roos (saksalaine versii "«Bleib' Wie Du Bist»"-nimenke), Kelli Kvong (kitailaine versii "«伤心的我»"-nimenke), Tai Hen (vjetnamalaine versii "«Hãy Tìm Đến Bên Em»"-nimenke).


Čomuz.
Čomuz om estetine, praktitoi kategorii, kudamb znamoičeb vigatomust, objektan aspektoiden garmonijad; i nece objekt (vai näguz) ajab hengidusen mujandoid kaclijal. Se om üks' kul'turan päkategorijišpäi. Vastal'ne kategorii om kamedind.
Pifagoran škol ühtenzoiti čomut matematikanke (kuldaine leiktuz).


Pavlov Igor'.
Igor' Pavlov () om tutab venämalaine programist, 7-Zip-ahtištimen i 7z-failformatan tegii.


Ditrih Marlen.
Marlen Ditrih (), todesine nimi — Marija Magdalena Ditrih (saks.: "Marie Magdalene Dietrich"; sund. 27. tal'vku 1901, Šöneberg (Berlin), Germanii — kol. 6. semendku 1992, Pariž, Francii) oli germanijalaine i amerikalaine aktris da pajatai.


Merilin Monro.
a>an irdal «Seičemenden voden sibitez»-fil'man sädamižen aigan, vn 1954 sügüz'ku
Merilin Monro (), todesine nimi — Norma Džin Mortenson (angl. "Norma Jeane Mortensоn"; sünd. 1. kezaku 1926, Los Andželes, Kalifornii, AÜV — kol. 5. eloku 1962, sigä-žo) oli amerikalaine kinoaktris, pajatai naine i sekssimvol.
Biografii.
Kazvoi armotoman laps'aigan tobjan palan, Monron mam läžui psihižikš. Zavodi radod radiol ohjastadud lendimiden tegimel, oli homaitud i kändihe AÜV:oiden propagandan radnikaks-modelikš vl 1945. Sirdi Los Andželesha radmaha «Blue Book»-model'agentuses i otaškanzi populärižust. Kar'jer jätksi kinoaktrisaks vll 1947−1962.


Black Rebel Motorcycle Club.
«Black Rebel Motorcycle Club» («BRMC» — «mustoiden toroknikoiden motoklub») om amerikalaine indi-/noiz-/psihodelikrokgrupp Los Andželesaspäi. Om olmas 1998. vlpäi.
Mugoižed muzikkollektivad tegiba valatoitust «BRMC»:ha: The Jesus and Mary Chain, The Stone Roses, My Bloody Valentine i Ride.


Summer Kisses.
«Summer Kisses» ("Kezaližed čoksuižed") om C. C. Catch-pajatajan kahtenz' pajo nelländes «Big Fun»-studijanal'bomas da ühtennimine singl. Ned oma pästtud 1988-ndes vodes.
Pajon tekst om anglijan kelel.


Nothing But a Heartache.
«Nothing But a Heartache» ("Nimidä päiči hengenkibus") om C. C. Catch-pajatajan 8. pajo nelländes «Big Fun»-al'bomas. Se i ühtennimine singl, koumanz' al'bomaspäi, oma pästtud 1988-ndes vodes.
Pajo om sätud sintipop-žanras, sen tekst om anglijan kelel. Tegii om Diter Bolen.


Baby I Need Your Love.
«Baby I Need Your Love» ("Raha, minei pidab sinun armastust") om C. C. Catch:an pajo da ühtennimine singl «Big Fun»-al'bomas, kudamb om pästtud 1988-ndes vodes.
Pajon tekst om anglijan kelel.


Mir.
Mir (vai Londuzkund, mugažo — Mail'm) om fundamentaline termin astronomijas da filosofijas, konkretižeta märhapanendata. Ühtnižes hamas, Mir om olmižen kaiken kund ümbri meiš, sidä kesken planetad, tähthad, galaktikad; a mugažo kaiked materijad da energii. Pojavad terminad — kosmos, mail'm, londuz.
«Mir»-tärtuses voib olda kaks' erazvuittušt hamad: "spekulätivine" da "materialine"; materiališt Mirud kuctas astronomižeks Miruks (vai, harvemba, Metagalaktikaks).
Erasišti lugedas, miše om olmas "kuverz'-se" mirud (n. k. leveduzpirdaižed mail'mad), nece gipotetišt miruiden kundad kuctas Mul'timiruks.


Džezv.
Džezv vai turk (,) om astii kauhan nägul kofen keitandale päivnouzmaižen ladun mödhe (turkižen ladun mödhe). Veroline džezv tegese tagodud vas'kespäi.
Keittud džezvas kofe om täudenke magunke i segoitamatomiden palaižiden äjudenke. Räkištadud kofejüvan läz kaik substancijad kaičesoiš jomas.
Kofen vaumičend džezvas om amuine metod, ka om äi receptoid tehta kofed päivnouzmaižen ladun mödhe.


The 7-Inch Decade Remix.
«The 7-Inch Decade Remix» ("Voz'kümnen seičemedüimaine remiks") om C. C. Catch-pajatajan megamiks-singl.
Plat om pästtud 1990-ndel vodel, da vaiše Ispanijha.


C. C. Catch Megamix '98.
«C. C. Catch Megamix '98» ("C. C. Catch:an megamiks, 98. voz' ") om C. C. Catch-pajatajan «megamiks»-singl i kaks' jäl'gmäšt kompozicijad (19. i 20.) «Best of '98»-kompiläcijanal'bomas. Singl i al'bom oma pästtud 1998-ndes vodes. Singl om sätud ühthižtöiš Krayzee-repanpajatajanke.


Classics.
«Classics» ("Klassik") om C. C. Catch-pajatajan kahtenz' kompiläcijanal'bom. Se om pästtud vodel 1989.
Pajod oma sintipop-žanras. Diter Bolen kirjuti kaikid niid, hän-žo prodüsirui al'bomad.


Čandar Krišan.
Krišan Čandar (;; sünd. 23. kül'mku 1914, Vazirabad, Pendžab, Britanijan Indii (nüg. — Pakistan) — kol. 8. keväz'ku 1977, Bombei, Maharaštr, Indii) oli indijalaiž-pakistanalaine kirjutai.
Kirjuti enamb 20 romanad, 30 sanutezkogodust, mugažo äi radiop'jesoid, kinoscenarijoid da satirižid sädusid. Hänen radod oma urdu- i (edelespäi) hindi-kelil.
«Kukerdud pu» da «Oslan iloazjad» oliba kaikiš tetabambad sädused.


Violine.
Violine () om populärine kaikes mail'mas jändesoit. Sil znamasine rol' om Evropan kul'turas.
Rahvahaline augotižlibund om necil soitol. Sai nügüdläšt nägud 16. voz'sadal, levini 17. voz'sadal.
Kaik nell' (viž harvašti) jändet om olmas violižel. Muzikant soitab niil tauguden abul.


Sekator.
Sekator (latinan kelen "seco"-sanaspäi «čapan») vai Sadraudad om käziinstrument vezoiden da hoikiden barboiden čapandan täht. Formuidas penzhiden i puiden kronad, kävutadas vinmarjan keradandas.
Tegihe melel ezmäšt sekatorad Francijas vl 1815 ümbriradamha vinmarjan penzhid i keradamha vinmarjan satust.
Sekatorad oleldas tagodud vai štampuidud detališpäi, tagodud oma varmdamb. Om sekatoroid pit'kanke vardenke radmaha pordhita. Tariž teravzoitta, kingitada da voita terad (teroid) radon jäl'ghe.


Saturn (planet).
Saturn om 6. planet Päiväižespäi lugeden Päiväižen sistemas. Se kogoneb gazoišpäi, om sisteman kahtenz' surtte planet Jupiteran jäl'ghe.
Planet om tetab ristitkundale amuižiš aigoišpäi. Rahvahidenkeskeine nimituz om anttud Amuižen Riman manümbriradmižen Saturn-jumalan mödhe.
Saturnan perigelii om 1 353 572 956 km, afelii om 1 513 325 783 km. Planet punose ümbri Päiväižes da tegeb kogonaižen punondan 29,46 maižes vodes. Päivesen hätkeližuz om 10 časud 32..33 minutad.
Planet kogoneb vezinikaspäi (96%) i gelijaspäi (3%) tobjimalaz. Südäituk om pen' Saturnan suruzihe kacten i mülütab raudad, nikelid i jäd, metalline vezinik kattab sen pindad. Erazvuiččed jäd i jügedad elementad oma renghiš. Magnitkend sase 1 mln kilometrid Päiväižen polehe.
Kaik om olmas 62 Saturnan kaimdajad. Titan om kaikiš suremb niišpäi.


Jupiter (planet).
Jupiter om 5. planet Päiväižespäi lugeden Päiväižen sistemas. Se om kaikiš suremb Päiväižen sisteman planet, kogoneb gazoišpäi.
Planet om tetab ristitkundale amuižiš aigoišpäi. Rahvahidenkeskeine nimituz om anttud Amuižen Riman jumalanjurun Jupiter-jumalan mödhe.
Jupiteran perigelii om 7,405736·108 km, afelii om 8,165208·108 km. Planet punose ümbri Päiväižes da tegeb kogonaižen punondan 11,86 maižes vodes. Jupiteran päivesen hätkeližuz om 9,92 časud.
Kaik om 79 Jupiteran kaimdajad. Galileo Galilei avaiži nell' kaikiš järedambid vl 1610: Io, Evrop, Ganimed i Kallisto.


Keil Džon.
Džon Devis Keil (; sünd. 9. keväz'ku 1942, Garnant, Karmartenšir, Uel's, Sur' Britanii) om britanijalaine (uel'salaine) pajatai, muzikan vändai äjil instrumentil, muzikankirjutai da prodüser. Oli «The Velvet Underground»:an ühtnii (vhesai 1968).


Plener.
Plener («avoinudes il'mas») om objektoiden kuvadandan voimujupirdandan tehnik londuseližes päivänvauktuses i londuseližiš arvoimižiš. Kuvan sädamižen aig om röunatud vajehtujal säl i päivän hätkeližusel.


Vikal'vi.
Vikal'vi (, sijaližel paginal: "Ucàluë") om kommun (kund) da žilo Italijan keskuzpalan suves. Mülüb Lacio-agjan Frozinonen provincijha.
Kund sijadase 590 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vn 2011 Italijan rahvahanlugemižen mödhe kommunan eläjiden lugu oli 806 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 1 207 eläjad vl 1931.
Pämel'heižtahod oma keskaigaine zamk da katoline jumalankodi, kudamb om avaitud Franciskal Assizilpäi vodes 1222.


Ganzingen.
Ganzingen () om lidnut da kund (kommun) Šveicarijas, Argau-kantonas.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud 5.-6. voz'sadas, enččen rimalaižiden žilon territorijas. Mainitase ezmäižen kerdan vl 1240 kuti "Gansungen". Pit'kan aigan oli Avstrijan valduses.
Ganzingenan kundan eläjad ratas maižanduses i lähižiš kundoiš.
Kund sijadase valdkundan i kantonan pohjoižes, 382 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, läz Saksanman röunad.
Vl 2012 kundan eläjiden lugu oli 969 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 1 053 eläjad vl 1850.


Arkindeil.
Arkindeil () om külä da civiline tulend Suren Britanijan keskuzpalas, Pohjoine Jorkšir-grafkundas.
Külä sijadase Anglijan pohjoižes. Lähembaine lidn om Harrogit 10 km suvipäivlaskmha.
Vn 2001 Suren Britanijan rahvahanlugemižen mödhe külän eläjiden lugu oli 278 ristitud.
Nened aluzkundad oma Arkindeilas: pab, jumalanpert', külän administrativine pert'.


Centropogon cazaletii.
"Centropogon cazaletii" om kazmuzerik "Campanulaceae"-sugukundas. Jeppesen-tedomez' ümbrikirjuti sidä vl 1981.
Ekvadoran endemik. Kazvab nepsoiš tropižiš i subtropižiš mecoiš, mägiden pautkil. Heim om kadomižen grazindan al.


Pterolepis glomerata.
"Pterolepis glomerata" om tropižiden kazmusiden erik "Melastomataceae"-sugukundas.
Kazvab Suviamerikas i Penil Antil'jan Saril. Om levitadud nepsoidme nituidme da saduiš.
Alaerikoid ei ole, no kümne variaciad om.


St. Magdalene.
Enččed «St. Magdalene»-kompanijan sauvused tagamal. Nügüd' ned oma eländkodid, kul'turine znamoičend om niil.
«St. Magdalene» oli šotlandijalaižen viskin tegii Linlitgouspäi (Šotlandii, Sur' Britanii). Oli olmas vlpäi 1798 vhesai 1983.
Douson-kanz (angl. "Dawson") pidi kompanijad kaiken 19. voz'sadan aigan. Vl 1912 tegim oli mödud «Distillers Company»-edheotandale.


Diamant.
Diamant vai Almaz ("adámas" «murendamatoi») om mineral, hil'nikan (C) kubine allotropine form.
Se om metastabiline mineral, i sikš voib olda olmas agjatomašti hätkele normaližiš arvoimižiš. Om sel'ged, läz ireg, ližasegoituz — azot. Voib olda erazvuitte mujul, must vai mujuta. Vakuumas vai inertižiš gazoiš (korktal lämudel) kändase grafitaks hilläšti.
Ninevuz — 3,47..3,55 g/sm³. Vedusen märičendühtnik om karat (gramman videndez).


Rilovice.
Rilovice (pol'š.: "Ryłowice" [rɨwɔˈvit͡sɛ]) om külä Pol'šanman suvipäivlaskmas, Sventokšistan sodaveikundas.
Külän eläjiden lugu oli 143 ristitud 2007-ndes vodes.


Eupithecia turpis.
"Eupithecia turpis" om lipkaižiden (kojegiden) erik "Geometridae"-sugukundas. Andras Voinic-biolog ("András Vojnits") ümbrikirjuti erikod ezmäižen kerdan vl 1981.
Kitain (Jun'nan'-provincijan) endemik.


Kristal Leik (Massačusets).
Kristal Leik (; aigemba — Visvolls Pond (angl.: "Wiswall's Pond") om pen' londuseline reskveden järv pohjoižpäivnouzmas, Njuton-lidnanno (Massačusets-štat).
Pind om 0,13 km² (13 ga), sijadase 43 m ü.m.t. korktusel. Järv om 9,4 m süvütte. Kül'bend järves om lasketud vaiše penes tahos.


Kosru.
Kosru () om žilo Kot d'Ivuaran mererandanno, Dabu-departamentas. Oli erižeks kundaks vn 2012 keväz'kuhusai.
Žilo sijadase valdkundan suves, ühtennimižen karan randal. Matkad ekonomižhe Abidžan-pälidnhasai om 79 km päivnouzmha.


Penton Brajan.
Brajan Penton (; sünd. 21. eloku 1904, Brisben, Kvinslend, Avstralii — kol. 24. eloku 1951, Sidnei, Uz' Suviuel's, Avstralii) oli tetab avstralijalaine kirjutai da lehtezmez'. Arčibal'dan premijan laureat (1943).
Kirjuti kaks' istorišt romanad — «Man anastajad» (1934) da «Jäl'gestajad» (1936). Födor Dostojevskijan radod tegiba valatoitusen Pentonan mail'mannägendha i literaturstilihe. Hänen sadusiš om realizman elementad — se oli Avstralijan literaturan harakterine pird sil aigal.


Noibert German.
German Noibert (; sünd. 23. viluku 1935, Mangeim, Saksanma — kol. 11. eloku 2003, Bül', Baden-Vürtemberg, Saksanma) oli saksalaine jurist da mikolog.
Radoi miksomicetoiden ümbrikirjutandan päl. Nomenkulaturinicialad — „H.Neubert“. Avaiži severz'-se sugud "Cribraria" i "Lamproderma"-heimkundoiš.


Emanuel' Devid (model'jer).
Devid Emanuel' (; sünd. 17. kül'mku 1952, Bridžent, Uel's, Sur' Britanii) om britanijalaine (uel'salaine) model'jer. Tetab kut saiplat'kön tegii Diana-princessan täht.
Biografii.
Tuleban aigan model'jer openui Kardiffan čomamahtoiden da dizainan školas (1972–75). Tedoizi modan dizainad Čomamahtoiden Harrou-školas (London, 1974–75), siš hän vastsi Elizabet Veiner-neidišt, mel'heižed vändiba sajad vl 1976. Devid i Elizabet Emanuel' jätksihe opeta dizainad ühtes London-palidnan Kunigazližes čomamahtoiden kolledžas (1976–77).


Gal'špah.
Gal'špah () om lidn da torguindkommun Avstrijan pohjoižes, Üläavstrii-federacijanmas.
Eländpunktan aluz om pandud 11. voz'sadal. Pämel'heižtaho om Gal'špahan vedezamk, se om saudud edel 1120. vot.
Lidn sijadase 365 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kahesa küläd mülüdas kommunha Gal'špah-lidnan ližaks.
Vl 2018 lidnan eläjiden lugu oli 1 885 ristitud. Vl 2016 kommunan ristitišt oli kaikiš suremb, 2 843 eläjad.


Kagrlinduine.
Kagrlinduine, mugažo čirkuine paginoiš () om lind, mülüb Pasklindunvuiččed-heimkundha. Navedib söda kagran jüvid, i voi nähta paksus heboiden purnoidenno.
Vasttase londuses Evropan da Päivlaskmaižen Azijan venon vönen levedusil. Lind tuli laivoil ujuden Udhe Zelandijha, nügüd' om levitadud avaros sigä.
Ižačun pä, puzu da händ oma pakuižen polhe. Sauvob pezoid 2..3 kerdad vodes. Hibj om 16..20 sm pitte, 23..36 g vedutte, suugiden maihutuzkeskust sase 26..30 santimetrhasai. N'ok om lühüd.


Ville la Komb.
Ville la Komb () om Francijan kommun Burgundii — Franš-Konte-regionan päivnouzmas.
Kommun sijadase Al'piden ezimägištol, 617..823 m ü.m.t. korktusil.
Vn 2011 Francijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 48 ristitud. Kaikiš suremb kundan ristitišt oli 238 eläjad vll 1836 i 1846.


Trefl'.
Trefl' () om jogi Francijan suvipäivlaskmas, Puatu—Šarant-regionas. Om Sön'-jogen päližajogi, Šarant-jogen basseinan hurapol'ne pala.
Augotab joksta Kordeon-kommunanno; mugažo jokseb Tuverak-, Barbez'je Sen Iler-, Le Tatr-, Ren'jak-kundoiden i toižiden kommunoiden territorijoidme.
Piduz om 47,3 kilometrad, basseinan pird — 280 km². Kaik om kuz' ližajoged. Kaikiš suremb niišpäi om Tatr-ližajogi läz 20 kilometrid pitte.


K'jarelli Alis.
Alis Elizabet Rouz K'jarelli () om italijalaine pianist «Alice in Darkland»-gruppas.
Hän om tetab kut Lacuna Coil:an koncertühtnii (1998. vodes). Mugažo hän ühtni gruppiden riven al'bomoiden änetamižhe.


Jonkblut Villem Jozef Andreas.
Villem Jozef Andreas Jonkblut (; sünd. 6. heinku 1817, Hag, Alamad — kol. 19. reduku 1885, Visbaden, Saksanma) oli alamalaine literaturan istorik.


Tüterbah.
Tüterbah () om Saksanman pen' jogi Pohjoine Rein da Vestfalii-federacijanmas.
Vezivalu om Trüggel'bah-jogen oiged ližajogi (toine ližajogi om oiged Zunderbah), Ems-jogen basseinan pala. Jokseb Bilefel'd-lidnan Brakvede-ümbrikon territorijadme, maižanduzmaiden da sarikoiden keskes.
Piduz om 2,8 kilometrad. Korktusiden vajehtuz om 12 metrad: joginišk 105 m ü.m.t., lankteb 93 m ü.m.t. korktusel.


El' Kahas.
El' Kahas () vai Rahvahaline «El' Kahas»-puišt (, kečuaks: "Cajas mama llaqta parki") om londuseline puišt Ekvadoras, Asuai-provincijas. Se om avaitud 1996-nden vodel kül'mkun 5. päiväl.
Pind om 288 km2 (läz 28 800 ga).


Lonstonan zamk.
Lonstonan zamk (, korn.: "Kastell Lannstefan") om keskaigan zamk Lonstonan ümbrištos (Kornuoll-grafkund, Anglii, Sur' Britanii).
Lidnuz om saudud normandijan stiliš vodele 1067 kuti grafkundan administrativine keskuz. Oli mugoman 13. voz'sadahasai. Nügüd'aigan om ruiniruidud olendas. Hal'g rižase turistoil.


Asymbolus galacticus.
"Asymbolus galacticus" om Kažiakulad-sugukundan ("Scyliorhinidae") erik "Asymbolus"-heimos. Om ümbrikirjutadud ezmäižen kerdan vl 2008.
Eläb Avstralijan randoidenno, läz Uden Kaledonijan suvipalad, vedenalažiden mägiden pautkil 235...550 m alemba meren tazopindad. Sase 47 santimetrhasai pitte. Äikerdoičese munindoil.


Vaugedjärv.
Vaugedjärv vai Valgjärv, paginoiš mugažo "Valgär' ", "Vaugär' ", "Volgdar' ", "Vaagar' "; amuižvepsäks "Vouktar" ((mugažo sijaližel paginal — "Бело озёро"),) om järv Venäman Vologdan agjan päivlaskmaižes palas, sen Vaškiden dai Belozerskan rajonoiš. Mülüb Kaspijan meren basseinha.
Pind om läz 1290 km², mülü — 5,2 km³, agjan koumanz' surtte vezišt. Järven süvüz om 20 metrad, keskmäine süvüz — 4,1 m. Basseinan pind om 14 tuhad km². Järven pind reguliruiše i sijadase 113 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Langenijad joged oma Kovž, Kem, Megr. Üks'jäine Šeksnanjogi lähteb järvespai.


Juhannus.
Juhannus (,) om Ivan Kupalan päiv, suomalaižiden kezapühänik kezakus, päividen kaikiš hätkembanke vauktusenke praznik. Znamoičese valdkundaližeks praznikaks Suomenmas, ühten aigan nacionaližen flagan päivänke. Oigetas kezakun sobatal 20. i 26. päividen keskes. Videnz'päiv edel pühänikad om lebupäiv mugažo.
Venämas se om inkeriläižiden (ingermanlandijalaižiden) rahvahaline praznik, kudambad oigetas Tuutari-puištos läz Piterid.


Koivuine.
«Koivuine» om surmanjäl'ghine vepsläižen runokirjutajan da radioradnikan Alevtina Andrejevan runokogoduz vepsän da venän kelil. Kirj om pästtud 2000. vodes Juminkeko-fondan abunke.


Kodima, Vepsänma.
"Kodima, Vepsänma" om Juminkeko-fondan pästand, kudambas oma pästtud Markkun Niemižen Vepsänman fotokuvad da vepsläižiden runokirjutajiden runod.


Pohjoižčudin keles.
«Om det Nord-Tshudiska språket» () om suomalaižen Elias Lönnrot-tedomehen doktordissertacii vepsän kelen polhe. Original om sätud ročin kelel.
Nece kirj om ezmäine vepsän kelen tedoiduz. Se om pästtud 1853. vodel da udespästtud vodel 2002 Juminkeko-fondan abunke.


Käte-ške käbedaks kägoihudeks.
«Käte-ške käbedaks kägoihudeks» om vepsläižiden voikuiden kirj. Se om pästtud 2012. vodel Juminkeko-fondan abunke. Kirjan tegijad oma Nina Zaiceva da Ol'ga Žukova. Kaik voikud oma kätud venäks sil-žo lehtpolel.
Kaik om 83 voikud kirjas. Mülüdas vepsän kelen korpusha.


Vepsän rahvahan sarnad (2012).
"Vepsän rahvahan sarnad" om Ol'gan Žukovan vepsän rahvahan sarnoiden kirj vepsän kelel.
Se om pästtud 2012 vodel Juminkeko-fondan abunke.
Om mugažo necen kirjan pästandad suomen da mad'jaran kelil.


Virantanaz.
Sen tegii om Nina Zaiceva.
Kirj om pästtud vodel 2012 Juminkeko-fondan abul.


Lendi linduine (kirj).
«Lendi linduine» om Valentina Lebedeva-kirjutajan literaturkogoduz.
Kirj om pästtud 2012. vodel Juminkeko-fondan abunke.


Vauktan unen süles.
«Vauktan unen süles» om vepsläižen Nina Zaiceva-kirjutajan runokogoduz. Se om pästtud Petroskoihe vodel 2008.


Kodirandaine.
"Kodirandaine" om erazvuiččiden runokirjutajiden kogoduz vepsän kelel. Se om pästtud 1996 vodel Petroskoiš.


Ozatoi kalatez.
«Ozatoi kalatez» om komikskirj vepsän kelel. Se om pästtud 1992. vodel.


Meiden sana.
«Meiden sana» om lugendkirj vepsän kelel norembile škol'nikoile. Se om pästtud vodel 1998 Petroskoihe.
Kirjan avtorad oma Anna Kottina, Aleksandr Maksimov da Nina Zaiceva.


Izo Lizoi.
"Izo Lizoi" om Nina Zaicevan runokogoduz vepsän kelel norembile škol'nikoile. Se om pästtud vodel 2005 Petroskoiš.


Iče kulin, iče nägin.
«Iče kulin, iče nägin» om vepsän rahvahan sarnoiden kirj. Sen tegii om Ol'ga Žukova.
Kirj om pästtud 2011. vodel Petroskoihe.


Ičemoi lugemišt.
"Ičemoi lugemišt" om lugendkirj vepsän kelel norembile škol'nikoile. Se om pästtud 1994 vodel.
Kirjan avtorad oma Nina Zaiceva da Marija Mullonen.


Ičemoi londuz.
"Ičemoi londuz" om lugendkirj vepsän kelel, londusentedon openduzkirj. Sen avtor om Igor' Brodskii.
Om pästtud 2000 vodel Petroskoiš.


Soitoine (kirj vepsän kelel).
"Soitoine" om pajokirj lapsile vepsän kelel. Se om pästtud 1994 vodel.
Kirjan tegii om Vepsän rahvahaližen horan ohjandai Lüdmila Melent'jeva.


Lühüdad pajoižed.
«Lühüdad pajoižed» om vepsläižiden pajoiden kirj vepsän kelel. Pajoiden keradai om Rürik Lonin.


Mäthudel.
"Mäthudel" om pajokirj lapsile vepsän kelel. Se om pästtud 2011 vodel.
Kirjan avtor om Ol'ga Žukova.


Todesižed sebranikad.
«Todesižed sebranikad» om sanutesiden kirj lapsiden täht vepsän kelel. Se om pästtud Petroskoiš 2006. vodel.
Sanutesiden avtor om Natal'ja Silakova, vepsän kel'he kändai — Marina Ginijatullina.


Vepsän man mujud.
«Vepsän man mujud» om erazvuiččiden vepsäläižiden sarnoiden, sanutesiden da toižiden materialoiden kogoduz vepsän i venän kelil. Kogoduz om pästtud vodel 2012 Petroskoihe.
Kirjan tegijad oma J. Markov da N. Markova.


Vepsläižed (kirj).
«Vepsläižed» om kundaližen Zinaida Strogal'ščikova-šingotajan kormankirj vepsläižiden polhe vepsän kelel. Se om pästtud 2008. vodel Petroskoihe.
Kirjan venäkel'ne-ki versii om olmas.


Kahtišti koumekümne koume.
"Kahtišti koumekümne koume" om Nikolajan Abramovan runokogoduz vepsän da mad'jaran kelil. Mad'jaran kel'he kändai om Katalin Nad'.
Kirj om pästtud 2010 vodel Mad'jaranmas.


Pol'tošt paginad.
«Pol'tošt paginad» () om Nikolai Grigor'jevan starin.
Pästtihe necidä starinad vepsän kelel 1937. vodel. Kändai oli M. Loginov. Venäkel'žed pästandad oliba vozil 1933−1934.
Nece kirj jäi üks'jäižeks čomamahtoižeks pästandaks 1930-nziden voziden vepsän kirjkelel.


Vepsän opas.
"Vepsän opas" om kirj vepsän kelel, kudambad pästtihe Hel'sinkiš 1945 vodel.
Kirjan avtorad oliba M. Airola, A. Turunen, J. Rainio.
Neciš kirjas kuvastub pohjoižvepsän paginan normiruindan naprind.


Vepsän rahvhan sarnad (1996).
"Vepsän rahvhan sarnad" om "paginal'ne" vepsläižiden sarnoiden kogoduz vepsän da venän kelil. Se om pästtud 1996 vodel Petroskoiš.
Kirjan tegijad oma Marija Zaiceva da Nina Onegina.
Kirjas om 55 sarnad 13 vepsän küläspäi. 22 nenišpäi oliba kirjutadud Karjalan Tazovaldkundas (Šoutjärv', Mecantaga, Kaleig, Šokš, Matfejansel'g, Tihoništ), 19 — Leningradan agjas (Ladv, Järved, Pecoil, Šidjärv, Sodjärv) da 14 — Vologdan agjas (Pondal, Kuja).
Nece kirj om lujas arvokaz ei vaiše vepsän fol'kloristikale, no vepsän paginantedole-ki.


Оять-ёген рандал....
"Оять-ёген рандал..." (oficialižes latinan orfografijas — "Ojat'-jogen randal...") om Nikolajan Abramovan kirilline runokogoduz. Se om pästtud 2013 vodel Piteriš. Kirjan tegii om Maksim Kuznecov.
Kirjaha mülüi enamba 90 runod da runokändmižid. Kirjankorel om N. Abramovan fotokuva hänen "Vauktan vesin kuvastuz"-fotoozutelendalpäi.
Nece kirj om ezmäine kirilline pästand vepsän kelel 1992 vodelpäi.


Eristalis intricarius.
"Eristalis intricarius" om gaved' (kärbhaine) "Syrphidae"-sugukundas.
Eläb Venämas, Kazahstanas, Kirgizijas dai päivlaskmaižes i pohjoižes Evropas. Gaved' elänzoitab mecoid i sokhid tahondoid.


Platyptilia morophaea.
"Platyptilia morophaea" om lipkaižiden erik "Pterophoridae"-sugukundas. Anglijalaine Meirik-entomolog avaiži da ümbrikirjuti lipkaižen vl 1920.
Eläb tropižes Afrikas (Efiopii, Kenii).
Necil lipkaižel, ezimeletaden, ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Cyrtophrys lynchii.
"Cyrtophrys lynchii" om sordaikärbhaižiden erik "Asilidae"-sugukundas. Bret-entomolog ("Brèthes") avaiži da ümbrikirjuti erikod vl 1904.
Gajanan endemik. Sötlese toižil gavedil tobjimalaz.
Necil kärbhaižel, ezimeletaden, ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Siccia stictica.
"Siccia stictica" om lipkaižiden erik "Erebidae"-sugukundas. Anglijalaine Džordž Hampson-entomolog avaiži da ümbrikirjuti sidä vl 1914.
Gaved' eläb tropižes Afrikas, Ganaspäi Zimbabvehesai.
Necil lipkaižel, ezimeletaden, ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Marginal.
Kadotud venälaižed lapsed voinan aigan, 1942
Marginal om ristit, kudambal ei ole ičeze sociališt statusad, vai kudambal se kadoi. Tobjimalaz malginalad oma «röunal» erazvuiččiden socialižiden gruppoiden keskes, i ei mülügoi konkretižhe kundaližhe klassha. Erasišti kävutase «autsaiderad»-termin.
Lugedas marginaloikš radotomiden pala, koditomad, bomžad, niššatad, hizaidajad, arestantad; a mugažo meletomad, čudižed, invalidad, autistad, subkul'turoiden riven ezitajad (gopnikad,).


Iče minä.
«Iče minä» om runokogoduz karjalan kelen livvin paginal. Kirj om sätud lapsiden täht. Avtor om Paavo Lukin, runoiden keradai — Armas Mišin.


Mompha edax.
"Mompha edax" om kojegvuiččiden lipkaižiden erik "Momphidae"-sugukundas. Hodžes-entomolog avaiži da ümbrikirjuti sidä 1962.
Necil lipkaižel, ezimeletaden, ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Č'jusvill.
Č'jusvill () om žilo (ristitištlugemižen tahond) päivnouzmaižes Merilend-štatas.
Pind om läz 2 km². Č'jusvillan eläjiden lugu oli 293 ristitud 2000-žes vodes.


Myrmecophilus sanctaehelenae.
"Myrmecophilus sanctaehelenae" om Oigedsuugaižiden erik "Myrmecophilidae"-sugukundas. Francine Lüs'jen Šopar-entomolog avaiži da ümbrikirjuti erikod vl 1970.
Necil gavedil, ezimeletaden, ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Arthrura pulcher.
"Arthrura pulcher" om perakaridoiden (mererakoiden üläheimkund) erik "Tanaellidae"-sugukundas. Lang-biolog ümbrikirjuti erikod ezmäižen kerdan vl 1971.


Mül' Rozin.
Mül' Rozin (saks.: "Mühl Rosin") om küläkund Saksanman pohjoižpäivnouzmas, Meklenburg da Ezine Pomeranii-federacijanmas.
Kundan eläjiden lugu oli 1 086 ristitud 2011-žes vodes.


Cybaeota.
"Cybaeota" om hämähoukuiden heim "Cybaeidae"-sugukundas. Areal — AÜV, Kanad.


Ainsa Sobrarbe.
Ainsa Sobrarbe (, arag.: "L'Aínsa-Sobrarbe") om municipalitet Ispanijas, Uesk-provincijas.
Pind om läz 285 km². Ainsa Sobrarben eläjiden lugu oli 2 242 ristitud 2012-ndes vodes.


Semönov Pötr.
Pötr Mihailovič Semönov (karj.: "P'otr Sem'onov",; sünd. 11. heinku 1934, Rodinjärv-külä, Präžan rajon, Karjalan ANST, NSTÜ — kol. 17. keväz'ku 2019, Petroskoi, Karjalan Tazovaldkund, Venälaine Federacii) oli karjalaine kirjutai i kändai. Kirjuti karjalan kelen livvin paginal.


Komiks.
Komiks (angl.: "comic" — ilosine) om pirdud istorijad, sanutesed kuviš. Komiks ühtenzoitab ičheze literaturan i kuvandčomamahton pirdoid.
Om toižid-ki nimitusid necen čomamahton i sen toižendoiden täht — pirdud istorijad, järedoile komiksoile — grafižed romanad (vai grafižed novellad), lühüdoile — stripad. Erazvuiččiš maiš, kus om komiksoiden šingotadud industrii, ičeze nimitused oma niiden täht. Ozutesikš, francijankeližes mirus komiksad kuctas "bande dessinee" (pirdud lent) vai "BD", japonijalaižid komiksoid kuctas "manga:ks".


Londuz.
Londuz om Mirun materialine mail'm, faktižikš — naturaližiden tedoiden opendan päobjekt. Elon fenomen om olmas vaiše Mal i tedoidase eriži fizižes mail'maspäi.
Amuižen Grekanman filosofad sädiba londusen konceptad. Severz'-se voz'sadoid tagaz nügüd'aigaine tedometod sündui, i londuz kändihe siš passivižeks realižuseks, kudamb eläb vajehtamatomiden üleižiden käskusiden mödhe. Industrialižen revolücijan aigaspäi «londuz»-termin kävutase znamoičemha koskmatomad ümbrištod, "londuseližen elämižümbrišton" tärtuses (kaik, miše jäi ümbriradmižeta ristituil). Mugažo londuz mainitase geologijha sidoden.
Londusen päine eriližuz om cikline šingotez. Sen aigan nouzendan processad vajehtadas vitkostust hilläšti, kazvandad fazaspäi unen fazaha.
Londusen kul't om olmas paganuz-religijas. Londusen tem om šingotadud čomamahton romantizm-čuraduses.


Viruen.
Viruen (, vallon.: "Virwin") om jogi Bel'gijas da Francijas. Maas-jogen hura ližajogi.
Piduz om läz 22 kilometrad. Basseinan pind — 593 km².
Jogi sädase Ardenniden pautkil 149 m ü.m.t., O-Blanš- i O-Nuar-jogiden ühthejoksmusel. Jokseb Bel'gijadme 18 km, sid' Francijadme nell' kilometrad. Lankteb Maas-jogehe 108 m ü.m.t. korktusel.


Virtanen Veikko.
Veikko Armas Virtanen (mugažo suomen kelel; sünd. 14. heinku 1928, Hel'sinki, Suomenma) om tetab suomalaine organmaster.
Lendi enamb 150 organad; kaikiš znamoičembad niišpäi — Temppeliaukion (1975), Lahtin Ristun jumalankodin (1978) da Turkun jumalanpertin (1979—1980) organad. Virtanenan "Urkurakentamo Veikko Virtanen OY"-edheotand baziruiše Espos. Nügüd' hänen poig ižandoitase organtöl mugažo.


Lembolovon järv.
Lembolovon järv (, «lemboinjärv») om Venäman järv Karjalan kaglhal Leningradan agjan Vsevoložskan rajonan pohjoižes.
Pit'k järv suvespäi pohjoižhe. Pind om 12,5 km², sijadase 49 m ü.m.t.. Järv om 8,3 m süvütte. Basseinan pind — 316 km². Mainitase vn 1500 Uz'lidnan Vodin pätinan aigkirjas kuti Lembagalinjärv (). Mülüb Ladogan basseinha. Randad oma koverikahad, kukhikahad, mecanke. Vaskelovo-külä om saudud järven keskuzpalan randal.
Lanktas koume joged: Gruzink, Muratovk, Roik, i viž ojad: Kivarinoja i nell' nimitont. Lähteb üks'jäine Vjun-jogi (ende Lembolovk).


Optimal.
«Optimal» oli saksalaine neiččiden diskopop- / džaz- / sintipopgrupp Osnabrükaspäi, 1983. vlpäi 1985. vhesai.
Istorii.
Grupp änetoiti vaiše kaks' singlad toižetujas mülükundas.
Ühten ezinendan aigan prodüser Diter Bolen homaiči heid i tariči ühthižtön kahtele ühtnijale. Jäl'ges sidä kollektiv čihozi. Karolina linni ani tetabaks diskoedestajaks edelespäi Evropas, a vot Sabinan da Sil'vijan kar'jerad oliba vähemb satusekahad. Klaudijan personaline elo om tundmatoi.


Gar d'Aržikur P'jerrpon.
Enzne stancijan pert'; nügüd' om saubas
Gar d'Aržikur P'jerrpon (franc.: "Gare d'Hargicourt — Pierrepont") om raudtestancii Francijas, Am'jen—Komp'jen'-linijas. Om Aržikur-kommunan südäimes, läz P'jerrpon sür Avr-kommunad.


Ph. Stanislavan jumalanpert' (Piter).
Ph. Stanislavan jumalanpert' () om katoline jumalanpert' Piteriš. Om saudud vozil 1823−1825, arhitektor — David Viskonti.
Jumalanpert' sijadase Pečatnikoiden Ühtnendan irdal Admiralteiskii-rajonas, mugažo Masterskai-irdal, Kolomenskii-sarel. Se om 19. voz'sadan arhitekturine muštnik. Om saudud klassicizm-stiliš. Mülü — 700 ristithusai.
Pühäpert' om saudud Stanislav Boguš-Sestrencevičan pertin sijas. Hän služi ezmäižen katoližen mitropolitan Venäman imperijas, sirdi toižhe pertihe da andoi tarhad jumalankodikundale. Vozil 1934−1996 kävutihe pühäpertid toižeks: ezmäi varažom oli olmas, sid' gazmaskiden ceh, «Rot Front»-fabrikan ceh (1961. — 1980-nded voded), modan salon i aktzal. Vozil 1996−1998 sur' kohenduz da restavracii mäniba. Vl 1998 jumalanpert' om pühästadud da avaitud uskojiden täht. Hengeline kirjišt radab pühäpertinno.


Pont V'je (Al'bi).
Pont V'je (— «Vanh sild») om sild Al'bi-lidnkommunas (Francii), Tarn-joges päliči.
Sild sijadase suvižes Oksitanii-regionas. Piduz — 150 metrad. Eziauguižešti sild oli saudud vll 1035−1042, om letud tošti 13. voz'sadal. Valdkundan istorine muštnik vspäi 1921.


Stroicanpäiv.
Stroicanpäiv om üks' hristanuskondan kaikiš surembiš praznikoišpäi (pühänikoišpäi).
Pühänik om pandud Pühähengen apostoloiden tulendan mannoks oiktastuseks.
Praznuitas pühäpäiväl, 50-ndel päiväl Äipäivän jäl'ghe, tehtas jumalanradnikoičendoid, festivalid, rahvahankävelendoid. Stroicanpäiv om keväden jäl'gmäine pühänik. Venän veron mödhe pühäpertin lava kattase veresal kasardud heinäl, čomitadas jumalaižid koivun barbil, sobiden muju om vihand, vauged vai kuldakaz.
Pühähengen (Rahkoiden) päiv oigendase jäl'geližel päiväl, ezmärgel.
Katoline i lüteranine jumalankodikundad oigetas Vižkümnent päiväd, heiden Stroicanpäiv linneb nedališ, tuleban aigan pühäpäiväl.


Fasmer Maks.
Maks Julius Fridrih Fasmer (,; sünd. 28. viluku 1886, Piter, Venäman imperii — kol. 30. keväz'ku 1962, Päivlaskmaine Berlin) oli Venäman augotižlibundan tetab germanijalaine kelentedomez', leksikograf, slavist i balkanist.
Fasmer redaktirui gidronimoiden vižtomašt vajehnikad («Venäkel'ne vezištoiden vajehnik») i «Venäkel'žed geografižed nimed»-kogodust. Tedomez' pästi monografijoiden kümnekirjašt serijad slavižiden rahvahiden filologijas i kul'turas (1925−1933). Fasmeran koumetomaine «Venäkelen etimologine vajehnik» (1950−1958) kändihe hänen äivoččiden tedoidusiden ühthevendaks.


Valendas.
Valendas (mugažo saksan kelel,) oli žilo da kund (kommun) Šveicarijan päivnouzmas, Graubünden-kantonas.
Kund sijazihe kantonan lodehes, 810 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vn 2012 lopindas kundan eläjiden lugu oli 298 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 555 eläjad vl 1850.
2013-nden voden vilukun 1. päiväl Valendas-, Ferzam-, Zafin- da Tenn-kundad oliba ühtenzoittud Zafintal-kundaks.


Tullei.
«Pud torokan aigan»-voikuva (), sädi alamalaine Piter Klüiver-pirdai (1816−1900).
Tullei vai Döl om erazvuiččiden gazoiden valuiden likund, putub atmosferas gorizontaližhe čuradushe. Mal se om il'man valud.
Tulleid erinesoiš vägen mödhe: brizaspäi uraganhasai. Kaikenaigaižed kovad tulleid voidas veda surmičijoihe valatoitusihe ümbrištos (erozijad i m. e.).


Rajan Petti.
Petti Rajan (), todesine nimi om Bridžit Rajan (saks.: "Bridget Ryan"; sünd. 6. semendku 1961, Vuppertal', Pohjoine Rein da Vestfalii, Saksanma), om saksalaine evrodiskopajatai.
Kar'jer.
Hän linni tetabaks 1980-nziš voziš jäl'ges «You're My Love, You're My Life»-singlan pästandad. Toižed populärižed pajod oma «Love is the Name of the Game», «Stay with Me Tonight» da «I Don't Wanna Loose You Tonight». Debütine al'bom, «Love is the Name of the Game», oli populärine Kitaiš da Japonijas.
Žalleičendaks, hänen hoštuz oli lühüdaigaine, i nügüd' hän (kut äjad diskoezitajad-ki) ezineb i om satuz eduzližikš Venämas.


Sendak Moris.
a>n irdal (AÜV) Moris Sendakan muštho.
Moris Sendak (; sünd. 10. kezaku 1928, Nju Jork, Nju Jork (štat), AÜV — kol. 8. semendku 2012, Danberi, Konnektikut, AÜV) oli amerikaine lapsenkirjutai da kuvatai. Tetab kut «Sigä, kus bukačkulud elädas»-kirjan (1963) tegii.


Mišel' (pajatai).
Mišel' (), todesine nimi — Mihaela Ožog (; sünd. 12. sulaku 1993, Sorokad, Moldov) om moldovalaiž-romanijalaine pajatai.
Kar'jer.
Ezineb vižvoččes igäspäi. Oti prizsijad erazvuiččiš muzikkonkursoiš (Venämas, Moldovas, Bolgarijas, Turkanmas, Francijas, AÜV:oiš). Debütine singl, «Only You», om änetadud 2011. vodes (duetas Randinke; hän-žo om Mišelin prodüser). Nece pajo, kut «It Feels So Good»-ki, om mülütadud Venäman, Ukrainan, Moldovan i Romanijan hitparadoihe. Nügüd' edestai vaumištub ičeze ezmäižen al'boman pästandale.
Venämas Mišel' tetab mugažo ühthižtön DJ Leonid Rudenkonke tagapäi. Heiden ühthine rad — «Love is a Crime» — om pästtud 2013-ndes vodes.


Shaka Muv.
Shaka Muv, todesine nimi — Miruna Manesku () om romanijalaine pajatai evropop- i R'n'B-stiliš.
Debütine «Save Save»-singl om änetadud vodes 2011 duetal Randinke, hän-žo om Shaka:n prodüser. Mirunal om erast-se populärižust Romanijas da Venämas. Hän kändihe tetabaks Venämas «Illegal»-singlan tagapäi, kudamb om änetadud venämalaižen kävutandanke. Mugažo pajatajal oli ühtnižtöd «Party Collective»-gruppanke i.


Očkad.
Očkad oma kaikiš levitadud optine ladim, kudamb om märitud nägemižen paremboičendale vai sil'miden kaičendale erazvuiččiš varuitomiš painegišpäi.


Sumeg.
Sumeg om atmosferine näguz, veden äjüz il'mas, konz vezipurun kondensacijan mučuižed produktad tegesoiš. Vezipuru kändase jän kristalloikš lämudel −10 C° da sen alemba.
Sumegen aigan il'man relätivine nepsuz om ülemb mi 85% i läz sadad procentoid paksus kuivman päl. Pakaižen aigan eländpunktoiš sumeg voib olda penembanke relätiviženke nepsudenke (50% da sen alemba) redustandan tagut, sidä kesken LEK:oiden i likutimiden vezipuruil. Sumegen hätkeližuz oleleb severz'-se časuid vai lühüdamb edel päidust, vai severz'-se päivesid vilusän aigan.
Sumeg telustab transportan radod, aviacijan päazjan, i sen endustuz om tarbhaine.


Vezipuru.
Vezipuru om veden gazanvuitte olend mujuta, maguta i hajuta. Läz kaik vezipuru sijadase Man troposferas.
Vezipuru sädase veden molekuloil sen purustusen aigan, nozolan veden kehumižes vai jän sublimacijal. Puru kucub konvekcijan valuid il'mas, ned vedadas pil'viden sädandannoks märitud arvoimižiš.
Puru voib kätas kerdalaz kovaks olendaks (desublimacii) — jän kristalloikš. Nimitadas vezipurun grammoiden kaikiš surembad voimusišt lugud il'man kubižes metras sen absolütižeks nepsudeks. Il'man relätivine nepsuz märičese procentoikš absolütižele.


Ac (jogi).
Ac () om Venäman jogi Baikalantagaižen randan suvipäivlaskmas, sen Krasnii Čikoin rajonas. Om Čikoi-jogen hura ližajogi, Jenisei-jogen oigedpol'žen basseinan pala.
Augotase Asan mägisel'gan pautkil. Piduz om läz 85 kilometrad, basseinan pind — 2150 km². Voden keskmäine vedhuz om 18 m³/s.


Beinbridž (Džordžii).
Beinbridž () om lidn Džordžii-štatan suvipäivlaskmas.
Lidn sijadase 37 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 697 ristitud.


Kobencl' Lüdvig fon.
Iogann Lüdvig Jozef fon Kobencl' (; sünd. 21. kül'mku 1753, Brüssel', Suvialamad, Pühä Rimalaine imperii — kol. 23. uhoku 1809, Ven, Avstrijan imperii) oli avstrijalaine diplomat da valdkundmez', graf. Mülüi Kobenclid-heimho.
Mez' oli Gabsburgoiden monarhijan oigenu Venäman imperijas vozil 1779−1784, radoi sur'oigenudeks siš vll 1784−1797 i 1798−1800. 1800-ndes vodes linni Avstrijan imperijan ezmäižeks röunantagaižiden azjoiden ministraks (vn 1805 tal'vkuhusai). Koblenclin znamasine tond om monarhižiden koalicijoiden organizacii revolücišt Francijad vaste.


Las Pen'jas de Riglos.
Las Pen'jas de Riglos (, arag.: "As Penyas de Riglos") om municipalitet Ispanijas, Uesk-provincijas.
Kundan pind om 218 km², se sijadase 678 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Las Pen'jas de Riglosan eläjiden lugu oli 268 ristitud 2010-ndes vodes.


Ragiž.
Ragiž om atmosferižiden sadegiden toižend. Se kogoneb tobjimalaz kehkran forman läbinägujiš jähenegišpäi.
Paneb ragišt lämän voz'aigan päiväl päpaloin, suriš pimedoiš kogopil'višpäi, valegenke i jumalansän aigan. Pandud raghen šoid voib sadas severziš-se santimetrihesai. Raghen hätkeližuz oleleb 5..10 minutad paksumb kaiked, čashusai lujas harvoin.


Kuldsar'ved Gallehusaspäi.
Kuldsar'viden Gallehusaspäi kopijad Danijan Nacionaližes muzejas
XIX voz'sadan augotišes sar'viden originalad oliba vargastadud i sulatud udheze. Sar'viden varatud pirdandkuviden mödhe oma tehtud kopijad, kudambad kaičese Danijan Nacionaližes muzejas Kopenhagenas i Mösgard-muzejas läz Orhusad. Sar'viden kopijad mugažo oliba vargastadud (i sid' pördud tagaz) kahtišti.


Kall' (külä).
Sijaline jumalainpert'. Vn 1985 foto, restavracijan aigan.
Kall' () om pen' vepsän külä Leningradan agjan Kos'kenaluižen (Podporožjen) rajonas. Se om oiktan Süvären randan südäimes, läz Äništ.
Külän eläjiden lugu oli 35 ristitud 2007-ndes vodes, enambuz heišpäi — etnižed vepsläižed. Sen ühtes, 19. voz'sadan lopindal vepsän augotižlibund oli kaikil eläjil.
Ph. Dmitrijan jumalanpert' om saudud kall'os vl 1783. Külä sai ičeze vepsän nimen järgeližetoman kall'sel'gan tagapäi läheli eländpunktad, kudamb om atipine reljef sile tahondale. Se om 1,4. kilometroiden pitte, i om pordhan korktuz 50 metrhasai. Nece kall'sel'g om Venäman eriline varatud londuzterritorii.


Hala.
Hala om koviden atmosferižiden sadegiden toižend. Nece om jän hoik šoid, kristallad, kudambad kattas man i kaluiden pindad mahusen negativižen lämusen, vähäpil'vekahan taivhan i venon tullein aigan. Veden desublimacii tegese nepsas gazaspäi vilugoittud objektoil.
Halan kristalloiden form om erazvuitte pakaižen lämudhe kacten: kuz'saumaine prizm vällil pakaižil, platad keskmäižil lämuzil i tul'cad neglad lujil pakaižil.


Baltika (oludenkeituden kompanii).
Oludenkeituden «Baltika»-kompanii (ven.: "Пивоваренная компания «Балтика»") om kaikiš suremb venämalaine oludenkeituden kompanii. Štab-kvartir om Piteriš.


Kičoja.
Kičoja (mugažo Čuroja) () om pen' vepsän külä Leningradan agjan Kos'kenaluižen (Podporožjen) rajonas kaikenaigaižeta ristitištota (vl 2010). Külä mülüb Vinglan küläkundha.
Istorii.
Ezmäine kirjutamine Kičojan polhe om datiruidud vl 1563. Mülüi Skobelicinad-pomeššikoihe edelespäi.
Geografijan andmused.
Matkad Kos'kenaluine-rajonkeskushesai om 105 km pohjoižhe. Matkad küläkundan Vingl-keskushesai om 23 km pohjoižpäivnouzmha. Ühtenzoituz mail'manke putub vaiše päliči Ojat'-joges oiktas randaspäi, ei ole hüväd jaugnikted. Üks'jäine ird om olmas eländpunktas — Jogentagaine ("Заречная").
Eläjad.
Vl 2007 vaiše üks' kaikenaigaine ristit eli küläs (mez', i hän om vepsläine). Hot' vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe külä seižub kaikenaigaižeta ristitištota, dačnikad ajeltas tänna kezan aigan. Pidab sanuda, miše Kičojas ei olend nikonz äjan rahvast, ezikät, sen kožutoman sijadusen tagapäi.
Pämel'heižtaho — pen' ph. Mikulai-čudonsädajan kivičasoun'.


Podravske Sesvete.
Podravske Sesvete om žilo Horvatijas, Koprivnica Križevci-županijas.
Pind om läz 30 km². Podravske Sesveten eläjiden lugu oli 1,628 ristitud 2011-žes vodes. Pämez' — Ivan Derežič.


Uaithors.
Uaithors (, francine virkand: [wajtɔʁs]) om lidn Kanadan lodehes, Jukon-territorijan pälidn da sen regionan kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1898 Klondaikan kuldsäruläžundan aigan. Löutihe vas'ken kivendoid i sadas niid tähäsai. Ende territorii oli elänzoittud harvoin, indejalaižed tuleškeliba sihe mecadamha. Vl 1900 raudte ühtenzoiti Uaithorsad Aläskan Skaguei-portanke. Sai lidnan statusad ("city") vl 1950 2 594 eläjad ristitištonke.
Vn 1953 1. päiväl elokud panihe lidnad Jukon-territorijan pälidnaks, ende Douson oli. Vspäi 1957 nimitusen oficialine kirjutamine om nügüdläine, ende oli "White Horse".
Geografijan andmused.
Lidn sijadase territorijan suves, Jukon-jogen molembil randoil läz sen vezilanktendoid, 680 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om mägid lidnan ümbrištos. Lidn om nimitadud vezilanktendoiden mödhe i znamoičeb «vauged hebo» anglijan kelespäi.
Klimat om subarktine, alangištoline sijaduz pehmdab sidä. Heinkun lämuz om +14,3 C°, vilukun — −15,2 C°, voden keskmäine lämuz om −0,1 C°. Paneb sadegid läz tazomäras vodes läbi, 160 mm vihmaks i 142 sm lumeks, vähemba kaiked sulakus.
Eläjad.
Vn 2011 Kanadan rahvahanlugemižen mödhe Uaithorsan eläjiden lugu oli 23 276 ristitud, territorijan kaks' koumandest, i 40 heišpäi oliba venänikad. Kodikel' (2011): anglijan kel' — 84,3%, francijan kel' — 4,6%, toine kel' — 9,7% (saksan, tagalog, ispanijan, kitajan i alaman keled). Augotižlibund (2011): evropalaižed — 75,5%, igähižed rahvahad — 16,5%, toižed rahvahad — 8,0%.
Uskondan mödhe (2011): hristanuskojad — 45,3%, toine uskond — 3,3%, religijatomad — 51,4%.
Irdkosketused.
*


Pandemii.
Pandemii ("pandemia" — "«kaik rahvaz»") om pošavan toižend. Se levigandeb kaiken valdkundan territorijadme, erasišti susedvaldkundoidme-ki i äjidme mail'man regionoidme, ku ristituil eile immunitetad infekcijad vaste.
Voib mända teravas, sporadižikš, äi vozid, nece rippub läžundan inkubacižes pordospäi i alištusespäi gigienan ohjandimile. Pandemii tuleb ristituile paksumb läžujiš imetaiživatoišpäi.
Ozutesed — holeran, grippan, paharuben, tuberkulözan epidemijad. Millionad ristituid oliba da lindäs niiden žertvoikš.
Pandemijad oleskeldas mugažo maižanduzkul'turoiden i kabjživatišton keskes. Varuližed kertläžundad voidas kucta näl'gad, sen tagut kävutadas erazvuiččid märid (vakcinacii, selekcii da toižed).


Kontinent.
Kontinentiden rindatuz pindan i ristitišton mödhe
Kontinent (latinan kelen "continens"-sanaspäi «üleine», «rattematoi») om sur' mankoren massiv, kudamban znamasine päpala (kuivma) sijadase ülemba Mail'manvaldmert, i toine periferine pala (šel'f) om alemba sidä. Lähembaižed sared vedenalaižes periferijas mülüdas kontinentha mugažo.
Röun kontinentiden keskes mäneb kaglhidme tobjimalaz, niiš ei ole mankoren znamasižid paloid.
Kontinentiden rand vajehtase aigan mändes. Ende paleokontinentad oliba olmas. Nügüdläižed kontinentad sädihe 70..80 mln vozid tagaz. Ned keratas ühteks kontinentaks 150..200 mln voziš päliči ezimeletaden.


Süväjärv.
Süväjärv () om pen' reskveden järv Venäman Vologdan agjan Kirillovan rajonas. Om londuseližen «Venälaine Pohjoine»-puišton territorijan röunanno, puišton administracii om saudud järven randal. Kirillov-lidn sijadase järven pohjoižel da päivnouzmaižel randoil.
Pind om läz 7,44 km², 26 metrad süvütte. Vaiše üks' pen' Svijag-jogi lankteb järvhe. Süväjärv om Pohjoižen Dvinan kanalan palaks 19. voz'sadaspäi. Severz'-se penid sarid kattas vedel kanalan kävutandan tagut. Veden tazopind ližadui üht metrad, i kätihe randoid soikš sijidme.
Järv mülüb Volgan basseinha. Matkad Šeksnan vezivaradimen randhasai om 2 km päivlaskmha orhal vai 6 km suvhe kanaladme (sen agj).


Znamasižiden evrodiskoedestajiden nimikirjutez.
Nece om znamasižiden evrodiskopajatajiden nimikirjutez. Täs om edestajid (pajatajid vai muzikgruppid), kudambad eliba sures populärižuses läbi vaiše vai tobjimalaz 1980-nziš voziš.
Personalijad da kollektivad, kudambad oliba vaiše «sijaliženke» satusenke i jätiba minimaližen jäl'gen diskomuzikha, ei mülügoi nimikirjuteshe.


Järeboi.
Järeboi (, sinonimad: "Alopex lagopus", "Canis lagopus") om lihansöi živat. Mülüb Koiranvuiččed-sugukundan Reboid-suguhu. "Lagopus"-sana () znamoičeb «jänišanjaugaine». Sädab läz 10 alaerikod.
Eläb kaiken Arktikan territorijal, tal'vdub suvemba — oz., Amuran alajoksmuses, Baikalan randištonno, Suomenman keskuzpalas. Kävutab äivoččid uruid. Söb živatoiden 125 erikod, kazmusiden 25 erikod, no tobjimalaz nühtajid, kalad i somarjoid. Parahim karv oleskeleb vilukus-uhokus. Ristitud mecatas i kazvatadas fermoil karvha näht.
Živatan igä oleleb londuses 6..10 vot. Reboid, hahmad i händikahad södas järeboid. Vauged pulo tegeb londoid järeboin poigaižihe.


Reprua.
Reprua (, "Reprua",) om pen' jogi Abhazijas.
Se om kaikiš lühüdamb jogi mail'mas — piduz om vaiše 18 (!) vai 27 metrad. Manalaižen vilun jogen vägev lähtend pindale. Lankteb Mustmerehe läz Gagr-lidnad.
Jogen vezi keradase karstkaroiš. Ned sijadasoiš Arabik-mägitazangištol 2500 m ü.m.t. korktusel, 12..15 kilometras mererandištolpäi.


Gaudi Antonio.
Antoni(o) Plasid Gil'jem Gaudi-i-Kurnet (, [ənˈtoni gəu̯ˈði i kuɾˈnɛt]; sünd. 25. kezaku 1852, Reus, Katalonii, Ispanii — kol. 10. kezaku 1926, Barselon, Katalonii, Ispanii) oli ispanijalaine (katalanalaine) arhitektor. Järgeližetomiž-fantastižiden arhitekturradoiden tegii, äjad niišpäi sijadasoiš Barselonas.


Legendiden murendajad.
Legendiden murendajad () oli amerikaine tedoližpopulärine TV-oigenduz Discovery-kanalal vll 2003−2016. Vedihe oigendust nened specialistad speceffektoiš: Džeimi Haineman i Adam Sevidž, kudambad kävutadas ičeze har'gmused i mahtoid erazvuiččiden lodusanutesiden, mifiden, lidnalaižiden legendiden eksperimentaližele kodvindale. Kuvadusen tobj pala mäni läz San Franciskod.


Kos'kenaluine.
Kos'kenaluine vai Podporožj (,) om Venäman lidn Leningradan agjas. Se om Kos'kenaluižen rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 19. voz'sadan lopul kuti "Kos'kenaluine-külä (Podporožj-külä)" Sigovec- da Medvedec-küliden ühtištusel. Vozil 1927−1932 se oli i vspäi 1938 om ühtennimižen rajonan administrativižeks keskuseks. Vozil 1936−1951 sauvoihe Üläsüvärin GES:ad. Vl 1937 Kos'kenaluine-külä oli tehnu radnikžiloks. Se sai lidnan statusad vl 1956, sil-žo aigal GES:an sauvojiden žilod da lähižid külid mülütihe lidnha.
Nügüdläine Kos'kenaluižen lidnankund om olmas vspäi 2006, se om 2025 nellikkilometrad pindal (rajonan nelländez), mülütab mugažo Tokari-žilod da 12 küläd. Küliden da žilon ühthine ristitišt om läz 300 eläjad vl 2010, toine om Kos'kenaluine-lidnan ristitišt.
Geografižed andmused.
Lidn sijadase rajonan lodehes, seižub Süvärin hural randal tobjimalaz, 50 metrad valdmeren pindan päl keskkorktusel. Matkad Piterin röunhasai om 265 kilometrad suvipäivlaskmha avtotedme. Matkad Petroskoihesai om 98 km pohjoižhe orhal i 232 km avtotedme. Lähembaine lidn om Pöud 40 km suvipäivlaskmha.
Lidnankundan londuseližed varad oma gravii, letked, gabrodiabaz, mec, reskvezi.
Tobmuz.
Käskusenandai tobmuz om lidnan Ezitajiden Nevondkund (ven. "Совет депутатов") 15 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgenduseližed valičendad sihe oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl. Vasilii Mosihin radab sen ezimehen da rajonan Ezitajiden Nevondkundan ezimehen (rajonan pämehen) vs 2009 redukun 23. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten.
Vspäi 2009 kül'mkun 23. päiväspäi Petr Levin om valitud i radab lidnankundan i rajonan administracijan pämehen, se om hänen kahtenz' strok jäl'geten. Ezmäine varapämez' da nell' muite varapämest oma hänele abhu. Kahesa palakundad, koume komitetad da laudkund alištudas lidnankundan i rajonan administracijale.
Eläjad.
Vl 1939 eläjiden lugu oli 16 147 ristitud. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe 18 733 ristitud elihe lidnas. Se om rajonan ristitišton koume videndest.
Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Jumalanmaman Blagoveššenjan pühäpert' om lidnas.
Ižanduz.
Ekonomikan päsarakod oma mecan ümbriradmine, gidroenergetik (Üläsüvärin GES), sildkonstrukcijoiden tehmine, metallkonstrukcijoiden da tagodud tegesiden pästand.
Transport.
Ühtennimine raudtestancii sijadase 1 kilometras lidnan päivlaskmaižes röunaspäi Piter — Murmansk raudtel. Raudtesild Süväriš päliči om lidnan lodehižel röunal.
Jogiport om Süvärin hural randal. Nece jogi om Volgan-Baltijanmeren veziten pala.
Üläsüvärin GES:an üläh om avtotesild Süväriš päliči lidnan pohjoižpäivnouzmaižel röunal.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Ned-žo ühtenzoittas lidnad rajonan järedoiden eländpunktoidenke da lähembaižiden lidnoidenke.
Irdkosketused.
*


Süvärensu.
Süvärensu (ven.: "Свирица", suom.: "Syvärinsuu") om Venäman žilo Leningradan agjan Volhovan rajonas. Žilo om Süvärensun küläkundan administrativine keskuz.
Süvärensu seižub Paksjogen i Süvären randoil. Om Lidnsaren südäimes, sen keskuses om pen' so.
Žilon eläjiden lugu oli 655 ristitud 2007-žes vodes.
Sädihe 1938-des vodes jäl'ges nellän külän (Kondrat'jevon, Uden Süvärensun (se oli kaikiš suremb niišpäi), Vanhan Süvärensun da Tegimkülän) ühtištust.


Aksintant.
Aksintant () om pen' vepsän külä Vologdan agjan Babajevon rajonas, mülüb Vepsän rahvahaližhe küläkundha.
Ezmäine kirjutamine Aksintantan polhe om venän kelel, datiruiše vl 1633; siloi sen nimituz oli.
Matkad küläkundan Timošino-keskushesai om 43 km suvhe, Babajevo-rajonkeskushesai om 133 km suvhe.
Vn 2002 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe külän eläjiden lugu oli 9 ristitud, i heišpäi seičeme oliba vepsläižed.
Vn 2019 sügüz'kulpäi külän tobmin om Nadežda Pavlovna Mednikova.


Än'.
Än' om ristitun voimuz laskta kulundoid paginan, pajatandan, kidan, nagran vai voikun aigan.
Än' sädase il'man lähtendan aigan tävuišpäi sun i nenan kal't, kut om ozutadud kuval. Harakterizuiše individualižel tembral.
Mahtuz pästta än't i kulemine oma sidotud keskneze, kurdeh sündundaspäi mez' ei voi tehta oiktoid kulundoid. Ristit ozutab änel ičeze emocionališt oleldad: kärauduz, opal, čududelend, ihastuz da toižed. Nened süd valatoittas änen laduid: ühthine fizine olend, hibjan organoiden sijaduz, mel', emocionaline olend.


Nagr.
Nagr om üks' ristitun reakcijoišpäi jumorha vai kučuteshe, kudamban avaidused oma specifižed kulundad i modon lihasiden da hengimižapparatan instinktivižed likundad. Erašti nagr voib olda reakcijan nervkingiteshe (nervine narg) vai olda psihižen palahtelendan tundusen.
Ühthine nagr om socializacijan da kommunikativižen kompetentižusen lujaks faktoraks.


Boiler.
Boiler («katil») om ladim veden lämbitamižen i hulan veden varadusen täht.
Boilerad tehmištos oma lämuzverkon vedenlämbituzladimed, vezipuru turbinoišpäi vai purukatloišpäi kävutase lämudenkandajaks niiš. Radhonuz boileridenke nimitase boilersijaks. Mugoine radhonused oleldas lämuzelektrokeskusil, atomelektrostancijoil i järgeližen katilsijan verkos.
Kodielos nimitadas boileraks mittušt taht vedenlämbituzladint. Se voib rata čurasižel lämudenkandajal vai elektrusel, londuseližel gazal. Čainikad, samvarad i termopotad oma olmas jondveden täht.


Carelia.
«Carelia» (vll 1928−1930 "Punakantele" «rusked kantele», 1930−1937 "Rihtama" «frontpird», 1937−1940 "Карелия" karjalan kelel, vll 1940−1990 "Punalippu" «rusked flag») om suomenkel'ne (materialoidenke vepsän i karjalan kelil) Karjalan Tazovaldkundan literaturaiglehtez. Edeline Robert Kolomainen-päredaktor oli ranu vll 1992−2014, nügüdläine — Armas Mašin (vn 2014 sulakuspäi).
Aiglehtesen aluz om pandud Petroskoihe, lähtleb vspäi 1928. Vll 1930−1934 lähtli Leningradas. Edel 2014 vot oli jogakuine. Finansiruindan mairiž vei tiražan polendusennoks 300..400 egzemplärhasai, pästtas 2 kerdad vodes.


Ladv (Karjalan Tazovaldkund).
Ladv (karj.: "Ladva",) om vepsän i venän žilo Venäman Karjalan Tazovaldkundan Änižröunan rajonan suves, Leningradan agjan röunanno. Se om Ladvan küläkundan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 16. voz'sadal. Enččes oli lidnanvuiččeks žiloks, sädihe 19 toižes eländpunktaspäi. Vll 1946−1962 Änižröunan rajonan keskuz sijazihe Ladvas. Šingotase mecan varhapanendal i sömtegimištol (saguden tehmine).
Geografijan andmused.
Žilo seižub pidust' Ivin /Ivenk-jogen randad (, Süvärin oigedpol'ne bassein). Kaik om 14 irdad i 4 kujod žilos. Matkad Petroskoihesai (rajonkeskuz) om 50 km pohjoižhe. Raudtestancii sijadase Ladv-Sarak-žilos 8 km päivlaskmha orhal, 13 km avtotedme vai Ivinan ülezjogen, stancii om lähembaine.
Eläjad.
Vl 1959 radnikžilon eläjiden lugu oli 4 170 ristitud. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 2 145 ristitud. Ortodoksižen hristanuskondan naižjumalankodi i 3 jumalanpertid oli olmas 1930-nzihe vozihesai, nügüd'aigan üks' ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' om olmas, kivine vspäi 1865.
Rahvahad oma vepsläižed da venälaižed.


Heimjogi.
Heimjogi (ven.: "Гимрека") om pen' jogi Venämas, Leningradan agjas (Kos'kenaluižen rajon). Joginišk sijadase Karjalan Tazovaldkundas (Änižröunan rajon). Piduz om läz 12 kilometrad.
Jogi lankteb Änižhe Leningradan agjas. Jokseb Heimd'ogi-külän lodehes.


Rand (Vepsän rahvahaline küläkund).
Rand () om pen' vepsän külä Vologdan agjan Babajevon rajonas. Külä om Vepsän rahvahaližen küläkundan palaks.
Ezmäine kirjutamine Randan (siloi — Suren Randan,) polhe om datiruidud vl 1626. Pen' Rand-ki ("Малый Берег") oli olmas läz necidä eländpunktad, i nened küläd oma ühtenzoittud edelespäi.
Rand-külä sijadase rajonan pohjoižpäivnouzmas, Ivod-jogen oiktal randal. Matkad küläkundan Timošino-keskuhesai om 42 km suvhe avtotedme, Babajevo-rajonkeskushesai om 132 km suvhe avtotedme.
Vn 2002 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe külän eläjiden lugu oli 6 ristitud, i kaik oliba vepsläižed.
Vn 2019 sügüz'kulpäi külän tobmin om Nadežda Pavlovna Mednikova.


Durov Vladimir Leonidovič.
Vladimir Leonidovič Durov (; sünd. 7. heinku 1863, Moskv, Venäman imperii — kol. 3. eloku 1934, sigä-žo, NSTÜ) oli venälaine i nevondkundaline dressirui da cirkartist; Tazovaldkundan arvostadud artist (1927). Kirjuti mugažo kirjoid lapsiden täht. Durovan Anatolijan vell'.


I Will Survive.
«I Will Survive» ("Päzun henghe") om Glorija Geinoran legendine pajo da ühtennimine singl kudendes «Love Tracks»-al'bomaspäi. Singl om pästtud voden 1978 redukus. Pajon tekst om anglijan kelel.
Se om klassine da üks' kaikiš tetabambiš pajoišpäi disko-žanras, sai «Gremmi»-premijan. Pajon sanoiden da muzikan tegijad oma Freddi Perren i Dino Fekaris.


Tur de Frans.
Voibištelendan aigan (vn 2005 heinku)
«Tur de Frans» () oma kaikiš tetabambad i prestižižembad velovoibuižed mail'mas. Mänetadas enamb 100 vot (vlpäi 1903) Francijas, heinkun aigan. Organizator — «Amaury Sport Organisation».
Venäman ezitajad ei nikonz linnugoi Tur de Fransan vägestajikš.


Kafka Franc.
Franc Kafka (; sünd. 3. heinku 1883, Prag, Avstrii da Mad'jaranma — kol. 3. kezaku 1924, Klosternoiburg, Ezmäine Avstrijan Tazovaldkund) oli tetab avstriž-mad'jaralaine (čehalaine) kirjutai-absurdist.
Franc oli sündnu evrejan kanzha. Mahtoi besedoita čehaks, no kirjuti kaiken elon saksan kelel (hänen maman kel'). Radoi juristaks varmitusidenke tehmižtravmatizman sarakos. Kirjuti sanutesid da tošt prozad joudjal aigal. Koli edel aigad tuberkulözan tagut. Vaiše severz'-se sanutesid om publikoitud kirjutajan elon aigan.


Slavine neopaganuz.
Pol'šalaižiden neopaganistoiden Mazovijan pühäpert'. Söm — gostincad maižanduzsatusen praznuičendan aigan, 2007.
om uz' neopaganistine religiozine likund, kundamb läksi 20-ndes voz'sadas slavižiš valdkundoiš (i valdkundoiš surenke slaviženke diasporanke). Nimitadas uskojad udeks. Se om naprind rekonstruiruida amuižid slavižid religijanveroid, hot' ei ole nimidä ühthišt sen rezul'tataks tobjimalaz todesižiden hristanuskondedeližiden uskondoiden rindatades.
Om antihristanuskondaline, nacionalistine, erasišti ekstremistine da eskai terroristine čuradamine. Sai surt levigandust Venämas i Ukrainas, mugažo Pol'šanmas, Slovakijas, Serbijas i m.e.
Läz 1..2% etništ venälašt oma neopaganistad.


Heimd'ogi.
Heimd'ogi (, vepsän kirjamil: "Gimreka") om vepsän külä Venäman Leningradan agjan Kos'kenaluižen (Podporožjen) rajonas, Heimjogen randal. Mülüb Ust'kan lidnkundha.
Geografijan andmused.
Eländpunkt sijadase lidnkundan pohjoižpäivnouzmas, Petroskoi — Šušt avtotenno. Matkad lidnkundan Ust'ka-keskushesai om 20 km suvhe.
Eläjad.
Külän eläjiden lugu oli 98 ristitud 2007-ndes vodes, i hö oliba vepsläižed da venälaižed.
Heimd'oges Marijan Sündundan jumalanpert' om olmas. Se om saudud vl 1659.


Vepsän küläd.
Se om eläbiden vepsän küliden nimikirjutez regionoiden i kirjamišton mödhe.


Trimmer (gazonannitim).
Trimmer, elektrovikateh i motorvikateh (benzinvikateh) oma gazonannitimen toižendad, motorižed käzimaižanduzazeged heinän nitandan täht. Ned oma vitakehen nügüd'aigaižed variantad.
Kävutase nitandan aigan penil pindoil i sijil, kudambad ei sättugoi järgeližele nitimele kezroil — penzhidenno, puidenno, pachidenno, aidverel, vai koverikahal rel'jefal pautkidme.
Amerikalaine Džordž Bollas-edheotai Hjustonaspäi (Tehas, AÜV) tegi melel trimmerad vl 1971 avtopezendsijan pörujiden harjoiden radha kacten. Melestegii nimiti ut sadinstrumentad «Weed Eater» («rujoheinän söi») rujoheiniden nitandan täht puiš ümbri, sil-žo aigal puiden kor' jäb vigatoman.
Trimmer kogoneb štangaspäi, sen ühtel agjal likutim om kingitadud, toižel agjal pörui čapai radpähut om simanke vai veičenke. Nitai paneb motorvikateht päle ühtenzoittud vönen abul. Ohjastusen ladimed sijadasoiš poikpoližil varzil.


Štokolov Boris.
Boris Timofejevič Štokolov (; sünd. 19. keväz'ku 1930, Kuzedejevo, Sibirin rand, Venäman NFST, NSTÜ — kol. 6. viluku 2005, Piter, Venäma) oli nevondkundaline i venämalaine operpajatai (bas). (1966).
Biografii.
Tuleban aigan pajatajan tat kadoi tedmata toras Toižen mail'man sodan aigan. Vl 1944 Boris openui meriprihačuiden školas Solohkil. Tuli openumha il'mvägiden Sverdlovskan sodaškolas, i vl 1949 oli homaitud Georgii Žukov-maršalal, kudamban nevondan mödhe zavodi opendust Uralan konservatorijan vokalan fakul'tetas. Üläopenik kändihe Sverdlovskan operan da baletan stažoraks, i vspäi 1954 radoi siš ühteks päižiš solistoišpäi.
Vl 1959 Štokolov sai laureatan arvod 7. Mail'man norišton da üläopenikoiden festivalil Ven-lidnas, i Aprelevkan tegim pästi debütplatad A. Rubinšteinan i F. Šubertan romansoiden änetusidenke (8", Д—004916-7) hänen ezinendas. Sil-žo vodel pajatai oli kuctud Leningradan operan da baletan teatrha, kus radoi vhesai 1990 i sai tetabut venän operrepertuaran čomakuluks interpretatoraks.
Artist vedi aktivižen koncertradmižen, oti venän rahvahanpajoid i romansoid repertuaraks. Ezini mail'man äjil operan i koncertlavoil.
Kanz.
Pajatai oli naižiš, Nadežda oli hänen ak (1929−1990). Kaks' poigad: Aleksandr (sünd. 1954) i Timofei (sünd. 1962).


Lian Ross.
Lian Ross (mugažo saksan kelel), todesine nimi — Žozefina Hibel' (; sünd. 8. tal'vku 1962, Gamburg, Saksanma) om saksalaine pajatai da muzikankirjutai.
Ühtni «Fun Factory»- (1999—2003) i «2 Eivissa»- (1997—2005) gruppihe. Žozefina ezini "Josy"-, "Lian Ross"- (tobjimalaz tetab arni muga), "Creative Connection"-, "Dana Harris"-, "Divina"-, "Tears 'n Joy"-psevdonimidenke.
Hänen soline karjer augotase 1980-ndes vodes. Kaikiš tetabamb pajo — «Say You'll Never», toižed populärižed kompozicijad oma «Fantasy», «It's Up to You» da «Scratch My Name» (jäl'gmäine kut Creative Connection). Lian Rossan debütine al'bom («I Got The Beat»), kut ni čudokahašti, om pästtud vaiše 2013-ndes vodes.
Luis Rodrigesan (Modern Talking:an enččen prodüseran) ak.


Šond'al.
Šond'al () om vepsän külä Leningradan agjan Kos'kenaluižen (Podporožjen) rajonas. Mülüb Vinglan küläkundha.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vn 1563 Änižen pätinan aigkirjas kuti 8 pen't küläd (1..2 tanhad kaikuččes), alištuiba Sudakovad-pomeššikoile. Vl 1905 oli 6 küläd, vll 1920−1970 — kaks' jagatud jogel küläd, sid' ühtenzoittihe niid.
Külä sijadase rajonan suves, Ojatin molembil randoil. Matkad küläkund administrativižhe Vingl-keskushesai om 30 km pohjoižhe orhal.
Vn 2002 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 84 ristitud, vepsläižed tobjimalaz.


Vepsän rahvahaline küläkund.
Küläkundan röunad i sijaduz rajonas.
Vepsän rahvahaline küläkund () om küläkund Venäman Vologdan agjan Babajevon rajonas. Küläkundan keskuz — Timošino-külä.
Istorii.
Küläkund om sätud 2009-ndes vodes. Nügüdläine pämez' om Larisa Vasil'jevna Ivanova (vlpäi 2009).
Geografii.
Küläkund sijadase rajonan pohjoižpäivnouzmas, Vepsän ülüden suvipäivlaskmas. Sen pind om 1 666,3 nellikkilometrad. Pindaspäi 81,7% om mecad da 16,5% maižanduzmad.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 269 ristitud, vähemb pol't heišpäi oliba vepsläižed. Ei kaik külišpäi oma etnižišti vepsläižed küläd mugažo.


Ivanova Larisa.
Larisa Vasil'jevna Ivanova (; sünd. 11. kezaku 1969, Ploskovo (Čerepovecan rajon), Vologdan agj, Venäman NFST, NSTÜ) om ezmäine i nügüdläine Vepsän rahvahaližen küläkundan pämez' (vlpäi 2009). «Ühthine Venäma»-partijan ühtnii.
!


Olhav.
Olhav vai Olhavanjogi () om sur' jogi Venäman Evropan palan lodehes, Uz'lidnan da Leningradan agjoiš.
Piduz om läz 224 kilometrad. Basseinan pind — 80 200 km² (61% — Uz'lidnan agj, 21% — Pskovan agj, 10% — Tverin agj i 8% Leningradan agj). Keskmäine veden valu suhištos — 593 m³/s. Jädub kül'mkun lopuspäi sulakun aughusai.
Olhav om üks'jäine joksii Il'mjärvespäi jogi, augotase Sures Uz'lidnas. Jokseb Il'mjärveveren alangišton kal't i lankteb Ladogha läz Uz' Ladog-lidnad. Jogi om sättui laivoile ujumaha kaikiš pidustoiš.
Znamasižed ližajoged (mödvedhe): oiktad — Višer, Pčouž, Oskui; hurad — Kerest', Tigod.
Lidnan jogen randoil (mödvedhe): Sur' Uz'lidn, Kiriši, Volhov, Uz' Ladog.


Il'mjärv.
Il'mjärv (,) om reskveden järv Venäman Uz'lidnan agjan päivlaskmas. Järv mülüb Baltijan meren basseinha.
Keskmäine pind om 982 nellikkilometrad, se vajehtab 733-2090 km² röunoiš. Veden mülü om 12 km³. Kaikiš znamasižemb süvüz om 10 metrad, veden tazopind vajehtab röunoiš 7,4 metrhasai. Järven pindan korktuz valdmeren pindan päl om 18 m 10 sm. Veden basseinan pind om 67,2 tuh. km².
Znamasižed Mstanjogi, Lovat' da Šelon' lanktas Il'mjärvhe. Kaik om 50 ližajoged. Üks'jäine Olhav jokseb Il'mjärvespäi.
Järv jädub kül'mkuspäi sulakuhusai. Om äi kalad Il'mjärves: lahn, smol', madeh, haug'. Nügüd'aigan järv nimadub.


Bistrov Nikolai.
Nikolai Ignat'jevič Bistrov (; sünd. 30. heinku 1922, Stunino-külä (nügüdläižes Vepsän rahvahaližes küläkundas, Babajevon rajon, Vologdan agj), Venäman NFST — kol. 27. tal'vku 1994, Moskv, Venäma) oli venämalaine lendai, Nevondkundaližen Armijan alapolknik. Toižen mail'man sodan ühtnii, Nevondkundaližen Ühtištusen vägimez' (1945).


Kutulik.
Kutulik () om Venäman žilo da municipaline ühtnik (küläkund) Irkutskan agjan suves. Se om Ust'-Ordinskii Burätan ümbrikon Alarin rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Vepsläižiden pen' grupp eläb Kutulikas — sirdajiden jäl'gelaižed Leningradan agjaspäi.
Eländpunktan aluz om pandud 18. voz'sadan ezmäižel koumandesel kuti počtstancii Moskvan traktal Irkutskannoks.
Geografijan andmused.
Matkad ümbrikon Ust'-Ordinskii-keskushesai om 250 km päivnouzmha, Irkutskhasai — 180 km suvipäivnouzmha.
Pened Golovinskoje-žilo (254 rist. vl 2012) i Šeleminankülä (6 rist. vl 2012) mülüdas küläkundha Kutulikan ližaks.
Eläjad.
Žilon eläjiden lugu oli 4 886 ristitud vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, küläkundan — 5 156 ristitud, rajonan nelländez. Kaikiš suremb žilon ristitišt oli 7 532 eläjad vl 1959. Kaik 5 228 ristitud elihe küläkundas vl 2017.
Buddizman «Daši Čoinhorling»-jumalankodi (1814−1938, udessündutihe vll 2004−2007) i ortodoksižen hristanuskondan ph. Johann-endustajan jumalanpert' oma olmas žilos.
Irdkosketused.
*


Oja (Vologdan agj).
Oja () om pen' vepsän külä Venäman Vologdan agjan Vitegran rajonas.
Oja-külä mülüb rajonan Šuštan küläkundha. Matkad Šušthasai om 14 km avtotedme.
Vodel 2002 vaiše 1 ristit eli küläs.


Forsaž 1.
«Forsaž 1» (, venäkel'žes versijas — "Форсаж 1") om voden 2001 tetab amerikalaine torafil'm. Režissör — Rob Koen. Ezmäine ozutez oli vl 2001 kezakun 22. päiväl, Venämas — nelläs kus sen jäl'ghe (18. reduku 2001).
Se om ezmäine Forsaž-fil'mfranšizan pala. Fil'm linni populärižeks lujas kaiked mail'madme.


Randač.
Randač () om Venäman pen' külä Vologdan agjan Kirillovan rajonas, sen Alöšinon küläkundas.
Eländpunkt sijadase rajonan suvipäivlaskmas, küläkundan lodehes, Šeksnan vezivaradimen päivlaskmaižel randpolel. Matkad Kirillov-rajonkeskushesai om 15 km päivnouzmha orhal vai 36 km avtotedme, küläkundan Šindalovo-žilo-keskushesai om 14 km suvipäivnouzmha orhal vai 25 km avtotedme.
Külän eläjiden lugu oli 4 ristitud 2002-ndes vodes.


Karjalaine kongress.
«Karjalaine kongress» (karj.: "Karjalaine kongressu", ven.: "Карельский конгресс", suom.: "Karjalainen kongressi") om Karjalan rahvahaline kundaline organizacii. Radab karjalaižiden, vepsläižiden da suomalaižiden etnokul'turižiden oiktusiden realizacijan päl.
Lider om Anatolii Semönovič Grigor'jev (aluselpäi vl 1993).


Čikl.
Čikl (oficialižeks vai "Чикозеро" paginoiš, ende mugažo "Погост", "Коллякова") om pen' külä Venäman Leningradan agjan Kos'kenaluižen (Podporožjen) rajonas. Nügüd'aigan mülüb Vinglan küläkundha.
Külišt mainitaškanzihe vspäi 1496. Istorižešti, Čikl om vepsän külä (kut kaik külišt-ki). Toižen mail'man sodan aigan kaik külišton ristitišt oli evakuiruidud.
Külä (enččel Čikl-külišton keskuz) sijadase rajonan keskuses. Matkad küläkundan Vingl-keskushesai om 15 km.
Vl 1873 kaik Čiklan eläjad 41 lugul oliba vepsläižed. Vl 1905 Čikl da völ 21 küläd i külänagjad mülüiba Čikl-külištho. Külišton eläjiden lugu oli 788 ristitud vn 1926 rahvahanlugemižen mödhe, heišpäi 109 oliba vepsläižed (13,8%). Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, kaik 14 külän eläjad oliba kirjutadud venälaižikš.


Chrysopa distracta.
"Chrysopa distracta" om gaved' "Chrysopidae"-sugukundaspäi. Ispanine Longinos Navas-entomolog (1858−1938) avaiži da ümbrikirjuti erikod vl 1930.
Necil gavedil ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Klauvulin.
Klauvulin () om seniden heim Klavulinižed-sugukundaspäi ("Clavulinaceae"). Kogoneb läz 40 erikospäi.
Saksalaine Jozef Šröter-mikolog avaiži da ümbrikirjuti heimod vl 1888.
Plodhibjad oma koveritomad, vai sarakoitas i oma harjoikahad agjoiš, eile räbedad.
Ned sened kazdas mahusel päpaloin. Erased erikod navettäs hapnuzid puid.


Šatonöf de Šabr.
Šatonöf de Šabr (, oks.: "Chasteunòu de Chabra") om Francijan kommun Provans — Al'pad — Azur'ne rand-regionas.
Vl 2010 kommunan eläjiden lugu oli 315 ristitud.


Heteropoda shillongensis.
"Heteropoda shillongensis" om hämähoukuiden erik "Sparassidae"-sugukundaspäi. Indijalaižed Sethi- i Benoi Krišna Tikader-arahnologad avaižiba da ümbrikirjutiba erikod vl 1988.
Necil hämähoukul ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Dendrilla elegans.
"Dendrilla elegans" om gupkoiden erik "Dendrilla"-heimos, "Darwinellidae"-sugukundaspäi. Lendenfel'd-biolog avaiži da ümbrikirjuti erikod vl 1888.
Eläb meres Avstralijan randoidenno. Ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Ptychogena antarctica.
"Ptychogena antarctica" om meduzoiden erik "Laodiceidae"-sugukundan "Ptychogena"-heimos. Braun-biolog avaiži da ümbrikirjuti erikod vl 1907.
Necil erikol ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Silverdals griftegård.
«Silverdals griftegård» om üks' kaumištoišpäi Stokhol'mas (Ročinma).
Om avaitud 1923-ndes vodes kut sodakaumišt, no linni ühthižeks edelespäi, vodel 1960. Krematorii da časoun' oma saudud municipalitetal i ratas lähen kaumištod.


Mectorokan.
Mectorokan (lat.: "Ectobius sylvestris") om torokanoiden erik "Ectobiidae"-sugukundan "Ectobius"-heimospäi. Ümbrikirjuti vl. 1761 saksalaine biolog Nikolaus Poda fon Noihaus.
Eläb Evrazijan mecoiš dai mecpöudoiš, introdukciruidud.


Oker.
Oker (mugažo saksan kelel) om Saksanman jogi Alasaksonii-federacijanmas. Om Aller-jogen hura päližajogi, Vezer-jogen basseinan pala. Jokseb pohjoižpolehe tobjimalaz, Müden-kommunan territorijadme.
Joginišk sijadase 910 m korktusel, jogensu — 45 m. Piduz om 128 kilometrad. Basseinan pind — 1 822 km².
Seičeme oiktad i seičeme hurad ližajoged.


Synodontis pardalis.
"Synodontis pardalis" om kala "Mochokidae"-sugukundan "Synodontis"-heimos. Džordž Al'bert Bulendžer-ihtiolog avaiži da ümbrikirjuti erikod ezmäižen kerdan vl 1908.
Kamerunan endemik. Eläb vaiše Dža-jogen basseinas.
Ezimeletaden, erikol ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Kuunkuiskaajat.
«Kuunkuiskaajat» ("Kunšuhaidajad") om suomalaine folkmuzikgrupp Räkküläspäi. Om olmas 2008-ndes vodespäi.
Mülükundas oma: "Susan Aho" da "Johanna Virtanen". Kollektiv ezini Suomenmad vn 2011 Evrovizii-konkursal. Sigä «Kuunkuiskaajat» pajati «Työlki ellää»-pajon ("«Tönke eläd»"), kudambanke oti 11. sijan pol'finalas (ei mülüi finalha).


Bistrov Sergei.
Sergei Mihailovič Bistrov (; sünd. 31. keväz'ku 1911, Stunino-külä (nügüdläižes Vepsän rahvahaližes küläkundas, Babajevon rajon, Vologdan agj), Venäman imperii — kol. 9. kül'mku 1936, Madrid, Ispanii) oli nevondkundaline tankist, Nevondkundaližen Ühtištusen vägimez' (1936; surmanjäl'geližikš).
Vl 1936 Sergei ajoi toradamha ičetahtol Ispanijas. 29. päiväl semendkud päzuti rotan pämehen tankad 30 kilometras Madridan suvhe vastustajan ambundan aigan. Ühtni satusekahiš toriš. Kül'mkun 9. päiväl vastsi vihanikad tankas Madrid-lidnan röunal. Šlibak putui tankha, se poukahti.


Vehin Grigorii.
Grigorii Ivanovič Vehin (; sünd. 5. viluku 1901, Jerovo-külä, Oloncan gubernii, Venäman imperii — kol. 30. tal'vku 1989, Herson, Ukrainan NST, NSTÜ) oli nevondkundaline sodapämez', majorjenaral; Nevondkundaližen Ühtištusen vägimez' (1945). Nevondkundaliž-Suomalaižen da Toižen mail'man voinan ühtnii.


Pimenov Vladimir.
Vladimir Vladimirovič Pimenov (; sünd. 24. sügüz'ku 1930, Voronež, Venäman NFST, NSTÜ — kol. 1. kül'mku 2012, Moskv, Venäma) oli nevondkundaline i venämalaine etnograf da etnolog, specialist suomalaiž-ugrilaižes kul'turas. Kirjuti läz sadad tedotöid venän kelel.
Biografii.
Tuleban aigan tedomez' oli sündnu V.F. Pimenov-čomamahtontedomehen (1905−1995) kanzha. Openui Moskvan valdkundaližen universitetan istorijan fakul'tetas vll 1949−1954, etnografijan kafedr.
Pimenov oli Karjalan kodirandantedištandmuzejan palakundan pämehen Petroskoiš vll 1954−1958. Vodele 1958 kändihe Tedoakademijan Etnografijan institutanno aspiranturan pästnikan, openui stacionaratomikš. Vll 1958−1966 radoi Karjalan tedokeskusen Kelen, literaturan i istorijan institutas. Vahvišti kandidatan dissertacijad vepsläižiden etnižes istorijas vl 1966 i oli valitud NSTÜ:n Tedoakademijan Etnografijan institutan tedoradnikaks konkursan kal't. Istorijan tedodoktor (1977).
Vll 1986−2006 — professor, radoi Moskvan valdkundaližes universitetas sen etnologijan kafedran pämehen.


Lan (jogi).
Lan-jogen ližajoged i lidnad randoil
Lan () om jogi Saksanman päivlaskmas, Rein-jogen oiged ližajogi.
Jogen piduz om läz 242 kilometrad, basseinan pind — 5964 km². Augotase Rothargebirge-mägimassivas 600 m ü.m.t. korktusel (Pojoine Rein da Vestfalii). Jokseb suvipäivlaskmha Gessen-federacijanmadme. Lankteb Reinha läz Lanštain-lidnad (Reinland-Pfal'c) 61 m ü.m.t. korktusel.
Keskmäine vedhuz — 57 m³/s, sur'veded oleldas tal'vkevädel. Lan om laivjogeks 148 km suspäi ülezjogen (Gisen-lidnhasai), jogen vago om kätud kanalaks sil keskustal. Seičeme oiktad i kümne hurad ližajoged.
Nened lidnad sijadasoiš jogen randoil (mödvedhe): Marburg, Gisen, Veclar, Limburg. Bad Ems-lidn-kurort alajoksmuses.


Birra Castello.
«Birra Castello» om italine oluden tegii San Džordžo di Nagarospäi (Friulii-region). Oluden nell' sortud.
Edheotand om olmas vlpäi 1997, sätihe «Heineken»-kompanijan demonopolizacijan tagut. Kaks' tegint Italijas, molembad oma «Heineken»-kompanijan tegimed enččes. Nügüd'aigan «Birra Castello» otab vident sijad italižel torgusel möndoiden mödhe.


Gumeniss.
Gumeniss ([ɣuˈme̞nisa] «igumenj»,) om pen' lidn Grekanman pohjoižes. Mülüb Keskuzmakedonii-agjaha.
Jumalanmaman Gumeniss-jumalaižen jumalankodi om olmas 14. voz'sadaspäi. Lidn šingotase vinan tehmižel.
Gumeniss sijadase 268 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Pohjoižmakedonijan röunanno. Matkad Afinišpäi om 346 km pohjoižhe-lodeheze, Salonikišpäi — 54 km päivlaskmha.
Vn 2011 Grekanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 3 609 ristitud, municipalitetan — 6 130 ristitud 208,9 km² pindal. Vl 1991 lidnan ristitišt oli 4 163 eläjad, municipalitetan — 7 172 eläjad.


Stacione di Letojanni.
Stacione di Letojanni (ital.: "Stazione di Letojanni") om raudtestancii Italijas, Messin—Sirakuzad-linijas. Om Letojanni-kommunan südäimes (Sicilijas).


Zanin Artöm.
Artöm Zanin (; sünd. 13. kül'mku 1986, Leningrad, Venäman NFST, NSTÜ) om venämalaine mekatai.
Oti kuldmötalin mail'man čempionatal Parižas (2011).


Tabani.
Tabani (mugažo romanijan kelel;,) om külä Moldovan pohjoižes. Se sijadase 4 km suvhe Bričani-lidnaspäi.
Vl 2004 Tabanin eläjiden lugu oli 3 131 ristitud. Pämez' om Georgii Gaina.


Arlon.
Arlon (mugažo francijan kelel, virktas ​[aʁlɔ̃], vallon.: "Årlon", lüks. i) om lidn Bel'gijan suvipäivnouzmaižes čogas.
Vll 950−1214 eländpunkt oli Arlonan grafkundan pälidnaks, sid' vhesai 1795 oli alištunu Lüksemburgan tobmudele. Vspäi 1839 mülüb Bel'gijha.
Lidn sijadase Lüksemburgan röunanno. Stancii «Brüssel' — Lüksemburg»-raudtekeskustal.
Vl 2007 lidnan eläjiden lugu oli 26 548 ristitud.


Olden (krater).
Olden () om amuine krater Kudmaižes, sen vastpolen Suvižel šurupoliškol. Selenografižed koordinatad — 250° päidusel, 20.5..23.2° S, 110.1..112.6° E.
Diametr — 104 km. Süvüz — 2868 m. Seinän korktuz — 1290 m. Om sätud nektaraigan 3,9 mlrd vozid tagaz, alastui erozijale. Nell' möhembašt kraterad om olmas südäimes: Olden B, C, E i V.
Krater om nimitadud vl 1970 amerikaižen Harol'd Li Olden-astronoman (1890−1964) oiktastuseks.


Iden (Vajoming).
Iden () om žilo (ristitištlugemižen tahond) päivlaskmas, Vajoming-štatan suvipäivlaskmas. Mülüb Svituoter-ümbrikho.
Tahond sijadase ümbrikon lodehes, 2016 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vezištoid ei ole.
Vn 2000 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe tahondan eläjiden lugu oli 388 ristitud.


Sen Sül'pis de Land (Atlantine Luar).
Sen Sül'pis de Land (, bret.: "Sant-Suleg-al-Lanneier") oli Francijan kommun Luaran mad-regionan Atlantine Luar-departamentas. Vspäi 2018 sen territorii mülüb Vallons-de-l'Erdre-kommunha viden toižen enččen kommunan keskes.
Territorii om istorižen Bretanin südäimes, 44..86 m korktusil, 71 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Eläjiden lugu oli 650 ristitud vl 2010. Enzne kommunan pämez' — Žan-Daniel' Lekajo (vspäi 2008).


Franklin Rozalind.
Rozalind Franklin (; sünd. 25. heinku 1920, London, Anglii, Sur' Britanii — kol. 16. sulaku 1958, sigä-žo) oli evrejalaižen augotižlibundan brijanine (anglijalaine) biofizik da rentgenograf.
Hän tedoiži strukturad. Hänen tedoidused linniba znamasižikš nügüd'aigaižele genetikale.


Vargas Dorangel'.
Hose Dorangel' Vargas Gomes () a. k. a. El' Komegente (isp.: " El Comegente") vai Andoiden Gannibal Lekter (sünd. 14. semendku 1957, Kan'jo Sankudo, Venesuel) om venesuelalaine koditoi serijaine rikoi, man'jak, kannibal da meletoi. Rikoi i söi enamb 10 ristitud, kaik tetabišpäi žertvoišpäi oli mehed.
Hän söi vaiše mehid (tobjimalaz sportmehid i sijaližid radajid): naižed, hänen mel'pidegen mödhe, oma „magutomad“, sangeričuiš om „äi holesterinad“, a vanhušid oma „lujas požastoitud, miše södaiži heid“. Ičenägubha diagnozha i sijaližiden eläjiden vastustushe kacmata, Vargas oli sittud i om türmas.


Sur' Sünd! Abuta minei jäda henghe kesked necidä surmarmastust.
Jäl'ges murendust. Graffitin tegii D. Vrubel' radon aigan endištusen päl
«Sur' Sünd! Abuta minei jäda henghe kesked necidä surmarmastust» (,), vai «Vellesine čuk» lühüdaks, om üks' kaikiš tetabambiš graffitišpäi mail'mas. Sen tegii — venälaine Dmitrii Vrubel'-graffitimez'. Kuvadab L. Brežnevan i E. Honekkeran tetabad čoksuišt. Om sätud vn 1979 Barbara Klemm:an fotokuvan mödhe.
Kuva om pirtud («kirjutadud») vodel 1990 enččen Berlinan seinän fragmental. Vl 2009 pühkihe graffitid restavracijan aigan, no tegii pirdi kuvad tošti. Nügüd'aigan se mülüb Berlinan kaikenaigaižhe «East Side Gallery»-ozutelendha avoinuden taivhan al.


Keimada Grandi.
Keimada Grandi (Künsar') () om sar' kaikenaigaižeta ristitištota Atlantižes valdmeres, mülüb Brazilijha. Sijadase sen suvipäivnouzmas, 35 km suvhe San Pauluspäi.
Saren pind om vaiše 0.43 km². Se om 206 m kortte. Täs eläb sar'hine botrops ("Bothrops insularis") — üks' kaikiš varuližembiš küišpäi mail'mas, sen čoksaiduz kucub teravad sepsisad i lopiše surmal statjoiden seičemes procentas. Arni necen kün tagapäi Keimada Grandi oti «kaikižen varuližemban saren» oficialitont arvod.
Sarel avtomatine lämoičuhunduz om saudud. Daiving i kalatez oma avaros levitadud Keimada Grandin randoidenno. Tulend randha om kel'tud valdkundan tobmudel kaičemha ristituid i saren florad da zivatištod.


Tranzit (fil'm, 2012).
«Tranzit» () om voden 2012 amerikaine trillerfil'm. Režissör — Antonio Negret.


You Suffer.
You Suffer ("Sinä mökičetoi" anglijan kelespäi) om Napalm Death-gruppan 12. pajo A-poles heiden debütižes Scum-al'bomaspäi (1987). Singl om pästtud vl 1989.
Pajo i singl putuiba Ginnessan Rekordkirjha kaikiš lühüdambikš muzikan istorijas. Pajon hätkeližuz om vaiše 1,316 sekundad.


Oksitanan kel'.
Oksitanan kel' (ičeze nimitused: "occitan", "lenga d'òc") om üks' oksitano-romanižiš, indoevropižiš kelišpäi, kudambal pagištas Francijan suves, Italijan lodehes, Ispanijan pohjoižpäivnouzmas i Monakos.
Kel' om regionaliženke oficialiženke statusanke Ispanijas (Katalonijan pohjoižes) i Italijas (penen rahvahan kel').
Pagižijoiden lugu kuti mamankel' — 800 tuh. (2007), Francijas tobjimalaz. Oksitanan kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal.


Francijalaižiden fil'miden festival' Malagas.
Francijalaižiden fil'miden festival' Malagas () om jogavozne Francijan kinematografan festival', kudamb oigendase Malag-lidnas (Ispanii) vodespäi 1994. Päzub Sine Al'benis-kinoteatras.


Jufit Jevgenii.
Jevgenii Georgijevič Jufit (; sünd. 17. uhoku 1961, Leningrad, Venäman NFST, NSTÜ — kol. 13. tal'vku 2016, Petergof, Piter, Venäma) oli venämalaine kinorežissör-eksperimentator, scenarist, pirdai-nekrorealist da fotograf.


Nekrorealizm.
Nekrorealizm om čomamahtoine čuraduz, kudamb sündui 1980-nziden voziden augotišes Leningradha.
Nekrorealizman tataks lugese Jevgenii Jufit. Nece žanr sündui kuti rezul'tad, konz jouk norid mehid imitirui torid mecoiš ümbriže Leningradas, lidnanläheližiš jonusiš, tanhiš, sauvondtahoiš dai fateriš. Nenid tegendoid Jufit fil'mzi 8-millimetrižhe kertheze.


Protomelas annectens.
"Protomelas annectens" om kala Cihlidad-sugukundan "Protomelas"-heimos. Čarl'z Teit Rigan-ihtiolog avaiži da ümbrikirjuti kalad vl 1922. Ezimeletaden, ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.
Malavi-järven endemik (Päivnouzmaine Afrik). Om populärine akvariumkalaks.


Pinedo Umberto.
Umberto Onorato Pinedo Mendosa (; sünd. 4. uhoku 1947, Lim, Peru) om tetab perulaine istorik, runokirjutai da lehtezmez'.


ETA.
ETA (, "Euskadi Ta Askatasuna" — «Baskanma i joudjuz») oli baskine huraradikaline, nacionalistine separatistoiden organizacii. Se borcuihe Baskanman (region Ispanijan pohjoižes da Francijan ehtbokas) ripmatomudhe näht sädamha Euskadi-valdkundad. Oli olmas vll 1959−2018, pästi ičtaze radmaspäi, baskalaižed pätihe sada metoid politižil mahtusil.
Baskalaižiden politine elo radikalizui regionan avtonomijan tühjitandan jäl'ghe i baskan kelen kel'don tagut Fransisko Frankon fašistižen diktaturan aigan. ETA sai oficialitomad abud kommunistižen blokan maišpäi, sid' Latinižen Amerikan huraradikaližiš likundoišpäi. ETA-gruppan tegendad (poukahtused päpaloin) rikoiba läz tuhad ristituid i satatiba äjid. Ispanijan i Francijan policijan ühthižed tegendad mureniba ETA:n töhištod lujas.


Niinistö Sauli.
Sauli Niinistö (mugažo suomen kelel; om sündnu 24. eloku 1948, Salo, Suomenma) om Suomenman Tazovaldkundan 12. da nügüdläine prezident, radab vn 2012 keväz'kun 1. päiväspäi. Edel sidä oli valdkundan parlamentan ezimehen (2007-2011) da ohjastusen ministran. Suomenman edeline (11nz' lugul) prezident oli Tarja Halonen.


HaHaHa Productions.
«HaHaHa Productions» om romanijalaine muzikleibl, kudamb specializiruiše hiphop-, elektro- i pop- muzikžanroiš. Sattud 2009-ndes vodes i linni üks' populärižiš Romanijan muzikleibloišpäi.


ƛ̓.
ƛ̓ (ƛʼ) om latinan kirjamišton kirjam.
Om Pohjoižamerikan indejan keliden rivel, ozutesikš, komoksan i tompsonan keliš.


Ɛ̃̌.
Ɛ̃̌ (ɛ̃̌) om latinan kirjamišton kirjam.
Om vaiše ngbak-keles.


Mail'manpän Sar' (ATOW1996).
Jäl'gmäižiden andmusiden mödhe, Mail'manpän Sar' a. k. a. ATOW1996 om kaikiš pohjoižemb punkt Mas. Mülüb Grenlandha (Danii), sijadase severziš-se kilometriš pohjoižemb Morris-Džesup-nemespäi.
Se om lujas pen' elätoi sar' (šher) 10 metrad pitte da üks' metr levette. Sar' sai sen päižen ATOW1996-nimen «Top of the World» (vepsäks — "„Mail'manpä“") -ekspedicijan oiktastuseks, kudamban aigan, 1996-ndes vodes, «ATOW1996» om avaitud. Lühenduz anglijan kelen «American Top of the World»-frazan ezmäižiš kirjamišpäi.


Kopaiž-sugaižen keramikan kul'tur.
a>an aigan. Kopaiž-sugaižen keramikan kul'tur — ruskedsinine
Sugaižen keramikan kul'tur vai kopaiž-sugaižen keramikan kul'tur om arheologine kul'tur, kudamb oli levitadud kiviaigas Evropan homendezbokas (Skandinavii, Venäman lodeh), läz 4200 — 2000 vozid e.m.e. Nimituz om anttud keramižiden löudmižiden čomitesen mahton mödhe, kudambad oma harakterižed necile kul'turale. Ned nägudas kuti sugiden jäl'ged.


Cleistocactus clavispinus.
"Cleistocactus clavispinus" om kaktusoiden ("Cactaceae") sugukundan erik "Cleistocactus"-heimos.
Verner Rauh- ("Werner Rauh") i Kurt Bakeberg- ("Curt Backeberg") tedomehed ümbrikirjutihe erikod kuti "Loxanthocereus clavispinus" ezmäižen kerdan vl 1957.
Perun endemik. Kazvab Nask-agjan alangištoiš. Elonform om penzaz. Sarakoičese jurespäi, sanktad varded oleskeldas 20..80 santimetrhasai pitte. Änikoičeb rusttoil änikoil.


Morris (lidn, Minnesot).
Morris (mugažo anglijan kelel) om lidn Minnesot-štatan päivlaskmas.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1869. Se sai lidnan statusad vl 1902.
Morris om maižanduzrajonan keskuz (maidon pästand). Minnesotan universitetan Morris-palakund i terazcisternoiden edheotand ratas lidnas.
Lidn sijadase 345 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pened manrehkaidused oleldas (1975 — 4,6 magnitudanke, 1993 — 4,1).
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 5 286 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 5 613 eläjad vl 1990.


Vjo d'Iznav.
Vjo d'Iznav () om Francijan kommun Overn' — Ron — Al'pad-regionas.
Kommun sijadase valdkundan päivnouzmas, Al'piden ezimägištol, 540..1103 m ü.m.t. korktusil.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 683 ristitud. Kaikiš suremb kundan ristitišt oli 941 eläjad vl 1821.


Mail'mannägend.
Mail'mannägend om kacegiden, arvoindoiden, principoiden i filosofijanmahtusiden ühtmuz, kudamb definiruib elon i Mirun el'genduz, a mugažo — ristitun sija Mirus, hänen ičtazvedandprogramm. Mail'mannägend služib eloten organizacijan i meletamižen täht.


Ruskedvauvaz vin.
Ruskedvauvaz vin om alkogoližen joman toižend. Se om vauktan i rusttan vinoiden lähembaine.
Magun i ližamagun mödhe ruskedvauvaz om kuti vauged vin, no muju iškeb rusttan vinan mujuhu — ruskedvauvhan kaik ližamujud. Tehmižen keskuz sijadase Francijan istorižes Provans-agjas, mail'man mülündan koumandez.
Sadas vinmarjan rusttoiš sortuišpäi vinmarjimel'tahthan lühüdal kontaktal (severz'-se časuid) veresanke pekstud vinmarjanke. Kaikiš amuižemb vinan toižend koumespäi. Ei voi sada naturališt ruskedvauvast vinad vauktan i rusttan vinan segoitusel päiči ruskedvauvhas šampanjas.
Kävutand.
Rekomenduidas joda ruskedvauvhiden vinoiden enambad palad ühtes-kahtes vodes niiden tehmižen jäl'ghe. Anttas +10..+12 C° lämudenke tobjimalaz, aperitivaks päpaloin. Vin om sel'ktata maguta i voib kožuda miččenke taht blödanke.


Pen' Ponil.
Pen' Ponil () om Venäman jogi Sverdlovskan agjan pohjoižes, Ivdelin lidnümbrikos. Om Ponil-jogen päližajogi, lankteb sihe oiktalpäi, mülüb Irtišan hurapol'žhe basseinha.
Piduz om läz 51 kilometrad. Basseinan pind — 386 km².


Montok.
Montok () om žilo (ristitištlugemižen tahond), Uz' Jork-štatas.
Žilo sijadase 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om äi puištoid Montokas. Turizm šingotase täs aktivižešti. Ühtennimine raudtestancii radab žilonno.
Montokan eläjiden lugu oli 3 326 ristitud 2010-ndes vodes.


Čagan Gol.
Čagan Gol () om Venäman pen' jogi Altajan Tazovaldkundan suvipäivnouzmaižes čogas.
Jogi om Justit-jogen () päližajogi, lankteb sihe oiktalpäi. Mülüb Ob'-jogen basseinha.
Augotase Boguti-mägen pohjoižil pautkil. Jogen piduz om läz 11 kilometrad.


Kahesan nellikon identižuz.
Kahesan nellikon identižuz om matematine teorem. Avaidud K. F. Degenal 1818-žes vodes.


Potihonovo.
Potihonovo (,) om Ukrainan külä Har'kovan agjas.
Külän aluz om pandud vl 1746. Šingotase lidnfermal.
Eländpunkt sijadase agjan pohjoižpäivnouzmas, 3 kilometras Venäman valdkundröunaspäi, 182 m valdmeren pindan päl korktusel.
Potihonovon eläjiden lugu oli 27 ristitud 2001-ndel vodel.


Savant Merilin vos.
Merilin vos Savant ([ˌvɒs səˈvɑːnt]; sünd. 11. eloku 1946, Sent Luis, Missuri (štat), AÜV) om amerikalaine kirjutai, dramaturg i lehtezmez'. Hän putui voziden 1986−1989 Ginnessan Rekordkirjan pästandoihe kuti ristit, kudambal om kaikiš suremb IQ mail'mas.
Biografii.
Merilin om sündnu Džozef Makan (Mahan,) i Meri vos Savantan kanzha. Lugeb, miše naižile pidab antta maman kanzannimed, ka hän oti sidä. Tat om avstrižen Ernst Mah-filosofan da fizikantedomehen jäl'gnik. Merilin openui filosofijad Vašingtonan universitetas (Sent Luis), no jäti opendust kesketi sätmaha abud perehele investicižes edheotandas. Himižpuhtastandsijiden verkon šingotez laski naižele sada finansišt ripmatomut, i hän zavodi olda kirjutajan.
Vl 1987 läksi nügüdläižele koumandele lugul mehele, Robert Džarvik-tedomez' om hänen mužik, mez' om tetab kuti ratud südäikeran satai. Elädas Nju Jorkan Manhettenas. Merilinal om kaks' last ezmäižes naimiželospäi.


Venä.
Venä (amuižven.: "Рѹсь", "Рѹсьскаѧ землѧ"; nüg. ukr., vaug. i, "Rosia",) om päivnouzmslavilaižiden istorine agj. Mülütab nügüd'aigaišt Venäman, Ukrainan, Vaugedvenäman, mugažo paloin Latvijan, Estinman, Slovakijan, Pol'šanman da Suomenman territorijoid.
Amuižvenän valdkund niiš maiš saihe änikoičendhasai 10.-11. voz'sadal. Sen znamoičend Evropas oli luja. Kijevan Venä tegihe ühten rahvahan, kelen da kul'turan formiruindan aluseks. Vl 988 Kijevan ruhtinaz sai valatusid päivnouzmaižen hristianižen veron mödhe. Jago ruhtinazkundoikš i mongoline vägitungend veiba Venän territorijoid alištushe voz'sadoikš. Se azj azoti konsolidacijan processoid, i nügüd'aigan koume päivnouzmslavilaižiden rahvast oma olmas.


Kočkurkina Svetlana.
Svetlana Ivanovna Kočkurkina (; sünd. 16. sulaku 1940, Denau, Uzbekistanan NST, NSTÜ) om venämalaine istorik, arheolog, istorižiden tedoiden doktor (1985), Venäman Arvostadud tedon šingotai (2001). Specialist suomalaiž-ugrilaižes kul'turas.
Tedoiži karjalaižiden i vepsläižiden istorijad da kul'turad. Om «Edessatuses Tatanmad»-orden (2. mär).


Džeronimo.
Džeronimo (angl. "Geronimo", čirikauan nimi Gujahle (Guyaałé), midä znamoičeb "«Se, ken haikostase»"; 16. kezaku 1829 — 17. uhoku 1909) oli čirikaua-apačijoiden voinpämez', kudamb 25 voden joksten oli voibištelendan ezinenas, konz AÜV napriba anastada hänen heimon mad. Vl 1886 hänele pidi anttas amerikalaižele armijale.


Ištui Härg.
Ištui Härg (lakotan kelel: "Tȟatȟáŋka Íyotake" [tˣaˈtˣə̃ka ˈi.jɔtakɛ] "(Tatanka Ijotake) — «Bizon, ištui mas»"; sünd. läz 1831, Suvidakot — riktud 15. tal'vku 1890, Stending-Rok-rezervacii, Suvidakot, AÜV) oli hunkap-indejalaižiden heimon pämez'. Hän oli indejalaižiden heimoiden ezinenas, kudambad vastustuiba sirdust rezervacijoihe.


Ročilaine laud.
Ročilaine laud, vai bufetlaud (roč.: "smörgåsbord", dan.: "det kolde bord", norv.: "koldtbord", isl.: "hlaðborð", ven.: "шведский стол") om laudserviruindan populärine mahtuz, kudamb idi skandinavijalaižiš valdkundoiš, i sai levigandusen kaiked Evropadme.
Ročilaižel laudal kaik sömižed pandas laptati, a adivod banketan vai furšetan aigan voidas otta sömad sigäpäi blödiš.


Puerto Iguasu.
Teznam Argentinan, Brazilijan da Paragvajan röunoiden ühtnendal
Puerto Iguasu () om lidn Argentinan pohjoižpäivnouzmaižes čogas, Mis'jones-provincijas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Iguasu-vezilanktendad-londuzkompleksanno vn 1901 12. päiväl elokud. Se vedab ičezennoks äjid turistoid kaikes mail'maspäi.
Puerto Iguasu šingotase turizmal i kal'hiden kividen kaivuztegimištol (agat, ametist, kvarc, topaz).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Iguasu-jogen randal, 162 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Brazilijan i Paragvain röunoidenno. Matkad lidnaspäi vezilanktoidehesai om 17 km. Om ühtenzoittud lähiženke braziliženke Fos du Iguasu-lidnanke sildan abul.
Eläjad.
Vn 2010 Argentinan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 82 227 ristitud.
Enzne lidnanpämez' — Marselo Orasio Sančes (radoi vspäi 2011).


Must nellik.
«Must suprematine nellik» om kaikiš tetabamb Kazimir Malevič-pirdajan säduz i hänen magnum opus. Voikuva paltnäl om tehtud vl 1915. Se om üks' kaikiš tetabambiš kuvišpäi venämalaižes čomamahtos-ki.
Kuva mülüb koumnikha, sen toižed kuvad oma «Must rist» (1915) i «Must kehkruz» (1923).
Mustan nellikon koncept znamoiči suprematizman sündundad. Kuvan idei tuli Malevičale radon dekoracijoidenke i kostümoidenke aigan M. Matüšinan «Vägestusen otand Päiväižen päl»-operan täht vn 1913 lopus. Must nellik znamoiči siš ristitun aktivižen sädamižen vägestusen plastišt kuvahašt. Vägestihe londusen passivišt formad: must nellik ozutihe Päiväižen kehkruden sijas. Voikuva om pirtud möhemba i tegihe suprematizman ozutelendan päižeks.


Mšinskoje-so.
Mšinskoje-so () om Venäman valdkundaline londuseline kel'dtaho Leningradan agjan suvipäivlaskmas.
Geografii.
So sijadase agjan Lugan i Gatčinan rajoniden territorijas, Oredež- i Jaščer-jogiden vezijagandal.
Pind — 60 400 ga. So sädihe läz 8 tuhad vozid tagaz. Om ümbärtud mecal. Turbhan šoid sase 3..6 metrhasai.
Kel'dtaho.
Kel'dtaho om sätud vn 1982 30. elokud Venäman NFST:n Glavohotan käsköl № 308, vahvištadud Maižandusen ministrusen käsköl № 1500 vn 2003 kül'mkun 24. päiväspäi.
Harvoiden linduiden sur' lugumär seištas da tehtas pezoid kel'dtahos. Piterin valdkundaline universitet vedab tedoidusid. Kezaaigan so om fototurizman objektaks.


Ong'.
Ong' om kalanpüdusiden erik novelan kunutan formas kalatesen täht. Tegese puišpäi vai toižiš meterialoišpäi.
Onged jagase kahthe surhe klassha: pullonke i pullota.


Sanmarinolaižed.
Sanmarinolaižed (, emil'.-rom.: "sammarinêṡ") oma indoevropine, romanine rahvaz.
Elädas tobjimalaz San Marinos. Sanmarinolaižed pagištas italijan kelel, mugažo sil emil'jaroman'jan dialektal. Lugu om läz 41 tuhad ristituid kaiked mail'madme.


Monakolaižed.
Monakolaižed (monak.: "munegàsche",) oma indoevropalaine, romanine rahvaz.
Elädas tobjimalaz Monakos. Monakolaižed pagištas monakon dialektal (italijan kelen üks' ligurijan dialektoišpäi). Rahvahan lugumär om 7634 ristitud (2008), ruhtinazkundan videndez.
Rahvahan augotižlibund om erazvuitte. Finikijalaižed tuliba Monakon randištole 10. voz'sadal EME. Grekalaižed paniba Gerkulesan portan da pühäpertin alust 5. voz'sadal EME. Genujan Grimal'di-feodaloiden ezitajad eläškanziba necil Ligurijan randištol 13. voz'sadan lopus i vediba italijalaižid ičezenke.


Zaslavskaja Tat'jana.
Tat'jana Ivanovna Zaslavskaja (; sünd. 9. kül'mku 1927, Kijev, Ukrainan NST, NSTÜ — kol. 23. eloku 2013, Moskv, Venäma) oli nevondkundaline i venämalaine sociolog, ekonomist da politolog, akademik da ekonomižiden tedoiden doktor.


Vauktoiden sosiskoiden ekvator.
Vauktoiden sosiskoiden ekvatoran sijaduz kartal, erazvuiččed versijad.
Vauktoiden sosiskoiden ekvator (germ.: "Weißwurstäquator") om kul'turižen röunan Vanhan Bavarijan i toižen Germanijan paloiden keskes jumorine nimituz, kudamb lugese kuti münhenalaižiden vauktoiden sosiskoiden levigandusen zon. Nened vauktad sosiskad oma Bavarijan kul'turan harakterine tunduz.


Röštigraben.
Röštigraben (germ.: "Röstigraben" — «röšti:n rova») om röunan Šveicarijan germanijankeližen i francijankeližen paloiden keskes jumorine nimituz, üks' kul'turižiden erižmel'žusiden simvolišpäi.
«Rova» om nimitadud röšti-sömižen mödhe, kudamb ende oli populärine germanijan Šveicarijas, no nügüd' lugese kogonaižen Šveicarijan rahvahan sömižeks. Keline i kul'turine röun mäneb Zane-jogedme.


Zane.
Zane (,) om jogi Šveicarijan päivlaskmas, Bernan Al'pil.
Jogen piduz — 126 km, bassein — 1892 km². Keskmäine sekundvedhuz vajehtab 42..72 m³ röunoiš kuidme «480 m»-korktusel. Joginišk sijadase 2344 m ü.m.t. korktusel. Lankteb Arehe huralpäi 463 m korktusel. Korktusiden erinend 1881 m, om padoseinid da jogenvagol. Glan i Sens oma päližajoged.
Muga nimitadud Röštigraben mäneb jogedme — röun Šveicarijan germanijankeližen i francijankeližen paloiden keskes.
Jogen oiktal randal om maidfermoid, villän kazvatand tegese. Hural randal om enamba lidnoid, sauvoškanzihe niid 11. voz'sadal. Zane oli laivjogeks 14. voz'sadaspäi. Tehtihe vuigonkad jogedme 19. voz'sadahasai.


Gorbačov Mark.
Mark Vasil'jevič Gorbačov (; sünd. 23. keväz'ku 1902, Kall'sar', Olonecan gubernii, Venäman imperii — kol. 16. uhoku 1964, Petroskoi, Karjalan ANST, Venäman NFST, NSTÜ) oli nevondkundaline valdkundmez' da kompartijan šingotai. Toižen mail'man sodan ühtnii. Oli vepsläine rahvahuden mödhe.
Vll 1937-1940 oli Karjalan ANST:n Ülembaižen Nevondkundan ezimehen, vozil 1940-1951 radoi sen varaezimehen.


Üläjogi.
Üläjogi () om pen' jogi Venäman Evropan palan lodehes, Leningradan agjan päivnouzmas, sen Tihvinan rajonas.
Jogi lähteb Üläkorolövo-järvespäi. Lankteb Šugjärvehe (76 m ü.m.t., Paksjogen hurapol'ne bassein).
Piduz om läz 26 kilometrad, basseinan pind — 76 km².


Energine arvuz.
Energine arvuz vai kalorižuz om energijan lugumär, kudamb tegese ristitun organizmas sömproduktoišpäi sömänsulatusen aigan, ku energii otase kogonaz. Produkatan energišt arvust märitas kilokalorijoil (kkal) vai kilodžoulil (kDž) produktan 100 grammas. Kilokalorijad, kudambad kävutadas sömižen produktoiden energižen arvusen märičendale, kuctas «sömkalorijaks»-ki, sikš «kilo»-sanad paksus tactäs.
Produkatn energine arvuz om uglevodoiden, razvoiden i vauktušiden südäiolend siš produktan 100 grammas.


Solo.
Solo («üks'jäine») om kogonaižen muziksädusen vai sen vejan tematižen partijan edestamine ühtel änel vai soitol. Mugoižen soližen partijan edestajad kuctas solistoikš.
Ku muziksädusen kollektivižes edestamižes üks' än' om enambuses i vedab sen sädusen päšt temad, ka "Solo"-znam panese partituras mugoman änen päle.
Hätkeline vänd vaiše gitaral om tetab rokmuzikas kuti solo.


Änižen kanal.
Änižen kanal () om kanal pidust' Änižen suvirandad. Om saudud vozil 1818−1820 i 1845−1852 ümbärdamha torokakast merod.
Kanalan piduz om 67 km, leveduz — läz 50 m, keskust järvhesai 5 m.. 2 km.
Kanal om Volgan-Baltijanmeren veziten pala. Ühtenzoitab Vitegr- i Süvär'-jogid.


Soul Survivor '98.
«Soul Survivor '98» ("Kolmatoi heng, 98. voz' ") om C. C. Catch-pajatajan kahtenz' (rep-stiliš) i ühesanz' (pop-stiliš) pajo koumandes «Best of '98»-kompiläcijanal'bomas da ühtennimine singl. Ned oma pästtud 1998-ndes vodes.
Kompozicii om «Soul Survivor»-pajon uz' versii, kudamb om pästtud vl 1987 koumandes «Like a Hurricane»-studijanal'bomas.


I Can Lose My Heart Tonight '99.
«I Can Lose My Heart Tonight '99» ("Voin kadotada ičemoi südäikerad necil öl '99 ") om C. C. Catch:an singl «Best of '98»-kompiläcijanal'bomas. Om pästtud 1999-ndes vodes, vilukun 5. päiväl. Nece singl nimitase «I Can Lose My Heart Tonight '98» ("98-nden voden versii") erasiš purtkiš.
Om «I Can Lose My Heart Tonight»-pajon uz' versii, kudamb om pästtud 1985-ndes vodes «Catch the Catch»-al'bomale (1986).


Likui kirjišt.
Likui kirjišt om transportlikkuim (avtobus tobjimalaz, erašti jüguavto), kudambas seižutadud paličad vai vitrinad oma olmas kirjoiden transportiruindan täht. Mugoižed likujad kirjištod oma sättujad peniden i edahaižiden eländpunktoiden täht, kus järgeližen kirjišton sädand ei ole azjanmödaine.
Ezmäine likui kirjišt radaškanzi vl 1839, se oli školoiden täht i kaik kirjad oliba paindud ühtel-üks'jäižel pästandkodil. Oigetas likujan kirjišton päiväd AÜV:oiš joga vodel sulakus.
Kirjišt voib likkuda mugažo arvoimižihe kacten: živatoil (mägitahondas i golliš maiš), kateras, koumekezraižen velosipedan tagabesetkal, ližavagonas.


Venäman voz'tuha.
«Venäman voz'tuha»-muštpacaz () om monument, saudud Sures Uz'lidnas vl 1862 legendarižen varägoiden kucundan Venähä voz'tuhaižen jubilejan oiktastuseks. Muštpachan projektan avtorad oliba skul'ptorad Mihail Mikešin, Ivan Šreder i arhitektor Viktor Gartman. Muštpacaz sijadase Uz'lidnan detincas, Sofijan päjumalanpertin kohtas.


Secret Star.
Secret Star, om tutab mugažo kut Salü, todesine nimi — Sabina Lürenbaum (; sünd. 1965, Osnabrük, Alasaksonii, Saksanma), om saksalaine evrodiskopajatai hätkelitomanke karjeranke.
Ezini «Optimal»-gruppas (vlpäi 1983 vhesai 1985) kut päsolist (C. C. Catch:anke). Jäl'ges gruppan čihodamišt hän ezipakiči kontraktan Diter Bolenanke, no heiden partnörižed kesksidod ei vastnugoi.
1987-ndes vodes hän änetoiti "Shy Shy Sugarman"-pajon «Jack's Project»-kollektivan mülükundas. Necil kompozicijal oli eraz satuz (sen paloin, tetab venälaine DJ Oleg Minajev änetoiti sen pajon jumoristine kaver "«Ох уж этот взгляд...»"-nimenke).


Mec.
Mec om Mašurun pindan pala, kattud pukazmusil. Mec ottab läz 9,4 procentad Man pindad da läz koumandest kuivman pindad, nece om 38 mln km². Necen meczonan polišk mülüihe tropikoihe, nelländez om Pohjoižmapoliškos. arvoimižen mödhe, Venäman mecan pind om 8,5 mln km² (851 mln gektarad), Rosleshoz:an andmusiden mödhe, miččid lugetas toižel metodal, vodel 2011 augotišes, mecfond om 1183,3 mln. gektarad, 797,1 — kattud mecal.
Ozoitesed.
Mecas koume mechašt, kezal i tal'vel ühted sädod (hong, kuz' da kadag).


Palatoi lugu.
Palatomiden luguiden järgenduzfunkcii "p'n" = "f" (Δ"s'n"); Δ"s'n" = "p'n"+1² — "p'n"². Δ"p'n" = "p'n"+1 — "p'n"; Δ"p'n" = 2, 4, 6, ….
Palatoi lugu om naturaline lugu, miččel om vaiše kaks' erast naturališt jagajad: üht da ičeze. Kaik toižed naturaližed lugud, paiči ühtes, nimitasoiš palakahikš luguikš. Muga kaik ühten enambad naturaližed lugud jagasoiš palatomikš da palakahikš. Luguiden teorii tedoidab palatomiden luguiden ičendoid. Originaližed elementad sättudas palatomile luguile renghiden teorijas.
Vn 2018 vilukus kaikiš surembal tetabal palatomal lugul (277 232 917 − 1) oli 23,249,425 decimališt lugud.
Evklid ozuti ičeze teoremas läz 300 vodes edel meiden erad, miše palatomiden luguiden verd om lopmätoi.


Catch the Hits.
«Catch the Hits» ("Püda hitoid") om C. C. Catch-vändajan kompiläcijanal'bom. Se om pästtud vodel 2005.


Bustrofedon.
a> — tekstan ozutez, kudamb om kirjutadud bustrofedonal.
Bustrofedon (amuižgr.: "βοῦς" — «härg» i "στρέφω" — «kändan») om kirjutandan mahtuz, konz kirjutandan čuraduz vajehtelese päliči rives. Ku ezmäine rivi kirjutase oiktalpäi hurale, ka toine — huralpäi oiktale, koumanz' — möst oiktalpäi hurale i m.e. Nece kobaiduz koskub härgan likundha pluganke pöudol. Kirjutandan čuradusen vajehtusen aigan kirjamed kirjutihe zerkolmahtusen mödhe.
Bustrofedon putub Luvijan, Suviarabijan, etruskan, grekan, Penen Azijan i toižiden kirjkeliden erikoiden muštnikoiš.


Žirinovskii Vladimir.
Vladimir Vol'fovič Žirinovskii (; sünd. 25. sulaku 1946, Alma-At, Kazahstanan NST, NSTÜ) om Venäman valdkundmez', Valdkundaližen Duman varaezimez' (2000-2011), Venäman liberaliž-demokratižen partijan (VLDP) alusenpanii da ezimez', Evropan Ministrišton parlamentižen assamblejan ühtnii. Viž kerdad ühtni Venäman Prezidentan valičendoihe (1991, 1996, 2000, 2008, 2012).


Karr Sara Rouz.
Sara Rouz Karr (; sünd. 13. kül'mku 1984, Kalifornii-štat, AÜV) om amerikalaine enzne lapsenaktris, om ranu vozil 1990-1995. Hänen kaikiš tetabambad rolid oliba «Päivkodin policijanmez'»-, «Bethoven 1»- da «Bethoven 2»-fil'miš.
Edelespäi 2003-ndes vodes hän lopi «New College»-openduzsijan Florid-štatas. Hänen edesine elo om tundmatoi.


Man'kin Ivan.
Ivan Pavlovič Man'kin (; sünd. 9. reduku 1924, Karpovk, Karjalan ANST, Venäman NFST, NSTÜ — kol. 9. keväz'ku 1984, Petroskoi, Karjalan ANST, Venäman NFST, NSTÜ) oli nevondkundaline valdkundmez' da kompartijan šingotai. Vepsläine.


Inkeriläižed.
Inkeriläižed vai Ingrijalaižed (inkerinsuomalaižed, ingermanlandijalaižed, Ingermanlandijan suomalaižed, ingermanlandcad) oma subetnine suomalaižiden grupp, kudamb eläb istoriž-geografižen Ingermanlandii-agjan territorijal. Ingermanlandijalaižiden kel' pidab suomen kelen päivnouzmpol'žid paginoid. Uskondan mödhe tradicižikš pidadas lüteraništ jumalankodikundad, no heiden pala pidab ortodoksišt histanuskondad.
Istorii.
Ingermanlandijalaine subetnos formiruihe sen tagut, miše Ročinman administracii sirdi evremeisoiden Karjalan kaglhaspäi da savakotoiden Suomenman päivnouzmpol'žes Savo-provincijaspäi paloid Stolbovon kožundan mödhe sadud uzile ižoralaižile maile. Ižoran man finnizacii oli kebn demografižiden kadoiden Smutan pordon aigan tagut.
Jäl'ges 1675. vot pohjoine da keskmäine Ingermanlandii linneb lüteranižeks da suomenkeližeks. Sen tagut miše Ročinman tobmused lüteranizuihe sijaližid ortodoksižid rahvahid (venälaižid, ižoralaižid, vodilaižid, karjalaižid) heiden tahtod vaste, rahvahan suremb pala joksi Ingermanlandijaspäi. Heiden sijale sirdud evremeisad da savakotad formiruihe uziš maiš ičevuiččen subetnižen kul'turan.
Päivlaskmpol'žes Ingermanlandijas ortodoksine uskond kaičihe paremba. Rahvaz 1656. vodel oli suomalaižen 41 procental, a 1695. vodel — läz 75 procentad.
Ingermanlandijan etnografine kart. 1849. voz'.
Territorii linneb venälaižen udes jäl'ghe Piterin alusen jo. No eskai ühesandentoštkümnenden voz'sadan augun Piterin ümbrišt oli praktižikš kogonaz suomenkeližen. Kahtendenkümnenden voz'sadan augule oliba kaks' surt rajonad suomalaižen rahvahan korktanke palanke: Karjalan kaglhan ingermanlandine pala (Piterin da Šlissel'burgan makundoiden pohjoine pala) da rajon pidust' linijad Petergof — Rusked Külä — Gatčin (Rusttan Külän makundan päivlaskmpol'ne pala da Petergofan makundan päivnouzmpol'ne pala).
Oli-ki olmas penembiden rajoniden rivi, kus ingermanlandijalaine ristitišt oli absolütižes enambuses (Kurgalin pol'sar', Koltušin ülüz).
Toižiš Ingrijan paloiš ingermanlandijalaižed eliba venälaižidenke da erasiš tahoiš (Ižoran ülüz) estilaižidenke ühtes.
Edel 20. voz'sadad ingermanlandijansuomalaižil oliba olmas kaks' etništ pägruppad: evremeisad () da savakotad (suom.: "savakot"). P. I. Köppenan andmusidme (hän tedoiži ingermanlandijalaižiden elänzoitusen geografijad 19. voz'sadan lopus), evremeisad elänzoitiba Karjalan kaglast (päiči suvipalas lähen Piterid da Vaugedsarin rajonas) jumalankoditulendoiš Tuutari, Türö, Hietamäki, Kaprio, Soikkola, Liissilä, paloin Serepetta, Koprina da Skuoritsa. Toižiš Ingrijan tulendoiš (Valkeasaari, Rääpüvä, Keltto Nevan pohjoižel, Kolpinon ümbrišt, Nazijan da Mgan rajonad, Ižoran ülüz) eliba savakotad. Eriližen gruppan oliba Alalugan suomalaižed-lüteranad (Kurgalin pol'sar', Födorovk, Kallivere küläd). Lugudme savakotoid oli enamba: Köppenan andmusidme, 72 354 ingermanlandijalaižišpäi oli 29 375 evremeisad da 42 979 savakotad. 20. voz'sadan zavodindal evremeisoiden da savakotoiden erinendad hajeziba da gruppine ičeel'genduz ingermanlandijalaižil oli kadotanu.
19. voz'sadan zavodindal formiruihe völ üks' ingermanlandijalaižen territorialine grupp — sibirin ingermanlandijalaižed.
Vodel 1804 Ungern fon Šternberg-baronan ingermanlandijalaižed maorjad (26 kanzad: 77 mest da 73 našt) Luganjogen alajoksmusen ižoran da ingermanlandijan külišpäi (Il'kino, Pen' Arsii, Sur' Arsii, Volkovo, Mertvicad, Födorovk, Variv), kudambad oliba oigetud Sibirihe alištomatomudespäi, paniba alust Tobol'skan gubernijan Tükalinskan makundan Rižkovo-küläle (Čuhonskaja-külä, Čuhnan kolonii), kudamb hilläšti linni vedandkeskuseks kaikile oigetud lüteranile: ingermanlandijalaižile, suomalaižile, estilaižile da latvijalaižile.


Narv (jogi Estinman i Venäman röunoiš).
Narv (,) om jogi Estinman i Venäman röunmal. Jokseb Peipusjärvespäi Baltijan meren Suomen lahten suvhe.
Jogen piduz om 77 kilometrad, basseinan pind om 56 200 km².
Kaks' sildad ühtenzoittas jogen randoid. Narvan vezivaradim om saudud jogen alajoksmuses vll 1950−1955.


Roksana (pajatai).
Roksana (; sünd. 1967, Ven, Avstrii) om avstrijalaiž-saksalaine evrodiskopajatai hätkelitomanke karjeranke.
Hänen muzikkarjer augotase vl 1981. Debütine «Charlene»-singl om pästtud vl 1985, i linni populärižeks evropalaižiš čartoiš, mugažo sil oli eraz satuz. Necen pajon Bad Boys Blue:n kaver om änetadud kahtes vodes päliči (heiden versii oli populärine mugažo, hot' ei olend pästtud singlaks).
Pajatai pästi völ kaks' singlad edelespäi, no ned oliba vähemb satusekahad. Vl 1987 Roksana ezini «New Romance»-duetan mülükundas; se projekt äneti vaiše üks' singl i čihozi.


Koreb Elidaspäi.
Koreb (Koronbos) Elidaspäi (; sünd. ?, Ilii-agj ("Elid"), Amuine Grekanma — kol. 8. voz'sada edel m.e., sigä-žo) oli znamasine pap' vai eraz keitai, kudamb linni ezmäižeks (tetabišpäi) vägestajaks Olimpižiš vändoiš (ezmäižed Vändod oliba 776-ndes vodes edel m.e.).


Pitarke.
Pitarke (, arag.: "Pitarc") om pen' küläkund, municipalitet Ispanijan päivnouzmas, Teruel'-provincijas.
Pind om läz 54 km². Pitarken eläjiden lugu oli 96 ristitud 2010-ndes vodes, 91 ristitud 2016-ndes vodes.


Garrulax lineatus.
"Garrulax lineatus" (ven.: "Полосатая кустарница") om linduiden erik "Garrulax"-heimos. Avaiži da ümbrikirjuti vl. 1831 biolog Vigors.
Eläb Kesk- i Suviazijas: Afganistanas, Butanas, Kitaiš, Indijas, Nepalas, Pakistanas, Venämas, Uzbekistanas da Tadžikistanas.


WASP-64.
WASP-64 om tähtaz Sur' Koir-tähthištos. Se om 1141 lämoivoziš meišpäi.
Om läz ühtensurtte Päiväiženke. Ümbri WASP:as-64 punose ei vähemba üks' planetad.


Päč.
Päč om ladeh erazvuiččiden sauvusiden lämbitusen täht (pert', kül'bet' i tž.) vai tehnologižen processan täht, kus pidab korktad temperaturad (leibän paštand, keramikan poltand, metalloiden termižümbriradmine, laboratorižed tedoidused).
Päčiden toižendad.
Päč konstrukcijan toižendoiden mödhe panese palamha koval (haugod, puhil', kivihil', turbaz), nozolal (kerosin, mazut, kivivoi i tž.) vai gazanvuiččel poltusel (tobjimalaz londuzgaz), vai elektrusel (elektropäč).
Kodiš kävutadud päčid koval poltusel jagase kahteks toižendaks: kanaližed päčid (gazoiden likundanke väges tehtud) da päčid gazoiden joudjan likundanke (kuupakakahad). Ezmäižikš mainitadud päčid erinedas vuivodan konfiguracijan mödhe: kanalidenke tehtud jäl'geti, sistem vastvalunke (suomen, Finnish counterflow system), kombiniruidud i tž.
Istorii.
Amuine Grekanman likui päč, 17nz' voz'sada edel meiden erad
Kaikiš amuižembad päčid oliba löutud Keskmäižes Evropas, niiden igä om läz 29 tuhad vot edel meiden erad. Niikš oliba süvendused räkištamižele da kehundale jurtiden südäimes miše keitta mamontad. 20,000 vodessai edel meiden erad Ukrainas kävutihe süvendused palabiden hilidenke kattud tuhkal. Sömižed käroudihe lehtesil da panihe päle, sid' kattihe mahudel. Löutud Mežiričan lageriš kai-kuččes tehtud mamontanluišpäi pertiš om lezi, kudambad kävutihe lämbitusen da sömän keitmižen täht.
Päčid kävutihe Indižes alangištos sigä elänuzil kul'turoil, i mugažo Egiptas edel dinastijoid. Läz 3200 vot edel meiden erad kaikutte pert' löndsavičuišpäi oli päčinke žiloiš Indišt alangištodme. Päčid kävutihe sömäd keitmaha da savičud tehmaha. Läz 5000−4000 edel meiden erad civilizacijad edel dinastijoid Egiptas kävutihe poltandpäčid da päčid kuivandan täht paštatest tehmas.
Kulinarijan tedoidajad meletaba, miše arni grekalaižed kändiba leibän paštand čomamahtoks. Päčid, miččihe leib sijadase paštmaha päčiocan polespäi, oliba ratud amuižes Grekanmas. Grekalaižed sädiba äi tahthan toižendoid, nižunikoiden formid da leibän serviruindmahtoid erazvuiččel sömäl. Leibänpaštandan maht šingotihe da tehtihe professijaks, leibän torguind-ki, sikš miše leib pašttihe ei kodiš, a opetud radnikoil mömha. Se sömtegimišton sugu om üks' vanhembaižišpäi.
Veroline päč.
Päč panese palamha torveta ("must päč") vai torvenke ("vauged päč").
Nevest, prostides kodinke, tuli da kosketi päč, pakiči sil armastust. Konz' nevest oli tulnu ženihan uden pertin südäimehe, hän ezmäižikš tuli päčele da pakiči sil laskendad ičeze elämha.
Veroližen päčin palad.
Päčez. Päčinsu om kattud saubal umbhe.
Ku pertiš om karzin, se päč om seibhiš. Läz päčid om karzinlaud (karzinlava).


Jahtel'j.
Jahtel'j () om Venäman pen' jogi Sverdlovskan agjan pohjoižes, Ivdelin lidnümbrikos. Om Vižai-jogen üks' ližajogišpäi, lankteb sihe huralpäi 23. kilometral. Mülüb Irtiš-jogen hurapol'žhe basseinha.


Mendosa Serhio.
Serhio Džovani Mendosa Eskobar (; sünd. 23. semendku 1981, Progreso (Joro), Gonguras) om gondurasalaine futbolist, oiged kaičii.
Hän om nügüdläine «Montagua»-kluban da Gondurasan futbolühthižjoukun vändai.


Kamenist (Jelenä Guran alangišt).
Kamenist (pol'š.: "Kamienista", saks.: "Audienz-Berg") om kukkaz Jelenä Gur-lidnan (Pol'šanma) pirdas, Jelenä Guran alangištos.
Korktuz om läz 412 metrad. Kreptud meckazmusišton.


Nagriž.
Nagriž () om üks'vozne vai kaks'vozne heinäsine kazmuz, Kapust-heimon Kapustižed- (), vai Ristänikoižed-sugukundan () erik. Lugetas läz kümnikad alaerikoid.
Kazvatand.
Ottihe kul'turiviruimha enamba 40 voz'sadad tagaz. Kodima — Päivlaskmaine Azii. Kazvatihe Amuižes Egiptas, Grekanmas, Rimas. Oli Venän päižeks maploduks edel kartohkan otandad kävutamižhe.
Jur' kazvab sanktaks, südäin oleleb pakuine vai vauged. Jur'lehtesed oma järedad. Änikoičii seikh kazvab kahtel vodel vai sil-žo vodel ku ištutihe värin, seikh om korged i om äi lehtesid. Jagadas aigaližhe i möhäižhe, möhembaine kožub varha tal'veks. Voib kazvatada aigaližen nagrhen kaks' satust vodes.
Ozoitesed.
Kehker ku kudmaine, viher ku vast (nagriž).


La Šaplod.
La Šaplod (, oks.: "La Chapela Auda") om pen' lidn da kund (kommun) Francijan keskuzpalas, Overn' — Ron — Al'pad-regionan lodehes.
Vinan tehmižen Monlüson-regionan pala. Sijadase 197..380 m ü.m.t. korktusil.
Vl 1990 kundan eläjiden lugu oli 982 ristitud. Edeline lidnanpämez' om Marc Guillaumin (2008−2014).


Colchicum autumnale.
"Colchicum autumnale" om kazmusiden erik, mülüb "Colchicaceae"-sugukundha.
Kazvab läz kaiked Evropadme päiči Skandinavijas i pohjoižes Venämas. Se om äivozne heinäsine änikoičii "morii" kazmuz.
Kazvatadas änikoihe näht i samha zell'torhut.


Doddiella maindroni.
"Doddiella maindroni" om gavedin erik Scelionidad-sugukundaspäi ("Scelionidae"). Francine Žan Risbek-zoolog (1895−1964) avaiži da ümbrikirjuti erikod vl 1955.
Necil gavedil ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Paundstak.
Paundstak (, korn.: "Tregorlann") om külä da civiline tulend Suren Britanijan suvipäivlaskmas, Anglijan Kornuoll-grafkundas.
Istorii.
Nened aluzkundad oma Paundstakas: kinoteatr, jumalanpert', kafe.
Geografijan andmused.
Külä sijadase grafkundan pohjoižpäivnouzmas, ühtes mijläs Atlantižen valdmeren randaspäi.
Vn 2001 Suren Britanijan rahvahanlugemižen mödhe külän eläjiden lugu oli 805 ristitud.


Nekrasov Aleksandr.
Aleksandr Ivanovič Nekrasov (Gamsa — «Gamalaine») (komin i venän kelil: "Александр Иванович Некрасов (Гамса)"; sünd. 30. heinku 1931, Gam-külä, Komin Tazovaldkund, Venäman NFST, NSTÜ) om komilaine kirjutai.


SPQR.
S.P.Q.R. om «Senatus Populusque Romanus» («Senat i Riman rahvahanikad») latinan frazan abbreviatur (lühenduz). Kuvatihe sidä rimalaižiden legionoiden štandartoil, kävutadihe Riman tazovaldkundas i Riman imperijas.
Sur' Konstantin-imperator vajehti abbreviaturad hristanuskondan labarum-simvolaks vl 312.


Ovo.
Ovo (,) om lidn Nigerijan suvipäivlaskmas. Mülüb Ondo-štatha (vspäi 1976).
Istorii.
Eländpunkt oli joruba-rahvahan lidnaks-valdkundaks 15.-16. voz'sadoil.
Ovo šingotase kakaon eksportan ühteks päkeskusišpäi, toižen maižanduzprodukcijan eksportal (jams, perc, puvill, kukuruz), mecan ümbriradmižel, sömtegimištol (soja).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase štatan pohjoižpäivnouzmas, Joruban kukhiden suviagjas, 304 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad štatan Akure-keskushesai om 37 km päivlaskmha, Abudž-pälidnhasai om 280 km pohjoižpäivnouzmha.
Lidnalaižiden lugu oli 157 181 ristitud 1991-ndes vodes, heiden enambuz oma joruba-heimospäi.


Abh.
Abh ("ʾAbhā") om lidn Saudan Arabijan suvipäivlaskmas. Se om Asir-agjan administrativine keskuz.
Abh oli pälidnaks Asiran princan täht Ottomanan imperijan aigan Ezmäižhe mail'man sodahasai.
Lidn sijadase Džibal'-Hidžaz-mägiden päivlaskmaižen agjan pautkil, 2270 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Rusttan meren randišt om läheli lidnaspäi.
Klimat om läm' pol'kuiv. Paneb sadegid 218 mm vodes, enamba keväz'kus-sulakus (48 mm kus). Voden keskmäine lämuz om +19 C°.
Vl 2004 lidnan eläjiden lugu oli 201 912 ristitud.


Biton transvaalensis.
"Biton transvaalensis" om hämähoukuiden erik "Daesiidae"-sugukundaspäi. Lourens-arahnolog avaiži da ümbrikirjuti sidä vl 1949.
Suviafrikan Tazovaldkundan endemik. Latinan nimituz om anttud avaidusen sijan mödhe (Transvaal'-provincii).
Necil hämähoukul ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Ansoville.
Ansoville (, pikard.: "Ansovilé") om kund (kommun) Francijan pohjoižes, Pikardii-regionas.
Kund sijadase 121..151 m ü.m.t. korktusil.
Vl 2010 kundan eläjiden lugu oli 1217 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.


Kaludim.
Kaludim om ülälopusen pala künambruzvarden luiden (pal'clu i künambruzlu) i kobran luiden keskes. Kogoneb kahesas luspäi.
Kaludimen lud sijadasoiš kahteks riveks. Distaližen riven lud ühtenzoittas kobran luidenke, proksimaližen riven — pal'clunke.


Heopsan piramid.
Heopsan (Hufun) piramid (amuižegipt.: "Ahet-Hufu" «Hufu:n taivhanröun») om kaikiš suremb Egiptan piramidoišpäi. Se om üks'jäine «Mail'man seičemes čudospäi», kudamb jäi tähäsai.
Heopsan piramid mülüb kaikiš surembiden Egiptan piramidoiden kompleksha — Gizan piramidad, kudambad sijadasoiš Gizan ülüdes. Ned oma Heopsan (Hufun), Hefrenan (Hafran) i Mikerinan (Menkauran) piramidad. Suren piramidan arhitektoraks lugese Hemiun, Heopsan vizir' da vellenpoig. Hänel oli-ki «Faraonan kaikiden sauvomižiden ohjandai»-arvnimi.
Piramid om saudud läz 26. voz'sadad edel m.e., Memfis-pälidnanno, IV dinastijan aigan. Enamba koumed tuhad vot (edel kafedraližen päjumalanpertin Linkol'nas sauvondad Anglijas, läz 1300 vot) piramid oli kaikiš korktemban sauvusen Mas. Vl 1979 UNESCO mülüti Gizan piramidoid Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe.


Senkovan sodakaumišt.
Senkovan sodakaumišt [voinkaumišt] №80 () om Pol'šanman aidoitud sodakaumišt Senkov-žilon päivnouzmas. Se om üks' 400 pojaviš kaumžomišpäi istorižen Galicii-agjan päivlaskmas. Mülüb Penen Pol'šanman sodaveikundha valdkundan suves. Projektirui avstrijalaine Gans Mair-arhitektor. Kahtenz' ningoine nomer 79 kaumišt sijadase ani läz.
Huttihe kaumžomas Ezmäižen mail'man voinan saldatoid. Kaik om 1206 keratud maha, i heišpäi 360 oliba venälaižed, 468 — avstrijalaižed (Tirolišpäi tobjimalaz), 378 — saksalaižed (Bavarijaspäi tobjimalaz). Kaik om 85 ühthišt da 23 personališt kaumad.
Kaumišt om T-vuitte, 2244 nellikmetrad pindal, om ümbärtud kavag'mecal. Sijadase pordhikš mürkal pautkel. Betonrist libub kahtenden terrasan röunal kahten pordhiden keskes, se terras veb kazvahtununnoks pergolaks — arvostuzsijannoks.


Kelenmagii.
Kelenmagii [kel'magii] om mel'pideg, miše erased sanad vai kuvandad valatoittas mail'man i sen ümbriolendan šingoteshe.
Ozutesed: puheged, soiverdused, toivod, valad i m. e.


Hemiun.
Hemiun (, sädamižen änikoičend läz 2570 vot edel m.e.) oli amuižegiptalaine arhitektor Amuižen car'kundan Nelländen dinastijan aigan. Hemiun om Hufu (Heops)-faraonan Suren piramidan‎ Gizas arhitektor ezimeletaden.
Hemiun om Nefermaatan, Hufun heimolaižen, poig. Hänel oliba «Radoiden mastar»- i «Faraonan vizir'»-titulad. Hän koli läžundaspäi edehko Suren piramidan sauvondan lopindad i om pandud maha mastabas ei edahan sišpäi.


Uven Uvin'jel'.
Uven Uvin'jel' () om pen' kommun Francijan da sen O-de-Frans-regionan pohjoižes.
Kommun sijadase 108..148 m ü.m.t. korktusil.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 238 ristitud. Kaikiš suremb kundan ristitišt oli 575 eläjad vl 1861.
Edeline kundan pämez' oli Rene Del'be (1995−2014).


Pöudkülä.
Pöudkülä () om külä Estinman päivlaskmas, Sarenma-saren suvipäivnouzmaižel randal. Mülüb Saare-makundan Sarenma-volostihe.
Pertišton aluz om pandud 20. voz'sadal. Erigoittihe eländpunktaks lähižes Tinii-küläspäi ("Tõnija") vl 1936.
Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe külän eläjiden lugu oli 21 ristitud, vl 1998 — 27 ristitud.
Amuine Tuulingumäe-kaumišt sijadase küläs. Tehtihe sen kaivandusid vll 1995−2000, kogoneb kahten aigan kaumišpäi: voded 500 EME — 50 meiden erad (raudaig, kaumuz 30 mehenke) i 450−600 m.e. (migracijan aig, 13 kaumad).


Zvözdi nas ždut.
«Звёзды нас ждут» (latinizacijas — «Zvözdi nas ždut»; "Tähthad odotadas meid") om Miraž-gruppan debütine al'bom, pästtud vodel 1987.
Toine pästand läksi 1994-ndes vodes.


Come Again (The Quetzal).
«Come Again (The Quetzal)» ("Tulen völ (Ketcal')") om Soluna Samai-pajatajan singl, kudamb om pästtud 2012-ndes vodes. Kompozicii tegihe möhemba videks pajoks kahtendes «Soluna Samay»-al'bomas (2013), pop-žanras.
Pajon tekst om anglijan kelel. Sen kirjutajad oma Isam Bachiri, Björn Banke, Lars Pedersen, Remee, Soluna Samai.


Tachina excoriata.
"Tachina excoriata" om parazitižiden käbhaižiden erik "Tachinidae"-sugukundas. Vedemann-entomolog avaiži da ümbrikirjuti sidä vl 1830.
Saksanman endemik. Necil gavedil, ezimeletaden, ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Lumbricillus rubidus.
"Lumbricillus rubidus" om merirengazmadoiden erik "Enchytraeidae"-sugukundas. Finogenova da Strel'cov-zoologad avaižiba da ümbrikirjutiba erikod vl 1978.
Ukrainan endemik. Ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Cortinarius esculentus.
"Cortinarius esculentus" om södab sen' "Cortinariaceae"-sugukundas. Üks' väčkuižišpäi erikoišpäi siš sugukundas, kudamb om kožui sömhä. Avaiži da ümbrikirjuti vl. 1949 mikolog Lebedeva.
Vaugedvenäman endemik, dai, ezimeletaden, sen valdkundan üks'jäine endemik om. Rahvahaližed nimed — "«таўстуха»" (vaugedvenän kelel), "«толстушка»" (venän kelel), a sijaližed tedonimed oma "«павуціннік ядомы»" (vaugedvenän kelel) da "«паутинник съедобный»" (venän kelel).


Vžesn'.
Vžesn' (pol'š.: "Września") om lidn Pol'šanman keskusen päivlaskmas, Suren Pol'šanman sodaveikundas.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1256. Valitihe lopulišt sijadust 14. voz'sadal, saihe lidnan oiktusid vl 1375.
Lidn sijadase 50 km päivnouzmha Poznanišpäi, Vžesnic-jogen randoil (pol'š. "Wrześnica", Vartan oiged ližajogi), 90..110 m korktusil valdmeren pindan päl.
Vl 2004 Vžesnin eläjiden lugu oli 28 631 ristitud. Pämez' — Tomaš Kalužni (pol'š.: "Tomasz Kałużny").


Norops microlepidotus.
"Norops microlepidotus" om šihlikoiden erik "Polychrotidae"-sugukundas. "Norops"-heimon üks' äjiš erikoišpäi.
Meksikan endemik. Devis-zoolog avaiži da ümbrikirjuti živatad vl 1954.
Ezimeletaden, erikol ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Il-76.
Il-76 (; mödhe — Candid «avoinmel'ne») om «Il'jušin»:an sodatransportine lendim.
Ezmäine lenduz oli 1971-nden voden keväz'kul. Vodele 2000 kaik pästtihe 950 lendint, jätktas modificiruidud lendimiden tehmišt tähäsai.
Variantad: A-50, A-60, A-100, Il-78, KJ-2000.


Il-96.
Il-96 () om nevondkundaline i venämalaine «» levedfüzeläžine passažirlendim nellänke likutimenke. Ezmäine lenduz oli 1988-nden voden sügüz'kul. Kaik om pästtud 30 lendint Voronežan aviategimel, tehtas tähäsai. Kävutadas vspäi 1993.
Ottihe Il-86 projektan aluseks. Kaikiš paksumb om ezmäine Il-96-300-modifikacii (20 lendint), sen ližaks om 9 modifikacijad.


An-22.
An-22 «Antei» (; mödhe — Cock «Kukoi») om «Antonov»:an sodalendim. Se om kaikiš suremb lendim mail'mas turbopropellerlikutimidenke, om nell' likutint.
Ezmäine lenduz oli 1965-nden voden uhokul. Kaiked om 68 lendint, pästtihe vozil 1966—1976, sidä kesken 22 lendint An-22A-modifikacijanke. Om kävutandas vn 1969 vilukuspäi, Venämas i Ukrainas — tähäsai.


An-148.
An-148 () om Ukrainan «Antonov»-kompanijan turboreaktivine passažirine lendim kahtenke likutimenke.
Ezmäine lenduz oli 2004-nden voden tal'vkul. Om kävutandas vspäi 2009, voib lähtta leten gruntaspäi. Kaik om pästtud 48 lendint vodele 2020 Voronežan i Kijevan tegimil. Lendandan edhuz om 4400 kilometrhasai, otab laidale 3 tömehišton ühtnijad i 80 passažirad vai sen vähemba.
Harakteristikad.
Likutimed oma kaks' kaks'konturišt turboreaktivišt D-436-148.
Bazine modifikacii om 29,13 m pitte, 8,19 m kortte, maihutuzkeskust 28,91 metrad.


Mail'man seičeme čudod.
Mail'man seičeme čudod (vai Amuižen mirun seičeme čudod) om kul'turan kaikiš tetabambiden mel'heižtahoiden nimikirjutez Oikumenas.


Kuldaine ak.
Kuldaine ak (komi "Зарни ань", permin komi "Зарни инь", hant. "Сорни най", ven. "Золотая баба") om legendarine idol vai (toižen versijan mödhe) amuine komin jumal, kudamban statujan komilaižed-paganičad vediba Obile.


Kudim-Oš.
Kudim-Oš (permin komi "Кудiн Ош" — «Kondi Ku-jogensuspäi»,) om legendarine vägimez' (bogatir'), kul'turine uroh, permin komin rahvahan eposan personaž, a mugažo vedai i arboi järgeližusetomanke vägenke.
Oli valitud rodun udeks pämeheks ičeze tatan pölištusen jäl'ghe i sai erinendznamoid: valdpalik i kondjan nell'saumaine kuva. Pidi kuvad rindhal kaiken aigan. Raccasti hirvel, nimidä ei voi rikta vägimest. Kuiži nol putui hänhe, ka Kudim-Oš painoihe maha da spravitihe muga.


Pera (vägimez').
Pera (komi i) om legendarine vägimez' (bogatir'), kul'turine uroh i permin komin rahvahan eposan personaž.
Kanz.
Oli sündnu In'van permin komilaižiden ruhtinasen pereheze Lupj-jogenno: legendarine Kudim-Oš-ruhtinaz-arboi-vägimez' oli tat, mansilaine Koste-ruhtinaznaine oli mam. Toižen uskondan mödhe Pera oli Parma-taigan poigan.
Vägimehen naine oli Zarni-an'-čomač (Zaran'), Šondin i Päiväižen tütär. Hän oli zor'an oletuseks i hüväks emägaks, nouzeli aigemba i paneli magadamha möhemba mi mužik. Zaran' kacui, miše päiväižen lämoi ei poltiži kaikid eläbid olijoid.


Lasiopa albanica.
"Lasiopa albanica" om levkärbhaižiden erik "Stratiomyidae"-sugukundas. Dusek- i Roznosni-entomologad avaižiba da ümbrikirjutiba gavedid vl 1970.
Necil gavedil, ezimeletaden, ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Kuzans-le-Forž.
Kuzans-le-Forž () om pen' lidn da kund (kommun) Francijan pohjoižpäivnouzmas, Grand Est-regionan Möz-departamentas.
Kund om sätud vn 1965 uhokus kahten kundan ühtištusel. Se sijadase departamentan suves, 157..263 m ü.m.t. korktusil. Ende valandtegim radoi lidnas.
Vl 2009 kundan eläjiden lugu oli 1 702 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli enamba 1800 eläjid vll 1975−1990 (1890 rist. vl 1982).


Harmothoe dictyophora.
"Harmothoe dictyophora" om merirengazmadoiden erik "Polynoidae"-sugukundas. Avaiži da ümbrikirjuti vl. 1878 zoolog Grube.
Eläb Rustten meren i Persijan lahtan randištoiš, a mugažo se löutud Kitain, Vjetnaman da Avstralijan randoidenno. Madon kitailaine nimi — "网纹哈鳞虫" ["vang ven ha lin čong"].


Nearctaphis bakeri.
"Nearctaphis bakeri" om gavedin erik lenditäid-sugukundaspäi ("Aphididae"). Kouen-entomolog avaiži da ümbrikirjuti erikod vl 1895.
Necil gavedil, ezimeletaden, ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Bebelis lignea.
"Bebelis lignea" om gavediden erik bumbakoiden "Cerambycidae"-sugukundas. Beits-entomolog avaiži da ümbrikirjuti sidä vl 1866.
Eläb Belizas, Nikaraguas da Panamas. Gaved'madod travidas puiden südänt.
Necil gavedil, ezimeletaden, ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Jirkap.
Jirkap () om mecnik komi-ziränoiden mifologijas.
Mifad personažas.
Ühten kerdan Jirkap nägui torad Sindor-järven randal, Vakul' (Vasa)-vedehine i Vorsa-mechine toraziba. Vasa oli vägestusen otandan haškuses, ka oli ičeze ümbrištos. Sid' Jirkap tuli mechižele abhu, ambui taugaspäi vedehižhe. Sen jäl'ghe mechiine andoi kitändad, nevoi löuta mecas «ičeze pu» — komi "Ас пу" (as pu). Jirkap löuzi pud koiran nutandan abul, koir laji pedajad koume vot rattemata. Mecnik iški kirvhel, i veri jokseškanzi pedajaspäi, ka tegi sišpäi suksid hihtmaha.
Mifan toižen variantan mödhe, pedai kucui Jirkapad i virki, miše se om hänen «as pu» i hökkahtab kätas mikš taht. Sid' Jirkap tegeb suksid sišpäi. Ned suksed ottiba mugošt čudosišt pigut: päč ei ehtelend lämbitadas, jo Jirkap pördase sal'henke. Suksed toiba mecnikad kuna hänen taht oli. Täudub oli tacta šapkud vai kindhid edel niid, miše azotada, vai tacta šapkud suksihe seižutamha niid.
Surm.
Mecnik pölištui sil-žo järvel, uhkui hoikan jän alle. Suksed kadoiba niiden ižandanke.


Taivaz.
Taivaz om avaruz Man vai miččen-ni toižen astronomižen objektan pindan päl. Avaros znamoičendas — panoram, kudamb lagištase neciš objektaspäi kosmoshasai.


Pterocheilus merpeba.
"Pterocheilus merpeba" om bapshaižiden erik "Eumenidae"-sugukundas. Džordani Soika-entomolog avaiži da ümbrikirjuti erikod vl 1943.
Necil gavedil, ezimeletaden, ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Belisana strinatii.
"Belisana strinatii" om hämähoukuiden erik "Pholcidae"-sugukundaspäi. H'juber-arahnolog avaiži da ümbrikirjuti sidä vl 2005.
Necil hämähoukul, ezimeletaden, ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Epalpus auriferus.
"Epalpus auriferus" om kärbhaižiden erik "Tachinidae"-sugukundas. Volker-entomolog avaiži da ümbrikirjuti gavedid vl 1849.
Necil gavedil, ezimeletaden, ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Aphrosylus giordanii.
"Aphrosylus giordanii" om kärbhaižiden erik "Dolichopodidae"-sugukundas. Rampini- i Munari-entomologad avaižiba da ümbrikirjutiba erikod vl 1987.
Senegalan endemik. Necil gavedil, ezimeletaden, ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Bolitophila limitis.
"Bolitophila limitis" om kärbhaižiden erik "Bolitophilidae"-sugukundas. Polevoi-entomolog avaiži da ümbrikirjuti erikod vl 1996.
Suomenman endemik. Reproduktivine erik Ročinmas. Alaerikoid ei ole.
Necil gavedil, ezimeletaden, ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Psammotettix excisus.
"Psammotettix excisus" om gavediden erik "Cicadellidae"-sugukundas. Japonine Macumura-entomolog avaiži da ümbrikirjuti erikod vl 1906.
Eläb Ročinmas da Suomenmas; jal'gmäižes se om kadomižen grazindan al. Gaved' om levitadud okaidud pöudoil, teveril i vezištoiden randoil.
Necil gavedil, ezimeletaden, ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Dasineura solonaica.
"Dasineura solonaica" om kärbhaižiden erik "Cecidomyiidae"-sugukundas. Fedotova-entomolog avaiži da ümbrikirjuti erikod vl 1996.
Necil gavedil, ezimeletaden, ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Frigga pratensis.
"Frigga pratensis" om hämähoukuiden erik "Salticidae"-sugukundas. Amerikaižed Elizabet Marija Gifford Pekham- da Džordž Uil'jam Pekham-entomologad avaižiba da ümbrikirjutiba erikod vl 1885.
Eläb Keskuzamerikas: Gvatemalaspäi Kostarikhasai.
Necil hämähoukul, ezimeletaden, ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Vatica guangxiensis.
"Vatica guangxiensis" om kazmusiden erik, mülütadas Dipterokarpižed-sugukundha ("Dipterocarpaceae"). S. L. Mo-botanikantedomez' avaiži da ümbrikirjuti sidä vl 1980.
Kitain endemik, kus se om kadomižen grazindan al; edel se kazvoi Vjetnamas-ki, no kadoi siš. Sijaližed nimed — "广西青梅" ["guangsi činmei"] (kitajan kelel), "Táu Quảng Tây" (vjetnaman kelel).


Babiana papyracea.
"Babiana papyracea" om kazmusiden erik "Iridaceae"-sugukundas. Goldblatt- i Menning-botanikantedajad avaižiba da ümbrikirjutiba kazmust vl 2007.
Suviafrikan Tazovaldkundan endemik. Necil kazmusel, ezimeletaden, ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Gaudichaudia hexandra.
"Gaudichaudia hexandra" om kazmusiden erik Ma'lpigijanvuiččed-sugukundas ("Malpighiaceae"). Saksalaine Franc Jozef Nidencu-botanikantedai avaiži da ümbrikirjuti erikod, kut sugukundan äjid toižid-ki erikoid. Nimitihe vl 1917.
Necil kazmusel, ezimeletaden, ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Blumea arfakiana.
"Blumea arfakiana" om kazmusiden erik Puzuänikoižed-sugukundas ("Asteraceae"). Ugolino Martelli-botanikantedomez' avaiži da ümbrikirjuti sidä vl 1883.
Kazvab Papuas — Udes Gvinejas da Päivnouzmaižes Timoras.
Necil kazmusel, ezimeletaden, ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Timarcha parvicollis.
"Timarcha parvicollis" om gavedin erik Lehtesensöjad bumbakod-sugukundas ("Chrysomelidae"). Rozenhauer-entomolog avaiži da ümbrikirjuti erikod vl 1856.
Necil gavedil, ezimeletaden, ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Kudo Šigenori.
Šigenori Kudo ("Kudo Šigenori"; sünd. 26. sügüz'ku 1954, Sapporo, Japonii) om tetab japonijalaine soitoižen vändai.
Om muzikpremijoiden riven laureataks. Nügüdläižen aigan eläb Francijas, kus radab kut professor Parižan muzikškolas.


Kitoiden allei.
Kitoiden allei (ven. "Китовая аллея") om amuine eskimosalaižiden pühätaho Itigran-sarel (Čukotk). Arheologine kompleks nägub kuti kaks' rived grenlandižiden kitoiden sur'kuluiš luišpäi, kudambad oma kaidud maha. Kompleks om avaitud vl 1976 tedoidajiden gruppal TA etnografijan institutaspäi M.A. Členovan ohjandusen al.


Gadžano.
Gadžano (, sijaline pagin: "Gaggian" [ɡaˈʤãː] / "Gasgian" [ɡazˈʤãː]) om kommun da pen' lidn Italijan lodehes. Mülüb Lombardii-agjan Milanan provincijha.
Lidn sijadase 117 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Milanhasai om 13 km pohjoižpäivnouzmha.
Vn 2011 Italijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 8 933 ristitud. Kaikiš suremb kundan ristitišt om nügüd'.
Gadžanon edeline pämez' om Franko Mirakoli (2004−2014).


Z8 GND 5296.
z8_GND_5296-galaktik, kudamb om avaitud vn 2013 redukun 24. päiväl, om üks' kaikiš edahaižembiš tetabiš galaktikoišpäi.
Sen edhuz meišpäi om 30 milliardad vauktuzvozid. Galaktikan nägui meile sädegoičend om pästtud, konz mirun igä oli 700 mln vozid.


Muroran.
Muroran ("Muroran-si" «Muroran-lidn») om lidn da meriport Japonijan pohjoižes, Hokkaido-prefekturan suvipäivlaskmas. Se om Iburi-alaprefekturan administrativine keskuz.
Istorii.
Macumae-klanan torguindfaktorii oli tetab niiš tahoiš 16. voz'sadan lopuspäi. Nimi libub ainun kelespäi, "Mo Ruerani" kändase «penen pautken alahaine pala». Eländpunktan aluz om pandud imperatoran käskön mödhe vl 1899 kuti joudjaline port torguimha i Surenke Britanijanke, mugažo se oli meriport vemha ujuden kivihil't sijaližes löudmižsijaspäi.
Muroran šingotase raudan metallurgijal («Japan Steel Works»-kompanii), laivansauvomižel, kivivoin ümbriradmižel, cementan tehmižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tünen valdmeren randan nemel. Röunatab Noboribecu-lidnanke pohjoižpäivnouzmas i Date-lidnanke lodehes.
Klimat om ven valdmeren. Elokun lämuz om +20,5 C°, vilukun i uhokun −2 C°. Voden keskmäine lämuz om +8,6 C°. Paneb sadegid 1185 mm vodes, enamba heinkus-sügü'kus (164..193 mm kus). Oleleb 211 sm lunt ühtel tal'vel.
Eläjad.
Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 94 918 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli läz 160 tuhad eläjid vll 1965−1975.
Hokkaidon universitetan Algologijan tedoinstitut sijadase lidnas, om otnus meribiologijha. Üläopendusen seičeme aluzkundad ratas lidnas, ned oma Muroranan tehnologine unstitut i kuz' korktad školad: nell' valdkundališt da kaks' privatišt.


Best of '98.
«Best of '98» ("Voden 1998 parahim") om C. C. Catch:an kompiläcijanal'bom. Se om pästtud vodel 1998.


Kilt.
Kilt (mugažo angljan kelel, [ˈfeːləɣ]) om šotlandijalaižen mehiden rahvahansädon pala, Šotlandijan mägieläjiden veroline soba. Libub hibjankatusen alahaižes palaspäi.
Tehtas kiltad villkanghaspäi tartananke, se om veroline nellikoikaz šoidukaz kuva. Nugud'aigan šotlandijalaižiden enambuz kävutab kiltad oficialižen i sajan sädon palaks.


Dirndl'.
Dirndl' (, bavarijan pagin: "Diandl") om germanijankeližiden valdkundoiden Al'piden regionan (Bavarii Germanijas, Tirol' Avstrijas, Lihtenštein) naižiden rahvahansädo. Libub Šveicarijan päivnouzmaspäi, leviganzi Al'pidme 20. voz'sadal.
Sädon üläpala om pal'tošk korsažanke i kinktanke lifanke, alapala kogoneb levedas düpkaspäi velgusiženke kirjavanke ezipaikanke-fartuganke. Omblese londuseližiš kanghišpäi veron mödhe. Sädon nimituz sündui -sanaspäi «kodiabutai», al'pižed naižed manmehištospäi sobihe arni muga. Ningoi soban stil' om populärine regionas tähäsai. Pandas dirndlid päle rahvahaližiden praznikoiden aigan. Om populärine neiččil Oktoberfest-aigtegon aigan Münhenas.


Boa.
Nügüd'aigaine model' must höunhesine boa päl
Boa om pit'k kaid kaglpaik karvaspäi vai höunhišpäi. Se om nimitadud upehtoitajan kün () mödhe.
Sobaaksessuar om olmas 17. voz'sadaspäi. Tehtas erazvuiččiden linduiden höunhišpäi päpaloin. Heittas niiden mujud vai mujutadas tarbhaižel mujutimel, sid' klejatas vai ühtenzoittas keskneze, muga šoid tuleb. Boan pehmduz i mülü rippub šoiduiden luguspäi. Veduz oleleb 65..200 grammad. Toine parametr om kaglanpaikan piduz.


Senna socotrana.
"Senna socotrana" om änikoičijoiden kazmusiden erik Bobanvuiččed-sugukundaspäi.
Jemenan endemik. Kazvab Sokotr-sares, om levitadud siš avaros.
Necil kazmusel, ezimeletaden, ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Heliotropium paulayanum.
"Heliotropium paulayanum" om kazmusiden erik "Boraginaceae"-sugukundas. Fridrih Firhapper-biolog ümbrikirjuti erikod ezmäižen kerdan.
Jemenan endemik. Kazvab kuivan tropižen penzazstepin zonas.
Necil kazmusel, ezimeletaden, ei ole völ nimid rahvahaližil kelil.


Queen.
«Queen» (lugetas "kuin", «kunigaznaine» anglijas kelespäi) oli legendine britanijalaine (anglijalaine) muzikgrupp, kudamb edestab muzikad glem- da hardrok-stiliš.
Gruppan aluz om pandud vl 1970.
Mülükund.
Klassižes mülükundas oliba Freddi Merkjuri da Džon Dikon mugažo; Merkjuri oli kaikiš tetabamb heišpäi. Hän ezini vlpäi 1970 vhesai 1991 (hänen surman voz' SIDS:aspäi); tähäsai-ki hän om üks' kaikiš znamasižembišpäi muzikantoišpäi mail'mas.
Aigaližes gruppmülükundas eziniba (jonon mödhe) Maik Grouz, Barri Mitčel, Dag Ivud Bogi (kaik — basgitaristad), no hö oliba lühüdašti Queen:as.


Gakugei Daigaku.
Gakugei Daigaku (jap.: 学芸大学駅) om raudtestancii Japonijas, Tokü—Tojoko-linijas. Om Tokion südäimes.


Muil.
Muil om kova vai nozol produkt, kudamb kävutase kut kosmetine abutuz (tualetmuil) vai kut kodihimijan abutuz (ižanduzmuil). Voib sättutoittas vaiše jäl'ges kontaktad vedenke.
Istorižiden andmusiden mödhe, muil oli tetab Vavilonan da Amuižegiptan aigan völ.
Tualet- da ižanduzmuilad oma kaikiš levitadud toižendad ižanduses; om-ki eriline muil rostkekahatomaspäi teraraudaspäi. Nozol muil tegese enamba popul'arižeks mail'mas kovan kohtha, eriližišti Päivlaskman valdkundoiš.
Om olmas m. k. «avtormuil» (käziden tehtud), kudambad kaikutte voib tehta ičeksaz, specialižita tehnologijoita.
Mel'hetartten: ümbrimärarine kovan muilan formul — C17H35COONa, a nozolan muilan — C17H35COOK.


Voihein.
Voihein vai Näčehein (), mugažo närehein paginoiš, om üks'voččiden heinäsižiden kazmusiden erik. Mülütadas Uniheinižed-sugukundha.
Kazvab Evropas i Pohjoižamerikas kuti rujohein nepsoiš tahoiš. Seikhed oma ujelijad 10 santimetrhasai kortte. Änikoičeb semendkus-elokus. Üks' kazmuz andab 15 tuhazesai semnid, ned tal'vdudas lumen al hüvin i voidas säta idüid 2..5 vot. Äikerdoičese vegetativižikš-ki. Severz'-se pol'vid kazdas ühtes sezonas.
Lugetas hüväks medenkandajaks kazmuseks pit'kan änikoičendan tagut. Ližatas heinäd sötkeks sigale, hanhele, cipaižile.


Tualetmuil.
Tualetmuil om muilan toižend, kudamb kävutase personaližen gigijenan metoiden täht.
Kogoneb živatrazvaspäi, erazvuiččišpäi voišpäi (oma pal'msüdäin- da/vai kokosvoi tobjimalaz), razvasižišpäi muiktusišpäi da m. e.; aromatizatorad da mujutimed mülüdas tualetmuilha paksus mugažo.
mödhe, om nell' tualetmuilan markad: «Neitraline», «Ekstra», «Lapseline», «Ordinarine». Niišpäi jogahine erineb jalos mülündan mödhe.
Om äi tualetmuilan tehmižen mahtusid kodiarvoimižiš.


Muilnik.
Muilnik om specialine astii (vai pen' konteiner), kudambal venub kova muil. Om eriline muilnikan analog-ki — plastikdozator nozolale muilale.
Toižendad: kurnunvuiččed seglusenke vai ei, katusenke matkan täht, rippujad vannanhonushe.
Tehtas muilnikad vedevastustuzmaterialoišpäi: plastik, keramik, metall da m. e..


Parter (teatr).
Parter (— «mas») om kacliizalan alažir teatras sijidenke publikan täht. Levigandeb scenaspäi vai orkestraspäi vastseinhäsai, vai amfiteatrhasai.
Senatoriden lauč oli parteran ezimel'kuvaks Amuižen Riman teatroiš. Äižiruine teatraline sauvuz libub 17. voz'sadaspäi, i parteran läz nügüdläine nägu oli sil aigal. Parter märičihe rahvahan alaklassan täht i oli ištmita, kaclijad näguiba spektaklid seišti kaiken aigan. Paneškanzihe ištmid parterha Anglijan sauptud personaližiš teatroiš 17. voz'sadal, no ištundsijad oliba pordaigaližed, tarbhaičendan mödhe.
Ezmäižed stacionarižed ištundrivid oliba projektiruidud da saudud Klod Ledu-arhitektoral Bezansonan teatran täht.


Jauh.
Jauh om söndtavar, kudambad tehtas erazvuiččiden kul'turoiden jüviden tapandal. Produkt om tarbhaine vaumičemha leibäd da sen tegesid.
Voib tehtas neniš villänkul'turoišpäi: nižu (tobj pala), rugiž, greč, kagr, ozr, hirs', kukuruz, ris, daguss. Jagadas jauhod sortuikš: surimenke, üläsort, ezmäine, toine, aganoikaz.


Tereškova Valentina.
Valentina Vladimirovna Tereškova (; sünd. 6. keväz'ku 1937, Sur' Maslennikovo-külä, Tutajevan rajon, Jaroslavlin agj, Venäman NFST, NSTÜ) om nevondkundaline kosmonavt, ezmäine naine-kosmonavt mail'mas da ainag lendanu naine üks'päin. Oli vaumiž lendamha Mars-planetale, ühthe polehe. Andoihe majorjenaralan arvnimen vl 1995. Vhesai 1997 radoi kosmonavtoiden joukuiden instruktoran. Vspäi 1997 om Kosmonavtoiden vaumičendkeskusen vanhembaižen tedoradnikan.
Vozil 1966−1989 oli NSTÜ:n Ülembaižen Nevondkundan deputatan, NÜKP:n ühtnijaks. Vspäi 2011 radab Venäman Valdkundaližen Duman ezitajaks Ühthine Venäma-partijaspäi.


Sömkaluižed.
Sömkaluižed — par penid kaluižid, veroline sömladluz Päivnouzmaižes Azijas.
Kävutadas sömkaluižid ezikät Kitaiš, Japonijas, Korejas i Vjetnamas. Tailandalaižed södas kaluižil vaiše lapšad vai keitosid.
Tehtas sömkaluižid puspäi tobjimalaz, mugažo metallaspäi, luspäi, elefantanluspäi, nügüdlaižen aigan plastikaspäi-ki.


Ununennii.
Ununennii (vai Eka-francii;), znamoitud aigaks kut Uue, linneb 119. himižeks elementaks Mendelejevan periodižes tabludes.
Jäl'ges ičeze avaidust se linneb ezmäižeks elementaks himižiden elementoiden periodižen tabluden 8. periodas. Elementan sinteziruindan naprind oli vl 1985 Berkli-lidnas (AÜV), no eksperiment oli satusetoi.
Prognoziruidud atommass — 315 (316 erasiš purtkiš) m. AÜ. Elektronine konfiguracii — "8s1". Ezimeletaden, sille tarbiž olda muglmetallan vägevan muigotajan ičendanke.


Unbinilii.
Unbinilii (vai Eka-radii;), znamoitud aigaks kut Ubn, linneb 120. himižeks elementaks Mendelejevan periodižes tabludes.
Jäl'ges ičeze avaidust se mülüškandeb udhe, himižiden elementoiden periodižen tabluden 8. periodha. Tehtihe necen elementan koume sinteziruindan naprindad (kaks' vl 2007 da üks' vl 2011), no niišpäi kaikuine oli satusetoi.
Prognoziruidud atommass — läz 320 m. AÜ. Elektronine konfiguracii — "8s2". Ezimeletaden, sille tarbiž olda mujutoman muglmametallan korktanke reakcižen mahtusenke.


Unbiunii.
Unbiunii (vai Eka-aktinii;), znamoitud aigaks kut Ubu, linneb 121. himižeks elementaks Mendelejevan periodižes tabludes.
Jal'ges ičeze avaidust se mülüškandeb udhe, himižiden elementoiden periodižen tabluden 8. periodha. Ei ole elementan sinteziruindan naprindad tähäsai.
Prognoziruidud atommass — läz 320..325 m. AÜ. Elektronine konfiguracii — "5g1 8s2". Se linneb ezmäižeks metallaks g-blokas ("superaktinoidaks"), no nügüd' voib sanuda sen ičendoiden polhe vaiše lugustusiden mödhe.


Unbibii.
Unbibii (vai Eka-torii;), znamoitud aigaks kut Ubb, linneb 122. himižeks elementaks Mendelejevan periodižes tabludes.
Erasiden andmusiden mödhe, unbibijan izotopad oma olmas londuses (torijan kezandmaiš, dai sen südäiolend niiš om tühjine), no himikoiden enambusel om heilündoid neciš faktas. Jal'ges ičeze konkretišt avaidust se mülüškandeb udhe, himižiden elementoiden periodižen tabluden 8. periodha. Tehtihe necen elementan sinteziruindan naprindoid, no kaikuine niišpäi oli satusetoi.
Prognoziruidud atommass — läz 324 m. AÜ. Elektronine konfiguracii — "5g28s2". Sille tarbiž olda metallan ("superaktinoidaks"), no nügüd' voib sanuda sen ičendoiden polhe vaiše ezimeletaden.


Prištin.
Prištin (,) om lidn Balkanan pol'sarel, Kosov-regionan pälidn da sen kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Serbijan Konstitucijan mödhe, Prištin om avtonomižen Kosovo da Metohii-agjan pälidn, Serbijan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Valdkundan palahižen rahvahidenkeskeižen tundištusenke Kosovon Tazovaldkundan mödhe, Prištin om sen pälidn vspäi 2008.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 652 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lähembaine pälidn om Skopje 90 km suvhe.
Eläjad.
Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 198 897 ristitud (vl 1991 — 199 654 rist.). Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Prištin om monoetnine lidn lujas znamasižes märas. Rahvahad lidnan eläjiden keskes (vl 2011): albanijalaižed — 97,76%, turkad — 1,08%, aškalilaižed — 0,28%, serbalaižed — 0,22%, toižed rahvahad — 0,66%.
Lidnan ühthine nägu lähižes kukhaspäi.
Irdkosketused.
*


Tok-pisin.
Tok-pisin (ičeze nimituz: "Tok pisin") om kreoline kel', kudambal pagištas Papua — Udes Gvinejas. Valdkundan rahvahidenkeskeižen besedoičendan kel', kaik 700 kel't om siš, toine mugoi kel' om anglijan kel'.
Pagižijoiden lugu om 3..4 millionad ristutud (2001), heišpäi 120 tuhad kut mamankelel (2004). Kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. Kelen vaihišt i grammatik erinedas Papuan regionidme, sikš miše keled-substratad oma erazvuiččed.
Istorii.
Zavodihe kut anglijan kelen pidžin avstraližen Kvinslendan plantacijoiden radnikoiden keskes. Jätksi šingotest Papuas sen Saksanman kolonijaks aigan. Nügüd'aigan kävutase ohjastusel i dokumentoiden keleks, no leviganduz om kaidemb mi anglijan kelel.
Vaihišton viž kudendest om indoevropan augotižlibundanke, toine kudendez om avstronezine.
Grammatik.
Grammatik om kebnenzoittud i lähemb avstronezižid kelidennoks.
Substantivoiden lugun kategorijad ei ole, no kaks'lugu i koumelugu oma olmas. Pronominoiden ühtenz' lugu jagase eksklüzivižeks i inklüzivižeks. Voib säta adjektivid substantivoišpäi -"pela"-suffiksan ližadusel.
Sätas verboid üks'jäižel tranzitivižel -"im"-suffiksal ("luk" «kacta», "lukim" «nähta»), i erased verbad oma tranzitivižed muite, suffiksata (oz., "kaikai" «söda»). Aig znamoičese nenil sanoil: "bai" (tulii aig), "bin" (männu aig), "stap" (prezens).


Rahvahidenkeskeine mehiden päiv.
Rahvahidenkeskeine mehiden päiv () om jogavozne rahvahidenkeskeine praznik, kudambad oigetas kül'mkun 19. päiväl.


Japonii.
Japonii ("Nippon / Nihon"), täuz' oficialine nimi om Japonijan Valdkund ("Nippon-koku / Nihon-koku"), om sar'hine valdkund Päivnouzmaižes Azijas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Tokio.
Valdkundan konstitucijan ühesanz' kirjutuz kel'dab sidä armijan olemaspäi, sodoihe ühtnemaspäi i sodan tedotamaspäi. Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad oma irdvaruitomuden kaičijaks.
Istorii.
Paleolitine kul'tur läz 40 tuhad vot tagaz paneb Japonijan sarišton elänzoitmižen ezmäšt datad. Mehiden sirdandan severz'-se aldoid oli Japonijan sarištole, ristituiden-sirdanikoiden ezmäine sur' kogo tuli Suvipäivnouzmaižes Azijaspäi 10. voz'tuhas edel meiden erad, jäl'gmäine — Kitaišpäi i Korejaspäi läz 500. vot EME.
Japonine periodizacii jagab istorijad 6 aigaks, aigad alajagasoiš 16 pordoks. Avol'jaižed mail'male pordod vajehtihe izoläcijan pordoil. Ezmäine Dzimmu-imperator ohjasti valdkundal vspäi 660 EME. 8. voz'sadal meiden erad ezmäine keskustoittud japonine valdkund oli pandud sen-žo pälidnoiden keskusenke — Kioto. Feodaližen rouhusen i sögunkundoiden pord (1192−1868) sündui samurajiden seižust.
Satusekaz lähtend izoläcijaspäi Meidzin restavracijan aigan vei ižandust änikoičendannoks. Vozil 1904−1905 Venälaiž-Japonine soda oli Venäman da Japonižen imperijoiden keskes.
Vl 1931 Japonijan imperijan sodaväged otiba Man'čžurijan territorijad pätamha londuseližiden varoiden vajaguden problemad. Vl 1933 imperii läksi Nacijoiden Ühtnendaspäi. Vozil 1941−1945 Japonii ühtni Toižhe mail'man sodha i oli okkupiruidud sodan lopus. Amerikaižed sodabazad da sodaväged sijadasoiš Japonijas tähäsai.
Valdkundan Konstitucii ("kempo:") om Meidzi-aigaspäi, tuli väghe vl 1890. Japonijan ohjastuz da okkupacijan väged vaumičiba revolücižid kohendusid sihe, ned tuliba väghe vn 1947 3. päiväl semendkud, sil aigalpäi ni üht kohendust sihe ei olend. Sen paloin, sodamehed ei voigoi nügüd' rata ministrikš, tazostihe naižiden i mehiden oiktusid. Vspäi 1956 Japonii om ühtnijan.
Vodele 1970 Japonii kändihe valdkundaks kahtendenke surtte kapitalistiženke ižandusenke mail'mas (vl 2015 nellänz' surtte mail'mas).
Geografijan andmused.
Kaik om 6 852 sared Japonijan sarištos. Kaikiš surembad niišpäi oma Honšü, Hokkaido, Küšü da Sikoku, ned ottas sarišton 97% territorijad. Kuiv ma — 364,4 tuh. km² (vl 2006), saum vezid om 1/33 (13,5 tuh. km²).
Japonii om sar'hine valdkund, ei ole valdkundröunoid madme. Lähembaižed valdkundad oma Venäma, Suvikorei da Kitai (sen Taivan'). Randanpird — 29 751 km. Japonijan suvipäivlaskmaižed randad lainištab Kitain Päivnouzmmeri, lodehližed randad — Japonijan meri, Hokkaidon pohjoižed randad — Ohotskan meri, südäirandad — Japonijan südäimeri. Kaik nened mered mülüdas Tünen valdmeren basseinha.
Reljef om mägikaz, mäged ottas valdkundan koume nelländest. Lumi venub kaikenaigašti korktil mägenpäil. Kaikiš korktemb čokkoim om Fudzi-vulkan (3 776 m). Kaik om 108 aktivišt vulkanad valdkundas. Lujad manrehkaidused oma paksud, oleskeleb ühesa pen't manrehkaidust päiveses valdkundas keskmäras. Joged oma lühüdad, no tihedaks sijatud da täuz'vezižed. Kaikiš suremb reskveden järv om Biv-järv 670 nellikkilometrad pindanke.
Klimat om arktižes vöspäi mägiden pautkil subtropižhe vöhösai suvisaril. Lähine tulleikaz valdmeri poleneb räkäd kaikil sijil. Meritorokad oleldas paksus kezan lopus.
Londuseližed varad oma reskvezi, londuseline gaz, kivihil', rik, jod, kuld. Kivivoin da metalloiden varad oma pened (raudkivend, marganc, hahktin, cink, vas'k, hrom, hobed).
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine monarhii. Valdkundan pämez' da simvol om imperator, vs 2019 semendkun 1. päiväspäi Naruhito, 126nz' lugul. Hänen ohjastusen aig nimitase ' (令和).
Parlament ("kokkai") om käskusenandajaks tobmudeks täuzin. Se om kaks'kodine, om olmas vspäi 1890, 717 ühtnijanke. Üläkodi om Nevonikoiden kodi ("sangi-in") 242 nevonikanke, kaik rahvaz valičeb heid kudeks vodeks, pol' udištase jogahižes koumes vodes. Alakodi om Ezitajiden kodi ("šü:gi-in"), siš om 475 deputatad, kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Rahvahanikad oma valičemižoiktusenke 20-voččes igäspäi.
Imperator paneb päministrad (ministrišton ezimest) radsijale parlamentan taričendan mödhe sen ühtnijoišpäi. Ministrišton ezimez' ("Naikaku-sōri-daidzin" vai 首相 "Šüšö:") om radonoigendajan tobmuden pämez', hän formiruib ohjastust. Jošihide Suga radab päministran vs 2020 sügüz'kun 16. päiväspäi, Sindzo Abe radoi edeližeks päministraks hätken (2012−2020).
Käskuzkundaline sistem om nell'tazopindaline. Imperator paneb Ülembaižen Käskuzkundan päühtnijoid ohjastusen taričendan mödhe. Oiktuzline sistem (kuz' kodeksad) baziruiše kontinentaližel (germanižel) oiktusel. Konstitucijan mödhe, parlamentan joga käskuz otab väged vaiše imperatoran hüvästusen («promul'giruindan») jäl'ghe.
Parlamentan ühtnijoiden üläkodin järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 10. päiväl heinkud (pol') i vn 2019 21. päiväl heinkud (pol'), alakodin — vn 2017 22. päiväl redukud (48. kucund). Sijaližen tobmuden üläühthižed valičendad mäniba vn 2015 12. päiväl sulakud, ned oleldas kerdan nelläs vodes.
Administrativine jagand.
"Kacu kirjutuz: Japonijan administrativiž-territorialine jagand."
Kaik om 47 prefekturad Japonijas, om ičeze tobmusen aluzkundoid kaikuččes: gubernator, käskusenandmižsuim da administrativine bürokratii.
Eläjad.
Kaikiš suremb ristitišt oli 128 057 352 eläjad vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe, sil aigalpäi eläjiden lugu poleneb jogo vodel. Ühesa japonijalašt kümnespäi elädas lidnoiš.
Rahvahad (2016): japonijalaižed — 98,1%, kitajalaižed — 0,5%, korejalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,0% (sidä kesken enamba filippinalaižid, vjetnamalaižid i brazilijalaižid).
Uskondan mödhe (2015): sintoistad — 70,4%, buddistad — 69,8%, hristanuskojad — 1,5%, toižed uskojad i religijatomad — 6,9%. Äjad sintoistad oma buddistad-ki ühten aigan.
Mail'man kaikiš suremb lidnaglomeracii sijadase Japonijas — enamba 30 mln ristituid elädas Tokios da läz sidä.
Toižed 11 lidnad-millionerad (vl 2010, surembaspäi penembha): Jokoham, Osak, Nagoi, Sapporo, Kobe, Kioto, Fukuok, Kavasaki, Saitam, Hirošima, Sendai. Kaik 786 lidnad oli valdkundas vl 2010.
Ižanduz.
Bankad, sal'hen samine kapitalan vendal toižihe maihe i holitišiden sarakod oma ižandusen znamasižeks palaks. Tatanmaine tegimišt baziruiše importiruidud torhudel tobjimalaz, osttas energokandajid i kivendoid, no sadas sijaližid sauvomižmineraloid. Ümbriradai tegimišt om äitahkoine, sen päsarakod: avtosauvomine, laivansauvomine, elektrotehnine sarak i kompjuterpaloiden tehmine, tegimištrobotoiden pästand, himine i kivivoihimine sarakod, raudan metallurgii. Sauvond i maižanduz oma šingotadud, valdkund varatoitab ičtaze risal täuzin.
Japonijan i AÜV:oiden avoinuded biržale korporacijad oma ripmas toine toižespäi, sätas ühtmut.
Pätorguindpartnörad: Kitai, AÜV, Korejan Tazovaldkund, Avstralii, nene nell' valdkundad andoiba vendan irdpolele i tondan südäimehe läz pol't vl 2015.


Unbitrii.
Unbitrii (vai Eka-protaktinii;), znamoitud aigaks kut Ubt, linneb 123. himižeks elementaks Mendelejevan periodižes tabludes.
Jal'ges ičeze avaidust se mülüškandeb udhe, himižiden elementoiden periodižen tabluden 8. periodha. Ei ole elementan sinteziruindan naprindad tähäsai.
Prognoziruidud atommass — läz 326 m. AÜ. Elektronine konfiguracii — "5g38s2". Se linneb metallaks ("superaktinoidaks"), no nügüd' voib vaiše endustada sen ičendoid.


Unbikvadii.
Unbikvadii (vai Eka-uran;), znamoitud aigaks kut Ubq, linneb 124. himižeks elementaks Mendelejevan periodižes tabludes.
Jäl'ges ičeze avaidust se mülüškandeb udhe, himižiden elementoiden periodižen tabluden 8. periodha. Tehtihe kaks' elementan sinteziruindan naprindad (vll 2006 da 2008 Francijas), no ned eksperimentad oliba satusetomad praktižešti. Unbikvadijan sintez om koverikaz, sikš miše om jüged kogota substancijad otmaha sidä metoks bombardiruindan täht.
Prognoziruidud atommass — läz 332 m. AÜ. Elektronine konfiguracii — "5g48s2". Sille tarbiž olda metallan ("superaktinoidan") lujas lühüdanke pol'čihodamižen pordonke, no nügüd' voib sanuda sen ičendoiden polhe vaiše endustaden.


Sent-Ekzüperi Antuan de.
Antuan Mari Žan-Batist Rože de Sent-Ekzüperi (; 29. kezaku 1900, Lion, Francii — kol. 31. heinku 1944, Keskmeri, kadoti meron päl lendimes leten) oli francijalaine kirjutai, runoiden i esseiden sädai, professionaline lendai. Eli grafan arvonke.
Biografii.
Antuan oli sündnu varmituzinspektoran kanzha koumanden lapsen videspäi. Openui kolledžas, sid' radnikoiči armijas, sai civiližen i sodalendajan oiktusid vl 1921. Kirjutajan kar'jer jätksi vll 1926−1944 ühten aigan lendajan kar'jeranke.


Aleph.
«Aleph» oli italijalaine evrodisko-/sintipopgrupp Mantuaspäi.
Se oli olmas vodelpäi 1984 da vodehesai 1991. Mülükundas oli Deiv Rodžers (todesine nimi — Džankarlo Paskuini), Donato Bellini da Marko Manči. Kollektival oli sur' satuz Japonijas, jäl'ges ezmäižen al'boman („Black Out“) pästandad eriližišti. Toine singl, «Fly To Me», mülüi evropaližiden valdkundoiden riven čartoihe.


Snova vmeste.
«Снова вместе» (latinizacijas — «Snova vmeste»; "Ühtes möst") om Miraž-gruppan kahtenz' al'bom, pästtud vodes 1989.
Jäl'gmäine pästand läksi vodel 1991.


Pankatalanizm.
Pankatalanizm () om kul'turine i politine likund, kudamban aluses venub Katalonijan rahvahan politižen ühtmuden idei etnižen, kul'turižen da keližen identižusen alusel. Tegeb naprindoid ripmatomuden valdkundan sädandan polehe.


Retug.
a> voz'). Hebod oma vall'astadud rehthil.
Retug (Rethed) om(a) ladim jüguiden vedandan täht, kudamb oli levitadud Venäman imperijan pohjoižiš i pohjoižpäivnouzmaižiš gubernijoiš. Regen edelkävui.
Kogoneb pit'kiš arzišpäi. Ned oma čongoidud maspäi koivun nored tüved jurišton palanke. Tüved oma ühtenzoittud keskneze laudal.
Kävutadas Venäman edahaižiš küliš tähäsai vedamha kuivatud heinäd soiš päliči.


Unbipentii.
Unbipentii (vai Eka-neptunii;), znamoitud aigaks kut Ubp, linneb 125. himižeks elementaks Mendelejevan periodižes tabludes.
Jal'ges ičeze avaidust se mülüškandeb udhe, himižiden elementoiden periodižen tabluden 8. periodha. Ei ole elementan sinteziruindan naprindad tähäsai. Ezimeletaden, unbipentii mülüb m. k. «stabiližusen sarehe».
Prognoziruidud atommass — läz 333 (332 erasiš purtkiš) m. AÜ. Elektronine konfiguracii — "5g58s2". Sille tarbiž olda metallan ("superaktinoidan"), no nügüd' voib sanuda sen ičendoiden polhe vaiše ekstrapoliruiden.


30 (lugu).
30 (koumekümne) om lugu 29 da 31 keskes.


31 (lugu).
31 (koumekümne üks') om lugusana 30 da 32 keskes.


Pareidolii.
Pareidolii (pareidoline illüzii) (grek. "para" — «läz», «rindal» i "eidolon" — «kuva») om nägemižen illüzijoiden toižend; illüzorižiden kuviden formiruind, kudambiden aluses oma realižen objektan detalid. Ninga sumosine i tuhlak nägemižobraz nägub kuti mi-se sel'ged — ozutesikš, ristituiden i živatoiden figurad pil'viš, mehen modon kuva Marsan pindas i s.v.


Heveš (agj).
Heveš-agj ([ˈhɛvɛʃ]) om üks' Mad'jaranman agjoišpäi. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Eger.
Agjan pind — 3637,21 km². Ristitišt om 301 296 eläjad (2015).
Lidnad.
Lidnoihe ližaks, Hevešas om 121 žilod.


.hu.
.hu om Mad'jaranman Internet-domen. Se om avaitud 1990-nden voden 7. päiväl kül'mkud.


Eger (lidn).
Eger ([ˈɛɡɛr],,,,) om lidn Mad'jaranman pohjoižpäivnouzmas. Se om Heveš-agjan administrativine keskuz.
Lidn sijadase 165 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2011 eläjiden lugu oli 56 530 ristitud.
Irdkosketused.
*


Boršod Abaui Zemplen.
Boršod Abaui Zemplen ([ˈborʃod ˈɒbɒuːj ˈzɛmpleːn]) om üks' Mad'jaranman agjoišpäi. Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Miškol'c.
Pind om 7 249,67 km². Ristitišt — 667 594 eläjad (2015).
Administrativine jagand.
Boršod Abaui Zemplen-agj jagase kuz'toštkümneks rajonaks.
Lidnad.
Lidnoihe ližaks, om olmas 358 žilod Boršod Abaui Zemplen-agjas.


Sabol'č Satmar Bereg.
Sabol'č Satmar Bereg ([ˈsɒbolt͡ʃ ˈsɒtmaːr ˈbɛrɛɡ]) om üks' Mad'jaranman agjoišpäi. Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om N'jired'haz.
Pind om 5 935,83 km². Ristitišt — 562 357 eläjad (2015).
Administrativine jagand.
Sabol'č Satmar Bereg-agj jagase koumetoštkümneks rajonaks.
Lidnad.
Neciš agjas om 229 žilod lidnoihe ližaks.


Pešt (agj).
Pešt-agj ([ˈpɛʃt]) om üks' Mad'jaranman agjoišpäi. Mad'jaranman Budapešt-pälidn tegeb Pešt-agjan-ki administrativižidme funkcijoidme.
Pind om 6 393,14 km². Ristitišt — 1 226 115 eläjad (2015).
Lidnad.
Agjas om 187 žilod lidnoihe ližaks.


Bač Kiškun.
Bač Kiškun ([ˈbaːt͡ʃ ˈkiʃkun ˈmɛɟɛ]) om üks' Mad'jaranman agjoišpäi.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Kečkemet.
Pind om 8 444,81 km². Ristitišt — 513 687 eläjad (2015).
Lidnad.
Bač Kiškunas om 119 žilod lidnoihe ližaks.


Debrecen.
Debrecen (mugažo mad'jaran kelel;,) om lidn Mad'jaranman päivnouzmas, Haidu Bihar-agjan pälidn. Se om valdkundan kahtenz' surtte lidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1235, sätihe sidä severziš-se peniš eländpunktoišpäi. Vspäi 1361 om lidnan oiktusidenke. Oli Mad'jaranman pälidnaks Toižen mail'man sodan lopus (1944−45).
Geografijan andmused.
Avtoted da raudte ühtenzoittas lähižidenke lidnoidenke (N'jired'haz, Miškol'c, Orad', Užgorod). Matkad Budapešthasai om 220 km päivlaskmha. Romanijan valdkundröun sijadase 30 kilometras päivnouzmha.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 207 594 ristitud.
Irdkosketused.
*


Miškol'c.
Miškol'c ([ˈmiʃkolt͡s],) om Mad'jaranman nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, sijadase valdkundan pohjoižpäivnouzmas. Se om Boršod Abaui Zemplen-agjan pälidn.
Istorii.
Vl 1364 nügüdläine eländpunkt sai lidnan oiktusid. Vl 1544 lidn oli polttüd turkalaižil.
1990-nziden voziden augotišespäi Miškol'c oli elänu läbi hätkeližes ižandusen krizisas, sikš miše sauptihe metallurgijan i jügedan mašiništonsauvomižen edheotandoid. Sid' pen' biznes šingotaškanzi, jättud tegimed oma rekonstruiruidud.
Geografijan andmused.
Lidn seižub Šajo-jogen da sen penen Sinv-ližajogen randoil (, Dunain bassein), Bükk-mägišton alusenno, 130 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Budapešthasai om 175 km suvipäivlaskmha avtotedme, kiruhjonused ajadas sihesai 100 minutas.
Eläjad.
Vl 2011 eläjiden lugu oli 167 754 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 207 303 eläjad vl 1980.
Transport.
Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lähine privatine ühtennimine lendimport ("MCQ", 3 km pohjoižhe lidnaspäi) om lendahtamižsarganke mahusespäi, kävutase nügüd' vaiše sportturizman täht.
Irdkosketused.
*


Kečkemet.
Kečkemet (,) om lidn Mad'jaranmas, Bač Kiškun-agjan pälidn.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 114 226 ristitud. Lidnan pind — 32 km2. Nügüdläine lidnan pämez' om Zombor Gabor.


D'jor.
D'jor (vai D'jör, ['ɟøːr],,) om lidn Mad'jaranman lodehes. Se om valdkundan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, D'jor Mošon Šopron-agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Kel'tan eländpunkt oli olmas 5. voz'sadal EME. Riman aigan se oli varmitadud "Arrabon"-lidn («jumalan altar'» i "Arrabona"), nimituz om kaičenus joges i saksan keles. Lidnuz oli udessaudud mad'jaralaižil, lidn nimitase nügüdläižikš 11. voz'sadaspäi. Oli okkupiruidud Osmanan imperijan sodavägil vll 1594−1598. Muretihe istorišt keskust vaiše paloin Toižen mail'man sodan aigan, i se om udessündutadud täuzin.
D'jor šingotase transportižen mašinansauvomižen «Rába»-holdingal (vagonad i jonused, jüguavtod, avtopalad), «Audi»-avtoiden tegimel, sauvond-, himižel i sömtegimištol.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan lodehes, Rab-jogen randal (, Dunain oiged ližajogi), 108 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Budapešthasai om 130 km päivnouzmha Ven — Budapešt-avtotedme i raudtedme.
Eläjad.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 131 564 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 129..130 tuhad vspäi 1990 i om nügüd'.
Irdkosketused.
*


Kapošvar.
Kapošvar ([ˈkɒpoʃvaːr],) om Mad'jaranman lidn valdkundan suvipäivlaskmas. Se om Šomod'-agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vn 1009 dokumentas Pečan episkopan tobmuden polhe. Saudihe lidnust 15. voz'sadal. Vll 1555−1686 turkad ohjastiba lidnal. Vl 1702 rušihe lidnusen seinid Leopol'd I-imperatoran käskön mödhe. 19. voz'sadal «Budapešt — Zagreb»-raudte läbiti lidnad.
Kapošvar šingotase metallan tehmižel, avtobustegimel, sauvondan edheotandoil, soban pästandal, sömtegimištol (sahar, trahmal, lihaproduktad, sagud) i turizmal. Vspäi 2000 universitet radab lidnas (4 tedokundad).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kapoš-jogen randoil (112 km pitte, Dunain oigedpol'ne bassein), 82 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Budapešthasai om 160 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 187 km avtol vai raudtedme. Lähembaine järed lidn om Peč 46 km suvipäivnouzmha kaikil teil.
Eläjad.
Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 66 245 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 72 374 eläjad vl 1980.
Irdkosketused.
*


Jas Nad'kun Sol'nok.
Jas Nad'kun Sol'nok ([ˈjaːs ˈnɒckun ˈsolnok]) om üks' Mad'jaranman agjoišpäi. Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Sol'nok.
Pind om 5 581,61 km². Ristitišt — 379 897 eläjad (2015).
Administrativine jagand.
Jas Nad'kun Sol'nok-agj jagase ühesaks rajonaks.
Lidnad.
Lidnoihe ližaks, agjas om 78 žilod.


Haidu Bihar.
Haidu Bihar ([ˈhɒjduː ˈbihɒr]) om üks' Mad'jaranman agjoišpäi. Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Debrecen.
Pind om 6 210,51 km². Ristitišt — 537 268 eläjad (2015).
Lidnad.
Lidnoihe ližaks, agjas om 82 žilod.


Bekeš (agj).
Bekeš ([ˈbeːkeːʃ]) om üks' Mad'jaranman agjoišpäi.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Bekeš'čab.
Pind om 5 629,71 km². Ristitišt — 351 148 eläjad (2015).
Lidnad.
Lidnoihe ližaks, Bekešas om 75 žilod.


Fejer.
Fejer ([ˈfɛjeːr]) om üks' Mad'jaranman agjoišpäi. Sijadase Dunai-jogen oiktal randpolel.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Sekešfehervar.
Pind om 4 358,45 km². Ristitišt — 417 651 eläjad (2015).
Lidnad.
Lidnoihe ližaks, Fejeras om 108 žilod.


Komarom Estergom.
Komarom Estergom ([ˈkomaːrom ˈɛstɛrɡom]) om üks' Mad'jaranman agjoišpäi. Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Tataban'j.
Pind om 2 264,52 km². Ristitišt — 299 110 eläjad (2015).
Lidnad.
Agjas om 76 žilod lidnoihe ližaks.


Vesprem (agj).
Vesprem ([ˈvɛspreːm ˈmɛɟɛ]) om üks' Mad'jaranman agjoišpäi valdkundan päivlaskmas. Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Vesprem.
Pind om 4 463,65 nellikkilometrad. Ristitišt — 346 647 eläjad (2015).
Lidnad.
Lidnoihe ližaks, om olmas 217 žilod Vespremas.


D'jor Mošon Šopron.
D'jor Mošon Šopron ([ˈɟøːr ˈmoʃon ˈʃopron ˈmɛɟɛ]) om üks' Mad'jaranman agjoišpäi. Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om D'jor.
Pind om 4 208,05 km². Ristitišt — 463 201 eläjad (2015).
Administrativine jagand.
D'jor Mošon Šopron-agj jagase seičemeks rajonaks.
Lidnad.
Lidnoihe ližaks, agjas om 183 žilod.


Čongrad (agj).
Čongrad ([ˈt͡ʃoŋɡraːd]) om üks' Mad'jaranman agjoišpäi. Linneb udesnimitadud Csongrád-Csanád'"-agjaks vspäi 2020.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Seged.
Pind om 4 262,71 km². Ristitišt — 406 205 eläjad (2015).
Lidnad.
Lidnoihe ližaks, om olmas 60 žilod agjas.


Šomod' (agj).
Šomod' ([ˈʃomoɟ]) om üks' Mad'jaranman agjoišpäi. Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Kapošvar.
Pind om 6 065,07 km². Ristitišt — 312 084 eläjad (2015).
Lidnad.
Šomod'as om 245 žilod lidnoihe ližaks.


Nograd (agj).
Nograd ([ˈnoːɡraːd]) om agj Mad'jaranman pohjoižes. Sen administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Šal'gotarjan.
Pind om 2 545,48 km². Ristitišt — 195 923 eläjad (2015).
Geografijan andmused.
Agjan territorii om mägikaz. Znamasine om Ipel'-jogi (232 km pitte, Dunain hura ližajogi), jokseb Slovakijan röunmadme 140 km.
Röunatab Slovakijanke i valdkundan nenidenke agjoidenke: Boršod Abaui Zemplen, Heveš, Pešt.
Lidnad.
Agjas om 131 žilod lidnoiden ližaks.


Baran'j (agj).
Baran'j ([ˈbɒrɒɲɒ]) om üks' Mad'jaranman agjoišpäi.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Peč.
Pind om 4 429,59 km². Ristitišt — 371 110 eläjad (2015).
Lidnad.
Baran'jas om 301 žilod lidnoihe ližaks.


Vaš.
Vaš ([ˈvɒʃ]) om üks' Mad'jaranman agjoišpäi. Sen administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Sombathel'.
Pind om 3336,14 km². Ristitišt — 253 997 eläjad (2015).
Lidnad.
Vašas om 216 žilod lidnoihe ližaks.


Zal (agj).
Zal ([ˈzɒlɒ]) om üks' Mad'jaranman agjoišpäi. Sen administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Zalaegerseg.
Pind om 3 783,89 km². Ristitišt — 277 290 eläjad (2015).
Lidnad.
Lidnoihe ližaks, Zalas om 258 žilod.


Tol'n (agj).
Tol'n ([ˈtolnɒ]) om üks' Mad'jaranman agjoišpäi. Sen administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Seksard.
Pind om 3 703,16 km². Ristitišt — 225 936 eläjad (2015).
Lidnad.
Lidnoihe ližaks, om olmas 109 žilod Tol'nas.


Uoker Pol.
Pol Uil'jam Uoker IV (; sünd. 12. sügüz'ku 1973, Glendeil (Kalifornii), AÜV — kol. 30. kül'mku 2013, Santa Klarit, Kalifornii, AÜV) oli tetab amerikalaine akt'or da model'.
Biografii.
Oli sündnu vl 1973 Kalifornijha, irlandijalaiž-amerikalaižhe kanzha. Openzihe Hristanuskondaližes školas San Velliš, i edelespäi — Kalifornijan kolledžas (meribiologaks), no jäi opendusen kinočomamahtha tartten melel.
Ezmäine rol' «sures kinos» oli Bennettan-"professoran" rol' «Monstr škapaspäi»-fil'mas (1986). Hänen kaikiš tetabamb kinomel'kuva — O'Konnoran Brajanan rol' Forsaž-fil'mfranšizas, kudamban täht hän om fil'mdanus vozil 2000 — 2013.
Vl 2013 kül'mkun 30. päiväl Pol pölištui avtokatastrofas, sebranikan avtos. Hänelpäi jäi tütär Midou Rein.


Seged.
Seged (['sɛɡɛd],,) om lidn Mad'jaranman suves, Čongrad-agjan pälidn. Se om valdkundan koumanz' surtte eländpunkt.
Istorii.
Mad'jarankel'ne eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Bela III-kunigahan dokumentas vl 1183 nügüdläiženke nimenke. Seged oli muretud täuzin mongoliž-totarižil sodavägil 13. voz'sadas, no oli saudud udes. Se sai lidnan oiktusid vl 1498. Vl 1879 katastrofine sur'vezi pani mantazole kaiked lidnad Tis-jogen tagut, siš aigaspäi se om udessündutadud möst.
Nügüdläine lidnan pämez' om Laslo Botka (mad'j.: "László Botka"), hän om valitud möst vozil 2006, 2010 da 2014.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase tazangištol, valdkundan röunanno Serbijanke 10 kilometras suvhe da Romanijanke 20 km suvipäivnouzmha. Se seižub 75 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, Tis-jogen (mad'j.: "Tisza") molembil randoil. Matkad Budapešthasai om 160 km lodeheze. Lähembaižed järedad lidnad oma Kečkemet 86 km lodeheze da Subotic (Serbii) 40 km suvipäivlaskmha.
Klimat om Keskmeren. Voden keskmäine lämuz om +10,5 C°. Paneb sadegid 495 mm vodes, enamba kezal (179 mm). Om äi päipaštokahil päivil, 2025 časud vodes.
Eläjad.
Vn 2001 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 168 048 ristitud, heišpäi mad'jaralaižed 93,5%. Kaikiš suremb ristitišt oli 169 930 eläjad vl 1990. Eläjiden enambuz om katoližen jumalankodikundan polenpidajad (36,4% vl 2011) da ateistad (23,4%), uskondan ozutandata — 31,4%.
Professionaližen opendusen znamasine aluzkund om Segedan universitet, ühtištuihe senke severz'-se toižid opendusen aluzkundoid vl 2000.
Ižanduz da transport.
Lidn šingotase sömtegimišton keskuseks ezikät, om tetab «paprik»-perčiden kazvatusel i «salämi»-kolbasan tehmižel. Järed lämuzelektrostancii i hulad purtked ratas lidnas.
«Budapešt — Belgrad»-avtote läbitab lidnad. Päraudtestancii om olmas. Avtobusad, tramvaid da trolleibusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Lendimport radab peniden privatižiden lendimiden täht.
Irdkosketused.
*


Peč (lidn, Mad'jaranma).
Peč ([ˈpeːtʃ],,) om lidn Mad'jaranman suvipäivlaskmas. Se om valdkundan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Baran'j-agjan pälidn.
Istorii.
Kel'tan eländpunkt oli olmas 4. voz'tuhaspäi EME. Nügüdläine eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 871 Zal'cburgan dokumentoiš kuti "Kvinke-Eklezie" () «viž jumalanpertid», nimitihe "pet"-sanal («viž») slavižiš kelišpäi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 153 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Budapešthasai om 200 km pohjoižpäivnouzmha raudtel vai E73-avtotel, Horvatijan röunhasai — 30 km suvhe.
Eläjad.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 156 801 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 170 039 eläjad vl 1990.
Irdkosketused.
*


Sekešfehervar.
Sekešfehervar (['se:kɛʃfɛ'he:rva:r] «valdištmen vauged lidn»,,) om lidn Mad'jaranman päivlaskmas. Se om Fejer-agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 972. Se sai lidnan oiktusid 11. voz'sadal. Vll 1038−1526 37 Mad'jaranman kunigahad vencastihe täs. Vn 1242 mongoliž-tatarine vägitungend ümbärzi lidnad, Sekešfehervar oli sur'vedes sil aigal. Vozil 1543−1688 lidn oli alištunu Osmanan imperijan sodavägile.
Toižen mail'man sodan aigan pol'lidnad oli muretud, om udessündutadud. Sekešfehervar šingotase äiprofil'žen tegimišton i turizman keskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 118 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, 65 km suvipäivlaskmha Budapeštaspäi, pol'tel pälidnan i Balaton-järven keskes.
Eläjad.
Vn 2011 Mad'jaranman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 100 570 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 108 958 ristitud vl 1990.
Rahvahad (vl 2001): mad'jaralaižed — 95,7%, saksalaižed — 0,8%, čiganalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 0,6%, rahvahuden ozutandata — 2,4%.


Mad'jaranman agjad.
Kaik om 19 agjad (med'jed) Mad'jaranmas.


N'jired'haz.
N'jired'jhaz (['ɲi:rɛcha:zɒ],) om Mad'jaranman seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Sabol'č Satmar Bereg-agjan administrativine keskuz, sijadase valdkundan pohjoižpäivnouzmas.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1209 kuti "N'jir" («koiv»). Vl 1236 jumalankodi () oli jo lidnas, sišpäi lidnan nimituz om sündnu. 16. voz'sadal Osmanan imperijan turkad murenziba lidnad, i se om elänzoittud tošti 17. voz'sadan keskespäi. 19. voz'sadal lidn eli industralizacijas läbi. Vl 1858 raudte tuli lidnha.
2000-nziden voziden krizisan jäl'ghe kaikiš järedambad radonandajad oma Lego- i Mišlen-kompanijad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tis-jogen hural randpolel (Dunain hura ližajogi), 116 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Budapešthasai om 270 km suvipäivlaskmha. Lähembaižed järedad lidnad oma Debrecen 50 km suvhe i Miškol'c 70 km päivlaskmha. Om Mad'jaranman lähembaižeks järedaks lidnaks Ukrainan röunannoks (50 km pohjoižpäivnouzmha), Slovakijan i Romanijan röunad oma mugažo 50 kilometras lidnaspäi.
Eläjad.
Vn 2011 Mad'jaranman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 119 746 ristitud, se oli kaikiš suremb ristitišt.
Vn 2001 rahvahanlugemižen mödhe 98,5% eläjiden keskes oliba mad'jaralaižed, 1,0% — čiganalaižed, 0,5% — toižed rahvahad.
Irdkosketused.
*


Ion.
Ion («mänii») — üks'atomine vai äiatomine heneg elektrotäutkenke, kudamb sädase siloi, konz üks' vai enamba elektronad kadodas atomaspäi vai molekulaspäi vai ühtnedas atomha vai molekulha. Ionizacii (ioniden formiruind) voib tehtas korktan temperaturan (lämuden) aigan, elektrokendan vai ionizirujan sädegoičendan painusen al. Sidä vizid, ion om atom vai molekul, kudambas elektroniden ühthine verd ei ole kohtaine protoniden ühthiženke verdanke, i se azj andab atomale pozitivišt vai negativišt elektrotäudet.
Erižiden henegiden ionad vasttasoiš kaikiš substancijan agregatižiš olendoiš — gazoiš (ozitesikš, atmosferas), nozolusiš (suladusiš da segoitesiš), kristalliš da plazmas (ozutesikš, tähthidenkeskeižes avarudes).
Ionan täude om kerdaine elektronan täutkenke. Vl 1834 Maikl Faradei sädi «ion»-tärtusen da terminan. Tedoides elektrojoksusen painust muiktusiden, mugliden da soliden vezisegoitesihe, Faradei ezimeleti, miše mugoižiden segoitesiden elektrovendmahtuz oli ioniden likundan tagut.
Faradei nimiti kationikš ionad pozitiviženke täutkenke, kudambad likuiba segoitesiš negativižennoks polüsannoks (katodannoks), i anionikš — ionad negativiženke täutkenke, kudambad likuiba pozitivižennoks polüsannoks (anodannoks).
Ionad oma himižešti aktivižed heneged, i sikš ned tarttas reakcijoihe atomoidenke, molekuloidenke da ičekesken. Ionad sündudas segoitesihe elektrolitižen dissociacijan jäl'ghe da determiniruidas elektrolitoiden ičendoid.
Voib säta ionad himižel vai fizižel mahtusel. Himižikš, ku neitraline atom kadotab üht vai enamba elektronad, ka sil om netto-pozitivine täude, i se kuctas kationaks. Ku atom sab elektronid, ka sil om netto-negativine täude, i kuctas sidä anionaks. Ku ion om üks'jäižen atoman formas, ka sidä kuctas atomižeks vai üks'atomižeks ionaks, a ku ionas om kaks' vai enamba atomad, ka sidä kuctas molekulärižeks vai äiatomižeks ionaks.
Substancijan fizižen ionizacijan statjaks, ozutesikš, gazoiš, muga nimitadud «ionparad» sädasoiš ioniden ainastusen tagut. Kaikuččes mugoižes paras oma joudai elektron da pozitivine ion.
Metallad formiruidas kationid, sikš ku niilpäi elektronad lähttas, kudaig metallatomad substancijad formiruidas anionid, konz sadas elektronid.
Anionad da kationad.
a>an protonad. Vezinik formiruib vaiše mugoine kation, miččes ei ole elektronid, ika eskai kationiš, miččiš (ei vezinikan kartte) kaik-se jädas üks' vai enamb elektronad, oma üks'-se penemba neitraližid atomoid vai molekuloid, kudambišpäi sünduiba.
Sikš ku protonan elektrotäude ičeze surudes om kohtaine elektronan täutkenke, ka ionan netto-elektronine täude sättub protoniden verdanke ionas minus elektroniden verd siš.
Anion (−) (("ánō") «ülähäks») om ion, kudambas elektronid enamba mi protonid, ka se azj andab netto-negativine täude (sikš ku elektronil om negativine täude i protonil om pozitivine täude).
Kation (+) (("katá") «alahaks») om ion, kudambas penemba elektronid mi protonid, ka ned anttas netto-pozitivine täude.
Erasid ližanimid kävutadas ioniden äikerdoitud täutkenke täht. Ozutesikš, ion −2-täutkenke om tetab dianionaks da ion +2-täutkenke om tetab kuti dikation. Cvitterion om neitraline molekul pozitiviženke da negativiženke täutkidenke erasiš tahoiš molekulan irdpolel.
Tedoavaidusen te.
Ion'"-sana grekaks ἰόν ("ion"), znamoičeb «mänii» (ἰέναι "ienai" «mända»-sanan nügüdläižen aigan I aktivan particip). Vl 1834 anglialaine fizikan- da himijan Maikl Faradei-tedomez' sädi nece termin ümbrikirjutamha sihepäi tundmatoman "mänijan" nägusen ühten elektrodalpäi toižele vezisubstancijan kal't. Faradejale ei olend tetab necen nägusen londuz, no hän tezi: sikš ku metallad segoitadas da lähttas segoiteshe ühtel elektrodal, da uz' metall tuleb segoitesespäi toižen elektrodan päl, ka om eraz substancijan toižend, mitte likkub segoitesen kal't joksijas, vedajas, ehtatajas materialižes formas üht sijaspäi toižhe.
Harakterižed pirdad.
Konz ionad oma gazanvuiččes olendas (lämoi, päivänvauktuz, elektrokibinad i m.e. plazm), niil om korktad mahtust reakcijoile. Gazanvuiččed ionad reagiruidas teravašti täuttud vastališti ionidenke, da sätas neitraližid molekuloid vai ionižid solid. Ionad sädasoiš nozoludes vai substancijan kovas olendas, konz solad reagiruidas segoitajidenke (ozutesikš, vedenke). Sišpäi tuldas "ionad segoitajas" hätkembanke elonke, ka energijan da entropijan sido toižetase, ionad napridas sirta toine toižespäi i reagiruidas nozoludenke. Mugomad stabiližed substancijad puttas londuses madaliden temperaturiden olendoiš tobjimalaz. Sen järgeline ozutez om segoitadud soliden ionad merivedes.
Elektronan mass om penemb, sen avaruden täutandan ičendad oma lujemba (elektronad oma materialižed lainhed). Sikš miše elektronad märitas atomoiden da molekuloiden surut, hot' ne valdoitas elektronil da niiden suremba. Anionad (ionad negativiženke täutkenke) oma suremb maman molekulad vai atomad. Agjahižed elektronad sirtas polihe toine tošt i ližatas ionale fizišt surut, sikš ku sen suruz märičese elektroniden pil'vel. Ani mugažo kationad oma penemb maman atomad vai molekulad sen elektroniden pol'ven penemban suruden tagut. Ozutesikš, üks' vezinikan kation om ani elektronita, ka se om "penemb lujas" maman vezinikan atomad.
Olend olmas londuses.
Ionad oma jogasijaližed londuses da anttas vastust erazvuiččen fenomeniden täht: Päiväižen vauktusen sü, Man ionosferan olend olmas-ki. Atomoiden muju ičeze ionižes olendas voib erineda rindatades neitraližidenke atomoidenke, ka päivänvauktusen absorbcii metalližil ionil andab mujud kalližarvoižile kivile. Veden da ioniden vastamižpaineg om lujas tarbhaine kut anorganižes himijas, muga organižes-ki (biohimii sen ühtes), ozutesikš ohjastai sidoiden erigoitusel energii adenozintrifosfatas (ATF).
Kus ioniden ičendad oma kaikiš nägujembad, ümbrikirjutand andase alleanttud jagusiš; ned sijadasoiš pidusen polendusen fizižen pordhišton mödhe, astronomižes surudespäi mikroskopižhe.
Astronomine olend olmas.
Vedetomiden gazanvuiččiden ioniden keraduz, vai eskai täuttud henegiden erasenke verdanke gaz nimitase plazmaks. Enamba mi 99.9% Mirun nägujas substancijaspäi voib olda plazman nägus. Meiden Päiväine da toižed tähthad mülüdas plazmaha, mugažo avaruz planetoiden keskes da avaruz tähthiden keskes. Plazm om nellänz' substancijan olend (kovad hibjad, nozoluded, gazad-ki), sikš ku sen ičendad oma toižed materialižkš. Elektroniden da protoniden segoitez (ioniziruidud vezinik) om olmas astrofizižeks plazmaks tobjimalaz.


Vägimehen pördumine.
«Vägimehen pördumine» (;, sana-sanaližes känduses znamoičeb «"jäl'gmäine tora"») om voden 2013 torafil'm.
Režissör — suvikorejalaine Kim Čži Un, se oli hänen debüt Gollivudan kinos. Päroliš — Arnol'd Švarcenegger da Forest Uitaker. Ezmäine ozutez AÜV:oiš oli vl 2013 vulikun 18. päivän, Venämas — uhokun 21. päivän sil-žo vodel.
Kinotarin.
Rei Ouens (Arnol'd Švarcenegger) radnikoičeb šerifaks tünes Sommerton Džankšen-lidnas AÜV:oiden da Meksikan röunanno. Äi vozid tagaz hän läksi Los Andželesan policijan palakundaspäi operacijan jäl'ghe, konz salihe surt narkotikan jügud ika hänen seičeme radsebranikad pölištuiba. Kortes Gabriel (Eduardo Nor'jega), tetab narkobaron da kartelin pämez' koumandes pol'ves, joudutab ičtaze kaičendaspäi, päzub surmičendad da ohjastades avtod (Chevrolet Corvette ZR1) oigendase Sommerton Džankšen-lidnha, kus šerif ičeze abunikoiden kerdalaz vaumičeb jäl'gmäišt torad, miše ei antta ogernikoile ülitada valdkundröun. Äjak-se azektudud hüvin toračuiden joukud tehtas ted bossan avton täht. Üks' heišpäi atakuib Sommerton Džankšen-lidnad, da torapöud levitase neciš lidnas. Šerifan käzitora narkobaronanke toračul ratud kanjonsildas tegese voibištelendan hüvuden da pahuden keskes ladvaks.
Fil'man kuvadamine.
Kuvadamišt zavodihe vn 2011 17. päiväl redukud. Tegihe sidä AÜV:oiden Nju Meksiko- da Nevad-štatoiš.


Sombathei.
Sombathel' (['sombɒt.hɛj],,) om lidn Mad'jaranman päivlaskmas. Se om valdkundan kümnenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Vaš-agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud rimalaižil vl 45 EME kuti "Savarii" ("Savaria"), Pannonii-provincijan pälidn, sen jändused oma kaičenus paloin. Vn 458 manrehkaiduz pani lidnad mantazole. Mad'jaran nimituz libui sobatan jarmankoišpäi: "szombat" «sobat» i "hely" «sija».
Toižen mail'man sodan jäl'ghe mašinansauvomižen, tekstiližen i sömtegimišton edheotandad oliba saudud da radoiba Sombatheliš.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 216 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pened Perint i Djondjoš-joged jokstas lidnadme. Matkad Avstrijan röunhasai om 10 km päivlaskmha, Budapešthasai om 220 km päivnouzmha. Budapešt — Grac raudtekeskust läbitab lidnad.
Eläjad.
Vl 2013 eläjiden lugu oli 77 547 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 85 617 eläjad vl 1990.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2011): mad'jaralaižed — 83%, saksalaižed — 2%, čiganalaižed — 0,8%, horvatijalaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 1,2%, rahvahuden ozutandata — 12,4%.


Bekeš'čab.
Bekeš'čab ([ˈbeːkeːʃt͡ʃɒbɒ],,) om lidn Mad'jaranman suvipäivnouzmas. Se om Bekeš-agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Čab-külä () mainitase vl 1330. Nügüdläine nimituz om turkan augotižlibundanke.
Bekeš'čab šingotase tömašinoiden tegimel, tekstiližel, omblend- i sömtegimištol.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Köröš-jogen ližajogen randal (Tisan bassein), 89 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Romanijan röunhasai om 15 km päivnouzmha, Budapešthasai om 180 km lodeheze.
Eläjad.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 63 752 ristitud. Vll 1980−2001 lidnan ristitišt oli kaikiš suremb, 67..68 tuhad eläjid (67 968 rist. vl 2001). Edel 1930-nzid vozid slovakalaižed oliba enambuses lidnas.
Irdkosketused.
*


Sol'nok.
Sol'nok ([ˈsolnok]) om lidn Mad'jaranman keskuzpalas. Se om Jas Nad'kun Sol'nok-agjan pälidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1075 kuti ühtennimižen komitatan pälidn. Oli peneks küläks mongoližen vägitungendan jäl'ghe. Kätihe lidnuseks edel turkoiden londad, no hö otiba lidnad i valdoičiba siš vll 1552−1685.
Lidnan tobj pala oli muretud vl 1685 i 1944. Vspäi 1847 raudte ühtenzoitab Sol'nokad Budapeštanke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 90 km suvipäivnouzmha Budapeštaspäi, Tis-jogen molembil randoil, 68 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 74 341 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 78 328 eläjad vl 1990. Rahvahad (2001): mad'jaralaižed — 98%, čiganalaižed — 1%, toižed rahvahad — 1%.
Irdkosketused.
*


Seksard.
Seksard ([sɛksaːrd]) om Mad'jaranman lidn valdkundan suves. Se om Tol'n-agjan pälidn, Mad'jaranman agjan kaikiš penemb administrativine keskuz.
Istorii.
Nügüdläine eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1015. Benediktižen jumalankodin sauvomine zavodihe vl 1061 Bela I-kunigahan käskön mödhe. Edel i jäl'ghe Osmanan imperijad Seksard oli znamasine lidn, ümbrišton jarmankkeskuz.
Seksard šingotase turizmal, kabel'tegimel, matkliphiden i teaksessuaroiden fabrikal. Lidn om vinan tehmižen rajonan keskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Dunain oiktal randpolel (keskuz — 15 kilometras jogespäi), kukhikahas tahondas, 100..180 m korktusil.
Eläjad.
Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 34 296 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 36 840 eläjad vl 1990.
Irdkosketused.
*


Zalaegerseg.
Zalaegerseg ([ˈzɒlɒɛɡɛrsɛɡ],) om lidn Mad'jaranman päivlaskmas. Se om Zal-agjan pälidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1247 kuti "Egerskug" (). Vozil 1266−1848 Vespreman arhijerejad oliba lidnan pämehikš. Lidnuz om saudud voden 1526 jäl'ghe i se ei olend anastadud turkoil 1570-nzil vozil i vl 1616. Oli andnus turkoile vaiše vl 1664, no avstrižed sodaväged päzutiba kaik Mad'jaranmad 17. voz'sadan lopus.
Vl 1890 raudte tuli lidnha, i se abuti Zalaegersegale jäda ümbrišton keskuseks. Toižen mail'man sodan jäl'ghe šingotihe teravas, mülüti äi žiloid, saudihe tekstil'fabrikad i kivivoinümbriradajad edheotandad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Zalanjogen randoil (lankteb Balaton-järvhe, Dunain bassein), 166 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Budapešthasai om 200 km pohjoižpäivnouzmha, Avstrijan i Slovenijan valdkundröunoihesai om 40 km päivlaskmha.
«Vašvar — Nad'kaniž»-avtote (E65) läbitab lidnad.
Eläjad.
Vn 2011 Mad'jaranman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 59 499 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 62 214 eläjad vl 1990. Rahvahad (2011): mad'jaralaižed — 95,9%, čiganalaižed — 1,6%, saksalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 1,5%.
Irdkosketused.
*


Vesprem (lidn).
Vesprem (,,) om lidn Mad'jaranmas, ühtennimižen agjan pälidn.
Lidn sijadase Šed-jogen randoil, 15 kilometras pohjoižhe Balaton-järven randištospäi. Matkad Budapešthasai om 110 km pohjoižpäivnouzmha.
Vl 2013 eläjiden lugu oli 60 876 ristitud.
Irdkosketused.
*


Kleimor.
Kleimor () om kaks'käzižen (harvemb — üks'käzižen) mekan eriline toižend. Kävutihe sidä Šotlandijas 15.-17. voz'sadoil. Nimituz tuleb gelan kelespäi: "claidheamh mòr" — «sur' mek».
Teran keskmäine piduz om 107 sm, varden — 33 sm, ühthine piduz om 140 sm, veduz 2,5 kg. Kaikiš suremb "Fuilteach Mhuirt"-kleimor («verev rikond») om 224 sm pitte i 10 kg vedutte. Kävutihe avaros rattematomiš klansodoiš i Anglijan röunmavägid vaste.


Šal'gotarjan.
Šal'gotarjan ([ˈʃɒlɡoːtɒrjaːn],) om lidn Mad'jaranman pohjoižes. Se om Nograd-agjan pälidn (vspäi 1950).
Šal'gon zamk i jumalanpert' oliba saudud 13. voz'sadal. Nügüdläine eländpunkt šingotaškanzihe kivihilen samižel 19. voz'sadan keskes. Se sai lidnan statusad vl 1922.
Lidn sijadase 299 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Budapešthasai om 120 km suvipäivlaskmha.
Vn 2011 Mad'jaranman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 37 166 ristitud 100,84 km² pindal.
Irdkosketused.
*


Tataban'j.
Tataban'j (,) om lidn Mad'jaranman lodehes. Se om Komarom Estergom-agjan administrativine keskuz (vspäi 1950).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud radnikžiloks 19. voz'sadal samha kivihil't. Se sai lidnan statusad vl 1947. Ende oli metallurgijan i jügedan mašinansauvomižel keskuseks.
Tataban'j šingotase elektropaloiden tehmižel, pakuitesen pästandal, alüminijan ümbriradmižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 167 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, «Budapešt — Ven»-raudtekeskustal. Matkad Budapešthasai om 55 km suvipäivnouzmha.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 67 753 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 75 971 eläjad vl 1980.
Irdkosketused.
*


Jogensu (lidn).
Jogensu (suom. i) om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan päivnouzmas. Se om valdkundan 12nz' lidn eläjiden lugun mödhe, Pohjoižkarjal-agjan pälidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1848. Saudud vodele 1856 Saiman kanal ühtenzoiti Jogensud järedoidenke lidnoidenke. 20. voz'sadan keskhesai lidn oli valdkundan järedaks südäiportaks, toihe pumaterialad vetme Suomenman tegimidennoks.
Jogensu šingotase pusauvondmaterialiden tehmižel (UPM — faner, pilindmaterialad), biojändusiden pirolizan tegimel (Fortum), traktortegimel (John Deere), lukloiden da niiden sistemiden edheotandal (Abloy), sömtegimištol (Valio).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pühäsel'kä-järven pohjoižel randal. Jogensun keskusen pind oli 120,3 km² vl 2004.
Vl 2018 lidnankundan pind om 2 751,07 km², sidä kesken kuiv ma — 2 381,69 km², sokaz ma om 13,4% (369,38 km²).
Eläjad.
Vl 1980 lidnankundan eläjiden lugu oli 63 969 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Mamankel' (2016): suomen kel' — 95,4%, ročin kel' — 0,1%, toižed keled — 4,5%.


Lapenrand.
Lapenrand (,) om Suomenman lidn valdkundan suvipäivnouzmas. Se om valdkundan koumanz'toštkümnenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Suvikarjal-provincijan pälidn.
Istorii.
Eländsijad oliba olmas lidnan territorijal raudaigan augotišes. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1649 lidnan statusanke, se om anttud ročilaižel Kristina-kunigaznaižel.
Geografijan andmused.
Lapenrand sijadase Saimanjärven suvirandal. Saiman kanal zavodiše siš vspäi 1856. Matkad Viipurihesai Venäman Leningradan agjas om 60 km suvhe.
Vl 2018 lidnan pind oli 1 723,56 km², sidä kesken man pind 1 433,47 km², sokhan man saum oli kudendez (290,09 km²).
Lapenrandan municipalitet jagase 51 lidnrajonha da 10 külähä.
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 68 814 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 72 872 eläjad vl 2016.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 92,7%, ročin kel' — 0,2%, toižed keled — 7,1%.
Transport.
Avtobusad-maršruttaksid (suom. "linja-taxi") oma kundaližeks transportaks lidnas, vl 2016 oli 9 maršrutad. «Pendolino»-kiruhjonused ühtenzoittas lidnad Hel'sinkinke da Oulunke, Allegro-kiruhjonused («Pendolino:n» toižend) — Hel'sinkinke da Piterinke.
Rahvahidenkeskeine lendimport ("LPP") sijadase lidnas, vspäi 2016 tehtas vaiše čarterreisid Grekanmaha, Berlinha i Milanha.


Mikoi.
Mikoi (, vai "Sankt Michel" «Pühä Mikoi») om lidn da lidnankund Suomenman suvipäivnouzmas. Se om valdkundan 18nz' lidn eläjiden lugun mödhe, Suvisavo-agjan pälidn.
Istorii.
Ezmäine eländpunkt mainitase vl 1323 kuti alištunu Uz'lidnale "Savilahten pagast" territorijan andmižen aigan Ročinman tobmuden alle. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1838 Nikolai I käskön mödhe gubernijan keskuseks.
Toižen mail'man sodan aigan Suomenman sodavägiden štab sijazihe neciš lidnas, eli läbi äjiš bombardiruindoiš sen tagut.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Saimaa-järven randal. Matkad Hel'sinkihesai om 210 km suvipäivlaskmha orhal, 230 km avtotel Lahten kal't, 300 km raudtedme Kouvolan kal't.
Vl 2018 lidnan ühthine pind oli 3 229,57 km², sidä kesken kuivma — 2 548,54 km², sokaz ma oti videndest (681,03 km²).
Mikoi-lidn jagase 38 nimitadud rajonaks, 59 küläd alištudas lidnan tobmudele. Lidnan suim kogoneb 80 ezitajaspäi.
Eläjad.
Vl 1980 ristitišt oli 52 505 eläjad. Kaikiš suremb eläjiden lugu oli 55 563 ristitud vl 1995.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 96,1%, ročin kel' — 0,1%, toižed keled — 3,8%.
Ari Liikanen radoi edeližen lidnanpämehen vhesai 2015.


Kuopio.
Kuopio (mugažo suomen i ročin kelil) om Suomenman lidn valdkundan suvipalan keskuses. Se om valdkundan ühesanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Pohjoižsavo-agjan pälidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1775. Raudte tuli lidnha vl 1889.
Kuopio šingotase lidnan ohjastusen holitišil, opendusen da tedoidamižen keskusil, mašiništonsauvomižel (Honeywell), sömtegimištol (Kesko), sauvondal (Lemminkäinen), turistoiden kezalebul personaližiš kottedžiš i tal'veližil sportansuguil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kallavesi-järven randal da sen saril, 82 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Voib ujuda Saiman kanaladme merhesai. Matkad Hel'sinkihesai om 335 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal, 390 km avtotel vai raudtedme.
Vl 2016 lidnan pind oli 3 740,10 km², sidä kesken sokaz tahond i vezi otiba nelländest (964,37 km²). Vl 2020 kuiv ma otab 3 241,01 km², vezi i sokaz tahond — 1 085,34 km².
Eläjad.
Vl 2013 eläjiden lugu oli 105 651 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Mamankeled (2016): suomen kel' — 96,3%, ročin kel' — 0,1%, toižed keled — 3,6%.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Päivnouzmaižen Suomen universitet (edel 2010 Kuopion i Jogensun eriži), Savonijan sättutoitud tedoiden korged škol, Kuopion civiline akademii, Savon profškol, licei täuz'kaznuziden täht.
Edeline lidnan pämez' om Petteri Paronen, radoi vspäi 2001.


Kajani.
Kajani (,) om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan keskuzpalas. Se om Kainu-agjan pälidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1651, nimitihe jogen mödhe. Kivižen lidnusen jändused oma Kajani-jogen sarel, saudihe vspäi 1604. Vll 1833−1853 Elias Lönnrot oli sänu Kalevala-eposad täs.
Lidn šingotase cellülozbumagaižel tehmižel i mecan ümbriradmižel, mugažo Suomenman armijan palakundad seištas lidnan ümbrištos.
Geografijan andmused.
Kajani sijadase ühtennimižen jogen muugotil randoil, suvipäivnouzmaižhe Oulujärven randalpäi, Kajaninjogi jokseb Nuasjärvespäi Oulujärvhe. Matkad Hel'sinkihesai om 558 km suvhe. Lähembaižed järedad lidnad oma Kuopio 170 km suvhe, Oulu 182 km lodeheze i Kostamukš (Venäma) 150 km päivnouzmha.
Vl 2020 lidnankundan pind om 2 263,98 km², sidä kesken kuivma 1 834,78 km², vezi da sokaz tahond ottas 429,20 km².
Klimat om ven. Heinkun lämuz om +16 C°, vilukun — −10 C°, voden keskmäine lämuz +3 C°. Paneb sadegid 330 mm vodes, enamba kezakus-elokus (39..47 mm kus).
Eläjad.
Vn 2015 Suomenman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 37 622 ristitud, agjan pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli 39 827 eläjad vl 1995.
Suomen kel' om mamankeleks 96,6% täht, ročin kel' — 0,1%, toižed keled — 3,3% (2016).


Tampereh.
Tampereh ([ˈtɑmpere], [tamərˈfɔrs] vai [tamərˈfɔʂ]) om Suomenman lidn valdkundan suvipäivlaskmas, Pirkanma-provincijan pälidn. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Hel'sinkin da Espoon jäl'ghe.
Istorii.
Ročinman Gustav III-kunigaz pani eländpunktan alust vl 1775 torguimha, se sai lidnan statusad jo vl 1779.
Vl 1905 ezmäine konferencii oli neciš lidnas, kus Lenin i Stalin vastsihe ezmäižen kerdan.
Rahvahanikoiden soda Suomenmas vl 1918 mureni lidnan äjid pertid.
Tampereh šingotase ižandusen äjil sarakoil, sidä kesken mecan ümbriradmižel, ühthekeratas ekskavatorid, lapakon stöklan tegim radab, turizm (630 tuh. matknikoid vl 2016). Torguindverkod oma kaikiš järedambad radonandajad.
Geografijan andmused.
Tampereh sijadase kahten järven keskes, Näsijärv pohjoižes da Pühäjärv suves. Tammerkoski-jogi 945 m pitte jokseb Näsijärven padoseinäspäi Pühäjärvhe da jagab poleti lidnan istorišt keskust. Kahten järven pindan korktusen erinend om 18 metrad.
Vl 2018 lidnan ühthine pind oli 689,59 km², sidä kesken kuivma 524,93 nellikkilometrad, sokaz ma oti nelländest (164,66 km²).
Lähembaižed sured lidnad oma Pori päivlaskmas (114 km) da Laht-lidn suvipäivnouzmas (126 km). Matkad lidnaspäi nenihe surihe lidnoihesai om läz ühtejitte, 150-170 km: Hel'sinki suves, Turku suvipäivlaskmas, Seinjogi pohjoižes-lodehes, Jüväskülä pohjoižpäivnouzmas.
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 166 228 ristitud, vl 2010 — 213 217 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Suomen kel' om mamankeleks 92,3% täht lidnalaižišpäi, ročin kel' — 0,5%, toižed keled — 7,2% (vn 2016 andmused).
Anna-Kaisa Ikonen radoi edeližen lidnan pämehen vll 2013−2017.
Transport.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Oiged avtobusühtenzoittuz om Venäman Piterinke. Lidn om järed raudtesol'm, 150 jonust päiveses tuldas lidnha.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Tampereh–Pirkkala-lendimport ("TMP", 228 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 13 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi Pirkkal-kundas. Sišpäi tehtas reisid Evropan erasihe lähižihe maihe, čarterreisid Ispanijha, mugažo Suomenmadme.


Turku.
Turku (mugažo suomen kelel, virktas [ˈturku]; [ˈoːbu]) om Suomenman lidn, Suvipäivlaskmaine Suomenma-provincijan pälidn. Se om valdkundan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Raudaigan (vl 500 e.m.e. — 1250) alangišt Auranjogen da Vähäjogen keskes oli tetabaks torguindtahoks. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud 13. voz'sadal kuti katoline päjumalanpert'. Sai lidnan oiktusid 1290-nzil vozil. Vl 1318 Uz'lidnan sodaväged polttiba lidnad, no udessaudihe sidä teravas torgovanoil, sikš miše ladihe kožundaktad i sab oli torguida vaiše lidnan territorijal.
Turku šingotase äjil sarakoil, sidä kesken laivansauvomižel, zell'tegimel, cementtegimel, sömtegimištol, telekommunikacijan i diagnostikan ladimiden tehmižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Auranjogen da Baltijan meren randoil. Matkad Turkun keskusespäi Hel'sinkin keskushesai om 150 km päivnouzmha orhal, 165 km avtotedme vai 188 km raudtedme.
Vl 2018 lidnan ühthine pind — 306,36 km², sidä kesken kuivma 245,67 km², meri 57,24 km², vezi i sokaz tahond ottas 3,45 nellikkilometrad.
Turku jagase 87 valičemižtahoks, ühtetas niid 9 administrativižhe lidnanlaptha.
Eläjad.
Vl 1990 eläjiden lugu oli 159 180 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Suomen kel' om mamankeleks 84,0% täht lidnalaižišpäi, ročin kel' — 5,4%, toižed keled — 10,6% (vn 2016 andmused).
Edeline lidnan pämez' oli Aleksi Randell vll 2010−2017.
Transport.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks. Meriport da koume raudtestancijad sijadasoiš lidnas. Port om valdkundan üks'jäine vastmaha raudteehtatint, ühtenzoitase ehtatimil Stokhol'manke.
Irdkosketused.
*


Oulu.
Oulu (mugažo suomen kelel,) om Suomenman videnz' surtte lidn, Pohjoižpohjanma-provincijan pälidn.
Se om Pohjoižen Skandinavijan kaikiš suremb lidn, kaikiš amuižemb lidn Suomenman pohjoižes, järed tedokeskuz.
Istorii.
Vl 1377 ezmäine eländpunkt mainitase nügüd'aigaižen lidnan territorijas, om kirjutadud Uz'lidnan aigkirjas kuti karjalaižiden lidnuz Ovl-jogen randal ().
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vn 1605 8. päiväl sulakud kuti ročin lidnuz. Se sai lidnan statusad vl 1610.
Vl 1822 sur' lämoipalo oli tehnus lidnas.
Oulun ižandusen päsarakod oma sauvond, bumagan tegmine (Stora Enso), elektrotehnine sarak (Nokia), turizm (sidä kesken rahvahidenkeskeine turizm opendamha). «Toppila»-lämuzelektrostancii sijadase lidnan ühtennimižes rajonas, radab turbhal.
Geografijan andmused.
Oulun kuva kaimdajaspäi vl 2007.
Lidn sijadase valdkundan lodehes, Baltijan meren Botnižen lahten randal, ühtennimižen jogen lanktendan sijas. Matkad Hel'sinkihesai om 607 km suvhe avtotedme, 539 km orhal.
Klimat om subarktine Baltijan meren. Vilukun keskmäine lämuz om −9,6 C°, heinkun — +16,5 C°, vodenkeskeine +2,7 C°. Paneb sadegid 477 mm vodes, enamba kaiked — heinkus-elokus. Läz ei olele päipaštod tal'vel (8..28 časud kus).
Oulu jagase 23 kundha, ned alajagasoiš 106 lidnrajonha (ümbrikho).
Eläjad.
Vl 1980 lidnan da sen ümbrišton eläjiden lugu oli 121 809 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Lüteranižen hristanuskondan kaks' päjumalanpertid, seičeme jumalanpertid i kapell oma olmas lidnas.
Rahvahad (ezmäižen kodikelen mödhe, 2014): suomalaižed — 96,4%, ročilaižed — 0,2%, saamalaižed — 0,1%, toižed rahvahad — 3,3%.
Oulu-lidnan edeline pämez' oli Matti Pennanen (2006−2017).
Kaks' üläopendusen aluzkundad om lidnas: Oulun universitet i Oulun sättutoitud tedoiden universitet.
Transport.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks, avtod i velosipedad — personaližeks transportaks lidnan südäimes.
Nell' valdmad om saudud meriportas, ned oma erazvuiččen tipan jüguiden täht. Meriport om üks' kaikiš kävutadud Botnižen lahten randištol.
Raudte Hel'sinkišpäi tuli lidnha vl 1886. Nügüd' «Pendolino»-kiruhjonused ühtenzoittas lidnad Hel'sinkinke Jogensun kal't.
Rahvahidenkeskeine Oulu-lendimport ("OUL") om kahtenz' surtte Suomenmas, se sijadase 15 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Lendimportaspäi tehtas reisid Pohjoiževropan maihe, Suomenmadme i čarterreisid Evropan suvipäivlaskmaižihe lebutahoihe.


Gollivud.
Gollivud (['hɒlıwʊd]) om rajon Los Andželesan lodehes. Se om tetab kut amerikalaižen kinoindustrijan vanh keskuz, dai üks' kaikiš tetabižiš kinematografan keskusišpäi kaiked mail'madme. Fil'miden da serialoiden äjüz fil'mdase täs joga voden.
Nügüd'aigan vaiše ühten kinostudijan päfater jäb Gollivudas — «Paramount Pictures», kaikiden toižiden studijoiden administraijad da radiostancijad sirtihe Los Andželesan toižihe rajonihe. Fil'miden tehmine om keskitadud Gollivudas, äjad akt'orad da aktrisad elädas täs. Sen ližaks, om äi mel'heižtahoid Gollivudas: «Gollivudan Znam» (ogibalad kirjamed H, O, L, L, Y, W, O, O, D Gollivudkukhil), Gollivudan bul'var («Kodak»-kinoteatr, kudambas «Oskar»-premijan andlemižed ajatas, om tägä arni), Gollivudan Hoštusen Allei da sen vuitte.
Vn 1999 kezakul Los Andželesan metron rusked jono tuli rajonha.


Olsson Tai.
Tai Olsson, täuz' nimi — Tailer «Tai» Olsson (angl. i franc.: "Tyler „Ty“ Olsson"; sünd. 28. viluku 1974, Galifaks, Uz' Šotlandii, Kanad), om kanadalaine kinon da änetoitandan akt'or.
Biografii.
Olsson om sündnu Galifaksha vl 1974, edelespäi sirdi elämhä Ottav-pälidnha, kus ezmäi openzihe «Kenterberi»-üläškolas, sid' — «Studio 58»-studijas.
Hän om tutab kut toižkäzižiden roliden vändai ningoiš popul'arižiš fil'miš kut «Iks-Ristitud 2», «Riddikan Hronikad», «Hämär. Sag. Päiduz. 1» i m. e. Olssonan kaikiš znamasižembiden roliden keskes — Mark Bingeman mel'kuva «93. reis»-fil'mas. Hän radab änetoitandan akt'oran mugažo.
Tajal om kaks' last ezmäižes akaspäi.


Taradaikin Igor'.
Igor' Georgijevič Taradaikin (; sünd. 28. sügüz'ku 1957, Rostov Donal, Rostovan agj, Venäman NFST, NSTÜ) om nevondkundaline i venämalaine kinon da dubläžan akt'or.


Jaja (sar').
Heittud kartaižele avaidusen tegijoil Jaja-saren fotokuva.
Jaja () om penikaine sar' Novosibirskan sariden sarištos, kudamb om avaitud vl 2013. Sil-žo vodel tal'vkun 4. päiväl se om oficialižikš mülütadud Venäman territorijha.
Saren pind — 0,0005 km², diametr — 200 m.


Jüväskülä.
Jüväskülä (suom. i, suomen virkand: [ˈjyvæsˌkylæ]) om Suomenman lidn valdkundan suvipalan keskuses. Se om valdkundan seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Kesksuomenma-agjan pälidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1837 Nikolai I-imperatoran käskön mödhe. Vspäi 1966 Jüväskülän universitet om olmas, nügüd'aigan 16 tuh. üläopenikoid om siš, kaik 40 tuhazesai opendasoiš lidnas.
Jüväskülä šingotase bumagan tehmižel (Metso), udištaban energijan edheotandoil (tulleigeneratoriden pästand), tedokeskuseks. Om Suomen il'mvägiden päsijaduseks, niiden Akademii om avaitud lidnas. Jogavozne «Suomen ralli»-aigtego () vedase lidnan ümbrištos vspäi 1951.
Geografijan andmused.
Lidnan suvipala ümbärdab Jüväsjärved, Tuomiojärv sijadase lidnan lodehes. Lidnan ühthine pind om 1466,35 km², sidä kesken saum vezid om videndez (295,42 km², 328 järved), lidnfartaliden pind — 99,25 km². Matkad Hel'sinkihesai om 234 km suvhe orhal, 270 km avtotedme vai 300 km raudtedme.
Eläjad.
Vl 2013 eläjiden lugu oli 133 420 ristitud. Markku Andersson radoi lidnan ezipämeheks vll 2004−2015.
Kodikelen mödhe (2016): suomen kel' — 95,0%, ročin kel' — 0,2%, toižed keled — 4,8%.


Laht (lidn).
Laht ([ˈlɑxti],) om Suomenman lidn valdkundan suves. Se om valdkundan kahesanz' surtte lidn eläjiden lugun mödhe, Päijät-Häme-provincijan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1445 kuti Hollol-volostin Laht-külä. Žilon oficialine aluz om pandud vl 1878. Se sai lidnan statusad vl 1905, vähemb mi 3 tuhad eläjid ristitišton lugunke.
Vn 2016 15.-17. päivil kezakud 7. suomalaiž-ugrilaižiden da samodižiden rahvahiden mail'man kongress oli männu lidnas.
Geografijan andmused.
Laht-lidn sijadase Vezijärven (suom. "Vesijärvi") suvirandal. Matkad Hel'sinkin keskushesai om 99 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal, 104 km avtotedme vai raudtel.
Vl 2018 lidnan ühthine pind oli 517,63 km², sidä kesken kuiv ma — 457,47 nellikkilometrad, sokaz ma oti ühesandest (58,16 km²).
Eläjad.
Vl 2010 kaiken lidnan eläjiden lugu oli 116 582 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 93,4%, ročin kel' — 0,4%, toižed keled — 6,2%.
Edeline lidnan pämez' oli Jürki Müllüvirta (, 2007−2018).
Joga vodel mail'man čempionat hihtandsportas oleskeleb lidnas.


Seinjogi.
Seinjogi (suom. i) om lidn da lidnankund Suomenman suvipalan päivlaskmas, Suvipohjanma-provincijan pälidn. Se om valdkundan seičemenz'toštkümnenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1868 kuti kund. Päraudtestancii om avaitud vl 1883 nügüdläižen lidnan keskuses, nimitihe sidä "Östermür" () vhesai 1897. Znamasine raudtesol'm oli tetab raudan i savikahan porhan tehmižel. Seinjogi sai lidnan torgusen oiktusid vl 1931, lidnan statusad vl 1960. Sirtihe pagenikoid sihe Tal'vsodan jäl'ghe. Oiged raudte ühtenzoitab Tamperehenke 1970-nziš vozišpäi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kürönjoki- i Autionkoski-jogiden randoil. Matkad Hel'sinkihesai om 300 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal, 360 km avtol vai raudtedme. Lähembaine järed lidn om Vas mererandal 60 km lodeheze.
Vl 2018 lidnankundan pind — 1 469,23 km², sidä kesken kuivma 1 431,77 km², vezi da sokaz tahond ottas 37,46 km².
Seinjogi-lidn jagase 14 rajonaks, ned alagajasoiš 59 žiloks da küläks.
Eläjad.
Vl 2005 eläjiden lugu oli 35 918 ristitud. Vll 2005 i 2009 ühtištuihe lähižid municipalitetoid lidnanke, i kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Mamankel' (2016): suomen kel' — 97,4%, ročin kel' — 0,2%, toižed keled — 2,4%.
Seinjogen sättutoitud tedoiden universitet om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Rovanem'.
Lidnan keskusen transportine kart (2012).
Rovanem' (suom. i; vai "Roavenjárga", inarisaam.: "Ruávinjargâ") om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan pohjoižes. Se om Laplandii-provincijan pälidn, valdkundan seičemetoštkümnenz' lidn eläjiden lugun mödhe, kaikiš suremb Evropan lidn pindan mödhe.
Istorii.
Ristitud mecaziba hirvid Rovanemin tahondas kahesa tuhad vozid tagaz. Nügüdläine eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1453. Se šingotihe kuldan samižen keskuseks 19. voz'sadaspäi i mecan varhapanendan edheotandoil.
Vspäi 1909 "Rovanem'-raudtestancii" om saudud. Laplandijan sodan aigan (sügüz'ku 1944 — sulaku 1945) vn 1944 redukus Germanijan imperijan sodaväged paniba eländpunktad mantazole lämoipaloil da poukahtusil. Om udessündutadud sodan jäl'ghe. Rovanem' sai lidnan statusad vl 1960.
Rovanem' šingotase mašiništonsauvomižel (gidravlik, veičed), kodielektronikan tehmižel, elektrusen pästandal i turizmal torguindanke. Joulupukkin rezidencii om saudud lidnas, bobuštuzkülä om avaitud vl 1985.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ounasjogen da Kemijogen ühthejoksmusen randoil (Baltijan meren bassein), 197 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Rovanemin fartalad sijadasoiš 8 km suvhe Pohjoižes polärižes pirdaspäi. Matkad Hel'sinkihesai om 832 km suvhe avtotel vai raudtedme.
Vl 2020 lidnankundan pind — 8 016,75 km², sidä kesken kuivma 7 581,51 km², vezi da sokaz tahond ottas 435,24 nellikkilometrad.
Klimat om ven. Heinkun lämuz +15,2 C°, vilukun — −11,8 C°, voden keskmäine lämuz om +0,6 C°. Paneb sadegid 618 mm vodes, enamba kezaku-elokus (61..79 mm kus). Lumikate venub pol'vot (kül'mku—sulaku).
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 48 056 ristitud. Vl 2010 ristitišt oli 60 090 eläjad, agjan koumandez. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 96,4%, ročin kel' — 0,2%, saamen keled — 0,2%, toižed keled — 3,2%.
Esko Lotvonen radoi edeližen lidnanpämehen (eloku 2012 — sulaku 2020).
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Laplandijan universitet i Laplandijan sättutoitud tedoiden universitetan pala.
Transport.
Raudtestancii sijadase Kemijogen oiktal randpolel. Avtobusühtenzoittuz om Venäman Murmansk- da Kandalakš-lidnoidenke.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport ("RVN", 644 tuh. passažiroid vl 2018, koumanz' surtte valdkundas) radab 10 km pohjoižhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Hel'sinkihe, sezonal Murmanskha, Amsterdamha i Parižha, tal'veližid čarterreisid Evropan äjihe maihe.


Kouvol.
Kouvol (suom. i, suomen virkand: [ˈkowvolɑ]) om Suomenman lidn valdkundan suves. Se om Kümenlakso-provincijan pälidn, valdkundan 11nz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1922. Raudtesol'men istorine keskuz oli pandud mantazole nevondkundaližen bombardiruindan tagut Tal'vsodan aigan (1939−40). Žilo sai lidnan statusad vl 1960. Vl 2009 ližaduihe viž penembad lidnad Kouvolan municipalitetha: Anjalankoski, Elimäki, Jaal (), Kuusankoski i Valkeal (suom. "Valkeala").
Geografijan andmused.
Lidnan keskuzpala sijadase Kümi-jogen (204 km pitte,, lankteb Suomen lahthe) hural randal tobjimalaz. Matkad Hel'sinkihesai om 134 km suvipäivlaskmha. Lähembaižed lidnad oma Kotk-meriport 40 km suvhe orhal, avtotel vai raudtel, i Laht 50 km päivlaskmha orhal, avtotedme vai raudtel.
Vl 2020 lidnankundan pind om 2 883,29 km², sidä kesken kuivma — 2 557,67 km², vezi i sokaz tahond ottas ühesandest (325,62 km²).
Eläjad.
Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 88 072 ristitud. Kaikiš suremb kogonaine ristitišt oli 95 022 eläjad vl 1985, edel lidnoiden ühtištust.
Mamankel' (2016): suomen kel' — 95,4%, ročin kel' — 0,3%, toižed keled — 4,3%.
Transport.
Allegro-üläkiruhjonuz tegeb seižutest lidnas, keskust Piterihesai om 285 km.
Galerei.
Lidnan keskusen ühthine nägu vn 2017 elokus.


Vas (lidn).
Vas (,) om Suomenman lidn valdkundan päivlaskmas, Botnižen lahten randpolel. Se om Pohjanma-agjan pälidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1606 "Mustasaari (Mussor)-külän" sijha. Aigan mandes ma libui, mererand tegihe edahaks, i vn 1852 suren lämoipalon jäl'ghe lidnad sirdihe udhe mererandha. Nügüd'aigan matkad Ročinman randhasai om vähemba 80 kilometrad. Vll 1855−1918 lidnan oficialine nimi oli "Nikolaistad" (mž. ročikš,) kolnuden Nikolai I-imperatoran muštoks.
Vas šingotase dizel'likutimiden tehmižel (Wärtsilä), mašiništonsauvomižel (Danfoss), elektrotehnikan pästandal (ABB) i opendusen keskuseks (koume universitetad i kahten universitetan filialad).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Baltijan meren Botnižen lahten randal, 6 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Hel'sinkihesai om 370 km suvipäivnouzmha orhal, 420 km avtotedme vai raudtel.
Vl 2018 lidnan ühthine pind oli 575,14 km², sidä kesken kuivma 364,67 km², sokaz ma — 4,87 km², meri 205,60 km².
Vas jagase 48 valičemižümbrikoks, ühtetas niid 12 administrativižhe lidnanlaptha.
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 58 335 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 67 620 eläjad vl 2016 i om nügüd'.
Vn 2016 andmusiden mödhe, suomen kel' om mamankeleks 69,1% täht lidnalaižišpäi, ročin kel' — 22,8%, toižed keled — 8,1%.


Hämenlidn.
Hämenlidn (,) om lidn Suomenman suves, Kanta-Häme-provincijan pälidn. Se om valdkundan nellänz'toštkümnenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Enzne.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1249 kuti Kronoborg (Tavastborg)-zamk (nügüd' Häme-lidnuz), se sai lidnan oiktusid vl 1639.
Vspäi 2009 lidnan ristitišt ližadui pol'tošt kerdad, sikš miše viž lähišt kundad ühtištuihe lidnanke, sidä kesken Renko-lidnankund.
Geografijan andmused.
Lidn om saudud peniš järviš ümbri, lodehline agj sijadase Vanajavesi-järven (150 km²) päivnouzmaižel randal. Hel'sinki — Tampereh avtote läbitab lidnan territorijad. Matkad Hel'sinkihesai om 98 km, Tamperehesai — 75 km.
Lidnan ühthine pind om 2 031,53 km², sidä kesken kuivma 1 785,02 km², sokaz ma om 246,51 km². Hämenlidn jagase 41 nimitadud mikrorajonha i 5 küläümbrikho, vai 51 valičemižümbrikho.
Eläjad da ižanduz.
Vl 1751 eläjiden lugu oli 649 ristitud. Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 66 827 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Suomen kel' om mamankeleks 94,8% täht, ročin kel' — 0,4%, toižed keled — 4,8% (2016).
Hämenlidn šingotase metallkonstrukcijoiden tegimel (Rautaruukki Corporation), pakuitesen tegimel (Huhtamäki Oyj), sodaavtoiden pästandal (Patria) i libutimiden firmal (Konecranes Oyj), mugažo valdkundan da opendusen aluzkundoil.


Kokkol.
Kokkol (, i edel 1977 vot "Gamlakarleby") om Suomenman lidnankund, lidn da sur' tondan-vendan port valdkundan päivlaskmaižel randal. Se om Keskpohjanma-agjan pälidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1620 ročilaižen Gustav II Adol'f-kunigahan käskön mödhe. Vl 1765 žilo sai torguindoiktusid. Mülütihe nenid kundoid municipalitetha: Kaarlel () vl 1977, Kälviä, Lohtai i Ullav vl 2009 ("Kälviä, Lohtaja, Ullava").
Kokkol šingotase laivansauvomižel da himižel tegimištol tobjimalaz, cinkan («Boliden AB») i kobal'tan («OM Group») tegimil, mugažo metallan i mecan ümbriradandan, tekstilin, plastikan i sömän tehmižen edheotandoid om lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Baltijan meren randal. Perhonjogi ümbärdab lidnad rajonid päivnouzmaspäi i lankteb merhe lidnan pohjoižes. Lähembaine znamasine lidn om Pietarsaari suvipäivlaskmha mererandadme, 32 km E8-avtotedme. Rahvahidenkeskeine ühthine lendimport kahten lidnan täht ("KOK") sijadase 19 km suvhe lidnan keskusespäi, tehtas reisid Hel'sinkihe (500 km suvhe), Kemihe i čarterreisid Keskmeren lebutahoiže.
Vl 2020 lidnankundan pind om 2 730,8 km², sidä kesken kuivma 1 445,44 km², vezi da sokaz tahond ottas 41,99 km², meri — 1 243,37 km².
Eläjad.
Vl 1964 eläjiden lugu oli 18 145 ristitud, vl 2010 — 46 257 ristitud, ühtištusen jäl'ghe lähižidenke kundoidenke vll 1977 i 2009. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Nell' ristitud videspäi elädas lidnankundan keskuses.
Suomen kel' om mamankeleks 84% täht, ročin kel' — 12,7%, toižed keled — 3,4% (2016).
Antti Isotalus radoi lidnan edeližen pämehen vll 1991−2016.


Mariehamn.
Mariehamn (, «Marijan merikar») om Suomenman lidn, avtonomižen Ahvenanma-provincijan pälidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1861 21. päiväl uhokud, nimitihe sidä Marija Aleksandrovna-imperatornaižen oiktastuseks.
Marienhamn šingotase avtonomijan keskusen aluzkundoil, turizmal i meritransportal. Om kaks' meriportad: päivnouzmaižel randal jahtoiden täht, päivlaskmaižel randal () ehtatimühtenzoitusen täht verhižidenke maidenke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Baltijan meren randal, pol'sarel. Vl 2018 lidnan pind mereta oli 11,8 km², meren pind — 8,95 km².
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 9 553 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Ročin kel' om mamankeleks 84,5% täht lidnalaižišpäi, suomen kel' — 4,9%, toižed keled — 10,6% (vn 2016 andmused).
Severziden-se valdkundoiden konsulused sijadasoiš lidnas, sidä kesken Ročinman päkonsuluz da Venäman konsuluz.


Iitti.
Iitti (mugažo suomen kelel; roč.: "Itis") om kund Suomenmas, sen Kümenlakso-provincijas, pohjoižhe Hel'sinkišpäi. 53 küläd om kundas.
Vl 2013 eläjiden lugu oli 6 975 ristitud. Kundan pind — 687,09 km², sidä kesken saum vezid 97,31 km² (14,2%). Nügüdläine kundan pämez' om Riku Rönnholm.


Kotk (lidn).
Kotk (suom. i) om Suomenman lidn da järed meriport Kümenlakso-provincijas. Se om valdkundan 19nz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1879 lidnan statusanke, no ende ročine Svensksund-lidnuz (suom. "Ruotsinsalmi") oli jo Kotkan sijas. Vspäi 1890 raudte ühtenzoitab lidnad Kouvolanke.
Kotk šingotase ohjastusen holišiden kompanijoil, logistikal («Steveco»), cellülozbumagaižel tegimištol («Stora Enso», «Kotkamills Oy»). Järed rahvahidenkeskeine meriport om saudud lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Suomen lahten randal, 0..87 m ü.m.t. korktusil. Matkad Hel'sinkihesai om 115 km päivlaskmha orhal, 164 km avtotedme vai raudtedme, Venäman röunhasai — 50 km päivnouzmha orhal. Lähembaižed lidnad oma Kouvol 40 km pohjoižhe i Hamin 15 km pohjoižpäivnouzmha.
Vl 2020 lidnankundan pind — 949,76 km², sidä kesken kuiv ma 271,95 km², vezi da sokaz tahond ottas 5,82 nellikkilometrad, meri om 671,99 km².
Eläjad.
Vl 2013 eläjiden lugu oli 54 869 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 62 tuh. eläjid 1970-nzil vozil, sid' se poleni migracijan tagut Hel'sinkihe tobjimalaz.
Eläjad mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 89,8%, ročin kel' — 1,0%, toižed keled — 9,2%.


Miehikkälä.
Miehikkälä (mž. suomen da ročin kelil) om kund Suomenmas, sen Kümenlakso-provincijas.
Kund om olmas vspäi 1887. 13 küläd mülüdas sihe. Kund sijadase suomalaiž-venämalaiženno röunanno.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 3 214 ristitud, vl 2010 — 2 210 ristitud. Kundan pind sokhata mata om 422,26 km². Antti Jämsen (suom. "Antti Jämsén") radoi kundan ezipämehen vozil 2012-2016.


Maardu.
Maardu (mugažo estin kelel) om Estinman lidn valdkundan pohjoižes. Se om Tallidnan päivnouzmaine ezilidn, mülüb Harju-makundha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1939 kuti Maardu-radnikžilo otmaha kävutamižhe fosforitan löudmižsijad, nimitihe järven mödhe. Vspäi 1963 oli alištunu Tallidnan tobmudele. Vl 1980 ühtenzoittihe žilod lidnanvuiččenke Kallavere-žilonke i anttihe lidnan statusad, no jätihe Tallidnas, Maardu oli mülünu sen Merirajonha. Vspäi 1991 Maardu om olmas eriližeks municipalitetaks, sil aigal mülütihe lidnha Muug-meriportad da lähižid kezakülätahondoid.
Maardu šingotase järedaks torguindmeriportaks i Iru-elektrostancijal (radab londuseližel gazal i murdoil). Saudud nevondkundaližen aigan himine «Estonofosforit»-kombinat om sauptud Estinman ripmatomuden endištusen jäl'ghe.
Geografijan andmused.
Lidn röunatab Tallidnanke päivlaskmas. Maardu-järv (1,7 km², pind om 33 m ü.m.t. korktusel) sijadase lidnan suves, Kroodi-oja lähteb sišpäi.
Eläjad.
Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 17 524 ristitud, se oli kaikiš suremb ristitišt vspäi 2001.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2011): venänikad — 61,88%, estilaižed — 24,81%, ukrainalaižed — 4,91%, vaugedvenälaižed — 3,77%, totarlaižed — 0,96%, suomalaižed — 0,50%, pol'šanmalaižed — 0,49%, litvalaižed — 0,47%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 2,21%.


Sindi.
Sindi (mugažo estin kelel,) om Estinman lidn valdkundan suvipäivlaskmas, Pärnun pohjoižpäivnouzmaine ezilidn. Mülüb Pärnun makundha. Om Torin volostin palaks vspäi 2017.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1833 radnikžiloks tekstil'fabrikanno. Raudteühtenzoituz om olmas vspäi 1928. Žilo sai lidnan statusad vl 1938. Vll 1957−1991 oli alištunu Pärnu-lidnan tobmudele oikti.
Sindi šingotase Pärnu-kurortan «magaduzsijaks». Pärnu-jogen padoseinän mantazolepanend zavodihe vn 2018 redukus i linneb vaumiž vodele 2021.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pärnu-jogen hural randal. Matkad Pärnu-lidnan röunhasai om 4 km suvipäivlaskmha kaikil teil. «Pärnu — Rakvere»-avtote i raudte oma saudud Pärnu-jogen oiktal randal, avtote ühtenzoitase Sindinke sildal.
Eläjad.
Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 4 076 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 4 548 eläjad vl 1989.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2011): estilaižed — 81,06%, venänikad — 14,84%, ukrainalaižed — 1,47%, suomalaižed — 0,81%, toižed rahvahad — 1,82%.


Rapl.
Rapl (estin kelel: "Rapla") om Estinman lidn valdkundan keskuzpalan lodehes. Se om Raplan makundan da volostin administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase Danijan makirjas vspäi 1241. Šingotaškanzihe makundan keskuseks 19. voz'sadan lopus, savičuntegim radaškanzi vl 1898. Vl 1899 «Tallidn — Vil'jandi»-raudte läbiti žilod, se mäneb päivnouzmaižeks röunaks. Vl 1993 Rapl sai lidnan statusad.
Rapl šingotase sauvondmaterialiden tehmižel (mujud da kleid) i maidtegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Vigal-jogen hural randal tobjimalaz (95 km pitte, Kazarin hura ližajogi, se lankteb Rigan lahthe), 67 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tallidnan röunhasai om 30 km pohjoižhe orhal, avtotel vai raudtel.
Koume žilod da 38 küläd mülüdas volostihe Raplan ližaks. Volostin pind — 243,3 km².
Eläjad.
Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 5 202 ristitud (makundan seičemendez), volostin — 9 051 ristitud (makundan nelländez). Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 6 271 eläjad vl 1989.
Rahvahad (2011) estilaižed — 95,75%, venänikad — 2,67%, suomalaižed — 0,48%, toižed rahvahad — 1,1%.
Irdkosketused.
*


Saue.
Saue (mugažo estin kelel) om Estinman lidn, Tallidnan suvipäivlaskmaine ezilidn. Sijadase Harju-makundas.
Istorii.
Sauen pert'kulu da usadib () om saudud 17. voz'sadal vai sen aigemba.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1920 kezaküläks kazvatamha saduid. Vl 1973 nimitihe kezaküläd Saue-küläks. Saue sai lidnan statusad vl 1993. Vozil 1960−1994 oli Tallidnan palaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Estinman lodehes, tazotahondas, 44 m korktusel valdmeren pindan päl. Pöudod da mecad ümbärtas lidnad.
Eläjad.
Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 5 514 ristitud, 93,3% heišpäi oma estilaižed, 4,7% — venänikad, 2,0% — toižed rahvahad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Vspäi 1998 «Saue JK Laagri»-futbolklub om olmas lidnas, vspäi 1996 muzikškol lapsiden täht radab.
Transport.
Raudteplatform om «Tallidn — Keil»-keskustal vspäi 1872. Vozil 1926-2011 raudtestancijan pert' oli olmas. Matkad Tallidnan keskushesai om 18 km, Keil-lidnan keskushesai om 7 km. «Tallidn — Pärnu»-avtoten i Tallidnan ümbräravtoten erižtazoristte om lidnan suves. Elektrojonused ajadas 27 minutas Tallidnan päraudtestancijhasai vspäi 1924.


Tap (lidn).
Tap (estin kelel: "Tapa") om lidn municipaližeta statusata da raudtesol'm Estinman pohjoižes. Om Tapan volostin keskusen, mülüb Lääne-Virun makundha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 13.-14. voz'sadal kuti Tapankülä. Se mainitase M. Eiseni:n Akademižen istorijan sebran kirjeižespäi vl 1482. Ricarin Taps-erižpert' (est. "Tapa-mõis") mainitase läz küläd vl 1629. Ezmäine jonuz tuli žilho raudtestancijanno vl 1870, saudihe «Revel' — Piter»-raudtejonod. Vl 1876 Tap kändihe raudtesol'meks, jonuz ajoi Jur'jev-lidnha. Tap sai lidnan statusad vn 1926 30. päiväl kezakud. Lidn oli Tapan rajonan administrativižeks keskuseks vll 1950−1962.
Tap šingotase raudten sortiruindstancijal, metalltegesiden pästandal (elektromagnitad, avtoiden heitmižsistemad) i armijan vägiden sijadusel (sodalendimport lidnan suves).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Valgejogen üläjoksmusen hural randal (est. "Valgejõgi", 85 km pitte, Suomen lahten bassein). Matkad makundan Rakvere-keskushesai om 25 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 30 km avtotedme vai raudtedme, Tallidnhasai om 77 km lodeheze.
Eläjad.
Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 5 896 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 10 851 eläjad vl 1979.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2011): estilaižed — 59,26%, venänikad — 31,72%, ukrainalaižed — 4,31%, vaugedvenälaižed — 1,73%, suomalaižed — 0,85%, litvalaižed — 0,54%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 1,59%.


Paldiski.
Paldiski (mugažo estin kelel) om lidn, sodabaz da jädumatoi port Estinman lodehes, Harju-makundas. Pakri-sared alištudas lidnan tobmudele mugažo.
Istorii.
Sur' Petr pani nügüdläižen eländpunktan alust meriportaks Pakri-sal'men randal vl 1718. Portan, majakan, lidnusen i žilon sauvomine oli vhesai 1726 i seižuhti Petran kolendanke. Žilo portanno nimitihe "Rogervik:aks" () vspäi 1723. Jekaterina II jätksi sauvomišt, no päti tehta Kronštadtad kaičendportaks vn 1768 Senatan edespaginad jäl'ghe. Vozil 1762−1922 oficialine nimituz oli "Baltine Port" (), estin nimituz oli "Baltiski" vspäi 1733, sid' oficialižikš "Baltiski" Estinman ripmatomudenke, i vspäi 1933 om nügüdläiženke nimenke. Lidnan status om anttud vl 1783.
Nevondkundaližel aigal atomižiden VA-laivoiden sodameribaz oli lidnas, mugažo il'mvastaižen kaičendan raketbaz da sodalendimport oli lidnan saubaližel territorijal. Vozil 1994−1996 Paldiski mülüi Keil-lidnha. Estinman sodavägiden erazvuiččed toižendad sijadasoiš lidnan sodabazas.
Tulleienergopark om saudud. Tedon da tegimišton Pakri-park šingotase lidnan päivnouzmaižen röunanno.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Suomen lahten suvirandal. Matkad Tallidnan keskushesai om 52 km päivnouzmha avtotedme.
Eläjad.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 4 081 ristitud. Ristitišt poleni vspäi 1991 (8,1 tuhad).
Lidn om äirahvahaline. Estilaižed oma 32,8% vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe. Toižed rahvahad oma enamba pol't ristitištos. Hristanuskondan 4 pühäpertid om lidnas.
Transport.
Kaks' meriportad jüguiden täht om lidnas, pohjoine i suvine. Poltusen kaičendterminal, kivivoinümbriradai terminal, konteinerterminal oma olmas portoiš. Raudtestancii om olmas vspäi 1870 «Paldiski — Tallidn — Tosno»-raudtel. Ehtatim ujub Ročinman Kapellskär-porthasai.


Keil (lidn).
Keil (,) om Estinman lidn da raudtesol'm valdkundan lodehes. Se om Tallidnan suvipäivlaskmaine ezilidn, mülüb Harju-makundha.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Danijan lidnusiden kirjas vl 1241. Läz 13. voz'sadan lopuspäi kivine jumalanpert' i žilo senno sijazihe Keil-jogen oiktal randal. Vll 1950−1962 lidn oli Keilan rajonan administrativižeks keskuseks. Nevondkundaližen aigan "Tankipolk" (sodabaz) radnikoiči lidnanno, jäihe vaiše erasid pertid sišpäi vodele 2009.
Lidn šingotase elektromašiništon tehmižel («Harju Elekter»-kompanijan päfater da edheotandad, suomen Ensto-kompanijan tegim).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ühtennimižen jogen hural randal läz täuzin (112 km pitte, Suomen lahten bassein), 35..45 m ü.m.t. korktusil. Matkad Tallidnan röunhasai om 15 km pohjoižpäivnouzmha, keskushesai — 25 km pohjoižpäivnouzmha orhal, avtotel vai raudtedme Saue-lidnan kal't. Elektrificiruidud raudte ühtenzoitab Keilad Paldiski-lidnanke i Riisipere-žilonke mugažo.
Eläjad.
Vl 1939 eläjiden lugu oli 1 172 ristitud, vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe — 9763 ristitud. Vspäi 1990 ristitišton lugu vajehtub 9,5..10,2 tuhad eläjid röunoiš, kaikiš suremb oli 10,2..10,7 tuh. ristituid vl 1990.
Rahvahad (2011, enamba 0,4%): estilaižed — 84,9%, venänikad — 11,0%, ukrainalaižed — 1,4%, suomalaižed — 0,6%, vaugedvenälaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 1,6%.


Vas.
Vas om veroline verestai muiged väll' alkogoline jom, ei voib olda enamba 1,2%, erasti — 2% spirtad GOST:an mödhe.
Vaumitas jauhospäi i rugihižes vai ozraižes idüjauhospäi, vai pandas kuivad rugižleibäd, voib ližata hajukahid heinid, met, lehtezvahad; tehtas svöklaspäi, fruktišpäi, marjoišpäi. Kävutadas jomižeks (magitoittas saharal), mugažo slokostämhä kezališt vilukeitost.
Voib muigenzoitta ezisubstancijoid, sid' tegese väll'alkogoline jom. Voib keitta niid, kut tegihe Venäs edel 12. voz'sadad, i vas tuleli vägevamban da sagedamban mi nügüd'aigaine olud, voib oli kon'aktuda sišpäi.


Töröčik Mari.
Mari Töröčik (; sünd. 23. kül'mku 1935, Pel'-külä, Heveš-agj, Mad'jaranma) om mad'jaralaine aktris.
Hänen kaikiš znamasižembad rolid oma "Körhinta"-, "Édes Anna"-, "Szent Péter esernyője-", "A Pál-utcai fiúk-", "Szamárköhögés-" da "A napfény íze"- fil'miš.


Vezinouzendoiden ma.
«Vezinouzendoiden ma» () om voden 2005 kanadiž-britanine dramfil'm. Režissör — Terri Gilliam.


Mängel Piret.
Piret Mängel (mugažo estin kelel; ezimeletaden, sünd. 13. viluku 1969, Tallidn, Estinman NST, NSTÜ) om estilaine aktris.
Kaikiš tetabamb rad kinos om Akatavan — Sen, Kudamban Unikuvadab rol'. Hänen elo kinokar'jerhasai i jäl'ges sidä om tundmatoi tarkoiktas, no, ezimeletaden, hän om sündnu vl 1969 Tallidnha, i nügüd' hän eläb Milanas (Italii), radab model'agentuses.


Lindberg Čed.
Čed Tailer Lindberg (; sünd. 1. kül'mku 1976, Maunt Vernon (Vašington), AÜV) om amerikalaine akt'or.
Biografii.
Om sündnu vl 1976 Maunt Vernonha (Vašington-štat). Openzihe Maunt Vernonan Üläškolas. Ezmäine «tozine» rol' oli «Must vell'kund»-fil'mas (1997); kinokritikanmehed vastsiba hänen akt'orvändon pozitivižešti. Edelespäi Čed fil'mzihe tobjimalaz erazvuiččiš serialoiš, ningoiš, kut «Kirhuline abu», «Baffi — vampiroiden murendai» da «Peitmaterialad». Hänen tetab kinomel'kuva om Džessin rol' «Forsaž 1»-fil'mas (2001).


Uusberg Pärt.
Pärt Uusberg (mugažo estin kelel; sünd. 16. tal'vku 1986, Rapl, Estinman NST, NSTÜ) om estilaine akt'or, muzikankirjutai da dirižor.
Kar'jer.
Pärt om tetab kut Joosepan rolin vändai populärižes «Klass»-fil'mas. Nügüd' hän radab muzikankirjutajan: hän om kirjutanu muzikad «Kaumištkacujan tütär»-, «Peitol'ne puišt»- da «Risttulleiš»-fil'miden täht.


Buše Viktor.
Viktor Lui Arman Buše (; sünd. 24. eloku 1877, Ruan, Francii — kol. 21. uhoku 1942, Vil' d'Avre, Francii) oli francijalaine akt'or.
Biografii.
Viktor Buše om sündnu vl 1877 Ruanha. Opendusen aigan üläškolas ezini norištteatran mülükundas. Radoi buhalteran, a jäl'ges radnikoičendad armijas hän sirdi elämižhe Parižha, kus radoi sijaližes teatras. Scenal da (edelespäi) kinos hän linni tetabaks ičeze komižen ökötandan tagapäi.
Vl 1927 tegihe Mišod'je-teatran direktoraks. Oli Dramatižiden artistoiden associacijan pämehen.


Vepsläižen kodin südäin.
«Vepsläižen kodin südäin» () om voden 2012 Venäman dokumentaline fil'm veroližen vepsän külän polhe. Siš om venäkel'žid titroid.
Fil'mas starinoitas vepsläižiden veroližen elämižen sijoiš, rahvahan pertin sauvondan tradicijoiš, pertiden dekorativižiš čomitesiš da vepsän küläpertin südäisädoiš, ižanduzsauvusiš da niiden kävutamižes, kodiradoiš da kodiradonmahtoiš, niiden tämbäižen sijas vepsän elos.
Fil'man tehtes abuhu tuliba Zinaida Strogal'ščikovan «Традиционное жилище Межозерья»- (1986 v.) da «Vepsläižed»- (2008 v.) kirjad.
Vladimir Slavov tegi kaiked kinofil'mdandad. Vepsläine Noid-fol'klorgrupp abuti tehta kulundkuvatust fil'man täht.
Fil'man pätegijad — Vladimir Slavov i Larisa Smolina.


Disnei Uolt.
"Newman Laugh-O-Grams" (1921) — Uolt Disnein (ühtni iče) ezmäižed 12 mul'tfil'mad, fil'mzihe «Laugh-O-Gram»-studijas, ozutihe «Newman»-kinoteatras.
Uolter Elajas Disnei (), mugažo om tetab Uolt Disnei'":kš ("Walt Disney" anglijaks, IPA: ['wɔlt 'dɪzni]; sünd. 5. tal'vku 1901, Čikago, Illinois, AÜV — kol. 15. tal'vku 1966, Berbank-lidn läz Los Andželesad, Kalifornii, AÜV), — AÜV:oiden mul'tiplikacijan čomamahtai, režissör, akt'or, kinotarinantegii da prodüser. «Walt Disney Productions»-kompanijan alusenpanii, kudamb kändihe nügüd' mul'timediižeks «The Walt Disney Company»-imperijaks. Sädab kinod kanzaližen kacundan täht.
Sädamižen znamoičend.
Disnei om ezmäižiden kulund-, muzikaližen da täuz'piduzližen mul'tfil'miden tegii mail'man kinematografan istorijas. Ičeze elon aigan hän kuvazi 111 fil'mad režissöraks da völ oli 576 fil'man prodüseran. Disnejale lahjoitihe 22 Oskar-premijan statušt kut fil'miden prodüserale korktoiš edessatusiš kinočomamahtos da Irving Tal'bergan premijad, mugažo anttihe äjid toižid premijoid da arvlahjoid.
Biografii.
Uolt oli sündnu Elias Disnei-sauvojan (irlandijalaine Kanadaspäi) i hänen Flora-akan (anglijan i saksan augotižlibundanke) kanzha, oli nellänz' poig videspäi. Laps'aig mäni Missuri-štatan fermas i štatan Kanzas-pälidnas. Uolt Disnei ühtni Ezmäižhe mail'man sodha kirhuližen abun avton vedajaks.
Čomamahton šingotai zavodi kar'jerad rekalaman da komiksiden pirdandfirman sädandal vodel 1920. Vl 1923 Uolt sirdi Los Andželesan Gollivudha i pani «Walt Disney Productions»-kompanijan alust Roi-vellenke. Se oli pen' animacine studii i vhesai 1937 pirdi i pästi lühüdoid mul'tfil'mid, zavottihe Ljuis Kerrolan «Alisa čudoiden mas»-starinoiden animacijaspäi. Vn 1938 kanman ozutadud täuz'piduzline animacine «Vauged lumineižne da seičeme gnomad»-fil'm toi kommertišt satust (8 mln US$) da tetabut Disnejale. Suren satusen jäl'ghe hänen kompanii pästaškanzi toižid mugoižid fil'mid Evropan sarnoiden mödhe da ičetehtud melel personažidenke: «Pinokkio» (1940), «Fantazii» (1940), «Dambo» (1941), «Bembi» (1942).
Vspäi 1948 Disnei sädi prodüseraks openduzfil'miden serijad londusen mödhe. Vll 1953−1955 ezmäine sarnaline kunigahuz — Disneilend om saudud 50 km suvhe Los Andželesan keskusespäi. Vl 1964 «Meri Poppins»-müzikl ühthepani akt'oriden rolid animacijanke ezmäižen kerdan (5 Oskar-premijad). Tetab prodüser navedi tabakod i koli vl 1966 tävun rakaspäi.
Kanz.
Disnei nai vn 1925 heinkus, oti akaks ičeze studijan Lilian Bounds-sekretarid (1899−1997). Naprihe sada last, no ak taci last kaks' kerdad. Daiana Meri (1933−2013) oli üks'jäižen tütren, sünduti seičeme last. Toine Šeron Meri-tütär (1936−1993) oli tütrindaman. Mel' tuli Disnein pähä kävelten tütridenke mugoman bobuštuzpuišton sädamižes, kus mel'hetartuz oliži lapsiden i täuz'kaznuziden täht ühten aigan.


De Montema Damian.
Damian de Montema (; sünd. Avstralii) om avstralijalaine akt'or.
Biografii.
Damian openzihe Pertan Ezinendčomamahtoiden Päivlaskmaižavstralijalaižes akademijas.
Akt'or fil'mzihe avstralijalaižiden serialoiden rives, tobjimalaz toižkäzižiden personažiden roliš.


Emi S'juzi.
S'juzi Emi (; sünd. 17. sulaku 1981, London, Sur' Britanii) om britanijalaine (anglijalaine) aktris, model' da blogger.
Biografii.
Om sündnu Londonha vl 1981, Rahvahaližiden penziifondoiden associacijan Ron Emi-ezimehen i alaškolan Evelin Emi-opendajan kanzha. Vanhembad eriganziba, i S'juzi jäi elämaha tatanke da emindamanke. Hänel om Linn-sizar mugažo, kudamb om genetikantedomez'. S'juzi openzihe Uil'jam Perkinz-seran kolledžas da Strod-kolledžas, molembad sijadasoiš Surrei-grafkundas.
Aktris radoi Kunigahan rahvahanteatras. Vl 2001 fil'mzihe «Futbolistoiden akad»-serialas; Emi kändihe populärižeks todesižišti arni Šardonen rolin tagapäi neciš serialas. Hänen toižed tetabad radod oma «Modil'jani»-, «Madamuazel' Mušketör»- (pärol') da «Surmanlabirint»-fil'miš. Edestab TV-serialoiden rolid tobjimalaz.
S'juzi om tetab mugažo kut model'. Hän vedab ičeze modakaz "blusherandblogging.com"-blog.
Besedoiči irlandiženke Rob Kerni-regbinvändajanke koume vot, vhesai 2012. Vastlese Džetin Džons-TV-vedajanke.


Blek Lukas.
Lukas Jork Blek (; sünd. 29. kül'mku 1982, Dekeiter (Alabam), AÜV) om amerikalaine akt'or, kudamb tegihe tetabaks Šon Bosuellan roliš «Forsaž 3»- da «Forsaž 7»-fil'miš.


Jakobi Doreen.
Doreen Jakobi (; sünd. 28 uhoku 1974, Potsdam, GDT) om germanijalaine aktris da enzne model'.


Roman Pol.
Pol Roman (; sünd. Sidneihe, Avstralii) om avstralijalaine akt'or.


Pekuin Anna.
Anna Helen Pekuin (kirjutadas erasišti kut Pakin) ([ˈpækwɪn]; sünd. 24. heinku 1982, Vinnipeg, Manitob, Kanad) om kanadalaiž-udenzelandijalaine aktris.
Biografii.
Om sündnu vl 1982 Vinnipeg-lidnha. Anna om noremb laps' ičeze kanzas: hänel om veik Endrü (režissör) da sestrii Katä (politikanmez'). Vl 1986 hän ajoi Udhe Zelandijaha kanzanke, i vl 1995 sirdi Los Andželesha jäl'ges vanhembiden erigotust.
Ezmäine rol' om avstralijalaižes «Pianin»-fil'mas (1992). Varastamata nece akt'ordebüt toi «Oskar-premijad» hänele tagaman parahimas debütižes naižroliš. S. v. hän linni sen arvlahjan ühteks kaikiš norembiš laureatoišpäi. Neižne ei himoičend fil'mdas enamb, no jäl'ges ajandad Amerikha fil'mzi möst (fil'miš da reklamas).
Päiči kinos, vl 2001 ezini Londonan teatran lavastusiš.
Tetpas-žo om, hänen kaikiš znamasižemb kinomel'kuva om Rougan rol' franšizas Iks-Ristituiden polhe.


Asad Bašar.
Bašar Hafez al'-Asad (; sünd. 11. sügüz'ku 1965, Damask, Sirii) om 16. da nügüdläine Sirijan prezident da armijan päkäsknik, vs 2000 heinkun 17. päiväspäi rattemata.


Džerri (fil'm).
«Džerri» () om Gas Van Sentan kinodram hänen trilogijaspäi surman polhe.
Süžet.
Kaks' prihad, kudambid kuctad Džerrid, tuldas rahvahatomaha maha, jättas ičeze avton i töndudas mittušt-se "kalušt" ecmähä. Ezmäks kaik mäneb hüvin, no sid' hö tärttas, miše oma segoinuded...


Kalašnikov Mihail.
Mihail Timofejevič Kalašnikov (; sünd. 10. kül'mku 1919, Kur'j-külä, Altajan gubernii, Venäman valdkund — kol. 23. tal'vku 2013, Iževsk, Udmurtijan Tazovaldkund, Venäma) oli nevondkundaline i venämalaine ambundazegiden inžener-konstruktor, tehnižiden tedoiden doktor (1971), leitnantjenaral (1999).
Hän tegihe tetabaks kaiked mail'madme Kalašnikovan avtomatan sädandan tagut.


Düflo Rafael'.
Emil' Anri Rafael' Düflo (; sünd. 30. viluku 1858, Lill', Francii — kol. 21. viluku 1946, Pariž, Francii) oli francijalaine teatr- da kinoakt'or. Düflo fil'mzihe lamanas kinos.
Biografii.
Oli sündnu vl 1858 Lillihe. Vl 1884 ühtni «Komedi Fransez»-teatrha. Oli sen arvostuzühtnijan vspäi 1896 vhesai 1924.
Oli Dramatižen čomamahton rahvahankonservatorijan professoran. Hänen openikoiden keskes — akt'orad i aktrisad: Šarl' Buaje, Madlen Reno, Mari Bell', Edviž Föjer da toižed; sab mugažo nimitada Ügett Düflo, kudamb om tehnus Düflon akaks.
Düflo om kolnu Parižha vl 1946, mahapandud sen Per-Lašez-kaumžomas.


Tova Mageina.
Mageina (Madžeina) Tova (), todesine nimi — Mageina Begtrap (angl.: "Mageina Begtrup"; sünd. 26. heinku 1979, Gonolulu, Havajad, AÜV), om amerikalaine aktris.
Biografii.
Mageina om sündnu vl 1979 Gonolulhu, sodalekariden kanzha. Hän sirdi Klarksvillha kanzanke, sid' — Našvillha, kus openzihe Martinan Lüteran Kingan keskškolas. Edelespäi openzihe Kalifornijan čomamahtoiden üläškolas.
Fil'mzihe tobjimalaz serialoiš. Kaikiš tetabambad Tovan rolid oma «Uz' Žann d'Ark»-serialas (Glinisan Fil'jolan rol') da Ursulan kinomel'kuva franšizas Baukoimehen polhe.
Eläb Los Andželesas.


Marsel' Montil'.
Marsel' Montil' (), todesine nimi — Marsel' Madalena Montalenti (monak. i franc.: "Marcelle Madeleine Montalenti"; sünd. 8. kezaku 1892, Monako — kol. 8. kül'mku 1950, Pariž, Francii) oli monakolaiž-francijalaine teatr- da kinoaktris.
Kar'jer.
Hänen ezmäine rol' oli «Kaks' pened Iisusad»-lühüdpiduzližes lentas (1910).
Kaiked fil'mzihe enamba mi 40 fil'miš, no hänen kaikiš tetabamb rol' om «Rajuden lapsed»-fil'mas (1945).


Sankt-Goaran linii.
Sankt-Goaran linii, das-dat linii vai was-wat linii — germanijan dialektologijan om izogloss, kudamb erigoitab dialektoid, kudambiš /t/ (pohjoižemb) jäi sanoihe "dat" («se») i "wat" («mi»), i dialektoid, kudambiš nece kulund linni /s/-ks: "das, was" (standartižes keles). Linii mäneb päivnouzmaspäi päivlaskmpol'he i läbitab Reinan läz Sankt-Goar-lidnad.


Holodnaja Vera.
Vera Vasil'jevna Holodnaja, neiččes — Levčenko (,; sünd. 5. eloku 1893, Poltav, Venäman imperii — kol. 16. uhoku 1919, Odess, Venäman Suvi), oli ukrainalaiž-venälaine lamanan kinon aktris.
Hän oli üks' ezmäižiš todesižiš Venäman fil'mdivoišpäi. Fil'mzi äjiš lamanoiš fil'miš.


Golos.
«Golos» (— "«Än'» ") om Venäman Ezmäižen kanalan populärine vokaline TV-konkurs, «valdkundan vokaline päkonkurs». Se om «The Voice of Holland»-muzikkonkursan adaptacii Venäman täht. Konkursan radinkel' om venäkel'.
Tehtas vlpäi 2012; nügüdläižele kurole seičemenz' sezon mäni.
Vedai — Dmitrii Nagijev. Näradoičijad videndes sezonas oliba Grigorii Leps, Polina Gagarina. Enččel näradoičijoikš oliba Dima Bilan, Pelageja da Leonid Agutin (ezmäižed koume sezonad), Aleksandr Gradskii, Basta. Aleksandr Gradskii oli näradoičijan nell' kerdad vlpäi 2012 vhesai 2015, miše om programan eriline rekord.


Volčkov Sergei Valer'jevič.
Sergei Valer'jevič Volčkov (,; sünd. 3. sulaku 1988, Bihov, Vaugedvenäman NST, NSTÜ) om vaugedvenälaiž-venälaine pajatai.
Om «Golos»-projektan 2. sezonan vägestai (näradoičii — Aleksandr Gradskii). Siloi hän om sanu 75% TV-kaclijoiden änid.


Garipova Dina.
Dina Fagimovna Garipova (,; sünd. 25. keväz'ku 1991, Zelenodol'sk, Tatarstan, Venäman NFST, NSTÜ) om venämalaine pajatai naine, kudambal om totarine augotižlibund.
Hän om «Golos»-projektan 1. sezonan vägestai (näradoičii — Aleksandr Gradskii); siloi Dina om sanu läz 54% TV-kaclijoiden änid.
Hän mugažo ezini vn 2013 «Evrovizii»-konkursal, kus pajati «What If»-pajon. Dina sai 5-nden sijan (174 čokkoint).


Faktor A.
«Faktor A» (— "«A-faktor»") oli venälaine vokaline TV-konkurs. Se om «The X Factor»-muzikkonkursan adaptacii Venäman täht. Tehtihe sidä vlpäi 2011 vhesai 2013; kaiken oli vaiše koume sezonad.
„Konkursan emäg“ (žürin ezimez') oli Alla Borisovna Pugačova. Vedajad — Filipp Kirkorov (kaik sezonad), Vladimir Zelenskii (1. sezon) da Aleksei Čumakov (2. sezon). Nügüdläižed näradoičijad oliba Roman Jemel'janov, Lolita Milävskaja, a mugažo Boris Krasnov (1. sezon) da Igor' Nikolajev (2.—3. sezon).


Savin Sergei.
Sergei Anatol'jevič Savin (; sünd. 23. viluku 1985, Južnii (Ust'-Labinskan rajon), Krasnodaran rand, Venäman NFST, NSTÜ) om venämalaine pajatai.
Om «Faktor A»-projektan 1. sezonan (2011) vägestai (näradoičii — Boris Krasnov).
Hänen prodüser om Alla Pugačova.


Aleksei Sulima.
Aleksei Sulima (), todesine nimi — Aleksei Mehräkov (; sünd. 8. uhoku 1990, Barnaul, Altajan rand, Venäman NFST, NSTÜ), om venämalaine pajatai hiphop-žanras.
Om «Faktor A»-projektan 2. sezonan (2012) vägestai (näradoičii — Igor' Nikolajev).


Mali (pajatai).
Mali (), todesine nimi — Olesä Sedogina (ven.: "Олеся Седогина"; sünd. 15. eloku 1982, Tol'jatti, Kuibiševan agj, Venäman NFST, NSTÜ) om venälaine poppajatai.
Om «Faktor A»-projektan 3. (jäl'gmäižen) sezonan (2013) vägestai (näradoičii — Igor' Nikolajev).


Itson Meri Ellen.
Meri Ellen Itson () om amerikalaine aktris da lavastai.


Käro Kirill.
Kirill Käro (mugažo estin kelel,; sünd. 24. uhoku 1975, Tallidn, Estinman NST, NSTÜ) om estilaiž-venälaine teatr- da kinoakt'or.
Biografii.
Om sündnu vl 1982 Tallidnha. Openzihe Lasnamägen venälaižes gimnazijas. Edelespäi, jäl'ges ajandad Moskvha, openzihe Borisan Ščukinan teatruniversitetas. Ezini Armen Džigarhanänan moskvaližes dramteatras. Vlpäi 1999 vhesai 2004 vändi rolid Estinman venälaižes teatras. Vl 2005 pörzihe Moskvha, kus ezineb erazvuiččiš teatroiš dai fil'mdab aktivižešti kinos da serialoiš.
Hänen kaikiš tetabambad kinomel'kuvad oma Slavan rol' «Likvidacii»-serialas da pärol' «Nühaidai»-serialas.


Himii.
Himii om tedo substancijoiš, niiden ičendoiš, sauvoses, toižetamižes himižiden reakcijoiden tagut i käskusiš, kudambiden mödhe nened reakcijad tegesoiš.
Londusentedon pala, om äi kosketusid fizikanke i biologijanke. Erižed disciplinad tedoitas niid kosketusid. Himii om tedo molekuloiden da ioniden toižetamižes, eile atomoiden.
Himijan mahtused šingotihe ristitkundas amussai. Lämuden kävutand, sömän i zelliden vaumičend, nahkoiden dubind oliba istorijanedeližiš kundoiš völ. Möhemba käziradajiden mahtused otaškanzihe toižid himižid processoid metallurgijas, padoiden i stöklan tehmižes. Himine tedo putui evropalaižile arabalaižišpäi tobjimalaz heiden tulendan Ispanijan territorijha jäl'ghe vl 711, i nimitihe tedod «alhimijaks» pit'kan aigan araban virkandan mödhe.


Biohimii.
Biohimii (biologine vai fiziologine himii) om tedo eläbiden stajiden da organizmiden himižes mülündas i himižiš proccessoiš, kudambiden mödhe niiden elonradmine tegese.
Tedon nimituz kävutase tärtuseks 19. voz'sadan keskespäi. Saksalaine Karl Neiberg-himik tariči sidä tedoterminaks vl 1903.
Biohimii šingotase läz sada vot biologijan i himijan röunal. Ristitud ottas kävutamižhe biohimižid processoid amuižes aigaspäi, no ei voigoi sel'gitada niid ende. Mugomad processad oma leibän paštand, saguden i vinan tehmine, nahkoiden ümbriradmine. Tarbhaižuz spravitada läžundoid käski meletada zell'kazmusiden ičendoiš i substancijoiden reakcijoiš organizman südäimes. Söm i mujud kazmusišpäi pidihe olda varuitomikš. Amuižed tedomehed süttiba il'man i sömän roliš eläbiden elonvaratoitmižes.


Himine ühtnend.
Himine ühtnend om palakaz substancii, kudambha mülüdas himižešti sidotud kaks' vai enamba erazvuiččiden elementoiden atomad (m.n. geterosüdäitukuižed molekulad).
Voib lugeta himižikš ühtnendoikš mugažo nenid bazižid substancijoid, ku niiden atomad oma ühtenzoittud kovalentižel kosketusel: azot, hapanik, jod, brom, hlor, ftor, ezimeletaden astat-ki.
Himižen ühtnendan mülünd kirjutase himižen formulan nägul, sen ližaks sauvond kuvadase strukturižel formulal. Himižed ühtnendad alištudas mülündan kaikenaigaižusen i kosketusiden äikerdoičendan käskusile.
Kävutadas himižen analizan metodoid (oz., kolorimetrii, hromatografii) löudmaha himižen ühtnendan kvalitativišt i kvantitativišt mülündad. Analitine himii tedoidab niid metodoid.


Muiktuz.
Muiktuz om himine ühtnend, kudamb voib antta vezinikan kation (m. n. Brönstedan muiktuz), vai ühtnend, kudamb voib otta ičheze elektronine par kovalentižen sidon sündumiženke (L'juisan muiktuz).
Meiden elos da tehnikas, konz pagištas muiktusiden polhe, pidadas tärtmižes Brönstedan muiktusid. Nened muiktused sätas vezisegoitesihe gidroksonijan ioniden (H3O+) liig. Neniden ioniden olemine segoiteses andab muiktad magud, ned voidas vajehtada indikatoriden muju. Gidroksonijan ioniden luja koncentracii ajab ärdutandan.
Muiktusiden vezinikan likujad atomad voidas vajehtuda metalloiden atomoidenke; siloi sündudas solad, kudambihe mülüdas metalloiden kationad da muiktuzjändusiden anionad.


Protistad.
Protistad ("amuižgrekan kelel" πρώτιστος "protistos" «ezmäine ezmäižišpäi») om parafiline grupp. Mülütadas sihe kaikid eukariotoid, kudambid ei voi lugeda živatoikš, kazmusikš da senikš. Šingotadas pol'tošt milliardad vozid.
Saksalaine Ernst Gekkel'-londusentedoidai da filosof tariči «protista»-nimitust vl 1866. Tärtuz kävutase nügüd'aigaižes el'genduses vspäi 1969, konz Robert Uitteker oti sidä viden biovaldkundan sisteman ümbrikirjutandan täht.
Jagadas protistoid koumeks gruppaks, kaik ned oma parafiližed mugažo: živatanvuiččed ("Protozoa"), kazmusenvuiččed ("Protophyta") i senenvuiččed organizmad. Protistoiden klassifikacii vajehtase lujas, erigoittas monofiližid erikoid genetižen evolücijan uziden andmusiden mödhe.
Protistad oma üks'stajižed päiči erasiš-se rusttoiš šoll'oiš, voidas eläda kolonijaks paksus, kudehiden sädandata. Üks'stajižed sätas cistad (sanktad kor't) sättumatomiš arvoimižiš, no jädas elegiš.


Kalo Frida.
Frida Kalo de Rivera () vai Magdalena Karmen Frida Kalo Kal'deron (isp.: "Magdalena Carmen Frieda Kahlo Calderón"; sünd. 6. heinku 1907, Kojoakan, Mehiko, Meksik — kol. 13. heinku 1954, sigä-žo) oli meksikalaine pirdai, lujas tutab ičeze avtoportretoiden tagut.
Kalon sädamine om lujas valatoittud ezikolumbižen Amerikan rahvahiden kul'tural da čomamahtol. Hänen čomamahtstil' harakterizuiše erasti kut lapseline vai folk-art. Sürrealizman alusenpanii Anri Breton lugi Kalod sürrealistaks.
Kalon tervhuz oli kaiken olnu väll'. Konz Frida oli kuz'vozne, hänel oli poliomielit, sid' hän putui jügedha tranportavarijha. Vl 1929 hän läksi mehele Rivera Diegon taga, i, kut hänen mužik-ki, pid'oiteli kommunistoid.


Mägi.
Mägi om reljefan pozitivine form. Se om izoliruidud ümbrišton libutez tazon tahondan päl. Mägel om nägubid pautkid da agj.
Mägenpäiden harakteran mödhe jagadas niid gruppihe: pikanvuiččed, platonvuiččed, kuplonvuiččed da toižed. Vedenalaižiden mägiden päd tegesoiš erasti sarikš. Erištadas tektonodenudacionižid i vulkanižid mägid sündundan mödhe.
Kaikuččel mägel om kaks' korktust: absolütine (meren tazopindanke rindataden) i relätivine (ümbärdajan tahondan mödhe). Kaikiš korktemb Man mägi om Džomolungm (8848 m). Ku libuda vastmägehe, ka tegese vilumb da närakomb, klimatižed vöned vajehtadas toine toižen jäl'ghe.


Anomalii.
Anomalii (grekan kelespäi — "ανωμαλία") om čurazund normaspäi vai ühthižes käskusenmärižusespäi, vär olend.


Lendai alamalaine.
«Lendai alamalaine» (pirdai — Čarl'z Templ Diks)
a>“-fil'maspäi. Se om tipine laivan mahtuz kinos.
«Lendai alamalaine» (,) om legendine näguzpurehlaiv, kudamb ei voi ujuda randha, i kudambale pidab igäks kalaita meredme.
Veron mödhe, ristutud nähtas «Lendajad alamalaišt» edahanpäi, erasti vauvasen oreolan ümbrištos. Konz «Alamalaine» vasttab toižen astjan, sen mez'kund naprib andmaha tedotusid ristituiden kal't ičeze heimolaižile (om tetpas, miše hö koliba rištan). Merenlegendiden mödhe, vasttuz necen laivanke tob goräd.


Tverin agj.
Tverin agj () om Venälaižen Federacijan subjekt (agj).
Se mülüb Federaližhe keskuzümbrikho.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Tver'.
Istorii.
Tverin agj om olmas vs 1935 vilukun 29. päiväspäi. Vhesai 1992 semendkun 16. päivhäsai nimitihe sidä "Kalininan agj:aks".
Tverin agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 1996 5. päiväl kül'mkud agjan Käskusenandajan Suiman ezitajil da om väges äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Tverin agj sijadase Päivnouzmaižen Evropan tazangišton keskpalan päivlaskmas. Se vedase pohjoižespäi suvhesai 260 km matkad da päivlaskmaspäi päivnouzmhasai 450 km matkad. Agjan röunaspäi Moskvan ümbärtehesai — 90 km.
Agjal om röunoid Moskvan da Smolenskan agjoidenke suves, Pskovan agjanke päivlaskmas, Uz'lidnan agjanke lodehes, Vologdan agjanke pohjoižes da Jaroslavlin agjanke päivnouzmas. Tverin agj om mererandatoi.
Pind om 84 201 km², sidä kesken mec otab viž ühesandest. Kaikiš znamasižembad järved oma Seliger-järv da Brosno-järv. Koumen suren jogen niškad sijadasoiš Valdai-kukhil: Volg-, Päivlaskmaine Dvin- i Dnepr-joged.
Reljef om tazo päivnouzmas. Valdai-ülüz otab agjan päivlaskmašt pol't. Agjan kaikiš korktemb čokkoim om Valdain pä (347 m). Kunj-jogen kendäk om kaikiš madalamb (61 m) Uz'lidnan agjan röunanno agjan pohjoižes.
Klimat om ven kontinentaline, kontinentaližuz ližadab suvipäivlaskmaspäi pohjoižpäivnouzmha. Heinkun keskmäine lämuz om +17..+19 C°, vilukun lämuz om −6..−10 C°. Paneb sadegid 650 mm vodes.
Londuseližed varad oma bur hil', turbaz, sauvondmaterialad (mouckivi, letked, saved), mec, reskvezi.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Igor' Mihailovič Rudenä radab gubernatoran vs 2016 keväz'kun 2. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab gubernatorad videks vodeks, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen ezimez', hän märičeb sen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. Ohjastusen ezmäine varaezimez' da viž Ohjastusen muite varaezimest oma hänele abhu.
Tverin agjan üks'kodine parlament om Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 40 ezitajad videks vodeks. Sergei Anatol'jevič Golubev radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vs 2016 sügüz'kun 29. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Tverin agjan Ohjastuz. Agjan ministrused, päohjandused da komitetad alištudas Ohjastusele.
Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud. Valitihe gubernatorad sil-žo päiväl, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižes turas (72,1% änid).
Administrativine jagand.
"Kacu kirjutuz: Tverin agjan administrativiž-territorialine jagand."
Agj kogoneb 7 lidnümbrikospäi da 36 municipaližes rajonaspäi.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 353 392 ristitud. Kaikutte koumanz' eläi nelläspäi om lidnalaine.
Kaik om kaks'kümne koume lidnad agjas da 30 lidnanvuittušt žilod. Toižed järedad lidnad (enamba 40 tuh. eläjidenke, surembaspäi penembha) oma Ržev, Višnii Voločok, Kimri, Toržok i Konakovo. Vl 2017 kaik oli 17 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 86,6%, ukrainalaižed — 1,1%, armenijalaižed — 0,7%, karjalaižed — 0,6%, totarlaižed — 0,5%, vaugedvenälaižed — 0,4%, azerbaidžanlaižed — 0,4%, čiganalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,0%, rahvahuden ozutandata — 7,3%.
Transport.
Federaližed avtoted M10 «Venäma» (Moskv — Piter) da M9 «Baltii» (Moskv — Rig) läbitadas agjad. Kovas kattud teiden piduz — 16 032 km.
Läz Tverid om kaht civilišt lendimportad: rahvahidenkeskeine «Migalovo» ("KLD", "UUEM") lendahtamiž-ištutandsarganke jüguaviacijan täht 2500 m pitte da «Zmejovo»-punolendimpöud. Sen ližaks, Hotilovo-sodaaviabazan soda- da civiline lendimport sijadase läz Bologoje-lidnad.
Londuseližen gazan magistraližed veimed läbitadas agjad: «Pohjoižen Säind» (Uht — Toržok — Minsk), Serpuhov — Piter. Kivivoin Baltine torvsistem mäneb agjan päivnouzmadme (Jaroslavl' — Kiriši — Primorsk).


Rafael' Santi.
Rafael' Santi (täuded nimed italijan kelel: "Raffaello Santi, Raffaello Sanzio, Raffael da Urbino, Rafael, Rafaelo"; sünd. 28. keväz'ku vai 6. sulaku 1483, Urbino, Italijan kunigahuz, Pühä Rimalaine imperii — kol. 6. sulaku 1520, Rim, Italijan kunigahuz, Pühä Rimalaine imperii) oli sur' italijalaine voimujupirdai, grafikanpirdai da arhitektor, umbrižen školan ezitai.


Umbrine škol.
Umbrine škol oli italine voimujupirdandan škol, kudamb nimitadihe Umbrii-regionan nimen mödhe. Necen školan keskuz vsdl. XIII - XVI oli Perudžas. Školan formiruindale abutiba Toskanan-ki pirdajad. XIV vsdn. lopus - XV vsdan, augotišes umbrižen školan mastarad radoiba möhäižgotižen čomamahton tradicijoiš. XV vsdn. toižes polespäi umbrižen školan stil'ad valdoičeškanziba Renessansan principad.


Rubens Piter.
Piter Rubens (; sünd. 28. kezaku 1577, Zigen, Nassaun gercogkund — kol. 30. semendku 1640, Antverpen, Suvialamad) oli suvialamalaine vai flamandijalaine voimujupirdai, barokkon stilin ezitai.
Lujas tutabad oma hänen kontrreformacižed altarižed töd, portretad, peizažad, istorižed töd Biblijan i mifologižiden süžetiden mödhe.


Velaskes Diego.
Diego Rodriges de Sil'va i Velaskes (; sünd. 6. kezaku 1599, Sevil'j, Kastilii da Leon — kol. 6. eloku 1660, Madrid, Ispanii) oli ispanijalalaine voimujupirdai, ispanižen voimujupirdandan «Kuldaižen aigan» ezitai.


Goja Fransisko.
Fransisko Goja, täuz' nimi om Fransisko Hose de Goja i Lusjentes (; sünd. 30. keväz'ku 1746, Fuendetodos läz Saragosad, Ispanii — kol. 16. sulaku 1828, Bordo, Francii) oli ispanijalalaine voimujupirdai, romantižen voimujupirdandan luja ezitai.
Goja oli ispanižen monarhijan tanhalaine voimujupirdai. Pol'sar'sodan aigan hän jäi Madridha, kus sädi Bonapartan Žozefan modkuvan. Sil aigal hän mugažo dokumentirui sodad ičeze grafižes "Desastres de la Guerra"-serijas.


Dvoržak Antonin.
Antonin Dvoržak (; sünd. 8. sügüz'ku 1841, Nelahozeves, Avstrijan imperii — kol. 1. semendku 1904, Prag, Avstrii da Mad'jaranma) oli sur' čehalaine muzikankirjutai da dirižor, romantizman ezitai. Hän kävuti Čehijan rahvahanmuzikan motivid da elementoid ičeze sädusiš.
Antonin Dvoržak oli kirjutanu 9 simfonijad, 11 operad, simfonižid poemid, vokališt- da kamermuzikad. Populärižed oma hänen simfonii e-moll op. 95 "Udes Mail'maspäi" (1895), koncert violončelile, mugažo "Slavižed kargud".


Dürer Al'breht.
Al'breht Dürer (germanijan kelel: "Albrecht Dürer"; sünd. 21. semendku 1471, Nürnberg, Saksanma, Pühä Rimalaine imperii — kol. 6. sulaku 1528, sigä-žo) — germanijalaine voimujupirdai da grafikanpirdai, ksilografijan mastar. Hän om Renessansan aigan ühteks järedambiš mastarišpäi Evropas.
Dürer oli ezmaižen čomamahtteoretikan Pohjoiževropas. Hän oli mugažo antropometrijan alusenpanii. Kirjuti ičeze biografijan ezmäižen Evropas.


Matiss Anri.
Anri Matiss (; sünd. 31. tal'vku 1869, Lö Kato Kambresi, Francii — kol. 3. kül'mku 1954, Nicc, Francii) oli francijalaine pirdai da skul'ptor, fovizman joksmusen lider.
Ühtes Marsel' Düšananke da Pablo Pikassonke Matiss om tehnu revolücižid toižetusid plastižiden čomamahtoiden kel'he. Hänen mujun da pirdandkuvan ekspressižen kelen mastaruz om andnu Matissale lideran sijan XX voz'sadan čomamahtos dai kaikes nügüd'aigaižes čomamahtos.


Le Korbüz'je.
Le Korbüz'je, todesine nimi om Šarl' Eduar Žannere-Gri (; sünd. 6. reduku 1887, La Šo de Fon, Nevšatel'-kanton, Šveicarii — kol. 27. eloku 1965, Rokebrün Kap Marten, Francii), oli šveicarižen augotižlibundan francijalaine arhitektor, modernizman pioner, rahvahidenkeskeižen stilin arhitekturan ezitai, pirdai da dizainer.
Kar'jer.
Arhitektor sabuti tetabut erižpertiden projektoil 1920-nzil vozil, ühtni järedoiden i peniden lidnoiden planiruindha. Ozuti kaks'tazošt faterad Parižan ozutelendas vl 1924, sädi serijaižen pertišton projektad Bordo-lidnanno sil-žo vodel, vähäžiruižed pertid ühthepaniba odvut komfortanke.
Stilin eriližused.
Le Korbüz'je — üks' kaikiš znamasižiš arhitektorišpäi 20. vsadas. Hänen nimi om ühtel rivel ningomidenke arhitekturan reformatoridenke, kut Frenk Lloid Rait, Val'ter Gropius, Mis Van der Roe.
Le Korbüz'jen sauvused kaiken oma ičevuiččed, oletihe planiruindan ut standartad, arhitekturan joudjaližid formid. Hän oli mugažo talantakaz publicist. Sädi kuvid i grafikad, originaližid meblid i skul'pturid, publižiden sauvusiden kouroid.
Arhitektoran-internacionalistan projektoiden mödhe om saudud erazvuiččid pertid Šveicarijas, Francijas, Germanijas, Argentinas, Japonijas, Venämas, Indijas i Brazilijas. Ühtni Indijan Čandigarh-lidnan projektan sädandha.


Rait Frenk Lloid.
Frenk Lloid Rait (; sünd. 8. kezaku 1867, Ričlend Senter, Viskonsin, AÜV — kol. 9. sulaku 1959, Finiks, Arizon, AÜV) oli amerikalaine arhitektor, novator arhitekturas. Hän om lujas valatoitnu XX voz'sadan ezmäižen polen arhitekturad.
Frenk Lloid Rait om "organižen arhitekturan" sädai, avoinuden planan propagandist.


Unborn Love.
«Unborn Love» ("Sündumatoi armastuz") om C. C. Catch-pajatajan jäl'gmäine pajo da ühtennimine singl, kudambad oma pästtud 2010-nden voden sügüz'kul.
Pajon sädajad oma C.C. Catch i Huan Martines. Sen tekst om anglijan kelel.
Necidä pajod ei pästnugoi pajatajan al'bomoiš. Sil oli vaiše pen't satust Saksanman čartoiš.


Silence.
«Silence» ("Hillüz") om C. C. Catch-pajatajan pajo da ühtennimine singl. Ned oma pästtud eziauguižešti vl 2004 C. C. Catch:an Lila-psevdonimanke ("Leela"). Pajon tekst om anglijan kelel.
Ei pästnugoi pajod pajatajan al'bomoiš. Sil oli erast satust Saksanman da Venäman čartoiš.
Videoklip om fil'mdud pajole Piterin erižpertiš.


Dali Sal'vador.
Sal'vador Dali (täuz' nimi katalanan kelel: "Salvador Domènec Felip Jacint Dalí i Domènech, Marqués de Dalí de Púbol"; sünd. 11. semendku 1904, Figeras, Katalonii, Ispanii — kol. 23. viluku 1989, sigä-žo), oli katalanalaine voimujupirdai, grafikanpirdai, skul'ptor, režissör da kirjutai.
Sal'vador Dali om sürrealizman ezitai.


Uorhol Endi.
Endi Uorhol (; sünd. 6. eloku 1928, Pittsburg, Pensil'vanii, AÜV — kol. 22. uhoku 1987, Nju Jork, Nju Jork-štat, AÜV) oli amerikalaine pirdai, prodüser, dizainer, kirjutai da režissär. Uorhol om kul'tperson pop-artas da kaikes nügüd'aigaižes čomamahtos. Hän om "Homo universale"-ideologijan i äjiden kommertižen pop-artan töiden sädai.
1960-nziš voziš Uorhol radoi ezmäižen al'ternativižen "The Velvet Underground"-rokgruppan menedžeran da prodüseran.


Hokusai.
Hokusai. Tamajogi Musaši-agjas ("Fudžimägen 28 nägud" serijaspäi).
Kacušika Hokusai (; sünd. läz 31. reduku 1760, Edo — kol. 10. semendku 1849, sigä-žo) oli japonijalaine pirdai da gravirui, ukijo-e:n stilin ezitai. Hän oli kaikiš tutab Evropas japonijalaine gravirui. Hokusai kaiken radoi verhiden nimiden al.
Hokusail oli pit'k sädamiželo, no hän tegi kaik parahimid töid ičeze kuz'kümnevoččen jubilejan jäl'ghe. Vl 1834 läksi Hokusain kaikiš tutab tö — grafine serii "Fudžimägen 100 nägud" ("Fugaku sandžurokkei").
Hän om lujas valatoitnu XIX voz'sadan čomamahtod Evropas (ozutesikš, Ar Nuvon vai jügendštilin sädajid).


Sinan.
Sinan, täuz' nimi Abdül'mennan Oglu Sinaneddin Jusuf (; sünd. 15. sulaku 1489, Agirnas-külä (läz Kaiserid), Osmanan imperii — kol. 17. heinku 1588, Stambul, Osmanan imperii) oli osmanalaine arhitektor i inžener. Vspäi 1538 Sinan oli Osmanan imperijan päarhitektoran, saudihe civiližid da sodasauvusid hänen ohjandusen al: mečetid, mektebe, akvedukad, lidnused, sildad i m. e.
Tutabad Roksolanan kül'betid i Roksolanan Mavzolei Stambulas oma saudud hänen projektan mödhe.


Zell'.
Zell', zell'abutuz, zell'preparat vai medikament () om substancii vai sintetižiden, londuseližiden substancijoiden segoituz ningomiš formiš: tabletuded, kapsulad, segoitez, voiže. Kävutadas zelläd läžundoiden profilaktikan, diagnostikan i tervehtamižen täht.
Kaik zelläd läbitadas klinižid tedoidusid edel kävutamišt i sadas laskendad kävutandas.
Istorii.
Ristitud napriba päzutada läžundoišpäi amussai londuseližiden zelliden abul. Ned oliba unotesed kazmusišpäi päpaloin, mugažo zelläd živatoiden lihaspäi i sitaspäi, sepišpäi, mineraližed substancijad.
Himijan šingotez abuti el'geta, miše spravitandan effekt tuleb märitud substancijoiden olendaspäi. Tehnikan otand kävutamižhe laski sada mugomid zellid sintezan tel suriš lugumäriš.


Graden.
Graden () om Avstrijan pen' lidn Štirii-federacijanmas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 13. voz'sadas. Siloi nimitihe sidä Mil'hdrot:aks (saks.: "Milchrodt"). Lidn toi nügüdläšt nimed 14. voz'sadas.
Geografijan andmused.
Lidnut sijadase Avstrijan longibokan südäimes, läz Grac-lidnad. Om mägekahan tahondan südäimes (korktuz meritazopindan päl — 1362 metrhasai).
Vl 2013 Gradenan eläjiden lugu oli 485 ristitud.
Politine situacii.
Nügüdläine pämez' — Štefan Pišler (Avstrijan socialiž-demokratine partii). Mel'hetartten om, miše nügüd' (vl 2014) hän om kaikiš noremb lidnanpämez' Avstrijas.
Kaik om 9 sijad kommunan ezitajoiden nevondkundas: Avstrijan socialiž-demokratine partii otab 5 niišpäi, Avstrijan rahvahanpartii — toižed 4 sijad.


Karlton Lending.
Karlton Lending () om pen' lidn Oklahom-štatas.
Istorižed da geografižed andmused.
Eländpunktan aluz om pandud vn 2013 21. päiväl redukud Grant Hamfris-biznesmenal (hän om nügüdläine lidnanpämez'). Nügüdläižen aigan (vn 2014 viluku) Karlton Lending om üks' kaikiš udembiš eländpunktoišpäi mail'mas. Se om štatan kaikiš penemb lidn mugažo.
Karlton Lendingan eläjiden lugu oli 56 ristitud vodel 2013.


Venälaižen keitandan sömižiden nimikirjutez.
*


Azartvändbiznes.
Järedad azartvändbizneskeskused oma Las Vegasas (AÜV), Monte Karlos (Monako), Makaos (Kitai), Singapuras, Rinos (AÜV) da tž.


Azartvändzon.
Azartvändzon (, harvašti "гемблинг-зона") om eriline administrativiž-geografine objekt Venäman Federacijan territorijal. Azartvändzonad oma üks'jäižed sijad valdkundas, kus voib vedada da organizuida sidodud azartvändoihe edheotandoid. Ei sa toižil sijil päiči bukmekeroiš, totalizatoriš da loterejiš. Tehtas vn 2009 heinkuspäi.
Kacu mugažo.
*


Demidov Ivan (pokervändai).
Ivan «Soul» Demidov (; sünd. 27. kezaku 1981, Moskv, NSTÜ) om venämalaine professionaline pokervändai, mugažo professionaline vändai «World of Warcraft III»:ha.
Mail'man pokerserijan da Evropan pokerturan ühtnii. Hänen ühthine samine om $6,468,381 (2012) — nece om kaikiš suremb rezul'tat vändajale, kudambal ei ole völ Mail'man pokerserijan brasletad.


Shake Your Head 2003.
«Shake Your Head 2003» ("Birbita päl, 2003.") om C. C. Catch-pajatajan singl, om pästtud vl 2003. Se om amerikaižen «Was (Not Was)»-poprokgruppan vn 1983 «Shake Your Head»-pajon («Born to Laugh at Tornadoes»-al'bomaspäi) kaverversii. Pajon tekst om anglijan kelel.
Necil pajol pen' satuz oli Saksanman i Norvegijan (#8) čartoiš.


Broken Crown Halo.
«Broken Crown Halo» ("Muretud vencan säind") om Lacuna Coil-muzikgruppan seičemenz' al'bom. Sen pästand tegihe vn 2014 keväz'kun 31. päiväl.


Tal'volimpiad-2014.
Tal'volimpiad-2014 (,;) oli 22-nz' Tal'volimpiad lugul. Sidä oigenzihe Sočiš (Venäma) vl 2014.
Avaidusen ceremonii oli uhokun 7. päival. Lopmižen ceremonii tegihe 23. päival uhokud.
Deviz — «Жаркие. Зимние. Твои.» ("„Räkäd. Tal'veližed. Sinun“").
Olimpiadan polhe.
Nece oli ezmäine Tal'volimpiad, dai toižed Olimpiadvändod (jäl'ges vn 1980 Kezaolimpiadad Moskvas), kudambad ajoiba Venäman territorijas.
Vl 2007 Venäma sai voimust organizuida Vändoid Soči-lidnas (hot' se om subtropikoiden südäimes). Mänetihe sur'kuluzid rahoid vaumičemha Olimpiadad — läz $50-60 mlrd.; nece om kaikiš kal'hemb Olimpiad istorijas.
Vn 2014 Tal'volimpiadha ühtniba 88 valdkundad. Enamba 2800 sportnikad ühtniba Vändoihe.


Medson Šou.
Šou Medson (angl. i franc.: "Shaw Madson"; sünd. 15. uhoku 1977, Invermir, Britanijan Kolumbii, Kanad) om kanadine akt'or.
Kar'jer.
Fil'mzihe amerikaižiden da kanadižiden serialoiden rives, n. k. «Smolvilin peitused», «Nored mušketörad» da «Rikond», kut toižkäzižiden personažiden edestai.
Om tetab kut Vul'f («T.F.K.»-bandan pämez') «Need for Speed Carbon»-kompjutervändospäi, kudambas hänen mel'kuva ezitihe vändoidenkeskeižiš scenoiš; hän-žo änetoiti necidä personažad.
Personaline elo.
Oli naindas vähätetpaiženke Izabella Zalevska-aktrisanke (vlpäi 2001 vhesai 2002).


Tufeksis Ilajas.
Ilajas (Elias) Džordž Tufeksis (angl. i fr.: "Elias George Toufexis",; sünd. 27. reduku 1975, Monreal', Kvebek, Kanad) om kanadalaine kinon da änetoitandan akt'or.
Biografii.
Ilajas om sündnu vl 1975 Monrealihe, grekalaiž-šotlandijalaižhe kanzha. Vhesai 1994 openzihe Labbokan Üläškolas. Ajoi elämhä Nju Jorkas, kus ezini erazvuiččiš teatrscenoiš znamasižetomidenke rolidenke. Vl 2001 pörzihe Monrealihe. Vl 2005 sirdi Vankuverha.
Fil'mzihe ningoiš serialoiš kut «Smolvilin peitused», «Ülälonduseline» dai «Al'fa-rahvahad».
Hot' hänen rolid kinos oma tobjimalaz pened, hän om tetab kut änetoitandan akt'or. Vlpäi 2006 änetoitab erazvuiččid personažid kompjutervändoišpäi da, erasišti, mul'tfil'mišpäi. Kesked änetoitud vändoid, kudambidenke hän radoi — «», «», «Need For Speed Carbon», «Assassin's Creed II», «» da tž..
Vlpäi 2007 om naižiš Mišel' Bobakanke.


Got'je Kris.
Kris (Kristofer) Got'je (,; sünd. 27. viluku 1976, Luton, Anglii, Sur' Britanii) om britanijalaiž-kanadalaine akt'or.
Kar'jer.
Fil'mzihe ningoiš serialoiš kut «Evrik» da «Harperan Sar'», mugažo ningoiš kinolentoiš kut «Freddi Džeisonad vaste», «Varadajad» da tž..
Om tetab kut Nevill (vändajan joukun ühtnii) «Need for Speed Carbon»-kompjutervändospäi, kudambas hänen mel'kuva ezitihe vändoidenkeskeižiš scenoiš; hän-žo änetoiti necidä personažad.
Hän om «Leo-premijan» koumekerdaine laureat.
Personaline elo.
Om naižiš. Hänel om kaks' last. Eläb da radab Vankuveras.


.kiwi.
.kiwi om Uden Zelandijan komplimentarine domen .nz-domenale. Se om avaitud 2013-nden voden 25. päiväl kül'mkud.
Domen pidab kävutada saitoile uz'zelandijalaižiden polhe («kivi» ("kiwi") om populärine kucundnimi Uden Zelandijan eläjile).


Felli (pajatai).
Felli, todesine nimi — Džanfranko Felli (; sünd. 1955, Italii — kol. vn 2015 tal'vkul) oli italijalaine pajatai italodisko-žanras.
Pajatajan debütine «Diamond In The Night»-singl om pästtud 1983-ndes vodes, se kändihe populärižeks italižiš čartoiš. Felli oli «Black Sheep»-džazgruppan ühtnijan.


Likov Maksim.
Maksim «decay» Likov (,; sünd. 21. sügüz'ku 1987, Balaših, Moskvan agj, Venäman NFST, NSTÜ) om venälaine professionaline pokervändai. Mugažo oli professionaližen vändajan «Quake III»:ha.
Om Mail'man pokerserijan da Evropan pokerturan ühtnijan. Hänel om Mail'man pokerserijan braslet (2011). Vl 2011 hänen ühthine samine om läz $2,500,000.


Denbi Noa.
Noa Dalton Denbi (angl. i; sünd. 24. sulaku 1974, Guelf, Ontario, Kanad) om kanadalaine akt'or.
Biografii.
Noa om sündnu vl 1974 Guelf-lidnha, Ken Denbi-pirdajan kanzha. Ezmäi openzihe Guelfan Üläškolas, a edelespäi vajehtihe Rajerson Üläškolale akt'orčomamahton fakul'tetas.
Debütine rol' oli «Lekss»-serialas. Noa fil'mzihe ningoiš TV-serialoiš kut «Noidantera», «Smolvilin peitused», «Amuižkaluiden ecijad», «». Ühtnend TV-serialoiden fil'mdandha om akt'oran päradmine vspäi 1998.
Kanz.
Vlpäi 2008 vhesai 2009 oli naindas Kristanna Lokenke. Par eriganzi jäl'ges Lokenan kaminautad.


Konditerižed tegesed.
Konditerižed tegesed (vai magedused) oma äikalorižed da kebnasottud sömproduktad surenke saharan südäiolendanke.
Eriližused.
Niil oma hüvä maguz da aromat. Vaumištusen täht kävutadas jauh (tobjimalaz nižujauh), sahar, mezi, fruktad i marjad, maid i kerthut, razvad, munad, sep, trahmal, kakao, pähkimed, sömmuiktused, maguz- i aromatližad, sömmujutimed dai rohlenzoituz. Jauh konditerižes tahthas vändab toižkäzine znamoičend (erindoidenke), a vezi ei kävuta praktižišti.


Mecamehen änik.
«Mecamehen änik» () om venämalaine kinofil'm. Ezmäine ozutez Venämas oli vn 2010 sügüz'kun 16. päiväl. Režissör — Jekaterina Grohovskaja.
Fil'mal om lujas madalad reitingad. «KinoPoisk»-saitan mödhe, nece om kaikiš pagižemb venämalaine fil'm dai om koumanz' pagižembiden fil'miden reitingnimikirjuteses.
Süžet.
Joga ön üläopenikale Polinale näguse uniš ogibal rusked änik, kudamb kazvab hämärakhan zamkan seinäl, da must raccastai. Se pöl'gästoitab händast, i Polina pakičeb Nastoi-sebranikad (kudamb tartub melel mistikha) abus. Endevanhas kirjas hö löutas Polinan uniden süžetad. Čudokahad nägundad ragaitas händast joga polen, i jäl'ges ridlust ičein prihačunke Polina vasttab raccastajan hänen unišpäi, sid' jäl'geb hänehe.
Fil'mdand.
Kino fil'mdihe Kaläzinas (Venäma) da Pol'šanman erases lidnas.


B-kategorijan fil'm.
B-kategorijan fil'm om termin vähäbüdžetižen kommercižen fil'man znamoičendale. Nened fil'mad ei pidagoi ei arthausha ni pornofil'mha (hot' voidas pidada niiden žanroin sättujil elementoil).
Mugomad fil'mad tobjimalaz ei märičegoi masskinopigedele: niišpäi ei varastagoi surid satust vai erilišt originaližust miš-se. B-kategorii tegihe populärižeks 1950-vozilpäi. Nügüd' «B-kategorijan fil'm»-tärtushe mülütadas fil'mtipiden rivid, n. k. TV-fil'mad, mokbasterad da toižed.
Päivlaskmas äjil fil'mil vestern-, ulävaru- da tedofantastik-žanroiš om B-kategorii.
B-fil'miden «kunigaz» — Rodžer Korman.


Perniče Džino.
Luidži (Džino) Perniče (; sünd. 6. semendku 1927, Milan, Italii — 25. sulaku 1997, Rim, Italii) oli italijalaine teatr- da kinoakt'or.
Biografii.
Oli sündnu vl 1927 Milanha. Vozilpäi 1950 ühtni aktivižešti teatr- da radiolavastusiš, edelenze zavodi fil'matas kinos. Debütine rol' oli «Karmela da tätüine»-fil'mas (1958).
Hänen kaikiš tetabambad rolid oma «Džango 1»-, «Radnikklass ajab raihu»- da «Paig perskehe»-fil'miš. Hän mugažo fil'mzihe italijalaiž-nevondkundaližes «Mäniba Päivnouzpol'he»-fil'mas (Kollidin rol').
Akt'or om kolnu vl 1997 Rimha jäl'ges hätkelišt läžundad.


Ocdzi Kevan.
Kevan Ocdzi (angl. i franc.: "Kevan Ohtsji"; sünd. 14. semendku 1978, Vankuver, Britanine Kolumbii, Kanad) om kanadalaine akt'or.
Biografii.
Om sündnu vl 1978 Vankuveran ezilidnha, japonijalaižhe kanzha. Openzihe sijaližen üläškolan akt'orčomamahtfakul'tetas.
Kevan om tetab kut roliden edestai «»-, «Andromed», «Adkažid»- da «»-serialoiš. Om mugažo vändi pärolid ulävarufil'miden rives.
Om mugažo tetab kut Toru «Bull» Sato (#2 mustas nimikirjuteses) «Need for Speed Most Wanted»-kompjutervändospäi, kudambas hänen mel'kuva ezitihe vändoidenkeskeižiš scenoiš; hän-žo änetoiti necidä personažad.


Džango (personaž).
Džango (ital. da angl.: "Django"; ?—?) om spagettivesternoiden riven kul'tine melestehtud personaž; antivägimez'. Ezmäižen kerdan hän ozutihe Serdžon Korbuččin «Džango 1»-fil'mas (1966) Frankon Neron edestuses.
Personaž tegihe populärižeks evropaližes vestern-žanran kinos: om pästtud sur'kulu «sikveloid» fil'mal, hot' üks'jäine oficialine originaližen fil'man jätktuz — «Džango 2» — om pästtud vaiše vl 1987. Džango om üks' kaikižiš tedištadud vesternoiden gerojišpäi (jäl'ges Ristitud Nimeta da Sartanad).
Biografii.
Om vähä informacijad hänen polhe. Originaližen fil'man mödhe, hän om 30—35-vozne üks'jäine mez', kudamb oli enččen rahvahanikoiden voinan ühtnijan (vojui pohjoiželaižikš). Hänel oli ak Mersedes, kudambad rikojiba rahvaz Džeksonan klanaspäi. Geroi aznoi Džeksonad: meksikalaižiden tüges personaž kačustab sen armii, a edelespäi ičevägel rikob Džeksonad-ki. Hänel oli sudarušk — prostitut Marija; hö eriganziba fil'man agjale.
Toižes palas Džango linni papiks (Ignacio-nimen al) jäl'ges ezmäižen fil'man tegoid. Hän tedištab Marijan surman polhe, a mugažo illegitimižen tütren Marisolin olendas olmas. Sijaline orjidenpidai, «Il Diavolo» Orlovski, orjasti Marisol', i Džango pidi kaita tütart da hänen sebranikoid plenuspäi. Jäl'ges heppiendad, Džango jäi tütär hänen sebranikoidenke, a iče läksi agjatomikš, no toivoti pörtas toižel.


Džangon mel'kuva kinos.
Serdžo Korbuččin «Džango 1»-fil'm (1966) oti tetabut ei vaiše kodimal Italijas, no sen agjoiden taga-ki. Lentan päheng om Džango (Franko Neron edestuses), hän kändihe populärižeks mugažo. Personaž ozutihe läz 30 fil'mas (ku ei enamb) toižiden akt'oroiden edestusiš, hot' üks'jäine oficialine originaližen fil'man jätktuz om pästtud vaiše vl 1987.
NB: Neniš kirjutuses "ei principialižišti kacle" Džangon mel'kuvad «Ringon kaks' poigad»-, «Džango Päzutud»-fil'miš (täuden sidomatomuden tagapäi originaliženke personaženke).


Araban Ühtenzoittud Emiratad.
Araban Ühtenzoittud Emiratad (lühenduz: AÜE) vai Araban Ühtenzoittud Valdkundad ("Davlat al-Imārāt al-‘Arabīja al-Muttaḥida") om valdkund Azijan suvipäivlaskmas. Pälidn om Abu Dabi.
Istorii.
Vn 1971 2. päiväl tal'vkud AÜE tedištoitihe ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Voziden 1974−1975 krizisan aigan ližaduihe kivivoin arvoid, i se abuti udele valdkundale šingotadas.
Valdkundan Konstitucii om vahvištadud vl 1971, toihe kohendusid sihe kahesa kerdad, nügüd' vn 2009 versii om väges.
Geografijan andmused.
Araban Ühtenzoittud Emiratoiden topografine kart.
AÜE oma mavaldkundröunoiš Omananke päivnouzmas (röunan piduz — 609 km), Saudan Arabijanke suves da päivlaskmas (457 km). Ühthine röun kuivmadme — 1066 km. Om meriröunoid Kataranke päivlaskmas da Irananke pohjoižes. AÜE:oiden pohjoižed randad lainištab Indižen valdmeren Persijan laht. Ühthine randanpird — 1318 km.
Reljef om tazo, Rub El' Hali-letetazangišt otab territorijan tobmad palad. Ei ole olmas jogid, saum vezid om läz nol' procentad (0,2 km²). Mäged seištas pohjoižpäivnouzmas. Kaikiš korktemb čokkoim om Džabal' Jibir-mägi (1527 m). Kaik flor om ištutadud mägirajonan irdpolel.
Klimat om tropine letetazangišton, räk kuiv vodes läbi. Paneb sadegid 100 millimetrhasai vodes, voib olda kül'mkuspäi semendkuhusai. Halad oleskeldas lujas harvoin, tal'vkun-uhokun päivän lämuz om +20..+30 C°. Letetorokad oleldas.
Londuseližed pävarad oma kivivoi da londuseline gaz, toižed varad — letked, keitandsol.
Politine sistem.
Ohjandusen form om federativine absolütine monarhii. Valdkundan pä om kollegialine organ — Ühtištusen Ülänevondkund. Emiratoiden pämehed oma sen ühtnijoikš (7 mest). Kivivoin varoiden suruz märičeb emiratoiden politižen valatoitusen. Abu Dabin emir radab prezidentan, Dubain emir — päministran. Prezident paneb päministrad radsijha.
Parlament om üks'kodine Federaline Nacionaline Nevondkund ("al'-Madžlis al'-Vatani al'-Ittihadi") 40 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb sen 20 ühtnijad videks vodeks, valičijoiden kollegii änestab toižid kahtkümned.
Radonoigendai tobmuz om Ministrišt (Ministriden Nevondkund, "Madžlis Alvuzara").
Araban Ühtenzoittud Valdkundoiden prezident om Halifa ibn Zaid al'-Nahajan vs 2004 kül'mkun 3. päiväspäi. Päministr om Mohammed ibn Rašid al'-Maktum vs 2006 vilukun 5. päiväspäi. Federaližen Nacionaližen Nevondkundan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 3. päiväl redukud.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Araban Ühtenzoittud Emiratoiden administrativiž-territorialine jagand."
AÜE jagasoiš seičemeks nimitadud pälidnoiden mödhe emirataks ("imarat", üks'lugu — إمارة "imara"): Abu Dabi (85% territorijad), Adžman, Dubai (kaikiš suremb ristitišton mödhe), El' Fudžair, Ras El' Haim, Šardž, Umm El' Kaivain. Niišpäi kaikutte om absolütine monarhii.
Eläjad.
Vl 2010 eläjiden lugu oli läz 4,8 millionad ristituid. Vl 2014 5 628 805 ristitud elihe valdkundas. arvoindan mödhe, vn 2014 heinkul nell' videndest kaikiš eläjišpäi oliba immigrantoikš, ühthine ristitišt (sidä kesken kaikenaigaine) oli 9 445 624 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Igähine rahvaz om emiratalaižed (arabialaižed tobjas palas), vaiše hö oma rahvahanikusenke, läz 1,4 mln ristituid vl 2013. Rahvahad (2015): emiratalaižed — 11,6%, Suviazijan augotižlibundanke — 59,4% (sidä kesken Indii 38,2%, Bangladeš 9,5%, Pakistan 9,4%, toižed mad 2,3%), egiptalaižed — 10,2%, Filippinoiden rahvahad — 6,1%, toižed rahvahad — 12,7%.
Uskondan mödhe (2005): islamanuskojad (oficialine religii) — 76%, hristanuskojad — 9%, toižed uskojad — 15% (induistad i buddistad päpaloin).
Lidnad-millionerad (surembaspäi penembha): Dubai, Abu Dabi (pälidn), Šardž. Vl 2008 oli kahesa lidnad enamba mi 100 tuh. ristitištonke Emiratoiš.
Ižanduz.
Emiratoiden päeksport om kivivoi (48%), diamantad (10%, toštmižeksport), kuld (6%, toštmižeksport); toine eksport — nozoltadud londuseline gaz (5%), alüminii (2%), raud (1%), turbolikutimed (1%), polietilen (1%), rogosahar (1%).


Indii.
Indii ("Bhārat",), oficialižikš Indijan Tazovaldkund ("Bhārat Gaṇarājya",), om kaikiš suremb valdkund Suviazijas ristitišton da pindan mödhe. Pälidn om Uz' Deli.
Keled.
Indijan regionaližed oficialižed keled, kaik om 21: assaman, bengalan, gudžarati, dogri, konkani, maithili, marathin, nepalan, orijan, päivnouzmpandžaban, sanskrit, sindhin, urdu, kašmiran, kannadan, malajalam, tamilan, telugun, santali, bodo, manipuri.
Istorii.
Vn 1947 17. päiväl elokud Indii tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi da linni sen dominionaks.
Vn 1950 26. päiväl vilukud Indii kändihe tazovaldkundaks, sai täut ripmatomut. Ezmäine i nügüdläine vn 1949 Konstitucii ("Bhāratīja sanvidhāna",) tuli väghe sil-žo päiväl, se om väges läz jogavoččidenke vajehtusidenke.
Vl 1974 Indii kodvi ičeze ezmäšt atombombad manaluižel poukahtusel.
Geografii.
Indii om mavaldkundröunoiš Pakistananke päivlaskmas, Kitain, Nepalan da Butananke pohjoižpäivnouzmas, Bangladešan da Mjanmaranke päivnouzmas. Sen ližaks, Indijal om meriröunoid Indonezijanke suvipäivnouzmas, Šrilankanke suves da Mal'divan Saridenke suvipäivlaskmas. Džammu da Kašmir-štat om olnu ridasižeks territorijaks, se röunatab Afganistananke lodehes.
Valdkundan pind om 3 287 590 km². Randanpirdan piduz om 7 517 km, niišpäi 5 423 km om kontinentižel Indijal, 2 094 km — Andamanan, Nikobaran da Lakkadivan saril Andamanan meres. Indijan päivlaskmaižed randad lainištab Indižen valdmeren Arabijan meri, i päivnouzmaižed randad — Bengalijan laht.
Gimalajad da niiden ezimägištod oma Indijan pohjoižel da pohjoižpäivnouzmaižel röunal. Dekan-mägitazangišt otab Indostan-pol'saren südäipalad. Kaikiš korktemb čokkoim om Kančendžang-mägi (8586 m, koumanz' kortte Mas), se sijadase Nepalan da Butanan keskes. Znamasižed joged oma Gang ližajogidenke da Brahmaputra. Surid järvid ei ole.
Klimatan nell' toižendad om Indijas: neps tropine, kuiv tropine, subtropine mussonine da korktoiden mägiden. Valdkundan tobmas palas koume sezonad oleleb vodes: neps da räk (suvipäivlaskmaine musson, kezaku-reduku, paneb sadegid nell' videndest), viluhk da kuiv (pohjoižpäivnouzmaine passat, kül'mku-uhoku), lujas räk da kuiv (keväz'ku-semendku). Vilukun keskmäine lämuz om +15 C° pohjoižes da +27 C° suves. Kaikiš räkämb ku om semendku +28..+35 C° kesklämudenke ani kaiktä. Paneb sadegid 1500..3000 mm vodes valdkundan territorijan tobmal palal, 12 tuh. millimetrihesai (Čerrapundži päivnouzmas). Lodehpolen da Dekan-platon päivlaskman klimat om kuivamb, 400..750 mm vodes.
Londuseližed pävarad oma londuseline gaz, kivihil', metallad (raudkivend, titankivend, hromkivend, marganc, boksitad), diamantad da väghine mahuz; toižed varad — kivivoi, mouckivi, šoidkivi.
Tobmuz.
Ohjandusen form om federativine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident ("Raštrapati" «car'kundan käskii»), elektoraline kollegii (kogoneb parlamentan ühtnijoid molembiš kodišpäi) änestab händast da varaprezidentad videks vodeks. Prezident om käskusenandajan, radonoigendajan da käskuzkundaližen tombuziden formaline pä, hän om armijan päkäsknik, paneb päministrad radsijha. Kaik ohjastusen ministrad oma miččen-se parlamentan kodin ühtnijad.
Parlament ("Bharatija Sansad") om kaks'kodine, kaik om 790 ühtnijad. Üläkodi om Štatoiden Nevondkund ("Radžja Sabha",) 245 ühtnijanke, štatoiden da territorijoiden käskusenandmižsuimad valitas 238 heišpäi kudeks vodeks, 12 — prezident paneb čomamahton ristituid radsijha. Üläkodin koumandez vajehtase kaikuččes kahtes vodes. Alakodi om Rahvahaline Kodi ("Lok Sabha",) 545 ühtnijanke videks vodeks (543 — kaik rahvaz valičeb kaikid kerdalaz, sidä kesken 84 — kastoišpäi, 47 — heimoišpäi; 2 — prezident paneb angliž-indijalaižišpäi). Indijan prezident om eriline parlamentan ühtnii.
Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgenduseližed pävaličendad oliba seičemepordhaižed vl 2019 sulakun 11. päiväspäi semendkun 19. päivhäsai. Indijan prezident om Ram Nath Kovind, änestihe händast vn 2017 17. päiväl heinkud (sai 65,65% änid), tuleb radho heinkun 25. päiväspäi. Nügüdläine päministr om Narendra Modi vs 2014 semendkun 26. päiväspäi. Pranab Kumar Mukerdži om edeline prezident (2012−2017).
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Indijan štatad da territorijad."
Indii jagase 29 štataks da 7 nevondterritorijaks.
Eläjad.
Vn 2016 heinkus valdkundan eläjiden lugu oli 1 266 883 598 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Indii otab kahtenden sijan mail'mas ristitišton lugun mödhe (Kitain jäl'ghe).
Etnižed gruppad (2000): indiž-arižed rahvahad — 72%, dravidižed rahvahad — 25%, mongoližed da toižed rahvahad — 3%.
Mamankelen mödhe (2011): hindi — 43,6%, bengalan kel' — 8,0%, marathin kel' — 6,9%, telugun kel' — 6,7%, tamilan kel' — 5,7%, gudžarati — 4,6%, urdu — 4,2%, kannadan kel' — 3,6%, orijan kel' — 3,1%, malajalam — 2,9%, päivnouzmpandžaban kel' — 2,7%, assaman kel' — 1,3%, maithili — 1,1%, toižed keled (sidä kesken regionaližed dogri, konkani, nepalan, sanskrit, sindhin, kašmiran, santali, bodo, manipuri) — 5,6%. Anglijan kel' om valdkundan opendusen, torguindan da politikan rahvahidenkeskeine kel'. Hindustani om levitadud valdkundan pohjoižes paginkel' oficialižeta statusata.
Religijan mödhe (2011): induistad — 79,8%, islamanuskojad — 14,2%, hristanuskojad — 2,3%, sikhad — 1,7%, toižed uskojad i märhapanendata — 2,0%.
Indijan lidnad-millionerad (vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, enamba 3 mln. ristituid, 10 lidnad): Mumbai, Deli, Bangalor, Haidarabad, Ahmedabad, Čennai, Kolkat, Surat, Pun, Džaipur.
Ižanduz.
Indijan rupijan znam: 7px.
Vl 2012 Indijan päeksport oli kivivoi (19%), juvelirižed tegesed da brill'jantad (7%), zelläd (4%); toine eksport — ris (2%), avtod (2%), himižtegimišton produkcii, sobad.


Ana Sagar.
Ana Sagar ("Aana sāgar džhīl",) om ratud järv (uit, vezivaradim) Indijan lodehližes Radžasthan-štatas. Se sijadase Adžmer-lidnan südäimes.
Piduz om 13 kilometrad üliči randas. Uit om 4,4 metrhasai süvütte. Järven keskuses pen' sar' om olmas. Uiton tegii — Anadži Čauhan (Prithviradžan III. ded). Sätihe vspäi 1135 vhesai 1150.


Krišansar.
Krišansar ("Krshanasar", "Rsẖn sr" «Krišnan pä») om mägijärv Indijan lodehes, Džammu da Kašmir-štatas. Järv om nimitadud Krišna-jumalan oiktastuseks.
Järven pind om 0,3 km², sijadase 3710 metrad ü.m.t. korktusel. Kaikiš suremb piduz oleleb 950 metrad, leveduz — 600 metrad. Järvel pen' kall' om olmas. Järven vezi tuleb röudoiš lumišpäi da gläcijoišpäi. Jädub tal'vkuspäi sulakuhusai.
Krišansar sijadase Kašmir-alangišton südäimes. Matkad järvhesai om 115 km pohjoižpäivnouzmha Srinagar-lidnaspäi vai 35 kilometras Sonamarg-mägistancijaspäi.
Nilam-jogi () jokseb täspäi (Indan bassein).


Sonamarg.
Sonamarg (mugažo anglijan kelel, "Sonamarg", "Svnmrg") om Indijan mägistancii (eriline eländpunktan toižend) Džammu da Kašmir-štatas.
Mägistancii sijadase Gimalajad-mägil, 2800 m ü.m.t. korktusel. Saskendeb populärižust kesked turistoid.
Vl 2011 kaiken Indijan rahvahanlugemižen mödhe Sonamargan eläjiden lugu oli 392 ristitud. Eläjad pagištas urdu-kelel. Sikš ku nece om mägistancii, ka žilon ristitišt om kaikenaigaižetoi: sijaližed eläjad sirtas toižihe sijihe joga tal'vel.


Mahanadi.
Mahanadi ("Mahānadī", "Mahānadī") om znamasine jogi Indijan Odiš-, Džarkhand- da Čhattisgarh-štatoiš.
Joginišk sijadase Čhatpur-platos, 442 metrad ü.m.t. kortte. Jogel om Hirakud-padosein — nece om kaikiš pidemb padosein mail'mas, 4,8 km pitte i 25 km randpudotesidenke. Ottas vet vezivaradimespäi kastelemha rispöudoid. Mahanadi lankteb Bengalijan lahthe, sädab ühthišt del'tad Brahmani- i Baitarani-jogidenke 15 tuhad km² pindal.
Jogen piduz om 860 km. Basseinan pind — 142 tuhad km². Voib kävutada laivjogeks vaiše alajoksmuses, 150 km suspäi.
Kezamussonan aigan veden sekundvedhuz sase 50 tuh. m³ surudehesai alajoksmuses, jogi tob äi sagedmaid i tegeb paksuid sur'vezid plodukahiš alangištoiš. Tal'vaigan Mahanadi kändase kaidaks madalaks 30 m³ sekundvedhudenke.


Nellän nellikon identižuz.
Eileran nellän nellikon identižuz om matematine teorem. Avaidud Leonardal Eileral 1748-žes vodes.


Kudentoštkümnen nellikon identižuz.
Pfisteran kudentoštkümnen nellikon identižuz om matematine teorem.


Laos.
Laos ("Pathet Lao" vai "Pathet Lau"), oficialižikš Laosan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund ("Sathalanalat Pasathipatai Pasason Lao"), om mererandatoi valdkund Azijan longibokas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om V'jent'jan.
Istorii.
Toižen mail'man sodan aigan Japonii oli otnu Laosad.
Vn 1953 22. päiväl redukud Laos tedištoiti ripmatomudes Francijaspäi, sil aigal valdkund oli konstitucižeks monarhijaks.
1950-nziden voziden lopus Rahvahanikoiden soda zavodihe. Vl 1975 tal'vkun 2. päiväl Savang Vathana-kunigaz pučihe valdištmespäi. Nevondkundaline Ühtištuz abuti säta tazovaldkundad.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli väges vspäi 1947. Nügüdläine kahtenz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 1991, se om väges voziden 2003 i 2015 vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Laos om mavaldkundröunoiš Vjetnamanke päivnouzmas (röunan piduz — 2161 km), Kambodžanke suves (555 km), Tailandanke päivlaskmas (1845 km), Mjanmaranke lodehes (238 km) da Kitainke (sen Junnan'-agjanke) pohjoižes (475 km). Ühthine röunoiden piduz om 5274 km. Laos om mererandatoi valdkund.
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Bia-mägi (2817 m). Kaikiš pidemb jogi om Mekong äjidenke ližajogidenke.
Klimat om subekvatorialine mussonine.
Londuseližed pävarad oma kuld, vas'k, kalližarvoižed kived; toižed varad oma mec, sauvondgips, gidroenergii.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine socialistine tazovaldkund ühten partijan sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident ("Pathanpathed aehng SPP Lau"). Parlament valičeb händast videks vodeks. Prezident paneb päministrad radnikusele. Laosan rahvahaližen revolücižen partijan (LRRP:n) Politbüro da Keskuzkomitet märitas ohjastusen politikad.
Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim () 149 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Nece Suim om üks'jäine käskusenandai tobmuz valdkundas, vahvištab kaik käskusid.
Laosan parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 20. päiväl keväz'kud. Nügüdläine Laosan prezident om Bunnäng Voračit (radoi Laosan päministran vll 2001−2006), päministr om Thonglun Sisulit, molembad ratas vs 2016 sulakun 20. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Laosan administrativiž-territorialine jagand."
Valdkund jagase 16 agjaks (provincijaks,) da ühteks pälidnan prefekturaks (V'jent'jan). Agjad alajagasoiš 140 ümbrikoks (laos.: "muang").
Eläjad.
Laosas elädas laosalaižed. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 6 803 699 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (2015): lao — 53,2%, hmou — 11,0%, hmong — 9,2%, fouthai — 3,4%, tailandalaižed — 3,1%, makong — 2,5%, katong — 2,2%, lue — 2,0%, akha — 1,8%, toižed rahvahad — 11,6%.
Religijan mödhe (2015): buddistad — 64,7%, religijatomad — 31,4%, hristanuskojad — 1,7%, toižed uskojad i religijan ozutandata — 2,2%.
Toižed sured lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Pakse, Keison Fomvihan (Savannakhet enččikš), Luangphabang. Vl 2014 37% ristituid eliba lidnoiš.
Rahvahanižanduz.
Laosan päeksport om vas'k (28%), kuld (19%), pumaterialad (14%), erazvuiččed sobad (läz 12%), elektruz (7%), söndtavarad (6%: kofe, kukuruz, ris); toine eksport — räzin londuseližes kaučukaspäi, sauvondgips, kivihil'.


Atirappilli.
Atirappilli ("Athirapilli", "Atirappiḷḷi veḷḷaccāṭṭaṁ") om vezilanktend Indijan suvižes Keral-štatas.
Vezilanktendan piduz — 120 metrad, ühthine korktuz — 25 metrad. Sijadase Čalakudi-jogel 145 km pitte. Nece om «segmentiruitud» vezilanktend, jagase nelläks kaskadaks.


Palaruvi (vezilanktend).
Palaruvi (, "Pālaruvi veḷḷaccāṭṭaṁ") om vezilanktend Indijan suvižes Keral-štatas, sen suvipäivnouzmas. Sijadase Kallad-jogen üläjoksmuses.
Ühthine korktuz — 91 metrad, nece om 32. Indijan vezilanktend korktusen mödhe. Üks'jäine kaskad om olmas, se om «hebonhänd»-toižendan.
Kätas nimitust malajalam-kelespäi kut «maidon valu».


Kallad (jogi).
Kallad (, "Kallaṭajār") om jogi Indijan suvižes Keral-štatas.
Nece om Kollam-ümbrikon üks' kahtes päjogespäi. Piduz om läz 121 kilometrad.
Jogel Palaruvi-vezilanktend om olmas. Manro-sar' sijadase jogensus. Jogi lankteb Aštamudi-järvhe.


Kabini.
Kabini vai Kabbani (, vai "Kabbani River",) om jogi Indijan suves, Keral- da Karnatak-štatas.
Jokseb läz Sargur-lidnad. Jogel om Banasura Sagar-padosein 696 metrad pitte. Nagarhole-londuzpuišt om läz joged.


Vn 2014 Tal'volimpiadan lopmižed.
Sportnikad voibištelese 98 mötal'komplektad 7 sportsuguiš (15 disciplinad niiden südäimes).
Pigaimägilaskmižen naižvoibuižen jäl'ghe oliba anttud kaks' kuldmötalid, sen sijas hobedašt mötalid ei anttihe.
Supergigantan mehenvoibuižen jäl'ghe oliba anttud kaks' bronzmötalid.
Irdkosketused.
2014


Netravati.
Netravati (, tulu i) om jogi Indijan suves, Karnatak-štatas.
Jogen piduz om 106 km. Sen joginišk sijadase Päivlaskmaižiden Gatoiden pautkel. Lankteb Arabijan merhe Mangalur-lidnan suves, štatan suvipäivlaskmaižes čogas. Raudtesild om saudud Netravatiš päliči Mangaluras.
Nece om populärine jogi kalatesen navedijoile, hot' Netravatin ekologine situacii om paha nügüdläižen aigan. Maižanduzrajon om jogen randoil.


Karusel' (serial, Brazilii, 2012).
«Karusel'» () om braziline TV-serial lapsiden täht. Original om portugalijan kelel. Nece om meksikaižen «Karusel'»-lapsenserialan rimeik.
Kaik om 310 epizodad serialas (260 — rahvahidenkeskeižes versijas). Fil'mzihe San Paulu-lidnas. Üks' epizod om 60 minutad hätkte. Serial läksi ekranoile ezmäižen kerdan Brazilijan SBT-telekanalal vlpäi 2012 (21. semendku) vhesai 2013 (26. heinku). Vodele 2017 ozutihe enamba mi 80 valdkundas.


Japonine kanang.
«Japonine kanang» () om braziline TV-serial dram-žanras. Original om portugalijan kelel.
Kaik om 208 epizodad serialas. Serial läksi ekranoile ezmäižen kerdan Brazilijan «Rede Manchete»-telekanalal vlpäi 1989 vhesai 1990.


Satatadud südäikerad.
«Satatadud südäikerad» () — om braziline TV-serial dram-žanras. Original om portugalijan kelel. Scenarijan tegii om Iris Abravanel'. Serialan prodüser — Del Rangel'. Nece om meksikaižen «Manitan»-lapsenserialan rimeik.
Kaik om 93 epizodad serialas. Fil'mzihe San Paulu-lidnas. Üks' epizod om 60 minutad hätkte. Serial läksi ekranoile ezmäižen kerdan Brazilijan SBT-telekanalal vlpäi 2012.


Brazilii-kolledž.
«Brazilii-kolledž» () — om braziline TV-serial dramedi-žanras.
Original om portugalijan kelel. Kaik om 117 epizodad serialas. Fil'mzihe San Paulu-lidnas. Üks' epizod om 60 minutad hätkte. Serial läksi ekranoile ezmäižen kerdan Brazilijan SBT-telekanalal vlpäi 1996 (6. semendku — 20. sügüz'ku).


Lapsed (serial, Brazilii, 2013).
«Lapsed» () om braziline TV-serial muiloper-žanras. Original om portugalijan kelel. Nece om argentinan
Kaik om 545 epizodad serialas (260 — rahvahidenkeskeižes versijas). Fil'mzihe San Paulu-lidnas. Üks' epizod om 60 minutad hätkte. Serial läksi ekranoile ezmäižen kerdan Brazilijan SBT-telekanalal vlpäi 2013 (26. heinku) vhesai 2015 (14. eloku).


Hameleonad (serial).
«Hameleonad» () om meksikaine TV-serial muiloper-žanras. Original om ispanijan kelel.
Kaik om 135 epizodad serialas. Se om üks'sezonine, läksi ekranoile Meksikan Televisa-verkos, vlpäi 2009 vhesai 2010.


Nothing Stands In Our Way.
«Nothing Stands In Our Way» ("Ni-mi ei libu meiden tel") om «Lacuna Coil»-muzikgruppan ühtenz' pajo seičemendes «Broken Crown Halo»-studijanal'bomas (vn 2014 keväz'ku). Ühtennimine singl om pästtud sen-žo voden 7. päiväl uhokud promotiruimha al'bomad, se kändihe ezmäižeks koumespäi.
Pajon tekst om anglijan kelel.


Indijan štatad da territorijad.
Indijan regionad — štatad da territorijad, ned oma valdkundan jagandan ezmäižeks tazopindaks. Territorijad (, "kendriy sarkar") oma pened surudel. Štatad (, "prant") lujas erinedas keskneze, ned alajagasoiš 642 ümbrikho (). Vll 1951−1956 sädihe ut administrativišt jagandad, i sen jäl'ghe štatoiden sündundan process jätksi. Saudas štatoid eläjiden kodikelen mödhe.
Tobmuz.
Indijan prezident paneb štatan gubernatorid radsijha videks vodeks. Kaik rahvaz valičeb regionaližiden parlamentiden alakodin () ühtnijoid videks vodeks, üläkodin () — kudeks vodeks, no üläkodin koumandez vajehtase kahtez vodes päliči.
Indijan ohjastusen komissarad vai administratorad ohjatas nevondterritorijoil. Om parlamentid vaiše severziš-se territorijoiš, federaline käskusišt om väges toižil territorijoil.


Mumbai.
Mumbai (,; edel 1995 vot — "Bombei",) — om lidn Indijan päivlaskmas, Arabijan meren randpolel. Se om Maharaštr-štatan administrativine keskuz.
Mumbai om üks' Indijan kaikiš tarbhaižembiš ekonomižiden da kul'turkeskusišpäi. Neciš lidnas om sur' erinend üläloštan, elon — da gollüden keskes. Ned oma susedoiš paksus.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase man korktusil 10..15 m meren pindan päl, ristitištos läz pol't oma marathilaižed, läz nelländest — gudžaratalaižed. Mumbai otab Bombei-sared da Solsett-saren suvipalad, da Ulhas-jogensun lähelišt randpol't. Sared ühtenzoittas sildoil da damboil.
Mumbai om järed rahvahidenkeskeižiden ühtenzoituzteiden sol'm. Lidn seižub läz süväd merikarad. Siš om kaikiš suremb port Indijan päivlaskmas. Pol' Indijan matknikoiden valud läbitadas sen matkterminalad.
Eläjad.
Mumbai om kaikiš tihedašti elänzoittud Indijan lidn. Sen ristitišt om enamba mi 12,4 mln. ristituid (2011) ühtes ezilidnoidenke. Mumbai otab Maharaštr-štatan kaht rajonad: «Mumbai» (157 km², 3 145 966 eläjad vl 2011), mugažo «Mumbai (ezilidnalaine)» (446 km², 9 332 481 eläjad vl 2011), 603 km² kaiked. Ühtes ičeze kaimdai-lidnoidenke se om kudenz' surtte mail'man lidnaglomeracii, sen ristitišt om enamb 20,5 mln. ristituid.
Toižiden Indijan lidnoiden rindataden, Mumbaiš om hüvä elon tazopind da korged azjelon aktivižuz. Hüväd voimused radod löudamha vedadas radnikoid lidnha kaikes Suviazijaspäi, Indijan kaikiden regioniden ližaks.
Ekonomikan potencial.
Mumbaiš om äi finansižid aluzkundoid: Bombein fondbirž, Indijan rezervoiden bank, Nacionaline fondbirž, Rahapainmižpert'.
Radnikoičijad valdkundan hüvüden täht oma lidnan radvägen znamasine pala. Sil-žo aigal om äi eläjid, kudambad ottas ala- da keskkvalifikacijan radod: taksin vedai, laukan pidai, mehanikanladii, kohendai.
Mumbai om Indijan bobištuzindustrijan päkeskuz. Indijan kinoindistrijan keskuz, muga nimitadud Bollivud (), sijadase Mumbaiš, sigä-žo om vähätetabid-ki kinostudijoid.


Heimolaižuz.
Heimolaižuz om ristituiden kesksidod. Niiden aluz om augotižlibund ühthižes ezitataspäi.


Bor (žilo).
Bor (,) om lidnanvuitte žilo Leningradan agjan Tosnon rajonas.
Geografijan andmused.
Žilo sijadase rajonan lodehes. Matkad žilospäi Tosnohosai om 30 km. Raudteplatform nimitase Popovk:aks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe Bor-lidnankundan eläjiden lugu oli 5 079 ristitud.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 88,4%, čiganalaižed — 2,5%, ukrainalaižed — 1,3%, totarlaižed — 0,9%, vaugedvenälaižed — 0,9%, tadžikalaižed — 0,6%, armenijalaižed — 0,4%, azerbaidžanlaižed — 0,4%, korejalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,0%, rahvahuden ozutandata — 2,2% (jäl'gmäižiden keskes 25,9% mahttas pagišta venäkelel).
Erased igähižed rahvahad: suomalaižed — 6 rist. (0,12%).


Uz' Deli.
Uz' Deli, Nju Deli vai N'ju Deli (,,) om Indijan pälidn. Se om Deli-lidnan keskuzrajon.
Istorii.
Uden pälidnan aluz om pandud vn 1911 tal'vkus, sirtihe pälidnad Kal'kuttaspäi. Britanijalaine Edvin Lačens-arhitektor projektirui ut pälidnad, i projekt hibjastui vll 1918−1931. Uz' Deli om Indijan i Delin ohjastusiden sijaduz.
Mahtai kirjutamha anglijankel'ne radvägi vedab lidnha mail'man korporacijoid. Uz' Deli šingotase pälidnan holitišil, informacijan tehnologijoil, telekommunikacijoil, turizmal adivpertidenke, bankoil i massinformacijan sarakol. Radživ-Čouk (ende Konnot-Pleis) om Indijan kommercijan da rahaazjoiden keskusišpäi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Džamn-jogen oiktal randpolel, tazosijal erasidenke kukhidenke, 216 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Voib olda varuližid manrehkaidusid (5,2 magnitudanke vl 2012, 5,4 vl 2015), matkad Gimalajhasai om vaiše 200 km pohjoižpäivnouzmha.
Eläjad.
Vl 2011 Uden Delin eläjiden lugu oli läz 295 tuhad ristituid 42,7 km² pindal. Läz 26,5 mln eläjid om lidnaglomeracijas vl 2016 (2. sija Mumbain jäl'ghe).
Oficialižed keled (lugemata anglijad da hindid) oma päivnouzmpandžabi, bengali i urdu.
Transport.
Avtobusad, ezilidnelektrojonused, taksid da avtorikšad oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 2002 metropoliten radab kaikes Deliš (8 jonod, 236 stancijad, 326 km raudted), sidä kesken Udes Deliš-ki.


Lunkin Vitalii.
Vitalii Vladimirovič Lunkin (, — se-žo nikneim; sünd. 7. semendku 1971, Moskv, NSTÜ) om venämalaine professionaline pokervändai. Oti vägestust vn 2002 Mail'man rendzü-vändon e-mail-čempionatas.
Om Mail'man pokerserijan da Mail'man pokerturan ühtnijan. Hänel om kaks' Mail'man pokerserijan brasletad (2008, 2009). Vodele 2017 hänen ühthine samine oli läz $6,375,000. Vändai ühtni «European Poker Tour»-turnirha Barselonas (vn 2013 eloku-sügüz'ku) da oti vägestust. Radab Moskvas poker-vändon treneran.


Čaihavadoine.
Čaihavadoine om pen' havadoine specialižes fil'truitud bumagaspäi, kudambas om rouhtud čailehtesed. Kävutab hotkan čaikeitandan täht hulan veden abul.
Om koume čaihavadoižiden pätipad — järgeline (ühten kameranke), havadoine kahten kameroidenke da «piramidut»-havadoine.
70—90% čajad Päivlaskmas möb havadoiš; Venämas-žo keitandmahtuz čaihavadoižen abul om tobjimalaz populäritoi.


Räbovo (järv, Leningradan agj).
Räbovo (vai "Радионихское") om pen' Venäman järv Leningradan agjan päivnouzmas, sen Boksitogorskan rajonan pohjoižes.
Suvivepsän Arskaht'-külä sijadase pohjoižel järvenrandal.
Järven pind om 0,19 km², levitase 182 m ü.m.t. korktusel. Rand om 1,7 km pitte. Vezivalu läz 300 m pitte jokseb järven suvespäi Lid'-jogen üläpalaha (Volgan bassein), lankteb sihe oiktalpäi.


Spusk.
Spusk om eriline vepsän rahvahan puheg, kudamb paimned kävutiba.


Tulčenik.
Tulčenik om vepsän rahvahan sömän toižend. Se om saubaline pirg südäimenke bobišpäi (herneh, fasol' da m. e.).


Maim.
Maim (ven.: "сущик") om kuivatud päčiš pen' kala (tobjimalaz joršid, smolid, korehed vai pened ahvened). Kävutase vepsläižes da pohjoižvenälaižes keitandoiš.
Maimaspäi tehtas kalalem' dai maimkeitoz (lem' maimaspäi).


So.
So om kuivman (vai landšaftan) taho ülänepsudenke, lujetud muiktusenmäranke da madalan manvägenke. Son pindal om seižujad vai joksijad gruntvet, no kaikenaigašt veden šoidud pindal ei ole.
Soiš om ei kadonu lophusai organine pindšoid, kudamb aigan jokstes kändase turbhaks. Son turbhan šoid enamba mi 30 sm. Ku penemb sidä, ka se om sodunu ma. Sod mülütadas gidrosferha.


Čennai.
Čennai (,; edel 1996 vot — "Madras") — om lidn Indijan suves, Tamil Nadu-štatan administrativine keskuz. Toine nimi om Čennapattanam. Kudenz' surtte lidn valdkundas, sen ristitišt om 4 681 087 ristitud (2011), lidnaglomeracijas — 8 653 521 ristitud (2011) (4nz' sija).
Čennain aluz om pandud vl 1639. Lidn sijadase Koromandelin randal, Indijan suvipäivnouzmaižel randištol, kudamb lainištase Indižen valdmeren Bengaližen lahten vedel. Erašti lidnad nimitadas «Suviindijan verajaks».
Geografii da klimat.
Čennai sijadase Tamil Nadun pohjoižpäivnouzmas, merenrandaližes alangištos, sen keskmäine korktuz om 6 metrad meren pindan päl, ülembaine korktuz — 60 m. Pidust' randištod levitase kuz'kilometraine Marin-letekül'bendrand, nece om kahtenz' pitte lidnan kül'bendrand mail'mas. Čennaiš om kaks' joged — Kuvam keskuses da Adjar suves. Bukingeman kanal (4 km pitte) om kaivatud merirandan paralleližikš da ühtenzoitab nenid jogid. Red-Hills-, Šolavaram- da Čembarambakkam-järved oma lidnan päivlaskmas. Sikš ku gruntveded oma lujas solakahad, ka ottas jondvet neniš järvišpäi.
Klimat om subekvatorialine mussonidenke. Lämuden köläidused oma pened voden jokstes. Räk da upar' oma enambuses vodes läbi. Voden sadegiden enambuz (kaikes vodes — 1300 mm) tegese pohjoižpäivnouzmaižen mussonan aigan (sügüz'kun lop — kül'mkun kesk). Lidn putub Bengaližen lahten cikloniden alle paksus. Vodenkeskeine lämuz om +28,8 C°.
Administrativiž-territorialine jagand.
Viž rajonad om lidnas. Ičeze Čennain ližaks Sur Čennai kogoneb mugažo Kančipuram- da Tiruvallur-ümbrikoid.
Tegimišton päedheotandad oma Čennain pohjoižes. Azjaline aktivižuz om keskitadud lidnan keskuses. Eländfartalad da äiluguižed IT-kompanijoiden kontorad sijadasoiš suves.
Čennain kaikiš järedambad kaimdajad-lidnad oma: Mahabalipuram — suves, Čengalpattu — suvipäivlaskmas, Kančipuram, Šriperumbudur da Arakkonam — päivlaskmas.
Tobmuden aluzkundad.
Suren Čennain tobmuden päaluzkund om Čennain municipalitet. Sen pämehed oma lidnan pämez' da hänen varapämez'. Mülükund — 155 deputatad.
Tamil Nadu-štatan ohjanduzkund da parlament sijadasoiš mugažo Čennaiš.
Käskuzkundaližen tobmuden nimituz om Madrasan Ülembaine käskuzkund, kudamban juridižed valdatused oma väges Pudučerriš-ki (, Indijan nevondterritorii).
Koume deputatad ezitadas Čennaid Indijan parlamentan alakodiš ("Lok Sabh"), 18 Čennain deputatad oma Tamil Nadun parlamentas.
Irdkosketused.
*


Korejan Tazovaldkund.
Korejan Tazovaldkund (, 大韓民國 "Tehan Minguk", se om täuz' oficialine nimi) om valdkund Päivnouzmaižes Azijas. Toine valdkundan nimi om Suvikorei, kävutadas sidä erižtel da levedašti. Se sijadase Korejan pol'saren suves. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Seul.
Istorii.
Vn 1945 15. päiväl elokud päzutadihe Korejan territorijad Japonijan sodavägišpäi. Korejan Tazovaldkundan aluz om pandud vn 1948 15. päiväl elokud.
Vn 1948 17. päiväl heinkud üks'jäižen Konstitucijan (, 憲法 "Henpep") ezmäine versii om vahvištadud (nügüd' Konstitucijan päiv). Sen jäl'ghe toihe vajehtusid Konstitucijha vozil 1952, 1954, 1960, 1962, 1972, 1980. Vs 1988 uhokun 25. päiväspäi nügüdläine Konstitucijan versii om väges, se om hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vn 1987 28. päiväl redukud (93% oli «za»). «Kudenz' tazovaldkund» lugul om nügüd' Suvikorejas.
Suvikorei lugeb Pohjoižkorejad «valdkundanvastaižeks organizacijaks».
Geografii da klimat.
Korejan Tazovaldkund otab Korejan pol'saren suvipol't, sen pol'saren ühthine piduz om läz 1100 km.
Suvikorejal om meriröunoid Japonijanke da Kitainke, mugažo om demilitarizuidud zon nell' kilometrad levette da 241 km pitte Pohjoižkorejanke, zon om saudud vll 1960−70.
Ümbärdajad mered: Pakuine meri om päivlaskmas, Päivnouzmaine (Japonine) meri — päivnouzmas, Päivnouzmaižen Kitain meri da sen Korejan sal'm oma suves. Randanpiduz om 2413 km.
Landšaft om mägihine tobjimalaz. Tazangištod ottas man territorijan koumandest.
Läz merirandištod om 3 tuhad sart. Ned sared oma pened, sariden tobmad — rahvahatomad. Kaikiš järedamb om Čedžudo-sar', valdkundan kaikiš korktemb čokkoim sijadase sil, sambnu Hallasan-vulkan (1947 m).
Klimat om mussonine. Kezal om räk da luja nepsuz, tal'v om viluhk (lumenke) da kuiv. Vodenkeskeine sadegiden norm om läz 1400 mm.
Londuseližed pävarad oma kala da toižed meren produktad, mec (territorijan kaks' koumandest); toižed varad oma metallad (vol'fram, molibden, hahktin), grafit, kivihil'.
Tobmuden organad.
Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Suvikorei om konstitucine demokratii "Kudenden Tazovaldkundan" olendan aigalpäi.
Korejan Tazovaldkundan pämez' om prezident (, 大統領 "Tetonjeon"). Hänen valdatusiden strok om viž vot, valitas tošti ei sa. Enzne Pak Kin He-prezident, oli ezmäižeks naižeks neciš radsijas, radoi vspäi 2012 i om türmatud 24 vodeks. Edelstrokuižed prezidentan valičendad linniba vn 2017 9. päiväl semendkud, oppozicijan kandidat oti vägestust — Mun Čže-in (sai 41,08%), tuleb radho 10. päiväspäi, valičendoiden rezul'tatan tedotusen jäl'ghe kerdalaz. Čon Se Gün sai päministran radnikust vn 2020 14. päiväl vilukud.
Suvikorejan parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (300 ristitud, 國會 "Kukhve"). Valitas 246 deputatad üks'mandatižiš ümbrikoiš, 54 — partijoiden nimikirjutesiden mödhe. Bar'jer päzutamha parlamentha om 5 procentad, deputatoiden valdatusiden strok — nell' vot. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 13. päiväl sulakud (20. kucund).
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Korejan Tazovaldkundan administrativiž-territorialine jagand."
Suvikorejas om 9 agjad (provincijad), 6 lidnad agjan (provincijan) oiktusidenke da üks' lidn eriliženke statusanke.
Eläjad.
Korejan Tazovaldkundas elädas korejalaižed, hö-žo oma enambuses verazmalaižiden (ristituiden toiženke rahvahanikusenke) keskes. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 49,039,986 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe (2015): protestantad — 19,7%, buddistad — 15,5%, katolikad — 7,9%, religijatomad — 56,9%. Äjad eläjad ottas eloho konfucijanizman filosofijad.
Lidnad-millionerad (2015): Seul, Pusan, Inčhon, Tegu, Kvandžu, Tedžon, Ul'san.
Ekonomik.
Korejan Tazovaldkund om šingotadud ekonomižešti. Nece om kaikiš järedamb laivoiden sauvoi mail'mas. Holitesen sfer otab ekonomikan kaks' koumandest. Sen šingotadud avto- da elektrotehnine tegimišt om tetab kaikes mail'mas (äiprofiližed «Hyundai»- da «Samsung»-holdingad). Sil-žo aigal om problemoid-ki: om vähä mankaivatusid, arvoimižed otamha velgha oma ahthad, sikš miše ekonomikan kazvand kändase stagnacijaks paksus.
Vs 2014 vilukun 1. päiväspäi ei pida vizoid ajelemha Venäman da Suvikorejan keskes.


Jušag.
Jušag () om pen' vepsän külä Vologdan agjan Babajevon rajonan pojoižes.
Eländpunkt mülüb Pazjaren küläkundha. Külä sijadase Nožem-jogen oiktal randpolel (veden pind om 198 m ü.m.t.). Matkad Pazjarhesai (223 m ü.m.t.) om 2 km päivlaskmha, küläkundan Pazjar-keskushesai om 12 km suvhe orhal vai 20 km avtotedme, Babajevo-rajonkeskushesai — 122 kilometrad suvhe. Lähembaižed eländpunktad oma Rod'k, Grigorjevskai, Fenoil, Vas'kinad, Palatez, Rand-külä, Eremag 1..2 km suvhe i suvipäivlaskmha, Jogentagaine 1 km pohjoižhe Nožeman vastrandal.
Vn 2002 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe Jušagen eläjiden lugu oli 47 ristitud (19 m., 28 n.), 74% heišpäi oliba etnižed vepsläižed, i 26% — venälaižed. Vodel 2010 kaik 24 ristitud eliba jo küläs.


Rod'k.
Rod'k () om pen' vepsän külä Vologdan agjan Babajevon rajonan pohjoižes.
Eländpunkt mülüb Pazjaren küläkundha. Matkad Pazjarhesai (223 m ü.m.t.) om 2 km päivlaskmha, küläkundan Pazjar-keskushesai om 12 km suvhe orhal vai 19 km avtotedme, Babajevo-rajonkeskushesai — 120 kilometrad suvhe. Lähembaižed eländpunktad oma Jušag 1 km pohjoižhe i Grigorjevskai ani suvhe.
Vn 2002 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe Rod'kan eläjiden lugu oli 4 ristitud, kaik oliba etnižed vepsläižed.


Vas'kinad.
Vas'kinad () om pen' vepsän külä Vologdan agjan Babajevon rajonan pohjoižes.
Eländpunkt mülüb Pazjaren küläkundha. Matkad küläkundan Pazjar-keskushesai om 12 km suvhe orhal vai 19 km avtotedme, Babajevo-rajonkeskushesai — 120 kilometrad suvhe. Lähembaižed eländpunktad oma Fenoil, Grigorjevskai, Jušag, Rand-külä, Palatez, Eremag 1..3 kilometras.
Vn 2002 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe Vas'kinoiden eläjiden lugu oli 7 ristitud, heišpäi nell' oliba venälaižed dai koume oliba etnižed vepsläižed.


Rand (külä).
Rand, päiči päznamoičendas, om erazvuiččiden vepsläižiden küliden nimi.


Jogentagaine (Vologdan agj).
Jogentagaine () om pen' vepsän külä Vologdan agjan Babajevon rajonan pohjoižes.
Eländpunkt mülüb Pazjaren küläkundha. Külä sijadase küläkundan keskuzpalan päivnouzmas, Nožem-jogen hural randal, 198..220 m ü.m.t. korktusil. Matkad küläkundan Pazjar-keskushesai om 14 km suvhe orhal vai 22 km avtotedme, Babajevo-rajonkeskushesai — 123 kilometrad suvhe. Lähembaine eländpunkt om Jušag 1 km suvhe jogen vastrandpolel.
Vn 2002 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe küläs ei olend kaikenaigašt ristitištod.


Mezitort.
Mezitort (vai medovik,) om populärine Venämas desert.
Nece om äišoiduine biskvittort, kudamban recept om tetab venälaižes keitandas 18. voz'sadaspäi. Päingridientad — mezi, sagidud maid, pähkmed dai (opcionaližišti) paštikod.
Slokostindan mahtuz.
Segoitadas sulatud margarinad medenke, pandas kanamunad, hostäs saharanke, ližatas cedrad, jauhod i sodad. Pašttas koume koržad voitud formas. Vaumitadas krem munišpäi, argvoišpäi, sahartuhkaspäi i pekstud kandatesespäi. Voitas kremal koržiden keskes i tortan ülähäspäi.


Napoleon-tort (venälaine variant).
Napoleon-tort (sen kodima — Francii) tegihe populärižeks kaiked mal'madme.
Sen venälaine variant (ven.: "наполеон") erineb originaližes receptaspäi. Tortan korktuz om läz kutnežo francijalaižes variantas-ki, no om enamb šoiduid. Hal'gašti kreptud pähkimiden pälpäi. Tobjimalaz (no ei kaikušti) paštase treugolkan nägus.
Recept sädi Venäman imperijan aigan, no kaikiš enamb leviganduz sai. Nügüdläižes nece om ühteks kaikiš populärižiš desertoišpäi Venämas.


Šugjärv.
Šugjärv () om järv Leningradan agjan Tihvinan rajonas, mülüb Pašjogen hurapol'žhe basseinha.
Vezišt om kehker formal, om ümbärtud madalil kukhil. Järv' om läz 4 kilometrad pitte, keskmäine leveduz om 2 kilometrad. Pind — 5,9 km², sijadase 76,5 m ü.m.t. korktusel. Üläjogi lankteb Šugjärvhe, sišpäi lühüd Šugjogi lähteb.
Šugar'v-žilo om kaikiš suremb eländpunkt järven randoiš.


Kriman Avtonomine Tazovaldkund.
Krim (,), vai Kriman Avtonomine Tazovaldkund (, ven.: "Автономная Республика Крым", krim.-tat.: "Qırım Muhtar Cumhuriyeti / Къырым Мухтар Джумхуриети"), om ridasine region, kudamb om olmas Ukrainan suven südäimes.
Jäl'ges vn 2014. refendumad Krim (dai Sevastopol'-lidn mugažo) tuli Venäman mülükundha faktižešti kut Kriman Tazovaldkund, no mail'man valdkundoiden enambuz otiba lujas negativižešti necidä pätandad, miše anttud rahvahidenkeskeižile sankcijoile Venämad vaste dai sidoiden Ukrainanke da valdkundoidenke travindale.
Eläjiden lugu oli 1 967 119 ristitud vl 2013. Pind — 26 081 km².


Hörmoja.
Hörmoja (voimusižed variantad — Hornoja, Gornoja;, vhesai 2001 — "Горнручей", vepsän kirjamil: "Gornii Ručei", "Gornručei") om eziauguižišti vepsän külä Vologdan agjan Vitegran rajonas. Mülüb Šuštan küläkundha.
Külä sijadase Vodlic-jogen randal (, Änižen bassein). Koume ojad lanktas jogehe külänno oiktalpäi: Učei, Čelmas i Hörm (ven. "Учейручей, Челмасручей, Горнручей"). Matkad küläkundan Šušt-keskushesai om 50 kilometrad. Keskust Vitegr-rajonkeskushesai — läz 67 kilometrad avtotedme.
Vodel 2002 Hörmojan eläjiden lugu oli 311 ristitud (166 m., 145 n.), heišpäi 97% oliba venälaižed.


Turzin.
Turzin (mugažo — Turžin;) om pen' vepsän külä Vologdan agjan Babajevon rajonas. Mülüb Vepsän rahvahaližhe küläkundha.
Matkad küläkundan administrativižhe Timošino-keskushesai om 41 km suvhe, Babajevo-rajonkeskushesai om läz 141 kilometrad suvhe. Lähembaižed eländpunktad oma Aksintant, Kundust, Rand, Surg.
Vn 2002 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe Turzinan eläjiden lugu oli 9 ristitud, heišpäi kahesa oliba etnižed vepsläižed.
Vn 2019 sügüz'kulpäi külän tobmin om Nadežda Pavlovna Mednikova.


Slabad (Vepsän rahvahaline küläkund).
Slabad () om pen' vepsän külä Vologdan agjan Babajevon rajonas.
Mülüb Vepsän rahvahaližhe küläkundha. Matkad Babajevo-rajonkeskushesai om läz 126 kilometrad.
Vn 2002 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe Slabadan eläjiden lugu oli 18 ristitud, i 17 heišpäi oliba etnižed vepsläižed.
Vn 2019 sügüz'kulpäi külän tobmin om Nadežda Pavlovna Mednikova.


Krim (valdkund).
Krim (ven.: "Крым", ukr.: "Крим": krim.-tat.: "Къырым") oli valdkund Evropas, Krim-pol'sariš.
Krim kut valdkund oli olmas vaiše časuiden par. Se oli enzne region Ukrainan suves, a sid' Krim tegihe Venäman udeks subjektaks (kc. Krim (Venäman region)).
Eläjiden lugu om 2 352 581 ristitud (2014). Pind om 26 945 km².
Kriman prezident oli Sergei Aksönov, a päministr oli Vladimir Konstantinov.


Bangalor.
Bangalor (,) om sur' lidn da administrativine keskuz, se om Indijan suves. Lidn sijadase Dekan-mägitazangištos, Karnatak-štatan longibokas, sen pälidn. Toine lidnan nimi, Bengaluru, om oficialine nimi vaiše štatan südäimes. Vl. 2011 koumanz' ristitištol (8 425 970 ristitud) da videnz' aglomeracijan surudel (8 499 399 ristitud) Indijas.
Bangalor om üks' kaikiš pigembiš šingotesen lidnoišpäi Azijas. Se om kaikiš järedamb tedon da tegimišton keskuz valdkundas, kudambas pästtas mašinoid, elektroladimid, ladimid telekommunikacijan täht. Lidnas om korged kaičendtegimišt da aerokosmižtegimišt. Sen ližaks, Bangalor paksus nimitadas "«Indijan olasižeks alangištoks»", sikš miše täs om äi infotehnologižid kompanijoid. Tedoaluskundoiden keskes oma Bangaloran universitet, Indijan tedoiden institut da Aeronavtikan nacionaline laboratorii. Vspäi 1996 rahvahidenkeskeine aviatehnikan «Aero Indii»-ozutelend oleškeleb Bangaloras kerdan kahtes vodes, sidä vedas Indijan kaičendministrusen da il'mvägiden abuiš.
Geografii.
Bangalor sijadase korktusel 920 metrad meren pindan päl. Lidnan tobj pala om Bangalor Urban-rajonas ("Bangalore Urban"), sen küläümbrišt — Bangalor Rural-rajonas ("Bangalore Rural"). Štatan ohjastuz sijadase Bangalor Rural-rajonan erigoittud mas, nügüd' se om Ramanagaram-rajon.
Bangaloran sijaduz om tazoine tarh, no pen' mägisel'g läbitab keskuzfartaloid pohjoižespäi suvehesai. Ei ole surid vezištoid lidnas, om vaiše severz'-se uitod. Arkavati- ("Arkavathy") da Pennar- ("Penner")-jogiden niškad oma Nandi-kukhiš, se om 60 km lidnaspäi pohjoižhe.
Bangalor sijadase ülüsel, sen tagut lidnan klimat om lujas pehmed kaiken voden aigan, hot' kezal räkäd päiväd-ki oma. Sezonmussonad reguliruiba sädegiden mär, ned puhuba valdmerespäi kuivmale ehtbokaspäi, a mugažo vastpolin. Räkiden kuiden aigan samaldub paksus, se kucub ližavezid da elektrusen andmižen keskustoid.
Municipaline tobmuz.
Vidhana Soudha — Karnatakan käskusenandajan suiman ištmižsija Bangaloras.
Rahvahan tobmuz Bangaloras ezitase municipalitetal, sen nimituz — Bruhat Bengaluru Mahanagara Palike (BBMP, "Greater Bangalore Municipal Corporation"). Municipalitet om formiruidud vl. 2007 enččen «Bangalor Mahanagara Palike»-municipalitetan 100 administrativižiš rajonoišpäi. Sen ližaks se nügüd' kogoneb 8 lähelišt lidnannevondištod da 110 küläd. Vl 2012 Elektronine lidn ("Electronics City") ližazihe Bangalorha.
Bangaloran lidnannevondišt om käskusenandai tobmuz. Se kogoneb deputatoid, kudambad nimitadas «korporacijan ühtnikoikš», niid valitadas kaiken rahvahan änestusel. Deputatoiden valdatusiden strok om 5 vot. Parlament kogoneb 250 ristitud, üks' ristit lidnan kaikuččes administrativižes rajonaspäi (198) da 52 tošt (parlamentan da štatan käskusenandajan suiman ezitajad). Lidnan pämez' da lidnannevondišton ezimez' mugažo otaba radsijid valičendoiden satusen mödhe.


Prangatist.
Prangatist () om vepsän külä Vologdan agjan Babajevon rajonas.
Eländpunkt sijadase järven päivnouzmaižel randal (, Šol-jogen bassein, 157 m ü.m.t.), mülüb Vepsän rahvahaližhe küläkundha. Matkad Belozerskan rajonhasai om 4 km päivnouzmha, küläkundan Timošino-keskushesai om 29 km suvhe-suvipäivlaskmha, Babajevo-rajonkeskushesai — 138 kilometrad suvhe. Lähembaižed eländpunktad oma Kaist i Sontaga 2 km suvipäivlaskmha, Markutan 6 km suvipäivnouzmha.
Vn 2002 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe Prangatiston eläjiden lugu oli 83 ristitud (39 m., 44 n.); 58% heišpäi oliba venälaižed, 31% — etnižed vepsläižed, 10% — toižed rahvahad.
Vn 2019 sügüz'kulpäi külän tobmin om Angelina Födorovna Gerasimova.


Rand (Pazjaren küläkund).
Rand () om pen' vepsän külä Vologdan agjan Babajevon rajonan pohjoižes.
Eländpunkt mülüb Pazjaren küläkundha. Külä sijadase järven päivnouzmaižel randal (). Matkad Pazjarhesai (223 m ü.m.t.) om 1,5 km päivlaskmha järvedme vai 3 km randadme, küläkundan Pazjar-keskushesai om 12 km suvhe orhal vai 20 km avtotedme, Babajevo-rajonkeskushesai — 120 kilometrad suvhe. Lähembaižed eländpunktad oma Palatez ani pohjoižhe i Grigorjevskai 1 km pohjoižpäivnouzmha.
Vn 2002 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe Randan eläjiden lugu oli 3 ristitud, kaik oliba etnižed vepsläižed-ki.


Palatez (külä).
Palatez () om pen' vepsän külä Vologdan agjan Babajevon rajonan pohjoižes.
Eländpunkt mülüb Pazjaren küläkundha. Külä sijadase järven päivnouzmaižel randal (, 223 m ü.m.t.). Matkad küläkundan Pazjar-keskushesai om 12 km suvhe orhal vai 19 km avtotedme, Babajevo-rajonkeskushesai — 121 kilometrad suvhe. Lähembaižed eländpunktad oma Eremag ani pohjoižhe, Grigorjevskai 0,5 km päivnouzmha i Rand-külä ani suvhe.
Vn 2002 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe Palatesen eläjiden lugu oli 18 ristitud (9 m., 9 n.), 61% heišpäi oliba venälaižed, i 39% — etnižed vepsläižed. Ortodoksižen hristanuskondan vanh jumalanpert' om olmas küläs.


Kardank.
Kardank () om pen' vepsän külä Venäman Vologdan agjan Vitegran rajonas. Mülüb Šuštan küläkundha.
Külä sijadase Üläorovašk-jogen hural randal (12 km pitte, Šuštan oiged ližajogi). Matkad küläkundan Šušt-keskushesai om 7 km, Vitegr-rajonkeskushesai — 67 km avtotedme.
Vaiše kaks' ristitud eliba Kardankas vl 2002.
Ph. Jurgijan časoun' — arhitekturmuštnik om saudud küläs.


Kolkat.
Kolkat (,; edel 2001 vot oficialine nimi oli "Kal'kutt",) om lidn Gang-jogen suhištos Indijan päivnouzmas. Se om Päivlaskmaine Bengalii-štatan pälidn.
Suren Kolkat-lidnan pind om kahtenz' Indijas (Mumbain jäl'ghe) — 1886 km², ristitišt om nellänz' Indijas (Mumbain, Delin da Bangaloran jäl'ghe). Lidnan ristitišt om 4 486 679 ristitud (2011) (7nz' sija), lidnaglomeracijas — 14 112 536 (2011, koumanz' sija Indijas).
Kolkat oli kaiken Britanižen Indijan pälidn ani 1911 vodhesai, siš päliči nügüd' se om järed politikan openduz-, tedo- da kul'turkeskuz. Toižes polespäi, lidnas om problemoid-ki: gollüz, il'man redustoitand da tüpad teiden likumižes.
Geografii.
Kolkat sijadase korktusil 1,5 — 9 metrad meren pindan päl, matk merhesai (Indižen valdmeren Bengalijan laht) om 148 km. Lidnan päpala om Hugli-jogen (Gangan jogensarak) päivnouzmaižel randal, sokahiš maiš. Pidi äi voz'kümnid adaptiruimha ned mad elon täht.
Kolkatan mahuz om allüvialine, kaiken Indan da Gangan tazangišton kartte. Nelländesižen eran sagedmad kogotas savid, mudad da letet. Ned oma kahtiden savišoiduiden keskes, alembaine kudambišpäi otab 250 — 650 metrad süvüt, a ülembaine — 10 — 40 metrad. Lidn da sen ümbrišt om manrehkaidusen varuližusen zon.
Tropine klimat, voden kesklämuz om +26,3 C°. Sadegiden tobj pala (vodes 1781 mm) todas suvipäivlaskmaižil mussonil.
Transport.
Kolkatan kundaline transport mülüb metrod, ezilidnaižid raudteid, avtobusoid da tramvajid. Raudten rengaz ümbärdab lidn.
Kolkatan metro om ezmäine Indijas, saudud tehnižel abul, sen avaiduz oli vl 1984. Siš om üks'jäine jono suvespäi pohjoižehesai pidust' Hugli-joged, piduz 22,3 km. Völ severz'-se jonod saudas vai projektiruidas.
Lidnas om avtobusmaršrutoiden šingotadud sistem. Üks'jäine Indijan lidn tramvaijonoiden sistemanke. Ei täudu teid Kolkatas, se om äiluguižiden tüpiden sü.
Rahvahidenkeskeine Netadži Subhas Čandran nimt' lendimport sijadase läz 17 km Kolkatan keskuselpäi Dum-Dum-lidnudes, se otab taholižed reisad-ki.
Kolkat om Päivnouzmaižen Indijan kaikiš järedamb port. Sihe azjaha kacmata, miše meri (Bengalijan laht) om edahan portalpäi, valdmerilaivil om voimuz ujumha sihepäi.
Kul'tur.
Kolkat oli da om-ki bengalijan literaturan tarbhaine keskuz. Kaikiš tetabamb indine kirjutai Rabindranat Tagor, äjad toižed kirjutajad-ki, eliba da radoiba täs, Kolkatas. Üks' kaikiš surembiš mail'man kirjjarmankoišpäi (angl. "Kolkata Book Fair") mäneb tobjimalaz kirjoiden prezentacijan tehmaha, ei mömha niid. Kolkat om bengalijan čomamahton da muzikan tarbhaine keskuz. Vl 1943 ezmäine pirdajiden ühtnend oli tehtud Indijas, sen nimi oli «Kal'kuttan jouk».
Irdkosketused.
*


Gridino (Vepsän rahvahaline küläkund).
Gridino () om vepsän külä Vologdan agjan Babajevon rajonas. Mülüb Vepsän rahvahaližhe küläkundha.
Külä sijadase 160..170 m ü.m.t. korktusil. Matkad küläkundan Timošino-keskushesai om 10 km päivlaskmha avtotedme, Babajevo-rajonkeskushesai om läz 100 kilometrad suvhe. Lähembaižed eländpunktad oma Labino i Vasino 0,5 km suvipäivnouzmha, Homankülä 1,5 km i Mäguine 2 km suvipäivlaskmha, Järvidenkeskez 12 km pohjoižpäivnouzmha orhal.
Vn 2002 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe Gridinon eläjiden lugu oli 3 ristitud.
Vn 2019 sügüz'kulpäi külän tobmin om Valentina Mihailovna Kužleva.


Kundust.
Kundust () om vepsän külä Vologdan agjan Babajevon rajonas. Mülüb Vepsän rahvahaližhe küläkundha.
Külä sijadase Ivod-jogen oiktal randal. Matkad küläkundan Timošino-keskushesai om 30 km suvhe orhal vai 43 km avtotedme, Babajevo-rajonkeskushesai om 133 kilometrad suvhe avtotedme. Lähembaižed eländpunktad (külišton «agjad») oma Rand ani lodeheze, Surg 0,5 km lodeheze, Turzin 1 km pohjoižhe, Aksintant 0,5 km suvipäivnouzmha, Slabad 2 km päivlaskmha-lodeheze. Toine avtote ühtenzoitab külištod Pazjarenke, om läz 30 km matkad suvipäivlaskmha-suvhe.
Vn 2002 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe Kunduston eläjiden lugu oli 10 ristitud, dai 8 niišpäi oliba etnižed vepsläižed.
Vn 2019 sügüz'kulpäi külän tobmin om Nadežda Pavlovna Mednikova.


Markutan.
Markutan () om vepsän külä Vologdan agjan Babajevon rajonas. Mülüb Vepsän rahvahaližhe küläkundha.
Külä sijadase 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad lähembaižihe järvihesai om 4 km suvipäivnouzmha () i 3 km suvhe (), Belozerskan rajonan röunhasai om 4 km päivnouzmha, küläkundan Timošino-keskushesai om 21 km suvipäivlaskmha orhal vai 43 km avtotedme, Babajevo-rajonkeskushesai om 133 kilometrad suvhe avtotedme. Lähembaižed eländpunktad oma Virahtan ani suvipäivlaskmha i Pust (Kaistanno) 1,5 km suvipäivlaskmha, Prangatist 6 km lodeheze.
Vn 2002 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe Markutanan eläjiden lugu oli 24 ristitud (13 m., 11 n.); 29% heišpäi oliba venälaižed, i 71% — etnižed vepsläižed.
Vn 2019 sügüz'kulpäi külän tobmin om Angelina Födorovna Gerasimova.


Vepsän rahkoid.
Vepsläižed uskoba rahkoihe. Heiden mail'mannägendan mödhe om äi rahkoid, kut eläjiš olijoiš, mugažo elätomiš (ezmäižel kacegel) kaluiš-ki, ka eskai miččiš taht processiš (oz., lämoipalo).
Kodirahkoiden keskes erigoittas "ižandaižid", "emägaižid" da heiden "poigid (lapsid)".
Lahjad rahkoiden täht nimitadas gostincoikš.


Kemerovon agj.
Kemerovon agj () vai Kuzbass om Venälaižen Federacijan subjekt (agj).
Se mülüb Sibirin federaližhe ümbrikho.
Agjan administrativine keskuz om Kemerovo.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Agj om erigoittud Novosibirskan agjaspäi vn 1943 26. päiväl vilukud.
Kemerovon agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 1997 9. päiväl sulakud Käskusenandajan Suiman (sen aigan agjan parlamentan nimituz) ezitajil da om väges möhembaižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Agj sijadase Päivlaskmaižen Sibirin suvipäivnouzmas, ottes Altajan- da Sajanad-mägisel'giden sarakoid.
Agjal om röunoid Krasnojarskan randanke pohjoižpäivnouzmas, Hakasijan Tazovaldkundanke päivnouzmas, Altajan Tazovaldkundanke suves, Altajan randanke suvipäivlaskmas, Novosibirskan agjanke lodehes, Tomskan agjanke pohjoižes da pohjoižpäivnouzmas. Kemerovon agj om mererandatoi. Agjan piduz suvespäi pohjoižhesai om läz 500 km, päivnouzmaspäi päivlaskmhasai — 300 km.
Pind om 95 725 km². Agjan territorijal kavag'- da lehtezmecad oma olmas. Kaikiš pidemb Tom'-jogi läbitab agjad suvipäivnouzmaspäi pohjoižhe, sen sured Kondom- da Mrassu-ližajoged oma agjan suves. Znamasižed joged oma Kii, In' da Jai. Järvid ei ole äi.
Reljef om mägikaz agjan suvhe keskusespäi da tazo agjan pohjoižes (Päivlaskmaižen Sibirin alangišton suvipäivnouzmpala). Kuzneckan katl'uz otab agjan keskusen. Kaikiš korktemb čokkoim om Ülähambaz-mägenpä (2178 m) päivnouzmaižel röunal Hakasijanke. Kaikiš madalamb čokkoim om Tom'-jogen kendäk agjan pohjoižes röunal Tomskan agjanke (78 m). Korktusiden luja erinend märičeb londusen arvoimižiden erazvuiččendad, ühtes regionas oma tundrad dai stepid-ki.
Klimat om terav kontinentaline. Keza om läm' da lühüd, heinkun keskmäine lämuz om +17..+18 C°. Tal'v om vilu da pit'k, vilukun kesklämuz om −17..−20 C°. Tazangištoil da ezimägištoil paneb sadegid 300 mm vodes, mägil — 1000 mm da sen enamba.
Londuseližed varad oma kivihil', bur hil', raudkivend, äimetalližed kivendod, kuld, sauvondmaterialad (saved, letked, sauvondkivi), fosforitad, mec, mustma.
Administrativiž-territorialine jagand.
Agj kogoneb administrativižešti 20 lidnad da 18 rajonad.
Valdkundan tobmuden organad.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Sergei Civilöv tegeb gubernatoran velgusidme vs 2018 sulakun 1. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Gubernator om mugažo agjan Administracijan pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb Administracijan ühtnijoid radnikusile. Ezmäine varagubernator da koumetoštkümne muite varagubernatorad oma hänele abhu.
Kemerovon agjan käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament. Se om Rahvahandeputatoiden Nevondkund 46 ezitajanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Aleksei Sinicin radab Rahvahandeputatoiden Nevondkundan ezimeheks vs 2016 redukun 7. päiväspäi.
Kemerovon agjan radonoigendai tobmuz om Administracii. Agjan Administracijan kollegii om radonoigendajan tobmuden pä, se kogoneb varagubernatorid. Agjan departamentad, ohjandused, inspekcijad, komitetad da laudkundad alištudas Ohjastusele.
Rahvahandeputatoiden Nevondkundan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2013 8. päiväl sügüz'kud (4. kucund). Valitihe gubernatorad vn 2015 13. päiväl sügüz'kud, Aman Tulejev sai vägestust ezmäižel tural 96,69% änid satusenke da radoi vident strokud jäl'geten edel ičeze erindad.
Demografii.
Kemerovon agj om kaikiš tihedas elänzoittud Sibirin region. Enamba 90% eläjid oma venänikad. Igähižiden vähäluguižiden rahvahiden keskes šorijalaižed, teleutalaižed da Sibirin totarad elädas agjas. Vepsläižed elädas Novokuzneckan rajonas Kuzedejevo-žilos.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 2 763 135 ristitud, sidä kesken 45 vepsläšt. Lidnalaižiden eläjiden pala om 86% (vl 2018). Agjan ristitišton enambuz eläb lidnoiš, sen ühtes om levedoid territorijoid ristitišton madalanke lugumäranke.
Kaik om kaks'kümne lidnad agjas da 23 lidnanvuittušt žilod. Järedad lidnad (enamba 100 tuh. eläjidenke vl 2015, surembaspäi penembha) oma Novokuzneck, Kemerovo (pälidn) da Prokopjevsk. Vl 2015 kaik om 23 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 91,8%, totarlaižed — 1,5%, saksalaižed — 0,8%, ukrainalaižed — 0,8%, šorijalaižed — 0,4%, armenijalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 2,0%.


Eremag.
Eremag () om pen' vepsän külä Vologdan agjan Babajevon rajonan pohjoižes.
Eländpunkt mülüb Pazjaren küläkundha. Külä sijadase järven pohjoižpäivnouzmaižel randal (). Matkad Pazjarhesai (223 m ü.m.t.) om 1 km päivlaskmha i lodeheze, küläkundan Pazjar-keskushesai om 12 km suvhe orhal vai 22 km avtotedme, Babajevo-rajonkeskushesai — 123 kilometrad suvhe. Lähembaižed eländpunktad oma Palatez ani suvhe i Grigorjevskai 1 km suvipäivnouzmha.
Vn 2002 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe Eremagen eläjiden lugu oli 6 ristitud, kaik oliba etnižed vepsläižed.


Simanovo.
Simanovo () om eziauguižišti vepsän külä Vologdan agjan Vitegran rajonan päivlaskmas, mülüb Šuštan küläkundha.
Külä sijadase Šušt-jogen hural randal. Matkad küläkundan Šušt-keskushesai om pol'kilometrad, Vitegr-rajonkeskushesai om 60 kilometrad päivnouzmha avtotedme.
Vodel 2002 Simanovon eläjiden lugu oli 31 ristitud (15 m., 16 n.), heišpäi nell' ühesandest oliba etnižed vepsläižed, neceverzin-žo oliba venälaižed, a toižed, ezimeletaden, oliba suomalaižed.


Lukasižed uzištused.
«Lukasižed uzištused» (;) om amerikaižen satirižen "«The Onion News»"-kompanijan kinokomedii. Se parodiruib amerikaižen kundan tendencijoid.
Fil'm om kuvatadud vl 2003, om ezitadud vl 2008 kuti "direct-to-video" da om pästtud DVD-diskoihe kahtenke kelenke — anglijan kel' da venäkel'.
Kinotarin.
Norm Arčer, TV-uzištusiden vedai, sanub uzištusid, sil aigal kacujad kuludas händast. Nece süžetan pird mäneb ühten aigan uzištusiden süžetoidenke (Dana Dobbs da Kip Kendall-korrespondentad). Starinoittas arabižiš terroristoiš. Nene terroristad lugedas amerikašt televizijad amoraližikš da etimatomaks, no peitos lanktas hengidushe toračuišpäi (Kok Pančer) da poleks pall'astoittud čomiš neiččišpäi (Melissa Čerri). Aigtegoiden mänendan mödhe reportažiden ühtnijad da süžetan päpird vasttase. Fil'man lopus amoraližen torafil'man vägimez', igähižen rahvahan ezitajad (perulaižed) da poleks pall'astoitud čoma neižne abutadas päzutamha Amerikad terroristoišpäi. Sen ližaks om äi pandud südäimehe kuvatadud ilostarinoid, om parodii-ki kinon arvostelijoihe.


Kall'oikahad mäged.
Kall'oikahad mäged (, "The Rockies") oma Kordiljerad-mägiden päine mägisel'g Pohjoižamerikas, Kanadan da päivlaskmas, kesked 60 da 32 gradusad pohjoišt levedust.
Mäged levitadas 110-480-km šoidul 4830 kilometrad pohjoižespäi suvhesai, pind läz 1 millionad km². Niiden kaikiš pohjoižemb čokkoim sijadase Britanižes Kolumbijas (Kanad), kaikiš suvemb — Nju Meksiko-štatas, AÜV:oiden suvipäivlaskmas. Kanadan Kall'oikahiden mägiden kaikiš korktemb čokkoim om Robson-mägi Britanižes Kolumbijas, 3954 metrad meren pindal päl. AÜV:oiden Kall'oikahiden mägiden kaikiš korktemb čokkoim — Elbert-mägi Kolorados, 4399 metrad.
Kall'oikahad mäged oma londuseližeks röunaks Tünen da Atlantižen valdmeriden basseinoiden keskes. Äjiden jogiden üläagjad oma täs: Missuri, Kolorado, Rio Grande, Sneik da Arkanzas. Mägiden igä om 55 — 80 mln vot. Aigan jokstes, veded da jäžomad sädiba čomaižid alangištoid da mägenpäid sel'gas.
Ristitud tuliba mägiden maha jäl'gmaižen jäaigan lopus. XVIII voz'sadal severz'-se ekspedicijoid paniba ekonomižen otandan kävutamižhe alust. Neniš mägiš oli äi mineraloid da nahkoid.
Kall'oikahad mäged oma harvoin elänzoittud rajon tähäsai (meiden päivil), tiheduz 4 ristitud nellikkilometras. Nügüd' mägiden territorijan tobj pala om kaitud. Rahvahaližed puištod da valdkundan mecad sijadasoiš täs. Äi turistoid ajeleb mägihe. Sile tahoile kožub turizm astkel, al'pinizm, kalatez, mectuz, hihtandsport, snoubord.
Nimen etimologii.
«Kall'oikahad mäged»-nimen () andoi Pjer Gotje Varenn de la Verandri, kanadalaine edelmatkai franciženke augotižlibundanke. Se oli tehnus hänen ehtatusen jäl'ghe päliči "Pierre Jaune"-joges (nügüd' Jelloustoun-jogi — «pakuižen kiven jogi») vl 1743 vilukun 1. päiväl. Toine mez', Aleksandr Makkenzi-edelmatkai, ristikoiči mägid vodel 1793. Hän pani «Stoney Mountains»-nimi ("Kivekahad mäged"). Penemb mi voz'sadas päliči, XIX voz'sadan toižes poles, pördihe ezmäine mägiden nimi.
Geologii.
Kall'oikahad mäged oma saudud rugižkivil ičeze pohjoižes palas (pohjoižemb 45:nt parallelid), suves palas — čurukivil, savekahil šoidkivil da mouckivil.
Mägiš om molibdenan, vas'kan, kuldan, hobedan, kivivoin, kivihilen avaroid löudmižsijid, mugažo äimetalližed kivendad oma olmas.
Vulkannägused oma: geizerad, termaližed purtked, manrehkaidused.
Flor da faun.
Mecad oma kazvišton tobj pala, mägitaig om pohjoižes da pedajikod suves. Mecanröunan üläkorktuz om 1500 m (pohjoine) — 3600 m (suvi), ülemb sidä — al'pižed nitud da igähine lumi.
Nened pud kazdas mecoiš: kuzed, pedajad da pihtad, alemba ned segoitadas koivuidenke da vahtaridenke. Armotomankoiv kazvab arktižes vös. Taigmahudes kazvaba lehtezpud-ki: koiv, topol' da hab. Alangištoiš om stepid.
Korktas mägiš elädas: lumikoza, sangedsar'v bošak, hirv', reboi. Alemba sidä putub vauged jäniš da kojot rajonidme.
Kezalindud oma linduiden tobj pala. Kezal hö söttaba poigaižid neniš mägiš. Kaikenaigašti elädas pakuižpäine tik, meckana da pulon erased erikod.


Elektron.
Elektron («jartal'») om stabiline heneg negativiženke täutkenke, strukturan materijan üks' päühtnikoišpäi. Se om fermion (toižin sanoin, pol'spinanke), mülüb leptonihe, üks'jäine stabiline heneg niiden keskes. Atomoiden elektronpäluižed kogoneba elektronišpäi.
Irdaližed elektronpäluižed märitas atoman himižid ičendoid tobjan palan. Erased nägused lähttas joudjiden elektroniden likundaspäi, ozutesikš, elektrojoksuz veimiš da vakuumas.
Ičendad.
Elektron om jagamatoi da strukturatoi heneg 10-17 sm-keskustoihepäi elementarižiden henegiden fizikas nügüd'aigaižen el'gendusen mödhe. Elektron ühtneb vällähä, elektromagnitižhe da gravitacižhe vastaimižpainegihe. Se om kaikiš kebnemb heneg leptonišpäi täutkenke ičeze antihenegenke, pozitronanke ühtes.


Tetraedr.
Tetraedr ("tetra-edron" — «nell'tahknik») om kaikiš primitivižemb äitahknik, nell' koumesaumnikad oma sen tahkoikš. Toine nimi — koumesaumaine piramid. Kaik 4 tahkad, 4 ladvad da 6 kül'gad om tetraedral. Ku kaik tahkod oma tazočuraižed koumesaumnikad, ka tetraedr nimitase oiktaks, ühteks vides oiktas äitahknikaspäi.


Hristos-Sündun päjumalanpert'.
Hristos-Sündun päjumalanpert' () om Moskvan kaikiš suremb ortodoksine jumalanpert'. Sen vozne pühänik om Raštvad.
Ezmäine oli saudud vll 1837−1860 vägestusen muštoks vn 1812 Tatanmaižes sodas. Panihe mantazole vl 1931 kommunistižen ideologijan mödhe. Nevondkundaližen aigan «Moskv»-bassein oli enččen pühäpertin aluses. Päjumalanpert' om udessündutadud Aleksei Denisov-, Zurab Cereteli- i Mihail Posohin-arhitektoriden projektan mödhe vll 1994−1999.
Pühäpert' sijadase lidnan keskuzpalas Volhonk-irdal, Moskvanjogen hural randal. Se om 103 metrad kortte, voib mülütada 10 tuhazesai uskojid. Näguse ristaks ülähäkspäi. Sauvusen mülünd — 524 tuhad m³. Kaks'žiruine avtoseižundtaho radab jumalanpertin al.


Phh. Petran da Pavelan jumalanpert' (Pargolovo).
Phh. Petran da Pavelan jumalanpert' () om ortodoksine jumalanpert' Pargolovo-žilos, kudamb mülüb Piterin mülükundha. Om saudud voziš 1831−1846, sen arhitektor — Aleksandr Brüllov.
Jumalanpert' om saudud neogotik-stiliš. Alištui rekonstrukcijale vll 1988−1994.


Sabett.
Sabett () om aterjžilo Venäman Tümenin agjas, sen Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon lodehes.
Vspäi 2011 saudas Venäman kaikiš surembad tegint nozoltamha londuselišt gazad. Vl 2017 oli enamba 30 tuhad radnikoid. Gaz vedase ujuden tankeril Pohjoižedme meritedme.
Žilo sijadase Jamal-pol'saren päivnouzmaižel randal, 2 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Om nencalaižiden eländsija. Vspäi 2015 rahvahidenkeskeine lendimport radab. Vlpäi 2016 se om znamasižeks portaks Jävaldmeren randal. Planiruidas sauda raudted Bovanenkovo-aterjžilospäi vodele 2019.


Siligo.
Siligo (mugažo italalijan kelel i sen sardinijan paginal, "Sìligo") om Italijan kommun (kund) da žilo Sardinii-saren da regionan lodehes.
Žilo sijadase Sassarin provincijan keskuzpalas, 400 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Geografižed koordinatad oma 40°35′0″N da 8°44′0″E. Matkad Sassarihesai om 25 km lodeheze.
Vn 2011 Italijan rahvahanlugemižen mödhe kommunan eläjiden lugu oli 912 ristitud. Kaikiš suremb kommunan ristitišt oli 1 856 eläjad vl 1951.
Kundan edeline pämez' oli Džuzeppina Ledda (2005−2015).


Česmen jumalanpert'.
Česmen jumalanpert' vn 2011 uhokus
Česmen jumalanpert' (), toine nimituz om Ph. Johann-endustajan Raštvoiden jumalanpert' () om ortodoksine jumalanpert' Piterin Lensovetan irdal. Alusenpanii om Jekaterina II-imperatornaine.
Jumalanpert' om saudud vozil 1777−1780 vn 1770 Venäman laivišton vägestusen muštoks sodas Turkanmad vaste. Pühäpertin arhitektor om Jurii Fel'ten.
Pühäpert' om saudud psevdogotik-stiliš. Se oli sauptud vll 1919−1991, toižed aluzkundad radoiba sauvuses. Oli muretud paloin Toižen mail'man sodan aigan, om udessündutadud vspäi 1996. Arhitekturan muštnik federaliženke znamoičendanke.


Kilimandžaro.
Kilimandžaro () om koumepäine mägi Tanzanijan da Kenijan röunal. Se om potencialižikš aktivine vulkan. Mägenpäd oma Tanzanijan territorijas, sen homendezbokas. Afrikan kaikiš korktemb mägi (Kibo-vulkanan Uhuru-mägenpä — 5891,8 m) mülüb Päivnouzmafrikanižhe mägitazangištho, no se om seižui üksnäze mägi todeks.
Kilimandžaro seižub Masai-mägitazangištos, sen keskkorktuz — 900 m meren pindan päl. Eile dokumentiruidud lavan heitandoid Kilimandžaron polhe. Tägälaižiš legendoiš starinoitas, miše vulkanal oli aktivižuz 150..200 vot tagaz. Vl 2003 tedomehed löuziba, miše sulatadud lav sijadase 400 metras Kibo-mägenpän krateran pindalpäi. Om-ki varuz, miše vulkan longahtaškandeb, sikš ku longoitesed jo oleškeliba. Se vedab sur't lavan heitandad.
Istorii.
Neniden lumekahiden mägenpäiden ezmäine johtutez oli 2. voz'sadas meiden erad, mäged znamoičese Ptolemejan geografižel kartal. Kilimandžaron avaidusen dataks lugetas 1848 voz', semendkun 11. päivän, avaidust tegi saksalaine Iohannes Rebman-pastor. Vn 1889 redukun 5. päiväl saksalaine Gans Mejer-matkadai da avstrijalaine Lüdvig Purtšeller hänen ühtes saiba Kibo-mägenpäd ezmäižen kerdan. Vll 1902−1918 mägel "Vil'gel'm-kaizeran mägenpä"-nimi oli (). Nügüdläine nimi sündui suahili-keles, se ezimeletaden znamoičeb «mägi, kudamb hoštab».
Geografii.
Röun Kenijanke mäneb pohjoižil da päivnouzmaižil pautkil. Kilimandžaro-mägi ülenub kesked tazosavannad, ka se om kaikiš korktemb üks'jäine mägi mail'mas. Mägi otab läz 70 x 50 km pindad, vai 388 500 gektarad, sijadase 340 km suvehe ekvatoraspäi. Vulkan om läz konusanvuitte, kogoneb koumiš päižiš mägenpäišpäi — sambnužiš vulkanoišpäi: Šir päivlaskmas (3962 m), Kibo (5891,8 m) keskuses da Mavenzi (5149 m) päivnouzmas. Vulkan mülüb täuzin Kilimandžaron rahvahaližhe puištho. Läz 250 penembid konusoid oma neniden koumiden mägenpäiden molembil pautkil «lodeh/longibok»-värtmudel. Indižen valdmeren radpolehesai om 270 km matkad, Dodomahasai (Tanzanijan pälidn) — 380 km orhal ehtbokha, Nairobihesai (Kenijan pälidn) — 200 km matkad lodeheze.
Gidrologii.
Kilimandžaron jäžom om vaiše Kibo-mägenpäl. Vl 2003 sen pind oli 2 km². Severdan voz'kümnid tagaze lumesine šapuk näguihe lujas hüvin, i nügüd' se kostub heredas. Tedomehiden andmusiden mödhe, kesked vozid 2020−2030 jäžomad ei linne, sikš ku äi mecad čaptas. Arni lumi mecan purutusišpäi lankteb mägenpähä.
Transport.
Kilimandžaron rahvahidenkeskeine lendimport sijadase 50 km matkad ehtbokha mägenpälpäi. Vspäi 1971 se radab kaiken regionan hüvüden täht, sen rahvahaližiden puištoiden täht. Kenijan čuraspäi eile infrastrukturad, oma vaiše policijan postad. Libund vastmägehe om lasktud vaiše Tanzanijan čuraspäi.
Al'pinizm.
Mitte taht ristit voib libuda kaikiš korktembale Uhuru-mägenpäle eskai eriližeta vaumičendata, no akklimatizacii tarbhaičese.
Mavenzi-mägenpäle libundan täht kaik-se pidab vastkall'oihe libundan mahtoid lumedme da jädme.
Libundan vastmägehe aigan ristit läbitab läz kaikid klimatižid zonoid, kudambad oma Man pindal, lähembuden ekvatorale tagut.


Vagon.
Vagon, raudtevagon (franc. "wagon", anglijan sanaspäi "waggon" — «ajoregi, korj») om likutimetoi transport likutamha raudtedme (rel'soidme, monorel'sadme, maglevraižudme). Se tobjimalaz radab vedimenke. Nügüd'aigaižed passažirjonused da avtomotrissad jokstas vedimeta. Vagonan prototip om pen' konor', kudamb likuti purel'soidme mägikaivuziš.
Vagon om likujan jonon ühtnik (raudtejonon paksumba kaiked). Vagonan kävutand — jüguiden da matknikoiden vedamine. Vagonan komplektacijaha mülüb mašiništ vedatamha sidä, a mugažo ühtenzoitamha vagonad jonushe.
Istorii.
Vagonan eziirdnägod (vagonuded) Venämas sünduiba vl 1764 Altajas, Kolivanovo-Voskresenskan tegimes. Ned joksiba kaivuz- da tegimen südäiteidme. Vl 1788 vagonuzid näguihe Petroskoiš, Aleksandrovan tegimes, vl 1810 — Zmeinogorskan kaivudes. Vagonuded puruvedandanke joksiba Alatagilan raudtedme (saudud vl 1834).
Likujad vagonrived Carinkülän raudten täht (vagonoid sen ühtes) osttihe Anglijas. Ezmäižid tatanmaižid vagonoid tegihe Piteriš Aleksandrovan tegimes, vl 1846. Ned oliba tarbhaižed Moskv — Piter raudten täht.
Vagonoiden klassifikacii.
Vagonoid klassificiruiše teinfrastukturan tipal (raudte-, monorel's-, maglevvagonad, VAL/NeoVAL).
Raudtevagonad erinedas kezrparoiden verdan mödhe — seižutadas 4, 6, 8, 12, 16 da 20 kezrparoid ühthe vagonha.
Likujan palan sauvusen mödhe vagonad oma teleguzidenke da teleguzitomad.
Raudtevagonan päižed harakteristikad: jügutoitmižvoind, vagonan ičeze mass, ličend värtmudehe, 1 metran teličend (ajandličend).
Jüguvagonoiden toižendad.
Kattud vagon om päzutamha jüguid hondos säspäi, kaičemha varghuzišpäi i mehanižiš vigastusišpäi. Jävagon da termosvagon mugažo mülüihe kattud vagonoihe.
Pol'vagon om ajelemha putkotadud jüguid (kivendod, kivihil', flüsad, mec), konteinerid, kudambid ei pida päzda sädegišpäi.
Cisternvagonad oma vedamha valabid jüguid (nozoluzid: kivivoi da kivivoinprodukcii, aktivižed himižešti substancijad, nozoltadud gaz, vezi, maid), a mugažo jauhod da nozolad cementad.
Platformvagonad oma vedamha pit'kid, üks'jäižid da pärjid jüguid, konteinerid da mašiništod, kudambid ei pida kaita atmosferan painudespäi.
Fitingplatformvagon — nece om platform tügidenke (fitingoidenke) kingitamha da vedamha surid ISO-konteinerid.
Hoppervagon (hopper) om ajelemha putkotadud jüguid (kivihil', kivend, cement, vill', lete, ballast), sil om ičejoudutandan mehanizm.


Kriman Tazovaldkund.
Kriman Tazovaldkund om ozutadud rusttal mujul
Krim (,), vai Kriman Tazovaldkund (,), om Ukrainan region de jure. Se om Venälaižen Federacijan subjekt de facto, Suvižen federaližen ümbrikon pala.
Om röunoid Sevastopolinke (federaližen alištusen lidn, kudamb om Krim-pol'saren südäimes), Ukrainan toižidenke regionoidenke i Venäman Krasnodaran randanke.
Kriman Tazovaldkundan pälidn om Simferopol'. Pol'saren kaikiš suremb lidn om Sevastopol', no se om erine region. Vl 2014 tazovaldkundan eläjiden lugu oli 1,967,200 ristitud. Pind om 26 081 km².
Päministr — Sergei Aksönov.


Holl Rikki.
Rikki Holl (; sünd. 4. keväz'ku 1987, Vulvergempton, Anglii, Sur' Britanii) om tutab britanijalaine model', akt'or da enzne lehtezmez'. Eläb Londonas.
Hänen järgeližusetoi imidž da epatažine ičtazvedandstil' tegiba händast populärižeks Internetas. Rikkil om enamb 125 tatuid.
Fil'mzihe händast «Submarin»- da «Kamikadze»-fil'miš.


Kriman lidnad.
Kaik om ühesatoštkümne lidnad (,) i 53 lidnanvuittušt žilod (, ukr. "селище міського типу", ven. "посёлок городского типа") Krimas.


The Doors.
«The Doors» (anglijaks znamoičeb "Verajad") om tutab amerikalaine muzikgrupp. Se edestab muzikad blüzrok- da hardrok-stiliš.
Gruppan aluz om pandud vl 1965. Vspäi 1973 ühtnijad zavodiba soližid projektoid. Grupp oleli pordoidme: vozil 1978, 1993, 1997, 2000 da 2011.


Urugvai.
Urugvai (), täuz' oficialine nimi — Päivnouzmaižen Urugvain Tazovaldkund (), om valdkund Suviamerikas, Atlantižen valdmeren randpolel. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Montevideo.
Istorii.
Vn 1825 25. päiväl elokud Urugvai tedištoiti ičeze ripmatomudes Brazilijaspäi.
Valdkundan ezmäine Konstitucii () oli olmas vll 1830−1918 vn 1829 versijan jäl'ghe. Jäl'gmäine seičemenz' lugul Konstitucii om väges vspäi 1966 voziden 1989, 1994, 1996 da 2004 vajehtusidenke.
Geografižed andmused.
Urugvai om mavaldkundröunoiš Argentinanke päivlaskmas (röunan piduz — 579 km) da Brazilijanke pohjoižpäivnouzmas (985 km). Ühthine maröunoiden piduz om 1564 km. Atlantižen valdmeren randanpird — 660 km. Valdkundan pind om 176 215 km².
Reljef om kukhikaz, tazo läz mererandištod. Kaikiš korktemb čokkoim om Katedral'-mägi (514 m).
Klimat om valdmerine subtropine.
Londuseližed varad oma väghine mahuz, kala, gidroenergii, erased mineralad. Omaluižed ottas territorijan seičeme ühesandest, mec — kümnendest.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, kahtenden strokun jäl'geten voimuseta. Prezident om ohjastusen-ki pämez'.
Parlament om kaks'kodine Päsuim (). Üläkodi om Senatoriden Kodi (Senat, isp.: "Cámara de Senadores") 30 valitud ühtnijanke, valdkundan varaprezidentanke ezimeheks. Alakodi om Deputatoiden Kodi (isp.: "Cámara de Diputados") 99 ezitajanke. Kaik rahvaz valičeb parlamentan ühtnijoid videks vodeks.
Urugvain järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2019 27. päiväl redukud, valitihe parlamentan kodid i prezidentad. Änestadihe prezidentad kahtendes turas vn 2019 24. päiväl kül'mkud. Luis Al'berto Lakal'je Pou sai vägestust (50,79% änid, hänen tat oli valdkundan prezidentan vll 1990−1995), radab prezidentan vs 2020 keväz'kun 1. päiväspäi. Edeline prezident (1. keväz'ku 2015 — 29. uhoku 2020) om Tabare Vaskes (sai 56,63% valičendoil), se oli hänen kahtenz' strok (ühtenz' strok oli vozil 2005−2010).
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Urugvain administrativiž-territorialine jagand."
Urugvai jagase 19 agjaks (departamentaks, üks'lugu), ned alajagasoiš 89 municipaližeks ühtnikaks (üks'lugu isp.: "municipio").
Eläjad.
Urugvaiš elädas urugvajalaižed. Vn 2011 valdkundan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 3 286 314 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Augotižlibundan mödhe (2011): evropalaižed (Ispanijaspäi, Italijaspäi dai Francijaspäi tobjimalaz) — 87,7%, afrikalaižed — 4,6%, indejalaižed — 2,4%, toiženke augotižlibundanke — 0,3%, märhapanendata — 5,0%.
Uskondan mödhe (2006): riman katolikad — 47,1%, toižed hristanuskojad — 11,1%, uskojad denominacijata — 23,2%, judaistad — 0,3%, ateistad vai agnostikad — 17,2%, toižed uskojad — 1,1%. Valdkund om kaikiš religiozitomemb Latinižes Amerikas erazvuiččiden istorižiden süiden tagut. Urugvai om formaližikš katoline valdkund völ, no protestantizman populärižuz ližadub.
Toižed sured lidnad (enamba 70 tuh. ristituid vl 2011, surembaspäi penembha): Sal'to, Sjudad de la Kost, Paisandu, Las Pjedras. Vl 2011 kaik oli 40 lidnad enamba mi 10 tuh. eläjidenke. Lidnalaižiden pala om 95,5% (2020).
Ekonomik.
Urugvain päeksport om lehmänliha (16%), soibobad (10%), toižed söndtavarad (läz 10%), cellüloz (8%); toine eksport — ris (4%), nižu (4%), lehmännahk (3%), vill (3%), zelläd (3%), vauktušen koncentrat (2%), sagud (2%), plastiktegesed (2%), puine poltuz (2%), eläbad lehmäd (2%), avtoiden varapalad (1%), elektruz (1%), kivivoi (1%).


Suviafrikan Tazovaldkund.
Suviafrikan Tazovaldkund (lühüdašti SAT, ST) vai Afrikan Suvitazovaldkund (afrikaans "Republiek van Suid-Afrika",) om nügüd' unitarine valdkund Afrik-kontinentan suvipoles. Pälidn om Pretorii.
SAT om kaikiš šingotadud Afrikan valdkund kogosüdäiproduktan mödhe, sen suverenitet om üks' amuižišpäi Afrikas. Nece valdkund šingoti südäitukuine azegišt, i sen jäl'ghe pučihe sišpäi ičetahtol.
Keled da oficialižed nimed.
Eriline status om kelil, kudambid kävutadas religijan täht.
Mugoižhe surhe assortimentha kacmata, erased suviafrikalaižed nimitadas valdkundad "Azanijaks", ned oma mustverižed rasistad tobjimalaz, kudambad tahtoižiba distanciruidas evropalaižiden kolonialižiš jäl'gusišpäi.
Istorii.
Vn 1910 30. päiväl semendkud sädihe Suviafrikan Ühtištust.
Vn 1961 30. päiväl semendkud Suviafrik sai täut ripmatomut Sures Britanijaspäi da kändihe tazovaldkundaks.
Konflikt mustnahkaižen enambusen da vaugedverižen vähembusen keskes tegihe päižeks Suviafrikan istorijas. Vozil 1948−1990 valdkundaline aparteidan režim oli olmas.
Jäl'gmäine valdkundan Konstitucii om allekirjutadud vn 1996 tal'vkus Nel'son Mandela-prezidental da tuli väghe vn 1997 4. päiväl uhokud. Se om väges möhembaižidenke vajehtusidenke da ližadusidenke vozil 1997−2012.
Geografijan andmused.
Suviafrik sijadase Afrikan suviagjas. Valdkund om maröunoiš Namibijanke (röunan piduz — 1005 km), Botsvananke (1969 km) da Zimbabvenke (230 km) pohjoižes, Mozambikanke (496 km) da Esvatininke (438 km) pohjoižpäivnouzmas. Anklavine Lesoto-valdkund (röunan piduz — 1106 km) sijadase Suviafrikan Tazovaldkundan südäimes. Ühthine röunan piduz om 5244 km. Valdkundan suvipäivnouzmaižed randad lainištab Indine valdmeri, suvipäivlaskmaižed randad — Atlantine valdmeri. Neglaine nem' jagab nenid randištoid. Ühthine valdmererandan piduz — 2798 km.
Ndžesuti-mägi Drakonan mägiš om ülembaine pä valdkundas, 3410 m valdmeren pindan päl.
Erazvuiččed klimatižed zonad oma Suviafrikas. Siš om kuiv rahvahatoi Namib-ma, mugažo subtropikad oma päivnouzmpoles Mozambikan röunan veres, om-ki Indižen valdmeren randišton klimatan tahondoid. Päivnouzmpolele ma libub i kändase sureks Veld-südäimägitazangištoks Drakonan mägiden taga.
Man südäimes om äi kal'hid mineraližid torhuzid: kalližarvoižed kived, kivihil', londuseline gaz, metallad (kuld, platin, raudkivend, vas'k, hrom, nikel', tin, marganc, vanadii, uran, harvad mametallad), antimonii, fosfatad. Toižed londuseližed varad oma keitandsol, väghine mahuz.
Tobmuden organad.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (,), hän-žo radab ohjastusen pämehen. Üks' varaprezident om hänele abhu. Prezident sättutab ičeze pätandoid parlamentanke. Järgenduseližiden valičendoiden parlamentan alakodihe jäl'ghe ezipartijan lider kändase prezidentaks.
Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Agjoiden Nacionaline Nevondkund (,) 90 ristitunke, kümnin kaikuččen agjan suimaspäi. Alakodi om Nacionaline Suim (,) 400 ühtnijanke, se formiruib ohjastust. Kaik rahvaz valičeb alakodin ühtnijoid videks vodeks.
Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 8. päiväl semendkud. Nügüdläine prezident om Siril Ramafosa (Afrikan rahvahaline kongress), valitihe händast vn 2018 15. päiväl uhokud parlamentan ühtnijoil üks'jäižeks kandidataks, vll 2014−2018 radoi valdkundan varaprezidentaks.
Ezmässai Suviafrik oli konfederacijan, sen tagut tobmuden organad seištas enččidme pälidnoidme tazomäras. Valdkundan ohjastuz sijadase Pretorijas, sen tagut Pretorii om administrativine pälidn. Parlament tegeb ištundoid Keiptaunas. Ülembaine käskuzkund om Blumfonteinas. Suviafrikan Konstitucine käskuzkund sijadase Johannesburgas.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Suviafrikan Tazovaldkundan administrativiž-territorialine jagand."
Vspäi 1994 SAT jagase 9 agjaks (provincijaks).
Eläjad.
Suviafrikas elädas suviafrikalaižed. Suviafrik om üks' kaikiš erazvuiččiš rahvahal Afrikan valdkundoišpäi. Sen vaugedverižen, azijalaižen da segoitadud ristitišton pala om kaikiš suremb kontinental. Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 52 981 991 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe (2015): hristanuskojad — 86,0%, rahvahaližed veroližed uskondad — 5,4%, islamanuskojad — 1,9%, toižed uskojad — 1,5%, religijatomad — 5,2%.
Lidnad-millionerad (surembaspäi penembha): Johannesburg, Keiptaun, Durban, Pretorii. Lidnalaižiden pala om 67,4% (2020).
Ižanduz.
Suviafrikan ižandusen suruz om kahtendel sijal Afrikas Nigerijan jäl'ghe.
Vl 2012 SAT:an päeksport oli 108 milliardad US$, se mülüti nenid tavaroid: kuld (12%), raudkivend da raudan ühthesuladused (9%), platin (8%), diamantad (8%), kivihil' (8%); toine eksport oli avtod (4%), fruktad (3%), centrifugad (2%), kivivoi (1%).
Valdkundan praznikad.
Käskusenandmižakt (No 36, 1994) sanub: ku rahvahaline praznik putub pühäpäivhä, ka jäl'geline ezmärg lugetas praznikpäiväks da lebupäiväks.
Vspäi 1994 valičendoiden päiväd mugažo lugetas praznikoikš da lebupäivikš.


Malindpeza (zamk).
Malindpeza (,) om zamk Kriman suves, Mustmeren randal. Se om arhitekturine da istorine muštnik. Om olmas Gaspr-žilon südäimes, Ai Todor-nemen 40:metrižel kall'ol.
Ezmäine sauvuz oli letud 19. voz'sadas. Moskvalaine Rahmanina-torgovannaine pani mantazole endišt pertid i sauvoi puižen zamkan, kuspäi se sai nügüd'aigaižen nimen. Nügüdläine kivine zamk om olmas vspäi 1912 neogotik-stiliš.
Zamk om Suvikriman randan ičevuitte simvol. Čoma zamk saskendeb populärižust kesked turistoid.


Dül'ber.
Dül'ber (ukr. i, «čomakulu» krimantataran kelespäi) om pert'kuluiž-puištol'ne ansambl' Kriman Koreiz-žilos.
Om saudud 19. voz'sadan lopindas venämalaižen Petr Romanov-ruhtinasen täht. Se om üks' Suvikriman randan pämel'heižtahoišpäi.


Abdalk.
Sija, kus Abdalk lankteb Pen'he Salgirha.
Abdalk (, vai "Абдальская") om pen' jogi Kriman keskuzpalan suvipäivlaskmas.
Abdalk jokseb Simferopoliš; nece om Penen Salgiran oiged ližajogi. Piduz om 9 kilometrad. Äiluguižed purtked lanktas jogehe kaikel pidusel.


Avund.
Avund (, ukr. i) om jogi Kriman suves.
Pen' jogi jokseb mägiden pautkilpäi ülemb mi 1000 m ü.m.t. kortte i lankteb Mustmerhe Gurzuf-žilon territorijal. Piduz om 7,6 kilometrad, basseinan pind — 24 km². Keskmäine vedhuz om 0,115..0,13 m³/s. Jogen alajoksmusen toižed nimitused oma Su-nar-Putan i Salgir.


Ai Serez.
Ai Serez (, ukr. i, grekankel'ne "Aios Sergios" znamoičeb «pühä Sergii») om jogi Kriman suvipäivnouzmaižel randištol.
Ai Serez jokseb Jogidenkeskeine-žilos (nimitihe ühtejiččikš jogenke edel 1945. vot). Lankteb Voron-jogehe huralpäi (Mustmeren bassein). Piduz om 9,4 kilometrad. Basseinan pind — 20,6 km². Keskmäine vedhuz om 0,015 m³/sek. Üks' nimetoi ližajogi.
Jogen eriližuz — reduvalud, i tedomehed sädiba poligonad jogen alangištos tedoidamha niid.


Ajan Uzen'.
Ajan Uzen' (, ukr. i) om jogi Kriman suves.
Ajan Uzen' jokseb Partenit-žilos. Lankteb Mustmerhe. Piduz om 7,8 kilometrad. Basseinan pind om 20,8 km².
Om kaks' pen't ližajoged — Ai Iori da Šarhanlik Uzen'.


Derekoik.
Derekoik (, vai "Быстрая") om pen' mägijogi Kriman suves.
Geografijan andmused.
Derekoik jokseb 1150 m ü.m.t. korktusespäi i lankteb Mustmerhe Jalt-lidnas. Piduz om 9,6 kilometrad, basseinan pind om 44 km², vedhuz — 0,577 m³/sek.
Vihmad, lumi i karstpurtked anttas vet jogele. Viž ližajoged da ojad lanktas jogehe: Guv ("Гува") huralpäi, Temiar dai Lük ("Люка") oiktalpäi, i kaks' oma nimeta. Enamba mi 60 purdet, sidä kesken Massandran vezilanktend 0,23 m³/sek keskmäiženke vedhudenke. Madal vezi oleskeleb heinkus-redukus, voib kuida alajoksmuses.
Etimologii.
Jogi sai nimitust Derekoi-žilon mödhe. Znamoičend krimantataraks "dere" «ur», "köy" «žilo». Joginiškan severz'-se rahvahaližid nimitusid om olmas mugažo.


Kokkozk.
Kokkozk («sinivauvaz sil'm», ukr. i) om jogi Kriman suves.
Jogi sädase 3,5 kilometras Sokolinoje (Kokkoz)-žilospäi Auzun-Uzen'- i Sari-Uzen'-jogiden ühthejoksmusel, 410 m ü.m.t. korktusel. Lankteb Bel'bek-jogehe huralpäi Aromat-žilon territorijal. Piduz om 18 kilometrad, basseinan pind — 83,8 km². Kümne znamasišt ližajoged.


Kapsel' (Meganom).
Kapsel' (ven.: "Капсель"; ukr.: "Копсель") om sur' kukhikaz tahond Meganom-nemel Krimas. Se sijadase Mustmeren randan südäimes.
Mahuz om kuiv, gollän kazmusištonke.


Saharanpähut (Sudak).
Saharanpähut (mugažo — Sudakan Golgof; ven.: "Сахарная Головка" vai "Голгофа", ukr.: "Цукрова Голівка" vai "Судакська Голгофа") om mägi läz Kriman Sudak-lidnad.
«Master i Margarita»-serial (2004) paloin fil'mziba sigä, sen jäl'ghe mägi sai toine oficialitoi "Golgof"-nimi.


Angara Burun.
Angar(a) Burun («mägi uran päl»,) om mägi läz Kriman Alušt-lidnad.
Mägen korktuz om 1453 metrad. Om Čatir Dag-mägisel'gan pala, sijadase sen päivnouzmas. Libund mägen pautkidme om populärine al'pinistoiden keskes.


Saharanpähut (Čatir Dag).
Saharanpähut (ven.: "Сахарная Головка", ukr.: "Цукрова Голівка") om mägi Krimas. Om Čatir Dag-mägisel'gan pala, läz Angara Burun-mäged.


Venäman federaližed ümbrikod.
Ezmäižed seičeme federališt ümbrikod om olmas vspäi 2000. Ei ole rahvahaližid tazovaldkundoid Federaližes keskuzümbrikos. Venälaižed ei olgoi enambuses Pohjoižkavkazan federaližes ümbrikos.


Džomolungm.
Džomolungm (tibetaks "Chomolungma"), Sagarmath ("Sagarmatha"), Everest-mägi (), "Zhumulangma Feng", — om kaikiš korktemb mägenpä mail'mas (Mas). Sen korktuz — 8848 metrad. Sur' kaks'päine kall', eile vulkan.
Geografii da klimat.
Mägi sijadase Gimalajiš, Mahalangur Himal-mägisel'gan palas, kudamb nimitase "Khumbu Gimal". Pohjoine (päine) mägenpä (8848 m) om Kitain territorijas. Suvimägenpä (8760 m) sijadase Nepalan da Tibetan avtonomižen ümbrikon (Kitai) röunal.
Everest-mägel om koumetahkoižen piramidan form. Suvipaute om mürktemb, lunt ei jä sen pindal, sidä vaukoid suvipaute da kül'ged seižuba pal'hikš. Mägen korktuz agjaspäi pähä om läz 3550 metrad. Pohjoižen mägenpän ülähäs om sagedmaid, niita mägen korktuz nell'..kuz' metras penemba. Mägelpäi kaikihe polihe jäžomad likuba korktusen 5 km-znamoičendahasai.
Džomolungm poleks mülüb Sagarmathan rahvahaližhe puištho (Nepal).
Lujembaine tullei oleškeleb Džomolungman päs (55 m/sek).
Öl il'man lämuz aleneb −60 Cel'cijan gradusahapäi.
Läz mägenpäd pen' atmosferine painuz jätab hapanikad harvas il'mas 3 kerdad penemb, mi meren randištol.
Kaiked sidä azjad ristit mujub kuti −100..−120 C° tulleitoman sän aigan.
Etimologii.
Tibetan kelespäi kätes, «Džomolungm»-sana znamoičeb «Elonvägen ("lung" — tullei vai elonvägi) Jumalan ("qomo") Mam ("ma")». Mägi nimitadud muga bonalaižiden Šerab Čžamm-Jumalan Maman oiktastuseks.
Nepalan keleks mägenpän «Sagarmath»-nimi znamoičeb «Jumaloiden Mam».
Anglijalaine «Everest»-nimi anttud mägele Everestan Džordžan (ser arvnimel) oiktastuseks (, 1790−1866). Vll 1830−1843 Dž. Everest oli Britanižen Indijan geodezijan radnikoičendan pämeheks. Vl 1856 hänen radsijan jäl'gnik Endrü Vo (, 1810−1878), tariči Everestad nimitamha kaikiš korktad märitud mägenpäd Mas. Vl 1852 indine topograf da matematikantegii Radhanat Sikdar ezmäižen kerdan märiči mägen korktust.
Al'pinizm.
Vhesai 1948 Nepal oli sauptud evropalaižile, a vlpäi 1950 Tibet Kitajan polespäi tegihe sauptaks kaikile verazmalaižile pit'käks aigaks.
Ezmäine libund mägenpähä oli vl 1953, semendkun 29. päiväl. Edel oli äi naprindoid sada sidä, mugažo oli 50 ekspedicijad Gimalajidme. Ezmäižed mägenpän sajad — Tencing Norgei-šerp (kaimdai mägiš) da Edmund Hillari, Uden Zelandijan rahvahanik. Hö kävutoitiba hapanikballonid, heil abuiš oliba šveicarijalaižiden ekspedicii da enamb mi 30 šerpad sen ühtes.
Libundan vastmägehe aigan keskkolendmär om 6 %. Vodes läz 500 mehed napriba libuda mägenpähä. Kolnuziden da ei hajetud ristituiden evakuacii om jüged, ka niiden hibjad oma kuti virgad libujiden täht.
Läz Džomolungman agjad oliba jo kuverz'-se sadad tuhad turistad.
Läz mäged kaks' rahvahankeskeižed lendimportad oma: Katmandu (100 km, Nepal) da Lhas (300 km, Kitai).
Libundan vastmägehe ičemaksarv om röunoiš 10..25 tuhad dollaroid kaikuččen ristitun täht. Sen ližaks üks' laskend libumha, kudamb andab Nepalan ohjastuz, maksab 10 tuhad dollaroid. Ku mända joudjal (miše paukata kaimdajid (šerpoid), kandajid, keitajid, varmitajid kervačud, kirhun abun varastajad joukud), ka arv voib olda US$40,000−US$80,000 personaks.
Edel libundad pidab päzda akklimatizacijad kaks' kud lageriš mägen agjanno.
Vlpäi 2010 mägenpäs om sido — Internet korktan pigudenke..
Libundan vastmägehe da laskmižen mägelpäi ozutesed da mahtused.
Vastmägehe libutihe: naižed, ukod (80-voččed), hapanikmaskita (rekord om 32 časud mägenpäs), heredas (8 časud 10 minutad mägen agjannopäi), sogedad mehed, 13..15-voččed lapsed (vanhembidenke), 2 kerdad nedališ. Mugažo lasktihe ani mägenpähä parašutoil lendimišpäi kogonaižel joukul.


Sasik (Krim).
Sasik vai Sasik Sivaš (ven.: "Сасык" vai "Сасык-Сиваш", ukr.: "Сасик" vai "Сасик-Сиваш", krim.-tat.: "Сасыкъ" vai "Сасыкъ Сываш") om kaikiš suremb järv (liman) Krim-pol'sarel.
Nece om solakaz järv, kudamb om Jevpatorii- da Saki-lidnoiden keskes. Pind om läz 75 km2, a makssüvüz om 1,2 metrad.
Krimantataran kelel "„сасыкъ сываш“" (originaline nimi) znamoičeb „haižui pačak“.


Kriman ristitišt.
Mamankel' (2001): venäkel' — 77%, krimantataran kel' — 11,4%, ukrainan kel' — 10,1%.
Kaikiš suremb pol'saren ristitišt oli 2 458 655 ristitud vl 1989. Vll 2014−2016 kaik 22 437 ristitud sirtihe Ukrainan toižihe regionihe Krimaspäi, sidä kesken krimantatarlaižed läz pol't.


Ristad (kartankarv).
Ristad (kävutab vaiše äilugus; franc.: "trèfle(s)", angl.: "clubs", ven.: "трефы, крести") om must kartankarv. Om üks' francijan pačkan nellän kartankarvoišpäi.
Ristoiden znam — ♣. Francijankel'ne nimi «trèfle» znamoičeb «papuš».
52-nden kartoiden pačkas.
tuz 2 3 4 5 6 7 8 9 10 saldat (Lanselot) dam (Aržin) kunigaz (Aleksandr)


Näkad (kartankarv).
Näkad (kävutab vaiše äilugus; franc.: "pique(s)", angl.: "shades", ven.: "пики, вини") om must kartankarv. Om üks' francijan pačkan nellän kartankarvoišpäi.
Näkiden znam — ♠. Francijankel'ne nimi «pique» znamoičeb «pik».
52-nden kartoiden pačkas.
tuz 2 3 4 5 6 7 8 9 10 saldat (Ožje) dam (Afina Pallada) kunigaz (David)
Kacu mugažo.
*


Nellikod (kartankarv).
Nellikod, vai bubnäd (kävutab vaiše äilugus; franc.: "carreau(x)", angl.: "diamonds", ven.: "бубны, бубни") om rusked kartankarv. Om üks' francijan pačkan nellän kartankarvoišpäi.
Nellikoiden znam — ♦. Francijankel'ne nimi «carreau» znamoičeb «nellik(ut)».
52-nden kartoiden pačkas.
tuz 2 3 4 5 6 7 8 9 10 saldat (Gektor) dam (Rašel') kunigaz (Cesar')
Kacu mugažo.
*


Feodosii.
Genujan lidnuz Feodosijas i Ioann Endustajan pühäpert'
Feodosii (,) om lidn, meriport da kurort Kriman päivnouzmas. Se om pol'saren kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Feodosijan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Miletan grekalaižil 6. voz'sadal EME. Nimituz libub grekan kelen Θεοδοσία-sanaspäi «Jumalal anttud». Vll 355 e.m.e. — 5. voz'sada m.e. mülüi Bosporan car'kundha. Lidn oli alištunu Genujan administracijale 14.-15. voz'sadoil, sen nimi oli "Kaff" ("Kaffa"). Vspäi 1804 eziauguine amuine nimituz om pördutadud oficialižikš.
Feodosii šingotase meriportal (sidä kesken kalanpüdajiden), istorižel turizmal i lebutahoks, sömtegimištol (vin, südäiveded, tabak), mašinansauvomižel (mehanine, optine i laivanmehanine tegimed), mugažo sauvondmaterialiden kombinat, čulkfabrik i meblin edheotand ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Mustmeren Feodosijan lahten randal, Kriman pol'saren longibokaližel (suvipäivnouzmaižel) randištol, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kriman mäged röunatadas lidnad päivlaskmaspäi, Tepe-Ob-mägi om niiden lopuks 302 metrad kortte. Matkad Simferopolihesai om 100 km päivlaskmha orhal vai 114 km avtotedme.
Eläjad.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 69 786 ristitud, vl 2014 — 69 038 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 86 400 eläjad vl 1992.
Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 0,4% vl 2014): venänikad — 79,4%, ukrainalaižed — 11,4%, krimantatarlaižed — 1,0%, vaugedvenälaižed — 1,0%, totarlaižed — 0,8%, armenijalaižed — 0,7%, toižed rahvahad — 2,0%, rahvahuden ozutandata — 3,7%.
Lidnan ühthine nägu Feodosijan lahtenke Tepe-Ob-mägelpäi vn 2008 sügüz'kus
Irdkosketused.
*


Kerč.
Kerč ([ˈkʲɛrtɕ],) om lidn da lidnümbrik Kriman päivnouzmas. Vägilidn. Se om pol'saren koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kuti Amuižen Grekanman "Pantikapei-kolonii" ("Pantikapaion") vll 610−590 EME. Pantikapei oli Bosporan car'kundan pälidnaks vll 480 e.m.e. — 500 m.e..
Toižen mail'man sodan aigan lidnan viž kudendest oli pandud mantazole, eläjiden seičemendez oli amptud i völ seičemendez todud ajaden Germanijha. Okkupacii tuli lophu vn 1944 11. päiväl sulakud.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kerčin sal'men lodehližel randal (ühtenzoitab Mustmert Azovmerenke), 0..91 m korktusil, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Mitridat-mägi om lidnan keskuses.
Eläjad.
Vl 2014 Kerčin eläjiden lugu oli 144 600 ristituid, läz 70% heišpäi oma venälaižed etnižikš. Kaikiš suremb ristitišt oli 174 365 eläjad vl 1989.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2014): venänikad — 84,7%, ukrainalaižed — 8,2%, krimantatarlaižed — 0,9%, totarlaižed — 0,7%, vaugedvenälaižed — 0,7%, armenijalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,4%, rahvahuden ozutandata — 3,0%.
Kerčin edeline pämez' om Oleg Osadčii (1998−2014).


Jalt.
Jalt (ven. i;) om lidn-kurort Kriman suves. Se om Jaltan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase vspäi 1154, i 15. voz'sadahasai sen nimitused oliba "Džalit, Jalit, Kaulit" (). Jalit oli muretud manrehkaidusel 15. voz'sadan kahtendes poles, udessündutihe 70 vodes päliči. Sai lidnan statusad vl 1838. Toižen mail'man sodan aigan oli okkupiruidud nacistoil (7. kül'mku 1941 — 16. sulaku 1944). Vn 1945 4.-11. päivil uhokud lidn vastsi Jaltan konferencijad, se pani sodanjäl'ghišt mail'man jagod.
Jalt šingotase kurortal, meriportal i sömtegimištol (vin, kalanümbriradmine).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 54 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lidnümbrik vedase 70 km pidust' Mustmeren randad.
Kaik 32 eländpunktad mülüdas lidnümbrikho: 2 lidnad (toine om Alupk), 21 lidnanvuittušt žilod (järedad oma Gaspr, Gurzuf, Koreiz, Massandr) i 9 žilod.
Eläjad.
Vl 2014 Jaltan eläjiden lugu oli 76 746 ristitud, lidnümbrikon — 141 365 ristitud 282,9 km² pindal. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 89 tuhad eläjid vl 1987, lidnümbrikon territorijan — 163 230 eläjad vl 1989. Turistižel sezonal (keväz'ku-sügüz'ku) lidnan ristitišt ližadub 500 tuhazesai tulnuzidenke turistoideke.
Rahvahad (lidnan eläjad, 2001): venänikad — 67%, ukrainalaižed — 27%, vaugedvenälaižed — 2%, krimantatarlaižed — 1%, toižed rahvahad — 3%.
Transport.
Avtobusad, trolleibusad i funikulörad oma kundaližeks transportaks lidnas. Torguindmeriport radab. Lähembaižed raudtestancii i lendimport sijadasoiš Simferopoliš 90 km pohjoižhe avtotedme (trolleibusjono) i Sevastopoliš 85 km päivlaskmha avtotedme.
Irdkosketused.
*


Sevastopol'.
Sevastopol' (ven. i, "Sevastoúpoli",) om lidn Kriman suvipäivlaskmas. Se om valdkundan alištusen lidn, ei mülü Kriman Tazovaldkundha, hot' om Krim-pol'saren südäimes.
Lidn om Kriman jädumatoi torguind- da kalaport, tedon, tegimišton, kul'turan, istorijan keskuz. Siš om äi adivpertid turistoiden täht. Sevastopolin ristitišt turizman sezonan aigan ližadub nell'hä-vidhe kerdha. Lidnan istorine keskuz (Hersonesan jändused) sijadase Sevastopolin karan suvirandal.
Istorii.
Vl 1783 nügüdläižen lidnan aluz om pandud Venäman Jekaterina II Sur'-imperatornaižen käskön mödhe. Se om vägilidn da sodahoštusen lidn. Venäman Mustmeren laivišton sodameribazad sijadasoiš täs.
Geografijan andmused.
Sevastopol' sijadase Kriman pol'saren Mustmeren randal, 50 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Simferopolihesai om 60 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 83 km avtotedme, Jalthasai om 52 km päivnouzmha orhal vai 80 km avtotedme.
Sevastopolin administracijan territorii jagase 4 administrativižeks rajonaks. Gagarinan i Leninan rajonad mülütadas vaiše lidnfartaloid. Balaklavan da Nahimovan rajonad, päiči lidnfartaloiš, mülütadas mugažo 1 lidn (Inkerman), 28 küläd, 1 lidnanvuitte žilo (Kač) da enamba mi 30 pen't küläd.
Tobmuz.
Vs 2014 keväz'kus 17. päiväspäi Sevastopol'-lidnan Käskusenandai Suim om regionan käskusenandai tobmuz. Se om tehtud Sevastopolin lindannevondkundan udesnimitandaks.
Sevastopolin gubernator om radonoigendajan tobmuden pämez', hänel oiktuz om tehtas Sevastopolin ohjastusen pämeheks. Lidnan Käskusenandai Suim paneb gubernatoran radsijha. Gubernatoran valdatusiden strok om viž vot, enamba mi kaht strokud jäl'geten ei sa.
Eläjad.
Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 344 479 ristitud, vl 2014 — 393 304 ristitud, vspäi 2014 lidnan territorii om tazostadud kaikhe regionha. Kaikiš suremb lidnan-regionan ristitišt oli 416 tuhad eläjid vll 1993−1994 i om nügüd'.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2014): venänikad — 77,1%, ukrainalaižed — 13,4%, vaugedvenälaižed — 1,0%, krimantatarlaižed — 0,7%, totarlaižed — 0,7%, armenijalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,8%, rahvahuden ozutandata — 4,9%.
Transport.
Trolleibusad, avtobusad, maršruttaksid, venehlikutimed i ehtatim oma kundaližeks transportaks lidnas.
Rahvahidenkeskeižes Bel'bek-lendimportaspäi om 8 km matkad lidnan pohjoižehesai (avtotedme), 25 km — lidnan suvehesai (merikaran ümbärtedme).


Ristoiden tuz.
Ristoiden tuz (A♣; franc.: "as de trèfle", angl.: "ace of clubs", ven.: "туз треф") om vändkart, tuz. Mülüb ristoiden kartankarvha.
1


Ristoiden kaks'.
Ristoiden kaks' (2♣; franc.: "deux de trèfle", angl.: "two of clubs", ven.: "двойка треф") om vändkart 52-nden kartoiden pačkas. Mülüb ristoiden kartankarvha.
2


Jevpatorii.
Jevpatorii (,) om lidn-kurort Kriman päivlaskmas. Se om pol'saren nellänz' lidn kaikenaigaižiden eläjiden lugun mödhe, Jevpatorijan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud amuižil grekalaižil vl 497 EME kuti "Kerkinitid" (). Turkan "Gözlöv"-lidnuz sai venän "Козлов"-nimitust. Om udesnimitadud venäks vl 1784 hondoin kulujan nimitusen tagut. Nügüdläine nimituz znamoičeb «hüväsuguine» grekan kelespäi, om anttud Pontan Mitridat VI-carin (ohjasti vll 120−63 EME) Jevpator Dionisius-arvon mödhe, kaiči lidnad skifoiden londoid vaste.
Jevpatorii šingotase sömtegimištol (leib- da maidtegesed, kolbas, alkogolitomad jomad, olud, vin), sauvondmaterialiden tehmižel, omblendedheotandoil, kulemižapparatoiden tegimel, bobaižiden i meblin pästandal, lebutahol i turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Mustmeren madalan Jevpatorijan lahten randal, 3..22 m korktusil, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Viž tervehtajad järved oma ani päivnouzmha i päivlaskmha lidnaspäi. Ottas reskvet artezianižiš mareiguišpäi. Matkad Simferopolihesai om 65 km suvipäivnouzmha avtotedme. Lähembaine Saki-lidn da kurort sijadase 20 km päivnouzmha raudtedme vai avtotedme.
Eläjad.
Vn 2014 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 106 840 ristitud, lidnümbrikon — 119 258 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 113 300 eläjad vl 1992 i 113 500 eläjad vl 1998. Kaik 221 483 ristitud elihe lidnaglomeracijas vl 2018.
Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 0,4% vl 2014): venänikad — 71,1%, ukrainalaižed — 13,4%, krimantatarlaižed — 6,3%, totarlaižed — 1,5%, vaugedvenälaižed — 1,0%, armenijalaižed — 0,7%, toižed rahvahad — 2,2%, rahvahuden ozutandata — 3,8%.
Transport.
Avtobusad, tramvaid i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Raudte- (vspäi 1915) i meritransport ühtenzoittas Kriman toižidenke lidnoidenke.
Irdkosketused.
*


Vanh Krim.
Vanh Krim (,) om lidn da lidnankund Kriman suvipäivnouzmas. Mülüb Kirovskojen rajonha.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud 13. voz'sadal "Kirim"-nimitusenke, se oli Kuldaižen ordan sijaližen emiran rezidencijaks, tatarlaižiden i armenijalaižiden torguindlidnaks. Aigan mändes nimitaškanzihe kaiken pol'saren necen lidnan mödhe.
Vanh Krim šingotase sömtegimištol. Seičeme muzejad, Armenižen jumalankodikundan Surb Hač-jumalankodi («pühän ristan»), islaman medrese i vanhan lidnan jändused oma olmas lidnas da sen ümbrištos. Keskaigan lidn oti surembad territorijad mi nügüd'.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Čurük-Su-jogen üläjoksmusen hural randpolel (, 33 km pitte, alajoksmuz kävutase Pohjoižkriman kanalaks), 300 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Simferopolihesai om 78 km päivlaskmha orhal vai 90 km avtotedme. Lähembaine lidn om Feodosii 20 km päivnouzmha avtotedme.
Vanh Krim om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.
Eläjad.
Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 9 485 ristitud, vl 2014 — 9 277 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 10 101 eläjad vl 2001.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2014): venänikad — 49,5%, krimantatarlaižed — 35,7%, ukrainalaižed — 7,0%, totarlaižed — 3,3%, grekalaižed — 1,0%, vaugedvenälaižed — 0,5%, turkad — 0,5%, uzbekad — 0,5%, toižed rahvahad — 1,6%, rahvahuden ozutandata — 0,4%.


Pugačova Alla.
Alla Borisovna Pugačova (; sünd. 15. sulaku 1949, Moskv, Venäman NFST, NSTÜ) om tutab venämalaine pajatai, muzikankirjutai, aktris, prodüser da TV-vedai. (1991), Venäman valdkundaližen premijan laureat (1995).
Hänen repertuarha mülüb enamb 500 pajod venän, anglijan, saksan, francijan, evrejan, suomen da ukrainan kelil, a diskografijas om enamb 100 soloplatoid, CD- da DVD-diskoid (kesked niid 17 al'bomad, 34 singlad, 25 kompiläcijad). Päiči Venämas da postnevondkundaližiš valdkundoiš Pugačovan al'bomad pästtihe Japonijas, Suvikorejas, Ročinmas, Suomenmas, Saksanmas, Pol'šanmas, Čehoslovakijas da Bolgarijas. Ühthine disktiraž om enamb 250 millionad egzemplärid.
Biografii.
Alla om sündnu Moskv-lidnha. Vl 1965 seičemendestoštkümnendes igäs äneti ičeze ezmäižen "Робот"-pajon. Vl 1967 hän sädi TV-debüt "Иду из кино"-pajonke. Vozil 1968-1972 pajatai äneti naižroliden pajoid erazvuiččiš fil'miš. Sid' vozil 1974-1976 Alla oli «Весёлые ребята»-ansamblin solistan. Vl 1975 hän sai vägestust noriden edestajiden "Золотой Орфей"-konkursal "Арлекино"-pajonke. Vl 1977 Alla pästi ičeze ezmäine studine "«Зеркало души»"-al'bom platal. Vl 1978 hän edesti Anna Strel'cova-rolid (toižin sanoin, ičtaze) "Женщина, которая поёт"-fil'mas. Vl 1985 pästtihe "Пришли и говорю"-fil'm-koncert hänen ühtnendanke.
Vl 1997 hän ezini "Evrovizii"-konkursal, kus pajati "Primadonna"-pajon. Alla sai 15-nden sijan (33 čokkoint).
Vl 2009 Alla tedoti aktivižen sädamižradmižen lopindas. Vspäi 2011 vhesai 2013 hän ühtni sudijoiden ezimeheks «Faktor A»-TV-šouhu. Nügüd' Alla pajatab scenal harvoin kanzaližiden holiden tagut.
Om naindas Maksiman Galkinanke (nece om hänen 5. naind). Hänel om kaks' tütred, poig da koume lapsenlapsed. Üks' tütrišpäi — Kristina Orbakaite — om mugažo tetab pajatai; sen poig (Allan tütrenpoig), Nikita Presnäkov, om populärine teatr- da kinoakt'or, pajatai.


Pohjoižen rahvahiden institut.
Pohjoižen rahvahiden institut (lühüdašti PRI,) — üks'jäine üläopendusen aluzkund Venämas, kudamb vaumičeb pedagogižid da tedoližid radnikoid enamba mi 30 Pohjoižen, Sibirin da Edahaižen Päivnouzmpolen igähižen vähäluguižen rahvahan täht kogonaz, ühtes sijas.
Institutan aluz om pandud vl 1925 Leningradan valdkundaližen universitetan "Pohjoižeks institutaks".
Nügüd'aigan institut om Gercenan nimel nimitadud Venäman valdkundaližen pedagogižen universitetan (VVPU:n) palaks.
PRI sijadase Stačkiden prospektan 30. pertiš (Piterin Kirovan rajon). Se om enččen školan pertiden kompleks, saudud vll 1930−1932 Igor' Fomin-arhitektoran ohjandusen al, konstruktivizman stiliš.
Institutan direktor — L.B. Gašilova, hän om filologijan kandidat da docent.
Istorii.
Ühthine pohjoine kirjamišt latinan kirjamišton pohjal.
Edesine lugemine.
*


Sur' Nedal'.
a> (tundmatoman alamalaižen pirdajan pirdandkuva, 15. voz'sada)
Sur' Nedal' (grek.: "Μεγάλη Εβδομάδα", ven.: "Страстная седмица" vai "Страстная неделя") om Pühän Aigan (Suren Pühän) jäl'gmäine nedal'. Hristanuskondaližed johtuteledas Judan petind, Peitol'ne Ehtpraznik, käskuzkund Iisusan päl, Hänen petošindad, nagloičend ristha da mahapanend. Vaumičese Äipäivänke.
*


Äipäivmuna.
Äipäivmuna om mujutud vai kirjutud muna, kudamban lahjoitas Äipäivän kaikiš hristanuskondaližiš valdkundoiš.
Muna om londuzvägen da udessündundan veroline znam. Hristanuskondas äipäivmuna znamoičeb kut Sündun Grob, ninga uden elon zavodind-ki; s.v. hristanuskondaližile nece om muštatuz Iisusan Hristan eläbzdusen polhe, päzutandas da igähižes elos todesižiden uskondaližiden täht.


Sanderson Uill.
Uill Sanderson (angl. i; sünd. 26. semendku 1980, Vankuver, Britanine Kolumbii, Kanad) om kanadalaine TV- da kinoakt'or.
Kar'jer.
Uill kändihe tutabaks mödradon tagapäi Uve Boll-režissöranke; taughui Bollan kompjutervändoiden ekranizacijoiden rivhe, niiden kesken «Kolnuziden kodi», «Üks'jäine pimeduses», «Bladrein», «». Vl 2007 fil'mzihe mugažo Bollan «»-fil'mas kut pärolin edestai.
Akt'oran kar'jer jätkustui vll 1997−2008. Nenihesai Senderson fil'mzihe kanadižiš da amerikaižiš serialoiš dai TV-fil'miš epizodižidenke rolidenke, no radab kiruhabun lekarin. Vspäi 2005 om naižiš, Kristin Sanderson om hänen ak.


Krimantatarlaižed.
Krimantatarlaižed (,) vai (harvašti) krimalaižed (,) om eläb rahvaz Krim-pol'sarel da toižiš maiš (oz., 100..150 tuhad ristituid elädas Turkanmas).
Ühthižed andmused.
Rahvahan lugumär om läz 500 000 ristituid Krimas, se om läz 10..12 % Kriman ristitištos. Pagištas krimantataran kelel, mugažo venän i ukrainan kelil. Oma islamanuskojad.
Rahvahan istorii.
Kriman tatarlaižed formiruisoiš erižeks rahvahaks 14.−15. voz'sadoil. Toižen mail'man voinan aigan krimantatarlaižiden enambuz ezini fašistižen Saksanman polel, sikš vl 1944 rahvaz oli deportiruidud Krimaspäi. Nügüd'aigaižed postnevondkundaližed valdkundad hondostadas necidä aigtegod.
Faktine Kriman ühtištoituz Venämanke heraštoiti sur'kulud käraidust krimantatarlaižiden (enambusen heišpäi) keskes. Levedad mel't vaste, krimantatarlaižed ei olgoi Kriman igähižen rahvahan.
Krimantatarlaižed i kazanin totarlaižed oma erazvuiččed rahvahad, hot' molembad sunnitižen islaman polenpidajad ičeze enambuses.


Lakki Ken.
Ken Lakki (; sünd. 1985, Dallas, Tehas, AÜV) om amerikalaine akt'or da prodüser.
Biografii.
Om sündnu vl 1985 Dallas-lidnha, kurdižlamanoiden kanzha. Sirdi Los Andželesha jäl'ges üläškolan lopindad.
Fil'mzihe erazvuiččiš serialoiš, n. k. «Doktor Haus», «Smolvilin peitused», «CSI» da m. e..


Zdvižen'.
Zdvižen' (vai Zdvižen'jad;,) om üks' hristanuskondan kaikiš surembiš praznikoišpäi (pühänikoišpäi), kaks'toštkümnen kesken.
Pühänik om pandud Sündun Ristan löudandan ph. Jelenal muštoks, se azj tegihe Jerusalimas Golgof-mägenno vl 326 kaivandusiden satuseks.
Praznikoitas sügüz'kun 27. päiväl ortodoksižiš valdkundoiš (14. päiv vanhan stilin mödhe), katolikad — 14. päiväl sügüz'kud.


Radonic.
Radonic (vai "Радуница",) om üks' hristanuskondan praznikoišpäi (pühänikoišpäi). Praznikoitas päivnouzmslavižiš valdkundoiš (eriližin Vaugedvenämas, Venämas da Ukrainas), Radonican Nedalin tožnargen (kevädel, kahtenz' nedal' Äipäivän jäl'ghe).
Nece om Vaugedvenäman valdkundpraznik. Radonic om mugažo lebupäiv erazvuiččiš Venäman regionoiš (ozutesikš, Saratovan, Bränskan, Orenburgan agjoiš, eskai Adigejan Tazovaldkundas, i m. e.). Uskondaližed muštištatas kolijaižid dai mändas kaumištoihe «ihastoitta» heid: turutadas mujutadud munid kaumadme, valadas kaumid oludel, lodaitas keskneze. Kaumišton taga rauhad mehed kargaitas. Ehtal pestas kül'betiš (Vaugedvenämas da Ukrainas). Venäman pohjoižiš agjoiš johtutadas kazvatajid pertiš vaiše i jädas kodiš.


Inkerman.
Inkerman (,) om lidn da raudtestancii Kriman suves. Se alištub Sevastopol'-lidnan tobmudele da ei mülü Kriman Tazovaldkundha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 6. voz'sadal m.e. kuti "Kalamit"-lidnuz ("Kalamita"). Vl 1475 turkad anastiba lidnust i udesnimitihe nügüdläižikš ("inkerman" «karakaz lidnuz»), no se oli heile tarbhaižuseta, vaiše jändused oliba lidnusespäi 18. voz'sadal.
Venäman imperijan ezmäižed futorad oliba saudud lidnusenno 19. voz'sadan keskes. Saihe kivid sauvomha Sevastopolid. Vll 1976 erigoittihe eländpunktad Sevastopolišpäi i nimitihe lidnad "Belokamensk:aks", se oli vauktan kiven purtkeks sauvomha. Vspäi 1991 lidn nimitase nügüdläižikš raudtestancijan mödhe «Simferopol' — Sevastopol'»-raudtekeskustal.
Inkerman šingotase raudten edheotandoil i vintegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Krim-pol'saren südäimes, Čorn-jogen (35 km pitte) lanktendan sijan oiktal randal pit'kha Sevastopolin merikarha, 50 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Sevastopolin keskushesai om 5 km päivlaskmha.
Eläjad.
Vl 2011 eläjiden lugu oli 11 884 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 12 442 eläjad vl 1989.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2014): venänikad — 82,9%, ukrainalaižed — 11,8%, azerbaidžanlaižed — 1,0%, totarlaižed — 0,7%, vaugedvenälaižed — 0,7%, toižed rahvahad — 1,7%, rahvahuden ozutandata — 1,2%.


Simferopol'.
Simferopol' ([sʲɪmfʲɪˈropəlʲ], [sʲimfɛˈrɔpɔlʲ], «vauged mečet'») om lidn Kriman keskuzpalan suvipäivlaskmas. Se om pol'saren i Simferopolin lidnümbrikon administrativine keskuz, kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1784.
Simferopol' šingotase mašinansauvomižel («Fiolent»-tegimen elektroinstrument i laivanavtomatik, pnevmatikan tegim), sömtegimištol, nahktegesiden omblendfabrikal i himižel tegimel (kodihimii, plastik).
Geografijan andmused.
Lidnan rajonad i alištunuded territorijad vn 2017 elokus.
Lidn sijadase Salgir-jogen randoil (, 232 km pitte), 350 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Simferopolin vezivaradim om saudud ülezjogen, täuttihe vl 1956, se om lidnan suvipäivnouzmaižeks röunaks. Lähembaine lidn om Bahčisarai 30 km suvipäivlaskmha avtotel Sevastopolihesai.
Simferopol' jagase koumeks rajonaks: Raudten, Keskuzline i Kiivan. Nell' lidnanvuittušt žilod da üks' muite žilo mülüdas lidnümbrikho Simferopolin ližaks.
Eläjad.
Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 337 285 ristitud, vn 2014 Venäman rahvahanlugemižen mödhe — 332 317 ristitud (ümbrikon ühesa kümnendest). Kaikiš suremb ristitišt oli 343 565 eläjad vl 1989 i 343 644 eläjad vl 2001. Lidnümbrikon pind om 107,41 km².
Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 0,4% vl 2014): venänikad — 67,8%, ukrainalaižed — 12,1%, krimantatarlaižed — 8,3%, totarlaižed — 1,5%, armenijalaižed — 0,8%, vaugedvenälaižed — 0,8%, evrejalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 6,0%.
Irdkosketused.
*


Ščelkino.
Ščelkino (,) om lidn Kriman päivnouzmas. Se om Leninon rajonan lidnankund.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1978 redukus Kriman atomelektrostancijan sauvojiden žiloks. Nimitihe sidä nevondkundaližen Kirill Ščelkin-atomfizikantedomehen (1911−1968) muštho vn 1982 16. päiväl sulakud. Vl 1981 AES:an sauvomine oli zavottüd läz žilod, vl 1987 azotihe sauvondad tahondan geologižen stabilitomuden tagut. Vn 1992 18. päiväl tal'vkud lidnanvuitte žilo sai lidnan statusad. Vn 2016 uhokuspäi atomstancijan jändusiden panend mantazole tegese.
Ščelkino šingotase merikurortaks, sörfingan tahoks. Ei ole tegimištod lidnas, planiruitas industriališt parkad enččen AES:an territorijal. Jogavozne «Respublika KaZantip»-danspopmuzikfestival' oigendase Ščelkinos.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Azovmeren randal, 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, om ümbärtud meren lahtil koumes polespäi. Kazantip-nem' om pohjoižhe, solakaz Aktaš-järv levigandeb suvhe lidnaspäi. Matkad Simferopolihesai om 144 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 174 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Feodosii 55 km suvipäivlaskmha orhal vai 65 km avtotedme i Kerč 50 km päivnouzmha orhal vai 80 km avtotedme.
Eläjad.
Vl 2012 Ščelkinon eläjiden lugu oli 11 194 ristitud, vl 2014 — 10 620 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 14 659 eläjad vl 1989.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2014): venänikad — 72,3%, ukrainalaižed — 21,2%, totarlaižed — 0,8%, vaugedvenälaižed — 0,8%, toižed rahvahad — 2,0%, rahvahuden ozutandata — 2,9%.


Nigerii.
Nigerii ([naɪˈdʒɪrɪə]), Nigerijan Federativine Tazovaldkund () om valdkund Päivlaskmaižes Afrikas. Se om Afrikan kaikiš suremb valdkund eläjiden lugumäran mödhe. Pälidn — Abudž.
Keled da valdkundan nimed niil.
Beninan, Nigerijan da Kamerunan kel'kart.
Sikš ku Nigerijas lugetas 514 eläbal kelel, ka valdkundan üks'jäine oficialine kel' om anglijan kel'.
Man rahvahan tobj pala pagižeb kahtel kelel da enamba sidä. Avaras levitadud keled: edo, fula, hausan kel', igbon kel', joruban kel', kanuri. Tahol'žed keled käviutadas lodaidamha da kirjutamha lehtesištol. Erasid niišpäi opetas školiš.
1980-nzil vozil kaiknigerijaine kirjamišt om ratud, latinan kirjamišton pohjal. Kävutadas sidä erazvuiččiš Nigerijan keliš.
Istorii.
Voz'sadoil 8.-14. Nigerijan territorii oli transsaharan kalaidajiden Kanem Borno-imperijan palaks, sen ohjastajad kändisoiš islamha vl 1085.
Vl 1960 redukun 1. päiväl Nigerii, Suren Britanijan kolonijan oldes, sai ičeze ripmatomut. Kolonizatorad andoiba eläjiden palale (joruba-heim) hristanuskondan anglikašt formad.
Vozil 1967−1970 rahvahanikoiden soda tegihe valdkundas. Maiden unitarizacijan naprind vei sodaha, sikš ku islamižed pohjoižmad ei olend hökkähtunuded unitarizacijanke.
Valdkundan päižed politižed partijad oleliba kel'don al pordon aigad (vozil 1966−1978, 1984−1989 da 1993−1998), sikš miše formiruihe niid etniž-regionaližen tundusen pohjal.
Jäl'gmäine Nigerijan Konstitucii tuli väghe vl 1999 semendkun 29. päiväl, nece om videnz' valdkundan konstitucii ripmatomuden aigas.
Geografii.
Ma röunatab: päivlaskmas — Beninanke (röunan piduz — 809 km), pohjoižes — Nigeranke (1608 km), homendezbokas — Čadanke (85 km), päivnouzmas — Kamerunanke (1975 km). Ühthine röunoiden piduz om 4477 km. Nigerii sijadase Gvinejan lahtan randpolel. Ühthine merenrandišton piduz — 853 km.
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Čappal Vaddi-mägi (2419 m), se sijadase Tarab-štatas.
Niger- da Benue-joged jagadas mad kaks'haz: Mererandaline tazangišt sijadase sen suvipalas; pohjoižpalas madalad mägitazangištod dominiruidas. Čirakoiden čep' om Mererandaližen tazangišton päivlaskmas, pidust' randpol't. Nece tazangišt venub jogiden sagedmaiš. Madalad mägitazangištod oma Jorub-plato Niger-jogen päivlaskmpolehe da Udi-plato sen-žo jogen päivnouzmpolehe. Edemba Pohjoine mägitazangišt sijadase, sen korktuz vajehtelese 400..600 metraspäi ü.m.t. enamb mi 1000 metrhasai. Sen kaikiš korktemb pala om Džos-plato, kudamban kaikiš korktemb čokkoim — Šere-mägi (1735 m). Pohjoine mägitazangišt lodehes kändase Sokoto-tazangištoks, i homendezbokas — Born-tazangištoks.
Londuseližed pävarad oma londuseline gaz, kivivoi, kivihil', metallad (raudkivend, cink, tin, hahktin, niobii), toižed varad — mouckivi, väghine mahuz.
Politine sistem.
Ohjandusen form om federativine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (), armijan päkäsknik — hän-žo. Rahvaz valičeb prezidentad, sen valdatusiden strok om nell' vot, enamba mi kaks' strokud jäl'geten ei sa. Armijan lugumär — 85 tuhad mest.
Käskusenandai tobmuz om kaks'kodiine Nacionaline Suim (). Sen üläkodi om Senat (109 ristitud). Senatan ezitajid valitas relätivižen enambuden mažoritarižen sisteman mödhe (36 koumemandatišt ümbrikod i 1 om üks'mandatine). Senatan ezimez' valičese Senatan ezitajil. Suiman alakodi om Ezitajiden palat (360 ristitud). Alakodin ezitajid valitas üläkodin ezitajiden kartte. Kaikiden ezitajiden valdatusiden strok om nell' vot. Nügüd' centristad valdoitas (Nigerijan Rahvahaliž-Demokratine Partii, NRDP).
Nigerijan järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2019 uhokun 23.-24. päiväl, valitihe valdkundan parlamentan ühtnijoid da prezidentad. Nügüdläine prezident om Mohammadu Buhari, sai 55,6% (vl 2015 53,96%), tuleškanzi radho vn 2015 semendkun 29. päiväl, se om hänen kahtenz' strok.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Nigerijan administrativiž-territorialine jagand."
Nigerijan ma om jagadud 36 štatha (-sana znamoičeb «valdkund»), mugažo federaline pälidnan territorii om olmas (angl. "Federal Capital Territory"). Kaik ned alajagasoiš 774 territorijaks sijaliženke ičeohjastusenke ("Local Government Area, LGA"). Vl 1960 vaiše koume territorijad oli, sädihe niid etnižen da religijan tundusen pohjal, i aigan jokstes henozihe niid 36 štataks.
Eläjad.
Nigerijas elädas nigerijalaižed. Vl 2013 valdkundan ristitišt oli 177 155 754 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Kaik 8 lidnad enamba mi millionanke eläjid om Nigerijas (surembaspäi penembha): Lagos, Kano, Ibadan, Kadun, Port Harkort, Benin Siti, Maiduguri i Zaria.
Religii.
Uskolaižed oma islamanuskojad (50%), hristanuskojad (40%) da sijaližiden veroiden kaičijad (10%).
Šariatan käskused oma väges 12 štatas, sidä kesken ühesan štatan kaikel territorijal.
Hristanuskondan konfessijad: anglikanilaižed (20 mln), katolikad (20 mln) da videndenkümnendenpäivänuskojad (18,2 mln).
Kul'tur.
Etnižiden gruppiden äjüz märičeb Nigerijan rahvahanmuzikan stilid. Kaikuččel etnosal ičeze veroližed soitod da pajod oma.
Kuvatud Nigerijas täuz'piduzližiden fil'miden lugumär ühten voden ülitab 800 (2nz' sija mail'mas Indijan jäl'ghe). Nimitadas man kinoindustrijad Nollivudaks, Gollivudan analogijan mödhe. Ühten fil'man keskmäine büdžet om läz US$15,000.
Ižanduz.
Nigerii om golliden afrikanine valdkund kivivoin surenke eksportanke (8nz' sija mail'mas vl 2007). Kivivoin eksportižed sortad nimitasoiš «Bonny Light» da «Forcados». Kivivoin ližaks, sur' eksportine znamoičend om kakaonbabuil da räzinal, sidä kesken londuseližes kaučukaspäi. Nigerii om kivivoin üks' päeksportirujišpäi Päivlaskmaižen Evropan da täht.
Valdkundan kogosüdäiprodukt oli US$2400 ühthe henghe vl 2009. Kanzoiden 70% elädas alemba mi gollüden tazopind. Ristitud radnikoitas maižanduses (70%), tegimištos (10%) da holituzsferas (20%). Erased rajonad mokičesoiš elektroenergijan mairhes, hubiš teiš da redukahas jondvedespäi.


Muju.
Muju om elektromagnitižen sädegoičendan kvalitativine subjektivine harakteristik optižes diapazonas.
Mujun harakteristik märičese fiziologižen nägemižmujandan pohjal da rippub fizikan, fiziologijan da psihologijan faktoroišpäi: ristitun individualižuz, spektran mülünd, mujun da loštusen kontrast vauktusen purtkidenke ümbrištos, toižen materialižen objektan olend olmas.
Pagištes jogapäiväližel kelel, muju om "mujand", kudambad ristit sab vauktusen sädegiden ozaidusen aigan hänen sil'mhä. Ühtejiččed vauktusen painuded kuctas erazvuiččid mujandoid.
Päižed spektraližed mujud.
Nene mujud erašti nimitadas völ jumalanbemblen mujuikš.


Rusked muju.
Rusked muju om spektraline (jumalanbemblen) muju.
Kävutadas vedatamha kenen-se tarkust mihe-se. Mugažo se om varusen muju.
Ozoitez.
Rusked korend päliči joges rippub (jumalanbembel').
*


Sudak.
Sudak (ven. i,) om Kriman lidn-kurort da lidnümbrik.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 3. voz'sadal meiden erad. Keskaigan lidnan nimitused oliba: Sugdei (), Soldai () i Surož (). Nimitadud Sudak:aks Osmanan imperijan aigan (1475−1783); «sudag»-sana znamoičeb «mäged vedenno». Om oficialiženke lidnan statusanke vspäi 1982.
Sudak šingotase erazvuiččen vinan i rozanvoin tehmižel.
Geografijan andmused.
Lebutaho sijadase pol'saren suvipäivnouzmas, Mustmeren Sudakan karan randal, 33 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Simferopolihesai om 69 km orhal, 102 km avtotedme. Lähembaine lidn om Vanh Krim 36 km pohjoižhe orhal. Lähembaine raudtestancii radab Feodosijas 55 km pohjoižpäivnouzmha.
Sudak om ühtennimižen lidnümbrikon üks'jäine lidn, 1 lidnanvuitte žilo da 14 küläd mülüdas ümbrikho mugažo.
Eläjad da transport.
Vl 2012 Sudakan eläjiden lugu oli 15 368 ristitud. Kaikiš suremb lidnan i lidnümbrikon ristitišt om nügüd', lidnümbrikon ristitišt oli 32 797 eläjad vl 2018.
Rahvahad (lidnan eläjad vn 2014 rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,2%): venälaižed — 63,8%, krimantatarlaižed — 16,9%, ukrainalaižed — 12,3%, totarlaižed — 1,6%, vaugedvenälaižed — 0,7%, armenijalaižed — 0,7%, toižed rahvahad — 1,7%, rahvahuden ozutandata — 2,3%.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas, ned-žo ühtenzoittas ezilidnoidenke da lähižidenke lidnoidenke.
Irdkosketused.
*


Krasnokamenk (Jaltan rajon).
Krasnokamenk (,) om lidnanvuitte žilo Kriman suves läz Jalt-lidnad.
Edel 1945 vot oficialine nimituz oli "Kiziltaš". Kätihe lidnanvuiččeks vl 1971.
Žilo sijadase 211 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jalthasai om 18 km suvipäivlaskmha.
Vl 2012 Krasnokamenkan eläjiden lugu oli 1 023 ristitud.
Se oli istorižišti grekalaine eländpunkt; nügüd' elädas venälaižed da krimantatarlaižed sigä.


Foros.
Foros (, ukr. i) om lidnanvuitte žilo Kriman suves. Sijadase suvhe Sevastopolišpäi i päivlaskmha Alupkaspäi.
Istorii.
Nügüdläine eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 1360-nziden voziden Genujan Kafan rahakirjuteses "Fovi"-nimitusenke. Vspäi 1475 mülüi Osmanan imperijha koume voz'sadad, sid' oli Venäman imperijan peneks küläks.
Geografijan andmused.
Žilo sijadase Mustmeren randal, 32 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2012 Forosan kaikenaigaižiden eläjiden lugu oli 1 982 ristitud. Kaikiš suremb žilon ristitišt oli 2 810 eläjad vl 1989.


Saki.
Saki (ukr. i,) om lidn-kurort da lidnümbrik Kriman suvipäivlaskmas. Se om Sakin rajonan administrativižeks keskuseks, no ei ole rajonan palaks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 14. voz'sadal. Se sai lidnan statusad vl 1952.
Sakin ižandusen päsarakod oma turizm (äiluguižed sanatorijad da pansionatad), sömtegimišt (leibänkombinat, maidtegim), mugažo raudbetontegesiden pästand om olmas.
Geografijan andmused.
Sakinjärv sijadase lidnan da Mustmeren keskes, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lidn otab järven pohjošt randad. Matkad Simferopolihesai om 45 km suvipäivnouzmha raudtedme. Lähembaine Jevpatorii-lidn da port sijadase 20 km päivlaskmha raudtedme vai avtotedme. "Saki-raudtestancii" om olmas «Simferopol' — Jevpatorii»-jonol vspäi 1915.
Klimat om ven meren kuivahk päipaštokaz. Heinkun lämuz om +22,7 C°, vilukun — +1,3 C°, voden keskmäine lämuz om +11,8 C°. Paneb sadegid 443 mm vodes, kuidme läz tazomäras. Kovad tulleid stepišpäi oleskeldas paksus.
Eläjad.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 23 400 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 31 990 eläjad vl 1989.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2014): venänikad — 69,0%, ukrainalaižed — 15,9%, krimantatarlaižed — 5,3%, totarlaižed — 1,8%, vaugedvenälaižed — 1,4%, armenijalaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 1,6%, rahvahuden ozutandata — 4,4%.
Transport.
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos.
Irdkosketused.
*


Krasnoperekopsk.
Krasnoperekopsk (,) om lidn da lidnümbrik Kriman pohjoižes. Se om Krasnoperekopskan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1932 sauvomha bromtegint sijaližel torhudel. Nimitadas nügüdläižikš vspäi 1938. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1966. Vn 2016 semendkus Ukrainan parlament udesnimiti lidnad, sen uz' nimituz linneb "Jani Kapu" (,) tobmuden pördumižen jäl'ghe Ukrainale.
Krasnoperekopsk šingotase himižel tegimištol (bromtegim i kal'ciniruidud sodan tegim), sauvondmaterialiden pästandal (plastiktorved) i mašinansauvomižel (vilugoitimed, sidä kesken oludtegimiden täht).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Perekopan kaglhan suves, «Džankoi — Herson»-raudtekeskustal, 5 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pohjoižkriman kanal om lidnan päivnouzmaižeks röunaks. Matkad Simferopolihesai om 114 km suvhe orhal vai 124 km avtotedme, 155 km raudtedme. Lähembaine lidn om Armänsk 20 km pohjoižhe-lodeheze.
Eläjad.
Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 29 564 ristitud, se poleni vl 2014 (26 268 ristitud) ukrainalaižiden palan sirdandan tagut Ukrainan toižihe agjoihe. Kaikiš suremb ristitišt oli läz 30 tuhad eläjid vll 1989−2013 (31 143 rist. vl 1989).
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2014): venänikad — 57,3%, ukrainalaižed — 28,9%, totarlaižed — 2,5%, krimantatarlaižed — 1,8%, korejalaižed — 1,5%, vaugedvenälaižed — 0,9%, toižed rahvahad — 1,8%, rahvahuden ozutandata — 5,3%.
Irdkosketused.
*


Džankoi.
Džankoi (ven. i;, libub necen kelen "джанъы кой"-sanoišpäi «uz' külä») om lidn da lidnümbrik Kriman pohjoižes. Lidn om ümbärtud Džankoin rajonal, sen administrativižeks keskuseks (vspäi 1923) i ei mülü sihe.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan krimantatarlaižiden küläks vl 1855. Vll 1860−1865 krimantatarlaižed oliba deportiruidud Osmanan imperijan territorijha. Vl 1874 raudte läbiti küläd, vspäi 1892 Džankoi om raudtesol'meks. Sai lidnan statusad vn 1917 3. päiväl kezakud. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistižen Germanijan sodavägil (31. reduku 1941 — 11. sulaku 1944).
Džankoi šingotase mašinansauvomižen tegimel, raudbetonan pästandal, sömtegimištol (villän i voikul'turoiden elevator, lihakombinat, leibänkombinat, maidtegim, konditerine fabrik), kombisömän tegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pohjoižkriman kanalan ojandehel, 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Simferopolihesai om 90 km suvhe avtotel vai raudtedme.
Eläjad.
Vn 2014 rahvahanlugemižen mödhe Džankoin eläjiden lugu oli 35 700 ristituid. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 51 000 eläjid vl 1987.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2014): venänikad — 66,8%, ukrainalaižed — 16,6%, krimantatarlaižed — 7,3%, totarlaižed — 2,2%, čiganalaižed — 1,3%, vaugedvenälaižed — 1,1%, korejalaižed — 0,7%, toižed rahvahad — 2,2%, rahvahuden ozutandata — 1,8%.
Džankoin professionaline tehnikum om specialižen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Belogorsk (Krim).
Belogorsk (, «torguz Karasu(-jogel)») om lidn Kriman keskuzpalan suves. Se om Belogorskan rajonan administrativine keskuz, mülüb sihe lidnankundaks.
Istorii.
Eländpunkt mainitase 13. voz'sadaspäi. Edel 1944 vot lidnan oficialine nimi oli "Karasubazar" (). Se oli järed tranzitpunkt, Kriman orjidenpidajiden torguz radoi lidnas.
Belogorsk šingotase maižanduzrajonan keskuseks, sömtegimištol i sauvondmaterialiden edheotandoil (mouckiven samine), mecedheotandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Bijuk-Karasu-jogen randal (86 km pitte, Azovmeren bassein), 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Simferopolihesai om 42 km päivlaskmha «Simferopol' — Feodosii»-avtotekeskustadme.
Eläjad.
Vl 2013 Belogorskan eläjiden lugu oli 18 220 ristitud, vn 2014 Venäman rahvahanlugemižen mödhe — 16 354 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 18 790 eläjad vl 2001.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2014): venänikad — 59,0%, krimantatarlaižed — 27,3%, ukrainalaižed — 7,1%, totarlaižed — 3,0%, vaugedvenälaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,8%, rahvahuden ozutandata — 1,4%.
Irdkosketused.
*


Bahčisarai.
Bahčisarai (ven. i, «sad-pert'kulu») om lidn Krim-pol'saren suves. Se om Bahčisarain rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Kuldaižen ordan aigaspäi koume eländpunktad oli nügüdläižen lidnan territorijal: Kirk-Er-lidnuz (nüg. Čufut-Kale), Salačik i Eski-Jurt. Vl 1532 panihe Bahčisarain alust Kriman hankundan pälidnaks, i se oli pälidnan vhesai 1783, konz Krim oli mülünu Venäman imperijha.
Bahčisarai šingotase sömtegimištol (vin, leibänproduktad), sauvondal, istorižel turizmal i kurortaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sevastopol' — Simferopol' pol'tel, Kriman mägiden ezimägištol, 150..300 m ü.m.t. korktusil. Matkad Simferopolin keskushesai om 30 km pohjoižpäivnouzmha.
Lidnanvuitte Naučnii-žilo observatorijanno (ven. "Научный", ukr. "Научний", krim.-tat. "Научный / Nauçnıy", 704 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Bahčisarain ližaks.
Eläjad.
Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 26 363 ristitud, rajonan koumandez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 27 549 eläjad vl 2001 i 27 450 eläjad vl 2015.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2014): venänikad — 59,2%, krimantatarlaižed — 22,5%, ukrainalaižed — 10,1%, totarlaižed — 3,8%, vaugedvenälaižed — 0,7%, armenijalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,8%, rahvahuden ozutandata — 1,5%.
Bahčisarain sauvondan da transportan tehnikum i Bahčisarain sauvondan, arhitekturan da dizainan kolledž oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Irdkosketused.
*


Armänsk.
Armänsk (,) om lidn Kriman pohjoižes. Se om Armänskan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1736 pagenuzil Ottomanan imperijaspäi grekalaižil i armenijalaižil. Oli olmas "Armänskii Bazar"-nimitusenke, vl 1921 udesnimitihe venäks nügüdläižikš. Sai lidnan statusad vl 1993.
Armänsk šingotase himižel tegimel, se pästab nenid substancijoid: titanan hapanduz, rikmuiktuz, mineraližed heretused, rusked raudpigment, nozol natriistökol.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Perekopan kaglhal, Krim-regionan röunanno, 5 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pohjoižkriman kanalan ojandeh läbitab lidnan keskust. Matkad Simferopolihesai om 133 km suvhe orhal, 143 km avtotedme vai raudtel. Lähembaine lidn om Krasnoperekopsk 20 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal da kaikil teil.
Koume žilod mülüdas lidnümbrikho Armänskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 162,4 km², se röunatab Krasnoperekopskan rajonanke suves i päivnouzmas.
Eläjad.
Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 21 987 ristitud, lidnümbrikon — 24 415 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 24 833 eläjad vl 1989.
Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 0,4% vl 2014): venänikad — 57,9%, ukrainalaižed — 27,3%, totarlaižed — 1,3%, krimantatarlaižed — 1,1%, vaugedvenälaižed — 0,7%, azerbaidžanlaižed — 0,5%, korejalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,0%, rahvahuden ozutandata — 8,8%.


Alušt.
Alušt (ven. i,) om lidn-kurort Kriman suves. Se om Aluštan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 6. voz'sadal meiden erad kuti "Aluston-lidnuz" vizantižen Justinian I-imperatoran (ohjasti vll 527−565) käskön mödhe. Nimitaškanzihe nügüdläižikš 15. voz'sadaspäi. Žilo sai lidnan statusad vl 1902 kurortan sauvomiženke. Toižen mail'man sodan aigan Germanijan okkupacii jätkustui vll 1941 (4. kül'mku) — 1944 (15. sulaku), nevondkundaline krimantatarlaižiden deportacii (18. semendku 1944) toi sured vigad mugažo.
Alušt šingotase turizmal, sömtegimištol (maidtegim, vinedheotandad) i raudbetonan tegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Mustmeren randal, 50 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Simferopolin keskushesai om 39 km lodeheze orhal vai 47 km avtotedme.
Eläjad da transport.
Vl 2012 Aluštan eläjiden lugu oli 28 642 ristitud (lidnümbrikon pol'). Kaikiš suremb ristitišt oli 36 413 eläjad vl 1989.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2014): venänikad — 68,2%, ukrainalaižed — 16,0%, krimantatarlaižed — 2,6%, vaugedvenälaižed — 1,0%, totarlaižed — 0,8%, armenijalaižed — 0,7%, toižed rahvahad — 1,8%, rahvahuden ozutandata — 8,9%.
Avtobusad, trolleibus, maršruttaksid i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Trolleibus ühtenzoitab Simferopolinke i Jaltanke. Merivaldmad ratas.
Irdkosketused.
*


Alupk.
Alupk (ven. i,) om lidn-kurort Kriman suves. Mülüb Jaltan lidnümbrikho.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan hazaran tobmuden aigan vl 960 "Alubik" ("Alubika")-nimitusenke. Vll 1475−1774 oli Ottomanan imperijan palaks. Vl 1938 kurort sai lidnan statusad.
Alupk šingotase vinan tehmižel i kurortaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Mustmeren randal, Ai-Petri-mägen (1234 m) pohjanno, 67 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad ümbrikon Jalt-keskushesai om 17 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme. Lähembaižed žilod oma mererandištol: Korejiz ani päivnouzmha i Simejiz ani suvipäivlaskmha.
Klimat om subtropine kuivahk. Elokun lämuz om +26 C°, vilukun-uhokun — +4..+6 C°. Voden keskmäine lämuz om +13,6 C°. Paneb sadegid 500 mm vodes. Poud oleskeleb 2300 časud vodes. Kül'bendsezon jätkustub semendkuspäi redukuhusai, veden kezaline keskmäine lämuz vajehtase +22..+27 C° röunoiš.
Eläjad da transport.
Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 8 520 ristitud, vl 2014 — 7 771 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 11 404 eläjad vl 1979.
Avtobusad ajeltas rengazmaršrutadme lidnas, ned-žo ühtenzoittas lidnad Jaltanke.


Sakinjärv.
Sakinjärv (,) om pen' järv Kriman suvipäivlaskmaižel randal.
Nece om solakaz järv, kudamb om läz Saki-lidnad. Pind om 9,7 km². Madal järv, kaikiš znamasižemb süvüz om pol'tošt metrad.
Limanan augotižlibundanke, om erigottud Mustmerespäi, vedhudetoi. Jagoihe järved seičeme palaha padoseinil. Ottas järvespäi eriližid reduid, kävutadas niid lekarinmetoile.


Koktebel'.
Koktebel' (, ukr. i) om lidnanvuitte žilo Kriman suvipäivnouzmas, läz Feodosijad.
Vll 1945−1992 žilon nimituz oli "Planerskoje".
Vl 2012 Koktebelin eläjiden lugu oli 2 833 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 2 902 eläjad vl 1979.
Sijaližed kül'bendrandad tehtas žilod lujas populärižeks turistoiden kesked.


Bruks Amanda.
Amanda Keit Bruks (; sünd. 21. kezaku 1981, Nju Jork, Nju Jork (štat), AÜV) om amerikalaine aktris.
Biografii.
Om sündnu vl 1981 Nju Jork-lidnha, Džozef Bruks-muzikantegijan kanzha. Hänel om mugažo Nikolas-veik.
Fil'mdase vlpäi 2002. Hänen kaikiš tetabambad kinoradod oma «Dinozavroiden soda»- da «Kadotud perandad»-fil'miš.


Kornelius Kurt (akt'or).
Kurt Kornelius (; sünd. 22. kezaku 1973, Hantington Bič (Kalifornii), AÜV) om amerikalaine akt'or.
Biografii.
Om sündnu Kalifornii-štatan Hantington Bič-lidnha. Fil'mzihe 9 vozišpäi erazvuiččiš serialoiš epizodižil rolil. Openzihe sijaližes teatrkolledžas. 1990-nzil vozilpäi ezini «South Coast Repertory»-teatran päscenal. Edelespäi jätksi fil'matas kut jo professionaline akt'or Gollivudan fil'miš da TV-serialoiš, mugažo radoi kut änetoitandan akt'or.
Hänen kaikiš tetabambad rolid oliba «Beverli Hillz 90210»- da «Ken Samanta om?» (angl. "Samantha Who?")-serialoiš.


Viborg (Danii).
Eläjiden lugu om 94,393 ristitud (2013), a pind — läz 1474 km2. Nügüd'läine lidnan pämez' om Sören Pape Pulse.


Lund.
Lund (mugažo ročin kelel, virktas [lɵnd]) om Ročinman lidn Skone-agjas.
Eländpunktan aluz om pandud 10. voz'sadal. Tetra Pak-kompanijan päfater om saudud Lundas.
Lidn sijadase kümnes kilometras mererandaspäi, 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Mal'mö-lidnhasai om 15 km suvipäivlaskmha.
Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 82 800 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.


Varghuz (lidn).
Varghuz (suom. i, edel 1929. vot "Warkaus") om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan suvipäivnouzmas. Se sijadase Pohjoižsavo-agjan suvižes čogas, agjan koumanz' lidnankund eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Lidnan nimi znamoičeb «järvekesk» vanhal suomen kelel, nimitihe sijadusen mödhe. Sauvoškanzihe tegimid eländpunktas 19. voz'sadan lopuspäi. Vl 1929 sädihe erižen kundan, se sai lidnan statusad vl 1962.
Varghuz-lidn šingotase energetižel sarakol, Stora Enso-kompanijan cellülozbumagaižel kombinatal i mecpilindan tehmižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Saiman järvekesken i Saiman kanalan randoil.
Vl 2018 lidnankundan pind — 524,48 km², sidä kesken kuivma 385,63 nellikkilometrad, vezi i sokaz tahond ottas nelländest (138,85 km²).
Eläjad.
Vozil 1980−1995 eläjiden lugu oli läz 26 tuh. ristituid, kaikiš suremb ristitišt oli 26 714 eläjad vl 1985.
Vn 2016 andmusiden mödhe, suomen kel' oli mamankeleks 96,7% täht lidnalaižišpäi, ročin kel' — 0,2%, toižed keled — 3,1%.


Oiged sektor.
«Oiged sektor» () om ul'traoiged nacionalistine organizacii da politine partii, kudamb om tehmas Ukrainas. Erased purtked, eriližin Venämas (ozutesikš, «RT»-kanal), arvoitas «Oiged sektor» kut neofašistine ekstremistine gruppiruind.
Pämez' — Dmitrii Jaroš. Ühtnijoiden lugu om 5—10 tuhad ristutuid; ei kaik heišpäi oma ukrainalaižed (heiden kesked, päivlaskmaižen pressan erazvuiččiden tedotusiden mödhe, om äi evrejalaižid-ki).
Radmine.
Tegihe tetabaks ičeze kauktan pozicijan tagapäi ukrainižen krizisan aigan. Organizacijan tegendad venälaižes SMI:s kuctas erasišti „aznoičendakcijoihe“.


Marijampole.
Marijampole (, vozil 1955-1989 nimitihe "Kapsukas", mž. litv.) om lidn Litvanman suvipäivlaskmas.
Lidn sijadase Šešupe-jogen randoil. Matkad Vil'nüshasai om 139 km päivnouzmha, Kaunashasai om 50 km pohjoižpäivnouzmha.
Vl 2008 eläjiden lugu oli 47 010 ristitud, heišpäi 97% oma litvalaižed.
Irdkosketused.
*


Seong Dže-gi.
Seong Dže-gi (; sünd. 11. sügüz'ku 1967, Tegu, Suvikorei — kol. 26. heinku 2013, Seul, Suvikorei) oli suvikorejalaine antifeminizman aktivist da liberalizman ideolog.
Vl 2013 ičtazrikoi rahoiden olmatomuden tagapäi valdkundmaksoiden maksmižen täht. Jäl'ges hänen surmad sijaline kund tegi händast todesižeks gerojaks.


Samoilova Tat'jana.
Tat'jana Jevgen'jevna Samoilova (; sünd. 4. semendku 1934, Leningrad, Venäman NFST, NSTÜ — kol. 4. semendku 2014, Moskv, Venäma) oli nevondkundaline i venämalaine teatran da kinon aktris.
Biografii da kinokar'jer.
Tat'jana oli sündnu vl 1934 Leningradha (nüg. Piter), Jevgenii Samoilov-akt'oran kanzha. Vl 1937 hän sirdi Moskvha kanzanke.
Debütirui aktrisaks «Meksikalaine»-fil'mas (1955) Marijan roliš. Vl 1957 fil'mzihe «Kur'ged lendas»-fil'mas i oti sur'kulud satust kinofestivalil Kannoiš, kus kändihe «Apel'sinpu»-premijan laureataks (fil'm-žo hänenke päroliš oti «Kundaline pal'mveza»-premijad). Samoilovan toižed znamasižed rolid oliba «Oigendamatoi kirjeine»- da «Anna Karenina»-fil'miš.
Vl 2014 aktris om kolnu 80. sündundpäivän ühtes moskvižiš läžundkodišpäi.
Kanz.
Tat'jana oli lähtnu mehele nell' kerdad; ezmäine naimiželo oli Vasilii Lanovojanke. Hänel om poig (Sergei, s. 1969) koumandes naimiželospäi, dai poigantütär. Tat'jana Samoiloval läz ei ole fil'mdandoid kinos kanzproblemoiden tagapäi.


Nazarova Margarita (cirkartist).
Margarita Petrovna Nazarova (; sünd. 26. kül'mku 1926, Lapsenžilo, Leningradan gubernii, Venäman NFST, NSTÜ — kol. 25. reduku 2005, Alauz'lidn, Alalidnan agj, Venäma) oli nevondkundaline i venälaine cirkartist (tigroiden dressirui) da aktris. Oli (1969).
Tegihe populärižeks jäl'ges «Jonoikaz reis»-fil'man pästandad, kus hän oli päroliš. Hän oli naindas Konstantin Konstantinovskijanke (k. 1970), heiden jäl'ghe jäiba poig da poigantütär.


Mors.
Mors om estilaižen da venälaižen keitandoiden gaziruimatoi i verestai jom. Tehtas mecmarjoišpäi (tobjimalaz bolaspäi da/vai garbolospäi) vai fruktoišpäi (lujas harvašti, kc. fruktmors), saharsiropan da jondveden ližandanke.
Kävutadas alkogoližiš jomiš.


Vašington.
Vašington om mugažo familii; sen kaikiš tetabamb kandai oli Džordž Vašington.


Doneckan Rahvahaline Tazovaldkund.
Doneckan Rahvahaline Tazovaldkund (ven.: "Донецкая Народная Республика", ukr.: "Донецька Народна Республіка") om valdkundaline formiruind Evropas rahvahidenkeskeižeta tundištuseta. Pälidn om Doneck. Om olmas kut Ukrainan Doneckan agjan pala, kudamban sijaližed aktivistad (polkmehed) kontroliruitas.
Doneckan Tazovaldkundan pämez' om Aleksandr Zaharčenko. Rahvahan nevondkundan ezimez' om Denis Pušilin.
*


Luganskan Rahvahaline Tazovaldkund.
Luganskan Rahvahaline Tazovaldkund (ven.: "Луганская Народная Республика", ukr.: "Луганська Народна Республіка") om valdkundaline formiruind Evropas rahvahidenkeskeižeta tundištuseta. Pälidn om Lugansk. Om olmas kut Ukrainan Luganskan agjan pala, kudamban sijaližed aktivistad (polkmehed) kontroliruitas.
Luganskan Rahvahaližen Tazovaldkundan pämez' om Igor' Plotnickii.
*


Sirin Väčeslav.
Väčeslav Aleksandrovič Sirin (,; sünd. 3. sügüz'ku 1924, Moskv, NSTÜ — kol. 12. sügüz'ku 1970, Tallidn, Estinman NST, NSTÜ) oli nevondkundaline (estilaiž-venälaine) teatr- da kinoakt'or.
Biografii.
Väčeslav Sirin oli sündnu vl 1924. 1950—1960-nzil vozil radoi, dai tegihe aks.
Oli harvas fil'mzihe. Üks' tetabiš kinoradoišpäi om Motä-matrosan rol' «Jonoikaz reis»-fil'mas (1961).
Om kolnu vl 1970. Hänen ak oli Vera Födorova-Sirina, oli mugažo Estinman NST:n arvostadud artistan. Poig om Aleksandr Sirin (Venäman rahvahan artist).


Jun Hen Sik.
Jun Hen Sik (; sünd. 7. eloku 1984, Inčhon, Suvikorei — kol. 26. sulaku 2003, Seul, Suvikorei), baptine nimi oli "Antonio", oli suvikorejalaine runokirjutai da LGBT- (gei-) aktivist.
Hän kirjuti Jukvudang'"- ("육우당"), Sol'geon'"- ("설헌") da Midong'"- ("미동") psevdonimiden al. Sulakun vl 2003 Jun Hen Sik rikoi ičtaze protestuides gejiden diskriminacijad vaste.


Morris Anna Mersedes.
Anna Mersedes Morris (; sünd. 6. kül'mku 1977, Šarlott (Pohjoižkarolin), AÜV), om mugažo tetab kut Mišel' Daimond (angl.: "Michelle Diamond"), om amerikalaine professionaline kaskadör da Gollivudan aktris.
Kar'jer.
Ezini kaskadöran ningoiš TV-serialoiš da fil'miš kut «Rindhankatuz», «Noid Beverli Hillzaspäi», «CSI», «Forsaž 2» i m. e.. Hän mugažo om aktrisan-ki.


Kein Tailer.
Tailer Kein (; sünd. 20. viluku 1982, Čattanug, Tennessi, AÜV) om amerikalaine aktris.


Soitoine.
Soitoine om populärine kaikes mail'mas il'msoit. Sen rol' om znamasine mail'man kul'turas.
Üks' kaikiš amuižembiš soitoišpäi, sündui pismäižespäi. Pismäižen torvut kändihe pidemb i reiguidenke, muga soitoine tuli 37..42 tuhad vozid tagaz vai sen aigemba, soit om löutud kaivandusil.
Soitoižen reigud oma tehtud kulundoiden pordhišton mödhe. Köläidusiden eziauguine purde om iškii soiton seinüden röunha il'mvalu. Sen seinüden nimituz om "labium" («hul'» latinaks). Köläidusiden purde likutab il'man seibast soitoižen kanalas, muga märitud korktusen kulund sädase.
Soitoižed jagasoiš kandmižen mahtusen mödhe: mödsoitoižed, poiksoitoižed, diagonaližed-pol'poikpoližed. Mödsoitoižed oleldas pismäižladimenke (mundštukanke) vai sita. Kävutadas mugažo kaksitadud i äikanaližid soitoižid. Soiton form om oiged tor'venvuitte päpaloin.
Umbištadud soitoine (kanalan vastal'ne agj om saubaline) vändab korktembid ühteks oktavaks kulundoid, mi mugoi-žo surtte avol'jaine soitoine (avoinudenke agjanke). Vändon aigan korpusan reigud sauptas klapanoil vai muzikantan sor'mil muite.


Uz'venäman Konfederacii.
Uz'venäman Konfederacii (Tazovaldkund) (vai "Конфедеративна республіка Новоросія", vai "Конфедеративная Республика Новороссия"), vai Rahvahaližiden Tazovaldkundoiden Ühtištuz (RTÜ;) oli konfederativine valdkundanvuitte formiruind rahvahidenkeskeižeta tundištuseta. Oli olmas datoil: 24. semendku 2014 — 18. semendku 2015. Sijazihe Evropan suvipäivnouzmas. Oli Ukrainan palaks faktižišti.
Meletuz Uz'venäman sädandas šingotihe aktivižin massinformacijan sarakon pästandoiš, Internetas da kundaližes mel'pideges. Ottihe nimed Uz'venäma-istoriž-geografižes agjaspäi. «Valdkund» kogoni muga nimitadud Doneckan Rahvahaližes Tazovaldkundaspäi dai «Luganskan Rahvahaližes Tazovaldkundaspäi». Ei olend valdkundoid mail'mas, kudambad tundištižiba Uz'venämad. Čihozi nenihe-žo «tazovaldkundoihe».
Ezini toižid projektoid — Uz'venäman olnuded territorijaližed pretenzijad: Har'kovan, Odessan, Dnepropetrovskan, Zaporožjen, Hersonan i Nikolajevan Rahvahaližed Tazovaldkundad.


Mikus Tomas.
Tomas Mikus (saks. i; sünd. 24. reduku 1970, Ven, Avstrii) om avstrijalaiž-amerikalaine kino-, televizijan da änetoitandan akt'or. Edestab rolid komedijan fil'miš.
Sirdi Los Andželesha vl 2004. Änetoitab erazvuiččid personažid kompjutervändoišpäi dai mul'tfil'mišpäi.


Armastusen tippud.
«Armastusen tippud» () om meksikaine TV-serial dram-žanras, om tetab "Čabelita"-nimenke Azijan erasiš tahondoiš. Se om vn 1978 braziližen serialan () rimeik.
Kaik om 75 epizodad serialas. Se om üks'sezonine, läksi ekranoile Meksikan Televisa-verkos, vn 1998 elokuspäi kül'mkuhusai.


Suomenkel'ne Vikipedii.
Suomen Vikipedii (ičeze nimituz: "Suomenkielinen Wikipedia") om joudai enciklopedii suomen kelel, Vikipedijan suomenkel'ne jaguz latinan kirjamišton pohjal.
Se jaguz om avaitud 2002-nden voden 21. päiväl uhokud.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.


Estin Vikipedii.
Estin Vikipedii () om joudai enciklopedii estin kelel, Vikipedijan estinkel'ne jaguz.
Se jaguz om avaitud 2002-nden voden 24. päiväl heinkud.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.


Mad'jaran Vikipedii.
Mad'jaran Vikipedii (ičeze nimituz: "Magyar Wikipédia") om joudai enciklopedii mad'jaran kelel, Vikipedijan mad'jarankel'ne jaguz.
Se jaguz om avaitud 2003-nden voden 8. päiväl heinkud.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.


Džekman Hju.
Hju Maikl Džekman (; sünd. 12. reduku 1968, Sidnei, Avstralii) om avstralijalaiž-amerikalaine kino- da TV-akt'or dai prodüser.
Luja kinopublik tedab händast «Iks-Ristitud»-kinofranšizan tagapäi, kus hän oli Hahm-mutantan roliš. Äjad kinoarvostelijad lugedas Džeksonan pärol' «Tabanuded»-trilleras hänen kinokar'jeran ladvaks.
Hänel om «Kuldaline globus»- (2013), «Toni»- (2004) da «Emmi»- (2005) premijad; oli mugažo nominantan «Oskar»- (2013), «BAFTA»- (2013) da «Kuldaline globus»- (2002) premijoile.
Hänen ak om Deborra-Li Förness. Heil om üks' tütär da üks' poig: Oskar Maksimilian da Ava Eliot.


Dem'janenko Aleksandr.
Aleksandr Sergejevič Dem'janenko (; sünd. 30. semendku 1937, Sverdlovsk, Venäman NFST, NSTÜ — kol. 22. eloku 1999, Piter, Venäma) oli nevondkundaline da venämalaine kinon i teatran akt'or. (1991).
Biografii.
Tuleban aigan akt'or openui Sverdlovskan keskškolas saksan kelen opendamiženke. Openui (Moskv, 1955−1959) i vändaškanzi roliš kinos jo kahtendel kursal. Sädi ut mel'kuvad nevondkundaližes kinos, intelligentine nor' mez' kändihe vägimeheks. Vl 1961 sirdi Leningradha i radoi «Lenfil'm»-studijas elon lophusai. Roliden änetoitandan dubliruindan mastar, muga ühtni läz sadha tatanmaižhe i verazmaižhe fil'mha.
Hän om hüvin tetab kut Šurik ("Ol'šoi") — populärižiden fil'miden riven kinopersonaž. Kaikiš tetabambad rolid oliba «Operacii «I» da toižed Šurikan ozaitelemižed»-, «Kavkazalaine tabanu vai Šurikan uded tegod»- da «Ivan Vasil'jevič vajehtab professijan»-fil'miš.
Akt'or oli naižiš kahtišti, tütrindam radab aktrisaks.


Förness Deborra-Li.
Deborra-Li «Deb» Förness (; sünd. 8. tal'vku 1955, Sidnei, Uz' Suviuel's, Avstralii) om avstralijalaine kino- da TV-aktris, režissör dai prodüser.
Hän om Hju Džekmanan ak.


Lamborghini Estoque.
«Lamborghini Estoque» om italijalaižen «Lamborghini»-kompanijan konceptavto sedan-klassas.
Vl 2008 om ezitadud Parižan avtosalonal.


Lamborghini Egoista.
«Lamborghini Egoista» — oiktan polen nägu.
«Lamborghini Egoista» om italijalaižen «Lamborghini»-kompanijan koncept/sportavto kupe-klassas.
Projekt om ezitadud vl 2013. Üks'jäine egzemplär om pästtud vl 2014.


Jaguar XK8.
«Jaguar XK8» avtoozutesen aigan vl 2010.
«Jaguar XK8» om britanižen «Jaguar»-kompanijan sportavto rodster-klassas. Mülüb «Jaguar XK»-avtoserijha.
Projekt X100-nimenke eziti vl 1996. Pästtihe vspäi 1998 vhesai 2006. Jäl'ghetulii model' — Jaguar XK (X150).


Aston Martin DB9.
«Aston Martin DB9» om britanižen «Aston Martin»-kompanijan kebnavto kupe-klassas.
Pästtihe avtod vlpäi 2004 vhesai 2016. Jäl'ghetulii — Aston Martin DB11.


Aston Martin DB5.
«Aston Martin DB5» om britanižen «Aston Martin»-kompanijan kebnavto «gran turizmo»-klassas, kabrioletan i kupen nägul.
Avto oli pästtud vlpäi 1963 vhesai 1965 (1059 egzemplärad), sen ližaks 25 avtod om pästtud vl 2020. Kävutihe fil'mdamha romanid Džeims Bondas. Modelin nimen «DB»-lühenduz om kompanijan Devid Braun-pidajan inicialad, valdoiči vll 1947−1972.


Ascari KZ1.
«Ascari KZ1» i «Ascari Ecosse».
«Ascari KZ1» om britanižen «Ascari Cars»-kompanijan kebnavto kupe-klassas. Edel sidä pästtihe «Ascari Ecosse»-avtod.
Pästtihe avtod vspäi 2003 vhesai 2010. Jäl'ghetulii — «Ascari A10».


Bugatti EB110.
«Bugatti EB110» om francižen «Bugatti»-kompanijan kebnavto kupe-klassas.
Avto oli pästtud vlpäi 1991 vhesai 1995.


Bugatti ID 90.
«Bugatti ID 90» om francižen «Bugatti»-kompanijan konceptavto kupe-klassas.
Avto om ezitadud vl 1990. Dizain om kävutadud BMW Nazca-modeliš.


Ahtisaari Martti.
Martti Oiva Kalevi Ahtisaari (mugažo suomen kelel; sünd. 23. kezaku 1937, Viipur, Suomenma (nüg. Venäman Leningradan agjas)) om politikanmez'. Hän radoi Suomenman prezidentan vozil 1994−2000.
Om Nobelän premijan kožundas laureat (2008.).
Biografii.
Martti om sündnu Viipurha, suomalaižen oficeran kanzha norvegiženke augotižlibundanke. Tal'vsodan aigan pereh sirdi Kuopioho, vl 1952 — Ouluhu. Politikanmez' om Oulun universitetan pastnikan (1959), openui sen pedagogižes palakundas.
Radoi valdkundan sur'oigenuden Tanzanijas (1973−1976), vll 1975−1976 mugažo Zambijas, Somališ i Mozambikas ühten aigan. Vll 1977−1981 — Päsekretarin eriline ezitai Namibijas, abuti vaumita sen ripmatomut.


Cadillac Escalade.
«Cadillac Escalade» om amerikaižen «Cadillac»-kompanijan avto "off-road vehicle"-klassas. Istorine "escalade"-sodasana [ˌeskəˈleɪd] znamoičeb «seinän šturm pordhiden abul».
Pästtas avtod vlpäi 1999 nügüdläižhe aighasai.


Caparo T1.
«Caparo T1» vn 2006 Britanižen atvomotorozutesen aigan.
«Caparo T1» om britanijalaižen «Caparo»-kompanijan sportavto kupe-klassas.
Avton 25 egzemplärad oma pästtud vl 2005. Kaks' ištint om siš.


Chrysler ME Four-Twelve.
«Chrysler ME Four-Twelve» (vai «Chrysler ME 4-Twelve») om amerikaižen «Chrysler»-kompanijan sportivine konceptavto kupe-klassas.
Om anonsiruidud vn 2004 vilukul. Kaks' egzemplärad om tehtud. Kaks' uksed, stökolkatuz om avtos.


Tün' valdmeri.
Tün' valdmeri da sen kaikiš süvemban čokkoimen sijaduz
Tün' valdmeri om kaikiš järedamb valdmeri Mal pindan da süvüden mödhe. Evrazii- da Avstralii-kontinentad sijadase päivlaskmas sišpäi, Pohjoižamerik da Suviamerik — päivnouzmas, Antarktid — suves.
Ühthižed andmused.
Tünen valdmeren süvüziden kart. Äi šingotajid vulkanoid da süvid joksmusid ümbärtas valdmert.
Tün' valdmeri levigandeb pohjoižespäi suvehe läz 15,8 tuhad km, päivnouzmaspäi päivlaskmaha 19,5 tuh. km. Pind südäimeridenke — 179,7 mln km², keskmäine süvüz — 3984 m, veden mülü — 723,7 mln km³ (se-žo südäimerita: 165,2 mln km², 4282 m da 707,6 mln km³).
Tünen valdmeren (dai kaiken Mail'man valdmeren) kaikiš lujemb süvüz — 10994 m ± 40 metrad (Marianižen kurnun Čellendžeran pohjatoi meritaho). Läz 180:nt meridianad datan vajehtusen pird mäneb kaiken valdmeren kal't.
Etimologii.
Ispanine "Nunjes da Balboa"-konkistador oli ezmäižeks nähnuziš necen valdmeren evropalaižišpäi. Vl 1513 hän ičeze kaimdajidenke ristikoiči Panaman kaglusen da tuli tundmatoman meren randale. Nunjes da Balboa nimiti sidä "Suvimereks" (isp.: "Mar del Sur"), sikš miše hö tuliba lahten pohjoižrandale. Vl 1520 kül'mkun 28. päivän valdmeren avarudele "Fernan Magellan" ujui. Hän ičeze joukunke ristikoiči valdmeren Lämoimaspäi Filippinoiden sarihe 3 kus da 20 päiväs. Kaiken matkan aigan tün' sä seižui, ka Magellan nimiti valdmert "Tüneks valdmereks". Se nimi dominiruib mail'man geografijas nügüd'aigan-ki.
Edel 1917 vot venälaižil kartoil kirjutihe völ "Päivnouzmaine valdmeri", mugoine nimi tuli venälaižiden edelmatkajiden aigassai.
Südäimeriden nimikirjutez.
Päivlaskmaižes valdmeren palas pidust' Evrazijan randad oma: Beringan meri, Ohotskan meri, Japonijan meri, Japonijan südäimeri, Pakuine meri, Kitain Päivnouzmmeri, Filippinoiden meri.
Suvipäivnouzmaižen Azijan sariden keskes oma: Kitain Suvimeri, Javan meri, Sulumeri, Sulavesin meri, Balin meri, Floresmeri, Savumeri, Bandameri, Serammeri, Hal'maheran meri, Molukkan meri.
Pidust' Avstralijan randad oma: Uden Gvinejan meri, Solomonan meri, Koralloidenmeri, Fidžin meri, Tasmanan meri.
Läz Antarktidan randad oma: Dürvilin meri, Somovan meri, Rossan meri, Amundsenan meri, Bellinshauzenan meri.
Pidust' Pohjoiž- da Suviamerikan randad eile merid, no järedad lahtad oma: Aläskan laht, Kalifornijan laht, Panaman laht.


Zenvo ST1.
«Zenvo ST1» (vai «Zenvo ST-1») om danijalaižen «Zenvo Automotive»-kompanijan kebnavto kupe-klassas.
Se om kompanijan ezmäine model', pästtihe vozil 2009−2016. Jäl'ghetulii model' om «Zenvo TS1 GT» vspäi 2016.


Tokio.
Tokio (, lugetas «to:kö:», sana sanha «Päivnouzmaine pälidn») — Japonijan pälidn, sen administrativine, finansine, kul'turine, politine da tegimišton keskuz. Se om kaikiš järedamb administrativižen ühtnikon ekonomik mail'mas. Prefektur sijadase Honsü-saren suvipäivnouzmas, Kanto-tazangištol, seižub Tünen valdmeren Tokion lahten randal.
Tokio eile lidn juridižikš. Tokion prefektur, vai Tokion pälidnaine ümbrik, — se om Japonijan administrativine ühtnik. Mülüdas sihe 23 Tokion speciališt rajonad («Tokio-lidn»), Tam-agj da severz'-se sarid, sen ühtes Idzu-sared da Ogasavar-sar'.
Tokion aglomeracijan pind om 13 572 km², ristitišt — 35 682 460 ristitud (2011). Specialižiden rajoniden pind om 622 km², ristitišt — 8 967 665 ristitud (2011). Vl 2011 Tokion prefekturan ristitišt oli 13 185 502 ristitud.
Vl 1964 Kezaližed Olimpižed vändod oliba lidnas, ned lindäs Tokios möst vl 2020.
Administrativine status.
Pälidnaine ümbrik om üks'jäine valdkundas. Tokion ümbrik kogoneb 62 administrativižiš ühtnikoišpäi — ned oma lidnad, žilod, küläkundad. Vspäi 1943 Tokion 23 specialižel rajonal ühtejitte status om lidnoiden rindataden. Kaikuččes mugoižes rajonas ičeze lidnan pämez' om da ičeze lidnan nevondkund om.
Pälidnaižen ohjastuzkundan pämez' om kaikel rahvahal valitud gubernator. Ohjastusen päine pert' sijadase Sindzüku-rajonas. Sindzüku om pälidnaižen ümbrikon keskuz.
Päiči municipalitetas, valdkundaline ohjastuzkund ištub Tokios. Imperatoran pert'kulu (lidnuz) Tokios om japonižiden imperatoriden pärezidencii.
Tokion ümbrikoiden administracii ohjastab Idzu- da Ogasavar-saril.
Administrativiž-territorialine jagand.
Tokioho mülüdas 23 speciališt rajonad (municipalitetad), 26 lidnad, 1 makund da 4 ümbrikod (5 žilod, 8 küläd).
Tobmuz.
Rahvaz valičeb gubernatorad da lidnan suiman ezitajid. Gubernator om Tokion ohjastusen pämez'. Nece ohjastuz ištub Sindzüku-rajonas da ohjastab kaikel Tokiol, tehtes specrajoniden erasid funkcijoid-ki ühtes.
Istorii.
Heimod eliba Tokion rajonas kiviaigassai völ. Ezmäine lidnan nimi — "Edo" (vhesai 1869). XII. voz'sadal Tara Sigenada-saldat sauvoi fortad täs. Kut vero mäneb, hän ližazi ičeleze Edo-nimen ("«tulend lahthe»") elämižen sijan ümbrikirjutandan mödhe. Vl 1457 Kanto-agjan Otto Dokan-ohjastai zavodi Edo-lidnusen sauvomišt japonižen sögunan aigan. Vl 1590 Tokugava Iejasu (Tokugava-söguniden klanan alusenpanii) sai sidä ičeze valdha. Muga Edo kändihe sögunatan pälidnaks. Sil aigal Kioto oli imperijan pälidnaks. Vl 1615 Iejasun armijad saiba vägestust ičeze vihanikoiden päl (Tojotomi-klan). Edon sögunad saiba absolütišt tobmut 250 vodeks da paniba pit'kaigaižid aluzkundoid. Lidn šingotihe pigašti, 18. voz'sadan augotišes tegihe sidä jo ühteks kaikiš järedambišpäi mail'mas.
Vl 1868 Meidzi-restavracijan jäl'ghe sögunat oli heittud poiš, imperatoran tobmut udessündutihe. Vl 1869 Mucuhito-imperator pani Edon pälidnaks da nimiti sidä Tokioks.
19. voz'sadan toižpolel lidnan tegimišt zavodi ičeze teravad šingotest, sen jäl'ghe laivansauvomine-ki. Vl 1872 om saudud Tokio-Jokogam-raudte, vl 1877 — Kobe-Osak-Tokio raudte.
Vn 1923 1. päiväl sügüz'kud luja manrehkaiduz tegihe Tokios da sen ümbrištos, sen magnitud oli 8.3 ballad Rihteran pordhišton mödhe. Läz pol'lidnad oli muretud, sur' lämoipalo tegihe. Läz 140 tuhad ristituid kändihe sen kadoikš. Sen jäl'ghe lidn zavodi ičeze udessündutamišt, hot' rekonstrukcijan plan oli lujas kalliž, puižid pertid oli tariž vajehtada kivižikš seismiženvastaižikš.
Toižen mail'man sodan aigan lidn oli muretud todesižikš möst. Se putui intensivižiden lendimatakoiden alle. Vn 1945 8. päiväl keväz'kud päidusele enamba mi 80 tuhad eläjid pölištui — vaiše ühten päivän. Äi puižid pertid paloihe, vanh Imperatoran pert'kulu satatihe.
Sodan jäl'ghe amerikaižed sodaväged okkupiruihe Tokion, i Korejan sodan aigan lidn kändihe järedaks sodakeskuseks. Severz'-se amerikaižid bazoid jädas täs nügüd'-ki (Jokot-il'mbaz () Tam-rajonas, harjoituz- da lebukeskused).
Kesked 20. voz'sadad valdkundan ekonomik kogonaz sai heredad udessündutamišt. Vl 1966 Japonijan ižanduz oli jo kahtendel sijal ičeze surudel mail'mas (muga nimitadud «Japonine ekonomine čud»). Päzutand sodan satatesišpäi oli todestadud Olimpižiden vändoiden satusekahal vedandal Tokios vl 1964. Lidn ozuti ičtaze rahvahidenkeskeižel arenal.
1970-nziš vozišpäi radvägen ližaduz Tokioho küläkundoišpäi vedi sihe azjaha, miše 1980-nziden voziden lopus lidn kändihe ühteks kaikiš heredoiš šingotesen lidnoišpäi mail'mas.
Nügüd' Tokion šingotez mäneb edehepäi kacmata ekonomikan krizisha, se eskai nägub erazvuiččiden voziden kaimdaifotoiden rindatusespäi. Lidnan randal putkotadas lainhenmurendajid da ratud sarid, tobjimalaz murdoišpäi. Päine torguind- da bobuštuzkeskuz sijadase ratud Odaib-sarel.
Manrehkaidused da toine kaikenaigaine seismine aktivižuz Tokion rajonas veihe ohjastusen pätandha tehta toižen lidnan pälidnaks, no kobaidust sil polel eile tähäsai.
Geografii.
Tokion kontinentaline pala sijadase Tokion lahten lodehes. Lidnan piduz om läz 90 km päivnouzmaspäi päivlaskmhasai da 25 km pohjoižespäi suvhesai. Tokion prefektur om röunoiš päivnouzmas Tiban prefekturanke, päivlaskmas — Jamanasin prefekturanke, suves — Kanagavan prefekturanke da pohjoižes — Saitaman prefekturanke.
Tokio kontinental alajagase Tokion specialižihe rajonihe (sen päivnouzmpoles). Idzu-sared da Ogasavar-sared sijadasoiš Tokion da Honsün suves, ned levigatas enamba mi 1000 km pitte.
Vägevad manrehkaidused lidnas oliba vozil 1703 (8.2 ballad), 1782, 1812, 1855 (7.0), 1923 (8.3) da 2011 (6.0).
Severz'-se nacionaližid puištoid om Tokios: Meidzi-sarik Takao-mäges ümbri, Ogasavar-rahvahanpuišt Bonin-saril, Ueno-puišt ičeze tetabiden muzejidenke.
Tokion klimat om subtropine mussonine, tal'vel — kuiv sezon. Vodenkeskeine sädegidenmär — 1537 mm. Lumikuro oleleb kerdan vodes. Kezal om räk da upar', se azj lopiše vaiše redukun lopus. Eläjiden lugu vajehtab klimatad. Taifunad tuleskeleba Tokioho paksus, hot' vägeviden niiden keskes om vähä.
Mäged seižuba prefekturan päivlaskmas: Kumotori (2017 m), Takasu (1737 m), Odake (1266 m) da Mitake (929 m).
Kaikiš suremb järv om Okatum-järv Tam-jogel.
Ekonomik.
Tokion lidnanzon (Tokion, Kanagavan da Tiban prefekturad) om kaikiš järedamb produkcijan pästandan mödhe (US$2 trln ostmižmahtusen paritetan mödhe vl 2012) mail'man kaikiš surembiden aglomeracijoiden keskes.
Tokio om Japonijan ižandusen päkeskuz. 51 kaikiš surembad mail'man kompanijad 500:špäi ("Fortune Global 500"-nimikirjutesen mödhe) sijatihe ičeze päkontorid arni Tokios.
Toižen mail'man sodan jäl'ghe Tokio oli ezinenas tegimišton produkcijan pästandal. Nügüd' jäiba vaiše tegimišton erased sared (sarakod: tarkoiged mašiništonsauvomine, varadetalid apparatoiden da mašinoiden täht). Tegimišton pästandan mürkan lanktendan sü om ottud vl 1956 «Käskuz pälidnaižen regionan hüvinladindan polhe». Necen käskusen mödhe, uziden tegimišton sauvond oli kel'tüd, vanhad tegimed sirdihe edahaižhe rajonihe, miše heitta ekologijan problemoid. Sikš ku kulutajiden sur'kulu lugumär eläb lähen, ka kebnan tegimišton sarakod oma šingotadud: söm- da nahktegimišt, modan biznes, čomitesiden, kosmetikan da zelliden pästand. Neniš sarakoiš om äi penid da keskmäižid edheotandoid, kudambad iče mödas ičeze tavaroid.
Pälidnan painmižen sarak pästab Japonijan painmižprodukcijan pol't.
Maižanduz, kazvalikahan mecan parččom, kalatuz oma šingotadud mägil da saril, no niiden pästandan pala mäneb statistikas jäl'gmäižeks kaikiden Japonijan prefekturiden keskes.
Tokion fondbirž om kaikiš suremb Azijas, kahtenz' mail'mas ičeze kapitalizacijan mödhe (Nju Jorkan fondbiržan jäl'ghe). Kaik 2,5 tuhad kompanijoid oma kirjutadud biržan listingas. Ned kompanijad pästtas produkcijad US$ 3 trln arvol joga vot.
Tokio om üks' mail'man koumiš finansižiš keskusišpäi, Nju Jorkan da Londonan ühtes.
Japonijan ezimaižed informacijan da holitusen sferan edheotandad oma keskitadud Tokioho.
Päivlaskmaižen Tokion lidnad kävutasoiš «rajonikš-magaduzsijikš» Tokion keskusen radajiden täht, no erasil lidnoil ičeze kommertine da tegimišton baz om olmas.
Transport.
Tokio radab kuti Japonijan transportan sarakon koncentrator. Se om Kanto-regionan transportine päkeskuz.
Japonijan noländen kilometran sija om Nihonbasi-sild Tokion vanhas keskuses.
Avtod oma il'man redustandan päsü prefekturas. Valdkundaližiden avtoteiden verk om šingotadud lujas, mugažo om äi piguzližid maksližid estakadoid. Rengazte ümbärdab Tokion keskusen.
Tokion metro radab vspäi 1927. Se kogoneb 13 erazvuittušt ted vspäi 2008 (285 stancijad, 304 km raudted), niiden enambuz om privatine. Metro om ahthas sidotud raudteidenke. Tokios om kaks' päraudtestancijad. Tokio-stancii (Tokion vagzal) — järgeližiden jonusiden da «Sinkansen»-üläkiruhjonusiden lähtendsija. Om privatižid raudteverkoid Tokion südäimes.
Tokios da sen ümbrištos om 2 rahvahidenkeskešt lendimportad. Mugažo om severz'-se regionaližid lendimpöudoid civiližen aviacijan täht lendamha prefekturan edahaižhe sarihepäi. Rahvahidenkeskeine Haned-lendimport (vspäi 1931) kävutase valdkundansüdäimižiden reisiden täht päpaloin. Narit-lendimport (vspäi 1978) sijadase Tiban prefekturas, i se om rahvahidenkeskeižiden reisiden täht.
Openduzsijad.
Tokioho om pandud niiden alusen äi kolledžid, professionaližen keskopendusen sijid, universitetoid. Kaikiš arvostadud niišpäi oma: Tokion universitet, Vased-universitet, Keio-universitet, Tokion (Ühtenzoittud) pälidnaine universitet, Hitotsubasi-universitet da Tokion tehnologine institut.
Massinformacijan sarak.
Tokio om Japonijan informacine päkeskuz da üks' rahvahidenkeskeižiš informacižiš keskusišpäi. Neniden lugendlehtesiden da pästandkodiden päofisad sijadasoiš pälidnas: "Jomiuri simbun", "Mainiti simbun", "Nihon Keidzai simbun", "Ivanami söten". Regionaližel pressal om ičeze ofisoid Tokios.
Tokio om kaiken valdkundan televizijan kompanijoiden päkeskusiden olemižen sija: "Japonijan teleradiooigendai korporacii (NHK)", "Asahi-TV", "Fudzi-TV", "Nippon-TV (NTV)", "Tokion teleradiooigendai sistem (TBS)".


Andad.
Andad pidust' Argentinan da Čilin röunad
Andad, Andiden Kordiljerad (, "Cordillera de los Andes") om kaikiš pidemb (9000 km) da üks' kaikiš korktembišpäi (Akonkagua-mägi, 6962 m) mägisistemišpäi Man päl. Se kantoičeb kaiked Suviamerikad päivlaskmal da pohjoižel; Kordiljeriden suvipala. Andad oma 500 km levette erasiš sijiš. Keskmäižed Andad (18°-20° s.l.) oma kaikiš levedamb (750 km). Keskkorktuz om läz 4 tuhad metrid.
Andad oma järedaks valdmeridenkeskeižeks vezierigoitimeks. Tünen valdmeren basseinan joged (ned oma lühüdad tobjimalaz) jokseba Andiden päivlaskmaspäi. Atlantižen valdmeren basseinan joged jokseba Andiden päivnouzmaspäi. Ned oma pit'kad joged: iče Amazonas da sen äiluguižed ližajoged, mugažo Orinokon, Paragvajan, Paranan ližajoged, Magdalen-jogi da Patagonijan joged.
Andad oma kaikiš tarbhaižemb klimatine barjer Suviamerikas. Mäged seižuba 5 klimatižil vöil (ekvatorialine, subekvatorialine, tropine, subtropine da ven). Andiden päivlaskmaižiden (sattud tulleile) da päivnouzmaižiden (tulleitomad) pautked nepstuba ani erazvuiččikš.
Andid alajagadas koumhe päižihe regionihe reljefan da toižiden londusen erinendoiden mödhe — Pohjoižed Andad, Keskmäižed Andad da Suviandad.
Andad oigendase läbi Suviamerikan seičemen valdkundan territorijas — Venesuel, Kolumbii, Ekvador, Peru, Bolivii, Čili da Argentin.
Etimologii.
Tedomehiden ühthižmel' om mugoine: nimi om sündnu kečuan kelen "anti"-sanaspäi («päivnouzm»), kuti kečuan sanas "Antisuju" («päivnouzmaine region») — Inkiden imperijan üks' nelliden regioniden nimi, hot' oma toižed mel'pideged-ki. «Cordillera» ispanijaks znamoičeb «mägisel'g».
Italižen Džovanni Anello Oliva-istorijantedajan (v. 1631) andmusiden mödhe, anastajad-evropalaižed nimitiba ezmäižikš «"Andikš, vai kordiljerikš"» («Andes, o cordilleras») vaiše päivnouzmaižen mägisel'gan, a päivlaskmaižen mägisel'gan hö nimitiba «"sjerraks"» («sierra»)
Geologii da reljef.
Andad oma udessündutadud mäged. Uded libundad sädiba niid "Andiden (Kordiljeriden) poimukahan geosinklinaližen vönen" sijas. Andiden formiruindan zavodind oli juranpordol. Tektonižed likundad seismižen da vulkanižen aktivižusenke oleskeleba nügüdläižen aigan-ki.
Mujumetalloiden kivendoid om äi Andiš (antimonii, arsen, cink, hahktin, molibden, tin, vas'k, vismut, vanadii, vol'fram).
Andad kogotas 4 paralleližiš mägisel'gišpäi (ned sijadasoiš meridianidme ičeze enambištol): Andiden Randhižed Kordiljerad, Andiden Päivlaskmaižed Kordiljerad, Andiden Keskmäižed Kordiljerad da Andiden Päivnouzmaižed Kordiljerad. Mägitazangištod, platod (Pun, Al'tiplano) da alangod venudas niiden keskes, kaikiš surembad niišpäi oma Perus da Bolivijas.
Antarktižen pol'saren mäged jätktas Andid Dreikan sal'men taga.


Toyota Celica.
«Toyota Celica» om japonižen «Toyota»-kompanijan kebnavto kupe-klassas.


Seul.
Seul ("Seul" [sʰʌ.ul] — «Pälidn») om Korejan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn, sen ristitišt om läz 10 mln. ristituid. Lidn om eriliženke statusanke administrativižešti i üks'jäine mugoine valdkundas, mülüdas sidä statistižhe Pälidnaižhe regionha (Sudogvon).
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 370 edel meiden erad kuti "Vireson", Pekče-valdkundan pälidn. Korö-valdkundan aigan oli tetab kuti suvine pälidn i "Hanson"-lidnuz Hangan-jogen mödhe 11. voz'sadaspäi. Čoson-valdkundan aigan (1392−1897) oli sen "Hanän"-pälidnaks.
Geografijan andmused.
Seul sijadase valdkundan lodehes, seižub Han-jogen randoil ("Hangan", kaikiš znamasižemb valdkundas, 494 km pitte, lankteb Pakuižhe merhe), 38 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud Köngido-agjal, mugažo röunatab Inčhon-lidnanke da meriportanke, sen territorii sijadase päivlaskmha Seulaspäi. Matkad lidnan röunaspäi Pohjoižkorejan röunhasai om 24 km pohjoižhe.
Klimat om mussonine (musson puhub semendkuspäi redukuhusai). Kezal om räk da luja nepsuz, no luja räk oleskeleb harvoin. Toižil voz'aigoil tulleid kontinentaspäi dominiruidas. Seul eile sauptud mägil pohjoižtulleid vaste, pehmed tal'v oleskeleb lidnas −15 C° lämuzidenke da sen alemba.
Seulas om 25 municipališt ümbrikod ("ku" — 구, niil om ičeohjandust), kudambad alajagasoiš 522 administrativižhe rajonha ("ton" — 동), ned — 13 787 "thonha" da 102 796 "panha".
Eläjad.
Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 10 140 000 ristituid. Ristitišt poleneb i sirdab ezilidnoihe 1990-nziden voziden keskespäi elon kallištusen tagut. Seulan aglomeracijas eläb 25,6 mln. ristituid.
Ekonomik.
Seul om üks' kaikiš järedambiš mail'man keskusišpäi tegimišton da finansoiden šingotesen mödhe. Samsung-, LG-, Hyundai-, Kia- da SK-korporacijoiden päofisad sijadasoiš täs. Läz 20 tuhad edheotandoid ratas Seulas, ned sätas valdkundan kogosüdäiproduktan 21%.
Tegimišton päsarakod: mašiništonsauvomine, elektrotehnine sarak, kapitaline sauvond.
Transport.
Zavottihe sauda metrod vl 1974, möhemba mi Phen'janan metrod. Nügüd'aigan om 9 jonod Seulan metropolitenas, ned oma sidotud ahthas ezilidnoiden elektroraudteidenke. Kaik om 22 jonod 707 stancijanke pälidnan regionan elektroraudsistemas. Avtobustransport om lujas šingotadud lidnan südäimes, lidnoidenkeskeižil maršrutoil-ki. Avtoteil om erigoittud likundjonoid avtobusoiden täht.
Kaks' rahvahidenkeskešt lendimportad holitadas lidnad: Inčhon-lendimport (vspäi 2001, kaik reisad) da Kimpho (südäimižreisad, mugažo reisad Tokionnoks da Šanhaihesai).
Sport.
Vl 1988 Seul vastsi 20. Kezaližid Olimpiadvändoid.
Vl 2002 lidn ühtni Mail'man futbolan čempionatha, sen vändoiden ühteks sijišpäi.
Irdkosketused.
*


Gimalajad.
Gimalajad ("hima:laja" «lumiden sijaduz»,,) om kaikiš korktemb mägisistem Mas. Ned sijadasoiš Tibetan mägišton (pohjoižes) da Indan da Gangan tazangišton (suves) keskes.
Klimatan da londusen kontrast niiden keskes om lujas terav: rahvahatomad mad i tropikad.
Gimalajad ottas 5 valdkundoiden territorijan palad: Indii, Nepal, Kitai (sen Tibetan avtonomine ümbrik), Pakistan da Butan.
Gimalajiden mägisisteman piduz om 2900 km, sen leveduz — läz 350 km, pind 650 tuhad nellikkilometrad. Mägiharjoiden keskkorktuz om läz 6 km meren pindan päl, kaikiš suremb — 8848 m (Džomolungm-mägi). Kümne mäged-«kahesatuhanikad» seištas Gimalajiš, mugoižid om 14 kaikes mail'mas.
Toine korged mägisistem — Karakorum — sijadase Gimalajiden päivlaskmaižes čepišpäi homendezbokas.
Geografii da klimat.
Gimalajad seištas ülenpäiš Indan da Gangan tazangištod. Mäged sijadase koumel pordhal: Šivalik-mäged (Ezigimalajad), Pened Gimalajad (Pir Pandžal-, Dhaolahdar-mägisel'gad) da Sured Gimalajad (alajagase nell'hä territorijha: Pendžaban, Kumaonan, Nepalan da Assaman Gimalajad).
Sured Gimalajad kogotas mägiš-«kahesatuhanikoišpäi». Jäžomiden pind siš om enamba mi 33 tuhad km², reskan veden varad — läz 12 tuhad km³. Jäžomiden lugu om läz 15 tuhad. Suviazijan kaikiš pidembad da surembad joged — Ind, Gang, Brahmaputra — lähttas sišpäi. Ind-jogi röunatab necidä mägisel'gad päivlaskmas, a päivnouzmas — Brahmaputr-jogi.
Peniden Gimalajiden mägenpäd sadas 2,4 km ičeze keskznamoičendal, sen ühtes päivlaskmas — 4 km.
Kaikiš madalamb mägisel'g — Šivalik — vedase pidust' kaiked päšt mägisistemad (Indalpäi Brahmaputralesai), kaik sen mäged oma alemba mi 2 km meren pindan päl.
Mägiden suvipautked oma mussoniden painuden al. Lujad sadeged pandas sille: 1000 mm:späi päivlaskmal 4000 mm:hasai päivnouzmpolel.
Kuiv da vilu kontinentaline klimat om pohjoižpautkil.
Mägiden ülähäs kezaližed pakaižed ülitadas −25 C°, i tal'veližed −40 C°, sen ližaks kova tullei puhub (150 km časpigudenke).
Ristitišt.
Ezmäižed löutud žilod Gimalajiden ezimägištoiš datiruiše läz kahesad tuhad vozid EME.
Täs om äi etnosid, hö elädas ka eliba londuseližes izoläcijas toine toižespäi.


Vihand muju.
Vihand muju (vai Viher muju) om spektraline (jumalanbemblen) muju.
Se om elon muju, mugažo znamoičeb laskendad.
Vihandha mujuhu sidotud vepsän ozoitez.
Kehker ku kudmaine, viher ku vast (nagriž).
*


Kalad.
Kalad () oma sel'grodaižiden veziživatoiden üläklass.
Ühthižed andmused.
Kalad oma levigandenus molembaižiš solakahiš da reskiš veziš, süviš valdmeriden karoišpäi mägihesai. Kalad oma tarbhaižed, ned ühtneba vezižiden ekologižiden sistemiden sömčepiš. Kaloil om sur' znamoičend ižanduses sen tagut, miše niid kävutadas sömižen täht.
Nügüd'aigaižiden kaloiden suruz vajehtase 7,9 mm ("Paedocypris progenetica") — 20 m röunoiš (kitanvuitte akul).
Mail'mas om tetab 32 834 kalan erikod (2013, 5. eloku), sen ližaks kaikuččen voden ümbrikirjutadas läz 300 — 500 ut erikod tedos. Venämas eläb läz 3000 erikod, sidä keskes reskveziš vasttase enamba mi 280 erikod.
Zoologijan alajaguz — ihtiologii — om pühätadud kaloiden tedoidusele.


Gül'mamedov Dašgin.
Dašgin Gül'mamed ogli Gül'mamedov (; sünd. 12. sügüz'ku 1977, Kačagani-külä, Gruzijan NST, NSTÜ) om veren princ («šat») türkiden-karapapakoiden Gül'-roduspäi, politikanmez'. Kirjutai da runokirjutai, publicist.
Om rahvahan šingotajan Azerbaidžanas da Gruzijas, oli sittud neniden valdkundoiden tobmuden kritikan tagut. Openui Valdkundaližen ohjastusen Akademijas Azerbaidžanan Tazovaldkundan prezidentanno (1998), Kavkazan politižiden tehnologijoiden institutas (2012).


Naily.
«Naily» om venämalaine muzikaline nümetalgrupp Murmanskaspäi. Om olmas vspäi 2003.
Mülükund om "Rustam Šaripov", "Dmitrii Muzičenko", "Dmitrii Kožuro", "Filipp Terpeckii" da "Sergei Dovženko".


Kano.
Kano (mugažo anglijan i hausa-kelil) om lidn Nigerijan pohjoižes. Se om Kano-štatan administrativine keskuz, valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Lidn oli Kanon kunigahusen pälidnaks 12. voz'sadal, sid' sultanatan pälidnaks vll 1430−1805.
Kano šingotase tekstilin i nahkoiden tehmižel, pähkmiden i puvillan torguindal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase savannan Sahel'-zonan suves, 488 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat om kaks'sezonine tropižen savannan. Sulakun i semendkun lämuz om +30 C°, vilukun — +21 C°, voden keskmäine lämuz om +26 C°. Absolütine minimum oleskeli +13,7 C°. Paneb sadegid 980 mm vodes, kuivsezon oleleb redukus-sulakus (30 mm sezonas).
Eläjad.
Vl 2006 lidnan eläjiden lugu oli 2 828 861 ristitud. Vspäi 2000 islaman šariatan oiktuz om väges lidnas.
Homaičendad.
*


Tadžikistan.
Tadžikistan (/,), täuz' oficialine nimi — Tadžikistanan Tazovaldkund (/ vepsän kirjamil "Džumhuriji Todžikiston" /,), om mererandatoi valdkund Azijan keskuses. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Dušanbe.
Istorii.
Vn 1991 9. päiväl sügüz'kud Tadžikistan tedištoiti ičeze ripmatomudes. Sil-žo vodel tal'vkun 25. päiväl ripmatomuz kändihe täudeks.
Vozil 1992−1997 rahvahanikoiden soda mäni valdkundas. Vl 1998 sodakukerdusen onetoi naprind oli.
Valdkundan üks'jäine Konstitucii om vahvištadud vn 1994 6. päiväl kül'mkud kaiken rahvahan referendumal. Se om väges voziden 1999, 2003 da 2016 vahvištadud referendumoil vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Tadžikistan om mavaldkundröunoiš Kitainke päivnouzmas (röunan piduz — 477 km), Afganistananke suves (1357 km), Uzbekistananke päivlaskmas da lodehes (1312 km), Kirgizstananke pohjoižes (984 km). Ühthine röunoiden piduz om 4130 km. Valdkundan pind om 143 100 km². Tadžikistan om mererandatoi valdkund.
Mäged ottas 93% valdkundan territorijad, se azj tegeb infrastukturad kal'hemb. Pamir-mägisistem om znamasine. Kaikiš korktemb čokkoim om Somonin Ismailan mägenpä (7495 m, 50nz' kortte Mas). Kaikiš madalamb om Sirdarj-jogen tazopind, 300 metrad valdmeren pindan päl. Saum vezid om 0,3%.
Londuseližed pävarad oma gidroenergii, metallad (uran (mail'man varan kudendez), artut', cink, hahktin, vol'fram, kuld, hobed), antimonii, kalližarvoižed kived; toižed varad oma kivivoi da bur hil'.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund dominirujanke partijanke (Rahvahaline Demokratine Partii). Valdkundan pämez' om prezident (). Kaik rahvaz valičeb händast seičemeks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas, ei ole strokuiden röunadusid Emomali Rahmonan täht (vspäi 2016). Nügüdläine prezident om Emomali Rahmon vspäi 1994, vl 2013 valičendoilpäi se om hänen nellänz' strok faktižikš. Prezident paneb päministrad (tadž. "Сарвазири") radnikusele.
Parlament om kaks'kodine Ülembaine Suim (), kaik rahvaz valičeb sen ühtnijoid videks vodeks. Üläkodi om Nacionaline Suim () 33 ristitunke (25 — rahvaz valičeb, 8 — prezident paneb radnikusele). Enzne prezident ičeze hökkähtusen mödhe kändase üläkodin ližaühtnijaks elon hätkte. Alakodi om Ezitajiden Suim () 63 ühtnijanke. Politižed partijad religioziženke alusenke oma kel'tud.
Järgenduseližed valičendad valdkundan parlamentan alakodihe oliba vn 2015 1. päiväl keväz'kud. Kohir Rasulzada radab päministran vs 2013 kül'mkun 23. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Tadžikistanan administrativiž-territorialine jagand."
Tadžikistan jagase videks regionaks: Dušanbe-pälidn, 2 agjad (), 1 avtonomine agj (Mägi-Badahšanan avtonomine agj) da 13 rajonad tazovaldkundan alištusenke (). Agjad alajagasoiš rajonikš (). Kaik om 62 rajonad valdkundas. Koume lidnad oma tazovaldkundan alištusenke: Rogun, Tursunzade, Vahdat. Rajonad alajagasoiš 368 küläkundaks ().
Eläjad.
Tadžikistanas elädas tadžikalaižed. Vl 2010 eläjiden lugu oli 7 487 489 ristutud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe (2014): islamanuskojad — 98% (sunnitad 95%, šijitad 3%), toižed uskojad — 2%. Tadžikistan om sur'ilmvaldkund, ei ole valdkundališt religijad.
Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2014, surembaspäi penembha): Hudžand, Bohtar, Kuläb. Kaik om 17 lidnad valdkundas i 55 lidnanvuittušt žilod. Lidnalaižiden pala om 27,5% (2020).
Keled.
Kodikelen mödhe (2010): tadžikan kel' (persijan kelen etnolekt) — 84,4%, uzbekan kel' — 11,9%, kirgizan kel' — 0,8%, venäkel' — 0,5%, toižed keled — 2,4%.
Tadžikan kel' om üks'jäine valdkundkel' valdkundan konstitucijan 2. kirjutusen mödhe. Venäkel' om rahvahidenkeskeižiden kontaktoiden kel', kävutase avaros ohjastusen i kommercijan aluzkundoiš. Kaik rahvahad voidas kävutada ičeze kodikelid tugedusita.
Rahvahanižanduz.
Kävutadud maižandushe ma otab territorijan koumandest, sidä kesken künttud ma — 6% valdkundan territorijad, omaluižed — 28%.
Tadžikistanan päeksport om alüminii (55%), puvill (13%), kuidud abrikosad (8%); toine eksport om lauk (3%), kala da liha (2%), sobad (2%), turbaz (2%), turbolikutimed (1%), vas'k (1%).


Tailand.
Tailand ("Prathet Thai"), täuz' oficialine nimituz — Tailandan Kunigahuz ("Ratča Anačak Thai"), om valdkund Suvipäivnouzmaižes Azijas. Edel 1939 vot necen valdkundan nimi oli Siam. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Bankok.
Istorii.
Vl 1238 Tailandan aluz om pandud. Sil aigalpäi Tailand kaiken oli ripmatoman valdkundan.
Vozil 2006 da 2014 sodakukerdused oliba valdkundas.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli väges vspäi 1932. Nügüdläine kaks'kümnenz' lugul Konstitucii om vahvištadud vn 2017 sulakus, om olmas vajehtusita.
Geografijan andmused.
Valdkund sijadase Indokitain pol'saren keskuses.
Tailand om mavaldkundröunoiš Laosanke (röunan piduz — 1845 km) da Kambodžanke (817 km) päivnouzmas, Malaizijanke suves (595 km) da Mjanmaranke päivlaskmas (2416 km). Ühthine röunoiden piduz om 5673 km. Valdkundan suvipäivnouzmaižed randad lainištab Kitain Suvimeren Siaman laht, suvipäivlaskmaižed randad — Andamanan meri. Ühthine randanpird — 3219 km. Valdkundan pind om 513 120 km².
Londuseližed pävarad oma londuseline gaz, tin, hahktin, tantal, vol'fram; toižed varad — sauvondgips, kaučuk, mec, mahuz, kala.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine monarhii. Phumipon Adul'jadet-kunigaz oli valdkundan pämehen vn 2016 redukun 13. päivhäsai, ičeze surman dathasai. Vl 2016 tal'vkun 1. päiväl hänen üks'jäine Maha Vačiralongkorn-poig om tedotadud kunigahaks, vencastuz linneb ühten voden mändes edeližen kunigahan surmaspäi. Ei ole absolütišt tobmut kunigahal, no hän om armijan päkäsknik da valdkundan ühtmuden simvol.
Parlament om kaks'kodine Nacionaline Suim, oli pästtud radmaspäi vn 2014 sodakukerdusen jäl'ghe. Üläkodi om Senat 250 ühtnijanke, armii paneb heid kudeks vodeks. Alakodi om Ezitajiden Kodi ("Sapha Phuthaen Ratsadon") 500 deputatanke, kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.
Nügüdläine päministr om Prajut Čan-Oča vs 2014 elokun 24. päiväspäi. Senatan ühtnijoiden valičendad oliba vl 2014. Tailandan pävaličendad uden Konstitucijan mödhe, sidä kesken parlamentan alakodihe, oliba vn 2019 24. päiväl keväz'kud.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Tailandan administrativiž-territorialine jagand."
Vl 2014 Tailand jagase 77 regionaks: 76 agjad ("čangvat") i Bankok-pälidn. Kaikuččed 76 agjaspäi jagasoiš ümbrikoikš ("amphe"). Vl 2010 kaik oli 878 ümbrikod. Ümbrikod alajagasoiš kundoikš ("tambon").
Eläjad.
Tailandas elädas tailandalaižed. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 67 741 401 eläjad.
Kodikelen mödhe (2010): vaiše tailandan kel' — 90,7%, tailandan kel' da toižed keled — 6,4%, vaiše toižed keled (sidä kesken malain i mjanmaran) — 2,9%. Anglijan kel' om levitadud paginkeleks.
Uskondan mödhe (2015): buddistad — 94,6%, islamanuskojad — 4,3%, hristanuskojad — 1,0%, toižed uskojad — 0,1%.
Toižed sured lidnad (enamba 150 tuh. ristituid vl 2015, surembaspäi penembha): Nonthaburi, Nakhonratčasim (Korat), Čiangmai, Hatjai, Udonthani, Pakkret. Vl 2015 kaik oli 11 lidnad enamba 100 tuh. eläjidenke. Lidnalaižiden pala om 51,4% (2020).
Ižanduz.
Tailandan päeksport om kompjuterad da mikroshemad (13%), elektroladimed da koditehnik (läz 10%), jüguavtod da niiden varapalad i motociklad (9%), sobad (läz 6%); toine eksport — lateks da šinad londuseližes kaučukaspäi (5%), kivivoi (4%), polimerad (4%), merenproduktad (4%), kuld (3%), ris (3%), hobed (1%), rogosahar (1%).


Mongolii.
Mongolii (, vanh mong.: 20px), nece om täuz' oficialine nimituz, om mererandatoi valdkund Keskmäižes Azijas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Ulanbatar.
Istorii.
Vn 1911 29. päiväl tal'vkud Mongolii tedištoiti ripmatomut Cin-imperijaspäi.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli väges vspäi 1924. Nügüdläine videnz' lugul Konstitucii om vahvištadud vn 1992 uhokun 12. päiväl, se om väges vn 2001 vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Mongolii om mavaldkundröunoiš Venämanke pohjoižes (röunan piduz — 3452 km), Kitainke päivnouzmas, suves da päivlaskmas (4360 km). Ühthine röunoiden piduz — 8082 km. Pind om 1 564 116 km². Mongolii om mererandatoi valdkund.
Mägiplato otab man tobmad palad 900..1500 metrad ü.m.t. korktusil. Kaikiš korktemb čokkoim om Kuiten Uul-mägenpä (toižed nimed oma Huitun Orgil, Nairamdal Orgil, 4374 m ü.m.t.) Kitain röunal man päivlaskmas.
Klimat om letetazangišton kontinentaline kuiv. Lämuden köläidused oma lujad da teravad päivän da ön keskes, kezan (+25..+35 C°) da tal'ven (−25..−35 C°) keskes. Paneb 200..500 mm sadegid vodes. Letetorokad oleskeldas paksus.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, kivihil', metallad (vas'k, molibden, vol'fram, nikel', tin, cink, raud, kuld, hobed), fosfatad.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (), hän-žo om armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb händast nelläks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas.
Parlament om üks'kodine Sur' Valdkundaline Hural () 76 ühtnijanke. Hö valičesoiš kaiken rahvahan änestusel kerdan nelläs vodes. Deputatad valitas päministrad, i hän paneb ohjastusen radnikoid radsijha prezidentanke sättutandan jäl'ghe.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližen valičendad oliba vn 2016 29. päiväl kezakud. Battulga Haltmaagiin sai vägestust vn 2017 valičendoiden kahtendes turas (26. kezaku i 7. heinku, 2. tur — 50,6% änid) da radab prezidentan vs 2017 heinkun 10. päiväspäi ühtent strokud. Hurelsuh Uhnaagiin om päministraks vn 2017 4. redukuspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Mongolijan administrativiž-territorialine jagand."
Mongolii jagase 21 agjaks ("aimak:aks",) da 1 pälidnaks (mong.: "нийслэл", Ulanbatar). Aimakad alajagasoiš 329 "somon:aks" (ümbrikoks, mong.: "сум") vl 2006.
Eläjad.
Mongolijas elädas mongolijalaižed. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 2 931 300 eläjad.
Religijan mödhe: buddistad — 53%, religijatomad — 38,6%, islamanuskojad — 3%, šamanistad — 2,9%, hristanuskojad — 2,2%, toižed uskojad — 0,3%.
Kaikutte nellänz' ristit kümnespäi eläb Ulanbatar-pälidnas. Toižed sured lidnad (enamba 30 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Erdenet, Darhan, Čoibalsan, Muren, Nalaih. Vl 2010 kaik oli 25 lidnad enamba mi 10 tuh. eläjidenke. Lidnalaižiden pala om 68,7% (2020).
Rahvahanižanduz.
Vl 2010 Mongolijan päeksport oli vas'k (37%), kivihil' (19%), raudkivend da raudühthesuladused (9%), kuld (8%), kivivoi (7%); toine eksport — cink (4%), kodiživatoiden karv (4%), toižed metallad (3%), lehmänliha, sobad.
Valdkundan päpartnör torguindas om Kitai (Mongolijan importan nelländez' da pol'eksportad).


Malaizii.
Malaizii (), nece om täuz' oficialine nimi, om kaks'palaine valdkund Azijan suves. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Kuala Lumpur. Vspäi 1999 federaline ohjastuz ištub 20 km suvhe sišpäi — Putradžai-lidnas (federaline territorii).
Istorii.
Vn 1957 31. päiväl elokud Malaizii tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Malaizijan kaik palad saihe ripmatomut da ühtniba federacijha vn 1963 16. päiväl sügüz'kud.
Valdkundan üks'jäine Konstitucii () tuli väghe ripmatomuden päiväl (31.08.1957). Se om väges nügüd'-ki, voziden 1963, 1977, 1993 da 2002 znamasižidenke vajehtusidenke. Läz kaikuttušt vot toihe penid vajehtusid, sen satuseks Konstitucii mülütab 60 tuhad vaihid.
Geografijan andmused.
Malaizijan kaks' palad oma jagadud Kitain suvimerel: Malakkan pol'saren suvipala da Kalimantan-saren lodehpala.
Malaizii om mavaldkundröunoiš Tailandanke (röunan piduz — 595 km) da Bruneinke (266 km) pohjoižes, Indonezijanke suves (1881 km). Ühthine röunoiden piduz — 2742 km. Sen ližaks, om meriröunoid Singapuranke, Indonezijanke da Filippinoidenke. Ühthine randanpird — 4675 km, sidä kesken pol'sarhine Malaizii om 2068 km, päivnouzmaine (Sabah da Saravak) — 2607 km. Sabahan päivnouzmpol'žed randad lainištab Sulumeri. Valdkundan pind om 329 750 km².
Klimat om tropine mussonine.
Londuseližed pävarad oma tin, kivivoi, londuseline gaz, raudkivend, vas'k, boksitad, toižed varad — mec, kala.
Politine sistem.
Ohjandusen form om federativine parlamentine konstitucine monarhii. Valdkundan pämez' (kunigaz) om Abdulla II vs 2019 vilukun 31. päiväspäi. Kaikuččel videl vodel štatoiden ühesa monarhad valitas kunigast («ülembaižel ižandal pandud») da varakunigast videks vodeks štatoiden järgendusen mödhe. Hö vahvištadas kaikid käskusid. Kunigahan ak om kahtenz' ristit valdkundas, Konstitucii kel'dab händast valdkundan radnikusen otmaspäi. Parlamentan partijan-vägestajan lider kändase päministraks () — federaližen ohjastusen pämeheks. Kaik ministrad oma parlamentan ühtnijad.
Parlament om kaks'kodine 292 ezitajanke. Üläkodi om Nacionaline Kodi vai Senat () 70 ühtnijanke (kaksin kaikuččes 13 štataspäi da völ kunigaz paneb radsijha 44). Alakodi om Rahvahaline Kodi () 222 ezitajanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Kunigaz-ki om parlamentan ühtnijaks.
Federaline ohjastuz ohjandab federaližil territorijoil, se-žo paneb rasijha nellän štatan gubernatoroid.
Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 9. päiväl semendkud. Nügüdläine päministr om Muhiddin Jassin vs 2020 uhokun 29. päiväspäi, hän radab Malaizijan ohjastusen ministrikš vspäi 1995.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Malaizijan administrativiž-territorialine jagand."
Malaizii jagase 16 federacijan subjektaks: 13 štataks (, niišpäi 7 oma sultankundad, 1 radžankund, 1 monarhan "Yang Dipertuan Besar"-arvnimenke, 4 gubernatorkundad) da 3 federaližeks territorijaks ().
Eläjad.
Malaizijas elädas malaizijalaižed. Vl 2005 eläjiden lugu oli 25 720 000 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Valdkundan ristitišton nell' videndest elädas Malakkan pol'sarel, toine videndez — Kalimantan-sarel.
Rahvahad (2017): bumiputera (malajalaižed da toižed igähižed rahvahad) — 61,7%, kitajalaižed — 20,8%, indijalaižed — 6,2%, toižed rahvahad — 0,9%, ristitud rahvahanikuseta — 10,4%.
Uskondan mödhe (2010): islamanuskojad (sunnitad päpaloin, oficialine religii) — 61,3%, buddistad — 19,8%, hristanuskojad — 9,2%, induistad — 6,3%, konfucijanizm, daoizm da toižed Kitain veroližed uskondad — 1,3%, toižed uskojad — 0,4%, religijatomad — 0,8%, märhapanendata — 0,9%.
Toižed järedad lidnad (enamba 700 tuh. ristituid vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Džordžtaun, Džohor Baru, Klang, Subang Džai. Seičeme ristitud ühesaspäi elädas lidnoiš (2020).
Rahvahanižanduz.
Šingotadud industrialiž-agrarine valdkund. Radnikoiden 11% oma ottud maižandushe, 36% ratas industrijas, toižed oma holitišiden sferas (53%, 2012). Znamasižed sarakod oma elektrotehnine, kivivoin da londuseližen gazan samine, turizm.
Malaizijan päeksport om radio-, digitaline ladimišt da sen palad (läz 40%), elektromašiništ (6%), nozoltadud londuseline gaz (6%), kivivoi (6%), pal'mvoi (6%); toine eksport — himižed produktad (2%), palad meblän täht (1%). Koume valdkundad oma pätorguindpartnörikš, eksportan i importan nell' ühesandest: AÜV, Japonii, Singapur.


33 (lugu).
33 (koumekümne koume) om lugusana 32 da 34 keskes.


Katar.
Katar ("Katar" [ˈqɑtˁɑr], sijaline virkand om [ɡitˁar]), täuz' oficialine nimituz — Kataran Valdkund ("Davlat Katar"), om valdkund Päivlaskmaižes Azijas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Doh.
Istorii.
Vn 1971 1. päiväl sügüz'kud Katar tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli väges vspäi 1970. Nügüdläine kahtenz' lugul Konstitucii om vahvištadud referenduman jäl'ghe (98% oliba «za») i om väges vspäi 2003, vajehtusita.
Geografijan andmused.
Katar om mavaldkundröunoiš vaiše Saudan Arabijanke, röunan piduz — 87 km. Persijan lahten katarižen palan randanpird om 563 km.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz; toižed varad — kala.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine parlamentine absolütine monarhii. Valdkundan pämez' om emir, hän-žo armijan päkäsknik (läz 12 tuhad sodamehid). Emir paneb radsijha päministrad, ministrišton i parlamentan ühtnijoid. Emiran vald om röunatud vaiše šariatan ramuzil. Politižed partijad, profühtnendad i demonstracijad oma kel'tüd valdkundas.
Parlament om üks'kodine Konsul'tativine Nevondkund ("Madžlis aš-Šura") 45 ühtnijanke. Vn 2003 Konstitucijan mödhe 30 ühtnijad valitas, emir paneb 15, no eilend valičendoid parlamentha tähäsai (2019). Vn 2017 kül'mkus emir pani nell' našt parlamentan ühtnijoikš ezmäižen kerdan. Ministrišt taričeb käskusid, parlament hüvästab niid vai oigendab toštmižümbriradmižhe, i vaiše emirale sab allekirjutada käskusid.
Kataran pämez' om Tamim bin Hamad Al' Tani, hän om nellänz' lugul emir, vs 2013 kezakun 25. päiväspäi. Päministr (6nz' lugul) — Halid bin Halifa Al' Tani vs 2020 vilukun 20. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Kataran administrativiž-territorialine jagand."
Valdkund jagase seičemeks agjaks (municipalitetaks, "baladijat").
Eläjad.
Kataras elädas kataralaižed. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 2 123 160 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Igähižed eläjad ottas vaiše 11,6% ristitištos (2015).
Uskondan mödhe (2010): islamanuskojad (oficialine religii) — 67,7%, hristanuskojad — 13,8%, induistad — 13,8%, buddistad — 3,1%, toižed uskojad — 0,7%, märhapanendata — 0,9%.
Toižed sured eländpunktad (enamba 100 tuh. ristituid vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Ar Rajan, Ar Rajanan tegimištzon, Ad Dačir. Vl 2010 kaik oli 13 eländpunktad enamba 10 tuh. ristituidenke.
Rahvahanižanduz.
Kaikiš suremb kogosüdäiprodukt ühtele hengele mail'mas severz'-se jäl'gmäižid vozid, US$129,360 vl 2017. Kaik KSP oli 359 mlrd US$ vl 2018 (kohtaižen ostmižmahtusen mödhe).
Ižandusen aluz om londuseližen gazan samine da eksport.


Trojani.
Trojani () om žilo (külä) Pol'šanman keskuzpalan päivnouzmas. Se om Dabrovkan gminan keskuz () Mazovijan sodaveikundas.
Eländpunktan aluz om pandud 16. voz'sadal kuti bajarišton Läskovo-Trojani-usadib.
Külä sijadase sodaveikundan keskuzpalas, 36 km pohjoižpäivnouzmha Varšavaspäi, 150 m ü.m.t. korktusel. S-8-kiruhavtote mäneb külänno. Lähembaine lidn om povätan (rajonan) Volomin-keskuz 15 km suvipäivlaskmha.
Vn 2011 Pol'šanman rahvahanlugemižen mödhe külän eläjiden lugu oli 520 ristitud.


Lotus Elise.
«Lotus Elise» om britanižen «Lotus Cars»-kompanijan kebnavto rodster-klassas.
Om pästtud vlpäi 1996, edelkävui — Lotus Elan. Ezmäine serii oli vhesai 2001, kümne vot pästtihe kahtent serijad, i vspäi 2011 tehtas koumant serijad.


Mustikaine.
Mustikaine ("mustik" om paginsana) vai Järgeline mustikaine, vai Mirtanlehtesine mustikaine () om madal varz'hein Kanabränvuiččed-sugukundaspäi. Se kazvab Evrazijan pohjoižes, Grenlandas da Pohjoižamerikas.
Mustikaižen marjad oma södabad. Kävutadas marjoid da lehtesid vaumičemha zellid. Erašti kazvatadas mustikašt mäguziš čomitesen täht.
Etimologii.
Heimon tedonimi om saudud latinan kelen "vacca"-sanaspäi — «lehm», sikš miše sen erasiden erikoiden lehtesed sättutadas sötamha živatoid.
Erikon "myrtillus"-nimituz om vähenzoitai sana "myrtus"-nimespäi — «mirt», mustikaine om penen mirtan kartte.
Vepsän «mustikaine»-nimi om sündnu marjoiden mujuspäi. Sen ližaks, marjad mustenzoittas käzid da sud.
Se om mel'hetartui, miše kaktusoiden "Myrtillocactus"-heimon nimituz om saudud mustikaižen latinan nimespäi ("Vaccinium myrtillus"). Neniden kaktusoiden marjad da mustikaižen marjad oma pojavad toine toižhe ičeze irdnägus.
Ümbrikirjutand.
Mustikaine om marjasine varz'hein 10..50 sm kazvol, i tundr-zonas se kazvab madme.
Lehtesed oma järgetud, pened, sonekahad, nahkakahad da munanvuiččed ičeze pindal. Ned lanktas maha tal'vele. Vihman aigan vezi jokseb varziden kurnunvuiččidme lehtesidme jurele.
Kazmusel leved juruz om olmas, se andab äi vezoid.
Mustikaine änikoičeb semendkus. Sen änikod oma vauktad vihandokahudenke vai ruzavudenke, oiktad, išttas üksin. Änik om kumartud alahaks, se kaičeb ičeze heid'omad märgudespäi. Änikoiden päižed pölüstoitajad oma kodimezjäine da učubras.
Marjad oma mustad siniženke loštanke vahakerthen tagut, vai todesižeks mustad kertheta. Vahasine kerteh heittas kebnašti, i sid' nimitihe marjoid oikti. Marjoiden südäin om purpurine. Keskmäine semniden lugu om läz 20 paksumba kaiked, no voib olda 40-ki. Meclindud žouptas marjoid da kanttas edahaks niiden sulatomid semnid.
Mustikaine kazvab pohjoižagjoiš da mägisel'giš, soiš tobjimalaz, no vasttase mecoiš-ki (paksumba pedajikoiš).
Mustikaižen gibrid bolanke putub Päivlaskmaižes Evropas, nimitadas sidä "Vaccinium × intermedium" Rute.
Sömha.
Mustikaižen marjad kävutasoiš sömha eläbalaz da röudumižen jäl'ghe, mugažo vaumičemha nalivkad, tislid, keitišt, pirgoid (mustiknik, vai mustikpirg).
Mustikaižen varded oma hüväd mezikazmused, anttas äi nektarad. Aromatakaz mustikaižmezi om vauvaz ruzavudenke.
Zelläks.
Painajad substancijad: kondensiruitud dubindsubstancijad (5..7%), antocianad, pektinad.
Mustikaižen marjoiš om vähä fruktmuiktusid, no niiš om äi A-, B- da C-vitaminoid, äi manganad, magnijad da kal'cijad, mugažo äi sömkuiduid da flavonoidoid.
Mustikaižen kävutandan sega om siš, miše sen sur' lugumär kucub umbaidust.
Medicinas kävutadas mustikaižen marjoid (), lehtesid da varzid ("Cormus Vaccinii myrtilli").
Mustikaižen marjad, kävutamha zelläks, pandas varha küpsikš täuzin (heinkun — elokun aigan), i lehtesed — änikoičendan aigan. Šil'ptäs niid käzil da kuivatas räusthan al. Mugoine torhuz varadase bumagasižiš šauguižiš, konorüziš, konoriš. Kävutandan strok om penemb, mi kaks' vot.
Marjad da lehtesed kävutasoiš sil'miden, südäikohtsoližen traktan läžundoiden aigan, sahardiabetan aigan, mugažo sijaližikš: poltatesiden da südäisatatesiden tervehtamha, stomatitad da gingivitad vaste. Ottas kävutamižhe niid gerontologijas-ki.
Lehtesed da varded kävutasoiš sihlaiženke, fasolinke da imičaiženke segoitaden spravitamha diabetan augotižformid.
Veresed marjad oma tarbhaižed cingad vaste.
Keittud marjad, keitoz vai tisel' kuivatud marjoišpäi abutadas uitod vaste.
Muzasinižed mustikaižen marjad mülütadas äi antocianad. Kut nägub tedoližiš kaclendtegoišpäi, niiden kävutand aleneb südäikeran, verenvendsisteman, sil'miden läžundoiden riskad, mugažo se om rakanvastaine zell'.
Ottud kogonaz mustikaižen unotez om pöltusenvastaine zell'. Se vedab poiš da tervehtab glaukomad, sikš miše paremboičeb verenjoksendan sil'män verkhel'pkele.
Himijas.
Mustikaižen mujutai substancii — se om PH-indikator, kudamb vajehtab ičeze mujun sinižeks muiktuzmäran alendusen aigan.
Sömtegimištos.
Mustikaine kävutase ruskedsinižeks kazmuzmujutimeks, ozutesikš, kleimdamha lihad.
Kuti pramozl.
Marjoiden poimind tob äjile külänikoile znamakahid saližrahoid.


Cin' Šihuandi.
Ezmäižen imperatoran arvnimi (Cin'-aigan šrift)
Cin' Šihuandi (, pin'jin': "Qín Shǐ Huáng-dì", sana sanaha: «Ezmäine Cin'-imperator»), todesine nimi om In Čžen (, pin'jin': "Yíng Zhèng"; sünd. 259 edel m.e., 7. uhoku, Han'dan' — kol. 210 edel m.e., 10. sügüz'ku, Päivnouzmaine Kitai) — Cin'-valdkundan ohjastai (vspäi 246 edel m.e.). Hän om Toradajiden Valdkundoiden aigan lopunpanii. Vl 221 edel m.e. hän pani ičeze üksintobmut Südäikitain kaikel mal. Se azj tegi händast ezmäižeks Kitai-valdkundan ohjastajaks istorijas. Cin'-dinastii, kudamban alusen Cin' Šihuandi pani, tahtoi valdoita Kitajal ičeze 10 tuhad sugupol'viden aigan, no oli heittud hänen surman jäl'ghe severziš voziš (vl 206 edel m.e.).
Cin' Šihuandi oli sündnu Han'danihe (Čžao-valdkundan pälidn) da oli kolnu matkan aigan Päivnouzmaižen Kitain territorijas. Hänen valdištmen jäl'gnik — Cin' Er Šihuandi (In Hu Hai), noremb poig. Lapsed (poigad): vanhemb In Fu Su, noremb In Hu Hai. Cinin znamasine tond Kitain šingoteshe om siš, miše kaik jäl'ghižed Kitain valdkundad kävutiba hänen administrativiž-bürokratišt ohjanduzsistemad.
"Cin' Šihuandi" sana sanha znamoičeb «Cin'(-dinastijan) imperator-alusenpanii». Ezmässai "Huan"- («tobmudenpidai») da "Di"- («imperator») tärtused kävutihe eriži toine toižespäi. Niiden ühtištuz lujeni uden ohjastajan üksintobmut. Mugoine arvnimi oli olnu vhesai 1912 — Kitain imperijoiden lophusai (Sin'hai-revolücii).
Aigaližed voded (Cin'-valdkundan van) (vv. 259 — 221 edel m.e.).
Toradajad valdkundad vl 260 edel m.e.
In Čžen oli sündnu Han'danihe (Čžao-valdkundan pälidn). Hänen aristokratine tat, Čžuansän-van, ištui sigä plenas založnikaks. In Čženan mam, Čžao-emänd, oli valatoitajad Čžaon sugud. Jäl'ghižen sodan augotišes Čžao-valdkundan ohjastai tahtoškanzi surmita Cinin založnikoid da heiden kanzoid, ka aristokratine augotižlibund abuti Čžao-emändale da hänen poigale päzda henghe. Siloi In Čženan mamale heimolaižed andoiba katuz pän päl, a Čžuansän-van andoi oton varjoičijoile da pageni Cinin voinvägiden sijadushe. Elokaz Lüi Buvei-torgovan andoi hänele rahoid sihe azjaha da andoi toivotuz sirta händast tobmuses ülähäpäi. Sodan lopindan jäl'ghe Čžao-emänd poiganke ajoi Cin'-valdkundha. Sigä čoma tulii aig varasti hänen poigad.
Lüi Buvein koverikahiden intrigoiden tagut, vanhan Čžaosän-vanan surman jäl'ghe da hänen An'go-jäl'gnikan lühüdan ohjastandan (koli koumandel päiväl vencastusen jäl'ghe) taguiči, Čžuansän-van sai tobmuden valdatusid. Hän ohjasti Cin'-valdkundal penemb, mi koume vot, sen jäl'ghe koli 35-voččes igäs. Muga 13-vozne In Čžen vl 246 edel m.e. varastamata sai Cinin vanan valdištint.
Sil aigal Cin'-valdkund oli jo kaikiš vägevaks ičeze susedoiden keskes. Lüi Buvei — ministrišton ezimez' — arvosti tedomehid lujas. Hän kucui läz tuhad tedomehid kaikiš Amuižen Kitain valdkundoišpäi olmha koštul. Ned veiba tedoridoid da kirjutiba kirjoid. Sid' kerazihe tetabad Lüiši čun'cü-enciklopedijad.
Lüi Buvei tegihe Inan Čženan holenandajaks i zavodi avol'jaižikš eläda ühtes hänen mamanke, Čžao-emändanke. Mam sai evnuhad lahjaks. Hänen nimi oli Lao Ai. Hän keskenzi suren tobmuden ičeze käziš fal'šižiden evnuhan dokumentoiden abul. Vl 238 In Čžen sabuti täuz'igäd i sai ohjandust ičeze käzihe. Siloi-žo Lao Ai da hänen heimkund koumiš pol'viš oliba surmitud sidoiš Čžao-emändanke, valdkundaližen štampan fal'sifikacijan tagut da naprindan otta pert'kulud vägel taguiči. Vl 237 Lüi Buvei Lao Ain sidoiš oli heittud radospäi da oli oigetud küksushe Sičuanihe. Sijale matkates hän tegi ičtazrikondad. Inan Čženan mam mugažo oli oigetud küksushe, no händast pördihe pert'kuluhupäi nevojiden kibedoiden pakičendoiden jäl'ghe.
Li Si, legizman polenpidai da Sün' Dzin openik, tegihe jäl'ghižeks päministraks. In Čžen hänenke jätksi satusekahid päivnouzmpol'žid sodid. Niiden aigan hö kävutiba kaik metodad: zorijoiden verkod, otoiden andand, elonmelevoiden nevojiden abu kaikiš Amuižen Kitain valdkundoišpäi.
Keskmäižen Kitain valdkundoiš lugetihe Cin'-tahoid varvariden laptaks, no todeks sanudes Cin'-valdkundas oli järed voinvägiden sistem da äiluguine bürokratii. In Čžen sai anastaden kaik kuzid valdkundoid toine tošt jäl'ghe, kudambid oli Kitajas sil aigal: vl 230 edel m.e. Han'-valdkund oli alištadud, vl 225 — Vei-valdkund, vl 223 — Ču-valdkund, vl 222 — Čžao-valdkund da Jan'-valdkund, i vl 221 — Ci-valdkund. Ühtenzoitmižen aigan In Čžen tirpi 3 rikondnaprindoid. Niišpäi ühten aigan häniče vägesti vihanikad mekal, satati händast 8 kerdad. Han'danin anastaden, tulijan aigan imperator löuzi da käski rikta kaikid hänen kanzan vihanikoid. Sidaig hänen mamad ei olend jo hengiš.
39-vozne In Čžen ezmäižen kerdan istorijas ühtenzoiti Kitajad kogonaz. Vl 221 edel m.e. hän oti imperatoran Cin' Šihuandi-arvnimen da pani Cin'-imperatoriden dinastijan alusen. Čžan'go-aig sen Kitain amuižiden valdkundoiden vastustusenke da vereviden sodidenke tuli lophu.
Ohjanduz ühtenzoittud Kitajal (vv. 221 — 210 edel m.e.).
Ezmäine Kitain imperator vei reformad, miše vahvištada sadud ühtmut.
Sän'jan-lidn valitihe pälidnaks, se seižui amuižiš Cinin valdusiš, läz nügüdläšt Sianid. Arvmehed da vel'možad kaikiš alištunuziš valdkundoišpäi oliba ajatadud sinnä, 120 tuhad kanzad kaiked. Mugoine mär abuti Cinin imperatorale sijata alištadud valdkundoiden elitoid varmdan sil'mišpidandan alle.
Li Sin lujan nevondan mödhe, imperator pani uden maiden pämehikš toižid mehid, ei ičeze heimolaižid vai läheližid. Imperii alajagoihe 36 sodaümbrikoihe («czün'», kit.: 郡), niiden pämehikš oliba ohjandajad radnikad da valdkundmehed. Sodaümbrikod alajagoihe agjoihe (縣), ujezdoihe (鄉), külävolostihe (里) 100 kanzoišpäi. Edelkävujiden erineden, nece administrativine sistem oli keskustoittud täuzin.
Anastadud alištunuziš vanoišpäi azegišt oli kogotud Sän'janha. Azegišpäi suladen tegihe sur'kulud kellod da 12 bronzašt kolossad, kudambid seižutihe pälidnas.
Veihe reformad «kaikile ajoregile — ühtenpitte värtmuz»-lozunganke. Sädihe ühthižen rahasisteman, ühthižen märiden da vedusiden sisteman. Sauvoihe ühthižen teiden verkon. Nened märad panihe Kitain kul'turan da ižandusen ühthižhe alushe i eläba jo kaks' tuhad vot, hot' Cin'-imperii oli lühüdaigaine. Nügüd'aigaine kitaine kirjkel' om sündnu arni Cinin kirjkelespäi.
Sured sauvondad.
Kaičendseinäd enččiden valdkundoiden keskes oliba heittud ühtmuden znamaks. Niiden seiniden vaiše pohjoižpalan jätihe, sen pidustad oliba vahvištadud da ühtištoittud toine toiženke. Severz' sadad tuhad ristitud vedihe seinid sauvomha. Muga sättud udes Sur' Kitaine sein erigoitaškanzi Keskmäižen Valdkundan kalaidajiš varvarišpäi.
Cin' Šihuandi-imperator kävuti millioniden mahtusid toižiden-ki sur'kuluiden sauvomižiden aigan. Sauvondad oliba jügedaks ikheks ristituiden täht. Ani ičeze vencastusen jäl'ghe imperator zavodi sauda kaumuz ičeleze. Hän sauvoi teiden verkod kaiked valdkundadme. Koume likundjonod oli niiš teiš, keskmäine likundjono oli imperatoran ajoregen täht. Hänen ohjastusen aigan, vl 214 edel m.e., zavodihe (a sid' lopihe-ki) Lincüi-kanalan sauvomižen läz Guilin'-lidnad. Se 36-kilometrine kanal ühtištoiti Janczi-jogen Suvikitain ogibalan territorijanke. Vl 212 edel m.e. Epan-pert'kulun kompleks zavodihe sauda, sigä äi kalližarvoižusid varazihe da äi imperatoran naložnicoid sijazihe.
Matkad imperijadme.
Elon jäl'gmäižen voz'kümnen aigan imperator oleli ičeze pälidnas harvoin. Hän kaiken aigan kodvi ičeze valdkundan tahoid, toi andoid sijaližihe pühäpert'he, sauvoi steloid ičtazkitändoidenke. Imperator pani mugoižen veron alusen, miše ohjastajale tarbiž libudas Taišan'-mägehe. Inspekcižed matkad sidoihe teiden, pühäpertiden, pert'kuluiden sauvondanke. Vn 220 augotaden oli 5 ajod severz' tuhad kilometrad kaikutte ajo. Sadad saldatoid da äi kodiabunikoid kaimziba Cinid Šihuandid matkan aigan. Tulend Tünen valdmeren randpolehe oli tetpaižen. Imperator varaiži rikondnaprindoid, sen tagut hän oigenzi teidme severz' ajoregid kerdalaz da peiti ičtaze uudimen taga. Eskai hänen saldatad ei tekoi, ajab-ik heidenke imperator vai ei.
Kolmatomuden ecind.
Hanin Siman Cänin-istorikan «Ši czi»-kirjeižiden mödhe, imperator südeganzi ičeze surman polhe enamba kaiked. Matkoiden aigan imperator tegeli tundmust noididenke, völhoidenke da spravitajidenke. Hän tahtoi sada heišpäi kolmatomuden eliksiran peitust.
Konfucijan openikad pagižiba, miše kolmatomuden ecind om tühj azj, sen tagut imperator ei navedi heid. Ozutesikš, hän käski mahapanda 460 konfucijanalaižid eläbalaz. Vl 213 Li Si-päministr uskotoiti imperatorad poltta kaik kirjad, päiči maižandusen, medicinan da arboindan kirjoiš. Mugažo jättihe imperatorižen kirjoiden keraduz da Cinin ohjastajiden aigkirjad. Ei ole čud, miše jäl'ghižiden aigoiden istorikad tegiba meles Cin' Šihuandin polhe, hö oliba tendenciozižed. Ozutesikš, hö kuvazihe händast opakoks tiranaks da kirjutiba, miše imperator ei olend aristokratišt sugud.
Rahvahan täutmatomuz ohjastusespäi da imperatoran surm.
Cin' Šihuandi eli jäl'gmäižid vozid ičeze pert'kulun sur'kulus kompleksas. Imperator heiti sidod järgeližidenke ristituidenke. Hän päti, miše kolmatomut sada ei voind. Heitten sidod, hän varasti, miše rahvaz jumaloičeškandeb händast. Sen sijas totalitarine ohjastuz ližazi täutmatomiden lugun kaikuččel vodel.
Ičeze valdusiden järgümbärdusen aigan, vn 210 edel m.e. sügüz'kun 10. päivän, imperatoran heng mäni Ülähäižele Šacü-lidnan pert'kulus (Päivnouzmaine Kitai) kahted kud matkad pälidnaspäi. Hän läžui da koli hillän morindan tagut, «kolmatomuden eliksiran» pilülid artutinke ottes südäimehe.
Matkan aigan In Hu Hai (valdištmen jäl'gnik), Čžao Gao (kancelärijan pämez', evnuh) da Li Si-pänevoi kaimziba imperatorad. Edel ičeze surmad Cin' Šihuandi sädi kirjutez zavetoičendanke ičeze vanhembale In Fu Su-poigale. Kirjuteses imperator andoi imperijad hänele da käski vastata kolijan kaimdajid. Čžao Gao kancelärijan pämeheks oli velgusenke tehta štampanjäl'g kirjutesen päle da oigeta, no hän ei tegend sidä.
Cin' Šihuandi koli, sen jäl'ghe Čžao Gao da Li Si ümbärziba ajoregi solakahal kalal i läz kaht kud katliba hänen surman. Hö fal'sificiruiba imperatoran zavetoičendan da paniba norembad In Hu Hai-poigad jäl'ghižeks jäl'gnikaks, kenen näradoičijal imperator oli. Hö mugažo Cin Šihuandi-nimelpäi oigenziba vanhembale In Fu Su-poigale da Men Tän-jenaralale (varjoiči valdkundan pohjoižröunad) käsk rikta ičtaze arvostusenke rahvahan edes.
Ezmäižen imperatoran surman jäl'ghe enččiden dinastijoiden polenpidajad zavodiba hänen jäl'gusen jagon. Vl 206 edel m.e. hänen jäl'gmäine heimolaine, Czi In (surman jäl'ghe Cin' San' Šihuandi — "Koumanz' Cinin imperator"), kudamb oli jo vanaks (ei imperatoraks), oli surmitud edhetungijoil Hanin sodavägil, i Cinin pälidn oli muretud heil.
Kaumuz da terrakotasine armii.
Bronzaine ajoregi da vall'astadud hebod Cin' Šihuandin kaumusespäi.
Kaumusen sauvomine zavodidas ani imperijan alusenpanendan jäl'ghe läz nügüd'aigašt Sian'-lidnad. Sima Cänin tundištusen mödhe, 700 tuhad radnikoid da mastarid oli vedatud sen mavzolejan sauvomha. Kaumusen irdaližen seinän ühthine piduz om 6 km.
Käpin sijaduz ezmäižen imperatoran kaumžomanke oli löutud vaiše vl 1974 arheologijan tedomehil (Mao Dzedunan kul'turrevolücii mäni lophu jo). Sen tedoiduz jätkase nügüd'aigan-ki. Imperatoran kaumsija varastab völ ičeze avaidamišt. Edel meiden aigad eraz-se piramidanvuitte sauvuz oli käpin päks. Ühten versijan mödhe, kolijaižen heng lendi taivhaze necen sauvusen kal't.
Äiluguine terrakotasine armii oli sättud kaimdamha imperatorad sil mal. Läz 8 tuhad saldatoid, mugažo soitvändajad, valdkundmehed da akrobatad, om löutud sigä. Kaikuččen ristitun mod om erazvuitte, i hibjad oliba mujutadud kirjavaks enččikš (nügüd' muju om vaiše erasil sijil). Ičeze edelkävujiden erineden, imperator pučihe äiluguižiš ristituiden andakstondoišpäi, no hänen 48 naložnicoid mahapanihe eläbalaz sigä-žo.
Vl 1987 Cin' Šihuanan-kaumusen kompleks om pandud Mail'man kul'turjäl'gusiden objektoiden nimikirjuteshe ezmäižeks Kitain objektoišpäi.


Gabon.
Gabon ([ɡaˈbõ]), täuz' oficialine nimituz — Gabonan Tazovaldkund (), om valdkund Keskmäižes Afrikas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Librevil'.
Istorii.
Vn 1960 17. päiväl elokud Gabon tedištoiti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.
Vl 1961 nügüdläine Konstitucii om vahvištadud. Se om väges voziden 1975, 1991, 2003 znamasižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Gabon om mavaldkundröunoiš Ekvatorialiženke Gvinejanke lodehes (röunan piduz — 345 km), Kamerunanke pohjoižes (349 km), Kongon Tazovaldkundanke (2567 km) päivnouzmas da suves. Ühthine röunoiden piduz — 3261 km. Valdkund sijadase Atlantižen valdmeren randpolel. Valdmeren Gvinejan lahten randišton pird om 885 km, se sijadase päivlaskmas da suvipäivlaskmas. Gabonan pind om 267 667 km².
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Ibundži-mägi (1575 m).
Klimat om räk da neps, ekvatorialine pohjoižes i subekvatorialine toižil paloil. Jogiden verk om tihed da täuz'vezine.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, diamantad, metallad (raudkivend, urankivend, niobii, marganc, kuld); toižed varad oma mec, gidroenergii.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund dominirujanke partijanke. Valdkundan pämez' om prezident. Kaik rahvaz valičeb händast seičemeks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita. Prezident paneb päministrad radnikusele.
Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat () 91 ezitajanke, agjoiden suimad da municipaližed nevondkundad valitas heid kudeks vodeks. Alakodi om Nacionaline Suim (franc.: "Assemblée Nationale") 143 deputatanke. Kaik rahvaz valičeb kaikid heid (edel oli 120 deputatad i prezident pani 9 heišpäi), valdatusiden strok om viž vot.
Nügüdläine Gabonan prezident om Ali ben Bongo Ondimba, radab vs 2009 elokun 30. päiväspäi, valitihe järgkerdan vn 2016 27. päiväl redukud (sai 49,80%). Rose Kristiane Raponda radab päministran vs 2020 heinkun 16. päiväspäi. Parlamentan ühtnijoiden pidestunuded valičendad oliba vn 2018 6. i 27. päivil redukud (edel sidä vn 2011 tal'vkus).
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Gabonan administrativiž-territorialine jagand."
Gabon jagase ühesaks agjaks (provincijaks,). Agjad alajagasoiš 50 departamentaks (franc.: "département").
Eläjad.
Gabonas elädas gabonalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 1 672 597 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe (2012): Riman katolikad — 42,3%, protestantad — 12,3%, toižed hristanuskojad — 27,4%, islamanuskojad — 9,8%, animistad — 0,6%, toižed uskojad — 0,5%, uskondata i uskondan ozutandata — 7,1%.
Toižed sured lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Port Žantil', Fransvil'. Vl 2006 ristitišton viž kudendest oliba lidnoiden eläjikš.
Ižanduz.
Gabonan päeksport om kivivoi (69%), pumaterialad (16%), marganc (10%); toine eksport — räzin londuseližes kaučukaspäi (1%), kontorkalud (1%).


Pakuine muju.
Pakuine muju om spektraline (jumalanbemblen) muju.
Pakuižel mujul om minimaline häiktuz il'mas, sen tagut sidä kävutadas signalikš, kucumha keda-se olda varukahan, mustoiden jonoidenke paksus (kontrastad ližadamha).
Pakuižhe mujuhu sidotud tärtused.
*


Kuba.
Kuba (), oficialižikš — Kuban Tazovaldkund ([reˈpuβlika ðe ˈkuβa]), oficialitomikš vspäi 1959 — Joudjuden Sar', om sar'hine valdkund Kariban meren pohjoižpalas. Sen päine da kaikiš suremb lidn om Havan.
Istorii.
Vl 1895 sügüz'kus Kuba tedištoiti ičeze ripmatomudes Ispanijaspäi. Vn 1898 10. päiväl tal'vkud Ispanii tundišti sidä da kändi Kubad dominionaks, no päliči severziš-se kuiš ispaniž-amerikaine soda zavodihe, i Kuba putui ohjandusen alle. Vn 1902 20. päiväl semendkud Kuba sai ripmatomut okkupacijan lopindan satuseks da kändihe tazovaldkundaks.
Vn 1976 valdkundan Konstitucii om vajehtadud vn 2019 Konstitucijal referenduman abul (24. uhokud, 87% oliba «za»). Se om Kuban videnz' Konstitucii ripmatomuden sandan aigaspäi, om väges vs 2019 sulakun 10. päiväspäi, vahvištihe edeližid vll 1901, 1934, 1940 i 1976.
Geografijan andmused.
Valdkund otab Kuban saren, Huventud-saren da äjiden penembiden sariden territorijoid Suriden Antiliden sariden mülündas. Kuba om jagadud Pohjoižamerikaspäi Atlantižen valdmeren Floridan sal'mel pohjoižes da Jukatanan sal'mel päivlaskmas. Matkad Floridan sal'men kal't om 180 km (kaikiš kaidas sijas), Gaitihesai Tulleipol'žen sal'men kal't — 77 km, Jamaikahasai Kolon-sal'men kal't — 140 km, Meksikhasai Jukatanan sal'men kal't — 210 km. Saren piduz päivlaskmaspäi päivnouzmha om 1250 km. Kariban meren randanpird om 3735 km.
Kubal eile valdkundröunoid madme. Guantanamon sodameribaz om anttud kortomha Kuban territorii röunanke 28,5 km madme.
Mäged da ülüded ottas territorijan koumandest, toine om tazangištod. Koume mägištod om sarel: Sierra Maestra päivnouzmas, Eskambrai keskuzpalas i madal Kordil'jera-de-Guaniguaniko päivlaskmas. Kaikiš korktemb čokkoim om Turkino-mägi 1972 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, sijadase saren päivnouzmas.
Klimat om tropine passatine kaks'sezonine, relätivine nepsuz om korged läz kaiken aigan. Vihmsezon oleskeleb semendkus-sügüz'kus, kuiv sezon tuleb redukus-sulakus. Joged oma lühüdad. Sar' alištub tropižile torokoile kovidenke tulleidenke.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, metallad (raudkivend, vas'k, kobal't, hrom, nikel'), azbest; toižed varad — silikatad, keitandsol, mec (territorijan kümnendez), väghine mahuz.
Politine sistem.
Kuba om unitarine socialistine parlamentine tazovaldkund kommunistižen partijan dominiruindanke. Kuban kompartijan pämez' jäb severzidenke-se valdatusidenke vn 2019 Konstitucijan mödhe. Vll 1976 (tal'vku) — 2019 (reduku) valdkundan pämez' oli Valdkundan Nevondkundan pämez'. Vn 2019 redukuspäi valdkundan pämez' om Kuban prezident, parlamentan ühtnijad valitas händast. Prezident om ohjastusen (ministrišton) pämez' mugažo, hänen valdatusiden strok om viž vot ühtenke voimusenke valitas kahtendeks strokuks.
Rahvahan Tobmuden Nacionaline Suim () — se om üks'kodine valdkundan parlament. Deputatoiden lugu om 605 ristitud, valitas heid kerdan vides vodes. Parlament formiruib ohjastust da paneb sen pämest (hän-žo prezident), mugažo Valdkundan Nevondkundan (35 ühtnijad) pämest, radnikusele. Parlament tegeb kaks' sessijad vodes, sen pala — Valdkundan Nevondkund — radab sessijoiden keskes.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 11. päiväl keväz'kud (9. kucund). Prezident om Migel' Dias-Kanel' vs 2019 redukun 10. päiväspäi, radoi Valdkundan Nevondkundan pämehen vll 2018−2019. Kompartijan pämez' om Raul' Kastro vs 2011 sulakun 19. päiväspäi, hän radoi Valdkundan Nevondkundan pämehen vll 2008−2018.
Administrativine jagand.
"Kacu kirjutuz: Kuban administrativiž-territorialine jagand."
Administrativiž-territorialižikš Kuba jagase 16 agjaks (provincijaks,) i specialine Huventud-municipii om olmas. Kaik agjad alajagasoiš municipijoikš (isp. "municipio"), niid om 169.
Eläjad.
Kubas elädas kubaližed. Vl 2012 valdkundan ristitišt oli 11 163 934 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt oli 11 239 tuh. eläjid vll 2015−2016.
Augotižlibundan mödhe (2012): evropalaižed — 64,1%, mulatad i segoitadud augotižlibundanke — 26,6%, afrikalaižed — 9,3%.
Uskondan mödhe (2010): hristanuskojad — 59,2%, rahvahaližed religijad (Afrikaspäi, spiritualizm, hristanuskondan pojavad) — 17,4%, toižed uskojad — 0,4%, religijatomad — 23,0%.
Kuban toižed järedad lidnad (enamba 200 tuh. ristituid, surembaspäi penembha): Santjago de Kuba, Kamaguei, Ol'gin, Guantanamo, Santa Klar. Lidnalaižiden pala om 77,2% (2020).
Rahvahanižanduz.
Vl 2009 Kuban päeksport oli nikel' (16%), sahar (13%), zelläd da vakcinad (13%), sigarad (10%); toine eksport — vin (5%), merenproduktad (3%), toižed metallad (2%), cement (2%), kivivoi (1%), raud (1%).


Al'pad.
Al'pad (,,) om Päivlaskmaižen Evropan kaikiš korktemb mägisel'giden sistem. Se levigandeb bemblenvuiččikš Ligurižes merespäi Dunainkeskeižhe tazangištho. Al'pad oma kahesas valdkundas: Francii, Monako, Italii, Šveicarii, Saksanma, Avstrii, Lihtenštein, Slovenii. Al'piden bemblen irdröunan piduz om 1200 km, südäiröunan piduz — 750 km, niiden leveduz om penemba 260 km. Mägiden keskmäine korktuz om 2,5 km.
Al'piden kaikiš korktemb čokkoim om Monblan-mägi. Sen korktuz — 4810 metrad meren pindal päl. Kaik om 12 mägenpäd korktusenke enamba 4000 metrad. Matk Päivnouzmpol'židen Al'piden sarakoiden da Karpatan mägiden sarakoiden keskes om vaiše 14 km.
Sikš ku Al'pad sijadase Päivlaskmaižen Evropan keskuses, ka evropižed tedomehed tedoižiba niid risthaze. Mail'man erazvuiččiden regioniden mägisistemad kävutadas äi tärtmusid Al'pidenke tüveks (al'pine klimatine vö, al'pižed nitud, al'pinizm).
Geografii da geologii.
Al'piden fizine kart valdkundoiden röunoidenke.
Mägiden ühthine pind om läz 190 000 km². Jäžomiden pind otab enamba 4000 km², om 1200 jäžomad kaiked, kaikiš järedambad niišpäi — Aleč da Gorner. Jäžomad da igähižed lumed aletas 2500..3000 metran znamoičendhasai. Äjiden Evropan järedoiden jogiden niškad sijadasoiš Al'pil (Rein-, Ron-, Po- da Adidže-joged, Dunain oiktad ližajoged). Täs-žo äiluguižed järved gläcialižen da tektonižgläcialižen sugun levigatas (järedad niišpäi: Boden-, Ženevan, Komo- da Lago Madžore-järved).
Al'piden kaikiš korktemb keskmäine zon saudud amuižiš kristalližiš (gneisad, loštakahad šoidkived) da metamorfižiš (kvarcižfillitižed šoidkived) kivisuguišpäi. Mezozoin mouckividen da dolomitoiden zonad, i mugažo Edelal'piden norembad flišan da molassan formacijad, levigatas sišpäi pohjoižhe, päivlaskmha da suvehe. Sigä reljef om keskmägine da madalmägine.
Tarbhaižed kaivatused.
Ristitud kaidas mineraloid Al'pišpäi severziden voz'tuhiden aigan. «Hallstatt»-kul'turan aigan (8.-6. voz'sadad EME) kel'tan heimod saiba vas'ked. Möhemba rimalaižed saiba kuldad Bad Gaištanan agjas monetoid tehmaha. Nügüd'aigan löudmižsija Štirijas (Avstrii) om hüväladuližen raudkivendon znamasine purde teraraudanvalamižtegimišton täht. Sen ližaks, Slovenijas om äi kinovarid pigmentoikš mujuid tehmaha. Ametist da kvarc puttas vastha Al'piden regioniden enambuses.
Jäžomad.
Kaikenaigaižen lumen röun venub pohjoižel pautkel 2,5 km korktusen znamoičendanke, i suvižel pautkel — 3..3,2 km. Al'piden nügüdläižen jädumižen ühthine pind om 4140 km². Kaikid jäžomid Al'pil om läz 1200, kaikiš suremb niišpäi om Bernan Al'piden Aleč-jäžom 169 km² pindanke. Ron- da Rein-joged lähttas al'pižiden jäžomišpäi.
Klimat.
Al'pad oma Evropan znamasine klimatižiden agjoiden erigoitai pird. Venon klimatan mad levigatas pohjoiž- da päivlaskmpolihe Al'pišpäi, i Keskmeren klimatan subtropikad — suvipolehe. Erazvuiččiden al'pižiden regioniden klimat rippub korktuses, sijaduses da tullein polespäi. Kezal räkän päiväd oleldas Al'pil, vilud ehtad tuldas niiden jäl'ghe. Mägihomendez om päivoikaz tobjimalaz, pil'ved jokstas longin jäl'ghe. Tal'v tob paksuid lumikuroid da pit'kid vilun pordoid. Al'piden pohjoižpalas klimat om vilumb i nepsamb, no suvipalas vastkarin — lämhemb da kuivamb. Heinkun keskmäine lämuz om +14 C° da sen alemba, vilukun — −15 C° vai ülemba. Paneb sadegid 1500..2000 mm vodes tulleikahil päivlaskmaižil da lodehližil pautkil, i erasid sijidme oleskeleb 4000-ki mm vodes. Toižil sijil paneb 1000 mm sadegid vodes. Lumi jäb tazangištoil 1..6 kud vodes. Tal'ven tobmad palad aigan sumegoičeb alangištoiš.
Sijaline tullei — «fön:aks» nimitadud — sädase muga: il'mmassad langetas mägipautkidme, sen aigan niid kingitab. Nece process kaimdab adiabatine lämbitamine. «Fön»-tullei ližadab sijaližen lämuden znamasižikš. Se azj vedab lumiden teravale sulandale, varuližed lumilaskmad tegesoiš paksumboikš, sen jäl'ghe järedad mägirajonad jädas sidota mail'mas. Sil-žo aigal fön-tullein olend olmas laskeb maižandust ülembil mägiterritorijoil.
Al'piden klimatal da mahusel, floral da faunal om tarksel'ged püštoiged zonaližuz. Al'piden pautked alajagasoiš vidhe vöhö klimatan mödhe: nivaline zon, al'pižed nitud, subal'pine vö, venon klimatan zon da alangištod.
Mägimassivan zon ülemb 3000 metrad korktusidenke nimitadas "nivaližeks zonaks". Nened tahod kaiken aigan kattud äivoččel lumel, täs vilu klimat om, sen tagut ani ei kazvištod.
"Al'pižed nitud" ottas kahtespäi koumhesai tuhad metrad korktusen znamoičendoid. Neciš zonas om lämhemb, mi nivaližes zonas. Eriline madalkazvoine flor harakterizuib al'pižid nituid, sidä kesken kazvišt «heinäsižiden pölusiden» nägol. Mugoine ekosistem om pojav tundrha, ka al'pižid nituid nimitadas mugažo «mägitundr:aks».
"Subal'pine vö" levigandeb al'pižen zonan alemba, pol'toštaspäi kahthesai tuhad metrad korktusidenke. Kuššed mecad kazdas sigä. Ümbrišton lämuden maksimum om +24 C° kezal päivoikahil päivil, i tobjimalaz lämuz ei sanus +16 C°-ki. Haloiden voimuz om kaiken voden aigan.
"Venon klimatan zon" sijadase alahaižembil korktusil, 1000..1500 metrad. Tammižed mecad kazdas sigä, ristitud ižandoitas, ratas mad.
"Alangištod" oma olmas 1000-metrišt korktust alemba. Kazvišton äjüz harakterizuib niid. Küläd sijadasoiš alangos, sikš miše lämuden režim kožub ristituiden da kodiživatoiden elole.
Al'piden kazvišt.
Tedomehed löuziba 13 tuhad kazmusiden erikod Al'pad-mägiden rajonas. Al'pižed kazmused pandud gruppoihe eländan ümbrišton da mahusen tipan mödhe (Suvial'pil om äi mouckivekahid mahuzid). Kazmused elädas londuseližiden arvoimižiden erazvuiččiš diapazoniš: nit, so, mec (lehtezmecad da kavag'mecad oma), rajonad reduvaluita da lumilaskmoita — i kall'od, mägisel'gad.
Al'pižen floran erazvuiččend da specifik om rippundoiš korktusespäi meren pindal päl. Ani erazvuiččed biotopad vasttasoiš Al'pil — mujukahad nitud änikoišpäi alangoiš, sen ühtes korktad mägirajonad, kus om vähä kazvištod. Kavag'pud kazdas 2400 m korktusel da sen alemba, i 3200 m korktushesai völ voib vastata madalkazvoižid puid.
"Ranunculus glacialis" om üks' kaikiš tetabiš mägikazmusišpäi, vastatas sidä 4200 m korktushesai, se om rekord kazmusiden keskes. Pölusenvuitte kazmusiden form mägil ülähän (ozutesikš, 2800 m korktusel — "Eritrichium" da "Lychnis alpina") kaičeb niid kuivaigaspäi, heinänsöjiš živatoišpäi, päzutab norid vezoid pakuižes da tulleišpäi. Tetab edel'veis kattud vauktoiden tukuižiden šoidul, se šoid pid'oiteleb lämäd hüvin.
Al'piden živatišt.
Al'pad oma eländan ümbrištoks živatoiden 30 000 erikoiden täht. Kaik imetaiživatad elädas Al'pil täudes vodes läbi, erased heišpäi langetas unhe tal'veks. Toižes polespäi, linduiden keskes vaiše erased erikod jädas mägil kaikes vodes läbi. Om linduiden erikoid, kudambid sättutoiti hüvin elämha soravas Al'piden ümbrištos. Lumipaskač ("Montifringilla nivalis"), ozutesikš, sädab pezan kall'on haugelmashe mecanröunan ülemb, ecib ičeze sötet (semned, gavedid) mägipautkil. Al'pine näk ("Pyrrocorax graculus") mugažo sädab pezoid kall'oil ülemb vastmägehe mecanröunaspäi. Tal'vel al'pižed näkad keratas suril parvehil da elädas turistoiden bazoiš ümbri, niiden jändusid södes.
Kedrpedailind ("Nucifraga caryocatactes") vaumičeb tal'veks ičevuiččikš. Sügüzel nece lind varadab semnid da pähkimid kreptes niid maha. Edel lumiaigad kedrpedailind löudab enamba 100 tuhad semnid, kudambid peitab läz 25 tuhaze peitsijihe. Lindun mušt om čududeližikš hüvä, sen tagut kedrpedailind löudab tal'vel ičeze varadimiden tobmad palad lumen šoidun al (lumikatken sanktuz voib olda enamba 1 metrad), söb niid iče da sötleb ičeze poigid.
Kaitas Al'piden živatoid nacionaližiden puištoiden abul.
Ümbrišton kaičend.
Kaikuččel vodel čaptas surid mectahoid Al'piš sauvomha hihtandteid da lebubazoid. Nened pilitišed muretas mägiden londuselišt tazoolendad. Pud heittas mahusen erozijan, puiden tüved ei antkoi lumilaskmoile levigata. Mecoiden čapatez vedab lumi- da kivilaskmoid, ozutesikš, vl 1987 ned surmičiba enamba 60 ristitud 20 päiviš. Raudasižed verkod pautkil abutadas vähän.
Čapatesen ližaks, tegimiden morindčudeged da jügedoiden mašinoiden kävutand vähetas mecoiden pind. Pud väl'düdas, andasoiš läžundoile da kovale tulleile. Enččiden Al'piden mecoiden 3/5 jo ei ole olmas. Ümbrišton hondotuz valatoitab živatoiden da kazmusiden elod negativižikš. Kaičendregionad oma sätud kaikiš al'pižiš valdkundoiš.
Turizm.
Al'pad-mäged oma rahvahidenkeskeižen turizman rajon, se om populärine tal'vel da kezal. Ristitud sportatas: mägisuksed, snoubord, ajelend regel, astund lumikengiš, hihtandsport oma voimusiš regioniden enambuses tal'vkuspäi sulakuhusai. Kezal Al'pad oma populärižed turistoiden, velosipedan ajajiden, paraplaneristoiden da al'pinistoiden keskes. Äjad al'pižiš järvišpäi vedadas ičezennoks ujujid, jahtnikoid da sörfingan navedijoid.
Al'piden aluižed regionad da järedad lidnad oma ühtenzoittud avtoteil hüvin. Mägižed läbimänod sijadasoiš mägiden ülähän, sigä avtoted oma varuližed eskai kezal, a tal'vel läbimänod sauptud kaikenaigašti. Lendimportoiden äjüz kaikid Al'pidme lujeneb turizman šingotesen. Mugažo hüväd raudted ühtenzoittas kaikid maid läheližiden valdkundoidenke da keskneze, mägireljefha kacmata, sidä kesken severz' pit'kid tonnelid oma saudud magiden südäimes. Kaikuččes vodes enamba 50 mln turistoid tuldas Al'pihe.
Kaikenaigaine ristitišt.
Vl 2001 Al'piden ristitišton ühthine lugu oli 12,3 mln ristituid, heiden keskes oma francijalaižed, saksalaižed, italijalaižed da slovenijalaižed päazjas.
Al'piden kaikiš järedambad lidnad: Grenobl' ("Francii"), Insbruk ("Avstrii"), Trento ("Italii") da Bol'cano ("Italii").


Efiopii.
Efiopii (, transliteracii: "ʾĪtyōṗṗyā"), oficialižikš — Efiopijan Federativine Demokratine Tazovaldkund (, "Ītyōṗṗyā Fēdēralāwī Dīmōkrāsīyāwī Rīpeblīk", orom.: "Federaalawaa Dimokraatawaa Repabliikii Itoophiyaa"), om valdkund merirandpoleta Afrikan päivnouzmas. Sen enzne nimi oli Abissinii. Päine da kaikiš suremb lidn om Addis-Abeb.
Efiopii om Afrikan kahtenz' valdkund ičeze ristitišton lugun mödhe (Nigerijan jäl'ghe).
Istorii.
Voz'sadoil 4.-6. meiden erad ezmäine valdkund (Aksum-car'kund) sai ičeze änikoičendad nügüd'aigaižen Efiopijan pohjoižes.
Vozil 1893−1899 Menelik II-imperator udessünduti Efiopijan valdkundan ühtmut. Efiopii ei olend nikonz kolonijan.
Jäl'gmäine Konstitucii tuli väghe vn 1995 elokus.
Geografijan andmused.
Efiopii om mavaldkundröunoiš Eritrejanke pohjoižes (röunan piduz — 1033 km), Džibutinke homendezbokas (342 km), Somalinke päivnouzmas (1640 km), Kenijanke suves (867 km), Suvisudananke ehtbokas (1299 km) da Sudananke lodehes (744 km). Ühthine röunoiden piduz om 5925 km. Efiopii om mererandatoi valdkund 1 104 300 km² pindanke, saum vezid — 9,4%.
Efiopii om mägekaz valdkund tobjimalaz, Efiopijan mägišt om sen päpala. Kaikiš korktemb čokkoim om Ras Dašen-mägi, 4533 m meren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om Danakil-alang (−125 m).
Londuseližed pävarad oma londuseline gaz, kuld, platin, vas'k, gidroenergii; toižed varad oma potaš da mahuz.
Tobmuz.
Efiopii om federacii da parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident. Parlamentan alakodi valičeb hänen kandidaturad. Prezidentan valdatusiden strok om kuz' vot oiktusenke valičemha tošti.
Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Federacijan Kodi (, vepsän kirjamil "Jefederešn Mekir Bet"), mülütab 108 ühtnijad. Valitas heid štatoiden suimil videks vodeks. Alakodi om Rahvahan Ezitajiden Kodi (amh. የሕዝብ ተወካዮች ምክር ቤት "Jehizbtevekajoč Mekir Bet") 547 ristitunke, kaik rahvaz valičeb heid mugažo videks vodeks.
Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 24. päiväl semendkud. Nügüdläine prezident om Sahle-Vork Zevde vs 2018 redukun 25. päiväspäi. Abii Ahmed Ali radab päministran vs 2018 sulakun 2. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Efiopijan administrativiž-territorialine jagand."
Administrativiž-territorialižikš Efiopii jagase 11 regionaks: 9 avtonomižeks agjaks (üks'lugu amh. transliteracii: "kəlləl" — "killil:ha", štataks etnižen tundusen mödhe) da kahteks agjaks tazostadud lidnha ičeohjandusenke (üks'lugu amh. transl.: "yä'städadär akkababi" — "astedader akababi": Addis-Abeb da Dire-Dau). Agjad alajagasoiš 68 zonha (üks'lugu amh. transl.: "zonə" — "zoni"), ned — 770 ümbrikho (amh. transl.: "wäräda" — "uored", sidä kesken läz sadad oma lidnümbrikod). Ümbrikod alajagasoiš kundoihe (amh. transl.: "käbäla" — "kebel").
Eläjad.
Efiopii om üks' kaikiš amuižembiš valdkundoišpäi mail'mas (10. voz'sadaspäi edel m.e.) da valdkund hristanuskondanke amussai. Uskojiden mülükund (vn 1994 rahvahanlugemižen mödhe): 60,8% — hristanuskojad, 32,8% — islamanuskojad, afrikanižiden kul'toiden polenpidajad — 4,6%, toižed uskojad — 1,8%.
Vl 2015 valdkundan eläjiden lugun oli 90 076 012 ristitud.
Efiopijan toižed järedad lidnad (enamba 200 tuh. ristituid vl 2012): Adam (Nazret), Gonder, Mekele, Desse, Bahr Dar, Džimm. Vl 2015 kaik oli 19 sadatuhašt lidnad.
Ižanduz.
Vl 2010 Efiopijan päeksport oli kofe (28%), voikazmusiden semned (15%), maplodud (9%), kuld (7%), kroksaitud veresed änikod (7%), liha da eläb kabjživatišt (7%), bobad (6%); toine eksport — živatoiden nahkad (3%), varapalad kouvazmašinoiden täht (1%), niobii (1%).


Tanzanii.
Tanzanii, oficialižikš — Tanzanijan Ühtenzoittud Tazovaldkund (,), om valdkund Päivnouzmaižes Afrikas. Sen pälidn om Dodom. Käskusenandajan da radonoigendajan tombuziden päaluskundad sijadase sigä. Verazmaiden sur'oigenduzkundad da bankad sijadase toižes, vanhas (1993-vodhesai) pälidnas, Dar Es Salamas.
Istorii.
Vozil 1961 da 1963 Tanzanijan erazvuiččed palad tedištotiba ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi.
Tanzanii-nimi om saudud sana, se om tehtud enččiden kolonijoiden kahtes nimespäi: Tanganjik da Zanzibar. Niišpäi, mugažo Pemb-saren ühtes, vn 1964 26. päiväl sulakud sädihe-ki Tanzanijad.
Geografijan andmused.
Tanzanii röunatab Kenijan da Ugandanke pohjoižes, Ruandan, Burundin da Kongon Demokratižen Tazovaldkundanke päivlaskmas, Zambijan, Malavin da Mozambikanke suves. Indižen valdmeren randpol' om man päivnouzmas. Randanpird om 1424 km pitte.
Mägitazangištod oma enambuses valdkundan pindal. Kaikiš korktemb Afrikan čokkoim sijadase Kenijan röunal, se om Kilimandžaro-mägi, 5891,8 metrad meren pindan päl. Kaikiš järedambiden Afrikan järviden palad sijadase Tanzanijan röunoil: Viktorii-järv om pohjoižes, Tanganjik-järv sijadase päivlaskmas, Njas-järv läikab suves.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', raudkivend, tin, fosfatad, kuld, diamantad; toižed varad oma mec da gidroenergii.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident (,). Ristitišt valičeb händast videks vodeks, enamba kaht strokud ei sa. Prezident paneb päministrad radnikusele.
Valdkundan Suim (,) — se om üks'kodine nacionaline parlament. Deputatoiden lugu om 393 ristitud. Heišpäi kaik rahvaz valičeb ümbrikoiš 264 ristitud kerdan vides vodes, 113 deputatad oma naižed (prezident paneb heid radsijha), 5 deputatad ezineba Zanzibaran avtonomijad sen suimaspäi, prezident vahvištab völ 10 mest, i üks' ristit om parlamentan arvostadud enzne pämez'.
Tanzanijan järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2015 25. päiväl redukud. Džon Magufuli sai 58,46% änid da radab prezidentan vs 2015 kül'mkun 5. päiväspäi, se om hänen ühtenz' strok. Kassim Madžaliva om päministraks vs 2015 kül'mkun 20. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Tanzanijan administrativiž-territorialine jagand."
Administrativiž-territorialižikš Tanzanii jagase 30 agjaks (), niišpäi viž agjad oma ühtenzoittud Zanzibar-avtonomijha.
Eläjad.
Tanzanijas elädas tanzanijalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 49 639 138 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe (2010): hristanuskojad — 61,4%, islamanuskojad — 35,2% (Zanzibaran enambuz), rahvahaline uskond — 1,8%, toižed uskojad — 0,2%, religijatomad — 1,4%.
Tanzanijan järedad lidnad (enamba 200 tuh. ristituid vl 2010): Dar Es Salam, Mvanz, Zanzibar, Dodom (pälidn), Aruš, Mbei, Morogoro da Tang.
Rahvahanižanduz.
Tanzanijan päeksport om kuld (22%), maižandusen produktad (läz 15%, sidä kesken kofe, pal'mvoi, kakao, perč, čai, nižu), hobed (9%), vas'k (6%); toine eksport — marganc (5%), tabak (5%), kala (4%), kivivoi (3%), puvill (2%), zelläd (2%), londuseline gaz (1%).


Kongon Demokratine Tazovaldkund.
Kongon Demokratine Tazovaldkund (, nece om täuz' oficialine nimituz), KDT lühüdas, "Kongo Kinšas"-paginnimi, om valdkund Keskmäižes Afrikas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Kinšas.
Vl 2012 kaikiš gollemb valdkund mail'mas Rahvahankeskeižen valütfondan tedoidusen mödhe.
Istorii.
Vn 1960 30. päiväl kezakud Kongon Demokratine Tazovaldkund tedištoiti ripmatomudes Bel'gijaspäi.
Edel ripmatont nimitihe kolonijad Bel'gijan Kongo:ks. Vozil 1960−1964 valdkundan nimi oli Kongon Tazovaldkund, sid' vajehtihe erištamha susedližes Kongon Tazovaldkundaspäi. Vozil 1971−1997 — Zajiran Tazovaldkund.
Jäl'gmäine Konstitucii oli hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vl 2005 tal'vkun 17-18. päivil da tuli väghe vl 2006 uhokus.
Keled.
Valdkundas om üks' oficialine kel' — francijan kel'. Sen ližaks, om 4 muga nimitadud nacionališt kel't: lingala, kongon (kikongo), suahili (kingvan-pagin), luban (čiluba).
Geografijan andmused.
Kongon Demokratine Tazovaldkund om röunoiš Kongon Tazovaldkundanke lodehes (röunan piduz — 1229 kilometrad), Keskafrikan Tazovaldkundanke (1747 km) da Suvisudananke (714 km) pohjoižes, Ugandanke (877 km), Ruandanke (221 km), Burundinke (236 km) da Tanzanijanke (479 km) päivnouzmas, Zambijanke (2332 km) da Angolanke (2646 km) suves. Ühthine röunoiden piduz om 10 481 km. Päivlaskmas om 37 km Atlantižen meren randištod.
Valdkundan territorii om Kongo-jogen bassein. Pidust' päivnouzmašt röunad seižub korged Ruvenzorin mägisel'g. Kaikiš korktemb valdkundan čokkoim sijadase Ugandan röunal, se om Margarit-mägenoc Ngaliem-mägel (Stenli-mägi), 5109 m meren pindan päl. Üks' kaikiš järedambišpäi Afrikan järviden, Tanganjik-järv, sijadase Tanzanijan röunal.
Klimat om ekvatorialine da subekvatorialine paloin. Ekvatorialižed mecad da savannad oma levitadud.
Londuseližed pävarad oma metallad (vas'k, kobal't, germanii, niobii, tantal, kuld, hobed, tin, marganc, cink, uran, boksitad, raudkivend), kivivoi, londuseline gaz, kivihil', diamantad; toižed varad oma mec da gidroenergii.
Politine sistem.
Rahvahan pert'kulu om Kongon Demokratižen Tazovaldkundan parlamentan ištundoiden sija.
Ohjandusen form om prezidentine tazovaldkund. Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, kahtenz' strok om voimusine. Prezident paneb päministrad (,) radsijha.
Valdkundan parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat, mülütab 108 ühtnijad, valitas heid agjoiden suimil videks vodeks. Alakodi om Nacionaline Suim, se mülütab 500 ristitud, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks mugažo.
KDT:n järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2018 30. päiväl tal'vkud. Feliks Čisekedi om valitud (sai 38,57% änid) da radab prezidentan vs 2019 vilukun 24. päiväspäi. Päministr om Sil'vestr Ilunga vs 2019 sügüz'kun 7. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Kongon Demokratižen Tazovaldkundan administrativiž-territorialine jagand."
Administrativiž-territorialižikš Kongon Demokratine Tazovaldkund jagase 11 agjaks (provincijaks). Vn 2005 jäl'ghe alajagoihe niid, linniži 26 agjad uden konstitucijan mödhe, no parlament jäti sidä azjad vahvištoituseta.
Eläjad.
Kongon Demokratižen Tazovaldkundas elädas kongolaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 77 433 744 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe (2014): riman katolikad — 29,9%, protestantad — 26,7%, toižed hristanuskojad — 39,3%, islamanuskojad — 1,3%, toižed uskojad (sidä kesken sinkretižed kul'tad i sijaližed uskondad) — 1,2%, religijatomad — 1,3%, märhapanendata — 0,3%.
Toižed järedad lidnad (enamba vai läz 1 mln. ristituid vl 2012): Mbuži Maji, Lubumbaši, Bukavu, Kanang, Kisangani.
Ižanduz.
Vl 2009 KDT:n päeksport oli vas'k da sen ühthesuladused (35%), toižed metallad (32%), kivivoi (16%), diamantad (6%); toine eksport — pumaterialad (2%), elektruz (1%).


Pakistan.
Pakistan ("Pakistan" «puthiden ma», anglijan kelel: "Pakistan"), vai Pakistanan Islamine Tazovaldkund (urdu-kelel: اسلامی جمہوریہ پاکِستان "Islami Džumhurije Pakistan",) om valdkund Azijan suves. Päine federacijan lidn om Islamabad.
Pakistan om mail'man kudenz' valdkund ičeze ristitišton lugun mödhe da kahtenz' valdkund islamanuskojiden lugun mödhe (Indonezijan jäl'ghe).
Istorii.
Vn 1947 14. päiväl elokud Pakistan sai ripmatomut Britanižen Indijan jagon jäl'ghe. Vl 1971 Päivnouzmaine Pakistan sai ripmatomut Bangladeš-nimenke.
Vll 1958, 1977 i 1999 sodakukerdused tegisoiš valdkundas. Vn 1998 semendkuspäi ičeze südäitukuine azegišt varadase Pakistanas ezmäižen kodvpoukahtusen jäl'ghe.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli väges vspäi 1956. Nügüdläine kudenz' lugul Konstitucii ("āin(e)",) om vahvištadud vl 2002, se om nelländen Konstitucijan (1973) udištadud versii i om väges möhembaižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Pakistan om mavaldkundröunoiš Irananke suvipäivlaskmas (röunan piduz — 909 km), Afganistananke lodehes (2430 km), Kitainke homendezbokas (523 km) da Indijanke päivnouzmas (2912 km). Ühthine röunoiden piduz om 6774 km. Pakistanan randad lainištab Arabijan meri suves. Mererandan piduz om 1046 km.
Om mägid valdkundan päivlaskmas da pohjoižes. Kaikiš korktemb čokkoim om mail'man kahtenz' korktusen mödhe Čogori-mägenpä Karakorumas, 8611 m meren pindan päl.
Pakistanan päjogi om Ind, ani kaik järedad lidnad sijadasoiš sen alangištos.
Londuseližed pävarad oma väghine mahuz, londuseline gaz, raudkivend, vas'k, keitandsol, mouckivi, toižed varad — kivivoi, hil'.
Politine sistem.
Ohjandusen form om federacii da prezidentiž-parlamentine tazovaldkund. Oficialine valdkundan pämez' om prezident ("Ṣadr-e Mumlikat-e Pākistān",), parlament valičeb hänen kandidaturad, hän om ühteks parlamentan ühtnijoišpäi. Prezidentan valdatusiden strok om viž vot, om oiktusenke valitas tošti. Päministr om valdkundan pämez' todesižikš.
Federaline parlament om kaks'kodine ("Madžlis-e-Šūrā Pākistān",). Senat () om üläkodi, se mülütab 100 ühtnijad. Valitas heid alakodin ühtnijoil da agjoiden suimil kudeks vodeks, sen ühtes udištadas mülükundan koumandest kaikuččes kahtes vodes. Alakodi om Nacionaline Assamblei (), se mülütab 342 ristitud (rahvaz valičeb 272 niišpäi videks vodeks, 60 sijad andasoiš naižile, 10 sijad — religijan vähembusile).
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vl 2018: üläkodin — 3. päiväl keväz'kud, alakodin (15. kucund) — 25. päiväl heinkud. Imran Han radab päministran vs 2018 elokun 18. päiväspäi. Arif Alvi om valitud da radab prezidentan vs 2018 sügüz'kun 9. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Pakistanan administrativiž-territorialine jagand."
Administrativiž-territorialižikš Pakistan jagase 8 regionaks: nell' agjad (vai provincijad), üks' federaližikš ohjatud Heimoiden territorii, 1 federaline pälidnaine territorii da kaks' Kašmiran territorijad (ned oma ridatadud Indijal). Regionad alajagasoiš 132 ümbrikoks, Heimoiden territorii — 6 agentuseks da 7 röunregionaks.
Eläjad.
Pakistanas elädas pakistanalaižed. Vn 2017 valdkundan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 207,774,520 ristitud, vl 2014 — 196,174,380 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Kodikelen mödhe (2020): pendžaban kel' — 48%, sindhin kel' — 12%, saraiki (pendžaban kelen toižend) — 10%, puštu — 8%, urdu — 8%, baloči — 3%, hindko — 2%, brahui — 1%, toižed keled — 8%. Anglijan kel' kävutase rahvahidenkeskeižiden kontaktoiden i valdkundan ohjastusen keleks.
Uskondan mödhe (2010): islamanuskojad (oficialine religii) — 96,4% (sunnitad 85..90%, šijitad 10..15%), toižed uskojad (sidä kesken hristanuskojad i induistad) — 3,6%.
Pakistanan lidnad-millionerad (vl 2010, surembaspäi penembha): Karači, Lahor, Feisalabad, Ravalpindi, Multan, Gudžranval, Haidarabad, Pešavar. Lidnalaižiden pala om 37,2% (2020).
Ižanduz.
Vl 2012 Pakistanan päeksport oli tekstil'tegesed (läz koumed videndest), ris (kümnendez), kivivoi da sen produktad (6%); toine eksport — juvelirižed tegesed, mägisuksed, cement, hromkivendod, apel'sinad.


Saudan Arabii.
Saudan Arabii, täuz' oficialine nimituz — Saudan Arabijan Kunigahuz (, vepsän transkripcii: "al' Mamläkatu al' Arabijatu as Saudijatu"), om kaikiš järedamb valdkund Arabijan pol'sarel. Se sijadase Suvipäivlaskmpol'žen Azijan territorijal. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Rijad.
Saudan Arabii om araban kahtenz' valdkund ičeze ristitišton lugun mödhe (Alžiran jäl'ghe).
Istorii.
Vn 1932 23. päiväl sügüz'kud nügüd'aigaižen valdkundan aluz om pandud.
Saudan Arabijan päkäskuz om Koran, sid' Sunn i valdkundan Konstitucii. Valdkundan ezmäine Konstitucii oli väges vspäi 1926. Nügüdläine kahtenz' lugul Konstitucii ("Al Nizam Al Asasi lil Hukm") om vahvištadud kunigahal da om publikoitud vn 1992 31. päiväl vilukud, se om väges voziden 1993, 2003, 2005, 2007 i 2013 vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Saudan Arabii röunatab Iordanijanke (röunan piduz — 731 km), Irananke (811 km) da Kuveitanke (221 km) pohjoižes, Kataranke (87 km) da Araban Ühtenzoittud Emiratoidenke (457 km) päivnouzmas, Omananke suvipäivnouzmas (658 km) da Jemenanke suves (1307 km). Ühthine röunoiden piduz om 4272 km. Saudan Arabijan randad lainištab Persijan laht pohjoižpäivnouzmas da Rusked meri päivlaskmas. Ühthine randanpird — 2640 km.
Mäged oma man päivlaskmal, letkesižed rahvahatomad mad oma valdkundan päivnouzmpolel. Kaikiš korktemb čokkoim om Džabal' Savd-mägi (3133 m). Kaikiš madalamb om valdmeren tazopind. Ei ole surid kaikenaigaižid jogid, no om äi ojandehid. Ei ole olmas mecoid. Maižandusele sättujan territorijan pind om 1,8%.
Klimat om lujas kuiv da räk letetazangišton päiči korktoiš mägiš. Ani ei florad äjiš sijiš, no om äi živatoiden erikoid. Kel'dtahod ottas territorijan kaks' videndest.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz i metallad (raudkivend, vas'k, kuld).
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine islamine absolütine monarhii. Valdkundan pämez' om kunigaz ("m’alik"). Kaik koume tobmuden sarakod alištudas hänele. Kunigaz paneb kaikid niiden ülembaižiden organoiden ühtnijoid radnikusele. Nügüdläine kunigaz om Salman ibn Abdul-Aziz vs 2015 vilukun 23. päiväspäi, hän-žo tegeb päministraks. Radonoigendai tobmuz om Ministriden Nevondkund (ministrišt) sen ezimehenke. Kaik ministrad oma kunigahan heimolaižed. Vaiše kunigahale sab vahvištada valdkundan käskusid i vaiše islaman šariatan da Koranan ramuziš.
Käskusenandai tobmuz om Konsul'tativine Nevondkund ("Medžlis aš Šura al' Saudii", parlamentan sijas) 150 ühtnijanke, kunigaz paneb kaikid heid radsijihe nelläks vodeks, vspäi 2011 naižile pidab otta koumekümne sijad nevondkundas.
Käskuzkundaline tobmuz om religiozižiden käskuzkundoiden sistem šariatanke oiktusiden aluseks. Sen pä om Ülembaine käskuzkundaline nevondkund (12 ristitud).
Municipaližen tobmuden aluzkundoiden ühtnijoiden valičendad oma vspäi 2005 i oleldas kerdan nelläs-kudes vodes, järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 12. päiväl tal'vkud.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Saudan Arabijan administrativiž-territorialine jagand."
Administrativiž-territorialižikš Saudan Arabii jagase 13 agjaks (vai provincijaks, "almnat aladarih"). Agjad alajagasoiš agjan pälidnoiden municipalitetoikš (aminah:oikš) i 118 muhafaz:aks.
Eläjad.
Saudan Arabijas elädas arabialaižed (saudalaižed). Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 29 994 272 ristitud, sidä kesken läz 5,6 mln. verazmaižid radnikoid. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Augotižlibundan mödhe: arabialaižed — 90%, afrikalaižed i azijalaižed — 10%. Vl 2019 immigrantad otiba 38% ristitištos.
Uskondan mödhe (2012): islamanuskojad (oficialine religii, rahvahanikad oma sunnitad 85..90% i šijitad 10..15%) i toižed uskojad (sidä kesken ortodoksižed hristanuskojad, protestantad, riman katolikad, judaistad, induistad, buddistad i sikhad).
Saudan Arabijan lidnad-millionerad (2013): Rijad (pälidn), Džidd, Mekk, Medin, Dammam, Taif. Ristitišton viž kudendest eläb lidnoiš.
Ižanduz.
Saudan Arabii tegeb kivivoin üks' kaikiš suriš eksportoišpäi mail'mas. Kivivoi da sen produktad ottas ühesa kümnendest valdkundan eksportad. Vl 2012 AÜV, Kitai, Japonii, Suvikorei da Indii oliba pätorguindühtnijoikš (eksportan koume videndest da pol'importad).


Sudan.
(Pohjoiž)sudan (), oficialižikš — Sudanan Tazovaldkund ("Džumhurijat as Sudan"),), om valdkund Päivnouzmaižes Afrikas. Sen pälidn om Hartum.
Istorii.
Vn 1956 11. päiväl vilukud Sudan tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi da Egiptaspäi.
Jäl'gmäine seičemenz' lugul Konstitucii om vahvištadud vn 2005 6. päiväl heinkud, se oli väges voziden 2015−2017 vajehtusidenke. Sodakukerduz tegihe valdkundas vn 2019 sulakus, heittihe valitud prezidentad i parlamentad radmaspäi. Pordaigaline Konstitucine deklaracii kävutase Konstitucijaks vn 2019 elokuspäi.
Geografijan andmused.
Sudanan da Suvisudanan topografine kart.
Sudan om mavaldkundröunoiš Egiptanke pohjoižes (1275 km), Livijanke lodehes (383 km), Čadanke päivlaskmas (1360 km), Keskafrikan Tazovaldkundanke suvipäivlaskmas (175 km), Suvisudananke suves (2184 km), Eritrejanke (605 km) da Efiopijanke (769 km) suvipäivnouzmas. Ühthine röunoiden piduz — 6751 km. Valdkundan pohjoižpäivnouzmaižed randad lainištab Rusked meri. Randanpird om 853 km pitte.
Mägišt otab Sudanan enamban palan. Sen korktuz om 300..1000 metrad. Nil-jogen alangišt läbitab sidä suvespäi pohjoižhe. Nil-jogi augotab Vauktan Nilan- da Sinivauvhan Nilan-jogiden ühthejoksmusel, sigä-žo Hartum-pälidn seižub. Kaik man joged oma Nil-jogen basseinas.
Livijan da Nubijan rahvahatomad mad levigatas valdkundan pohjoižel. Savannad da jogirandaižed harvad mecad oma man keskuses. Mäged oma päivlaskmpolel da päivnouzmpolel. Sudanan kaikiš korktemb čokkoim om Derib Kal'der-krateran seinäd (man päivlaskmas), 3042 m meren pindan päl.
Klimat om subekvatorialine man agjahižes suves da räkän rahvahatoman man Hartumaspäi pohjoižhe.
Politine sistem.
Ohjandusen form om federativine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident. Rahvaz valičeb hänen kandidaturad. Prezident-žo om armijan päižeks käskmeheks. Vll 1989−2016 ei olend päministran radnikust.
Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Provincijoiden nevondkund, se mülütab 50 ühtnijad. Valitas heid provincijoiden suimil kudeks vodeks. Alakodi om Rahvahaline Suim ("Al'-Madžlis al'-Vatani",), se kogoneb 426 ristituspäi. Heid-ki valitas provincijoiden suimil kudeks vodeks.
Prezidentan i parlamentan ühtnijoiden järgvaličendad oliba vn 2015 13.-16. päivil sulakud. Parlament om pästtud radmaspäi vn 2019 11. sulakud sodakukerdusen jäl'ghe, Päličmänendpordon Rahvahaline Suim () tegeb parlamentan velgusidme. Suverenine Nevondkund (angl. "Sovereignty Council") om valdkundan tobmuden kollektivine pä vs 2019 elokun 21. päiväspäi, Abdel' Fattah al'-Burhan om sen ezimez' siš-žo dataspäi. Abdalla Hamduk radab päministran siš-žo päiväspäi. Jäl'gmäine valitud prezident om Omar Hasan Ahmed al' Bašir, sai 94,05% vl 2015 (68,2% vl 2010), se oli hänen videnz' strok vs 1989 kezakun 30. päiväspäi, laksi erindha vn 2019 sulakus sodakukerdusen jäl'ghe. Prezidentan i parlamentan valičendad lindäs vl 2022.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Sudanan administrativiž-territorialine jagand."
Administrativiž-territorialižikš Sudan jagase 17 provincijaks ("vilajet:aks" vai štataks) kuziden regioniden territorijal: Pohjoine (2 provincijad), Darfur (5), Kordofan (2), Hartum (1), Kassal (Päivnouzmpol'ne Sudan) (3) da Sinivauvaz Nil (4). Provincijad alajagasoiš 86 ümbrikoks ().
Eläjad.
Sudanas elädas sudanalaižed. Hö oma islamauskojad-sunnitad hristanuskondan vähembusenke. Vl 2013 valdkundan ristitišt oli 34 847 910 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (2018): Sudanan arabialaižed — läz 70%, toižed rahvahad — 30% (fur, bedža, nuba, fallata).
Vl 2012 Sudanas oli 104 lidnad enamba 2 tuhad eläjidenke. Sudanan järedad lidnad (enamba 500 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Omdurman, Hartum (pälidn), Pohjoine Hartum, Port Sudan, Kassal.
Ižanduz.
Sudanan päeksport om kivivoi da sen produktad, puvill, sahar, gummiarabik, indine kunžut.


Egipt.
Egipt ("Misr", sijaline masri-pagin "Masr", [kʰēmi]), oficialižikš — Egiptan Arabine Tazovaldkund ("Džumhurijat Misr Al Arabija"), om valdkund Pohjoižen Afrikan päivnouzmas. Mugažo azijalaine Sinai-pol'sar' mülüb sihe. Sen päine da kaikiš suremb lidn om Kair.
Egipt om Afrikan koumanz' valdkund ičeze ristitišton lugun mödhe (Nigerijan i Efiopijan jäl'ghe).
Istorii.
Egipt om üks' kaikiš amuižembiš valdkundoišpäi mail'mas, šingotihe vodespäi 3150 edel m.e. kuti Amuine Egipt. Grekalaine Ptolemein dinastii ohjasti Egiptan mail vll 305−30 EME. Oli Amuižen Riman palaks vll 30 e.m.e. — 395 m.e.. Mülüi Vizantijan imperijha vll 395−645. Vll 645−1171 Egipt oli Araban halifatan mülündas i eli arabizacijas läbi. Vll 1517−1914 Ottomanan imperijan "paša:d" ohjastihe Egiptal.
Vn 1922 28. päiväl uhokud Egipt tedištoiti ičeze ripmatomudes Britanižes imperijaspäi. Vll 1958−1961 ühthine valdkund oli Sirijanke — Ühtenzoittud Araban Tazovaldkund.
Vn 2013 3. päiväl heinkud sodakukerduz tegihe Egiptas.
Valdkundan ezmäine Konstitucii ("Dustur") oli olmas vspäi 1923. Jäl'gmäine Konstitucii om üks'toštkümnenz' lugul ripmatomuden samižen jäl'ghe, vn 2012 päkäskusen revizii i om vahvištadud kaiken rahvahan referendumal vn 2014 14.-15. päivil vilukud, sen vn 2019 versii om väges.
Geografijan andmused.
Valdkund röunatab Izrailinke (röunan piduz — 208 km) da Palestinanke (sen Gazan Sektoranke) (13 km)pohjoižpäivnouzmas, Sudananke suves (1276 km), Livijanke päivlaskmas (1115 km). Ühthine röunoiden piduz om 2612 km.
Egiptan pohjoižed randad lainištab Keskmeri, päivnouzmaižed randad — Rusked meri (siš om meriröunoid Iordanijanke da Saudan Arabijanke). Kaik randanpird om 2450 km pitte. Molembad mered ühtenzoittas ratud Suecan kanalal. Se om mail'man kaikiš järedamb ratud kanal, om olmas vspäi 1869.
Egipt om letkesižiden rahvahatomiden maiden valdkund, ned ottas 96% territorijad. Nil-jogi jokseb kaiken valdkundan kal't suvespäi pohjoižhe. Nilan alangišt da del't levinedas valdkundan territorijan 4 procental, ani kaik ristitišt eläb siš. Kaikiš korktemb čokkoim om Pühän Ekaterinan mägi (Sinaiš), 2629 m meren pindan päl. Kaikiš alahaižemb čokkoim om Kattar-alang, 133 metrad meren pindan al.
Londuseližed pävarad — kivivoi, londuseline gaz, fosfatad, metallad (raudkivend, hahktin, cink, marganc, harvad mametallad), toižed varad — sauvondgips, azbest, tal'k, keitandsol.
Tobmuz.
Ohjandusen form om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident ("Rajijs"), kaik rahvaz valičeb händast. Prezidentan valdatusiden strok om nell' vot i om oiktust valitas tošti. Prezident paneb päministrad radsijha.
Parlament om üks'kodine, no edel 2014 vot kaks'kodine Nacionaline suim oli olmas üläkodinke (Šura-nevondkund, arab. "Medžlis Aš Šura", mülüti 264 ezitajad) i alakodinke (Rahvahan suim, kogoni 518 ristituspäi), pästtihe parlamentad radmaspäi vn 2013 5. päiväl heinkud sodakukerdusen rezul'tataks. Nügüd' parlament om Ezitajiden Suim ("Medžlis Al Nuvab") 596 ühtnijanke, rahvaz valičeb heid videks vodeks, prezident paneb radsijha 28 ühtnijad.
Prezidentan järgvaličendad mäniba vn 2018 26.-28. päivil keväz'kud. Abdul Fattah Halil As Sisi sai valičendoil 97,08% änid (vl 2014 — 96,91%) da radab prezidentan vs 2014 kezakun 8. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten. Parlamentan alakodin ühtnijoiden valičendad uden konstitucijan mödhe oliba vn 2015 2. päiväl tal'vkud. Mustafa Madbuli om pandud päministran radsijha da radab vs 2018 kezakun 14. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Egiptan administrativiž-territorialine jagand."
Administrativiž-territorialižikš Egipt jagase 27 agjaks (vai '). Vl 2013 muhafazad alajagasoiš 351 municipalitetaks, sidä kesken 177 kism:ad (lidnrajonad), 162 markaz:ad (külärajonad), 9 ut lidnad i 3 territorijad policijan ohjandusen al. Sen ližaks, om territorijoid municipalitetoita 20 agjas 27:späi.
Eläjad.
Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 86 895 099 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (2006): egiptalaižed — 99,7%, toižed rahvahad — 0,3%.
Uskojiden mülükund (vn 1994 rahvahanlugemižen mödhe): 90% — islamanuskojad, 9% — koptalaižed hristanuskojad, toižed hristanuskojad — 1%.
Egiptan järedad lidnad (enamba 500 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Kair, Aleksandrii, Giz, Šubr El' Heim, Port Said, Suec. Lidnalaižiden pala om 42,8% (2020).
Rahvahanižanduz.
Egiptan päeksport om kivivoi (22%), söndtavarad (fruktad, vinmarj, ris, kartohk, sahar, sagud — kaik läz 15%), londuseline gaz (11%), metallad (raud, vas'k, alüminii — läz 10%), sobad da kourad dai puvill (10%), himižen tegimišton produkcii (10%), toine eksport — optine kabel', tualetbumag.
Turizm om valdkundan znamasine sarak.
Praznikad.
Nened valdkundaližed praznikad oma lebupäivikš Egiptas.


Murašk.
Murašk vai Murik, vai Murikeine, vai Murm, () om äivoččen heinäsižen kazmusen levitadud erik Rozanvuiččed-sugukundan Rubus (Babarm)-heimospäi.
Etimologii.
Erikon tedoline nimi om saudud amuižgrekan χαμαί- («man pindal») da latinan "morus" («šuukovic»)-sanoišpäi.
Ümbrikirjutand.
Murašk om hein vai varz'hein 5..30 sm korktusel, ujelijanke juriškonke.
Varded oma hoikad, seištas oikti, kahten- vai koumenlehtheižed. Varz' lopiše üks'jäižel änikol.
Lehtesed oma kärpiškoikahad videnlabaižed, piiženke röunanke.
Änikod oma vauktad, ühtensuguižed. Pölükäkahad da petkloižkahad änikod išttas erazvuiččil kazmusil, mužiksuguižed änikod oma järedambad vähäižel. Mall'anvuiččid lehtesid da äniklehtesižid om vizin; pölükäd da petkloižed oma äiluguižed. Kezakul-heinkul kazmuz änikoičeb, i plodud ehttäs sen jäl'ghe 40..45 päiviš.
Plod om ühtištadud semnikahad marjad 1,5 sm diametras, kogoneb 5..25 palad-murud. Sen form om babarman ploduiden pojav. Muraškon plod om maged, eriliženke hajunke da magunke. Muraškumbikod oma rusttad, küpsad plodud — ruskedpakuižed, no mädahmod oma läz läbinägujad, puhthan loštakahan jartalin kartte.
Poimdäs muraškon ploduid heinkul-elokul. Pandas varha sen jurid ani edel sügüz'tal'ved.
Areal (Leviganduz).
Murašk kazvab Pohjoižel mapoliškol 78°..55° pohjoižlevedust, soidme tobjimalaz. Lujas harvoin vasttas sidä mägirajoniš 55°..44° levedust.
Levigandusen londuseližed zonad: turbazsod, sodunuded mecad, samlokaz da penzastunu arktine tundr. Valdkundoidme: Venäman pohjoine, sen Sibir' da Edahaine Päivnouzmpol', Venäman evropižpalan keskmäine zon; Vaugedvenäma, Norvegii, Ročinma, Suomenma, Grenlandan suvi, Kanad, Aläsk (AÜV). Kojo-kus kul'tiviruidas sidä.
Muraškpaikad oma susedoiš bolžomidenke, mustikkištoidenke, jonikžomidenke. Ludeghein da samal kazdas niiden sires. Mugoižed tahod oma čomad meckanoile sötlemhas da mecoile kimimhas.
Himine mülünd.
Küpsad plodud mülütadas: saharad (6%), vauktušed (0,8%), stajišt (3,8%); organižmuiktused: jablokan, limonan (0,8%); vitaminad: C (30..200 mg%), B (0,02 mg%), PP (0,15%), A (enamba mi morkofkas); ližakahad mineraližed substancijad: äi kalijad, fosfor, raud, kobal't, antocianad, dubind- da pektinsubstancijad.
Kazvatuz.
Ezikät, murašk om sokazmuz. Poimdüd ploduiden arvod vajehteldas lujas satusen mülühü kacten, ned voidas sabustada 10 evrod kilogrammas.
1990:nzid voziden keskespäi Norvegijan ohjastuz suomalaižiden, ročilaižiden da šotlandijalaižiden kooperacijas pani met kazvatada erazvuiččid mecmarjoid mömha. Norvegii tob Suomenmaspäi 200..300 tonnad muraškod kaikuččes vodes. Vn 2002 augotaden valitud sortad oma sättujad kaikid fermeroiden täht, ozutesikš, «Apolto» (mužiksuguine), «Fjellgull» (mužiksuguine), «Fjordgull» (naižsuguine). Mužiksuguižed änikod anttas satust enamba naižsuguižid. Muraškod kul'tiviruidas Arktikan regioniš, Norvegijan pohjoižrandal sen paloin. Sigä voimuz om olmas ištutamha vähän toižiden kazmusiden erikoid.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe muraškod tarbhaižiden da spravitajiden substancijoiden purtkeks. Ozutesikš, C-vitaminad muraškon ploduiš om nell' kerdad enamba, mi apel'siniš.
Sömhä.
Plodud oma čomanke magunke. Kävutadas niid sömhä erazvuiččikš: veresed plodud, keitiž, südäivezi, džem, kompot. Ligotadud plodud varadase pit'kan strokun. Likör muraškonke tehtas Suomenmas ("lakkalikööri"), Ročinmas da Kanadas ("čikoutai"), verazmaižiden turistoiden täht tobjimalaz.
Mezikandai mezjäine sab muraškon änikoišpäi nektarad da heid'omad.
Suomenmas södas ploduid lämbitadud sagudenke ("leipäjuusto" — sijaline sagud, kändase «sagud leibhä»), mugažo kerthuzidenke da saharanke. Ročinmas muraškod da sen džem pandas jähižen, keksoiden, vahliden päle. Norvegijas segoitadas ploduid paksus kremanke da saharanke "Multekrem" («muraškokaz krem»)-desertan sades, mugažo ližatas muraškod pirgaižihe marcipananke. Atlantižes Kanadas kävutadas muraškod päštamha avol'jaižid pirgoid.
Zelläks.
Murašk om hüvä abutuz cingad vaste. Se kaičeb nahkan rakaspäi mugažo.
Muraškon lehtesed kävutase tervehtamha satatesid kerdan pol'päiveses vajehtades.
Amuižes Skandinavijas lehtesine muraškončai tervehti kuzenlähtendkanaliden infekcijoid.
Mel'hetartuižed faktad.
Suomalaine monet 2 evrod nominalanke.


Kambodž.
Kambodž ([kam.pu.ciə]), enzne kävutadud nimi oli "Kampučii", oficialižikš Kambodžan Kunigahuz ("Preăh Réachéanachâk Kâmpŭchéa", transkripcii: "Preah Reatjeannatjakr Kamputjie"), om valdkund Suvipäivnouzmpol'žes Azijas, Indokitai-pol'saren suves. Sen päine da kaikiš suremb lidn om Pnompen'.
Istorii.
Vn 1953 9. päiväl kül'mkud Kambodž sai ripmatomut Francijaspäi.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli olmas vspäi 1947. Nügüdläine kudenz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 1993, sen vn 2008 versii om väges.
Geografijan andmused.
Kambodž om mavaldkundröunoiš Tailandanke lodehes (803 km), Laosanke pohjoižes (541 km) da Vjetnamanke päivnouzmas (1228 km). Sen suvipäivlaskmaižed randad lainištab Tünen valdmeren Kitain Suvimeren Siaman laht. Randpird om 443 km.
Om koume mägisel'gad man laptoiš: Kravan'-mäged läz randištod, Elefan-mägisel'g suves da Dangrek pohjoižes. Kaikiš korktemb čokkoim om Oral'-mägi Kravan'-mägiš, 1813 m meren pindan päl. Kambodžan päjogi om Mekong, se läbitab kaiken man da jokseb suvehe. Kaikiš suremb järv om Tonlesap-järv.
Tobmuz.
Ohjandusen form om unitarine parlamentine konstitucine monarhii. Oficialine valdkundan pämez' om Norodom Siamoni-kunigaz (vn 2004 29. päivälpäi redukud), hän om Norodom Sianukan poig. Kunigahan Valdištmen Nevondkund valičeb monarhad. Monarh hüvästab alakodin päministran kandidatad. Päministr (ministrišton ezimez', transkripcii vepsän kirjamil: "Neajuok Rodthamontrei nei Preahreatjeannatjakr Kamputjie") om Hun Sen, radab vn 1998 30. päiväspäi kül'mkud.
Käskusenandmižtobmuz om parlament, se om kaks'kodine. Senat ("Protsaphea") om üläkodi, mülütab 62 ühtnijad, sidä kesken 58 ezitajad valitas agjoiden suimil, kaks' — moharhal, kaks' — alakodil, kaikid — kudeks vodeks. Alakodi om Nacionaline Suim ("Radhsphea"), se kogoneb 125 ristituspäi, rahvaz valičeb heid videks vodeks.
Käskuzkundaline tobmuz om Ülembaine Sudijoiden Nevondkund.
Parlamentan üläkodin järgvaličendad oliba vn 2018 25. päiväl uhokud, alakodin — vn 2018 29. päiväl heinkud.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Kambodžan administrativiž-territorialine jagand."
Administrativiž-territorialižikš Kambodž jagase 23 agjaks (provincijaks,) da 1 keskuseližikš ohjatud lidnaks. Päiči pälidnas, ned alajagasoiš 185 ümbrikoks (khmer. "srok"), sid' ned — 1621 kundaks (kommunaks, khmer. "khum").
Eläjad.
Kambodžas elädas kambodžalaižed. Khmeralaižed ottas läz ühesad kümnendest ristitištos. Eläjiden 96% pagižeb khmeran kelel.
Uskondan mödhe (2013): buddistad — 97,9% (oficialine religii), islamanuskojad — 1,1%, hristanuskojad — 0,5%, toižed uskojad i religijatomad — 0,6%.
Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2012): Takmau, Battambang, Sisophon, Siemreap, Kampongtäm, Sianukvil'. Kaik om 25 lidnad valdkundas.
Rahvahanižanduz.
Vl 2009 Kambodžan päeksport oli erazvuiččed sobad (läz 80%); toine eksport — metallatoi (magnitatoi) lete (5%), kuld (4%), velosipedad (2%). Turizm om valdkundan ižandusen znamasine sarak.


Mozambik.
Mozambik (), oficialižikš — Mozambikan Tazovaldkund ([ʁɛˈpublikɐ di musɐ̃ˈbiki]), om valdkund Päivnouzmpol'žes Afrikas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Maputu.
Istorii.
Vl 1975 kezakun 25. päiväl Mozambik sai ripmatomut Portugalijaspäi.
Valdkundan ezmäižed Konstitucijad () oliba olmas vozišpäi 1975 i 1990. Jäl'gmäine koumanz' lugul Konstitucii om vahvištadud vn 2004 21. päiväl tal'vkud, se om väges vn 2007 i 2018 vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Mozambik om mavaldkundröunoiš Zimbabvenke päivlaskmas (röunan piduz — 1402 km), Zambijanke (439 km) i Malavinke (1498 km) lodehes, Tanzanijanke pohjoižes (840 km), Esvatininke (108 km) i Suviafrikan Tazovaldkundanke (496 km) suves. Ühthine röunoiden piduz om 4783 km. Valdkundan päivnouzmaižed randad lainištab Indine valdmeri. Randanpird om 2470 kilometrad. Madagaskar sijadase Mozambikan kanalan toižel randal.
Mozambikan pohjoižes om madalid mägid da mägitazangištod, i sodunu tazangišt levineb man suves. Kaikiš korktemb čokkoim om Bing-mägi, 2436 m meren pindan päl. Znamasižed joged oma Zambezi- da Limpopo-jogiden alajoksmused, ned langetas Indižhe valdmerhe Mozambikan territorijas.
Londuseližed pävarad oma kivihil', titan, tantal, boksitad, raudkivend, londuseline gaz da gidroenergii.
Tobmuz.
Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (). Kaik rahvaz valičeb händast. Prezidentan valdatusiden strok om viž vot, om oiktusenke valičemhas tošti. Prezident paneb päministrad (port. "Primeiro-ministro") radnikusele.
Üks'kodine parlament om Tazovaldkundan Suim (). Se mülütab 250 deputatad-ühtnijad. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.
Mozambikan järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2019 redukun 15. päiväl, valitihe prezidentad i parlamentoiden ühtnijoid. Filipe Njusi sai vägestust (73,46%; vl 2014 — 57,03%) da radab prezidentan kahtenden strokun vs 2015 vilukun 15. päiväspäi. Karluš Agostinjo du Rosariu om päministran radnikusel vs 2015 vilukun 17. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Mozambikan administrativiž-territorialine jagand."
Administrativiž-territorialižikš Mozambik jagase 11 agjaks (provincijaks), alajagadas niid 128 ümbrikoks (). Ümbrikod alajagasoiš "postoikš", niid om 405 kaiked valdkundadme.
Eläjad.
Mozambikas elädas mozambikalaižed, heišpäi 99,66% oma afrikaiženke augotižlibundanke. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 24 692 144 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad: makua — 50%, tsonga — 25%, malavi — 13%, šona — 6%, jao — 3%, toižed rahvahad — 3%.
Kodikel' (2017): makuan kel' — 26,1%, portugalijan kel' — 16,6%, tsongan kel' — 8,6%, njandža — 8,1%, sena — 7,1%, lomve — 7,1%, čuvabu — 4,7%, šonan kelen ndau-pagin — 3,8%, tsva — 3,8%, toižed Mozambikan keled — 11,8%, toižed keled — 0,5%, märhapanendata — 1,8%. Valdkundan ristitišton pol' mahtab pagišta portugalijan kelel.
Uskondan mödhe (2017): protestantad — 32,6%, riman katolikad — 27,2%, islamanuskojad — 18,9%, toižed uskojad — 4,8%, religijatomad — 13,9%, märhapanendata — 2,6%.
Toižed järedad lidnad (enamba 200 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Matol, Nampul, Beir, Šimojo, Nakal, Kelimane. Lidnalaižiden pala om 37,1% (2020).
Rahvahanižanduz.
Mozambikan päeksport om alüminii da sen ühthesuladused (30%), maižandusen produktad (12%: tabak, sahar, pähkmed, puvill, fruktad), elektruz (9%); toine eksport — merenproduktad (2%), toižed metallad (2%), mašinad avtoteiden sauvondan täht.


Namibii.
Namibii ([nəˈmɪbiə], [næˈmɪbiə]), oficialižikš Namibijan Tazovaldkund (), om valdkund Suviafrikas. Edel 1968 vot Suvipäivlaskmaine Afrik oli Namibijan sijas. Valdkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Vindhuk.
Istorii.
Vn 1990 21. päiväl keväz'kud Namibii sai ripmatomut Suviafrikan Tazovaldkundaspäi.
Valdkundan Kostitucii om vahvištadud vn 1990 9. päiväl uhokud, se om väges möhembaižidenke vajehtusidenke vll 1998, 2010 i 2014.
Geografijan andmused.
Namibii om mavaldkundröunoiš Angolan (röunan piduz — 1427 km) da Zambijanke (244 km) pohjoižes, Botsvananke päivnouzmas (1544 km), Suviafrikan Tazovaldkundanke suvipäivnouzmas da suves (1005 km). Zimbabven röunan čokkoimhesai (Zambijan da Botsvanan röunadme) om vaiše 200 metrad. Ühthine röunoiden piduz om 4220 km. Man päivlaskmaižed randad lainištab Atlantine valdmeri. Randanpird om 1572 kilometrad.
Namibijan man keskuses om mägitazangišt. Sen da valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Brandberg (Königštain)-mägi, 2606 m meren pindan päl. Namib-rahvahatoi ma levigandeb keskuzplaton päivlaskmha, Kalahari-rahvahatoi ma levineb keskuzplaton päivnouzmha. Znamasižed joged oma Ruskedpakuine- (röun) da Okavango (agjahižes pohjoižpäivnouzmas). Voden tobjas palas äjid toižid jogid ei ole, vaiše ojandehed oma olmas, ozutesikš, järed Fiš River-jogi, kudambas vezivaradim om. Ned täuttas vihmoiden voz'aigan, se oleleb lujaks, no harvoin, sikš miše vilu Bengel'-merijoksmuz ei anda sadegile sättas.
Namibijan tobmas palas om räkän polhe da kuivan. Valdkundan pohjoižpäivnouzmas om savannan londuseline zon, i om džunglid läz man pohjošt röunad.
Londuseližed pävarad oma uran da diamantad; äi varoid jädas koskmatomil: vas'k, kuld, hobed, tin, hahktin, cink, vol'fram da londuseline gaz.
Tobmuz.
Namibii om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (), rahvaz valičeb händast. Hän-žo om ohjastusen pämez, Namibijan konstitucijan mödhe. Prezidentan valdatusiden strok om viž vot, hänel oiktuz om valičemhas tošti. Prezident paneb päminisrad (angl. "Prime Minister") radnikusele.
Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Nacionaline Nevondkund (). Se mülütab 42 ühtnijad, valitas heid agjoiden suimil kudeks vodeks, koume ezitajad agjaspäi. Alakodi om Nacionaline Suim (), 104 deputatad mülüdas sihe. Kaik rahvaz valičeb 96 heišpäi videks vodeks, i 8 — prezident paneb radnikusele.
Parlamentan alakodin ühtnijoiden i prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 27. päiväl kül'mkud. Hage Geingob sai vägestust kahtenden kerdan (56,3%; vl 2014 oli 86,73%). Hän om Namibijan 3. prezident i tuli radho vn 2015 21. päiväl keväz'kud, ende radoi valdkundan päministran (1990−2002 i 2012−2015). Saara Kuugongel'va radab päministran vs 2015 keväz'kun 21. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Namibijan administrativiž-territorialine jagand."
Administrativiž-territorialižikš Namibii jagase 14 agjaks (). Agjad alajagasoiš 107 valičemižümbrikoks ().
Eläjad.
Namibijas elädas namibijalaižed. Kümne sijališt regionališt kel't i koume indoevropišt kel't. Vn 2011 Namibijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 2 113 077 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe (2018): hristanuskojad — 80..90% (enamba 50% oma lüteranad), rahvahaližed uskondad — 10..20%.
Toižed järedad lidnad (enamba 30 tuh. ristituid vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Rundu, Uolfiš Bei, Svakopmund, Ošakati. Kaik om läz 40 lidnad (eländpunktad lidnannevondkundanke).
Ižanduz.
Namibijan päeksport om metallad (50%: radioaktivižed metallad 16%, cink da sen ühthesuladused 14%, uran da torii 13%, vas'k da sen ühthesuladused 7%), kala (17%), diamantad (14%); toine eksport — vinmarj da izüm (3%), lehmänliha (3%), olud.


Vanuatu.
Vanuatu, täuz' oficialine form om Vanuatun Tazovaldkund (,; edel 1980 vot sen sijas oli Uded Gebridad), om valdkund Valdmerimaiš, niiden Melanezijas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Port Vil.
Etimologii.
Vanuatu-nimituz om saudud kahtes avstronezižes sanaspäi: "vanua" (znamoičeb «ma» vai «kodi») da "tu" («jäda»), mi ühthe "vanuatu" «se ma kaikeks igäks» znamoičeb. Se uz' nimi erigoitab ripmatomuden aig kolonijan aigoišpäi.
Istorii.
Vl 1980 heinkun 30. päiväl Vanuatu sai ripmatomut Francijaspäi i Sures Britanijaspäi.
Valdkundan Konstitucii (angl. i) om vahvištadud vl 1979, se om väges ripmatomuden sandan kurospäi. Jäl'gmäižed vajehtused datiruišoiš vl 2006.
Geografijan andmused.
Valdkund om meriröunoiš Udenke Kaledonijanke suvipäivlaskmas (matkad sihepäi läz 230 km), Avstralijanke päivlaskmas (1750 km), Solomonan Saridenke pohjoižes (170 km), Fidžinke päivnouzmas (800 km). Sariden suvipäivlaskmaižed randad lainištab Tünen valdmeren Koralloidenmeri. Randanpird om 2528 kilometrad.
Vanuatu otab Uziden Gebrididen-sarišton 83 sart vulkaniženke augotižlibundanke ei vanhemba 22 mln vozid. Sariden čep' vedase pohjoižespäi suvhe 1176 kilometrad. Espiritu Santo-sar' om kaikiš järedamb niišpäi, sil valdkundan kaikiš korktemb čokkoim seižub, Tabvemasan-mägi, 1879 m meren pindan päl. Sariden tobmad palad om kall'oikahid mägid korallidenke randveziš.
Vl 1452 Epi- da Tongoa-sared sünduiba Kuvae-vulkanan jäl'gmäižes kümnes tuhas vodes kaikiš suremban rehkaidusen satuseks. Manrehkaidusen aigan äi tuhkad (läz 35 km³) oli heittud Man atmosferha, se jagoi enččen Kuvae-saren poikpoli kahtheks sareks da märiči mail'man klimatan severdas-se vodes.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine demokratine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (,), no hänel ei ole äi reališt tobmut. Valičijoiden kollegii paneb händast radsijha. Prezident kut Konstitucijan garant kacub parlamentan käskusid kožundha Konstitucijanke, hänen valdatusiden strok om viž vot.
Üks'kodine Parlament (,), mülütab 52 deputatad, kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Parlament paneb päministrad (, franc. "Premier ministre", angl. "Prime Minister") radsijha. Kaik ministrad sen-žo aigan parlamentan deputatad-ki.
Parlamentan ühtnijoiden edelstrokuižed pävaličendad oliba vn 2016 22. päiväl vilukud, edeline mülükund om pästtud radmaspäi korrupcijan tagut. Vs 2017 heinkun 6. päiväspäi prezident om Tallis Mozes (ühesanz' lugul), om valitud 3..6. heinkud nelläs turas (valičijoiden kollegijan 40 än't 57:späi) edeližen prezidentan varastamatoman surman jäl'ghe. Vs 2016 uhokun 11. päiväspäi päministr om Šarlot Salvai.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Vanuatun administrativiž-territorialine jagand."
Administrativiž-territorialižikš Vanuatu jagase kudeks agjaks (provincijaks).
Eläjad.
Vanuatus elädas vanuatulaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 266 937 eläjad.
Rahvahad (2016): melanezijalaižed — 99,2%, toižed rahvahad — 0,8%.
Uskondan mödhe (2009): protestantad — 70,0%, Riman katolikad — 12,4%, toižed uskojad — 16,3%, religijatomad — 1,1%, märhapanendata — 0,2%.
Kodikelen mödhe (2009): sijaližed keled (enamba sadad) — 63,2%, bislama — 33,7%, anglijan kel' — 2,0%, francijan kel' — 0,6%, toižed keled — 0,5%.
Vanuatun järedad lidnad (enamba 10 tuh. ristituid, 2010, surembaspäi penembha): Port Vil i Lüganvil'. Kaikes valdkundas om 17 eländpunktad enamba mi 600 ristitud eläjiden lugunke.
Rahvahanižanduz.
Vl 2009 päeksport Vanuatuspäi oli kül'menzoittud kala (71%), laivad da venehed (14%); toine eksport — sured pullasižed strukturad, kakao, kopr, maplodud.


Jordanii.
Jordanii ("Al' Urdun"), oficialižikš Jordanijan Hašimitoiden Kunigahuz ("Al' Mamläka Al' Urdunija Al' Hašimija"), om valdkund Suvipäivlaskmpol'žes Azijas. Sen pälidn da kaikiš järedamb lidn om Amman.
Istorii.
Vn 1946 25. päiväl semendkud Jordanii tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli väges vspäi 1946. Nügüdläine kahtenz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 1952, vajehtihe sidä 12 kerdad, vn 2016 versii om väges.
Geografijan andmused.
Jordanii om röunoiš Izrailinke (röunan piduz — 307 km) da Palestinanke (148 km) päivlaskmas (Jordan-jogi röunaks), Sirijanke pohjoižes (379 km), Irakanke pohjoižpäivnouzmas (179 km), Saudan Arabijanke päivnouzmas da suvipäivnouzmas (731 km). Ühthine röunoiden piduz — 1744 km. Jordanijan randad lainištab Rusttan meren Akab-laht agjahižes suvipäivlaskmas. Merirandan piduz om vaiše 26 km.
Letkesižed rahvahatomad mad mägiplatol 700..1200 metrad korktusenke ottas läz ühesad kümnendest Jordanijan territorijaspäi. Om mägid man päivlaskmas. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Džabal' Umm Ad Dami-mägi, 1854 m mail'man valdmeren pindan päl. Kaikiš alahaižemb čokkoim om Umbemeren randpol', 427 metrad valdmeren pindan al. Kaikiš pidembad joged oma Jordan-jogi da sen ližajoged (Jarmuk da Jabbok (Ez Zark)). Saum vezid — 0,6% (540 km²).
Jordanijan kaikel territorijal om kuiv (100..400 mm sadegid vodes) da räk. Man päivlaskmas klimat om Keskmeren subtropine. Letkesižiden rahvahatomiden maiden kuiv klimat om päivnouzmas da suves. Halad oleskeldas mägil tal'vel.
Londuseližed pävarad oma fosforitad da kaliisol; erased toižed varad: vas'k, marganc.
Politine sistem.
Jordanii om unitarine parlamentine (dualistine) konstitucine monarhii. Valdkundan pämez' om kunigaz, Abdalla II vspäi 1999. Hän paneb kaikid sudijoid, agjoiden (muhafaziden) gubernatorid, päministrad ("Rajijs vuzara al' Urdun") da ministrišton ühtnijoid radsijaha. Kunigaz om armijan päkäsknik, hän-žo allekirjutab kaikid käskusen projektoid. Ku eile allekirjutandad, ka Nacionaline Suim voib heitta kunigahan kel'don (pidab äniden kaks' koumandest).
Parlament om kaks'kodine Jordanijan Rahvahan Suim ("Mažlis Al' Umma") 195 ühtnijanke. Üläkodi om Ajaniden Suim ("Mažlis Al' Aiajan"), se mülütab 65 ühtnijad-ajanad, sidä kesken kunigaz paneb 40 mest. Alakodi om Ezitajiden Kodi ("Mažlis Al' Nuvab"), kogoneb 130 deputataspäi, heišpäi 104 kaik rahvaz valičeb nelläks vodeks i 15 našt valitas eriži; om kvot 9 hristanuskojiden täht, 3 čerkesalaižiden i čečenalaižiden täht.
Parlamentan alakodin edelstrokuižed valičendad oliba vn 2016 20. päiväl sügüz'kud. Omar Razzaz radab päministran vs 2018 kezakus 14. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Jordanijan administrativiž-territorialine jagand."
Administrativiž-territorialižikš Jordanii jagase 12 agjaks ("muhafazaks"). Alajagadas niid 54 ümbrikoks ("nahia:ks").
Eläjad.
Jordanijas elädas jordanijalaižed. Vl 2012 eläjiden lugu oli 6 259 932 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', se ližadub lujas immigracijan tagut Sirijaspäi.
Rahvahad (2015): jordanijalaižed — 69,3%, sirijalaižed — 13,3%, palestinalaižed — 6,7%, egiptalaižed — 6,7%, irakalaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 2,6% (sidä kesken armenijalaižed i čerkesalaižed).
Uskondan mödhe (2010): islamanuskojad — 97,2% (oficialine religii, sunnitad päpaloin), hristanuskojad — 2,2%, buddistad — 0,4%, induistad — 0,1%, toižed uskondad da märhapanendata — 0,1%.
Jordanijan toižed sured lidnad (enamba 200 tuh. ristituid vl 2011, surembaspäi penembha): Ez Zark, Irbid, Ar Rusaif, El' Kuveisim, Halda Va Tila El' Ali. Vl 2013 oli 178 lidnad kaikes valdkundas, niiden keskes 57 lidnad enamba 15 tuhad eläjidenke.
Rahvahanižanduz.
Vl 2012 Jordanijan päeksport oli himižed heretused (läz 20%), zelläd (10%), sobad (läz 10%), fosfatad (6%); toine eksport — maplodud (4%), kuld (4%), alüminii (2%), avtod da niiden palad (2%), vanuim da optine kabel' (2%), vilugoitimed da likutimed (2%).


Šrilank.
Šrilank ("śrī laṃkāva", "ilaṅkai"), oficialižikš Šrilankan Demokratine Socialistine Tazovaldkund (, vepsän transkripcii: "Sri Lankaa Pradžathanthrika Samadžavadi Džanaradžaja", vepsän transkripcii: "Illankai Čananaajaka Čosalisa Kudijarasu"), om valdkund Suviazijas ühtennimižel sarel Indostanan suvipäivnouzman merirandan veres.
Šrilankan pälidn om Šri Džajavardenepura Kotte, kaikiš järedamban Kolombo-lidnan kaimdai. Parlament da Ülembaine käskuzkund sijadasoiš pälidnas, sil-žo aigal prezidentan da ohjastusen rezidencijad sijadasoiš Kolombos.
Etimologii.
Valdkundan da saren «Sri Lanka»-nimi znamoičeb «loštai, säijii sar'» sanskrital. Vhesai 1972, edel Ceilonan ut nimed, nece sar' nimitadas vaiše "Lanka" («sar'»).
Enzne valdkundan nimi oli Ceilon, «īḻam»-sanaspäi. «Ceilon» om tamiline nacionaline saren nimi, sil mugažo oma znamoičendad: "euphorbia", "pal'mvin", "kuld").
Istorii.
Vn 1948 4. päiväl uhokud Šrilank sai ripmatomut Sures Britanijaspäi.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli väges vspäi 1833. Nügüdläine seičemenz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 1978, vajehtihe sidä 10 kerdad, vn 2015 versii om väges.
Geografijan andmused.
Šrilank otab ühtennimižen saren da sen lähižiden peniden sariden. Indostan da Indii levigandeb 50 kilometras Polkan sal'men taga. Šrilankan randad (randpird — 1340 km) lainištab Indižen valdmeren Bengalijan laht.
Randaližed tazangištod 30..200 metrad ü.m.t. korktusenke ottas Šrilankan enamban territorijad. Mägitazangišt om saren keskuses. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Pidurutalagal-mägi, 2524 m mail'man meren pindan päl. Saum vezid om kaks' procentad. Znamasižed joged oma Mahaveli Gang, Kelani, Kalu, Aruvi Aru.
Päiči mägid, Šrilankan kaikel territorijal om räk da upar'. Sadegoičeb 800..1900 mm vodes. Klimat om subekvatorialine mussonine.
Londuseližed varad oma mouckivi, saved, fosfatad, grafit, gidroenergii.
Tobmuz.
Šrilank om unitarine konstitucine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident ("Šrī Lankā Džanādhipathi", "Ilankai Džanātipati"), kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks. Toižen strokun voimuz om prezidental.
Parlament om üks'kodine ([śrī laṁkā pārlimēntuva], [ilaṅkai pārāḷumaṉṟam]), se mülütab 225 ühtnijad, valitas heid kaikel rahvahal videks vodeks. Vaiše parlament voib säta käskusid. Mitte partii vägestab valičendoid, ka sen lider kändase valdkundan päministraks ("Šrī Lankā agrāmāthja", "Ilankai piratamar"). Mugažo nimitadas päministrikš agjoiden pämehid.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 17. päiväl elokud. Valitihe prezidentad järgkerdan vn 2019 16. päiväl kül'mkud, Gotabaja Radžapaksa sai vagestust (52,25% änid) da radab sen-žo voden kül'mkun 18. päiväspäi. Mahinda Radžapaksa om pandud päministran vn 2019 kül'mkun 21. päiväspäi, hän-žo radoi päministran vll 2004−2005 i oli valdkundan prezidentan vll 2005−2015.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Šrilankan administrativiž-territorialine jagand."
Administrativiž-territorialižikš Šrilank jagase 9 agjaks ("Paḷāta", "Mākāṇam"), ned alajagasoiš 25 ümbrikoks ("Disa", "Māwaddam").
Eläjad.
Šrilankas elädas lankalaižed. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 21 866 445 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Keled kävutandas (procent ristitištospäi vl 2012): singalan kel' — 87,0%, tamilan kel' — 28,5%, anglijan kel' — 23,8%. Anglijan kel' om rahvahidenkeskeižen kontaktoiden kel' Šrilankan Konstitucijan mödhe, mugažo valdkundan ohjastusen kel'.
Uskondan mödhe (2012): buddistad — (oficialine religii) — 70,2%, induistad — 12,6%, islamanuskojad — 9,7%, riman katolikad — 6,1%, toižed hristanuskojad — 1,3%, toižed uskojad — 0,1%.
Šrilankan järedad lidnad (enamba 200 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Kolombo, Dehivala Maunt Lavinii, Moratuv. Vl 2010 kaiked oli 24 lidnad enamba 50 tuhad eläjidenke. Lidnalaižiden pala om 18,7% (2020).
Rahvahanižanduz.
Šrilankan päeksport om erazvuiččed sobad (läz 47%), čai (14%), šinad da räzin (7%), toine maižandusen produkcii (6%: nižu, änikod, kokospähkmed, kukuruz, tabak); toine eksport — diamantad (3%), laivad, ballast da venehed, kived.


Nikaragua.
Nikaragua ([nikaˈɾaɣwa]), täuz' oficialine nimituz — Nikaraguan Tazovaldkund (ispanijan kelel: "República de Nicaragua"), om valdkund Keskuzamerikas. Nikaraguan pälidn da kaikiš järedamb lidn om Managua.
Istorii.
Vn 1821 15. päiväl sügüz'kud Nikaragua sai ripmatomut Ispanijaspäi, no sai täut ripmatomut vn 1838 31. päiväl semendkud Keskuzamerikan Federaližen Tazovaldkundan čihodamižen jäl'ghe.
Vozil 1979−1990 rahvahanikoiden soda mäni valdkundas "kontras:oid" vaste.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli olmas vspäi 1826. Jäl'gmäine 14nz' lugul Konstitucii om väges vs 1987 vilukun 9. päiväspäi äiluguižidenke vajehtusidenke, vn 2014 versii om nügüdläine.
Geografijan andmused.
Nikaragua röunatab Gondurasanke pohjoižes (röunan piduz — 940 km) i Kostarikanke suves (313 km). Ühthine mavaldkundröunoiden piduz om 1253 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištab Tün' valdmeri 320 kilometrad piččen randanpirdanke, päivnouzmaižed randad — Atlantižen valdmeren Kariban meri (randanpird — 480 km). Ühthine randanpird saridenke om 910 km.
Mogoton-mägi om kaikiš korktemb valdkundas (2438 m). Manrehkaidused oleldas paksus. Keskuzamerikan kaikiš järedambad reskveden Managua- da Nikaragua-järved levigatas Nikaraguas. Saum vezid om 10 380 km², nece otab 8% territorijad.
Klimat om valdmerine neps. Päivlaskmaižel randal paneb sadegid 1000..1500 mm vodes, semendkul-redukul vihmsezon oleskeleb. Päivnouzmaižel randal paneb 2500..6500 mm vodes, sigä om äi soid.
Londuseližed pävarad oma metallad (kuld, hobed, vas'k, cink, hahktin, vol'fram), toižed varad — mec, kala.
Politine sistem.
Nikaragua om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident (). Kaik rahvaz valičeb händast. Prezidentan valdatusiden strok om viž vot, strokuiden lugu om röunatusita (vspäi 2014). Üks' varaprezident om hänele abhu.
Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim () 92 deputatanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Ohjastusele mugažo sab säta da vahvištada käskusid.
Nikaraguan järgenduseližed pävaličendad, sidä kesken valdkundan parlamentha da prezidentan, oliba vn 2016 6. päiväl kül'mkud. Nügüdläine prezident om Daniel' Ortega vspäi 2007. Vl 2016 hän sai vägestust valičendoiden satuseks (72,44%, 2011 — 62,46%), radab nelländen strokun (ezmäine strok oli vozil 1985−1990).
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Nikaraguan administrativiž-territorialine jagand."
Nikaragua jagase 17 regionaks: 15 agjad (departamentad,), mugažo 2 avtonomišt agjad (isp.: "región autónoma") valdkundan päivnouzmpoles. Regionad alajagasoiš 156 municipaližeks ühtnikoks (isp.: "municipio").
Eläjad.
Nikaraguas elädas nikaragualaižed. Vn 2012 kezakus valdkundan ristitišt oli 6 071 045 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Augotižlibundan mödhe: mestizo (segoitadud amerindian indejalaižed evropalaižidenke) — 69%, evropalaižed — 17%, afrikalaižed — 9%, indejalaižed — 5%.
Uskondan mödhe (2017): riman katolikad — 50%, evangelistad — 33,2%, toižed uskojad — 2,9%, märhapanendata — 13,2%, uskondata — 0,7%.
Toižed sured lidnad (enamba 80 tuh. ristituid vn 2005 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Leon, Činandeg, Masai, Esteli, Tipitap, Matagal'p. Vl 2005 kaik oli 46 lidnad enamba mi 10 tuh. eläjidenke. Koume ristitud videspäi oma lidnalaižed (2020).
Rahvahanižanduz.
Nikaraguan päeksport om kofe (19%, sidä kesken koncentriruidud — 2%), lehmänliha (16%), sagud da toižed maidproduktad (9%), merenproduktad da kala (8%), kuld (7%); toine eksport — pähkmed da voi niišpäi (5%), alkogoližed jomad (4%), rogosahar (3%), sigarad (1%), bananad (1%).


Brunei.
Eläjad.
Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 422 675 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Bruneiš elädas brunejalaižed (2016): malajalaižed — 65,7%, kitajalaižed — 10,3%, toižed rahvahad — 24,0%.
Religijan mödhe (2011): islamanuskojad — 78,8%, hristanuskojad — 8,7%, buddistad — 7,8%, toižed uskojad (sidä kesken sijaližed uskondad) — 4,7%.
Bruneiš eile lidnoid oficialižikš. Brunein järedad eländpunktad (vl 2011, surembaspäi penembha): Bandar Seri Begavan, Kuala Belait, Seria, Džerudong.
Ižanduz.
Vl 2009 Brunein päeksport oli nozoltadud londuseline gaz (53%), kivivoi (44%); toine eksport — sobad.


Ekvador.
Ekvador, täuz' oficialine form — Ekvadoran Tazovaldkund ([reˈpuβlika ðel ekwaˈðor], kečuaks: "Ikwadur Republika"), om valdkund Suviamerikan lodehes. Sen pälidn om Kito.
Etimologii.
Valdkundan nimi znamoičeb «ekvator» ispanijaks. Valdkundan Kito-pälidn sijadase vaiše 25 km suvhe ekvatoran pirdaspäi.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — ispanijan kel'.
Toižed oficialižed da rahvahidenkeskeižiden kosketusiden keled oma kečuan da šuaran keled. Sab kävutada oficialižikš toižid-ki igähižiden rahvahiden kelid, no vaiše heiden elämižsijiš.
Istorii.
Vn 1822 24. päiväl semendkud Ekvador tedištoiti ripmatomudes Ispanijaspäi.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli vahvištadud vl 1830. Nügüdläine 27nz' lugul Ekvadoran Konstitucii om väges vspäi 2008, se jagoi tobmuden sarakoid lopuks, kaik ned oma valičendoiden al nügüd'. Toihe kohendusid Konstitucijha vll 2011, 2015 i 2018.
Geografijan andmused.
Ekvador om röunoiš Kolumbijanke pohjoižes (röunan piduz — 590 km), Perunke päivlaskmas da suves (1420 km). Ekvadoran päivlaskmaižed randad lainištab Tün' valdmeri. Randanpird om 2237 km. Üks' provincijoišpäi, Galapagosan sared, sijadase 1000 km päivlaskmpolehe kontinentaližes Ekvadoraspäi, niil om meriröunoid Kostarikan Kokossaridenke.
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Čimboraso-vulkan, 6267 m ü.m.t. kortte. Pened joged jokstas Tünhe valdmerhe vai Amazonasha. Andad-mäged oma veziröunaks jogiden keskes.
Klimat om räk ekvatorialine, suves — subekvatorialine. Vilukun keskmäine lämuz om +24 C°, heinkun kesklämuz om +25 C°. Paneb sadegid 100 millimetraspäi man suves 6000 millimetrhasai Andiden päivnouzmaižil pautkil.
Sikš ku Ekvador sijadase ekvatoral, ka päiväine čirgahtab da laskese kaikuččen päivän vodes ühten aigan — 6:00 časud.
Londuseližed pävarad oma kivivoi da sel'd'; erased toižed resursad: nepsad ekvatorialižed mecad (kattas territorijan nell' ühesandest), gidroenergii.
Tobmuz.
Ekvador om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (), hän-žo om ohjastusen pämeheks. Rahvaz valičeb händast nelläks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas. Ekvadoran ministrišt nimitase oficialižikš Rahvahanikoiden sodan ministrištoks (). Prezident paneb ministrid radsijha. Vs 2017 semendkun 24. päiväspäi Lenin Moreno radab prezidentan, edel sidä oli varaprezidentan. Rafael' Korrea om enzne prezident (2007−2017).
Parlament om üks'kodine Nacionaline Assamblei (Suim,), mülütab 137 deputatad-ühtnijad. Kaik rahvaz valičeb heid-ki nelläks vodeks. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 19. päiväl uhokud, hö išttas kümnes komitetas.
Käskuzkundaline tobmuz om Nacionaline oiktusekahuden käskuzkund (), kogoneb 21 sudijaspäi, Käskuzkundaline Nevondkund valičeb heid ühesaks vodeks.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Ekvadoran administrativiž-territorialine jagand."
Ekvadoran Tazovaldkund jagase 24 agjaks (provincijaks,) da sen ühtes Pälidnan agj (Kito), kudambad alajagasoiš kantonoikš (niid 221, isp. "cantón"), ned — tulendoikš (isp. "parroquias"). Agjad ühtenzoittas 7 regionha (zonha).
Eläjad.
Ekvadoras elädas ekvadoralaižed. Vn 2015 heinkus valdkundan ristitišt oli 15 868 396 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Augotižlibundan mödhe (2010): mestizo (indejalaiž-evropalaižed) — 71,9%, montubio-mestizo — 7,4%, indejalaižed — 7,0%, evropalaižed — 6,1%, afrikalaižed — 5,3%, mulatad — 1,9%, toiženke augotižlibundanke — 0,4%.
Uskondan mödhe (2012): riman katolikad — 74,0%, evangelistad-protestantad — 10,4%, Jehovan tundištajad — 1,2%, toižed uskojad — 6,4%, ateistad — 7,9%, agnostikad — 0,1%.
Ekvadoran kaikiš surembad lidnad (enamba 250 tuh. ristituid vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Guajakil', Kito (pälidn), Kuenk, Santo Domingo. Lidnalaižiden pala om 64,2% (2020).
Ižanduz.
Ekvadoran päeksport om kivivoi, bananad (niiden kaikiš suremb eksportirui mail'mas) da rozad.


Bolivii.
Bolivii, täuz' oficialine form — Bolivijan Äirahvahaline Valdkund (ispanijaks: "Estado Plurinacional de Bolivia", kečuaks: "Buliwya Achka nasyunkunap Mama llaqta", aimaraks: "Wuliwya Suyu", guaranikš: "Tetã Volívia"), om valdkund Suviamerikan keskuzpalas. Sen oficialine pälidn om Sukre, no parlament da radonoigendajan tobmuden organad sijadasoiš La Pas-lidnas.
Etimologii.
Valdkundan nimituz om anttud Simon Bolivaran oiktastuseks, hän oli üks' liderišpäi ispaniž-amerikaižiden sodoiden ripmatomudes aigan.
Istorii.
Vn 1825 6. päiväl elokud Bolivii tedištoiti ripmatomudes Ispanijaspäi.
Valdkundan ezmäine Konstitucii () oli olmas vspäi 1826. Nügüdläine 18nz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 2009, se om väges vajehtusita.
Geografijan andmused.
Bolivii om röunoiš Čilinke (röunan piduz — 860 km) da Perunke (1075 km) suvipäivlaskmas da päivlaskmas, Brazilijanke pohjoižes da pohjoižpäivnouzmas (3423 km), Paragvainke suvipäivnouzmas (750 km), Argentinanke suves (832 km).
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Saham-vulkan, 6542 m valdmeren pindan päl. Leved Paragvai-jogi jokseb Atlantižhe valdmerhe, no valdkund om mererandatoi.
Londuseližed pävarad oma londuseline gaz, kivivoi, tin, cink; toižed varad oma vol'fram, antimonii, hahktin, litii, raudkivend, kuld, hobed, mec, gidroenergii.
Tobmuz.
Bolivii om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (), hän-žo om ohjastusen pämeheks. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, enamba kaht strokud ei sa. Prezident paneb ministrid radnikusile.
Parlament om kaks'kodine Äirahvahaline Nacionaline Suim (). Senat-üläkodi (isp. "Cámara de Senadores") kogoneb 36 ühtnijaspäi, sidä kesken nell' ristitud kaikuččes departamentaspäi. Alakodi om Ezitajiden (Deputatoiden) Kodi (isp. "Cámara de Diputados"), se mülütab 130 ezitajad-ühtnijad. Kaik rahvaz änestab parlamentan ühtnijoid videks vodeks.
Käskuzkundaline tobmuz om Bolivijan Ülembaine käskuzkund (). Se om üks'jäine tobmuden sarak koumespäi, kudamb sijadase oficialižes Sukre-pälidnas.
Bolivijan päjärgvaličendad oliba vn 2019 20. päiväl redukud, valitihe prezidentad i parlamentan molembiden kodiden ühtnijoid. Edeline Evo Morales-prezident sai 47,08% da radoi nelländen strokun jäl'geten, no läksi erindha protestoiden jäl'ghe. Pävaličendoiden satused oliba annuliruidud. Žanin Anjes Čaves tegi prezidentan velgusidme vs 2019 kül'mkun 12. päiväspäi. Valdkundan toštmižpävaličendad oliba vn 2020 18. päiväl redukud, valitihe prezidentad i parlamentad, Luis Arse sai vägestust (55,1% änid) i tuleb radho kül'mkun 8. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Bolivijan administrativiž-territorialine jagand."
Bolivii jagase ühesaks agjaks (departamentaks,). Agjad alajagasoiš provincijoikš (niid om 112, isp. "provincia"), ned — kantonoikš (isp. "cantón").
Eläjad.
Bolivijas elädas bolivijalaižed. Kaik 10 027 254 ristitud elihe valdkundas vl 2012. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Ristitišt augotižlibundan mödhe (2009): mestizo (evropalaiž-indejalaižed) — 68%, indejalaižed (aimara i kečua tobjimalaz) — 20%, evropalaižed — 5%, čola — 2%, afrikalaižed — 1%, toiženke augotižlibundanke — 1%, märhapanendata — 3%.
Oficialižen uskondan mödhe (2012): riman katolikad — 76,8%, evangelistad i vižkümnenden päivän jumalankodikundan polenpidajad — 8,1%, toižed protestantad — 7,9%, toižed uskojad — 1,7%, religijatomad — 5,5%.
Bolivijan kaikiš surembad lidnad (enamba 200 tuh. ristituid vn 2012 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Santa Krus de la Sjerr, El' Al'to, La Pas, Kočabamb, Oruro, Sukre (pälidn), Tarih. Lidnalaižiden pala om 70,1% (2020).
Ižanduz.
Bolivijan päeksport om londuseline gaz, kivivoi, soi, cinkkivend da tin.


Kolumbii.
Kolumbii, täuz' oficialine form — Kolumbijan Tazovaldkund (ispanijaks: "República de Colombia" [reˈpuβlika ðe koˈlombja]), om valdkund Suviamerikan lodehes. Pälidn da kaikiš järedamb lidn om Bogota.
Etimologii.
Valdkundan nimituz om anttud Hristofor Kolumban oiktastuseks, hän avaiži Amerikad evropalaižile da oli tetaban merimatkadajan.
Istorii.
Vn 1810 20. päiväl heinkud Simon Bolivar, Kolumbijan vei, tedištoiti ripmatomudes Ispanijaspäi.
Vlpäi 1964 rahvahanikoiden soda astui Kolumbijan territorijan palas, se om loptüd vn 2016 formaližikš, kožundaktan mödhe ohjastusen i vasthalibujiden keskes.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli olmas vspäi 1811. Jäl'gmäine kümnenz' lugul Konstitucii om vahvištadud vn 1991 4. päiväl heinkud, se vajehti vn 1886 konstitucijad i om väges läz jogavoččidenke kohendusidenke, vn 2018 versii om nügüd'.
Geografijan andmused.
Kolumbii om mavaldkundröunoiš Panamanke (röunan piduz — 266 km) päivlaskmas, Venesuelanke (2219 km) i Brazilijanke (1645 km) päivnouzmas, Perunke (1626 km) i Ekvadoranke (586 km) suves. Ühthine röun kuivmadme — 6342 km.
Kolumbijan San Andres da Providensii-departamentan sared sijadasoiš päivnouzmha Nikaraguaspäi suviamerikaižen kontinentaližen palan ližaks, ka mugažo Kolumbii röunatab meridme nenidenke valdkundoidenke: Kostarik, Nikaragua, Gonduras, Jamaik, Dominikanine Tazovaldkund i Haiti.
Ühthine randanpird om 3208 km. Kolumbijan päivlaskmaižed randad lainištab Tün' valdmeri (randanpird — 1448 km), i pohjoižed randad — Atlantižen valdmeren Kariban meri (1760 km).
Andad-mäged ottas man territorijan koume videndest. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Kristobal' Kolon-mägenoc, 5776 m valdmeren pindan päl. Kaikiš znamasižemb Magdalen-jogi jokseb Kariban merhe. Amazonasan da Orinokon ližajoged oma äiluguižed. Enamba 240 lühüdad joged lanktas Tünhe valdmerhe, sikš miše Tünen valdmererandaline alangišt nepstub lujas hüvin (oleskeleb 10 tuhad mm vodes).
Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', nikel', izumrudad; toižed varad oma raudkivend, kuld, vas'k, gidroenergii.
Tobmuz.
Kolumbii om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (), hän-žo om ohjastusen pämeheks. Kaik rahvaz valičeb prezidentad nelläks vodeks, enamba kaht strokud ei voi. Ministrad da varaprezident oma abuiš prezidental.
Parlament om kaks'kodine Kongress (), rahvaz valičeb sen ühtnijoid mugažo nelläks vodeks. Üläkodi, Senat (isp. "Senado"), kogoneb 102 ühtnijaspäi. Alakodi, Ezitajiden Kodi (isp. "Cámara de Representantes") mülütab 166 ezitajad-ühtnijad (162 i om kvotid ümbrikoile ližaks: 1 ristit — indejalaižišpäi, 1 — afrokolumbijalaižišpäi, 1 — röunantagaižiš kolumbijalaižišpäi da 1 — toižiš vähembusišpäi).
Kaikiden munucipalitetoiden valičendad tegesoiš ühtes vodes da vides kus prezidentan valičendoiden jäl'ghe.
Jäl'gmäižed prezidentan valičendad oliba kahtel tural vn 2018 semendkun 27. da kezakun 17. päivil, Ivan Duke Markes sai vägestust (1. tur 39,14%, 2. tur 53,98%) da radab vn 2018 elokuspäi ezmäižen strokun. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 keväz'kun 11. päiväl.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Kolumbijan administrativiž-territorialine jagand."
Kolumbii jagase 32 agjaks (departamentaks,) i üks' Pälidnan ümbrik om olmas agjan oiktusidenke. Agjad alajagasoiš municipijoikš, niid om 1123 (isp. "municipio"), municipijad — penembikš municipaližikš ühtnikoikš (isp. "corregimientos", "comunas").
Eläjad.
Kolumbijas elädas kolumbijalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 46 245 297 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Augotižlibundan mödhe (2005): mestizo i evropalaižed — 84,2%, afrikalaižed — 10,3%, indejalaižed — 3,4%, augotižlibundan ozutandata — 2,1%.
Eläjad uskondan mödhe (2014): riman katolikad — 79%, protestantad — 14%, toižed uskojad — 2%, uskondan ozutandata — 5%.
Kolumbijan toižed lidnad-millionerad (vl 2013, surembaspäi penembha): Medel'jin, Kali, Barrankil'j, Kartahen. Lidnalaižiden pala om 81,4% (2020).
Ižanduz.
Valdkundan ižanduz om industrialiž-agrarine. Kaik 21% radnikoid om otnus tegimištho, 17% ratas maižandusen sarakos, 62% — servisan sferas (2011). Päsarakod: tekstiline i omblendedheotandad, sömtegimišt, kaivuztegimišt (kuld, kivihil') i cementan tehmine, kodielektronikan pästand, kivivoin samine, turizm.
Kolumbijan päeksport om kivivoin ümbriradmižen produktad, kofe (kahtenz' tegii mail'mas), kivihil', sobad (sijaližes puvillaspäi), nikel', izumrudad (mail'man sal'hen 90%), bananad, sahar da änikod.


Surinam.
Surinam ([ˌsyːriˈnaːmə]), täuz' oficialine form — Surinaman Tazovaldkund (alaman keleks: "Republiek Suriname", sranan-tongo: "Ripoliku Sranan"), om valdkund Suviamerikan pohjoižpäivnouzmas. Ende, Alamaiden avtonomijan aigan, nimi oli "Alamaiden Gvian". Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Paramaribo.
Etimologii.
Valdkundan nimituz voi sünduda indejižes «"Surinen"»-sanaspäi. Se oli sijaližiden aravakankel'židen taino-indejalaižiden ičenimituz evropalaižiden ezmäižen tulendan aigan.
Istorii.
Vn 1975 25. päiväl kül'mkud Surinam tedištoiti ripmatomudes Alamaišpäi.
Valdkundan ezmäine Konstitucii () oli olmas vspäi 1975, toižed oliba voziden 1981 i 1982. Nügüdläine nellänz' lugul Konstitucii om vahvištadud vn 1987 30. päiväl sügüz'kud, se om väges vn 1992 kohendusidenke.
Geografijan andmused.
Surinam om mavaldkundröunoiš Gajanan Tazovaldkundanke päivlaskmas (röunan piduz — 600 km), Francijan Gviananke päivnouzmas (510 km) da Brazilijanke suves (597 km). Ühthine röun kuivmadme — 1707 km. Surinaman pohjoižed randad lainištab Atlantine valdmeri (randanpird — 386 km).
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Julianan-mägi, 1230 m valdmeren pindan päl. Joged jokstas Atlantižhe valdmerhe, kaik ned oma kos'kekahad, sen tagut astjad da laivad ei voigoi ujuda edemba mi 300 km mererandpolespäi man südäimehe. Sur' Brokopondo-vezivaradim om man pohjoižpäivnouzmas, letihe sidä varatoitmaha energijal alüminijantegimid.
Ekvatorialine klimat om räk da neps. Relätivine nepsuz om 80..90%, lämuz — +26 C° ± 2..5 C° kaiken voden aigan.
Londuseližed pävarad oma boksitad, kivivoi, kuld, mec; toižed varad oma kala da kaolin.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (), hän-žo om ohjastusen pämeheks. Parlamentan ühtnijoiden kaks' koumandest valitas händast videks vodeks, toižiden strokuiden lugu om röunatoi. Dezi Bauterse radoi prezidentaks vn 2010 elokuspäi vn 2020 heinkuhusai, ende hän oli nece man diktatoran pit'kan aigan. Parlamentan ühtnijad valitas varaprezidentad mugažo videks vodeks, no äniden polel. Ministrištos om 16 ministrad.
Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim () 51 deputataspäi, rahvaz valičeb sen ühtnijoid videks vodeks. Surinaman järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2020 25. päiväl semendkud, valitihe parlamentan ühtnijoid. Nügüdläine prezident om Čan Santohi, hän om valitud akklamacijal al'ternativižetomil valičendoil vn 2020 13. päiväl heinkud, radab prezidentaks heinkun 16. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Surinaman administrativiž-territorialine jagand."
Surinam jagase 10 ümbrikoks (), ned alajagasoiš 62 "eländtahoze" (alam.: "ressort").
Eläjad.
Surinamas elädas surinamalaižed. Valdkundan ristitišt oli 541 638 eläjad vl 2012. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Ristituiden enamba ühesad kümnendest eläb man pohjoižes, läz atlantišt mererandpol't.
Augotižlibundan mödhe (2012): indijalaižed — 27,4%, afrikalaižed — 21,7%, kreolad (evropalaiž-afrikalaižed) — 15,7%, javalaižed — 13,7%, segoitadud augotižlibundanke — 13,4%, toiženke augotižlibundanke — 7,6%, augotižlibundan ozutandata — 0,5%.
Uskondan mödhe (2012): protestantad — 23,6%, induistad — 22,3%, riman katolikad — 21,6%, islamanuskojad — 13,8%, toižed hristanuskojad — 3,2%, vinti-uskondan polenpidajad — 1,8%, Jehovan tundištajad — 1,2%, toižed uskojad — 1,7%, religijatomad — 7,5%, märhapanendata — 3,3%.
Surinaman toižed järedad lidnad (enamba 10 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Lelidorp, Uz' Nikkeri. Kaks' eläjad koumespäi oma lidnalaižed (2020).
Ižanduz.
Surinaman päeksport om alüminii, kivivoi, kuld, pu, kala, ris, bananad.


Jemen.
Jemen ("al' Jaman"), täuz' oficialine form — Jemenan Tazovaldkund ("al' Džumhurija al' Jamanija"), om valdkund Suvipäivlaskmpol'žes Azijas, Arabijan pol'saren suves. Sen pälidn da kaikiš järedamb lidn om Sanaa.
Istorii.
Pohjoine Jemen sai ripmatomut Ottomanan imperijan čihodamižen jäl'ghe vl 1918. Suvine Jemen oli Suren Britanijan protektorataks vspäi 1839, kändihe ripmatomaks valdkundaks vl 1967. Kaks' valdkundad kanttihe vihad toine toižen päle, no ühtištuihe vl 1990. Vl 2011 valdkund ühtni «arabine keväz'»-revolücijha. Vspäi 2015 rahvahanikoiden soda jätkustub Jemenas.
Valdkundan Konstitucii om vahvištadud vn 1991 referenduman jäl'ghe, se om väges vn 2001 vajehtusidenke. Vaumitihe Konstitucijan ut variantad vn 2015 vilukule, no valdkundan poled ei ületagoi erižmel'žusid federalizacijan polhe.
Geografijan andmused.
Jemen om mavaldkundröunoiš Saudan Arabijanke (röunan piduz — 1458 km) pohjoižes, Omananke päivnouzmas (288 km). Ühthine röun kuivmadme — 1746 km. Ühthine randanpird om 1906 km. Jemenan päivlaskmaižed randad lainištab Rusked meri, i suvirandad — Indižen valdmeren Arabijan meri da Adenan laht.
Jemenan kontinentaline pala sijadase Azijas. Sokotr-sar' seižub Afrikan šel'fal, läz tuhaižes kilometras Adenaspäi päivnouzmha, sikš Jemenal afrikaine pala om olmas.
Valdkundan da kaiken Arabijan pol'saren kaikiš korktemb čokkoim om Džabal' En Nabi Šuaib-mägi, 3667 metrad valdmeren pindan päl. Se sijadase läz Sanaa-pälidnad, päivlaskmpolehe sišpäi. Saum vezid om nol'.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, toižed varad — kala, mramor, kivihil', kuld, nikel', vas'k, hahktin.
Tobmuz.
Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund dominirujanke partijanke. Valdkundan pämez' om prezident, rahvaz valičeb händast seičemeks vodeks. Prezident paneb päministrad radsijha. Parlament i ohjastuz vahvištadas käskusid.
Kaks'kodine parlament radoi valdkundas ende. Üläkodi — Nevondkund ("Šūrā") 111 pandud radsijha nevojanke. Alakodin — Ezitajiden Kodin ("Madžlis Al'-Nuvab") 301 ühtnijan jäl'gmäižed valičendad oliba vn 2003 27. päiväl sulakud kaikel rahvahal kudeks vodeks, sid' hätkestadihe valičendoid vahvištamha ut konstitucijad. Alakodi om pästtud radmaspäi vn 2015 uhokus sodakukerdusen rezul'tataks. Politine Ülänevondkund om sätud pordaigaližikš vl 2015.
Abd-Rabbu Mansur Hadi om valitud kahteks vodeks (sai 99,8% änid, sid' pidetihe strokud vodeks) da radoi prezidentan vs 2012 uhokun 27. päiväspäi, edel sidä oli Jemenan varaprezidentan vll 1994−2011. Vspäi 2015 prezident om pagoiš Rahvahanikoiden sodan Jemenas tagut. Mahdi Al'-Mašat om valdkundan faktine pämez' — Politižen Ülänevondkundan ezimez' vs 2018 sulakun 19. päiväspäi. Majin Abdulmalik Sajid radab päministran vs 2018 redukun 18. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Jemenan administrativiž-territorialine jagand."
Jemen jagase 22 agjaks (muhafazaks, gubernijaks), sidä kesken pälidnaine agj (arab. "Amanat Al Asimah") mülütab Sanaa-pälidnad. Agjad alajagasoiš rajonikš, kaik niid om 333 (arab. "muderiah"), ned — 2210 alarajonikš. Kaikiš penemb administrativine ühtnik om külä, kaik om olmas 38284 küläd (vn 2001 andmused).
Eläjad.
Jemenas elädas jemenlaižed, heiden keskes 99% oma islamanuskojad. Sunnitad ottas kaks' koumandest ristitištos, hö oma Pohjoižen Jemenan enambuses. Šijitad (koumandez) elädas suvipalas da päivnouzmas.
Vl 2012 valdkundan eläjiden lugu oli 24 873 700 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Valdkundan toižed järedad lidnad (enamba 500 tuh. ristituid vl 2005, surembaspäi penembha): Taiz, Hodeid, Aden. Jemenlaižiden 36,6% oma lidnoiden eläjad.
Ižanduz.
Jemenan päeksport om kivivoi, nozoltadud londuseline gaz, kofe, kala, fruktad da maplodud.


Sokrat.
Sokrat (amuižgrekan kelel: Σωκράτης; sünd. vl 470 vai 469 edel meiden erad, Afinad — kol. 399 EME, sigä-žo) oli amuižgrekalaine filosof, Platonan opendai.
Filosof ei jätand sädusid, ei kirjutand ičeze melid, lugi, miše mušt väll'dub sen tagut. Mö tedam hänen elos tarkkohtas openikoiden i čomamahtoližen literaturan sädusišpäi.
Sokratan openduz kärouzi filosofijad ezmäižen kerdan londusen da mail'man kaclendaspäi ristituid kaclendha. Filosofan küzundoiden metod ezimeletab dogmatoiden sanundoiden kritikad i sai «Sokratan nirvištelend»-nimitust.


Peru.
Peru (, kečuaks i aimaraks: "Piruw"), täuz' oficialine form — Perun Tazovaldkund ([reˈpuβlika ðel peˈɾu], [piˈruw ˈmama ˈʎaχta], [piˈruw ˈsuju]), om valdkund Suviamerikan päivlaskmas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Lim.
Istorii.
Inkiden imperii mülüti Perun territorijan edel ispaništ londad vl 1532. Istorižed Maču Pikču da Čokekirao lidnad sijadasoiš valdkundan suves.
Vl 1821 heinkun 28. päiväl Peru tedištoiti ripmatomudes Ispanijaspäi.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli olmas vspäi 1812. Nügüdläine 18nz' lugul Konstitucii om vahvištadud vn 1993 31. päiväl tal'vkud, se om väges äiluguižidenke vajehtusidenke, jäl'gmäine om vn 2018 versii.
Geografijan andmused.
Peru om mavaldkundröunoiš Ekvadoranke (röunan piduz — 1528 km) lodehes, Kolumbijanke pohjoižes (1506 km), Brazilijanke päivnouzmas (2822 km), Bolivijan (1047 km) da Čilinke (169 km) suvipäivnouzmas. Ühthine röun kuivmadme — 7072 km.
Perun päivlaskmaižed randad lainištab Tün' valdmeri. Ühthine randanpird om 3080 km.
Kaid alangišt vedase pidust' randištod. Andad-mäged oma man keskuses. Sur'kulu alangišt levigandeb päivnouzmha niilpäi Amazonk-jogenke da sen ližajogidenke. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Uaskaran-mägenoc, 6768 m. Kaikiš madalamb čokkoim om Bajovar-alang, −34 m.
Londuseližed pävarad oma vas'k, hobed, kuld, mecad, kivivoi, londuseline gaz, kivihil', raudkivend, fosfatad, potaš, gidroenergii.
Politine sistem.
Peru om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (). Rahvaz valičeb händast videks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas ei kerdalaz, no ühten konstitucižen ciklan (kahtiden valičendoiden pordon) jäl'ghe. Prezident om ohjastusen-ki pämez', paneb radsijha päministrad. Päministr om Ministriden nevondkundan pämez' (isp. "Presidente del Consejo de Ministros del Perú").
Parlament om üks'kodine Kongress (). Kaik rahvaz valičeb sen 120 ühtnijad videks vodeks.
Valitas regioniden ohjastusid nelläks vodeks. Seičemekümnevoččiden da vanhembid ristituiden valičendoiktused oma röunatud.
Martin Viskarra om valitud prezidentaks da radab vn 2018 23. päiväspäi keväz'kud. Valter Martos om pandud päministran radsijha vn 2020 6. päiväl elokud.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Perun administrativiž-territorialine jagand."
Peru jagase 25 agjaks (regionaks,) i üks' Liman agj (provincii, ei mülü nimiččehe regionha) om olmas. Regionad alajagasoiš provincijoikš (niid om 195,), ned — rajonikš (, niid om 1840).
Eläjad.
Perus elädas perulaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 30 814 175 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Augotižlibundan mödhe (2017): mestizo (indejalaiž-evropalaižed) — 60,2%, indejalaižed — 25,8%, evropalaižed — 5,9%, afrikalaižed — 3,6%, toiženke augotižlibundanke (sidä kesken kitajalaižed i japonijalaižed) — 1,2%, augotižlibundan ozutandata — 3,3%.
Uskondan mödhe (2017): riman katolikad — 60,0%, evangelistad — 11,1%, toižed hristanuskojad — 3,5%, toižed uskojad — 0,3%, religijatomad — 4,0%, märhapanendata — 21,1%.
Perun toižed järedad lidnad (enamba 500 tuh. ristituid vl 2007 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Arekip, Truhiljo, Čiklajo. Lidnalaižiden pala om 78,3% (2020).
Ižanduz.
Perun päeksport om vas'k, kuld, cink, sobad, ümbriratud kala; toine eksport — kivivoi da sen ümbriradmižen produktad, kofe, kartohk, asparagus.


Aslino Fransua.
Fransua Aslino (; sünd. 14. eloku 1957, Pariž, Francii) om «Rahvahaline Tazovaldkundaline Ühtnend»-partijan (franc. "UPR") ezmäine da nügüdläine prezident. Partijan pämet om Francijan lähtend. Oli vn 2017 Francijan prezidentan valičendoiden kandidatan.


Vil'jandi.
Vil'jandi ([ˈʋilʲˑjɑnʲˑdi], ende "Fellin" saksan kelel) om Estinman lidn valdkundan suvipoles. Se om Vil'jandin makundan administrativine keskuz. Vil'jandi otab kudenden sijan elijoiden lugumäran mödhe Estinaman lidnoiden keskes.
Istorii.
Endevanh eländtaho oli sigä jo 5. voz'sadal edel meiden aiglugendad. Estižele lidnale om pandud augud ei möhemba vikingoiden aigad. "Visitestonia.com"-lehtpolen melen mödhe, ezmäine mainitez neciš tahos om kirjutadud vodel 1154, konz arabialaine Al' Idrisi-mantedai pani toponiman kartale. Nece sana mainiti Vil'jandi-nimed. 12. voz'sadal ezmäine kaikenaigaine eländtaho tegihe ümbri lidnas.
13. voz'sadan augotišes nene tahod oliba anastadud Mekanpidajiden Ordenal. 1224. vodel zavottihe tehta Ordenan lidnust puižiden sauvusiden sijas. Ičeze aigan se oli kaikid vägekahamban Baltjan meren randoil. Sid' 200 voziden aigan saudihe da udistadihe lidnusen äi kerdoid.
Vodel 1283 Rigan arhiepiskop andoi Fellin-eländtahon umbrištole lidnan statusan.
Vil'jandi šingotase sauvondmaterialiden pästandal (pumaterialad), tekstilin tehmižel, metallan ümbriradmižel, sömtegimišton edheotandoil, turizmal i muzikfestivalil.
Geografijan andmused.
Lidn om ümbärtud mecoil, seižub Vil'jandi-järven randal, järv mülüb lidnha täuzin. Vil'jandi sijadase 161 kilometrad suvhe Tallidnaspäi, 81 kilometrad päivlaskmha Tartuspäi da 97 kilometrad päivnouzmha Pärnuspäi. Om Tallidnan raudtejonon lopstancijaks.
Eläjad.
Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 17 473 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 23 080 eläjad vl 1989.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2011): estilaižed — 94,11%, venänikad — 3,71%, ukrainalaižed — 0,73%, suomalaižed — 0,6%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 0,85%.
Ando Kiviberg radoi edeližen lidnan pämehen vll 2013−2017.
Irdkosketused.
*


Marilaine veroline religii.
Marilaine veroline religii () om marin rahvahan pagan uskond, kudamb om sidodud marin mifologijanke.
Monoteizm (islam da ortodoksine hristanuskond) dai susedrahvahiden paganad uskondad tegiba valatoitusen neche religijaha.


Saba Isak.
Isak Mikal Saba (mugažo norvegijan kelel; sünd. vn 1875 kül'mkun 15. päiväl, Nessebü, Norvegii — koli vn 1921 heinkun 1. päiväl, Vardö, Norvegii) oli norvegijalaiž-saamalaine politikanmez', opendai, fol'kloran tedoidai, rahvahiden sarnoiden da pajoiden keradai, kudamb tegi äjan saamelaiziden kul'turan kaičendan täht. Professijan mödhe hän oli školan opendajan.
Saba oli ezmäižen saamelaižen, kudambad valitihe Norvegijan parlamentha.
Tetabut Sabale toi hänen "Sámi soga lávlla"-runo (1906, sana sanha «Saamen sugun pajo»), miččen sanad vodel 1986 oli pandud saamelaižiden rahvahaližhe gimnha.


Sur' Munamägi.
Sur' Munamägi () om mägi (vai kukkaz) Estinman suvipäivnouzmas. Se om kaikiš korktemb londuseline čokkoim Estinmas da Baltižiš valdkundoiš.
Mägen korktuz om 318 metrad meren pindan päl. Munamägi sijadase Estinman Virun makundas, läz Häänj-küläd.
Nügüdläine videnz' lugul ümbrikacundan čuhunduz om saudud raudbetonaspäi kukhanpäl vl 1939. Se om kaičenus hüvin Toižen mail'man sodan aigan. Čuhundusen korktuz sase 29 metrhasai vn 1969 rekonstrukcijan jäl'ghe. Ümbrikacundan raduis om 50 km čuhundusen pälpäi, se sijadase 346,7 m ü.m.t. korktusel.


Kostarik.
Kostarik vai Kosta Rika (, sana sanha znamoičeb «elokaz rand»), täuz' oficialine form — Kostarikan Tazovaldkund ([re̞ˈpuβ̞lika ð̞e̞ ˈko̞sta ˈrika]), om valdkund Keskuzamerikan suves. Pälidn da kaikiš suremb lidn om San Hose.
Istorii.
Vn 1821 15. päiväl sügüz'kud Kostarik tedištoiti ripmatomudes Ispanijaspäi.
Igähižed eläjad — uetaralaižed — kadoiba täuzin Konkistan jäl'ghe.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli olmas vspäi 1821. Nügüdläine 12nz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 1949 kül'mkun 7. päiväl, se om väges äiluguižidenke vajehtusidenke, jäl'gmäižed kohendused oliba vl 2015.
Geografijan andmused.
Kostarik om mavaldkundröunoiš Nikaraguanke (röunan piduz — 309 km) pohjoižes da Panamanke suvipäivnouzmas (330 km). Ühthine röun kuivmadme — 639 km. Kostarikan Kokos-sar' sijadase 550 km suvipäivlaskmpolehe Tünen valdmeren randištolpäi, sigä om meriröun Ekvadoranke suvipoles.
Kostarikan suvipäivlaskmaižed randad lainištab Tün' valdmeri (randanpird — 1016 km), i pohjoižpäivnouzmaižed randad — Atlantižen valdmeren Kariban meri (212 km). Ühthine randanpird om 1228 km.
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Čirripo-mägenoc, 3820 m ü.m.t.
Londuseližed pävarad oma mecad (territorijan kaks' koumandest), kuld, rik, gidroenergii. Kaik om 74 kel'dtahod valdkundas (kacmata surhe ravhahantihedushe), ned ottas Kostarikan territorijan läz nelländest.
Tobmuz.
Kostarik om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (), rahvaz valičeb händast nelläks vodeks. Prezident paneb radsijha päministrad, no hänen valdatused oma röunatud enamba kaikid toižid latinižamerikaižid prezidentid. Ozutesikš, prezident ei voi panda kel'dod käskushe büdžetan pol'he.
Parlament om üks'kodine Käskusenandai Suim (), rahvaz valičeb sen 57 ühtnijad mugažo nelläks vodeks. Valdkundas eile käskusenandajid suimid municipalitetoiš.
Voziden 1948−1949 Rahvanikoiden sodan jäl'ghe Kostarikal eile ičeze armijad (iče kel'dihe), vaiše policii radab.
Kostarikan päjärgvaličendad oliba vn 2018 kahtel tural, 4. uhokud i 1. sulakud, valitihe prezidentad i parlamentan ühtnijoid. Karlos Al'varado Kesada om valitud kahtes turas (sai 60,59%) da radab prezidentan vs 2018 semendkun 8. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Kostarikan administrativiž-territorialine jagand."
Kostarik jagase seičemeks provincijaks (). Provincijad alajagasoiš kantonoikš (niid om 81, isp. "cantón"), ned — rajonikš (isp. "distrito", vl 2011 niid oli 464).
Eläjad.
Kostarikas elädas kostarikalaižed. Vl 2013 valdkundan ristitišt oli 4 713 168 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Augotižlibundan mödhe (2011): evropalaižed i mestizo — 83,6%, mulatad — 6,7%, sijaližed indejalaižed — 2,4%, afrikalaižed — 1,1%, toiženke augotižlibundanke — 1,1%, ozutandata — 2,9%, märhapanendata — 2,2%.
Uskondan mödhe (2016): riman katolikad — 71,8%, evangelistad i vižkümnenden päivän jumalankodikundan uskojad — 12,3%, toižed protestantad — 2,6%, Jehovan tundištajad — 0,5%, toižed uskojad — 2,4%, uskondata — 10,4%.
Toižed järedad lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Kartago, Pavas, Limon, Hatil'jo. Lidnalaižiden pala om 80,8% (2020).
Ižanduz.
Kostarikan päeksport om mikroprocessorad, medicinmašiništ, kofe, sahar, meren sömproduktad, bananad, din'ad, ananasad, dekorativižed kazmused.


Kül'bet'.
Kül'bet' om kalutadud sauvuz vai honuz pezmaha ristituid ühtenaikčen veden da löunun (lölün) painegenke (Venämas da Suomenmas) vai vedenke da hulan il'manke (Turkanmas da Amuižes Rimas). Mugažo kül'bet' kävutase sobid pezmaha da kazmusid kuimaha. Kül'bet' om pühä sija.
Kül'bet' lämptäs vaiše mustaks (nece om "must kül'bet' ") vai vaiše vauktaks ("vauged kül'bet).
Kül'betin rahkoid oma "kül'bet'ižandeine" da "kül'bet'emägeine".
Kül'betin sauvomine.
Kül'betin strub tehtas kuzišpäi vai pedajišpäi, erašti struban üläh tehtas haboišpäi, sikš miše habasižed parded lahotas alahan teravašti lujas nepsudespäi. Lepaspäi ei tegkoi, sikš miše om jüged löuta sättujid parzid.
Strub samaltas hüvin pandes sijha. Muga kül'bet' püžuškandeb lämän pit'kha.
Vepsän küliš kül'betin alusenkived pandas laptha läz jogen randad, miše oliži lähemba kantta pehmdad vet da huhtoida sobid. Mugažo kül'bet' sijatas laptha pertin ukkaspäi.
Ozoitesed.
Must härgaine om lujas joll'akaz, hot' äjak vet anda, ka kaiken job (küuduk).


Kartohk.
Kartohk vai Kartofin vai Mugulantoi paslön () om äivoččiden mugulakahiden heinäsižiden kazmusiden erik. Se mülüb Paslönanvuiččed-sugukundan Paslön-heimho. Kartohkan mugulad oma znamasine sömprodukt. Sen erineden, zelemunad (kartohkan morijad plodud) mülütadas solanin-glikoalkaloid. Kartohkan muguloil mugoine ičend om, miše ned vihötadas päivänvauktas da lämoiš. Kaks' azjad — vihand muju vai karged magu — oma morimen olendan olmas tundused muguloiš, niiden kävutand sömhä vedab ristituid da živatoid morindha natodeližikš.
Etimologii.
Vl 1596 Kaspar Baugin pani kartohkan nügüdläižen tedonimen ičeze «"Theatri botanici"»-tedotös. Möhemba Karl Linnei kävuti necen nimen ičeze «"Species Plantarum"»-tedotös (1753).
Ümbrikirjutand.
Kartohk om heinäsine kazmuz, se oleskeleb enamba 1 metrad kazvol.
Seikh om but'kesine da tahkosine. Seikhen manalaine pala pästab pit'kid vezoid — stolonid 15..20 sm pitte, erasil sortuil 40..50 sm pitte.
Kartohkan lehtez om muzavihandan mujun, keskustoikaz paratomiž-höunehvuitte alajagusidenke. Se kogoneb agjahižes palaspäi, laptpaloiden severziš-se paroišpäi (3..7) vastaten, mugažo paluzišpäi niiden keskes. Agjahine pala om paratoi. Toižed oma parakahad palad, nimitadas niid järgendusen mödhe — ezmäine par, kahtenz' par i m.e. (lugedas agjahižen palan augotaden). Palad da paluded išttas penil värtmuzil, pened värtmuded išttas pävärtmudel, kudamban alapala vajehtub vardeks.
Änikod oleskeldas vauktoikš, ruskedvauvhikš da sinivauvhikš. Ned kazdas kändaz-änikusen seikhen ladval. Änikon mallüt da vencut oma vižpalaižed.
Stolonad — manaluižed vezad — kazdas idülehtesiden kaimloišpäi seikhen manaluižes palas. Stolonad sangištudas ičeze agjoiš, ka muga uded mugulad zavottäs-ki, ned oma toiženlaižed vezad. Muguloiden kaik südäin kogoneb täuttud trahmalal tahkosižiš stajišpäi, a kored — hoikan šoidun tüpüzkudehespäi (fellogenaspäi). Mugulad ehttäs elokul-sügüz'kul.
Kazmusen plod om äisemnikaz muzavihand morii marj 2 sm diametran.
Kartohkan vihandad vegetativižed palad mülüdas solanin-alkaloidad. Nece solanin kaičeb kazmusid bakterialižes vigastusespäi da gavedid vaste. Vihoštadud kartohkmugulad oma paganad.
Levigandusen istorii.
Kartohkan kodima om Suviamerik, sigä om voimuz löuta konduseližid kartohkoid ühtei. Kartohkan kul'tivacii (ezmäižikš londuseližiden kazmusiden ekspluatacii) zavodihe läz 9..7 tuhad vozid tagaz nügüdläižen Bolivijan territorijal. Indejalaižed kävutiba sömhä da jumaloičiba sidä, hengestadud olijaks lugeten.
Vl 1551 Sjesa de Leon satoi kartohkad ezmäižen kerdan Evropha (Ispanijha), Peruspäi pörduden. Kartohkan kävutand sömhä Evropas todestadas ezmäižen kerdan mugažo Ispanijas: vl 1573 sidä znamoitihe osttud Iisusan Veren-läžundkodin täht (Seviljas) keitmižiden keskes. Edesižel aigal maižanduzkul'turan leviganzihe Evropan madme. Ezmäi evropalaižed ottihe kartohkad morijaks dekorativižeks kazmuseks.
Francine Antuan Ogüst Parmantje-agronom (1737−1813) ozuti lopuks, miše kartohk om hüvämaguine da küllästai kazmuz. Hänen edheandmižen jäl'ghe kartohkan päzumine zavodihe Francijan provincijoihe, i sid' toižiden valdkundoiden maihe. Konz Parmantje oli elänu völ, kartohkan leviganduz vägesti sömännäl'gan da cingan francijalaižil.
Kartohkan satusetomuz vei massnäl'gha Irlandijas 19. voz'sadan keskes. Patogenine "Phytophtora infestans"-bakterii tegihe sen azjan ühteks süišpäi, se kucui fitoftorozan. Kümnevoz'ne näl'g lujeni sijaližiden ristituiden emigracijad Pohjoižamerikha.
Kartohkan päzund Venämaha om sidoiš Petr I-carihe. 17. voz'sadan lopus hän oigenzi pälidnha muguloiden havadon Alamaišpäi oigendamha edesižes gubernijoidme kazvatamha. Kaiken 18. voz'sadan aigan anttihe kartohkad laudale aristokratijan pertiš päazjas, sil-žo aigal manmehed ei olend otnus kartohkoid kävutamha, sikš miše morihe niiden ploduil paksus. Valdkundmehed levitaškanzihe maksutomid instrukcijoid, kitihe manmehid kaikenvuiččikš, i Nikolai I-carin aigan kartohkoid kazvatihe äjil sijil jo. 19. da 20. voz'sadoiden röunal Venäman kartohkmad ottihe 1,5 mln gektarid, i nece maplod lugetihe «toižeks leibäks», ühteks päižiš söndtavaroišpäi.
Meiden päivil kul'tiviruidas kartohkoid venol vönel kaiked mašurudme. Kartohkan mugulad oma Pohjoižen mapoliškon rahvahiden znamasine sömän racionon pala. Nened mad kazvatadas kaikiš surembid kartohkan satusid (2011, surembaspäi penembha): Kitai, Indii, Venäma, Ukrain, AÜV, Saksanma, Pol'šanma, Bangladeš, Francii da Vaugedvenäma. Vl 1995 kazvatihe kartohkoid ezmäižikš maploduiden keskes kosmosan arvoimižil.
Himine mülünd.
Muguloiden himine mülünd rippub sortuspäi, kazvatusen arvoimižišpäi (klimat, sä, mahusen tip, heretused, agrotehnik), küpsudespäi, varadusen arvoimižiš da strokušpäi.
Keskmäižes kartohkas oma (%): vezi 75%; trahmal 18,2; azotakhad substancijad (toreh vaiktuš) 2; saharad 1,5; kuidsubstancijad 1; razvad 0,1; titruidud muiktused 0,2; fenolakahad substancijad 0,1; pektinad 0,6; toižed organižed ühtnendad (nukleinmuiktused, glikoalkaloidad, gemicellülozad) 1,6; mineralad 1,1.
Kartohkan sortud erinedas kuividen substancijoiden südäiolendan mödhe: korged (enamba 25%), keskmäine (22−25%) da madal (penemba 22%). Neniden substancijoiden keskes trahmal otab 70..80%. Se sijadase stajiš šoiduikahiden muruiden olendas 20..40 mkm surtte. Möhänehtijoiš sortuiš trahmalad om enamba.
Muguloiš mülüdas vitaminoid (mg/100 g): C 12; B1 0,11; B2 0,66; B6 0,22; PP 0,57; K da karotinoidad.
Tuhkan mülü mugulas om läz 1%, sidä kesken (mg%): K2O — läz 600, P — 60, Mg — 23, Ca — 10. Mugulan mineraližed substancijad levigatas erazvuiččikš: kaikiš enamb niid kores, om enamba ezipalas mi mugulan aluses. Mineraližed elementad oma muglsolikš, nened oma hüväsegojad, pid'oiteldas veren mugltazoolendad.
Kartohkan 300 grammiden kävutand sömhä tob ristitun elimile, päiveznormha rindataden: enamba 10% energijad, läz täuzin C-vitaminad, kalijan normad — läz pol't, 10% fosforad, 15% raudad da 3% kal'cijad.
Kazvatuz da biologižed eriližused.
Kartohkad äikerdoitas vegetativižikš — kesksuruden muguloil vai muguloiden paloil, i selekcijan täht — semnil-ki. Muguloid ištutadas maha 5..10 sm süvüdele.
Muguloiden urbiden idändan maha process zavodiše +5..+8 C° lämudel, sen ühtes lämuden optimum om +15..+20 Cel'sijan gradusan röunoiš. Miše fotosintez oliži i kazmusen seikhed, lehtesed kazvaižiba da änikoičižiba, pidab +16..+22 gradusad lämäd. Mugulad sätas tobman palan öl +10..+13 C° il'mtemperaturan aigan. Korged lämuz (öl — läz +20 C° da sen enamba) kucub lämuzdegeneracijad (järgpol'vel linneb lujas pen' produktivižuz). Halad −2 C° surtte vigastadas orahaižid da norid kazmusid.
Kazmuz job veden kaikiš surembad verdad ičeze änikoičemižhe da muguloiden sädamižhe. Veden liig tob pahut kartohkale.
Natin da muguloiden formiruimižhe mänetase äi sötaisubstancijoid. Ku satuz om 200..250 centnerad gektaralpäi, ka kazmused ottas necen gektaran mahusespäi 100−175 kg azotad, 40−50 kg fosforad da 140−230 kg kalijad.
Parahim mahuz kartohkan kazvatusen täht — maturbiž, hahk mecmahuz, mustma, kuivatoittud turbazso; mehanižen tundusen mödhe — savekaz čuruma, kebn da keskmäine savik. Tarbiž valita rohlad mahust, sikš miše kingitadud mahuz sündub pun'kuižid da formatomid muguloid.
Kaliisolad oma parahim heretuz, sid' lujauh, sambutadud mouc, here. Azotheretusiden liigad mas ei sa, sikš miše ned lähttas kartohkbarbihe, sil-žo aigal sädase vähän muguloid.
Ištutandan keskmäine tiheduz om 5 kazmust 1 nellikmetral. Sömmugulan mass om läz 50..150 grammad.
Piidab ištutada kartohkoid ei edemba 2..3 satusid kazvatadud tarhal sortukahiš semenmuguloišpäi korktaha satushe näht. Kazvatuses tariž ičeze aigal küt'ktä da vagota rivid.
Läz 5 tuhad kartohksortuid om olmas mail'mas. Sortuiden erinijad harakteristikad: küpsuden strok, satusenmär, läžundanvastaižuz, kävutand (sömhä, tehnižed, sötmižemha, universaližed).
Küpsuden strokun mödhe (küpsuden zavodind): üläaigaližed (34−36 päiväd), aigaližed (40−50), keskaigaližed (50−65), keskmäižed (65−80), möhäižed (80−100 päiväd). Küpsuden täuz' strok sase 15-20 päiväd ližaten. Kaikiš suremb satusenmär om vegetacijan lopus. Kazvatusen minimaližel strokul kartohk tob läz pol't voimusišt satust, sen tagut kartohk mäneb kazvatamha eskai Edahaižes Pohjoižmas, hot' vegetacijan pord sigä om penemb 60 päivid vodes. Venäman venon klimatan zonal om voimuz kazvatada kaks' satust vodes, vaiše pidab valita sortuid oikti.
Ümbriradmine toižihe produktoihe.
Kartohk mülütab limonmuiktust enamba toižid muiktusid. Muguloiden ümbriradmižen trahmalaks aigan, trahmalan 1 tonnale sadas ližaks 1 kg da enamba limonmuiktust.
Tehtud kartohkaspäi vodk om populärine Islandijas nügüd'aigan.
Sömhä.
Keittas kartohkoid koritesen jäl'ghe vai edel sidä. Slokosttüd kartohkad kores kaitas kaik tarbhaižid substancijoid. Keitandan aigan ei sa valada lujas äi vet, sikš miše vitaminoiden tobj pala lähteb vedhe. Sen-žo tagut ei sa piidada kartohkoid vedes edel keitandad pit'kan aigan.
Muguloid mugažo vaumitas hilil, hauttas, räkištadas fritüral (frikartohk) da necita (räkištadud kartohk).
Ottas kävutamižhe kartohkoid slokostmähä kebnoid da koverikahid blüdid: kartohksalat, kartohktučkuižed, kartohkmunarič, keitosed, surustused čipsoiden karččeks, paštatesed (kartohkplotuškad, kartohkleib, avol'jaižed pirgad).
Kürziden ühtes receptišpäi kartohkjauh kävutadas järgeližen jauhon sijas.
Zelläks.
Muguloiden verez südäivezi da kartohktrahmal kävutadas ümbrivalatajaks da palatusenvastaižeks abutuseks südäikohtun da soliden läžundoiden aigan: südäikohtun südäisatatez, kahtentoštkümnen sor'men solen südäisatatez, mugažo gastrit südäikohtveden lujetud muiktusenmäranke. Hengenpoltandan aigan om tarbhaižeks söda üht čapeltud henošti kartohkad.
Sadud kartohkaspäi trahmal om päsubstancii putkotusiden vaumičemha, sidä kävutadas täudimeks zell'tuhkoiš da tabletuziš.
Rahvahanmedicin kävutab törkitud veresid kartohkoid nahkan vigastusen aigan (oz., egzem). Hulad keittud törkitud mugulad kävutadas hengaiduzteid da tävun läžundoid vaste, tarbiž henktä vaiše keittud hulan kartohkan puruil.
Kosmetikaks.
Kartohkad kävutadas avaros kodikosmetikha, sišpäi tehtas sötaimaskid nahkan täht (modole da käzile).


Beliz.
Beliz ([bɛˈliːz]) om valdkund Keskuzamerikas, Kariban meren randištol. Edel 1973 vot nimitihe Belizad Britanijan Gonduras:aks. Sen pälidn om Bel'mopan.
Istorii.
Vn 1981 sügüz'kun 21. päiväl Beliz tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Vahvištihe Belizan Konstitucijad sil-žo päiväl, sid' vajehtihe sidä vähäižel, jäl'gmäižen kerdan — vl 2010.
Geografijan andmused.
Beliz om röunoiš Gvatemalanke päivlaskmas (röunan piduz — 266 km) da Meksikanke pohjoižes (250 km). Ühthine röunoiden piduz om 516 km. Bar'jerrif vedase 30 kilometras randištolpäi pidust' sidä 322 km pitte (kahtenz' surtte mail'mas), i edemba merhe om severz'-se järedoid sarid.
Belizan päivnouzmaižed randad lainištab Atlantižen valdmeren Kariban meri. Randanpird om 386 km (sarita da rifita).
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Doilz Delait-mägenoc (sana sanha «Doilan sur' ihastuz») Maija-mägiš, 1124 m kortte valdmeren pindan päl. Znamasižed joged oma Beliz i Rio Ondo.
Klimat om tropine passatine. Pohjoižpäivnouzmaine passat tob äi sadegid, niiden mülünd sureneb man pohjoižespäi (1300 mm vodes) suvhe (3500 mm). Vihmoiden sezon vedase semendkuspäi heinkuhusai. Lämuden keskmäine norm om +26 C°.
Londuseližed pävarad oma kivivoi da mecad.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine monarhii. Valdkundan pämez' om Suren Britanijan Elizavet Toine-kunigaznaine, hän kandab «Belizan kunigaznaine»-arvnimen. Hänen ezitai om sijaline pämez', radnikuz nimitase jenaral-gubernatoraks, vn 1993 kül'mkuspäi — Kolvill Jang. Päministr () om vägestunuden partijan lider valičendoiden satusiden mödhe, ned oleskeldas kerdan vides vodes.
Belizan parlament, Nacionaline Suim (angl. "National Assembly"), om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (angl. "Senate"), se mülütab 13 ühtnijad, pandas heid jenaral-gubernatoral videks vodeks kundusen da partijoiden nevondan mödhe. Alakodi om Ezitajiden Kodi (angl. "House of Representatives"), heid om 31 ristitud, kaik rahvaz valičeb alakodin ühtnijoid videks vodeks.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 4. päiväl kül'mkud. Din Barrou radab päministran vs 2008 uhokun 8. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Belizan administrativiž-territorialine jagand."
Beliz jagase kudeks ümbrikoks (), ned alajagasoiš 31 valičemižümbrikoks (angl. "constituency").
Eläjad.
Belizas elädas belizalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 340 844 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Augotižlibundan mödhe (2010, erased andoiba enamba mi üks' vastuz): mestizo — 52,9%, kreolad — 25,9%, maja-indejalaižed — 11,3%, garifuna — 6,1%, indijalaižed — 3,9%, mennonitad — 3,6%, vaugedverižed — 1,2%, azijalaižed — 1,0%, toiženke augotižlibundanke — 1,2%, märhapanendata — 0,3%.
Kelenmahtod (2010): anglijan kel' — 62,9%, ispanijan kel' — 56,6%, kreolan pagin — 44,6%, majan kel' — 10,5%, saksan kel' — 3,2%, garifunan kel' — 2,9%, toižed keled — 1,8%, märhapanendata — 0,3%, lamanad — 0,2%.
Uskondan mödhe (2010): riman katolikad — 40,1%, protestantad — 31,5%, Jehovan tundištajad — 1,7%, other — 10,5% (sidä kesken bahai-uskondan polenpidajad, buddistad, induistad, mormonad, islamanuskojad, rastafarilaižed, Päzutandan armii), märhapanendata — 0,7%, religijatomad — 15,5%.
Belizan kaikiš surembad lidnad (enamba 15 tuh. ristituid vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Beliz, San Ignasio. Lidnalaižiden pala om 46% (2020).
Ižanduz.
Belizan päeksport om kivivoi, bananad, fruktsüdäiveded, rogosine sahar; toine eksport — sobad, kala, pumaterialad.


Zimbabve.
Zimbabve, täuz' oficialine form — Zimbabven Tazovaldkund ([zɪmˈbɑːbweɪ]), om mererandatoi valdkund Afrikan suvipalas, Viktorii-vezilanktendan, Zambezi- da Limpopo-jogiden keskes. Edel 1980 vot Zimbabven nimi oli Suvirodezii. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Harare.
Etimologii.
Valdkundan nimituz ozutab jäl'ghetuleskelendad ezmäiženke valdkundanke necil territorijal — Monomotap-imperijan Sur' Zimbabve-pälidnan nimenke.
Istorii.
Vn 1965 11. päiväl kül'mkud Zimbabve tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi.
Jäl'gmäine nellänz' lugul Konstitucii om vahvištadud kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe vn 2013 keväz'kul, sen udištamine tegihe vl 2017.
Geografijan andmused.
Zimbabve om mavaldkundröunoiš Zambijanke pohjoižes (röunan piduz — 797 km), Mozambikanke päivnouzmas (1231 km), Suviafrikan Tazovaldkundanke suves (225 km) i Botsvananke päivlaskmas (813 km); röunatab Namibijanke ičeze kaikiš päivlaskmaižes ühtes čokkoimes. Ühthine röunoiden piduz om 3066 km. Zimbabve om mererandatoi valdkund.
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Unjangani-mägi, 2592 m valdmeren pindan päl.
Zimbabven klimat om subekvatorialine pohjoižes da tropine suves. Vodes koume sezonad oleskeldas: läm' neps keza (kül'mkuspäi keväz'kuhesai, +21..+27 C°), vilukoz kuiv tal'v (sulaku-kezaku, +13..+17 C°, halad oleskeldas mägil) da räk kuiv keväz' (eloku-reduku, +30..+40 C°). Paneb sadegid 400 millimetraspäi vodes suvitazangištol 2000 millimetrhasai päivnouzmaižil mägil.
Londuseližed pävarad oma platin da hrom (3nz' sija mail'mas), kuld, raudkivend, vas'k, nikel', boksitad, diamantad, rubinad, izumrudad.
Tobmuz.
Zimbabve om prezidentine tazovaldkund dominirujanke partijanke. Valdkundan pämez' om prezident (šonan kel': "Mutungamiri weZimbabwe",). Kaik rahvaz valičeb händast kudeks vodeks, toižiden strokuiden lugu om röunatoi. Päministran radnikust eile olmas.
Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat () 80 ühtnijanke, heišpäi kaik rahvaz valičeb 60 ühtnijad, kundaližed organizacijad i vähembused — 20. Alakodi om Suiman Kodi (angl. "House of Assembly"). Se mülütab 270 deputatad-ühtnijad, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.
Prezidentan i parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2018 30. päiväl heinkud. Vozil 1987−2017 Robert Mugabe oli prezidentaks. Vn 2017 15.-21. päivil kül'mkud sodakukerduz tegihe, dominirui partii pani Emmerson Mnangagvad udeks prezidentaks, sai pävaličendoil 50,67%.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Zimbabven administrativiž-territorialine jagand."
Zimbabven Tazovaldkund jagase 8 agjaks (provincijaks) da kahteks lidnaks agjan statusanke, Harare i Bulavajo. Agjad alajagasoiš 59 ümbrikho, ned — 1200 municipalitetha.
Eläjad.
Zimbabves elädas zimbabvelaižed. Vl 2012 valdkundan ristitišt oli 12 973 808 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe (2015): protestantad — 74,8%, riman katolikad — 7,3%, toižed hristanuskojad — 5,3%, rahvahaližed uskondad — 1,5%, islamanuskojad — 0,5%, toižed uskojad — 0,1%, religijatomad — 10,5%.
Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vn 2012 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Bulavajo, Čitungviz, Mutare, Epvort, Gveru, Kvekve.
Ižanduz.
Zimbabven päeksport om tabak (3nz' sija mail'mas), raudühthesuladused, puvill, nikel', kuld, ünäižed (ümbriradmižeta) diamantad.


Trinidad da Tobago.
Trinidad da Tobago ([ˈtrɪnɪdæd ... təˈbeɪɡoʊ]), täuz' oficialine nimituz — Trinidadan da Tobagon Tazovaldkund (), om sar'hine valdkund Keskuzamerikas, Kariban meren suves, läz Venesuelan mererandištod. Pälidn om Port of Spein.
Istorii.
Vn 1962 elokun 31. päiväl Trinidad da Tobago tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli väges vspäi 1962. Nügüdläine kahtenz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 1976, se om olmas äiluguižidenke vajehtusidenke, vn 2007 versii om väges.
Geografijan andmused.
Trinidadan da Tobagon topografine kart.
Trinidad da Tobago sijadase 11 km pohjoižhe Venesuelan randaspäi da 130 km suvhe Grenadinoišpäi. Kaks' merisal'med om Trinidad-saren da Venesuelan keskes: Boka del' Serpiente da Boka del' Dragon. Trinidad- i Tobago-sariden keskes om 30 km.
Valdkundan randad lainištab Atlantižen valdmeren Kariban meri. Randanpird om 362 km.
Trinidad-sar' otab valdkundan territorijan 93%. Molembiden järedoiden sariden mägisel'gad jätkatas Venesuelan mägisel'gid. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Aripo-mägi, 940 m kortte valdmeren pindan päl. Sarel jokstas äi ojid da penid jogid.
Londuseližed pävarad oma londuseline gaz, kivivoi da asfal't.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (). Valičijoiden Kollegii parlamentan Kodiden kaikiš ühtnijoišpäi valičeb händast kerdan vides vodes. Ei sa olda prezidentaks enamba kaht strokud jäl'geten. Päministr (angl. "Prime Minister") om valdkundan pämez' faktižešti, hän om vägestunuden partijan lider valičendoiden satusiden mödhe, ned oleskeldas kerdan vides vodes.
Trinidadan da Tobagon parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (), se mülütab 31 ühtnijad (päministran nevondan mödhe — 16 kandidatad, oppozicijaspäi — 6, da ripmatomad kundusen sarakoišpäi — 9), pandas radnikusele prezidentan käsköl. Alakodi om Ezitajiden Kodi (angl. "House of Representatives"), heid om 41 ristitud, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Kaik 15 deputatad ratas Tobagon Suimas.
Käskuzkundaližen tobmuden pä om Arbitražkäskuzkund. Prezident paneb sen päsudijad radsijha.
Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 7. päiväl sügüz'kud. Pola-Mei Ujiks radab prezidentan vs 2018 keväz'kun 19. päiväspäi. Kit Rouli om päimistr vs 2015 sügüz'kun 9. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Trinidadan da Tobagon administrativiž-territorialine jagand."
Trinidad da Tobago jagase Trinidad-saren 14 municipalitetaks (angl. "corporation"), sidä kesken 5 lidn- da 9 agjmunicipalitetad, i Tobago-sar' ičeohjandusenke.
Eläjad.
Trinidadas da Tobagos elädas tribagolaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 1 223 916 eläjad, se oli kaikiš suremb. Ristitišt poleneb emigracijan tagut.
Augotižlibundan mödhe (2011): indijalaižed — 35,4%, afrikalaižed — 34,2%, toižed segoitadud augotižlibundanke — 15,3%, segoitadud afrikalaižed indijalaižidenke — 7,7%, toiženke augotižlibundanke — 1,2%, märhapanendata — 6,2%.
Uskondan mödhe (2011): protestantad — 32,1%, riman katolikad — 21,6%, induistad — 18,2%, islamanuskojad — 5,0%, Jehovan tundištajad — 1,5%, toižed uskojad — 8,4%, religijatomad — 2,2%, märhapanendata — 11,0%.
Trinidadan da Tobagon kaikiš surembad lidnad (enamba 30 tuh. ristituid vn 2000 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Čaguanas, San Fernando, Port of Spein (pälidn), Arim. Lidnalaižiden pala om 53,2% (2020).
Ižanduz.
Trinidadan da Tobagon päeksport om nozoltadud londuseline gaz (6nz' sija mail'mas), kivivoi, londuseline asfal't; toine eksport om raud, sahar, kokosad.


Madagaskar.
Madagaskaran Tazovaldkund (malagasikš: "Repoblikan'i Madagasikara" [republiˈkʲan madaɡasˈkʲarə̥], francijaks: "République de Madagascar"), om sar'hihe valdkund läz Afrikan päivnouzmašt randištod, Indižes valdmeres. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Antananarivu.
Istorii.
Vn 1960 26. päiväl kezakud Madagaskar tedištoiti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.
Valdkundan ezmäine Konstitucii (,) oli olmas vspäi 1959. Jäl'gmäine kudenz' lugul Konstitucii om vahvištadud vn 2010 22. päiväl kül'mkud kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe.
Geografijan andmused.
Madagaskar sijadase Madagaskar-sarel (4nz' surtte mail'mas), nece sar' om 1600 km pitte da 600 km levette. Sen ühtes läz om severz'-se penid sarid.
Mozambik levigandeb päivlaskmha Madagaskaraspäi Mozambikan sal'men kal't (419 km). Komoran Sared oma lodeheze Madagaskaraspäi, Mavrikii i francine Reün'jon — pohjoižpäivnouzmpoles sišpäi. Madagaskaran randad lainištab Indine valdmeri. Merirandan piduz om 4828 km.
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om sambnu Marumukutru-vulkan Caratanan-mägimassivas saren pohjoižpoles, 2876 m valdmeren pindan päl. Päivnouzmaižed joged oma lühüdambad mi päivlaskmaižed, no niil gidroenergetine potencial om olmas. Koume sured järved om sarel: Alautr (900 km²), Kinkuni (100 km²) i Ihutri (96..112 km²).
Klimat om räk tropine randištol, ven klimat om man keskuzpalas. Paneb sadegid 320 millimetraspäi man suvipäivlaskmas 3500 millimetrhasai päivnouzmrandpolel, man keskuses Andžafi-mägiplatol (kus pälidn om) — 1400 mm vodes.
Londuseližed pävarad oma hromkivendod, boksitad, kivihil', vas'k, kuld da grafit; erased toižed varad oma kivivoi, kala, tropižed mecad (kattas man territorijan nelländest), gidroenergii.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund äjidenke partijoidenke. Valdkundan pämez' om prezident (,). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, hänel om koume strokud kaikiš surembaks. Sodakukerdusen aigan enzne prezident oli heittud vn 2009 17. päiväl keväz'kud. Prezident paneb päministrad radsijha. Edel vn 2013 järgenduseližid valičendoid ministrišt oli valdkundan realižeks käskusenandajaks tobmudeks.
Madagaskaran parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (,) 63 ühtnijanke videks vodeks, sidä kesken 42 oma valitud sijaližel tobmudel, 21 — pandas prezidental. Alakodi om Rahvahaline Nevondkund ("Antenimieram-Pirenena/Assemblée Nationale"), kogoneb 151 deputatad-ühtnijad, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.
Konstitucine käskuzkund kodvib käskusid, miše ned sättuižiba Konstitucijale.
Vn 2015 29. päiväl tal'vkud Senatan ühtnijoiden valičendad oliba, ezmäižen kerdan sen pästandan radmaspäi jäl'ghe vl 2009. Vn 2016 1. päiväl uhokud prezident pani radnikusile toižid ühtnijoid, i Senat radaškanzi. Kristian Ntsai om pandud päministran radnikusele vn 2018 6. päiväl kezakud. Prezidentan valičendad oliba vn 2018 7. päiväl kül'mkud i 19. päiväl tal'vkud, Andri Radzuelina sai vägestust kahtendes turas (55,66%) da radab vs 2019 vilukun 19. päiväspäi, hän jo oli valdkundan pämehen vll 2009−2013. Vn 2019 27. päiväl semendkud parlamentan alakodin järgenduseližed valičendad oliba.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Madagaskaran administrativiž-territorialine jagand."
Madagaskaran Tazovaldkund jagase 22 regionaks (), kudambad ühtenzoittas 6 avtonomižhe agjaha (provincijha) (malagas.: "faritany mizakatena"). Regionad alajagasoiš departamentoikš (niid om 119,). Jagadas departamentoid kommunikš (malagas.: "kaominina", niid om 1579). Kommunad alajagasoiš edemba 17,485 "fokontany:he".
Eläjad.
Madagaskaras elädas malagasijalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 23,201,926 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Madagaskaran toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Tuamasin, Ancirabe, Fianarancua, Mahadzang, Tuliar. Lidnalaižed oliba 37,9% vl 2019, lidnan eläjiden procent ližazi 4,5% joga vodel vspäi 2015.
Ižanduz.
Agrarine ekonomik. Kogosüdäiproduktan 23,7% sädase maižanduses, 16% industrijas, 60,3% — holitišiden sferas (2017).
Znamasižed sarakod oma maižanduz, kaivuztegimišt, tekstiline, turizm.
Madagaskaran päeksport om tekstil'tegesed, kofe, eriližmagutesed (vanil' — 1nz' sija mail'mas); toine eksport — hrom, nikel', kivivoin ümbriradmižen produktad, sahar, kala, putegesed. Pätorguindpartnörad oma Francii, Kitai i Suviafrikan Tazovaldkund, anttas eksportan i importan koumandest (2014).


Jamaik.
Jamaik ([dʒəˈmeɪkə]) om sar'hine valdkund Keskuzamerikas, keskel Kariban mert, Kubalpäi suvhe. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Kingston.
Istorii.
Vn 1962 elokun 6. päiväl Jamaik tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Sil-žo päiväl Jamaik sai ičeze Konstitucijan. Valdkundan nimituz libub saren aravakan indejižes "Haimaka"-nimespäi «purtkiden ma».
Valdkundan üks'jäine Konstitucii om olmas vspäi 1962. Se om väges möhembaižidenke vajehtusidenke, jäl'gmäine Konstitucijan udištamine oli vl 2015.
Geografijan andmused.
Jamaik sijadase ühtennimižel sarel 145 km suvhe Kuban randaspäi, 160..190 km päivlaskmha Haitišpäi da 290 km suvipäivnouzmha Kaimanan Sarišpäi. Jamaik-sar' om 248 km pitte da 84 km levette.
Valdkundan randad lainištab Atlantižen valdmeren Kariban meri. Randanpird om 1022 km.
Mouckivine plato otab läz kaht koumandest Jamaikan territorijad. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Blu Mauntin-mägi, 2256 m kortte valdmeren pindan päl. Äi ojid da penid jogid jokstas sarel.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine parlamentine konstitucine monarhii. Valdkundan pämez' om Suren Britanijan Elizavet Toine-kunigaznaine, hän kandab «Jamaikan kunigaznaine»-arvnimen. Hänen ezitai om sijaline pämez', jenaral-gubernator. Vl 2014 Patrik Allen om pandud jenaral-gubernatoraks.
Jamaikan parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (), se mülütab 21 ühtnijad, sidä kesken päministran nevondan mödhe — 13 kandidatad, oppozicijan lideran nevondan mödhe — 8, pandas radsijha jenaral-gubernatoral. Alakodi om Ezitajiden Kodi (angl. "House of Representatives"), heid om 63 ristitud, kaik rahvaz valičeb ezitajid videks vodeks. Parlamentan alakodin ezipartijan lider kändase päministraks (angl. "Prime Minister of Jamaica").
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 25. päiväl uhokud. Endrü Holness radab päministran vs 2016 keväz'ku 3. päiväspäi, hän oli jo päministran kaks' kud vl 2011, kül'mkus i tal'vkus.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Jamaikan administrativiž-territorialine jagand."
Jamaik jagase 14 tulendaks (). Tulendad ühtenzoittas koumhe istorižhe grafkundha: Kornuoll, Midlseks da Surrei.
Eläjad.
Jamaikas elädas jamaikalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 2 930 050 eläjad. Ristitišt poleneb emigracijan tagut verhiže maihe.
Augotižlibundan mödhe (2011): afrikalaižed — 92,1%, segoitadud augotižlibundanke — 6,1%, indijalaižed — 0,8%, toiženke augotižlibundanke — 0,4%, märhapanendata — 0,7%.
Uskondan mödhe (2011): erazvuiččed protestantad — 64,8%, riman katolikad — 2,2%, Jehovan tundištajad — 1,9%, rastafarilaižed — 1,1%, toižed uskojad — 6,5%, religijatomad — 21,3%, märhapanendata — 2,2%.
Toižed sured lidnad (enamba 70 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Spaniš Taun, Portmor, Montego Bei. Vl 2012 kaikes Jamaikas oli 102 lidnad. Lidnalaižiden pala om 56,3% (2020).
Ižanduz.
Jamaikan päeksport om ratud korundad, boksitad (5nz' sija mail'mas), alüminii, kivivoin ümbriradmižen produktad, himižed heretused; toine eksport — rom, sobad, sahar, kofe.


Kamerun.
Kamerun (,), täuz' oficialine nimituz — Kamerunan Tazovaldkund (,), om valdkund Keskmäižes Afrikas. Pälidn om Jaunde.
Istorii.
Vl 1960 vilukun 1. päiväl Kamerun tedištoiti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.
Jäl'gmäine Konstitucii om vahvištadud prezidental vl 1972 kezakun 2. päiväl kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe. Se om väges voziden 1996 da 2008 znamasižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Kamerun om mavaldkundröunoiš Nigerijanke lodehes (röunan piduz — 1975 km), Čadanke (1116 km) pohjoižes da pohjoižpäivnouzmas, Keskafrikan Tazovaldkundanke (901 km) päivnouzmas, Kongon Tazovaldkundanke (494 km), Gabonanke (349 km) da Ekvatorialižen Gvinejanke (183 km) suves. Ühthine röunoiden piduz — 5018 km. Atlantižen valdmeren Gvinejan lahten (Bonni, Biafr) randišton pird om 402 km, sijadase suvipäivlaskmas. Valdkundan pind om 475 440 km².
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om aktivine Kamerun-vulkan (4095 m).
Klimat om ekvatorialine man suves, subekvatorialine valdkundan keskuses da pohjoižes. Paneb sadegid lujas erazvuiččikš: 9655 mm vodes Kamerun-vulkanan pautkil — i penemb 500 mm vodes man pohjoižes sen kuivsezonanke nell'..seičeme kud hätkte.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, raudkivend, boksitad; toižed varad oma mec da gidroenergii.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund dominirujanke partijanke ("Kamerunan Rahvahaline Demokratine Likund",). Valdkundan pämez' om prezident (,). Kaik rahvaz valičeb händast seičemeks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita.
Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (,) 100 ühtnijanke (10 senatorad kaikuččes agjaspäi): 70 — kaik rahvaz valičeb, 30 — prezident paneb radsijha. Alakodi om Nacionaline Suim (fr.: "Assemblée nationale", angl.: "National Assembly") 180 ezitajanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.
Ezmäižed valičendad Senatha oliba vl 2013 sulakun 14. päiväl. Järgvaličendad parlamentan alakodihe oliba vl 2013 sügüz'kun 30. päiväl. Parlamentan ühtnijoiden valičendad oma pidestunuded vn 2020 uhokuhusai. Vs 1982 kül'mkun 6. päiväspäi Kamerunan prezident om Pol' Bija, vl 2018 redukun 7. päiväl sai järgvaličendoiden satuseks 71,28% (vl 2011 — 77,99%), se om hänen jo videnz' strok valičendoiden olendan aigas (vspäi 1992). Päministr om Žozef Dion Ngute vs 2019 vilukun 4. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Kamerunan administrativiž-territorialine jagand."
Kamerun jagase 10 agjaks (regionaks,). Agjad alajagasoiš 58 departamentha (fr.: "département"), i ned — 327 kommun:ha (fr.: "commune").
Eläjad.
Kamerunas elädas kamerunalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan eläjiden lugu oli 23 130 708 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe (2005): Riman katolikad — 38,4%, protestantad — 26,3%, toižed hristanuskojad — 4,5%, islamanuskojad — 20,9%, animistad — 5,6%, toižed uskojad — 1,1%, ateistad — 3,2%.
Lidnad-millionerad (kaikuččes om läz 2,4 mln ristituid vl 2012) oma Jaunde (administrativine pälidn) i Dual (ižandusen pälidn). Vl 2012 kaik oli 10 lidnad enamba mi 100 tuh. eläjidenke.
Rahvahanižanduz.
Kamerunan päeksport om kivivoi (46%), pumaterialad (14%), kakaonbabud (13%); toine eksport — bananad (5%), räzin londuseližes kaučukaspäi (4%), alüminii (2%), kofe (2%), puvill (2%).


Senegal.
Senegal (), täuz' oficialine nimituz — Senegalan Tazovaldkund (), om valdkund Päivlaskmaižes Afrikas. Päine da kaikiš suremb lidn om Dakar.
Istorii.
Vn 1960 20. päiväl kezakud Senegal tedištoiti ičeze ripmatomudes Francijaspäi. Sen jäl'ghe hädaihe maspäi vaugedverižid ristituid. Sikš ku jäi vähän kvalifikacijakahid radnikoid, ka ižanduz mäni lanktushe.
Vozil 1982−1989 konfederacii Gambijanke oli (Senegambii), ei tulend reališt integracijad.
Jäl'gmäine Senegalan Konstitucii (nellänz' lugul) om hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vl 2001.
Geografijan andmused.
Senegal om mavaldkundröunoiš Mavritanijanke pohjoižes (röunan piduz — 742 km), Malinke päivnouzmas (489 km), Gvinejanke (363 km) da Gvinei-Bisaunke (341 km) suves, Gambii-anklavanke man südäimes (749 km). Ühthine röunoiden piduz om 2684 km. Atlantižen valdmeren randišton pird om 531 km pitte, sijadase valdkundan päivlaskmas. Valdkundan pind om 196 722 km².
Reljef om tazo. Kaikiš korktemb čokkoim om nimetoi ülüz suvipäivlaskmaha Keduguspäi (581 m). Om kaks' sured joged: Senegal pohjoižes da Kazamans suves.
Klimat om subekvatorialine. Kun keskmäine lämuz om +23 C° vilukus, +28 C° heinkus.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, kuld, raudkivend, vas'kkivend, fosfatad, kala.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas. Prezident paneb päministrad radsijha. Päministr paneb toižid ministrid radnikusile nevodes prezidentanke.
Parlament om üks'kodine, alakodi om Nacionaline Suim () 165 ezitajanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Üläkodi oli Senat, se om pästtud radmaspäi vn 2012 elokus prezidental mairištamha rahoid onetomaha sur'vedhe kactes.
Vn 2019 prezidentan pidestunuded järgenduseližed valičendad oliba ühtes turas (24. uhoku), Maki Sall sai vägestuz (58,26%) da radab kahtenden strokun jäl'geten vn 2012 sulakuspäi (sai 65,80% kahtes turas). Parlamentan ühtnijoiden järgvaličendad oliba vn 2017 30. päiväl heinkud. Nügüdläine päministr om Mohamed Dionne vs 2014 heinkun 6. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Senegalan administrativiž-territorialine jagand."
Senegal jagase 14 agjaks (regionaks,). Edesine administrativiž-territorialine jagand om kahtenvuitte.
Sured lidnad alajagasoiš administrativižešti (toižin sanoin, valitas tobmut) 46 ümbrikoiden kommunha (, 19 niišpäi oma Dakaras). Toižed lidnad alajagasoiš 63 kommunha (fr.: "commune"). Vl 2009 kaik oli 113 kommunad. Külämad alajagasoiš 370 küläkundha.
Territorialižikš agjad alajagasoiš 45 departamentaks (), ned — 103 ümbrikoks (fr.: "arroundissement").
Eläjad.
Senegalas elädas senegalalaižed. Vl 2011 eläjiden lugu oli 12 643 799 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (2017): volof — 37,1%, ful'be — 26,2%, serer — 17,0%, mandinka — 5,6%, diola — 4,5%, soninke — 1,4%, toižed rahvahad — 8,2% (sidä kesken evropalaižed i Livanan augotižlibundanke).
Uskondan mödhe (2016): islamanuskojad — 95,9%, hristanuskojad — 4,1% (riman katolikad tobjimalaz).
Toižed sured lidnad (enamba 150 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Tub, Ties, Mbur, Kaolak, Sen Lui, Ziginšor. Vl 2010 kaik oli 13 lidnad enamba 50 tuh. eläjidenke.
Ižanduz.
Vl 2010 Senegalan päeksport oli kivivoi (24%), kala da merenproduktad (12%, sidä kesken lohi, torp, ustričud), kuld (8%), cement (8%), fosfatad (6%); toine eksport oli arahisvoi (5%), raud (3%), tabak (3%), keitoz (2%), puvill (1%), keitandsol (1%).


Koivisto Mauno.
Mauno Henrik Koivisto (mugažo suomen kelel; sünd. 25. kül'mku 1923, Turku, Suomenma — kol. 12. semendku 2017, Hel'sinki, Suomenma) oli politikanmez', kudamb radoi 12 vot Suomenman ühesanden prezidentan (27.01.1982.—01.03.1994.). Edel sidä oli ranu Suomenman päministran kaks' strokud (1968-1970, 1979-1982).


Fidži.
Fidži, täuz' oficialine nimi — Fidžin Tazovaldkund (, fidžikš: "Matanitu Tugalala o Viti", fidžin hindikš: "Fidźi Ganaradźja / फ़िजी गणराज्य"), om sar'hihe valdkund Valdmerimaiš, Melanezijas, Tünen valdmeren suves. Sen pälidn om Suv.
Istorii.
Vn 1970 10. päiväl redukud Fidži tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Sodakukerdused oliba severt-se kerdoid valdkundan istorijas (vozil 1987, 2000, 2006).
Valdkundan ezmäine Konstitucii () radoi vspäi 1970. Jäl'gmäine Konstitucijan udištamine oli vn 2013 sügüz'kus (4nz' Konstitucii).
Geografijan andmused.
Fidži sijadase ühtennimižel sarištol, valdkundan 87% ristituid elädas sen kahtel järedal sarel, Viti Levu i Vanua Levu. Sarišt om 595 km pitte da 454 km levette. Sihe mülüdas 332 sarid da 522 penid sarid (vulkanižed i koralližed).
Nene valdkundad da territorijad ümbärtas Fidžid: Vanuatu päivlaskmal, Samoa lodehel, Tuvalu pohjoižel, Tong päivnouzmal, Uden Zelandijan Kermadek-sared suvipäivnouzmal, Uz' Kaledonii suvipäivlaskmal. Fidžin randad lainištab Tün' valdmeri. Mererandan piduz om 1129 km.
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Tomanivi-mägi, 1324 m valdmeren pindan päl. Järedad joged oma Rev (145 km pitte), Navua da Singatok.
Klimat om valdmerine tropine. Voden joksten lämuz vajehtase +20..+30 C° röunoiš. Paneb sadegid 3000 mm vodes. Kuivaig oleskeleb El' Ninjo-nägusen tagut, man päivlaskmpolel paksumb.
Londuseližed pävarad oma kuld, hobed, raudčurukived, fosfatad; erased toižed varad — vas'k, hahktin, cink, titan, vanadii, hrom, mecad, kala.
Politine sistem.
Ohjandusen form om parlamentine tazovaldkund sodahuntan tobmudenke. Valdkundan pämez' om prezident. Vejiden Sur' Nevondkund valičeb händast videks vodeks. Prezident () om armijan päkäskmez', paneb sudijoid radsijha. Hänen tobmuz toižhe om nominaline, ani britanižen monarhan kartte. Prezident vahvištab ohjastusen päministrad (angl. "Prime Minister of the Republic of Fiji",) da toižid ministrid, no tegeb necidä parlamentan nevondan mödhe, päiči statjoiš, konz parlament ei teda midä tehta. Prezidental om avaroid valdatusid vaiše krizisan aigan.
Fidžin parlament om üks'kodihe (, edel 2014 vot oli kaks'kodine), kogoneb 51 deputatas-ühtnijaspäi. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 14. päiväl kül'mkud. Džordže Konrote radab prezidentan vs 2015 kül'mkun 12. päiväspäi. Nügüdläine päministr om Frenk Mbainimarama vs 2007 vilukun 4. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Fidžin administrativiž-territorialine jagand."
Fidžin Tazovaldkund jagase nelläks ümbrikoks (Keskuzline, Päivlaskmaine, Pohjoine, Päivnouzmaine) ühtenke rippujanke territorijanke (Rotum-sar'). Ümbrikod alajagasoiš 14 agjaks (provincijaks).
Eläjad.
Fidžiš elädas fidžilaižed. Vl 2012 valdkundan ristitišt oli 858 038 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (2007): iTaukei (igähižed fidžilaižed) — 56,8%, fidžilaižed Indijan augotižlibundanke (indofidžilaižed) — 37,5%, rotumalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 4,5% (toižed valdmerimalaižed, evropalaižed, kitajalaižed, segoitadud augotižlibundanke).
Religijan mödhe (2007): protestantad — 45,0% (sidä kesken metodistad 34,6%), induistad — 27,9%, toižed hristanuskojad — 10,4%, riman katolikad — 9,1%, islamanuskojad — 6,3%, sikhad — 0,3%, toižed uskojad — 0,2%, religijatomad — 0,8%.
Fidžin kaikiš surembad lidnad (enamba 30 tuh. ristituid vn 2007 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Nasinu, Suv (pälidn), Lautok, Nausori, Nandi, Lambas. Lidnalaižiden pala om 57,2% (2020).
Ižanduz.
Fidžin päeksport om sahar, kala, tekstil'tegesed, kuld; toine eksport — putegesed, paštatesed, sido-sarakon varmituz (TV, aeronavigacii).


Kekkonen Urho.
Urho Kaleva Kekkonen (mugažo suomen kelel; sünd. 3. sügüz'ku 1900, Pielavezi, Suomenman Sur' ruhtinazkund, Venäman imperii — 31. eloku 1986, Hel'sinki, Suomenma) oli politikanmez', kudamb oli ranu Suomenman prezidentan 25 vot, nell' strokud (01.03.1956—26.10.1981). Vozil 1950-1956 radoi valdkundan päministran kaks' strokud.


Canada.
«Canada» om amerikalaine folk- / indirokgrupp Enn Arboraspäi (Mičigan-štat). Om olmas vodelpäi 2004. Koncertan aigan artistad pajatadas horal i tal'jankanke, sädas šoud eläbalaz pajoiden edestamižen kesketi.
Istorii.
Grupp kogoneb amuižiš sebranikoišpäi. Voden 2006 debütine «This Cursed House»-al'bom kändihe ühteks kaikižiš populärižiš al'bomoišpäi «CMJ»-muziksaitan versijan mödhe. Grupp poleni aktivižut vn 2008 änetamižen jäl'ghe, vaiše severz'-se toštmižühtnendoid oli koncertoihe näht.


Mavritanii.
Mavritanii (, "Mūrītānjā"), täuz' oficialine form — Mavritanijan Islamine Tazovaldkund (, "al'-Džumhūrijja al'-ʾIslāmijja al'-Mūrītānijja"), om valdkund Päivlaskmaižes Afrikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Nuakšot.
Istorii.
Vl 1960 28. päiväl kül'mkud Mavritanii tedištoiti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.
Oli severzid-se sodakukerdusid valdkundan istorijas (vll 2003, 2005, 2008).
Jäl'gmäine Konstitucijan udištamine oli vn 1991 12. päiväl heinkud.
Geografijan andmused.
Mavritanii om mavaldkundröunoiš Päivlaskmaiženke Saharanke (röunan piduz — 1561 km) pohjoižes, Alžiranke pohjoižpäivnouzmas (463 km), Malinke päivnouzmas da suves (2237 km) da Senegalanke suves (813 km). Ühthine röun kuivmadme om 5074 km. Mavritanijan päivlaskmaižed randad lainištab Atlantine valdmeri 753 km randanpirdanke.
Päivlaskmaižen Saharan kivekahad da letkesižed rahvahatomad mad ottas valdkundan territorijan enamba koumed videndest, ned oma tazangištoikahad. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Kediet Idžil-mägi, 915 m ü.m.t. kortte. Sebhet Te-n-Dgamč-alangišt sijadase −5 m korktusel, meren pindan al.
Klimat om lujas räk da kuiv lühüdanke vihmsezonanke.
Londuseližed pävarad oma raudkivend, kivivoi, vas'k, kuld, diamantad, fosfatad, sauvondgips, kala.
Tobmuz.
Mavritanii om islamine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident ("Rajijs al'-Džumhurijat al'-Iislāmijat al'-Muritanija"), rahvaz valičeb händast videks vodeks, strok voib olda kahtenden.
Parlament (arab. "Barlamane") om üks'kodine Nacionaline Suim ("Al' Džamija al'-Vatanija"), rahvaz änestab sen 157 (edel 2014 vot heid oli 95) deputatad videks vodeks. Edel vn 2017 elokud Senat oli olmas üläkodikš (arab.: "Mažlis al'-Šujuh") 56 ühtnijanke, tühjitihe sidä konstitucižen referenduman satusiden mödhe.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 1. i 15. päivil sügüz'kud. Prezidentan järgvaličendad oliba vn 2019 22. päiväl kezakud, Muhammed ul'd aš-Šeih al'-Gazuani sai vägestust ezmäižes turas (52,01%), tuleškanzi radho vn 2019 elokun 1. päiväspäi. Ismail ul'd Biddi ul'd Šeih Sidija radab päministran vn 2019 elokun 5. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Mavritanijan administrativiž-territorialine jagand."
Mavritanii jagase 12 agjaha (regionha, arab. "vilaja") da sen ühtes pälidnan ümbrikho. Agjad alajagasoiš departamentoikš, kaik niid om 52, arab. "mougataa").
Eläjad.
Mavritanijas elädas mavritanijalaižed, kaik hö oma islamanuskojad. Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 3 537 368 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Etnižed gruppad: muzaverižed mavrad (haratinad — orjad i enččed orjad afrikaiženke augotižlibundanke) — 40%, vaugedverižed mavrad (beidanad — arabiž-berberiženke augotižlibundanke) — 30%, subsaharan mavritanijalaižed (Senegal-jogen alangištospäi, ei tekoi araban kel't) — 30%. Vl 2000 ristitišton pol' ei olend kirjanikoil.
Mavritanijan toižed järedad lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Kiff, Nuadibu, Roso, Kaedi, Zuerat.
Ižanduz.
Mavritanijan päeksport om raudkivend, kivivoi, vas'k; toine eksport — kuld, sauvondgips, kala.
Kul'tur.
Mavritanii om üks' jäl'gmäižiš valdkundoišpäi, kus orjuz om faktižikš avaitud kundale tähäsai. Sijaližel ohjastusel oliba koume orjusen kel'dandan naprindad (vll 1905, 1981 dai 2007), no nece igänd om jurdunu liigaks mavritanijalaižes kundas, i nügüd' ristitišton läz videndest (600 tuhad ristituid) oma orjad (tobjimalaz mustas rasaspäi, mülüdas vauktoile arabalaižile).


Ugand.
Ugand (suahili i, mugažo "Yuganda" nacionaližel lugand-kelel), täuz' oficialine nimituz — Ugandan Tazovaldkund (, suahili-kelel: "Jamhuri ya Uganda"), om mererandatoi valdkund Afrikan päivnouzmpoles. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Kampal.
Istorii.
Vl 1962 redukun 9. päiväl Ugand tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Vl 1985 sodakukerduz tegihe valdkundas.
Jäl'gmäine videnz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 1995 redukun 8. päiväl, se om väges voziden 2005, 2015 i 2017 vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Ugand om valdkundröunoiš Kenijanke päivnouzmas (röunan piduz — 814 km), Tanzanijanke (391 km) da Ruandanke (172 km) suves, Kongon Demokratiženke Tazovaldkundanke päivlaskmas (877 km), Suvisudananke pohjoižes (475 km). Ühthine röunoiden piduz om 2729 km. Valdkundan pind om 241 038 km², sidä kesken saum vezid om 18% (43 938 km²). Ugand om mererandatoi valdkund.
Valdkundan pind om jagadud jogialangištoil mägitazangišt 1000..1500 metrad ü.m.t. korktusil. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Margarit-mägioc (5110 m). Al'bert-järven pind om kaikiš madalamb (621 m). Viktorii-järv otab Ugandan suvipäivnouzmpol't.
Klimat om subekvatorialine.
Londuseližed pävarad oma vas'k, kobal't, kuld, gidroenergii; toižed varad — mouckivi, keitandsol, mahuz.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund dominirujan partijan sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (,), hän-žo om azekhiden vägiden päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita. Prezident paneb päministrad da toižid ministrid radnikusele.
Parlament (,) om üks'kodine 449 deputatanke, niišpäi 290 — kaik rahvaz valičeb, 116 — naižiden ezitajad, 10 — armijaspäi, 5 — norištospäi, 5 — invalidoiden ezitajad, 5 — radajiden ezitajad, 18 — vihtoi oficialižed personad. Deputatoiden valdatusiden strok om viž vot.
Vl 2016 uhokun 18. päiväl Ugandan järgvaličendad oliba. Valitihe prezidentad da 10. kucundan parlamentan ühtnijoid. Joveri Kaguta Museveni sai vägestust (60,62%, vl 2011 oli 68,38%). Hän jätktab prezidentan vs 1986 vilukun 29. päiväspäi. Ugandan nügüdläine päministr om Ruhakana Rugunda vs 2014 sügüz'kun 18. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Ugandan administrativiž-territorialine jagand."
Ugand jagase nelläks agjaks (regionaks,). Agjad alajagasoiš 112 ümbrikoks (angl.: "district"), üks' niišpäi om Kampal-pälidnan ümbrik. Ümbrikod alajagasoiš municipaližihe ühtnikoihe.
Eläjad.
Ugandas elädas ugandalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan eläjiden lugu oli 35 918 915 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (2014): ganda — 16,5%, nkole — 9,6%, soga — 8,8%, čiga (kiga) — 7,1%, teso — 7,0%, langi — 6,3%, gisu — 4,9%, ačoli — 4,4%, lugbara — 3,3%, toižed rahvahad — 32,1%.
Uskondan mödhe (2014): protestantad — 45,1%, riman katolikad — 39,3%, islamanuskojad — 13,7%, toižed uskojad — 1,7%, religijatomad — 0,2%.
Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vn 2014 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Kir, Mbarar, Mukono, Gulu, Nansan, Masak, Kasese, Hoim. Vl 2014 21 lidnad enamba mi 50 tuh. eläjidenke.
Ižanduz.
Ugandan päeksport om kofe (19%), toižed söndtavarod (läz 13%, sidä kesken ris, kukuruz, pal'mvoi, perč, olud, kuidud leib), kala da liha (9%), tabak (6%); toine eksport — oigendimed radion da telefoniden täht (4%), cement (4%), kivivoi (4%), kakaonbabud (3%), vihand čai (3%), rogosahar (3%), änikod (2%), kuld (2%), raud (2%), puvill (2%), muil (1%).


Kenii.
Kenii (suahilikš da anglijaks: "Kenya" [ˈkɛnjə]), täuz' oficialine form — Kenijan Tazovaldkund (,), om valdkund Päivnouzmaižes Afrikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Nairobi.
Istorii.
Vl 1963 tal'vkun 12. päiväl Kenii tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi.
Valdkundan ezmäine ripmatomuden Konstitucii (,) oli olmas vspäi 1963 äiluguižidenke vajehtusidenke. Jäl'gmäine kahtenz' lugul Konstitucii om vahvištadud vn 2010 elokun 27. päiväl kaiken rahvahan referenduman satusiden mödhe (67% «za»-änid), se om väges vajehtusita.
Geografijan andmused.
Kenii om mavaldkundröunoiš Efiopijanke pohjoižes (röunan piduz — 861 km), Somalinke päivnouzmas (682 km), Tanzanijanke suvipäivlaskmas (769 km), Ugandanke päivlaskmas (933 km) da Suvisudananke lodehes (232 km). Ühthine röun kuivmadme — 3477 km. Kenijan suvipäivnouzmaižed randad lainištab Indine valdmeri 536 km randanpirdanke.
Kenijan mägišt levigandeb man keskuses. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Kenii-mägi, 5199 m meren pindan päl, kahtenz' surtte Afrikan pindal Kilimandžaro-mägen jäl'ghe. Kaikiš suremb afrikaine Viktorii-järv om valkundan päivlaskmaižel röunal. Järed pit'kač Rudol'f (Turkan)-järv sijadase man lodehes. Kaks' surt joged om Kenijas: Tan (800 km pitte) da Ivaso Njiro (700 km).
Klimat om ekvatorialine mererandpolel da läz Viktorii-järved, räk da kuiv man südäimes, ven klimat om mägil. Ekvator läbitab man kesktahod da jagab sidä ani poleti.
Kenijas om enamba 60 rahvahaližid puištoid da kel'dtahoid, i kaiked om 329 kaitud londuselišt territorijad.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, kuld, cink, rubinad, baritad; toižed varad oma mouckivi, sod, špat, sauvondgips.
Tobmuz.
Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden ezitajiden sistemanke. Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident (,), rahvaz valičeb händast videks vodeks, ühten kahtenden strokun voimuz om olmas. Hän-žo om Kenijan ičtazkaičendvägiden päkäsknik. Rahvaz änestab varaprezidentad-ki (suah.: "Naibu Rais wa Kenya", angl.: "The Deputy President of Kenya") videks vodeks, voib olda kaks' strokud.
Parlament (suah.: "Bunge la Kenya") om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (,), 67 ühtnijad valitas videks vodeks (municipaližed nevondkundad valitas 47 heišpäi, panese 16 našt politižil partijoil; 1 mez' da 1 naine norištospäi; 1 mez' da 1 naine invalidoišpäi). Alakodi om Nacionaline Suim (suah. "Bunge la Taifa", angl. "National Assembly"), sen 349 ühtnijad valitas videks vodeks (290 — rahvaz änestab, 47 našt kaikuččes ümbrikospäi, 12 — partijoišpäi valutud rahvahal proporcijas). Molembiden Kodiden ezimehed ("spikerad") oma oficialitomad personad, ei mülütagoi parlamentan ühtnijoiden luguhu.
Järgenduseližed pävaličendad oliba vl 2017 elokun 8. päiväl. Kenijas om generaližiden valičendoiden vero. Änestadas kaikid ühthe kerdha videks vodeks: prezidentad varaprezidentanke, parlamentan kandidatoid da erasid toižid. Uhuru Keniata radab prezidentan vs 2013 sulakun 9. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten, sai vn 2017 elokun valičendoil 54,17% (toštmižvaličendoil vn 2017 26. redukud 98,26%, vl 2013 — 50,51%, Raila Odinga oli vastustajan kaikid kerdoid). Uil'jam Samoei Ruto om valitud da radab varaprezidentan vs 2013 sulakun 9. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Kenijan administrativiž-territorialine jagand."
Kenii alajagase 47 ümbrikoks, ühtes Nairobi-pälidnan da Mombas-lidnan ümbrikoidenke. Ümbrikod alajagasoiš valičemižümbrikoikš, niid om 290.
Eläjad.
Kenijas elädas kenijalaižed. Vl 2013 valdkundan ristitišt oli 44 037 656 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe (2009): hristanuskojad — 83,0% (protestantad 47,7%, katolikad 23,4%, toižed hristanuskojad 11,9%), islamanuskojad — 11,2%, veroližiden uskondoiden polenpidajad — 1,7%, toižed uskojad — 1,5%, religijatomad — 2,4%, märhapanendata — 0,2%.
Toižed järedad lidnad (enamba 250 tuh. ristituid vn 2009 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Mombas, Kisumu, Nakuru, Eldoret, Kenanč. Vl 2009 oli 100 lidnad enamba 30 tuh. ristitištonke Kenijas. Lidnalaižiden pala om kaks' seičemendest (2020).
Ižanduz.
Agrarine ekonomik šingoteses. Radnikoiden 61,1% om ottud maižandushe, 6,7% ratas industrijas, 32,2% — holitišiden sferas. Elektruz om kodiižandusiden vaiše videndeses (2010). Kogosüdäiprodukt ühtele hengele om US$ 3868 tazostadud ostmižmahtusen mödhe (2019).
Znamasižed sarakod oma maižanduz, kaivuztegimišt, peniden kulutandtavaroiden pästand, kivivoin ümbriradmine, sauvondmaterialiden tehmine i turizm.
Kenijan päeksport om čai, änikod, kivivoi, kofe; toine eksport — muil da peroksikarbonatad, sobad, reaktivižed lendimed. Eksportan kaks' videndest tegese nenihe maihe (6..10%, 2017): Ugand, Pakistan, AÜV, Alamad, Sur' Britanii. Importan pätorguindpartnörad oma Kitai (videndez vl 2017), Indii (kümnendez), AÜE (8,7%).


Järgeline pölvaz.
Järgeline pölvaz () vai muite Pölvaz om üks'voččen heinäsižen kazmusen erik.
Kazvatad'he pölvast Jerihon-rajonal neolitan aigan völ, ka se om kaikiš amuižemb voisine kul'tur. Egiptalaižed oliba kazvatunuded pölvast amussai, hö oliba tehnuded kaikiš hoikembid kanghid.
Venämas pölvaz kazvab keväz'ližeks kul'turaks.
Ümbrikirjutand.
Värtmusenvuitte päjur' om lühüdahk da vauktahk. Siš om severz' järedoid sarakoid, penid jurid niil om äi. Jur' kazvab seikhen pol'pidushesai (50..70 sm), sen tagut se voib sada vet süviš mahuden šoiduišpäi.
Seikh om 60..120 sm ülütte. Se om seižui da oiged, hoik da cilindranvuitte, paksumba üks'jäine sarakoittud ladvanke, vauhvihand, vahan hoikan kerthenke.
Lehtesed oma äiluguižed, sijadase harvoin spiralidme, 2..3 sm pitte da 3..4 mm levette, nügud agjas, hahksinižen polhe vahan kerthen tagut (sidä voib heitta kebnašti), siledad röunal, koumesonižed.
Kazmuz änikoičeb kezakuspäi heinkuhusai. Änikuz om rohl kover, ližaänikoidenke. Änikod eile äiluguižed, 1,5..2,4 sm diametral, kesksuruižed vai pened, seištas pit'kil änikjaugoil. Mall'anlehtesed oma 5..6 mm pitte, heinäsižed nügud, 2..5 soned. Äniklehtesed oma 12..15 mm pitte, langetas maha aigašti, tilgunvuiččed, tüpäkod agjal da levedad, siledad vai gofriruidud vähäižen. Änikon muju om sinivauvaz vai sinine, no oleleb vauged, ruskedvauvaz, ruskedsinine. Äniklehtesen soned oma muzahkod. Pölükäd oma vauktoiden nitidenke, pölükiden turu om lühüd renghanvuitte; tomunikad oma pit'käčud sinižed. Kandoine om munanvuitte da vihand; seibhut om muzasinine tilgunvuiččiž-pirdakahižiden kehnanaluižidenke.
Kauklon konorüt om 5,7..6,8 mm diametral, lačak da šurunvuitte, pakuižetab da čirotatoi, penenke nülakusenke päl, mallüt jäb senke. Semnid kauklos om kümne da sen vähemb tobjimalaz. Pölvazsemned oma 3,3..5 mm pitte, ned oma vauhpakuižed vai koričman polhe, ani siledad, loštajad da pit'kahkod.
Pölvaz kandab madalad lämut ülemba noläd, no keväz'ližed da elokuižed halad surmitadas pölvast. Aigaližiden homendezhaloiden tagut pölvaz voib sünduda semnitomaks. Ühthine päividen lämuden summ pidab olda 1850 C°, miše pölvaz ehtiži lophusai.
Leviganduz.
Indijan, Kitain vai Keskmeren mägirajonad oma järgeližen pölvhan voimusižed kodimad.
Pölvhan kazmused tuliba Venäman territorijha Azijaspäi.
Nügüd'aigan pölvaz kazvatadas Evropan, Azijan da Pohjoižamerikan venon klimatan zonal, mugažo Pohjoižafrikal.
Himine mülünd.
Seikhed da lehtesed mülütadas linamarin-glikozid da läz 20 fenolhil'muiktusid.
Semniš nened substancijad oma olmas: voi (30-48%), se kuivab heredas, vauktušed, hil'vezikod, nälöm (12%hasai), organižed muiktused, sterinad, linocinamarin. Pölvazvoi mülütab muiktusiden gliceridoid: linolenine (35-45%), linoline (25-25%), oleinine (15-20%), pal'mitinine da stearinine.
Semniden koriš löutas: linokofein, linocinamarin, linamarin-glikozid da P-oksi-p-metilglutarižen muiktusen metilakaz efir.
Pölvaz mülütab omega-3-razvoiden rekordišt lugumärad, sen ühtes semniš om vähä omega-6-razvoid.
Kazvatuz.
Paremba kaiked pölvaz sündub udel mal (haumhen vai palon jäl'ghe). Tarbiž valita letkekahan mahusen, sen ühtes savekahan alamahusen, muga vezirežim linneb optimaližeks eskai kuivaigan. Man pidadas puhthaks rujoheinišpäi, sen tagut mustma sättub vähän kazvatamha.
Kas'kol ezmäižiden voziden aigan om vähä rujoheinid, naku ei pida erilišt manümbriradmišt. Kündandmaiš, vastkarin, pidab rata mad süväs lujas, tarkašti da henošti, tariž leta mad sügüzel. Ottas kaks'-koumevoččid semnid da sen vanhemba, mugažo heitmaha rujoheinid, ved' idämižmahtuz pölvhansemniš ei kado aigan mändes. Vajehtadas semnid udhe reprodukcijha kahtenden-koumanden semendan jäl'ghe. Semendan sageduz om rippuiš kazvatusen süspäi — kuiduks vai semnikš. Semend tehtas širi-šari, ei rivihe kaikiden toižiden kazmusiden erineden. Kuidhu tarbiž hoik seikh, rivisemendan jäl'ghe seikhed sangištudas da sarakoitas lujas. Äjikš semnikš semetas penemb semnid muite.
Kazvatusen aigan erasti pölvaz küt'ktäs, no kactas, miše kazmused lendižiba sen jäl'ghe (ei linniži lujad vihmad). Ehtmižen aigan ottas pölvazkacleižid.
Ehtnu pölvazma Bel'gijas muga mödas-ki ümbriradajile.
Pölvhan jäl'ghe semetas imičašt täutamha azotan kadondad mahuses.
Ümbriradmine Venämas amussai.
Kazvatihe pölvast Venän sündundan aigan völ, ezmässai Pskovan rajonal, i möhemba — Uz'lidnan, Suzdalin da Vologdan lähevenuil mail.
Pölvaz om äjan tahtoimatoi kazmuz. Pit'k päivänvauktuz — da i kaik, mi tarbiž pölvhan täht. Pölvaz mäneb ülensätön vilus säspäi erašti. Hüväladuližen kanghan sädand sišpäi eile kebn rad.
Voz'sadoiden aigan pölvhan ümbriradmižen tehnologii oli vajehtamatoi. Ku kuidad ei tari, no vaiše semnid, ka rahnmine tehtas vikatehel. Ku kuid om tariž, ka vadudas pölvast ezmäi kaiked — rästtas sidä maspäi lühüdoidenke jüridenke pijoil da rihmdäs roivhiže. Sid' roivhad seištas kaks'tahkoižen katusen kartte ocati riviš dai jättas muga, vai pandas niid penil röukil da kuidas. Tarbiž, miše semned ehtižiba, i seikh kuivehtuiži. Erasid nepsoid sijidme kuidas pölvast katusekahil arzil pöudröunal vai aidoil. Muga südäimespäi kuides pölvazkuid tegese voikahaks, se sab enamba sitkust, varmdust da čomad loštad, erigoičese kebnemb.
Sid' vedas pölvast gomnähä vai sarajha. Sen jäl'ghe ribdäs: seikhišpäi erigoittas ehttüd pakuižid kaukloid kurikol vai villän kartte čapil da katkoil. Mugažo ribdäs ribilaudal (sen sijas kävutadas raudharjad erasti) piidenke 15..20 sm pitte. Erigoittud kaukloid kuidas penes lämäs rihes vai villänkuidimel, i jo sen jäl'ghe kumutadas.
Ülemba kirjutadud proceduriden lähttes, levitadas pölvast heinädme (pölvazligole) seikhid turptmaha kastkespäi. Kaste heraštoitab olijoid bakterijoiden aktivižut pölvhan seikhiš. Nene pened organizmad muretas klejindsubstancijoid kazmusen südäimes, se azj abutab erigoitta kuidud seikhan pukasižes palaspäi. Mugoine process, pölvhan ligotamine kastkel, voib jätkatas severz' nedalid, sähä kacten. Aigoitel'di pölvhan seikhid pidab käta tarkašti, miše kuidun ehtmine oliži ühtejiččen. Erasiš küliš ligotihe pölvast joges.
Sadud piikoikahad kuidud letas da kuidas, sid' kelikoitas da vidodas pästrišpäi (pudui seikhen pala) erigoitten. Harjatas vidodud pölvast koume kerdad (rohtištadas, pal'čustadas da lopuks kuidustadas), ka muga vedadas sišpäi puhtast kuidud — kebnašti kerttud hoikad lentad. Kuiduspäi voib jo kezerta, kertta nitid. Nitišpäi kudodas kanghid da sidodas kružavad.
Kävutand.
Seikhišpäi sadas pölvazkuidud. Semnišpäi sadas pölvazvoid vilul pressuindal.
Sauvomha.
Sauvomha kävutadas kuidud (sauvondlämänpidaimaterialad), karpked (santehnine kingitaimaterial), void (lakad, olifad, emaližed mujud).
Tekstilihe.
Tekstil'tegimištho ottas kuidud tehmaha nitid, pölvazkanghid da kastumatomid kanghid, sid' sobid-ki, vahapühkimid da toižid tegesid (pühkiruzud, hurstid, uudimed).
Pirdandas.
Keskaigaižed evropižed pirdajad panihe void kuvile hoštamha.
Kosmetikaks.
Kosmetikas sötmižmaskad pölvhaspäi abutadas siledoitta nahkan. Pidab otta varunmujandad, sikš miše pölvazvoin sur' lugumär toksine om.
Zelläks.
Amuižgrekalaižed teziba pölvhan semniden spravitajid ičendoid. Gippokrat rekomendui kävutada sidä nälömakahiden koriden palatusen aigan. Keratas ehttüd täuzin polvhan semnid () zelläks kävutamha.
Semned hulas vedes kätas sanktaks nälömaks, se segoituz kävutase söndkurkun da südäikohtun südäisatatesen spravitamha i andab kebn utai, pehmitai, palatusenvastaine, heitai kibud effekt. Pölvazvoi () tervehtoitab holecistitoid kuti utai da kuzenajai zell'abutuz.
Farmaceftine tegimišt pästab «Linetol»-zelläd, sadas sidä pölvazvoišpäi. Nece zell' ottas südäimehe aterosklerozan spravitamižen da profilaktikan täht, mugažo voitas nahkan himiž- da termižid poltatesid da sädegsatatesid.
Sömhä živatoile.
Pölvazkabud oma hüvä suruz maidokahan kabjživatišton täht. Jädud pičkäitud kaukloišpäi pölvazhel'pked kävutasoiš sigoid sötlemha.
Irdkosketused.
P


Gajan.
Gajan ([ɡaɪˈɑːnə] vai [ɡaɪˈænə]), täuz' oficialine nimituz om Gajanan Kooperativine Tazovaldkund (), om üks'jäine anglijankel'ne valdkund Suviamerikas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Džordžtaun.
Istorii.
Vozil 1667−1814 Gajanan territorii oli Alamaiden kolonijaks, vozil 1814−1966 — britanižen kolonijan.
Vn 1966 26. päiväl semendkud Gajan tedištoiti ripmatomut Sures Britanijaspäi. Vspäi 1970 Gajan om olmas tazovaldkundaks.
Jäl'gmäine Konstitucii tuli väghe vn 1980 20. päiväl redukud da om olmas möhembaižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Gajan sijadase pohjoižpolehe ekvatoralpäi. Sada kilometrad levette sodunu alangišt vedase pidust' Atlantižen valdmeren randištod.
Gajan om mavaldkundröunoiš Surinamanke päivnouzmas (röunan piduz — 836 km), Brazilijanke suves (1308 km) da Venesuelanke päivlaskmas (789 km). Ühthine röunoiden piduz om 2933 km. Valdmeren randanpird om 459 km. Valdkundan pind — 214 970 km². Saum vezid — 8,4% (18 120 km²).
Gvianan mägitazangišton keskmäine pala otab Gajanan suvipol't. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Roraim-mägi lapakonke platonke 31 nellikkilometrad surtte mägenpän sijas, 2810 metrad kortte valdmeren pindan päl. Venesuelan, Brazilijan da Gajanan röunoiden ühtmuden čokkoim sijadase necil mägel.
Klimat om subekvatorialine, räk da neps. Nepsad džunglid kattas valdkundan territorijan ühesa kümnendest. Om äi jogid da vezilanktendoid. Znamasine Kajetur-vezilanktend om vidhe kerdha korktemb Niagaranvezilanktendad.
Londuseližed varad oma boksitad, kuld, diamantad, mec, kala da merenproduktad, gidroenergii. Sen ližaks, toižiden tarbhaižiden mankaivatusiden löudmižsijad oma, no ned seištas radmatomikš: raud-, marganc-, nikel'- da molibdenkivendod.
Tobmuz.
Ohjandusen form om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (), hän-žo om azekhiden vägiden da ohjastusen-ki pämez'. Parlamentan ezipartijan lider kändase prezidentaks videks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas. Prezident paneb radnikusile päministrad ("Prime Minister") da toižid ministrid. Päministr da ministriden enambuz oma parlamentan-ki ühtnijad. Prezidentale sab pästta radmaspäi parlamentad. Ohjastusele sab vahvištada käskusid.
Käskusenandajan tobmuden pä om parlament, üks'kodine Nacionaline Suim () 65 ezitajanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Parlamentale sab heitta radmaspäi prezidentad vaiše hänen läžundan tagut vai Konstitucijan lujiden murendusiden taguiči.
Gajanan läz järgenduseližed pävaličendad, sidä kesken valdkundan parlamentha, oliba vn 2020 2. päiväl keväz'kud. Nügüdläine prezident om Irfaan Ali vs 2020 elokun 2. päiväspäi, se om hänen ühtenz' strok. Vs 2020 elokun 2. päiväspäi Mark Fillips om päministraks.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Gajanan administrativiž-territorialine jagand."
Gajan jagase 10 agjaks (regionaks,). Agjad alajagasoiš 27 demokratižeks nevondkundaks (, "NDC").
Eläjad.
Gajanas elädas gajanalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 735 554 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt oli 759,567 eläjad vl 1980.
Augotižlibundan mödhe (2012): indijalaižed — 39,8%, afrikalaižed — 29,3%, segoitadud augotižlibundanke — 19,9%, indejalaižed — 10,5%, toiženke augotižlibundanke (evropalaižed, kitajalaižed) — 0,5%.
Uskondan mödhe (2012): protestantad— 34,8%, induistad — 24,8%, riman katolikad — 7,1%, islamanuskojad — 6,8%, Jehovan tundištajad — 1,3%, rastafarad — 0,5%, toižed hristanuskojad — 20,8%, toižed uskojad — 0,8%, religijatomad — 3,1%.
Toižed sured lidnad (enamba 25 tuh. ristituid vl 2002, surembaspäi penembha): Linden, Nju-Amsterdam. Lidnalaižiden pala om 26,8% (2020).
Ižanduz.
Gajanan päeksport om kuld (35%), boksitad (13%), ris (13%), rogosahar (12%), merenproduktad da kala (7%); toine eksport om pumaterialad (5%), ezitegesed pästmaha alkogoližid jomid (2%).


Gan.
Gan ([ˈɡɑːnə]), täuz' oficialine nimituz — Ganan Tazovaldkund (), om äirahvahaline valdkund Päivlaskmaižes Afrikas. Edel 1957 vot nimitihe sidä. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Akkr.
Istorii.
Vn 1957 6. päiväl keväz'kud Gan tedištoiti ripmatomut Sures Britanijaspäi.
Jäl'gmäine Konstitucii om ottud vn 1992 28. päiväl sulakud kaiken rahvahan referendumal da tuli väghe.
Geografijan andmused.
Gan om mavaldkundröunoiš Kot d'Ivuaranke päivlaskmas (röunan piduz — 720 km), Burkina Fasonke lodehes da pohjoižes (602 km), Togonke päivnouzmas (1098 km). Ühthine röunoiden piduz om 2420 km. Ganan suvižed randad lainištab Atlantižen valdmeren Gvinejan laht, randanpird om 539 km. Veden saum om 4,61% (11 tuh. km², sidä kesken Vol'tan vezivaradim).
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Afadžato-mägi (885 m).
Gan sijadase severz'-se gradusad pohjoižpolehe ekvatoraspäi, sen tagut klimat om subekvatorialine mussonine, neps suves da kuivahk pohjoižes. Vodes kuiv- da vihmsezonad vajehtelesoiš keskneze, no tal'vel om kuivamb.
Londuseližed pävarad oma kuld, hobed, kivivoi, diamantad tegimišton täht, boksitad, marganc; toižed varad oma mouckivi, mec, londuseline kaučuk, kala, keitandsol, gidroenergii.
Tobmuz.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (). Hän-žo om ohjastusen-ki pämeheks da armijan päkäsknikaks, valičese kaikel rahvahal nelläks vodeks, paneb varaprezidentad radsijha. Prezident paneb radsijha ministrid, parlament vahvištab tobjad palad heišpäi.
Parlament () om üks'kodine. Kaik rahvaz valičeb sen 275 ühtnijad mugažo nelläks vodeks.
Ganan Generaližed järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 7. päiväl tal'vkud, änestadihe prezidentad varaprezidentanke da parlamentan kandidatoid kerdalaz. Nügüdläine prezident om Nana Akufo-Addo (sai 53,85%).
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Ganan administrativiž-territorialine jagand."
Gan jagase 10 agjaks (). Agjad alajagasoiš 6 metropolijan ühthižkundha (surhe lidnha) da 55 municipaližhe ühthižkundha. Municipaližed ühthižkundad — 212 ümbrikho (angl.: "district"). Kaik om 275 valičemižümbrikod (). Municipaližed ühthižkundad mugažo alajagasoiš 58 lidnnevondkundha, 108 zonnevondkundha da 626 territorijankundha. Lopuks, kaik om läz 16 tuhad sijaližid komitetoid.
Eläjad.
Ganas elädas ganalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 25 758 108 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Anglijan kel' om rahvahidenkeskeižen kontaktiden kel'.
Uskondan mödhe (2010): hristanuskojad — 71,2% (vižkümnenden päivän jumalankodikund i harizmatikad 28,3%, protestantad 18,4%, katolikad 13,1%, toižed hristanuskojad 11,4%), islamanuskojad — 17,6%, rahvahaližed uskondad — 5,2%, toižed uskojad — 0,8%, religijatomad — 5,2%.
Toižed sured lidnad (enamba 500 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Kumasi, Tamale. Vl 2013 kaik oli 14 lidnad enamba mi 100 tuh. eläjidenke.
Ižanduz.
Vl 2012 Ganan päeksport oli kuld (44%), kivivoi (18%), kakaonbabud (14%); toine eksport oli kakaopast (2%), kakaovoi (1%), pumaterialad (1%).


Tong.
Tong (tong. i), täuz' oficialine nimituz om Tongan Kunigahuz (,), om valdkund Valdmerimaiden Polinezijas. Pälidn om Nukualof.
Istorii.
Vn 1970 4. päiväl kezakud Tong tedištoiti ripmatomut Sures Britanijaspäi.
Geografijan andmused.
Tong sijadase ühtennimižen sarišton 172 sarel, sidä kesken 36 surt sart oma elänzoittud. Kunigahuz om meriröunoiš Samoanke pohjoižes, Niue päivnouzmas da Fidži päivlaskmas. Valdkundan kuivman pind om 747 km², saum vezid — 4%.
Tongan randad lainištab Tün' valdmeri. Randanpird om 419 km. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om nimetoi mägi 1033 metrad valdmeren pindan päl, se sijadase Kao-sarel.
Klimat om tropine. Voden keskmäine lämuz om +23..+26 C° erazvuiččil saril.
Londuseližed varad oma kala, mahuz.
Tobmuz.
Ohjandusen form om unitarine parlamentine konstitucine monarhii. Valdkundan pämez' om Tupou VI-kunigaz.
Parlament om üks'kodine Käskusenandai Suim (,), kogoneb nenid ühtnijoid: Peitnevondkundan ühtnijad, ministrad (4 da penemb), peroiden ezitajad (9, perad valitas koumeks vodeks) da rahvahan ezitajad (17, kaik rahvaz valičeb heid koumeks vodeks).
Kunigaz da Käskusenandai Suim molembad oma valdatusidenke vahvištamha käskusid.
Nügüdläine päministr om Pohiva Tuʻiʻonetoa vs 2019 redukun 8. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Tongan administrativiž-territorialine jagand."
Tong jagase videks ümbrikoks. Ümbrikod alajagasoiš 23 rajonha, ned — külihe.
Eläjad.
Tongas elädas tongalaižed. Vn 2011 Tongan rahvahanlugemižen mödhe valdkundan ristitišt oli 103 036 eläjad.
Rahvahad (2016): tongalaižed — 97%, tongalaižed paloin — 0,8%, toižed rahvahad — 2,2%.
Uskondan mödhe (2016): protestantad — 64,1%, mormonad — 18,6%, Riman katolikad — 14,2%, toižed uskojad — 2,5%, religijatomad — 0,5%, märhapanendata — 0,1%.
Toižed sured lidnad (enamba 3 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Mua, Neiafu, Haveloloto, Vaini.
Ižanduz.
Valdkundan ižandusen päsarakod oma turizm, sauvond, kalan püdo, maižanduz.
Vl 2010 Tongan eksport oli tikv, kala, vanil'babud, jur'plodud, domennimed. Eksportan päühtnijad oma Suvikorei, AÜV, Uz' Zelandii, Fidži, Japonii, Samoa.


Benin.
Benin, täuz' oficialine nimi — Beninan Tazovaldkund (), om valdkund Päivlaskmaižes Afrikas. Pälidn om Porto Novo. Prezident, ohjastuz da verhiden maiden sur'oigenduzkundad sijadasoiš lähižes Kotonus — valdkundan kaikiš surembas lidnas. Edel 1975 vot valdkundan nimi oli Dagomei.
Istorii.
Vn 1960 1. päiväl elokud Benin tedištoiti ripmatomudes Francijaspäi.
Jäl'gmaine Konstitucii om hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vn 1990 2. päiväl tal'vkud.
Geografijan andmused.
Benin om mavaldkundröunoiš Togonke päivlaskmas (651 km), Burkina Fasonke (386 km) da Nigeranke (277 km) pohjoižes, Nigerijanke päivnouzmas (809 km). Röunoiden ühthine piduz om 2123 km.
Beninan suvižed randad lainištab Atlantižen valdmeren Gvinejan lahten Benin-laht. Randanpird om 121 km.
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Sokbaro-mägi (658 m) lodehpoles.
Tihed jogiden verk om valdkundas. Kaks' järedad joged oma Veme da Mono, molembad oma laivjoged.
Klimat om ekvatorialine man suves da subekvatorialine man pohjoižes.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, kuld, raudkivend, fosforitad; toižed varad oma mouckivi, mramor, mec (otab territorijan kaks' videndest).
Tobmuz.
Ohjandusen form om prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' prezident, hän-žo om ohjastusen-ki pämez'. Prezident paneb päministrad da toižid ministrid radnikusile. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas.
Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (). Kaik rahvaz valičeb sen 83 ühtnijad nelläks vodeks.
Beninan parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 28. päiväl sulakud. Valitihe prezidentad järgkerdan vn 2016 6. i 20. päivil keväz'kud, nügüdläine Patris Talon-prezident sai vägustust (24,8% ühtendes turas 2. sijanke, 66,13% kahtendes turas), se om hänen ezmäine strok. Vll 1998−2011 ei olend i vspäi 2016 ei ole olmas päministran radnikust, Lionel' Zinsu radoi jäl'gmäižeks päministraks vs 2015 kezakun 18. päiväspäi vn 2016 sulakun 6. päivhäsai.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Beninan administrativiž-territorialine jagand."
Benin jagase 12 agjaks (departamentaks,), ned alajagasoiš 77 kommunha (fr.: "commune").
Eläjad.
Vl 2014 Beninan eläjiden lugu oli 10 160 556 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Valdkundan sured lidnad (enamba 150 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Kotonu (ižandusen päkeskuz da ohjastusen olendsija), Abomei Kalavi, Porto Novo (oficialine pälidn), Džugu, Paraku.
Ižanduz.
Beninan päeksport om kuld (19%), puvill (17%), pähkmed (17%: kokospal'man, brazilijan da kešju), ümbriratud kivivoi (16%), pu parzil (10%); toine eksport — vas'k (5%), raud (4%), alüminii (2%), rogosahar (1%). Kitai om pätorguindühtnijaks (eksportan videndez da importan läz pol't).


Botsvan.
Botsvan, täuz' oficialine nimi om Botsvanan Tazovaldkund (,) om valdkund Suviafrikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Gaborone.
Istorii.
Edel 1966 vot Botsvan oli Bečuanalendaks (britanižeks protektorataks).
Vn 1966 30. päiväl sügüz'kud Botsvan tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi da sai ičeze Konstitucijad. Nece Konstitucii om väges nügüd'-ki, vn 2002 järgvajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Botsvan om mavaldkundröunoiš Namibijanke päivlaskmas da pohjoižes (röunoiden piduz — 1360 km), Zambijanke (penemb mi 1 km) da Zimbabvenke (831 km) pohjoižpäivnouzmas, Suviafrikan Tazovaldkundanke suvipäivnouzmas da suves (1840 km). Röunoiden ühthine piduz — 4013 km. Botsvan om mererandatoi valdkund.
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Codilo-kukhiden Monalanong-kukkaz läz man pälidnad, 1489 m meren pindan päl. Rahvahatoi Kalahari-ma ottab Botsvanan 70% territorijad. Kaikiš pidemb jogi om Okavango, se lankteb Zambezi-jogehe vaiše vihmakahil vozil, necil jogel kontinentansüdäimine del't om olmas tobjimalaz, se levitase 16 tuh. km² pindal (kaikiš suremb mugoine mail'mas), kudamb hajeneb Kalaharihe vai järedoihe solakahiže Makgadikgadi-maihe. Limpopo-jogi om man suvipäivnouzmaks röunaks.
Klimat om subtropine kontinentaline. Sädegoičeb 127 millimetraspäi suvipäivlaskmas 635 mm:hasai man pohjoižpäivnouzmas. Kezal päivän lämuz om +22..+32 C°, om sur' erinend päivän da ön lämuziden keskes. Tal'vel halad oleskeldas.
Londuseližed pävarad oma diamantad, kuld, kivivoi, vas'k da nikel'.
Tobmuz.
Ohjandusen form om prezidentiž-parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' prezident, hän-žo om ohjastusen-ki pämez'. Nacionaline Suim valičeb händast videks vodeks, toižiden strokuiden voimuz om olmas, niiden lugu om röunamatoi. Prezident voib panda kel'dod parlamentan käskusihe vai pästta parlamentad radmaspäi.
Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim () 61 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb parlamentan 57 ühtnijoid videks vodeks, enambusen partii paneb völ nell' ühtnijad radsijha. Prezidentan radnikuz om parlamentižen sisteman pala. Vejiden Nevondkund (,) om nevoi parlamentale organ, ei mülü parlamentha.
Botsvanas generaližiden valičendoiden vero om olmas, änestadas parlamentan kandidatoid. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2014 24. päiväl redukud. Mokvetsi Masisi om valitud parlamental da radab prezidental vs 2018 sulakun 1. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Botsvanan administrativiž-territorialine jagand."
Botsvan jagase 9 küläümbrikho (angl. "district") da 6 lidnümbrikho. Ned alajagasoiš 38 alaümbrikoks (angl. "sub-district"). Ümbrikod mugažo alajadasoiš 57 parlamentižeks valičemižümbrikoks (angl. "parliamentary constituency").
Eläjad.
Botsvanan toižed järedad lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Fransistaun, Molepolole, Mogoditšane, Maun. Valdkundas om 25 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke (2012).
Ižanduz.
Botsvanan päeksport (vn 2009) om torhad diamantad (eksportan 62%), nikel' (13%), lehmäliha, vas'k da kuld.


Baltijan meri.
Baltijan meri vs 2000 keväz'kus (fotokuva kaimdajaspäi)
Baltijan meri (amuižslav.: "море Варяжское",,,,) om kontinentansüdäimine meri Evrazijan lodehližes laptas. Sijadase Pohjoiževropas, mülütadas mert Atlantižen valdmeren basseinha.
Pind sarita — 415 tuh. km².
Veden mülü — 21,5 tuh. km³.
Meri om olmas nügüdläižes nägus läz 4 tuhad vozid. Se om kaikiš järedamb meri mail'mas alasolakahudenke jogiden sur'kulun vedhuden tagut (940 km³ vodes Pohjoižhe merhe).
Etimologii.
Ezmäižen kerdan "Baltijan meri"-nimituz () mainitase Bremenan Adaman «Gamburgan jumalankodin arhiepiskopoiden tegod»-traktatas (, 1075−1080 voded).
Geografijan andmused.
Baltijan meri süvenub Evropan kuivushe edahaks. Se lainištab Venäman, Estinman, Lätänman, Litvanman, Pol'šanman, Germanijan, Danijan, Ročinman da Suomenman randad.
Baltijan meren järedad lahted: Suomen, Botnine, Rigan da Kuršan (erigoittud merespäi Kuršan letejonol reskvezilaht) lahted.
Sured sared: Gotland, Eland, Bornhol'm, Volin da Rügen sared, Ahvenanma da Sarenma.
Järedad langenijad joged Baltijan merhe: Neva, Narv, Päivlaskmaine Dvin (Daugavjogi), Neman, Pregol', Visl, Oder da Vent.
Kaikiš järedambad lidnad da portad (častomaraižen mödhe): Stokhol'm, Turku, Hel'sinki, Kotk, Piter, Tallidn, Rig, Klaiped, Kaliningrad, Gdan'sk, Rostok, Lübek, Kopenhagen.


Burundi.
Burundi, täuz' oficialine nimi — Burundin Tazovaldkund (rundikš: "Republika y'u Burundi",), om valdkund Päivnouzmafrikas, üks' kaikiš gollembišpäi mail'mas. Sen politine pälidn om Giteg vspäi 2019, ekonomine pälidn da kaikiš suremb lidn — Bužumbur.
Istorii.
Vl 1962 heinkun 1. päiväl Burundi tedištoiti ripmatomudes Bel'gijaspäi.
Edeline Konstitucii oli hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vn 2005 uhokus. Jäl'gmäine Konstitucijan reform om tehtud vn 2018 semendkus vn 2017 referenduman satusiden mödhe, linneb päministran radnikuz, prezidentan strok seičeme vot, monarhijan udessündundan voimudenke.
Geografijan andmused.
Burundi om mavaldkundröunoiš Kongon Demokratiženke Tazovaldkundanke päivlaskmas (röunoiden piduz — 233 km), Ruandanke (290 km) pohjoižes, Tanzanijanke päivnouzmas da suvipäivnouzmas (451 km). Ühthine röunoiden piduz — 974 km. Burundi om mererandatoi valdkund.
Valdkund sijadase mägiplatol 1500..2000 m ü.m.t. korktusil. Sen kaikiš korktemb čokkoim om Heh-mägi, 2760 m valdmeren pindan päl. Burundin suvipäivlaskmaine röun mäneb Tanganjik-järvedme (kendäk om kaikiš madalamb sija valdkundas — 772 m valdmeren pindan päl), sen 2000 km² oma burundižed.
Klimat om tropine, man enambal palal om 1300..1600 mm sadegid vodes.
Londuseližed pävarad oma metallad (nikelin mail'man varan 3..5%, platin, kuld, vol'fram, vanadii) da fosforitad.
Tobmuz.
Ohjandusen form om prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (), hän-žo om ohjastusen-ki pämez' da armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, ühten kahtenden strokun voimuz om olmas.
Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat () 37..54 ühtnijanke (2015 — 43), valitas heid videks vodeks (34 — agjoiden valičemižlaudkundad valitas hutulašt da tutsilašt üksin, sen ližaks sihe mülüdas kaik enččed prezidentad, om naižiden 30% kvot). Alakodi om Nacionaline Suim (fr. "L'Assemblée Nationale" 127 ühtnijanke vspäi 2015). Kaik rahvaz valičeb sen 100 ühtnijad videks vodeks, siš om kvotid: 60% — hutulaižed, 40% — tutsilaižed, 30% — naižed, mugažo Nacionaline valičemižlaudkund ezitab kandidatoid rahvahanvähembusišpäi änestamha.
Burundin parlamentan i prezidentan päjärgvaličendad oliba vn 2020 20. päiväl semendkud. Edel sidä valitihe prezidentad järgkerdan vn 2015 21. päiväl heinkud, Pjer Nkurunziza sai 69,41%, se oli hänen koumanz' strok. Nkurunziza koli 8. heinkud südäimen kurospäi edel tobmuden oigendust, Paskal' Njabenda radoi velgusentäutajaks keskustas. Evarist Ndajišimije-jenaral kändihe prezidentaks vn 2020 kezakun 18. päiväspäi, hän oti vägestust vn 2020 prezidentan valičendoiden ezmäižes turas 71,45% satusenke.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Burundin administrativiž-territorialine jagand."
Burundiš om 17 agjad (provincijad), ned alajagasoiš 117 kommunaks. Kommunad alajagasoiš 2639 "kolin:ha" (francijaks znamoičeb «kukkaz»).
Eläjad.
Burundiš elädas rundilaižed (heimod: hutulaižed — 81%, tutsilaižed — 16%, lingalaižed — 2%, tvalaižed — 1%), evropalaižed — läz 3000, suviazijalaižed — läz 2000. Om äi emigrantoid susedmaihe (läz 80 tuh. rist. 2000 vodes). Vl 2012 valdkundan ristitišt oli 8 749 000 eläjid. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Religijan mödhe (2008): Riman katolikad — 62,1%, protestantad — 23,9%, islamanuskojad — 2,5%, toižed uskojad — 3,6%, religijan märhapanendata — 7,9%.
Burundin toižed sured lidnad (enamba 30 tuh. ristituid vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Bužumbur, Mujing, Rujigi.
Ižanduz.
Burundin päeksport om kofe, kuld, čai; toine eksport — puvill, nahkad.


Burkina Faso.
Burkina Faso, se om täuz' oficialine nimituz (francijaks-ki, virktas [buʁkiˈna faˈso]), om valdkund Päivlaskmaižes Afrikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Uagadugu. Edel 1984 vot nimitihe Burkina Fasod Ülävol'tan Tazovaldkundaks.
Etimologii.
Valdkundan nimituz znamoičeb «tozimel'židen (arvokahiden) ristituiden ma» kätes sijaližiš kelišpäi.
Istorii.
Vl 1960 elokun 5. päiväl Burkina Faso tedištoiti ripmatomudes Francijaspäi.
Jäl'gmäine Konstitucii om hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vn 1991 2. päiväl kezakud. Se om väges vn 2002 vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Burkina Faso mülüb Sahel'-zonha. Kuivan sezonan aigan (kül'mku — keväz'ku) kuiv "harmattan"-tullei puhub Saharan polespäi.
Burkina Faso om mavaldkundröunoiš Malinke pohjoižes (röunan piduz — 1000 km), Nigeranke päivnouzmas (628 km), Beninanke suvipäivnouzmas (306 km), Togonke (126 km) i Gananke (549 km) suves, Kot d'Ivuaranke suvipäivlaskmas (584 km). Ühthine röunoiden piduz — 3193 km. Burkina Faso om mererandatoi valdkund.
Valdkund sijadase lainhekahal Mosi-platol 200..500 m ü.m.t. korktusil. Sen kaikiš korktemb čokkoim om Tenakuru-mägi, 747 m valdmeren pindan päl. Läz 20 joged om, kaik ned kuivehtudas vihmatoman sezonan aigan. Must Vol't- da Vauged Vol't-joged oma kaikiš pidembad niišpäi.
Klimat om subekvatorialine, savannad oma enambuses, om kuivad savannad man pohjoižes. Mecad ottas valdkundan territorijan üks'toštkümnent palad. Vihmoiden sezonan aigan paneb 600..900 mm sadegid.
Londuseližed pävarad oma mangankivend, kuld, fosforitad, platin, vas'k, nikel', titan.
Tobmuz.
Ohjandusen form om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (), hän paneb päministrad radsijha. Prezidental oiktuz om heitta parlamentad radmaspäi. Kaik rahvaz valičeb prezidentad videks vodeks. Ühten kahtenden strokun voimuz om olmas hänel. Sihe kacmata, enzne Blez Kompaore-prezident ištui ičeze radsijal vspäi 1987, jäl'gmäižes sodakukerduses aigaspäi. Edel 2000 vot hänen valdatusiden strok oli seičeme vot, sid' vajehtihe Konstitucijad hänen tobmuden aigan, ka kaik zavodihe ani kuti ezmässai. Hän läksi erindha Vl 2014 redukun 30. päiväl massprotestan demonstracijoiden da sodakukerdusen jäl'ghe, parlament oli pästtud radmaspäi.
Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (). Kaik rahvaz valičeb sen 127 ühtnijad videks vodeks. Mugažo Konstitucijan Kodi (10 ühtnijad) mülüb parlamentha. Ekonomine da Socialine Nevondkund radab vaiše nevondfunkcijanke.
Burkina Fason parlamentan ühtnijoiden edelstrokuižed valičendad oliba vl 2015 kül'mkun 29. päiväl. Valitihe prezidentad järgenduseližen kerdan sil-žo päiväl, Rok Mark Kristian Kabore sai 53,49% da radab vs 2015 tal'vkun 29. päiväspäi (radoi valdkundan päministran vll 1994−1996 i parlamentan pämehen vll 2002−2012). Kristof Žozef Mari Dabire om päministran vs 2019 vilukun 24. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Burkina Fason administrativiž-territorialine jagand."
Burkina Fasos om 13 agjad, ned alajagasoiš 45 provincijaks. Provincijad alajagasoiš 301 departamentha.
Eläjad.
Burkina Fason elädas burkinalaižed. Vl 2013 valdkundan ristitišt oli 17 322 796 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Ühesa ristitud kümnespäi pagištas Afrikan sijaližil kelil.
Religijan mödhe (2010): islamanuskojad — 61,5%, Riman katolikad — 23,3%, animistad — 7,8%, protestantad — 6,5%, uskondata — 0,7%, toižed uskojad i uskondan ozutandata — 0,2%.
Burkina Fason toižed sured lidnad (enamba 90 tuh. ristituid vl 2012): Bobo Diulaso, Banfor, Kudugu.
Ižanduz.
Burkina Fason päeksport om kuld, puvill; toine eksport — kabjživatad, liha, nahkasine torhuz.


Džibuti.
Džibuti, täuz' oficialine nimituz — Džibutin Tazovaldkund ("Džumhūrijjat Džībūtī",), om valdkund Päivnouzmaižes Afrikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Džibuti. Edel 1967 vot Džibuti nimitihe Francijan Somalikš, i voziden 1967−1977 aigan — Francijan afaralaižiden da issalaižiden territorii.
Istorii.
Vn 1977 27. päiväl kezakud Džibuti tedištoiti ripmatomudes Francijaspäi.
Jäl'gmaine Konstitucii om hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vn 1992 4. päiväl sügüz'kud. Se om väges vs 1992 sügüz'kun 15. päiväspäi, vn 2010 vajehtusidenke.
Vozil 1992−2000 Rahvahanikoiden soda oli Džibutiš.
Geografijan andmused.
Džibuti om mavaldkundröunoiš Eritrejanke pohjoižes (röunan piduz — 113 km), Efiopijanke päivlaskmas da suves (337 km), Somalinke suvipäivnouzmas (58 km). Ühthine röunoiden piduz — 508 km. Džibutin randad lainištab Indižen valdmeren Adenan laht. Mererandan piduz — 314 km.
Valdkund sijadase mägimassivil. Sen kaikiš korktemb čokkoim om Mussa Ali-mägi, 2028 m valdmeren pindan päl. Mägil om äi solakahid järvid. Džibutiš eile kaikenaigaižid jogid. Korktas mägil om harvoid mecoid.
Klimat om tropine, kuiv da räk. Vilukun keskmäine lämuz' om +26 C°, heinkun — +36 C°. Sadegoičeb vähän lujas — 45..130 mm vodes.
Londuseližed pävarad oma kuld, kivivoi, mineraližed solad; toižed varad oma mouckivi, perlit.
Tobmuz.
Ohjandusen form om prezidentiž-parlamentine tazovaldkund ühten partijan enambištudenke. Valdkundan pämez' om prezident ("Rajijs al Džumhuriat Džibuti",), hän-žo azekhiden vägiden päkäsknik, paneb päministrad radsijha. Kaik rahvaz valičeb prezidentad videks vodeks, valitas tošti hänele ei sa. Sihe kacmata, nügüdläine Ismail Omar Gelle-prezident ištub necil radsijal vs 1999 semendkun 8. päiväspäi.
Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim ("Aldžameiat alvatania",). Kaik rahvaz valičeb sen 65 ühtnijad videks vodeks. Parlament da ohjastuz molembad sätas käskusid.
Džibutin parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vl 2018 uhokun 23. päiväl (8. kucund). Valitihe prezidentad järgkerdan vn 2016 8. päiväl sulakud, Ismail Omar Gelle sai 87,07% (80,63% vl 2011), se om hänen nellänz' strok jäl'geten. Kamil Mohamed Abdulkader radab päministran vs 2013 sulakun 1. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Džibutin administrativiž-territorialine jagand."
Džibutiš om 5 agjad (regionad) da 1 pälidnan ümbrik. Regionad alajagasoiš 10 ümbrikoks, kaik niid om 11 — pälidnan ümbrikonke.
Eläjad.
Džibutiš elädas džibutilaižed: somalilaižed — 60%, afaralaižed — 35%, toižed rahvahad — 5% (Jemenan arabialaižed, francijalaižed, efioplaižed, italijalaižed). Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 810 179 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüde. Ristitišton 78% oma lidnalaižed (2019).
Uskondan mödhe (2015): islamanuskojad-sunnitad — 94% (läz kaik džibutilaižed, valdkundreligii), hristanuskojad — 6% (sündnuded verhiš maiš tobjimalaz).
Džibutin toižed sured lidnad (enamba 20 tuh. da vähemba 30 tuh. ristituid vl 2012): Ali Sabih, Dikil'. Kaik Džibutiš om 12 lidnad.
Ižanduz.
Džibutin eksport om produkcijan vedamine Efiopijha i Efiopijan produkcijan toštmižeksport päazjas. Vl 2009 päeksport oli kormaduzmašinad, palad mašinoiden täht, kabjživatad, ümbriratud maid; toine eksport — pal'mvoi, cement, kuld.


Eritrei.
Eritrei, täuz' oficialine nimi — Eritrejan Valdkund ("Hagere Ertra", "Daulat Iritrijá",), om valdkund Päivnouzmaižes Afrikas Rusttan meren randpolel. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Asmar.
Istorii.
Vozil 1890−1941 Eritrei oli Italižeks Eritrejaks (Italijan kolonijaks), i sen jäl'ghe vozil 1941−1952 — Britanijan kolonijaks.
Vozil 1962−1993 aigoitel'di soda süttui Efiopijan südäimes Eritrejan ripmatomudes.
Vl 1993 semendkun 24. päiväl Eritrei tedištoiti ripmatomut Efiopijaspäi kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe.
Jäl'gmaine Konstitucii om väges vspäi 1997.
Geografijan andmused.
Eritrei om mavaldkundröunoiš Sudananke päivlaskmas (röunan piduz — 682 km), Efiopijanke suves (1033 km), Džibutinke päivnouzmas (125 km). Ühthine röunoiden piduz — 1840 km. Eritrejan randad lainištab Indižen valdmeren Rusked meri. Mererandan piduz — 2234 km (sen keskes kontinentan randišt — 1151 km, sariden randišt — 1083 km). Valdkundas om läz 350 sart, niiden tobj pala mülüb Dahlak-sarištho. Kaik valdkundan randišt (saridenke) om kaitud londuseline territorii.
Eritrejan pind om 117 600 km², niiden keskes 16 600 nellikkilometrad om veden pind.
Valdkundan tobj pala sijadase Efiopijan mägišton Eritrejan platol. Sen kaikiš korktemb čokkoim om Soir-mägi man keskuses, 3018 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om Afar-alangos läz sen Kulul-järved, −75 m valdmeren pindan al.
Randišton klimat om tropine, kuiv da räk. Ku man südäimehe, ka om ven klimat äjidenke päivoikahidenke päividenke. Kaikenaigaižid jogid eile.
Londuseližed pävarad oma kuld, vas'k, cink, potaš; toižed varad oma kala, keitandsol.
Tobmuz.
Ohjandusen form om prezidentine tazovaldkund ühtenke partijanke, toižed partijad oma kel'dos. Konstitucijan mödhe parlament valičeb prezidentad i ohjandusen form om parlamentine tazovaldkund.
Valdkundan pämez' om prezident, hän paneb päministrad radsijha parlamentan laskendan jäl'ghe (Konstitucijan mödhe). Prezidentan valdatusiden strok om viž vot, ühten kahtenden strokun voimuz om olmas. Nügüdläine Isaijas Afevorki-prezident otab necidä radsijad vspäi 1993 vajehtamata. Hän ičeze polenpidajidenke — ripmatomuden sodan ühtnijoidenke — valdoičeb mad, hö pučiše valičendoišpäi.
Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (transliteracii tigrinja-kelespäi: "Hagerawi Baito") mülütab 104 ühtnijad (64 — kaik rahvaz valičeb videks vodeks, 40 — ühten partijan Keskuzkomitet paneb). Parlament formiruihe vl 1992 tedotusen ripmatomudes jäl'ghe. Siš aigaspäi äjad parlamentan ühtnijoišpäi oliba türmatud vai pageniba verhiže maihe. Nügüd'aigaižen parlamentan mülükund formiruihe vl 1997 ühten partijan 150 deputataspäi.
Ripmatomuden valdkundan aigan ei olend nikonz' nacionaližid valičendoid, vaiše vl 2010 da 2011 sijaližed valičendad oliba.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Eritrejan administrativiž-territorialine jagand."
Eritrejas om 6 agjad (provincijad, regionad, "zob:ad"), niiden röunad oma jogibasseinoiden röunad. Agjad alajagasoiš ümbrikoikš (subregionikš, "sub-zob:ikš"), niid om 52.
Eläjad.
Eritrejas elädas eritrejalaižed. Vn 2014 heinkud valdkundan ristitišt oli 6 380 803 eläjad.
Toižed sured lidnad (enamba 50 tuh. ristituid, vodele 2010 endustuz): Keren, Tesenei, Mendefer.
Ižanduz.
Eritrejan päeksport (2009) om palad mašinoiden da reaktivižiden likutimiden täht, ezitegesed sauvondan täht (pu- da raudtegesed), kabjživatad, kuld; toine eksport — sobad, fruktad, puvillan langad, naturaližed lakad da bal'zamad.


Paragvai.
Paragvai (, guaranikš: "Paraguái"), täuz' oficialine nimi — Paragvain Tazovaldkund ([reˈpuβlika ðel paɾaˈɣwai],), om mererandatoi valdkund Suviamerikas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Asunsjon.
Istorii.
Vn 1811 14. päiväl semendkud Paragvai tedištoiti ičeze ripmatomudes Ispanijaspäi, se oli tundištadud toižel päiväl.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli olmas vspäi 1813. Jäl'gmäine kudenz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 1992 da om väges vn 2011 kohendusidenke.
Geografižed andmused.
Paragvai om mavaldkundröunoiš Brazilijanke pohjoižpäivnouzmas da päivnouzmas (röunan piduz — 1371 km), Argentinanke suves da suvipäivlaskmas (2531 km), Bolivijanke lodehes (753 km). Ühthine röunoiden piduz om 4655 km. Valdkundan pind om 406,752 km². Saum vezid — 2,6%. Paragvai om mererandatoi valdkund.
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Cerro Pero (Cerro Tres Kandu)-kukhaz (842 m). Kaikiš madalamb čokkoim om Paragvai- da Paran-jogiden ühthejoksmusen sija, 46 metrad valdmeren pindan päl.
Londuseližed varad oma raudkivend, marganc, mouckivi, mec, gidroenergii.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' da azekhiden vägiden päkäsknik om prezident (). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks järgeližel enambusel üks'jäižes turas, toižen strokun voimuseta. Üks' varaprezident om hänele abhu. Prezident paneb ohjastusen ministrid da agjoiden pämehid radnikusile. Enzne prezident kändase Senatan ühtnijaks ičeze elon pitte, no änestada siš hänele ei sa.
Parlament om kaks'kodine Nacionaline Kongress (). Sen ühtnijoile sab ületada prezidentan kel'dod da heitta prezidentad ministridenke radmaspäi. Kaik rahvaz änestab heid videks vodeks. Üläkodi om Senatoriden Kodi (isp. "Cámara de Senadores") 45 ühtnijanke. Alakodi om Ezitajiden Kodi (isp. "Cámara de Diputados") 80 deputatanke.
Paragvain päjärgvaličendad oliba vn 2018 sulakun 22. päiväl, valitihe prezidentad i parlamentan ühtnijoid. Nügüdläine prezident om Mario Abdo Benites (sai 48,96%), radab vs 2018 elokun 15. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Paragvain administrativiž-territorialine jagand."
Paragvai jagase 18 regionaks: 17 agjad (departamentad) da üks' Asunsjon-pälidnan ümbrik.
Eläjad.
Paragvaiš elädas paragvajalaižed. Vl 2012 valdkundan ristitišt oli 6 672 633 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Augotižlibundan mödhe (2012) Paragvain 95% ristitištos oma mestizo (ispanijalaiž-indejalaižed), toiženke augotižlibundanke — 5%.
Kodikelen mödhe (2012): ispanijan kel' i guaranin kel' — 46,3%, vaiše guaranin kel' — 34,0%, vaiše ispanijan kel' — 15,2%, toižed keled (portugalijan, saksan, indejižed) — 4,1%, kelen ozutandata — 0,4%.
Eläjad uskondan mödhe (2002): riman katolikad — 89,6%, protestantad — 6,2%, toižed hristanuskojad — 1,1%, toižed uskojad i märhapanendata — 2,0%, religijatomad — 1,1%.
Toižed sured lidnad (enamba 300 tuh. ristituid vl 2014, surembaspäi penembha): San Lorenso, Sjudad Del' Este, Luke, Fernando-de-la-Mor, Lambare, Pedro Huan Kabal'jero. Vl 2014 kaik oli 15 lidnad enamba 100 tuh. eläjidenke. Lidnalaižiden pala om 62,2% (2020).
Ižanduz.
Paragvain päeksport om sojanbabud (50%, sidä kesken 7% — kabusemned sötamha živatoid, 4% — soivoi), lehmänliha (15%), elektruz (6%), kukuruz (6%); toine eksport — nižu (4%), lehmännahk (2%), ris (1%), rogosahar (1%).
Vl 2013 Urugvai, Brazilii, Argentin da Venäma oliba Paragvain eksportan koumed videndest partnörikš.
Vl 2012 Brazilii, Kitai, Argentin da AÜV oliba Paragvain importan koumed videndest partnörikš.


Ekvatorialine Gvinei.
Ekvatorialine Gvinei, täuz' oficialine nimituz — Ekvatorialižen Gvinejan Tazovaldkund (ispanijaks: "República de Guinea Ecuatorial"; francijaks: "République de la Guinée Équatoriale"), om valdkund Keskmäižes Afrikas. Sen pälidn om Malabo.
Istorii.
Vn 1968 12. päiväl redukud Ekvatorialine Gvinei tedištoiti ripmatomut Ispanijaspäi.
Geografijan andmused.
Ekvatorialine Gvinei om mavaldkundröunoiš Kamerunanke pohjoižes (röunan piduz — 189 km), Gabonanke päivnouzmas da suves (350 km). Ühthine röunoiden piduz — 539 km. Suvipäivlaskmpoles om meriröun sar'hiženke San Tome da Prinsipi-valdkundanke.
Ekvatorialižen Gvinejan päivlaskmaižed da sar'hižed randad lainištab Atlantižen valdmeren Gvinejan laht. Randanpird om 296 km.
Valdkund kogoneb kahtes palaspäi: sar'hine (enamba 2 tuh. km²) da kontinentaline ("Rio Muni", läz 26 tuh. km²). Kaikiš suremban Bioko-saren (enzne Fernando Po-sar', 40 km Kamerunan randpol'hesai) da kaiken valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Bazil'-mägenoc (se-žo Malabo-mägi), 3008 m valdmeren pindan päl.
Klimat om ekvatorialine. Valdkund sijadase Man ekvatoral.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, tropine mec; toižed varad (radmatomad löudmižsijad) oma kuld, marganc, uran.
Tobmuz.
Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund dominirujanke partijanke. Valdkundan pämez' om prezident, hän-žo ohjastusen-ki pämez', paneb päministrad radsijha. Kaik rahvaz valičeb prezidentad seičemeks vodeks, strokuiden lugul eile röunad.
Käskusenandai tobmuz — ohjastuz da parlament. Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (70 ühtnijad: 55 — valitud, 15 — pandud radsijha prezidental). Alakodi om Rahvahan Ezitajiden Kodi 100 ezitajanke. Kaik rahvaz valičeb niiden ühtnijoid videks vodeks.
Ekvatorialižen Gvinejan parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vl 2013 semendkun 26. päivän, oppozicii sai vaiše ühten sijan kaikuččes Kodiš. Valitihe prezidentad järgkerdan vl 2009 kül'mkun 29. päiväl viden kandidatan keskes, Teodoro Obiang Ngema Mbasogo sai 95,4%, hän om kahtenz' Tazovaldkundan prezident, radab vspäi 1979.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Ekvatorialižen Gvinejan administrativiž-territorialine jagand."
Kaik om 7 agjad-provincijad Ekvatorialižes Gvinejas. Ühtenzoittas niid kahthe regionha: Sar'hine — koume agjad, i Kontinentaline nellänke agjanke. Provincijad alajagasoiš ümbrikoikš.
Eläjad.
Ekvatorialižes Gvinejas elädas ekvatogvinejalaižed. Vl 2010 valdkundan ristitišt oli 622 tuhad eläjid. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Ekvatorialižen Gvinejan sured lidnad (enamba 150 tuh. ristituid vl 2010): Bat i Malabo (valdkundan pälidn). Ned molembad oma ičeze regioniden pälidnad.
Ižanduz.
Ekvatorialine Gvinei om üks' elokahiš Afrikan valdkundoišpäi. Vl 2009 sen 97% eksportad oli kivivoi da nozoltadud londuseline gaz.


Kabo Verde.
Kabo Verde, täuz' oficialine nimituz — Kabo Verden Tazovaldkund (portugalijaks: "República de Cabo Verde"), om valdkund Päivlaskmaižes Afrikas. Edel 1986 vot nimitihe sidä Vihandan Nemen Sariden Tazovaldkund:aks. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Prai.
Istorii.
Vl 1975 heinkun 5. päiväl Kabo Verde tedištoiti ripmatomut Portugalijaspäi.
Jäl'gmäine Konstitucijan udištamine oli vl 1992 sügüz'kun 25. päiväl. Se om väges voziden 1995 da 1999 vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Valdkund sijadase Vihandan Nemen saril. Nened sared kogotas kahtes vulkanižes sarištospäi: Barlavento (6 sur't sart) i Sotavento (4 sur't sart).
Kabo Verdel ei ole valdkundröunoid madme. Päivlaskmaižen Afrikan randišt venub 570:ndes kilometras päivnouzmpolehe. Lähembaižed valdkundad oma Senegal, Gambii, Mavritanii. Kabo Verden randad lainištab Atlantine valdmeri. Randanpird om 965 km.
Kaikiš korktemb čokkoim om Fogu-vulkanan oc, 2829 m valdmeren pindan päl. Vl 1995 järgrehkaiduz oli necil vulkanal.
Klimat om tropine kuiv. Mecad kattas sariden territorijan kudendest, niiden tobj pala om ištutadud mec udessündutamha.
Londuseližed pävarad oma kala, bazal't, mouckivi; toižed varad oma merivaht, puccolan, merisol.
Tobmuz.
Ohjandusen form om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (), hän-žo om armijan päkäskmez' i paneb päministrad (port. "Primeiro-ministro") da ministrid radnikusele. Kaik rahvaz valičeb prezidentad videks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas.
Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament, Nacionaline Suim (). Kaik rahvaz valičeb sen 72 ühtnijad videks vodeks.
Kabo Verden käskuzkundaline tobmuz om Ülembaine käskuzkund () da regionaližed käskuzkundad.
Valitihe parlamentan ühtnijoid järgkerdan vn 2016 keväz'kun 20. päiväl. Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 redukun 2. päiväl. Žorže Karluš Fonseka radab prezidentan vs 2011 sügüz'kun 9. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten, sai 74,08% (vn 2011 kahtendes turas — 54,26%). Ulisseš Korreia i Silva om päministr vs 2016 sulakun 22. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Kabo Verden administrativiž-territorialine jagand."
Kabo Verdes om 22 municipalitetad (), niišpäi ühesa oma olmas Santjagu-sarel. Municipalitetad alajagasoiš 32 tulendaks (port. "freguesias").
Eläjad.
Kabo Verdes elädas kaboverdelaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan eläjiden lugu oli 538 535 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Augotižlibundan mödhe (2018): segoitadud augotižlibundanke (kreolad, mulatad — evropalaižed afrikalaižidenke) — 71%, afrikalaižed — 28%, evropalaižed — 1%.
Kabo Verden sured lidnad (enamba 70 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Prai (pälidn) i Mindelu.
Söndtavaroiden 90% om importiruidud, näl'gan problem om kaikenaigaine. Sen tagut äi emigrantoid Kabo Verdespäi elädas Evropas, Afrikas da. Vl 2006 läz 780 tuhad ristituid eliba verhiš maiš, nece om enamba mi ristitišt kodimaižen valdkundan südäimes.
Ižanduz.
Vl 2009 Kabo Verden päeksport oli kala (54%) da sobad (21%); toine eksport — teraz, alkogoližed jomad, bobaižed, merisol, avtod. Turizm tob äi ližad valdkundan büdžetha.


Aigvö.
Aigvöd (aigzonad — angl. "time zones") homaitas Man punondan ičeze värtmudes ümbri. Niiden formiruind märičeb territorijad ühtejiččiden sijaližen aiganke muga, miše aigan erinend oliži ühten časun kerdoiš. Kožmuz oli tehtud sen polhe, miše panihe 24 administrativišt aigvöd, kaikutte nenišpäi sijadase läz geografišt aigvöd. Lugustusen augčokkoim om Grinvičan meridian (nolänz' meridian, noländen aigvön keskmeridian, augotižmeridian).
Nügüd' aig panese mail'man koordiniruidud aigan abul (UTC), kudambad ottihe Grinvičan aigan (GMT) sijas. UTC-pordhišt om atomaigan (TAI) tazomärašt pordhištod aluseks, se sättub enamba rahvahanikoiden kävutandan täht. Aigvöd mašurudme znamoitas pozitivižeks (päivnouzmpolehe noländes meridianaspäi) vai negativižeks (päivlaskmpolehe) sirdandaks UTC:aspäi. UTC:ha sidotud sirdand vajehtase sijidme kezaližhe aigha kändusenke.
Pohjoiž- da Suvinaboil meridianad vasttase ühtel čokkoimel, sigä «aigvö»- da «sijaline aig»-tärtused oma hamatomad. Mannaboil pidab kävutada mail'man aigad, no Suvinabal, kus Amundsen-Skott-stancii om olmas, kävutadas Uden Zelandijan aigad.
Aigvöiden istorii.
Edel aigvöiden otandan kaikutte lidn kävuti ičeze sijaline aig päiväižen mödhe. Nece aig rippui geografižes pidusespäi. XIX. voz'sadan lopus standartižen sigan sistem oli ottud panemha järgendamatomuden lopud. Raudteverkoiden šingotez vei mugošt standartad tarbhaižusele, sikš ku jonusiden likumižen grafikad tegihe kaikuččes lidnas sijaližen aigan mödhe, ka se kucuiži sättumatomut, segoid da avarijoid. Aigan standartizacijan ezmäižed projektad sünduihe da panihe eloho Sures Britanijas, sihe kacmata, miše nece valdkund sijadase ühtel aigvöl.
Sur' Britanii.
Sijaližen aigan sättumatomuz oli pit'kan aigan Britanižiden raudteiden segaks. Nece organizacii tariči ohjastusele unificiruida aig kaiken valdkundan territorijal. Uil'jam Haid Vollaston-doktor (1766−1828) andoi augmeletusen, sidä Abraham Follett Osler (1808−1903) jätksi. Aig panihe Grinvičan mödhe (angl. "Greenwich Mean Time", GMT), sidä hätken nimitihe «Londonan aig»:aks.
Vl 1840 Sur' Päivlaskmaine Raudte kävuti «Londonan aig»:ad ezmäižeks. Vodele 1847 äi toižid raudtekompanijoid ottihe necen ühthižen aigan augotamižeks. Vn 1847 sügüz'kun 22. päiväl Lugustusiden Raudtekodi (märiči kaiken sarakon standartid) rekomendui panda aig Grinvičan mödhe kaikil raudtestancijoil, Počtan päradnikoičendan laskendan mödhe. Mugoine aigan udištamine tegihe vn 1847 tal'vkun 1. päiväl.
Vl 1852 elokun 23. päivän aigan signalad oliba oigetud telegrafan abul ezmäižen kerdan Kunigahan Grinvičan observatorijaspäi. Tarkoiktoid hronometrid edhepandud Grinvičan aiganke kävutihe časuid sinhroniziruimha. Vodele 1855 Suren Britanijan časuiden enambuz oli edhepandud Grinvičan aigan mödhe, no uz' aig tegihe oficialižikš kaiked Britanijadme käskusen otandan jäl'ghe vn 1880 elokun 2. päiväl — «Akt aigan lugendas».
Aigvöhišton leviganduz kaiked mail'madme.
Kanadalaine Sendford Fleming-ser da raudteiden inžener oli ezmäižen mehen aigvöiden šingoteses kaiked mirudme da aigan kaičendas. Vn 1879 8. päiväl uhokud hän pidi ezinendan konferencijan aigan, kudamb oli männu Kanadan institutas Toronto-lidnas. Fleming lugi muga, miše ühthižen aigan problem om globaline i sidä ei voi pätta aigvöiden jurdundal vaiše Pohjoižamerikan territorijal. Nece tedomez' avaiži ičeze mel'pideged erazvuiččiden rahvahidenkeskeižiden konferencijoiden aigan. Hänen augtaričendad 24 mail'man aigvönes lugetihe elohomänmatomaks molembad ohjastused da tedomehed, se oli ani uz' da originaline meletuz.
Nened pätandad oliba vahvištadud 22 valdkundal (Dominikanine Tazovaldkund änesti vasthapäi, Francii da Brazilii pidihe änestusespäi). Edel 1929. vot valdkundoiden enambuz oti kerdašt ühten časunke aigvöd, no nügüd'aigan-ki om severz' Grinvičan časuidenke eile kerdoiš aigvöid.
Venäma da Nevondkundaline Ühtištuz.
Vl 1884 Otto Struve-astronom edesti Venälašt imperijad Rahvahidenkeskeižen meridialižen konferencijan aigan. Hän ičeze satusenladindas arvosteli negativižikš aigvöiden projektad. Venäman ohjastuz ei olend ühtneškandenu rahvahidenkeskeižhe sistemha, sišpäi ei olend olmas aigvöid Venämas ani Redukun revolücijhasai.
Vl 1919 käski alajagada valdkundad 11 aigvöhö, Evropas da Päivlaskmaižes Sibiriš — röunoidenke päazjas jogidme da raudteidme. Sen jäl'ghe vozil 1956, 1980 da 1992 nenid röunoid vajehtihe sijaližen topografijan da administrativižiden röunoiden tagut. Äjan paksumba regionad (vai regionan palad) kävutaškanziba läheližen (päivlaskmaižen tobjimalaz) aigvönen aigad aigvöiden röunoiden oficialižita vajehtusita. Mugoižen radon znamasine pala kirjutadud laskendoikš ohjastusen käskuses vl 1992 vilukun 8. päivälpäi. Vn 2010 keväz'kun 28. päiväl möst tehtihe mugošt, VF:n 5 regionad kävutaškanziba läheližen päivlaskmaižen aigvön sijališt aigad.
Aigvöd oliba olmas oficialižikš vhesai 2011. Vl 2011 «Aigan lugendas»-käskuz tuli väghe, siš om uz' aigzon-tärtuz, kudamb erineb vähän aigvö-tärtusenke. Ohjastusen käskusen mödhe vn 2011 elokun 31. päivälpäi, VF:n territorijal pandud 9 aigzonad.
Vn 2014 heinkun 1. päiväl toižetihe käskust. Vajehtused kosketiba aigzonoiden röunoid. Käskusen mödhe, vn 2014 redukun 26. päiväl častomarašt veihe ühtes časus tagaze üks'kerdaižikš da kaikeks aigaks («tal'veližeks» aigaks).
Aigvöd avol'jaižel merel.
Vodele 1920 kaik laivad merol eliba todesižen (astronomižen) sijaližen aigan mödhe. Ned panihe častomaraižid öl vai päidusel muga, miše časuil oliži 12 («keskpäiv») laivmeridianad Päiväižen läbitusen aigan. Sen täht lugetihe laivan pigut da ted.
Vl 1917 Angliž-Francine «Aigan kaičendha näht avol'jaižel merel»-konferencii rekomendui kaikile (soda- vai ei) olijoile merol laivile pidamha aigvöiden standartad. Ku laiv oli erasen valdkundan territorialižil vezil, ka se pidi necen valdkundan standartišt aigad. Laivan tulendan toižhe aigvöhö jäl'ghe kapitanal oli laskend sirta laivan častomarašt vai ei — kut hän tahtoi. Voziden 1920 da 1925 keskes flotilijoiden enambuz oti aigvöid da nenid ohjandimid kävutamha, no vaiše erased ripmatomad torgovanad tegihe sidä-žo edel Tošt mail'man sodad.
Laivan časuiš da päivitajankirjoiš aig ozutihe «aigvönen ümbrikirjutamižen» ühtes. Toižin sanoin, časuiden lugumär ozutihe ližadamha vönen aigha keskmäižen aigan Grinvičan mödhe (GMT) sandan täht. Grinvičan aigvön nol', negativižed znamoičendad −1..−12 luguidenke päivlaskmaižiden aigvöiden täht da pozitivižed (+1..+12) — päivnouzmaižiden täht (tarkoiged valdkundan aig) kävutihe ezmäižen kerdan arni laivištol.
Aigvöiden rahvahidenkeskeižed röunad kuivudme mändas zigzaganvuiččikš. Niid erineden, rahvahidenkeskeižed aigvöiden meriröunad mändas meridianidme, päiči valdkundoiden territorialižiš veziš.


Heinäntego.
Heinäntego om heinän nitand kuimha, kuivan heinän varhapanend. Sija, kus tehtas sidä, nimitase heinmaikš (heiničmaikš, nituikš).
Radoiden järgenduz.
Zavottas nitta päidusen aigan kastetme. Heinäd nittas rivil, ani sen jäl'ghe heittas niid — vidodas haravoiden varzil heredambaižen kuivatesen täht. Tehtas mugoižid rohkotandoid kogonaižen päivän päiväižen räkištajiš sädegiš. Ehtal haravoidas rohkotadud da kuivan polhe heinäd satlainhil, toižin sanoin — pit'kil grädoil, a sid' niišpäi pandas satoid (toižikš korktoid kogoid). Toižel päiväl kastken lähtandan jäl'ghe nenid lämptunuzid satoid levitadas ümbri ("kodvotadas"), a edel ehtad keratas satoihe möst, kegoihe da sabroihe. Pidadas mugošt satusen järgendust poudan aigan. Kuiži pil'vestub da paneškandeb sadegid, ka se jügendab heinäntegod. Pil'viden nähten napridas panda vihandad heinäd satoihe rigehtusi. Tuleb hüvä sä — satoid levitadas, käroutas heinäd sen täudhe kuivateshesai.
Küllästoitai longi tehtas tradicionižen blödiden keradusenke. Heinäntegon täht ottas heitajid vezinäl'gad jomid.
Ozoitez.
Jäniš jädme, a vill madme (heinregi).


Tunis.
Tunis, täuz' oficialine nimi — Tunisan Tazovaldkund ("Al' Džumhurijja at-Tunisijja"), om valdkund Pohjoižafrikas Keskmeren suvirandpolel. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Tunis-lidn.
Istorii.
Vl 1956 keväz'kun 6. päiväl Tunis tedištoiti ripmatomut Francijaspäi.
Jäl'gmäine kudenz' lugul Konstitucii om väges vspäi 2014.
Geografijan andmused.
Tunis om mavaldkundröunoiš Alžiranke päivlaskmas (röunan piduz — 965 km) da Livijanke suvipäivnouzmas (459 km). Ühthine röunoiden piduz om 1424 km. Mererandan piduz om 1148 km.
Tunisan pind om 163 610 km², niiden keskes saum vezid om 5%. Kaikiš korktemb čokkoim om Šambi-mägi, 1544 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om Šott el' Gars, −17 m valdmeren pindan al.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, raudkivend, fosforitad.
Tobmuz.
Ohjandusen form om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident ("Rajijs al'-Džumhurijat al'-Tunisija"), hän-žo armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb prezidentad videks vodeks, ühten kahtenden strokun voimuz om olmas.
Palament om üks'kodine Rahvahan Ezitajiden Suim ("Madžlis Nuvvāb aš-Šab"). Kaik rahvaz valičeb sen 217 ühtnijad videks vodeks. Edel 2011. vot parlament oli kaks'kodine.
Prezidentan valičendad oliba vn 2019 15. sügüz'kud i 13. redukud. Kajis Sajid om valitud 72,71% rezul'tatanke kahtendes turas da radab prezidentan vs 2019 redukun 23. päiväspäi. Parlamentan ühtnijoiden jargvaličendad (2. kucund) oliba tehtud vn 2019 6. päiväl redukud. Jusef Šahed radab päministran vs 2016 elokun 27. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Tunisan administrativiž-territorialine jagand."
Tunisas om 24 agjad ("vilajet:ad"). Agjad alajagasoiš 264 ümbrikoks (delegacijaks).
Eläjad.
Tunisas elädas tunisalaižed, heišpäi 98..99% oma arabialaižed-islamanuskojad. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 10 982 754 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Toižed sured lidnad (enamba 150 tuh. ristituid vl 2004): Sfaks i Sus.
Ižanduz.
Tunisan päeksport (2012) om kivivoi, elektromašiništ da vas'kne vanuim, sobad; toine eksport — fosfatad, puvoi.


Učulm.
Učulm (vai abai) om pen' laht (londuseline vai ratud), jogen vai järven pala läz randad hillänke joksmusenke. Učulmod oma kaitud jälikumižespäi.
Kävutase kut astijiden seižundtaho (tal'ven aigan), sen paloin, astijiden kohendusen täht.


Bol.
Bol vai Nabol (Nobol) () om tal'veline vihand penzhaine, Kanabränvuiččed-sugukundan Vaccinium-heimon erik.
Etimologii.
Erikon "vitis-idaea"-nimituz znamoičeb «vinmarjan varz' Id-mägelpäi» (nece mägi seižub Krit-sarel). Mugoine latinankel'ne bolan nimituz mainitase ezmäižen kerdan Dodoneusan da Gesneran tedotöiš. Amuižaigaižed kirjutajad ei mainitanus «bolad».
Ümbrikirjutand.
Jurišk levigandeb lapakoiktas. Vezad oma sarakoikahad, ned ületas 15..20 sm korktusele malpäi. Bolan jured elädas simbiozas senen micelijanke. Senen nitid vedadas mineraližid segoitesid mahudespäi bolan jurile.
Lehtesed oma paksud, nahkakahad, išttas barbal toint toižen jäl'ghe, lühüdan vardenke, ovaližed käroutud oiktan röunanke, loštajad, 20..30 mm pitte, 15 mm:hasai levette, eläbad lumen al, penikaižiden reiguidenke alahaižel pindal. Mugoižed reigud oma bulavanvuiččed südäimes, niiden seiniden stajad oma täuded nälömakast substancijad, se voib vedada vet. Lehtesen ülähän kastui vezi sirdab alahaks, täudub reiguid da vedase südäimehe.
Bolan penzhaižen varded erašti kazdas lahos kandos koren da hapačun keskes, ned sadas üks'metrišt pidust.
Änikod oma kaks'suguižed, oiktad, keratas tophiže. Tophad oma tihedad, sijatas ladval. Tophas om 10..20 änikod, ned kactas maha. Änikon vencut om vauktan vai vauhruskedvauvhan mujun, ühtnenuziden äniklehtesidenke, kellonvuitte nellidenke čuratadud vähäižin laboidenke. Mallüt om nell'palaine. Ühtel änikol om 8 pölükäd da 1 petkloine. Kandoine sijadase alahanpäi. Änikoičendan aigan koverzunuded bolan vencuded kaitas heid'omad nepsudespäi. Heid'om om muzahahkan mujun, se om pölüstimiš sangedmassal, no aigan mändes rohkotase väčkuižin da lankteb reiguziden kal't, nene reiguded sijadase tomunikoiden agjoiš. Bol änikoičeb keväz'kezal läz 15 päiväd.
Plodud oma rusttad marjad, ned kaitas lumen al keväden tulendahapäi. Sügüz'kun augotaden bolan marjad oma jo ehtnüded. Satusekahal vodel voidas poimdä marjoid pol'vädrhasai ühtel tophal.
Bolan irdnägo om kondjanbolan kartte.
Bolan gibrid mustikaiženke putub Päivlaskmaižes Evropas, nimitadas sidä "Vaccinium × intermedium" Rute.
Leviganduz.
Bol kazvab kuiviš da nepsiš kavag'mecoiš, lehtezmecoiš, mugažo čapatesile, penzhištoidme da turbazsoil.
Bolan marjad oma nägubad, sikš miše ned oma rusttad vihandan lehtištonke tagamal. Živatad da lindud södas nenid marjoid. Lindud todas sulatomid semnid levedašti i muga abutadas bolale levitada.
Mezjäižed keratas nektarad da heid'oman palad änikoišpäi.
Himine mülünd.
Bolan marjad mülütadas (gramm/100 grammad): vezi — 86,3; saharidad — 11,5 (sidä kesken glükoz — 4,3; fruktoz — 4,2; saharoz — 0,2); stajišt — 3,7; vauktušed — 0,8; razvad — 1,2; tuhk — 0,3.
Mineraližed substancijad marjoiš (mg/100 grammad): kalii — 89; kal'cii — 20; fosfor — 16; magnii — 9; mangan — 1,2; natrii — 2; raud — 0,4; vas'k — 0,07; cink — 0,18; jod — 0,15; hrom — 1.
Vitaminad marjoiš (mg/100 grammad): A — 1,75; β-karotin — 21; B-vitaminad — 0,72; B9-vitamin — 2; C-vitamin — 11; E-vitamin — 1,6.
Kazvatuz.
Vl 1745 kirjutihe bolan kul'tiviruindha sidotud ezmäižid naprindoid. Jelizaveta Petrovna-imperatornaižen suline käsk om kaičenus Piterin Istorižes keskuzarhivas. Necil käskihe čomitada parteroid bolal da samšital. Mugažo vn 1765 Sauvusiden kancelärijan käsk edeskirjuti Fok-mastarale löuta mahtust da ištutada bolad Petergofan «Monpleziran sires i Šahmat-mägen al» samšitan (bušboman) sijha, sikš miše samšit «mäneb ülänsäton olelenuziš suriš pakaižišpäi».
1960-nzil vozil todesižed radod zavodihe vemha bolad kul'turha neniš maiš: AÜV, Germanii, Ročinma, Alamad, Suomenma da Pol'šanma. 1980-nzil vozil enččen tazovaldkundad — Vaugedvenäma, Litvanma da Venäma — panihe kul'turižid bolan plantacijoid.
Vl 1994 Germanijas sädihe 40 gektarad bolan plantacijad ühtes täuden mašinoiden kompleksanke kazvatamha da keradamha marjoid. Kul'turmarjoiden satusenmär ülemba 20..30 kerdha meckazmusiden röunataden, ristitud sadas 50..60 kg marjad gektaran man sadandesespäi kaikuččel vodel.
Sömhä.
Bolan marjad kävutadas levedali sahardundan täht, mugažo tehtas niišpäi äi toižid sömid: kanfetoiden südäin, bolkeitiž, marinad, ekstrakt, unotez, boljomad. Bolad ližadas emägusihe (uttud bol, boltahtaz, bolšti). Pašttas pirgoid bolanke (bolpirgad (nabolnikad), bolkolobad). Puškinan «Jevgenii Onegin»-säduses bolvezi mainitase — se om verestai jom vedes da bolmarjoišpäi, kaičihe sidä pit'käks vilus karzn'as bollačuiš.
Bolasine džem om järgeline mageduz Ročinmas da toižiš Skandinavijan maiš. Todesine džem varadase hüvin keitata. Erased odvad kommertižed torguindmarkad se-žo ümbriratas marjoid lämudel, i mugažo ned mülütadas erazvuiččid ližadusid (pektin, jablokad).
Zelläks.
Bolan lehtesed () kävutadas tedoližel medicinal zell'torhudeks. Lehtesiden lent da vet kävutadas dezinficirujaks da diuretižeks abutuseks.
Varatas zell'torhut kevädel edel änikoičendad (konz änikurbad oma vihandad völ) da sügüzel täuzin ehtnüziden marjoiden jäl'ghe. Šil'ptäs lehtesid vai ümbrileiktas vezoid lehtesidenke, sid' kuidas niid katusenaluižel, räusthiden al, infrarusttal sädegoičendal vai kuidimes (lämuz — 35..40 C°). Kaitas kuivatud torhut kuidaks da tulleitadud hüvin honuses. Torhuden kožundaig om koume vot.
Necen torhuden tarbhaižed päsubstancijad oma fenolglikozidad, dubindsubstancijad, giperozid, ursolmuiktuz. Mugažo arbutin löuzihe bollehtesiš, se om antiseptine substancii kuzenlähtendsisteman täht. Ottas zelläks unotest kuiviš lehtesišpäi spravitamha niid, vaiše unotesen doziruind ülemb märad kucub travindad.
Keitvezi lehtesišpäi pehmdab südäikivid da veb poiš solad, se abutab tervehtamha südäimunan läžundad, diabet, revmatizm, podagr.
Ottas kävutamha bolan veresid marjoid avitaminozan aigan, kuti uitai, diuretine, bakterijanvastaine, antiseptine, gel'mintanvastaine, sapinajai abutuz. Mugažo marjoid kävutadas tävun tuberkulözan aigan, toižed läžundad: südäikohtun katar alamuiktuseltäutandanke, kived südäimunas, revmatizm.
Marjoiden keitvezi horindan aigan sambutab vezinäl'gad hüvin.
Jodas marjoiden südäivet lujetud arterialižen painuden aigan, nevroziden aigan. Kohtukahad naižed jodas sidä vähäverusen aigan.


Abazilaižed.
Abazilaižed Mussa Tabulovan ezitanhal, 19. voz'sadan kesk.
Abazilaižed (abaz.: "абаза",) oma kavkazine rahvaz, kudamb eziauguižin om ühteks Venäman jur'rahvahišpäi. Mamankel' om abazin kel' (lodehližkavkazine kel'kund).
Augotižlibund.
Etnižikš abazilaižed oma lujas läheližed abhazijalaižile. Heiden kodima om Mustmeren päivnouzmaine randišt. Om kaks' etništ alagruppad: tapant[a] da škaraua.
Ühthižed andmused.
Abazilaižiden lugu om 43 341 ristitud (2010), hö elädas Venämas, tobjimalaz Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundas da Adigejan Tazovaldkundan päivnouzmas. Järedad diasporad elädas Turkanmas i Egiptas.
Uskojiden sur' pala oma sunnižed islamanuskojad (hot' istorižikš voižiba olda hristanuskondan polenpidajin).


Abbat.
Abbat (lat.: "abbas"; sirijan kelespäi "abba" — «tat») om katoližen jumalankodin (abbatusen); jumalankodikundmehen üläarv. Analogad ortodoksižes hristanuskondas — igumen vai arhimandrit.
Francijas „abbat“-sana voib mugažo kävutase kaikuččen katoližen jumalanradnikan pidandas.


Garbol.
Garbol vai Garič () om Kanabränvuiččed-sugukundan takson. Se ühtenzoitab märitud igähižvihandoid ujelijoid penzhaižid, kudambid kazdas Pohjoižen mapoliškon soidme. Kaik garblon erikoiden marjad oma södabad.
Etimologii.
Latinine "oxycoccos"-sana om saudud grekižes ὀξύς («muiged») da («marj») sanoišpäi, ploduiden magun mödhe. Nenid sanoid ei sa segoitada: «oxycoccos» — "Vaccinium oxycoccos"-heimon ümbrikirjutai adjektiv erikoiden täht, i «Oxycoccus» om alaheimon da sekcijan nimituz.
Ümbrikirjutand.
Kaik garblon erikod oma ujelijad igähižvihandad penzhaižed, niil novelad nitinvuiččed jurdujad varded oma 15..30 sm pitte.
Jurišt om värtmudenvuitte. Sen' eläb garblon juril, senen nitid ühtenzoittas juren stajidenke tihedašti da sädas mikorizad. Senen-žo nitid ottas mahusespäi mineraližid segoitesid da oigetas niid jurihe.
Lehtesed sijadasoiš järgendusen mödhe, ned oma 3..15 mm pitte, 1..6 mm levette, munanvuiččed vai pit'kačud lühüdanke vardenke. Lehtesen plat om muzavihandan mujun ülähänpäi da tuhkhahkan (vauktan) mujun alahanpäi, se om jänu tal'veks kazmuz. Vaha om lehtesen alahal, se telustab vedele valada lehtest.
Änikod oma purpuran polhe vai ruskedvauvhad, oiktanke formanke, kehnanaluiženke alahaks, išttas änikjaugal. Nece änikjaug voib olda pit'kaks (järgeližel garblol — 5 santimetrhasai). Mallüdes om nell' palad. Vencut om nell'palaine süväs, no änikod oleldas videnke-ki lehtesenke; äniklehtesiden agjad käroudud irdpolele. Änikos om kahesa pölükäd. Petkloine om üks'jäine. Kandoine om alahaine. Garbol änikoičeb semendkul-kezakul Venäman evropižen palan arvoimižiš. Üks' järgeližen garblon änik eläb 18 päiväd.
Plod om šurunvuitte, ellipsanvuitte vai munanvuitte marj rustan mujun. Sügüz'kul garblon marjad oleskeldas küpsnuzikš. Sol kazvanuden marjan suruz om 16 millimetrhasai. Ornitohorii harakterizuib garblon äikerdoičendad: lindud södas ploduid da vedadas niiden semnid pit'kali. Kaikuččes vodes üks' kazmuz sündub severz'-se sadad marjoid.
Leviganduz.
Garblon erikod kazdas Pohjoižen mapoliškon venol vönel da sen pohjoižemb, mougotil kontinentil. Londuses kaik garblod kazdas närakoid tahoidme: soil, kavag'mecoiš, mugažo sodunuzid järvenrandoidme.
Marjoiden himine mülünd.
Garblon ploduiš om äi C-vitaminad apel'siniden, limonoiden, greipfrutoiden da sadmanzikaižen kartte. Vitaminoiden mülünd (mkg/100 g): A — 3, B1 — 12, B2 — 20, B3 — 101, B6 — 57, B9 — 1, C — 13300, E — 1200, K — 5. Garbol om K1-vitaminan (fillohinonan) arvokaz purde, ani kuti linmaine kapust da manzikaine. Ploduiš om toižid vitaminoid: B5, PP.
Muiktusiden keskes limonmuiktuz enambištub marjoiš, mugažo oma jablok-, benzoine da toižed muiktused.
Sahariden keskes om äi glükozad da fruktozad, a saharozad eile äi. Polisaharidoiden keskes om äi pektinoid, niil om sur' praktine znamoičend.
Ploduiš om äi toižid tarbhaižid substancijoid ristitun täht: betain da bioflavonoidad (antocianad, leikoantocianad, katehinad, flavonolad, fenolmuiktused). Mikroelementoiden mülünd (mg/100 g): kal'cii — 8; raud — 0,25; magnii — 6; fosfor — 13; kalii — 85; natrii — 2; cink — 0,1; marganc — 0,36; vas'k — 0,06; selen — 0,0001; lütein + zeaksantin — 0,091.
Energetine arvuz/100 g — 46 kkal (192 kDž). Vezi — 87 g, vauktušed — 0,39 g, razvad — 0,13 g, hil'vezikod — 12,2 g.
Kazvatuz.
Garbol lujas navedib päivänvauktad i sille ei tari hüväd minerališt sötmišt.
Järedploduine vai amerikaine garbol () kazvatase luhtpöudoil. Necen garblon kaikiš suremb kazvatai om AÜV, mugažo garblon pöudod oma Kanadas, Vaugedvenämas, Skandinavijan maiš. Il'mkamerad ploduiš om garblon eriližuz, se laskeb marjoile ujuda veden pindal i kebnendab marjoiden poimind mašinoil. Pöudho ehtnüziden marjoidenke valadas vet, sid' specialižed kombainad lödas veden, sen aigan küpsad marjad joudutase da ujuškatas. Ajadas kaikid marjoid pöudon röunale ühthe sijha, amuntas puhtast da sel'ktad garblod möhembaižeks ümbriradmižeks.
Sömhä.
Garblon marjad kävutadas sömtegimištos, ližatas niiden südäimid likörihe. Garblospäi voib vaumitada nenid produktoid: garbolvezi, puzertud südäivezi saharanke, vas, ekstrakt, tisel'. Valatadas garblon lehtesid čajuks.
Marjad kaitas veresil läz üht vot, nece om toine garblon eriližuz. Sen täht pidab kaita marjoid puižiš bučiš puhthanke vedenke.
Zelläks.
Garblon marjoiš om äi vitaminoid, ka kävutadas niid cingad vaste, avitaminoziden aigan. Mugažo marjad abutadas kül'mehtuzläžundoiden aigan, revmatizmad da anginad vaste.


Pöud (maižanduz).
a>. Nižun pöudod läz Auversad pil'vekahan taivhan al, heinku 1890
Pöud om laged (mecatoi), tazo da avar paksus uma maižandusen täht, nituiden, saduiden da omaluižiden kartte.
Kävutand.
Semetomad künttud mad jädas erašti kezandaks. Kaks'pöudoližuz da koumepöudoližuz oma olmas.
Pöudoiden kaičend.
Puištutesiden jonod kävutadas kaičemha pöudoid mahusen erozijad vaste da niiden vezireguliruindan paremboičemha.
Pöudon toižendad.
Tahon mapalad vinmarjoid da humalid kazvatamha oma mugažo pöudoiden toižendad.
Ozoitez.
Must katläine pöudon peras kehub (muražmät).


Zambii.
Zambii, täuz' oficialine form — Zambijan Tazovaldkund (), om mererandatoi valdkund Afrikan suvipalas, Viktorii-vezilanktendanke Zimbabven röunal. Edel 1964 vot Zambijan nimi oli Pohjoižrodezii. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Lusak.
Etimologii.
Valdkundan nimituz om saudud Zambezi-jogen nimespäi («Zambezi» voib znamoita «Jumalan jogi»), sen joginišk sijadase man lodehližiš kukhiš. Jogi jokseb päivlaskmha, sid' formiruib valdkundan suviröunad.
Istorii.
Vl 1964 redukun 24. päiväl Zambii tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi.
Jäl'gmäine koumanz' lugul Konstitucii om väges vspäi 1991, sen udistamižed oliba vozil 1996, 2009 i 2016.
Geografijan andmused.
Zambii om mavaldkundröunoiš Kongon Demokratiženke Tazovaldkundanke pohjoižes (röunan piduz — 1930 km), Tanzanijanke pohjoižpäivnouzmas (338 km), Malavinke päivnouzmas (837 km), Mozambikanke (419 km), Zimbabvenke (797 km), Botsvananke (1 km) da Namibijanke (233 km) suves, Angolanke päivlaskmas (1110 km). Ühthine röunoiden piduz om 5664 km. Zambii om mererandatoi valdkund.
Valdkund sijadase mägištoil süvidenke jogialangištoidenke. Zambezi om Zambijan päjogi, sen bassein otab man territorijan koume nelländest. Kongo-jogen bassein levineb man pohjoižes. Kaikiš korktemb čokkoim om Keskmafing-mägi, 2339 m valdmeren pindan päl.
Sikš ku man enambuz sijadase mägil, ka Zambijan klimat om tropine. Om kaks' sezonad: vihmakaz (kül'mku-sulaku) da kuiv (semendku-reduku). Kahesa kud vodes da sen enamba keskmäine lämuz ülitab +20 C°.
Londuseližed pävarad oma vas'kkivend (9nz' sija mail'mas), äimetalližed kivendod, izumrudad, kivihil' da gidroenergii.
Tobmuz.
Zambii om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan, ohjastusen pämez' da armijan päkäsknik om prezident (). Nacionaližen Suiman ühtnijad valitas händast videks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas.
Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (). Se kogoneb 158 ühtnijaspäi, heišpäi rahvaz valičeb 150 i prezident paneb kahesad mest, valitas ühtnijoid videks vodeks. Ku Suim ei voi säta pätandad, ka prezident voib pästta radmaspäi sidä.
Edgar Lungu radab prezidentan vs 2015 vilukun 25. päiväspäi, vajehti kolnut prezidentad. Hän i parlamentan ühtnijad oma vahvištadud radnikusile Zambijan järgenduseližil pävaličendoil vn 2016 11. päiväl elokud, prezident sai vägestust 50,35% änid satusenke.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Zambijan administrativiž-territorialine jagand."
Zambijan Tazovaldkund jagase 10 agjaks (provincijaks). Agjad alajagasoiš 89 ümbrikoks.
Eläjad.
Zambijas elädas zambijalaižed. Vl 2012 valdkundan ristitišt oli 14 309 466 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe (2010): protestantad — 75,3%, riman katolikad — 20,2%, toižed uskojad — 2,7% (sidä kesken islamanuskojad, buddistad, induistad, bahai-uskondan polenpidajad), religijatomad — 1,8%.
Toižed sured lidnad (enamba 500 tuh. ristituid vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Kitve i Ndola.
Ižanduz.
Vl 2008 Zambijan päeksport oli vas'kkivend, nikel', kobal't, uran, tabak, änikod, puvill.


Lobez (lidn).
Lobez (,) om Pol'šanman lidn Päivlaskmpol'žen Pomorjen sodaveikundas.


Esvatini.
Esvatini, täuz' oficialine form — Esvatinin Kunigahuz (, svazin kelel "Umbuso weSwatini"), om mererandatoi valdkund Afrikan suvipalas. Sen administrativine pälidn om Mbabane, kunigahan pälidn da parlamentan ištmižsija om Lobamb.
Istorii.
Vl 1968 sügüz'kun 6. päiväl Esvatini tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi, sen jäl'ghe 50 vot nimitihe Svazilend:aks.
Jäl'gmäine Konstitucijan udištamine oli vl 2005, se oli sätud kunigahan iniciativan mödhe.
Geografijan andmused.
Esvatini om röunoiš Suviafrikan Tazovaldkundanke suvipäivnouzmas, suves, päivlaskmas da pohjoižes (röunan piduz — 430 km), mugažo Mozambikanke päivnouzmas (105 km). Ühthine röunoiden piduz om 535 km. Esvatini om mererandatoi valdkund.
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Emlembe-mägi, 1862 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om Usutsu-jogel, 21 m ülemb mert. Päjogi om Lusutflu (Maputu)-jogi.
Esvatinin klimat märičese korktusel meren pindan päl. Ülähan ven mägiklimat om, alemba subekvatorialižen klimatan zon levineb. Tropine klimat om alahan. Heinkun lämuz om +12 C°, uhokun — +23 C°. Paneb sadegid 1200..1400 millimetraspäi vodes päivlaskmal (ven mägiklimat) 500..700 millimetrhasai päivnouzmal alangol.
Kacmata valdkundan pen'he pindha, erazvuitte klimat tob voimust kazda floran 2400 erikoile.
Londuseližed pävarad oma kivihil', asbest, mec, gidroenergii; toižed varad oma kuld da diamantad.
Tobmuz.
Esvatini om konstitucine monarhii de jure da absolütine monarhii de fakto. Se om unitarine valdkund. Kaik politižed partijad oma kel'tud. Vspäi 1986 valdkundan pämez' om Msvati III-kunigaz. Nügüd' hän om üks'jäine absolütine monarh Afrikas. Kunigaz paneb päministrad radsijha, kunigaz-žo om armijan päkäsknikaks.
Parlament (,) om kaks'kodine, se vaiše nevob kunigahale. Üläkodi om Senat (svaz. "Indlu yeTimphunga") 30 ühtnijanke, heišpäi alakodi valičeb 10, kunigaz paneb 20. Alakodi om Nacionaline Suim (), mülüb 69 ühtnijad (59 — kaikuččes "inkhundla":späi, 10 vai sen enamba — kunigaz paneb). Valičendad parlamentha oleldas kerdan vides vodes. Parlamentan ühtnikoiden keskes naižid pidab olda enamba 30 procentad.
Vl 2018 elokun 18. päiväl i sügüz'kun 21. päiväl parlamentan järgenduseližed kaks'pordhižed valičendad oliba. Ambroz Mandvulo Dlamini radab päministran vs 2018 redukun 27. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Svazilendan administrativiž-territorialine jagand."
Esvatinin Kunigahuz jagase 4 agjaks (regionaks, ümbrikoks). Agjad alajagasoiš 12 municipalitetha, ned — 55 "inkhundl:aha" (äilugu "tinkhundla").
Eläjad.
Esvatiniš elädas svazilaižed. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 1 106 000 eläjid.
Uskondan mödhe (2015): hristanuskond — 90%, islam — 2%, toižed uskondad — 8% (sidä kesken bahai, buddizm, induizm, paganuz, judaizm).
Esvatinin järedad lidnad (enamba 60 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Manzini (ekonomine pälidn), Mbabane (administrativine pälidn). Toižiš 18 lidnoiš ristitišt om penemb mi 10 tuhad ristituid.
Ižanduz.
Vl 2012 Esvatinin päeksport oli sahar (21%), fruktad (15%), odorantad (14%), sobad (12%); toine eksport — cellüloz, elektromašiništ, kuld.
Suviafrikan Tazovaldkund om Esvatinin pätorguindpartnör (kunigahusen eksportan koume videndest i importan nell' videndest).


Togo.
Togo, täuz' oficialine form — Togon Tazovaldkund (), om valdkund Päivlaskmaižes Afrikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Lome.
Etimologii.
Valdkundan "Togo"-nimituz mererandpol'žen eve-heimon kelel znamoičeb «levitadud mad mererandpolen järviden taga».
Istorii.
Vl 1960 sulakun 27. päiväl Togo tedištoiti ripmatomudes Francijaspäi.
Jäl'gmäine kudenz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 1992 sügüz'kun 27. päiväl. Se om ottud kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe, om väges voziden 2002, 2005 da 2007 vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Togo om mavaldkundröunoiš Gananke päivlaskmas (röunan piduz — 877 km), Burkina Fasonke pohjoižes (126 km) da Beninanke päivnouzmas (644 km). Ühthine röunoiden piduz kuivudedme — 1647 km. Gvinejan lahten mererandpolen pen' pala om suves. Randanpird om 56 km pitte.
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Agu-mägi (), 987 m valdmeren pindan päl. Kaikiš pidemb jogi om Mono-jogi, 467 km pitte.
Togon klimat om ekvatorialine, se om neps suves (+23 C° kesklämudenke) da savannan pol'kuiv pohjoižes (+30 C°). Vodes man suves om kaht vihmsezonad, no eile äi sadegid paneb. Ezmäine sezon om sulakun da heinkun keskes, toine — sügüz'kun da kül'mkun keskes.
Londuseližed pävarad oma boksitad, kuld, raudkivend, fosfatad; toižed varad oma mouckivi, mramor, grafit, uran, hrom. Künttud ma otab valdkundan territorijan 38%.
Politine sistem.
Togo om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita. Prezident paneb päministrad (fr. "Premier ministre") radsijha i voib pästta parlamentad radmaspäi.
Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (), mülütab 91 deputatad-ühtnijad. Ristitišt valičeb heid videks vodeks.
Prezidentan järgvaličendad oliba vn 2015 25. päiväl sulakud. Parlamentan ühtnijoiden järgvaličendad oliba vn 2018 20. päiväl tal'vkud. For Essozimna Gnassingbe sai valičendoil 58,75% änid (vl 2010 oli 60,9%), radab prezidentan vs 2005 semendkun 4. päiväspäi koumanden strokun jäl'geten. Komi Selom Klassu om päministraks vs 2015 kezakun 10. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Togon administrativiž-territorialine jagand."
Togon Tazovaldkund jagase videks agjaks (regionaks). Agjad alajagasoiš 30 prefekturha da 1 kommunha.
Eläjad.
Togos elädas togolaižed. Vl 2013 valdkundan ristitišt oli 7 154 237 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe (2010): hristanuskojad — 43,7%, rahvahaližed veroližed uskondad — 35,6%, islamanuskojad — 14,0%, toižed uskojad — 0,5% (sidä kesken induistad, buddistad i judaistad vähemba mi 0,1% kaikutte), religijatomad — 6,2%.
Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid, surembaspäi penembha): Sokore i Kar.
Ižanduz.
Vl 2012 Togon päeksport oli kakao (20%), cement (12%), kuld (11%), kivivoi (7%), puvill (7%), kal'cijan fosfatad (6%); toine eksport — kofe (4%), heretused (2%), plastik (2%).


Čad.
Čad, täuz' oficialine form — Čadan Tazovaldkund (, "Džumhūrijjat Tšād"), om valdkund Keskuzafrikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Ndžamen.
Istorii.
Vn 1960 11. päiväl elokud Čad tedištoiti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.
Jäl'gmäine Konstitucijan udištamine oli vn 1996 keväz'kun 31. päiväl, se om vahvištadud kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe. Konstitucii om väges vn 2005 vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Čad om mavaldkundröunoiš Kamerunanke (röunan piduz — 1116 km), Nigerijanke (85 km) i Nigeranke (1196 km) päivlaskmas, Livijanke (1050 km) pohjoižes, Sudananke päivnouzmas (1403 km), Keskafrikan Tazovaldkundanke suves (1556 km). Ühthine röunoiden piduz — 6406 km. Čad om mererandatoi valdkund.
Tazangištod ottas man tobmad palad. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Emi Kussi-mägi, 3415 m valdmeren pindan päl. Kaikiš suremb Čad-järv levigandeb Nigerijan röunal. Pohjoižes ei ole kaikenaigaižid jogid, no suves niid om äi. Čadan päjogi om Šari-jogi, se lankteb Čad-järvhe.
Čadan klimat om kuiv tropine pohjoižes da ekvatorialiž-mussonine suves.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, boksitad, kuld, uran.
Tobmuz.
Čad om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke.
Valdkundan pämez' om prezident, hän-žo om armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb prezidentad videks vodeks, toižiden strokuiden lugu om röunatoi. Vspäi 1990 nügüd'aigahasai Idris Debi radab prezidentan. Hän paneb ohjastusen ministrid radsijha. Päministran radnikuz om tühjitadud vn 2018 semendkus.
Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim () 188 deputatanke-ühtnijanke. Rahvaz valičeb kaikid heid nelläks vodeks.
Parlamentan ühtnijoiden järgvaličendad oliba vn 2011 13. päiväl uhokud, vn 2015 valičendad oma pidetud rahoiden mairhen tagut. Valitihe prezidentad järgkerdan vn 2016 10. päiväl sulakud, Idris Debi sai vägestust 59,92% satusenke da radab kudenden strokun jäl'geten.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Čadan administrativiž-territorialine jagand."
Čadan Tazovaldkund jagase 22 agjaks (regionaks). Agjad alajagasoiš 61 departamentha, ned — 200 subprefekturha, edemba — 446 municipalitetha ("kanton":ha).
Eläjad.
Čadas elädas čadalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 11 412 107 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe (2015): islamanuskojad — 52,1%, protestantad — 23,9%, Riman katolikad — 20,0%, animistad — 0,3%, toižed hristanuskojad — 0,2%, uskondata — 2,8%, religijan märhapanendata — 0,7%.
Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Mundu, Sarh.
Ižanduz.
Čadan päeksport om kivivoi (96%). Mugažo mödas verhiže maihe kabjživatištod da puvillad.


Strub.
Pert' saudud strubanke norvegižen mahtusen mödhe.
Strub (sauvoz) om puižen sauvusen päpala. Sen seinäd oma saudud ümbriratud (čaptud) parzišpäi.
Strubad Venämas oliba da oma puarhitekturan sauvusiš: küläpertiš, pühäpertiš, puižiden kremliden rehtoiš da čuhundusiš.
Tehmižen tehnologii.
Puižiden pertiden sauvond tegese kavag'puiden da lehtezpuiden parzišpäi. Seinparziden diametr pidab olda 18...40 sm. Material sauvomha pidab olda kuivan, lahotoman, siledan (haugelmatoman), senüdeta da korensöjita.
Kabaitud puid valitas, čapeltas parzikš suruden mödhe. Pakutadud ladvoid kävutadas aluižikš. Sid' kordäs parzid, ezmäižen kerdan ei lophusai, miše kuivoiži tazomäran.
Strubas parded pandas päleti («stajaks»). Struban üks' rivi nimitase "vencaks". Saumoiden ühtenzoitusen mahtused: «staučha» — parziden agjad iškese, vai «zamkha» — korvusita, oma toižed-ki.
Ezmäine venc ("aluzparz', maparz) pandas sanktembaižiš parzišpäi. Vencad kingitadas kesknezoi pazha, kudambad tehtas kaikuččen parden alahaspäi. Pazan leveduz om 13...15 sm, se rippub klimataspäi mugažo. Pazan parahim form om pol'ümbruz, a kaikiš hondomb form om koumesaumnik. Erazvuiččed lämudenpidajad materialad kävutase pazoiden täutamha: amussai — samal, pölvazkabe, hob; nügüd'aigaižed — lentad džutanke pohjaks. Pertin saudes vencad varmitadas kesknezoi pandud pil 12-15 sm korktusel, muga seinäd seištas vahvembikš. Seiniš pid tehtas kaikuččel 1,5-2 metral pardedme da šahmatjärgendusen mödhe struban korktusedme. Pihoiš pid pandas toine toižen al (kaks' da sen enamba ühthe pardhe).
Pertin sauvomižen lopun jäl'ghe (konz pert' om strubil) ezmäižil 1-1,5 vozil saudud seinäd išttas ičeze 1/20-1/30 korktusel pun kuivomižen da lämuzizoläcijan kingitamižen tagut. Ozutesikš, sikš ku honusen korktuz pidab olda 3 m lopuks, ka sauvomižen aigan strubad tehtas ülemb sidä 15-20 santimetraks. Sen ližaks, süvendust pin täht tehtas 1,5-2 sm pidemb pid. Puižen sauvusen iknan da uksen reiguiden al jättas erilišt keskustad ištumha 1/20 reigun korktusel. Necidä keskustad täuttas lämudenpidajal materialal, a ištusen jäl'ghe sihe pandas brusuden da samaltas.
Saudas südäiseinid irdseinidenke sidoiš sadamha pit'kid saudud seinid seižujas olendas. Nenid seinid sijatas, ozutesikš, kaikuttušt 6,5 m irdaližen parden 22 sm sanktusenke da 8,5 m — 25 sm sanktusenke. Ku südäiseinita, a irdsein om pit'k, ka irdseinid vahvištadas ahtištandladlusil.
Cilindruind.
Cilindruidud parz' — se om frezeruidud, kehker brus pazanke alahanpäi panemha edeližen vencan päle. Nenid parzid ühtejiččen diametranke pil'däs erazvuiččen pidusen mödhe i eriližel ladlusel tehtas staučoid läz agjoid, a sid' tarkoiktašti čaptas pazad alahanpäi. Tulese paloiden keraduz sauvomha, konstruktor ičesaz. Se odvendab da kebnendab sauvomišt (tegese vaiše jo ičeze sijal). Kaikiš jügedambad operacijad mehaniziruidas, voib kirvezmehid sauvatoitta kacmata heiden mahtha. No om-ki todesižid vigoid: brusan kalibruindan aigan pun pindan pala heittas, se kucub lujetud haugelmasiden tegendad parziš da niiden kurčištundad, strub ištuse erazvuiččile süvüzile, jo eile voimust oigeta brusad seiniš pohjoižpolel irdale.
Norvegine sauvondan mahtuz (Lafet).
Nügüd'aigan üks' "norvegižen sauvomižen" tipišpäi otab populärižut Venämas. Seinid panemha kävutadas pil'düd kaksiš polišpäi parzid (pol'brusad), ei kehkrid parzid. Pagištes norvegižes sauvomižes, Venäman sauvondkompanijad nimitadas pol'brusad paksus värin "lafet":aks (pojav norv. "Lafteverk"-sanha). Saumad ühtenzoitmaha kehkran staučan sijas tehtas «"norvegišt zamkad"» — nece om tilgunvuitte heitand peittud čokkoiduzpiden da pazanke. Pol'brusad napridas tehta parzišpäi 40-50 sm poikheze da sen enamba, miše lujeta effektad.
Pol'brus tegese pardespäi kaksiden sel'gmaiden vastal'žel pilindal piloramas. Vai vesttas vai haugaidas čurid kirvhel, no nece azj om jügedamb. Sadud sel'gmal ottas seinid, aidoid. Pol'brusan pol'kehkrid pindoid kordäs, a lapakoid pindoid vol'däs elektrovolimel siledaks-vauktaks.
Jäl'ghine pord om pol'brusoiden panend strubaks. Ümbriratud parz' pandas alahaižel pardel, azotadas molembid parzid lapakoil čuril. Sid' pirtas pirdjäižel parden paza, pazad tehtas kädel eriližel kirvhel — "vestimel (kokšal)". Muga pol'brusad išttas toine toižel kinktas, paza om levedambaine i voib panda äi lämudenpidajad materialad. Sauvomha saumad zamkha, sauman ühtenzoitusen sijad märitas da pirtas äi kerdoid, ottas pumaterialad tautal läz staučan nägud, a sid' märitas da pirtas möst trapecijanvuiččid pirdoid, muga zamkan kontur tuleb-ki. Kirvhel ottas tilgunvuittušt zamkad, sen pindoid siledoittas. Ku zamk om vaumiž, ka tehtas üks' da enamba peittud pid ühtenzoitmaha ližaks alembaižen pardenke. Pid tehtas kovas puspäi, ottas tautal kaks' süvendust vastaiti, sid' čokkoidas pid miččehe taht pardhe (paremba alahaižhe). Südäiseiniš panda pid eile tarbhaižust. Mugoine piden panend ližadab pertile kovut da lämuzizoläcijad.
Lugetas, miše «norvegine zamk» om paremb «kehkert staučad». Struban kuivamižen da ištmižen aigan se om kuti tilguiš, ned ei antkoi parzile käroutas ičeze südäikingitesišpäi. Aigan mändes zamk vaiše vahveneb.
Kanadine sauvondan mahtuz.
"Kanadižen sauvomižen" aigan parzid ühtenzoittas korktan tarkoiktusenke, piluid parziden keskes eile, stauč om trapecijanvuitte, seinäd nägudas järghižeks massivaks, lämudenpidajad materialad irdalpäi nägu ei. Parzid kingitamha kävutadas erilišt znamastuzladlust. Lämudenpidai material sijadase pidust' part izoliruindkanalas. Kaik londuseližed parden kandelmused jättas, se andab kaikuččele pertile, kaikuččele seinäle toštmatomut da individualižid pirdoid. Parziden saumoiden ühtištoitused venudas kinktašti, eile millimetrad-ki piluid, se om punsauvojan parahim maht. Parziden ičeze jüguz kinktoiden ühtištoitusidenke anttas pertile vahvut da varmdust. Pun kova irdkaičendšoid (irdaližed 3-5 sm) om necen tehnologijan eriližuz, sen tagut seinäd ei kül'menzoikoiš läbi pakaižen aigan da seištas pit'kembaks strokuks. Kaitud pun pind fil'truib il'mad oikti, sädab hüväd mikroklimatad sauvusen südäimes, andab kezal — vilud, tal'vel — lämäd. Sen ližaks mugoine pumaterial seižub paremba ümbrišton painut vaste, vilik da senüt ei tulgoi, pu ei siništu, sen struktur vajehtase vähän päiväižen ul'traruskedsinižiden sädegiden painmižen al (londuseline kaičendšoid om olmas).


Kongon Tazovaldkund.
Kongon Tazovaldkund (), om ekvatorialine valdkund Keskmäižes Afrikas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Brazzavil'.
Istorii.
Vozil 1885−1947 nügüdläižen Kongon Tazovaldkundan territorii oli Francijan Ekvatorialižen Afrikan palaks.
Vl 1960 elokun 15. päiväl Kongon Tazovaldkund tedoti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.
Jäl'gmäine Konstitucijan udištamine oli vn 2015 kül'mkus, se om vahvištadud kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe.
Keled.
Valdkundas üks' oficialine kel' om olmas — francijan kel'. Sen ližaks, om kaht muga nimitadud nacijoidenkeskeižiden kontaktoiden kel't: lingala, kongon (kikongo).
Geografijan andmused.
Kongon Tazovaldkund om mavaldkundröunoiš Gabonanke päivlaskmas (röunan piduz — 1903 km), Kamerunanke (523 km) da Keskafrikan Tazovaldkundanke (467 km) pohjoižes, Kongon Demokratiženke Tazovaldkundanke päivnouzmas da suves (2410 km), Angolanke suvipäivlaskmas (201 km). Ühthine röunoiden piduz — 5504 km. Päivlaskmas om 169 km Atlantižen valdmeren randištod.
Valdkundan territorii om Kongo- da Kvilu-jogiden bassein. Kaikiš korktemb čokkoim om Nabeb-mägi, 1020 m ü.m.t. korktusel.
Klimat om ekvatorialine pohjoižes da subekvatorialine valdkundan suves. Luja nepsuz om kaikes vodes ani. Paneb sadegid 1200..2000 mm vodes. Sulakun keskmäine lämuz om +26 C°, heinkun — +22 C°.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, diamantad, vas'k, hahktin, cink, uran, raudkivend. Vihmmec katab valdkundan territorijan seičeme kümnendest.
Tobmuz.
Kongon Tazovaldkund om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke da dominirujanke partijanke. Valdkundan i ohjastusen pämez' om prezident, kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks (edel 2015 vot — seičemeks), kahtenz' strok om voimusine. Nügüdläine Deni Sassu-Ngesso-prezident ištub radsijal vspäi 1997, hän-žo oli prezidental vll 1979−1992. Sikš ku vajehtihe konstitucijad kahtišti, ka nece om ühtenz' strok, eile seičemenz'. Prezident paneb ministrišton ühtnijoid radnikusile.
Valdkundan parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (), se mülütab 72 ühtnijad, valitas heid kuzin kaikuččes agjaspäi niiden suimil kudeks vodeks. Alakodi om Nacionaline Suim (), se kogoneb 139 ristituspäi, üksin valičemižümbrikospäi, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.
Vn 2016 keväz'kun 20. päiväl prezidentan järgenduseližed valičendad oliba, Deni Sassu-Ngesso sai vägestust ezmäižes turas (60,19%). Valitihe parlamentan alakodin ühtnijoid järgkerdan vn 2017 heinkun 16. päiväl. Klement Muamba radab päministran vn 2016 sulakuspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Kongon Tazovaldkundan administrativiž-territorialine jagand."
Administrativiž-territorialižikš Kongon Tazovaldkund jagase 12 agjaks (), niiden keskes Brazzavil'-pälidn da Puent Nuar-lidn oma agjoikš. Agjad alajagasoiš 86 ümbrikoks, mugažo 6 kommunaks.
Eläjad.
Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 4 662 446 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Urbaniziruidud ristitišt om 67% (2018).
Uskondan mödhe (2010): riman katolikad — 33,1%, hristanuskondan udessündutamižen / nouzendan jumalankodikundoiden polenpidajad — 22,3%, protestantad — 19,9%, salütistad — 2,2%, islamanuskojad — 1,6%, kimbanguistad — 1,5%, toižed uskojad — 8,1%, religijatomad — 11,3%.
Kongon Tazovaldkundan järedad lidnad (enamba 800 tuh. ristituid, surembaspäi penembha): Brazzavil' (pälidn) i Puent Nuar. Neniš lidnoiš eläb valdkundan ristitišton läz pol't.
Ižanduz.
Vl 2011 Kongon Tazovaldkundan päeksport oli kivivoi, pumaterialad, sahar, kakao da kofe, diamantad.


Sel'ktas vedes kala kokib.
«Sel'ktas vedes kala kokib» () om voden 2014 Venäman dokumentaline fil'm, kudamb om fil'mdud vepsän kelel. Om titroid venän kelel. Fil'm om pühätadud kalapüdandale, kudamb om vepsläižiden üks' veroližiš pramozloišpäi.
Fil'm tegi Vepsän kul'tursebran tügespäi. Avtorad oma Larisa Čirkova da Vladimir Slavov. Fil'mas ozutase vepsän kalapüdandan mahtused, tehnikad i m. e.. Sijaližed eläjad vändiba rolid kinolentas; hö elädas/eliba Kaleigas, Toižegas, Kaskeses, Vehkoiš, Šokšus (Karjalan Tazovaldkund) da Ladvas (Leningradan agj).


Baženovan reiting.
«Baženovan reiting» () oli ekstremaliž-tedonandai TV-oigenduz venän kelel. Lähtli «Venäma-2» i «Minun planet» kanaloil vs 2010 kül'mkun 17. päiväspäi vn 2017 vilukun 4. päivhäsai. Sen vedai oli Timofei Baženov-zoolog i lehtezmez'.
TV-oigenduz starinoiči živatoiden elos i ristitun hibjan tedokodvindoiš. Kaik om tehtud 174 pästandad seičemes sezonas.


Baženov Timofei.
Timofei Timofejevič Baženov (; sünd. 25. viluku 1976, Moskv, NSTÜ) om venämalaine TV-lehtezmez' da zoolog. Hän tegi da vedi ningomad populärižed programad kut «Mecmail'm», «Baženovan sarnad», «Baženovan reiting» da «Miruiden soda».


Igor' Strelkov.
Igor' Vselodovič Girkin (; sünd. 17. tal'vku 1970, Moskv, NSTÜ), mugažo om tutab Igor' Ivanovič Strelkov -psevdonimanke (ven.: "Игорь Иванович Стрелков") om Doneckan Rahvahaližen Tazovaldkundan enzne voinšingotai. Vn 2014 severdan-se kun joksten (sulaku — eloku) hän oli rahvahan toračuiden (polkmehiden) pämehen Slavänsk-lidnas i «rahvahan milicijan» Doneckas ezinenas. Jäl'ges satusetont voinoperacijad Slavänskas da Doneckas ajoi Moskvha. Hänen joukun 52 toračunke tulend tegihe sodan zavodindan päsüks Ukrainas.
Vn 2014 15. päiväl sulakud Ukrainan varuitomuden radnikoičend zavodi kriminališt azjad Strelkovad vaste massižen rikondan i diversižiden tegendoiden organizacijan tagut.


Kanoe Pessespäi.
Kanoe Pessespäi om kaikiš amuižemb karbaz mail'mas. Se om löutud Pesse-žilon sokhas mahuses läz Hogeven-lidnad Alamaiden pohjoižes vl 1955. Hil'nikradiometodan mödhe veneh datiruiše ümbri 8200 — 7600 vodes EME. Kanoen suruded oma 298 sm x 44 sm. Veneh om tehtud pedajaspäi, kudamb oli ümbriradud kirvhil olakivespäi vai pedran sar'višpäi. Ottihe kävutamižhe veneht hätken, sid' se oli upotadud soho.
Nügüd' kanoe om seižutadud Drente-agjan muzejas lähižes Assen-lidnas.


Kiribati.
Kiribati, täuz' oficialine form — Kiribatin Tazovaldkund (,), om valdkund Valdmerimaiš. Se om üks'jäine sijatud nellil šurupoliškoil kerdalaz valdkund mail'mas. Edel 1979 vot Kiribatin nimituz oli Gilbertan Sared'". Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Suvitarav. Paksus mainitadud kartoil Bairiki pälidnaks om Suvitaravan keskuzfartal.
Etimologii.
Valdkundan nimituz om vajehtadud anglijalaine sariden nimi ("Gilbertan sared").
Istorii.
Vn 1979 heinkun 12. päiväl Kiribati tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Sil-žo aigal jäl'gmäine Konstitucijan udištamine oli.
Geografijan andmused.
Kiribati om alangoikaz valdkund, man tobj pala sijadase alemba 5 metrad meren pindan päl. Kaikiš korktemb čokkoim om nimetoi taho Banab-sarel 81 metrad ü.m.t. kortte. Valdkundan ekonomine merizon om 3,5 mln km².
Londuseližed pävarad oma raudasiž-marganckivendod, kobal't, fosforitad, toižed varad — kala.
Tobmuz.
Kiribati om prezidentiž-parlamentine tazovaldkund kaks'partiženke sistemanke. Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident (,). Kaik rahvaz valičeb händast nelläks vodeks. Päministran radnikust ei ole olmas.
Parlament (,) om üks'kodine. Sen ühtnijad oma 42 deputatad valdatusidenke nelläks vodeks.
Nügüdläine prezident om Taneti Maamau vs 2016 keväz'kun 11. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Kiribatin administrativiž-territorialine jagand."
Kiribatin Tazovaldkundas ičeohjastusen nevondkundad da valičendümbrikod oma kaikuččel elänzoittud sarel, mugoižid om 21. Tarav-sarel om 3 valičendümbrikod. Kaik sared ühtenzoittas 3 joukhu statistikan täht.
Eläjad.
Kiribatiš elädas mikronezijalaižed. Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe valdkundan ristitišt oli 103 058 eläjad.
Rahvahad (2015): I-Kiribati — 96,2%, segoitadud toižidenke rahvahidenke I-Kiribati — 1,8%, tuvalulaižed — 0,2%, toižed rahvahad — 1,8%.
Uskondan mödhe (2015): Riman katolikad — 57,3%, Kiribatin ühtenzoittud jumalankodikund — 31,3%, mormonad — 5,3%, bahai-uskondan polenpidajad — 2,1%, seičemenden päivän adventistad — 1,9%, toižed uskojad — 2,1%.
Ižanduz.
Rahvahanižanduz baziruiše kopran eksportal, počtmarkoiden i kalanpüdandan kvotiden möndal.


San Tome da Prinsipi.
San Tome da Prinsipi, täuz' oficialine form — San Tomen da Prinsipin Demokratine Tazovaldkund ([sɐ̃ũ tu'mɛ i 'pɾı̃sɨpɨ]), om sar'hine valdkund Päivlaskmaižes Afrikas, kaikiš penemb portugaližkel'ne ma mail'mas dai üks' kaikižiš penembiš valdkundoišpäi ičeze kontinentas. Atlantižen valdmeren Gvinejan laht ümbärdab ühtennimišt sarištod. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om San Tome.
Etimologii.
"San Tome"-nimituz znamoičeb «Pühä Homoi». Portugaližed kolonizirujad anttihe sarele mugošt nint ičeze tulendan aigan.
Istorii.
Vl 1975 heinkun 12. päiväl San Tome da Prinsipi tedištoiti ičeze ripmatomudes Portugalijaspäi.
Valdkundan Konstitucii om vahvištadud vl 1975. Se om väges voziden 1980, 1982, 1987, 1990 i 2003 vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
San Tome da Prinsipin geografine kart.
San Tome da Prinsipi sijadase 250..300 kilometras Gabonaspäi päivlaskmpolhe. Kogoneb San Tome-sart (48x32 km), Prinsipi-sart (16x6 km) da kuzid penembaižid sarid. Matkad kahten suren saren keskes om 140 km. Randanpird om 209 km. Ekvatoran pird venub ani läz San Tome-sart suvipoles.
Molembiden vulkanižiden sariden reljef of mägekaz. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Piku de San Tome-mägi (), 2024 m valdmeren pindan päl.
San Tomen da Prinsipin klimat om meren ekvatorialine, sigäna om neps da upar'. Vodes om üks' vihmsezon, redukun da semendkun keskes. Paneb äi sadegid, 1000..5000 mm man pohjoižpolespäi suvipäivlaskmpolehe. Om kaikenaigaižid jogid, ned jokstas mägilpäi.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, kala, gidroenergii.
Tobmuz.
San Tome da Prinsipin prezidentan pert'kulu.
San Tome da Prinsipi om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (). Rahvaz valičeb händast videks vodeks, enamba kaht strokud ei sa. Hän paneb päministrad (port. "Primeiro-ministro") radsijha, no enambuden partijan laskendan sandan jäl'ghe. Päministr paneb radnikusile 14 ministrad.
Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (), se mülütab 55 deputatad-ühtnijad. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.
Prezident voib pästta parlamentad radmaspäi kaikiden partijoiden ezinendan jäl'ghe. Nacionaline Suim voib jätta ohjastust radmata ičeze absolütižen enambuden pätandal — «hondostusen ozutand»:al. Juridižen tobmuden sarakon pä om Ülembaine Käskuzkund.
Prezidentan järgvaličendad oliba vn 2016 17. heinkud i 7. elokud, Evaristu Karval'ju sai vägestust kahtendes turas (100%, vastustai boikotirui valičendoid) da radab ühtenden strokun vs 2016 sügüz'kun 3. päiväspäi, ende oli päministran 3,5 kud vl 1994 i pol'vot vll 2001−2002. Järgvaličendad parlamentha oliba vn 2018 7. redukud. Žorži Bom Žezuš radab päministran vs 2018 tal'vkun 3. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: San Tomen da Prinsipin administrativiž-territorialine jagand."
San Tomen da Prinsipin Demokratine Tazovaldkund alajagase kahteks agjaks (provincijaks) — San Tomen agj i Prinsipin agj. Agjad alajagasoiš 7 ümbrikoks, niišpäi 6 oma San Tome-sarel.
Eläjad.
San Tomes da Prinsipiš elädas santomelaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 190 428 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe (2012): katolikad — 55,7%, protestantad — 12,4%, mana-uskond — 2,3%, Jehovan tundištajad — 1,2%, toižed uskojad — 6,2%, religijatomad — 21,2%, märhapanendata — 1,0%.
Ristitišton absolütine enambuz (läz 95%) eläb San Tome-sarel, koumandez — San Tome-pälidnas. Kaik om 12 lidnad da žilod valdkundas (2012). Toižed lidnad (5..10 tuh. rist.): Trinidadi, Neveš, Santan, Santu Amaru.
Ižanduz.
Vl 2012 San Tomen da Prinsipin päeksport oli kakao (36%), časud (17%), kalližarvoižed kived da hobed (12%); toine eksport — kofe, kopr, pal'mvoi.


Kot d'Ivuar.
Kot d'Ivuar, täuz' oficialine nimituz — Kot d'Ivuaran Tazovaldkund ([ʁepyˈblik də kot diˈvwaʁ]), om valdkund Päivlaskmaižes Afrikas, Atlantižen valdmeren Gvinejan lahten randal. Edel 1986 vot nimitihe Kot d'Ivuarad Elefantanlun Randan Tazovaldkund:aks. Pälidn om Jamusukro.
Istorii.
Vn 1960 7. päiväl elokud Kot d'Ivuar tedištoiti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.
Voziš 2002−2007 kaks' Rahvahanikoiden sodad oli valdkundas.
Jäl'gmäine Konstitucii om hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vn 2016 redukus.
Geografijan andmused.
Kot d'Ivuar om mavaldkundröunoiš Liberijanke (röunan piduz — 716 km) da Gvinejanke (610 km) päivlaskmas, Malinke (532 km) da Burkina Fasonke (584 km) pohjoižes, Gananke päivnouzmas (668 km). Ühthine röunoiden piduz — 3110 km. Randanpird om 515 km.
Reljef om tazo, pohjoižes om platoid. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Mont Nimba-mägi, 1752 m valdmeren pindan päl. Kaikiš pidembad joged oma Sasandr, Bandam da Komoe. Kaik ned oma kos'kekahad da kožudas laivoiden ujumha ei edemba mi 65 km mererandpolelpäi.
Klimat om ekvatorialine suves da subekvatorialine pohjoižemb. Suves om tropižid mecoid, savannad enambištudas man pohjoižes da keskuses. Vihmoiden sezonan aigan paneb sadegid 1100 mm pohjoižes da 5000 mm suves.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, diamantad, metallad (mangankivend, raudkivend, kobal't, boksitad, vas'k, kuld, nikel', tantal).
Tobmuz.
Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (), hän om armijan päkäsknik da paneb päministrad radsijha, hänele sab säta käskusid. Kaik rahvaz valičeb prezidentad videks vodeks. Varaprezident om Nacionaližen Suiman pämez'.
Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (, uz' kodi uden Konstitucijan mödhe) 99 ühtnijanke, kaikutte agj valičeb 2 ezitajad, prezident paneb radnikusele koumandest. Alakodi om Nacionaline Suim (franc. "Assemblée Nationale"), kaik rahvaz valičeb sen 255 ühtnijad nelläks vodeks (edel 2016 vot oli viž vot) üks'mandatižiš valičemižümbrikoiš.
Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl tal'vkud. Valitihe prezidentad järgenduseližen kerdan vl 2015 redukun 25. päiväl, Alassan Uattara sai vägestust ezmäižes turas (83,7%) da radab kahtenden strokun jäl'geten (vl 2010 sai 54,1% vai 45,9% kahtenden turas). Amadu Gon Kulibali radoi päministran vs 2017 vilukun 10. päiväspäi ičeze surmhasai vn 2020 8. heinkud. Senatan ezitajiden ezmäižed valičendad oliba vn 2018 24. päiväl keväz'kud.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Kot d'Ivuaran administrativiž-territorialine jagand."
Vspäi 2011 Kot d'Ivuaras om 14 ümbrikod. Niišpäi kaks' oma avtonomižed lidnad, toižed 12 ümbrikod alajagasoiš 31 agjaks (regionaks), agjad — 95 departamentaks. Departamentad alajagasoiš 495 subprefekturha.
Eläjad.
Kot d'Ivuaras elädas iberijalaižed. Vn 2014 redukus valdkundan ristitišt oli 23 919 000 eläjid. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe (2014): islamanuskojad — 42,9%, katolikad — 17,2%, evangelistad — 11,8%, metodistad — 1,7%, toižed hristanuskojad — 3,2%, animistad — 3,6%, toižed uskojad — 0,5%, religijatomad — 19,1%.
Kot d'Ivuaran kaikiš suremb lidn da ižandusen pälidn om Abidžan. Toižed sured lidnad (enamba 200 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Buake, Daloa, Jamusukro (pälidn), Korogo.
Ižanduz.
Vl 2009 Kot d'Ivuaran päeksport oli kakao (33%), kivivoi (17%); toine eksport — kofe, pumaterialad, puvill, parfümerii, cement, bananad, ananasad, kala, pal'mvoi.


Suviafrikan Tazovaldkundan administrativiž-territorialine jagand.
Homaičendad.
*


Vologdan pörutügitegim.
Vologdan pörutügitegim vai SAS «VPT» (,) om Venäman pörutügitegmišton üks' kaikiš surembiš edheotandoišpäi, sijadase Vologdas. Se om kaikiden konstruktivižjonoiden pörutügiden ezinenahine tegii. Enamba 1 mln pörutügid kus (2018), enamba 3 tuhad radnikoid vl 2013.
Pädirektor, sid' direkcijan ohjandai — Aleksandr El'perin vspäi 1994. Tegimen direktor — Aleksei Mel'nikov vspäi 2005.
Enzne.
Vn 1967 4. päiväl uhokud oti Käsköd № 102 Valdkundaližen pörutügitegimen sauvondas Vologdha varatoitamha Volgan avtotegint komplektacijan tegesil Čerepovecan metallaspäi. Ezmäižen Vologdan pörutügen pästandan oficialine dat om vn 1971 26. viluku. Vl 1971 uhokun augotaden Vologdan VPT oigendaškanzi ičeze produkcijad Tol'jatti-lidnan avtotegimhe kaikenaigaižikš.
Vn 1971 sügüz'kus tegim pästi ičeze ezmäine million pörutüged. Vl 1975 VPT-23 pörutügiden 13 tipale anttihe valdkundališt Hüvän Ladun znamad. Vn 1981 12. päiväl keväz'kud Valdkundaline pörutügitegim № 23 sai ičeze ezmäšt arvlahjad — Radoližen Rusttan flagan ordenad.
Vl 1994 vajehtihe edheotandan formad, se sai nügüdläšt nimed.
Massinformacijan sarak.
Vs 1972 redukun 26. päiväspäi pästtas tegimes ičeze maksutont «Vologdan pörutügi»-lugendlehtest ().


NGC 172.
NGC 172 (vai "PGC 2228") om galaktik Kitan tähthištos. Objekt om avaitud 1886-ndel vodel.


NGC 173.
NGC 173 (vai "UGC 369"; "PGC 2223") om spiraline galaktik Kitan tähthištos. Objekt om avaitud 1790-nden voden tal'vkul.
Galaktik sijadase 3,8 mln vauktuzvoziš Maspäi.


Messier 77.
Messier 77 (vai "NGC 1068", vepsän kirjamil "Messje 77",) om aktivine galaktik Kitan tähthištos. Francine Pjer Mešen-astronom avaiži objektad 1780-nden voden redukul.
Galaktikan toižed nimed: IRAS02401-0013, UGC 2188, KUG 0240-002, MCG 0-7-83, Arp 37, ZWG 388.98, 3C 71, PGC 10266.
Messje 77 sijadase 60 mln vauktuzvozid keskustal. Suruz om 85 tuhad vauktuzvozid.


NGC 245.
NGC 245 (vai "UGC 476"; "PGC 2691") om spiraline galaktik Kitan tähthištos. Britanine Uil'jam Geršel'-astronom avaiži objektad 1785-nden voden redukul.


NGC 244.
NGC 244 (toižed nimed — "PGC 2675", "MCG-03-03-003") om linzanvuitte galaktik (S0) Kitan tähthištos. Britanine Uil'jam Heršel'-astronom avaiži objektad 1785-nden voden tal'vkul.


NGC 239.
NGC 239 (vai "PGC 2642") om galaktik Kitan tähthištos. Objekt om avaitud 1886-ndel vodel.


NGC 217.
NGC 217 (vai "PGC 2482") om spiraline galaktik Kitan tähthištos. Uil'jam Heršel'-astronom avaiži objektad 1785-nden voden kül'mkul.


Reigan Ronal'd.
Ronal'd Uilson Reigan (; sünd. 6. uhoku 1911, Tampiko (Illinois), AÜV — kol. 5. kezaku 2004, Los Andželes, Kalifornii, AÜV) oli 40. AÜV:oiden prezidentan (1981−1989) da 33. Kalifornijan pämehen (1967−1975). Hän oli ranu mugažo akt'oran enččel.


NGC 171.
NGC 0171-galaktikan nägu SDSS-teleskopan kal't
NGC 171 (vai "NGC 175", "PGC 2232") om spiraline galaktik Kitan tähthištos. Objekt om avaitud 1784-nden voden redukul.


Indine valdmeri.
Indine valdmeri om koumanz' surtte Man valdmeri, se kattab planetan vedenpindan läz videndest.
Ühthižed andmused.
Valdmeren pind — 76,17 mln km².
Necen valdmeren kaikiš süvemb čokkoim sijadase Zondkurnus (7258 m).
Indižen valdmeren meriden, lahtiden da sal'miden pind — 11,68 mln km² (15% valdmeren kaikes pindaspäi), mülü — 26,84 mln km³ (9,5%).
Geografii.
Levitadud pidust' valdmeren randištod mered da pälahted (častomaraižen mödhe): Rusked meri, Arabijan meri (Adenan laht, Omanan laht, Persijan laht), Lakkadivan meri, Bengalijan laht, Andamanan meri, Timoran meri, Arafuran meri (Karpentarii-laht), Sur' Avstraline laht, Mousonan meri, Deivisan meri, Ühtištusen meri, Kosmonavtoiden meri (nell' jäl'gelišt mert erašti mülütadas Suvivaldmerhe).
Erased sared — ozutesikš, Madagaskar, Sokotr, Mal'divad — oma amuižiden kontinentiden paloikš, toižed oma vulkanižen augotižlibundanke — mugoižed oma Andamanan, Nikobaran sared, Karačunan sar'. Madagaskar om Indižen valdmeren kaikiš suremb sar', sen pind — 590 tuh. km². Toižed kaikiš surembad sared, sen ühtes sarištod-ki: Tasmanii, Šrilank, Andamanan sared, Komoran sared, Maskarenan sared (Reün'jon, Mavrikii).
Tarbhaižed kaivatused.
Kivivoi da londuseline gaz oma Indižen valdmeren kaikiš znamasižembad kaivatused. Niiden löudmižsijad oma meriden šel'fas: Persijan da Suecan lahted, Bassan sal'm, läz Indostan-pol'sart.
Kaivandod — il'menit, monacit, rutil, titanit, cirkonii — sadas Indijan, Mozambikan, Tanzanijan da Suviafrikan Tazovaldkundan mererandištoišpäi, Madagaskar- da Šrilank-sarišpäi.


Mad'jaran kel'.
Mad'jaran kel' (ičeze nimituz om "magyar nyelv, magyar") om valdkundkel' Mad'jaranmas. Se om suomalaiž-ugrilaine kel', Madjaranman rahvahan kel'.
Regulirui organizacii om Mad'jaranman Tedoakademijan kelentedon institut.
Oficialine status.
Mad'jaran kelen levigandmižavaruden kart Evropadme
Regionaline vai taholine status om Serbijas (Vojevodinan agj), Romanijas (Transil'vanii) da Ukrainas (Karpatoidentagaine agj). Mad'jaran kel' om üks' oficialižiš kelišpäi. Mugažo äi mad'jaran kelen pagižijoid om Slovakijas, Avsrijas, Horvatijas da Slovenijas.
Pagižijoiden lugu.
Pagižijoiden lugu kaikes mirus om läz 14 millionad ristitud.
Mad'jaran kirjamišt.
Mad'jaran keles om 44 kirjamed latinan kirjamišton pohjal, 4 niišpäi (Q, W, X, Y) kävutadas verhiden keliden sanoid kirjutamha vaiše.


Mali.
Mali, täuz' oficialine nimi om Malin Tazovaldkund (, baman.: "Mali ka Fasojamana"), — mererandatoi valdkund Päivlaskmaižes Afrikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Bamako. Edel 1958 vot nimitihe Malid Francižeks Sudanaks.
Istorii.
Vn 1960 22. päiväl sügüz'kud Mali tedištoiti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.
Sodakukerdused oliba vozil 1968, 1991, 2012 (2 kerdad: keväz'kus da tal'vkus), 2020.
Jäl'gmaine Konstitucii om hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vn 1992 vilukun 12. päiväl. Se om väges vn 2013 vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Mali om mavaldkundröunoiš Alžiranke pohjoižpäivnouzmas (röunan piduz — 1376 km), Nigeranke päivnouzmas (821 km), Burkina Fasonke suvipäivnouzmas (1000 km), Kot d'Ivuaranke suves (532 km), Gvinejanke suvipäivlaskmas (858 km), Senegalanke päivlaskmas (419 km), Mavritanijanke lodehes (2237 km). Ühthine röunoiden piduz — 7243 km. Mali om mererandatoi valdkund.
Valdkund sijadase tazangištol 200..500 m ü.m.t. korktusil. Väghine mahuz om päivlaskmas, Sahelin zon levigandeb man keskuses, no letetazangištod enambištudas i ottas man territorijan kaks' koumandest. Man pohjoine om rahvahatoman Sahar-man pala.
Kaikiš korktemb čokkoim om Gombori Tondo-mägi, 1155 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb om Senegal-jogen tazopind 23 m ü.m.t. korktusel. Senegal- da Niger-joged oma kaikiš pidembad laivoiden täht.
Klimat om subekvatorialine man suves (tradicionine valdkundan keskuz), tropine kuiv klimat om man pohjoižes. Voden aigan keskmäine lämuz vajehtub vähän, se om +28..+29 C°.
Londuseližed pävarad oma kuld, fosforitad, uran; toižed varad — raudkivend, cink, vas'k, boksitad da gidroenergii.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (), hän paneb päministrad radsijha, päministr (franc. "Premier ministre") jo formuruib ohjastust. Prezidental om oiktuz heitta parlamentad. Kaik rahvaz valičeb prezidentad videks vodeks, ühten kahtenden strokun voimuz om olmas.
Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (). Kaik rahvaz valičeb sen 147 ühtnijad videks vodeks (ezivaličendoiden aigan vl 2007 sen ližaks valitihe 13 ühtnijad verhiš maiš).
Malin parlamentan ühtnijoiden pidestunuded järgenduseližed valičendad oliba vn 2020 19. päiväl sulakud. Valitihe prezidentad järgkerdan vn 2018 29. heinkud i 12. elokud. Olnu päministran enččel (vll 1994−2000) Ibragim Bubakar Keita sai 67,17% kahtenden valičemižetapan aigan (vl 2013 — 77,61% mugažo kahtendes turas) da radoi kahtenden strokun jäl'geten vs 2013 sügüz'kun 4. päiväspäi. Bubu Sisse radoi päministran vs 2019 sulakun 23. päiväspäi. Sodakukerdusen jäl'ghe vn 2020 elokus parlament om pästtud radmaspäi, valitud prezident i päministr oma pandud arestan alle sodamehil. Nügüdläine pordaigaline prezident om Ba Ndao vs 2020 sügüz'kun 25. päiväspäi, Moktar Uan radab päministran sen-žo voden sügüz'kun 28. päiväspäi. Pordaigaližen ohjastusen valdatused jätkustudas pol'tošt vot jäl'ghe sodakukerdust.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Malin administrativiž-territorialine jagand."
Mališ om 8 agjad i üks' pälidnaine ümbrik (Bamako). Agjad alajagasoiš 49 ümbrikoks (üks'lugu). Agjoiden ümbrikod da pälidnaine ümbrik alajagasoiš 703 kommunaks.
Eläjad.
Mališ elädas malilaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 16 455 903 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe (2018): islamanuskojad — 93,9%, hristanuskojad — 2,8%, animistad — 0,7%, religijatomad — 2,6%.
Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Sikaso, Kajes, Kulikoro, Segu, Mopti, Gao.
Ižanduz.
Mali om agrarine ma, sen finansine olend rippub verazmaižes abuspäi. Tegimišton päsarakod oma kuldan i fosforitoiden samine, sömtegimišt. Valdkundan päeksport om puvill, kuld; toine eksport — fruktad, afrodeziakad.
Vspäi 2011 nell' universitetad ratas Bamako-pälidnas.


Lukašenko Aleksandr.
Aleksandr Grigor'jevič Lukašenko (,; sünd. 30. eloku 1954, Kopis', Vitebskan agj, Vaugedvenäman NST, NSTÜ) om nügüdläine Vaugedvenäman prezident. Radab videnden strokun jäl'geten (vs 1994 heinkun 20. päiväspäi; videnz' strok — vn 2015 redukun 11. päivän valičendoiden jäl'ghe).


Obrazcova Elena.
Elena Vasil'jevna Obrazcova (; sünd. 7. heinku 1939, Leningrad, Venäman NFST, NSTÜ — kol. 12. viluku 2015, Läipcig, Saksonii, Saksanma) oli sur' venälaine operpajatai (meccosoprano).
Lugetas Obrazcovad ühteks kaikiš znamasižembiš meccosopranoišpäi. Hän oli Venäman NFST:n (1973) i NSTÜ:n (1976) rahvahanartistan, «Kuldaline Verdi»-premijan da Leninan premijan laureatan dai Socialistižen radon vägimehen (1990). Sai mugažo «Edessatuseks Tatanman edes»-ordenad (2000).
Biografii.
Vn 2014 kül'mkun keskespäi sädihe Elenale tervehtamišt Läipcigan läžundkodiš, kus sättui donor oli löudnus. Sigä tehtihe operacijad luaivoiden vajehtuses. Operacii jäi effektata, sikš miše 75-voččen pacientkan vägitoi organizm ei reagiruind kut pidiži. Koli pit'kan läžundan jäl'ghe Läipcig-lidnas.
Kanz.
Pajatai naine läksi mehele kahten kerdan. Vl 1966 hän sünduti üks'jäižen Elena-tütren, Elena om Montserrat Kabal'jen openikan. Tähäsai elädas Aleksandr-tütrenpoig da Elija-tütrentütär.


Markova Rimma.
Rimma Vasil'jevna Markova (; sünd. 3. keväz'ku 1925, Čurino-žilo, Samaran gubernii, Venäman NFST, NSTÜ — kol. 15. viluku 2015, Moskv, Venäma) oli venämalaine i nevondkundaline teatran da kinon aktris. Oli Venäman rahvahanartistan (1994).
Biografii.
Vändi teatras lapsessai. Vll 1945−1947 openzihe Vologdan dramatižen teatran studijas ühtes Leonid Markov-vellänke, kudamb tegihe mugažo akt'oraks. Fil'mzihe äi kerdad kinos (enamba 80 rolid), TV-reklamas.
Kanz.
Rimma oli lähtnu mehele koume kerdad. Tat'jana-tütär (sünd. 1961) om kahtendes naimiželospäi, Födor-tütrenpoig (sünd. 1995).


Pekin.
Pekin (, pin'jin': "Běijīng", sanasanhal'ne känduz «pohjoine pälidn») om Kitain pälidn, keskuzalištusen lidn.
Pekin om valdkundan politikan, kitaižen kul'turan da ižandusen innovacijoiden keskuz.
Vl 2008 lidn vastsi Kezaližid Olimpižid vändoid, vl 2022 linneb vedada Tal'veližid Olimpižid Vändoid.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 43 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Se om maröunoiš Hebei-provincijanke koumil polil da Tän'czin'-lidnanke suvipäivnouzmpolel.
Pekin jagase 14 rajonaks da kahteks makundaks. Ned alajagasoiš 273 peneks administrativižeks ühtnikaks: 125 irdankomitetad, 119 žilod, 24 volostid i 5 nacionališt volostid.
Transport.
Pekin om valdkundan kaikiš suremb raudte- da avtoteiden sol'm. Kaikiš suremb rahvahidenkeskeine "Šoudu"-lendimport (znamoičeb «pälidn»;, "PEK") om lidnas, mugažo viž sodalendimportad oma olmas.


Malavi.
Malavi ([məˈlɔːwi], [məˈlɑːwi] vai [ˈmæləwi], [maláβi] / [maláwi]), täuz' oficialine nimi om Malavin Tazovaldkund (,), om valdkund Päivnouzmafrikas. Edel 1964 vot nimitihe (). Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Lilongve.
Istorii.
Vl 1964 heinkun 6. päiväl Malavi tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi.
Jäl'gmaine Konstitucii tuli väghe vl 1995 semendkun 18. päiväl, se om koumanz' lugul i om väges möhembaižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Malavi om mavaldkundröunoiš Tanzanijanke pohjoižes (röunoiden piduz — 475 km), Mozambikanke suvipäivnouzmas da suves (1569 km), Zambijanke päivlaskmas (837 km). Ühthine röunoiden piduz om 2881 km. Malavi om mererandatoi valdkund.
Saum vezid om 24 404 km², kuivman pind — 94 080 km².
Valdkund sijadase mägiden pautkil Njas- (Malavi)-järves ümbri. Sen kaikiš korktemb čokkoim om Mulanje-mägi, 3002 m valdmeren pindan päl. Njas-järvespäi Šire-jogi lähteb, se lankteb Zambezi-joghe Mozambikan territorijal.
Klimat om ekvatorialine mussonine, vihmakahanke kezanke (kül'mku-keväz'ku) da kuivanke tal'venke. Mägil paneb 2500 mm sadegid vodes, alangoil — 750..1000 mm. Keskmäine lämuz, sättundha, kezal 20° da 27 C°; tal'vel (heinku) — +14 C° da +19 C°. Tal'vel voib panda lunt korktusil ülemba 2000 m.
Londuseližed pävarad oma kivihil', raudkivend, boksitad (kaik ned jättas muite), urankivend, mec, gidroenergii, väghine mahuz.
Tobmuz.
Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (,), hän-žo om ohjastusen-ki pämez' da paneb sen ministrid radsijha. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas. Prezidentan valičendoiden vägestai märičese äniden järgeližel enambusel kerdalaz.
Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (, 193 ühtnijad), hot' Senat voib olda völ 80 ühtnijanke Konstitucijan mödhe. Kaik rahvaz valičeb deputatoid videks vodeks.
Käskuzkundaline tobmuz om saudud Anglijan ozutesen mödhe.
Malavin järgeližed pävaličendad oliba vl 2019 semendkun 21. päiväl. Prezidentan valičendad mäniba tošti vn 2020 kezakun 23. päiväl Konstitucižen Käskuzkundan pätandan mödhe oppozicijan žalleitamižen jäl'ghe. Nügüdläine prezident om Lazarus Čakvera, hän sai vägestust 59,34% änid rezul'tatanke (vl 2019 oli 35,41%, oficialine 2. sija) da radab ezmäižen strokun vs 2020 kezakun 28. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Malavin administrativiž-territorialine jagand."
Malaviš om 28 ümbrikod (), ühtenzoittas niid koumhe regionha: Pohjoine (6 ümbrikod), Kezkuzline (9 ümbrikod) da Suvine (13 ümbrikod). Ümbrikod alajagasoiš 110 administrativižeks rajonaks vai 250 küläkundaks.
Eläjad.
Nene heimod elädas Malaviš (pala vl 2008): malavilaižed — 60% (čevalaižed — 32%, njadžalaižed — 6%, tumbukalaižed — 9%, mangandžalaižed da toižed), lomvelaižed — 18%, jaolaižed — 13%, ngonilaižed — 5%; evropalaižed da indijalaižed — elädas lidnoiš. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 17 377 468 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe (2018): protestantad — 33,5%, riman katolikad — 17,2%, toižed hristanuskojad — 26,6%, islamanuskojad — 13,8%, rahvahaližed veroližed uskondad — 1,1%, toižed uskojad — 5,7%, religijatomad — 2,1%.
Malavin sured lidnad (enamba 700 tuh. ristituid vl 2008, surembaspäi penembha): Lilongve (pälidn) i Blantair.
Ižanduz.
Vl 2012 Malavin päeksport oli tabak (61%); toine eksport — čai (6%), sahar (6%), puvill (2%), arahis (2%), urankivend (0,7%), pumaterialad (0,6%).


Keskafrikan Tazovaldkund.
Keskafrikan Tazovaldkund, se om täuz' oficialine nimi (lühüdas KAT; [ʀepyˈblik sɑ̃trʀafrʀiˈkɛn], sango: "Ködörösêse tî Bêafrîka"), om mererandatoi valdkund Keskafrikas. Vozil 1903−1964 nimitihe, kahtiden röunatajiden jogiden nimiden mödhe. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Bangi.
Istorii.
Vn 1960 13. päiväl elokud Keskafrikan Tazovaldkund tedištoiti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.
Jäl'gmaine Konstitucii tuli väghe vn 2004 5. päiväl tal'vkud (vn 2010 vajehtusidenke).
Geografijan andmused.
Keskafrikan Tazovaldkund om mavaldkundröunoiš Čadanke pohjoižes (röunoiden piduz — 1197 km), Sudananke pohjoižpäivnouzmas (483 km), Suvisudananke päivnouzmas (682 km), Kongon Demokratižen Tazovaldkundanke suves (1577 km), Kongon Tazovaldkundanke suvipäivlaskmas (467 km), Kamerunanke päivlaskmas (797 km). Ühthine röunoiden piduz — 5203 km.
Valdkund sijadase lainhekahil mägitazangištoil 600..900 m korktusil Kongo-jogen da Čad-järven basseinoiden keskes. Kaikiš korktemb čokkoim om Ngui-mägi, 1410 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb om Ubangi-jogen kendäk, 335 m, läz röunad KDT:nke.
Klimat vajehtase suvipäivlaskmpolespäi pohjoižpäivnouzmpolehe, suvižiš tropižiš mecoišpäi savannha. Pohjoižel paneb 1250 mm sadegid vodes, suvel — 1900 mm, no suves om kuiv sezon (tal'vku da viluku). Voden keskmäine lämuz om +25..+27 C°.
Londuseližed pävarad oma diamantad, urankivend, kuld, kivivoi, mec, gidroenergii.
Tobmuz.
Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, ühten kahtenden strokun voimuz om olmas.
Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (). Kaik rahvaz valičeb 105 ühtnijoid videks vodeks.
Enzne Fransua Bozize-prezident sai 66,08% vn 2011 valičendoil da ohjandi kahtenden strokun, no vn 2013 keväz'kus sodakukerduz tegihe, sen jäl'ghe hän pageni maspäi. Keskafrikan Tazovaldkundan järgenduseližed pävaličendad oliba vll 2015−2016 (30. tal'vkud, 14. uhokud i 30. keväz'kud). Fosten-Aršanž Tuadera sai vägestust (62,71% änid) da radab prezidentan vs 2016 keväz'kun 30. päiväspäi. Firmen Ngrebada oti päministran radnikust vn 2019 25. päiväl uhokud.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Keskafrikan Tazovaldkundan administrativiž-territorialine jagand."
Keskafrikan Tazovaldkundas om 16 prefekturad (, sango: "kodoro kômanda-kôta") da üks' pälidnaine avtonomine Bangi-kommun (, sango: "kôta-gbata"). Prefekturad alajagasoiš 71 subprefekturaks.
Eläjad.
Keskafrikan Tazovaldkundas elädas keskafrikalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 5 277 959 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe (2018): rahvahaližed uskondad — 35%, protestantad — 25%, Riman katolikad — 25%, islamanuskojad — 15%. Animistižed verod oma levitadud lujas hristanuskojan enambusen keskes.
Keskafrikan Tazovaldkundan toižed sured lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vl 2005): Bimbo, Mbaiki, Berberati, Kaga Bandoro.
Ižanduz.
Vl 2012 Keskafrikan Tazovaldkundan päeksport oli diamantad tegimišton täht (57%) da mec (29%); toine eksport — elektroladimed (2%), kofe (2%), bananad (1%).


Sal'vador.
Sal'vador (ispanine virkand [el salβaˈðoɾ]), täuz' oficialine form — El' Sal'vadoran Tazovaldkund (), om kaikiš penemb da tihedašti elänzoittud valdkund Keskuzamerikas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om San Sal'vador.
Etimologii.
Valdkundan nimituz ispanijan kelel ("El Salvador") znamoičeb «Sünd».
Istorii.
Vl 1821 sügüz'kun 15. päiväl Sal'vador tedištoiti ičeze ripmatomudes Ispanijaspäi.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli olmas vspäi 1824. Jäl'gmäine 14nz' lugul Konstitucii om väges vspäi 1983 äiluguižidenke vajehtusidenke, vn 2014 versii om möhembaine.
Geografijan andmused.
Sal'vador om mavaldkundröunoiš Gondurasanke (röunan piduz — 342 km) pohjoižes da päivnouzmas, Gvatemalanke (203 km) päivlaskmas. Ühthine röun kuivmadme — 545 km. Valdkundan suvižed randad lainištab Tün' valdmeri. Randanpird om 307 km.
Sal'vadoran territorijan tobj pala om sättud vulkanoil mägišt 600..700 m ü.m.t. korktusil väghiženke mahudenke. Valdkundal om kaks' vulkanoiden čepid — pohjoine da suvine. Manrehkaidused oma paksud. Kaikiš korktemb čokkoim om El'-Pital'-mägi, 2730 m valdmeren pindan päl. Kaikiš znamasine Lemp-jogi jokseb man pohjoižespäi süvedme (450 m) alangodme. Tünen valdmererandaline alangišt om 10..30 km levette.
Randišton klimat om tropine, mägištol om ven klimat. Kaikuččen kun kesklämuz om +25..+29 C° randištol, +23 C° mägištol. Semendkul-redukul paneb sadegid, kül'mkul-sulakul kuiv sezon oleskeleb. Vodes voib panda sadegid 2000 mm:hasai, läz kaikuttušt vot se veb sur'vedennoks.
Londuseližed pävarad oma raudkivend, vas'kkivend, boksitad, kuld; toižed oma cink, hobed, platin, hahktin, artut', ozrikkivi, mramor, mouckivi.
Tobmuz.
Sal'vador om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (), hän-žo om ohjastusen pämez' da armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb prezidentad videks vodeks, kahtenden strokun voimuseta. Ministrad da varaprezident oma abuiš prezidental.
Parlament om üks'kodine Käskusenandai Suim (), mugažo rahvaz valičeb sen 84 ühtnijoid koumeks vodeks. Ülembaine Käskuzkund om käskuzkundaline tobmuz, se kogoneb 15 sudijaspäi.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 4. päiväl keväz'kud. Valitihe prezidentad ühtel tural vn 2019 3. päiväl uhokud, nügüdläine Najib Bukele-prezident sai 53,1%.
Edeline Sal'vador Sančes Seren-prezident (2014−2019) sai 50,11% kahtendel tural.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Sal'vadoran administrativiž-territorialine jagand."
Sal'vador jagase 14 departamentaks (). Departamentad alajagasoiš municipijoikš (isp. "municipio"), kaik niid om 262.
Eläjad.
Sal'vadoras elädas sal'vadoralaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan eläjiden lugu oli 6 125 512 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Ristitišt augotižlibundan mödhe vl 2007: segoitadud augotižlibundanke (mestizo) — 86,3%, evropalaižed — 12,7%, indejalaižed — 0,2% (sidä kesken lenka, kakavira, nahua-pipil), afrikalaižed — 0,1%, toiženke augotižlibundanke — 0,7%.
Uskondan mödhe (2014): riman katolikad — 50% (valdkundaline religii), protestantad — 36%, toižed uskojad — 2%, religijatomad — 12%.
Sal'vadoran toižed sured lidnad (enamba 200 tuh. ristituid vl 2007, surembaspäi penembha): Santa Ana, Sojapango, San Migel'. Lidnalaižiden pala om 73,4% (2020).
Ižanduz.
Vl 2012 Sal'vadoran päeksport oli erazvuiččed sobad (läz 40%), sahar da magedad jomad (6%), elektrokondensatorad (6%), kofe (5%); toine eksport — raudtegesed (2%), kivivoin ümbriradmižen produktad (2%), kuld (1%), spirt, elektruz, zelläd; toštmižeksportan tavarad.


Sent Kits da Nevis.
Sent Kits da Nevis, täuz' oficialine form — Sent Kitsan da Nevisan Federacii (vai "Federation of Saint Christopher and Nevis"), om sar'hine valdkund Kariban meren päivnouzmpoles. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Baster.
Sent Kitsan da Nevisan Federacii om kaikiš penemb Amerikan da Päivlaskmaižen mapoliškon valdkund ičeze pindan dai ristitišton mödhe.
Istorii.
Vn 1983 19. päiväl sügüz'kud Sent Kits da Nevis tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi.
Valdkundan üks'jäine Konstitucii tuli väghe vl 1983, se om väges vajehtusita.
Geografijan andmused.
Sent Kitsan da Nevisan kart.
Sent Kits da Nevis sijadase kahtel sarel vulkaniženke augotižlibundanke — Sent Kits i Nevis. Valdkundan pind om 261 km², sidä kesken Sent Kits — 168 km², Nevis — 93 km². Narrouz-sal'm erigoitab sarid toine toižespäi, se om 3 km levette. Korallrifad ümbärtas muugotid sarid.
Valdkund om meriröunoiš Sen Bartel'minke (Francijan merentagaine territorii) pohjoižpoles, Antiguanke da Barbudanke päivnouzmpoles, Montserratanke suvipäivnouzmpoles (Suren Britanijan merentagaine territorii), Sint Estatiusanke (Alamaiden merentagaine territorii) lodehes. Ühthine randanpird om 135 km. Ei ole röunoid madme.
Kaikiš korktemb čokkoim om sambnu Ljamuig-vulkan (1156 m ü.m.t.) Sent Kits-sarel. Nevis-saren kaikiš korktemb čokkoim om ühtennimižen Nevis-vulkanan pä (985 m). Tropine mec otab valdkundan territorijan kudendest.
Klimat om tropine passatine, neps da räk. Kun keskmäine lämuz om +26 C°. Paneb sadegid 1500 mm (alangištoil) da 3700 mm (mägil), tazomäras vodes läbi.
Londuseližed varad oma kala, väghine mahuz, keitandsol, letked, gravii, kived.
Tobmuz.
Ohjandusen form om parlamentine monarhii, federacii parlamentiženke demokratijanke konstitucižen monarhan ohjandusen al, äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om Suren Britanijan Elizavet Toine-kunigaznaine, hän paneb radnikusele jenaral-gubernatorad. Jenaral-gubernator paneb ministrid päministran nevondan mödhe. Parlamentan ezipartijan lider kändase päministraks ().
Federaline parlament om üks'kodine Nacionaline Suim () 15 ühtnijanke, sidä kesken 11 — kaik rahvaz valičeb, 3 — jenaral-gubernator paneb, 1 — enzne valdkundmez'. Heiden valdatusiden strok om viž vot. Sen ližaks ičeze parlament om Nevis-sarel 8 ühtnijanke.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2015 16. päiväl uhokud. Timoti Harris radab päministran vs 2015 uhokun 18. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Sent Kitsan da Nevisan administrativiž-territorialine jagand."
Sent Kits da Nevis jagase 14 tulendaks (). Niišpäi 9 oma Sent Kitsal da 5 — Nevisal.
Eläjad.
Sent Kitsas da Nevisas elädas kitsalaižed i nevisalaižed. Vn 2015 heinkus valdkundan ristitišt oli 51 936 eläjad.
Augotižlibundan mödhe (2001): afrikalaižed — 92,5%, segoitadud augotižlibundanke — 3,0%, evropalaižed — 2,1%, indijalaižed — 1,5%, toiženke augotižlibundanke — 0,6%, märhapanendata — 0,3%.
Uskondan mödhe (2001): protestantad — 74,4%, riman katolikad — 6,7%, rastafarilaižed — 1,7%, Jehovan tundištajad — 1,3%, toižed uskojad — 7,6%, religijatomad — 5,2%, märhapanendata — 3,1%.
Toižed lidnad enamba 1 tuh. ristitištonke oma Sendi Point Taun (kahtenz' surtte pälidnan jäl'ghe) i Sent Pol Kapister Sent Kits-sarel, mugažo Čarlstaun, se om kaikiš järedamb Nevis-sarel. Lidnalaižiden pala om 30,8% (2020).
Ižanduz.
Turizm, elektrotehnine tegimišt, madaliden valdkundmaksoiden zon da maižanduz (saharrogon da puvillan kazvatuz) oma Sent Kitsan da Nevisan ekonomikan päsarakod.
Vl 2010 eksport valdkundaspäi oli radiopalad (23%), radiooigendimed (20%), palad elektrolikutimiden täht (15%), toine elektroladimišt (15%); toine eksport — pened punolendimed (4%, 2 tonnad penemb jügutoitmižvoindanke), ehtatimed (3%), olud da alkogoližed jomad (3%). AÜV oma pätorguindühtnijaks (eksportan dai importan läz pol't).


Ruand.
Ruand, täuz' oficialine nimituz — Ruandan Tazovaldkund (,), om valdkund Päivnouzmafrikas, ani suvipolehe ekvatoralpäi. Sen päine da kaikiš suremb Kigali-lidn sijadase valdkundan keskuses.
Istorii.
Vl 1962 heinkun 1. päiväl Ruand tedištoiti ripmatomut Bel'gijaspäi. Vl 1994 genocid tegihe Ruandas.
Jäl'gmaine Konstitucii tuli väghe vl 2003 semendkun 26. päiväl kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe. Vn 2015 konstitucine referendum laski (98,3% «za») Pol' Kagame-prezidentale valitas koumen kerdan vl 2017, no lühenzi prezidentan strokud vidhe vodhesai vspäi 2024.
Geografijan andmused.
Ruand om mavaldkundröunoiš Tanzanijanke pohjoižes (röunoiden piduz — 217 km), Ugandanke suvipäivnouzmas da suves (169 km), Kongon Demokratižen Tazovaldkundanke päivlaskmas (217 km), Burundinke päivlaskmas (290 km). Ühthine röunoiden piduz — 893 km. Ruand om mererandatoi valdkund. Saum vezid om läz 5%.
Valdkund sijadase kukhil, toine man nimituz — «Tuhan kukhan ma» (,). Sen kaikiš korktemb čokkoim om Karisimbi-vulkan, 4507 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om Rusizi-jogen kendäk, 950 m ü.m.t. kortte. Kaikiš suremb Kivu-järv om röunal. Joged oma Nil- da Kongo-jogiden basseinoiš.
Klimat om subekvatorialine neps pehmed, kuivan sezonanke (kezaku-sügüz'ku). Paneb 1000..1500 mm sadegid vodes. Vodenkeskeine lämuz kuidme pälidnas (korktuz 1550 m) om +17°...+21 C°.
Londuseližed pävarad oma kuld, tinkivend, vol'fram, berillii, londuseline gaz, gidroenergii, väghine mahuz.
Tobmuz.
Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident, hän paneb ministrid radsijha. Kaik rahvaz valičeb händast seičemeks (vspäi 2024 linneb videks) vodeks, ühten kahtenden strokun voimuz om olmas. Molembad ohjanduz da parlament sätas käskusid.
Parlament om kaks'kodine Nacionaline Suim (). Üläkodi om Senat (ruand.: "Umutwe wa Sena"), se kogoneb 26 ühtnijaspäi, heiden valdatusiden strok om kahesa vot. Alakodi, Ezitajiden Kodi (ruand.: "Umutwe w'Abadepite"), mülütab 80 ezitajad-ühtnijad, valitas heid videks vodeks, heišpäi 53 — kaikel rahvahal, 24 našt — taholižiš nevondkundoišpäi, kaks' ristitud — norištospäi da üks' invalidoišpäi.
Rahvahaline käskusišt om ottud Saksanman da Bel'gijan ozutesen mödhe.
Ruandan prezidentan järgvaličendad oliba vl 2017 elokun 4. päiväl. Nügüdläine Pol' Kagame-prezident radab vs 2000 sulakun 22. päiväspäi. Vn 2017 valičendoil hän sai 98,79% (vl 2010 — 93,08%), se om hänen koumanz' strok. Valitihe Senatad järgkerdan vl 2011. Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgvaličendad oliba vl 2018 sügüz'kun 3. päiväl. Eduar Ngirente radab päministran vs 2017 elokun 30. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Ruandan administrativiž-territorialine jagand."
Ruandas om 5 agjad (provincijad,). Agjad alajagasoiš 30 administrativižeks rajonaks ("akarere"), ned — sektoroikš.
Eläjad.
Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 12 337 138 eläjad. Ristitišt poleneb läžundoiden tagut.
Ruandas elädas heimod: hutulaižed — 84% (bantukel'žed), tutsilaižed — 15% (hö oma hamitalaižed), tvalaižed — 1% (pigmejad).
Uskondan mödhe (2012): protestantad — 49,5%, riman katolikad — 43,7%, islamanuskojad — 2,0%, toižed uskojad — 0,9%, religijatomad — 2,5%, märhapanendata — 1,4%.
Ruandan toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Ruhengeri, Gisenji, Butere.
Ižanduz.
Vl 2012 Ruandan päeksport oli kofe (26%), tin (24%), cirkonii (16%), čai (9%); toine eksport — teraz (2%), koza- da lehmännahkad (2%), lumiavtod da gol'fmašinad (1%).


Liberii.
Liberii ([laɪˈbɪəɹɪə]), täuz' oficialine nimituz — Liberijan Tazovaldkund (), om valdkund Päivlaskmaižes Afrikas, Atlantižen valdmeren randal. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Monrovii.
Istorii.
Vn 1847 26. päiväl heinkud Liberii tedištoiti ičeze ripmatomudes.
Voziš 1989−2003 kaks' Rahvahanikoiden sodad oli valdkundas. Ned mureniba ižandusen läz täuzin.
Vn 1986 6. päiväl vilukud jäl'gmäine Konstitucii tuli väghe vn 1984 kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe.
Geografijan andmused.
Liberii om mavaldkundröunoiš Sjerra Leonenke (röunan piduz — 306 km) lodehes, Gvinejanke pohjoižes (563 km), Kot d'Ivuaranke päivnouzmas (716 km). Ühthine röunoiden piduz — 1585 km. Randanpird om 579 km.
Reljef om tazo läz randištod, madalad mäged oma päivnouzmas. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Vuteve-mägi, 1380 m valdmeren pindan päl. Kaikiš pidembad joged oma Mano, Loff da Sent Pol.
Klimat om räk ekvatorialine. Valdmererandembaižil tazangištoil om tropižid mecoid. Savannad oma enambuses man päivnouzmpoles. Paneb sadegid 5000 mm randpolel da 1500 mm man territorijan südäimes. Tropižed valeged oleldas semendkuspäi redukuhusai. Kesklämuz om +25 C°.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, diamantad, raudkivend, kuld, mec da gidroenergii.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (), hän om armijan päkäsknik, ohjastusen pämez'-ki. Prezident paneb ministrid da sudijoid radsijha, hänele sab panda kel'dod parlamentan käskusihe. Kaik rahvaz valičeb prezidentad kudeks vodeks, hänel ühten kahtenden strokun voimuz om olmas.
Parlament om kaks'kodine Käskusenandai Suim. Üläkodi om Senat () 30 ühtnijanke, heiden valdatusiden strok om ühesa vot. Alakodi om Ezitajiden Kodi (angl. "House of Representatives"), se mülütab 73 deputatad. Kaik rahvaz valičeb sen ühtnijoid kudeks vodeks.
Liberijan järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2017 10. päiväl redukud. Valitihe prezidentad kahtendel tural vn 2017 26. päiväl tal'vkud. Nügüdläine Džordž Vea-prezident sai 61,5%, i radab ühtenden strokun vs 2018 vilukun 22. päiväspäi. Edel händast Ellen Džonson-Serlif radoi prezidentan kaks' strokud (viluku 2006 — viluku 2018).
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Liberijan administrativiž-territorialine jagand."
Liberijas om 15 grafkundad (angl. "county"). Alajagadas niid 90 ümbrikoks (angl. "district"), ümbrikoid — roduihe (angl. "clan").
Eläjad.
Liberijas elädas liberijalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 4 092 310 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe (2008): hristanuskojad — 85,6%, islamanuskojad — 12,2%, rahvahaližed uskondad — 0,6%, toižed uskondad — 0,2%, religijatomad — 1,4%.
Liberijan toižed sured lidnad (enamba 30 tuh. ristituid vl 2008, surembaspäi penembha): Gant, Bjukenen, Gbarng, Kakat.
Ižanduz.
Vl 2012 Liberijan päeksport oli röunmaks laivoiden kävutandas (70%), kivivoi (14%), londuseline kaučuk (11%); toine eksport — raudkivend, pal'mvoi, kofe, kakao, diamantad, pumaterialad.


Savič.
Savič om ratud kivi mineraližiš materiališpäi. Sen form om oigedsaumaine tobjimalaz. Kävutadas sidä sauvondmaterialaks. Savičuid erištadas ičendoiden mödhe: vahvuz, vezivastaižuz, pakaižvastaižuz.
Istorii.
Ani meiden aighasai poltatoi torhuzsavič oli levitadud äjiš maiš. Mugoižhe savičhu ližazihe čaptud ol'ged. Kacmata sihe, polttud savič kävutase sauvomha amussai, ozutesikš, sauvused Amuižegiptas voz'tuhal 3-2 EME. Rusked savič oli tarbhaine Mesopotamijan da Amuižriman arhitekturas, sigä panihe koverikahid konstrukcijoid (bembel'ülähid, hol'vid) savičuišpäi 45x30x10 sm surudel. Savičuiden form Amuižes Rimas oli erazvuitte — oigedsaumnik, koumesaumnik, kehkerform.
Venäs edel savičud kävutihe "plinfad" (ozutesikš, "plinf" lanksi Grazijan Ivanan pähä Sofijan päjumalanpertin sauvomižen kaclemižen aigan Vologdas). Se om leved da hoik savesine plat (plistak) läz 2,5 sm sankte. Sidä tegihe eriližil puformil, kuivazihe 10-14 päiväd, sid' ümbripolttihe päčin südäimes. Äjiden plinfiden pindoil löutas znamoid, niid lugetas tegijan kleimikš.
Venän car'kundas 15. voz'sadassai kävutihe standartišt polttud savičud. Ivan III-carin aigan Moskvan Kremlin saudud seinäd da pühäpertid oma necen ozuteseks. Mastarid-italijalaižed ohjanziba niiden sauvomišt.
Meiden järgeline savič om oigedsaumaižen formanke sen tagut, miše muga savičud sättub pidamha kädes. Ezmässai 16. voz'sadal tegihe mugoižid savičuid Anglijas.
Suruded.
Ühthižen standartan savič (muga nimitadud «normaline» vai «norman format» (NF)) tuli Venämha vähemba voz'sadad tagaz — vl 1927. Norman format om 250x120x65 mm irdaližidenke suruzidenke.
Tehmižen tehnologii.
Edel 19. voz'sadad savičuiden tehmižen tehnologii oli primitivine, sihe mülütihe äi käzitöd. Formuihe savičuid kädel, kuivazihe vaiše kezal. Aigaks panihe päčid kuivatud torhuzsavičuišpäi poltamha vaiše formuidud savičuid päčin südäimes.
19. voz'sadan keskes sädihe renghatadud päčin poltandan täht, i mugažo lentpressan. Tehmižen tehnik šingotihe edeleze, tehnologii paremboiči kaikuččen kerdan uden tehnikan tuldes. 19. voz'sadan lopus sauvoškanzihe kuivatezkamerid, sil-žo aigal tegeškanzihe saven ümbriradajid mašinoid.
Meiden aigan kaikenaigaižed edheotandad tehtas enamba nelläd videndest kaikes savičuspäi. Niiden keskes om-ki järedoid mehaniziruidud tegimid enamba 200 mln savičuid voden keskpästandanke.


Suksed.
Suksed oma ristitun ladluz sirdmahas lumedme da švirgamha hangedme. Ned oma kaks' pit'kad (150..220 sm) puišt vai plastiklaudad nügelzoittud da kätud nenoidenke. Suksid ladeltas jaugoile mädusiden abul. Suksihe mectusen täht villakod-ki sättudas, no nügüdaigaižiden suksiden enambuz küzub eriližid suks'kengid. Suksil štarktes kävutadas niiden ičendan libestuda lumedme.
Istorii.
Tuhad vot edel meiden erad Venäman da Skandinavijan rahvahad kävutihe suksid. Kuvad kall'oiden pindoil todestadas necidä.
Kolan pol'saren suves kävutihe erižpiččid suksid da vaiše üht kokovicad jämha jaugoil, a lühüdal suksel tulkihe. Sil-žo aigal Skandinavijan amuižed eläjad hihtihe ühtenpiččil suksil.
Pohjoižman rahvahad sädihe suksid ičeze sirdmižen aigan viluihe agjoihe, kus pit'k lumekaz tal'v om. Jämha elegiš ristituile pidi sirtas lumedme, sidä oli statjin lujas äi (enamba metrad sankte). Ezmäks sädihe lumikengid — mugoižed ladlused suretas laboiden pindad da kaitas uhkundad lumhe vaste. Erased Pohjoižman igähižed rahvahad kävutihe lumikengid, no ei tenugoi suksid ani edel tedoidajiden tulendad. Ku otta arheologiden löudmižid, ka ezmässai sädihe suksid-lumikengid Altai-mägil da Baikal-järven tahoiš. Edel 16. voz'sadad meiden erad ned oliba levitadud avaros, ka sil-žo aigal kävutihe hihtandsuksid-ki. Vl 1555 Sur' Olaf-episkop pästi Rimha «Pohjoižman rahvahiden istorii»-kirjan. Hän kirjuti sihe saamelaižiden tal'vmectusen mahtusiš muga: «Haškujad suksil ajadas mecživatoid čuphu, hihtajad suksil kačustadas loden palikoil pedroid, händikahid, eskai kondjid, sikš miše sabutadas kebnas. Živat ei voi joksta lozgom süväd lumedme da uhkub. Pit'kän da väzutoitajan küksendan jäl'ghe hän andase hihtajile kebnašti suksil ristituile».
Toižikš voib olda, suksid sädihe regehe kactes, sikš miše suksed oma regen kebnetud jaugasihe pojavad.
Amussai kävutihe suksid oiktaha hihtamha süväd lumedme mectusen aigan, sodan täht tal'ven arvoimižiš. Kävutand märiči suksiden suruzid, ned oliba lühüdamb (150 sm keskmäras) da levedamb (15..20 sm) nügüdläižidenke rindataden, sättuihe enamba haškumba, mi hihtamha. Nügüd' Venäman päivnouzmpolen kalanikad da mecnikad kävutadas mugoižid lühüdoid da levedoid suksid. Ottud pedran jaugoilpäi hoikal nahkal («kamus»:al) kattas suksiden aluižid kebnendamha likumižen ülezpautetme.
Sätihe hihtandsportad 19.-20. voz'sadoiden röunal. Nece om mugoi joud — štarkta suksil pigudehe voibišteldes, ka hüväks meleks muite. Sädihe heredha štargundha sättujid suksid toižiden suruzidenke — 170..220 sm pitte da 5..8 sm levette, ottihe kävutamha armijha nenid suksid. Pidab libutada käzi ülähäks seišti märičemha mugomiden suksiden sättujad pidust. Läz sidä-žo aigad sädihe suks'kaluid-ki (kokovicoid čuburkoidenke). Suks'kalud kebnetas da pigustadas štargundad lujas.
Materialad da tehnologijad.
Seižutadud seinäd vaste nügüd'aigaižed hihtandsuksed mädusidenke
Amussai tegihe suksid jagamatomiš pulaudoišpäi, tegesil ei olend loštajad irdnägud. Hihtandsport šingotaškanzi 19.-20. voz'sadoiden röunal, kukerduz tegimištos ozaiži, ka suksed toižetihe. Niiden suruded vajehtihe da tegihe standartižikš. Suksiden südäin tegeškanzihe šoidukahan, kävutaškanzihe mašinoid tehmaha niid, sädihe suks'fabrikoid.
Sid' löuzihe plastikmaterialid. Erasil plastmassil om tarbhaižid ičendoid suksihe kävutamha — jädas kuivaks, lunt ei tartu, libestund paremboičese. Ezmäi sätihe suksid plastikaluiženke, sid' plastiksuksid täuzin.
Nügüd'aigan suksiden südäin voib olda palakahan lujas, sikš miše sportindustrii da sportinventarin tegijad anttas äi rahoid tedoidusiden täht. Kävutadas plastikan, pun, ühthesuladusen, palakahan materialan erazvuiččid toižendoid parahimid suksid tehmaha.
Kävutadas suks'voiškid holitamha suksiden aluižid. Jän da lumen takaidab suksihe sita.
Suksiden toižendad.
"Mägisuksed (skibord)" oma laskemhas huzaiten mägipautkilpäi da kävutamha ühtennimižen sportan aigan. Neniden suksiden ülätahkod oma kantoidud metallal travindad vaste koval lumel, mugažo ohjandamižen paremboičemha. Sportan šingotesen aigan mägisuksile andoihe ičeze mädusen variantad: kanduz om fiksiruidud kaiken, eriližed cibletad.
"Hihtandsuksed" oma hihtamha da histimhä lumedme, ladudme, štargumha hangedme. Ned alajagase kahthe sur'he klassha: puspäi da plastikaspäi. Plastiksuksed alajagasoiš aluižen mödhe: iškujan teksturan vai siledan kandonke (kand om suksen pidusen keskpala).
Mädused.
Mägisuksed da niiden mädused (2010)
"Koveritomad mädused" — sätihe ezmäi niid, voib kacta mecnikan suksil. Se om nahkaine vai kanghasine petl' muite, i om kebn čokkoida villakod jaugal sen südäimehe.
"Pehmdad mädused" oma koveritomiden šingotez. Nügüd'aigan pandas mugomid mädusid lapsiden suksiden päle paksus. Petläle ližazihe völ ühten vöhuden, se kabardab jaugan kandon ülähäd, ka ei anda suksele libestuškata jaugalpäi.
"Pol'varmdad mädused" — siš nahkaine petl' om vajehtadud metalližihe kehnuižihe. Suks'keng' toktab kehnuižihe, strop pid'oiteleb kengäd ülähänpäi. Trosut (mugoine metalline punotiž) kävutase vöhuden sijas. Kingitadas trosut bibuhuden abul. Bibuhut kingitase kehnuižiden edehe.
Nene koume ülembakirjutadud mädused oma järgeližiden kengiden täht. Ned oma varmdad, om kebn kävutada niid. Pit'kan aigan pol'varmdad mädused oliba erazvuiččiden valdkundoiden armijoiš. Mugažo edel nügüd'aigaižiden mägisuksiden mädusiden da suks'cibletoiden sädandad kävutihe pol'varmdoid mädusid mägisuksiden päl.
"Varmdad mädused" — niiden kävutades kengän nenad kingitab sukshe varmdas, se azj abutab oigeta suksid paremb. Nügüd' arni nened mädused oma järgeližed kaiktä. Tegimišt pästab koume mädusiden sistemad — "Nordic 75" (oli tetab NSTÜ:s), "SNS", "NNN" da necen uz' "NIS"-versii.
"Mägisuksiden mädused" oma eriližikš. Ned fiksiruidas kengän sukshe täuzin, i se azj om tetpaine, sikš miše sportnikad lasktas mägelpäi surel pigudel, ka oigendamha suksid. Nece om mäduz eriližusenke — kritižen ličendan aigan om voimuz joudutada kengäd sišpäi kaičemha ristitud löumaiš satatesišpäi, katkelmasišpäi.
"Telemark" om pojav mägisuksiden mädusihe. Sil om ičendoid laskemha telemark-stilil.
"Skitur" () om varmdan da mägisuksen mädusiden keskes. Se laskeb hihtta üliči pöudos naprindata. Keng' kingitase sukshe vaiše nenal, no om voimuz fiksiruida kandod-ki laskemha mägelpäi. Kritižen ličendan aigan mugažo voimusenke joudutada kengäd mädusespäi (kut mägisuksil-ki).
"Hüppindmädused" — mädusiden modifikacii hüpähtusiden mägelpäi täht.


Nabolnik.
Nabolnik vai Bolpirg om vepsän rahvahan söm. Se om avol'jaine pirg bolanke päluižeks.
Komponentad: bol, jauh, sahar, argvoi, kandatez, kanamunad, vähäižen sodad i uksusad.


Kuveit.
Kuveit, täuz' oficialine nimitiuz — Kuveitan Valdkund (, "Davlat El' Kuveit"), om emirat-valdkund Azijan suvipäivlaskmpoles. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om El' Kuveit.
Istorii.
Vn 1961 19. päiväl kezakud Kuveit tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi.
Valdkundan ezmäine Konstitucii om vahvištadud vl 1962, toine — vl 1980. Nügüdläine Konstitucii om vn 1962 Konstitucijan udištadud versii, se om väges vspäi 1992 vajehtusita.
Geografijan andmused.
Kuveit om mavaldkundröunoiš Irakan pohjoižes (röunoiden piduz — 240 km), Saudan Arabijanke suves (222 km). Ühthine röunoiden piduz madme — 462 km. Man päivlaskmaižed randad lainištab Indižen valdmeren Persijan laht. Randanpird — 499 km.
Kaikiš korktemb čokkoim om nimetoi taho 306 metrad valdmeren pindan päl Saudan Arabijan röunal läz Irakan röunad.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, toižed varad — londuseline gaz, kala, meriproduktad.
Tobmuz.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine monarhii. Monarh — Navaf Al' Ahmed Al' Džaber As Sabah-emir — om valdkundan pämez' vs 2020 sügüz'kun 29. päiväspäi, edeližen Sabah IV-emiran (ohjasti vll 2006−2020) noremb vell'. Monarh paneb päministrad radsijha, voib pästta radmaspäi parlamentad miččel taht aigal.
Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim ("Madžlis Al' Umma"), se mülütab 65 ühtnijad, kaik rahvaz valičeb 50 heišpäi nelläks vodeks, i päministr paneb radsijha 15 ühtnijoid-ministrid). Parlament vahvištab kronprincan (valdištmen jäl'gnikan).
Politižed partijad oma kel'don al, no sab säta blokoid kandidatoile valičendoiden aigan. Mehil da naižil oma ühtejiččed valičemižoiktused, toižiden arabižiden monarhijoiden erineden. Sabah Al' Halid As Sabah radab päministran vs 2019 kül'mkun 19. päiväspäi. Parlamentan ühtnijoiden edelstrokuižed valičendad oliba vn 2016 26. päiväl kül'mkud, järgenduseližed lindäs vn 2020 5. päiväl tal'vkud.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Kuveitan administrativiž-territorialine jagand."
Valdkund jagase 6 agjaks (provincijaks, "muhafaz:aks").
Eläjad.
Kuveitas elädas kuveitalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 2,742,711 ristitud. Kuveitan Valdkundan statistikan radnikoičend lugi 4,420,110 eläjad ristitištos vl 2019, sidä kesken immigrantad läz 70%.
Augotižlibundan mödhe (2018): kuveitalaižed — 30,4%, toižed arabialaižed — 27,4%, azijalaižed — 40,3%, afrikalaižed — 1,0%, toiženke augotižlibundanke — 0,9%.
Uskondan mödhe (2013, immigrantoidenke): islamanuskojad (valdkundaline religii) — 74,6%, hristanuskojad — 18,2%, toižed uskojad i märhapanendata — 7,2%.
Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2011, kaik oma El' Kuveitan ezilidnad): Džalib Eš Šujuh, Es Salmii, El' Farvanii, Havalli, Khiten. Kaik eläjad oma lidnalaižed (2020).
Ižanduz.
Vl 2012 kivivoi oti 94% eksportad, toine om heretused. Tulendad eksportaspäi ületas mänetusid importan ostmižhe znamasižešti, i rahapanend (investicijoiden menedžment) om valdkundan sur' sarak.
Ei ole raudted, avtoteiden kovanke krepindanke piduz om läz 5 tuhad km.


Afrikan valdkundad.
Kaik om 54 ripmatont valdkundad Afrikas.
Sen ližaks 8 rippujad territorijad om olmas Afrikas.


Suviamerikan valdkundad.
Kaik om 12 ripmatont valdkundad Suviamerikas.
Sen ližaks 3 rippujad territorijad om olmas Suviamerikas.


Sobad.
Sobad oma kaik omblendtegesed, kudambid ristit paneb ičheze. Sobad oleldas kanghaspäi, šaržaspäi, nahkaspäi da karvaspäi. Ristit paneb sobid kaičemha ičeze hibjad ümbrišton pahan valatoitusespäi (sän arvoimižed, gavedid, toksižed substancijad). Mugažo estetine funkcii om sobil, se sädab ristitun mel'kuvad (imidž), i sen tagut kactas hänen kundaližiš roliš.
Čomitesed, aksessuarad, sugitez da makijaž ližatas sobihe (naižiden päazjas).
Aigaline Keskaig.
Aigaližen Keskaigan evropalaižiden sobiden stil' muštatab Rahvahiden Suren sirdmižen aigan polhe. Ne oliba karvakahad da nahkaižed vihmsobad, kaičendsobiden nahkaižed da luižed elementad, primitivižed kengäd da hatrad štanoiden täht. Pit'kad da lühüdad tunikad, kudambid sobdäs ühten toižhe; vihmsobad nahkoišpäi vai ombletud kanghan teroišpäi, ühthesidoihe niid čomitadud vai ei rihmoil. Štanad oliba lühüdad pol'vihesai (vai kombuihesai); pit'kad kingitadud hatril kindrile vai ottud nahkaižil čulkil.
Möhäine Keskaig.
Jumalankodikundan valdoičendan pord märiči keskaigaižen ristitun elonmahtust da kundan socialižid röunoid. Ristankandajiden mänendad (1095-1270) abutiba Päivnouzmman modan levigandusele Evropadme. Sobiden tegimišt oli primitivine da goll', sen tagut tehmine oli unificiruidud. Sidä vaste, soban mülü da suruded oliba sured, znamasižed. Ricariden turnirad sünduiba «rodun» kostümid. Ned oliba kirjavikš, asimmetrižiden kuvidenke, turniriden ekipiruindan mödhe (somused, štandartad, rodunznamad, heboiden poponad).
Uz' Aig.
XIX. voz'sadal purumašinad da elektrust sädihe, sen tagut manufakturoiden tehnologijad saiba ut korktut. Vl 1790 Žozef Mari Žakkar sädi ühtennimižiden staviden, se lujeni poimetišen tarkoiktust da kanghiden tehmižen pigut. Mašinoil ratud sobad tegihe odvaks kaikiden ristituiden täht. Edel sidä sobad jämedan ümbriradmižen materiališpäi dominiruiba, a sobid hoikiš materiališpäi vaiše aristokratad da elokahad ristitud panihe. Necil pordolpäi nügüdläižed sobiden tipad tuliba meihepäi: hibjan kabardajad sobad, lühüdan hijamanke, kezaližed da tal'veližed, muzevan mujun kanghišpäi. Sanitariž-gigijenižiden da ekonomižiden arvoimižiden paremboičend vei sihe azjaha, miše Evropan da Pohjoižamerikan ristituiden enambuz paneškanzi alembaižid sobid.
Kodiš kävutadud sobad.
Nened sobad oma pidamha kundaližiš sijiš da kodiš tobjimalaz.
Nacionaližed sobad.
Etnižed sobad voidas olda jogapäiväižikš, tulemha, veroid panemha eloho. Mugoižed sobad kaitas rahvahansädoiden veroid.
Sportsobad.
Sportsobiden sädamižen aigan kactas nenihe arvoimižihe da tedoihe: ergonomik, madal lämuz, kastumatomuz, lujetud higostund, satatesenvastaižuz da toižed kaičendmahtused.
Tehmižsobad.
Erasiden sarakoiden radnikad pandas sobid lujetud kaičendmahtusenke: tegimišt, maižanduz, medicin, transport. Mugoižed sobad kaitas ristituid varuližiš satatesišpäi kožumatomiš arvoimižiš. Sobad oma pölünvastaižed da redunvastaižed.
Uniform.
Uniform om märitud büdžetorganizacijoiden radnikoiden da valdkundmehiden täht.


Pohjoižamerikan valdkundad.
Kaik om 23 ripmatont valdkundad Pohjoižamerikas.
Sen ližaks 20 rippujad territorijad om olmas Pohjoižamerikas.


Avstralii.
Avstralii () om üks'jäine valdkund ühtennimižel kontinental. Täuz' oficialine nimi om Avstralijan Ühtištuz ([ˈkɒm.ənˌwɛlθ əv əˈstreɪljə]). Pälidn om Kanber.
Istorii.
Vs 1901 vilukun 1. päiväspäi Avstralii kändihe Suren Britanijan dominionaks da zavodi ičeze formiruind valdkundaks.
Vn 1986 3. päiväl keväz'kud Avstralii sai täut ripmatomut Sures Britanijaspäi, sen parlamentan käskusišpäi.
Valdkundan üks'jäine Konstitucii () om hüvästadud voziden 1898−1900 štatoiden referendumoil, om allekirjutadud Suren Britanijan kunigahal vl 1900 i om väges vspäi 1901 vajehtusidenke, jäl'gmäižed oliba vl 1985. Ližadokumentad oma tazostadud Konstitucijha znamoičendal, ned oma vn 1931 Vestminsteran statut vn 1942 kohendusidenke i vn 1986 Avstraline akt.
Geografijan andmused.
Avstralii-valdkund sijadase ühtennimižel kontinental, Indižen da Tünen valdmeriden keskes. Valdkundan pind om 7,692,024 km² (kudenz' sija mail'mas). Valdkundröunoid madme eile. Randanpird om 25,760 kilometrad. Indonezii, Päivnouzmaine Timor i Papua — Uz' Gvinei sijadasoiš pohjoižpoles, Solomonan Sared, Vanuatu i Uz' Kaledonii oma pohjoižpäivnouzmpoles, Uz' Zelandii — suvipäivnouzmpoles.
Sur' Zaborkrif vedase pidust' kontinentan pohjoižpäivnouzmašt randad. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Mouson-vulkan (2745 m) Herd-sarel läz Antarktidad. Kaikiš korktemb kontinentaline čokkoim om Koscüško-mägi (2228 m). Kaikiš pidembad joged oma Murrei (Marri) sen Darling-ližajogenke. Umbištadud solakaz Eri-järv (Kati Tand) täudes olendas om kaikiš suremb Avstralijas, 9500 nellikkilometrhasai pindanke.
Klimatižed vöd vajehtadas ekvatorialižespäi pohjoižes venho suvipäivnouzmas.
Londuseližed pävarad oma kivihil', kivivoi, londuseline gaz, kaikenvuiččed metallad (raudkivend, boksitad, vas'k, kuld, hobed, tin, hahktin, cink, marganc, harvad mametallad, uran); toižed varad — diamantad, letked.
Tobmuz.
Ohjandusen form om federativine parlamentine konstitucine monarhii. Valdkundan pämez' om britanijan Elizavet Toine-kunigaznaine. Kunigaznaine paneb ičeze ezitajad, jenaral-gubernatorad, radsijha, Avstralijan päministran nevondan mödhe. Jenaral-gubernator om armijan päkäsknik, hän paneb aigad valičemha päministrad. Parlamentan alakodin enambusen lider kändase päministraks päazjan (). Vaiše alakodin ühtnijad tehtas ministrikš.
Parlament () om kaks'kodine. Kunigaznaine om parlamentan ühtnijaks mugažo. Üläkodi om Senat (angl.: "Senate"), kaik rahvaz valičeb sen 76 ühtnijoid kudeks vodeks. Senatan pol' udištase koumes vodes päliči. Alakodi om Ezitajiden Kodi (angl.: "House of Representatives") 150 ezitajanke, kaik rahvaz valičeb heid koumevoččen valdatusiden strokunke.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 18. päiväl semendkud, valitihe alakodin ühtnijoid da Senatan pol't. Nügüdläine jenaralgubernator om Devid Harli vs 2019 heinkun 1. päiväspäi. Skott Morrison radab päministran vn 2018 elokun 24. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Avstralijan štatad da territorijad."
Avstralii jagase kudeks štataks () da koumeks kontinentaližeks territorijaks (angl. "territory"), lugemata penid sar'hižid territorijoid kontinentas ümbri.
Eläjad.
Avstralijas elädas avstralijalaižed. Vl 2012 eläjiden lugu oli 22 934 849 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Augotižlibundan mödhe (2011): anglijalaižed — 25,9%, avstralijalaižed — 25,4%, irlandijalaižed — 7,5%, šotlandijalaižed — 6,4%, italijalaižed — 3,3%, saksalaižed — 3,2%, kitajalaižed — 3,1%, indijalaižed — 1,4%, grekalaižed — 1,4%, alamalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 15,8% (sidä kesken avstralijan aborigenad 0,5%), rahvahuden märhapanendata — 5,4%.
Kodikelen mödhe (2016): anglijan kel' — 72,7%, kitajan kel' — 2,5%, araban kel' — 1,4%, kantonan pagin — 1,2%, vjetnaman kel' — 1,2%, italijan kel' — 1,2%, grekan kel' — 1,0%, toine kel' — 14,8%, kelen ozutandata — 4,0%.
Uskondan mödhe (2016): protestantad — 23,1%, riman katolikad — 22,6%, toižed hristanuskojad — 4,2%, islamanuskojad — 2,6%, buddistad — 2,4%, ortodoksižed hristanuskojad — 2,3%, induistad — 1,9%, toižed uskojad — 1,3%, religijatomad — 30,1%, märhapanendata — 9,5%.
Lidnad-millionerad (vl 2012, surembaspäi penembha): Sidnei, Mel'burn, Brisben, Pert, Adelaid. Valdkundan ristitišton kaks' koumandest eläb neniš valdmererandaližiš lidnoiš. Lidnalaižiden pala om 86,2% (2020).
Ižanduz.
Avstralii om šingotadud valdkund äisarakoiženke ekonomikanke. Kaivuztegimišt om kaikiš znamasižemb sarak. Avstralii otab 20. sijad mail'mas kogosüdäiproduktan mödhe — 1,3 trln US$ (ostmižmahtusen paritetanke, nominal 1,4 trln vl 2018). Valdkundan territorijan koume videndest om ottud maižandushe, se om kabjživatišton kazvatand omaluižil päpaloin, mugažo fermerad elädas mererandaližel kalanpüdandal. Jüguiden vedand štatoiden keskes tegese raudteil i avtojonusil. Elektrusen tehmine om täizöine, sadas sijališt kivivoid da londuselišt gazad. Reskveden mairiž azotab ižandusen i ristitišton ližadust.
Vl 2012 Avstralijan päeksport oli raudkivend (22%), kivihil' (18%), kuld (8%), londuseline gaz (6%), kivivoi (5%); toine eksport — söndtavarad (läz 4%), nižu (3%), cinkan da hahktinan kivendod (2%), vill (1%), puvill (1%).


Valdmerimaiden valdkundad.
Kaik om 14 ripmatont valdkundad Valdmerimaiš.
Sen ližaks 24 rippujad territorijad om olmas Valdmerimaiš.


Suv.
Suv (, mugažo fidžin hindikš) om Fidžin pälidn da kaikiš suremb lidn Suvižiš Valdmerimaiš (päiči Avstralijan da Uden Zelandijan lidnoiš). Se om valdkundan ižandusen da politikan keskuz, Keskuzližen ümbrikon administrativižeks keskuseks mugažo.
Istorii.
Vspäi 1952 Suv om lidnan statusanke. Valdkundan prezidentan pert'kulu, ohjastusen da parlamentan sauvused sijadasoiš lidnas.
Sömän i sauvondmaterialiden tegimed ratas lidnas. Suv om äjiden bankoiden da torguindkeskusiden sija.
Vl 2003 lidn vastsi Suvitün'valdmerižid vändoid koumen kerdan.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Viti Levu-saren suvipäivnouzmaižel randal, penel pol'sarel. Enččel sod ottihe lidnan territorijad. Järedad ezilidnad oma Nasinu i Nausori pohjoižpäivnouzmas.
Klimat om ekvatorialine vihmmecoiden, torokad oleldas. Päivän keskmäine lämuz om +24..+27 C° vodes läbi. Paneb sadegid 3023 mm vodes, vähemba heinkus — 136 mm. Lidnas eile leterandoid lebun täht, no om 78 puištod.
Suv jagase kudeks rajonaks (keskuz, pohjoine, sid' častomaraižen mödhe): Keskuzline, Tamavua, Kanningem (angl. "Cunningham"), Nabua, Samabula, Muanikau.
Eläjad.
Vn 2007 Fidžin rahvahanlugemižen mödhe 167 975 ristitud elihe lidnaglomeracijas 2048 km² pindal.
Lidnas om läz kahtkümned openduzsijad, sidä kesken Fidžin medicinan openduzsija da Suvitün'valdmerižen universitetan alajaguz ().
Transport.
Suv om järed transportsol'm. Kaks' rahvahidenkeskešt lendimportad sijadasoiš ezilidnoiš: Nandi ("NAN", rahvahidenkeskeine todesižikš) da Nausori (lendused valdkundadme da Tuvaluhupäi). Mugažo valdkundan kaikiš suremb port radab valdmeren randal.
Irdkosketused.
*


Los Andželes.
Los Andželes ([lɒs ˈændʒələs], [los ˈaŋxeles], lühenduz: "L.A.") om lidn suvipäivlaskmas, Tünen valdmeren randal. Se om kahtenz' surtte lidn valdkundas, sijadase Kalifornii-štatan suves.
Lidn om AÜV:oiden tedon, kinofil'mdandan, opendusen, tegimišton da bobuštusiden järed keskuz.
Los Andželes vastsi Kezaližid Olimpižid vändoid vozil 1932 i 1984, möst lindäs vodel 2028.
Istorii.
Edel ispanijalaižiden tulendad läz 30 küläd oli tongva-indejalaižil, 3 tuhad eläjid. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vn 1781 4. päiväl sügüz'kud Ispanijan imperijan territorijal. Vozil 1821−1848 pen' žilo oli Meksikan palaks. Mülüb AÜV:oihe vspäi 1848.
Los Andželes sai lidnan statusad vn 1850 4. päiväl sulakud. Vl 1876 raudte tuli lidnha San Franciskospäi. Vl 1892 löuzihe kivivoid, i vodele 1923 mail'man kivivoin nelländez oli sadud Los Andželesan rajonas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase mererandaližes alangištos, Santa Monik-lahten randal, om ümbärtud Kordil'jeriden San Geibriel-, Santa Monik- da Santa An-mägisel'gil. Lidnan keskmäine korktuz — 93 m valdmeren pindan päl, kaikiš korktemb čokkoim om Elsi-sizared-mägenpä (1548 m). Ühtennimine jogi om kaikiš znamasižemb, no jokseb betontor'viš lidnan territorijal da heitab kuivsezonan aigan. Lähembaine järed lidn om San Diego 200 km suvipäivnouzmha.
Klimat om subtropine kuiv, paneb sadegid 379 mm vodes. Kuiv sezon om semendkus-sügüz'kus (15 mm). Voden keskmäine lämuz om +19,1 C°.
Vezi tuleb lidnha koumadme akvedukadme Kalifornii-štatan keskusespäi. Pened manrehkaidused oleldas kaikuččel päiväl. Järedad manrehkaidused oliba vozil: 1933, 1971, 1987, 1994 (20. voz'sada). Mägidenkeskeine sijaduz vedab il'man redustandale.
Eläjad.
Läz 1930 vot ristitišt üliti millionad. Enamba 18 mln ristituid elädas Los Andželesan lidnaglomeracijas (2013, kahtenz' surtte valdkundas). Ezilidnad zavottäs 200 kilometras lidnaspäi.


San Diego.
San Diego (mugažo anglijan i ispanijan kelil) om kahesanz' surtte lidn, seižub Tünen valdmeren randal. Se sijadase Kalifornii-štatan suves, Meksikan valdkundröunanno, štatan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1769 16. päiväl heinkud. Se sai lidnan oficiališt statusad vn 1850 keväz'kul.
San Diego om on päbazaks Tünen valdmeren randištol. Qualcomm-korporacijan päfater, Nokia-, Kyocera- i LG Electronics-kompanijoiden ezitaikundad, mugažo Kalifornijan universitetan aluzkund sijadasoiš San Diegos.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ühtennimižen süvän merilahten randal (nimitadud vl 1602), 0..485 m korktusil, 19 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om konurbacijas Tihuan-lidnanke (läz 2 mln eläjid, Meksik).
Eläjad.
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 307 402 ristitud. Läz 3 mln ristitud elädas San Diegon lidnaglomeracijas.


Mehiko.
Mehiko () om Meksikan pälidn (vspäi 1821) da kaikiš suremb lidn. Se om valdkundan federaline ümbrik oficialižikš.
Istorii.
Lidnan aluz om pandud ispanijalaižil vl 1521 muretud Tenočtitlanan (actekiden pälidn) sijas. Uz' nimi om sündnu ispanijalaižil heiden vägitungendan aigan: "Mehitli" om actekiden sodajumalan nimi.
Vn 1985 19. päiväl sügüz'kud jäl'gmäine sur' manrehkaiduz tegihe lidnas, 10 tuhad ristituid pölištuiba.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan suves, Meksikan mägišton katl'uses, 2240 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Viž vulkanad ümbärtas lidnad (korktuz 3500..3930 m).
Klimat om subtropine. Keskmäine lämuz om +15..+20 C° vodes läbi. Paneb sadegid 846 mm vodes. Kuiv sezon oleskeleb kül'mkus-sulakus (66 mm pol'vodes). Pölütorokad da manrehkaidused oma paksud.
Federaline Mehiko-ümbrik jagase 16 rajonaks (isp. üks'lugu: "demarcación"). Edeližed lidnan pämehed oliba Hose Ramon Amieva vl 2018 (29. keväz'ku — 4. tal'vku, "José Ramón Amieva") i Migel' Anhel' Mancera Espinosa (tal'vku 2012 — keväz'ku 2018, "Miguel Ángel Mancera Espinosa").
Eläjad.
Vn 2010 Meksikan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 8 851 080 ristitud. Enamba 21 mln ristituid elädas Mehikon lidnaglomeracijas.
Metisad i katolikad oma enambuses lidnan eläjiden keskes.
Transport.
Metro, kiruhtramvai, kiruhavtobusad, avtobusad da trolleibusad, taksid da maršruttaksid (isp. "peseros") oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Vspäi 1969 metro radab lidnas da sen erasiš kaimdailidnoiš (vl 2016 om 12 jonod, 195 stancijad, 226,5 km raudted).
Benito Huaresan nimel nimitadud Mehikon rahvahidenkeskeine civiline lendimport ("MEX") om saudud 2230 m ü.m.t. korktusel, sijadase 5 km päivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid, Evropha i Suviamerikan äjihe maihe, mugažo Meksikadme. Uz' lendimport linneb 16 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi, se om sauvomižes vspäi 2014.


Modaižed sobad.
Modaižed sobad oma sättujad modan tendencijoihe sobad.


Sidnei.
Sidnei (, virktas ['sidni]) om Avstralijan Uz' Suviuel's-štatan pälidn. Se om Avstralijan jenaral-gubernatoran i päministran toine olendsija Kanberale ližaks.
Lidn om valdkundan finansiž-kommertine keskuz, Avstralijan nelländest tehtas siš. Avstralijan birž (ASX) i Rezervbank sijadasoiš lidnas.
Istorii.
Vl 1788 vilukun 26. päiväl lidnan aluz om pandud. Nece om ezmäine pandud evropalaižil eländpunkt Avstralijas. Lidn om nimitadud Sidnei-lordan oiktastuseks, hän oli Suren Britanijan kolonijoiden ministran sil aigal.
Vl 2000 Sidnei vastsi Kezaližid Olimpižid vändoid.
Geografijan andmused.
Sidnein nägu Man kaimdajaspäi vl 2001
Sidnei seižub Tünen valdmeren suvipäivlaskmaižel randal, kahten lahten randpolil: Port-Džekson-laht (pohjoižemb) da Botanine laht (suvemb). Lidnfartaliden pind om 1687 nellikkilometrad.
Klimat om valdmeren subtropine neps. Paneb sadegid 1212 mm vodes, enamba voden ezmäižes poles. Manrehkaidused da luja ragiž oleldas lidnas.
Lidn jagase 38 ümbrikoks, kaikuččes ičeze pämez' om.
Eläjad.
Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 4 627 345 ristitud, heišpäi 42,5% oma sündnuded verhiže maihe.
Religijan mödhe (vl 2006) 50,5% oma hristanuskojad (katolikad da anglikanilaižed tobjimalaz), 14,1% — religijatomad, 10,4% — religijan ozutandata, 4,4% — islaman uskojad, 3,7% — buddizman polenpidajad, 1,7% — induizman uskojad, 0,9% — judaizman uskojad.
Transport.
Elektrojonused, avtobusad, taksid da ehtatimed oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Metro om sauvomižes, sen 65 km ted radaškatas kahtel haškul, vozil 2019 i 2024. Monorel's 3,6 km pitte radoi vozil 1988-2013, demontiruihe sidä.
Kahesa kiruhted augotase lidnas i lähttas radialižikš, 110-kilometrine ümbärte ühtenzoitab niid (angl. "Sydney Orbital Network"). Rahvahidenkeskeine civiline Kingsford-Smitan nimel nimitadud Sidnei-lendimport ("SYD") om kaikiš suremb valdkundas, sijadase 8 km suvhe lidnan keskusespäi Botanižen lahten pohjoižrandal. Sišpäi tehtas reisid Azijan lähižihe maihe, Udhe Zelandijha, da Sur'he Britanijha, mugažo Avstralijadme.
Irdkosketused.
*


Gvinei-Bisau.
Gvinei-Bisau, täuz' oficialine nimi — Gvinei-Bisaun Tazovaldkund ([ʁɛˈpublikɐ dɐ ɡiˈnɛ biˈsau]), om valdkund Päivlaskmaižes Afrikas, Atlantižen valdmeren randal. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Bisau.
Istorii.
Vozil 1471−75 portugalijalaižed Kabo Verdespäi zavodihe otta kävutamižhe nügüdläižen valdkundan territorijad, mödes igähižid rahvahid Brazilijha orjikš. Vozil 1879−1973 valdkundan nimi oli Portugaline Gvinei. Vhesai 1886 nügüdläižen Gvinejan territorii mugažo mülüi sigä, no sid' mäni Francijan tobmuden alle.
Vl 1973 sügüz'kun 24. päiväl Gvinei-Bisau tedištoiti ičeze ripmatomudes Portugalijaspäi. Ližatihe pälidnad valdkundan nimitushe, miše erištada susedližes Gvinejaspäi. Voziš 1998−1999 Rahvahanikoiden soda oli valdkundas. Koume sodakukerdust (vl 2003, 2011, 2012) jäi valdkundan istorijas.
Jäl'gmaine Konstitucii om hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vl 1984, se om väges vn 1991 vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Gvinei-Bisaul om mavaldkundröunoid Senegalanke pohjoižes (röunan piduz — 338 km, se om oiged jono päivnouzmaspäi päivlaskmha) da Gvinejanke suvipäivnouzmas (386 km). Ühthine röunoiden piduz madme — 724 km. Atlantižen valdmererandan piduz om 350 km.
Tahoidme sodunu lapak mererandaline alangišt otab valdkundan pindan tobjan palan. Veden pind otab man territorijan kahesandest. Aigan mändes täuz'vezižed joged (Žeb, Kašeu, Korubal, Balan) oma čapelnu valdmeren randanpirdad i sädihe Bižagoš-sarištod. Kaikiš korktemb čokkoim om nimetoi taho Futa Džalon-platol valdkundan pohjoižpäivnouzmpoles, 300 m valdmeren pindan päl.
Klimat om subekvatorialine mussonine, paneb sadegid kezakus-elokus tobjimalaz. Voden keskmäine lämuz om +26 C°, läz vajehtusita kuidme. Valdmererandal paneb 3000 mm sadegid, i päivnouzmal — 1200 mm (sigä oleskeleb letetorokoid-ki).
Londuseližiden pävaroiden keskes om kivivoid da londuselišt gazad (šel'fas), boksitoid, fosfatoid, mecoid, ozrikkivid. Niišpäi vaiše mec om ottud radho.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine segoitadud tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (), kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks. Prezidentan ohjandamižen strokuiden lugu ei ole röunatud, no vspäi 1974 valdkundas ei olend ni üht prezidentad, ken ištuiži ičeze ezmäižen vižvoččen strokun lophusai kogonaz, Žoze Mariu Vaš (2014−2019) om ezmäine. Prezident paneb päministrad (port. "Primeiro-Ministro") radnikusele.
Parlament om üks'kodine Nacionaline Rahvahaline Suim (), kaik rahvaz valičeb sen 100 ühtnijad nelläks vodeks.
Ülembaine Käskuzkund () om käskuzkundaližen tobmuden pä.
Gvinei-Bisaun parlamentan järgenduseližed valičendad oliba vl 2019 keväz'kun 10. päiväl. Valitihe prezidentad järgkerdan vn 2019 kahtel tural: 24. päiväl kül'mkud i 29. päiväl tal'vkud. Umaru Sisoku Embalo sai 27,65% ühtendes turas i 53,55% kahtendes turas, radab prezidentaks vn 2020 uhokun 27. päiväspäi. Nuno Gomeš Nabiam sai koumant sijad (13,16%) niiden-žo valičendoiden ühtendes turas, radab päministran vs 2020 uhokun 28. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Gvinei-Bisaun administrativiž-territorialine jagand."
Gvinei-Bisau jagase ühesaks regionaks (üks'lugu). Üks' niišpäi om pälidn (kaikiš suremb region ristitišton lugun mödhe), i völ üks' sijadase Bižagoš-sarištol (kaikiš penemb region ristitišton lugun mödhe).
Eläjad.
Gvinei-Bisaus elädas bisaugvinejalaižed. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 1 514 451 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Portugalijan kel' kävutase rahvahidenkeskeižiden kontaktoiden abutuseks, om levitadud avaros kut kahtenz' i koumanz' kel'.
Uskondan mödhe (2008): islamanuskojad — 45,1%, hristanuskojad — 22,1%, animistad — 14,9%, religijatomad — 2%, märhapanendata — 15,9%.
Valdkundan kaikiš suremb lidn om Bisau. Toižed sured lidnad (enamba 12 tuh. ristituid vl 2005, surembaspäi penembha) oma Bafat, Gabu da Bisor.
Ižanduz.
Vl 2012 Gvinei-Bisaun eksportan päpaloin oli arahis da pähkmed (kokospal'man, brazilijan da kešjupähkmed) (93%); toižed eksportiruidud tavarad — kuld, pumaterialad, kala, puvill, ris.


Kivivoi.
Kivivoi vai Mavoi om londuseline voiškekaz palab nozoluz tundištadud hajunke. Se mülütab hil'vezinikoiden segoitust päazjas. Nened hil'vezinikad oma erazvuiččen molekulmassanke. Hil'vezinikoiden ližaks, kivivoin erazvuiččed tipad mülütadas azot-, rik- da hapanikoikahid paloid.
Kivivoid lugetas kaivatuzpoltuseks. Voz'sadoil 20. da 21. nece om ristitkundan kaikiš znamasižembiš kaivatusišpäi.
Etimologii.
Anglijaine «petroleum»-sana om saudud kahtiš sanoišpäi: grekižes πέτρα «kivi» da latinižes "oleum" — «voi» sanoišpäi. Toižikš voib olda, grekižes πετρέλαιο-sanaspäi («voi») täuzin.
Toižil kelil: "kőolaj" mad'jaraks — «kivine voi», "vuoriöljy" suomeks — «mägivoi».
Augotižlibund.
Läz kaikid kivivoin löudmižsijid sadegmägikivisugud oma olmas. Dominirujan biogenižen (organižen) teorijan mödhe, kivivoin tegend om pordhikaz da pit'k process. Sen aigan sagedmaiden organižed substancijad — amuižiden organizmiden jändused — toižetadas. Process otab kümned, eskai sadad millionad vot.
Toižes polespäi, abiogenižed gipotezad oma, ned oliba levitadud NSTÜ:n aigan. Neniš gipotezoišpäi ei voind säta hüvid endustusid löudamha uzid kivivoinsijid.
Ičendad.
Kivivoin muju lujas eravuitte oleskeleb, vajehtab buran ližamujuiden da koričman röunoiš päazjas (redukahan pakuižespäi muzevha burhasai, läz mustad mujud), erašti se oleleb sel'ktan mustan mujunke. Kivivoi putub vauvhan pakuižvihandan mujun-ki, mujutoi-ki om, mugažo lehedan mujun, ika se om harvašti.
Kivivoin haju om specifine, mugažo vajehtab lujas. Haju oleleb hüväs mel'heižespäi vastmel'žes haižhusai.
Azotan-, rikin- da hapanikanmülütajad komponentad anttas kivivoile mujud da hajud tobjimalaz. Ned oma voidandvoiš da kivivoijänduses. Kivivoin irgiden hil'vezinikoiden enambuz (päiči aromatižiš) om hajutoi da mujutoi.
Kivivoin energijan koncentracii massan mödhe 30% korktemb kivihilid. Sen ližaks, voib ajada kivivoinveimil.
Olend olmas londuses.
Löutas kivivoid gazanvuiččiden hil'vezinikoidenke ühtes, kümniš metrišpäi 5-6 kilometrhasai süvüzil. Kivivoin löudmižsijiden tobj pala sijadase 1-3 km süvüzil. Ku süvüz om pen' vai kivivoi iče lähteb mapindale, ka se toižetase sagedaks mal'taks, pol'kovaks asfal'taks, bitumižeks letkeks da bitumoikš.
Klassifikacii.
Kivivoi alajagase 3 tipha: naftenine, metanine da aromatine. Kivivoin mülünd lujas erineb erazvuiččil löudmižsijil kaiked mail'madme. Severz' päkomponentoid om kerdalaz paksus, sen tagut kivivoin nimetused-ki oma palakahad. Neciš nimitusiš lopadjektiv znamoičeb päkomponentad (enamba 50%), a ezmäine adjektiv — ližakomponentad (enamba 25%): metaniž-naftenine, nafteniž-aromatine, aromatiž-metanine da sen karččed.
Eritadas kebnad da jüžmakod kivivoid rikin, alkanoiden südäiolendan mödhe.
Torguzkivivoin sortud oma olmas standartiziruindan täht, mugažo eksportad kebnendamha. Mugomad sortud oma märitud valdkundan pälöudmižsijha vai löudmižsijiden kogoho sidotud. Kivivoivaldkund sab molembid kebnoid da jüžmakoid sortuid tobjimalaz.
Kivivoin WTI- da Light Sweet-sortud (AÜV) oma standartižed päivlaskmaižen šurupoliškon täht, ned oma ozutesikš kaikiden toižiden sortuiden täht. Brent-sort (Sur' Britanii) om standartaks Evropan torgusiden täht da KEVO:n valdkundoiden täht. Venäman standartsortud oma Urals (jüžmak kivivoi) da Siberian Light (kebn kivivoi).
Kävutand.
Torhele kivivoile eile kävutandad (päiči barhanletkiden varmdandas), pidab puhtastada-rafiniruida sidä.
Ezmäi kävutihe kivivoid pühäpertiden lampaižiš, sid' kerosinlampoiš kaikjal. Äi tarbhaižid produktoid tehnikan täht sadas kivivoin ümbriradmižel — poltused südäipalandlikutimen täht (benzin, dizel'poltuz), mašinvoid, segoitajad, torhuz himižen tegimišton täht. Vl 2010 kivivoin pala mail'man energobalansas oli 33,6%.
Erigoittas kivivoin frakcijoid kivivoiajandtegimel. Erigoitmine nimitase kreking:aks.
Kivivoi om torhuden arvokaz purde samha räzinad da sintetižid kuidoid, plastmassid, pezendabutusid, mujutimid. Kävutadas ümbriradmižen da puhtastandan ližaproduktoid-ki — metan, etan, propan, butan, pentanad, geksanad. Mugažo sadas kivivoišpäi nenid substancijoid: benzol, toluol, ksilolad, etilbenzol; etilen, propilen, butadien; acetilen.


Papua — Uz' Gvinei.
Papua — Uz' Gvinei, täuz' oficialine form — Papua — Uden Gvinejan Ripmatoi Valdkund (tok-pisin: "Independen Stet bilong Papua Niugini", hiri motu: "Papua Niu Gini"), om valdkund Valdmerimaiš, otab Uz' Gvinei-saren päivnouzmpol't. Erazvuiččil vozil valdkundan palad oliba Suren Britanijan, Saksanman, Avstralijan tobmuden al. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Port Morsbi.
Etimologii.
Valdkundan nimituz kogoneb kahtes polespäi. Vl 1526 Žorži di Meneziš-portugalijalaine andoi ezmäižen nimen sijaližihe eläjihe kacten: "Papua" om saudud malain "papuva"-sanaspäi «kidžer». Vl 1545 ispanine Injigo Ortis de Retes-merimatkadai andoi toižen "Uz' Gvinei"-nimen Afrikan Gvinejha kacten.
Istorii.
Vn 1975 16. päiväl sügüz'kud Papua — Uz' Gvinei tedištoiti ičeze ripmatomudes Avstralijaspäi. Sen-žo aigan jäl'gmäine Konstitucijan () udištamine oli.
Geografijan andmused.
Papua — Uden Gvinejan topografine kart.
Valdkund sijadase Tünen valdmeren päivlaskmaižel randal, pohjoižpolehe Avstralijaspäi (160 km Torresan sal'men kal't), ani suvhe ekvatoraspäi. Läz om merid: Bismarkan pohjoižpoles, Uden Gvinejan pohjoižpäivnouzmpoles, Solomonan päivnouzmpoles, Arafuran da Koralloidenmeri suvipoles.
Papua — Uz' Gvinei om mavaldkundröunoiš Indonezijanke päivlaskmas (röunan piduz — 820 km), merivaldkundröunoiš Federativižiden Mikronezijan Valdkundoidenke pohjoižes, Naurunke päivnouzmas, Solomonan Saridenke suvipäivnouzmas da Avstralijanke suves. Mererandan piduz om 5152 km.
Mägireljef otab man tobj palad. Kaik 18 aktivišt vulkanad om valdkundan pohjoižes. Kaikiš korktemb čokkoim om Vil'hel'm-mägenoc, 4509 m valdmeren pindan päl.
Klimat om ekvatorialine mussonine neps randpolel, paneb sadegid sezonoidme, voden kesklämuz +26 C°, läz vajehtusita kuidme. Korktemb mägil om ven vö da märg klimat, sipsitab lopmäta, ragištab erašti, voden keskmäine lämuz om +10 C°, sigä eile ristitištod.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, kuld, hobed, vas'k, molibden, tellur, nikel', kobal't; toižed varad — londuseline gaz, mec, kala.
Tobmuz.
Papua — Uz' Gvinei om konstitucine monarhii äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om britanine Elizavet Toine-kunigaznaine (tok-pisin: "Missis Kwin"). Hän paneb jenaral-gubernatorad radsijha Papua — Uden Gvinejan parlamentan valičendan mödhe. Jenaral-gubernator vahvištab päministrad (), hän-žo pätab päministran strokun hätkeližuses.
Parlament () om üks'kodine. Sen 111 ühtnijad oma valdatusidenke videks vodeks (89 — kaik rahvaz valičeb, 22 — käsktas provincijoiden suimil).
Papua — Uden Gvinejan päjärgvaličendad oliba vl 2017 kezakun 24. päiväspäi heinkun 8. päivähäsai. Bob Dadae radab jenaral-gubernatoran vs 2017 uhokun 28. päiväspäi. Nügüdläine päministr om Džeims Marape vs 2019 semendkun 30. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Papua — Uden Gvinejan administrativiž-territorialine jagand."
Papua — Udes Gvinejas om nell' regionad. Regionad alajagasoiš 22 agjaks.
Eläjad.
Papua — Udes Gvinejas elädas udengvinejalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 6 552 730 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Religijan mödhe (2011): protestantad — 64,3% (sidä kesken lüteranižed uskojad 18,4%, seičemenden päivän adventistad 12,9%), riman katolikad — 26,0%, toižed hristanuskojad — 5,3%, toižed uskojad — 1,4%, religjan märhapanendata — 3,0%.
Papua — Uden Gvinejan toižed sured lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vl 2007, surembaspäi penembha): Lae, Mendi. Lidnalaižiden pala om 13,3% (2020).
Ižanduz.
Vl 2012 Papua — Uden Gvinejan päeksport oli kuld (35%), vas'kkivend (22%), kivivoi (14%); toine eksport — mujutadud veroližed pachad (8%), pal'mvoi (6%), kofe (3%), kakao (3%), pu, meren produktad.


Nairobi.
Nairobi (mugažo anglijan-ki kelel i suahili-kelel; sijaline virkand: [naɪˈroːbi]) om Kenijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om pälidnan ümbrik administrativižikš.
Lidn om valdkundan openduzkeskuz i Afrikan znamasine finansine keskuz. ližaofis, Coca-Cola:n, Toyota:n tegimed da kompjutergigantoiden afrikanižed päfaterad sijadasoiš Nairobiš.
Istorii.
Vl 1899 lidnan aluz om pandud kuti Ugandan raudten stancii, rahvahatoman son sijas. Lidnan nimi om anttud lähižen "Ewaso Nyirobi"-vezišton mödhe (masain kelel), mi «vilukahad veded» znamoičeb. Vl 1900 vanhad lidnad polttihe täuzin päzmaha bubonmustmoran süttusespäi.
Vl 1905 sirtihe britanižen protektoratan pälidnad Mombasaspäi Nairobihe. Se sai äi administrativižid pertid, oli regionan tedoidusiden oigenduzčokkoimeks.
Geografijan andmused.
Nairobi sijadase Kenijan suvipalas, vähäižen suvhe ekvatoralpäi, 1661 m valdmeren pindan päl keskkorktusel. Poudan aigan voib nähta kaks' surt mäged kerdalaz — Kenii pohjoižes da Kilimandžaro suvipäivnouzmas.
Klimat om ven pehmed. Kun keskmäine lämuz om +15..+19 C° vodes läbi. Paneb sadegid 1060 mm vodes. Om kaks' vihmsezonad: sulaku-semendku da kül'mku-tal'vku; kuiv sezon om niiden keskes. Pened manrehkaidused oleldas.
Lidn jagase 17 valičemižümbrikoks (angl. "constituency"), ned alajagasoiš 85 administrativižeks lidnanlaptaks (angl. "ward").
Eläjad.
Vl 1948 ristitišt oli 119 tuh. eläjid. Läz 6,5 mln ristituid elihe lidnaglomeracijas vl 2009.
Lidnas om hristanuskondan, islaman da sikhizman pühäpertid. Immigrantad tulihe neniš maišpäi: nügüdläižiden Indii- da Pakistan-valdkundoiden territorijad (sauvomha raudted), Somali, Sudan.
Transport.
Pened ("matatu") da järgeližed avtobusad i taksid oma kundaližeks pätransportaks ajamha lidnan südäimes.
Om koume lendimportad — azekhiden vägiden täht ("Istleit"), südäimižiden reisiden täht ("Uilson") da rahvahidenkeskeine — Džomo Keniatan nimen nimitadud ("NBO"). Rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport sijadase 15 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid kaikedme Afrikadme, mugažo Päivlaskmaižen Evropan da Azijan erasihe pälidnoihe.
Nairobin ühthine nägu päivlaskmaižes lidnanlaptaspäi.


Samoa.
Samoa, täuz' oficialine nimituz — Samoan Ripmatoi Valdkund (samoaks: "Malo Sa'oloto Tuto'atasi o Sāmoa", [səˈmoʊə]), om sar'hihe valdkund Valdmerimaiš, Polinezijas, Tünen valdmeren suves. Vll 1914−1997 valdkundan nimi oli Päivlaskmaine Samoa. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Apia.
Istorii.
Vozil 1900−1914 valdkund oli Saksanman kolonijaks, sen nimi oli Saksanman Samoa. Vll 1914−1962 se oli Uden Zelandijan kolonijaks.
Vl 1962 vilukun 1. päiväl Samoa tedištoiti ičeze ripmatomut Udes Zelandijaspäi. Aigan mödhe se om ezmäine ripmatoi valdkund Tünen valdmeren saril.
Vl 1960 vahvištadud Konstitucii tirpi udištamišt vl 1997.
Geografijan andmused.
Samoa sijadase kahtel järedal Savaji- (1708 km²) i Upolu- (1118 km²) sarel, völ om 8 pen't sar't (6 km²). Kaik ned oma vulkaniženke augotižlibundanke. Apolim-sal'm om kahten suren saren keskes.
Nene valdkundad da territorijad ümbärtas Samoad: Tokelau pohjoižel, Amerikan Samoa päivnouzmal, Tong suves, Uollis da Futun Sared suvipäivlaskmal, Tuvalu lodehel. Samoan randad lainištab Tün' valdmeri. Mererandan piduz om 403 km.
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Silisili-mägi (Savaji-sarel), 1857 m valdmeren pindan päl. Sared oma vedenalaižen mägisel'gan jätktuz.
Klimat om valdmerine tropine mussonine. Voden jokstes lämuz om +26,5 ± 2 C° röunoiš. Paneb sadegid 2000..3000 mm vodes mererandal, 5000..7000 mägipautkil. Vodes om kaks' sezonad: neps (kül'mku-sulaku) da kuiv (semendku-reduku). Kovad tulleid oma paksud.
Londuseližed varad oma gidroenergii, mecad, kala. Ei löudand tarbhaižid kaivatusid.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om «ohjastusen vei» (samoaks i anglijaks: "O le Ao o le Malo"). Parlament valičeb händast videks vodeks ičeze ühtnijoišpäi, strokuiden verd om röunatusita. Ohjastusen vei paneb Ülembaižen käskuzkundan sudijoid radsijha päministran da Käskuzazjoiden laudkundan nevondan mödhe. Ohjastusen vejal kel'don oiktuz om parlamentan käskusid vaste, seišta parlamentan ištundoid aigaks vai eskai lopuks (päministranke nevoten jäl'ghe). Ohjastusen vei vahvištab ohjastusen päministrad (), mugažo toižid ministrid päministran nevondan mödhe. Kaik ministrad oma parlamentan ühtnijad. Voib olda olmas kahesaspäi kahthetoštkümnehesai ministrusid (samoan kelen lüh. "Malo",).
Samoan parlament om üks'kodine Nacionaline Käskusenandai Suim (, lüh. "Samoan Fono",) 50 ühtnijanke (47 — kanzoiden pämehed-"matai" kaikuččes valičemižümbrikospäi, 2 — verhan rodun rahvahanikoišpäi, 1 — parlamentan irdpol'ne ühtnii ližadamha naižid kümnendeshesai). Kaikuččel ristitul vanhemba 21 vot om änestusen oiktust. Kacmata sihe azjaha, vaiše "vejad" (samoan kelel: "matai") voidas olda kandidatoikš valičemha valdkundan da ümbrikoiden parlamentoihe, niid om läz 25 tuhad (5% — naižed).
Eile olmas armijad Samoas, om kožundkirjutez Udenke Zelandijanke sodaabus.
Vl 2016 keväz'kun 4. päiväl Samoan päjärgvaličendad oliba, sidä kesken valdkundan parlamentan ühtnijoiden. Vl 2017 21. päiväl heinkud parlament valiči nügüdläšt ohjastusen vejad, hän om Tuimalealiifano Vaaletoa Sualauvi. Tuilaepa Sailele Malielegaoi radab päministran vs 1998 kül'mkun 23. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Samoan administrativiž-territorialine jagand."
Samoan Ripmatoi Valdkund jagase 11 ümbrikoks (samoaks: "itumalo", Savaji — 6, Utolu — 5). Kaikutte niišpäi om ičeze käskusištonke (samoaks: "faavae") sijaližiden veroiden pohjal.
Eläjad.
Samoas elädas samoalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 196 628 eläjad. Äi ristituid lähttas kaikenaigaižhe elämižhe Udhe Zelandijha.
Uskondan mödhe (2016): protestantad — 54,9%, Riman katolikad — 18,8%, mormonad — 16,9%, Kumardelendan keskuz (angl. "Worship Centre") — 2,8%, toižed hristanuskojad — 3,6%, toižed uskojad — 2,9% (sidä kesken bahai-uskondan polenpidajad, islamanuskojad), religijatomad — 0,2%.
Toine lidn om Salelolog, sijadase Savaji-sarel.
Ižanduz.
Samoan päeksport om kakao, kala, tekstil'tegesed, bananad; toine eksport — putegesed, kokospal'mvoi. Uz' Zelandii om torguindan päühtnii (pol'eksportad da pol'importad).


Mahuz.
Mahuz om mapindan väghine šoid vai kaik sagedmad. Se om londuseline objekt, formiruiše eziauguižiden mineraloiden süväl himižel toižetamižel, mahusensädandan faktoroiden painegenke.
Mahusen profil' kogoneb gorizontoišpäi. "Mahusentedo" tedoidab mahusid, sen satused oma tarbhaižed maižandusen i geologijan täht. Erased mahusen toižendad — allüvialine mahuz, čuruma, letema (ledma), savik, savima, turbaz. Vedenalaine ma om nima (muda, tümä).


Sä.
Sä om märitud kuron kaiked meteorologižiden elementoiden znamoičendad da atmosferižed nägused avaruden erazvuiččiš čokkoimiš. «"Sä"»-tärtuz sanub meile atmosferan joksijas olendas. Vastkarin sidä, «"Klimat"»-tärtuz om atmosferan keskmäižes olendas hätkeližes aigas. Sän nägused šingotadas troposferas (atmosferan alahaine pala) da gidrosferas.
Sä vajehtase lopmäta. Erašti voib mujuda vajehtusid severdas-se minutas eskai, jo pagižmata päiväs päivän jäl'ghe. Sän vajehtused jagadas periodižihe da aperiodižihe. Periodižed vajehtused oleldas päiveses (Ma punose ičeze värtmudes ümbri) da vodes (Ma pörub Päiväižes ümbri). Päivezvajehtused mapindanno oma kaikiš lujembad. Voz'vajehtused oma voz'aigoiden jono. Il'mmassoiden sirdand om aperiodižiden vajehtusiden sü. Ku tulijan il'mmassan parametrad ei kožugoi periodižiden vajehtusiden fazanke, ka sän kaikiš lujembad vajehtused tegesoiš. Aperiodižiden vajehtusiden intensivižuz poleneb korktushe mapindalpäi kactes.
Sänendustused.
Sänendustuz — se om vahvištoittud tedoližikš da tehnižikš ezimeletuz atmosferan tulijas olendas märitud tahol. Sätas endustust järedoiden atmosferižprocessiden šingotesen analizan mödhe. Voz'tuhiden aigan ristitud naprihe sän endustada (primetad rahvahankalendarin mödhe, londusen kaclemižed), no vaiše 19. voz'sadal oficialižed sänendustused sünduiba.
Sädamha sänendustust — keratas verdandmusid meteostancijoil da kaimdajil atmosferan joksijas olendas. Sid' projektiruidas atmosferan olendan vajehtusid endustuzmodeliden abul. Kompjuterprogramad tehtas äjan, no ristitun ühtnemine om tarbhaine. Ristit valičeb modelin šablon, hän keradab ühtheze edahaižid aigtegoid; mugažo modelin eriližused da jüvä oma tarbhaižed, pidab teta niid süväs. Kävutadas severz'-se modelid kerdalaz, ühtetas niiden andmusid ližadamha endustusen tarkoiktust.
Äjad ristitud kävutadas sänendustusid ičeze eloho. Torokan endustused oma tarbhaižed, sikš miše kaitas elod da varandad niiden abul. Lämuden da sadegiden endustused oma tarbhaižed maižandusen da sauvondsarakon radnikoile. Lämbituzverkoile pidab lämuden da tullein vägen endustust andmaha lämuzenergijan pästusen arvod tulijoile päivile. Täuz' endustuz tariž sättutamha irdaližen voibištelendan da lebun planoid. Kaik ristitud kävutadas sänendustust kaikuččen päivän sobmähäs oikti («sähä kactes»).
Sän tedoidused.
Meteorologii tedoidab sän — nece om tedo atmosferan da sen olijoiden processiden polhe.
Mail'man meteorologine organizacii sättutab erazvuiččiden maiden meteokeskusiden radmišt.
Meteorologižen kaclemižen organizacii.
Endustusiden ozaiduz rippub eziauguižes informacijaspäi päazjas.
Venäman meteostancijoiden, meteo- da gidrologižiden postoiden avar verk om olmas. Meteostancijad oma erazvuiččidenke kaclemižprogramidenke. Sen ližaks, tehtas kaclemižid meteoradiolokatoroil (sadas niišpäi pil'višton šoiduiden, sadegiden da jumalansäiden intensivižusen avaruznäguid 250 km:hasai radiusan lokatoraspäi) da meteokaimdajil (pil'višton fotokuvad lainhen pidusen erazvuiččiš diapazoniš, atmosferan lämuden da il'man nepsuden püštoiktad profiläd). Tehtas aerologižid kaclemižid specialižil stancijoil radiozondiden abul, erašti meteorologižiden da geofizižiden raketoiden abul. Meril da valdmeril tehtas kaclemižid eriližkalutadud laivoil.
Sän toižetuz.
Mugoižed effektad sän arvoimižiden takaimatomas vajehtusespäi oma varuližed meiden ristitkundan paloiden täht: ekosistemad, londuseližed varad, ekonomine šingotez, ristitun tervhuz.
Sän rekordad.
Sän rekordad oma ekstremaližed meteorologižed ozutajad, kudambid registriruihe oficialižikš Man pindal. Vn 1983 21. päiväl heinkud registriruihe kaikiš madalambad lämut sän kaclemižišpäi Vostok-stancijas (Antarktid): −89,2 C°. Vn 1922 13. päiväl sügüz'kud — kaikiš korktembad, Al'azizaji-sijas, Livii: +58 C° (rideltas necen znamoičendan polhe).


Livan.
Livan ("Lübnan"), täuz' oficialine nimi — Livanan Tazovaldkund ("Al'-Džumhurija al'-Lübnanija"), om valdkund Päivlaskmaižes Azijas, Keskmeren randal. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Beirut.
Istorii.
Vn 1943 22. päiväl kül'mkud Livan tedištoiti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.
Vn 1926 semendkun 23. päivän vahvištadud Konstitucii (völ edel ripmatomut) tirpi järgenduselišt udištamišt vl 1990.
Vozil 1975−1990 sur' Rahvahanikoiden soda tegihe valdkundas.
Geografijan andmused.
Valdkund otab Keskmeren päivnouzmaižen randan palad. Mererandan piduz om 225 km.
Livan om mavaldkundröunoiš Sirijanke pohjoižes da päivnouzmas (röunoiden piduz — 375 km), Izrailinke suves (79 km). Ühthine röunoiden piduz — 454 km.
Mererandaline alangišt om vaiše severt-se kilometrad levette. Mäged ottas valdkundan tobmad palad, ned oma Livan- da Antilivan-mägisel'gad. Kaikiš korktemb čokkoim om Livan-sel'gan Kurnat as Saud-mägi, 3088 m valdmeren pindan päl.
Klimat om Keskmeren tropine. Keskmäine lämuz kezal om +28 C° mererandal, +22 C° mägil; tal'vel +13° da +6°. Paneb sadegid 400 mm vodes mererandal, 1000 mm mägipautkil. Tal'vel om vilukaz da neps (mägil lämuz om alemba noläd, sigä paneb lunt, se ei suland lophu kezhasai). Kezal om räk da kuivahk. Lete- da pölütorokad oleskeldas.
Londuseližed varad oma vezi, raudkivendod, mouckivi, keitandsol.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident ("Rajijs aldžumhuriat allubnania"). Parlament valičeb händast kudeks vodeks, üks'jäižeks strokuks. Prezident vahvištab ohjastusen päministrad parlamentan nevondan mödhe. Kvotad uskondan mödhe ottud kaikes tobmudes: prezident om hristanuskoi, päministr om islamanuskoi. Ministrišton radsijad alajagasoiš mugažo: pol'ohjastust oma hristanuskojad, ohjastusen kahtenz' pol' oma islamanuskojad.
Livanan parlament om üks'kodine Ezitajiden Suim (araban kelel: مجلس النواب "Mažlis an-Nuvvab") 128 ühtnijanke, sidä kesken 64 oma hristanuskojišpäi, 64 — islaman uskojišpäi.
Vl 2018 semendkun 6. päiväl Livanan parlamentoiden ühtnijoiden valičendad oliba (valdkundan parlamentha sidä kesken), edeližed valičendad oliba vl 2009. Vl 2016 redukun 31. päiväl prezidentan pit'kastunuded valičendad parlamentas oliba, Mišel' Aun om valitud, hän-žo tegi prezidentan velgusidme vll 1988 (sügüz'ku) − 1990 (reduku). Hasan Diab radab päministran vs 2020 vilukun 21. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Livanan administrativiž-territorialine jagand."
Livanan Tazovaldkund jagase 6 agjaks (). Agjad alajagasoiš, päiči Beirut-pälidnas, 25 ümbrikoks (arab. "kadaa"). Ümbrikod jagasoiš municipalitetoikš (arab. "nahija").
Eläjad.
Livanan levigandusen kart rahvahan da uskondan mödhe.
Livanas elädas livanalaižed: arabialaižed — 95%, armenijalaižed — 4%, toižed rahvahad — 1%. Arabad-hristanuskojad nimitadas ičtase finikijalaižikš. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 5 882 562 eläjad.
Uskondan mödhe (2017): islamanuskojad — 57,7% (28,7% sunnitad, 28,4% šijitad, toižed oma alavitad da ismailitad), hristanuskojad — 36,2% (kaikiš suremb religijankund om katolikad), druzad — 5,2%, toižed uskojad — 0,9%.
Livanan toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid, surembaspäi penembha): Tripoli, Sidon, Zahle, Alei. Kaik om läz tuhad lidnoid valdkundas. Lidnoiden ristitišton mär om 56%.
Ižanduz.
Kaikiš enabma šingotadud maižanduz araban mail'mas. Turizman potencial.
Vl 2012 Livanan päeksport oli kuld (21%), juvelirižed tegesed da kalližarvoižed kived (11%), elektromašiništ (10%); toine eksport — raud, vas'k, alüminii, cement, kirjad, fruktad.


Mal'divan Sared.
Mal'divan Sared, täuz' oficialine nimi — Mal'divan Tazovaldkund ("Divehi Radžžege Džumuhurija"), om sar'hine valdkund Suviazijas, Indižen valdmeren randal, suvhe Indijaspäi. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Male.
Istorii.
Vn 1965 26. päiväl heinkud Mal'divan Sared tedištoitiba ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi.
Vn 2008 7. päiväl elokud jäl'gmäine Konstitucii ("Kānūnu asāsī", koumanz' lugul) om vahvištadud. Voz'sadas se om jo ühtenz'toštkümnenz' konstitucii.
Vl 2012 politine kukerduz tegihe Mal'divil.
Geografijan andmused.
Mal'divan Sared sijadasoiš Indižen valdmeren 26 surel atollal (kaks'jäine čep') pohjoižespäi suvhe, läz 700 km suvipäivlaskmpolehe Šrilankaspäi. Ekvator ristikoičeb valdkundan suvižid vezid. Valdmererandan piduz om 644 km. Vaiše erased atolloišpäi oma elänzoittud (192 sared 1192:špäi). Arabijan meri om sarilpäi päivlaskmpolehe, Lakkadivan meri — päivnouzmpolehe.
Valdkund om olmas lujas madalil saril, se om kaikiš madal valdkund mail'mas. Territorijan nell' videndest venub madalamb 1 metrad valdmeren pindan päl. Kaikiš korktemb čokkoim om nimetoi sija Viligili-tahol Addu (Sienu)-atollal, 2,4 m valdmeren pindan päl. Neniš arvoimižiš sauvusiden korktuz om znamasine. 31 kaičendtahod om Mal'diviš.
Klimat om valdmerine subekvatorialine mussonine. Kun keskmäine lämuz om +24..+30 C° vodes läbi. Lämuden agjahižed znamoičendad — +17 C° da +32 C°. Kaks' sezonad oleldas: neps (kezaku-eloku) da kuiv (kül'mku-keväz'ku). Paneb sadegid 2540 millimetraspäi pohjoižes 3810 mm:hasai suves. Saum reskvezid om nol', eile olmas järvid da jogid.
Londuseližed varad oma kala, meren produktad i letked.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' i armijan päkäsknik om prezident (divehi: ދިވެހިރާއްޖޭގެ ރައީސުލްޖުމްހޫރިއްޔާ "Divehi Radžžege Rajiis ul'-Džumuhurija"). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, üks' kahtenz' strok om voimusine. Prezident om ohjastusen pämez', hän vahvištab sen ministrid. Vspäi 1975 eile olmas päministran radsijad.
Parlament om üks'kodine Rahvahaline Suim (divehi: ރައްޔިތުންގެ މަޖިލިސް "Rajjithunge Mažilis") 87 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Valičendoiktuz om kaikil ristituil 21-voččes igäspäi.
Mal'divan parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 6. päiväl sulakud. Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 23. päiväl sügüz'kud, Ibrahim Mohamed Solih sai 58,38% i oti vägestust edeližel Abdulla Jamin-prezidental, tuleb radho vs 2018 kül'mkun 17. päiväspäi, se om hänen ühtenz' strok. Vl 2017 sijaližed järgvaličendad oliba, ned oleldas kaikuččel koumandel vodel.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Mal'divan Sariden administrativiž-territorialine jagand."
Mal'divan Tazovaldkund jagase 20 sariden joukuks (atollaks, divehi: "atholhu", üks'lugu da äilugu) da 1 pälidnaks. Ühtenzoittas niid 8 provincijha (pälidnanke ühtes). Lugetas vaiše elänzoittud sarid (192).
Eläjad.
Mal'divan Sariš elädas mal'divalaižed. Hö oma suviindižen, singalan i araban augotižlibundanke. Valdkundan üks'jäine legaline religii om islam (sunnitad) 12. voz'sadaspäi.
Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 393 595 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 393 831 eläjad vl 2017, se poleni kacmata korktaha sündutandmärha i madalha kolendmärha, om äi emigrantoid toižihe maihe.
Mal'dividen toine lidn om Addu, enamba eile lidnoid valdkundas. Lidnalaižiden pala om kaks' videndest.
Ižanduz.
Vl 2012 Mal'divan Sariden päeksport oli kaikenvuitte kala (läz nelläd videndest), toine eksport — gazturbinad, raud da teraz.


Suvisudan.
Suvisudan, täuz' oficialine nimituz — Suvisudanan Tazovaldkund (), om mererandatoi valdkund Päivnouzmaižes Afrikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Džub.
Istorii.
Vl 2011 heinkun 9. päiväl Suvisudan tedištoiti ičeze ripmatomudes Sudanaspäi kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe Sudanan kaikel territorijal. Hüvästadud edelpäi (7. heinku) parlamental jäl'gmäine Konstitucii tuli väghe sil-žo päiväl, se om väges voziden 2013, 2015 i 2018 vajehtusidenke.
Edel ripmatomut vozil 1955−1972 da 1983−2005 kaks' Rahvahanikoiden sodad oli Sudanas, arabižen Pohjoižen da muzaverižen Suven keskes, sidä kesken kivivoin löudmižsijiden tagut. Vspäi 2005 Suvisudan oli avtonomijan Sudanas.
Geografijan andmused.
Suvisudan om mavaldkundröunoiš Sudananke pohjoižes (röunan piduz — 2184 km), Efiopijanke päivnouzmas (934 km), Kenijanke (232 km), Ugandanke (435 km) da Kongon Demokratiženke Tazovaldkundanke (639 km) suves, Keskafrikan Tazovaldkundanke päivlaskmas (989 km). Ühthine röunoiden piduz om 5413 km. Suvisudan om mererandatoi valdkund.
Valdkundan tobjan palan reljef om alangoikaz, äi soid. Alangod oma sebatud korktoil mägil suvespäi. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Kinjeti-mägi, 3187 m valdmeren pindan päl. Kaikiš pidembad joged oma Vauged Nil da sen ližajoged.
Klimat om ekvatorialine. Mägipautkil om äi mecoid, alangištoil om nituid. Vihmoiden sezonan aigan (semendku-reduku) paneb sadegid 700 mm pohjoižes da 1400 mm suvipäivlaskmas.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, raudkivend, hrom, vas'k, cink, vol'fram, kuld, hobed, mec da gidroenergii.
Politine sistem.
Ohjandusen form om federaline prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (), hän-žo om armijan päkäsknik. Prezident paneb varaprezidentad (ičeze ezitajad) da ohjastusen ministrid radsijha. Kaik rahvaz valičeb prezidentad nelläks vodeks. Vl 2011 kaik oli 29 ministrust ohjastuses.
Parlament om kaks'kodine Nacionaline Suim. Üläkodi om Štatoiden Ezitaikund () 50 ühtijanke, kaikiden štatoiden käskusenandajad suimad da ohjastused oigetas ezitajid sihe. Alakodi om Nacionaline Käskusenandai Suim (), kaik rahvaz valičeb sen 170 ühtnijad nelläks vodeks.
Ezmäižed pävaličendad (prezidentan da parlamentan) oliba vl 2010 sulakun 11.-15. päivil, edel ripmatomut. Salva Kiir om nügüdläine prezident, sai 92,99%, se om hänen kahtenz' strok, no ühtenz' ripmatomuden jäl'ghe. Pidestunuded sodan tagut pävaličendad lindäs vl 2021.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Suvisudanan administrativiž-territorialine jagand."
Valdkund jagase 10 agjaks (). Ned alajagasoiš 76 ümbrikoks (angl. "county").
Eläjad.
Suvisudanas elädas suvisudanalaižed. Pagištas sijaližil kelil, niid om 68. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 11 562 695 eläjad.
Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Jei, Vau, Malakal', Aveil'.
Ižanduz.
Suvisudanan päeksport om kivivoi; toine eksport — pumaterialad.
Venäman organizacijoil ei ole ezitaikundoid Suvisudanas, erašti ned mödas azegištod sihe.


Gvinei.
Gvinei, täuz' oficialine nimituz — Gvinejan Tazovaldkund (), om valdkund Päivlaskmaižes Afrikas, läz Atlantižen valdmeren randištod. Sen pälidn, kaikiš suremb lidn da port om Konakri.
Istorii.
Vn 1958 2. päiväl redukud Gvinei tedištoiti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.
Vn 2008 23. päiväl tal'vkud sodakukerduz oli valdkundas.
Jäl'gmaine Konstitucii om hüvästadud parlamental vn 2010 7. päiväl semendkud.
Geografijan andmused.
Gvinei om mavaldkundröunoiš Senegalanke pohjoižes (röunan piduz — 363 km), Malinke pohjoižes da pohjoižpäivnouzmas (1062 km), Kot d'Ivuaranke päivnouzmas (816 km), Liberijanke suves (590 km), Sjerra Leonenke suvipäivlaskmas (794 km), Gvinei-Bisaunke lodehes (421 km). Ühthine röunoiden piduz — 4046 km. Valdmererandanpird om 320 km.
Mererandaline tazangišt vajehtab kukhiže da mägihe valdkundan südäimehe (Futa Džallon-plato). Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Nimb-mägi, 1752 m valdmeren pindan päl.
Znamasine jogi om Niger sen ližajogidenke. Langenijad merhe toižed joged oma sättujad laivištole severz' kümnid kilometroid ülüižele.
Klimat om subekvatorialine. Vodes om kaht sezonad sel'ktoiden aigröunoidenke. Vihmoiden sezonan aigan (kezaku-kül'mku) paneb sadegid 4300 mm mererandpolel. Suvipäivnouzmas om savannoid. Kuiv sezon vedase tal'vkuspäi semendkuhusai, sen aigan kuiv "harmatan"-tullei puhub Saharaspäi, lämuz järgeližiš +24..+27 Cel'sijan gradusaspäi ližadab +38 räkän gradusahasai. Vl 1993 mecad ottihe territorijan läz koumed videndest.
Londuseližed pävarad oma boksitad (mail'man varan läz pol't), raudkivend, kuld, diamantad, gidroenergii; toižed oma cirkon, rutil, monacit, uran.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (). Hän paneb ohjastusen 28 ministrid radnikusile, sidä kesken päministrad (franc. "Premier ministre"), mugažo agjoiden pämehid. Konstitucijan mödhe, kaik rahvaz valičeb prezidentad videks vodeks.
Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (), kaik rahvaz valičeb sen 114 ühtnijoid videks vodeks.
Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 redukun 11. päiväl. Al'fa Konde om nügüdläižen prezidentan vs 2010 tal'vkun 21. päiväspäi, vl 2015 sai 57,85% (2010 — 52,52% kahtendes turas, ezmäižed valičendad tobmuden telustandata). Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2013 28. päiväl sügüz'kud, jäl'ghižed oma pidestunuded i lindäs vn 2020 16. päiväl uhokud. Ibragima Kassori Fofana radab päministran vs 2018 semendkun 24. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Gvinejan administrativiž-territorialine jagand."
Valdkund jagase 7 agjaks da 1 pälidnaks (agjaha tazostadud). Agjad alajagasoiš 33 prefekturaks. Kaik valdkundas om 38 lidnkundad () da 303 küläkundad ().
Eläjad.
Gvinejas elädas gvinejalaižed. Kaik om 24 igähišt rahvahad. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 11 474 383 eläjad.
Uskondan mödhe (2014): islamanuskojad — 89,1%, hristanuskojad — 6,8%, animistad — 1,6%, toižed uskojad — 0,1%, religijatomad — 2,4%.
Gvinejan toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2005, surembaspäi penembha): Nzerekore, Kindia, Boke, Kankan, Kisidugu.
Ižanduz.
Vl 2012 Gvinejan päeksport oli alüminiikivend (61%), ratud korund (rubinad, sapfirad i tž.) (11%), kuld (6%); toine eksport — kofe (4%), kala (4%), kivivoi (3%), diamantad (2%).


Mad'jaranman administrativiž-territorialine jagand.
Nügüd'aigaine administrativine jagand om olmas surita vajehtusita vspäi 1950. Kaik om 3155 kundad Mad'jaranmas'", sidä kesken 346 lidnad i 2809 küläkundad vn 2016 andmusiden mödhe. Ned mülüdas 19 agjaha ("med'jed",). Budapešt-pälidn om tazostadud agjaha. Ühtištudas niid 7 administrativižhe regionha () vspäi 1999. Agjad alajagasoiš 175 ümbrikoks () vspäi 2013, pälidn alajagase rajonikš ("kerületei"). Ümbrikod — lidnoikš ("város") da küläkundoikš ("község").
Homaičendad.
*


Gambii.
Gambii ([ˈɡæmbiə]), täuz' oficialine nimituz — Gambijan Islamine Tazovaldkund (), om valdkund Päivlaskmaižes Afrikas, Atlantižen valdmeren randpolel. Sen pälidn om Banžul.
Istorii.
Vn 1965 18. päiväl uhokud Gambii tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi.
Sodakukerdused oleliba valdkundas vll 1981 i 1994, niiden onetomad naprindad oleskeliba (vozil 2006, 2009).
Jäl'gmaine Konstitucii om hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vn 1996 elokus, se tuli väghe vl 1997 vilukun 16. päiväl. Vl 2015 tal'vkun 12. päiväl edeline Jaija Džamme-prezident tedoti Gambijad Islamižeks Tazovaldkundaks, islam om valdkundaline religii.
Geografijan andmused.
Gambii om anklav Senegalan südäimes, otab Gambii-jogen molembid randoid päiči sen niškoid. Territorijan kaikiš levedamb sija pidusen mödhe om 48 km läz jogensud, sigä-žo Gambii-jogen kaikiš suremb leveduz — 16 km. Valdkund om läz 4 sadad kilometrad pitte.
Gambii om mavaldkundröunoiš Senegalanke pohjoižes, päivnouzmas da suves, röunan piduz — 749 km. Valdmererandanpird om 80 km päivlaskmas. Veden pind — 1295 km² (valdkundan territorijan ühesandez).
Mererandaline tazangišt vajehtab kukhiže. Letkesine tazangišt om valdkundan südäimen päivnouzmas. Sen kaikiš korktemb čokkoim om Rusked kall', 53 m valdmeren pindan päl.
Klimat om subekvatorialine, sättub vedamha maižandust. Vodes om kaht sezonad sel'ktoidenke aigröunoidenke. Vihmsezonan aigan (kezaku-kül'mku) om räk, paneb sadegid 1450 mm mererandpolel da 920 mm man südäimes. Kuiv sezon om vilumb, vedase kül'mkuspäi semendkuhusai, sen aigan kuiv "harmatan"-tullei puhub Saharaspäi. Vilukun keskmäine lämuz om +23..+24 C°, semendkun-kezakun +27..+32 C° (räkämb päivnouzmpolele).
Londuseližed pävarad oma lete (stöklid tegemha kožui), titankivendod (il'menit da rutil); toižed varad — cirkon, tin, kala.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund dominirujanke partijanke. Valdkundan pämez' om prezident, hän-žo armijan päkäsknik da ohjastusen pämez'. Prezident paneb varaprezidentad da ohjastusen ministrid radsijha (heile ei sa olda parlamentan ühtnijoin). Konstitucijan mödhe, kaik rahvaz valičeb prezidentad videks vodeks, strokuiden lugu om röunadusita. Vaiše valitud parlamentha ristitule sab olda kandidatan.
Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim () 53 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb sen 48 ühtnijad, völ 5 ühtnijad prezident paneb radsijha. Valdatusiden strok om viž vot.
Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vl 2016 tal'vkun 1. päiväl. Adama Berrou om nügüdläine prezident, koumanz' lugul, sai 43,3%. Edeline Jaija Džamme-prezident sai sijad vl 1994 sodakukerdusen satuseks, vll 1996−2016 hän radoi valitud prezidentaks nell' strokud jäl'geten, andoi valdoiktusid vl 2017 vilukun 21. päiväl Senegalan i Nigerijan sodavägiden tulendan jäl'ghe. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vl 2017 sulakun 6. päiväl.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Gambijan administrativiž-territorialine jagand."
Valdkund jagase 5 agjaks («nevondkund») da pälidnan territorijaks. Agjad alajagasoiš 33 ümbrikoks (angl. "district").
Eläjad.
Gambijas elädas gambijalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 1 925 527 eläjad. Kaik om 6 igähišt rahvahad.
Uskondan mödhe (2013): islamanuskojad — 95,7%, hristanuskojad — 4,2%, religijatomad — 0,1%, märhapanendata — 0,1%.
Kaikuččel vodel radnikad Senegalas, Mališ da Gvinejaspäi tuldas arahisan obrädindan täht. Üks'jäine valdkundröun Senegalanke om znamastadud hubin da seižub varjoičendata. Gambijan eläjad mugažo voidas lähtta da pörttas tugedusita.
Gambijan toižed sured lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vl 2007, surembaspäi penembha): Serekund (kaikiš suremb lidn), Brikam. Kaik om 13 lidnad enamba 10 tuh. eläjidenke.
Ižanduz.
Vl 2012 Gambijan päeksport oli arahisan voi da pähkmed (kokospal'man, Brazilijan da kešjupähkmed) (32%), sobad (14%), fruktad (10%), titankivend (5%); toine eksport — maidproduktad, kala, čai, letked, kuld, akkumulätorbatarejad; äi toštmižeksportad Senegalaspäi.


Niger.
Niger, täuz' oficialine nimituz — Nigeran Tazovaldkund (), om mererandatoi valdkund Päivlaskmaižes Afrikas. Valdkund nimitadud Niger-jogen mödhe. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Niamei.
Istorii.
Vl 1960 elokun 3. päiväl Niger tedištoiti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.
Jäl'gmaine Konstitucii om hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vl 2010 redukun 31. päiväl da parlamental vl 2010 kül'mkun 25. päiväl.
Geografijan andmused.
Niger om mavaldkundröunoiš Alžiranke lodehes da pohjoižes (röunan piduz — 956 km), Livijanke pohjoižpäivnouzmas (354 km), Čadanke päivnouzmas (1175 km), Nigerijanke suvipäivnouzmas da suves (1497 km), Beninanke (266 km) da Burkina Fasonke (628 km) suvipäivlaskmas, Malinke päivlaskmas (821 km). Ühthine röunoiden piduz — 5697 km. Niger om mererandatoi valdkund.
Territorijan läz nelläd videndest sijadase Saharas. Kaikiš korktemb čokkoim om Idoukal-n-Tages-mägi (Bagzan), 2022 m valdmeren pindan päl, seižub man keskuses. Kaikiš madalamb čokkoim om Niger-jogen pind, 200 m valdmeren pindan päl.
Klimat om subekvatorialine suves, kuiv letetazangištoiž-kontinentaline toižil paloil. Se om üks' kaikiš räkembiš valdkundoišpäi mail'mas, no päivezlämuden erinend om luja. Vihmsezonan aigan (eloku) om räk, paneb sadegid 200 mm rahvahatomal mal da 700 mm man suves. Kuivan viluhkon sezonan aigan (kül'mku-uhoku) Saharan tullei puhub pohjoižespäi. Päiväl om +30 C°, öl +8 C°. Kuiv räk sezon vedase uhokuspäi kezakuhusai, sen aigan kuiv "harmatan"-tullei puhub Saharaspäi, päivnouzmpolespäi, da kucub pölütorokoid man suves eskai. Päivlämuz om +40 C°, öl +25 C°. Sikš ku purustuz oleskeleb 2..3 tuhad mm vodes, ka kuivaigad oma paksud.
Londuseližed pävarad oma uran, raudkivend, kivivoi, londuseline gaz, tin, fosforitad, kivihil'; toižed varad oma vol'fram, tantal, molibden, kuld, marganc.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (). Prezident paneb päministrad radsijha parlamentan nevondan mödhe. Kaik ministrad oma parlamentan ühtnijoin. Kaik rahvaz valičeb prezidentad videks vodeks, ühten kahtenden strokun voimuz om olmas.
Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim () 171 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb sen ühtnijoid videks vodeks. Ezmäižed joudjad valičendad valdkundan sijaližihe municipalitetoihe oliba vl 2004.
Järgenduseližed valičendad parlamentha da prezidentan valičendoiden ühtenz' tur oliba vl 2016 uhokun 21. päiväl. Prezidentan valičendoiden kahtenz' tur oli vl 2016 keväz'kun 20. päiväl. Mahamadu Issufu om nügüdläine prezident, sai 92,49% (vn 2011 kahtenden turas 57,95%), nece hänen kahtenz' strok om, radab vs 2011 sulakun 7. päiväspäi. Brigi Rafini om päministran radnikusel siš-žo päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Nigeran administrativiž-territorialine jagand."
Valdkund jagase 7 agjaks (regionaks) da 1 pälidnan agj. Agjad alajagasoiš 38 departamentha, ned — kommunihe (vl 2006 niid oli 265).
Eläjad.
Nigeras elädas nigeralaižed. Kaik om 12 igähišt rahvahad (hausalaižed — 55%). Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 17 466 172 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe (2012): islamanuskojad — 99,3%, hristanuskojad — 0,3%, animistad — 0,2%, religijatomad — 0,2%.
Nigeran toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2007, surembaspäi penembha): Zinder i Maradi.
Ižanduz.
Vl 2012 Nigeran päeksport oli uran da toižed radioaktivižed elementad (91%); toine eksport — elektromašiništ, arahis. Japonii oli päostajan (80%).


Sjerra Leone.
Sjerra Leone ([siˌɛ(ə)rə liˈoʊn(i)]), täuz' oficialine nimituz — Sjerra Leonen Tazovaldkund (), om valdkund Päivlaskmaižes Afrikas, Atlantižen valdmeren randal. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Fritaun.
Istorii.
Vn 1961 27. päiväl sulakud Sjerra Leone tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi.
Vozil 1967−1968 sodakukerdusiden pord oli valdkundas. Vozil 1991−2002 rahvahanikoiden soda oli, läz 75 tuh. ristituid oli riktud.
Vn 1991 Konstitucii üdessünduti äjiden partijoiden sistemad. Jäl'gmaine kudenz' lugul Konstitucii tuli väghe vl 1996.
Geografijan andmused.
Sjerra Leone om mavaldkundröunoiš Gvinejanke pohjoižes da päivnouzmas (röunan piduz — 652 km), Liberijanke suvipäivnouzmas (306 km). Ühthine röunoiden piduz om 958 km. Valdmererandanpird om 402 km pitte suvipäivlaskmas da päivlaskmas.
Mererandaline tazangišt vajehtab 600-metraižhe mägištho man südäimehe. Sen kaikiš korktemb čokkoim om Bintimani (Loma Mans), 1948 m valdmeren pindan päl. Päjoged oma Sur' Skarsies (Kolente), Pen' Skarsies (Kab), Rokel, Džong, Mabole, Sev, Moa da Makon.
Klimat om subekvatorialine, räk da luja neps. Vihmsezonan aigan (semendku-reduku) paneb sadegid 4000..4500 mm mererandpolel da 2000..2500 mm man südäimes. Kuiv sezon vedase kül'mkuspäi sulakuhusai, sen aigan kuiv "harmatan"-tullei puhub Saharaspäi da tob räkäd. Valdmererandal kesklämuz om +24..+27 C°, man südäimes +20..+23 C°.
Londuseližed pävarad oma diamantad, boksitad, titankivend; toižed varad oma cirkonii da kala.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (), hän-žo armijan päkäsknik da ohjastusen pämez'. Prezident paneb varaprezidentad da ohjastusen ministrid radsijha (ministrid — parlamentan nevondan mödhe). Kaik rahvaz valičeb prezidentad videks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas. Ku kandidat otab penemb mi 55%, toine valičemižtur tegese.
Parlament om üks'kodine, Ezitajiden Kodi (), 124 ühtnijanke: kaik rahvaz valičeb 112 heišpäi, völ 12 ühtnijoid ümbrikod pandas radsijha päiči kahtid pälidnaižid. Valdatusiden strok om viž vot ezmäižes ištundaspäi.
Prezidentan järgenduseližed valičendad da päjärgvaličendad parlamentha oliba vn 2018 7. i 31. päivil keväz'kud. Džulius Maada Bio om nügüdläine prezident (sai 51,8%), hänel ühtenz' strok lugese vs 2018 sulakun 4. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Sjerra Leonen administrativiž-territorialine jagand."
Valdkund jagase 3 agjaks da 1 pälidnaižeks territorijaks. Kaik ned alajagasoiš 14 ümbrikoks (), edemba — 149 veikundaks ().
Eläjad.
Sjerra Leones elädas sjerraleonelaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 5 743 725 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kaik om 15 igähišt rahvahad.
Uskondan mödhe (2013): islamanuskojad — 78,6%, hristanuskojad — 20,8%, toižed uskojad — 0,3%, märhapanendata — 0,3%.
Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Bo, Kenem, Makeni.
Ižanduz.
Vl 2012 Sjerra Leonen päeksport oli diamantad (29%), alüminii (14%), kakao (12%), meriastjad kaluištonke (10%), titan (8%); toine eksport — cirkonii, kofe, kala, avtorenghad.


Dominikanine Tazovaldkund.
Dominikanine Tazovaldkund ([reˈpuβlika ðominiˈkana], se om täuz' oficialine nimituz), om valdkund Kariban meren randal. Se otab Haiti-saren koume nelländest päivnouzmpoles. Valdkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Santo Domingo.
Istorii.
Vn 1844 27. päiväl uhokud Dominikanine Tazovaldkund tedištoiti ičeze ripmatomudes Haitišpäi.
Vozil 1962 i 1963 sodakukerdused oliba valdkundas. sodaväged kontroliruiba Dominikaništ Tazovaldkundad vozil 1916−1924 da 1965 (semendku-sügüz'ku).
Jäl'gmaine Konstitucii om 39nz' lugul vspäi 1844, se om hüvästadud parlamental vn 2015 13. päiväl heinkud i om väges vajehtusita.
Geografijan andmused.
Dominikanine Tazovaldkund om mavaldkundröunoiš Haitinke päivlaskmas, röunan piduz — 376 km. Mererandan pird om 1288 km. Puerto Riko-sar' sijadase päivnouzmpoles Mon-sal'men kal't, nece om rippui territorii.
Rel'jef om mägikaz tobjimalaz. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Duarte-mägenoc, 3087 m ü.m.t. kortte. Kaikiš madalamb čokkoim om Enrikiljo-järven pind man suvipäivlaskmas 44 m a.m.t., valdmeren pindan al.
Klimat om tropine. Paneb sadegid 1500 mm vodes (2540 mm pohjoižpäivnouzmaižil pautkil, 760 mm suvipäivlaskmas). Voden keskmäine lämuz om +25 C° (+21° keskmägil, +28° mererandal), ei oleskelend haloid.
Londuseližed pävarad oma metallad (boksitad, raudkivend, nikel', titan, vas'k, kuld, hobed); toižed varad oma keitandsol, sauvondgips.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (). Prezident paneb ministrid da provincijoiden pämehid radsijha. Kaik rahvaz valičeb prezidentad i varaprezidentad nelläks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas.
Parlament om kaks'kodine Nacionaline Kongress (). Üläkodi om Senat ("Senado"), 32 ühtnijad nelläks vodeks, üksin kaikuččes provincijaspäi. Alakodi om Ezitajiden Kodi () 190 deputatanke. Kaik rahvaz valičeb sen ühtnijoid nelläks vodeks.
Käskuzkundaližen tobmuden pä om Ülembaine käskuzkund ().
Valdkundan päjärgvaličendad oliba vn 2020 5. päiväl heinkud, valitihe parlamentan ühtnijoid, prezidentad i municipalitetoiden tobmut ühten aigan. Luis Abinader om nügüdläine prezident vs 2020 elokun 16. päiväspäi, sai 52,51% änid, nece hänen ühtenz' strok om.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Dominikanižen Tazovaldkundan administrativiž-territorialine jagand."
Valdkund jagase 31 agjaks (provincijaks) ühtenke pälidnanke (Nacionaline ümbrik). Agjad alajagasoiš 159 municipalitetaks (, päiči pälidnas).
Eläjad.
Dominikanižes Tazovaldkundas elädas dominikanilaižed. Vl 2014 kaik 10 349 741 ristitud elihe valdkundas.
Ristitišt augotižlibundan mödhe (2014): segoitadud rodul — 70,4% (mestizo i indejalaižed 58%, mulatad 12,4%), afrikalaižed 15,8%, evropalaižed — 13,5%, toižed rahvahad — 0,3%.
Uskojad (2017): riman katolikad — 47,8%, ateistad — 28%, protestantad — 21,3%, toižed uskojad — 2,2%, uskondan ozutandata — 0,7%.
Dominikanižen Tazovaldkundan toižed sured lidnad (enamba 200 tuh. ristituid vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Santjago de los Treinta Kabaljeros, Los Al'karrisos, Iguei, Konsepsion de la Veg, San Kristobal'. Kaik om 34 lidnad enamba 30 tuh. ristitištonke. Lidnalaižiden pala om 82,5% (2020).
Ižanduz.
Dominikanižen Tazovaldkundan ekonomik om ühtenz' vai kahtenz' surtte Keskuzamerikan da Kariban meren maiden keskes.
Vl 2009 Dominikanižen Tazovaldkundan päeksport oli sobad (20%), medicinine instrument (17%); toine eksport — sigarad, kakao, elektromašiništ, cement, vas'k.


Honkong.
Honkong ("Sängan",), täuz' oficialine nimi om Honkongan eriline administrativine agj ("Sängan tebe sinčžencüi",), om Kitain pala. Se om Azijan rahaazjoiden znamasine keskuz da joudai port penidenke valdkundmaksoidenke.
Istorii.
Vozil 1841−1997 Honkong nügüdläižiš röunoiš oli Suren Britanijan kolonijal. Vl 1843 Viktorii-lidnan aluz oli pandud, nügüd' nece nimituz jäi läheližiden pohtan da mägenocan nimiš.
Tobmuz.
Honkongal om ičeohjanduz. Ičeze päkäskuz, Käskusenandai Nevondkund, ohjastuz ministrusidenke oma Honkongas. Vn 1984 kožundkirjutesen mödhe, Sur' Britanii andoi ottud kortomha territorijad Kitaile znamoičendanke jätta territorijan käskusištod da ohjandusen formad vajehtuseta 50 vodeks.
Geografijan andmused.
Honkong sijadase Kitain suvipalas, Koulunan pol'sarel, kahtil suril saril (Honkong da Lantau) da völ 260 pen't sart, Kitain Suvimeren randal. Lidnaspäi pohjoižpolehe om Šen'čžen' (ani röunan taga 33 km pitte), päivlaskmpolehe 60 kilometras om toine Kitain specialine administrativine agj — Makao.
Randanpird — 733 km. Kaikiš korktemb čokkoim om Taimošan'-mägi, 958 m.
Klimat om subekvatorialine mussonine. Vihmsezonan aigan voib panda 500 mm sadegid kus. Ei oleskele manrehkaidusid.
Lidnfartaloiden territorii otab penemb nelländest kaikes territorijaspäi, toižed agjan koume nelländest oma puištod.
Administrativine jagand.
Kaik om 18 administrativišt ümbrikod (angl. "district") Honkongas. Käskusištos "de facto" om severz'-se erižid lidnoid da žiloid, no niil eile administrativišt statusad i valdatusid, ned oma erazvuiččiden ümbrikoiden palad.
Transport.
Kundaline transport mülütab nenid tipid: metropoliten (MTR), elektrojonused (KCR), kaks'žiruižed tramvajad, irdaližed eskalatorad, ehtatimed.
Jügu- da rahvahidenkeskeine lendimport om Čheklapkok ("HKG"), sijadase 14 km lidnan keskusespäi (Keskuzraudtestancijaspäi).


Tehran.
Tehran vai Tegeran (— [tʰehˈɾɒ:n], pagin. [tʰehˈɾu:n]), om Iranan pälidn. Se om Iranan da Päivlaskmaižen Azijan kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Tehran om Iranan pälidn vspäi 1786.
Vozil 1941−1944 sodaväged okkupiruihe Tehranad. Vl 1943 gitleranvastaižen koalicijan valdkundoiden pämehiden konferencii (NSTÜ, Sur' Britanii, AÜV) oli lidnas.
Tobmuz.
Islamine lidnannevondkund (شورای اسلامی شهر تهران, "Šuroje Eslomije šahre Tehron") sädab lidnan ičeohjandust. Se kogoneb 15 ezitajaspäi, kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Nened ezitajad änestadas lidnan pämest.
Mohammed Bager Galibaf radoi lidnan pämehen pit'kan aigan (2005−2017).
Geografijan andmused.
Tehran sijadase Iranan pohjoižpalas, El'burs-mägisel'gan Točal-mägen suvipautkel, 1200..2000 m korktusil valdmeren pindan päl. Matkad Kaspijan merelesai om 90 km.
Tehran jagase 22 ümbrikoks. Sen ližaks, Tehranas om 112 lidnanlaptad sel'ktatomidenke röunoidenke.
Eläjad.
Aglomeracijan ristitišt om läz 13 mln eläjid. Lähižed sured kaimdajad lidnad oma Keredž päivlaskmas (om ühtenzoittud metropolitenal pälidnanke), Rei (enzne Iranan pälidn) suves.
Transport.
Tehran om sur' avtote- da raudtesol'm. Vspäi 2001 metropoliten radab (vspäi 2019 om 7 jonod, 125 km stancijad, 230 km raudted). Eriline taksin agentuz radab naižiden täht.
Lidnas om kaks' lendimportad. Ühtenz' — vanh rahvahidenkeskeine, südäimižiden reisiden da il'mvägiden täht ("Mehrabad", "THR") lidnan päivlaskmpoles. Kahtenz' om uz' nügüd'aigaine rahvahidenkeskeine lendimport, Homeini-imaman nimel nimitadud ("IKA"), sijadase 30 km suvhe Tehranaspäi.


Tuvalu.
Tuvalu, mugažo linneb tuvalun i anglijan ([tuːˈvɑːluː]) kelil, se om täuz' oficialine nimituz, om sar'hihe valdkund Valdmerimaiš, Polinezijas, Tünen valdmeren suves. Sen pälidn, üks'jäine lidn da port om Funafuti-atoll.
Istorii.
Vozil 1892−1916 valdkundan territorijan nimi oli Ellisan Sared (Suren Britanijan protektorat). Sid' vozil 1916−1975 — Gilbertan da Ellisan Sared (Suren Britanijan kolonii), Gilbertan Sared möhemba kändihe Kiribatikš. Vozil 1976−1978 erine britanine Tuvalu-kolonii oli olmas.
Vn 1978 redukun 1. päiväl Tuvalu tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Sil-žo päiväl vahvištadud Konstitucii tirpi udištamišt vl 2008.
Oli kaks' referendumad. Vl 1974 — ičemäričendas (jagamhas Gilbertan Sarišpäi, pozitivine satuz). Vl 2008 — ičeze kunigaznaižen pördumižes da ičeze prezidentan panendas (negativine satuz).
Geografijan andmused.
Tuvalu sijadase ühtennimižen sarišton nelläl sarel da videl atollal, suvipolehe ekvatoralpäi. Sarišton piduz lodehespäi suvipäivnouzmha om 595 km. Sariden pind om vaiše 26 km², no atolloiden südäipohtiden pind om 494 km². Kaikiš suremb om Vaitupu-atoll (5,09 km²), kaikiš penemb — Niulakit-atoll (0,4 km²).
Nene valdkundad da territorijad ümbärtas Tuvalud: Kiribati pohjoižel da pohjoižpäivnouzmal, Tokelau päivnouzmal, Samoa i Uollis da Futun Sared suvipäivnouzmal, Fidži suvel, Solomonan Sared suvipäivlaskmal da päivlaskmal. Tuvalun randad lainištab Tün' valdmeri. Mererandan piduz om 24 km.
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om nimetoi taho Niulakit-atollal, 4,6 m valdmeren pindan päl. Jogid eile olmas.
Klimat om valdmerine tropine mussonine. Voden jokstes lämuz om +26..+32 C° röunoiš. Paneb sadegid 3000..4000 mm vodes, nece om enamba mi susedvaldkundoiš. Vodes om kaks' sezonad: neps (kül'mku-sulaku) da kuiv (semendku-reduku). Murendajad tropižed ciklonad oma paksud, ned kuctas ližavezid.
Londuseline pävara om kala. Ei löudand tarbhaižid kaivatusid.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine monarhii parlamentiženke demokratijanke. Sikš ku om vähä ristituid, ka partijoid eile olmas.
Valdkundan monarh om Elizavet Toine. Hän om valdkundan pämez', no valdatused oma väges vaiše konz hän om Tuvalun röunoiš. Konz monarhad eile valdkundan röunoiš vai hän om ravaz, ka jenaral-gubernator () om valdkundan pämez'. Kunigaznaine valičeb händast nelläks vodeks päministran nevondan mödhe. Ku ei voind valita päministrad (angl. "Prime Minister of Tuvalu") hätken, ka valdkundan pämehele sab pästta parlamentad radmaspäi. Päministr vahvištab ohjastusen ministrid. Kaik ministrad oma parlamentan ezitajad. Voib olda olmas ministrid penemb mi koumandez parlamentan ezitajiden verdaspäi. Hö ühtetas radsijid, nügüd' om ühesa ministrust Tuvalus.
Tuvalun parlament om üks'kodine (tuvalun kelel: "Palamene o Tuvalu",) 12 ühtnijanke da sen enamba (järgkerdan valitihe 16 ühtnijad). Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Änestusen oiktuz om kaikuččel ristitul vanhemba 21 vot.
Vl 2019 sügüz'kun 9. päiväl Tuvalun Päjärgvaličendad oliba valdkundan parlamentha. Vs 2010 sulakun 16. päiväspäi nügüdläine Iakoba Taeia Italeli-jenaral-gubernator om valdatusiš. Enele Sopoaga om vatitud da radab päministran vs 2013 elokun 1. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Tuvalun administrativiž-territorialine jagand."
Tuvalu jagase 7 sar'kundaks da 1 lidnankundaks (Funafuti-pälidn).
Eläjad.
Tuvalus elädas tuvalulaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 10 782 eläjad.
Rahvahad (2012): tuvalulaižed — 86,8%, segoitadud I-Kiribatinke tuvalulaižed — 5,6%, toižed segoitadud tuvalulaižed — 6,7%, toižed rahvahad — 0,9%.
Uskondan mödhe (2012): protestantad — 92,4% (sidä kesken Tuvalun kongregacine hristanuskondan jumalankodikund 85,7%), bahai-uskondan polenpidajad — 2,0%, Jehovan tundištajad — 1,3%, mormonad — 1,0%, toižed uskojad — 3,1%, religijatomad — 0,2%.
Tuvalu otab koumanden sijan mail'mas ristitišton penen lugumäran mödhe (Vatikanan i Naurun jäl'ghe).
Ižanduz.
Tuvalun päeksport om kül'menzoittud kala, bananad, maplodud, kokospähkmed. Valdkundbüdžet sab äi rahoid licenzijoiden püdamha kalad möndaspäi, ičeze merimehišpäi verhiš laivoiš.


Gonduras.
Gonduras, täuz' oficialine form — Gondurasan Tazovaldkund ([reˈpuβlika ðe onˈduɾas]), om valdkund Keskuzamerikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Tegusigal'p.
Etimologii.
Valdkundan nimituz ispanijan kelel ("Honduras") znamoičeb «süvüded».
Istorii.
Vn 1821 15. päiväl sügüz'kud Gonduras tedištoiti ičeze ripmatomudes Ispanijaspäi.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli vahvištadud vl 1825. Jäl'gmäine kahtenz'toštkümnenz' lugul Konstitucii tuli väghe vl 1982 i om olmas voziden 1984−2013 vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Gonduras om mavaldkundröunoiš Nikaraguanke suvipäivnouzmas (röunan piduz — 940 km), Sal'vadoranke suvipäivlaskmas (391 km) da Gvatemalanke päivlaskmas (244 km). Ühthine röun kuivmadme — 1575 km. Valdkundan pohjoižed randad lainištab Atlantižen valdmeren Kariban meri (randanpird — 669 km), suvižed randad lainištab Tün' valdmeri (Fonsekan laht, 163 km). Ühthine randanpird om 832 km.
Gondurasan territorijan tobj pala om mägišt. Kaikiš korktemb čokkoim om Serro Las Minas-mägi, 2870 m kortte valdmeren pindan päl. Pened manrehkaidused oma paksud. Kaikiš znamasižembad joged oma Ulua, Patuk da Aguan.
Randišton klimat om tropine passatine, mägištol ven klimat om. Kaikuččen kun keskmäine lämuz om +22..+26 C° randištol, mägištol kesklämuz vajehtab znamasižemb voden aigan (+10..+22 C°). Paneb sadegid 3000 mm keskmäras, enamba kaiked — Kariban mererandpolel, pohjoiž- da päivnouzmpautkil. Vihmsezon oleskeleb man südäimes da suves semendkul-redukul, Tünen valdmererandištol — sügüz'kul-vilukul. Kovad tulleid oma paksud.
Londuseližed pävarad oma kuld, hobed, vas'kkivend, hahktin, cink, antimonii, raudkivend, kivihil'; toižed varad oma mec, gidroenergii, kala.
Tobmuz.
Gonduras om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund kaks'partijaliženke sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (), hän-žo om ohjastusen pämez' da armijan päkäsknik. Rahvaz valičeb händast nelläks vodeks, vspäi 2015 strokuiden lugu om röunatusita (edel lasktihe üks'jäšt strokud). Ministrad da koume varaprezidentad oma abuiš prezidental.
Parlament om üks'kodine Nacionaline Kongress (). Rahvaz valičeb sen 128 ühtnijoid ("diputados") mugažo nelläks vodeks.
Ülembaine Käskuzkund om käskuzkundaline tobmuz, se kogoneb 9 sudijaspäi da 7 varasudijaspäi.
Gondurasan päjärgvaličendad oliba vn 2017 26. päiväl kül'mkud. Vs 2014 vilukun 27. päiväspäi nügüdläine Huan Orlando Ernandes-prezident tuleb radho, sai vn 2013 valičendol 36,89% änid, vn 2017 — 42,95%.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Gondurasan administrativiž-territorialine jagand."
Gonduras jagase 18 departamentaks () ühtenke pälidnan ümbrikonke. Departamentad alajagasoiš municipalitetoikš (isp. "municipio", vl 2008 niid oli 285).
Eläjad.
Gondurasas elädas gondurasalaižed. Vl 2014 valdkundan ristitišton lugu oli 8 598 561 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Ristitišt augotižlibundan mödhe: mestizo (segoitadud indejalaižed evropalaižidenke) — 90%, indejalaižed — 7%, afrikalaižed — 2%, evropalaižed — 1%.
Uskondan mödhe (2014): riman katolikad — 46%, protestantad — 41%, ateistad — 10%, toižed uskojad — 3%.
Lidnalaižiden pala om 57,7% (2019). Gondurasan toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): San Pedro Sul, Čolom, La Seib, El' Progreso. Vl 2010 kaik oli 32 lidnad enamba 10 tuh. ristitištonke.
Ižanduz.
Vn 2012 Gondurasan päeksport oli erazvuiččed sobad (40%), kofe (10%), počtmarkad (6%); toine eksport — elektroveimed (sidä kesken optižkabeläd), bananad, pal'mvoi, sigarad, kivivoin gazad, muil, kuld.


Gvatemal.
Gvatemal, täuz' oficialine form — Gvatemalan Tazovaldkund (), om valdkund Keskuzamerikas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Gvatemal-lidn.
Etimologii.
Valdkundan nimituz nahuatlin kelel ("Cuauhtēmallān") znamoičeb «äjiden puiden taho».
Istorii.
Vn 1821 15. päiväl sügüz'kud Gvatemal tedištoiti ičeze ripmatomudes Ispanijaspäi.
Vozil 1960−1996 Rahvahanikoiden soda mäni valdkundas.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli olmas vspäi 1825. Jäl'gmäine 12nz' lugul Konstitucii om väges vspäi 1985 voziden 1986 i 1993 vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Gvatemal om mavaldkundröunoiš Meksikanke lodehes da pohjoižes (röunan piduz — 958 km), Belizanke päivnouzmas (266 km), Gondurasanke (244 km) da Sal'vadoranke (199 km) suvipäivnouzmas. Ühthine röun kuivmadme — 1667 km. Valdkundan päivnouzmaižed randad lainištab Atlantižen valdmeren Kariban meren Gondurasan laht, suvipäivlaskmaižed randad lainištab Tün' valdmeri. Ühthine randanpird — 400 km.
Gvatemalan territorijan keskuzpalan Kordiljerad-mäged ottas. Peten-plato om man pohjoižpoles. Kaikiš korktemb čokkoim om Tahumul'ko-vulkan, 4211 m valdmeren pindan päl. Kaik om 33 vulkanad, voib olda lujid manrehkaidusid erašti, pened manrehkaidused oma paksud. Kaikiš znamasižemb järv om Isabal', jogi — Motagua.
Randišton klimat om tropine, mägištol om ven klimat. Voden kesklämuz om +23..+27 C° randpolel, mägištol +15..+20 C°. Tal'vel (viluku-uhoku) paneb haloid mägile (−10 C°), mägištol voib olda 0 C°. Paneb sadegid 1300 mm keskmäras, semendkul-redukul tobjimalaz. Tropižed ciklonad oma paksud.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, nikel', antimonii, kuld, hahktin; toižed varad oma mec, gidroenergii, kala.
Politine sistem.
Gvatemal om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (), hän-žo om ohjastusen pämez' da armijan päkäsknik. Rahvaz valičeb händast nelläks vodeks, toižen strokun voimuseta. Ministrad da varaprezident oma abuiš prezidental. Ohjastuz voib vahvištada käskusid, kut parlament-ki.
Parlament om üks'kodine Kongress (), rahvaz valičeb sen 158 ühtnijoid mugažo nelläks vodeks.
Gvatemalan järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2019 16. päiväl kezakud i 11. päiväl elokud. Nügüdläine prezident om Alehandro Džammattei vs 2020 vilukun 14. päiväspäi. Hän sai vägestust valičendoiden kahtendel tural vn 2019 11. päiväl elokud (57,95%).
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Gvatemalan administrativiž-territorialine jagand."
Gvatemal jagase 22 departamentaks (). Departamentad alajagasoiš municipalitetoikš (vl 2014 kaik niid oli 338, isp. "municipio").
Eläjad.
Gvatemalas elädas gvatemalalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 14,647,083 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Ispanijan kel' om ristitišton seičemen kümnendest mamankel'. Ristituiden kaks' videndest kävutadas maja-indejalaižiden kelid. Kaik om 23 igähižiden rahvahiden kel't valdkundas.
Augotižlibundan mödhe (2018): mestizo (sijaline nimituz om ladino, segoitadud indejalaižed ispanijalaižidenke) — 56,0%, maja-indejalaižed — 41,7%, ksinka-indejalaižed — 1,8%, afrikalaižed — 0,2%, garifuna-indejalaižed — 0,1%, verazmalaižed — 0,2%.
Uskondan mödhe eläjad oma riman katolikad, protestantad, majan rahvahaližen uskondan polenpidajad.
Gvatemalan toižed sured lidnad (enamba 600 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Villa Nuev, Mihko. Vl 2002 kaik oli 101 lidnad enamba 10 tuh. ristitištonke. Lidnalaižiden pala om 51,8% (2020).
Ižanduz.
Vn 2009 Gvatemalan päeksport oli erazvuiččed sobad (läz 12%), sahar (10%), kofe (8%), bananad (7%); toine eksport — kuld, metallkivendoiden koncentratad, kivivoi, pal'mvoi, zelläd, muil.


Südäimed (kartankarv).
Südäimed (kävutab vaiše äilugus; franc.: "cœur", angl.: "hearts", ven.: "черви, червы, чирва, жи́ра") om rusked kartankarv. Om üks' francijan pačkan nellän kartankarvoišpäi.
52-nden kartoiden pačkas.
tuz 2 3 4 5 6 7 8 9 10 saldat (La Gir, Lahire) dam (Judif', Judit) kunigaz (Sur' Karl, Čarl'z)


Puzu.
Puzu om vicahine vai lasthine putegez mülütamha midä-se.
Ozoitesed.
Täuz' puzuine käbedoid kuldaižid munaižid (hiled padas).


Sent Vinsent da Grenadinad.
Sent Vinsent da Grenadinad (, se om täuz' oficialine nimituz), om sar'hine valdkund Kariban meren päivnouzmpoles. Sen pälidn, kaikiš suremb lidn da meriport om Kingstaun.
Istorii.
Vn 1979 27. päiväl redukud Sent Vinsent da Grenadinad tedištoitihe ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Valdkundan üks'jäine Konstitucii tuli väghe sil-žo päiväl, se om väges vajehtusita.
Vl 2009 kül'mkun 25. päiväl referendum oli pučindas monarhijaspäi da ičeze prezidentan panendas (negativine satuz).
Geografijan andmused.
Sent Vinsentan da Grenadinoiden kart.
Sent Vinsent da Grenadinad sijadasoiš järedal Sent Vinsent-sarel (344 km²) i Grenadinad-sariden kogol (niiden pohjoižel kahtel koumandesel, läz 30 sart, 45 km²).
Valdkund om meriröunoiš Sent Lüsijanke pohjoižpoles da Grenadanke suvipoles. Matkad Barbadoshasai om 168 kilometrad päivnouzmpolehe. Randanpird om 84 km.
Kaikiš korktemb čokkoim om aktivine Sufrier-vulkan, 1234 metrad kortte valdmeren pindan päl.
Londuseližed varad oma mec (päsarel), kala, väghine mahuz.
Politine sistem.
Ohjandusen form om parlamentine monarhii, federacii parlamentiženke demokratijanke konstitucižen monarhan ohjandusen al. Valdkundan pämez' om Suren Britanijan Elizavet Toine-kunigaznaine, hän paneb radsijha jenaral-gubernatorad ().
Parlament — Suiman Kodi () — om üks'kodine 23 ühtnijanke, heišpäi 6 oma senatorad, jenaral-gubernator paneb heid radsijha, i 15 — kaik rahvaz valičeb. Parlamentan ezitajiden valdatusiden strok om viž vot. Vägestunuden valičendoid partijan ezimez' kändase päministraks (angl. "Prime Minister").
Vl 2015 tal'vkun 9. päiväl Sent Vinsentan da Grenadinoiden järgenduseližed valičendad oliba valdkundan parlamentha. Päministr om Ral'f Gonsalveš vs 2001 keväz'kun 29. päiväspäi (nellänz' strok). Sjuzen Dugan radab jenaral-gubernatoran vs 2019 elokun 1. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Sent Vinsentan da Grenadinoiden administrativiž-territorialine jagand."
Sent Vinsent da Grenadinad alajagasoiš 6 tulendaks (), niišpäi viž oma Sent Vinsental i üks' ühtenzoitab Grenadinoid.
Eläjad.
Sent Vinsentas da Grenadinoiš elädas vinsentalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 102 918 eläjad. Ristitišton lugu om kaikenaigaine vspäi 1990.
Augotižlibundan mödhe (2012): afrikalaižed — 71,2%, segoitadud augotižlibundanke — 23,0%, sijaližed indejalaižed — 3,0%, indijalaižed — 1,1%, evropalaižed — 1,5%, toiženke augotižlibundanke — 0,2%.
Uskondan mödhe (2012): protestantad — 75,0%, riman katolikad — 6,3%, rastafarad — 1,1%, Jehovan tundištajad — 0,8%, toižed uskojad — 4,7%, religijatomad — 7,5%, märhapanendata — 4,6%.
Vl 2005 kaik oli 7 eländpunktad enamba 1 tuhad kaikenaigaiženke ristitištonke. Lidnalaižiden pala om 53% (2020).
Ižanduz.
Valdkundan ižanduz baziruiše turizmal i bankoiden ofšorzonal.
Vl 2009 Sent Vinsentan da Grenadinoiden päeksport oli purehlaivad da jahtad (55%); toine eksport — buksirad (6%), nižu (6%), bananad (4%).


Päivnouzmaine Timor.
Päivnouzmaine Timor, portugaline nimi om Timor-Leste, täuz' oficialine nimi — Timor-Lesten Demokratine Tazovaldkund (tetuman kelel: "Repúblika Demokrátika Timor Lorosa'e",), om valdkund Timor-saren päivnouzmas penen anklavanke sen päivlaskmas, Suvipäivnouzmaižes Azijas, Indižen valdmeren Timoran da Savu meriden randoil, Indonezijan da Avstralijan keskes. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Dili.
Istorii.
Vl 2002 semendkun 20. päiväl Päivnouzmaine Timor tedištoiti ičeze ripmatomudes Indonezijaspäi. Sil-žo päiväl nügüdläine Konstitucii tuli väghe, se om vahvištadud vn 2002 keväz'kun 22. päiväl i om olmas vajehtusita.
Geografijan andmused.
Päivnouzmaine Timor sijadase Indižen valdmeren päivnouzmas. Üks'jäine Azijan valdkund Suvižel mapoliškol.
Valdkund om röunoiš Indonezijanke, röunan piduz — 228 km. Valdmererandan piduz om 706 km. Savumeri om sarespäi lodeheze, Bandameri — pohjoižpolehe, Timoran meri — suvipolehe.
Man südäimes om mägišt 500..700 metrad ü.m.t. korktusil. Kaikiš korktemb čokkoim om Tatamailau-mägi, 2963 m valdmeren pindan päl. Oleskeleb äi manrehkaidusid, tropižid ciklonid da cunamid.
Klimat om subekvatorialine mussonine. Kesklämuz om +25..+27 C° vodes läbi. Om kaks' sezonad: neps da kuiv. Paneb sadegid 1500..2000 mm vodes. Om severt-se lühüdoid mägijogid (Loes, Lakio, Seikal, Be Lulio).
Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, kuld, platin, marganc; toižed varad oma mramor, kala, sandalpuiden mecad.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (tetum.: "Prezidente Republika Demokratika Timor-Leste",). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas. Prezidentale sab panda kel'dod parlamentan käskusihe, pästta sidä radmaspäi da panda uziden valičendoiden datad. Prezident paneb päministrad radsijha. Päministr om sajan vägestust parlamentan partijan lider, hän paneb ministrid radnikusile.
Üks'kodine Nacionaline Parlament (tetuman kelel: "Parlamentu Nasionál",) om 65 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Kaiked ristitud oma valičendoiktusenke 17-voččes igäspäi.
Päivnouzmaižen Timoran parlamentan ühtnijoiden edelstrokuižed valičendad oliba vn 2018 12. päiväl semendkud. Prezidentan järgvaličendad oliba vn 2017 keväz'kun 20. päiväl, Fransišku Guterriš sai vägestust (57,1% änid) da tuleb radho sen-žo voden semendkun 20. päiväspäi, se om hänen ühtenz' strok. Taur Matan Ruak radab päministran vs 2018 kezakun 22. päiväspäi, hän oli valdkundan prezidentan vll 2012−2017.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Päivnouzmaižen Timoran administrativiž-territorialine jagand."
Päivnouzmaine Timor jagase 13 administrativižeks ümbrikoks. Ned alajagasoiš 65 alaümbrikoks. Edemba alaümbrikod alajagasoiš "suko:ikš" (niid om 442), sukod — 2225 lidn- da küläkundaks.
Eläjad.
Päivnouzmaižes Timoras elädas timoralaižed. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 1 201 542 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Mamankelen mödhe (2020): tetum prasa — 30,6%, mambai — 16,6%, makasai — 10,5%, tetum terik — 6,1%, baikenu 5,9%, kemak — 5,8%, bunak — 5,5%, tokodede — 4,0%, fataluku — 3,5%, vaimaa — 1,8%, galoli — 1,4%, naueti — 1,4%, idate — 1,2%, midiki — 1,2%, toižed keled — 4,5%. Kaik om 32 sijališt kel't valdkundas. Ottas kävutamižhe portugalijan, anglijan i indonezijan kelid radkelikš.
Religijan mödhe (2015): riman katolikad — 97,6%, protestantad — 2,0%, islamanuskojad — 0,2%, toižed uskojad — 0,2%.
Toižed sured lidnad (enamba 10 tuh. ristituid, vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Baukau, Maljan, Lospalos, Same. Lidnalaižiden pala om 31,3% (2020).
Ižanduz.
Vl 2010 Päivnouzmaižen Timoran päeksport oli kivivoi (31%) da sen gazad (26%), räkištamatoi kofe (21%); toine eksport — sandalpu, vanil', mašinad teid sauvomha, telefonad, grammofonplatad da kirjad.


Oman.
Oman (araban kelel: عُمان "ʻUmān"), täuz' oficialine nimi — Omanan Sultankund (, "Salṭanat ʻUmān"), om valdkund Azijan suvipäivlaskmas, Arabijan pol'saren suvipäivnouzmas, Indižen valdmeren Arabijan meren randal. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Maskat.
Istorii.
Vn 1970 23. päiväl heinkud Oman tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi.
Eile olmas valdkundan Konstitucijad, sen sijas Pästatut om vahvištadud vl 1996, statutan vn 2011 versii om väges.
Geografijan andmused.
Oman sijadase Arabijan pol'saren suvipäivnouzmpoles, Indižen valdmeren Arabijan meren da Omanan lahten randoil.
Valdkund om röunoiš Jemenanke suvipäivlaskmas (röunan piduz — 288 km), Saudoiden Arabijanke päivlaskmas (676 km), lodehes da pohjoižes (609 km). Ühthine röunoiden piduz — 1573 km. Valdmererandan piduz om 2092 km.
Man keskusen tazangišt om ümbärtud mägil pohjoižes da suves. Kaikiš korktemb čokkoim om Džabal Šams-mägi, 2980 m valdmeren pindan päl.
Klimat om tropine, räk da kuiv. Vilukun keskmäine lämuz om +20 C°, kezakun +32 C°. Paneb sadegid alangoil 60..130 mm vodes (vihmub severz'-se kerdoid vodes), mägil — 500 mm. Eile olmas kaikenaigaižid jogid, om vaiše ojandehid, vezi jokseb niidme tal'vel tobjimalaz. Saum vezid om nol'.
Londuseližed pävarad — kivivoi, londuseline gaz, vas'k, raudkivend, hrom, toižed varad — asbest, mramor, sauvondgips, kala.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine absolütine monarhii. Eile olmas politižid partijoid, ned oma kel'tüd, kaik kandidatad oma ripmatomad (partijatomad). Valdkundan pämez' om sultan, Heisam ben Tarik Al' Sajid vs 2020 vilukun 11. päiväspäi. Ohjastajan kanzan heimolaižed pandas ut sultanad valdištmele koumes päiväs vanhan surman jäl'ghe vai tehtas vanhan sultanan kirjeižen mödhe. Sultanal sur' vastusenpidand om, hän-žo om armijan päkäsknik, ohjastusen päministr, röunantagaižiden azjoiden, rahaazjoiden da kaičendministr. Opendusen da üläopendusen ministrad oma naižed.
Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Valdkundaline Nevondkund ("Mažlis Ad Davla Al' Umānijji") 83 ühtnijanke, sultan paneb heid radnikusele nelläks vodeks. Alakodi da käskusišton tegii om Konsultirui Suim (, "Mažlis Aš Šura") 86 ezitajanke, kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.
Vn 2019 27. päiväl redukud Omanan päjärgvaličendad oliba parlamentan alakodihe. Fahd bin Mahmud Al' Sajid radab varapäministran vs 1972 kezakun 23. päiväspäi. Edeline sultanan oli Kabus ben Sajid Al' Sajid ripmatomuden sandan aigaspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Omanan administrativiž-territorialine jagand."
Oman jagase 11 agjaks-"muhafaz:aks". Edemba agjad alajagasoiš 61 "vilajat:aks" — ümbrikoks (provincijaks).
Eläjad.
Omanas elädas omanalaižed. Vl 2010 verhanmaiden eläjad ottihe läz videndest ristitištos, vl 2017 — 45%. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 3 219 775 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe (2010): islamanuskojad — 85,9% (ibaditad 40%, sunnitad 40%, šijitad 5%; oficialine religii), hristanuskojad — 6,5%, induistad — 5,5%, buddistad — 0,8%, toižed uskojad — 1,1%, märhapanendata — 0,2%.
Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2008, surembaspäi penembha): Sib, Matrah, Baušar (nene koume lidnad oma pälidnan aglomeracijan palad), Salal, Suveik, Sohar, Ibri, Sahm, Bark. Vl 2008 kaik oli 21 lidnad enamba mi 50 tuhad eläjidenke, 43 lidnad enamba mi 12 tuhad eläjidenke. Lidnalaižiden pala om 86,3% (2020).
Ižanduz.
Vl 2010 Omanan päeksport oli kivivoi (65%), londuseline gaz (12%), toine eksport — alüminii, vas'k, teraraud, hrom, polimerad, puspirt, fruktad, kala. Om äi toštmižeksportad.


Korejan Tazovaldkundan administrativiž-territorialine jagand.
Kaik om 9 agjad (provincijad) Suvikorejas, 6 lidnad agjan oiktusidenke (metropolii-lidnad) da 1 lidn eriliženke statusanke.
Pälidnad.
A


Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund.
Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund vai KRDT (/ 朝鮮民主主義人民共和國 "Čoson Mindžudžui Inmin Konhvaguk", se om täuz' oficialine nimi) om valdkund Päivnouzmazijas. Toine valdkundan nimituz om Pohjoižkorei, kävutadas sidä erižtel da levedašti. Valdkund sijadase Korejan pol'saren pohjoižes. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Phen'jan.
Istorii.
Vn 1945 15. päiväl elokud Korejan territorii oli päzutadud Japonijan sodavägišpäi.
Vn 1948 9. päiväl sügüz'kud KRDT:n aluz om pandud, ühtel päiväl aigemb ezmäine Konstitucii oli vahvištadud.
Vn 1972 27. päiväl tal'vkud nügüdläine Konstitucii (kahtenz' lugul), om vahvištadud parlamental. Se om väges nügüd'-ki, voziden 1992, 1998, 2009 da 2012 vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
KRDT sijadase Korejan pol'saren pohjoižes.
Valdkund om röunoiš Kitainke pohjoižpoles (röunan piduz — 1416 km), Venämanke pohjoižpäivnouzmas (18 km) da Suvikorejanke suvipoles (238 km). Suvikorejan röunal om demilitarizuidud zon 4 kilometrad levette da 241 km pitte (om saudud vozil 1960−70). Ühthine röunoiden piduz — 1672 km.
Pohjoižkorejan päivlaskmaižed randad lainištab Pakuine meri, päivnouzmaižed — Japonijan meri. Ühthine randanpird — 2495 km.
Reljef om mägekaz. Kaikiš korktemb čokkoim om sambnu Pektusan-vulkan, 2744 metrad valdmeren pindan päl.
Klimat om kontinentaližen da valdmeren kombinacii, nellän voz'aiganke. Kezal musson tob äi vihmoid, tal'v om kuiv da vilu.
Londuseližed pävarad oma kivihil', raudkivend, cink, magnii, kuld, vas'k, alüminii, nikel', vol'fram, hahktin, mec, gidroenergii, toižed varad — špat, grafit, keitandsol.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine socialistine tazovaldkund dominirujan partijan sistemanke. Valdkundan todesine pämez' om Valdkundaližen kaičendkomitetan ohjandai, vspäi 2011 — Kim Čen In. Hänen arvnimed: ülembaine ohjandai; partijan, armijan da rahvahan lider.
Parlament — Ülembaine Rahvahan Suim (/ 最高人民會議, "Čoego Inmin Hoe-ui") — om üks'kodine 687 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Valičendoiktuz zavodiše 17-voččes igäspäi. Parlamentan prezidium om kollektivine nominaline valdkundan pä, se radab kaiken. Parlament paneb ohjastusen ministrid radsijha.
Koume partijad oma valdkundas, kaik ned oma Ühthižen Demokratižen frontan ühtnijad.
KRDT:n parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 10. päiväl keväz'kud. Kim Dže Rön radab ministrišton ezimehen (päministran) vs 2019 sulakun 11. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
Pohjoižkorei om 9 provincijad, 2 lidnad oiktanke alištusenke da 3 erilišt administrativišt regionad.
Eläjad.
KRDT:s elädas korejalaižed (99%), hö oma ateistad. Veroline uskond om buddizm konfucijanizman filosofijanke. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 24 851 627 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Toižed sured lidnad (enamba 300 tuh. ristituid vl 2004, surembaspäi penembha): Hamhin, Nampho, Keson, Vonsan, Čhondžin.
Ižanduz.
KRDT:n päeksport om kivihil' (18%), sobad (läz 13%), raud da raudkivend (11%), metallad (läz 10%), himižen tegimišton tegesed (läz 10%), elekromašiništ da detalid (8%); toine eksport — merenproduktad (5%), kuld (2%), pähkmed (1%).


Sirii.
Sirii, täuz' oficialine nimituz — Sirijan Araban Tazovaldkund ("Al' Džumhurija Al' Arabija As Surija"), om valdkund Päivlaskmaižes Azijas. Sen pälidn om Damask.
Istorii.
Vn 1936 sügüz'kus Sirii tedoti ezmäižen kerdan ičeze ripmatomudes Francijaspäi. Nece ripmatomuz oli tundištadud vn 1946 17. päiväl sulakud.
Vs 2011 keväz'kuspäi Rahvahanikoiden soda jätktase valdkundas.
Vl 2012 uhokun 27. päiväl nügüdläine Konstitucii tuli väghe. Se om hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vn 2012 26. päiväl uhokud.
Geografijan andmused.
Valdkund om röunoiš Turkanmanke pohjoižes (röunan piduz — 822 km), Irakanke päivnouzmas (605 km), Iordanijanke suves (375 km), Izrailinke (76 km) da Livananke (375 km) suvipäivlaskmas. Ühthine röunoiden piduz — 2253 km.
Sirijan päivlaskmaižed randad lainištab Keskmeri. Ühthine randanpird — 193 km.
Kaikiš korktemb čokkoim om Hermon-mägi, 2814 metrad valdmeren pindan päl. Kaikiš alahaižemb čokkoim om nimetoi taho läz Tiverijan järved, −200 metrad valdmeren pindan al.
Klimat om letetazangišton kuiv. Paneb sadegid 1000 mm vodes (mererandal enamba, päivnouzmas penemb mi 250 mm). Kaikiš pidemb jogi om Jevfrat.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, fosfatad, raudkivend, hrom, marganc, väghine mahuz; toižed varad — mramor, sauvondgips.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund dominirujan partijan sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident ("Rajijs Al' Džumhurijat Al' Arabijat As Surija"). Hän paneb ohjastusen ministrid radsijha, hän-žo armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb prezidentad seičemeks vodeks. Kahtenden strokun voimuz om olmas, no nügüdläine Bašar Asad-prezident oli valitud jo koumandeks strokuks, sikš miše vajehtihe Konstitucijad vl 2012. Kaks' varaprezidentad abutadas prezidentale. Prezidentale sab säta käskusid, ned tuldas väghe vahvištusen jäl'ghe parlamental.
Parlament — Rahvahan Nevondkund ("Medžlis Aš Šaab") — om üks'kodine 250 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.
Sirijan parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 13. päiväl sulakud. Vl 2014 kezakun 3. päiväl prezidentan järgenduseližed valičendad oliba (Bašar al'-Asad sai vägestust, oti 88,7%, äjad valdkundad jättiba tundištuseta). Imad Hamis radab päministran vs 2016 kezakun 22. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Sirijan administrativiž-territorialine jagand."
Sirii jagase 14 agjaks-"muhafaz:aks". Agjad alajagasoiš 64 territorijaks ("manatik"), sidä kesken Damask-pälidn-ki. Territorijad oma jagadud 206 rajonaks (arab. نواحي "navahi"). Rajonad mülütadas 84 sured lidnad i 6432 lidnut da küläd (2007).
Eläjad.
Sirijas elädas sirijalaižed. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 17 951 639 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt oli 21 124 000 eläjad vl 2011 (rahvahanikoiden sodan kanman).
Rahvahad (2020): arabialaižed — 50%, alavitad — 15%, kurdalaižed — 10%, levantalaižed — 10%, toižed rahvahad — 15% (sidä kesken druzad, ismailitad, imamitad, nusairi, assirijalaižed, turkomanad, armenijalaižed).
Religijan mödhe (2015): islamanuskojad — 87% (sidä kesken sunnitad 74%, alavitad, ismailitad i šijitad 13%), hristanuskojad — 10%, druzad — 3%, judaistad (järedoiš lidnoiš).
Kaikiš järedambad lidnad (enamba 500 tuh. ristituid, vn 2006 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Aleppo, Damask (pälidn), Homs. Viž ristitud ühesaspäi elädas lidnoiš (2020).
Ižanduz.
Vl 2009 Sirijan päeksport oli kivivoi (62%), maplodud (läz 6%), puvill (5%); toine eksport — fosfatad (3%), eläbad lambhad (3%), sobad (2%).


Nepal.
Nepal (nepali: नेपाल "Nepāl"), täuz' oficialine nimi — Nepalan Federativine Demokratine Tazovaldkund (nepalan kelel: संघीय लोकतान्त्रिक गणतन्त्र नेपाल "Sanghija Loktāntrik Ganatantra Nepāl"), om valdkund Suviazijas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Katmandu.
Nepal sijadase kaksiden kaikiš tihedašti elänzoittud maiden keskes mail'mas — Kitain da Indijan keskes.
Nepal om mägima, kaikiš korktemb valdkund mail'mas. Territorijan enamba kaht videndest sijadase korktusil 3000 m ü.m.t. da sen ülemb.
Istorii.
Valdkundan aluz om pandud vn 1768 25. päiväl sügüz'kud kuti Nepalan kunigahuz. Vn 2008 28. päiväl semendkud tedištoitihe tazovaldkundan ohjandusen formad Nepalas kunigahusen sijas.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli väges vspäi 1948. Nügüdläine seičemenz' lugul Konstitucii tuli väghe vn 2015 sügüz'kun 20. päiväl Kahtenden Konstitucižen suiman (601 ezitajad) pätandan mödhe. Se kändi Nepalad suril'mvaldkundaks da vajehti pordaigališt vn 2007 Konstitucijad.
Geografijan andmused.
Valdkund om röunoiš Kitainke pohjoižes (röunan piduz — 1236 km), Indijanke suves (1690 km). Ühthine röunoiden piduz — 2926 km. Nepal om mererandatoi valdkund.
Nepalan reljef om mägikaz täuzin. Korktuz ližadab suvespäi pohjoižhe. Kaikiš korktemb čokkoim om Džomolungm-mägi, 8848 metrad valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om Kančan Kalan, 70 metrad valdmeren pindan päl.
Znamasine jogi om Karnal, kaikiš suremb järv om Rar.
Londuseližed pävarad oma vezi, gidroenergii, raudkivend; toižed varad — vas'k, kobal't, cink, kvarc, mec.
Politine sistem.
Ohjandusen form om federativine parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident. Parlament valičeb prezidentad kudeks vodeks. Üks' varaprezident om hänele abhu. Parlament valičeb ohjastusen päministrad-ki.
Parlament om kaks'kodine Federaližen parlament. Üläkodi om Rahvahaline suim, mülütab 59 ühtnijad. Alakodi om Ezitajiden kodi 275 ühtnijanke.
Vl 2017 26. kül'mkud i 7. tal'vkud Nepalan valičendad oliba valdkundan parlamentan alakodihe, vn 2018 7. päiväl uhokud — üläkodihe. Vl 2015 redukun 28-29. päivän prezidentan järgvaličendad oliba parlamentas, Bidhja Devi Bhandari sai vägestust (oti 327 änid 549:späi) da kändihe Nepalan ezmäižeks naižeks-prezidentaks. Ohjastusen päministr om Khadga Prasad Šarma Oli vs 2015 redukun 12. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Nepalan administrativiž-territorialine jagand."
Nepalas om 14 zonad — agjad, ned alajagasoiš 75 ümbrikoks. Zonad ühtenzoittas 5 statistižhe regionha: Keskregion, Päivnouzmaine, Päivlaskmaine, Keskpäivlaskmaine, Edahaine Päivlaskmaine.
Eläjad.
Nepalas elädas nepalalaižed. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 30 986 975 eläjad. Ristitištos vaiše läz 14% oma lidnoiden eläjad, no ližadab heiden palaha kaikuččen voden 3,5%.
Mamankelen mödhe (2011): nepali — 44,6%, maithali — 11,7%, bhodžpuri — 6,0%, tharu — 5,8%, tamang — 5,1%, nevar — 3,2%, badžika — 3,0%, magar — 3,0%, doteli — 3,0%, urdu — 2,6%, avadhi — 1,9%, limbu — 1,3%, gurung — 1,2%, baitadeli — 1,0%, toižed keled — 6,4%, märhapanendata — 0,2%. Kaik om 123 mamankel't valdkundas. Anglijan kel' om opendusen da torguindan levitadud kel'.
Uskondan mödhe (2011): induistad — 81,3%, buddistad — 9,0%, islamanuskojad — 4,4%, kirantad — 3,1%, hristanuskojad — 1,4%, toižed uskojad — 0,6%, religijan märhapanendata — 0,2%.
Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Biratnagar, Pokhar, Lalitpur (Patan).
Ižanduz.
Nepalan päeksport om maplodud (14%), raud da teraz lehthil, torvil da vanuimel (13%), sobad (läz 12%), lang villaspäi (11%), kourad (8%); toine eksport — kived (3%), südäiveded (3%), parfümerii da muil (3%), čai (2%), vas'k, alüminii. Indii om päpartnör torguindas (eksportan dai importan läz pol't).


Haapajärvi.
Lidnan jumalanpert', om saudud vl 1802 i udištadud vl 1880.
Haapajärvi (mugažo suomen i ročin kelil) om Suomenman lidn valdkundan keskuzpalan päivlaskmas, Pohjoižpohjanma-provincijan suves.
Istorii.
Eländpunkt mainitase kirjutadud purtkiš ezmäižen kerdan vl 1547 kuti pen' Haapajärvi-külä, elihe tervan poltandal, kalanpüdusel, mectusel i dögotin pästandal. Kundan oficialine aluz om pandud vl 1868. Raudte tuli žilho vl 1960. Žilo sai lidnuden (,) statusad vl 1967, kändihe lidnaks (suom. "kaupunki") vl 1977.
Haapajärvi šingotase živatvodindan rajonan keskuseks. Hihtandsportan keskuz radab lidnas tal'vel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ühtennimižen järven (sen palad nimitasoiš Kortejärvi i Uitonsalmi) päivnouzmaižel randal tobjimalaz. Hautaperän vezivaradim om saudud lidnan suves. Matkad agjan Oulu-keskushesai om 159 km pohjoižhe, Hel'sinkihesai — 400 km suvhe orhal, 458 km avtotedme vai raudtel.
Vl 2020 lidnankundan pind om 789,12 nellikkilometrad, sidä kesken kuiv ma 766,19 km², vezi i sokaz tahond ottas 22,93 km².
Kaik 23 küläd alištudas lidnan tobmudele.
Eläjad.
Vl 2015 eläjiden lugu oli 7 484 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 8 519 eläjad vl 1995.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 98,4%, ročin kel' — 0,1%, toižed keled — 1,5%.
Lidnan edeline pämez' om Maija-Liisa Veteläinen (2003−2013).


Uusikaupunki.
Uusikaupunki (mugažo suomen kelel, kätas «uz' lidn»;, vanh venälaine nimituz Ništadt) om Suomenman lidn Suvipäivlaskmaine Suomenma-provincijas, Baltijan meren randal.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1617 Ročinman Gustav III-kunigahan käskön mödhe kuti lidn torguindoiktusidenke. Ezmäine jonuz tuli lidnha 1880-nzil vozil.
Uusikaupunki šingotase avtoühthekeradamižen tegimel i turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan lodehes. Matkad agjan Turku-keskushesai om 61 km suvipäivnouzmha orhal, 72 km avtotel vai raudtedme. Matkad Hel'sinkihesai om 230 km päivnouzmha avtol. Lähembaižed lidnad oma Raum (Sadakund) 37 km pohjoižhe orhal vai 50 km avtotedme i Laitil 18 km päivnouzmha orhal vai 20 km avtotel.
Vl 2018 lidnan ühthine pind oli 1 932,42 km², sidä kesken kuivma 502,73 km², meri 1 382,25 km², sokaz ma oti 47,44 nellikkilometrad.
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 17 326 ristitud, vl 2010 — 15 833 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 18 432 eläjad vl 1990.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 97,3%, ročin kel' — 0,4%, toižed keled — 2,3%.


Hanko.
Hanko (mugažo suomen kelel,; enččes venäkel'ne nimi oli Gangut) om Suomenman lidnankund, lidn da port valdkundan da sen Udenma-provincijan suvipäivlaskmas. Se om Suomenman kaikiš suvemb lidn.
Istorii.
Ende pol'saren nem' oli purehlaividen seižuteseks, ned varastiba mödtulleid. Tahondan vanh suomen nimi om "Kumionpää".
Eländpunktan aluz om pandud vl 1874 kuti jädumatoi meriport lopraudtestancijanke varatoitmaha Piterid miččel taht voden aigal. Hankon port kändihe emigracijan keskuseks, 19. da 20. voz'sadoil 240 tuhad ristituid sirdihe täspäi Pohjoižamerikha. Vll 1940−1941 Suomenma andoi lidnan sodameribazad kortomha Nevondkundaližele Ühtištusele, vll 1944−1955 Porkkalan kortom oli sen sijas.
Hanko šingotase meriportaks, jahtoiden keskuseks i «kezalidnaks», elämhä kezaaigan tobjan palan.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ühtennimižen pol'saren agjas, om ümbärtud merel koumes polespäi. Matkad Hel'sinkihesai om 127 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha.
Vl 2020 lidnankundan pind — 800,02 km², sidä kesken kuiv ma 117,42 km², vezi da sokaz tahond otiba 1,53 nellikkilometrad, meren pind om 681,07 km². Mererand da kül'bendrandad oma läz 30 kilometrad pitte lidnas, äiluguižed šherad (pened kall'oikahad sared) ümbärtas Hankod.
Eläjad.
Vl 2015 eläjiden lugu oli 9 026 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 12 163 eläjad vl 1980.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 52,3%, ročin kel' — 42,9%, toižed keled — 4,8%.
Lidnan edeline pämez' oli Jouko Mäkinen (2009−2015).


Forss.
Forss (suom. i) om Suomenman lidn valdkundan suvipäivlaskmas, sen Kanta-Häme-provincijas. Hämen sättutoitud tedoiden universitet sijadase lidnan keskuses.
Istorii.
Vl 1846 ročilaine Aksel' Vil'gel'm Vahren () pani fabrikan alust ümbriradmaha puvillad Loimijogen (suom. "Loimijoki") randal. Eländpunktan aluz om pandud vl 1923 kuti kund, se sai lidnan statusad vl 1964.
Forss šingotase municipalitetan holitišiden aluzkundoil, sömtegimištol, sauvondmaterialiden tehmižel (beton, lämuzizoläcii) i elektronikan edheotandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Loimijogen randoil (114 km pitte, Kokemäenjogen hura ližajogi). Sured lidnad oma läheli: matkad Hämenlidnhasai om 56 km pohjoižpäivnouzmha, Hel'sinkin keskushesai — 110 km suvipäivnouzmha, Turkuhusai — 88 km suvipäivlaskmha, Tamperehesai — 87 km pohjoižhe.
Vl 2020 lidnankundan pind — 253,38 km², sidä kesken kuivma 248,76 km², vezi i sokaz tahond ottas 4,62 km².
Forss jagase kahteks administrativižeks lidnanlaptaks, ned alajagasoiš 17 valičemižümbrikoks.
Eläjad.
Vl 2015 eläjiden lugu oli 17 496 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 19 660 eläjad vl 1990.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 95,2%, ročin kel' — 0,3%, toižed keled — 4,5%.
Lidnan edeline pämez' om Sami Sulkko (2013−2017).


Keuruu.
Keuruu (mugazo suomen kelel;) om lidn da lidnankund Suomenman suven keskuzpalan päivlaskmas. Mülüb Kesksuomenma-agjaha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1652. Pihlajavesi:n kund kändihe Keuruun palaks vl 1969. Keuruu sai lidnan statusad vl 1986.
Vll 1967−2014 alištunu kaičendministrusele sijaline pionerpolk (250 mest) openzi läz tuhad ristituid joga voden pionerikš i londusen kaičijoikš.
Geografijan andmused.
Kaik 316 järved om olmas Keuruun municipalitetan territorijal. Keuruun keskuz sijadase Keurussel'känjärven () pohjoižrandoil da saril, sen Koninsel'k-, Lapinsalmi-, Juurikkasalmi- i Tarhia-vezištoidenno. Raudtesol'm om saudud Haapamäki-žilos, se ühtenzoitab raudted Tamperehesai, Vashasai i Jüväskülähäsai. «Haapamäki — Jüväskülä»-keskust läbitab Keuruun lidnfartaloid. Matkad agjan Jüväskülä-keskushesai om 55 km päivnouzmha orhal, avtol vai raudtedme, Hel'sinkihesai om 290 km suvhe avtotedme vai raudtel.
Vl 2018 lidnankundan pind oli 1 430,57 km², sidä kesken kuiv ma — 1257,98 km², saum vet i sokast tahondad oli kahesandez (172,59 km²).
Keuruun municipalitetan territorii jagase 12 palaks, 13 küläd alištudas sen tobmudele.
Eläjad.
Vl 1985 eläjiden lugu oli 13 010 ristitud, sil aigalpäi ristitišt poleneb.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 99%, ročin kel' — 0,1%, toižed keled — 0,9%.
Timo Louna radoi lidnan edeližen pämehen vhesai 2015.


Salo.
Salo (mugažo suomen i ročin kelil, suomen virkand: [ˈsɑlo]) om Suomenman lidn da lidnankund Suvipäivlaskmaine Suomenma-agjas. Se om valdkundan 20. lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Turkun tulendan aigkirjas vodenke 1325. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1887, se sai lidnan statusad vl 1960.
Salo šingotase Piiroinen-torguindmarkan meblin tehmižel (ištmed, lebuištmiden rived, sofad da laudad, metalližed pressuidud ezitegesed), kruizlaivoiden uksiden (Antti) i villänkuidimiden edheotandal, LeinoCast-metalltegesiden pästandal (mectehnikan, laivoiden i energomašiništon täht), mail'man indižen Wipro Technologies-kompanijan alajagudel (IT-konsul'tiruind, sistemintegracijan pätandad). Suriden teraztegesiden edheotand sijadase Halikko-ezilidnas.
Ende Nokia-kompanijan pezasidon telefoniden ezmäine tegim radoi lidnas vspäi 1981, sid' saudihe toist tegint vl 1995. Telefoniden pästand tuli lophu vl 2012. Vl 2015 Microsoft-kompanii saupsi pezasidon tedokeskust-ki. Saksalaine Hella-kompanii ezimeleti sirta lämuzdiodiden fabrikad Romanijha vodele 2018. Vl 2007 saupsihe sahartegint, Evrolaudkund lüheni saharsvöklan kazvatandan kvotid Suomenman täht.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Uskelanjogen (toine nimi — Salonjogi) da penembiden jogiden randoil, Baltijan meren randpolel. Om severz'-se penid järvid lidnankundas. Salo seižub Turku — Hel'sinki oiktal tel. Matkad agjan Turku-keskushesai om 52 km päivlaskmha, pälidnhasai om 114 km päivnouzmha.
Vl 2018 lidnankundan pind — 2 168,30 km², sidä kesken kuivma 1 986,61 km², meri 106,59 km², vezi i sokaz tahond ottas 75,10 nellikkilometrad.
Kaik 30 lidnrajonad da 413 küläd mülüdas Salon municipalitetha, ühtetas külid 12 gruppha.
Eläjad.
Vl 1980 kaik 47 638 ristitud elihe lidnas. Vl 2010 eläjiden lugu oli 55 235 ristitud, se oli kaikiš suremb ristitišt.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 92,9%, ročin kel' — 1,1%, toižed keled — 6,0%.
Antti Rantakokko radoi edeližen lidnanpämehen (2009−2017).


Katmandu.
Katmandu ([kɑʈʰmɑɳɖu]) om Nepalan pälidn da kaikiš suremb lidn. Mülüb Agjaha nomer 3 ühteks 13 ümbrikospäi.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud amuižen järven sijas läz 2 tuhad vozid tagaz, valdkundan kaikiš vanhemb lidn. Om nimitadud puižen Kasthamandap-pühäpertin mödhe, se om saudud Durbar-torgul tošti vl 1596, sanskritan "kastha"-sana (काष्ठ) znamoičeb «pu», "mandap" (मण्डप) — «kattud sija». Katmandu kändihe municipalitetaks vl 1931.
Katmandu šingotase Nepalan finansižeks i medijan keskuseks. Nened tegimišton sarakod oma znamasižed: sobiden i villasižkouriden pästand, veroližed pramozlad (metallan valamine, punleiktand, keramik).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan keskuzpalan päivnouzmas, Katmandun alangištos, 1400 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kahesa joged mülüdas Gangan hurapol'žhe basseinha. Järedad ezilidnad oma Lalitpur i Bhaktapur.
Klimat om subtropine mussonine. Voden keskmäine lämuz om +18,7 C°. Paneb sadegid 1425 mm vodes, kuivsezon oleskeleb kül'mkus-uhokus (8..17 mm kus). Absolütine minimum — −2,8 C°. Lujad manrehkaidused oleldas (2015 — 7,8-ballaine).
Eläjad.
Vn 2011 Nepalan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 975 453 ristitud. Kaik 1,7 mln ristituid elädas ezilidnoidenke.
Religijan mödhe (2011): induistad — 81,3%, buddistad — 9%, islamanuskojad — 4,4%, toižed uskojad — 5,3%.


Damask.
Lidnan 16 rajonad vl 2014
Damask ("Dimašk", sijaline virkand: [dɪˈmaʃʔ], vai "Eš Šam", "Damešek") om Sirijan pälidn da kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe (toran Aleppo-lidnha näht vaste). Se om valdkundan agj (muhafaz).
Istorii.
Eländpunkt mainitaškanzi läz 2500 vot EME. Möihe Evropha damaskan terast i stöklad 13. voz'sadan kahtendes poles. Vl 1300 Mongolijan sodaväged rikoihe lidnan äjid eläjid i tegihe surt varghut. Vl 1400 Tamerlanan väged panihe lidnad mantazole i sirdihe azegentegijoid da käziradajid Samarkandha.
Om ripmatoman Sirijan pälidnaks vspäi 1943. Vspäi 2012 tora lidnfartaloihe näht mureni äjid niid Rahvahanikoiden sodan aigan.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan suvipäivlaskmas Sirijan Päivnouzmaižel mägitazangištol, 680 m ü.m.t. korktusel. Barad-jogi ("Baradá", 71 km pitte) läbitab lidnad da kadotab nitjärvihe. Keskmeren rand sijadase 80 kilometras päivlaskmha Livanan territorijal.
Damask jagase 23 lidnrajonha (vl 2017).
Eläjad.
Vl 2009 eläjiden lugu oli 1 711 000 ristitud, islamanuskojad-sunnitad oliba enambuses. Rahvahanikoiden sodan zavodindan jäl'ghe vl 2011 pagenuded mehed da pordaigaližed sirdanuded ližaduiba lidnan ristitištod znamasižešti.


Gaussan metod.
Gaussan metod om linejižiden algebraižiden tazostusiden sisteman (LATS:an) pätandan klassine metod. Neciš metodas tazostusiden sistem andase koumesaumaižen nägun ekvivalentišt sistemad elementarižiden toižetamižiden abul, vajehtujiden jäl'gendajanke erindanke.
Hot' nece metod kuctas Gaussan metodaks (Karl Fridrih Gaussan oiktastuseks), se oli tetaban kitajalaižil völ, «Matematik ühesas kirjas»-traktatas.
Metodan olmuz.
formula_1
formula_2


San Paulu (štat).
San Paulu ([sɐ̃w̃ ˈpawlu]) om štat Brazilijan suvipäivnouzmas. Sen administrativine keskuz om San Paulu-lidn. Štat om Brazilijan kaikiš suremb ristitišton i ižandusen mödhe.
Geografii.
Štat röunatab Minas Žerais-štatanke pohjoižes, Rio-de-Žaneiro-štatanke päivnouzmas, Paran-štatanke suves, Matu Grosu du Sul-štatanke lodehes. San Paulu-štatan suvipäivnouzmaižed randad lainištab Atlantine valdmeri.
Pind — 248 223 km². Kaikiš korktemb čokkoim om Žaragua-mägi (1135 m).
Eläjad.
Vn 2010 Brazilijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 41 262 199 ristitud, 95,94% oma lidnalaižed. Vl 2018 kaik 45 595 497 ristitud elihe štatas.


Ulanbatar.
Ulanbatar ([ʊɮɑːŋ.bɑːtʰɑ̆r] «rusked bagatir'») om Mongolijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om valdkundan opendusen i tedon, politikan i ižandusen keskuz, järed transporttesol'm.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1639 kuti "Urguu" («tetaban mehen pert'kulu»). Vll 1706−1911 nimitihe "Ih-hure" («järed jumalankodi»). Vspäi 1924 om nügüdläiženke nimenke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas, Tuul-jogen (, Selengan oigedpol'ne bassein) i sen koumen oiktan ližajogen randoil, 1350 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Bogd Han Uul-pühämägi (2256 m) mülüb lidnha, om sen suvipalaks i kaikiš korktembaks čokkoimeks. Ulanbatar röunatab Tuve-agjal kaikiš polišpäi.
Mägiklimat om teravan kontinentaližen pirdoidenke, tal'v om lujas vilu no kuiv. Heinkun lämuz om +18,2 C°, vilukun — −21,6 C°, voden keskmäine lämuz om −0,4 C° (kaikiš vilumb pälidn mail'mas). Absolütine minimum oleskeli −42,2 C°. Paneb sadegid 267 mm vodes, kezakus-elokus tobjimalaz (46..70 mm kus).
Ulanbatar jagase ühesha rajonha (), ned alajagasoiš 152 fartalaks-mikrorajonaks (mong. "хороо", 2014).
Eläjad.
Vl 2013 eläjiden lugu oli 1 372 000 ristitud, valdkundan nell' ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Transport.
Ulanbatar sijadase transmongoližel raudtel. Avtobusad, trolleibusad, duobusad i maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 2014 kebnan metron jono radab (8 stancijad, 18 km raudted), siš-žo vodespäi kiruhjonuz ühtenzoitab Darhan-lidnanke. Valdkundan kaik jonused ajadas lämuzvedimil (vn 2017 andmused).
Rahvahidenkeskeine civiline Ulanbataran lendimport Čingishanan nimed ("ULN", 1 mln passažiroid vl 2016) sijadase 18 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Azijan maiden lähižihe lidnoihe da pälidnoihe i Mongolijadme. Vspäi 2012 uz' Hušigt-lendimport ("UBN") om sauvomas 52 km suvhe lidnan keskusespäi vodele 2019, kiruhte ühtenzoitab Ulanbataranke.


Dušanbe.
Lidnan nell' rajonad vl 2012
Dušanbe («ezmärg») om Tadžikistanan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om valdkundan üks' regionišpäi.
Istorii.
Järed antine eländpunkt oli olmas 3.-4. voz'sadal edel meiden erad. Dušanbe-kišlak mainitase kirjutadud purtkiš ezmäižen kerdan vl 1676 (läz 8 tuhad eläjid), se sijazihe risttel, i kerazihe torgust jogo ezmärgel, sikš nimitihe-ki. Vl 1826 lidnan nimi oli "Dušanbe-Kurgan". Mülüi Buharan emiratha (oli olmas vll 1753−1920).
Vspäi 1922 om Tadžikistanan pälidnaks. Vll 1924−1929 nimi oli "Düšanbe" (), vll 1929−1961 nimitihe "Stalinabad:aks". Vl 1929 raudte ühtenzoiti lidnad Taškentanke.
Dušanbe šingotase sömtegimištol, sauvondmaterialiden sarakol (armatur, raudbeton), elektrotehnižel produkcijal (kabel'), tekstil'tegimištol, Keskuazijan torgusil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan päivlaskmas, 706 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Varzob-jogi (, 71 km pitte) läbitab Dušanbed pohjoižespäi suvhe i lankteb Kafirnigan-jogehe () lidnan suviröunas (Amudarj-jogen bassein). Seičeme transportišt sildad om saudud Varzobas päliči lidnan röunoiš. Voib olda lujid manrehkaidusid.
Dušanbe jagase nelläks rajonaks. Om ümbärtud rajonil tazovaldkundan alištusenke.
Eläjad.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 778 500 ristitud 124,6 km² pindal. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Enamba mi 1,5 mln ristitud elihe ezilidnoidenke vl 2017. Erazvuiččiden uskondoiden pühäpertid oma saudud lidnas.
Kaik 17 üläopendusen i enamba 100 keskopendusen aluzkundad oma olmas lidnas, mugažo 17 tedoinstitutad ratas.
Transport.
Avtobusad, trolleibusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lendimport sijadase Dušanben päivnouzmas.


Ottav.
Ottav ([ˈɒtəwə] vai [ˈɒtəwɑː] i [ɔtawa]) om Kanadan pälidn da nellänz' surtte lidn (vl 2016, Toronton, Monrealin da Kalgarin jäl'ghe). Mülüb Ontario-agjaha oficialižikš, mugažo Rahvahaližhe pälidnan agjaha (angl. "National Capital Region") oficialitomašti.
Istorii.
Vozil 1827−1832 «Monreal' — Ontarionjärv»-kanal om saudud, i nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud kuti saldatoiden da necen Rido-kanalan sauvojiden "Baitaun-žilo" (). Vl 1850 žilo sai lidnan statusad. Vl 1855 udesnimitihe lidnad nügüdläižikš.
Vl 1857 britanine Viktorii-kunigaznaine valiti Ottavad Kanad-dominionan pälidnaks. Vozil 1860−1866 saudihe Kanadan parlamentan pert' lidnas. Ottav kändihe federativižen Kanadan oficialižeks pälidnaks vn 1867 Konstitucižen aktan mödhe.
Vl 1900 da 1916 lujad lämoipalod paniba mantazole severz'-se tuhad pertid. Vl 1916 parlamentan pert' paloi lophu, i vodele 1922 saudihe sen ut pertid.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ontario-agjan päivnouzmaiženno röunanno Ottavanjogen oiktal randal. Gatino-lidn om olmas Ottavad vaste jogen hural randal (Kvebek-agjas). Vl 2001 lidnan territorii ližazihe severdha kerdha.
Klimat om ven. Heinkun keskmäine lämuz om +20,9 C°, vilukun — −10,8 C°. Paneb sadegid 943 mm vodes, penemb uhokus (59 mm). Paneb 235 sm lunt ühtes tal'ves.
Ottav jagase 23 valičemižümbrikho (angl. "ward"). Lidnan tobmuz om keskustoittud täuzin vspäi 2001.
Eläjad.
Vl 1901 101 tuh. ristitud elihe lidnan nügüdläižiš röunoiš. Vn 2011 Kanadan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 883 391 ristitud, ezilidnoidenke 1,2 mln. ristitud. Ottav formiruib vident surtte aglomeracijad valdkundas (1,35 mln vl 2016).
Eläjad erinedas mamankelen mödhe (vn 2006 andmused): anglijan kel' oli mamankeleks 62,4% täht, francijan kel' — 14,2%, toižed keled — 20,4% (araban kel' — 3,2%, kitajan kel' — 3,0%). Kaks'kel'žuz om levitadud pälidnas kaikiš enamb Kanadan sijiden keskes, molembil anglijan da francijan kelil pagištas 37,2% ristitud.
Eläjiden enambuz om hristanuskojad (65% vl 2011), 22% oma religijatomad.
Transport.
Avtobusad, kiruhavtobusad (), dizel'lidnelektrojonused ("O-Train", 5 stancijad), velosipedad, taksid da jogitaksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Päraudtestancii radab lidnas.
Rahvahidenkeskeine civiline Makdonal'dan da Kart'jen nimel nimitadud lendimport ("YOW") sijadase 10 km suvhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid lidnoihe, Meksikha, Frankfurtha i Londonha, mugažo Kanadadme, jügureisid AÜV:oihe i Kanadadme. Om penid kommertižid lendimportoid lidnan ümbrištos.


Vellington.
Vellington (, [tɛ ˈfaŋanʉi a taɾa] «sur' Tar-laht») om Uden Zelandijan pälidn i valdkundan kahtenz' lidnanterritorii (Sur' Vellington) eläjiden lugun mödhe. Se om kaikiš suvemb ripmatoman valdkundan pälidn mail'mas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1839. Se om nimitadud anglijalaiž-alamalaižiden sodavägiden Artur Uelsli Vellington-gercogan-fel'dmaršalan oiktastuseks kitmähä abus ezmäižile sirdanuzile mehile. Kändihe pälidnaks vl 1865.
Geografijan andmused.
Nell' nevondkundad ohjastadas Vellingtonan lidnanterritorijal (ruza, 2008).
Vellingtonan lidnanterritorii sijadase Tünen valdmeren Kukan sal'men randal, valdkundan keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas, Pohjoižen saren suves, 0..495 m korktusil, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lujad manrehkaidused oleldas paksus, ned oliba vozil: 1848, 1855 (8,2 magnitud), 1942, 2010, 2011, 2016 (7,8 magnitudanke).
Eläjad da transport.
Vn 2013 Uden Zelandijan rahvahanlugemižen mödhe lidnanterritorijan eläjiden lugu oli 381 090 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Avtobusad i ezilidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnas.
Irdkosketused.
*


Karakas.
Karakas ([kaˈɾakas], sijaline virkand: [kaˈɾaːkaʰ]) om Venesuelan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Pälidnan ümbrikon päivlaskmaižeks palaks (isp. "Distrito Capital").
Istorii.
Lidnan aluz om pandud vl 1567 heinkun 25. päiväl, oigedsaumaiženke planuruindanke. Ispanine Diego de Losada-konkistador pani sidä indejalaižiden Karakas-heimon poltnuden žilon sijas i nimiti "Santiago de León de Caracas".
Kümnes vodes päliči, vl 1577, lidn kändihe jo pälidnaks — ezmäi ispanižen gubernatoran. Kahtes voz'sadas päliči vl 1777 Karakas oli tedotadud Venesuelan jenaral-gubernatorkundan pälidnaks. Vl 1811 tedotihe valdkundan ripmatomut lidnan ph. Rozan časounäs. Sodategendoiden jäl'ghe ispanijalaižid vaste Venesuel kändihe Suren Kolumbijan palaks vl 1819, Santa Fe de Bogota oli sen pälidnaks. Vspäi 1830 Karakas om Venesuelan Tazovaldkundan pälidnaks rattemata.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan da Suviamerikan pohjoižes, seižub 870..1040 m valdmeren pindan päl, Andiden mägialangištos. Matkad Kariban meren randhasai om 15 km pohjoižhe orhal Cerro El' Avil-mägiden kal't 2159 metrhasai kortte. Lujad manrehkaidused oleldas, vozil 1812 da 1900 ned panihe lidnan pertišt mantazole.
Klimat om subekvatorialine kaks'sezonine savannan. Päivän keskmäine lämuz om +21..+24 C° vodes läbi. Paneb sadegid 912 mm vodes. Neps sezon oleskeleb kezakus-redukus (115..135 mm kus), kuiv sezon tuleb vilukus-keväz'kus (11..15 mm kus).
Karakas kogoneb vides "municipijaspäi": 1 — Pälidnan ümbrikos (Libertador-municipii sen röunoiš), 4 — Mirand-štatas (Barut, Čakao, El' Hatil'jo, Sukre). Ned alajagasoiš edemba 31 "parrokijaks" (isp. "parroquia").
Eläjad.
Vn 2011 Venesuelan rahvahanlugemižen mödhe Metropolijan ümbrikon (isp. "Distrito Metropolitano de Caracas") eläjiden lugu om 3 mln ristituid. Kaik 5,3 mln elädas lidnaglomeracijas vl 2011, se om Venesuelan ristitišton videndez.
Ristitišton enambuz oma "mestizo" (vaugedverižiden da indejalaižiden jäl'gelaižed) i katoližen jumalankodikundan uskojad. Om äi sirdnuzid ristituid Kolumbijaspäi.
Transport.
Karakas om järed raudtesol'm. Kundaline transport om šingotadud: avtobusad, kiruhavtobusad ("Metrobús"), lidnelektrojonused, funikulörad. Vodespäi 1983 metropoliten radab lidnas (vspäi 2015 om 5 jonod, 48 stancijad, 70 km raudted).
Simon Bolivaran nimel nimitadud rahvahidenkeskeine civiline Maiketijan lendimport ("CCS") sijadase Maiketii-ezilidnas, 32 km pohjoižhe lidnan keskusespäi avtotedme La Guair-lidnha (Karakasan avanport). Sišpäi tehtas passažirreisid Suviamerikan da Pohjoižamerikan äjihe maihe, Päivlaskmaižen Evropan erasihe pälidnoihe i Venesueladme, mugažo jügureisid Suvi- da Keskuzamerikadme.


Brazilia.
Brazilia () om Brazilijan administrativine pälidn. Se om Pälidnan federaližen ümbrikon keskuz, nellänz' surtte lidn valdkundas eläjiden lugun mödhe.
Vl 2019 lidn vasttab Kezaližen Universiadan vändoid.
Istorii.
Vn 1891 Brazilijan uz' Konstitucii mainitihe uden pälidnan sijan — savannan 14 tuh. km² tuhas kilometras mererandaspäi. Sijad valitihe edahan olijoiš keskusišpäi šingotamha territorijad, mugažo sodameletusišpäi. Olnu vspäi 1955 prezidentaks Žuselinu Kubiček sädi käsköid sauvomha ut pälidnad da avaita sidä hänen tobmuden vižvoččen strokun aigan. Vl 1956 vahvištihe Lusio Kostan «lipkaine»-koncepcijad, sid' vl 1957 5550 ristitud projektiruihe lidnad. 60 tuhad radnikoid ("kandangus") sauvoiba lidnad 41 kud vozil 1956−1960. Vn 1960 21. sulaku lugese alusenpanendan dataks da lidnan avaiduseks, sid' sirdihe valdkundan pälidnad Braziliaha Riospäi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Brazilijan keskusen suvipäivnouzmas Brazilijan mägitazangištol, 1000..1200 m korktusil, 1141 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Pälidn seižub Paranoa-vezivaradimen randoil 80 km pitte (pind 40 km²), ümbärdab sidä.
Klimat om subekvatorialine. Voden keskmäine lämuz om +20,6 C°, čurazund kuidme neciš znamoicendaspäi om 3 Cel'sijan gradushasai. Heinkun lämuz om +18,3 C°, sügüz'kun-sulakun +20,9..+21,7 C°. Paneb sadegid 1540 mm vodes. Om kaks' sezonad: kuiv (semendku-sügüz'ku, 10..55 mm kuidme) da neps (reduku-keväz'ku, 170..245 mm kus).
Vn 1988 valdkundan Konstitucijan mödhe, ei ole municipalitetoid federaližes ümbrikos de jure, no lugetas Brazilijad lidnaks todeks.
Eläjad.
Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 2 469 489 ristitud, hot' lidnan projektiruidud ristitišt oli vaiše 400 tuh. eläjid. Läz 3,5 mln ristituid elädas Brazilian lidnaglomeracijas (nellänz' surtte valdkundas), sihe mülütadas jo lähižiden štatoiden-ki paloid.
Vl 2011 kaikiš suremb KSP ühthe henghe Brazilijas oli neciš lidnas (US$25,062). Kaik KSP oli R$133,4 mlrd (US$64,1 mlrd), nece oli läz Vaugedvenäman surtte.
Transport.
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks. Vspäi 2001 metropoliten radab lidnas (vspäi 2010 om 2 jonod, 24 stancijad, 42,4 km raudted). Mugažo vspäi 2010 saudas kebnmetron jonoid (vspäi 2014 om 2 jonod).
Brazilian rahvahidenkeskeine civiline lendimport Žuselinu Kubiček-prezidentan nimed ("BSB", 16,9 mln passažiroid vl 2017) sijadase 11 km suvhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Brazilijadme tobjimalaz, mugažo Suviamerikan maihe, AÜV:oihe i Lissabonha.


Kito.
Kito ([ˈkito]), täuz' nimituz San Francisko de Kito () om Ekvadoran pälidn. Se om kahtenz' surtte lidn valdkundas Guajakilin jäl'ghe. Mülüb Pičinčan agjaha Kito-kantonan lidnalaižeks palaks, se om mugažo Pičinčan agjan administrativine keskuz.
Lidn om valdkundan politikan da kul'turan keskuz. Se om kul'turjäl'guzikš täuzin vspäi 1978.
Istorii.
Sauvoškanzihe lidnad 1. voz'tuhan lopus indejalaižiden Kitu-valdkundan pälidnaks. Inkad anastiba lidnad 15. voz'sadal. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1534 tal'vkun 6. päiväl ispanijalaižil, se om olmas lidnan statusanke vspäi 1541.
Vspäi 1830 Kito om ripmatoman Ekvadoran pälidnaks. Severz'-se sodakukerdusid oli lidnas 20. voz'sadal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan pohjoižes, 2850 m ü.m.t. keskmäižel korktusel Andiden pautkinno mägidenkeskeižes katl'uses, lujas kukhikahas tahondas, Pičinč-vulkanan (isp. "Pichincha") päivnouzmaiženno pautkenno. Mahuz om vulkanine augotižlibundal. Vulkan om kaks'päine, 4784 m absolütižel korktusel, aktivižusen voded — 1660, 1999. Man ekvator om lidnan pohjoižröunanno, 35 km lidnan keskuztorgulpäi.
Klimat om subtropine korktoiden mägiden. Kun keskmäine lämuz om +13..+16 C° vodes läbi, kacmata ekvatorialižhe sijadushe. Päivän da ön lämuded lujas erinedas. Oleleb äi päivänvauktust kacmata paksuihe valegihe. Paneb sadegid 1100 mm vodes, kuiv sezon om kezakus-elokus (20..40 mm kus). Minimaline fiksiruidud lämuz om −5 C°. Manrehkaidused oleldas.
Kito jagase 32 nimitadud tulendaks (isp. üks'lugu: "parroquia") kuti Kiton metropolijan ümbrikon lidnrajonad (isp. "Distrito Metropolitano de Quito", "Quito DM"). Mugažo lidn alajagase 85 barrio:ks politižešti.
Eläjad.
Vl 2010 Kiton metropolijan ümbrikon lidnrajoniden eläjiden lugu oli 1 619 432 ristitud, Kiton metropolijan ümbrikon täuzin — 2 239 191 ristitud. Läz 4,7 mln ristituid om lidnaglomeracijas 4217 km² pindanke. Lidnrajoniden ristitišt ületi millionad vodele 1990.
Ristitišton kaks' videndest oma kečua-indejalaižed, toižed kaks' videndest oma "mestizo" (vaugedverižiden da indejalaižiden jäl'gelaižed), i afrikalaižid om läz videndest. Eläjiden enambuz om katoližen jumalankodikundan uskojad.
Ph. Franciskan torg (hänen oiktastuseks pühäkodi da naižiden jumalankodi) lidnan istorižes keskuses.
Transport.
Kitos om kundališt transportad: trolleibusoid keskuses da kiruhavtobusoid (isp. "MetrobusQ" vai "Red Integrada de Transporte Público"), avtobusoid, taksid, velosipedid da funikulörid. Raudte kävutase turizman täht tobjimalaz. Metropoliten om sauvomas vspäi 2012 (1 jono 15 stancijanke radaškatas vn 2019 keskes).
Rahvahidenkeskeine civiline Mariskal Sukre-lendimport ("UIO", isp. "Mariscal Sucre", 4,8 mln passažiroid i 312 tuhad jügutonnoid vl 2017) radab vspäi 2013, se sijadase 18 km päivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Keskuzamerikan äjihe maihe, AÜV:oiden suvhe, Madridha i Amsterdamha, mugažo Ekvadoradme, jügureisid Suviamerikadme i Majamihe.
Irdkosketused.
*


Džordžtaun (Gajan).
Džordžtaun () om Gajanan pälidn da kaikiš suremb lidn. Mülüb kuti lidn Demerara-Mahaik-agjaha.
Lidn om valdkundan politikan, opendusen da tegimišton keskuz. Meriport om lidnas eksportiruimha läz kaikid tavaroid Gajanaspäi (kaikiš znamasižed lugul — sahar, boksitad).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1781 alamalaižil Demerar-jogen Borselen-sarel kuti "Starbruk" / "Tabrok". Vspäi 1784 se kändihe Alamaiden kolonijoiden administrativižeks keskuseks. Vl 1812 britanijalaižed anastiba eländpunktad i nimitiba nügüdläižikš Georg III-kunigahan oiktastuseks. Vl 1842 elokun 24. päiväl Džordžtaun sai oficiališt lidnan (angl. "city") statusad.
Vn 1966 semendkuspäi Džordžtaun om ripmatoman Gajanan pälidnaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pohjoižes šurupoliškos, valdkundan pohjoižes, 0 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Atlantižen valdmeren randal. Demerar-jogi sädab estuarii lankten valdmerhe, i lidn seižub sen päivnouzmaižel randal.
Klimat om subekvatorialine neps. Kun keskmäine lämuz om +26..+28 C° vodes läbi. Paneb sadegid 2260 mm vodes, kuivemb om uhokus-keväz'kus da sügüz'kus-redukus (80-110 mm kus).
Eläjad.
Vl 2012 250 tuh. ristitud elihe lidnas ezilidnoidenke (150 km²), se om valdkundan kaikutte koumanz' ristit.
Vl 2002 rahvahan enambuz oli afrikalaižed (53%), mulatad (24%) da indijalaižed (20%). Religijan mödhe om äi hristanuskojid da induizman uskojid.
Transport.
Avtobusad, taksid, venehed da ehtatimed oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos.
Kaks' lendimportad om läz lidnad. Rahvahidenkeskeine civiline "Čeddi-Džegan"-lendimport ("GEO", angl. "Cheddi Jagan") radab vspäi 1969 AÜV:oiden sodail'mbazan sijas, sijadase 41 km suvhe lidnaspäi Timehri-ezilidnas. Sišpäi tehtas reisid Keskuzamerikan maihe (Port-of-Spein, Paramaribo, Barbados, Panam-lidn), AÜV:oiden lidnoihe (Nju Jork, Majami), Torontoho. Toine om regionaline Ogle-lendimport ("OGL"), se sijadase 6 km päivnouzmha lidnaspäi, om reisid Paramaribohosai, Port-of-Speinhasai da Barbadosha, sidä kesken punolendimil.


Bogota.
Bogota ([boɣoˈta]) om Kolumbijan pälidn da kaikiš suremb lidn, oficialižikš Bogota, Pälidnan ümbrik (isp. "Bogotá, Distrito Capital", lühüdaks "Bogotá, D.C.") agjan (departamentan) oiktusidenke. Mugažo se om Kundinamark-agjan administrativine keskuz. Läz 9,3 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas (2016).
Lidn om Kolumbijan politikan da ižandusen keskuz, täs tehtas valdkundan nelländest.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1538 elokun 6. päiväl ispanijalaižil kuti "Santa Fe de Bogota" (isp. "Santafé de Bogotá") indejalaižiden Bakata-lidnusen sijas, se oli nimitadud indejalaižiden vejan nimel. «Santa Fe de Bogota»-nimituz oli oficialižeks mugažo vozil 1991−2000. Vspäi 1598 Bogota oli ümbriolijoiden maiden pälidnaks kaiken.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan keskuses, seižub Andiden Päivnouzmaižen Kordil'jeran päivlaskmaižil pautkil i mägidenkeskeižes katl'uses. Bogotan keskuz sijadase 2640 m korktusel valdmeren pindan päl. Pen' Rio-San-Fransisko-jogi jokseb torvidme, enččel lidnan keskuz oli sen randoil.
Klimat om korktoiden mägiden viluhk vodes läbi. Kun keskmäine lämuz om +13..+14 C° vodes läbi. Paneb sadegid 835 mm vodes, enamba sulakus-semendkus da redukus-kül'mkus (90..100 mm kus). Voib panda halad kaiken, erasti voib panda lunt öidme, kacmata ekvatorialižhe sijadushe. Manrehkaidused oma paksud.
Bogota jagase 20 nimitadud rajonaks (isp. üks'lugu: "localidad") kut Pälidnan ümbrik, ned alajagasoiš 1922 "barrio:ks".
Eläjad.
Vl 1964 ristitišt oli 1 697 311 eläjid. Vl 2011 eläjiden lugu oli 7 451 700 ristitud. Kolumbijan kaikutte kudenz' ristit eläb pälidnas.
Ristitišton enambuz oma "mestizo" (vaugedverižiden da indejalaižiden jäl'gelaižed) i katoližen jumalankodikundan uskojad. Rajonad jagasoiš 6 stratha sal'hen mödhe. Elokahad rahvahanikad makstas kal'hid kommunaližid holitišid. Golläd rahvahanikad ei makskoi niid, no ottas kävutamižhe uzid territorijoid mägiden pautkil.
Transport.
Kiruhavtobusad ("TransMilenio"-verkon metrobusad) erigoittud teil, penen da kesksuruden avtobusad i velosipedad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes.
Soda- da civiline rahvahidenkeskeine El' Dorado-lendimport ("BOG", 32,7 mln passažiroid i 741 tuh. jügutonnoid vl 2018) sijadase 15 km päivlaskmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas passažirreisid Suviamerikan da Pohjoižamerikan äjihe maihe i Kolumbijadme, mugažo jügureisid kaiked mail'madme.


Asunsjon.
Asunsjon («voznesen'j», täuz' nimituz: "Nuestra Señora Santa María de la Asunción";) om Paragvain pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om pälidnan Asunsjon-ümbrikon administrativine keskuz mugažo.
Istorii.
Ispanijalaine Huan de Salasar-konkistador pani lidnan alust vn 1537 15. päiväl elokud. Se oli Ispanijan kolonijan pälidnaks 16.-18. voz'sadoil, ripmatoman Paragvain pälidn vspäi 1811. Vll 1954−1989 Stressner-jenaral sädi sodadiktaturad rezidencijanke lidnas, sodakukerduz lopi hänen tobmut.
Asunsjon šingotase rahaazjišton da rahanpanmižen kompanijoiden keskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Paragvain keskusen suves, röunanno Argentinanke, Paragvai-jogen hural tazol randpolel, 43 m korktusel valdmeren pindan päl. Paragvai-jogi ühthejokseb Pil'komaijo-jogenke vastrandal (Parananjogen bassein). 50-tuhaine argentinine Klorind-lidn (isp. "Clorinda") seižub vastrandal.
Om tropižid mecoid ümbri lidnas. Klimat om tropine räk. Paneb sadegid 1350 mm vodes, penemb kaiked kezakus-sügüz'kus (40..80 mm kus).
Asunsjon jagase 6 ümbrikho ("distrito:ho"), ned alajagasoiš 70 rajonha ("barrio:ho").
Eläjad.
Vl 2009 eläjiden lugu oli 542 023 ristitud. Kaik 2,2 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas, se om valdkundan ristitišton koumandez.
Guarani-rahvahad oma enambuses eläjiden keskes.
Transport.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Jogiport radab lidnas. Lidn om raudten lopstancii, raudte ühtenzoitab valdkundad Argentinanke.
Rahvahidenkeskeine civiline Sil'vio Pettirossi-aviatoran nimed lendimport ("ASU", 1,1 mln passažiroid vl 2017) sijadase päivnouzmaižes Luke-ezilidnas. Sišpäi tehtas reisid Suviamerikan lidnoihe.


Lim.
Liman rajonad (oli 49 vl 2007)
Lim (isp., keč. i [ˈlima]) om Perun pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Lim-provincijan administrativine keskuz, nece provincii ei mülü nimiččehe regionha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1535 vilukun 18. päiväl kuti "Sjudad-de-los-Reies" («Kunigahiden lidn» kätes ispanijan kelespäi). Sid' sijaližed eläjad nimitaškanzihe lidnad Rimak-jogen (isp. "Rímac") da sen ümbriolijan tahondan mödhe.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan keskusen suves, Tünen valdmeren suvipäivnouzmaižel randal, Andiden ezimägištol, 0-500 m korktusil. Lidnan keskuz sijadase 15 kilometras valdmerespäi.
Klimat om tropine neps. Päivesen keskmäine lämuz om +16..+22 C° vodes läbi. Minimaline enzne lämuz om +9 C°. Paneb sadegid 7 mm vodes, necen tagut voib nimitada klimat pehmdaks-ki letetazangišton. Nepsuz om luja, sikš miše vilu valdmerine Gumbol'dtan joksmuz tuleb Antarktikan randoidennopäi räkile sijile, i se kucub paksuid sumegid da pil'vištod. Lujad manrehkaidused oleldas (1687, 1746, 1940 voded).
Lim jagase 7 administrativižeks ümbrikoks. Ümbrikod alajagasoiš 43 rajonaks.
Eläjad.
Vl 2015 eläjiden lugu om 8 852 000 ristitud. Perun kaikutte koumanz' ristit eläb Liman lidnaglomeracijas (9,7 mln v 2015).
Ristitišton enambuz oma vaugedverižed (kaks' videndest), "mestizo" (vaugedverižiden da indejalaižiden jäl'gelaižed, kaks' videndest) da azijalaižed (kümnendez'). Om enamba katoližen jumalankodikundan uskojid.
Transport.
Avtobusad da kiruhavtobusad ("El Metropolitano") oma kundaližeks transportaks. Vodespäi 2001 metropoliten radab lidnas (vspäi 2012 om 1 jono, 26 stancijad, 34 km raudted).
Kal'jao-port lugese erižeks eländpunktaks, hot' se om ümbärtud Lim-lidnal koumes polespäi. Se om järed kalatezport Suviamerikas. Raudte 535 km pitte oigendase randaspäi kaivuzidennoks, mugažo sidä kävutadas ozutamha turistoile.
Horhe Čavesan nimel nimitadud rahvahidenkeskeine civiline lendimport ("LIM", 23,7 mln passažiroid i 370 tuh. jügutonnoid vl 2018) sijadase 11 km lodeheze lidnan istorižes keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Suviamerikan äjihe maihe da surihe lidnoihe, Madridha i Londonha, mugažo Perudme.


Paramaribo.
Paramaribo (mž. alaman kelel, virktas [ˌpaːraːˈmaːriboː], "Par'bo" om sijaline lühenduz) om Surinaman pälidn da kaikiš suremb lidn. Se-žo om Paramaribo-ümbrikon administrativine keskuz.
Nimituz om anttud indejalaižiden paramaribo-heimon mödhe: tupin da guaranin kelišpäi, "para" «sur' jogi» + "maribo" «eläjad».
Istorii.
Ezmäižen eländpunktan aluz om pandud vl 1613 alamalaižil, vodele 1650 se oli muretud. Vl 1644 francijalaižed paniba žilon alusen läz nügüdläšt lidnad.
Vozil 1821 i 1832 lujad lämoipalod murenziba lidnad. Sil aigal lidnan ristitišt oli 15 tuh. eläjid.
Vspäi 1975 Paramaribo-lidn om ripmatoman Surinaman pälidnaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pohjoižes šurupoliškos, valdkundan pohjoižes, Surinam-jogen randal 3 m korktusel valdmeren pindan päl, 15 kilometras sen lanktendan Atlantižhe valdmerhe sijaspäi.
Klimat om ekvatorialine vihmmecoiden. Kun keskmäine lämuz om +26..+28 C° vodes läbi. Paneb sadegid 2220 mm vodes, om kuivamb sügüz'kus-redukus (90 mm kus). Minimaline fiksiruidud lämuz om +15 C°.
Paramaribo-ümbrik jagase 12 eländtahoks (alam. "ressort") vspäi 1987.
Eläjad.
Vn 2012 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 240 924 ristitud. Surinaman kaks' ristitud videspäi elädas pälidnas.
Lidnan ristitišt om immigracijan rezul'tat (2012): kreolad (afrikaniž-evropiženke augotižlibundanke) — 27%, indijalaižed — 23%, surinamalaižed — 18%, afrikalaižed — 16%, indonezijalaižed — 10%, indejalaižed — 2%, kitajalaižed — 2%. Kaikiden mail'man religijoiden pühäpertid om lidnas. Eläjad pagištas kreoliden anglijan kelel tobjimalaz. Vn 2004 andmusiden mödhe, kaks' ristitud koumespäi oliba alamalaižikš.
Transport.
Vodele 2000 pol'toštkilometrine avtotesild om saudud i ühtenzoitab Surinam-jogen vastrandoid. Valdkundan kaikiš suremb meriport sijadase läz lidnad. Raudte oli vhesai 1987, muretihe sidä tarbhaižetomuden tagut.


Mjanmar.
Mjanmar, täuz' oficialine nimi — Mjanmaran Ühtištusen Tazovaldkund ("Pjidaunzu Thanmăda Mjăma Nainngandav"), om valdkund Suvipäivnouzmaižes Azijas, Indokitain pol'saren päivlaskmpoles, Indižen valdmeren Andamanan meren da Bengalijan lahten randoil. Pälidn om Naip'jido.
Istorii.
Vn 1948 4. päiväl vilukud Mjanmar tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi.
Vn 1962 2. päiväl keväz'kud sodakukerduz tegihe valdkundas.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli väges vspäi 1947. Nügüdläine nellänz' lugul Konstitucii om vahvištadud vn 2008 29. päiväl semendkud referenduman jäl'ghe, tuli väghe vn 2011 24. päiväl sügüz'kud, se om väges vn 2015 vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Mjanmar om mavaldkundröunoiš Bangladešanke (röunan piduz — 271 km) da Indijanke (1468 km) päivlaskmas, Kitainke (2129 km) da Laosanke (238 km) päivnouzmas, Tailandanke suvipäivnouzmas (2416 km). Ühthine röunoiden piduz — 6522 km. Valdmererandan piduz om 1930 km.
Kaikiš korktemb čokkoim om Gamlang Razi-mägi, 5870 m valdmeren pindan päl. Kaikiš pidembad joged oma Činduin, Iravadi, Mekong, Saluin, Sitaun, ned jokstas Andamanan merhe.
Klimat om tropine da subekvatorialine. Kaik om koume sezonad vodes: neps (semendku-reduku), viluhk (reduku-uhoku), räk (uhoku-semendku).
Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', metallad (vas'k, tin, hahktin, cink, vol'fram, kuld), antimonii, pol'kalližarvoižed kived; toižed varad — mramor, mec, kala, gidroenergii.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Nacionaline armii ühtneb politižhe eloho. Valdkundan pämez' om prezident ("Nuing Ngam Tau Samma.ta."), kaks' varaprezidentad om hänel abuiš. Parlamentan ühtnijad valitas prezidentad videks vodeks, kahtenz' strok om voimuseline. Prezident radab ohjastusen-ki pämehen.
Parlament om kaks'kodine Ühtištusen Suim ("Pjidaungsu Hluttav"). Üläkodi om Rahvahiden Kodi ("Amötha Hluttav") 224 ühtnijanke (168 — kaik rahvaz valičeb videks vodeks, 65 — Mjanmaran Armijan sodavägiden ezitajad). Alakodi om Ezitajiden Kodi ("Pjithu Hluttav") 440 ezitajanke (330 — kaik rahvaz valičeb videks vodeks, 110 — Mjanmaran Armijan sodavägiden ezitajad).
Vn 2015 5. päiväl kül'mkud Mjanmaran järgenduseližed pävaličendad oliba (sidä kesken parlamentan ühtnijoiden valičendad). Vn 2018 30. päiväl keväz'kud nügüdläine Vin Mjin-prezident sai radvelgusid.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Mjanmaran administrativiž-territorialine jagand."
Mjanmar jagase 19 regionaks: 7 administrativišt agjad ("tajing") da 7 štatad (nacionališt agjad, "pui ne"), völ om 5 zonad ičeohjastusenke.
Eläjad.
Mjanmaras elädas mjanmaralaižed. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 55 746 253 eläjad.
Religijan mödhe (2014): buddistad — 87,9%, hristanuskojad — 6,2%, islamanuskojad — 4,3%, animistad — 0,8%, induistad — 0,5%, toižed uskojad — 0,2%, religijatomad — 0,1%.
Kaikiš surembad lidnad (enamba 200 tuh. ristituid vl 2006, surembaspäi penembha): Jangon (ižandusen pälidn), Mandalai, Moulmein, Pegu, Bassein.
Ižanduz.
Vl 2010 Mjanmaran päeksport oli kivivoin gazad (43%), bobanvuiččed jüvil (17%), mec parzil (10%), erazvuiččed sobad (9%); toine eksport — kala da merenproduktad (5%), ris (2%), pol'kalližarvoižed kived (2%), ireg lete metalloita (1%), londuseline kaučuk (1%), marganc (1%). Vl 2011 Tailand da Kitai oliba pätorguindühtnijoikš: Tailand oli pol'eksportan ostai, Kitai oli importan koumandesen möi.


Pasklindud.
Pasklindud () om linduiden sugukund. Londuseline levigandmižavaruz om kaik Afrik da Evrazijan tobj pala. Elädas ristitun eländpunktoiš da läz niid tobjimalaz.
Hibj om 11..18 sm pitte, 40 grammhasai jügutte. Lühüd sanged n'ok om samha da žoubimha semnid. Suugad oma teravad. Jaugad oma lühüdad, likkudas hüpkil madme.


Naip'jido.
Naip'jido ([nèpjìdɔ̀] «kunigahan sijaduz») om Mjanmaran pälidn. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Mjanmaran region — Naip'jidon nevondterritorii.
Istorii.
Ende Pjinman-lidn (, 100 tuh. eläjid vl 2006) sijazihe 17 kilometras uden pälidnan keskusespäi. Valdkundan uz' pälidn om saudud vll 2002−2012. Sirtihe pälidnad Jangonaspäi vn 2005 kül'mkus, 6.-11. päivil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 115 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad enččehe Jangon-pälidnhasai om 320 km suvhe.
Eläjad.
Vl 2009 lidnan-territorijan eläjiden lugu oli 924 608 ristitud.
Avtobusad i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Raudte ühtenzoitab Jangon- i Mandalai-lidnoidenke.


Butan.
Butan, täuz' oficialine nimi — Butanan Kunigahuz (dzongke: འབྲུག་ཡུལ་ "Druk Jul"), om mererandatoi valdkund Suviazijas, Gimalajiden päivnouzmpoles. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Thimphu.
Istorii.
Vn 1907 17. päiväl tal'vkud Butanan aluz om pandud, Sur' Britanii oli sen süzerenan. Butan sai ripmatomut Indijanke ühtes vl 1949, no todesti sidä pit'kan aigan ičeze izoläcijan tagut, i kändihe ühtnijan vaiše vl 1971.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli vahvištadud vl 1953. Koumanz' lugul Konstitucii tuli väghe vl 2008.
Geografijan andmused.
Butan om röunoiš Kitainke pohjoižes (röunan piduz — 477 km), Indijanke (659 km) päivnouzmas, suves da päivlaskmas. Ühthine röunoiden piduz — 1136 km.
Reljef om mägikaz. Kaikiš korktemb čokkoim om Gangkar Puensum-mägi, 7570 m valdmeren pindan päl. Jäžomad ottas territorijan kümnendest.
Klimat om erazvuitte: tropine suvitazangištoil, kontinentaline keskuzalangištoil, vilu Gimalajil.
Londuseližed pävarad oma raudkivend, kivihil', vas'k, hahktin, cink, mramor, mec, gidroenergii.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine monarhii. Valdkundan pämez' om Džigme Khesar Namgjal Vangčuk-kunigaz vs 2008 kül'mkun 6. päiväspäi, videnz' Butanan kunigaz lugul. Kunigaz (dzongke: འབྲུག་རྒྱལ་པོ "Druk Gjalpo" «drakoniden kunigaz») om armijan-ki päkäsknik. Ohjastuz (dzongke: ལྷན་རྒྱས་གཞུང་ཚོགས་ "Lhengje Žungtšog") kogoneb 10 ministraspäi ("ljonpo:späi"), heišpäi valitas üht päministraks voččeks strokuks.
Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Nacionaline Nevondkund (dzongke: གི་རྒྱལ་ཡོངས་ཚོགས་སྡེ་ "Gjeljong Tšogde") 25 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb 20 heišpäi videks vodeks i kunigaz paneb radsijha vit ristitud. Alakodi om Nacionaline Suim (dzongke: གི་རྒྱལ་ཡོངས་ཚོགས་འདུ་
"Gjeljong Tšogdu") 47 ezitajanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.
Parlamentan ühtnijoiden üläkodin järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 20. päiväl sulakud, alakodin järgenduseližed valičendad — vl 2018 (15. sügüz'ku i 18. reduku). Lotai Cering radab päministran vs 2018 kül'mkun 7. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Butanan administrativiž-territorialine jagand."
Butan jagase nelläks agjaks (üks'lugu "dzongdei"), ned alajagasoiš 20 ümbrikoks ("dzonghag").
Eläjad.
Butanas elädas butanalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 733 643 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe (2005): lamaistižen buddizman polenpidajad — 75,3%, induistad — 22,1%, toižed uskojad i religijatomad — 2,6%.
Toižed sured lidnad (enamba 20 tuh. ristituid, surembaspäi penembha): Phunčoling, Punakh.
Ižanduz.
Vl 2009 Butanan päeksport oli gidroenergii (42%), ferroühthesuladused (18%); toine eksport — cement (5%), vas'k (4%), teraraud (3%), himižed substancijad (4%), mec, kartohk, fruktad.


Lohi.
Lohi (Lohj) vai Atlantine lohi () om merikaloiden erik. Mülütadas sidä Lohižed-sugukundan Lohed-suguhu.
Voib kazda pol'toštmetrine da olda 43 kilogrammad jügutte da eläda 13-voččen igähäsai.
Levigandmižavaruz.
Kala putub Atlantižen valdmeren pohjoižes.


Thimphu.
Thimphu (dzongke: "ཐིམ་ཕུུུུ") om Butanan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om ühtennimižen ümbrikon («dzonghag:an») administrativižeks keskuseks mugažo.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 13. voz'sadal kuti Tašičo-lidnuz-jumalankodi. Vl 1955 valdkundan pälidn om sirtud sihe.
Thimphu šingotase valdkundaližil holitišil, turizmal i maižanduztorguindal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase mägitahondas, Vang-ču-jogen randal (indine nimituz om Raidak, Brahmaputran bassein), 2248..2648 m korktusil, 2320 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat om subtropine mussonine, tal'vel paneb haloid öidme. Paneb sadegid 1427 mm vodes, kuivahk sezon oleskeleb redukus-keväz'kus (8..33 mm kus).
Eläjad.
Vn 2005 Butanan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 79 185 ristitud.
Irdkosketused.
*


Räpus evropalaine.
Räpus evropalaine vai muite räpus () om reskveden kalan erik. Mülüb Lohižed-sugukundha.
Kala om pojav sel'dihe formal, täuz'kaznu sase 13..20 santimetrhasai, oleleb 35 sm pitte, püdud kalan keskmäine veduz — 550 grammad (2000, Suomenma). Eläb kümnehe vodhesai. Lähteb penele süvüdele joukuil i söb henoid rakanvuiččid (dafnijad, ciklopad).
Pütas Evropan pohjoižen järvil, Baltijan meren Botnižes i Suomen lahtiš, eläb jogiš mugažo. Kazvatadas-ki Saksanmas. Putub ongehe lujas harvoin, kävutadas räpusverkod i sen kerekodad-toižendad. Levitadud kala, no lugumär poleneb Venämas.
Ottas kävutamižhe veresaks, solakahas da savukurdüd nägul, södas möukud-ki.


Seišelan Sared.
Seišelan Sared vai Seišelad, täuz' oficialine nimituz — Seišelan Sariden Tazovaldkund (,), om sar'hine valdkund Päivnouzmaižes Afrikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Viktorii.
Istorii.
Vn 1976 29. päiväl kezakud Seišelan Sared tedištoitiba ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi.
Valdkundan videnz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 1993, se om väges äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Seišelan Sariden randad lainištab Indine valdmeri. Randanpird — 491 km.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident (,). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, üks' kahtenz' strok om voimusine.
Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament. Se om Rahvahaline Suim (,) 33 ezitajanke. Heiden valdatusiden strok om viž vot, kaik rahvaz valičeb.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 8.-10. päivil sügüz'kud. Enzne Džeims Mišel'-prezident andoi valdatusid Denni For-varaprezidentale edel ičeze koumanden strokun lopud i läksi rata oppozicijan partijan lideraks parlamentas valičendoiden jäl'ghe. Vs 2016 redukun 16. päiväspäi Denni For tuleb radho udenke radnikusenke.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Seišelan Sariden administrativiž-territorialine jagand."
Seišelan Sared jagasoiš 25 ümbrikoks ().
Eläjad.
Seišelan Saril elädas seišelalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 91 650 eläjad.
Uskondan mödhe (2010): riman katolikad — 76,2%, protestantad — 10,5%, toižed hristanuskojad — 2,4%, induistad — 2,4%, islamanuskojad — 1,6%, toižed uskojad — 1,1%, märhapanendata — 4,9%, religijatomad — 0,9%.


Viktorii (lidn, Seišelad).
Viktorii (anglijan i francijan kelil: "Victoria", francine virkand: ​[viktɔʁja]) om Seišelan Sariden pälidn da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Viktorijan oficialine aluz om pandud vl 1838 Suren Britanijan administracijal kuti meriport britanižen Viktorija-kunigaznaižen nimen mödhe.
Geografijan andmused.
Klimat om meren ekvatorialine. Päivän lämuz om +26..+28 C° vodes läbi. Paneb sadegid 2350 mm vodes, oleleb penemba niid kezakus-elokus (80..115 mm kus), enamba tal'vkus-uhokus (270..400 mm kus).
Eläjad.
Vl 2002 eläjiden lugu oli 24 970 ristitud ezilidnoidenke.
Seišeliden rahvahidenkeskeine škol, politehnine škol da fulbolstadion sijadasoiš lidnas, mugažo sijaližen istorijan i londusen muzejad oma olmas.
Transport.
Lendimport om saudud lidnanno vspäi 1971. Port radab vemha ujuden tavaroid da varatoitandbazaks merilaivoiden täht. Eksport — vanil', kokospähkmed, kokosvoi, kala, guano.
Homaičendad.
*


Livii.
Livii ("Līb(i)jā"), täuz' oficialine form — Livijan Valdkund ("Davlat Libja", "Tamurt n Libya"), om valdkund Pohjoižes Afrikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Tripoli.
Istorii.
Edel 1911 vot Livii oli Osmanan imperijan palaks. Vozil 1911−1942 Livii oli Italijan kolonijaks.
Vl 1951 tal'vkun 24. päiväl Livijan erazvuiččed palad tedištoitihe ripmatomudes Sures Britanijaspäi da Francijaspäi.
Vl 1969 sügüz'kun 1. päiväl sodakukerduz oli valdkundas. Vl 2011 rahvahanikoiden soda zavodihe valdkundas.
Konstitucine deklaracii om nügüd' Konstitucijan sijas, se om vahvištadud parlamental (Nacionaline Päličmänendnevondkund) vl 2011 elokun 3. päiväl i om väges möhembaižidenke vajehtusidenke. Vl 2014 Konstitucine Suim om valitud sädamha Konstitucijad.
Geografijan andmused.
Livii om mavaldkundröunoiš Egiptanke päivnouzmas (röunan piduz — 1115 km), Sudananke suvipäivnouzmas (383 km), Čadanke (1055 km) da Nigeranke (354 km) suves, Alžiranke (982 km) da Tunisanke (459 km) päivlaskmas. Ühthine röun kuivmadme — 4348 km. Livijan pohjoižed randad lainištab Keskmeri 1770 km randanpirdanke.
Letetazangištod ottas Livijan läz 90% territorijad. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Bikku Bitti-mägi, 2267 m meren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om Sabhat Guzajil-sija, 47 m meren pindan al.
Klimat om räk da kuiv: Keskmeren subtropine mererandpolel (paneb 250-360 mm sadegid vodes), letetazangišton tropine man südäimes (25 mm sadegid vodes).
Londuseližed pävarad oma kivivoi da londuseline gaz; toižed varad oma reskvezi manaluižes, sauvondgips.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om parlamentan prezident.
Parlament om üks'kodine Ezitajiden Kodi ("Mažlis Al' Nuvaab") 200 ühtnijanke, sidä kesken 30 oma naižed, om Livijan verhiden rahvahiden ezitajid. Ezmäine ištund oli Tobrukas (valdkundan päivnouzm) vl 2014 elokun 4. päiväl, valitihe prezidentad da kaht varaprezidentad, päministrad. Kaik hö tuliba radho jäl'ghižel päiväl (5. eloku). Vn 2019 2. päiväl semendkud ezmäine ištund tegihe Tripoliš, no valdkundan päivnouzman ezitajita.
Parlamentan ühtnijoiden jäl'gmäižed valičendad oliba vn 2014 kezakun 25. päiväl, kaiken rahvahan änestuz oli (18% tuliba änestamha). Fajiz Saradž radab päministran vs 2016 sulakun 5. päiväspäi, hän-žo om prezidentan Nevondkundan ezimez' vn 2016 keväz'kun 30. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Livijan administrativiž-territorialine jagand."
Livii jagase 22 administrativižeks ümbrikoks (arab. üks'lugu "šabija").
Istorižikš om koume agjad Livijas: "Kirenaik" sijadase päivnouzmas, "Feccan" om suves, "Tripolitanii" levigandeb päivlaskmas.
Eläjad.
Livijas elädas livijalaižed: berberad i arabialaižed 97%, islamanuskojad (sunnitad) — 96,6%. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 6 244 174 eläjad.
Livijan toižed sured lidnad (enamba 200 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Bengazi, Misurat, Al' Baid, Ez Zavii, Al' Hums.
Rahvahanižanduz.
Livijan päeksport om kivivoi (87%) da sen gazad (11%).


Komoran Sared.
Komoran Sared vai Komorad, täuz' oficialine nimituz — Komoran Sariden Ühtištuz (komoran kelel: "Udzima wa Komori", "Al' Ittiḥād Al' Kumurī / Kamarī"), om sar'hine valdkund Päivnouzmaižes Afrikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Moroni.
Istorii.
Vl 1975 heinkun 6. päiväl Komoran Sared tedištoiba ičeze ripmatomudes Francijaspäi.
Valdkundan Konstitucii om vahvištadud vn 2001 tal'vkun 23. päiväl kaiken rahvahan referendumal. Jäl'gmäine referendum Konstitucijan vajehtamižes oli vn 2018 30. päiväl heinkud, nügüd' valitas prezidentad sariden järgenduseta, i hänen tobmuden hätkeližuz röunatase kahtel strokul.
Geografijan andmused.
Komorad sijadasoiš Madagaskaran da Mozambikan pohjoižpoliden keskes.
Valdkundan pind om 2235 km², Maore-sareta (Francijan de-facto) — 1862 km². Komoran Sariden randad lainištab Indine valdmeri. Randanpird om 340 km. Ümbärtud korallrifil sared oma vulkaniženke augotižlibundanke, mägikahad. Kaikiš korktemb čokkoim om Kartal-vulkan, 2360 m meren pindan päl.
Klimat om tropine. Paneb sadegid 1100..3000 mm vodes, no om äi kuivid sijid. Vodes om kaks' sezonad: räk da neps (kül'mku-sulaku), kuivahk da viluhk (semendku-reduku). Lämuz mererandal +23..+28 C° vodes läbi.
Londuseližed varad oma kala da mec.
Politine sistem.
Ohjandusen form om federativine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident (, "Rajijs Al' Ittihad Al' Kamar"), kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks. Kandidat valičese kaikuččen kerdan toižes sarespäi järgendusen mödhe (edel 2019 vot). Koume varaprezidentad oma prezidentale abhu.
Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament. Se om Nacionaline Suim (, "Džameiat") 33 ezitajanke videks vodeks: 18 — kaiken rahvahan valičendümbrikoišpäi, 15 — sariden suimiden ezitajad.
Kožundkirjutez kaičendabus om sätud Francijanke, ičeze armii om vaiše tuha ristitud.
Vl 2015 vilukun 25. päiväl Komoriden järgvaličendad oliba suimihe (valdkundan da sariden), kahtenz' tur oli uhokun 22. päiväl. Prezidentan edelstrokuižed valičendad oliba vn 2019 24. päiväl keväz'kud, Azali Assumani oti 60,77 % ezmäižes turas. Hän radab prezidentan vs 2016 semendkun 26. päiväspäi (sai 41,43 % kahtendes turas), oli jo Komoriden prezidentaks vll 1999−2006, om Ngazidž-saren ezitai, Mvali-saren jäl'ghe.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Komoran Sariden administrativiž-territorialine jagand."
Komoran Sared jagasoiš nelläks avtonomižeks regionaks. Ned sättudas da nimitadas nellän suren saren mödhe. Maore de-facto om Francijan sar'. Koume tošt sart alajagasoiš 16 prefekturha: Ngazidž — 8 prefekturad, Ndzuani — 5, Mvali — 3.
Eläjad.
Komoran Saril elädas komoralaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 766 865 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe: islamanuskojad-sunnitad — 98%, toižed uskojad (islamanuskojad-šijitad, riman katolikad, Jehovan tundištajad, protestantad) — 2%.
Toižed sured lidnad (enamba 15 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Mucamudu, Fomboni, Domoni. Kaik om 200 eländpunktad enamba mi 900 eläjidenke.
Ižanduz.
Vl 2009 Komoran Sariden päeksport oli magutesed (40%), laivad da venehed (28%, sidä kesken muretud — 25%), parfümerižed void (17%); toine eksport — raud da teraz (6%), kuld (2%).


Mavrikii.
Mavrikii ([moʁis], "Māriśasa", [mɔʁis, moʁis], [məˈrɪʃ(i)əs, mɔːˈrɪʃ(i)əs]), täuz' oficialine nimituz — Mavrikijan Tazovaldkund (mavrikijan kelel: "Republik Moris",), om sar'hine valdkund Päivnouzmaižes Afrikas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Port Lui.
Istorii.
Vl 1968 keväz'kun 12. päiväl Mavrikii tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Sil-žo päiväl nügüdläine Konstitucii tuli väghe.
Geografijan andmused.
Ümbärtud korallrifil Mavrikii sijadase 900 km päivnouzmpolehe Madagaskaran keskusespäi ühtennimižel sarel (valdkundan tobj pala, 1865 km²) da penil sarištoil. Kaik ned mülüdas Maskarenan sarihe vulkaniženke augotižlibundanke.
Matkad Mavrikii-sarespäi francižhe Reün'jon-sarhesai om 200 km suvipäivlaskmpolehe, Indijhasai — läz 3950 km pohjoižpäivnouzmpolehe. Mavrikijan randad lainištab Indine valdmeri 177 km randanpirdanke.
Kaikiš korktemb čokkoim om Piton-mägi, 828 m meren pindan päl. Sadad jogid jokstas Mavrikii-saredme.
Klimat om tropine neps mussonine. Vodes om lühüd kuiv sezon (sügüz'ku-kül'mku). Voz'aigoiden vajehtuz om olmas, no kaikiden kaclemižen voziden lämuden minimum om +10 C°. Vodes paneb sadegid 900 mm randpolel, 1500 mm mägištol. Merelahtiden randištoil keskmäine lämuz om +22..+27 C° vodes läbi.
Londuseližed varad oma kala i väghine mahuz.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident (,). Parlamentan ühtnijad valitas händast videks vodeks päministran nevondan mödhe, strokuiden lugu om röunatusita, no vaiše kaks' prezidentad seičemespäi ištuiba kahtenden strokun palad. Üks' varaprezident om prezidentale abuhu. Prezidentan rezidencii (angl. "State House" «Valdkundaline pert'») sijadase Port Luin ezilidnas, Mok-küläs.
Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament. Se om Nacionaline Suim (,) 70 ezitajanke videks vodeks, heiden keskes 62 — kaiken rahvahan valičendümbrikoišpäi, 8 — pandud valičemižlaudkundal vähembusiden ezitajad.
Mavrikijan päjärgvaličendad oliba vn 2019 7. päiväl kül'mkud, sidä kesken änestadihe parlamentan ühtnijoid. Prezidentan valičendad oliba parlamentas vn 2019 2. päiväl tal'vkud, Pritviradžsing Ropun sai vägestust da radab prezidentan siš-žo päiväspäi. Pravind Džagnot om päministran vs 2017 vilukun 23. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Mavrikijan administrativiž-territorialine jagand."
Mavrikii jagase 9 ümbrikoks (kaik ned oma Mavrikii-sarel) da 3 rippujaks territorijaks (pened sarištod da sared).
Eläjad.
Mavrikijas elädas mavrikijalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 1 261 208 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe (2011): induistad — 48,5%, riman katolikad — 26,3%, toižed hristanuskojad — 6,4%, islamanuskojad — 17,3%, toižed uskojad — 0,6%, religijatomad — 0,7%, märhapanendata — 0,2%.
Toižed sured lidnad (enamba 80 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Roz Hill, Vakoa Feniks, Kürpip, Katre Borne. Kaik om 20 lidnad enamba mi 10 tuhad eläjidenke.
Ižanduz.
Mavrikijan päeksport om sobad da alused puvillaspäi (läz 40%), kala (15%), sahar (12%); toine eksport — alüminii, diamantad, zelläd, parfümerii.


Somali.
Somali, täuz' oficialine nimituz — Somalin Federativine Tazovaldkund (somalin kelel: "Jamhuuriyadda Federaalka Soomaaliya", "Džumhūrījat Aṣ Ṣūmāl Al' Fidirālījah"), om valdkund Päivnouzmaižes Afrikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Mogadišo.
Istorii.
Ezmäižed lidnad-valdkundad sünduiba Somalin territorijal 200:ndes vodes EME.
Vozil 1884−1960 Somalin erazvuiččed palad oliba Suren Britanijan ("Somalilend") da Italijan kolonijoikš. Erased heimod tundištuiba Efiopijan tobmut.
Vl 1960 heinkun 1. päiväl Somali tedištoiti ripmatomut Sures Britanijaspäi da Italijaspäi, i kaks' endišt kolonijad ühtištuihe.
Vl 1969 redukun 21. päiväl sodakukerduz tegihe valdkundas. Vl 1991 rahvahanikoiden soda zavodihe valdkundas, se jätktase nügüd'-ki.
Vl 2012 elokun 1. päiväl Nacionaline Konstitucine Suim vahvišti uden pordaigaližen Konstitucijan.
Geografijan andmused.
Somali om mavaldkundröunoiš Kenijanke suvipäivlaskmas (röunan piduz — 682 km), Efiopijanke päivlaskmas (1600 km) da Džibutinke lodehes (58 km). Ühthine röun kuivmadme om 2340 km. Somalin randad lainištab Indine valdmeri, pohjoižes — sen Adenan laht. Ühthine randanpird om 3025 km pitte.
Reljef om tazo tobjimalaz. Pohjoižes om plato 500..1500 m ü.m.t. korktusidenke. Järved reskvedenke sädase necen platon alangoil ("balleh:il") mussonan aigan. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Šimbiris-mägi, 2416 m meren pindan päl. Kaikenaigaižed joged oma man suves: Džubb i Uabe Šebelle.
Klimat om letetazangišton räk da kuiv, suves — subekvatorialine mussonine. Paneb 200..300 mm sadegid vodes, suvipäivlaskmas 600 mm.
Londuseližed pävarad oma londuseline gaz, raudkivend, uran, vanadii, torii, tin, vas'k, boksitad; toižed varad oma sauvondgips da keitandsol.
Politine sistem.
Somalin politine kart vn 2014 redukus.
Ohjandusen form om federaline parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (). Hän paneb radsijha päministrad (somal.: "Ra'iisul wasaaraha Soomaaliya", "Rajijs vuzara' al-suumal"). Päministr formiruib ohjastust. Parlament valičeb prezidentad nelläks vodeks, voib olda kaks' strokud.
Parlament om kaks'kodine Somalin Federaline Parlament (vai "Baarlamaanka Federaalka Soomaaliya", "Al-barlaman al-aitihadiu fi al-suumal"). Üläkodi om 54 ühtnijanke. Alakodi om Rahvahan Kodi, se kogoneb 275 ühtnijaspäi, sidä kesken 30% oma naižed, kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.
Vl 2012 elokun 20. päiväl Nacionaline Konstitucine Suim (135 ühtnijad) vahvišti parlamentan ühtnijoiden nimikirjutesen, edel sidä jäl'gmäižed valičendad parlamentha oliba vl 1984. Parlamentan ühtnijoiden järgvaličendad oliba vn 2016 redukus-kül'mkus, 14 025 valičijad-delegatad tegihe niid rahvahanikoiden sodan tagut.
Vl 2012 sügüz'kun 10. päiväl parlament valiči prezidentad ezmäižen kerdan pit'kas aigas, hän oli Mahmud Hasan Šeih. Nügüdläine prezident om Mohamed Abdullahi Mohamed, hän om valitud parlamental vn 2017 8. uhokud (55,9% änid) da radab vs 2017 uhokun 16. päiväspäi. Hassan Ali Haire radab päministran vs 2017 keväz'kun 1. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Somalin administrativiž-territorialine jagand."
Somali jagase 18 administrativižeks agjaks (üks'lugu "gobol") oficialižikš. Agjad alajagasoiš 90 ümbrikho (üks'lugu "degmo").
Eläjad.
Somališ elädas somalilaižed, kaik hö oma islamanuskojad-sunnitad. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 10 428 043 eläjad endustusen mödhe. Jäl'gmäine rahvahanlugemine oli vl 1975.
Rahvahad (2012): somali — 85%, bantukel'žed da toižed rahvahad — 15% (sidä kesken 30 tuhad arabialaižid).
Toižed sured lidnad (enamba 500 tuh. ristituid, surembaspäi penembha): Hargeis, Bosaso, Gal'kajo.
Rahvahanižanduz.
Somalin päeksport om eläbad kabjživatad (86%: lambhad 61%, lehmäd 17%, toižed 8%); toine eksport — puhil' (6%), nahkad (2%).


Ühtenzoittud Rahvahiden Organizacii.
Ühtenzoittud Rahvahiden Organizacii (ÜRO) vai Ühthižrahvazkundad (ÜRK) vai Ühtištetad Nacijad (ÜN) om rahvahidenkeskeine organizacii. Se oli sätud vl 1945 redukun 24. päivän (an tulendan väghe dat) pid'oitelemha da vahvištamha kožundad da varuitomut rahvahiden keskes, šingotamha ühthižid töid valdkundoiden keskes.
Valdkundad mülüdas ÜRO:ho lugul 193 (vl 2014). Päine pert' sijadase Udes Jorkas, ližaofisad oma Venas, Ženevas da Nairobiš.
Nügüdläižed pämehed: Päsekretar' — Antoniu Guterreš (Portugalii, Evrop, radab 01.01.2017-dataspäi), Päsuiman ezimez' — Piter Tomson (Fidži, Valdmerimad, 13.09.2016-dataspäi).
Enzne Päsekretar' — Pan Gi Mun (Suvikorei, Azii, radoi 31.12.2016-dathasai).
Oficialižed keled.
ÜRO:s om kuz' oficiališt kel't radmaha: anglijan, francijan, venän, kitain, araban da ispanijan keled.
Alusenpanend.
ÜRO vl 1945. Valdkundad-alusenpanijad ozutadud taivazmal, niiden rippujad territorijad da kolonijad — muzasinižel mujul.
Toižen mail'man sodan aigan Gitleranvastaižen koalicijan vejad ühtnijad sädiba ÜRO:n radmižen alusid da sen strukturad. Edeline organizacii oli Nacijoiden Ühtnend. «Ühthižrahvahad»-nimituz («Ühtištoittud rahvahad») oli kävutadud ezmäižen kerdan Ühthižrahvahiden deklaracijas, sidä allekirjutihe vl 1942 vilukun 1. päiväl.
oli vahvištadud San Franciskon konferencijan aigan, kudamb oli vl 1945 sulakuspäi kezakuhusai. Vl 1945 kezakun 26. päivän 50 valdkundoiden ezitajad allekirjutihe sidä, sen ližaks Pol'šanma-ki sil-žo vodel redukun 15. päivän. ÜRO:n Käskuzkirj tuli väghe vl 1945 redukun 24. päiväl, sidä oigetas äks.
Päsuim (Generaline Assamblei).
Nece om nevondkundaline, direktividenandai da radonoigendai päorgan. Se paneb ÜRO:n Päsekretarid radsijha Varuitomuden Nevondkundan rekomendacijan mödhe.
Päsuiman ühtnijad keratas sessijoil, miččed oleldas regulärižed, eriližed da ekstraordinarižed eriližed.
Sügüz'kul koumandel tožnargel Suiman jogavozne järgsessii avaidase. Se radab ičeze ezimehen vai hänen ühten 21 varamehišpäi ohjandusen al päivjäl'gehen täudhe amundamižhe pohjhasai plenarižil ištundoil da päkomitetoil.
Varuitomuden Nevondkund.
Varuitomuden Nevondkund om rahvahidenkeskeižen kožundan da varuitomuden kaičendan päorgan. Kaikil ÜRO:n ühtnijoil om velgusiš panda eloho sen pätandoid. Kogoneb 15 valdkundad-ühtnijad: 5 — kaikenaigaižed (Venäma, AÜV, Sur' Britanii, Francii, Kitai), niil om kel'don oiktuz; 10 — pordaigaižed, niid valitas Nevondkundha edelkirjutadud ÜRO:n Käskuzkirjas proceduran mödhe (23. kirjutusen 2. koht).
Sekretariat.
Necil organal toižed ÜRO:n päorganad oma holiš. Sekretariat paneb eloho niiden programid da politižid ohjandimid. Täs 44 tuhad ristitud radab — hö oma rahvahidenkeskeižen personalan, ratas aluzkundoiš kaiked mail'madme, vaumitas erazvuiččid jogapäiväližid ÜRO:n azjoid.
ÜRO:n Sekretariat abutab rados toižile ÜRO:n organoile, tedištoitab da levitab ÜRO:n dokumentoid, kaičeb arhivid, registriruib da pästab ÜRO:n valdkundoiden-ühtnijoiden rahvahidenkeskeižid kožundkirjutesid.
Päsekretar'.
Päsuim paneb händast radsijha Varuitomuden Nevondkundan taričendan mödhe videks vodeks, kahtenden strokun om voimuz.
Nügüd'aigan jättud kirjutamata («džentel'meniden») kožund om väges. Sen mödhe ÜRO:n Varuitomuden Nevondkundan kaikenaigaižen valdkundan-ühtnijan rahvahanikale ei sa olda Päsekretarin.
Rahvahidenkeskeine Käskuzkund.
Nece om ÜRO:n käskuzkundaline päorgan. Sil om käskuzkundaližid da konsul'tirujid funkcijoid. Vaiše valdkundoile sab olda azjoiden polikš käskuzkundaližen sel'gitamižen aigan. Ku Organizacijan ühtnii oli azjan poleks, ka kaikuččel mugoižel valdkundal om velgusiš panda eloho Käskuzkundan pätandoid.
Käskuzkund kogoneb 15 ripmatont sudijad. Nened sudijad tehtas ičeksaz, personaližikš, hö eile valdkundoiden ezitajad. Sudijoile ei sa rata miččen taht toižen professijan mödhe. Ičeze radon aigan Käskuzkundan ühtnijad kävutadas diplomatižid privilegijoid da immunitetad.
Päsuiman, Varuitomuden Nevondkundan da toižiden ÜRO:n organoiden (ku Päsuiman laskend om) küzundan andmižen mödhe Käskuzkund andab konsul'tativižid loppätandoid. Nene loppätandad vaiše rekomenduidas, tetpašt väged eile.
Holenandai Nevondkund.
Vl 1994 kül'mkun 1. päivän Holenandai Nevondkund jäti kesken ičeze radod, sikš miše ÜRO:n jäl'gmäine olnu holenandmižes territorii, Palau, vl 1994 redukun 1. päivän sai ičeze ripmatomut. Nevondkund keradaškandese möst tarbhaižusen mödhe ičeze vai ičeze ezimehen pätandan jäl'ghe vai ičeze ühtnijoiden enambusen, Päsuiman, Varuitomuden Nevondkundan pakičendan mödhe.
ÜRO:n počtadministracii.
Se pästab počtmarkoid da ünäižid kaluid dollarnominalanke ÜRO:n Uden Jorkan ofisan täht, Šveicarijan franknominalanke ÜRO:n Ženevan ofisan täht, evronominalanke ÜRO:n Venan ofisan täht. Nominalan (počttarifan) suruz sättub valdkundan tarifoile necen sijatud ÜRO:n ofisanke.
ÜRO:n valdkundad-ühtnijad.
Ezmässai 50 valdkundad mülüiba ÜRO:ha, ned allekirjutiba ÜRO:n Käskuzkirjad. Nene valdkundad kaikidenke ičeze kolonijoidenke da rippujidenke territorijoidenke ezitiba läz kaiked mail'mad. Aigan mändes kolonijad saiba ripmatomut, erased valdkundad jagoihe, i ÜRO:n ühtnijoiden lugu ližadui. Vl 2011 heinkun 14. päivän Suvisudan tegihe 193nden ÜRO:n ühtnijan.
Vaiše rahvahidenkeskeižikš tundištadud valdkundale, rahvahidenkeskeižen oiktusen subjektale, sab olda ÜRO:n ühtnijan. Miše otta udeks ühtnijaks, ka hot' 9 Varuitomuden Nevondkundan ühtnijoile 15:špäi pidab ozutada tügen (sil-žo aigal kel'don oiktuz om kaikenaigaižil ühtnijoil lugul 5). Mugoižen rekomendacijan vahvištusen Varuitomuden Nevondkundal jäl'ghe küzund sirdab Päsuimha. Sid' sigä änestadas sidä, pidab äniden 2/3 vahvištamha rezolücijad vasthaotandas. Sen jäl'ghe valdkund tegese ÜRO:n uden ühtnijan.
Ühtnijan status om, a völ ÜRO:n kaclijan status om, kuti ripmatoman ühtnijan röunatud oiktusidenke. Voidas sada kaclijan statusan edel ühtnijan statusad sen täuziden oiktusidenke. Päsuiman änestuz (pidab enamba pol't änid) andab kaclijan statusad. Nügüd' Vatikan da Palestin oma mugoman statusanke. ÜRO:n kaclijoile sab olda sen specializiruidud aluzkundoiden ühtnijoikš (ozutesikš,).
Oficialižed dokumentad.
ÜRO:n Käskuzkirj linni ezmäižen kožundkirjutesen rahvahidenkeskeižiden kesksidoiden istorijas, kudamb vahvišti valdkundoiden velgusen kaita da arvostada ristitun päoiktusid da joudjuzid.
Valdkundal-ühtnijal eile velgusiš vahvištada ÜRO:n konvencijoid, ÜRO:n Käskuzkirjaspäi erineden. ÜRO:n deklaracijad eile kožundkirjutesed ičeze südäimen mödhe, sigä vaiše kucundad da rekomendacijad oma kirjutadud.
Radmine.
Nene oma tarbhaižed pid'oitelemha rahvahidenkeskešt kožundad da varuitomut. Päsuiman severz' rezolücijoid märitas niid. ÜRO:n Käskuzkirjas eile nimidä kožundsädajiden operacijoiden vedandas, no mugoine vedand voib olda tarbhaižeks ÜRO:n metoiden da principiden mödhe. Varuitomuden Nevondkund kacub küzundoid sen vai necen missijan tarbhaižuses regulärižikš. Vl 1948 ezmäine mugoine missii oli sädamha kožundan kontrolid arabiž-izrailižen ridan aigan.
Vl 1948 tal'vkun 10. päivän ÜRO:n Päsuim vahvišti da tedištoiti Ristitun oiktusiden ühthišt deklaracijad, sen jäl'ghe rekomendui kaikile valdkundoile-ühtnijoile tedištoitta Deklaracijan tekst — «levitandal, edeslugemižel da sel'gitesel, školiš da toižiš openduzsijiš päpaloin, valdkundoiden da territorijoiden politižen statusan erinendata».
Gumanitarine katastrof ei valiče sijad da aigad. Sen mitte taht sü — sur'vezi, kuivaig, manrehkaiduz, konflikt — kaiken veb ristituid mokidennoks da surmidennoks, ristitišt sirdaškandeb, kundad ei voigoi sötta ičtaze.
Gumanitarine abu om kuti üks' ühthižiden naprindoiden elementoišpäi varmitamha kožundan sädandan. Toižed mugoižed elementad — abu šingotesen täht, raha- da politine abu. Abutadas valdkundoile, kus lujad londuseližed onetomuded oliba vai suren konfliktan jäl'ghe.
Ozutesikš, läz 40 ÜRO:n sisteman organizacijad zavodihe rata lükäidamata kaikiš dramatižemban londuseližen onetomuden tagut jäl'gmäižiš voziš — manrehkaiduz Indižes valdmeres vl 2004 jäl'ghižen cunaminke. Nened organizacijad täuduiba äi gumanitarižid kulutuzmärid, sidä kesken, nenidme sarakoidme: maižanduz, koordinacii da abuholituz, rahvahanižandusen da infrastrukturan endištuz, openduzsistem, kanzoiden varatoitand eländkodil da tegimišton tavaroil, sömine, tervhudenkaičend, deminiruind, ristitun oiktusiden kaičend da oiktusiden tobmuden pod'oitelend, varuitomuz, vedenvaratoitand da sanitarii. Mugoižiden ekstraordinarižiden statjoiden aigan kogotas ližarahoid. Päsekretar' paneb ičeze Erilišt sur'oigenut oigendamha kaikiš tarbhaižembid radoid mokičenus maiš.
ÜRO tegeb konferencijoid da forumoid, sigä ümbripagištas äjid rahvahidenkeskeižid küzundoid da sädas pätandoid.
Rahvahidenkeskeine arvostuz.
Vl 2001 ÜRO sai Nobelän premijad kožundas ühtes sen Päsekretarinke, sil aigal Kofi Annananke. Premijan nimituz oli «Enamba organizuidud mail'man sädamižen tondas da kožundan kaikes mail'mas varmituses». Vl 1988 mugažo saihe Nobelän premijad kožundas.
Erased tetabad ristitud abutiba ÜRO:le sen radmižes: Tereza-mam, Bono, Andželina Džoli, Diana-princess, Šakira.


Bridžtaun (lidn, Barbados).
Bridžtaun («lidn-sild») om Barbadosan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1628, i pit'kan aigan se oli orjantorguindan keskuseks. Vspäi 1966 om ripmatoman Barbadosan pälidnaks saudud vl 1961 merikaran tagut.
Lidn sijadase Atlantižen valdmeren randal, 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kaks' sildad ühtenzoittas kaidan merilahten randoid.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 110 000 ristitud.
Bridžtaun šingotase valdmeriportaks, saharrogon ümbriradmižel, turizmal i finansižeks keskuseks (ofšor).


Bel'mopan.
Bel'mopan () om ripmatoman Belizan pälidn vspäi 1981. Mülüb Kajo-ümbrikho.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1970 kuti merentagaižen territorijan uz' pälidn, sikš miše vanh pälidn alištub torokoile i üks' mugoine Hetti-torok pani sidä mantazole vl 1961. Valitihe tarhad 82 km päivlaskmha Belizaspäi, 76 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Nimitihe ut pälidnad Beliz-jogen i sen Mopan-ližajogen mödhe, hot' Mopan lankteb Belizha ülezjogen Bel'mopanaspäi.
Valdkundan parlament i administracii, Latinižen Amerikan sur'oigendusiden i konsulusiden sauvused sijadasoiš Bel'mopanas. AÜV:oiden sur'oigenduzkund om sirttud udhe pälidnha vl 2006, no toižiden verhiden maiden konsulusiden enambuz sijadase vanhas Beliz-pälidnas.
Geografijan andmused.
Uz' pälidn sijadase Beliz-jogen oiktal randal. «Päivlaskmaine»-avtote ühtenzoitab valdkundan kaikiš suridenke Beliz- i San Ignasio-lidnoidenke.
Klimat om tropine neps mussonine, lühüdanke kuivsezonanke uhokus-sulakus (41..55 mm kus). Päiväline keskmäine lämuz om +23..+28 C° vodes läbi, enamba semendkus (+28,1 C°). Paneb sadegid 1944 mm vodes, enamba kezakus-redukus (220..280 mm kus).
Eläjad da ižanduz.
Vl 2009 eläjiden lugu oli 13 000 ristitud.
Äjad eläjišpäi ratas valdkundan aluzkundoiš. Belizan universitetan (angl. "University of Belize") päkampus om saudud Bel'mopanha. Ei ole tegimišton edheotandoid, no industrialine puišt om sauvomas i kävutadas lidnad logistižeks keskuseks (angarad da varažomad).


Palau.
Palau, täuz' oficialine nimituz — Palaun Tazovaldkund (palaun kelel: "Beluu er a Belau",), om ümbärtud Filippinoiden merel sar'hine valdkund Valdmerimaiš. Sen pälidn om Melekeok-štatan Ngerulmud-lidn.
Istorii.
Vozil 1885−1899 Palau oli Ispanijan kolonijaks. Vl 1899 Ispanii möi sarid Saksanmale, i vozil 1899−1914 Palau oli Saksanman kolonijan, Saksanman Uden Gvinejan palaks. Vozil 1914−1944 Palau oli Japonijan kolonijaks.
Vl 1994 redukun 1. päivän Palau tedištoiti ičeze ripmatomudes vn 1993 kül'mkun rahvahanreferenduman jäl'ghe. Valdkund om associacijoiš AÜV:oidenke vspäi 1986 50 vodeks. Vspäi 1994 nece associacii tegese röunatud painuden al.
Nügüdläine Konstitucii om väges vs 1981 vilukun 1. päiväspäi, se om vahvištadud edel ripmatomut völ.
Ripmatomuden aigas nell' referendumad oli: vozil 1996 (konstitucijan peniš vajehtusiš), 2004 (mugažo), 2008 (23 küzundad käskusišton vajehusiš), 2011 (kazinos).
Geografijan andmused.
Palaus om ühtenzoittud 6 joukhu 328 sart. Ned oma Karolinan sariden päivlaskmaine pala, sijadasoiš suvipäivnouzmpolehe Filippinoišpäi da pohjoižpolehe Indonezijaspäi. Palaun randad lainištab Tünen valdmeren Filippinoiden meri. Randanpird — 1519 km.
Sared oma kattud korallil vedenalaižiden vulkanoiden päd. Kaikiš korktemb čokkoim om Ngerčelčuus-mägi, 242 m meren pindan päl.
Klimat om tropine neps mussonine. Vihmsezon jätkase semendkuspäi kül'mkuhusai. Kesklämuz om +24..+28 C° vodes läbi. Paneb sadegid 3800 mm vodes.
Londuseližed varad oma mec, kuld da merenproduktad.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund oiktan demokratijan sistemanke, partijoita da armijata. Om kožundkirjutez kaičendas. Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident. Üks' varaprezident om hänele abuhu, radab kuti üks' ministrišpäi-ki. Kaik rahvaz valičeb prezidentad nelläks vodeks järgeližel enambusel, ei sa rata prezidentaks enamba mi kaks' strokud jäl'geten. Ohjastuz (8 ministrust) mugažo sädab käskusid.
Käskusenandai tobmuz om kaikel rahvahal valitud nelläks vodeks kaks'kodine parlament, Nacionaline Suim (palaun: "Olbiil Era Kelulau",) 25 ezitajanke (9 — Senat, 16 — Ezitajiden Kodi).
Vl 2016 kül'mkun 1. päivän Palaun päjärgvaličendad oliba, sidä kesken parlamentha, prezidentan pävaličendad-ki. Tomas Remengesau radoi prezidentan vll 2001−2008 i radab vspäi 2013 (58,0%) kahtenden strokun jäl'geten, sai 51,3% änid vl 2016.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Palaun administrativiž-territorialine jagand."
Palau jagase 16 štataks (regionaks). Sen ližaks Kall'oikahad sared oma olmas, ned ei mülügoi štatoihe.
Eläjad.
Palaus elädas palaulaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišton lugu oli 21 186 eläjad.
Kodikelen mödhe (2015): palaun kel' — 65,2%, Mikronezijan toine kel' — 1,9%, anglijan kel' — 19,1%, filippinoiden kel' — 9,9%, kitajan kel' — 1,2%, toine kel' — 2,8%.
Toine sur' lidn om Koror, edel 2006 vot olnu pälidnaks, se om kaikiš suremb lidn. Kaik om 22 eländpunktad valdkundas.
Ižanduz.
Palaun päeksport om kala da meriproduktad, kopr (torhuz kokospähkmišpäi).


Solomonan Sared.
Solomonan Sared (, se om täuz' oficialine nimituz) vai Solomonad, om ümbärtud Koralliden- da Solomonan meril sar'hine valdkund Valdmerimaiš. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Honiar.
Istorii.
Vl 1978 heinkun 7. päiväl Solomonan Sared tedištoitiba ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Nügüdläine Konstitucii om väges siš-žo päiväspäi.
Geografijan andmused.
Solomonan Sared sijadasoiš 992 sarel. Ned ottas ühtennimižen sarišton tobjan palan, oma päivnouzmpolehe Papua — Udes Gvinejaspäi da lodeheze Vanuatuspäi. Solomonan Sariden randad lainištadas Tünen valdmeren Koralliden- da Solomonan mered. Randanpird — 5313 km.
Sared oma kattud korallil vedenalaižiden aktivižiden vulkanoiden päd. Kaikiš korktemb čokkoim om Popomanaseu-mägenoc, 2310 m meren pindan päl. Om lühüdoid täuz'vezižid jogid.
Klimat om valdmerine ekvatorialine räk neps mussonine, lujad tropižed ciklonad oma harvad. Keskmäine lämuz om +26,5 C° vodes läbi. Paneb sadegid 3050 mm vodes.
Vozil 2007 da 2014 järedad manrehkaidused oliba (8 i 7.6 ballad Rihter-pordhišton mödhe).
Londuseližed varad oma kala, mec, fosfatad, kuld, boksitad, hahktin, cink, nikel'. Tarbhaižiden kaivatusiden löudmižsijad seištas koskmatomil.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine monarhii parlamentariženke sistemanke. Valdkundan pämez' om britanine Elizavet Toine-kunigaznaine. Valitud parlamental videks vodeks jenaral-gubernator om hänele abuhu. Ohjastusen pämez' om valitud parlamental päministr (), hän paneb 20 ministrid radsijha.
Nacionaline Parlament () om üks'kodine 50 ezitajanke, kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Valičemižoiktuz om 21-voččil da sen vanhemb.
Vl 2019 sulakun 3. päiväl Solomonan Sariden päjärgvaličendad oliba, sidä kesken valdkundan parlamentha. Manasse Sogavare radab päministran vs 2019 sulakun 24. päiväspäi, hän radoi päministran mugažo vll 2000−2001, 2006−2007, 2015−2017.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Solomonan Sariden administrativiž-territorialine jagand."
Solomonan Sared jagasoiš 9 agjaks (provincijaks) Pälidnaiženke territorijanke (Honiar) sen ližaks.
Eläjad.
Solomonan Saril elädas solomonan sarilaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 609 883 eläjad. Valdkundas om 120 sijališt kel't.
Uskondan mödhe (2009): protestantad — 73,4% (sidä kesken Melanezijan jumalankodikund 31,9%, evangelistad 17,1%, seičemenden päivän adventistad 11,7%, Ühtenzoittud jumalankodikund 10,1%), Riman katolikad — 19,6%, toižed hristanuskojad — 2,9%, toižed uskojad — 4,0%, uskondan märhapanendata — 0,1%.
Toižed sured eländpunktad (3..7 tuh. ristituid vl 2005, surembaspäi penembha) oma Gizo, Auki, Noro.
Ižanduz.
Vl 2009 Solomonan Sariden päeksport oli parded (72%), kala (10%); toine eksport — pal'mvoi (5%), kakao (5%), kopr (torhuz kokospähkmišpäi).


Maršalan Sared.
Maršalan Sared vai Maršalad, täuz' oficialine nimituz — Maršalan Sariden Tazovaldkund (maršalan kelel: "Aolepān Aorōkin M̧ajeļ",), om sar'hine valdkund Valdmerimaiš. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Madžuro.
Istorii.
Vn 1986 21. päiväl redukud Maršalan Sared tedištoitiba ičeze ripmatomudes.
Vs 1979 semendkun 1. päiväspäi nügüdläine Konstitucii om väges, se ottud edel ripmatomut völ. Sil-žo vodel ohjastusen da parlamentan ezmäižed ištundad oliba. Vl 2003 kožundkirjutez associacijas oli pidetud 20 vodeks.
Vozil 1946−1960 AÜV poukahtihe 67 atombombad valdkundan atolloil.
Geografijan andmused.
Maršalan Sared sijadasoiš 29 korallatolloil da 5 edembaižil saril, kaik om 1156 sart da sarikod. Ned oma ühtennimižen sarišton palad, seištas päivnouzmpolehe da pohjoižpäivnouzmha Federativižiš Mikronezijan Valdkundoišpäi da pohjoižpolehe Kiribatišpäi. Maršalan Sariden randad lainištab Tün' valdmeri. Randanpird — 370 km.
Sared oma kattud korallil vedenalaižiden vanhiden upnuziden vulkanoiden päd. Kaikiš korktemb nimetoi čokkoim sijadase Likiep-atollal, 10 m meren pindan päl.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke, associacijoiš. Valdkundan pämez' om prezident (), hän om vaiše parlamentan ühtnii. Üks' varaprezident om hänele abuhu. Parlament paneb prezidentad da 6 ministrid radsijha. Valitadas prezidentad nelläks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas. Prezident om mugažo ohjastusen pämez' da ühtnii.
Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Vejiden Nevondkund () 12 ezitajanke, vaiše konsul'tativižed funkcijad oma heil. Alakodi om Käskusenandai Suim (Nitižel,) 33 ezitajanke, kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Valičemižoiktuz om 18-voččil da sen vanhemb.
Vn 2019 18. päiväl kül'mkud Maršalan Sariden päjärgvaličendad oliba, sidä kesken valdkundan parlamentha. Hil'da Hain om valitud da radab prezidental vs 2016 vilukun 28. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Maršalan Sariden administrativiž-territorialine jagand."
Maršalan Sared jagadas 33 municipalitetaks (valičemižümbrikoks), kaikutte om znamasine sar' vai atoll. Ühtenzoittas niid kahthe čepiižhe: Ratak i Ralik.
Eläjad.
Maršalan Saril elädas maršalan sarilaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 70 983 eläjad.
Rahvahad (2006): maršalan sarilaižed — 92,1%, maršalan sarilaižed segoitadud augotižlibundanke — 5,9%, toižed rahvahad — 2,0%. Kodikel' (1999): maršalan kel' — 98,2%, toine kel' — 1,8%; anglijan kel' kävutase kaikjal kuti kahtenz' kel'.
Uskondan mödhe (2011): protestantad — 80,5%, Riman katolikad — 8,5%, mormonad — 7,0%, Jehovan tundištajad — 1,7%, toižed uskojad — 1,2%, religijatomad — 1,1%.
Toine järed lidn (enamba 10 tuh. ristituid vl 2008) om Ebeje.
Ižanduz.
Maršalan Sariden päeksport om laivad da venehed (84%), kül'menzoittud kala (8%); toine eksport — merenproduktad.


Federativižed Mikronezijan Valdkundad.
Federativižed Mikronezijan Valdkundad vai FMV lühüdašti (, se om täuz' oficialine nimituz), om ümbärtud Tünen valdmerel sar'hine valdkund Valdmerimaiden päivlaskmas. Sen pälidn om Palikir.
Istorii.
Vozil 1885−1899 nügüdläine FMV:oiden Karolinan sared-territorii oli Ispanijan kolonijan. Vl 1899 Ispanii möi sarid Saksanmale, i vozil 1899−1914 Karolinan sared oliba Saksanman kolonijan, Saksanman Uden Gvinejan palaks. Vozil 1914−1944 Karolinan sared oliba Japonijan kolonijaks.
Vl 1986 kül'mkun 3. päiväl Federativižed Mikronezijan Valdkundad tedištoitiba ičeze ripmatomudes, sil-žo päiväl associacijan kožundkirjutez oli allekirjitadud niidenke. Nügüdläine Konstitucii om väges vs 1979 semendkun 10. päiväspäi (vahvištadud edel ripmatomut völ) vn 1990 vajehtusidenke, se oli ičeze ohjastusen ezmäižen ištundan päiv.
Geografijan andmused.
Federativižiden Mikronezijan Valdkundoiden geografine kart.
FMV:oiš om 607 sart, 40 niišpäi oma surembad, 65 — elänzoittud. Ned oma Karolinan sariden kesk- da päivnouzmaine pala. FMV:oiden susedvaldkundad da territorijad: Pohjoižed Marianan Sared da Guam pohjoižes, Maršalan Sared da Nauru päivnouzmas, Solomonan Sared suvipäivnouzmas, Papua — Uz' Gvinei suves, Palau da Filippinad päivlaskmas. FMV:oiden randad lainištab Tün' valdmeri. Randanpird — 6112 km. Kattud saril valdmeren pind om läz 2,6 mln km².
Kaik surembad sared oma mägikahad vulkaniženke augotižlibundanke, oma ümbärtud korallrifil. Pened sared oma kattud korallil vedenalaižiden vulkanoiden päd. Kaikiš korktemb čokkoim om Nanlaud-mägenoc Ponpei-sarel, 782 m meren pindan päl.
Klimat om ekvatorialine da subekvatorialine neps mussonine. Kun keskmäine lämuz om +26..+33 C° vodes läbi. Paneb sadegid 2250..3000 mm vodes. Vodes oleskeleb 25 tropišt ciklonad keskmäras.
Londuseližed varad oma mec, merenproduktad, fosfatad.
Politine sistem.
Ohjandusen form om federativine parlamentine tazovaldkund, partijoita da armijata. Kaikutte valdkund (štat) om ičeze konstitucijad (kaiken federacijan ozutesen mödhe) da znamasišt ičeohjastust. Kožundkirjutez kaičendas da rahaabus om sätud.
Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident (). Üks' varaprezident om hänele abuhu. Parlament valičeb prezidentad da varaprezidentad. Valitas prezidentad nelläks vodeks štatoiden parlamentiden senatoriš-kandidatoišpäi luguhusai 4, kahtenden strokun voimuz om olmas.
Käskusenandai tobmuz om ohjastuz da üks'kodine parlament, Kongress () 14 ezitajanke (4 — üksin kaikuččes štataspäi nelläks vodeks, 10 — valičendümbrikoišpäi kahteks vodeks), kaik rahvaz valičeb parlamentan ezitajid.
Vl 2019 keväz'kun 5. päiväl FMV:oiden päjärgvaličendad oliba, sidä kesken federaližhe parlamentha (änestihe kaikid 14 ezitajid). Jäl'geližed prezidentan valičendad parlamentas oliba vl 2019 semendkun 11. päiväl, Devid Panuelo sai vägestust da radab ühtenden strokun.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Federativižiden Mikronezijan Valdkundoiden administrativiž-territorialine jagand."
Federativižed Mikronezijan Valdkundad jagasoiš nelläks valdkundaks (štataks), ned — 75 municipalitetaks (Čuuk — 35, Jap — 23, Ponpei — 12, Kosrae (Kusaie) — 5).
Eläjad.
Federativižiš Mikronezijan Valdkundoiš elädas mikronezijalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 105 681 eläjad. Ristitišt poleneb lujan emigracijan tagut. Om 8 sijališt kel't.
Religijan mödhe (2010): riman katolikad — 54,7%, protestantad — 41,1% (sidä kesken kongregacionistad 38,5%), mormonad — 1,5%, toižed uskojad — 1,9%, religijatomad — 0,7%, religijan märhapanendata — 0,1%.
Vl 2010 kaikiš surembad lidnad oliba (enamba 5 tuh. ristituid, surembaspäi penembha): Veno (Moen), Palikir (pälidn), Kolonia (Jap), Kolonia (Ponpei) (edel 1989 vot oli pälidnaks). Kaik om 11 eländpunktad enamba mi 3 tuhad eläjidenke.
Ižanduz.
FMV:oiden päeksport om kül'menzoittud, kuivatud kala (96%), toine eksport — merenproduktad, sobad, bananad, must perč.


Douson Doris.
Doris Douson (; sünd. 16. sulaku 1905, Goldfild (Nevad), AÜV — kol. 20. sulaku 1986, Koral Geiblz, Florid, AÜV) oli amerikalaine aktris.
Zavodi kar'jerad 1920-nzil vozil kuti bigikinon aktris. Kar'jeran pä oli vl 1929. Kulundan tulend kinotehmižhe pani aktrisan kar'jeran lopindad, arvostelijad lugiba hänen än't teravaks.


Salvador (lidn, Baii, Brazilii).
Salvador (mugažo portugalijan kelel, znamoičeb «Spas», «pühä päzutai») om Brazilijan lidn valdkundan päivnouzmas. Se om Baii-štatan pälidn, Brazilijan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe. Port Atlantižen valdmeren randal.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1549 sirdnikoil-portugalijalaižil, i vhesai 1763 se oli Brazilijan pälidnaks, sid' Rio.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 2 902 927 ristitud.


Fortalez.
Fortalez ([foʁtaˈlezɐ] «lidnuz», sijaline virkand [fɔɦtaˈlezɐ]) om lidn Brazilijan pohjoižpäivnouzmas. Se om valdkundan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Sear-štatan administrativine keskuz (vspäi 1799).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1726 13. päiväl sulakud.
Fortalez šingotase sömtegimištol, zell'edheotandoil, kivivoin ümbriradmižel, kengiden i sobiden tehmižel, turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Atlantižen valdmeren randal, 21 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Brazilia-pälidnhasai om 2285 km suvipäivlaskmha.
Eläjad.
Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 2 452 185 ristitud. Läz 3,6 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas (2013, 6. sija valdkundas).
Religijan mödhe (lidnan eläjad, 2010): Riman katolikad — 67,9%, protestantad — 21,3%, religijatomad — 6,6%, spiritistad) — 1,3%, toižed uskojad — 2,9%.


Belu Orizonti.
Lidnan da sen ümbrišton kart (2014)
Belu Orizonti ([ˈbɛlu oɾiˈzõtʃi], sijaline [ˌbɛloɾiˈzõtʃi] «čoma taivhanröun») om lidn Brazilijan suvipäivnouzmas. Se om valdkundan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Minas Žerais-štatan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1701. Se sai lidnan statusad vl 1897.
Belu Orizonti šingotase raudan metallurgijal, himižel tegimištol (biodizelin pästand), sömtegimištol, sauvondmaterialiden tehmižel, mašinansauvomižel, zell'fabrikoil, meblin edheotandoil i juvelirižil töil. «Google»-kompanijan braziline päfater om saudud lidnha.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase štatan keskuzpalan suves, 852 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Brazilia-pälidnhasai om 590 km lodeheze avtotedme.
Belu Orizonti jagase 9 administrativižhe regionha. Ned alajagasoiš läz 160 ümbrikho (port. "barrio") vspäi 2002.
Eläjad.
Vn 2010 Brazilijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 2 375 444 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Läz 5,3 mln eläjid om lidnaglomeracijas (metropolitenine region 2018, koumanz' surtte valdkundas).
Irdkosketused.
*


Haiti.
Haiti, täuz' oficialine nimituz — Haitin Tazovaldkund (,), om valdkund Kariban meres, otab Haiti-saren päivlaskmpol't (saren läz koumandest). Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Port-o-Prens.
Etimologii.
Valdkundan nimi kändase taino-indejalaižiden kelespäi kuti «mägikaz ma».
Istorii.
Vn 1804 1. päiväl vilukud Haiti tedištoiti ezmäižen kerdan ičeze ripmatomudes Francijaspäi. Francii tundišti ripmatomut vn 1825 sulakun 17. päiväl.
Vn 1934 1. päiväl elokud Haiti tedištoiti ičeze ripmatomudes.
Vn 2004 29. päiväl uhokud sodakukerduz tegihe valdkundas, küksihe prezidentad, sen jäl'ghe otiba mad.
Vl 2010 luja manrehkaiduz mäni valdkundadme.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli olmas vspäi 1801. Jäl'gmaine 28nz' lugul Konstitucii om hüvästadud parlamental vl 1987, sen versii om väges vs 2012 kezakun 20. päiväspäi.
Geografijan andmused.
Haiti om mavaldkundröunoiš Dominikanižen Tazovaldkundanke päivnouzmas, röunan piduz — 376 km. Mererandan pird om 1771 km.
Rel'jef om mägikaz. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om La Sel'-mägenoc, 2680 m kortte valdmeren pindan päl.
Klimat om tropine passatine. Paneb sadegid 2500 mm vodes pautkiden tulleipolil, 500..800 mm pautkiden tulleinalaižil polil. Om kaks' vihmsezonad (sulaku-kezaku, sügüz'ku-kül'mku). Voden keskmäine lämuz om +25 C° penidenke köläidusidenke. Murenijad tropižed ciklonad oma paksud (kezakus-sügüz'kus tobjimalaz).
Londuseližed varad oma boksitad, vas'k, mouckivi, kuld, mramor, gidroenergii, väghine mahuz.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (,). Prezident paneb parlamentan ezipartijan liderad radsijha päministraks, sid' parlament ratificiruib päministrad radnikusele. Kaik rahvaz valičeb prezidentad videks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas vaiše viden voden mändes prezidentištintata.
Parlament om kaks'kodine Nacionaline Suim (,). Üläkodi om Senat ("Sénat") 27 ühtnijanke, kaikuččel kahtel vodel valitas udes sen koumandest. Alakodi om Ezitajiden Kodi (,) 119 deputatanke. Kaik rahvaz valičeb sen ühtnijoid nelläks vodeks.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vl 2015 (9. eloku, 25. reduku) i vl 2016 (20. kül'mku), vn 2019 redukun valičendad oma pidestunuded. Prezidentan pidestunuded (protestad i luja londuseline torok) valičendad oliba ühtes turas vn 2016 kül'mkul. Žovenel' Mojiz radab prezidentan vs 2017 uhokun 7. päiväspäi, sai 55,7%, nece om hänen ühtenz' strok. Fric-Uil'jam Mišel' tegeb päministran velgusiden mödhe vs 2019 heinkun 22. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Haitin administrativiž-territorialine jagand."
Valdkund jagase 10 agjaks (departamentaks). Agjad alajagasoiš 42 ümbrikoks (), ümbrikod — 140 kommunaks.
Eläjad.
Haitiš elädas haitilaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 9 996 731 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Augotižlibundan mödhe: afrikalaižed — 95%, segoitadud augotižlibundanke i evropalaižed — 5%.
Uskondan mödhe (2003): riman katolikad — 54,7%, protestantad — 28,5%, vudu — 2,1%, toižed uskojad — 4,5%, religijatomad — 10,2%. Eläjid äjüz' praktikuib vudu-religijan veroid toižen uskondan ližaks.
Valdkundan toižed sured lidnad (enamba 300 tuh. ristituid vl 2011, surembaspäi penembha): Karrefur, Del'm, Petjonvil' (nene koume lidnad mülüdas pälidnan agjaha), Gonaiv, Kap Aitjen. Lidnalaižiden pala om 57,1% (2020).
Ižanduz.
Vl 2009 Haitin päeksport oli erazvuiččed sobad (läz 90%); toine eksport — fruktad, kakao, parfümerižed void, muil, kofe.


Dominik.
Dominik ([dəˈmɪnɨkə], sijaline virkand [ˌdɒmɪˈniːkə]), täuz' oficialine nimituz — Dominikan Ühtnend (), om valdkund ühtennimižel sarel Kariban meren päivnouzmpoles. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Rozo.
Istorii.
Vn 1978 kül'mkun 3. päiväl Dominik tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Valdkundan nügüdläine Konstitucii tuli väghe sil-žo päiväl, se om väges möhembaižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Valdkund om meriröunoiš Francijan merentagaižidenke sar'hižidenke departamentoidenke, ned oma Gvadelup lodehpoles i Martinik suvipäivnouzmpoles. Randanpird om 148 km.
Kaikiš korktemb čokkoim om Djabloten-vulkan, 1447 metrad kortte valdmeren pindan päl.
Londuseližed varad oma mec, gidroenergii, väghine mahuz.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (). Parlament valičeb händast videks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas. Prezident paneb radsijha päministrad ("Prime Minister"), mugažo toižid ministrid päministran nevondan mödhe. Kaik ministrad oma sil-žo aigal parlamentan ühtnijad.
Parlament om üks'kodine. Se om Suiman Kodi () 32 ühtnijanke: 21 heišpäi kaik rahvaz valičeb, 9 — prezident vai valitud ühtnijad pandas radsijha, 2 — eriližed radnikad. Valdatusiden strok om viž vot.
Vn 2019 6. päiväl tal'vkud Dominikan järgvaličendad oliba valdkundan parlamentha. Vn 2013 30. päiväl sügüz'kud parlament valiči nügüdläšt Čarl'z Savarin-prezidentad, hän radab kahtenden strokun jäl'geten. Ruzvel't Skerrit radab päministran vs 2004 vilukun 8. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Dominikan administrativiž-territorialine jagand."
Dominik jagase kümneks administrativižeks tulendaks ().
Eläjad.
Dominikas elädas dominikalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 73 449 ristitud.
Eläjad augotižlibundan mödhe (2001): afrikalaižed — 86,6%, segoitadud rodul — 9,1%, indejalaižed — 2,9%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 1,4%.
Uskondan mödhe (2001): riman katolikad — 61,4%, protestantad — 28,6%, rastafarilaižed — 1,3%, Jehovan tundištajad — 1,2%, toižed uskojad — 0,3%, religijatomad — 6,1%, märhapanendata — 1,1%.
Vl 2001 kaik oli 15 eländpunktad enamba mi 1 tuhad kaikenaigaiženke ristitištonke. Lidnalaižiden pala om 71,1% (2020).
Ižanduz.
Vl 2009 Dominikan päeksport oli bananad (39%), muil (22%); toine eksport — kakao (4%), medicinižed instrumentad, raud, sobad, kived, elektromašiništ, laivad da venehed. Vl 2017 valdkundan päeksport oli laivad passažiroiden i jüguiden täht (32%), himižed substancijad (10%: pirdandmujud, void-essencijad, produktad hibusiden täht, specialižed zelläd), kakao (8%), tabak (7%), medicinižed instrumentad (5%); toine eksport — toine söm da jomad, raud da sen ühthesuladused, sobad, transmissijad, elektromašiništ, plastiktegesed.
Dominik om beneficiarii (sal'hensai) Kariban valdkundoiden röunmaksatomas torguindaspäi.


Panam.
Panam (), täuz' oficialine nimituz — Panaman Tazovaldkund ([re̞ˈpuβ̞lika ð̞e̞ panaˈma]), om valdkund Keskuzamerikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Panam-lidn.
Istorii.
Vn 1821 28. päiväl kül'mkud Panam tedištoiti ičeze ripmatomudes Ispanijaspäi.
Vl 1903 kül'mkun 3. päiväl Panam tedoti ripmatomut Kolumbijaspäi.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli vahvištadud vl 1904, sid' voziden 1941 i 1946 Konstitucijad oliba väges. Nügüdläine nellänz' lugul Konstitucii om vahvištadud parlamental vn 1972 11. päiväl redukud, tuli väghe sil-žo vodel. Vozil 1978, 1983, 1993, 1994, 2004 vajehtihe peneks necidä Konstitucijad.
Geografijan andmused.
Valdkund sijadase Panaman kaglhal. Sen Panaman kanal om znamasine mail'man torguindan täht.
Panam om mavaldkundröunoiš Kostarikanke (röunan piduz — 348 km) päivlaskmas da Kolumbijanke (339 km) päivnouzmas. Ühthine röun kuivmadme — 687 km. Valdkundan pohjoižed randad lainištab Atlantižen valdmeren Kariban meri, suvižed randad — Tün' valdmeri. Läz Tünen valdmeren randištod om tuha pen't sart. Ühthine randanpird om 2490 km.
Tazangištod levigatas pidust' Panaman molembid valdmererandoid. Reljef om mürk, mäged oma man südäimehe. Kaikiš korktemb čokkoim om Baru-vulkan (toine nimi — De Čiriki) man päivlaskmpoles, 3475 m valdmeren pindan päl. Kaikiš znamasižembad joged oma Rio Čepo, Rio Čagres da Rio Tuir. Langenijad Tünhe valdmerhe joged oma kaikiš surembad da pidembad. Sured vezivaradimed (ratud järved) oma Gatun (Panaman kanalal) da Bajano.
Klimat om meren subekvatorialine mussonine, neps da pil'vekaz. Kaikuččen kun kesklämuz om +24..+29 C° päiči mägiš. Semendkul-vilukul paneb sadegid, voden toižel aigal om kuiv sezon. Vodes paneb sadegid 1300..3000 mm regionidme.
Londuseližed varad oma vas'kkivend, kuld, mec, merenproduktad, gidroenergii.
Politine sistem.
Panam om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (). Kaik rahvaz valičeb händast da varaprezidentad videks vodeks. Toižen strokun ei ole voimust. Prezident om ohjastusen pämez', paneb ministrid radsijha. Ministrad da üks' varaprezident oma abuiš prezidental. Ohjastusele sab säta käskusid.
Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (), mugažo rahvaz valičeb sen 71 ühtnijad videks vodeks.
Valdkundan järgenduseližed generaližed valičendad oliba vn 2019 semendkun 5. päiväl, valitihe parlamentan ühtnijoid da prezidentad. Nügüdläine Laurentino Kortiso-prezident sai 33,3%, tuleb radho heinkun 1. päiväspäi. Edeline Huan Karlos Varela-prezident (2014−2019) vägesti 39,1% rezul'tatanke.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Panaman administrativiž-territorialine jagand."
Panam jagase 10 agjaks-provincijaks () da 3 avtonomižeks agjaks (isp. "comarca indígena"). Völ om 2 avtonomišt ümbrikod agjoiden paloikš. Agjad alajagasoiš 66 ümbrikoks (isp. "distrito"), niiden keskes 10 oma lidnümbrikod. Ümbrikoid alajagasoiš 630 municipalitetaks (isp. "corregimiento").
Eläjad.
Panamas elädas panamalaižed. Vl 2014 kaik 3 608 431 ristitud elihe valdkundas. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Äjad panamalaižed oma kaks'kel'žed, 18% tetas francijan kel't, 14% mahttas pagišta anglijan kelel.
Rahvahad augotižlibundan mödhe (2010): "mestizo" ottas 65% ristitištos, indejalaižed — 12,3%, afrikalaižed — 9,2%, mulatad — 6,8%, vaugedverižed — 6,7%. amerikalaižiden znamasine sodakund. Uskojad oma hristanuskojad: riman katolikad — 85%, protestantad — 15%.
Lidnalaižiden pala om 68,1% (2019). Panaman toižed sured lidnad (enamba 70 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): San Migelito, Tokumen (nened kahted oma Panaman ezilidnad), David, Las Kumbres, Kolon.
Ižanduz.
Panaman päeksport om antibiotikad (28%), kivivoi (11%); toine eksport om laivad (6%), zelläd (5%), sobad, kuld, bananad, kala, kofe, sahar.


Sent Lüsii.
Sent Lüsii ([ˌseɪnt ˈluːʃɪə]), se om täuz' oficialine nimituz, om valdkund ühtennimižel sarel Kariban meren päivnouzmpoles. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Kastri.
Istorii.
Vn 1979 22. päiväl uhokud Sent Lüsii tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Nügüdläine Konstitucii tuli väghe sil-žo päiväl, se om väges vn 1980 da möhembaižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Valdkund om meriröunoiš Francijan merentagaiženke sar'hiženke Martinik-departamentanke pohjoižpoles, Sent Vinsent da Grenadinoidenke suvipoles. Randanpird om 158 km.
Amuižiden vulkanoiden jono sädi Sent Lüsijan territorijad. Nened vulkanad voidas ozutada aktivižut tähäsai. Kaikiš korktemb čokkoim om Žimi-vulkan, 950 metrad kortte valdmeren pindan päl.
Klimat om tropine passatine. Kuiv sezon oleskeleb vilukus-sulakus, vihm sezon vedase semendkuspäi elokuhusai. Tropižed ciklonad oma paksud kezan lopus. Kaikuččen kun keskmäine lämuz om +18..+26 C°. Paneb sadegid 1500..3000 mm vodes.
Londuseližed varad oma mec, termaližed purtked. Om 3 kel'dtahod da 2 nacionališt puištod.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine parlamentine monarhii äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om britanine Elizavet Toine-kunigaznaine. Hän vahvištab ičeze ezitajad — jenaral-gubernatorad — Sent Lüsijan päministran nevondan mödhe. Jenaral-gubernator vahvištab valitud parlamental ohjastust, allekirjutab käskusid, paneb uziden valičemižiden datad.
Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat () 11 ühtnijanke, jenaral-gubernator paneb heid radsijha. Alakodi om Suiman Kodi (angl.: "House of Assembly") 17 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Jenaral-gubernatorale sab pästta parlamentad radmaspäi miččel taht aigal, miččen taht sün tagut, sidä kesken päministran pätandan mödhe. Parlament formiruib ohjastust jenaral-gubernatoran andmižen mödhe. Päministr (angl. "Prime Minister") om parlamentan ezipartijan lider tobjimalaz.
Sent Lüsijan parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 6. päiväl kezakud. Emmanuel Nevill Senak-ižand om pandud radnikusele nügüdläižeks jenaral-gubernatoraks vn 2018 12. päiväl vilukud. Allen Častanet radab päministran vs 2016 kezakun 7. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Sent Lüsijan administrativiž-territorialine jagand."
Sent Lüsii jagase 11 administrativižeks tulendaks ().
Eläjad.
Sent Lüsijas elädas sentlüsijalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 163 362 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Augotižlibundan mödhe (2010): afrikalaižed — 85,3%, segoitadud augotižlibundanke — 10,9%, indijalaižed — 2,2%, toiženke augotižlibundanke — 1,5%, märhapanendata — 0,1%.
Uskondan mödhe (2010): riman katolikad — 61,5%, protestantad — 25,5%, toižed hristanuskojad — 3,4%, rastafarilaižed — 1,9%, toižed uskojad — 0,4%, religijatomad — 5,9%, märhapanendata — 1,4%.
Vl 2005 kaik oli 16 eländpunktad enamba 1 tuhad kaikenaigaiženke ristitištonke. Lidnalaižiden pala om 18,8% (2020).
Ižanduz.
Sent Lüsijan päeksport om kivivoi (33%), bananad (22%), olud (12%), antennad da antennkuvastimed (11%); toine eksport om elektromašiništ (5%), lämänmäričimed (3%), karton (3%), vas'k (1%), kakao, kokospähkmed, kokosvoi, kaikenvuiččed tropižed fruktad.


Jurmal.
Jurmal («mererand»,) om lidn Latvijan keskuzpalas. Se om valdkundan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Rigan päivlaskmaine ezilidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1785. Vspäi 1920 se om lidnan statusanke. Vozil 1946−1959 lidn oli Rigan lidnrajonaks.
Jurmal šingotase Rigan «magaduzsijaks», kurortaks, turizman i raudtetransportan edheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Baltijan meren Rigan lahten randištol, vedase 32 kilometrha pidust' mererandad 3-kilometrižel šoidul, šoid om röunatud Lielupe-jogel. Matkad Jurmalan keskusespäi Rigan keskushesai om 25 km päivnouzmha.
Eläjad.
Vl 1959 eläjiden lugu oli 37 954 ristitud. Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe kaik 50 840 ristitud elihe lidnas. Kaikiš suremb ristitišt oli 61 041 eläjid vl 1991.
Rahvahad (2011, enamba 0,7%): latvijalaižed — 53,3% (sidä kesken latgalijalaižed — 2,3%), venänikad — 34,4%, vaugedvenälaižed — 3,5%, ukrainalaižed — 2,3%, pol'šanmalaižed — 1,5%, litvalaižed — 0,9%, evrejalaižed — 0,8%, čiganalaižed — 0,7%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 2,6%.
Transport.
Avtobusad, ezilidnelektrojonused (4 stancijad i 10 platformad), maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes.


Lepai.
Lepai vai Liepai ([ˈliepaːja],), vll 1520−1917 Libav, ende Liiv, om lidn Latvijan suvipäivlaskmas. Se om lidn tazovaldkundan alištusenke, koumanz' surtte eländpunkt valdkundas eläjiden lugun mödhe. Järed jädumatoi port om lidnas.
Istorii.
Kalanpüdajiden pen' "Liiv-külä" () mainitase ezmäižen kerdan vl 1253. Eländpunkt sai lidnan oiktusid vl 1625, mainitase nügüdläiženke nimenke vspäi 1649. Vl 1919 Lepai kändihe Latvijan pordaigaližen pälidnan kudeks kuks.
Tekstil'tegimišt da sömtegimišt (kalan ümbriradmine) oma Lepajan ižandusen päsarakoikš.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Baltijan meren randištol da Lepai-järven pohjoižrandoil. Kaikenaigaine meribriz puhub lidnas. Matkad Righasai om 195 km päivnouzmha orhal vai 216 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma päivnouzmpoles: Grobin' (11 km Lepain keskusespäi) i Durbe (26 km Lepain keskusespäi).
Torguindkanal () ühtenzoitab järved merenke da jagab lidnad pohjoižpalaha (Uz' lidn,) da suvipalaha (Vanh lidn,). Lidn mülüb statistižhe Kurzeme-regionha.
Eläjad.
Vl 1914 eläjiden lugu oli 94 tuhad ristituid. Kaikiš suremb ristitišt oli 114 950 eläjid vl 1991. Vn 2011 Latvijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 82 965 ristitud.
Rahvahad (vl 2017, 76 513 rist., enamba 1%): latvijalaižed — 55,7%, venänikad — 30,0%, ukrainalaižed — 4,8%, vaugedvenälaižed — 3,2%, litvalaižed — 3,0%, pol'šanmalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 2,3%.
Uldis Sesks radoi lidnan edeližen pämehen vll 1997−2018.
Transport.
Avtobusad, tramvaid, maršruttaksid da taksid oma kundaližtransportaks lidnas.
Rahvahidenkeskeine civiline Lepai-lendimport ("LPX", 9 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 5 km päivnouzmha lidnan keskusespäi, tehtas reisid Righasai da čarterreisid Pohjoižen Evropan pälidnoihe.


Grenad.
Grenad ([ɡrɪˈneɪdə]), se om täuz' oficialine nimituz, om valdkund ühtennimižel sarel da Grenadinad-sariden suvipalad Kariban meren päivnouzmpoles. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Sent Džordžes.
Istorii.
Vn 1974 7. päiväl uhokud Grenad tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Valdkundan üks'jäine Konstitucii tuli väghe sil-žo päiväl, se om väges vn 1992 vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Valdkund om meriröunoiš Sent Vinsentanke da Grenadinoidenke pohjoižpoles. Trinidadha da Tobagohosai om 120 km matkad suvipolehe, Venesuelhasai — 160 km. Randanpird om 121 km.
Grenad-sar' om vulkaniženke augotižlibundanke. Randišt om alangoikaz, saren südäin om mägikaz. Kaikiš korktemb čokkoim om Sent Katerin-mägi, 840 metrad kortte valdmeren pindan päl. Sarel om äi ojid.
Klimat om tropine passatine neps. Kuiv sezon oleskeleb tal'vkus-semendkus, vihm sezon vedase kezakuspäi redukuhusai. Tropižed ciklonad oma paksud heinkuspäi kül'mkuhusai, no vaiše 3 lujad tropišt ciklonad oliba jäl'gmäižiden 50 voden aigan. Kaikuččen kun keskmäine lämuz +26 C°. Paneb sadegid 1500 mm vodes.
Londuseližed varad oma mec, kala, süväd meripohtad.
Politine sistem.
Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine monarhii äjiden partijoiden sistemanke Suren Britanijan ezikuvan mödhe. Valdkundan pämez' om britanine Elizavet Toine-kunigaznaine. Hän vahvištab ičeze ezitajad — jenaral-gubernatorad — Grenadan päministran nevondan mödhe. Jenaral-gubernator paneb radsijha Ülembaižen käskuzkundan päsudijad päministran da oppozicijan lideran nevondan mödhe.
Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat () 13 ühtnijanke, jenaral-gubernator paneb 10 heišpäi radsijha, oppozicijan lider — toižid koumid ristituid. Alakodi om Ezitajiden Kodi (angl. "House of Representatives") 15 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Päministr (angl. "Prime Minister of Grenada") om parlamentan ezipartijan lider tobjimalaz. Ohjastuz andab vastust alakodin edes.
Vn 2018 19. päiväl keväz'kud Grenadan järgenduseližed valičendad oliba valdkundan parlamentan alakodihe. Vn 2013 7. päiväl semendkud Sesil' La Greneid-emänd om pandud radsijha nügüdläižeks jenaral-gubernatoraks. Kit Mitčell radoi päministran vll 1995−2008 i radab vs 2013 uhokun 20. päiväspäi, videnz' strok vspäi 2018.
Administrativiž-territorialine jagand.
"Kacu kirjutuz: Grenadan administrativiž-territorialine jagand."
Grenad jagase 6 administrativižeks tulendaks () Grenad-sarel, i üks' rippui territorii om Grenadinad-saril (Karriaku da Pen' Martinik).
Eläjad.
Grenadas elädas grenadalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 110 152 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Augotižlibundan mödhe (2011): afrikalaižed — 82,4%, segoitadud augotižlibundanke — 13,3%, indijalaižed — 2,2%, toiženke augotižlibundanke — 1,3%, märhapanendata — 0,9%.
Uskondan mödhe (2011): protestantad — 49,2%, riman katolikad — 36,0%, Jehovan tundištajad — 1,2%, rastafarilaižed — 1,2%, toižed uskojad — 5,5%, religijatomad — 5,7%, märhapanendata — 1,2%.
Läz 40 tuhad ristituid eläb pälidnan aglomeracijas. Toižed znamasižed lidnad (2..4 tuh. ristituid) oma Gujav i Grenvil'. Vl 2005 kaik oli 6 eländpunktad enamba 1 tuhad kaikenaigaiženke ristitištonke. Lidnalaižiden pala om 36,5% (2020).
Ižanduz.
Grenadan päeksport om kala (30%), muskatpähkmed (21%), tualetbumag (8%); toine eksport — jahtad (5%), kakao (3%), T-paidad (3%).


Sestrikaine.
Sestrikaine () om pen' penzaz langenijanke lehthištonke tal'veks. Erik mülüb Karvmarjanvuiččed-sugukundha.
Ümbrikirjutand.
Kazmuz om 1..2 metrad kortte hahkan vai pakuižetaban mujun vezoidenke. Möuvaz om lehedan mujun, varden südäin om vauvaz.
Lehtesed oma 3..5-laboižed, hambhanvuiččenke röunanke da siledanke loštajanke ülähäiženke pindanke. Lehtesen alapind om vauvhambanke ližamujunke, soned oma karvakahad erašti.
Änikod oma nägumatomad helgud, pakuižvihandan vai ruzaburan mujun, keratud tophiže. Änikoičend oleskeleb semendkus.
Plodud oma loštakahad rusttad küpsad marjad, mugažo keratud tophiže. Marjad oma muiktad magul, 8..12 mm diametras.
Levigandmižavaruz.
Londuses sestrikaine kazvab mecoiš kaikedme Evrazijadme. Penzaz navedib ojiden randoid da jogiden kendäkoid, voib vastata sidä pidust' mecanröunoid. Sädab žomid.
Kazvatuz.
Sestrikaižen sortuiden pakaiženvastaužuz rippub augotižlibundan sijaspäi, penzhan vaumičendaspäi tal'veks, säspäi tal'vel. Mugažo urbiden erazvuiččend painab päzundha niiden augus.
Äikerdoitas sestrikaižen penzhid jurdunuzil noril vezoil.
Sömhä.
Sikš ku sestrikaižen marjad oma čigičaižen muiktemb, ka kazvatadas sestrikašt ümbriradamha džemihe, keitišihe, želehe vai toižihe konservihe tobjimalaz. Konservoidas tomatoid sestrikaiženke.
Kävutadas Skandinavijan maiš fruktkeitosiden da pudingan komponentaks paksus. Saksanmas södas sestrikaižen marjoid maidkremanke vai bezeidenke, ližatas tortoihe täudimeks.
Zelläks.
Keratas da kuivatas lehtesid rahvahaližen medicinan täht.


Čigičaine.
Čigičaine vai Hajubol () om penzaz langenijanke lehthištonke tal'veks. Nece om "Ríbes"-heimon erik, mülüb Karvmarjanvuiččed-sugukundha.
Toižed nimed oma: Oja-čigičaine, Čižik, Čičik, Hajuč, Hajučaine, Hajumarj.
Ümbrikirjutand.
Botanine kuva Lindmanan K.A.M. «"Bilder ur Nordens Flora"»-kirjaspäi, 1917−1926.
Kazmuz om 1..2 metrad kortte. Nored vezad oma karvakahad, vauhad; aigvoččed oma burahkon mujun.
Lehtesed oma 3..5 (12:hesai) santimetrad pitte da levette, hambhikahanke röunanke, 3..5-labaižed kuldan polhe mujun rauguidenke sonidme. Labad oma levedan koumesaumnikan karččed, kesklaba om pidemb paksus. Lehtez om muzavihand, siled da šagukaz ülähänpäi, karvakaz sonidme vauhvihand alahanpäi.
Änikod ühtetas kumartud tophižikš 3..5 (8:hasai) sm pitte, tophas om 5..10 änikod, siledoidenke vai karvakahidenke änikjaugoidenke 3..8 mm pitte. Kandaižlehted oma 1..2 mm pitte, niiden form vajehtab ellipsaspäi lancetanvuiččehe. Änikod oma 7..9 mm pitte, 4..6 mm diametras, vižpalaižed kelloiženvuiččed, lilahko- vai ruskedvauvhaižhahkan mujun, lujas karvakahad irdpolel tobjan palan. Äniklehtesed oma ellipsanvuiččed. Mall'lehtesed kumartas irdale, nüguhkod, levedan polhe. Änikoičeb semendkus-kezakus.
Plod om södab hajukaz marj 1 sm:hasai keskmäižes diametras (londuses), 2 sm:hasai (kul'turtoižendad), mustburan mujun vai vihandan polhe, loštajanke kerthenke. Üks' marj mülütab 3..37 semned. Üks' kilogramm mülütab läz 3330 marjad vai 714 tuhad semnid. Ühten tuhan veduz om 0,9..1,8 g. Tob küpsid marjoid heinkus-elokus.
Levigandmižavaruz.
Mülütadas londuseližen erikon arealha läz kaiked Evropan territorijad, mugažo Venäman evropižen palan, Sibirin (Uralmägišpäi Jeniseihesai da Baikal-järvhesai) meczonad, Kazahstan, Kitai, Mongolijan pohjoižpalad. Kazmuz oli introduciruidud Pohjoižamerikha. Kazvatadas čigičašt levedali.
Kazvandan tahod: nepsad lehtesižed, segoitadud da kavag'mecad i mecanröunad, habištod, jogiden da järviden kendäkod, soiden röunad, nepsad luhtnitud. Kazvab üksin vai penil žomil.
Himine mülünd.
Lehtesiš om äi askorbinmuiktust, karotinad, fitoncidid, efirvoid. Askorbinmuiktusen olend om korged kazmusen erazvuiččiš paloiš: lehtesiš (marjoiden poimindan jäl'ghe) — 470 mg%:hasai (mg% = mg/100 g), urbiš — 175 mg%:hasai, butoniš — 450 mg%:hasai, änikoiš — 270 mg%:hasai.
Čigičpenzhan marjad mülütadas nenid substancijoid: vitaminad (C — 400..570 mg%:hasai, karotin, B, P), organižed muiktused (limon- da jablok-), erazvuiččed saharad (glükoz da fruktoz tobjimalaz), glikozidad da flavonoidad, pektinad, dubindsubstancijad, antocianad (cianidin, del'finidin), azotakahad substancijad sen ližaks.
Tuhkan (Mineraloiden) mülünd (mg% = mg/100 g): natrii — 32, kalii — 322, kal'cii — 55, magnii — 24, fosfor — 59, raud — 1,54, cink — 0,27 mg%.
Torhiden marjoiden 100 gramman sömarvuz: energijanarvuz — 63 kkal (264 kDž), vezi — 81,96 grammad, vauktušed — 1,4 g, razvad — 0,41 g, hil'vezikod — 15,4 g.
Kazvatuz da biologižed eriližused.
Äikerdoitas čižikpenzhid jurdunuzil pudujil čaptud varzil urbidenke.
Čigičaižen tatanmaižed pakaižvastaižed sortud voidas päzda läbi pakašt −40..−50 C° znamoičendanke kaitud olendas, evropižed sortud vigastadas −30..−35 C° lämudel. Toižes polespäi, organižen tünüden olendan aigan mändes muugotid nened sortuiden tipad reagiruidas teravas lämšundha edel +2..+5 Cel'sijan gradusad, se zavodib tal'vkus-vilukus da jätktab tal'vkevädel. Urban kazvandzonan täuz' pölištuz oleleb teravan lämuden vajehtusen jäl'ghe, lämšundaspäi pakaižhe −20..−25 C°.
Kazmuz navedib sijid lujanke päivänvauktanke, hot' kožub-ki pol'pimedusenke, vaiše änikoičeb siloi harvemba. Tahtoib kebnad rohlad nepsad vägekast savikod. Kazvab hubin mahusil lujetud muiktusenmäranke.
Travijad da läžundad.
Čigičaine tirpab travijoišpäi penemb mi sestrikaine.
Sömhä.
Marjad oma muigedmagedad eriliženke hajunke. Arvostadas niid veresil, edel kaiked — C-vitaminan suren mülün tagut. Mugažo ümbriratas produktoihe: tisel', sirop (sadas čigičvet), südäivezi, nastoik, vin, likör, keitiž, žele, pastil, jogurt, täudim kanfetoihe (kanfetür).
Kävutadas čigičaižen lehtesid magutesikš maploduiden da seniden soladusen aigan. Ližatas norid lehtesid painatosihe, dietižihe saharanalenzoitajihe salatoihe, aromatiziruidas vasad. Keittas čajud kuidud lehtesišpäi.
Zelläks.
Čigičaižel om higonajajid, diuretižid da uitonvastaižid ičendoid. Sen lehtesed, urbad da plodud ozutadas dezinficirui ičend efirvoihe sidotud.
Kävutadas marjoid, lehtesid da urbid tervehtamha.
Poimdäs čigičaižen marjoid () zell'torhudeks. Marjoiden poimind tegese küpsnemižen aigan 3..4 kerdad. Kuivatas torhut kuidimiš: ezmäi ahavoičetadas +35..+40 C° lämudel, sid' kuivatas lophu +55..+60 C° lämudel. Vai kuivatas kuivatezhonuses, vai čuhus (katusenaluižes).
Satas lehtesid varziden keskpidusespäi ploduiden poimindan jäl'ghe. Kuivatas niid tulleitadud hüvin honusiš.
Rahvahanmedicin rekomenduib otta kävutamižhe veresid da kuivid marjoid südäikohtsoližiden läžundoiden aigan (südäikohtun südäisatatez, kahtentoštkümnen sor'men solen südäisatatez, gastrit alamuiktusentäutandanke), südäikeran löndan ritman vigastust vaste.
Mugažo ližatas ploduid äivitaminižihe keradusihe, kävutadas keitvedeks vai veresikš gipo- da avitaminozad vaste, tervehtamha verenvendsisteman läžundoid, aterosklerozad, kül'mehtust.
Kuivatadud lehtesil om aktivižust dizenterijan bakterijankandajad vaste. Ühthe kävutadud lehtesed ližatas antibiotikoiden painegen. Čigičaižen lehtesed oma vitaminkeradusiden pala ühtes babarmon da bolan lehtesidenke, kukoinkarangon ploduidenke.
Čigičaine om cinganvastaine kogonaz. Kävutadas sidä tervertamižkompleksan palaks erazvuiččiden verevoihe satatesihe sidotud läžundoiden aigan.
Maižanduses.
Čigičaine om mezikazmuz. Mezjäižed sadas nektarad da heid'omad. Meden tond oleleb 30 kg ištutesiden gektaralpäi.
Landšaftandizainas.
Čigičaine om dekorativine penzaz. Tetas kirjavlehtesižid formid da formid jagadud lehtesidenke.


Bankok.
Bankok ("Krung Thep Maha Nakhon" — lühetud nimituz, oficialine täuz' nimi kogoneb 20 sanaspäi) om Tailandan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 15. voz'sadal. Vn 1782 21. päiväl sulakud Rama Ezmäine-kunigaz sirdi valdkundan pälidnad sihe.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tailandan keskpalas, Keskuztazangištol, Čauphrai-jogen oiktal randal sen lanktendan sijanno Siaman lahthe, 1,5 metrad korktusel valdmeren pindan päl. Läksijad jogespäi äiluguižed kanalad läbitadas lidnan territorijad verkoks. Jogi vedab sadegmaid i sen del't sirdab merhe pol'metran polhe vodes.
Klimat om subekvatorialine mussonine. Päivän lämuz om +26..+29 C° vodes läbi. Paneb 1648 mm sadegid vodes, kuivsezon oleskeleb tal'vkus-uhokus (6..20 mm kus).
Bankok jagase 50 ümbrikoks ("khet"), ned alajagasoiš 154 administrativižeks lidnanlaptaks ("khveng").
Tobmuz.
Kaik rahvaz valičeb lidnan pämehen (gubernatoran). Hänen valdatusiden strok om nell' vot, kahtenden strokun om voimuz. Jäl'gmäine valitud Sukhumbhand Paribatra-gubernator om oigetud erindha sodahuntal vn 2016 redukus.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Tailandan rahvahanlugemižen mödhe ühthine eläjiden lugu oli 8 280 925 ristitud, no vaiše 5 692 284 eliba kaikenaigaižikš. Lidnan aglomeracii (Sur' Bankok, "parimonthon") koskeb 5 lähišt agjad, sen ristitišt om 14,5 mln eläjid (2010).
Ižandusen päsarakod oma elektronikan paloiden tehmine, avtoiden pästand, laivansauvomine, sauvond, kivivoin ümbriradmine, turizm. Om kaks' lendimportad — südäimižiden reisiden täht ("Don Miang") da rahvahidenkeskeine — Suvarnabhum ("BKK").
Sebruzlidnad.
Kaik kaks'kümne koume sebruzlidnad da lidnad-partnörad om Bankokal (2013).


Jordanijan administrativiž-territorialine jagand.
Administrativiž-territorialižikš jagadas Jordanijad 12 agjaha ("muhafaz:ha", edel 1994 vot oli 8). Agjad alajagasoiš 52 ümbrikho ("liva:ha", pälidnad — "nahia"), ned — alaümbrikoihe ("kuda:ha").
Jordanijan kunigaz paneb agjoiden pämehid (gubernatorid) radsijha. Agjoiden pämehed alištudas südäiazjoiden ministrusele.
Homaičendad.
A


Bagdad.
Bagdad ("Baġdād" — «Ülähäižel anttud») om Irakan pälidn da kaikiš suremb lidn, ühtennimižen agjan pälidn mugažo. Bagdad om araban mail'man kahtenz' surtte lidn (Kairan jäl'ghe), Päivlaskmaižen Azijan kahtenz' surtte lidn (Tehranan jäl'ghe).
Lidn om valdkundan järed transporttesol'm, openduz- da kul'turkeskuz. Irakan kogosüdäiproduktan kaks' videndest tehtas Bagdadas.
Bagdad om tetab kuti «Tuha da üks' ö»-sarnan pälidn.
Istorii.
Lidnan aluz om pandud Tigr-jogen päivlaskmaižel randal vl 762 meiden erad heinkun 30. päiväl. Se oli pandud kuti Abbasidoiden halifatan pälidn vajehtamha Damaskad.
Vozil 2003-2011 lidn oli alištunu sodavägile.
Geografijan andmused.
Lidnan nägu Man kaimdajaspäi (1996).
Bagdad sijadase Irakan keskuses, Tigr-jogen molembil randoil, 34 m valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel.
Klimat om subtropine kuiv. Vilukun kesklämuz om +10 C°, heinkus da elokus +34 C°. Paneb 122 mm sadegid vodes, ei ole sadegid kezakus-sügüz'kus. Pölü- da letetorokad («hamsin:ad») todas lodehližil tulleil semendkus-kezakus.
Lidn jagase 9 administrativižhe ümbrikho, ned alajagasoiš 89 lidnanlaptha.
Eläjad.
Islaman uskojad oma ristitišton enambuz (90%). Sunnitad oliba enambuses vhesai 2003, sid' šiitad saiba enamba oiktusid AÜV:oile alištusen aigan. Vspäi 2014 om äi pagenikoid, sidä kesken hristanuskojid, hö elädas lidnas da sen ümbrištos tulendan tagut valdkundan pohjoižhe.
Transport.
Ezilidnelektrojonused da taksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Kebn metro om sauvomas vspäi 2008.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline da Bagdad-lendimport (arab. مطار بغداد الدولي "Matar Baġdād Ad Dovali") ("BGW") sijadase 16 km päivlaskmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas passažirreisid Azijan lähižihe maihe (Turkanman da Iranan lidnad tobjimalaz), Kairha, Evropan pohjoižihe maihe da Irakadme.


Kukoi.
Kukoi (, erasti "Gallus domesticus") om lind, kanan ižač. Kukoin päl čoma harj om, händan höunhišt om rohl da kirjav paksus, kanaspäi erineden.
Ozoitez.
Küläs rahvast om, kukoid ei launugoi, i rahvaz ei libugoi (kaumišt).


Namibijan administrativiž-territorialine jagand.
Vn 1992 elokus reorganizuihe valdkundan 26 ümbrikod, se oli udištamine ripmatomuden sandan jäl'ghe vl 1990. Administrativiž-territorialižikš Namibii jagase 14 agjaha (, edel vn 2013 elokud — 13), ned alajagasoiš 107 valičemižümbrikho (, edel 2002 vot — 102).
Homaičendad.
A


Šrilankan administrativiž-territorialine jagand.
Administrativiž-territorialižikš Šrilank jagase 9 agjaha ("Paḷāta", "Mākāṇam"). Agjad alajagasoiš 25 ümbrikho ("Disa", "Māwaddam"). Jagadas ümbrikoid 335 municipalitetha, kaikutte alištub ühtele lidnale.
Homaičendad.
A


Mozambikan administrativiž-territorialine jagand.
Administrativiž-territorialižikš Mozambik alajagase 11 agjaha (provincijha). Agjad alajagasoiš 128 ümbrikho (), ümbrikod — "postoihe" (port.: "posto administrativo"), kaik om 405 postod valdkundadme.


Pl'zen'.
Pl'zen' ([ˈpl̩zɛɲ],) om Čehanman nellänz' surtte lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Pl'zenin randan administrativine keskuz, raudtesol'm.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 976 kuti lidnuz-zamk. Čehanman Vaclav II-kunigaz andoi sille lidnan oiktusid vodel 1295, nügüd' se om Stari-Pl'zenec-lidn. Läz 1295 vot se-žo kunigaz pani Pl'zenin alust 10 kilometras vanhas lidnaspäi. Vl 1859 Škoda-kompanijan aluz om pandud neche lidnha.
Pl'zen' šingotase mašiništonsauvomižen edheotandoil (avtoinstrument, gidravližed pressad, pol'vekahad värtmuded, mašiništ sömtegimišton täht), elektromašiništon tehmižel (kondicionerad), järedal oludtegimel mail'man tetabanke Pilsner-torguindmarkanke i fernetan (liköran heinil) pästandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 293..452 m korktusil, 310 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, nellän jogen ühthejoksmusen sijas: Mže, Radbuz (čeh. "Radbuza"), Uglav (čeh. "Úhlava"), Uslav (čeh. "Úslava"). Berounk-jogi lähteb (, Vltavan kaikiš znamasižemb hura ližajogi). Matkad Praghasai om 90 km pohjoižpäivnouzmha.
Eläjad.
Vn 2011 Čehanman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 170 222 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 175 229 eläjad vl 1986.
Rahvahad (2017): čehalaižed — 69,6%, slovakalaižed — 1,8%, ukrainalaižed — 1,2%, vjetnamalaižed — 0,6%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 26,8%.
Irdkosketused.
*


Kair.
Kair ("El'-Kāhira" — «vägestusekaz»), om Egiptan pälidn, sen kaikiš suremb lidn da kahtenz' Afrikas eläjiden lugun mödhe (Lagosan jäl'ghe).
Sur' Kair om turizman järed keskuz.
Istorii.
Ezmäine johtutez lidnas om datiruidud vl 969. Vl 1347 mustmoran pošav tegihe lidnas.
Vl 1854 Aleksandrii oli ühtenzoittud Kairanke raudtel. Se om ezmäine raudte Afrikas.
Geografijan andmused.
Kair sijadase Egiptan pohjoižpoles. Lidn seižub Nil-jogen molembil randoil, edel sen suhištod mödvedhe.
Tobmuz.
Kair om ühtennimižen muhafaz:an keskuz da üks'jäine lidn.
Kair jagase 41 administrativižhe lidnanlaptha ("kism:ha").
Eläjad.
Suren Kairan aglomeracijas eläb läz 20 mln ristituid. Valdkundan koumanz' ristitištol Giz-lidn om sijatud suvipäivlaskmpolehe.
Ižanduz.
Lidnas lugetas 11% Egiptan eläjid, se sädab 22% Egiptan kogosüdäiproduktad. Kair om järed avtoiden da likkuimiden tegii.
Transport.
Avtobusad, maršruttaksid, taksid da jonused oma kundaližeks transportaks. Vl 1987 avaitihe metron ezmäižen jonon, se om ezmäine Afrikas aigan alusen mödhe (vspäi 2015 om 3 jonod, 61 stancijad, 78 km raudted).
Kairan rahvahidenkeskeine lendimport ("CAI") sijadase 15 km pohjoižpäivnouzmpolehe lidnan keskusespäi. Se om kaikiš suremb valdkundas, nellänke lendahtamižsarganke.


Maplodud.
Maplodud om kulinarijan tärtuz. Se om kazmusen södab pala (ozutesikš, plod vai mugul), mugažo kaikenvuitte kova kazmussöm, päiči fruktiš, surmiš, seniš da babukoiš, pähkmiš. Kulinarijan «maplod»-tärtuz voib kävutadas niiden södabiden ploduiden täht, kudambid botanikas lugetas marjoikš da fruktikš (oz., tomat).
Maplodud oma ristitun racionon znamasižeks palaks. Maplodunkazvatuz tedoidab maploduiden kazvatust.
Himine mülünd.
Om äi hil'vezikoid maploduiš. Vauktušiden mülü om alemba äjan mi lihan südäimes. Maplodud läz ei mülütand razvoid. Mugoižed kazmused oma arvokahad, sikš miše bioaktivižed substancijad mülüdas niihe: vitaminad (C-vitamin, karotin, foliimuiktuz), mineraližed substancijad, organižed muiktused, stajišt da pektinad.
Kävutand slokostmähä.
Erazvuiččiden maploduiden ühtnend sömižen racionos om hüvä ristitun organizman täht. Maploduiden kävutand sömhä ližadab kaikuččen vitaminan otandan procentad. Ezikät, racionaline sömine andab organizmale magedad da slokosttüd hüvin sömäd ičeze aigal da oikti. Mugoine söm mülütab erazvuiččid tarbhaižid substancijoid sen täht. Äi maploduid om olmas sädamha racionališt sömišt. Ned oma jogapäiväližen racionon tarbhaine da sur' pala, vitaminoiden purde, mülüdas äi toižid organižid da mineraližid substancijoid.
Maplodud voidas libutada litud da lujeta sömänsulatusen rauguiden sekrecijad. Erased maplodud kävutasoiš sömhä torhikš. No paksumba kaiked maploduid slokosttäs — keittas, hauttas, räkištadas, tehtas korvaid vai latkad, pašttas. Maploduiden biologine arvuz poleneb lujas lämänümbriradmižen tagut i väran varadusen aigan. Kävutadas nenid mahtusid varadamha maploduid pit'kha: konserviruind, soladuz, marinuind, väl'kištuind, kül'menzoitand, kuivatez. Tarbhaižiden substancijoiden znamasine pala kaičese väl'kištuindan, heredan kül'menzoitandan da sublimirujan kuivatesen aigan.
Kävutadas maploduid dietižhe sömižhe avaras. Kaikuččen päivän aigvoččele tervhele ristitule tariž söda enamba 600 grammad maploduid.


Kinšas.
Kinšas (; edel 1966 vot — Leopol'dvil'), om Kongon Demokratižen Tazovaldkundan pälidn, se-žo agj om, KDT:n kaikiš suremb lidn, Afrikan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe (Lagosan da Kairan jäl'ghe, Johannesburganke tazomäras).
Kinšas om kahtenz' francijankel'hine lidn surtte mail'mas Parižan jäl'ghe.
Istorii.
Eländpunktan aluz oli pandud torguindžiloks vl 1881. Vspäi 1960 om valdkundan pälidnaks.
Geografijan andmused.
Kinšas seižub Kongo-jogen hural randal, alemba jogikändant, 240 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Brazzavil'-lidn, Kongon Tazovaldkundan pälidn, sijadase Kinšasan kohtha, jogen oiktal randal. Kaks' pälidnad seištas toine toižen kohtha — nece olend om üks'jäine mail'mas.
Klimat om subekvatorialine kuivan sezonanke kezakus-sügüz'kus.
Tobmuz.
Kinšas om lidn () da üks' KDT:n 11 agjaspäi () ühtes.
Lidn-agj jagase 4 administrativižhe ümbrikho (fr. "district"), ned — 24 kommun:ha (fr. "commune").
Valdkundan parlamentan ühtnijad agjaspäi: 8 ezitajad ratas-išttas Senatas, 59 — Nacionaližes Suimas.
Eläjad da ižanduz.
Edel ripmatomut (vs 1960) alaman kel' oli oficialižeks. Kinšas om teravan kontrastan lidn elokahiden i golliden rajoniden keskes, ristitišt ližadub südäimigracijan tagut. Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 9 546 000 ristitud. Vl 2017 kaik 17 071 000 ristituid elihe Kinšasan agjas, sen pind — 9 965 km².
Kaikenvuitte ümbriradai tegimišt om olmas lidnas, mugažo laivoiden sauvomine da kohenduz. Sen ližaks, metallurgine kompleks radab Maluku-rajonas.
Openduzsijad.
Kaik om 11 valdkundališt da 40 privatišt institutad da universitetad lidnas. Ned oma sijatud tazomäras kaikid ümbrikoidme.
Vl 1958 ezmäine afrikaine südäitukuine reaktor om saudud Lovanium-universitetas (Kinšasan Universitetan pala). Nügüd' sigä om kaks' reaktorad tedoidusiden täht.
Transport.
Kinšasan rahvahidenkeskeine Ndžili-lendimport ("FIH") om valdkundan kaikiš suremb. Se om soda- da civiliženke znamoičendanke ühtes, ühtenke lendahtamižsarganke.
Ehtatuz sidob lidnad Brazzavilinke, 4 kilometrad Kongo-joges iliči.


Utreht.
Utreht ([ˈytrɛxt]) om Alamaiden lidn valdkundan keskuzpalas. Se om Utreht-agjan administrativine keskuz, valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, mülüb "Randstad"-konurbacijha.
Eländpunktan aluz om pandud 1. voz'sadan keskes meiden erad kuti rimalaižiden "Traektum-lidnuz" enččen batavalaižiden žilon sijas, Reinan suhišton randal.
Lidn sijadase Amsterdam — Rein-kanalan randoil, +5 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 330 772 ristitud.
Irdkosketused.
*


Johannesburg.
Johannesburg (mugažo kirjutadas anglijan kelel i afrikaans, angline virkand: [dʒoʊˈhænɪsbɜrɡ], afrikaans [joˈhɑnəsbʏrx],) om Suviafrikan Tazovaldkundan kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Gauteng-provincijan administrativine keskuz.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1886 kuldsäruläžundan i kuldan samižen tahondas. Pätihe sauda lidnad haotižen pertišton sijas, i lidn om nimitadud ezmäižiden Johan Rissik- i Johan Jubert-arhitektoriden nimiden mödhe. Äi irdoid oma nimitadud enččiden kaivusiden mödhe tähäsai.
Suviafrikan Tazovaldkundan Konstitucine Käskuzkund sijadase Johannesburgas. Vl 2010 lidn vastsi Mail'man futbolčempionatan vändoid ühesan lidnan keskes. Azjaline Hillbrou-keskuzrajon om okaidud vaugedverižen vähembusen tobmuden lopindan jäl'ghe, azjaline elo sirdi Sendton-rajonha. Vspäi 2002 enččiden radnikžiloiden suvipäivlaskmaine Soueto-rajon mülüb lidnha.
Johannesburg šingotase terasen i cementan tehmižel. Valdkundan kaivuztegimišton kompanijoiden päfaterad i fondbirž sijadasoiš lidnas, kuldan da diamantoiden torguind mäneb täs mugažo.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan pohjoižpäivnouzmas, Korged Veld-mägitazangištol, 1753 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Eläjad.
Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 4 434 827 ristitud, kaiken lidnaglomeracijan — läz 8 mln ristituid (Pretorii-pälidnanke).
Mail'man jäl'gusen Ristitkundan kätte-muštnik (474 km²) zavodiše 25 km lodeheze lidnaspäi löutud 30 karas ristitun ezitatoiden jändusidenke (2,3 mln vodhesai).
Irdkosketused.
*


Dakar.
Lidnümbrikon kommunad vn 2013 kartal.
Dakar ([dakaʁ],) om Senegalan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Afrikan kontinentaližen palan kaikiš päivlaskmaižemb lidn, Dakaran agjan administrativine keskuz mugažo.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud 1860-nzil vozil francižeks fortaks kolonijan südäiterritorijan anneksijan jäl'ghe. Vl 1902 vajehti pohjoišt Sen Lui-lidnad Francižen Päivlaskmaižen Afrikan pälidnaks. Vspäi 1960 Dakar om ripmatoman valdkundan pälidnaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kap-Ver-nemel, Atlantižen valdmeren randal, 0..104 m korktusil, 27 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat om subekvatorialine. Meribriz puhub vodes läbi i poleneb räkän. Nepsuz om korged eskai kuivan sezonan aigan (kül'mku-kezaku, 19 mm kaikes pordos) meritullein tagut. Voden keskmäine lämuz om +26,4 C°. Absolütine minimum oleskeli +10,7 C°. Paneb sadegid 382 mm vodes, niiden keskes 287 mm elokus-sügüz'kus.
Dakar jagase 19 lidnümbrikon kommunaks (fr. "communes d'arrondissement").
Eläjad.
Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 1 056 009 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kaik enamba 3,6 mln ristituid elädas ezilidnoidenke (550 km², Dakaran agj), valdkundan ristitišton nelländez.
Dakaran edeline pämez' oli Halifa Ababakar Soll (2009−2018, fr. "Khalifa Sall").
Homaičendad.
*


Brazzavil'.
Brazzavil' ([bʁazavil], kongo: "Balazavile") om Kongon Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1880 redukus kuti francijalaižiden Nkun-sodapost () da lidnuz ekspedicijan Pjer Savornjan de Brazza-ohjandajan käskön mödhe. Om olmas nügüdläiženke nimenke vspäi 1884. 19. voz'sadan lopus kävutihe lidnad torguindkeskuseks, vspäi 1903 se tegi kolonijan administrativižiden funkcijoiden mödhe. Vl 1912 saudihe lidnan ičeohjastusen pertid i panihe ezmäšt merad radsijha. Vl 1934 raudte 512 km pitte ühtenzoiti lidnad Atlantižen valdmeren Puent-Nuar-meriportanke, läz 400 km päivlaskmha orhal. Vspäi 1960 Brazzavil' om ripmatoman valdkundan pälidnaks.
Geografijan andmused.
Lidnan nägu Man kaimdajaspäi vn 2003 tal'vkus (pohjoižel randal)
Lidn sijadase Kongo-jogen oiktal randal, 320 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Jogiport radab lidnas. Kinšas-pälidn sijadase vastrandal. Lidnad ühtenzoitasoiš ehtatimil, sild om vaiše projektas niiden keskes.
Klimat om subekvatorialine. Kun lämuz om +22..+27 C° vodes läbi, voden keskmäine lämuz om +25,4 C°. Paneb sadegid 1394 mm vodes, vähemba kaiked kezakus-elokus (16 mm pordos), enamba kaiked kül'mkus (261 mm).
Brazzavil' jagase ühesaks ümbrikoks (fr. "arrondissement").
Eläjad da transport.
Vn 2007 Kongon Tazovaldkundan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 373 382 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Rahvahad oma afrikalaižed päpaloin: bakongo, bateke, mboši i sanga. Religijan mödhe hristanuskojad oma enambuses, om islamanuskojid-ki.
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.
Irdkosketused.
*


Nagoi.
Nagoi (, "Nagoja-si") om koumanz' surtte lidn Japonijas. Se om Aiti-prefekturan administrativine keskuz.
Järed meriport om lidnas. Vl 2005 Nagoi vastsi mail'man Ekspo-ozutelendad.
Eläjiden lugu om 2 277 077 ristitud vl 2015. Läz 9,1 mln (2015) elädas lidnaglomeracijas, se om koumanz' surtte valdkundas.


Klaiped.
Klaiped (,) om lidn Litvanman lodehes. Se om valdkundan kaikiš suremb jädumatoi meriport, Litvanman koumanz' surtte lidn eläjiden lugun mödhe. Om Klaipedan statistižen agjan keskusen.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Livonijan ordenan saksalaižil vl 1252 kuti puine "Memel'burg-lidnuz". Vodele 1258 se lidnuz oli kivine jo i sai torguindlidnan oiktusid.
Klaiped šingotase meriportan radol, laivansauvomižel i kohendusel, sömtegimištol, biopoltusen tehmižel, mecanümbriradmižel i meblin pästandal, pakuitesen edheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Baltijan meren päivnouzmaižel randal, 21 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Vil'nüshasai om 214 km suvipäivnouzmha.
Klimat om ven meren tulleikaz. Heinkun i elokun lämuz om +17,8 C°, vilukun i uhokun — −1,3 C°, voden keskmäine lämuz om +7,8 C°. Paneb sadegid 792 mm vodes, enamba kaiked redukus-kül'mkus (98 mm kus).
Eläjad.
Vn 2011 Litvanman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 162 360 ristitud, heišpäi 73,8% litvalaižed, 19,6% — venänikad, 1,9% — ukrainalaižed, 1,7% — vaugedvenälaižed. Kaikiš suremb ristitišt oli 207 100 eläjad vl 1992. Lidnan ristitišt poleni ezilidnoiden sauvomižen tagut da emigracijan Evropan maihe taguiči, vspäi 2015 eläjiden lugu ližadub.
Irdkosketused.
*


Cele.
Cele ([ˈtsɛːljɛ],) om lidn Slovenijan keskuzpalan päivnouzmas. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, mülüb statistižhe Savin'sk-regionha.
Eländpunkt oli Rimalaižen imperijan palaks kuti "Civitas Celeia". Celen lidnuz mainitaškanzihe vspäi 1137.
Lidn sijadase Savinj-jogen alangištos (101 km pitte, Dunain oigedpol'ne bassein), 238 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 37 777 ristitud, lidnankundan — 50 039 ristitud 94,9 km² pindal.


Läojuan'.
Läojuan' (, pin'jin': "Liáoyuán" «Läo-joginišk») om Kitain lidn da lidnümbrik valdkundan pohjoižpäivnouzmpoles, Girinan agjan suvipäivlaskmas.
Istorii.
Vhesai 1896 se tahond kävutihe imperatorižen mectusen täht püdamiženke, sikš kel'tihe säta eländpunktoid. Lidnümbrik om olmas vspäi 1983.
Läojuan' šingotihe kivihilen samižen keskuseks sada vot 1990-nzihe vozihesai, no hilen varad tuliba lophu. Nügüd' lidn om kebntegimišton (puvillnoskad) keskuz, mugažo «Apple»-kompanijan ladimiden alüminiikorpusad tehtas täs.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 260 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad agjan Čančun'-pälidnhasai om 100 km pohjoižhe.
Läojuan jagase 2 lidnrajonha (Lunšan'-ku 龙山区 i Sian'-ku 西安区) i 2 makundha.
Eläjad.
Vn 2010 Kitain rahvahanlugemižen mödhe lidnümbrikon eläjiden lugu oli 1 176 645 ristitud, sidä kesken lidnrajoniden — 462 233 ristitud 429 km² pindal.


Grünberg.
Grünberg (mugažo saksan kelel) om lidn Saksanman keskuzpalan suvipäivlaskmas, Gessen-federacijanman keskuses.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1186 "Gruninberc"-nimitusenke. Vl 1222 se sai lidnan oiktusid. Vl 1364 mainitase kuti "zue Grunenburg", vl 1591 — "Grunbergk", sid' nügüdläižikš.
Grünberg šingotase kurortaks, plastikan i metallan koverikahiden paloiden edheotandal (MekuForm), elektrokaičendan Bender Group-kompanijan päfater om saudud lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 264 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om äi penid jogid lidnümbrikon territorijal, sen keskuz seižub Ešersbah-jogen randoil (13 km pitte, Reinan bassein). Lähembaine järed lidn om Frankfurt Mainal 60 km suvhe.
Kaik 13 lähišt küläd oma alištunuded lidnan tobmudele vn 1970−72 territorialižen reforman jäl'ghe.
Eläjad da transport.
Vl 2013 eläjiden lugu oli 13 648 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 14 200 eläjad vl 2000.
Koume raudtestancijad om lidnas da sen küliš, valdkundaline kiruhte nomer 5 (saks. "Bundesautobahn 5") läbitab lidnan pohjoižpalad.


Limanov.
Limanov (pol'š.: "Limanowa", saks.: "Ilmenau") om lidn Pol'šanman suves. Mülüb Penen Pol'šanman sodaveikundha.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1493. Se sai lidnan oiktusid vl 1565.
Lidn sijadase 400..700 m korktusil valdmeren pindan päl. Matkad Krakovhasai om 56 km lodeheze. Lähembaine sur' lidn om Novi-Sonč 23 km suvipäivnouzmha.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 15 132 ristitud.


Marsel'.
Marselin sektorad da niiden ümbrikod
Marsel' ([maʁ.sɛj], sijaline virkand: [mɑχˈsɛjə]) om Francijan lidn da kommun valdkundan suvipäivnouzmas. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Provans — Al'pad — Azur'ne rand-regionan i sen Buš-dü-Ron-departamentan administrativine keskuz. Järed portkompleks Keskmeren randal.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud läz 600 vot edel meiden erad Anatolijan pol'saren grekalaižil kuti port Massalii-nimenke (). Se kändihe torguindlidnaks aigan mändes. Ripmatoman tazovaldkundan keskuz oli ühtnenu Riman tazovaldkundha. Vll 1720−1722 lidnan ristitišton pol' koli bubonmustmoraspäi. Afrikan kolonijoiden otand kävutamižhe i Suecan kanalan avaiduz eläbzdoittihe lidnad.
Marsel' šingotase ühtenzoittud Fosanke meriportal, kivivoin ümbriradmižel, kivivoinhimižel tehmižel, laivan- i lendimensauvomižel, turizmal (4,1 mln tulijoid vl 2012).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Lionan lahten randal, mererandaližil kukhil 0..652 m korktusil. Ronan jogensu om 30 km lodeheze lidnaspäi. Om äi kül'bendrandoid i penid merikaroid randal lidnas da sen ümbrištos.
Marsel' jagase 8 sektorha, kaikutte ičeze nevondkundanke. Ned kogotas 16 municipališt ümbrikod. Ümbrikod alajagasoiš 111 fartalha. Toižikš lidn departamentan palaks jagase 25 nimitadud kantonha, kaik niid om 57 departamentas.
Eläjad.
Vl 2007 eläjiden lugu oli 859 543 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 908 600 eläjad vl 1975. Vl 2011 kaik 1,8 mln ristituid elihe ezilidnoidenke. Vl 2011 oli 100 tuhad ristituid lidnas Alžiran, Tunisan i Marokon augotižlibundanke.
Edeline lidnan pämez' om Žan-Klod Goden (kezaku 1995 — heinku 2020,).
Transport.
Avtobusad, tramvaid, portan ehtatimlinii, velosipedad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Metro radab lidnas vspäi 1977 (vspäi 2010 om 2 jonod, 28 stancijad, 22 km raudted)
Rahvahidenkeskeine Marsel' Provans-lendimport ("MRS", 8,5 mln passažiroid i 55 tuh. tonnoid jüguid vl 2016) sijadase 27 km lodeheze lidnan keskusespäi Marin'jan-kommunas. Tehtas reisid Evropadme i Francijadme, Marokon, Alžir- i Tunis-valdkundoiden lidnoihe, Keskmeren toižihe maihe, Kanadha i Madagaskarha, Kariban meren departamentoihe.
Irdkosketused.
*


Dual (lidn).
Dual (, mugažo anglijan kelel) om Kamerunan üks' kahtes kaikiš surembas lidnaspäi. Lidn om Mererandaližen agjan i sen Vuri-departamentan (923 km²) administrativine keskuz, departamentan üks' kahtes kommunaspäi.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud läz 1650 vot kuti duala-rahvahan žilo. Saksalaižed sauvoiba meriportad vll 1881−1885. Lidn nimitase nügüdläižikš vspäi 1907. Se oli Kamerunan pälidnaks vll 1940−1946.
Dual šingotase eksportan meriportal (kivivoi, kakao i kofe, pumaterialad, metallad i fruktad), laivankohendusel, himižel sarakol, mecümbriradmižel, alüminijan tehmižel, ühthekeradamižen edheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan suvipäivlaskmas, Vuri-jogen estuarijan suvirandal tobjimalaz, 24 kilometras Atlantižen valdmeren merospäi, 13 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jaunde-pälidnhasai om 250 km päivnouzmha.
Vl 2005 lidnan eläjiden lugu oli 1 907 000 ristitud, vl 1956 — 224 300 ristitud.
Homaičendad.
*


Enn Arbor (Mičigan).
Enn Arbor ([(ˌ)æn-ˈɑːrbər]) om lidn Mičigan-štatan suvipäivnouzmas.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud man möjil vl 1824 kuti angl. "Annarbour". Se oli registrirudud küläks vl 1833. Mičiganan universitet sijadase lidnas vspäi 1837.
Lidn om levitadud 230..309 m ü.m.t. korktusil. Matkad Detroithasai om 56 km päivnouzmha.
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 113 934 ristitud. Läz 300 tuhad eläjid om ezilidnoidenke (2010).


Tiran.
Tiran (amuižgrekan τύραννος-sanaspäi) — otnu tobmut vägel person.


Ašaffenburg.
Ašaffenburg ([aˈʃafənbʊɐ̯k]) om Saksanman lidn Bavarii-federacijanman lodehes.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 974 Otto II-imperatoran dokumentas. Johannisburg-zamk (om saudud vll 1605−1614,) oli Maincan episkopiden rezidencijaks 18. voz'sadhasai. Toižen mail'man sodan aigan lidnan tobj pala oli pandud mantazole amerikalaižil eläjiden lujan vastustusen tagut. Vozil 1945−2007 sodabaz oli lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Main-jogen randoil, 138 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Frankfurt Mainal-lidnhasai om 41 km lodeheze. Ašaffenburg jagase 10 lidnrajonha.
Eläjad da ižanduz.
Vl 1950 eläjiden lugu oli 45 499 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 69 863 eläjad vl 2006 i om nügüd'. Rahvahad (2011): saksalaižed — 88%, toižed rahvahad — 12%.
Ašaffenburg šingotase mašiništonsauvomižel («Linde Hydraulics» — päfater i 2 tegint, «Takata» — avtodetalid) i logistikal («Dynamic Parcel Distribution»-kompanijan päfater).


Košice.
Košice (mugažo slovakan kelel, virktas [ˈkɔʃitsɛ], «Kašša», «Kašau») om Slovakijan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Košicen randan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1230 kuti Mad'jaranman kunigahan "Villa Kassa"-külä. Sai lidnan ezmäižid oiktusid vl 1290, oli Mad'jaranman kunigahan joudjaline lidn. Vl 1657 universitetan aluz om pandud lidnha.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan päivnouzmas, Gornad-jogen randal (), 184..851 m korktusil, 206 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Mad'jaranman röunhasai om 20 km suvhe.
Eläjad.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 239 464 ristitud, ezilidnoidenke — 550 tuhad ristituid (2 709 km², 2011).
Irdkosketused.
*


Klivlend.
Klivlend () om lidn pohjoižpäivnouzmaiženno röunanno. Se om Ogajo-štatan kahtenz' surtte lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Mozes Klivlendal (, jenaral da politikanmez', eli 1754−1806) vl 1796, om nimitadud alusenpanijan kanzannimen mödhe. Klivlend-külä sai oficiališt lidnan statusad vl 1836.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Erinjärven suvirandal i langenijan sihe Kajahog-jogen randoil (), 199 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Eläjad da transport.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 396 815 ristitud. Läz 1,8 mln elädas lidnaglomeracijas (2016).
Vspäi 1955 metropoliten radab lidnas (om 3 jonod, 50 stancijad, 54 km raudted).


Porto Novo.
Porto Novo ([pɔʁtɔnɔvo], «uz' port» portugalijan kelel), toižed sijaližed nimitused oma Hogbonu (fon-rahvahan gun-pagin, fr. "Hogbonou", fon "Xɔgbónu") i Adjase (joruba-rahvahan, fr. "Adjacé"), om Beninan oficialine pälidn, valdkundan parlamentan ištundoiden sija. Se om koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe valdkundas Kotonun jäl'ghe, mugažo Veme-departamentan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 16. voz'sadal. Portugalijalaižed kävutihe portad vemha orjid ujuden. Vl 1900 kändihe francižen Dagomei-kolonijan pälidnaks. Vspäi 1960 om ripmatoman valdkundan pälidn, nimitihe valdkundad Beninaks vl 1975.
Porto Novo šingotase regionan maižanduzprodukcijan eksportan portal i cementan tehmižel.
Geografijan andmused.
Porto Novon telikund vn 2020 sulakus. Video om 17 sekundad hätkte.
Lidn sijadase valdkundan suvipäivnouzmas, merilagunan randal, 10 kilometras Atlantižen valdmeren Gvinejan lahten randaspäi, 38 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kotonu-lidnhasai (valdkundan ohjastusen sijaduz) om 20 km suvipäivlaskmha, Nigerijan röunhasai om 10 km päivnouzmha, Lagoshasai — 60 km päivnouzmha.
Eläjad.
Vn 2002 Beninan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 223 552 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Religijan mödhe, hristanuskojad ottas 45% ristitištod, paganičad — läz 30%, islamanuskojad — 25%.
Homaičendad.
*


Valans'jen.
Valans'jen ([va.lɑ̃.ˈsjɛn]) om lidn Francijan pohjoižes. Mülüb O-de-Frans-regionha.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 693.
Lidn sijadase Bel'gijan röunanno, 17..56 m ü.m.t. korktusil. Matkad Parižhasai om 200 km suvipäivlaskmha.
Vn 2011 Francijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 43 471 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 46 626 eläjad vl 1968.


Burgas.
Burgas () om Bolgarijan lidn, kurort da meriport valdkundan päivnouzmas, Mustmeren randal. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Burgasan agjan adnimistrativine keskuz.
Istorii.
Amuine grekine "Pirgos-lidn" («čuhunduz») oli olmas Burgasan sijas. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud 17. voz'sadal kalanpüdajiden külän sijas. Vl 1890 raudte ühtenzoiti lidnad Sofijanke.
Burgas šingotase järedal kivivoihimižel kombinatal, sömtegimištol, tekstiližen sarakon edheotandoil i maišiništonsauvomižel, mugažo meriportaks i lebutahoks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 0..209 m ü.m.t. korktusil, mererandal i Burgasan järviden randoil. Matkad Sofijhasai om 385 km päivlaskmha.
Klimat om ven vilun pohjoižen merijoksmusen tagut. Heinkun i elokun lämuz om +23 C°, vilukun — +1,8 C°, voden keskmäine lämuz om +12,7 C°. Paneb sadegid 598 mm vodes, vähemba kaiked elokus (28 mm).
Eläjad.
Vn 2011 Bolgarijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 219 098 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 225 455 eläjad vl 1999.
Rahvahad (enamba 0,6% vl 2011): bolgarijalaižed — 78,5%, turkad — 1,7%, čiganalaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 1,9%, rahvahuden ozutandata — 17,3%.
Transport.
Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas, merivagzal radab.
Rahvahidenkeskeine civiline lendimport ("BOJ") sijadase 10 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi, tehtas reisiden enambust kezaaigan, sidä kesken čarterreisid, letas Evropan maihe, mugažo Bolgarijadme. Lendimport vastsi 3 mln passažiroid vl 2017, valdkundan kahtenz' surtte Sofijan jäl'ghe.
Irdkosketused.
*


Asan.
Asan ("Asan-si") om Korejan Tazovaldkundan lidn Čhunčhon Namdo-agjas.
Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 287 073 ristitud.


Kaiseri.
Kaiseri ([ˈkajseɾi]) om lidn Turkanman keskuzpalas. Se om Kaiserin agjan administrativine keskuz.
Lidn sijadase Erdžijas-vulkanan pohjoiženno pautkenno, 1054 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vn 2011 Turkanman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 977 240 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas.
Irdkosketused.
*


Baotou.
Baotou ("Bāotóu", "Бугат") om lidn da lidnümbrik Kitain pohjoižes. Mülüb Südäimongolijan avtonomižhe agjaha.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1809 kuti Baotou-žilo.
Lidnümbrik sijadase läz Mongolijan suviröunad. Lidn om saudud lidnümbrikon suvipäivlaskmas, Huanhen keskjoksmusen hural randal, 1050..1100 ü.m.t. korktusil.
Vl 2010 lidnümbrikon eläjiden lugu oli 2 650 364 ristitud.


Sukre.
Sukre (guar. i [ˈsukɾe],;) om Bolivijan oficialine pälidn valdkundan konstitucijan mödhe vspäi 1839. Se om kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo om Čukisakan departamentan administrativižeks keskuseks.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1538. Bolivijan Ülembaine Käskuzkund sijadase lidnas. Vl 1898 ohjastuz sirdi La Pas-lidnha.
Lidn sijadase valdkundan keskuzpalan suves, departamentan lodehes, 2810 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Sukre jagase 8 nomeruidud rajonaks, sidä kesken 5 lidnrajonad i 3 külärajonad.
Vl 2009 eläjiden lugu oli 295 455 ristitud.
Irdkosketused.
*


Gaborone.
Gaborone (mugažo tsvanan i anglijan kelil; tsvan. virkand — [χabʊˈrʊnɪ], angl. [ˌɡæbəˈroʊniː], sijaline lühenduz: "Gabs") om Botsvanan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz oli pandud pälidnaks vl 1964 penen žilon sijas, nimitihe 19. voz'sadan tlokva-heimon Gaborone-vejan ("kgosi", 1825−1931) mödhe. Saudihe uden pälidnan sauvusiden enambust koumes vodes Ripmatomuden Päiväle, vn 1966 30. päiväle sügüz'kud. Enččen Bečuanalendan Mafeking-pälidn jäi uden Botsvan-valdkundan irdpolel, ka faktižikš pälidnad ei olend-ki ani.
Botsvanan päaluzkundad, bankad, birž, aviakompanii, verhiden valdkundoiden sur'oigenduzkundad, järedoiden kompanijoiden päfaterad sijadasoiš Gaborones, sidä kesken «Debswana» — mail'man kaikiš suremb diamantoiden samižkompanii.
Geografijan andmused.
Lidn seižub Notvane-jogen randal, 1014 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Suviafrikan Tazovaldkundan röunhasai om 15 km suvhe.
Lähembaižed lidnad oma Ramotsv suvipäivnouzmas, Mogodičane lodehes, Močudi päivnouzmas, Tlokveng jogen taga.
Eläjad.
Vn 2001 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 186 007 ristitud. Valdkundan ristitišton läz pol't eläb 100 kilometras pälidnalpäi da sen lähemba, 421 907 eläjad ezilidnoidenke (2011).
Lidnan edeline pämez' oli Haskins Nkaigva (reduku 2011 — 2014). Verhiden maiden 19 sur'oigenduzkundad i 3 konsulust sijadasoiš Gaborones.
Transport.
Maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Gaborone ühtenzoitase avtobusoil ezilidnoidenke.
Rahvahidenkeskeine Seretse Khama-seran nimel nimitadud lendimport ("GBE", 425 tuh. passažiroid vl 2008) sijadase 15 km pohjoižpolehe lidnaspäi, tehtas reisid Afrikan lähižihe maihe.


Bandar Seri Begavan.
Bandar Seri Begavan (malain kelel: بندر سري بڬاوان / "Bandar Seri Begawan") om Brunein pälidn da kaikiš suremb lidn.
Pälidn sijadase kaikiš penembas da kaikiš tihedašti elänzoittud Brunei da Muar-ümbrikos (279 924 eläjad vl 2011).
Lidnan nimi.
Vhesai 1970 lidnan nimi oli Brunei-lidn. Vn 1970 5. päiväl redukud udesnimitihe lidnad enččen Omar Ali Saifuddin-sultanan oiktastuseks. Uz' lidnan nimi znamoičeb «Hänen prostitadud lidn» malaikš. "Bandar" farsikš da Indijan kelil znamoičeb «kar» vai «port» vai «taivaz». "Seri" om sanskritan श्री "Sri"-sanaspäi, znamoičeb «emänd» vai «ižand». "Begavan" sündui sanskritan भगवान "bhagavān"-sanaspäi «ülähäine», «jumal».
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1920 britanižen tobmuden aigan.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kalimantan-saren lodehes, seižub Brunei-jogen pohjoižel randal.
Vn 2007 1. päiväl elokud Brunein sultan ližazi pindad lidnale läz kahesha kerdha: 12,87 km² oli, 100,36 km² linni.
Administrativine jagand.
Bandar Seri Begavan jagase 15 rajonha ("mukim:ha").
Transport.
Brunein rahvahidenkeskeine lendimport ("BWN", malaikš: "Lapangan Terbang Antarabangsa Brunei") sijadase 11 km lidnan keskusespäi.


Medel'jin.
Medel'jin (), oficialižikš Medel'jinan municipalitet (), om Kolumbijan kahtenz' surtte lidn (Bogotan jäl'ghe), Antjokii-agjan (departamentan) pälidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1616. Torokanvuitte šingotez oli kuldan löudmižsijihe sidotud Antjokijas.
Geografijan andmused.
Medel'jin seižub Andiden pohjoižes, sijadase 1500 m ü.m.t. korktusil, sen täht ekvatorialine klimat om pehmed.
Lujad manrehkaidused oliba Antjokii-departamentas vozil 1911 (7.2 ballad Rihteran pordhišton mödhe), 1938 (7.0), 1952 (6.7), 1962 (5.6), 1977 (6.5), 1992 (6.6/7.1).
Administrativine jagand.
Medel'jinan municipalitet ühtištub 5 lidnankundad Medel'jin-lidnanke. Kaik ned alajagasoiš 271 rajonaks.
Medel'jin-lidn jagase 6 zonha, ned kogotas 16 kommunaspäi.
Eläjad.
Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 2 441 123 ristitud. Medel'jin om valdkundan kahtenden lidnaglomeracijan keskuz, 3 731 447 ristitud vl 2014.
Transport.
Om kaks' lendimportad. Kordovan Hosen Marijan nimel nimitadud rahvahidenkeskeine lendimport ("MDE") sijadase 29 km päivnouzmpolehe Rionegro-lidnas-kaimdajas (valdkundansüdäimižed da rahvahidenkeskeižed reisad). Herreran Olajan lendimport ("EOH") tegeb reisid vaiše valdkundan südäimes.
Vspäi 1995 metro radab lidnas (2 jonod, 28 stancijad, 32 km raudted). Se om üks'jäine Kolumbijas.


Barselon.
Barselon (kat. i, kat. virkand [bəɾsəˈɫonə], isp. virkand [baɾθeˈlona]) om kahtenz' Ispanijan lidn i kümnenz' lidn ristitišton mödhe. Se om avtonomižen Katalonii-ühthižkundan pälidn. Sijadase Keskmeren randal, järed meriport.
Istorii.
Eländpunkt om olmas agjaks 3. voz'sadaspäi edel m.e., lidnan aigkirj augotase 237. vodel EME. Om saudud da nimitadud karfagenalaižel Gamil'kar Barka-sodavejal (Gannibalan tat), eziauguine nimi oli "Barsino". Kožui sijaduz i merikar abutiba lidnale šingotadas teravamba toižid.
Vl 1992 Barselon vastsi Kezaližid Olimpižid vändoid. Barselon om Keskmeren ühtnendan (43 valdkundad) pälidnaks vn 2010 keväz'kuspäi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase langenijoiden Keskmerhe Besos-jogen pohjoižpäivnouzmas i L'jobregat-jogen suvipäivlaskmas keskes, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Sjerra-de-Kol'serol-mägisel'g libub päivlaskmas, sen kaikiš korktemb londuseline čokkoim om Tibidabo (512 m), TV-čuhunduz om saudud sil (288 m kortte). Matkad Madridhasai om 500 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 600 km E90-avtotedme.
Barselon jagase 10 nimitadud ümbrikho () vspäi 1984, kaikutte om ičeze nevondkundanke, valdatused — ümbrikon arhitektur i infrastruktur. Lidnan nevondkund paneb niiden ühtnijoid radnikusihe. Ümbrikod alajagasoiš rajonihe (), kaik om 73 rajonad vspäi 2009.
Eläjad.
Vl 2013 eläjiden lugu oli 1 611 822 ristitud. Läz 5,3 mln ristituid elihe lidnaglomeracijas vl 2006, se om kahtenz' surtte valdkundas (Madridan aglomeracijan jäl'ghe) i kudenz' EÜ:s.
Transport.
Avtobusad, kiruhtramvaid, ezilidnelektrojonused, funikulörad, taksid i avtoiden kortom (GoCars Barcelona) oma kundaližeks transportaks lidnas. Kiruhraudte ühtenzoitab Madridanke. Metropoliten radab vspäi 1924 (kaik om 12 jonod, 180 stancijad i 143 km raudted vspäi 2016).
Rahvahidenkeskeine civiline "Barselon — El' Prat"-lendimport ("BCN", 50,1 mln passažiroid i 172 tuh. tonnoid jüguid vl 2018) sijadase 10 km suvipäivlaskmha Barselonan keskusespäi El' Prat de L'jobregat-lidnas. Tehtas passažirreisid Evropan äjihe lidnoihe, AÜV:oiden i Päivnouzmman erasihe lidnoihe, mugažo Ispanijadme.


Bil'bao.
Bil'bao (,) om Ispanijan 10. lidn eläjiden lugun mödhe. Mülüb avtonomižhe Baskma-ühthižkundha, sen kaikiš järedamb lidn.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1300 biskaižen Diego Lopes V de Aro-ohjandajan pätandan mödhe.
Bil'bao šingotase turizmal i rahaazjoiden sarakol.
Lidn sijadase 0..689 m korktusil, 19 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 349 356 ristitud. Läz 1 mln elädas ezilidnoidenke.
Avtobusad, tramvaid i metropoliten (vspäi 1995, vl 2017 om 3 jonod, 48 stancijad, 43 km raudted) oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad i ezilidnjonused ühtenzoittas ezilidnoidenke. Meriport radab Biskaižen lahten randal.


Arekip.
Arekip ([aɾeˈkipa],) om lidn Perun suves. Se om valdkundan kahtenz' surtte ižandusen keskuz Lim-pälidnan jäl'ghe. Om ühtennimižen agjan administrativižeks keskuseks.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1540 ispanijalaižil. Sen alangišt om elänzoittud 6.-7. voz'sadaspäi edel meiden erad vai aigemba. Vl 1868 Arekip oli pandud mantazole manrehkaidusel i sid' rekonstruiruidud kut oli ende. Lidnan istorine keskuz mülüb Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe vspäi 2000.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Andiden pautkidenno, läz letkesišt rahvahatont Atakam-mad, 2041..2810 m korktusil, 2338 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Huaiko Učumajo-tahondas (). Čili-jogi läbitab lidnad pohjoižespäi suvhe.
Klimat om kuiv päivoikaz korktoiden mägiden. Kun keskmäine lämuz om +14..+15 C° vodes läbi. Paneb sadegid 96 mm vodes, läz ei olele niid sulakus-tal'vkus (7 mm kaikes pordos). Jäl'gmäine luja manrehkaiduz oli vn 2001 23. päiväl kezakud (7,9 ballad). Vähäaktivine "Misti"-vulkan (vai "Guagua Putin", isp. "Guagua Putina", 5822 m kortte) sijadase 17 km päivnouzmha lidnan keskusespäi, jäl'gmäine tuhkanheitand oli vl 1985, mugažo 198 vodes edel sidä.
Eläjad.
Vl 2013 eläjiden lugu oli 861 145 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Läz 1,0 mln ristituid elädas lidnas ezilidnoidenke 3057 km² pindal (2017).
Edeline lidnan pämez' oli Alfredo Zegarra Tejada (2011−2018).
Transport.
Vspäi 1871 raudte ühtenzoitab lidnad Tünen valdmeren randištonke Mol'jendo-portas. Om vaiše jüguvendoid tedme, se vedase Kusko-lidnannoks kontinentan südäimes. 1930-nzil vozil Panamerikaine avtote ühtenzoiti lidnad mail'manke. Avtobusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes, avtobusad-žo ajeltas lähižihe surihe lidnoihe.
Rahvahidenkeskeine Rodriges Bajonan nimed lendimport ("AQP", 1,8 mln passažiroid vl 2018) sijadase 19 km lodeheze lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Čilin lidnoihe, La Pasha, Buenos Airesha, mugažo Perudme.
Irdkosketused.
*


Armenii (lidn, Kindio, Kolumbii).
Armenii () om lidn Kolumbijan päivlaskmas. Se om Kindio-agjan (departamentan) administrativine keskuz. Om valdkundan kofen kazvatandan pälidnaks.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1880 kuti "Villa Ol'gin " (). Sai oficiališt statusad vl 1889. Om nügüdläiženke nimitusenke armenijalaižiden ühten usadiboišpäi nimen mödhe i voziden 1894−1897 niiden genocidan muštoks. Vn 1999 vilukun 25. päivän manrehkaiduz (M6,2) mureni läz kaiked lidnad, 1230 eläjid pölištuiba.
Lidn sijadase agjan pohjoižpalas, 1551 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 292 008 ristitud. Kaik 500 tuh. eläjid om ezilidnoidenke (2018).


Barkisimeto.
Lidnan territorijan sijaduz štatan Iribarren- (tobj pala) i Palavecino- (suvipäivnouzmas) municipalitetoiš, 2013.
Barkisimeto ([baɾkisiˈmeto]) om lidn Venesuelan lodehes. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Lar-štatan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1552 samha kuldad.
Lidn sijadase 566..940 m korktusil, 640 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Karakas-pälidnhasai om 260 km päivnouzmha.
Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 1 059 092 ristitud.
*


Guajakil'.
Guajakil' ([ɡwaʝaˈkil]), oficialine nimituz Santjago de Guajakil' (), om Ekvadoran kaikiš suremb lidn (kuti Kito-pälidn-ki) da meriport. Se om Guajasan agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Enččel indejalaižiden torguindlidnad sijazisoiš Guajakilin territorijal. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1536 ispanijalaižil kuti "Kaikiš hüväsuguine da kaikiš uskoline Santjago de Guajakil'-lidn" (). Vl 1687 lidn eli varghudes läbi angližiden da francižiden merirazbainikoiden jäl'ghe.
Guajakil' šingotase järedal meriportal (valdkundan merijüguiden kaks' koumandest), kivivoin ümbriradmižel, kalanpüdusel, sauvondan edheotandoil i turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan päivlaskmas, Guajas-jogen oiktal randal () da Tünen valdmeren Guajakilin lahten randal. Istorine keskuz seižub 40 kilometras jogensuspäi, 4 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kito-pälidnhasai om 250 km pohjoižpäivnouzmha orhal.
Klimat om tropine räk savannoiden. Lämuz om +25..+27 C° vodes läbi, absolütine minimum +15 C°. Paneb sadegid 1263 mm, kaks' sezonad om olmas. Vihmsezon oleleb El' Ninjo-pordon aigan vilukus-sulakus, paneb 200..332 mm kus. Kuivsezon oleskeleb vilun Gumbol'dtan joksmusen valatoitusen aigan, paneb 87 mm kezakus-kül'mkus kaikes pordos (1..6 mm elokus-redukus). Pened manrehkaidused oma kaikenaigaižed, lidn alištub torokaldoihe. Jäl'gmäine järed manrehkaiduz oli vn 2016 16. päiväl sulakud (7,8 ballad, 2 mest pölištui).
Guajakil' jagase 72 nimitadud territorialižeks sektoraks.
Eläjad.
Vl 1950 eläjiden lugu oli 258 966 ristitud, sabustihe millionad läz 1980-nt vot. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 2019 3,1 mln ristituid elädas ezilidnoidenke, se om videndez valdkundan ristitištos. Hristanuskond om levitadud, kaikiš amuižeb — katoline jumalankodikund.
Transport.
Avtobusad, «Metrovía»-kiruhavtobusad (3 maršrutad), maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.
Rahvahidenkeskeine civiline lendimport Hose Hoakin de Ol'medo-runokirjutajan nimed ("GYE", 6 mln passažiroid vl 2011) sijadase 5 km pohjoižhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Suviamerikan i Keskuzamerikan lähižihe maihe, Nju Jorkha, Majamihe, Madridha i Amsterdamha, mugažo Ekvadoradme (passažiroiden pol').
Irdkosketused.
*


Gvadalahar.
Lidnan da sen municipalitetan kart vl 2008.
Gvadalahar ([ɡwaðalaˈxaɾa]) om Meksikan lidn valdkundan keskuzpalan päivlaskmas. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Halisko-štatan administrativine keskuz (vspäi 1823).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1542 varmitamha Ispanijan tobmut uziš maiš. Kristobal' de Onjate-alusenpanii nimiti lidnad ispanižen Gvadalaharan mödhe, päivlaskmaižen Meksikan Nunjo Bel'tran de Gusman-konkistadoran kodilidnan mödhe. Satusekaz sijaduz abuti lidnale šingotadas.
Gvadalaharan ižandusen päsarakod oma elektronikan tehmine (neniden kompanijoiden tegimed: General Electric, Intel, Hitachi, Hewlett Packard, Siemens) i sen eksport AÜV:oihe, sömtegimišt, tekstiline sarak i kengiden tehmine, avtopaloiden i metalližen instrumentan pästand, turizm.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Atemahak-alangištos, 1589 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tünen valdmeren randhasai om 200 km päivlaskmha orhal, Mehikohosai om 500 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha orhal vai 550 km avtotedme.
Klimat om valdmeren subtropine läz tropišt. Voden keskmäine päiväline lämuz om +20,9 C°, tal'vkun-vilukun — +17 C°, semendkun-kezakun +24 C°. Absolütine minimum oleskeli −1,5 C°. Paneb sadegid 1002 mm vodes, kuiv sezon oleskeleb kül'mkus-semendkus (82 mm pordos).
Eläjad.
Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 460 148 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1 650 205 eläjad vl 1990. Vl 2010 4,4 mln ristituid elihe lidnaglomeracijas 2 734 km² pindal, se om kahtenz' surtte Meksikas i Halisko-štatan ristitišton koume videndest.
Järed valdkundaline Gvadalaharan universitet om olmas vspäi 1792, sen aluz om pandud ph. Homoi Akvinalaižen kolledžan sijas (oli vspäi 1586).
Transport.
Kiruhavtobusad i privatižed avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1989 metropoliten radab lidnas (isp. "SITEUR", 2 jonod, 29 stancijad, 24 km raudted).
Ravahidenkeskeine civiline lendimport sodan ripmatomudes Migel' Idal'go-i-Kostil'ja-vejan nimed ("GDL", 14,3 mln passažiroid vl 2018) sijadase 16 km suvhe lidnan keskusespäi. Tehtas passažirreisid i Meksikan äjihe lidnoihe, Panam-lidnha, om jügureisid mail'madme.


Mendos (lidn).
Mendos (, täuz' nimituz "Mendoza del Nuevo Valle de La Rioja" — «Mendos udes La Riohan alangištos») om Argentinan lidn valdkundan päivlaskmas. Se om Mendosan agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Pedro del' Kastiljo-kapitanal vn 1561 2. päiväl keväz'kud, nimiti hänen pämehen kanzannimen mödhe. Enamba 200 vot lidn oli alištunu Čilin tobmudele. Lidn om udessaudud vn 1861 lujan manrehkaidusen jäl'ghe. Vspäi 1887 raudte ühtenzoitab Buenos Airesanke, vl 1910 Transandine raudte om saudud Čilihe (eile rados vspäi 1984).
Mendos da sen ümbrišt šingotasoiš vinan tehmižel, kivivoin samižel da ümbriradmižel, peniden lendimiden pästandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Andiden pämägisel'ganno, 769 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Buenos Airesaspäi om 1037 km lodeheze. Lähembaine järed lidn om Santjago (Čili).
Vn 2010 Argentinan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 115 041 ristitud. Kaik 1,05 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas (nellänz' surtte valdkundas).
Irdkosketused.
*


Rosario (Argentin).
Rosario (mugažo ispanijan kelel, virktas [roˈsaɾjo]) om Argentinan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Santa Fen agjan kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1793 7. päiväl redukud.
Rosario šingotase villän eksportan portal, terasen vanundtegimel, mašinansauvomižel (vilugoitimed, avtod, mašinad sömtegimišton täht, maižanduztehnik), nahktegesiden i kengiden edheotandoil, sömtegimištol (liha, voi, jauh).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan päivnouzmas, agjan suves, Paran-jogen oiktal päivlaskmaižel randal, 31 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Buenos Airesaspäi om 300 km lodeheze.
Vn 2010 Argentinan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 948 312 ristitud, se oli kaikiš suremb ristitišt. Läz 1,2 mln ristituid elädas ezilidnoidenke (2010).


Marakaibo (lidn).
Marakaibo ([maɾaˈkaiβo]) om Venesuelan järed meriport, kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Sulii-štatan administrativine keskuz.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud 16. voz'sadal severz'-se kerdad, saksalaižil kuti "Noi-Nürnberg" (, 1529−1546), sid' ispanijalaižil kuti "Nueva-Samor" (, vll 1569 i 1574). Ezmäi indejižed heimod tegiba londoid verazmalaižiden žilho, sid' kaikel 17. voz'sadal merirazbainikad anastiba meriportad. Nell' voz'sadad alusenpanendan jäl'ghe saihe lidnhasai vaiše meritel.
Marakaibo šingotaškanzi kivivoin löudmižen jäl'ghe vl 1917 eksportiruimha sidä. Nened sarakod ratas lidnas: kivivoin da sen produktoiden transportiruind, kivivoin ümbriradmine, sauvondmaterialiden pästand, tekstil'edheotandad, sömtegimišt.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan lodehes, sal'men 8..10 km levette päivlaskmaižel randal, 6 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Sal'm ühtenzoitab ühtennimižen järven vezid Kariban meren Venesuelan lahtenke. Avtotesild om saudud sal'mes päliči vll 1958−1962.
Klimat om räk kuivahk. Kun keskmäine päiväline lämuz om +27..+29 C° vodes läbi. Paneb sadegid 580 mm vodes, kuivsezon oleskeleb vilukus-keväz'kus (14 mm pordos).
Eläjad.
Vl 2001 eläjiden lugu oli 1 220 000 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Transport.
Avtobusad i maršruttaksid oma kundaližeks transportaks. Tramvaid ajadas lidnan palas turistoiden täht päpaloin. Vspäi 2006 kebnan metron jono radab (vspäi 2009 om 6 stancijad, 11 km raudted).
Rahvahidenkeskeine Činita-lendimport ("MAR", 2,8 mln passažiroid vl 2008) sijadase 15 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Panam-lidnha i Majamihe, mugažo Venesueladme.


Valensii (Venesuel).
Lidnan da sen ümbrišton transportine kart (2016)
Valensii ([baˈlensja]) om lidn Venesuelan pohjoižes. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Karabobo-štatan pälidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1555. Valensii oli Venesuelan pälidnaks vll 1812−1830.
Valensii šingotase mašinansauvomižel, himižel i farmaceftižel sarakoil, sömtegimištol.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase alangištos, 520 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kariban Andad ümbärtas lidnad. Valensii-järv (vai Takarigua, 350 km²) zavodiše 15 kilometras päivnouzmha lidnan keskusespäi. Matkad Kariban meren randišthosai om 30 km pohjoižhe (Puerto Kabel'jo-port), Karakas-pälidnhasai om 125 km päivnouzmha.
Valensii jagase 5 municipaližhe ühtnikha (isp. "municipio"), ned alajagasoiš 14 tulendha (isp. "parroquia").
Eläjad.
Vn 2011 Venesuelan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 396 322 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 2,1 mln elädas ezilidnoidenke.
Transport.
Avtobusad (isp. üks'lugu "bus" i "buseta") i maršruttaksid (isp. "microbus" vai "colectivo") oma kundaližeks transportaks. Vspäi 2006 metropoliten radab (1 jono, 9 stancijad, 7 km raudted).
Rahvahidenkeskeine civiline lendimport Arturo Mičelena-pirdajan nimed ("VLN", 788 tuh. passažiroid vl 2012) sijadase 10 km päivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Panamha, Arub-sar'he i Santo Domingoho, mugažo Venesueladme.


Manisales.
Manisales ([maniˈsales]) om lidn Kolumbijan keskuzpalan päivlaskmas.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1849. Se sijadase Andiden pautkil, 2200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kofen kazvatandan znamasine keskuz.
Vl 2015 eläjiden lugu oli 396 102 ristitud 571,84 km² pindal.


Pereir (lidn).
Pereir () om lidn Kolumbijan päivlaskmas. Se om Risaral'd-agjan administrativine keskuz.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vn 1863 30. päiväl elokud.
Pereir šingotase industrijal (alüminijasižed tegesed, motociklad), logistikal i torguindal.
Lidn sijadase 1411 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Otun-järven randal.
Vl 2017 lidnan eläjiden lugu oli 474 335 ristitud. Läz 700 tuhad ristituid elädas ezilidnoidenke.


Takuarembo.
Takuarembo ([ta.kwa.ɾemˈbo], «rogojogi» guaranin kelespäi) om lidn Urugvain pohjoižes. Se om Takuarembon agjan administrativine keskuz (vspäi 1837).
Eländpunktan aluz om pandud vl 1832 "San Fruktuoso"-nimitusenke katoližen ph. Fruktuoz Tarragonalaižen nimen mödhe, Urugvain Fruktuoso Rivera-prezidentan kaičijan, hän käski säta eländpunkt. Žilo sai lidnuden statusad (isp. "villa") vl 1895, kätihe lidnaks (isp. "ciudad") vn 1912 24. päiväl kezakud nügüdläiženke nimenke jogen mödhe.
Takuarembo om maižanduzrajonan keskuseks (živatvodind), sömtegimišton (lihakombinat, jauhtegimed) i mecpilindan edheotandad ratas lidnas.
Lidn sijadase agjan pohjoižes, Takuarembo-jogen randal (Rio Negron oiged ližajogi), 137 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Montevideo-pälidnhasai om 390 km suvhe avtotedme vai raudtedme.
Vn 2011 Urugvain rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 54 755 ristitud, se oli kaikiš suremb lidnan ristitišt, agjan koume videndest.
Irdkosketused.
*


Kohtla-Järve.
Kohtla-Järve (mugažo estikš;,) om Estinman pohjoižpäivnouzmaižes Ida-Virun makundas. Se om valdkundan videnz' surtte lidn.
Istorii.
Severz'-se erižid paloid mülüdas lidnha, kaikiš amuižembad mainitadas vl 1241 Danijan maiden kirjas. Palab šoidkivi om lidnan sündundan päsü, voib löuta sidä avol'jaižen da manalaižes olendas lidnan ümbrištos. 20. voz'sadal ottihe kävutandha šoidkiven löudmižsijid, šingotaškanzihe radnikžiloid läz niid. Vl 1924 saudihe tegint samha void šoidkivespäi läz Kohtl-raudtestancijad. "Kohtla-Järve-radnikžilo" kazvataškanzi tegimenno i kätihe ümbrišton päžiloks.
Vn 1946 15. päiväl kezakud radnikžilo sai lidnan statusad. Lidnan eländfartalad oma erigoittud keskneze šoidkiven kaivuzsijil, mugažo kilometrižil meckeskustoil da pöudoil varuitomudhe näht, i erazvuiččed lidnrajonad levitadas 30 kilometrhasai. Vhesai 1964 lidn mülüti ičheze äjid lähižid žilod, severz'-se läksiba lidnan tobmudespäi vl 1991, koume lidnad sündui: Jihvi, Kiviili i Püssi, da Kohtl-žilo.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase makundan pohjoižes. Lebun zon om lidnan da Suomen lahten keskes. Matkad Tallidnhasai om läz 150 km päivlaskmha orhal. Jihvi-lidn sijadase Kohtla-Järven südäimes.
Lidn jagase vidhe rajonha (): Ahtme, Järve (Vanh Lidn, Käv (est. Käva), Uz' Lidn), Oru, Somp (est. "Sompa"), Kukruze (est. Kukruse).
Eläjad da ižanduz.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 44,5 tuhad ristituid. Venäkel'žed oma enambuses lidnas, videndez — estilaižed, kaik om läz 40 rahvahut. Koume proftehništ školad oma lidnas. Tallidnan tehnižen universitetan palakundad: Šoidkiven institut (paloin) i Virun makundan kolledž.
Šoidkiven samine da ümbriradmine, himine sarak oma šingotadud lidnas. Sijaližed lämuzenergokeskused ratas šoidkivel.
Avtobusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Voib sadas «Tallidn — Narv — Piter»-avtotel, om avtote Tarthusai, raudtestancii om läz lidnad.


Sillamäe.
Sillamäe (mugažo estikš;) om lidn da järed meriport Estinman pohjoižpäivnouzmas, mülüb Ida-Virun makundha. Se om valdkundan kümnenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1502. Kurortžilo sai lidnan statusad vl 1957.
Vl 1928 saudihe tegint ümbriradamha palabad šoidkived, se oli muretud Toižen mail'man sodan aigan. Vozil 1947−1991 saubaline territorii oli, nimitihe sidä "Narv-10"-eländpunktaks (). aigan ümbriradoihe uranan kivendod da koncentratad sen hapandusihe. Jäl'ghe 1990 vot sadas harvoid mametalloid vaiše, vspäi 2011 tegim om amerikaižen Molycorp-korporacijan pala.
Sillamäen ižandusen päsarakod oma harvoiden mametalloiden samine kivendospäi ("Molycorp Silmet"), meriterminal lähižiden himižedheotandoiden täht (Kohtla-Järve), energetine (lämuzelektrostancii), mugažo betontegim, oludtegim i plastiktegesiden edheotand oma olmas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Suomen lahten suvirandal i Sitke-jogen lanktendan sihe sijas, 18 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Kaks' vezivaradint om jogel lidnan südäimes. Matkad Tallidnhasai om 185 km päivlaskmha E20-avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Narv-Jogensu 20 km pohjoižpäivnouzmha meredme vai avtotedme i makundan Jihvi-keskuz 20 km päivlaskmha avtotedme.
Eläjad.
Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 14 252 ristitud. Venäkel'žed eläjad oma enambuses lidnas, pol' eläb Venäman rahvahanikusenke heiden keskes. Kaikiš suremb ristitišt oli 20 561 eläjid vl 1989.
Ekonomikan da ohjandusen insitut i Sillamäen profškol oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Transport.
Raudten sortiruindstancii om mereportanno. «Tallidn — Narv»-raudten lähembaine stancii om Vaivar (), se sijadase 2 km suvhe lidnaspäi.


Elgav.
Elgav ([jælɡava],,) om lidn (vspäi 1573) da raudtesol'm Latvijan suves. Se om lidn tazovaldkundan alištusenke, mugažo om Elgavan randan administrativižeks keskuseks, ei mülü sihe.
Istorii.
Eländpunkt om tetab vspäi 1226. Livonan ordenan lidnusen aluz om pandud vl 1265 kuti Mitav (). Vl 1573 ezmäižen lüteranižen pühäpertin sauvuz tuli lophu, i žilo sai lidnan oiktusid. Vozil 1578−1795 Elgav oli Kurländijan gercogkundan pälidnaks, möhemba vll 1796−1920 — Kurländijan gubernijan administrativižeks keskuseks.
Elgav šingotase sömtegimištol, metallan i mecan ümbriradmižel, meblin edheotand radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Lielupe-jogen randoil, Zemgalijan alangišton suves, 13 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Righasai om 42 km pohjoižpäivnouzmha.
Eläjad.
Vl 2013 eläjiden lugu oli 62 800 ristituid. Kaikiš suremb ristitišt oli 74 105 eläjad vl 1989.
Latvijan maižanduseline universitet sijadase lidnas (7 tuhad üläopenikoid). Professionaližen keskopendusen koume profškolad ratas: muzikan škol i radonmahtoiden kaks' školad.
Rahvahad (2015): latvijalaižed — 59,3%, venänikad — 26,6%, vaugedvenälaižed — 5,5%, ukrainalaižed — 2,4%, pol'šanmalaižed — 1,9%, litvalaižed — 1,4%, čiganalaižed — 0,8%, toižed rahvahad — 2,1%.
Irdkosketused.
*


Panevežis.
Panevežis (,) om lidn Litvanman pohjoižes.
Lidn sijadase Nävežis-jogen (litv. "Nevėžis") randoil (Nämunasan oiged ližajogi). Matkad Vil'nüshasai om 135 km suvipäivnouzmha.
Vl 2011 eläjiden lugu oli 99 690 ristitud, heišpäi 96% oma litvalaižed.
Irdkosketused.
*


Šäuläi.
Lidnan tobmuden pert' vn 2012 elokus.
Šäuläi (,, edel 1917 vot — "Шавли" ("Šavli"), edel 1795 — "Сауле" ("Saule")) om lidn Litvanman pohjoižes. Se om valdkundan nellänz' surtte lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Livonijan rifmuidud aigkirjas vl 1236 kuti žilo toranno, konz sijaližed vägestiba mekankandajiden ricariden ordenad. Saule sai lidnan statusad vl 1713.
Vll 1795−1918 lidn mülüi Venälaižhe imperijha, oli nahkan ümbriradmižen keskuseks. Ezmäižen mail'man sodan aigan vn 1915 keväz'kus Germanijan imperijan sodaväged mureniba lidnan sauvusiden kaks' koumandest. Toižen mail'man sodan aigan vn 1944 elokus pertiden nell' videndest oli pandud mantazole. Nevondkundaližen aigan (1944−1991) lidn šingotihe elektronikan keskuseks, mecan i sauvomižen edheotandoil, velosipedantegimel, järedal sodail'mbazal.
Vspäi 1996 joudjaline ekonomine zon mülütab metallan, plastikan, tekstilin i elektronikan edheotandoid. Lidn šingotase turizmal mugažo i radvägen eksportal Evropan maihe.
Geografijan andmused.
Rekivanjärven (litv. "Rėkyvos ežeras, Rėkyvà") randad oma lidnan suves. Lidn sijadase 103..150 m korktusil valdmeren pindan päl. Matkad Vil'nüshasai om 214 km suvipäivnouzmha, Kaunashasai — 142 km suvhe, Klaipedhasai — 161 km päivlaskmha. Lähembaine järed lidn om Rig 128 km pohjoižpäivnouzmha.
Eläjad da transport.
Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 109 328 ristitud, heišpäi 93,6% oma litvalaižed, 4,1% — venälaižed. Kaikiš suremb ristitišt oli 149 083 eläjad vl 1992.
Avtobusad, taksid da ezilidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks. Rahvahidenkeskeine lendimport ("SQQ") sijadase lidnan suvipäivnouzmas 7 km keskusespäi, Zokniai-rajonas, vspäi 2004 sodaaviacii kävutab sidä mugažo.
Irdkosketused.
*


Uten.
Uten () om lidn Litvanman pohjoižpäivnouzmas.
Lidn sijadase Vižuon-jogen (litv. "Vyžuona") oiktal randal tobjimalaz, om nimitadud sen ližajogen mödhe (litv. "Utenaitė", "Utenėlė"). Matkad Vil'nüshasai om 92 km suvhe.
Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 28 997 ristitud, heišpäi 96% oma litvalaižed.
Irdkosketused.
*


Florencii.
Florencii ([fiˈrɛntse], «änikoičii») om Italijan lidn. Se om Toskan-regionan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud rimalaižil veteranoil vl 59 EME. Lidn kändihe episkopan rezidencijaks 4. voz'sadal meiden erad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Arno-jogen molembil randoil, 50 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 380 226 ristitud.


Milan.
Milan ([miˈlaːno], lomb.: "Milan" [miˈlãː]) om lidn Italijan pohjoižes, kahtenz' valdkundas eläjiden lugun mödhe, valdkundan järed transporttesol'm. Se om Lombardii-agjan da Milan-provincijan administrativine keskuz.
Milan om Italijan rahaazjoiden da ižandusen päkeskuz. Nece lidn om modan üks' päkeskusišpäi mail'mas.
Etimologii.
Lidnan nimi om sündnu latinižen "Mediolanum"-sanaspäi, znamoičeb «tazangišton keskuses».
Geografijan andmused.
Lidn sijadase tazosijal, Pojogen hural randpolel, 120 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, kaikiš korktemb — 122 metrad. Pojogi om 50 km suvhe lidnan keskusespäi, Al'pad da niiden järved seištas pohjoižhe. Ezilidnad levinedas pohjoižhe Milanaspäi tobjimalaz.
Klimat om subtropine neps, sumeg oleskeleb paksus. Voden keskmäine lämuz om +12 C°. Paneb sadegid 944 mm vodes, tal'vel lumikurod oleldas.
Milan jagase ühesha nomeruidud municipijha (, vozil 1999−2016 nimitihe "zonoikš"). Municipijad alajagasoiš 24 istorižhe rajonha, rajonad — 148 lidnfartalha.
Eläjad.
Vn 2011 Italijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 242 123 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1 732 000 eläjad vl 1971. Elädas 5,2 mln ristituid Milanan aglomeracijas (2012), sen pind — 1982 km². Tegimišt om keskitadud ezilidnoiš.
Transport.
Trolleibusad, tramvaid, ezilidnelektrojonused da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Metro radab lidnas vspäi 1964 (vl 2015 om 4 jonod, 113 stancijad, 101 km raudted).
Koume lendimportad om lidnan ümbrištos: järed rahvahidenkeskeine Milan-Mal'pens ("MXP"), Linate ("LIN", Milan-lidnas) i Orio-al'-Serio ("BGY").


Čikago.
Čikago ([ʃɪˈkɑːgoʊ] vai [ʃɪˈkɔːgoʊ]) om lidn pohjoižes, Illinois-štatan pälidn. Se om koumanz' AÜV:oiden lidn ristitišton mödhe (Nju Jorkan da Los Andželesan jäl'ghe), järed finansine keskuz. Sijadase Mičigan-järven suvipäivlaskmaižel randal.
Istorii.
Läz 1670 vot majami-indejalaižiden žilo oli olmas Čikagon sijal. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud 1780-nzil vozil peneks žiloks. Ezmäine tulii elämhä Žan-Batist Point du Sable oli franciženke da afrikaiženke augotižlibundanke, hän sauvoi fermad Čikago-jogensun randal. Čikago-žilo sai oficiališt lidnan statusad vozil 1833 (kuti «town») i 1837 (kuti «city»). Lidnan nimi om ottud francijalaižil sijaližiden indejalaižiden kelen "shikaakwa"-sanaspäi «meclauk», «meckünz'lauk».
Čikago eli vn 1871 järedan lämoipalon läbi, se andoi voimust sauda uden pertišton planan mödhe. Sauvondsarak šingotaškanzihe teravas, i vl 1885 mail'man ezmäine üläkorged pert' oli saudud lidnas.
Vl 1942 südäitukuine reakcii oli sädud ezmäižen kerdan mail'mas arni neciš lidnas, Čikagon universitetas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase štatan pohjoižpäivnouzmas, 176..205 korktusil valdmeren pindan päl. Joged jokstas lidnadme: Čikago lidnan keskuses, Kalumet, Des-Pleis lidnan päivnouzmas.
Klimat om kontinentaline neps. Voden keskmäine lämuz +9,9 C°, heinkun +23,3 C°, tal'vkun — −4,6 C°. Paneb sadegid 937 mm vodes, vähemb vilukus-uhokus (45 mm kus), enamba elokus (124 mm).
Čikago jagase 9 lidnanlaptha, ned alajagasoiš 77 lidnrajonha (, 1920-nziden voziden lopuspäi), lidnrajonad — enamba mi 200 mikrorajonha ().
Eläjad.
Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 2 695 598 ristitud. Läz 9,5 mln ristituid elädas Čikagon aglomeracijas (Sur' Čikago,), se otab koumant sijad AÜV:oiš i 26-nt sijad mail'mas eläjiden lugun mödhe.


Napol'.
Lidn jagase 30 fartalaks ().
Napol' vai Neapol' ([ˈnaːpoli], sijaline pagin: "Napule" [ˈnɑːpələ] vai [ˈnɑːpulə], "nea polis" «uz' lidn») om lidn da meriport Italijan suves. Se om valdkundan koumanz' surtte lidn, Kampanii-agjan (regionan) da sen Metropolitenižen Napol'-lidnan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 8. voz'sadal edel m.e. grekalaižil "Partenop"-nimenke mifologižen Partenopa-sirenan nimen mödhe. Mülüi Riman Tazovaldkundha, oli Rimalaižen imperijan palaks. Vozil 638−1137 oli Napolin gercogkundan pälidnaks.
Vozil 1942−43 oli alištunu amerikalaižiden bombardiruindale, äjad pertid oliba murenuded. Om äi mel'heižtahoid lidnas tähäsai, oz., 12. voz'sadan "Kastel'-del'-Ovo-lidnuz" Tirrenižen meren sarel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Vezuvii-vulkanan pautkidenno, Keskmeren Napolin lahten randoil, 17 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Rimhasai om 200 km lodeheze. Lujad manrehkaidused oleldas (jäl'geline oli vl 1980), lämoikividen da tuhkan heitandad (jäl'geline oli vl 1944). Antižed Pompei- i Gerkulanum-lidnad oma löutud mas, ned sijadasoiš päivnouzmha Napolišpäi.
Klimat om subtropine neps. Paneb sadegid 1000 mm vodes, kuivahk sezon om semendkus-elokus (150 mm sezonas).
Napolin 30 fartalid kogotas 10 nomeruidud administrativižhe municipalitetha.
Eläjad.
Vl 2013 eläjiden lugu oli 989 111 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 1 226 594 eläjad vl 1971, sid' ezilidnad šingotaškanziba. Enamba 3,1 mln elädas lidnaglomeracijas (2015, 9nz' sija), sen rahvahansageduz poleneb vspäi 2003.
Lugetas Napolid klassižen piccan sündnundan sijaks () tomatoiden tondan Evropha jäl'ghe vspäi 1522.
Transport.
Kundaline transport om avtobusad, tramvaid, trolleibusad, ezilidnelektrojonused, funikulörad da katamaranad. Raudted da avtoted ühtenzoittas lidnad Rimanke i Adriatižen meren randpolenke. Metropoliten om lidnas vspäi 1993 (3 jonod, 34 stancijad, 35 km raudted vl 2017).
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport ("NAP", 9,9 mln passažiroid vl 2018) sijadase 6 km pohjoižhe lidnan keskusespäi Kapodikino-rajonas. Sišpäi tehtas reisid Evropan äjihe maihe da Italijadme.
Irdkosketused.
*


Gold Kost.
Gold Kost () om Avstralijan lidn da kurort Kvinslend-štatan suvipäivnouzmaižes čogas. Se om štatan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, valdkundan — kudenz'.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 1930-nzil vozil kuti "Serfers-Paradais"-kurorttahond lebukodidenke. Udesnimitihe "Saut Kost-lidnad" () nügüdläižikš vn 1958 redukus. Se sai suren lidnan (angl. "city") statusad vl 1959.
Gold Kost šingotase lebuturizmal (läz 10 mln tulijoid vodes, sidä kesken 850 tuh. verazmalaižid: kül'bendrandad, sörfing, tematižed puištod), sidotud sihe sauvondal i sömtegimištol, informacižtehnologijoiden kompanijoil, mail'man kassižiden fil'miden tehmižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tünen valdmeren Koralloidenmeren randal, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad štatan Brisben-pälidnhasai om 66 km pohjoižhe-lodeheze. Vezi mererandanno kožub sörfinganke, korktad lainhed oma paksud.
Klimat om subtropine neps. Vilukun-uhokun lämuz om +25 C°, kezakun-elokun — +17 C°. Paneb sadegid 1273 mm vodes, vähemb heinkus-sügüz'kus (44..61 mm kus).
Eläjad.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 591 473 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüde.
Transport.
Avtobusad, tramvaid («G:link») i ezilidnjonused oma kundaližeks transportaks lidnas.
Rahvahidenkeskeine civiline Gold Kost-lendimport ("OOL", ende Kulangatt, 6,4 mln passažiroid finansižel 2016/17 vodel) sijadase lidnan suviröunanno. Tehtas reisid Avstralijan i Uden Zelandijan järedoihe lidnoihe, Päivnouzmaižen Azijan nenihe pälidnoihe: Tokio, Seul, Kuala-Lumpur, Singapur.


Pert (Avstralii).
Pert ([ˈpɜːrθ]) om lidn Avstralijan suvipäivlaskmas, nellänz' surtte lidn valdkundas. Se om Päivlaskmaine Avstralii-štatan pälidn.
Istorii.
Anglijalaine Džeims Sterling-admiral pani lidnan alust "Suon-River-kolonijaks" vn 1829 12. päiväl elokud. Vl 1850 eländpunkt sai joudjut, i vl 1856 Suren Britanijan Viktorija-kunigaznaine andoi lidnale «siti»-statusad.
Pert šingotase ižandusen äiprofil'žeks keskuseks sijaližel torhudel. Kaivuztegimišton (kuld, titan, raudkivend), kivivoin da gazan ümbriradmižen edheotandoiden päfaterad oma saudud lidnas.
Geografijan andmused.
Lidnan istorine keskuz sijadase Indižen valdmeren randpoles, Suon-jogen randoil, 15 km ülezjogen Frimantl-meriportaspäi, 2 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pert om edahaine, no strategine eländpunkt, lähembaine järed lidn om Adelaid 2100 km päivnouzmha.
Pert jagase 30 municipaližhe ühtnikha, kaikutte om ičeze flaganke da administracijanke.
Ristitišt.
Vn 2011 Avstralijan rahvahanlugemižen mödhe 1 728 867 ristitud eliba lidnas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Štatan ristitišton koume nelländest elädas Pertas ezilidnoidenke.
Transport.
Raudted, avtobusad, taksid da ehtatimed oma kundaližeks transportaks lidnas.
Rahvahidenkeskeine civiline lendimport ("PER", 13,6 mln passažiroid finansižel 2017. vodel) sijadase 12 km (tatanmaižed terminalad) i 17 km (rahvahidenkeskeine terminal) päivnouzmha lidnan azjaližes keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Suvipäivnouzmaižen Azijan lidnoihe, Persijan lahten maihe, Johannesburgha i Mavrikijha, mugažo kaikedme Avstralijadme.
Irdkosketused.
*


Brisben.
Brisben vai Brizban ([ˈbrɪzbən]) om lidn Avstralijan päivnouzmas, koumanz' surtte valdkundas, Kvinslend-štatan pälidn sen alusenpanendaspäi vl 1859. Lidn om Avstralijan järed äitahkoine azjaline keskuz.
Istorii.
Lidnan aluz om pandud vl 1825 semendkun 13. päiväl Brisben-jogen randal kuti "Edenglassi-kolonii" elänzoitmaha pidatadud ristituid. Vl 1842 kolonii oli likvidiruidud, eländpunkt tegihe joudjaks. 20. voz'sadan augotišes löutud kuldan samine surenzi lidnan ristitištod. Brisben sai «siti»-statusad vl 1925. Om nimitadud Tomas Brisben-jenaralan oiktastuseks, radoi Uden Suviuel'san kudenden gubernatoran (1821−1825). Toižen mail'man sodan aigan il'msodavägiden štab sijazihe lidnas.
Geografijan andmused.
Brisben sijadase Kvinslendan suvipäivnouzmaižes čogas. Lidnan istorine da azjaline keskuz om ühtennimižen jogen luhtas, ezilidnad seištas Tünen valdmeren randal, Koralloidenmeren Moreton-lahten kaikil randoil. Suren Brisbenan reljef om kukhikaz. Jäl'gmäine sur'vezi oli vl 2011. Uaivenho-vezivaradim (angl. "Lake Wivenhoe") reguliruib Brisben-jogen tazopindad, om reskveden da elektrusen purtkeks, sijadase lodeheze lidnaspäi. Matkad Kanberhasai om 945 km suvipäivlaskmha, Sidneihesai 732 km suvhe. Matkad keskusespäi Tünen valdmeren randhasai om 15 km pohjoižpäivnouzmha.
Klimat om subtropine valdmeren. Vilukun da uhokun lämuz om +25 C°, heinkun — +15 C°. Voden keskmäine lämuz om +20,4 C°. Paneb sadegid 1020 mm vodes, enamba tal'vkus-uhokus.
Transport.
Avtobusad, ehtatimed da ezilidnoiden raudted oma kundaližeks transportaks lidnas.
Rahvahidenkeskeine civiline lendimport ("BNE") sijadase 15 km päivnouzmha lidnan keskusespäi valdmeren randal, Brisben-jogensun hural randal, valdmeriportad vaste. Lendimed tehtas reisid Valdmerimaidme, Suvipäivnouzmaižen da Päivnouzmaižen Azijan lidnoihe, Kanadan i AÜV:oiden päivlaskmha, mugažo Avstralijadme. Kiruhraudte ühtenzoitab lendimportad Brisbenanke da läheliženke (60 km suvhe) Gold Kost-lidnanke štatan röunanno.


Adelaid.
Adelaid ([ˈædəleɪd]) om lidn Avstralijan suves. Se om valdkundan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Suviavstralii-štatan pälidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud igähižen kaurna-rahvahan tahondas, vn 1836 28. päiväl tal'vkud kuti žilo joudjaližen immigracijan täht. Om nimitadud britanižen Vil'hel'm IV-kunigahan (ohjasti vll 1830−1836) Adelaida-akan-kunigaznaižen nimen mödhe. Ižandusen ezmäižed vedimed oliba lambhiden kazvatand villaha näht, hobedan, vas'ken i hahktinan samine. Vl 1954 saudihe vedenveimen Murrei (Marri)-jogespäi. Vl 1955 rahvahidenkeskeine lendimport zavodi radod.
Adelaid šingotase kaičendministrusen edheotandoil (VA-laivoiden tehmine, tedoinstitutad), avtosauvomižel (Holden i Mitsubishi), medicinižen i elektronižen ladimišton tehmižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Indižen valdmeren Sent-Vinsent-lahten randal, 0..727 m korktusil, 50 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Šingotase planan mödhe ičeze alusenpanendaspäi. Matkad Kanber-pälidnhasai om 960 km päivnouzmha orhal vai 1160 km avtotedme. Lähembaine järed lidn om Mel'burn 650 km suvipäivnouzmha orhal vai 725 km avtotedme.
Klimat om Keskmeren kuivahk, ani ei oleskele haloid i lunt. Heinkun-elokun lämuz om +11..+12 C°, uhokun — +23 C°, voden keskmäine lämuz om +17 C°. Absolütine minimum oleli −2 C° rahvahidenkeskeižen lendimportan rajonas. Paneb sadegid 445 mm vodes, vähemb kül'mkus-keväz'kus (17..24 mm kus).
Eläjad.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 1 304 631 ristitud, štatan enamba seičemed kümnendest.
Kodikelen mödhe (vn 2016 rahvahanlugemine): anglijan kel' — 75,4%, italijan kel' — 2,1%, kitajan kel' — 2,1%, grekan kel' — 1,7%, vjetnaman kel' — 1,4%, kantonan pagin — 0,7%, toižed keled — 16,6%.
Transport.
Avtobusad, tramvaid, dizel'- da elektroezilidnjonused oma kundaližeks transportaks lidnas. Meriport om olmas lidnas.
Rahvahidenkeskeine civiline Adelaid-lendimport ("ADL", 8 mln passažiroid 2016/17 finansižel vodel (heinku — kezaku)) sijadase 6 km päivlaskmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Suvipäivnouzmaižen Azijan i Persijan lahten järedoihe lidnoihe, Valdmerimaiden lähižihe maihe, mugažo Avstralijan äjihe lidnoihe. Toine Parafel'd-lendimport om 18 km pohjoižhe lidnan keskusespäi, kävutadas penen aviacijan täht (212,8 tuhad lendahtandoid i ištutandoid 2010/11 finansižel vodel).


Hobart.
Suren Hobartan kart tenke lendimporthasai.
Hobart (mugazo anglijan kelel, virktas [ˈhoʊbɑːrt]) om Avstralijan lidn da valdmeriport. Se sijadase Tasmanii-saren suvipäivnouzmas, om Tasmanii-štatan pälidnaks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1804 20. päiväl uhokud (kahtendeks Sidnein jäl'ghe) kuti türm Suren Britanijan ogernikoiden täht. Nimitihe Britanižen imperijan soda- da kolonijoiden azjoiden ministran Hobart-lordan oiktastuseks, ezmäi "Hobart Town", "Hobarton". Hobart sai «siti»-statusad vn 1842 21. päiväl elokud.
Nügüd' lidn om laivansauvomižen edheotandoiden päsija, rahvahidenkeskeižen turizman järed keskuz, laivoiden oigendusen keskuz Antarktidha. Ende Hobart oli kitoiden samižen päportaks.
Geografijan andmused.
Hobart sijadase Deruent-jogen (angl. "Derwent") estuarijan randoil. Vellington-mägi seižub 15 km päivlaskmha lidnan azjaližes keskusespäi, mägi om 1271 m kortte.
Klimat om ven valdmeren. Vilukun da uhokun lämuz om +16,8 C°, heinkun +8,2 C°. Voden keskmäine lämuz om +12,6 C°. Minimaline registriruidud lämuz om −2,8 C°, mägen päl — −9,1 C°. Paneb sadegid 616 mm vodes, läz tazomäras vodes läbi.
Eläjad.
Vn 2016 rahvahanlugemižen mödhe lidnan ristitišt ezilidnoidenke (Sur' Hobart) oli 222 356 eläjad vai Tasmanijan kaks' videndest, ičeze Hobart-lidnan — 50 439 eläjad. Suren Hobartan ristituiden videndez om sündnu verhiže maihe.
Lidnan edeližed pämehed oliba Sju Hikki (2014 kül'mku − 2018 keväz'ku) i Ron Kristi (2018).
Transport.
Avtobusad da venehed oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes.
Hobartan rahvahidenkeskeine civiline lendimport ("HBA", 2,4 mln passažiroid 2016−17 finansižel vodel) sijadase Kembridž-ezilidnas, 17 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Avstralijan surihe lidnoihe, jügureisid Kitaihe.


Uagadugu.
Uagadugu (, lühüdas "Ouaga") om Burkina Fason pälidn da kaikiš suremb lidn.
Administrativine jagand.
Lidn jagase videks rajonaks (). Rajonad alajagasoiš 30 sektoraks, sektorad — ümbrikoikš.
Transport.
Uagadugun rahvahidenkeskeine lendimport ("OUA") sijadase lidnan keskuses, sišpäi om pol'tošt kilometrad bizneskeskushepäi. Mugažo sodaväged kävutadas lendimportan pol't lendamha susedvaldkundoihe. Uden lendimportan (Uagadugu-Donsin) sauvondan ezmäine jono mäneb vozil 2013−2018 35 km pohjoižpäivnouzmpolehe lidnaspäi heitmaha lendimiden mahalaskendad lidnan keskusespäi.
Irdkosketused.
*


Darvin (lidn).
Darvin jagase nelläks administrativižeks ümbrikoks.
Darvin (, sijaline virkand: [ˈdɑːrwᵻn]) om lidn Avstralijan pohjoižes. Se om Pohjoižen territorijan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Enzne.
Amuižiš aigoišpäi lidnan tahond seižui Avstralijan aborigenoiden torguindteil, vedihe tavaroid Suvipäivlaskmaižes Azijaspäi kaikedme kontinentadme. Eländpunktan aluz om pandud evropalaižil vl 1869 kuti "Palmerston-meriport". Se nimitase nügüdläižikš vspäi 1911 Čarl'z Darvinan oiktastuseks.
Darvinan ižandusen päsarakod oma samižtegimišt (kivivoi da londuseline gaz šel'fal, urankivend, kuld, cink, marganc, boksitad), turizm, tatanmaižiden da sodavägiden holituz.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Timoran meren lapakol randal. Alištub lujile tropižile ciklonile (tal'vku-keväz'ku), kova tullei tegi lujid murendusid vozil 1897, 1937, 1974. Vspäi 2003 raudte ühtenzoitab lidnad Adelaidanke. Matkad Kanberhasai om 3137 km suvipäivnouzmha orhal.
Eläjad.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 127 532 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Palmerston-kaimdailidnan aluz om pandud vl 1981 jügedan klimatan tagut mererandištol, nece kaimdailidn sijadase 20 km suvhe Darvinaspäi.
Edeline lidnan pämez' oli Katrina Fong Lim (2012−2017).
Irdkosketused.
*


Fort Loderdeil.
Fort Loderdeil ([ˈlɔːdərdeɪl]) om lidn Florid-štatan suvipäivnouzmas.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1911 27. päiväl keväz'kud.
Fort Loderdeil šingotase lebuturizmal (10 mln tulijoid vodes), jahtansauvomižen, «Maxim Integrated»-kompanijan järedal palakundal (mikroshemad).
Lidn sijadase Atlantižen valdmeren randal, 2,75 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Majamihesai om 45 km suvhe.
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 165 521 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Mülüb Majamin aglomeracijha (6,1 mln eläjid vl 2017).


Monterrei.
Monterrei ([monteˈrei]) om Meksikan lidn valdkundan pohjoižpäivnouzmas. Se om Nuevo Leon-štatan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1596 ispanijalaižil sirdanuzil mehil, om nimitadud Ispanijan penen Monterrei-lidnan mödhe (nüg. Portugalijan pohjoižröunanno). Kolonialižen aigan eländpunktan ristitišt oli severz'-se sadad eläjid. Ripmatomuden sandan jäl'ghe lidn ozutihe tarbhaižeks sidokeskuseks Tehasan lidnoidenke i Mehikonke.
Monterrei šingotase raudan metallurgijal, sauvondmaterialiden tehmižel (sidä kesken cement — Cemex, koumanz' mail'mas), kivivoinhimijal, sömtegimištol (olud, limonadan FEMSA-kompanijan päfater, kukuruzjauh) i avtopaloiden pästandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase štatan keskuzpalan päivlaskmas, 540 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om korktoid mägid ani suvipäivlaskmha i pohjoižhe lidnaspäi. Santa-Katarin-jogi () läbitab lidnad, sid' sen päivnouzmaižid ezilidnoid, i lankteb San Huan-jogehe huralpäi (Rio Granden oigedpol'ne bassein). El'-Kučil'jo-padosein sädab vezivaradimen San Huan-jogel, veden purde Monterrein täht.
Matkad Mehikohosai om 700 km suvhe orhal vai 910 km avtotedme.
Eläjad.
Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 1 130 960 ristitud, lidnaglomeracijan — 4,1 mln ristituid (koumanz' surtte valdkundas, štatan 85%).
Transport.
Avtobusad, kiruhavtobusad ("Ecovia") da taksid oma kundaližeks transportaks. Vspäi 1991 metropoliten radab lidnas, se om kebn tobjimalaz (2 jonod, 31 stancijad, 32 km raudted). Panamerikaine avtote läbitab lidnad. Raudteühtenzoituz radab vaiše jüguiden täht.
Rahvahidenkeskeine Mariano Eskobedo-jenaralan nimel nimitadud lendimport ("MTY", 9,7 mln passažiroid vl 2017) sijadase 20 km pohjoižpäivnouzmha orhal lidnan keskusespäi Apodak-ezilidnan taga, matkad avtotedme 32 km. Tehtas reisid AÜV:oiden äjihe lidnoihe i Keskuzamerikan maihe, mugažo Meksikan äjihe lidnoihe. Toine pen' privatine Pohjoine lendimport (isp. "del Norte", "NTR") sijadase pohjoižes ezilidnas.
Irdkosketused.
*


Puebl.
Pueblan municipalitet štatan pohjoižröunanno (2012)
Puebl ([ˈpweβla]) om Meksikan nellänz' surtte lidn, sijadase valdkundan keskuzpalas. Se om Puebl-štatan administrativine keskuz.
Istorii.
Pueblan tahond oli kaikenaigaižeta ristitištota edel evropalaižiden tulendad. Eländpunktan aluz om pandud vn 1531 16. päiväl sulakud tel Mehikon i Verakrus-meriportan keskes.
Geografjan andmused.
Lidn sijadase 1980..2680 m korktusil, 2135 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Mehikohosai om 100 km päivlaskmha-lodeheze. Klimat om subtropine valdmeren.
Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 1 434 062 ristitud, lidnan municipalitetan — 1 539 819 ristitud 534,32 km² pindal. Vl 2015 lidnan municipalitetan ristitišt oli 1 576 259 eläjad. Läz 3 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas (2015).
Irdkosketused.
*


Bužumbur.
Bužumbur (, lühüdas "Buja") om Burundin enzne pälidn. Se om valdkundan kaikiš suremb lidn, ekonomine pälidn, valdkundan tobmuden aluzkundoiden sijaduz, Bužumbura Meri-agjan keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase küläks järven randal vl 1871. "Bužumbur"-nimituz znamoičeb sijaližil kelil «kartohktorguz». Oli Germanijan Ruand da Urundi-territorijan administrativižeks keskuseks vll 1897−1922 "Marienhaim"-nimitusenke (). Vll 1922−1962 nimitihe "Usumbur:aks" () Bel'gijan ohjandusen al. Vspäi 2019 valdkundan pälidn om Giteg.
Bužumbur šingotase järvenportal i neniden tavaroiden tehmižel: cement, himikatad, tekstil', bumag, kofe i toine maižanduzprodukcii.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Burundin päivlaskmas, Tangan'jik-järven pohjoižel randal, 768..1095 m korktusil, 774 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vspäi 2005 Bužumbur jagase 13 kommunaks, ned alajagasoiš 97 lidnfartalaks.
Irdkosketused.
*


Ndžamen.
Ndžamen ([n(ə)dʒa.me.na], "Indžamīnā") om Čadan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om üks' Čadan regionišpäi.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1900 29. päiväl semendkud, i edel 1973 vot lidnan nimi oli Fort Lami (). Suren sodan aigan vl 1942 Germanijan aviacii bombardirui lendimportad i mureni lendimiden kümenikad poltusen varažomanke. Vhesai 1960 (Čadan ripmatomuz Francijaspäi) se oli pen' lidneihut 10..50 tuh. ristitištonke.
Geografii.
Ndžamen sijadase valdkundan suvipäivlaskmpoles Kamerunan röunanno, Šari-jogen oiktal randal, Sahel'-zonan keskuses. Lidn seižub sokahas tahondas, 298 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat om subekvatorialine da lujas räk. Päivän lämuz om +23..+33 C° vodes läbi. Paneb sadegid 510 mm vodes, enamba heinkus-elokus (318 mm), kuiv sezon oleleb kül'mkus-keväz'kus (0,4 mm sezonas).
Eläjad.
Vn 2009 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 993 492 ristitud. Ristitišt om äirahvahaline, kogoneb igähižiš heimoišpäi.
Kaik enamba 70 liceid om olmas lidnas (privatižed tobjimalaz), 21 korktad školad (privatižed tobjimalaz), 11 universitetad (valdkundaližed i privatižed), 14 kul'turkeskust.
Lidnan edeline pämez' oli madam Mariam Džimet Ibet (2016 kül'mku — 2018 tal'vku).
Transport.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Ndžamenan lendimport ("NDJ") sijadase lidnan röunal. Nece om üks'jäine rahvahidenkeskeine lendimport valdkundas. Tehtas reisid Pohjoižen i Päivlaskmaižen Afrikan maihe, Parižha i Stambulha, mugažo Čadadme. Francijan il'mväged kävutadas sidä sodabazaks.


Tuluz.
Tuluz ([tuˈluz]) om lidn da kommun Francijan suvipäivlaskmas. Se om Oksitanii-regionan administrativine keskuz, valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Francijan opendusen kahtenz' lidn (110 tuh. üläopenikoid) Parižan jäl'ghe.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 106 edel meiden erad. Vll 419−507 Tuluz oli vestgotiden kunigahusen pälidnaks. Vspäi 1229 Tuluzan katoline universitet oli olmas, sauptihe Suren francižen revolücijan jäl'ghe. Vspäi 1271 lidn om Francijan palaks. Tuluzan parlament tegi ištundoid vspäi 1421 i oli käskuzkundaks valdkundan suven eläjiden täht.
Tuluz šingotase Francijan aerokosmižeks keskuseks Šarl' de Goll'-prezidentan aigaspäi, Airbus-kompanijan i «Arian»-kandairaketiden ühthekeradamižcehad ratas lidnas. Sidodud kosmosha sarakod oma elektronine (pol'veimed i čipad, kaimdajiden südäin), informacine (sän i valdmeritedon radnikoičendad, tedoiduzkeskused), biotehnologijoiden. Tuluzan aglomeracijan KSP om 51 mlrd evroid (2013).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Garonn-jogen randoil (lankteb Atlantižhe valdmerhe), 141 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Garonnan i Suvine (Langedokan) kanalad vasttasoiš lidnas, ned ühtenzoittas Keskmert Atlantiženke valdmerenke Francijan territorijal, Bordo- i Set-meriportoid.
Eläjad.
Eläjiden lugu oli 461 190 ristitud vl 2012. Kaikiš suremb lidnan i lidnümbrikon ristitišt om nügüd', sen koumandez ližadui vspäi 1990. Kaik 1 038 764 ristitud elihe Tuluzan lidnümbrikos 2 531 km² pindal vl 2015, 1,33 mln rist. om lidnaglomeracijas 5 381 km² pindal (2015).


Akapul'ko.
Akapul'ko ([akaˈpulko ðe ˈxwaɾes] "Akapul'ko de Huares") om Meksikan lidn, valdmeriport da kurort. Se om Gerrero-štatan kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1531. Sai monopolijan oiktust torguindan Filippinoidenke täht vl 1573, muga kändihe znamasižeks lidnaks. Panihe San Diego-lidnusen alust (nüg. mülüb lidnha) kaičemha Akapul'kod merirazbainikoišpäi. 1950-nzil vozil se šingotihe tetabaks kurortaks elokahil mehil da Gollivudan tähthaižil.
Akapul'ko šingotase turizmal (no murdod telustadas meres i kül'bet'randoil), sömtegimištol (maidproduktad, jomad, jä, sijaline keitand), cementan i elektrusen tehmižel. Kurortnikad oma meksikalaižed tobjimalaz.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan suves, Tünen valdmeren süvän merikaran randal, 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad štatan Čil'pansingo de los Bravo-pälidnhasai om 80 km pohjoižpäivnouzmha-pohjoižhe orhal vai 86 km avtotedme, Mehikohosai om 295 km pohjoižhe orhal vai 375 km avtotel.
Eläjad.
Vn 2010 Meksikan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 673 479 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Läz 1 mln eläjid om ezilidnoidenke 3 538 km² pindal.
Transport.
Avtobusad, taksid i valdkundaližed maršruttaksid («kolektivo») oma kundaližeks transportaks lidnas. Laivkruizad ratas kurortnikoiden täht.
Rahvahidenkeskeine civiline lendimport Huan Al'vares-jenaralan nimed ("ACA", 739 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 26 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Torontoho, Monrealihe i Hjustonhasai, mugažo Meksikan järedoihe lidnoihe (Mehikoho päpaloin, Tihuan, Monterrei, Gvadalahar).


Rozo.
Rozo (angl. i, sijaline francijan kreoline kel': "Wozo") om Dominikan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud francijalaižil 17. voz'sadal ühtennimižen jogen randal amuižen indejižen Sairi-žilon sijas. Vspäi 1838 kolonijan parlament keradaškanzihe Rozos orjusen likvidiruindan jäl'ghe. Lidn sai ripmatoman valdkundan pälidnan statusad vl 1978.
Rozo šingotase turizmal i bananoiden da kakaon vendan portal.
Geografii.
Rozo sijadase Dominik-saren päivlaskmaižen randan suves, Kariban meren päivnouzmaižel randal, 43 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud Morn Brüs-mägen () mecpautkil.
Klimat om tropine vihmmecoiden. Kun keskmäine päiväline lämuz om +25..+27 C° vodes läbi. Paneb sadegid 2575 mm vodes, vähemb uhokus-sulakus (107..135 mm kus).
Eläjad da transport.
Vl 2007 lidnan eläjiden lugu oli 16 852 ristitud.
Keinfild-lendimport ("DCF") i ehtatim ühtenzoittas saren eläjid läheližidenke saridenke (francižed Martinik i Gvadelup). Se om märitud peniden lendimiden täht.
Koume sijališt radiostancijad ratas Rozos. Brazilijan, Kitain, Kuban i Venesuelan sur'oigenduzkundad oma olmas lidnas.


Sidzuok (lidn).
Lidnan koume rajonad (vspäi 2005).
Sidzuok ("Sidzuoka-si" «tün' kukkaz-lidn») om lidn Japonijan keskuzpalas. Se om Sidzuokan prefekturan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vll 700..710 kuti Surugan agjan uz' "Sumpu"-pälidn (vai "Futü" 府中). Vspäi 1869 lidnan nimituz om nügüdläine. Vl 1889 Sidzuok sai järedan lidnan oficiališt statusad. Paniba lidnad mantazole: lämoipalod (1889 i 1940), manrehkaiduz (1935), bombardiruind (1945). Vspäi 2003 Simidzu-avanport mülüb lidnha.
Sidzuok šingotase ühthekeradamižen bobaižiden i masštaban modeliden tehmižel. Kalanpüdandan port radab lidnas. Suren Sidzuokan kogosüdäiprodukt oli US$45,8 milliardad vl 2010.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Abe-jogen randal (53 km pitte, lankteb Tün'he valdmerhe, kävutase jondveden purtkeks), Surug-merilahten lodehližel randpolel, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Voib nähta Fudzi-mäged lidnaspäi.
Eläjad.
Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 707 183 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt nügüdläižiš röunoiš oli läz 740 tuhad eläjid vll 1985−1995. Läz 1 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas.
Irdkosketused.
*


Santo Domingo.
Santo Domingo () om Dominikanižen Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn, sen znamasine rahaazjoiden, politikan da kul'turan keskuz.
Läz 3,5 mln ristituid elädas lidnan aglomeracijas, nece om valdkundan ristitišton koumandez.
Lidnan nimed.
Vozil 1496−1502 lidnan nimi oli Uz' Izabel' (). Sid' udesnimitihe lidnad nügüdläižeks. Vozil 1936−1961 lidnan nimi oli Sjudad Truhil'jo (isp.: "Ciudad Trujillo") valdkundan enččen Truhil'jo-prezidentan nimen mödhe, sid' kumaižihe diktatoran tobmut.
Istorii.
Bartolomeo Kolumb, Kolumban Hristoforan vell', pani lidnan alust vn 1496 5. päiväl elokud. Nece om kaikiš amuižemb kaikenaigašti elänzoittud eländpunkt Amerikas, kudamban alusen evropalaižed panihe.
Geografii.
Santo Domingo sijadase Haiti-saren suvipäivnouzmaižel Kariban mererandal, 14 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Osam-jogi lankteb merhe lidnan territorijal.
Klimat om tropine mussonine neps. Kunkeskeine lämuz om +24..+27 C° vodes läbi. Paneb sadegid 1460 mm vodes. Vihmsezon oleskeleb semendkuspäi kül'mkuhusai, sen aigal kovad tulleid oma paksud.
Administrativine jagand.
Santo Domingo kuti Nacionaline ümbrik jagase 70 sektoraks.
Transport.
Vspäi 2009 metro radab lidnas (2 jonod, 30 stancijad, raudteverkon piduz — 25 km).
Rahvahidenkeskeine Las Amerikas-lendimport ("SDQ") sijadase 20 kilometrad päivnouzmpolehe lidnan keskusespäi.
Irdkosketused.
*


Turin.
Turin ([toˈriːno], sijaline virkand: [tyˈriŋ]) om Italijan lidn valdkundan lodehes. Se om Pjemont-agjan (regionan) administrativine keskuz, valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Lidn vastsi Tal'veližid Olimpižid vändoid vl 2006.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Rimalaižen imperijan aigan vl 28 edel meiden erad kuti rimalaižiden "Kastra Turinorum-sodalager ().
Turin šingotase nenil sarakoil: FIAT-konglomeratan edheotandad (avtosauvomine, metallurgii, vagonad, traktorad, laivlikutimed), pörutügiden pästand, mašinansauvomine, himine, farmaceftine, omblendtegimišt, sömtegimišt, mugažo Iveco-jüguavtoiden kompanijan päfater om saudud lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase tazangištol, Po-jogen randal, Päivlaskmaižiden Al'piden pautkidenno, 240 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Rimhasai om 520 km suvipäivnouzmha orhal, 690 km avtotedme vai raudtel. Lähembaine järed lidn om Milan 140 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha avtotedme vai raudtedme.
Eläjad.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 911 823 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1 167 968 eläjad. Ristitišt ližadub möst vspäi 2011 immigracijan tagut. Läz 1,7 mln eläjid om ezilidnoidenke (2017).
Transport.
Avtobusad, tramvaid (lidnan keskuses), metropoliten (vspäi 2006, 1 jono, 21 stancijad, 13 km raudted), ezilidnelektrojonused i velosipedad oma kundaližeks transportaks lidnas. Turistižed laivad ujudas Po-jogedme. Kiruhjonused ühtenzoittas Milananke.
Rahvahidenkeskeine civiline Turinan lendimport ("TRN", 4 mln passažiroid vl 2018) sijadase Kazelle-Torineze-kundas 16 km pohjoižhe-lodeheze lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Evropan surihe lidnoihe, Marokho (Kasablank), mugažo Italijan suven lidnoihe.


Tel' Aviv.
Tel' Aviv — Jaff ("Tel' Aviv — Jafo",), vai muite Tel' Aviv ([tel aˈviv] «udessündundan kukkaz» vai «keväden käp» ivritaspäi), om Izrailin kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Tel' Avivan ümbrikon administrativine keskuz da pala.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud kuti amuižen Jaff-lidnan fartal vl 1909. Tedištoitihe Izrailin ripmatomudes Tel' Avivas vl 1948, parlamentan ezmäižed ištundad oliba neciš lidnas. Ühtenzoittihe Jaffanke vl 1950. Nügüd' nened valdkundaližed aluzkundad sijadasoiš Tel' Avivas: kaičendministruz i Generaline štab.
Tel' Aviv om Izrailin ekonomižeks pälidnaks da transporttesol'meks 153 mlrd US$ kogosüdäiproduktanke (vl 2013), Google- i Misrosoft-kompanijoiden ezitaikundoiden sijaduz.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan päivlaskmas, Keskmeren päivnouzmaižel randal, 5 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, 13,5 km pitte pertištonke. Matkad Jerusalimhasai om 70 km suvipäivnouzmha avtotedme vai raudtedme.
Eläjad.
Vl 2013 eläjiden lugu oli 414 600 ristitud. Läz 3,8 mln elädas «Guš Dan»-lidnaglomeracijas (, 2017).
Religijan mödhe (2007): judaizman uskojad — 93% (544 sinagogad), islamanuskojad — 1%, hristanuskojad — 1%, religijatomad — 5%.
Transport.
Avtobusad, taksid i velosipediden kortom oma kundaližeks transportaks lidnas. Kebn metron jono om sauvomas vodele 2020. Izrailin kaikiš znamasižemb päraudtestancii sijadase Tel' Avivas.
Rahvahidenkeskeine civiline Ben Gurionan nimed lendimport ("TLV", 22,9 mln passažiroid vl 2018) sijadase 20 km suvipäivnouzmha Lod-ezilidnas. Tehtas reisid Evropan äjihe lidnoihe, Azijan äjihe maihe, mail'man järedoihe megapolisoihe, mugažo Izrailidme.
Sebruzlidnad.
Lidnan ühthine nägu Azrieli-keskusen päspäi (187 m), vn 2009 semendku
Irdkosketused.
*


Sanj (lidn).
Sanj (, kebnetud kit. 三亚, pin'jin': "Sānyà") om lidn-kurort Kitain suves, Hainan'-agjan da saren suves. Nece om valdkundan kaikiš suvemb lidn i lidnümbrik.
Vn 2010 Kitain rahvahanlugemižen mödhe lidnümbrikon eläjiden lugu oli 685 408 ristitud. Lidnan ristitišt om 550 tuhad eläjid (2018) 153 km² pindal.


Beverli Hills.
Beverli Hills () om lidn Kalifornii-štatas. Mülüb Los Andželes-ümbrikho. Lidn om ümbärtud Los Andželes-lidnal kaikiš polišpäi.
Lidn sijadase 79 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 34 109 ristitud.


Gštad.
Gštad ([kʃtaːt]) om lidn Šveicarijan Bernan kantonas. Mülüb Zanenan kundha.
Lidn sijadase valdkundan i kantonan suvipäivlaskmas, 1050 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Bernhasai om 80 km pohjoižhe.
Gštad om mägisuksiden da hihtandsportan kurort. Severz'-se kal'hid adivpertid i parahiman klassan sobiden laukad oma olmas tetabiden mehiden täht. Muzikan i il'mšuruiden festivalid oleskeldas lidnas.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 6 955 ristitud. Privatine «Institut Le Rosey»-škol («kunigahiden škol») sirdab lidnha tal'veks.


Oklend (lidn, Uz' Zelandii).
Oklend (, vai "Ākarana") om lidn Uden Zelandijan pohjoižes. Se om valdkundan kaikiš suremb lidn.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pohjoižel sarel, 196 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Eläjad.
Vl 2006 lidnan eläjiden lugu oli 404 658 ristitud. Kaik 1,3 mln ristituid elädas Oklendan aglomeracijas (2009). Se om Uden Zelandijan kaikiš suremb lidnterritorii, mülütab valdkundan ristitišton läz koumandest.
Len Braun radoi ühtenzoittud lidnan municipalitetan ezmäižen pämehen vll 2010−2016.


Vankuver.
Vankuver () om Kanadan lidn da port Britanine Kolumbii-provincijas. Se om provincijan kaikiš suremban lidnaglomeracijan keskuz.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud anglijalaižel Edvard Stamp-merimehel vl 1867 kuti mecpilindan edheotand da žilo senno. Sen möndan jäl'ghe nimitihe edheotandad «Hastings Mill», sišpäi sijan nimi — "Gastaun" (). Vl 1870 kolonialine ohjastuz udesnimiti sidä "Granvill. Vl 1884 märitihe Kanadan tün'valdmerižen raudten loppunktad i valitihe penen Granvillin territorijad, merivaldmad oliba siš.
Vspäi 1886 se om lidnan statusanke i nimitase nügüd'aigaižikš britanižen Džordž Vankuver-kapitanan kanzannimen mödhe hänen sijaližen merenrandišton tedoidusen taguiči vl 1792. Vl 1897 raudte tuli lidnha, se šingotaškanzi lujas, ristitišt ližadui ühtes tuhaspäi vl 1886 sadha tuhazesai vodele 1911.
Lidn vastsi Tal'veližid Olimpižid vändoid vn 2010 uhokus-keväz'kus.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Freizer-jogensun () oiktal randal i Tünen valdmeren Gžordžijan sal'men Berrard-lahten randal, 0..152 m ü.m.t. korktusil. Korktad mäged seištas lähižil tahondoil kaikiš polišpäi. Nened ezilidnad ümbärtas Vankuverad: Bernabi päivnouzmas (regionan administracijan sijaduz), Nju Uestminster suvipäivnouzmas, Ričmond suves, Uest Vankuver lodehes, Nort Vankuver pohjoižes.
Eläjad.
Vl 2011 eläjiden lugu oli 603 502 ristitud. Läz 2,4 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas 2878,52 km² pindal (koumanz' surtte valdkundas). Vl 2006 anglijan kel' ei olend maman keleks eläjiden polen täht.
Transport.
Avtobusad, trolleibusad, ezilidnelektrojonused i kebn metro (vspäi 1985, «taivhaline jonuz», 3 jonod, 53 stancijad, 79 km raudted, kaikiš pidemb avtomatine metro mail'mas) oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ezilidnoiš. SeaBus-ehtatim («meriavtobus») ühtenzoitab Nort Vankuver-lidnanke 15 minutas. Meriport radab lidnas.
Rahvahidenkeskeine civiline lendimport ("YVR", 25,9 mln passažiroid vl 2018) sijadase ičeze penel Si-sarel jogen suhištos ani suvipäivlaskmha lidnaspäi Ričmond-ezilidnas. Tehtas reisid AÜV:oiden i Kanadan äjihe lidnoihe, Evropan i Päivlaskmaižen Azijan pälidnoihe, Havajihe i Avstralijha.


Stambul.
Stambul ([isˈtambuɫ], ende Vizantii i Konstantinopol' mugažo) om Turkanman kaikiš suremb lidn da agj, sen kaikiš znamasižemb port, kul'turan da ižandusen keskuz. Valdkundan kaikutte videnz' ristit eläb neciš lidnas. Evropan kaikiš suremb lidn ku lugeda molembid paloid.
Istorii.
Kaikiš amuižembad eländpunktad lidnan territorijal oliba neolital völ, vl 6700 EME. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 667 EME kuti "Vizantii". Dokumentiruidud lidnan istorii zavodiše vl 659 e.m.e., konz amuižgrekalaižed tuliba azijalaižhe palaha.
Rimalaine Konstantin I Sur'-imperator sirdi imperijan pälidnad sihe vl 330 meiden erad, udesnimitihe Vizantii-lidnad ezmäi "Uz' Rim", no pigai nimitaškanzihe "Konstantinopolikš" () imperatoran oiktastuseks. Lidn oli Vizantijan i Osmanan imperijoiden pälidnaks. Lidn vajehti oficiališt nimitust vaiše vl 1930, hot' läz nügüdläine "Istinpolin"-nimi oli olmas araban keles 15. voz'sadaspäi. Edeline nimituz kaičese grekan keles.
Geografijan andmused.
Stambul om transkontinentaline, se sijadase Bosfor-sal'men molembil randoil, üks' pala om Evropas, toine — Azijas, 0..537 m korktusil, 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Sal'men randad ühtenzoittas sildoil da raudtetonnelil.
Tobmuz.
Edeline lidnan pämez' oli Mevlüt Uisal (sügüz'ku 2017 — keväz'ku 2019).
Transport.
Avtobusad, tramvai, vezitransport, metropoliten (kebn metro vspäi 1989, manalaine pala vspäi 2000, 6 jonod, 89 stancijad, 115 km raudted) i funikulör (vspäi 1875), ezilidnjonused i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Järedad jügumeriportad ratas lidnas, om meriavtobusad stancijoidenke passažiroiden täht. Kaks' päraudtestancijad: Haidarpašan Azijas i Sirkedži evropižes palas.
Rahvahidenkeskeine civiline Stambul-lendimport ("IST", 52,5 mln passažiroid vl 2019) radab vn 2018 redukuspäi, se sijadase 35 km lodeheze lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Evrazijadme i Pohjoižafrikan järedoihe lidnoihe, mugažo Turkanmadme, om reisid AÜV:oihe i Afrikadme.


Beirut.
Beirut ("Bairūt") om Livanan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om valdkundan ižandusen da opendusen keskuz, sädab erilišt muhafazad (agjad).
Istorii.
Eländpunkt om olmas 30. voz'sadaspäi EME. Mainitase ezmäižen kerdan finikijan 𐤁𐤀𐤓𐤕-nimenke ("Barut"), Amuižen Egiptan eläjad ottihe lidnan portoid kävutamižhe. Beirut sai enamba znamoičendad Rimalaižen imperijan aigan kuti oiktusentedon keskuz.
Olnu vspäi 1975 Livanan rahvahanikoiden soda toi äi vigoid lidnale, vspäi 2000 lidnan istorine keskuz om läz udessündutadud. Araban sportvändod oliba lidnas vll 1957, 1997 i 2015.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan päivlaskmas, Livanan Keskmeren randišton keskpalas, sen nemel.
Beirut jagase 12 fartalha, ned alajagasoiš 59 sektorha.
Eläjad.
Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 361 366 ristitud. Kaik 2,2 mln ristituid elädas Sures Beirutas 200 km² pindal vl 2016, sen rajonad sijadasoiš Mägilivan-agjas.
Religijan mödhe (arni lidn, nimikirjutesen mödhe vn 2009 valičendoiden aigan): sunnitad — 45%, hristanuskojad — 39%, šiitad — 14%, judaistad — 1%, druzad — 1%, alavitad — 218 ristitud.


Jassi.
Jassi ([ˈjaʃʲ]) om lidn Romanijan pohjoižpäivnouzmas. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Jassin ümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan privilegijan kirjeižes vn 1408 6. päiväl redukud. Vll 1565−1862 Jassi oli Moldovan ruhtinazkundan pälidn, vll 1916−1918 — Romanijan pälidnaks.
Jassi šingotase nenil sarakol: raudan metallurgii, farmaceftine, tekstilin i soban pästand, sömtegimišt, IT-kompanijad, energetine, mašiništ tegimišton täht, avtopaloiden tehmine.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase kukhikahas tahondas, 35..354 m korktusil, 75 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Moldovan röunanno.
Eläjad.
Vn 2011 Romanijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 290 422 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 344 425 eläjad vl 1992 i om nügüd'. Kaik 474 tuh. ristituid om ezilidnoidenke 808 km² pindal.
Lidnalaižiden 98,5% oma romanijalaižed, 92,5% — ortodoksižed hristanuskojad (2002).
Irdkosketused.
*


Kluž Napok.
Kluž Napok ([ˈkluʒ naˈpoka], [ˈkoloʒvaːr],) om lidn Romanijan lodehes. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Klužan ümbrikon administrativine keskuz.
Eländpunkt mainitase dokumentoiš ezmäižen kerdan vl 1213 kuti "Klus". Udesnimitihe nügüdläižikš vl 1974.
Lidn sijadase 340 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Buharesthasai om 324 km suvipäivnouzmha.
Vn 2011 Romanijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 324 576 ristitud.
Irdkosketused.
*


Timišoar.
Timišoar ([timiˈʃo̯ara], [ˈtɛmɛʃvaːr]) om Romanijan koumanz' surtte lidn, sijadase valdkundan päivlaskmas. Se om Timišan ümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Aradan aigkirjas kuti "Temesiense-lidnuz" () vl 1177. Om nimitadud lähižen Timiš-jogen mödhe, no nügüd' seižub Begei-jogen randoil (Dunain bassein). Mad'jarine "Temešvar" sai lidnanznamad vl 1365. Vll 1552−1716 oli mülünu Ottomanan imperijha. Vspäi 1919 Timišoar om Romanijan palaks. Toižen mail'man sodan aigan gitleranvastaine koalicii bombardirui lidnad lujas.
Timišoar šingotase neniden tavaroiden tehmižel: avtošinad (Continental), tehnižed gazad (Linde Group), avtopalad, kodihimii (Procter & Gamble).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Timišan i Begein ühthejoksmusenno, 90 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Voib olda 6-ballaižid manrehkaidusid. Lähembaine järed lidn om Belgrad (Serbijan pälidn) 120 km suvipäivlaskmha orhal.
Eläjad.
Vn 2011 Romanijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 319 279 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 334 115 eläjad vl 1992.
Vn 2011 Romanijan rahvahanlugemižen mödhe (enamba 0,4%) eläjiden 86,8% oma romanijalaižed, 5,1% — mad'jaralaižed, 1,4% saksalaižed, 1,3% serbalaižed, 0,7% čiganalaižed, 4,7% — toižed rahvahad.
Irdkosketused.
*


Konstanc.
Konstanc ([konˈstant͡sa]) om lidn, meriport da kurort Romanijan suvipäivnouzmas. Se om valdkundan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Konstancan ümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 7. voz'sadal EME kuti Amuižen Grekanman "Tomis"-kolonii. Nügüdläine nimi mainitase kirjutadud purtkiš vspäi 950 ("Konstantia"). Vll 1419−1878 oli kalanpüdajiden žiloks Ottomanan imperijas. Vl 1895 raudte ühtenzoiti sidä Buharestanke, importan-eksportan port radaškanzi.
Konstanc šingotase meriportal i laivansauvomižel, kivivoimülütimiden pästandal, nahktegesiden edheotandoil, mugažo turizmal i openduzkeskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Mustmeren päivlaskmaižel randal, 25 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Buharesthasai om 200 km päivlaskmha orhal vai 220 km avtotedme. Romanijan kaikiš järedamb meriport om 30 km pitte 39,26 km² pindal. «Dunai — Mustmeri»-kanal läbitab lidnan suvipalad.
Eläjad.
Vn 2011 Romanijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 283 872 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 350 581 eläjad vl 1992.
Rahvahad (2011): romanijalaižed — 83,1%, tatarlaižed — 2,6%, turkad — 2,3%, čiganalaižed — 0,8%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 11,2%.
Irdkosketused.
*


Kraiov.
Kraiov ([kraˈjova]) om lidn Romanijan suvipäivlaskmas. Se om valdkundan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Dolžun ümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase lidnan statusanke 16. voz'sadan ezmäižes polespäi. Vll 1770−1771 oli Valahijan pordaigaližeks pälidnaks Venälaiž-turkižen sodan aigan.
Kraiov šingotase avtosauvomižen täudel ciklal (Ford), sömtegimištol, elektrotehnižel inžiniringal i elektrusen tehmižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Žiu-jogen (rom. "Jiu") päivnouzmaižel randal, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Buharesthasai om 227 km päivnouzmha.
Lujad manrehkaidused oleskeliba lidnas (1790, 1831).
Eläjad.
Vn 2011 Romanijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 269 506 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 303 959 eläjad vl 1992 i om nügüd'. Eläjiden 89,5% oma romanijalaižed, 2,0% — čiganalaižed, 0,3% — toižed rahvahad, 8,2% — rahvahuden ozutandata (2011).
Irdkosketused.
*


Brašov.
Brašov ([braˈʃov],) om Romanijan lidn valdkundan keskuzpalas. Se om valdkundan seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Brašovan ümbrikon administrativine keskuz.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1235 kuti "Koron"-fartal jumalanpertinno ().
Lidn sijadase 538 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud Karpatoiden suvipalal. Matkad Buharesthasai om 166 km suvhe.
Vn 2011 Romanijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 253 200 ristitud, ezilidnoidenke — 382 896 ristitud 1368,5 km² pindal. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 331 240 eläjad vl 1983.
Irdkosketused.
*


Galac.
Galac ([ɡaˈlat͡sʲ]) om Romanijan lidn da port valdkundan päivnouzmas. Se om valdkundan kahesanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Galacan ümbrikön administrativine keskuz.
Galac šingotase raudan metallurgijan kombinatal i laivansauvomižel.
Lidn sijadase röunanno Moldovanke, Dunain suhišton hural randal, 55 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vn 2011 Romanijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 249 432 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 326 141 eläjad vl 1992. Ristitišton 98,5% oma romanijalaižed (2011).
Irdkosketused.
*


Ploješti.
Ploješti ([ploˈjeʃtʲ]) om lidn Romanijan suves. Se om Prahovan ümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1596 Valahijan Mihai Rohked-valdoičijan ohjandusen aigan (1593−1601).
Ploješti šingotase kivivoin samižel da ümbriradmižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Dambu-jogen randal (, Prahovan i Dunain bassein), 165 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Buharesthasai om 56 km suvhe.
Eläjad.
Vn 2011 Romanijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 209 945 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 252 715 vl 1992. Eläjiden 90,6% oma romanijalaižed, 90,7% — ortodoksižed hristanuskojad (2011).
Irdkosketused.
*


Hüvinkä.
Hüvinkä ([ˈhyʋiŋkæː], [²hyːˌvɪŋːɛ]) om Suomenman lidn valdkundan suves, sen Udenma-provincijan pohjoižröunanno. Mülüb Sur' Hel'sinki-aglomeracijha, valdkundan 23nz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan oficialine aluz om pandud vl 1917, šingotihe raudtestancijal i villfabrikal. Se sai lidnan statusad vl 1960.
Kone-kompanijan portallibutimiden tegim radab lidnas, Isover-kompanii pästab lämuzizoläcijad, «Myllyn Paras»-brendan kaks' tegint om olmas (villän ümbriradmine, pudr, hel'pked).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Hel'sinkin keskushesai om 55 km suvhe avtotedme vai raudtel.
Vl 2018 lidnan kogonaine pind oli 336,77 km², sidä kesken kuiv ma — 322,68 nellikkilometrad, sokaz ma — 14,09 km².
Eläjad.
Vl 2015 eläjiden lugu oli 46 509 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 93,9%, ročin kel' — 0,8%, toižed keled — 5,3%.


Har'kov.
Har'kov () om kahtenz' surtte Ukrainan lidn, Har'kovan agjan administrativine keskuz. Om Ukrainan tedokeskusen (142 tedoinstitutad, üläopendusen 45 aluzkundad, 200 tuhad üläopenikoid). Sijadase valdkundan pohjoižpäivnouzmas.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1656. Vspäi 1669 om polklidnan statusanke.
Geografijan andmused.
Sijadase kukhikahas tahondas, ühtennimižen jogen da Lopan'-jogen ühthejoksmusel (Donan bassein). Om 26 km pohjoižhe Venäman röunhasai (Belgorodan agj). Rengazavtote ümbärdab lidnad, i korktused vajehtadas sen südäimes 94:späi 205 metrhasai valdmeren pindan päl.
Har'kov jagase 9 administrativižhe rajonha, 8 niišpäi oma olmas sodanedeližes aigaspäi.
Eläjad.
Vl 2013 eläjiden lugu oli 1 451 028 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vodel 1991 — 1 623 000 eläjid. Edel 2012 vot lidnan pind oli 310 km2. 2,1 mln ristituid elädas ezilidnoidenke.
Ižanduz da transport.
Ižandusen sarakod oma transportine, elektrotehnine i jüged mašiništonsauvomine, sömtegimišt, himižed edheotandad.
Har'kov om Suvipäivnouzmaižen Evropan kaikiš järedamb transportsol'm. Avtobusad, ezilidnelektrojonused, trolleibusad, tramvaid da kanatte oma kundaližeks transportaks. Vspäi 1975 metro radab lidnas (vl 2015 om 3 jonod, 30 stancijad, 38 km raudted). Rahvahidenkeskeine civiline ühtennimine lendimport ("HRK") sijadase lidnas 12 km suvhe sen keskusespäi. Tehtas reisid Minskha, Aršavha, Turkanmaha, Päivlaskmaižen Azijan maihe, om čarterreisid lebutahoihe.
Irdkosketused.
*


Kremenčuk.
Kremenčuk (, röunantagaižiš kanzoiš mugažo "Кремінчук") om Ukrainan lidn Poltavan agjas.
Lidn sijadase Dnepran muugotil randoil. Kaikiš suremb eläjiden lugu oli 248 tuh. ristituid vl 1995. Läz 450 tuhad eläb ezilidnoidenke. Kremenčuk jagase 2 administrativižhe rajonha: Avtotegimen (ukr. "Автозаводський район") i Krukovan (ukr. "Крюківський район").


Beregovo.
Beregovo (,) om Ukrainan lidn Karpatantagaižen agjan suvipäivlaskmas. Lidn alištub agjan tobmudele, om maižanduzrajonan keskuseks. Om mad'jarižen kul'turan päkeskusen Karpatantaguižes: mad'jarine pedagogine institut, mad'jarine teatr.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1063 kuti mad'jarine "Lamperthaz" () Lambert-princan-alusenpanijan nimen mödhe. Mad'jarine Bela IV-kunigaz (ohj. 1235−1270) kucui Saksonijan saksalaižid udessündutamha lidnad Mongolijan kalaidajiden heimoiden londan jäl'ghe, andoi eländpunktale torguindoiktusid, i hö sirtihe. Vspäi 1247 om lidnan statusanke. Vozil 1504−1946 lidnan oficialine nimi oli "Beregsas" (tähäsai) — «saksan rand».
Mülüb Ukrainha vspäi 1946, kudamb edel 1991 vot oli palaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 10 kilometras suvipäivlaskmha Karpatiden pautkilpäi, Mad'jaranman röunanno, Mad'jarižel tazangištol, 115 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad agjan Užgorod-keskushesai om 72 km avtotedme vai 65 km raudtedme.
Verke-kanal () läbitab lidnad, se om 5..12 m levette i ühtenzoitab Boržav- da Latoric-jogid (Tisan bassein). Kazvatadas vinmarjoid madalil mägil Beregovon ümbrištos.
Eläjad.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 24 505 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 30 157 eläjad vl 1989.
Rahvahad (vn 2001 rahvahanlugemine): mad'jaralaižed — 48,1%, ukrainalaižed — 38,9%, čiganalaižed — 6,4%, venänikad — 5,4%. Edel Tošt mail'man sodad evrejalaižiden lugu oli znamasine lidnas (nelländeshesai), no nacistižen Germanijan sodaväged rikoihe heid.


Čerkasad.
Čerkasad () om lidn Ukrainan keskuzpalas. Se om Čerkasan agjan administrativine keskuz (vspäi 1954) da kaikiš suremb lidn.
Nügüdläine eländpunkt mainitase 1380-nziš vozišpäi. Sai lidnan statusad oficialižeks vl 1795. Kozakišton augotižlibundan znamasine keskuz.
Lidn sijadase agjan päivnouzmas, Dnepran Kremenčugan vezivaradimen oiktal randal, 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kijevhasai om 157 km lodeheze orhal, 186 km avtotedme vai 240 km raudtedme. Om sildoid Dnepras päliči.
Čerkasad jagasoiš kahteks rajonaks: Dnepranverine () i Sosnovskii ("Соснівський").
Vl 2015 lidnan eläjiden lugu oli 284 789 ristitud 69 km² pindal. Kaikiš suremb ristitišt oli 302 tuhad eläjid vl 1991.
Irdkosketused.
*


Addis-Abeb.
Addis-Abeb (amhar. transliteracii: "Addis Abäba" «uz' änik», «(londuseližed) hulad purtked») om Efiopijan pälidn da kaikiš suremb lidn, mugažo Afrikan Ühtištusen pälidn.
Nügüdläine lidn om tetab vspäi 1886.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 2326..3000 m ü.m.t. korktusil.
Klimat om subtropine. Lämuz voib erineda rajonidme kümnehe Cel'sijan gradushasai.
Administrativine jagand.
Lidn jagase kümnehe alalidnha, ned alajagasoiš 99 lidnanlaptha.
Transport.
Raudted ühtenzoittas lidnad valdkundan toiženke järedoidenke Dire-Dau-lidnanke da röunantagaižen Džibuti-portanke.
Rahvahidenkeskeine Bole-lendimport ("ADD") sijadase 6 kilometras suvipäivnouzmpolehe lidnan keskusespäi. Uden lendimportan sauvomine vaumištadas 65 kilometrad suvipolehe nügüdläiželpäi, Modžo-lidnas.


Nikolajev (Nikolajevan agj, Ukrain).
Nikolajev () om lidn Ukrainan suvipalas, mererandanno. Se om Nikolajevan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vll 1787−1789 laivansauvomižen keskuseks. Sai lidnan statusad vl 1790. Lidn oli Venäman imperijan Mustmeren laivišton päsijaduseks hätken aigan.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ingul-jogensun randal, sen laktendanno Mustmerhe, 53 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Sur' merijogiport radab lidnas.
Nikolajev jagase nelläks rajonaks: Zavodskii, Ingulan, Laivoiden i Keskuzline.
Vl 2011 eläjiden lugu oli 498 748 ristitud.
Irdkosketused.
*


Rahov.
Rahov () om Ukrainan lidn Karpatantagaižen agjan suvipäivnouzmas. Se om Rahovan rajonan administrativine keskuz.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1447. Raudte tuli žilho vn 1895 elokus. Kätihe žilod lidnanvuiččeks vl 1947, se sai lidnan statusad vl 1958.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan suves, Tis-jogen randal i Karpatoiden suvipautkil, 400..1200 m korktusil, 430 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. «Užgorod — Ivano-Frankovsk»-avtote läbitab lidnad.
Vl 2011 eläjiden lugu oli 15 137 ristitud.


Umeo.
Umeo ([ʉːmе.оː]) om lidn Ročinman pohjoižpäivnouzmas. Se om Vesterbotten-agjan administrativine keskuz.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vodel 1314. Kadoi 1590-nzil vozil, no sen aluz om pandud tošti vl 1622 lidnan statusanke.
Lidn sijadase Umeel'ven-jogen randal, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Meriport radab ezilidnas.
Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 79 594 ristitud.


Kirun.
Kirun (,) om Ročinman lidn Norrbotten-agjas. Se om valdkundan kaikiš pohjoižemb lidn.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1900 samha raudkivendod. Se om lidnan statusanke vspäi 1948.
Lidn sijadase 145 km pohjoižhe polärižes pirdaspäi, 550 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Klimat om subarktine. Kirun ühtenzoitase raudtel Luleonke i Norvegijan Narvik-portanke.
Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 18 148 ristitud.


Jusdal'.
Jusdal' () om Ročinman lidn Evleborg-agjan pohjoižes.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1314. Raudte läbiti sidä vl 1880, i Jusdal' šingotaškanzihe.
Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 6 230 ristitud 5,29 km² pindal. Kaikiš suremb ristitišt oli 7 075 eläjad vl 1975 enččiš röunoiš.


Džibuti (lidn).
Džibuti ("Džībūtī", somal.: "Magaalada Jabuuti", afar.: "Gabuuti") om ühtennimižen valdkundan pälidn (vspäi 1977) da kaikiš suremb lidn.
Lidn om valdkundan administrativižeks ühtnikaks ühtes sen viden agjanke, pälidnan territorii om.
Istorii.
Eländpunktan aluz oli pandud vl 1888. Mülütihe järedad päivlaskmašt Balbal-ezilidnad pälidnha vl 1987.
Äi sur'oigenduzkundoid da Afrikan rahvahidenkeskeižiden organizacijoiden päfateroid da ezitaikundoid sijadasoiš täs, ozutesikš, Valdkundoidenkeskeižen šingotesen ohjandusen (angl. "IGAD") päfater.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Indižen valdmeren Tadžur-lahten randal (Adenan lahten päivlaskmpolel), 14 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, 21 km Somalin röunhasai suvipäivnouzmpolehe. Strategine Bab-el'-Mandeb-sal'm sijadase pohjoižpoles lidnaspäi.
Klimat om letetazangišton tropine, kuiv da lujas räk. Paneb 160 mm sadegid vodes, kezal ei olele ani niid. Vilukun keskmäine lämuz om +25°C, heinkun — +36°C.
Eläjad.
Vl 2005 eläjiden lugu oli 452 447 ristitud, valdkundan ristitišton pol'. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Eläjiden koumandez om sündnu verhiže lähiže maihe (2015): Somali, Efiopii, Jemen, Oman.
Pälidnan territorijan pind om 200 km², eläjiden lugu — 748 tuh. ristituid (2017).
Transport.
Vspäi 1981 Džibuti radab portaks valdkundmaksoita. Se om Efiopijan eksportan poliškon päverai, tavarad vedase raudtedme sišpäi da tagaze.
Rahvahidenkeskeine Džibuti-Ambuli-lendimport ("JIB", 258 tuh. passažiroid vl 2009) sijadase 6 kilometrad suvipäivnouzmpolehe lidnan keskusespäi. Se om sodaznamoičendanke civiližen ližaks. Džibuti-valdkundan, Francijan da il'mväged kävutadas aeroportad. Jügureisid ühtenzoittas Kitainke, Dubainke i Afrikan äjidenke pälidnoidenke.


Göteborg.
Göteborg (mugažo ročin kelel, virktas [jœte'bɔrj]) om lidn da jädumatoi port Ročinman suvipäivlaskmas. Se om valdkundan kahtenz' surtte lidn, mülüb Vestra Götaland-agjaha (lenha) i om sen administrativižeks keskuseks.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1619. Ročilaine Gustav II Adol'f-kunigaz sirdi lidnad muretud danijalaižil sijaspäi, Hisingen-sarespäi jogensus. Hän andoi lidnale oiktusid da vällendusid valdkundmaksoiš vl 1621. Göteborg šingotaškanzi kuti torguindmeriport tavaroidenke Päivnouzmmaspäi. Vspäi 1643 19. voz'sadan augotišhesai luja lidnuz abuti kaita lidnad anastandad vaste, sid' ročilaižed murenzihe varmitesid.
Avtoiden Volvo-kompanijan-tegijan aluz om pandud lidnha vl 1927, sen päofis sijadase Göteborgas nügüd'-ki. SKF- (pörutüged) i Ericsson- (elektroladimed) kompanijoiden järedad tegimed oma lidnas. 1970-nziden voziden lophusai Göteborg oli mail'man lideraks laivansauvomižes.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase mererandal da Göta-El'v-jogensus, Kattegat-sal'men randal Baltijan meren da Pohjoižen meren keskes (Danii om vastrandal), 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Stokhol'mhasai om 390 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 470 km avtotedme vai raudtedme.
Klimat om ven meren. Voden keskmäine lämuz om +7,9 C° (viluku-uhoku –0,2 C°, heinku +17,1 C°). Paneb sadegid 759 mm vodes, vähemba kaiked uhokus-semendkus (40..50 mm kus).
Eläjad.
Vl 2013 eläjiden lugu oli 533 271 ristitud. Lidnan ristitišton nelländez om sündnu toižihe maihe da tuli Ročinmaha. Kaik 1 mln ristituid eläb ezilidnoidenke 3,7 tuh. km² pindal (2017).
Göteborgan kommunan edeline pämez' oli Enn-Sofi Hermansson (2016 sulaku — 2018 kül'mku).
Transport.
Tramvaid, avtobusad, motorvenehed da ehtatimed oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes, ezilidnelektrojonused — ezilidnoiš.
Rahvahidenkeskeine "Göteborg Landvetter"-lendimport ("GOT", 6,8 mln passažiroid vl 2018) sijadase 20 km päivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid kaiked Evropadme, Ročinmadme, jügureisid lähižihe maihe.
Irdkosketused.
*


Havan.
Havan (, täuzin "San Cristóbal de La Habana") om Kuban pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om üks' Kuban agjoišpäi.
Sada valdkundad oma ezitadud lidnas: 88 sur'oigenduzkundad (sidä kesken vs 2015 heinkun 20. päiväspäi, edel sidä — mel'hetartusen ezitaikund), 11 verazmašt konsulust da 1 torguindezitaikund (Armenii).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1519. Žilo sai lidnan statusad vl 1592.
Vspäi 1902 Havan om ripmatoman Kuban pälidnaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kuban saren lodehes, Meksikan lahten randal, 59 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat om tropine passatine. Havan om tropižile ciklonile alastui lidn. Vilukun keskmäine lämuz om +23 C°, heinkun — +28 C°. Paneb 1190 mm sadegid vodes.
Havan jagase vidhetoštkümnehe municipaližhe ühtnikha, ned alajagasoiš 105 rajonha ().
Eläjad.
Vl 1750 eläjiden lugu oli 70 tuh. ristituid. Nügüd' valdkundan kaikutte videnz' ristit eläb lidnas. Vn 2012 rahvahanlugemižen mödhe kuz' ristitud kümnespäi oma ispanijalaižiden jäl'gelaižed, "mestizo" (vaugedverižiden da indejalaižiden jäl'gelaižed) i mulatad (afrikaniž-ispaniženke augotižlibundanke) oma nelländez, 15% oma afrikalaižed, 0,2% oma azijalaižed (immigrantad Kitaišpäi).
Religijan mödhe religijatomad i katolikad oma enambuses. Om penemb hristanuskondan da afrikanižiden uskondoiden segoitadud kul'toiden polestajid.
Transport.
Avtobusad da kiruhavtobusad oma kundaližeks pätransportaks lidnan südäimes. Havan om valdkundan päraudtesol'm. Ei ole metrod lidnas, seižutihe sen sauvomišt čihodamižen jäl'ghe. Jügumeriport radab lidnas.
Om kaks' aeroportad. Rahvahidenkeskeine Hose Marti-nimel nimitadud lendimport ("HAV") sijadase 11 kilometrad suvhe lidnan keskusespäi. Toine Plaja Barakoa-lendimport sijadase päivlaskmpolehe lidnaspäi, kävutadas sidä tehmaha südäireisid vaiše.


Svalöv.
Svalöv (mugažo ročin kelel, virktas [ˈsvɑ̂ːlœv]) om lidn Ročinman suves. Se om ühtennimižen kundan (kommunan) keskuz, mülüb Skone-agjaha.
Istorii.
Savesine Felestads-jumalanpert' om saudud läz 1200. vot, sijadase lidnan suves.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1886 kuti raudtestancii da žilo senno. Sil-žo vodel kazmusiden selekcijan edheotand zavodihe radod.
Nügüd'aigan Svalöv šingotase kazmusiden kazvatandal da ümbriradmižel. Kundan openduzkeskuz.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan päivlaskmas. Matkad agjan Mal'mö-keskushesai om 35 km suvhe.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 3 633 ristitud 2,39 km² pindal. Kundan ristitišt om 14 268 eläjad (2019).


Mal'mö.
Mal'mö () om Ročinman meriport i koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Skone-agjan administrativine keskuz.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1275 lidnan statusanke.
Mal'mö šingotase laivansauvomižel, raudbetonan i IKEA-furnituran tehmižel.
Lidn sijadase 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ühtenzoittud avto- i raudtesildal Kopenhagenanke 19 km pitte, mülüb sen aglomeracijha (4 mln eläjid), ühthine komitet ohjastab molembil lidnoil. Rahvahidenkeskeižed lendimportad ratas niiden ümbrištos.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 318 107 ristitud.


Uppsal.
Uppsal ([ɵpˈsɑːla] «Üläkodi») om Ročinman universitetine lidn valdkundan suvipäivnouzmas. Se om Uppsalan agjan administrativine keskuz, Ročinman nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Eländpunktan aluz om pandud 5. voz'sadal meiden erad. Vanh Uppsal paloi vl 1245, i nimitihe "Estra-Aros"-eländpunktad Uppsalaks 5 km suvhe. Om Ročinman jumalankodikundan keskuseks. Universitet zavodi radod vl 1477.
Uppsal šingotase zelliden pästandal i kofen pakuitesel, medicinižil tedoidusil.
Lidn sijadase Füris-jogen randoil, 15 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Stokhol'mhasai om 70 km suvhe.
Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 140 454 ristitud.
Irdkosketused.
*


Tübingen.
Tübingenan 23 lidnrajonad (saks. "Stadtteil") vl 2009.
Tübingen (mugažo saksan kelel, virktas [ˈtyːbɪŋən]) om lidn Saksanman suves, Baden-Vürtemberg-federacijanman keskuses.
Istorii.
Feodaline «Tübingen-lidnuz» mainitase ezmäižen kerdan vl 1078 kuti "Hohentübingen" (i "Twingia"), konz Saksanman Henri IV-kunigaz oli ümbärtud i ištui täs. Tübingen-eländpunkt mainitase vspäi 1191. Vanh lidn om kaičenus tähäsai täuzin mail'man sodoiden jäl'ghe, siš ei olend järedad tegimištod.
Nügüd'aigan Tübingen šingotase turizman keskuseks. Lidnan struktur kožub jaugnikoidenke i velosipedistoidenke, om äi kovitadud tehuzid. Kaik 18 festivalid oleskeldas voden aigan fil'miden, sportan i sömän polhe, jarmankad. Om penid edheotandoid tekstilin, mašiništonsauvomižen, medicinižen tehnikan, rahvahanpramozloiden i biotehnologijoiden sarakoiš. Neniden kompanijoiden päfaterad sijadasoiš lidnas: «Walter AG» (frezad, pörkad), «Hugo Brennenstuhl» (kabel'mašiništ, detektorad, pidatimed, päiväižbatarejad) i «CHT-Gruppe» (himižed ližasubstancijad tekstiližen, sauvondan i ühthekeradamižen sarakoiš).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Nekkar-jogen da sen ližajogiden randoil, 307 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, Švabijan Al'ban lodehližen ezimägišton 515 metrhasai. Lähembaine järed lidn om Štuttgart 30 km pohjoižhe.
Klimat om ven. Heinkun i elokun lämuded oma +19 C°, tal'vkun..uhokun +1..+3 C°. Voden keskmäine lämuz om +9 C°. Paneb sadegid 715 mm vodes, enamba semendkus-heinkus (75..91 mm kus).
Tübingenan municipalitet jagase 23 nimitadud fartalha (saks. "stadtteil"), sidä kesken 10 oma lidnan irdpolel.
Eläjad.
Vl 2013 eläjiden lugu oli 85 383 ristitud. Vl 2016 26,9 tuh. eläjid oliba üläopenikoikš. Eberhard-Karls-universitetan aluz om pandud vl 1477.


Bonn.
Bonn (mugažo saksan kelel, saksalaižed virktas [ˈbɔn]) om Saksanman lidn Pohjoine Rein da Vestfalii-federacijanmas, Rurštadtan kaikiš suvemb pala. Vozil 1949−1990 oli Saksanman Federativižen Tazovaldkundan pälidnaks («federaližeks lidnaks»), erased federaližed radnikoičendad sijadasoiš lidnas tähäsai.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 11 edel m.e. rimalaižil kuti "Castra Bonnensia"-lidnuz. Vspäi 1288 ičeze lidnan nevondkund tegeb ištundoid lidnas. Vozil 1597−1794 Bonn oli Köl'nan arhiepiskopan rezidencijaks. Vspäi 1844 raudte ühtenzoitab lidnad Köl'nanke.
«Deutsche Telekom»- i «Deutsche Post»-kompanijoiden päfaterad sijadasoiš Bonnas, mugažo läz 20 aluzkundad ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Bonn sijadase valdkundan päivlaskmas, seižub Rein-jogen molembil randoil, 60 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Lähembaine järed lidn om Köl'n 24 km pohjoižhe.
Bonn jagase 4 lidnümbrikho (), ned alajagasoiš 51 lidnrajonha ().
Eläjad.
Vn 2013 lopus eläjiden lugu oli 311 287 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 327 503 eläjad vn 2011 lopus.
Transport.
Tramvaid, avtobusad da lidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks. Ezilidnelektrojonused da "U-bahn" ühtenzoittas lidnad Köl'nanke, kiruhjonused — Saksanman toižidenke järedoidenke lidnoidenke, "Siegburg/Bonn"-stancii om saudud «Köl'n — Frankfurt»-jonol. Jogiport om Reinal, kävutase vemha ujuden jüguid, passažirlaivad ühtenzoittas Köl'nanke i Düssel'dorfanke.
Rahvahidenkeskeine civiline «Köl'n Bonn»-lendimport ("CGN", 12,3 mln passažiroid vl 2017) sijadase 15 km pohjoižpäivnouzmha Bonnan keskusespäi, tehtas reisid Evropan i Turkanman äjihe lidnoihe tobjimalaz, om čarterreisid Keskmeren kurortoihe.


Drezden.
Drezden ([ˈdʁeːsdn̩],) om lidn Saksanman päivnouzmas. Se om Saksonijan administrativine keskuz, federacijanman kahtenz' surtte lidn Läipcigan jäl'ghe.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1206 kuti ridan objekt "Acta sunt hec dresdene"-dokumentas, vl 1216 mainitase lidnan statusanke.
Jäl'gmaižen mail'man sodan lopus Vanhan lidnan rajon (saks. "Altstadt") oli pandud mantazole (om udessündutadud täuzin), enamba 100 tuhad ristituid pölištui Suren Britanijan i AÜV:oiden bombardiruindan aigan da lämoipalospäi vn 1945 13. i 14. uhokud.
Drezden šingotase lendimiden tehmižel (Airbus), kal'hiden kebnavtoiden ühthekeradamižel (Volkswagen), torguindmašiništon pästandal, AMD:n ližaprocessoriden fabrikal, farmaceftižel sarakol (vakcin), muziksoitoiden edheotandoil, turizmal (8 mln rist. vl 2009).
Geografijan andmused.
Lidn seižub El'banjogen randoil, 112 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Istorine keskuz sijadase El'ban hural randal. Matkad Čehanman röunhasai om 40 km suvhe, Berlinhasai — 164 km pohjoižhe orhal, 190 km avtol vai raudtel. Mec da puištod ottas lidnan territorijan kaks' koumandest.
Eläjad.
Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 530 754 ristitud. Vl 2008 kaik 780 561 ristitud elihe ezilidnoidenke. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 649 252 eläjad vl 1933.


Köl'n.
Lidnan ümbrikod da rajonad (2010)
Köl'n ([kœln],) om Saksanman lidn valdkundan päivlaskmas i Pohjoine Rein da Vestfalii-federacijanman suves. Se om nellänz' surtte lidn valdkundas, Rurštadtan kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 38 EME kuti "Ubiorum"-lidnuz () rimalaižen Mark Vipsanii Agrippa-polknikan käskön mödhe. Vl 50 meiden erad anttihe Rimalaižen imperijan lidnan statusad () da riman oiktust. 19. voz'sadal Köl'n eli läbi tegimišton sauvondas. Toižen mail'man sodan aigan lidnan ühesa kümnendest oli pandud mantazole, vanhan lidnan äjad sauvused oma udessündutadud täuzin.
Lufthansan päfater om saudud lidnas. Järedad tegimed ratas nenil kompanijoil: Ford, Toyota, Bayer.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Rein-jogen alajoksmusen randoil, 38..118 m korktusil, 52 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Berlinhasai om 475 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal, 548 km raudtel vai 572 km avtotedme (Gannoveran kal't). Enzne Bonn-pälidn om Köl'nan suvine ezilidn.
Köl'n jagase 9 ümbrikho da 86 lidnrajonha.
Eläjad.
Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 017 155 ristitud, sidä kesken saksalaižed — 84%. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd', mugažo oli 1 013 771 eläjad vl 1975. Läz 3 mln ristituid elädas Köl'nan lidnaglomeracijas, 10 mln om Rurštadtas.


Essen.
Lidnan ohjastusen pert' (vspäi 1979).
Essen (mugažo saksan kelel, virktas: [ˈʔɛsn̩],) om Saksanman lidn Pohjoine Rein da Vestfalii-federacijanmas. Se om ühesanz' surtte lidn valdkundas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 845 kuti katoline naižjumalankodi. Vl 800 mez'jumalankodin-ki aluz om pandud nügüdläižen lidnan territorijha (Ruran hural randal). Vspäi 1003 nimitadas Essenad lidnaks, vl 1041 se sai oiktuz sijata torgusid.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan päivlaskmas, Rur-jogen randoil, Rurštadtan keskuses, 27..202 m korktusil valdmeren pindan päl, keskmäine znamoičend om 116 m. Järed Bohum-lidn levigandeb päivnouzmas.
Essen jagase 9 ümbrikho (saks. "Stadtbezirk"), ned alajagasoiš 50 lidnrajonaks (fartalaks, saks. "Stadtteil").
Eläjad.
Kaikiš suremb ristitišt oli 672 100 eläjad vl 1939 i 731 220 eläjad vl 1962. Vl 2013 eläjiden lugu oli 569 884 ristitud.
Ižanduz da transport.
Vspäi 1450 saihe kivihil't lidnas da läz sidä, kaivused oliba olmas samha hobedad-ki. Edel 1945 vot lidn oli sodategimišton keskuseks, tähäsai TüssenKrupp-kompanijan (saks. "ThyssenKrupp AG") päfaterad sijadasoiš Essenas da lähižes Duisburg-lidnas. Saksanman kaikiš suremban Rurgaz-gazantransportkompanijan ("E.ON Ruhrgas AG") päfater sijadase lidnas.
Elektrojonused (saks. "S-Bahn") ühtenzoittas lidnad Rurštadtan susedlidnoidenke. Vspäi 1977 kiruhtramvain sistem om lidnas (saks. "Stadtbahn Essen", vspäi 2014 om 3 jonod, 42 stancijad, sidä kesken 21 manaluine, 21,5 km raudted). Mugažo avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas.


Salonikid.
Salonikid ("Tesaloniki",) om Grekanman lidn da meriport valdkundan pohjoižes. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Keskuzmakedonii-agjan (periferijan) administrativine keskuz.
Eländpunktan aluz om pandud Amuižen Makedonijan Kassandr-carin käskön mödhe vl 315 EME. Carin Fessalonika-ak oli Aleksandr Makedonijalaižen sizaren. Car' ühtenzoiti 26 žilod i nimiti lidnad ičeze akan nimen mödhe.
Sured Salonikid šingotasoiš ižandusen äisarakoižeks keskuseks. Kivivoihimižel, metallurgijan, laivansauvomižen, elektrotehnižen, tekstil'sarakon, sömtegimišton edheotandad ratas lidnas.
Lidn sijadase Egeižen meren Termaikos-merikaran randal, 0..250 m korktusil.
Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 325 182 ristitud, ezilidnoidenke — läz 1,1 mln ristituid 1285 km² pindal.


Raahe.
Raahe (mugažo suomen kelel,) om Suomenman lidn valdkundan keskuzpalan päivlaskmas, Pohjoižpohjanma-agjas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1649 ročilaižel Per Brage noremb-grafal, Suomenman jenaralgubernatoral. Lidn om nimitadud hänen oiktastuseks. Vl 1791 Brahestad sai štapel'oiktust sauvomha torguindvaražomid. Puine pertišt om saudud uden varuitoman projektan mödhe vn 1810 suren lämoipalon jäl'ghe.
Raahe šingotase meriportal kivivoiterminalanke i raudan metallurgijan kombinatal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Botnižen lahten randal. Matkad agjan Oulu-pälidnhasai om 75 km pohjoižpäivnouzmha, Hel'sinkihesai om 502 km suvhe orhal, 604 km avtotedme vai raudtel.
Vl 2018 lidnan ühthine pind oli 1 889,00 km², sidä kesken kuivma 1 014,41 km², meri 861,76 km², sokaz ma oti 12,83 nellikkilometrad.
Eläjad.
Vl 1985 eläjiden lugu oli 28 431 ristitud, se ristitišt oli kaikiš suremb.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 97,5%, ročin kel' — 0,1%, toižed keled — 2,4%.
Edeline lidnan pämez' oli Kari Karjalainen (2006−2016).


Kemi.
Kemi (mugažo suomen i ročin kelil;) om lidn Suomenman lodehes, sen Laplandii-agjas. Agjan koumanz' lidnankund nelläspäi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1869 Aleksandr II-imperatoran käskön mödhe kaičemha lahten pindad i varatoitamha lähtendad sihe. Vll 1893−1919 ezmäine cellülozantegim oli sauvomas, toine vl 1930. Raudte tuli lidnha vl 1902.
Kemi šingotase bumagan (Stora Enso) da kartonan (Metsä Fibre) tehmižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Baltijan meren Botnižen lahten pohjoižrandal, 4 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Hel'sinkihesai om 620 km suvhe orhal, 710 km avtotedme vai raudtel, agjan Rovanem'-keskushesai om 100 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 120 km avtotel vai raudtedme.
Vl 2018 lidnan ühthine pind oli 747,28 km², sidä kesken man pind oli vaiše kahesandez (95,37 km²), sokaz ma — 7,38 km², meri oti 644,53 km².
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 26 928 ristitud, sil aigalpäi ristitišt poleneb.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 95,1%, ročin kel' — 0,2%, toižed keled — 4,7%.
Edeline lidnan pämez' oli Ossi Repo vll 2006−2012.


Leont'jev Valerii.
Valerii Jakovlevič Leont'jev (; sünd. 19. keväz'ku 1949, Ust' Us, Komin Tazovaldkund, Venäman NFST, NSTÜ) om Venäman estradan tetab pajatai.
Biografii.
Valerii om sündnu Ust' Us-külähä, pedrankazvatajiden kanzha. Vl 1961 sirdi Jur'jevecha, sid' Vorkutha. Vl 1972 ühtni «Песня-1972»-konkursha. Radoi Komin Tazovaldkundan filarmonijan pajatajan. Vl 1981 Valerii ühtni «Ереван-81»-muzikfestivalihe. Vl 1983 hän pästi ičeze ezmäine studine «Муза»-al'bom. Vl 1989 gastrolirui ičeze koncertiženke «Дело вкуса»-programanke Nevondkundalištme Ühtištustme, mugažo Indijadme. Vl 1991 oli «Экстрасенс»-TV-fil'man kitajalaižen roliš. Vl 1994 Valerii Leont'jev tegihe ezmäižen artistan, ken tegi surt edestust (super-šoud) Venämas.
Nügüd'aigan (vl 2018) Valerii om üks kaikiš populärižiš Venäman pajatajišpäi, oleleb TV-oigendusiš. Eläb Majamiš paksus.


Monreal'.
Monreal' jagase 19 administrativižeks ümbrikoks (lihavan mustan pirdan südäimes).
Monreal' ([mɔ̃ʁeal], [ˌmʌntriːˈɒl]) om kahtenz' surtte Kanadan lidn. Se om Kvebek-provincijan kaikiš suremb lidn.
Vl 1976 lidn vastsi Kezaližid Olimpižid vändoid.
Istorii.
Irokeziden Hošelag-külä oli lidnan sijas 14. voz'sadaspäi. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vn 1642 17. päiväl semendkud kuti "Vill'-Mari-žilo" («Marin lidn») Monreal'-saren suvipalas, Ph. Lavrentijan jogen da Ottavanjogen ühthejoksmusen sijas.
Vspäi 1705 nimitihe žilod nügüdläižikš. Saren «Monreal'»-nimi sündui üks'jäižen mägen nimespäi "Le mont Royal" — «Kunigahan mägi», 234 m valdmeren pindan päl. Vl 1832 Monreal' sai lidnan statusad. 1970-nzihe vozihesai oli valdkundan kaikiš suremban lidnan da finansižen pälidnan, sid' andoi ezištust Torontole.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 8 m da sen enamba korktusil valdmeren pindan päl. Matkad Kvebekhasai om 250 km pohjoižpäivnouzmha kaikil teil, Ottavhasai om 200 km päivlaskmha, röunhasai om 50 km suvhe.
Klimat om ven kontinentaline neps. Tulleikahad päiväd oma paksud. Voden keskmäine lämuz om +6,2 C°. Paneb sadegid 980 mm vodes, kuidme tazomäras, sidä kesken 218 sm lunt (kül'mku-keväz'ku).
Eläjad.
Vl 2011 eläjiden lugu oli 1 649 519 ristitud. Läz 4,1 mln ristituid elädas ezilidnoidenke 4258,31 km² pindal. Üks'jäine oficialine kel' om francijan kel' lidnan territorijal vn 1977 francijan kelen hartijan mödhe.
Edeline lidnan pämez' oli Deni Koder (2013−2017).
Transport.
Kundaline transport om avtobusad, maršruttaksid, ezilidnelektrojonused. Vspäi 1966 metro radab lidnas (vl 2017 oli 4 jonod, 68 stancijad, 69 km raudted).
Rahvahidenkeskeine civiline "Monreal'-Trüdo"-lendimport ("YUL", 19,4 mln passažiroid vl 2018) sijadase Dorval'-ezilidnas, 20 km päivlaskmha Monrealin keskusespäi, sil-žo sarel. Sišpäi tehtas reisid AÜV:oihe da Kanadadme, Latinižen Amerikan äjihe maihe, Evropan lidnoihe i kaiked mail'madme. Kahtenz' rahvahidenkeskeine "Monreal'-Mirabel'"-lendimport ("YMX") sijadase 39 km lodeheze lidnaspäi, se om vaiše vedamha jüguid i aviacijan toižendoiden täht (sanitarine, kosmine).


Giz.
Giz ("el'-Gīza" «tazangišt») om lidn Egiptan pohjoižes. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Gizan agjan administrativine keskuz.
Amuižen Egiptan aigan nügüdläižen lidnan tahond oli Memfisan pohjoižeks kaumžomaks (Gizan piramidad). Eländpunktan aluz om pandud vl 642.
Giz šingotase turizmal, oluden i tabakon edheotandoil.
Lidn zavodiše 5 kilometras suvipäivlaskmha Kairan keskusespäi, sijadase Nil-jogen hural randal, 19 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ühtenzoittud Kairanke metropolitenal (vspäi 1999). Verhiden maiden sur'oigenduzkundad oma saudud neciš lidnas.
Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 3 122 041 ristitud.
Irdkosketused.
*


Erdenet.
Erdenet («kalližarvoine») om lidn Mongolijan pohjoižes. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Orhonan agjan administrativine keskuz (vspäi 1992).
Eländpunktan aluz om pandud vl 1972 otmaha kävutamižhe vas'kižmolibdenižen löudmižsijan. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1975 11. päiväl tal'vkud. Järed küllästamižtegim radab vspäi 1978.
Erdenet šingotase mugažo kebnal tegimištol (kourad, villtegesed) i sauvondmaterialiden tehmižel (sidä kesken mecan ümbriradmine).
Lidn sijadase Selengan i Orhonan jogidenkeskeižes, 1280 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ulanbatarhasai om 340 km suvipäivnouzmha.
Vn 2000 Mongolijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 68 310 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Irdkosketused.
*


Split.
Split (mugažo horvatan kelel) om lidn Horvatijan suvižel mererandal. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Splitan i Dalmacijan ümbrikon administrativine keskuz, mülüb ümbrikho.
Eländpunktan aluz om pandud kuti Amuižen Grekanman "Aspalatos"-kolonii () 3. voz'sadal EME.
Split šingotase laivansauvomižel i sömtegimištol. Bumagan, betonan i himižsubstancijoiden edheotandad ratas lidnas.
Lidn sijadase Adriatižen meren päivnouzmaižel randal, Mar'jan-pol'sarel, om korktoid mägid ümbrištos.
Vn 2011 Horvatijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 178 102 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 200 459 eläjad vl 1991. Läz 340 tuh. ristituid elädas ezilidnoidenke.
Irdkosketused.
*


Guančžou.
Guančžou (/ 廣州, pin'jin' "Guǎngzhōu" [kwàŋ.ʈʂóu], sijaline kantonine virkand [kʷɔ̌ːŋ.tsɐ̂u] vai [kʷɔ̌ːŋ.tsɐ́u]) om Kitain lidn valdkundan suves. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Guandun-agjan administrativine keskuz. Ende nimitihe lidnad-ki Evropas agjan mödhe "Kanton:aks" sijaližel paginal.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud enamba 2 tuhad vozid tagaz, oficialižen legendan mödhe — vl 862 edel meiden erad. Kaiken oli meriportaks, Šuukte meredme zavodihe neciš lidnas, verhad mad veiba ujuden kitajižid tavaroid. Vhesai 1840 Kantonan meriport oli üks'jäine avaitud Kitaiš evropalažiden torguindlaivoiden täht.
Guančžou šingotase omblendtegimištol, tavaroiden möndal tukuil (enamba 100 torgusid), kalankazvatusel, veroližen pramozlan tavaroil, tegimil (laivansauvomine, mašinansauvomine, himižed substancijad, elektropalad, koditehnik, cement, lehtezbumag, sahar, velosipedad). Kantonan jarmank (angl. "CECF, Canton Fair") oleleb kahtišti vodes. Vl 2018 lidnan nominaline kogosüdäiprodukt oli US$347 mlrd (US$23,963 ühtele hengele).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase sadas kilometras pohjoižhe Hel'mesižen jogen del't-regionaspäi, Čžuczän-jogen randal (lankteb Kitain Suvimerhe), 21 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad lidnan keskusespäi Makaohosai om 145 km suvhe, Honkonghasai — 120 km suvhe-suvipäivnouzmha.
Klimat om subtropine. Heinkun i elokun lämuz' om +29 C°, vilukun — +14,3 C°. Absolütine minimum om 0 C°. Paneb sadegid 1736 mm vodes, vähemb kül'mkus-vilukus (32..41 mm kus).
Guančžou jagase 11 lidnümbrikho (edel 2014 vot oli 12), ned alajagasoiš 170 ühtnikha: 135 alaümbrikod (irdališt komitetad) i 35 lidnad.
Eläjad.
Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 12 780 000 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Tulnuded radnikad ottas enamba pol't ristitištos, hö vajehtasoiš jogo koume-nell' kud. "Hukou:n" kart röunatab legaližen migracijan.
Transport.
Metro, kiruhavtobusad, trolleibusad, taksid i jogiastjad oma kundaližeks transportaks lidnas. Metro radab vspäi 1999 ("Guǎngzhōu dìtiě", ühtes Fošanin metronke vl 2019 om 14 jonod, 259 stancijad, 476 km raudted). Kiruhjonused tuldas Uhanišpäi.
Rahvahidenkeskeine civiline Guančžou Baijun' lendimport (Baijun' — «vauktad pil'ved», "CAN", 69,7 mln passažiroid vl 2018) sijadase 28 km pohjoižhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Suvipäivnouzmaižen Azijan maihe i Kitain äjihe lidnoihe, mugažo mail'madme.


Izmir.
Izmir () om lidn Turkanman päivlaskmas. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe i kahtenz' surtte meriport.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud läz 6500 vot EME. Se oli tetab kuti Amuižen Grekanman Smirn-lidn ("Smirnē") 11. voz'sadaspäi EME. Vhesai 1922 se oli grekalaižiden lidn päpaloin. Vspäi 1930 lidnan oficialine nimi om nügüdläine.
Izmir šingotase meriportal, avtobusoiden i jüguzavtoiden tehmižel, turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Egeižen meren Izmiran lahten randal, 2 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Eläjad.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 2 847 691 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Mail'man 23. Universiad mäni neciš lidnas vl 2005.


Las Pal'mas.
Las Pal'mas () om Ispanijan lidn da kurort Kanarižil saril. Se om valdkundan ühesanz' lidn eläjiden lugun mödhe, avtonomižen Kanarižed sared-ühthižkundan ühteks kahtes pälidnaspäi (nelläks vodeks, sid' sirdab).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1478 24. päiväl kezakud Kastilijan sodavägil, hö otiba vägestust guančiden päl. Las Pal'mas šingotaškanzihe teravas kuti kivihilen varažom da seižundtaho transatlantižiden laivoiden täht 19. voz'sadan lopus.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Gran Kanarii-saren pohjoižpäivnouzmas, Atlantižen valdmeren randal, 0..722 m korktusil, 6 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Afrikan randhasai (Marok i Päivlaskmaine Sahar) om 220..250 km päivnouzmha i suvipäivnouzmha, Madridhasai om 1930 km pohjoižpäivnouzmha orhal. Lähembaine järed lidn om Kanariden Santa Krus de Tenerife 100 km päivlaskmha-lodeheze ehtatimel.
Klimat om tropine letetazangišton. Vilu Kanarine joksmuz poleneb räkad. Paneb sadegid 124 mm vodes, läz ei olele niid keväz'kus-sügüz'kus (20 mm pordos). Il'man i meriveden keskmäine lämuz vajehtase +18..+23 C° röunoiš vodes läbi.
Eläjad.
Vn 2011 Ispanijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 383 343 ristitud, se oli kaikiš suremb ristitišt.
Irdkosketused.
*


Burs (lidn).
Burs () om lidn Turkanman lodehes. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, religijan i tervhudenkaičendan znamasine keskuz, mugažo Bursan agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud läz 5200 vot EME. Amuižen Grekanman lidn oli tetab vspäi 202 EME "Prus"-nimitusenke (). Vll 395−1326 lidn mülüi Vizantijan imperijha. Vll 1326−1365 Burs oli aigaližen Osmanan valdkundan pälidnaks. Vn 1855 kaks'jaine manrehkaiduz mureni lidnad lujas.
Burs šingotase avtosauvomižel, avtopaloiden tehmižel, metro- i tramvaivagonoiden pästandal, tekstilin edheotandoil i sömtegimištol, lebukeskuseks (mägisuks'kurortad, kül'bet'terapii hulil purtkil), meblin tehmižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Mramorižen meren randal, 155 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Stambulhasai om 92 km pohjoižhe orhal vai 154 km avtotedme, Ankarhasai — 325 km päivnouzmha orhal vai 385 km avtotedme.
Eläjad.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 1 800 278 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 2,9 mln eläjid om lidnaglomeracijas (agjas) 10 tuh. km² pindal.
Transport.
Avtobusad, tramvaid, funikulör mägisuks'kurortannoks (8,8 km), metro da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Metropoliten radab vspäi 2002 (, vspäi 2014 om 2 jonod, 38 stancijad, 39 km raudted).
Soda- da civiline Bursa Jenišehir-lendimport ("YEI", 243 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 45 km päivnouzmha Bursan keskusespäi, se om tatanmaižiden reisiden täht. Lähembaižed rahvahidenkeskeižed lendimportad sijadasoiš Stambulas, lidnad oma ühtenzoittud ehtatimel, avtobusan i lendimen reisil.
Irdkosketused.
*


Darmštadt.
Darmštadt ([ˈdaʁmʃtat]) om Saksanman lidn Gessen-federacijanman suves.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 11. voz'sadal "Darmundestat"-nimenke. Se sai lidnan statusad vl 1330. Vspäi 1806 Gessenan gercogiden rezidencii sijazihe lidnas.
Toižen mail'man sodan jäl'ghe lidn putui amerikaižhe okkupacižhe zonha. armijan üks' (66nz') tedištelendjouk om tähäsai lidnan ümbrištos, sodabazad oma konservacijas, ei ole Saksanman ohjandusen al.
Biotehnologižed da farmaceftižed tegimed (Merck-kompanijan päfater), painmižsarakon edheotandad oma lidnan ižandusen päsarakoikš.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Reinan oiktal randpolel, Üläreinan tazangištos, 144 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Reinan randhasai om 15 km suvipäivlaskmha. Frankfurt Mainal sijadase 30 km pohjoižhe lidnaspäi, Visbaden- i Mainc-lidnad oma 30 kilometras lodeheze.
Darmštadt jagase 9 nimitadud lidnrajonha (saks. "Stadtteil").
Eläjad.
Vl 1970 eläjiden lugu oli 141 224 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Kaik 431 tuh. eläjid om ezilidnoidenke (2016).
Vspäi 1997 om olmas tedolidnan statusanke (saks. "Wissenschaftsstadt"). Nened järedad aluzkundad oma olmas lidnas: Tehnine universitet (33,5 tuh. üläopenikoid vl 2004) i sättutoitud tedoiden universitet, saksan kelen akademii, džazan da rahvahidenkeskeižen muzikan institutad, jüžmakioniden tedoiduzkeskuz, Evropan kosmižiden lendandoiden ohjanduzkeskuz.


Laht.
Laht om süvenus kuivmaha vezišton pala, joudai vedenvajehtuz kaičese vezištonke.
Lahten toižendad oma učulm (abai), merikar, estuarii, fjord, liman, lagun.


Regimägi.
Regimägi (suom. i [riːhɪmækɪ]) om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan suves. Mülüb Kanta-Häme-agjaha.
Istorii.
Raudte tuli žilho vl 1870, järed raudtesol'm om nügüd'. Kätihe eländpunktad lidnudeks vl 1922. Se sai lidnan statusad vl 1960.
Regimägi šingotase saksalaižen Würth-kompanijan logistižen keskusel (mašiništonsauvomine, himižed substancijad), Valio-kompanijan tegimel (sömtegimišt), toine järed radonandai om «Fortum Waste Solutions» (jändusiden ümbriradmine i mahusen rekul'tivacii).
Geografijan andmused.
Matkad agjan Hämenlidn-keskushesai om 30 km lodeheze-pohjoižhe, Hel'sinkin keskushesai om 69 km suvhe. Lähembaine lidn om Hüvinkä 10 km suvhe.
Vl 2018 lidnankundan pind — 125,56 km², sidä kesken kuivma 121,01 km², vezi da sokaz tahond ottas 4,55 km².
Regimägi jagase 31 rajonaks, mugažo 12 küläd mülüdas lidnan municipalitetha. Edeline lidnan pämez' oli Seppo Keskiruokanen (2000−2016).
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 23 971 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 29 160 eläjad vl 2016.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 94,9%, ročin kel' — 0,4%, toižed keled — 4,7%.


Filadel'fii.
Filadel'fii ([ˌfɪləˈdɛlfiə], ühthine lühenduz [ˈfɪli] «Fil(l)i»), om lidn Pensil'vanii-štatan suvipäivnouzmas. Se om štatan kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe da kudenz' surtte AÜV:oiš.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1682 protestantizman kvakeroiden kundal. Sai lidnan oiktusid vl 1701. Vl 1776 AÜV:oiden deklaracii ripmatomudes Sures Britanijaspäi om vahvištadud neciš lidnas, vl 1787 —. Vll 1776−1783 i 1790−1800 lidn oli AÜV:oiden pordaigaližeks pälidnaks.
Filadel'fii šingotase nenil sarakoil: finansižed holitišed (sidä kesken Filadel'fijan birž i varmitusen kompanijad), üläopenduz (Filadel'fijan universitet), tervhudenkaičend i biotehnologii, telekommunikacijad («Comcast»-provaideran päfater), himine, kivivoinhimine i farmaceftine («GlaxoSmithKline») industrijad, sömtegimišt, turizm. Lidnaglomeracijan KSP oli 445 mlrd. US$ vl 2017, kahesanz' surtte AÜV:oiš.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Delaver-jogen da lahten oiktal randal, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Nju Džersi-štatan lidnad oma jogen vastrandal. Matkad Atlantižen valdmeren merohosai om 200 km suvhe estuarijadme, Vašington-pälidnhasai om 200 km suvipäivlaskmha orhal, 225 km avtotedme vai raudtel. AÜV:oiden kaikiš suremb Nju Jork-lidn sijadase 140 km pohjoižpäivnouzmha.
Klimat om subtropine neps vajehtujanke tal'venke (−15..+20 C°). Heinkun lämuz om +25,6 C°, vilukun — +0,6 C°, voden keskmäine lämuz om +13,2 C°, absolütine minimum — −24 C°. Paneb sadegid 1068 mm vodes, läz tazomäras vodes läbi.
Eläjad.
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 526 006 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 2 071 605 eläjad vl 1950. Vl 2017 läz 6,1 mln ristituid elihe ezilidnoidenke.
Religijan mödhe (2014): hristanuskojad — 68% (protestantad 41%, katolikad 26%, mormonad 1%), religijan ozutandata i religijatomad — 24%, toižed religijad — 8% (judaizm, buddizm, islam, induizm).
Kodikel' (Filadel'fijan eläjad, vižvoččes igäspäi vl 2010, enamba 0,8%): anglijan kel' — 79,1%, ispanijan kel' — 9,7%, kitajan kel' — 1,6%, vjetnaman kel' — 0,9%, venän kel' — 0,8%, toižed keled — 7,9%.


Koupavogür.
Koupavogür () om lidn Islandijan suvipäivlaskmas. Se om valdkundan kahtenz' lidn da kund eläjiden lugun mödhe, Reikjavikan suvine ezilidn, mülüb Pälidnan agjaha.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1948 1. päiväl vilukud, maižanduzfermoiden i kezaküläpertiden sijas, elänzoitmaha sirdanuzid pälidnha külälaižid Toižen mail'man sodan aigan. Žilo sai lidnan statusad vl 1955.
Koupavogür šingotase lähižiden kundoiden «magaduzrajonaks», sömtegimištol, avtotegimištol, meblin pästandal i toižel kommertižel aktivižusel.
Lidn sijadase 8 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, mererand om päivlaskmaižes palas. Röunatab Reikjavikanke pohjoižes i Gardabair-lidnanke suvipäivlaskmas.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 30 357 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.


Habnarfjordür.
Habnarfjordür («lahten fjord») om lidn da port Islandijan suvipäivlaskmas. Se om valdkundan koumanz' lidn da kund eläjiden lugun mödhe, mülüb Pälidnan agjaha.
Eländpunkt mainitaškanzihe 14. voz'sadan lopuspäi saren "Landnámabók"-aigkirjas. Islandijan ezmäine gidroelektrostancii om vaumitud žilonno vl 1904. Kändihe lidnaks i sai municipaližen statusan vl 1908.
Habnarfjordür šingotase kalanpüdandan, eksportan i importan meriportal (vspäi 1912), alüminijantegimel.
Lidn sijadase Atlantižen valdmeren randal, 10 km suvhe Reikjavik-pälidnaspäi.
Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 25 913 ristitud.


Aküreiri.
Aküreiri () om Islandijan lidn valdkundan pohjoižes. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Pohjoižpäivnouzmaižen agjan administrativine keskuz, mülüb sihe.
Istorii.
Eländpunkt mainitase vspäi 1562 nügüdläiženke nimitusenke, kaikenaigaine vspäi 1778. Vl 1786 Danijan kunigaz andoi sille lidnan statusad.
Aküreiri šingotase kalanpüdandan jädumatomal meriportal i sömtegimištol (kala, olud). Lidnan tobj pala lämbitase geotermaližil purtkil 1980-nziš vozišpäi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase pit'kan fjordan lopun madalal randal. Glerau-jogi () jokseb lidnas. Om korktoid mägid lidnan taga. Mäged kaitas lidnad viluid tulleid vaste.
Klimat om subarktine. Heinkun i elokun lämuz om +10,7..+11,1 C°, tal'vkun-uhokun lämuz −0,8..−1,3 C°. Voden keskmäine lämuz om +3,8 C°. Absolütine minimum oleli −23 C°. Paneb sadegid 540 mm vodes, enamba redukus (72 mm) i kül'mkus-vilukus (57..60 mm kus).
Eläjad.
Vl 2009 eläjiden lugu oli 18 041 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Aküreirin universitet (vspäi 1987) i kaks' botaništ sadud oma avaitud lidnas. Lidn om valdkundan tal'veližiden sportansuguiden keskuz.
Edeline lidnan pämez' om Eirikur Bjorgvinson (eloku 2010 — 2018, "Eiríkur Björn Björgvinsson").
Irdkosketused.
*


Keblavik.
Keblavik () om lidn Islandijan suvipäivlaskmas. Se om Südürnes-agjan administrativine keskuz.
Eländpunkt mainitaškanzihe 16. voz'sadaspäi. Vs 1994 kezakun 11. päiväspäi mülüb Reikjanesbair-kundha.
Lidn sijadase Reikjanes-pol'saren lodehes, 5 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2015 lidnan da lähižen Njardvik-lidnan eläjiden lugu oli 14 821 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kundan ristitišt om 18 920 eläjad 145 km² pindal (2019).
Valdlundan kaikiš suremb rahvahidenkeskeine "Keblavik"-lendimport ("KEF", 8,7 mln passažiroid vl 2017) om saudud 3 km päivlaskmha lidnaspäi. Vll 1942−2006 armijan il'mbaz radoi täs, nügüd' Islandijan randkaičendvägiden sijaduz.


Gardabair.
Gardabair (['karðaˌpaiːr ̥]) om Islandijan lidn valdkundan suvipäivlaskmas. Se om Reikjavikan ezilidn, valdkundan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, mülüb Pälidnan agjaha ().
Istorii.
Lidnan territorii om ottud kävutamižhe 9. voz'sadaspäi kahtel maižanduzfermal (i "Skúlastaðir"). Eländpunktan aluz om pandud vl 1876 kuti "Gardahreppur" (). Se sai lidnan statusad vl 1976 nügüdläiženke nimenke.
Gardabair šingotase transnacionaližel Marel-kompanijal (vspäi 1977, om olmas 30 valdkundas), tegeb mašiništod i kompjuterprogrammid sömtegimišton täht ümbriradamha lihad da kalad. 380-telestudii om päbazaks "LazyTown"-teleoigendusiden lapsiden täht. üks'jäine islandine lauk radab lidnas.
Geografijan andmused.
Londuseližed kel'dtahod oma lidnan ümbrištos (mäged, jäžomad). Reikjavik-pälidn sijadase pohjoižhe Gardabairaspäi Koupavogür-lidnan kal't.
Islandijan prezidentan "Bessastadir"-rezidencii (, vspäi 1944) om saudud 18. voz'sadal, mülüb Gardabairan lidnankundha vspäi 2013 ühtes enččenke Aul'ftanes-lidnanke (, läz 2,4 tuh. eläjid).
Eläjad da transport.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 14 180 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.


Librevil'.
Librevil' («joudai lidn») om Gabonan pälidn da kaikiš suremb lidn (valdkundan ristitišton läz pol't). Se om mugažo Estuer-agjan administrativine keskuz, om sen palaks.
Istorii.
Vl 1846 francine laivišt anasti brazilišt «L’Elizia»-laivad orjidenke, päzutihe heid. Joudutadud 52 ristitud paniba eländpunktan alust i nimitihe sidä Fritaunan analogijan mödhe. Lidn mainitase ezmäižen kerdan vl 1849. Vl 1886 tegihe francižen Gabon-kolonijan pälidnaks, vspäi 1960 — ripmatoman Gabonan pälidn.
Geografijan andmused.
Librevil' sijadase Atlantižen valdmeren Gvinejan lahten randpolel, Komo-jogensunno.
Klimat om subekvatorialine. Keskmäine lämuz vajehtub +26..+30 C° röunoiš vodes läbi. Paneb sadegid 2840 mm vodes. Kuivsezonan aigan (kezaku-eloku) paneb vaiše 75 mm sadegid.
Transport.
Librevil' om Atlantižen valdmeren afrikaižen randišton üks' kaikiš surembiš portoišpäi. Sen specializacii om pumaterialiden vend ujuden verhiže maihe.
Ezmäižen Gabonan prezidentan oiktastuseks Leon Mba nimel nimitadud rahvahidenkeskeine lendimport ("LBV") sijadase 11 kilometrad pohjoižpolehe lidnan keskusespäi. Kaikenaigaine Francijan il'mvägiden sodabaz sijadase läz sidä. Uden lendimportan projektan mödhe, sen sijaduz mugažo linneb pohjoižpolehe pälidnaspäi.


Mu i Ran.
Mu i Ran («Mu Ranas», edel 1999 vot muite "Mu") om Norvegijan lidn Nurlann-agjas. Se om Ran-kommunan administrativine keskuz.
Istorii.
Puine jumalanpert' oli ezmäine sauvuz nügüdläižen lidnan territorijal vspäi 1724. Vll 1946−1988 raudan metallurgine tegim radoi sijaližel torhudel.
Mu i Ran šingotase mašinansauvomižen kompanijoil, tedoidusil i informacižil tehnologijoil. Norvegijan rahvahaline kirjišt kaičese neciš lidnas. Om gidroelektrostancijoid lidnan ümbrištos.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ranfjordan suhišton randal, 26 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ranelv-jogi lankteb fjordha.
Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 18 358 ristitud.


Tromsö.
Tromsö ([ˈtrʊ̂msœ],) om lidn da municipalitet (kommun) Norvegijan pohjoižes. Se om Troms i Finnmark-agjan administrativine keskuz.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 400 km pohjoižhe polärižes pirdaspäi. Sen keskuz om saudud Tromsöi-sarel 22 km² pindanke.
Klimat om vilu da pehmed lähejoksijan Gol'fstriman tagut.
Eläjad.
Vl 2012 kundan eläjiden lugu oli 71 590 ristitud.
Koumanz' Barencan regionan igähižiden rahvahiden kongress mäni Tromsö-lidnas 2015. voden uhokun augotišes. Kaik 15 ezitajad vepsläižišpäi ühtni sihe.
Homaičendad.
*


Inčhon.
Inčhon ("Inch'ŏn", vanh nimituz om Čemul'po) om lidn Korejan Tazovaldkundan lodehes. Se om Seulan avanport Pakuižen meren randal.
Vl 2009 eläjiden lugu oli 2 758 431 ristitud.


Bordo (lidn).
Bordo ([bɔʁdo],) om lidn da meriport Francijan suvipäivlaskmas. Se om valdkundan kudenz' lidn eläjiden lugn mödhe, Uz' Akvitanii-regionan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kel'talaižil 6. voz'sadal edel meiden erad kuti "Burdigala". Toižen mail'man sodan aigan oli Francijan ohjastusen pordaigaližeks sijaduseks.
Bordo šingotase Ford-avtoiden i Michelin-šinoiden pästandal, aerokosmižen i kaičendtehnikan sarakol, laivansauvomižen verfil, turizman mel'heižtahoil i aigtegoil (2,5 mln matknikoid vodes), Francijan nellänz' surtte bankoiden keskuz (180 edheotandad). Om vinantehmižen rajonan keskuseks mail'man znamoičendanke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Garonn-jogen lanktendan sijas Atlantižhe valdmerhe, 1..42 m korktusil, 6 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Istorine keskuz sijadase jogen hural randal. Jogen estuarii nimitase "Žirond:aks" (fr. "Gironde"), meriport radab sen randal (9 mln tonnoid jüguid vodes). Kahesakümnekilometrine estuarii ühtenzoitase Biskaižen lahtenke. Matkad Parižhasai om 500 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 582 km avtotedme, voib sadas sihesai TGV-kiruhjonusel kahtes časus.
Eläjad.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 241 287 ristitud. Vl 2015 ühthemänho 937 218 ristitud elihe lidnümbrikos (fr. "arrondissement") 1522 km² pindal. Kaik 1,2 mln eläjid om lidnaglomeracijas 5 613,41 km² pindal (2013), kudenz' sija Francijas.
Transport.
Avtobusad, tramvaid (3 jonod), elektrobus lidnan keskuses, jogilaivad i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidn om avto- i raudteiden sol'meks.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Bordo-Merin'jak-lendimport ("BOD", 6,2 mln passažiroid vodes 2017) sijadase 12 km päivlaskmha lidnan keskusespäi Merin'jak-ezilidnas. Tehtas reisid EÜ:n i Pohjoižen Afrikan maihe, Turkanmaha, mugažo Francijan erasihe lidnoihe.
Irdkosketused.
*


Taibei.
Taibei (vai 台北市; pin'jin': "Táiběi Shì") om Kitain Tazovaldkundan pälidn.
Lidn sijadase Taivan'-saren pohjoižes, 9 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Taibei jagase 12 rajonaks.
Vl 2015 eläjiden lugu oli 2 704 810 ristitud. Röunatab kaikiš surembanke Nju Taibei-lidnanke i Czilun-avanportanke, ned sätas lidnaglomeracijad 7 mln ristituidenke (2015).
Irdkosketused.
*


Pusan.
Pusan ("Busan") om lidn Korejan Tazovaldkundan suvipäivnouzmaižel mererandal, valdkundan kaikiš järedamb port. Se om kahtenz' surtte lidn valdkundas Seulan jäl'ghe.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 3 557 716 ristitud 765,94 km² pindal.


Eilat.
Eilat () om lidn-kurort Izrailin suvičogas. Mülüb Suviümbrikho.
Istorii.
Amuine "Ecion Gever"-meriport oli olmas 1. voz'tuhal EME, sen jändusen oma löutud kaivandusil. Amuižen Riman aigan nimitihe lidnad "Ail:aks" (, "Aelana"), sodagarnizon sijazihe täs. Vl 1949 arabine "Umm Rašraš"-sodapost oli anastadud Izrailil sodan ripmatomudes aigan. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1951, sai lidnan statusad vl 1959.
Eilat šingotase turizmal, meriportal (Umbemeren mineraloiden eksport), kivivoinveimen kävutamižel, šoll'oiden kazvatamižen tegim radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Rusttan meren Akab-lahten randal, 16 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Otab Izrailin 12-kilometrišt randad täuzin. Om korktoid mägid ani lodeheze lidnaspäi. Röunatab Jordanijanke päivnouzmas i Egiptanke päivlaskmas.
Klimat om räk kuiv letetazangišton. Heinkun-ehokun keskmäine päivän lämuz om +34 C°, tal'vkun-uhokun — +16..+17 C°. Absolütine minimum oleskeli +1 C°. Paneb sadegid 29 mm vodes. Meriveden lämuz vajehtase +21 C° (uhoku-keväz'ku).. +28 C° (heinku-sügüz'ku) röunoiš.
Eläjad.
Vl 2008 eläjiden lugu oli 47 300 ristitud. Vspäi 2012 jäpert'kulu radab.
Transport.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos.
Uz' rahvahidenkeskeine Ramon-lendimport Ilan i Asaf Ramonan nimed ("ETM") om avaitud Timn-alangištos vn 2019 sulakus. Se vajehti vanhad lendimportad lidnan keskuses, sijadase 18 km pohjoižhe lidnan keskusespäi.


Lusak.
Lusak () om Zambijan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Lidn sijadase valdkundan keskuzpalan suves, 1279 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2009 eläjiden lugu oli 1 413 000 ristitud.


Makati.
Makati (mugažo filippinoiden kelel, virktas [maˈkati]) om lidn Filippinoiden pälidnan agjas, Luson-sarel.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 529 039 ristitud i pind — 21,57 km².
Barangeid.
Lidn jagase 30 "barangei:ha" — municipaližhe ühtnikha sijaliženke ičeohjastusenke.


Iskj.
Iskj () om lidn da kommun Italijan keskuzpalan suvipäivlaskmas. Mülüb Kampanii-agjan Metropolitenižhe Napol'-lidnha.
Lidn sijadase Tirrenižen meren Iskj-saren randal, 2 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om Napolin ezilidnaks.
Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 18 688 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Fil'miden i lehtezmehiden festivalid oleldas Iskjas.


San Sal'vador.
San Sal'vador () om Sal'vadoran pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om ühtennimižen departamentan administrativižeks keskuseks mugažo.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1525 sulakus ispanijalaižil, anastadud indejalaižil "Kuskatlan"-pälidnan sijha.
Vspäi 1821 San Sal'vador om Sal'vadoran pälidnaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan keskusen päivlaskmas, Amakas-jogen alangištos, ühtennimižen vulkanan pautkenno, 658 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat om subekvatorialine neps, om kaks' sezonad. Kun keskmäine lämuz om +22..+24 C° vodes läbi. Paneb sadegid 1734 mm vodes, kuiv sezon om kül'mkus-sulakus (2..36 mm kus). Minimaline fiksiruidud lämuz om +7,2 C°. Lujad manrehkaidused oleldas, oliba vozil 1798, 1854, 1873, 1965 da 1987. Tropižed torokad oma paksud nepsakahan sezonan aigan.
Eläjad.
Vl 1900 138 tuh. ristitud elihe lidnas da sen ümbrištos. Vl 2015 lidnalaižiden lugu oli 257 754 ristitud. Kaik 1,7 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas vl 2015 (590 km²), se om kaikutte nellänz' ristit valdkundas.
Religijan mödhe vl 2015 eläjiden enambuz oli hristanuskojikš (85%, sidä kesken 56% katolikoid da 29% protestantoid), mugažo om äi religijatomid (11%).
Edeline lidnan pämez' om Najib Bukele (2015-2018), vspäi 2019 hän om valitud da radab Sal'vador-valdkundan prezidentan.
Transport.
Avtobusad, kiruhavtobusad ("SITRAMSS") da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas ezilidnoidenke. San Sal'vador om valdkundan järed avtotesol'm. Raudten maršrutad ühtenzoittas aglomeracijan erazvuiččid agjoid vspäi 2007.
Pen' regionaline Ilopango-lendimport ("MSSS") sijadase lidnan päivnouzmas. Se om soda- da čarterreisiden täht Sal'vadoradme, lähižihe pälidnoihe — Tegusigal'p, Gvatemal.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Oskar Arnul'fo Romeron nimel nimitadud lendimport ("SAL", 3,7 mln passažiroid vl 2019), ende "El' Sal'vador" da "Komalapa", sijadase 50 km suvhe lidnan keskusespäi, Tünen valdmeren randpoles. Sišpäi tehtas reisid AÜV:oihe, Kanadha, Meksikha, Keskuzamerikan äjihe maihe, Bogotaha i Madridha.


Portsmut (Anglii).
Portsmut ([ˈpɔːrtsməθ]) om lidn da järed meriport Suren Britanijan suves. Se om Anglijan unitarine ühtnik, mülüb Hemp-grafkundha, no ičeohjastusenke.
Eländpunkt sai lidnan statusad vl 1194. Sen tobj pala sijadase Portsi-sarel Te Solent-sal'mes (La Manšan pohjoižpala).
Vl 2011 eläjiden lugu oli 205 400 ristitud. Lidn om laivansauvomižen keskuz, Britanižen sodamerilaivišton baz sijadase täs. IBM-korporacijan evropine päfater sijadase Portsmutas.


Keiptaun.
Keiptaun (, [ˈkɑːpstat],) om lidn Suviafrikan Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Se om Päivlaskmaižen Kapan provincijan administrativine keskuz, valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Suviafrikan Tazovaldkundan parlament i ohjastusen erased aluzkundad sijadasoiš Keiptaunas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1652 alamalaižen Jan van Ribek:an ekspedicijal kuti lidn da port Atlantižen valdmeren randal Hüvän Toivon nemenno varatoitamha laivoid söndtavaroil. Oli Kapan kolonijan (1795−1910) pälidnaks. Lidnan znamoičend poleni Suecan kanalan avaidusenke vl 1869.
Keiptaunan vozne saliž oli 78,7 mlrd US$ vl 2011, ühtele hengele — 19,656 US$.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase mererandal, 0..1087 m korktusil (Laudanvuitte mägi). Enamba 70 mägenpäd enamba mi 300 metrad kortte oma olmas lidnas.
Eläjad.
Vl 1901 kaik 171 tuh. ristituid elihe lidnas. Vl 2011 eläjiden lugu oli 3 740 025 ristitud ezilidnoidenke. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', sen ližaduz röunatase pošaval i reskveden mairhel (25 litrad päiveses ühtele hengele vl 2018).
Ristitišt om erazvuitte augotižlibundan mödhe: orjiden jäl'gelaižed (Malaizii, Indonezii, Madagaskar), sijaližed afrikalaižed, vaugedverižed (Alamad, Germanii, Portugalii). Keiptaun om afrikaans-kelen kodima.
Lidnan edeline pämez' oli Patrisija de Lill' (2011−2018).
Transport.
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks. Järed meriport radab lidnas.
Keiptaunan rahvahidenkeskeine lendimport ("CPT", 10,7 mln passažiroid vll 2017 sulaku — 2018 keväz'ku) om kahtenz' surtte. Se sijadase 22 kilometras päivnouzmpolehe lidnan keskusespäi, oigendab reisid Pohjoižamerikan, Evropan da Azijan verhiže maihe, man irdpolele da südäimehe.
Irdkosketused.
*
*


Plovdiv.
Plovdiv () om Bolgarijan kahtenz' lidn da kund eläjiden lugun mödhe. Se om Plovdivan agjan administrativine keskuz.
Lidn sijadase valdkundan keskuzpalan suvipäivlaskmas, 164 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2015 eläjiden lugu oli 368 983 ristitud.
Irdkosketused.
*


Pleven.
Pleven () om lidn Bolgarijan pohjoižes. Se om valdkundan seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Plevenan agjan (vspäi 1999) i kundan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase dokumentoiš ezmäižen kerdan vl 1270 kuti. Vl 1899 raudte läbiti lidnad.
Pleven šingotase mašinansauvomižel (pressad, turbinad, avtokabeläd, ventiläciž-klimatine mašiništ), sauvondmaterialiden pästandal (sendvičpanelid), sömtegimištol, sobiden tehmižel, stökolmülüiden tegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Dunain tazangištol, 116 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Dunaihesai om 35 km pohjoižhe (se-žo Romanijan röun), Sofii-pälidnhasai om 132 km suvipäivlaskmha orhal vai 165 km avtotedme.
Eläjad.
Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 110 520 ristitud (agjan kaks' videndest), lidnankundan — 147 109 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 132 tuhad eläjid vl 1987.
Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 0,4% vl 2011): bolgarijalaižed — 89,2%, turkad — 1,4%, čiganalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 0,4%, rahvahuden ozutandata — 8,0%.
Irdkosketused.
*


Sumad.
Sumad ([ˈsumɪ],) om lidn Ukrainan pohjoižpäivnouzmas. Se om Suman agjan administrativine keskuz (vspäi 1939) da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1655 kuti "Sumin lidnuz", nimitihe Sum- da Sumk-jogiden mödhe. Se sai lidnan statusad vl 1780.
Sumad šingotasoiš nenil sarakoil: mašinansauvomine (himižen sarakon, kivivoinveimiden pompandstancijoiden, sömtegimišton täht), himine (substancijad, sauvondmujud), sömtegimišt (saharfabrik, vintegim, maidtegim, leibänproduktoiden kombinat), mugažo porcellanantegim radab (astjad i astjištod). Elektronižmikroskopiden edheotand eile rados.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pslanjogen randoil (, Dnepran hura ližajogi), 138 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Venäman röunhasai om läz 50 km pohjoižhe (Kurskan agj) i päivnouzmha (Belgorodan agj), Kijev-pälidnhasai om 303 km päivlaskmha orhal, 338 km avtotedme vai 350 km raudtel. Lähembaine järed lidn om Har'kov 135 km suvipäivnouzmha orhal.
Sumad jagasoiš kahthe rajonha: Kovpakan (ukr. "Ковпаківський район") i Jogentagaine ("Зарічний").
Eläjad.
Vl 2013 eläjiden lugu oli 269 177 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 307 tuh. eläjid vl 1993.
Rahvahad (2001, enamba 1%): ukrainalaižed — 84,5%, venänikad — 12,5%, toižed rahvahad — 3%.
Transport.
Avtobusad, trolleibusad i maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad i ezilidnelektrojonused ühtenzoittas ezilidnoidenke i järedoidenke lidnoidenke.
Valdkundaline civiline Sumad-lendimport ("UMY") sijadase 6 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Tehtas reguläritomid reisid.
Irdkosketused.
*


Portsmut (Nju Gempšir).
Portsmut () om lidn lidn da port Nju Gempšir-štatan suvipäivnouzmas.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1623. Kožundakt om allekirjutadud neciš lidnas Venäman i Japonijan keskes sodan lopindaks vl 1905. AÜV:oiden armijan vedenalaižiden laivoiden sauvomine om olmas lidnanno, sodabaz-ki oli Vilusodan aigaspäi.
Lidn sijadase Atlantižen valdmeren randal, 6 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 233 ristitud.


Polokvane.
Polokvane (sesoto i, anglijan virkand: [ˌpɒləˈkwɑːnɪ]) om lidn Suviafrikan Tazovaldkundan pohjoižpäivnouzmas. Se om Limpopon agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1886 kuti "Pitersburg" (afrikaans i). Udesnimitihe vn 2005 uhokus.
Polokvane šingotase bankingal, ekoturizmal, jomiden tehmižel (Coca-Cola, olud), radioladimiden pästandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 1310 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 130 028 ristitud.
Irdkosketused.
*


Pitermaricburg.
Pitermaricburg (angl. i, angline virkand [ˌpiːtərˈmærɪtsbɜːrɡ],) om lidn Suviafrikan Tazovaldkundan päivnouzmas. Se om Kvazulu-Natal-agjan pälidn sädandan aigaspäi vl 1994.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1838, nimitihe riktud zululaižil buralaižiden lideriden muštho: Piter Retif i Gerhard Maric. Lidn oli buralaižiden Natal'-tazovaldkundan pälidnaks alusenpanendan aigaspäi, vll 1910−1994 — valdkundan Natal'-provincijan administrativižeks keskuseks.
Lidn sijadase 596 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2011 eläjiden lugu oli 223 448 ristitud.


Deli.
Deli ("Dilli", "Dli", "Dilī") om kahtenz' surtte lidn Indijas. Delin lidnaglomeracii om mugažo kahtenz' surtte valdkundas Mumbain jäl'ghe.
Administrativine jagand.
Deli om Nacionaline pälidnan territorii administrativižikš, mülüb Indijan nevondterritorijoihe. Se mülütab koume lidnad ičeksaz, kaikutte lidn om ičeze ohjastusen al: Delin municipaline korporacii (1397,3 km²), Uz' Deli-pälidnan municipaline komitet (42,7 km²) da Delin Sodanevondkund (43 km²).
Deli jagase 9 ümbrikoks, kaikutte niišpäi alajagase koumeks alaümbrikoks ("tehsil:aks").
Nacionaline pälidnan territorii alištub Nacionaližhe pälidnan regionan ohjastusele — Delin aglomeracijan ekonomižen ohjandusen organale, sädihe sidä pätmaha megapolisan problemoid.
Istorii.
Žilod lidnan sijas mainitadas ezmäižen kerdan 6. voz'sadaspäi EME.
Vl 1911 britanine administracii pani Uz' Deli-pälidnan alust.
Geografii.
Deli sijadase Indijan pohjoižes Gangan oiktan Džamn-ližajogen («Jamun:an» Mahabharatan mödhe) molembil randoil. Lidnan keskmäine korktuz om 293 metrad meren pindan päl. Territorii röunatab Uttar Pradeš-štatanke päivnouzmas, Har'jan-štatanke toižiš poliš.
Klimat om tropine mussonine. Musson oleskeleb kezakus-sügüz'kus. Kaikiš räkembad kud oma semendku i kezaku +32..+33 C° keskmäiženke lämudenke. Tal'v om kuivahk, no sumosine vilun il'man tulendan Gimalajišpäi tagut, tal'vkun-uhokun kesklämuz om +14..+16 C°. Tal'vel voib panda halad lujas harvoin. Paneb sadegid 795 mm vodes, sidä kesken redukus-keväz'kus 7..19 mm kus.
Transport.
Kundaline transport om avtobusad, kiruhavtobusad, taksid i motorikšad, kaik ned ratas ahtištadud londuseližel gazal. Jonused ühtenzoittas ezilidnoidenke. Delin metro ("Dillī Meṭro") radab vn 2002 tal'vkuspäi, se mülütab 8 jonod raudteiden 343 km pitte, 250 stancijanke vl 2018.
Indira Gandi nimel nimitadud rahvahidenkeskeine lendimport ("DEL", 69,9 mln passažiroid vl 2018, sidä kesken 18,5 mln verazmalaižid) om Indijan kahtenz' surtte. Se om civiline täuzin, sijadase 16 kilometrad suvipäivlaskmaha lidnan keskusespäi (Udes Delišpäi). Tehtas reisid mail'man järedoihe lidnoihe, Persijan lahten i Suvipäivnouzmaižen Azijan maihe, mugažo Indijan äjihe lidnoihe.


Karači.
Karači ("Karācī", [kəˈraːtʃi]) om kaikiš suremb lidn da port Pakistanan suves. Se om Sind-agjan administrativine keskuz. Lidnan aglomeracii otab seičemenden sijan mail'mas ristitišton lugun mödhe.
Lidn om Pakistanan sodavägiden, pahaazjoiden, tegimišton da torguindan päkeskuz.
Vl 2013 eläjiden lugu oli 23 500 000 ristitud. Lidnan pind — 3 527 km².
Istorii.
Ezmäižed žilod lidnan territorijas oma tetabad möhembaižes paleolitassai da mezolitassai. Edel britanižen anastusen vl 1839 Karači oli "Kolači:kš" — kalanikoiden peneks küläks.
Vozil 1947−1958 Karači oli ripmatoman Pakistanan pälidnaks, sid' sirtihe pälidnad Ravalpindihe.
Geografijan andmused.
Karači sijadase Arabijan meren randal, Ind-jogen suhištos.
Klimat om tropine kuiv. Paneb sadegid 217 mm vodes, niišpäi 152 mm heinkus da elokus, no tal'ven heitten om upar', sikš ku lidn om mererandaline.
Administrativine jagand.
Nügüdläine administrativine jagand oli vahvištadud vl 2011. Lidn om municipaližen korporacijan ohjandusen al.
Karači jagase 6 ümbrikho (). Ümbrikod alajagasoiš 18 rajonaks ("tehsil:aks"), ned — 178 nevondkundaks. Mugažo kuz' sodaterritorijad sijadasoiš lidnan keskuses, ned ei mülügoi ümbrikho.
Transport.
Rahvahidenkeskeine civiline Džinn-lendimport ("KHI", 7,2 mln passažiroid 2017−18 finansižel vodel) om kaikiš suremb valdkundas. Se sijadase Karačiš, päivnouzmpolehe lidnan randpolespäi, oigendab reisid Persijan lahten maihe, erasihe toižihe järedoihe lidnoihe (Dakk, Pekin, Toronto, London, Stambul, Kolombo, Bankok), mugažo Pakistanadme. Sen ližaks, om kaks' sodaaeroportad.


Lagos.
Lagos (mugažo kirjutadas anglijan kelel, no virktas [ˈleɪɡɒs],) om Nigerijan kaikiš suremb lidn da port, mülüb ühtennimižhe štatha. Se om kahtenz' surtte Afrikan lidn Kairan jäl'ghe. Lidnan aglomeracii otab ühtenden sijan Afrikas ristitišton lugun mödhe (21 mln vl 2014).
Lidn om Nigerijan rahaazjoiden, tegimišton (valdkundan tegimišton pol') da kinoindustrijan päkeskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz oli pandud vl 1472.
Vozil 1960−1991 Lagos oli ripmatoman Nigerijan pälidnaks, sid' sirtihe pälidnad Abudžha.
1970:nzil vozil lidn šingotihe lujas, sikš miše port sijadase täs vemha kivivoid verhiže maihe.
Geografijan andmused.
Lidnan ičeohjandusen 16 territorijad (2006)
Lagos seižub Atlantižen valdmeren Gvinejan lahten suvirandištol, Lagos-lahten randal da saril, valdkundan suvipäivlaskmpoles, 41 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vezi otab läz 26% lidnan territorijad, kuivma — vaiše 738 km².
Klimat om subekvatorialine neps. Kun keskmäine lämuz om +25..+27 C°, vajehtamatoi vodes läbi. Paneb sadegid 1538 mm vodes, kuivsezon oleskeleb kül'mkuspäi uhokuhusai (130 mm nelläs kus).
Lagos-lidn otab 16 kahteskümnespäi Lagos-štatan sijaližen ičeohjandusen territorijoišpäi. Lidnan ühthižen tobmuden organad ei ole olmas vspäi 1976, vaiše štatan om.
Eläjad.
Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 13 400 000 ristitud. Kaik 21,3 mln eläjid (2015) om ezilidnoidenke 2707 km² pindal.
Transport.
Kiruhavtobusad, minibusad i ehtatimed oma kundaližeks transportaks lidnas. Kebnan metron ezmäine jono om sauvomas vodele 2022.
Murtala Mohammedan (enzne Nigerijan prezident) nimel nimitadud rahvahidenkeskeine civiline lendimport ("LOS", 6,3 mln passažiroid vl 2017) om kaikiš suremb valdkundas. Se sijadase lidnas sen päivlaskmaiženno röunanno Ikedž-territorijal (Lagos-štatan enzne pälidn), oigendab reisid Afrikadme i valdkundan südäimehe, mail'man erasihe järedoihe lidnoihe: London, Pariž, Stambul, Dubai, Frankfurt, Nju Jork, Atlant.


Mekk.
Mekk (, "Makka" [ˈmæk.kæ], mugažo مكة المكرّمة "Makka-al-Mukarrama" — «Ülev Mekk», "Bakka" om amuine nimi) om Saudan Arabijan lidn-millioner, ühtennimižen agjan pälidn. Se om koumanz' surtte Saudan Arabijan lidn. Läz 2 mln elädas lidnan aglomeracijas kaikenaigašti 1200 km² pindal.
Lidn om Saudan Arabijan da kaiken islaman mail'man uskojiden päkeskuz.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 1 675 386 ristitud. Lidnan pind — 760 km².
Istorii.
Mekkan sijaduz — "Kaaban" olendsija — oli arabialaižiden kumardelendan sijaks paganusen aigan völ.
Vl 630 islamanuskojad Muhammed-endustajanke ezinenas tuliba lidnha. Lidn alištui torata, kaik sen eläjad kändihe islamha.
Nügüd'aigan kaikuččel vodel läz 15 millionad islamanuskojid tuldas lidnha kaikes mail'maspäi hadžan säden (araban kelespäi «matk pühäsijile»). Heiden matkan lopindsija om "Masdžid Al' Haram" (araban kelespäi «Kel'dpühäpert'») — kaikiš suremb islaman pühäpert' mail'mas. Amussai i valdkundan Konstitucijan mödhe, tulend lidnha sab vaiše islamanuskojile.
Geografijan andmused.
Mekk sijadase läz 80 kilometrad Rusttan meren randištolpäi päivnouzmpolehe, mägidenkeskeižes alangos, suvipäivlaskmha Rijad-pälidnaspäi. Lidnan keskmäine korktuz om 227 metrad ülemb meren tazopindad.
Klimat om letetazangišton tropine, lujas kuiv. Keskmäine lämuz om +24 C° vilukus da +36 C° heinkus. Paneb sadegid 110 mm vodes.
Tobmuz.
Saudan Arabijan ohjastuz paneb lidnan pämest () radsijha. Mekkan municipaližen nevondkundan ühtnijad oma lidnan pämez' da völ 14 valitud sijidme mest.
Transport.
Vspäi 2010 metron üks'jäine manpäline jono radab lidnas (18,5 km pitte, 9 stancijanke).
Vaiše pen' Päivlaskmaine aeroport om Mekkas, se ei ota surid lendimid. Abdulaziz-kunigahan nimel nimitadud rahvahidenkeskeine lendimport ("JED") sijadase susedližes Džidd-lidnas, 100 kilometrad päivlaskmpolehe Mekkan keskusespäi. Hadžan sädajad kävutadas sidä.
Irdkosketused.
*


Rotterdam.
Rotterdam (mugažo alaman kelel, virktas [ˌrɔtərˈdɑm]) om Alamaiden lidn da kund Suvigollandii-agjas. Se om agjan kaikiš suremb lidn i valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe. Mail'man kahtenz' surtte (Šanhain jäl'ghe) meriport sijadase lidnas.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš vl 1283. Sai lidnan oiktusid vl 1340. Kümnes vodes päliči sen eläjad saiba laskendad kanalan sauvomižhe Leidenhasai i Delfthasai vemha ujuden villad Anglijaspäi. Sil aigalpäi lidn sauvoi meriportad kacmata pošavihe i sodoihe. Vodele 1872 saudihe Njive-Vaterveg-kanalad valdmerilaivoiden täht, nece kändihe meriportan valdmoiden lugud kaikiš surembikš mail'mas.
Rotterdam šingotase meriportaks i transporttesol'meks, kivivoinümbriradmižen tegimil, rahvahidenkeskeižel turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pohjoižen meren i langenijan sihe Njive-Maas-jogen (24 km, «Uz' Maas») randoil, 0 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Eläjad.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 619 879 ristitud. Kuivman pind — 208,8 km², toine om vezi. Üks' million eläjad oli ezilidnoidenke vl 2014. Om Randstadan palaks.
Transport.
Avtobusad, tramvaid i velosipedad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Metro radab vspäi 1968 (5 jonod, sidä kesken kiruhtramvai Haghasai om videndeks jonoks, vspäi 2009 om 62 stancijad, 78 km raudted). Jogi-, raudte- i avtotransport ühtenzoitab ezilidnoidenke.
Rahvahidenkeskeine lendimport ("RTM", 1,6 mln passažiroid vl 2015) om ühthine Hag-lidnanke i sijadase 6 km pohjoižpäivnouzmha Rotterdamaspäi. Tehtas reisid Suren Britanijan, Saksanman, Ispanijan i Turkanman lidnoihe, mugažo Evropan erasihe toižihe maihe.


Kembridž.
Kembridž ([ˈkeɪmbrɪdʒ]) om Suren Britanijan lidn Anglijan päivnouzmas. Se om Kembridž-grafkundan administrativine keskuz.
Eländpunktan aluz om pandud 1. voz'sadal meiden erad. Se mainitase ezmäižen kerdan vl 730. Mail'man tetab Kembridžan universitet om olmas lidnas vspäi 1209.
Kembridž šingotase tedoidusil, inžiniringal, zell'edheotandoil i turizmal.
Lidn sijadase Kem-jogen alangištos, 6..24 m ü.m.t. korktusil. Matkad Londonhasai om 70 km suvhe.
Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 123 900 ristitud, sidä kesken läz 25 tuhad üläopenikoid.


Kotor.
Kotor (mugažo mustmägin kelel,) om lidn Mustmägin suvipäivlaskmas. Se om Kotoran kundan administrativine keskuz.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 168 EME.
Kotor šingotase kalanümbriradmižel i turizmal (lidnuz, 3 verajad, 5 jumalanpertid, 7 pert'kulud), vanh lidn mülüb Mail'man jäl'gushe.
Lidn sijadase Adriatižen meren Kotoran lahten randal, 16 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Lovčen-mägisel'gan pohjanno.
Vn 2003 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 13 176 ristitud.
Irdkosketused.
*


Kuala Lumpur.
Kuala Lumpur (mugažo malain i anglijan kelil, malajine virkand: [ˈkwalə ˈlumpʊr]) om Malaizijan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1857. Kätihe britanižen Malain Ühtištuz-kolonijan pälidnaks vl 1946. Om federaližen territorijan statusanke vspäi 1974.
Kuala Lumpur šingotase valdkundan administrativižeks, finansižeks i openduzkeskuseks. Nened aluzkundad oma saudud lidnas: tavar- i fondbiržad, Malaizijan bankoiden i korporacijoiden päfaterad. Erazvuitte tegimišt om kesketud ezilidnoiš tobjimalaz, se om tekstiline sarak, avtoiden i elektronikan ühthekeradamine, maižanduztehnikan tehmine, metalližtegesiden pästand, sauvondedheotandad, kaučukan ümbriradmine, sömtegimišt (pal'mvoi). Millionad turistoid vodes tuldas tänna. Sadas tinad i kivihil't läz lidnad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Klang-jogen alangištos, Malakk-pol'saren päivlaskmas, 66 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kuala Lumpuran Port Klang-avanport om sätud 40 km päivlaskmha Klang-ezilidnan taga, Indižen valdmeren randal.
Klimat om ekvatorialine, om räk da upar' vodes läbi.
Eläjad.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 1 627 172 ristitud. Lidnan aglomeracijas elädas 7,2 mln ristituid 2243 km² pindal.
Transport.
Avtobusad, kiruhavtobusad, taksid, ezilidnelektrojonused, kebn metro (vspäi 1998, 2 jonod, 37 stancijad, 46 km raudted) i monorel's (vspäi 2003, 11 stancijad, 8 km raudted) oma kundaližeks transportaks lidnas ezilidnoidenke. Kiruhavtobusad, elektrojonused, metro, monorel's i aeroekspressad ratas ühtes Klang-alangišton integriruidud sistemas ().
Rahvahidenkeskeine civiline lendimport ("KUL", 58,5 mln passažiroid vl 2017) sijadase 45 km suvhe Kuala Lumpuran keskusespäi Putradžai-lidnan taga, ühtes Sepang-trassanke. Aeroekspress ühtenzoitab pälidnanke. Tehtas reisid Azijan läz kaikihe pälidnoihe, Indonezijan i Indijan äjihe lidnoihe, Gold Kostha, Londonha i Frankfurtha, mugažo Malaizijadme. Toine vanh "Sultan Abdul Aziz Šah"-lendimport ("SZB", 2,8 mln passažiroid vl 2017) radab Subang-ezilidnas 15 km päivlaskmha pälidnan keskusespäi, se holitab tatanmaižid passažirreisid i jügureisid Azijan lähižihe maihe.


Akkr.
Akkr ([əˈkrɑː]) om Ganan pälidn (vspäi 1957) da kaikiš suremb lidn. Se om mugažo Akkr-agjan pälidnaks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 15. voz'sadal. Danijan, Alamaiden i Suren Britanijan lidnused oma kaičenus. Vhesai 1807 Akkr oli orjantorguindan keskuseks, vll 1877−1957 — Britanijan Kuldrandan pälidnaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Gvinejan lahten suvirandal, kukhikahas tahondas, 61 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat om savannan tropine mussonine. Päivän lämuz vajehtase +23..+31 C° röunoiš vodes läbi. Paneb sadegid 725 mm vodes, enamba kaiked sulakus-kezakus (400 mm pordos).
Eläjad.
Vn 2012 rahvahanlugemižen mödhe lidnrajoniden eläjiden lugu oli 2 291 352 ristitud. Vl 2010 kaik 4 010 054 ristitud elihe lidnan aglomeracijas (Akkr-agjas, kahtenz' surtte agj valdkundas) 3245 km² pindal.
Transport.
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Meriport radab.
Rahvahidenkeskeine Kotok-lendimport (, "ACC", 2,5 mln passažiroid vl 2014) sijadase 10 kilometrad päivlaskmpolehe lidnan keskusespäi. Sil soda- da civiline kävutand oma olmas. Tehtas reisid Afrikan i Evropan järedoihe lidnoihe, Nju Jorkha i Dubaihe.
Irdkosketused.
*


Estinman konservativine rahvahaline partii.
Estinman konservativine rahvahaline partii, EKRP (, "EKRE") om estilaine oiged politine partii nacionastiženke ideologijanke. Om tehtud 2012-nden voden keväz'kun 24. päiväl neniden organizacijoiden ühtištusel: Estinman Rahvahaline ühtištuz (agrarine, keskuz) i Estinman rahvahaline likund (oiged nacionalistine sebr).
Ezmäine pämez' oli Mart Helme, hänen Martin Helme-poig vajehti radinsijas vn 2020 heinkus.
Enamba mi 8 tuhad ühtnijoid. Seičeme partijan ühtnijad om sijaližes parlamentas.


Kumasi.
Kumasi (mugažo anglijan kelel) om lidn Ganan suvipalas. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Ašanti-agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud 17. voz'sadal. Tedon da tehnologijan universitet Kvame Nkruman nimed radab lidnas (aluz 1952).
Kumasi šingotase punümbriradmižel, kaivuztegimištol, erazvuiččil holitišil. Elektruz generiruiše päiväižpaneliden stancijoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan keskuzpalas, 250 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Gvinejan lahthesai om 100 km suvhe.
Vl 2013 eläjiden lugu ezilidnoidenke oli 2 069 350 ristitud 254 km² pindal.
Irdkosketused.
*


Malabo.
Malabo (mugažo ispanijan da francijan kelil; vozil 1846−1973 — Santa Isabel',) om Ekvatorialižen Gvinejan pälidnaks. Se om mugažo Pohjoine Bioko-agjan da Malabo-ümbrikon keskuz. Malabo om kahtenz' lidn valdkundas ristitišton lugun mödhe (Batan jäl'ghe).
Lidn om tazovaldkundan rahaazjoiden da torguindan päkeskuz surenke portanke eksportan täht.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1827 anglijalaižil meribazaks. Sil aigal lidnan nimi oli Port Klerens ().
Geografijan andmused.
Lidn levigandeb upnuden vulkanan sunno (kal'deranno). Malabo sijadase man pohjoižes, Bioko-saren pohjoižel randal Gvinejan lahtes.
Klimat om ekvatorialine mussonine. Paneb 1890 mm sadegid vodes, sidä kesken tal'vkul-uhokul vaiše 111 mm. Kun keskmäine päivänlämuz om +24..+26 C° vodes läbi.
Eläjad da transport.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 187 302 ristitud.
Malabon (vai Santa Isabelin) rahvahidenkeskeine lendimport ("SSG") sijadase 9 kilometrad päivlaskmpolehe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid verhiže maihe da man südäimehe kontinental.
Irdkosketused.
*


Asmar.
Asmar ("Asmera", "Asmaraa", angl. i) om Eritrejan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se sijadase Maekel'-agjas (Keskuzagjas) da om agjan administrativižeks keskuseks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 12. voz'sadal. Ühtištuihe nell' küläd da sauvoškanzihe Italižen Eritrejan ut pälidnad 19. voz'sadan lopus. Vozil 1897−1941 Asmar oli pälidnaks edel Suren Britanijan londad, sil aigalpäi äi italižen stilin pertid jäihe lidnas. Vspäi 1991 om ripmatoman valdkundan pälidnaks.
Asmar šingotase tekstil'-, söm- (olud) i keramižen tegimišton edheotandoil. Vn 2017 heinkuspäi lidn mülüb mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 2325 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat om ven mägiden, subtropižen pirdoidenke. Päivän da ön lämuded oma lujidenke vajehtusidenke päiveses läbi. Paneb 520 mm sadegid vodes, sidä kesken 330 mm lühüdan vihmsezonan aigan (heinku−eloku). Kun keskmäine päivänlämuz om +14..+17 C° vodes läbi, halad oleldas tal'vel öidme.
Asmar jagase 13 administrativižhe lidnümbrikho ("Neous Zobas"), ned alajagasoiš eländrajonihe.
Eläjad.
Vl 2009 eläjiden lugu oli 649 000 ristitud. Läz 1,25 mln ristituid elädas ezilidnoidenke (2017), Maekel'-agjan pind — 1300 km².
1930-nzil vozil italijalaižed oliba ristitišton enambuseks. Vl 2012 sijaližed tigrajad i tigre rahvahad otihe 92% ristitištos.
Religijan mödhe (2012): Eritrejan ortodoksižed hristanuskojad — 60%, islamanuskojad — 25% (sunnitad), katolikad — 15%.
Lidnan edeline pämez' oli Semere Russom (2002 viluku — 2018 heinku).
Transport.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Raudte ühtenzoitab Massaua-avanportanke. Valdkundan ted oma udessauvomižes sodan lopindan jäl'ghe (kožundakt Efiopijanke 2018).
Asmaran rahvahidenkeskeine lendimport ("ASM") tegeb reisid lähižihe pälidnoihe, Saudan Arabijha, Dubaihe, Stambulha. Sil om röunatusid kävutamižes mägireljefan (lühüd lendahtamižsarg) da suren korktusen tagut. Lendimport om civiline da sodavägiden täht. Toine rahvahidenkeskeine lendimport sijadase kolonijan enččes Massaua-pälidnas ("MSW") Rusttan meren randpolel, 65 km pohjoižpäivnouzmha orhal lendimel vai 113 km mägiavtotedme, tehtas reisid niihe-žo lidnoihe.


Tegusigal'p.
Tegusigal'p (ispanijan kelel: "Tegucigalpa" [teɣusiˈɣalpa] vai [teɣuθiˈɣalpa], lühüd sijaline nimi om "Téguz", "Tegus", "Tepaz") om Gondurasan pälidn (kaikenaigašti — vspäi 1880) da kaikiš suremb lidn. Sädab pälidnan ümbrikod (Keskuzümbrik). Se om mugažo Fransisko Morasan-departamentan pälidnaks.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 1 126 534 ristitud ezilidnoidenke rahvahanlugemižen mödhe. Lidnan pind — 201,5 nellikkilometrad.
Vl 2013 elädas 1 157 509 ristitud lidnan aglomeracijas 1514 km² pindal.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud ispanijalaižil vn 1578 29. päiväl sügüz'kud "Real de Minas de San Migel' de Tegusigal'pa"-nimenke () indejalaižiden eländpunktan sijas. Hobedan da kuldan samižkaivused oliba keskitadud lidnan ümbrištos. 1930-nziš vozišpäi Komajaguel-ezilidn () om mülünu Tegusigal'pha.
Geografijan andmused.
Lidn tulleitase hüvin, sijadase tazangištol da ezimägištol, Čolutek-jogen (Tünen valdmeren bassein) alangišton randoil 975..1463 m korktusil, 990 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Äi pedaimecoid om kaičenus madalil mägil ümbri. Lidnan keskuz i biznesrajon sijadasoiš jogen päivnouzmaižel randal, Komajaguelan (enzne kaimdailidn) rajonad seištas jogen päivlaskmaižel randal.
Klimat om tropine kuivahk. Kun keskmäine lämuz om +20..+23 C° vodes läbi. Paneb 870 mm sadegid vodes, sidä kesken kuivsezonan aigan (tal'vku-keväz'ku) 30 mm.
Transport.
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.
Rahvahidenkeskeine Tonkontin-lendimport ("TGU") sijadase lidnas, 6 kilometras suvhe lidnan keskusespäi, ümbärtud renghan südäimes. Se tegeb civiližid reisid verhiže maihe da valdkundan südäimehe, mugažo kävutase sodaaeroportaks.


Tel'šäi.
Tel'šäi (, vai "Telschi", "Тельши" vai "Тяльшяй", jidiš: "טעלז") om lidn Litvanman lodehes. Nimi om litvan kelen äilugus.
Lidn sijadase Mastis-järven pohjoižel randal. Matkad Vil'nüshasai om 201 km suvipäivnouzmha, Šäuläihesai — 69 km päivnouzmha.
Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 25 540 ristitud, heišpäi 97% oma litvalaižed.
Irdkosketused.
*


Taurage.
Taurage (,, jidiš: "טאווריק"/"Tovrig", vai "Таурогген") om lidn Litvanman päivlaskmas.
Lidn sijadase Jurajogen hural randal (litv. "Jūra", Nämunasan oiged ližajogi), 36 m korktusel valdmeren pindal päl. Matkad Vil'nüshasai om 201 km suvipäivnouzmha.
Vl 2011 eläjiden lugu oli 24 389 ristitud, heišpäi 98% oma litvalaižed.
Irdkosketused.
*


Amman.
Amman (araban kelel: عمّان "Ammān") om Jordanijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om mugažo Pälidnan agjan (Ammanan agj) administrativine keskuz.
Istorii.
Amman om ristitun üks' kaikiš amuižembiš eländpunktoišpäi mail'mas. Mainitase ezmäižen kerdan 13. voz'sadal edel m.e. kuti "Rabbat-Ammon". Rimalaižen imperijan aigan nimitihe "Filadel'fij:aks".
Pen' lidnut šingotaškanzihe, konz Ottomanan imperijan ohjastai päti sauda «Damask — Medin»-raudted (1900−1908) vedamha hadžan palomnikoid, i se läbiti lidnad. Municipalitetan aluz om pandud vl 1909. Raudten Jordanijan pala radab nügüd'-ki.
Geografijan andmused.
Lidn seižub seičemel kukhal, 700..1100 m korktusil, 773 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel, sijadase 65 kilometrad päivnouzmpolehe Jerusalimalpäi.
Klimat om tropine kuiv. Paneb sadegid 270 mm vodes, kezakul-sügüz'kul sadegid ei oleskele ani.
Eläjad.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 2 842 629 ristitud 1 680 nellikkilometrad pindal. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Läz pol'tošt millionad ristituid verhanmaiženke augotižlibundanke elädas lidnas vl 2015, enamba kaiked Sirijaspäi (435 tuh.), Egiptaspäi (390 tuh.) i Palestinaspäi (308 tuh.).
Transport.
Avtobusad, kiruhavtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.
Kaks' rahvahidenkeskešt aeroportad ratas lidnas. Civiline Amman-lendimport ("ADJ") sijadase 3 km lidnan keskusespäi, otab čarter- da VIP-lendimid lähižiš maišpäi, kävutase enamba kuti openduzsija lendajiden täht. Sil om sodaznamoičendoid-ki. Alija-kunigaznaižen nimel nimitadud rahvahidenkeskeine lendimport ("AMM") sijadase 30 km suvipolehe lidnalpäi. Se om civiline, tehtas reisid äjihe verhiže maihe.
Irdkosketused.
*


Manil.
Manil (, angl. i) om Filippinoiden pälidn da kahtenz' surtte lidn. Mülüb Pälidnan statistižhe regionha ühteks sen kudestoštkümnes lidnaspäi.
Istorii.
Nügüdläižen lidnan aluz om pandud vl 1571 ispanijalaižil lidnuseks, hö anastiba änikoičijad musul'maništ Manilad da küksiba islamanuskojid Suleiman-radžanke. Vl 1611 Azijan ezmäižen ph. Homoi Akvinalaižen universitetan aluz om pandud Manilha, se om kaikiš järedamb Azijan universitet i katoline opendusen aluzkund mail'mas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kitain Suvimeren Manilan lahten randal da Pasig-jogensun molembil randoil, 16 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel.
Klimat om subekvatorialine räk. Kun kesklämuz om +27..+30 C° vodes läbi. Paneb sadegid 2020 mm vodes, sidä kesken kuivsezonan aigan (tal'vku-sulaku) vaiše 110 mm.
Administrativine jagand.
Manil jagase 6 käskusenandajaks ümbrikoks. Ümbrikod alajagasoiš 897 "barangai:kš" ičeze nevondkundoidenke.
Mugažo ümbrikod alajagasoiš geografižikš 16 rajonaks, ned — 100 zonaks.
Eläjad.
Vn 2010 Filippinoiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 652 171 ristitud. Manil om mail'man kaikiš tihedašti elänzoittud järed lidn mail'mas.
Kaik 22 710 000 ristitud elädas lidnaglomeracijas (Sur' Manil, 2013) 1474,82 km² pindal.


Konakri.
Konakri (francijan i anglijan kelil: "Conakry", sus.: "Kɔnakiri") om Gvinejan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Lidn om valdkundan ižandusen päkeskuz da kaikiš järedamb port.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1887 francijalaižil.
Vl 1891 Konakri kändihe Francižen Gvinejan pälidnaks.
Konakri šingotase jomiden tegimil (Coca-Cola, mineralveded), sauvondmaterialiden edheotandoil (cement, mujud), plastiktegesiden pästandal, telekommunikacijoiden kompanijoil i bankoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ühtenzoittud dambal kontinentha Tombo (Tolebo)-sarel da Kalum-nemakol. Kaid nem' andase Atlantižele valdmerele edahaks, se om 36 km pitte. Kaik korktused oma 100 metrad penembad.
Klimat om subekvatorialine mussonine räk. Kun päiväline keskmäine lämuz om +25..+27 C° vodes läbi. Paneb sadegid 3780 mm, sidä kesken kuivsezonan aigan (kül'mku−sulaku) — vaiše 105 mm. Kuivsezonal "harmattan"-tullei puhub Saharaspäi.
Konakri om tazostadud Gvinejan agjaha, jagase 5 kommunaks (lidnankundaks). Kommunad alajagasoiš 97 fartalaks.
Eläjad.
Vl 1958 lidnan eläjiden lugu oli 58 tuhad ristituid. Vn 2014 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 667 864 ristitud, valdkundan seičemendez.
Vl 2014 pälidnan 85,7% 15-voččid da sen vanhemb el'genziba i pagižiba francijan kelel, 42,1% mahtoiba kirjutada i lugeda sil kelel.
Lidnan-agjan edeline pämez' oli Soriba Sorel Kamara (2014−2016, koli).
Transport.
Taksid oma kundaližeks transportaks. Raudted ühtenzoittas pälidnad valdkundan maidenke, vedadas jüguid rahvahidenkeskeižen torguindan täht Konakrin meriportan kal't.
Rahvahidenkeskeine civiline Konakri (Gbessii)-lendimport (, "CKY", vspäi 1945, 527 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 13 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi (Tombo-sarespäi), Kalum-nemakon suvirandal. Se tegeb reisid Afrikan päivlaskman da Evropan verhiže maihe.


Bahr Dar.
Bahr Dar ("Baḥər Dar" «mererand») om lidn Efiopijan lodehes. Se om Amharan agjan administrativine keskuz.
Lidn sijadase Tan-järven randal, 1800 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Jaugnikoiden te ühtenzoitab lidnan keskust Sinivauvhan Nilan (Abbain) purtkenke.
Bahr Dar šingotase sömtegimišton, käziradajiden i tekstiližil edheotandoil, turizmal. Bahr Daran universitet, medicinine kolledž, lendimport.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 318 429 ristitud 28 km² pindal.
Homaičendad.
*


Aleksandrii.
Aleksandrii ("el'-'Iskandarija") om Egiptan lidn-millioner da meriport. Se om valdkundan kahtenz' surtte lidn, Aleksandrijan agjan administrativine keskuz.
Eländpunktan aluz om pandud Aleksandr Makedonijalaižel vl 331 EME.
Geografijan andmused.
Lidn vedase 32 km pidust' Keskmeren randad, sijadase 5 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ratud vodele 1820 Mahmudii-kanal ühtenzoitab lidnad Nilan suhištonke.
Vl 2009 lidnan ristitišt oli 4 317 398 eläjad.
Irdkosketused.
*


Montevideo.
Montevideo (mugažo ispanijan kelel, virktas: [monteβiˈðe.o], kändase: «mägen nägen», täuz' nimi: "San Felipe y Santiago de Montevideo") om Urugvain pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Montevideon agjan administrativižeks keskuseks, agj om Montevideo-lidn praktižešti.
Lidn om valdkundan ižandusen, kul'turan da politikan keskuz, opendusen aluzkundoiden keskuzsija.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud ispanijalaižil vl 1724 tulendanno La Plat-lahthe heitmaha tavaroiden kontrabandad lähižes Kolonija-del'-Sakramento-lidnusespäi Buenos Airesha. Montevideo oli Päivnouzmaine Rand-agjan keskuseks (Ispanijan pala). Vodele 1800 lidnuden ristitišt oli 10 tuh. eläjid. Vozil 1809−1839 Fortaleza General Artigas-lidnuz om saudud Serro-kukhan päs, sen mödhe nimitihe-ki lidnad. Vl 1816 lidn oli anastadud portugalijalaižil i vozil 1822−1828 mülüi Brazilijan imperijha.
Vn 1828 elokuspäi lidn om ripmatoman Urugvain pälidnaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan suves, Atlantižen valdmeren randal. Reljef om kukhikaz. Keskuz sijadase 43 m ü.m.t. korktusel. Serro-kukkaz om kaikiš korktemb londuseline čokkoim, 136 m. Znamasine Santa-Lusii-jogi jokseb lidnan päivlaskmas.
Klimat om subtropine neps. Voden keskmäine lämuz om +16,7 C°. Paneb sadegid 1101 mm vodes, tazomäras vodes läbi (83..108 mm kuidme).
Montevideo jagase 8 municipalitetaks () decentralizuimha lidnad vspäi 2010, znamoitas niid kelen suril kirjamil. Municipaližed ühtnikad alajagasoiš 62 nimitadud ümbrikoks (isp. "barrio").
Eläjad.
Vn 2011 Urugvain rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 305 082 ristitud, agjan (departament) — 1 319 108 ristitud. (valdkundan ristitišton koumandez). Läz 1,95 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas 1350 km² pindal, Urugvain koume ristitud videspäi elädas siš.
Ristitišton enambuz oma immigrantoiden jäl'gelaižed Ispanijaspäi i Italijan maišpäi, hristanuskondan polenpidajad (katolikad da protestantad).
Edeline lidnan pämez' om Daniel' Martines (heinku 2015 — keväz'ku 2019).
Transport.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Ezilidnelektrojonused ajadas 3 raudtedme. Sur' meriport radab lidnas jüguiden da matknikoiden täht.
Rahvahidenkeskeine civiline Karrasko-lendimport ("MVD", 2,1 mln passažiroid vl 2017) sijadase 19 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Suviamerikan maihe, Buenos Aires-lidnha enamba kaiked, mugažo Madridha da Majamihe.


Strasburg.
Strasburg ([stʁas.buʁ], sijaline pagin "Strossburi" [ʃtrosburi], [ˈʃtʁaːsbʊɐ̯k] «telidnuz») vai Strasbur, om lidn da kommun Francijan päivnouzmas. Se om valdkundan kahesanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Grand Est-regionan administrativine keskuz.
Vspäi 1949 Evropan Nevondkund tegeb ištundoid lidnas. Evroparlamentan sauvuz om vaumitud vll 1992−1998.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 12 EME kuti Rimalaižen imperijan röunman "Argentorat"-sodalager'.
Strasburg šingotase järedal jogiportal, avtosauvomižel, farmaceftižel sarakol, sömtegimištol, kancelärižiden tavaroiden tehmižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Saksanman röunanno, Il'-jogen randal i Reinan hural randpolel, 132..151 m korktusil, 142 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Saksan Kel'-lidn seižub Reinan vastrandal. Matkad Parižhasai om 397 km päivlaskmha.
Strasburg jagase kudhe nomeruidud kantonha: Strasbur-1..Strasbur-6.
Eläjad.
Vn 2011 Francijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 272 222 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Lidnaglomeracijan ristitišt om 785 839 eläjad 1351,5 km² pindal (2016).
Irdkosketused.
*


Elankur.
Elankur () om Francijan lidn da kommun Il'-de-Frans-regionas, sen Ivelin-departamentas.
Lidn sijadase valdkundan pohjoižes, 100..175 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Parižan keskushesai om 30 km päivnouzmha.
Vn 2011 Francijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 26 389 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 27 577 eläjad vl 2006.


Zvolle.
Zvolle ([ˈzʋɔlə]) om lidn Alamaiden keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas. Se om Overeissel-agjan administrativine keskuz, agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunkt mainitase kirjutadud purtkiš ezmäižen kerdan vl 1040, sen aluz om pandud korktembal tahondal soiden keskes. Mugoman tahon alaman nimituz om «soule», i se kändihe lidnan nimeks aigan mändes. Žilo sai lidnan oiktusid vl 1230. Oli Ganzan ühtnendan palaks 15. voz'sadaspäi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Zvarte Vater-jogen randal («must vezi» 19 km pitte, Eisselmer-järven bassein) sen Fehte-ližajogenke (alam. "Overijsselse Vecht" 182 km pitte) i Eissel-jogen (alam. "IJssel" 123 km pitte, Reinan oiged hijam, Eisselmer-järven bassein) randal, 4 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Joged ühtenzoitasoiš kahtel kanalal, niišpäi üks' om laivkanal.
Municipalitetan kuivman pind om 111,38 km², saum vezid — 7,98 km².
Eläjad da transport.
Vl 2015 eläjiden lugu oli 124 032 ristitud, kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Kaik om 54 388 kodiižandust (2017). Läz 180 tuhad ristituid elädas ezilidnoidenke.
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Valdkundan kahtenz' surtte raudtesol'm om saudud Zvolles.


Londonderri (Nju Gempšir).
Londonderri () om lidn (angl. "town") Nju Gempšir-štatan suves.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1718. Se sai oficialižen statusan vl 1722, sirdanuded evropalaižed nimitihe pohjoižirlandižen lidnan mödhe.
Londonderri šingotase Coca-Cola-joman tegimel i jablokpuiden saduil. Om Suren Bostonan ühteks «magaduzsijišpäi».
Lidn sijadase 128 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Regionaline "Mančester-Boston"-lendimport ("MHT", 1,6 mln passažiroid vl 2017) sijadase lidnan pohjoižröunal, tehtas reisid AÜV:oiden lähižihe i Atlantižen randišton järedoihe lidnoihe.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 24 129 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.


Slupsk.
Slupsk ([swupsk], edel 1945 vot oficialine nimi oli Štol'p,) om lidn Pol'šanman pohjoižes, mülüb Pomorjen sodaveikundha.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižel kerdal 10. voz'sadal. Se om olmas lidnan oiktusidenke vozišpäi 1265 da 1310 (sirtihe lidnad udhe sijha). Amerikaižen raketanvastaižen kompleksan sauvomine tuli lophu vodele 2018 5 km päivnouzmha Slupskaspäi Redzikovo-žilos.
Slupsk šingotase Scania-avtobusoiden tehmižel, sobiden da kengiden pästandal, turizmal (14.-15. voz'sadoiden sauvused).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Slup'-jogen randoil (), 18 kilometras Baltijan meren randaspäi, 22 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Läz 20 vezištod lidnan territorijal oma Slupin johtad. Slupskan avanport om pen' Ustk-lidn (pol'š. "Ustka"). Lähembaižed sured lidnad da järedad meriportad oma Gdin' da Gdan'sk 100 km päivnouzmha.
Klimat om ven meren. Voden keskmäine lämuz om +7 C°. Paneb sadegid 660 mm vodes.
Eläjad.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 93 706 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 102 832 eläjad vl 1994. Vn 1939 eläjiden lugu (50 373 rist.) ületi vodele 1960.
Üläopendusen nell' aluzkundad ratas lidnas: Pomorjen akademii, Ganzan administracijan üläškol, Ižandusen inženerijan üläškol, Varšavan Tehnikan da ekonomikan üläškolan informatikan da keliden keskuz.


Emden.
Emden (mugažo saksan kelel) om lidn Saksanman da Alasaksonii-federacijanman lodehes, Alaman röunanno.
Eländpunktan aluz om pandud 8. voz'sadan aigemba. Se sai lidnan oiktusid vl 1495 Maksimilian I-imperatoraspäi.
Vl 2013 eläjiden lugu oli 49 790 ristitud.
Meriport om lidnas Pohjoižmeren (Ems-jogensun) randal. Lidn om laivansauvomižen keskuz. Järed Volkswagen:an avtotegim om Emdenas (10 tuhad radajid).


Müluz.
Müluz ([myˈluːz], sijaline pagin: "Milhüsa" vai "Milhüse", «mellic pertiden keskes») om lidn da kommun Francijan päivnouzmas. Mülüb Grand Est-regionha.
Istorii.
Eländpunkt mainitase kirjutadud purtkiš 12. voz'sadaspäi. Se sai lidnan statusad vl 1275. Vll 1515−1798 oli Šveicarijan palaks. Lidn oli tekstil'tegimišton (puvill) i raudtevedimiden pästandan keskuseks 19. voz'sadal.
Müluz šingotase järedal himižtegimištol sijaližel potašan loudmižsijal 20. voz'sadaspäi, avtosauvomižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase regionan suvipäivnouzmas, 232..338 m korktusil, 240 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Saksanman röunhasai om 14 km päivnouzmha, Šveicarijan röunhasai — 30 km suvhe.
Vn 2011 Francijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 110 351 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 117 013 eläjad vl 1975. Läz 250 tuhad ristituid om lidnaglomeracijas.


Vardö.
Vardö (, vai "Vuorea",) om lidn, kund da merikalaport Norvegijan pohjoižes. Mülüb Troms i Finnmark-agjaha.
Istorii.
Municipalitetan aluz om pandud vn 1838 vilukus.
Kaikiš pohjoižemb mail'mas keskaigaine Vardöhüs-lidnuz () sijadase lidnas. Norvegijan Hakon V-kunigaz pani lidnusen alust vl 1306. Nügüd'aigan viž ristitud radnikoitas siš. «Globus II»-radar (AN/FPS-129 «Have Stare») radab Vardös vspäi 1998 kaclemha kosmižen rujon paloid, uz' «Globus III»-radar om sauvomas vspäi 2017.
Geografijan andmused.
Kund sijadase Varanger-pol'saren päivnouzmaižel nemel i kaidal Vardö-sarel 6 km pitte, Varanger-fjordan pohjoižrandal, Venäman röunanno. Avtotunnel' ühtenzoitab sart kontinentanke. Lendimport om saudud kontinentaližes palas. Lähembaine järed lidn om Murmansk (Venäma) 170 km suvipäivnouzmha orhal.
Kundan pind om 600,61 km², sidä kesken kuivma 585,58 km², vezi otab 15,03 nellikkilometrad.
Vl 2013 kundan eläjiden lugu oli 2 128 ristitud 600 km² pindal.


Portlend (Men).
Portlend () om lidn Men-štatas. Se om štatan kaikiš suremb lidn.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1633. Se sai lidnan oiktusid vl 1786.
Portlend šingotase järedal meriportal, sidä kesken kalanpüdajiden laivoiden.
Lidn sijadase štatan suves, Atlantižen valdmeren randal, 19 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 66 194 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 77 634 eläjad vl 1950. Läz 500 tuhad eläjid om ezilidnoidenke, štatan koumandez.


Ašdod.
Ašdod ("Ašdod", vai إسدود "Isdud") om Izrailin lidn da kaikiš järedamb port, Keskmeren päivnouzmaižel randal. Se om valdkundan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, mülüb Suviümbrikho kaikiš surembaks lidnaks.
Istorii.
Ezmäižed eländpunktad-varmitesed mainitasoiš niil tahoil 17. voz'sadaspäi EME. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1956 letkesižil kukhil läz vanhad lidnad sauvomha da kävutamha järedad elektrostancijad. Žilo sai lidnan statusad vl 1968.
Ašdod šingotase importan portal, elektrostancijal i reskveden tegimel, kivivoinpuhtastandan tegimel, sauvondmaterialiden i zelliden edheotandoil, sömtegimištol (voi sojaspäi), mugažo radioelektrokaičendan ladimišton sädamižen keskuz radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan päivlaskmas, Keskmeren i Lahiš-jogen (70 km pitte,) randoil, 24 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tel' Avivhasai om 30 km pohjoižhe.
Eläjad.
Vl 1990 lidnan eläjiden lugu oli 83 900 ristitud, vl 2000 — 174 224 ristitud. Lidn vastsi äi immigrantoid enččen maišpäi.
Edeline lidnan pämez' oli Cvi Cil'ker (1969–1983, 1989–2008).


Noibrandenburg.
Noibrandenburg ([nɔʏˈbʁandn̩bʊʁk]) om lidn Saksanman pohjoižpäivnouzmas, Meklenburg da Ezine Pomeranii-federacijanman suvipäivnouzmas.
Brandenburgan Johann Ezmäine-graf pani eländpunktan alust vn 1248 4. päiväl vilukud. Noibrandenburg om tetab ičeze äiluguižil sauvusil Keskaigan savičgotikan stiliš.
Lidn sijadase läz Tollense-järved (), 18 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Berlinhasai om 120 km suvhe avto- i raudtedme. Noibrandenburg jagase 10 lidnrajonha.
Vl 2013 eläjiden lugu oli 63 437 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 90 471 eläjad vl 1988.


Vagaršapat.
Vagaršapat ("Vagaršapat") om lidn Armenijan päivlaskmas. Mülüb Armaviran agjaha.
Eländpunktan aluz om pandud 2. voz'sadal EME "Vardkesavan"-nimitusenke. Suren Armenijan Vagarš I-carin aigan (140-nded voded) ümbärtihe lidnad seinäl, i se oli valdkundan pälidnaks 2.-4. voz'sadoil. Vll 1945−1992 lidnan nimi oli "Ečmiadzin" ().
Lidn sijadase agjan päivnouzmaiženno röunanno, Araratan tazangištol, 853 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jerevanhasai om 20 km päivnouzmha.
Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 46 540 ristitud.


La-Rošel'.
La-Rošel' () om lidn da kommun Francijan päivlaskmas. Mülüb Uz' Akvitanii-regionha.
Eländpunktan aluz om pandud 10. voz'sadal. Tamplieroiden orden sauvoi järedan meriportan 12.-13. voz'sadoil, torguihe vinad da solad. Suren sodan aigan se oli Francijan jäl'gmäine päzutadud nacistoišpäi lidn (8. semendku 1945).
Lidn da port sijadase Biskaižen lahten randal, 0..28 m korktusil, 4 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Parižhasai om 480 km pohjoižpäivnouzmha.
Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 74 880 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 79 757 eläjad vl 1975.


Dulut (Minnesot).
Dult ([dəˈluːθ]) om lidn da port Minnesot-štatan päivnouzmas. Se om štatan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1857, nimitihe sen tahondan francižen Daniel' Greisolon Ser du Lut-matkadajan (1639−1710) mödhe.
Lidn sijadase Üläjärven kaikiš päivlaskmaižen čokkoimen randal, 214 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 86 265 ristitud.


Pul (lidn, Horvatii).
Pul (,,) om Horvatijan lidn valdkundan päivlaskmas. Se om Istrijan ümbrikon kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe.
Eländpunktan aluz om pandud amuižil grekalaižil vl 177 EME. Mülüi Rimalaižhe imperijha -nimenke. Vll 1150−1797 oli Venecijan Tazovaldkundan palaks.
Lidn sijadase Adriatižen meren i Istrii-pol'saren randal, 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vn 2011 Horvatijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 57 460 ristitud.


Larnak.
Larnak ([ˈlarnaka], vai "İskele", "Larnaka") om lidn Kipran suvipäivnouzmaižel randal. Se om valdkundan koumanz' surtte lidn.
Ezmäižel voz'tuhal EME eländpunkt oli tetab kuti "Kition-polis". Nügüdläine nimituz libub grekan kelen "larnakes"-sanaspäi «sarkofag» amuižiden kaumusiden suren lugumäran tagut lidnanno (enamba koumed tuhad).
Larnak šingotase meriportal i turizmal, rahvahidenkeskeine lendimport radab.
Lidn sijadase Keskmeren randal, 26 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 51 468 ristitud. Kaik 144 200 ristitud elädas ezilidnoidenke (2015).


Veinan'.
Lidnümbrikon administrativine jagand,kaks' lidnrajonad oma suvipäivlaskmas
Veinan' (, pin'jin': "Wèinán" «Vei-jogespäi suvipolehe») om Kitain lidn da lidnümbrik valdkundan keskuzpalas. Mülüb Šen'si-agjaha, sen kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 668 EME. Vn 1556 vilukus manrehkaiduz 7,9..8 magnitudanke tegihe, ristitišton koume videndest pölištui, lidn oli muretud läz kogonaz i sen reljef vajehtui. Ezmäine raudtestancii radab vspäi 1934. Vspäi 1995 istorine lidn nimitase Linvei-rajonaks (临渭区).
Vl 2011 lidnümbrikon kogosüdäiprodukt oli CNY 1119 mlrd (US$177,6 mlrd).
Geografijan andmused.
Nügüd'aigan lidnan tobj pala sijadase Vei-jogen pohjoižel randal (Huanhen oiged ližajogi). Matkad agjan Sian'-pälidnan keskushesai om 60 km päivlaskmha, röunatab sen lidnümbrikonke. Huanhe om lidnümbrikon päivnouzmaižeks röunaks.
Lidnümbrik kogoneb 11 ühtnikaspäi: 2 lidnrajonad (Linvei i Huačžou), 2 lidnmakundad, 8 külämakundad. Kaik om 141 eländpunktad (lidnad i küläd) vai 215 volostid Veinanin lidnümbrikos.
Eläjad da transport.
Vn 2010 Kitain rahvahanlugemižen mödhe lidnümbrikon kaikenaigaižiden eläjiden lugu oli 5 286 077 ristitud, se lugu poleni 108 729 eläjaks vodhe 2000 rindataden.
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Veinan' om mülütadud kiruhraudten sistemha. Lähembaine lendimport sijadase Sian'-lidnas, sijaline lendimport om sauvomas Huačžou-rajonas, se linneb turizman täht tobjimalaz.


Parm (lidn, Italii).
Parm ([ˈparma], sijaline pagin: "Pärma") om lidn da kommun Italijan pohjoižes. Mülüb Emilija-Romanj-agjaha, Parman provincijan administrativine keskuz.
Istorii.
Galline Parm-lidn kändihe Riman kolonijaks vl 183 EME i oli torguindan znamasine keskuz. Mark Antonijan sodaväged mureniba lidnad vl 44 EME, se om udessündutadud Oktavian Avgustal uden nimen sandanke (). Päivlaskmaižen Rimalaižen imperijan lopindan jäl'ghe nimitihe lidnad "Hrisopolis:aks" («kuldan lidn»), sid' "Parm:aks" möst. Vll 1545−1801 oli Parman gercogkundan pälidnaks.
Parm šingotase sömtegimištol (Barilla- i Parmalat-kompanijoiden aluz om pandud sihe), zell'industrijal, maižanduztehnikan pästandal i turizmal. Lidn om tetab saguden parmezan-sortul i ahavoittud sigalihal (it. "prosciutto di Parma").
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Parm-jogen randoil (92 km pitte, Pojogen oiged ližajogi), 55 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Eläjad.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 190 184 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 179 019 eläjad vl 1981 i om nügüd'.


Tolido (Ogajo).
Tolido ([tə'li:doʊ]) om lidn Ogajo-štatas sen pohjoiženno röunanno.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1833. Tolido šingotase raudtesol'meks, stöklan i stökolkuidun tegimil, avtodetaliden edheotandoil i Jeep-avtoiden (Fiat Chrysler Automobiles) tegimel.
Lidn sijadase Eri-järven päivlaskmaižel randal, 187 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Momi-jogensunno (angl.: "Maumee"). Matkad štatan Kolumbus-pälidnhasai om 196 km suvhe orhal vai 233 km avtotedme.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 287 208 ristitud.


Subotic.
Subotic ([sǔbotitsa],) om lidn Serbijan pohjoižes, Mad'jaranman röunanno. Se om valdkundan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, kaikiš pohjoižemb lidn. Vojevodinan kahtenz' surtte lidn, sen Pohjoižbačkan ümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase vspäi 1391 kuti "Zabatka" mad'jaran ohjandusen aigan. Transil'vanijan Janoš Pongrac-gercog Dengelegaspäi sauvoi lidnust vl 1470 (kadoi). Oli alištunu Osmanan imperijan tobmudele vll 1542−1686.
Lidn om valdkundröunanno i nügüdläiženke oficialiženke nimitusenke vspäi 1918, sijaližed serbalaižed kävutiba sidä 17. voz'sadaspäi.
Subotic šingotase mašinansauvomižel (vagonad, tulleigeneratorad), himižiden heretusiden tegimel, sömtegimištol (konditerine fabrik, maidtegim, alkogoližiden jomiden tegim), turizmal (enamba 17 festivalid vodes).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Keskdunain alangištos, 109 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Mad'jaranman röunhasai om 10 km pohjoižhe. Järv lähižes Palič-lidnudes andab alust lebuturizman täht.
Eläjad.
Vn 2011 Serbijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 105 681 ristitud, ümbrikon kaks' koumandest, se oli kaikiš suremb ristitišt. Ümbrikon pind — 1 008 km².
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2011): mad'jaralaižed — 32,7%, serbalaižed — 29,9%, horvatijalaižed — 9,2%, bunevcad — 8,7%, jugoslavijalaižed — 2,6%, čiganalaižed — 2,5%, montenegrolaižed — 1,1%, makedonijalaižed — 0,4%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 12,9%.
Irdkosketused.
*


Sekueni.
Sekueni ([səkuˈjenʲ],,) om lidn da municipalitet Romanijan lodehes. Mülüb Bihor-ümbrikho.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vn 1217 dokumentas.
Lidn sijadase ümbrikon pohjoižes, läz Mad'jaranman röunad. Matkad agjan Oradä-keskushesai om 42 km suvipäivlaskmha.
Vl 2011 municipalitetan eläjiden lugu oli 11 526 ristitud. Viž küläd alištudas lidnan tobmudele.


Parmad.
Parmad () om kaks'suugaižiden sinantropižiden gavediden sugukund. Gaved'madod parazitiruidas imetaiživatoil. Tetas 176 erikod 30 heimos. Vaiše üks' keskuzamerikaine erik tegeb londoid ristituiden päle, enamba kaiked kodiživatišt mokičese parmoiden tagut.
Kaikiš amuižembad parman "Dermatobia hydropica"-erikon kaivandused oma löutud Kolorado-štatas, sen eocenan šoidus 50,3 mln vozid igänke.


Cincinnati.
Cincinnati (mugažo kirjutadas anglijan kelel, no virktas [sɪnsɨˈnæti]) om lidn Ogajo-štatan suvipäivlaskmaižes čogas. Se om štatan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1788. Se sai lidnuden statusad (angl. "town") vn 1802 vilukus, suren lidnan oiktusid (angl. "city") vn 1819 keväz'kus.
Cincinnati šingotase Procter&Gamble-kompanijan kudel tegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ogajo-jogen oiktal pohjoižel randal, 147 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Eläjad da transport.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 296 943 ristitud. Läz 2,1 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas (kaikiš suremb Ogajos i 28. surtte AÜV:oiš).
Rahvahidenkeskeine civiline Cincinnati/Pohjoine Kentukki-lendimport ("CVG", 8,8 mln passažiroid vl 2018) sijadase ani jogen taga Kentukki-štatan territorijal, 20 km päivlaskmha avtotedme lidnan keskusespäi sildan kal't. Neniden aviakompanijoiden päfaterad sijadasoiš lendimportas: Amazon Air, Delta Private Jets, DHL Americas. Tehtas passažirreisid AÜV:oiden äjihe järedoihe lidnoihe, Torontoho i Parižha, om sezonreisid Kankunha (Meksik). Om äi jügureisid mail'madme (DHL). Sen ližaks, nell' pen't lendimportad i punolendimlavuded oma olmas Cincinnatiš ezilidnoidenke.


Merkurä Čuk.
Merkurä Čuk (,) om lidn Romanijan keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas. Se om Hargitan ümbrikon administrativine keskuz.
Eländpunkt mainitase Keskaigaspäi. Ende Merkurä Čuk šingotihe traktortegimel.
Lidn sijadase Olt-jogen alangištos (Dunain hura ližajogi), 662 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Eläjad.
Vn 2011 Romanijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 38 966 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 46 228 eläjad vl 1992.
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2011): mad'jaralaižed — 81,4%, romanijalaižed — 17,4%, čiganalaižed — 0,9%, toižed rahvahad — 0,3%. Uskojiden koume nelländest om katolikad.
Irdkosketused.
*


Letaverteš.
Letaverteš () om lidn Mad'jaranman Haidu Bihar-agjas, sen Derečken jarašas (rajonas).
Vl 2014 eläjiden lugu oli 7 097 ristitud.
Rahvahad (enamba 0,8% vl 2011): mad'jaralaižed — 89,1%, čiganalaižed — 3,9%, romanijalaižed — 0,8%, toižed rahvahad — 6,2%.


Batum.
Batum ("Batumi") om Gruzijan lidn, meriport da kurort Mustmeren randal. Se om Adžarijan pälidn, valdkundan turistine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 4. voz'sadal EME kuti "Batus" () Aristotel'-filosofan tedotöiš. Keskaigal i vhesai 1878 nimitihe lidnad "Batomi". Sid' lidn oli mülünu Venäman imperijha, nimituz oli "Batum" gruzijan kelel vhesai 1936. Vl 1883 raudte ühtenzoiti lidnad Bakunke da sen kivivoin löundmižsijidenke. Batum sai oficiališt lidnan statusad vl 1888.
Batum šingotase omblendtegimištol (kengäd, sobad), sömtegimištol (čai, kofein, tabak) i zell'fabrikal. Kivivoiterminal i konteinerterminal ratas meriportas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Mustmeren Batuman lahten mererandaližel alangištol, 2..3 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat om subtropine neps. Elokun lämuz om +23,1 C°, vilukun-uhokun — +6,6 C°. Voden keskmäine lämuz om +14,5 C°. Lämuden absolütine minimum om −8,2 C°, lumi katab mad 2 nedalid vodes. Paneb sadegid 2435 mm vodes, vähemba sulakus-semendkus (108..113 mm kus).
Batum jagase 7 ümbrikoks vspäi 2008.
Eläjad.
Vn 2014 Gruzijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 152 839 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Lidnan pind oli 19 km² vhesai 2012. Vn 1989 ristitišt (136 930 eläjad) poleni vodele 2002 (121 806 rist.).
Rahvahad (2014): gruzijalaižed (adžarialaižed) — 93,4%, armenijalaižed — 3,0%, venänikad — 1,9%, ukrainalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,3%.
Seičemen uskondan pühäpertid om avaitud lidnas, enamba kaiked ortodoksižen hristanuskondan.


Poti.
Poti () om lidn da port Gruzijan päivlaskmas. Mülüb Samegrelo i Üläsvanetii-agjaha, sen kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 5. voz'sadal EME kuti Amuižen Grekanman "Fasis"-kolonii (). Mainitaškanzihe nügüdläiženke nimitusenke 7. voz'sadal.
Poti šingotase meriportal, laivansauvomižel i kohendusel, sömtegimištol. Gruzijan armijan päsodameribaz om olmas täs.
Lidn sijadase Mustmeren i Rioni-jogensun randoil, 2 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tbilishasai om 312 km päivnouzmha.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 41 465 ristitud.


Jalov.
Jalov () om lidn Turkanman lodehes. Se om kurort hulil purtkil, Jalovan agjan administrativine keskuz.
Amuižen aigan eländpunktan nimituz oli "Pilai" (). Vn 1999 manrehkaiduz (7,4 magnitudanke) mureni lidnad lujas, pölištui enamba 2,5 tuh. lidnalaižid.
Lidn sijadase Mramorižen meren päivnouzmaižel randal, 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lähembaižed sured lidnad oma Izmit i Stambul.
Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 102 874 ristitud.
Irdkosketused.
*


Drammen.
Drammen (mugažo norvegijan kelel) om Norvegijan lidn da kommun valdkundan suves. Se om valdkundan ühesanz' lidn eläjiden lugun mödhe. Mülüb Viken-agjaha, edel 2020. vot oli Buskerud-agjan pälidnaks.
Istorii.
Drammen-municipalitetan aluz om pandud vl 1838 koumes penes meriportaspäi. Se om ühtištadud Skoger-municipalitetanke vspäi 1964. Raudte tuli lidnha vl 1872.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Drammenselv-jogen randoil sen lanktendan sijas Drammen-fjordha. Om ümbärtud mägil. Matkad Oslohosai om 40 km pohjoižpäivnouzmha.
Eläjad.
Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 65 473 ristitud.
Tore Opdal Hansen radoi edeližen lidnanpämehen (reduku 2003 — tal'vku 2019).


Rijek.
Rijek (, ital. i mad'j.: "Fiume") om lidn da järed meriport Horvatijan päivlaskmas. Se om valdkundan koumanz' surtte lidn, laivansauvomižen da turizman keskuz.
Nügüdläine eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 13. voz'sadal, sen eläjad vahvištiba lidnan käskusištod vl 1288. Om nimitadud jogen mödhe, sen horvatine variant ("Rječina") znamoičeb «jogi», no nece jogi italijaks nimitase "Eneo". Lidnan nimi italijan kelel znamoičeb «jogi» mugažo.
Rijek sijadase Adriatižen meren randal. Matkad Zagrebhasai om 131 km pohjoižpäivnouzmha.
Vl 2011 eläjiden lugu oli 128 624 ristitud, ezilidnoidenke — 245 tuhad ristitud.


Aleksandrupolis.
Aleksandrupolis ([aleksanˈðrupoli]) om lidn Grekanman pohjoižpäivnouzmas, Päivnouzmaine Makedonii i Frakii-agjas.
Lidn sijadase agjan päivnouzmas, Egeižen meren randal, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, läz Turkanman röunad.
Vn 2011 Grekanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 57 812 ristitud, municipalitetan — 72 959 ristitud.
Rahvahidenkeskeine "Dimokritos"-lendimport ("AXD", 212 tuh. passažiroid vl 2018) om saudud 7 km päivnouzmha lidnaspäi.


Jan'tai.
Jan'tai (, pin'jin': "Yāntái") om Kitain lidn, lidnümbrik da port Pakuižen meren randal Šan'dun-agjas. Enččel sen nimi oli Čifu.
Jan'tai šingotase sömtegimištol, mašinansauvomižel, šuukkanghiden tehmižel, himižel sarakol, metallurgižel kombinatal, laivankohendusel, bumagfabrikal i kalanpüdandan bazaks.
Lidn sijadase Šan'dunan pol'saren pohjoižel randal, Bohai-sal'menno. Röunatab Veihainke päivnouzmas i Cindaonke suvipäivlaskmas. Matkad Dalän'-lidnhasai om 123 km pohjoižhe ehtatimel sal'men kal't.
Jan'tain lidnümbrik jagase 4 lidnrajonha, 7 lidnha, 1 municipalitetha da 1 šingotesen zonha.
Vn 2010 Kitain rahvahanlugemižen mödhe lidnümbrikon eläjiden lugu oli 6 968 202 ristitud, sidä kesken nellän lidnrajonan — 2,2 mln ristituid.


Vik (Saksanma).
Vik () om külä da küläkund Saksanman pohjoižpäivnouzmas, Meklenburg da Ezine Pomeranii-federacijanmas.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1165 kuti "Vikr". Külä sijadase Rügen-sarel, Baltijan meren penen lahten randal, 2 m korktusel valdmeren pindan päl. Valdmad oma olmas. Lähembaine sur' lidn om Rostok-port 110 km suvipäivlaskmha.
Vl 2013 eläjiden lugu oli 1 111 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 2 243 eläjad vl 1950.


Podgoric.
Podgoric (mustmägin kelel: "Подгорица / Podgorica", vozil 1952−1992 — Titograd) om Mustmägin pälidn (vspäi 1945) da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Edel meiden erad illirižed heimod eliba lidnan ümbrištos. Rimalaižen imperijan aigan kaks' lidnad oliba Podgorican da sen ümbrišton territorijal — "Birziminium" i "Dioklei". 5. voz'sadaspäi slavižed heimod paniba "Ribnic"-lidnan alust, nimitihe jogen mödhe.
Nimitadud nügüdläižikš eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1326. Vozil 1474−1878 lidn oli Osmanan imperijan palaks, turkad sauvoiba lidnust lidnas i vspäi 1864 se oli olmas "Bogurtlen"-nimenke. Vl 1878 Mustmägi-ruhtinazkund sai ripmatomut.
Podgoric šingotase valdkundan tegimišton da kommercijan keskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase alangištos, Morač-jogen () da sen Ribnic-ližajogen randoil (Adriatižen meren bassein), 45 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Goric-mägi om 130 metrad korkte, se seižub lidnan keskuses.
Klimat om Keskmeren. Räk kuiv keza da läm' tal'v oleldas lidnas. Tal'vel läz ei olele lunt, om äi päipaštod vodes läbi. Voden keskmäine lämuz om +15,3 C°. Paneb sadegid 1661 mm vodes.
Eläjad.
Vn 2011 Mustmägin rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 150 977 ristitud. Kaikutte nellänz' Mustmägin ristit eläb Podgoricas.
Transport.
Pälidn om valdkundan kaikiš suremb avtote- da raudtesol'm.
Rahvahidenkeskeine civiline Podgoric-lendimport ("TGD", 1,2 mln passažiroid vl 2018) sijadase 11 km suvipolehe lidnan keskusespäi, lähižes Golubovci-ezilidnas. Tehtas reisid Evropan verhiže maihe.


Pretorii.
Pretorii (afrikaans- i anglijan kelil: "Pretoria") om Suviafrikan Tazovaldkundan pälidn de fakto, prezidentan da ohjastusen olendsija. Lidn mülüb Gauteng-provincijan Tsvane-lidnümbrikho.
Pretorii om valdkundan ekonomine, torguind- da tedoline keskuz.
Geografijan andmused.
Pretorii sijadase valdkundan pohjoižpäivnouzmaižes poles. Lidn seižub alangištol 1339 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kukhad kaitas necidä alangištod viluid suvižid tulleid vaste.
Klimat om subtropine neps. Pit'k räk keza (vilukus) da lühüd tal'v (heinkus) oleldas. Paneb lunt tal'vel lujas harvas. Äi päipaštod om vodes läbi. Voden keskmäine lämuz om +18,6 C°. Paneb sadegid 733 mm vodes.
Eläjad.
Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 741 651 ristitud. Lidnan aglomeracii om 6298 km² surtte, läz 3 mln eläjidenke.
Transport.
Pretorii sädab konurbacijad Johannesburganke, miččen keskuz seižub 55 km suvhe. "Gautrein"-jonused ühtenzoittas lidnan rajonad keskneze, lidnad — rahvahidenkeskeižidenke lendimportoidenke da Johannesburganke.
Kaks' rahvahidenkeskešt lendimportad sijadasoiš lähižes Johannesburgas: O.R. Tambo ("JNB") — pälendimport, 45 km suvipolehe Pretorijan keskusespäi, da Lanserii ("HLA") — 35 km suvipäivlaskmha Pretorijaspäi. Sen ližaks, üks' lendimport om lidnan pohjoižes penen aviacijan täht. Kaks' il'mvägiden sodabazad om saudud lidnan suves, Svartkop i Voterkluf.
Irdkosketused.
*


Piterboro (Ontario).
Piterboro ([ˈpiːtərbʌroʊ]) om Kanadan lidn Ontario-agjan suves.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1819 kuti "Skotts Pleins" (). Sai penen lidnan (angl. "town") oiktusid nügüdläiženke nimenke vl 1850, suren lidnan (angl. "city") — vn 1905 1. päiväl heinkud.
Piterboro šingotase openduzkeskuseks, sömtegimištol (PepsiCo), elektroladimiden tegimel, turizmal, avtodetaliden pästandal i Ošav-lidnan «magaduzezilidnaks», kosmosan i biotehnologijoiden edheotandoil.
Lidn sijadase Otonabi-jogen randoil (55 km pitte, Suriden järviden bassein), 195 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ontarionjärvhesai om 35 km suvhe, Toronton keskushesai om 125 km suvipäivlaskmha, Ottav-pälidnhasai om 270 km pohjoižpäivnouzmha.
Vn 2011 Kanadan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 78 698 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. «Trent»-universitet radab lidnas vspäi 1964.


Hikone.
Hikone ("Hikone-ši") om lidn Japonijan keskuzpalan päivlaskmas, Sig-prefekturas.
Istorii.
Hikonen zamk om saudud vll 1603−1622. Eländpunkt sai oficiališt statusad vl 1938.
Hikone šingotase nenil päižil sarakoil: vedenveimtehnikan pästand, bucudanoiden (kodialtariden) tehmine, šinoiden tegim («Bridgestone»), tekstilin edheotandad. «Fujitec»-kompanijan päfater (eskalatorad, travelatorad) om saudud täs.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Honšü-sarel, Biv-järven päivnouzmaižel randal (86 m ü.m.t.). Om ümbärtud mägil 683 metrhasai ü.m.t..
Klimat om subtropine neps. Elokun lämuz om +27 C°, vilukun da uhokun +4 C°. Absolütine minimum oleli −11,3 C°. Paneb sadegid 1571 mm vodes, vähemba kül'mkus-tal'vkus (84..91 mm kus).
Eläjad.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 111 799 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.


Huigal'p.
Huigal'p ([xwiˈɣalpa]) om lidn da municipalitet Nikaraguan keskuzpalan suvipäivlaskmas. Se om Čontales-agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1668 24. päiväl sulakud. Om lidnan statusanke (isp. "ciudad") vspäi 1879.
Huigal'p šingotase maižanduzrajonan i kaivuztegimišton keskuseks. Kuden universitetan filialad om avaitud lidnas.
Lidn sijadase 130 m, municipalitet — 117 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad lidnaspäi Managuahasai om 88 km päivlaskmha orhal vai 140 km avtotedme.
Vl 2005 lidnan eläjiden lugu oli 16 624 ristitud. Kaik 71 320 ristitud (agjan kaks' videndest) elihe municipalitetas vl 2002 1037 km² pindal. Zoopark radab lidnas.


Remedios (Kuba).
Remedios (mugažo ispanijan kelel, virktas [reˈmeðjos]), täuz' nimituz om San Huan de los Remedios () om Kuban lidn Vil'ja Klar-agjan päivnouzmas.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1513.
Lidn sijadase Kuba-saren keskuzpalan lodehes, 5 kilometras sen pohjoižrandištonno, 25 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad agjan administrativižhe Santa Klar-keskushesai om 40 km päivlaskmha, Kaibarjen-merikurorthasai lendimportanke om 8 km päivnouzmha.
Vl 2004 eläjiden lugu oli 46 482 ristitud.


Beliz (lidn).
Beliz () om Belizan kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe, valdkundan üläopendusen keskuz da meriport. Se om Belizan ümbrikon administrativine keskuz.
Ende maja-indejalaižiden pen' "Holzuz"-lidn sijazihe siš tahondas. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud britanižil merimehil vl 1638 Oulover-ojan (angl. "Haulover Creek") lanktendan sijas Beliz-jogehe kuti mecan varhapanendan baz. Beliz oli Britanine Gonduras-kolonijan pälidnaks vhesai 1970, sirtihe udhe Bel'mopan-lidnha vn 1961 redukun Hetti-torokan tagut.
Lidn sijadase valdkundan päivnouzmas, Kariban meren randal. Alištub sur'vezile vihmsezonan aigan.
Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 57 169 ristitud, ümbrikon kaks' koumandest.
Irdkosketused.
*


Kassel'.
Lidnan tobmuden pert' vl 2011.
Kassel' ([ˈkasl̩], edel 1926 vot kirjutihe "Cassel") om lidn Saksanman keskuses, Gessen-federacijanman pohjoižes.
Istorii.
"Hassel-lidnusen" ezmäine mainitez datiruiše vl 913. Ezimeletaden saksan "Chassela"-nimituz sündui latinan kelen "Castellum Cattorum"-sanoišpäi, mi znamoičeb «hattoiden lidnuz», saksalaine hattad-heim eli enččel. Eländpunkt sai lidnan oiktusid vl 1189.
16. voz'sadaspäi Kassel' oli kal'vinistoiden lidnaks kesked katoližid saksalaižid ruhtinazkundoid. Toižen mail'man sodan aigan vn 1943 22. da 23. päivil redukud öl 569 britaništ lendint panihe mantazole lidnan keskusen ühesa kümnendest, 10 tuh. ristituid pölištuihe, 150 tuhad jäihe koditomikš. Lidnan keskuz om saudud 1950-nziden voziden stiliš.
Geografijan andmused.
Lidn seižub Ful'd-jogen randoil (saks. "Fulda", Vezeran bassein), hural randal tobman palan. Kassel' sijadase 133..166 m korktusil valdmeren pindan päl tobjimalaz, 615 metrhasai (Hohes Gras-čokkoim). Lähembaine sur' lidn om Göttingen 40 km pohjoižpäivnouzmha.
Vspäi 2013 Vil'gel'mshöe-mägipuišt (2,4 km², saks. "Bergpark Wilhelmshöhe") mülüb mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe.
Kassel' jagase 23 administrativižhe ümbrikho (saks. "Ortsbezirk").
Eläjad.
Vl 2013 eläjiden lugu oli 194 087 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 225 694 eläjad vl 1943, mugažo 215 039 eläjad vl 1971 sodan jäl'ghe.
Lidnan edeline pämez' oli Bertram Hil'gen (2005−2017).
Transport.
Avtobusad, tramvaid da jogitaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. "Kassel'-Vil'gel'mshöe"-raudtestancii om Gannover — Vürcburg kiruhraudtel, mugažo päraudtestancii om olmas.


Hanau.
Hanau (mugažo saksan kelel) vai Hanau Mainal (saks. "Hanau-am-Main") om lidn Saksanman päivlaskmas, Gessen-federacijanman suves.
Mainitase ezmäižen kerdan kuti feodaližen Hanau-rodun lidnuz vl 1143. Eländpunkt om lidnan oiktusidenke vspäi 1303. Vl 1813 tora Hanaunno tegihe francižiden i avstriž-bavarižiden sodavägiden keskes. 1820-nzil vozil hurarandaižen da oigedrandaižen Hanaun administracijad ühtištuihe. Toižen mail'man sodan aigan vn 1945 keväz'kul britanižed lendimed panihe mantazole vanhan lidnan tobmad palad. Sil aigalpäi lidn om saudud möst.
Lidn sijadase Main-jogen muugotil randoil, 104 m korktusel valdmeren pindan päl. Port om Mainan oiktal randal. Lähembaine sur' lidn om Frankfurt Mainal 25 km päivlaskmha. Hanau jagase 10 lidnrajonha (saks. "Stadtteil").
Vl 2013 eläjiden lugu oli 89 907 ristitud. Vspäi 1848 raudtestancii om lidnas.


Koimbr.
Koimbr (port.: "Coimbra", [ˈkwĩbɾɐ]) om lidn Portugalijas.
Eläjiden lugu om 143 396 ristitud (2011), a pind — 319,40 km2.


Puatje.
Puatje ([pwatje]) om lidn da kommun Francijan päivlaskmas. Mülüb Uz' Akvitanii-regionha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 2. voz'sadal EME, mainitase kuti "Lemonum". Rimalaižen imperijan aigan lidnan nimituz oli "Piktavium". Riman amfiteatr i kül'betid oliba saudud siš, rušihe jändusid 19. voz'sadal. Puatjen universitet om olmas vspäi 1431 (24 tuh. üläopenikoid vl 2009).
Puatje šingotase turizmal, «Futuroscope»-tehnoparkal (2 mln tulijoid vodes), lugendladimiden tegimel, armijan palakundad seištas lidnanno.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Klen-jogen randal (, Luaran hurapol'ne bassein), 65..144 m korktusil, 75 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Puatje jagase vidhe nomeruidud kantonha (Puatje-1.. Puatje-5).
Eläjad.
Vl 2006 eläjiden lugu oli kaikiš suremb, 88 776 ristitud. Kaik 258 837 ristitud elädas ezilidnoidenke (2014).


Ekseter.
Ekseter ([ˈɛksɨtə(r)], korn.: "Karesk") om Suren Britanijan lidn Devon-grafkundas, sen pälidn. Sijadase Anglijan suvipäivlaskmas, Kornuoll-pol'sarel.
Lidnan aluz om pandud istorijanedeližel aigal. Eks-laivjogi andoi nimed lidnale. Šlüzatoi kanal om 4 m süvütte, se ühtenzoitab lidnad La Manš-sal'menke. Lähembaižed järedad lidnad oma Torki da Peinton 15 km suvhe, Plimut 60 km suvipäivlaskmha i Bristol' 110 km pohjoižpäivnouzmha.
Vl 2013 eläjiden lugu oli 121 800 ristitud. Ižandusen sarakod oma tekstil'edheotandad, maižanduzmašinoiden tehmine. Anglikanižen jumalankodikundan Ekseteran päjumalanpert' om saudud vozil 1112—1400.


Berlington (Vermont).
Berlington () om lidn Vermont-štatan lodehes. Se om štatan kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1785.
Lidn sijadase 61 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 42 417 ristitud.


Grenobl'.
Grenobl' ([gʁə.ˈnɔbl], sijaline pagin "Grenoblo") om lidn da kommun Francijan suvipäivlaskmas. Mülüb Overn' — Ron — Al'pad-regionha, sen koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Varmitadud eländpunktan aluz om pandud 3. voz'sadal "Kularo"-nimitusenke. Vl 380 udesnimitihe "Gracianopol:ikš" rimalaižen Gracian-imperatoran nimen mödhe. Imperijan čihodamižen jäl'ghe lidn mülüi Burgundijan kunigahusihe vhesai 1032. Vspäi 1349 om Francijan palaks, oli röunman lidnuseks keskaigan. Vl 1968 Grenobl' vastsi 10. Tal'veližid Olimpižid vändoid.
Grenobl' šingotase nenil sarakoil: elektroladimišt i elektronikan komponentad, jüžmak mašiništ (Caterpillar), sauvondmaterialiden pästand, soban edheotandad (sormikod).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase koumes alangištos, Izer-jogen randal (fr. "Isère", Ronan hura ližajogi), 204..600 m korktusil, 212 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud Al'piden koumel mägisel'gal: Šartröz, Bel'don i Verkor. Matkad Parižhasai om 483 km lodeheze-pohjoižhe.
Eläjad.
Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 158 346 ristitud. Vspäi 1962 ristitišt vajehtihe 150..166 tuh. eläjid röunoiš (166 037 rist. vl 1975). Kaik 687 985 ristitud elädas lidnaglomeracijas (2016).


Kingston (Jamaik).
Kingston (mugažo anglijan kelel) om Jamaikan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Lidn om valdkundan ižandusen päkeskuz da kaikiš järedamb port. Se om Amerikan kaikiš suremb anglijankel'ne lidn suvipolehe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1692 anglijalaižil. Vl 1962 Kingston kändihe pälidnaks Jamaikan ripmatomuden sandan jäl'ghe, no völ vl 1872 sijazihe Jamaikan koloniališt administracijad lidnas.
Vl 1976 vilukus rahvahidenkeskeine kožundkirjutez Jamaikan valütsisteman polhe oli allekirjutadud lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Jamaik-saren suvipäivnouzmaižel randištol.
Klimat om tropine, lujas räk. Kun päiväline keskmäine lämuz om +26..+29 C° vodes läbi. Paneb sadegid 813 mm, sidä kesken kuivsezonan aigan (viluku-keväz'ku) — vaiše 57 mm.
Administrativiž-territorialine jagand.
Lidn otab kahten tulendan territorijad paloin: Kingston da Sent Endrü. Molembiš neniš tulendoiš om völ lidnoid — Kingstonan ezilidnoid, se om «Sur' Kingston».
Eläjad.
Vl 2012 arvoindan mödhe eläjiden lugu oli 576 946 ristitud.
Kingstonan goll'fartalad oma reggi-muzikan kodima.
Transport.
Menlin Normanan () nimel nimitadud rahvahidenkeskeine civiline lendimport ("KIN") sijadase suvhe lidnan keskusespäi Palisados-čirakol. Sišpäi da sihe tehtas reisid lähižihe Kariban maihe, da Surhe Britanijha tobjimalaz. Tinson Pen-aerodrom ("KTP") sijadase läz lidnan portad, otab vaiše südäireisid.


Sanderlend (Anglii).
Sanderlend ([ˈsʌndərlənd], sijaline virkand: [ˈsʊndlən]) om Suren Britanijan lidn da järed meriport (kahtenz' surtte municipaline port kunigahuses), mülüb Tain da Uir-grafkundha.
Istorii.
Eländpunktad oliba olmas lidnan sijas neolitan aigaspäi, sidä kesken Amuižes Rimas. 12. voz'sadan kalanikoiden pen' külä kändihe laivansauvojiden žiloks 14. voz'sadale. Nügüd'aigaine lidn formiruihe kuti port läz kivihilen kaivusid.
Avtosauvomižen šingotez (vspäi 1986, Nissan-companijan tegimed, 500 tuh. avtoid vl 2012) jäti lidnad henghe laivansauvomižen lopindan jäl'ghe (1988) da kivihilen kaivusiden sauptandan jäl'ghe (1994).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Anglijan pohjoižpäivnouzmas, 60..80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Se seižub Uir-jogensun molembil randoil, Pohjoižmeren randištol. Matkad Londonhasai om 387 km suvhe-suvipäivnouzmha. Lähembaižed järedad lidnad om Njukasl-apon-Tain ani lodehližen röunan taga i Saut-Šilds ani pohjoižen röunan taga.
Klimat om venon vönen, neps, tulleikaz da sumosine.
Eläjad.
Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 174 286 ristitud, alištunuzidenke ezilidnoidenke — 275 506 ristitud. Vn 2001 rahvahanlugemižen mödhe ristitišt poleni, se oli 182 758 eläjad lidnas i 280 807 eläjad susedkundoidenke. Lidnan eläjad nimitasoiš makemalaižed (, "Makem" vai "Mak'em").


Štuttgart.
Štuttgart ([ˈʃtʊtɡaʁt], sündui saksan "Stutengarten"-sanaspäi — «hebonvodindferm»; švabijan pagin: "Schduagert" [ˈʒ̊d̥ua̯ɡ̊ɛʕd̥]) om lidn Saksanman suvipäivlaskmas. Se om kudenz' surtte lidn valdkundas eläjiden lugun mödhe. Om olmas Baden-Vürtemberg-federacijanman pälidnaks vspäi 1952.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 950 küläks holitamha hebonvodindfermad. Vl 1219 se sai lidnan statusad. Vozil 1251−1952 oli Vürtemberg-man pälidnaks.
Mail'man tetabiden mašiništonsauvomižen kompanijoiden päfaterad sijadasoiš Štuttgartas: Daimler, Porsche. Lidnan fondbirž om kahtenz' znamoičendal valdkundas Frankfurtan fondbiržan jäl'ghe.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase istorižes Švabii-regionas, federacijanman keskuzpalas, Nekkar-jogen randoil (Reinan oiged ližajogi), Al'piden ezimägišton 207..549 m korktusil, 245 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat om ven valdmeren. Voden keskmäine lämuz om +9,4 C°. Paneb sadegid 718 mm vodes, enamba semendkus-heinkus (86 mm kus).
Štuttgart jagase 23 lidnümbrikho (saks. "Stadtbezirk"), ned alajagasoiš 152 lidnrajonha (saks. "Stadtteil").
Eläjad.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 597 939 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 640 560 eläjad vl 1962 i 633 158 eläjad vl 1970. Läz 2,7 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas.
Lidnalaižiden kaks' videndest oma sündnuded verhiže maihe, videndez oli Saksanman rahvahanikuseta (2006).
Transport.
Avtobusad, ezilidnelektrojonused, tramvaid, mägitramvai da funikulör oma kundaližtransportaks lidnas.
Rahvahidenkeskeine civiline lendimport ("STR") sijadase 12 km lidnan keskusespäi suviröunal. Tehtas äi reisid Evropadme, Keskmeren lebutahoiže, mugažo om reisid Turkanmaha i AÜV:oiden päivnouzmha.


Džidd.
Džiddan avtoted vl 2009 ("OpenStreetMap.org")
Džidd (vai Džiddah, "Džidda") om lidn Saudan Arabijan päivlaskmas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 6. voz'sadal EME.
Geografijan andmused.
Džidd sijadase Rusttan meren randal, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat om räk letetazangišton. Heinkun da elokun keskmäine lämuz om +32,7 C°, vilukun kesklämuz om +24,5 C°. Paneb sadegid 61 mm vodes, tobjimalaz kül'mkus-vilukus. Minimaline fiksiruidud lämuz om +9,8 C°. Sur'veded oleldas paksus, jäl'gmäižed oliba vll 2009, 2011 i 2015.
Eläjad.
Vl 2007 eläjiden lugu oli 3,4 mln ristituid.


Male.
Male ([ˈmɑːlɛ]) om Mal'dividen pälidn da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud portugalijalaižil torguindžiloks 16. voz'sadal.
Amussai lidnan ümbrišt om valdkundan kunigahan dinastijan olendsijaks. Kaik Mal'divad («Malen sared») oma nimitadud pälidnan nimen mödhe.
Geografijan andmused.
Male sijadase Indižen valdmeren Mal'divan sariden keskuses, 2 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lidnan päpala seižub Kaafu (vai Pohjoine Male)-atollal. Pälidnan pind — 5,8 km².
Klimat om subekvatorialine mussonine räk, päipaštokaz vodes läbi. Kun keskmäine lämuz om +25..+31 C° vodes läbi. Paneb sadegid 1950 mm, sidä kesken kuivsezonan aigan (viluku-sulaku) — 330 mm. Kaikiš kuivamb ku om uhoku.
Administrativine jagand.
Lidn om Mal'divan agjaha tazostadud. Male-lidn jagase 7 lidnanlaptha, 4 niišpäi oma Male-sarel, 1 — Vilingile-sarel, 1 — putkotadud Hulumale-sarel. Lendimportan Hulule-sar' mülüb Male-lidnha mugažo, se om kaikenaigaižeta ristitištota. Niiden ližaks, vspäi 2008 Guli Falu-sar' om sauvomas sijadamha meriportad. Kaik nened sared oma Kaafu (Pohjoine Male)-atollan palad.
Eläjad.
Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 105 000 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', valdkundan eläjiden koumandez.
Transport.
Rahvahidenkeskeine civiline Velan-lendimport ("Velānā", "MLE") sijadase pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi Hulule-sarel. Lendimportal om koume terminalad: rahvahidenkeskeine, tatanmaine da merine. Tehtas reisid rahvahidenkeskeižes terminalaspäi Azijan i Evropan verhiže maihe da tagaz. Mugažo om läz 15 lendimreisad valdkundan südäimes (tatanmaine terminal). Tehtas reisid vezilendimil (akvaplanoil) meriterminalaspäi läz 60 eländpunkthasai valdkundan südäimes.
Irdkosketused.
*


Fell'bah.
Fell'bah () om lidn Saksanman suvipäivlaskmas, Baden-Vürtemberg-federacijanmas. Lidn om Štuttgartan pohjoižpäivnouzmaine ezilidn, mülüb sen administrativižhe regionha.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1121 kuti "Velbah-külä" (saks. "Velbach"). Vl 1357 "Velebah"-nimi sündui (saks. "Velebach"), vl 1800 nimitihe küläd "Felbah:aks" (saks. "Fehlbach"). Se sai lidnan statusad vl 1933. Vspäi 1973 lidn om ühtištudud Šmiden-eländpunktanke (saks. "Schmiden"), vspäi 1974 — Effingen:anke (saks. "Oeffingen"), ned oma lidnrajonikš.
Fell'bahan kompanijad oma otnus metallanümbriradmižhe, mugažo lidn om maižanduzrajonan keskuseks (vinmarj, vill').
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Nekkar-jogen oiktal randpolel (saks. "Neckar", Reinan oiged ližajogi), kukhikahas tahondas, 287 m korktusel valdmeren pindan päl.
Vspäi 1974 Fell'bah jagase 3 lidnrajonha, viž küläd mülüdas sihe mugažo.
Eläjad.
Vl 1970 eläjiden lugu oli 28 962 ristitud. Vl 2000 lidnan ristitišt ületi 43 tuhad i ližadub vitkos sil aigalpäi. Kaikiš suremb ristitišt oli 42 501 eläjad vl 1975 (municipalitetoiden ühtenzoitusen jäl'ghe) i om nügüd'.
Lidnan edeline pämez' oli Kristof Palm (2000−2016).
Transport.
Štuttgartan kebnan metron U1-jonon agj om olmas lidnas. Lidnaglomeracijan avtobusad (5 maršrutad) i elektrojonused (kaks' seižutest) oma kundaližeks transportaks lidnas. Voib sadas molembil ezilidnelektrojonusil lendimporthasai. Kaks' tonnelid oma saudud lidnan kiruhteil.
Lähembaine rahvahidenkeskeine lendimport ("STR") sijadase suvhe Štuttgartaspäi.


Sliven.
Lidnan ühthine nägu Karandil-mägenpälpäi (1050 m ü.m.t., bolg. "Карандила").
Sliven () om Bolgarijan kahesanz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Slivenan agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Ezmäižed eländpunktad lidnan territorijal oliba 8 tuhad vot tagaz. Lidn oli tetab Amuižes Grekanmas kuti frakijalaižiden Asti-, Kabileti- da Seleti-heimoiden eländpunkt. Ezmäižed kirjutadud lidnan nimed oma frakijan augotižlibundanke: Tuida/Suida/Tsuida. Ottomanan imperijan aigan nimitihe "İslimye", se oli agjan (vilajetan) keskuseks. Vl 1834 vatefabrik radaškanzi lidnas.
Sliven šingotase elektrižen mašiništon i elektrusen tehmižel, omblendedheotandoil (villsobad, noskad), sömtegimištol sijaližel torhudel (maid i vinmarj).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan päivnouzmas, ani suvhe Stara-Planin-mägisel'galpäi, 243 m ü.m.t. keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Sliven levineb pohjoižhe Sofii — Burgas avtotespäi, matkad Sofijhasai om 300 km päivlaskmha, Burgashasai (Mustmeren rand da port) — 100 km päivnouzmha. Lähembaine järed lidn om Stara Zagor 60 km suvipäivlaskmha.
Eläjad.
Vn 2011 Bolgarijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 91 620 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 106 212 eläjad vl 1992.
Rahvahad (2011): bolgarijalaižed — 75,2%, čiganalaižed — 6,2%, turkad — 2,9%, toižed rahvahad — 2,0%, rahvahuden ozutandata — 13,7%.
Irdkosketused.
*


Lion.
Lion jagase 9 ümbrikoks (fr. "arrondissement").
Lion ([ljɔ̃]) om Francijan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, sijadase sen suvipäivnouzmas. Se om Overn' — Ron — Al'pad-regionan (vspäi 2016) i Lionan metropolii-departamentan administrativine keskuz (vspäi 2015), mugažo Ronan departamentan tobmuden aluzkundoiden pordaigaline sijaduz.
Lidn om Francijan tegimišton, kul'turan da opendusen järed keskuz. Neniden kompanijoiden päfaterad sijadasoiš lidnas: «Sanofi Pasteur», «Renault Trucks», «Iveco Bus», Euronews, rahvahidenkeskeine Interpol-agentuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud rimalaižil vl 43 edel m.e. kuti Riman "Lugdun-kolonii" (kel'tan kelel «Lug-jumalan lidnuz» vai «kroikoiden kukkaz», latinankel'ne nimi "Lugdunum") galliden vanhas torguindsijas.
Vspäi 1420 kaks' jarmankad oleli lidnas kunigahan käskön mödhe, se vei lidnad änikoičendale Italijan torgovanoiden da bankiroiden ühtnendanke. Lion kändihe Francijan da Evropan kirjoiden painmižen znamasižeks keskuseks. 19. voz'sadal šuukkanghid pästtihe lidnas (ezmäine sija Evropas).
Lion šingotase biotehnologijan edheotandoil (vakcin), kompjuter- i vändprogramiden tehmižel, openduzkeskuseks, turizmal. Himižen tegimišton edheotandoiden koncentracii om suvhe Lionaspäi. Koume atomelektrostancijad oma 50 kilometras lidnaspäi: Büže, Krei-Mal'vil' i Sent-Al'ban.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ronan alangištos, Ronanjogen i Sonanjogen ühthejoksmusen sijas, 162..305 m korktusil, 174 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Koume kukhad om läz: Furvjer (299 m), Krua-Russ (250 m) da Düšer.
Klimat om subtropine kontinentaline, Keskmeren valatoitmiženke.
Eläjad.
Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 491 268 ristitud, heišpäi seičemendez om sündnu kontinentaližen Francijan irdpolel. Kaikiš suremb ristitišt oli 579 tuh. eläjid vl 1931. Läz 2,3 mln ristituid elihe lidnaglomeracijas (fr. "Grand Lyon") vl 2016.
Edeline lidnan pämez' oli Žorž Kepenekän (heinku 2017 — kül'mku 2018).
Transport.
Avtobusad, tramvaid, trolleibusad, velosipedoiden kortomverk oma kundaližeks transportaks lidnas. Om kuz' päraudtestancijad lidnas da sen ümbrištos. «TGV»-kiruhjonused ajadas vspäi 1981 Parižhasai, vspäi 2001 Marselihesai, projektiruidas teid Italijha. Vspäi 1978 metropoliten radab lidnas (4 jonod, 40 stancijad, 32 km raudted vl 2017).
Rahvahidenkeskeine civiline Sent-Ekzüperin nimel nimitadud lendimport ("LYS", fr. "Lyon Saint-Exupéry", 11 mln passažiroid vl 2018) sijadase 25 km päivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas matknikoiden da jügureisid kaiked Evropadme i Kanadhasai.
Irdkosketused.
*


Lüneburg.
Lüneburg (täuz' nimituz saksan kelel om "Hansestadt Lüneburg" [ˈhan.zə.ʃtat ˈlyː.nə.bʊɐk], alasaks.: "Lümborg") om lidn Saksanman pohjoižes, Alasaksonii-federacijanmas.
Lidn sijadase Il'menau-jogen randal (El'ban hura ližajogi), 17 m korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Gamburghasai om 50 km lodeheze kiruhtedme.
Vl 2013 eläjiden lugu oli 71 668 ristitud. Port om El'ban kül'gkanalan (saks. "Elbe-Seitenkanal") randal.


Hamar.
Hamar (mugažo norvegijan kelel) om Norvegijan lidn da kommun valdkundan suvipäivnouzmas. Se om Innlandet-agjan administrativine keskuz (edel 2020. vot — Hedmark-agjan).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1152 kuti episkopkundan keskuz. Vll 1584−1864 oli žiloks. Vspäi 1992 Hamaran kommun om ühtištadud Vang-kommunanke. Vl 1994 lidn vastsi Tal'veližiden Olimpižiden vändoiden erasid voibuižid Lillehammeranke ühtes.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Oslohosai om 100 km suvhe orhal vai 127 km avtotedme.
Vl 2013 eläjiden lugu oli 29 331 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.


Medin.
Medin ("al' Madīna al' Munavvara" «hoštai lidn», «vauktastadud lidn») om lidn Saudan Arabijan päivlaskmas. Se om islaman toine pühälidn Mekkan jäl'ghe (kudamb om 450 km suvhe), Medinan agjan administrativine keskuz.
Klimat om tropine letetazangišton, om räk lujas päiči tal'ven koumes kus. Paneb sadegid 49 mm vodes, enamba sulakus (11 mm). Nepsuz om luja Rusttan meren lähembusen tagut.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 1 180 770 ristitud, agjan kaks' koumandest. Kaik eläjad oma islamanuskojad, i vaiše mugomile ristituile sab olda Medinas.
Homaičendad.
*


Liberii (Kostarik).
Liberii ([li.ˈβe.ɾja]) om lidn Kostarikan lodehes. Se om Guanakaste-agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe.
Lidn sijadase agjan keskuzpalas, 144 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad San Hose-pälidnhasai om 215 km suvipäivnouzmha.
Vl 2013 eläjiden lugu oli 56 899 ristitud. Valdkundan kahtenz' surtte rahvahidenkeskeine lendimport radab lidnas.
Homaičendad.
*


San Ramon (Kostarik).
San Ramon (isp.: "San Ramón") om Kostarikan lidn.
Vl 2010 eläjiden lugu om 8 717 ristitud. Lidnan pind — 1,29 km².


Nak (lidn, Ročinma).
Nak () om Ročinman municipalitet Stokhol'mas.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 33 057 ristitud.


Glivice.
Glivice (pol'š.: "Gliwice" [ɡlʲiˈvʲit͡sɛ]; saks.: "Gleiwitz", vepsän kirjamil: "Gläivic") om Pol'šanman lidn (vn 1945 keväz'kuspäi) valdkundan suves, mülüb Silezijan sodaveikundha vspäi 1999.
Eländpunkt om olmas lidnan oiktusidenke vspäi 1276. Lidn seižub Klodnic-jogen randoil (pol'š.: "Kłodnica", Oderan oiged ližajogi), 200..278 m korktusil valdmeren pindan päl.
Vl 1988 eläjiden lugu oli 223 403 ristitud.


Düren.
Lidnan ümbrikoiden shematine kart (2006).
Düren (mugažo saksan kelel) om lidn Saksanman päivlaskmas, Pohjoine Rein da Vestfalii-federacijanmas.
Enamba mi 2 tuhad vot tagaz eländpunkt oli kel'tižeks, sen nimi oli "Durum" «lidnuz». Lidn om tetab Rimalaižen imperijan aigaspäi, oli varatoitmižbazaks Köl'nan sauvondan täht. Om olmas lidnan oiktusidenke 13. voz'sadaspäi. Düralüminii-ühthesuladusen nimituz om sündnu lidnan nimespäi, sikš miše vspäi 1909 sidä saihe tehmižmahtusel neciš lidnas.
Lidn sijadase Rur-jogen alangištos, läz valdkundröunoid Bel'gijanke da Alamaidenke. Düren jagase 15 ümbrikho.
Vl 2013 eläjiden lugu oli 88 953 ristitud.


Agridžento.
Agridžento ([aɡridʒˈʒɛnto], sijaline pagin: "Girgenti" [dʒɪɾˈdʒɛndɪ] / "Giurgenti" [dʒʊɾˈdʒɛndɪ],) om lidn da kommun Italijan suves. Mülüb Sicilii-agjaha, om Agridženton provincijan administrativižeks keskuseks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud tulijoil Rodos-sarespäi Amuižen Grekanman lidnaks kuti "Akragant" vai "Akragas" () vl 580 EME. Se oli amuižen mirun nellänz' lidn eläjiden mödhe, ristitišt oleli 200..800 tuhad edel 406 vot EME.
Agridžento šingotase lähižel meriportal Porto-Empedokle-kommunas, turizmal, om maižanduzrajonan keskuseks. Radoihe rikin i potašan löudmižsijid amussai 1970-nzihe vozihesai.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Keskmeren randal, Sicilii-saren suvipäivlaskmaižel randištol, 230 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat om subtropine. Heinkun i elokun lämuz om +26 C°, vilukun i uhokun +11 C°.
Eläjad.
Vn 2011 Italijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 58 323 ristitud. Vspäi 1991 lidnan ristitišt om kaikiš suremb nügüd'aigan, vajehtase 55..60 tuhad eläjid röunoiš.


Ičan.
Ičan (, pin'jin': "Yíchāng") om Kitain lidn Hubei-agjas. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe (Uhan'-pälidnan jäl'ghe).
Lidn sijadase Janczi-jogen hural randal tobjimalaz. Kaks' järedad padoseinäd da gidroelektrostancijad oma saudud ülezjogen: «Gečžouba» (om saudud vozil 1971−1988) ani lidnan pohjoižen röunan taga i kaikiš suremb mail'mas vägevuden mödhe «San'sä» ("Koume urad", 22,5 GVt, om saudud vll 1994−2012) 50 kilometras lodeheze Ičan-lidnaspäi.
Vl 2010 Ičanan lidnümbrikon eläjiden lugu oli 4 059 686 ristitud 21 338 km² pindal.


Saarbrükken.
Saarbrükkenan ümbrikod, lidnrajonad da ümbrišt (2016).
Saarbrükken (saksan kelel: "Saarbrücken" [zaːɐ̯ˈbʁʏkən], sen sijaližel paginal: "Saarbrigge" [zɐ̯ːˈbrıgə], [saʁ'bʁyk]) om Saksanman joudai lidn suvipäivlaskmaiženno valdkundröunanno. Saarbrükken om Saar-federacijanman pälidnaks da sen kaikiš surembaks lidnaks.
Istorii.
Eländpunktan nimituz mainitase ezmäižen kerdan vl 999 kuti "Sarabrukk-lidnuz" () rimalaižen Otton III-imperatoran lahjoičemižkirjeižes. Lidnan oiktused oma Saarbrükkenal vspäi 1322.
Vspäi 1909 nügüd'aigaine Saarbrükken om olmas kahten lähižen lidnan ühtistušen jäl'ghe senke, ližaduihe Sankt-Johannad (oli lidnaks vspäi 1322) da Mal'štatt-Burbah-lidnad (oli lidnaks vspäi 1874).
Saarbrükken om kivihil'basseinan, metallurgijan da oludenkeitandan amuine keskuz.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Saar-jogen muugotil randoil (Reinan hurapol'ne bassein), 179..401 m korktusil valdmeren pindan päl (230 m om keskmäine). Matkad Berlinhasai om 578 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 723 km avtol vai raudtel.
Saarbrükken jagase 4 ümbrikho (saks. "Stadtbezirk"), ned alajagasoiš 20 lidnrajonha (saks. "Stadtteil").
Eläjad.
Vl 2013 eläjiden lugu oli 177 201 ristitud.
Saaran universitet om ühthižtöiš Saksanman äiluguižidenke tedoinstitutoidenke, kudambad tedoitas informatikad, bioinformatikad, kelid, uzid materialoid. Sättutoitud tedoiden, čomamahtoiden i muzikan universitetad oma olmas.
Transport.
Tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas, ned-žo ühtenzoittas sidä Francijan lähiženke Sargemin-lidnanke.
Rahvahidenkeskeine civiline Saarbrükken-lendimport ("SCN") sijadase 5 km päivnouzmha keskusespäi lidnan röunal. Sispäi tehtas reisid Berlinha, Gamburgha, Lüksemburgha da Keskmeren lebutahoiže.


Sialkot.
Sialkot (mugažo anglijan kelel, pandžabi i) om lidn Pakistanan i sen Pendžab-štatan pohjoižpäivnouzmas.
Amuine Sagal-lidn (angl. "Sagala") oli tetab 2. voz'sadal EME kuti Indiž-grekižen kunigahusen pälidn.
Sialkot šingotase eksportan edheotandoil: sporttavaroiden tehmižel vspäi 1895 (mäčud futbolan täht sijaližes nahkaspäi, mail'man pästandan koume videndest, tennisraketuded, toine inventar'), pästtas instrumentoid hirurgijan täht.
Lidn sijadase 256 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, severziš-se kilometriš Indijan röunaspäi. Matkad štatan Lahor-keskushesai om 106 km suvhe orhal vai 145 km avtotedme.
Vl 1998 eläjiden lugu oli 421 502 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.


Krefel'd.
Krefel'd ([ˈkʁeːfɛlt], vhesai 1929 kirjutihe "Crefeld") om lidn Saksanman da Pohjoine Rein da Vestfalii-federacijanman päivlaskmas.
Lidn sijadase Rein-jogen hural randal, 38 m korktusel valdmeren pindan päl. Duisburg-lidn om vastrandal. Krefel'd jagase 9 ümbrikoks (saks. "bezirk"), ned alajagasoiš 19 lidnrajonha (saks. "Stadtteil").
Vl 2013 eläjiden lugu oli 222 058 ristitud.


Mostar.
Mostar (mugažo bosnijan i horvatan kelil, virktas [mǒstaːr]) om lidn da kund ("Grad Mostar") Bosnijan da Gercegovinan suves. Se om valdkundan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Gercegovinan da Neretvan kantonan administrativine keskuz Bosnijan da Gercegovinan Federacijas.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1474 nügüdläiženke nimitusenke. "Mostari" znamoičeb «sildan pidajad».
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Neretv-jogen randal (225 km pitte, lankteb Adriatižhe merhe), 60 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 65 286 ristitud, kundan — 113 169 ristitud. Kaikiš suremb kundan ristitišt oli 126 628 eläjad vl 1991.
Irdkosketused.
*


Jonjin.
Jonjin ([joŋ.in]) om lidn Korejan Tazovaldkundan lodehes, Köngido-agjas. Se om populärine lebutaho, sijadase 40 km suvhe-suvipäivnouzmha Seulaspäi mägitahondas.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 475. Se sai oficiališt lidnan statusad vl 1996.
Jonjin šingotase turizmal: muzejad, änikoiden i rahvahankul'turan festivalid, severz'-se järvid kalanikoiden täht, vezipuišt, järed Everland-bobuštuzpuišt.
Eläjad.
Vl 2011 eläjiden lugu oli 909 425 ristitud. Sijaližed üläopendusen aluzkundad oma Kannam-universitet, Policijan akademii, Jonjinan universitet.
Lidn om ühtenzoittud Seulanke metropolitenan jonol.


Homs.
Homs (arab.: "حمص‎") om lidn Sirijas.
Vl 2004 eläjiden lugu om 652 609 ristitud. Lidnan pind — 48 km2.


Viflejem.
Viflejem ("Beit Lehem" «leibän kodi», "Bait Lahm" «lihan kodi») om Izrailin lidn Palestinas.
Eländpunktan aluz om pandud läz 1400. vot EME.
Lidn sijadase 10 km suvhe Jerusaliman keskusespäi, röunatab senke.
Vl 2007 eläjiden lugu oli 25 266 ristitud.


Sevil'j.
Sevil'j ([seˈβiʎa]) om Ispanijan nellänz' surtte lidn. Se om avtonomižen Andalusii-agjan da Sevil'j-provincijan pälidn.
Istorii.
Finikijalaižiden "Sefele"-eländpunkt oli olmas Sevil'jan nügüdläižel territorijal. Vl 712 arabialaižed anastiba lidnad. Vl 1248 lidn pördui hristanuskojile pol'toštkuižen blokadan jäl'ghe. 16.-17. voz'sadal Sevil'j kändihe Ispanižen imperijan päportaks i änikoiči. Vodele 1717 Kadis vajehti Sevil'jan portad sen jogiden madalzdundan tagut.
Vl 1992 mail'man Ekspo-ozutelend oli lidnas. Sevil'j šingotase valdkundan järedaks openduzkeskuseks, avtotesol'meks, turizman sarakol.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ispanijan suvipäivlaskmas, Andalusijan alangištos, Gvadalkvivir-jogen randoil sen huridenke Tagarete-, Tamargullo- da Guadair-ližajogidenke, 12 m valdmeren pindan päl. Matkad Madridhasai om 392 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 528 km kiruhtedme.
Klimat om Keskmeren, räk da kuivahk. Paneb sadegid 540 mm vodes, enamba redukus-vilukus (324 mm).
Eläjad.
Vl 1991 eläjiden lugu oli kaikiš suremb — 704 857 ristitud. Pol'tošt millionad ristituid eläb lidnaglomeracijas.
Sevil'j om flamenko-stilin i nügüdläižen korridan kodima. Kaik om olmas 74 pühäpertid lidnas.
Transport.
Avtobusad da velosipedad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Vspäi 2009 kebn metro radab lidnas da sen ümbrištos (vl 2016 1 jono, 22 stancijad, 18 km raudted).
Rahvahidenkeskeine civiline Sevil'j-lendimport ("SVQ") sijadase 10 km päivnouzmha lidnan keskusespäi, sišpäi tehtas reisid Evropan lähižihe maihe da Ispanijadme.


Gonolulu.
Gonolulu (angl. i gav.: "Honolulu", angl. virkand [ˌhɒnəˈluːluː], gavajan [honoˈlulu]) om lidn. Se om Havajad-štatan pälidn da kaikiš suremb lidn. Gonolulun ümbrikon administrativine keskuz sijadase neciš lidnas.
Istorii.
Ezmäine polinezijalaižiden žilo oli olmas 11. voz'sadal. Vozil 1804−1812 gavajalaižiden Kameamea I-kunigahan rezidencii oli nügüd'aigaižen lidnan Vaikiki-rajonas. Havajad mülüdas AÜV:oihe vspäi 1898.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1906 kuti meriport. Se sai lidnan statusad vl 1907.
Lidn om mail'man järed transportine ristte Tünen valdmeren keskes, turizman keskuz i kurort. Gonolulu šingotase mugažo elektrotehnižen tegimištol, tervhudenkaičendan aluzkundoil, navigacijan kompanijoil i aviakompanijoil, Päivnouzmaižen Azijan tavaroiden terminalil, bankoil (vaiše sijaližed bankad oma olmas saril).
Geografijan andmused.
Lidn otab Havajiden sariden Oahu-saren suvipäivnouzmašt palad, sijadase 6 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, 250 km suvhe Pohjoižtropikaspäi.
Klimat om tropine päivoikaz, keskmäine lämuz +23..+27 C° vodes läbi. Paneb sadegid 434 mm vodes, kaikiš vähemb sulakus-sügüz'kus (7..18 mm kus). Gonolulu sijadase Koolau-mägisel'gan pautkidenno tulleinalaižes poles, ka paneb sadegid vähän.
Eläjad.
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 337 256 ristitud. Läz 1 mln ristituid elädas ezilidnoidenke — Gonolulun ümbrikos, se otab Oahu-sar't täuzin.
Lidnan edeline pämez' oli Piter Karlail (2010 reduku — 2013 viluku).


Tunis (lidn).
Lidnan nägu Man kaimdajaspäi, 2011
Tunis (, [ˈtuːnis],) om Tunis-valdkundan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Tunisan agjan administrativine keskuz mugažo.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 9. voz'sadal EME. Araban sodaväged elänzoittiba lidnad 7. voz'sadal meiden erad. Datiruidas kaikiš vanhembid sauvusid 13.-15. voz'sadal.
Lidn sen ezilidnoidenke šingotase turizmal, himižel tegimištol i sauvondmaterialiden sarakol, om tekstilin edheotandoiden i sömtegimiden keskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Keskmeren Tunisan lahten da Tunis-järven randoil, 4 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vn 2014 läz 2 mln elädas ezilidnoidenke, valdkundan videndez.
Klimat om Keskmeren. Kezal om räk, kuivan polhe, tal'vaig om vihmakaz. Heinkun i elokun lämuz om +26..+27 C°, tal'vkun-uhokun — +11..+12 C°, voden keskmäine lämuz +18,4 C°. Paneb sadegid 466 mm vodes, vähemba semendkus-sügüz'kus (76 mm vides kus).
Transport.
Avtobusad, kiruhtramvaid (vspäi 1985), ezilidnelektrojonused, maršruttaksid ("luaž:ad") da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Ühtenzoitase meriportoidenke raudtel. Rahvahidenkeskeine civiline Tunis-Karfagen-lendimport ("TUN") sijadase 7 km pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi.
Irdkosketused.
*


Oleite (Kanzas).
Oleite ([oʊˈleɪθə]) om lidn Kanzas-štatas, sen päivnouzmaiženno röunanno, štatan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1857 lidnan statusanke. Nimituz znamoičeb «čomakulu» šona-indejalaižiden kelel.
Oleite šingotase Garmin-kompanijan päfateral (GPS-ladimed), «Farmers Insurance»-kompanijan järed palakund sijadase siš.
Lidn sijadase 316 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 125 872 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Mülüb Kanzas Sitin aglomeracijha (2 mln eläjid), sen suvine ezilidn.


Veihai.
Veihai (, pin'jin': "Wēihăi Shì") om lidn, lidnümbrik da meriport Kitain päivnouzmas, mülüb Šan'dun-agjaha.
Istorii.
Vll 1890−1930 "Veihaivei"-territorii oli Suren Britanijan kortomas i nimitihe lidnad "Port Edvard:aks" (). Om Kitain lidnan oficialiženke statusanke vspäi 1951. Lidnümbrik om olmas vspäi 1987.
Veihai šingotase kalanümbriradmižel i turizmal, maižandusel (pähkmed, fruktad).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan pohjoižpäivnouzmas, Šan'dunan pol'sarel, Pakuižen meren randal. Röunatab Jan'tainke päivlaskmas.
Veihain lidnümbrik jagase 2 lidnrajonaks i 2 lidnmakundaks.
Eläjad.
Vn 2010 Kitain rahvahanlugemižen mödhe lidnümbrikon eläjiden lugu oli 2 804 771 ristitud, sidä kesken kahten lidnrajonan — 1,5 mln ristituid.


L'vov.
L'vovan ezilidnoidenke nägu Man kaimdajaspäi vn 2017 elokus
L'vov (, [lʲvʲiu̯],,) om lidn Ukrainan päivlaskmas. Se om valdkundan seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe, L'vovan agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1236. Se sai lidnan statusad 1356. Vozil 1349−1772 i 1919−1939 mülüi Pol'šanmaha. Vozil 1772−1914 lidn oli Avstrijan palaks i nimitihe Lemberg:aks. Vspäi 1944 om Ukrainan palaks (1944−1991 — Ukrainan NST).
Lidnan rahvahaline mülükund vajehtihe lujas Toižen mail'man sodan jäl'ghe: äi evrejalaižid oli riktud, äjad saksalaižed i pol'šanmalaižed sirdiba verhiže maihe, jäl'gmäižed Vroclavha tobjimalaz. Nevondkundaližil vozil äi edheotandoid oli sirttud L'vovha Ukrainan päivnouzmaspäi.
L'vovan ižandusen päsarakod oma sömtegimišt, transportmašinoiden sauvomine, himižed edheotandad, avtodetaliden tehmine, informacine autsorsing.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Poltv-jogen alangištos (100 km pitte, Vislan bassein), 289 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, korktused 405 metrhasai. Jogi om pandud manaluižhe lidnan keskuses 19. voz'sadaspäi. Matkad Pol'šanman röunhasai om 70 km lodeheze, Kijevhasai om 468 km päivnouzmha orhal, 524 km avtotedme vai raudtel.
L'vov jagase 6 administrativižhe rajonha. Sen ližaks, Vinniki-lidn i kaks' lidnanvuittušt žilod alištudas L'vov-lidnan nevondkundale.
Eläjad.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 729 842 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 818 780 eläjad vl 1989. Läz 1,2 mln ristituid elädas ezilidnoidenke.
Lidnan rahvahad (vn 2001 Ukrainan rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4%, ozutadud rahvahuz): ukrainalaižed — 88,1%, venänikad — 8,9%, pol'šanmalaižed — 0,9%, vaugedvenälaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,7%.
Transport.
Avtobusad, tramvaid, trolleibusad da ezilidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnas.
Rahvahidenkeskeine L'vov-lendimport Danilo Galicalaine-kunigahan nimed ("LWO", 1,6 mln passažiroid vl 2018) sijadase 6 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Evropadme, om čarterreisid Keskmeren lebutahoihe.
Irdkosketused.
*


Insbruk.
Insbruk («sild Inn-joges päliči», sen tirolin pagin: "Innschpruckh") om lidn da mägisuksiden kurort Avstrijan päivlaskmas. Se om Tirol'-federacijanman administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Vozil 1964 da 1976 Insbruk vastsi Tal'volimpiadan vändoid, vll 1984 i 1988 — sen paralimpižid vändoid, vl 1968 — 5. Tal'vuniversiadan vändoid.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1234 Burgundijan Otton III-grafan käskön mödhe. Sai lidnan oiktusid vl 1239.
Insbruk šingotase turizmal (enamba 1 mln ödumišt vodes), mugažo energetižen «Tiwag»- i medicinižladimiden «MED-EL»-kompanijoiden päfaterad sijadasoiš lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase federacijanman da Päivnouzmaižiden Al'piden keskuses, 574 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Se seižub Inn-jogen molembil randoil, om ümbärtud korktoil mägil. Matkad Venhasai om 478 km päivnouzmha. Lähembaine järed lidn om Münhen (Saksanma) 150 km pohjoižhe.
Klimat om ven kontinentaline. Kezakun-elokun lämuz om +18..20 C°, vilukun — −0,8 C°, voden keskmäine lämuz om +9,8 C°. Paneb sadegid 864 mm vodes, enamba kaiked elokus (143 mm).
Eläjad da transport.
Vl 2011 eläjiden lugu oli 118 895 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kaik 5 jumalankodid i 11 jumalanpertid om olmas lidnas, mugažo Ambras-zamk.
Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Rahvahidenkeskeine civiline Insbruk-lendimport ("INN", sijaline nimi "Kranebitten") sijadase 4 km lidnan keskusespäi, tehtas reisid Evropadme.


Fes.
Fes ("Fez / Fes", "Fas",) om Marokon kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Fes — Meknes-agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Fes-jogen päivnouzmaižel randal Idris I-valdoičijan pätandan mödhe vl 789.
Fes om tetab porcellanan tehmižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan pohjoižes, ühtennimižen jogen randoil, 410 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud mägil.
Lidnan edeline pämez' oli Hamid Čabat (2003−2015).
Eläjad.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 1 112 072 ristitud.
Rahvahidenkeskeine civiline "Fes-Sais"-lendimport ("FEZ", 1,1 mln passažiroid vl 2017) sijadase 15 km suvhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Päivlaskmaižen Evropan äjihe lidnoihe i Marokon järedoihe lidnoihe.
Irdkosketused.
*


Edinburg.
Edinburg ([ˈɛdɪnbərə], [ˈt̪uːn ˈɛːtʲɛɲ]) om kahesanz' surtte Suren Britanijan lidn. Se om Šotlandijan pälidn da kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 7. voz'sadal meiden erad. Se om Šotlandijan pälidnaks 15. voz'sadaspäi, sai «siti»-statusad vl 1889. Šotlandijan tobmuden koume sarakod tehtas ištundoid Edinburgas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Šotlandijan päivnouzmaižel randištol, Pohjoižmeren Fert-of-Fort-lahten suvirandal, 47 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vn 2011 Suren Britanijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 476 626 ristitud.


Kütahj.
Kütahj ([cyˈtahja]) om lidn Turkanman päivlaskmas. Se om Kütahjan agjan administrativine keskuz.
Vl 334 EME Aleksandr Makedonijalaine anasti lidnad i nimiti sidä "Koteon:aks".
Kütahj šingotase keramikan tehmižel (astjad, dekorativine apakut), nahkoiden, sepiolitan i lignitan ümbriradmižel, sömtegimištol (sahar, fruktproduktad).
Lidn sijadase 970 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ankarhasai om 300 km päivnouzmha.
Vn 2011 Turkanman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 237 804 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Irdkosketused.
*


Tuzl.
Tuzl (bosn. i, bosnijan virkand: [tûzla],) om Bosnijan da Gercegovinan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Bosnii da Gercegovinan Federacijan Tuzlan kantonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 950 "Soli"-nimitusenke («solad»). Nügüdläine nimituz om ottud turkan kelespäi, sen znamoičend om enzne.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan pohjoižpäivnouzmas, 245 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Rahvahanikoiden sodan aigan lidn vastsi äi pagenijoid, ristitišt ližadui, no sid' poleni. Vn 1991 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 131 618 ristitud.
Irdkosketused.
*


Osijek.
Osijek (mugažo horvatan kelel, virktas [ôsijeːk]) om lidn Horvatijan päivnouzmas. Se om nellänz' surtte lidn valdkundas.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 131 kuti "Murs" — Rimalaižen imperijan kolonijaks. Vspäi 1196 mainitase nügüdläiženke nimenke. Lidnan kaikiš amuižemb pala nimitase "Tvrda:ks", se om saudud Mursan lidnusen jändusiden sijas. Osijekan lidnuz om saudud vl 1721.
Lidn sijadase 80 m valdmeren pindan päl, Dravanjogen oiktal randal bradindsijanno siš päliči, 25 kilometras ülezjogen Dunaišpäi.
Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 108 048 ristitud.


Novi Sad.
Novi Sad ([nôʋiː sâːd]) om Serbijan lidn valdkundan pohjoižes, kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om avtonomižen Vojevodin-agjan administrativine keskuz, Serbijan ižandusen, opendusen da tedon znamasine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud serbižil torgovanoil Dunain vastrandal Petrovaradin-lidnusespäi vl 1694 kuti "Ratcen-lidn" i "Petrovaradin-šanc" (), sikš miše ei sand elänzoitta ortodoksižile hristanuskojile (serbalaižed) i katolikoile ühthe sijha. Mainitase nügüdläiženke nimenke vspäi 1748, konz Avstrijan da Mad'jaranman Marija Terezija-kunigaznaine nimiti lidnad "Neoplanta" latinan kelel, kätihe nimed.
Petrovaradinan ezmäine lidnuz oli pandud kel'talaižil 4. voz'sadal e.m.e., nimitihe "Cusum" Rimalaižen imperijan aigan. Mainitase Mad'jaranman "Pétervárad"-lidnaks dokumentoiš vspäi 1237. Nügüdläine form om Ottomanan imperijan aigaspäi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Dunai-jogen randoil, 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Belgradhasai om 80 km suvipäivnouzmha.
Novi Sad jagase kahthe municipaližhe ühtnikha: Novi Sad i Petrovaradin.
Eläjad.
Vn 2011 Serbijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 250 439 ristitud, ezilidnoidenke — 341 625 ristitud. Kaik 13 lidnad da žilod alištudas Novi Sadun tobmudele, pind ezilidnoidenke — 702,7 km².
Rahvahad (enamba 1% vl 2011): serbalaižed — 78,7%, mad'jaralaižed — 3,9%, horvatijalaižed — 1,3%, čiganalaižed — 1,3%, montenegrolaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 4,8%, rahvahuden ozutandata — 8,8%.


Arad.
Arad (mugažo romanijan i mad'jaran kelil, rom. virkand [aˈrad]) om Romanijan lidn valdkundan päivlaskmaiženno röunanno Mad'jaranmanke. Se om valdkundan 12nz' lidn eläjiden lugun mödhe, Aradan ümbrikön administrativine keskuz.
Eländpunkt mainitase vspäi 1078. Vll 1551−1699 mülüi Ottomanan imperijha.
Lidn sijadase 117 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vn 2011 Romanijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 159 704 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 190 114 eläjad vl 1992.
Irdkosketused.
*


Terračin.
Terračin () om Italijan lidn, kommun da merikurort Lacio-agjan suves. Mülüb Latinan provincijha.
Eländpunkt oli Riman Tazovaldkundan palaks "Kolonia Anksurnas"-nimenke () 4. voz'sadaspäi EME. Imperatoriden lebupertiden jändused oma kaičenus.
Lidn sijadase Tirrenižen meren randal, 22 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Riman keskushesai om 56 km lodeheze avtotel vai 76 km raudtel.
Vn 2011 Italijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 44 233 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.


Grac.
Gracan 17 nimitadud lidnrajonad (saks. "Stadtbezirke").
Grac ([ˈɡʁaːt͡s],) om Avstrijan lidn valdkundan suvipäivnouzmas. Se om Avstrijan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Štirii-federacijanman pälidn. Lidn om opendusen järed keskuz, 4 universitetad ratas 55 tuhad üläopenikoidenke.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1128 kuti "Gradec"-lidn. Gracan istorine keskuz mülüb Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe vspäi 1999.
Lidn sijadase Mur-jogen randoil (saks. "Mur", 434 km pitte, Dunain oigedpol'ne bassein), 353 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 269 997 ristitud.


Dižon.
Dižon ([diʒɔ̃]) om lidn da kommun Francijan päivnouzmas. Se om Burgundii — Franš-Konte-regionan i Kot-d'Or-departamentan administrativine keskuz.
Lidn sijadase Burgundijan kanalan randal, 210..410 m korktusil, 245 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Parižhasai om 326 km lodeheze.
Vl 2010 kommunan eläjiden lugu oli 151 212 ristitud.
Irdkosketused.
*


Sietl.
Sietl (, lušucid: "Dᶻidᶻəlal̓ič") om lidn da meriport Vašington-štatas. Se om štatan i federacijan lodehen kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1851 kül'mkus skautoil kuti "Alkai Point" (). Vl 1852 hö sirdihe udhe sijha indejižiden küliden keskes i nimitihe žilod "Duvamps:aks" () indejalaižiden duvamiš-heimon mödhe. Vl 1855 udesnimitihe nügüdläižikš indejalaižiden Si'atl'-vejan mödhe. Vl 1869 2. päiväl tal'vkud žilo sai lidnan oficialižid oiktusid. Vl 1889 luja lämoipalo tegihe azjaližes keskuses, pölištunuzita.
Vl 1962 mail'man Ekspo-ozutelend mändi lidnas, saudihe lidnan «Speis nidl»-simvolad ozutelendan täht. Vl 1990 Hüvän valdan vändod oliba Sietlas. Lidn om mail'man UPS-, Boeing-, Microsoft- i Amazon-korporacijoiden sündundsijaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tünen valdmeren da sen Pjudžet-lahten päivnouzmaižel randal, 0..158 m ü.m.t. korktusil. Matkad štatan administrativižes Olimpii-keskushesai om 100 km suvipäivlaskmha orhal. Lähembaine järed lidn om Vankuver (Kanad) 200 km pohjoižhe orhal.
Klimat om ven meren. Lidn om kaitud korktoil mägil arktižes viluspäi i valdmeren koviš tulleišpäi. Elokun lämuz om +18,9 C°, tal'vkun — +4,8 C°, voden keskmäine lämuz +11,4 C°. Paneb sadegid 953 mm vodes, enamba redukus-keväz'kus (88..167 mm kus). Voib olda lujid manrehkaidusid (ühesaballaine vl 1700, 6,8 ballad vl 2001).
Eläjad.
Vl 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 608 660 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Vl 2008 oliba kodikelikš: anglijan kel' — 78,9%, Azijan keled — 10,2%, ispanijan kel' — 4,5%.


Tuson.
Tuson ([ˈtuːsɒn] / [tuːˈsɒn], [tukˈson]) om lidn suvipäivlaskmas. Se om Arizon-štatan kahtenz' surtte lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1768 ispanijalaižil lidnuseks («fort:aks») navaho-indejalaižiden mal. Mülüb AÜV:oihe vspäi 1853. Sai lidnan oiktusid vn 1877 7. päiväl uhokud. Šingotaškanzihe lujas 1950-nzil vozil (ristitišt ližadui 4,5 kerdha).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Arizonan suves, järedas oazisas, Santa Krus-jogen alangištos, 728 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Meksikan röun om 100 kilometras suvhe. Matkad štatan administrativižes Finiks-keskushesai om 188 km lodeheze raudtel vai avtotedme. Vezivarad oma vähähkod.
Klimat om letetazangišton kuiv. Heinkun lämuz om +30,6 C°, tal'vkun — +11,1 C°, voden keskmäine lämuz om +20,8 C°. Paneb sadegid 304 mm vodes, kuiv sezon oleskeleb sulakul-kezakul (17 mm kaikes pordos).
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 520 116 ristitud. Vl 2017 läz 850 tuh. ristituid elädas ezilidnoidenke. Sen ližaks, om äi illegitimižid immigrantoid Meksikaspäi.
Ižandusen päsarakod oma aerokosmine, aviasauvomine azekhiden vägiden täht, optižen elektronikan edheotandad, vas'ken sulamine i turizm. Kaivuztegimišt om lidnan ümbrištos, sadas vas'ked, uranad, äimetalližid kivendoid. Mail'man tetabad Texas Instruments-, IBM- i Bombardier-korporacijad oma znamasiženke olemiženke lidnas.


Ibadan.
Ibadan (mugažo anglijan kelel, virktas [ɪˈbædən],) om lidn Nigerijan suvipäivlaskmas. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Ojo-štatan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1829 kuti sodalager'. Jäi lidnaks-sodavaldkundaks 20. voz'sadahasai. Vspäi 1893 kändihe britanižen protektoratan palaks i torguindan keskuseks.
Ibadan šingotase sidotud maižandushe sarakoil (söndtorhuden torguind, tedoidused), tekstilin, nahkan i söndtavaroiden tehmižel, kosmetikan da tabaktegesiden pästandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 150..275 m korktusil, 230 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Lagos-porthasai om 120 km suvipäivlaskmha, Abudž-pälidnhasai — 530 km pohjoižpäivnouzmha. Nell' päjoged jokstas lidnan territorijadme: Kudeti, Ogbere, Ogunp (angl. Ogunpa) i On (angl. Ona).
Klimat om tropine neps lühüdanke kuivsezonanke tal'vkus-uhokus (45 mm sezonas).
Ibadan jagase 11 administrativižeks rajonaks: viž lidnas i kuz' ezilidnas.
Eläjad.
Vl 2006 kaikiden rajoniden eläjiden lugu oli 2 559 853 ristitud. Islam i hristanuskond oma päreligijoikš eläjiden keskes.
Vspäi 1962 Ibadanan universitet radab lidnas.
Homaičendad.
*


Fijer.
Fijer (, "Fieri") om lidn Albanijan suvipäivlaskmas. Se om Fijerin agjan administrativine keskuz.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1729 ümbrišton torguindan keskuseks. Se sai lidnan statusad vl 1864.
Fijer šingotase kivivoin samižel i himižel tegimištol, sömtegimištol (olivanvoi, sahar, leibän i živatproduktad).
Lidn sijadase Seman-jogen (85 km pitte) randpolel, 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Adriatižen meren randhasai om 16 km päivlaskmha, Tiran-pälidnhasai om 100 km pohjoižhe, raudte eile rados.
Vn 2011 Albanijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 85 845 ristitud, ümbrikon — 120 655 ristitud 619,90 km² pindal.
Irdkosketused.
*


Valensii.
Valensii ([baˈlenθja], Valensijan pagin: València [vaˈlensja]) om Ispanijan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe. Sijadase sen suvipäivnouzmaižel randal. Om ühtennimižen agjan i avtonomižen ühthižkundan administrativižen keskusen. Port Keskmerel om kaikiš järedambišpäi valdkundas.
Istorii.
Ende grekalaižiden i karfagenalaižiden žilod oliba lidnan territorijal. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud rimalaižil vodel 138 edel meiden erad. Luzitanad paniba sidä mantazole 1. voz'sadal EME, no udessündutihe lidnad rimalaižen Decim Junii Brut Kallaik-konsulan ohjastusen al, hän nimiti lidnad "Valencii" («vägi», «vahvuz», «hüvä znam»).
Vll 714−1094 i 1102−1238 islamanuskojad mavrad ohjastiba lidnal. 15.-16. voz'sadal Valensii oli torguindan järedaks keskuseks, vedihe šuukad, tekstilid i keramikad eksportaks Evropha. Rahvahanikoiden sodan aigan (1936−1939) lidn oli Ispanijan Tazovaldkundan tobmuden sijaduseks, pordaigaližeks pälidnaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Keskmeren randal, 15 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Turii-jogi () lankteb merhe läz lidnad.
Klimat om subtropine Keskmeren. Heinkun-elokun lämuz om +26 C°, tal'vkun-uhokun — +12 C°, voden keskmäine lämuz om +18,3 C°. Paneb sadegid 475 mm vodes, enamba sügüz'kus-redukus (70..77 mm kus).
Eläjad da transport.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 798 033 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Enamba 1,7 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas.
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Kombiniruidud tramvai-metrosistem om avaitud vl 1988 (9 jonod, kaik om 138 stancijad / 35 manalašt, kaik om 156 km raudted / 27 km tonneliš). Rahvahidenkeskeine civiline Valensijan lendimport ("VLC", 7,7 mln passažiroid vl 2018) sijadase 8 km päivlaskmha lidnan keskusespäi Manises-ezilidnas.
Irdkosketused.
*
*


Oksford.
Oksford ([ˈɒksfərd]) om Suren Britanijan lidn Anglijan keskuzpalan suves. Se om Oksford-grafkundan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Angližsaksan aigkirjas vl 912 kuti jumalankodi. Kaikiš amuižemb anglijankel'žes mirus Oksfordan universitet om olmas vspäi 1117.
Oksford šingotase avtosauvomižel (BMW Mini), tedoidusil i pästandkodil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Temz-jogen randoil, jogen pala nimitase "Aizis:aks" lidnas. Matkad Londonaspäi om 82 km lodeheze.
Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 157 997 ristitud, sidä kesken läz 30 tuhad üläopenikoid.


Džordžtaun (lidn, Suvikarolin).
Džordžtaun () om lidn da meriport Suvikarolin-štatas.
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9 163 ristitud.


Džordžtaun (Tehas).
Džordžtaun () om lidn Tehas-štatan keskuzpalas. Om Ostinan pohjoižeks ezilidnaks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 1840-nzil vozil. Se om lidnan statusanke vspäi 1848.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase San Gabriel'-jogen randal (Brazos-jogen oigedpol'ne bassein), 230 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ostinan keskushesai om 40 km suvhe.
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 47 400 ristitud 124 km² pindal. Lidn mülüb Ostinan aglomeracijha (2,1 mln rist. vl 2018).


Dubai.
Dubai () om Araban Ühtenzoittud Emiratoiden kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe, ühtennimižen emiratan pälidn.
Istorii.
Nügüdläine eländpunkt mainitaškanzihe vl 1799 kuti kaitud Al Fahidi-lidnusel pen' žilo. Dubai oli britanižen Kožundaktaine Oman-protektoratan palaks vspäi 1833 i sen administrativižeks keskuseks vll 1954−1971.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan pohjoižpäivnouzmas, Persijan lahten randal, 5 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 2 106 177 ristitud. Läz 5,6 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas (2018). Territorii 4 114 km² pindanke om alištunu lidnan tobmudele.
Irdkosketused.
*


Kolonija Tovar.
Kolonija Tovar (isp.: "Colonia Tovar") om lidn Venesuelas.
Eläjiden lugu om 14 309 ristitud. Lidnan pind — 20 km2.
Istorii.
Lidnan aluz om pandud vl 1843.


Denver.
Denver (mugažo anglijan kelel, arpaho: "Niinéniiniicíihéhe' ") om lidn da lidnümbrik federacijan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Kolorado-štatan pälidn da kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1858 17. päiväl kül'mkud Kanzas-territorijha lidnan statusanke, kuldan löudmižsijad tegihe alusenpanendan süks. Nimitihe Kanzasan Džeims Denver-gubernatoran kanzannimen mödhe. Vl 1867 Denver oli jo Kolorado-territorijan pälidnaks, vn 1876 elokus kändihe uden Kolorado-štatan (nomer 38) keskuseks. Vspäi 1902 lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Edel Surt sodad Denver šingotihe kabjživatfermoil, om järedan maižanduzrajonan keskuseks tähäsai.
Vll 1953−1989 plutonijan küllästamižfabrik sijazihe 25 kilometras lidnaspäi, mi kucui Denveran erasiden rajoniden radioaktivišt redustust.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase stepin zonas, Saut-Platt-jogen alangištos (, Missurin oigedpol'ne bassein), Kall'oikahiden mägiden päivnouzmaižidenno pautkidenno, 1 564... 1 731 m korktusil valdmeren pindan päl. Denveran keskuz seižub jogen oiktal randal. Lidn jagase 78 rajonha ().
Klimat om kontinentaline päivoikaz. Voden keskmäine lämuz om +10,2 C°. Paneb sadegid 379 mm vodes, sulakus-elokus tobjan palan.
Eläjad.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 600 158 ristitud, heišpäi kodikeleks: anglijan kel' — 72,28%, ispanijan kel' — 21,42%. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 2017 läz 2,4 mln ristituid elihe lidnas ezilidnoidenke.
Transport.
Avtobusad da kiruhtramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Om raudtesol'meks.
Rahvahidenkeskeine civiline Denver-lendimport ("DEN") sijadase 40 km pohjoižpäivnouzmha azjaližes keskusespäi, AÜV:oiden kaikiš suremb pindan mödhe (137,4 km²) i 4nz' passažiroiden lugun mödhe (vl 2011). Tehtas reisid AÜV:oiden äjihe lidnoihe, mugažo Kanadha i Evropan erasihe maihe, čarterreisid Latinižen Amerikan maihe.


Užgorod.
Užgorod (,,) om Ukrainan lidn valdkundan päivlaskmas. Se om Karpatantagaižen agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Lidn sijadase 105..224 m korktusil, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2015 eläjiden lugu oli 115,5 tuhad ristituid. Vll 1989−2015 lidnan ristitišt vajehtihe 115..117 tuhad röunoiš (126,5 tuh. rist. vl 1998).
Irdkosketused.
*


D'jonk.
D'jonk ([ˈɟøŋk], vai "Jenk") om lidn Mad'jaranman keskuzpalan suvipäivlaskmas. Sijadase Tol'n-agjan keskuses.
Istorii.
Eländpunkt mainitaškanzihe vspäi 1280. Raudtestancii «Budapešt — Peč»-jonol, radab vspäi 1882. Vn 2009 heinkuspäi D'jonk om lidnan statusanke.
Nened mel'heižtahod oma lidnas: lüteranine jumalanpert' (saudihe vodele 1896), katoline jumalanpert' (1926), reformatorine jumalanpert' (1775−1777), Mad'jari-Kossan zamk (om saudud 1830-nzil vozil).
Eläjad.
Vl 2013 eläjiden lugu oli 2 091 ristitud. Vl 1891 kaik 3 371 ristitud elihe D'jonkan territorijal.
Rahvahad (vn 2011 rahvahanlugemine): mad'jaralaižed — 78,6%, saksalaižed — 11,9%, čiganalaižed — 3,6%, rahvahuden ozutandata — 21%, voi ozutada enamba mi üks' vastuz.


Izmit.
Izmit () om lidn Turkanman lodehes. Se om Kodžaelin agjan administrativine keskuz.
Eländpunktan nimituz oli "Nikomedii" () vhesai 1337.
Izmit šingotase meriportoil, avtosauvomižel i avtopaloiden tehmižel, kivivoinümbriradmižel, alüminijan i bumagan pästandal, sömtegimištol.
Lidn sijadase Mramorižen meren Izmitan lahten päivnouzmaižel randal, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om korktoid mägid läz lidnad. Lujad manrehkaidused oleldas, jäl'gmäine znamasine oli vn 1999 elokus. Matkad Stambulhasai om 100 km päivlaskmha, Ankar-pälidnhasai om 320 km päivnouzmha avtotedme.
Vn 2011 Turkanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 300 611 ristitud.
Irdkosketused.
*


Darhan.
Darhan («sep'») om Mongolijan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Darhan-Uul-agjan administrativine keskuz.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1961 kuti sauvondmaterialiden pästandan keskuz.
Darhan šingotase raudan metallurgijan tegimel (om saudud vodele 1990) i sömtegimištol.
Lidn sijadase valdkundan pohjoižes, Transmongoližel raudtel, 665 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud maižanduzrajonal.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 74 738 ristitud, agjan viž kudendest. Valdkundan kahtenz' znamoičendal openduzkeskuz, 10 professionaližen opendusen aluzkundad i maižandusen tedoinstitut ratas lidnas.


Koprivnic.
Koprivnic ([kɔ̝̌priːv̞nit͡sa]) om lidn Horvatijan pohjoižes. Se om Koprivnican da Križevcin ümbrikon administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1272. Se sai lidnan oiktusid vl 1356.
Koprivnic šingotase sömtegimištol (sen kaikiš järedamb valdkundas «Podravka»-kompanii, oludtegim), himižel tegimel i pun ümbriradmižel.
Lidn sijadase Zagreb — Budapešt transportteil, 149 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Mad'jaranman röunhasai om 10 km pohjoižpäivnouzmha, Zagreb-pälidnhasai om 75 km suvipäivlaskmha.
Vn 2011 Horvatijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 30 854 ristitud.
Irdkosketused.
*


Glinde.
Glinde (mugažo saksan kelel, sijaline alasaksan pagin: "Glinn") om Saksanman lidn valdkundan pohjoižes, Šlezvig-Gol'štein-federacijanmas.
Külä sai lidnan statusad vn 1979 24. päiväl kezakud ičeze 750-voččen jubilejan oiktastuseks. Glinde šingotase mašiništonsauvomižen edheotandoil, sidä kesken tetabiden kompanijoiden: Alfa Laval, Honeywell Bremsbelag GmbH.
Lidn sijadase Gamburgan päivnouzmaiženno röunanno, 24 m korktusel valdmeren pindan päl.
Vl 1933 se oli pen' žilo 544 eläjanke. Vl 2013 eläjiden lugu oli 17 922 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.


Fillah.
Fillah (,) om lidn Avstrijan suves. Se om valdkundan seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe, mülüb Karintii-federacijanmaha.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 878. Se sai lidnan oiktusid vl 1240. Manrehkaidused mureniba lidnad vll 1348 i 1690.
Lidn sijadase Karintijan suves, Drav-jogen randal (, Dunain oiged ližajogi), 501 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud Al'pil.
Vn 2011 Avstrijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 59 285 ristitud, Karintijan kahtenz' surtte lidn. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.


Sen Sebast'jan sür Luar.
Sen Sebast'jan sür Luar () om lidn da kommun Francijan lodehes. Se om Nantan suvipäivnouzmaine ezilidn, mülüb Luaran mad-regionha.
Lidn sijadase 2..33 m ü.m.t. korktusil.
Vn 2011 Francijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 25 293 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.


Kampal.
Kampal (angl. i) om Ugandan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Ugandan Keskagjan pälidn mugažo, ičeksaz — üks' 112 ümbrikospäi (Kampal-ümbrik).
Lidn om valdkundan politikan, ižandusen da opendusen päkeskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1890 Suren Britanijan F. Lugard-kolonistal mectuztahon sijas.
Vl 1906 Kampal kändihe lidnaks, sid' lidn šingotihe Bugand-kunigahusen pälidnaks. Vspäi 1962 Kampal om Ugandan pälidn sen ripmatomuden sandan jäl'ghe.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase läz Viktorii-järven pohjošt randištod. Kampalan avanport om Port Bell 10 kilometrad suvhe lidnaspäi.
Klimat om subekvatorialine pehmed vihmmecoiden. Kun päiväline kesklämuz om +22..+23 C° vodes läbi. Paneb sadegid 1265 mm vodes, sidä kesken om kaks' kuivahkod sezonad: viluku-uhoku (131 mm) da kezaku-heinku (132 mm).
Eläjad.
Vn 2014 Ugandan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 516 210 ristitud, läz 2 mln ristituid elihe ezilidnoidenke. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Transport.
Maršruttaksid i motociklad-taksid («boda-bod:ad») oma kundaližeks transportaks. Kampal ühtenzoitase raudtel Kenijan Nairobi-pälidnanke.
Rahvahidenkeskeine Entebbe-lendimport ("EBB", 1,8 mln passažiroid vl 2018) om olmas vspäi 1927. Se sijadase 41 km suvipäivlaskmha avtotedme Kampalan rahaazjoiden keskusespäi Entebbe-lidnas (oli britanižen kolonialižen administracijan pälidnaks). Lendimportal soda- da civiline kävutand om olmas. Sišpäi da sihe tehtas reisid Afrikan, Päivlaskmaižen Evropan da Päivlaskmaižen Azijan verhiže maihe.


Viktorii (järv).
Viktorii (, mugažo "Njanza" i "Ukereve" sijaližil kelil) om Afrikan kaikiš suremb järv da koumanz' surtte reskveden järv mail'mas pindan mödhe.
Järv sijadase Päivnouzmafrikan platforman tektonižes alangos, koumen valdkundan territorijal: Kenii, Tanzanii, Ugand. Om vezivaradimen režimas vspäi 1954.
Viktorii mülüb Nilan basseinha. Kaikiš znamasižemb langenii jogi om Kager, Vauged Nil jokseb järvespäi. Kalanpüdand (enamba sadad kalan erikod, äjad oma endemikad) i laivoidenlikund oma šingotadud järvel. Severz'-se portoid ratas randoil.
Ühthižed andmused.
Kaik om 84 sart järves, kaikiš suremb om Ukereve-sar'.


Banžul.
Lidnan nägu Man kaindajaspäi vl 2006.
Banžul () om Gambijan pälidn da meriport.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1816 kuti britanine "Baterst"-torguindpost () da orjiden satandan keskuz, Gambijan kolonijan da protektoratan pälidn. Vl 1965 kätihe ripmatoman Gambijan pälidnaks. Vspäi 1973 lidn om nügüdläiženke nimenke, värenzoittud "bang džulo"-sanad znamoitas «kervačun kuid» sijaližen mandinka-rahvahan kelel.
Banžul šingotase arahis-mapähkmen ümbriradmižel i maižanduzprodukcijan vendan meriportal Atlantižen valdmeren randal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan päivlaskmas, Gambii-jogensun hural randal, ph. Marijan (Banžul) sarel, 0 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Valdkundan kaikiš järedamb Serekund-lidn sijadase 13 km suvipäivlaskmha. Sildad ühtenzoittas sart kontinentanke suves, ehtatim sidob Barr-lidnanke Gambijan jogensun oiktal randal.
Klimat om tropine kaks'sezonine. Kun keskmäine lämuz vajehtase +23..+28 C° röunoiš. Paneb sadegid 977 mm vodes, kuivsezon oleskeleb kül'mkus-semendkus (4 mm kaikes pordos).
Eläjad da transport.
Vn 2013 Gambijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 31 301 ristitud, ezilidnoidenke (93 km² pindal) — 413 397 ristitud.
Rahvahidenkeskeine civiline Banžul-Jundum-lendimport ("BJL", läz 1 mln passažiroid vl 2004) sijadase 24 km suvhe lidnaspäi, Kombo-lidnanno. Tehtas reisid Päivlaskmaižen Afrikan i Päivlaskmaižen Evropan erasihe pälidnoihe, Stambulha i Moskvha.


Sent Džordžes.
Sent Džordžes () om Grenadan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om ühtennimižen tulendan administrativižeks keskuseks mugažo.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Francijan kolonistoil vl 1650. Nimitihe ph. Georgan jumalanpertin mödhe. Vll 1885−1958 oli britanižen kolonijan pälidnaks. Ripmatoman valdkundan pälidn vspäi 1974.
Sent Džordžes šingotase eksportan meriportal (bananad), sömtegimištol (rom sijaližes saharaspäi) i turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase vulkanižen Grenad-saren suvipäivlaskmas, Kariban meren lahten randal, 0..188 m korktusil, 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Torokad oleldas heinkus-redukus.
Eläjad da transport.
Vl 2006 eläjiden lugu oli 4 315 ristitud. Kaik 33 734 ristitud elihe ezilidnoidenke vl 2012 (tulend, 67 km²).
Rahvahidenkeskeine civiline lendimport enččen Moris Bišop-päministran nimed ("GND", edel 2009 vot Point Salines) sijadase 8 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Torontho, Londonha, i Antiloiden lidnoihe.
Homaičendad.
*


Bisau.
Bisau () om Gvinei-Bisaun pälidn da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud portugalijalaižil vl 1687 kuti orjantorguindan keskuz kožujan merikaran randal. Vspäi 1973 om ripmatoman valdkundan pälidnaks.
Valdkundan tegimišton enamba pol't om keskitadud neciš lidnas. Bisau šingotase mugažo maižandusen produkcijan i pumaterialiden vendan meriportan kal't.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Geb-jogen (port. "Rio Geba") estuarijan oiktal randal i Atlantižen valdmeren randištol, 39 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, laht om sauptud merisaril.
Klimat om tropižen savannan, +20..+30 C° lämudenke vodes läbi. Paneb sadegid 2022 mm vodes, kuivsezon oleskeleb tal'vkus-semendkus (22 mm kaikes pordos).
Eläjad.
Vn 2009 Gvinei-Bisaun rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 384 960 ristitud. Religijan mödhe vl 2009 40,2% eläjid oliba hristanuskojad, 34,2% islamanuskojad, 7,9% animizman polenpidajad, 3,3% ateistad i 14,4% ei antkoi vastust.


Jaunde.
Jaunde ([ja.un.de], mugažo anglijan kelel, virktas [ˌjɑːʊnˈdeɪ]) om Kamerunan pälidn da üks' kahtes kaikiš surembas lidnaspäi (toine om Dual-port). Lidn om Keskuzagjan da sen Mfundi-departamentan (fr. "Mfoundi", 297 km²) administrativine keskuz mugažo.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Germanijan protektoratan aigan vll 1887−1889 kuti maižanduseline tedoiduzstancii i torguindan keskuz (kaučuk, elefantanlu). Vll 1922−1940 oli Francijan Kamerunan pälidnaks, vspäi 1960 om valdkundan pälidnaks.
Jaunde šingotase sauvondal, sömtegimištol (maid, olud, kofe, kakao, sahar), punümbriradmižel, savesižiden i stökoltavaroiden tehmižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan suvipäivlaskmas, Kamerunan mägitazangištol, 750 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Dual-porthasai om 202 km päivlaskmha orhal vai 263 km avtotedme. Sur'veded oleldas paksus (130 vll 1980−2014).
Jaunde om departamentan üks'jäine kommun i jagase seičemeks nomeruidud rajonaks (Jaunde-I..-VII).
Eläjad.
Vl 2005 eläjiden lugu oli 1 817 524 ristitud, vl 1960 — 100 tuh. ristituid.
Vspäi 1962 Jaunden universitet (I i II) om olmas lidnas. Üläopendusen toižed aluzkundad ratas lidnas: maižandusen üläškol, Nacionaline politehnine üläškol, Pedagogine üläškol, Nacionaline administriruindan škol, Rahvahidenkeskeižiden kontaktoiden institut, sodaškol, privatine Keskmäižen Afrikan katoline universitet.
Transport.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad i jonused ühtenzoittas Dual-meriportanke.
Rahvahidenkeskeine civiline Jaunde-Nsimalan-lendimport ("NSI", 209 tuh. passažiroid vl 2009) sijadase 27 km suvhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Afrikan lähižihe i järedoihe pälidnoihe, Parižha i Kasablankha, mugažo Kamerunadme. Toine Jaunde-lidnan lendimport ("YAO") kävutase vaiše sodaaviacijal i sijadase 3 km suvhe lidnan keskusespäi.
Homaičendad.
*


Bangi.
Bangi (, sango: "Kötä gbätä tî Bangî") om Keskafrikan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1889 kuti francine sodapost.
Lidn sijadase valdkundan suvipäivlaskmas, Ubangi-jogen oiktal pohjoižel randal (Kongo-jogen oiged ližajogi), 369 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Nimituz znamoičeb «kos'ked», ned oma jogen mödvedhe. Kongon Demokratine Tazovaldkund da sen Zongo-lidn levinedas jogen vastrandal, lidnad ühtenzoittas ehtatimel.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 734 350 ristitud.
*


Prai.
Prai ([ˈpɾajɐ] «kül'bendrand») om Kabo Verden pälidn da kaikiš suremb lidn, Atlantižen valdmeren port (kahtenz' surtte valdkundas).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud ülüdel sättujanno merikaranno 16. voz'sadal, kalanpüdajiden "Praia de Santa Maria"-külä mainitase vl 1516. Sirtihe sariden keskust sihe vl 1770. Porto-Prai sai lidnan statusad oficialižešti vl 1858. Kätihe ripmatoman valdkundan pälidnaks vn 1975 heinkus.
Prai šingotase kalan püdandal i ümbriradmižel, sauvondmaterialiden tehmižel (raudbeton, keramik), meblin pästandal, rahvahanpramozlan edheotandoil, turizmal i bankoil, mugažo omblendtegmištol.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Santjagu-saren suvipäivnouzmaižel randal, 1 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Istorine Plato-keskuz om saudud ülüdel.
Eläjad.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 130 271 ristitud, valdkundan nelländez i saren pol'. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Nell' eläjad videspäi om katolikad.
Transport.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Taksid ühtenzoittas saren toižidenke eländpunktoidenke. Meriportan eksport om apel'sinad, sahar i kofe.
Rahvahidenkeskeine Prai-lendimport ("RAI", 662 tuh. matknikoid vl 2017) sijadase 3 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Lissabonha i Kasablankha, Afrikan lähižihe pälidnoihe, mugažo Kabo Verden tahoiže.
Irdkosketused.
*


Antananarivu.
Antananarivu («tuhiden külä») om Madagaskaran pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Antananarivun agjan administrativine keskuz mugažo.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 17. voz'sadan augotišes Andrianzaka-kunigahal. 19. voz'sadaspäi om ühtenzoittud Madagaskar-saren pälidnaks. Vl 1896 "Tananarive" kändihe francižen Madagaskar-kolonijan pälidnaks. Se oli francine saren ripmatomuden sandhasai vl 1960.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ikop-jogen () kukhikahil randoil, 1276 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Madagaskar-saren keskuzpalan päivnouzmas. Pen' ratud Anusi-järv (franc. "Lac Anosy") om lidnan suvipalas. Avtoted ühtenzoittas kaikiden agjoiden pälidnoidenke. Raudte 368 km pitte mäneb Tuamasin-merenporthasai pohjoižpäivnouzmas.
Klimat om subtropine mussonine korktoiden mägiden, 15..21 C° keskmäiženke lämudenke vodes läbi (voden — +18,3 C°). Paneb sadegid 1437 mm vodes, kuivsezon oleskeleb semendkus-sügüz'kus (47 mm kaikes pordos).
Eläjad.
Vl 2005 eläjiden lugu oli 1 613 375 ristitud. Läz 3 mln ristituid elädas ezilidnoidenke (2013), valdkundan kahesandez. Äjad ristitud oma ezmäižen pol'ven lidnalaižed, heiden jured oma küliš kaikedme saredme.
Ižanduz.
Saren tegimišton i kommertižiden sauvusiden tobj pala om keskitadud Antananarivus. Industrialižed sarakod oma tekstilin da nahkoiden tehmine, muilan pästand, sömtegimišt, tabakan ümbriradmine i oluden tehmine.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Ivato-lendimport ("TNR", 600 tuh. passažiroid vl 2009) sijadase 15 km lodeheze lidnan keskusespäi, tehtas reisid Parižha, Reün'jonha i Afrikan lähižihe maihe, Stambulha, mugažo Madagaskaradme.
Irdkosketused.
*


Bamako.
Bamako (mugažo francijan kelel) om Malin pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om valdkundan pälidnaine ümbrik administrativižešti.
Istorii.
Ristitun eländsijad oleliba neciš mectahondas amussai. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud 17. voz'sadal. Kätihe Bamakod Francijan Sudan-kolonijan pälidnaks vspäi 1899.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan suvipäivlaskmas, Niger-jogen muugotil lapakoil randoil, 350 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Tegimišton zon levineb jogen pohjoižel randal. Koume avtotesildad om saudud joges päliči vozil 1960, 1992 i 2011.
Bamako jagase 6 nomeruidud kommunha (I − VI).
Eläjad.
Vl 1960 (ripmatomuden voz') 160 tuhad ristituid elihe lidnas. Vl 2009 eläjiden lugu oli 1 809 106 ristitud 245 km² pindal. Migracii külišpäi i verhiš lähižiš maišpäi om luja. Lidn kogoneb valdkundan ristitišton videndest, no tegimišton pästandan enamba pol't.
Transport.
Maršruttaksid oma kundaližeks transportaks Bamakos. Lidn om «Dakar — Niger»-raudten lopstancijaks, ottas Nigerad laivjogeks. Bamako om ühtenzoittud avtoteil valdkundan agjoidenke.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Malin ezmäižen Modibo Keita-prezidentan nimed lendimport (edel 2016 vot nimitihe fr. "Bamako-Sénou", "BKO", 533 tuh. passažiroid vl 2012) sijadase 15 kilometras suvhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Afrikan päivlaskman i pohjoižen pälidnoihe, Parižha i Stambulha.


Lilongve.
Lilongve ([lɪˈlɒŋweɪ], amerikaine pagin [-wi, lɪˈlɔːŋweɪ]) om Malavin pälidn da kaikiš suremb lidn.
Kalanikoiden pen' külä oli voz'sadoiš lidnan sijas. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1906 kuti torguindžilo, nimitihe jogen mödhe. Lilongve sai lidnan statusad vl 1947. Vl 1975 se kändihe valdkundan pälidnaks suvižen Zomb-lidnan sijas, i valdkundaližed aluzkundad sirdiba Lilongvehe vhesai 2005.
Lidn sijadase valdkundan keskuzpalas, Lilongve-jogen randal (200 km pitte, Njas-järven i Zambezin bassein), 1050 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2015 eläjiden lugu oli 1 077 116 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.


Nuakšot.
Lidn Man kaimdajaspäi vl 2007
Nuakšot (vai انواكشوط "Nuvākšūt", [nwakʃɔt], berberan kelel "Nawākšūṭ" znamoičeb «tulleiden sija») om Mavritanijan pälidn, kaikiš suremb lidn, meriport da ižandusen päkeskuz, avtotesol'm.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1958 penen žilon sijas (5 807 rist. vl 1961). Francižen kolonijan administracii sijazihe Senegalas, i ei olend lidnoid Mavritanijas ripmatomuden sandan aigale vl 1960. Valitihe Nuakšotad i saudihe pälidnad täs. Vspäi 2004 avtote ühtenzoitab pohjoiženke Nuadibu-meriportanke. Lidn šingotase meriportal, sömtegimištol i punümbriradajil edheotandoil, mugažo Mail'man bankal i araban mirun maiden abul.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Atlantižen valdmeren randal, 7 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lähembaine järed lidn om Senegalan Dakar-pälidn 400 km suvhe randištodme. Todas vet mägiden Trarz-järvespäi, peniden rajoniden eläjad osttas vet.
Klimat om räk kuiv. Kun keskmäine lämuz vajehtase +21..+22 C° röunoiš tal'vkus-uhokus i +27..+30 C° kezakus-redukus, voden keskmäine lämuz om +25,8 C°. Absolütine minimum om +7 C°. Paneb sadegid 94 mm vodes, niiden keskes 67 mm paneb elokus-sügüz'kus, oleleb 7 päiväd vihmanke vodes. Päiväine paštab 8 časud päiväs keskmäras.
Nuakšot jagase 3 agjaha (vilajat:ha): Pohjoine Nuakšot, Päivlaskmaine Nuakšot i Suvine Nuakšot. Kaikutte agj alajagase koume departamentha ("moughataa").
Eläjad da transport.
Vn 2013 Mavritanijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 958 399 ristitud. Nuakšotan universitet om avaitud vl 1981, se om üks'jäine üläopendusen aluzkund valdkundas.
Rahvahidenkeskeine civiline Nuakšot-Oumtounsi-lendimport ("NKC") sijadase 25 km pohjoižhe lidnaspäi. Se vajehti vanhad lendimportad vl 2016. Tehtas reisid lähižiden maiden pälidnoihe, Parižha, Tunisha i Turkanmaha.


Maputu.
Maputu ([mɐˈputu]) om Mozambikan pälidn da meriport valdkundan suvižes čogas. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Enzne.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vll 1781−1787 kuti portugalijalaižiden lidnuz. Se šingotaškanzi vspäi 1850, i vhesai 1976 nimitihe sidä "Lorensu-Markiš" () lahten tenavaidajan mödhe. Om lidnan statusanke vspäi 1887. Vodele 1895 raudte ühtenzoiti lidnad Pretorijanke. Vl 1898 sirtihe tänna Portugaline Mozambik-kolonijan pälidnad Mozambik-sarespäi.
Ripmatomuden sandan jäl'ghe udesnimitihe lidnad lähižen jogen mödhe, mugažo Temb-jogi lankteb valdmerhe lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase järedan Maputu-lahten (ende "Delagoa") lodehližel randal, Indižen valdmeren päivlaskmaižel randal, 47 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Maputun agj ümbärdab pälidnad, agjan administrativine keskuz om Matol-ezilidn (port. "Matola", 1,6 mln vl 2017). Om Esvatinin i röunoid 50 km päivlaskmha lidnaspäi.
Eläjad.
Vl 2007 eläjiden lugu oli 1 094 315 ristitud. Läz 3,15 mln ristituid elädas päivlaskmaiženke Matol-ezilidnanke vn 2017 rahvahanlugemižen mödhe.
Transport.
Mikroavtobusad, avtobusad i ehtatimen jono oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Järed eksport-importan meriport radab.
Rahvahidenkeskeine civiline Maputu (Mavalane)-lendimport ("MPM", 700 tuh. passažiroid vl 2009) sijadase 3 km lodeheze lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Suviafrikan Tazovaldkundan järedoihe lidnoihe, Lissabonha, Nairobihe, Addis-Abebha, Dohaze i Stambulha, mugažo Mozambikadme.


Apia.
Apia (mugažo samoan i anglijan kelil) om Samoan pälidn, kaikiš suremb lidn da meriport, valdkundan üläopendusen keskuz. Mülüb Tuamasag-ümbrikho.
Istorii.
Pen' külä oli lidnan sijas vl 1800 (304 eläjad). Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1837. Vll 1900−1919 se oli Germanijan Samoan administrativižeks keskuseks. Ripmatoman valdkundan pälidn vspäi 1962.
Rahapanmižen i aviakompanijoiden päfaterad oma saudud Apias, reskveden edheotandad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Upolu-saren pohjoižel randal, 2 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kovad tulleid oma paksud.
Eläjad.
Vn 2011 Samoan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 36 735 ristitud.


Džub.
Džub ([ˈdʒuːbə]) om Suvisudanan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Džubek-štatan administrativine keskuz mugažo (vspäi 2015).
Eländpunktan aluz om pandud vl 1922. Ripmatoman valdkundan pälidn vspäi 2011.
Lidn sijadase valdkundan suves, Vauged Nil-jogen randoil, 550 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2011 eläjiden lugu oli 372 410 ristitud.
Rahvahidenkeskeine Džub-lendimport ("JUB") om saudud 5 km pohjoižpäivnouzmha lidnan azjaližes keskusespäi. Tehtas reisid lähižiden maiden pälidnoihe i Dubaihe.


Harare.
Harare (mugažo anglijan kelel, virktas [həˈrɑːreɪ]) om Zimbabven pälidn da kaikiš suremb lidn.
Eländpunktan aluz om pandud Britanižen Suviafrikaižel kompanijal vl 1890 kuti fort da sodabaz, enzne nimituz oli Solsberi, () ripmatomuden sandhasai vl 1982. Se kändihe municipalitetaks vl 1897, sai lidnan statusad vl 1935. Oli kolonialižeks pälidnaks vspäi 1953.
Lidn sijadase 1483 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Klimat om subtropine korktoiden mägiden, kuiv sezon oleskeleb semendkus-sügüz'kus (21 mm pordos).
Vl 2009 lidnan da sen agjan eläjiden lugu oli 1 606 000 ristituid 960,6 km² pindal. Läz 2,8 mln ristituid elihe lidnaglomeracijas vl 2006, valdkundan nelländez.


Ngerulmud.
Ngerulmud (mugažo anglijan kelel) om Palaun pälidn vodes 2006 redukun 7. päiväspäi. Mülüb Melekeok-štatha.
Uz' pälidn om sauvomas 2000-nziš vozišpäi valdkundan konstitucijan mödhe.
Lidn sijadase Babeltuap-saren pohjoižpäivnouzmas. Matkad enččes Koror-pälidnhasai om 20 km suvipäivlaskmha. Lähembaine Melekeok-lidnut sijadase 2 kilometras suvipäivnouzmha, Tünen valdmeren randal.
Melekeok-štatan ühthine eläjiden lugu oli 391 ristitud vl 2005 28 km² pindal.


Abudž.
Abudž ([əˈbuːdʒə]) om Nigerijan pälidn da seičemenz' surtte lidn. Se om valdkundan opendusen keskuz, Federaližen pälidnan territorijan administrativine keskuz mugažo.
Istorii.
Abudž-eländpunktan aluz om pandud Zaria-valdkundan Abu Dža-ohjandajal vl 1828, no udesnimitihe sidä "Suledžaks" () vl 1976, anttihe nimed udele pälidnale suvižel mägiplatol. Nügüdläine Abudž-lidn om valitud i saudud Nigerijan udeks pälidnaks 1980-nziš vozišpäi. Sirtihe oficiališt pälidnad Lagosaspäi vn 1991 12. päiväl tal'vkud sauvondplanan koumen pordhan oletusen jäl'ghe, kaik om 9 pordhad planas vhesai 2020.
Sauvond, sömtegimišt i holitšiden sfer oma šingotadud lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Džos-mägitazangištol, valdkundan keskuzpalas i neitraližes sijas etnižikš, 840 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Lagos-meriporthasai om 500 km suvipäivlaskmha.
Eläjad.
Vl 2006 lidnan eläjiden lugu oli 776 298 ristitud. Kuz' millionad eläjid elihe lidnan aglomeracijas ümbrištonke vl 2016, se om kahtenz' surtte valdkundas Lagosan jäl'ghe.
Transport.
Taksid i metro oma kundaližeks transportaks. Vn 2018 heinkuspäi kebn metro radab lidnas (2 jonod, 12 stancijad, 44 km raudted).
Rahvahidenkeskeine civiline lendimport valdkundan ezmäižen Nnamdi Azikive-prezidentan nimed ("ABV", 3,4 mln passažiroid vl 2017) sijadase 20 km päivlaskmha lidnaspäi. Tehtas reisid Päivlaskmaižen Afrikan i Nigerijan lidnoihe tobjimalaz, mugažo nenihe lidnoihe: London, Pariž, Stambul, Dubai, Kair, Addis-Abeb.
Irdkosketused.
*


Hartum.
Hartuman ezilidnoidenke sijaduz Nilan randoil
Hartum ("Al'-Khartūm") om Sudanan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Hartuman agjan (vilajatan) administrativine keskuz mugažo.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Ras El' Hartum (Mokren)-nemel vl 1823, Egiptan jenaral-gubernatoran ("hukumdar") rezidencii sijazihe täs. Sijaližel dinka- i beja-kelil "Hartum" znamoičeb «(jogiden) vasttuz». Istorine keskuz sijadase Sinivauvhan Nilan randoil. Šingotase torguindan keskuseks i transporttesol'meks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan keskuzpalan päivnouzmas, Vauktan Nilan da sen oiktan Sinivauvaz Nil-ližajogen ühthejoksmusen randoil, 381 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pohjoine Hartum (Bahri) i lidnan suvine pala ühtenzoittas koumel sildal.
Klimat om lujas räk kuiv. Päivän keskmäine lämuz om +31..+34 C° sulakuspäi redukuhusai, +23 C° vilukus. Voden keskmäine lämuz om +29,9 C°. Paneb sadegid 121 mm vodes, niiden keskes 104 mm heinkus-sügüz'kus.
Eläjad da transport.
Vn 2008 Sudanan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 3 639 568 ristitud. Vl 2014 kaik 5,4 mln elihe lidnas ezilidnoidenke (Hartuman agj 22 142 km² pindal, Omdurman Nilan hural randal i külärajonad mülüdas agjaha).
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport ("KRT") sijadase lidnan keskuses, uden lendimportan sauvomine tuleb lophu 40 kilometras suvhe lidnan keskusespäi.
Homaičendad.
*


Dodom.
Dodom (suah. i) om Tanzanijan pälidn. Se om Dodoman agjan administrativine keskuz mugažo (vspäi 1964).
Eländpunktan aluz om pandud vl 1907 kuti torguindlidn udel raudtel Germanijan Päivnouzmaižes Afrikas. Vspäi 1993 om Tanzanijan oficialine pälidn, sirtihe Dar Es Salamaspäi.
Lidn sijadase valdkundan keskuzpalas, 1120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Dar Es Salamhasai om 460 km päivnouzmha avtotel vai raudtedme.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 410 956 ristitud, vl 1974 — 40 tuhad ristituid. Vaiše 625 km² om urbaniziruidud lidnan territorijal.
Vspäi 2007 anglikanižen jumalankodikundan universitet i Dodoman valdkundaline universitet ratas lidnas.
Irdkosketused.
*


Funafuti.
Atollan nägu Man kaimdajaspäi, Fongafale-saren keskuz om ramudes
Funafuti (mugažo anglijan kelel) om Tuvalun pälidn-atoll, üks'jäine lidn da meriport. Valdkundan üks'jäine region-lidnankund, Tuvalun ristitišton koume videndest eläb siš.
Eländpunkt om ripmatoman valdkundan pälidnaks vspäi 1978.
Lidn sijadase valdkundan suvipäivnouzmas, Tünen valdmeren randal. Atoll kogoneb 29..33 sarespäi, vaiše koume oma kaikenaigaiženke ristitištonke, 95% elädas Fongafale-sarel. Te-Namo-lagun om atollan südäimes. Valdkundan administrativižed pertid oma saudud atollan Vaiaku-küläs. Murenijad torokad oliba vll 1883 i 1972.
Vn 2002 Tuvalun rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 4 492 ristitud.


Port Vil.
Port Vil (bislama i,) om Vanuatun pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om mugažo Šef-agjan administrativižeks keskuseks.
Istorii.
Amuižed eländpunktad oliba olmas lidnan territorijal 13. voz'sadaspäi EME löutud keramikan mödhe. Vll 1825−1906 lidnan nimituz oli "Fransvil' ", sid' vhesai 1980 — Vil (). Vspäi 1906 Vil oli kolonijan pälidnaks. Om ripmatoman valdkundan pälidnaks vspäi 1980.
Toižen mail'man sodan aigan AÜV:oiden i Avstralijan il'mbaz radoi lendimportas. Merivaldmad oma saudud vl 1972. Vn 2002 vulikul sijaline manrehkaiduz mureni lidnad lujas.
Port Vil šingotase valdkundan openduzkeskuseks, torgundmeriportal, sömtegimištol (lihan i kalan ümbriradmine), turizmal (50 tuh. rist. vl 1997).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan keskuzpalan suves, Vil-lahten randal, Efate-saren suvipäivlaskmaižel randištol, 59 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Port Vil jagase nelläks valičemižümbrikoks (angl. "ward").
Eläjad da transport.
Vl 2009 lidnan eläjiden lugu oli 44 040 ristitud. Eläjiden tobj pala om hristanuskojad i ni-vanuatulaižed.
Rahvahidenkeskeine civiline Bauerfild-lendimport ("VLI") om valdkundan päine, se sijadase lidnan pohjoižröunal. Tehtas reisid Valdmerimaiden lähižihe pälidnoihe, Avstralijan järedoihe lidnoihe (Brisben, Mel'burn), Oklendha, mugažo Vanuatun saridme.
Homaičendad.
*


Lome.
Lome () om Togon pälidn, kaikiš suremb lidn da meriport. Se om Mererandaližen agjan administrativižeks keskuseks mugažo.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud eve-rahvahal 18. voz'sadal. Vspäi 1882 "Bei-Bič"-külä kändihe torguindan keskuseks nügüdläižen lidnan sijas. Ezmäižed merivaldmad oliba saudud vl 1904, päraudtestancii — vl 1905, vaumitihe merikaran vodele 1968. Pälidn valdkundan ripmatomuden aigaspäi (1960).
Lome šingotase eksportan meriportal, metallurgižel tegimel i kivivoin ümbriradmižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan suves, Gvinejan lahten randal, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om konurbacijas Ganan Aflao-lidnanke päivlaskmas.
Eläjad.
Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 837 437 ristitud, lidnaglomeracijan — 1 477 660 ristitud 280 km² pindal. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 1960 kaik 85 tuh. ristituid elihe lidnas.
Irdkosketused.
*


Nukualof.
Nukualof (tong. i) om Tongan pälidn, meriport da kaikiš suremb lidn. Se om Tongatapu-ümbrikon administrativižeks keskuseks mugažo.
Istorii.
Om amuižiden civilizacijoiden lidnusiden jändusid lidnan ümbrištos. Eländpunkt mainitaškanzihe 1800-nziš vozišpäi nügüdläiženke nimitusenke. Tongan kunigahusen oficialine pälidn vn 1875 sen konstitucijan mödhe, vll 1220−1851 amuine Mua-lidn oli Tongan imperijan pälidnaks.
Nukualof om ripmatoman valdkundan pälidnaks vn 1970 kezakuspäi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan suvižen Tongatapu-saren pohjoižel randal, üks'jäiženno merikaranno, 0..6 m korktusil, 3 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Eläjad da transport.
Vl 2006 lidnan eläjiden lugu oli 23 658 ristitud, valdkundan läz nelländest. Eläjiden tobj pala om hristanuskojad i tongalaižed.
Privatižed avtobusad i taksid oma kundaližeks transportaks. Port kävutase kalanpüdajil i saridenkeskeižil ehtatimil.


Port of Spein.
Port of Spein («ispanine port») om Trinidadan da Tobagon pälidn da üks' agjmunicipalitetoišpäi. Järed meriport, om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, sen politine i finansine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1560 kuti Ispanijan sodagarnizonan sijaduz indejalaižiden amuižen "Konkerabii-žilon" sijas (). Ispanijalaižed nimitihe žilod enččel indejižel nimel i paniba portan alust läz sidä mugažo, isp. "Puerto de los Españoles", möhemba "Puerto de España". Aigan mändes se kändihe žilon kahtendeks nimeks. Žilo sai lidnan i pälidnan statusad vl 1757, konz sirtihe tänna kolonijan ohjastust. Oli alištunu Suren Britanijan tobmudele vl 1797, sil-žo vodel nimitihe lidnad nügüdläižikš. Kätihe sureks lidnaks ("city") vl 1914.
Port of Spein šingotase bankingal (Kariban regionan kaks' kaikiš järedambad bankad), meriportal, turizmal. Mail'man kivivoin da gazan samižen kompanijoiden alajaguziden päfaterad oma saudud lidnas. Kariban meren valdkundoiden kaikiš järedamb da satusekahamb fondbirž sijadase täs.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Trinidad-saren lodehližel randištol, Kariban meren Parii-lahten randal (angl. "Gulf of Paria"), 66 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, lidnan keskuz — 3 m ü.m.t. korktusel. Pertišt ülendase kukhidme i alangištoiden randoidme. Valdkundan kahtenz' kortte El'-Tukuče-mägenpä (936 m) Marakas-vezilanktendanke (91 m) oma päivnouzmha lidnaspäi.
Klimat om subekvatorialine, neps da räk. Kuiv sezon oleskeleb vilukus-sulakus (17..43 mm kus).
Eläjad.
Vn 2011 Trinidad da Tobagon rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 37 074 ristitud, 81 tuhad eläjid ezilidnoidenke i 250 tuh. ristitud jogo päivän matkadajidenke da turistoidenke. Mülüb «Päivnouzm — Päivlaskm»-koridor-aglomeracijha 600 tuh. eläjidenke.
Lidnan eläjad oma afrikaižen (pol' vl 2011) i indižen (kümnendez) augotižlibundanke, äiverižed ristitud ottas 30%.
Irdkosketused.
*


Šri Džajavardenepura Kotte.
Šri Džajavardenepura Kotte (,), vai Kotte lühüdas, om Šrilankan oficialine administrativine pälidn vspäi 1982, valdkundan parlamentan olendsija. Ekonomižen Kolombo-pälidnan päivnouzmaine ezilidn, mülüb Päivlaskmaižhe agjaha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Kotte-lidnuses ümbri 13. voz'sadal. Vl 1391 sai "Šri Džajavardenepura"-titulad «ližadujan vägestusen loštai lidn». Lidn oli Kotte-car'kundan pälidnaks vll 1415−1597.
Geografijan andmused.
Parlamentan kompleks om saudud Dijavanna Oja-jogen Duv-sarel () kesked järved ().
Klimat om ekvatorialine vihmmecoiden. Päivän keskmäine lämuz om +26..+28 C° vodes läbi. Paneb sadegid 2251 mm vodes, enamba sulakus-semendkus i redukus-kül'mkus (250..350 mm kus).
Pälidnan municipalitet jagase 18 ümbrikoks ().
Eläjad.
Vl 2001 eläjiden lugu oli 115 826 ristitud. Rahvahad (2012): singalad — 84,9%, tamilad — 7,7%, larakallad — 4,8%, toižed rahvahad — 2,6%.
Transport.
Üks'jäine raudtestancii sijadase Nugegod-rajonas. Avtostancii om saudud sil-žo rajonal. Avtobusad i venehed oma kundaližeks transportaks lidnas.


Mbabane.
Mbabane (mugažo anglijan kelel, virktas [ˌʌmbɑːˈbɑːneɪ]; svaz.: "ÉMbábáne") om Esvatinin oficialine pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Hoho-agjan administrativižeks keskuseks mugažo, mülüb agjaha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1887 18. voz'sadan buroiden lidnusen sijas. Nimitihe Mbabane Kunane-vejan mödhe. Vl 1902 sirtihe britanižen protektoratan pälidnad neche eländpunktha Bremersdorp-lidnaspäi.
Mbabane šingotase sömtegimištol (sahar), metallan ümbriradmižel, omblendedheotandoil, turizmal, kaivuztegimišt (tin, raud) radab lidnan ümbrištos.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Polindžane-jogen lanktendan sijas Mbabane-jogehe Mdimb-mägenno (), 1243 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Raudte ühtenzoitab lidnad Maputu-portanke (Mozambik).
Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 94 874 ristitud.


Kigali.
Kigali (mugažo ruandan [ciɡɑlí], anglijan da francijan kelil) om Ruandan pälidn (ripmatomuden aigaspäi vl 1962) da kaikiš suremb lidn. Otab ühtennimižen agjan pindan seičeme kümnendest, sen administrativine keskuz mugažo.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1907 kuti Saksanman kolonialižen ohjastusen sijaduz. Vozil 1921−1962 oli Bel'gijan ohjandusen al "Ruanda Urundi"-territorijas.
Kigali om kebnan tegimišton keskuz. Kofen kazvatand da tinan samine oma olmas ezilidnoiš.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan keskuzpalas, mägiden pautkil 1300..1600 m korktusil, 1567 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Ühtennimine mägi om kaikiš korktemb, 1850 m.
Klimat om ekvatorialine mussonine, kuivsezon om kezakus-elokus (61 mm). Lämuz om +16..+26 C° vodes läbi, paneb sadegid 970 mm vodes.
Kigali-agj jagase 3 administrativižeks rajonaks ("akarere"): Gasabo, Kicukiro i N'jarugenge. Rajonad alajagasoiš 35 "imirenge:ks".
Eläjad.
Vl 2015 eläjiden lugu om 1 256 994 ristitud ezilidnoidenke.
Ruandan universitet i Kigalin ripmatoi universitet oma üläopendusen aluzkundoikš.
Transport.
Kundaline transport om maršrutkid da mototaksid.
Järed rahvahidenkeskeine civiline Kigali-lendimport ("KGL") sijadase 7 km päivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Afrikan äjihe maihe, Benilüksan maihe, Dubaihe, Stambulha, Mumbaihe.
Irdkosketused.
*


Niamei.
Niamei ([njamɛ]) om Nigeran pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om pälidnan ümbrikon-agjan i Niamei-departamentan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud francijalaižil kolonizatoroil vl 1890 kuti sodapunkt penen külän sijas. Torguindteiden ristikoičend lujeni lidnan šingotest, i vl 1926 kätihe kolonijan pälidnaks. Vspäi 1960 om ripmatoman Niger-valdkundan pälidnan.
Niamei om maižanduzrajonan keskuseks, se šingotase pälidnan funkcijoil, tekstilin edheotandoil i sömtegimištol. Om penid edheotandoid nahkoiden tehmižes, kuldaižiden da hobedaižiden tegesiden pästandas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan suvipäivlaskmas, savannan tahondas, Niger-jogen molembil randoil, 207 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Valdmad oma saudud jogen hural randal. Om äi puištoid pidust' jogen randoid.
Niamei kogoneb vides kommunaspäi (I..V), ned alajagasoiš 44 ümbrikho vai 99 fartalha.
Eläjad.
Vl 1960 30 tuhad ristituid elihe lidnas. Vn 2012 Nigeran rahvahanlugemižen mödhe lidnankundan ristitišt oli 978 029 eläjad, pälidnan ümbrikon eläjiden lugu oli 1 026 848 ristitud 670 km² pindal.
Rahvahad: songai i džerm — 51,1%, hausa — 34,4%, toižed rahvahad — 15,5%. Religijan mödhe eläjiden enamba ühesad kümnendest oma islamanuskojad.


Vindhuk.
Vindhuk (angl. i «tulleikaz čogaine», angl. virkand [ˈvɪnt.hʊk], afrikaans: [ˈvəntɦuk], nam.: "ǀAiǁGams" «hul purde», gerer.: "Otjomuise" «purun sija») om Namibijan pälidn da kaikiš suremb lidn, valdkundan ižandusen keskuz. Mülüb Khomas-agjaha (95% sen ristitištos) da om agjan administrativižen keskusen.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1840 kuti "Orlam-žilo". Vozil 1890−1915 oli Saksanman Suvipäivlaskmaižen Afrikan pälidnaks. Suviafrikan Ühtištusen sodaväged anastiba lidnad Ezmäižen mail'man sodan aigan Britanižen imperijan ramuziš. Vspäi 1990 om ripmatoman valdkundan pälidnaks.
Geografijan andmused.
Vindhuk sijadase valdkundan keskuses, Khomas-ülüden pohjoižpalas, 1650 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, läz letkesišt rahvahatomad Kalahari-mad.
Klimat om tropine pol'letetazangišton, oleskeleb 300 päipaštokast päiväd vodes. Paneb sadegid 367 mm vodes, kuivsezon om semendkus-sügüz'kus (1..6 mm kus, «tal'vel»).
Eläjad.
Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 322 500 ristitud, valdkundan seičemendez. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', se ližadub ümbärdajiden žiloiden mülütandal-ki korktembanke sündutandmäranke.
Transport.
Äiluguižed taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Vindhuk om valdkundan avtote- da raudtesol'm. Raudte ühtenzoitab lidnad Uolfiš Bei-meriportanke i Suviafrikan Tazovaldkundanke.
Rahvahidenkeskeine civiline lendimport Hosea Kutako-vejan-vägimehen nimed ("WDH", 1,5 mln passažiroid vl 2018) sijadase 42 km päivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid matknikoiden täht da jügureisid Afrikan lähižihe maihe i Saksanmaha.


Palikir.
Palikir (mugažo anglijan kelel, virktas [ˈpælɪˌkɪər]) om pälidn. Se on valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, mülüb Ponpei-štatan Sokehs-municipalitetha.
Eländpunkt oli olmas peneks küläks. Vl 1986 valdkund sai ripmatomut, i saudihe ut pälidnad külän sijas, sirtihe Kolonia-lidnaspäi (8 km pohjoižpäivnouzmha) vl 1989.
Lidn sijadase valdkundan päivnouzmas, mägikahan Ponpei-saren lodehes, 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Tropižed mecad ümbärtas Palikirad.
Vl 2009 lidnan eläjiden lugu oli 4 645 ristitud, municipalitetan — 7 tuh. ristituid. Eläjiden tobj pala om hristanuskojad (96%) i mikronezijalaižed.
*


Port-o-Prens.
Port-o-Prens («„Princ“-laivan port»,) om Haitin pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om valdkundan tegimišton keskuz. Kaik valdkundan üläopendusen aluzkundad sijadasoiš täs.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1749, oli kolonijan pälidnaks vspäi 1770.
Lidn eli läbi lujas manrehkaiduses vn 2010 12. päiväl vilukud (7 magnitudanke), enamba 200 tuh. eläjid pölištuiba, Port-o-Prens ezilidnoidenke oliba pandud mantazole läz täuzin.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kariban meren Gonav-lahten ühtennimižen merikaran sättujal laivištole randal, 98 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Kommertine keskuz om mererandal, eländfartalad ülenudas vastmägehe amfiteatral. Lidn alištub meritorokoile, sur'vezile i reduvaluile. Elokaz Petionvill'-ezilidn om saudud suvipäivnouzmas kukhiden pautkil.
Klimat om tropine passatine. Päivän lämuz om +25..+28 C° vodes läbi. Paneb sadegid 1350 mm vodes, oleskeleb vihmsezonoid sulakus-kezakus i sügüz'kus-kül'mkus.
Eläjad da transport.
Vl 2009 lidnan eläjiden lugu oli 897 859 ristitud, ezilidnoidenke 2,3 mln ristituid. Vl 2015 2,6 mln eläjid oli 158,5 km² pindal, valdkundan nelländez. Eläjiden ühesa kümnendest oma afrikalaižed, 9% — mulatad.
Kebnavtod konor'anke i «tap-tap»-taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Meriport radab, saharan da kofen eksport. Rahvahidenkeskeine civiline Tussen-Luvertüran nimel nimitadud lendimport ("PAP") sijadase Port-o-Prensan pohjoižes, tehtas reisid Kariban meren maihe, Majamihe, Monrealihe i Parižha.


Suvitarav.
Suvitarav (,) om Kiribatin pälidn da kaikiš suremb lidn. Läz pol't valdkundan ristitištod eläb siš.
Eländpunkt om ripmatoman valdkundan pälidnaks vn 1979 heinkuspäi.
Lidn sijadase valdkundan lodehes, Tarav-atollan suves, 3 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Suvitarav jagase nelläks lidnmunicipalitetaks ühtennimižil saril: Betio (meriport), Bairiki (valdkundan aluzkundad), Bonriki (läžundkodi i opendajiden kolledž), Bikenibeu (lendimport).
Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 50 182 ristitud.


Monrovii.
Monrovii ([mənˈroʊviə]) om Liberijan pälidn da joudjaline meriport, üläopendusen keskuz. Se om valdkundan üks'jäine järed lidn, kaikutte nellänz' ristit eläb Monrovijas. Om Montserrado-grafkundan administrativižeks keskuseks mugažo, mülüb sihe.
Istorii.
Eländpunkt mainitaškanzihe 1560-nzil vozil kuti portugaline Mezuradu-port. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud "Kristopolis"-nimitusenke läz portad joudutadud orjil. Udesnimitihe nügüdläižikš AÜV:oiden Džeims Monro-prezidentan oiktastuseks vl 1824 hänen pozicijan tagut orjudes.
Monrovii šingotase meriportal i kalanpüdandal, sömtegimištol, kivivoihimižel i farmaceftižel sarakoil, sauvondmaterialiden tehmižel (savič, apakut, cement).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan suvipäivlaskmas, Atlantižen valdmeren i Mezuradu-jogensun randoil. Sent Pol-jogensu om pohjoižhe lidnaspäi.
Eläjad.
Vl 2008 eläjiden lugu oli 1 010 970 ristitud.
Lidnan edeline pämez' om Klara Doe-Mvogo (2014 — viluku 2018).


Port Lui.
Port Lui ([pɔʁlwi],) om Mavrikijan pälidn, kaikiš suremb lidn da port. Se om Port Luin ümbrikon administrativižeks keskuseks mugažo.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kuti meriport Indižen valdmeren randal. Vspäi 1735 se oli Francijan kolonijan administrativine keskuz, nimitihe Lui XV-kunigahan oiktastuseks. Sai lidnan statusad oficialižeks vn 1966 25. päiväl elokud.
Port Lui šingotase meriportal, turizmal, finansižeks keskuseks, industrijal (tekstil', himikatad, plastiktegesed, zelläd), sömtegimištol (sahar, voi, kala, tabak).
Geografijan andmused.
Vn 2012 Mavrikijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 149 194 ristitud.
Irdkosketused.
*


Dili.
Dili (tetum. i) om Päivnouzmaižen Timoran pälidn, kaikiš suremb lidn da meriport. Se om valdkundan üläopendusen keskuz, Dilin ümbrikon administrativine keskuz mugažo.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1520 portugalijalaižil. Se oli Portugaline Timor-kolonijan keskuseks vspäi 1769. Sai oficiališt lidnan statusad vl 1864.
Toižen mail'man sodan aigan meriport i lendimport oliba okkupiruidud Japonijal (19.02.1942 — 26.09.1945). Vspäi 2002 Dili om ripmatoman valdkundan pälidnaks.
Lidn sijadase valdkundan pohjoižes, Timor-saren pohjoižel randal, Savu-meren pohjoižpäivnouzmaižen čogan randištol, 11 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vn 2010 Timoran rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 193 563 ristitud.
Homaičendad.
*
*


Islamabad.
Islamabad (mugažo anglijan kelel, virktas [ɪsˈlɑːməˌbɑːd]; "Islāmābād" [ɪsˌlɑːmɑˈbɑːd̪]) om Pakistanan pälidn da Federaline Pälidnaine territorii.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 1960-nzil vozil tehmaha valdkundan pälidnan funkcijoiden mödhe. Pälidn oli sirtud lähižihe Ravalpindihe Karačišpäi pordaigaližikš, sid' Islamabadha sauvomižen ezmäižen pordhan vaumičendan jäl'ghe vl 1966.
Uden pälidnan plan om sätud grekalaižen Konstantinos Apostolou Doksiadis-arhitektoran kompanijal. Plan jagab lidnad zonoiden kahesaks toižendaks, sidä kesken administrativine i diplomatine enklavad, eländfartaloiden tahod, opendusen sektorad, tegimišton sektorad, kommertižed tahod, maižandusen tahod i viherzoittud pindad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 490..1500 m korktusil, 507 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om suviröunoiš Ravalpindi-lidnanke. Korktad mäged seištas pohjoižhe i päivnouzmha lidnaspäi. Savan-jogi (, Indan hurapol'ne bassein) da sen ližajoged jokstas lidnan suvipalas.
Eläjad.
Vl 1998 eläjiden lugu oli 529 180 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Läz 4 mln ristituid elädas lidnan aglomeracijas (2017).
Maman kel' (2006; oficialižed keled oma anglijan kel' i urdu-kel'): pandžaban kel' — 62%, puštu — 18%, sindhi — 12%, toine kel' — 8%.
Religijan mödhe (vn 2006 rahvahanlugemižen mödhe): islamanuskojad — 89,83%, hristanuskojad — 6,07%, induistad — 4,02%, toižed uskojad — 0,08%.


Maskat.
Lidnan nägu Man kaimdajadpäi vl 2002
Maskat ("Maskat") om Omanan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om mugažo ühtennimižen agjan pälidn. Maskat om meriport Omanan lahten randal.
Istorii.
Torguindmeriport om tetab 1. voz'sadaspäi meiden erad. Erazvuiččil pordoil mülüi Persijan i Ottomanan imperijoihe, oli Portugalijan i Suren Britanijan kolonijan palaks.
Maskat šingotase torguindal, meriportal i kivivoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Arabijan pol'sarel, valdkundan pohjoižpäivnouzmaižel mererandal, 69 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lidnfartaloiden territorii — 273,9 km².
Maskatan agj jagase 6 provincijha (vilajetha).
Eläjad.
Vn 2015 semendkul eläjiden lugu oli 1 288 330 ristitud, valdkundan koumandez. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. 17. voz'sadaspäi se ližadub znamasižes märas Indijan i Pakistanan eläjil, hö ratas inžiniringan kompanijoiš, sauvondsarakos i torguindas.
Päuskond om islam, toižile religijoile voib panda pühäpertid (induizm, hristanuskond), no ei sa lugeta pühäpaginoid toižiš sijiš.
Irdkosketused.
*


Madžuro.
Madžuro-atollan nägu Man kaimdajaspäi (2000)
Madžuro ([mʲæzʲ(ɛ͡ʌ)rˠɤ͡oo̯], [ˈmædʒəroʊ]) om Maršalan Sariden pälidn da municipalitet, kaikiš suremb lidn da meriport, üläopendusen keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Germanijan torguindpostaks vl 1884. Vll 1920−1945 oli Japonijan imperijan territorijal, sid' AÜV:oiden territorijal. Sai pälidnan statusad valdkundan ripmatomuden aigaspäi vl 1986.
Madžuro šingotase kalanpüdandan i turizman portal, lendimportal, kokosvoin samižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan suvipäivnouzmas, ühtennimižel atollal, 3 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, kogoneb 64 sarespäi. Ristitišton tobj pala eläb koumel sarel atollan päivnouzmas: Delap, Ulig (angl. "Uliga"), Džarrit. Azjaline i turistine keskuz om Ulig. Ohjastusen aluzkundad oma saudud Delap-sarel. Lagunan pind — 295 km².
Eläjad.
Vl 2008 lidnan eläjiden lugu oli 30 tuhad ristituid, valdkundan kaks' videndest.
Homaičendad.
*


Port Morsbi.
Port Morsbi (, tok-pisin: "Pot Mosbi") om Papua — Uden Gvinejan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1873 ühtennimižen merikaran randal. Vl 1964 universitet om saudud siš, i lidn kändihe Avstralijan territorijan kul'turižeks keskuseks. Vn 1975 sügüz'kul valdkund sai ripmatomut, i panihe Port Morsbid pälidnaks.
Lidn sijadase valdkundan suves, Uz' Gvinei-saren suvipäivnouzmaižel randal, 35 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2011 eläjiden lugu oli 364 125 ristitud.
Irdkosketused.
*


San Tome (lidn).
San Tome () om San Tomen da Prinsipin pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om San Tomen agjan i Agua-Grande ümbrikon administrativižeks keskuseks mugažo.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud rahvahatomal sarel vl 1493. Žilo šingotaškanzihe saharan tehmižel i orjantorguindal, sai lidnan oiktusid vl 1525. Sar' da lidn oma nimitadud ph. Homoin oiktastuseks. San Sebastjan-lidnuz om saudud vl 1575. Vs 1975 heinkun 12. päiväspäi om ripmatoman valdkundan pälidnaks.
San Tome šingotase valdkundan holitišil, sömtegimištol (kalan, kofen i kakaon ümbriradmine), eksportan meriportal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ühtennimižen saren-vulkanan pohjoižpäivnouzmas, Atlantižen valdmeren randal, 137 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad ekvatorhasai om 40 km suvhe.
Eläjad da transport.
Vl 2005 eläjiden lugu oli 56 166 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd', valdkundan läz koumandest.
Joganedal'ne ehtatim ühtenzoitab lidnad Kabo Verdenke.
Homaičendad.
*
*


Rijad.
Rijad ([arrːiˈjɑːdˤ], vepsän transkripcii: "ar-Rijād", kändase «sadud» — «sad»-sanan äilugu) om Saudan Arabijan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunkt oli tetab edelislamižel eral kuti Hadžr (), agjan pälidn 10. voz'sadahasai. «Rijad» mainitase 17. voz'sadaspäi kuti oazisan peniden lidnoiden ühthine nimi. Vl 1774 kätihe sidä Ezmaižen Saudan valdkundan pälidnaks.
Rijad šingotase kivivoinümbriradmižel, sömtegimištol, cementtegimil i sauvondedheotandoil. Äiluguižed opendusen aluzkundad, muzejad da adivpertid oma saudud.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan keskuzpalan päivnouzman oazisas, 612 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Rijad om ümbärtud letetazangištol päivnouzmaspäi i mägitazangištol päivlaskmaspäi. Raudte ühtenzoitab lidnad Persijan lahten El' Hubar-meriportanke, avtoted lähttas Persijan lahten i Rusttan meren portoihe.
Klimat om räk kuiv letetazangišton. Voden keskmäine lämuz +26,8 C°, paneb sadegid 104 mm vodes (pol' oleleb keväz'kus-sulakus). Minimaline lämuz oli −1 C°, maksimum — +52 C°.
Rijad jagase 130 municipalitetha-rajonha, ühtenzoittas niid 15 municipaližiden sarakoihe.
Eläjad.
Vll 1960−1980 lidnan ristitišt ližadui 140 tuhaspäi 1 millionhasai. Vl 2010 eläjiden lugu oli 5 700 000 ristitud, valdkundan videndez, heiden keskes koumandez oma verazmalaižiden kanzad. Islaman 2 400 pühäpertid om olmas lidnas.
Transport.
Kiruhavtobusad (3 jonod) oma kundaližeks transportaks. Kebn metro om sauvomas (6 jonod, avaiduz linneb vozil 2019−2021). Passažirühtenzoituz om olmas raudtel meriporthasai.
Rahvahidenkeskeine civiline «Halid-kunigaz»-lendimport (arab. "Maṭār al-Malik Khālid al-Duwaliyy", "RUH", 25,4 mln passažiroid vl 2017) sijadase 35 km pohjoižhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Lähižen Päivnouzmman valdkundoihe i Afrikan lähižihe maihe, Indijan lidnoihe, Evropan järedoihe lidnoihe, mugažo Saudan Arabijadme.
Homaičendad.
*


Mogadišo.
Mogadišo (somal.: "Muqdisho", vepsän transkripcii: "Makadīšū",) om Somalin pälidn da kaikiš suremb lidn.
Lidn da port sijadase Indižen valdmeren randal, 9 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2015 eläjiden lugu oli 2 120 000 ristituid 91 km² pindal.


Honiar.
Honiar ([ˌhoʊniˈɑːrə]) om Solomonan Sariden pälidn, kaikiš suremb lidn da meriport. Se om valdkundan Pälidnaine territorii, mugažo Guadalkanalan agjan administrativižeks keskuseks, ei mülü sihe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Toižen mail'man sodan jäl'ghe 1940-nzil vozil kuti britanižen protektoratan pälidn saren lendimportanno. Honiar om tedištoittud pälidnaks vl 1952. Om ripmatoman valdkundan pälidnaks vn 1978 heinkuspäi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan keskuzpalas, Guadalkanal-saren lodehližel randal, 29 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Manatikau-jogi lankteb Solomonan merhe lidnan territorijal. Azjaline da kul'turine keskuz i meriport oma Point Kruzas, Vavaea-ümbrik.
Honiar jagase 12 valičemižümbrikoks (angl. "ward").
Eläjad.
Vl 2009 lidnan eläjiden lugu oli 64 609 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Homaičendad.
*
*


Gvatemal (lidn).
Gvatemal-lidn (, enzne täuz' oficialine form — "La Nueva Guatemala de la Asunción") om Gvatemalan pälidn, valdkundan i Keskuzamerikan kaikiš suremb lidn. Mugažo se om Gvatemal-departamentan administrativine keskuz.
Istorii.
Lidnan i valdkundan nimituz nahuatlin kelel ("Cuauhtēmallān") znamoičeb «äjiden puiden taho».
Eländpunktan aluz om pandud vl 1776. Necil vodel ispanine kolonialine administracii sirdi Gvatemalan pälidnad neche lidnha ("Uz' Gvatemal") De La Ermita-alangištos, sikš miše luja manrehkaiduz mureni "Vanh Gvatemal" (Santjago-de-los-Kabal'jeros-lidn).
Vspäi 1840 Gvatemal-lidn om ripmatoman ühtennimižen valdkundan pälidnaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan suves, Gvatemalan mägišton suvipäivnouzmas, alangištos, 1500 m korktusel valdmeren pindan päl. Lähembaine om Pakai-vulkan, se om aktivine.
Klimat om subekvatorialine mägiden. Kun keskmäine lämuz om +18..+21 C° vodes läbi. Paneb sadegid 1660 mm vodes. Kuiv sezon om kül'mkus-sulakus (0-30 mm kus). Minimaline fiksiruidud lämuz om +6 C°. Manrehkaidused oma paksud (lujad oliba vll 1917 i 1976). Tropižed torokad oleldas lidnas.
Gvatemal-lidn jagase 22 zonaks. Ei ole olmas zonoid nomeranke 20, 22 da 23, niiden territorii läksi planaspäi toižhe municipalitetha.
Eläjad.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 2 149 107 ristitud. Läz 4,7 mln ristituid eläb ezilidnoidenke.
Ristitišton kaks' videndest oma kiče-maja-indejalaižed, toižed oma "mestizo" (vaugedverižiden da indejalaižiden jäl'gelaižed) da ispanijalaiženke augotižlibundanke. Eläjiden koume videndest om katoližen jumalankodikundan uskojad, om äi protestantoid-ki.
Transport.
Avtobusad da kiruhavtobusad (isp. "Transmetro") oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusühtenzoituz (isp. "Transurbano") om Keskuzamerikan pälidnoidenke da Meksikan suvilidnoidenke.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline La Aurora-lendimport ("GUA") sijadase 6 km suvhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Keskuzamerikan äjihe maihe, AÜV:oihe, Meksikha, Madridha i Bogotha, jügureisid Amerikadme da Päivlaskmaižhe Evropha.
Irdkosketused.
*


Sanaa.
Sanaa ("San‘ā’") om Jemenan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 1. voz'sadal meiden erad. Vanh lidn mülüb Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe vspäi 1986, siš om laz sadad islaman pühäpertid.
Sanaa šingotase pol'kalližarvoižiden kividen samižel lidnan ümbrištos i rahvahanpramozlan tavaroil da niiden torguindal: čomitesed, tegesed hobedaspäi, nahkaspäi i šuukaspäi, kourad, kofe, kanghad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan päivlaskmas, mägitazangištol 2150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, om ümbärtud mägil.
Eläjad.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 1 937 451 ristitud.
Minibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.


San Hose (Kostarik).
San Hose () om Kostarikan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om San Hosen agjan administrativine keskuz mugažo.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1737 kuti kontrabandistoiden žilo. Vl 1740 saudihe ph. Josifan-nazaretalaižen (lidnan nimi ispanijaks) jumalanpertin ühtenzoitmaha tulendad, no jondveden mairiž azoti žilon šingotest, vaiše tabakfabrik radoi. Vl 1824 uden ripmatoman valdkundan ezmäine Huan Mora Fernandes-ohjandai päti sauda ut pälidnad 24 km päivlaskmha vanhas Kartago-pälidnaspäi San Hose-žilon sijas.
San Hose šingotase turizman i opendusen keskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kostarikan Keskuzalangištos. Subekvatorialine klimat pehmdase mägitazangištoližel sijadusel 1170 m ü.m.t. Kun keskmäine lämuz om +21..+23 C° vodes läbi. Paneb sadegid 1971 mm vodes, kuiv sezon oleskeleb tal'vkus-keväz'kus (6..33 mm kus).
San Hose jagase 11 nimitadud ümbrikoks (isp. "distrito"), ned alajagasoiš rajonikš (isp. "barrio").
Eläjad.
Vl 2015 eläjiden lugu oli 333 981 ristitud. Enamba 2 mln ristituid elihe lidnaglomeracijas vl 2017, valdkundan ristitišton kaks' videndest.
Transport.
Avtobusad, lidnelektrojonused da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.
Rahvahidenkeskeine Huan Santamaria-lendimport ("SJO", 5 mln passažiroid vl 2017) sijadase 20 km päivlaskmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Keskuzamerikan maihe, AÜV:oiden i Evropan järedoihe lidnoihe, Suviamerikan pohjoižihe pälidnoihe.
Irdkosketused.
*


Jamusukro.
Jamusukro ([jamusukʁo], lühüdas "Jakro", fr. "Ya'kro ") om Kot d'Ivuaran pälidn. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Jamusukron avtonomižen ümbrikon administrativine keskuz mugažo (vspäi 2011).
Eländpunkt om nimitadud Jamusu-kunigaznaižen mödhe, hän pageni neche külähä vl 1929 francižen kolonizacijan aigan. Valdkundan pälidn om sirtud sihe tahoze Abidžanaspäi vn 1983 keväz'kus.
Lidn sijadase valdkundan keskuzpalan suves, 214 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad ekonomižhe Abidžan-pälidnhasai om 240 km suvipäivnouzmha.
Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 259 373 ristitud. Vn 2014 Kot d'Ivuaran rahvahanlugemižen mödhe kaik 355 573 ristitud elädas ümbrikos 3500 km² pindal.
Irdkosketused.
*
*


V'jent'jan.
V'jent'jan ([ʋíəŋ tɕàn],) om Laosan pälidn (vspäi 1563) da kaikiš suremb lidn. Se om pälidnan prefekturan administrativine keskuz mugažo.
Eländpunktan aluz om pandud 9. voz'sadal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Mekongan hural randal tobjimalaz, 174 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Eläjad.
Vn 2015 Laosan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 820 940 ristitud.
Avto- da raudtesild ühtenzoitab Tailandan Nongkhai-lidnanke Mekongan oiktal randal vspäi 1994. Avtobusad oma kundaližeks transportaks valdkundas, V'jent'janan i toižiden lidnoiden keskes.


Tripoli.
Tripoli ("Tarābulus") om Livijan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 2 127 000 ristitud 400 km² pindal.


Niger (jogi).
Niger-jogi (, "Ọya", [(lə) flœv niʒɛʁ], [ˈnaɪdʒər ˈrɪvə]) om jogi Päivlaskmaižes Afrikas.
Ühthižed andmused.
Jogen piduz om 4 180 km, se om koumanz' pitte Afrikas Nilan i Kongon jäl'ghe. Basseinan pind om 2 117 700 nellikkilometrad. Veden keskmäine mülü om 8 630 m³/s läz jogensud. Veden vozne mülü om 378 km³.
Kätas sijaližid nimitusid muite «(sur') jogi»: augotase kuti "Džoliba", sid' "Meio, Eghirreu, Izo, Kvorra (Kuarra, Kovara), Baki-n-ruu".
Ümbrikirjutand.
Niger jokseb subekvatorialižedme vönedme, veden rajadused purutushe da letemaha oma znamasižed. Joginišk sijadase Gvinejan mägišton pautkil, 745 m valdmeren pindan päl, 240 km Atlantižes valdmerespäi. Niger om kos'kekaz jogi kaidanke alangištonke sen ülä- da alajoksmuses, avar da ven keskjoksmuses. Jogi sädab sokahad südäidel'tad keskjoksmusen zavodindas Malin keskuses, sen hijamad ühtenzoittas läz Timbuktu-lidnad. Niger lankteb Atlantižen valdmeren Gvinejan lahthe säden avarod del'tad 24 tuh. km² pindanke. Kaikiš suremb om Kaidži-vezivaradim järedanke GES:anke (15 km³, 760 MVt, vspäi 1968) Nigerijan päivlaskmas.
Niger-jogi jokseb läbi vides valdkundas (mödvedhe): Gvinei (joginišk suvipäivnouzmas), Mali, Niger, Benin (valdkundröunaks), Nigerii (suhišt).
Nigeran znamasižed ližajoged (mödvedhe): Sokoto, Kadun, Benue (hurad, kaik oma Nigerijas); Milo, Bani, Mekru (oiktad).
Kävutand.
Jogi tob 67 mln tonnoid nimad vodes, se om tarbhaine maižandusen täht.
Sured lidnad Nigeran randoil (mödvedhe): Bamako (Malin pälidn), Niamei (Nigeran pälidn), Onič (Nigerii).


Pnompen'.
Pnompen' () om Kambodžan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om lidn keskuzalištusenke.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1372.
Lidn sijadase Tonlesap-jogen randal, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 1 501 725 ristitud.


Doh.
Lidnan keskuzpalan nägu Man kaimdajaspäi vl 2016
Doh ([adˈdawħa], vepsän transkripcii: "ad-Davha" vai "ad-Dōha") om Kataran pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Ed Doh-municipalitetan administrativine keskuz mugažo.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1850 kuti "Al' Bid-külä" (arab. "Al' Bida"). Vll 1916−1971 Doh oli britanižen protektoratan administracijan keskuseks. Šingotaškanzi kivivoin löudmižsijiden otandan kävutamižhe jäl'ghe 1960-nzil vozil. Vspäi 1971 Doh om ripmatoman valdkundan pälidnaks.
Doh šingotase kivivoin i kalan ümbriradmižel. Valdkundan kivivoin i gazan päfaterad om saudud lidnas. Lidnan rahvahidenkeskeine lendimport ezitoitase järedaks aviasol'meks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Katar-pol'saren päivnouzmas, Persijan lahten randal, merikaras ümbri (arab. "dohati" «laht»), 0..15 m korktusil, 3 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat om kuiv räk letetazangišton. Semendkun-sügüz'kun päivän keskmäine lämuz om +32..+35 C°, tal'vkun-keväz'kun — +17..+21 C°. Paneb sadegid 75 mm vodes, ani ei olele niid kezakus-redukus (1 mm pordos).
Eläjad.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 900 545 ristitud (tegimišton zonanke). Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', se om valdkundan eläjiden pol'. Tulijad verhiš maišpäi sündutadas vagahaižiden enamba koumed nelländest.
Ezmäine škol oli avaitud vl 1952. Doh om valdkundan üläopendusen keskuz.
Lidn vastsi vn 2006 Azijan vändoid. Moto GP-čempionatan etap oleskeleb joga vodel Losal'-avtodromal. Vl 2022 Doh linneb Mail'man futbolčempionatan vändoiden keskuseks.
Homaičendad.
*


El' Kuveit.
El' Kuveit (, vepsän transkripcii: "Madīnat El' Kuveit") om Kuveitan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Om valdkundan pälidnaks sen alusenpanendaspäi vl 1961. Šingotaškanzi sadud ripmatomuden jäl'ghe, sikš miše anastihe sal'hid kivivoin möndaspäi Evropan da kompanijoil. Soda Persijan lahtes (1990) toi lujad ekologišt vigad ezilidnoile da meren eläjile, kivivoi valoihe da kividunu räkäs sil aigalpäi.
El' Kuveitan ižandusen sarakod oma kivivoin vendan ližaks: turizm, openduz, tedoidused tervhudes, finansižed da investicižed kompanijad.
Geografii.
Lidn sijadase valdkundan keskuses, Persijan lahten üks'jäižen merikaran madalal randal.
Klimat om lujas räk pol'letetazangišton. Paneb sadegid 116 mm vodes, niid ei olele ani kezakus-sügüz'kus. Letetorokad oleldas. Voden keskmäine lämuz om +26,4 C°, no tal'vel voib panda haloid öl.
Eläjad.
Vl 2008 eläjiden lugu oli 151 tuhad ristituid. Kuveit-valdkundan ristitišt eläb pälidnan aglomeracijas tobjimalaz (2,4 mln vl 2005). Om äi ajelnuzid verazmalaižid radmaha.
Transport.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas, ned-žo ühtenzoittas ezilidnoidenke da verhiden maiden lähižidenke lidnoidenke.
Rahvahidenkeskeine civiline Kuveit-lendimport ("KWI") om üks'jäine valdkundas, sijadase 15 km suvhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Indijha, Pakistanha, Iranha, Turkanmaha, erasihe toižihe lähižihe Azijan maihe, Keskmeren lidnoihe-portoihe, Evropan järedoihe lidnoihe.
Kaks' meriportad oma läz lidnad vemha ujuden kivivoid (Ahmadi-port) da tomha tavaroid (Šuveik-port).


Moroni.
Moroni (mugažo francijan kelel; "Mūrūnī") om Komoran Sariden pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Ngazidž-saren-avtonomijan administrativine keskuz mugažo.
Lidn sijadase saren päivlaskmaižel mererandal, Kartal-vulkanan () pautkel, 29 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad vulkanan suhusai om 10 km, tegihe enamba 20 lavanheitandad 19. voz'sadaspäi.
Vl 2003 lidnan eläjiden lugu oli 41 557 ristitud. Islamanuskojad-sunnitad ottas 98% ristitištos.
*


Fritaun.
Fritaun («joudjaline lidn») om Sjerra Leonen pälidn, meriport da kaikiš suremb lidn. Se om Päivlaskmaižen agjan administrativine keskuz mugažo.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1792 11. päiväl keväz'kud joudutadud britanižil orjil. Vspäi 1961 om ripmatoman valdkundan pälidnaks.
Fritaun šingotase sodameriportal, sömtegimištol, kalan i kivivoin ümbriradmižel, sobiden i kengiden tehmižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan päivlaskmas, Atlantižen valdmeren randištol i Sjerra Leone-jogen estuarijan suvirandal, 26 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 951 000 ristitud. Läz pol'tošt millionad ristituid elädas lidnaglomeracijas.
Homaičendad.
*
*


Kingstaun.
Kingstaun () om Sent Vinsentan da Grenadinoiden pälidn, kaikiš järedamb lidn da meriport.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1722. Kova tullei mureni lidnad vl 1780.
Kingstaun om saren maižandusen i turizman keskuz.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sent Vinsent-saren suvipäivlaskmas, 1 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 12 909 ristitud.


Kastri.
Kastri () om Sent Lüsijan pälidn da kaikiš suremb lidn, valdkundan ižandusen da politikan keskuz. Merivaldmad oma saudud siš.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1650 francijalaižil kuti "Carénage"-külä. Paloi vozil 1785, 1812 i 1948, istorižiden sauvusiden enambuz kadoi sen tagut. Udesnimitihe vl 1785 Francijan laivišton da kolonijoiden ministran De Kastri-markizan oiktastuseks.
Lidn sijadase 2 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Sent Lüsii-saren lodehližel randal. Ehtatimed ühtenzoittas For-de-Frans-lidnanke (Martinik).
Vl 2013 eläjiden lugu oli 70 000 ristitud.


Baster.
Baster ([bæsˈtɛər]) om Sent Kitsan da Nevisan pälidn da kaikiš suremb lidn. Port Kariban meren randal.
Eländpunktan aluz om pandud francijalaižil vl 1627. Lidn eli läbi sures lämoipalos vl 1867.
Baster šingotase Päivnouzmaižen Kariban finansižeks keskuseks. Tehtas romad, sadas keitandsolad, pästtas muzikelektronikad.
Lidn sijadase Sent Kits-saren suvirandal, 15 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 13 360 ristitud.
*


Panam (lidn).
Panam ([sjuˈða(ð) ðe panaˈma]) om Panaman Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Panaman agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1519 25. päiväl elokud kuti "Nuestra Sen'jora de la Asunsjon de Panam"-baz () vedamha kuldad da hobedad Peruspäi Ispanijha. Vanh lidn («Panama la Vjeha») oli muretud Genri Morgan-piratan joukul i paloi vl 1611, jändused oma kaičenus 7 kilometras pohjoižpäivnouzmha udes lidnaspäi (vspäi 1613). 1940−1970-nzil vozil saubaližed sodameribazad sijazisoiš lidnan territorijal.
Panam-lidn šingotase rahvahidenkeskeižel finansižel rajonal, merikanalal i meriportal, sirdanuzil penziimehil da turizmal. Valdkundan opendusen päkeskuz ispanijan i anglijan kelil, AÜV:oiden nellän universitetan filialad oma olmas Panamas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Panaman lahten randal, Panaman kanalan tün'valdmerižen agjan päivnouzmaižel randal tobjimalaz, 2 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat om subekvatorialine neps. Päivän lämuz vajehtub +26..+28 C° röunoiš vodes läbi. Paneb sadegid 1907 mm vodes, kuiv sezon oleskeleb vilukus-keväz'kus (52 mm pordos).
Eläjad da transport.
Vl 2011 eläjiden lugu oli 813 097 ristitud, 1,3 mln ezilidnoidenke, valdkundan koumandez.
Avtobusad, ehtatimed da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 2014 metropoliten radab (1 jono, 16 km, 14 stancijad). Rahvahidenkeskeine civiline Tokumen-lendimport (, "PTY") sijadase 30 km pohjoižpäivnouzmha Panam-lidnan keskusespäi ühtennimižes lidnas, tehtas reisid Suviamerikan da Pohjoižamerikan maidme tobjimalaz.
Irdkosketused.
*


San Marino (lidn).
San Marino-lidn (ital.: "Città di San Marino") om San Marinon pälidn.
Vl 2013 eläjiden lugu om 4 211 ristitud. Lidnan pind — 7,09 km².


Phen'jan.
Lidnan fotokuva Man kaimdajaspäi vn 2007 elokus
Phen'jan (Phönjan, Pjongjan) vai Pčönnän (/ 平壤 "Pyŏngyang" [pʰjʌŋjaŋ] «avar ma», «kodikaz tahond») om pälidn, kaikiš järedamb lidn da kul'turkeskuz.
Istorii.
Legendan mödhe, eländpunktan aluz om pandud vl 2334 EME kuti Vangomson (/ 王儉城). Se mainitase ezmäižen kerdan Kitain purtkiš kuti amuižen korejižen Kočoson-valdkundan pälidn. Kitain Han'-dinastii anasti valdkundad vl 108 EME i pani severzid-se sodaümbrikoid siš. Nannan-ümbrikon () keskuz sijazihe läz nügüdläšt Phen'janad. Kogurö-vankund anasti tahondad vl 313 i pani lidnad pälidnaks vl 427. Japonižen tobmuden aigan (1910−1945) nimitihe lidnad "Heidzö" (平壌), lugetihe ijeroglifoid japonaks.
Vspäi 1946 om tazostadud provincijha lidn, oiktanke alištusenke valdkundan tobmudele.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tedongan-jogen da sen oiktan Pothongan-ližajogen randoil, 29 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lidnfartaloiden territorii otab 315 km². Phen'janan avanport om Nampho 40 km suvipäivlaskmha orhal Tedonan jogensun da Pakuižen meren randoil.
Klimat om mussonine kaks'sezonine. Heinkun-elokun lämuz om +24,5 C°, vilukun — −6 C°, voden keskmäine lämuz om +10,6 C°. Paneb sadegid 933 mm vodes, vihm sezon oleskeleb heinkus-elokus (202..268 mm kus), kuiv sezon — tal'vku-keväz'ku (11..27 mm kus). Lämuden absolütine minimum — −26,5 C°, voib panda lujid pakaižid kaiken tal'ven aigan.
Phen'jan jagase 19 ümbrikho (구역 "kujok") da 1 makundha (군 "kun"). Röunatab Hvanhe Pukto-provincijanke suves i Phönan Namdo-provincijanke pohjoižes.
Eläjad.
Vn 2008 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 3 255 288 ristitud. Enamba 4 mln ristituid elädas ezilidnoidenke.
Transport.
Trolleibusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1973 metropoliten radab (2 jonod, 16 stancijad, 22 km raudted).
Phen'janan rahvahidenkeskeine Sunan-lendimport ("FNJ") sijadase 30 km pohjoižhe lidnan keskusespäi, tehtas reisid Kitain lidnoihe, Vladivostokha, mugažo KRDT:n pohjoižpäivnouzman lidnoihe, čarterreisid Makaoho, Inčhonha i erasihe Japonijan lidnoihe.
*


Lahor.
Lahor (, [laːˈhoːr]) om lidn Pakistanan pohjoižpäivnouzmas. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Pendžab-štatan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase 10. voz'sadaspäi kuti "Lavkot" («Lav:an lidnuz»). Islaman hengeline keskuz 13. voz'sadaspäi. Vll 1799−1848 oli sikhoiden ripmatoman valdkundan pälidnaks.
Lahor šingotase nenil ižandusen sarakoil: tekstiline, sömtegimišt, himine, metallan ümbriradmine, mašinansauvomine, kinon tehmine ("Lollivud"). Pakistanan raudteiden päfater om saudud neciš lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ravi-jogen hural randal (Indan hurapol'ne bassein), 217 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, läz Indijan röunad. Lähembaine indine lidn om Amritsar.
Eläjad.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 7 129 629 ristitud, vl 1998 — 5 209 088 ristitud.
Vn 2017 Pakistanan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden 97% oma islamanuskojad, 2% — hristanuskojad, 1% — toižed uskojad (induizm, sikhizm).
Transport.
Avtobusad, minibusad, taksid, avto- i motorikšad oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtomatižen metropolitenan koume jonod oma sauvomas, ezmäine jono radaškandeb vl 2019.
Rahvahidenkeskeine "Allama Ikbal"-lendimport ("LHE", 5 mln passažiroid 2017−18 finansižel vodel) sijadase lidnan päivnouzmas, avtoümbärten südäimes.
Irdkosketused.
*


Ahmedabad.
Ahmedabad (mugažo anglijan kelel, virktas [ˈəhmədɑːbɑːd]; "Ahmadābād", "Amdāvād") om lidn Indijan päivlaskmas. Se om valdkundan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Gudžarat-štatan kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1411 nügüdläiženke nimitusenke läz 11. voz'sadan "Karnavati"-lidnad. Vll 1960−1970 oli štatan pälidnaks.
Ahmedabad šingotase tekstil'fabrikoil (puvillkangaz), juvelirtöil, avtosauvomižel (Tata Motors), zell'tegimištol, IT-kompanijoil, mugažo Indijan kahtenz' igäl fondbirž radab lidnas. Lidnan kogosüdäiprodukt oli US$64 mlrd vl 2014.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase štatan keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas, tazangištol, Sabarmati-jogen randoil (391 km pitte, lankteb Arabijan merhe), 53 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad štatan Gandinagar-pälidnhasai om 23 km pohjoižhe.
Eläjad.
Vn 2011 Indijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 5 633 927 ristitud, lidnaglomeracijan — 6,3 mln ristituid. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Transport.
Metro om sauvomas lidnas vspäi 2015, ezmäine jono radab vspäi 2019 (6 km pitte). Avtokiruhte nomer 8 ühtenzoitab Mumbainke i Delinke, päraudtestancii om olmas.
Rahvahidenkeskeine civiline lendimport enččen Sardar Vallabbhai Patel-päministran nimed ("AMD", 11,1 mln matknikoid vl 2018) sijadase 9 km pohjoižhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Persijan lahten maihe, Singapurha i Indijan äjihe lidnoihe.


Haidarabad.
Haidarabad ("Haidarābād", [ˈhaɪdərəbɑːd], "Haidarābādu", "Haidr ậbạd") om lidn Indijan suves. Se om Telangan-štatan pälidn. Vhesai 2024 Andhra Pradeš-štatan pordaigaližeks pälidnaks (ei mülü sihe).
Lidn sijadase 505 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2011 eläjiden lugu oli 6 731 790 ristitud.
Homaičendad.
*


Jangon.
Jangon (, vepsän kirjamil: "Jangoun") om Mjanmaran kaikiš suremb lidn.
Vhesai 2005 kül'mkun 6. päivhäsai Jangon oli valdkundan pälidnaks, sid' sidä sirdihe Naip'jidoho. Jangon jäi valdkundan ižandusen, kul'turan da opendusen znamasižembaks keskuseks tähäsai.
Lidn sijadase valdkundan suves, 15 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad valdmeren randhasai om 30 km.
Vl 2013 eläjiden lugu oli 5 209 541 ristitud.


Dnipro.
Dnipro ([d̪ɲiˈprɔ],; 1784 — Novi Kodak, 1784−1796 i 1802−1926 — Jekaterinoslav, 1796−1802 — Novorossiisk, 1926−2016 — Dnepropetrovsk) om Ukrainan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Dnepropetrovskan agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1776. Se sai lidnan statusad vl 1778. Vozil 1776−1796 da 1802−1926 sen nimi oli "Jekaterinoslav" (). Raudte ühtenzoiti lidnad Donbassan kivihilen i Krivii Rohan raudkivendon löudmižsijidenke 19. voz'sadan lopus, i se šingotaškanzi raudan metallurgijan tegimil. Nevondkundaližen aigan lidn oli sauptud verazmalaižišpäi sodategimišton koncentracijan tagut.
Dnipro om Ukrainan ižandusen oficialižetoi pälidn, šingotase raudmetallurgijan i torviden tegimil, mašiništonsauvomižel (vagonoiden palad), finansižel sarakol.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Dnepr-jogen molembil randoil, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kijevhasai om 503 km lodeheze avtotedme.
Eläjad da transport.
Vn 2001 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 065 008 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 1 189 900 eläjad vl 1992. Läz 1,4 mln ristituid elädas ezilidnoidenke (2015).
Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, maršruttaksid, taksid da jogiastjad oma kundaližeks transportaks lidnas. Metropoliten radab vspäi 1996 (1 jono, 6 stancijad, 7,1 km raudted). Keskuzline i Suvine päraudtestancijad, koume avtostancijad i jogistancii oma olmas lidnas. Rahvahidenkeskeine civiline lendimport ("DNK") sijadase 5 km suvipäivnouzmha lidnaspäi, tehtas reisid Kijev-, Ven- i Tel' Aviv-lidnoihe, mugažo čarterreisid Keskmeren lebutahoiže.
Irdkosketused.
*


Durban.
Durban (mugažo afrikaans i anglijan kelil,) om lidn Suviafrikan Tazovaldkundan päivnouzmas. Se om Kvazulu-Natal-agjan kaikiš suremb lidn. Mülüb Etekvini-lidnümbrikho.
Istorii.
Portugalijalaižed nimitihe merikarad "Natal" («Raštvad») vl 1497, "Portu-Natal"-meriport oli olmas. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vn 1835 23. päiväl kezakud, nimitihe Anglijan Suviafrikan kolonijoiden Bendžamin D'Urban-gubernatoran kanzannimen mödhe. Ezmäine raudte Suviafrikas (1860), nugud'aigan Afrikan suvipalan kaikiš järedamb meriport.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Indižen valdmeren merikaran randal, 0..700 m korktusil, 22 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 595 061 ristitud, lidnaglomeracijan — 3,44 mln ristituid (koumanz' surtte valdkundas) 2 292 km² pindal.


Kolombo.
Kolombo ([ˈkəlɐmbɞ],) om Šrilankan kaikiš suremb lidn. Se om Päivlaskmaižen agjan administrativine keskuz, mülüb sihe.
Istorii.
Araban, Kitain i Riman torgovanad oleskeliba eländpunktan merikaras 2 tuhad vot tagaz. Vll 1802−1982 Kolombo oli saren oficialižeks pälidnaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase saren päivlaskmas, Indižen valdmeren randal, 1 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Valdkundan Šri Džajavardenepura Kotte-pälidn om saudud ani päivnouzmha Kolombospäi.
Vl 2011 eläjiden lugu oli 752 993 ristitud. Kaik 5,6 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas (2011), valdkundan nelländez.
Irdkosketused.
*


Šimkent.
Šimkent (kaz. i) om Kazahstanan lidn tazovaldkundan alištusenke. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Eländpunktan aluz om pandud 12. voz'sadal. Edel vn 1992 sügüz'kud nimituz oli "Čimkent".
Lidn sijadase valdkundan suves, 506 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Om ümbärtud Turkestanan agjan territorijal.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 854 500 ristitud 347 km² pindal. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Lidnaglomeracijas elädas 1,8 mln ristituid (2019, 2. sija valdkundas).


Surabai.
Surabai ([surəˈbaja]) om Indonezijan lidn da port Jav-saren päivnouzmas. Se om valdkundan kahtenz' surtte lidn, Päivnouzmaine Jav-agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan alusenpanendan dat lugese vn 1293 31. päiv semendkud — «Madžapahit»-aigkirjan mödhe, arni sil päiväl sijaližed sodaväged otiba vägestust mongoližen Hubilai-hanan anastajiden päl. Vastustajad nimitasoiš sijaližel paginal «sura» (akul, anastajad merelpäi) i «baja» (krokodil, kaičijad), muga nimitaškanzihe lidnad-ki, kuvazihe toračuid lidnanznamal.
Alamaiden kolonialižen administracijan aigan (1743−1942) lidnan da portan znamoičend ližadui kaiken, alamalaižed sauvoiba sodameribazan 20. voz'sadan augotišes.
Surabai šingotase mašiništonsauvomižen, tekstiližen, kivivoinümbriradajan i himižen sarakoiden edheotandoil. Üläopendusen 25 aluzkundad oma olmas lidnas, sidä kesken valdkundan sodameriakademii.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Mas-jogensun i Javan meren Maduran sal'men randal, 5 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Suramadu-sild om saudud sal'mes päliči vodele 2009, se om läz 5,5 km pitte.
Eläjad.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 3 114 700 ristitud. Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe enamba 9,1 mln ristituid elihe lidnaglomeracijas 5 925 km² pindal, vl 2015 — 13,1 mln eläjid, sen nimi-lühenduz om "Gerbangkertosusila".
Lidnan eläjiden keskes ühesa kümnendest oma islamanuskojad, läz kümnendest — hristanuskojad, i pol'tošt procentad buddizman polenpidajid.
Irdkosketused.
*


Mari.
Mari ([marɯ], edel 1937 vot "Merv") om lidn da raudtesol'm Turkmenistanan suvipäivnouzmas. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Marin agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Lidnan aluz om pandud vl 1884 kuti Venäman imperijan soda- da administrativine keskuz 30 km päivlaskmha amuižes persijankel'žes Merv-lidnusespäi, Murgaban oazisas.
Geografijan andmused.
Eländpunkt sijadase 17 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Karakuman kanal ümbärdab lidnan suviröunoid, Murgab-jogi lankteb sihe.
Vl 1989 eläjiden lugu oli 92 290 ristitud.
Ižanduz.
Lidn da sen lähine ümbrišt om valdkundan energetine keskuz. Londuseližen gazan samine, Marin GRES kävutab sidä poltuseks i tegeb Turkmenistanan elektrusen nell' videndest.
Nened edheotandad ratas lidnas: mašinansauvomižen (kivivoinpompad) i azotheretusiden tegimed, pertinsauvondan i sauvondmaterialiden kombinatad, sömtegimišt (sahartegim, konditerine fabrik, oluden i maidon tegimed) i tekstiline sarak (puvillanpuhtastandtegim, nahktegim, kangazfabrik, omblendfabrik, kouriden fabrik) oma šingotadud, mugažo mebel'fabrik om olmas.
Homaičendad.
*


San Migel' De Tukuman.
San Migel' De Tukuman (, paksus lüh. "Tukuman", isp. "Tucumán") om lidn Argentinan pohjoižes. Se om valdkundan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Tukumanan agjan administrativine keskuz.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1565 31. päiväl semendkud "Ivatin"-nimitusenke (), om sirtud nügüdläižhe sijha vl 1685. Argentinan ripmatomuz om tedištoittud neciš lidnas vl 1816. Raudte tuli lidnha vl 1870.
Lidn sijadase 431 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Buenos Aireshasai om 1310 km suvipäivnouzmha.
Vn 2010 Argentinan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 548 866 ristitud. Läz 830 tuhad ristituid elädas ezilidnoidenke (2010) 114 km² pindal.
Tukuman om Argentinan pohjoižregionan üläopendusen keskuz, nell' universitetad ratas lidnas.
Irdkosketused.
*


La Plat (lidn).
La Plat () om Argentinan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Buenos Airesan agjan administrativine keskuz.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1882 19. päiväl kül'mkud kuti agjan projektiruidud uz' pälidn, sikš miše anttihe Buenos Airesale federaližen ümbrikon statusad vl 1880. Vll 1952−55 lidnan nimi oli "Sjudad Eva Peron".
Lidn sijadase La Plat-estuarijan randal, 26 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Buenos Aireshasai om 56 km lodeheze. Pened manrehkaidused oleskeldas.
Vn 2010 Argentinan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 799 523 ristitud, se oli kaikiš suremb ristitišt.
Irdkosketused.
*


Mar Del' Plat.
Mar Del' Plat («meri hobedan polhe») om Argentinan lidn da port Atlantižen valdmeren randal. Mülüb Buenos Airesan agjaha.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vn 1874 10. päiväl uhokud. Vspäi 1911 raudte ühtenzoitab meriportad Buenos Airesanke.
Mar Del' Plat šingotase kurortižel turizmal, kalanpüdandan portal i kalan ümbriradmižel, pakuitezmašinoiden pästandal, tekstilin i polimeriden tehmižel. Kaks' laivankohenduztegint ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan i agjan päivnouzmas, 38 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Buenos Airesaspäi om 400 km suvhe.
Vn 2010 Argentinan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 593 337 ristitud.


Kordov (lidn, Argentin).
Kordov () om Argentinan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Kordovan agjan administrativine keskuz.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1573 6. päiväl heinkud.
Kordov šingotase avtosauvomižel, sodatehnikan i elektronikan pästandal, aerokosmižel sarakol.
Lidn sijadase valdkundan keskuzpalan pohjoižes, Sikuii-jogen randal, 352..544 m korktusil, 389 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Buenos Airesaspäi om 700 km lodeheze.
Vn 2010 Argentinan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 329 604 ristitud. Läz 1,6 mln elädas ezilidnoidenke (2010).
Irdkosketused.
*


Kordov (lidn, Meksik).
Kordov () om lidn Meksikan päivnouzmaižes Verakrus-štatas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud ispanijalaižil sirdnikoil vn 1618 26. päiväl sulakud. Pen' lidn sijazihe kesked indejalaižiden külid i kaiči ted Verakrus-portan i Mehikon keskes pagenuzid orjid vaste. Vl 1821 Kordovan kožundakt lopi Meksikan sodad ripmatomudes.
Kordov šingotase sömtegimištol (sahar, kofe, fruktad, kukuruz), metallurgijal, butulkvalamižmašinoiden pästandal, plastikan industrijal, mecan varhapanendal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 860 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ühtenzoitase avtotel Verakrus-meriportanke.
Kordov jagase 15 ümbrikho (isp. "barrio").
Eläjad.
Vn 2010 Meksikan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 196 541 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.


Huanhe.
Huanhe (, pin'jin': "Huáng hé" — «pakuine jogi», niman mujun mödhe) om jogi Kitaiš. Lankteb Tünen valdmeren Pakuižhe merhe (nimitihe sidä jogen mödhe), sen Bohai-lahthe.
Ühthižed andmused.
Jogen piduz om 5 464 km, basseinan pind — 752 tuh. nellikkilometrad. Veden keskmäine mülü om 2 571 m³/s jogensus. Huanhe jokseb 2 avtonomižen rajonan da 7 agjan (provincijan) kal't.
Geografijan andmused.
Joginišk sijadase Tibetan mägišton päivnouzmaižes palas, 4500 m ü.m.t. korktusel. Jogahižel vodel jogi tob 1,5 mlrd. tonnoid sagedmaid, se om kaikiš suremb lugu mail'man jogiden keskes. Sen ližaks, vl 2007 4,3 mlrd. tonnoid redustadud vet da substancijoid oli pästtud jogehe, 70% tegemištospäi. Sikš ku äi sagedmaid jäb joksmusen aigan, ka jogen vago om 3..10 metrad ülemb ümbärdajid tazangištoid, i dambad 5 tuh. km pitte oma jogen randoikš kesk- da alajoksmusel.
Ližajoged: oiktad — Macüi, Dasähe, Taohe, Udinhe, Veihe (kaikiš znamasižemb), Lohe; hurad — Datunhe, Huanšui, Czulihe, Daheihe, Fenhe.
Sured eländpunktad (mödvedhe): Lan'čžou, In'čuan', Baotou, Čženčžou, Czinan'. Om ehtatimid da 28 sildad ajelemha joges päliči.
Kävutand i sur'veded.
Huanhen bassein varatoitab jomižvedel 140 mln ristituid, ottas vet kastelemha-ki pöudoid. Pahaks, jogen joksmuz veb lujile sur'vezile kaikuččes kahtendes-koumandes vodes, aigkirjoiden mödhe jäl'gmäižes koumes tuhad vodes. Vl 1960−2016 saudihe 16 gidroelektrostancijad, no sur'veded oleldas tähäsai: joginiškad jädudas, sid' sulatas ühtenaigašti. Sur' Kitain tazangišt om lapak, se azj kändab sur'vezid katastrofaks. Ühteltoštkümnendel vodel meiden erad jogi vajehti vagod, mi kucui Sin'-dinastijan lähtendad (voded 9-23 m.e.). Huanhe jokseb nügüdläižedme vagodme vspäi 1897, i vajehtab vagod suril vai penil pidustoil joga 110-130 vot.


Rein.
Rein (mugažo romanšan kelel; [ʀaɪ̯n], [ʀɛ̃], [rɛi̯n]) om jogi Päivlaskmaižes Evropas.
Ühthižed andmused.
Jogen piduz om 1 230 km, basseinan pind om 185 tuh. nellikkilometrad. Veden keskmäine mülü om 2 200 m³/s läz jogensud. Veden vozne mülü om 79 km³.
Reinanjogi jokseb läbi kudes valdkundas (mödvedhe): Šveicarii (joginišk), Lihtenštein, Avstrii, Saksanma, Francii, Alamad (del't).
Geografii.
Joginišk sijadase Al'piš 2412 m valdmeren pindan päl. Rein sündub Ezireinan da Tagaižen Reinan ühthejoksmusel. Jogi läbitab Bodenjärved üläjoksmuses. Rein lankteb Pohjoižmerhe, sädab ühthišt avarod del'tad Maasanke.
Reinan znamasižed ližajoged (mödvedhe): Nekkar, Main, Vupper, Itter, Düssel', Rur, Ill' (oiktad); Are da Mozel' (hurad).
Sured lidnad Reinan randoil (mödvedhe): Bazel' (Šveicarii), Strasburg (Francii), Karlsrue, Köl'n, Düssel'dorf, Duisburg (Saksanma).


Nil.
Nil ("En Nil' ", amuižegipt.: "Ḥ'pī" i "Iteru", Biblijan ivrit: היאור "Ha-Ye'or") om kaikiš pidemb jogi Afrikas da mail'mas (kut Amazonas-ki).
Ühthižed andmused.
Jogen piduz om 6 853 km, basseinan pind om 3,4 mln nellikkilometrid. Veden keskmäine mülü om 2 600 m³/s Asuanan padoseinäspäi, veden valu voib vajehtadas edel padoseinid 500..15000 m³/s röunoiš erazvuiččil vozil.
Geografijan andmused.
Nilan joginišk om Viktorii-järv 350 m kortte valdmeren pindan päl, jogi nimitase kuti "Vauged Nil". Se jokseb ühthe kaikiš surembanke "Sinivauvaz Nil"-ližajogenke läz Hartum-lidnad. Necile sijale Vauged Nil kadotab veden mülün enambust purutusen da kastelendan tagut, i sur' znamoičend om Sinivauval Nilal. Ei ole ližajogid pidust' jäl'gmäšt 3 tuh. km, siš Nil läbitab Saharad. Nilan kos'ked oma upotadud padoseiniden sauvondal Sudanas i Egiptas (Naseran järv). Jogi lankteb Keskmerhe äjil hijamil.
Nil jokseb läbi nelläs valdkundas (mödvedhe): Ugand (joginišk), Suvisudan, Sudan, Egipt (del't).
Nilan znamasižed ližajoged (mödvedhe): Sobat, Sinivauvaz Nil, Atbar (oiktad), El' Gazal' (hura). Enzne järed hura "Pakuine Nil"-ližajogi om kuivanu 3 tuhad vot tagaz klimatan kuivatesen tagut, Hovar-ojandeh jäi sen tagut.
Kävutand.
Nil läbitab Saharad i om üks'jäine mugoine jogi, tob reskvet randan eläjile. Amussai ottas kävutamižhe jogen vezid kastelemha, jogen nimad — pöudoiden heretuseks. 20. voz'sadaspäi gidroelektrostancijad oma olmas padoseiniš, jogen gidroenergetine potencial arvoidas 50 gigavattan vägevutte. Nil om laivjogi keskustoil 3 200 km pitte kesk- i alajoksmusiš, om laivkanalid suhištos.
Sured lidnad da portad Nilan randoil (mödvedhe): Džub (Suvisudan), Hartum da Omdurman (Sudan), Asuan, Luksor, Giz, Kair, Aleksandrii (Egipt). Egiptan 97% ristitištod eläb Nilan alangištos.


Dar Es Salam.
Dar Es Salam (suah. i) om Tanzanijan kaikiš suremb lidn da meriport, ekonomine i diplomatine pälidn.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1862 kalanikoiden "Mzizim"-külänno () kuti Zanzibaran sultanan pert'kulu. Nimituz znamoičeb «kožundan kodi» araban kelel. Vhesai 1993 Dar Es Salam oli valdkundan oficialižeks pälidnaks.
Lidn sijadase valdkundan päivnouzmas, Indižen valdmeren lahten randal, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Dodom-pälidnhasai om 460 km päivlaskmha avtotel vai raudtedme.
Dar Es Salaman agj jagase videks ümbrikoks.
Vn 2012 Tanzanijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan-agjan eläjiden lugu oli 4 364 541 ristitud.


Oš (lidn, Kirgizstan).
Oš () om lidn Kirgizstanan päivlaskmas. Se om lidn tazovaldkundan alištusenke, valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, om Ošan agjan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe.
Eländpunkt mainitase 9. voz'sadaspäi. Se sai lidnan statusad vl 1876.
Lidn sijadase Ferganan alangišton päivnouzmas, 870..1100 m korktusil valdmeren pindan päl. Matkad Biškekhasai om 300 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 700 km M43-avtotedme.
Kaik 11 žilod ümbrištos oma alištunuded lidnan administracijale.
Vl 2009 lidnan da žiloiden eläjiden ühthine lugu oli 258 tuh. ristituid.
Irdkosketused.
*


Vanadzor.
Vanadzor ("Vanadzor") om lidn Armenijan pohjoižes. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Lorin agjan administrativine keskuz.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1828 "Karaklis"-nimitusenke. Vl 1935 nimitihe Kirovakan:aks Sergei Kirovan pölištusen voden jäl'ghe. Vn 1988 tal'vkus luja Spitakan manrehkaiduz mureni lidnad. Vspäi 1993 nimitase nügüdläižikš.
Vanadzor šingotase necen produkcijan pästandal: sobad (2 fabrikad), lämbituzladimed (3 edheotandad), gazmašiništ, avtopalad, polimerad.
Lidn sijadase agjan suves, Vanadzoran katl'uses, 1350 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, mägisel'gad ümbärtas sidä. Matkad Jerevanhasai om 116 km suvhe avtotedme vai 224 km raudtel. «Tbilis — Gümri»-raudtekeskust läbitab lidnad, stancii om ühtennimine.
Vl 2011 eläjiden lugu oli 86 199 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 172 600 eläjad vl 1988.
Irdkosketused.
*


Gümri.
Gümri ("Gümri",) om lidn da raudtesol'm Armenijan lodehes. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Širakan agjan administrativine keskuz (vn 1995 kül'mkuspäi).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 5. voz'sadal EME, oli tetab "Kumairi"-nimitusenke. Anttihe oficiališt lidnan statusad vl 1840 da udesnimitihe venäks "Aleksandropol:ikš" () Venäman Aleksandra Födorovna-imperatornaižen oiktastuseks. Vl 1898 raudte ühtenzoiti Tiflisanke. Vll 1924−1990 oficialine nimituz oli "Leninakan" Leninan muštho, vl 1991 "Kumairi".
Gümri šingotase mašinansauvomižel i sömtegimištol (saharantegim). Venäman 102. sodabaz radnikoičeb lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Širakan katl'usen keskuzpalas, 1550 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud mägisel'gil, ristikoičese Čerkez- i Džadžur-uril. Lujad manrehkaidused oleldas (1926, 1988). Mahuz om mustma.
Klimat om terav kontinentaline mägiden. Heinkun i elokun lämuz om +19,5 C°, vilukun — −9,5 C°, absolütine minimum oleli −41 C°. Voden keskmäine lämuz om +6,2 C°. Paneb sadegid 486 mm vodes, enamba semendkus-kezakus (157 mm pordos).
Eläjad.
Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 121 976 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 238 tuhad eläjid vl 1988, sid' 122 587 eläjad vl 1989 Spitakan manrehkaidusen jäl'ghe.
Irdkosketused.
*


Ararat.
Ararat (, "Ararat" i Մասիս "Masis", "Kuhi-Nuh" «Noin mägi»,) om kaikiš korktemb mägi Turkanmas. Sen korktuz' om 5 165 metrad.
Mägimassiv sijadase valdkundan päivnouzmas, läz Armenijan i Iranan röunoid. Kaks' stratovulkanad ühthižel alusel, Sur' i Pen' Ararat. Jäl'gmäine lavanheitand manrehkaidusenke oliba vn 1840 2. päiväl heinkud, jumalankodi oli muretud, i ei ole kaikenaigaižid eländpunktoid mägen pautkil siš aigaspäi.
Ararat om Armenijan simvol. Penen Araratan korktuz om 3 896 m ü.m.t., kahten mägenpän keskust om 11 km. Koumekümne jäžomad om mägimassival, no ni üks' jogi ei lähte sišpäi.


El' Ain.
El' Ain ([æl ˈʕajn] «purde») om Araban Ühtenzoittud Emiratoiden nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe. Mülüb Abu Dabi-emiratha.
Vl 2018 islaman amuižen pühäpertin aluz om löutud lidnan territorijal. Alusen igä om enamba tuhad vot.
El' Ain šingotase torguindal, tegimel i cementtegimel. AÜE:n universitet om saudud lidnas (aluz 1976).
Lidn sijadase valdkundan päivnouzmas, Omanan röunanno, oazisas, 292 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad emiratan Abu Dabi-pälidnhasai om 148 km päivlaskmha avtotedme.
Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 518 316 ristitud. Territorii 13 100 km² pindanke om alištunu lidnan tobmudele.


Sumgajit.
Sumgajit (), voib kirjutada Sumgait mugažo, om koumanz' lidn Azerbaidžanas ristitišton mödhe da kahtenz' tegimišton mödhe. Se om lidn tazovaldkundan alištusenke, Baku-pälidnan lodehline kaimdailidn, mülüb sen aglomeracijha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1938 sauvomha kivivoin ümbriradajid tegimid keskustas Bakuspäi varuitomudhe näht. Om nimitadud ühtennimižen penen jogen mödhe. Sumgajit sai lidnan statusad vl 1949.
Himižed, metallurgižed, sauvondmaterialiden da tekstiližed edheotandad oma Sumgajitan tegimišton aluseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 30 km lodeheze Bakuspäi, Apšeronan pol'sarel, Kaspijan meren randal, 5..30 m korktusil Kaspijan pindan päl. Samur-Apšeronan kanal ümbärdab lidnad suvespäi.
Klimat om subtropine kuiv. Paneb sadegid 247 mm vodes, vihmatomuz oleskeleb kezakus-elokus.
Sumgajit jagase nomeruidud lidnanlaptoihe, läz ei ole nimitadud irdoid. Kaks' lidnanvuittušt žilod oma alištunuded lidnan tobmudele: Gadži-Zeinalabdin i Džorat. Apšeronan rajon röunatab lidnanke, Bakun municipaline territorii om läz päivnouzmašt lidnan röunad.
Eläjad.
Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 294 500 ristitud. Vl 2018 ristitišt kahtenke lidnanvuiččenke žilonke oli 341 tuhad eläjid.
Lidnalaižiden 97% oma azerbaidžanlaižed, ristitišton londuseline ližaduz om znamasine.
Kaik 13 üläopendusen aluzkundad i 6 kolledžad ratas lidnas. Sumgait-futbolklub vändab ezidivizionas.
Transport.
Avtobusad, maršruttaksid da avtotaksid oma kundaližeks transportaks. Kaks'žiruižed ezilidnelektrojonused ühtenzoittas lidnad Bakunke da Apšeronan pol'saren eländpunktoidenke rengazraudtedme. Kiruhavtote om Bakuhusai. Meriport radab lidnas.


Hloce.
Hloce (sesoto i [ˈɬlɔtsɪ], toine nimituz om "Leribe") om lidn Lesoton pohjoižes. Se om valdkundan kahtenz'-koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Leriben ümbrikon administrativine keskuz.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1876 kuti "Leribe-žilo" samha diamantoid. Žilo sai lidnan statusad vl 1926. Vspäi 1966 om Lesoton palaks sen ripmatomuden tedotusen jäl'ghe.
Lidn sijadase Hloce-jogen randal, 5 kilometras suvipäivnouzmha SAT-valdkundan röunaspäi. Matkad Maseru-pälidnhasai om 75 km suvipäivlaskmha.
Vn 2006 Lesoton rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 24 710 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
*


Mafeteng.
Mafeteng (mugažo sesoto i anglijan kelil) om lidn Lesoton suvipäivlaskmas. Se om valdkundan kahtenz'-koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Mafetengan ümbrikon administrativine keskuz.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1880 kuti lidnuz. Nimituz znamoičeb «matkadajan sija» vai «neičeižiden sija» sijaližes kelespäi.
Mafeteng šingotase surintegimel, sobiden fabrikal i zell'edheotandal.
Lidn sijadase ümbrikon keskuzpalas, om ümbärtud mägil da vezištoil. Matkad SAT-valdkundan röunhasai om 12 km suvipäivlaskmha, Maseru-pälidnhasai om 76 km pohjoižhe.
Vn 2016 Lesoton rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 39 754 ristitud. Vl 1996 ristitišt oli 20 804 eläjad.
*


Čoibalsan (lidn).
Čoibalsan () om lidn Mongolijan päivnouzmas. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Päivnouzmaižen agjan administrativine keskuz.
Eländpunkt oli karavanseižuteseks amussai. Kändihe lidnaks 19. voz'sadal. Vhesai 1921 sen nimi oli "San-Beise", vll 1921−1941 — "Bajantumen". Om nimitadud Mongolijan Horlogiin Čoibalsan-lideran (1895−1952) kanzannimen mödhe vl 1941.
Čoibalsan šingotase sömtegimištol i sauvondmaterialiden tehmižel, kaivuztegimišt radab ümbrištos (buran hilen samine).
Lidn sijadase agjan keskuzpalas, Kerulen-jogen randal (mong. "Хэрлэн гол", Amuran bassein), 747 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 38 537 ristitud, agjan läz pol't.
Irdkosketused.
*


Nakhonratčasim.
Nakhonratčasim ([ná(ʔ).kʰɔ̄ːn râːt.t͡ɕʰā.sǐː.māː]), mugažo "Korat" ([kʰōː.râːt]) lühüdas, om Tailandan lidn pohjoižpäivnouzmha Bankokaspäi. Se om ühtennimižen agjan administrativine keskuz, valdkundan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1656 vanhiden lidnusiden udessauvondal kaičemha Siaman kunigahusen päivnouzmašt röunad. Lidn šingotase šuukun tehmižel, mugažo CD-diskoiden ajaimladimiden järed tegim radab.
Nakhonratčasim sijadase Korat-mägitazangištol, Mekongan basseinas. Vl 2013 eläjiden lugu oli 136 153 ristitud. Läz 440 tuhad ristitud elädas ezilidnoidenke.


Kiff.
Kiff ("Kaiifa",) om lidn Mavritanijan suves. Se om Assab-agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1884 kuti külä. Francijalaižed sädiba sodapostad külänno vl 1907.
Kiff om tetab nabornikoiden tehmižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan keskuzpalan päivnouzmas, 94 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Nuakšot-pälidnhasai om 600 km lodeheze.
Vl 2000 lidnan eläjiden lugu oli 32 716 ristitud. Läz 95 tuhad eläjid om ezilidnoidenke (2013). Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.


Nuadibu.
Nuadibu ("Nauadhibu‎",) om lidn da meriport Mavritanijan päivlaskmas. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Dahlet Nuadibu-agjan da sen üks'jäižen departamentan administrativine keskuz.
Istorii.
Vll 1907−1960 lidnan nimituz oli Port-Etjen ().
Nuadibu šingotase merikalanpüdandal, meriportal (tegimištoline vspäi 1963) i raudkivendon küllästamižel. Raudte ühtenzoitab Fderik- i Zuerat-lidnoidenke kontinentan südäimes (raudkivendon i eläjiden tond).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Atlantižen valdmeren randal, Kap-Blan-nemen (vai Ras-Nuadibu, 65 km pitte) päivnouzmaižes, 0..1 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Röunatab Päivlaskmaine Sahar-territorijanke. Matkad Nuakšot-pälidnhasai om 450 km suvhe avtotedme.
Eläjad.
Vl 2000 lidnan eläjiden lugu oli 72 337 ristitud. Läz 140 tuhad eläjid om ezilidnoidenke (2013).
Homaičendad.
*


Roso.
Roso (,) om lidn Mavritanijan suvipäivlaskmas. Se om Trarz-agjan administrativine keskuz.
Lidn sijadase agjan suves, Senegalan röunanno, Senegal-jogen oiktal randal, 6 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Nuakšot-pälidnhasai om 204 km pohjoižhe.
Vl 2007 eläjiden lugu oli 15 922 ristitud.


Zuerat.
Zuerat () om lidn Mavritanijan pohjoižes. Se om Tiris Zemmur-agjan administrativine keskuz.
Vl 2005 eläjiden lugu oli 37 977 ristitud.
Homaičendad.
*


Kaedi.
Kaedi ("Kaihidi",) om lidn Mavritanijan suvipäivlaskmas. Se om valdkundan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Gorgolin agjan administrativine keskuz.
Kaedi šingotase maižanduzrajonan keskuseks da sen produkcijan torguindal, mugažo agjan tervhudenkaičendan keskuseks. Fosfatoiden löudmižsija om läz lidnad.
Lidn sijadase Gorgol'-jogen () lanktendan sijas Senegal-röunjogehe oiktalpäi, 23 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Nuakšot-pälidnhasai om 435 km lodeheze.
Vl 2013 lidnan da kommunan eläjiden lugu oli 49 152 ristitud, 121 726 ristitud ezilidnoidenke. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
*


Dašoguz.
Dašoguz (, edel 1999 vot kävutihe "Dašhovuz"-nimed i sen venäkelišt "Tašauz"-nimitust) om lidn Turkmenistanan pohjoižes. Se om ühtennimižen agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1681 Hivan hankundha kuti lebun sija Šuuktel, "Dašhovuz-karavansarai". Mülüb Turkmenijha vspäi 1924 ümbrikon, sid' agjan keskuseks.
Dašoguz šingotase söm- da tekstil'tegimišton (sijaližel torhudel) edheotandoil, sauvondmaterialiden sarakol, turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 88 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, Šavat-kanalan molembil randoil (irrigacine sarak Amudarjaspäi). Kanal jagab lidnan pohjoižpalaha i suvipalaha. Matkad Uzbekistanan röunhasai om 10 km pohjoižpäivnouzmha (Karakalpakii) vai 6 km suvipäivnouzmha (Horezman agj), Ašgabathasai om 630 km suvhe. Lähembaižed järedad lidnad oma Uzbekistanas, Nukus (100 km) i Urgenč (68 km).
Klimat om räk kontinentaline. Heinkun lämuz om +28,3 C°, vilukun — −3,6 C°, voden keskmäine lämuz +12,8 C°. Paneb sadegid 100 mm vodes.
Eläjad.
Vl 2004 lidnan eläjiden lugu oli 210 tuhad ristituid. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Maižandusen institut, medicinine i pedagogine školad, profškolad.
Transport.
Avtobusad, maršruttaksid, municipaližed i privatižed taksid oma kundaližeks transportaks. Päraudtestancii om olmas lidnas.
Civiline Dašoguz-lendimport ("TAZ") sijadase 15 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Se radab vaiše tatanmaižiden reisiden täht.
Homaičendad.
*


Turkmenabat.
Turkmenabat () om lidn da transportsol'm Turkmenistanan päivnouzmas. Se om valdkundan kahtenz' surtte lidn, Lebap-agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Amuine "Amul-lidnuz oli tetab 1.-4. voz'sadaspäi meiden erad, panihe sidä Šuuktel. Lidnusen rujod oma kaičenus 10 kilometras lidnaspäi. Amudarj-jogi om nimitadud lidnusen mödhe.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1511 "Čardžui"-nimenke («nell' kanalad» persijan kelespäi). Se šingotaškanzi 1890-nzil vozil stancijanno «Mari — Samarkand»-raudten sauvondan jäl'ghe i sai lidnan statusad vl 1918. Nimitihe "Leninsk:aks" vll 1924−1927. Vll 1940−1992 lidnan oficialine nimituz oli "Čardžou".
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundröunanno, Amudarj-jogen hural randal, 187 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ašgabat-pälidnhasai om 470 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 585 km avtotedme.
Turkmenabat jagase kahteks rajonaks (turkmen. "etrap").
Eläjad da ižanduz.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 279 765 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Londuseližen gazan samine, šuukkanghiden tehmine, sömtegimišt (argvoi, lihaproduktad) sijaližel torhudel.


Turkmenbaši.
Turkmenbaši () om lidn da meriport Turkmenistanan päivlaskmas. Mülüb Balkanabatan agjaha.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1869 kuti Venäman imperijan armijan "Krasnovodsk"-lidnuz. Raudte ühtenzoiti portad Keskuzazijan järedoidenke lidnoidenke 20. voz'sadan augotišes. Udesnimitihe vl 1993 Saparmurat Nijazov-prezidentan toižen nimen mödhe.
Lidn sijadase Kaspijan meren päivnouzmaižel randal, 27 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ašgabathasai om 520 km päivnouzmha orhal vai 580 km avtotel. Ehtatim ühtenzoitab Bakunke päivlaskmas (Azerbaidžan, 306 km).
Vl 2010 eläjiden lugu oli 73 803 ristitud. Kivivoin ümbriradmižen tegimiden kompleks, merikurort, lendimport.


Samarkand.
Samarkand (,) om Uzbekistanan kahtenz' surtte lidn. Se om Samarkandan agjan administrativine keskuz.
Eländpunktan aluz om pandud 8. voz'sadal edel m.e., amuine järed keskuz Šuuktel. Oli Tamerlanan imperijan pälidnaks 14. voz'sadal.
Lidn sijadase Zeravšan-jogen randoil, 702 m korktusel valdmeren pindan päl. Samarkand jagase 219 "mahallähä" (fartalha), administrativižid rajonid ei ole vspäi 2004. Matkad Taškenthasai om 305 km pohjoižpäivnouzmha avto- i kiruhraudtedme, Tadžikistanan röunhasai om 25 km päivnouzmha avtotedme.
Vl 2015 eläjiden lugu oli 504 423 ristitud. Läz 1 mln eläb Samarkandan lidnaglomeracijas. Uzbekalaižed i tadžikalaižed oma enambuses.
Irdkosketused.
*


Namangan.
Namangan (mugažo uzbekan kelel) om lidn Uzbekistanan suvipäivnouzmas. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Namanganan agjan administrativine keskuz (vspäi 1941).
Istorii.
Nügüdläine eländpunkt mainitaškanzihe 15. voz'sadan lopuspäi. Se sai lidnan statusad vl 1610. Vl 1912 raudte ühtenzoiti lidnad Kokandanke. Vl 1926 lidn eli lujas manrehkaiduses läbi.
Namangan šingotase sömtegimištol i puvillan ümbriradmižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan päivnouzmas, Ferganan alangišton pohjoižes, 476 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kirgizstanhasai om 20 km lodeheze vai pohjoižpäivnouzmha orhal, Taškent-pälidnhasai om 200 km lodeheze orhal vai 300 km avtotedme.
Eläjad.
Vl 2011 eläjiden lugu oli 451 tuhad ristituid. Edel 2016 vot lidnan pind oli 101,5 nellikkilometrad, sid' mülütihe ezilidnoid, i ristitišt ližadui läz 90 tuhad eläjid. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Nened professionaližen opendusen aluzkundad ratas lidnas: Namanganan valdkundaline universitet (vspäi 1942, 5,4 tuhad üläopenikoid vl 2017), pedagogine institut, inženeriž-tehnologine institut, kümne kolledžad.
Islaman 270 pühäpertid (vn 1997 andmused) i hristanuskondan koume jumalanpertid oma avaitud lidnas.
Transport.
Avtobusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Namangan-raudtestancii radab lidnan keskuses.
Namanganan rahvahidenkeskeine civiline lendimport ("NMA / НМГ") sijadase 12 km keskusespäi lidnan päivlaskmaiženno röunanno. Tehtas reisid Taškentha i Venäman järedoihe lidnoihe.
Irdkosketused.
*


Andižan.
Andižan () om Uzbekistanan lidn valdkundan päivnouzmas. Se om Andižanan agjan administrativine keskuz.
Eländpunktan aluz om pandud 6.-4. voz'sadal edel meiden erad arheologijan andmusiden mödhe. Lidn mainitase 9. voz'sadaspäi m.e kuti "Andukan", 15. voz'sadal — feodaližen valdkundan "Andigan"-pälidn. Nimitadas nügüdläižikš 16. voz'sadaspäi.
Lidn sijadase Ferganan alangištos, 490 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Taškenthasai om 260 km päivlaskmha-lodeheze orhal vai 360 km avtotedme. Lähembaine järed lidn om Oš (Kirgizstan) 40 km suvipäivnouzmha.
Vl 2008 eläjiden lugu oli 350 300 ristitud.
Irdkosketused.
*


Nukus.
Nukus (mugažo uzbekan kelel) om lidn Uzbekistanan lodehes. Se om Karakalpakan Tazovaldkundan pälidn.
Lidn sijadase Amudarjan oiktal randal, 76 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Taškenthasai om 800 km suvipäivnouzmha orhal vai 1255 km avtotedme.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 271 400 ristitud.
Homaičendad.
*


Buhar.
Buhar (,,) om Uzbekistanan lidn valdkundan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Buharan agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 6. voz'sadal EME. Läz 140 sauvust da monumentad om kaičenus lidnas amussai, istorine keskuz mülüb Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe.
Buhar šingotase edheotandoil sijaližel torhudel: londuseližen gazan i kivivoin ümbriradmižel, tekstil'tegimištol (puvillan ümbriradmine i pövuiden tehmine karakulišpäi), sauvondmaterialiden pästandal (mramor, savič), sömtegimištol (liha, jauh, vin), mugažo kengiden tegimel, rahvahan pramozloiden produkcijal i turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 225 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Zeravšan-jogi Buharan keskuzkollektoraks (lankteb Karakulän oazisha i kadotab letetazangištos) ümbärdab lidnad lodehližes polespäi, sen Šahrud-kanal läbitab lidnan keskust. Lähembaine järed lidn om Navoi 100 km päivnouzmha raudtedme, Navoin agj zavodiše ani pohjoižpäivnouzmha Buharaspäi.
Eläjad.
Vl 2005 eläjiden lugu oli 247 661 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Sijaline rahvaz om erazvuitte etnižen augotižlibundan mödhe.
Transport.
Rahvahidenkeskeine civiline lendimport ("BHK") sijadase lidnan päivnouzmas. Tehtas reisid Moskvha, Piterihe, Dušanbehe, mugažo Taškentannoks.
Irdkosketused.
*


Fergan.
Fergan (,,) om lidn Uzbekistanan suvipäivnouzmas. Se om valdkundan seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Ferganan agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1876 Uz' Margilan -nimitusenke i lidnan statusanke.
Fergan šingotase kivivoin ümbriradmižel, himižel tegimištol (mineraližed heretused), elektromašinansauvomižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ferganan alangišton suves, 580 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Taškent-pälidnhasai om 420 km päivlaskmha.
Eläjad.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 171 064 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Irdkosketused.
*


Karši.
Karši (,) om lidn Uzbekistanan suves. Se om valdkundan kahesanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Kaškadarjan agjan administrativine keskuz.
Amuine lidn lidnusenke oli olmas 7. voz'sadaspäi EME. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud 14. voz'sadal.
Lidn sijadase Kaškadarj-jogen randal, 386 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Taškent-pälidnhasai om 400 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 520 km avtotedme.
Londuseližen gazan samine, puvillan i villän kazvatand tegesoiš läz Karšid.
Vl 2009 lidnan eläjiden lugu oli 231 093 ristitud.
*


Kokand.
Kokand (,,) om lidn da järed raudtestancii Uzbekistanan suvipäivnouzmas. Mülüb Ferganan agjaha.
Eländpunkt mainitaškanzihe 10. voz'sadaspäi. Se oli Kokandan hankundan pälidnaks vll 1709−1876.
Kokand šingotase himižel sarakol, mašinansauvomižel, puvillan ümbriradmižel, sömtegimištol i turizmal.
Lidn sijadase Ferganan alangišton suvipäivlaskmas, 409 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad agjan Fergan-keskushesai om 88 km päivnouzmha, Taškent-pälidnhasai om 228 km lodeheze.
Vl 2005 eläjiden lugu oli 187 500 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.


Margilan.
Margilan (,) om lidn Uzbekistanan suvipäivnouzmas. Se om valdkundan kümnenz' lidn aläjiden lugun mödhe, mülüb Ferganan agjaha.
Eländpunktan aluz om pandud 2.-1. voz'sadoil EME Šuukten ühtel teišpäi, oigetihe lidnan 2000-vottušt jubilejad vl 2007. Mainitase kirjutadud purtkiš 9. voz'sadaspäi, nügüdläiženke nimitusenke — 10. voz'sadaspäi. Venäman imperijan aigan (vspäi 1875) lidnan oficialine nimi oli "Margelan" vai "Vanh Margelan" () erištamha Udes Margelanaspäi.
Lidn sijadase Ferganan alangišton Margilanan oazisas, 487 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 168 515 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.


Džalal-Abad.
Džalal-Abad (,) om lidn da kurort Kirgizstanan päivlaskmas. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Džalal-Abadan agjan administrativine keskuz (vspäi 1991).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1870 kuti kišlak tervehtajidenno purtkidenno. Se sai lidnan statusad vl 1877. Raudte ühtenzoiti lidnad Andižananke vl 1915. Vll 2002−2008 oficialine nimituz oli Žalalabat ().
Džalal-Abad šingotase kivivoin i mecan ümbriradmižel, puvillan kuidun pästandal, sauvondmaterialiden tehmižel (mouckiven samine, savičtegim), mašinansauvomižel (pompad), sömtegimištol (jauh, vin), tabakon edheotandoil, mugažo mebel'fabrik radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan suves, Ferganan alangištonno, Tän'-Šan'-mägisel'gan ezimägištol, 763 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Biškek-pälidnhasai om 560 km pohjoižpäivnouzmha.
Eläjad.
Vn 2009 Kirgizstanan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 89 004 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (2009): kirgizlaižed — 74,7%, uzbekad — 18,0%, venänikad — 3,4%, totarlaižed — 1,2%, uigurad — 0,6%, toižed rahvahad — 2,1%.
Irdkosketused.
*


Karakol.
Karakol (, mugažo venän kelel) om lidn da lidnümbrik Kirgizstanan pohjoižpäivnouzmas. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Issik-Kulin agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1869 1. päiväl heinkud nügüdläiženke nimitusenke kuti soda- da administrativine keskuz Venäman imperijas. Lidnan toine nimi oli Prževal'sk () vll 1889−1922 i 1939−1992. Vl 1887 lidn eli lujas manrehkaiduses läbi.
Karakol šingotase elektromašinansauvomižel, sömtegimištol (maid- i lihaproduktad, jomad), sauvondmaterialiden edheotandal, turizmal (mägisuks'baz, hulad purtked, solakaz järv, zoopark, Prževal'skijan muzei, al'pinizm).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan pohjoižes, 12 km päivnouzmha Issik-Kul'-järvespäi, 1690..1850 m korktusil, 1760 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud korktoil mägil. Matkad Biškek-pälidnhasai om 380 km päivlaskmha.
Eläjad.
Vn 2009 Kirgizstanan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 63 377 ristitud, lidnümbrikon — 66 294 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (lidn, 2009): kirgizlaižed — 69,3%, venänikad — 17,0%, uigurad — 3,9%, uzbekad — 3,4%, totarlaižed — 1,7%, dunganalaižed — 1,5%, kazahlaižed — 1,1%, kalmikalaižed — 0,9%, toižed rahvahad — 1,2%.
Issik-Kulin valdkundaline universitet Kasim Tinistanov nimed radab vspäi 1992, sen aluz om pandud vl 1940 kuti pedagogine institut.
Irdkosketused.
*


Tokmok.
Tokmok (,) om lidn Kirgizstanan pohjoižes, Čun agjas. Alištub agjan tobmudele oikti.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1825 kuti Kokandan hankundan lidnuz. Vl 1862 se oli muretud Venäman sodavägil. Vl 1864 tulnu Vernijaspäi Venäman sodajouk pani venälaižen lidnusen alust vanhan lidnusenno. Vl 1867 Tokmok sai lidnan statusad, no vl 1878 sirdihe makundan keskust Pišpekha jogen paksuiden sur'veziden tagut, i Tokmok kändihe küläks. Vl 1927 se sai lidnan statusad tošti.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Čunjogen hural randal, 800..850 m korktusil valdmeren pindan päl, om ümbärtud Tän'-Šan'-mägišton sarakoil. Jogi om valdkundröunaks lidnan ümbrištos, Kazahstanan territorii sijadase oiktal randal. Saudihe randdambid Ču-jogenno vll 1909−1914 päzumha paksuiš sur'vezišpäi.
Eläjad.
Vn 2009 Kirgizstanan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 53 231 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 72 927 eläjad vl 1989.
Rahvahad (enamba 1% vl 2009): kirgizlaižed — 46,8%, venälaižed — 20,5%, dunganalaižed — 16,5%, uzbekad — 8,6%, totarlaižed — 1,9%, uigurad — 1,7%, kazahlaižed — 1,1%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 2,9%.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Tokmokan medicinine kolledž, Tokmokan industrialiž-pedagogine kolledž, maižanduzkolledž, Tokmokan tehnine institut, Keskuzazijan Rahvahidenkeskeine universitet (päofis).
Maršruttaksid oma kundaližeks transportaks, raudtestancii om olmas.


Aktobe.
Lidnan administracijale alištunu territorii (purpurmuju) da lidnan röun (hahk).
Aktobe (, znamoičeb «vauged kukkaz»;, edel 1999 vot oli "Актюбинск") om lidn Kazahstanan lodehes. Se om Aktoben agjan administrativine keskuz (vspäi 1932).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1869 kuti "Ak Tobe-lidnuz". Se sai lidnan statusad vl 1891. Vl 1902 «Orenburg — Taškent»-raudte läbiti lidnad. Toižen mail'man sodan aigan sirdihe järedoid tegimid sihe Moskvaspäi i Päivnouzmaižes Ukrainaspäi.
Nevondkundaližil vozil Aktobe kändihe tegimišton keskuseks, mugoine tämbäi-ki: hromühtnendoiden tegimed, himine sarak, sömtegimišt, maižanduzmašinoiden sauvomine, sauvond oma šingotadud.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ilek-jogen randoil (kaz. "Елек", Uraljogen hura ližajogi), 225..250 m korktusil valdmeren pindan päl, stepin rajonas. Om äi melad manaluižes, se lähteb purtkidenke da jäb pindal, vauged mujul.
Klimat om terav kontinentaline ven kuivahk. Voden keskmäine lämuz om +5,3 C°. Paneb sadegid 333 mm vodes, kuidme tazomäras.
Vspäi 1997 enččen Aktoben rajonan territorii alištub lidnan administracijale. Lidn jagase 4 planuruindrajonha da 2 tegimištzonha generaližen planan mödhe.
Eläjad.
Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 371 546 ristitud, agjan läz pol't. Pind enččenke külärajonanke om 2338 nellikkilometrad, ristitišt niidenke om 477 052 eläjad (1. viluku 2018). Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', ezilidnoidenke-ki.
Rahvahad (vn 2015 zavodind, enamba 1%) oma kazahlaižed — 76,3%, venänikad — 16,9%, ukrainalaižed — 2,7%, totarlaižed — 1,5%, toižed rahvahad — 2,6%.
Irdkosketused.
*


Ust' Kamenogorsk.
Ust' Kamenogorsk (,) om lidn Kazahstanan pohjoižpäivnouzmas. Se om Päivnouzmaine Kazahstanan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1720 kuti "Ust' Kamennai-lidnuz" (). Nimitadud geografižen sijadusen mödhe, Irtiš-jogi lähteb mägizonaspäi i jokseb edemba tazangištodme. Se sai lidnan statusad vl 1868.
Ust' Kamenogorsk šingotase äiluguižil metallurgijan edheotandoil (hahktin, cink, berillii, uran, hlor, titan, magnii, antimonii, arsen, harvad mametallad), avtoiden ühthekeradamižtegimel, kaivuzmašiništon tegimel, gidroelektrostancijoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Irtiš-jogen (kaz. Ертіс) randal, 283 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Nur-Sultanhasai om 800 km päivlaskmha orhal vai 1000 km avtotedme. Lähembaine järed lidn om Semei 200 km päivlaskmha Irtišadme mödvedhe.
Eläjad.
Vl 2009 lidnümbrikon eläjiden lugu oli 303 720 ristitud, i 342 090 ristitud vl 2018. Kaikiš suremb lidnümbrikon ristitišt oli 332 900 vl 1991 i om nügüd'.
Rahvahad (vn 2014 Kazahstanan etnografine kogoduz, enamba 0,4%): venänikad — 53,6%, kazahlaižed — 43,0%, saksalaižed — 0,8%, totarlaižed — 0,8%, ukrainalaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 1,2%.
Irdkosketused.
*


Semei.
Semei (kaz. i), vhesai 2007 oficialine nimi oli Semipalatinsk (kaz. i ven. "Семипалатинск", mž. kaz. "Семпалат"), om lidn Kazahstanan pohjoižpäivnouzmas, sen Päivnouzmaine Kazahstanan agjan kahtenz' surtte lidn agjan alištusenke.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1718 kuti "Semipalatinskan lidnuz" (nüg. «Vanh Lidnuz») 18 km mödvedhe nügüdläižen lidnan sijadusespäi. Om nimitadud buddizman seičemen lähižen vanhan pühäpertin mödhe («seičeme palatad»). Lidnan status om anttud vl 1782.
Vozil 1949−1989 nevondkundaližen atomazegišton kodvad oliba 200 km suvipäivlaskmha lidnaspäi. Vn 1997 semendkus Semipalatinskan agj oli tühjitadud i Semei kadoti agjan keskusen statusad.
Geografijan andmused.
Semei sijadase Irtiš-jogen muugotil randoil. Matkad Ust' Kamenogorskhasai (agjan keskuz) om 200 km päivnouzmha ülezjogen.
Klimat om terav kontinentaline, paneb sadegid 275 mm vodes.
Lidnanümbrikon pind om 27 490 km², 35 pen't küläd alištudas akimatale (lidnan administracijale).
Eläjad.
Vl 2009 eläjiden lugu oli 299 264 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 344 tuhad eläjid vl 1991 i om nügüd'. Kahesa islaman pühäpertid om lidnas, mugažo ortodoksižen hristanuskondan päjumalanpert', naižjumalankodi da severz'-se časounäd.
Lidnanümbrikon (Akimatan) rahvahaline mülükund (1. viluku 2010, enamba 0,4%): kazahlaižed — 63,2%, venänikad — 29,9%, totarlaižed — 3,7%, saksalaižed — 1,0%, ukrainalaižed — 0,8%, toižed rahvahad — 1,4%.
Transport.
Avtobusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Päraudtestancii om Novosibirsk — Almati-raudtel, raudtesild da kaks' avtotesildad Irtišas päliči.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport ("СПЛ / PLX") sijadase Semein hural randpolel ("Žanasemei" — «Uz' Semei»), 10 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Nur-Sultanha, Almatihe, Ust' Kamenogorskha da Moskvha.


Taraz.
Taraz () om lidn Kazahstanan suves. Se om Žambilan agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 1. voz'sadal EME. Mainitase vl 400 Grekanman purtkiš kuti "Tolosa"-lidn Surel Šuuktel. Lidnan nimituz oli "Aulie-Ata" vll 1856−1936, "Džambul" vll 1938−1993 i vhesai 1997 "Žambil" (). Vl 1917 raudte tuli lidnha.
Taraz šingotase himižel tegimištol fosforan loudmižsijil, sömtegimištol, raudan ühthesuladusiden pästandal, sauvondmaterialiden da konstrukcijoiden tehmižel, kengiden fabrikal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Talas-jogen randal, Kirgizstanan röunanno, 610 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om korktoid mägid ümbrištos.
Klimat om terav kontinentaline. Heinkun lämuz om +25,4 C°, vilukun — −3,1 C°, voden keskmäine lämuz om +11,1 C°. Absolütine minimum oleskeli −40 C°. Paneb sadegid 344 mm vodes, vähemba heinkus-sügüz'kus (8..19 mm kus).
Eläjad.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 351 476 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 356 983 eläjad vl 2015.
Transport.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Päraudtestancii i avtostancijad ratas lidnas.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Aulie-Ata-lendimport ("DMB", 55 tuh. passažiroid vl 2016) sijadase 10 km suvipäivlaskmha orhal lidnan keskusespäi. Tehtas reisid nenihe lidnoihe: Almati, Nur-Sultan, Moskv.
Irdkosketused.
*


Baikonur.
Baikonur (,) om lidn Kazahstanan keskuzpalan suves. Mülüb Kazahstanan Kizilordan agjaha.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1955 kuti "Leninskii-žilo". Vl 1969 se sai lidnan statusad, i vhesai 1995 nimitihe "Leninsk:aks" (). Lidn i ühtennimine kosmodrom oma Venäman kortomas vhesai 2050, Venäman federaližen znamoičendan lidnan statusanke, sauptud administrativiž-territorialine ühtnik.
Baikonur šingotase aerokosmižel tegimištol, lämuzelektrokeskusel i torguindal.
Lidn sijadase Sirdarj-jogen oiktal korktal randal, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2009 eläjiden lugu oli 36 175 ristitud. SATÜ:n kaikiš suremb ristitišt oli läz 140 tuhad ristituid vl 1990.


Hudžand.
Hudžand (,) om lidn Tadžikistanan lodehes. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Sogdan agjan administrativine keskuz.
Eländpunktan aluz om pandud 7.-6. voz'sadal EME, mainitaškanzihe siš-žo aigaspäi, nimitihe nügüdläižikš. Sijazihe Šuuktel. Vll 1936−1991 lidnan oficialine nimituz oli Leninabad ().
Lidn sijadase agjan pohjoižpalas, Sirdarj-jogen randoil, 300 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Dušanbe-pälidnhasai om 200 km suvipäivlaskmha orhal vai 300 km avtotedme.
Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 165 tuhad ristitud. Kaik 916 200 ristitud elädas lidnaglomeracijas (2015). Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Irdkosketused.
*


Kangaz.
Kangaz om tehtud stavil tekstil'paltin nitiden püštoiktoiden sistemiden pletindal keskneze.
Kanghan mödnitiden sistem nimitase loimeks, a poikpoline — kudegeks. Sättujid nitid nimitadas loimnitikš da kudelangoikš.
Kanghan sauvusen päozutajad: nitiden pletindan keskneze järgenduz; nitiden tiheduz.
Kudomha kangast, loimennitid da kudelangoid plettäs toine tošt järgenduses. Nece järgenduz rippub nitiden tarbhaižes minimaližes verdaspäi (rapportaspäi) vaumičemha kanghan pletindan kuvad. Pletindankuva da rapport anttas kanghale strukturad, irdnägud da ičendoid.
Kanghan "koveritomad (siledad vai päižed)" pletindan kuvad oleldas paltnasižed, šaržasižed, satinaižed (atlasanvuiččed) da kombiniruidud.
Tariž erištada kanghid sidotud paltnäspäi (trikokangaz) da kudomatomiš materiališpäi (hob da aluine paltin).
Tehmine.
Kanghan tehmine nimitase kudondaks. Kudomine om tekstil'paltnoiden vaumištamine kahtiden vastaimiži püštoiktoiden nit'sistemiden kuvadišel.
Kudomine om äipäličmänii process tobjimalaz. Se mülütab nenid azjoid: vaumištamine kudomha (nitiden kerind, loimen lond da šlihtuind, kudegen kerind da šlihtuind (ku pidab, ka voidand-ki)), birbitand loimhe vai loimen sidond stavihe, kudomine ičesaz da gagurdusiden porotand kanghišpäi.
Kanghiden lopümbriradmine nimitase krepindaks (tegendaks vaumheks), se mülüb himijan tehnologijoihe. Krepind voib mülütada nenid operacijoid: pezend (sul'čind), šlihtuind, bukičend, vaugištoitand vai (pölvazkanghan) päidumine, merserizacii, mujutamine (pordhikaz da rattematoi mahtused), išketamine, keričend, karvustamine, reljefan sädand.
"Kanghiden merserizacii" om kanghan lühüdaigaižen ümbriradmižen process sapižhe muglha (kaustižhe sodha) panendal. Sen jäl'ghe pestas kanghad hulal da vilul vedel. Merserizacii heitab kanghiden mujun kadotust, kaičeb eziauguižid ližamujuid da gigroskopižust dai varmdust, andab materialale šuukun polhe loštad.
"Kanghiden išketamine (painmine pindale)" om kirjaviden maiden samine vauktal vai mujutadud kanghal. Nene mad sättudas materialan kävutandale. Išketamižen toižendad: oiged — vaugištoittud vai vauvhaks mujutadud kanghan pindale; travitud — mujutadud kanghale; rezervine (varha) — jättud mujutamata kanghale.
Pindan ümbriradmižen faktur.
Faktur voib sättuda märitud tarbhaičendoihe: kanghad varmdusenke, kanghad eriližeta holeta (ozutesikš, ei küzugoi silitest), äikerdaižen kävutandanke.
Pol'.
Kanghan fakturan märhapanendas tariž erištada oiktad pol't murgnipolespäi. Oiktan polen nägu om čomemb lujas, paremb mujegele; mugažo oiktan polen mujud oma eläbad vai loštakahamb, kuva om sel'ged. Kaks'pol'žed kanghad oma olmas, niiden poled oma ühtejiččed, nitiden pletind om kaks'oiktaine — ozutesikš paltin, panam, kebnetud drapad. Kaks'pol'žil villkanghil oiktan polen karvuz om lühüdamb.
Lühetud kangaznimed.
Kävutadas erazvuiččid lühendusid znamoičemha sintetižid kanghid tegimištos da torguindas.
Ozutesikš, PEPs — poliesterkarvusenke, PAOh — poliamidkangaz (ratud šuuk), POPc — kabel' polipropilenaspäi.


Kuläb.
Kuläb (,) om lidn Tadžikistanan suvipäivlaskmas. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, mülüb Hatlonan agjaha, Kuläban rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Amuine lidn, memorialine kompleks om saudud Kuläban 2700-voččen jubilejan oiktastuseks. Mainitase vspäi 737. Lidnuz om saudud 16. voz'sadal. Sai lidnan oficiališt statusad vl 1934. Vhesai 2015 Venäman sodabaz oli lidnas.
Kuläb šingotase sömtegimištol (liha- i maidproduktad, voitegim) i sauvondmaterialiden pästandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Jahsu-jogen alangištos (160 km pitte, Pändžan oigedpol'ne bassein), Hazratišoh-mägisel'gan pohjanno, 580 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Dušanbe-pälidnhasai om 175 km lodeheze.
Eläjad.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 95 tuhad ristituid. Kaik 392 100 eläjad om lidnaglomeracijas (2018). Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.


Bohtar.
Bohtar (tadž. i) om Tadžikistanan lidn valdkundan suvipäivlaskmas. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Hatlonan agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud oazisha 1.-3. voz'sadoil meiden erad Kušanan car'kundan aigan. Lidn oli muretud lujas rahvahanikoiden sodan aigan vll 1992−1997.
Lidn om udesnimitadud vn 2018 20. päiväl vilukud, edel nimitihe sidä Kurgan-Tübe ().
Geografijan andmused.
Bohtar sijadase Vahš-jogen oazisan keskuses (Amudarjan üks' kahtes joginiškaspäi), 428 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Dušanbe-pälidnhasai om 100 km pohjoižhe.
Eläjad.
Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 101 600 ristitud. Kaik 266 300 ristitud elädas ezilidnoidenke (2018).
Nene üläopendusen aluzkundad ratas lidnas: Valdkundaline universitet Nosir Husravan nimed (vspäi 1978), Tadžikistanan energetikan institut (2006).
Irdkosketused.
*


Tursunzade.
Tursunzade (,) om lidn tazovaldkundan alištusenke Tadžikistanan päivlaskmas. Se om Tursunzaden rajonan tazovaldkundan alištusenke administrativižeks keskuseks, ei mülü sihe.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 14. voz'sadan kahtendes poles. Se sai lidnan statusad vl 1954. Vhesai 1978 lidnan nimituz oli Regar, udesnimitihe tadžikan Mirzo Tursun-zade-runokirjutajan kanzannimen mödhe. Raudtestancijan nimi om Regar tähäsai. Vl 2005 oigetihe Tursunzaden 70-vottušt jubilejad.
openduzkeskuz om olmas lidnas Tadžikistanan sodavägiden täht. Järed alüminijantegim radab lidnan pohjoižes vspäi 1975 Nurekan GES:an energijal. Lidn om ümbärtud maižanduzrajonal (ris, puvill, greipfrutad, maplodud).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Gissaran mägisel'ganno, Karatag-jogen oiktal randal i randpolel (99 km pitte, Amudarjan bassein). Keskust Uzbekistanan röunhasai om 4 km päivlaskmha orhal i avtotedme vai 8 km suvipäivlaskmha raudtedme. Matkad Dušanbe-pälidnhasai om 60 km päivnouzmha avtotedme vai raudtedme.
Eläjad.
Vn 2010 Tadžikistanan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 46 700 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kaik 286 200 eläjad om ezilidnoidenke (rajonanke).
Irdkosketused.
*


Vahdat.
Vahdat (,) om lidn tazovaldkundan alištusenke Tadžikistanan päivlaskmas. Se om Vahdatan rajonan tazovaldkundan alištusenke administrativine keskuz, mülüb sihe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kuti žilo vl 1927 Jangi-Bazar-nimitusenke. Vll 1936−1975 i 1992−2003 sen nimi oli Kofarnihon jogen mödhe. Vl 1975 anttihe lidnan statusad, nimitihe Ordžonikidzeabad oficialižikš.
Vahdat šingotase puvillan puhtastandtegimel, sauvondmaterialiden pästandal (pertinsauvond, savič, keramzit), šuukankombinatal, sömtegimištol (jauh), kohenduzmehanižel i metalltegesiden tegimil, mugažo meblin fabrik i lindferm ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 870 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Dušanbe-pälidnhasai om 19 km päivlaskmha.
Eläjad.
Vn 2010 Tadžikistanan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 40 600 ristitud. Kaik 317 100 ristitud elädas rajonas (2016).
Statistikan i medicinan kolledžad ratas lidnas.
Irdkosketused.
*


Rogun.
Rogun (,) om lidn tazovaldkundan alištusenke Tadžikistanan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Rogunan rajonan tazovaldkundan alištusenke administrativižeks keskuseks, ei mülü sihe.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1961 kuti Rogunan GES:an sauvojiden lidn. Gidroelektrostancijan ezmäine agregat radaškanzi vn 2018 lopus, kahtenz' — vn 2019 kezakus.
Lidn sijadase Vahš-jogen alangištos (Pändžan oigedpol'ne bassein), 1230 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Dušanbe-pälidnhasai om 115 km päivlaskmha.
Vl 2007 lidnan eläjiden lugu oli 9 600 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
*


Bandung.
Bandung (,) om lidn Indonezijan suvipäivlaskmas. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Päivlaskmaine Jav-agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase vspäi 1488. Ezmäine Indonezijan raudte ühtenzoiti Batavijanke (nüg. Džakart) vl 1880.
Bandung šingotase lebuturizmal, dizaintavaroiden penil edheotandoil, farmaceftižel sarakol, sömtegimištol. Läz 50 üläopendusen aluzkundad ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 768 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Džakarthasai om 140 km lodeheze.
Eläjad.
Vn 2010 Indonezijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 2 394 873 ristitud. Kaik 8,2 mln eläjid om lidnaglomeracijas (2015, 3. surtte valdkundas).
Irdkosketused.
*


Bekasi.
Bekasi (indonez.: "Kota Bekasi") om lidn Indonezijas.
Vl 2011 eläjiden lugu om 2 334 142 ristitud. Lidnan pind — 210,49 km2.


Medan.
Medan ([meˈdan]) om Indonezijan lidn valdkundan lodehes i Sumatr-saren pohjoižes. Se om saren kaikiš suremb lidn, valdkundan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Pohjoine Sumatr-agjan administrativine keskuz (vspäi 1915).
Istorii.
Eländpunktan alusenpanendan oficialine dat om vn 1590 1. päiv heinkud, Guru Patimpus-radž pani alust. Se sai lidnan statusad vl 1918.
Medan šingotase torguindan keskuseks penil laukoil, meriportaks, mašiništonsauvomižen edheotandoil. Lidnan ižandusen päsarak om sijaližen tabakan, londuseližen räzinan, čajun i kofen ümbriradmine da mönd.
Geografijan andmused.
Lidnan keskuz sijadase 30 kilometras Malakkan sal'men randaspäi, mitte ühtenzoitab Indižen valdmeren Tünenke, 26 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Belavan-avanport om pohjoižes, mülüb lidnha i ühtenzoitase senke lidnrajonil. Lähembaine järed lidn om Kuala Lumpur (Malaizii) 350 km päivnouzmha orhal.
Eläjad.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 2 109 339 ristitud. Sädab lidnaglomeracijad ümbrištonke, 4,5 mln eläjid vl 2015. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Se om valdkundan kaikiš suremb lidn Jav-saren irdpolel.
Ristitišt om äirahvahaline, sijaližed heimod elädas täs, sirdanikad Jav-sarespäi i Malaizijaspäi, kitajalaižed. Neniden religijoiden pühäpertid oma saudud: islam (koume videndest uskojid vl 2016), hristanuskond (protestantizm (uskojiden videndez), katoline jumalanpert' induizman stiliš, ortodoksine hristanuskond), daosizm (uskojiden kümnendez).
Transport.
Kiruhavtobusad, lidnjonused, pened avtobusad, taksid i motorizuidud rikšad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos.
Rahvahidenkeskeine civiline Kualanamu-lendimport ("KNO") sijadase 26 km päivnouzmha Medanan keskusespäi. Tehtas reisid Suviazijan surihe lidnoihe, om čarterreisid Džiddha i Medinha (Saudan Arabii), äi reisid Indonezijadme.
Irdkosketused.
*


Tangerang.
Tangerang () om lidn Indonezijan suvipäivlaskmas. Se om valdkundan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe. Mülüb Banten-agjaha i Džakartan lidnaglomeracijha, sen päivlaskmaine ezilidn.
Lidn sijadase Jav-saren lodehes, 18 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Röunatab Džakartanke.
Vn 2010 Indonezijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 797 715 ristitud, agjan kaikiš suremb lidn.
Järed rahvahidenkeskeine civiline "Sukarno-Hatta"-lendimport ("CGK", 60 mln matknikoid vl 2013) radab lidnas.


Sumatr.
Sumatr () om sar' päivlaskmaižes Indonezijas. Saren pind om 473 000 km², lähižiden peniden sariden — 30 tuhad km². Sumatr om kudenz' surtte sar' Mas i kahtenz' Indižes valdmeres.
Etimologii.
Nimituz libub sanskritan "samudra"-sanaspäi «meri», «valdmeri».
Geografijan andmused.
Randanpird om siled, om korallrifid randištonno. Voib olda lujid manrehkaidusid.
Sar' jagase ekvatoral läz poleks. Sumatr om pidetud suvipäivnouzmaspäi lodeheze, 1800 km pitte i 435 km levette. Malakkan sal'm erigoitab sar't Azijan ühtennimižes pol'sarespäi. Zondan sal'm om Sumatran i Jav-saren keskes.
Kerinči-vulkan (Indrapur) om saren kaikiš korktemb čokkoim (3805 m ü.m.t.). Ristitišt — 50,6 mln eläjid (2010).


Džafn (lidn).
Džafn (, vepsän kirjamil "Jāḻppāṇam", vepsän kirjamil "Jāpanaja") om lidn Šrilankan pohjoižes. Se om Pohjoižen agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Amuine "Kadiramalai"-eländpunkt (nüg. "Kandarodai") mainitase saren «Mahavams»-aigkirjas (5. voz'sada EME — 4. voz'sada m.e.). Oli tamilan kunigahusiden pälidnaks, sen jändused oma löutud 10 kilometras Džafnaspäi. "Nallur" (nüg. 3 km suvhe Džafnan keskusespäi) oli Džafnan kunigahusen (1215–1624) pälidnaks.
Nügüdläine eländpunkt om kirjutadud 15. voz'sadan aigkirjas "Jalpaanajanpaddinam"-nimitusenke, möhemba "Jalpanapattinam". Evropižed torgovanad otiba kävutamižhe sen kalanpüdandan portad, i žilo šingotaškanzi. Vhesai 1981 Azijan järed kirjišt oli Džafnas, polttihe sidä, se azj toižiden keskes vei verevannoks rahvahanikoiden sodannoks valdkundan pohjoižes (1983−2009), lidn oli muretud sen aigan.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Šrilank-saren pohjoižes, Džafnan pol'sarel, Džafnan lagunan randal, 5 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad ekonomižhe Kolombo-pälidnhasai om 396 km suvhe, lidnad ühtenzoitasoiš avtotel, raudten, lendimportan i meriehtatimen reisil.
Klimat om tropižen savannan kaks'sezonine. Kun keskmäine lämuz om +25..+29 C° vodes läbi. Paneb sadegid 1303 mm vodes, vihmsezon oleskeleb redukus-tal'vkus (900 mm sezonas).
Eläjad.
Vl 2007 eläjiden lugu oli 83 563 ristitud (12. sija). Edel rahvahanikoiden sodad Džafn oli saren nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe (118 224 rist. vl 1981). Tamilad oma enambuses lidnas sodan jäl'ghe, heiden viž kudendest oma induizman uskojad.
*


Anuradhapur.
Anuradhapur (, vepsän kirjamil "Anurādhapuraja", "Aṉurātapuram") om lidn Šrilankan pohjoižpalas. Se om Pohjoižkeskuzližen agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Amuine "Anuradh"-lidn mainitase 5. voz'sadaspäi EME. Singaline Pandukabhaja-car' käski sidä singaloiden ezmäižen valdkundan pälidnaks vl 377 EME. Vl 100 m.e. lidnan ristitišt oli 130 tuhad eläjid, i se oli tetab Amuižes Evropas. Buddizm leviganzi kaikedme saredme sišpäi. Anuradh oli muretud 11. voz'sadal tamiloiden Čol-valdkundan ohjandajiden käskön mödhe.
Nügüd'aigan buddizman jumalankodid kattas territorijad 41 km² pindal lidnan ümbrištos. Anuradhapur šingotase sömtegimišton edheotandoil, punleiktandal i turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Aruvi-jogen randoil, 81 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Saren znamasine transporttesol'm amussai. Matkad ekonomižhe Kolombo-pälidnhasai om 205 km suvhe. Buddizman vanh pühälidn mülüb Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe vspäi 1982, uded lidnfartalad oma saudud jogen vastrandal 1950-nziš vozišpäi valdkundaližen ohjastusen iniciativan mödhe.
Klimat om subekvatorialine. Kun keskmäine lämuz om +21..+25 C° vodes läbi. Paneb sadegid 1081 mm vodes, kuivahk sezon oleskeleb kezakus-elokus (7..33 mm kus).
Eläjad.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 50 595 ristitud.
Rahvahad (2011): singalad — 91,4%, larakallad — 6,8%, tamilad — 1,5%, toižed rahvahad — 0,3%. Singaloiden tobj pala oma buddistad, larakalloiden — islamanuskojad, tamiloiden — induistad i katolikad.
Homaičendad.
*


Trinkomali.
Trinkomali (, vepsän kirjamil "Tirikūṇamaḷaja", vepsän kirjamil "Tirukōṇamalai") om lidn Šrilankan pohjoižpäivnouzmaižel randal. Se om Päivnouzmaižen agjan administrativine keskuz.
Lidn sijadase Trinkomalin pol'sarel, 8 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad ekonomižhe Kolombo-pälidnhasai om 237 km suvipäivlaskmha.
Vl 2007 eläjiden lugu oli 51 624 ristitud. Valdkundan sodameriakademii i il'mvägiden akademii sijadasoiš lidnas.
*


Ratnapur.
Ratnapur (,) om lidn Šrilankan suvipäivlaskmas. Se om Sabaragamuv-agjan administrativine keskuz.
Ratnapur šingotase torguindan keskuseks i transporttesol'meks. Kalližarvoižiden kividen i grafitan samine lidnan ümbrištos.
Lidn sijadase Kalu-jogen oiktal randal tobjimalaz, 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, čajun da gevejan (londuseline räzin) plantacijoiden keskes. Matkad ekonomižhe Kolombo-pälidnhasai om 100 km lodeheze.
Vl 2011 eläjiden lugu oli 52 170 ristitud. Viž kolledžad ratas lidnas.


Kandi.
Kandi ([mahaˈnuʋərə], [ˈkaɳɖi]) om lidn Šrilankan keskuzpalas. Se om Keskuzližen agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 14. voz'sadal istoriženke -nimitusenke. Vll 1592−1815 lidn oli Kandi-valdkundan pälidnaks, sid' alištui Britanijan tobmudele. Vspäi 1988 vanh lidn mülüb Mail'man jäl'gushe.
Kandi om ümbärtud čajun kazvatandan maižanduzrajonal i mecoil. Se šingotase tekstil'tegimištol, furnituran tehmižel, maižandusen tedoiduzkeskusil, kalližarvoižiden kividen juveliredheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase kukhikahas tahondas, 500 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ratud vll 1807–1812 Kandin järv (0,2 km²) om sätud lidnan keskuses. Mahaveli-jogi (valdkundan kaikiš pidemb) ümbärdab lidnad pohjoižespäi. Matkad ekonomižhe Kolombo-pälidnhasai om 95 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 115 km avtotedme.
Klimat om tropine vihmmecoiden. Kun keskmäine lämuz om +23..+26 C° vodes läbi. Paneb sadegid 1840 mm vodes, vähemba vilukus-keväz'kus (71..79 mm kus).
Kandi jagase 24 rajonaks (angl. "ward").
Eläjad.
Vl 2007 lidnan eläjiden lugu oli 110 049 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (2007): singalad — 70,5%, larakallad — 13,9%, tamilad — 13,3%, toižed rahvahad — 2,3%.
Irdkosketused.
*


Kurunegal.
Kurunegal (,) om lidn Šrilankan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Lodehližen agjan administrativine keskuz.
Lidn sijadase 116 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud kokospähkmiden i räzinan plantacijoil. Matkad ekonomižhe Kolombo-pälidnhasai om 94 km suvipäivlaskmha.
Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 30 315 ristitud.
Irdkosketused.
*


Badull.
Badull (,) om lidn Šrilankan keskuzpalan suves. Se om Uv-agjan administrativine keskuz.
Pen' izoliruidud külä šingotaškanzihe čajun plantacijoiden britanižen planan mödhe. Vl 1924 raudtestancii radaškanzi lidnas, sen ristitišt oli 8..9 tuhad eläjid sil aigal.
Lidn sijadase ühtennimižen jogen randal (), 680 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, om ümbärtud čajun plantacijoil. Matkad ekonomižhe Kolombo-pälidnhasai om 230 km päivlaskmha.
Vl 2001 eläjiden lugu oli 41 tuhad ristituid. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
*


Galle (lidn, Šrilank).
Galle (,) om lidn Šrilankan suvipäivlaskmaižel randal. Se om Suvižen agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Amuižen aigan oli tetab Azijas kuti saren torguindmeriport. Vl 1502 pen' portugaline laivišt putui sarele statjaližikš torokan tagut portan rajonas. Vll 1640−1796 lidn oli alamaine, lidnuz om saudud vl 1663. Pölištuihe severz'-se tuhad ristituid vn 2004 cunamin aigan, udessaudihe lidnad.
Galle šingotase sömtegimištol (sidä kesken kalan ümbriradmine), stöklan tehmižel, tekstil'edheotandoil, turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Indižen valdmeren randal. Matkad ekonomižhe Kolombo-pälidnhasai om 119 km pohjoižhe-lodeheze.
Eläjad.
Vl 2001 eläjiden lugu oli 90 934 ristitud. Rahvahad (2001): singalad — 72,7%, larakallad — 25,5%, tamilad — 1,4%, toižed rahvahad — 0,4%.
Irdkosketused.
*


Atlant (lidn, Džordžii, AÜV).
Atlant () om lidn, Džordžii-štatan pälidn da kaikiš suremb lidn. Lidnan aglomeracii otab ühesanden sijan AÜV:oiš ristitišton lugun mödhe (5,8 mln vl 2017).
Lidn om mail'man üks' päižiš azjaližiš keskusišpäi.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1837 raudtel Terminus-raudtestancijaks ("Terminus" — «nolänz' kilometr») Savann-portan da Keskpäivlaskm-regionan keskes. Žilo sai lidnan statusan vl 1847, nimitihe sidä Atlantaks lühüdas eziauguižikš taritud Atlantika-Pacifik-nimespäi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase štatan lodehes, seižub kukhil suvhe Appalačid-mägišpäi, Mississipin Čattahuči-ližajogen hural randal, 225..320 m ü.m.t. korktusil.
Klimat om subtropine neps.
Atlant jagase 25 rajonha, ned alajagasoiš 242 lidnanlaptha (angl. "neighborhood").
Eläjad.
Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 447 841 ristitud, lidnaglomeracijan — 5,5 mln 21 690 km² pindal.
Ižanduz.
Lidnaglomeracijan kogosüdäiprodukt om 304 bln US$ (kahesanz' sija valdkundas da 17nz' mail'mas).
Vl 1886 Coca-Cola-jom om tehtud melel Atlantas.
UPS, The Coca-Cola Company, AT&T Mobility da CNN mail'man kompanijoiden päfaterad sijadasoiš lidnas.
Sport.
Vl 1996 Atlant vastsi Kezaolimpiadvändoid sadandel vodel niiden udessündutandan jäl'ghe.


Börmingem.
Börmingem ([ˈbɝːmɪŋəm]) om Suren Britanijan da Anglijan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Uest Midlends-regionan administrativine keskuz.
Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe, läz 3,7 mln ristituid elädas lidnan aglomeracijas.
Istorii.
Eländpunkt sai lidnan statusan vl 1166 kuti torguindlidn.
Voz'sadoil 18.-19. lidn kändihe tegimištrevolücijan da fabriksisteman edelmatkajaks. Om sauvondsebrusiden pioneraks.
Börmingem šingotase metallurgijal, mašiništonsauvomižel i elektrotehnižel sarakol, sömtegimištol.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan suves, Anglijan päivlaskmas, 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat om ven meren. Heinkun lämuz om +15,8 C°, vilukun i uhokun — +3,1 C°, vozne keskmäine lämuz om +9,0 C°. Paneb sadegid 660 mm vodes, kuidme tazomäras.
Transport.
Avtobusad i lidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Vspäi 1999 kiruhtramvain jono (21 km, 26 stancijad) ühtenzoitab Börmingemad Vulvergempton-lidnanke. Vedadas jüguid äiluguižidme laivkanalidme.
Börmingeman rahvahidenkeskeine lendimport ("BHX", 13 mln passažiroid vl 2017) sijadase 10 km suvipäivnouzmpolehe lidnan keskusespäi.
Irdkosketused.
*


Tripoli (Livan).
Tripoli ("Tarabulus / Trablos" grekan kelen "Tripolis"-sanaspäi «koumekerdaine lidn») om lidn Livanan pohjoižes. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Pohjoižlivan-agjan (muhafazan) administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan istorii zavodihe 14. voz'sadal EME.
Tripoli šingotase furnituran tehmižel, vas'ktegesiden edheotandoil, muilan i päivnouzmman magedusiden pästandal. Mugažo lidn om üläopendusen, rahanpanmižen edheotandoiden i turizman keskuz.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Keskmeren randal, agjan päivlaskmas, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Portan rajon nimitase "El'-Minj " (). Palm-sared oma meriportanno, ned oma üks'jäižed Livanan sared. Matkad Beirut-pälidnhasai om 85 km suvhe-suvipäivlaskmha.
Eläjad.
Lidnan eläjiden lugu om 500 tuhad ristituid.
Islamanuskojad-sunnitad ottas läz ühesad kümnendest ristitištos (16 tetabad mečetid da toižed), hristanuskojad — kümnedest (21 pühäpertid), toižed uskojad oma alavitad.


Zahle.
Zahle () om lidn Livanan keskuzpalas. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Bekaa-agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 18. voz'sadan augotišes kuti külä. "Zahlé" kändase sijaližes paginaspäi «likujad sijad», mecatomad kukhad oma vanoikahad. Vodele 1850 žilo kändihe torguindan keskuseks torguindteil: kabjživatišt Kurdistanaspäi i Arabijaspäi, tavarad Evropaspäi i Sirijan lidnoišpäi. Raudte tuli lidnha vl 1885, se eile väges rahvahanikoiden sodan jäl'ghe.
Zahle šingotase kurortaks, tekstiližil edheotandoil (nahktegesed) i sömtegimištol (jätegim, veroližed sömtavarad, vinmarjan ümbriradmine). Severz'-se rimalaižid mel'heižtahod i bronzaigan seižutesed oma olmas lidnan ümbrištos.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan keskuzpalan suvipäivlaskmas, mägitahondas i Bekaa-alangištos, 900..1150 m korktusil, 1010 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Beiruthasai om 55 km päivlaskmha «Beirut — Damask»-avtotedme.
Klimat om mägitahondan kaks'sezonine, ireg il'm. Voden keskmäine lämuz om +15,2 C°, vilukun +6,2 C°, elokun +24,1 C°. Paneb sadegid 686 mm vodes, enamba kaiked vilukus (160 mm), kuivsezon oleskeleb kezakus-sügüz'kus (3 mm pordos).
Eläjad.
Vl 2006 eläjiden lugu oli läz 100 tuhad eläjid, ezilidnoidenke 200 tuh. rist. 40 km² pindal. Livanan grekižkatoližen jumalankodikundan keskuz, Lähižen Päivnouzmman üks'jäine katoline lidn. Katolikad ottas kaks' koumandest ristitištos, toižed eläjad oma hristanuskojad mugažo.
Üläopendusen aluzkundoiden viž filialad: Livanan universitet, privatižed Ph. Osipan (Beirut) i Ph. Hengen (Livan-mägi) universitetad, privatine Amerikaine tedon da tehnologijan universitet (Beirut), Nacionaline tehnine institut.


Sidon.
Sidon vai Said ("Saida" «kalanpüdand») om lidn Livanan suvipäivlaskmas, Keskmeren randal. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Suvilivan-agjan administrativine keskuz.
Eländpunkt oli Amuižen mirun torguindan järed keskuz 10.-9. voz'sadal EME.
Lidn sijadase agjan lodehes. Matkad Beirut-pälidnhasai om 40 km pohjoižhe.
Eläjiden lugu om 218 700 ristitud, agjan (muhafaz:an) kaks' koumandest. Kümnen universitetan filialad ratas Sidonas, sidä kesken viž valdkundališt.


Sal'to (lidn, Urugvai).
Sal'to ([ˈsalto]) om lidn Urugvain lodehes. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Sal'ton agjan administrativine keskuz.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1756 kuti Brazilijan varmitesed, vspäi 1817 — Sal'to-žilo Urugvaiš. Sai lidnuden statusad (isp. "villa") vl 1835, om olmas lidnaks (isp. "ciudad") vs 1863 kezakun 8. päiväspäi.
Sal'to šingotase sömtegimištol (lihakonservad, citrusfruktad), laivansauvomižel, lebuturizmal Argentinaspäi.
Lidn sijadase Urugvai-röunjogen hural randal, 48 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Montevideo-pälidnhasai om 498 km suvipäivnouzmha avtotedme vai raudtedme. Argentinan Konkordii-lidn om vastrandal, ned ühtenzoittas Sal'to Grande-padoseinädme 12 km pohjoižhe lidnaspäi.
Vn 2011 Urugvain rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 104 028 ristitud, agjan viž kudendest, se oli kaikiš suremb ristitišt.
Irdkosketused.
*


Sjudad de la Kost.
Sjudad de la Kost () om lidn Urugvain suvirandal. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Montevideon päivnouzmaine ezilidn, mülüb Kanelonesan agjaha kaikiš surembaks lidnaks.
Eländpunkt sai lidnan röunoid da oiktusid vn 1994 19. päiväl redukud nügüdläiženke nimitusenke.
Lidn vedase pidust' Atlantižen valdmeren randad, sijadase 15 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vn 2011 Urugvain rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 112 449 ristitud. Se ližadui enamba mi pol'tošt kerdad vspäi 1996 (66 402 ristitud).


Paisandu.
Paisandu ([pai̯.sanˈdu]) om lidn Urugvain päivlaskmas, valdkundröunanno. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Paisandun agjan (departamentan) administrativine keskuz.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1772 kuti lidnut (isp. "villa"). Se sai todesižen lidnan statusad (isp. "ciudad") vn 1863 8. päiväl kezakud.
Paisandu-lidn šingotase sömtegimištol (olud, sahar, citruskazmusiden ümbriradmine), cementantegimel, mecan ümbriradmižel, villkanghiden tehmižel, nahkedheotandoil i lebuturizmal.
Lidn sijadase Urugvai-jogen hural randal, 34 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Montevideohosai om 378 km suvipäivlaskmha. Vspäi 1975 sild 334 m pitte ühtenzoitab Argentinan Kolon-lidnanke Urugvai-jogen vastrandal.
Vn 2011 Urugvain rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 76 412 ristitud, agjan kaks' koumandest. Se oli kaikiš suremb lidnan ristitišt.
Irdkosketused.
*


Las Pjedras (lidn, Urugvai).
Las Pjedras () om lidn da municipalitet Urugvain suvirandanno. Se om valdkundan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, mülüb Kanelonesan agjaha, Montevideon pohjoine ezilidn.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1744 "San Isidro"-nimitusenke. Žilo sai lidnan statusad vn 1925 15. päiväl semendkud.
Lidn sijadase 81 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Arojo-de-las-Pjedras-oja läbitab lidnad.
Vn 2011 Urugvain rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 71 258 ristitud, se oli kaikiš suremb ristitišt. Kaik 79 412 ristitud elihe municipalitetas vl 2010.


San Lorenso (lidn, Paragvai).
San Lorenso ([san loˈɾenso], mugažo kirjutadas guaranin kelel) om lidn Paragvain suvipäivlaskmas, valdkundröunanno. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, mülüb Keskuzagjaha. Asunsjon-pälidnan suvipäivnouzmaine ezilidn.
Lidn seižub 126 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Jagase 52 nimitadud "barrio:ks". Fernando-de-la-Mor-lidn sijadase Asunsjonan i San Lorenson keskes. Farmaceftine tegimišt om šingotadud.
Vl 2002 lidnan ristitišt oli 204 356 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.


Sjudad Del' Este.
Sjudad Del' Este ([sjuˈðað ðel ˈeste] «päivnouzman lidn»,) om lidn Paragvain suvipäivnouzmas. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Al'to Paranan agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1957 uhokus "Puerto-Flor-de-Lis"-nimitusenke. Lidn sai nügüdläšt nimitust vn 1989 referenduman jäl'ghe.
Sjudad Del' Este šingotase kut rahvahidenkeskeižen torguindan keskuz, valdkundmaksatoi zon. Lidn ümbrištonke tegeb Paragvain kogosüdäiproduktan koume videndest. Järedan «Itaipu»-gidroelektrostancijan holitand, elektrusen eksport Brazilijha.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan päivnouzmas, Brazilijan valdkundröunanno, Parananjogen oiktal randal, 185 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Asunsjon-pälidnhasai om 327 km päivlaskmha orhal. Lähembaine lidn om Brazilijan Fos-de-Iguasu jogen vastrandal, pol'kilometrine avtotesild ühtenzoitab senke vspäi 1965.
Sjudad Del' Este jagase 30 rajonaks ("barrio:ks").
Eläjad.
Vl 2019 eläjiden lugu oli 301 815 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Läz 600 tuhad eläjid om ezilidnoidenke.
Irdkosketused.
*


Luke (lidn, Paragvai).
Luke ([ˈlu.ke],) om lidn Paragvain suvipäivlaskmas. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Asunsjonan päivnouzmaine ezilidn, mülüb Keskuzagjaha.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1781. Luke šingotase juvelirtegesiden i gitaroiden pästandal. Pälidnan rahvahidenkeskeine lendimport Sil'vio Pettirossi-aviatoran nimed ("ASU", 1,2 mln passažiroid vl 2018) radab lidnas.
Lidn sijadase 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Asunsjon-pälidnan keskushesai om 13 km päivlaskmha. Luke jagase 28 rajonaks ("barrio:ks").
Vl 2002 lidnan eläjiden lugu oli 185 127 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.


Fernando-de-la-Mor.
Fernando-de-la-Mor (, mugažo guaranin kelel, ispanine virkand: [feɾˈnando ðe la ˈmoɾa]) om lidn Paragvain suvipäivlaskmas. Se om valdkundan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, mülüb Keskuzagjaha, Asunsjon-pälidnan suvipäivnouzmaine ezilidn.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1939 kuti maižandusen "Zavala Cue"-keskuz. Udesnimitihe Paragvain ripmatomuden ühten sädajišpäi muštoks, Fernando de la Mora.
Lidn sijadase valdkundröunanno, 143 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Asunsjonan keskushesai om 9 km. Toine lähembaine lidn om San Lorenso ani suvipäivnouzmas. Fernando-de-la-Mor jagase 15 barrio:ks.
Vl 2002 eläjiden lugu oli 113 560 ristitud. Metallurgižen i himižen sarakoiden edheotandad.


Lambare.
Lambare (mugažo guaranin kelel,) om lidn Paragvain suvipäivlaskmas. Se om valdkundan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, mülüb Keskuzagjaha, Asunsjonan suvine ezilidn.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1766.
Lidn sijadase 47 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2002 eläjiden lugu oli 119 795 ristitud.


Pedro Huan Kabal'jero.
Pedro Huan Kabal'jero (, mugažo guaranin kelel, ispanine virkand: [ˈpeðɾo ˈxwaŋ kaβaˈʎeɾo]) om lidn Paragvain päivnouzmas. Se om valdkundan seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Amambai-agjan administrativine keskuz.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1893.
Lidn sijadase 670 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Brazilijan valdkundröunanno.
Vl 2002 eläjiden lugu oli 64 600 ristitud.


Marakai.
Marakai () om lidn Venesuelan pohjoižes. Se om valdkundan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Aragua-štatan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. Läz 1,2 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas (2013).
Geografijan andmused.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1701. Lidn sijadase 25 km suvhe Kariban meren randaspäi, 436 m keskmäižel korktusel valdmeren pindal päl. Mägisel'g om lidnan da valdmeren keskes. Matkad Karakashasai om 80 km päivnouzmha.
Klimat om ekvatorialine, päivän lamuz om +25..+27 C° vodes läbi. Paneb sadegid 920 mm vodes. Vihmsezonal (semendku-kül'mku) paneb 100..200 mm kus, kuivsezonan aigan (tal'vku-sulaku) paneb ühthemänho 10 mm.
Marakai jagase 8 tulendaks (isp. üks'lugu "parroquia").
Ižanduz.
Marakai om maižanduseližen rajonan keskuz. Kanghiden tegijad edheotandad da bumagaine tegimišt oma šingotadud lidnas.


Sjudad Guajan.
Sjudad Guajan ([sjuˈðað ɣwaˈʝana]) om Venesuelan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Bolivar-štatan pälidn.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1961 2. päiväl heinkud sauvomha järedad Guri-gidroelektrostancijad Karoni-jogel 70 km suvhe lidnaspäi. Nece GES pästab valdkundan elektrusen enamba pol't, 4nz' surtte GES mail'mas (2018). Kaks' alüminijantegint i raudmetallurgijan kompanii ratas lidnas.
Lidn vedase 40 kilometrad pidust' Orinoko-jogen oiktad randad. Se sijadase 13 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2001 eläjiden lugu oli 1 050 283 ristitud, štatan ristitišton läz pol't. Vodele 2006 kombiniruidud raudte- da avtotesild Orinokos päliči om saudud.
*


San Kristobal' (lidn, Venesuel).
San Kristobal' () om lidn Venesuelan päivlaskmas. Se om valdkundan seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Tačir-štatan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1561.
Lidn sijadase Andiden pautkil, 810..1350 m korktusil, 900 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kolumbijan röunhasai om 57 km päivlaskmha.
Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 743 924 ristitud.


Maturin.
Maturin () om lidn Venesuelan pohjoižpäivnouzmas. Se om valdkundan kahesanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Monagas-štatan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1760 tal'vkus kuti franciskalaižiden katoline missii kändmaha indejalaižid ičeze uskojikš.
Maturin šingotase kivivoin samižel da ümbriradmižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 67 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kariban meren randhasai om 50 km pohjoižpäivnouzmha.
Eläjad.
Vl 2015 eläjiden lugu oli 514 046 ristitud.
Kaikiš suremb valdkundas futbolstadion (52 tuh. kacujid). Rahvahidenkeskeine lendimport.


Lelidorp.
Lelidorp () om Surinaman kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Paramaribo-pälidnan suvipäivlaskmaine ezilidn. Se om Vanik-ümbrikon administrativine keskuz.
Eländpunktan eziauguine nimituz oli "Kofi Djompo" (mugažo alaman kelel). Udesnimitihe vl 1905 nügüdläižikš alamalaižen Kornelis Leli-arhitektoran oiktastuseks, hän radoi Surinaman gubernatoraks i oli äjiden suriden Alamaiden sauvondprojektoiden sädajaks.
Lidn sijadase valdkundan pohjoižes, pälidnan i lendimportan keskes, 9 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2004 lidnan eläjiden lugu oli 15 576 ristitud.


Uz' Nikkeri.
Uz' Nikkeri () om lidn Surinaman lodehližes čogas. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Nikkeri-ümbrikon administrativine keskuz.
Lidn sijadase Nikkeri-jogensun i Atlantižen valdmeren randal. Ehtatim ühtenzoitab Gajanan territorijanke. Torguz i adivpertid ratas lidnas. Bananiden i risan kazvatand ümbrištos.
Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 12 818 ristitud.


Sol (Vanuatu).
Sol (bislama-, francijan i anglijan kelil: "Sola") om lidn Vanuatus, Torb-agjan administrativine keskuz.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 1065 ristitud.


Sol.
Järgeline sol vai Keitandsol (himijas — natrijan hlorid, NaCl) om ezmäižen tarbhaižusen söndtavar. Se om mujutomad kristallad. Kävutadas maguteseks.
Sol oleleb järedanke i henonke jauhosenke; puhtaz, jodiruidud, nitritine. Puhthan mödhe jagase sortuikš: üläsort, ezmäine sort, toine sort.
Sadas kaivuzišpäi ümbriradmižeta, merespäi i järvišpäi veden purutusel, mareiguišpäi solsegoitusen kül'menzoitusel.


Lüganvil'.
Lüganvil' (bislama, franc. i) om Vanuatun kahtenz' surtte lidn. Se om Sanm-agjan administrativine keskuz.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1942 kuti sodameribaz.
Lidn sijadase valdkundan pohjoižen Espiritu-Santo-saren suves, 8 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2009 eläjiden lugu oli 13 167 ristitud.


Isangel.
Isangel (mugažo bislama-, francijan da anglijan kelil) om Vanuatun lidn valdkundan suves. Se om Tafea-agjan administrativine keskuz.
Lidn sijadase Tann-saren päivlaskmaižel randal, kukhal 64 m ü.m.t. korktusenke, Tukosmer-mägen lodehliženno pohjanno. Isangelan päpala ühtenzoitase mererandanke avtoteil.
Vl 2009 lidnan eläjiden lugu oli 1 437 ristitud. Eläjad oma melanezijalaižed, pagištas lenakel-kelel i bislamal.


Lakatoro.
Lakatoro (mugažo bislama-, francijan da anglijan kelil) om lidn Vanuatun lodehes. Se om Malamp-agjan administrativine i torguindkeskuz.
Lidn sijadase Malekul-saren päivnouzmaižel randal, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ühtenzoitase Port Vil-pälidnanke joganedal'žil laivoil. Lendimport ("NUS") radab lähižes Norsup-küläs.
Keskmäine lämuz vajehtase +22..+30 C° röunoiš vodes läbi. Paneb sadegid 1906 mm vodes, enamba vilukus-sulakus (220..270 mm kus).
Vl 2009 eläjiden lugu oli 705 ristitud. Saren kaikiš suremb eländpunkt.


Saratamat.
Saratamat (bislama-, francijan i anglijan kelil: "Saratamata") om Vanuatun žilo valdkundan keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas. Se om Penam-agjan administrativine keskuz i kahtenz' surtte eländpunkt. Om planoid sirta agjan pälidnad sarespäi vulkanižen aktivižusen tagut.
Žilo sijadase Ambae (Aob)-saren pohjoižpäivnouzmaižel randal. Nened edheotandad ratas žilos: severz'-se torguindlaukad, restoran, adivpert' i sijaližiden tavaroiden torguz.
Pen' lendimport om lähižes Longan-žilos 2 km suvipäivlaskmha. Tehtas regulärižid aviareisid Port Vil-pälidnha 280 km suvhe i Lüganvil'he 90 km päivlaskmha.


Gizo (Solomonan Sared).
Gizo (mugažo anglijan kelel) om lidn Solomonan Saril. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Päivlaskmaižen agjan administrativine keskuz.
Lidn sijadase ühtennimižel penel sarel. Matkad Honiar-pälidnhasai om 380 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha orhal. Lujad manrehkaidused oliba vl 2007 (8,1 magnitudanke) i 2010 (7,2, 6,5).
Vl 2005 lidnan eläjiden lugu oli 6 154 ristitud.
*


Auki.
Auki (mugažo anglijan kelel) om lidn Solomonan Saril. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Malaitan agjan administrativine keskuz.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1909 kuti agjan tobmuden sijaduz.
Lidn sijadase Malait-saren lodehes, 157 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Honiar-pälidnhasai om 120 km suvipäivlaskmha orhal, regulärižed reisad il'mal i merel. Klimat om neps subekvatorialine.
Vl 2009 lidnan eläjiden lugu oli 6 811 ristitud. Ristitišt kazvatab fruktoid i maploduid, om otnus kalanpüdandha.
*


Noro (Solomonan Sared).
Noro (mugažo anglijan kelel) om lidn Solomonan Saril. Se om valdkundan nellänz' eländpunkt eläjiden lugun mödhe, mülüb Päivlaskmaižhe agjaha.
Lidn sijadase Nju-Džordžii-saren randal, port merikaranno. Matkad Honiar-pälidnhasai om 350 km suvipäivnouzmha orhal. Kalanpüdandan «SolTuna»-kompanijan päfater da laivišt oma Noros.
Vl 2009 lidnan eläjiden lugu oli 3 365 ristitud. Ristitišt om otnus maižandushe, kalanpüdandha i kalan ümbriradmižhe.


Mua (lidn, Tong).
Mua (tong. i) om lidn Tongan Hahake-ümbrikos.
Lidn sijadase Tongatapu-saren lagunan päivnouzmas. Mülütanuded lidnha eländpunktad oliba Tongan edeližed pälidnad voz'sadoiden aigan (1220−1851).
Vn 2006 Tongan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 4 900 ristitud, vn 1996 — 3 900 ristitud.


Neiafu.
Neiafu (mugažo tongan kelel) om Tongan kahtenz'-koumanz' surtte lidn. Se om Vavaun ümbrikon administrativine keskuz, sen üks' kudespäi rajonaspäi.
Lidn sijadase valdkundan keskuzpalan pohjoižes, Vavau-sariden suremban Vavau-saren keskuzpalas, merikaran randal, 19 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Talau-mägenpä 131 m ü.m.t. kortte om lodeheze lidnaspäi.
Vl 2006 lidnan eläjiden lugu oli 4 123 ristitud, rajonan — 5 787 ristitud. Valdkundaližed aluzkundad i meriport turizman täht (, «port-peitsija») oma olmas lidnas. Rahvahidenkeskeine Lupepauu-lendimport radab sil-žo sarel.
Homaičendad.
*


Salelolog.
Salelolog (samoaks: "Salelologa") om Samoan lidn Savaji-saren päivnouzmas. Se om valdkundan kahtenz' lidn, mülüb Faasaleleag-ümbrikho.
Saren torguindan keskuz i meriport. Ehtatim ühtenzoitab lidnad lähiženke Upolu-sarenke (Mulifanua-žilo), severz'-se reisid päiväs. Maot-lendimport () radab 4 km päivlaskmha lidnaspäi.


Savaji.
Savaji () om Samoan kaikiš suremb sar' pindan mödhe, toine om Upolu.
Žan Fransua de Laperuz-merimatkadai avaiži sared evropalaižiden täht.
Saren pind om 1 694 km², kudenz' surtte Polinezijas. Savajin i kaiken valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Silisili-mägi saren keskuzpalas. Enamba mi sada vulkanižid kraterid. Sar' om kaikiš suremb vulkan Tünen valdmeren suvipalad, vaiše sen koume procentad om veden pindan päl. Jäl'geline manrehkaiduz oli vll 1905−1911.
Savaji jagase kudeks ümbrikoks (samoaks: "itūmālō"). Järedad portad: Salelolog (üks'jäine lidn) i Asau. Läz kaik eländpunktad sijadasoiš saren mererandal vai randpolel.
Vl 2006 eläjiden lugu oli 43 142 ristitud, valdkundan ristitišton nelländez.


Koror (lidn).
Koror (mugažo anglijan kelel) om kaikiš suremb lidn Palaus da sen enzne pälidn vhesai 2006 redukun 7. päivhäsai. Tähäsai lidn om valdkundan azjaline keskuz. Sijadase ühtennimižel sarel.
Vl 2005 lidnan eläjiden lugu oli 12 676 ristitud sen ümbrištonke. Lidn da ümbrišt mülüdas Koror-štatha 65 km² pindanke.


Nasinu.
Nasinu (mugažo anglijaks, fidžikš da fidžin hindikš) om lidn Fidžin keskuzpalan päivlaskmas. Se om valdkundan üks' kahtes kaikiš surembas lidnaspäi eläjiden lugun mödhe (toine om Suv-pälidn ani suvipäivlaskmha), mülüb Keskuzližhe ümbrikho. Om Naitasiri-provincijan administrativine keskuz.
Eländpunkt om erigoittud Suvan municipalitetaspäi vl 1999 lidnan statusanke.
Lidn sijadase Viti Levu-saren suvipäivnouzmas, Suv-pälidnan i Nausori-ezilidnad keskes.
Vl 2007 eläjiden lugu oli 87 446 ristitud.


Lautok.
Lautok (, "Lauṭōkā") om lidn Fidžin päivlaskmas. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Päivlaskmaižen ümbrikon administrativine keskuz.
Lidn sijadase Viti Levu-saren lodehližel randal. Lautok šingotase sömtegimištol (järed saharantegim sijaližel torhudel, vin, olud), punümbriradmižel, omblendtegimištol i valdmeriportal.
Vl 2007 eläjiden lugu lidnan oli 52 220 ristitud, läz 80 tuh. ristituid ezilidnoidenke, Mba-provincijan koumandez.
Homaičendad.
*


Nausori.
Nausori (mugažo anglijan i fidžin hindi kelil) om lidn Fidžin keskuzpalan päivlaskmas. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, mülüb Keskuzližhe ümbrikho.
Lidn sijadase Viti Levu-sarel suvipäivnouzmas, 19 km päivnouzmha Suv-pälidnaspäi, Tünen valdmeren randal. Nausorin territorii mülüb koumhe provincijha: Rev, Tailevu i Naitasiri. Avtotesild om Revanjoges päliči, sild om 425 m pitte i ühtenzoitab lidnad Suvanke vspäi 2006.
Vn 2007 Fidžin rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 47 604 ristitud ezilidnoidenke. Stadion om olmas lidnas, 8 tuhad kaclijoid voidas kacta voibuižid (fulbol, regbi).


Kadun.
Kadun (haus. i «krokodiloiden sija» hausan kelespäi) om lidn Nigerijan keskuzpalan pohjoižes. Se om valdkundan kahesanz' lidn eläjiden lugun mödhe, raudte- i avtotesol'm, Kadun-štatan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud britanijalaižil vl 1913. Se oli Pohjoižnigerii-protektoratan pälidnaks vll 1923−1966. Vll 2000−2002 islaman (ristitišton koume videndest) i hristanuskondan (eläjiden kaks' videndest) polenpidajad ridleba lujas, tuhad pölištuiba.
Kadun šingotase nenil sarakoil: tekstilin edheotandad (nahktegesed), mašinansauvomine (avtod, pörutüged), terasen i alüminijan tehmine, kivivoin ümbriradmižen tegim, plastikan i zelliden pästand, televizoroiden ühthekeradamine, maižanduzprodukcijan i savesižiden astjoiden torguind.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kadun-jogen randal (hausan "kada"-sanaspäi «krokodil», Nigeran hura ližajogi), 250 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Abudž-pälidnhasai om 163 km suvhe orhal vai 195 km avtotedme.
Eläjad.
Vl 2006 eläjiden lugu oli 760 084 ristitud.
Lidn om üläopendusen keskuz. Kadunan valdkundaline universitet radab vspäi 2007.
Homaičendad.
*


Port Harkort.
Port Harkort (, igb.: "Ugwu Ọcha") om lidn Nigerijan suves. Se om valdkundan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Rivers-štatan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud britanijalaižil vl 1912 eksportiruimha kivihil't. Nimitihe Ljuis Vernon Harkort-vikontan mödhe, hän radoi valdkundaližen sekretarin kolonijoiden azjoiš.
Port Harkort šingotase kahtel meriportal, sijaližen kivivoin ümbriradmižen kahtel tegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Nigeran del'tan Bonni-hijamal (angl. "Bonny River"), 18 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Eläjad.
Vn 2006 Nigerijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 005 904 ristitud. Läz 2 mln eläjid om ezilidnoidenke 1900 km² pindal. Lidnalaižed oma hristanuskondan erazvuiččiden jumalankodikundoiden polenpidajad.
Port Harkortan universitet om avaitud lidnas vspäi 1977, 45..55 tuhad üläopenikoid. Britanine «Times Higher Education»-aiglehtez lugi sidä parahimaks Nigerijas vl 2015.
Homaičendad.
*


Benin Siti.
Benin Siti (,) om lidn Nigerijan suves. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Edo-štatan administrativine keskuz.
Istorii.
Lidn oli tetab kuti Il'-Ibinu («opalahusen peitsija» joruban kelespäi) vll 1180−1897, Beninan kunigahusen (ičeze nimituz "Edo") pälidn 15.-17. voz'sadal.
Benin Siti šingotase kivivoin samižel i räzinan tehmižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad järedha Lagos-lidnhasai om 320 km päivlaskmha.
Vl 2006 lidnan eläjiden lugu oli 1 147 188 ristitud 1204 km² pindal.
Homaičendad.
*


Maiduguri.
Maiduguri (mugažo anglijan kelel, virktas [maɪˈduːɡʊri]) om lidn Nigerijan pohjoižpäivnouzmas. Se om Borno-štatan administrativine keskuz (vspäi 1976).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kuti britanine sodapost i Bornu-kunigahusen pälidn. Toine sijaline nimituz om Jerv (). Vl 1964 Transnigerijne raudte tuli lidnha. Ridad rikondhasai oleskeliba islaman i hristanuskondan polenpidajiden keskes 21. voz'sadal.
Maiduguri šingotase štatan torguindan i üläopendusen keskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ndadd-jogen randal (angl. "Ndadda River"), 320 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Eläjad.
Kaik om läz millionad eläjid ezilidnoidenke, hö oma islamanuskojad päpaloin.
Maidugurin universitet radab vspäi 1975 (läz 25 tuhad üläopenikoid).
Homaičendad.
*


Zaria.
Zaria (mugažo anglijan kelel,) om lidn Nigerijan i sen Kadun-štatan pohjoižes. Se om valdkundan ühesanz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Vspäi 1536 lidn om hausa-rahvahan Zazzau-emiratan (kunigahusen) pälidnaks, kazvoi transsaharižel torguindal. Ende lidnan nimituz oli Zazzau mugažo, om udesnimitadud Zaria-kunigaznaižen mödhe.
Zaria šingotase tekstil'tegimištol, maižanduzprodukcijan torguindal (puvill, arahis, tabak), veroližil käzitöil (nahktegesed, astjoiden pästand).
Eläjad.
Vn 2006 Nigerijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 408 198 ristitud.
Ahmadu Bello universitet (ende Pohjoižnigerijan) radab vspäi 1962, läz 35 tuhad üläopenikoid.


Kar (lidn, Togo).
Kar () om lidn Togon pohjoižpäivnouzmas. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Karan agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt zavodihe sildan sauvondaspäi Kar-joges päliči saksalaižil vl 1902.
Kar šingotase sijaližen maižanduzprodukcijan eksportal (kofe, kakao, puvill) i üläopendusen keskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kar-jogen randoil (läz 200 km pitte, Vol'tanjogen hurapol'ne bassein), 312 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Beninan röunhasai om 25 km päivnouzmha orhal, Lome-pälidnhasai om 413 km suvhe.
Eläjad.
Vn 2010 Togon rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 94 878 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Karan universitet radab lidnas vspäi 2004, 18 tuhad üläopenikoid (2017/18) i 715 opendajad da radnikad.
Homaičendad.
*


Kara (Suvikorejan muzikgrupp).
«Kara» ("Khara", "Kara", oleleb suril kirjamil "KARA") om tetab neiččiden suvikorejine muzikgrupp.
Istorii.
Grupp oli edestanu muzikad kei-pop- da džei-pop-stiliš vozil 2007−2016. Vn 2016 vilukus kontraktad muzikagentusenke oliba loptüd, no sil-žo vodel sulakus om tedotadud naceižes al'bomas tulijal aigal.
Gruppan nimi sündui grekan kelen «χαρά»-sanaspäi ("hara") «ihastuz» znamoičendanke.


Fransistaun.
Lidnan da sen ezilidnoiden nägu Man kaimdajaspäi
Fransistaun () om lidn da lidnümbrik Botsvanan päivnouzmas. Se om valdkundan kahtenz' surtte lidn, om ümbärtud Pohjoižpäivnouzmaižen ümbrikon territorijal.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1897, se oli Suvižen Afrikan ezmäižen kuldsäruläžundan keskuz. Nimitihe Deniel Frensis-anglijalaižen Liverpulišpäi kanzannimen mödhe, hänen kompanii möi koncessijan licenzijoid kuldan samižen tahoile.
Fransistaun šingotase kobal'tan, vas'ken i nikelin samižel läz lidnad, küllästamižtegimel i maižanduzrajonan keskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tati- i Inčve-jogiden ühthejoksmusen randal (Limpopon bassein), 1001 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Gaborone-pälidnhasai om 400 km suvhe-suvipäivlaskmha.
Eläjad.
Vn 2001 Botsvanan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 84 406 ristitud. Kaik läz 150 tuhad ristituid elädas ezilidnoidenke (2011).


Maun (lidn).
Maun (mugažo tsvanan i anglijan kelil) om lidn Botsvanan pohjoižes. Se om valdkundan videnz' eländpunkt eläjiden lugun mödhe, Lodehližen ümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud batavana-rahvahal vl 1915 penen külän sijas. Maun šingotase londuseližel turizmal, intensivižešti 1990-nziš vozišpäi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ümbrikon suvipäivnouzmas, Okavango-jogen del'tan randal, 927 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat om räk pol'kuiv. Voden keskmäine lämuz om +22,4 C°. Paneb sadegid 452 mm vodes, kuiv sezon oleskeleb semendkus-sügüz'kus (7 mm pordos). Absolütine minimum om −6,4 C°.
Eläjad.
Vn 2011 Botsvanan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 55 784 ristitud.
Transport.
Rahvahidenkeskeine Maun-lendimport ("MUB", 201 tuh. passažiroid vl 2008) om saudud 5 km päivnouzmha lidnan keskusespäi, se radab penen aviacijan täht tobjimalaz. Tehtas reisid Suviafrikan Tazovaldkundha i Vindhukha, mugažo Botsvanadme.
Homaičendad.
*


Molepolole.
Molepolole (mugažo anglijan kelel) om žilo Botsvanan suves. Se om valdkundan kaikiš suremb žilo, koumanz' eländpunkt eläjiden lugun mödhe, Kveneng-ümbrikon administrativine keskuz.
Geografijan andmused.
Žilo sijadase ümbrikon suvipäivnouzmas, Metsimotlhabe-jogen randal (Limpopon bassein), 1189 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Gaborone-pälidnhasai om 50 km päivnouzmha.
Klimat om pol'kuiv tropine. Voden keskmäine lämuz om +19,5 C°. Paneb sadegid 504 mm vodes, kuivsezon oleskeleb kezakus-elokus (9 mm pordos).
Eläjad.
Vn 2001 Botsvanan rahvahanlugemižen mödhe žilon eläjiden lugu oli 54 561 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Molepololen opendusen kolledž, Molepololen tervhuztedoiden institutan Babičijoiden kolledž i Tehnine Nampol-kolledž.


Mogoditšane.
Mogoditšane (tsvan. i) om lidn Botsvanan suves, mülüb Kveneng-ümbrikho. Se om valdkundan nellänz' eländpunkt eläjiden lugun mödhe.
Lidn sijadase ümbrikon suvipäivnouzmaižes čogas, 1022 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om Gaborone-pälidnan aglomeracijan palaks, pälidn om saudud ani päivnouzmha.
Vn 2001 Botsvanan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 32 843 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 1981 kaik 3125 eläjad oli žilos, ristitišt ližadui pälidnan šingotesen tagut.


Abomei Kalavi.
Abomei Kalavi () om lidn da kommun Beninan suvirandanno. Se om valdkundan kantenz' lidn eläjiden lugun mödhe, mülüb Atlantižhe agjaha.
Lidn sijadase Nokoue-järven randal, 54 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad valdkundan ižandusen Kotonu-pälidnhasai om 5 km suvhe.
Vl 2002 Abomei Kalavin eläjiden lugu oli 307 745 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Kommunan pind om 650 km².


Džugu.
Džugu () om lidn da kommun Beninan lodehes. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Dong-agjan administrativine keskuz.
Džugu šingotase kommunan torguindlidnaks da avtoteiden ristaks, nahkan ümbriradmižel, kanghiden tehmižel, pästtas konorüzid diamantoiden täht.
Lidn sijadase 430 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud maižanduzrajonal.
Vn 2012 Beninan rahvahanlugemižen mödhe kommunan eläjiden lugu oli 237 040 ristitud 3966 km² pindal. Eläjiden tobj pala om islamanuskojad, mugažo om äi katolikoid.
*


Paraku.
Paraku (franc.: "Parakou") om lidn Beninas.
Vl 2012 eläjiden lugu om 206 667 ristitud.


Kotonu.
Kotonu () om Beninan kaikiš suremb lidn.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 779 314 ristitud.


Sen Lui (lidn, Senegal).
Sen Lui (,) om lidn Senegalan lodehes. Se om valdkundan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Sen Luin agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Francijan torgovanoil vl 1659 jogen rahvahatomal sarel, francijalaižiden ezmäine žilo Senegalas. Nimitihe Francijan Lui IX-kunigahan-pühämehen mödhe. Lidn oli Francijan Senegal-kolonijan pälidnaks vll 1673−1902 i Francižen Päivlaskmaižen Afrikan pälidnaks vll 1895−1902, sirtihe sidä Dakarha. Vll 1920−1957 Sen Lui oli lähižen Mavritanii-kolonijan pälidnaks.
Sen Lui šingotase turizmal i sömtegimištol (saharedheotandad, kalanpüdand, arahisan ümbriradmine).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Atlantižen valdmeren i Senegal-jogen randoil, 22 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Hoik 10-kilometrine čirak erigoitab valdmert jogespäi, Senegal lankteb valdmerhe ani suvhe lidnaspäi. Sen Lui-lidnan keskuz om saudud jogen Ndar-sarel, se mülüb Mail'man jäl'gushe. Matkad Mavritanijan röunhasai om 2 km pohjoižhe, Dakar-pälidnhasai om 264 km suvipäivlaskmha orhal vai 320 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2013 Senegalan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 209 752 ristitud, agjan läz nelländest. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Sodaakademii Čarl'z Nčorere nimed radab vspäi 1922, universitet Gaston Bergeran nimed om olmas vspäi 1990.
Irdkosketused.
*


Ties.
Ties (,) om lidn da raudtesol'm Senegalan päivlaskmas. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Tiesan agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1864 kuti francine fort. Vspäi 1885 om raudtestancijaks «Dakar — Sen Lui»-keskustal.
Ties šingotase kouroiden tehmižel, sömtegimištol (lihan ümbriradmine), elektromehanižel inžiniringal, alüminijan fosfatan samižel ezilidnas. Om maižanduzrajonan keskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan keskuzpalas, 63 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Dakar-pälidnhasai om 60 km päivlaskmha.
Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 317 763 ristitud, agjan videndez.
Irdkosketused.
*


Ziginšor.
Ziginšor (,) om Senegalan lidn suvipäivlaskmaiženno röunanno. Se om valdkundan seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Ziginšoran agjan administrativine keskuz.
Eländpunktan aluz om pandud portugalijalaižil vl 1645.
Lidn sijadase Kazamans-jogen (fr. "Cazamance", lankteb Atlantižhe valdmerhe) hural randal, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Jogen 80 kilometrad 320:späi voib kävutada laivjogeks, jüguport radab lidnas 70 kilometras jogensuspäi, ehtatim om olmas joges päliči. Matkad Dakarhasai om 454 km orhal pohjoižhe-lodeheze sijaližen lendimportan kal't.
Vn 2013 Senegalan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 205 294 ristitud. Lidnan universitet om sätud vl 2007.
Ziginšor om maižanduzrajonan keskuz (ris, tropižed fruktad i maplodud). Pähkimvoin fabrik radab lidnas.
*


Mbur.
Mbur (vai "Mbour",) om lidn da meriport Senegalan päivlaskmas, mülüb Tiesan agjaha. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Eländpunktan aluz om pandud 19. voz'sadal, sen kommun om sätud vl 1927. Mbur šingotase meriportal, turizmal, kalanpüdandal i pähkmiden ümbriradmižel, titanan samižel.
Lidn sijadase agjan suves. Lidnan keskuz om Atlantižen valdmeren randal, 0 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Dakar-pälidnhasai om 55 km lodeheze orhal vai 80 km avtotedme.
Vl 2002 kaik 153 503 ristitud elihe lidnas 17,25 km² pindal. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.


Kaolak.
Kaolak (,) om lidn Senegalan päivlaskmas. Se om valdkundan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Kaolakan agjan administrativine keskuz. Islaman znamasine openduzkeskuz.
Istorii.
"Kagone"-eländpunkt oli tetab 16. voz'sadaspäi, se oli Salum-kunigahusen (1494–1969) pälidn da torguindkeskuz. Vspäi 1911 raudtejono ühtenzoiti Dakarad Francine Sudan-kolonijan (nüg. Mali) Kajes-lidnanke, sid' sen kolonijan Bamako-pälidnanke Niger-jogen randal, i Kaolakan ristitišt ližadui lujas. Kagone om Kaolakan päivnouzmaižeks palaks nügüd'.
Kaolak šingotase 19. voz'sadaspäi sijaližen arahisan ümbriradmižel i voin samižel sišpäi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan pohjoižpalas, Salum-jogen (, lankteb valdmerhe) oiktal pohjoižel randal, 22 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Jogi kändase laivjogeks lidnas, torguindjogiport radab.
Kaks'kümnekilometrine raudtesarak ühtenzoitab lidnad «Dakar — Bamako»-raudtenke. Matkad Dakar-pälidnhasai om 150 km lodeheze.
Eläjad.
Vl 2002 lidnan eläjiden lugu oli 172 305 ristitud, agjan nelländez.
Homaičendad.
*


Tub (lidn, Senegal).
Tub (,) om lidn Senegalan päivlaskmas, mülüb Diurbelin agjaha. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Eländpunkt om olmas vspäi 1887 sijal, kus sufizman Müridija-ordenan alusenpanii, Amadu Bamba Mbake-šeih (1853−1927), nägui taivhališt vauktust. Hän om Senegalan islaman hengeline lider. Lidnan nimituz libub araban kelen "ţûbâ"-sanaspäi «oza», «magituz». Oli peneks pit'kan aigan, no kändihe valdkundan kul'turan keskuseks šeihan mahapanendan jäl'ghe, sur' islaman pühäpert' om vaumitud vodele 1963 lidnan keskuses.
Lidn sijadase agjan pohjoižpäivnouzmas, 35 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om avtotesol'meks. Matkad Dakarhasai om 184 km päivlaskmha.
Vl 2013 eläjiden lugu oli 753 313 ristitud, agjan pol'. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', läz 1 mln eläjid lidnaglomeracijas (2018).


Mundu.
Mundu (franc.: "Moundou") om lidn Čadas.
Vl 2008 eläjiden lugu om 142 462 ristitud.


Sarh.
Sarh (mugažo francijan kelel) om lidn da transporttesol'm Čadan suves. Se om valdkundan koumanz' surtte lidn, Keskmäine Šari-agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud francijalaižil kuti raudten sauvojiden "Fort-Aršambo"-žilo. Nügüdläine nimituz om anttud vl 1972 sijaližen etnižen sara-gruppan mödhe.
Sarh šingotase puvillan ümbriradmižen tegimištol. Mel'heižtahod: lidnan rahvahaline muzei, lendimport.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Šari-jogen randal, 353 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ndžamen-pälidnhasai om 550 km lodeheze orhal.
Vl 2008 eläjiden lugu oli 108 061 ristitud.
Homaičendad.
*


Keren.
Keren (mugažo anglijan kelel; tigrinjaks: "ከረን") om lidn Eritrejan lodehes. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Anseb-agjan administrativine keskuz.
Lidn sijadase agjan suves, 1590 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 82 200 ristitud.


Tesenei.
Tesenei (,) om lidn Eritrejan päivlaskmas. Mülüb Gaš-Bark-agjaha.
Lidn sijadase Mereb (Gaš)-jogen randal (440 km pitte, kadob letkihe ojandehes Nilannoks), 45 kilometras Sudanan röunaspäi, 919 m ü.m.t. korktusel. Se om muretud lujas Eritrejan sodan ripmatomudes aigan (1961−1991), päzutihe vl 1988. Raudtesarakon Sudanan Kassal-lidnaspäi lopstancii, sodabaz. Šingotase torguindal Sudanan röunanno.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 4 650 ristitud. Läz 65 tuhad ristituid elädas ezilidnoidenke (2012).


Mendefer.
Mendefer (, ende Adi Ugri) om lidn Eritrejan keskuzpalan päivlaskmas. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Debub-agjan administrativine keskuz.
Eländpunktan aluz om pandud 5. voz'sadal EME. Tehtihe kaivandusid vspäi 1959, no äjad tahod varastadas tedoidusid tähäsai. Kolonijanvastaine likund baziruihe lidnas 20. voz'sadal.
Lidn sijadase agjan keskuzpalan lodehes, 1972 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Nimitihe nügüdläižikš korktan kukhan mödhe keskuses.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 25 332 ristitud, ezilidnoidenke — 64 tuhad ristituid.


Mujing.
Mujing (rundi i) om lidn Burundin pohjoižpäivnouzmas. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Mujingan agjan administrativine keskuz.
Lidn sijadase läz Tanzanijan röunad, päivlaskmha Ruvuvu-jogespäi, 1731 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2008 eläjiden lugu oli 138 227 ristitud.
Homaičendad.
*


Rujigi.
Rujigi () om lidn Burundin päivnouzmas. Se om Rujigin agjan administrativine keskuz.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan keskuzpalas, suvhe Sanzu-jogespäi (Ruvuvu-jogen bassein), 1842 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad ekonomižhe Bužumbur-pälidnhasai om 96 km päivlaskmha.
Eläjad.
Vl 2008 lidnan eläjiden lugu oli 7 139 ristitud, kommunan — läz 40 tuh. ristituid.
Lidn om Rujigin katoližen eparhijan keskuz.
Ižanduz.
Rujigi šingotase kofen i kabjživatišton torguindal. Savičun i apakuden tehmine.
Lendimport gruntlendahtamižsarganke om saudud 1,5 km päivlaskmha lidnaspäi, toine lähembaine lendimport om Giteg-pälidnas.
Homaičendad.
*


Santa Krus de la Sjerr.
Santa Krus de la Sjerr ([ˈsanta ˈkɾuz ðe la ˈsjera]) om lidn Bolivijan keskuzpalas. Se om valdkundan kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe, Santa Krusan departamentan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1561, nügüdläižel sijal — vl 1595, 220 km päivlaskmha enččes sijadusespäi indejalaižiden londoiden tagut. Šingotaškanzihe 1950-nzil vozil kivivoin da londuseližen gazan löudmižsijidenno.
Santa Krus de la Sjerran tegimišton päsarakod oma kivivoinhimii, sömtegimišt sijaližel torhudel, mecan ümbriradmine, sauvond, turizm.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase departamentan päivlaskmas, Pirai-jogen randal (Amazonasan bassein), 416 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Sukre-pälidnhasai om 250 km suvipäivlaskmha orhal vai 480 km avtotedme.
Klimat om tropižen savannan. Tal'ven (kezaku-heinku) lämuz om +20..+22 C°, redukun-keväz'kun keskmäine lämuz om +26..+27 C°. Paneb sadegid 1321 mm vodes, vähemba heinkus-sügüz'kus (37..61 mm kus). Tal'veližed suvitulleid todas vilud säd teravas. Paneb halad tal'vel lujas harvoin.
Eläjad da transport.
Vl 1992 eläjiden lugu oli 1 030 000 ristituid. Läz 2,1 mln ristituid elädas ezilidnoidenke (2012, kahtenz' surtte lidnaglomeracii).
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos.
Homaičendad.
*
*


El' Al'to (Bolivii).
El' Al'to («korged») om lidn Bolivijan päivlaskmas. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, mülüb La Pasan departamentha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1903 sauvomha raudted La Pasaspäi Čilin Arik-lidnhasai. Mülüi La Pasha pit'kan aigan. Om erižeks lidnaks vs 1985 keväz'kun 6. päiväspäi.
El' Al'to šingotase sauvondal, omblendtegmištol, meblin tehmižel, sömtegimištol (leibproduktad), metalltegesiden edheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Andiden mägitazangištol, 4090 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Röunatab La Pas-lidnanke päivnouzmas.
Vspäi 2002 El' Al'to jagoihe 9 administrativižeks rajonaks, nügüd' niid om 14.
Eläjad.
Vl 2001 eläjiden lugu oli 647 350 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.


Kočabamb.
Kočabamb (, «sokaz tahond») om lidn Bolivijan keskuses. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Kočabamban departamentan pälidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1571 kuti "Oropes" () ispanižen Fransisko de Toledo-kunigahan kanzannimen mödhe. Vl 1786 udesnimitihe lidnan nügüdläižikš.
Kočabambas tehtas kebnavtoiden paloid («Mopar»), sauvondmaterialid (cement), ühthekeratas traktorid. Himine sarak i sömtegimišt oma šingotadud, pästtas kodihimijad («Unilever») i kompjuterprogramid, mugažo nenid produktoid: keramik, tekstil' i mebel'. Kočabamban departamentan kogosüdäiprodukt oli US$5,2 mlrd vl 2016. Lidn om järedan maižanduzrajonan keskuz.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase kazvateližes alangištos, 2558 m korktusel valdmeren pindan päl, om ümbärtud Andiden mägisel'gil. Roč-jogi da Alalai-järv oma lidnan territorijal. Matkad surhe La Pas-lidnhasai om 220 km lodeheze. Voib olda lujid manrehkaidusid (6,8 ballad Rihteran pordhišton mödhe vl 1998).
Eläjad.
Vn 2012 Bolivijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 630 587 ristitud. Läz 1,3 mln ristituid elädas ezilidnoidenke.
Sodainženerine škol i San Simonan päuniversitet oma üläopendusen aluzkundoikš. Bolivijan privatižed universitetad mugažo ratas: medicinan, biznesan i katolicizman.
Transport.
Avtobusad, minibusad, funikulörad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Kebn metro om sauvomas vll 2017−2020.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Horhe Vilstermann-lendimport (isp. "Jorge Wilstermann", "CBB", 1,3 mln passažiroid vl 2013) sijadase 4 km suvipäivlaskmha keskuzfartaloišpäi. Tehtas reisid Madridha, Majamihe i Buenos Airesha, mugažo Bolivijadme.
Irdkosketused.
*


Ezmäine kanal.
Ezmäine kanal () om Venäman valdkundaline federaline venäkel'ne TV-kanal. Oigendase Moskvaspäi päiveses läbi. Rahvahidenkeskeine versii om olmas.
Akcijoiden pidajad: Venäma-valdkund (51%: «Rosimuššestvo» — 38,9%, TASS-agentuz — 9,1%, Ostankino-telekeskuz — 3%), Nacionaline Media-jouk — 29%, VTB Kapital — 20% (vn 2019 keväz'kuspäi). Edeline pidai om Roman Abramovič (24% vhesai 2019).
Istorii.
Kanalan aluz om pandud vl 1951 Keskuztelevizijan «Ezmäižeks programaks».
čihodamižen jäl'ghe, vozil 1991−1995 telekanal nimitihe «Ostankino»-televizijaks. Vozil 1995−2002 kanalan nimi oli «Venäman kundaline televizii», vspäi 2013 Venäman toine kanal sai mugoižen nimen.
Konstantin Ernst radab telekanalan direktoran vspäi 1999.


Nzerekore.
Nzerekore () om lidn Gvinejan suvipäivnouzmas. Se om valdkundan kahtenz' surtte lidn, ühtennimižen agjan administrativine keskuz.
Francijanvastaižen likundan keskuz enččes. Šingotase torguindan keskuseks i hobedan samižel.
Lidn sijadase 560 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2008 eläjiden lugu oli 300 000 ristitud, pagenikoidenke lähižiš valdkundoišpäi. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
*


Čuncin.
Čuncin (, pin'jin': "Chóngqìng" [ʈʂʰǔŋ tɕʰîŋ], sana sanha «kaks'kerdaine üläihastuz») om keskuzalištusen lidn (administrativine ümbrik) Kitaiš, kaikiš järedamb pindan mödhe nellän mugoižen keskes.
Se om Kitain metallurgijan, avtotegimišton i himižen tegimišton järed keskuz, tedoline keskuz (enamba 1000 tedoinstitutoid i 25 üläopendusen aluzkundad).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 316 vodel edel m.e. kuti "Czänčžou" (kit. 江州) — Ba-valdkundan uz' pälidn. Vl 1189 sidä nimitihe nügüdläižikš.
Vspäi 1891 joudai port oli Čuncinas, se abuti lidnale ühtenzoitta Kitain suvipäivlaskmad i Janczi-joginiškoid mail'manke.
Eländpunkt om olmas oficialiženke lidnan statusanke vspäi 1937. Čuncin oli Kitain keskuzalištusen lidnaks vozil 1939−1954 i om vspäi 1997. Vozil 1954−1997 lidn mülüi Sičuan'-agjaha.
Vozil 1937−1945 Čuncin oli valdkundan pordaigaližeks pälidnaks Nankinan okkupacijan tagut, ohjastuz sijazihe siš Čan Kaišinke ühtes.
Vn 1949 2. päiväl sügüz'kud sur' lämoipalo tegihe lidnas (10 tuhad ristituid pölištuiba, pol'lidnad paloi).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kitain keskuses, 80 jogen randoil. Hura Czälinczän-ližajogi lankteb täuz'vezižhe Janczihe lidnan keskuses. Čuncin seižub 243 metrad valdmeren pindan päl keskkorktusel. Reljef om kukhikaz.
Klimat om subtropine. Paneb sadegid 1100 mm vodes. Sumeg laskese lidnrajonihe sada päiväd vodes, redukuspäi sulakuhusai.
Čuncin jagase 38 municipaližhe ühtnikha: 21 rajonad, 13 makundad da 4 avtonomišt makundad. Niiden keskes 9 municipališt ühtnikad lugetas «lidnan päzonaks» oficialitomašti (kit. 主城区 "čžučencüi") vai Keskuzčuncinaks. Municipaližed ühtnikad alajagasoiš 1259 lidnha, lidnanterritorijha i alarajonha.
Eläjad.
Vl 2010 kaikenaigaižiden eläjiden lugu oli 28 846 170 ristitud.
Vl 2015 lidnrajoniden ristitišt oli 18 384 100 eläjad, pind — 5473 km².
Transport.
Avtobusad, ezilidnoiden raudted da metro oma kundaližeks transportaks. Metro radab vspäi 2005 (vl 2015 4 jonod, 120 stancijad, 201,6 km raudted).
Vs 2014 redukuspäi 31 sildad ühtenzoittas Janczin randoid Čuncin-ümbrikos, niišpäi 12 oma lidnrajoniden territorijal.
Koume päraudtestancijad om lidnas. Koume kiruhraudted i kuz' kiruhavtoted ühtenzoittas Čuncinad toižidenke suridenke lidnoidenke.
Rahvahidenkeskeine civiline «Čuncin Czänbei»-lendimport ("CKG") sijadase 21 kilometras pohjoižhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Kitaidme da Azijan äjihe verhiže maihe. Völ kaks' lendimportad oma sauvomas.


Boston.
Boston (mugažo kirjutase anglijan kelel, virkmine — [ˈbɒstən]) om lidn da port niiden Atlantižen valdmeren randal. Se om Massačusets-štatan pälidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1630 7. päiväl sügüz'kud. Se sai lidnan statusad vl 1822.
Geografijan andmused.
Lidnan istorine keskuz sijadase korktusil 5..7 metrad valdmeren pindan päl. Lidnan ümbrišton keskmäine korktuz om 43 metrad. Kaikiš korktemb čokkoim om Bellivju-kukkaz (101 m).
Paksud päivlaskmaižed kontinentaližed tulleid aletas valdmeren valatoitusele. Vilukun kesklämuz om −1,7 Cel'sijan gradusad, heinkun — +23 C°. Paneb 1100 mm sadegid vodes, kuidme tazomäras.
Eläjad da ižanduz.
Läz 8 mln ristituid elädas Bostonan lidnaglomeracijas vl 2017 (Sur' Boston, kudenz' sija AÜV:oiš).
Boston om medicinižen da uziden materialiden tegimištoiden keskuz, rahaazjoiden kompanijoiden päfater, turizman keskuz (21,2 mln turistoid vodes 2011).
Openduzsijad.
Üläopendusen kaks' surt aluzkundad sijadase lidnas: Garvardan universitet da Massačusetsan tehnologine institut (). Ühthemänho enamba sadad universitetoid da kolledžid om lidnas da sen ümbrištos. Kaikuččel vodel läz millionan nelländest ristituid kändasoiš ezmäižen kursan üläopenikoikš.
Transport.
Rahvahidenkeskeine Logan-lendimport ("BOS") sijadase päivnouzmpolehe lidnan keskusespäi. Vspäi 1897 amerikaine kaikiš amuižemb metro radab lidnas (4 jonod, 122 stancijad, 134 km raudted). Ühthine MBTA-kompanii () ohjandab kundaližtransportan erazvuiččil toižendoil: metro, ezilidnoiden raudte, avtobusad, trolleibusad, ehtatimed.


Sekondi Takoradi.
Sekondi Takoradi (angl.: "Sekondi-Takoradi") om lidn Ganas.
Vl 2012 eläjiden lugu om 445 205 ristitud.


Hančžou.
Hančžou (, pin'jin': "Hángzhōu", standartine virkand: [xǎŋ.ʈʂóu], sijaline virkand: [ɦɑ̃.tse]) om lidn da lidnümbrik Kitain päivnouzmas. Se om Čžeczän-agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 589 Kitain Suren kanalan lopus. Lidnan sein oli saudud kahtes vodes sen jäl'ghe. Vspäi 1895 Hančžou oli joudjaks meriportaks, kus sab verazmalaižile torguida. Vll 1938−1945 lidn oli okkupiruidud Japonijan sodavägil.
Hančžou šingotase mašinoiden ühthekeradamižel (mašiništ, vilugoitimed) i istorižel südäiturizmal. Neniden järedoiden kompanijoiden päfaterad oma lidnas: Alibaba Group (elektronine torguind), Geely Automobile, Wahaha Group (jomad).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan pohjoižpäivnouzmas, Fučun'czän-jogen randal, 19 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Šanhaihesai om 180 km pohjoižpäivnouzmha.
Hančžou jagase 6 lidnrajonaks i 7 ezilidnrajonaks.
Vn 2010 Kitain rahvahanlugemižen mödhe lidnümbrikon eläjiden lugu oli 8 844 400 ristitud.


Padui.
Padui ([ˈpaːdova],) om lidn da kommun Italijan pohjoižpäivnouzmas, mülüb Venecijan agjaha.
Istorii.
Ezmäižed eländpunktad oliba olmas lidnan territorijal 11.-10. voz'sadaspäi edel meiden erad. Vspäi 226 EME Padui oli ühtnenu Riman tobmudehe. Vl 1405 Padui mülüi Venecijan Tazovaldkundha i kändihe sen openduzkeskuseks. 16. voz'sadan lidnuz om kaičenus hüvin, Riman amfiteatran seiniden jändused oma olmas.
Padui šingotase tegimištzonal 10 km² pindal, se om varatoittud portal i kahtel raudtestancijal, Evropan järed logistine keskuz. Sädas mugažo keramižid tegesid, kaluid porcellanaspäi i čomamahttekstilišpäi, muziksoitoid, juvelirižid tegesid.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Bakkil'jone-jogen (118 km pitte, ital. "Bacchiglione") i kanaliden randoil, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Brent-jogi (174 km, ital. "Brenta") om lidnan pohjoižröunaks. Matkad Venecijan lahthesai da Venecijhasai om 20 km päivnouzmha.
Eläjad.
Vl 2015 eläjiden lugu oli 211 208 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 234 678 eläjad vl 1981. Vl 2006 90,7% eläjid oliba italijalaižed, uskojiden enambuz — Riman katolikad. Vodele 2016 kommunan toižiden rahvahiden pala oli 15,9%, sündnundan ma (enamba 2,5 tuhad rist.): Romanii — 8,8 tuh., Moldov — 4,7 tuh., Nigerii — 2,6 tuh., Kitai — 2,5 tuhad.
Transport.
Kundaline transport om avtobusad (40 maršrutad), tramvaid šinal (1 jono, 10 km), privatižed taksid. Elektroraudtejonod ühtenzoittas Venecijan aglomeracijan toižidenke lidnoidenke.


Kioto.
Kioto ("Kyōto-shi" [kʲoːꜜto.ɕi] «pälidn») om seičemenz' lidn Japonijas eläjiden lugun mödhe. Lidn om ühtennimižen prefekturan administrativine keskuz.
Istorii.
Vozil 794−1869 Kioto oli Japonijan imperatoriden rezidencijaks i valdkundan pälidnaks, lidnan enzne nimi — "Heian" «kožundan da tünüden pälidn». Vozil 1467−1477 (torokaig) i 1864 lujad lämoipalod oliba lidnas. Vspäi 1869 imperatoran rezidencii i pälidn sijadasoiš Tokios («päivnouzmaine pälidn»), i nimitihe Kioto-lidnad lühüdaks aigaks «päivlaskmaižeks pälidnaks» ("Saikö", 西京).
Toižen mail'man sodan aigan bombardiruindad koskiba vähän Kioton puižid pühäpertid. Kaik om 1600 buddizman i 400 sintoizman pühäpertid lidnas, sen ližaks äiluguižed sadud da pert'kulud.
Mail'man tetabiden Nintendo-, Kyocera- i Omron-kompanijoiden päfaterad sijadasoiš Kiotos. Turizm om lidnan sal'hen päpala, matknikad ajeltas kaikes miruspäi, mugažo se om japonižiden školnikoiden lopindklassoiden matkan päsija
Geografijan andmused.
Lidn sijadase prefekturan suvipäivlaskmas, Honšü-saren keskuzpalan päivlaskmas, Kansai (Kinki)-regionan keskuses, Kioton katl'uses, 9..981 m korktusil. Mägisel'gad oma lidnan röunoikš. Koume joged jokstas lidnas: Jodo-jogi "Udzi"-nimenke da mülüjad sen basseinha Kamo-jogi i Kacuranjogi.
Eläjad.
Vn 2015 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 475 183 ristitud, se oli kaikiš suremb. Vspäi 1980 ristitišt vajehtase 1,46..1,47 mln röunoiš. Lidn mülüb Osakan aglomeracijha, se om valdkundan kahtenz' surtte.
Transport.
Avtobusad, kaikenvuiččed lidnelektrojonused da taksid oma kundaližtransportaks lidnas. Vspäi 1981 metropoliten radab lidnas (vl 2017 om 2 jonod, 31 stancijad, 31 km raudted). Päraudtestancii om olmas vspäi 1877. Sinkansen-kiruhjonused ühtenzoittas lidnad Japonijan toižidenke järedoidenke lidnoidenke.
Irdkosketused.
*


Čendu.
Čendu (, pin'jin': "Chéngdū" [ʈʂʰə̌ŋ.tú] «kändamha pälidnaks») om lidn-millioner Kitain suvipäivlaskmas. Se om Sičuan'-agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 311 EME. Sil aigalpäi i 1. voz'tuhan aigan lidn oli neniden car'kundoiden-valdkundoiden pälidnaks: Šu (edel 316 vot e.m.e.), Šu-Han' (221−263), Čen (4. voz'sadan ezmäine pol'), Päivlaskmaine Šu (5. voz'sadan augotiž), Aigaline Šu (907−925), Möhäine Šu (934−965).
Čendu šingotase verhiden maiden kapitalanpanmižen kaikiš järedambaks keskuseks valdkundan päivlaskmpoles. Mail'man vides sadaspäi 260 kompanijan alajagused sijadasoiš täs. Lidn om avtoiden da niiden varapaloiden tegijoiden ühteks keskusišpäi Kitaiš, valdkundan lendimensauvomižen i kompjuterprogramiden sädandan järed keskuz.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sičuanin katl'usen päivlaskmas, Min'czän-jogialangšton randoil, 500 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Cin'lin-mäged oma pohjoižhe lidnaspäi, ned kaitas tahondad Sibirin vilun ličendaspäi. Joged (kit. üks'lugu «he») oma Czin', Fu i Ša, mülüdas Janczin hurapol'he basseinha.
Klimat om subtropine neps.
Eläjad.
Vn 2010 Kitain rahvahanlugemižen mödhe lidnümbrikon eläjiden lugu oli 14 047 625 ristitud, heišpäi lidnanlaptoiš — 7 415 590 ristitud. Lidnanümbrikon pind — 14 378,18 km², sidä kesken lidnanlaptoiden — 1 761 km². Vl 2014 kaik 14 427 500 eläjid oli lidnümbrikos. Vl 2015 18,1 mln ristituid elihe lidnaglomeracijas.
Transport.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Metro radab vspäi 2010 (6 jonod, 151 stancijad i 196 km raudted oma vl 2018). Nell' päraudtestancijad, kiruhraudte ühtenzoitab Čuncinanke.
Rahvahidenkeskeine civiline Čendu Šuanlü-lendimport ("CTU", 46 mln passažiroid vl 2016) sijadase 16 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Suvižen i Päivnouzmaižen Azijan maihe, mugažo Kitain lidnoihe.


Kuritib.
Kuritib ([kuɾiˈtʃibɐ] «pedaipähkmen tahond» tupi-indejalaižiden kelespäi) om lidn-millioner Brazilijan suves. Se om Paran-štatan administrativine keskuz da sen kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1693 29. päiväl keväz'kud. Kaks' voz'sadad šingotihe kaivuziden radol i oli maižanduzrajonan torguindan keskuseks. Sai lidnan statusad vl 1842.
Raudte ühtenzoiti Paranagua-meriportanke vl 1885. Vl 1912 ezmäižen braziližen universitetan aluz om pandud Kuritibha, se om Paranan federaline universitet.
Geografii da klimat.
Lidn sijadase Paranan mägiplatol, nellän penen jogen vezivaradimidenke randoil, 864..1021 m ü.m.t. korktusil, 934 metrad keskmäižel korktusel, 110 km päivlaskmpolehe Atlantižen valdmeren randpolespäi.
Klimat om meren da mägiden subtropine.
Kuritiban lidnümbrikon pind — 435,9 km², sidä kesken lidnanlaptoiden — 319,4 km².
Eläjad.
Vl 2013 eläjiden lugu oli 1 848 943 ristitud, lidnaglomeracijas — 3 210 000 ristitud (seičemenz' surtte valdkundas).
Ekonomik da transport.
Kuritib om avtoiden tegijoiden kahtenz' surtte keskuz Latinižes Amerikas. Vodes läz 2 mln turistoid tuldas neche puhthaze ekologižešti lidnha.
Rahvahidenkeskeine Afonsu Penan nimel nimitadud civiline lendimport ("CWB") sijadase 18 km suvipäivnouzmpolehe lidnan keskusespäi. Metrod ei ole, avtobusoiden kiruhtranzitan sistem radab.
Irdkosketused.
*


Dallas.
Dallas (mugažo anglijan [ˈdæləs] da ispanijan kelil, lühendused: "Big D", "D-town") om lidn-millioner suvižes Tehas-štatas, sen kaikiš suremb lidn ičeze ezilidnoidenke. Lidnan aglomeracii otab nelländen sijan AÜV:oiš ristitišton lugun mödhe (6,9 mln vl 2014). Dallas om konurbacijas Fort Uertanke da Arlingtonanke.
Lidn om rahaazjoiden da telekommunikacijoiden keskuz, transporttesol'm, mugažo atomenergijan tedoidusiden keskuz.
Istorii.
Vl 1841 Džon Nili Brajan pani lidnan alust. Dallas-žilo sai lidnan statusad vl 1871.
Vl 1963 kül'mkun 22. päiväl AÜV:oiden Džon Kennedi-prezident oli riktud tuikutimen ambundal neciš lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase tazangištol 140..170 m ü.m.t. korktusil, Triniti-jogen molembil randoil.
Klimat om subtropine neps, kezal om upar'. Sikš ku vilu il'm Kanadaspäi ainastase Dallasan rajonas lämän il'manke Meksikan lahtespäi, ka tulleipörtked oleldas paksus dai tal'vel sä oleskeleb erazvuiččikš — voib olda −15 C° vai +30 C°, ika tal'v om pehmed tobjimalaz. Vilukun keskmäine lämuz om +8 C°, heinkun da elokun — +30 C°. Paneb sadegid 955 mm vodes, kaikiš enamba — semendkus da redukus.
Dallas jagase rajonihe (), lidnanlaptoihe (angl. "neighborhood") da kundoihe (angl. "community").
Eläjad.
Vl 2016 lidnan eläjiden lugu oli 1 317 929 ristitud.
Ižanduz.
Suren Dallasan kogosüdäiprodukt om 448 bln US$ (vl 2013, kudenz' sija valdkundas).
Vl 1958 Džek Kilbi tegi melel mikrosheman Dallasas.
Texas Instruments, 7-Eleven da Pizza Hut mail'man kompanijoiden päfaterad sijadasoiš lidnas, ExxonMobil — päivlaskmaižes Irving-ezilidnas.


Detroit.
Detroit (mugažo anglijan kelel [dɨˈtrɔɪt] — francijan kelen "détroit" [deˈtʀwa] sanaspäi «sal'm, kaidelmaz») om lidn pohjoižes Mičigan-štatas, sen kaikiš suremb lidn ičeze ezilidnoidenke, Kanadan röunanno. Lidnan aglomeracii otab nelländentoštkümnenden sijan AÜV:oiš ristitišton lugun mödhe (4,3 mln vl 2017).
Lidn ičeze ezilidnoidenke om Pohjoižen Amerikan avtotegimišton keskuz tähäsai.
Istorii.
Vn 1701 24. päiväl heinkud francine Antuan Lome-matkadai De Kadillak-ser pani lidnan alusen faktorijaks torguimha karvoil indejalaižidenke, i vhesai 1796 Detroit oli Kanadan lidnuden. Vl 1805 eländpunktan tobj pala paloi, sikš miše äjad pertid oliba pumaterialaspäi. Jäl'ghižel vodel Detroit-žilo sai lidnan statusad. Vozil 1805−1847 Detroit oli Mičigan-štatan pälidnaks.
Vn 2014 11. päiväl tal'vkud lidn päzui satusekahašti bankrotnendan proceduras läbi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ühtennimižen kaidelmasen oiktal randal 174..206 metrad korktusil, kanadižen Uinsor-lidnad vaste, lidnad ühtenzoittas Ambassador-sildal da kahtel tonnelil. Detroit-kaidelmaz jokseb Sent Kler-järvespäi Eri-järvhe, pol'tel Suriš järvišpäi Ph. Lavrentijan jogehe.
Klimat om ven kontinentaline, tal'v om pehmed, keza om pit'k da läm'. Vilukun keskmäine lämuz om −4 C°, heinkun — +23 C°. Paneb sadegid 850 mm vodes, tal'vel vähän penemb mi kezal (108 sm lunt vodes).
Detroit jagase 8 rajonha (), ned — lidnanlaptoihe ().
Ižanduz.
Suren Detroitan kogosüdäiprodukt om 197,7 bln US$ (vl 2010).
Mail'man avtotegijoiden kompanijoiden päfaterad sijadasoiš Detroitas (amerikaine «Sur' Koumnik»): Dženeral Motors kompanijan Renessans-päfater («Udessündund») da üks' tegim lidnas, Ford tegimidenke — suvipäivlaskmaižes Dirborn-ezilidnas, Kraisleran päfater — lodehližes Obern Hils-ezilidnas.
Avtotegijoiden lobbiruind ostmaha avtoid veihe sihe azjaha, miše kundaližtransport ei ole šingotadud lidnas. Vaiše avtobusoiden maršrutad oma olmas da pandud seibhil raudten kiruhtranzit 4,7 kilometrad pitte ajab.


Biratnagar.
Biratnagar () om lidn Nepalan suvipäivnouzmas. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Agjan nomer 1 administrativine keskuz.
Lidn sijadase 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Indijan röunhasai om 6 km suvhe, Katmandu-pälidnhasai om 400 km päivlaskmha.
Biratnagar om valdkundan kahtenz' tegimištoline keskuz. Džutan fabrikad, järed jüguraudtestancii sarakol Indijaspäi.
Vn 2011 Nepalan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 242 548 ristitud.
Irdkosketused.
*


Pokhar.
Pokhar ("Pokhara") om Nepalan koumanz' surtte lidn.
Hippi-kul'turan polenpidajad avaitihe lidnad 1960-nzil vozil, hö panihe äiluguižid eländpunktoid alangištos. Valdkundaline politik sirdi hippid valdkundaspäi, no religiozine i mägiturizm šingotaškanzi.
Lidn sijadase valdkundan keskuzpalas, 900 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Phev-järven randal (kahtenz' surtte Nepalas). Matkad Katmandu-pälidnhasai om 198 km päivnouzmha.
Vl 2011 eläjiden lugu oli 255 465 ristitud. Pokhar-lendimport radab lidnan keskuzpalas.


Düssel'dorf.
Düssel'dorf ([ˈdʏsl̩ˌdɔɐ̯f]) om lidn Saksanman päivlaskmas. Se om Pohjoine Rein da Vestfalii-federacijanman pälidn, mülüb Rein da Rur-lidnaglomeracijha. Ičeze ezilidnoidenke Düssel'dorf otab seičemenden sijan Saksanmas ristitišton lugun mödhe (1,2 mln vl 2013).
Lidn om Saksanman rahaazjoiden (kahtenz' surtte valdkundas Frankfurtan Mainal jäl'ghe) da modan keskuz, sur' transporttesol'm da jogiport.
Istorii.
Vl 1135 lidn om mainitadud ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš. Vlpäi 1288 Düssel'dorf om lidnan statusanke.
Geografijan andmused.
Lidn seižub Düssel'- da Rein-jogiden ühthejoksmusen sijas, Rein-jogen oiktal randal 28-167 metrad korktusil, om uzid rajonid hural-ki randal. Seičeme sildad ühtenzoittas Reinan randoid lidnan röunoiš. Duisburg-lidn om toine Rein da Rur-aglomeracijan pala, se sijadase pohjoižpoles ani lidnan röunan taga.
Klimat om ven valdmerine. Voden kesklämuz om +10,6°C. Paneb sadegid 800 mm vodes. Pil'vesine sä om paks azj.
Düssel'dorf jagase 10 ümbrikho (saks. "Stadtbezirk") ičeze nevondkundoidenke vaiše nevondfunkcijanke. Ümbrikod alajagasoiš 50 lidnanlaptha (saks. "Stadtteil").
Ižanduz.
Düssel'dorfan kogosüdäiprodukt om 41,5 bln € (vl 2012).
Mail'man tetabid Henkel' (kodihimii), Metro AG (torguindverk), TissenKrupp (metallurgii) da E.ON (energii) kompanijoiden päfaterad sijadase lidnas.
Düssel'dorfan rahvahidenkeskeine civiline lendimport ("DUS") sijadase 7 km pohjoižhe lidnan keskusespäi Duisburganke röunanno, se om koumanz' surtte Saksanmas. Lendimportaspäi tehtas reisid Saksanman lidnoihe, Evropan, Päivlaskmaižen Azijan da Pohjoižen Afrikan maihe, sezonoidme — tropižihe lebutahoihepäi. Lendimport ühtenzoitab päraudtestancijanke rippujan jonusen monorel'stel ("Skytrain").
Kundaline transport om kiruhtramvai (99 stancijad, niišpäi 17 oma manalaižed) da lidnelektrojonuz, niiden ted ühtenzoittas Rein-Rur-aglomeracijan toižidenke lidnoidenke.
Irdkosketused.
*


Čarlstaun (Sent Kits da Nevis).
Čarlstaun (angl.: "Charlestown") om lidn Sent Kitsas da Nevisas. Se sijadase Nevis-sarel.


Sent Pol Kapister.
Sent Pol Kapister (angl.: "Saint Paul Capisterre") om lidn Sent Kitsas da Nevisas.
Vl 2010 eläjiden lugu om 1 339 ristitud.


Sendi Point Taun.
Sendi Point Taun () om lidn Sent Kitsas da Nevisas. Se om valdkundan kahtenz' eländpunkt eläjiden lugun mödhe, enamba koumed tuhad eläjid.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 1620-nzil vozil. Lidn oli tabaktorguindan keskuseks 17. voz'sadal, sid' ižandusen päine aktivižuz sirdihe Baster-pälidnha saren suvipäivnouzmas.
Sendi Point šingotase kaluišton pästandal lendimiden täht i turizmal. Saharrogon plantacijad ümbärtas lidnad. Meriport oli sauptud vn 1984 torokan jäl'ghe.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sent Kits-saren lodehes, Pamp-merikaran randal. Liamuig-mägi (1156 m ü.m.t.) om koumes kilometras päivnouzmha. Severz'-se hristanuskondan kundoid om olmas lidnas.


Kirillovan rajon.
Kirillovan rajon () om rajon Vologdan agjas.
Administrativine keskuz om Kirillov-lidn (rajonan ristitišton pol').
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1927 elokun 1. päiväl Leningradan agjan Čerepovecan ümbrikos.
Geografijan andmused.
Kirillovan rajon om Vologdan agjan lodehline taho. Pind — 5 400 km². Sen piduz pohjoižespäi suvhe — 143 km, päivlaskmaspäi päivnouzmha — 56 km.
Kaikiš surembad vezištod oma Vaugedjärv, Vože-järv da Šeksnan vezivaradim, kaik ned mülüdas rajonha vaiše paloin. Mec otab kaks' koumandest rajonan territorijad.
Vs 2015 kezakun 26. päiväspäi rajonan territorii alajagase 6 küläkundha da 1 lidnkundha (Kirillov-lidn).
Tobmuz.
Vspäi 2008 Sergei Usov om rajonan pämez'. Hän-žo om rajonan parlamentan — Ezitajiden Suiman — ezimez' (19 ezitajad).
Sil-žo vodelpäi Vladimir Šačin om rajonan administracijan pämez' (22 pämest).
Vspäi 2012 Kundaline Nevondkund () radab rajonas (14 ühtnijad).
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma turizm, mecan ümbriradmine da sömtegimišt.


Blagojevgrad.
Blagojevgrad () om lidn Bolgarijan suvipäivlaskmas. Se om Blagojevgradan agjan administrativine keskuz.
Amuižed grekalaižed nimitihe lidnad "Skaptopar" (). Osmanan imperijan aigan lidn oli tetab "Gorna Džumai"-nimitusenke ("Горна Джумая"). Nimitihe nügüdläižikš vl 1950 Bolgarijan kompartijan Dimitr Blagoev-alusenpanijan da lideran kanzannimen mödhe.
Lidn sijadase Strum-jogen alangištos (), 410 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Sofii-pälidnhasai om 100 km pohjoižhe.
Vn 2011 Bolgarijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 70 881 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 71 476 eläjad vl 1992.
Irdkosketused.
*


Birminhem (Alabam).
Birminhem ([ˈbɜːrmɪŋhæm]) om lidn Alabam-štatan keskuzpalan pohjoižes. Se om štatan kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe, medicinižen i juridižen opendusen järed keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1871, ani Rahvahanikoiden sodan lopun jäl'ghe. Nimitihe britanižen Börmingem-lidnan mödhe. Ende oli tetab raudan metallurgijan keskuseks sauvomha raudteid.
Nügüd'aigaine Birminhem šingotase bankingan keskuseks (10. sija AÜV:oiš, järed «Regions Bank»), šebnän da leten järedal «Vulcan Materials»-kompanijal i sauvondedheotandoil («EBSCO Industries»-konglomeratan päfater i 1,5 tuhad radnikoid, «Brasfield & Gorrie»).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 196 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Sen aglomeracii seižub Kahab-jogen oiktal randpolel (, 312 km pitte, Mobil-jogen bassein). Kaikiš znamasižemb Guver-ezilidn sijadase ani suvhe lidnaspäi. Matkad štatan Montgomeri-pälidnhasai om 148 km suvhe.
Klimat om subtropine. Heinkun i elokun lämuz om +27 C°, vilukun — +6,6 C°, voden keskmäine lämuz om +17,3 C°. Paneb sadegid 1364 mm vodes, kuidme läz tazomäras, vähemb redukus (87 mm). Lämuden absolütine minimum — −23,3 C°. Manrehkaidusen kaikiš lujemb registriruidud magnitud oli 5,1 vl 1916.
Eläjad.
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 212 237 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 340 887 eläjad vl 1960. Kaik 1,15 mln ristituid elihe lidnaglomeracijas vl 2017 (49. sija valdkundas).


Ajud.
Ajud ([aˈjud], [ˈnɒɟɛɲɛd],) om Romanijan lidn valdkundan keskuzpalan lodehes. Mülüb Alban ümbrikho, sen kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Rimalaine Brukl-eländpunkt () oli olmas lidnan territorijal. Nügüdläine eländpunkt mainitase vspäi 1293 kuti saksan lidn. Lidnuz-jumalanpert' om saudud 13. voz'sadal, lidnusen seinäd — 16.-17. voz'sadoil. Lidnan da jogen nimi libub ph. Egidijan latinižes nimespäi ("Aegidius"), saudihe ezmäšt jumalanpertid hänen oiktastuseks.
Ajud šingotase turizman keskuseks: lidnan kul'turan sauvused, agroturizm, kalatez da mectuz ezilidnan kukhikahiš tahondoiš vodes läbi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ajud-jogen randal (Dunain hurapol'ne bassein), 260 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. «Buharest — Budapešt»-avtotekeskust läbitab lidnad.
Kaik 4 žilod i 6 küläd mülüdas lidnmunicipalitetha Ajudan ližaks.
Eläjad.
Vn 2011 Romanijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 22 495 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 31 894 eläjad vl 1992. Professionaližen opendusen nell' aluzkundad ratas lidnas, kaik om läz 2,5 tuhad openikoid niiš.
Rahvahad (lidnan eläjad, ozutadud rahvahudenke — 93% vl 2011): romanijalaižed — 79,7%, mad'jaralaižed — 15,8%, čiganalaižed — 4,4%, saksalaižed — 0,1%.


Gorna Orähovic.
Gorna Orähovic () om lidn Bolgarijan keskuzpalan pohjoižes. Mülüb Veliko Tirnovon agjaha.
Vl 1899 saudihe raudtestancijad lidnas. Nügüd'aigan se om järed raudtesol'm.
Gorna Orähovic šingotase saharantegimil i mašiništon pästandal (elektro-, varažomtehnik i libutimed, transformerad).
Lidn sijadase agjan keskuzpalas, 218 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 32 436 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 40 890 eläjad vl 1985.


Derri.
Derri () om lidn Nju Gempšir-štatan suvipäivnouzmas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1719 šotlandijalaižil i irlandijalaižil sirdnikoil. Ezmäine AÜV:oiden kartohkan kazvatandan taho oli neciš lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 86 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 33 109 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 34 021 eläjad vl 2000.


Londuseline gaz.
Londuseline gaz om gazoiden segoituz, kudamb sündui mansüvüzihe organižiden substancijoiden anaerobižen čihodamižen aigan. Gaz mülüb sagedmaiden gruppha.
Londuseline gaz om tarbhaine kaivatuz, se om üks' znamasižembaižiš londuseližiš varoišpäi, ümbriradamha tegimištos da kävutamha kodiižanduses.
Sogazan da kaivuzgazan südäiolendad oma pojavad keskneze. Ned mülütadas metan CH4 päsubstancijaks, i mugažo azotan (N2) da hil'muiktuzgazan (CO2) penid lugumärid. Sen ližaks, kaivuzgaz voib mülütada travijoid substancijoid — rikvezinik H2S da radon.
Normaližiš arvoimižiš londuseline gaz voib olda gazanvuiččes vai sidodud olendas (gazangidratad — kristallad). Üks' absolütine atmosfer da 0 C° ottas normaližikš arvoimižikš lugemha gazan kulutusen normaližil kubižil metril. Gazgidratad oma kaivuztegimišton tulii aig, lujas äi vasttase niid londuses — valdmeren pohjan al, igähižen rougun al. Tähäsai ei ole sal'hekašt gazgidratoiden samižtehnologijad. Sättui samižhe londuseline gaz löudase manšoiduiš erižil kogoil (gazlöudmižsijad) vai kivivoin löudmižsijiden päl. Mugažo erigoittas londuseline (kivivoin) gaz sadud kivivoin ezmäižen fil'truindan aigan.
Himine mülünd.
Metan (CH4) om londuseližen gazan päine da tarbhaine pala 82..98 % mülündanmäranke. Sen ühtes metanan gomologad voidas olda mülündan paloikš (kaik — 0,1..13 %): etan (C2H6), propan (C3H8) da butan (C4H10). Jäl'gmäižiden kahtiden, i mugažo edembaižiden jügedambižiden gomologoiden olend om tahtota gazanveimes, sikš miše nened substancijad voidas tehtas nozoluzikš ümbrišton il'man lämudel. Nozoluded sündudas vedenke gazgidratižid tüpid da umbištadas henoiden veimiden diametrad. Veden da ammiakveden olend om laskmatoi gazan mülündas. Propan, metanan da acetilenan ülembad gomologad erigoittas gazanveimiden gazaspäi da kävutadas nozoltadud gazaks (se om propanan da butanan segoituz paksumba kaiked), kudambad voib pakuida da vedada miččel taht transportal. Muga voib kävutada metan-ki (ahtištadud gaz), vaiše painuz erineb: ahtištadud gaz om 600 atmosferan painudes, nozoltadud gaz — 25 atm. Sättujad varuitomuden märad erinedas mugažo.
Gazangidratad.
Londuseline gaz kändase kovaks olendaks makores. Gaz ühtenzoitab mašoidun vedenke süvüdel, kus sur' gidrostatine painuz (250 atmosferhasai) da järgeline lämuz (295 K) oma olmas. Veden üks' mülünmär voib sidoda 220 gazanmülünmärad gidratan sündundan aigan. Päazjas gazgidratoiden löudmižsijiden zonad levitadas igähižen rougun al da Man valdmeren pohjan al penil süvüzil.
Ekologii.
Londuseline gaz om organižen poltusen kaikiš sel'ktemb toižend da elektrusen sandan üks' kaikiš puhthembiš mahtusišpäi. Täuden palandan jäl'ghe vaiše vezipuru da hil'muiktuzgaz (poleks vähemba mi kivihilen palandan jäl'ghe) sündudas. Hil'muiktuzgaz om toižen tipan redustandsubstancii — mugoine substancii om levitadud avaras londuses, no sen olemižen pala vajehtase ristitun radmižen tagut da vedase ekosisteman balansan hajendha. Metan da hil'muiktuzgaz kuctas kazmuzhonuzeffektad, sen taguiči pidab reguliruida niiden čudegiden mär. Necen täht vl 1997 Kioton protokol om allekirjutadud. Vodele 2009 181 valdkundad ratificirui sidä. Nened valdkundad heittas 61% kazmuzhonuzgazoid Mas.
Olend olmas londuses.
Lugetas, miše londuseline gaz sündub Man koren sagedmaihe korktembil lämuzil da painuzil mi kivivoi. Mugoine azj todestab necidä: paksus gazan löudmižsijad venudas süvemb kivivoid. Londuseline gaz löudase ühtespäi severzihesai kilometrad süvüzil.
Hil'vezinikoiden znamasine mär om Man mantijas, no niiden samine om kal'hed lujas, sal'hetoi, sen tagut ei ole kommertišt mel'hetartust.
Metan da erased toižed hil'vezinikad oma levitadud avaras kosmosas. Metan om koumanz' gaz ičeze levigandmižavaruden mödhe kaikes mail'mas vezinikan da gelijan jäl'ghe. Äjad edembaižed Päiväižespäi planetad da asteroidad mülütadas metanad jän, gazan da nozoluden olendoiš. Mugoižed kogod ei mülügoi londuseližen gazan löudmižsijihe.
Samine.
Gaz sadas mansüvüzišpäi mareiguiden kal't. Napridas sijata mareiguid tazomäras löudmižsijan kaiked territorijadme, miše mašoidun gazan painuz aleniži ühtejiččikš, toižin vezi voib putta mašoidhu. Gaz om painudes mansüvüzil, se painuz ületab atmosferižen äjihe kerdoihe.
Pidab vaumitada mareiguišpäi tulijan gazan transportiruimha. Metkomponentad da segasubstancijad oma gazas. Kaikutte metkomponent om ičeze kulutajan täht. Segasubstancijad jügedas transportiruindad da kulutamišt (vezipuru, rikvezinik). Edel gazan andmišt vaumištadas veim: azotmašinoid kävutadas sädamha inertišt ümbrištod veimes. Puhtastadas gazad (absorbental vai membranoil) da kuivatas sidä.
Transportiruind.
Päazjas gaz ajase veimiden kal't. Gazanveim om optimaline transportiruimha londuselišt gazad peniš da keskmäižiš matkoiš. Gaz pompase torviden kal't 1,42 m da sen penemb diametral, 75 atm keskpainudes. Likkudes veimen kal't gaz kadotab ičeze potenciališt energijad. Nece energii kändase lämäks, konz gaz vägestab kidegen vägid torven seinän da ičeze šoiduiden keskes. Sidä vizid, miše pidab sauda kompressorstancijoid (KS) gazanveimen märitud keskustoil. Nenil stancijoil gaz ahtištase, sen painuz lujeneb 55 atmosferaspäi 120 atmosferhasai tobjimalaz, sid' gaz vilugoitase painuden alendusel.
Eriližed laivad-tankerad — gazanvedimed — kävutadas vemha edahaižiš matkoiš (enamba 2..3 tuh. km). Mugoižil laivoil gaz om nozoltadud olendas, izotermižiš bučiš −160..−150 C° lämudenke. Nozoltamha gaz vilugoitase korktas painudes. Painuz oleleb 600 atm:hasai tarbhaižusiden mödhe. Järgeline gazanvedim mülüb 150..200 tuh. m³.
Vl 2004 londuseližen gazan rahvahidenkeskeižed satandad oliba: gazanveimil — 502 bln m³, nozoltadud londuseližen gazan laivil-gazanvedimil — 178 bln m³. Venäman torgusen päühtnijad oma «Gazprom» da «Novatek».
«Gräzovec — Viipur»-magistral'gazanveimen torved läbitadas Vologdan da Leningradan agjoiden territorijoid päivnouzmaspäi päivlaskmha.
Irdkosketused.
*


Hag.
Hag ([dɛnˈɦaˑχ] vai " 's-Gravenhage" [ˈsxraːvə(n)ˌɦaːɣə] «grafan mec») om Alamaiden lidn da kund valdkundan suvipäivlaskmas. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Suvigollandii-agjan administrativine keskuz.
Nece om valdkundan faktine pälidn (oficialine — Amsterdam), vspäi 1581 «Generaližed Štatad» (parlament) išttas täs. Monarhan, ohjastusen da parlamentan nügüd'aigaižed rezidencijad sijadasoiš Hagas, mugažo rahvahidenkeskeižed käskuzkundad:, kriminaline i arbitraž.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1230 kuti alamalaižen Floris IV-grafan pen' lidnuz. Sauvusiden Binnenhof-kompleks om saudud sen sijas sil-žo 13. voz'sadal tobjimalaz grafan jäl'gnikoil, se om Alamaiden parlamentan, röunantagaižiden azjoiden ministrusen i päministran rezidencijaks. Hot' Hag nägui lidnaks jo vodele 1400, se sai lidnan oiktusid oficialižešti vl 1806, konz valdkund alištui Francijan tobmudele.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pohjoižmeren randal, 1 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vspäi 1988 lidn jagase 8 nimitadud territorialižhe ümbrikho (alam. üks'lugu "stadsdeel"), sijaline ohjastuzkontor om kaikuččes. Ümbrikod alajagasoiš alaümbrikoihe ().
Eläjad.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 489 271 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 606 110 eläjad vl 1960. Lidn mülüb "Randstad"-aglomeracijha.
Eläjad valdkundan augotižlibundan mödhe (2017): Alamad — 47,3%, Surinam — 8,8%, Turkanma — 7,5%, Marok — 5,9%, Indonezii — 3,4%, Kariban meren sariden alamalaižed — 2,4%, toižed valdkundad — 24,7%.
Transport.
Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Raudtetransport ühtenzoitab valdkundan päivnouzmanke i Bel'gijanke, kaks' päraudtestancijad om saudud.
Rahvahidenkeskeine lendimport ("RTM", 1,7 mln passažiroid vl 2017) om ühthine Rotterdam-lidnanke i sijadase 15 km suvipäivnouzmha Hagan keskusespäi. Tehtas reisid Suren Britanijan, Saksanman, Ispanijan i Turkanman lidnoihe, mugažo Evropan erasihe toižihe maihe.


Isfahan.
Isfahan ("Esfahān") om Iranan lidn-millioner da ühtennimižen agjan pälidn, sijadase 340 km suvhe Tehran-pälidnalpäi. Lidnan aglomeracii (3 793 101 rist. vn 2012 rahvahanlugemižen mödhe) otab koumant sijad Iranas ristitišton lugun mödhe.
Voz'sadoiden 11.-19. islaman arhitekturan äi sauvusid om Isfahanas. Nügüd'aigaine lidn om metallurgijan da südäitukpoltusen tegimišton keskuz. Kivivoinümbriradai tegim om lidnas.
Istorii.
Ristitud elädas lidnan territorijal paleolitan aigaspäi. Voz'sadoil 10. da 17. Isfahan oli valdkundan (Persijan) pälidnaks. Isfahan om arabine nimi, sündui lidnan keskuzpersijan "Spahān"-nimitusespäi, "spāda"-sana znamoičeb «armii» amuižpersijan kelel.
Geografijan andmused.
Lidn seižub Zagros-mägisel'gan päivnouzmaižiden pautkidenno 1590 metrad keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, Zajende-jogen molembil randoil.
Klimat om kontinentaline kuiv, palabanke kezanke (kesklämuz om +28..30 C°) da viluhkon tal'venke (+3..5 C°). Paneb sadegid 112 mm vodes, tal'vel da kevädel tobj pala paneb (tal'vku-sulaku). Kezal ei oleskele sadegid ani (1 mm).
Isfahan jagase 15 lidnrajonha. Se om amuižen arhitekturan järed keskuz. Kaik 13 islaman, 6 judaizman i 5 hristanuskondan pühäpertid om lidnas.
Transport.
Metro om lidnas vspäi 2015 (1 jono, 14 stancijad, 16 km raudted), kahtenz' linii om sauvomas. Avtobusad da taksid oma kundaližtransportaks mugažo.
Rahvahidenkeskeine lendimport ("IFN") om soda- da civiliženke znamoičendanke. Sišpäi da sihe tehtas reisid valdkundadme da lähižidme arabižidme verhanmaidme. Lendimport sijadase lidnan suvipäivnouzmpoles.
Irdkosketused.
*


Ženev.
Ženev ([ʒə.nɛv], [ɡɛnf], [dʒiˈneːvra],) om lidn Šveicarijan suvipäivlaskmas. Se om valdkundan kahtenz' surtte lidn (Cürihan jäl'ghe) da ühtennimižen kantonan pälidn.
Lidn om mail'man rahaazjoiden üks' keskusišpäi. Evropine palakund da erasiden ÜRO:n aluzkundoiden päfaterad sijadasoiš Ženevas: Mail'man torguindorganizacii, Mail'man tervhuden kaičendorganizacii, Rusttan Ristan rahvahidenkeskeine komitet.
Istorii.
Lidn mainitase ezmäižen kerdan Cezarin kirjutadud purtkiš vn 58 EME kuti kel'talaižiden Genav-eländsija (kel'tine "genawa"-sana znamoičeb «estuarii»).
Vl 1815 Ženev kändihe Šveicarijan palaks kantonan oiktusidenke, edel sidä oli Francijan alištuses.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ženevan järven randal Ron-jogen lähtendan sijas, 370..457 m korktusil, 378 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Se om ümbärtud Al'piden pautkil. Voib nähta Monblan-mäged, se sijadase ajandan časus keskusespäi.
Lidnan aglomeracii (915 tuh. ristitud vl 2011) otab Šveicarijan da Francijan territorijoiden paloid.
Eläjad.
Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 194 458 ristitud, heiden keskes 48% oliba verazmalaižen augotižlibundanke. Kaikiš suremb lidnan da sen aglomeracijan ristitišt om nügüd'.
Kodikel' (2000, enamba 4%): francijan kel' — 72,3% (kantonan i lidnan oficialine), anglijan kel' — 4,4%, ispanijan kel' — 4,2%, saksan kel' — 4,0%.
Lidnan edeližed pämehed oliba Remi Pagani (2017 kezaku — 2018 semendku, mugažo oli vll 2009−2010 i 2012−2013) i Gijom Barazone (2016 kezaku — 2017 semendku).
Irdkosketused.
*


Must muju.
Must muju (mugažo musked runoiš) om ahromatine muju, vauktusen valun olmatomuz objektaspäi.
Kävutase kor'ben da toižen polen ozutamha. Mugažo se om trauran da mahapanendan muju; peitushe sidodud muju (piikoipimed).
Kelenvänd.
Toižiden keliden «must kaži»-tärtusele sättub vepsän kelen «kadonu kaži»: «kadonu kaži joksi heiden keskes».
Kacu mugažo.
*


Vičenc.
Vičenc ([viˈtʃɛntsa], venet.: "Vicensa",) om lidn Italijan pohjoižpäivnouzmas, Venecijan agjas. Om Vičencan provincijan administrativižeks keskuseks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 11. i 7. voz'sadoiden keskes edel m.e. amuižiden pertiden alusiden tedoidusen mödhe.
Vičencan ižandused sarakod oma omblendtegimišt (viž kompanijad), mašiništonsauvomine, kuldasižiden juvelirižiden tegesiden pästand, turizm mail'man jäl'gusen sijidme. Om järedoiden bankoiden päfateroid.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Bakkil'jone-jogen da Retrone-ližajogen ühthejoksmusen randoil, Padanan alangištos, 39 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Al'pad seištas pohjoižhe da päivlaskmha lidnaspäi. Matkad Venecijhasai om 60 km päivnouzmha raud- i avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Padui suvipäivnouzmha i Veron päivlaskmha. Voib olba sur'vet i 3..4-ballašt manrehkaidust.
Eläjad.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 113 655 ristitud, läz 270 tuhad ezilidnoidenke. Kaikiš suremb ristitišt oli 116 620 eläjad vl 1971.
Lidnan edeline pämez' oli Akille Variati (2008 sulaku − 2018 kezaku).


Haidenhaim Brencal.
Lidnan ohjastusen pert' (ezimal, 2009).
Haidenhaim Brencal (, lühüdas "Heidenheim") om lidn Saksanman suves, Baden-Vürtemberg-federacijanmas.
Istorii.
Kaikenaigaižen eländpunktan aluz om pandud 13. voz'sadal edel m.e.. Vozil 85-159 m.e. Rimalaižen imperijan tuha azekast kavaleristod oli sijatud Akvilei-lidnuses (latin. "Aquileia"). "Hellenstein-lidnuz" da lidnansein oma saudud vll 1190-1420. Vl 1356 Haidenhaim sai lidnan statusad da torgusen sijadusen oiktust.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 478..645 m korktusil valdmeren pindan päl (504 m om keskmäine). Lähembaine sur' lidn om Štuttgart 80 km päivlaskmha.
Haidenhaim Brencal jagase lidnankeskuseks (saks. "Kernstadt") da nelläks lidnrajonaks: Šnaithaim, Mergel'štetten, Oggenhauzen, Groskuhen.
Eläjad da ižanduz.
Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 52 527 eläjad vl 1995.
«Voith GmbH»-kompanijan päfater da tegimed sijadasoiš lidnas (7,5 tuh. radnikoid, pästtas turbinoid da mašiništod cellülozbumagaižen sarakon täht). Ižandusen toižed sarakod oma pol'veimiden, plastikan, tekstilin da ventiläcijan tehmine.


Holon (lidn, Izrail').
Holon () om lidn Izrailin keskuzpalas. Se om Tel' Avivan suvine ezilidn, mülüb sen ümbrikho.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1937 viden žilon ühtenzoitusel. Se sai lidnan statusad vl 1950. Holon šingotase kahtendel surtte tegimišton zonal valdkundas.
Lidn sijadase kahtes kilometras Keskmeren randaspäi, 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Vl 2011 eläjiden lugu oli 182 575 ristitud. Valdkundan maižanduzakademii om avaitud lidnas. Om äi lapsenturizman aluzkundoid.


Nettuno.
Nettuno (mugažo italijan kelel) om kurortine lidn da kommun Italijan keskuzpalas. Mülüb Lacio-agjan Metropolitenižhe Rim-lidnha.
Lidn sijadase Tirrenižen meren randal, 11 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Riman keskushesai om 60 km pohjoižhe.
Vn 2011 Italijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 45 460 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.


Ruan.
Ruan ([ʁwɑ̃]) om lidn Francijan pohjoižes. Se om Normandii-regionan administrativine da istorine pälidn, mugažo Mererandaline Sen-departamentan keskuz.
Lidn sijadase Sen-jogen randoil, 2..152 m ü.m.t.korktusil. Matkad Parižhasai om 136 km suvipäivnouzmha.
Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 111 557 ristitud i 655 tuhad ezilidnoidenke, lidnaglomeracijan pind — 1800 km². Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 124 987 eläjad vl 1911.
Avtobusad, tramvaid, taksid i velosipediden kortom oma kundaližeks transportaks lidnas sen ümbrištonke.


Tverin agjan lidnad.
Kaik om kaks'kümne koume lidnad () i 28 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Tverin agjas.


Kirovan agjan lidnad.
Kaik om kahesatoštkümne lidnad () i 40 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа", sidä kesken üks' SATÜ) Kirovan agjas.


Murmanskan agjan lidnad.
Kaik om kuz'toštkümne lidnad (, sidä kesken kuz' mülüdas) i 11 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Murmanskan agjas.


Pskovan agjan lidnad.
Kaik om nell'toštkümne lidnad () i 14 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Pskovan agjas.


Orenburgan agjan lidnad.
Kaik om kaks'toštkümne lidnad () Orenburgan agjas. Kätihe lidnanvuiččid žiloid muite žiloikš (külähižikš eländpunktoikš) vl 1999.


Kaliningradan agjan lidnad.
Kaik om kaks'kümne kaks' lidnad () i 4 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Kaliningradan agjas.


Soročinsk.
Soročinsk () om Venäman lidn Orenburgan agjan päivlaskmas. Se om Soročinskan lidnümbrikon administrativine keskuz, vl 2016 mülüti Soročinskan rajonad.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1737 kuti "Soročinkan lidnuz", nimitihe lähižen Soročink-jogen mödhe. 19. voz'sadaspäi oli "Soročinskoje-žiloks". Saudihe "Soročinskai-raudtestancijad" «Samar — Orenburg»-jonol, läbiti lidnad vl 1877.
Žilo sai lidnan statusad vn 1945 16. päiväl semendkud. Lidn šingotase kivivoin samižen edheotandoil (650 mareigud lidnümbrikos) i sijaližen maižandusen produkcijan ümbriradmižel (leibänkombinat, lihakombinat).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Samaranjogen hural randal, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Soročinskan vezivaradim (35,56 km²) om ülezjogen reguliruimha Samaran vedhut. Matkad Orenburghasai om 170 km suvipäivnouzmha. Lähembaine lidn om Buzuluk 73 km lodeheze orhal vai 90 km kaikil teil.
40 žilod mülüdas lidnümbrikho Soročinskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 2763,18 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, lidnan eläjiden lugu oli 29 249 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 29..30 tuhad vozil 1996−2011 (vl 2001 — 30 700 rist.). Vl 2017 kaik 40 853 ristitud elädas lidnümbrikos, sidä kesken kaks' koumandest oma Soročinskan eläjad.
Irdkosketused.
*


Leningradan agjan lidnad.
Kaik om koumekümne koume lidnad () i 33 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Leningradan agjas (vspäi 2019).


Pikalövo.
Pikalövo () om Venäman lidn da lidnankund Leningradan agjan suvipäivnouzmas. Se om Boksitogorskan rajonan kahtenz' surtte lidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1620 Änižen pätinan aigkirjas, sijadase amuižel pustolänil. Vl 1906 nimitihe raudtestancijad «Piter — Vologd»-jonol "Pikalövo-külän" mödhe. Vozil 1927—1930 "Pikalövo-žilo" oli Pikalövon rajonan administrativižeks keskuseks. Vozil 1935—1941 saudihe cementtegint da radnikžilod.
Vspäi 1947 Pikalövo oli lidnanvuiččeks žiloks. Se sai lidnan statusad vl 1954. Vozil 1996—2006 alištui agjan tobmudele oikti da ei mülünd Boksitogorskan rajonha. Vozil 2008—2009 mail'man finansižen krizisan aigan pätegimiden pidajad tahtoiba saubata enambust niišpäi, no eläjad ei antkoi tehta necidä.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Rädan'-jogen oiktal randal (Säs'-jogen bassein), 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Piterihesai om 220 km päivlaskmha orhal, 230 km raudtedme vai 260 km avtotedme. Om 27 kilometrad päivlaskmpolehe lähembaižhe Boksitogorsk-lidnhasai. Koume raudtestancijad om läz lidnad: Pikalövo I (passažiroiden täht), Pikalövo II (tegimištzonas) i Fabričnai (jüguiden täht).
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 21 562 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1989—2001, 24..25 tuhad eläjid (vl 2000 — 25 700 rist.). Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om lidnas: Zdviženjan i Pühäpäivän jumalanpertid.
Ižandusen sarakod oma sauvondmaterialiden pästand (cement, vahtbeton, raudbetontegesed), substancijoiden pästand (alüminijan hapanduz, gallii, potaš, mouckivi), mugažo mecanümbriradmižen edheotand i kolbasceh ratas lidnas.


Kurganan agjan lidnad.
Kaik om ühesa lidnad () i 6 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Kurganan agjas.


Kemerovon agjan lidnad.
Kaik om kaks'kümne lidnad () i 23 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Kemerovon agjas.


Uz'lidnan agjan lidnad.
Kaik om kümne lidnad () i 11 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Uz'lidnan agjas.


Uz'lidnan agj.
Uz'lidnan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Lodehližhe federaližhe ümbrikho.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Sur' Uz'lidn.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine, se om venäkel'.
Istorii.
Vozil 862−1478 nügüdläižen agjan territorii oli Uz'lidnanman keskuseks. Vozil 1136−1478 Uz'lidnan Tazovaldkund oli olmas. Vspäi 1478 alištui Moskvan ruhtinazkundale. Vll 1727−1927 Uz'lidnan gubernii oli olmas. Nügüdläine territorii mülüi mugažo Ingermanlandijan gubernijha (1708−1727), Leningradan agjaha (1927−1944).
Uz'lidnan agj om olmas vl 1944 heinkun 5. päivälpäi.
Agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 1994 3. päiväl sügüz'kud Agjan Dumal, tuli väghe sil-žo päiväl da om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Agj om röunoiš Vologdan agjanke pohjoižpäivnouzmas, Tverin agjanke suvipäivnouzmas da suves, Pskovan agjanke päivlaskmas da Leningradan agjanke pohjoižes. Uz'lidnan agj om mererandatoi.
Pind om 54 501 nellikkilometrad. Mec otab territorijan kuz' kümnendest. Znamasižed joged oma Mstanjogi, Lovat' da Šelon' (lanktas Il'mjärvhe), mugažo üks'jäine Olhavanjogi jokseb Il'mjärvespäi. Jogiden tobj pala mülüb Baltijan meren basseinha, om Kaspijan meren basseinan Molog-jogen palad da penid jogid pohjoižpäivnouzmas. Kaikiš suremb järv om Il'mjärv (982 km², 18 m valdmeren pindan päl) agjan lodehes.
Reljef om alangoikaz päivlaskmpoles (lapak Il'mjärveveren alangišt) da kukhikaz päivnouzmpoles (Valdai-ülüz). Kaikiš korktemb čokkoim om Valdai-ülüden Rižoh-mägi (296 m) agjan suvipäivnouzmpalas.
Klimat om ven kontinentaline da Baltijan meren valatoitusele alastui, lujetud nepsudenke. Keza ei ole räk, tal'v om pehmed, keväz' da sügüz' oma pit'kad. Vauktad öd oleldas agjan pohjoižes semendkul-heinkul.
Londuseližed varad oma bur hil', palab šoidkivi, turbaz, boksitad, sauvondmaterialad (mouckivi, sauvondkivi, saved, letked), mineraližed mujud, mec, reskvezi.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Andrei Nikitin radab gubernatoran vs 2017 uhokun 13. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen ezimez', hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen valdkundmehid radnikusile. Üks' ezmäine varagubernator da seičeme muite varagubernatorad oma hänele abhu.
Uz'lidnan agjan üks'kodine parlament om Agjan Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 32 ezitajad videks vodeks. Jelena Pisareva radab Agjan Duman ezimeheks vs 2011 tal'vkun 21. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten.
Radonoigendai tobmuz om Uz'lidnan agjan Ohjastuz. Agjan departamentad, komitetad da ohjandused alištudas Ohjastusele.
Vn 2017 10. päiväl sügüz'kud valitihe gubernatorad, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (67,99% änid). Agjan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 634 111 ristitud. Kaikutte seičemenz' ristit kümnepäi om lidnalaine.
Kaik om kümne lidnad agjas da 11 lidnanvuittušt žilod. Toine järed lidn (enamba 50 tuh. ristituid vl 2015) om Boroviči. Vl 2017 kaik oli 8 eländpunktad enamba mi 10 tuh. ristituidenke.
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 88,4%, ukrainalaižed — 1,1%, čiganalaižed — 0,6%, vaugedvenälaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 7,1%.
Erased toižed igähižed rahvahad: karjalaižed — 0,03% (183 rist.).


Sverdlovskan agjan lidnad.
Kaik om nell'kümne seičeme lidnad (, sidä kesken kaks') i 26 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа", sidä kesken kaks' SATÜ:d) Sverdlovskan agjas.


Sverdlovskan agj.
Sverdlovskan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Uralan federaližhe ümbrikho.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Jekaterinburg.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine, se om venäkel'.
Istorii.
Sverdlovskan agj om olmas vs 1934 vilukun 17. päiväspäi, nügüdläižiš röunoiš — vs 1938 redukun 3. päiväspäi (Permin agjan erištundan jäl'ghe).
Sverdlovskan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 2010 30. päiväl kül'mkud Käskusenandajan Suiman Agjan Duman ezitajil, om hüvästadud Käskusenandajan Suiman Ezitajiden Kodin ühtnijoil sen-žo voden 16. päiväl tal'vkud, om allekirjutadud gubernatoral sen-žo voden 23. päiväl tal'vkud da om väges möhembaižidenke kohendusidenke. Se vajehti endišt Päkäskust, kudamb oli vahvištadud vn 1994 25. päiväl kül'mkud Agjan Duman ezitajil.
Geografijan andmused.
Sverdlovskan agj sijadase Uralmägiden keskpalas (sen mägisel'g om Evropan da Azijan röunaks) da Päivlaskmaižen Sibirin alangišton päivlaskmas.
Agjal om röunoid Tümenin agjan Hantin da Mansin avtonomiženke ümbrikonke pohojižes da pohojižpäivnouzmas, Tümenin agjanke päivnouzmas, Kurganan agjanke, Čeläbinskan agjanke da Baškortostanan Tazovaldkundanke suves, Permin randanke päivlaskmas da Komin Tazovaldkundanke lodehes. Sverdlovskan agj om mererandatoi.
Pind om 194 307 km², sidä kesken segoitadud da kavag'mecad ottas territorijan kaks' koumandest. Agjan päivnouzmaižed joged mülüdas Obinjogen (Jävaldmeren) basseinha, ned oma Iset', Tavd da Turanjogi. Agjan päivlaskmaižed joged mülüdas Kam-jogen (Kaspijan meren) basseinha, niišpäi Čusovai da Ufanjogi oma znamasižed. Kaikiš surembad järved pindan mödhe oma Peliman Sumeg (32,2 km²) agjan pohjoižpäivnouzmas da Vagilin Sumeg (31,2 km²).
Agjan päivlaskmpalan reljef om mägikaz, se om tazo da sokaz agjan päivnouzmas. Kaikiš korktemb čokkoim om Konžakovan Kivi-mägi (1569 m) agjan lodehes.
Klimat om kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +15..+20 C°, vilukun lämuz — −16..−20 C°. Paneb sadegid 350..600 mm vodes.
Londuseližed varad oma kivihil', turbaz, metallad (raudkivend, boksitad, vas'k, hrom, nikel', marganc, kuld, platin), azbest, pol'kalližarvoižed kived.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Evgenii Kuivašev radab gubernatoran vs 2012 semendkun 29. päiväspäi, agjan Käskusenandajan Suiman ühtnijad panihe händast eziauguižešti radnikusele Venäman prezidentan taričendan mödhe. Kaik rahvaz änestab gubernatorad videks vodeks. Gubernator märičeb Ohjastusen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. Gubernatoran Administracii da seičeme nevojad oma hänele abhu.
Sverdlovskan agjan üks'kodine parlament om Käskusenandai Suim. Vozil 1996 (sulaku) — 2011 (tal'vku) kaks' kodid oli Käskusenandajas Suimas: Ezitajiden Kodi oli üläkodikš, Agjan Dum — alakodikš. Vozil 1994−1996 nimitihe agjan parlamentad Agjan Dumaks. Kaik rahvaz valičeb Suiman 50 ezitajad videks vodeks. Lüdmila Babuškina radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vs 2011 tal'vkun 20. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Sverdlovskan agjan Ohjastuz. Aleksei Orlov tegeb Ohjastusen ezimehen velgusidme vs 2016 sügüz'kun 26. päiväspäi. Agjan Dum vahvištab Ohjastusen ezimest radnikusele gubernatoran taričendan mödhe. Kaks' ezmäšt varaezimest, kuz' muite varaezimest, gubernatoran Administracijan ohjandai da ministrad ratas Ohjastusen ühtnijoin. Agjan ministrused, departamentad, ohjandused da üks' laudkund alištudas Ohjastusele.
Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (voziden 2016−2021 kucund). Valitihe gubernatorad vn 2017 10. päiväl sügüz'kud, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (62,16%) da radab kahtenden strokun jäl'geten.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 4 297 747 ristitud. Kaikutte videnz' ristit kudespäi om lidnalaine eläi (2017).
Kaik om nell'kümne seičeme lidnad agjas da 26 lidnanvuittušt žilod. Toižed järedad lidnad (enamba 80 tuh. eläjidenke, surembaspäi penembha) oma Alatagil, Kamensk Uralal, Pervoural'sk, Serov da Novoural'sk. Vl 2017 kaik oli 40 eländpunktad enamba mi 15 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 85,7%, totarlaižed — 3,4%, ukrainalaižed — 0,8%, baškiralaižed — 0,7%, marilaižed — 0,6%, saksalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,0%, rahvahuden ozutandata — 5,4%.
Erased toižed igähižed rahvahad: permin komilaižed — 1328 rist. (0,03%), komilaižed — 445 rist. (0,01%), mansilaižed — 251 rist. (0,01%).


Jaroslavlin agj.
Jaroslavlin agj () om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Federaližhe keskuzümbrikho.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Jaroslavl'.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Jaroslavlin agj om olmas vs 1936 keväz'kun 11. päiväspäi.
Jaroslavlin agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 2010 28. päiväl sügüz'kud Agjan Duman ezitajil, om allekirjutadud gubernatoral sen-žo voden 1. päiväl redukud da om väges möhembaižidenke vajehtusidenke. Se vajehti endišt Päkäskust, kudamb oli vahvištadud vn 1995 23. päiväl semendkud.
Geografijan andmused.
Agj röunatab Kostroman agjanke päivnouzmas, Ivanovon agjanke suvipäivnouzmas, Vladimiran agjanke suves, Moskvan agjanke suvipäivlaskmas, Tverin agjanke päivlaskmas da Vologdan agjanke pohjoižes. Jaroslavlin agj om mererandatoi.
Pind om 36 177 km², sidä kesken mecad ottas 17 200 km² (47,5%), sod — 1 100 km² (3%). Znamasižed joged oma Volg sen järedoidenke ližajogidenke (Sot', Kotorosl' da Sogož). Kaik joged mülüdas Volgan basseinha. Kaikiš suremb ratud vezišt om Ribinskan vezivaradim, Darvinan kel'dtaho levigandeb sen lodehes. Znamasižed järved oma Nero (51,3 km²) da Pleščejevo-järv (50,9 km²).
Reljef om tazo tobjimalaz. Kukkazsel'gad vedadas pohjoižpäivnouzmaspäi suvipäivlaskmha. Kaikiš korktemb čokkoim om Tarhov-kukkaz (292 m) agjan suves.
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +18 C°, vilukun lämuz om −10 C°. Paneb sadegid 600 mm vodes.
Londuseližed varad oma kivivoi, turbaz, sauvondmaterialad (letked, gravii, saved, mineraližed mujud), mec, reskvezi, gidroenergii.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Dmitrii Mironov radab gubernatoran vs 2017 sügüz'kun 10. päiväspäi, edel sidä tegi hänen velgusidme vs 2016 heinkun 28. päiväspäi. Hänen valdatusiden strok om viž vot. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. Ohjastusen ezimez' da kaks' varagubernatorad oma hänele abhu. Ohjastusen ezimez' tegeb gubernatoran velgusidme statjoidme. Dmitrii Stepanenko radab Ohjastusen ezimehen vs 2016 elokun 29. päiväspäi. Seičeme Ohjastusen varaezimest oma hänele abhu. Hö da varagubernatorad oma radonoigendajan tobmuden aluzkundoiden pämehikš.
Jaroslavlin agjan üks'kodine parlament om Agjan Dum (edel voden 2008 sulakud — Agjan Valdkundaline Dum). Kaik rahvaz valičeb sen 50 ezitajad videks vodeks. Mihail Borovickii radab Agjan Duman ezimeheks vs 2013 redukun 1. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Jaroslavlin agjan Ohjastuz. Agjan departamentad, ohjandused, agentused da inspekcijad alištudas Ohjastusele.
Agjan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2013 8. päiväl sügüz'kud (6. kucund). Vn 2017 10. päiväl sügüz'kud valitihe gubernatorad, Nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural 79,32% änid satusenke.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 272 468 ristitud. Kaikutte nellänz' eläi videspäi om lidnalaine.
Kaik om üks'toštkümne lidnad agjas da 12 lidnanvuittušt žilod. Toine järed lidn (enamba 100 tuh. eläjidenke) om Ribinsk. Vl 2017 kaik om 8 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 96,0%, ukrainalaižed — 0,8%, armenijalaižed — 0,6%, azerbaidžanlaižed — 0,4%, totarlaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,8%.


Jaroslavlin agjan lidnad.
Kaik om üks'toštkümne lidnad () i 12 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Jaroslavlin agjas.


Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnad.
Hantin da Mansin avtonomine ümbrik om Tümenin agjan pala. Kaik om kuz'toštkümne lidnad () i 24 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") neciš regionas.


Hantin da Mansin avtonomine ümbrik.
Hantin da Mansin avtonomine ümbrik (Jugr) () om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Uralan federaližhe ümbrikho da Tümenin agjaha.
Ümbrikon pälidn om Hanti-Mansiisk. Se om koumanz' lidn ristitišton lugun mödhe.
Keled.
Valdkundkeled oma venäkel', hantin kel' da mansin kel'.
Istorii.
Hantin da Mansin avtonomine ümbrik om olmas vs 1930 tal'vkun 10. päiväspäi.
Ümbrikon Päkäskuz om vahvištadud vn 1995 26. päiväl sulakud ümbrikon Duman ezitajil da om väges äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon reljefan kart.
Ümbrikol om röunoid Krasnojarskan randanke päivnouzmas, Tomskan agjanke suvipäivnouzmas, Tümenin agjan suvipalanke suves, Sverdlovskan agjanke suvipäivlaskmas, Komin Tazovaldkundanke päivlaskmas da Tümenin agjan Jamalan Nenciden avtonomiženke ümbrikonke pohjoižes. Hantin da Mansin avtonomine ümbrik om mererandatoi.
Pind om 534 801 km², sidä kesken mec da penzhišt ottas territorijan pol't. Kaikiš korktemb čokkoim om Narodnai-mägi (1895 m) päivlaskmaižröunanno Komin Tazovaldkundanke.
Londuseližed pävarad oma kivivoi (Venäman samižen koume videndest) da kivivoin gaz, toižed varad oma turbaz, mec, reskvezi.
Tobmuz.
Ümbrikon pämez' nimitase gubernatoraks. Natal'ja Komarova radab gubernatoran vs 2010 keväz'kun 1. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten. Ümbrikon parlamentan änestadas gubernatorad videks vodeks Venäman prezidentan taričendan mödhe, Tümenin agjan gubernator andab kandidatoiden nimikirjutest hänele. Ümbrikon gubernator-žo radab Ohjastusen pämehen, hän märičeb sen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. Ezmäine varagubernator, kahesa muite varagubernatorad da Gubernatoran Apparat oma hänele abhu.
Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon üks'kodine parlament om Ümbrikon Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 38 ezitajad videks vodeks. Boris Hohräkov radab Ümbrikon Duman ezimeheks vs 2011 sulakuspäi kahtenden strokun jäl'geten.
Radonoigendai tobmuz om ümbrikon Ohjastuz. Ümbrikon departamentad da radnikoičendad alištudas Ohjastusele.
Valitihe gubernatorad vn 2015 13. päiväl sügüz'kud, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (28 än't 35:späi, 80%). Ümbrikon Dumhan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund).
Eläjad.
Vl 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 532 243 ristitud. Kaikutte ühesanz' ristit kümnespäi om lidnalaine.
Kaik om kuz'toštkümne lidnad ümbrikos da 24 lidnanvuittušt žilod. Kaikiš surembad niišpäi (enamba 100 tuh. ristituid, surembaspäi penembha) oma Surgut, Nižnevartovsk da Neftejugansk. Vl 2015 kaik om 23 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 63,6%, totarlaižed — 7,1%, ukrainalaižed — 6,0%, baškiralaižed — 2,3%, azerbaidžanlaižed — 1,7%, hantilaižed — 1,2%, vaugedvenälaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 10,4%, rahvahuden ozutandata — 6,7%.
Erased toižed igähižed rahvahad (vl 2010): mansilaižed — 10 977 rist. (0,72%), komilaižed — 2 364 rist. (0,15%), nencalaižed — 1 438 rist. (0,09%), evenkalaižed — 33 rist. (0,002%), sel'kupalaižed — 27 rist. (0,002%).


Smolenskan agjan lidnad.
Kaik om vižtoštkümne lidnad () i 10 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Smolenskan agjas.


Smolenskan agj.
Smolenskan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Federaližhe keskuzümbrikho.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Smolensk.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Smolenskan agj om olmas vs 1937 sügüz'kun 27. päiväspäi.
Smolenskan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 2001 26. päiväl sulakud Agjan Duman ezitajil, om allekirjutadud Administracijan pämehel sen-žo voden 15. päiväl semendkud da om väges möhembaižidenke vajehtusidenke. Se vajehti endišt Päkäskust, kudamb oli vahvištadud vn 1995 22. päiväl sügüz'kud Agjan Duman ühtnijoil.
Geografijan andmused.
Agjal om röunoid Moskvan agjanke päivnouzmas, Kalugan agjanke suvipäivnouzmas, Bränskan agjanke suves, Vaugedvenämanke päivlaskmas (Mogilövan agj da Vitebskan agj), Pskovan da Tverin agjoidenke pohjoižes. Smolenskan agj om mererandatoi.
Pind om 49 779 km², sidä kesken mec otab kaks' videndest. Sadad penid järvid venudas agjas. Kaikiš pidemb jogi om Dnepr. Agjan päivnouzmaižed joged mülüdas Volgan basseinha. Kaikiš järedambad vezištod oma Vazuzan (97 km²) i Jauzan (51 km²) vezivaradimed, ned sijadasoiš agjan pohjoižpäivnouzmas, oma saudud varatoitamha reskvedel Moskvad.
Reljef om kukhikaz süvidenke jogialangištoidenke. Kaikiš korktemb čokkoim om nimetoi taho (321 m), se sijadase lodeheze Väz'maspäi agjan päivnouzmas. Kaikiš madalamb om Päivlaskmaižen Dvinan kendäk (141 m) Vaugedvenäman röunanno agjan päivlaskmas.
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +17 C°, vilukun lämuz om −9 C°. Paneb sadegid 630..730 mm vodes, enamba kezal (225−250 mm). Vegetacine pord vedase 129..143 päivest. Poud oleleb harvoin, kaiked enamba kevädel — päividen kümnendez. Suvižed, suvipäivlaskmaižed da päivlaskmaižed tulleid oma enambuses.
Londuseližed varad oma bur hil', turbaz, sauvondmaterialad (sauvondgips, mouckivi, letked, saved, sauvondkived), mägihrustal', fosforitad, keitandsol, reskvezi.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Aleksei Ostrovskii radab gubernatoran vs 2012 sulakun 26. päiväspäi. Hänen valdatusiden strok om viž vot. Gubernator om mugažo agjan Administracijan pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. Seičeme varagubernatorad oma hänele abhu.
Smolenskan agjan üks'kodine parlament om Agjan Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 48 ezitajad videks vodeks. Igor' Lähov radab Agjan Duman ezimeheks vs 2013 sügüz'kun 26. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Smolenskan agjan Administracii. Agjan departamentad da päohjandused alištudas Ohjastusele.
Valitihe gubernatorad vn 2015 13. päiväl sügüz'kud, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižes turas (62,18%) da radab kahtenden strokun. Agjan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2013 8. päiväl sügüz'kud.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 985 537 ristitud. Kaikutte seičemenz' eläi kümnespäi om lidnalaine.
Kaik om vižtoštkümne lidnad agjas da 10 lidnanvuittušt žilod. Toižed järedad lidnad (enamba 40 tuh. ristituid, surembaspäi penembha) oma Väz'm, Roslavl', Jarcevo da Safonovo. Vl 2017 kaik oli 8 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 90,7%, ukrainalaižed — 1,2%, vaugedvenälaižed — 1,2%, armenijalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 2,2%, rahvahuden ozutandata — 4,2%.


Kostroman agjan lidnad.
Kaik om kaks'toštkümne lidnad () i 7 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Kostroman agjas.


Kostroman agj.
Kostroman agj () om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Federaližhe keskuzümbrikho.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Kostrom.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Kostroman agj om olmas vs 1944 elokun 13. päiväspäi.
Kostroman agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 2008 17. päiväl sulakud Agjan Duman ezitajil, om allekirjutadud gubernatoral sen-žo vodel 24. päiväl sulakud da om väges möhembaižidenke vajehtusidenke. Se vajehti endišt Päkäskust, kudamb oli vahvištadud vn 1995 7. päiväl heinkud.
Geografijan andmused.
Agj röunatab Kirovan agjanke päivnouzmas, Alalidnan da Ivanovon agjoidenke suves, Jaroslavlin agjanke päivlaskmas, Vologdan agjanke pohjoižes. Kostroman agj om mererandatoi.
Pind om 60 211 km², sidä kesken mec otab koume videndest. Znamasine jogi om Volg sen järedoidenke huridenke ližajogidenke (Kostrom, Unž da Vetlug). Jogiden tobj pala mülüb Kaspijan meren basseinha, vaiše erased pened joged agjan lodehes da pohjoižpäivnouzmas mülüdas Jävaldmeren basseinha. Kaikiš suremb ratud vezišt om Gor'kijan vezivaradim. Znamasižed järved oma Galičunjärv (75,4 km²) da Čuhlomanjärv (48,7 km²).
Reljef om kukhikaz. Pohjoižed Uvalad-kukkazsel'g vedase agjan pohjoižpalas. Kaikiš korktemb čokkoim om Galičun da Čuhloman ülüden nimetoi taho (292 m) agjan lodehes.
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +18 C°, vilukun lämuz om −12 C°. Paneb sadegid 600 mm vodes.
Londuseližed varad oma palab šoidkivi, fosforitad, sauvondmaterialad (mouckivi, saved, letked), reskvezi.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Sergei Sitnikov radab gubernatoran vs 2012 sulakun 28. päiväspäi. Hänen valdatusiden strok om viž vot, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Gubernator om mugažo agjan Administracijan pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. Üks' ezmäine varagubernator da viž muite varagubernatorad oma hänele abhu.
Kostroman agjan üks'kodine parlament om Agjan Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 36 ezitajad videks vodeks. Aleksei Anohin radab Agjan Duman ezimeheks vs 2015 redukun 7. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Kostroman agjan Administracii. Agjan departamentad, ohjandused, inspekcijad da komitetad alištudas Administracijale.
Agjan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 13. päiväl sügüz'kud (6. kucund). Valitihe gubernatorad sil-žo päiväl, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural 65,62% änid satusenke da radab kahtenden strokun.
Eläjad.
Vl 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 667 562 ristitud. Kaikutte seičemenz' eläi kümnespäi om lidnalaine.
Kaik om kaks'toštkümne lidnad agjas da 7 lidnanvuittušt žilod. El ole toižid järedoid lidnoid. Vl 2017 kaik oli 8 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,3% vl 2010): venälaižed — 93,2%, ukrainalaižed — 0,9%, totarlaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 2,1%, rahvahuden ozutandata — 3,5%.


Novosibirskan agjan lidnad.
Kaik om nell'toštkümne lidnad () i 17 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Novosibirskan agjas.


Novosibirskan agj.
Novosibirskan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Sibirin federaližhe ümbrikho.
Agjan pälidn da kaikiš suremb lidn om Novosibirsk.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Novosibirskan agj om olmas vs 1937 sügüz'kun 28. päiväspäi.
Novosibirskan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 2005 18. päiväl sulakud da om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke. Se vajehti endišt Päkäskust, kudamb oli vahvištadud vn 1996 5. päiväl sulakud.
Geografijan andmused.
Agj röunatab Kemerovon agjanke päivnouzmas, Altajan randanke suves, Kazahstananke suvipäivlaskmas, Omskan agjanke päivlaskmas, Tomskan agjanke pohjoižes. Novosibirskan agj om valdmererandatoi.
Pind om 177 756 km², sidä kesken mec otab nelländest (44 900 km²). Agj mülüb mecan, mecstepin da stepin zonha. Vasüganan so otab agjan pohjoižpolen. Znamasižed joged oma Ob', Om' (Irtišan ližajogi) da Karasuk. Kaikiš järedamb reskvezišt om ratud Novosibirskan vezivaradim, solakaz vezišt — Čani-järv.
Reljef om tazo tobjimalaz. Obin oiged rand om kukhikahan Salairan kräžan pala — amuižed mäged agjan päivnouzmas, agjan kaikiš korktemb nimetoi čokkoim sijadase sigä (502 m).
Klimat om kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +18..+20 C°, vilukun lämuz om −16 C° suves da −20 C° pohjoižes. Paneb sadegid 425 mm vodes, tal'vel oleleb niid vähemba.
Londuseližed varad oma kivihil', kivivoi, turbaz, titan, cirkonii, kuld, sauvondmaterialad (mramor, saved, letked), reskvezi, gidroenergii.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Andrei Travnikov tegeb gubernatoran velgusidme vs 2017 redukun 6. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks, ei sa enamba kaht strokud jäl'geten. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen ezimez', hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen ühtnijoid radnikusile. Üks' ezmäine varagubernator, kaks' muite varagubernatorad, üks' ezmäine Ohjastusen varaezimez', nell' Ohjastusen muite varaezimest, mugažo Gubernatoran da Ohjastusen Administracii oma hänele abhu.
Novosibirskan agjan üks'kodine parlament om Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 76 ezitajad videks vodeks. Andrei Šimkiv radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vs 2015 sügüz'kun 29. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Novosibirskan agjan Ohjastuz. Agjan ministrused, departamentad, ohjandused da inspekcijad alištudas Ohjastusele.
Vn 2014 14. päiväl sügüz'kud valitihe gubernatorad jäl'gmäižen kerdan, enzne Vladimir Gorodeckii-gubernator sai vägestust ezmäižel tural (64,97% änid). Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 13. päiväl sügüz'kud.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 2 665 911 ristitud. Kaikutte kahesanz' eläi kümnespäi om lidnalaine.
Kaik om nell'toštkümne lidnad agjas da 17 lidnanvuittušt žilod. Toižed järedad lidnad (enamba 50 tuh. ristituid, surembaspäi penembha) oma Berdsk i Iskitim. Vl 2017 kaik om 21 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 88,7%, saksalaižed — 1,2%, totarlaižed — 0,9%, ukrainalaižed — 0,8%, uzbekalaižed — 0,5%, kazahlaižed — 0,4%, tadžikalaižed — 0,4%, armenijalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,0%, rahvahuden ozutandata — 4,7%.


Čukotkan avtonomižen ümbrikon lidnad.
Kaik om koume lidnad () i 5 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Čukotkan avtonomižes ümbrikos.


Čukotkan avtonomine ümbrik.
Čukotkan avtonomine ümbrik (,) om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Edahaižen Päivnouzmpolen federaližhe ümbrikho.
Ümbrikon pälidn da kaikiš suremb lidn om Anadir'. Mererandpol' i merisared oma röunanverižeks zonaks, ei sa putta sigä laskendata vai ümbrikon registracijata.
Keled.
Valdkundkeled oma venäkel' da čukačun kel'.
Istorii.
Čukotkan avtonomine ümbrik om olmas vs 1930 tal'vkun 10. päiväspäi. Erine federacijan subjekt vs 1992 heinkun 16. päiväspäi (erištui Magadanan agjaspäi).
Čukotkan avtonomižen ümbrikon Päkäskuz om vahvištadud vn 1997 29. päiväl redukud ümbrikon Duman ezitajil, om allekirjutadud ümbrikon gubernatoral sen-žo voden 28. päiväl kül'mkud da om väges äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Čukotkan avtonomine ümbrik sijadase Čukotkan pol'sarel da lähižil penil saril. Kaikiš surembad sared — Vrangelän i Aion.
Ümbrikol om röunoid Kamčatkan randanke da Magadanan agjanke suves, Saha Tazovaldkundanke päivlaskmas. Om meriröunad päivnouzmas Beringan sal'mel.
Čukotkan pohjoižed randad lainištadas Jävaldmeren Päivnouzmaine Sibirin da Čukotkan mered, päivnouzmaižed randad — Tünen valdmeren Beringan meri. Kaikiš znamasižemb jogi om Anadir'-jogi. Igähine roug om kaikuččes sijas. Vegetacine pord 80..100 päiväd ümbrikon suves.
Pind om 721 481 km². Kaikiš korktemb čokkoim om Čantal-mägisel'gan nimetoi mägi, 1887 m.
Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', metallad (kuld, tin, vol'fram, artut', vas'k, uran), reskvezi.
Tobmuz.
Ümbrikon pämez' nimitase gubernatoraks. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks. Roman Kopin radab gubernatoran vs 2008 heinkun 13. päiväspäi.
Čukotkan üks'kodine parlament om ümbrikon Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 15 ezitajad videks vodeks. Aleksandr Maslov radab ümbrikon Duman ezimeheks vs 2016 sügüz'kun 30. päiväspäi.
Valitihe gubernatorad vn 2013 8. päiväl sügüz'kud, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (79,84%) da radab kahtenden strokun. Ümbrikon Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund).
Eläjad.
Vl 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 50 526 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 162 135 eläjad vl 1990. Kaikutte seičemenz' eläi kümnespäi om lidnalaine.
Kaik om koume lidnad ümbrikos da 5 lidnanvuittušt žilod. Ei ole toižid järedoid lidnoid. Vl 2017 kaik oli 8 eländpunktad enamba mi tuha eläjidenke.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 49,6%, čukčulaižed — 25,3%, ukrainalaižed — 5,7%, eskimosalaižed — 3,0%, evenalaižed (lamutalaižed) — 2,8%, čuvanalaižed — 1,8%, toižed rahvahad — 6,3%, rahvahuden ozutandata — 5,5%.


Ivanovon agjan lidnad.
Kaik om seičemetoštkümne lidnad () i 13 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Ivanovon agjas.


Ivanovon agj.
Ivanovon agj () om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Federaližhe keskuzümbrikho.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Ivanovo. Agjan ristitišton läz kaht videndest eläb siš.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Ivanovon agj om olmas vs 1936 keväz'kun 11. päiväspäi.
Ivanovon agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 2009 29. päiväl vilukud Agjan Duman ezitajil, om allekirjutadud gubernatoral sen-žo voden 18. päiväl uhokud da om väges möhembaižidenke vajehtusidenke. Se vajehti endišt Päkäskust, kudamb oli vahvištadud vn 1996 8. päiväl semendkud.
Geografijan andmused.
Agj röunatab Alalidnan agjanke päivnouzmas, Vladimiran agjanke suves, Jaroslavlin agjanke lodehes, Kostroman agjanke pohjoižes. Ivanovon agj om mererandatoi.
Pind om 21 437 km², sidä kesken mec otab 10 375 km² (vl 2005). Znamasižed joged oma Volg da Kläz'm sen huridenke ližajogidenke (Nerl', Uvod', Tez da Luh). Kaikiš suremb ratud vezišt om Gor'kijan vezivaradim.
Reljef om alangoikaz da vanoikaz. Kaikiš korktemb čokkoim om kukkazsel'gan nimetoi taho Volgan hural randal (196 m) agjan pohjoižes. Kaikiš madalamb čokkoim om Kläz'm-jogen kendäk suves (75 m).
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +18 C°, vilukun lämuz om −8 C°. Paneb sadegid 650 mm vodes, sidä kesken kezal — 213 mm.
Londuseližed varad oma turbaz, fosforitad, sauvondmaterialad (saved, letked, mouckivi), mec, reskvezi.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Stanislav Voskresenskii tegeb gubernatoran velgusidme vs 2017 redukun 10. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen ezimez', hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen ühtnijoid radnikusile. Ühesa Ohjastusen varaezimest oma hänele abhu.
Ivanovon agjan üks'kodine parlament om Agjan Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 24 ezitajad videks vodeks. Viktor Smirnov radab Agjan Duman ezimeheks vs 2013 sügüz'kun 14. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Ivanovon agjan Ohjastuz. Agjan departamentad, komitetad da radnikoičendad alištudas Ohjastusele.
Vn 2014 14. päiväl sügüz'kud valitihe edelišt gubernatorad, Pavel Kon'kov sai vägestust ezmäižel tural 80,32% änid satusenke. Agjan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2013 8. päiväl sügüz'kud.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 061 651 ristitud. Kaikutte kahesanz' eläi kümnespäi om lidnalaine.
Kaik om seičemetoštkümne lidnad agjas da 14 lidnanvuittušt žilod. Toižed järedad lidnad (enamba 50 tuh. eläjidenke, surembaspäi penembha) oma Kinešm da Šui. Vl 2017 kaik om 11 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 90,6%, ukrainalaižed — 0,7%, totarlaižed — 0,6%, armenijalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,5%, rahvahuden ozutandata — 5,2%.


Alalidnan agjan lidnad.
Kaik om kaks'kümne kahesa lidnad (, sidä kesken üks' SATÜ) i 54 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Alalidnan agjas.


Alalidnan agj.
Alalidnan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Volgaveren federaližhe ümbrikho.
Agjan pälidn da kaikiš suremb lidn om Alauz'lidn.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Alalidnan agj om olmas vs 1929 vilukun 14. päiväspäi. Vl 1936 Marii Elan da Čuvašijan Tazovaldkundad läksiba sišpäi.
Alalidnan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 2005 22. päiväl tal'vkud Käskusenandajan Suiman ezitajil, om allekirjutadud gubernatoral sen-žo voden 30. päiväl tal'vkud da om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Agj röunatab 8 regionanke: Kirovan agjanke pohjoižpäivnouzmas, Marii Elan da Čuvašijan tazovaldkundoidenke päivnouzmas, Mordovijan Tazovaldkundanke suves, Räzanin agjanke suvipäivlaskmas, Vladimiran da Ivanovon agjoidenke päivlaskmas, Kostroman agjanke lodehes. Alalidnan agj om mererandatoi.
Pind om 76 624 km², sidä kesken mec otab 39 927 km² (53%). Znamasine jogi om Volg sen ližajogidenke (Okanjogi, Vetlug, Kerženc da Sur). Kaikiš surembad reskvezištod oma ratud Gor'kijan vezivaradim Ivanovon agjanke röunal da Čeboksaran vezivaradim.
Volgan oiktan randpolen reljef om ülemb hurad randad, Volgaveren ülüz seižub sigä. Volgan hura randpol' om alangoikaz, nimitadas sidä "Volgantagaižeks". Kaikiš korktemb nimetoi čokkoim sijadase agjan suvipäivnouzmas (245 m).
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +18..+19 C°, vilukun kesklämuz om −11..−13 C°. Paneb sadegid 500..650 mm vodes, oleleb niid vähemba Volgan oiktal randal huranke rindataden. Vegetacijan pord om 165..175 päiväd vodes.
Londuseližed varad oma turbaz, palab šoidkivi, raudkivend, titan, cirkonii, fosforitad, sauvondmaterialad (mouckivi, sauvondgips, saved, letked), keitandsol, mec, reskvezi, gidroenergii.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Gleb Nikitin tegeb gubernatoran velgusidme vs 2017 sügüz'kun 26. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks, ei sa rata enamba kaht strokud jäl'geten. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen ezimez', hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen ühtnijoid radnikusile. Üks' ezmäine varagubernator - ezmäine Ohjastusen varaezimez' da koume muite varagubernatorad - Ohjastusen muite varaezimest oma hänele abhu.
Alalidnan agjan üks'kodine parlament om Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 50 ezitajad videks vodeks. Jevgenii Lebedev radab Käskusenandajan Suiman ezimehen vs 2011 keväz'kun 31. päiväspäi, kahtenz' strok.
Radonoigendai tobmuz om Alalidnan agjan Ohjastuz. Agjan ministrused, departamentad, ohjandused, radnikoičendad, komitetad da inspekcijad alištudas Ohjastusele.
Vn 2014 14. päiväl sügüz'kud valitihe gubernatorad jäl'gmäižen kerdan, Valerii Šancev sai vägestust ezmäižel tural (86,93% änid), se oli hänen koumanz' strok. Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 3 310 597 ristitud. Kaikutte nell' eläi videspäi om lidnalaine.
Kaik om kaks'kümne kahesa lidnad agjas da 55 lidnanvuittušt žilod. Toižed järedad lidnad (enamba 90 tuh. ristituid, surembaspäi penembha): Dzeržinsk, Arzamas i Sarov. Vl 2015 kaik om 24 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,2% vl 2010): venälaižed — 93,9%, totarlaižed — 1,3%, mordvinalaižed — 0,6%, ukrainalaižed — 0,5%, armenijalaižed — 0,4%, čuvašalaižed — 0,3%, azerbaidžanlaižed — 0,3%, marilaižed — 0,2%, toižed rahvahad — 1,2%, rahvahuden ozutandata — 1,3%.


Rostovan agjan lidnad.
Kaik om kaks'kümne koume lidnad () i 6 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Rostovan agjas.


Rostovan agj.
Rostovan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Federaližhe suviümbrikho.
Agjan pälidn da kaikiš suremb lidn om Rostov Donal.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Rostovan agj om olmas vs 1937 sügüz'kun 13. päiväspäi.
Rostovan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 1996 19. päiväl sulakud Käskusenandajan Suiman ezitajil, tuli väghe sen-žo voden 29. päiväl semendkud da om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Agj röunatab Volgogradan agjanke päivnouzmas, Kalmikijan Tazovaldkundanke, Stavropolin da Krasnodaran randoidenke suves, Ukrainanke päivlaskmas (sen Doneckan da Luganskan agjoidenke), Voronežan agjanke pohjoižes. Agjan suvipäivlaskmaižed randad lainištab Azovmeri.
Pind om 100 967 km², sidä kesken mustma otab territorijan kaks' koumandest, mec da penzhišt — vaiše 2,8% kaikutte. Agjan territorii mülüb stepin zonha. Znamasine jogi om Don sen ližajogidenke (Manič, Severskijan Donc, Sal, Čir da tž.). Kaikiš suremb vezišt om ratud Cimlänskan vezivaradim (24 km³) Volgogradan agjanke röunal.
Reljef om kukhikaz tazangišt. Donan kukkazsel'g om agjan pohjoižes.
Klimat om ven. Heinkun keskmäine lämuz om +23 C°, vilukun lämuz om −7 C°. Paneb sadegid 650 mm päivlaskmas da 400 mm päivnouzmas.
Londuseližed varad oma londuseline gaz, kivihil', kivivoi, raudkivend, sauvondmaterialad (mouckivi, mel, sauvondkivi, saved, letked), keitandsol, reskvezi, gidroenergii.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Vasilii Golubev radab gubernatoran vs 2010 kezakun 14. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen ezimez', hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen ühtnijoid radnikusile. Üks' Ohjastusen varaezimez', üks' ezmäine varagubernator da kuz' muite varagubernatorad oma hänele abhu.
Rostovan agjan üks'kodine parlament om Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 60 ezitajad videks vodeks. Aleksandr Iščenko radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vs 2016 redukun 6. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Rostovan agjan Ohjastuz. Agjan ministrused, departamentad, ohjandused, komitetad, radnikoičendad da inspekcijad alištudas Ohjastusele.
Vn 2015 13. päiväl sügüz'kud valitihe gubernatorad, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (78,21% änid) da radab kahtenden strokun. Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl (5. kucund).
Eläjad.
Vl 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 4 277 976 ristitud. Kaikutte kahtenz' eläi koumespäi om lidnalaine.
Kaik om kaks'kümne koume lidnad agjas da 25 lidnanvuittušt žilod. Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2015, surembaspäi penembha): Taganrog, Šahti, Novočerkassk, Volgodonsk, Bataisk, Novošahtinsk.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 88,7%, armenijalaižed — 2,6%, ukrainalaižed — 1,8%, turkad — 0,8%, azerbaidžanlaižed — 0,4%, čiganalaižed — 0,4%, vaugedvenälaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,1%, rahvahuden ozutandata — 1,8%.


Sahalinan agjan lidnad.
Kaik om nell'toštkümne lidnad () i 6 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Sahalinan agjas.


Sahalinan agj.
Sahalinan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt. Sijadase saril täuzin.
Se mülüb Edahaižen Päivnouzmpolen federaližhe ümbrikho.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Suvisahalinsk.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Sahalinan agj om olmas vs 1932 redukun 20. päiväspäi. Se om ühtnenu Suvisahalinan agjanke vs 1947 vilukun 2. päiväspäi.
Sahalinan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 2001 28. päiväl kezakud Agjan Duman ezitajil, om allekirjutadud gubernatoral sen-žo voden 9. päiväl heinkud da om väges möhembaižidenke vajehtusidenke. Se vajehti endišt Päkäskust, kudamb oli vahvištadud vn 1996 9. päiväl vilukud.
Geografijan andmused.
Sar'hine agj om üks'jäine mugoine Venämas, sijadase Sahalin-sarel da Kurilan sarištol.
Agjal om meriröunoid Japonijanke suves, Habarovskan randanke päivlaskmas da Kamčatkan randanke pohjoižes. Sen randad lainištadas Tünen valdmeren Ohotskan da Japonijan mered. Ei ole röunoid kuivmadme.
Pind om 87 101 km², sidä kesken Sahalin-sar' lähižidenke penidenke saridenke 76,6 tuh. km², Kurilan sared — 10,5 tuh. km². Znamasižed joged oma Poronai (350 km pitte) da Tim' (330 km).
Reljef om mägikaz mererandaližidenke tazangištoidenke. Manrehkaidused oma paksud, 160 vulkanaspäi 40 oma aktivižed Kurilan saril. Kaikiš korktemb čokkoim sijadase Kuriloiden kaikiš pohjoižembal Atlasovan sarel, se om Alaid-vulkan (2339 m), Sahalin-saren — Sahalinan Päivnouzmmägiden Lopatinan mägi (1609 m) saren keskuses.
Klimat om ven mussonine. Elokun keskmäine lämuz om +19 C° suves da +10 C° pohjoižes. Vilukun kesklämuz om −6 C° suves da −24 C° pohjoižes. Paneb sadegid 600 mm vodes tazangištoil da 1200 mm mägipautkil.
Londuseližed varad oma londuseline gaz, kivivoi, kivihil', bur hil', raudkivend, mec, kala da merenproduktad.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Oleg Kožemäko radab gubernatoran vs 2015 keväz'kun 25. päiväspäi. Hänen valdatusiden strok om viž vot. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen ezimez', hän märičeb sen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. Ezmäine varagubernator, Ohjastusen ezmäine varaezimez' da viž Ohjastusen muite varaezimest oma hänele abhu.
Sahalinan agjan üks'kodine parlament om Agjan Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 28 ezitajad videks vodeks. Andrei Hapočkin radab Agjan Duman ezimeheks vs 2017 sügüz'kun 25. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Sahalinan agjan Ohjastuz. Agjan ministrused, agentused, valdkundaližed inspekcijad, üks' ohjanduz da üks' laudkund alištudas Ohjastusele.
Valitihe gubernatorad vn 2015 13. päiväl sügüz'kud, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižes turas (67,8%). Agjan Duman ühtijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 10. päiväl sügüz'kud (7. kucund).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 497 973 ristitud. Kaikutte nellänz' eläi videspäi om lidnalaine.
Kaik om vižtoštkümne lidnad agjas da 5 lidnanvuittušt žilod. Ei ole toižid järedoid lidnoid. Vl 2017 kaik oli 8 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 82,3%, korejalaižed — 5,0%, ukrainalaižed — 2,4%, totarlaižed — 1,0%, vaugedvenälaižed — 0,6%, nivhalaižed — 0,5%, kirgizlaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,0%, rahvahuden ozutandata — 4,8%.
Erased toižed igähižed rahvahad: orokalaižed (ul'talaižed) — 259 rist. (0,05%), nanalaižed — 148 rist. (0,03%), oročilaižed — 28 rist. (0,01%), itel'menalaižed — 15 rist. (0,003%).


Vladimiran agj.
Vladimiran agj () om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Federaližhe keskuzümbrikho.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Vladimir.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Vladimiran agj om olmas vs 1944 elokun 14. päiväspäi.
Vladimiran agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 2001 14. päiväl elokud Käskusenandajan Suiman ezitajil, allekirjutadud agjan Administracijan pämehel sil-žo päiväl da om väges äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Agj röunatab Alalidnan agjanke päivnouzmas, Räzanin agjanke suves, Moskvan agjanke suvipäivlaskmas da päivlaskmas, Jaroslavlin da Ivanovon agjoidenke pohjoižes. Vladimiran agj om mererandatoi.
Pind om 29 084 km², sidä kesken mec — 55% (pedajikod oma enambuses), sod ottas 1,3% (374 km²) agjan pohjoižpäivnouzmas. Znamasižed joged oma Kläz'm da Okanjogi niiden ližajogidenke, ned mülüdas Volgan i Kaspijan meren basseinha.
Reljef om kukhikaz lodehes da pohjoižes, tazo alangoidenke suvipäivnouzmpolele. Kaikiš korktemb čokkoim om Klinan da Dmitrovan kukkazsel'gan nimetoi taho (271 m) agjan lodehes. Kaikiš madalamb čokkoim om Kläz'm-jogen kendäk agjan päivnouzmas (68 m).
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +18..+19 C°. Vilukun kesklämuz om −9..−12 C°. Paneb sadegid 550..600 mm vodes, enamba kaiked kezakus-elokus da redukus (60..80 mm kus), vähemba kaiked — uhokus-sulakus (30 mm kus).
Londuseližed varad oma turbaz, raudkivend, fosforitad, sauvondmaterialad (sauvondgips, saved, letked), mouckivi.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Svetlana Orlova radab gubernatoran vs 2013 keväz'kun 24. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Gubernator om mugažo agjan Administracijan pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb Administracijan ühtnijoid radnikusile.
Vladimiran agjan üks'kodine parlament om Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 38 ezitajad videks vodeks. Vladimir Kiselöv radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vs 2009 keväz'kun 18. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten.
Radonoigendai tobmuz om Vladimiran agjan Administracii. Agjan departamentad da komitetad alištudas Administracijale.
Vn 2013 8. päiväl sügüz'kud Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba (6. kucund), sil-žo päiväl valitihe gubernatorad. Nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural 74,73% änid rezul'tatanke.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 443 693 ristitud. Lidnalaižiden pala om seičeme ühesandest.
Kaik om kaks'kümne koume lidnad agjas da 9 lidnanvuittušt žilod. Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. eläjid vl 2017, surembaspäi penembha) oma Kovrov i Murom. Vl 2017 kaik oli 20 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 89,3%, ukrainalaižed — 0,9%, totarlaižed — 0,5%, armenijalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 6,6%.


Tomskan agjan lidnad.
Kaik om kuz' lidnad (, sidä kesken 1 SATÜ) i üks' lidnanvuitte žilo (ven. "посёлок городского типа") Tomskan agjas.


Tomskan agj.
Tomskan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Sibirin federaližhe ümbrikho.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Tomsk (agjan ristitišton läz pol't).
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Tomskan agj om olmas vs 1944 elokun 13. päiväspäi.
Tomskan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 1995 26. päiväl heinkud agjan Valdkundaližen Duman ezitajil, om allekirjutadud gubernatoral sen-žo voden 31. päiväl heinkud da om väges äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Agj röunatab Krasnojarskan randanke päivnouzmas, Kemerovon da Novosibirskan agjoidenke suves, Omskan da Tümenin agjoidenke päivlaskmas, Tümenin agjan Hantin da Mansin avtonomiženke ümbrikonke päivlaskmas da pohjoižes. Tomskan agj om mererandatoi.
Pind om 314 391 km², sidä kesken mecad ottas 63% territorijad, sod — 28,9%. Jügedad ličemha territorijad oma agjan tobj pala. Venäman kaikiš suremb Vasüganan so sijadase agjan päivlaskmpoles. Kaik joged mülüdas Obinjogen (Jävaldmeren) basseinha, nece jogi jagab agjad kahthe palaha suvipäivnouzmaspäi lodeheze.
Reljef om tazo alangoikaz. Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz +17..+18 C°, vilukun lämuz −19..−21 C°. Paneb sadegid 450..700 mm vodes, lumikate oleleb 60..80 santimetrhasai kortte.
Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, bur hil' (1nz' sija Venämas), turbaz (2nz' sija), metallad (raudkivend (1nz' sija Venämas), boksitad, cink, titan, kuld, platin, cirkonii), sauvondmaterialad (mouckivi, saved, letked, gravii), mec, reskvezi.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Sergei Žvačkin radab gubernatoran vs 2012 keväz'kun 17. päiväspäi, agjan Käskusenandajan Duman ühtnijad panihe händast eziauguižešti radnikusele Venäman prezidentan taričendan mödhe. Kaik rahvaz änestab gubernatorad videks vodeks. Gubernator om mugažo agjan Administracijan pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. Koumetoštkümne varagubernatorad da Administracijan azjoiden ohjandai oma hänele abhu. Hö ühtetas Administracijan Kollegijha gubernatoranke pämeheks.
Tomskan agjan üks'kodine parlament om Käskusenandai Dum (edel vn 2011 vilukud — agjan Valdkundaline Dum). Kaik rahvaz valičeb sen 42 ezitajad videks vodeks. Oksana Kozlovskaja radab Käskusenandajan Duman ezimeheks vs 2011 tal'vkun 20. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Tomskan agjan Administracii. Agjan departamentad, komitetad, ohjandused da inspekcijad alištudas Administracijale.
Käskusenandajan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund). Valitihe gubernatorad vn 2017 10. päiväl sügüz'kud, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižes turas (60,58% änid) da radab kahtenden strokun jäl'geten.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 047 394 ristitud. Kaikutte seičemenz' eläi kümnespäi om lidnalaine.
Kaik om kuz' lidnad agjas da 1 lidnanvuitte žilo. Toine järed lidn (enamba 100 tuh. eläjidenke) om Seversk, Tomskan lodehline ezilidn. Vl 2017 kaik oli 5 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 88,1%, totarlaižed — 1,6%, ukrainalaižed — 1,1%, saksalaižed — 0,8%, azerbaidžanlaižed — 0,4%, čuvašalaižed — 0,4%, uzbekalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,9%, rahvahuden ozutandata — 4,3%.
Erased toižed igähižed rahvahad oma sel'kupalaižed — 1181 rist. (0,11%), hantilaižed — 718 rist. (0,07%), čulimalaižed — 204 rist. (0,02%), ketalaižed — 141 rist. (0,01%), evenkalaižed — 95 rist. (0,01%), mansilaižed — 22 rist. (0,002%).


Amuran agj.
Amuran agj () om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Edahaižen Päivnouzmpolen federaližhe ümbrikho.
Agjan pälidn da kaikiš suremb lidn om Blagoveščensk.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Amuran agj om olmas vl 1932 redukun 20. päivälpäi. Vn 1948 2. päivälpäi elokud agj om erigoitnu Habarovskan randaspäi.
Amuran agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 1995 16. päiväl kül'mkud Agjan Suiman ezitajil, om allekirjutadud gubernatoral sil-žo vodel tal'vkun 13. päiväl da om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Agj röunatab Habarovskan randanke päivnouzmas, Evrejan avtonomiženke agjanke suvipäivnouzmas, Kitainke suves da suvipäivlaskmas (sen Heilunczän-agjanke), Baikalantagaiženke randanke päivlaskmas da Saha (Jakutijan) Tazovaldkundanke pohjoižes. Amuran agj om mererandatoi.
Pind om 361 908 km², sidä kesken mec otab kaks' koumandest. Kaikiš pidemb Amur-jogi om Kitainke röunaks. Agjan tobj pala mülüb Amur-jogen basseinha, sen znamasižed ližajoged oma Zei da Burei. Mugažo järed jogi om Selemdž pohjoižpäivnouzmas, se om Zejan ližajogi. Olökm-jogen pala jokseb lodehes, se mülüb Lenanjogen basseinha. Kaikiš suremb reskvezišt om ratud Zejan vezivaradim.
Reljef om mägikaz pohjoižes (Stanovoi-mägisel'g), tazo keskuses da suves. Kaikiš korktemb čokkoim om Gorod Makit-mägenpä, se sijadase agjan päivnouzmas (2295 m). Kaikiš madalamb om Amur-jogen kendäk suves.
Klimat om terav kontinentaline pohjoižil mägil da mussonine suvemb. Keza om räk, tal'v om lujas vilu. Heinkun keskmäine lämuz om +19..+22 C°, vilukun kesklämuz om −22..−31 C°. Paneb sadegid 500..550 mm vodes agjan suvipoles da 900..1000 mm pohjoižmägiden pautkil. Sadeged oleldas kezal tobjimalaz (voden norman seičeme kümnendest). Kevädel lumikatken tobj pala purustub madalan nepsuden tagut.
Londuseližed varad oma kivihil', bur hil', metallad (raudkivend, vas'k, tin, kuld, äimetalližed kivendod), mouckivi, mec, gidroenergii.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Aleksandr Kozlov radab gubernatoran vs 2015 keväz'kun 25. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen ezimez', hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen ühtnijoid radnikusile. Üks' ezmäine Ohjastusen varaezimez' da seičeme Ohjastusen muite varaezimest oma hänele abhu.
Amuran agjan üks'kodine parlament om Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 36 ezitajad videks vodeks. Konstantin Djakonov radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vs 2013 uhokun 12. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Amuran agjan Ohjastuz. Agjan ministrused, ohjandused da inspekcijad alištudas Ohjastusele.
Vl 2015 sügüz'kun 13. päiväl gubernatorad valitihe, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural 50,64% änid satusenke. Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 830 103 ristitud. Kaikutte kahtenz' eläi koumespäi om lidnalaine.
Kaik om kümne lidnad agjas, 21 lidnanvuittušt žilod da 608 küläd. Toižed järedad lidnad (enamba 50 tuh. ristituid, surembaspäi penembha): Belogorsk da Svobodnii.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 93,4%, ukrainalaižed — 2,0%, vaugedvenälaižed — 0,5%, armenijalaižed — 0,5%, totarlaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,2%, rahvahuden ozutandata — 1,0%.
Erased toižed igähižed rahvahad oma evenkalaižed (1481 rist., 0,18%) i jakutalaižed (449 rist., 0,05%).


Čeläbinskan agjan lidnad.
Kaik om koumekümne lidnad (, sidä kesken koume) i 13 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Čeläbinskan agjas.


Čeläbinskan agj.
Čeläbinskan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Uralan federaližhe ümbrikho.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Čeläbinsk.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Čeläbinskan agj om olmas vs 1934 vilukun 17. päiväspäi.
Čeläbinskan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 2006 26. päiväl semendkud Käskusenandajan Suiman ezitajil, om allekirjutadud gubernatoral sen-žo voden 9. päiväl kezakud da om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Agj röunatab Kurganan agjanke päivnouzmas, Kazahstananke suvipäivnouzmas (sen Kostanain agjanke), Orenburgan agjanke suves, Baškortostanan Tazovaldkundanke päivlaskmas, Sverdlovskan agjanke pohjoižes. Ühthine röunoiden piduz om 2750 km. Čeläbinskan agj om mererandatoi.
Pind om 88 529 km². Mec otab territorijan nelländest. Mustma om avaras levitadud päiči mägiden da mecoiden zonoiš. Äiluguižed joginiškad mülüdas Kam-, Tobol- da Ural-jogiden basseinoihe. Znamasižed joged oma Miass, Ural da Ui. Enamba 3700 järved om agjas, niiden ühthine pind om 2125 km². Kaikiš suremb järv om Uvil'di (68 nellikkilometrad pindal, 38 metrhasai süvütte).
Reljef om mägikaz päivlaskmas da tazo päivnouzmas. Agjan tobj pala sijadase Suviuralan päivnouzmaižil pautkil. Evropan da Azijan röun vedase vezijagajan mägisel'gan päidme. Kaikiš korktemb čokkoim om Nurguš-mägi (1406 m). Päivlaskmaižen Sibirin alangišton pen' pala otab agjan päivnouzmpol't.
Klimat om ven kontinentaline. Kontinentaližuz ližadab lodehespäi suvipäivnouzmha. Keza om räk, kuivaigad oleldas pordoil. Tal'v om vilu da pit'k. Heinkun keskmäine lämuz om +15..+17 C°, vilukun lämuz om −15..−16 C°. Paneb sadegid 700..800 mm vodes Uralan päivlaskmaižil pautkil da 300 mm suvitazangištoil, erazvuiččil vozil nened lugud voidas vajehtadas 3−4 kerdha. Sadegiden koume nelländest paneb kezal.
Londuseližed varad oma bur hil', metallad (raudkivend, vas'k, nikel', kuld), grafit, tal'k, kaolin, dolomit, mramor, kalližarvoižed da äjad pol'kalližarvoižed kived, reskvezi, mustma.
Aigvö om UTC+5 (MSK+2) päiči Berdäuš-žilos (olijan raudtestancijan tagut UTC+3 (MSK)).
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Boris Dubrovskii radab gubernatoran vs 2014 vilukun 15. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen pämez' (vspäi 2015), hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen ühtnijoid radnikusile. Kaks' ezmäšt varagubernatorad da kuz' muite varagubernatorad oma hänele abhu.
Čeläbinskan agjan üks'kodine parlament om Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 60 ezitajad videks vodeks. Vladimir Mäkuš radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vs 2005 kezakun 23. päiväspäi koumanden strokun.
Radonoigendai tobmuz om Čeläbinskan agjan Ohjastuz. Agjan ministrused, ohjandused da komitetad alištudas Ohjastusele.
Vn 2014 14. päiväl sügüz'kud valitihe gubernatorad, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural 86,37% änid satusenke. Käskusenandajan Suiman järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 13. päiväl sügüz'kud.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 3 476 217 ristitud. Lidnalaižiden eläjiden pala om 82,7% (vl 2018).
Kaik om koumekümne lidnad agjas da 14 lidnanvuittušt žilod. Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. eläjidenke, surembaspäi penembha) oma Magnitogorsk, Zlatoust, Miass, Kopeisk. Vl 2015 kaik om 32 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 81,4%, totarlaižed — 5,2%, baškiralaižed — 4,7%, ukrainalaižed — 1,4%, kazahlaižed — 1,0%, saksalaižed — 0,5%, vaugedvenälaižed — 0,4%, mordvinalaižed (0,4%), toižed rahvahad — 2,1%, rahvahuden ozutandata — 2,9%.


Irkutskan agjan lidnad.
Kaik om kaks'kümne kaks' lidnad () i 46 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Irkutskan agjas.


Irkutskan agj.
Irkutskan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Sibirin federaližhe ümbrikho.
Agjan pälidn da kaikiš suremb lidn om Irkutsk.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Irkutskan agj om olmas vs 1937 sügüz'kun 26. päiväspäi.
Irkutskan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 2009 15. päiväl sulakud Käskusenandajan Suiman ezitajil, om allekirjutadud gubernatoral sen-žo voden 17. päiväl sulakud da om väges möhembaižidenke vajehtusidenke. Vl 2008 ühtištusen Ust'-Ordinskijan Burätan avtonomiženke ümbrikonke jäl'ghe se vajehti enččen Päkäskusen, kudamb oli vahvištadud vn 1995 10. päiväl uhokud.
Geografijan andmused.
Agj röunatab Saha (Jakutijan) Tazovaldkundanke pohjoižpäivnouzmas, Baikalantagaižen randanke päivnouzmas, Burätijan Tazovaldkundanke päivnouzmas da suves, Tuvan Tazovaldkundanke suvipäivlaskmas, Krasnojarskan randanke päivlaskmas. Irkutskan agj om Venäman kaikiš suremb mererandatoi region.
Pind om 774 846 km². Reskveden Baikal-järv om agjan suvipäivnouzmröunal. Znamasižed joged oma Lenanjogi, Angar sen ližajogidenke da Alatungusk. Kaikiš järedambad ratud vezištod oma Bratskan da Ust'-Ilimskan vezivaradimed.
Reljef om mägikaz. Agjan tobj pala sijadase Keskuzsibirin mägitazangišton suvipäivnouzmas 500..1000 metrad korktusil. Päivnouzmaine Sajan-mägisel'g otab agjan suvipäivlaskmad. Patoman mägišt da Stanovoje mägišton pala ottas pohjoižpäivnouzmpol't. Kaikiš korktemb čokkoim sijadase Stanovoje-mägišton Kodar-mägisel'gal, se om Martenan mägenpä (2988 m). Kaikiš madalamb čokkoim om Udanjogen kendäk lodehes (158 m).
Klimat om terav kontinentaline. Keza om räk da lühüd. Tal'v om vilu, kuiv da pit'k. Heinkun keskmäine lämuz om +15..+20 C°, vilukun kesklämuz om −18 C° suves da −35 C° pohjoižes. Paneb sadegid 300..400 mm Keskuzsibirin mägitazangištol da 600 mm mägisel'giden pautkil. Sadegiden pol' paneb kezal. Viluku om kaikiš kuivamb (11 mm).
Londuseližed pävarad oma kuld, kivihil', bur hil', kivivoi, londuseline gaz, raudkivend, magnii, kaolin, sauvondgips, keitandsol, mec, reskvezi, gidroenergii.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Sergei Levčenko radab gubernatoran vs 2015 redukun 2. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen ühtnijoid radnikusile. Kaks' ezmäšt varagubernatorad da kaks' muite varagubernatorad oma hänele abhu. Üks' ezmäine varagubernator om Ohjastusen ezimeheks sil-žo aigal. Ruslan Bolotov radab Ohjastusen ezimehen vs 2017 sügüz'kun 25. päiväspäi.
Irkutskan agjan üks'kodine parlament om Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 45 ezitajad videks vodeks. Sergei Brilka radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vs 2015 semendkun 20. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Irkutskan agjan Ohjastuz. Agjan ministrused, radnikoičendad, agentused, ohjandused da laudkundad alištudas Ohjastusele.
Vn 2015 13. da 27. päivil sügüz'kud valitihe gubernatorad, nügüdläine gubernator sai vägestust kahtendel tural 56,39% änid satusenke da radab ezmäižen strokun. Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2013 8. päiväl sügüz'kud.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 2 428 750 ristitud, sidä kesken 17 vepsläšt. Lidnalaižiden eläjiden pala om nell' videndest (2018).
Kaik om kaks'kümne kaks' lidnad agjas da 52 lidnanvuittušt žilod. Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. eläjidenke, surembaspäi penembha) oma Bratsk i Angarsk. Vl 2017 kaik om 24 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 88,3%, burätalaižed — 3,2%, ukrainalaižed — 1,3%, totarlaižed — 0,9%, toižed rahvahad — 2,9%, rahvahuden ozutandata — 3,4%.


Magadanan agjan lidnad.
Kaik om kaks' lidnad () i 23 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Magadanan agjas.


Magadanan agj.
Magadanan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Edahaižen Päivnouzmpolen federaližhe ümbrikho.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Magadan (agjan ristitišton läz 70% vl 2010).
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Magadanan agj om olmas vs 1953 tal'vkun 3. päiväspäi. Vn 1992 16. päiväl heinkud Čukotkan avtonomine ümbrik läksi Magadanan agjaspäi da kätihe erižeks federacijan subjektaks.
Magadanan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 2001 26. päiväl tal'vkud Agjan Duman ezitajil, om allekirjutadud gubernatoral sen-žo voden 28. päiväl tal'vkud da om väges möhembaižidenke vajehtusidenke. Se vajehti endišt Päkäskust, kudamb oli vahvištadud vn 1996 15. päiväl elokud Agjan Duman ezitajil.
Geografijan andmused.
Agjal om maröunoid Čukotkan avtonomižen ümbrikonke pohjoižpäivnouzmas, Kamčatkan randanke päivnouzmas, Habarovskan randanke päivlaskmas, Saha (Jakutijan) Tazovaldkundanke lodehes da pohjoižes. Agjan suvipäivnouzmaižed da suvižed randad lainištab Tünen valdmeren Ohotskan meri.
Pind om 462 464 km². Läz kaiked territorijad venudas igähižen rougun zonas. Kaikiš pidemb jogi om Kolim ližajogidenke. Se mülüb Jävaldmeren basseinha. Vaiše pened lühüdad joged lanktas Ohotskan merhe. Kaikiš suremb ratud vezišt om Koliman vezivaradim (441 km², mülü 14,56 km³, süvüz 120 m) agjan päivlaskmas.
Reljef om mägikaz. Koliman mägišt om agjan päivnouzmpoles. Čerskijan mägisel'gan suvipala om agjan päivlaskmas. Kaikiš korktemb čokkoim om sen Lumekaz-mägenpä (2293 m) agjan päivlaskmas, 250 km pohjoižhe Magadanaspäi. Kaidad tazangištod venudas pidust' Ohotskan mererandištod.
Koume klimatan toižendad om agjas: meren mussonine mererandištol, terav kontinentaline Koliman basseinas, ven kontinentaline niiden keskes. Heinkun keskmäine lämuz om +11..+15 C°. Vilukun lämuz om −15..−17 C° agjan suves, −35..−40 C° Koliman rajoniš. Voden keskmäine lämuz om alemb noläd kaikjal. Vodes paneb 350 mm sadegid südäinrajonil da 600 mm mererandpolel.
Londuseližed pävarad oma metallad (kuld, hobed, tin, vol'fram, vas'k, molibden), kivihil', kivivoi, londuseline gaz, kala, reskvezi, gidroenergii.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Vladimir Pečönii radab gubernatoran vs 2013 uhokun 3. päiväspäi. Hänen valdatusiden strok om viž vot. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen ezimez', hän märičeb sen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. Üks' varagubernator - ezmäine Ohjastusen varaezimez', kaks' muite varagubernatorad, ezmäine Ohjastusen varaezimez' da nell' muite Ohjastusen varaezimest oma hänele abhu.
Magadanan agjan üks'kodine parlament om Agjan Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 21 ezitajad videks vodeks, heišpäi vaiše koume ristitud ratas kaikenaigašti — ezimez' da kaks' varaezimest. Sergei Abramov radab Agjan Duman ezimeheks vs 2015 sügüz'kun 28. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Magadanan agjan Ohjastuz. Agjan ministrused, departamentad, inspekcijad da üks' ohjanduz alištudas Ohjastusele.
Agjan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 13. päiväl sügüz'kud (6. kucund). Valitihe gubernatorad vn 2013 8. päiväl sügüz'kud, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižes turas 73,11% änid rezul'tatanke.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 156 996 ristitud. Lidnalaižiden pala om 95,9% (2018).
Kaik om kaks' lidnad agjas da 23 lidnanvuittušt žilod. Ei ole toižid järedoid lidnoid. Vl 2017 kaik oli 3 eländpunktad enamba mi 4,5 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 81,5%, ukrainalaižed — 6,3%, evenalaižed — 1,7%, totarlaižed — 0,9%, vaugedvenälaižed — 0,7%, koräkalaižed — 0,6%, ingušalaižed — 0,5%, itel'menalaižed — 0,4%, azerbaidžanlaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,9%, rahvahuden ozutandata — 3,1%.
Erased toižed igähižed rahvahad: čukačud — 285 rist. (0,18%), kamčadalalaižed — 280 rist. (0,18%), oročilaižed — 76 rist. (0,05%), jukagiralaižed — 71 rist. (0,05%), čuvanalaižed — 57 rist. (0,04%), eskimosalaižed — 33 rist. (0,02%).


Kalugan agjan lidnad.
Kaik om kaks'kümne kaks' lidnad () i 6 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Kalugan agjas.


Kalugan agj.
Kalugan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Federaližhe keskuzümbrikho.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Kalug.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Kalugan agj om olmas vs 1944 heinkun 5. päiväspäi.
Kalugan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 1996 27. päiväl keväz'kud Käskusenandajan Suiman ezitajil da om väges möhembaižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Agj röunatab Moskvan agjanke da Moskvanke pohjoižpäivnouzmas, Tulan agjanke päivnouzmas, Orelan agjanke suvipäivnouzmas, Bränskan agjanke suvipäivlaskmas da Smolenskan agjanke lodehes. Kalugan agj om mererandatoi.
Pind om 29 777 km², sidä kesken kavag'- da levedlehtesižed mecad ottas nell' ühesandest, sod — penemba üht procentad. Znamasine jogi om Okanjogi sen huridenke ližajogidenke (Protv, Ugranjogi da Žizdr). Mugažo om Desnan ližajogid agjan suvipäivlaskmas. Järvid ei ole äi. Sen ližaks, kaik om 19 pen't vezivaradint.
Reljef om kukhikaz jogiden alangoidenke. Kaikiš korktemb čokkoim om Spas-Demenskan kukkazsel'gan Jänišiden mägi (279 m) agjan suvipäivlaskmas. Kaikiš madalamb čokkoim om Okanjogen kendäk agjan pohjoižpäivnouzmas (120 m).
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +18 C° pohjoižes da +21 C° suves. Vilukun kesklämuz om −12 C° pohjoižes da −8 C° suves. Paneb sadegid 700..800 mm vodes. Räk da kuiv keza voib vajehteldas viluhkon da nepsan kezanke.
Londuseližed varad oma bur hil', turbaz, fosforitad, mineraližed mujud, sauvondmaterialad (saved, letked, mouckivi, mel, sauvondgips, sauvondkived), mec.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Anatolii Artamonov radab gubernatoran vs 2000 kül'mkun 12. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen ühtnijoid radnikusile. Gubernatoran Administracii, ezmäine varagubernator da nell' muite varagubernatorad oma hänele abhu. Gubernator, varagubernatorad da kaik ministrad oma Ohjastusen ühtnijoikš.
Kalugan agjan üks'kodine parlament om Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 40 ezitajad videks vodeks. Viktor Baburin radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vs 2017 semendkun 18. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Kalugan agjan Ohjastuz. Agjan ministrused, ohjandused, inspekcijad da komitetad alištudas Ohjastusele.
Vn 2015 13. päiväl sügüz'kud Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba i valitihe gubernatorad. Nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural 71,43% änid satusenke da radab nelländen strokun.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 010 930 ristitud. Lidnalaižiden pala om 76% (vl 2018).
Kaik om kaks'kümne kaks' lidnad agjas da 6 lidnanvuittušt žilod. Toine järed lidn (enamba 100 tuh. eläjidenke) om Obninsk. Vl 2015 kaik om 16 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 85,6%, ukrainalaižed — 1,7%, armenijalaižed — 1,0%, vaugedvenälaižed — 0,5%, totarlaižed — 0,4%, azerbaidžanlaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,7%, rahvahuden ozutandata — 7,7%.


Astrahanin agj.
Astrahanin agj (,) om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Federaližhe suviümbrikho.
Agjan pälidn da kaikiš suremb lidn om Astrahan' (agjan ristitišton läz pol't).
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Astrahanin agj om olmas vs 1943 tal'vkun 27. päiväspäi.
Astrahanin agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 2007 9. päiväl sulakud Agjan Duman ezitajil da om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke. Se vajehti endišt Päkäskust, kudamb oli vahvištadud vn 1997 28. päiväl keväz'kud.
Geografijan andmused.
Astrahanin agj levigandeb Volgan da Ahtuban alangištos. Agj röunatab Kazahstananke päivnouzmas (sen Päivlaskmaiž-Kazahstanan agjanke), Kalmikijan Tazovaldkundanke päivlaskmas da Volgogradan agjanke pohjoižes. Agjan suvižed randad lainištab Kaspijan meri.
Reljef om kukhikaz lodehes da alangoikaz suves. Kaikiš korktemb čokkoim om Sur' Bogdo-kukkaz (161,9 m). Kaikiš alahaižemb om Kaspijan meren kendäk (−27 m).
Klimat om kontinentaline kuiv. Keza om räk. Tal'vel sulasä oleskeleb paksus. Paneb sadegid 200..300 mm vodes, sulakul-heinkul tobjimalaz.
Londuseližed varad oma londuseline gaz, kivivoi, sauvondgips, keitandsol.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Aleksandr Žilkin radab gubernatoran vs 2004 tal'vkun 23. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen ezimest radnikusele sättutaden parlamentanke.
Astrahanin agjan parlament om Agjan Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 58 ezitajad videks vodeks, vaiše 19 heišpäi sab rata kaikenaigašti. Igor' Martinov radab Duman ezimeheks vs 2016 sügüz'kun 26. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Astrahanin agjan Ohjastuz. Rasul Sultanov radab Ohjastusen ezimeheks vs 2017 sulakun 27. päiväspäi, hän-žo om varagubernatoraks. Agjan ministrused, agentused da radnikoičendad alištudas Ohjastusele.
Vn 2014 14. päiväl sügüz'kud valitihe gubernatorad, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (75,28% änid) da radab koumanden strokun. Agjan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 010 073 ristitud. Kaikutte kahtenz' ristit koumespäi om lidnalaine.
Kaik om kuz' lidnad agjas, 7 lidnanvuittušt žilod i 428 külähišt eländpunktad.
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 61,2%, kazahlaižed — 14,8%, totarlaižed — 6,0%, ukrainalaižed — 0,8%, azerbaidžanlaižed — 0,8%, nogailaižed — 0,8%, čečenalaižed — 0,7%, kalmikalaižed — 0,7%, armenijalaižed — 0,6%, čiganalaižed — 0,5%, avarad — 0,5%, toižed rahvahad — 3,2%, rahvahuden ozutandata — 9,4%.


Volgogradan agj.
Volgogradan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Federaližhe suviümbrikho.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Volgograd-vägilidn.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Volgogradan agj om olmas vs 1936 tal'vkun 5. päiväspäi. Vozil 1936−1961 nimitihe sidä "Stalingradan agjaks".
Volgogradan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 2012 24. päiväl uhokud Agjan Duman ezitajil. Se oti enččen Päkäskusen sijad (oli vahvištadud vl 1996).
Geografijan andmused.
Agj röunatab Kazahstananke päivnouzmas (sen Päivlaskmaiž-Kazahstanan agjanke), Astrahanin agjanke suvipäivnouzmas, Kalmikijan Tazovaldkundanke suves, Rostovan agjanke suvipäivlaskmas, Voronežan agjanke lodehes da Saratovan agjanke pohjoižes. Ühthine röunoiden piduz om 2221,9 km. Volgogradan agj om mererandatoi.
Pind om 112 877 km², sidä kesken mustma otab 22%, kaštanmujuine ma — 44%, mec — 6 990 km². Znamasižed joged oma Don (sen Medvedic-ližajogenke) da Volg. Kaikiš surembad vezištod oma ratud Cimlänskan vezivaradim Rostovan agjanke röunal da Volgogradan vezivaradim.
Reljef om kukhikaz. Volgan hura randišt om pol'letetazangištoks. Kaikiš korktemb čokkoim om Volganrandaližen ülüden nimetoi kukkaz (358 m).
Klimat om terav kontinentaline kuivahk. Heinkun keskmäine lämuz om +23..+25 C°, vilukun lämuz om −8..−12 C°. Paneb sadegid 500 mm päivlaskmas da 300 mm päivnouzmas. Lumikate venub 90..110 päiväd vodes.
Londuseližed varad oma londuseline gaz, kivivoi, metallad (raudkivend, magnii, titan, cirkonii), sauvondmaterialad (letked, saved, sauvondgips, mouckivi), kaliisol, fosforitad, keitandsol, reskvezi, gidroenergii.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Andrei Bočarov radab gubernatoran vs 2014 sulakun 4. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Gubernator om mugažo agjan Administracijan pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. Kaks' ezmäšt varagubernatorad da kuz' muite varagubernatorad oma hänele abhu.
Volgogradan agjan üks'kodine parlament om Agjan Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 38 ezitajad videks vodeks. Nikolai Semisotov radab Agjan Duman ezimeheks vs 2014 redukun 2. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Volgogradan agjan Administracii. Agjan komitetad da inspekcijad alištudas Administracijale.
Vn 2014 14. päiväl sügüz'kud valitihe gubernatorad, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (88,49% änid). Agjan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba sil-žo päiväl.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 2 610 161 ristitud. Kaikutte koumanz' ristit nelläspäi om lidnalaine.
Kaik om ühesatoštkümne lidnad agjas da 25 lidnanvuittušt žilod. Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid, surembaspäi penembha) oma Volžskii da Kamišin.
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 88,5%, kazahlaižed — 1,8%, ukrainalaižed — 1,4%, armenijalaižed — 1,1%, totarlaižed — 0,9%, azerbaidžanlaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 4,0%, rahvahuden ozutandata — 1,7%.


Samaran agjan lidnad.
Kaik om üks'toštkümne lidnad () i 14 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Samaran agjas.


Samaran agj.
Samaran agj () om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Volgaveren federaližhe ümbrikho.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Samar.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Samaran agj om olmas vs 1928 semendkun 14. päiväspäi. Vozil 1929−1935 nimitihe sidä "Keskvolgan randaks", vozil 1935−1936 — "Keskvolgan agjaks", vozil 1936−1992 — "Kuibiševan agjaks".
Samaran agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 2006 5. päiväl tal'vkud Gubernijan Duman ezitajil, om allekirjutadud gubernatoral sen-žo voden 18. päiväl tal'vkud da om väges möhembaižidenke vajehtusidenke. Se vajehti endišt Päkäskust, kudamb oli vahvištadud vn 1998 22. päiväl sügüz'kud Gubernijan Duman ühtnijoil da oli allekirjutadud sen-žo voden 13. päiväl redukud.
Geografijan andmused.
Agjal om röunoid Orenburgan agjanke suvipäivnouzmas, Kazahstananke (sen Päivlaskmaiž-Kazahstanan agjanke) suves üks'jäižel čokkoimel, Saratovan da Ul'janovskan agjoidenke päivlaskmas, Tatarstanan Tazovaldkundanke pohjoižes. Samaran agj om mererandatoi.
Pind om 53 565 km², sidä kesken mec otab 7 601 km² (13% territorijad). Samaran agj levigandeb Volgan keskjoksmusen randpolil. Kaikiš surembad ratud vezištod oma Kuibiševan da Saratovan vezivaradimed.
Kaikiš korktemb čokkoim om Kaclii-kukkaz (381 m).
Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, palab šoidkivi, sauvondmaterialad (letked, mouckivi, dolomit, saved), reskvezi, gidroenergii.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Dmitrii Azarov tegeb gubernatoran velgusidme vs 2017 sügüz'kun 25. päiväspäi. Hänen valdatusiden strok om viž vot. Gubernator märičeb Ohjastusen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. Ezmäine varagubernator radab Ohjastusen ezimeheks, Aleksandr Nefödov om pandud Ohjastusen ezimehen radnikusele vl 2012 kezakun 19. päiväl ühtmel'žen sättutandan jäl'ghe Gubernijan Dumas. Mugažo viž muite varagubernatorad da ühesa Ohjastusen varaezimest oma gubernatorale abhu.
Samaran agjan üks'kodine parlament om Gubernijan Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 50 ezitajad videks vodeks. Viktor Sazonov radab Gubernijan Duman ezimeheks vs 2001 tal'vkun 18. päiväspäi nelländen strokun jäl'geten.
Radonoigendai tobmuz om Samaran agjan Ohjastuz. Agjan ministrused, departamentad, ohjandused, radnikoičendad da valdkundaližed inspekcijad alištudas Ohjastusele.
Valitihe gubernatorad vn 2014 14. päiväl sügüz'kud, edeline gubernator sai vägestust ezmäižes turas (91,35%) da oli ranu kahtenden strokun. Gubernijan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 3 215 532 ristitud. Kaikutte nellänz' ristit videspäi om lidnalaine.
Kaik om üks'toštkümne lidnad agjas da 14 lidnanvuittušt žilod. Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. eläjid, surembaspäi penembha) oma Tol'jatti, Sizran' da Novokuibiševsk. Vl 2017 kaik oli 17 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 82,3%, totarlaižed — 3,9%, čuvašalaižed — 2,6%, mordvinalaižed — 2,0%, ukrainalaižed — 1,3%, armenijalaižed — 0,7%, kazahlaižed — 0,5%, azerbaidžanlaižed — 0,4%, uzbekalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,0%, rahvahuden ozutandata — 3,9%.


Kirovan agj.
Kirovan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Volgaveren federaližhe ümbrikho.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Kirov.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Kirovan agj om olmas vs 1936 tal'vkun 7. päiväspäi, Udmurtijan Tazovaldkundan erištundan jäl'ghe Kirovan randaspäi.
Kirovan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 1996 29. päiväl uhokud Käskusenandajan Suiman ezitajil, allekirjutadud agjan Administracijan pämehel sen-žo voden 27. päiväl keväz'kud da om väges äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Agj röunatab Permin randanke da Udmurtijan Tazovaldkundanke päivnouzmas, Tatarstanan da Marii Elan Tazovaldkundoidenke suves, Alalidnan agjanke suvipäivlaskmas, Kostroman agjanke päivlaskmas, Vologdan agjanke lodehes, Arhangel'skan agjanke da Komin Tazovaldkundanke pohjoižes. Kirovan agj om mererandatoi.
Pind om 120 374 km², sidä kesken kavag'- da segoitadud mecad ottas kaht koumandest, äi soid om agjan pohjoižes. Znamasine jogi om Vätk sen ližajogidenke (Molom, Pižm, Kobr, Čepc da Kil'mez'). Mugažo om sur' Luz-jogi (Jug-jogen oiged ližajogi) agjan lodehes. Kaman joginišk jokseb agjan päivnouzmadme. Kaik om läz 4,5 tuhad järvid agjas.
Reljef om kukhikaz jogiden alangoidenke. Pohjoižed Uvalad läbitadas agjad lodehes, ned oma röunaks jogiden basseinoiden keskes: pohjoižhe niišpäi joged mülüdas Jävaldmeren basseinha, suvhe — Kaspijan meren basseinha. Vätkan Uval om agjan keskuses, Üläkaman ülüz seižub agjan pohjoižpäivnouzmpoles. Kaikiš korktemb čokkoim om Üläkaman ülüden nimetoi taho (337 m) agjan päivnouzmaižel röunal Permin randanke. Kaikiš alahaižemb čokkoim om Vätk-jogen kendäk agjan suvipäivnouzmas (56 m).
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +17..+19 C°, vilukun lämuz — −13..−15 C°. Paneb sadegid 500..680 mm vodes. Voden joksten suvižed da suvipäivlaskmaižed tulleid oma enambuses.
Londuseližed varad oma kivivoi, turbaz, raudkivend, sauvondmaterialad (letked, mouckivi, gravii, saved), fosforitad, mec, reskvezi.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Igor' Vasil'jev radab gubernatoran vs 2017 sügüz'kun 19. päiväspäi, edel sidä tegi gubernatoran velgusidme vs 2016 heinkun 28. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen ezimez', hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen ühtnijoid radnikusile. Ohjastusen ezmäine varaezimez', viž muite varaezimest da Ohjastusen Administracii oma hänele abhu.
Kirovan agjan üks'kodine parlament om Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 54 ezitajad videks vodeks. Vladimir Bikov radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vs 2016 redukun 6. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Kirovan agjan Ohjastuz. Agjan ministrused, ohjandused, inspekcijad da üks' radnikoičend alištudas Ohjastusele.
Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund). Valitihe gubernatorad sil-žo päiväl edel ičeze strokud, väritihe korrupcijas endišt valitud Nikita Belih-gubernatorad, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural 64,03% änid satusenke.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 341 312 ristitud. Kaikutte koumanz' ristit nelläspäi om lidnalaine.
Kaik om kahesatoštkümne lidnad agjas da 40 lidnanvuittušt žilod. Toine järed lidn (enamba 50 tuh. eläjidenke) om Kirovo-Čepeck. Vl 2017 kaik om 13 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 89,4%, totarlaižed — 2,7%, marilaižed — 2,2%, udmurtalaižed — 1,0%, ukrainalaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 1,4%, rahvahuden ozutandata — 2,7%.


Penzan agjan lidnad.
Kaik om üks'toštkümne lidnad (, sidä kesken üks' SATÜ) i 16 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Penzan agjas.


Penzan agj.
Penzan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Volgaveren federaližhe ümbrikho.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Penz.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Penzan agj om olmas vs 1939 uhokun 4. päiväspäi.
Penzan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 1996 10. päiväl sügüz'kud Käskusenandajan Suiman ühtnijoil, allekirjutadud agjan Administracijan pämehel sil-žo päiväl da om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Agjal om röunoid Ul'janovskan agjanke päivnouzmas, Saratovan agjanke suves, Tambovan agjanke päivlaskmas, Räzanin agjanke lodehes, Mordovijan Tazovaldkundanke pohjoižes. Penzan agj om mererandatoi.
Pind om 43 352 km², sidä kesken mec otab territorijan videndest. Kaikiš pidembad oma Suranjogi da Mokšanjogi, ned mülüdas Volgan oigedpol'žhe basseinha. Päivlaskmaižed da suvipäivlaskmaižed joged mülüdas Donan basseinha. Kaikiš suremb ratud vezišt om Suran vezivaradim.
Kaikiš korktemb čokkoim om Hvalinskan kukkazsel'gan nimetoi taho (342 m).
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz +19,9 C°, uhokun — −9,3 C°, voden keskmäine lämuz +5,2 C°. Paneb sadegid 450..500 mm vodes tobjimalaz, no voib olda 350..775 mm röunoiš.
Londuseližed varad oma kivivoi, turbaz, titan, cirkonii, sauvondmaterialad (letked, saved, mouckivi, sauvondgips), mineraližed mujud, fosforitad, reskvezi.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Ivan Belozercev radab gubernatoran vs 2015 semendkun 25. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen ezimez', hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen ühtnijoid radnikusile.
Penzan agjan üks'kodine parlament om Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 36 ezitajad videks vodeks. Valerii Lidin radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vs 2015 elokun 11. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Penzan agjan Ohjastuz. Agjan ministrused, departamentad, ohjandused da komitetad alištudas Ohjastusele.
Vn 2015 13. päiväl sügüz'kud valitihe gubernatorad, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (86,04% änid). Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2012 14. päiväl redukud.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 386 186 ristitud. Lidnalaižen ristitišton pala om 68,5% (2018).
Kaik om üks'toštkümne lidnad agjas da 16 lidnanvuittušt žilod. Toižed järedad lidnad (enamba 50 tuh. ristituid, surembaspäi penembha) oma Kuzneck da Zarečnii (Penzan kaimdailidn). Vl 2017 kaik om 10 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 84,1%, totarlaižed — 6,2%, mordvinalaižed — 4,0%, ukrainalaižed — 0,6%, čuvašalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,6%, rahvahuden ozutandata — 3,1%.


Kurskan agjan lidnad.
Kaik om kümne lidnad () i 22 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Kurskan agjas.


Kurskan agj.
Kurskan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Federaližhe keskuzümbrikho.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Kursk.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Kurskan agj om olmas vs 1934 kezakun 13. päiväspäi. Vn 1937 17. päiväl sügüz'kud erigoitihe agjaspäi Orelan agjad. Vn 1954 6. päiväl vilukud erigoitihe agjaspäi Belgorodan agjad.
Kurskan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 2001 27. päiväl sügüz'kud Agjan Duman ezitajil, om allekirjutadud gubernatoral sen-žo voden 2. päiväl redukud da om väges möhembaižidenke vajehtusidenke. Se vajehti endišt Päkäskust, kudamb oli vahvištadud vn 1995 2. päiväl kül'mkud.
Geografijan andmused.
Agj röunatab Lipeckan agjanke pohjoižpäivnouzmas, Voronežan agjanke päivnouzmas, Belgorodan agjanke suves, Ukrainanke suvipäivlaskmas da päivlaskmas (sen Sumin agjanke), Bränskan agjanke lodehes, Orelan agjanke pohjoižes. Kurskan agj om mererandatoi.
Pind om 29 997 km², sidä kesken mec otab 3..13% territorijoidme, mustma — kaks' koumandest. Znamasižed joged oma Seim, Psöl, Svap da Tuskar'. Joged mülüdas Dnepran (tobj pala) da Donan basseinoihe. Järved oma jogiden johtad tobjimalaz, niiden ühthine pind om läz 200 km². Vezivaradimiden da uitoiden ühthine pind om 242 km².
Reljef om kukhikaz da vanoikaz süviden (80−100 metrhasai) jogialangoidenke. Kaikiš korktemb čokkoim om nimetoi taho läz Ol'hovatk-küläd (274 m). Kaikiš madalamb om Seim-jogen tazopind sen alajoksmuses (130 m).
Klimat om ven kontinentaline, kontinentaližuz ližadab päivlaskmaspäi päivnouzmpolehe. Kezal päivesen keskmäine lämuz om +20 C°, tal'veline lämuz 0..−5 C°. Voden keskmäine lämuz om +5,9 C° pohjoižes da +7,1 C° suvipäivlaskmas. Paneb sadegid 475..640 mm vodes.
Londuseližed varad oma bur hil', turbaz, raudkivend, titan, cirkonii, harvad mametallad, sauvondmaterialad (saved, letked, mel, mouckivi, sauvondkivi), fosforitad da mustma.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Aleksandr Mihailov radab gubernatoran vs 2000 kül'mkun 18. päiväspäi. Hänen valdatusiden strok om viž vot. Gubernator om mugažo agjan Administracijan pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. Üks' ezmäine varagubernator da ühesa muite varagubernatorad oma hänele abhu.
Kurskan agjan üks'kodine parlament om Agjan Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 45 ezitajad videks vodeks. Nikolai Žerebilov radab Agjan Duman ezimeheks vs 2016 redukun 11. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Kurskan agjan Administracii. Agjan komitetad, departamentad, inspekcijad da ohjandused alištudas Administracijale.
Agjan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund). Valitihe gubernatorad vn 2014 14. päiväl sügüz'kud, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižes turas (hänen satuz oli 68,81% änid), hän radab nelländen strokun jäl'geten.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 127 081 ristitud. Kaikutte kahtenz' ristit koumespäi om lidnalaine.
Kaik om kümne lidnad agjas da 22 lidnanvuittušt žilod. Toine järed lidn (läz 100 tuh. ristitud) om Železnogorsk. Vl 2017 kaik om 7 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 92,0%, ukrainalaižed — 1,2%, armenijalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 1,6%, rahvahuden ozutandata — 4,7%.


Tulan agjan lidnad.
Kaik om ühesatoštkümne lidnad () i 11 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Tulan agjas.


Tulan agj.
Tulan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Federaližhe keskuzümbrikho.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Tul.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Tulan agj om olmas vs 1937 sügüz'kun 26. päiväspäi.
Tulan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 2015 28. päiväl semendkud Agjan Duman ezitajil, om allekirjutadud gubernatoral sil-žo päiväl da om väges möhembaižidenke vajehtusidenke. Se vajehti edelišt Päkäskust, kudamb oli vahvištadud vn 2001 1. päiväl kül'mkud Agjan Duman ezitajil, oli allekirjutadud gubernatoral sen-žo voden 12. päiväl kül'mkud.
Geografijan andmused.
Agj röunatab Räzanin agjanke päivnouzmas, Lipeckan agjanke suvipäivnouzmas, Orelan agjanke suvipäivlaskmas, Kalugan agjanke päivlaskmas da lodehes, Moskvan agjanke pohjoižes da pohjoižpäivnouzmas. Tulan agj om mererandatoi.
Pind om 25 679 km², sidä kesken mec otab 3 370 km² (territorijan seičemendest). Jogiden nell' videndest mülüdas Okanjogen (Kaspijan meren) basseinha. Agjan päivnouzmpolen toine videndez mülüb Don-jogen (Atlantižen valdmeren) basseinha. Kaikiš surembad vezištod oma Pronän (16,2 km²) da Šatan (12,5 km²) vezivaradimed.
Kaikiš korktemb čokkoim om Keskvenälaižen ülüden nimetoi taho Rajevo-küläs (293 m). Kaikiš pidemban Okanjogen kendäk om kaikiš madalamb sen alajoksmuses Moskvan agjan röunanno (108 m).
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +20 C°, vilukun lämuz — −10 C°, voden keskmäine lämuz om +5 C°. Paneb sadegid 575 mm vodes agjan lodehes, 470 mm — suvipäivnouzmas, pakaižetomal pordol — 70%, enamba kaiked — heinkus.
Londuseližed varad oma bur hil', turbaz, raudkivend, stronciikivend, sauvondmaterialad (mouckivi, letked, saved, sauvondgips), mec, mustma.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Aleksei Dümin radab gubernatoran vs 2016 uhokun 2. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab gubernatorad videks vodeks. Gubernator märičeb agjan Ohjastusen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. Ezmäine varagubernator, Jurii Andrianov, radab Ohjastusen ezimeheks vs 2012 redukun 9. päiväspäi. Viž muite varagubernatorad oma gubernatorale abhu. Viž varaezimest oma Ohjastusen ezimehele abhu.
Tulan agjan üks'kodine parlament om Agjan Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 48 ezitajad videks vodeks. Sergei Haritonov radab Agjan Duman ezimeheks vs 2014 sügüz'kun 30. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Tulan agjan Ohjastuz. Gubernator da muite varagubernatorad ei ole Ohjastusen ühtnijad. Agjan ministrused, komitetad, ohjandused da valdkundaližed inspekcijad alištudas Ohjastusele.
Agjan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2014 14. päiväl sügüz'kud (6. kucund). Valitihe gubernatorad vn 2016 18. päiväl sügüz'kud, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižes turas (84,19% änid).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 553 925 ristitud. Kaikutte nellänz' ristit videspäi om lidnalaine.
Kaik om ühesatoštkümne lidnad agjas da 12 lidnanvuittušt žilod. Toine järed lidn (enamba 100 tuh. eläjid) om Novomoskovsk, se om konurbacijas Tul-pälidnanke. Vl 2017 kaik oli 15 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 94,1%, ukrainalaižed — 1,0%, armenijalaižed — 0,6%, totarlaižed — 0,5%, azerbaidžanlaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,1%, rahvahuden ozutandata — 1,3%.


Räzanin agjan lidnad.
Kaik om kaks'toštkümne lidnad () i 21 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Räzanin agjas.


Räzanin agj.
Räzanin agj () om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Federaližhe keskuzümbrikho.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Räzan'.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Räzanin agj om olmas vs 1937 sügüz'kun 26. päiväspäi.
Räzanin agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 2005 2. päiväl kül'mkud Agjan Duman ezitajil, om allekirjutadud gubernatoral sen-žo voden 18. päiväl kül'mkud da om väges möhembaižidenke vajehtusidenke. Se vajehti endišt Päkäskust, kudamb oli vahvištadud vn 1998 28. päiväl redukud.
Geografijan andmused.
Agjal om röunoid 8 regionanke: Alalidnan agjanke pohjoižpäivnouzmas, Mordovijan Tazovaldkundanke päivnouzmas, Penzan agjanke suvipäivnouzmas, Tambovan da Lipeckan agjoidenke suves, Tulan agjanke päivlaskmas, Moskvan agjanke lodehes, Vladimiran agjanke pohjoižes. Räzanin agj om mererandatoi.
Pind om 39 605 km², sidä kesken mec otab 10 530 km², mustma om agjan suves. Jogiden tobj pala mülüb Okanjogen basseinha. Sen znamasižed ližajoged oma Pranjogi (hura), Pronänjogi, Paranjogi, Cnanjogi, da Mokš (oiktad). Pened joged mülüdas Don-jogen basseinha agjan suves.
Reljef om kukhikaz. Meščoran alangišton päivnouzmaine pala sijadase agjan pohjoižes. Kaikiš korktemb čokkoim om Keskvenälaižen ülüden nimetoi taho suvipäivlaskmas (236 m). Znamasižen Okanjogen kendäk om kaikiš madalamb sen alajoksmuses Vladimiran agjan röunanno (76 m).
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +20 C°, vilukun lämuz om −11 C°. Paneb sadegid 550 mm vodes, enamba kezal. Vegetacine pord vedase 180 päivest.
Londuseližed varad oma bur hil', turbaz, sauvondmaterialad (mouckivi, letked, saved, sauvondgips), fosforitad, mec, mustma.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Nikolai Lübimov radab gubernatoran vs 2017 uhokun 14. päiväspäi. Hänen valdatusiden strok om viž vot, enamba koumed strokud jäl'geten ei sa. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. Varagubernator - Ohjastusen ezmäine varaezimez', kaks' Ohjastusen ezmäšt varaezimest da koume Ohjastusen muite varaezimest oma hänele abhu. Erinii ministr radab gubernatoran ezitajaks agjan Dumas.
Räzanin agjan üks'kodine parlament om Agjan Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 36 ezitajad videks vodeks, heišpäi 9 ratas kaikenaigaižešti. Arkadii Fomin radab Agjan Duman ezimeheks vs 2010 sulakun 7. päiväspäi kahtenden strokun.
Radonoigendai tobmuz om Räzanin agjan Ohjastuz. Agjan ministrused, päohjandused da valdkundaližed inspekcijad alištudas Ohjastusele.
Valitihe gubernatorad vn 2017 10. päiväl sügüz'kud, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižes turas (80,16%). Agjan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 13. päiväl sügüz'kud (6. kucund).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 154 114 ristitud. Kaikutte seičemenz' ristit kümnespäi om lidnalaine.
Kaik om kaks'toštkümne lidnad agjas da 22 lidnanvuittušt žilod. Ei ole toižid järedoid lidnoid. Vl 2017 kaik oli 10 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 89,0%, ukrainalaižed — 0,8%, mordvinalaižed — 0,5%, armenijalaižed — 0,5%, totarlaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 6,5%.


Belgorodan agj.
Belgorodan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Federaližhe keskuzümbrikho.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Belgorod.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Belgorodan agj om olmas vs 1954 vilukun 6. päiväspäi.
Belgorodan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 2003 24. päiväl tal'vkud Agjan Duman ezitajil, om allekirjutadud gubernatoral sen-žo voden 31. päiväl tal'vkud da om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke. Se vajehti endišt Päkäskust, kudamb oli vahvištadud vn 1995 20. päiväl sulakud.
Geografijan andmused.
Agj röunatab Voronežan agjanke päivnouzmas, Ukrainanke suves da päivlaskmas (sen Luganskan, Har'kovan da Sumin agjoidenke), Kurskan agjanke pohjoižes. Belgorodan agj om mererandatoi.
Pind om 27 134 km², sidä kesken mustma otab 77% territorijad, mec — läz kümnendest. Znamasižed joged oma Severskii Donc da Oskol. Agjan päivnouzmaižed joged mülüdas Don-jogen da Azovmeren basseinha, päivlaskmaižed joged — Dnepranjogen da Mustmeren basseinha.
Reljef om kukhikaz da vanoikaz. Kaikiš ülähaižemb nimetoi čokkoim sijadase agjan pohjoižes (277 m). Kaikiš alahaižembad čokkoimed oma jogiden kendäkod agjan suves.
Klimat om ven kontinentaline. Tal'v om hobed, keza om pit'k. Heinkun keskmäine lämuz om +21..+23 C°, vilukun lämuz — −5..−7 C°. Paneb sadegid 500..600 mm vodes.
Londuseližed varad oma raudkivend, boksitad, apatitad, sauvondmaterialad (letked, saved, mouckivi), mustma.
Tobmuz.
Agjan pämez' om gubernator. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks. Jevgenii Savčenko radab gubernatoran vs 1993 tal'vkun 18. päiväspäi. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen ühtnijoid radnikusile. Üks' ezmäine varagubernator da seičeme muite varagubernatorad oma hänele abhu.
Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament. Se om Belgorodan agjan Dum 50 deputatanke viž vot valdatusen strokunke, rahvaz valičeb heid kaikid mugažo. Vasilii Poträsajev radab Agjan Duman ezimeheks vs 2015 vilukun 22. päiväspäi. Hän om valitud tošti vn 2015 valičendoiden jäl'ghe.
Radonoigendai tobmuz om Belgorodan agjan Ohjastuz. Agjan departamentad, ohjandused da laudkundad alištudas Ohjastusele.
Gubernatoran järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 10. päiväl sügüz'kud. Nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (69,29%) da radab seičemenden strokun jäl'geten. Agjan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 13. päiväl sügüz'kud.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 532 526 ristitud. Kaikutte kahtenz' ristit koumespäi om lidnalaine.
Kaik om üks'toštkümne lidnad agjas da 18 lidnanvuittušt žilod. Toižed järedad lidnad (enamba 85 tuh. ristituid vl 2010) oma Vanh Oskol i Gubkin. Vl 2017 kaik oli 15 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 91,7%, ukrainalaižed — 2,7%, armenijalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 2,2%, rahvahuden ozutandata — 2,9%.


Bränskan agj.
Bränskan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Federaližhe keskuzümbrikho.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Bränsk.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Bränskan agj om olmas vs 1944 heinkun 5. päiväspäi.
Bränskan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 2012 20. päiväl tal'vkud Agjan Duman ezitajil da om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke. Se vajehti endišt Päkäskust, kudamb oli vahvištadud vn 1996 26. päiväl vilukud.
Geografijan andmused.
Agj röunatab Kalugan agjanke pohjoižpäivnouzmas, Orelan agjanke päivnouzmas, Kurskan agjanke suvipäivnouzmas, Ukrainanke suves (sen Sumin da Černigovan agjoidenke), Vaugedvenämanke päivlaskmas (sen Gomelin da Mogilövan agjoidenke), Smolenskan agjanke pohjoižes. Bränskan agj om mererandatoi.
Pind om 34 857 km², sidä kesken mec otab läz nelländest. Znamasižed joged oma Desn ližajogidenke da Iput', ned mülüdas Dnepr-jogen basseinha.
Reljef om tazo da alangoikaz tobjan palan. Desnan oiged randpol' om kukhikaz da vanoikaz. Kaikiš korktemb nimetoi čokkoim (292 m) sijadase agjan lodehes, Smolenskan agjan röunal. Kaikiš madalamb om Desn-jogen kendäk suves (125 m).
Klimat om ven kontinentaline. Tal'v om hobed, keza om pit'k. Heinkun keskmäine lämuz om +18..+20 C°, vilukun kesklämuz om −7..−9 C°. Paneb sadegid 550..600 mm vodes, sidä kesken kezal 220..230 mm, kaikes tal'ves oleleb 80..100 mm.
Londuseližed varad oma fosforitad, sauvondmaterialad (letked, saved, mouckivi, mel), mustma.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Aleksandr Bogomaz radab gubernatoran vs 2014 sügüz'kun 9. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks, ei sa enamba kaht strokud jäl'geten. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen ühtnijoid radnikusile. Kümne varagubernatorad oma hänele abhu.
Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament. Se om Bränskan agjan Dum 60 deputatanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Vladimir Popkov radab Agjan Duman ezimeheks vs 2014 sügüz'kun 30. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Bränskan agjan Ohjastuz. Agjan departamentad, ohjandused da inspekcijad alištudas Ohjastusele.
Gubernatoran valičendad oliba edel ičeze strokud, vn 2015 13. päiväl redukud. Nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (79,96%) da radab ühtenden strokun. Agjan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2014 14. päiväl sügüz'kud.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 278 217 ristitud. Kaikutte seičemenz' ristit kümnespäi om lidnalaine.
Kaik om kuz'toštkümne lidnad agjas da 23 lidnanvuittušt žilod. Toižed järedad lidnad (enamba 40 tuh. ristituid, surembaspäi penembha): Klincad da Novozibkov. Vl 2017 kaik om 16 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 94,7%, ukrainalaižed — 1,1%, vaugedvenälaižed — 0,4%, armenijalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,3%, rahvahuden ozutandata — 2,1%.


Tümenin agjan lidnad (avtonomižita ümbrikoita).
Kaik om viž lidnad () i ni üht lidnanvuittušt žilod (vspäi 2009, ven. "посёлок городского типа") Tümenin agjas sen avtonomižita ümbrikoita.


Tümenin agj.
Tümenin agj () om Venälaižen Federacijan subjekt. Se om Venäman kaikiš suremb agj ühtes avtonomižidenke ümbrikoidenke — Hantin da Mansin avtonomine ümbrik i Jamalan Nenciden avtonomine ümbrik. Nene ümbrikod oma Venälaižen Federacijan täuz'valdaižikš subjektoikš, no niiden territorijad eläjidenke mülüdas Tümenin agjaha sen Päkäskusen mödhe, ani kuti pen' federacii suren Federacijan südäimes.
Se mülüb Uralan federaližhe ümbrikho.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Tümen'.
Keled.
Valdkundkel' om venäkel' agjan suves.
Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon valdkundkeled oma venäkel', hantin kel' da mansin kel'.
Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon valdkundkeled oma venäkel' da nencan kel'.
Istorii.
Tümenin agj om olmas vs 1944 elokun 14. päiväspäi.
Tümenin agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 1995 15. päiväl kezakud Agjan Duman ezitajil, om allekirjutadud agjan Administracijan pämehel sen-žo voden 30. päiväl kezakud da om väges äjidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Tümenin agjan reljefan kart (suvipala).
Agjal om röunoid Krasnojarskan randanke pohjoižpäivnouzmas da päivnouzmas, Tomskan da Omskan agjoidenke suvipäivnouzmas, Kazahstananke suves (sen Pohjoižkazahstanan agjanke), Kurganan da Sverdlovskan agjoidenke suvipäivlaskmas, Komin Tazovaldkundanke päivlaskmas da Arhangel'skan agjanke (sen Nencan avtonomiženke ümbrikonke) lodehes. Agjan pohjoižed randad lainištadas Jävaldmeren Karan meri i Obin laht. Üks'jäine Venäman agj, kudamb ühtenzoitab Jävaldmeren randpol't valdkundröunanke suves.
Pind om 1 464 173 km², sidä kesken mec otab 430 000 km², tundr levineb pohjoižpoliš. Znamasižed joged oma Ob' da Irtiš, mugažo Tobol agjan suves.
Reljef om tazo da alangoikaz tobjan palan. Päivlaskmaine Sibirin alangišt levigandeb kaikuččel subjektal koumespäi.
Klimat om ven kontinentaline agjan suves da keskuses, subarktine da arktine agjan pohjoižes (ümbrikoiš). Vilukun keskmäine lämuz om −17 C° agjan suves da −27 C° agjan pohjoižes.
Londuseližed varad oma kivivoi (sidä kesken agjan suves; Venäman tobj pala), londuseline gaz (Venäman tobj pala), turbaz, metallad (Uralan pautkil: vas'k, hahktin, hrom), sauvondmaterialad (letked, mouckivi), kalližarvoižed kived, mec, sapropel', jodakahad da bromakahad manalaižed veded (Venäman jodan da broman tobj pala), reskvezi.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Vladimir Jakušev radab gubernatoran vs 2005 kül'mkun 24. päiväspäi. Kaik rahvaz (ümbrikoidenke) valičeb gubernatorad, no hänen valdatused oma väges vaiše Tümenin agjan suvipalas. Hänen valdatusiden strok om viž vot. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. Ezmäine varagubernator da ühesa muite varagubernatorad oma hänele abhu.
Tümenin agjan üks'kodine parlament om Agjan Dum 48 deputatanke. Kaik rahvaz (ühtes avtonomižidenke ümbrikoidenke) valičeb heid videks vodeks. Agjan suvipala da ümbrikod ezitadas ičeze ristitišton lugumäran mödhe. Sergei Korepanov radab Agjan Duman ezimeheks vs 1998 vilukun 16. päiväspäi nelländen strokun jäl'geten.
Radonoigendai tobmuz om Tümenin agjan Ohjastuz. Sikš ku avtonomižil ümbrikoil ekonomine ičeohjanduz om, ka sen valdatused oma väges vaiše Tümenin agjan suvipalas. Agjan departamentad, komitetad, ohjandused, valdkundaližed inspekcijad da laudkundad alištudas Ohjastusele.
Gubernatoran valičendad oliba vn 2014 14. päiväl sügüz'kud, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (86,56% vai läz 1,27 mln.), radab koumanden strokun. Agjan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund).
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 3 395 755 ristitud, avtonomižita ümbrikoita — läz 1,2 mln. Kaikutte nellänz' ristit videspäi om lidnalaine.
Kaik om viž lidnad agjas ümbrikoita, niidenke — 26. Mugažo 1 lidnanvuitte žilo om, ümbrikoidenke — 30. Toine järed lidn (läz 100 tuh. ristituid, ümbrikoita) om Tobol'sk. Vl 2017 kaik oli 5 eländpunktad enamba mi 20 tuh. eläjidenke (ümbrikoidenke — 30).
Rahvahad (ümbrikoidenke, enamba 1% vl 2010): venälaižed — 69,3%, totarlaižed — 7,1%, ukrainalaižed — 4,6%, baškiralaižed — 1,4%, azerbaidžanlaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 10,8%, rahvahuden ozutandata — 5,5%. Erased Pohjoižpolen igähižed rahvahad (vl 2010): nencalaižed — 31 621 rist. (0,93%), hantilaižed — 29 277 rist. (0,86%), mansilaižed — 11 614 rist. (0,34%).
Rahvahad (avtonomižita ümbrikoita, enamba 1% vl 2010): venälaižed — 79,5%, totarlaižed — 7,7%, ukrainalaižed — 1,3%, kazahlaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 5,4%, rahvahuden ozutandata — 5,1%. Erased Pohjoižpolen igähižed rahvahad (vl 2010): hantilaižed — 720 rist. (0,05%), mansilaižed — 471 rist. (0,04%), nencalaižed — 411 rist. (0,03%).


Orelan agjan lidnad.
Kaik om seičeme lidnad () i 13 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Orelan agjas.


Orelan agj.
Orelan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Federaližhe keskuzümbrikho.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Orel.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Orelan agj om olmas vs 1937 sügüz'kun 27. päiväspäi.
Orelan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 1996 26. päiväl uhokud Agjan Duman ühtnijoil, allekirjutadud agjan Administracijan pämehel sil-žo päiväl da om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Agjal om röunoid Lipeckan agjanke päivnouzmas, Kurskan agjanke suves, Bränskan agjanke päivlaskmas, Kalugan agjanke lodehes, Tulan agjanke pohjoižes. Orelan agj om mererandatoi.
Pind om 24 652 km², sidä kesken mec otab 1 937 km² (7,4%). Joged mülüdas Volgan, Donan da Dnepran basseinoihe. Kaikiš pidemb om Okanjogi ičeze ližajogidenke.
Reljef om kukhikaz da vanoikaz, süvidenke jogialangištoidenke. Kaikiš korktemb čokkoim om nimetoi taho läz Dementjevk-küläd (286 m) agjan pohjoižpäivnouzmas. Kaikiš madalamb čokkoim om Hered Sosn-jogen kendäk Lipeckan agjanke röunanno (120 metrad).
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +18..+19 C°, vilukun lämuz om −9..−11 C°. Paneb sadegid 500..600 mm vodes.
Londuseližed varad oma bur hil', turbaz, raudkivend, urankivend, sauvondmaterialad (mouckivi, letked, saved, sauvondgips, mel), fosforitad, mustma.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks (edel vn 1996 uhokun 26. päiväd — Administracijan pämeheks). Andrei Kličkov tegeb gubernatoran velgusidme vs 2017 redukun 5. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen ezimez', hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen ühtnijoid radnikusile. Ezmäine varagubernator - Ohjastusen varaezimez', koume muite varagubernatorad - Ohjastusen varaezimest, viž Ohjastusen muite varaezimest, mugažo Gubernatoran da Ohjastusen Apparat oma hänele abhu.
Orelan agjan üks'kodine parlament om Rahvahandeputatoiden Nevondkund (edel vn 1996 uhokun 26. päiväd — Agjan Dum). Kaik rahvaz valičeb sen 50 ezitajad videks vodeks. Leonid Muzalevskii radab Rahvahandeputatoiden Nevondkundan ezimeheks vs 2012 tal'vkun 16. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten.
Radonoigendai tobmuz om Orelan agjan Ohjastuz. Agjan departamentad da ohjandused alištudas Ohjastusele.
Rahvahandeputatoiden Nevondkundan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (voziden 2016−2021 kucund). Valitihe gubernatorad vn 2014 14. päiväl sügüz'kud, edeline gubernator sai vägestust ezmäižes turas (89,17%).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 786 935 ristitud. Kaikutte kahtenz' ristit koumespäi om lidnalaine.
Kaik om seičeme lidnad agjas da 13 lidnanvuittušt žilod. Toižed järedad lidnad (läz vai enamba 40 tuh. ristituid, surembaspäi penembha) oma Livni da Mcensk. Vl 2017 kaik oli 6 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 93,9%, ukrainalaižed — 1,0%, armenijalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 2,4%, rahvahuden ozutandata — 2,2%.


Ul'janovskan agjan lidnad.
Kaik om kuz' lidnad () i 29 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Ul'janovskan agjas.


Ul'janovskan agj.
Ul'janovskan agj (,) om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Volgaveren federaližhe ümbrikho.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Ul'janovsk.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Ul'janovskan agj om olmas vs 1943 vilukun 19. päiväspäi.
Ul'janovskan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 2005 19. päiväl semendkud Käskusenandajan Suiman ezitajil, om allekirjutadud agjan Administracijan pämehel sil-žo päiväl da om väges möhembaižidenke vajehtusidenke. Se vajehti endišt Päkäskust, kudamb oli vahvištadud vn 1996 6. päiväl sügüz'kud.
Geografijan andmused.
Agjal om röunoid Samaran agjanke päivnouzmas, Saratovan agjanke suves, Penzan agjanke da Mordovijan Tazovaldkundanke päivlaskmas, Čuvašijan da Tatarstanan tazovaldkundoidenke pohjoižes. Ul'janovskan agj om mererandatoi.
Pind om 37 181 km², sidä kesken mec otab territorijan nelländest. Kuibiševan vezivaradimen nägul Volg-päjogi jokseb pohjoižespäi suvhe da jagab agjad kahthe palaha. Sen päližajoged oma Sur, Sur' Čeremšan da Svijag. Kaik joged mülüdas Volgan (Kaspijan meren) basseinha.
Volgan hura randpol' om alangoikaz, kukhikaz sijidme. Volgaveren ülüz läbitab agjad suvespäi pohjoižhe Volgan oiktal randpolel. Sigä agjan kaikiš korktemb nimetoi čokkoim sijadase (363 m) suvhe Novospasskoje-žilospäi regionan suves. Volgan Saratovan vezivaradimen kendäk om kaikiš madalamb Saratovan agjan röunanno (28 m), mugažo regionan suves.
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +25 C°, vilukun lämuz — −20 C°. Keväz' om lühüdaigaine da kuiv. Paneb sadegid 500 mm vodes lodehes da 350 mm suves. Vegetacine pord vedase läz 180 päivest.
Londuseližed varad oma kivivoi, turbaz, sauvondmaterialad (mouckivi, mel, letked, saved), reskvezi.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks (edel 2006 vot nimitihe händast Administracijan pämeheks). Sergei Morozov radab gubernatoran vs 2004 tal'vkun 26. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab gubernatorad videks vodeks, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Gubernator-žo radab Ohjastusen ezimehen, hän märičeb sen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. Gubernatoran Administracii (ezmäine varagubernator da kaks' muite varagubernatorad), koume ezmäšt Ohjandusen varaezimest da viž muite Ohjandusen varaezimest oma hänele abhu.
Ul'janovskan agjan üks'kodine parlament om Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 36 ezitajad videks vodeks. Anatolii Bakajev radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vs 2013 sügüz'kun 14. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Ul'janovskan agjan Ohjastuz. Agjan ministrused, ohjandused, departamentad da valdkundaližed inspekcijad alištudas Ohjastusele.
Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2013 8. päiväl sügüz'kud (5. kucund). Valitihe gubernatorad vn 2016 18. päiväl sügüz'kud, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižes turas (54,3% änid) da radab nelländen strokun jäl'geten.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 292 799 ristitud. Kaikutte koumanz' ristit nelläspäi om lidnalaine.
Kaik om kuz' lidnad agjas da 29 lidnanvuittušt žilod. Toine järed lidn (enamba 100 tuh. ristituid) om Dimitrovgrad. Vl 2017 kaik oli 8 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 69,7%, totarlaižed — 11,6%, čuvašalaižed — 7,4%, mordvinalaižed — 3,0%, ukrainalaižed — 0,8%, azerbaidžanlaižed — 0,4%, armenijalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,4%, rahvahuden ozutandata — 5,3%.


Omskan agjan lidnad.
Kaik om kuz' lidnad () i 21 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Omskan agjas.


Omskan agj.
Omskan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Sibirin federaližhe ümbrikho.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Omsk (agjan ristitišton enamba pol't).
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Omskan agj om olmas vs 1934 tal'vkun 7. päiväspäi.
Omskan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 1995 26. päiväl tal'vkud Käskusenandajan Suiman ühtnijoil, om allekirjutadud gubernatoral sil-žo päiväl da om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Omskan agj sijadase Sibirin suvipäivlaskmas, Päivlaskmaižen Sibirin alangišton suvipoles.
Agjal om röunoid Tomskan agjanke pohjoižpäivnouzmas, Novosibirskan agjanke päivnouzmas, Kazahstananke suves da suvipäivlaskmas (sen Pavlodaran da Pohjoižkazahstanan agjoidenke), Tümenin agjanke päivlaskmas da pohjoižes. Omskan agj om mererandatoi.
Pind om 141 140 km², sidä kesken mec otab 15..25% agjan pohjoižes, 7% agjan suves. Agjan territorii mülüb sodunuden taigan, mecan, mecstepin da stepin zonoihe. Kaikiš pidemb jogi om Irtiš sen ližajogidenke (Išim, Ominjogi, Ošanjogi da Taranjogi). Kaikiš surembad järved oma reskveden Krutinkan Sured järved (Saltaim, Tenis da Ik) 335 km² ühthiženke pindanke agjan päivlaskmas.
Reljef om tazo. Kaikiš korktemb čokkoim (150 m) om nimetoi, se sijadase agjan keskuses. Kaikiš madalamb om Irtiš-jogen kendäk agjan lodehližel röunal (41 m).
Klimat om terav kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +17..+19 C°, vilukun lämuz om −19..−20 C°. Paneb sadegid 400..500 mm vodes agjan pohjoižes. Stepiš paneb 250..300 mm, sen ližaks lujad tulleid kuivatas mahusid, letetorokad oleldas.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, bur hil', turbaz, raudkivend, cirkonii, sauvondmaterialad (saved, letked), keitandsol, Glauberan sol, reskvezi, mustma.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Aleksandr Burkov tegeb gubernatoran velgusidme vs 2017 redukun 9. päiväspäi. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen ezimez', hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen ühtnijoid radnikusile. Üks' ezmäine Ohjastusen varaezimez' da nell' Ohjastusen muite varaezimest oma hänele abhu.
Omskan agjan üks'kodine parlament om Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 44 ezitajad videks vodeks. Vladimir Varnavskii radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vs 1994 sulakun 12. päiväspäi videnden strokun jäl'geten.
Radonoigendai tobmuz om Omskan agjan Ohjastuz. Agjan ministrused, päohjandused, inspekcijad da üks' laudkund alištudas Ohjastusele.
Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud. Gubernatoran järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 13. päiväl sügüz'kud, edeline gubernator sai vägestust ezmäižes turas (53,99%) da radoi kahtenden strokun.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 977 665 ristitud. Vl 2018 lidnalaižiden pala om 72,67%.
Kaik om kuz' lidnad agjas da 21 lidnanvuittušt žilod. Ei ole toižid surid lidnoid. Vl 2017 kaik om 11 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 83,3%, kazahlaižed — 4,0%, ukrainalaižed — 2,6%, saksalaižed — 2,5%, totarlaižed — 2,1%, armenijalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,2%, rahvahuden ozutandata — 2,9%.


Lipeckan agjan lidnad.
Kaik om kahesa lidnad () Lipeckan agjas.


Lipeckan agj.
Lipeckan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Federaližhe keskuzümbrikho.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Lipeck.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Lipeckan agj om olmas vs 1954 vilukun 6. päiväspäi.
Lipeckan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 2003 27. päiväl keväz'kud Agjan Nevondkundan deputatoil, om allekirjutadud gubernatoral sen-žo voden 9. päiväl sulakud da om väges möhembaižidenke vajehtusidenke. Se vajehti endišt Päkäskust, kudamb oli vahvištadud vn 1994 1. päiväl tal'vkud.
Geografijan andmused.
Agj röunatab Tambovan agjanke päivnouzmas, Voronežan agjanke suves, Kurskan agjanke suvipäivlaskmas, Orelan agjanke päivlaskmas, Tulan da Räzanin agjoidenke pohjoižes. Lipeckan agj om mererandatoi.
Pind om 24 047 km². Agj mülüb mecan da stepin zonha. Mustma otab territorijan viž kudendest.
Agjan päivnouzmpol' om alangoikaz. Kukhikaz tazangišt levigandeb päivlaskmpoles, se venub 262 metrhasai valdmeren pindan päl korktusil. Znamasižed joged oma Don da sen ližajoged (Voronež, Hered Sosn).
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +20..+22 C°, vilukun lämuz om −8..−11 C°. Paneb sadegid 500..575 mm vodes.
Londuseližed varad oma turbaz, raudkivend, sauvondmaterialad (mouckivi, saved, letked, dolomit), mustma.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase administracijan pämeheks. Oleg Korolöv radab administracijan pämehen vs 1998 sulakun 12. päiväspäi. Hänen valdatusiden strok om viž vot. Administracijan pämez' märičeb Administracijan strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. Üks' ezmäine administracijan varapämez' da kahesa administracijan muite varapämest oma hänele abhu.
Käskusenandai tobmuz om Lipeckan agjan Deputatoiden Nevondkund 56 ezitajanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Pavel Putilin radab Agjan Deputatoiden Nevondkundan ezimeheks vs 2005 tal'vkuspäi koumanden strokun.
Radonoigendai tobmuz om Lipeckan agjan Administracii. Agjan ohjandused da inspekcijad alištudas Administracijale.
Agjan administracijan pämehen järgenduseližed valičendad oliba vn 2014 14. päiväl sügüz'kud, nügüdläine administracijan pämez' sai vägestust ezmäižes turas (80,31%) da radab videnden strokun jäl'geten. Deputatoiden Nevondkundan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 173 513 ristitud. Lidnalaižiden eläjiden pala om 64,36% (2018).
Kaik om kahesa lidnad agjas, ei ole lidnanvuiččid žiloid. Toine järed lidn (enamba 100 tuh. ristituid) om Jelec. Vl 2017 kaik oli 7 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 92,6%, ukrainalaižed — 0,8%, armenijalaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 2,1%, rahvahuden ozutandata — 3,9%.


Tambovan agjan lidnad.
Kaik om kahesa lidnad () i 12 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Tambovan agjas.


Tambovan agj.
Tambovan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Federaližhe keskuzümbrikho.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Tambov.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine, se om venäkel'.
Istorii.
Tambovan agj om olmas vs 1937 sügüz'kun 27. päiväspäi.
Tambovan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 1994 30. päiväl kül'mkud Agjan Duman ezitajil da om väges äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Agjal om röunoid Penzan da Saratovan agjoidenke päivnouzmas, Voronežan agjanke suves, Lipeckan agjanke päivlaskmas da Räzanin agjanke pohjoižes. Tambovan agj om mererandatoi.
Pind om 34 462 km². Agj mülüb mecan i stepin zonha, mec otab territorijan kümnendest. Mahuz om mustma. Joged mülüdas Donan (znamasižed — Matir- da Voron-joged) i Volgan (znamasine — Cnanjogi) basseinoihe.
Reljef om tazo, mugažo vanoikaz sijiči. Kaikiš korktemb čokkoim om nimetoi taho suvipäivlaskmas Tambovalpäi, Matir-jogen hural randal (219 m). Kaikiš madalamb om Cnanjogen kendäk agjan pohjoižröunal (95 m).
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +19..+20 C°, vilukun lämuz — −8..−9 C°. Paneb sadegid 450..550 mm vodes.
Londuseližed varad oma turbaz, titan, cirkonii, sauvondmaterialad, fosforitad, mineraližed mujud, mustma.
Tobmuz.
Tambovan agjan pämez' nimitase Administracijan pämeheks. Aleksandr Nikitin radab administracijan pämehen vs 2015 semendkun 25. päiväspäi. Hänen valdatusiden strok om viž vot. Administracijan pämez' märičeb sen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. Kaks' Administracijan ezmäšt varapämest da kahesa Administracijan muite varapämest oma hänele abhu.
Tambovan agjan üks'kodine parlament om Agjan Dum. Se sädab ištundoid kerdan kus. Kaik rahvaz valičeb sen 50 ezitajad videks vodeks. Evgenii Matuškin radab Agjan Duman ezimeheks vs 2015 tal'vkun 10. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Tambovan agjan Administracii. Agjan ohjandused da komitetad alištudas Administracijale.
Agjan administracijan pämehen valičendad oliba vn 2015 13. päiväl sügüz'kud, nügüdläine administracijan pämez' sai vägestust ezmäižel tural (85,47%) da radab ezmäižen strokun. Agjan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 091 994 ristitud. Kaikutte koumanz' ristit videspäi om lidnalaine (2018).
Kaik om kahesa lidnad agjas da 12 lidnanvuittušt žilod. Toine järed lidn (enamba 90 tuh. ristitud) om Mičurinsk. Vl 2018 kaik om 10 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 95,0%, ukrainalaižed — 0,7%, armenijalaižed — 0,4%, čiganalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,4%, rahvahuden ozutandata — 2,1%.


Voronežan agjan lidnad.
Kaik om vižtoštkümne lidnad () i 17 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Voronežan agjas.


Voronežan agj.
Voronežan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Federaližhe keskuzümbrikho.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Voronež.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Voronežan agj om olmas vs 1934 kezakun 13. päiväspäi.
Voronežan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 2006 25. päiväl semendkud Agjan Duman ezitajil, tuli väghe sen-žo voden 7. päiväl kezakud da om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke. Se vajehti endišt Päkäskust, kudamb oli vahvištadud vn 2001 2. päiväl heinkud.
Geografijan andmused.
Agj röunatab Saratovan agjanke päivnouzmas, Volgogradan agjanke suvipäivnouzmas, Rostovan agjanke da Ukrainanke (sen Luganskan agjanke) suves, Belgorodan agjanke päivlaskmas, Kurskan agjanke lodehes, Lipeckan da Tambovan agjoidenke pohjoižes. Voronežan agj om mererandatoi.
Pind om 52 216 km². Agj mülüb mecan da stepin zonha. Mustma otab territorijan nell' videndest, mec — 8,4%. Znamasine jogi om Don sen ližajogidenke (Voronež, Bitüg, Hopr da tž.).
Reljef om kukhikaz da vanoikaz. Kaikiš korktemb čokkoim sijadase agjan lodehes (259 m), kaikiš madalamb om Don-jogen kendäk suviröunal (57 m).
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +20..+21 C°, vilukun lämuz om −9..−10 C°. Paneb sadegid 500..550 mm vodes.
Londuseližed varad oma metallad (vas'k, nikel', platin), sauvondmaterialad (mouckivi, saved, letked, granit), pol'kalližarvoižed kived, mel, mineraližed mujud, fosforitad, mustma.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, ei sa enamba kaht strokud jäl'geten. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen ezimez', hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen ühtnijoid radnikusile. Aleksandr Gusev tegeb gubernatoran velgusidme vs 2017 tal'vkun 25. päiväspäi. Koume varagubernatorad, kaks' Ohjastusen ezmäšt varaezimest da nell' muite Ohjastusen varaezimest oma hänele abhu.
Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament — Agjan Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 56 ezitajad videks vodeks. Vladimir Netösov radab Agjan Duman ezimeheks vs 2015 sügüz'kun 25. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Voronežan agjan Ohjastuz. Agjan departamentad, ohjandused da inspekcijad alištudas Ohjastusele.
Gubernatoran järgenduseližed valičendad oliba vn 2014 14. päiväl sügüz'kud, edeline gubernator sai vägestust ezmäižel tural (88,75%) da oli ranu kahtenden strokun. Agjan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 13. päiväl sügüz'kud (6. kucund).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 2 335 380 ristitud. Kaikutte kahtenz' ristit koumespäi om lidnalaine.
Kaik om vižtoštkümne lidnad agjas da 17 lidnanvuittušt žilod. Toižed järedad lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vl 2015, surembaspäi penembha): Borisoglebsk, Rossoš, Liski. Vl 2017 kaik oli 19 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 91,0%, ukrainalaižed — 1,8%, armenijalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,1%, rahvahuden ozutandata — 4,7%.


Moskvan agjan lidnad.
Kaik om seičemekümne nell' lidnad (, sidä kesken üks' SATÜ) i 73 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа", sidä kesken nell' SATÜ:d) Moskvan agjas vn 2020 vilukul.


Sergijev Posad.
Sergijev Posad () om Venäman lidn da lidnankund Moskvan agjan pohjoižes. Se om agjan 21nz' lidn eläjiden lugun mödhe, Sergijev Posadan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel vn 2019 sulakud — rajonan) da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1347 kuti ortodoksižen hristanuskondan kel'j da pen' pühäkodi. Sauvoškanzihe jumalankodid läz sidä, aidoidud lidnudeks. Radonežan Sergijan manahad-jäl'gendajad služiba siš. Eländpunktad mez'jumalankodinno oliba ühtenzoittud da saiba lidnan statusad vl 1782 kuti "Sergijevskii posad".
Vozil 1919−1930 nimitihe lidnad Sergijev:aks, vozil 1930−1991 sen nimi oli Zagorsk.
Sergijev Posad šingotase tarkoiktan mašinansauvomižen tegimil, sömtegimištol i turizmal. Moskvan hengeline akademii i nell' tedoinstitutad ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon suvipalas, seižub Končur-jogen muugotil randoil (, Kläz'man hura randpol'), 210 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Matkad Moskvan röunhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 52 km suvipäivlaskmha. Lähembaižed lidnad oma mülüjad lidnümbrikho Hot'kovo suvipäivlaskmha, Peresvet i Krasnozavodsk pohjoižhe.
Eläjad.
Vl 1897 lidnan ristitišt oli läz 25 tuhad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 111 179 ristitud, lidnankundan — 118 025 ristitud. Vl 2017 kaik 104 579 ristitud elihe lidnas, 111 497 ristitud — lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan vižsadavozne keskuz sijadase lidnas — Pühän Stroican da Sergijan Laur i sen arhitekturine ansambl' (enamba 50 pertid), 20 tošt jumalanpertid i viž časounäd.
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,2%, ukrainalaižed — 1,8%, toižed rahvahad — 3,0%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma gumanitarine institut, agrarine kolledž, Moskvan agjan professionaline kolledž, mugažo üläopendusen aluzkundoiden viž filialad i agjan medicinižen kolledžan filial.
Irdkosketused.
*


Moskvan agj.
Moskvan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Federaližhe keskuzümbrikho.
Agjan Dum sijadase toižes federacijan subjektas — Moskvas. Agjan Ohjastusen pert' sijadase Krasnogorskas.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Moskvan agj om olmas vs 1929 vilukun 14. päiväspäi.
Moskvan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 1996 4. päiväl tal'vkud Agjan Duman ezitajil, sen-žo voden 11. päiväl tal'vkud gubernatoral da om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Agj röunatab 8 regionanke: Vladimiran agjanke pohjoižpäivnouzmas da päivnouzmas, Räzanin agjanke suvipäivnouzmas, Tulan agjanke suves, Kalugan agjanke suvipäivlaskmas, Smolenskan agjanke päivlaskmas, Tverin agjanke lodehes da pohjoižes, Jaroslavlin agjanke pohjoižes, Moskvanke keskuses. Moskvan agj om mererandatoi.
Pind om 44 379 km². Mec otab läz kaht videndest territorijad. Kaik joged mülüdas Volgan basseinha. Znamasižed joged oma Kläz'm, Ruz, Moskv da Okanjogi.
Kukhikahad ülüded seištas agjan päivlaskmas, alangištod ottas agjan päivnouzmpol't. Kaikiš korktemb čokkoim om Zamri-mägi Možaiskan rajonas agjan suvipäivlaskmas (310 m).
Londuseližed varad oma turbaz, fosforitad, sauvondmaterialad (mouckivi, saved, letked).
Tobmuz.
Agjan pämez' om gubernator, hän-žo om agjan ohjastusen ezimez'. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks. Andrei Vorob'jov radab gubernatoran vs 2012 kül'mkun 8. päiväspäi. Gubernator märičeb Ohjastusen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. Kaks' varagubernatorad, üks' ezmäine Ohjastusen varaezimez', kahesa Ohjastusen muite varaezimest, mugažo Gubernatoran Administracii oma hänele abhu.
Käskusenandai tobmuz om Agjan Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 50 ezitajad videks vodeks. Igor' Brincalov radab sen ezimeheks vs 2011 tal'vkun 15. päiväspäi kahtenden strokun.
Radonoigendai tobmuz om Moskvan agjan Ohjastuz. Agjan ministrused da laudkundad alištudas Ohjastusele.
Gubernatoran järgenduseližed valičendad oliba vn 2013 8. päiväl sügüz'kud, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (78,94%). Agjan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 7 095 120 ristitud, sidä kesken 16 vepsläšt. Kaikutte kahesanz' ristit kümnespäi om lidnalaine. Moskvan ezilidnan zon levigandeb 50..70 km matkoil ümbärtespäi agjan territorijas.
Kaik om seičemekümne koume lidnad agjas da 72 lidnanvuittušt žilod (radnikžilod i kezažilod). Niišpäi kaikiš järedambad oma (enamba 150 tuh. ristituid, surembaspäi penembha): Balaših, Podol'sk, Korolöv, Himki, Lüberci, Mitišči, Elektrostal'.
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 87,4%, ukrainalaižed — 1,7%, armenijalaižed — 0,9%, totarlaižed — 0,8%, vaugedvenälaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 2,8%, rahvahuden ozutandata — 5,9%.


Saratovan agjan lidnad.
Kaik om kahesatoštkümne lidnad () i 25 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Saratovan agjas.


Saratovan agj.
Saratovan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Volgaveren federaližhe ümbrikho.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Saratov.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii.
Saratovan agj om olmas vs 1936 tal'vkun 5. päiväspäi.
Saratovan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 2005 24. päiväl semendkud Agjan Duman ezitajil, om allekirjutadud gubernatoral sen-žo voden 2. päiväl kezakud da om väges möhembaižidenke vajehtusidenke. Se vajehti endišt Päkäskust, kudamb oli vahvištadud vn 1995 5. päiväl sulakud.
Geografijan andmused.
Agjal om röunoid Samaran agjanke pohjoižpäivnouzmas, Orenburgan agjanke päivnouzmas, Kazahstananke suvipäivnouzmas (sen Päivlaskmaiž-Kazahstanan agjanke), Volgogradan agjanke suves, Voronežan da Tambovan agjoidenke päivlaskmas, Penzan da Ul'janovskan agjoidenke pohjoižes. Saratovan agj om mererandatoi.
Pind om 101 240 km². Stepid da mustma ottas territorijan tobjad palad. Agjan päivlaskmpolen joged jokstas Donha, niišpäi Hopr da Medvedic oma znamasižed. Agjan suvipäivnouzmpol'žed Sur' Uzen'- da Pen' Uzen'-joged kadodas Kazahstanan letkihe. Kaikiš pidemb jogi om Volg, sen znamasižed ližajoged oma Sur' Irgiz da Terešk. Volgan hura rand nimitase "Volgantagaižeks". Kaikiš järedambad vezištod oma Saratovan i Volgogradan vezivaradimed.
Agjan päivnouzman reljef om tazo. Päivlaskmaižen reljef om kukhikaz da vanoikaz. Volgaveren ülüz läbitab agjan kesked suvespäi pohjoižhe pidust' Volgan oiktad randad. Kaikiš korktemb čokkoim om Hvalinskan mägiden nimetoi kukkaz agjan pohjoižes (369 m).
Klimat om ven kontinentaline, kontinentaližuz ližadab päivlaskmaspäi päivnouzmha. Keza om läm' +20..+22 C° keskmäiženke lämudenke. Vilukun da uhokun keskmäine lämuz om −8 C°, pakaižed oleldas −30 Cel'sijan gradushasai. Paneb sadegid 250 mm vodes agjan suvipäivnouzmas da 550..580 mm vodes agjan päivlaskmas. Kevädel oleleb sadegid kaikiš penemba.
Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, palab šoidkivi, sauvondmaterialad (mouckivi, saved, letked, mergel'), fosforitad, kaliisol, mustma.
Tobmuz.
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Valerii Radajev radab gubernatoran vs 2012 sulakun 5. päiväspäi, Agjan Dum pani händast radsijha eziauguižešti Venäman prezidentan taričendan mödhe. Hänen valdatusiden strok om viž vot. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen ezimez', hän märičeb sen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. Varagubernator, nell' Ohjastusen varaezimest da Gubernatoran Apparat oma hänele abhu.
Saratovan agjan üks'kodine parlament om Agjan Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 45 ezitajad videks vodeks. Ivan Kuz'min radab Agjan Duman ezimeheks vs 2017 sügüz'kun 26. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Saratovan agjan Ohjastuz. Agjan ministrused, komitetad, ohjandused da valdkundaližed inspekcijad alištudas Ohjastusele.
Agjan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 10. päiväl sügüz'kud (6. kucund). Valitihe gubernatorad sil-žo päiväl, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižes turas 74,63% änid rezul'tatanke da radab kahtenden strokun jäl'geten.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 2 521 892 ristitud. Kaikutte koumanz' ristit nelläspäi om lidnalaine.
Kaik om kahesatoštkümne lidnad agjas da 26 lidnanvuittušt žilod. Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid, surembaspäi penembha) oma Engel's da Balakovo. Vl 2017 kaik om 20 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 85,3%, kazahlaižed — 3,0%, totarlaižed — 2,1%, ukrainalaižed — 1,7%, armenijalaižed — 1,0%, azerbaidžanlaižed — 0,6%, čuvašalaižed — 0,5%, mordvinalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,8%, rahvahuden ozutandata — 2,6%.


Evrejan avtonomižen agjan lidnad.
Kaik om kaks' lidnad () i 11 lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") Evrejan avtonomižes agjas.


Evrejan avtonomine agj.
Evrejan avtonomine agj (, "eidiše aoitonome gegnt") om Venälaižen Federacijan subjekt. Se mülüb Edahaižen Päivnouzmpolen federaližhe ümbrikho.
Pälidn da kaikiš suremb lidn om Birobidžan.
Nece om evrejalaižiden üks' kahtes ühtnikaspäi oficialižen juridižen statusanke mail'mas, toine om Izrail'.
Keled.
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Jidiš da ivrit oma vaiše ühten rahvahišpäi keled. Evrejan avtonomižen agjan Päkäskusen mödhe arvoimižed sädas niiden da toižiden rahvahiden kelid kaičemha, opendamha da šingotamha.
Istorii.
Evrejan avtonomine agj om olmas vs 1934 semendkun 7. päiväspäi.
Evrejan avtonomižen agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 1997 8. päiväl redukud agjan Käskusenandajan Suiman ezitajil, om allekirjutadud gubernatoral sil-žo päiväl da om väges möhembaižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Evrejan avtonomižen agjan reljefan kart.
Agjal om röunoid Kitainke suves da päivlaskmas (sen Heilunczän-agjanke), Amuran agjanke lodehes, Habarovskan randanke pohjoižes da pohjoižpäivnouzmas. Evrejan avtonomine agj om mererandatoi.
Pind om 36 271 km². Znamasine Amur-jogi om Kitainke röunaks agjan suves da päivlaskmas. Jogen vagon leveduz om 1,5..2,5 km.
Keskamuran alangišt om agjan suves, se otab agjan pol't. Toine pala om Pen' Hingan da toižed pened mägisel'gad, ned sijadasoiš agjan lodehes da pohjoižes. Agjan kaikiš korktemb čokkoim om Üläopenikoiden mägi (1421 m).
Klimat om ven mussonine. Tal'vel paneb vähä lunt, om vilu. Vilukun keskmäine lämuz om −19 C° suves da −25 C° pohjoižil mägil. Keza om läm' da neps. Paneb sadegid 600..700 mm vodes, niišpäi koume nelländest — semendkus-sügüz'kus.
Londuseližed varad oma bur hil', kivihil', metallad (raudkivend, tin, marganc, kuld, magnii, berillii da tž. harvad mametallad), sauvondmaterialad (mouckivi, saved, letked, gravii, sauvondkivi), grafit, tal'k, mineraližed mujud, fosforitad, mec, reskvezi.
Tobmuz.
Avtonomižen agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Aleksandr Levintal' radab gubernatoran vs 2015 uhokun 24. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab gubernatorad videks vodeks, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Gubernator-žo radab Ohjastusen ezimehen, hän märičeb sen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. Varagubernator, kaks' ezmäšt Ohjandusen varaezimest da koume muite Ohjandusen varaezimest oma hänele abhu.
Evrejan avtonomižen agjan üks'kodine parlament om Käskusenandai Suim ("legislative asembli fun di idiše autonomous kant"). Kaik rahvaz valičeb sen 19 ezitajad videks vodeks. Lübov' Pavlova radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vs 2016 sügüz'kun 30. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Evrejan avtonomižen agjan Ohjastuz. Agjan ohjandused, komitetad da valdkundaližed inspekcijad alištudas Ohjastusele.
Valitihe gubernatorad vn 2015 13. päiväl sügüz'kud, Aleksandr Levintal' sai vägestust ezmäižel tural (75,42%) da radab ühtenden strokun. Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund).
Eläjad.
Vl 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 176 558 ristitud. Kaikutte seičemenz' ristit kümnespäi om lidnalaine.
Kaik om kaks' lidnad agjas da 11 lidnanvuittušt žilod. Ei ole toižid järedoid lidnoid. Vl 2010 kaik oli 5 eländpunktad enamba mi 5 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 90,1%, ukrainalaižed — 2,8%, evrejalaižed — 0,9%, totarlaižed — 0,5%, vaugedvenälaižed — 0,4%, azerbaidžanlaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,7%, rahvahuden ozutandata — 2,2%.
Erased toižed igähižed rahvahad: nanalaižed — 95 rist. (0,05%), kitajalaižed — 84 rist. (0,05%), evenkalaižed — 63 rist. (0,04%), nivhalaižed — 24 rist. (0,01%), ul'čilaižed — 19 rist. (0,01%), evenalaižed (lamutalaižed) — 12 rist. (0,01%), udegelaižed — 8 rist. (0,005%).


Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon lidnad.
Jamalan Nenciden avtonomine ümbrik om Tümenin agjan pala. Kaik om kahesa lidnad () i nell' lidnanvuittušt žilod (ven. "посёлок городского типа") neciš regionas.


Jamalan Nenciden avtonomine ümbrik.
Jamalan Nenciden avtonomine ümbrik (,) om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Uraližhe federaližhe ümbrikho da Tümenin agjaha.
Ümbrikon pälidn om Salehard. Se om koumanz' lidn ristitišton lugun mödhe.
Keled.
Nencan kel', hantin kel' da sel'kupan kel' voidas ottas kävutamižhe oficialižes azjantegendas Pohjoižpolen igähižiden vähäluguižiden rahvahiden järgeližiš elämižsijiš venäkelen kartte.
Istorii.
Jamalan Nenciden avtonomine ümbrik om olmas vs 1930 tal'vkun 10. päiväspäi.
Ümbrikon Päkäskuz om vahvištadud vn 1998 27. päiväl tal'vkud ümbrikon Valdkundaližen Duman ezitajil, om allekirjutadud ümbrikon gubernatoral sen-žo voden 28. päiväl tal'vkud da om väges äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon reljefan kart.
Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon enamba pol't sijadase Pohjoižen nabakehkruden südäimes.
Ümbrikol om röunoid Krasnojarskan randanke päivnouzmas, Tümenin agjan Hantin da Mansin avtonomiženke ümbrikonke suves, Komin Tazovaldkundanke päivlaskmas da Nencan avtonomiženke ümbrikonke lodehes. Ümbrikon pohjoižed randad lainištab vilu Jävaldmeren Karan meri. Randanpird om 5100 km.
Pind om 769 250 km². Arktine tundr da igähine roug ottas territorijan tobjad palad. Znamasižed joged oma Ob', Nadim, Taz i Pur.
Reljef om tazo tobjimalaz. Polärižen Uralan mäged seištas ümbrikon päivlaskmaižel röunal. Madalad Sibirin Uvalad oma ümbrikon suviröunal.
Klimat om terav kontinentaline. Om koume vöd: Päivlaskmaižen Sibirin alangišton pohjoižpol' (taigan klimat), subarktine da arktine. Voden keskmäine lämuz om −10 C° ümbrikon pohjoižes. Tal'vel lämuz voib aletas −56 Cel'sijan gradushasai. Heinkus lämuz oleleb +30 C° kaikel territorijal. Keza vedase 100, 68 da 50 päiväd vöidme. Suvespäi pohjoižhe sadegiden (lumen tobjas palas) mär poleneb, tullein vägi lujeneb.
Londuseližed varad oma londuseline gaz, kivivoi, reskvezi da kala.
Tobmuz.
Ümbrikon pämez' nimitase gubernatoraks. Dmitrii Kobilkin radoi gubernatoran vs 2010 keväz'kun 16. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten, vn 2018 18. päivhäsai semendkud, sen jäl'ghe gubernatoran sija om vakantine. Ümbrikon parlamentan ezitajad änestadas gubernatorad videks vodeks Venäman prezidentan taričendan mödhe, Tümenin agjan gubernator andab kandidatoiden nimikirjutest hänele. Gubernator-žo radab Ohjastusen pämehen, hän märičeb sen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. Ezmäine varagubernator, seičeme muite varagubernatorad da Gubernatoran Apparat oma hänele abhu.
Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon üks'kodine parlament om Käskusenandai Suim (vodhe 2009 uhokuhusai nimitihe sidä ümbrikon Valdkundaližeks Dumaks). Kaik rahvaz valičeb sen 22 ezitajad videks vodeks. Sergei Jamkin radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vs 2015 sügüz'kun 30. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om ümbrikon Ohjastuz. Ümbrikon departamentad da radnikoičendad alištudas Ohjastusele.
Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 13. päiväl sügüz'kud (6. kucund). Valitihe gubernatorad vn 2015 1. päiväl redukud, edeline gubernator sai vägestust ezmäižel tural (21 än't 22:späi, 95%).
Eläjad.
Vl 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 522 904 ristitud. Kaikutte videnz' ristit kudespäi om lidnalaine.
Kaik om kahesa lidnad ümbrikos da 5 lidnanvuittušt žilod. Kaikiš surembad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid, surembaspäi penembha) oma Uz' Urengoi i Nojabr'sk. Vl 2018 kaik om 10 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 59,7%, ukrainalaižed — 9,4%, nencalaižed — 5,7%, totarlaižed — 5,5%, hantilaižed — 1,8%, azerbaidžanlaižed — 1,8%, baškiralaižed — 1,6%, vaugedvenälaižed — 1,2%, komilaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 8,9%, rahvahuden ozutandata — 3,4%.
Erased toižed igähižed rahvahad: sel'kupalaižed — 1 988 rist. (0,38%), mansilaižed — 166 rist. (0,03%).


Zelenograd.
Zelenograd (, sana sanha «vihand lidn») om Venäman lidn, mülüb Moskvha Zelenogradan administrativižeks ümbrikoks.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan formaline aluz om pandud vn 1958 3. päiväl keväz'kud NSTÜ:n Ministrišton Nevondkundan käsköl kuti Moskvan kaimdailidn tekstil'tegimišton, pörütügiden i časuiden tegimen sirdandan Moskvaspäi täht. Zavottihe lidnan sauvondad vl 1960. Vl 1962 vajehtihe lidnan projektan koncepcijad, i sauvoškanzihe Zelenogradad elektronižen tegimišton keskuseks.
Lidn šingotase elektronižen tegimišton kaikenvuiččil edheotandoil — elektronik fizižiden i tegimištoližiden kulutajiden, kosmosan i medicinan täht, elektronižmašiništon i komponentoiden tehmine, elektronikan tedoinstitutad, mugažo leibtegim i zell'fabrik ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Shodn'-jogen randoil (, Moskv-jogen oiged ližajogi), mecan keskes (8,76 km² lidnan südäimes). Matkad Moskvan keskusespäi om 40 km lodeheze orhal vai 45 kilometrad avtotedme, Leningradan šossedme tobjan palan, 20 km Moskvan rengazavtotespäi. Lähembaine lidn om Himki (Moskvan agj) 15 km suvipäivnouzmha.
Zelenograd om administrativižen ümbrikon üks'jäine eländpunkt. Vspäi 1991 jagase vidhe municipaližhe ühtnikha: Matuškino, Savölkid, Vanh Krükovo, Silino, Krükovo.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 221 712 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Hristanuskondan viž jumalanpertid om olmas lidnas: ortodoksižen hristanuskondan — 3, baptizman pühäpert' i mormoniden pühäpert'.


Nencan avtonomine ümbrik.
Nencan avtonomine ümbrik (,) om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Lodehližhe federaližhe ümbrikho. Mugažo ümbrik om Arhangel'skan agjan palaks administrativižešti.
Ümbrikon pälidn da üks'jäine lidn om Nar'jan Mar.
Keled.
Nencan kel' kävutase oficialižeks nencalaižiden elämižsijiš venäkelen kartte.
Istorii.
Nencan avtonomine ümbrik om olmas vs 1929 heinkun 15. päiväspäi.
Ümbrikon Päkäskuz om vahvištadud vn 1995 11. päiväl sügüz'kud Ümbrikon Ezitajiden Suiman deputatoil da om väges äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Nencan avtonomižen ümbrikon reljefan kart.
Ümbrikol om röunoid Tümenin agjan Jamalan Nenciden avtonomiženke ümbrikonke pohjoižpäivnouzmas, Komin Tazovaldkundanke päivnouzmas da suves, jättud Arhangel'skan agjanke suvipäivlaskmas da meredme pohjoižes. Ümbrikon randad lainištadas Jävaldmeren mered: Vauged meri päivlaskmas, Barencan da sen Pečoran mered pohjoižes, Karan meri pohjoižpäivnouzmas. Neniden meriden lähižed pened sared mülüdas ümbrikho.
Pind om 176 810 km², sidä kesken omaluižed pedroid paimendamha ottas koume nelländest, sod — 6,2%, mec — 4,8%. Arktine tundr otab territorijan tobjad palad. Igähine roug putub. Znamasižed joged oma Pečor (sen alajoksmuz da avar suhišt) ičeze ližajogidenke, Pöš, Heibidä Pedar, Korotaih, Karanjogi.
Klimat om subarktine. Heinkun keskmäine lämuz om +6 C° ümbrikon pohjoižes da +16 C° suves. Vilukun lämuz om −3 C° pohjoižes da −22 C° suvipäivnouzmas. Tal'v vedase 220..240 päiväd. Paneb sadegid 400 mm vodes mererandištol da 700 mm kontinentan südäimes.
Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', turbaz, metallad (vas'k, nikel', marganc, kuld, molibden), diamantad, kala, reskvezi.
Tobmuz.
Ümbrikon pämez' nimitase gubernatoraks vai Administracijan pämeheks, nene tärtused oma kohtaižed znamoičendal vs 2010 kül'mkuspäi. Aleksandr Cibul'skii radab gubernatoran velgusentäutajaks vs 2017 sügüz'kun 28. päiväspäi. Ümbrikon parlament änestab gubernatorad videks vodeks (vs 2014 tal'vkuspäi), enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Gubernator märičeb Administracijan strukturad da paneb sen valdkundmehid radnikusile. Ezmäine varagubernator da kahesa muite varagubernatorad oma hänele abhu.
Ümbrikon üks'kodine parlament om Ezitajiden Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 19 ezitajad nelläks vodeks. Anatolii Mändin radab Ezitajiden Suiman ezimeheks vs 2014 redukun 8. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Nencan avtonomižen ümbrikon Administracii. Ümbrikon departamentad, ohjandused, valdkundaližed inspekcijad da üks' komitet alištudas Administracijale.
Ezitajiden Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2014 14. päiväl sügüz'kud (6. kucund). Kaik rahvaz oli valičenu gubernatorad sil-žo päiväl, edeline gubernator sai vägestust ezmäižel tural (76,70%).
Eläjad.
Vl 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 42 090 ristitud. Kaikutte seičemenz' ristit kümnespäi om lidnalaine.
Üks'jäine lidn om ümbrikos (Nar'jan Mar), 1 lidnanvuitte žilo da 42 küläd. Vl 2010 kaik om 4 eländpunktad enamba mi 1 tuh. eläjanke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 63,3%, nencalaižed — 17,8%, komilaižed — 8,6%, ukrainalaižed — 2,3%, vaugedvenälaižed — 0,7%, totarlaižed — 0,5%, azerbaidžanlaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,1%, rahvahuden ozutandata — 4,3%.


Glazgo.
Glazgo ([ˈɡlɑːzɡoʊ], [ˈɡlezɡə], [ˈkɫ̪as̪xu]) om Šotlandijan kaikiš suremb lidn, Suren Britanijan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Glazgo-agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Lidnan aluz om pandud 6. voz'sadal meiden erad.
Eländpunkt sai lidnan statusan voziden 1175 da 1178 keskes torguindoiktusidenke ühtes.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Šotlandijan keskuzpalan suves, seižub Klaid-jogen molembil randoil 32 kilometras sen lanktendan sijalpäi Irlandijan merhe.
Glazgo jagase 23 administrativižeks valičendümbrikoks ().
Eläjad.
Vn 2011 Suren Britanijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 599 650 ristitud 174,7 km² pindal. Ristitišt lidnan nügüdläižiš röunoiš (77..160 km² pindal) oli enamba 1 mln eläjid vll 1921−1961 (rahvahanlugemine), kaikiš suremb — 1 127 825 eläjad vl 1938. Ristitišt poleni ižandusen krizisan tagut, ende sen päsarakod oliba jüged tegimišt i laivansauvomine.
Läz 1,65 mln ristitud elädas lidnan aglomeracijas vn 2018 endustusen mödhe (vl 2007 oli 1,75 mln).
Edeližed lidnanpämehed () oma Sedi Dokerti (2012−2017, "Sadie Docherty") i Eva Bolander (2017−2019).
Transport.
Metro radab lidnas vspäi 1896 (1 rengazjono, 15 stancijad, 10,4 km). Se om koumanz' manalaine metro mail'mas avaidusen aigan mödhe.
Om kaks' surt civilišt lendimportad läz lidnad. Glazgon rahvahidenkeskeine lendimport ("GLA") sijadase 13 km päivlaskmpolehe lidnan keskusespäi. Glazgo Prestvikan rahvahidenkeskeine lendimport ("PIK") sijadase 46 km suvipäivlaskmpolehe lidnan keskusespäi.


Genui.
Genui ([ˈdʒɛːnova], ligur.: Zena [ˈzeːna],,) om Italijan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Genujan provincijan da Ligurii-agjan pälidn, Italijan kaikiš järedamb meriport.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 6.-5. voz'sadal edel meiden erad. Lähevenui laht kävutihe edel sidä jo pit'kan aigan.
11. voz'sadaspäi 1797. vodhesai Genui oli Genujan Tazovaldkundan pälidnaks. Vhesai 1380 äjad Keskmeren i Mustmeren portad da territorijad oliba necen tazovaldkundan ohjastusen al.
Lugedas Genujad Hristofor Kolumban kodilidnaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Italijan lodehes. Se vedase 30 kilometrad pidust' Ligurižen meren randištod, om röunatud Apenninil pohjoižespäi, seižub 20 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Genujan kommun jagase 9 administrativižhe ümbrikho (ital. "municipi").
Eläjad.
Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 608 493 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 816 872 eläjad vl 1971. Läz 1,5 mln ristituid elädas lidnan aglomeracijas (2011).
Transport.
Avtobusad, trolleibusad, funikulörad da liftad oma kundaližeks transportaks lidnas. Genui om järed raudtesol'm, 2 päraudtestancijad i 5 čuradust. Kebn metro radab lidnas vspäi 1990 (1 jono, 7,1 km, vspäi 2012 om 8 stancijad).
Hristofor Kolumban nimel nimitadud civiline rahvahidenkeskeine lendimport ("GOA") sijadase 10 km päivlaskmpolehe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Evropan maihe da Italijadme.


Temuko.
Temuko ([teˈmuko]) om Čilin lidn da kommun valdkundan keskuzpalan suves. Se om Araukanii-agjan administrativine keskuz.
Eländpunktan aluz om pandud kuti fort Araukanijan anastandan aigan vl 1881.
Lidn sijadase 122 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Santjago-pälidnhasai om 612 km pohjoižhe. Jäl'geline luja manrehkaiduz oli vl 2010 7,1 magnitudanke.
Vn 2002 Čilin rahvahanlugemižen mödhe kommunan eläjiden lugu oli 245 347 ristitud, agjan koume kümnendest.


Rankagua.
Rankagua (, mapuče: "Rangkülwe") om lidn da kommun Čilin keskuzpalas. Se om O'Higginsan agjan administrativine keskuz.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1743.
Lidn sijadase Andiden pautkidenno, 572 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Santjago-pälidnhasai om 80 km pohjoižhe.
Vl 2002 lidnan eläjiden lugu oli 214 344 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Irdkosketused.
*


Murasaki Sikibu.
Murasaki Sikibu (psevdonim, todesine nimi om tundmatoi; sünd. 973, Kioto, Japonii — kol. 1014, sigä-žo) oli japonijalaine kirjutai da runokirjutai, «Starin Gendziš»-romanan avtor, mugažo päivkirjan (dzuihicu-žanras) dai erazvuiččiden runoiden tegii.
Murasaki Sikibu eli Hejan-pordon aigan, i oli tanhalaižen daman Söši-imperatornaižen ezitanhale. «Starin Gendziš» om japonižen literaturan üks' kaikiš znamasižembiš sädusišpäi.
Krater Merkurijan pindal om nimitadud hänen oiktastuseks.


Gamburg.
Gamburg (), oficialine nimi — "Joudjaline da Ganzejan Gamburg-lidn" ([ˈhambʊɐ̯k]), om Saksanman kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, sen üks' federacijanmaišpäi, Evropan kahtenz' surtte meriport.
Istorii.
Lidnan aluz om pandud 8. voz'sadal meiden erad. Vl 808 Suren Karlan ohjandusen aigan lidnuz oli saudud kaičemha eläjid päivlaskmaižid slavilaižid vaste.
Vl 1510 Gamburg sai imperijan joudjaližen lidnan statusan (ičeohjastusen oiktuz).
Geografijan andmused.
Gamburg-federacijanma om röunoiš Šlezvig-Gol'štein-federacijanmanke pohjoižes da Alasaksonijanke suves.
Lidn sijadase Saksanman pohjoižes, El'b- da Al'ster-jogiden ühthejoksmusen randoil, El'ban lanktendan sijas Pohjoižmeren karha, 110 km merospäi. Gamburgan keskuz seižub 6 metrad keskkorktusel.
Gamburg jagase 7 administrativižhe rajonha ičeze valičendorganoidenke. Rajonad alajagasoiš 105 fartalha.
Transport.
Metro (saks. "Hamburger U-Bahn") radab lidnas vspäi 1912 (4 jonod, 104,7 km, om 91 stancijad, manpäližed tobmas palas). Sen ližaks, lidnan raudte (saks. "S-Bahn") om kundaližeks transportaks.
Rahahidenkeskeine civiline Gamburg-lendimport ("HAM") sijadase 8,5 km pohjoižpolehe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Evropan maihe da lebutahoihe.


Gannover.
Gannover ([haˈnoːfɐ]) om Saksanman lidn valdkundan pohjoižpalan keskuses. Se om Alasaksonii-federacijanman pälidn, sur' raudtesol'm Berlin — Amsterdam da Gamburg — Münhen raudteil.
Mail'man tegimišton jogavoččed jarmankad oleldas «Messegelände»-kompleksas: ozutesikš, "Hannover Messe" da "CeBIT".
Läz 1,1 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas.
Istorii.
10. voz'sadal ezmäižed pertid sauvoihe Am-Hoen-Ufer-randirdas (saks. "Am Hohen Ufer"), sišpäi lidnan nimi sündui. Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1150. Gannover sai lidnan oiktusid vl 1241.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Laine-jogen randoil. Gannoveran keskuz seižub 55 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kaikiš korktemb čokkoim om Kronsberg-kukkaz (118 m).
Klimat om Atlantižen valdmeren.
Transport.
Kiruhtramvai (167 km ted, sidä kesken 20 km manalašt), avtobusad da raudte (saks. "S-Bahn") oma kundaližeks transportaks.
Keskmäižgermanine kanal ühtenzoitab Laine- da Rein-jogid. Se om jügulaivoiden täht.
Rahahidenkeskeine civiline Gannover-Langenhagen-lendimport ("HAJ") sijadase 11 km pohjoižpolehe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Evropan, Azijan maihe da Saksanman südäimes, mugažo čarterreisid lebutahoiže.


Vauged meri.
Vauktan meren ühthine nägu kaimdajaspäi vl 2001 sulakus (ülähän) da semendkus (alahan)
Vauged meri (, karj. i,,) om olmas Evrazijan pohjoižes laptas. Se om kontinentansüdäimine meri. Sijadase Pohjoiževropan randanno. Mülütadas mert Jävaldmeren basseinha.
Ühthižed andmused.
Pind saridenke — 90,8 tuh. km².
Veden mülü — 4,4 tuhad km³.
Keskmäine süvüz — 67 metrad, kaikiš suremb süvüz — 343 m.
Geografijan andmused.
Vauged meri lainištab vaiše Venäman randad. Meri om sen südäivezikš täuzin. Kuviteldud jono ühtenzoitab Pühä Nena- da Kanin Nena-pol'sarid, se erigoitab Vauktad mert Barencan merespäi.
Belomorskan da Baltijan kanal ühtenzoitab Vauktad mert Baltijan merenke, mugažo Volgan da Baltijan vezitenke.
Vauktan meren järedad lahted (častomaraižen mödhe): Mezenin, Dvinan, Änižen da Kandalakšan lahted.
Randad (päiväižen mödhe): Kanin, Mezenin, Tal'veline, Kezaline, Änižlahten, Pomoran, Karjalan, Kandalakšan da Teran randad.
Sured sared: Solohkaižed sared (Arhangel'skan agj), Moržovec (Arhangel'skan agj).
Kaikiš pidembad joged, kudambad langetas Vauktha merhe (častomaraižen mödhe): Mezen', Pohjoine Dvin, Änižjogi, Kem'- da Ponoi-joged.
Järedad portad (päiväižen mödhe): Mezen', Arhangel'sk, Severodvinsk, Oneg, Belomorsk, Kem', Kandalakš.
Gidrologii.
Katl'uz sijadase meren pohjal avaros palas. Kaikuččel vodel meri jädub kuz'-seičemekuižeks strokuks. Jän sanktuz oleskeleb 35..40 santimetrad i pol'tošt metrhasai erasil vozil, se ujub jälautikoikš päiči randjonoiš.
Vezinouzendan korktuz sase erazvuiččin randoidme, 0,6 metraspäi Dvinan lahten pohjoižpäivnouzmas 7,7 metrhasai Mezenin lahtes. Vezinouzendan laineh ličeb langenijoihe jogihe, 120 kilometrhasai Pohjoižedme Dvinadme.
Sügüz'ližen meritorokan aigan lainhiden korktuz voib sadas 6 metrhasai.


Hjuston.
Hjuston (angl. i, virktas: angl. [ˈhjuːstən], isp. ['xjus.ton]) om lidn-millioner Tehas-štatan suves, sen kaikiš suremb lidn da AÜV:oiden nellänz' lidn ristitišton lugun mödhe. Lidnan aglomeracii om videnz' surtte AÜV:oiš ristitišton lugun mödhe (6,5 mln vl 2014). Äiluguižed ezilidnad sadas Meksikan lahthesai, kudambaspäi lidnan keskuz sijadase 50 kilometras.
Lidn om aeronaftikan tedoidusiden keskuz, mugažo biotehnologijoiden keskuz. Meriport om kaikiš järedamb AÜV:oiš rahahidenkeskeižiden jüguiden vedandan mödhe. Hjustonas tehtas mašiništ kivivoid samha. Om äi kivivoin ümbriradajid tegimid, AÜV:oiden polimeriden 40% tehtas täs.
Istorii.
Vl 1836 Avgust da Džon Allen-vellesed edheotajad paniba lidnan alusen sädamha Tehasan pälidnad. Hjuston-žilo sai lidnan statusad vl 1837. Se om nimitadud Tehasan Tazovaldkundan ezmäižen valitud prezidentan oiktastuseks (Semüel Hjuston).
Vozil 1837−1839 Hjuston oli Tehasan Tazovaldkundan pordaigaižeks pälidnaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase tazangištol 15..38 metrad ü.m.t. korktusil, Buffalo Baju-jogen molembil randoil.
Klimat om subtropine neps. Läm' suvipäivnouzmaine tullei puhub Meksikan lahtespäi vodes läbi, ka om kaikenaigaine upar'. Vilukun kesklämuz om +12 C°, heinkun da elokun — +29 C°. Paneb sadegid 1260 mm vodes, kuidme läz tazomäras, kaikiš enamba — semendkus, kezakus da redukus.
Hjuston om AÜV:oiden kaikiš suremb lidn administrativižeta jagandata, jagase 11 valičemižümbrikoks.
Ižanduz.
Suren Hjustonan kogosüdäiprodukt om 449 bln US$ (vl 2012, nellänz' sija valdkundas).
Phillips 66, ConocoPhillips, Sysco, Halliburton, Occidental Petroleum da Apache mail'man kompanijoiden päfaterad sijadasoiš lidnas.
Transport.
Avtobusad, kiruhavtobusad da kiruhtramvaid () oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes.
Kaks' avtoterenghad oma Sures Hjustonas. Koumanz' rengaz sauvose, 290 km pitte, se linneb vaumiž vl 2019.
Rahvahidenkeskeine civiline Bušan Džordžan nimel nimitadud Hjuston Interkontinental-lendimport ("IAH") sijadase 32 kilometras pohjoižhe lidnan keskusespäi. Se om kudenz' lendimport mail'mas lendahtandoiden da ištutandoiden lugun mödhe. Sišpäi tehtas reisid AÜV:oiden südäimes, Meksikha, Amerikan, Evropan da Azijan äjihe maihe.


Džaipur.
Džaipur (, [ˈdʒaɪpʊər], «Ruza lidn»-närituznimenke) om Indijan lidn-millioner, Radžasthan-štatan pälidn, sen kaikiš suremb lidn da Indijan kümnenz' lidn ristitišton lugun mödhe. Džaipur-ümbrikos elädas 6,6 mln ristitud vl 2011.
Matkad Udhe Delihesai om 260 km pohjoižpäivnouzmha.
Lidn om pol'kalližarvoižiden kividen ümbriradmižen tetab keskuz.
Istorii.
Vl 1727 kül'mkun 18. päiväl Savai Džai Singh II-maharadž pani lidnan alusen sädamha Dhundhar-radžankundan pälidnad da sauvoi sidä kahesas vodes. Hänen nimen mödhe lidn om nimitadud-ki. Se oli lidnuz 9 oigesaumaižen sektoranke da seičemen verajanke, saudud bengaližen Čakravartin Vidjaharan-arhitektoran projektan mödhe. Sil aigal oigedsaumaine planiruind oli vaiše neciš Indijan lidnas, hot' se kožub indižele verole.
Vhesai 1949 Džaipur oli Dhundhar-radžankundan pälidnaks.
Geografijan andmused.
Lidn seižub 431 metrad keskkorktusel. Banas- da Bangang-joged läbitadas Džaipur-ümbrikod.
Klimat om tropine kuiv. Vilukun kesklämuz om +15°C, semendkun da heinkun — +33°C. Paneb sadegid 635 mm vodes, niišpäi 430 mm kahtes kus — heinku da eloku.
Transport.
Avtobusad da kiruhavtobusad oma kundaližeks transportaks.
Vspäi 2015 metro radab lidnas (1 jono, 9 stancijad, 9,6 km raudted), 8 stancijad oma manpäližed da 1 stancii manalaine om.
Rahvahidenkeskeine civiline Džaipur-lendimport ("JAI") sijadase suvižes Sanganer-ezilidnas, 13 kilometras lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Indijan südäimes, Emiratoihe da Omanha.


Lids.
Lids ([ˈliːdz]) om Suren Britanijan da Anglijan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Uest Jorkšir-grafkundan administrativine keskuz i kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan «Opakon käskuzkundan kirjas» vl 1086. Se sai lidnan statusad vl 1207 kuti torguindlidn.
Vl 1758 ezmäine raudte mail'mas (ezmäks raižunke puspäi) ühtenzoiti lidnan keskust kivihil'kaivuzidenke lidnan suves. Vl 1767 sodjom om tehtud melel täs. Kaikiš amuižemb kaičenus «Scen Raundhei-sadus»-fil'm (1888) om tehtud neciš lidnas. Valdkundan eksportan pol' läbiti lidnad 19. voz'sadal. Ende kivihilen samine oli Lidsas, lidn oli mašiništon pästandan keskusel tekstil'tegimišton täht, tehtihe purumašinoid.
Lids šingotase finansižeks keskuseks (kahtenz' surtte valdkundas), himižel i medicinižel sarakoil, sauvondan edheotandoil, sömtegimištol, turizmal (Britanijan 6. sija vl 2016). Vl 2012 lidnan KSP oli 18,8 mlrd £.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Er-jogen molembil randoil (114 km pitte, Pohjoižmeren bassein). Matkad Londonhasai om 275 km suvhe orhal, 320 km avtotedme vai raudtel.
Kanal ühtenzoitab Lidsad Liverpulidenke suvipäivlaskmas vspäi 1816, se om 204 km pitte.
Eläjad.
Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe 751 845 ristitud elädas lidnümbrikos i läz 2,3 mln ristituid om lidnaglomeracijas. Kaikiš suremb lidnümbrikon ristitišt oli 739 401 eläjad vl 1971 i om nügüd'. Uest Jorkširan konurbacii mülütab mugažo Bredford- da Ueikfild-lidnoid.
Kodikelen mödhe (lidn, 3-voččed da sen vanhemba, enamba 0,4% vl 2011): anglijan kel' — 92,9%, pol'šan kel' — 0,93%, urdu — 0,69%, pendžabi — 0,63%, araban kel' — 0,47%, toižed keled — 4,38%.
Religijan mödhe (lidn, vl 2011): hristanuskojad — 55,86%, religijatomad — 28,24%, islamanuskojad — 5,43%, sikhad — 1,19%, induistad — 0,94%, judaistad — 0,91%, buddistad — 0,37%, toine religii — 0,32%, religijan ozutandata — 6,74%.
Transport.
Lidn om sur' raudteiden, avtoteiden da veziteiden sol'm Anglijan pohjoižes.
Rahvahidenkeskeine civiline Lidsan da Bredfordan lendimport ("LBA", 4 mln passažiroid vl 2018) sijadase 11 km lodeheze Lids-lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Ispanijan i Francijan lidnoihe, Evropan toižiden maiden järedoihe lidnoihe, Turkanmaha, mugažo Suren Britanijan lidnoihe (London, Belfast).
Irdkosketused.
*


La Pas (Bolivii).
La Pas (isp. i, täuz' ispanine nimi om "Nuestra Señora de La Paz" [ˈnwes.tɾa seˈɲoɾa ðe la pas] «kožundan toi meiden emänd (jumalanmam)»,), om Bolivijan kaikiš suremb lidn ičeze ezilidnoidenke (niita om koumanz' surtte) da de fakto pälidn vspäi 1898. Nügüd' Sukre om valdkundan oficialine pälidn konstitucijan mödhe. La Pas om mugažo valdkundan ühtennimižen departamentan administrativižeks keskuseks.
Bolivijan prezidentan, parlamentan da radonoigendajan tobmuden organoiden ištundoiden sijad oma neciš lidnas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1548 20. päiväl redukud läz vanhad indejalaižiden Čukiago-žilospäi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Bolivijan päivlaskmas, Andiden sambnuden vulkanan krateras. La Pasan keskuz seižub 3593 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kaikiš znamasižembad korktused ülitadas 4050 metrad lidnan röunoiš, kaikiš madalambad — 3250 m.
Klimat om korktoiden mägiden subtropine vai valdmeren subpolärine. Lidn sijadase 16° suvhe ekvatoralpäi. Kacmata sihe, voib rindatada klimatad Bergenanke vai Torshavnanke. Lidnan suves kun keskmäine lämuz om +9..+12 C° vodes läbi, pohjoižes — penemba +10 C°. Kaclemižen kaikes aigas minimaline lämuz om −3 C°. Paneb sadegid 575 mm vodes, sidä kesken 380 mm tal'vkul-keväz'kul da 44 mm kuival sezonal (semendku-eloku).
Eläjad.
Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 764 617 ristitud. Läz 2,3 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas.
Transport.
Avtobusad, kiruhavtobusad ("PumaKatari"-sistem) da funikulörad ("Mi Teleférico" «minun kabel'avto», 3 jonod, 10 km, 11 stancijad, 5 kabinad minutas) oma kundaližeks transportaks.
Rahahidenkeskeine sodavägiden da civiline El' Al'to-lendimport ("LPB") sijadase 13 km suvipäivlaskmpolehe lidnan keskusespäi lähižhe El' Al'to-ezilidnhasai, 4061 m korktusel. Sišpäi tehtas reisid Suviamerikan maihe, da Bolivijan südäimes.
Irdkosketused.
*


Liverpul'.
Liverpul' ([ˈlɪvərpuːl]) om Suren Britanijan ühesanz' da Anglijan seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Liverpul'-lidnan regionan sijaližiden ühtnikoiden partnörižusen keskuz. Sijadase Lodehline Anglii-regionas, Mersisaid-grafkundas.
Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, läz 2,2 mln ristitud elädas lidnan aglomeracijas.
Nügüd' lidn om järed turistine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt sai lidnan ("boro") statusan vl 1207 kuti lidnuz oigendamha sodavägid Irlandijha. 16. voz'sadhasai lidnusen ristitišt oli ühten tuhan ristitun penemba.
18. voz'sadal Liverpul' šingotaškanzi torguindportaks da amerikaižiden kolonijoiden otandan kävutamižhe oigenduzčokkoimeks. Vl 1715 Anglijan ezmäine avoin dok om saudud täs. Voz'sadan lopus mail'man torguindan jüguiden nell' kümnendest mäni läbi neciš lidnas.
19. voz'sadal lidn eli läbi tegimištkukerduses, oli sen ezinenas. Vl 1830 raudte ühtenzoiti Liverpulid lähižen Mančesteranke. Se oli mail'man ezmäine kaks'raižuine raudte, ezmäižikš ajajiden puruvedimidenke da aigplanan mödhe.
1960-nziš vozišpäi Liverpul' om mail'man tetaban The Beatles-muzikgruppan kodilidn.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Anglijan lodehes, se seižub läz Atlantižen valdmeren Irlandijan meren randištod, Mersi-jogensun oiktal randal, 70 metrad valdmeren pindan päl keskkorktusenke.
Klimat om Atlantižen valdmeren märg. Heinkun keskmäine lämuz om +17°C, uhokun +4°C. Paneb sadegid 850 mm vodes, tal'vel enamba.
Liverpul' jagase 30 sijaližeks valičendrajonaks ().
Transport.
Raudte, avtobusad, taksid da ehtatimed oma kundaližeks transportaks. Vspäi 1970 metro radab lidnas ("Merseyrail", 2 jonod, 66 stancijad, 120 km raudted).
Lennonan Džonan nimel nimitadud Liverpulin rahvahidenkeskeine civiline lendimport ("LPL") sijadase 12 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Evropan maihe da sen suvižihe lebutahoihe.


Lhas.
Lhas (, pin'jin': "Lāsà", "Lha Sa" «jumaloiden sija») om lidnümbrik Kitain suvipäivlaskmas, sen Tibetan avtonomižen agjan pälidn vspäi 1965. Ende se oli Dalai-Laman ištundsija.
Lhas om radonmahtajiden lidn da turistine keskuz, buddizman äiluguižidenke pühäpertidenke.
Istorii.
Eländpunkt aluz om pandud 15. voz'sadal. Lobsang Gjaco (1617−1682) oli videnden dalai-laman, hän tegi Lhasad Tibetan pälidnaks.
Vozil 1912−1951 Lhas oli de fakto ripmatoman Tibetan pälidnaks.
Vspäi 1959 Tibetan ohjastuz küksuses radab indižes Dharamsal-lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tibetan mägištol, sen fartalad seištas alangištos, Lhas-jogen randal (Brahmaputran hura ližajogi), 3490 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat om korktoiden mägiden. Kezakun keskmäine lämuz om +16 C°, vilukun — −2 C°. Paneb sadegid 425 mm vodes, niišpäi 375 mm kezakus-sügüz'kus.
Administrativižešti Lhas-lidnan fartalad sättudas Čenguan'-rajonale, kudamb om olmas vspäi 1960 da mülüb Lhas-lidnümbrikho. Čenguan'-rajon jagase 9 lidnrajonha da 4 külärajonha. Vn 2000 rahvahanlugemižen mödhe 223 tuhad ristitud elädas lidnfartaloiš, niiden pind — 60 km².
Transport.
Lidn om avtotesol'm. Mugažo sur' raudtestancii radab, sihepäi passažirjonuz ajab Pekinaspäi kaks' päivest. Hüvän infrastrukturan tagut Kitain ohjastuz planiruib 20 mln tatanmašt turistad vodele 2020.
Rahvahidenkeskeine civiline Lhas Gonggar-lendimport ("LXA", 4,3 mln passažiroid vl 2018) sijadase 62 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi 3570 m korktusel. Sišpäi tehtas reisid Kitain südäimehe da Nepalha.
Irdkosketused.
*


Pöud (lidn).
Pöud (,) om Venäman lidn Leningradan agjan pohjoižpäivnouzmpoles. Se om Pöudon rajonan da lidnankundan administrativine keskuz, rajonan üks'jäine lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1702 Suren Petran käskön mödhe kuti "Oloncan verf' " () sauvomha laivoid, sikš miše äi korktoid pedaimecoid oli ümbri siš. Žilo verfinno sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vl 1785. Vl 1832 verfin rad tuli lophu, i pit'kan aigan Pöud oli penen makundaližen lidnuden administrativižfunkcijoidenke.
Vspäi 1927 elokun 1. päiväspäi lidn om ühtennimižen rajonan administrativižeks keskuseks. Vozil 1927−1930 se oli mugažo Pöudon ümbrikon keskusen. Toižen mail'man sodan aigan vozil 1941−1944 Süvär' oli frontpirdaks läz lidnad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan pohjoižes, seižub Süvärin hural randal, 15 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Matkad Piterihesai om 246 kilometrad suvipäivlaskmha avtotedme. Matkad Petroskoihesai om 126 km pohjoižhe orhal vai 195 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Kos'kenaluine 40 km pohjoižpäivnouzmha i Anuslidn 50 km lodeheze. Lidnanvuitte Svir'stroi-žilo sijadase 10 km pohjoižpäivnouzmha.
Nügüdläine Pöudon lidnankund om olmas vspäi 2006, se otab rajonan lodehlišt palad, om 712,5 nellikkilometrad pindal (rajonan seičemendez), mülütab mugažo 5 küläd da 2 raudtestancijan žilod. Küliden da žiloiden ühthine ristitišt om 754 eläjad vl 2010, kaikiš suremb niišpäi om Šamokš-külä, toine om Pöud-lidnan ristitišt.
Lidnankundan londuseližed varad oma mec da reskvezi.
Tobmuz.
Käskusenandai tobmuz om lidnan Ezitajiden Nevondkund () 15 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgenduseližed valičendad sihe oliba vn 2014 14. päiväl sügüz'kud. Sergei Baranov radab sen ezimehen da lidnankundan pämehen, mugažo rajonan Ezitajiden Nevondkundan ezimehen (rajonan pämehen) vs 2016 redukun 26. päiväspäi.
Vspäi 2007 Il'ja Dmitrenko om valitud i radab lidnankundan i rajonan administracijan pämehen, se om hänen koumanz' strok jäl'geten. Ezmäine varapämez' da koume muite varapämest oma hänele abhu. Seičeme palakundad, komitet da laudkund alištudas lidnankundan i rajonan administracijale.
Eläjad.
Vl 1939 eläjiden lugu oli 16 715 ristitud. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe 20 674 ristitud elihe lidnas, se om rajonan ristitišton kaks' koumandest. Lidnankundan ristitišt: 2010 — 21 428 eläjad, 2017 — 20 393 eläjad.
Rahvahad (vl 2010, enamba 0,4%): venälaižed — 82,3%, ukrainalaižed — 1,4%, vaugedvenälaižed — 0,9%, karjalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,8%, rahvahuden ozutandata — 13,2%.
Erased igähižed rahvahad: karjalaižed — 0,41% (87 rist.), vepsläižed — 0,09% (20 rist.), suomalaižed — 0,05% (10 rist.).
Enzne Petran da Pavlan jumalanpert' oli muretud Toižen mail'man sodan aigan, pühäpertin jändusid heitihe 1960-nzil vozil. Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Stroican Aleksandriž-Süvären jumalankodi (Süvären Aleksandran nimen mödhe) sijadase 21 km lodeheze lidnaspäi Janegan küläkundas.
Ižanduz.
Ekonomikan päsarakod oma mecan ümbriradmine da sömtegimišt.
Pöudon tegimišttehnologijoiden tehnikum om specialižen keskopendusen aluzkundaks lidnas.
Transport.
Raudte läbitab Pöudod vspäi 1917, se jagab lidnad poleti. Ühtennimine raudtestancii om raudtesol'm, se sijadase lidnan keskuses Piter — Murmansk raudtel.
«Kol»-kiruhte (P-21 vai E-105) ümbärdab lidnad suvespäi i päivnouzmaižes polespäi. Avtoteiž-raudtesild Süväriš päliči om lidnan päivnouzmaižel röunal, sen keskmäine pala om liftanke pästamha laivoid. Sišpäi raudte oigendase Pit'krandhasai.
Jogivaldmad oma Süvärin hural randal.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Ned-žo ühtenzoittas lidnan avtobusstancijad (sijadase läz raudtestancijad) rajonan järedoidenke eländpunktoidenke da lähembaižidenke lidnoidenke.
Tactud (vspäi 2013) ühtennimine sodalendimport sijadase 2 km suvhe lidnaspäi.
Irdkosketused.
*


Münhen.
Münhen ([ˈmʏnçən], sen bavarijan alapagin "Minga",) om Saksanman koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe i järed raudtesol'm. Se om Bavarii-federacijanman pälidn da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1158 "Villa Munichen"-nimenke. Vl 1175 se sai lidnan statusad, sauvoškanzihe lidnseinid. Om Bavarijan pälidnaks vspäi 1507. Toižen mail'man sodan aigan lidnan ristitišton nelländez pölištui, istorine keskuz i pertiden koume videndest oli pandud mantazole.
Vl 1972 lidn vastsi 20. kezaližid Olimpižid vändoid.
Münhen šingotase Saksanman IT-edheotandoiden keskuseks kaikiš kal'hedambanke likumatomudenke. Mail'man tetab oluden "Oktoberfest"-praznik oleleb lidnas kaikuččel vodel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Izar-jogen randoil (, Dunain oigedpol'ne bassein), 519 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat om ven meren pirdoidenke. Heinkun lämuz om +18,4 C°, vilukun — −0,9 C°, voden keskmäine lämuz — +8,7 C°. Paneb sadegid 858 mm vodes, enamba semendkus-elokus (91..116 mm kus).
Münhen jagase 25 administrativižhe ümbrikho ().
Eläjad.
Vn 2011 Saksanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 348 335 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Läz 2,6 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas.
Transport.
Avtobusad, tramvaid, lidnelektrojonused (saks. "S-Bahn") i metropoliten ("U-Bahn" vspäi 1972, 8 jonod, 96 stancijad, 103 km raudted) oma integriruidud keskneze kundaližeks transportaks. Koume päraudtestancijad ratas: Päine, Päivnouzmaine, Münhen-Pazing päivlaskmas. Kahesa kiruhted lähttas lidnaspäi, koume avtotransportrengast om saudud lidnas da sen ümbriže.
Rahvahidenkeskeine civiline Münhen-lendimport Bavarijan enččen Franc-Jozef Štraus-päministran nimed ("MUC", 46,2 mln passažiroid vl 2018) sijadase 28 km pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi läz Fraizing-lidnad. Aeroport om «Lufthansa»-kompanijan päbazaks. Tehtas reisid Evropan i äjihe lidnoihe, mail'man erasihe järedoihe lidnoihe, mugažo Saksanmadme (9 mln passažiroid vodes, 1. sija valdkundas).


Sian'.
Sian' (, pin'jin': "Xī'ān", sana sanha «päivlaskmaine kožund») om Kitain lidn Šen'si-agjas, sen kaikiš suremb lidn, administrativine keskuz da ohjastusen ištundsija, alištub agjan tobmudele oikti.
Lidn om Kitain sur' kul'tur-, tegimišton da openduzkeskuz.
Istorii.
Sianin enzne nimi oli "Čanjan (長安, «hätkeline kožund»). Sian' om valdkundan enzne pälidn koumentoštkümnen dinastijan täht. Pit'kan aigan oli mail'mas kaikiš surembaks lidnaks pindan da ristitišton mödhe. Se oli Suren šuukten loppunktal.
Geografijan andmused.
Lidn om olmas enamba 3100 vot. Se sijadase Kitain keskuses, Huanhenjogen Veihe-ližajogen oiktal randal. Lidnan keskuz seižub 405 metrad valdmeren pindan päl korktusel.
Sian' jagase 10 lidnrajonha da 3 külärajonha.
Eläjad da transport.
Vn 2010 kaiken Kitain rahvahanlugemižen mödhe, lidnrajoniden ristitišt oli 5 566 711 eläjad, pind — 2420 km². Vn 2015 13,5 mln ristituid elädas ezilidnoidenke.
Avtobusad da metro oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes, ezilidnelektrojonused ajadas lidnan ümbrištos. Metro radab vspäi 2011 (vl 2019 om 4 jonod, 95 stancijad, 126 km raudted). Kaik om 5 päraudtestancijad lidnas. Rahvahidenkeskeine civiline «Sian' Sän'jan»-lendimport ("XIY", 44,6 mln passažiroid i 312 tuh. tonnoid jüguid vl 2018) sijadase 41 kilometras lodeheze lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Kitaidme da Azijan äjihe verhiže maihe.


Boksitogorsk.
Boksitogorsk vai Boksit () om Venäman lidn da lidnankund Leningradan agjan suvipäivnouzmas. Se om Boksitogorskan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1952).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1929 kuti "Boksiti"-külä läz boksitoiden da mouckiven löudmižsijid. Vl 1935 külä tegihe žiloks, nimitihe nügüdläižikš. Žilo sai lidnan statusad vl 1950.
Geografijan andmused.
Lidnan tobj pala seižub Pärdoml'-jogen oiktal randal (Säs'-jogen bassein), 100 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Matkad Piterihesai om 271 kilometrad orhal. Lähembaine lidn om Pikalövo 20 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 30 km avtotedme.
10 pen't küläd mülüdas lidnankundha Boksitogorskan ližaks. Lidnankundan pind — 213 km².
Tobmuz.
Lidnankund jagase 5 valičemižümbrikho. Lidnan Ezitajiden Nevondkund mülütab 15 deputatad.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe 16 585 ristitud elädas lidnas, 16 716 — kaikes lidnankundas. Boksitogorskan rajonan ristitišton läz 30% elädas Boksitogorskas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1979 — 23 212 eläjad.
Transport.
Kundaline transport om avtobusad lidnan südäimes, ümbrištos da Piterihesai.
Lidnan "Boksitad-raudtestancii" om olmas vaiše jüguid vedamha. Lähembaine järed raudtestancii passažiroiden täht om Pikalövo I, se sijadase 27 kilometras pohjoižpäivnouzmpolehe avtotedme.
Irdkosketused.
*


Ust'ka.
Ust'ka () om Venäman lidnanvuitte žilo Leningradan agjas, Kos'kenaluižen rajonan pohjoižpäivnouzmpoles. Se om Ust'kan lidnkundan administrativine keskuz.
Lähembaižed lidnad oma Kos'kenaluine (91 km) da Vitegr.
Istorii.
Žilon aluz om pandud 19. voz'sadan keskel kuti külä Änižen kanalan sauvondan tagut. Vl 1935 elokun 20. päiväl külä kändihe žiloks.
Vozil 1927−1954 Ust'ka oli ühtennimižen rajonan administrativižeks keskuseks.
Toižen mail'man sodan aigan žilo oli okkupacijan al vodhesai 1944.
Geografijan andmused.
Žilo om Leningradan agjan kaikiš edahamb Piterišpäi lidnalaine eländpunkt.
Ust'ka-žilo seižub Süvär'-jogen muugotil randoil da Änižjärven randištol, 39 metrad valdmeren pindan päl keskkorktusel. Ehtatim ühtenzoitab jogen randad.
Matkad Piterihesai om 356 kilometrad päivlaskmha.
Ust'kan lidnkundan pind om 1722 km². Se mülütab Ust'ka-žilod da 9 küläd. Niiden tobj pala sijadase läz Änižrandad.
Tobmuz.
Lidnkund jagase 2 valičemižümbrikoks. Lidnkundan pämez' om Ol'ga Fatejeva vs 2014 sügüz'kun 23. päiväspäi. Sen Ezitajiden Nevondkund mülütab 10 deputatad.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe 2425 ristitud elädas žilos, 3029 — kaikes lidnkundas.
Vn 2002 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe 30 vepsläšt elädas žilos.
Ižanduz.
Jogiport, laivišton kohenduzbaz da mectegimišton edheotand oma olmas žilos.
Transport.
Kundal'ne transport om avtobusoiden lidnankeskeižed reisad Piterihesai da Kos'kenaluižhe.
Lähembaine sur' raudtestancii passažiroiden täht om Kos'kenaluižes, se sijadase 102 kilometras päivlaskmpolehe avtotedme.


Mančester.
Mančester (['mænʧɪstə]) om Suren Britanijan seičemenz' da Anglijan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe. Sijadase Lodehline Anglii-regionas, Sur' Mančester-grafkundas.
Nügüd'aigan Mančester om kul'turan, tegimišton da rahaazjoiden järed keskuz.
Istorii.
Eländpunkt sai lidnan ("town") statusan vl 1301, sikš miše torguz oli sigä. Vozil 1359−1838 lidn eli "borough"-statusata.
19. voz'sadal lidn oli elänu läbi tegimištkukerduses, sid' tegihe valdkundan tekstil'tegimišton päkeskuseks. Vl 1830 raudte ühtenzoiti Mančesterad lähižen Liverpulinke. Se oli mail'man ezmäine kaks'raižuine raudte, ezmäižikš ajajiden puruvedimidenke da aigplanan mödhe.
Vozil 1830−1840 Mančester oli joudjan torguindan polenpidajiden keskuseks. Vl 1868 lidn vastsi Britanižiden profühtnendoiden kongressan ezmäižen suiman.
Lidn om olmas siti-statusanke vspäi 1853.
Vl 1919 neciš lidnas Ernest Rezerford sai himišt elementad ratud tel ezmäižen kerdan (14N + α → 17O + proton).
Vl 1948 mail'man ezmäine programkompjuter oli sätud Mančesteras, andmused da programad kaičihe ühtes muštos fon Neimanan arhitekturan mödhe.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Anglijan lodehes, se seižub Penninad-mägiden päivlaskmaižen pautkenno, Irvell-jogen muugotil randoil, 38 metrad ü.m.t. keskmäiženke korktusenke.
Klimat om Atlantižen valdmeren märg. Heinkun da elokun keskmäine lämuz om +16°C, vilukun i uhokun — +4°C. Paneb sadegid 810 mm vodes, enamba sügüzel.
Mančester jagase 32 sijaližhe valičendrajonha (angl. "local council ward"), kaikuččespäi valitas koume ezitajad.
Eläjad.
Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, läz 2,55 mln ristituid elädas lidnan aglomeracijas (koumanz' surtte valdkundas).
Transport.
Avtobusad da raudte oma kundaližeks transportaks. Vspäi 1992 kiruhtramvai radab lidnas ("Metrolink", 7 jonod, 92 stancijad-seižutest, 92 km raudted vl 2015). Sikš ku laivkanal ühtenzoitab Mančesterad Irlandijan merenke 58 km päivlaskmpolehe, ka meriport om lidnas.
Mančesteran rahvahidenkeskeine civiline lendimport ("MAN", 28,2 mln passažiroid vl 2018) sijadase 14 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi sen suviröunal. Sišpäi tehtas reisid Evropan da Pohjoižamerikan maihe, sidä kesken jügureisid.


Uhan'.
Uhan' (, pin'jin': "Wǔhàn") om Kitain lidn Hubei-agjas, sen kaikiš suremb lidn, administrativine keskuz da ohjastusen ištundsija, agjale alištusen lidn.
Se om Kitain sur' transporttesol'm, kul'turan da tegimišton keskuz.
Istorii.
Vl 1911 Sun' Jatsenan polenpidajad sädihe Uhanin rahvahantorokad. Sen satuseks Cin-dinastii kadoti ičeze valdištmen, Kitai tegihe tazovaldkundaks.
1920-nzil vozil Uhan' oli huran Gomin'dan-ohjastusen päkeskuseks, se oli oppozicijaks Čan Kaišihe kacten.
Geografijan andmused.
Lidnan keskuz seižub 37 metrad valdmeren pindan päl korktusel.
Klimat om subtropine mussonine. Heinkun keskmäine lämuz om +29 C°, vilukun — +4 C°. Paneb sadegid 1300 mm vodes, enamba sulakus-elokus.
Uhanin lidnümbrik jagase 7 lidnrajonha da 6 külärajonha.
Eläjad.
Vn 2010 Kitain rahvahanlugemižen mödhe lidnrajoniden ristitišt oli 6 434 373 eläjad, pind — 888 km².
Transport.
Lidnan koume palad oma ühtenzoittud sildoil keskneze. Seičeme sildad oma saudud päliči Jancziš, üks' tonnel' om jogen al.
Avtobusad, metro da ehtatimed oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Metro radab vspäi 2004 (vl 2018 9 jonod, 199 stancijad, 283,5 km raudted).
Rahvahidenkeskeine civiline «Uhan' Tän'he»-lendimport ("WUH") sijadase 26 kilometras pohjoižhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Kitaidme da Azijan äjihe verhiže maihe, mugažo Evropha da.


Nankin.
Nankin (, pin'jin': "Nánjīng", vepsän kirjamil: "Nan'dzin", sana sanha znamoičeb «suvine pälidn») om Kitain lidn Czänsu-agjas, sen kaikiš suremb lidn, administrativine keskuz da ohjastusen ištundsija, agjale alištusen lidn.
Se om Kitain sur' rahaazjoiden, tedoidusiden, turizman da tegimišton keskuz, avtoteiden sol'm.
Matkad Šanhaihesai om 300 km suvipäivnouzmpolehe orhal.
Istorii.
Vozil 1368−1421 Nankin oli Min-dinastijan pälidnaks.
Vozil 1927−1937 da 1946−1949 Prezidentan pert'kulu Nankinas oli Kitain Tazovaldkundan ohjastusen olendsijaks.
Geografijan andmused.
Eländpunktan aluz om pandud vl 495 edel meiden erad. Se sijadase Kitain päivnouzmas, Janczi-jogen molembil randoil. Lidnan keskuz seižub 20 metrad valdmeren pindan päl korktusel, sijadase Janczin oiktal randal.
Klimat om subtropine mussonine. Heinkun keskmäine lämuz om +28 C°, vilukun — +2 C°. Paneb sadegid 1060 mm vodes, enamba semendkus-elokus.
Vspäi 2013 Nankin jagase 9 lidnrajonha da 2 külärajonha.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Kitain rahvahanlugemižen mödhe lidnan ristitišt oli 8 004 680 eläjad.
Transport.
Kaikiš suremb Kitaiš jogiport otab merilaivoid. Se om 98 km pitte. Lidn om ühtenzoittud Pekinanke kanalal. Viž sildad oma saudud päliči Jancziš, vspäi 2014 kaks' tonnelid om olmas jogen al.
Avtobusad, metro da taksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Metro radab vspäi 2005 (vl 2015 om 6 jonod, 121 stancijad, 224 km raudted).
Rahvahidenkeskeine civiline «Nankin Lukou»-lendimport ("NKG") sijadase 35 kilometras suvhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Kitaidme da Azijan äjihe verhiže maihe, mugažo Evropha da.


Uz' Orlean.
Uz' Orlean ([nuː ˈɔrliənz] vai [nuː ɔrˈliːnz], sijaline virkand [nuː ˈɔrlənz] vai [ˈnɔrlənz], lühüdašti "NOLA", [la nuvɛlɔʁleˈɑ̃]) om lidn suvižes Luizian-štatas, sen kaikiš suremb lidn ristitišton lugun mödhe dai ičeze ezilidnoidenke-ki. Uden Orleanan aglomeracijas elädas 1,24 mln ristituid (vl 2014) 9726 nellikkilometril.
Lidn om sur' torguindan, opendusen da turizman keskuz, džazan sündundan sija.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1718.
Vn 2005 29. päiväl elokud lidnan nell' videndest upsi «Katrin»-torokan tulendan tagut, kaik ristitud oliba evakuiruidud edelpäi päiči kümnes tuhas. Sen jäl'ghe lidnan ristitišt endištub hilläšti.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase sokahal tazangištol -2..+6 metrad korktusil Atlantižen valdmeren pindha rindataden, Mississipi-jogen molembil randoil, om 169 km sen lanktendan Meksikan lahthe sijhasai. Pončartrein-järven rand om lidnan pohjoižeks röunaks. Dambad kaitas Ut Orleanad sur'vedespäi.
Uden Orleanan pind om 907 km², sidä kesken saum vezid 468 nellikkilometrad. Lidnan kuivman pol' om olmas alemba valdmeren pindad.
Klimat om subtropine neps. Vilukun keskmäine lämuz om +11 C°, heinkun da elokun — +28 C°. Paneb sadegid 1550 mm vodes, enamba kezal da tal'vel.
Uz' Orlean jagase 15 administrativižhe lidnanlaptha (angl. "ward").
Ižanduz.
Kaks' sur't portad oma lidnan ümbrištos: Uden Orleanan da Suvižen Luizianan. Ned ühtes oma nellänz' surtte port mail'mas. Uz' Orlean om merilaivansauvomižen keskuz ičeze ezilidnoidenke. Toine järed sarak om kivivoin ümbriradmine (17 tegint).
32 korporacijad Fortune 500-nimikirjutesespäi vedadas ičeze azjoid lidnas.


Hahk muju.
Hahk muju om ahromatine muju. Sidä sadas rusttan, vihandan da sinižen ližamujuiden tazokoncentracijoiden segoitusel. Loštusen mödhe hahkan mujun ližamuju vajehtab mustaspäi (loštuz om 0%) vauktaha (loštuz om 100%).
Kävutase peitmaha midä-se vai ozutamha tarbhaižetomut.
Kacu mugažo.
*


Nürnberg.
Nürnbergan statistižed rajonad (10) da ümbrikod (87) vl 2011
Nürnberg (mugažo saksan kelel, virktas [ˈnʏɐ̯nbɛɐ̯k], sen bavarijan alapagin "Niamberg") om lidn Saksanman suves, Bavarii-federacijanman pohjoižes. Se om Bavarijan kahtenz' surtte lidn.
Lidn sijadase 170 km pohjoižhe federacijanman Münhen-pälidnaspäi.
Läz 3,5 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas — Nürnberg-metropol'regionas.
Istorii.
Nürnbergan nimi mainitase ezmäižen kerdan vl 1050 lidnan statusanke: "Noerenberg" vai "Nuorenberc" — «kall'oikaz mägi». Lidn kavzoi ümbri Burg-lidnuses.
Vozil 1945−1949 Nürnbergine process mäni lidnas — riškotihe nacizmad da sudihe sen ogernikoid.
Geografijan andmused.
Nürnberg om saudud Pegnic-jogen molembil randoil. Jogi om keskustadud padoseinil lidnan röunoiš.
Lidnan keskuz sijadase 309 metrad keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl.
Klimat om Atlantižen valdmeren. Heinkun keskmäine lämuz om +18 C°, vilukun — −1 C°. Paneb sadegid 645 mm vodes, enamba kezakus-elokus (211 mm).
Nürnberg jagase 10 statistižhe lidnrajonha (nomerad 0..9, saks. "Stadtteil"), ned alajagasoiš 87 statistižhe ümbrikho (saks. "Statistischer Bezirk"), ümbrikod — 316 "distrikt:ha", distriktad — 3755 "blok:ha" (saks. "Blöck"), ned — 16848 "blokseit:ha".
Transport.
Lidnan jogiport seižub Main-Dunai-kanalan randal. Nürnberg om avtote- da raudtesol'm.
Avtobusad, tramvaid da lidnelektrojonused (saks. "S-Bahn") oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Metro radab vspäi 1972 (saks. "U-Bahn", vl 2015 om 3 jonod, 46 stancijad, 36 km raudted, niišpäi 30-km pala om manalaine).
Düreran Al'brehtan nimel nimitadud rahvahidenkeskeine civiline «Nürnberg»-lendimport ("NUE") sijadase 5 kilometras pohjoižhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Evropan äjihe verhiže maihe, Saksanmadme, mugažo Turkanmaha.


Palermo.
Palermo (mugažo italijan kelel, virktas [paˈlɛrmo], sicil. "Palermu", "Panormos") om Italijan videnz' surtte lidn, Sicilii-agjan da sen Palermon provincijan pälidn.
Lidn om Sicilijan kul'turan, ižandusen da turizman keskuz, üks' kaikiš surembišpäi Keskmeren randoil.
Läz 1,3 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Finikijan eläjil vl 754 edel meiden erad "Sus" nimenke («änik» finikijaks). Ičeze nügüdläižen nimen lidn sai grekalaižišpäi.
Geografijan andmused.
Palermo om saudud Keskmeren Tirrenižen meren randal, Sicilii-saren pohjoižes. Lidnan keskuz seižub 14 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat om Keskmeren. Elokun keskmäine lämuz om +27 C°, uhokun — +12 C°. Paneb sadegid 611 mm vodes. Om kaks' sezonad: reduku-keväz'ku (469 mm), sulaku-sügüz'ku (142 mm).
Palermo jagase 35 fartalha (it. "quartiere"), ned ühtetas 8 administrativižhe ümbrikho.
Transport.
Meriport radab lidnas, se om olmas passažiroiden da jüguiden täht. Portan aluz om pandud ühtel aigal lidnanke.
Avtobusad da lidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes.
Rahvahidenkeskeine civiline «Fal'kone–Borsellino»-lendimport ("PMO") sijadase 32 kilometras päivlaskmha lidnan keskusespäi Punta Raisi-ezilidnas. Sišpäi tehtas reisid Evropan äjihe verhiže maihe, Italijadme, mugažo da Tunisha.


Finiks.
Finiks ([ˈfiːnɪks], mugažo ispanijan kelel AÜV:oiden südäimes) om kudenz' lidn-millioner, Arizon-štatan pälidn (vs 1912 uhokun 14. päiväspäi), sen kaikiš suremb lidn. Lidnan aglomeracii otab kahtendentoštkümnenden sijan AÜV:oiš ristitišton lugun mödhe (4,4 mln vl 2014). Finiks om konurbacijas Mesanke da Glendeilanke.
Lidn om sodaelektrotehnižen tegimišton, sodaaviacijan da atomtegimišton keskuz.
Istorii.
Vl 1867 Džek Svilling-armijanveteran pani ičeze maižanduzferman amuižen indejalaižiden eländpunktan sijas. Finiks-žilo sai lidnan statusad vl 1881 uhokun 25. päiväl.
Vl 1911 semendkun 18. päiväl ezmäine padosein oli pästtud radmaha vezivaradimenke šingotamha maižandusen.
Geografijan andmused.
Finiks sijadase štatan keskuses, vedase pohjoižespäi suvhe.
Lidn seižub tazangištol 340 metrad korktusel, sijadase Solt-jogen molembil randoil, no se om ojandeh tobjan palan päiči veden heitandan aigas vezivaradimespäi.
Klimat om subtropine letetazangišton, kuiv da räk. Tal'vkun da vilukun kesklämuz om +13°C, heinkun da elokun — +34°C. Paneb sadegid 204 mm vodes, kaikiš kuiv pord om sulaku-kezaku (10 mm kaikes pordos), toižil kuil 16-24 mm kus. Poud oleleb 330 päiväd vodes.
Finiks jagase 15 lidnkundha (angl. "urban village"), mugažo severzihe lidnanlaptoihe (angl. "neighborhood").
Ižanduz.
Suren Finiksan kogosüdäiprodukt om enamba 200 bln US$ (vl 2012).
US Airways (American Airways-kompanijan pala) päfater, American Express-rahanoigenduzkompanijan päkeskuz, Intel-kompanijan 7 tegint sijadase lidnas.
Transport.
Avtobusad da kiruhtramvaid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Vspäi 1996 raudteühtenzoitust eile, lähembaine raudtestancii om 48 km suvhe. Avtoiden da velosipediden kortomha andmižen sistem om šingotadud.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline «Finiks Skai Harbor»-lendimport ("PHX") sijadase 5 kilometras suvipäivnouzmha lidnan azjaližes keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Meksikha, Kanadha da Sur'he Britanijha, mugažo AÜV:oiden südäimes.


Pun.
Pun ("Pune", "Pun", [ˈpuːnə]) om Indijan ühesanz' surtte lidn-millioner, Maharaštr-štatan kahtenz' surtte lidn Mumbain jäl'ghe. Lidnan aglomeracijas elädas 5,3 mln vl 2011.
Lidn om avtotegimišton da kul'turan keskuz.
Istorii.
Maižanduseline "Punnak"-eländpunkt mainitase Raštrakutr-dinastijan vas'kžil platoil, se oli olmas 9. voz'sadas meiden erad nügüdläižen lidnan sijas.
Vozil 1674-1761 Pun oli Marathin Konfederacijan tarbhaižeks keskuseks. Vspäi 1720 sen pešvan (päministran) rezidencii oli täs, saudihe «Šanivar Vad»-lidnusen.
Geografijan andmused.
Pun sijadase štatan päivlaskmas. Sahjadri-mägisel'g seižub lidnan da Arabijan meren keskes.
Lidn seižub Dekan-mägitazangištol, 560 metrad keskkorktusel, sijadase Muth-jogen oiktal randal. Punan kukhikaz territorii om alastui paksuile manrehkaidusile penen da keskvägenke (kaks'- da vižballaižed). Kaikiš korktemb om Vetal-kukkaz (800 m).
Klimat om räk pol'kuiv. Om koume sezonad: keza, musson da tal'v. Kaikiš räkämbad oma sulaku, semendku da kezaku, niiden keskmäine lämuz om +27...+30 C°. Tal'vkun da vilukun kesklämuz om +20 C°. Paneb sadegid 720 mm vodes, kaikiš kuivamb pord om tal'vku-keväz'ku (10 mm kaikes pordos), vihmoid paneb enamba kaiked kezakus-sügüz'kus (120-180 mm kus).
Pun jagase 4 zonha: Keskuzline Pun («vanh lidn»), Südäimine Pun, Irdaline Pun da Punan ezilidnad. Zonad jagase läz 60 lidnanlaptha (angl. "neighborhood").
Transport.
Avtobusad da kiruhavtobusad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Vl 2015 metro om vaiše planoiš. Elektrojonused ühtenzoittas Punad ezilidnoidenke.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline «Pun»-lendimport ("PNQ") sijadase 10 kilometras pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid da Saksanmaha, mugažo Indijan südäimes.


Zirä (futbolklub).
FK «Zirä» () om Azerbaidžanan futbolklub Bakun ühtennimižes ezilidnaspäi.
Kluban istorii augotihe vl 2014. Ezineb Azerbaidžanan Prem'jer-ligas, sai kahtent sijad 2015/16-sezonas. Zirä-stadion om kodiarenaks. Kluban prezident om Natik Ismajilov.
Trenerad.
Pätrener om azerbaidžanlaine Zaur Hašimov vn 2019 redukuspäi. Enččed pätrenerad (menedžerad): Bahram Šahguliev (heinku 2014 — heinku 2015), Adil Šukurov (sulaku 2015 — tal'vku 2016), Aihan Abbasov (2017 — eloku 2018), Samir Abbasov (eloku 2018 — reduku 2019).


Sumgait (futbolklub).
FK «Sumgait» () om Azerbaidžanan futbolklub Sumgajitaspäi.
Pätrener om azerbaidžanlaine Samir Abbasov. Kodiaren om Mehdi Huseinzade-stadion.
Ezineb Azerbaidžanan Prem'jer-ligas.


Käpaz (futbolklub).
FK «Käpaz» ([kæpæz], "Kəpəz Peşəkar Futbol Klubu") om Azerbaidžanan futbolklub Gändžaspäi.
Pätrener om azerbaidžanlaine Jašar Vahabzade vspäi 2019. Kodiaren om Gändž-lidnanstadion.
Klub om valdkundan koumekerdaine čempion. Ezineb Azerbaidžanan Prem'jer-ligas.
Istorii.
Kluban istorii augotihe vl 1959 «Tekstil'ščik»-nimitusenke, Gändž oli Kirovabad:aks. Toižed nimed oliba «Dinamo», «Tereggi» («progress») i «Tohudžu» (azerb. "Toxucu" «kudojad»). Vl 1989 futboljouk sai nügüdläšt nimitust Gändžan mägen mödhe. Vll 2005−2011 kluban nimi oli «Gändž».


Rävan (futbolklub).
FK «Rävan» (azerb.: "Rəvan Peşəkar Futbol Klubu") om Azerbaidžanan futbolklub Bakuspäi.
Pätrener om azerbaidžanlaine Bahman Hasanov. Kodiaren om Baijil-stadion vspäi 2012.
Ezineb Azerbaidžanan Prem'jer-ligas.


Resifi.
Resifi ([ʁeˈsifi]) om Brazilijan ühesanz' surtte lidn-millioner, Pernambuku-štatan pälidn, sen kaikiš suremb lidn. Lidnan aglomeracii otab videnden sijan Brazilijas ristitišton lugun mödhe (3,88 mln vl 2014). Resifi om konurbacijas Žaboatan-dus-Guararapisanke suves, Olindanke da Paulistanke pohjoižes.
Istorii.
Vl 1537 keväz'kun 12. päiväl severz'-se portugaližid kalanikoiden kanzoid panihe küläd nügüdläižen lidnan sijas. Vl 1593 lähine Olind-külä oli muretud angližel Lankasteral Džeimsal-piratal, Resifi kändihe udeks kodikš sen eläjiden täht da sijaližeks keskuseks.
17. voz'sadal Resifi oli Alaman Brazilijan pälidnaks.
20. voz'sadan augotišele änikoičii lidn kändihe Brazilijan kahtendeks znamoičendal kommertižeks keskuseks Rio-de-Žaneiron jäl'ghe.
Resifi om laivansauvomižen, elektrotehnižen tegimišton, Suviamerikan logistikan, turizman da torguindan keskuz.
Geografijan andmused.
Resifi sijadase Brazilijan pohjoižpäivnouzmas, štatan päivnouzmpoles, sen aglomeracii vedase pohjoižespäi suvhe pidust' mererandpol't.
Lidn seižub Atlantižen valdmeren päivlaskmaižel randal 4 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel, sijadase Beberibe- da Kapibaribe-jogiden ühthejoksmusel. Vanhad kal'hed rajonad ottas sarid niiden jogensus. Enamba 50 sildad om saudud lidnas. Tropine mec madalil kukhil om lidnan lodehližeks palaks.
Sikš ku lidn sijadase ühesandel gradusal suvhe ekvatoralpäi, ka klimat om subekvatorialine neps, om äi päivoikahid päivid. Keskmäine päivän lämuz om +24..+26 C° vodes. Paneb sadegid 2452 mm vodes, kaikiš enamba sulakus-heinkus (320..380 mm kus), kuiv sezon om redukus-tal'vkus (178 mm kaikes sezonas).
Resifi jagase 94 lidnanlaptaks (port. üks'lugu: "bairro"), vspäi 1997 ühtetas niid 6 mikroregionha (port. üks'lugu: "microrregião").
Ižanduz.
Resifin aglomeracijan kogosüdäiprodukt om enamba 75 bln R$ (vl 2012), sidä kesken Resifi-lidnan — 36 bln R$ (vl 2012, 15nz' sija Brazilijas). Ižandusen päsarak om administrativine holituz da tügi (KGP:n 37% vl 2012). Kahtenz' surtte om kommertine sarak (17%), koumanz' om civiline sauvond (10%). Tegimišt otab vaiše 4,5%.
Microsoft- da IBM-kompanijoiden Brazilijan palakundad sijadasoiš lidnas. Brazilijan tedoiduzkeskusiden pol' om kesketadud Resifiš da ümbri siš.
Transport.
Kaks' rahvahidenkeskešt meriportad da Suvižen mapoliškon kaikiš suremb verf' (laivansauvond- da laivankohenduztegim) ratas lidnas.
Avtobusad da metro oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Metro radab vspäi 1985 (vl 2013 oli 4 jonod, 40 stancijad, 71 km raudted, niišpäi 31-km pala om kebn metro).
Freiren Žilberton nimel nimitadud rahvahidenkeskeine soda- da civiline «Guararapis»-lendimport ("REC") sijadase 14 kilometras suvhe lidnan azjaližes keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid, Evropan maihe, Päivlaskmaižhe Afrikha, mugažo Brazilijan südäimes.


Ramallah.
Ramallah ("Rāmallāh" «Ülähaižen korktuz», "Ramallah") om Izrailin Palestinan avtonomijan administrativine keskuz de fakto (vspäi 1993), Palestinan Valdkundan pälidn palahiženke tundištusenke.
Lidn om Palestinan ižandusen da politikan keskuz.
Geografijan andmused.
Ramallah sijadase Jordan-jogen Päivlaskmaižen randan keskuses, 15 km pohjoižhe Jerusaliman keskusespäi, sen pohjoižen röunan taga kahtes kilometras. Lidn seižub mägikukhil 830..880 metrad ü.m.t. korktusil.
Klimat om Keskmeren, om 67 km orhal sen randhasai. Keza om kuiv da räk. Tal'v om pehmed vihmakaz, lumikurod oleldas.
Eläjad.
Ramallahan eläjad oma arabialaižed, heišpäi pol' oma islamanuskojad, pol' — hristanuskojad.
Vn 2007 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 27 460 ristitud.
Ižanduz.
Ramallah om turizman, rahaazjoiden da telekommunikacijoiden sijaline keskuz. Reskveden, puvoin pästajad da alüminijan tegijad edheotandad sijadasoiš lidnas da sen ümbrištos.


Sent Pol (lidn, Minnesot, AÜV).
Sent Pol ([ˌseɪnt ˈpɔːl], lüh. angl. "St. Paul") om lidn, Minnesot-štatan pälidn sen alusenpanendan aigaspäi (kuti territorii — vspäi 1849), sen kahtenz' surtte lidn. Lidn om konurbacijas Minneapolisanke, ned ühtes oma tetabad kuti «kaks'jäižed-lidnad» (angl. "Twin cities"). niiden aglomeracii otab kudendentoštkümnenden sijan AÜV:oiš ristitišton lugun mödhe (3,4 mln vl 2014).
Lidn om punümbriradmižen da himižen tegimišton keskuz, mugažo järedan maižanduzrajonan keskuz.
Istorii.
Vl 1805 amerikaižen armijan Zebulon Paik-oficer osti tarh 400 km² pindal indejalaižil Missisipi-jogen molembil randoil sauvomha fortad. Vl 1819 Snelling-lidnuz oli saudud. Sid' pagenijad Francižes Kanadaspäi zavottihe sirtas sihe. Vl 1841 Lüsjen Gal'ter-pap' Kvebekaspäi sauvoi časounäd Ph. Pauloin nimel nimitadud. Časounän mödhe žilod udesnimitihe-ki. Sent Pol-žilo sai lidnan oficiališt statusad vl 1854 keväz'kun 4. päiväl, sil-žo vodel kapitolii oli saudud.
1860-nzil vozil Sent Pol oli röunaks civilizuidud Amerikan Päivnouzman da Mecpäivlaskmpolen keskes.
Geografijan andmused.
Sent Pol sijadase štatan päivnouzmas. Se om štatan kahtenz' surtte lidn. Minnesotan kaikiš suremb Minneapolis-lidn sijadase päivlaskmpolehe pälidnaspäi.
Lidn seižub jogiden da järviden keskes 214 metrad keskmäižel korktusel, sijadase Mississipi-jogen hural randal, sen ühthejoksmusel Minnesot-jogenke.
Klimat om kontinentaline. Kaks'jäižid-lidnoiden aglomeracii om kaikiš vilumb sija AÜV:oiden aglomeracijoiden keskes enamba mi 500 tuh. eläjidenke. Vodenkeskeine lämuz om +7,6°C. Vilukun kesklämuz om -9°C, heinkun — +23°C. Paneb sadegid 827 mm vodes. Tal'v om kuiv (72 mm), keza om vihmakaz (350 mm).
Sent Pol alajagase 17 administrativižhe ümbrikho (angl. "planning district"), vai 15 istorižhe lidnanlaptha (angl. "neighborhood").
Ižanduz.
3M- da Ecolab-mail'mkompanijoiden päfaterad sijadase lidnas.
Transport.
Avtobusad da kiruhlidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline «Minneapolis/Sent Pol»-lendimport ("MSP") sijadase 16 kilometras suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Kanadha, Meksikha, Japonijha da Paivlaskmaižen Evropan maihe, mugažo AÜV:oiden südäimes.


San Huan (lidn, Puerto Riko).
San Huan (, "San Juan" [saŋ ˈxwan] «Joann-valatoitai», [ˌsæn ˈhwɑːn]) om Puerto Riko-territorijan pälidn, sen kaikiš suremb lidn. Vl 2010 läz 2,3 mln ristituid elädas lidnan aglomeracijas. San Juan om konurbacijas Karolinanke päivnouzmas, Kaguasanke suves da Gvainabonke päivlaskmas.
Lidn om Puerto Rikon tegimišton, rahaazjoiden da turizman päkeskuz.
Istorii.
Vl 1521 ispanižed kolonizirujad paniba lidnan alust, eziauguižikš "Ciudad de Puerto Rico"-nimenke («sal'hekahan portan lidn»). Se om kahtenz' lidn Amerikas aigan mödhe, kudamban alust evropalaižed paniba, Santo Domingon jäl'ghe. Ujuden vedihe kuldad da hobedad portan kal't.
Vspäi 1898 San Huan kändihe amerikaižeks lidnaks Ispaniž-Amerikaižen sodan jäl'ghe.
Geografijan andmused.
San Huan sijadase Puerto Riko-saren pohjoižel randal. Lidnan pind om 199 km², sidä kesken ma otab 124 km², vezi — 75 km² (37,8%). San Huan seižub Atlantižen valdmeren randal 8 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ühtennimine merilaht da kaks' lagunad (Kondado da San Hose) oma olmas lidnas.
Klimat om meren tropine, räk da neps. Keskmäine lämuz om +25..+28 C° vodes läbi. Paneb sadegid 1434 mm vodes, kaikiš kuiv pord om uhoku-keväz'ku (111 mm kaikes pordos), kaikiš märgad oma semendku da kül'mku (150..160 mm kus).
San Huan alajagase 18 administrativižeks ümbrikoks (isp. "barrio", angl. "district").
Transport.
Avtobusad, ehtatimed da kebnmetro oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline «Luis Munjos Marin»-lendimport ("SJU") sijadase 13 kilometras suvipäivnouzmha lidnan amuižes keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid, Kariban meren toižihe sarihe, Suviamerikan pohjoižhe, Kanadha da Päivlaskmaižen Evropan maihe.
Irdkosketused.
*


Kadirov Ramzan.
Ramzan Ahmatovič Kadirov (,; sünd. 5. reduku 1976, Centaroi, Čečenijan da Ingušetijan ANST, Venäman NFST, NSTÜ) om Venäman valdkundmez' da politikanmez', Čečenijan Tazovaldkundan pämez' vn 2007 uhokun 15. päiväspäi.


Sapporo.
Sapporo ("Sapporo-si") om Japonijan nellänz' surtte lidn. Se om Hokkaido-prefekturan (gubernatorkundan) administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. Sijadase Isikari-subprefekturas.
Sapporo om Hokkaidon ižandusen, opendusen da turizman kaikiš järedamb keskuz (14 mln turistoid vl 2006). Jogavozne Lumifestival' mäneb lidnas, Japonijan ičtazkaičendan väged sätas sen skul'pturiden tobjan palan.
Etimologii.
Edehko lidnan alust vl 1866 merikanal läbiti nenid tahoid. Sapporon nimituz sündui ainun kelen sanoišpäi: "sat poro pet" (サッ・ポロ・ペッ), kändase «kuiv sur' jogi».
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1868 Hokkaidon udeks pälidnaks, sikš ku vanh Hakodate-pälidn oli londoile alastui.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Hokkaido-saren suvipäivlaskmas. Se seižub läz Japonijan meren randištod, Tojohiranjogen molembil randoil, 5 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad valdkundan Tokio-pälidnaspäi om läz 900 km pohjoižhe.
Klimat om kontinentaline neps. Elokun keskmäine lämuz om +22 C°, vilukun — −4 C°. Vodenkeskeine lämuz om +8,5 C°. Paneb sadegid 1100 mm vodes, niid om penemba sulakus-kezakus (40..60 mm kus). Tal'v om lujas lumekaz, paneb lunt läz 6 metrad vodes.
Sapporo jagase 10 administrativižhe lidnanlaptha (jap. 区 "ku").
Eläjad.
Vl 2005 eläjiden lugu oli 1 880 863 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 4,0 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas.
Transport.
Sapporo om Hokkaido-saren avtote- da raudtesol'm. Lidnan merine avanport om Otaru.
Avtobusad, tramvaid, funikulörad da lidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Metro radab vspäi 1971 (vl 2015 om 3 jonod, 49 stancijad, 48 km raudted, se om manalaine, jonused ajadas räzinaitud kezroil).
Rahvahidenkeskeine civiline «Uz' Titose»-lendimport ("CTS") sijadase 48 kilometras suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Azijan äjihe verhiže maihe, mugažo Japonijadme. Toine soda- da civiline lendimport om Okadam ("OKD") Hokkaido-saredme reisiden täht, se sijadase 7 km pohjoižhe Sapporon keskusespäi.
Sport.
Vn 1972 3.-13. päivil uhokud Sapporo vastsi 11. Tal'veližid Olimpiadvändoid. Ned oliba Azijas ezmäižen kerdan.
Vozil 1986 da 1990 lidn oli Azijan tal'vvändoiden pälidnaks, vn 2017 uhokul vastsi niid möst.


Šen'čžen'.
Šen'čžen' (, pin'jin': "Shēnzhèn", sana sanha «süvä pöudoidenkeskeine sija») om Kitain lidn Guandun-agjas, sen kahtenz' surtte lidn (Guančžoun jäl'ghe), agjale alištusen lidn.
Se om Kitain elektrotehnižen tegimišton da il'mtorguindan kaikiš järedamb keskuz.
Istorii.
Nügüdläižen lidnan sijas lidnalaine eländpunkt oli olmas 4. voz'sadaspäi meiden erad. Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1410, nügüdläižen lidnan aluz om pandud vl 1979.
Vn 1980 1. päiväl semendkud Kitain ezmäižen specialižen ižanduzzonan aluz om pandud tulijan lidnan nelläs rajonas vedatamha verhanmaižiden investicijoid valdkundha. Aigan joksten vs 2010 heinkuspäi kaik lidn tegihe mugoižen zonan nügüdläižiš röunoiš.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kitain suves, Hel'mjogen suhišton hural randal. Kitain toižed sured lidnad oma läz: Honkong om ani suviröunan taga, Dunguan' seižub pohjoižpolel, Guančžou (agjan pälidn) sijadase pohjoižpolehe edemba.
Kitain Suvimeren randanpird otab 230 km Šen'čženin röunoiš. Se om jagadud kahthe palaha Koulunan pol'sarel. Lidnan keskuz seižub 12 metrad valdmeren pindan päl korktusel. Lidnan röunoiš mägiden korktuz sase 944 metrhasai.
Klimat om subtropine mussonine, neps da räk. Heinkun da elokun keskmäine lämuz om +29 C°, vilukun da uhokun — +16 C°. Paneb sadegid 1935 mm vodes. Kezal om vihmsezon, paneb 320..350 mm kus. Kuivsezonal (kül'mku-uhoku) paneb 25..50 mm kus.
Šen'čžen' jagase 4 lidnrajonha-ümbrikho (Lohu, Futän', Nan'šan', Jantan') da 6 ezilidnümbrikho. Nened 10 rajonad alajagasoiš 59 alaümbrikho.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Kitain rahvahanlugemižen mödhe lidnrajoniden ristitišt oli 3 538 275 eläjad, pind — 412 km².
Ižanduz.
Šen'čženin kogosüdäiprodukt om 1,6 trln CNY (260 bln US$ vl 2014, nellänz' sija valdkundas Pekinan, Šanhain da Guančžoun jäl'ghe).
Huawei da BYD Auto mail'man kompanijoiden päfaterad sijadasoiš lidnas, mugažo Foxconn- da Lenovo-kompanijoiden tegimed. iPhone- da iPad-ladimiden tobjad palad tehtas Šen'čženiš.
Ižandusen uded da znamasižed sarakod oma biotehnologine tegimišt, rahaazjoiden holituz, internet-industrii.
Transport.
Avtobusad, metro, taksid da ehtatimed oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Metro radab vspäi 2004 (vl 2014 5 jonod, 118 stancijad, 177 km raudted). Lidnan port otab 22 km mererandištod.
Rahvahidenkeskeine civiline «Šen'čžen' Baoan'»-lendimport ("SZX") sijadase 35 kilometras lodeheze lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Azijan äjihe verhiže maihe, Evropha, da Egiptha, mugažo Kitaidme.


Vauged muju.
Vauged muju om ahromatine muju, nägujan vauktusen valu nägemižen adaptacijan jäl'ghe arvoimižile. Sen aigan elektromagnitine sädegoičend om tazomäraižen vägevudenke lainhiden kaikid pidusidme, a todesine spektr voib olda erazvuitte avaroiš röunoiš.
Kävutase ozutamha puhthut, kožundad da verod. Mugažo se om pühä muju.
Kacu mugažo.
*


Zaharčenko Aleksandr.
Aleksandr Zaharčenko vn 2014 tal'vkus.
Aleksandr Vladimirovič Zaharčenko (,; sünd. 26. kezaku 1976, Doneck, Ukrainan NST, NSTÜ — 31. eloku 2018, Doneck, Ukrain) oli ičetedištoittud Doneckan Rahvahaližen Tazovaldkundan valdkundmez' da sodamez'. Hän oli valdkundan pämez', Ministrišton ezimez' da Donbassan rahvahaližen ratnikišton ülembaine käskmez' ičeze surmhasai.
Pölištui poukahtusen rezul'tataks Doneckan «Separ»-kafes, aivoiden satatesen tagapäi, toižiden mehiden kesken.
Oli sündnu kaivajan kanzha, tat om ukrainalaine, mam — venälaine. Oli nainu, nellän poigan tat. Leskiak — Natal'ja (neiččel Gladkova, sünd. 1986 Doneckha).


Plotnickii Igor'.
Igor' Venediktovič Plotnickii (,; sünd. 26. kezaku 1964, Kel'menci-žilo, Černovcin agj, Ukrainan NST, NSTÜ) om ičetedištoittud Luganskan Rahvahaližen Tazovaldkundan valdkund- da vointegii. Tundištusetoman valdkundan pämez' (vs 2014 kül'mkun 4. päiväspäi, velgusentäutai 14.08.2014-dataspäi).
Vl 2016 elokun 6. päiväl Plotnickii eli läbi rikondan naprindas, poukahtihe hänen avtod Luganskas, sai lujid satatesid.


Tän'czin'.
Tän'czin' (, pin'jin': "Tiānjīn", sijaline virkand [tʰjɛ̃̀ɦɪ̀ŋ], sana sanha «taivhaline bradindsija», počtan adresas: "Tientsin") om Kitain keskuzalištusen lidn.
Se om Kitain kul'turan da turizman znamasine keskuz, kaikiš järedamb logistine keskuz da transporttesol'm.
Lidn sijadase 95 km suvipäivnouzmha Pekin-pälidnaspäi.
Istorii.
Nügüdläižen lidnan sijas port da varažomad oliba olmas vodespäi 340 edel meiden erad. Vhesai 1404 lidnad nimitihe "Žigu:ks" (直沽, «oiged port»). Sikš ku tulii kitain Jongli-imperator läbiti jogen lidnas ridelten valdištmes vellenpoiganke, ka lidnad udesnimitihe. Kitain surt kanalad levitihe, vl 1421 Kitain pälidnad sirdihe Nankinaspäi Pekinha, sid' lidn šingotaškanzihe kuti torguindkeskuz. Tähäsai lidnrajonad kogotas kaks' palad — kontinentansüdäimine (kanalan randoil) da mererandaline (rahvahidenkeskeine port).
Kitain vižvoččiden augplanoiden aigan Tän'czin' tegihe industializacijan vedimeks, jügedan da kebnan tegimištoiden kaikiš znamasižembaks keskuseks.
Geografijan andmused.
Lidnan territorii seižub Tünen valdmeren Pakuižen meren Bohai-lahten randal. Se röunatab Hebei-agjanke suves, päivlaskmas da pohjoižes, Pekinan territorijanke lodehes. Ühthine röunoiden piduz kuivmadme om 1137 km. Pakuižen meren randanpird otab 153 km Tän'czinin röunoiš.
Kuz' vanhad lidnrajonad sijadase kontinentan südäimes, Haihe-jogen randoil da Huanhe-Jänczi-kanalan kaikiš pohjoižembas čokkoimes.
Reljef om tazo mererandaline tobjimalaz. Kaikiš korktemb om Džudin-mägenoc (1078 m) Hebeinke pohjoižröunal.
Klimat om terav kontinentaline, mussonine pol'kuiv. Heinkun keskmäine lämuz om +27°C, vilukun — -3°C. Kaikiš madalamb homaitud lämuz om -18,1°C. Paneb sadegid 544 mm vodes. Kezal om vihmsezon, paneb 387 mm. Kuivsezonal (tal'vku-keväz'ku) paneb 19 mm kaikes pordos.
Londuseližed varad oma kivivoi, marganc, bor (himine element) da keitandsol.
Administrativine jagand.
Tän'czin' jagase 15 rajonha-ümbrikho (7 lidnrajonad, 4 ezilidnrajonad, 4 külärajonad) da 1 eriližhe rajonha. 6 vanhad lidnrajonad oma Hepin, Hedun, Hesi, Nan'kai, Hebei da Huncäo. Uz' lidnrajon om mererandaline Bin'hai, se sijadase 30 km päivnouzmha lidnan vanhas keskusespäi. Nened 16 rajonad alajagase 240 administrativižhe ühtnikha (140 lidnkundha da 100 küläümbrikho).
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Kitain rahvahanlugemižen mödhe, lidnrajoniden ristitišt om 3 850 000 eläjad, pind — 181 km².
Ižanduz.
Tän'czinin kogosüdäiprodukt om 1,572 mlrd CNY (225 bln US$ vl 2014), se kaksitui vodenke 2009 rindataden.
Mail'man Airbus-kompanijan tegimed, Toyota-, Samsung- da Motorola-kompanijoiden palakundad sijadase lidnas. Vl 2010 285 mail'man kompanijad 500:späi oma ičeze palakundoid Bin'hai-rajonas «Bohai — Ekonomine Rim» projektan zavodindan jäl'ghe.
Ižandusen uded sarakod oma konstruktortedoidused, elektronine informacine tehnologii, biotehnologii.
Vl 2010 heredambaine superkompjuter mail'mas sijadase neciš lidnas, se om Tän'he-1A.
Transport.
Port sijadase 60 km lidnan keskusen rajonišpäi, se om üks' kaikiš järedambišpäi Kitaiš da mail'mas, otab 32 km mererandištod.
Avtobusad, tramvaid da metro oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Metro radab vspäi 1984 (vl 2014 4 jonod, 87 stancijad, 136 km raudted). Kiruhraudtejonused ühtenzoittas lidnad Pekin-pälidnanke (117 km ted vai pol'časud).
Rahvahidenkeskeine civiline «Tän'czin' Bin'hai»-lendimport ("TSN") sijadase 13 kilometras päivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Azijan äjihe verhiže maihe, jügureisid Venäman Sibirin lidnoihe, čarterreisid Egiptha, mugažo Kitaidme.


Surat.
Surat (mugažo anglijan kelel;, vanh. "Surjapur" — «Päiväižen lidn») om Indijan kahesanz' surtte lidn-millioner, Gudžarat-štatan kahtenz' surtte lidn Ahmedabadan jäl'ghe.
Lidn sijadase 284 km suvhe štatan Gandinagar-pälidnaspäi.
Surat om Indijan kul'turan da turizman keskuz, diamantoiden leiktamižen da poliruindan mail'man keskuz, Indijan «šuukan pälidn».
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Gopi-brahmanal 15. voz'sadan lopus. Vodele 1512 Surat oli Indijan päivlaskman znamasižeks rahvahidenkeskeižeks portaks. Portugalijalaižed sauvoihe lidnusen vl 1540, se seižub nügüd'aigan-ki.
Vozil 1615−1687 Angližen Ost-Indijan kompanijan üks' torguindfaktorijoišpäi sijazihe Suratas. Vl 1668 kompanii pani torguindfaktorijan alusen Bombeihe, sid' Suratan ižanduz mäni lanktushe.
Vl 1837 lämoipalo da sur'vezi murenzihe lidnan tobmad palad.
20. voz'sadan augotišele Surat kändihe möst torguindan da kebntegimišton keskuseks.
Geografijan andmused.
Surat sijadase štatan suves, sen keskuz seižub 22 kilometras Arabijan meren randištospäi. Randanpird om 35 km.
Lidnan keskuz levigandeb alangištos 13 metrad korktusel, sijadase Tapti-jogen hural randal.
Klimat om tropine savannan, mussonine räk. Om kaks' sezonad: vihmoiden da kuivaig. Räkämbaižed oma sulaku, semendku da kezaku, niiden keskmäine lämuz om +30..+31 C°. Tal'vkun da vilukun kesklämuz om +23 C°. Paneb sadegid 1200 mm vodes. Kezaku-sügüz'ku oma vihmasižed (200..450 mm kus), sen tagut lujad sur'veded oleldas. Kuiv pord om jättud aig (43 mm kaikes pordos).
Ižanduz.
Suratan kogosüdäiprodukt om 40 bln US$ fiskaližel vodel 2011−2012 (kahesanz' sija Indijan lidnoiden keskes), vl 2010 se oli 14 bln US$.
Toižed tegimišton sarakod oma kivivoin da gazan samine, laivansauvomine, metallurgii, mugažo cementan, heretusiden da bumagan tehmine.
Mail'man elektrotehnologižiden IBM- da Wipro-kompanijoiden palakundad sijadasoiš lidnas (faktižešti vai virtualižešti).
Transport.
Avtobusad da kiruhavtobusad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Vl 2015 kebn metro om vaiše planoiš. Lidnan avanport om Magdallas.
Deli-Mumbai-kiruhte läbitab lidnad, mugažo Surat-Kolkat-kiruhte zavodiše lidnas.
Tatanmaine civiline ühtennimine lendimport ("STV") sijadase 11 kilometras suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Delihe, mugažo čarterreisid Indijan lähižihe štatoihe.


Toronto.
Lidnan 44 valičendümbrikod vll 2000−2018
Toronto (mugažo anglijan i francijan kelil, angline virkand: [təˈrɒntoʊ], sijaline [təˈrɒnoʊ], lühüdas [ˈtrɒn-]) om Kanadan kaikiš suremb lidn, Ontario-agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud anglijalaižil vl 1793 Üläkanadan agjan pälidnaks. Edel 1834 vot sen nimi oli "Jork". Vl 1837 Toronto oli rahvahantorokan keskuseks Üläkanadan agjas. Vn 1998 vilukus ühtištuihe metropolitenižen territorijan kuz' lidnad i niiden ohjandaikundoid, kaik ned oma Toronto-lidnan rajonad: Vanh Toronto, Nort-Jork, Ist-Jork, Jork, Skarboro i Etobiko.
Toronto om Kanadan ižandusen kaikiš järedamb keskuz ičeze ezilidnoidenke, sen paloin rahaazjoiden da fil'miden tehmižen keskuz.
Geografijan andmused.
Toronton rajonad, ezilidnad i lendimportad
Lidn om saudud Ontario-järven pohjoižel randal. Pind om 630,21 km², sidä kesken puištod ottas 80 km². Toronton keskuz seižub 76 metrad keskmäižel korktusel ülemb valdmeren pindad.
Klimat om kontinentaline neps. Heinkun keskmäine lämuz om +22 C°, vilukun — −4 C°. Paneb sadegid 835 mm vodes, kuidme tazomäras, sidä kesken lunt 121,5 sm vodes.
Toronto jagase 140 lidnanlaptaks (angl. "neighbourhood"), ned ühtetas 36 administrativižhe ümbrikho (C01-C15, E01-E11, W01-W10).
Eläjad.
Vn 2011 Kanadan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 2 615 060 ristitud. Läz 6 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas (Sur' Toronto, 2011) 5 905,71 km² pindal, sidä kesken Mississog- (korporacijoiden päfateroiden keskuz), Brempton- da Ošav-lidnad mülüdas aglomeracijha.
Religijan mödhe (2011): hristanuskojad — 54,1%, religijatomad i ateistad — 24,2%, islamanuskojad — 8,2%, induistad — 5,6%, judaizman uskojad — 3,8%, buddistad — 2,7%, sikhad — 0,8%, toižed uskojad — 0,6%.
Transport.
Avtobusad, tramvaid, velosipediden kortoman verk da metro oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Vspäi 1954 metro radab lidnas (vl 2019 om 4 jonod, 75 stancijad, 77 km raudted).
Nell' lendimportad om lidnas da sen ezilidnoiš, sidä kesken kaks' rahvahidenkeskešt. Rahvahidenkeskeine civiline «Toronto Pirson»-lendimport ("YYZ", 49,5 mln passažiroid vl 2018) om kaikiš suremb, se sijadase 27 kilometras lodeheze lidnan keskusespäi Mississog-ezilidnas. Sišpäi tehtas reisid äjihe verhiže maihe kaiked mail'madme, mugažo Kanadadme. Toine rahvahidenkeskeine om Bišopan Billin nimel nimitadud lendimport ("YTZ", 2,8 mln passažiroid vl 2017), se sijadase suvipäivlaskmha läz lidnan keskust Ontario-järven saril, sišpäi tehtas reisid da Kanadan lähižihe maihe.
Kaks' pen't portad sijadasoiš lidnas, ned oma olmas turistoiden da jüguiden täht.
Lidnan ühthine 360°-nägu «CN Tower»-TV-čuhundusespäi.


Jokoham.
Jokoham, oficialižikš Jokoham-lidn (japonan kelel: 横浜市, vepsän kirjamil: "Jokohama-si") om Japonijan kahtenz' surtte lidn Tokion jäl'ghe, valdkundan kaikiš suremb municipaline ühtnik, Kanagav-prefekturan administrativine keskuz.
Jokoham mülüb Suren Tokion lidnaglomeracijha. Lidnan keskuz sijadase 30 km suvipäivlaskmha Tokio-pälidnan keskusespäi, Kanto-rajonas. Kavasaki-lidn erigoitab hoikal jonol Jokoham- da Tokio-lidnoid.
Lidn om Japonijan ižandusen üks' kaikiš surembiš keskusišpäi. Laivansauvomine, biotehnologii, pol'veimiden tehmine oma ižandusen päsarakoikš. Japonijan äjiden korporacijoiden päfaterad sijadase täs, sidä kesken päfater vspäi 2010.
Istorii.
Lidnan aluz om pandud vl 1858 peniden kalanikoiden Jokoham- da Kanagav-küliden ühtnendal sauvomha portad läz pälidnad verhanmaižiden laivoiden täht.
Vl 1923 Jokoham oli elänu läbi Suren manrehkaidusen Kantos, 20 tuhad ristituid oli pölištunu, 60 tuhad sauvusid oli muretud. Lidnad udessündutihe vodele 1929.
Geografijan andmused.
Jokoham om saudud Tünen valdmeren Tokion lahten päivlaskmaižel randal, sijadase Honšü-saren päivnouzman suves 24 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Pind om 437,49 km² (vl 2015). Reljef om tazo. Lidn seižub Curumi-jogen da sen ližajogiden randoil.
Klimat om valdmeren subtropine neps. Heinkun da elokun keskmäine lämuz om +25..+27 C°, vilukun da uhokun — +6 C°. Vodenkeskeine lämuz om +16 C°. Paneb sadegid 1690 mm vodes, sidä kesken enamba kezakus, sügüz'kus da redukus (190..230 mm kus). Tal'vkus-uhokus paneb 50..70 mm kus. Voib paneškata lunt vilukus-keväz'kus.
Jokoham jagase 18 administrativižhe lidnanlaptha ("ku"). Nak-lidnanlapt om administrativižeks keskuseks.
Transport.
Port sijadase lidnas, se om olmas jüguiden täht, otab mail'man nelländehe kümenikha jüguiden vedandan mülün mödhe.
Lidnelektrojonused da metro oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Vspäi 1972 metro radab lidnas (vl 2014 om 2 jonod, 42 stancijad, 53 km raudted). «Tokaido Sinkansen»-kiruhraudten Uz' Jokoham-stancii sijadase lidnas.
Lähembaine civiline «Tokio Haned» («Tokio rahvahidenkeskeine»)-lendimport ("HND") sijadase Tokion kaikiš suvižembas mererandaližes Ota-rajonas. Sišpäi tehtas reisid äjihe verhiže maihe kaiked mail'madme, mugažo Japonijadme.


Barle.
Barlen anklavad. Bel'gijan territorii om pakuine
Pert' Barles, üks' pala om Alamaiš, toine — Bel'gijas
Barle () — žilo, kudamb om jagatud Alamaiden da Bel'gijan keskes. Se om tetab ičeze lujas palakahal administrativižel jagandal. Eläjiden lugu om läz 9 tuhad ristituid.
Žilon Bel'gijan pala (Barle-Hertog-kommun,) kogoneb 22 anklavaspäi, kudambad oma ümbärtud Alamaiden territorijal. Barle-Hertog mülüb Bel'gijan Antverpen-provincijha. Alamaiden pala nimitase Barle-Nassauks () i mülüb Pohjoine Brabant-provincijha.
Valdkundröun mäneb Barles mantarhoiden röunoidme tobjimalaz. No erasti se mäneb koverikahas i miččen-ni kodin keitimpol', ozutesikš, voib olda Bel'gijas, magaduzhonuz — Alamaiš. Miše kebneta necidä situacijad, oli pättud märita pertin valdkundmülümišt da sen eläjiden rahvahanikust päuksen sijadusel. Pertin valdkundmülümine znamoičese flagan kuval (must-pakuine-rusked Bel'gijan täht i rusked-vauged-sinine Alamaiden täht) kodin nomeral (kacu foto).


Satanovskii Jevgenii.
Jevgenii Janovič Satanovskii (; sünd. 15. kezaku 1959, Moskv, NSTÜ) om Venäman päivnouzmantedomez' da ekonomist, Läheližen Päivnouzmman institutan prezident. Vozil 2001−2004 hän oli Venäman evrejan kongress-organizacijan koumanden prezidentan. Hän om üks' Venäman vejiš ekspertoišpäi Izrailin, Läheližen da Keskmäižen Päivnouzmman valdkundoiden politikas.
Tedomez' om pästnus Moskvan terasen da ühthesuladusiden institutaspäi vl 1980. Ekonomižiden tedoiden kandidat, professor.


Gribojedovan kanal.
Gribojedovan kanal (), vhesai 1923 — Jekaterininskii-kanal () om kanal Piteriš. Se zavodiše Moik-jogespäi Keskuzrajonas läz Marsan pöudod i lankteb Fontankaha Admiralteiskii-rajonas läz Pen't Kalinkinan sildad.
Ende Krivušanjogi joksi sokahadme tahondadme kanalan sijas. Krivušan jogensud ühtenzoittihe Moik-jogenke vl 1739. Kanalan sauvond oli vozil 1764−1790 Krivušan jogenvagodme, sikš se koveroičeb toižid erineden. Nügüd'aigaižen kanalan piduz om 5 km, leveduz — 32 m, süvüz — 3,5 metrhasai, vedenvalu — 3,1..3,4 m³/s. 21 sildad om kanalas päliči.


Lavrov Sergei.
Sergei Viktorovič Lavrov (; sünd. 21. keväz'ku 1950, Moskv, NSTÜ) om nevondkundaline da venämalaine valdkundmez'. Radab Venäman röunantagaižiden azjoiden ministran vs 2004 keväz'kun 9. päiväspäi.
Venäman Varuitomuden nevondkundan kaikenaigaine ühtnii. Venäman eriline da täuz'valdaine sur'oigenu. «Edessatusiš Kodiman edes»-ordenan täuz' kavaler.


Kronštadtan ird (Piter).
Kronštadtan ird () om ird Piterin Kirovan rajonas, suvipäivlaskmha keskusespäi.
Nimitihe irdad Kronštadt-lidnan mödhe. Ühtenzoitab Stačkoiden prospektad Portovai-irdanke.
Irdan piduz om 1,7 km, läz 30 pertid. Tramvaid ajeltas irdadme.


Kirjišt.
Kirjišt om aluzkund, kudamb keradab da kaičeb painmižsanan i kirjkelen sädusid kundaližen kävutamižen täht, mugažo tegeb tedonandmižfunkcijoidme da bibliografišt radod.


Kezasad.
Kezasad () om puištansambl' Piterin Keskuzrajonas, sijadase ühtennimižel sarel 12 ga pindal. Sadčomamahton 18. voz'sadan ezmäižen koumandesen muštnik.
Sad om pandud vl 1704 Suren Petran käskön mödhe i oli regulärine eziauguižin. Saudihe vhesai 1719 carin kezaližeks rezidencijaks, Petran I Kezaline pert'kulu om kaičenus tähäsai. Territorii oli alištunu melioracijale da pudotesile ištutamha puid, kerdalaz tehtihe fontanid da uitoid.
Kezasad eli läbi sures rekonstrukcijas vll 2009−2011.


Šoigu Sergei.
Sergei Kožugetovič Šoigu (,; sünd. 21. semendku 1955, Čadan, Tuvan avtonomine agj, Venäman NFST, NSTÜ) om nevondkundaline da venämalaine voinšingotai i valdkundmez', Venäman kaičendministr (vs 2012 kül'mkun 6. päiväspäi).
Biografii.
Tuleban aigan ministr sai opendust Krasnojarskan politehnižes institutas (nüg. Krasnojarskan valdkundaline tehnine universitet) vll 1972−1977, pästnus sišpäi «sauvondan inžener»-specializacijanke i varaleitnant-arvonke. Armijan jenaral (2003). Venäman Vägimez' (1999).
Vozil 1994−2012 Šoigu oli Venäman ministran civiližen kaičendan, ekstraordinarižiden situacijoiden i londuseližiden tegoiden likvidacijan azjoiš. Vl 2012 (11. semendku — 6. kül'mku) oli pandud radsijha da ranu Moskvan agjan gubernatoran.
Kanz.
Kaks' sizart om Sergeil, vanhemb Larisa i noremb Irina. Ministr om nainu, Irina Šoigu (neiččel Antipina) om hänen ak. Sündutihe kaht tütärt naimiželos: Julija (sünd. 1977) i Ksenija (s. 1991).


Pharaoh.
«Pharaoh» "(Faraon)" om kaks'märaine kompjutervänd, lidnansauvomižsimulätor. Pästtud vn 1999 redukun 29. päiväl. Sen tegii — «Impression Games»-kompanii. Vändon aigtegod mändas Amuižes Egiptas.
Vändon ümbrikirjutand.
a> voz'. Nece kuva kävutase vändon kuvatuses
«Pharaoh» om istorine, ekonomine i lidnansauvomižstrategii realižen aigan. Istorižikš vänd sättub kogonaz Egiptan šingotamižen etapoile kut valdkund periodas vlpäi 3200 edel m.e. i vhesai 1382 m.e.. Žanroiden ühtnend sel'gitab avaran kumardelijoiden rengazkundan erazvuiččiš igiš.
Vänd zavodiše penen külän sädandaspäi Nilan randal. Ezmäižen missijan met — jotta i sötta ristittuid. Jäl'ghine etap om maižanduzstrukturan sädand, sid' — kaikiš tarbhaižembiden kaluiden (sömän, kanghan, astjoiden) tehmine. Eskai pidab organiziruida valkundmaksoiden keradand i torguind toižiden žiloidenke. Kaikuččes missijas ohjandajan lugutegoiden kehkruz sureneb, ristituiden tarbhaičendad kazdas, metod jügetas. Hilläšti azj mäneb lidnan kaičendan organizacijahasai, sur'kuluiden sauvusiden sauvomižhesai i Faraonan specialižiden käsköiden upravindhasai.
Vänd jagase kampanijoikš, kudambad kogotas 38 missijaspäi. "Cleopatra" oficialižes ližas oma 15 missijad ližaks. Vändai voib ohjastada valdkund realižiden ristituiden nimespäi: Tutanhamon, Ramzes II i Kleopatra.
Toižed vändod.
Edelenze Sierra Studio pästi vändon, a edelpäi — Caesar vändoiden serijan. Neniš vändoiš aigtegod mändas Amuižes Grecijas i Amuižes Rimas. Sen-žo aigan šingotihe geimplei-ki — ninga Caesar:iš ei olend mugošt tarbhašt elementad kut Roadblock (tugeduz teil), kudamb toižeti kardinaližešti lidnan zonoiden planiruindad, ei olend voimust reguliruida aitoiden i varaaitoiden täutmišt erižiden pozicijoiden mödhe i m.e. erineb äjal Sierra Studio kompanijan edeližiš vändoišpäi — hiišpäi hajeziba fortad (nügüd' armii formiruiše kerdalaz ristitištospäi), eländzonad jagase kahteks tipaks — järgeližeks i elitižeks, vändoišpäi hajeziba lidnalaižed eläjad (radajad oma sättujad kaiktä eländkodiden korvas), om äi toižid toižetusid-ki. Sikš voib sanuda, miše Pharaoh:an geimplei om lähemb Caesar:hesai, mi Zeus:hasai.
Vizualine kuvatuz.
Vändon pirdajad kävutiba elegantižen «egiptalaižen» stilin fonpirdandkuviš dialogoiden al, kudambad voib rindatada, ozutesikš, «Egiptan zalan» kuvatusenke Egiptan muzejas Berlinas.


Zevs.
Zevs ("Zeus") — amuižgrekan mifologijas om taivhan, jumalanjurun i samaldusiden jumal, ohjastab mail'mad. Hän om olimpalaine päjumal, Kronos-titanan i Rejan koumenz' poig. Aidan, Gestijan, Demetran i Poseidonan vell'. Zevsan ak om Gera-jumalnaine. Jumaloiden i ristituiden tat. Riman mifologijas om identine Jupiterale.


Gera.
Gera ("Hra") — amuižgrekan mifologijas om jumalnaine, naindan kaičii, kaičeb naidišt sündutesen aigan. Hän om üks' olimpalaižiš jumaloišpäi, päjumalannaine, Zevsan ak i sizar. Mifiden mödhe Gera navedib tobmut i sidob paksus, hänel om äred taba. Geran rimalaine analog om Junona.


Členov Mihail.
Mihail Anatol'jevič Členov (; sünd. 26. sügüz'ku 1940, Moskv, NSTÜ) om Venäman tedomez' (etnograf, päivnouzmantedomez') i kundaline šingotai.
Vl 1976 TA etnografijan institutan tedoidajiden grupp avaiži tetaban Kitoiden allejan Itigran-sarel hänen ohjandusen al.


Itigran.
Itigran (Ittigran) () om sar' Beringan meren Senävinan sal'mes, Čukotkan avtonomižen ümbrikon Providenskii-rajonan röunoiš.
Geografine sijaduz.
Itigran sijadase pohjoižhe Čukotkan nemespäi, läz longibokad Čukotkan pol'sarenn'okuspäi, 1,5 km kontinentaližes randištospäi i 3,8 km Arakamčečen-sarespäi. Pind om 55 km². Sar' vedase 13,5 km piduseks, kaikiš znamasine leveduz — 5 km.
Üläpunkt om Itigran-mägi 545 m kortte. Sarel om kaks' pen't järved — "Keskmäine" i "Kamalikah".
Toponim.
"Iginran" ("Игынран")-nimituz znamoičeb «händikahan peza» čukačun kelel. Eskimosan kelel "Siklük" ("Сиклюк") om «lihakop». Om toine-ki toponiman augotižlibundan versii — čukačun "Етгыран"-sanaspäi, mi znamoišeb «eländkodi pol'tel». Ende mecnikad kaiken tegiba seižutest sarel, konz oigeniba regikoiril vai baidaroil Čaplinospäi Janrakinnotha. Sigä hüvä mectuz oli meriživatoile, sigä-žo tegihe surid lihavaroid.
Istorižed andmused.
Itigran-sar' om avaitud da ümbrikirjutadud Födor Litken ekspedicijan aigan vn 1828 elokus.
1940-nziden voziden augotišhesai eskimosine Siklük-žilo oli olmas sarel.
Kul'turjäl'gused.
Sar' om tetab Kitoiden allejal — amuižel eskimosan sauvusel, kudamb kogoneb kaidud maha grenlandijaižiden kitoiden pämalloiden da löugluiden paralleližiš rivišpäi. Kitoiden allei om tehtud 50-60 pämall'aspäi, 30 löugluspäi i sadoišpäi specialižešti pandud kivid. Datiruiše möhäižen Punukan periodal (XIV—XVI voz'sadad).


Doneck.
Doneck ([doˈnɛt͡sʲk], [dɐˈnʲɛtsk]) de jure om lidn Ukrainan suvipäivnouzmas, Doneckan agjan administrativine keskuz. Vlpäi 2014 de-fakto «Doneckan Rahvahaline Tazovaldkund»-organizacii kontroliruib lidn i kacub sidä kut «pälidn», miše ukrainalaine ohjastuz ei tundišta. Vn 2014 redukuspäi agjan aluzkundad sijadasoiš Kramatorskas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1869 kuti "Juzovk"-radnikžilo (ven. "Юзовка" — biznesmenan Juz-kanzannimen mödhe). Se sai lidnan statusad vl 1917. Vozil 1924−1961 nimitihe "Stalino:ks".
Doneckan pämehed oma Aleksandr Lukjančenko (oficialižen Ukrainan polespäi) i Aleksei Kulemzin («DRV:an» polespäi).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kal'mius-jogen randal, 170 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Lähembaine lidn om Makejevk (röunatab). Azovmeri om 95-ndes kilometras lidnaspäi.
Eläjad.
Vl 2015 Doneckan eläjiden lugu oli 932 562 ristitud. Om lidnaglomeracijan keskusen (1,7 mln). Kaikiš suremb ristitišt oli 1 121 400 eläjad vl 1992.
Irdkosketused.
*
*


Lugansk.
Lidnan nell' rajonad da alištunuded Radale eländpunktad.
Lugansk (,) om Ukrainan lidn valdkundan longibokas. Se om Luganskan agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1795 Jekaterina II-imperatornaižen käskön mödhe kuti "Luganskan raudanvalamižtegim da žilo senno", ezmäine mugoine Venäman imperijan suves. Se sai lidnan oiktusid vl 1882. Vll 1935−1958 i 1970−1990 lidnan nimi oli "Vorošilovgrad".
Vlpäi 2014 Luganskan Rahvahaline Tazovaldkund-organizacii de-fakto kontroliruib lidnad, miše ukrainalaine ohjastuz ei tundišta. Luganskan pämehed oma Sergei Kravčenko (oficialižen Ukrainan polespäi) i Manolis Pilavov (LRV:an polespäi)
Edel sodad Ukrainan päivnouzmas (vn 2014 sulakuspäi) Lugansk šingotihe mašiništonsauvomižen tegimil (kaivuzladimed, avtopalad), raudan metallurgijal (teraz, torved, torvarmatur), sauvondmaterialiden pästandal, akkumulätoriden i zelliden tegimil, maidtegimel, kengiden i omblendan edheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Lugan'-jogen randoil (ukr. i, 198 km pitte, Donan oigedpol'ne bassein), om nimitadud sen mödhe. Lugansk seižub 78 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kijevhasai om 650 km lodeheze-päivlaskmha orhal, 860 km avtol vai 900 km raudtedme.
Eläjad.
Vn 2014 augotišes Luganskan eläjiden lugu oli 424 113 ristitud (11. sija valdkundas), sen-žo voden tal'vkus 301 tuhad ristituid (äi pagenuzid sodategendoišpäi), pind — 269,61 km². Kaikiš suremb ristitišt oli 552 300 eläjad vl 1987.
Irdkosketused.
*


Tverin agjan administrativiž-territorialine jagand.
Tverin agj kogoneb 7 lidnümbrikospäi da 36 municipaližes rajonaspäi.
Homaičendad.
A


Poseidon.
Poseidon ("Poseidon" «rehkitai mad») — amuižgrekan mifologijas om meriden jumal, üks' koumes olimpalaižes päjumalaspäi Zevsan i Aidan ühtes. Kronosan i Rejan poig, Zevsan, Aidan, Geran, Demetran i Gestijan vell'.
Mifologijan mödhe, Poseidon sai veziümbrištod jagos vägestusen otandan jäl'ghe toroiš titanoid vaste. Poseidon-jumal i hänen Amfitrita-jumalnaine Triton-poiganke elädas elokahas pert'kulus meren pohjal. Nereidad, gippokampad da meren toižed olijad ümbärtas heid.
Riman mifologijas necen jumalan analog om Neptun.


Aid (mifologii).
Aid (vai ᾍδης "Aides") — amuižgrekan mifologijas om manalaižen kolnuziden car'kundan jumal i ičeze necen car'kundan nimituz. Kronosan i Rejan vanhemb poig, Zevsan, Poseidonan, Geran, Demetran i Gestijan vell'.


Gestija.
Gestija ("Estia") — amuižgrekan mifologijas om kanzleden i andandlämoin jumalneižne. Kronosan i Rejan vanhemb tütär, Zevsan, Geran, Demetran, Aidan i Poseidonan sizar. Hän om ezmäine olimpalaine jumalnaine, sikš tegihe tondoid andaks ezikät hänele. Riman mifologijas om identine Vestale.


Demetra.
Demetra ("Demeter" «Mam-Ma», mugažo "Deo") — amuižgrekan mifologijas om plodukahusen jumalnaine, manradandan kaičii. Üks' kaikiš arvostoittud olimpižen panteonan jumaloišpäi.
Demetra om čomakulu naine, küpsan nižun mujun hibusidenke. Hän om Kronosan i Rejan kahtenz' tütär, Zevsan sizar da mel'heine, Geran, Gestijan, Aidan i Poseidonan sizar. Hänen tütär om Persefona, kudamb oli vargastadud Aidal i linni hänen akaks.
Rimalaižes mifologijas väghižen pöudon Cerera-jumalnaine oli Demetran analogaks.
Sidodud manradandha Demetran kul't oli levitadud Keskmeren kul'turan maiš.


Afrodita.
Afrodita ("Afrodite") — amuižgrekan mifologijas om čomuden i armastusen jumalnaine, üks' olimpalaižiš jumaloišpäi. Hän om mugažo plodukahusen, igähižen keväden da elon jumalnaine. Afroditan armastuzvägele alištuiba jumalad i ristitud. Vaiše Afina, Artemida i Gestija ei olnugoi hänen tobmuden al. Gefestan, sid' Aresan ak.


Kuldaižed sanad.
«Kuldaižed sanad» om runoiden kogoduz vepsän kelel, 208 lehtpolel. Sihe om paindud Nina Zaicevan Virantanaz-epos da Nikolai Abramovan valitud runod.
Om pästtud 2015. vodel Petroskoin «Periodika»-pästandkodiš, paindihe Arhangel'skas. Tiraž — 500 egzemplärad.
Kirj läksi «Karjalan kirjallisuuden klassikot»-serijas. Runokogoduz om paindud «Juminkeko»-fondan abutusenke i Karjalan valdkundan rahvahaližen politikan ministerstvon ühthižtöiš. Ümbrikacund suomen kelel om sätud ližakorel.


Kodiman vägi.
«Kodiman vägi» om sanutesiden kogoduz vepsän kelel. Siš om paindud Oleg Mošnikovan da Natal'ja Silakovan sanutesid.
Kändajad vepsän kel'he oma Marina Ginijatullina, Irina Sotnikova da Galina Baburova. Kirj om pästtud 2015. vodel.


Nensi Drü (vändoiden serii).
"Nensi Drü" (angl.: "Nancy Drew", ven.: "Нэнси Дрю") om kompjuterižiden vändoiden serii neiččen-detektivan Nensi Drün polhe kvest-žanras. Serijan tegii om "Her Interactive"-kompanii, kändai venäkel'he — "Novii Disk"-kompanii.


Afina.
Afina ("Afena" vai Ἀθηναία "Afenaia"), Afina Pallada ("Pallas Afena") — amuižgrekan mifologijas om organizuitud voinan, voinstrategijan i elonmelen jumalneižne, üks' kaikiš arvostoittud Amuižen Grekanman jumaloišpäi, mäneb kahtentoštkümnen suriden olimpalaižiden jumaloiden luguhu, Afinad-lidnan eponim. Sen aigan, hän om mugažo tedoiden, čomamahtoiden da radonmahtoiden jumalneižne; voinneižne, lidnoiden i valdkundoiden, mastarusen da melen kaičii.
Riman panteonan Afinan analog om Minerva.


Apollon.
Apollon (), kucundnimi om Feb ("Foibos") — amuižgrekan mifologijas om lämoin jumal, čomamahtoiden kaičii, Muzoiden vei, tuleban aigan endustai i jumal-tervehtai. Üks' kaikiš arvostoittud Amuižen Grekanman jumaloišpäi. Simvoliziruib Päiväšt, i hänen Artemida-sizar — Kudmašt.
Apollon kuvazihe kut nor' mez' kuldaižiden hibusidenke, sišpäi om hänen Feb-kucundnimi, päiväižlämoi simvoliziruiše hänen kuldaižil nolil.


Artemida.
Artemida ("Artemis") — amuižgrekan mifologijas om kaiken nor' mectusen, plodukahusen da neičestusen jumalneižne.
Kaikuččen eläban olijan Mas kaičii, hän andab ozad naindas i abud sündutesen aigan. Sid' Kudmaižen jumalneižne (hänen Apollon-vell'-kaksjäine om Päiväižen simvol). Rimalaižil hänen analog om Diana.
Artemidan kul'tživatad oma kapospedr i emäkondi.
Sündutihe Artemidad Delos-sarel (nüg. Grekanman keskuzpalas). Jumalneiččen tat om Zevs, mam — Leto (Latona)-jumalnaine. Kaik 60 okeanidad i 20 amnisijalašt nimfad oliba neiččen kazakoikš. Ei ole lapsid Artemidal.


Geja.
Geja ("Gaja") — amuižgrekan mifologijas om Man jumalnaine, kogonaižen mam, mi eläb i kazvab siš, mugažo Taivhan, Meren, titanoiden da gigantoiden mam. Geja om sündnu Haosan jäl'ghe, hän om Uranan, Tartaran i Talassan čiža. Efiran i Gemeran tütär.
Riman mifologijas Gejan analog om Tellus.


Gerakl.
Gerakl ("Herakles") vai Gerkules () — amuižgrekan mifologijas om vägimez', Zevs-jumalan i Alkmenan (Amfitrion-vägimehen akan) poig. Sündundan aigan oli nimitadud Alkidaks ("Alkeides"). Andmused hänen polhe oma jo «Iliadas» (II 658 da tž.).
Kesked äiluguižid mifid Geraklan polhe kaikiš tetabamb om cikl 12 vägitegos, kudambad Gerakl tegi, konz oli Evrisfein (Mikenoiden carin) radnikoičendal.
Geraklan kul't oli lujas populärine Amuižes Grekanmas, grekan kolonistoiden kal't se leviganzi aigašti amuižes Italijas, kus Gerakl oli tetab Gerkules-nimenke. Taivhan Pohjoižes mapoliškos sijadase Gerkules-tähthišt.


Ahill.
Ahill () vai Ahilles () — Amuižgrekan mifologijas om kaikiš rohktamb vägimez', kudamb ühtištui Trojan voinas Agamemnonan edhevemižen al.


Poklonskaja Natal'ja.
Natal'ja Vladimirovna Poklonskaja (,; sünd. 18. keväz'ku 1980, Mihailovk-žilo, Vorošilovogradan agj, Ukrainan NST, NSTÜ) om venämalaine valdkundanšingotai, jurist. Radab Valdkundaližen Duman deputatan (vn 2016 redukuspäi).
Enzne Kriman Tazovaldkundan prokuror (vn 2014 semendkun 2. päiväspäi — vn 2016 redukun 6. päivähäsai).
3. klassan justicijan valdkundnevoi (2015).


Venälaižen Federacijan randad.
Rand om Venäman ezmäižen (ülembaižen) tazopindan üks' administrativižiš ühtnikoišpäi.
Venälaižes Federacijas kaik om 9 randad.


Ares.
Ares () — amuižgrekan mifologijas om voinan jumal, Zevsan i Geran poig. Mäneb kahtentoštkümnen olimpalaižiden jumaloiden luguhu.
Sananmurendai da vällišpä Ares navedib manalušt voinad, voinad sen ičheze näht Afina Palladaspäi erineden, kudamb om tozimel'žen i oiktusekahan voinan jumalneižne. Aresan kaimdajad oma süduiden Erida-jumalnaine i verenhimoičii Enio-jumalnaine. Jumalan atributad oma koirad, habuk, palai fakel i keihaz.
Afrodita oli jumalan mel'heine da ak. Mifologijan mödhe Ares oli satatadud Geraklal kahtišti: toran Pilosha näht aigan i Kikn-poigan rikondan ühtes.
Riman mifologijas Aresan analog om Mars. Gomeran kahesanz' gimn om Aresan polhe.


Gefest.
Gefest ("Hfaistos") — amuižgrekan mifologijas om lämoin jumal, sepradonmahton da melestegendoiden kaičii i kaikiš mahtavamb sep, Olimpan kaikiden sauvusiden sädai, Zevsan samaldusiden tegii.
Gomeran mödhe, Gefest om Zevsan i Geran poig, Apollonan, Aresan, Afinan, Geban da Ilifijan vell'. Afroditan mužik, sen jäl'ghe Aglaja-haritan mužik. Jumal om äiluguižiden lapsiden tataks. Kuvadase vägevaks da kambakoks, no čomudeta, mäni komborehtten molembil jaugoil.
Riman mifologijas hänen analog om Vulkan.


Germes.
«Logios Hermes» "(Germes-pagižii)" — mramorine riman kopii grekan originalan mödhe
Germes ("Ermes") — amuižgrekan mifologijas om torguindan, ližan, melevusen da udatin jumal. Hän andab kal'hut i sališt torguindas. Kattab Gerol'did, sur'oigenuzid, paimnid da matkadajid; magijan, alhimijan i astrologijan kaičii.
Atletoiden jumal. Jumaloiden sur'oigenu i kolnuziden hengiden vedai (sišpäi Psihopomp-kucundnimi om olmas — «hengiden vedai») Aidan manalaižhe car'kundha. Germes tegi märid, luguid, kirjamištod, openzi ristituid.
Zevs-jumalan i Maja-plejadan poig.


Dionis.
Dionis ("Dionisos"), Vakhos, Bahus (,) — amuižgrekan mifologijas om noremb olimpalaižiš jumaloišpäi. Hän om kazvišton, vinmarjankazvatusen, vinantehmižen, londusen tegimištvägiden, hengaitesen da religiozižen ekstazan jumal.
Jumal om sündutadud Zevsan kül'gespäi. Dionisan ak om Ariadna. Jumal matkazi äjan Keskmeren maidme, i openzi ristituid kazvatada vinmarjad kaikuččes mas, no toi ičezenke meletomut i otandad vägel sil-žo aigal. Dionisan päsimvol om härg.
Riman mifologijas Dionisan analog om Liber.


Venecii.
Venecii ([veˈnɛʦʦja], venet.: "Venesia" [veˈnɛːsja],) om Italijan lidn (vspäi 1866). Se om Venecijan provincijan i Venecijan agjan pälidn da meriport.
Vl 2014 läz 2,6 mln ristitud elädas lidnan aglomeracijas, järedad Padui- da Trevizo-lidnad mülüdas sihe mugažo.
Lidn om turizman sur' keskuz (20 mln turistad vl 2013), Venecijan karnavalan da Venecijan kinofestivalin vedandan sija. Lidnan da sen lahten arhitekturine nägu mülüb kul'turjäl'gusiden nimikirjuteshe.
Istorii.
Lidnan aluz om pandud 6. voz'sadal meiden erad.
7. voz'sadaspäi 1797 vodhesai Venecii oli Venecijan Tazovaldkundan pälidnaks. Voz'sadoil 15.-16. Albanii, Ionižed sared, Krit da Kipr oliba tazovaldkundan paloikš.
Venecii om Marko Polon da Antonio Vival'din sündundan sija.
Venesuel-valdkundan nimituz om sündnu lidnan nimespäi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Italijan pohjoižpäivnouzmas. Se vedase pidust' Venecijan lahten Adriatižen meren randištod, seižub 2,54 metrad valdmeren tazopindan päl keskkorktusel. 118 sart om lidnas. Saum vezid om lidnan pindan 61% (275,53 km²).
1970-nziš vozišpäi Venecijan ristitišt poleneb kaikenaigašti sügüz'ližiden sur'veziden tagut, sen paloin sar'hižes palas — lujemba kaiked.
Transport.
Avtobusad, tramvaid, vezitaksid da pened jogilaivad (ital. üks'lugu "vaporetto") oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Venehed ("gondol:ad") oma olmas turistoiden täht.
Kebn metro (ital. "Minimetrò") radab lidnas vspäi 2010 (1 jono, 857 m, 3 stancijad).
Marko Polon nimel nimitadud civiline rahvahidenkeskeine lendimport ("VCE") sijadase 8 km pohjoižhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Evropan äjihe maihe, Kanadha da Italijadme.
Irdkosketused.
*


Čerepovecan rajon.
Čerepovecan rajon () om rajon Vologdan agjas.
Administrativine keskuz om Čerepovec-lidn. Se eile rajonan palaks, rajonan tobmuden organad sijadasoiš Čerepovecas.
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1927 elokun 1. päiväl Leningradan agjan Čerepovecan ümbrikos. Vl 1930 heinkun 23. päiväl heitihe ümbrikod, i vhesai 1937 rajon mülüi Leningradan agjaha kuti administrativine ühtnik. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1965.
Geografijan andmused.
Čerepovecan rajon om Vologdan agjan suvipäivlaskmaine taho. Pind — 7 640 km².
Kaikiš suremb vezišt om Ribinskan vezivaradim, se mülüb rajonha vaiše paloin. Darvinan kel'dtahon pala om levitadud rajonan suvipäivlaskmas.
Londuseližed varad oma turbaz, lete, gravii, reskvezi.
Vs 2013 semendkun 30. päiväspäi rajonan territorii alajagase 15 ühtnikho: 12 küläkundha da 3 municipaližhe ühtnikho. Vs 2015 sulakun 28. päiväspäi koume küläkundoišpäi ühtetas, linneb 10 küläkundad kaik.
Tobmuz.
Vn 2013 sügüz'kun 8. päivän valičendoiden jäl'ghe Nikolai Vinogradov om rajonan da sen administracijan pämez', radab ezmäižen strokun.
Käskusenandai tobmuz om Municipaline Suim (17 ezitajad), Igor' Afromejev radab sen ezimehen.
Kaik valičendad oleldas kerdan vides vodes.
Eläjad.
Kaik om 557 eländpunktad rajonas, sidä kesken 543 küläd, 11 žilod, 2 raudtestancijad da 1 futor.
Sured žilod oma Sud (5,9 tuh. vl 2010) da Tonšalovo (4,5 tuh. vl 2010).
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma turizm, mecan ümbriradmine da sömtegimišt, metallsauvusiden da mašinoiden paloiden tehmine.


Olimpalaižed jumalad.
Olimpalaižed jumalad ("Olympioi theoi") — amuižgrekan mifologijas oma koumanden sugupol'ven jumalad (jäl'ges eziauguižid jumaloid i titanoid — ezmäine da toine sugupol'ved), päjumalad, kudambad elädas Olimp-mägel.
Tradicijan mödhe olimpalaižiden luguhu tuldas kaks'toštkümne jumalad. Neiden nimikirjutused voidas erineda.


Ustüžnan rajon.
Ustüžnan rajon () om rajon Vologdan agjas.
Administrativine keskuz om Ustüžnanlidn (rajonan eläjiden pol').
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1927 elokun 1. päiväl Leningradan agjan Čerepovecan ümbrikos. Vl 1930 heinkun 23. päiväl heittihe ümbrikod, i vhesai 1937 rajon mülüi Leningradan agjaha kuti administrativine ühtnik. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1927.
Geografijan andmused.
Ustüžnan rajon om Vologdan agjan suvipäivlaskmaine taho. Pind — 3 558,6 km².
Znamasine jogi om Molog, läz kaik joged mülüdas sen basseinha.
Londuseližed varad oma turbaz, raudkivend, mouckivi, mel, letked, mec, reskvezi.
Vs 2015 kezakun 1. päiväspäi rajonan territorii alajagase 8 ühtnikha: 1 küläkund, 6 municipališt ühtnikad da 1 lidnankund (Ustüžn-lidn).
Tobmuz.
Vs 2014 sügüz'kun 20. päiväspäi Igor' Petrov om rajonan pämez' da Sijaližen Suiman ezimez'.
Vs 2014 keväz'kun 28. päiväspäi Mihail Makarov om rajonan administracijan pämez'. Seičeme ohjandust alištudas rajonan administracijale.
Vspäi 1996 rajonan parlament — Sijaline Suim (ven. "Земское Собрание") — radab rajonas (15 ühtnijad). Edel 2006 vot sidä nimitihe Ičeohjastusen Nevondkundal (ven. "Совет самоуправления").
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 19 716 ristitud.
Kaik om 225 eländpunktad rajonas, sidä kesken üks' lidn, 8 žilod, 214 küläd da 2 futorad.
Toine sur' eländpunkt om Želäbovan nimed žilo (1,0 tuh. rist. vl 2010).
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma mecan ümbriradmine, sömtegimišt da turizm.


Gräzovecan rajon.
Gräzovecan rajon () om rajon Vologdan agjas.
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1929 heinkun 15. päiväl Pohjoižen randan Vologdan ümbrikos. Vl 1930 heinkun 30. päiväl heitihe ümbrikod, i vhesai 1936 rajon mülüi Pohjoižhe randha kuti administrativine ühtnik, sid' vozil 1936−1937 — Pohjoižhe agjaha. Vs 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi mülüb Vologdan agjaha. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006.
Geografijan andmused.
Gräzovecan rajon om Vologdan agjan suvine taho. Pind — 5 029 km². Sen piduz pohjoižespäi suvhe — 70 km, päivlaskmaspäi päivnouzmha — 150 km. Mec otab territorijan koume nelländest (3723 nellikkilometrad).
Znamasižed joged oma Lež da Monz. Joged mülüdas Suhonan (Jävaldmeren) da Volgan (Kaspijan meren) basseinoihe.
Londuseližed varad oma kivivoi, turbaz, sauvondmaterialad (letked, saved, gravii), mec.
Vs 2013 keväz'kun 7. päiväspäi rajonan territorii alajagase 7 municipaližhe ühtnikha: 2 lidnkundha da 5 küläkundha.
Tobmuz.
Mihail Lupandin om rajonan pämez' vs 2003 tal'vkuspäi, hän-žo radab Sijaližen Suiman ezimehen vs 2009 keväz'kuspäi.
Käskusenandai tobmuz om rajonan parlament — Sijaline Suim (ven. "Земское Собрание") 29 ühtnijanke. Sen aluz om pandud vl 1993 redukun 23. päiväl. Suim om ezmäine mugoine Venälaižes Federacijas, no jätktab edelrevolücišt tradicijad.
Vs 2009 semendkuspäi Andrei Kazunin om rajonan administracijan pämez'. 5 ohjandust alištudas rajonan administracijale.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 36 820 ristitud.
Kaik om 511 eländpunktad rajonas, sidä kesken 1 lidn, 1 lidnanvuitte žilo, 16 muite žilod, 477 küläd, 7 raudtestancijad, 5 raudtesarakod da 4 futorad.
Toine sur' eländpunkt om lidnanvuitte Vohtog-žilo (5,8 tuh. rist. vl 2015).
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma mecan ümbriradmine, sauvondmaterialiden tehmine, raudte- da tor'vikveimtransport, maižanduz da sömtegimišt, omblendtegimišt da turizm.


Zaharova Marija.
Marija Vladimirovna Zaharova (; sünd. 24. tal'vku 1975, Moskv, NSTÜ) om Venäman diplomat, Venäman röunantagaižiden azjoiden ministrusen Informacijan i painmižsanan departamentan direktor. Venäman röunantagaižiden azjoiden ministrusen oficialine ezitai (vs 2015 elokun 10. päiväspäi). Hän om istorižiden tedoiden kandidat.


Armastuz.
Armastuz om mujand, harakterine ristitun täht, süvä siduz toiženke ristitunke vai objektanke, süvän simpatijan mujand.
Armastuz kaclese mugažo kuti filosofine kategorii — subjektine pidand, intimine mujand armastusen objektale. Armastuz om ozan kaikiš tarbhaižemb subjektivine indikator.
Armastuz om üks' fundamentaližiden i ühthižiden temoiden mail'man kul'turas i čomamahtos. Sekoimižed armastuses i sen analiz nägusen ladus puttas jo amuižiš filosofižiš sistemoiš i literaturižiš muštnikoiš.
Amuižed grekalaižed erištiba armastusen toižendoid: kanzas («storge»), sebranikoiden keskes («filija»), romantine armastuz («eros») i ičtazandmižen armastuz («agape»).


Šeksnan rajon.
Šeksnan rajon () om rajon Vologdan agjas.
Administrativine keskuz om lidnanvuitte Šeksn-žilo (rajonan ristitišton kaks' koumandest).
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1965 vilukun 12. päiväl.
Geografijan andmused.
Šeksnan rajon om Vologdan agjan suvine taho. Pind — 2 528 nellikkilometrad.
Kaikiš surembad vezištod oma Šeksnan da Ribinskan vezivaradimed, ned mülüdas rajonha vaiše penil paloil. Šeksnan GES om röunaks niiden keskes. Mec otab rajonan territorijan viž ühesandest (1429 km²), sišpäi kavag'mec om pol'.
Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (letked, saved, gravii), mec, reskvezi, gidroenergii.
Vs 2015 kezakun 1. päiväspäi rajonan territorii alajagase 8 küläkundaks da 2 lidnkundaks (lidnanvuitte Šeksn-žilo da Čöbsar-žilo).
Tobmuz.
Vs 2014 kezakun 29. päiväspäi Jevgenii Bogomazov om valitud i radab rajonan da sen administracijan pämehen. Viž ohjandust alištudas sihe.
Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Suim (19 ezitajad). Järgvaličendad sihe oliba vl 2015 sügüz'kun 13. päivän. Nikolai Sitnikov radab sen ezimehen vs 2012 keväz'kuspäi kahtenden strokun.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 35 194 ristitud.
Kaik om 376 eländpunktad rajonas, sidä kesken üks' lidnanvuitte žilo, kaks' muite žilod, 372 küläd da 1 raudtesarak.
Toižed järedad eländpunktad oma Nifantovo-külä (2,7 tuh. rist. vl 2010) da Čöbsar-žilo (1,4 tuh. rist. vl 2012).


Vologdan rajon.
Vologdan rajon () om rajon Vologdan agjas.
Administrativine keskuz om Vologd-lidn. Nece lidn ei mülü rajonha. Rajonan tobmuden organad sijadasoiš siš.
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1929 heinkun 15. päiväl Pohjoižen randan Vologdan ümbrikos. Sil aigal 1115 eländpunktad oli rajonas, eli 74 869 ristitud. Vl 1930 heinkun 30. päiväl heitihe ümbrikod, i vodhe 1932 kezakun 20. päivhäsai rajon mülüi Pohjoižhe randha kuti administrativine ühtnik. Sid' heitihe rajonad, sen enččed territorijad jagoihe lähižiden rajoniden keskes, ezilidnad alištihe Vologdan lidnnevondkundale. Vs 1938 sügüz'kun 1. päiväspäi rajonad udessündutihe jo Vologdan agjaha. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1965, Šeksnan rajonan sätandan jäl'ghe.
Geografijan andmused.
Vologdan rajon om Vologdan agjan keskuztaho. Pind — 4 552 km².
Znamasižed joged oma Vologd da Tošn', ned mülüdas Suhonanjogen (Jävaldmeren) basseinha. Pened joged lodehes da suves mülüdas Volgan (Kaspijan meren) basseinha. Kaikiš suremb vezišt om Kubenanjärv, rajonan pohjoižpäivnouzmaine röun mäneb sen keskedme.
Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (letked, saved), mec, reskvezi.
Vs 2009 sulakun 8. päiväspäi rajonan territorii jagase 12 küläkundaks.
Tobmuz.
Vs 2005 redukun 2. päiväspäi Aleksandr Gordejev radab rajonan da sen administracijan pämehen koumanden strokun. Kaks' rajonan varapämest oma hänele abhu. Viž ohjandust da kaks' komitetad alištudas administracijale.
Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Suim (vozil 1993-2005 — Ičeohjandusen Komitet) 15 ühtnijanke, Andrei Klökov radab sen ezimehen vs 2012 sulakun 3. päiväspäi. Rajonan kaik rahvaz valičeb ezitajid nelläks vodeks.
Järgvaličendad Ezitajiden Suimha oliba vl 2012 keväz'kun 4. päiväl. Valitihe rajonan pämest järgkerdan vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 50 438 ristitud.
Kaik om 924 eländpunktad rajonas, sidä kesken 885 küläd, 31 žilod, 6 raudtestancijad da 2 raudtesarakod.
Toižed sured eländpunktad oma Fedotovo-žilo (5,3 tuh. vl 2010) da Kubenskoje-žilo (3,2 tuh. vl 2010).
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma maižanduz da sömtegimišt, mecan ümbriradmine, turizm, mašinoiden paloiden tehmine.


Kubenansun rajon.
Kubenansun rajon () om rajon Vologdan agjas.
Administrativine keskuz om Ustje-külä (rajonan ristitišton pol').
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1929 heinkun 15. päiväl Pohjoižen randan Vologdan ümbrikho. Vl 1930 heinkun 30. päiväl heitihe ümbrikod, i vodhe 1936 tal'vkun 5. päivhäsai rajon mülüi Pohjoižhe randha kuti administrativine ühtnik. Vozil 1936−1937 oli Pohjoižen agjan palaks. Vs 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi mülüb Vologdan agjaha. Vozil 1960−1965 rajonan territorii mülüi Sokolan rajonha. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1965.
Geografijan andmused.
Kubenansun rajon om Vologdan agjan kesktaho. Pind — 2 444 km², sidä kesken mec otab kaks' koumandest (1684 nellikkilometrad), kavag'mec da lehtezmec ühteverzin. Rajonan piduz suvespäi pohjoižhe — 80 km, päivnouzmaspäi päivlaskmha — 40 km.
Znamasižed joged oma Kuben da Uftüg. Kaik joged mülüdas Kubenanjärven (Jävaldmeren) basseinha. Kubenanjärv om suvižel da suvipäivlaskmaižel röunoil. Kaik om 18 järved.
Reljef om tazo tobjimalaz, kukhikaz keskuses. Om äi penid soid. Kubenanjärven päivnouzmaine rand om sokaz alangišt.
Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (letked, gravii), mec, reskvezi.
Vs 2015 sulakun 28. päiväspäi rajonan territorii alajagase 4 küläkundha.
Tobmuz.
Vs 2013 sügüz'kun 19. päiväspäi Mihail Lebedev radab rajonan da sen administracijan pämehen. Koume rajonan varapämest oma hänele abhu. Kaik rahvaz valičeb rajonan pämest videks vodeks. 5 ohjandust da 8 palakundad alištudas rajonan administracijale.
Käskusenandai tobmuz om rajonan parlament — Ezitajiden Suim (ven. "Представительное Собрание") 15 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Jelena Kalabaškina radab Suiman ezimehen vl 2015.
Vspäi 2012 Kundaline Nevondkund (ven. "Общественный Совет") radab rajonas (12 ühtnijad).
Järgvaličendad Ezitajiden Suimha oliba vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl, sil-žo päiväl valitihe rajonan pämest.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 8 800 ristitud.
Kaik om 268 eländpunktad rajonas, sidä kesken 2 žilod da 266 küläd, niišpäi 108 oma kaikenaigažen ristitištonke. Toižid surid eländpunktoid ei ole.
Ižanduz.
Ižandusen päsarakod oma jogitransport, mecan varhapanend i sen ümbriradmine pilindmaterialoihe, sömtegimišt da maižanduz, turizm.


Ukrainan Rahvahaline Ühtištuz.
Ukrainan Rahvahaline Ühtištuz () om Ukrainan neonacistine oigedradikaline kundaliž-politine organizacii sodavägidenke. Sen aluz om pandud vn 2009 tal'vkun 19. päivän suimal. Vs 2012 kezakun 15. päiväspäi organizacijan lider-päkäsknik om Vitalii Krivošejev. Vl 2014 Venälaižen Federacijan tobmuden vägialuzkundad türmaziba händast, sudiba špionažan tagut da deportiruiba maspäi videks vodeks.


Nüksenican rajon.
Nüksenican rajon () om rajon Vologdan agjas.
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1924 sulakun 10. päiväl Pohjoižen Dvinan gubernijha. Sil aigal rajonan pind oli 5574 nellikkilometrad, ristitišt — 22156 eläjad, keskuz oli Gorodiščn-küläs. Vl 1928 uhokun 27. päiväl rajonad udesnimitihe Suhonan rajonaks. Vs 1929 heinkun 15. päiväspäi rajon mülüi Pohjoižen randan Pohjoižen Dvinan ümbrikho. Vl 1930 heinkun 30. päiväl heitihe ümbrikod, i vodhe 1936 tal'vkun 5. päivhäsai rajon mülüi Pohjoižhe randha kuti administrativine ühtnik. Vl 1931 heinkun 30. päiväl sidä ühtištuihe Kokšen'gan rajonanke, muga sädihe rajon eziauguižen nimenke Nüksenic-külän keskuseks. Vozil 1936−1937 oli Pohjoižen agjan palaks. Vs 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi mülüb Vologdan agjaha. Vozil 1963−1964 oli ühtnenu Tarnogan rajonanke lühüdaks aigaks. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006.
Geografijan andmused.
Nüksenican rajon om Vologdan agjan pohjoižpäivnouzmaine taho. Pind — 5 167 km², sidä kesken mec otab seičeme kümnendest, koivikod da kuššed mecad oma enambuses.
Znamasižed joged oma Suhon da sen hura Uftüg-ližajogi. Läz kaik joged mülüdas Suhonan basseinha, kaik — Pohjoižen Dvinan da Jävaldmeren basseinha.
Suhonan huran randpolen reljef om tazo, oiktan randpolen — kukhikaz. Se om sokaz joga polen.
Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (mouckivi, saved, letked, gravii), kaliisol, mec, reskvezi.
Vs 2009 sulakun 8. päiväspäi rajonan territorii alajagase 4 ühtnikha: 2 municipaližhe ühtnikha da 2 küläkundha.
Tobmuz.
Vs 2015 kezakun 30. päiväspäi Nina Istomina radab rajonan pämehen — Ezitajiden Suiman ezimehen. Vn 2014 agjan käskusen mödhe, rajonan parlamentan ezitajad valitas rajonan pämest ičeze mülükundaspäi.
Käskusenandai tobmuz om rajonan parlament — Ezitajiden Suim (ven. "Представительное Собрание") 16 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.
Vs 2015 sügüz'kun 22. päiväspäi Aleksei Kočkin radab rajonan administracijan pämeheks Ezitajiden Suiman valičendan mödhe. Koume rajonan varapämest oma hänele abhu. 5 ohjandust da 11 palakundad alištudas rajonan administracijale.
Ku Ezitajiden Suim oli pästtud radmaspäi edel strokud, ka sen ühtnijad oliba pandud küläkundoiš vl 2015 kezakus. Vl 2015 kezakun 25. päiväl valitihe rajonan pämest ezmäižen kerdan agjas uden käskusen mödhe, Nina Istomina sai vägestust (14 ezitajad 15:späi oliba «za»).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 9 777 ristitud.
Kaik om 137 eländpunktad rajonas, sidä kesken 9 žilod, 126 küläd da 2 futorad. Toižid järedoid eländpunktoid ei ole.
Ižanduz.
Ižandusen päsarakod oma gazanveim-, kivivoinveim- da jogitransport, mecan varhapanend i sen ümbriradmine pilindmaterialoihe, turizm, sömtegimišt da maižanduz.


Suren Ustügan rajon.
Suren Ustügan rajon () om rajon Vologdan agjas.
Administrativine keskuz om Sur' Ustüg-lidn (rajonan ristitišton 57% vl 2015).
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1924 kezakun 19. päiväl Pohjoižen Dvinan gubernijha. Sil aigal rajonan pind oli 7253 nellikkilometrad, ristitišt — 64978 eläjad. Vs 1929 heinkun 15. päiväspäi rajon mülüi Pohjoižen randan Pohjoižen Dvinan ümbrikho. Vl 1930 heinkun 30. päiväl heitihe ümbrikod, i vodhe 1936 tal'vkun 5. päivhäsai rajon mülüi Pohjoižhe randha kuti administrativine ühtnik. Vozil 1936−1937 oli Pohjoižen agjan palaks. Vs 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi rajon mülüb Vologdan agjaha. Vl 1959 elokun 14. päiväl sidä ühtištuihe Ust'-Aleksejevon rajonanke. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1965.
Geografijan andmused.
Suren Ustügan rajon om Vologdan agjan pohjoižpäivnouzmaine taho. Pind — 7 720 km², sidä kesken mec otab nell' videndest (6378 km²).
Znamasižed joged oma Pen' Pohjoine Dvin niškoidenke: Suhon da Jug sen Luz-ližajogenke. Kaik joged mülüdas Pohjoižen Dvinan da Jävaldmeren basseinha.
Reljef om tazo da kukhikaz süviden jogialangištoidenke. Om soid sijidme.
Londuseližed varad oma sauvondmaterialad (letked, saved), mec, reskvezi, gidroenergii.
Vs 2015 kezakun 1. päiväspäi rajonan territorii alajagase 20 municipaližhe ühtnikha: 3 lidnkundha da 17 küläkundha.
Tobmuz.
Vs 2015 redukun 30. päiväspäi Vladimir Hromcov radab rajonan pämehen velgusentäutajan — rajonan Duman varaezimehen. Vn 2014 agjan käskusen mödhe, rajonan parlamentan ezitajad valitas rajonan pämest ičeze mülükundaspäi.
Käskusenandai tobmuz om rajonan parlament — Dum (ven. "Великоустюгская Дума") 42 ühtnijanke, kaksin kaikuččes kundaspäi. Dum om olmas vspäi 1994, kaik rahvaz valičeb ezitajid sihe nelläks vodeks.
Vs 2015 semendkun 15. päiväspäi Aleksandr Kuz'min radab rajonan administracijan pämeheks rajonan Duman ühtmel'žen valičendan mödhe. Koume rajonan administracijan varapämest oma hänele abhu. 6 ohjandust da 11 palakundad alištudas rajonan administracijale.
Järgvaličendad rajonan Dumha oliba vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 57 886 ristitud.
Kaik om 457 eländpunktad rajonas, sidä kesken 2 lidnad, 1 lidnanvuitte žilo, 13 muite žilod da 441 küläd. Toižed järedad eländpunktad oma Krasavino-lidn (6,3 tuh. rist. vl 2015) da Novator-žilo (2,7 tuh. rist. vl 2002).
Ižanduz.
Ižandusen päsarakod oma turizm, gazanveim-, kivivoinveim- da jogitransport, sömtegimišt da maižanduz, mecan varhapanend i sen süvä ümbriradmine, metalloiden ümbriradmine, kebn tegimišt (pölvaztegesed, harjad sugasespäi, nahktegesed).


Tot'man rajon.
Tot'man rajon () om rajon Vologdan agjas.
Administrativine keskuz om Tot'm-lidn. Rajonan ristitišton pol' eläb siš da läz sidä.
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1929 heinkun 15. päiväl Pohjoižen randan Vologdan ümbrikho. Vl 1930 heinkun 30. päiväl heitihe ümbrikod, i vhesai 1936 rajon mülüi Pohjoižhe randha kuti administrativine ühtnik, sid' vozil 1936−1937 — Pohjoižhe agjaha. Vs 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi mülüb Vologdan agjaha. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006.
Geografijan andmused.
Tot'man rajon om Vologdan agjan päivnouzmaine taho. Pind — 8 393 nellikkilometrad (koumanz' surtte agjas). Mecad ottas territorijan ühesa kümnendest (7361 km²), se om kaikiš suremb mülü agjas. Koivikod da kavag'mec oma enambuses. Soiden pind om seičeme procentad.
Znamasižed joged oma Suhon sen Carev- (hura) da Tolšm- (oiged) ližajogidenke. Jogiden tobj pala mülüb Pohjoižen Dvinan (Jävaldmeren) basseinha, pen' pala suves — Volgan (Kaspijan meren) basseinha. Kaik om kuz' järved rajonas.
Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (letked, saved, gravii), keitandsol, mec, reskvezi.
Vs 2015 kezakun 1. päiväspäi rajonan territorii alajagase 7 municipaližhe ühtnikha: 1 lidnankundha da 6 küläkundha.
Tobmuz.
Vs 2012 keväz'kun 14. päiväspäi Sergei Selänin om valitud i radab rajonan da sen administracijan pämehen. Kaks' rajonan varapämest oma hänele abhu. Viž ohjandust, kaks' komitetad, 11 palakundad da 5 laudkundad alištudas rajonan administracijale.
Käskusenandai tobmuz om Municipaline Suim (ven. "Муниципальное собрание") 18 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2012 keväz'kun 4. päiväl. Valentin Novosölov radab sen ezimehen vl 2015.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 23 315 ristitud.
Kaik om 226 eländpunktad rajonas, sidä kesken üks' lidn, 16 žilod, 207 küläd da 2 futorad.
Toižed järedad eländpunktad oma Jubileinii-žilo (1,6 tuh. rist. vl 2002) da Sovetskii-žilo (1,4 tuh. rist. vl 2002).
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma jogi- da tor'vikveimtransport, turizm, maižanduz da sömtegimišt, mecan varhapanend da ümbriradmine (pilindmaterialad, strubad).


Vaškiden rajon.
Vaškiden rajon () om rajon Vologdan agjas.
Vs 1938 kezakuspäi administrativine keskuz om Lipin Bor-žilo (rajonan ristitišton pol').
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1927 elokun 1. päiväl Leningradan agjan Čerepovecan ümbrikho Vaškid-külän keskuseks (upotihe sidä Vaugedjärven tazopindan libutamižen aigan Volgan-Baltijanmeren veziten sauvomha). Vl 1930 heinkun 23. päiväl heitihe ümbrikod, i vhesai 1937 rajon mülüi Leningradan agjaha kuti administrativine ühtnik. Vs 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi mülüb Vologdan agjaha. Vozil 1963−1964 rajonan territorii mülüi Belozerskan rajonha. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1965.
Geografijan andmused.
Vaškiden rajon sijadase agjan lodehes, päivnouzmha da pohjoižhe Vaugedjärven randalpäi. Rajonidenkeskeine röun läbitab järved lodehespäi suvipäivnouzmha. Pind — 2 884 nellikkilometrad. Mec otab territorijan koume nelländest (2148 km²), kavag'mecad (kuz', pedai) da koivikod oma enambuses.
Kirillovan kukkazsel'g mäneb rajonan päivnouzmaspäi keskushe. Reljef om tazo da sokaz toižil polil. Znamasine jogi om Kemanjogi. Kaik om 125 järved rajonas.
Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (letked, saved, gravii, dolomit), mec, kala, reskvezi.
Vs 2015 kezakun 25. päiväspäi rajonan territorii alajagase 3 küläkundha.
Tobmuz.
Vs 2009 redukun 11. päiväspäi Aleksandr Ivanov om valitud i radab rajonan da sen administracijan pämehen kahtenden strokun. Rajonan pämehen järgvaličendad oliba vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl. Kaks' administracijan varapämest oma hänele abhu. Viž ohjandust alištudas rajonan administracijale.
Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Suim (ven. "Представительное собрание") 15 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2015 sügüz'kun 13. päiväl (kudenz' kucund). Andrei Fomin radab sen ezimehen vl 2015 kül'mkun 27. päivälpäi.
Vs 2014 elokun 8. päiväspäi Kundaline Nevondkund (ven. "Общественный Совет") radab rajonas (7 ühtnijad).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 9 116 ristitud. Nügüd' se om kaikiš pen' rajon agjas eläjiden lugun mödhe (7202 rist. vl 2015).
Kaik om 198 eländpunktad rajonas, sidä kesken 5 žilod da 194 küläd. Toižid surid eländpunktoid ei ole.
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma mecan varhapanend da ümbriradmine pilindmaterialoihe, jogitransport, sömtegimišt, maižanduz da kalanpüdand, turizm.
Federaline «Vologd — Vitegr — Medvežjegorsk»-avtote asfal'tižbetonižen alusenke läbitab rajonan territorijad.


Vožegan rajon.
Vožegan rajon () om rajon Vologdan agjas.
Administrativine keskuz om lidnanvuitte Vožeg-žilo.
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1929 heinkun 15. päiväl Pohjoižen randan Vologdan ümbrikho. Sil aigal rajonan ristitišt oli 59 tuhad eläjid. Vl 1930 heinkun 30. päiväl heitihe ümbrikod, i vhesai 1936 rajon mülüi Pohjoižhe randha kuti administrativine ühtnik, sid' vozil 1936−1937 — Pohjoižhe agjaha. Vs 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi mülüb Vologdan agjaha. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1937.
Geografijan andmused.
Vožegan rajon sijadase agjan pohjoižes, päivnouzmha Vože-järvespäi. Pind — 5 752 nellikkilometrad. Mec otab territorijan seičeme kahesandest (5014 km²), kavag'mecad oma enambuses. Sod — 8%. Rajonan piduz pohjoižespäi suvhe — 34 km, päivnouzmaspäi päivlaskmha — 131 km.
Reljef om kukhikaz tobjimalaz, sokaz sijidme. Ülävagan ülüz seižub päivnouzmpoles. Znamasižed joged oma Kuben (Suhonan bassein) da Vožeg (Änižjogen bassein). Kaik om 87 järved rajonas. Kaikiš suremb niišpäi om Vože-järv (Čarondan), sen päivnouzmaine pala sodunudenke randanke mülüb rajonha. Kaik joged mülüdas Jävaldmeren basseinha.
Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (gravii, letked, saved), gaž, tuf, mec, kala, reskvezi.
Vs 2015 kezakun 1. päiväspäi rajonan territorii jagase 8 municipaližeks ühtnikaks: üks' lidnkund da 7 küläkundad.
Tobmuz.
Vs 2008 kül'mkun 14. päiväspäi Sergei Semennikov om valitud i radab rajonan da sen administracijan pämehen kahtenden strokun. Rajonan pämehen järgvaličendad oliba vl 2012 keväz'kun 4. päiväl. Kaks' administracijan varapämest oma hänele abhu. Nell' ohjandust, 10 palakundad, 1 komitet da 1 radnikoičend alištudas rajonan administracijale.
Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Suim (ven. "Представительное собрание") 17 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2012 keväz'kun 4. päiväl (videnz' kucund). Aleksandr Karpov radab sen ezimehen vl 2012 keväz'kun 29. päivälpäi.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 16 790 ristitud.
Kaik om 309 eländpunktad rajonas, sidä kesken 1 lidnanvuitte žilo, 12 tošt žilod da 296 küläd. Toine sur' eländpunkt om Kadnikovskii-žilo-raudtestancii (2,2 tuh. rist. vl 2002).
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma raudtetransport, mecan varhapanend da ümbriradmine (pilindmaterialad, strubad), sömtegimišt, maižanduz da kalanpüdand, omblendtegimišt da turizm.


Nikol'skan rajon.
Nikol'skan rajon () om rajon Vologdan agjas.
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vn 1924 elokus Pohjoižen Dvinan gubernijha. Sil aigal rajonan pind oli 8863 nellikkilometrad, ristitišt — 59317 eläjad. Vs 1929 heinkun 15. päiväspäi rajon mülüi Pohjoižen randan Pohjoižen Dvinan ümbrikho. Vl 1930 heinkun 30. päiväl heitihe ümbrikod, i vodhe 1936 tal'vkun 5. päivhäsai rajon mülüi Pohjoižhe randha kuti administrativine ühtnik. Vozil 1936−1937 oli Pohjoižen agjan palaks. Vs 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi rajon mülüb Vologdan agjaha. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2004.
Geografijan andmused.
Nikol'skan rajon sijadase agjan suvipäivnouzmas. Pind — 7 476 nellikkilometrad. Mecad ottas territorijan 86% (6448 km²). Koivikod habikoidenke oma enambuses, kavag'mec otab koumandest (kuz', pedai).
Reljef om kukhikaz tobjimalaz, pened sod oma sijidme. Pohjoižed Uvalad-ülüden päivlaskmaine pala otab rajonan territorijad läz täuzin. Znamasine jogi om Jug sen huran Šaržen'g-ližajogenke, mülüdas Pohjoižen Dvinan (Jävaldmeren) basseinha. Rajonan päivlaskmas Unž-jogi ližajodidenke mülüb Volgan (Kaspijan meren) basseinha. Penid da surid jogid om läz seičemed sadad. Om vähä penid järvid (1 km² penemba pindal). Sod oma territorijan sadandez.
Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (letked, saved, gravii), dolomit, mec, reskvezi.
Vs 2015 kezakun 25. päiväspäi rajonan territorii alajagase 8 municipaližhe ühtnikha: 1 lidnankundha da 7 küläkundha.
Tobmuz.
Vs 2008 keväz'kuspäi Väčeslav Panov om valitud i radab rajonan da sen administracijan pämehen kahtenden strokun. Rajonan pämehen järgvaličendad oliba vl 2012 keväz'kun 4. päiväl, hänen valdatusiden strok om viž vot. Nell' administracijan varapämest oma hänele abhu. Kaks' ohjandust, 8 palakundad da 1 komitet alištudas rajonan administracijale.
Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Suim (ven. "Представительное собрание") 19 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2012 keväz'kun 4. päiväl. Väčeslav Podnebesnikov radab sen ezimehen vl 2015.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 24 488 ristitud.
Kaik om 223 eländpunktad rajonas, sidä kesken 1 lidn, 13 žilod da 209 küläd, niišpäi 40 seištas kaikenaigažeta ristitištota. Toižid surid eländpunktoid ei ole.
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma mecan varhapanend da ümbriradmine (pilindmaterialad, strubad brusaspäi), sömtegimišt da maižanduz, omblendtegimišt da turizm.


Sämžan rajon.
Sämžan rajon () om rajon Vologdan agjas.
Vspäi 1953 administrativine keskuz om Sämž-žilo (rajonan ristitišton läz pol't).
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1929 heinkun 15. päiväl Pohjoižen randan Vologdan ümbrikho, Djakovskai-külän keskuseks (nece külä vl 1953 oli ühtnenu toižiden külidenke Sämž-külähä). Vl 1930 heinkun 30. päiväl heitihe ümbrikod, sid' vozil 1930−1931 da 1935−1936 Sämžan rajon mülüi Pohjoižhe randha kuti administrativine ühtnik. Vozil 1931−1935 rajonan territorii oli jagadud Tot'man da Harovskan rajoniden keskes. Vozil 1936−1937 rajon mülüi Pohjoižhe agjaha. Vs 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi mülüb Vologdan agjaha. Vozil 1962−1965 rajonan territorii oli ühtnenu Harovskan rajonanke. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1935.
Geografijan andmused.
Sämžan rajon sijadase agjan keskuses, pohjoižpäivnouzmha Vologdaspäi. Pind — 3 948 nellikkilometrad. Mec otab territorijan viž kudendest (3275 km²), kavag'mecad oma enambuses. Sod — 6%.
Reljef om tazo keskuses, kukhikaz päivnouzmas da suves (Harovskan kukkazsel'g), sokaz sijidme. Znamasižed joged oma Kuben (Suhonan bassein) da Vag (Pohjoižen Dvinan bassein). Kaikiš suremb järvišpäi om Šičenganjärv (10,2 km²). Kaik joged mülüdas Jävaldmeren basseinha.
Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (letked, gravii), mec, reskvezi.
Vs 2008 heinkun 2. päiväspäi rajonan territorii alajagase 8 küläkundaks.
Tobmuz.
Vs 2012 keväz'kun 4. päiväspäi Aleksandr Frolov om valitud i radab rajonan da sen administracijan pämehen. Kaks' administracijan varapämest oma hänele abhu. Nell' ohjandust, 10 palakundad, 1 komitet da 1 radnikoičend alištudas rajonan administracijale.
Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Suim (ven. "Представительное собрание") 15 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2012 keväz'kun 4. päiväl. Nikolai Borskii radab sen ezimehen vl 2015. Ezitajiden Suim alištub rajonan pämehele.
Vspäi 2010 Kundaline Nevondkund (ven. "Общественный Совет") radab rajonas (12 ühtnijad).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 8 745 ristitud.
Kaik om 168 eländpunktad rajonas, sidä kesken 6 žilod da 162 küläd. Toižid järedoid eländpunktoid ei ole.
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma mecan varhapanend da ümbriradmine pilindmaterialoikš, sömtegimišt da maižanduz, turizm.


Verhovažjen rajon.
Verhovažjen rajon () om rajon Vologdan agjas.
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1929 heinkun 15. päiväl Pohjoižen randan Nändoman ümbrikho. Vl 1930 heinkun 30. päiväl heitihe ümbrikod, sid' vozil 1930−1931 da 1935−1936 Verhovažjen rajon mülüi Pohjoižhe randha kuti administrativine ühtnik. Vozil 1931−1935 rajonan territorii oli ühtnenu Vel'skan rajonanke. Vozil 1936−1937 rajon mülüi Pohjoižhe agjaha. Vs 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi mülüb Vologdan agjaha. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1935.
Geografijan andmused.
Verhovažjen rajon sijadase agjan pohjoižes. Pind — 4 255 nellikkilometrad. Mec otab territorijan 86% (3662 km²), kavag'mecad (kuz', pedai) da koivikod oma enambuses. Rajonan piduz suvespäi pohjoižhe — 70 km, päivnouzmaspäi päivlaskmha — 85 km.
Reljef om kukhikaz päivlaskmas (Ülävagan kukkazsel'g) süviden jogialangištoidenke, tazo päivnouzmas, sokaz sijidme. Znamasine jogi om Vag sen Kuloi- (oiged) da Pežm- (hura) ližajogidenke. Om severz'-se penid järvid (penemba 1 km²). Kaik joged mülüdas Pohjoižen Dvinan (Jävaldmeren) basseinha.
Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (mouckivi, letked, gravii, saved), mec, reskvezi.
Vs 2015 kezakun 25. päiväspäi rajonan territorii jagase 12 küläkundaks.
Tobmuz.
Vs 2012 keväz'kun 4. päiväspäi Gennadii Nepomilujev om valitud i radab rajonan da sen administracijan pämehen. Hänen valdatusiden strok om nell' vot. Kaks' administracijan varapämest oma hänele abhu. Viž ohjandust, 11 palakundad, 1 komitet da 2 laudkundad alištudas rajonan administracijale.
Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Suim (ven. "Представительное собрание") 17 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2012 keväz'kun 4. päiväl (videnz' kucund). Vladimir Poležajev radab sen ezimehen vl 2015.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 15 568 ristitud.
Kaik om 230 eländpunktad rajonas, sidä kesken 6 žilod da 224 küläd, niišpäi 52 oma kaikenaigaižeta ristitištota. Toižid surid eländpunktoid ei ole.
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma mecan varhapanend da ümbriradmine pilindmaterialoihe, sömtegimišt da maižanduz, turizm.


Tarnogan rajon.
Tarnogan rajon () om rajon Vologdan agjas.
Administrativine keskuz om Tarnogan Lidnut-žilo (pagin. Tarnog).
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1935 vilukun 25. päiväl Pohjoižhe randha, i vodhe 1936 tal'vkun 5. päivhäsai rajon mülüi sihe kuti administrativine ühtnik. Vozil 1936−1937 oli Pohjoižen agjan palaks. Vs 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi mülüb Vologdan agjaha. Vozil 1963−1964 Nüksenican rajonan territorii mülüi Tarnogan rajonha. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1965.
Geografijan andmused.
Tarnogan rajon sijadase agjan pohjoižpäivnouzmas. Pind — 5 181 nellikkilometrad. Mec otab territorijan nell' videndest (4258 km²). Pedajikod, koivikod da kuzištod oma enambuses.
Reljef om kukhikaz keskuses, päivlaskmas da suves, tazo päivlaskmas, sokaz pohjoižes. Znamasižed joged oma Kokšen'g (Ustjan ližajogi) sen huran Uftüg-ližajogenke. Suhon-jogi om rajonan suvipäivnouzmaižeks röunaks. Om 9 pen't järved (kaik penemba 1 km², no erased 20..30 m süvütte). Kaik joged mülüdas Pohjoižen Dvinan (Jävaldmeren) basseinha.
Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (saved, (gravii, letked), mouckivi, mec, reskvezi.
Vs 2009 sulakun 8. päiväspäi rajonan territorii alajagase 6 küläkundha.
Tobmuz.
Vs 2009 keväz'kun 1. päiväspäi Sergei Gusev om valitud i radab rajonan da sen administracijan pämehen kahtenden strokun, viž vot valdatusiden strokunke. Rajonan pämehen järgenduseližed valičendad oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl, kaik rahvaz valiči händast. Kaks' administracijan varapämest oma hänele abhu. Koume ohjandust, 10 palakundad da üks' komitet alištudas rajonan administracijale.
Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Suim (ven. "Представительное собрание") 15 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl (videnz' kucund). Valentina Popova radab sen ezimehen vl 2015.
Vspäi 2012 Kundaline Nevondkund (ven. "Общественный Совет") radab rajonas (12 ühtnijad vl 2014).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 12 838 ristitud.
Kaik om 266 eländpunktad rajonas, sidä kesken viž žilod da 261 küläd. Ei ole toižid järedoid eländpunktoid.
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma mecan varhapanend da ümbriradmine (pilindmaterialad, cilindruidud parded), tor'vikveimtransport, maižanduz da sömtegimišt, turizm.


Babuškinan rajon (Vologdan agj).
Babuškinan rajon () om rajon Vologdan agjas.
Administrativine keskuz om Babuškinan nimel nimitadud žilo.
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vn 1929 15. päiväl heinkud Pohjoižen randan Vologdan ümbrikho kuti Ledengan rajon Leden'gskoje-külän keskuseks. Vn 1930 30. päiväl heinkud heittihe ümbrikod, i vodhe 1936 tal'vkun 5. päivhäsai rajon mülüi Pohjoižhe randha kuti administrativine ühtnik. Vozil 1936−1937 oli Pohjoižen agjan palaks.
Vs 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi rajon mülüb Vologdan agjaha. Vn 1941 26. päiväl uhokud udesnimitihe rajonad da sen keskust Ivan Babuškin-revolücioneran oiktastuseks. Vs 1960 kül'mkun 12. päiväspäi enččen Roslätinon rajonan territorijan pala om ühtnenu Babuškinan rajonanke. Vozil 1963−1964 Babuškinan rajonan territorii mülüi Tot'man rajonha pordaigaižikš. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006.
Geografijan andmused.
Babuškinan rajon sijadase agjan päivnouzmas. Pind — 7 760 nellikkilometrad. Mecad ottas territorijan 89% (6913 km²). Koskmatoi taig (kavag'mec — kuz', pedai) om enambuses.
Reljef om kukhikaz tobjimalaz, pened sod oma joga polen. Pohjoižed Uvalad-ülüden päivlaskmaine pala otab rajonan territorijad läz täuzin. Znamasižed joged oma: Vanh Tot'm sen Votč- da Ilez-joginiškoidenke i Leden'g, ned mülüdas Suhonan (Jävaldmeren) basseinha; mugažo Unž sen oiktan Juz-ližajogenke, mülüb Volgan (Kaspijan meren) basseinha. Om vähä penid järvid (1 km² penemba pindal). Sod ottas 12% territorijad.
Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (letked, saved, gravii), dolomit, keitandsol, mec, reskvezi.
Vs 2015 kezakun 1. päiväspäi rajonan territorii jagase 7 küläkundha.
Tobmuz.
Vs 2004 sulakun 4. päiväspäi Aleksandr Sekušin om valitud i radab rajonan da sen administracijan pämehen koumanden strokun jäl'geten. Rajonan pämehen järgenduseližed valičendad oliba vl 2008 da vn 2012 4. päiväl keväz'kud, hänen valdatusiden strok om nell' vot, kaik rahvaz änesti. Kaks' ohjandust alištudas rajonan administracijale.
Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Suim (ven. "Представительное собрание") 15 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Järgenduseližed valičendad sihe oliba vn 2012 4. päiväl keväz'kud (videnz' kucund). Vitalii Kolpakov radab sen ezimehen vl 2015.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 12 779 ristitud.
Kaik om 141 eländpunktad rajonas, sidä kesken 13 žilod, 127 küläd da 1 futor, niišpäi 37 seištas kaikenaigažeta ristitištota. Toine sur' eländpunkt om Min'kovo-külä (1,0 tuh. rist. vl 2009).
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma mecan varhapanend da ümbriradmine pilindmaterialoihe, sömtegimišt da maižanduz, turizm.


Sokolan rajon (Vologdan agj).
Sokolan rajon () om rajon Vologdan agjas.
Administrativine keskuz om Sokol-lidn (rajonan ristitišton koume nelländest), mülüb rajonha vspäi 2006.
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1929 heinkun 15. päiväl Pohjoižen randan Vologdan ümbrikho kuti Sverdlovan rajon. Vl 1930 heinkun 30. päiväl heitihe ümbrikod, i vhesai 1936 rajon mülüi Pohjoižhe randha kuti administrativine ühtnik (vspäi 1932 nügüdläižen nimenke), sid' vozil 1936−1937 — Pohjoižhe agjaha. Vs 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi om olmas Vologdan agjan palaks. Vozil 1960−1965 Kubenansun rajonan territorii mülüi Sokolan rajonha lühüdaks aigaks. Sokolan rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006.
Geografijan andmused.
Sokolan rajon sijadase Vologdan agjan keskuses. Pind — 4 165 km². Mec otab territorijan seičeme kümnendest (2950 nellikkilometrad), koivištod da habikod oma enambuses.
Znamasižed joged oma Suhon da sen hura Dvinic-ližajogi. Läz kaik joged mülüdas Suhonan basseinha, pen' pala lodehes da pohjoižpäivnouzmas jokseb Kubenanjogehe. Kaik joged mülüdas Jävaldmeren basseinha.
Reljef om tazo, sokaz da alangoikaz päpaloin (Suhonanveren alangišt), kukhikaz pohjoižpäivnouzmas (Harovskan kukkazsel'g).
Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (saved, letked, gravii), mec, reskvezi.
Vs 2015 kezakun 25. päiväspäi rajonan territorii alajagase 10 municipaližhe ühtnikha: 2 lidnankundha da 8 küläkundha.
Tobmuz.
Vs 2014 keväz'kun 16. päiväspäi Vasilii Zvorikin om valitud i radab rajonan da sen administracijan pämehen. Kaik rahvaz änesti händast, valdatusiden strok om viž vot. Koume administracijan varapämest oma hänele abhu. Viž ohjandust, 5 palakundad, 1 komitet da 2 laudkundad alištudas rajonan administracijale.
Käskusenandai tobmuz om rajonan parlament — Municipaline suim (ven. "Муниципальное собрание") 18 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2012 keväz'kun 4. päiväl (videnz' kucund). Andrei Sohrin radab sen ezimehen vl 2015.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 51 399 ristitud.
Kaik om 408 eländpunktad rajonas, sidä kesken 2 lidnad, 2 žilod da 404 küläd.
Toine järed eländpunkt om Kadnikov-lidn (4,6 tuh. rist. vl 2015).
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma mecan süvä ümbriradmine (komplektad pertid sauvomha, bumag, mebel'), sauvondmaterialiden tehmine (pilindmaterialad, faner, savič), raudte- da jogitransport, sömtegimišt da maižanduz, omblendtegimišt da turizm.


Harovskan rajon.
Harovskan rajon () om rajon Vologdan agjas.
Administrativine keskuz om Harovsk-lidn (rajonan ristitišton koume videndest).
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1929 heinkun 15. päiväl Pohjoižen randan Vologdan ümbrikho. Vl 1930 heinkun 30. päiväl heitihe ümbrikod, i vhesai 1936 rajon mülüi Pohjoižhe randha kuti administrativine ühtnik, sid' vozil 1936−1937 — Pohjoižhe agjaha. Vs 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi om olmas Vologdan agjan palaks. Vozil 1962−1965 Sämžan rajonan territorii oli Harovskan rajonan palaks. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006.
Geografijan andmused.
Harovskan rajon sijadase Vologdan agjan keskuses. Pind — 3 560 km². Mec otab territorijan nell' videndest (2817 nellikkilometrad), kavag'mec (kuz', pedai) da lehtezmec (koiv, hab) oma levitadud tazomäras.
Znamasižed joged oma Kuben da sen oiged Sit'-ližajogi. Läz kaik joged mülüdas Kubenan basseinha, pen' pala suvipäivnouzmas — Suhonan basseinha. Kaik om 7 järved rajonas, Katromanjärv (14,2 km², 3 m süvütte) om kaikiš suremb niišpäi. Kaik joged mülüdas Jävaldmeren basseinha.
Reljef om tazo päpaloin, sokaz sijidme. Harovskan kukkazsel'g om rajonan keskuses da suvipäivlaskmas.
Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (mouckivi, letked, gravii, saved), gaž, mec, reskvezi.
Vs 2015 sulakun 28. päiväspäi rajonan territorii alajagase 6 municipaližhe ühtnikha: 1 lidnankundha da 5 küläkundha.
Tobmuz.
Vs 2013 sügüz'kun 8. päiväspäi Sergei Popov om valitud i radab rajonan da sen administracijan pämehen. Kaik rahvaz änesti händast, valdatusiden strok om viž vot. Koume administracijan varapämest oma hänele abhu. Nell' ohjandust, 9 palakundad, 1 komitet da 3 laudkundad alištudas rajonan administracijale.
Käskusenandai tobmuz om rajonan parlament — Municipaline suim (ven. "Муниципальное собрание") 18 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2012 keväz'kun 4. päiväl. Ol'ga Mirolübova radab sen ezimehen vl 2015.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 16 622 ristitud.
Kaik om 386 eländpunktad rajonas, sidä kesken 1 lidn, 9 žilod, 375 küläd da 1 raudtestancii. Toine sur' eländpunkt om Semigorodnäi-raudtestancii (1,4 tuh. rist. vl 2010).
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma mecan varhapanend da ümbriradmine (raudtešpalad, strubad), sauvondmaterialiden tehmine (bazal'tkuid lämuzizoläcijan täht, pilindmaterialad), raudtetransport, sömtegimišt da maižanduz, turizm.


Jogidenkeskeine rajon (Vologdan agj).
Jogidenkeskeine rajon () om rajon Vologdan agjas.
Administrativine keskuz da kaikiš suremb eländpunkt om Šuiskoje-külä.
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1929 heinkun 15. päiväl Pohjoižen randan Vologdan ümbrikho kuti Šuiskojen rajon, vspäi 1931 rajon om nügüdläižen nimenke. Vl 1930 heinkun 30. päiväl heitihe ümbrikod, i vhesai 1936 rajon mülüi Pohjoižhe randha kuti administrativine ühtnik, sid' vozil 1936−1937 — Pohjoižhe agjaha. Vs 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi mülüb Vologdan agjaha. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2004.
Geografijan andmused.
Jogidenkeskeine rajon om Vologdan agjan suvine taho. Pind — 3 624 km². Mec otab territorijan seičeme kümnendest (2553 nellikkilometrad), sidä kesken äi sodunuzid mecoid, lehtezmec (koivikod, habikod) om enambuses. Sod — 14% (509 km²). Saum vezid — 1,1% (34,5 km²).
Znamasine jogi oma Suhon sen oiktoiden Šuj- da Ihalic (Mizüg)-ližajogidenke. Läz kaik joged mülüdas Suhonan (Jävaldmeren) basseinha. Rajonan suves Monz ližajogidenke da erased toižed pened joged mülüdas Volgan (Kaspijan meren) basseinha.
Reljef om tazo päpaloin, sokaz sijidme. Suhonanveren alangišt om pohjoižes. Avnegan ülüz sijadase rajonan keskuses.
Londuseližed varad oma kivivoi, turbaz, sauvondmaterialad (letked, saved, gravii), gaž, mec, reskvezi.
Vs 2010 kezakun 4. päiväspäi rajonan territorii alajagase 5 municipaližhe ühtnikha (küläkundha).
Tobmuz.
Vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl Aleksandr Šadrin oli valitud rajonan da sen administracijan pämehen, vl 2015 tal'vkun 18. päiväl läksi erindha. Hänen sijas oma Dmitrii Lukičev — rajonan pämehen velgusentäutai, i Sergei Kiselöv — rajonan administracijan pämehen velgusentäutai. Koume administracijan varapämest oma hänele abhu. Koume ohjandust da 1 palakund alištudas rajonan administracijale.
Käskusenandai tobmuz om rajonan parlament — Ezitajiden suim (ven. "Представительное собрание") 15 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2012 keväz'kun 4. päiväl. Jurii Boines radab sen ezimehen vl 2015.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 6 112 ristitud.
Kaik om 157 eländpunktad rajonas, sidä kesken 6 žilod da 151 küläd. Toine sur' eländpunkt om Turovec-žilo (1,0 tuh. rist. vl 2002), matkad avtotedme Šuiskoje-keskushesai om 250 km.
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma mecan varhapanend da ümbriradmine (pilindmaterialad, komplektad pertid sauvomha, strubad), tor'vikveimtransport, maižanduz.


Kičmengan rajon.
Kičmengan rajon () om rajon Vologdan agjas.
Administrativine keskuz da kaikiš suremb eländpunkt om Kičmengan Lidnut-žilo.
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1924 kezakun 10. päiväl Pohjoižen Dvinan gubernijha. Vl 1928 Jenangan rajonad ližaduihe sihe. Vs 1929 heinkun 15. päiväspäi rajon mülüi Pohjoižen randan Pohjoižen Dvinan ümbrikho. Vl 1930 heinkun 30. päiväl heitihe ümbrikod, i vodhe 1936 tal'vkun 5. päivhäsai rajon mülüi Pohjoižhe randha kuti administrativine ühtnik. Vl 1931 Kičmengan rajonan pind oli 7700 nellikkilometrad, ristitišt — 73400 eläjad. Vozil 1936−1937 oli Pohjoižen agjan palaks. Vs 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi rajon mülüb Vologdan agjaha. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2004.
Geografijan andmused.
Kičmengan rajon sijadase agjan suvipäivnouzmas. Pind — 7 061 nellikkilometrad. Mecad ottas territorijan 86% (6061 km²), kuššed mecad oma enambuses.
Reljef om tazo päivlaskmas, kukhikaz toižil sijil, pened sod oma päivlaskmas da pohjoižes. Pohjoižed Uvalad-ülüden pohjoine pala om rajonan territorijad suves. Znamasine jogi om Jug sen huran Kičmen'g- da oiktan Jontal-ližajogidenke, mülüdas Pohjoižen Dvinan (Jävaldmeren) basseinha. Om vähä penid järvid (1 km² penemba pindal). Sod oma 15% territorijad.
Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (letked, saved, gravii), mec, reskvezi.
Vs 2013 sulakun 1. päiväspäi rajonan territorii jagase koumeks küläkundaks (municipaližeks ühtnikaks).
Tobmuz.
Vs 2015 tal'vkun 14. päiväspäi Lübov' Djakova radab rajonan pämeheks parlamentan valdatusiden strokun lophusai (2017. voz'). Hän-žo om rajonan parlamentan ezimez' vspäi 2013. Käskusenandai tobmuz om rajonan parlament — Municipaline Suim (ven. "Муниципальное собрание") 20 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl.
Vs 2015 tal'vkun 14. päiväspäi Galina Trufanova radab rajonan administracijan pämehen. Kaks' administracijan varapämest oma hänele abhu. Kuz' ohjandust, 7 palakundad da 1 komitet alištudas rajonan administracijale.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 18 485 ristitud.
Kaik om 357 eländpunktad rajonas, sidä kesken 11 žilod da 346 küläd. Toine sur' eländpunkt om Jugskii-žilo (1,1 tuh. rist. vl 2002).
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma mecan varhapanend da ümbriradmine pilindmaterialoihe, sömtegimišt da maižanduz, turizm.


Kaspijan meri.
Kaspijan meri vs 2003 kezakus (fotokuva kaimdajaspäi)
Kaspijan meri (avar.: "Хазар ралъад", čeč.: "Каспий-хIорд", darg.: "Каспила урхьу", kum.: "Хазар денгиз", lezg.: "Кас гьуьл", lak.: "Каспи хьхьири", "Daryā-e Xazar", rut.: "Kaspy der'ya",) om kaikiš suremb järv mail'mas meren erasiden pirdoidenke (suruz, süvüz, valdmerenvuitte pohj, solakaz vezi). Kaspii om järv juridižikš, znamoičeb, lähevenujil valdkundoil om oiktuz jagada vezištod keskneze. Se om vedhudetoi, ei ole ni üht joged, kudamb joksiži sišpäi. Sijadase Evrazijan suves, Evropan da Azijan röunal.
Veden tazopind — 28 metrad alemba valdmeren pindad.
Pind sarita — 371 tuh. km² (keskmäine lugu, veden tazopind vajehtase aigan joksten).
Veden mülü — 78,2 tuh. km³.
Süvüz — 1025 metrhasai, keskmäine süvüz — 208 m.
Etimologii.
"Kaspijan meri"-nimituz () da toižed avaras levitadud nimed sünduiba elänuziden vai eläbiden randaližiden rahvahiden nimišpäi. Hebonkazvatajiden-kaspijalaižiden heim oli elänu meren suvipäivlaskmal randištol 1. voz'tuhal edel meiden erad.
Geografijan andmused.
Kaspijan meri lainištab Venäman, Kazahstanan, Turkmenistanan, Iranan da Azerbaidžanan randoid.
Meri jagase koumhe palaha: Pohjoine Kaspii, Keskmäine Kaspii, Suvine Kaspii.
Kaspijan meren järedad lahted (päivnouzmaine rand): Kaidak-, Mangišlakan, Kazahan, Karabogazgol- da Turkmenbaši- lahted.
Sariden ühthine pind om läz 350 km². Sured sared (pohjoižespäi suvhe): Tülenin, Čečen', Ogurčali da Ašur-Ada. Sarištod: Tülenin sarišt (5 sared) da Bakun sarišt (11 sared).
Järedad langenijad joged Kaspijan merhe (častomaraižen mödhe): Volg, Ural (Žajik), Emb (Žem), Atrek, Kur, Sulak da Terek. Kaik 130 joged lanktas merhe.
Znamasižed pol'sared: Apšeronan pol'sar' da Mangišlak.
Sured lidnad da portad (päiväižen mödhe): Baku, Sumgajit, Derbent, Kaspiisk, Mahačkal, Astrahan', Atirau, Aktau, Turkmenbaši, Čalus, Bender Enzeli.


Kariban meri.
Kariban meri (, hait. kreol.: "Lamè Karaïb", alam.: "Caraïbische Zee") om meri Pohjoižamerikan da Suviamerikan keskes. Sijadase suvipäivnouzmha Meksikan lahtespäi, sidä lugetas mereks mugažo. Mert mülütadas Atlantižen valdmeren basseinha. Ühtenzoitase Tünen valdmerenke Panaman kanalal.
Pind sarita — 2 754 tuh. km².
Veden mülü — 6 860 tuh. km³.
Etimologii.
"Kariban meri"-nimituz () om sündnu karibalaižed rahvahiden joukun nimespäi. Karibalaižiden heimod tuliba elämhä meren päivnouzmha randištho 1. voz'tuhan jäl'ghe meiden erad Orinoko-jogensuspäi.
Geografijan andmused.
Kariban meren järedad lahted: Guakanajabo, Gonav, Venesuelan, Darjenan, Moskitos da Gondurasan lahted.
Sured sared: Jamaik (täuzin), Kuba, Haiti da Puerto Riko. Sarištod: Antilan pened sared, Kaimanan sared, Islas-de-la-Baj.
Znamasižed langenijad joged Kariban merhe (častomaraižen mödhe): Magdalen (Kolumbii), Atrato (Kolumbii), Koko (Nikaragua) da Patuk (Gonduras).
Sured lidnad da portad: Santjago de Kuba, Kingston, Port-o-Prens, Santo Domingo, Karakas, Barrankil'j.


Keskmeri.
Keskmeri om kontinentidenkeskeine meri Evropan da Afrikan keskes. Sijadase suvhe Evropaspäi, pohjoižhe Afrikaspäi, päivlaskmha Azijaspäi. Ühtenzoitase Gibraltaran sal'mel Atlantižen valdmeren päpalanke, Dardanellad-sal'mel Mramormerenke, Suecan kanalal Indižen valdmeren Rusttan merenke. Keskmert mülütadas Atlantižen valdmeren basseinha.
Pind sarita — 2 500 tuh. km².
Veden mülü — 3 839 tuh. km³.
Süvüz — 5121 metrhasai, keskmäine süvüz — 1541 m.
Etimologii.
Ezmäižen kerdan rimalaine Gai Julii Solin-kirjutai kävutaškanzi "Keskmeri"-nimitusen (latin. "Mare Mediterranea" — "meri keskel Mad") 4. voz'sadal meiden erad.
Geografijan andmused.
Keskmeri süvenub kuivushe edahaks. Se lainištab neniden valdkundoiden randad (častomaraižen mödhe): Ispanii, Francii, Monako, Italii, Slovenii, Horvatii, Bosnii da Gercegovin, Mustmägi, Albanii, Grekanma, Turkanma, Sirii, Kipr, Livan, Izrail', Egipt, Livii, Tunis, Alžir da Marok. Läz 60 valdkundad mülüdas Keskmeren basseinha.
Sen ližaks, Mramormeri, Mustmeri da Azovmeri mülüdas Keskmeren basseinha.
Keskmeren järedad lahted: Valensijan, Lionan, Genujan, Taranton, Sidr da Gabes lahted.
Znamasižed sal'med: Gibraltaran da Messinan sal'med, Dardanellad.
Sured sared: Korsik, Sardinii, Sicilii, Krit da Kipr. Sarištod: Balearan sared (Ispanii), Mal'tan sarišt (Mal't), Dalmatinan sared (Horvatii), Ionižed sared, Kikladad, Pohjoižsporadad da Suvisporadad (Dodekanes) (Grekanma). Kaik om enamba 3,3 tuhad sarid.
Sured pol'sared: Pirenejan, Apenninan, Balkanan da Anatolijan (Pen' Azii) pol'sared.
Järedad joged, kudambad langetas Keskmerhe (častomaraižen mödhe): Ebro, Ron, Tibr, Ponjogi, Nil.
Lidnad-millionerad da portad: Barselon, Marsel', Neapol', Afinad, Izmir, Antal'j, Beirut, Tel' Aviv, Aleksandrii, Bengazi, Tripoli, Tunis, Alžir da Oran.


Pohjoižmeri.
Pohjoižmeri (, vai "Vesterhavet",, pohj.-friz.: "Weestsiie", päivl.-friz.: "Noardsee",, šotl.: "German Ocean") om madal meri šel'fal Evrazijan lodehližes laptas. Sijadase Pohjoiževropas, Suren Britanijan, Norvegijan i Danijan keskes. Mülütadas Pohjoižmert Atlantižen valdmeren basseinha.
Ühthižed andmused.
Veden mülü — 94 tuh. km³.
Süvüz voib olda 725 metrhasai, keskmäine süvüz om 95 m.
Geografijan andmused.
Pohjoižmeri om ümbärtud Evropan kuivusel päiči pohjoižpalas. Ühtenzoitase La Manš- da Pa-de-Kale-sal'mil Atlantižen valdmeren päpalanke, Skagerrak-, Kattegat-, Danijan sal'mil da Kilän kanalal Baltijan merenke. Norvegijan meri om olmas pohjoižhe, läm' Pohjoižatlantine joksmuz putub Pohjoižmerhe sišpäi.
Pohjoižmeri lainištab Norvegijan, Ročinman, Danijan, Saksanman, Alamaiden, Bel'gijan da Suren Britanijan randad.
Sarištod: Pohjoižfrizan sared, Päivnouzmaižfrizan sared, Päivlaskmaižfrizan sared, Orkneisared da Šetlandsared.
Järedad joged, kudambad langetas Pohjoižmerhe: Glomm, El'b, Vezer, Rein, Maas, Šel'd da Temz.
Ižanduz.
Kaik meri om jagadud ekonomižihe zonoihe lähevenujiden valdkundoiden keskes.
Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, kala, lete, gravii. Mail'man tetab kivivoin "Brent"-segoituz sase Norvegijan ižanduzzonas.
Sured lidnad da portad (častomaraižen mödhe): Bergen, Oslo, Gamburg, Bremen, Amsterdam, Rotterdam, Antverpen, London, Gull', Njukasl-apon-Tain, Edinburg da Aberdin.


Ciolkovskii (lidn).
Ciolkovskii () om Venäman lidn da lidnümbrik, sauptud administrativiž-territorialine ühtnik Amuran agjan keskuzpalan suves.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1969 kuti "Uglegorsk-žilo". Vhesai 1994 sen toine nimi oli "Svobodnii-18". Žilo sai lidnan statusad vl 2015, udesnimitihe siloi-žo, Konstantin Ciolkovskii-tedomehen kanzannimen mödhe.
Lidnan eläjiden enzne radsija — Svobodnii-kosmodrom — om sauptud vanhtunuden infrastrukturan tagut vl 2007. Päivnouzmaine-kosmodrom om sauvomižes vajehtamha sidä.
Geografijan andmused.
Lidn seižub Sur' Pör-jogen randal (, Zejan oiged ližajogi). Matkad Blagoveščenskhasai om 180 km suvhe, Kitain röunhasai — 110 km päivlaskmha. Jäine-raudtestancii () sijadase 5 kilometras lidnan keskusespäi.
Klimat om terav kontinentaline, mussonižen tundusidenke. Voden keskmäine lämuz om −1,5 C°.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 5 892 ristitud. Lidnan tobj pala om sauvomas, 2018. vodele projektiruidas 25 tuhad eläjid. Ortodoksižen hristanuskondan pühäpert' om olmas lidnas.


Artömovsk (Venäma).
Artömovsk () om Venäman lidn da lidnankund Krasnojarskan randan suves. Mülüb Kuraginon rajonha, sen üks'jäine lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1700 kuti "Ol'hovk-külä", nimitihe jogen mödhe. Vl 1835 mainitase "Ol'hovskii-kaivuzžiloks". Vl 1939 žilo sai lidnan statusad uden nügüdläiženke nimenke Artöm-revolücioneran (Fedor Sergeev) mödhe.
Vhesai 1956 Artömovsk oli rajonkeskuseks. Lidn šingotase kuldan samižel (TÜ «Jeniseizoloto»), vas'ken da hobedan samižel, mecan ümbriradmižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase penen Ol'hovk-jogen randoil (, Jenisein oigedpol'ne bassein), Päivnouzmaižen Sajanan suvipäivlaskmaižil pautkil, 470 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kuragino-rajonkeskushesai om 95 km suvipäivlaskmha avtotedme, Krasnojarskhasai om 188 km pohjoižhe orhal vai 297 km avtol, lähembaižhe Košurnikovo-raudtestancijhasai om 12 km lodeheze «Abakan — Taišet»-jonol. Lähembaine lidn om Minusinsk 170 km suvipäivlaskmha avtotedme.
Pen' Džeb'-žilo (2 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Artömovskan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 2 179 ristitud, lidnankundan — 2 184 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 13 073 eläjad vl 1959.


Susuman.
Susuman () om Venäman lidn Magadanan agjan lodehes. Se om Susumanan lidnümbrikon administrativine keskuz, edel 2015 vot nimitihe lidnümbrikod Susumanan rajonaks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1938 žiloks samha kuldad da kivihil't. Kävutihe türmatud mehiden töid. Vl 1964 žilo sai lidnan statusad. Maižandusen da sömtegimišton edheotandad radoihe edel ristitišton enambusen sirdandad toižihe sijihe.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ühtennimižen jogen da Berelöh-jogen randoil (Koliman bassein), 650 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Magadanhasai om läz 600 km suvipäivnouzmha avtotedme.
Klimat om subarktine, terav kontinentaline kuiv. Paneb sadegid 195 mm vodes.
5 lidnanvuittušt žilod da 7 muite žilod mülüdas lidnümbrikho Susumanan ližaks. Lidnümbrikon pind — 46 800 km². Eländpunktoiden pol' jäi kaikenaigaižeta ristitištota.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 5 855 ristitud, lidnümbrikon — 9 015 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1991 — 18 tuhad eläjid, rajonan vozil 1979 i 1989, enamba 47 tuhad eläjid (vl 1989 — 47 950 ristitud). Vl 2017 kaik 7667 ristitud elädas lidnümbrikos.
Kuldan i kivihilen samine oma ižandusen päsarakoikš tähäsai. Üks' specialižen keskopendusen aluzkund om lidnas, se om kaivuztehnikum.
Pen' civiline Susuman-lendimport sijadase lidnan suviröunal, tehtas reisid Magadanhasai.


Novotroick.
Novotroick () om Venäman lidn da lidnümbrik Orenburgan agjan suvipäivnouzmas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1920 kuti futoriden ühtenzoituz. Saudihe raudan metallurgijan kombinatad sijaližel torhudel vozil 1931−1955 (vspäi 1992 «Uralan Teraz»-edheotand). Vl 1945 ühtištuihe "Novo-Troick-žilod" lähiženke Akkermanovk-žilonke () da anttihe lidnan statusad. Toižed edheotandad oma hromühtnendoiden tegim i sauvondmaterialiden kompanijad (cement, raudbeton, šebin', pilindmaterialad).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Uralanjogen oiktal randal, 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Röunatab Kazahstananke, matkad Orenburghasai om 276 km päivlaskmha, Orskan röunhasai — 4 km päivnouzmha.
Novotroick jagase 2 rajonha (Päivlaskmaine i Keskuzrajon), sen ližaks om severz'-se lidnanlaptad. Seičeme žilod, raudtesarak i Guberl'-raudtestancii mülüdas lidnümbrikho. Lidnümbrikon pind — 352,34 km².
Eläjad da transport.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 98 173 ristitud, lidnümbrikon — 105 367 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1994−2001, 109..111 tuhad eläjid (111 tuh. rist. vl 1996). Vl 2017 kaik 95 139 ristitud elädas lidnümbrikos.
Tramvaid, avtobusad i maršrutkid oma kundaližeks transportaks lidnas, ezilidnelektrojonused ühtenzoittas lähižidenke lidnoidenke. Raudtestancii sijadase «Orenburg — Orsk»-jonol.


Mednogorsk.
Mednogorsk (, mugažo baškiran kelel) om Venäman lidn da lidnümbrik Orenburgan agjan keskuzpalan päivnouzmas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1933 kuti vas'kižrikkombinat. Vl 1939 ühtištuihe Mednii-raudtesarakon radnikžiloid da anttihe lidnan statusad nügüdläiženke nimenke. Suren voinan aigan evakuiruihe Tulan azegtegimen palad neche lidnha. Tehtihe tuikutimid i lendimiden pul'kančudimid, sodan jäl'ghe — elektromašiništod laivoiden täht. Vl 1971 sijaline löudmižsija lopihe, i vas'kkombinat radaškanzi todud torhudel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Bläv-jogen randal (, Ural-jogen oigedpol'ne bassein), Uralmägiden suvipäivlaskmaižil pautkil, 238..478 m korktusil. Matkad Orenburghasai om 233 km päivlaskmha, Orskhasai — 51 km päivnouzmha. Lähembaine lidn om Kuvandik 20 km päivlaskmha avtotel.
Mednogorsk jagase 11 istorižikš sündnudehe lidnanlaptha. Blävtamak-žilo (946 rist. vl 2010), Bläv-stancii (18 rist. vl 2010) i 4 küläd mülüdas lidnümbrikho Mednogorskan ližaks. Lidnümbrikon pind om 353,63 nellikkilometrad.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 27 292 ristitud, lidnümbrikon — 29 120 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 39 tuhad eläjid vl 1967.
Rahvahad (vl 2010, enamba 1%, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 82,0%, baškiralaižed — 8,7%, totarlaižed — 4,1%, ukrainalaižed — 2,2%, toižed rahvahad — 3,0%.
Ižanduz.
Ižandusen päsarakod oma vas'kmetallurgii, elektromašiništon pästand («Uralelektro»-tegim), sauvondmaterialiden tehmine (savič, šebin'), sömtegimišt. Professionaližen keskopendusen aluzkundad: industrialine kolledž, medicinine kolledž.
Avtobusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks. Raudtestancii om «Orenburg — Orsk»-jonol lidnan suves.


Kuvandik.
Kuvandik (,) om Venäman lidn Orenburgan agjan päivnouzmaižes palas. Se om Kuvandikan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
"Pokrovk-külä" oli olmas Kuvandičk-jogen randal () nügüdläižen lidnan territorijal 20. voz'sadan augotišes. Eländpunktan aluz om pandud vl 1914, konz saudihe Kuvandik-raudtestancijad. Sen mödhe nimitihe stancijan žilod, sid' Pokrovk-küläd zavodihe nimitada mugažo. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1953. Lidn šingotase mašiništonsauvomižen i sömtegimišton edheotandoil, mugažo magniiühtnendoiden tegim i mägisuksiden kompleks ratas Kuvandikas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sakmar-jogen randal (Uralan oiged ližajogi), 210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Orenburghasai om 194 km päivlaskmha, Orskhasai — 90 km päivnouzmha. Lähembaine lidn om Mednogorsk 20 km päivnouzmha avtotedme.
79 eländpunktad mülüdas lidnümbrikho Kuvandikan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 26 169 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 29..30 tuhad vozil 1992−2001 (vl 2000 — 30 700 rist.).
Rahvahad (enamba 1% vl 2010, rahvahuden ozutandata): venälaižed — 75,5%, baškiralaižed — 10,5%, totarlaižed — 7,9%, ukrainalaižed — 2,1%, toižed rahvahad — 4,0%.
Irdkosketused.
*


Jasnii.
Jasnii () om Venäman lidn Orenburgan agjan suvipäivnouzmas. Se om Jasnijan lidnümbrikon üks'jäine lidn, nimitihe lidnümbrikod rajonaks vspäi 1979 vhesai 2015.
Istorii.
Vl 1935 löuzihe azbestad läz kazahlaižiden Kijembai-küläd. Jasnii-eländpunktan aluz om pandud vl 1961 žiloks samha azbestad Kijembain löudmižsijal da sauvomha Kijembain azbestan kaivuzkombinatad. Žilo oli lidnanvuiččen vspäi 1962. Se sai lidnan statusad vl 1979.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Suvižes Uralantagaižes, 360 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Orenburghasai om 480 km päivlaskmha, Kazahstanan röunhasai — 24 km suvhe (Aktoben agj). Lähembaine Mägipölvaz-raudtestancii () sijadase 3 km suvhe lidnaspäi. Lähembaine lidn om Orsk 115 km päivlaskmha avtotedme vai 95 km orhal.
Sodalendimpöud sijadase Jasnijan lodehližel röunal, Komarovskijan lidnümbrikos. Ühtennimižed sodapoligon da kosmodrom (radab vspäi 2006) oma läz lidnad.
Kaik 17 žilod mülüdas lidnümbrikho Jasnijan ližaks. Lidnümbrikon pind — 3565,32 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 17 363 ristitud, nell' videndest rajonan ristitištos. Kaikiš suremb ristitišt oli edel Komarovskijan lidnümbrikon (sauptud administrativiž-territorialine ühtnik) sädandad — vozil 1989, 2003 i 2004, 26..27 tuhad eläjid. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om olmas lidnas.
Kaivuztehnologine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Sol'-Ileck.
Sol'-Ileck (,) om Venäman lidn da lebutaho Orenburgan agjan suves. Se om Sol'-Ileckan lidnümbrikon (edel 2016 vot — rajonan) administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1744 žiloks samha keitandsolad. Vl 1754 sauvoihe "Ilekan Kaičend-lidnusen" () kalaidajid heimoid vaste. Žilo sai lidnan statusad vl 1865 udenke "Ileck"-nimenke. Vl 1926 se kändihe "lidnanvuiččeks Ileckoje-žiloks". Vl 1935 nimitihe sidä Ilekan Kaičend:aks möst. Vspäi 1945 kätihe žilod lidnaks tošti da nimitihe nügüdläižikš.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ilek-jogen molembil randoil (Uralan hura ližajogi), sen keskuz sijadase 125 m korktusel valdmeren pindan päl.
Redu- da solakahad järved oma lidnan südäimes. Matkad Orenburghasai om 70 km pohjoižhe i se om lähembaine lidn, Kazahstanan röunhasai — läz 30 km suvipäivlaskmha.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 28 337 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 2011 — 28 400 eläjad.
Rahvahad (vl 2010, enamba 1%, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 63,8%, kazahlaižed — 17,5%, totarlaižed — 10,1%, ukrainalaižed — 3,4%, saksalaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 3,6%.
Ižandusen päsarakod oma sötmižheinänobrädindmašiništon tehmine jäl'gregidenke da keitandsolan samine. Röunanverine Ileck-1-raudtesol'm om Kazahstanan ičezkaluištos.
Irdkosketused.
*


Volhov (lidn).
Volhov (ven.: "Волхов", suom.: "Olhava") om Venäman lidn da järed raudtesol'm Leningradan agjan keskuses. Se om Volhovan rajonan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1918 kuti "Volhovstroi-žilo" sauvomha Volhovan GES (sauvoihe vozil 1918-1926). Vl 1933 sidä ühtištuihe lähižen "Zvank-radnikžilonke da raudtestancijanke" da anttihe lidnan statusad. Vspäi 1940 lidn om olmas nügüdläižen nimenke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Olhavanjogen molembil randoil, 33 m valdmeren pindan päl keskkorktusel. Matkad Piterihesai om 141 kilometrad päivlaskmha.
Volhov-1 sijadase jogen hural randal, Volhov-2 — oiktal randal.
Eläjad.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 47 182 ristitud. Rajonan ristitišton pol' eläb Volhovas.
Rahvahad (vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4%): venälaižed — 93,4%, ukrainalaižed — 1,0%, armenijalaižed — 0,8%, čiganalaižed — 0,8%, azerbaidžanlaižed — 0,5%, vaugedvenälaižed — 0,5%, toižed — 1,7%, rahvahuden ozutandata — 1,3%.
Erased igähižed rahvahad: karjalaižed — 20 rist. (0,04%), suomalaižed — 10 rist. (0,02%), estilaižed — 8 rist. (0,02%), vepsläižed — 7 rist. (0,01%).
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma himine tegimišt, gidroenergetik da sömtegimišt, mugažo alüminijantegim da mebel'fabrik oma olmas.
Koume specialižen keskopendusen aluzkundad om lidnas: tegimišton da transportan tehnikum, alüminijan tegimišton kolledž da transportsauvondan kolledž.
Koume sildad om lidnas Olhavas päliči: avtotesild, raudtesild da sild jaugnikoiden täht.
Irdkosketused.
*


Säs'stroi.
Säs'stroi (,) om Venäman lidn da lidnankund Leningradan agjan keskuzpalas. Se mülüb Volhovan rajonha, kahtenz' surtte lidn koumespäi.
Istorii.
Amuine "Säsin Rädkid"-eländpunkt () mainitase kirjutadud purtkiš ezmäižen kerdan vl 1572, sigä torguihe kalad da mecad.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1927 radnikžiloks sauvomha Säsin cellülozbumagašt kombinatad (saudihe vozil 1926−1928, alištui rekonstrukcijale vl 2008). Vl 1992 žilo sai lidnan statusad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Säs'-jogen oiktal randal, Valgomk-jogen lanktendan sijas, Ladoganjärven randpolel (4 km randhasai), 25 m valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Matkad Volhov-rajonkeskushesai om 35 km suvipäivlaskmha. Matkad Piterihesai om 152 kilometrad päivlaskmha. Lähembaine lidn om Uz' Ladog 20 km päivlaskmha «Kol»-trassadme.
Avrovo-žilo (332 rist. vl 2010) da ühesa küläd mülüdas lidnankundha Säs'stroin ližaks. Lidnankundan pind — 116 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 13 745 ristitud, lidnankundan — 14 409 ristitud, rajonan seičemendez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 18 tuhad vl 1988. Vl 2017 kaik 13 626 ristitud elädas lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan üks' pühäpert' om lidnas, se om Pühän Jumalanmaman Emäganpäivän jumalanpert'.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarak om cellülozbumagaine tegimišt, kombinat seižub Valgomkan hural randpolel. Toižed edheotandad oma il'mvenehiden tegim, leibänceh, änikoiden kazvatusen ferm.
Lähembaine passažirraudtestancii om "Lungačid" 5 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi Volhov — Pöud raudtel.


Valg.
Valg (,; venän aigkirjištos: "Влех") om lidn da raudtesol'm Estinman suves, Lätänman röunanno. Se om Valgan makundan administrativine keskuz.
Istorii.
Vl 1266 nened tahod mainitadas kuti manradandan pühänikoiden praznuičendsija. Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Rigan velgkirjas vl 1286. Se sai lidnan statusad vl 1584. Edel 1920 vot lidn mülüi Lifländijan gubernijha.
Valgan ižandusen päsarakod oma kebn tegimišt (omblendfabrik i kengiden tegim), sömtegimišt, mecan ümbriradmine.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pedeli-jogen randal (Virtsjärven bassein), 65 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tallidnhasai om 245 km lodeheze avtotedme, Righasai — 175 km suvipäivlaskmha. Latvijan Valk-lidn röunan taga da Valg oma olmas ühthižeks lidnaks realižudes.
Eläjad.
Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 12 261 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 18 500 eläjad vl 1979. Koume hristanuskondan pühäpertid om lidnas: lüteranine, ortodoksine, seičemenden päivän adventistoiden.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2011): estilaižed — 64,3%, venänikad — 26,3%, ukrainalaižed — 3,1%, latvijalaižed — 2,1%, vaugedvenälaižed — 1,3%, suomalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,5%.
Kalev Härk radoi lidnan edeližen pämehen vll 2011−2017.
Transport.
Vl 1903 raudte tuli lidnha. Valg-raudtestancii sijadase «Tartu — Rig»- i «Valg — Viru»-keskustoil.
Irdkosketused.
*


Uz' Ladog.
Uz' Ladog (,) om Venäman lidn da lidnankund Leningradan agjan keskuses. Se om Volhovan rajonan kaikiš penemb lidn.
Istorii.
Petr I pani eländpunktan alust vl 1704 lidnan statusanke kuti verf' sauvomha laivoid. Edel sidä Nikolo-Medvedskii (Nikol'sko-Medvedovskii)-jumalankodin aluz oli pandud 14.−15. voz'sadoil nügüdläižen lidnan territorijas. Jumalankodi oli tühjitadud Uden Ladogan alusenpanendan ühtes.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Olhav-jogensun hural randal läz Ladoganjärved, 15 m valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Matkad Piterihesai om 130 kilometrad päivlaskmha, Volhov-rajonkeskushesai — 24 km suvhe.
Uz' Ladog jagase 4 lidnanlaptha. Nell' pen't küläd mülüdas lidnankundha Uden Ladogan ližaks. Lidnankundan pind — 143,5 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 8 838 ristitud, lidnankundan — 8 915 ristitud. Kaikiš suremb lidnan kaikenaigaine ristitišt oli vl 1989 — 11 310 eläjad. Kaks' ortodoksižen hristanuskondan pühäpertid om lidnas.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma sömtegimišt, kalanpüdand da turizm, mugažo laivansauvomižtegim, verf' da nahkgalanterejan fabrik oma olmas.
Kaks' federališt avtoted ühtenzoittas lidnas: «Kola» (P21, E105) da «Uz' Ladog — Vologd» (A114). Lähembaine raudtestancii om Volhovstroi I, sijadase 24 km suvhe.


Gang.
Gang vai Gangjoki (Gang-jogi) ("Gaṅgā" [ˈɡəŋɡaː], "Gōnga", [ˈɡændʒiːz]) om üks' kaikiš täuz'vezižembiš da pidembiš jogišpäi mail'mas. Se jokseb Suviazijas, om Indijan üks' päsimvolišpäi. Gangan jogenvago om 2525 km pitte (ku lugeta orhal). Jogi augotase Gimalajiden pautkil, jokseb suvipäivnouzmha levedad väghižedme Indan da Gangan tazangištodme i lankteb Bengalijan lahthe.
Gang i Brahmaputra sättas ühthižen suhišton lanktendan sijas, se om kaikiš järedamb mail'mas (59 000 km²). Gangan del'tan pähijam nimitase Padm:aks.
Geografijan andmused.
Gangan suhišton fotokuva Man ratud kaimdajaspäi.
Joginiškod jokstas Gimalajiden jäžomišpäi. Jogenvago vedase Indijan pohjoižpoledme. Suhišton tobj pala sijadase Bangladešan territorijal. Mugažo Nepalan, Kitain da Butanan erased territorijad mülüdas basseinha.
Gang jagase koumeks palaks: üläjoksmuz (läz 800 km, joginiškaspäi Kanpurhasai), keskjoksmuz (ku lugeta orhal, ka 1529 km, Kanpuraspäi Indijan da Bangladešan röunhasai) i alajoksmuz (300 km, jogensuhusai). Jogi koveroičeb keskjoksmuses, sigä jogenvagon todesine piduz om 2597 km (1529 kilometran sijas). Läz Prajagradžad Gang otab kaikiš znamasišt Džamn-ližajoged oiktaspäi.
Ristitišt.
Päiči vähembusiš, rahvahanlugemižen aigan erištadas gruppid kelen i uskon mödhe, ei rahvahid. Gangan basseinan ristitišt om segoitadud rodul, pagižeb erazvuiččil kelil, niid kaik om severz' kümnikad. Kaikiš levitadud keled oma hindi (51-61%), bengalan (nelländez, Bengalijas tobjimalaz) da anglijan (jäb johtutamaha rahvahanlugemižen satusiš) keled.
Religijan mödhe regionan eläjad oma tobman palan induizman uskojad (läz koumed nelländest) i islaman uskojad (23%, heišpäi koumandez eläb Bangladešas).
Indijan territorijal Gang jokseb nenid štatoidme: Uttarakhand, Uttar Pradeš, Bihar i Päivlaskmaine Bengalii.
Järedad lidnad jogen randoil (enamba 500 tuh. rist. vl 2008, mödvedhe): Kanpur, Prajagradž (Allahabad), Varanasi, Patn, Kolkat, Haur (Indii), Radžšahi i Khuln (Bangladeš).
Kävutand.
Amussai Gang-jogi kävutase avaras eläjil sen randoil ristituil. Päznamoičendad oma ižandusen täht da religijan täht.
Maižanduz da kalanpüdand.
Gangan vezi kävutase ristitištol kaiktä koditarbhaižuden tagut. Mugažo veden sur'kulu mülü ottas tegimišton edheotandoihe kaiked regionadme. Veden kaikiš suremb lugumär kävutase kastelemha maižandusen umoid. Tazangištol Gangan alangišt om lujas plodukaz. Vozil 1848−1878 Gangan kanalan molembad palad oma saudud.
Kalanpüdand šingotase jogen del'tas, sigä-žo kalanümbriradajiden tegimiden verk om olmas, kacmata sihe azjaha, miše kalan da imetaiživatoiden lugu väheneb veden redustandan tagut. Kalan ližaks, sadas-püdas krokodiloid da katussamboid jogespäi.
Matk pühiže sijihesai da turizm.
Palomnikuz (Matk pühiže sijihesai) om turizman pätoižend Gangan rajonas. Palomnikoiden holituz om induizman pühälidnoiden (Haridvar, Allahabad, Varanasi) ižandusen znamasine pala tazangišton rajoniš, joginiškoiš-ki.
Induizman mifologijan mödhe, "Ganga" om taivhaline jogi. Se laskihe maha da kändihe Gang-jogeks. Sil aigalpäi jogi jokseb koumes mirus läbi: taivaz, ma da ad. Jogirandoil tehtas kremacijad, kolnuziden induizman uskojiden tuhk häiktudas veden päle, ristitud pestas dai čukloiteldas veron mödhe.
Joginiškoiden kos'ked oma raftingan (sportajandan jogedme) populärižed da kaglanmurdajad sijad.
Laivoidenlikund.
Päportad sijadase Gangan suhišton randoil: Kolkat Indijas i Mongl, Barisal, Čandpur Bangladešas.
Megasfenan mödhe, Gang da sen erased päivnouzmaižed ližajoged sättuihe laivoidenlikundha 4. voz'sadaspäi edel meiden erad kaikil tazosijil, ei ole kos'kid. 19. voz'sadan kahtendel polel jogited lanksiba irrigacižiden kanaliden i raudteiden sauvondan tagut. Nügüd' laivoidenlikund om voimusine suspäi ülezjogen Allahabadannoks täudes märas, Kanpur-lidnannoks — venehil lapakon pohjanke.
Padoseinäd da gidroenergetik.
Om kaks' padoseinäd Gang-joges, ka ned oma sured. Ühtenz' seižub läz Harudvarad, kahtenz' — Farakk-padosein Bangladešan röunal, jogen pähijamas.
Üks' penembiš padoseinišpäi om Tehri, se om seižutadud Gangan joginiškon Bhagirathi-päjogel. Tulijha aigaha om padoseiniden projektoid Gangan üläjoksmusen täht da sen ližajogiden täht.
Gangan randad oma tihedašti elänzoittud, i jogahižen sur'veden aigan upotab eländpunktoid. Se grazib ristituiden elole, kaluištole da pertile, vedhut pidab reguliruida.
Ekologii.
Gang ližajogidenke om tetab ičeze sur'vezil sezonan mödhe. Suvipäivlaskmaine musson tob viž kudendest kaikiš vihmoišpäi nelläs kus: kezaku — sügüz'ku. Jogi pezeb sagedmaiden sur' lugumär Gimalajiden pautkišpäi, sen tagut Gangan vezi om pakuižen mujun polhe da redukaz kaikenaigašti. Kaikuččel vodel 65 mln tonnoid mudad ištub jogialangištho, völ 749 mln tonnoid sabustab Farakk-padoseinäd, 95 mln tonnoid jokseb Bengalijan lahthe.
Veden ladun mödhe Gangad nimitadas paksus ühteks kaikiš redustadud jogišpäi mail'mas. Joginiškoiden vezi om ireg, no jo niiden alajoksmusen zavottes ristitišt da äiluguižed edheotandad lasketas jänduzvezid oikti jogehe puhtastamata tobjimalaz. Sur'veziden aigan Gangjogi keradab redud da murdod. Eskai kül'bend Gangas kucub tärtläžundoid, pagižmata veden jomižhe kävutandan polhe.
Tedomehed Indijan ohjastusen aluskundoišpäi sanuiba äi taričendoid paremboičemha veden ladud, no niišpäi panihe eloho vähän. «Ganga Action Plan»-programan (1985−2000) lopindale om sättud puhtastuzsauvusid ümbriradamha 1 mln kub. m päiväs. Vl 1985 2,7 mln m³ oli tarbhaine, i sil aigalpäi painuz jogehe ližaduihe znamasižikš. Gangal om röunatud mahtuz ičepuhtastamha. Bakteriofagad äikerdoitas hüvin räkän klimatan tagut, ned rikoba varuližid bakterijoid. Gangan vedel om mahtuz toda hapanikad.
Severz'-se kel'dtahoid om jügedoil samhas joginiškoil da aigoidme upotadud del'tas. Gimalajiden ezimägištol se om Rahvahaline «Radžadži»-kel'dtaho. Suhišton luhtsaril se om Rahvahaline «Sundarban»-puišt mangrmecoidenke, läipoikahid pedroidenke, bengaližiden tigridenke da gavial-krokodiloidenke.


Obvodnii kanal (metrostancii).
«Obvodnii kanal» () om Piterin metropolitenan 64-nz' stancii.
Sijadase Frunzensko-Primorskaja linijal «Zvenigorodskaja» i «Volkovskaja» stancijoiden keskes.
Оm avaitud vn 2010 tal'vkun 30. päiväl.


606 (pertiden serii).
606-nz' serii om i Venäman industrialižen tipižen pertinsauvondan projekt. Sen serijan äižiruižiden panel'pertiden (eländkodiden) sauvond oli tehtud «LenNIIprojekt:an» Piteriš i sen ezilidnoiš (ozutesikš, Šušaroiš) 1960−1990-nzil vozil. Toižihe lidnoihe 606. serii ei putund.


Ping.
Ping () om Puzuänikoižed-sugukundan heinäsižiden kazmusiden heim. Üks'voččed, kaks'voččed vai äivoččed heinäd.
Mülütadas heimho läz 130 erikod, kazdas Afroevrazijadme. Erazvuiččed erikod, ozutesikš, linmaping "(Sonchus oleraceus)" i pöudping "(Sonchus arvensis)", oma travijad rujoheinäd.
Änikod oma pakuižed, semned oma hahlakahad. Jurišt om tihed, se om keskutadud mahusen üläšoidus. Äikerdoičese semnil i juril. Üks' kazmuz andab 6,5 tuhazesai semnid, tullei kandab niid kebnas. Navedib rohlad i ümbriratud maižandsel mahust.


Linmaping.
Linmaping () om Puzuänikoižed-sugukundan üks'vozne heinäsine kazmuz. Mülüb pingun heimho, sen tipine erik.
Kazvab 25..100 santimetrhasai, seikh voib olda barboikahan. Om levitadud avaros Evrazijadme, om invazivižeks erikoks Avstralijas. Änikoičeb kezakuspäi sügüz'kuhusai (Pohjoižes mapoliškos), medenkandai kazmuz.
Maižanduzživatad södas linmapingad tahtonke, lambhad navettäs lujas sidä.


Pöudping.
Pöudping () om Puzuänikoižed-sugukundan äivozne heinäsine kazmuz. Mülüb pingun heimho.
Leviganduz.
Erik libui Evropaspäi. Putub Venäman da sen lähižiden maiden meczonas. Invazivine erik Venäman päivnouzmas, Sures Britanijas, Pohjoižamerikas, Avstralijas i Udes Zelandijas.
Pöudping navedib nepsut i väghižid mahusid nituil da soil, voib kazda tahoiš madalanke solanke i stepiš. Ei tipri letetazangišton klimatad eskai kastelendpöudoil.
Ümbrikirjutand.
Oleskeleb kahthe metrhasai kortte. Seikh om läz ogahita, üläh om lehtesita. Lehtesed oma ogakahad, išttas seikhel.
Henod kuldatabad pakuižed änikod kazdas puzuikš. Änikoičeb kezakus Venäman keskšoidus. Plod om burhahk värtmenvuitte hahlakaz semnikaz, tullei veb semnid kebnas.
Znamoičend.
Äikerdoičese juril, sen tagut pöudping om levitadud pöudoil da linmail rujoheinäks. Znamasine medenkandai kazmuz, andab mezjäižile äi nektarad, mugažo heid'omad. Maižanduzživatad södas pöudpingad tahtota maidonvuiččen südäiveden tagut.


Svetogorsk.
Svetogorsk (, vhesai 1948 "Энсо", tähäsai) om Venäman lidn Leningradan agjan lodehes, valdkundröunanno Suomenmanke. Svetogorsk mülüb Viipurin rajonha, sen kahtenz' surtte eländpunkt.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1887 kuti "Enso-žilo" ühtes cellülozbumagaižen tegimen sauvondanke (ezmäine sur' mugoine Suomenmas). Vl 1940 Tal'vsodan jäl'ghe NSTÜ anneksirui žilod, sikš miše tegim oli mel'hetartuine. Vspäi 1949 žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke.
Vhesai 1917 se mülüi Venäman Viipurin gubernijha, vozil 1917−1940 mülüi Suomenman Viipurin agjan Jääski-makundha.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Karjalan kaglhan pohjoižpalas, Vuoks-jogen üläjoksmusen hural randal tobjimalaz, 44 m valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Matkad Piterihesai om 188 km suvipäivnouzmha. Matkad lidnan keskusespäi Suomenman lähembaižen Imatranlidnan keskushesai om 12 km lodeheze. Valdkundoidenkeskeine avtokontrol'punkt om rados vspäi 2002.
Koume eländpunktad mülüdas lidnankundha Svetogorskan ližaks: lidnanvuitte Lesogorskii-žilo (3242 rist. vl 2017), Pravdino-žilo (54 rist., 2010) i Losevo-külä (964 rist., 2010). Lidnankundan pind — 411,12 km².
Eläjad.
Vl 1959 eläjiden lugu oli 10 448 ristitud. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 15 981 ristitud, lidnankundan — 20 272 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vozil 15..16 tuhad eläjid 1989−2017 (16 tuh. rist. vl 2011). Vl 2017 kaik 20 019 ristitud elihe lidnankundas.
Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Jumalanmaman Raštvoiden jumalanpert' om Svetogorskas.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma cellülozbumagaine («International Paper»-kompanijan kombinat), turizm i sömtegimišt, mugažo Svetogorskan GES om olmas.
Lidnan üks'jäine specialižen keskopendusen aluzkund om politehnine kolledž.
Ühtennimine raudtestancii radab vaiše jüguiden täht vspäi 2014, ühtenzoituz Suomenmanke om olmas. Avtote Viipur — Imatr läbitab lidnad. Avtobusad Piterihesai (Devätkino) oma kundaližeks transportaks.


Leningrad 46..
«Leningrad 46.» () om Venäman kriminaline TV-serial, kudamb om tehtud vll 2014−2015 NTV-telekanalale. Režissör om Igor' Kopilov. Kaik om 32 serijad (8 palad ühtes sezonas), niiden prem'jerine ozutamine oli vn 2015 keväz'kun 23 päiväl. Vl 2015 om ozutadud ukrainižel «Inter»-kanalal, i vl 2016 — venämalaižel «Venäma-1»-kanalal.
Serial starinoičeb voinanjäl'ghižen elon polhe Leningradas (nügüdläine Piter) vll 1946−1948, konz ogeramine lidnas oli väges. Slogan — "Voin jäl'ges voinad" (ven.: "Война после войны").
«Leningrad 46.» oli lujas satusekaz Venäman televizijal: ozutamižen ezmäižel päiväl selialan keskreiting Venämas oli 5.4% (Moskvas — 5.3%), a läz 15% venämalaišt ozutiba mel'hetartuz siš. Vn 2015 lopmižiden mödhe necen lentan keskmäine reiting valdkundas oli 6% (4. sija kesked serialoid).
Süžet.
Tegend zavodiše voden 1946 voinanjäl'ghižes Leningradas, kudambas völ tantoi oliba näl'g, murendused dai surmad. Leningradalaine milicii vähäsatusekahas naprib voibišteldas ogernikoidenke, kudambad tegihe lidnan ühteks surembaks problemaks. Konz banditad rikoitas majorad Kuz'minad, kudamb oli voibištelendan banditizmanke palakundan pämehen, hänen mödradajad panetas meton tabata Vihtor-«Muzikantan» tabadamatoi i armahtamatoi band.
Uz' Palakundan pämez', tovar' Rebrov, Vihtoran bandha, kudambha augotab rata kut agent varjoičendanke. Arni sihe zavodiše konfrontacii Rebrovan da Danilov-«Opendajan» keskes, kudambad konz-se statjaks tundištihe jonuses. Danilov oli literaturan školopendajan, radnikoiči Voinal, no oiktusekahatoman pätusen tagut hän kadoti rad, ak dai tütär; sen täht hän kaik enamban laskese Leningradan kriminaližhe mail'mha i linneb avtoritetižeks da varuližeks ogernikaks. Elo ei üht kerdad sideleb Rebrovad da Danilovad: üks' naine, üks' armastuz dai üks' lidn kahtele. Leningradan voinanjäl'ghine istorii lagitab kaclijale soravaks da tuhlakoks.


Kitain sur' sein.
Kuvatud kartal seinän sauvomižen istorii.
Kitain sur' sein (kit.: 長城 / 长城, pin'jin' "Chángchéng", sana sanha: «Pit'k sein» vai kit.: 萬里長城 / 万里长城, pin'jin' "Wànlǐ Chángchéng", sana-sanhal'ne känduz: «Pit'k sein 10 tuhad liden pitte») — kaikiš järedamb arhitekturine muštnik mail'mas. Sein seižub Kitain pohjoižes, se om 8851,9 km pitte sarakoidenke (toižid andmusiden mödhe — 21 196 km). Sauvomine vedihe 3. voz'sadaspäi edel m.e. 1644 vodhesai. Sein om kaitud valdkundal, mülüb UNESCO:n Mail'man kul'turjäl'gusiden objektoiden nimikirjuteshe.
Seinän rahvahaline nimituz — «maine drakon» — om kosketusiš kävutadud sauvondmaterialoidenke.
Toradajiden Valdkundoiden aig.
Lödud savespäi seinän ezmäižiden paloiden sauvomine zavodihe 3. voz'sadal edel m.e., Toradajiden Valdkundoiden aigan (475-221 vv. edel m.e.), kaičemha valdkundad hunnulaižid vaste. Läz millionad ristituid ühtni sauvondas, toižin sanoin, sen aigan eläban ristitišton videndez. Saudud sein fiksiruiži sel'ktas kitajižen civilizacijan röunoid. Sein abutiži ühtištuda maid imperijha: tombai severz' sadud vägestaden car'kundoid ližaduihe sihe.
Järedad valdkundad röunoidenke pohjoižpoles — Cin', Vei, Jan' da Čžao — sauvoškanziba seinid röunoil kaičemha ičtaze kalaidajiš heimoišpäi. Keskuzkitain tazangišton šingotajad eländpunktad kätihe torguindan järedoikš keskusikš. Se azj maniti kalajdajid heimoid, i hö zavodiba tehta londoid paksus nenihe lidnoihe In'šanin tagapäi. Vei-valdkund libui seinäd Cin'-valdkundan röunal läz 353 vot edel m.e., Cin'- i Čžao-valdkundad sauvoiba seinäd läz 300 vot edel m.e., Jan'-valdkund — edel 289 vot edel m.e.. Möhemba erazvuiččid seinkonstrukcijoid kätihe ühthižeks sauvuseks.
Ani Cinin aighasai seinän znamasine pala sauvoihe järgeližiš sijaližiš materialoišpäi trambuindan abul. Saven da kločkiven šoiduid pressuihe vicasižiden vai rogosižiden cinovkoiden keskhe. Erašti kävutihe kuivatud päiväižel savičud.
Cin'-dinastii.
Cin' Šihuandi-imperatoran tobmuden aigan Kitain valdkund ühtištui i sai lujad vägevut. Mugoi varmed kaičend kalaidajiš heimoišpäi pidab sille, kut nikonz edel sidä aigad, i Cin' Šihuandi andab käsköd Suren seinän sauvondas pidust' In'šanid. Olnuzid seinid kävutihe sauvomižhe, niid varmitihe, korgoitihe, ühtenzoittihe uzil paloil da jätksihe. Sen ühtes, paloid valdkundoiden keskes murenzihe sauvondmaterialha. Men Tän'-käskmez' oli pandud ohjandamha seinän sauvomižel.
Sauvond veihe 10 vot, se vastsi äi jügedusid. Infrastrukturan olmatomuz oli päjügedusen: ei olend teid, ei ulotund vet da sömäd sauvojiden täht. Kaikuččel kurol 300 tuhazesai ristituid sauvoiba seinäd. Cinin aigan ühthemänho 2 mln ristituid ühtniba sauvomižhe, sidä kesken orjad, soldatad da manmehed. Kümned tuhad ristituid mäniba uhtei pošaviden taguiči i radon tagut ei ole ičeze vägiden mödhe. Mobilizacii seinäd sauvomha heraštoiti rahvahan käraidust i kucui vasthalibundoid, ned tegihe Cin'-dinastijan lopindan ühteks süišpäi.
Tahondad oliba lujas koverikahad sädmaha mugošt ogibalad sauvust. Sein mäni oikti mägisel'gan päidme. Sen aigan pidi ületada korktoid pautkid, süvid urid-ki. Sen-žo sün mödhe sein om üks'jäine mugoine, sikš miše sättub landšaftale, ned oma ühtmuz.
Cinin aigan erasil paloil kävutaškanzihe kiviapakoid, niid panihe ahthas toine toiženke lödud man šoiduidme. Kivesižed konstrukcijad libuihe Seinän päivnouzmas. Ku ei olend kivid sijaližiden sauvondmaterialiden keskes, ka sauvoihe surt pudotest (päivlaskmaižed mad, nügüdläižiden Gan'su i Šensi-provincijoiden territorijal).
Jäl'ghine sauvomine.
Han'-dinastijan tobmuden aigan (v 206 edel m.e. — v 220 m.e.) Seinäd jätksihe päivlaskmpolehe Dun'huanhasai (Gan'su-agj). Mugažo vahtčuhundusiden jono oli saudud. Se jätksihe rahvahatoman man südäimehe i oli tarbhaine kaičemha torguindkaravanoid kalaidajiden heimoiden londoid vaste. Han'-dinastii udessünduti da sauvoi seinid läz 10 tuhad km pitte, nece lugu om kahthe kerdha enamba mi Cin'-dinastijan aigan, arheologiden melen mödhe.
Czin'-dinastii zavodi sauda seinid 12. voz'sadal. Necen aigan imperatorad mobiliziruiba radmaha 750 tuhazesai ristituid kaikenaigašti.
Kaitud tähäsai Suren Seinän palad oma saudud Min-dinastijan aigan (1368-1644) tobjimalaz. Sil aigal savičud da kiviblokoid ottihe päsauvondmaterialikš, ned andoiba konstrukcijale varmdust enamba. Min-dinastijan tobmuden aigan Sein oigeni päivnouzmaspäi päivlaskmha Pakuižen meren Bohai-lahten randaspäi (Šan'haiguan'-zastav) nügüdläižiden Sinczän- da Gan'su-agjoiden röunhasai (Juimen'guan'-zastav).
Seinän arhitektur da südäin.
Seinän "suruded" oliba erazvuiččed tahoidme. Keskmäižed parametrad oliba: korktuz — 7,5 m, piidenke — 9 m, pän leveduz — 5,5 m, alusen leveduz — 6,5 m.
Seinän "piid" irdpolespäi oma oigedsaumaižed formal.
"Čuhundused" oma seinän ühthižeks palaks. Libutadud edel seinän sauvondad čuhundused oliba ottud seinän südäimehe. Mugoižed čuhundused oma penemban levedusenke paksus, mi sein, i niiden sijadused oma statjaližed. Ühten aigan seinänke saudud čuhundusid panihe 200 metrhasai matkad toine toižespäi, se om tomaran lendusen edhuz. Čuhundused oma erazvuiččed arhitekturižen planiruindan mödhe. Čuhundusen kaikiš levitadud toižend om kaks'žiruine, oigedsaumaine ku kacta ülähänpäi. Mugoižed čuhundused oma parangonke i reiguidenke toran täht ülähän. Signalčuhundused sijazihe seinädme kahten koprin nägubuden röunal (läz 10 km), niiden päilpäi kaceltihe vihalaižid heiden tulendan aigan da oigetihe signalid.
Kaks'toštkümne "verajad" om saudud seinän südäimehe läbiajandan täht. Aigan mändes varmitihe niid, kätihe vägevikš zastavoikš.
Seinän znamoičend.
Seinän kaikenaigaine sauvomine da udessündutamine rajazi rahvahan i valdkundan vägid. Sen kaičendsauvusen znamoičend panihe heilündan alle. Vihalaižed löuziba kebnas vällid sijid vai muite andoiba otoid-lahjoitesid varjoičijoile. Erašti londan aigan vahtkund pätli ei tedotada trelogad i pästli vihankandajid vaikkulhu.
"Cinin tobmuden alaižed sauvoihe Pit'käd seinäd kaičendaks varvarid vaste."
"Pit'k sein libui ülähäks, sen aigan imperii tuli alahaks."
"Vaiše oli tedotanu, miše seinid sauvoškatas päivnouzmpolel,"
"Ka sigä-žo sanutihe varvariden londas päivlaskmpolel."
"Hö raccastiba muretud seiniden kal't kuti lapakon madme,"
"Anastaden mi taht oli da kus taht oli."
"Konz varvarad läksiba tagaze, seinäd libuiba möst."
"Sauvojad radoiba päidusespäi laskmhasai, a oli-k ližad?.."
"Mihe mö sauvoiba seinid kümne tuhad liden pitte?"
"Dinastii dinastijan jäl'ghe kaik lopihe ühtejiččikš."
"Ka midä-k mö nagram vaiše Šihuandid?"
"Tö sauvoiba sidä kümne tuhad liden pitte, jätkten ani mererandhasai,"
"No kaik teiden rajadused mäniba uhtei —"
"Tö kävutiba lophusai ičetoi rahvahan vägid."
"Ika konz'-žo imperii oli teiden imperijaks?"
Evropalaižiden mel'hetartuz hödhüvižes sauvuses čududeli Cinan aigan kitajalaižid.
Sein sai ut znamoičendad Kitain nügüd'aigaižes literaturas. Se kätihe rahvahan sättundan elole da sädandvägevuden simvolaks, ripmata sodakävutandan satusetomuzišpäi. Mugoi Mao Dzedunan virkand om kirjutadud seinäl läz tulendad restavriruidud palaha: «Ku sinä ei olend Kitain Surel Seinäl, ka ed ole todesine kitajalaine».
Turistsijiden irdpolel sein mureneb hilläšti londusen painmižen al (kovad tulleid, valeged, letetorokad), mugažo mehen radmine valatoitab (intensivine maižanduz, kiven otand külid sauvomižhe, avto- da raudteiden sauvond pidust' seinäd, graffitin pirdand).


Nühaidai.
«Nühaidai» (ven. i) om ukrainalaine detektivine TV-serial, kudambad FILM.UA-telekompanii tegi vll 2013−2019. Režissör om Artöm Litvinenko. Om kaik fil'mdud nell' sezonad 32 serijoidenke. Sen prem'jerine ozutamine oli vn 2013 kül'mkun 16 päiväl ukrainalaižel ICTV-kanalal. Vn 2013 16. päiväl tal'vkud serialan ezmäine serii om ozutadud venälaižel Ezmäižel kanalal-ki. Hot' serial om ukrainalaine dai om fil'mdud Kijevas, sen originaline kel' om venän kel'.
Nühaidajan päroliš om estilaiž-venälaine akt'or Kirill Käro.
Süžet.
Pägerojal Nühaidai-kucundnimen al (todesine nimi om tundmatoi) om ülämujai nühaind, hänele ei ol'goi peitust. Nühaidai voib sanuda kaiked kaikuččen ristitun polhe hajun mödhe: hänen sömižes, armastuzelos, om-ik ristitul alibi. Ei niken voi manitada Nühaidajad. No hän om kaičematoi mail'male sen erazvuiččidenke hajuidenke: ozutesikš, Nühaidajale ei voi tehta sürpriz, kaikenvuitte čurahine haju voib romantižes vastlendaspäi. Gerojan järgeližusetoi mahtuz — hänen lahj dai soiverduz, hänel elo om löumai, no mel'hetartui.
Znamoičend.
Ukrainas da Venämas serial oti lujas korktad reitingad. Venämas se oli kaikiš populärižemb serial 2013/2014-sezonas, mugažo vn 2013 kaikiš reitingaižemb material Venäman televizijal; ezmäižen kahten serijan (1. sezon) reiting oli 11.6 % (auditorii vanhemb mi 18 vot) TV-efiran aigan 29.9 %-oid.


Nencan avtonomižen ümbrikon lidnad.
Kaik om üks' lidn (,) i üks' lidnanvuitte žilo (ven. "посёлок городского типа") Nencan avtonomižes ümbrikos.


Eländkodi.
Eländkodi om sauvuz, sija, kus ristitud vai (da) živatad elädas. Eländkodid kävutadas peitmahas sättumatomas säspäi tobjimalaz, unen täht, jäl'gelaižid kazvatamha, varoid kaičemha, lebun täht. Se om ristitun üks' kaikiš eziauguižiš kulutuzmärišpäi, hänen olendan olmas arvoimine.
Irdnägu (eksterjer), seiniden material, eländkodin südäin oma lujas erazvuiččed. Mugomad materialad kut pu, brezent, kivi, beton, ma, savič, teraz, stökol, eskai lu da lumi, kävutadas sauvomha kodid.
Nügüd'aigaižen eländkodin sündundan istorii.
Ristitud kävutadas eländkodid istorijanedeližes aigaspäi Eziauguižin erazvuiččed karad da grotad oliba kodikš. Sikš ku londuseližed eländsijad ei voinugoi täutta amuižiden mehiden kaikid tahtoid, ka zavodihe lattä niid: eländlavad kivitihe, letihe kiviaidoid. Zemlänk da butkaine oliba ristituiden kaikiš amuižembikš eländkodikš tazangištoil.
Klimatan vajehtused, vilugoitusen pordod, uziden maiden otand kävutamižhe — kaiken necen tagut mehed sauvoškanziba eländkodid aktivižemb. Ezmäi pud da mamontoiden lud oliba radmaterialikš eriližen instrumentan olmatomuden taguiči. Neolitan aigan sauvoškanzihe ezmäižid eländkodid necen sanan nügüd'aigaižen znamoičendan mödhe. Eländsauvond oli zavottud erazvuiččel aigal sijihe i kul'turoihe kacten. Eländkodi oli ühten kehkran vai nellikhonusen ledenke keskes da reigunke savule lähtemha ülähäks pohjoižembaižiš regionoiš soraviden tal'videnke. Erašti mugoižes eländkodiš ristitud öduiba ühtes ičeze kabjživatoidenke.
Elonmahtuz toižetui kalaidajaspäi taholižhe, sišpäi eländkodin nägu mugažo tegihe toižeks. Eländkodiden irdnägu, suruz i sijaduz tegese erazvuiččikš, ned riptas regionan rahvahaližiš i kul'tureriližusišpäi, ižandan socialižes statusaspäi. Sauvoihe lödud, savič- da samankodid kuiviš mecatomiš rajoniš, letihe pupertid strubanke Evrazijan mecrajoniš. Möhemba zavodihe jagada neniden kodiden südäimen severzihe honusihe kävutandan mödhe: magaduzhonuz, keitimpol', adivhonuz i m.e..
Arheologižiden kaivandusiden mödhe, 9. voz'tuhal edel m.e. sauvoškanzihe ezmäižid kivesižid pertid elämižen täht istorižiš Suvianatolii- da Palestin-regioniš.
Bronzaigan Evropan maiš kaivatud mas eländsijad oliba eländkodin ühteks levitadud toižendaspäi. Ned oliba kattud konusanvuiččil katusil, oliba kehkrikš ku kacta pälpäi. Ühtes manpäližed pertid leviganziba, niiden seinid letihe kivespäi vai ned oliba plettüd, voidud savel. Mugažo eländkodi vajil leviganzi avaras neolitan da bronzaigan röunal.
Edesižes paksud azektud ridad veiba sihe azjaha, miše sauvoškanzihe lidnusid.
Märitud istorižil aigoil vaiše mehed sättujan socialižen statusanke (oz., bajarišt) voiba valtta eländkodiden erasil toižendoil (oz., ičeze lidnuz). Eziauguižin, konz maižanduz oli ekonomikan pän, sauvoihe pertid penil kogoil (küläd da žilod). Radonmahtoiden šingotesenke lendaškanzihe lidnoid.
Radsijan erištund kodišpäi.
Amuižiš aigoiš i Keskaigan ristitud radoiba sigä-žo tobjimalaz, kus hö eliba — ičeze kodiš vai läz sidä: umal, živattanhas, radhonuses vai torguindlaukas. Tegimištkukerduz augotihe Alamaiš 17. voz'sadal, se vei kodiižandusen erištundale radsijaspäi, radonmahtospäi vai biznesaspäi. Sätnuded järedad fabrikad ahtištiba penid radonmahtajid torgusespäi.
Alamaiš sauvoihe lidnanpertid 4-5 ristitun täht. Nened kodid ei olgoi surikš, sikš miše pidi lugeta vaiše ičeze vägid, puhtastada-ki kodid pidi ičelaze, kazakoita. Sen aigan eländpertid kätihe komfortižikš peitsijikš, niid kävutihe vaiše lebaidamha radospäi, lodelemha heimolaižidenke da sebranikoidenke. Privatižuz oli tarbhaine, sen tagut koridor (ühthižhonuz) sündui susedhonusiden sijas, vai sauvoškanzihe severz' žiruid. 17. voz'sadan lopus nügüd'aigaižen kodin äjad pirdad jo oliba alamaižes eländkodiš.
Eländkodin evolücii 19.-20. voz'sadoil.
Tegimištkukerduz vei lidnalaižen eländkodin küzumižen heredale ližadusele: andoihe kortomha katusenaluižid, utüid, karzn'oid, aitaižid, varaaitoid.
Sures Britanijas tegimiden da fabrikoiden ližadusen mödhe eländkodin tarbhaižuz sündui radnikoiden ogibalan lugun täht. Odvemha i pigustamha sauvondad zavodihe leta kaiktä da äjin blokiruidud ühthe pertid elämižen täht (niid panihe rivihe, ühthižiden seinidenke). Pertid sauvoihe ühtejiččen irdnägunke, savučuspäi kaks'žiruižed: alahan — keitimpol' päčinke kivihilel, lähtendad irdale da pen'he sadhu; ülähän — üks'jäine eländhonuz, üks' kaikiden täht.
Sil-žo aigal erižpert' oli päpaloin eländkodikš buržuazijan täht. Sündujan keskklassan da intelligencijan täht sauvoihe penid kottedžid.
Vozil 1920-1930 avtomobilizacii zavodihe šingotadud maiš, se vei ezilidnoiden kazmižhe, eriližešti.
Toižen mail'man voinan jäl'ghe sauvomižen uded mahtused sünduiba lendamha odvid pertid — personaližid da kondominiumid.
Ezmäižed äifateržed pertid sünduiba Amuižes Rimas. 17. voz'sadaspäi sauvoškanzihe niid Evropadme samha sališt kortomha anttes. Vodele 1880 äifateržed pertid tegihe populärižemb liftan löudusen tagut. Mugoine eländsija om odvemb, sättub tipižprojektiruindale, sidä letas teravamba. Sen vigoihe mülütadas: kogotud rahvaz, ahthuz, erigoituz londuseližes ümbrištospäi, voimatomuz sauda ližahonusid. Lidnan arvoimižiš alažiruid mödas kävutamha laukoikš da kontorikš.
20. voz'sadan lopus — 21. voz'sadan augotišes pertin sauvondan aigan kävutaškatas «Melev pert'»-sistemad. Se om avtomatiziruidud sistem ohjandamha eländkodin inženerižel mašiništol da elektroladimištol. Ristit ohjandab sistem ühtel painimel oikti vai «kaluiden internet:an» kal't (IoT —).
21. voz'sadal äi märid om vahvištadud kävutandan effektivižusen lujendusen täht da energijan kadotusen polendusen täht jo eländkodin sauvomižen aigan. Kävutadas eländhonusiden zoniruindad. Valdkund lujenzi lämuzizoläcijan i londuseližen vauktusen tarbhaičendoid. «Vihand kodi»-koncepcii el'getab pertin palahine energetine ičevarmituz voinuziden udištamha purtkiden abul (päiväine, tullei, biopoltuz, sadeged, ližadumižjoksmuz).
Uded eländkodid saudas varuitomiden projektoiden mödhe rajoniš manrehkaidusidenke.
Civiližes oiktuses.
Oiktusen «eländkodi»-tärtuz voib erineda erazvuiččid maidme. Ku mez' eläb pordaigaižes sauvuses eskai (hot' butkaižes), ka se om-ki eländkodi, oiktusen tärtusespäi erineden. Civiližen oiktusen mödhe, eländkodi om olmas bazižiden ičendoidenke, kudambad varmitadas ristitun kaikenaigaižen elämižen.
Mugažo eländkodi om koskmatoi. Se znamoičeb, miše čurahižiden personiden tulend om röunatud kovas i om voimusine vaiše käskuzkundan kirjutadud pätandan mödhe.
Eländkodi om valdkundmaksan likutamatomudes objekt. Eländkodin käskvarmitust ei ole Venämas. Elämižpindan i uman tärtused oma sidodud ühthe Venämas. Toižin sanoin, ei voi ostta niid eriži, paiči statjas, konz pertid ei ole völ.
Venäman Civiline kodeks i Eländkodikodeks maritas kondominiuman ohjastusen ohjandimid.
Živatoiden eländkodid.
Erased živatad saudas eländkodid iče vai kävutadas jo olijoid kodid kaičemha poigid, päzumha irdpoližiš grazindoišpäi vai muite peitmahas. Kogon i parvehen živatoil ei ole eländkodid tobjimalaz.
Živattanaz da lävä oma kabjživatoiden täht.


Varn (lidn).
Varn () om kurortlidn Bolgarijan päivnouzmas, port Mustmeren randal. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Varnan agjan administrativine keskuz.
Geografijan andmused.
Lidnan da Varn-järven fotokuva Man kaimdajaspäi.
Lidn sijadase 0..170 m ü.m.t. korktusil, 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Sofijhasai om 375 km päivlaskmha orhal vai 470 km avtotedme.
Varn-lidn jagase 5 administrativižhe rajonha: Primorski ("Mererandaline"), Mladost, Odesos, Vladislav Varnenčik, Asparuhovo. Sen ližaks viž žilod mülüdas Varnan kundha.
Eläjad.
Vn 2011 Bolgarijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 334 870 ristitud. Kaik 375 tuh. ristituid elädas kundas (2018) i läz 420 tuh. ristituid om ezilidnoidenke (2017).
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2011): bolgarijalaižed — 85,0%, turkalaižed — 3,0%, čiganalaižed — 0,9%, toižed rahvahad — 1,0%, rahvahuden ozutandata — 10,1%.
Transport.
Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.
Päraudtestancii i meriport ratas vemha passažiroid i jüguid. Rahvahidenkeskeine civiline Varn-lendimport ("VAR") sijadase 7 km päivlaskmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid kaiked Evropadme.
Irdkosketused.
*


Elefantanvuiččed.
Elefantanvuiččed, vai Slonanvuiččed (latinan kelel: "Elephantidae", venäkelel: "Слоновые") oma imetaiživatad, Hobodakahad-heimkundan sugukund. Nügüd'aigan neche sugukundha mülütadas kaikiš järedambid Man kuivuses imetaiživatoid.
Ümbrikirjutand.
Elefantad elädas Afrikas, mugažo Suvižes i Suvipäivnouzmaižes Azijas. Londuseližed zonad oma savann da tropine mec.
Elefantal om kaks' kazvanuzid ülälöugluspäi hambazkulud vai ei ole niid. Erašti elefantad valadas redul kaičemha ičtaze parazitoid-gavedid vaste, sikš miše redu kuivab kor'he. Kaikuččen kerdan jaugan laskemižen aigan razvan pöluz labotase elefantan labajaugan keskuses, muga hänen tügen pind levigandeb. Täuz'kaznuden živatan veduz om 7,5 tonnhasai, kazv — 3,5 metrhasai.
Elefantad oma socialižed živatad, hö mändas joukuil. Emäčud poigidenke keratas ičheze joukhu mahtavan emäčunke päživataks. Ižačud kogotas ičheze, eriližhe joukhu. Ku emäčuiden joukus om hot' üks' olii kärbas emäč, ka otnu vägestust toriden aigan täuz'kaznu ižač voib aigaks ühteta joukhu. Se om kaikiš vägekahamb ižač tobjimalaz.
Miše elefantad jäižiba henghe tulijan aigan-ki, ka kirjutihe nenid živatoid Rahvahidenkeskeižhe Rusttha kirjha, sikš miše mecatas hambazkuluid samha. Löutud hambazkuluišpäi tehtas čomitesid da ottas leiktamha tegesid. Vaiše löuta om jüged azj, sikš miše dikobrazad södas niid ičeze minerališt näl'gad sambutamha.
Elefantanvuiččiden korvad oma sanktan juridenke da hoikan röunanke. Äiluguižed soned — kapillärad — läbitadas korvid. Niiden sur' pind abutab heitta organizman lämut effektivižikš, maihutamine korvil lujeneb mugošt effektad. Afrikanižed elefantad elädas räkembiš tahoiš, mi indižed, necišpäi heiden korvad oma suremb.
Elefantanvuiččed kuldas hüvin madalid paksuzid ani infrakulundhasai, no heiden kulemižen kaikiš lujemb mujandmär om läz 1 kHc paksudel.
Kommunikacii.
Taktil'ne kontakt (mujegiš) om znamasine kommunikacijan aspekt elefantanvuiččil. Živatad sätas tervhen toine toižele hobodoil silitaden vai kabarten niil. Emäelefantan da elefantanpoigaižen likundan aigan emäč kosketeleb poigašt hobodal, jaugoil vai händal sihe kacten, kus hän om.
Intellektan tazopind.
Elefantanvuiččed tundištadas ičtaze zerklon kuvastuses, ani kuti erased oblezjanad da del'finad. Mugoine azj lugetas ičtaztuntken znamaks. Kazvatud stajas indižen elefantan emäčun tedoiduz ozuti, miše nened živatad mahttas panda muštho da erištada äjid kuviden paroid i erasid kulundan paroid. Voden mändes toštmižtest ozuti hüvid satusid möst, se vahvištoiti: pit'k mušt om olmas elefantoil. Mugažo heil om mahtusid muštta ičeze kanzanjoukun sijadust. Om vähä otajid kävutamha instrumentid živatoid, ka elefantanvuiččed oma mugomad. Indižen elefantan kaclend löuzi, miše hän löb kärbhaižid barbal. Elefantad mahttas säta instrumentid hondomb mi šimpanze.
Mujudas-ik elefantanvuiččed lujid emocijoid, ka tedoidajad ei tulend ühthe mel'he. Voib kacta surmha sidotud veroid. Sen ližaks, elefantad ozutadas mel'hetartust ičeze erikon pämall'oihe da hambazkuluihe, eskai verhan rodun. Ku elefant koleb vai om jo kolnu, ka se vedab hänen da toižiden kanzjoukuiden tarkust.
Sönd.
Kaik elefantad södas lehtesid, erazvuiččiden puiden ploduid da kor't. Heinkazmused juridenke todas heile mineraloid.
Londuses elefantoiden sönd om elämižen regionha sidodud. Ozutesikš, eläjad Indijan suves elefantad navettäs märehtida fikusan lehtišton. Eläjad Zimbabves elefantad södas ani toižid kazmusid. Mugažo elefantad vajehtadas söndan purtkid kuivaigpordho vai vihmsezonha kactes.
Heinkazmused da kuivatud hein oma kodikoittud elefantoiden päsöm. Erazvuiččed magedad plodud (jablokad, bananad) oma elefantoiden navettüd jagolounaks. Maploduiden keskes morkofk om mel'he. Mugažo navettäs paštatesid da leibid. Elefantad navettäs kanfetoid, kut ristit-ki, i niiden sömižen jäl'ghe ülämäras viga tervhudes mugažo tuleb elefantoihe. Živat kamadub, käveleb pidust' aidvered, haileb tulijoid varastaden.
Ühtel päiväl joudai elefant söb läz 300 kg nepsoid lehtesid da heinäd. Aidoidud elefant söb läz 30 kg kuivatud heinäd, 10 kg maploduid da 10 kg leibäd päiveses. Täuz'kaznu živat job 100-300 litrad vet ühtes päiväs il'man lämudehe kacten.
Kodikoičend.
Indižed elefantad kodikoičese hüvin. Nügüd'aigan ei ole verod kodikoitta afrikanižid elefantoid. Kacmata dressiruindan voimushe, erašti registriruidas elefantan londan ristithu statjoid.
Elefantoid kävutadas likkuimeks jügedas läbitamha tahondas, mecanvarhapanendan i jügutoitandan radoiden aigan, mecadamha tigrid i leopardid (vaiše kodikoittud aigaližes lapsessai elefantoid; mecnikad išttas rachal), mugažo cirklaval.
Elefantad sodan täht.
Eziauguižin elefantoid kodikoittihe i kävutaškanzihe sodan täht Indijas. Arni sigä Makedonijalaižen Aleksandran sodaväged vastsiba toraelefantoid. Möhemba elefantad ühtniba Aleksandran sodavägihe. Živatoid kävutihe ellinistižiš valdkundoiš. Toran aigan elefantad sättuiba pöl'gästoitmaha mugošt vihankandajad päpaloin, kudamb ei olend tenu elefantoiden tabas. Elefantoiš el'gentai vihalaine voi vastustada heile satusekahas. Toran aigan elefantad segoitiba kebnas ičeze mehid vihankandajidenke.
Klassifikacii.
Kividunuded elefantanvuiččed ozutadas, miše hö eliba aigaližes miocenaspäi.


Hirošima.
Hirošima, oficialižikš Hirošima-lidn (japonan kelel: 広島市, vepsän kirjamil: "Hirosima-si" «lidn levedal sarel») om Japonijan üks'toštkümnenz' surtte lidn, ühtennimižen prefekturan administrativine keskuz. Se om Tügoku-regionan kaikiš suremb lidn.
Japonižen Mazda-korporacijan päfater da pätegimed sijadasoiš lidnas.
Istorii.
Lidnan aluz om pandud vl 1589 kuti Mori-rodun lidnuz.
Vn 1945 6. päiväl elokud Hirošima oli elänu läbi atombomban poukahtuses, ezmäine mugoine lidn mail'mas. 70 tuhad ristituid oli surmitud kerdalaz, 60 tuhad oli pölištunu satatesišpäi da läžundoišpäi edesižes. Lidnan ühesa kümnendest oli pandud mantazole. Udessündutihe Hirošimad vodele 1960.
Geografijan andmused.
Hirošima seižub Tünen valdmeren Japonijan südäimeren pohjoižel randal, sijadase Honšü-saren suvipäivlaskmas.
Pind om 905,41 km² (vl 2011). Reljef om tazo. Lidn seižub Otanjogen suhišton randoil. Jogen kuz' kanalad jagadas lidnad sarikoihe.
Klimat om valdmeren subtropine neps. Heinkun da elokun keskmäine lämuz om +27..+28 C°, vilukun da uhokun — +5..+6 C°. Vodenkeskeine lämuz om +16 C°. Paneb sadegid 1540 mm vodes, sidä kesken enamba kezakus da heinkus (240..260 mm kus). Tal'vkul-uhokul paneb 35..70 mm kus. Voib paneškata lunt tal'vel.
Hirošima-lidn jagase 8 administrativižhe rajonha ("ku"). Nak-rajon om administrativižeks keskuseks.
Transport.
Avtobusad, tramvaid da kebn metro oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Vspäi 1994 kebn metro radab lidnas ("Astram Line", vl 2015 om 1 jono, 22 stancijad, 18 km ted, jonused oma räzinoitud kezroil). «Sanjo Sinkansen»-kiruhraudten Hirošima-stancii sijadase Minami-rajonas.
Rahvahidenkeskeine civiline «Hirošima»-lendimport ("HIJ") sijadase lähižes Mihar-lidnas, 50 km päivnouzmha. Sišpäi tehtas reisid Azijan lähembaižihe maihe, mugažo Japonijadme.
Hirošima-port om jüguiden täht, sidä kesken rahvahidenkeskeine konteinerterminal om olmas.
Irdkosketused.
*


Bilibino.
Bilibino (,) om Venäman lidn da lidnankund Čukotkan avtonomižen ümbrikon lodehes. Se om ümbrikon kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Bilibinon rajonan administrativine keskuz (vn 1961 elokuspäi).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1955 kuti radnikžilo samha kuldad mägikombinatal. Vhesai 1956 nimitihe "Karal'vaam:aks" (ven. i, "караль" «pedroiden aidoitez» + "ваам/веем" «jogi») jogen mödhe. Udesnimitihe Jurii Bilibin-geologan kanzannimen mödhe, löuzi kuldregionad Koliman basseinas. Vl 1993 žilo sai lidnan statusad.
Lidn šingotase kuldan samižel, sadas kaivuzmahtusel da ümbriratas sirdandküllästamižfabrikal penid löudmižsijid lidnas ümbri, mugažo lihamaidkombinat i maplodunfabrik (kazmuzhonuzedheotand i konservad) ratas. Bilibinon AES (48 MVt) lämbitab lidnad da varatoitab sidä elektroenergijal, sen vajehtuz dizel'stancijal planiruiše vspäi 2019.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Karal'vaam-jogen lanktendan sijas Sur' Keperveem-jogehe (Koliman hurapol'ne bassein), 270 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Anadirihesai om 625 km suvipäivnouzmha. Lähembaine lidn om Pevek 240 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 360 km grunt- i tal'vteidme.
Keperveem-žilo mülüb lidnankundha Bilibinon ližaks, lendimport sijadase siš.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 5 506 ristitud, lidnankundan 5 829 ristitud, rajonan koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 15 558 vl 1989. Vl 2017 kaik 5 560 ristitud elihe lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Serafim Sarovalaižen pühäpert' om saudud lidnas vodele 2009.
Piterin tegimištoliž-ekonomižen kolledžan filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Volhovan rajon.
Volhovan rajon () om municipaline ühtnik Leningradan agjas.
Administrativine keskuz om Volhov-lidn (mülüb rajonha vspäi 2006), sijadase rajonan suvipäivlaskmas. Rajonan ristitišton pol' eläb siš.
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1927 elokun 1. päiväl Leningradan agjan Leningradan ümbrikho ühten aigan niiden sädandanke. Zvank-radnikžilo oli rajonan keskuseks. Vl 1930 heinkun 23. päiväl heitihe ümbrikod, i siš aigaspäi rajon mülüb Leningradan agjaha kuti administrativine ühtnik.
Vodele 1933 Zvank-radnikžilo järedui, i sidä kätihe Volhovstroi-lidnaks, kudamb vozil 1939−2006 alištui agjan tobmudele oikti, hot' rajonan tobmuden organad oliba neciš lidnas. Vozil 1946−1963 rajonan pala oli mülünu Uden Ladogan rajonha. Vl 1977 rajonan pala läksi udhe Kirovskan rajonha. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006.
Geografijan andmused.
Volhovan rajon om Leningradan agjan keskuztaho. Pind — 5 124 nellikkilometrad (kudenz' sija agjas), Ladogan palanke — 8 428,41 km². Mec katab viž kudendest rajonan territorijad (4 208 km²).
Rajonan pohjoižed randad lainištab Ladoganjärv. Znamasižed joged oma Olhav da Säs' (lanktas Ladogha), mugažo Paš (Süvärin hura ližajogi). Süvär'-jogensu om rajonan pohjoižpäivnouzmaižel röunal (Süvärensu). Kaik joged mülüdas Atlantižen valdmeren basseinha.
Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (mouckivi, gravii, letked, saved), fosforitad, mec, reskvezi.
Vspäi 2006 rajonan territorii alajagase 15 municipaližhe ühtnikha: 3 lidnkundha da 12 küläkundha.
Tobmuz.
Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Nevondkund (ven. "Совет депутатов") 30 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl. Vladimir Novikov radab sen ezimehen da rajonan pämehen vs 2014 redukun 1. päiväspäi. Ezitajiden Nevondkund valičeb rajonan administracijan pämest.
Vs 2016 sulakun 27. päiväspäi Tat'jana Räzanova radab rajonan administracijan pämehen velgusentäutajan (ühteks kuks). Vs 2015 keväz'kuspäi ezmäine varapämez', viž muite varapämest da abunik oma hänele abhu. Kuz' komitetad, 6 palakundad, 4 sektorad, ohjastuz da 2 laudkundad alištudas rajonan administracijan pämehištole.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 95 182 ristitud (kudenz' sija agjas).
Kaik om 280 eländpunktad rajonas, sidä kesken 3 lidnad, 9 žilod, 6 raudtestancijan žilod, 262 küläd.
Toižed sured eländpunktad oma Säs'stroi-lidn (13,2 tuh. rist. vl 2016), Uz' Ladog-lidn (8,5 tuh. rist. vl 2016) da Paš-külä (3,8 tuh. rist. vl 2012).
Rahvahad (vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4%): venälaižed — 93,7%, ukrainalaižed — 1,1%, vaugedvenälaižed — 0,6%, čiganalaižed — 0,5%, azerbaidžanlaižed — 0,5%, armenijalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 1,6%, rahvahuden ozutandata — 1,5%.
Erased igähižed rahvahad: karjalaižed — 52 rist. (0,05%), suomalaižed — 25 rist. (0,03%), vepsläižed — 23 rist. (0,02%), estilaižed — 14 rist. (0,01%).
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma kivivoin ümbriradmine, himine sarak, gazanveimtransport, cellülozbumagaine sarak, sömtegimišt, maižanduz, mecan ümbriradmine, gidroenergetik (Volhovan GES), turizm, vhesai 2013 — alüminijan tehmine.


Šarj.
Šarj () om Venäman lidn Kostroman agjan päivnouzmas. Se om Šarjan lidnümbrikon da Šarjan rajonan administrativine keskuz. Lidn ei mülü rajonha, alištub agjan tobmudele oikti.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1906 kuti "Šarj-raudtestancii" Vätk — Vologd raudten sauvomižen aigan (1903−1906). Nimitihe penen jogen mödhe, jogi kändihe soks nügüd' suvhe stancijaspäi. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1938. Mülüb Kostroman agjaha sen alusenpanendaspäi vl 1944 lidnaks agjan alištusenke kerdalaz.
Šarjan ižandusen päsarakod oma mecan süvä ümbriradmine da raudten holituz, mugažo meblin tehmine i sömtegimišton edheotandad oma olmas lidnas. Järed puapakoiden tegim sijadase lähižes Vetlužskii-žilos.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Vetlug-jogen hural randpolel (Volgan hura ližajogi), 4 kilometras randaspäi, 110 m valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Lidnanvuitte Vetlužskii-žilo seižub Šarj-lidnan i Vetlug-jogen keskes. Matkad Kostromhasai om 275 km päivlaskmha orhal vai 320 km avtotedme. Lähembaine lidn om Manturovo 40 km päivlaskmha orhal.
Lidnanvuitte Vetlužskii-žilo (11 919 rist. vl 2017) da koume pen't küläd mülüdas lidnümbrikho Šarjan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 23 681 ristitud, lidnümbrikon — 36 659 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 27 062 eläjad vl 1989. Vl 2002 ühthemänho 39 365 ristitud elihe lidnümbrikon röunoiš (om olmas vspäi 2004). Kaik 36 565 ristitud elihe lidnümbrikos vl 2017.
Professionaližen opendusen aluzkundad: politehnine i agrarine tehnikumad, pedagogine i medicinine kolledžad, üläopendusen Moskvan i Kostroman aluzkundoiden 4 filialad. Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid om olmas lidnas.
Transport.
Pened avtobusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. «Kotlas — Nikol'sk — Uren' (Alalidnan agj)»-avtote ümbärdab lidnad päivnouzmaspäi, «Kostrom — Kirov»-avtote ümbärdab lidnad suvespäi.
Irdkosketused.
*


Čilin flag.
Čilin flag () om Čilin Tazovaldkundan valdkundaline flag. Flagan proporcii om "2:3". Sen tegii om Antonio Arkos.
Nügüdläine flag om vahvištadud 1817-ndel vodel redukun 18. päiväl.
Flag kogoneb kahtes lapakoiktas šoiduspäi: vauged ülähän i rusked alahan. Sinine nellik om sijatud huras üläčogas. Vauged vižagjaine tähtaz om kuvitadud nellikon keskuses, se simvolizuruib vejad satusidennoks i hoštusennoks. Sinine muju ozutab taivast, vauged — Andiden lunt, i rusked — se om valatadud veri sodan ripmatomudes aigan.


Čilin valdkundznam.
Čilin valdkundznam () om Čilin Tazovaldkundan üks' oficialižiš simvolišpäi. Nügüdläine valdkundznam om vahvištadud 1834-ndel vodel kezakun 26. päiväl. Sen tegii om anglijalaine Čarl'z Vud Teilor-pirdai (, 1792−1856).
Ümbrikirjutand.
Andine kondor () i suviandine pedr ("Hippocamelus bisulcus") vencad päl pid'oiteldas rindhankatust polišpäi. Živatad oma Andiden simvolišpäi, valdkund vedase pidust' niid. Laud da sen üläh oma mujutadud Čilin flagan kartte. Tähtaz sijadase laudan keskuses. Valdkundan ispanijankel'ne deviz om kirjutadud lental laudan al: "Por la Razón o la Fuerza" — «Oiktusel vai vägel».


Čilin peso.
Čilin peso () om Čilin valdkundvalüt vll 1817−1959 i vspäi 1975. Keskustas Čilin eskudo oli väges.
1 peso = 100 sentavod ("centavo"). Valütkod om "CLP". Simvol — $ vai CLP$. Regulator om Čilin Keskuzbank. Tegii om Čilin rahatanaz.
Valütan kurs vajehtase joudjas. Reguliruindan kriterii om infläcijan andmused.


Viipurin rajon (Leningradan agj).
Viipurin rajon () om municipaline ühtnik Leningradan agjas.
Administrativine keskuz om Viipur (vspäi 2006 mülüb rajonha), sijadase rajonan päivlaskmas.
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1940 heinkun 9. päiväl enččel Suomenman territorijal Tal'vsodan jäl'ghe Viipur-lidnan keskuseks. Vozil 1941−1944 rajonan territorii oli Suomenman tobmuden al sodavägiden tulendan tagut.
Vl 1944 kül'mkus rajonad alištihe Leningradan agjan tobmudele. Vozil 1944−2006 Viipur alištui agjan tobmudele oikti. Vl 1957 rajonad ühtištuihe enččen Primorskan rajonan territorijanke — Roščinon rajonan palanke. Vl 1960 tal'vkun 9. päiväl Viipurin rajonad ühtištuihe enččen Lesogorskan rajonanke. Vs 1963 uhokun 1. päiväspäi enččen Roščinon rajonan territorii mülüb Viipurin rajonha. Vspäi 1989 Viipurin rajon oli alištunu Viipur-lidnan Nevondkundale. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006.
Geografijan andmused.
Viipurin rajon om Leningradan agjan lodehline taho. Pind — 7 546 nellikkilometrad (11 336 km² vedenke). Mecad ottas 73,3% territorijad, kavag'mecad oma enambuses.
Suomen lahten randan pala om suves da suvipäivlaskmas. Znamasine jogi om Vuoks, lankteb Lagoganjärvhe. Järved ottas 7% rajonan territorijad, znamasižed oma Glubokoje (37,9 km²), Nahimovskoje (14,3 km²), Pionerskoje (13,8 km²) da Krasnogvardeiskoje (10,6 km²) järved. Joged da järved mülüdas Atlantižen valdmeren basseinha.
Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (sauvondkivi, apakkivi, letked, saved), mec, kala, reskvezi.
Vspäi 2014 rajonan territorii alajagase 12 municipaližhe ühtnikha: 7 lidnkundha da 5 küläkundha.
Tobmuz.
Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Nevondkund (ven. "Совет депутатов") 36 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl. Enččen strokun rajonan pämez' da rajonan administracijan pämez' vajehtihe ištmil niiden satuseks. Aleksandr Lisov radab Ezitajiden Nevondkundan ezimehen, rajonan pämehen da Viipur-lidnankundan pämehen vs 2014 sügüz'kun 24. päiväspäi. Ezitajiden Nevondkund valičeb rajonan administracijan pämest.
Vs 2014 redukun 22. päiväspäi Gennadii Orlov radab rajonan administracijan pämeheks kontraktan mödhe. Ezmäine varapämez' da koume muite varapämest oma hänele abhu. Kahesa komitetad, 2 palakundad, 2 ohjastust da laudkund alištudas rajonan administracijan pämehištole.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 204 408 ristitud (koumanz' sija agjas).
Kaik om 181 eländpunktad rajonas, sidä kesken 5 lidnad, 2 lidnanvuittušt žilod, 158 žilod, 9 raudtestancijan žilod, 7 küläd.
Toižed sured eländpunktad oma Svetogorsk-lidn (15,8 tuh. rist. vl 2016), lidnanvuitte Roščino-žilo (14,4 tuh. rist. vl 2016), Kamenk-žilo (8,2 tuh. rist. vl 2016) da lidnanvuitte Sovetskii-žilo (7,0 tuh. rist. vl 2016).
Rahvahad (vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4%): venälaižed — 88,5%, ukrainalaižed — 2,1%, vaugedvenälaižed — 1,1%, totarlaižed — 0,6%, armenijalaižed — 0,5%, uzbekalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 2,2%, rahvahuden ozutandata — 4,5%.
Erased igähižed rahvahad: karjalaižed — 191 rist. (0,09%), suomalaižed — 90 rist. (0,04%), estilaižed — 42 rist. (0,02%), vepsläižed — 33 rist. (0,02%).
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma cellülozbumagaine, laivansauvomine, kivivoinveim- da gazanveimtransport, sauvondkiven samine, sömtegimišt, maižanduz da kalankazvatuz, torguind da turizm.


Kirišin rajon.
Kirišin rajon () om municipaline ühtnik Leningradan agjas.
Administrativine keskuz om Kiriši-lidn (vspäi 2006 mülüb rajonha). Siš eläb rajonan ristitišton nell' videndest. Lidn sijadase rajonan suvipäivlaskmas.
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1927 elokun 1. päiväl Leningradan agjan Leningradan ümbrikho ühten aigan niiden sädandanke kuti Andrejevon rajon Andrejevo-külän keskuseks. Mugažo oli tehtud Budogoščan rajon Budogošč-žilon keskuseks. Vl 1930 heinkun 23. päiväl heitihe ümbrikod, i molembad rajonad mülüiba Leningradan agjaha kuti administrativižed ühtnikad. Vl 1931 sügüz'kun 30. päiväl Andrejevon rajonad udesnimitihe Kirišin rajon:aks, sikš miše rajonan keskust sirdihe Kiriši-külähä. Vl 1932 vulikun 1. päiväl enččen Budogoščan rajonan territorijad ühtištuihe Kirišin rajonanke.
Toižen mail'man voinan aigan vozil 1941−1944 rajonan territorijan pala oli okkupiruidud. Vozil 1944−1963 rajonan keskust oli sirtud Budogošč-radnikžilho, sikš miše Kiriši-külä oli pandud mantazole sodategoiden taguiči. Vl 1965 Kiriši-radnikžilo tegihe rajonan administrativižen keskusen möst, ühtes sidä kätihe lidnaks. Vozil 1967−2006 Kiriši oli alištunu agjan tobmudele oikti. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006.
Geografijan andmused.
Kirišin rajon om Leningradan agjan suvine taho. Pind — 3 045 nellikkilometrad (kümnenz' surtte agjas). Mec otab territorijan kaks' koumandest, lehtezmec om enambuses (habikod, koivikod). Rajonan territorii om alav da sokaz, sod ottas rajonan kudendest.
Znamasine jogi om Olhav sen oiktan Pčouž-ližajogenke, lankteb Lagoganjärvhe. Om vähä penid järvid rajonadme. Joged da järved mülüdas Atlantižen valdmeren basseinha.
Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (saved, gravii, letked), mec, reskvezi.
Vspäi 2006 rajonan territorii jagase 6 municipaližhe ühtnikha: 2 lidnkundha da 4 küläkundha.
Tobmuz.
Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Nevondkund (ven. "Совет депутатов") 18 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl. Aleksandr Voskobovič radab sen ezimehen da rajonan pämehen vspäi 2005 koumanden strokun jäl'geten, hän-žo siš-žo vodespäi radab Kiriši-lidnkundan pämehen. Ezitajiden Nevondkund valičeb rajonan administracijan pämest.
Vl 2013 uhokun 12. päiväl Konstantin Timofejev oli valitud ezitajil i pandud rajonan administracijan pämehen velgusentäutajaks. Vl 2014 kül'mkun 6. päiväl Ezitajiden Nevondkund pani händast rajonan administracijan pämeheks. Ezmäine varapämez da viž muite varapämest oma hänele abhu. Seičeme komitetad da 10 palakundad alištudas rajonan administracijan pämehištole.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 63 764 ristitud.
Kaik om 77 eländpunktad rajonas, sidä kesken 1 lidn, 1 lidnanvuitte žilo, 5 žilod, 7 raudtestancijan žilod, 63 küläd.
Toižed sured eländpunktad oma lidnanvuitte Budogošč-žilo (4,0 tuh. rist. vl 2016) da Glaževo-žilo (2,2 tuh. rist. vl 2010).
Rahvahad (vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4%): venälaižed — 85,4%, ukrainalaižed — 1,0%, vaugedvenälaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 2,1%, rahvahuden ozutandata — 10,9% (jäl'gmäižiden keskes vaiše 7,8% mahttas pagišta venäks).
Erased igähižed rahvahad: suomalaižed — 35 rist. (0,05%), karjalaižed — 29 rist. (0,05%), vepsläižed — 11 rist. (0,02%), estilaižed — 7 rist. (0,01%).
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma kivivoin da londuseližen gazan ümbriradmine (gazanveimen sarak Volhovaspäi), lämuzenergetik (Kirišin GRES), sauvondmaterialoiden pästand (plastiktegesed pertid vaumičemha, lämuzizoläcii), stökoltegimišt, sömtegimišt da turizm, maižanduz.


Kingiseppan rajon.
Kingiseppan rajon () om municipaline ühtnik Leningradan agjas.
Administrativine keskuz om Kingisepp-lidn (vspäi 2006 mülüb rajonha), sijadase rajonan suves. Rajonan ristitišton koume videndest eläb siš.
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1927 elokun 1. päiväl Leningradan agjan Leningradan ümbrikho ühten aigan niiden sädandanke. Vl 1930 heinkun 23. päiväl heitihe ümbrikod, i siš aigaspäi rajon mülüb Leningradan agjaha kuti administrativine ühtnik. Vn 1931 vulikul Kingiseppan rajonad ühtištuihe enččen Kotliden rajonanke.
Toižen mail'man voinan aigan vozil 1941−1944 rajonan territorii oli okkupiruidud. Vspäi 1945 Narv-jogen oiged randpol' Ivangorod-lidnanke (Estinman NST:an enzne pala) mülüb rajonha. Vozil 1976−2006 Kingisepp oli alištunu agjan tobmudele oikti. Vozil 1992−2006 Ivangorod oli lidnaks agjan alištusenke. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006.
Geografijan andmused.
Kingiseppan rajon om Leningradan agjan päivlaskmaine taho. Pind — 2 907 nellikkilometrad (agjan 11nz' surtte 17:späi). Mecad ottas territorijan koume videndest (1 748 km²), lehtezmecad oma enambuses, habikod da koivikod tobjimalaz. Rajonan territorijan kahesandez om kattud soil.
Suomen laht lainištab rajonan lodehližed da pohjoižed randad. Znamasižed joged oma Luganjogi da Narv, lanktas Suomen lahthe. Znamasine vezišt om ratud Narvan vezivaradim (191,4 km²), mülüb rajonha vaiše paloin. 11 pen't järved om rajonas. Joged da järved mülüdas Baltijan meren (Atlantižen valdmeren) basseinha.
Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (mouckivi, apakkivi, gravii, letked, saved), fosforitad, dolomit, abrazivmaterial, mec, kala, reskvezi.
Vspäi 2006 rajonan territorii alajagase 11 municipaližhe ühtnikha: 2 lidnkundha da 9 küläkundha.
Tobmuz.
Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Nevondkund (ven. "Совет депутатов") 22 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl. Aleksandr Sergejev radab sen ezimehen da rajonan pämehen vs 2014 sügüz'kun 24. päiväspäi, hän-žo radab Kingisepp-lidnkundan pämehen. Ezitajiden Nevondkund valičeb rajonan administracijan pämest.
Vl 2014 redukun 24. päiväl Viktor Gešele om valitud ezitajil i om pandud rajonan administracijan pämeheks, radab vs 2010 vilukun 1. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten. Ezmäine varapämez, koume muite varapämest da abunik oma hänele abhu. Nell' komitetad, 9 palakundad, juridine radnikoičend da 2 laudkundad alištudas rajonan administracijan pämehištole.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 78 183 ristitud (seičemenz' sija agjas).
Kaik om 190 eländpunktad rajonas, sidä kesken 2 lidnad, 11 žilod, 9 raudtestancijan žilod, 166 küläd da 2 futorad.
Toižed sured eländpunktad oma Ivangorod-lidn (10,5 tuh. rist. vl 2016), Ust'-Lug-žilo (2,4 tuh. rist. vl 2010), Kingiseppskii-žilo (2,1 tuh. rist. vl 2010) da Kotel'skii-žilo (1,9 tuh. rist. vl 2010).
Rahvahad (vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4%): venälaižed — 84,9%, ukrainalaižed — 2,0%, vaugedvenälaižed — 1,3%, totarlaižed — 0,6%, armenijalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,7%; rahvahuden ozutandata — 8,1% (heišpäi vaiše 5,4% mahttas pagišta venäkelel).
Erased igähižed rahvahad: suomalaižed — 167 rist. (0,21%), ižoralaižed — 151 rist. (0,19%), estilaižed — 129 rist. (0,16%), karjalaižed — 60 rist. (0,08%), vodilaižed — 24 rist. (0,03%), vepsläižed — 11 rist. (0,01%).
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma himine sarak (mineraližheretusiden, koaguläntan pästand), sauvondmaterialoiden pästand, sömtegimišt da maižanduz, stökoltegesiden tehmine (butulkad), omblendedheotandad, torguind da logistik.


Kirovskan rajon.
Kirovskan rajon () om municipaline ühtnik Leningradan agjas.
Administrativine keskuz om Kirovsk-lidn (mülüb rajonha vspäi 2006).
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1977 sulakun 1. päiväl Leningradan agjaha Volhovan da Tosnon rajoniden paloišpäi, Kirovsk-lidnad agjan alištusenke panihe keskuseks. Vozil 1993−2006 Šlissel'burg-lidn oli alištunu agjan tobmudele. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006.
Geografijan andmused.
Kirovskan rajon om Leningradan agjan keskuztaho. Pind — 2 590 nellikkilometrad (15nz' sija agjas). Mec katab kaks' koumandest rajonan territorijad (1 743 km²).
Rajonan pohjoižed randad lainištab Ladoganjärv. Znamasine jogi om joksii sišpäi Neva. Nevanjogi om olmas rajonan lodehližeks röunaks, lankteb Suomen lahthe. Kaik joged mülüdas Baltijan meren (Atlantižen valdmeren) basseinha.
Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (apakkivi, gravii, šebin', letked, saved, mouckivi), mec, kala, reskvezi.
Vspäi 2006 rajonan territorii alajagase 11 municipaližhe ühtnikha: 8 lidnkundha da 3 küläkundha.
Tobmuz.
Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Nevondkund (ven. "Совет депутатов") 22 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl. Junus Ibragimov radab sen ezimehen da rajonan pämehen vs 2016 sügüz'kun 26. päiväspäi ezmäižen strokun. Ezitajiden Nevondkund valičeb rajonan administracijan pämest.
Vs 2016 sügüz'kun 26. päiväspäi Andrei Vit'ko radab rajonan administracijan pämeheks. Ezmäine varapämez', kuz' muite varapämest oma hänele abhu. Kuz' komitetad, 12 palakundad, 8 ohjastust da 11 laudkundad alištudas rajonan administracijan pämehištole.
Vspäi 2015 Kundaline Kodi (ven. "Общественная палата") radab rajonas (15 ühtnijad).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 101 353 ristitud (videnz' sija agjas).
Kaik om 100 eländpunktad rajonas, sidä kesken 3 lidnad, 5 lidnanvuittušt žilod, 8 muite žilod, 5 raudtestancijan žilod, 78 küläd da 1 futor.
Toižed sured eländpunktad oma Otradnoje-lidn (25,2 tuh. rist. vl 2016), Šlissel'burg-lidn (14,7 tuh. rist. vl 2016), lidnanvuiččed Mga-žilo (10,2 tuh. rist. vl 2016), Priladožskii-žilo (5,7 tuh. rist. vl 2016) da Nazii-žilo (4,8 tuh. rist. vl 2016).
Rahvahad (vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4%): venälaižed — 88,3%, ukrainalaižed — 1,9%, vaugedvenälaižed — 1,0%, totarlaižed — 0,5%, armenijalaižed — 0,5%, uzbekalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,7%, rahvahuden ozutandata — 4,6% (jäl'gmäižiden keskes 14,5% mahttas pagišta venäkelel).
Erased igähižed rahvahad: suomalaižed — 102 rist. (0,10%), karjalaižed — 76 rist. (0,07%), estilaižed — 23 rist. (0,02%), vepsläižed — 8 rist. (vähemba mi 0,01%), ižoralaižed — 3 rist. (vähemba mi 0,01%).
Opendusen aluzkundoiden verk mülütab 19 päivkodid, 17 keskskolad, 3 lapsiden da norišton sportskolad.


Tosnon rajon.
Tosnon rajon () om municipaline ühtnik Leningradan agjas.
Administrativine keskuz om Tosno-lidn (mülüb rajonha vspäi 2006), sijadase rajonan pohjoižes.
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vn 1930 19. päiväl elokud Leningradan agjaha enččiden Lübanin, Detskoje Selon i Kolpinon rajoniden küläkundoišpäi, Tosno-žilod panihe keskuseks. Vl 1960 enččen Mgan rajonan palad ühtištuihe Tosnon rajonanke. Vl 1963 Tosno tegihe lidnaks i vhesai 2006 se oli alištunu agjan tobmudele. Vl 1977 enččen Mgan rajonan ühtištudud pala läksi Kirovskan rajonha. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006.
Geografijan andmused.
Tosnon rajon om Leningradan agjan suvine taho. Pind — 3 655 nellikkilometrad (9nz' sija agjas). Mec katab nell' videndest rajonan sokast territorijad, sil om il'man kaičendfunkcii tobjimalaz.
Znamasižed joged oma Tosn (Nevan hura ližajogi) da Tigod (Olhavan hura ližajogi). Kaikiš järedamb järv om Pendikovskoje-järv (2,1 km²). Kaik joged da järved mülüdas Baltijan meren (Atlantižen valdmeren) basseinha.
Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (apakkivi, gravii, šebin', letked, saved, mouckivi), mergel', dolomit, mec, reskvezi.
Vspäi 2006 rajonan territorii jagase 13 municipaližhe ühtnikha: 7 lidnankundha da 6 küläkundha.
Tobmuz.
Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Nevondkund () 26 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgenduseližed valičendad sihe oliba vn 2014 14. päiväl sügüz'kud. Viktor Zaharov radab sen ezimehen da rajonan pämehen vs 2014 sügüz'kun 25. päiväspäi. Ezitajiden Nevondkund valičeb rajonan administracijan pämest.
Vs 2007 elokuspäi Vladimir Dernov radab rajonan administracijan pämeheks koumanden strokun jäl'geten. Vs 2014 sügüz'kuspäi hän-žo radab Tosnon lidnankundan administracijan pämeheks. Kahesa varapämest oma hänele abhu. Kahesa komitetad, 8 palakundad, 5 sektorad da laudkund alištudas rajonan administracijan pämehištole.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 122 999 ristitud (nellänz' sija agjas).
Kaik om 115 eländpunktad rajonas, sidä kesken 3 lidnad, 4 lidnanvuittušt žilod, 14 muite žilod, 2 raudtestancijan žilod, 86 küläd, 1 futor da 5 kordonad.
Toižed sured eländpunktad oma Nikol'skoje-lidn (21,3 tuh. rist. vl 2016), lidnanvuiččed Ul'janovk-žilo (12,6 tuh. rist. vl 2016), Tel'manan žilo (8,7 tuh. rist. vl 2010), Fornosovo-žilo (6,4 tuh. rist. vl 2016) da Bor-žilo (5,3 tuh. rist. vl 2016), Lüban'-lidn (4,6 tuh. rist. vl 2016).
Rahvahad (vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4%): venälaižed — 87,8%, ukrainalaižed — 1,7%, vaugedvenälaižed — 0,9%, totarlaižed — 0,7%, uzbekalaižed — 0,5%, čiganalaižed — 0,4%, armenijalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,5%, rahvahuden ozutandata — 5,1% (jäl'gmäižiden keskes 22,7% mahttas pagišta venäkelel).
Erased igähižed rahvahad: suomalaižed — 125 rist. (0,10%), karjalaižed — 70 rist. (0,06%), estilaižed — 26 rist. (0,02%), vepsläižed — 16 rist. (0,01%), saamalaižed — 6 rist. (vähemba mi 0,01%), ižoralaižed — 1 rist. (vähemba mi 0,01%).


Gatčinan rajon.
Gatčinan rajon () om municipaline ühtnik Leningradan agjas.
Administrativine keskuz om Gatčin-lidn (mülüb rajonha vspäi 2006), sijadase rajonan pohjoižes. Rajonan ristitišton kaks' videndest eläb siš.
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1927 elokun 1. päiväl Leningradan agjan Leningradan ümbrikho ühten aigan niiden sädandanke kuti Trockan rajon Trock-lidnan administrativižen keskusenke. Vn 1929 elokus lidnad da rajonad udesnimitihe, sättundas, Krasnogvardeiskan rajon:aks da. Vl 1930 heinkun 23. päiväl heitihe ümbrikod, i siš aigaspäi rajon mülüb Leningradan agjaha kuti administrativine ühtnik. Vozil 1938−2006 Krasnogvardeisk/Gatčin oli alištunu agjan tobmudele oikti.
Toižen mail'man voinan aigan vozil 1941 (eloku) — 1944 (uhoku) rajonan territorii oli okkupiruidud. Vs 1944 vilukun 23. päiväspäi rajon da sen administrativine keskuz oma nügüdläižidenke nimidenke. Vs 1953 heinkuspäi enččen Pavlovskan rajonan pala mülüb Gatčinan rajonha. Vozil 1963−1965 Lomonosovan rajon oli Gatčinan rajonan palaks. Vl 1993 lidnanvuitte Kommunar-žilo tegihe lidnaks da oli alištunu agjan tobmudele vhesai 2006. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006.
Geografijan andmused.
Gatčinan rajon om Leningradan agjan suvipäivlaskmaine taho. Pind — 2 891 nellikkilometrad (13nz' sija agjas). Mec katab koume videndest rajonan territorijad (1839 km²). Mecan territorijan koumandez (647 km²) kävutase parččomaks, jättud mecal om il'man kaičendfunkcijad vaiše. Rajonan suvipala om sokaz (81 löudmižsija turbhanke).
Znamasižed joged oma Oredež (Lugan oiged ližajogi) da Ižor (Nevan hura ližajogi). Kaikiš surembad järved oma Väl'je (läz 20 km²) rajonan suvižel röunal da Orlinskoje (2,2 km²) rajonan suvipäivlaskmaižen röunanno. Kaik joged da järved mülüdas Baltijan meren (Atlantižen valdmeren) basseinha.
Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (sauvondkivi, apakkivi, gravii, šebin', letked), dolomit, mec, reskvezi.
Vspäi 2006 rajonan territorii alajagase 17 municipaližhe ühtnikha: 6 lidnkundha da 11 küläkundha.
Tobmuz.
Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Nevondkund (ven. "Совет депутатов") 34 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl. Andrei Il'jin radab sen ezimehen da rajonan pämehen vspäi 2009 kahtenden strokun jäl'geten. Ezitajiden Nevondkund valičeb rajonan administracijan pämest.
Vs 2012 uhokun 24. päiväspäi Jelena Lübuškina radab rajonan administracijan pämeheks kahtenden strokun jäl'geten. Ezmäine varapämez da seičeme muite varapämest oma hänele abhu. Üks'toštkümne komitetad, 15 palakundad, 1 sektor da 2 laudkundad alištudas rajonan administracijan pämehištole.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 233 396 ristitud (kahtenz' sija agjas).
Kaik om 240 eländpunktad rajonas, sidä kesken 2 lidnad, 4 lidnanvuittušt žilod, 26 muite žilod, 7 žilod raudtestancijanno, 200 küläd da 1 futor.
Toižed sured eländpunktad oma Kommunar-lidn (21,7 tuh. rist. vl 2016), lidnanvuiččed Viric-žilo (12,5 tuh. rist. vl 2016), Siverskii-žilo (12,5 tuh. rist. vl 2016), mugažo Uz' Svet-žilo (5,6 tuh. rist. vl 2010).
Rahvahad (vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4%): venälaižed — 84,6%, ukrainalaižed — 1,6%, vaugedvenälaižed — 0,9%, suomalaižed — 0,8%, uzbekalaižed — 0,6%, totarlaižed — 0,5%, čiganalaižed — 0,5%, armenijalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,9%, rahvahuden ozutandata — 8,2% (jäl'gmäižiden keskes vaiše 7,8% mahttas pagišta venäkelel).
Erased igähižed rahvahad: karjalaižed — 128 rist. (0,05%), estilaižed — 113 rist. (0,05%), vepsläižed — 35 rist. (0,01%), ižoralaižed — 4 rist. (vähemba mi 0,01%), saamalaižed — 1 rist. (vähemba mi 0,01%), vodilaižed — 1 rist. (vähemba mi 0,01%).
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma mašinoiden da mašiništon tehmine, mujumetalloiden metallurgii, ühthesuladusiden da metalltegesiden pästand, elektro- da optižladimensauvomine, raudbetontegesed, cellülozbumagaižed edheotandad, meblän pästand, sömtegimišt, maižanduz, turizm, logistik da varažomad.


Lugan rajon.
Lugan rajon () om municipaline ühtnik Leningradan agjas.
Administrativine keskuz om Lug-lidn (mülüb rajonha vspäi 2006), sijadase rajonan pohjoižes. Rajonan ristitišton läz pol't eläb siš.
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1927 elokun 1. päiväl Leningradan agjan Lugan ümbrikho ühten aigan niiden sädandanke. Vl 1930 heinkun 23. päiväl heitihe ümbrikod, i siš aigaspäi rajon mülüb Leningradan agjaha kuti administrativine ühtnik. Vozil 1939−2006 Lug-lidn oli alištunu agjan tobmudele oikti.
Toižen mail'man voinan aigan vozil 1941 (eloku) — 1944 (uhoku) rajonan territorii oli okkupiruidud. Vs 1959 redukun 22. päiväspäi enččen Oredežan rajonan territorii mülüb Lugan rajonha. Vs 1963 uhokun 1. päiväspäi Slancin rajonan enzne pala mülüb Lugan rajonha. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006.
Geografijan andmused.
Lugan rajon om Leningradan agjan suvipäivlaskmaine taho. Pind — 6 006 nellikkilometrad (videnz' sija agjas). Mec katab kaks' videndest rajonan territorijad (2354 km²).
Saum vezid — 3,5% (210 km²). Znamasižed joged oma Lug (vod. "Laugaz") da sen ližajoged: oiktad — Oredež, Jaščer, i hura — Sab. Kaikiš surembad järved oma Samro (40,4 km²) rajonan päivlaskmas, Väl'je (läz 20 km²) rajonan pohjoižes, Čeremeneckoje (15 km²) da Vrevo (12,8 km²) rajonan suves. Kaik joged da järved mülüdas Baltijan meren (Atlantižen valdmeren) basseinha.
Londuseližed varad oma turbaz, letked, mec, reskvezi.
Vspäi 2006 rajonan territorii alajagase 15 municipaližhe ühtnikha: 2 lidnkundha da 13 küläkundha.
Tobmuz.
Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Nevondkund (ven. "Совет депутатов") 30 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl. Andrei Ivanov radab sen ezimehen da rajonan pämehen vs 2014 sügüz'kun 30. päiväspäi. Ezitajiden Nevondkund valičeb rajonan administracijan pämest.
Vs 2012 redukun 19. päiväspäi Oleg Malaščenko radab rajonan administracijan pämeheks kahtenden strokun jäl'geten. Ezmäine varapämez da nell' muite varapämest oma hänele abhu. Kuz' komitetad, 17 palakundad, 4 sektorad da 2 laudkundad alištudas rajonan administracijan pämehištole.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 78 759 ristitud (seičemenz' sija agjas).
Kaik om 348 eländpunktad rajonas, sidä kesken 1 lidn, 1 lidnanvuitte žilo, 22 muite žilod, 1 žilo raudtestancijanno, 316 küläd, 5 sijašt da 2 kordonad.
Toižed sured eländpunktad oma lidnanvuitte Tolmačovo-žilo (2,9 tuh. rist. vl 2016), mugažo Oredež-žilo (2,7 tuh. rist. vl 2010) da Zaklin'je-külä (2,7 tuh. rist. vl 2010).
Rahvahad (vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4%): venälaižed — 82,3%, ukrainalaižed — 1,8%, vaugedvenälaižed — 1,0%, totarlaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,4%, rahvahuden ozutandata — 12,1% (jäl'gmäižiden keskes vaiše 2,8% mahttas pagišta venäkelel).
Erased igähižed rahvahad: estilaižed — 36 rist. (0,05%), karjalaižed — 36 rist. (0,05%), suomalaižed — 27 rist. (0,03%), vepsläižed — 3 rist. (vähemba mi 0,01%).
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma sauvondmaterialoiden tehmine (abrazivtegesed, raudbetontegesed, metallkonstrukcijad), grafittegesed, stökoltegimišt (vinbutulkad), sömtegimišt, plastikpalad avtoiden südäimen täht, maižanduz.


Slancin rajon.
Slancin rajon () om municipaline ühtnik Leningradan agjas.
Administrativine keskuz om Slanci-lidn (vspäi 2006 mülüb rajonha), sijadase rajonan päivlaskmas. Rajonan ristitišton nell' videndest eläb siš.
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1941 keväz'kun 11. päiväl Leningradan agjaha Kingiseppan da Gdovan rajoniden paloišpäi, Slanci-radnikžilod panihe keskuseks.
Toižen mail'man sodan aigan vozil 1941 (heinku) — 1944 (uhoku) rajonan territorii oli okkupiruidud. Vl 1945 Narv-jogen oiktan randpolen palad (Estinman NST:an enzne pala) ühtištuihe rajonanke kahteks küläkundaks. Vozil 1958−2006 Slanci-lidn oli alištunu agjan tobmudele. Vl 1963 rajonan territorii läksi Kingiseppan rajonha i Lugan rajonha. Vl 1965 Slancin rajonan udessündutamižes pördutihe vaiše küläkundoid Kingiseppan rajonaspäi. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006.
Geografijan andmused.
Slancin rajon om Leningradan agjan suvipäivlaskmaine taho. Pind — 2 191 nellikkilometrad (agjan 16nz' surtte 17:späi). Mecad ottas territorijan koume nelländest (1 638 km²).
Znamasižed joged oma Luganjogi da Narv (lanktas Suomen lahthe), rajon sijadase niiden keskes. Kaikiš suremb vezišt om ratud Narvan vezivaradim (191,4 km²), sen suvipala mülüb rajonha, znamasine Plüssanjogi lankteb sihe. Joged da järved mülüdas Baltijan meren (Atlantižen valdmeren) basseinha.
Londuseližed varad oma palab šoidkivi, turbaz, sauvondmaterialad (mouckivi, letked, saved), mergel', dolomit, fosforitad, mec, reskvezi.
Vspäi 2006 rajonan territorii alajagase 7 municipaližhe ühtnikha: 1 lidnkundha da 6 küläkundha.
Tobmuz.
Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Nevondkund (ven. "Совет депутатов") 21 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl (koumanz' kucund). Marina Čistova radab sen ezimehen da rajonan pämehen vs 2014 sügüz'kun 30. päiväspäi. Ezitajiden Nevondkund valičeb rajonan administracijan pämest.
Vl 2014 redukun 31. päiväl Igor' Födorov om valitud ezitajil i om pandud rajonan administracijan pämeheks, radab kontraktan mödhe ezmäižen strokun. Nell' varapämest oma hänele abhu. Üks'toštkümne komitetad, 4 palakundad, 3 sektorad, radnikoičend, aburadnikoičendoiden ohjastuz da laudkund alištudas rajonan administracijan pämehištole.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 43 523 ristitud (ezijäl'gmäine, 16nz' sija agjas).
Kaik om 156 eländpunktad rajonas, sidä kesken 1 lidn, 4 žilod, 1 raudtestancijan žilo, 148 küläd, 1 futor da 1 sijaine.
Toižed sured eländpunktad oma Viskatk-külä (1,6 tuh. rist. vl 2010) da Gostici-külä (1,2 tuh. rist. vl 2010).
Rahvahad (vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4%): venälaižed — 82,0%, ukrainalaižed — 1,2%, vaugedvenälaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 2,7%; rahvahuden ozutandata — 12,9% (heišpäi vaiše 2,7% mahttas pagišta venäkelel).
Erased igähižed rahvahad: estilaižed — 87 rist. (0,20%), karjalaižed — 18 rist. (0,04%), suomalaižed — 17 rist. (0,04%), vepsläižed — 2 rist. (vähemba mi 0,01%), ižoralaižed — 1 rist. (vähemba mi 0,01%).


Volosovon rajon.
Volosovon rajon () om municipaline ühtnik Leningradan agjas.
Administrativine keskuz om Volosovo-lidn, sijadase rajonan pohjoižpäivnouzmas.
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1927 elokun 1. päiväl Leningradan agjan Leningradan ümbrikho ühten aigan niiden sädandanke. Vl 1930 heinkun 23. päiväl heitihe ümbrikod, i siš aigaspäi rajon mülüb Leningradan agjaha kuti administrativine ühtnik. Vl 1931 enččen Moloskovicin rajonan territorijad ühtištuihe Volosovon rajonanke. Vozil 1931−1939 koume estišt rahvahališt küläkundad oli sätud rajonas.
Toižen mail'man sodan aigan vozil 1941 (heinku) — 1944 (uhoku) rajonan territorii oli okkupiruidud. Vozil 1963−1965 rajonan territorii oli mülünu Kingiseppan rajonha. Vl 1999 sulakun 20. päiväl lindanvuitte Volosovo-žilo tegihe lidnaks. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006.
Geografijan andmused.
Volosovon rajon om Leningradan agjan suvipäivlaskmaine taho. Pind — 2 680 nellikkilometrad (14nz' sija agjas 18:späi). Mec katab koume videndest rajonan territorijad.
Ižoran ülüz om rajonan tobj pala. Znamasine jogi om Lug sen oiktoiden ližajogidenke (Vrud da Oredež). Om penid järvid rajonadme. Kaik joged da järved mülüdas Baltijan meren (Atlantižen valdmeren) basseinha.
Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (šebin', saved, letked, mouckivi), mec, reskvezi.
Vspäi 2006 rajonan territorii alajagase 16 municipaližhe ühtnikha: 1 lidnkundha da 15 küläkundha.
Tobmuz.
Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Nevondkund (ven. "Совет депутатов") 32 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl (koumanz' kucund). Viktor Savenkov radab sen ezimehen da rajonan pämehen vs 2014 sügüz'kun 29. päiväspäi. Ezitajiden Nevondkund valičeb rajonan administracijan pämest.
Vs 2006 vilukun 1. päiväspäi Vasilii Rižkov radab rajonan administracijan pämeheks koumanden strokun jäl'geten. Koume varapämest oma hänele abhu. Nell' komitetad, 5 palakundad, 8 sektorad, laudkund da inspekcii alištudas rajonan administracijan pämehištole.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 49 443 ristitud (15nz' sija agjas 18:späi).
Kaik om 202 eländpunktad rajonas, sidä kesken 1 lidn, 21 žilod, 1 žilo raudtestancijanno da 179 küläd.
Toižed sured eländpunktad oma Begunici-külä (3,7 tuh. rist. vl 2010), Sur' Vrud-külä (2,3 tuh. rist. vl 2010), Izvar-külä (2,2 tuh. rist. vl 2010), Kikerino-žilo (2,1 tuh. rist. vl 2013) da Sel'co-žilo (2,1 tuh. rist. vl 2010).
Rahvahad (vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4%): venälaižed — 88,8%, ukrainalaižed — 1,8%, vaugedvenälaižed — 1,2%, armenijalaižed — 0,9%, azerbaidžanlaižed — 0,7%, uzbekalaižed — 0,6%, suomalaižed — 0,5%, tadžikalaižed — 0,5%, totarlaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 2,7%, rahvahuden ozutandata — 1,8% (jäl'gmäižiden keskes 8,4% mahttas pagišta venäkelel).
Erased igähižed rahvahad: estilaižed — 111 rist. (0,22%), karjalaižed — 24 rist. (0,05%), saamalaižed — 2 rist. (vähemba mi 0,01%), vepsläižed — 2 rist. (vähemba mi 0,01%), ižoralaižed — 1 rist. (vähemba mi 0,01%).
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma mecan varhapanend da ümbriradmine, sauvond da sauvondmaterialoiden tehmine (apakod puspäi, laudad da lahkod, kuivad sauvondsegoitused, gazbeton), sömtegimišt, maižanduz (maid, kartohkan kazvatuz), turizm.


Sosnovii Bor (lidn, Leningradan agj).
Sosnovii Bor () om Venäman lidn da lidnümbrik Leningradan agjan päivlaskmas. Vspäi 2006 se om üks'jäine alištui agjan tobmudele oikti lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1958 kuti radnikžilo atomtegimišton täht Lomonosovan rajonas. Vozil 1967−1973 ezmäine energoblok om saudud, vodele 1981 — jäl'gmäine, nellänz' lugul. Vl 1973 sulakun 19. päiväl radnikžilo tegihe lidnaks agjan alištusenke. Vl 1974 sidä ühtištuihe lähižen Ustjan küläkundan eländpunktoidenke. Lidnümbrik om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006.
Vspäi 1993 lidnan territorii om Venäman röunma, se om sauptud verhiden maiden rahvahanikoiden tulendad vaste eriližeta laskendbumagata.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Suomen lahten suvirandal (Koporjen laht), 20 m valdmeren pindan päl keskkorktusel. Matkad Piterin röunhasai om 35 kilometrad päivnouzmha orhal (Lomonosov-lidn), Piterin keskushesai — 80 km.
Kovaši-jogi lankteb Suomen lahthe lidnan südäimes.
Sosnovii Bor-lidnümbrik röunatab Lomonosovan rajonanke pohjoižpäivnouzmas, päivnouzmas da suves. Baltijan meren Suomen laht levigandeb päivlaskmha lidnaspäi.
Sosnovii Bor om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrik jagase 20 valičemižümbrikoks.
Tobmuz.
Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Nevondkund () 20 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl. Dmitrii Puläjevskii radab sen ezimehen da lidnan pämehen vspäi 2009 kahtenden strokun jäl'geten. Edel sidä vozil 2006−2009 hän radoi lidnan administracijan pämehen. Ezitajiden Nevondkund valičeb lidnan administracijan pämest.
Vs 2014 tal'vkuspäi Vladimir Sadovskii radab lidnan administracijan pämehen. Ezmäine varapämez' da nell' muite varapämest oma hänele abhu. Kuz' komitetad, 18 palakundad da 1 laudkund alištudas rajonan administracijan pämehištole.
Eläjad.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 65 788 ristitud. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Korbendatoi Penzaz-jumalaižen päjumalanpert', Panteleimonan pühäpert' i časoun' oma lidnas.
Rahvahad (vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4%): venälaižed — 71,9%, ukrainalaižed — 2,1%, vaugedvenälaižed — 1,2%, totarlaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 1,8%, rahvahuden ozutandata — 22,4% (jäl'gmäižišpäi vaiše 3,8% mahttas pagišta venäkelel).
Erased igähižed rahvahad: suomalaižed — 70 rist. (0,11%), karjalaižed — 37 rist. (0,06%), estilaižed — 24 rist. (0,04%), vepsläižed — 9 rist. (0,01%), ižoralaižed — 7 rist. (0,01%), vodilaižed — 3 rist. (vähemba mi 0,01%).
Ižanduz.
Ižandusen päsarakod oma atomenergetik (Leningradan AES, Leningradan AES 2, tedoinstitutad), sauvond da sauvondmaterialoiden pästand (raudbeton, metallkonstrukcijad, teraztorvveimed).
Om specialižen opendusen aluzkundoid lidnas: keskopenduz — politehnine kolledž, üläopenduz — Piterin universitetoiden koume filialad da Venäman valdkundaližen radnikoičendan akademijan filial.


Krasnogorsk.
Krasnogorsk () om Venäman lidn agjan alištusenke Moskvan agjan keskuses. Se om agjan seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Krasnogorskan lidnümbrikon administrativine keskuz. Vspäi 2018 Krasnogorsk linneb agjan oficialižen administrativižen keskusen. Vspäi 2007 Moskvan agjan ohjastusen pertid da agjan käskuzkundan pert' sijadasoiš Krasnogorskan lidnankundan territorijas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1932 "Rusked Mägut-žilon" (), "Ban'ki-žilon" da "Pavšino-külän" ühtenzoitusel. Krasnogorsk panihe radnikžiloks šingotamha optiktegimištod, mugažo letihe raudbetonkonstrukcijoiden tegint sauvomha Moskvan metropolitenad i kanalad. Vl 1940 radnikžilo sai lidnan statusad. Lühüdaks aigaks (vozil 1960−1961) Krasnogorsk oli alištunu Moskv-lidnan Ezitajiden Nevondkundale.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Moskvanjogen hural randal, läbitase sen hural Ban'k-ližajogel, seižub 190..220 m valdmeren pindan päl korktusil (Smolenskan da Moskvan ülüden sarakod). Krasnogorsk röunatab Moskvan Mitino- i Strogino-rajonidenke. Matkad Moskvan keskushesai om 22 kilometrad suvipäivnouzmha.
Lidnan pind — 25,65 nellikkilometrad, lidnümbrikon pind (edel 2017 vot Krasnogorskan rajon) — 223,39 km². Lidnanvuitte Nahabino-žilo (41 983 rist. vl 2017) i 35 žilod da küläd mülüdas lidnümbrikho Krasnogorskan ližaks.
Ende äi käpid oli nügüdläižen lidnan territorijas.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 116 896 ristitud, rajonan (nüg. lidnümbrik) — 179 872 ristitud. Vl 2017 kaik 231 673 eläjad oli lidnümbrikos. Kaikiš suremb lidnan da lidnümbrikon ristitišt om nügüd'. Ristitišt ližadab heredas Moskvan lähembusen tagut. Krasnogorskan lidnümbrikon ristitišton kaks' koumandest eläb Krasnogorskas.
Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid om lidnas.
Ižanduz da transport.
Nell' specialižen keskopendusen aluzkundad om lidnas: politehnine tehnikum, ekonomikan da oiktusen tehnikum, Krasnogorskan kolledž (edel 2007 vot optiž-elektronine), medicinine škol. Baumanan nimel nimitadud MVTU:n filial om üläopendusen aluzkundaks lidnas.
Avtobusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Moskv—Rig-raudte jagab lidnad kahthe palaha: pohjoižhe da suvižhe, i vaiše üks' avtote ühtenzoitab niid.
Äiluguižed kiruhted i kaks' raudted ühtenzoittas lidnad Moskvanke. Vspäi 2010 Moskvan metropolitenan Mäkinino-metrostancii sijadase lidnas.
Irdkosketused.
*
*


Estilaižed.
Estilaižed (est.: "eestlased", edel 18. voz'sadad — "maarahvas") om suomalaiž-ugrilaine rahvaz.
Ühthine lugu om läz 1,1 millionad. Estilaižed elädas Estinmas (sen ristitišton enambuz), Suomenmas, Kanadas, Ročinmas, Venämas, Avstralijas, Saksanmas da Evropan toižiš pohjoižiš maiš.
Rahvahan kodima sijadase Baltijan meren päivnouzmaižel randal, Suomen lahten suvirandpolel, se om estilaižiden kodima tähäsai.
Estilaižed pagištas estin kelel, se om üks' Baltijan meren suomalaižiš kelišpäi.
Kaks' rahvahad — setulaižed (Suvine Estinma) da virulaižed (Suvipäivlaskmaine Estinma) — lugetas estilaižiden etnosikš.
Religijan mödhe 21. voz'sadan augotišes estilaižiden enambuz oma ateistad da lüteranižed hristanuskojad.


Aramil'.
Aramil' () om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suves, Jekaterinburgan suvipäivnouzmaine kaimdailidn. Se om Aramilin lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1675 kuti Venäman lidnuz baškiralaižiden maiden röunanno i "Aramilin slabad", nimitihe jogen mödhe. Slabadan ristitišt oli otnus raudan samižhe. Järed vatefabrik oli olmas 19. voz'sadan keskespäi, tetihe sen polhe verhiš maiš. Žilo sai lidnan statusad vn 1966 15. päiväl sügüz'kud.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Iset'-jogen randoil, 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Jekaterinburgan Kol'covo-lendimport om 4 km päivnouzmha avtotedme. Aramil'-raudtestancii om saudud 5 km päivnouzmha lidnalpäi.
Aramil'-žilo (1985 rist. vl 2010) i Svetlii-žilo (1237 rist. vl 2010) mülüdas lidnümbrikho Aramil'-lidnan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 14 224 ristitud, lidnümbrikon — 17 446 ristitud. Vspäi 1996 lidnan ristitišt vajehtase 14..15 tuhad röunoiš, kaikiš suremb om nügüd'. Vl 2017 kaik 18 379 eläjad oli lidnümbrikos.
Rahvahad (enamba 1,0% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 90,3%, totarlaižed — 2,1%, udmurtalaižed — 1,3%, armenijalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 5,3%.
Ižanduz.
Lidnan edheotandad da tegimed mülüdas nenihe sarakoihe: sauvondmaterialoiden pästand (raudbeton), himine sarak (plastmassad da plastikpakuitez), mašinoidensauvomine (lendimiden kohenduz), metallan ümbriradmine (henod metalltuhkad), sömtegimišt.


Gatčin.
Gatčin (,) om Venäman lidn da lidnankund Leningradan agjan keskusen suvipäivlaskmas, Gatčinan rajonan administrativine keskuz (mülüb rajonha vspäi 2006). Se om Piterin suvine ezilidn, Leningradan agjan da Gatčinan rajonan kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kuti "Hotčino-külä" Uz'lidnan aigkirjas vl 1500. Vodel 1796 "Gatčino-külä" sai lidnan statusad.
Vl 1923 lidnad udesnimitihe "Trock:aks", vn 1929 elokus — "Krasnogvardeisk:aks". Vs 1927 elokun 1. päiväspäi lidn om ühtennimižen rajonan administrativižeks keskuseks. Vozil 1938−2006 Krasnogvardeisk/Gatčin oli alištunu agjan tobmudele oikti. Vs 1944 vilukun 23. päiväspäi lidn om olmas nügüdläiženke nimenke.
Lidnankund om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase suvhe Piterišpäi, Gatčinan rajonan pohjoižes. Matkad Piterin röunhasai om 8 km pohjoižhe, Piterin keskushesai — 42 kilometrad pohjoižhe.
Gatčin seižub Lugan da Oredežan ülüdel 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Reljef om tazo, om madalid kukhid. Ižoranjogi (Nevan hura ližajogi) om lidnan pohjoižröunaks, sen ližajoged jokstas lidnan puištoidme. Viž pen't järved da kaks' sur't uitod om lidnas.
Lidn om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Gatčin-lidn jagase koumeks planiruindrajonaks, lidnankund — 11 valičemižümbrikoks.
Tobmuz.
Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Nevondkund () 33 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgenduseližed valičendad sihe oliba vn 2019 8. päiväl sügüz'kud (nellänz' kucund).
Vitalii Filonenko radab sen ezimehen da lidnan pämehen vs 2014 sügüz'kun 25. päiväspäi.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 92 937 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 96 334 eläjad vl 2015.
Rahvahad (2010): venälaižed — 93,0%, ukrainalaižed — 2,0%, vaugedvenälaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 4,0%.
Ortodoksižen hristanuskondan ph. Pauloin päjumalanpert', Pühän Jumalanmaman Katken päjumalanpert' i kümne jumalanpertid oma olmas lidnas. Mugažo lüteranižen hristanuskondan kaks' pühäpertid, katoližen pühäpertin pala da kaks' protestantoiden pühäpertid om Gatčinas.
Ižanduz.
Ižandusen päsarakod oma sauvond da sauvondmaterialoiden pästand, mašinoidensauvomine, ladimensauvomine laivoiden täht, sömtegimišt, pakuitesen pästand, meblän pästand, atomfizikan tedoinstitutad, turizm.
Gatčin om järed raudtesol'm, kaks' raudted läbitadas lidnad.
Irdkosketused.
*


Alapajevsk.
Alapajevsk () om Venäman lidn Sverdlovskan agjas. Se om municipaližen «Alapajevsk-lidn»-ühtnikan (lidnümbrikon) administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1639 kuti "Alapajih-külä" () ühtennimižen jogen randal. Vl 1696 löuzihe raudkivendod külän ümbrištos, i vspäi 1702 sauvoškanzihe valdkundališt metallurgišt tegint Suren Petran käskön mödhe. Radnikžilo sai makundan lidnan statusad vl 1781, sil aigal mülüi Permin gubernijha. Vn 1941 9. päiväspäi sügüz'kud om lidnaks agjan alištusenke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sverdlovskan agjan keskuses, Neiv-jogen randal (Obinjogen bassein), Keskmäižen Uralan pautkidenno, 135 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Jekaterinburghasai om 146 suvipäivlaskmha.
Kümne žilod da küläd mülüdas lidnümbrikho Alapajevskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1082 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 38 192 ristitud, lidnümbrikon — 44 455 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vozil 1962−1992, 49..52 tuhad eläjid. Vl 2017 43 640 eläjad om lidnümbrikos.
Avtobusad oma kundaližtransportaks lidnas. Raudtesol'm sijaliženke znamoičendanke.


Asbest (lidn).
Asbest () om Venäman lidn da lidnümbrik Sverdlovskan agjan suves.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1889 kuti "Kudel'k-žilo" () samha asbestad. Vl 1928 udesnimitihe sidä "Asbest-radnikžiloks". Vl 1933 radnikžilo kätihe lidnaks agjan alištusenke. Lidn šingotase azbestan samižel i sen jändusiden ümbriradmižel (magnijantegim), asbesttegesiden, savičun i hrustal'tegesiden pästandal.
Vspäi 2006 lidn om olmas Asbestan lidnümbrikon keskusen.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase mecoiden keskes, Keskuralan päivnouzmaižil pautkil, Sur' Reft-jogen oiktal randal tobjimalaz (Obin bassein), 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jekaterinburgan keskushesai om 86 km suvipäivlaskmha. Lähembaižed lidnad — Suhoi Log 37 km päivnouzmha orhal vai 48 km avtol i Zarečnii 34 km suvhe.
Kaks' žilod mülüdas lidnümbrikho Asbestan ližaks. Lidnümbrikon pind — 767,9 km², se mülüb agjan Suvižhe ohjastuzümbrikho. Asbestan lidnümbrik ümbärdab Mališevan lidnümbrikod kaikiš polišpäi.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 68 893 ristitud, lidnümbrikon — 71 315 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 85 100 eläjad vl 1992. Vl 2017 kaik 66 955 ristitud elädas lidnümbrikos. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid, protestantižen hristanuskondan jumalanpert' i islaman pühäpert' oma olmas lidnas.


Artömovskii.
Artömovskii () om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suves. Se om Artömovskijan lidnümbrikon administrativine keskuz da pala vspäi 2004.
Istorii.
Vspäi 1864 nügüdläižen lidnan territorijal ezmäine eländpunkt oli tetab kuti "Jegoršino-külä" (). Vl 1871 löuzihe kivihil't küläs kaivod süveten. Sauvoškanzihe kaivuzid, i vl 1925 ühtištuihe kaivajiden žiloid "Artömovskii-radnikžilho".
Vl 1938 Artömovskii-radnikžilod da Jegoršino-küläd oliba ühtenzoittud "Artömovskii-lidnha". Raudtestancijan nimi om Jegoršino tähäsai. Vl 1960 Artömovskii kändihe lidnaks agjan alištusenke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Keskuralan päivnouzmaižil pautkil, Bobrovk-jogen randal (Irbitan hura ližajogi), 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jekaterinburghasai om 118 km suvipäivlaskmha avtotedme. Lähembaine lidn om Rež 30 km päivlaskmha orhal, raudtedme vai avtol.
Kaik 26 žilod da küläd mülüdas lidnümbrikho Artömovskijan ližaks, kaikiš järedamb om lidnanvuitte Bulanaš-žilo (12 504 rist. vl 2010). Lidnümbrikon pind — 2027,4 km², mülüb agjan Päivnouzmaižhe ohjastuzümbrikho.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 33 160 ristitud, lidnümbrikon — 60 230 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 43 100 eläjad vl 1992. Vl 2017 kaik 56 592 ristitud elihe lidnümbrikos.


Berözovskii (Sverdlovskan agj).
Berözovskii () om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suves. Se om Jekaterinburgan pohjoižpäivnouzmaine, kahtenz' surtte ezilidn, Berözovskijan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1748 kuti "Berözovskii-tegim" samha kuldad kaivuzmahtusel (ezmäine statj Venämas), nimitihe jogen mödhe. Žilo kändihe radnikžiloks vl 1928, sai lidnan statusad vl 1938.
Lidn šingotase kuldan da sen kaimmineraloiden samižel tähäsai, raudühthesuladusiden tegimel, mašiništonsauvomižel (tor'venpanijad, ühthekeitandmašiništ, katl'ad, avtodetalid) i sauvondmaterialiden pästandal (raudbetonkonstrukcijad, kuivsegoitused, sauvondmujud), mugažo kouranfabrik radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Berözovk-jogen randal (, Obin bassein), 250 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Röunatab Jekaterinburgan Kirovan rajonanke. Toine lähembaine lidn om Üläpišm (ühtenz' surtte Jekaterinburgan ezilidn) 15 km lodeheze Jekaterinburgan rengazavtotedme.
Kaik 17 žilod mülüdas lidnümbrikho Berözovskijan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1126 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 51 651 ristitud, lidnümbrikon — 68 772 ristitud. Kaikiš suremb lidnan i lidnümbrikon ristitišt om nügüd'. Vl 2017 kaik 74 344 ristitud elädas lidnümbrikos. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid i islaman pühäpert' oma olmas lidnas.
Irdkosketused.
*


Bariš (lidn).
Bariš () om Venäman lidn da lidnankund Ul'janovskan agjan päivlaskmas. Se om Barišan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1925 kahten žilon ühtištusel: "Troickoje-Kurse-külä" da "Marjinan bumagfabrikan radnikžilo". Vn 1954 22. päiväl tal'vkud ühtištuihe Bariš-radnikžilod "Gurjevkan vatefabrikan radnikžilonke" da anttihe lidnan statusad. Vozil 1975−2008 lidn oli alištunu agjan tobmudele oikti.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volgaveren ülüdel, 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, seižub Bariš-jogen oiktal randal (Suran oiged ližajogi, Volgan bassein). Matkad Ul'janovskhasai om 139 km pohjoižpäivnouzmha avtol. Lähembaine lidn om Inz 65 km lodeheze avtotedme vai raudtedme.
Eläjad.
Vl 1959 eläjiden lugu oli 17 909 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 21 900 eläjad vl 1996. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe 17 149 ristitud elihe lidnas, rajonan nell' ühesandest.
Vspäi 1754 ortodoksižen hristanuskondan Pühän Stroican pühäpert' om olmas lidnan keskuses.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma sauvondmaterialiden tegimed (katuzmaterialad, asfal't), tekstil'tegimišt, sömtegimišt (lindferm i lihategim), mugažo mebel'fabrik radab.
Kaks' specialižen keskopendusen aluzkundad om lidnas: industrialiž-tehnologine tehnikum i Barišan kolledž − Ul'janovskan ekonomikan da oiktusen tehnikuman filial.
Ühtennimine raudtestancii om «Saransk — Sizran'»-jonol. «Ul'janovsk — Inz»-avtote (suvine) läbitab lidnad päivnouzmaspäi lodeheze.
Irdkosketused.
*


Dimitrovgrad (Venäma).
Dimitrovgrad (, edel 1972 vot oficialine nimi oli "Melekess") om Venäman lidn Ul'janovskan agjan päivnouzmas. Se om agjan kahtenz' surtte lidn. Lidnümbrik om alištunu agjan tobmudele oikti.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1698 kuti "Čuvašan Melekess-külä" () Melekess-jogen alajoksmusen hural randal. Melekess sai lidnan statusad vl 1926.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Melekess- da Sur' Čeremšan-jogiden lanktendan sijas Kuibiševan vezivaradimhe, seižub 50..100 m valdmeren pindan päl korktusil, keskmäine om 88 metrad. Matkad Ul'janovskhasai om 85 km päivlaskmha avtotedme. Toižed lähembaižed lidnad oma Nurlat (Tatarstan) 81 km päivnouzmha orhal vai 123 km avtotedme, Tol'jatti (Samaran agj) 79 km suvhe orhal vai 105 km avtotedme, Sengilei 61 km suvipäivlaskmha orhal vai 157 km avtotedme.
Eläjad.
Vl 1926 eläjiden lugu oli 18 tuhad ristituid. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe 122 580 ristitud elihe lidnas. Kaikiš suremb ristitišt oli 137 200 eläjad vl 1999.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 70,9%, totarlaižed — 12,3%, čuvašalaižed — 4,9%, mordvinalaižed — 1,6%, ukrainalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 7,0%.
Ortodoksižen hristanuskondan Spasan-Toižetamižen päjumalanpert' i kaks' pühäpertid oma lidnas, mugažo islaman pühäpert' om olmas.


Ukrainalaižed.
Ukrainalaižed (ičeze nimituz: "українці") oma indoevropalaine, slavine rahvaz.
Ühthine lugu om läz 45 millionad ristituid. Ukrainalaižed elädas Ukrainas (sen ristitišton enambuz), Venämas, Kanadas, Brazilijas, Kazahstanas, Argentinas, Saksanmas, mugažo enččen Nevondkundaližen Ühtištusen maiš da Päivnouzmaižen Evropan toižiš maiš.
Rahvahan kodima sijadase Dnepr-, Dnestr- da Pripät'- jogiden keskes, se om ukrainalaižiden kodima tähäsai tobman palan.
Ukrainalaižiden rahvahankel' om ukrainan kel', se om üks' indoevropalaižiš, slavižiš kelišpäi.
Erased rahvahad — poleščuklaižed (Ukrainan pohjoižröunanno), guculalaižed (Karpatiden pautkil), boikalaižed (Päivlaskmaine Ukrain) da lemkilaižed (Pol'šanma, Päivlaskmaine Ukrain) — lugetas ukrainalaižiden etnosikš.
Religijan mödhe 21. voz'sadan augotišes ukrainalaižiden enambuz oma ortodoksižed hristanuskojad da ateistad, katoližid hristanuskojid i protestantoid om penemba.


Sengilei.
Sengilei () — om Venäman lidn da lidnankund Ul'janovskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Sengilein rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn.
Istorii.
Enzne tatarine "Sengili-lidn" oli muretud aigan joksten. Muretud lidn sijadase 5 km suvhe nügüdläižen Sengilein territorijaspäi. Nimitihe lidnad Sengilei-jogen mödhe, nece nimi om erzän augotižlibundal.
Simbirskan käsknik Ivan Daškov-ruhtinaz pani nügüdläižen eländpunktan alust vl 1666 kuti "Sengilein slabad" () kaičemha venälaižid žiloid kalaidajiden heimoiden londoišpäi. Vl 1708 koume slabadad ("Staničnai" (päžilo), "Butirskai" i "Vibornai") ühtištuihe "Pokrovskoje-žiloks" jumalanpertin nimen mödhe. Vozil 1780−1925 se oli i vspäi 1943 om Sengilei-lidnaks.
Vl 1954 sirtihe Sengilein palad udhe sijha edel Kuibiševan vezivaradimen täutmišt (1955−1957).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volgaveren ülüdel, 78 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Volgan oiktal randal (Kuibiševan vezivaradim). Pened Sengileik- da Tušenk-joged lanktas Volgha lidnan territorijal jogen randal. Matkad Ul'janovskhasai om 48 km lodeheze orhal, 72 km avtotedme. Lähembaine lidn om Novoul'janovsk 45 km lodeheze avtotedme vai vetme.
Lidnanvuitte Cemzavod-žilo (1102 rist. vl 2016) om lidnankundan toine eländpunkt, sijadase 6 km lodeheze orhal lidnaspäi (12 km avtotedme). Lidnankundan administracii om saudud neciš žilos. Lidnankundan pind — 59,72 km².
Eläjad.
Vl 1913 eläjiden lugu oli 9 100 ristitud. Vl 1979 ristitišt oli kaikiš suremb — 10 817 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe 6 958 ristitud elihe lidnas, 8 114 ristitud — lidnankundas, rajonan koumandez. Vl 2017 kaik 7 627 ristitud elädas lidnankundas.
Rahvahad: venälaižed, totarlaižed, čuvašalaižed, mordvinalaižed.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma sauvondmaterialiden tegimed (silikatsavič, cement), hüväladuližen kvarcletken rafiniruindtegim, mugažo pästtas mineraližid heretusid i mouckivid.
Kaks' specialižen keskopendusen aluzkundad om lidnas: pedagogine i tehnologine tehnikumad.
Jogivaldmad oma saudud lidnas. Lähembaine raudtestancii sijadase rajonan lidnanvuiččes Krasnii Guläi-žilos 39 km päivlaskmha.
Irdkosketused.
*


Novoul'janovsk.
Novoul'janovsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Ul'janovskan agjan keskuzpalas.
Istorii.
"Kremenki-žilon" aluz oli pandud kuti Simbirskan varjoičendpunkt. Vl 1956 nevondkundaline tobmuz päti sauda cementtegint sijaližel torhudel läz Kremenki-žilod, zavottihe avto- da raudteišpäi, kävutihe türmatud mehiden töid sauvomha tegint.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud oficialižikš vl 1957, se kändihe Novoul'janovsk-radnikžiloks vl 1961, lidnaks vn 1967 11. päiväl semendkud. Vspäi 1981 Kremenki-žilo mülüb lidnha. Vn 2003 redukuspäi erigottihe Novoul'janovskad ümbrištonke Ul'janovskan rajonaspäi, kätihe municipaližeks ühtnikaks agjan alištusenke. Lidn šingotase sauvondmaterialiden tehmižel: cementtegim, asbestiž-cementižed tegesed, raudbetonkonstrukcijad, pehmdad katuzmaterialad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volgan oiktal randal (Kuibiševan vezivaradim), 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om Ul'janovskan suvižeks kaimdailidnaks 10 kilometras sen röunaspäi.
Viž žilod, sidä kesken järed Kriuši-žilo (2 699 rist. vl 2010), mülüdas lidnümbrikho Novoul'janovskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 253,67 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 16 033 ristitud, lidnümbrikon — 20 333 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli enamba 17 tuhad eläjid vll 1996−2005 (18 000 rist. vl 1998). Vl 2017 kaik 18 140 ristitud elädas lidnümbrikos.
Ul'janovskan sauvondkolledžan filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Pevek.
Певек (,) om Venäman lidn da lidnümbrik Čukotkan avtonomižen ümbrikon pohjoižes.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1933 kuti port Pohjoižel meritel da žilo samha tinad. Möhemba löuzihe tinan toižid sijid i kuldan sijid. Žilo tegihe lidnanvuiččeks žiloks peitkäskusen mödhe vl 1951. Lidnanvuitte žilo sai lidnan statusad vn 1967 6. päiväl sulakud.
Vspäi 2016 (1. viluku) enččen Čaunan rajonan kundad da kundoidenkeskeine territorii mülüdas Pevekan lidnümbrikho.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon pohjoižes, ühtennimižen sal'men päivnouzmaižel randal, Jävaldmeren Päivnouzmaižen Sibirin meren suvirandal. Sal'm ühtenzoitab merod sen Čaunan lahtenke. Matkad Anadirihesai om 640 km suvipäivnouzmha.
Klimat om meren subarktine. Kova suvitullei mägipautkilpäi («fön») voib puhuškata äkkid, se lujeneb 40 metrad sekundpigudehesai ühtes časus i voib puhuda severz'-se päivesid.
Nell' elanzoittud küläd (1 053 rist. vl 2015) da 7 tactud eländpunktad mülüdas lidnümbrikho Pevekan ližaks. Lidnümbrikon pind om 58 100 km², ristitišt — 5 551 eläjad (vl 2017).
Eläjad da ekologii.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 4 162 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 12 815 eläjad vl 1989. Ristitišt poleni tinkaivuziden sauptamižen jäl'ghe.
Ortodoksižen hristanuskondan pühäpert' om lidnas — Pühän Jumalanmaman Uspenijan pühäpert' (vspäi 1994).
Vozil 1949−1957 türmatud ristituiden kolonii sijazihe lidnas. Uranfabrik oli lidnas, 1950-nzil vozil sauptihe sidä. Sen jändusiden varažom om avoin taivhale, sijadase 18 km päivnouzmha lidnaspäi.
Ižanduz da transport.
Lihamaidkombinat om lidnas. Čaunan LEK lämbitab lidnad da varatoitab sidä elektroenergijal.
Civiline «Pevek»-lendimport ("ПЕВ/PWE") sijadase Apapel'gino-žilos () kaikenaigaižeta ristitištota, 15 kilometras pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi. Sišpäi tehtas reisid Moskvha, Magadanha da Čukotkadme. Sen ližaks, se om varalendimport rahvahidenkeskeižiden reisiden täht Pohjoižes Amerikaspäi Azijan maihe.
Meriport sijadase lidnan randištol, se om federaliženke znamoičendanke, kävutase kezal kut sodamerivägiden štab Päivnouzmaižes Arktikas i kivihilen tomižen täht Jakutijaspäi Kitaihe. Sen valdmad oma vanhtunuded.


Armenijalaižed.
Armenijalaižed (ičeze nimituz: "Հայեր", vepsän kirjamil: "hajer" [hɑˈjɛɾ], üks'lugus — "hai") oma amuine rahvaz. Armenijalaižiden rahvahankel' om armenijan kel' (valdkundkel' Armenijas), se om üks' indoevropalaižiš kelišpäi.
Lugu.
Ühthine lugu om läz 12 millionad ristituid. Armenijalaižed elädas Armenijas (sen ristitišton enambuz, no vaiše nelländez kaikes rahvahaspäi), Venämas, Francijas, Turkanmas, Livanas, Gruzijas, Sirijas, Iranas, Ukrainas, mugažo enččen Nevondkundaližen Ühtištusen toižiš maiš, Päivnouzmaižen Evropan maiš i Suviamerikas.
Enzne.
Rahvahan etnogenez oli tehnus todud Evropaspäi eziarmenijan kelen alusel 13.−6. voz'sadoil edel meiden erad Armenižel mägištol, kudamb sijadase Anatolijan pol'saren i Iranižen mägišton keskes. Sen pen' pala om armenijalaižiden kodima tähäsai. Turkanma, Azerbaidžan i Iran otiba mägišton tobmad palad.
Erased rahvahad — hamšenalaižed (Turkanman Mustmeren pohjoižpäivnouzmaižel randištol), frangalaižed (Armenijan pohjoižes i Gruzijan suves) da čerkesogajalaižed (Krasnodaran rand) — lugetas armenijalaižiden etnosikš. Äiluguižed diasporad (- "spürk") oma olmas verhiš maiš. Mugažo peittud armenijalaižed elädas Turkanmas.
Religii.
Religijan mödhe 21. voz'sadan augotišes armenijalaižiden enambuz oma armenižed apostoloiden hristanuskojad da ateistad, om vähemba katoližid hristanuskojid (frangalaižed) i islamanuskojid (hamšenalaižed).


Sinine muju.
Sinine muju om spektraline (jumalanbemblen) muju.
Se om tüništoitai muju, hengeližen radmižen vai korktan augotižlibundan simvol. Voib znamoita vet vai vilud.
Sinižhe mujuhu sidotud tärtused.
*


Inz.
Inz (,) om Venäman lidn da lidnankund Ul'janovskan agjan päivlaskmas. Se om Inzan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1897 kuti raudtestancii da žilo senno, nimitihe jogen mödhe. Žilo kändihe rajonkeskuseks vl 1929.
Inz sai lidnan statusad vl 1946, ühtištuihe lähiženke Kitovk-žilonke (, vspäi 1678). Lidn šingotase raudten edheotandoil, diatomitan samižel, sauvondmaterialiden tehmižel (meckombinat, punümbriradai tegim, kuidmaterialad), mugažo lihakombinat radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ul'janovskhasai om 167 km pohjoižpäivnouzmha orhal. Lähembaine lidn om Nikol'sk (Penzan agj) 24 km suvipäivlaskmha orhal vai 51 km avtotedme.
Troickoje-žilo (263 rist. vl 2010) i Dubenki-külä (49 rist. vl 2010) mülüdas lidnankundha Inzan ližaks. Lidnankundan pind — 48,01 km². Rajonan administracii tegeb lidnankundan administracijan velgusidme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 18 803 ristitud, lidnankundan — 19 115 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 25 200 eläjad vl 1996. Vl 2017 kaik 17 989 ristitud elädas lidnankundas.
Rahvahad (enamba 0,4%, ristitišt 17 705 eläjad, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 86,0%, mordvinalaižed — 9,5%, totarlaižed — 3,0%, toižed rahvahad — 1,5%.
Irdkosketused.
*


Tosno.
Tosno (,) om Venäman lidn Leningradan agjan keskusen suvipäivlaskmas, Tosnon rajonan da lidnankundan administrativine keskuz, mülüb rajonha vspäi 2006. Se om Piterin suvipäivnouzmaine ezilidn, rajonan kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kuti "Tosna Matujevo-külä" Uz'lidnan aigkirjas vl 1500. Vozil 1617−1700 külä sijazihe Ročinman territorijas.
Vs 1930 elokun 19. päiväspäi "Tosno-žilo" om ühtennimižen rajonan administrativižeks keskuseks. Vl 1935 Tosno kändihe radnikžiloks. Se oli okkupiruidud (29.08.1941 — 26.01.1944) Toižen mail'man sodan aigan. Okkupacijan aigan žilon pala oli muretud, ristitišt oli evakuiruidud Baltijan maihe. Enččel radnikžilo om udessündutadud sodan jäl'ghe. Vl 1949 kätihe sidä lidnanvuiččeks žiloks.
Vl 1963 Tosno sai lidnan statusad, i vhesai 2006 se oli alištunu agjan tobmudele oikti.
Geografijan andmused.
Tosno seižub Tosn-jogen randoil (, Nevan hura ližajogi), 37 m valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Lidn sijadase suvipäivnouzmha Piterišpäi, Tosnon rajonan pohjoižes. Matkad Piterin röunhasai om 25 km lodeheze (Kolpinon rajon), Piterin keskushesai — 55 kilometrad lodeheze.
Lidnankund om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006. Sen pind om 512 km², eläjiden lugu — 44 228 rist. (vl 2016). 18 eländpunktad mülüdas lidnankundha Tosnon ližaks: 3 žilod da 15 küläd.
Tobmuz.
Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Nevondkund () 20 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgenduseližed valičendad oliba sihe vn 2014 14. päiväl sügüz'kud. Valerii Gončarov radab sen ezimehen da lidnan pämehen vs 2014 sügüz'kun 29. päiväspäi, vozil 2009−2014 hän radoi lidnan administracijan pämehen.
Vs 2014 sügüz'kuspäi rajonan administracii tegeb Tosno-lidnankundan-ki administracijan velgusidme, Vladimir Dernov radab Tosnon rajonan i Tosnon lidnankundan administracijan pämeheks. Kahesa varapämest oma hänele abhu. Kahesa komitetad, 8 palakundad, 5 sektorad da laudkund alištudas administracijan pämehištole.
Eläjad.
Vl 1939 10,1 tuh. ristituid eli radnikžilos. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 39 101 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 39 320 eläjad vl 2014.
Ižanduz.
Tosno om raudtesol'm (vspäi 1892), Tosno-raudtestancii (raudtesarak Gatčinhasai) i Tosno-II-platform oma olmas. «Venäma»-kiruhte (M10, E95, Piter — Moskv) ümbärdab lidnad suvipäivlaskmaspäi (vspäi 2001).
Specialižen keskopendusen aluzkundoid om lidnas: politehnine tehnikum i Viipurin medicinižen kolledžan filial.
Irdkosketused.
*


Sizran'.
Sizran' () om Venäman lidn da lidnümbrik Samaran agjan päivlaskmas. Se om agjan koumanz' surtte lidn, järed raudtesol'm, om Sizranin rajonan administrativižeks keskuseks mugažo (ei mülü rajonha).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1683 Suren Petran käskön mödhe kuti "Sizran-lidnuz" (möhemba Sizranin kreml') kaičemha Venäman päivnouzmašt röunad. Nimitihe jogen mödhe (nüg. Sizrank-jogi, Volgan oiged ližajogi). Lidnuz sai lidnan statusad vl 1796.
Luja lämoipalo oli tehnus lidnas vl 1906, pölištui enamba tuhad ristituid.
1920-nzil vozil Sizran' putui kahtele sijale kivivoin samiženke, Bakun jäl'ghe.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volgan oiktal randal (Saratovan vezivaradim), 50 m valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Matkad Samarhasai om 137 km päivnouzmha ülüižele, 191 km avtotedme. Lähembaine Oktäbr'sk-lidn vedase pidust' vezivaradimen randad ani päivnouzmha Sizranilpäi.
Kaks' žilod da külä mülüdas lidnümbrikho Sizranin ližaks, niiden ühthine ristitišt om 808 eläjad (2010). Lidnümbrikon pind om 136,06 km².
Lidnümbrikon londuseližed varad oma palab šoidkivi, fosforitad, lete, čurukivi, reskvezi.
Eläjad.
Vl 1913 lidnan eläjiden lugu oli 43 600 ristituid. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 178 750 ristituid. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 188 107 ristitud vl 2002.
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 84,0%, totarlaižed — 5,0%, ukrainalaižed — 1,0%, armenijalaižed — 0,9%, mordvinalaižed — 0,8%, čuvašalaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 1,9%, rahvahuden ozutandata — 5,8%.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks' päjumalanpertid (Hristan Raštvoiden i Kazanin), Voznesen'jen mez'jumalankodi i Ilija-endustajan jumalanpert' oma lidnas. Mugažo Azan-pühäpert' om islamanuskojiden täht.
Ižanduz.
Lidnan tegimišton päsarakod oma kivivoin ümbriradmine, energetik- i transportmašiništon tehmine, peniden jüguavtoiden i avtodetaliden pästand, sauvond, sömtegimed.
Viž specialižen keskopendusen aluzkundad (mehaniž-tehnologine tehnikum i 4 kolledžad) oma lidnas. Mugažo om üläopendusen aluzkundoiden viž filialad: 3 Samaran i 1 Tol'jattin universitetad, üläškol lendajiden täht (Voronežan akademijan filial).
Transport.
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Jogilaivad (kezaaigan) i ezilidnelektrojonused üntenzoittas lidnad Samaranke.
Jonused ajadas lidnaspäi kudhe polehe raudteidme. Jogistancii i jogijüguport oma lidnan randal.
Irdkosketused.
*


Oblučje.
Oblučje (, "Oblutšje") om Venäman lidn da lidnankund Evrejan avtonomižen agjan lodehes. Se om avtonomižen agjan kahtenz' surtte lidn kahtespäi i kahtenz' eländpunkt eläjiden lugun mödhe, Oblučjen rajonan administrativine keskuz (vspäi 1945).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1911 kuti "Sololi-žilo" () sauvomha Amuran raudted, nimitihe Pen' i Sur' Sololi-jogiden mödhe. Vodele 1915 Oblučje-raudtestancii da Oblučjen tonnel' oliba vaumhed, i udesnimitihe žilod nügüdläižikš. Vl 1928 se kändihe lidnanvuiččeks žiloks. Vl 1938 žilo sai lidnan statusad.
Oblučjen ižandusen päsarakod oma kuldan samine, raudten holituz, kivivoin varažomad. Raudkivendon koncentratan tehmine om saudud 30 kilometras lidnaspäi (vspäi 2016, Kimkanan i Sutaran kivendkoncentrirui kombinat).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase röunanno Amuran agjanke, Hingan-jogen hural randal tobjimalaz (Amuran hura ližajogi). Mäged kaitas lidnan territorijad pohjoižpolespäi, sen tagut lidnan klimat om pehmdemba. Sodunu tazangišt levigandeb suvhe lidnaspäi. Matkad Birobidžanhasai om 140 km päivnouzmha orhal vai 170 km «Amur»-avtotedme (R-297). Toižed lähembaižed lidnad oma Raičihinsk i Zavitinsk (Amuran agj) 150 km lodeheze orhal, 190 km avtotel vai raudtel.
Vs 2012 kezakun 27. päiväspäi lidnankund om olmas nügüdläižiš röunoiš. Lidnanvuitte Hingansk-žilo (1 219 rist. vl 2018), 2 küläd da 2 raudtestancijad mülüdas lidnankundha Oblučjen ližaks. Lidnankundan pind om 2180,36 km².
Tobmuz.
Lidnankundan käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Suim () 14 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 10. päiväl sügüz'kud (2. kucund). Konstantin Krilov radab sen ezimehen da lidnankundan pämehen. Ezitajiden Suim paneb lidnankundan administracijan pämest radsijha.
Vs 2013 uhokun 6. päiväspäi Aleksandr Golovatii radab lidnankundan administracijan pämehen. Ezmäine varapämez' da kaks' muite varapämest oma hänele abhu. Viž palakundad da komitet alištudas administracijan pämehištole.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9 303 ristitud, lidnankundan — 9 393 ristitud. Lidnan kaikiš suremb ristitišt oli 15 277 eläjad vn 1959 rahvahanlugemižen mödhe. Vl 2018 kaik 9 766 ristitud elädas lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Toižetamižen pühäpert' i ph. Spiridonan časoun' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 96,1%, ukrainalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 2,6%.
Oblučje-lidnan Tehnine kolledž om üks'jäine professionaližen keskopendusen aluzkund.
Transport.
Lidn sijadase Transsibal, sen «Belogorsk — Habarovsk»-jonol. Raudte ümbärdab lidnan keskust pohjoižespäi, petläd kuvaten. «Amur»-avtote (R-297, «Čit — Habarovsk») ümbärdab lidnad suvespäi.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes.
Irdkosketused.
*


Tükalinsk.
Tükalinsk () om Venäman lidn da lidnankund Omskan agjan päivlaskmas. Se om Tükalinskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1759 kuti počtstancii. Vspäi 1763 se oli "Tükal-slabadaks" () Sibirin traktal, anttihe nimed jogen mödhe. Vl 1823 slabad' sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke. 20. voz'sadan augotišespäi lidn kadoti endišt znamoičendad Transsibirižen raudten sauvondanke, raudte mäneb sada kilometrad suvhe i läbitab Omskad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Išiman tazangišton päivnouzmas, Tükalk-jogen randal (Irtišan hurapol'ne bassein), 115 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Jogi läbitab Razliv-järved lidnan südäimes. Matkad Omskan röunhasai om 124 km suvipäivnouzmha. Lähembaine lidn om Nazivajevsk 75 km suvipäivlaskmha avtotedme.
Eläjad da ižanduz.
Vl 1913 lidnan ristitišt oli 8 200 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 11 275 ristitud, koume seičemendest rajonan ristitištos. Kaikiš suremb ristitišton lugu oli vozil 1998−2000, 12 600 eläjad. Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Johann-endustajan Sündundpäivän pühäpert' om olmas lidnas.
Tükalinskan edheotandad mülüdas sömtegimištho (leibtegim i voisagudkombinat). Mugažo šingotadas sapropelin ümbriradmine i turizman infrastruktur.
Irdkosketused.
*


Tar (lidn).
Tar () om Venäman lidn da lidnankund Omskan agjan pohjoižes. Se om Taran rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kozakištol erindas vl 1594 kuti Emäganpäivän jumalanpert' da rahvahidenkeskeine torguindkeskuz. Se seižui «Tobol'sk — Tomsk»-tel, ezmäine Venäman eländpunkt nügüdläižen Omskan agjan territorijal, alištui Tobol'skan tobmudele. Aigan alusenpanendaspäi i 20. voz'sadahasai Tar oli oigetud küksushe mehiden sijaks. Paloi lujas vozil 1669 i 1709. Om kaičenus läz sadad endevanhid kivižid i pardesižid kaks'žiruižid pertid.
Žilo sai makundan lidnan statusad vl 1782. Lidn šingotase sömtegimišton edheotandoil, mugažo sadas kivivoid da cirkonijad ümbrištos. Vspäi 2004 avtotesild Irtišan kal't om olmas, «Tobol'sk — Tomsk»-avtote om sauvomas kuti «Tümen' — Novosibirsk»-raudtejonon pohjoine parallel'.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Irtiš-jogen hural randal, 70 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Omskhasai om 220 km suvhe orhal vai 300 km avtotedme. Lähembaine lidn om Tükalinsk 176 km suvipäivlaskmha orhal vai 204 km avtotedme.
Koume pen't žilod mülüdas lidnankundha Taran ližaks. Lidnankundan pind — 118,64 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 27 318 ristitud, lidnankundan — 27 408 ristitud, rajonan koume videndest. Vspäi 1989 lidnan ristitišt vajehtab 26..28 tuhad röunoiš, kaikiš suremb om nügüd'. Vl 2017 kaik 28 210 ristitud elädas lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan Spasan päjumalanpert' i kaks' jumalanpertid, islaman pühäpert' oma olmas lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Taran industrialiž-pedagogine kolledž, Omskan agjan medicinižen kolledžan filial, Omskan valdkundaližiden pedagogižen i agrarižen universitetoiden filialad.
Irdkosketused.
*


Isil'kul'.
Isil'kul' () om Venäman lidn da lidnankund Omskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Isil'kulin rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1893 kuti "Isil'-Kul'-žilo raudtestancijanno" Transsibal. Šingotihe maižanduzrajonan transportkeskuseks. Vl 1945 se sai lidnan statusad.
Geografijan andmused.
Nimitihe Isil'kulid lähižen penen järven mödhe, sen rand sijadase 3 km lidnan keskusespäi. Lidn sijadase 125 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Omskhasai om 149 km päivnouzmha avtotedme vai raudtedme. Om 27 km röunhasai Kazahstananke päivlaskmha (Pohjoižkazahstanan agj). Lähembaižed lidnad oma Bulajevo (Kazahstan) 55 km päivlaskmha raudtedme vai avtol i Nazivajevsk 75 km pohjoižhe avtotedme.
Isil'kul' om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 94,81 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 24 482 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli 27 800 eläjad vl 2001. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om olmas lidnas: Venämalaižiden uziden moknikoiden da hengenavaidamižen sajiden päjumalanpert' (2004) i Pühiden Apostoloiden jumalanpert' (avaitud vl 2003 restavracijan jäl'ghe).
Irdkosketused.
*


Nitmarin kel'.
Nitmarin kel' (ičeze nimituz: "олыкмарий йылме") om suomalaiž-ugrilaine kel', kudamb mülüb suomalaiž-permižiden keliden oksha. Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe Nitmarin kelel pagižeb 365 316 ristitud Venämas, sidä kesken enamba 10 tuh. — Marii Elan Tazovaldkund (valdkundkel'), Baškortostanan Tazovaldkund, Tatarstanan Tazovaldkund, Kirovan agj, Sverdlovskan agj.
Nitmarin kel' om agglütinativine kel'. Päivnouzmaižel paginal i nitpaginal ei ole sur't erinendad grammatikas, no erasiden sanoiden znamoičend erineb.
Nitmarin kelen kirjamišt.
Marin kelen amuižed znamad-simvolad (mar. "тиште" — "tište").
Nitmarin kelen kirjamišt mülütab 36 kirjant, se om vajehtuseta vspäi 1949: kaik venän kelen kirjamed, sen ližaks koume kirjant: Ҥ, Ӧ, Ӱ.
Lugusanad.
Marin luguvaihil om kaks' formad: lühüd da täuz'.


Induizm.
«Om» (sanskr. ॐ) om kulund i hengeline znam Indijan Dharm-religijoiš, mugažo Jogan meditacijan objekt, jagusiden augotiž i lop induizman pühäkirjoiš.
Induizm om üks' Indijan religijoišpäi. Nece religii om veroiden i filosofijan školkundoiden ühtmuz, kudambad oliba sündnuded Indii-subkontinentha, sen tagut niil om ühthižid pirdoid.
Induizman istorine nimituz sanskrit-kelel om sanatana-dharma ("sanātana dharma") — «igähine religii», «igähine te» da «igähine käskuz» znamoičeb. Indijan Konstitucii mülütab induizmha buddizm, džainizm da sikhizm-ki, no kirjutadud tedopurtked Indijas märitas niid ičenaižikš religijoikš da filosofijan školkundoikš.
Induizm otab koumanden sijan mail'mas uskojiden lugun mödhe hristanuskondan i islaman jäl'ghe. Läz 1 milliardad induizman uskojid om, 950 mln heišpäi elädas Indijas da Nepalas, hö oma ristitišton nell' videndest molembiš neniš valdkundoiš. Toižed mad induizman uskojiden znamasižen palanke ristitištos: Bangladeš, Šrilank, Pakistan, Indonezii, Malaizii, Singapur, Mavrikii, Fidži, Surinam, Gajan, Trinidad da Tobago.
Istorii.
Üks' amuižiš mail'man religijoišpäi, induizman jured oma Vedoiden, Ind-jogen da dravidalaižiden civilizacijoiš.
20. voz'sadan kahtenden palan aigan induizm levigaškanzi Indijaspäi verhidme maidme, se sai äi polenpidajid kaiked mirudme. Mugomad meletused, kut karm, jog da vegetarižuz, — ned leviganziba i tegihe järgeližikš.
Erased induizman poled da verod puttas kritikan alle. Leskiakoiden ičtazpoltandan vero, mugažo diskriminacii kastan tagut, kuctas luja kundaline hondostuz.
Induizman südäin.
Avraamižiden religijoiden erineden, induizmal ei ole ičeze alusenpanijad, ühthišt veroiden siatemad, ühthišt doktrinad. Induizm om erazvuiččiden veroiden i filosofijan sistemiden ühthesuladuz. Neniden sistemiden alused oma monoteizm, politeizm, panenteizm, panteizm, monizm, ateizm. Induizman pätärtused oma dharm, karm, sansar, maja, mokš da jog.
Äi pühäkirjoid om induizmas, ned alajagase kahthe päkategorijha: šruti da smriti. Znamasižed induizman tekstad oma Vedad, Upanišad, Puranad, «Ramajan», «Mahabharat», «Bhagavat-git» da Agamad.
Toižendad.
Kaik ned oma erazvuiččed veroiden forman-ki mödhe.
Sikš ku avaros levitadud mel'pideg om olmas, miše «äi tehuzid oigetas Ülähäižennoks», ka erazvuiččiden toižendoiden uskojad oma tolerantižed toine toiženke, i äjad heišpäi ei mülügoi ičtaze miččihe-ne toižendoihe. Voib uskta kahten veron mödhe kerdalaz. Induizmas ei ole «jeres'»-tärtust.
Pühäpertid.
Induizman pühäpert' (, "mandira" — «eländkodi») om jumaloiden pert'. Pühäpertin lähine territorii om nellikoil (64 vai 81), kaikutte om znamoičendanke. Nellikoid ühtetas renghiže, ned oma znamoičendoidenke mugažo.
Pühäpäiväd.
Äjiden induizman praznikpäividen datad märitas Amuižindižel kalendaril. Praznuitas Ülähäižen erazvuiččiden oletusiden i heihe sidodud azjtegoiden oiktastuseks tobjimalaz. Äjad neniš praznikoišpäi znamoitas mugažo voz'aigan vajehtust. Erasid pühäpäivid märitud induizman toižendan uskojad oigetas vaiše vai märitud Indijan regionan eläjad vaiše.
Kaikiš znamasižed induizman uskojiden hengeližed praznikad, niid oigetas kaiktä: Maha-Šivaratri, Navaratri, Holi, Divali, Krišna-džanmaštami i Rama-navami.


Kalačinsk.
Kalačinsk () om Venäman lidn da lidnankund Omskan agjan päivlaskmas. Se om Kalačinskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1794 kuti "Kalačiki-külä" vai "Kalač". Vl 1896 saudihe Transsiban stancijad 2 km suvhe žilospäi, ned ühtištuiba aigan mändes. Vozil 1920−1925 se sai makundan lidnan statusad i nimitihe nügüdläižikš, sid' oli žiloks möst. Vl 1943 kätihe Kalačinskad radnikžiloks, vn 1952 27. päiväl kül'mkud — lidnaks tošti.
Kalačinsk šingotase mehanižel tegimel (maižanduzazeged, katl'ad) i keramižen savičun tegimel, mugažo maidtegim, leibänkombinat i raudtedepo ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Om'-jogen (, Irtišan oiged ližajogi) hural randal tobjimalaz, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Omskan röunhasai om 65 km päivlaskmha raudtedme vai avtol. Toine lähembaine lidn om Tatarsk (Novosibirskan agj) 90 km päivnouzmha Transsibal vai avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 23 556 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli 26 tuhad eläjid vl 1998.
Irdkosketused.
*


Nazivajevsk.
Nazivajevsk () om Venäman lidn da lidnankund Omskan agjan päivlaskmas. Se om Nazivajevskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1910 kuti "Sibirin posad-žilo" () Nazivajevskai-raudtestancijanno. Vll 1917−1933 nimitihe "Sibirskoje-eländpunktaks". Vspäi 1933 — Nazivajevk-žilo (). Vl 1947 kätihe Novonazivajevk-radnikžiloks. Se sai lidnan statusad vl 1956 nügüdläiženke nimenke. Nazivajevsk šingotase savičtegimel i nahktegimel, mugažo maidtegim radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Išiman tazangištol, 90 kilometras jogespäi, kesked penid järvid i soid, 126 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Nazivajevsk alištub sur'vezile gruntveden korktan tazopindan tagut. Matkad Omskhasai om 140 km suvipäivnouzmha orhal (raudtedme) vai 205 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Isil'kul' 75 km suvhe avtotedme i Tükalinsk 75 km pohjoižpäivnouzmha avtol. «Tümen' — Omsk»-raudtejono jagab lidnad kaks'haze.
Nazivajevsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 68,7 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 11 615 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli 16 494 ristitud vl 1959.
Irdkosketused.
*


Nitmarin Vikipedii.
Nitmarin Vikipedii (ičeze nimituz "Олык Марий Википедий") om joudai enciklopedii nitmarin kelel, Vikipedijan nitmarinkel'ne jaguz. Se kirilližen kirjamišton pohjal tobjimalaz.
Se om avaitud vl 2009, heinkun 9. päiväl. Vozil 2006-2009 Nitmarin Vikipedii oli Inkubatoras.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.


Gagarin (Smolenskan agj).
Gagarin (; edel 23.04.1968 — "Gžatsk") om Venäman lidn da lidnankund Smolenskan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Gagarinan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1703 kuti "Gžatin valdmad" () Suren Petran käskön mödhe. Vl 1776 Gžatin slabad' sai lidnan statusad Gžatsk-nimenke. Suren sodan aigan lidn oli okkupiruidud (9. reduku 1941 — 6. keväz'ku 1943).
Udesnimitihe Jurii Gagarinan (1934−1968) kanzannimen mödhe, oli sündnu Gžatskan sündutamižkodihe. Lidn šingotase mašiništonsauvomižen edheotandoil (dizel'likutimed, pressad, patronad), sömtegimištol (lihafabrik, maidkonservad), mugažo šintegim pästab räzinan jändusišpäi, lämuztehnikan fabrik, mecan ümbriradmižen edheotand i omblendfabrik ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Gžat'-jogen molembil randoil (Volgan bassein), 194 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvan agjhasai om 20 km päivnouzmha, Smolenskhasai om 205 km suvipäivlaskmha orhal vai 228 km «Belarus'»-avtotedme (M1) i 250 km raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Väz'm 58 km suvipäivlaskmha orhal, 66 km avtol vai raudtel, Sičovk 54 km lodeheze orhal, 89 km avtotedme vai 142 km raudtedme, i Možaisk (Moskvan agj) 66 km päivnouzmha orhal, 73 km avtotedme vai raudtedme.
Trufani-žilo (, ristitišt om tundmatoi) mülüb lidnankundha Gagarinan ližaks. Lidnankundan pind — 17,95 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahalugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 31 721 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli mugažo vozil 1996 i 2011 — 31 700 ristitud. Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid om kaičenus lidnas.
Gagarinan äiprofil'ne kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Virun Vikipedii.
Virun Vikipedii (ičeze nimituz "Võrokeeline Vikipeediä") om joudai enciklopedii virun kelel, Vikipedijan virunkel'ne jaguz.
Se om avaitud vl 2005 kezakun 25. päiväl.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.


Suomalaižed.
Suomalaižed neižne- i naine-manmehed rahvahansädoiš Ruokolahtespäi (Päivnouzmaine Suomenma), vn 1882 Severin Folkmenan kirjas.
Suomalaižed (, üks'lugu "suomalainen") om suomalaiž-ugrilaine rahvaz.
Ühthižed andmused.
Ühthine lugu om läz 6,5 millionad. Suomalaižiden koume nelländest elädas Suomenmas (sen ristitišton ühesan kümnendest enamba), kümnendez augotižlibundan mödhe —, 7% — Ročinmas, mugažo om Kanadas, Brazilijas, Avstralijas, Venämas i Norvegijas.
Suomalaižed pagištas suomen kelel, se om üks' Baltijan meren suomalaižiš kelišpäi. Suomenman i Ročinman suomalaižed oma kaks'kel'žed, pagištas ročin kelel-ki.
Koume rahvahad — Suomenman karjalaižed (Suomenman suvipäivnouzm), inkeriläižed (Leningradan agj, Piter, Estinma) da kvenad (Norvegijan pohjoine) — lugetas suomalaižiden etnosikš.
Augotižlibund.
Rahvahan jured oma segoitadud augotižlibundanke, erazvuiččiden heimoiden kodimad sijadasoiš erazvuiččiš maiš: Baltijan meren päivnouzmaine rand da randpol' (Suomenman suvipäivlaskmpol'), Karjal, Sibirin päivlaskmpol', Keskuzevropan pohjoine. Nügüd'aigan vaiše Suomenman suvipäivlaskmpol' om suomalaižiden eländsija neniš territorijoišpäi.
Religii.
Religijan mödhe suomalaižiden enambuz oma lüteranižed hristanuskojad (Suomenman eläjad — 73%) i ateistad (Suomenman eläjad — 24,3% vl 2015). Hristanuskond leviganzi Suomenmadme Keskaigan i mülüti suomen paganusen pirdoid.


Permin komin Vikipedii.
Permin komin Vikipedii (ičeze nimituz "Перем коми Википедия") om joudai enciklopedii permin komin kelel, Vikipedijan permin kominkel'ne jaguz.
Se om avaitud vn 2010 redukul. Edel sidä vn 2010 augotišespäi Permin komin Vikipedii oli Inkubatoras.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.


Erzän Vikipedii.
Erzän Vikipedii (ičeze nimituz: "Эрзянь Википедия") om joudai enciklopedii erzän kelel, Vikipedijan erzänkel'ne jaguz.
Se om avaitud vl 2008 semendkun 26. päiväl, ühten aigan Mokšan Vikipedijanke. Edel sidä vn 2006 kül'mkuspäi Erzän Vikipedii oli Inkubatoras.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.


Baškiran Vikipedii.
Baškiran Vikipedii (ičeze nimituz: "Башҡорт Википедияһы") om joudai enciklopedii baškiran kelel, Vikipedijan baškirankel'ne jaguz.
Nece jaguz om avaitud vl 2002 kezakun 2. päiväl. 16. sulaku 2005 lugetas Baškiran Vikipedijan oficialižeks sündundpäiväks, necil päiväl Башҡортостан-kirjutusen ezmäine versii oli sätud, ka vl 2015 kümnevozne jubilei oli jo oigetud. Vspäi 2012 necen voden ezitegesed Baškortostanan kaikiš küliš, Venäman jogiš i Saksanman municipalitetoiš otiba jagusen pol't.
Paremboittas kirjutusid Baškortostanas tazovaldkundan 100-voččele jubilejale vl 2019.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.


Čuvašan Vikipedii.
Čuvašan Vikipedii (ičeze nimituz: "Чăваш Википедийĕ") om joudai enciklopedii čuvašan kelel, Vikipedijan čuvašankel'ne jaguz kirilližen kirjamišton pohjal tobjimalaz. Mülüb muga nimitadud «Čuvašan Internet:ha» (kacu kirjutuz ru-vikiš).
Nece jaguz om avaitud vl 2004 kül'mkun 22. päiväl, ka vl 2014 kümnevozne jubilei oli jo oigetud.
Vl 2009 Vikimedijan rahvahidenkeskeižen «Vikimanii»-konferencijan aigan Vikipedijan alusenpanii Džimmi Ueils starinoiči Vikipedijan projektoiden znamoičendas olijoiden hajendan röunal keliden täht otten čuvašan kel't ozuteseks.
Džimmi Ueilsan kuva Čuvašan Vikipedijas (anglijan kelel).
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.


Jakutan Vikipedii.
Jakutan Vikipedii (ičeze nimituz: "Сахалыы Бикипиэдьийэ") om joudai enciklopedii jakutan kelel, Vikipedijan jakutankel'ne jaguz kirilližen kirjamišton pohjal tobjimalaz.
Nece jaguz om avaitud vl 2008 semendkun 18. päiväl. Edel sidä vs 2006 tal'vkun 21. päiväspäi Jakutan Vikipedii oli Inkubatoras.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.


Burätan Vikipedii.
Burätan Vikipedii (ičeze nimituz: "Буряад Википеэди") om joudai enciklopedii burätan kelel, Vikipedijan burätankel'ne jaguz kirilližen kirjamišton pohjal tobjimalaz.
Nece jaguz om avaitud vl 2006 keväz'kus.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.


Ukrainan Vikipedii.
Ukrainan Vikipedii (ičeze nimituz: "Українська Вікіпедія") om joudai enciklopedii ukrainan kelel, Vikipedijan ukrainankel'ne jaguz kirilližen kirjamišton pohjal tobjimalaz.
Nece jaguz om avaitud vn 2004 26. päiväl vilukud. Oficialine aktivacii — vs 2004 sulakun 4. päiväspäi.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.
Vikipedijan znamasižed vastustajad oma venäkel'ne i anglijankel'ne jagused. Ukrainan vikipedii om venäkel'žen vajehtimeks blokiruindan statjas. Vn 2014 ühtendel fartalal kohendusiden nell' videndest tuli Ukrainan territorijaspäi.
Statistikad.
Vikipedijan aktivižiden kävutajiden järgenduz Ukrainan agjoidme vl 2017.


Totaran Vikipedii.
Totaran Vikipedii (ičeze nimituz: "Татар Википедиясе / Tatar Wikipediäse", lühüdašti: "ТатВики" vai "tt.wiki") om joudai enciklopedii totaran kelel, Vikipedijan totarankel'ne jaguz. Mülüb muga nimitadud «Totaran Internet:ha» (tot. "Татар Интернеты", ven. "Татнет", kacu kirjutuz ru-vikiš).
Nece jaguz om avaitud vl 2003 sügüz'kun 15. päiväl i oli ezmässai latinan kirjamištol. Nügüd' interfeis, kaik kategorijad i kirjutusiden tobj pala oma kirjutadud kirilližel kirjamištol, no voib kävutada latinan kirjamištod-ki oficialižikš. Vs 2013 redukun 24. päiväspäi om kel'tud säta kirjutusid-kaks'jaižid toižel kirjamištol. Vn 2013 keväz'kus ližadui äi ezitegesid Venäman jogiš i Čuvašijan kaikiš küliš. Vl 2013 kümnevozne jubilei oli jo oigetud.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.
Statistikad.
Sid' vn 2014 kezakun aigan jagusen süvüz kaksitui (oli 8.4, tegihe 17.7).


Kazahan Vikipedii.
Vl 2014 toižetusiden enambuz (95%) toihe Kazahstanan territorijaspäi.
Nece jaguz om avaitud vl 2002 kezakun 3. päiväl. Oficialine aktivacii — vs 2005 sulakuspäi.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.


Noskov Nikolai.
Nikolai Ivanovič Noskov (; sünd. 12. viluku 1956, Gžatsk, Smolenskan agj, Venäman NFST, NSTÜ) om Venäman eläi, venäkel'ne i anglijankel'ne rokpajatai da muzikankirjutai. Venäman arvostadud artist (2018).
Biografii.
Nikolai om sündnu Gžatsk-lidnha. Hän kazvatajidenke sirdi Čerepovecha kahesavoččes igäs.
Ezmäi Nikolai oli «Москва»-rokgruppan solistan, David Tuhmanov oli sen ohjandajan. Gruppan čihodamižen jäl'ghe pajatajan soline kar'jer vedihe severz' vozid, «Ночь»-pajon augotaden i «Остров погибших кораблей»-fil'man-müziklan kadrantagaižen änetoitandan lopten («Pölištunuziden laivoiden sar'»). Sid' vozil 1987−1990 Nikolai oli «Gorky Park»-gruppan solistan. Lähtendan jäl'ghe «Gorky Park»-gruppaspäi hän kerazi ičeze gruppad i nimiti sidä ičtaze oiktastuseks — «Николай». Sen čihodamižen jäl'ghe Nikolai äneti ezmäine soline studine «Блажь»-al'bom vl 1998.
Vl 2000 sai «Kuldaine grammofon»-premijad «Это здорово»-pajos. Vl 2002 Noskov pani alusen hüvintegii «Дикий мёд»-fond pid'oitelemha etništ muzikad. Vl 2011 hän pajati Magomajevan «Мелодия»-pajod «Достояние Республики»-TV-programas da sai vägestuz sen kahtendes sezonas.
Nikolai om nainu, Marina om hänen ak. Vl 1991 Nikolai tegihe tataks, Katerina-tütär om sündnu. Vl 2015 Nikolai tegihe dedaks, Miroslava-tütrentütär om sündnu kül'mkun keskel, vl 2017 toine tütrentütär om sündnu.
Vl 2017 Nikolai andoi harvoid interv'juid, ozutihe TV-oigendusiš paksus i gastrolirui lopmäta. Voden 2017 28. päiväl keväz'kud Noskov putui läžundkodihe jügedas olendas veritüpän kaglas tagut.


Mägimarin Vikipedii.
Mägimarin Vikipedii (ičeze nimituz: "Кырык марла Википеди") om joudai enciklopedii mägimarin kelel, Vikipedijan mägimarinkel'ne jaguz. Se kirilližen kirjamišton pohjal tobjimalaz.
Jaguz om avaitud vl 2010, redukun 17. päiväl. Vozil 2009−2010 Mägimarin Vikipedii oli Inkubatoras.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.


1956.
1956 (tuha ühesasadad vižkümne kudenz') voz' – ližapäivvoz', kudamb augotihe pühäpäiväl grigorianižen kalendarin mödhe.


Polo Marko.
Marko Polo (; sünd. 15. sügüz'ku 1254, Venecii — kol. 8. viluku 1324, sigä-žo) oli italine torgovan da matkadai.
Hän edesti ičeze matkad Azijadme tetabas «Mail'man erazvuiččendas»-kirjas. Nece kirj om arvokaz purde maiden Keskaigan geografijas, etnografijas da istorijas: Armenii, Iran, Kitai, Mongolii, Indii, Indonezii da erased toižed mad. No sanutas heilüid necen kirjan ezmäižen pästandan aigassai erasiden faktoiden todesižuses. Kacmata sihe, 14.-16. voz'sadoil kirj painoi lujas merimatkadajile, kartografoile da kirjutajile. Ozutesikš, ičeze päivlaskmaižen ten Indijha ecmižen aigan Hristofor Kolumb oti nece kirj laivha; tedoidajiden lugendan mödhe, Kolumb tegi 70 homaičendad kirjan lehtpoliš.
Polo-torgovanad, heiden kesken Marko Polo-ki, oliba elänuded Kitaiš 17 vot keskustamata.
Marko Polon elo da matkad löuziba ičeze kuvahaižen fil'miden äjudes, vll 2014−2016 «Marko Polo»-TV-serial (AÜV, anglijan kelel) läksi ekranoile.
Augotižlibund.
Lugetas, miše Marko Polo oli sündnu venecižen Nikkolo Polo-torgovanan kanzha. Hänen kanzkund torgui juvelirižid tegesid i eriližmagutesid. Ei ole kaičenus varmdoid tundištusid Marko Polon sündundan aigas. 19. voz'sadal horvatižed tedoidajad ridatiba järgeližen versijan. Hö vahvištadas, miše Polo-kanzan olemižen Venecijas ezmäižed tundištused znamoitas 13. voz'sadan kahtendel polel, i kanzannimi mainitase kuti "Poli di Dalmazia". Sen ližaks, vhesai 1430 Polo-kanz valdoi pertid Korčulas, nece om Horvatijas nügüd'.
Marko Polon sündund, hänen tatan i dädän ezmäine matk.
Venecijan torgovanad saiba vägevut torguindas Keskmeren randoil 13. voz'sadal. Hö ei voigoi olda üks'kaikžikš niihe tedoidusihe, kudambid rohktad matkadajad tegiba Keskmäižes Azijas, Indijas i Kitaiš. Torgovanad el'genziba, miše mugoižed matkad avaitas uziden torgusiden näguid mömhä tavaroid, i miše torguind Päivnouzmmanke endustab heile äi ližad. Sidä vizid, meleltartund torguindha vei samha tedoid uziden maiden polhe oikti. Arni necen sün tagut kaks' sur't Venecijan torgovanad tegiba matkan Keskmäižhe i Päivnouzmaižhe Azijha.
Vl 1260 Nikolo (Markan tat) ühtes Maffeo-vellesenke oigenziba Krimha (Sudakha), sigä heiden koumanz' vell' (hänen nimi oli mugažo Marko) pidi ičeze torguindpert'. Krimaspäi hö oigenziba sil-žo maršrutal, kus vl 1253 Gijom de Rubrik oli matkadanu, ezmäi Sarai-Batuhu. Sigä vellesed mänetiba voz', sid' oigenziba edemba, Buhar-lidnha. Sišpäi hö ei voigoi pörtas kodihe koumes vodes ümbri, sikš miše Berke (Batijan vell') zavodi sodategendoid, i pördumine oliži varuline. Nelländel vodel, voimuseta pörta kodihe, Polo-velled ühtniba persižhe karavanha. Karavan oli männu Kitaihe. Hulagu-il'han oigenzi sidä Hanbalikha (nügüd'aigaižen Pekinan territorii), ičeze vellennoks, mongoliženno Hubilai-hanannoks. Sil aigal Hubilai läz oti vägi kitajižen Sun-dinastijan päl i tegihe pigai Mongolijan imperijan i Kitain üksinohjandajaks.
Vn 1266 tal'vel Polo-velled saisoiš Pekinhasai, Hubilai tegi vasttusen heidenke. Polo-velliden sanoiden mödhe, hän andoi heile kuldasišt paiczad (pästai arbaine hanan kirjutesidenke i štampoidenke) pördumha tagaze kodihe tugedusita i sanui oigeta kirješt Rimalaižele papale. Neciš kirjeižes pakičend oli kirjutadud oigeta hanale void Hristan kaumusennopäi Jerusalimas i hristanuskondan pühäpaginikoid. Mongolijan sur'oigenu Vatikanha läksi vellidenke ühtes, no matkan aigan hän läžeganzi i jäi.
Matkan aigan tedotuz tuli Nikolole hänen akan surmas i poigan sündundas. Poig oli sündnu severziš päiviš päliči hänen lähtendas matkadamha, vl 1254. Poigale andoihe Marko-nimen.
Markon tädi da däd' kazvatiba händast. Marko sai hüvän finansižen opendusen, mahtaškanzi ohjastada jügulaiv. Hänen tat nai tošti, Floradis Polo (Trevisan neiččel) oli Markon emindamaks.
Tuldes ujuden Venecijha vl 1269, velled löuziba, miše Klement IV-papa koli, i ut papad ei olend panenu völ radnikoičemha. Hö tahtoiba vaumita hanan pakičendad heredamba i pätiba lähtta uden papan valičendoita. Vl 1271 Polo-kanzankund oigenzi Jerusalimha otten Markod ühtes.
Elo Kitaiš.
Marko Polon matkoiden shem kartal.
Šačž (nügüdläine Dun'huan) tegihe ezmäižen kitajižen lidnan, kudambha Polo-heimolaižed tuliba vl 1275. Sil-žo vodel hö saihe Hubilain kezaližhe rezidencijhasai Šan'dus (nügüd' Gan'su-provincijas). Polon sanoiden mödhe, han oli hengidunu heihe, andoi erazvuiččid käsköid, ei laskend hänele pörta Venecijha, eskai koumen voden joksten pidi händast Jančžou-lidnan gubernatoraks (CXLIV. jaguz, 2. kirj). Sen ližaks, Polo-kanzkund ühtni (kirjan mödhe) hanan armijan šingoteses i openzi händast kävutada katapul'tid otten lidnusid.
Polo-kanzan elon Kitaiš ümbrikirjutand mäneb aigan mödhe harvoin, necišpäi om jüged panda matkoiden tarkoiged maršrut. Oiged geografine ümbrikirjutand (kus taho om i äjak päiväd matkad sihesai) — necen tagut kirj om arvokaz. Mugažo Polo ümbrikirjutab kitajalaižiden jogapäivälišt elod, johtutab sen paloin bumagrahoiden kävutandas, starinoičeb erazvuiččiden agjoiden järgeližiš radonmahtoiš i keitandan veroiš.
Marko Polon ümbrikirjutandad oma täuded penid petusid, no hän diktui kirjutajale muštospäi. Polo pagiži persijan kelel, se oli rahvahidenkeskeižiden kontaktoiden kel' sil aigal. Hän kävuti persijan nimitusid. Polo openzi mongolijan kel't Kitaiš eläden, nece oli Kitain administracijan kel' sil pordol. Hän eli laptas kitajižes kundaspäi, sikš miše oli mongoližen ohjastusen ühtnijan. Polon tundištusen mödhe, kitajine kund pidi negativižikš evropižid varvarid.
Kitajine dinastijoiden Juan'-ši-aigkirj mainitab Po-Lo-nimen. Mugoi mez' mülüi laudkundha Ahmad-ministran rikondan sel'gitamižen mödhe. Nece mez' oli homaitud, sikš miše starinoiči imperatorale avoinmel'žikš Ahmadan pahoiš tegoiš.
Pördumine Venecijha.
Vl 1291 Hubilai-han andoi üks' mongoližiš princessišpäi mehele — persižele Argun-il'hanale. Hot' hän ei tahtoind, miše Polo-kanz läksiži, no venecijalaižiden abu pidi hänele vemha neičešt varuitomil merenteil.
Marko Polon matkan znamoičend.
Marko Polo jäti meile niiden sijiden ümbrikirjutandan, kus hän oli, edeližid matkadajid erineden. Hänen kirj tegihe populärižeks avaros i oli mugoižen Keskaigan läbi.
Äjad evropalaižed tedištiba bumagrahoiš, sagpal'mas i kävutadud poltamha mustoiš kiviš Marko Polon kal't.
Tedod kal'hiden magitesiden sijadusiš abutiba evropalaižile zavottä niiden torguind. Muga arabižiden torgovanoiden monopolii oli muretud. Se azj abuti evropalaižile koloniziruida mail'mad edesižes.
Elo Venecijas pördumižen jäl'ghe.
Om tetab lujas vähä Marko Polon elos pördumižen jäl'ghe Kitaišpäi. Erasiden andmusiden mödhe, hän ühtni sodas Genujanke. Läz 1298 vot Polo putui plenha genujalaižile i oli sigä vn 1299 semendkuhusai. Hänele abutihe kirjutada johtutesid matkas, plenan aigan tuli hüvä kirj.
Joudutandan plenaspäi jäl'ghe Polo pörzihe Venecijha i nai. Donata-ak oli tetabal venecižel rodul. Naimiželos hänel koume tütärt oli: Fantina, Bellella i Moreta. Kaks' heišpäi oliba anttud torgovanoile Dalmacijaspäi. Mugažo Polo valdoi pertid. Hänen kodi oli Rio di San Giovanni Crisostomo- da Rio di San Lio-irdoiden saumal. Mugažo Polo ühtni kahtes penes käskuzkundaližes processas, om dokumentoid siš.
Vl 1324 Polo oli jo paha läžui i tegi zavetoičendan. Siš kuldasine paicza mainitase, kudambad saihe "totarlaižes hanaspäi". Marko sai sidä Maffeo-dädäspäi, hän zavetoiči sidä Markole vl 1310. Sil-žo 1324 vodel Marko Polo koli. Hän oli mahapandud San Lorenco-jumalankodiš. Vl 1596 hänen kodi paloi lophu. Toštelmasen mödhe, vedatud kitajižes matkaspäi kalud oliba kaičemas sigä. 19. voz'sadal panihe mantazole pühäkodi, kus Polo oli mahapandud.
Kirj mail'man čudoiš.
Kirjan lehtpol' eläban Polon aigoišpäi.
«Kirj mail'man čudoiš» om üks' kaikiš populärižembišpäi istorižiden tedoidusiden objektoišpäi.
Ičeze sündundan jäl'ghe kirjan kätihe lähembaižiden maiden kelihe severziš voziš: venetan kel'he, latinan kel'he (kändused venetan i vanhfrancijan versijoišpäi), tagaze vanhfrancijan kel'he latinan versijaspäi. Kändmižen i toštkirjutamižen aigan vajehtihe, ližazihe vai heittihe tekstan fragmentid. Kaičenuziden manuskriptoiden keskes kaikiš amuižemb (F) om äjal lühüdamb toižid. Ezimeletaden, pidembad originaližed tekstad oma toižiden manuskriptoiden aluseks.
Vl 1995 Britanijan muzejan kitaižen keradusen Fransis Vud-kurator pästi populärižen kirjan. Siš hän pani heilündan alle Polon kitajižen matkan fakt i ezimeleti, miše venecijalaine kävuti tetabid hänele Persijan torgovanoiden ümbrikirjutandoid, da i kaik. Kirjan pästand kucui äi uzid tedoidusid Marko Polos, sauptihe enamba vauktoid läipoid, matkan uded todestused oma olmas nügüd'.
Torgovanan eziauguižed kirjutesed oliba sijiš tavaroid mömhä, niiden edenendan maršrutoiš i erazvuiččiden valdkundoiden elon ümbriolendas. Möhemba kirjutesile ližazihe mel'hetartujid populärižid kirjutusid egzotižiden maiden elos.
Nügüd'aigan kirjan kändused erazvuiččiš kelišpäi oma pästtud.


Kalmikan Vikipedii.
Kalmikan Vikipedii (ičeze nimituz: "Хальмг Бикипеди") om joudai enciklopedii kalmikan kelel, Vikipedijan kalmikankel'ne jaguz kirilližen kirjamišton pohjal tobjimalaz.
Nece jaguz om avaitud vl 2006 keväz'kus.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.


Aleksandr Maršal.
Aleksandr Maršal (), todesine nimi om Aleksandr Vital'evič Min'kov (; sünd. 7. kezaku 1957, Korenovsk, Krasnodaran rand, Venäman NFST, NSTÜ), om Venäman eläi, venäkel'ne i anglijankel'ne rokpajatai da muzikankirjutai. Venäman arvostadud artist (2007).
Biografii.
Aleksandr om sündnu Korenovsk-lidnha. Hänen tat oli lendajan. Aleksandr pidi unikuvan lindä lendajan, tatan jäl'ghe. Kirjuti ezmäižen pajon školas opeten. Školan jäl'ghe ühtni sodaškolha, no sigä päti vajehtada professijad.
Ezmäi Aleksandr ühtni "«Цветы»"-gruppha («Änikod»), sid' "«Аракс»"-gruppha («Araks»). Vozil 1987-1990 Aleksandr oli "«Gorky Park»"-gruppan gitaristan, vl 1990 hän tegihe solistaks lähtnuden Nikolai Noskovan sijas. Vl 1998 Aleksandr pästi ičeze ezmäine studine «Может быть»-al'bom. Vl 2001 sai "«Золотой граммофон»"-premijad («Kuldaine grammofon») "«Белый пепел»"-pajos (kändase kuti «Vauged tuhk»).
Oli naižiš koumašti. Hänel kaks' lapsed oma olmas: Polina-tütär (kahtendes naindaspäi) da Artöm-poig (koumandes naindaspäi, sünd. 1997).
Aleksandr pajatab pajoid sodatemanke kaikenaigašti, hän om tatanmaižen šoubiznesan üks' populärižiš pajatajišpäi kaiktä.
Al'bomad.
От берега до берега ("Randaspäi randhasai")
Там, где я не был
Белый пепел ("Vauged tuhk")
Отец Арсений ("Arsenii-pap' ")
Или так ("Vai muga")
Где ночует солнце ("Kus päivoi ödub")
До свидания, полк ("Hüväd kaiked, polk")
До восхода ночной звезды ("Edel ötähthan nouzmad")


Mokšan Vikipedii.
Mokšan Vikipedii (ičeze nimituz: "Мокшень Википедиесь") om joudai enciklopedii mokšan kelel, Vikipedijan mokšankel'ne jaguz.
Se om avaitud vl 2008 semendkun 26. päiväl, ühten aigan Erzän Vikipedijanke. Edel sidä vn 2007 sügüz'kuspäi Mokšan Vikipedii oli Inkubatoras.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.


Toine mail'man soda.
Toine mail'man soda (1. sügüz'ku 1939 — 2. sügüz'ku 1945) oli soda kahten mail'man sodapolitižiden koalicijoiden keskes.
Ühthižed andmused.
Kuz'vozne soda linni kaikiš surembaks azekhaks konfliktaks ristitkundan istorijas. 62 valdkundad ühtniba sihe, sil pordol kaik oli 73 valdkundad mail'mas (Mašurun ristitišton nell' videndest). Sodategendad oliba koumen kontinentan territorijoil (Evrop, Azii i Afrik) da kaikiden valdmeriden veziš. Se om üks'jäine konflikt, kus atomazegišt oli kävutadud.
Kaks' koalicijad kogotihe: «värtmuden mad» (Saksanma, Italii, Japonii rippujiden valdkundoidenke) da niihe ühtnenuded i antigitlerine koalicii (päühtnijad — Sur' Britanii ičeze dominionidenke, NSTÜ, AÜV, Francii, Kitai).


Kirkorov Filipp.
Filipp Bedrosovič Kirkorov (,; sünd. 30. sulaku 1967, Varn, Bolgarii) om venälaiž-bolgarijalaine estradpajatai, muzikankirjutai, akt'or da prodüser.
Biografii.
Filipp Kirkorov om sündnu Varn-lidnha, Bedros-pajatajan i Viktorija-artistan sämižkanzha. Vl 1971 Filipp kazvatajidenke sirdab Nevondkundaližhe Ühtištushe. Ezmäine ezinend oli vl 1986 televizijan «Šire krug»-oigenduses (sana sanha «Levitagha rengazkund»). Vl 1989 hän pästi ičeze ezmäine «Filipp»-al'bom. Vspäi 1994 Filipp oli nainu Alla Pugačova-pajatajal. Vl 2005 hö saiba joudobut naimiželospäi i toine toižespäi.
Vl 2011 Filipp kändihe tataks, Alla-Viktorija-tütär om sündnu. Seičemes kus sen jäl'ghe Martin-Kristo-poig om sündnu. Vozil 2011−2013 Fillip oli TV-vedajan «Faktor A»-TV-šouhu. Nügüd'aigan (vl 2019) Filipp gastroliruib rattemata koncertiženke «Ja»-programanke («Minä»).


1967.
1967 (tuha ühesasadad kuz'kümne seičemenz') voz' — järgeline voz', kudamb augotihe pühäpäiväl grigorianižen kalendarin mödhe.


1949.
1949 (tuha ühesasadad nell'kümne ühesanz') voz' — järgeline voz', kudamb augotihe sobatal grigorianižen kalendarin mödhe.


Dobrič.
Dobrič () om lidn Bolgarijan pohjoižpäivnouzmas. Se om Dobričun agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eziauguižen eländpunktan aluz oli Ezmäižen Bolgarijan car'kundan aigan (10. voz'sada), pečenegad paniba sidä mantazole 11. voz'sadal. Nügüdläine eländpunkt om olmas 16. voz'sadaspäi, ezmäi kuti "Kuruskelä-külä", sid' turkan "Hadžioglu-Pazardžik"-lidn. Vl 1882 udesnimitihe "Dobrič:uks". Vll 1916−1940 lidnan nimituz oli "Bazaržik" Romanijan palaks. Vll 1949−1990 nimitihe "Tolbuhin:aks".
Dobrič šingotase erazvuiččel sömtegimištol, omblendal i kengiden tehmižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 225 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Sofii-pälidnhasai om 380 km päivlaskmha orhal vai 480 km avtotedme. Sadas jondvet mareiguišpäi i lähižiš vezivaradimišpäi. Lähembaine järed lidn da meriport om Varn 50 km suvhe avtotedme.
Klimat om subtropine kuivahk. Heinkun i elokun lämuz om +24,2 C°, vilukun +1,2 C°, voden keskmäine lämuz om +13,2 C°. Paneb sadegid 537 mm vodes, läz tazomäras sezonidme, 35..56 mm kus.
Eläjad.
Vl 2011 eläjiden lugu oli 91 030 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 116 066 ristitud vl 1991.
Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 0,4% vl 2011): bolgarijalaižed — 80,9%, turkad — 7,5%, čiganalaižed — 2,7%, toižed rahvahad — 0,6%, rahvahuden ozutandata — 8,3%.
Irdkosketused.
*


Preslava.
Preslava, todesine nimi om Petä Koleva Ivanova (, "Петя Колева Иванова"; sünd. 26. kezaku 1984, Dobrič, Bolgarii) om bolgarijalaine popfolkpajatai.
Biografii.
Preslava om sündnu Dobrič-lidnha. Školvoziden aigan hän sädi klassan sebranikoidenke «Шанс»-muzikgruppad.
Vl 2004 Milko Kalaidžijev znamoiči händast statjaližikš da tariči hänele ühtneda gruppan gastroliš Mustmeren randadme. Sil-žo vodel hän pästi ičeze ezmäine studine «Преслава»-al'bom, nimiti sidä ičtaze päle.
Vl 2016 Preslava ühtni «Като две капки вода»-TV-šouhu (venämalaižen «Один в Один»-TV-šoun adaptacii).
Nügüd'aigan (vl 2017) Preslava om üks' kaikiš populärižiš pajatajišpäi Bolgarijas.
Vl 2018 pajatai naine sünduti Paola, no peitab hänen tatan nimen.


1984.
1984 (tuha ühesasadad kahesakümne nellänz') voz' — ližapäivvoz', kudamb augotihe pühäpäiväl grigorianižen kalendarin mödhe.


Nüša.
Nüša, täuz' nimi om Nüša Jur'jevna Šuročkina (, "Нюша Юрьевна Шурочкина"; sünd. 15. eloku 1990, Moskv, Venäman NFST, NSTÜ) om Venäman poppajatai, aktris da muzikankirjutai.
Biografii.
Nüša ("Anna-nimen vepsläine variant Vologdan agjas") om sündnu Moskv-lidnha Anna-nimenke, muzikkanzha. Hänen kaks'voččes igäs kazvatajad eriganziba toine toižespäi, no tat tütrenke nägihe paksus. Hänel sizar da vell' oma olmas. Seičemetoštkümnevoččes igäs vajehti ičeze nimen, kändi Nüšaks.
Vl 2008 Nüša ühtni Jurmalan rahvahidenkeskeižhe "«Новая волна»"-konkursha ("«Uz' ald»"), sigä hän sai kudenden sijan. Vodes päliči Nüša pästi ičeze ezmäižen "«Вою на Луну»"-pajon ("«Ulaidan Kudmaižhe»"). Vl 2010 hän pästi ičeze ezmäine studine al'bom "«Выбирать чудо»" ("«Valita čudod»"). Vl 2012 pästihe "«Снежная королева»"-mul'tfil'mad ("«Lumikunigaznaine»"), siš Nüša änetoiti Gerda-pävägelašt. Sil-žo vodel hän pästi "«Это Новый Год»"-pajod ("«Nece om Uz' Voz'»") videoklipanke. Vl 2015 hän pästi "«Где ты, там я»"-pajod ("«Kus sä, sigä mä-ki»") azijalaižen temanke. Vl 2016 pästi "«Целуй»"-pajod ("«Čukoide»") sintipop-žanras.
Vspäi 2017 om lähtnu mehele, Igor' Sivov om hänen mužik. Heil om üks' tütär: Simba-tütär (sünd. 2018).


Jegor Krid.
Jegor Krid (), rahvahidenkeskeižele scenale — Egor Kreed, KReeD; todesine nimi — Jegor Nikolajevič Bulatkin (; sünd. 25. kezaku 1994, Penz, Penzan agj, Venäma), om venälaine hiphoppajatai. Radab Black Star Inc.-leiblal.
Biografii da kar'jer.
Jegor om sündnu vl 1994 Penz-lidnha, biznesmenoiden kanzha. Hänen čikoi — Polina, om mugažo pajatai; hän eläb da radab AÜV:oiš, i ezineb Polina Feit-psevdoniman al (); Jegor Krid äneti Polinanke ühten hänen pajoišpäi "«Расстояния»"-nimenke.
Zavodi ül'düda hiphopha lapsessai, siloi-žo zavodi kirjutada tekstad-ki. Ajoi edelespäi Moskvha muzikkar'jeran augotišele.
Vl 2011 hän fil'mzi videoklipad "«Любовь в сети»"-pajole, kudamb om sanu populärižuz YouTube-internetservisal. Ühtel kul nece video om kacuhtadud enamba mil'jonad kerdoid, mugoi-žo satuz toštihe hänen toižed videoklipad-ki. Prodüser i repmuzikanedestai Timati homaičeb Jegorad Kridad, i jal'gmäine allekirjutab kontraktad «Black Star»-leiblanke. Vn 2014 "«Самая самая»"-singl tegihe lujas satusekahaks Venäman radiočartoiš. "«Невеста»", "«Будильник»" i toižed pajod oliba mugažo tutabad.
Jegor Krid om üks' venälaižiš pajatajišpäi, kudambile om kel'dud ajandad i gastrolid Ukrainas Kriman anneksijan (ühtnendan) pid'oiteldusen taguiči.


Ani Lorak.
Ani Lorak (), todesine nimi om Karolina Miroslavovna Kujek (; sünd. 27. sügüz'ku 1978, Kicman', Černovcin agj, Ukrainan NST, NSTÜ), om ukrainalaine poppajatai. Om sädusid ukrainan, venän i anglijan kelil.
Biografii.
Karolina om sündnu Kicman'-lidnha. Händast nimitihe televizijan «Кабачок 13 стульев»-serijan Пани Каролинка-personažan nimen mödhe. Vl 1992 Karolina ezini Ukrainan ühtel festivališpäi, kudamban aigan hän tegi tundmust Jurii Falösa-prodüseranke i allekirjuti ičeze ezmäšt professionališt kontraktad. Vl 1995 pajatai ühtni «Утренняя звезда»-konkursha nügüdläiženke peitnimenke. Vl 1996 hän pästi ičeze ezmäine «Хочу летать»-al'bom. Vl 2008 Ani Lorakad valitihe Evrovizijha Ukrainan ezitajaks. Hän ühtni sihe da oti kahtenden sijan "Shady Lady"-pajonke, Filipp Kirkorov om sen avtoraks. Vl 2011 Ani Lorak ühtni «Призрак Оперы»-TV-šouhu Ezmäižel kanalal.
Vspäi 2009 oli lähtnu mehele, turkaine Murat Nalčadžiolgu-biznesmez' oli hänen mužik. Vl 2011 Ani Lorak tegihe mamaks, Sofija-tütär om sündnu, nimiti händast iče Sofija Rotarun nimen mödhe.
Nügüd'aigan Ani Lorak om üks' Ukrainan populärižiš pajatajišpäi.


Openduz.
Školan klass magadahtajanke opendajanke, alamalaižen Jan Sten-pirdajan voikuva (1672)
Openduz om tedoiden otandan rezul'tat i process (opendamine), vauktustuz.
Sanan avaros znamoičendas openduz om «melen formiruindan» produkt vai process (opendamine), mugažo «personan taban i hänen fizižiden mahtusiden» šingotesen rezul'tat.
Tehnologižes hamas «openduz om process (opendamine). Sen aigan kund andab ičeze kul'turjäl'gusid (tedoid, arvusid, mahtoid) metmahtusel — školiden, kolledžiden, universitetoiden kal't — pol'vespäi pol'vhe».
Socialižen progressan kontekstas openduz (socialižiden kul'turjäl'gusiden andmižen ližaks) abuti ristituile rebitada sidoid londusenke. Nügüd' tedištusen mülü i ühten ristitun elon maht oma ripmatomad toine toižespäi.
Jogapäiväližes elos openduz el'getab openikoiden opendamišt pedagogal, sil om röunatud-ki. Opendamine kogoneb neciš openduzazjoišpäi: lugend, kirjkel', matematik, istorii, geografii, käzitö, fizkul'tur. Kaidoiden disciplinoiden opendajad (oz., astrofizik, oiktusentedo, zoologii) voidas opeta vaiše necen openduzazjan mödhe, universitetoiš i toižiš üläopendusen aluzkundoiš, kolledžiš i toižiš specialižen keskopendusen aluzkundoiš. Mugažo professionaližiden har'gmusiden opendamine om olmas, avton ohjastand ozutesikš. Sen ližaks, te ičtazopendusennoks venub Internetan kal't, sidä sadas lugendal, mänendoil muzejidme i personaližen elonmahton kal't. Ühthižen i specialižen opendusen mär determiniruiše tehmižen tarbhaičendoil, tedon, tehnikan i kul'turan šingotesen olendal, mugažo kundaližil kesksidoil.
Pifagor völ znamoiči, miše «voib jagada opendust toižele ristitule, sen aigan iče kadota opendust ed». «Pagištes täuzin, ristitud erinedas živatoišpäi arni opendusel, ellinad — varvarišpäi, sündnuded valdalaz — orjišpäi, filosofad — järgeližiš ristituišpäi», — hän lugi muga.
Openduzoiktuz om vahvištoittud valdkundaližil i rahvahidenkeskeižil oiktuzližil aktoil. Rahvahidenkeskeižed aktad oma, ozutesikš, Evropan konvencii ristitun oiktusiden da päjoudjuziden kaičendas i Rahvahidenkeskeine akt ekonomižiš, socialižiš i kul'turoiktusiš (om vahvištadud vl 1966).
Velgusižen opendusen voimusiden kävutand oli tundištadud kuti ristitun personaližen tuntken degradacijan abutuz. Neciš el'gendusespäi privatine, eskai kanzaline openduz šingotaškanzihe demokratižiš valdkundoiš. Openduzazjoiden programad i kursad openikan valičendan mödhe ližaziba ičeze palan valdkundaližes keskopenduses, kazvatajad da pedagogad oigetas necidä valičendad.
Ristitun olendan olmas nügüdläižed arvoimižed vedas händast opeta keskustamata, kaiken elon aigan.
Opendamižen ijerarhii.
Koverikahambad tedod i jügedambad har'gmused sijadasoiš pordhil, i voib putta jäl'ghižele pordhale vaiše edeližen pordhan opendamižen jäl'ghe. Opendusen nimituz vajehtase kaikuččen pordhan jäl'ghe fiksiruimha opendusen satusid kaikile nägujal mahtusel.
Nügüd'aigan velgusine bazine openduz om olmas (erazvuitte erazvuiččiš maiš) i pordhad sišpäi.
Opendusen pordhiden jäl'ghetuleskelend da sistematižuz oma znamasižed mugažo: specialine keskopenduz pidab sättuda üläopendusen profiläle, üläopenduz — postuniversitetan opendusen profiläle aspiranturas. Ku mugošt täut jäl'ghetuleskelendad ei ole, ka ližaopenduz om tarbhaine nügüdläižen profilän mödhe, toižin linneb jügedamb opetas jäl'ghižel pordhaižel.
Pordhad lugesoiš alemba kirjutadud kahtes jaguses.
Universaližen opendusen pordhad.
Eziškoline openduz om ezmäine opendusen pordaz. Se om lapsen kazvatuz, opendamine, melen, personan i hibjan šingotez, mugažo kacund da holitamine kaks'kuižes igäspäi seičemevoččehe igähäsai. Nece openduz voib olda velgusižeks valdkundha kacten. Erased Venäman kanzad jädas päivkodin sijata, sidä vaukoid pidab vaumita kazvatajid kanzaližen školanedeližen kazvatandan täht. Edel ühtnemišt alaškolha (äjad lidnalaižed školad oma specializacijanke) laps' opendase ühthižen opendusen aluzkundas — eziškolas, vai lapsiden ližaopendusen aluzkundoiš (lapsen aigaližen šingotesen keskused da ühtnendad).
Ühthine augotižopenduz om ezmäine ühthižen opendusen pordaz, sidä sadas severz' vot. Opendamine vedase augotižškolas (alaškolas). Erazvuiččiš valdkundoiš augotižopendamine zavodiše 5-7-voččes igäspäi, vedase seičemehe vodhesai. Nügüd'aigan kaikutte seičemenz' laps' kümnespäi mail'mas sab augotižopendust, UNESCO:n naprindoil ezimeletihe tehta velgusižeks augotižopendust mail'man valdkundoiden enambuses vodele 2015.
Keskopenduz om velgusine kaikiden täht šingotadud valdkundoiš. Vedadas opendamižen keskškolas. Necidä pordast sadas läz täuz'igän. Sen pämet om vaumičend samha professionališt opendust neniš aluzkundoiš: professionaližed školad, kolledžad, tehnikumad, üläopendusen aluzkundad. Ristitud tehtas ühtnemižen niihe satusiden mödhe.
Professionaližen opendusen pordhad.
Ristitun opendusen tazopind ližadab mail'man kaikiš valdkundoiš päiči niiš, kus sodategendad jätktasoiš.
Motivacii om znamasine faktor professionaližes opendamižes.
Lapsiden ližaopenduz om ühthižen opendusen vajehtui pala ičeze motivacijanke. Mugoi openduz abutab openikale sada tedištusen i sädamižen seižujad tarbhaižut, šingotada person i märita ičeze tulijad professijad. Nece process paneb eloho opendusen ližaprogramiden abul.
Üläopenduz ei ole velgusine šingotadud valdkundoiš eskai, läz ristitišton pol't sab sidä. Üläopendusen sistem om ižandusen znamasine sarak, se om tedoiden i opetud radnikoiden purde toižiden sarakoiden täht. Üläopenduz jagase kahthe pordha: bakalavriat i magistratur. Pästai Venämaha «specialist»-kvalifikacii sättub magistraturale (toižin sanoin, kahtendele pordhale). Openduzaluzkundad üläopendusen samižen täht oma universitetad, akademijad, sodaškolad, röunan taga — mugažo kolledžad. Üläopendusen aluzkundoiden pästtud ristitud sadas diplomid.
Edesine opendamine mäneb aspiranturas i doktoranturas, tedomäran ičestand om sen rezul'tataks.
Opendamižen lopetapas specialistad da magistrantad oma velgustadud ühtneda diplomprojektoihe tedoidusidenke aluseks, aspirantad — uzihe tedoidusihe. Diploman lad i tedomäran ičestand riptas tedotön satusišpäi.
Professionaližiden mahtoiden kävutamižen aigan professionaline ližaopendamine tegese regulärižikš vemha kvalifikacijad tedoiden uziden standartiden mödhe.
Venäman openduzaluzkundoiden ohjanduzsistem.
Openduzaluzkundoiden ohjanduz om koumepordhaine, se sättub valdkundaližen ohjastusen tazopindoile: municipalitetad, federacijan subjektad, federacijan tedo- da openduzministruz. Rahvahanopenduzmänetused oma municipaližiden ühtnikoiden büdžetoiden kaikiš suremb pala (erašti enamba büdžetan pol't).
Vikipedijan rol' opendamižes.
— «Matk Vikipedijha smartfonan kal't abutab säta ičeze lähenemižen küzundoidennoks ei kaikile lapsile. No abutab».


Timur Rodrigez.
Timur Rodrigez (), todesine nimi — Timur Mikaliovič Kerimov (ven.: "Тимур Микаилович Керимов",; sünd. 14. reduku 1979, Penz, Penzan agj, Venäman NFST, NSTÜ), om mez' azerbaidžaniženke augotižlibundanke, Venäman pajatai, TV-vedai, akt'or.
Biografii.
Timur om sündnu Penz-lidnha. Hänen azerbaidžanlaine tat om tätüteatran akt'or, evrejalaine mam — kändai anglijan i saksan kelišpäi.
Timur zavodi akt'oran kar'jerad "«КВН»-šous" ühtes Pavel Volä- da Leonid Škol'nik-sebranikoidenke. Vozil 2005−2007 Timur oli «Comedy Club»-šoun rezidentan. Vl 2009 hän zavodi pajatajan kar'jerad. Vl 2013 Timur ühtni "«Один в один»"-TV-šouhu. Änetoitab mul'tfil'miden vägelaižid.
Nügüd'aigan (vl 2017) Timur Rodrigez om populärine TV-vedai da pajatai.
Kanz.
Vspäi 2007 Timur om nainu, Anna Devočkina om hänen ak. Timur tegi hänele südäimen taričendad Etn-vulkanan päs jonoštamha poukahtusel varuližust heiden kesksidoiš. Vl 2009 Timur kändihe tataks, Migel'-poig om sündnu. Vl 2012 Daniel'-poig om sündnu.


Meladze Valerii.
Valerii Šotaevič Meladze (; sünd. 23. kezaku 1965, Batum, Gruzijan NST, NSTÜ) om Venäman pop- da rokpajatai, akt'or i muzikankirjutai. Venäman arvostadud artist (2006).
Biografii.
Valerii om sündnu Batum-lidnha. Hänen Konstantin-vell' om muzikankirjutai. Vozil 1990−1993 Valerii oli «Dialog» ("Диалог")-gruppan solistan. Lähtendan jäl'ghe Valerii zavodi solistan kar'jerad.
Vl 1995 hän pästi ičeze ezmäine studine al'bom «Сэра» ("Sera"). Vozil 2012−2013 Valerii oli TV-vedajan «Битва хоров»-TV šouhu.
Kanz.
Vspäi 1989 Valerii oli nainu, Irina oli hänen ak. Vl 1991 Inga-tütar om sündnu, vl 1999 Sofija-tütar om sündnu, vl 2002 Arina-tütar om sündnu. Vl 2014 Valerii da Irina saiba joudobut naimiželospäi i toine toižespäi. Nügüd'aigan Valerii eläb Albina Džanabaeva-pajatajanke.


Tervhuz.
Fizkul'turharjoitused oma tervhen elonmahtusen üks' päpaloišpäi.
Tervhuz om miččen taht eläban organizman olend, konz se kogonaz i sen kaik elimed voidas oigeta ičeze funkcijoid täuzin; toižin — läžundan, pahuden olmatomuz (tervhuden märhapanendad oma alemba kirjutadud detaližikš).
Ümbrikacujad tervhut tedod oma dietologii, farmakologii, biologii, epidemiologii, psihologii (tervhuden, šingotesen psihologijad, eksperimentaline i klinine, socialine), psihofiziologii, psihiatrii, pediatrii, medicinine sociologii i medicinine antropologii, psihogigijen, defektologii.
Ristitun tervhuden kaičend (tervhudenkaičend) om üks' valdkundaližiš funkcijoišpäi. Mail'man tervhuden organizacii kaičeb ristitkundan tervhut kaikes mirus.
Mail'man tervhuden päiv oigendase migo vot sulakun 7. päiväl, Mail'man psihižen tervhuden päiv — redukun 10. päiväl.
Märhapanendad.
käskuzkirjan mödhe, «tervhuz om täuz' fizine, hengeline da socialine hüvinolend, läžundoiden da fizižiden defektoiden olmatomuden ližaks». No ei voi kävutada necidä märhapanendad populäcijan i personan tervhuden arvoindan täht. MTO:n mel'pidegen mödhe, personaline tervhuz om löutud palahtelendoiden i läžundoiden olmatomuz; populäcijan tervhuz om kolendmäran, läžumižlugun da invalidižusen alendusen process.
Pavel Kal'ju ümbrikacui ičeze rados tervhuden 79 märhapanendad. Niid formuliruihe mail'man erazvuiččiš maiš, erazvuiččen aigan i erazvuiččiden disciplinoiden tedomehed.
Toižendad.
Hengen (psihine) tervhuz om ristitun mahtuz sel'geta elon koverikahid olendazjoid, sil-žo aigal kaita optimaline emocionaline fon i ičtazvedandan adekvatižuz. Demokrit ümbrikirjuti hengen tervhuden tärtust, "euthumia:d" («hengen hüvä olend»). Sanuden südäigarmonijad ristitun mel'kuva ümbrikirjutase Platonan dialogiš Sokratan elos da surmas. Erasiden tedoidajiden töiš (oz., Zigmund Freid) kul'tur nimitase hengeližiden mokičendoiden purtkeks. Viktor Frankl lugeb, miše ristitun arvoindsisteman olend om kaikiš znamasižemb faktor hänen hengeližen tervhuden täht.
Fizine tervhuz — se om terveh hibj, kudamb om vaumiž reagiruida tarkoiktas da adekvatižikš miččen taht aigan. Necen tervhuden süd oma terveh sömine, hüvä il'm, täizöine uni i fizižed harjoitused pid'oitelemha lihasid, sonid i südäikerad tonusas. Mugažo fizine tervhuz om organizman kaikiden sistemiden täuz' funkcioniruind, hüvä ičtazmujand, vägen da teravuden (korhakuden) vara.
Faktorad.
Tervhuden psihologii jagab valatoitajid tervhudele "psihologižid" faktoroid koumhe gruppha: ripmatomad, oigendamižfaktorad i motivatorad.
Kogonaz nened faktorad valatoittas tervhut: sal'hed da socialine status, pid'oitelijad socialižed verkod, openduz da kirjutandmaht, radon arvoimižed i otmine, socialine ümbrišt, fizine ümbrišt, personaližed mahtod, tervhuden kaičendan har'gmused, lapsen terveh šingotez, biologijan da genetikan šingotesen tazopind, medicinižed holitišed, ristitun sugu, rahvahankul'tur, psihologine vastustuzmaht lidnalaižen socializacijan processan aigan.
Oiktan informiruindan faktor diagnozan polhe: om ozutadud, miše lekarid avaitas mužikoile enamba tedoid heiden läžundas, mi naižile.
Ozutajad.
Ristitun organizman olendan parametroiden znamoičendad mülüdas märitud diapazonha. Nece diapazon nimitase «norm:aks», se om löutud medicinižel tedol da radol. Čuratud znamoičend diapazonaspäi voib olda tervhuden hondotusen tundusel i todestusel. Sen aigan tervhuden kadotuz nägese organizman strukturan da funkcijoiden palahtelendan mödhe, sen kuvazumižen voimusiden kaiduses.
Kaikid kriterijoid arvoidas niiden dinamikan mödhe.
"Tervhuden indeks" om tervehiden ristituiden (kudambad ei olgoi läžegandenuded) pala tedoidusen pordos (oz., voden aigan).
Tervhuden kaičendsistem.
Tervhudenkaičend om valdkundaližen radmižen sarak. Sen met om kaikile sättujan medicinižen holitusen organizacii i varmituz, ristituiden tervhuden tazopindan kaičend da lujenduz.
Vl 2008 tervhudenkaičendan sarak kuluti šingotadud maiden 9%, se om valdkundan ekonomikan znamasine pala.
Tervhudenkaičend lugese znamasižeks faktoraks varmitamha ristituiden tervhut da hüvinolendad kaikes mirus. Valdkundaližiden tervehtamižprogramiden pozitivine znamoičend om tundištadud avaros. Sen paloin, 20. voz'sadal mugoižiden programiden-ki i vakcinacijan rezul'tataks oli nece: vagahaižiden i lapsiden kolendmär aleniba lujas, elon keskmäine hätkeližuz ližadui i ližadab (se ližadui 30 vot vspäi 1900, 6 vot — mail'mas keskmäral). Paharubi tegihe ezmäižeks hajenudeks läžundaks ristitkundan nügüd'aigaižes istorijas, vspäi 1980 se om hajenu mail'mas täuzin tervhudenkaičendan organizacijoiden radon tagut päks.
Mail'man tervhuden organizacii (MTO, "WHO") om üks' specialižiš aluzkundoišpäi (kuti UNESCO, RTO da UNISEF), se kogoneb ÜRO:n 193 valdkundoiš-ühtnijoišpäi. Organizacijan käskuzkirjan mödhe, om toižiden valdkundoiden ühtnemižen voimust, kudambad ei mülügoi ÜRO:ho. MTO:n päfunkcii om tervhudenkaičendan rahvahidenkeskeižiden problemoiden pätand i mail'man ristitišton tervhuden kaičend. Organizacijan aluz om pandud vl 1948 päfateranke Ženevas, Šveicarii.
Tön kaičend — radnikoiden elon da tervhuden kaičendsistem heiden radmižen aigan. Se mülütab nenid edheotandoid: oiktuzližed, socialiž-ekonomižed, organizaciž-tehnižed, sanitariž-gigijenižed, lekarinprofilaktižed da reabilitacižed märad. Tön kaičend kogoneb varuitomuden tehnikaspäi (varuližed faktorad, varused) i tehmižsanitarijaspäi (travijad faktorad).
Terveh elonmahtuz.
Terveh elonmahtuz om edeližuz šingotamha ristitun elonradmižen erazvuiččid polid (rad, kanz, elämuz, kund, joud), samha aktivišt pit'kad igäd, tehmaha täuzin socialižiden funkcijoiden mödhe.
Küzund tervhen elonmahtusen šingoteses sündui ristitun organizman kormadusiden da ličendoiden toižetusiden tagut. Kundaline elo jügitui. Tehnogenižed, ekologižed, psihižed, politižed da sodariskad lujetas, ned sätas negativižid provokacijoid tervhuden olendas.
Tegendad tervhen elonmahtusen mödhe pättas üht problemad — individualižen tervhuden kovitamine. Psihologii (tunde, motivacii) i medicinine biologii ümbrikirjutadas elonmahtust kompleksin.


Vorsm.
Vorsm () om Venäman lidn Alalidnan agjan päivlaskmas. Se om Pavlovon rajonan lidnankund.
Istorii.
"Voräs'man tahond" mainitase 14.-15. voz'sadoil. Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1588 kuti Vorsmankülä (). Sijaline mahuz om vägitoi, järg savi da savik, i 18. voz'sadaspäi pästtas raudasižid tegesid sijaližes soraudaspäi: raudad, veičed, luklod, tuikutimed, sabläd, medicinine instrument.
Vspäi 1926 Vorsm oli žilon statusanke. Vl 1955 se sai lidnan statusad. veičiden enambuz tegihe neciš lidnas. Pästtas veičid (kuz' edheotandad) da medicinižid ladlusid tähäsai. Vspäi 2014 mülütihe Vorsmad Venäman monolidnoiden nimikirjuteshe hüvänke socialiženke olendanke. Mugažo leibänedheotand radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kišm-jogen randoil (71 km pitte, Okan oiged ližajogi). Jogi läbitab Toskank-vezivaradint lidnan päivnouzmas (Vorsmanjärv, 1,26 km²). Lähembaine lidn om Pavlovo 10 km päivlaskmha avtotedme. Matkad Alauz'lidnhasai om 62 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme. Vorsm-raudtestancii sijadase 15 km lodeheze lidnaspäi.
Vorsman lidnankund om olmas vspäi 2004, lidn om sen üks'jäižeks eländpunktaks.
Eläjad.
Vl 1931 eläjiden lugu oli 6 300 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 13 968 eläjad vl 1979. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 11 620 ristitud.
Kaks' keskškolad, čomamahtoiden lapsidenškol, sädamižen lapsidenkeskuz, fizkul'turiž-tervehtamižkompleks, kaks' štarglavut, futbolklub stadionanke oma avaitud Vorsmas. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid oma olmas lidnas.


Lel' Jekaterina.
Jekaterina Nikolajevna Lel', psevdonim om Katä Lel' (, "Екатерина Николаевна Лель"; todesine familii om "Čuprinina"; sünd. 20. sügüz'ku 1974, Nal'čik, Kabardinii da Balkarii, Venäman NFST, NSTÜ) om Venäman poppajatai.
Biografii.
Jekaterina om sündnu Nal'čik-lidnha. Laps'aigan openui muzikškolas kahtele čuradusele: fortepiano i horan dirižiruind. Ühtni professionaližhe muzikškolha, sid' Pohjoižen Kavkazan čomamahtoiden institutha. Vl 1994 Jekaterina ajoi Moskvha i ühtni rahvahidenkeskeižhe «Музыкальный старт»-konkursha, sen jäl'ghe radoi Lev Leščenkon ohjandusen al. Vl 1998 hän pästi ičeze ezmäine studine «Елисейские поля»-al'bom. Vl 2013 Jekaterina pästi «Тобой живу»-duetpajod ročilaiženke Bosson-pajatajanke.
Koume pajod sai «Kuldaine grammofon»-arvlahjad da kändase «Voden pajo»-festivalin laureataks: «Горошины» ("Hernhuded", 2001), «Мой мармеладный» ("Minun marmeladine", 2003) i «Долетай» ("Lenda lophusai", 2004 i 2003).
Vspäi 2008 om lähtnu mehele, Igor' Kuznecov om hänen mužik. Vl 2009 Jekaterina kätihe mamaks, Emilija-tütär om sündnu.
Nügüd'aigan (vl 2017) Jekaterina gastroliruib da ezineb hüvädtegijidenke koncertoidenke.


Gorky Park.
«Gorky Park» (anglijaks znamoičeb "Gor'kijan Puišt",) om tutab da Venäman anglijankel'ne muzikgrupp, kudamb edestab muzikad glemmetal- da hardrok-stiliš.
Gruppan aluz om pandud vl 1987.
Istorii.
Vl 1989 pästi ičeze ezmäine studine «Gorky Park»-al'bom.


Jonuz.
Jonuz om likundrivi raudtel lapastadud vagonoišpäi vedimenke vai motorvagonanke. Nägujad da kulundsignalad oma olmas jonusel, kudambad znamoitas sen «päd» da «händad». Erižed vedimed, motorvagonad, avtomotrisad da drezinad platformal mugažo lugetas jonusikš.
Kaikutte jonuz sab ičeze nomer joga tekeskustan täht, muga dispetčer erištab erazvuiččid jonusid.
Jonusen vedand om tedo jonusiš da niiden likundas.
Istorii.
"Päkirjutuz: Raudtetransportan istorii."
Vl 1825 sügüz'kun 27. päiväl ezmäine kundaline Stokton — Darlington-raudte oli avaitud pohjoižpäivnouzmaižes Anglijas, se oli 40 km pitte. «Locomotion»-puruvedim oli vedanu ezmäšt jonust tedme. Vl 1830 sügüz'kun 15. päiväl ezmäine Liverpul' — Mančester-raudmagistral' oli avaitud. Necil raudtel vaiše vedimed vediba jonusid, i jonusiden likund oli järgetud ezmäižen kerdan jonusiden likundan grafikan abul. Vl 1837 redukun 30. (kül'mkun 11.) päiväl Venälaižen imperijan ezmäine kundaline raudte oli avaitud — Carskoje Selon raudte (nügüdläižil koordinatoil — Vitebskan päraudtestancijaspäi Piteriš Puškin- i Pavlovsk-lidnoihesai).
Ezmäine jonuz, «Locomotion»-puruvedim om ezinenas.
Jonusiden likundan organizacii formiruiškanzihe, sidä kesken ližazihe signalizacijad likundan grafikale. Zavottihe erištada jonusid avaruzidme, sen ühtes varatoittihe vedimid signalil varutamha ičeze lähenduses. 19. voz'sadan kahtendel polel sädihe vägevambid puruvedimid, paremboičeškanzihe likundrivid, sikš miše siloi oli voimuz ližata jonusiden vedust da pigut. Kävutaškanzihe metallramoid vagonoiš puramoiden sijas. Sen ližaks, sädihe i juritihe eloho pnevmatižid azotimid, nece vei likundan varuitomut udele korktusele. Sauvoihe kaikiš surembid raudmagistralid mail'mas — Amerikaine transkontinentaline raudte AÜV:oiš i Transsib-raudte Venämas. 19. voz'sadan lopus juritaškanzihe eloho avtomatišt lapastust AÜV:oiš. Nece lapastuz laski ližata vedandkingitesid, i jonusen vedusen edesine ližaduz tegihe röunadamatomaks. Nevondkundaližen Ühtištusen raudteil kävutaškanzihe lapastust 1930-nziš voziš.
20. voz'sadan ezmäižel nelländesel jätksihe paremboita likundrived. Vedimed videnke radajale värtmudenke da sen enamba likuškanziba ottud täudehe kormadushe teil. 1920-nzil vozil tegimišt pästaškanzi nell'värtmuzližid vagonoid, niiden jügutoitmižvoind oli korktemb. Puruvedandan ližaks, elektrine vedand levigaškanzi, lidnalaižes raudtetransportas päpaloin (tramvai, metro, ezilidnalaižed elektrojonused). Vl 1924 nevondkundaližed inženerad kodviba ezmäižid mail'mas magistraližid lämuzvedimid. Päličmänend lämuzvedandale i elektrižele vedandale andoi jonusiden vedusen da piguden znamasišt ližadust, necen sün tagut puruvedimiden pästand tuli lophu šingotadud maiden enambuses 1950-nzil vozil.
Likundrivi.
Klassižen el'gendusen mödhe jonuz om likui tedme čep' ühtištoittud toine toiženke vagonplatformišpäi («ajoregišpäi») — "likundriven" ühtnikoišpäi. Erištadas "vedadud likundrivi" — "vagonad", kudambid kävutadas jüguiden da passažiroiden vedamižen täht, i "ičelikui" — "vedimed" da "motorvagonad", ned likutadas jonust.
Vedadud likundrivi.
Vagon om jonusen päkomponent, sikš miše vedadas jüguid da passažiroid arni siš. Voib rindatada raudtevagonan istorijad kaiken raudtetransportan istorijanke, se augotihe 18. voz'sadal völ kaivuzvagonuzišpäi. Ezmässai vagonad oliba kaks'värtmuzližed vagonuziden kartte, ned oliba odvad relativižikš, oli kebn tehta niid. Nell'värtmuzližed vagonad vajehtiba niid, kaks' kaks'värtmuzlišt telegut tegihe vagonan kävupalaks. Necišpäi kova kezroiden baz lüheni znamasižikš, vagonoiden mülütandmahtuz kändusihe tegihe varmdaks. Nügüdläižiden vagonoiden metallasižed konor'ad (pulläd) ližatas niiden varuitomut. Kävutandan mödhe erištadas jüguvagonoid i vagonoid passažiroiden täht.
Ičelikui raudterivi.
Ičelikui raudterivi pidab vedmaha jonust likumižhe. Mugoižen likundriven toižendad oma vedim, motorvagon i niiden ühtmuz — vedandagregat.
Vedim om platform raudtel ühtenke likutimenke da sen enamba. Likutim sädab kertikurod kezroil. Kezrad vastaimižpandas rel'soidenke, i kertikuro kändase vedandkingiteseks. Olii jonusen ezinenas vedim vedatoitab kaiked vagonoiden rived lapastusiden kal't. Vedimiden pätoižendad: avtonomižed (ičeze energijan purtkenke) i avtonomijata (elektruz oigeneb likutimile verkon kal't).
Motorvagon — se om vagon likutimenke. Vedimespäi erineden, motorvagonan pullänsüdäimine avaruz kävutase vedamha jüguid. Ku vedim om kadotusekaz, ka mugoižid vagonoid kävutadas — lidnansüdäimižiden da ezilidnalaižiden ajoiden aigan vedamha kebnoid jüguid vähäižin. Motorvagon ližavagonoidenke — se om kaikenaigaine likundrivi. Sidä kävutadas, päpaloin, passažiroiden vedamižen täht elektroenergijal, no počtjonused-ki oma olmas, dizel'likutimidenke mugažo. Motorvagonad i ližavagonad voidas olda miččel putui järgendusel. Motorvagonoiden lugu ližadab stancijoiden suren lugumäran statjas i lujiden pautkusiden olendan tagut.
Pirdlikutimen statjas elektroenergii kändase oikti edheastujan likundan energijaks (maglev, monorel's). Jonuz ajab induktoran da metalljonon magnitižkendoiden vastaimižpainegen tagut.
Projektiruind da lugustuz.
Projektiruindan haškusel märitas päharakteristikad — jonusen vedust, sidä lugetas tonnoiden tuhil. Veduz märičeb ten keskustan läbiajandmahtust, vedimen valičendoid, vedimiden verdad i niiden sijid likundrives. Vedusen ülämäraine ližaduz alendab vedamižen arvod kerdalaz, no kucub vedimiden kormadusen ületandad, ned muretas paksumb, ičemaksarv ližadab hätkeks.
Nened parametrad märitas "jonusen vedusen üläröunoid": ten pautkused, vedimiden parametrad, kaikiš mürkiden pautkusiden piduz, lapastusiden varmduz, jonusen likahtamižen sijalpäi voimuz. Sid' märitas jonusen vagonoiden lugu tetes kaikuččen vagonan toižendan ümbrimäraižes palas. Sen jäl'ghe märitas "kaiken jonusen pidust" tetes vagonoiden da vedimiden pidusiš. Pidab kodvda jonusen pidust, miše vasthaotandan voimuz oli kaikidme raudtestancijoidme. Se om tarbhaine, sikš miše jonusen pala voib jäda toižel tel, putta kärauzimele, nece azj veb avarijannoks.
Formiruind.
Raudten vagonriven formiruind tegese stancijoil, tobjimalaz sortiruindstancijoil, sen aigan erigoittas toižid vagonrivid paksus. Voib vajehtada vagonoiden järgendust peniden vedimiden abul, no nece mahtuz ei sättu surile vagonrivile (om vitk lujas). Kävutadas «sortiruindmägut»-mahtust niiden täht. Sen aigan likutadas mägudele raudterived, sen jäl'ghe edelpäi erigoittud vagonad ičeze ajadas pautkusen alle. Päivitai vaiše oigendab niiden aigaižel kärauzimil tarbhaižele tele da poleneb pigut pandud pautkusihe "vitkodimil". Kompjuter voib oigeta muugotid nenid processid, voib ümbrirata 7 jonust kaikuččel časul avtomatizacijan abul. Toižin sanoin, ajadas toižikš üht vagonrived 9 minutas keskmäral.
Vagonriven formiruindan aigan muite sortiruida kerdan, kogota vagonoid da ühtištoitta niid lapastusil om vähä. Sen paloin, ei sa panda äi joudjid vagonoid jügutoittud vagonoiden edehe, vagonoid varuližidenke jüguidenke — passažirjonusihe, poukahtuzsubstancijoidenke — kebnas süttujiden jüguiden taga. Ku vagonoiden lopstancijad oma erazvuiččed, ka naprihe ühtenzoitta niid gruppihe lopstancijan mödhe.
Specialižed radnikad (ümbrikacujad/kaclijad) ümbrikactas likundrived löudmaha vigoid vagonoiden konstrukcijas, mugažo ohjandimiden murendusid jüguiden vedamižes. Lapastadas vedint vagonoihe i kodvdas azotimiden hüväd radod da niiden vaumhut kaikes jonuses, toižin pautkusen aigan jonuz voib tehtas ohjandamatoman. Ku homaičendoid ei ole, ka anttas jonusen dokumentoid i lasktas lähtta. Kodvdas azotimid ajon-ki aigan hillehtaden poletas pigut märitud znamoičendhasai.
Likundan grafik.
Jonusiden likundan grafik om magistraližiden raudteiden organizacijan aluz. Sidä mureta ei sa. Grafikan olend olmas järgendab jonusiden likundad, kävutab jonusid racionaližešti. Grafikan mödhe kaikutte jonuz sab ičeze nomer, se om parakaz ühten čuradusen täht da paratoi vastal'žen čuradusen täht. Necen nomeran ližaks, kaikutte jügujonuz sab ičeze indeks formiruindan stancijas, kudamb om olmas jonusen uden formiruindan stancijhasai. Ku jonust ei ole grafikas, ka sille anttas nomer üks'kaik, necen jonusen märhapanendan aigan.
Dispetčerohjanduz.
"Jonusiden dispetčer" oigendab kaikid jonusid kaikuččel tarhal. Kaik raudte alajagase «tarhoihe» — keskustoihe 100-150 km pitte tobjimalaz andmaha likundan kontrolid jonusile.
Jonusiden likundan grafikan elohopanend om dispetčeran pätegend da velguz. Toižil radnikoil om velgusiš panda eloho hänen käsköd vastustamata. Sen ližaks mašinistad da toižed holitajad jonuzradnikad tehtas stancijan päivitajan käskön mödhe. Päivitajad mugažo alištudas jonusen dispetčerale. Ühtele dispetčerale sab kontroliruida severz' tarhoid.
Raudtelämoiden signalizacii.
ER2-elektrojonusen kabinas, lüksofor nägub fotokuvan huran röunanno.
Ezmäižil vozil jagoihe jonusid raudteil aigkeskustal. Likundan paksuz ližazi teravas, i nece metod ozuti ičeze vällüzid. Kävutaškanzihe jagandan avaruden mödhe. Ezmäi lasktihe ajada vaiše üht jonust kahten lähembaižen stancijan keskes. Sädamha kontrolid, eziauguižin kävutihe semaforid kuti laivoil, sid' kävutaškanzihe lüksoforid. Raudtelüksofor ozutab kel'dandsignalid normaližes olendas. Laskendsignal ozutase, vaiše ku distancii lüksoforan taga om joudai. Möhemba jagaškanzihe stancijoidenkeskešt pidustad blokoihe-tarhoihe. Blokan-tarhan piduz rippub neniš kriterijoišpäi: lugustuzinterval mödaižiden jonusiden keskes, ten profil', likundan piguded, jonusiden veduz da piduz, mugažo azotimiden effektivižuz. Blokad-tarhad oma 1 kilometran pitte da sen enamba tobjimalaz. Nügüd'aigaižed lüksoforad ozutadas joudjiden blokoiden-tarhoiden lugumärad kel'dand- da laskendsignaliden ližaks. Sen tagut mašinistad voidas teta ten ümbriolendas edelpäi da ohjastada jonusid korktembidenke piguzidenke. Kiruhlikutimen aigan kävutadas avtomatišt signalizacijan vedimen täht. Pen' lüksofor om mašinistan kabinas, se toštab sijatud raudteinno lüksoforan ozutandoid. Šifruidud signal lüksoforan ozutandoiš tuleb kabinha rel'soidme.
Jonusen radnikad.
Kaikutte jonuz om vedimen brigadan ohjandusen al. Nece brigad kogoneb mašinistaspäi da hänen abunikaspäi. Mašinist ohjandab jonust, kacub ten varuitomut. Vedimen mašinistan abunik mugažo kacub ted i erasti, mašinistan käskön mödhe, kodvib sil'mil vedimen ladimišton radod.
Konz om severz' vedimid vai tungii vedim kävutase, ka vedimen brigadale pidab olda kaikuččel vedimel, sen aigan abuvedimiden mašinistad alištudas ezinenahižen vedimen (likundan čuradusen mödhe) mašinistale. Ku vedim radab hilel, ka lämbitai-ki mülüb vedimen brigadha. Konduktor mülüb brigadha passažiroiden täht. Sen ližaks, vagonoiden vejad da jonusen pämez' holitadas passažirjonuses. Restoranvagonad da počtvagonad oma keitimpolen da počtan radnikoiden holiš sättukahašti. Ižanduzjonushe pandas radoiden pämest vai hänen mest täuzidenke valdatusidenke. Mugažo pandas jonusiden keradajad manevriruimha jonusil.
Nügüd'aigan üks' mašinist ohjastab erasil passažirjonusil, eskai abunikoita («personaline vastusenpidand»).
Energomašiništ.
Jonusen energetik om kaik sen generatorad da energijankulutajad ladimed, mugažo ekspluatirujad sistemad. Kulutadud jonusel energijan enambuz kävutase vedandaks, toižin sanoin, likutamha jonust. Abusistemad (lämbituz, pidatuz, tulleitamižsistem) kulutadas energijan palad, no se om vaiše elektruz. Elektrogenerator, akkumulätorbatarei da kaikenaigaižen joksusen toižetimed vajehtujaks joksuseks oma tarbhaižed passažirjonusen täht.
Azotimed.
Nügüd'aigaižed jonused vedadas tuhad tonnoid, ajadas lujidenke piguzidenke. Sen rezul'tataks, likui jonuz om sur'kuludenke kinetiženergijanke. Sil-žo aigal jonuz ajab siledoil metalližil kezroil siledoidme rel'soidme, i hillenduzpidustan piduz rippub azotimiden effektivižusespäi vaiše.
Azotimiden toižendad oma frikcižed, pnevmatižed, magnitižrel'sazotimed, aerodinamižed azotimed. Mugažo kävutadas hillendusid likutimel i likutimen avaidust tagalikumižhe (reversivine hillenduz).
Signalad.
Edelpäi tedotamižsignalad jonusen lähenemižes oma tarbhaižed varmitamha likundan varuitomut. Mugomad signalad varutadas mugažo jonusen likundan čuraduses. Sen ližaks, mašinist voib vajehtadas informacijal olijoidenke raudteil radnikoidenke kulundsignaliden abul, sidä kesken antta käsköid.


Blaž.
«Blaž» (), toine nimi «Armastan sindai» (), om venämalaižen Noskovan Nikolain ezmäine studioal'bom, kudamb om pästtud vl 1998.


Po pojas v nebe.
«Po pojäs v nebe» («Vöhösai taivhas») om Noskovan Nikolain 4. studine al'bom. Se om pästtud vl 2006, ezmäine ozutez tegihe 11. päiväl keväz'kud suren koncertan aigan Kremlin pert'kulus (Moskv).


Paranoja (al'bom).
«Paranoja» (, "Paranoi"), toine nimi «Stöklad i beton» (ven. "Стёкла и бетон"), om Nikolai Noskovan 2. al'bom, kudamb om pästtud vodel 1999.


Dišu tišinoi.
«Dišu tišinoi» (, "Hengaidan hillüdel") om Nikolai Noskovan 3. al'bom, kudamb om pästtud vl 2000.


15 (al'bom).
«15» om Ani Lorakan 9. al'bom, kudamb om pästtud vl 2007.


Objedinenije.
«Objedinenije» (ven.: "Объединение", "Ühtenzoituz") om Nüšan 2. al'bom, pästtud 2014-ndes vodes.


Vibirat' čudo.
«Vibirat' čudo» (, "Valita čudod") om venämalaižen Nüšan ezmäine studioal'bom, kudamb om pästtud vl 2010.


Maižanduz.
Maižanduz om ekonomikan sarak. Se om olmas varmitamha ristituid söndtavaroil (söm) da samha torhut tegimišton erasiden sarakoiden täht. Maižandusen sarak om üks' znamasižembišpäi, se om olmas kaikiš valdkundoiš da maiš. Läz üht milliardad ekonomižešti aktivižid ristituid radab mail'man maižanduses. Valdkundan söndtavarvaruitomuz rippub necen sarakon olendoišpäi. Nened tedod oma sidodud maižandusen problemoihe: agronomine tedo, živatvodind, melioracii, kazmusiden kazvatuz, mecankazvatuz.
Maižandusen augotižlibund om sidodud muga nimitadud tehmižen abutusiden «neolitižhe revolücijha». Nece kukerduz zavodihe läz 12 tuhad vot tagaz, produktoiden tegii ižanduz sündui, civilizacii šingotaškanzi.
Šingotesen istorii.
Maižanduz živatoiden kodikoičendanke da kazmusiden kazvatusenke sündui 10 tuhad vozid sid'sai agjahižel märal, i se vajehtui znamasižikš aigaližen manradandan aigaspäi. Ezmäižen kerdan zavottihe kazvatada da kerata kazmusid planan mödhe Päivlaskmaižes Azijas, Egiptas da Indijas, edel sidä niiden mectoižendoid keratihe.
Maižandusen šingotez oli ripmatoman neniš agjoiš: Pohjoine i Suvine Kitai, Sahel'-zon Afrikas, Uz' Gvinei, Indijan pala, Amerikan severz'-se regionid. Maižandusen mahtused — kastelend, äipöudoline sistem, heretused da gerbicidad — oma sätud amuižiš aigoiš, no paremboitihe niid i saihe hüvid rezul'tatoid vaiše 20. voz'sadal. Antropologižed i arheologižed tundištused Suvipäivlaskmaižen Azijan i Pohjoižen Afrikan erazvuiččiš sijišpäi ozutadas mecjüviden kävutandoid läz 20 tuhad vot sid'sai.
Ris da hirs' oma kodikoittud nügüdläižen Kitain territorijas 8000 vodel edel m.e., bobanvuiččed da sojanvuiččed kul'turad oliba jäl'ghižikš sigä. Vodele 5000 edel m.e. ris- da durr-kul'turad oliba sijaliženke kazvatusenke Sahel'-regionas. Sijaližed kul'turad oliba kodikoittud Päivlaskmaižes Afrikas, Udes Gvinejas i Efiopijas.
Nižun da erasiden bobanvuiččiden olendan todestused 6 voz'tuhas edel m.e. oma löutud Indan alangištos. Kul'tiviruihe apel'sinid niil-žo voz'tuhil. Läz 4 voz'tuhad edel m.e. kazvatihe nižud, herneht, kunžutan semnid, ozrad da mangoid Indan alangištos. Vodele 3500 edel m.e. puvillan kazvatuz änikoiči. 3000 vot edel m.e. aigemba kul'tiviruiškanzihe ris da rogosahar. Sured lidnad oliba indijalaižil, hüvin varmitadud vill'varažomad oliba niiš.
Amerikan igähižed rahvahad kodikoičiba kukruzad, kabakuzid, kartohkad da podsolnušnikad koumes regionas.
Šumerad löuziba maižandust sen nügüd'aigaižes el'genduses vodele 5500 edel meiden erad — levitadud intensivine manradand, monokul'turoiden olend olmas, organizuidud kastelend, specializiruidud töiden kävutand. Intensivine maižanduz varmitab äjal surembad ristitišton sagedust, mi mectusen, keradusen da poimindan mahtusiden kävutandan aigan. Se mugažo andab voimusid varata liigašt produktad sezonidenkeskeižen pordon, kävutandan da möndan (vajehtamižen) täht. Maižanduzedheotandoiden da fermeroiden olend olmas andoi voimust varmitada söndtavaroil ottud toižil radoil ristituiden surt lugumärad, se vei kaikenaigaižiden armijoiden sündundannoks.
Vspäi 1492 tetab Kolumban vajehtamine kazmusil da živatoil tegihe mail'man poliden keskes. Sen paloin, äi ristituid kaikedme mail'madme tundištihe tomatanke, kukruzanke da kartohkanke. Kul'turoiden äjüz' vei maižandusen kalendarin da primetoiden sündundannoks.
Mehanizacijan hered šingotez zavodihe 19. voz'sadan lopul. Traktorad, möhembas aigaspäi — kombainad, lasktas nügüd' vaumita maižanduzradoid lujas heredas, ogibaloiš masštaboiš.
Nügüd'aigan om severz' tedogipotezoid mail'mas, kudambad sel'gitadas maižandusen istorižen šingotesen süid: oazisan teorii, piran teorii, demografine teorii, evolücijan gipotez, kodikoičendan gipotez.
Sija ekonomikas.
Maižanduz kül'dütab ristitišton eziauguižid kulutuzmärid, mugažo se om udištajan torhuden purde nügüd'aigaižen tegimišton täht. Valdkundan ekonomikan tazopind nägub kerdalaz maižandusen palan mödhe kogosüdäiproduktas. Kävutadas mugažo maižandusen radnikoiden palad ekonomižešti aktivižen ristitišton keskes ozutamha ekonomikan olendad. Kaks' šingotesen tazopindad da maižanduztegimišton mahtust om olmas: ekstensivine i intensivine.
"Ekstensivine šingotesen mahtuz" — konz produkcijan pästand ližadub semenduzpindoiden levitandal, kabjživatišton lugumäran ližakazv, ottud maižandusel lugumäran ližadamine oma olmas. Mugoman ekonomikan valdkundad nimitase agrarižikš valdkundoikš. Mehanizacii, himizacii da melioracii oma vähän šingotadud niiš.
"Intensivine šingotesen mahtuz" harakterizuiše nenil tundusil: organizacii tedon mödhe, tehmižmahtusen kaikenaigaine ližaduz, uziden tehnologijoiden, maižanduzmašinoiden sistemiden, gerbicidoiden da miniraližiden heretusiden kävutand, tedoiden rezul'tatoiden otand kävutamižhe (genoman inženerii, biotehnologii, robototehnik da elektronik). Evropan da Pohjoižamerikan postindustrialižed valdkundad oma mugoiženke ekonomikanke, mugažo uded industrialižed valdkundad. «Vihand kukerduz» tegihe šingotadud maiš 20. voz'sadan keskuses. Ottud maižandushe pala om 2..6% ekonomižešti aktivižes ristitištos.
Söndtavaroiden pästandan ületandan krizis oleleb erasiš šingotadud valdkundoiš. Kaik om vastkarin agrarižiš valdkundoiš, sigä problem söndtavaroidenke (näl'g da alasömine) om üks' znamasižišpäi.
Šingotadud industrialižed valdkundad abutadas maižandusele, anttas aburahoid, hot' oliži ližakahamb vedada söndtavaroid vähän šingotadud maišpäi. Azj om siš, miše šingotadud maižanduz om valdkundan varuitomuden sisteman üks' paloišpäi, muga valdkundan rippund toižiš maišpäi tegese penembaks.
Sarakon da regioniden eriližused.
specialistad znamoitas, miše kuivman pindan 78% om znamasiženke londuseliženke röunadusenke manradandan šingotesen statjas, völ 13% oma madalanke produktivižusenke. Vaiše kuivman 9% sättub manradandale, andab keskmäšt da korktad produktivižust. Vl 2009 37,6% kaikes kuivmaspäi kävutihe maižanduses, neniden procentoiden keskes 25,8% kävutihe omaluižikš, 10,6% oli künttud, 1,2% — semetud äivoččed kul'turad.
Agrarižed resursad i maižandusen specializacii erinedas lujas regionidme. Erištadas viž "termišt vöd", ičeze kazmusiden da živatoiden keraduz kezvatase kaikuččes niišpäi.


DruGoy.
«DruGoy» (, "ToiNe") om Kirkorovan Filippan kompiläcijanal'bom, kudamb om pästtud vodel 2011.


For You.
«For You» ("Sinun täht") om Kirkorovan Filippan 17. studine al'bom, kudamb om pästtud vl 2007.


Kropivnickii.
Kropivnickii ([kropeu̯nɪt͡sʲkɪi̯], enččel "Єлисаветград" ("Elisavetgrad") vhesai 1924, vozil 1924−1934 "Зінов'євськ" ("Zinovjevsk"), vll 1934−1939 "Кiрово" ("Kirovo") i vozil 1939−2016.07 "Кіровоград" ("Kirovograd")) om Ukrainan lidn, sijadase agjan i Ukrainan keskuzpalas. Se om Kirovogradan agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1754 kuti lidnuz ph. Jelisavetan nimenke. Vl 1775 lidnuz ümbärdajidenke slabadoidenke saiba lidnan statusad. Lidn oli Ukrainan ižandusen znamasižeks keskuseks edel Odessan, Nikolajevan i Hersonan alusenpanendad.
Vl 2016 udesnimitihe Mark Kropivnickii-akt'oran da dramaturgan muštoks.
Kropivnickii šingotase maižanduztehnikan pästandal, sömtegimištol i urankivendon samižel da küllästamižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ingul-jogen randoil da Dnepranveren ülüden pautkil, 124 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +8,2 C°. Paneb sadegid 534 mm vodes, enamba kezal (50..70 mm kus).
Eläjad.
Vl 1897 ristitišt oli 62,5 tuhad eläjid. Kaikiš suremb eläjiden lugu oli 269 803 ristitud vl 1989.
Rahvahad (vn 2001 rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4%): ukrainalaižed — 85,8%, venälaižed — 12,0%, vaugedvenälaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 1,7%.
Irdkosketused.
*


Bez nazvanija.
«Bez nazvanija» (, "Nimituseta"), toine nimi «Mezi» (), om Nikolai Noskovan 6. al'bom, kudamb om pästtud vl 2012. Al'bom om änetadud Saksanmas, Horst Šnebelän studijas. Oli voimust ostta al'boman licenziruidud kopijad Noskovan koncertal vaiše.
Kaik om kuz' pajod al'bomas. Kahtenz' i nellänz' pajod oma kirjutadud Nikolai Gumilöv-runoidenke. «Noč'»-pajo Vladimir Majakovskii-runoidenke oli kel'tud nevondkundaližen aigan artistan repertuaras i om pästtud ezmäižen kerdan. «Mezi»-pajo om nostal'gii Jamaikan matkaspäi i jonuzmatkoišpäi Venämadme.


Janczi.
Janczi (vai Janczinjogi, pin'jin': "Cháng Jiāng", vepsän kirjamil "Čanczän" «pit'k jogi», alajoksmuses mugažo istorižešti, pin'jin': "Yángzǐ Jiāng", vepsän kirjamil "Jancziczän") om Evrazijan kaikiš pidemb da täuz'vezižemb jogi. Se om koumanz' pitte mail'mas, mugažo koumanz' voččen vedhuden mödhe mail'mas. Jogi jokseb Kitain territorijadme täuzin. Se om läz 6300 km pitte, basseinan pind — 1 808 500 nellikkilometrad. Lankteb Kitain Päivnouzmmerhe läz Šanhai-lidnad.
Janczinjogen bassein katab Kitain territorijan läz videndest, läz kaikutte koumanz' valdkundan ristit eläb siš. Huanhen kartte, Janczi om kaikiš znamasižemb jogi Kitain istorijas, ekonomikas da kul'turas. Änikoičii Janczin del'tan region tegeb Kitain videndeshesai. «Koume urad»-gidroelektrostancii seižub Janczi-jogen keskmäižes joksmuses (sauvond tuli lophu vl 2012), i se om kaikiš järedamb mugoine mail'mas. Jogi om znamasine fizine i kul'turine erigoitai pird Kitain pohjoižiden i suvižiden regioniden keskes.
Janczi jokseb ekosistemiden suren lugumäran kal't. Severz' endemižid erikoid om vai kadoi jo joges, sidä kesken kitajižed jogidel'finad (kadoiba), kitajižed alligatorad i korejižed osetrad. Nügüd'aigan jogen erased pidustad kaitasoiš, oma kel'dtahoikš.
Geografii.
Joginišk sijadase päivlaskmha Geladandun Tangl-mägelpäi, Tibetan mägišton päivnouzmaižes palas, läz 5600 metrad korktusel valdmeren pindan päl. Mekongan, Janczin da Huanhen joginiškad jokstas mägišton 300-kilometrižen tarhan röunoiš.
Jogen joksmusen korktuz lujas poleneb Junnan'-agjan pohjoižes. Janczi ühtištub ičeze kaikiš znamasižembanke Han'šui-ližajogenke Uhan'-lidnas.
Janczinjogen alajoksmuz läbitab Kitain Suren tazangišton suvipalad. Siš jogen vago jagase hijamihe paksus, pähijaman leveduz om 2 km da sen enamba. Valdmerhe lankten Janczi formiruib del'tad läz 80 tuh. km² pindanke. Jogen vozne kova vedhuz ületab 280 mln tonnoid, i del't heredas ližadub — üht kilometrad 35-40 vodes keskmäras. Janczin vezi om pakuine ližasegoitusiden suren verdan tagut.
Ümbrikirjutand.
Jogen režim om mussonine. Veden tazopind ližadui 10 metrad da sen enamba kerdan kümnes vodes keskmäras edel padoseiniden sauvondad. Dambad 2,7 tuh. km pitte oma saudud kaičemha ristituid, lidnoid da pöudoid sur'vedespäi. Reskveden Pojanhu- da Duntinhu-järved ottas ližaveden tobmad palad. Kävutadas jogen vezid kastlemha rispöudoid. Sen ližaks, vspäi 2002 Kitai sauvob projektan mödhe oigendamha veziden 5% Janczin basseinaspäi Huanheze. Nece kaik abutab päzda lujiš sur'vezišpäi.
Vozne vedhuz — 1070 km³ (nellänz' sija mail'mas). Merivezinouzendad levigatas jogedme 700 kilometrhasai suhištospäi.
Janczi om Kitain pävezite. Jüguiden vedamižiden mülü om 795 mln tonnoid (vl 2005). Sur' kanal vedase pidust' Kitain mererandištod, ühtenzoitab Janczid Huanhenke.
Enamba 700 ližajoged lankteb Janczihe. Vl 2013 «Koume urad»- («San'sä») da «Gečžouba»-padoseinäd sijadasoiš Janczi-joges, koumanz' «Silodu» om völ sauvomas, da koume projektiruiše.
Järedad lidnad, kudambad seištas jogen randoil, joginiškaspäi suhištole: Čuncin, Ičan, Czinčžou, Sän'nin, Uhan', Huanši, Czüczän, An'cin, Hefei, Taičžou, Jančžou, Čžen'czän, Nankin, Šanhai.
Vl 2015 81 sildad da viž tonnelid ühtenzoittas jogen randoid. Vhesai 1957 ei olend sildoid joges päliči. Pidi olda ehtatada kaikid jüguid i passažiroid toižhe randha ehtatimil.
Istorijan andmused.
Suvikitain civilizacii sündui Janczin alajoksmusen randoil. Han'-dinastijan aigan da sen jäl'ghe Janczi-regionan ekonomine znamoičend ližaduškanzi. Jogen hobed klimat sättub i abutab manradandale.
Istorižešti jogi oli röunaks Kitain Pohjoižen da Suven keskes, sikš miše oli jüged ehtatadas. Äi torid tegihe pidust' joged, sidä kesken Tora läz Rusttoid Kall'oid vl 208 meiden erad Koumecarindan aigan.


Pudožan rajon.
Pudožan rajon (, karj.: "Puudožin piiri", vai "Puutoisten piiri") om municipaline ühtnik Karjalan Tazovaldkundas, Venälaižes Federacijas.
Istorii.
Rajon om sädud vl 1927, sügüz'kun 23. päiväl.
Suren Tatanman sodan aigan ei olend Suomenman sodavägid rajonas.
Rajon om olmas nügüdläižil röunoil vs 1994 kezakun 2. päiväspäi.
Geografijan andmused.
Pudožan rajon om Karjalan Tazovaldkundan suvipäivnouzmaine taho. Pind — 12 745 nellikkilometrad (7nz' sija tazovaldkundas 18späi). Mec otab territorijan seičeme kümnendest, se om kavag'mec tobmas palas (pedai, kuz').
Änine lainištab rajonan päivlaskmaižid randoid.
Erigoitai pird jagab Änižjärven i Vauktan meren basseinoid, läbitab rajonan keskust madalikš kukhikš. Andoman ülüden pohjoine pala (kudendez) sijadase rajonan suvipäivnouzmas.
Rajonan kaikiš suremb järv-vezivaradim om Vodlajärv (334 km²). Vodlajärven rahvahaline puišt (4683 km², sidä kesken kel'dtaho — 994 km²) om kaikiš suremb Evropas, sijadase röunal Onegan rajonanke.
Klimat om ven pehmed. Vilukun keskmäine lämuz om −12,1 C°, heinkun kesklämuz om +16,5 C°.
Londuseližed varad oma metallad (titan, vanadii, hrom, äimetalližed kivendod), sauvondmaterialad (rugižkivi, ozrikkivi, šebin'), mec, kala, reskvezi.
Vspäi 2005 rajonan territorii jagase 8 municipaližhe ühtnikha: 1 lidnankund da 7 küläkundad.
Eläjad.
Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 27 538 ristitud, vl 2010 — 21 659 ristitud.
Kaik om 73 eländpunktad rajonas (vl 2005), sidä kesken 1 lidn, 24 külänvuittušt žilod da 48 küläd.
Toižed sured eländpunktad oma Šal'skii-žilo (1,6 tuh. rist. vl 2013) da Päl'm-žilo (1,4 tuh. rist. vl 2013), molembad sijadasoiš Änižen randpolel.
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma mecan varhapanend, mecan ümbriradmine, rugižkiven samine, turizm.


Belomorskan rajon.
Belomorskan rajon (,) om municipaline ühtnik Karjalan Tazovaldkundas, Venälaižes Federacijas.
Administrativine keskuz om Belomorsk-lidn. Rajonan ristitišton koume videndest eläb siš.
Istorii.
Rajon om sädud vl 1927 kuti "Sorokan rajon", Sorok-külä oli sen keskusen. Vl 1938 sügüz'kun 2. päiväl ühtištuihe Sorok-küläd kahtenke lähiženke radnikžilonke da Sorok-raudtestancijan žilonke Belomorsk-lidnha, rajonad udesnimitihe lidnan nimen mödhe.
Suren Tatanman sodan aigan ei olend Suomenman sodavägid rajonas. Vozil 1941-1944 Belomorsk oli pordaigaližeks pälidnaks i Karjalan frontan štaban sijaduseks. Sil-žo vozil lidn tegihe raudtesol'meks.
Geografijan andmused.
Belomorskan rajon om Karjalan Tazovaldkundan päivnouzmaine taho. Pind — 12 797 nellikkilometrad (6nz' sija tazovaldkundas 18späi). Sod kattas enamba pol't rajonan territorijaspäi. Mec otab territorijan kaks' videndest, se om kavag'mec tobmas palas (pedai, kuz').
Vauktan meren Onegan laht lainištab rajonan päivnouzmaižid randoid.
Vig-jogi sen suhištonke om kaikiš znamasine. Kaik om 40 järved da 10 joged rajonas.
Klimat om ven pehmed. Uhokun keskmäine lämuz om -11,2°C, heinkun kesklämuz om +15,9°C. Tal'v vitkodase 200 päiväd da sen lühüdamb, keza oleleb 60 päiväd da sen vähemb.
Londuseližed varad oma turbaz, metallad (molibden, kuld), sauvondmaterialad (rugižkivi, ozrikkivi, letked), mec, kala, merenproduktad, reskvezi.
Vspäi 2005 rajonan territorii alajagase 4 municipaližhe ühtnikha: 1 lidnankund da 3 küläkundad.
Eläjad.
Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 24 003 ristitud, vl 2010 — 19 118 ristitud.
Kaik om 59 eländpunktad rajonas (vl 2014), sidä kesken 1 lidn, 20 külänvuittušt žilod, 6 raudtestancijad-eländpunktad, 28 küläd, 3 raudtesarakod da 1 sijaine.
Toižed sured eländpunktad oma Letnerečenskii-žilo (1,7 tuh. rist. vl 2013) da Sosnovec-žilo (1,5 tuh. rist. vl 2013), molembad sijadasoiš Vigan randal ülezjogen Belomorskaspäi.
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma kalankazvatuz, kalanpüdand i kalan ümbriradmine, mecan varhapanend, pumaterialan ümbriradmine, rugižkiven samine, šebnän tehmine, gidroenergetik (Belomorskan GES), ujund- da raudtetransport, turizm.


Amazonas.
Amazonas (mugažo portugalijan da ispanijan kelil) om jogi Suviamerikas. Se om kaikiš suremb jogi mail'mas basseinan pindan i täuz'vezižusen mödhe. Augotase Maranjon- da Ukajali-jogiden ühthejoksmuses, 110 m korktusel valdmeren pindan päl. Lankteb Atlantižhe valdmerhe. Jogen ühthine piduz ületab 7 tuhad km Ukajalin joginiškaspäi. Amazonas om üks' kahtes kaikiš pidembas jogespäi mail'mas, toine om Nil ližajogidenke.
Basseinan pind — 7180 tuh. km². Veden keskmäine mülü om 220 tuh. m³ sekundpigudenke alajoksmuses. Keskmäine vozne vedhuz — 7000 km³, se om enamba seičemendest Man kaikiden jogiden vedhudespäi. Kova vedhuz om enamba 1 mlrd. tonnoid vodes. Merivezinouzendad libudas ülezjogen 1400 kilometrhasai.
Geografii.
Amazonasan basseinan tobj pala venub Brazilijas, sen suvipäivlaskmaine pala sijadase Bolivijas, agjahine päivlaskm om Perus, lodehližed tahod levigatas Ekvadoradme i Kolumbijadme. Jogen pala mödvedhe Manaushasai (ühthejoksmuz Riu Negrunke) nimitase erasti "Solimoins" (port. "Rio Solimões") verazmaižiš purtkiš. Jogi jokseb Amazonasan alangištodme läz ekvatorad. Lanktes valdmerhe se sädab üht kaikiš järedambiš del'tišpäi mail'mas enamba 100 tuh. km² pindanke. Kaikiš suremb mail'mas Maražo-jogensar' sijadase siš.
Äiluguižed ližajoged lanktas Amazonasha (enamba 1100), 12 niišpäi oma enamba pol'tošt tuhad kilometrid pitte. Kaikiš znamasižembad ližajoged: oiktad — Žurua, Purus, Madeir, Tapažos, Šingu; hurad — Putumajo (se-žo Isanjogi Brazilijas), Žapur, Riu Negru.
Vezited oma 25 tuh. km pitte ühtes ližajogidenke. Amazonasan pävago om sättui ujumha laivoil 4300 kilometrhasai suspäi (Andihesai). Valdmerilaivad ujudas Manaushasai (1690 km jogensuspäi).
Kaikiš järedambad lidnad-portad (joginiškaspäi mödvedhe): Ikitos (Peru), Manaus, Obidus, Santaren, Belen (Brazilii).
Veden ližaduz tegese Amazonasan pohjoižiš i suvižiš ližajogiš erazvuiččen voz'aigan, sen tagut jogen veden tazopindan vajehtused penetas voden aigan. Eskai veden penen ližadusen aigan levedad avaruded upotas i sädas läbipäzmatomid soid.
Istorii.
Francisko de Orel'jana-konkistador avaiži Amazonkad evropalaižiden täht. Hän oli ezmäižen evropalaižišpäi, kudamb ristikoiči Suviamerikad sen kaikiš levedambas palas, Andilpäi augotaden. Vn 1542 kezal hänen jouk nägišti amazonlaižiden heim i torazi heid vaste. Nügüd' lugetas, miše hö oliba indejalaižikš mužikoikš da naižikš i toraziba rindati toine toiženke, vai pit'khibused indejalaižed-mužikad, kudambid ispanijalaižed lugiba naižikš irdnägon mödhe. Eziauguižin De Orel'jana tahtoi nimitada joged ičeze nimel, no valiči «Amazonas»-variantad toran jäl'ghe.
Pedru Tešeira-portugalijalaine ujui kaiked jogedme sen suhištospäi joginiškhasai vl 1639, hän tegi necidä ezmäižen kerdan evropalaižiden keskes. Kristobal' de Akun'ja-jezuit oli hänen ühteks kaimdajaspäi. De Akun'ja kirjuti da pästi ezmäižes matkas Amazonasadme.
Kazmusišt da živateläjišt.
Amazonasan bassein om mail'man genetine fond. Erazvuiččiden kazmusiden da živatoiden enamba millionad erikoid elädas sur'kulul avarudel, kudambad voib rindatada Avstralijanke pindan mödhe. Änikod — pol'tošt tuhad erikoid, puiden 750 erikod, linduiden 400 erikod, imetaiživatoiden 125 erikod i sel'grodatomiden živatoiden lujas äi erikoid elädas tropižen mecan kaikuččes kümnenellikkilometrižes tarhas. Erased neciš erikoišpäi oma ümbrikirjutandata tähäsai.
Igähižvihandan ekvatorialižen mecan klimat om räk da neps. Lämuz vajehtase +25..+28°C röunoiš vodes läbi, eskai öl ei olele 20 Cel'sijan gradusad lämäd alemba. Paneb sadegid 2000..4000 mm vodes, erasišti enamba sidä. Tulleitomuz om mecan südäimes, vaiše torokan aigan puiden ladvad köläitas. Vähä vauktust ličeb puiden ladvoiden alle paksun lehtišton da lianiden kal't. Kirjav kazmusišt jügitoitab likundad edehe, avaruden čuraduz kadob sen tagut. Pidab paksus čapta ted likumha hot' vähäižin, penen matkan täht.
Lianad da vezililijad oma kaikiš harakterižed kazmused. Lianad kerttas puiden tüviš da oksiš ümbri, sadas sadametrišt pidust, kazdas ladvoid korktemba. Sigä ned löutas vauktust, sarakoitas, änikoitas da todas ploduid. Läz 800 pal'miden erikod kazvab Amazonasan randoil. Pal'mad kazdas sarikoil, mugažo üksin.
Endemižed sel'grodaižed oma kapibar, anakond, tapir, jaguar. Enamba 2 tuhad kaloiden erikoid elädas Amazonasas da sen ližajogiš. Äjad populärižed akvaruiman kalad oma rodul sišpäi — ozutesikš, guppi, mekankandajad, skalärijad, somuzmaimkalanvuiččed. Mugažo piranijad oma tetabad — lihansöjad kalad. Erased kalad anttas komedoid änid kontaktiruimha keskneze. Voib kulda änid joges üliči. Sil-žo aigal ei ole nägujan kontaktan voimust, sikš miše jogen veded oma lujas rabakahad, täuded mustad mad.
Londusen kaičend.
Amazonasan sel'v om üks'jäine mugoine ekosistem mail'mas. Puiden massine pilitiž grazib mureta i likvidiruida sidä. Mec om jo čaptud lophusai Manausaspäi suhišthosai molembidme randoidme. 1970-nzil vozil enččed znamasižed mecavaruded kändihe omaluižikš, nece oli venu mahusen erozijale. Udessündutadas mecoid ištutaden, no kaznu mec om vaiše pala enččiš džunglišpäi. Kazmusiden da živatoiden äjad erikod kadodas mecan väran kävutandan taguiči.


Kemin rajon.
Kemin rajon (, karj. i) om municipaline ühtnik Karjalan Tazovaldkundas, Venälaižes Federacijas.
Administrativine keskuz om Kem'-lidn. Rajonan ristitišton koume nelländest eläb siš.
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1927 Karjalha, elokun 29. päivän VCIK:an käskön mödhe.
Suren Tatanman sodan aigan ei olend Suomenman sodavägid rajonas.
Vspäi 1994 ühtištuihe rajonad Kem'-lidnanke. Vl 2002 rajonan päkäskuz om vahvištadud, nügüd' se om väges äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused.
Kemin rajon om Karjalan Tazovaldkundan pohjoižpäivnouzmaine taho. Pind — 8 029 nellikkilometrad (9nz' sija tazovaldkundas 18späi). Mec otab territorijan kaks' videndest (3237 km²), se om kavag'mec tobjimalaz.
Vauged meri lainištab rajonan päivnouzmaižid randoid.
Znamasine jogi om Kem' ližajogidenke rajonan suves. Kaikiš suremb järv om Pon'gom lodehes. Kaik om läz 200 järved da enamba 88 joged rajonas.
Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (katekivi, sauvondkivi, rugižkivi, ozrikkivi, saved, letked), mec, kala, reskvezi.
Vspäi 2005 rajonan territorii jagase 4 municipaližhe ühtnikha: 1 lidnankund da 3 küläkundad.
Tobmuz.
Käskusenandai tobmuz om Rajonan Nevondkund (ven. "Совет района") 16 ühtnijanke, kaikenaigaižita radnikoita. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2014 kül'mkun 11. päiväl (koumanz' kucund). Valerii Beläkov radab Rajonan Nevondkundan ezimehen da rajonan pämehen vs 2014 kül'mkun 11. päiväspäi. Rajonan Nevondkundan ezitajad valitas rajonan pämest i rajonan administracijan pämest ičeze valdatusiden strokun lophusai.
Vs 2006 tal'vkuspäi Jurii Razumeičik om valitud i radab rajonan administracijan pämeheks kontraktan mödhe kahtenden strokun jäl'geten. Kaks' varapämest oma hänele abhu. Ühesa palakundad alištudas rajonan administracijan pämehištole.
Eläjad.
Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 5 386 ristitud (20 006 Keminke), vl 2010 — 17 756 ristitud (4 705 Kemita).
Kaik om 19 eländpunktad rajonas (vl 2005), sidä kesken 1 lidn, 9 külänvuittušt žilod, 4 raudtestancijad-eländpunktad, 5 küläd.
Toine sur' eländpunkt om Rabočeostrovsk-žilo (1,9 tuh. rist. vl 2016).
Rahvahad (vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4%): venälaižed — 82,3%, karjalaižed — 5,8%, vaugedvenälaižed — 5,5%, ukrainalaižed — 2,9%, suomalaižed — 0,9%, totarlaižed — 0,4%, pol'šanmalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,6%, rahvahuden ozutandata — 0,2%.
Vl 2002 19 vepsläšt eli rajonas (0,09% sen ristitištospäi).
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma mecan varhapanend, pumaterialan ümbriradmine, kalankazvatuz, sauvondkiven samine, šebnän tehmine, gidroenergetik (), ujund- da raudtetransport, turizm.


Segežan rajon.
Segežan rajon (,) om municipaline ühtnik Karjalan Tazovaldkundas, Venälaižes Federacijas.
Administrativine keskuz om Segež-lidn. Rajonan ristitišton viž seičemendest eläb siš.
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1927 Karjalha, elokun 27. päivän käskön mödhe. Panihe Nadvojicid (Vožmosalm, suom. "Vojatšu") sen keskuseks (20 km pohjoižhe Segežaspäi), vspäi 1929 — Maigub-žilo. Rajonad likvidiruihe vl 1930 sulakun 20. päiväl.
Suren Tatanman sodan aigan Vigjärv oli röunaks NSTÜ:n i Suomenman sodavägiden keskes. Segež oli nevondkundaližen frontan eziröunas.
Vl 1945 udessündutihe Segežan rajonad Medvežjegorskan da Rugjärven rajoniden paloišpäi i panihe Segež-lidnad sen keskuseks. Vozil 1991−2005 Segež-lidn oli alištunu tazovaldkundan tobmudele oikti.
Geografijan andmused.
Segežan rajon om Karjalan Tazovaldkundan päivnouzmaine taho. Pind — 10 723 nellikkilometrad (8nz' sija tazovaldkundas 18späi). Mec katab rajonan pol't (4 900 km²), se om kavag'mec tobjimalaz. Sod ottas koumandest (3 600 km²). Saum vezid — videndez.
Znamasine jogi om Vig, se om Vaugedmeren-Baltijanmeren veziten pala vspäi 1933. Kaikiš surembad järved-vezivaradimed oma Vigjärv (suom. "Uikujärvi", 1143 km²) rajonan keskuses da Segjärv (suom. i karj. "Seesjärvi", 815 km²) rajonan suvipäivlaskmaižel röunal. Kaik om 487 järved da 9 joged rajonas.
Klimat om ven pehmed meren klimatan pirdoidenke. Vilukun keskmäine lämuz om −12,1 C°, heinkun lämuz om +16,6 C°. Paneb sadegid 500 mm vodes.
Londuseližed varad oma turbaz, metallad (vas'k, nikel', kuld), sauvondmaterialad (sauvondkivi, letked, gravii), tal'k, mec, kala, reskvezi.
Vspäi 2005 rajonan territorii jagase 6 municipaližhe ühtnikha: 2 lidnankundad da 4 küläkundad.
Tobmuz.
Käskusenandai tobmuz om Rajonan Nevondkund (ven. "Совет района") 18 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Valičendad sihe oliba edel strokud, vl 2012 redukun 14. päiväl (kudenz' kucund). Sergei Tükov radab Rajonan Nevondkundan ezimehen da rajonan pämehen vs 2012 redukuspäi. Üks' abunik om hänele abhu. Rajonan Nevondkundan ezitajad valitas rajonan pämest i rajonan administracijan pämest ičeze valdatusiden strokun lophusai.
Vs 2011 vilukun 1. päiväspäi Igor' Veksler om valitud i radab rajonan administracijan pämeheks kontraktan mödhe. Üks' varapämez' om hänele abhu. Kuz' palakundad, 3 ohjandust, 2 laudkundad da 1 komitet alištudas rajonan administracijan pämehištole.
Eläjad.
Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 15 624 ristitud (49 838 Segežanke), vl 2010 — 41 215 ristitud (11 584 Segežata).
Kaik om 36 eländpunktad rajonas (vl 2005), sidä kesken 1 lidn, 1 lidnanvuitte žilo, 15 külänvuittušt žilod, 8 raudtestancijad-eländpunktad, 7 küläd.
Toine sur' eländpunkt om lidnanvuitte Nadvojicad-žilo (7,8 tuh. rist. vl 2016).
Rahvahad (vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4%): venälaižed — 81,3%, vaugedvenälaižed — 7,3%, karjalaižed — 3,4%, ukrainalaižed — 2,9%, suomalaižed — 1,1%, pol'šanmalaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 1,1%.
Vl 2002 65 vepsläšt eli rajonas (0,13% sen ristitištospäi).


Lahdenpohjan rajon.
Lahdenpohjan rajon (venäkelel: "Лахденпохский район",) om municipaline ühtnik Karjalan Tazovaldkundas, Venälaižes Federacijas.
Administrativine keskuz om Lahdenpohj-lidn. Siš eläb rajonan ristitišton viž ühesandest.
Istorii.
Kurkijokin rajon oli sätud vn 1940 heinkus enččel Suomenman territorijal, sidä anttihe Tal'vsodan jäl'ghe. Kurkijoki-žilo tegihe rajonan keskuseks. Vspäi 1941 (15. eloku) vhesai 1944 (sügüz'ku) Suomenman sodaväged oliba rajonas. Vl 1945 vilukun 20. päiväl sirtihe rajonan keskust Lahdenpohjaha. Vl 1958 keväz'kun 12. päiväl likvidiruihe sidä rajonad.
Vl 1970 tal'vkun 22. päiväl erištuihe Lahdenpohjan rajonad Sortaval-lidnale alištunudes territorijaspäi.
Geografijan andmused.
Lahdenpohjan rajon om Karjalan Tazovaldkundan suvipäivlaskmaine taho. Pind — 2 180 nellikkilometrad (17nz' sija tazovaldkundas 18späi).
Ladog lainištab rajonan suvipäivnouzmaižid randoid. Joged mülüdas Atlantižen valdmeren basseinha.
Londuseližed varad oma grafit, mec, kala, reskvezi.
Vspäi 2005 rajonan territorii jagase 5 municipaližhe ühtnikha: 1 lidnankund da 4 küläkundad.
Eläjad.
Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 16 391 ristitud, vl 2010 — 14 235 ristitud.
Kaik om 51 eländpunktad rajonas (vl 2005), sidä kesken 1 lidn da 50 külänvuittušt žilod.
Ei ole toižid surid eländpunktoid (Kurkijoki-žilo — 933 rist. vl 2013).
Rahvahad (vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4%): venälaižed — 82,5%, vaugedvenälaižed — 6,5%, ukrainalaižed — 4,3%, karjalaižed — 2,1%, čuvašalaižed — 1,0%, totarlaižed — 0,9%, suomalaižed — 0,7%, toižed rahvahad — 2,0%, rahvahuden ozutandata — 0,01%.
Vl 2002 kaik 21 vepsläšt elihe rajonas (0,13% sen ristitištospäi).
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarak om turizm, sikš miše se om karjalan rahvahan formiruindan geografine keskuz.


Medvežjegorskan rajon.
Medvežjegorskan rajon (,) om municipaline ühtnik Karjalan Tazovaldkundas, Venälaižes Federacijas.
Administrativine keskuz om Medvežjegorsk-lidn. Rajonan ristitišton pol' eläb siš.
Istorii.
Kaikiš amuižemb mail'mas mif Elonpus om löutud rajonan territorijal, se om jo olmas viž tuhad vot.
Rajonan aluz om pandud vl 1927 Karjalha, elokun 29. päivän käskön mödhe.
Suren Tatanman sodan aigan vozil 1941 (tal'vku) — 1944 (kezaku) Suomenman sodaväged oliba rajonas i Medvežjegorskas.
Vl 1945 rajonan territorijan pala (3 küläkundad) läksi udessündutadud Segežan rajonha. Vl 1955 ühtištuihe rajonad enččenke Segjärven rajonanke (päiči kahtes küläkundas), vl 1959 — enččenke Änižentaguižen rajonanke.
Vl 1996 rajonan päkäskuz om vahvištadud.
Geografijan andmused.
Medvežjegorskan rajon om Karjalan Tazovaldkundan keskuztaho. Pind — 13 694 nellikkilometrad (nellänz' sija tazovaldkundas 18späi).
Änine lainištab rajonan suvižid randoid. Sen Änižentaguižen pol'sar' da Kiži-sar' mülüdas rajonha.
Jogiden tobj pala mülüb Vauktan meren basseinha, pen' pala — Änižen i Atlantižen valdmeren basseinha. Znamasine jogi om Vig, sen üläjoksmuz. Kaikiš suremb järv-vezivaradim om Segjärv (suom. i karj. "Seesjärvi", 815 km²) rajonan pohjoižel röunal Segežan rajonanke. Sen basseinan Volom- da Porust- joged oma lujas kos'kekahad. Vaugedmeren-Baltijanmeren veziten pala läbitab rajonan keskust vspäi 1933.
Klimat om ven pehmed meren klimatan pirdoidenke. Vilukun keskmäine lämuz om −11,9 C°, heinkun kesklämuz om +15,7 C°.
Londuseližed varad oma kvarcitad, dolomitad, šoidkivi (šungit), mec, kala, reskvezi.
Vspäi 2005 rajonan territorii alajagase 9 municipaližhe ühtnikha: 3 lidnankund da 6 küläkundad.
Tobmuz.
Käskusenandai tobmuz om Rajonan Nevondkund (ven. "Совет района") 18 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb kundoiden ezitajid nelläks vodeks, sid' ezitajad valitas Rajonan Nevondkundan ühtnijoid. Järgvaličendad kundoihe oliba vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl (kudenz' kucund). Nikolai Tihonov radab Rajonan Nevondkundan ezimehen da rajonan pämehen vs 2013 redukun 10. päiväspäi toižen strokun jäl'geten. Rajonan Nevondkundan ezitajad valitas rajonan pämest i rajonan administracijan pämest ičeze valdatusiden strokun lophusai.
Vs 2013 kül'mkun 21. päiväspäi Vladimir Karpenko om valitud i radab rajonan administracijan pämeheks kontraktan mödhe.
Eläjad.
Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 38 388 ristitud, vl 2010 — 31 864 ristitud.
Kaik om 147 eländpunktad rajonas (vl 2005), sidä kesken 1 lidn, 2 lidnanvuittušt žilod, 31 külänvuittušt žilod, 4 raudtestancijad-eländpunktad, 108 küläd.
Toižed sured eländpunktad oma lidnanvuiččed Pindušid-žilo (4,5 tuh. rist. vl 2016) da Povenec-žilo (1,9 tuh. rist. vl 2016), molembad sijadasoiš läz Medvežjegorskad; mugažo sured oma Sur' Laht-külä (1,0 tuh. rist. vl 2013) da Talvoja-külä (1,0 tuh. rist. vl 2013).
Rahvahad (vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4%): venälaižed — 82,3%, karjalaižed — 6,6%, vaugedvenälaižed — 5,0%, ukrainalaižed — 2,5%, pol'šanmalaižed — 0,9%, suomalaižed — 0,8%, toižed rahvahad — 1,8%, rahvahuden ozutandata — 0,1%.
Vl 2002 kaik 48 vepsläšt eli rajonas (0,12% sen ristitištospäi).
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma mecan varhapanend, pumaterialan ümbriradmine, laivansauvomine, šebnän tehmine, ujund- da raudtetransport, turizm (Kiži), maižanduz.
Kaks' federališt trassad om rajonas: «Kol»-avtote (Р21) i «Vologd — Medvežjegorsk» (А119).


Mujezerskijan rajon.
Mujezerskijan rajon (venäkelel: "Муезерский район",) om municipaline ühtnik Karjalan Tazovaldkundas, Venälaižes Federacijas.
Administrativine keskuz om lidnanvuitte Mujezerskii-žilo.
Istorii.
Vl 1966 tal'vkun 30. päiväl rajonan aluz om pandud VNFST:n Ülembaižen Nevondkundan prezidiuman käskön mödhe, sen aigan ühtištuihe enččen Rugjärven rajonan territorijad (oli anttud Segežan rajonha) Rebolin rajonanke. Mujezerskii-žilo tegihe sen administrativižeks keskuseks.
Geografijan andmused.
Mujezerskijan rajon om Karjalan Tazovaldkundan päivlaskmaine taho. Pind — 17 660 nellikkilometrad (kahtenz' sija tazovaldkundas 18späi).
Päivlaskmkarjalaine ülüz läbitab rajonad. Se om erigoitai pird Atlantižen valdmeren da Vauktan meren basseinoiden keskes. Joged oma kos'kekahad, Čirka-Kemin da Sunan joginiškad jokstas rajonaspäi.
Klimat om ven pehmed. Vilukun keskmäine lämuz om -11,9°C, heinkun kesklämuz om +15,7°C.
Londuseližed varad oma mec, kala, reskvezi.
Vspäi 2005 rajonan territorii alajagase 8 municipaližhe ühtnikha: 1 lidnankund da 7 küläkundad.
Eläjad.
Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 16 556 ristitud, vl 2010 — 12 236 ristitud.
Kaik om 24 eländpunktad rajonas (vl 2005), sidä kesken 1 lidnanvuitte žilo, 10 külänvuittušt žilod, 6 raudtestancijad da 7 küläd.
Toižed sured eländpunktad oma Ledmajärv-žilo (2,1 tuh. rist. vl 2013), Sukkajärv-žilo (1,1 tuh. rist. vl 2013) da Lenderi-1-stancii (1,0 tuh. rist. vl 2013).
Rahvahad (vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4%): venälaižed — 58,0%, vaugedvenälaižed — 18,0%, karjalaižed — 13,0%, ukrainalaižed — 4,4%, suomalaižed — 1,7%, pol'šanmalaižed — 1,3%, čuvašalaižed — 0,9%, litvalaižed — 0,7%, totarlaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,5%, rahvahuden ozutandata — 0,1%.
Vl 2002 kaik 27 vepsläšt eli rajonas (0,16% sen ristitištospäi).
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma mecan varhapanend, pumaterialan ümbriradmine, raudtetransport, kalankazvatuz, mecmarjoiden varhapanend.


Louhin rajon.
Louhin rajon (venäkelel: "Лоухский район",) om municipaline ühtnik Karjalan Tazovaldkundas, Venälaižes Federacijas.
Administrativine keskuz om lidnanvuitte Louhi-žilo.
Istorii.
Rajonan aluz om pandud vl 1927 Karjalha, elokun 29. päivän käskön mödhe. Möhemba Kesten'gan rajonan territorijad ühtištuihe Louhin rajonanke.
Suren Tatanman sodan aigan vozil 1941−1944 Saksanman sodavägiden «Norvegii»-armijan suvine jouk okkupirui rajonan päivlaskmad.
Geografijan andmused.
Louhin rajon om Karjalan Tazovaldkundan pohjoine taho. Pind — 22 551 nellikkilometrad (ühtenz' sija tazovaldkundas 18späi). Mec otab territorijan nell' seičemendest (12,6 tuh. km²), se om kavag'mec tobjimalaz. Saum soid i sokahid maid om nelländez.
Vauktan meren Kandalakšan laht lainištab rajonan pohjoižpäivnouzmaižid randoid 150 km pitte.
Maanselkän ülüz om rajonan lodehes, Karjalan kaikiš korktemb Nuorunen-mägi sijadase siš, 577 m korkte. Toižen territorijan reljef om tazo. Tuhad penid järvid i sadad penid jogid oma rajonas. Joged mülüdas Vauktan meren basseinha. Kaikiš surembad järved oma Toppajärv (986 km²) da Päjärv (659 km²), ned oma Kuman vezivaradimen palad vspäi 1966.
Klimat om kontinentaline. Vilukun keskmäine lämuz om −12,6 C°, heinkun kesklämuz om +14,2 C°.
Londuseližed varad oma metallad (titan, kuld, platin), sauvondmaterialad (sauvondkivi, rugižkivi, ozrikkivi, gabrodiabaz, letked, gravii), špat, kvarc, loštkivi, hel'm, mec, kala, reskvezi, gidroenergii.
Vspäi 2005 rajonan territorii jagase 7 municipaližhe ühtnikha: 3 lidnankund da 4 küläkundad.
Eläjad.
Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 20 128 ristitud, vl 2010 — 14 760 ristitud.
Kaik om 30 eländpunktad rajonas (vl 2005), sidä kesken 3 lidnanvuittušt žilod, 15 külänvuittušt žilod, 5 raudtestancijad da 7 küläd.
Toižed sured eländpunktad oma lidnanvuiččed Čup-žilo (2,4 tuh. rist. vl 2016) da Päjärv-žilo (1,7 tuh. rist. vl 2016), mugažo külänvuitte Kesten'g-žilo (1,1 tuh. rist. vl 2013).
Rahvahad (vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4%): venälaižed — 71,4%, karjalaižed — 15,3%, vaugedvenälaižed — 6,9%, ukrainalaižed — 3,1%, suomalaižed — 0,85%, totarlaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,0%, rahvahuden ozutandata — 0,05%.
Vl 2002 20 vepsläšt eli rajonas (0,1% sen ristitištospäi).
Ižanduz.
Rajonan ižandusen päsarakod oma mecan varhapanend, pumaterialan ümbriradmine, kalanpüdand, kalankazvatuz, sauvondkiven samine, gidroenergetik (Kuman GES), turizm, torguind.


Kalevalan rahvahaline rajon.
Kalevalan rahvahaline rajon (, karj.: "Kalevalan kanzalline piiri",) om municipaline ühtnik Karjalan Tazovaldkundas, Venälaižes Federacijas.
Administrativine keskuz om lidnanvuitte Kalevala-žilo. Rajonan ristitišton viž ühesandest eläb žilos.
Istorii.
19. voz'sadal Elias Lönnrot kirjuti tetaban Kalevala-eposan runoiden tobmad palad rajonan nügüd'aigaižes territorijas.
Rajonan aluz om pandud vl 1927 Karjalha kuti Uhtan rajon, elokun 29. päivän VCIK:an käskön mödhe. Vl 1930 enččen Kem'jogin rajonan territorijad ühtištuihe Uhtan rajonanke. Vl 1935 uhokun 20. päiväl VCIK udesnimiti rajonad nügüdläižikš Kalevala-eposan sadavoččen jubilejan oiktastuseks. Kalevala-žilo nimitihe Uht-žiloks vhesai 1963.
Suren Tatanman sodan aigan vozil 1941 (heinku) - 1944 (reduku) Suomenman sodaväged, sid' Saksanman armii, oliba rajonan päivlaskmas.
Vozil 1963 (1. uhoku) - 1966 (30. tal'vku) Kalevalan rajon oli Kemin rajonan palaks. Vn 1983 sulakus Kostamukš tegihe lidnaks tazovaldkundan alištusenke. Voknemen küläkund (ven. "Вокнаволокский сельсовет") mugažo läksi rajonaspäi, Kostamukšale alištushe.
Vspäi 1992 rajonan nimi om «rahvahaline»-sananke Karjalan Tazovaldkundan Ülembaižen Nevondkundan pätandan mödhe.
Geografijan andmused.
Kalevalan rahvahaline rajon om Karjalan Tazovaldkundan lodehline taho. Pind — 13 316 nellikkilometrad (videnz' sija tazovaldkundas 18späi). Sadavozne mec katab territorijan koume videndest, necišpäi pedajikod oma 85%. Saum soid om koumandez, vezid — kudendez. Vl 2006 Kalevalan rahvahaline puišt om sätud rajonan territorijas.
Joged oma kos'kekahad, ned mülüdas Kem'-jogen da Vauktan meren basseinoihe. Kaik om 13 znamasišt joged i 50 järedad järved. Kaikiš surembad järved oma tektonižen augotižlibundan Kuito-järved rajonan keskuses: Üläkuito (197,6 km²), Keskkuito (275,7 km², vezivaradim vspäi 1980) da Alakuito (141,3 km²).
Londuseližed varad oma turbaz, metallad (raudkivend, vas'k, molibden), kvarcit, mec, kala, reskvezi, gidroenergii.
Vspäi 2005 rajonan territorii alajagase 4 municipaližhe ühtnikha: 1 lidnankund da 3 küläkundad.
Eläjad.
Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 10 628 ristitud, vl 2010 — 8 321 ristitud.
Kaik om 9 eländpunktad rajonas (vl 2005), sidä kesken 1 lidnanvuitte žilo, 6 külänvuittušt žilod da 2 küläd.
Toine sur' eländpunkt om külänvuitte Borovoi-žilo (1,6 tuh. rist. vl 2016).
Rahvahad (vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 3%): venälaižed — 46,3%, karjalaižed — 35,9%, vaugedvenälaižed — 9,8%, ukrainalaižed — 3,2%, toižed — 4,8%.


Louhi.
Louhi (mugažo karjalan i suomen kelil; ven.: "Лоухи") om Venäman lidnanvuitte žilo da raudtesol'm Karjalan Tazovaldkundan pohjoižes. Se om Louhin rajonan administrativine keskuz da kaikiš suremb eländpunkt, mugažo Louhin lidnkundan keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1913 kuti raudtestancii Petroskoi — Murmansk. Vl 1944 Louhi-külä sai lidnanvuiččen žilon statusad.
Kalevalan mödhe, Louhi-akaine, Pohjolan emändaine, eli neniš tahoiš. Žilon nimituz om sidodud hänehe.
Geografijan andmused.
Žilo sijadase rajonan päivnouzmas, mecjärviden keskes, 90 m valdmeren pindan päl keskkorktusel. Panovo-järv om kaikiš znamasižemb žilos, no äjan järedambad järved sijadasoiš severziš kilometriš sišpäi — oz., Plotičnoje i Kenjärv. Matkad Petroskoihesai om 481 kilometrad suvhe orhal, 552 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Kem' da Kandalakš, pol'tošt sadad kilometrid jogahižhesai.
Klimat om ven pohjoižmeriden. Voden keskmäine lämuz om +0,2°C.
Tobmuz.
10 ezitajad mülüdas Lidnkundan Nevondkundha (ven. "Совет поселения"). Valitihe heid järgenduseližen kerdan vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl (koumanz' kucund).
Sergei Lebedeb radab lidnkundan pämehen vn 2009 redukun 11. päivän valičendoiden jäl'ghe kahtenden strokun jäl'geten. Hänen valdatusiden strok om nell' vot.
Eläjad.
Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1959 — 6 107 eläjad, i 1989 — 6 405 eläjad. Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 5 920 ristitud, vl 2010 — 4 772 ristitud. Rajonan ristitišton koumandez eläb žilos.
Hristanuskondan kaks' pühäpertid om žilos.
Ižanduz da transport.
Ižandusen sarakod oma mecižandusen edheotand, raudten edheotand, avtotesauvondan kompanijan palakund, maižanduzedheotand.
Raudte läbitab žilod päivnouzmas, «Kol»-avtote ümbärdab žilod 3 kilometras päivlaskmas. Raudtesarak Päjärvhesai lähteb päivlaskmha Louhišpäi pidust' žilon pohjoižröunad, sarak om 110 km pitte.
Kul'turpert', lapsidensädamižen pert' i kirjišt oma žilos. Opendusen aluzkundad oma alaškol, keskškol, lapsidenmuzikškol, lapsidensportškol.
Irdkosketused.
*


Vsevoložsk.
Vsevoložsk (,) om Venäman lidn Leningradan agjas, Piterin da Ladogan keskes, Piterin pohjoižpäivnouzmaine ezilidn. Se om Vsevoložskan rajonan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo municipaližen «Vsevoložsk-lidn»-ühtnikan keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1892 kuti žilo "Räbovo-raudtestancijanno". Vspäi 1895 "Vsevoložskai-raudtestancii" () om avaitud pol'tošt kilometras Räbovo-raudtestancijaspäi, se om lidnan päraudtestancii nügüd'. Pavel Vsevoložskii (1839−1898) lugese lidnan alusenpanijaks, sikš miše ühtni sauvomižhe akcioneraks arvoimiženke nimitada pandud hänen mal raudtestancijad ičeze kanzannimen mödhe, no Räbovo-stancii jäi ičeze nimenke.
Suren Tatanman sodan aigan Elonte oli läbitanu žilod.
Vl 1963 Vsevoložskii-radnikžilo kändihe lidnaks, alištihe sidä agjan tobmudele oikti, no lidnan ispolkomale alištuiba molembad lidn da rajon.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Lubj-jogen molembil randoil, 11..68 m valdmeren pindan päl korktusil. Matkad Piterin keskushesai om 28 kilometrad suvipäivlaskmha, lidnan röunaspäi Piterin röunhasai — 4 km.
Koume pen't žilod mülüdas lidnankundha Vsevoložskan ližaks. Lidnankundan pind — 172,05 km².
Eläjad.
Vozil 1959−1992 radnikžilon ristitišt oli 27..33 tuhad röunoiš. Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 45 310 ristitud, lidnan vl 2010 — 59 704 ristitud, lidnankundan vl 2010 — 60 018 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Rajonan ristitišton videndez eläb Vsevoložskas. Vl 2017 kaik 70 523 ristitud elädas lidnankundas.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 90,7%, ukrainalaižed — 2,5%, armenijalaižed — 1,0%, vaugedvenälaižed — 0,7%, totarlaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 2,3%.
Erased igähižed rahvahad: suomalaižed — 92 rist. (0,15%), estilaižed — 21 rist. (0,03%), karjalaižed — 19 rist. (0,03%), vepsläižed — 5 rist. (0,01% vähemba).
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma kebnavtoiden pästand (Ford Motors), renghanpäližiden tehmine (Nokian Tyres), metallkonstrukcijoiden i avtoiden metallpaloiden tehmine, eländkodiden sauvond, bumagpakuitesen tehmine, sömtegimišt, kirjoiden pästand, torguind da logistik.
Irinovkan raudte läbitab lidnad Piterin Suomenman päraudtestancijaspäi, om koume raudestancijad lidnas, sen lopstancijad oma Ladoganjärv ühtel tel i lidnanvuitte Morozovan nimel nimitadud žilo rajonan suvipäivnouzmas toižel tel.
Avtobusad da ezilidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Lähembaine metrostancii om Ladožskaja (38 minutad maršruttaksil).
Specialižen keskopendusen aluzkund om Vsevoložskan agrarižtegimišton tehnikum.
Irdkosketused.
*


Mujezerskii.
Mujezerskii (ven.: "Муезерский", karj.: "Mujehdjärvi", suom.: "Mujejärvi") om Venäman lidnanvuitte žilo Karjalan Tazovaldkundan keskusen päivlaskmas. Se om Mujezerskijan rajonan administrativine keskuz da kaikiš suremb eländpunkt, mugažo Mujezerskijan lidnkundan keskuz da sen üks'jäine eländpunkt.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 16. voz'sadal kuti Mujezero-külä. Toižen mail'man sodan aigan külä oli muretud. Vl 1962 Päivlaskmaine Karjalan raudte ühtenzoiti küläd Sojärvenke. Vl 1965 žilo Mujezerk-raudtestancijanno sai lidnanvuiččen žilon statusad, žilod nimitihe nügüdläižikš.
Vl 1966 tal'vkun 30. päiväl Mujezerskijan rajonan aluz om pandud, Mujezerskii-žilo tegihe sen administrativižeks keskuseks.
Geografijan andmused.
Žilo sijadase rajonan keskuses, enččiden Reboli- da Rugjärv-rajonkeskusiden kesktahos, Mujezerk-jogen hural randal tobjimalaz. Mec ümbärdab žilod. Žilon pen' pala sijadase 15 km päivlaskmha Mui-järven lodehližel randal. Matkad Petroskoihesai om 270 kilometrad suvipäivnouzmha orhal, 375 km raudtedme, 440 km avtotedme. Lähembaine lidn om Kostamukš, 97 km lodeheze orhal.
Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz om +1,3°C.
Tobmuz.
10 ezitajad mülüdas Lidnkundan Nevondkundha (ven. "Совет поселения"). Valitihe heid järgenduseližen kerdan vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl (koumanz' kucund).
Lüdmila Barinkova radab lidnkundan pämehen vn 2013 sügüz'kun 8. päivän valičendoiden jäl'ghe. Hänen valdatusiden strok om viž vot.
Eläjad.
Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1989 — 4 400 eläjad. Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 4 007 ristitud, vl 2010 — 3 328 ristitud. Rajonan ristitišton kaks' seičemendest eläb žilos.
Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman «Kaiken car'ak»-jumalaižen pühäpert' om žilos.
Ižanduz da transport.
Sojärv - Kostamukš-raudte läbitab žilod, "Mujezerk"-raudtestancii om siš.
Kul'turpert' i rajonan kirjišt oma žilos. Opendusen aluzkundad oma keskškol da čomamahtoiden lapsidenškol.
Irdkosketused.
*


Tanganjik.
Tanganjik (,) om järed järv Päivnouzmaižes Afrikas, kaikiš pidemb mail'mas reskveden järv, 676 km pitte.
Se om Man üks' kaikiš süvembiš järvišpäi (Baikalanke ühtes), mugoi-žo amuine ičeze augotižlibundal. Tanganjik om kahtenz' mail'man järviden keskes (Baikalan jäl'ghe) mülün mödhe — 18 900 kubišt kilometrad, dai süvüden mödhe — 1470 m. Järven randad sijadasoiš nelläs valdkundas: Tanzanii — päivnouzmaine rand, Zambii — järven suvine rand, KDT — päivlaskmaine rand täuzin, Burundi — järven pohjoižpäivnouzmaine rand.
Tanganjik-järv sijadase Afrikan kaikiš süvembas tektonižes alangos. Järven tazopind om 773 metrad valdmeren pindan päl kortte. Järv om amuižen Päivnouzmaižen Afrikan riftsisteman pala. Vedenalaine pordaz jagab järven basseinad kaks'haz. Järv mülüb Kongo-jogen basseinha, nece jogi om üks' kaikiš znamasižembišpäi mail'mas.
Anglijalaižed R. Börton- i Dž. Spik-matkadajad avaižiba järv kaiken mail'man täht.
Nimitusen augotižlibund.
Levedali tetaban ezimeletusen mödhe, «Tanganjik»-nimi libui «etanga janja»-virkehespäi. Se kändase kuti «täuz' kalad vezišt» bemba-heimon kelespäi, mugoižed ristitud elädas järven suvirandal.
Tanzanii-valdkund om nimitadud järven mödhe.
Ümbrikirjutand.
Järv om 50 km levette keskmäras, sijadase Al'bertin-riftalangos. Pind om 32 900 km², randanpird om 1828 km pitte. Keskmäine süvüz — 570 metrad. Järven kaikiš süvemb čokkoim sijadase 697 metrad valdmeren tazopindan alemba. Päivlaskmaižen randan kall'od sadas 2000 m korktusen mödhe, päivnouzmaine rand om vezo tobjimalaz. Randanpird ümbärdab äi karoid da lahtid, niišpäi Börtonan laht om kaikiš suremb.
Basseinan pind om 231 tuh. km². Kaikiš znamasižembad ližajoged oma Ruzizi — sen del't om järven pohjoižpalas, i Malagarasi — lankteb päivnouzmaižes polespäi. Üks'jäine jogi lähteb — Lukug, augotase päivlaskmaižen randišton keskpalas, se om Kongon ližajogi (Atlantižen valdmeren bassein). Veden vozne tulend järvhe — 64,8 km³, sidä kesken sadeged 63% (40,9 km³), ližajoged 37% (23,9 km³). Läz kaik tulnu vezi purustub — 94,4% (61,2 km³), i vaiše 5,6% (3,6 km³) lähteb joksten Lukugan kal't.
Pindan keskmäine lämuz om +25 C°, vajehtub +24..+30 C° röunoiš. Veden alašoidud jädas segoituseta üläšoiduihe kacten da hapanikata Mustmeren kartte. Järven tazopind rippub ližajogiden täuz'vezižusespäi. Edel 10000 vozid edel m.e. Tanganjikan tazopind oli 300 metrad alemba nügüd'aigašt, järv oli vedhudetoman. Ruzizi vajehti joksmusen čuradust i nügüd' ei mülü Nilan basseinha.
Järven koume basseinad mülün mödhe niiden kaikiš surembidenke süvüzidenke: Kigom — pohjoižpalas, 1310 metrad; Kungve — keskpalas, 885 m; Kipili — suvipalas, 1410 m.
Živateläjišt i kazmusišt.
Gippopotamad, krokodilad, vezilindud, rakanvuiččed, pökonjaugaližed mollüskad elädas järves. Kala om enamba 200 erikoid, sidä kesken 170 endemišt erikod. Kalad pütas sömižhe da tabatas oigendamha akvariumoihe.
Tanganjikan äjad eläjad oma meriživatoiden pojavad. Kacmata šoll'oiden, nälüiden i hapanikan mairheze, om enamba kalad järves severdha kerdha toižihe reskveden vezištoihe rindataden — meriekosisteman kartte. Järv om olmas amussai, se ei olend kuivanu lophusai ni üht kerdad kaikes ičeze istorijas. Faun mugažo jäi i uded erikod kaik ližaduihe sihe. Tanganjik pit'kha oli vedhudetoman vezišton, sen živateläjišt evolücionirui eriži lähižiš objektoišpäi.
Mugoman invazivižen erikon hered leviganduz, kut vezigiacint (), telustab ujuda laivoil, sauptab hapanikan vajehtamišt.
Vezi.
Järv om elänzoittud läz kaks'sadadmetrižhe süvüdehesai, necidä alemba rikvezinikan koncentracii om luja i ei ole elod ani pohjazesai. Kaikutte šoid toiženke lämudenke om läz sadametrine süvütte (korkte), i veden lämuz pohjanno om vaiše +6..+8 C°. Järven vezi om ireg (30 metrhasai nägubudenke) da solakaz lujas vähän. Veden kauktuz om magnijan soliden tagut. Vezi om muglreakcijanke, PH 8,0..9,5.
Kerdan vodes veden pindšoid sirdab suvespäi pohjoižhe suvipassatan painudel (semendku-sügüz'ku). Se kucub veden libundoid süvüdespäi, šoidud segoidas.
Znamoičend.
Tanganjik om tarbhaine ekonomine baz ümbriolijoiden valdkundoiden täht. Järv om jomižveden da sömän purde, ujundtransportted oma järvedme. Rengazavtote ümbärdab järv. Randišt om sättui šingotamha ekologižen turizman, no ekologijan olend paheneb kaikuččen voden mändes, Burundin randoil tobjimalaz. Ei ole küliden jänduzveziden puhtastandad, tactas tegimišton-ki jänduzvezid, ottas vet jomižhe sišpäi-žo.
Om äi puhthid leterandoid i čomid kall'oikahid tahoid, sarid da lahtid pidust' veziröunad.
Kaikiš surembad lidnad-portad: Bužumbur (Burundin ekonomine pälidn, enamba 500 tuh. rist.), Kalemi (Lukugan joginiškan sijas, Kongo) da Kigom (Tanzanii).


Kalevala (žilo).
Kalevala (mugažo karjalan kelel; ven.: "Калевала", suom.: "Uhtua" vai "Kalevala") om Venäman lidnanvuitte žilo Karjalan Tazovaldkundan pohjoižes. Se om Kalevalan rahvahaližen rajonan administrativine keskuz da kaikiš suremb eländpunkt, mugažo Kalevalan lidnkundan keskuz.
Istorii.
Ezmäižed eländpunktad Kalevalan sijas mainitasoiš vozil 1552-1553. Necen eländpunktan nimi oli Uht (karj. "Uhtua"). 19. voz'sadal Elias Lönnrot kirjuti tetaban Kalevala-eposan runoiden tobmad palad nügüdläižen žilon tahos.
Venäman rahvahanikoiden sodan aigan Uhtan Tazovaldkund oli tedotadud žilos lähižiden kundoiden suiman jäl'ghe vl 1920 keväz'kus, no Rusttan armijan sodaväged tuliba Uhtaha sil-žo vodel semendkus.
Uht tegihe ühtennimižen rajonan keskuseks vl 1927 elokun 29. päiväl. Vl 1935 uhokun 20. päiväl VCIK udesnimiti rajonad Kalevala-eposan sadavoččen jubilejan oiktastuseks.
Toižen mail'man sodan aigan frontan ezipird oli 16 kilometras žilospäi päivlaskmha.
Vl 1963 udesnimitihe žilod-ki rajonan nimitusen mödhe nügüdläižikš i anttihe lidnanvuiččen žilon statusad.
Geografijan andmused.
Žilo sijadase rajonan keskuses, Keskkuito-järven-vezivaradimen pohjoižel randal. Matkad Petroskoihesai om 411 kilometrad suvhe orhal, 553 km avtotedme. Lähembaine lidn om Kostamukš, 74 km orhal, 148 km avtotedme.
Tobmuz.
10 ezitajad mülüdas Lidnkundan Nevondkundha (ven. "Совет поселения"). Valitihe heid järgenduseližen kerdan vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl (koumanz' kucund).
Zoja Pekšujeva radab lidnkundan pämehen vn 2013 sügüz'kun 8. päivän valičendoiden jäl'ghe. Hänen valdatusiden strok om nell' vot. Varapämez' da koume specialistad oma hänele abhu.
Eläjad.
Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 5 578 ristitud (kaikiš suremb ristitišt), vl 2010 — 4 529 ristitud. Rajonan ristitišton viž ühesandest eläb žilos.
Hristanuskondan kaks' tulendad om žilos: ortodoksine i lüteranine kundad.
Vspäi 1999 Kalevalan rahvahaline municipaline kodirandantedištandmuzei om avaitud žilos.
Ižanduz da transport.
Ižandusen sarakod oma mecan varhapanend (mecižandusen edheotand) da avtotesauvondan kompanijan palakund.
Avtote ühtenzoitab žilod Keminke vspäi 1928. 1920-1990-nzil vozil žilo oli ühtenzoittud mugažo lendimil, purulaivoil i motorvenehil Karjalan lidnoidenke.
Kul'turpert', lapsidensädamižen pert' i 3 kirjištod oma žilos. Opendusen aluzkundad oma alaškol, keskškol, lapsidenmuzikškol, lapsidensportškol.
Irdkosketused.
*


Präž.
Präž (,) om Venäman lidnanvuitte žilo Karjalan Tazovaldkundan suves. Se om Präžan rahvahaližen rajonan administrativine keskuz da kaikiš suremb eländpunkt, mugažo Präžan lidnankundan keskuz.
Istorii.
Ezmäižed eländpunktad Präžanjärven randoil mainitasoiš Änižen pätinan aigkirjas vll 1582−1583. Külä Präž-nimenke mainitase ezmäižen kerdan 1640-nzil vozil.
18. voz'sadan augotišel manmehed sordiba mec, vaumičiba puhil't i saiba raudkivendod järvespäi — kaik Oloncan tegimiden täht.
Toižen mail'man sodan vozil 1941−1944 Suomenman sodaväged oliba žilos, kudambad nimitihe "Teru:ks" sil aigal.
Vl 1962 anttihe žilole lidnanvuiččen žilon statusad. Žilon päiv praznuičese kezakun 5. päiväl.
Geografijan andmused.
Žilo sijadase rajonan päivnouzmas, ühtennimižen järven päivlaskmaižel randal. Matkad Petroskoihesai om 42 kilometrad päivnouzmha orhal vai 52 km avtotedme, se om lähembaine lidn.
Voden keskmäine lämuz om +2,7 C°.
Man'g-žilo (), Man'g-külä i Kindasovo-külä mülüdas lidnankundha Präžan ližaks, niiden ühthine ristitišt oli 65 eläjad vl 2013. Lidnankundan pind — 545 km².
Tobmuz.
Lidnankundan uz' päkäskuz om vahvištadud vl 2012, se vajehti vn 2008 päkäskust.
Kaik 10 ezitajad mülüdas Lidnankundan Nevondkundha (). Valitihe heid järgenduseližen kerdan vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl (koumanz' kucund). Andrei Stajennii radab sen ezimehen.
Aleksandr Karpov radab lidnankundan pämehen vn 2013 sügüz'kun 8. päivän valičendoiden jäl'ghe. Hänen valdatusiden strok om viž vot. Varapämez' om hänele abhu.
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 1 898 eläjad, vl 1959 — 2 519 eläjad. Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe žilon eläjiden lugu oli 4 269 ristitud, vl 2010 — 3 675 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 4 809 eläjad vl 1979. Rajonan ristitišton nelländez eläb žilos.
Vspäi 2001 ortodoksižen hristanuskondan Pühän Jumalanmaman Katken kivesine pühäpert' om avaitud žilos, mugažo ph. Uar Egiptalaine-moknikan puine časoun' om saudud vll 2014−2018.
Ižanduz da transport.
Ižandusen sarakod oma mecan varhapanend, pumaterialan ümbriradmine, avtotekohendusen edheotandad, marjoiden ümbriradmižtegim, maižanduz, sömän pästand živatoiden täht, turizm.
«Kol»-avtote (E105-trass) ümbärdab žilod pidust' päivlaskmašt röunad. Avtote Sortavalhasai (A-129) lähteb žilospäi.
Kodirandantedištandmuzei, čomamahtoiden lapsidenškol i kaks' rajonkirjištod oma žilos. Opendusen aluzkund om keskškol.
Irdkosketused.
*


Šeksn (Šeksnan rajon).
Šeksn () om Venäman lidnanvuitte žilo Vologdan agjan suves. Se om Šeksnan rajonan administrativine keskuz da kaikiš suremb eländpunkt, mugažo Šeksnan lidnankundan üks'jäine eländpunkt.
Šeksn om agjan videnz' surtte eländpunkt, seižub raudten, avtoten (A114) da veziten läbitusen sijas.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 16. voz'sadan aigkirjoiš kuti "Nikol'skoje-külä". Vl 1954 se sai lidnanvuiččen žilon statusad i nimitihe sidä nügüdläižikš. Vspäi 1965 žilo tegihe uden rajonan administrativižeks keskuseks.
2000-nzil vozil zavottihe täutta industriališt Šeksn-zonad päivlaskmha žilospäi.
Šeksnan lidnankund om sätud vl 2005 elokun 18. päiväl.
Geografijan andmused.
Žilo sijadase rajonan keskuses, pidust' Volgan-Baltijanmeren vezited, ühtennimižen jogen hural randal da sen huran Ugl-ližajogen oiktal randpolel, mugažo Šeksnan vezivaradimen hural randal. Matkad Vologdan keskushesai om 79 kilometrad päivnouzmha orhal, 86 km avtotedme. Lähembaine lidn om Čerepovec, 34 kilometrad päivlaskmha orhal, 54 km avtotedme.
Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz om +2,6°C.
Šeksnan eländfartalad alajagasoiš kahthe tarhaze: Šeksn-keskuz (Šeksn-1) da Šeksn-pohjoine (Šeksn-2). Avtotesild, Tön-ird (ven. "улица Труда") da Šossejine-ird ("улица Шоссейная") ühtenzoittas niid.
Tobmuz.
Lidnankundan päkäskuz om vahvištadud vl 2005, se om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke.
Kaik om viž valičendtarhad lidnankundas. 15 ezitajad mülüdas Lidnankundan Nevondkundha (ven. "Совет поселения"). Valitihe heid järgenduseližen kerdan vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl. Heiden valdatusiden strok om viž vot. Anatolii Prokopjev radab sen ezimehen — lidnankundan pämehen vn 2016 kezakun 28. päivän valičendoiden jäl'ghe Lidnankundan Nevondkundas sen ezitajišpäi, tegeškanzi radnikuzvelgusiden mödhe sil-žo vodel heinkun 4. päiväl. Varapämez' om hänele abhu.
Lidnankundan administracijan südäin om väges vn 2016 sügüz'kuspäi: administracijan pämez', varapämez', nell' palakundad, kaik om 16 radnikad.
Eläjad.
Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 21 615 ristitud, vl 2010 — 16 890 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 2009 — 21 744 eläjad. Rajonan ristitišton koume videndest eläb žilos.
Vspäi 1804 ortodoksižen hristanuskondan üks' jumalanpert' om žilos, se om Jumalanmaman Kazanin jumalaižen pühäpert', enččel — Nikolai-čudonsädajan pühäpert' Ustje-Ugol'skojes. Sen udessündutamine vedase vspäi 2013.
Ižanduz da transport.
«Vologd — Uz' Ladog»-avtote (A114-trass) läbitab žilod, jagab sidä kaks'haz. Raudtestancii da jogiport ratas žilos.
Žilon i rajonan istorijan keskuz, sädamižen lapsidenkeskuz, sportškol i keskuzkirjištsistem oma žilos. Opendusen aluzkundad oma kaks' keskškolad i professionaline škol specialiženke augotižopendusenke.
Irdkosketused.
*


Kadui.
Kadui () om Venäman lidnanvuitte žilo Vologdan agjan suvipäivlaskmas. Se om Kadujan rajonan administrativine keskuz da kaikiš suremb eländpunkt.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1904 kuti "Kadui-raudtestancii" Piter — Vologd raudtel. Sil vodel sauvoihe raudtestancijan pertid. Jonused ajaškanziba vspäi 1906. Stancii om nimitadud Kadui-külän mödhe, kudamb sijadase 7 km pohjoižpäivnozmha. Sauvomižen aigan sirdihe raudted projektan rindataden ümbärdamha Andog-jogi, no stancijad nimitihe projektan mödhe. Vl 1927 Kadui-stancii tegihe ühtennimižen rajonan administrativižeks keskuseks. Vl 1947 kezakun 7. päiväl se sai lidnanvuiččen žilon statusad 2,5 tuhad ristitištonke.
1960-70-nzil vozil zavottihe sauda lodeheze žilospäi. Nügüd' nece lämuzelektrostancii om žilon da rajonan kaikiš suremb edheotand, sen agj om 6 tuh. ristitištonke, mülüb municipaližhe ühtnikha.
Municipaline «Kadui-žilo»-ühtnik om olmas vspäi 2006, se völ mülütab koume pen't küläd 119 eläjanke (vl 2016). Žilonpäiv praznuičese kezan jäl'gmäižel sobatal.
Geografijan andmused.
Žilo sijadase rajonan suvipäivnouzmas, läbipäzmatomiden soiden keskes, Sudanjogen (Volgan bassein) oiktal randpolen da Čerepovec — Volhov raudten keskes. Sudanjogen pen' oiged Voron-ližajogi läbitab žilod. Matkad Vologdhasai om 156 kilometrad päivnouzmha orhal, 172 km avtotedme. Lähembaine lidn om Čerepovec, 44 kilometrad päivnouzmha orhal, 58 km avtotedme. Rajonan toine lidnanvuitte Hohlovo-žilo sijadase 15 km päivnouzmha avtotedme, läz A114-trassad.
Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz om +3,2°C.
Kadui alajagase vidhe agjaha: Vanh Kadui (läz raudtestancijad), GRES, DOZ (punümbriradai tegim), Sudan reid i Hutorok ("futorut"), niišpäi nell' oma ühtenzoittud rengaztel.
Tobmuz.
16 ezitajad mülüdas municipaližen ühtnikan Nevondkundha (ven. "Совет муниципального образования"). Valitihe heid järgenduseližen kerdan vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl (koumanz' kucund). Heiden valdatusiden strok om nell' vot. Aleksandr Marčenko radab sen ezimehen.
Nikolai Ševelöv radab municipaližen ühtnikan pämehen da tegeb administracijan pämehen velgusiden mödhe vn 2005 kezakuspäi koumanden strokun jäl'geten. Administracijan südäin: administracijan pämehen varapämez', 5 palakundad, kaik om 16 radnikad.
Eläjad.
Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 11 798 ristitud (kaikiš suremb ristitišt), vl 2010 — 11 291 ristitud. Rajonan ristitišton kaks' koumandest eläb žilos.
Ortodoksižen hristanuskondan Filippan-Irapan jumalanpert' om žilos.
Ižanduz da transport.
Sarak «Vologd — Uz' Ladog»-avtotespäi (A114-trassaspäi) tuleb žilho. Raudtestancii om žilos. Avtobusad oma kundaližeks transportaks žilon südäimes.
Kodirandantedištandmuzei, kul'turpert', sädamižen lapsidenkeskuz, sportškol, fizkul'turiž-tervehtamižkompleks i ujundbassein oma žilos. Opendusen aluzkundad oma kaks' keskškolad i energetine kolledž specialiženke opendusenke.
Irdkosketused.
*


VIA Gra.
«VIA Gra» («"Vänd"-VIA»,; anglijankel'žele muziktorgudele — «Nu Virgos») om tutab ukrainalaiž-venämalaine venäkel'ne muzikgrupp, kudamb edestab muzikad popmuzik- da evropop-stiliš. Gruppan aluz om pandud vl 2000 Kijevha.


.gr.
.gr om Grekanman Internet-domen. Se om avaitud 1989-nden voden 19. päiväl uhokud.


.ir.
.ir om Iranan Internet-domen. Se om avaitud 1994-nden voden 6. päiväl sulakud.


Mississipi (jogi).
Mississipi ([ˌmɪsəˈsɪpi], odžibven kelel: "misi-ziibi" vai "Gichi-ziibi" znamoičeb «sur' (znamasine) jogi») om jogi. Se om koumanz' basseinan pindan mödhe, nellänz' pitte (Missuri-ližajogenke) da ühesanz' täuz'vezižusen mödhe jogi mail'mas.
Ühthižed andmused.
Jogen piduz om 3734 km, Missurinke — 6300 km. Basseinan pind om 2 981 tuh. km², se sijadase AÜV:oiš läz täuzin, pen' pala om Kanadas.
Joginišk om Nikolett-Krik-oja Minnesot-štatas, sijadase 530 metrad valdmeren pindan päl. Joksmuz om oigetud suvhe tobman palan. Jogi sädab sur't del'tad Atlantižen valdmeren Meksikan lahtes. Mississipi-jogi jokseb 10 štatan territorijoiš läbi vai om niiden röunaks (mödvedhe): Minnesot, Viskonsin, Ajov, Illinois, Missuri, Kentukki, Tennessi, Arkanzas, Mississipi da Luizian. Jogi jokseb štatan röundame päiči Minnesot- da Luizian-štatoiden palas.
Istorii.
Amussai indejalaižed eliba Mississipi-jogen da sen ližajogiden randoil. Heišpäi enambuz oli mecnikoikš da keradajikš, no erased ühtniba šingotadud maižandusen kundoihe. 1500-nzil vozil evropalaižed tuliba, i se azj vajehti igähižiden rahvahiden elonmahtust kaikeks igäks. Jogi tegihe röunaks Uden Ispanijan i Uden Francijan täht, mugažo aigaližiden täht. Sen jäl'ghe jogi zavodi olda znamasižeks transportsoneks da ühtištoitusen abutuseks. 19. voz'sadal Mississipi oiktoidenke ližajogidenke, Missurinke päpaloin, tegihe AÜV:oiden päivlaskmaižen ekspansijan teikš.
Jogen alangišt om kattud nimasižiden sagedmaiden sanktal šoidul, se om AÜV:oiden üks' regionišpäi kaikiš väghiženke mahusenke. Maižandusen šingotez vei tetabale purulaivoiden erale Mississipin agjoiš. Rahvahanikoiden sodan aigan Ühtištusen sodaväged (Pohjoižen armii) anastiba Mississipid, i se kärauzi vastustelendad, sikš miše jogi om tarbhaine kuti torguind- da transportte. 20. voz'sadan augotišel jogirandaližed lidnad kazvoiba kaikenaigašti, sauvoihe äi surid jogilaivid da baržid, zavodihe masštabižid gidrotehnižid radoid. 15 pen't padoseinäd i kaks'kümne seičeme šlüzad da dambad om üläjoges nügüd'. Jogen znamoičend ližadui heredan tegimišton heredan šingotesen tagut Suriden järviden regionas Toižen mail'man sodan jäl'ghe.
Mississipin basseinan nügüd'aigaine šingotez vei ekologijan problemale — jogiveziden redustandale maižandusen jänduzvezil. Sen ližaks, jogi sirdab Atčafalai-hijaman polehe kaikuččel vodel mahusen uziden sagedmaiden da erozijan tagut, se voib mureta drenažan da pästmižen olijoid sistemid, Uz' Orlean da toižed lähižed portad voidas upota.
Fizine geografii.
Mississipi jagase üläjogehe da alajogehe. Niiden röun om Illinois-štatas, Mississipin da Ogajon ühthejoksmusen sijas 100 m valdmeren pindan päl korktusel. Jogi keradab Appalačid-mägisisteman da Kall'oikahiden mägiden kesktahon veden enambust.
Vezi jokseb joginiškaspäi del'thasai läz 90 päiväd. Jogen vedhuden sekundpiguz om 7..20 tuh. m³. Vodhe 1900 rindataden (400 mln tonnad), vozil 1990−2010 sagedmaiden jogavozne lähtend om koume kerdha penemba (145 mln), sikš miše dambid sauvoihe, randoid vahvištihe i jogenvagod puhtastihe da süvetihe, tehtihe sidä-žo üläližajogil (Missuri, Ogajo).
Sur'veded oleldas joges, ned oliba vozil 1927 i 1993. Manrehkaidusiden zon (angl. "New Madrid Seismic Zone") om keskmäižes joksendas. Sured kahesaballaižed manrehkaidused oliba vozil 1811−1812, Rilfut-järv sädihe jäl'ghe.
Sured portad (mödvedhe): Minneapolis da Sent Pol, Sent Luis, Memfis, Baton Ruž, Uz' Orlean.


Dunai.
Dunai (bolg. i,,,, "Istros", vai "Danuvius") om kaikiš pidemb jogi Evropan Ühtištuses, «rahvahidenkeskeine jogi», 2960 km pitte. Se om Evropan kahtenz' pitte jogi Volgan jäl'ghe.
Jogi jokseb territorijadme vai om röunaks 10 valdkundas (mödvedhe): Saksanma, Avstrii, Slovakii, Mad'jaranma, Horvatii, Serbii, Bolgarii, Romanii, Moldov, Ukrain. Dunai om vezivaldkundröunaks erasil tahoil kaikiden neniden maiden täht. Enamba kaiked se jokseb Romanijadme — 1075 km, penemba kaiked om Moldovas — 200 metrad. Kaik om 19 Evropan valdkundad jogen basseinas. Dunai jokseb 4 pälidnas (mödvedhe): Ven, Bratislav, Budapešt, Belgrad, ned-žo oma kaikiš surembad lidnad jogen randoil.
Joginišk sijadase Švarcval'd-mägil Saksanman suvipäivlaskmas, se sädase Brigah- da Breg-mägiojiden ühthejoksmusel 678 m korktusel valdmeren pindan päl. Jogi lankteb Atlantižen valdmeren Mustmerhe Romanijan da Ukrainan röunal levineden del'taks.
Fizine geografii.
Dunai vajehtab joksmusen čuradust severz'-se kerdoid. Se jokseb Saksanmas päivnouzmha, jogen kaikiš pohjoižemb čokkoim sijadase Regensburg-lidnas. Sid' jogi läbitab Venan katl'usen i jokseb Keskdunain alangištodme enamba 600 km, suvhe Budapeštas, sen jäl'ghe suvipäivnouzmha. Jogi jokseb Suvižil Karpatil «Raudasižed verajad»-uran kal't, sid' jokseb päivnouzmha Aladunain alangištodme. Kaikiš suvemb čokkoim om läz Svištov-lidnad Bolgarijas.
Znamasižed ližajoged (enamba 500 km pitte): hurad — Tis, Siret, Prut; oiktad — Inn, Drav, Sav, Morav.
Dunain hijamad oma znamasižed, 100 kilometrhasai pitte da sen enamba. Jogivagon keskmäine pautkuz om 23,7 sm/km. Kova tullei merelpäi veb teravale sur'vedele jogen del'tas.
Vedenkeradandbassein.
Dunain basseinan pind om 817 tuh. km². Jogen veden purtked oma vihmad da kurod, Al'piden i Karpatiden jäžomad, manalaižed veded.
Vozne vedhuz om 205 km³. Veden valu om 6500 m³ sekundpigudenke suhištos keskmäral.
Sur'veden da madalveden strokud erinedas jogen erazvuiččil paloil. Üläjogen i Keskdunain veden tazopind om kaikiš korktemb kezakus, minimaline — tal'vel (tal'vku-uhoku). Alajogel sur'vezi oleleb sulakus-semendkus, madalvezi — sügüz'ku-reduku.
Sadegiden jagand basseinadme om erazvuitte. Paneb sadegid 400−600 mm vodes tazangištoil, 800−1200 mm Karpatiden pautkil, 1800−2500 mm Al'pil. Sadegiden minimum om Dunain del'tas. Lumen da jän katked oma lühüdaigaižed päiči Ülädunain basseinan mägitahondoiš.
Laivoidenlikund.
Kaks'sarakoine «Dunai — Mustmeri»-kanal om saudud Romanijas vozil 1976–1987, laivan te lüheneb 400 kilometrad. Vl 1987 jüguiden vedamižen mülü Dunajadme ületi 100 mln tonnoid. Jogi om evropižen veziten pala, kudamb ühtištoitab Pohjoižmert Mustmerenke vspäi 1992, Rein-Main-Dunai-kanalan sauvondan jäl'ghe Saksanmas.
Ei ole laivoiden ujundad vaiše 1 − 2 kul vodes vilun tal'ven aigan.
19 šlüzad om joges, niiden bjefan korktuz om videspäi koumhekümnehe nell'hä metrhasai.
Kaks' gidroelektrostancijad — Džerdap I da II — oma saudud «Raudasižed verajad»-urha Serbijan i Romanijan röunal. Džerdap I om kaikiš suremb Dunail da üks' kaikiš surembišpäi Evropas.


Čagod.
Čagod () om Venäman lidnanvuitte žilo Vologdan agjan suvipäivlaskmas. Se om Čagodoščan rajonan administrativine keskuz da kaikiš suremb eländpunkt, mugažo Čagodan lidnankundan üks'jäine eländpunkt.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1926 kuti Belii Bičok-sijaine ("Vauged Härgvaza") sauvomha Čagodoščan stökoltegint Čagod-radnikžilonke. Panihe žilon alust mecmassivan sijha. Nece oli ühteks ezmäižiš mugoižiš projektoišpäi Nevondkundaližes Ühtištuses — tegim radnikžilonke ühtes. Projektan tegii om Noi Abramovič Trockii Leningradaspäi.
Vspäi 1932 radnikžilo sai lidnanvuiččen žilon statusad i kändihe Üläčagodoščan rajonan administrativižeks keskuseks Vauktad Ristad-külän () jäl'ghe. Vl 1935 sirdihe rajonan keskust Vauktoihe Ristoihe tagaz. Vl 1939 udesnimitihe žilod jogen mödhe. Vspäi 1965 Čagod-žilo om rajonkeskuseks möst.
Čagodan lidnankund om sätud vl 2005.
Geografijan andmused.
Čagod om Vologdan agjan kaikiš päivlaskmaižemb rajonankeskuz. Žilo sijadase rajonan pohjoižes, sokahas tahondas, ühtennimižen jogen molembil randoil (hural tobjimalaz) sen oiktan Pes'-ližajogen lanktendan sijan jäl'ghe ani. Čagod-jogi nimitaze Čagodoščaks žilon jäl'ghe ani. Matkad Vologdhasai om 260 kilometrad päivnouzmha orhal, 320 km avtotedme; Piterihesai om 295 i 356 km; Čerepovechasai om 148 i 204 km. Lähembaine lidn om Babajevo, 43 kilometrad pohjoižpäivnouzmha orhal, 73 km avtotedme. Lidnanvuitte Sazonovo-žilo om 10 km suvipäivlaskmha avtotedme.
Lidnankundan toine jogi om Lid', se om Čagodan hura ližajogi.
Klimat om ven. Tal'v om pehmed, keza om läm'.
Tobmuz.
Municipaližen ühtnikan Nevondkundan Natal'ja Basova-ezitai om valitud da radab municipaližen Čagod-ühtnikan pämehen vs 2016 elokuspäi. Varapämez' om hänele abhu.
Kümne ezitajad mülüdas municipaližen ühtnikan Nevondkundha (). Valitihe heid järgenduseližen kerdan vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl (koumanz' kucund). Heiden valdatusiden strok om nell' vot. Aleksei Murašov radab sen ezimehen. Varapämez' om hänele abhu.
Municipaližen ühtnikan administracii kogoneb 9 radnikaspäi.
Eläjad.
Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 7 432 ristitud, vl 2010 — 6 919 ristitud. Žilon Kaikiš suremb ristitišt oli 10 844 eläjad vl 1959. Rajonan ristitišton pol' eläb žilos.
Hristanuskondan koume pühäpertid om žilos: ortodoksižen hristanuskondan jumalanpert' da časoun' pumaterialaspäi i baptizman uskojiden loičendpert'.
Ižanduz da transport.
Taksid oma kundaližeks transportaks žilon südäimes. Avtobusad ajeltas Vologdhasai, Čerepovechasai da Piterihesai joga päivän.
«Vologd — Uz' Ladog»-avtote (A114-trass) mäneb 8 km suvipäivlaskmha, avtotesarak ühtištoitab žilod senke. Ühtennimine raudtestancii sijadase žilon päivlaskmas, se om «Kabož — Podborovje»-raudtel.
Istorijan da rahvahankul'turan muzei, rajonan kul'turkeskuz, sädamižen lapsidenkeskuz, sportškol, čomamahtoiden lapsidenškol, sportan pert'kulu, keskuzkirjištsistem i keskuzpuišt ratas žilos. Opendusen aluzkund om keskškol.
Irdkosketused.
*


Vožeg.
Vožeg () om Venäman lidnanvuitte žilo Vologdan agjan pohjoižes. Se om Vožegan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1929) da kaikiš suremb eländpunkt.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1895 kuti raudtestancii sauvomha «Vologd — Arhangel'sk» raudtekeskust. Vl 1932 tal'vkun 10. päiväl radnikžilo sai lidnanvuiččen žilon statusad VCIK:an käskön mödhe.
Vožegan lidnankund om olmas vspäi 2006.
Geografijan andmused.
Žilo sijadase rajonan keskuses, kukhikahas tahondas, ühtennimižen jogen oiktal randpolel, kahtes kilometras sen randaspäi. Matkad Vologdhasai om 141 kilometrad suvhe orhal, 177 km avtotedme. Lähembaine lidn om Harovsk, 58 kilometrad suvhe orhal, 72 km avtotedme.
Lidnankundan pind om 554,6 km², 606 ristitud elädas 48 küläs Vožeg-žilon ližaks.
Tobmuz.
Lidnankundan päkäskuz om vahvištadud vl 2005 elokun 8. päiväl, se om väges vajehtusidenke da ližadusidenke.
Nikolai Olenev om valitud i radab Vožeg-lidnkundan pämehen vs 2013 sügüz'kuspäi, mugažo radab rajonan suiman ezitajaks. Administracijan varapämez' om hänele abhu.
Koume valičemižümbrikod om lidnankundas (1 — 4 mandatad, 2 — koumin mandatoin). Kaik 10 ezitajad mülüdas lidnankundan Nevondkundha (). Valitihe heid järgenduseližen kerdan vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl (koumanz' kucund). Heiden valdatusiden strok om nell' vot. Anatolii Kekišev radab sen ezimehen vspäi 2005 koumanden strokun jäl'geten. Varapämez' om hänele abhu.
Lidnankundan administracii kogoneb 11 radnikaspäi vl 2015.
Eläjad.
Kaikiš suremb ristitišt oli 7 552 eläjad vl 1959 i 7 370 eläjad vl 1989. Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 6 835 ristitud, vl 2010 — 6 725 ristitud.
Ortodoksižen hristanuskondan ph. Illöi-endustajan jumalanpert' om saudud žilho vl 1995.
Ižanduz da transport.
Avtote ühtištoitab žilod Vologdanke. Ühtennimine Vožeg-raudtestancii sijadase žilon keskuses.
Kodirandantedištandmuzei, rajonan kul'turpert', sädamižen lapsidenkeskuz, sportškol, čomamahtoiden lapsidenškol, škol jumalankodinno, muzikškol, fizkul'turiž-tervehtamižkompleks da keskuzkirjištsistem oma žilos. Opendusen aluzkund om keskškol, edel 2010 vot oli kaks' keskškolad.
Irdkosketused.
*


Ind.
Ind ("Sindhu", "Sindh", sindh.: سندھو "Sindhu", puštu: اباسين "Abba-Sin" «jogiden tat», "Hind", "Sênggê Zangbo" «levan jogi», "Yìndù Hé", "Sindhu nadī",) om znamasine jogi Suvižes Azijas. Joginišk sijadase Kitain territorijas, sen Tibetan mägištol. Jogi jokseb lodehližen Indijan mägitahondoiš (Gimalajiden pautkil). Jogen tobj pala om Pakistanan territorijal, jagab mad kaks'haz, kävutase sen ižanduses. Jogensu sijadase Indižen valdmeren Arabijan meren pohjoižes, Karačin päivnouzmaižiš ezilidnoiš.
Indan piduz om 3180 km tibetiženke palanke ühtes. Basseinan pind — 960 800 km². Vozne vedhuz om läz 220 km³ kaikidenke ližajogidenke ühtes. Veden keskmäine valu om 6600 m³/sek. Sur'veden aigan (heinku-sügüz'ku) jogi levigandeb 5..7 kilometrhasai luhtoiden sijiš. Kuivil vozil Ind ei lankte merhe neciden süiden tagut: saudud padoseinäd, kävutand kommunaližhe kulutushe, kastelemha pöudoid, purutuz räkän klimatan tagut, čirkištand letkesižhe maha.
Ind "Sindhu"-nimenke om tetab pühäjogi, mainitase Rigvedas kuti «Seičeme Joged»-agjan päjogi.
Geologii.
Indan vezivalu üläjoksmuses om üks' kaikiš amuižembiš jogišpäi Mas, Gimalajiden vanhemb. Gimalajad sünduiba Indostan-plitun iškendan jäl'ghe Azijanke 35..55 mln vozid tagaz, ned libuiba jo jäl'ghe Indan sündundad.
Jogen veded ühtniba libujiden mägiden erozijan processha, sen paloin, Karakoruman erozijha. Olendan aigan Indjogen vago sirdi kesk- da alajoksmuses 100 km päivnouzmha Suleimanan mägiden libundan tagut. Jogensu sirdi suvhe ičeze sagedmaiden mödhe i Arabijan meren randišton libundan taguiči.
Ümbrikirjutand.
Joginišk sijadase 5300 m korktusel valdmeren pindan päl Tibetan mägišton suvipäivlaskmas, Kangrinboče (Kailas)-mägen pohjoižel pautkel. Jogi jokseb "Sengge-Dzangbo (Šicüan'he)"-nimenke i ühtištub Gar-Dzangbo-jogenke läz Langmar-küläd, sen jäl'ghe jokseb jo Ind-nimenke.
Ind jokseb läz 1000 km lodeheze Karakorum-mägil, läbitab koumen valdkundan territorijad. Jogi jäl'gendab süväd tektoništ alangištod, äiluguižed kall'oikahad urad oma jogen randoikš. Jogen alangišt augotase läz amuišt Leh-lidnad, kudamb om istorižen Ladakh-agjan pälidnaks. Jogi sase ičeze kaikiš pohjoižembha čokkoimhesai läz Haramoš-mägenpäd, sid' käraudab suvipäivlaskmha, jokseb Gimalajiden i Gindukušan sarakoiš läbi.
Ičeze keskjoksmuses Ind läbitab kukhikahid tahondoid, jokseb Indan da Gangan tazangišton päivlaskmas. Jogi sab äi ližajogid. Jäl'gmäine mödvedhe Pandžnad (Satledž)-ližajogi om kaikiš suremb-ki, lankteb Indha huralpäi. Ei ole ližajogid Indan alajoksmuses.
Edel suhištod Ind jokseb läbi Tar-letetazangišton päivlaskmaižes poles. Jogen vago sase Arabijan merhesai enamba mi 1800-kilometrižen matkan jäl'ghe tazangištodme.
Indan del't augotase Haidarabadanno 150 kilometras merespäi. Del'tan pind om 30 tuh. km² (seičemenz' surtte mail'mas). 11 pähijamad lanktas merhe 250 km mererandan pidusel. Jogahižel sur'vedel kaik del'tan hijamiden kuva vajehtase. Jogi tob merhesai 450 mln tonnad sagedmaid vodes. Nügüd' Gadžamro om pähijamaks. Ližadumižen aigan meren veded puttas jogehe.
Jogen vago om vähän korktemb ümbriolijad letetazangištod todud sagedmaiden suren lugumäran tagut. Jogen randad oma ratud maspäi znamasižel pidusel kaičemha lähižid territorijoid sur'vezišpäi. Vozil 1947, 1958 da 2010 sur'veded toiba lujid vigoid Pakistanan eläjile. Erasti jogi vajehtab vagod lujan sur'veden tagut.
Toižed znamasižed ližajoged oma Kabul i Kuram, molembad lanktas oiktalpäi.
Vides voz'tuhas Ind vajehti vagon sijadust severz' kerdad Sukkur-lidnan suvemb. Vago i enamba kaiked del't sirdihe päivlaskmha. Jäl'gmäižel seičemel voz'sadal Indan pala sirdi 15..30 km päivlaskmha Sukkurad alemba.
Indan alangišt harakterizuiše subtropižel kontinentaližel klimatal. Kevädel Gimalajiden jäžomad suladas i täuttas sadegiden mairišt (200 mm vodes da sen penemba suvipäivlaskmaižes mussonaspäi). Kezapäivil om lujas räk (+49 Cel'sijan gradushasai). Vilukun lämuz om alemba noläd Indan basseinan pohjoižes, no jogi jäb jädumatoman.
Kävutand.
Ende mecakišt kazvoi jogen basseinas, mecan pind om lujas vähemb sidä nügüd'. Jogen kalan varad oma znamasižed. Sukkur- da Kotri-lidnad oma kalategimišton järedoikš keskusikš, no kalankazvatuz om tarbhaine saudud padoseiniden tagut.
Indan gidroenergetižed voimused oma 20 mln kVt. 1970-nzile vozile saudihe olijoiden padoseiniden enambust. Indijan da Pakistanan ridad oleliba äi kerdoid jogen basseinan vezivaroihe näht, mugažo Pakistanan štatoiden-ki kesken. Vspäi 1960 kožundakt Indan veziš reguliruib veden jagamišt viden jogen tahondas (Pendžab-regionas).
Maižanduz om olmas kastelendan abul. Jogen alajoksmuses om 120 000 km² kasteltud mad, se om Pakistanan Pendžab-štatas da jogen del'tas, vedhuden penemba pol't sase jogensuhusai. Irrigacižkanaliden ühthine piduz om 65 tuh. km, ühthemänho kasteltas 170 000 km² mad.
Laivoidenlikund om olmas jogensuspäi Dera-Ismail-Han-lidnhasai, 1200 kilometrad matkad laivoiden täht. Pened astjad lapakonke pohjanke voidas ujuda edemba ülezjogen Kabul-jogensuhusai.
Ekologii.
Dambiden da padoseiniden sauvond vei vedhuden vähendusele jogensus severdha kerdha 20. voz'sadan aigan. Tonuziden sagedmaiden mülü mugažo peneni, jogen del't ištuse, sen pind väheneb. Merivezi ličeb 75 kilometrhasai ülezjogen suspäi veden ližadumižiden aigan, del'tan randad muretas. Ristituiden sadad tuhad sirdiba sen randoišpäi mahusen soldundan tagut.
20. voz'sadal sar'vnenad jäiba Indan basseinas vaiše kel'dtahoiš. Indine jogidel'fin läz kadoi padoseiniden taguiči. Mecoiden pind väheni znamasižikš maižandusen šingotesen tagut.


Jugoslavii.
Jugoslavii oli valdkund Evropas vozil 1918−1992. Se sijazihe Balkanan pol'sarel da oli Adriatižen meren kaks'tuhakilometriženke randištonke.
Istorii.
Valdkund sündui Avstrijan da Mad'jaranman imperijan čihodamižen rezul'tataks. Vozil 1918−1945 se oli kunigahuz da unitarine valdkund. Sid', vspäi 1945 — federativine tazovaldkund. Federacii kogoni 6 valdkundaspäi i kaks' avtonomijad oli Serbijas. Kaik ned oma ripmatomad toine toižespäi nügüd' päiči Serbijan avtonomižid agjoid (Vojevodin i Kosovo). Vozil 2003−2006 Serbijan da Mustmägin Valdkundaline Ühtištuz-konfederacii oli Jugoslavijan oiktusiden jäl'ghetulii, no äjad ühtnijad ei olgoi tundištanuded necidä.
Geografii.
Vozil 1945−1991 Jugoslavijan Socialistine Federativine Tazovaldkund oli röunoiš Romanijanke da Bolgarijanke päivnouzmas, Grekanmanke suves, Albanijanke suvipäivlaskmas, Italijanke da Avstrijanke lodehes, Mad'jaranmanke pohjoižes.
Mägitahond oli territorijan kaks' koumandest. Dunain bassein ühtištoiti valdkundad.
Ižanduz.
Mujumetalloiden metallurgii sijaližil varoil oli ižandusen aluseks. Radnikoiden kollektivad sättutiba keskneze pätindoid, ižandusen ohjanduz oli kundaližen i keskusetoman.
Čihodamine.
Jugoslavijan čihodamine tegihe pordhil: vl 1991 läksiba Slovenii, Horvatii i Makedonii; vozil 1991−1995 Bosnii da Gercegovin; vl 2006 Mustmägi tedoti ripmatomut Serbijaspäi. Vl 2008 Kosovo tedoti ripmatomut Serbijaspäi, no Serbii jäi necidä azjad tundištamata.


1965.
1965 (tuha ühesasadad kuz'kümne videnz') voz' — järgeline voz', kudamb augotihe videnz'päiväl grigorianižen kalendarin mödhe.


Han Šahruh.
Šahruh Han (,; sünd. 2. kül'mku 1965, Deli, Indii) om indijalaine Bollivudan akt'or, pajatai, TV-vedai i prodüser.
Biografii.
Šahruh om sündnu Udhe Delihe. Pästihe školaspäi, sid' lopi Delin universitetad ekonomiženke specialižusenke. Mamazen surman jäl'ghe hän sirdi Mumbaihe. Edel kinod hän zavodi karjerad televizijas vl 1988, edesti rolid severziš TV-serialoiš. Šahruh edesti ezmäižen rolin kinoho vl 1992, konz "Meletoi armastuz"-fil'm läksi ekranoile. Vl 1995 hän edesti pozitivišt pärolid "Vargastamatoi neičeine"-fil'mas Kadžol-aktrisan ühtes, muugotid tegihe Indijan kinematografan kuldasižeks paraks sen tagut. Vl 2010 edesti Rizvan Han-autistan rolid, hänen heng matkazi AÜV:oidme "Mindai kuctas Han"-fil'mas. Kinoakt'oran ližaks, hän om olmas TV-vedajan-ki, sidä kesken «Ken tahtoib lindä millioneraks?»-vändos. Hänel om ičeze «Red Chillies Entertainment»-kompanii.
Vspäi 1991 om nainu, Gauri Han om hänen ak. Heil om üks' tütär da kaks' poigad: Arjan-poig (om sündnu vl 1997), Suhana-tütar (om sündnu vl 2000), Abram-poig (om sündnu vl 2013).


1946.
1946 (tuha ühesasadad nell'kümne kudenz') voz' — järgeline voz', kudamb augotihe tožnargel grigorianižen kalendarin mödhe.


Stallone Sil'vestr.
Sil'vestr Stallone (; sünd. 6. heinku 1946, Nju Jork, Nju Jork (štat), AÜV) om amerikalaine akt'or, režissör, kinoscenarijoiden tegii da prodüser.
Biografii.
Sil'vestr om sündnu Nju Jork-lidnha. Hän openzihe Šveicarijan Amerikaižes kolledžas, sil-žo aigal radoi treneraks i jätksi edestada rolid teatras. Štatoihe pördumižen jäl'ghe Sil'vestr päti tehtas akt'oraks i ühtni Majamin universitetha tedištelimha draman čomamahtoid. Sai opendust akt'ortedokundas da pördui ičeze kodilidnha, oti rolid peniš teatredestusiš.
Akt'or zavodi kar'jerad «"Italijalaine ubeh"»-pornofil'mas, sid' edesti penid rolid fil'miš da serialoiš. Vodel 1976 «"Rokki"»-fil'm läksi ekranoile, Sil'vestr kirjuti scenarijad iče necen fil'man täht, i tegihe tutabaks fil'man tagut. Vodel 1982 «"Rembo: Ezmäine čak"»-fil'm om pästtud, sigä hänen Rembo-personaž ozutase ezmäižen kerdan, kudamb vl 2008 fil'mzi nelländen palan ičeze scenarijan mödhe.
Sil'vestr om ranu ak'toran, no pirdajan-ki. Pirdi äi kuvid, hänen kuvad oleliba Piteriš-ki.
Sil'vestr oli nainu severz' kerdoid. Vspäi 1998 om nainu, Džennifer Flavin om hänen ak. Vl 1976 Sil'vestr tegihe tataks, Seidž-poig om sündnu (koli vl 2012). Vl 1979 Serdžo-poig om sündnu. Vl 1996 Sofia-tütär om sündnu. Vl 1998 Sistin-tütär om sündnu. Vl 2002 Skarlett-tütär om sündnu. Frenk-vell' om Sil'vestral, vell' om pajatai da akt'or.


Gorky Park (al'bom).
«Gorky Park» om ühtennimižen muzikgruppan ezmäine studioal'bom, kudamb om pästtud vl 1989.


Gott Karel.
Karel Gott (mugažo čehan kelel; sünd. 14. heinku 1939, Pl'zen', Čehoslovakii — kol. 1. reduku 2019, Prag, Čehanma) oli čehalaine pajatai. Edesti čehan kelel päpaloin.
Biografii.
Karel oli sündnu Pl'zen'-lidnha. Edel kar'jeran zavodindad Karel radoi tramvaisistemiden elektromont'oraks, sil-žo aigal pajati pajoid Pragan restoranoiš da klubiš. Vl 1960 lopi radod tegimes i ühtni Pragan konservatorijha sen operan pajatandan kafedrha. Vl 1962 sai angažement Semafor-teatraspäi. Vl 1968 ühtni Evrovizii-konkursha Londonas, ezini Avstrijad «Tausend Fenster»-pajonke, oti koumetoštkümnent sijad.
Vll 1960−1980 Karel Gott oli populärižen Nevondkundaližes Ühtištuses. Elon lopus Karel ezini harvoin läžundan tagut, hän sai populärižust pajatajaks Čehanmas.
Kanz.
Karelal oli nell' tütärt. Vanhembad tütred oma Dominika i Lucija erasiš naižišpäi. Karel oli nainu vn 2008 vilukus, Ivana Mahačkova om hänen ak. Edel sidä Karel eli naindatoman. Heil sündnus kaks' tütärt: Šarlotta Ella-tütär om sündnu vl 2006, Nelli Sofija-tütär — vl 2008.


Čelentano Adriano.
Adriano Čelentano (; sünd. 6. viluku 1938, Milan, Italii) om italijalaine pajatai, akt'or, režissör da prodüser.
Biografii.
Adriano om sündnu Milan-lidnha. Vl 1957 sai vägestust italižen rok'n'rollan ezmäižel konkursal. Vl 1961 pajatai ühtni ezmäižen kerdan Sanremon muzikfestivalihe "Ventiquattromila baci"-pajonke. Kaičendministran eriline laskend pidi olnudele armijas sodamehele ühtemha neche festivalihe. Pajatai kärouzi sel'gäl kacujile ezinendan zavodindas, laudkund lugi necidä ustavatomaks da andoi vaiše kahtenden sijan. Sil-žo vodel hän lopi kontraktad Jolly:nke, kerazi ičeze parahimid sebranikoid da sädi änetamižen «Clan Celentano»-markad.
Vl 1962 pajatai sai vägestust «Kantadžiro»-konkursal, ezini "Stai lontana da me"-pajod. Sen jäl'ghe hän tegi gastrolid Francijadme da Ispanijadme, sädi TV-programiden ičeze serijad.
Vl 1987 Adriano akanke ajelihe Nevondkundaližhe Ühtištushe üks'jäižen kerdan ičeze "Dzoan Lui"-fil'man ezmäižele ozutesele. Kacmata sihe, miše hän mokičese aerofobijaspäi, pajatai tegi erind NSTÜ:n täht da tuli lendimel. Artist andoi kaks' koncertad Moskvan «Olimpijskii»-sportkompleksas, se oli hänen ezmäine ezituz kahesas vodes. Keskuztelevizii fil'mzi koncertan TV-versijad.
Nügüd' Adriano jätktab sädamižradmižen i eläb erižpertiš, Lacio-agjas.
Adriano om nainu vn 1964, Klaudia Mori om hänen ak. Heil om kaks' tütärt da üks' poig: Rosita, Rosalinda da Džakomo. Tähäsai üks'jäine Samuel'-poiganpoig om Adrianol Klaudianke.


Uskmatoi armastuz.
«Uskmatoi armastuz» (, oficialine angline transkripcii "Kambakkht Ishq") om vn 2009 indine kinokomedii.
Fil'mdand.
Fil'mdihe kinod Los Andželesas i Venecijas.


Mindai kuctas Han.
«Mindai kuctas Han» ("māy nem iz khān",) om vn 2010 indine dramfil'm. Ezmäine ozutez Indijas oli vn 2010 uhokun 12. päiväl, Venämas — seičemes kus sen jäl'ghe (2. sügüz'ku 2010).
Kinotarin.
Rizvan Han om islamanuskoi. Hän om kazvanu Zakir-vellenke i Razija-mamanke Mumbaiš. Mamaze koli, i Rizvan sirdab San Francisko-lidnha vellezen jäl'ghe. Sil aigal Rizvan sädab tundmust vellesen Hasina-akanke, kudamb pani diagnoz, miše Rizvanan läžund om Aspergeran sindrom (autistine psihopatii). Rizvan otab Mandiran akaks, hö zavottas edheotandan.
Kundaline pidand islamanuskojid vajehtase vn 2001 teraktan tagut. Mandiran poig koleb, i goräh'ne naine pakičeb Rizvanad, miše hän oigenziži AÜV:oiden prezidentannnoks i sanuiži hüväd islamanuskojiš. Rizvan ajeleb kaiken valdkundan kal't.
Fil'mdand.
Kino om fil'mdud San Franciskos, Los Andželesas da Nju Džersiš.


Macumoto Leidži.
Leidži Macumoto ("Macumoto Reidzi"), todesine nimi om Akira Macumoto ("Macumoto Akira"; sünd. 22. viluku 1938, Kurume, Fukuokan prefektur, Japonii) om japonijalaine kirjutai da pirdai.


Kosmine Harlok-merirazbainik (fil'm).
«Kosmine Harlok-merirazbainik» ("Utü Kaidzoku Käputen Harokku") om japonine draman mul'tfil'm tedoližen fantastikan žanras. Nece mul'tfil'm om fil'matud ühtennimižiden mangan da animen mödhe. Ezmäine ozutez Japonijas oli vn 2013 7. päiväl sügüz'kud, Venämas — kahesas kus sen jäl'ghe (14. semendku 2014).
Kinotarin.
Tulebas aigas ristitud lendaškanzihe päivänvauktusen pigutte i levitihe kolonijoid toižihe planetoihe. Vižsadad milliardad ristituid letas kodimaižhe Mahasai resursoiden mairhen tagut toižil planetoil. Se tegihe «Pördumine pördumišt vaste»-toran zavodindaks.


Koumanden planetan peituz.
«Koumanden planetan peituz» () om vn 1981 nevondkundaline mul'tfil'm tedoližen fantastikan žanras.


Pavlov Arsen.
Arsen (Arsenii) Sergejevič Pavlov (; sünd. 2. uhoku 1983, Uht, Komin ANST, Venäman NFST, NSTÜ — kol. 16. reduku 2016, Doneck, Ukrain), mugažo tetab kut Motorola (ven. "Моторола") oli Sodakonfliktan Ukrainan päivnouzmpoles ühtnii, tankanvastaižen specialižen «Sparta»-alajagusen käsknik.
DNR:an armijan polknik. Doneckan Rahvahaližen Tazovaldkundan vägimez' (21. uhoku 2015).


Tolstih Mihail.
Mihail Sergejevič Tolstih (; sünd. 19. heinku 1980, Ilovaisk, Doneckan agj, Ukrainan NST — kol. 8. uhoku 2017, Makejevk, Doneckan agj, Ukrain), mugažo tetab kut Givi (ven. "Гиви") oli Voinkonfliktan Ukrainan päivnouzmpoles ühtnii, «Somali»-alajagusen käsknik.
«» armijan polknik. Doneckan Rahvahaližen Tazovaldkundan vägimez' (24. uhoku 2015).
Pölistui radhonuses ičeze sodapalakundan territorijal Makejevk-lidnas ambundan vai poukahtusen tagut.


Mihejev Sergei.
Sergei Aleksandrovič Mihejev (; sünd. 28. semendku 1967, Moskv, NSTÜ) om venämalaine politolog.
Sergei om paks adiv erazvuiččil kundaližpolitižil tok-šouil televizijal. Vodespäi 2015 hän vedab «Raudlogik»-oigendust Vesti FM radiostancijal.


Ala pagiže «Jä hüväšti igäks» nikonz.
«Ala pagiže «Jä hüväšti igäks» nikonz» ("Kabhi Alvida Naa Kehna") om vn 2006 indine dramfil'm.
Kinotarin.
Dev Saran om futbolist. Hänen naind Rijanke om onematoi, Rii-ak radab redaktoran modaiglehteses. Heil om üks'jäine Ardžun-poig. Devan kar'jer lopihe jaugan satatesen jäl'ghe.
Fil'mdand.
Fil'mdihe kinod Nju Jorkas.


Baččan Abhišek.
Abhišek Baččan (,; sünd. 5. uhoku 1976, Bombei, Maharaštr, Indii) om indijalaine akt'or, pajatai da prodüser.
Biografii.
Abhišek om sündnu Mumbai-lidnha, Amitabh-akt'oran i Džaja-aktrisan sämižkanzha. Openui Šveicarijan privatižes «Aiglon College»-školas.
Kanz.
Vspäi 2007 om nainu, Ašvarija Rai om hänen ak, aktris da Miss Mail'm 1994. Edel Abhišekan besedoičendoid hänenke aktris besedoiči toiženke akt'oranke — Salman Hananke. Vl 2011 Abhišek kändihe tataks, Aaradhija-tütär om sündnu.


Nenavašoin tüništoitmine.
«Nenavašoin tüništoitmine» () om italine kinokomedii. Se läksi ekranoile vl 1980. Ozutihe fil'man versijad vl 1983 surenke satusenke, erased epizodad oliba lühetud.
Kinotarin.
Fil'man tegend šingotase italižes Ravin'jano-küläs (nimi om tehtud melel), ei edahan Voger- (Pavijan agj) i penen Portofino- (Genujan agj) lidnoišpäi. Statjaline Liza-lidnalaine mel'dütoitab ičheze naimatont 40-vottušt kaugedtabašt fermerad.


Pölištunuziden laivoiden sar'.
«Pölištunuziden laivoiden sar'» () om vn 1987 nevondkundaline muzikfil'm. Režissör — Evgenii Ginzburg.


Baččan Amitabh.
Amitabh Baččan (,; sünd. 11. reduku, 1942, Allahabad, Britanine Indii) om indijalaine akt'or, politikanmez', pajatai da prodüser.
Biografii.
Amitabh om sündnu Allahabad-lidnha, nüg. se nimitase Prajagradž:aks i sijadase Uttar Pradeš-štatas. Hänen Harivanš Rai Baččan-tat (todesine kanzannimi — Šrivastav) oli tetabaks runokirjutajaks valdkundas.
Amitabh edesti ezmäižen rolin kinoho vl 1969 «Seičeme indijalašt»-fil'mas. Kinoakt'oran ližaks, hän om olmas TV-vedajan-ki, sidä kesken «Ken tahtoib lindä millioneraks?»-vändon sijaližes versijas.
Kanz.
Vspäi 1973 om nainu, Džaja Baččan om hänen ak, aktris. Heil om üks' tütär da üks' poig: Šveta, Abhišek Baččan. Poig jätktab tatan radod, radab akt'oran mugažo. Tähäsai oma Agastija-tütrenpoig, Navja Naveli-tütrentütär da Aaradhija-poigantütär.
Vl 2020 akt'or andoi pozitivine Covid-19-virusan test.


Rošan Ritik.
Ritik Rošan (,; sünd. 10. viluku 1974, Bombei, Maharaštr, Indii) om indijalaine Bollivudan akt'or da kargaidai. Edestab rolid hindikel'žiš fil'miš tobjimalaz.
Biografii.
Ritik om sündnu Mumbai-lidnha, Rakeš-kinorežissöran i hänen Pinki-akan sämižkanzha. Fil'mzihe händast kinos ezmäižen kerdan lapsen völ, vl 1980. Openui «Sydenham College»-aluzkundas, kommercii oli päpredmetaks.
Kanz.
Vspäi 2000 Ritik oli nainu Suzanna Hananke. Vl 2006 Ritik kändihe tataks, Rehaan-poig om sündnu, vl 2008 Ridhaan-poig om sündnu. Vl 2014 Ritik i Suzanna saiba joudobut naimiželospäi i toine toižespäi.


Kaik oleleb elos.
«Kaik oleleb elos» (, "Kuch Kuch Hota Hai") om vn 1998 indine dramfil'm. Se om Karan Džoharan ezmäine fil'm.


Ražnatovič Svetlana.
Svetlana Ražnatovič (, kanzannimi oli "Veličkovič" edel naimiželod; sünd. 14. kezaku 1973, Žitoradž, Serbijan ST, Jugoslavii) om serbalaine pop- da folkpajatai i aktris, mugažo tetas händast Ceca-psevdonimanke ().
Biografii.
Svetlana om sündnu Žitoradž-lidnha. Pajatab ühesavoččes igäspäi.
Nügüd'aigan (vl 2017) Svetlana gastroliruib lopmäta.
Kanz.
Vspäi 1995 pajatai naine oli lähtnu mehele, Žel'ko Ražnatovič-sodajenarale. Nece jenaral oli tetab kuti Arkan. Vl 1996 Svetlana kändihe mamaks, Vel'ko-poig om sündnu, vl 1998 Anastasija-tütär om sündnu. Vl 2000 amptihe jenaralad surmhasai Belgradan «Interkontinental'»-adivpertin hollas.


Friske Žanna.
Žanna Friske (), todesine nimi — Žanna Vladimirovna Kopilova (; sünd. 8. heinku 1974, Moskv, NSTÜ — kol. 15. kezaku 2015, Balaših, Moskvan agj, Venäma) oli venämalaine pajatai da aktris.
Biografii.
Žanna oli sündnu Moskv-lidnha vl 1974. Hänen Natal'ja-čikoi om pajatajan mugažo.
Vozil 1996−2003 Žanna oli «Блестящие»-gruppan solistan. Vl 2005 Žanna pästi ičeze üks'jäine studine «Жанна»-al'bom.
Vl 2013 Žanna kändihe mamaks, Platon-poig om sündnu Majamihe.
Koume jäl'gmäšt kud Žanna oli komas, tuntketa. Koli päaivoiden rakaspäi Balaših-lidnas.


Čumakov Aleksei.
Aleksei Georgijevič Čumakov (; sünd. 12. keväz'ku 1981, Samarkand, Uzbekan NST, NSTÜ) om venämalaiž-bolgarijalaine estradpajatai, muzikankirjutai, kirjutai, akt'or da prodüser.
Biografii.
Vl 2006 hän pästi ičeze ezmäine «Сны о чём-то большем»-al'bom.
Vspäi 2013 Aleksei om nainu Julija Koval'čuk-pajatajal.


Indii-ižand.
«Indii-ižand» () om vn 1987 indine fil'm tedoližen fantastikan žanras. Ezmäine ozutez Indijas oli vodel 1987, — sil-žo vodel.


Kormuhina Ol'ga.
Ol'ga Borisovna Kormuhina (; sünd. 1. kezaku 1960, Alauz'lidn, Venäman NFST, NSTÜ) om Venäman eläi, venäkel'ne i anglijankel'ne rokpajatai da muzikankirjutai.
Biografii.
Ol'ga om sündnu Alauz'lidn-lidnha. Vl 1980 hän sädi debütan «Нижегородская весна»-festivališ ("Alalidnan keväz). Vl 1988 Ol'ga oli «Красная Пантера»-gruppan solistan.
Vl 2012 Ol'ga pästi ičeze studine «Падаю в небо»-al'bom.
Vspäi 1999 läksi mehele, Aleksei Belov om hänen mužik, ühtneb Gorky Park-gruppha gitaristaks. Vl 2000 Ol'ga tegihe mamaks, Anatolija-tütär om sündnu.


Kapur Anil.
Anil Kapur (,; sünd. 24. tal'vku, 1956, Bombei, Maharaštr, Indii) om indijalaine akt'or, fil'miden prodüser (vspäi 2005) da pajatai, hindikel'ne päpaloin.
Biografii.
Anil om sündnu Čemburha (nügüdläižen Mumbain ezilidn), Surinder Kapur-kinoprodüseran da hänen Nirmal-akan pereheze, kahtenz' laps' nelläspäi. Anilan vanhemb Boni Kapur-vell' radab kinoprodüseran, noremb Sandžai Kapur-vell' om akt'or mugažo.
Vspäi 1979 Anil edesti toižid rolid kinos. Sai pärolin ezmäižen kerdan «"Ned seičeme päiväd"»-fil'mas (1983), hänen tat oli sen prodüseran. Jäl'geližel vodel Anil edesti tagaman rolid «"Fakel"»-fil'mas (1984) i sai ezmäšt «Filmfare Award»-arvlahjad parahimas toižes mužikroliš.
Kanz.
Vspäi 1984 om nainu, Sunita Bhavnani Kapur om hänen ak, kostümiden dizainer. Heil om kaks' tütärt da üks' poig: Sonam, Reja da Haršvardhan. Sonam-tütär jätktab tatan radod, radab aktrisan mugažo.


Nik.
Nik vai nikneim (), mugažo verknimi, om psevdonim, kudambad kävutai kävutab Internetas, tobjimalaz besedoičendan sijoiš (blogoiš, forumoiš, čatoiš).


Kosmine Harlok-merirazbainik.
Kosmine Harlok-merirazbainik (, virkand: "Utü Kaidzoku Käputen Harokku") om japonine manga da anime-serial tedoližen fantastikan žanras. Režissör om Rintaro.
Serialas om 42 epizodad. Se läksi ekranoile vodes 1978. Om tehtud vozil 1978−1979 japonižen «TV Asahi»-kanalan täht. Om ozutadud Francijas «Albator»-nimitusenke.


Padukone Dipika.
Dipika Padukone (,; sünd. 5. viluku, 1986, Kopenhagen, Danii) om indijalaine aktris.
Biografii.
Dipika om sündnu Kopenhagen-lidnha. Tat om Prakaš Padukone, badmintonan vändai mail'man klassanke, mam — turistine agent. Konz' hän oli üks'toštkümnekuine, kanz sirdi Bangalorha. Hän openzihe Bangaloran «Sofija»-keskškolas, sid' «Mount Carmel»-kolledžas. Mamankel' om konkanin kel'. Norembaine Aniša-sizar (sünd. 1991) om Dipikal.
Vspäi 2012 besedoiči Bollivudan Ranvir Singh-akt'oranke, i vl 2018 om lähtnu mehele hänele.


Čopra-Džonas Prijanka.
Prijanka Čopra-Džonas (,; sünd. 18. heinku, 1982, Džamšedpur, Bihar-štat, Indii) om indijalaine aktris, pajatai, fotomodel' da TV-vedai. Eläb «Miss Mail'm 2000»-arvnimenke.
Biografii.
Prijanka om sündnu Džamšedpur-lidnha, Ašok da Madhu-sodalekariden kanzha.


Tähtazkundan ekspress 999.
«Tähtazkundan ekspress 999» ("Ginga Tecudo: 999") om japonine anime-serial Leidži Macumoton mangan aluseks, tedoližen fantastikan žanras. Original om japonan kelel. Režissör — Nobutaka Nišizava. Idejan tegii — Hirojasu Jamaura, Keisuke Fudžikava da Jošiaki Jošida. Muzik — Nozomi Aoki.
Kaik om 113 epizodad serialas. Se läksi ekranoile vodes 1978 (14. sügüz'ku) vhesai 1981 (26. keväz'ku). Om tehtud vll 1982−1983 «Fuji Television», da «Animax»-kanalan täht.


Tähtazkundan ekspress 999 (fil'm).
«Tähtazkundan ekspress 999» (jap.: 銀河鉄道９９９ "Ginga tetsudō 999") om japonine draman mul'tfil'm tedoližen fantastikan žanras. Nece mul'tfil'm om fil'matud ühtennimižiden mangan da animen mödhe.


Opalas, ihastuses-ki.
Opalas, ihastuses-ki (, vepsän kirjamil: "Kabhi Khushi Kabhie Gham...", lühüdas "K3G") om vn 2001 indine dramfil'm.


Minun noruden Arkadii-lidnuz.
«Minun noruden Arkadii-lidnuz» ("Vaga Seisün-no Arukadija") om japonine draman mul'tfil'm tedoližen fantastikan žanras. Se läksi ekranoile vl 1982.


Zičiuifalu.
Zičiuifalu (mad'j.: "Zichyújfalu" [ˈziʧiuːjfɒlu]) om külä Mad'jaranmas, Fejer-agjas, läz Sekešfehervarad.
Vl 2016 eläjiden lugu om 924 ristitud.


1982.
1982 (tuha ühesasadad kahesakümne kahtenz') voz' — järgeline voz', kudamb augotihe videnz'päiväl grigorianižen kalendarin mödhe.


Harlok.
Harlok ("Harokku") om tedoližen fantastikan riven kul'tine melestehtud personaž, antivägimez', kosmine merirazbainik. Ezmäižen kerdan hän ozutihe "Mitsubachi no Boken"-mangas (1953), no sid' sädi kuti debütad vl 1977 ühtennimižes komiksas.
Hän sobib must vihmsoba da kostüm päle.


Kapur Ranbir.
Ranbir Kapur (,; sünd. 28. sügüz'ku 1982 Bombei-lidnha, Maharaštr-štatas, Indii) om indijalaine akt'or da prodüser.
Biografii.
Ranbir om sündnu Mumbai-lidnha, Riši-kinorežissöran i Nitu-aktrisan sämižkanzha. Riddhima-sizar' om Ranbiral, hän radab kostümiden dizaineran.


Vargastamatoi neičeine.
«Vargastamatoi neičeine» (, "Dilwale Dulhania Le Jayenge" — «Todesižikš mel'dünu sab neičest») om vn 1995 indine dramfil'm. Ezmäine ozutez Indijas oli sen-žo voden 20. päiväl redukud.


Elektruz.
a> om kaikiš dramatine elektrusen effekt londuses.
Elektruz om sidodud elektrotäutkiden olendha, likundha da vastaimižpaineghe kaik nägused.
Vl 1600 anglijalaine Uil'jam Gilbert tegi meles elektrusen tärtusen ičeze «Magnitan, magnithibjiden da suren Ma-magnitan polhe»-kirjutuses ().
Elektruz andab äi tetabid effektoid: samalduz, statine elektruz, elektromagnitine indukcii, elektrojoksuz. Sen ližaks, elektruz ühtneb elektromagnitižen sädegoičendan sädamižes da samižes, oz., radiolainhed.
Elektrotäutked sädas elektromagnitižid kendoid. Nened kendad vastaimižpaindas toižihe täutkihe.
Elektrust sadas elektrostancijoil i kävutadas elektronikan ladimil. Nügüd'aigaižed kommunikacijad (transport, sido), lämbituz i pidatuz oma elektrusen aluseks täuzin vai paloin.


Barfi!
«Barfi!» () om vn 2012 indine kinokomedii-dramfil'm.
Kinotarin.
Fil'man tegend šingotase indižes Daržiling-lidnas, 1970-nzil vozil.


Kapur Karina.
Karina Kapur (,; sünd. 21. sügüz'ku 1980, Bombei, Maharaštr, Indii) om indijalaine aktris.
Biografii.
Karina om sündnu Bombei-lidnha, Randhir Kapur-akt'or da Babita-aktris (neiččel Šivdasani) sämižkanzha. Vanhemb Karizma-sizar om Karinal, hän om aktris mugažo.
Školan jäl'ghe Karina openui kommercijad Mumbain «Mithibai College»-aluzkundas kaks' vot, sid' oli juridižen kolledžan üläopenikan, no vodes päliči (2000) zavodi aktrisan kar'jerad.
Kanz.
Vspäi 2012 om lähtnu mehele, Saif Ali Han-akt'orale. Vl 2016 Karina kändihe mamaks, Taimur Ali Pataudi-poig om sündnu.


Kurihara Komaki.
Komaki Kurihara ("Kurihara Komaki"; sünd. 14. keväz'ku 1945, Tokio, Japonii) om japonijalaine aktris.


RA. Ezmäine.
«RA. Ezmäine» ("Ra. Van",) om vn 2011 indine fil'm tedoližen fantastikan žanras.


Sured järved.
Sured järved (,) oma reskveden järvišt Pohjoižamerikas, i Kanadan röunal. Järved mülüdas Pühän Lavrentijan jogen basseinha.
Nened järved oma (mödvedhe): Üläjärv, Mičiganjärv (AÜV:oiš täuzin), Guronjärv, Erinjärv da Ontarionjärv, erasti Sent Kler-järv ližatas sihe. Järviden pindan kaks' koumandest sijadase AÜV:oiš, koumandez om Kanadas. Järved ühtenzoittas jogil, sal'mil da kanalil.
Suriden järviden ühthine pind om 244 106 km². Basseinan pind — 768 tuh. nellikkilometrid (järvidenke). Veden ühthine mülü — 22 671 km³. Randanpird saridenke om 18 tuh. km. Kaikiš süvemb om Mičiganjärv, 281 m süvütte.


Čennain ekspress.
«Čennain ekspress» (,) om vn 2013 indine torafil'm. Režissör — Rohit Šetti.


Lindud.
Lindud () oma lämuzverižiden munijoiden sel'grodaižiden živatoiden klass. Vn 2017 vilukus tetas 10 672 eläbad linduiden erikod mail'mas.
Zoologijan alajaguz — ornitologii — om pühätadud linduiden tedoidusele.
Leviganduz.
Linduiden augotižlibund om ühthine penidenke dinozavridenke ("Deinonychosauria"). Lindud oma dinozavriden üks'jäine klass, kudamb om kaičenus elegil tähäsai. Elädas kuivman kaikil kontinentil i äjil saril.
Ümbrikirjutand.
Nägujad tundused oma n'ok da höunhišt. Ezilopused kändihe suugikš. Höunhed oma tarbhaižed hibjan lämuden kaičendas, ned kävutasoiš lendusen täht. Kaik erikod mahttas tehta lendust päiči erasiš kadotanuziš necidä voimust. Sömänsulatusen i hengaidusen organad sättudas lendusele.
Linduiden klassha mülüdas kur'ged, joucned, kajaged, kanad, vilulindud da toižed. Ned oma socialižed živatad, mecatas i kaičesoiš lihansöjid vaste ühtes. Äjad erikoišpäi oma kezalinduikš, letas tal'veks lämihe maihe parvehil da joukuil. Vepsänma om mugažo läm' ma pehmdanke tal'venke erasiden Edahaižen Pohjoižen erikoiden täht. Om kalajdajid-ki linduid.


Moskv, oled minun armastuseks.
«Moskv, oled minun armastuseks» (, "Mosukuva Vaga Ai") om vn 1974 nevondkundaliž-japonine draman fil'm.


Sanada Hirojuki.
Hirojuki Sanada ("Sanada Hirojuki"), todesine nimi — Hirojuki Šimosava (jap.: 下澤 廣之 " Šimosava Hirojuki"; sünd. 12. reduku 1960, Sinagava, Tokio, Japonii) om japonijalaine akt'or.


Sur' Zaborkrif.
Sur' Zaborkrif om kaikiš suremb korallrif Man pindal i kaikiš jaredämb ratud eläbil organizmil objekt.
Rif om 2300 km pitte, sijadase Korallmeres pidust' Avstralijan pohjoižpäivlaskmašt randad. Pind — 344 400 km², se vajehtab merivezipagon da ližadumižen aigan. Kaik om 900 sar't da 2900 pen't rifad Sures Zaborkrifas, sen sauvondan da murendusen process mäneb kaikenaigašti.
Sur' Zaborkrif om kaikiš suremb ekosistem Mas. Om koralloiden 400 erikod, kaloiden — 1500, linduiden — 250, kazmusiden — 40 erikod saril. Leved da madal (100 metrhasai süvütte), tün' da ireg laht sijadase rifan i kontinentan keskes. Se om lujas mödaine meriolijoiden kazmusen täht veden vajehtamatoman lämuden taguiči. Jäl'gmäižed 8 tuhad vot rif kazvab intensivižikš.
Äi laivoid upsi vedenalaižil ridoil. 1840-nziš vozišpäi rifan ümbrišt om tedoitadud tarkašti. Hel'miden da meren produktoiden samine oli rifal. Vspäi 1979 Sur' Zaborkrif om Avstralijan rahvahaline kel'dtaho (angl.: "Great Barrier Reef Marine Park"), vspäi 1981 UNESCO mülüti sidä Mail'man jäl'gushe. Nügüd' igähižed rahvahad elädas da mecatas rifan rajonas, turizm om lasktud erasil saril. Vn 2014 kül'mkus Google-kompanii sädi Rifan 3D-modelin.


Millenia-kunigaznaine.
«Millenia-kunigznaine» (, vepsän kirjamil: "Sin taketori monogatari sennen dzöo", sana-sanha «Uz' sanutez bambukan leiktajas: voz'tuhan kunigaznaine») om japonine manga da anime-serial tedoližen fantastikan žanras. Original om japonan kelel. Režissör — Nobutaka Nišizava. Idejan tegii — Keisuke Fudžikava, Sigemitsu Taguti, Hirojasu Jamaura da Tojohiro Ando. Muzik — Rudo Uzaki da Tomojuki Asakava.
Serialas om 42 epizodad. Se läksi ekranoile vodes 1981 (16. sulaku), vhesai 1982 (13. keväz’ku). Om tehtud televizijan «Fuji Television»-kanalan täht.


Kaif Katrina.
Katrina Kaif (,; sünd. 16. heinku, 1982, Honkong, Sur' Britanii) om indijalaine aktris britaniženke augotižlibundanke.
Biografii.
Katrina om sündnu Honkongha, kašmiralaižen Mohammed Kaif-biznesmenan i anglijalaižen Süzann Türkott-juristan da hüvädtegijan pereheze. Koume čikoid (Stefani, Kristina, Nataša), koume norembad sizart (Melissa, Son'a, Izabel') i Maikl-veik oma Katrinal. Tat eläškanzi eriži, mam kazvati lapsid. Kanz ajeli Azijan i Evropan maidme maman radon jäl'ghe, openuihe kodiš. Katrina sai vägestust čomuden konkursal Havajil 14-voččes igäs da zavodi kar'jerad juvelirkompanijan modelikš.
Besedoiči kahtenke mužikanke: Salman Hananke (2003−2010) i Ranbir Kapuranke (2010−2016).


Vatanabe Ken.
Ken Vatanabe ("Vatanabe Ken"; sünd. 21. reduku 1959, Koide, Niigat-prefektur, Japonii) om japonijalaine kinon, teatran da televizijan akt'or.
Biografii.
Ken om sündnu radnikoičijoiden pereheze: mam radoi školopendajan, tat oli kalligrafijan radnikaks. Ajeli prefekturadme kazvatajiden radon taga. Pästnudes Koiden üläškolaspäi vl 1978 Ken sirdi Tokioho i zavodi kar'jerad teatran rolišpäi.
Edestab televizijan rolid vspäi 1982, ühtneb fil'mihe vspäi 1984. Hänen samurajiden rolid oma tetabad.
Kanz.
Oli naižiš kaks' kerdad, akad: Jumiko Vatanabe (1983−2005) i Kaho Minami (2005−2018). Dai-poig (sünd. 1984) i Anna-tütär (sünd. 1986) oma ezmäižes naimiželospäi, mugažo poigindam kahtendes naimiželospäi. Vodele 2018 poiganpoig, poigantütär, tütrentütred-kaks'jaižed i tütrenpoig oma sündnuded.


Japonan kel'.
Japonan kel' (ičeze nimi Japonijan südäimes: 國語 vai 国語 "kokugo" «valdkundkel'»; verazmalaižiden täht: 日本語 "nihongo") om japonijalaižiden kel' da Japonijan valdkundkel' faktižikš.
Regulirui organizacii om Japonijan ohjastusen Openduzministrusen Kul'turagentuz faktižikš.
Kelenkandajad.
Pagižijoiden lugu kaikes mirus om enamba 140 millionad ristituid. Japonijan ližaks, pagištas Korejas, Taivan'-sarel (enččed kolonijad), i kus eläb äi japonijalaižid (Havajad, San Paulu, Lim).
Vaihišt.
Om kaks' vaihišton šoidud — altaine i avstronezine, grammatik om pujon kelihe pojav, sen tagut ei voi mülüda kel't mitte-se märitud gruppha. Japonan kel't lugetas izoliruidud keleks. Kümne paginad om keles, mägisel'gad da sal'med oma röunaks niiden keskes. Vspäi 1886 standartine pagin om olmas, sädamha sidä ottihe Tokion paginad aluseks.
Keles om 16 kändod substantividen täht, 2 kändlust verboiden da adjektividen täht. Kirjkel' kogoneb koumes palaspäi: enamba 3 tuhad ijeroglifoid i kaks' tavukirjamištod — hiragana 46 znamanke, katakana (mugažo 46). Ijeroglifad oma kitajiženke augotižlibundanke, no voib lugeda kaikuttušt kahtenvuiččikš: "kun-lugend" (japonine) da "on-lugend" (kitajine, om lähine nügüd'aigaiženke hakka-kelenke) oma olmas.


Han Irrfan.
Irrfan Han (,), täuz' nimi om Sahabzade Irrfan Ali Han (hindi: "शाहबजादे इरफान अली खान", angl. "Sahabzade Irrfan Ali Khan"; sünd. 7. viluku 1967, Džaipur, Radžasthan, Indii — kol. 29. sulaku 2020, Mumbai, Maharaštr, Indii), oli indijalaine Bollivudan da Gollivudan akt'or, hindikel'ne tobjimalaz.
Biografii.
Irrfan oli sündnu Džaipur-lidnha, islamanuskojiden kanzha. Mam — Sajida Begum, tat — Džagirdar. Irrfan openui kändmahas čomamahtoiden magistraks, konz sai stipendijad opendamha Nacionaližes dramškolas (Nju Deli) vl 1984. Pästandan jäl'ghe sirdi Mumbaihe.
Zavodi akt'oran kar'jerad Indijan teleserialoišpäi, vspäi 1985 fil'mzihe kahtes kümenikas serialas. Ezini britanižen «Sodamez'»-fil'man (2001) pärolid, se toi hänele tetabut.
Kanz.
Vspäi 1995 akt'or oli nainu, Sutapa Sikdar-kirjutai om hänen ak. Sündutihe kaht poigad naimiželos: Babil i Ajan.


Jäl'gmäine samurai.
«Jäl'gmäine samurai» () om vn 2003 amerikaine torafil'm.


Jogi.
Jogi om kaikenaigaine znamasine (ojan erineden) vezivalu, londuseline geografine objekt. Nil da Amazonas oma kaikiš surembad joged Mas.
Kuivan man gidrologijan jaguz — potamologii — om pühätadud jogiden tedoidusele. Joged kuctas sur'vezid da mahusen erozijad.
Joged oma Man gidrologižen ciklan pala. Vezi keradase pindaližiš valuišpäi, ned sädaba lanktenuziš märitud pindale (jogen bassein) atmosferižiš sadegišpäi, mugažo toižiš purtkišpäi, oz., manalaižen veden varad, jäžomiden suland, lumikate.
Harakteristikad.
Jogi voib jäduda, käta jäks täuzin vai kuida lophu pordaigaližešti. Jokseb ičeze alangištodme joginiškaspäi jogensuhusai i voib langeta toižhe jogehe, järvhe, vezivaradimhe, merhe vai valdmerhe, erasti soho. Om oiktoid da hurid ližajogid päpaloin. Rand da kendäk oma vezivalun röunaks. Aigan mändes jogi voib vajehtada vagon sijadust tahoidme. Vezijagandad erigoittas erazvuiččiden jogiden basseinoid.
Jogen suruded: piduz (km), basseinan pind (km²), sekundine (m³/s) i vozne valujoksmuz (km³), jogen pidustan pautkuz (% vai promille ‰), ližajogiden lugu, joginiškan da jogensun korktuz valdmeren tazopindan päl, om-ik del't jogensus. Jogen vago voib olda ottud torvhe, lidnan territorijal tobjimalaz. Saudas padoseinid vezivaradimid säden, kos'ked da vezilanktendad heittas sil-žo aigal.
Kävutand.
Nened otandad kävutamižhe oleskeldas jogel: kävutand reskvedeks, kalanpüdand da kalankazvatuz, elektrusen da toižen vägen (vezimellic) samine, jogilikkuimed da kanalad, pöudoiden kastelend, rajod valdkundoiden keskes.


Rai Ašvarija.
Ašvarija Rai Baččan ("Aišvarja Rai", "Aišvarja Rai",; sünd. 1. kül'mku 1973, Mangalur, Karnatak-štat, Indii) om indijalaine aktris, fotomodel da Miss Mail'm 1994.
Biografii.
Vspäi 2007 om lähtnu mehele, Abhišek Baččan om hänen mužik, akt'or. Vl 2011 Ašvarija kändihe mamaks, Aaradhija-tütär om sündnu.


Sag Harlokas.
«Sag Harlokas: Nibelungoiden rengaz» (, vepsän kirjamil: "Hārokku Sāga Nīberungo-no jubiva") om vn 1998 japonine anime-serial tedoližen fantastikan žanras. Original om japonan kelel. Režissör om Jošio Takeuči. Idejan tegii — Megumi Hijoši. Muzik — Kaoru Vada. Scenarii — Leidži Macumoto.
Serialas om kuz' epizodad da 30 minutad hätkte. Se läksi ekranoile vodes 1999 (25. sulaku — 25. kül'mku). Om tehtud vll «Šinčoša»-kompanii täht.


Pu (material).
Pumaterial om sündnu möuvhaspäi olii koren al pun südäimine pala da sadud puspäi material.
Kaikiš amuižembid kividunuzid pukazmusid löuzihe vl 2011 Kanadan Nju Bransuik-provincijas, ned eliba 400 mln vot tagaz mecaks. Tähäsai pumaterialad sadas mecan varhapanendal, hot' om-ki naprindoid Azijas sauda fermoid kazvatamha bambuk (se kazvab lujas teravas).
Nügüd'aigan ližazihe meblin tehmine, bumagan da himižiden substancijoiden pästand, čomamahtsädused.
Pun sugud oma pehmdad, kovad da kal'hed. Pidab kävutada vigatoi mec da kuivata kuidimil oikti samha hüväladuližid materialoid.


Emeral'das-kunigaznaine.
Emeral'das-kunigaznaine ("Kuīn Emerarudasu") om japonine manga da anime-serial tedoližen fantastikan žanras. Režissör om Judzi Asada.
Kaik om 4 epizodad serialas. Se läksi ekranoile vodes 1998.


Jä hüväšti igäks, Tähtazkundan ekspress 999.
«Jä hüväšti igäks, Tähtazkundan ekspress 999» ("Sajonara Ginga Tetsudo Sri Nain - Andoromeda Šüčäkueki") om japonine draman mul'tfil'm tedoližen fantastikan žanras.


Kosmine Zero-saldat.
Kosmine Zero-saldat (japonan kelel: コスモウォーリアー零 "Kosumo Wōriā Dzero") om vn 2001 japonine anime-serial tedoližen fantastikan žanras. Režissör om Kijotaka Isako. Serialas om 15 epizodad.


Sinä ed ole üksnäiž.
«Sinä ed ole üksnäiž» (, vepsän kirjamil: "Koi... Mil Gaja") om vn 2003 indine fil'm tedoližen fantastikan žanras.
Fil'mdand.
Fil'mdihe kinod valdkundan pohjoižes i Kanadas.


Pohjoižnaba.
Pohjoižnaba vai Geografine Pohjoižnaba om Man kaikiš pohjoižemb čokkoim sen Pohjoižes mapoliškos.
Geografijan andmused.
Pohjoižnaba sijadase Jävaldmeren keskuzpalas, 0..3 m valdmeren tazopindal päl (jän sanktuz vajehtub). Geografižed koordinatad oma 90°00′00″ pohjoišt levedust. Valdmeren süvüz om 4261 metrad.
Planetan virtualine punondvärtmuz läbitab naban. Suvinaba om vastal'ne diametraližikš sille. Om vaiše suvine čuraduz Pohjoižnabaspäi. Naba ei mülü aigvöihe. Polärine päiv da polärine ö vedadas läz pol'vot kaikutte.
Lähembaine eländpunkt om Alert-žilo Nunavut-agjas (Kanad) 817 kilometras.
Klimat.
Klimat om arktine. Tal'vel keskmäine lämuz om −40 C°, kezal 0 C°. Kaikiš korktemb fiksiruidud lämuz om +5 C°. Paneb sadegid 100..250 mm vodes. Evropad vaste jälautikod dreifuidas Grenlandan randpolennoks.
Rahvahidenkeskeine status.
Pohjoižnaban akvatorii ei mülü nimiččehe valdkundha, se om "International Seabed Authority"-agentusen ohjandusen al.
Avaidusen istorii i tedoidused.
Naprihe sadas Pohjoižnabhasai, sikš miše 17. voz'sadal eciškanzihe lühüdad torguindted Evropaspäi Kitaiha. Anglijalaine Genri Gudzon-merimatkadai tegi ezmäižen naprindan vl 1607, no saihe vaiše vähäižen pohjoižemb Špicbergenad. Vn 1948 23. päiväl sulakud nevondkundaližen «Pohjoine-2»-ekspedicijan ühtnijad saisoiš Pohjoižnabahasai ezmäižen kerdan mail'mas, hö tegihe ištutandad lendimil.
Vn 2007 2. päiväl elokud Venäman kaks' pilotiruidud «Mir»-apparatad tedoižiba ezmäižen kerdan Pohjoižnaban mapindan biologijad da gruntad, painuz pohjanno om 430 atmosferad. Kaik kuz' ristitud oliba apparatoiš: nell' Venäman rahvahanikad, mugažo Ročinman i Avstralijan rahvahanikad üksin.


Kadžol.
Kadžol Devgan (,; sünd. 5. eloku 1974, Bombei, Maharaštr, Indii) om indijalaine aktris. Fil'mdase hindi-kelel.
Biografii.
Kadžol om sündnu Mumbai-lidnha, Šomu Mukerdži-kinorežissöran i Tanudža Samarth-aktrisan sämižkanzha. Neiččel Mukerdži, Kadžol om aktrisaks koumandel pol'vel: hänen Nutan Bahl-tädi (1936−1991) i Šobhna Samart-baboi (1916−2000) fil'mzihe äjan.
Vspäi 1999 om lähtnu mehele. Adžai Devgan om hänen mužik, akt'or, režissör. Vl 2003 Kadžol tegihe mamaks, Niša-tütär om sündnu, sen jäl'ghe tegi koumevottušt rat'kaigad aktrisan kar'jeras. Vl 2010 Jug-poig om sündnu.
Aktris om britanižen hüvädtegijan "Loomba Trust"-organizacijan sur'oigenudeks, andab hol't leskiakoile da heiden lapsile kaiked mail'madme.


Kezr.
Kezr om likutim, ei ole olmas eläbas londuses. Se om kehker tobjimalaz, punose joudjas vai kingitadud värtmudel kehkruz. Pandud sen päle hibj verub, ende oliži libestanu.
Kaikiš aigaližemb löutud kezr om datiruidud 5. voz'tuhal edel m.e. Romanijalaine M. Dinu-arheolog löuzi sidä Balkanan pol'sarel, nügüdläižen Romanijan Jassi-ümbrikos vl 1981. Kezrad oma niiden savesižed modelid («käkud») bobaižajoregen täht. Kaikiš amuižemb löutud kezr värtmudel om Pressehausaspäi, Šveicarii, datiruiše vodel 3200 edel m.e. Kezrad pal'coidenke südäimes tehtihe melel Suviuralan pautkil 2. voz'tuhas edel m.e.
Kezr om kova disk tobjimalaz. Motoriziruidud kezr elektrolikutimenke da orbitaline kezr värtmudeta oma tehtud melel.
Diametr om kezran parametraks. Kezran olijad palad: vandeh, stupic, diskad vai pal'cad. Tatanmaižen avtotegimišton ohjandimiden mödhe, šin ei ole kezran pala, päiči paginas.
Kezroid kävutadas avaros jüguid vedamha, mugažo äjiden mašinoiden da ladimiden palaks (pikezr, jauhondkivi).


Eli-oli tigr.
«Eli-oli tigr» (, vepsän kirjamil: "Ek Tha Tiger") om vn 2012 indine torafil'm.
Fil'mdand.
Kinod fil'mdihe Havanas, Stambulas da Dublinas.


Hani-čomač (fil'm).
«Hani-čomač» (, vepsän kirjamil "Küčī Hanī",) om vn 2004 japonine torafil'm. Se om fil'matud ühtennimižiden mangan da animen mödhe.


Suvinaba.
Suvinaba vai Geografine Suvinaba om Man kaikiš suvižemb čokkoim sen Suvižes mapoliškos.
Geografijan andmused.
Suvinaba sijadase Antarktidan keskuzpalas, Polärižel mägitazangištol, 2835 m valdmeren tazopindal päl, sidä kesken jän sanktuz om 2700 m. Geografižed koordinatad oma 90°00′00″ suvišt levedust. Päiväine likub taivastme častomaraižen likumišt vaste.
Planetan punondvärtmuz läbitab naban. Pohjoižnaba om diametraližikš vastal'ne sille. Om vaiše pohjoine čuraduz Suvinabaspäi. Naba ei mülü aigvöihe formaližikš, no polärine AÜV:oiden «Amundsen — Skott»-stancii kävutab UTC+12:00-aigvönen (Uden Zelandijan aig). Polärine päiv da polärine ö vedadas läz pol'vot kaikutte.
Lähembaine meri om Rossan meri 1300 kilometras. Jäžom likub Suvinabal-ki, jän pind sirdase 10 m vodes Uedellan meren polehe, i kaikuccel vodel Suvinaban znamad pandas udhe sijha.
Klimat.
Klimat om arktine, vilu kuiv. Tal'vel (sulaku-sügüz'ku) keskmäine lämuz om −58 C°, kezal (tal'vku-viluku) −26 C°. Kaikiš korktemb fiksiruidud lämuz om −12,3 C° vl 2011. Paneb lunt 200 millimetrhasai vodes.
Status.
Suvinaban territorii ei mülü nimiččehe valdkundha kaiken Antarktikan kartte, se kävutase vaiše kožundtedoidusiden täht Kožundaktan Antarktikas aluseks.
Tedoiduz.
Vn 1911 14. päiväl tal'vkud norvegijalaižiden ekspedicijan ühtnijad Rual' Amundsenanke pämeheks saisoiš Suvinabahasai ezmäižen kerdan mail'mas, kaik pörzihe tagaz. Ripmatoi britanine «Terra Nova»-ekspedicii Robert Skottanke pämeheks sase Suvinabahasai vn 1912 17. päiväl vilukud, kaik pölištuiba pördumižes. Vl 1956 panihe kaikenaigaižen «Amundsen — Skott»-stancijan alusen, neche vodhesai ristituid ei olelend Suvinabal avaidusen aigaspäi.


Maetel.
Maetel ("Meeteru") om tedoližen fantastikan riven kul'tine melestehtud personaž, vägimez'. Ezmäižen kerdan hän ozutihe Tähtazkundan ekspress 999-mangas (1977). Hän sobib must kostüm päl da must šapuk päle i om venälaižhe neiččehe pojav.


Bumag.
Bumag om kuidukaz material mineraližidenke ližadusidenke. Sadas sidä kazmusiden cellülozaspäi, kudamb oleleb verez i toštmižtorhudespäi.
Sädamine.
Bumagan ezmäine tegii om kitajalaine Cai Lun'. Vl 105 hän sädi sen kleidüd läbi toižendad bapshaižiden pezoihe kacten. Sil aigalpäi bumagan tehmižen process paremboičese kaikenaigašti, ližaškanzihe trahmalad da mujutimid, mugažo mel, tal'k i kaolin. 11.-12. voz'sadoil bumagan tehmižen tehnologii putui Evropha arabalaižišpäi Ispanijan kal't. Vspäi 1803 kävutadas bumagantegendmašinoid pästmaha bumagod. Vspäi 1857 zavottihe bumagan massižen tehmižen pumaterialaspäi.
Kod ozutab bumagan toštmižümbriradmižen voimust («bumag»).
Toižendad.
Om bumagan erazvuiččid sortuid kävutamha äjil teil: kirjoiden da lugendlehtesiden pästand, kirjutamine, pirdand, pakuitez, pertin elo, čomitesed, bobuštused, sauvondmaterial (špalerad i kleindlent), tegimištladimed (fil'trad, izolätorad), letebumag, indikatorbumag, fotobumag, banknotad.
Sanktuz om bumagan parametraks, märičese grammil nellikmetras. Bumag kadotab vahvut ühten nepstoindan jäl'ghe.
Bumagan otand kävutamižhe toštmižtorhudeks om kožui ekologijanke, sikš miše sen ümbriradmine küzub elektrust kahthe kerdha vähemb, pahoid jändusid — koumhe kerdha vähemb tehmižhe vereses cellülozaspäi rindataden. Bumagan tehmine kazvoi kahthe kerdha polenke jäl'gmäižes kahtes voz'kümnes dokumentoiden elektronižhe pörundha kacmata. Tactud mahushe bumag kadotab kahtes-koumes vodes.


Emeral'das.
Emeral'das-kunigaznaine ("Kuīn Emerarudasu") om tedoližen fantastikan riven kul'tine melestehtud personaž, vägelaine, kosmine merirazbainik. Ezmäižen kerdan hän ozutihe "Kosmine Harlok-merirazbainik"-mangas (1977). Harlokan serbanik, Maetelan sizar da Prometiuman tütär. Hän sobib must vihmsoba da kostüm päle.


Mukherdži Rani.
Rani Mukherdži (, [rɑ:niː mʉkhərdʒiː],; sünd. 21. keväz'ku 1978, Kolkat, Päivlaskmaine Bengalii, Indii) om indijalaine Bollivudan aktris.
Biografii.
Rani om sündnu Kolkat-lidnha, Ram-kinorežissöran i Krišna-pajatajan sämižkanzha. Openui «Maneckji Cooper High School»-aluzkundas Mumbain pohjoižes Džuhu-ezilidnas. Om naižuniversitetan pästnikan (Mumbai).
Fil'mdase vspäi 1996 hindikel'žes kinos tobjimalaz.
Kanz.
Vspäi 2014 aktris om lähtnu mehele. Aditja Čopra om hänen mužik, režissör. Vl 2015 Rani kändihe mamaks, Adira-tütär om sündnu.


Meri.
a> meriden randasižeks röunaks (nägu majakaspäi).
Meri om valdmeren pala solakahan veden surenke lugumäranke. Ühtenzoitase valdmerenke sal'mil, erištub sišpäi kuivmal da madalal pohjal. Kaikutte meri om ičeze ekosistemanke. Om südäimerid da avoinuzid merid.
Kaik om 63 mert Mas. Kaikiš surembad oma Sargassanmeri läz 6 mln km² pindanke da Filippinoiden meri (5726 tuh. km²). Kaspii, Aral, vezivaradimed da levedad joged nimitadas merikš värin i tobjimalaz oficialitomašti, sikš miše ned oma vedhudetomad vezištod vai merod reskvedenke. Om «merid» — pimedoid läipid — Kudmaižen i Marsan pindoil.
Meri om tarbhaine vedamha jüguid, püdumha kalad da meriproduktoid. Se om sadud tegimil reskveden üks' purtkišpäi tihedasti elänzoittud maiš, Persijan lahten erasiš maiš. Meriškolad opetas ohjastada laiv.
Mail'man merenpäiv praznuičese sügüz'kun lopnedalin ühtel päivišpäi, ohjastuz paneb sen datad jogo valdkundas.
Ozoitesed.
Haug' meres, a händ ülähän (kauh vezilačus).


Japonijan jen.
Japonijan jen ("en") om Japonijan valdkund- da mail'manvalüt.
1 jen = 100 senad, ei ole senoid rahanpörundas vspäi 1954. ¥-znam om jenan simvolaks. Valütkod om "JPY". 円-ijeroglif i sen koverikaz 圓- da koveritoi 元-analogad voiba znamoita Kitain juanid-ki.
1, 5, 10-tuhaižed banknotad (2004 voden serii) i 2-tuhaižed banknotad (2000 voden serii), mugažo rahuded 1, 5, 10, 50, 100 da 500 jenad nominalanke oma rahanpörundas. Rahuzid kävutadas veroid-ki oigendamha, sen tagut ned oleldas reigunke.
Jen kävutase mail'manvalütaks kaičemha rahoiden varoid. Vozil 1995−2001 se oli 5..7% verazmaižiš valütvaroiš, vozil 2003−2014 oti penemban palan, 3..4%.


Han Saif Ali.
Saif Ali Han (, [ˈsɛːf əˈli ˈxaːn]), todesine nimi — Sadžid Han (; sünd. 16. eloku 1970, Uz' Deli, Indii), om indijalaine akt'or da prodüser.
Biografii.
Sadžid om sündnu Deli-lidnha, Šarmila-aktrisan da hänen Mansur-mužikan kanzha. Sara Ali om Sadžidan sizar, mugažo aktris.
Om islamanuskojan lapsessai. Openui «Winchester College»-školas prihaižiden täht (Anglii). Pördui Indijha i fil'maškanzi reklaman rolikoiš. Debütirui kinos vl 1993.
Kanz.
Akt'or om naižiš koumanden kerdan. Karina Kapur om hänen nügüdläine ak, aktris. Hanal koume last om olmas: Sara Ali-tütär (ühtendes naindaspäi, sünd. 1993), Ibragim Ali-poig (ühtendes naindaspäi, sünd. 2001) da Taimur Ali-poig (koumandes naindaspäi, sünd. 2016).


Panaman kanal.
Panaman kanal om ratud vll 1904−1920 sauvuz Panaman kaglhal, Panam-valdkundas. Se ühtenzoitab Tünen i Atlantižen valdmerid jügulaivoiden täht.
Ohjanduz.
Edel 2000. vot kanal oli ohjastusen al. Kanal om strategiženke znamoičendanke tähäsai, sikš miše ei ole oiktad ted AÜV:oiden südäimes niiden päivnouzmaižen da päivlaskmaižen mererandištoiden keskes. Kitajižed kompanijad Honkongaspäi kontroliruidas kanalan.
Ümbrikirjutand.
Panam- da Kolon-lidnad seištas kanalan agjoidenno, raudte da avtote pidust' kanalad ühtenzoittas niid. Kanalan nügüdläine piduz om 81,6 km, sidä kesken kontinentadme 65,2 km, Panaman i Limonan lahtidme 16,4 km. Se om 150 m levette, 26 m kortte valdmeren pindan päl, kaidoiš sijiš (šlüzad) — koume ted, kaks' ted oma 12 m süvütte da 33,5 m levette (110 futad), koumanz' te (avaitud 26.06.2016-dataspäi) om 18 m süvütte da 55 m levette.
Kanal kogoneb ratud veziteišpäi, koumes šlüzaspäi (koumekamerine Gatun, kaks'kamerine Miraflores i üks'kamerine Pedro Migel'), kahtes ratud järvespäi (Gatun-järv i Alahuel-vezivaradim).
Kävutand.
Konteinerlaivoile 32,3 metrhasai (106 futad) levette sab ujuda kanalan kaikiden teiden kal't. Laiv ujub kanaladme 9 časud. Vn 2016 heinkuhusai oli voimuz pästta kanalan kal't 48 laivhasai päiveses, i läbiujundan järgendust osttihe aukcionaspäi. Vl 2015 vedihe 340 mln tonnoid jüguid kanalan kal't.
Al'ternativad kanalale: varakanal Nikaraguan kal't, raudted Gvatemalan, Kostarikan da Sal'vadoran Gondurasanke kal't.


Purumašin.
Purumašin om lämuzlikutim irdpalandanke. Se kändab vezipurun energijad tulkmen vai puruturbinan labidoižiden radho, sid' värtmuden likundha. Puru tegese eriližes ladimes — katl'as.
Sädand.
Šotlandijalaine Džeims Uatt sädi ezmäižen levitadud mail'mas purumašinan likujanke värtmudenke vl 1781. Kivihil' oli sen poltuseks. Tegimištkukerdusen zavodind Anglijas om sidodud neche likutimhe.
Vl 1832 saudihe ezmäižen purumašinan Venämas Gerkules-purulaivan täht.
Ümbrikirjutand.
Purumašinan eriližuseks om se, miše levitandan da ahtištandan izotermižed ciklad tehtas vajehtamatoman tulnuden painuden aigan katl'aspäi. Purumašinan tarbhaižen tegendan koefficient rippub äjiš süišpäi, se om 25% ližaladimita. Pidab kävutada purunülälämbitand, tulnuden veden (sidä kesken boileriš) lämbituz tagapurul, elektrostancijoil — purun andmišt gazturbinoihe, sid' puruturbinoihe. Purun lämuden täuz' kävutand lujeneb TTK:n 60..90 procenthasai, nakuverz' poltust kävutase azjan ližaks.
Voib kävutada min taht poltuseks, turbhaspäi uranhasai.
Kävutand.
Ende kävutihe purumašinoid purulaivoiš. Edel Tošt mail'man sodad saudihe purulendimid i purutraktorid, ned radoiba normaližešti da judutomašti.
Nügüd'-ki kävutadas puruturbinoid (86% elektrust mail'mas), purupall'oid mašiništonsauvomižes, atomlaivoiden ajaimlikutimid, puruvedimid mägirajoniš. Südäipalandlikutimed leviganzihe transportan enambuses 20. voz'sadan augotišes, sikš miše niiden TTK om korktemb znamasižešti, poltuz jokseb iče torvedme i pidab penemb sijad poltusen täht, ei ole vet varaks.


Zinta Priti.
Priti Zinta (,; sünd. 31. viluku 1975, Šiml, Himačal Pradeš, Indii) om indijalaine aktris, TV-vedai da prodüser.
Biografii.
Priti om sündnu Šiml-lidnha, Indijan armijan Durganand Zinta-oficeran da hänen Nilprabhi-naižen kanzha. Hänel Dipankar-veik i noremb Maniš-vell' oma olmas. Priti openui Šiml-lidnan Sündun da Jumalanmaman jumalankodin školas-internatas tatan radon tagut. Tat pölištui avtoavarijas i mam oli satatadud, konz Priti oli 13-vozne. Om «St. Bede's College»-aluzkundan pästnikan anglijan literaturanke pälekcijoikš.
Kanz.
Vspäi 2016 om lähtnu mehele. Džin Gudenaf om hänen mužik, finansine konsul'tant.


Viking (fil'm, 2016).
«Viking» () om voden 2016 venämalaine istorine fil'm. Ezmäine ozutez Venämas oli vn 2016 29. päiväl tal'vkud.
Režissör — Andrei Kravčuk.
Kavutadäs virkehid ročin, norvegijan i grekan kelil fil'man erasiš paginoiš.


Dhavan Varun.
Varun Dhavan (,; sünd. 24. sulaku 1987, Mumbai, Maharaštr, Indii) om indijalaine akt'or.
Biografii.
Varun om sündnu Mumbai-lidnha, Devid Dhavan-kinorežissöran sämižkanzha.


Suecan kanal.
Suecan kanal (, "Kanāt es-Sevēs") om ratud vll 1859−1869 (kahtenz' jono vll 2014−2015) Egiptan radnikoiden vägil sauvuz Sinain pol'saren päivlaskmaižröunaks, Egipt-valdkundas. Se om šlüzatoi, ühtenzoitab Indižen (Rusttan meren Suecan laht) i Atlantižen (Keskmeri) valdmerid jügulaivoiden täht.
Enzne da nügüd'.
Kaidan kanalan ezmäižed palad oliba saudud Egiptan faraoniden aigoiš. Persijan Darii I-carin aigan lopihe kanalan jonod läz 500 vot edel m.e. Egiptan i Rimalaižen imperijan ohjastajad leviganziba da süvenziba sidä, se oli tetab kuti «Trajanan jogi». Vodele 776 putkotihe mad kanalha Mansur-halifan käskön mödhe, miše torguind jäiži halifatan toižiš sijiš.
Kanalan toštsauvomine zavodihe akcionerižen sebran ohjastusen al, Francii da Egipt oliba sen pidajikš. Egiptan Ismail Paša-ohjastai möi akcijoid suriden velgusiden tagapäi, i vozil 1875−1956 Sur' Britanii ohjasti kanalal faktižešti. Vn 1956 26. päiväl heinkud Egiptan Gamal' Abdel' Naser-prezident nacionalizirui kanalad. Vozil 1956−1957, 1967 i 1973−1975 likundad kanaladme ei olend sodategendoiden tagut.
Egiptan «Suecan kanalan administracii» ohjastab nügüd' kanalal (lüh. "SCA"). Egiptan sodaväged sauvoiba toižen ten 35 km pitte i süvenzihe völ 37 km, no sen jäl'ghe-ki kanal om üks'teine erasiš sijiš, vl 2014 ümbärteiden ühthine piduz oli 78 km (40%).
Südäin.
Port Said- da Suec-lidnad seištas kanalan agjoidenno, raudte da 2 avtoted pidust' kanalad ühtenzoittas niid. Ismailii-lidn om kanalan keskuzpalan randal, reskveden Ismailii-kanal ühtenzoitab kanalad da lidnad Kairanke.
Kanalan nügüdläine piduz om 173,3 km, sidä kesken kontinentadme 161 km, Keskmeredme 9 km i Suecan lahtedme 3 km. Se om 205 metrhasai levette, valdmeren tazopindanke, 23 m süvütte. Konteinerlaivoile 77,5 metrhasai levette sab ujuda kanalan kal't. Laiv ujub kanaladme 12..16 časud. Vn 2015 elokuhusai oli voimuz pästta kanalan kal't 49 laivhasai päiveses, nügüd' kahtendenke tenke nece lugu om 97. Vl 2009 vedihe mail'man jüguiden kümnendest kanalan kal't.
Kanal kogoneb ratud veziteišpäi i nelläs järvespäi (Manzal Keskmerenno, Timsah, Sur' Solakaz järv da Pen' Solakaz järv).
Toižed ted.
Al'ternativad kanalale: Pohjoine merite (Venäman pohjoižrandanno) i raudte Negev-letetazangišton kal't (Izrailin territorii, om projektas).


Viking (znamoičendad).
Viking (latin.: "Viking") om 8.-11. voz'sadoiden Skandinavijan merimatknikoiden ezitai.


Kul'turrevolücii Kitaiš.
Sur' proletarine kul'turrevolücii (kit.: 產階級文化大革命, kebn. 无产阶级文化大革命, pin'jin': "Wúchǎn Jiējí Wénhuà Dà Gémìng", vepsän kirjamil: "Učan' czeczi ven'hua da gemin", lühüdas 文化大革命 "Ven'hua da gemin" vai 文革 "Ven'ge") om idejiž-politižiden kampanijoiden jono Kitaiš vll 1966−1976, Maon surmhasai. Mao Czedun oli niiden iniciatoraks da ohjandajaks, vai mainitihe hänen nimen kampanijas. Hänen Czän Cin-ak ühtni da abuti kaikes, se ozutihe Maon surman jäl'ghe.
Istorii.
Satusetoman «sur' hüpähtuz»-politikan jäl'ghe Mao kadoti pozicijoid partijan ohjanduzkundas. Hän päti, miše voib kadotada tobmut, i sirdi vigoid «sures hüpähtuses» partijan vastustajiden päile rahvahan sil'miš (Lü Šaoci i Den Säopin) da «revizionistoiden» Nevondkundaližhe Ühtištushe. Massine buržuazijan da intelligencijan terror, haos zavottihe Kitain territorijas. Muga Mao heiti ičeze konkurentoid da oigenzi rahvahan vihad toižhe polehe.
Jäl'gused.
Kul'turrevolücii satati 100 mln ristituid, läz 1 mln oma riktud torokaigan rezul'tataks. Kitain Rahvahaližpäzutai armii oli alistunu Mao Czedunale. Kitain kommunistižen partijan 5 mln ühtnijoid 21:späi oliba repressiruidud. Kitain profühtnendad, komsomol da pionerorganizacii oliba likvidiruidud. Vll 1970−1973 ottihe 10..12 mln uzid sättujid ühtnijoid partijha, heil ei olend hökkähtamatomuden mahtoid. Toroknikad da hunveibinad heitihe äjad Kitain rahvahiden mail'man jäl'gusespäi: tuhad amuižid muštpachid, pühäpertid, kirjoid, kuvid. Läz kaikid jumalankodid da pühäpertid panihe mantazole Tibetas, kudambid kaičihe völ kul'turrevolücijan zavodindale.
Nügüdläine Kitain kommunistine partii kaičeb ičeze legitimižut segoitadud ekonomikan aigan, se pani kaikid vastusenpidandoid Mao-ezimehen palahtelendan päle i partijan «kontrrevolücižihe gruppihe».


Han Amir.
Amir Han (,; sünd. 14. keväz'ku 1965, Bombei, Maharaštr, Indii) om indijalaine akt'or, prodüser da režissör.
Biografii.
Amir om sündnu Mumbai-lidnan Tahir Hussein-prodüseran sämižkanzha. Fil'mzihe händast kinos ezmäižen kerdan lapsen völ, vl 1973.
Hänel om ičeze «Aamir Khan Productions»-kompanii.
Om naižiš kahtenden kerdan. Kiran Rao om hänen nügüdläine ak, prodüser. Hanal koume lapsed oma olmas: Džunaid-poig (ühtendes naindaspäi, sünd. 1993), Aira-tütär (ühtendes naindaspäi, sünd. 1998) da Azad-poig (kahtendes naindaspäi, sünd. 2011).
Dvojurodnii Imran-sizarenpoig om akt'or mugažo.


Vägimez' (fil'm, 2016).
«Vägimez'» () om vn 2016 Venäman istorine fil'm. Ezmäine ozutez Venämas oli vn 2016 keväz'kun 31. päiväl. Se om Dima Bilan-pajatajan debüt täuz'piduzližes kinos.


Valdmeri.
Valdmeri om kaikiš suremb veziobjekt, kudamb om Mail'man valdmeren palaks, sijadase kontinentiden da sariden keskes. Kogoneb merivedespäi, sen mülünd om läz ühtejitte kaiktä. Om ičendoid: joksii ümbrišt (veziden cirkuläcii i joksmused, purun sündund atmosferas), vastaimižpainegen Man atmosferanke da korenke kaikenaigaižuz.
Kaik om 4 valdmert (suruden mödhe): Tün', Atlantine, Indine da Jävaldmeri. Mail'man valdmeri kogoneb niišpäi, sen pind om 361 mln km², nece om 71% planetan pindad i 94,1% Man gidrosferad. Merivezi peitab koverikahan reljefan valdmeriden pohjas. Valdmered jagasoiš merihe, lahtihe da sal'mihe.
Valdmeritedo om pühätadud valdmeriden tedoidusele. Valdmeren biologii tedoidab valdmeren florad da živateläjištod.


Kosmine Maetel Simfonii.
Kosmine Maetel Simfonii: Tähtazkundan ekspressan 999 sanutez-sarak ("Supēsu Simfonī Mēteru: Ginga Tetsudō Surī Nain Gaiden") om japonine anime-serial tedoližen fantastikan žanras. Režissör om Šin'jiči Masaki.
Kaik om 13 epizodad serialas. Se läksi ekranoile vn 2004 elokus-redukus.


Maetelan legend.
Maetelan legend ("Mēteru Redzendo") om vn 2000 japonine anime-serial tedoližen fantastikan žanras. Režissör om Kadzujoši Jokota. Akt'oriden valičend — Naomi Šindo. Serialas om kaht epizodad.


Rampal Ardžun.
Ardžun Rampal (,; sünd. 26. kül'mku 1972, Džabalpur, Madh'ja Pradeš, Indii) om indijalaine akt'or i model'.
Biografii.
Ardžun om sündnu Džabalpur-lidnha. Openui Delin Indižes kolledžas, sai ekonomistan professijad.
Edel akt'oran kar'jeran zavodindad radoi modelikš seičeme vot. Radab modelin tähäsai, fil'mzihe soban, alkogolin i bardveičen kaluiden reklamas.
Kanz.
Vspäi 1998 om nainu, Mehr Džesija om hänen ak «Miss Indii 1986»-arvnimenke i mugažo fotomodel'. Vl 2002 Ardžun kändihe tataks, Mahika-tütär om sündnu, vl 2005 Mira-tütär om sündnu. Nügüd'aigan Ardžun eläb Gabriella Demetriades-modelinke.


Puri Om.
Puri Om (,), täuz' nimi Om Radžeš Puri (; sünd. 18. reduku 1950, Ambal-lidn, Pendžab-štat, Indii — kol. 6. viluku 2017, Mumbai, Maharaštr, Indii) oli indijalaine fil'miden i televizijan akt'or. Edesti rolid mugažo Suren Britanijan, AÜV:oiden i Pakistanan erasiš fil'miš.
Om kinoarvlahjoiden rivin laureatan, sidä kesken Indijan: Filmware Awards (1981, 2009 elonaigaižiš satusiš) i Rahvahaline kinopremii (1982, 1984).
Biografii.
Om Puri oli sündnu Ambal-lidnha (). Radžeš Puri-tat radoi raudtel i Indijan armijas. Lapsessai Om radoi surustuzsijas i čailaukas da openui.
Školan jäl'ghe Om Radžeš Puri ühtni Rahvahaližhe dramškolha Deliš. Aktivine kar'jer jätkustui vspäi 1972 surmhasai.
Om Puri koli Mumbai-lidnas südäikeran kurospäi.
Kanz.
Akt'or oli naižiš kaks' kerdad, akad: Sima Kapur-kirjutai (1991, erigoitihe) i Nandita Puri-lehtezmez' (1993−2013, erigoitihe), Ishaan-poig kahtendes naižimelospäi.


Koume idiotad.
«Koume idiotad» (,) om vn 2009 indine kinokomedii.


Miime.
Miime () om tedoližen fantastikan riven kul'tine melestehtud personaž, verazplanetalaine, kosmine merirazbainik.


Kei Juki.
Kei Juki () om tedoližen fantastikan riven kul'tine melestehtud personaž, kosmine merirazbainik. Vaugedverine. Hän sobib ruzav tunik.


Mirkovič Dragana.
Dragana Mirkovič (; sünd. 18. viluku 1968, Kasidol-külä, Serbii, Jugoslavii) om serbalaine pajatai.
Biografii.
Vspäi 1999 om lähtnu mehele, Toni Bijenič om hänen mužik. Heil om üks' tütär da üks' poig: Manuela da Marko.


Abraham Džon.
Džon Abraham (,), toine zoroastrine nimi — "Farhan Abraham" (mugažo anglijan kelel; sünd. 17. tal'vku 1972, Kočči, Keral, Indii), om indijalaine akt'or da prodüser, model' enččel.


Singh Ranvir.
Ranvir Singh (,; sünd. 6. heinku 1985, Mumbai, Maharaštr, Indii) om indijalaine akt'or.
Biografii.
Ranvir om sündnu Mumbai-lidnha. Hän openzihe Indianan universitetas (AÜV).


Kimura Takuja.
Takuja Kimura ("Kimura Takuja"; sünd. 13. kül'mku 1972, Tokio, Japonii) om japonijalaine ak'tor, pajatai da «SMAP»-muzikgruppan solist.
Biografii.
Vspäi 2000 Takuja om nainu, Šizuka Kudo om hänen ak, pajatai. Heil om kaks' tütärt.


Šroff Džeki.
Džeki Šroff (,); todesine nimi — Džeikišen Kakubhai Šroff (hindi: "जयकिशन काकुभाई श्रॉफ"; sünd. 1. uhoku 1957, Udgir, Maharaštr-štat, Indii) om indijalaine akt'or uiguriženke augotižlibundanke.
Biografii.
Džeki om sündnu Udgir-lidnha. Edel fil'madandoid Džeki radoi modelin.
Vspäi 1987 om nainu, Aješa Datt om hänen ak. Heil om üks' poig da üks' tütär: Taiger-poig (om sündnu vl 1990), Krišna-tütär (om sündnu vl 1993). Poig jätktab tatan radod, radab akt'oran mugažo.


Kuroki Meisa.
Meisa Kuroki ("Kuroki Meisa"), todesine nimi — Sacuki Šimabukuro (jap.: 島袋 さつき "Šimabukuro Sacuki"; sünd. 28. semendku 1988, Nago, Okinavan prefektur, Japonii) om japonijalaine aktris, pajatai da model.
Biografii.
Sacuki om sündnu Nago-lidnha. Openui «Okinawa Actors School»-aluzkundas, om sen 2007. voden pästnikan.
Kanz.
Vspäi 2012 aktris om lähtnu mehele, Dzin Akaniši-parajale. Vl 2012 Meisa kändihe mamaks, Teia-tütär om sündnu. Nügüd'aigan (vl 2017) hän kandab tošt last.


Phumipon Adul'jadet.
Phumipon Adul'jadet ([pʰūːmípʰōn àdūnjādèːt]; sünd. 5. tal'vku 1927, Kembridž (Massačusets), AÜV — kol. 13. reduku 2016, Bankok, Tailand), mugažo oli tutab Rama IX-arvnimenke, oli Tailandan kunigaz vodes 1946 kezakun 9. päiväspäi i ičeze surmhasai. Oli mülünu Čakri-dinastijha.


Sinha Sonakši.
Sonakši Sinha (,; sünd. 2. kezaku 1987, Mumbai, Maharaštr, Indii) om indijalaine aktris.
Biografii.
Sonakši om sündnu Mumbai-lidnha, Šatrughan-akt'oran i Punam-aktrisan sämižkanzha.
Edel fil'madandoid Sonakši radoi kostümoiden dizaineraks.


Oguri Šün.
Šün Oguri ("Oguri Šün"; sünd. 26. tal'vku 1982, Kodair, Tokio, Japonii) om japonijalaine akt'or da režissör.
Biografii.
Vspäi 2012 Šun om nainu, Ju Jamada om hänen ak. Heil üks' tütär om olmas.


Bhatt Alija.
Alija Bhatt (,; sünd. 15. keväz'ku 1993, Mumbai, Maharaštr, Indii) om indijalaine aktris da pajatai.
Biografii.
Alija om sündnu Mumbai-lidnha, Maheš-kinorežissöran da Sonija-aktris sämižkanzha.
Händast fil'mzihe kinos ezmäižen kerdan lapsen völ, vl 1999.


Miura Haruma.
Haruma Miura (; sünd. 5. sulaku 1990, Cučiura, Ibaraki, Japonii — kol. 18. heinku 2020, Tokio, Japonii) oli japonijalaiane akt'or da pajatai.
Biografii.
Händast fil'mzihe televizijan täht ezmäižen kerdan lapsen völ, vl 1997.


Velled (fil'm, 2015).
«Velled» ("Bradars", verazmaižes ozuteses "Brothers: Blood Against Blood" «Velled: Veri vert vastaiti») om vn 2015 indine dramfil'm. Om AÜV:oiden vn 2011 Saldat-fil'man oficialine remeik.


Fernandes Žaklin.
Žaklin Fernandes (; sünd. 11. eloku 1985, Manam, Bahrein) om šrilankaiž-indijalaine aktris da fotomodel'. Fil'mdase Bollivudan hindikel'žiš i anglijankel'žiš sädusiš.
Biografii.
Žaklin om sündnu Manam-lidnha, pagenuded Elroi-muzikantan Šrilankaspäi i Kim-stüardessan Malaizijaspäi kanzha, mam om indiženke i kanadiženke augotižlibundanke. Om norembaižen kanzas, kaks' velläd da sizar om Žaklinal. Openui Bahreinas i ühtni sen TV-serialoihe. Om Sidnein universitetan pästnikan (massižed kommunikacijad), radoi televizijan lehtezmehen Šrilankas. Hän ühtni čomuden «Miss Mail'm 2006»-konkursha (Los Andželes) "Miss Universe Sri Lanka"-arvnimenke.
Besedoiči kahtenke mužikanke, no jäb naimiželota.


Šarma Anuška.
Anuška Šarma (,; sünd. 1. semendku 1988, Bangalor, Karnatak-štat, Indii) om indijalaine Bollivud:an aktris, prodüser da fotomodel'. Fil'mdaze hindikel'žiš sädusiš.
Biografii.
Anuška om sündnu Bangalor-lidnha, armijan oficeran i kodiemägen kanzha. Sai gumanitarišt opendust Bangaloran «Mount Carmel»-kolledžas. Zavodi kar'jerad 15-voččen modelikš. Ühtni fil'mdandha ezmäižen kerdan vl 2008.
Vodespäi 2017 om lähtnu mehele, kriketan Virat Kohli-sportnikale, edel sidä besedoičihe severt-se vot.


Saldat (fil'm, 2015).
«Saldat» () om voden 2015 venämalaine dramfil'm. Om vn 2011 AÜV:oiden Saldat-fil'man oficialine remeik.


Kumar Akšai.
Akšai Kumar (, angl. i franc.: "Akshay Kumar"), todesine nimi — Radživ Hari Om Bhatia (angl. "Rajiv Hari Om Bhatia"; sünd. 9. sügüz'ku 1967, Amritsar, Pendžab-štat, Indii), om indijalaine Bollivud:an akt'or, kaskadör, TV-vedai da prodüser. Om Kanadan rahvahanikusenke.
Biografii.
Akšai om sündnu Amritsar-lidnha. Hänen tat oli sodaoficeran.
Vspäi 2001 om nainu, Hanna Tvinkl om hänen ak, enzne aktris. Heil om üks' tütär da üks' poig: Araav (om sündnu vl 2002) da Nitara Hanna Bhatia (om sündnu vl 2012).
Akšail om ičeze «Hari Om Productions»-kompanii.


Akaniši Dzin.
Dzin Akaniši ("Akaniši Dzin"; sünd. 4. heinku 1984, Tiban prefektur, Japonii) om japonijalaine pajatai da akt'or.
Biografii.
Dzin om sündnu Tiban prefekturha, Sur' Tokio.
Vozil 2006-2009 Dzin oli «KAT-TUN»-gruppan solistan.
Vl 2014 hän lopi «Johnny’s Entertainment»-kompanijan kontraktad, kerazi ičeze parahimid sebranikoid da sädi änetamižen «Go Good Records»-markad.
Vspäi 2012 om nainu, Meisa Kuroki om hänen ak, aktris, pajatai mugažo. Sil-žo vodel Dzin tegihe tataks, Teia-tütär om sündnu.


Badžirao da Mastani.
«Badžirao da Mastani» (,) om vn 2015 indine istorine fil'm.


Malhotra Sidharth.
Sidharth Malhotra (mž. anglijan kelel;; sünd. 16. viluku 1985, Deli, Indii) om indijalaine akt'or.


Lupin koumanz' (fil'm).
«Lupin koumanz'» ("Rupan sansei") om vn 2014 japonine torafil'm. Nece fil'm om sätud ühtennimižiden mangan da animen mödhe.


Točiro Ojama.
Točiro Ojama ("Ōjama Točirō") om tedoližen fantastikan riven kul'tine melestehtud personaž, kosmine merirazbainik. Ezmäižen kerdan hän ozutihe "Gun Frontier"-mangas (1972). Maju Ojaman tat.


Britanine imperii.
Britanine imperii vl 1921 om ozutadud rusttal mujul.
Britanine imperii vai Britanijan imperii () oli kolonialine valdkund vižsadad vot (1497−1997). Se oli üks' kaikiš järedambišpäi ristitkundan istorijas, oli olmas kaikil kontinentil.
Imperii oli kaikiš suremb 1920−1930-nzil vozil, sen pind da ristitišt saiba nelländest kaikes maspäi. Erazvuiččen aigan Afrikan i Valdmerimaiden äjad mad, AÜV, Avstralii, Indii, Pakistan, Bangladeš, Kanad oliba Britanižen imperijan palaks. Vn 1997 heinkuspäi andoihe Honkong Kitaile, sen jäl'ghe pened sared mail'madme da sodameribazad jäiba Suren Britanijan palaks Kunigahusele ližaks. Nügüd' enččiden kolonijoiden enambuz mülüb Nacijoiden Ühtištushe.


Kher Anupam.
Anupam Kher (mugažo anglijan kelel;; sünd. 7. keväz'ku 1955, Šiml, Himačal Pradeš-štatan pälidn, Indii) om indijalaine akt'or. Fil'mdase Bollivudas i verhiš maiš.
Biografii.
Anupam om sündnu Šiml-lidnha. Openui Delin Draman čomamahton nacionaližes školas, om vn 1978 pästnikan. Ühtni 450 fil'mdandha i 100 teatran lavastushe, hindi-kelel tobjimalaz.
Vozil 2001−2004 oli Indijan kinocenzuran laudkundan ezimeheks. Anupamal ičeze akt'oran čomamahton škol om avaitud Čandigarhas.
Kanz.
Vspäi 1985 om nainu, Kirron Kher om hänen ak, aktris. Anupamal om Sikander-poigindam (sünd. 1981, Kirronan poig ezmäižes naimiželospäi), hän radab akt'oran.


Tecuro Hošino.
Tecuro Hošino () om tedoližen fantastikan riven kul'tine melestehtud personaž, vägimez'. Ezmäižen kerdan hän ozutihe "Tähtazkundan ekspress 999"-mangas (1977). Kazvoi armotoman lapsen.


Tadž Mahal.
Tadž Mahal vn 2012 semendkus.
Tadž Mahal (hindi: " ताज महल",), lühüdas Tadž (voib käta persijan kelespäi kuti «venc»), om mavzolei da islaman pühäpert'. Se sijadase Uttar Pradeš-štatan Agr-lidnas, Džamn-jogen randpolel, 200 km suvipäivnouzmha Udes Delišpäi.
Suriden Mogoliden imperijan Šah-Džahan I-padišah käski sauda pert'kulud ičeze kolnuden Mumtaz-Mahal-akan muštho, ak koli nelländentoštkümnenden lapsen sündutaden vn 1631 kezakus. Vl 1666 Šah-Džahanad-ki mahapanihe mavzoleiha.
Arhitekturine kompleks om saudud vll 1632−1653, 20 tuhad radonmahtajid da mastarid ühtniba sauvomižes. Vižkuploine sauvuz om 74 m kortte, om pandud platformha, kudambad sijazihe ratud kukhaze 50 m kortte Džamn-jogen tazopindan päl. Sen ližaks, nell' minaretad seištas platforman saumoil, i sad basseinoidenke da fontanoidenke ümbärdab platformad. Seinid panihe šagukahas pol'irgäs mramoraspäi, vedelihe sidä härgil da elefantoil Makran-lidnaspäi 300 km päivlaskmas. Vspäi 1983 Tadž Mahal om Mail'man jäl'gusen objektaks.


Diskon kargaidai.
«Diskon kargaidai» (,) om vn 1982 indine muzikfil'm. Ezmäine ozutez Indijas oli vodel 1982. Läksi ekranoile voden 1984 kezakus, 60 mln kacundoid.


Jattaran.
Jattaran om tedoližen fantastikan riven kul'tine melestehtud personaž, kosmine merirazbainik. Ezmäižen kerdan hän ozutihe "Kosmine Harlok-merirazbainik"-mangas (1977).


Li Bön Hon.
Li Bön Hon (,; sünd. 12. heinku 1970, Sonnam, Suvikorei) om Korejan akt'or, pajatai da model.
Biografii.
Li Bön Hon om sündnu Seulan suvipäivnouzmaižhe Sonnam-ezilidnha.
Vspäi 2013 om nainu, Li Min-Džung-aktris om hänen ak. Vl 2015 Li tegihe tataks, Li Džun-hu-poig om sündnu.


Olimpižed vändod.
Nügüd'aigaižed Olimpižed vändod vai Olimpiadvändod oma kaikiš järedambad rahvahidenkeskeižed kompleksižed voibuižed sportan erazvuiččiš toižendoiš. Keratas Olimpiadad kerdan nelläs vodes egidan al. Sadud mötalid oma arvokahad lujas, lugetas niid ühtes kaikiš znamasižembiš satusišpäi sportaten.
Istorii.
Olimpižiden vändoiden keradandan vero sündui Amuižen Grekanman Olimpii-pühäagjas kuti paganičiden religižen kul'tan pala. Vspäi 776 edel m.e. vhesai 394 meiden erad tegihe 293 Olimpiadad.
19. voz'sadan lopus francijalaine kundaline Pjer de Kuberten-šingotai udessünduti Olimpiadvändoiden verod, no religižeta palata. Vspäi 1896 kerazihe Vändoid kaikuččes nelläs vodes päiči mail'man sodaaigoiš. Ezmäi kaik Olimpižed vändod oliba kezaližikš. Vspäi 1924 zavottihe kerata tal'veližid-ki vändoid, vhesai 1992 ned kezaližidenke oliba ühtes vodes. Jäl'geližed Tal'veližed vändod oliba keratud vl 1994, i nügüd'aigan Olimpižed vändod oleskeldas kaikuččes kahtendes vodes.
Paralimpižed vändod.
Vspäi 1960 keratas Kezaližid Paralimpižid vändoid, vspäi 1976 — Tal'veližid Paralimpižid vändoid. Sätas mugomid vändoid niiden ristituiden täht, kudambiden fizižed voimused oma röunatud. Paralimpižed vändod mändas Olimpiadvändoiden jäl'ghe, zavottäs niid sil-žo sijal ühtes kus Päolimpiadan zavodindan jäl'ghe.


Tegimišt.
Industrializacijan mär šingotesen maiš vl 2007.
Tegimišt om kaik edheotandad (tegimed, kombinatad, fabrikad, kaivuded, elektrostancijad), kudambad tehtas radazegid, sadas torhut, elektroenergijad da materialoid, sadas da pästtas poltust, ümbriratas materialid, pol'fabrikatoid da maižandusen torhut tavaroihe kulutajiden täht, sidä kesken tegimištkulutajiden täht.
Kapitalizm šingoti tegimištod käzitöišpäi manufakturiden kal't. Tegimištkukerduz zavodihe Sures Britanijas vll 1760−1825, vei fabrikoiden sündundannoks. 20. voz'sadal elektronikan šingotez vei avtomatižele da sitktale tehmižele. Kactas deindustrializacijad negativižeks, kaik šingotadud mad oma ezinenas tegimišton ühthižen pästandan mödhe.
Klassifikacii.
Om kaks' surt gruppad tegimištos: samižtegimišt i ümbriradai tegimišt.
ÜRO pästab «Rahvahidenkeskeine standartine sarakoiden klassifikacii»-dokumentad (RSSK, "ISIC") vspäi 1958, sured vajehtused oliba vozil 1968, 1989 i 2008, nellänz' versii (ISIC v4) om väges.


Kul'tur.
Kul'tur (latinan kelen "cultura"-maižanduzsanaspäi — «kazvatuz», «kul'tiviruind», möhemba — «ristitun kazvatuz», «openduz», «šingotez», «kumardelend») om äiznamoičendaline tärtuz, kävutase ristitun radmižen äjiš statjoiš. Ristitun radmine, tedištuz da sädamine oma kul'turan purtkikš.
Märhapanendad.
Om olmas enamba pol'tuhad kul'turan märhapanendoid. Kul'tur om ristitun radmižen mugomad kaik seižujad formad, kudambita se ei voi sündutada tošti. Ičtazvedandan kul'tur om kodoiden keraduz, se paneb melid da palahtelendoid homaičematomihe ramuzihe. Artefaktad (kalud, sauvused), elonmahtused, moral' da käskused harakterizuidas kul'turad.
Edel 1830-nzid vozid ei olend «kul'tur»-sanad Venämas. Se putui valdkundha Päivlaskmaižen Evropan tedotöišpäi «vauktustuz»-znamoičendanke.
Kul'turan tedoiduz.
Äi disciplinad tedoitas kul'turan aspektoid: kul'turologii, etnologii, čomamahtontedo, filosofii, politologii, psihologii, ekonomik da pedadogik.
Kul'turan i londusen ičekeskentehmine veb ekologižen tuntken šingotamižennoks. Ristit om londusen palaks i ei voi travida sidä. Modernizman leviganduz kucui tegimišton da lidnoiden kazvatust i sil-žo aigal kul'turan degradacijad. Kul'turoiden erazvuiččend om ristitkundan stabiližen i satusekahan olendan sü voz'tuhiden aigan.


Maču Pikču.
Maču Pikčun jändused vl 2009
Maču Pikču (kečuaks: "Machu Piсchu" — «vanh (mägen)pä») om amuižen lidnan nügüdläine nimituz Perun territorijal. Lidn seižub elämatoman Ispanižen londan jäl'ghe Peruhu (zavodihe vl 1532). Amerikalaine Hairam Bingem-tedoidai avaiži sidä mail'male vn 1911 24. päiväl heinkud.
Istorii.
Maču Pikčun todesine nimi om tundmatoi. Lidn om saudud inkiden Pačakutek Jupanki-imperatoran aigan (ohjasti vll 1438−1471) läz 1440 vot valdkundan rezidencijaks da pühälidnaks. Se oli koumanz' mugoine imperijas. Pojav sihe Čokekirao-lidn sijadase sil-žo Kuskon regional.
Kaik om läz 200 sauvusid kaikes Maču Pikčun kompleksas — pühäpertid, imperatoran rezidencijad, valdkundan varažomad, eläjiden kundaližed honused. Vihmsezon oleleb lidnas, manrehkaidused, no lidnan alused oma varmdad. Inkiden eziauguine te pidust' joged om kaičenus, se läbitab ülämänegid mägiden keskes, mända severz'-se päiväd.
Vl 1983 UNESCO pani lidnad Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe. Turistoiden valu om röunatud kaičemha kompleksad murendusespäi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Uaina Pikču-mägen pautkel, 2450 m valdmeren pindan päl, Perun suves. Urubamb-jogi jokseb mägenno. Lähembaine žilo da raudtestancii om Aguas Kal'jentes () hulidenke purtkidenke Urubamb-jogen randal, 6 kilometras keskustal vai 30 minutas avtobusal 2040 m korktusespäi. Voib sadas amuižhe lidnhasai raudtel Kuskospäi, sid' avtobusal.


Tarkan.
Tarkan (), todesine nimi om Hüsamettin Tarkan Tevetoglu (; sünd. 17. reduku 1972, Al'cai, Reinland-Pfal'c-federacijanma, Saksanma), om turkanlaine pajatai.
Biografii.
Vspäi 2016 om nainu, Pinar Dilek om hänen ak. Heil Lidja-tütär om sündnus vn 2018 12. heinkud.


Amuine Egipt.
Egiptan imperijan leviganduz 15. voz'sadal e.m.e.
Amuine Egipt (da -sanoišpäi; ičeze nimitused: "Ta-kemet" «Mustma», "Ta-meri" «Kokteižen ma», "Ta-uji" «Kaks' mad», "Ide-buji" «Kaks' randad») om istorižen regionan da kul'turan nimituz, sijazihe Afrikan pohjoižpäivnouzmas. 4. voz'tuhan keskespäi EME 4. voz'sadahasai m.e. se oli Amuižen mail'man civilizacijan znamasižeks palaks. Oli olmas Nil-jogen alajoksmuses.
Egiptologii tedoidab Amuižen Egiptan aspektoid.
Istorijan pordod.
Čihozi da oli anastadud arabalaižil 7. voz'sadal.
Valdkundaline šingotez.
Väghine ma Nilan alangištos andoi hüvid villän satusid, sikš voimuz oli pidada regulärišt armijad kontroliruimha ristituid. Valdkundapparat oli šingotadud, faraon oli valdkundan pämehen. Ičeze kel', ijeroglifine kirjkel', politeistine religii oliba valdkundas. Se andab nügüd'-ki modan tendencijoid, suren i penen arhitekturan stilid (piramidad, pert'kulud, muštpachad).


Kolizei.
Kolizei (, latinan kelen "colosseus"-sanaspäi «sur'kulu», «ogibal», «kolossaline») vai Flavijoiden amfiteatr (latin.: "Amphitheatrum Flavium") om amuine Riman amfiteatr.
Sauvomine.
Kolizei om saudud Rimalaižes imperijas 1. voz'sadal meiden erad Flavijoiden dinastijan koumen imperatoran aigan (Vespasian, Tit i Domician), vozil 72−80 tobman palan i vll 81−96 ližasauvondad. Kogoneb travertinaspäi, vulkanižes tufaspäi da betonaspäi.
Kävutand.
Amfiteatr seižub putkotadud Neronan järven sijas. Sauvuz oli kaikiš suremb mugoine imperijas, mülüti 50 tuhad kacujid, kävutihe sidä bobuštamha rahvahad. Kolizei om saudud ozutamha imperatoran vägevut, kundaližeks ičezkaluištoks Neronan järvespäi erineden. 6. voz'sadal varvarad kävutihe Kolizejan keskuzpalad kaumžomaks i seinäd eländtahoks.
Vn 1349 manrehkaiduz mureni sauvusen sein, sil aigalpäi zavottihe otta savičuid Kolizejaspäi.
Nügüdläine olend.
Nügüd' vaiše koumandez om kaičenus eziauguižes sauvusespäi. Arhitekturižen kompleksan olend om avarijal'ne. Vspäi 1980 Kolizei mülüb mail'man jäl'gushe palaks.


Valdkund.
a> «Leviafan»-kirjan kor' (1651. voz'). Kirj om valdkundan problemoiden polhe.
Valdkund om ristitkundan organizacii ohjandusen da vägen eriližidenke mehanizmidenke, se om suverenižusenke i paneb oiktuzližid järgendusid märitud territorijal. Nügüd'aigan kaik kuivma Mal Antarktikas päiči i valdmered randoidenno oma jagadud läz kaks'sadan valdkundan keskes.
Ku valdkundad da ohjastused oma vaumhed sädamha diplomatižid kesksidoid objektanke, ka se om tundištadud valdkundaks. kaikenaigaižed ühtnijad oma pävaldkundoikš, ned oma voimusenke panda kel'dod pätindoiden vägehe.
Valdkund tomotab ičeze radmižhe kaik ristitištod, rahvahanikoid. Personid rahvahanikuseta nimitadas apatridoikš.


Soda Vjetnamas.
Soda Vjetnamas vai Voin Vjetnamas (,) om kaikiš suremb sodakonflikt Vjetnamas 20. voz'sadal. Oli Toižen sodan Indokitaiš i Vilusodan palaks. Tegihe vozil 1957−1975 kuti Sodan ripmatomudes Francijad vaste (1945−1954) jätktuz da Vjetnaman jagandan jäl'guz. Soda Vjetnamas oli ühtenaikte Rahvahanikoiden sodoidenke susedližiš Laos- i Kambodž-valdkundoiš.


Glorija (pajatai).
Glorija (), todesine nimi om Galina Ivanova (; sünd. 28. kezaku 1973, Ruse, Bolgarii) om bolgarijalaine popfolkpajatai.
Biografii.
Vl 1991 Glorija oli «Извор»-ansamblin solistaks. Sid' hän oli lähtnu gruppaspäi da sädi ičeze «Лира»-gruppan. Siš Glorija edesti verazmaižiden tegijoiden pajoid, sidä kesken Uitni Hjustonan da Madonnan pajoid.
Heil om üks' tütär: Simona Zagorova. Tütär jätktab maman radod, edestab pajatajaks mugažo.


Marks Karl.
Karl Marks (; sünd. 5. semendku 1818 Trir-lidnha, Prussii — kol. 14. keväz'ku 1883, London, Sur' Britanii) oli saksalaine filosofijan da sociologijan tedai, ekonomist, kirjutai da runokirjutai, politine lehtezmez' da kundaline šingotai. Om tetab kuti marksizman alusenpanii, sen paloin materialistižen dialektikan tedometodan sätai da ližamaksarvon teorijan tegii.
Tedotöd.
Marks kirjuti 30 tedotöid filosofijas, ekonomikas i istorijas, sidä kesken kaks' znamasišt kirjad. «Kommunistižen partijan manifest» (1848) kirjuti Fridrih Engel's-sebranikanke da ühtmel'nikanke.
Kaikiš suremb monografii om «Kapital. Politižen ekonomijan kritik», se om klassine tedotö politižes ekonomijas. Kirjuti molembid kirjoid Londonas olden. Marks lopi Kapital:an 1nz' tom vl 1867, 2nz' (1885) da 3nz' (1894) tomad oma pästtud Marksan strukturamatomikš käzikirjutusikš Engel'san ümbriradmižes Marksan surman jäl'ghe, 4nz' tom (1905−1910) om sätud Marksan mustkirjutusespäi ližamaksarvon teorijoiden kritikas, Karl Kautskii-filosof pästi.
Kanz.
Karl Marks eli Ženni fon Vestfalen-akanke (1814−1881) läz 40 vot. Paral sünduihe seičeme last, nell' heišpäi koliba laps'aigas. Koume tütärt eliba hätkemba i läksiba mehele: Ženni, Laura i Eleonora. Vspäi 1850 Marks kanzanke elihe Londonas, ende oli kükstud Francijaspäi, Bel'gijaspäi i Germanijaspäi kommunistižiden demonstracijoiden sädandan tagut.
Jäl'gusen tedoiduz.
Marksizman-leninizman institut (1931−1991) kaiči da tedišteli Marksan jäl'gust. Sen nügüdläine jäl'ghetulii om Socialižiden komplekstedoidusiden keskuz, mülüb Venäman Tedoakademijan Sociologijan institutha vspäi 2005. Toižed Marksan tedoidusen institutad oliba Indijas (vspäi 1964) i Pol'šanmas (1974−1984).


Pušilin Denis.
Denis Vladimirovič Pušilin (,; sünd. 9. semendku 1981, Makejevk, Doneckan agj, Ukrainan NST, NSTÜ) om ičetedištoittud Doneckan Rahvahaližen Tazovaldkundan valdkundtegii.
Openzihe Doneckan sauvondan da arhitekturan akademijas «edheotandan ekonomik»-tedokundal, no keskusti opendust. Kaikenaigaine täuz'valdaine DRT:an ezitai koumepol'žen kontaktgruppan Minskas pagižmižil.
Oli ezimehen vs 2015 sügüz'kun 11. päiväspäi. Vl 2018 tegeb DRT:n pämehen velgusidme.
Vn 2014 semendkuspäi Ukrainan varuitomuden radnikoičend ecib händast pidazoitmaha. Pušilinan tulend i aktivad oma kel'tüd EÜ:n maiš, hän om sankcijoiden nimikirjuteses neniš valdkundoiš mugažo: Avstralii, AÜV, Kanad, Lihtenštein, Norvegii, Šveicarii.


Boris Dali.
Boris Dali (), todesine nimi om Borislav Orlinov Delibaltov (; sünd. 24. keväz'ku 1982, Bobov Dol, Bolgarii), om bolgarijalaine pajatai. Ezitab pajoid popfolk- i fol'klor-stiliš, bolgarijan kelel.
Biografii.
Vl 2005 Borislav läbiti «Планета търси суперзвезда»-TV-šoun kasting, sen aigan hän eziti Milko Kaladžijevan, Lüsi:n i Kost'a Markovan pajoid. Muga pajatajan kar'jer zavodihe. Vl 2006 Borislav pästi ičeze ezmäine studine «Пак съм сам»-al'bom. Vl 2007 radoi mugažo Bobov Dol-lidnan municipaližen nevojan. Pajatai sai üläopendust biznesan ohjandajan specializacijanke.
Nai pajatajan kar'jeran augus, Lili-Krasi om hänen ak. Heil om kaks' poigad: Krasi da Konstanstin.


Kund.
Kund vai Ristitkund om üläpersonaline ristituiden ühtnend, kudambil ühthižed mel'hetartused, kal'huded da metod oma olmas. Voib ümbrikirjutada kund kut kaik kontaktad sen subjektoiden keskes (personad, sebrad, organizacijad).
a>n kundan ühtnijad - kazakad, muzikanvändajad, manahad, lapsed, adivod, hostad (professionaližed lodunikad) - oma ozutadud ühthižes socialižes ümbrištos. Gu Hunčžun, 10. voz'sadan kuva (Sun-dinastii) 12. voz'sadan udištamiženke, hura polišk.
Tön erigoitmine da socialine stratifikacii oma kundan heilümatomikš harakteristikoikš. Ristitkundan strukturan nügüd'aigaine toižend zavodihe industrialižen revolücijan jäl'ghe. Voib harakterizuida kund neniden tundusiden mödhe: rahvahuz, valdkund, kul'tur, region, aig, tehmižen mahtuz.


UNESCO.
UNESCO (anglijan kelen sanoišpäi: "United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization" — «Ühtenzoittud Rahvahiden Organizacii opendusen, tedon da kul'turan azjoiš») om specialine aluzkund, päfater sijadase Parižas. Se om ÜRO:n üks'jäine palakund «tedo»-sananke nimituses. Oficialižed keled oma ÜRO:nke ühtejiččed.
Alusenpanend.
Organizacijan aluz om pandud vn 1945 16. päiväl kül'mkud. Se kändihe Nacijoiden Ühtnendan Rahvahidenkeskeižen komitetan intellektualižiš ühthižtöiš oiktuzližeks jäl'ghetulijaks (aluz oli pandud vl 1922). Kaik ÜRO:n ühtnijad oma UNESCO:n-ki ühtnijad päiči Lihtenšteinas.
Vn 1946 4. päiväl kül'mkud 20nz' valdkund vahvišti UNESCO:n Päkäskuz, i se oti väged. Sil-žo vodel (19. kül'mku — 10. tal'vku) organizacijan ezmäine Päkonferencii oli männu Parižas. Sil aigalpäi Päkonferencii oleleb kerdan kahtes vodes, Parižas tobjimalaz.
Radmine.
UNESCO:n radmine mülütab nenid temoid: kirjutandmahtmatomuden heitand, diskriminacijan lopind opendusen samižes; rahvahankul'turoiden tedoiduz i rahvahaližiden kadroiden vaumištuz; socialižiden tedoiden küzundad, geologijan, Mail'man valdmeren i biosferan problemad. Vspäi 2008 Afrik i suguiden tazooiktuz oma organizacijan tarkusen keskuses.
Valdoiktused da struktur.
Päkonferencii om organizacijan pätai organ, keradase kerdan kahtes vodes, valitas prezidentad, varaprezidentid, Radonoigendajan nevondkundan ühtnijoid, sekretariatan pädirektorad (kerdan nelläs vodes). Vahvištadas pätusid konsensusan abul (tulendal ühthe mel'he). Radonoigendai nevondkund (58 valdkundad-ühtnijad) om kaikenaigaine pätai organ, keradase kaks' kerdad vodes. Mohammed Sameh Amr Egiptaspäi om valitud da radab Radonoigendajan nevondkundan ezimeheks vn 2013 kül'mkuspäi. Bolgarijalaine Irina Bokova-diplomat om vahvištadud sekretariatan pädirektoraks vl 2009 redukun 15. päiväl.
Organizacijan palakundad oma mail'man kaikil kontinentil. Kaik om 10 regionališt bürod, 27 klasterofisad, 27 rahvahališt ofisad, 11 institutad da keskust. Vn 2010−2011 büdžet oli US$653 mln, sen ližaks US$462 mln toižiš purtkišpäi: rahvahidenkeskeižed agentused, sebrfinansiruind, rahvahanikkund, privatižed investorad. ühtnijad anttas enamba pol't büdžetan rahoid.


Sandal Mustafa.
Mustafa Sandal (mugažo turkan kelel; sünd. 11. viluku 1970, Stambul, Turkanma) om turkan pajatai, TV-šouiden i fil'miden ak'tor, muzikankirjutai da prodüser.
Biografii.
Vspäi 2008 oli nainu, Emina Jahovič oli hänen ak, pajatai mugažo. Heil om kaks' poigad: Jaman da Javun.


Kompjuter.
Kompjuter (anglijan kelen "computer"-sanaspäi [kəmˈpjuː.tə(ɹ)] — «lugii», «lugim») vai Tedomašin om ladim vai sistem, kudamb om mahtusenke oigeta da vaumita anttud operacijoiden jäl'gendust, sen aigan nece jäl'genduz om märitud sel'ktas da voib vajehtada sidä (avtomatan-ladimen erineden). Operacijoiden jäl'genduz nimitase ', se mülüb lugustusid, "tondan-vendan" operacijoid-ki.
Elektronine lugim om kompjuteran realizacijan üks' variantoišpäi. Anglijalaine Alan Tjuring-matematikantedomez' ozuti statjoid, kudambid ei voi pätta kompjuteran abul.


Radio.
Radiostancii navedijoiden täht tarbhaiženke ümbrištonke.
Radio (latinan kelen sanoišpäi: "radio" «sädegoičen», «pästan lähtten», «lasken» i "radius" «sädeg») om kävutai radiolainhid tehnologii tomha da oigendamha informacijad (sidä kesken internet-signalad), sidon vanuimetoi toižend. Radiolainhed tegesoiš da oigendasoiš elektromagnitižen energijan ičendoiden sistematižel modeliruindal. Nene ičendad oma amplitud, paksuz, faz, leveduzimpul'smoduläcii.
Processan ližaladimed: mikrofon, oigendim, oigenduzantenn, sandantenn, radiosandapparat, vägestoitim, dinamikad vai kundlimed.
Radion kävutandad: kaikenaigaine radiooigenduz, televizijan oigenduz, digitaline radio, radiopagižmižed, mobiližed telefonad, radionavigacii, radar, lämbituz (mikrolainhižen päčin effekt), radioohjanduz, radioastronomii.
Radion avaidusen da tedoidusen process oli pit'k, äi ristituid ühtniba sihe kaiken 19. voz'sadan aigan. Vl 1831 Maikl Faradei avaiži elektromagnitižen indukcijan nägust. Vl 1897 sulakun 24. päiväl Aleksandr Popov-radiotehnikantedomez' oigenzi ezmaižen Venämas «Генрих Герц»-radiogramman ("Genrih Herc") 250 metraha Piterin universitetan sauvusiden keskes.
Radioho sidodud tedod: radioastronomii, radionavigacii, radiotedištelend.


Fotosintez.
Fotosintez (amuižgrekan kelen sanoišpäi: φῶς — «vauktuz» и σύνθεσις — «ühtištoituz», «sintez») om process, sen aigan päivänvauktusen energii kändase organižsubstancijoiden himižen sidon energijaks. Vaiše fotoavtotrofad voidas ühtneda processas, pigment fotosintezan täht om heil: kazmusiden hlorofill, bakterijiden bakteriohlorofill da bakteriorodopsin.
Processan järgeline formul: 6CO2 + 6H2O --päivänvauktuz--> C6H12O6 + 6O2. Reakcii voib manda tagazepäi cellülozan olemiženke. Fotosintez voib tehtas toižikš-ki: hlorofillata, hil'muiktuzgazan ühtnendata, hapanikan sündundata.
Fotosintezan reakcijad oma kaiken eläban energetine aluz Mas. Laz 3 mlrd vot tagaz hapanikan erigoitmižen vedespäi mehanizm sündui i tegi Päiväšt energetižeks purtkeks biosferan täht. Hapanikan enambuz atmosferas sündui fotosintezaspäi. Samaldused sädiba hapanikaspäi ozonšoiduid, i voimuz linni elänzoitta kuivid maid, elo leviganzi vedespäi.


Aleksandr Makedonijalaine.
Aleksandr Makedonijalaine vai Aleksandr III Sur' («Aleksandros ho Megas»,; sünd. 20 (21). heinku vai 6..10. reduku 356 edel m.e., Pell, Amuine Makedonii — kol. 10. kezaku 323 e.m.e., Vavilon) oli tetab Makedonijan car' vspäi 336 edel m.e. ičeze surmhasai.
Sodamatkad.
Kaks'kümnevozne mez' sai tobmut Filipp II-tatan pölištusen jäl'ghe. Kahtes vodes sodapämez' kaiči Makedonijan pohjoižröunoid, tegi Grekanman alištusen täudeks (vagesti Fivid) i sädi ühthižen grekižen armijan. Vozil 334−327 Aleksandr armijanke ališti Persijan imperijad da sen rippujid valdkundoid Keskuzazijas. Vl 327 oti Roksanad naižeks.
Vozil 326−325 napri vägestada Pendžab, no sodaväged oliba väzunuded. Aleksandr armijanke pörduiba Persijan keskuzrajonihe, Suzid-lidnha, i saiba lebud. Sen aigan Aleksandr tegi toštsajan, oti Statira- i Parisat-persijalaižid akoideks. Sodapämez' koli Vavilonas varastamatomas säruläžundaspäi severziš päiviš, hot' lebun jäl'ghe tahtoi-ki vägestada Arabijan pol'saren heimoid da Karfagenan randištod Pohjoižafrikas.
Elon znamoičend.
Aleksandr Makedonijalaine sädi ičeze nimel nimitadud imperijad. Se imperii oli hudr i čihozi teravas hänen surman jal'ghe. Koume akad oliba Aleksandral, sunduihe kaks' poigad: Gerakl (oli sündnu naindata) da Aleksandr (Roksana sünduti kus paliči tatan surman jäl'ghe).


Patekar Nana.
Nana Patekar (mugažo anglijan kelel;; sünd. 1. viluku 1951, Murud Džandžir, Maharaštr, Indii), todesine nimi — Višvanath «Nana» Patekar, om indijalaine ak'tor da režissör. Edestab rolid fil'miš marathin i hindi-kelil tobjimalaz.
Biografii.
Nana om sündnu Murud Džandžir-lidnha, Dinkar Patekar-pirdajan i hänen Sandžana-akan kanzha. Priha palahteli lujas ičeze irdnägon tagut školas opeten, ei lugend ičtaze čomačuks, sikš miše oli muzaverine vellesiden erineden. No Nana zavodi edestada školan spektakliš jo koumandes klassaspäi neniden-žo palahtelendoiden tagut. Konz hän openzi seičemendes klassas, kaik pereh sirdi Mumbaihe.
Om pästtud «Sir J. J. Institute of Applied Art»-aluzkundaspäi. Radoi reklaman agentuses i siš tegi tundmust tuleban aigan Nilkanti-akanke. Nilkanti edesti teatran rolid joudajan aigan i nevoi Nanale mända rata teatrha kävutamha ičeze lahjakahut. Nana Patekar debütirui režissöraks vl 1991.
Kanz.
Om naižiš vspäi 1978, Nilkanti om hänen ak. Akt'oral om üks' Malhar Patekar-poig.


Kingisepp.
Kingisepp (,) om Venäman lidn Leningradan agjan suvipäivlaskmas, Kingiseppan rajonan administrativine keskuz (mülüb rajonha vspäi 2006). Se om rajonan kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Uz'lidnan Ivan Födorovič-bajar' pani eländpunktan alust kuti "Jam-lidnuz" (). Lidnusen jändused oma kaičenus tähäsai. Vl 1703 eländpunkt oli nimitadud "Jamburg:aks". Vl 1784 "Jamburg-külä" sai lidnan statusad.
Vn 1922 17. päiväl semendkud udesnimitihe lidnad nügüdläižikš estilaižen Viktor Kingisepp-revolücioneran muštho (vll 1952−1988 Estinman Kuressaare-lidn nimitihe muga-žo). Vs 1927 elokun 1. päiväspäi lidn om ühtennimižen rajonan administrativižeks keskuseks. Vozil 1935−1940 da 1976−2006 Kingisepp oli alištunu agjan tobmudele oikti.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase suvipäivlaskmha Piterišpäi, Kingiseppan rajonan keskuses. Matkad Piterihesai om 130 km pohjoižpäivnouzmha. Kingisepp seižub Lug-jogen oiktal randal tobjimalaz, 25 m valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel.
Porhovo-külä (6 rist. vl 2016) mülüb lidnankundha Kingiseppan ližaks. Lidnankundan pind — 44,02 km², se om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006.
Kingisepp-lidnankund Kingiseppan rajonanke jagasoiš 22 valičemižümbrikho, vodele 2019 linneb niid 25.
Tobmuz.
Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Nevondkund () 22 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgenduseližed valičendad sihe oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl. Aleksandr Sergejev radab sen ezimehen da lidnkundan pämehen vs 2014 sügüz'kun 24. päiväspäi, hän-žo radab Kingiseppan rajonan pämehen.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 48 488 ristitud.
Ortodoksižen hristanuskondan ph. Jekaterinan Aleksandrijalaižen päjumalanpert' da kaks' jumalanpertid om lidnas. Mugažo lüteranižen hristanuskondan pühäpert' om Kingiseppas.
Ižanduz.
Ižandusen päsarakod oma mineraližheretusiden pästand, üks'kerdaižiden formiden tehmine monolitižen sauvondan täht, mouckiven tegim. «Piter—Tallidn»-raudtejono läbitab lidnad.
Om specialižen keskopendusen aluzkundoid lidnas: tehnologijoiden da servisan kolledž i politehnine tehnikum.
Irdkosketused.
*


Japonan Vikipedii.
Japonan Vikipedii (ičeze nimituz: ウィキペディア日本語版, vepsän kirjamil: "Uikipedia Nihongoban") om joudai enciklopedii japonan kelel, Vikipedijan japonankel'ne jaguz.
Nece jaguz om avaitud 2001-nden voden 11. päiväl semendkud.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.


Portugalijankel'ne Vikipedii.
Portugalijankel'ne Vikipedii (ičeze nimitused: "Wikipédia em português" vai "Wikipédia lusófona") om joudai enciklopedii portugalijan kelel, Vikipedijan portugalijankel'ne jaguz.
Nece jaguz om avaitud 2001-nden voden semendkul.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.
Kävutajad Brazilijaspäi todas kohendusiden enambust, Portugalijaspäi — kahtendel sijal. Ku kirjutuz om tehtud ühtel dialektal (oz., Brazilijan versii), ka kändajad kohendused toižhe dialektha (oz., Portugalijan versii) lindäs tühjitadud.


Matematik.
Matematik ("mafematika" tedo. Se om sündnu istorižil teil objektoiden lugendan, maričemižen da forman ümbrikirjutamižen operacijoišpäi. Nügüd' sätas matematižid objektoid realižusen objektoiden idealizacijal i kirjutadas niiden ičendoid formalizuidud kelel, vajehtui om sen «kirjameks».
Matematik ei mülü londusentedoho, no sen apparat kävutase levedali naturaližil tedoil sädamha tarkoiktan ümbrikirjutamižen modelid da samha uzid rezul'tatoid.


Araban Vikipedii.
Araban Vikipedii (ičeze nimitused: ويكيبيديا العربية‎ "Wīkībīdyā al-ʿArabiyya" vai ويكيبيديا، الموسوعة الحرة "Wīkībīdyā, al-Mawsūʿa al-Ḥurra") om joudai enciklopedii araban kelel, Vikipedijan arabankel'ne jaguz.
Nece jaguz om sätud vn 2001 sügüz'kus, sid' pättihe tehnižid aspektoid vn 2003 uhokun 7. päivhäsai. Arabankel'ne Vikipedii om avaitud redaktiruimha 2003-nden voden heinkun 9. päiväl.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.


Ročinkel'ne Vikipedii.
Ročinkel'ne Vikipedii (ičeze nimituz: "Svenskspråkiga Wikipedia") om joudai enciklopedii ročin kelel. Vhesai 2006 se oli Vikipedijan muite ročin jaguz.
Nece jaguz om sätud vn 2001 semendkus. Vn 2014 sügüz'kul enamba kaht koumandest kirjutusišpäi oliba avtomatižikš sätud ezitegesikš koumandenke sanundanke da šablonanke.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.


Ispanijankel'ne Vikipedii.
Ispanijankel'žen Vikipedijan populärižuz mail'man valdkundoiš.
Ispanijankel'ne Vikipedii (ičeze nimituz: "Wikipedia en español") om joudai enciklopedii ispanijan kelel, Vikipedijan ispanine jaguz.
Nece jaguz om avaitud 2001-nden voden 11. päiväl semendkud. Pandas tärtusid kaikiš levitadud mail'mas variantan mödhe, kelen paginoiden suren lugun tagut. Vl 2012 kohendusiden koume videndest oli koumes valdkundaspäi: Ispanii (33%), Argentin (13%) da Meksik (13%); AÜV andoiba vaiše 2% kohendusišpäi.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.


Elo.
Elo om biologijan pätärtuz, materijan olendan olmas aktivine form. Nece form om ülemb erases hamas, mi materijan fizine vai himine olend. Elo om sündunu Mas biohimižen šingotesen satuseks i, ezimeletaden, levitadud kosmosas elon elementoišpäi (panspermijan gipotez).
Stai i DNA.
Ei ole elod biologižeta stajata. Sidä vizid, elo om kaik olijad stajas fizižed da himižed processad, kudambad abutadas sen metabolizmale da jagamižele. Kuvazumižen ümbrištho aigan eläbad stajad formiruidas organizmiden kaiken äjüden. Eläban materijan päznam om ottud genetine informacii täht. Virusad ozutadas eläban materijan ičendoid vaiše niiden genetižen materialan tondan stajha jäl'ghe.
Elon tundused.
Nene tundused harakterizuidas eläbad materijad: organizacii, metabolizm, kazvand, adaptacii, reagiruind ärdutajid vaste, ičtazetoštmine, igä (elo sündundaspäi surmhasai) — tervhuz, elonmahtuz, ičtazvedand.
Tedod elon polhe.
Biologii tedoidab eläban londusen aspektoid, fizik — kaiken londusen, elabän-ki. Om äi specialižid disciplinoid elon polhe: astrobiologii, kibernetik, medicin, genetik. Sen paloin, ühthižen biologijan ekologii-jaguz tedoidab eläbiden organizmiden da niiden rengazkundoiden kontaktoid keskneze da ümbrištonke.
Man irdpolel elo ei löudand, kosmine biologii tedoidab sen tundusid da gipotetižid formid. Ratud elo om olmas laboratorijan turuškastjoiš, ratud vauktušiš, mikroprocessoriš i robotoiš, no ristit ei voind säta elod auguspäi täuzin. Religii el'getab elod surman jäl'ghe (eläbzduz, toštmižsündund-reinkarnacii i surmanjäl'ghine andmine). Rideltas kolmatomuden ristitun i hengen olendas olmas.


Azerbaidžanan Vikipedii.
Azerbaidžanan Vikipedii (ičeze nimituz: "Azərbaycanca Vikipediya") om joudai enciklopedii azerbaidžanan kelel, Vikipedijan azerbaidžanankel'ne jaguz.
Nece jaguz om avaitud vl 2002 kezakun 2. päiväl. Oli kahtel kirjkelel: latinan kirjamišt om Azerbaidžanas, Iranan azerbaidzanlaižed kävutadas araban kirjkel't. Vn 2015 heinkun 22. päiväspäi eriline jaguz araban kirjkelenke om olmas, sidä nimitadas Suviazerbaidžanan Vikipedijaks (azb), kaik mugoižid kirjutusid sirdihe sihe vn 2015 lophusai.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.


Monika Agnes.
Agnes Monika Mul'joto (), om tutab kuti Agnez Mo (sünd. 1. heinku 1986, Džakart, Indonezii), om indonezijalaine pajatai da aktris kitajiženke augotižlibundanke.
Biografii.
Agnes om sündnu Džakart-lidnha. Vl 1992 hän pästi ičeze ezmäist studišt «Si Meong»-al'bomad lapsiden täht.
Vl 2003 Agnes pästi ičeze ezmäine studine «And the Story Goes»-al'bom.
Vl 2013 Agnes pästi ičeze anglijankel'ne ezmäine studine «Agnez Mo»-al'bom.


Vjetnaman Vikipedii.
Vjetnaman Vikipedii (ičeze nimituz: "Wikipedia tiếng Việt") om joudai enciklopedii vjetnaman kelel, Vikipedijan vjetnamankel'ne jaguz.
Nece jaguz om avaitud 2002-den voden kül'mkul. Sätud botoil vll 2012-2014 ezitegesed oliba koume videndest kirjutesišpäi millionanden kirjutesen pästandan aigale.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.


Pol'šankel'ne Vikipedii.
Pol'šankel'ne Vikipedii (ičeze nimituz: "Wikipedia polskojęzyczna") om joudai enciklopedii pol'šan kelel.
Nece Vikipedijan jaguz om avaitud 2001-nden voden sügüz'kun 26. päiväl. Vl 2014 (viluku−keväz'ku) kohendusiden 91,5% tuli Pol'šanmaspäi. Om äi sätud botoil südäimištlehtpolid.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.
Pol'šankel'žen Vikipedijan kactud lehtpoliden pala valdkundoiden mödhe (10.2011−09.2012).


Čečenan Vikipedii.
Čečenan Vikipedii (ičeze nimituz: "Нохчийн Википеди") om joudai enciklopedii čečenan kelel, Vikipedijan čečenankel'ne jaguz.
Nece jaguz om avaitud vl 2005 uhokun 28. päiväl. Se om kaikiš suremb nahiž-dagestanine vikipedii mail'mas, sädase kirilližen kirjamišton pohjal. Vhesai 2013 jaguz šingotihe vitkos. Om äi ezitegesid Venäman eländpunktoiš.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.


Osetijan Vikipedii.
Osetijan Vikipedii (ičeze nimituz: "Ирон Википеди") om joudai enciklopedii osetijan kelel, Vikipedijan osetijankel'ne jaguz kirilližen kirjamišton pohjal.
Nece jaguz om avaitud vl 2005 uhokun 28. päiväl. Pohjoižosetijan — Alanijan universitetoiden, institutoiden opendajad da školiden openikad ühtetas redaktiruindha.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.


Gakt.
Gakt Osiro ("Osiro Gakuto",; sünd. 4. heinku 1973, Okinav-sar', Okinavan prefektur, Japonii) om japonijalaine pajatai, muzikanvändai, prodüser da akt'or. Tetas anglijankel'ženke Gackt-psevdonimanke tobjimalaz, japonine psevdonim om Gakt Kamui ("Kamui Gakuto",). Mahtab väta instrumentoil: fortepiano, bangsoitod, elektrogitar, basgitar, japonižed veroližed soitod.
Biografii.
Gakt om sündnu Okinav-sar'he, rükülaižiden kanzha. Openui väta soitoil lapsessai kazvatajiden-muzikanvändoiden tahton mödhe, sid' sabustamha sebranikad.
Vozil 1995−1999 Gakt oli «Malice Mizer»-gruppan solistan. Hän augoti solišt kar'jerad lähtendan gruppaspäi jäl'ghe, ezineb šoud "GACKTJOB"-joukunke.
Om elänu igän tobjan palan Tokios, pidab erižpertin Kuala Lumpuran ezilidnas.


Jidiškel'ne Vikipedii.
Jidiškel'ne Vikipedii (ičeze nimituz: יידישע וויקיפעדיע, vepsän kirjamil: "Jeidiše Vikifedje") om joudai enciklopedii jidiš-kelel. Se om Vikipedijan jaguz evrejan kirjamišton pohjal. Om äi kirjutusid hasidoiden judaizman kundoiden papiš.
Nece jaguz om avaitud vl 2004 keväz'kun 3. päiväl.
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.


Kirovsk (Leningradan agj).
Kirovsk (,) om Venäman lidn da lidnankund Leningradan agjan keskuses, Kirovskan rajonan administrativine keskuz (mülüb rajonha vspäi 2006). Se om rajonan kaikiš suremb lidn, kuti Otrandoje-ki lidn Nevan mödvedhe (25,2 tuh. rist. vl 2016).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1931 13. päiväl kezakud kuti sauvojiden "Nevdubrstroi-žilo" sauvomha lämuzelektrokeskust. Se oli nimitadud lähembaižen (Nevan) Dubrovk-külän mödhe Nevan vastrandal. Vn 1943 vilukus muretihe Leningradan blokadad läz žilod da Šlissel'burgad. Vl 1943 LEK oli nimitadud Sergei Kirovan oiktastuseks. Vl 1953 žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke.
Vs 1977 sulakun 1. päiväspäi lidn om ühtennimižen rajonan administrativižeks keskuseks. Vozil 1965−2006 Kirovsk oli alištunu agjan tobmudele oikti.
Municipaline «Kirovsk»-ühtnik om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006. Kaks' eländpunktad om siš, toine om Molodcovo-žilo.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase päivnouzmha Piterišpäi, Kirovskan rajonan päivlaskmaiženno röunanno. Matkad Piterihesai om 35 km päivlaskmha. Kirovsk seižub Neva-jogen hural korktal randal, läz Ladoganjärven randad, 20 m valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Lähembaine lidn om Šlissel'burg 5 km pohjoižhe.
Molodcovo-žilo (1 013 rist. vl 2018) mülüb lidnankundha Kirovskan ližaks. Rajonan 8 valičemižümbrikod (nomerad 10..17) mülüdas municipaližen «Kirovsk»-ühtnikha.
Tobmuz.
Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Nevondkund () 14 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgenduseližed valičendad oliba sihe vn 2014 14. päiväl sügüz'kud. Vladimir Petuhov radab sen ezimehen da lidnankundan pämehen vs 2017 kezakun 24. päiväspäi, hän vajehti Maksim Laškovad.
Eläjad.
Vl 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 25 650 ristitud, lidnankundan — 26 641 ristitud. Kaikiš suremb lidnan i lidnankundan ristitišt om nügüd'. Vl 2018 kaik 27 400 ristitud elädas lidnankundas.
Ortodoksižen hristanuskondan ph. Johann-endustajan pän čapatesen jumalanpert' om olmas Kirovskas.
Ižanduz.
Ižandusen päsarakod oma energetine sarak (Dubrovkan LEK), laivansauvomine da mašiništon pästand laivoiden täht, produkcii sauvondan täht (komplektad pertid sauvomha, kuivad segoitused, elektrojärgenduzlaudad), plastikantegim.
Federaline «Kol»-avtote (Murmanskan avtote) ühtenzoitab Nevan randoid lidnan pohjoižes. "Nevdubstroi-raudtestancii" om 1 km suvipäivlaskmha lidnaspäi, ezilidnelektrojonused ajadas Piterin Moskvan da Ladogan päraudtestancijoišpäi.
Politehnine tehnikum om specialižen keskopendusen aluzkundaks lidnas.
Irdkosketused.
*


Džohar Karan.
Karan Džohar (,; sünd. 25. semendku 1972, Bombei, Maharaštr, Indii) om indijalaine režissör, scenarist, prodüser, TV-vedai da Bollivudan akt'or.
Biografii.
Karan om sündnu Mumbai-lidnha, Jaš-kinorežissöran da hänen Hiru-akan sämižkanzha.
Hänel om ičeze «Dharma Productions»-kompanii, kudamban pidajan Karan tegihe tatan surman jäl'ghe.
Vl 2017 Karan tegihe tataks, Jaš-poig da Ruhi-tütär oma sündnuded.


Mijavi.
Mijavi ("Miyavi"), todesine nimi om Takamasa Išihara (jap.: 石原 貴雅 "Išihara Takamasa"; sünd. 14. sügüz'ku 1981, Osak, Japonii), om japonijalaine pajatai, gitarist da akt'or korejiženke augotižlibundanke.
Biografii.
Mijavi om sündnu Osak-lidnha. Konz hän openzi ezmäižes klassas, kaik pereh sirdi Kavanišihe. Vozil 1999−2002 Mijavi oli «Dué le Quartz»-gruppan gitaristan.
Kanz.
Vspäi 2009 muzikant om nainu, Melodi om hänen ak, enzne pajatai. Sil-žo vodel Mijavi kändihe tataks, Lovelie Mijavi-tütär om sündnu, vl 2010 Dževeli Aoi-tütär om sündnu.
Nügüd'aigan (vl 2018) Mijavi eläb ühtes kanzanke Los Andželesas.


Koirala Maniša.
Maniša Koirala (,; sünd. 16. eloku 1970, Katmandu, Nepal) om nepalalaine da indijalaine Bollivudan aktris, fil'miden prodüser, kargaidai.
Biografii.
Maniša om sündnu Katmandu-lidnha, Prakaš Koirala-politikanmehen i hänen Sušma-akan pereheze. Tatan äjad heimolaižed ühtetas politikha. Openui Varanasin i Nju Delin aluzkundoiš, tahtoi kätas lekarikš, no om aktrisaks nügüd'. Sai režissöran diplomad Nju Jorkas vl 2004.
Om fondan ristitištos hüvän valdan sur'oigenudeks, kundaližeks šingotajaks.
Kanz.
Aktris oli lähtnu mehele, nepaližele biznesmenale, vll 2010−2012. Manišal ei ole lapsid tähäsai.


Karan meri.
Karan meri () om olmas Evrazijan pohjoižes laptas. Sijadase Päivnouzmaižen Evropan pohjoiženno randanno. Mert mülütadas Jävaldmeren basseinha.
Ühthižed andmused.
Veden mülü — 101 tuhad km³.
Keskmäine süvüz — 50..100 metrad, kaikiš suremb süvüz — 620 m.
Etimologii.
17. voz'sadal Pinegan eläjad nimitihe mert "Närzoman mereks". «Karan meri»-nimituz om ozutadud ezmäižen kerdan V.M. Selifontovan kartal vl 1736. Karanjogi lankteb merhe ezmäižel ku tulda Evropaspäi, i nimitaškanzihe kaiked mert jogen kartte. Vladimir Vizen melen mödhe, Kar-jogen nimi sündui nenecan kelen "hare"-sanaspäi «murdjä»-znamoičendanke.
Geografijan andmused.
Karan meri lainištab vaiše Venäman randad. Meri om sen südäivezikš täuzin. Läz kaik meri sijadase šel'fal. Karan Verajad da Vaigač-sar' erigoittas Karan mert Barencan merespäi suvipäivlaskmas, Uz' Ma om päivlaskmaižeks röunaks, Francan Iosifan ma om lodehes, Pohjoižma-sarišt da Vil'kickijan sal'm venudas Karan i Laptevoiden meriden keskes pohjoižpäivnouzmas.
Pohjoine merite avaidase kezoidme meren pohjoižes, pohjoižpolehe Udes Maspäi.
Karan meren järedad lahted (častomaraižen mödhe): Taimiran, Päsinan, Jenisein, Tazan, Obin da Baidaracan lahted.
Sured sared da sarištod: Vauged-sar' (Jamalan Nenciden avtonomine ümbrik), Kivesižed sared (Krasnojarskan rand), Arktižen institutan sared (Krasnojarskan rand), (Krasnojarskan rand).
Kaikiš pidembad joged, kudambad langetas Karan merhe (častomaraižen mödhe): Päsin-, Jenisei-, Taz- (nenc. "Тасу’ява"), Pur- da Ob'-joged.
Kaiked portad (päiväižen mödhe): Dikson, Uz' Port, Sabett, Amderm.
Gidrologii.
Meren tobj pala om kattud jäl vodes läbi, kezal jä voib jagadas suril lautikoil. Om äivoččid jäpöudoid 4 m sankte. Solakahuz om 34 promille, vezi segoitase hüvin. Sulandan aigan reskveden sured mülüd tuldas Obin da Jenisein lahtišpäi.
Vezinouzendan korktuz sase 0,5..0,8 metrhasai. Nouzendlainhen leviganduz möhästub jän olendan tagut. Kezaaigan meritorokad da sumeged oleldas paksus.
Londusenkaičend.
Vilusodan aigan kändihe mert vedenalaižiden laivoiden radioaktivižiden jändusiden kaumžomaks.
Sur' Arktine kel'dtaho sijadase meren päivnouzmaižes palas.


Barencan meri.
Barencan meri (,), edel 1853 vot Murmanmeri (ven. "Мурман", "Мурманское море") om olmas Evrazijan pohjoižes laptas. Sijadase Pohjoižen Evropan pohjoiženno randanno. Mülütadas mert Jävaldmeren basseinha.
Ühthižed andmused.
Pind — 1 424 tuh. nellikkilometrid.
Veden mülü — 282 tuhad km³.
Keskmäine süvüz — 222 metrad, kaikiš suremb süvüz — 600 m.
Etimologii.
Meri om udesnimitadud vl 1853 alamalaižen Villem Barenc-merimatkadajan oiktastuseks. Ende verazmalaižed lugiba mert Norvegižen meren palaks. Nügüdläine Norvegine meri mülüb Atlantižhe valdmerhe.
Geografijan andmused.
Barencan meri lainištab Venäman da Norvegijan randad. Valdkundröun mäneb meredme. Läz kaik meri sijadase kontinentaližel šel'fal. Uz' Ma om päivnouzmaižeks röunaks, Karan Verajad da Vaigač-sar' erigoittas Barencan mert Karan merespäi suvipäivnouzmas, Vauged meri (kuviteldud jono Pühä Nena- da Kanin Nena-pol'sariden keskes om röunaks) da Evrop-kontinentan randišt oma suves, Norvegine meri om päivlaskmas, Špicbergen om lodehes, Francan Iosifan ma om pohjoižpäivnouzmaižeks röunaks.
Pohjoine merite avaidase kezoidme meren pohjoižes, pohjoižpolehe Udes Maspäi.
Barencan meren järedad lahted (častomaraižen mödhe): Haipudir-, Pečoran, Čošan lahted da Varanger-fjord.
Sured erižed sared: Pit'k sar' (106 km², Nencan avtonomine ümbrik), Kolgujev (3495 km², Nencan avtonomine ümbrik), Mageröi (436 km², Norvegii), Kondjansar' (180 km², Norvegii).
Langenijad Barencan merhe znamasižed joged (basseinan suruz, častomaraižen mödhe): Pečor- (322 000 km²), Voronj- (9940 km²) da Tulom (21 500 km²).
Järedad meriportad (päiväižen mödhe): Varandei (jädub), Nar'jan Mar (jädub), Ostrovnoi, Severomorsk, Murmansk, Kirkenes (Norvegii), Vadsö (Norvegii), Vardö (Norvegii).
Gidrologii.
Meren pohjoižpala om kattud jäl vodes läbi tobjimalaz. Sulakul jädub meren koume nelländest, elokul jä voib sulata täuzin. Meren suvipäivlaskmaine pala om jädumatoi Gol'fstriman tagut — lämän Nordkapan joksmusen taguiči. Nece-žo joksmuz segoitab veden meres, pindanno — častomarašt vaste. Kezal läz randad veden lämuz voib olda +11..+12 C° süvuzil 5..8 metrhasai.
Vezinouzendan korktuz sase 0,6..4,7 metrhasai, kaikiš suremb vezinouzend om Kolan pol'saren randanno — 6,1 metrhasai. Sumeg meren päl om järgeližeks säks.


Diksit Madhuri.
Madhuri Diksit (,; sünd. 15. semendku 1967, Mumbai, Maharaštr, Indii) om indijalaine Bollivudan aktris da kargaidai.
Biografii.
Aktrisan kar'jer zavodihe onetomašti, sikš miše ühtni satusetomaha "Abodh"-fil'mha. Vl 2001 Ginnessan Rekordkirj kirjuti hänes, Madhuri mainitase indijalaižeks aktrisaks kaikiš järedambanke sal'henke.
Kanz.
Vspäi 1999 om lähtnu mehele. Šriram Madhav Nene om hänen mužik, kardiohirurg professijanke, sirdi. Heil om kaks' poigad: Arin da Rajan. Mehelusen zavodindan jäl'ghe Madhuri sirdi Denverha, vl 2011 pereh sirdi Mumbaihe.


Norvegine meri.
Norvegine meri (,) om olmas Evrazijan lodehližes laptas. Sijadase Pohjoižen Evropan lodehliženno randanno. Mülütadas mert Atlantižen valdmeren basseinha. Vl 1853 Barencan meri oli erištudud oficialižikš Norvegižes merespäi da märhapandud Jävaldmeren palaks.
Ühthižed andmused.
Pind — 1 400 tuh. nellikkilometrid.
Veden mülü — 2 mln km³.
Keskmäine süvüz — 2 000 metrad, kaikiš suremb süvüz — 3 970 m.
Geografijan andmused.
Norvegine meri lainištab Norvegijan randad, mugažo Islandijan ekonomižen zonan. Barencan meri om pohjoižpäivnouzmas, Norvegijan rand om suvipäivnouzmažeks röunaks, Pohjoižmeri sijadase suvipäivlaskmas, Islandii om päivlaskmaižes čogas, Grenlandan meri om lodehes, Špicbergen levitase pohjoižes čogas.
Norvegižen meren fjordad oma järedoikš lahtikš (častomaraižen mödhe): Tronheims-fjord, Nur-fjord, Ufut-fjord.
Sured sared da sarištod, kaik oma Norvegijan mererandanno: Vesterolen (sared) (2511 km²), Hinnöi (2204 km²), Lofotenad (1227 km²), Sör-Kvalöi (737 km²). Ei ole langenijoid Norvegižhe merhe znamasižid jogid.
Gidrologii.
Meri om jädumatoi vodes läbi Gol'fstriman tagut — lämän Pohjoižatlantižen joksmusen taguiči. Veden üläšoidun lämuz om +2..+7 C° uhokus, +8..+12 C° elokus meren äjiš poliš.
Vezinouzendan korktuz sase 3,3 metrhasai. Šel'f vedase kaidal šoidul Norvegijan randanno, meren fitoplankton eläb sigä tobjimalaz. Meritorokad oleldas paksus.
Kävutand.
Kivivoin samine i kalanpüdand (trösk, sel'd') oma šingotadud.
Pohjoine merite om kezoidme Norvegijan mererandanno. Järedad meriportad, kaik oma Norvegijas (päiväižen mödhe): Tromsö, Narvik, Tronheim.


Širan Ed.
Ed Širan (), todesine nimi — Edvard Kristofer Širan (angl.: "Edward Christopher Sheeran"; sünd. 17. uhoku 1991, Hebden Bridž (vai Halifaks toižiden andmusiden mödhe), Sur' Britanii), om britanijalaine (anglijalaine) pajatai da muzikankirjutai.
Biografii.
Edvard om sündnu Halifaks-lidnha, da kazvatajidenke sirdi Framlingamha, mi om Suffolk-grafkundas. 16-voččen okaizi skolad da sirdi jäl'ghižel vodel Londonha sädamha muzikantan kar'jerad.
Vl 2011 hän pästi ičeze ezmäine «+»-al'bom.


Dikkens Čarl'z.
Čarl'z Dikkens (angl. virkand: ['tʃɑrlz 'dɪkɪnz], täuz' nimi om "Charles John Huffam Dickens"; sünd. 7. uhoku 1812, Portsmut, Anglii, Sur' Britanii — kol. 9. kezaku 1870, Haiem, Anglii, Sur' Britanii) — mail'man tetab anglijalaine kirjutai, romaniden sädai. Kirjuti sanutesid-ki, esseid. Radoi lehtezmeheks norudes.
Dikkensan sädamine mülüb realizman zanrha, no sentimentaline aug da sarnoiden jäl'ged oma hänen romaniš mugažo.


Nison Liam.
Liam Nison (), todesine nimi om Uil'jam Džon Liam Nison (; sünd. 7. kezaku 1952, Ballimin, Pohjoižirlandii, Sur' Britanii), om britanijalaine (pohjoižirladijalaine) akt'or.
Biografii.
Liam om sündnu Ballimin-lidnha. Nison openzihe Kunigahan universitetas, mitte om Belfastas, no oli heittud kaikenaigaižen ehtmätomuden tagut.
Liam oli nainu, Nataša Ričardson-aktris oli hänen ak. Nataša om koli vl 2009. Liamal jäihe kaks' poigad: Mikal Ričard Antonio da Deniel Džek.


Japonijan meri.
Japonijan meren pandud kuvaha vedenalaine reljef i meren randpoliden nägu Man kaimdajaspäi (viluku)
Japonijan meri ("Nihonkai", "čoson-tonhe" «korejan päivnouzmmeri» (Pohjoižkorei), 동해 "tonhe" «päivnouzmmeri» (Suvikorei),) om olmas Evrazijan päivnouzmaižes laptas. Sijadase Päivnouzmaižen Azijan randanno. Meri mülüb Tünen valdmeren basseinha.
Ühthižed andmused.
Pind — 1 062 tuh. km².
Veden mülü — 1 630 tuh. km³.
Keskmäine süvüz — 1 753 metrad, kaikiš suremb süvüz — 3 742 m.
Geografijan andmused.
Japonijan meri lainištab nellän valdkundan randoid: Japonijan randad (Hokkaido, Honšü) päivnouzmas da suves, Korejan pol'saren randad suvipäivlaskmas, Pohjoižkorejan randad päivlaskmas, Venäman randad lodehes da pohjoižes (Mererand, Sahalin).
Nell' sal'med erištudas mert: Nevel'skijan sal'm (jap. "Mamija-kaikö") da Tataran sal'm ühtenzoittas mert Ohotskan merenke pohjoižes, Laperuzan sal'm (jap. "Sōja-kaikö") da Sangarsal'm (jap. "Cugaru-kaikö") — avoinudenke valdmerenke päivnouzmas, Korejan sal'm — Kitain Päivnouzmmeren Pakuiženke merenke) suvipäivlaskmas.
Sured sared da sarištod: Sado (855 km²), Oki (346 km²), Ullindo (73 km²). Ei ole langenijoid Japonijan merhe znamasižid jogid, Amur-jogi lankteb Ohotskan merhe.
Järedad meriportad (päiväižen mödhe): Otaru, Niigat i Tojam (Japonii), Pusan, Ul'san i Phohan (Suvikorei), Vonsan, Hinnam da Čhondžin (Pohjoižkorei), Vladivostok, Nahotk, Vanino, Holmsk (Venäma).
Gidrologii.
Meren pohjoine pala jädub tal'veks. Om kaks' järed joksmust: vilu pohjoine Mererandaline joksmuz pidust' Mererandad i läm' suvine Cusiman joksmuz (Kurošion pala) pidust' Japonijan randad. Veden üläšoidun lämuz om −1..0 C° tal'vel da +18..+20 C° kezal meren pohjoižes, +10..+14 C° tal'vel da +25..+27 C° kezal meren suves.
Vezinouzendan korktuz om kaikis enamb pohjoižidenno da suvižidenno randoidenno. Kezaaigan meritorokad oleldas paksus, aldoiden korktuz sase 8..12 metrad.


MakGregor Juen.
Juen Gordon MakGregor (['ju:ən 'ɡɔ:dən mə'ɡrɛɡə]; sünd. 31. keväz'ku 1971, Pert, Šotlandii, Sur' Britanii) om britanijalaine (šotlandijalaine) akt'or, režissör, prodüser da pajatai.
Biografii.
Vspäi 1995 om nainu, Iv Mavrakis om hänen ak. Heil om nell' tütärt: Klara Matil'da (om sündnu vl 1996), Ester Roza (om sündnu vl 2001), Džamijian (om ottud tütreks Mongolijaspäi, om sündnu vl 2001), Anuk (om sündnu da ottud tütreks vl 2011).


Kapur Karizma.
Karizma Randhir Kapur (,; sünd. 25. kezaku 1974, Bombei, Maharaštr, Indii) om indijalaine enzne aktris, edesti enamba mi 60 fil'miden da TV-serialoiden rolid. Edeline nimen virkand om "Karišma Kapur", vajehti sidä astrologan nevondan mödhe.
Aktris om Indijan kinoarvlahjoiden laureatan: Filmware Awards (1997, 1998, 2001, 2002) i Rahvahaline kinopremii (1998, tagaman parahim naižrol').
Biografii.
Karizma om sündnu Mumbai-lidnha, Randhir-akt'oran da Babita-aktrisan sämižkanzha. Karina-sizar om Karizmal, hän om aktris mugažo. Karizma edesti ezmäižen rolin kinoho vl 1991, konz «"Langenii armastushe"»-fil'm läksi ekranoile. Aktrisan aktivine kar'jer jätkustui vll 1991−2003 i 2008−2012.
Vspäi 2003 Karizma oli lähtnu mehele, Sandžai Kapur-biznesmenale. Vl 2014 hö saiba joudobut naimiželospäi i toine toižespäi. Karizmal jäihe üks' tütar da üks' poig: Samaira (om sündnu vl 2005) da Kiaan Radž (om sündnu vl 2010).


Čavla Džuhi.
Džuhi Čavla (,; sünd. 13. kül'mku 1967, Ludhijan, Pendžab, Indii) om indijalaine aktris da prodüser. Sai «Miss Indii 1984»-arvnimed.
Biografii.
Aktris om «Red Chillies Entertainment»-kompanijan pidajiden keskes.
Kanz.
Džuhi om lähtnu mehele, Džai Mehta-biznesmen om hänen mužik. Heil om üks' tütär da üks' poig: Džhanvi-tütär (om sündnu vl 2001) da Ardžun-poig (om sündnu vl 2003).


Kim Deniel De.
Deniel De Kim (,; sünd. 4. eloku 1968, Pusan, Suvikorei) om amerikalaine akt'or korejiženke augotižlibundanke.


Jen Donni.
Donni Jen (anglijankel'ne psevdonim: "Donnie Yen"), todesine nimi — Čžen' Czidan' (; sünd. 27. heinku 1963, Guančžou, Kitai), om kitajalaine akt'or, prodüser da torascenoiden lavastai.
Biografii.
Donni om sündnu Guančžou-lidnha. Sirdi Honkongha kazvatajidenke. Siš hänen mam napri zavottä ušun školad i sai kilt. Kanz sirdi amerikaižen Bostonan ezilidnha, i kaik tuli. Donni ühtni irdaližihe torihe, mam oigenzi händast Pekinha, Kitain ušuühthižjoukhu. Kahtes vodes päliči torač tahtoi pörta AÜV:oihe Gonkongan kal't, no putui statjaks «"Humalikaz taiczi"»-torafil'man ušus kastingha. Fil'man režissör oli tundmusiš Donnin mamanke amussai, Jen ozuti ičtaze i edesti pärolid ei olden professionaližeks akt'oraks.
Om naižiš koumanden kerdan. Cissi Vang om hänen nügüdläine ak, aktris. Hänel koume last oma sündnus: Džeff (ühtendes naindaspäi), Žasmin-tütär (koumandes naindaspäi) da Džeims-poig (koumandes naindaspäi).


Han Salman.
Salman Han (,, [səlˈmaːn ˈxaːn]), todesine nimi om Abdul Rašid Salim Salman Han (; sünd. 27. tal'vku 1965, Indaur, Madh'ja Pradeš, Indii), om Bollivudan indijalaine akt'or, prodüser, pajatai da TV-vedai.
Biografii.
Salman om sündnu Indaur-lidnha, Salim-scenaristan i pirdajan Salma Han-naižen (Sušila Čarak edel mehelust islaman otandanke) sämižkanzha. Arbaaz-vell' (sund. 1967) da Soheil-vell' (sund. 1970) oma Salmanal, hö oma akt'orad mugažo, prodüserad da režissörad. Kanz da Salman sirdihe Mumbaihe.


Bremen.
Bremen (mugažo saksan kelel, virktas: [ˈbʁeːmən]) om lidn Saksanman lodehes, Bremen-federacijanmas (sen toine nimi om "Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn"), kudambha mülüb Bremerhafen-lidn-port-ki.
Istorii.
Karl Sur' pani eländpunktan alust vl 787 arhiepiskopoiden rezidencijaks. Vl 1260 Bremen ühtni Ganzejha. Lidnas tegihe torguindlaivoid («koggoid») kaiken Ganzejan täht.
Bremen šingotase aerokosmižel industrijal (palad Airbus-kompanijan täht, kosmižen EADS Astrium-kompanijan tegim), avtosauvomižel (Daimler-gruppan Mercedes-Benz-kebnavtoiden tegim), mašiništon tehmižel (torvarmatur i purukondensatižen sisteman ladimed), sömtegimištol (olud, merenproduktad i kül'menzoittud söndtavarad, kofe, šokolad, paštikod) da sen kompanijoiden päfateroil, mugažo kaikiš suremb mail'mas villan kompanii sijadase lidnas. Kogosüdäiprodukt ühthele hengele oli US$53,379 vl 2013.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Vezer-jogen randoil 60 km sen jogensuspäi, 10..32 m korktusil valdmeren pindan päl (11 m om keskmäine). Alasaksonii-federacijanma ümbärdab Bremenad kaikiš polišpäi. Lähembaižed sured lidnad oma Gamburg 110 km pohjoižpäivnouzmha da Gannover 120 km suvipäivnouzmha.
Bremen jagase 5 ümbrikho (saks. "Stadtbezirk"): Pohjoine, Suvi, Päivlaskm, Päivnouzm, Keskuz (saks. "Nord, Süd, West, Ost, Mitte").
Eläjad.
Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 542 707 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 607 184 eläjad vl 1969. Läz 2,4 mln ristituid elädas lidnas ezilidnoidenke («Bremen — Ol'denburg»-region).
Transport.
Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidnelektrojonused (saks. "Bremen S-Bahn") ühtenzoittas ezilidnoidenke.
Rahvahidenkeskeine civiline Bremen-lendimport ("BRE", 2,5 mln passažiroid vl 2017) sijadase 3 km suvhe lidnan keskusespäi, Vezeran hural randpolel. Sišpäi tehtas reisid Evropan äjihe surihe lidnoihe da čarterreisid Keskmeren lebutahoihe, Saksanman surihe lidnoihe.
Irdkosketused.
*


Potsdam.
Potsdam (mugažo saksan kelel, virktas: [ˈpɔtsdam]; alalužic.: "Podstupim") om lidn Saksanman päivnouzmas. Se om Brandenburg-federacijanman administrativižeks keskuseks.
Potsdaman lidnused da sadud mülüdas mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe vozispäi 1990−1999.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 993, konz rimalaine Otton III-imperator lahjoiči nenid maid Kvedlinburgan abbatusele. Vl 1345 sai torguindan oiktusid da lidnan statusad.
Vl 1660 Prussijan Fridrih Vil'gel'm-gercog (Brandenburgan kurfürst) pani Potsdamad ičeze rezidencijaks Berlinanke ühtes. Vspäi 1713 Potsdam tegihe sodavägiden järedaks sijaduseks. Edel 1918 vot Prussijan, sid' Germanijan imperijan käskuzkund, ohjastusen äjad sauvused sijazihe Potsdamas. Vl 1945 (17. heinku — 2. eloku) Potsdaman konferencii oli lidnas, se märhapani Evropan da Japonijan imperijan tulijad aigad.
Geografijan andmused.
Potsdam mülüb Berlin-pälidnan aglomeracijha, sijadase Berlinan suvipäivlaskmaižen röunan taga, 20 kilometras sen keskusespäi. Vilusodan aigan ümbärzihe Päivlaskmašt Berlinad, i pälidnan keskuz oli 40 kilometras. Potsdam seižub Hafel'-jogen (El'ban oiged ližajogi) da läz 20 järviden randoil, 29..114 m korktusil valdmeren pindan päl (32 m om keskmäine).
Potsdam jagase 9 lidnümbrikho (saks. "Ortsteil").
Eläjad.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 156 906 ristitud. Vl 2015 ristitišt oli kaikiš suremb lidnan istorijas — 167 745 eläjad.
Potsdaman universitetan aluz om pandud vl 1991, i ristitišton kudendez' om üläopenikoikš. Enamba 30 tedoinstitutoid sijadasoiš lidnas (fizik, fiziologii, klimat).
Transport.
Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidnelektrojonusiden S7-maršrut ühtenzoitab Potsdamad Berlinanke. «Berlin — Potsdam»-raudte tegihe ezmäižeks valdkundas vl 1839, nügüd'aigan raudterengaz ümbärdab Berlinad Potsdamanke.


Magdeburg.
Lidnan ohjastusen pert'. Ph. Johannan jumalanpert' om tagamal.
Magdeburg (mugažo saksan kelel, virktas: [ˈmakdəbʊrk]; ülälužic.: "Dźěwin") om lidn Saksanman päivnouzmas. Se om Saksonii-Anhal't-federacijanman administrativižeks keskuseks vspäi 1990.
Istorii.
Eländpunkt mainitase vspäi 805 torguindsijaks (vl 2005 praznuiči 1200-voččen jubilejan). Rimalaine Otton I-imperator pani jumalankodin alust vl 937. Vozil 968−1648 Magdeburg oli arhiepiskopoiden olendan sijaks.
Toižen mail'man sodan aigan vn 1945 16. päiväl vilukud vanh lidn oli pandud mantazole läz täuzin bombardiruindan tagut, 190 tuh. ristituid jäihe koditomikš. Nügüd'aigaižen stilin pertišt om vanhan lidnan sijas. Vn 2013 kezakus lidn om elänu lujas sur'vedes läbi.
Magdeburgan ižandusen sarakod oma logistik (Deutsche Bahn AG om päradonandajan — raudtetransport), terasen, bumagan, tekstilin i himižsubstancijoiden tehmine, mašiništonsauvomižen inžiniring, tervhuden menedžment.
Geografijan andmused.
Magdeburg seižub El'b-jogen randoil. Lidn sijadase federacijanman keskuses, 41..123 m korktusil valdmeren pindan päl, 55 m korktuz om keskmäine. Keskuzgermanijan veziten päivnouzmaine agj om lidnan pohjoižröunaks. Matkad Berlinhasai om 155 km päivnouzmha kiruhtedme.
Magdeburg jagase 40 lidnrajonha (saks. "Stadtteil").
Eläjad.
Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 228 144 ristitud. Vl 1941 ristitišt oli kaikiš suremb lidnan istorijas — 346 tuhad eläjid.
Transport.
Avtobusad, tramvaid da jogilaivad oma kundaližeks transportaks lidnas. Magdeburg om olmas järedaks raudtesol'meks. Jogijüguport radab lidnas.


Plačido Mikele.
Mikele Plačido (; sünd. 19. semendku 1946, Askoli-Satriano, Italii) om italijalaine kinoakt'or da režissör.
Biografii.
Plačido om sündnu Askoli-Satriano-lidnha. Armijan služindan jäl'ghe radoi Riman policijas.
Mikele om mel'dünu teatrha, sid' openui Draman čomamahton Akademijas. Sai mail'man tetabut Korrado Kattani-komissaran rolin jäl'ghe televizijan «Sprut»-serialas, kudambas Plačido edesti rolid nell' ezmäšt sezonad (kaik niid om 10). «Sprut»-serial oli lujas populärižen Nevondkundaližes Ühtištuses.
Kanz.
Akt'or om naižiš koumanden kerdan. Federika Vinčenti om hänen nügüdläine ak, aktris. Mikelel viž last om olmas: Violante-tütär (kahtendes naindaspäi, sünd. 1976), Mikelanželo-poig (kahtendes naindaspäi, sünd. 1990), Marko Brenno-poig (kahtendes naindaspäi, sünd. 1991), Inigo-poig (sündnu naindata vl 1988) da Gabriele-poig (koumandes naindaspäi, sünd. 2006). Tütär jätktab tatan radod, radab aktrisan mugažo.


Mainc.
Mainc ([maɪ̯nt͡s];) om lidn Saksanman päivlaskmas. Se om Reinland-Pfal'c-federacijanman administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud rimalaižiden sodavägiden "Mogontiacium"-sijaduseks 2 tuhad vot tagaz, vl 13 edel m.e.. Sen erased ruinad oma kaičenus tähäsai. Vl 1244 eländpunkt sai lidnan oiktusid.
Vspäi 80 m.e. panihe arhijerejad (episkopad) "Mogontiacium:ha", vozil 745−1803 panihe arhiepiskopad Maincha. Vl 1793 (keväz'ku — heinku) lidn oli Maincan Tazovaldkundan pälidnaks, se oli ezmäine demokratine valdkund nügüd'aigaižen Saksanman territorijal.
Mainc om transportmašiništon sauvomižen keskuz da järed mediakeskuz.
Geografijan andmused.
Lidn seižub Rein-jogen hural randal, sijadase federacijanman päivnouzmaiženno röunanno, 82..245 m korktusil valdmeren pindan päl (89 m om keskmäine). Matkad Berlinhasai om 450 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 570 km kiruhavtoteil vai 540 km raudtedme. Järed Visbaden-lidn om Reinan vastrandal, Main-jogi lankteb Reinha sen territorijal. «Lidnad-kaks'jaižed» oma lidnaglomeracijan keskuseks 490 tuh. eläjidenke.
Mainc jagase 15 ümbrikho (saks. "Ortsbezirk"), ned alajagasoiš 65 lidnrajonha (saks. "Stadtteil").
Eläjad.
Vl 50 m.e. 16 tuh. ristituid elihe eländpunktas. Vl 2011 eläjiden lugu oli 200 957 ristitud. Vl 2015 ristitišt oli kaikiš suremb lidnan istorijas — 212 348 eläjad.


Elo (fil'm).
«Elo» () om amerikaine fil'm tedoližen fantastikan žanras. Ezmäine ozutez AÜV:oiš oli vl 2017 keväz'kun 18. päiväl, Venämas — nedališ päliči (23. keväz'ku 2017).


Coi Anita.
Anita Coi, todesine nimi — Anna Sergejevna Kim (, "Анита Цой",; sünd. 7. uhoku 1971, Moskv, Venäman NFST, NSTÜ) om Venäman poppajatai da TV-vedai korejiženke augotižlibundanke. Venäman arvostadud artist (2003).
Biografii.
Vl 2013 Anita ühtni «Один в один»-TV-šouhu.
Vl 1990 Anita läksi mehele, Sergei Coi om hänen mužik. Heil om üks' poig: Sergei-noremb.
Nügüd'aigan (vl 2017) Anita gastroliruib lopmäta da ezineb hüvädtegijidenke koncertoidenke.


Kapur Šraddha.
Šraddha Kapur (,; sünd. 3. keväz'ku 1989, Bombei, Maharaštr, Indii) om indijalaine Bollivudan aktris da pajatai.
Biografii.
Šraddha om sündnu Mumbai-lidnha, Šakti Kapur-akt'oran da Šivangi Kapur-pajatajan (neiččel kanzannimi oli Kolhapure) sämižkanzha. Siddhanth-vell' om Šraddhal, hän om akt'or mugažo.
Šraddha om pajatai lapsessai, hänen dedoi (mamoin kanzaspäi) om Lata Mangeškar- da Aša Bhosle-pajatajiden dvojurodnii vell'.


Dženner Kaili.
Kaili Dženner (; sünd. 10. eloku 1997, Kalabadas, Kalifornii, AÜV) om amerikalaine fotomodel'. Ühtneb «Kardašijan-kanz»-TV-šouhu.
Biografii.
Kaili om sündnu Kalabadas-lidnha, Brüs Dženner (nügüdläine nimi om Keitlin-transgender) da biznesnaine Kris Dženner (neiččel kanzannimi oli Kardašijan) sämižkanzha. Kendall-sizar om Kailil, om mugažo fotomodel'.
Vn 2018 1. päiväl uhokud Kaili kändihe mamaks, Stormi-tütär om sündnu Trevis Skottaspäi.


Kapur Šahid.
Šahid Kapur (, [ʃaːɦɪd̪ kəˈpuːr]; sünd. 25. uhoku 1981, Deli, Indii) om indijalaine Bollivudan akt'or.
Biografii.
Šahid om sündnu Deli-lidnha, Pankadž-akt'oran i Nilima-aktrisan sämižkanzha.
Openui karguiden akademijas kaks' vot. Ühtni reklaman rolikoihe i muzikklipoihe, radoi režissöran abunikan TV-serialoiden tehmižes. Sai ezmäižeks pärolid vn 2003 «"Mitte se om — armastuz"»-fil'mas i edesti sidä hüvin.
Kanz.
Vspäi 2015 om nainu, Mira Radžput om hänen ak. Vl 2016 Šahid kändihe tataks, Miša-tütär om sündnu.


Bokkoli Benedikta.
Benedikta Bokkoli (; sünd. 11. kül'mku 1966, Milan, Italii) om italajalaine kino- da teatraktris.
Biografii.
Benedikta om sündnu Milan-lidnha. Nor' Bridžitta-sizar om Benediktal, hän om aktris mugažo. Benediktal ei ole lapsid tähäsai.


Ramazzotti Eros.
Eros Lučano Val'ter Ramazzotti (, sünd. 28. reduku 1963, Rim, Italii) om itajalaine pajatai da muzikankirjutai.
Biografii.
Eros om sündnu Rim-lidnha. Vl 1984 pajatai ühtni ezmäižen kerdan Sanremon muzikfestivalihe «"Terra promessa"»-pajonke.
Vl 1986 Eros ozutase NSTÜ:s «Цветы и песни Сан-Ремо в Москве»-koncertan ühtnijaks.
Om naižiš kahtenden kerdan. Marika Pellegrinelli om hänen nügüdläine ak, model' da aktris. Erosal koume lapsed oma olmas: Aurora-tütär (ühtendes naindaspäi, sünd. 1996), Raffaella-tütär (kahtendes naindaspäi, sünd. 2011) da Grabrio Tullio-poig (kahtendes naindaspäi, sünd. 2015).


Korbin Blü.
Korbin Blü Reivers (; sünd. 21. uhoku 1989, Nju Jork, Nju Jork (štat), AÜV) om amerikalaine akt'or, pajatai da kargaidai.
Biografii.
Korbin Blü om sündnu jamaikan augotižlibundan amerikaižen Devid Reivers-akt'oran (sünd. 1958) i hänen Marta Reivers-akan (neiččel Kelleri) pereheze, mam om italine amerikalaine. Priha om tetab valdkundadme lapsessai, fil'mzihe reklamas, ühtni teatran lavastusihe, edesti epizodižid rolid fil'miš. Vl 1996 kanz sirdi Los Andželesha. Blü om «High School of Performing Arts»-aluzkundan (Nju Jork) pästnikan maman kartte.
Vl 2004 priha sai ezmäšt sured rolid kinos. Vspäi 2006 om otnus muzikha. Om nainu vn 2016 heinkus, Saša Klements-aktris om hänen ak.


Deol Bobbi.
Bobbi Deol (,), todesine nimi — Vidžai Singh Deol (; sünd. 27. viluku 1969, Bombei, Maharaštr, Indii), om indijalaine hindikel'ne akt'or.
Biografii.
Bobbi om sündnu Mumbai-lidnha, Dharmendra-akt'oran da hänen ezmäižen Prakaš Kaur-akan kanzha. Kaks' Bobbin sizart oma heišpäi: Vidžeta i Adžeta. Sanni-vell' om Bobbil, hän om akt'or mugažo. Hema Malini om hänen emindam nügüd'. Eša- da Ahana-sizared oma heimolaižed täuzin, tatan polespäi.
Om nainu, Tan'a Ahudža om hänen ak vs 1996 semendkun 30. päiväspäi. Heil om kaks' poigad: Ar'jaman (om sündnu vl 2001) da Dharam (om sündnu vl 2004).


Li Džet.
Džet Li (), todesine da kitajine nimi — "Li Län'dze" (kit. veroline: 李連杰, kebnenzoittud 李连杰,; sünd. 26. sulaku 1963, Pekin, Kitai) om kitajalaine akt'or, prodüser da torascenoiden lavastai, toračomamahtoiden mastar.
Biografii.
Džet Li om sündnu Pekin-lidnha. Tuleškanzi školha 8-voččen i oli vanhemb kaikid klassas. Abuti vedada fizkul'turan urokoid. Ezmäižen klassan jäl'ghe tegi u-šun harjoitusid jogo päiväl.
Vl 1974 valitihe sportnikad Kitän u-šun ühthižjoukhu 30 mehenke, i Džet Li ajeli ezmäižen kerdan. Sid' hänen mail'mannägend vajehtaškanzi. Sai AÜV:oiden rahvahanikust, no tulihe pučtas sišpäi vl 2009 Singapuran rahvahanikushe näht.
Akt'or fil'madase vspäi 1982. Om Tibetan buddizman polenpidajan.
Kanz.
Om naižiš kahtenden kerdan. Nina Li Či om hänen nügüdläine ak, aktris. Džetal nell' tütärt oma olmas.


Bilan Dima.
Dima Bilan (), eziauguine nimi oli "Viktor Nikolaevič Belan" vn 2008 kezakuhusai (ven.: "Виктор Николаевич Белан"; sünd. 24. tal'vku 1981, Moskovskii-žilo, nügüd' Ust'-Džegut-lidnan pala, Karačajan da Čerkesijan avtonomine agj, Venäman NFST, NSTÜ) om Venäman eläi, venäkel'ne i anglijankel'ne poppajatai, muzikankirjutai da akt'or. Venäman arvostadud artist (2018).
Biografii da kar'jer.
Viktor om sündnu Ust'-Džegut-lidnha. Hänen Anna-sizar om pajatai mugažo.
Vl 2002 Dima Bilan ühtni Jurmalan rahvahidenkeskeižhe «Новая волна»-konkursha («Uz' ald»), siš hän sai nelländen sijan.
Dima Bilan ezini Venämad "Evrovizii"-konkursal kahtišti: vl 2006 Afiniš pajati «"Never Let You Go"»-pajon (kahtenz' sija), i vl 2008 Belgradas, kus pajati «"Believe"»-pajon, sil sai ühtent sijad Venäman täht ezmäižen da üks'jäižen kerdan tähäsai.
Nügüd'aigan (vl 2017) Dima om üks' kaikiš populärižiš Venäman pajatajišpäi, oleleb TV-oigendusiš.


Šridevi.
Šridevi Kapur (), tetab kuti Šridevi (,), täuz' nimi sündundan aigan oli Šri Amma Janger Ajjapan (; sünd. 13. eloku 1963, Sivakasi, Tamil Nadu, Indii — kol. 24. uhoku 2018, Dubai, AÜE), oli indijalaine aktris da prodüser. Edesti rolid fil'miš nenil kelil: telugun kel' (90), tamilan kel' (73), hindi (71), malajalam (25), kannadan kel' (6).
Biografii.
Šridevi oli sündnu Minampatti-külähä Sivakasi-lidnanno. Tamilkel'ne Aijapan-tat radoi advokatan, Radžesvari-maman ezmäine kel' oli telugun kel'. Aktrisan mamankel' oli tamilan kel', ühtni fil'miš toižil kelil-ki alaigäčun völ. Fil'mzihe Šridevid kinos ezmäižen kerdan lapsen völ, vl 1967. Tegi debüt modan modelikš vl 2008, i press mainiti händast modan ezikuvaks. Vl 2017 znamoiči 50-vottušt jubilejad kinos ičeze «"Mam"»-fil'mal.
Aktris koli Dubaiš südäikeran seižutesespäi.
Kanz.
Sizar da kaks' norembad velled oma Šridevil. Vspäi 1996 oli lähtnu mehele, Boni Kapur oli hänen mužik, prodüser. Šridevil da Bonil sünduihe kaks' tütärt: Džhanvi (sünd. 1997) da Khuši (sünd. 2000).


Millioner truššoboišpäi.
«Millioner truššoboišpäi» (, vepsän kirjamil "Slamadog milijanejar") om vn 2008 britanine dramfil'm Indijas. Ezmäine ozutez Sures Britanijas oli vn 2009 vilukun 9. päiväl, Venämas — ühtes kus sen jäl'ghe (12. uhoku 2009). Se om Dev Patelan da Frida Pinton debüt täuz'piduzližes kinos. Om vn 2009 kahesan «Oskar»-kinopremijan laureatan (sidä kesken voden parahim fil'm), sai 4 «Kuldaine globus»-premijad.
Süžet.
Fil'm starinoičeb Džamal' Malik-armotoman lapsen jügedas elos. Kaik hänen elon kändused abutiba löuta vastusid «Ken tahtoib lindä millioneraks?»-vändon sijaližen versijan kaikile küzundoile da sada 20 mln rupijoid.
Fil'mzihe Mumbaiš indižen Vikas Svarup-kirjutajan «Küzund — Vastuz»-romanan mödhe.


Rahman Allah-Rakha.
Allah-Rakha Rahman (mugažo anglijan kelel;,), enzne nimi sündundaspäi 22-voččhe igähäsai oli A. S. Dilip Kumar (angl.: "A. S. Dileep Kumar"); sünd. 6. viluku 1966, Madras, Tamil Nadu, Indii) om indijalaine muzikankirjutai da pajatai. Tobjimalaz om tetab anglijankel'ženke A. R. Rahman-psevdonimanke.
Biografii.
A. S. Dilip om sündnu Madras-lidnha, R. K. Šekhar-muzikankirjutajan sämikanzha. Konz hän oli 22-vozne, kaik kanz läksi islamha, da hän-ki oti uden nimen. Hänen ezmäine muzikfil'm nimitihe «Ruz»:aks.
Om nainu, Saira Banu om hänen ak. Heil om kaks' tütärt da üks' poig: Khatidža, Rahima and Amin.


Deol Sanni.
Sanni Deol (, "Sanī Deol",), todesine nimi — Adžai Singh Deol (; sünd. 19. reduku 1956, Sahneval-lidn, Pendžab, Indii), om indijalaine Bollivudan akt'or, režissör da prodüser. Fil'mdase hindi-kelel tobjimalaz.
Biografii.
Sanni om sündnu penehe Sahneval-lidnha (mülüb Ludhijan-lidnan ümbrikho, sen lendimport sijadase Sahnevalas), Dharmendra-akt'oran da hänen ezmäižen Prakaš Kaur-akan kanzha. Kaks' Sannin sizart oma heišpäi: Vidžeta i Adžeta. Bobbi-vell' om Sannil, hän om akt'or mugažo. Hema Malini om heiden emindam nügüd'. Eša- da Ahana-sizared oma heimolaižed täuzin, tatan polespäi. Zavodi akt'oran kar'jerad vl 1983.
Kanz.
Sanni Deol om nainu, Pudža Deol om hänen ak. Heil kaks' poigad sünduihe da elädas: Karan i Radžvir.


Tottumkal Asin.
Asin Tottumkal, paksus muite Asin (,; sünd. 26. reduku 1985, Kočči, Keral, Indii) om indijalaine enzne aktris da fotomodel', lopi kar'jerad mehelusen zavodindan jäl'ghe. Edesti rolid hindi-, telugun- i tamilankel'žiš fil'miš.
Biografii.
Asin om sündnu Kočči-lidnha, Džozef-biznesmenan i Selina-hirurgan kanzha. Vl 2002 om pästtud ph. Terezan kolledžaspäi Kočči-lidnas bakalavran arvonke Anglijan literaturas. Zavodi modelin kar'jerad openuden školas völ, sädi ezmäšt fil'man rolid vižtoštkümnevoččes igäs vl 2001.
Kanz.
Vspäi 2016 om lähtnu mehele, Rahul Šarma om hänen mužik. Asin sünduti tütärt vn 2017 redukul.


D'Kruz Ileana.
Ileana D'Kruz (,; sünd. 1. kül'mku 1987, Bombei, Maharaštr, Indii) om indijalaine aktris da fotomodel'.


Henni Deniel.
Deniel Filipp Henni (,; sünd. 28. kül'mku 1979, Karson-Siti, Mičigan, AÜV) om amerikalaine akt'or korejiženke augotižlibundanke.
Biografii.
Deniel om sündnu Karson-Siti-lidnha. Hänen tat — amerikalaine irlandiženke augotižlibundanke, hänen mam — korejiženke augotižlibundanke.


Šroff Taiger.
Taiger Šroff (,), todesine nimi om Džai Hemant Šroff (,; sünd. 2. keväz'ku 1990, Mumbai, Maharaštr, Indii), om indijalaine akt'or da toračomamahtoiden mastar.
Biografii.
Taiger om sündnu Mumbai-lidnha, Džeki-akt'oran da Aješa-prodüseran (neiččel kanzannimi oli Datt) sämižkanzha. Krišna-sizar om Taigeral, prodüser da režissöran abunik. Hän om gudzaratin da uigurižen augotižlibundanke tatan polespäi i Bengalijan da Bel'gijan augotižlibundanke maman polespäi.


Kitagava Keiko.
Keiko Kitagava ("Kitagava Keiko",; sünd. 22. eloku 1986, Kobe, Japonii) om japonijalaine aktris da enzne fotomodel'.
Biografii.
Keiko om sündnu Kobe-lidnha. Laps'aigan tahtoi käta lekarikš, no ei olend varmed, voiži tehta hänen radod.
Om vn 2009 Meidzi-universitetan (Tokio) pästnikan, openui kommertišt tedod.
Kanz.
Vspäi 2016 aktris om lähtnu mehele, Daigo-pajatale.


Delon Alen.
Alen Delon, täuz' nimi om Alen Fabien Moric Marsel' Delon (; sünd. 8. kül'mku 1935, So, Francii) om francijalaine kinoakt'or, režissör, prodüser da scenarist.
Biografii.
Alen om sündnu So-lidhna (Parižan suvine ezilidn).
Openui kolbasan tegijaks hänen kazvatajiden kartte. Ühtni Francijan Indokitain sodha merijaugvägiden saldataks vll 1953−1956. Debütirui kinoakt'oraks vl 1957.
Kanz.
Om naižiš kahtenden kerdan. Nügüd'aigan (vl 2017) om naimatoi. Hänel nell' last oma olmas: Entoni-poig (ühtendes naindaspäi, om sündnu vl 1964), Kristian Aron Bulon'-poig (sündnu naindata vl 1962), Anuška-tütär (kahtendes naindaspäi, om sündnu vl 1990), Alen-Fabian-poig (kahtendes naindaspäi, om sündnu vl 1994).
Poig da tütär jätktas tatan radod, ratas akt'orin mugažo.


Kapur Ardžun.
Ardžun Kapur (,; sünd. 26. kezaku 1985, Mumbai, Maharaštr, Indii) om indijalaine Bollivudan akt'or da TV-vedai.
Biografii.
Ardžun om sündnu Mumbai-lidnha, Boni-prodüseran da hänen ezmäižen Mona Šouri Kapur-akan kanzha. Šridevi oli heiden emindamaks ičeze surmhasai. Džhanvi- da Khuši-sizared oma heimolaižed täuzin, tatan polespäi. Edel fil'madandoid Ardžun radoi režissöran abunikan.


Titanoiden atak (fil'm).
«Titanoiden atak» da «Titanoiden atak: mail'man lop» ("Šingeki-no Ködzin: Endo obu za Vārudo") om vn 2015 japonine torafil'm tedoližen fantastikan žanras. Om fil'matud ühtennimižiden mangan da animen Titanoiden atak mödhe. Om jagadud kahthe palaha, ühtent palad pästtihe elokun 1. päiväl, kahtent palad — sügüz'kun 19. päiväl. Fil'm läksi Suvipäivnouzmaižen Azijan maiš-ki: Indonezii, Malaizii, Singapur, i territorijoiš (Honkong, Taivan'), kaik vl 2015.


Vägimez' (fil'm, 1983).
«Vägimez'» ("Hiro",) om vn 1983 indine torafil'm. Ezmäine ozutez Indijas oli vn 1983 16. päiväl tal'vkud. Džeki Šroff edesti ezmäšt pärolid, sen fil'man tagut tegihe tutabaks. Minakši Sešadri-ki, enzne «Miss Indii 1981», fil'mzihe neciš fil'mas.


Südäimel'žed azjad.
«Südäimel'žed azjad» ("Ae Dil Hai Mushkil") om vn 2016 indine dramfil'm.
Fil'mdand.
Kinod fil'mdihe Venas, Parižas, Londonas, Mandavas da Mumbaiš.


Bunraku (fil'm).
«Bunraku» (mugažo anglijan kelel) om vn 2010 amerikaine torafil'm. Se om Gakt-pajatajan debüt rahvahidenkeskeižes täuz'piduzližes kinos.
Fil'man ezmäine ozutez tegihe vn 2010 Toronton festivalil (9.−19. sügüz'ku) «Pol'öline meletomuz»-jagusen valičendaks.
Süžet.
Peitol'ne kalik i nor' japonijalaine sodamez' tuldas alištunu ogernikoil lidnha. Kaikuččel ičeze missii om, no hö ühtištudas vägestamha osttud valdoičendad.


Šergill Džimmi.
Džimmi Šergill (,), todesine nimi om Džasdžit Singh Gill (angl. "Jasjit Singh Gill"; sünd. 3. tal'vku 1970, Gorakhpur, Uttar Pradeš, Indii), om indijalaine akt'or da prodüser.
Biografii.
Džasdžit om sündnu Gorakhpur-lidnan ümbrištho, manpidajiden da vinantegijoiden kanzha. Hän openzihe Pendžaban universitetas Patial-lidnas. Dvojurodnii vell' uskotoiti händast oigendamhas Mumbaihe da kodvimha ičtaze fil'man roliš.
Kanz.
Vspäi 2001 om nainu, Prijanka Puri om hänen ak. Heil om üks' Vir-poig.


Bel'mondo Žan Pol'.
Žan Pol' Bel'mondo (; sünd. 9. sulaku 1933, Nöji-sür-Sen, Francii) om francijalaine akt'or.
Biografii.
Žan Pol' om sündnu Parižan päivlaskmaižhe Nöji-sür-Sen-ezilidnha, parižalaižen Pol' Bel'mondo-skul'ptoran pereheze. Meleti kätas sportnikaks vai artistaks školas opeten. Om Nacionaližen dramčomamahton üläkonservatorijan pästnikan ("CNSAD", Pariž).
Kanz.
Akt'or oli naižiš kaks' kerdad. Nügüd'aigan (vl 2017) om naimatoi. Hänel nell' last oma olmas: Patricija-tütär (ühtendes naindaspäi, oli sündnu 1958 — koli 1994), Floranc-tütär (ühtendes naindaspäi, om sündnu 1960), Pol'-poig (ühtendes naindaspäi, om sündnu vl 1963), da Stella-tütar (kahtendes naindaspäi, om sündnu vl 2003).
Tähäsai om Annabell-tütrentütär (om sündnu vl 1988), Kristofer-tütrenpoig (om sündnu vl 1993), Nikol'a-tütrenpoig (om sündnu vl 1997), Alessandro-poiganpoig (om sündnu vl 1991), Viktor-poiganpoig (om sündnu vl 1993) da Džacomo-poiganpoig (om sündnu vl 1998).


Šiprage.
Šiprage (mugažo bosnijan, serban da horvatan kelil; serban kelen kirillican kirjamil: "Шипраге") om Bosnijan da Gercegovinan Serbižen Tazovaldkundan külä Banä Lukan agjas.
Külä sijadase 30 km suvipäivnouzmha Kotor Varoš-lidnaspäi, 507..520 m korktusil valdmeren pindan päl.
Vl 2013 eläjiden lugu oli 788 ristitud. Küläkundan pind om läz 20 km².


Kan Son.
Son Kan (,; sünd. 8. sulaku 1972, Geinsvill, Džordžii-štat, AÜV) om amerikalaine akt'or korejiženke augotižlibundanke.


Oberoi Vivek.
Vivek Oberoi (mugažo anglijan kelel;; sünd. 3. sügüz'ku 1976, Haidarabad, Andhra Pradeš, Indii) om indijalaine akt'or.
Biografii.
Vivek om sündnu Haidarabad-lidnha, Sureš-akt'oran da hänen Jašodhara-akan kanzha.
Vspäi 2010 om nainu, Prijanka Alva om hänen ak. Vl 2013 Vivek tegihe tataks, Vivaan-poig om sündnu, vl 2015 Ameja-tütär om sündnu.


Devgan Adžai.
Adžai Devgan ([əd͡ʒəj d̪e:ʋgən],), todesine nimi om Višal Viru Devgan (,; sünd. 2. sulaku 1969, Uz' Deli, Indii) om indijalaine Bollivudan akt'or, prodüser da režissör.
Biografii.
Višal om sündnu Uz' Deli-lidnha, Viru-kaskadör da Vina-prodüser kanzha. Kaimzi tatad fil'mdandoil lapsessai, muga valiči elonted.
Hänel om ičeze «Ajay Devgn FFilms»-kompanii.
Kanz.
Vspäi 1999 om nainu, Kadžol om hänen ak, aktris. Heil om üks' tütär da üks' poig: Nisa-tütär (om sündnu vl 2003) da Jug-pog (om sündnu vl 2010).


Sasmi Angun Čipta.
Angun Čipta Sasmi ([aŋˈɡun ˈt͡ʃipta ˈsasmi]; sünd. 29. sulaku 1974, Džakart, Indonezii), om indonezijalaine i francijalaine pajatai da muzikkirjutai. Tobjimalaz om tetab anglijankel'ženke Angun-psevdonimanke (angl. "Anggun").
Biografii.
Angun om sündnu Džakart-lidnha, Darto Singo-kirjutajan da hänen Dien Herdina-akan kanzha. Vl 1986 Angun pästi ičeze ezmäine studine «Dunia Aku Punya»-al'bom.
Vl 2012 hän ezini Francijad "Evrovizii"-konkursal, kus pajati «"Echo (You and I)"»-pajon. Alla sai 22-nden sijan (21 čokkoint).
Hänel om üks' Kirana Cipta Montana-tütär.


Hanna Vinod.
Vinod Hanna (,; sünd. 6. reduku 1946, Pešavar, Britanine Indii — kol. 27. sulaku 2017, Mumbai, Maharaštr, Indii) oli indijalaine akt'or, prodüser da politikanmez'.
Biografii.
Vinod oli sündnu Pešavar-lidnha. Konz hän openzi kümnendes klassas, kaik pereh sirdi Delihe.
Oli naižiš kahtenden kerdan. Vinodal jäihe koume' poigad da üks' tütär: Rahul (ühtendes naindaspäi, om sündnu vl 1972), Akšaje (ühtendes naindaspäi, om sündnu vl 1975), Sakši-poig (kahtendes naindaspäi, om sündnu vl 1991) da Šradha-tütär (kahtendes naindaspäi, om sündnu vl 1995).
Poigad ühtendes naindaspäi jätktas tatan radod, ratas akt'orin mugažo.


Grande Ariana.
Ariana Grande-Butera (mugažo anglijan kelel; sünd. 26 kezaku 1993, Boka Raton, Florid, AÜV) om amerikalaine pajatai R'n'B-stiliš, fotomodel' da aktris italiženke augotižlibundanke.
Biografii.
Ariana om sündnu Majamin ezilidnha. Vn 2014 redukuspäi besedoiči nellänke prihanke, no okaizi kaikid. Frenki-vell' om Arianal, hän om akt'or mugažo, prodüser da kargadai.


Basu Bipaša.
Bipaša Basu (,; sünd. 7. viluku 1979, Uz' Deli, Indii) om indijalaine aktris da fotomodel'. Edestab rolid hindikel'žiš fil'miš tobjimalaz.
Biografii.
Bipaša om sündnu Uz' Deli-lidnha, civiližen Hirak-inženeran i Mamta-kodiemägen kanzha. Kaks' sizart oma Bipašal: Bidiša-sestrii i noremb Vidžajeta-sizar. Pereh sirdi Kolkatha, kus Bipaša jätkusti da lopi školopendust.
Kanz.
Vspäi 2016 aktris om lähtnu mehele, Karan Singh Grover om hänen mužik.


Hošal Šreja.
Šreja Hošal (,; sünd. 12. keväz'ku 1984, Muršidabad, Päivlaskmaine Bengalii, Indii) om indijalaine pajatai.
Biografii.
Šreja om sündnu Muršidabad-lidnha, radnikoičijoiden kanzha. Tat — Indijan atomenergijan korporacijan elektroinžener, mam openui literaturantedajaks. Šreja om otnus muzikha nell'voččes igäspäi.
Vspäi 2015 om lähtnu mehele, Šiladitija Mukhopadhijaja om hänen mužik, hö besedoičihe kümne vot edel naimiželod.


Utada Hikaru.
Hikaru Utada ("Utada Hikaru"; sünd. 19. viluku 1983, Nju Jork, Nju Jork (štat), AÜV), mugažo tetas händast kuti "Hikki" (jap. ヒッキー), om japonijalaine pajatai da prodüser.
Biografii.
Hikaru om sündnu Nju Jork-lidnha, Teruzane-prodüseran da Dzunko-pajatajan kanzha.
Om lähtnu mehele kahtenden kerdan. Frančesko Calianno om hänen nügüdläine mužik. Heil om üks' poig.


SHINee.
«SHINee» (korejankel'žele muziktorgudele — «샤이니» "Säini") om tetab prihoiden suvikorejalaine muzikgrupp, kudamb edestab muzikad keipop- da džeipop-stiliš.
Mülükund om Onü, Khi, Minho da Themin.
Gruppan aluz om pandud vl 2008. Sen ühtnijad radnikoitas armijas vspäi 2019.


Stalin Iosif.
Iosif Vissarionovič Stalin, todesine kanzannimi oli Džugašvili (,; sünd. 6. tal'vku 1878, Gori, Tiflisan gubernii, Venäman imperii — kol. 5. keväz'ku 1953, Volinskoje (nüg. Moskvan territorijal), Kuncevon rajon, Moskvan agj, Venäman NFST, NSTÜ) oli venämalaine revolücioner, Nevondkundaližen Ühtištusen Kompartijan generaline sekretar' (vs 1922 sulakun 3. päiväspäi surmhasai). Valdkundan pämez' de-fakto 1920-nziden voziden lopuspäi surmhasai. NSTÜ:n sodavägiden päkäsknik (19.07.1941-3.03.1947 — radnikusel kaičendministran sijas). Nevondkundaližen Ühtištusen jenaralissimus (1945).
Stalinan tobmuz harakterizuihe avtokratijal, personan kul'tal, partijan da valdkundan aluzkundoiden ühthekazvandal. Hered industrializacii mäni ühten aigan illegitimižidenke repressijoidenke, rahvahiden deportacijanke, Toiženke mail'man sodanke.


Mandela Nel'son.
Nel'son Rolilahla Mandela (kos.: "Nelson Rholihlahla Mandela" [xo'liɬaɬa man'de:la], afrikaans i [mæn'dɛlə]; sünd. 18. heinku 1918, Mfezo, Kapan provincii, Suviafrikan Ühtnend — kol. 5. tal'vku 2013, Johannesburg, Gauteng, Suviafrikan Tazovaldkund) oli suviafrikalaine politikanmez' da valdkundan šingotai. Suviafrikan Tazovaldkundan prezident (10.05.1994—14.06.1999). Nobelän premijan kožundas laureat (1993) ühtes Frederik De Klerkanke.
Openzihe koumes universitetas. Üks' kaikiš tetabiš borcuišpäi SAT:an aparteidan aigan, 27 vot oli türmatud necen tagut (5.08.1962—11.02.1990). Vozil 1991-1997 oli Afrikan rahvahaližen kongressan prezidentan (valdkundan afrikalaižiden kaikiš suremb partii). Prezidentan strokun aigan panihe eloho äjid socializacijan programid muzaveren ristitišton täht: bazine medicinine abu, školopenduz kaikiden lapsiden täht, eländpunktoiden uz' pertišt, elektrusen da sidon leviganduz.


Lenin Vladimir.
Vladimir Il'jič Ul'janov (; sünd. 10 (22). sulaku 1870, Simbirsk, Venäman imperii — kol. 21. viluku 1924, Gorki-külä, Moskvan gubernii, Venäman NFST, NSTÜ), päpsevdonim om Lenin (ven. "Ленин"), oli venämalaine revolücioner mail'man znamoičendanke, nevondkundaližen valdkundan alusenpanii da šingotai. Venäman NFST:n Rahvahaližiden Komissariden Nevondkundan ezmäine ezimez' (vs 1917 kül'mkun 9. päiväspäi surmhasai).
Openzihe kahtes universitetas, Kazanin i Piterin, juristan specializacijanke. Tegihe Venäman Redukun revolücijan ühten päsädajišpäi (1917). Koumanden Internacionalan alusenpanii (2. keväz'ku 1919). Kirjuti äi publicistižid töid.


Mao Czedun.
Mao Czedun (, kebnenzoittud: 毛泽东; sünd. 26. tal'vku 1893, Šaošan'-külä läz Čanšad, Hunan'-agj, Cin-imperii — kol. 9. sügüz'ku 1976, Pekin, Kitai) oli kitajižen valdkundan šingotai.
Biografii.
«Sur' peramez'» oli sündnu penen Mao Ičan-manpidajan i Ven' Cimei-kodiemägan kanzha. Mao om kanzannimi, Czedun — nimi. Norembaižen oli buddizman uskojan. Okai školan opendust 13-voččes igäs i lugi kirjoid, no sid' openui koumes školas vaumitades üläopendusele. Oigendeli kirjutusid aiglehtesihe, radoi kirjištos. Openzihe Hunanin universitetas, maoizman päteoretik.
Pit'kan aigan oli Kitain kompartijan Keskuzkomitetan ezimehen (vs 1943 keväz'kun 20. päiväspäi surmhasai). Tuli tobmuden pähä Kitain rahvahanikoiden sodan vägestusiden ühteks käsknikoišpäi kaikenvuiččel abul.
Valdkundaline ohjanduz.
Mao Czedun tedištoiti Kitain Rahvahaližen Tazovaldkundan sündundas vn 1949 1. päiväl redukud Tän'an'men'-verajaspäi, oli valdkundan pämehen (27.09.1954—27.04.1959).
Valdkundan šingotai vedi severz'-se znamasižid haškuid da kampanijoid Kompartijan ezimeheks, kaikiš tetabad — agrarine reform i jügedan tegimišton šingotez, vižvoččed planad, «Sur' hüpähtuz» i «Kul'turrevolücii» (1966−1976). Tobmuden voded harakterizuihe personan kul'tal, verevil repressijoil, kudambiden polhe lajihe toižiš socialistižiš valdkundoiš eskai, pagižmata kapitalizman mail'mas.
Kanz.
Mao oli naižiš nelläšti, kuz' last oma sündnuded.


Bolivar Simon.
Simon Bolivar (ispanine virkand [si'mon bo'liβar], täuz' nimi ispanijan kelel: "Simón José Antonio de la Santísima Trinidad Bolívar de la Concepción y Ponte Palacios y Blanco"; sünd. 24. heinku 1783, Karakas, Venesuelan generaline kapitankund, Ispanijan imperii — kol. 17. tal'vku 1830, Santa Mart, Sur' Kolumbii) oli Ispanijan Suviamerikan kolonijoiden poles niiden sodan ripmatomudes aigan Ispanijaspäi, Suviamerikan kaikiš tutab da valatoitai sodankäsknik. Venesuelan rahvahaline Kongress andoi hänele "El Libertador"-arvnint («Päzutai») vl 1813. Oli Venesuelan sodavägiden jenaralan.
Biografii.
Simon oli sündnu elokahaze kreoliž-baskalaižhe kanzha, jäi kazvatajita aigašti. Heimolaižed oigenziba händast openumha Evropan maihe. Openui oiktust Madridas i Parižas. Vl 1805 Bolivar ajoi, kus sädi-ki planad päzutamha Ispanijan kolonijoid, kändihe abolicionizman (orjusen tühjitusen) polenpidajaks.
Simon Bolivar oli ranu nellän valdkundan prezidentaks: Venesuel (kahtenz' tazovaldkund 07.08.1813−16.07.1814 i koumanz' tazovaldkund 10.1817−24.02.1819), sid' Sur' Kolumbii (ezmäine prezident, 24.02.1819−04.05.1830), ühten aigan Bolivii (nimitadud hänen oiktastuseks, ezmäine prezident, 12.08.1825−29.12.1825) da Peru (kudenz' prezident, 17.02.1824−28.01.1827).
Kanz.
Oli naižiš (1802−1803). Maria Tereza del' Toro oli Bolivaran akan kahesa kud, koli pakuižes säruläžundaspäi. Bolivar oli rehkitadud akan surmaspäi i andoi toivotust jäda akata edemba-ki, jäi lapsetoman.
Mušt.
Voib vastata muštod Bolivaras Suviamerikan äjil sijil. Bolivii-valdkund, agjad, lidnad, irdad nimitasoiš hänen oiktastuseks, saudihe äi muštpachid, Venesuelan ("bolivar") i Bolivijan ("boliviano") rahaühtnikad.


Gai Julii Cezar'.
Gai Julii Cezar' (['ɡa:.i.ʊs 'ju:.li.ʊs 'kae̯.sar], täuz' latinine nimi "Gaius Iulius Gaii filius Gaii nepos Caesar Imperator"; sünd. 13. heinku 100 edel m.e., Rim, Riman Tazovaldkund — kol. 15. keväz'ku 44 e.m.e., sigä-žo) oli Riman Tazovaldkundan ohjandajan ("diktatoran") vn 49 EME redukuspäi surmhasai. Amuižen Riman tutab jenaral da sodakirjutai. "Car" '-, "kesar' "-arvnimed da äjiden keliden heinkun nimi (oz.,) augotadas "Jul"-, "Julii"- i "Cezar' "- kanzannimišpäi.
Oli sündnu amuižhe patricijoiden kanzha. Mäni rimalaižiden radnikusiden kaikedme pordhidme. Vspäi 58 EME oli ühtnenu Gallan sodha enamba 8 vot, sen satuseks sur'kulu territorii Britanijaspäi Šveicarijhasai tegihe Riman Tazovaldkundan palaks.
Oli naižiš koumašti, Julija-tütär oli sündnu. Kirjuti ičeze Gai Oktavii-plemännikad poigaks da jäti hänele perandan koume nelländest. Julii Cezar' oli riktud komplotan naprindan aigan.


Vikram.
Vikram, todesine nimi om Kennedi Džon Viktor (, "விக்ரம்",, "Vikram"; sünd. 17. sulaku 1966, Madras, Tamil Nadu, Indii) om indijalaine akt'or, prodüser, pajatai da dubläžan akt'or.
Biografii.
Vikram om sündnu Madras-lidnha, Džon Al'bert Viktor-akt'oran da Radžešarin kanzha.
Vspäi 1992 om nainu, Šailadža om hänen ak. Heil om üks' tütär da üks' poig: Akšita-tütär da Dhruv-poig.


Hamasaki Ajumi.
Ajumi Hamasaki ("Hamasaki Ajumi",; sünd. 2. reduku, 1978, Fukuok, Japonii) om japonijalaine pajatai, aktris, model', kargadai da prodüser.
Biografii.
Ajumi om sündnu Fukuok-lidnha. Tat läksi kanzaspäi Ajumin kaks'voččes igäs, mam radoi kaikenaigašti, i baboi kazvati tütrentütärt.
Okaizi keskškolad i ajoi Tokioho modelinkar'jerad ecmäs. Napri olda modelikš, edestada spektakliden rolid, no tirpi ozatomuzid. Pajataškanzi hip hop-stiliš i sai tetabut. Hänen äjad kompozicijad kävutasoiš reklamrolikoiš.
Kanz.
Pajatai oli lähtnu mehele kaks' kerdad. Nügüd'aigan (vl 2017) om mužikata. Hänel ei ole lapsid tähäsai.


Čerčill' Uinston.
Uinston Čerčill' (täuz' nimi anglijan kelel: "Sir Winston Leonard Spencer-Churchill" ['ʧɜːʧɪl]; sünd. 30. kül'mku 1874, Vudstok, Anglii, Sur' Britanii — kol. 24. viluku 1965, Kensington, London, Anglii, Sur' Britanii) oli britanine valdkundmez'.
Biografii.
Uinston oli sündnu Blenheiman pert'kulhu, Rendol'f Genri Spenser Čerčill'-lordan i hänen Dženni Čerčill'-ledin kanzha. Tat oli tetaban politikanmehen, mam oli elokahan amerikalaižen biznesmenan tütren.
Kändihe Herrou-školan pästnikan, vll 1893−1894 openui Kunigahan sodaškolas. Edel 1904 vot i vozil 1924−1964 Uinston Čerčill' oli Konservativižen partijan ühtnijan, sen lideran-ki vll 1940−1955. Radoi sodalehtezmeheks lähtendan erindha jäl'ghe. Kirjuti kirjoid anglijan i francijan kelil kaiken elon aigan, literaturižen Nobelän premijan laureat (1953). Sädi enamba 500 voikuvid.
Valdkundaline radnikoičend.
Britanižen armijan polknik, služi kavalerijas vll 1895−1900 i 1915−1916. Suren Britanijan parlamentan ühtnii (alakodi — Kundoiden kodi, 1900−1964). Vozil 1908−1929 i 1939−1955 oli ranu ühten aigan Suren Britanijan ministrištos, sidä kesken päministran kaks' strokud (1940−1945, 1951−1955) da kaičendministran (1940−1945, 1951−1952).
Kanz.
Uinston Čerčill' oli naižiš üks'jäižen kerdan vspäi 1908 elon pitte, Klementina Ogilvi Spenser Čerčill'-baroness (1885−1977) oli hänen ak. Sünduiba naimiželos: Rendol'f-poig (1911−1968) da nell' tütärt — Diana (1909−1963), Sara (aktris, 1914−1982), Marigol'd (sünd. 1918) i Meri (1922−2014).


Napoleon I Bonapart.
Napoleon I Bonapart (— oficialine nimi vhesai 1796, [napɔleɔ̃ bɔnapaʁt]; sünd. 15. eloku 1769, Ajaččo, Korsik, Francii — kol. 5. semendku 1821, Longvud, Ph. Jelenan sar', Britanine imperii) oli francijalaine sodamez' da politine lider, sodadiktator, Francijan imperator (18.05.1804 — 6.04.1814, 20.03 — 22.06.1815), pani nügüdläižen Francijan valdkundan alusid. Ühten aigan oli Italijan kunigahan (1805−1814), Šveicarijan konfederacijan mediatoran (1803−1813) da Reinan konfederacijan protektoran (1806−1813).
Biografii da ohjastuz.
Vozil 1784−1785 Napoleon openui Parižan sodaškolas artilleristaks. Služi Francijan armijas, i vl 1796 panihe händast armijan jenaralaks da Italižen kampanijan pämeheks. Vodel 1797 se lopihe satusekahašti Francijan i Bonapartan täht, ühten aigan hän propagandirui ičeze sodasatusid lehtesiden kal't. Vn 1798 oli pandud Francijan tazovaldkundan Angližen armijan päkäsknikan, i Francijan sodaväged tegiba avantürine matk Egiptha. Vn 1799 kül'mkus Bonapart sädi kumaidust valdkundas, kändihe Francijan üks'päižeks ohjandajaks.
Matkan Venämaha jäl'ghe Bonapartan sodaväged tirpiba surt vajagut. Pätajan Rahvahiden Toran aigan (vn 1813 reduku) läz Läipcigad Napoleon tirpi kilad, hänen imperii čihozi. Vn 1814 keväz'kus Venäman da Prussijan koalicii tuli Parižha. Jäl'ghetulii — Lüdovik XVIII-kunigaz, oti valdištint Burbonoiden restavracijan aigan.
Ohjastusen znamoičend.
Napoleonan ohjastusen päjäl'guz om valdkundan sauvond, ei ole sodamatkad, ned vaiše abutiba levitada uzid mel'pidegid. Käskused oliba kodificiruidud ühtheze ezmäižen kerdan Rimalaižen imperijan aigaspäi, nügüd'aigaine openduz da sijaline administracii, ičezkaluišton oiktused i tazooiktuz Evropadme augotadas sil aigalpäi. Francijan valdkundbankan aluz om pandud vl 1800.
Kanz.
Oli naižiš kaks' kerdad. Üks' poig sündui kahtendes naimiželos, toižed kaks' poigad oliba illegitimižil.


Hanna Akšaje.
Akšaje Hanna (,; sünd. 28. keväz'ku 1975, Bombei, Maharaštr, Indii) om indijalaine akt'or.
Biografii.
Akšaje om sündnu Mumbai-lidnha, Vinod-akt'oran da hänen ezmäižen Gitandžali-akan kanzha. Rahul-vell' om Akšajil, hän om akt'or mugažo.


Mahatma Gandi.
Mahatma Gandi, todesine da täuz' nimi om Mohandas Karamčand «Mahatma» Gandi (, ['moːɦənd̪aːs 'kərəmtʃənd̪ 'ɡaːnd̪ʱi]; sünd. 2. reduku 1869, Porbandar, Bombein prezidentkund (nüg. Gudžarat-štat), Britanine Indii — kol. 30. viluku 1948, N'ju Deli, Deli, Indii) oli likundan Indijan ripmatomudes ezinenas Britanižes Indijas, indijalaine valdkundaline da kundaline šingotai. Hänen «satjagraha»-filosofii valatoiti kožundvajehtusiden polenpidajihe: kucui boikotiruida britanižid tavaroid, aluzkundoid da käskusid.
Biografii.
Tuleban aigan kundaline šingotai openzihe Londonas, sai juristan opendust. Vozil 1921−1934 oli Indižen rahvahaližen kongressan ezimehen, sid' läksi sišpäi erižmel'žusiden tagut. Indii sai ripmatomut vides kus edel Gandin pölištust.
Mahatma Gandi koli rikondan järgnaprindan rezul'tataks, kaumad ei ole olmas. Gandin sündundpäiv (2. reduku) om rahvahaline praznik Indijas, oigendase mail'mas-ki kuti Rahvahidenkeskeine päiv väged vaste (vspäi 2007). Mahatma Gandin portret om Indijan rupijan kaikil banknotoil.
Sai «Mahatma»-nimen (znamoičeb «korgedhengeline» sanskrital) Suviafrikan oldes vl 1914.
Kanz.
Oli naižiš, nell' poigad sünduihe. Politikanmehiden tutab Gandi-kanz ei ole heim, no Mahatma i Indira Gandi tegiba tundmust.


Čon Džihun.
Čon Džihun (; sünd. 25. heinku 1982, Sosan, Čhunčhon Namdo-agj, vai Seul, Suvikorei) om Korejan pajatai, prodüser da akt'or. Tobjimalaz om tetab anglijankel'ženke Rein-psevdonimanke («vihm»).
Biografii.
Čon om sündnu Sosan-lidnha. Vozil 1999−2000 Rein oli «FanClub»-gruppan solistan. Hän augoti solišt kar'jerad lähtendan gruppaspäi jäl'ghe.
Vspäi 2017 om nainu, Kim Te Hi om hänen ak, aktris. Heil om üks' tütär.


Mel'dünu meletomašti.
«Mel'dünu meletomašti» () om italine kinokomedii. Se läksi ekranoile vl 1981. Režissör — Kastellano i Pipolo. Prodüser — Mario Čekki Gori da Vittorio Čekki Gori. Muzikankirjutai — Bruno Zambrini.


The Shinee World.
«The Shinee World» om SHINee-muzikgruppan ezmäine korejankel'ne studioal'bom, kudamb om pästtud vl 2008. Sil-žo vodel pästtihe al'bomad tošti «Amigo»-nimenke. "A.Mi.Go" om korejankel'žen frazan lühenduz: "Areumdaun Minyeorueljoahamyeon Gosaenghanda (아름다운 미녀를 좋아하면 고생한다)" znamoičeb «Linned mokitas, kuiži oled mel'dünu čomaha neiččehe».


Malini Hema.
Hema Malini Čakravarti (mugažo anglijan kelel;,; sünd. 16. reduku 1948, Ammankudi (Orathanadu), Tamil Nadu, Indii) om indijalaine aktris, režissör, prodüser, kargadai da politikanmez'.
Biografii.
Hema om sündnu Ammankudi-külähä (Tamil Nadu-štat).
Vspäi 2004 Hema Malini om Indijan rahvahaližen partijan ühtnijaks, vll 2010−2011 radoi sen generaližen sekretarin.
Kanz.
Vspäi 1979 aktris om lähtnu mehele, Dharmendra om hänen mužik, akt'or. Aktris om emindamaks Dharmendran kahtele poigale da tütrele ühtendes naindaspäi. Hema sünduti kaks' tütärt: Eša-tütär (om sündnu vl 1981) da Ahana-tütär. Tütred jätktas maman radod, ratas aktrisoin mugažo.


Ranaut Kangana.
Kangana Ranaut (mugažo anglijan kelel;; sünd. 23. keväz'ku 1986, Bhambla, Indii) om indijalaine aktris.


Komuro Tecuja.
Tecuja Komuro (,; sünd. 27 kül'mku 1958, Fučü, Tokio, Japonii) om japonalaine muzikankirjutai, pajatai da prodüser.


Galena (pajatai).
Galena (mugažo bolgarijan kelel), todesine nimi om Galina Vičeva Genčeva (; sünd. 21. semendku 1985, Smädovo, Bolgarii) om bolgarijalaine popfolkpajatai.
Biografii.
Vspäi 2008 Galin om hänen mužik. Vl 2009 Galena tegihe mamaks, Stefan-poig om sündnu, vl 2017 Aleksandr-poig om sündnu, hän pühäti hänele «Mωρό μου (Бебето ми)»-pajod.


Lev (fil'm).
«Lev» () om vn 2016 avstraline, amerikaine da britanine dramfil'm Indijas. Ezmäine ozutez oli Sures Britanijas vn 2017 20. päiväl vilukud, Venämas — ühtes kus sen jäl'ghe (16. uhoku 2017).


Linkol'n Avraam.
Avraam Linkol'n (['eɪbrəhæm 'lɪŋkən]; sünd. 12. uhoku 1809, Hodženvill, Kentukki, AÜV — kol. 15. sulaku 1865, Vašington-lidn, Kolumbijan federaline ümbrik, AÜV) oli amerikalaine valdkundan šingotai, 16. prezident vn 1861 keväz'kuspäi rikondhasai (ezmäine riktud prezident). Hän oli ezmäižen prezidentan Tazovaldkundan partijaspäi.
Biografii.
Avraam oli ranu mecančapajaks, advokataks. Linkol'n oli orjusen levigandmišt vaste uzihe territorijoihe, i hänen tulend tobmudele vedi Konfederacijan sädandale. Rahvahanikoiden soda zavodihe i jäihe kaik Linkol'nan prezidentižusen voded.
Sodan lopindan jäl'ghe ehti edestada amerikaižen Suven rekonstrukcijan planad. Linkol'nan prezidentižel strokul Ezmäine transkontinentaline raudte sauvoškanzihe (1862—1869) valdkundan keskusespäi Kalifornii-štathasai. Vl 1862 Gomsted-akt om vahvištadud valdkundaližiden umiden möndas rahvahale AÜV:oiden päivlaskmas, se tuli väghe vspäi 1863 i programad jätksihe vhesai 1986. Saudihe ut banksistemad.
Mušt.
Linkol'nan jäl'ghe Ühtenzoittud Valdkundad šingotaškanzihe teravas i kändihe mail'man ižandusen lideraks. Memorial Vašington-lidnas om pühätadud Linkol'nale kuti ühtele nelläs valdkundan prezidentaspäi, kudambad märhapaniba sen šingotest. Om kaikiš navedijoiden prezidentoiden keskes Amerikas tähäsai, hot' ičeze strokun aigan lujas kritikuihe Linkol'nan tegendoid.
Kanz.
Avraam Linkol'n oli naižiš, nell' poigad sünduihe.


Bhosle Aša.
Aša Bhosle, neiččel kanzannimi oli Mangeškar (,; sünd. 8. sügüz'ku 1933, Sangli, Britanine Indii) om indijalaine pajatai da muzikanvändai. Hän om kaikiš znamasižemb muzikanvändai mail'mas. Kuz'kümnes vodes Aša Bhosle vändi 13 tuhad pajoid, kudambid kävutihe änetoitamha tuhad fil'mad. Edestab hindi-kelel tobjimalaz, om pajoid Indijan i mail'man läz 20 toižil kelil.
Biografii.
Aša om sündnu Sangli-lidnha (nüg. Maharaštr-štatas), Dinanath Mangeškar-akt'or da pajatai da Ševanti-akan. Lata-sizar', Mina-sizar' da Uša-sizar' oma Ašal, hö oma pajatajad mugažo.
Kanz.
Oli läksi mehele kaks' kerdad. Nügüd'aigan (vl 2017) om leskiak. Ašal jäihe kaks' poig da üks' tütär: Hemant-poig (koli vl 2015), Varša-tütär (oli sündnu vl 1956 — koli vl 2012), Anand-poig.


Fukujama Masaharu.
Masaharu Fukujama (,; sünd. 6. uhoku 1969, Nagasaki, Japonii) om japonijalaine pajatai, muzikankirjutai da akt'or.
Biografii.
Vspäi 2015 om nainu, Kazue Fukiiši om hänen ak, aktris. Nügüd'aigan (vl 2017) hän kandab ezmäšt last.


Saldat (fil'm, 2011).
«Saldat» () om vn 2011 amerikaine draman fil'm toračomamahton žanras. Satusetoi kommertižikš suren büdžetan tagut.
Süžet.
Kaks' vellest, Tom i Brendan, sportatas ühtnemha toračomamahton turniras. Elon süd veiba heid neche, i kaik ted tagaz oma čaptud — policii pidazoitab Tommid dezertiruindan Irakaspäi tagut toran jäl'ghe, Brendan sab rahalahjad i se päzutab hänen pehert bankrotnendaspäi. Ühtnend finaltoraha ladib vellid keskneze.


Žanna d'Ark.
Žanna d'Ark ([ʒan daʁk]; sünd. 6. viluku 1412, Domremi, Francijan kunigahuz — kol. 30. semendku 1431, Ruan, Normandii), "Orleanalaine neižne"-psevdonimanke (), oli Francijan rahvahaline vägelaine, francižiden sodavägiden üks' käsknikoišpäi Sadavoččen sodan aigan. Putui burgundijalaižile plenha, hö andoihe Žannad anglijalaižile, miččed sudiba da paloiba händast pažagal jeretikaks.
Sadavozne soda mäni Anglijad vaste, Pariž oli anastadud, kunigaz pageni Francijan suvhe. Ani kuti Jumal oigenzi neidišt, i Karl VII pani Žannad sodakäsknikaks. Saldatad oliba ülenpäiš oigetud Jumalal neiččespäi da heitiba anglijalašt ümbärdust tarbhaižes Orlean-lidnaspäi nelläs päiväs (se azjtego om lidnan jogavozne praznik tähäsai). Sil aigalpäi Žannan armii vägesti kaikel sijal, i kahtes kus Karl VII kändi Francijan kunigahaks. Žannan armijan vägestused i kunigahan anglijalaižišpäi illegitimižuz tegiba Francijan ripmatomuden kaičendan päsüks. Vl 1453 Sadavozne soda lopihe, i Francii-valdkund ühtištui möst.
Vl 1456 vedihe toštmižprocessan da todestihe Žannan hüvän nimen. Katoline jumalankodikund kanonizirui händast vodel 1920. Pühän Žannan kuva om läz kaikuččes katoližes Francijan jumalanpertiš.


Mangeškar Lata.
Lata Mangeškar (marathi i hindi: "लता मंगेशकर",; sünd. 28. sügüz'ku 1929, Indor, Madhja Pradeš, Indii) om indijalaine pajatai, mugažo aktris norudes, erasiden fil'miden prodüser. Änetoiti pajoid enamba mi tuhale Bollivudan fil'mišpäi.
Biografii.
Lata om sündnu Indor-lidnha, Dinanath Mangeškar-akt'oran da pajatajan i hänen Ševanti-akan kanzha. Aša-sizar', Mina-sizar' da Uša-sizar' oma Latal, hö oma pajatajad mugažo.


Gitler Adol'f.
Adol'f Gitler, mugoi oli todesine nimi sündundan aigaspäi (['adɔlf 'hɪtlɐ]; sünd. 20. sulakun 1889, Ranshofen-külä, nüg. Braunau am Inn-lidnan pala, Üläavstrii, Avstrijan da Mad'jaranman imperii — kol. 30. sulakun 1945, Berlin, Saksanma), oli Saksanman kancler vspäi 1933 ičtazrikondhasai, nacistižen Germanijan fürer («lider») vll 1934−1945.
Služi Germanijan imperijan, sid' Veimaran Tazovaldkundan sodavägiš, ühtni Ezmäižhe mail'man sodaha Bavarijan armijan saldataks (1914−1920) jäugvägiden jefreitoran arvonke. Vozil 1921−1945 oli Nacional-socialistižen Saksanman radnikoiden partijan ezinenas (füreran). Vl 1926 pästi «Minun borcuind»-kirjad.
Tuli tobmudehe valičendoiden Saksanman parlamentha rezul'tataks, hänen partii vägesti niiden aigan vl 1930 i vl 1932 (kahtišti). Sid' Gitler da hänen partijan ühtnijad heitihe kaikid ičeze vastustajid i sauvoihe ohjandusen totalitarišt sistemad. Se oli käskusid vaste, statjoid kävutades, i rahvahan enambusen pid'oitelendanke. Rahvahan erased kundad (čiganad, evrejalaižed da tž.) jäihe civiližita oiktusita, jäl'ghe likvidiruihe heid. Gitler zavodi territorijoiden anastusid, vn 1938 keväz'kus tegi Avstrijan anšlüsad. Vl 1939 lond Pol'šanmaha zavodi Toišt mail'man sodad. Vozil 1941−1945 Gitler ühtni sodaha vaste kuti ülembaine päkäsknik.
Üks' sizar oli Gitleral. Adol'fan närituznimi oli "Vol'f" («händikaz») lapsessai i radon aigan tedištelendas. Oli civiližes naimiželos Eva Braunanke, lapsid ei olend. Oli mahapandud Magdeburgha, vl 1970 hibj oli polttud, tuhk heittihe tulleidme.


Čingishan.
Čingishanan da hänen käsknikoiden sodamatkad.
Čingishan vai Čingiz-han (mong.: 20px "Чингис хаан / Çingis hán" [t͡ʃʰiŋɡɪs xa:ŋ]; "Čingiz" — «röunatoman meren kartte käsknik»), nimi sündundan jäl'ghe oli Temudžin (mong. "Тэмүжин"; sünd läz 1155 vai 1162 vot, Delün-Boldok-mec Onon-jogen alangištos, Mongolii — kol. 25. eloku 1227, Si Sä-car'kund, nüg. Kitain keskuz) oli mongolijalaine sodapämez', Mongolijan imperijan alsenpanii da ezmäine imperator.
Biografii.
Temudžin oli sündnu Esugei-bagaturan da hänen Oelun-akan pereheze. Tat koziči ühesavottušt prihad kümnevoččenke Borte-neičeiženke i sil-žo vodel koli. Temudžin Esugein kanznikoidenke elihe golläs i varaižihe vihanikoid. Priha kändihe täuz'kaznudeks i oti Borte-neičešt akaks. Toižiden andmusiden mödhe, hän eli Borte-neičeižen kanzas naindhasai, opendusetoman, sikš miše ei olend kirjkel't kalaidajal rahvahal.
Vozil 1184−1206 Temudžin otli vägestusid susedheimoiden päle. Mongolii oli ühtištudud vn 1206 keväden kurultajaspäi, tedotihe Temudžinad kagan:aks (ülembaine arvnimi) da nimitihe Čingishanaks. Zavodihe sodamatkoid Sibirin rahvahid vaste (1207−1211).
Sodamatkad.
Vl 1213 mongolad — raccastajad heboil — alištiba Pohjoižen Kitain territorijoid pidust' Kitain surt seinäd. Keskuzazijan valdkundad alištuiba vll 1218−1220. Čingishan pani imperijan Karakorum-pälidnad vl 1220.
Vl 1221 Čingishan ühtni sodamatkha Indijan pohjoižedme. Vozil 1222−1223 mongoližed sodaväged oliba männuded Kavkazas päliči läz Derbentad da tuliba Venän territorijha, kus vägestiba venälaižid da poloucid, no saiba kilt toraten bulgarijalaižidenke. Mongolijan sodavägiden jädud elegiš ristitud pörziba Keskuzazijha, sid' tegiba londad Kitaihe möst (1225−1227, Si Sä-car'kund).
Kanz.
Čingishanal nell' akad oli olmas. Kaik oli sündutadud kahesa poigad da viž tütärt. Ezmäižen Borte-akan koumanz' Ugedei-poig kändihe hanan jäl'ghetulijaks.


Džitendra.
Džitendra (,), todesine nimi om Ravi Kapur (; sünd. 7. sulaku 1942, Amritsar, Pendžab, Indii), om Bollivudan indijalaine akt'or da prodüser.
Biografii.
Ravi om sündnu Amritsar-lidnha, Amanath i Krišna Kapuran kanzha, hö pidiba bižuterijan biznesad. Openui Siddhartan kolledžas. Tuli kinotehmižhe bižuterijan laukan möjaspäi V. Šantaram-režissöran taričendad mödhe edestamha Sandhja Šantaram-aktrisan dublöran rolid. Ezini enamba mi 200 fil'miden pähengeks.
Džitendral om ičeze «Balaji Telefilms»-kompanii. «Bollivudan hüppii Džek» kändihe närituznimeks hänen energižiden karguiden tagut.
Kanz.
Om nainu, Šobha om hänen ak. Heil üks' tütär da üks' poig oma olmas: Ekta-tütär (om sündnu vl 1975) da Tušar-poig (om sündnu vl 1976). Poig jätktab tatan radod, radab akt'oran mugažo. Tähäsai om Laksšija-poiganpoig.


Morandi Džanni.
Džanni Morandi (), todesine nimi om Džan Luidži Morandi (; sünd. 11 tal'vku 1944, Mongidoro, Italii) om italijalaine pajatai da akt'or.
Biografii.
Vl 1970 ühtni Evrovizii-konkursha Amsterdamas, ezini «"Occhi di ragazza"»-pajonke, oti koumetoštkümnent sijad. Vl 1972 pajatai ühtni ezmäižen kerdan Sanremon muzikfestivalihe «"La mia nemica amatissima"»-pajonke.
Džanni oli nainu. Hänel nell' lapsed oma olmas: Serena-tütär (1967), Marianna-tütär (om sündnu vl 1969), Marko-poig (om sündnu vl 1974). Tähäsai om Pavel-tütrenpoig (om sündnu vl 1995) da Džon-tütrenpoig (om sündnu vl 2001), Leonard-poiganpoig da Džeims-poiganpoig (vellesed-kaks'jaižed) da Tomas-poiganpoig (om sündnu vl 2009).


Reni (pajatai).
Reni Aleksandrova Gaitandžijeva (,; sünd. 29. semendku 1969, Pleven, Bolgarii) om bolgarijalaine da serbijalaine popfolkpajatai.
Biografii.
Reninal om kaks' poigad: Boris-poig da Asparuh-poig (om sündnu vl 2009). Mehelusen zavodindan jäl'ghe Reni sirdi Tel' Avivha, vl 2016 pereh sirdi Bolgarijha.


Karl Sur'.
Karl I Sur' (, vepsän kirjamil "Šarleman", vai "Karolus Magnus",; sünd. 2. sulaku 742/747 vai 748, L'jež, Frankoiden kunigahuz — kol. 28. viluku 814, Ahen, Frankii, Saksanma) oli frankoiden kunigaz (vspäi 768), Bavarijan gercog (vspäi 788) da Pühän Rimalaižen imperijan Päivlaskman imperator (vspäi 800 surmhasai). Ühtenzoiti Evropan tobmad palad Keskaigan zavodindas.
Ezmäine ristit Karolingoiden dinastijaspäi, se om nimitadud hänen mödhe. Karl Sur' oli naidud kuz' kerdad, eriganziba vai akad koliba, da koume naložnicad-sudaruškad. Ühthemänho kahesa poigad da üks'toštkümne tütärt oliba sündnuded. Lüdovik I-poig oli hänen jäl'ghetulijan.


Elizavet I.
Elizavet I (; sünd. 7. sügüz'ku 1533, Grinvič, Anglijan kunigahuz — kol. 24. keväz'ku 1603, Ričmond (London), Anglijan kunigahuz) oli Anglijan i Irlandijan kunigaznaine vs 1558 kül'mkun 17. päiväspäi surmhasai.
Tuli valdištmele Marija I-sizaren jäl'ghe. Elizavetan I toižed nimed oma "Kunigaznaine-neižne" (angl. "The Virgin Queen"), "Hüvä Bess-kunigaznaine" (angl. "Good Queen Bess") vai "Gloriana". Anglijan Genrih VIII-kunigahan da hänen kahtenden Anna Bolein-akan noremb tütär, nimitihe Genrihan maman (Elizavet Jorkalaine) oiktastuseks. Jäl'gmäine Tüdoroiden dinastijaspäi, lapsid ei olend. Jäl'gmäižen valdan mödhe, Jakov I, Šotlandijan Marija Stüart-kunigaznaižen poig, kändihe Elizavetan I jäl'ghetulijaks da ezmäižeks Stüartad-dinastijaspäi.
Ičeze ohjandusen aigan Elizavet tegi venod politikad, vedi sidä varunmujandonke päzutamha rahvahanikoiden sodad da ridoid susedoidenke. Oli protestantizman polenpidajan, no laski katoližen-ki jumalankodikundan olendad. Abuti šingotadas draman teatrale. Anglijan kunigaznaižen tobmuz ei olend absolütižeks, parlamentan ühtnijad i Peitol'ne Nevondkund valatoitiba händast.
Sikš ku kul'tur šingotaškanzihe (Šekspir, Marlou, Bekon) da Anglii sai tobmut valdmeril Ispanijan sijas (Vägevan Armadan murenduz, Dreik-merimatkadai, Ost-Indijan kompanii), ka Elizavetan Ezmäižen ohjandusen aig kucuse «Anglijan kuldasižeks igäks». Vl 1587 Pohjoižamerikan ezmäižen anglijalaižen eländpunktan aluz om pandud.


Jenaral (fil'm, 1992).
«Jenaral» () om vn 1992 venämalaine istorine fil'm Toižen mail'man sodan polhe. Se om Igor' Nikolajevan jäl'gmäine fil'm režissöraks.
armijan Aleksandr Gorbatov-jenaralan biografii om pandud fil'man süžetaks. Starinoičese nevondkundaližen oficeran järgeližes tragižes ozahudes: armii, sid' türmadand i lager', reabilitacii, armii möst.


Lundgren Dol'f.
Dol'f Lundgren (), todesine nimi om Hans Lundgren (; sünd. 3. kül'mku 1957, Stokhol'm, Ročinma) om akt'or augotižlibundanke Ročinmaspäi, mugažo režissör, scenarist, prodüser da toračomamahtoiden mastar.
Biografii.
Hans om sündnu Stokhol'm-lidnan Spang-rajonha (), Karlan i Brigittan Lundgreniden kanzha. Tat-inžener radoi ekonomistal Ročinman ohjastuses, mam oli verhiden keliden školopendajan. Školan jäl'ghe služi Ročinman merisodavägiš, openui himijan tehnologijad Stokhol'mas, sid' Sidneiš (Avstralii).
Vl 1983 Lundgren sirdi AÜV:oihe opendamha da elämhä, kus kinoakt'oran kar'jer tuli paremba himijan tedomehen radod. Ühtni enamba mi 50 fil'mas akt'oraks. Eläb Ispanijan erižpertiš i Londonas.
Kanz.
Dol'f oli nainu vozil 1994−2011, juvelirtegesiden Anett Kviberg-dizainer oli hänen ak. Nügüd'aigan (vl 2017) om naimatoi. Dol'fal om kaks' tütärt: Ida da Greta.


Suleiman I.
Osmanan imperijan territorii oli kaikiš suremb Suleimanan I ohjandusen jäl'gmäižel vodel.
Suleiman I Čomakulu vai Suleiman Kanuni ("Süleymân-ı evvel"; nüg., "Kanunî Sultan Süleyman" vai "Muhteşem Süleyman"; sünd. 6. kül'mku 1494, Trabzon, Osmanan imperii — kol. 6. sügüz'ku 1566, läz Sigetvar-lidnust, Mad'jaranman kunigahuz, Osmanan imperii) oli Osmanan imperijan 10nz' sultan, ohjanzi vn 1520 sügüz'kun 22. päiväspäi surmhasai. Om kaikiš tutabamb Osmanoiden dinastijaspäi.
Sodamatkad.
Suleiman Ezmäine tuli valdištmele 26-voččel i jätksi ičeze Selim I-tatan sodoid. Kaik tegi 13 sodamatkoid. Kaikenaigaižed sodad Mad'jaranmas augotihe hänen londoišpäi. Voz' voden jäl'ghe Läheližen Päivnouzmman da Pohjoižen Afrikan ogibalad territorijad kändihe Osmanan imperijan vassaloikš.
Anastandan onetomad naprindad oliba Bavarijas, Čehijas, Venän territorijal, Mal'tan sarel. Sur'kulu laivišt laski anastada äjid sarid Keskmeren päivnouzmas, otta Rusttad mert portugalijalaižil lühüdaks aigaks.
Personaline elo.
Suleiman I oli tiran, borcui korrupcijanke, no sauvoi školoid-ki, kirjuti runoid, oli mel'dünu juvelirtöihe.
Nell' naložnicad oli sultanal. Koume heišpäi sündutiba sultanale kibukahid poigid, kudambad koliba vagahaižil völ. Naind sädihe vaiše ühtenke — navedijoidenke Hürrem-naložnicanke, tetab Roksolana-nimenke Evropas. Viž poigad da üks' tütär sabustiba täuz'igäižut, heišpäi kaik päiči ühtes poigas oliba Hürreman lapsikš.
Üks' Roksolanan poigišpäi kändihe tatan jäl'ghetulijaks — Selim II.


Oktavian August.
Oktavian August (, surman jäl'ghe "Divus Augustus"), nimi sündundan jäl'ghe oli Gai Oktavii Furin (latin. "Gaius Octavius Thurinus"; sünd. 23. sügüz'ku 63 edel m.e., Rim, Riman Tazovaldkund — kol. 19. eloku 14 m.e., Nol-lidn (nüg. läz Napolid), Rimalaine imperii), oli ühtištudud Rimalaižen imperijan sädai da sen ezmäine imperator (vspäi 27 edel m.e. surmhasai), ezmäine videspäi ohjandai Julijoiden-Klavdijoiden dinastijaspäi, sen alusenpanii.
Vl 44 edel m.e. tegihe Gai Julii Cezarin poigindamaks hänen jäl'gmäižen valdan mödhe, edel sidä-ki oli heimoiš, vunukahan plemännikan. Tuli tobmudehe sodoiden rezul'tataks ičeze vastustajid vaste. Vozil 27-23 edel m.e. keskenzi äjid valdoiktusid ičeleze da sädi «principat» imperatoran kul'tanke (oz., elokun nimi kändihe "august:aks"), sen aigan Riman Senatan valatoitand politižhe eloho poleni. Augustan ohjandusen aigan Riman territorii leviganzi da mülüti Ispanijan, Egiptan, Iudejan, Galatijan territorijoid, Reinan i Dunain randoid. Ižandusen šingotez, sodareform, provincijoiden otand kävutamižhe vedihe irdpolišt politikad hüvihe satusihe.
Vl 2 edel m.e. sai "Tatanman tat"-arvnimen (). Jäl'ghetulii — Tiberii Cezar' August, Oktavianan poigindam. Oli nainu koumen kerdan, üks'jäine Julija Vanhemb-tütär sündui kahtes akaspäi.


Dešmuk Riteš.
Riteš Dešmuk (marathi i hindi: "रितेश देशमुख",; sünd. 17 tal'vku 1978, Latur, Maharaštr, Indii) om indijalaine akt'or, prodüser da TV-vedai. Edestab rolid fil'miš hindi- i marathi-kelil.
Biografii.
Riteš om sündnu Latur-lidnha, Vilasrao-politikanmehen i Vaišalitai-akan kanzha. Hänen Amit-veik i noremb Džiradž-vell' oma politikanmehed. Riteš sai arhitektoran arvod «Kamla Raheja College of Architecture»-aluzkundas i openui praktižile mahtusile verhiš maiš. Kinodebüt tegihe vl 2003.
Kanz.
Vspäi 2012 akt'or om nainu, Ženelija D'Souza om hänen ak, aktris. Heil om kaks' poigad: Riaan-poig (om sündnu vl 2014) da Rahil-poig (om sündnu vl 2016).


Mori Klaudia.
Klaudia Mori (; sünd. 12. uhoku 1944, Rim, Italii) om italijalaine aktris da pajatai, Adriano Čelentanon ak.
Biografii.
Klaudia om lähtnu mehele vodel 1964, Adriano Čelentano-pajatale da akt'orale. Heil om kaks' tütärt da üks' poig: Rosita, Rosalinda da Džakomo. Tähäsai üks'jäine Samuel'-poiganpoig om Adrianol Klaudianke.


Kir II Sur'.
Kir II Sur' (amuižpers.: 𐎤𐎢𐎽𐎢𐏁 "Kūruš", nüg. "Kūrosh", aram.: "Kwrš", "Kiros", "Koresh"; sünd. läz 593 vot edel m.e., Anšan-lidn, Persii — kol. 530 e.m.e. Jaksart-jogen randpolel) oli Ahemenidoiden valdkundan (se-žo Ezmäine Persijan imperii) alusenpanii da ezmäine ohjandai (vspäi 559 EME surmhasai). Ezmäi Pasargad, sid' Suzi da Vavilon kändiba sen pälidnoikš.
Ohjanduzmahtuz.
Tulendan tobmudele jäl'ghe Kir kävuti Midijan vasthalibundad da anasti sidä vozil 553−550 EME, muga Persijan valdkund oli ühtenzoittud (läz Iran nügüdläižiš röunoiš). Kir II oti valdkundan tobmuden strukturad Midijaspäi, oli heimoiš sen ohjastajidenke, Midijan Ekbatanu-pälidn kävutihe Kiran kezaližeks rezidencijaks. Vodele 547 EME Anatolijan pol'sar' alištui Kirale. Vl 539 EME sodamatk Vavilonan car'kundha toi satust. Lopuks, imperii leviganzi Indan randoišpäi Livijhasai, car' koli-ki sodamatkas.
Vajehti Kambis I-tatad tobmuden ohjandusenno.
Kanz.
Kassandane (567−537) oli hänen akan, sünduti kaks' tütärt da kaks' poigad, üks' heišpäi Kambis II kändihe Kir-carin jäl'ghetulijan valdištmel.
Znamoičend.
Torguindvaldkundad alištuiba Kiran tobmudele tahtonke samha suren valdkundan varuitomut torguindteiden täht. Kiran tulend oli statjaks toižiden valdkundoiden täht, kudambid rida söi südäimespäi. Hüvä car' jäti elegiš vastustajid, andoi tobmut alištunuzile ičetahtol. Kir kändihe pit'kas varastadud carikš aramejalaižiden živatližusiden i Persijan möhembaižen despotizman keskes, necišpäi panihe ümbärdajiden rahvahiden muštho.


Linnei Karl.
Karl Linnei (['kɑ:ɭ 'fɔn: lɪ'ne:], edel 1761 vot "Carl Linnaeus", "Carl Linné";, jäl'ghe 1761 vot mugažo "Carolus a Linné"; sünd. 23. semendku 1707, Roshul't-külä, Ročinma — kol. 10. viluku 1778, Uppsal-lidn, Ročinma) oli ročilaine londusentedoidai (botanikantedai, zoolog, mineralog), fiziolog da lekar'.
Biografii da tedotöd.
Openui Lundan i Uppsalan universitetoiš. Vozil 1735−1738 oli ajanu Alamaihe, sikš miše Ročinman ižanduz oli väll' Pohjoižen sodan kilan tagut, i pästi äi kirjoid, ezmäi «Londusen sistem»-tedotön (1735, latin. "Systema naturae"). Necen radon 10nz' pästand (1. viluku 1758, Stokhol'm) andoi zoologižen nomenklaturan augunpanijan datan. Linnein pästnuded Alamaiš kirjad paniba nügüdläižen biologijan alusen.
Vl 1738 Linnei ajeli Parižha, sid' pörzihe tatanmaha da oli siš surmhasai, voib olda verhiden keliden i sur'il'man vajagiden mahtoiden taguiči. Karl Linnei (vanhemb) linni ročin kirjkelen ühteks alusenpanijoišpäi. Vspäi 1741 surmhasai oli Uppsalan universitetan professoran. Vl 1761 mülüi bajarišton kundha.
Linnei sai medicinan doktoran arvnimen Harderveikan universitetas (1735, Alamad), vahvišti tedotöd malärijan sündundas.
Kanz.
Vn 1739 sügüz'kuspäi tedomez' oli nainu, sündutihe seičeme last, kaks' poigad da viž tütärt, heišpäi üks' poig da nell' tütärt oliba elänuded täuz'igäižushesai. Karl Linnei-noremb poig linni tatan jäl'ghetulijaks.


28 panfilovcad.
«28 panfilovcad» () om vn 2016 venämalaine istorine fil'm vägitegos Moskvan sodakaičendan aigan. Ezmäine ozutez Venämas oli vn 2016 kül'mkun 24. päiväl.
Režissörad — Andrei Šal'ona, Kim Družinin.


Kurosava Akira.
Akira Kurosava ("Kurosava Akira"; sünd. 23. keväz'ku 1910, Tokio, Japonijan imperii — kol. 6. sügüz'ku 1998, Setagai, Tokio, Japonii) oli tutab japonine režissör, scenarist, fil'miden prodüser. Lahjoitud nevondkundaližel Rahvahiden kožundan ordenal (1991).
Pästi 30 znamasišt fil'mad 57-voččes kar'jeras (1936−1993), neniden fil'miden enambust lugetas mail'man kinon klassikaks. Sai kaks' «Oskar»-arvlahjad parahimas verazkel'žes fil'mas: 1951 vodes («Rašömon») da 1975 vodes (venäkel'ne «Dersu Uzala»). Oli tetab mail'mas enamba, mi Japonijas. Läheni Päivnouzmman i Päivlaskmman veroid toštmatomiš fil'miš, erased süžetad oma sätud mail'man literaturan klassižiden kirjoiden mödhe (Dostojevskijan «Idiot», Lev Tolstoin «Ivan Il'jičan surm», Gor'kijan «Pohjas»-pjes, Šekspiran «Makbet» i «Lir-kunigaz»).
Oli sündnu Tokioho, Isamu da Šima Kurosavan kanzha, oli norembaižen kahesan lapsen keskes. Ozuti čomamahton mahtoid noressai, pirdi kuvid. Vl 1945 naiži, japonine Joko Jaguči-aktris oli hänen ak, elihe ühtes hänen surmhasai vl 1985. Sünduihe kaks' last.


Čakraborti Mithun.
Mithun Čakraborti (,), todesine nimi om Gourang Čakraborti (sünd. 16. kezaku 1950, Kolkat, Indii) om indijalaine ak'tor, TV-vedai da politikanmez'.
Biografii.
Om naižiš kahtenden kerdan. Jogita Bali om hänen nügüdläine ak, aktris. Heil nell' last om olmas: Mahaakšai-poig (om sündnu vl 1984), Rimoh-poig, Namaši-poig da Dišani-tütär.
Hänel om ičeze «Mithun's Dream Factory»-kompanii.


Cunku.
Cunku (), todesine nimi om Micuo Terada ("Terada Micuo"; sünd. 29. reduku 1968, Higašiosak, Osak, Japonii), om japonijalaine pajatai, prodüser da muzikankirjutai.
Biografii.
Vozil 1988–2000, 2006–2015 Cunku oli «Sharam Q»-gruppan solistan.
Vspäi 2006 om nainu, Kanako Idemicu om hänen ak. Heil om kaks' tütärt da üks' poig.


Faradei Maikl.
Maikl Faradei (['fæ.rəˌdeɪ]; sünd. 22. sügüz'ku 1791, Njuington Batts-külä (nüg. Sur' London), Anglii, Sur' Britanii — kol. 25. eloku 1867, Hempton-Kort-erižpert', Anglii, Sur' Britanii) oli anglijalaine fizikantedomez'-londusentedoidai, himik da melestegii.
Sauvoi elektrolikutimen ezmäižen modelin (1821), sid'päi eciškanzihe sen modelin otandoid kävutamižhe. Avaiži elektromagnitižen indukcijan nägusen (1831), se kävutase nügüd' kaikel sijal tehmaha elektrust. Faradein toižed avaidused: joksusen ezmäine transformator, elektrojoksusen himine tegend, elektrolizan ohjandimed, magnitkendan valatoituz elektrolämoihe, diamagnetizm da paramagnetizm. Nened tärtused vasttas Faradein tedotöiš ezmäižen kerdan mail'mas: ion, katod, anod, elektrolit, dielektrik.
Faradei om opendusen elektromagnitižes kendas alusenpanii, kudambad Džeims Maksvell šingoti matematižikš. Endusti elektromagnitižid lainhid. Vajehti Njutonan «loithotegend»-tärtust fizižen kendan modelil, sädi melel ičekeskentegijoid substancijanke «vägipirdoid» avaruden rattematomas ümbrištos.
Aiglehtesiden 450 kirjutusen ližaks, Faradei pästi 5 kirjad vozil 1827—1861.


Matondkar Urmila.
Urmila Matondkar (mugažo anglijan kelel; marathi i; sünd. 4. uhoku 1974, Bombei, Maharaštr, Indii) om indijalaine aktris, TV-vedai da kargadai. Ezineb Bollivudan hindikel'žid rolid tobjimalaz.
Biografii.
Urmila om sündnu Mumbai-lidnha, opendajan kanzha. Fil'mzihe händast kinos ezmäižen kerdan lapsen völ, vl 1977.
Vll 2015−2017 aktris tegi keskustad kar'jeras.
Kanz.
Vspäi 2016 om lähtnu mehele. Mohsin Akhtar Mir om hänen mužik, enzne model' da biznesmen. Urmilan vanhemb Kedar-vell' om Indijan sodavägiden lendai, noremb Mamta-sizar radoi aktrisan enččes.


Abe Sindzo.
Sindzo Abe (; sünd. 21. sügüz'ku 1954, Nagato, Jamagučin prefektur, Japonii) om japonijalaine politikanmez', 57. Japonijan päministr (2006−2007, 2012−2020), 90., 96., 97. i 98. ohjastusiden pämez'. Oli Japonijan liberaliž-demokratižen partijan lideraks niil-žo aigoil.
Biografii.
Sindzo om sündnu Nagato-lidnha. Hänen dedoi Nobucuke Kisi (mamoin kanzaspäi) oli ranu päministran (1957−1960), hänen tat Sintaro Abe, oli Japonijan ohjastusen ministran.
Vl 1977 Sindzo openzihe Seikei-universitetha. Vl 1979 hän openzihe Suvikalifornijan universitetha. Vspäi 1982 radab Japonijan valdkundan hüvüdeks, ohjastusen ministran (hänen tatan) sekretarikš.


Maksvell Džeims Klerk.
Džeims Klerk Maksvell (; sünd. 13. kezaku 1831, Edinburg, Šotlandii, Sur' Britanii — kol. 5. kül'mku 1879, Kembridž, Anglii, Sur' Britanii) oli šotlandijalaine fizikantedomez', matematikantedomez', mehanikantedai da melestegii.
Biografii.
Džeims Klerk openui Edinburgan i Kembridžan universitetoiš. Radoi opendajan Aberdinan universitetas (1856−1860), sid' Londonan Kings-kolledžas (1860−1865). Ühtni Komitetha etaloniš (1861−1863), tariči elektromäričemižühtnikoid, kudambid (om, amper, vol't) Rahvahidenkeskeine elektrikoiden kongress vahvišti vl 1881. Vozil 1871−1879 oli professoran Kavendišal nimel nimitadud fizikan laboratorijas Kembridžan universitetas.
Tedotöd.
Maksvell pani klassižen elektrodimanikan alusid (Maksvellan tazostused), ližazi «sirdandan joksuz»- da «elektromagnitine kend»-tärtusid. Om gazoiden kinetižen teorijan alusenpanijoiden keskes. Tedomez' sai molekulärižen fizikan i termodinamikan tarbhaižid rezul'tatoid (Maksvellan termodinamižed korreläcijad, Maksvellan ohjandim «nozoluz — gaz»-fazsirdandan täht).
Vl 1861 Džeims Maksvell ozuti ezmäižen mujufotokuvan, koumen mujun kävutandan fotografijas melestegii, mujun kvantitativižen teorijan sädai. Jäti meile tedoidusid mehanikas (Maksvellan teorem kinktusen/elastižusen teorijas, tedotöd seižujas likundas), optikas, matematikas. Oli ezinenas statistikan mahtusiden kävutandas ümbrikirjutamha fizižid processid. Oli tehnu tedon populärižeks, sauvoi severz'-se tedoladimid.
Personaline elo.
Vspäi 1859 oli nainu, eli Ketrin-akanke (neiččel Devar-kanzannimenke, 1824−1886), ei olend lapsid naimiželos. Navedi Šotlandijan runoištod, kirjuti da pästi ičeze runoid.


Plazma.
«Plazma» om tutab Venäman anglijankel'ne muzikgrupp, kudamb edestab muzikad sintipop- da poprok-stiliš.
Gruppan aluz om pandud vl 2000. Ezmäine gruppan prodüser oli Dmitrii Malikov.


Linneb homnine päiv vai ei.
«Linneb homnine päiv vai ei» (,) om vn 2003 indine dramfil'm. Režissör — Nikhil Advani.
Fil'mdand.
Fil'mdihe kinod Nju Jorkas i Torontos.


Colours.
«Colours» om Ajumi Hamasakin 15. al'bom, kudamb om pästtud vl 2014.


Hičkok Al'fred.
Al'fred Džozef Hičkok-ižand (; sünd. 13. eloku 1899, Leitonstoun, Sur' London, Anglii, Sur' Britanii — kol. 29. sulaku 1980, Bel' Eir, Los Andželes, Kalifornii, AÜV) oli britanijalaine da amerikalaine fil'miden režissör, prodüser, scenarist.
Kinon režissöran sädamine om sidotud «triller»-žanrha (angl. "thrill"-sanaspäi — «säru») da «saspens»-tärtushe (angl. "suspense" — «kingitez»). Mahtoi säta holdujan märhapanmatomuden da kingitadud varastusen atmosferad ičeze fil'miš. Sädandan aigas fil'mzi 55 kinofil'mad da 17 fil'mad «Al'fred Hičkok ezitab»-TV-serijha. Erašti ozutihe fil'miš kameo-roliš.
Biografii.
Laps'aigas kazvoi burkol. Openui Londonan kahtes kolledžas, sid' Inženerijan da navigacijan školas i ühtes kävui kundelta lekcijoid čomamahtontedos Londonan universitetas. Sädi kar'jerad vozil 1921−1976. Täuz'igäižel harjeni ozutada «must jumor» ümbärdajile.
Edel 1939 vot Al'fred radoi Sures Britanijas, sai kahtent (AÜV:oiden) rahvahanikust vl 1955. Sai «Oskar»-premijad «Rebekka»-fil'mas 1940 vodes (voden parahim fil'm). Ei voind kacta ičeze fil'mid, opak oli.
Kanz.
Vspäi 1926 oli nainu, eli Al'ma Revil'-akanke surmhasai. Üks'jäine laps' Patricija-tütär om sündnu vl 1928, vll 1950−1978 om ranu aktrisaks, koume tütrentütärt om hänespäi.


Dekart Rene.
Rene Dekart ([ʁəne dekaʁt],; sünd. 31. keväz'ku 1596, Lae-lidn, nüg. Dekart, Francijan kunigahuz — kol. 11. uhoku 1650, Stokhol'm, Ročinman kunigahuz) oli francijalaine filosof, matematikantedomez' da fizikantedai.
Tond tedoho.
Racionalizman filosofijan toižendan — kartezianižusen — alusenpanii, se om nimitadud hänen kanzannimen adjektivižes latinižes formaspäi: "Cartesian". Filosofijan "radikaližen heilün metodan" sädai.
Analitižen geometrijan alusenpanii, tegi melel Dekartan koordinatsistemad. Tariči algebran nügüdläšt simvolištod. Todesti ohjandimen vauktuses kahten ümbrišton röunal, sädi «likundan lugumär»-tärtust, avaiži virtualižiden piguziden ohjandint. Tedoiži iškun londuseližohjandimid. Lugi, miše materii, sidä kesken hoikad substancijad, om mail'man aluseks, no hän oli atomišt teorijad vaste.
Biografii.
Vhesai 1612 openui sodakolledžas Francijan päivlaskmas. Sid' eli Parižas, oli otnus matematikan tedoidusihe. Vll 1617−1628 služi Alamaiden, sid' Saksanman armijoiš, ühtni severdoihe-se sodoihe da torihe, oz. tora Pragan tagut, Lä Rošelin blokad. Vozil 1628−1649 eli Alamaiš, pästi siš kaikid ičeze tedotöid, radoi Leidenan universitetan opendajan.
Katoližen jumalankodikundan radnikoičijad ei navedigoi Dekartan tedotöid, kudambiš Ülähäine om ozutadud vaiše mail'man sädajan (eskai todesti Hänen olendad olmas), ei ole ohjastajan; no kunigahad ozutiba pid'oitelendad Dekartale.
Kanz.
Üks'jäine illegitimine Fransina-tütär oli sündnu (1635−1640).


Rasputina Maša.
Maša Rasputina, todesine nimi om Alla Nikolaevna Ageeva (; sünd. 13. semendku 1964, Inskoi-žilo, Belovon rajon, Kemerovon agj, Venäman NFST, NSTÜ) om venämalaine pajatai.
Biografii.
Maša äneti ezmäine soline studine «Городская сумасшедшая»-al'bom vl 1991.
Kanz.
Pajatai naine om lähtnu mehele kaks' kerdad. Viktor Zaharov om hänen nügüdläine mužik (vspäi 1999). Mašal kaks' tütärt oma olmas: Lidija-tütär (om sündnu vl 1985) da Marija-tütär (om sündnu vl 2000).


Lokk Džon.
Džon Lokk ([dʒɒn 'lɒk]; sünd. 29. eloku 1632, Rington-külä läz Bristolid, Anglijan kunigahuz — kol. 28. reduku 1704, Hai Lever-külä pohjoižpäivnouzmha Londonaspäi, Anglijan kunigahuz) oli anglijalaine filosof da lekar'. Händast lugetas «liberalizman tataks», kirjuti sekulärizacijas da tolerantižuses.
Koumen ristitun meled valatoitiba händast: Rene Dekartan i Isaak Njutonan filosofii, Tomas Gobbsan psihologii. Vl 1671 kirjutaškanzi elon «Kodv ristitun hamas»-pätedotön (angl. "Essay Concerning Human Understanding"), pästi sidä vl 1690. Tegi tond opendusen teorijha "tabula rasa"-ohjandimenke — «puhtaz leht»: mez' sündub mel'pidegita (Dekartan filosofijan erineden), tedoidab ümbrištod mujandoiden organoil (refleksii), i muga hänen haman sistem sauvose da elon mahtod ližadasoiš. Vozil 1672, 1679 i 1690 Lokk oli sanu radnikusid Anglijan ohjastusen aluzkundoiš. Kirjuti kaks' traktatad ohjanduses, oiktuzližen valdkundan ezmäine ümrbikirjutai, kundaližen kožundaktan teorijan üks' sädajišpäi. Ližazi «londuseline oiktuz»-tärtust. Amerikalaižed revolücionerad otiba radho Lokkan politižid idejoid da sauvoiba ut valdkundad.
Oli Vestminsteran školan hüvän openikan, sid' openui Oksfordan universitetas (1652-1658), sai magistran arvnimed. Eli naimatoman, jäi lapsetoman. Koli ičeze Ledi Demeris Mešem-sudaruškan kodihe astman tagut.


Smit Adam.
Adam Smit (; sünd. 16. kezaku 1723, Kerkoldi-lidn, Šotlandii, Sur' Britanii — kol. 17. heinku 1790, Edinburg, Šotlandii, Sur' Britanii) oli šotlandijalaine ekonomist, filosof, tedotöiden tegii. Nügüd'aigaižen ekonomižen teorijan (politine ekonomii) üks' alusenpanijoišpäi.
Biografii.
Adam Smit openui Glazgon universitetas (vspäi 1737), sid' Oksfordan Balliol-kolledžas (1740−1746). Oli ranu anglijalaižen literaturan da londuseližen oiktusen opendajan Edinburgan universitetas (1748−1751), sid' oli pandud logikan professoran Glazgon universitetha (1751−1763), radoi sen rektoran elon lopus (1787−1789).
Tedoradmine.
Smit kirjuti znamasižid tedotöid, kaikiš tetabad oma «Moral'mujandoiden teorii» (1759, kudenz' pästand 1790, angl. "The Theory of Moral Sentiments") da «Tedoiduz rahvahiden elokahusen süiš» (1767−1776, vižpalaine, videnz' pästand 1789, angl. "An Inquiry into the Nature and Causes of the Wealth of Nations"). Adam Smitan «torgusen nägumatoi käzi»-virkand tegihe paksus kävutadud aforizmaks: hot' edheotajad napridas egoistižikš sada ližad täutten kulutajiden tarbhaižusid, ka todesižikš se vedab kaikid änikoičendale.
Adam Smit oli tundmusiš elänuzidenke Glazgos Devid Jumanke (filosof), Džozef Blekanke (edelmatkai himijas), Džeims Uattanke (melestegii-mehanikantedomez'), Robert Foulisanke (pästandkodin pämez', dizainer), pagiži šotlandijalaižidenke edheotajidenke, kudambad ühtniba Anglijan torguindha kaiked mail'madme ühtenzoittud britanižen kunigahusen sädandan jäl'ghe vspäi 1707.
Personaline elo.
Filosof eli naimatoman, jäi lapsetoman, navedi šotlandišt kul'turad.


Sobral Salvador.
Salvador Vilar Bramkamp Sobral (; sünd. 28. tal'vku 1989, Lissabon, Portugalii) om portugalijalaine pajatai.
Biografii.
Salvador om sündnu Lissabon-lidnha. Luiza-sizar' om Salvadoral, mugažo pajatai.
Vl 2009 läbiti «Ídolos»-TV-šoun kastingad, sen aigan hän eziti Stivi Uanderan, Leonard Koenan da Rui Veloson pajoid. Vl 2016 Sal'vador pästi ičeze ezmäine studine «Excuse Me»-al'bom.
Vl 2017 hän ezini Evrovizii-konkursal, kus pajati «Amar pelos dois»-pajon (758 čokkoint).


Činoi Ališa.
Ališa Činoi (, "Ališa Činoi",), todesine nimi om Sudžata Činoi (angl. "Sujata Chinai"; sünd. 18. keväz'ku 1965, Ahmedabad, Gudžarat, Indii), om indijalaine pajatai.


Nicše Fridrih.
Fridrih Vil'gel'm Nicše (['fʁi:dʁɪç 'vɪlhɛlm 'ni:tʃə]; sünd. 15. reduku 1844, Rökken-külä läz Läipcigad, Saksonii, Prussii, Germanine Ühtištuz — kol. 25. eloku 1900, Veimar, Saksen-Veimar-Eizenah, Germanine imperii) oli saksalaine filosof, kelentedomez', kul'turan arvostai, muzikankirjutai pajoidenke.
Tedotöd.
Nicše oli kelentedoopendusenke, hänen filosofii om sätud tarkal kelel da aforizmoil. Filosof lugi sistematizacijan tahtod tozimel'žusen vajagudeks, ei ole sistemad hänen filosofijas, ei ole akademizmad sädusiš. Pani heilün alle subjektan ühtmut, valdan primarižust, todust mail'man üks'jäižeks aluseks, ristitun tegendoiden racionalizmad. Äiluguižiden tedotöiden tegii, niiden keskes: «Kalik da hänen kuvahaine» (1880, saks. "Der Wanderer und sein Schatten"), «Muga Zaratustra pagiži» (1883−1887, saks. "Also sprach Zarathustra"), «Kuvahaižes poles hüvüdespäi da pahudespäi» (1886, saks. "Jenseits von Gut und Böse"), «Kut kätas ičeks» (1888, saks. "Ecce Homo").
Biografii.
Vozil 1862−1868 Fridrih Vil'gel'm openui Bonnan, sid' Läipcigan universitetoiš. Vll 1868−1879 oli ranu Bazelin universitetas klassižen kelentedon professoran. Läksi erindha läžundan tagut (lujad pän kibud, palah'ne sogeduz), sid' oli tervnenu da eli sättujan klimatan ecmäs (Sankt-Moric, Genui, Turin, Nicc), pordoil pörttes Saksanmaha perehennoks (Naumburg). Eli apatridan vspäi 1869 surmhasai.
Oli naimatoman, koli lapsetoman. Vozil 1889-1900 oli hairahtanu meles perandläžundan vai aivoiden infekcijan taguiči.


Vidov Oleg.
Oleg Borisovič Vidov (; sünd. 11. kezaku 1943, Filimonki-külä, Moskvan agj, Venäman NFST, NSTÜ — kol. 15. semendku 2017, Uestleik Villidž läz Los Andželesad, Kalifornii, AÜV) oli nevondkundaline, venämalaine da amerikalaine akt'or.
Biografii.
Oleg oli sündnu Filimonki-külähä (nüg. Moskvan territorijal), Boris Garnevič-ekonomistan i Varvara Vidova-opendajan kanzha. Tat läksi toižhe pereheze Olegan laps'aigan. Mam i Nüta-tädi kazvatihe Olegad, oleli mamanke nevondkundaližen blokan maiš (Mongolii, Saksanman Demokratine Tazovaldkund). Prihaine eli Nüta-tädil Alma-Atas vll 1951−1954, tädi ohjasti ičesämižteatral i ištuti Olegha mel'hetartust čomamahtos. Oleg openui kändmahas akt'oraks Kinematografijan Nevondkundaližes valdkundaližes institutas vll 1962−1966.
Vodel 1985 Oleg Vidov sirdi Avstrijha, sid' Italijha, i sen-žo voden sügüz'kul sirdi AÜV:oihe. Koli päaivoiden rakaspäi Uestleik Villidž-lidnha.
Olegal oli ičeze «Films by Jove»-kompanii.
Kanz.
Akt'or oli nainu nell' kerdad. Džoan Borsten (angl. "Joan Borsten") oli jäl'gmäižen akan vspäi 1989 Olegan surmhasai. Kaks' poigad sündutihe: kahtendes naimiželos — Väčeslav (sünd. 1971), naindata — Sergei (eläb AÜV:oiš).


AOA.
«AOA» ("Ei-O-Ei",) om neiččiden suvikorejalaine muzikgrupp, kudamb edestab muzikad kei-pop- da džeipop-stiliš.
Mülükund om Čoa, Džimin, Juna, Jukön, Hedžon, Mina, Sol'hön, Čanmi.
Gruppan aluz om pandud vl 2012.


Girls' Generation.
«Girls' Generation» (vepsäks «neiččiden pol'v», "sonö side") om tetab neiččiden suvikorejalaine muzikgrupp, kudamb edestab muzikad kei-pop- da džeipop-stiliš.
Gruppan aluz om pandud Seulha vl 2007. Ühtnijad pajatadas, mugažo fil'mzihe TV-serialoiš, fil'miš, bobuštuzšouiš.


Karleuša Jelena.
Jelena Karleuša-Tošič (; sünd. 17. eloku 1978, Belgrad, Serbijan ST, Jugoslavii), paksus JK vai Jelena Karleuša ("Karleuša" oli kanzannimi edel mehelust), om serbalaine pajatai da TV-vedai.
Biografii.
Jelena om sündnu Belgrad-lidnha. Okai skolad sädamha muzikantan kar'jerad.
Om lähtnu mehele kaks' kerdad. Duško Tošič om hänen nügüdläine mužik (vspäi 2008), futbolist. Jelena sünduti kaht tütärt: Atina-tütär (om sündnu vn 2008 sügüz'kun 7. päiväl) da Nika-tütär (om sündnu vn 2009 sügüz'kun 7. päiväl).


Makron Emmanuel'.
Emmanuel' Žan-Mišel' Frederik Makron (; sünd. 21. tal'vku 1977, Am'jen, Francii) om nügüdläine 25. Francijan prezident da 67. Andorran ruhtinaz vs 2017 semendkun 14. päiväspäi.
Biografii.
Emmanuel' om sündnu Am'jen-lidnha, Žan-Mišel'-professoran da Fransuaza-lekarin kanzha. Hän openzihe Pariž X — Nanteran universitetas. Sid' vll 2014−2016 hän oli ekonomikan, finansoiden da elektronikan ministran.
Vspäi 2007 Makron om nainu. Bridžit om hänen ak, enččel francijan kelen opendai.


SMAP.
«SMAP» (lühenduz anglijan kelen "Sports Music Assemble People"-sanoišpäi — «sportmuzik keradab ristituid») oli tetab japonine prihoiden muzikgrupp Tokio-lidnaspäi, kudamb edestab muzikad džeipop-stiliš.
Enččed ühtnijad oma Masahiro Nakai, Takuja Kimura, Goro Inagaki, Cujosi Kusanagi, Singo Katori, Kacujuki Mori.
Gruppan aluz oli pandud vl 1988. Se čihozi oficialižikš Uden 2017-nden voden kanman.


Kumar Kišor.
Kišor Kumar (,; sünd. 4. eloku 1929, Khandv-lidn, Keskuzprovincijad da Berar, Britanine Indii — kol. 13. reduku 1987, Mumbai, Maharaštr, Indii) oli indijalaine pajatai, akt'or, muzikankirjutai da režissör bengaliženke augotižlibundanke.
Biografii.
Kišor oli sündnu Khandv-lidnha, Kunžalal Ganguli-advokatan i hänen Gauri Devi-akan kanzha. Hän oli norembaine nelläs lapsespäi kanzas. Ašok-vell' da Anup-vell' oliba Kišoral, hö oma akt'orad mugažo.
Kanz.
Artist oli naižiš nell' kerdad. Leena Čandavarkar oli jäl'gmäižen akan vspäi 1980. Kišoral jäihe kaks' poigad: Amit-poig da Sumit-poig. Poigad jätktas tatan radod, ratas pajatajin mugažo.


Sakamoto Maaja.
Maaja Sakamoto (; sünd. 31. keväz'ku 1980, Tokio, Japonii) om japonijalaine änetoitandan aktris da pajatai.


Kuk Džeims.
, da Kukan ekspedicijad,keskustoikaz pird — hänen surman jäl'ghe
Džeims Kuk (; sünd. 7. kül'mku 1728, Marton-külä, Midlsbro, Anglii, Sur' Britanii — riktud 14. uhoku 1779, Havajad-sar' läz Kealakekua-merikarad, Havajad) oli britanijalaine edelmatkai, tedoidai, merimatkadai, sodamerimez' (kapitan). Sädi navigacijan kartoid, tedoiži Kanadan päivnouzmašt randištod (Njufaundlend) i Tünen valdmeren tundmatomid randoid.
Biografii.
Džeims Kuk oli sündnu gollän šotlandijalaižen manmehen kanzha viden lapsen kesken. Openui Greit Aiton-külän školas (nüg. muzei) viž vot, sid' kändihe tatan abunikaks, hän sai ferman ohjandajan radnikust sil aigal. 18-voččel pauksihe meriprihačuks kivihilen «Gerkules»-torguindlaivha, ujui Njukaslaspäi Londonha da tagaz kaks' vot, openui iče ühten aigan, lugi kirjoid.
Kändihe Britanijan kunigazližen sodamerilaivišton ühtnijan vspäi 1755, ühtni Seičemevoččehe sodaha. Radnikoiči Kanadas, šingoti navigacijan mahtoid Ph. Lavrentijan-jogen farvateras i abuti anastada Kvebekad francijalaižil.
Merimatkad.
Koume merimatkad oli mirus ümbri, kaik oficialižed, oli oigetud Britanijan Admiraludel, ujuihe tedomehidenke. Niiden aigan Kuk tedoiži Avstralijan, Uden Zelandijan, Aläskan da Britanižen Kolumbijan randoid avaron evropižen kundusen täht. Kožui sijaližidenke heimoidenke, löuzi mahtoid cingad vaste.
Kanz.
Oli nainu vl 1762. Elizabet Batts-ak sünduti hänele kuz' last, Džeims-poig oli elänu kaikiš hätkemb (31 vodhesai).


Šaan.
Šaan (,), todesine nimi om Šantanu Mukherdži (,; sünd. 30. sügüz'ku 1972, Khandv, Madhja Pradeš, Indii) om indijalaine pajatai, TV-vedai da akt'or.


Thejön Kim.
Kim Thejön (,; sünd. 9. keväz'ku 1989, Čondžu, Suvikorei) om korejalaine pajatai, «Girls' Generation»-muzikgruppan solist. Tobjimalaz om tetab anglijankel'ženke Tejön-psevdonimanke.
Biografii.
Vl 2017 Kim pästi ičeze ezmäine studine «My Voice»-al'bom.


Tarbajev Sangadži.
Sangadži Andreevič Tarbajev (,; sünd. 15. sulaku 1982, Elist, Kalmikijan ANST, Venäman NFST, NSTÜ) om venämalaine eläi, kalmikine TV-prodüser, «Mail'mas ümbri»-programan TV-vedai.
Biografii.
Sangadži zavodi akt'oran kar'jerad «КВН»-šous RSVU-kamandan kapitanal. Oli hän olmas TV-vedajan-ki, sidä kesken «Mail'mas ümbri»-programan.
Hänel om ičeze «My Way Productions»-kompanii.
Vspäi 2012 om nainu, Tat'jana om hänen ak. Üks' poig om Sangadžil: Timudžin (om sündnu vl 2013).


Vasabi (fil'm).
«Vasabi» (,) om vn 2001 franciž-japonine tora-kinokomedii. Ezmäine ozutez Francijas oli vn 2001 31. päiväl redukud.
Fil'mdand.
Kinod fil'mdihe Tokios. Fil'm om tehtud kožundan kul'turižiš ühthižtöiš mödhe Francijan da Japonijan keskes.


Reno Žan.
Žan Reno (['ʒɑ̃ ʁe'no]), todesine nimi om Huan Moreno i Errera-Himénez (; sünd. 30. heinku 1948, Kasablank, Marok) om francijalaine akt'or ispaniženke augotižlibundanke.
Biografii.
Huan om sündnu Kasablank-lidnha. Vl 1960 Žan kazvatajidenke sirdab Francijha. Služi Francijan armijas samha francišt rahvahanikust.
Kanz.
Om naižiš koumanden kerdan. Hänel kuz' last om olmas: Sandra-tütär (om sündnu vl 1978), Mikael-poig (om sündnu vl 1980), Tom-poig (om sündnu vl 1996), Serena-tütär (om sündnu vl 1998), Cielo-poig (om sündnu vl 2009), Dean-poig (om sündnu vl 2011).


TVXQ.
«TVXQ» (korejankel'žele muziktorgudele — «동방신기», ijeroglifoil: 東方神起 "Tonbanšingi" — «Päivnouzmman ülenujad jumalad») om tetab suvikorejalaine muzikgrupp, kudamb edestab muzikad kei-pop- da džeipop-stiliš.
Gruppan aluz om pandud Seul-lidnha vl 2003. Sen ühtnijad fil'mzihe fil'miš i doram-serialoiš täudel gruppal i üksin. Soline diskografii om kaikil ühtnijoil gruppan ližaks.


Čauhan Sunidhi.
Sunidhi Čauhan (,; sünd. 14. eloku 1983, Uz' Deli, Indii) om indijalaine pajatai naine.


Bremenan muzikantad.
«Bremenan muzikantad» () om nevondkundaline mul'tfil'm müziklan žanras. Nece mul'tfil'm om sätud Grimm-velliden ühtennimižen sarnan mödhe.


Gladkov Gennadii.
Gennadii Igorevič Gladkov (; sünd. 18. uhoku 1935, Moskv, Venäman NFST, NSTÜ) om nevondkundaline da venämalaine muzikankirjutai.
Biografii.
Genadii om sündnu Moskv-lidnha, muzikantan kanzha.


Bremenan muzikantoiden ecmäs.
«Bremenan muzikantoiden ecmäs» () om nevondkundaline mul'tfil'm müziklan žanras. Bremenan muzikantad-mul'tfilman jätktuz.


Pidestunu aznoičend.
«Pidestunu aznoičend» ("Zanjeer" «braslet») om voden 1973 indine torafil'm. Ezmäine ozutez Indijas oli vn 1973 semendkun 11. päiväl, — vodel 1980.


Kudmaižen laps'.
«Kudmaižen laps'» () om vn 2003 japonine draman fil'm tedoližen fantastikan žanras. Ezmäine ozutez Japonijas oli vn 2003 19. päiväl sulakud.


Rumänova Klara.
Klara Mihailovna Rumänova (; sünd. 8. tal'vku 1929, Leningrad, Venäman NFST, NSTÜ — kol. 18. sügüz'ku 2004, Moskv, Venäma) oli nevondkundaline i venämalaine aktris da pajatai. (1979).
Biografii.
Klara oli sündnu Leningrad-lidnha (enččel da nüg. Piter). Änetoiti nevondkundaližid mul'tfil'mid, enamba 300 rolid, mugažo fil'miden personažid, sidä kesken verazmaižiš fil'miš.
Kanz.
Aktris oli lähtnu mehele koume kerdad. Hänespäi ei olend lapsid, illegaline abort ezmäižen naimiželon jäl'ghe vei Klarad plodutomuden läžundannoks.


Nek.
Nek, todesine nimi om Filippo Nevjani (; sünd. 6. viluku 1972, Sassuolo, Italii), om italijalaine pajatai, mugažo muzikankirjutai pop- da rok-stiliš. Edestab italijan i ispanijan kelil.
Biografii.
Nek om sündnu Sassuolo-lidnha. Vändab gitaral i bangsoitoil kahesavoččes igäspäi. Vl 1993 pajatai ühtni ezmäižen kerdan Sanremon muzikfestivalihe «"In te (il figlio che non vuoi)"»-pajonke.
Kanz.
Vspäi 2006 pajatai om nainu, Patrizia om hänen ak. Vl 2010 Nek kändihe tataks, Beatris Marija-tütär om sündnu.


Uded Bremenan muzikantad.
«Uded Bremenan muzikantad» () om venän mul'tfil'm müziklan žanras. Bremenan muzikantoiden ecmäs-mul'tfilman jätktuz.


Tähthaižed mal.
«Tähthaižed mal» (, "Taare Zameen Par") om voden 2007 indine dramfil'm. Ezmäine ozutez Indijas oli voden 2008 21. päiväl tal'vkud.


Angeloiden sebranikad.
«Angeloiden sebranikad» (anglijankel'ne "Angel's Friends"-nimituz kävutase originalas) om italine mul'tserial fentezi-žanras. Kaik 104 epizodad om serialan kahtes sezonas (52 epizodad jogos) i jagadud 7 epizodha täuz'piduzline mul'tfil'm. Serial läksi ekranoile vodes 2009. Om tehtud vll 2009−2013 «Italia 1»-kanalan täht. Kaikutte epizod om 13..14 minutad hätkte. Venäkel'ne känduz om tehtud Venäman «TV3»- i «Multimania»-kanaliden täht (nügüd' ei ole olmas sidä) vl 2012.


Dion Selin.
Selin Mari Klaudet Dion (franc. i angl. "Céline Marie Claudette Dion", francine virkmine [se'lɪn dzi'jɔ̃], kanzannimi anglijaks ['di:ɒn]; sünd. 30. keväzku 1968, Šarleman' (Monrealin lodehline ezilidn), Kvebek, Kanad) om populärine kanadalaine pajatainaine da biznesnaine.
Biografii.
Selin om sündnu Šarleman'-rajonha. Hän om norembaine nell'toštkümnes lapsespäi kanzas. Kirjuti ezmäižen «Ce n’était qu’un rêve»-pajon školas opeten.
Vodel 1988 hän ezini Evrovizii-konkursal, kus pajati «Ne partez pas sans moi»-pajon.
Oli läksi mehele üks' kerdad. Nügüd'aigan (vodel 2017) om leskiak. Selinal om koume poigad: Rene-Šarl'-poig (om sündnu vodel 2001), Eddi- da Nel'son-poigad (oma sündnuded vodel 2010).


Leps Grigorii.
Girgorii Viktorovič Lepsveridze (, "Grigori Viktoris dze Lepsveridze"; sünd. 16. heinku 1962, Soči, Venäman NFST, NSTÜ) om Venäman pajatai, muzikankirjutai da muzikprodüser gruzijalaiženke augotižlibundanke.
Biografii.
Grigorii om sündnu Soči-lidnha. Viktor-tat radoi lihakombinatal, Natella-mam — leibtegimel. Grigorii vändi futbolha lapsessai i ezini školansambliš. 14-vozne ühtni professionaližhe muzikškolha i vaumiči sidä bangsoitoiden vändajal.
Leps radoi ezinejaks Sočin restoranoiš, oli «Indeks-398»-gruppan solistan. Vl 1992 sirdi Moskvha i zavodi tetabad kar'jerad.
Kanz.
Pajatai om naižiš kahtenden kerdan. Anna Šaplikova om hänen nügüdläine ak, kargadai. Hänel om olmas nell' last: Inga-tütär (om sündnu vl 1984), Eva-tütär (om sündnu vl 2002), Nikkol'-tütär (om sündnu vl 2007), Ivan-poig (Vano, om sündnu vl 2010).


Diva (al'bom).
«Diva» () om Jelena Karleušan 10. al'bom, kudamb om pästtud vl 2012.


Vestonicen Vener.
Vestonicen Vener () om keramine figurut paleolitan aigan. Se om löutud läz Dol'ni-Vestonice-küläd (Čehijan Tazovaldkund, Moravii) vodel 1925 heinkun 13. päiväl, tuhkan šoidus, kahtes palas. Figuruden igä om läz 31..27 tuhad vot (gravettan kul'tur).


MBend.
«MBend» (venänkel'žele muziktorgudele — «МБэнд», lugetas [embend]) om tetab venämalaine enzne muzikgrupp, kudamb edesti muzikad pop-, poprep- da danspop-stiliš.
Gruppan aluz om pandud Moskvha vn 2014 22. päiväl kül'mkud Konstantin Meladze-muzikankirjutajan. Mülükund om änetajiden «Tahtoin Meladzennoks»-šoun vägestajad, nügüdläine — Anatolii Coi, Nikita Kiosse, Artöm Pundüra.
«Meladze Music»-prodüserkeskuz tedoti oficialižes gruppan čihodamižes vn 2020 16. päiväl sulakud i miše kaikutte ühtnii zavodib ičeze solišt kar'jerad.


Delirium.
«Delirium» om Lacuna Coil-muzikgruppan kahesanz' studine al'bom. Se om pästtud vn 2016 29. päiväl semendkud.


Pohjoižatlantižen kožundkirjutesen organizacii.
Pohjoižatlantižen kožundkirjutesen organizacii, lühüdas PAKO (, "NATO";, "OTAN") om rahvahidenkeskeine sodaorganizacii politiženke valatoitusenke. Anglijan kel' i francijan kel' oma oficialižed, päfater sijadase Brüsseliš, Bel'gii. Sädihe vodel 1949 sulakun 4. päiväl Vašingtonas kaičemha Evropan maid valatoitandad vaste. Varšavan kožundkirjutesen organizacijan čihodamižen jäl'ghe sodablok jätktab radmižen kut kollektivižen varuitomuden garant: kaik PAKO:n ühtnijad abutadas valdkundale, kudambha lond om tehtud.
Ümbrikirjutand.
Vspäi 2017 Evropan da Pohjoižamerikan 29 valdkundad mülüdas al'jansha. Kaik valdkundad mülüdas Atlantižen valdmeren basseinan pohjoižpalaha. Valdkundoiden ühthine sodabüdžet ülitab 900 mlrd US$ (mail'man sodarajadusiden seičeme kümnendest), sidä kesken koume videndest om AÜV:oiden kaičendministrusen («Pentagon:an») sodabüdžet.
Jens Stoltenberg radab organizacijan ezimehen vodes 2014 redukun 1. päiväspäi. Toižed Evropan valdkundad oma ühthižtöiš organizacijanke, sidä kesken kaik neitraližed valdkundad, Venäma, Kazahstan, Ukrain.


Krum (pajatai).
Krum Sirakov (; sünd. 15. eloku 1986, Sofii, Bolgarii) om bolgarijalaine pajatai.
Biografii.
Krum om sündnu Sofii-lidnha. Hän openzihe muzikškolas soitoižen klassas.


Alsu.
Alsu, todesine nimi om Alsu Ralifovna Abramova (Safina) (,; sünd. 27. kezaku 1983, Bugul'm, Tatarstanan ANST, Venäman NFST, NSTÜ) om venämalaine da totarlaine pajatai, aktris, TV-vedai. Venäman arvostadud artist (2018).
Biografii.
Alsu om sündnu Bugul'm-lidnha. Zavodi kar'jerad vižtoštkümnevoččes igäs.
Vl 1999 Alsu sai «Kuldaine grammofon»-premijad «Иногда»-pajos. Vl 2000 hän ezini «Evrovizii»-konkursal, kus pajati «Solo»-pajon. Alsu sai 2-nden sijan (155 čokkoint).
Vspäi 2006 om lähtnu mehele — Jan Abramov-biznesmenale. Heil om kaks' tütärt da üks' poig: Safina-tütär (om sündnu vl 2006), Mikella-tütär (om sündnu vl 2008, Tel' Avivha) da Rafael'-poig (om sündnu vl 2016, Tel' Avivha).


JK Revolution.
«JK Revolution» om Jelena Karleušan 9. al'bom, kudamb om pästtud vl 2008.


2NE1.
«2NE1» (virktas "Tuenivan", "Tuaeniwon", "T'uaeniwŏn"; znamoičeb «To Anyone» [tuː 'ænɪwʌn] — "«Kaikuččele»" vai «Twenty-one» ['twɛntɪ wʌn] — "«Kaks'kümne üks'»") om tetab neiččiden suvikorejalaine muzikgrupp, kudamb edestab muzikad kei-pop- da džeipop-stiliš.
Gruppan aluz oli pandud vl 2009. Se čihozi oficialižikš Uden 2017 voden kanman.


Rube.
Rube (,) om lidn da kommun Francijan pohjoižes, O-de-Frans-regionas, Nor-departamentas. Se om departamentan kahtenz' surtte lidn.
Eländpunkt om mainitadud ezmäižen kerdan 9. voz'sadal Turne-lidnan arhijerejiden valduses. Šingotihe Flandrijan kezerdusen i kudondan keskuseks amussai, industrijan keskuseks 19. voz'sadaspäi — trikotažan i puvillasižen kanghan pästand. Ezmäižen mail'man sodan jäl'ghe kanghiden tehmižen industrii sai kilt mugoižen industrijan lähižiš keskusišpäi, i ristitišt poleni.
Lidn sijadase 11 km päivnouzmha Lillišpäi, ani röunanno Bel'gijanke, 17..52 m ü.m.t. korktusil.
Vl 2014 Rube-lidnan eläjiden lugu oli 95 600 ristitud.


Batalov Aleksei.
Aleksei Vladimirovič Batalov (; sünd. 20. kül'mku 1928, Vladimir, Venäman NFST, NSTÜ — kol. 15. kezaku 2017, Moskv, Venäma) — oli nevondkundaline i venämalaine akt'or, režissör da scenarist.
Biografii.
Aleksei oli sündnu Vladimir-lidnha, teatraližhe kanzha. Ezini teatrlaval ezmäižen kerdan sodan aigan, Bugul'mha evakuiacijas olden, kus hänen mam sädi ičeze teatr.
Kanz.
Kinon šingotai oli nainu kaks' kerdad. Gitana Leontenko oli jäl'gmäižen akan vspäi 1963. Dvojurodnii Anna Ardova-sizarentütär om aktris mugažo.


Mot.
Mot (), todesine nimi om Matvei Aleksandrovič Mel'nikov (; sünd. 2. keväz'ku 1990, Krimsk, Krasnodaran rand, Venäman NFST, NSTÜ) om venämalaine hiphoppajatai. Radab Black Star Inc.-leiblanke.
Biografii.
Matvei om sündnu Krimsk-lidnha. Zavodi ül'düda hiphopha lapsessai.
Vl 2016 venčaihe i om nainu, Marija om hänen ak, vl 2017 nored vändihe sajan. Solomon-poig om sündnu vn 2018 vilukus.


Hindi.
Hindi (ičeze nimituz हिन्दी "Hindī" [ˈɦin̪d̪iː]) om valdkundkel' Indijas i Fidžiš. Se mülüb indoevropižhe kel'kundha. Om hindustanin kahtes kirjformaspäi (toine om urdu Pakistanas) Britanižen Indijan čihodamižen jäl'ghe vodel 1947. Hindin i urdun paginad oma läz ühtejiččed, voib el'geta niid keskneze, erind om sanoiden kävutamižes da kirjamištos.
Regulirui organizacii om Indijan ristitresursoiden šingotesen ministrusen Keskuzdirektorat hindi-kelen küzundoiš, sijadase Nju Deliš.
Geografii.
Hindin levigandmižavaruden kart Indijadme da lähižiš valdkundoiš.
Hindi devanagari-kirjamištol om Indijan ohjastusen oficialine kel' ühtes anglijan kelenke. Hindi-kel' om oficialine regionaline kel' 14 Indijan regionas (9 štatad pohjoižes da 5 nevondištterritorijad) 36 regionaspäi. Hindin toižend (fidžin hindi) om üks' koumes oficialižes kelespäi Fidžiš (ühtes anglijan i fidžin kelidenke). Regionaline vai taholine status om Mavrikijas, Trinidad da Tobagos, Gajanas, Surinamas. Mugažo äi hindi-kelen pagižijoid om Nepalas (8 mln), (650 tuh.), Ugandas (100 tuh.), Sures Britanijas (45 tuh.). El'getas standartišt hindid Bangladešas-ki.
Om nell' päivnouzmašt paginad (dialektad) da kuz' päivlaskmašt paginad.
Pagižijoiden lugu.
Pagižijoiden lugu mail'mas om 260 millionad ristitud kuti mamankel' (257 mln — Indijas, dialektoidenke 420 mln vn 2001 rahvahanlugemižen mödhe) da 120 mln kuti toine kel'. Se om nellänz' kel'form kitajan (mandarin-pagin), ispanijan i anglijan keliden jäl'ghe.
Hindin kirjamišt.
Hindi kirjutase devangarin abugida-skriptal. Devanagari (sanskrit: देवनागरी "devanāgarī", hindin virkand [ˌdeːvˈnɑːɡriː] «jumalakaz lidnalaine kirjkel'») om saudud 8.-12. voz'sadoil meiden erad. Om 11 vokalid da 33 konsonantad devanagariš, kirjutadas huralpäi oiktale.


Volosovo.
Volosovo (,) om Venäman lidn Leningradan agjas, Piterin suvipäivlaskmaine ezilidn. Se om Volosovon rajonan administrativine keskuz (sen alusenpanendaspäi vodel 1927), üks'jäine lidn da kaikiš suremb eländpunkt, mugažo Volosovon lidnankundan keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kuti "Wolosowa"-külä vn 1676 Ingermanlandijan kartal. Tegihe järedaks kezažiloks 19. voz'sadan lopus, mülüi Petergofan makundha. Volosovod panihe lidnanvuiččeks žiloks vl 1937. Oli okkupacijas Toižen mail'man sodan aigan, sid' muretud, no om saudud möst. Žilo sai lidnan statusad vodel 1999.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan pohjoižpäivnouzmas, Ižoran ülüden suves, 135 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Volosovo om ümbärtud mecsaril. Matkad Piterin röunhasai om 43 km pohjoižpäivnouzmha da 85 km sen keskushesai. Raudte jagab lidnad pohjoižhe da suvižhe palaha.
Lagonovo-külä (95 rist. vl 2016) mülüb lidnankundha mugažo, se sijadase lidnan pohjoiženno röunanno. Lidnankundan pind — 17,56 km².
Eläjad.
Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 660 ristitud, vl 2010 — 12 161 ristitud. Vozil 2010−2017 ristitišt om kaikiš suremb kaikes aigas (12..12,2 tuhad).
Ižanduz da transport.
Ned oma olmas edheotandoiden keskes: leibkombinat, šokoladfabrik, kombisömkombinat, inkubatoriž-lindvodindstancii, mecedheotand, varažomad, jändusiden utilizacijan edheotand. Magistraline gazanveim ümbärdab lidnad.
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Avtobusad ühtenzoittas lidnad Gatčinanke i Kingiseppanke. Vodel 1870 sauvoihe Piter — Revel'-raudted da "Volosovo-raudtestancijad" sen ühtes, om elektrojonusid Ivangorodhasai.
Irdkosketused.
*


Zita da Gita.
Zita da Gita (,) om voden 1972 indine komedii-dramfil'm. Ezmäine ozutez Indijas oli vodel 1972, — vodel 1976.


Kalaidai (fil'm, 1951).
«Kalaidai» ("Avaara") om voden 1951 indine dramfil'm. Ezmäine ozutez Indijas oli vn 1951 talv'kun 14. päiväl, — vodel 1954. Fil'm oli ezinenas salhiden mödhe Indijas severz'-se vozid.


420-ižand.
«420-ižand» (, virkand: "Šri čaar sau bis aur") om voden 1955 indine dramfil'm. Ezmäine ozutez Indijas oli vn 1955 sügüz'kun 16. päiväl, — vodel 1956.
Kommertine satuz.
Fil'm kerazi 2 krorad prokatas, oti «blokbaster:an» statusad. Nece oli kaikiš satusekaz indine fil'm salhiden mödhe kahten voden aigan, «Indii-mam»-fil'man lähtendhasai ekranoile.


Ali Baba da 40 razbainikad.
«Ali Baba da 40 razbainikad» (, virkand: "Alibaba Aur Čalis Čor";) om vn 1980 nevondkundaliž-indine ekraniziruidud sarn-fil'm.


Grendaizer.
«Grendaizer» (, virkand: "Jūfō robo gurendaidzā") om japonine manga da anime-serial ozaitelemižen da tedoližen fantastikan žanras. Režissör om Kacumata Tomoharupo. Kaik om 74 epizodad serialas, kaikutte om 22 minutad hätkte. Om tehtud japonižen «Fuji TV»-kanalan täht japonan kelel, läksi ekranoile vozil 1975−1977. Koumepalaižen «"Sur' Mazinger"»-mul'tfilman lopuline jätktuz. Om tetab kuti "Force Five: Grandizer", Italijas kuti "Goldorak". Om ozutadud Venämas vodel 1993 («2x2»-telekanal) i vl 2007.


Dharmendra.
Dharmendra (mugažo anglijan kelel,), todesine nimi om Dharam Singh Deol (mugažo anglijan kelel; sünd. 8. tal'vku 1935, Nasrali-külä läz Ludhijanad, Britanine Indii) om indijalaine akt'or, prodüser da politikanmez'.
Biografii.
Dharam om sündnu Nasrali-külähä (nüg. Pendžab-štatas). Tuli lavale ühtnendan kinovaličendha kal't: «Filmfare»-aiglehtez tedoti konkursad ecimha uzid personid fil'mdamha, i fil'miden navedii Dharam oti šansad kävutamižhe.
Kanz.
Om nainu kahtenden kerdan, kaks' akad om oficialižešti. Prakaš Kaur om ezmäine ak vspäi 1954, Dharam om nainu ühesatoštkümnevoččel kazvatajiden valičendan mödhe, da Hema Malini om hänen kahtenz' nügüdläine ak vspäi 1980. Hänel om kuz' last: nell' ezmäižes akaspäi — Sanni-poig (om sündnu vl 1956), Bobbi-poig (om sündnu vl 1969), Vidžita-tütär i Ažita-tütär, i kaks' last kahtendes akaspäi — Eša-tütär (om sündnu vl 1981) da Ahana-tütär. Poigad da tütred jätktas tatan radod, ratas akt'orin mugažo.


Aznoičend da käskusišt.
«Aznoičend da käskusišt» (, virkand: "Šole"; — «küdojad hiled») om voden 1975 Bollivudan indine torafil'm. Ezmäine ozutez Indijas oli vodel 1975. Fil'm om lujas populärine Indijas, ozutesikš, ozutelihe fil'mad Bombein «Minerva»-kinoteatras 286 nedalid (enamba 5 vot) rattemata, — vodel 1979.


Olnu kadoges mail'm.
«Olnu kadoges mail'm» ("Rosuto junibesu",) — om japonine manga da anime-serial ozaitelemižen da tedoližen fantastikan žanras. Režissör om Takasi Vatanabe.
Serialas om 26 epizodad, kaikutte om 24 minutad hätkte. Om tehtud japonižen «TV Tokyo»-kanalan täht japonan kelel, läksi ekranoile vozil 1998−1999. Om ozutadud Venämas vodel 2000 (televizijan «Ezmäine kanal»), vl 2007 «Bibigon»-kanalal, «MTV», vl 2017 («Pätnica!»-kanal) da «2x2»-telekanalal.


Bobbi (fil'm, 1973).
«Bobbi» ("Bobi",) om voden 1973 indine dramfil'm. Se om Dimpl Kapadijan debüt täuz'piduzližes kinos. Riši Kapur sai ezmäšt pärolid siš. Ezmäine ozutez Indijas oli vn 1973 sügüz'kun 28. päiväl, — voden 1975 sügüz'kus.


Haruhi Suzumijan melanholii.
Haruhi Suzumija (,) om japonine manga. «Haruhi Suzumijan melanholii» om animeserial komedijan da tedoližen fantastikan žanras. Režissör om Tacuja Isihara.
Serialas om 28 epizodad, kaikutte om 24 minutad hätkte. Om tehtud japonižen «Chiba TV», «SUN-TV», «Tokyo MX», «TV Aichi», «TV Hokkaido», «TV Kanagawa», «Teletama»-kanaliden täht japonan kelel, 14 serijad läksiba ekranoile vodel 2006. Om ozutadud Venämas vodel 2007 («2x2»-telekanal). Ozutihe täuzin ezmäižen kerdan Japonijas vl 2009.


Bojanov Vasil.
Vasil Trojanov Bojanov (; sünd. 7. keväz'ku 1978, Sliven, Bolgarii), mugažo om tetab kuti Azis, om bolgarijalaine popfolkan pajatai bolgariženke da čiganaiženke augotižlibundanke.
Biografii.
Vasil om sündnu Sliven-lidnha. Hänel om üks' tütär: Raja (om sündnu vl 2007).


Ozaitelemižed Izumrudan lidnas.
Ozaitelemižed Izumrudan lidnas () om venänkel'ne äiseriine mul'tfil'm. Siš om 4 serijas, kaikutte om 26 minutad hätkte. Nece mul'tfil'm om fil'matud Venämas Laimen Bauman ühtennimižen sarnan mödhe. Fil'mdihe vaiše 4 kirjad 14:späi: 1 da 2 — vodel 1999, 3 da 4 — vodel 2000.


Tat'jana (pajatai).
Tat'jana (), todesine nimi om Tat'jana Georgieva Kacova (; sünd. 17. heinku 1978, Sojedinenije, Bolgarii) om bolgarijalaine pajatai. Ezineb bolgarijan kelel.
Biografii.
Nügüd'aigan (vl 2017) om mužikata. Hänel om üks' poig: Atanas-poig.


Gadot Gal'.
Gal' Gadot (; sünd. 30. sulaku 1985, Roš-ha-Ain, Izrail') om Izrailin aktris da model'.
Biografii.
Hän ühtni čomuden «Miss Mail'm 2004»-konkursha Kito-lidnas «Miss Universe Israel»-arvnimenke.
Vspäi 2008 om lähtnu mehele, Jaron Versano om hänen mužik. Heil om kaks' tütärt: Alma (om sündnu vl 2011) da Maja (om sündnu vl 2017).


Kardašän Kortni.
Kortni Meri Kardašän (; sünd. 18. sulaku 1979, Los Andželes, Kalifornii, AÜV) om amerikalaine TV-vedai, model' da biznesnaine. Om «Kardašän-kanz»-TV-šoun da «Kortni da Hloja Take Miami» ühtnijan.
Biografii.
Kortni om sündnu Los Andželes-lidnha, Robert Kardašän-advokatan da Kris Dženner-biznesnaižen (neiččel kanzannimi oli Houton) kanzha. Kazvoi Los Andželesan Beverli Hills-ezilidnas.
Oli lähtnu mehele, Skott Disik-biznesmenale, se naimiželo jätksi vozil 2006−2015. Nügüd'aigan om mužikata. Hänel om koume last: Meison Deš-poig (om sündnu vl 2009), Penelopa Skotlend-tütär (om sündnu vl 2012), Rein Eston Disik-poig (om sündnu vl 2014).


Jakovlev Oleg.
Oleg Žamsaraevič Jakovlev (; sünd. 18. kül'mku 1969, Ulanbatar, Mongolii — kol. 29 kezaku 2017, Moskv, Venäma) — oli venämalaine pajatai da enzne «Ivanuški International»-muzikgruppan solist segoitadud uzbekiženke da burätiženke augotižlibundanke.
Biografii.
Oleg oli sündnu Ulanbatar-lidnha, konz hänen kazvatajad oliba oigetud sinnä radon tagut. Školan aigan eli Angarskas da Irkutskas.
Hän openzihe GITIS:as. Sid' vozil 1998-2011 Oleg oli «Ivanuški International»-gruppan solistan. Lähtendan jäl'ghe neciš gruppaspäi hän augoti solišt kar'jerad.
Oleg ei olend nainu, eli Aleksandra Kucevolanke. Koli Moskv-lidnas tävun turskespäi (kaks'pol'ne pnevmonii), südäikeranlönd kadoti.


Čon Džessika.
Džessika Čon (), oleleb Džessika muite, eziauguine nimi om Čon Su Jön (; sünd. 18. sulaku 1989, San Francisko, Kalifornii, AÜV) om amerikalaine pajatai, model' da biznesnaine korejiženke augotižlibundanke. Radab Suvikorejas. Enzne «Girls' Generation»-muzikgruppan solist, läksi edheotajan kar'jerha näht.
Biografii.
Džessika om sündnu San Francisko-lidnha. Mamankel' om anglijan kel'. Kristal-sizar om Džessikal, hän om pajatai mugažo.
Vozil 2007-2014 Džessika oli «Girls' Generation»-gruppan solistan. Vl 2016 zavodi solišt kar'jerad.


Soläris (fil'm, 1972).
Soläris () om voden 1972 nevondkundaline fil'm tedoližen fantastikan žanras Stanislav Leman ühtennimižen romanan mödhe. Ezmäine ozutez NSTÜ:s tegihe sil-žo vodel.
Fil'm sai žurin speciališt arvlahjad vn 1972 Rahvahidenkeskeižel Kannoiden kinofestivalil.
Kinotarin.
Tegend jätkustub märičematomal tulijal aigal. Edahaižen Soläris-planetan valdmeri om olmas, voib olda, rahoikahaks. Man tedomehed pätiba oigeta missijad sihesai, Kris Kel'vin-psihologaks. Tedištihe, miše kaik putujad Solärisanno mehed kätas planetan mel'tedoidusen objektaks.


Bukačkulu (fil'm).
Bukačkulu () om Francijan fil'm-komedii. Ezmäine ozutez Francijas oli vl 1977, — vodel 1979 («Mosfil'm»-studijan dubläž).


Lahiri Bappi.
Bappi Lahiri (,; sünd. 27. kül'mku 1952, Džalpaiguri, Päivlaskmaine Bengalii, Indii) om indijalaine pajatai da muzikankirjutai.


Li Themin.
Li Themin (; sünd. 18. heinku 1993, Seul, Suvikorei), paksus Themin muite, om korejalaine pajatai, kargaidai, fil'miden i bobuštuzšouiden akt'or. Om «SHINee»-muzikgruppan ühtnijan vspäi 2008. Zavodi solišt kar'jerad mugažo, edestab pajoid korejan i japonan kelil.


Rahvahatoi ma.
Rahvahatoi ma om londuseline zon. Sen pirdad oma tazo pind mägištoidenke vai ei, sadegiden vajaguz (penemba 200 mm vodes, tobjimalaz penemba 50 mm vodes, erasti ei olele voz'kümnil), kazmusiden vähä lugu vai eilend da eriline živateläjišt.
Erigoittas lete-, kivi- da savitazangištoid, sodunuzid maid, lumitazangištoid. Kaik rahvahatomad mad ottas 16,5 mln km² kuivmad vai 11%, Antarktidanke 20%. Sahar om kaikiš tetabamb letetazangišt.
Lämiden rahvahatomiden maiden territorii om vedhudetoi paksus, järedad tranzitižed joged ristikoittas niid erasti (Sirdarj, Nil, Huanhe). Pened joged kuidas voz'aigadme, järved vajehtadas surut znamasižešti.


Tamanna.
Tamanna Bhatija (,; sünd. 21. tal'vku 1989, Mumbai, Maharaštr, Indii) — indijalaine aktris.
Biografii.
Tamanna om sündnu Mumbai-lidnha. Aktrisan kar'jer om zavodinus «Chand Sa Roshan Chehra»-fil'mal.


Džingi Li.
Li Džingi (; sünd. 14. tal'vku 1989, Kvanmön, Suvikorei), mugažo om tutab Onü-psevdonimanke («pehmed»), om suvikorejalaine pajatai da akt'or. Om «SHINee»-muzikgruppan solistan.


Actekad.
Actekad vai astekad, aztekad (ičeze nimituz nahuatl'-kelel: "mēxihcah" [meː'ʃiʔkaʔ] «mešika») oli nor' indejine rahvaz nügüdläižen Meksikan keskuses. Alištui kul'turassimiläcijale sijaližiden tol'tekiden polespäi. Lugetas nügüdläšt naua-rahvast actekiden jäl'gelaižikš, lugumär 1,5 mln.
«Actekad»-sana om valitud kirjiš-purtkišpäi tedomehil Meksikas 19. voz'sadal erigoičemha Meksikan nügüdläšt rahvahad igähižes indejižes rahvahaspäi. Nauatl'-kel' oli actekiden kodikeleks, "actek"-sana znamoičeb «ken-se Actlanaspäi». Ezimeletaden, rahvaz tuli lodehen maišpäi, nügüdläižen meksikanižen Najarit-štatan mererandaližiš sarišpäi. Tenočtitlan-lidnan-valdkundan aluz oli pandud vl 1325 Teskoko-järven sarel, 2239 m korktusel valdmeren pindan päl, nügüd' Mehikon keskuz. Tenočtitlan kändihe Actekižen imperijan pälidnaks, imperijan levigandmine oli vozil 1427−1519.
Actekiden civilizacii (14.-16. voz'sadad) oli šingotadud mifologijanke da kul'turjäl'gusidenke, ühtenzoiti molembiden valdmeriden randoid. Actekižen imperijan tobmuz oli loptüd änikoičendan aigan ispanižel vägitungendal. 16. voz'sadal 15 mln actekid läžuškanzi hädal da pölištui, se oli rahvahan nell' videndest.
Imperii oli äirahvahaline. Ühthine andan maksmižen sistem oli sen tobmudeks, ei olend ühthišt ohjanduzsistemad. Saudihe teid jaugnikoiden täht andan maksmižeks. Actek-mez' koli 41,2 vot igäl keskmäras, naine eli 42,1 vot igähäsai.


Raudaig.
a>d, Indii, om tehtud 4.-5. voz'sadal meiden erad.
Raudaig om era arheologijas, ristitun istorijanedeližes aigas da aigaližes ristitkundas klassoidenke. Vajehti bronzaigad. Zavodihe Indijas, Päivlaskmaižes Azijas da Suvievropas 1300-nzil vozil edel m.e.. Möhemba oli Pohjoižes Evropas, Kitaiš, Afrikas i Pohjoižamerikas, 1. voz'tuhal edel m.e.. Jätksihe 500-nzihe vozihesai meiden erad i oli vajehtanus Keskaigal Evropas. Aig harakterizuiše raudan metallurgijan levigandusel, tehtihe raudasižid azegid. Saiba kaugedraudad Kitaiš da tehtihe astjoid.
Tärtuz.
Koumen eran el'genduz (kiviaig, bronzaig i raudaig) oli antikaigan völ, oz., mainitase Rimalaižen imperijan Tit Lukrecii Kar-filosofan töiš.
Raudaigan tärtuz mainitase ezmäižen kerdan danijalaižen Kristian Jurgensen Tomsen-arheologan tedotöiš 19. voz'sadan keskes. Termin kävutase znamoičemha erad amuižiden valdkundoiden irdpolel tobjimalaz.
Pordod.
Kaik era oli vaiše 18. voz'sadad, edeližiš aigoišpäi erineden. Jagadas koumeks pordoks: "aigaline raudaig" (13..5 voz'sadad e.m.e.), "keskraudaig" (500 voz' EME — 250 voz' meiden erad), "möhäine raudaig" (250−500 voded m.e.).
Mahtusiden šingotez.
Eziauguižešti ottihe kävutamižhe meteoritoiden raudad kul'tkaluiden täht, se oli harv. Kävutihe raudkivendod flüsaks bronzan samižes. Mahtuz leviganzi sulata raudkivendod, kovitada da lehiruida raudad, sil-žo aigal sättujad bronzan samižhe löudmižsijad tulihe lophu.
Raudasižed da terasižed azeged vähenziba lujas bronz- da kiviazegišton kävutandad, azegiden da mašinoiden toižendoid ližaduihe. Sündui äi uzid voimusid šingotamha ižandust, äikerdoičemha tön tehmižmahtust. Mahtusiden šingotez ümbriradamha raudad oli venu industrialižennoks revolücijannoks, no oliba i varvariden sodamatkad Evropadme.
Nügüd'-ki raud om kaikiš znamasižemb metall sauvondas.


Dilan Bob.
Bob Dilan ['dɪlən], todesine nimi om Robert Allen Cimmerman (; sünd. 24. semendku 1941, Dulut, Minnesot, AÜV), om amerikalaine muzikankirjutai da pajatai Ukrainan i Litvanman evrejiženke augotižlibundanke, edestab gitaral, mugažo kirjutai, pirdai.
Biografii.
Robert om sündnu Dulut-lidnha. Vl 1962 Bob pästi ičeze ezmäine studine «Bob Dylan»-al'bom. Vl 2016 sai Nobelän literaturišt premijad.
Oli naižiš kaks' kerdad. Nügüd'aigan (vl 2017) om naimatoi. Hänel om kuz' last: Džess Bairon Dilan-poig (om sündnu vl 1966), Anna Lia-tütär (om sündnu vl 1967), Samuel Isaak Abram-poig (om sündnu vl 1968), Džeikob Lük-poig (om sündnu vl 1969), Marija Lounds-tütär Anuk (om sündnu vl 1961 ottud tütreks), Desiri Gabriell' Dennis-Dilan-tütär (om sündnu vl 1986).
Nügüd'aigan Bob gastroliruib rattemata koncertiženke «Never Ending Tour»-programanke.


Haulan kävui zamk.
«Haulan kävui zamk» ("Hauru-no ugoku siro", sana-sanal'ne känduz «Haulan likui zamk») om voden 2004 japonine täuz'piduzline animemul'tfil'm fentezi-žanras.
Fil'mdand.
Om sädud anglijalaižen Diana Uinn Džons-kirjutajan ühtennimižen romanan mödhe, se om pästtud ezmäižen kerdan vl 1986. Ezmäine ozutez tegihe 61. Venecijan kinofestivalil vn 2004 5. päiväl sügüz'kud, oli Japonijas sen-žo voden 20. päiväl kül'mkud.
Süžet.
Venäman sarnoiden pertiine kanakäpšuil om ottud zamkan ezikuvaks Mijadzaki-režissöran sanan mödhe.
Fil'man tegend levigandeb paralleližen mirun 19. voz'sadan Evropas, kus noiduz om kädetusi tehnologijoiden šingotesenke.


Klimatan toižetamine.
Il'man lämuden rindatuz kahtes voz'tuhas
Klimatan toižetamine vai Nügüdläine globaline lämšund om Man pindšoidun keskmäižen lämuden ližaduz. Valdmeri akkumuliruib 90% lämšundad.
Il'man keskmäine lämuz ližadui 0,74 C° 20. voz'sadan augotišespäi, sidä kesken kaks' koumandest ližaduses tegihe jäl'ghe 1980 vot. Vodespäi 1850 kaikutte voz'kümne oli lämhemb mi edeline voz'kümne.
Vodel 2007 "Ohjastusidenkeskeine ekspertoiden grupp klimatan vajehtandas" (angl. "IPCC", alusenpandud) andoi 90% naceinut vahvištuses, miše ristitun radmine kucui necidä lämšundad kazmuzhonuzgazoiden korktal koncentracijal. Klimatan modelid ozutadas lämšundad 21. voz'sadas, lämuz ližadaškandeb 1,1-2,9 C° kut minimum.
Globaližen lämšundan jäl'gused lindäs kaikil sijil, no erazvuiččenke vägenke. Valdmeren tazopind linneb korktemb, rahvahatomad mad lindäs suremb, sadegiden sijad da niiden vägi vajehtaškatas. Jäžomiden suland jätktaškandeb. Maižandusen vajag satuz vedab näl'gale da pagenikoile. Hil'muiktuzgazan lujetud pala il'mas muiktastab vet valdmeres, nece vedab erikoid kadondale. Igähižen rougun šoiduiden lämuz ližaduškandeb Pohjoižes mapoliškos, nece vedab onetomuzile sauvusiden täht Sibiriš da Arktikas.


Adams Brajan.
Brajan Gai Adams (,; sünd. 5. kül'mku 1959, Kingston, Ontario, Kanad) om kanadalaine rokpajatai, mizukankirjutai, gitarist, fotograf, hüvädtegii da aktivist. Edestab anglijan kelel.
Biografii.
Radab pajatajan, mugažo fotografan. Pirdi äi kuvid, hänen kuvad oleliba Moskvas-ki.
Personaline elo.
Pajatai ei ole nainu. Vl 2011 Brajan kändihe tataks, Mirabella Banni-tütär om sündnu, vl 2013 — Lula Rozi Li-tütär.


Devdas.
«Devdas» () om voden 2002 indine dramfil'm. Ezmäine ozutez Indijas oli vn 2002 heinkun 7. päiväl.
Fil'man muzik.
Šreja Hošalan ezmäine pajo om neciš saundtrekas.


Kosmine Jamato-sodalaiv.
«Kosmine Jamato-sodalaiv» ("Učū senkan Jamato") om japonine manga da anime-serial ozaitelemižen da tedoližen fantastikan žanras. Režissör om Leidzi Macumoto.
Kaik om 3 sezonad serialas: 1974−1975 ("I", 26 epizodad), 1978−1979 ("II", 26 epizodad), 1980−1981 ("III", 25 epizodad). Kaikutte epizod om 30 minutad hätkte. Läksi ekranoile Japonijas vozil 1974−1981 Iomiuri-telekanalal. Anglijankel'ne versii tuli ekranoile "Star blazers" («Tähthasižpindžakod»)-nimenke Pohjoižamerikas i Avstralijas vll 1979−1984.
Süžet.
Vl 2199 verazplanetalaižed lodas Maha anastamha sidä. Hö oma seižujad radiacijad vaste, i amptas radioaktivižil šlibakoil Man pindad. Ristitud sirtas manaluižhe, heile piidab lähtta planetaspäi ühtes vodes päzumha henghe. Sil-žo aigal toižen civilizacijan kosmoslaiv tirpib avarijad Marsal, i löutas kirješt, miše Iskander-planetan ohjandainaine kucub Man eläjid sirdmaha heidennoks Surhe Magellanan Pil'vhe, mugažo Kosmo-Kliner-ladim om hänel puhtastamha Man radioaktivižes redustandaspäi. Instrukcijan mödhe kosmoslaivaspäi Man eläjad kätas upnuden Jamato-linkoran kosmižeks kiruhkreiseraks, mitte oigendase Iskanderannoks Dzüzo Okita-kapitanan ohjandusen al.


Modi Narendra.
Narendra Damodardas Modi (mugažo anglijan kelel;,; sünd. 17. sügüz'ku 1950, Vadnagar, Gudžarat, Indii) om indijalaine politikanmez' da nügüdläine Indijan päministr (vs 2014 semendkun 26. päiväspäi). Vozil 2001−2014 radoi Gudžarat-štatan päministran. Om «"Bharatija džanata"»-partijan lideraks.
Biografii.
Narendra om sündnu Vadnagar-lindha. Hän openzihe Gudžaratan i Delin universitetoiš.


Sofi Marinova.
Sofi Marinova (), todesine nimi om Sofija Marinova Kamenova (; sünd. 5. tal'vku 1975, Sofii, Bolgarii) om bolgarijalaine popfolkpajatai čiganiženke augotižlibundanke.
Biografii.
Vozil 1994-1999 Sofi oli «Super ekspress»-gruppan solistan. Lähtendan jäl'ghe neciš gruppaspäi hän augoti solišt kar'jerad. Vl 2012 Sofi ezini Bolgarijad Evrovizii-konkursal, kus pajati «Love Unlimited»-pajon. Sai 11-nt sijad Evrovizijan pol'finalas.


Alekseev.
Alekseev, todesine nimi om Mikita Volodimirovič Alekseev (; sünd. 18. semendku 1993, Kijev, Ukrain), om ukrainalaine pajatai. Pajatab ukrainan, venän i anglijan kelil.
Biografii.
Mikita om sündnu Kijev-lidnha, openui sen 136. gimnazijas. Otnus muzikaha 10-voččes igäspäi, mugažo sportazi — ül'düi tennisha i futbolha. Om professionaližen marketologan.
Vl 2014 Mikita läbiti «Голос країни»-TV-šoud (nellänz' sezon), saihe finalan nelländeshesai. Tetabuz tuli Irina Bilik-muzikankirjutajan da pajatajan «А я пливу»-pajon edestusen jäl'ghe klipaks. Om vn 2018 Evrovizii-konkursan ühtnijan, eziti Vaugedvenämad «Forever»-pajonke, ei putund finalha.
Pajatai edesti kameo-rolin vn 2017 «Mam lumineiččen täht»-fil'mas (ukr. "Мама для Снігуроньки").


Simpson Džessika.
Džessika Simpson (— nimi sündundan jäl'ghe), nügüdläine nimi om Džessika Enn Džonson (; sünd. 10. heinku 1980, Abilin, Tehas, AÜV), — amerikalaine pajatai, aktris, biznesnaine, kostümiden dizainer.
Biografii.
Džessika om sündnu Abilin-lidnha, psihologan i kodiemägen kanzha. Pajati jumalanpertin horas laps'aigan. Norembaine Ešli Simpson-sizar om pajatai mugažo.
Aktris om lähtnu mehele kahtenden kerdan vspäi 2014, NFL:an Erik Džonson-vändai om hänen mužik. Heil om koume last: Maksvell Drü-tütär (om sündnu vl 2012), Eik Knut-poig (om sündnu vl 2013) i Bördi Mei-tütär (om sündnu vl 2019).


Daggubati Rana.
Ramanaidu Daggubati, om tutab Rana Daggubati-nimenke (mugažo anglijan kelel,; sünd. 14. tal'vku 1984, Madras, Tamil Nadu, Indii), vai muite Rana, om indijalaine akt'or da prodüser. Edestab telugukel'žiš fil'miš tobjimalaz.
Biografii.
Rana om sündnu Čennai-lidnha, Sureš Babu Daggubati-prodüseran i hänen Lakšmi Daggubati-akan pereheze. Hänen Ventakeš-däd' om populärine akt'or, tatan Ramanaidu Daggubati-tat (Rana:n ded) radoi prodüseran. Rana openui Haidarabad-lidnan publižes školas i Čennain «Chettinad Vidyashram»-školas. Edel fil'madandoid Rana radoi vizualižiden effektoiden pirdajaks da prodüseraks. Zavodi akt'oran kar'jerad vl 2010.
Akt'or eläb kanzanke heiden pertiš Haidarabad-lidnas.


4Minute.
«4Minute» ("Pominis" «nell' minutad») oli neiččiden suvikorejine muzikgrupp, kudamb oli edestanu muzikad kei-pop- da džeipop-stiliš.
Istorii.
Gruppan aluz oli pandud vl 2009. Vn 2016 kezakul tedotihe gruppan čihodamižes.


Čopra Pariniti.
Pariniti Čopra (,; sünd. 22. reduku 1988, Ambal, Har'jan, Indii) om Bollivudan indijalaine aktris.
Biografii.
Pariniti om sündnu Ambal-lidnha. Prijanka om hänel dvojurodnii sizar. Edel fil'madandoid Pariniti radoi menedžeraks.


Kim Džonhön.
Kim Džonhön (; sünd. 8. sulaku 1990, Seul, Suvikorei — kol. 18. tal'vku 2017, sigä-žo), muite Džonhön paksus, oli korejalaine pajatai da radion diskžokei.
Biografii.
Kim oli sündnu Seul-lidnha. Oli «SHINee»-muzikgruppan ühtnijan vspäi 2008 pävokalistaks. Zavodi solišt kar'jerad vn 2015 vilukus.


Čhve Minho.
Čhve Minho (; sünd. 9. tal'vku 1991, Inčhon, Suvikorei), muite Minho paksus, om korejalaine pajatai da akt'or. Om «SHINee»-muzikgruppan solistan, kirjutab gruppan rep-partijoid da pajatab niid.


Kim Kibom.
Kim Kibom (; sünd. 23. sügüz'ku 1991, Tegu, Suvikorei) om korejalaine mez', tutab kuti Khi-pajatai (). Om «SHINee»-muzikgruppan rep-solistan vspäi 2008, mugažo ühtneb «Toheart»-duetha vspäi 2014.


EXO.
«EXO» () om tetab prihoiden suvikorejalaine muzikgrupp, kudamb edestab muzikad kei-pop-stiliš vspäi 2012.


÷ (al'bom).
«÷» om Ed Širanan 3. al'bom, kudamb om pästtud vl 2017.


Prabhas.
Prabhas, todesine nimi om Venkata Satjanarajana Prabhas Radžu Uppalapati (,; sünd. 23. reduku 1979, Madras, Tamil Nadu, Indii), om indijalaine akt'or. Fil'mdase telugukel'žiš fil'miš tobjimalaz.
Biografii.
Prabhas om sündnu Madras-lidnha, Uppalapati Sur'ja Narajana Radžu-kinoprodüseran i hänen Siva Kumari-akan pereheze. Prabodh-veik i vanhemb Pragati-sizar oma akt'oral. Voziden 1970−1980 populärine Tollivudan Krišnam Radžu Uppalapati-akt'or om Prabhasan däd'.
Om Sri Čaitanjan kolledžan pästnikan (Haidarabad) tehnologijan bakalavr-arvonke. Naimatoi akt'or tähäsai.
Mel'hetartui fakt.
Prabhas om ezmäine suvižindine akt'or vahakopijanke Tüsso-madaman muzejas.


Vergilii.
Vergilii, täuz' nimi Publii Vergilii Maron ([ˈpuː.blɪ.ʊs wɛrˈɡɪ.lɪ.ʊs ˈma.roː]; sünd. 15. reduku 70 edel m.e. Andesha (nüg. Virdžilio-kommun) läz Mantui-lidnad, Rimalaine imperii — kol. 21. sügüz'ku 19 edel m.e. Brundizijas, Rimalaine imperii), oli sur' hristanedeline rimalaine runokirjutai.
Eli ühtel pordol Oktavian Avgust-imperatoranke, kožui valdkundaliženke Mecenat-šingotajanke da Goracii-runokirjutajanke.


Tegu.
Tegu ([tɛ̝.ɡu]) om nellänz' surtte Suvikorejan lidn. Se om lidn-metropolijan statusanke (vspäi 2016).
Vl 2002 mail'man futbolčempionatan severz'-se vändoid vedihe lidnas.
Istorii.
Äiluguižed amuižed eländpunktad da kaumištod (vll 1500–3000 edel m.e.) oma löutud lidnan territorijal. Tegu šingotihe jogiden transporttesol'meks. Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kuti "Delgubel" vl 261. Om nügüdläiženke nimenke vspäi 757.
Vozil 1896–2016 oli Könsan Pukto-provincijan pälidnaks, vhesai 1981 mülüi sihe.
Tegun ižandusen päsarakod oma metallurgii, mašiništonsauvomine, tekstil'tegimišt.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase alangištos, kus Kimhogan-jogi lankteb Naktongan-jogehe. Madalad mäged ümbärtas sidä. Lähembaine järed lidn om Pusan 88 km suvipäivnouzmha orhal vai 94 km päraudtestancijoiden keskes, keskust municipalitoiden röunaspäi röunhasai om 60 km.
Klimat om mussonine, vihmsezon oleleb kezakus-sügüz'kus (745 mm sadegid 1064 mm:späi). Voden keskmäine lämuz om +14,1 C°.
Tegu jagase 7 ümbrikoks (kor. 구 "gu / ku") da 1 makundaks (kor. 군 "gun / kun").
Transport.
Metro radab vspäi 1997 (2 jonod, 59 stancijad, 57 km raudted) da monorel's om vspäi 2015 (1 jono, 30 stancijad, 24 km raudted). Stancii om lidnas Seul — Pusan-kiruhraudtel vspäi 2004.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport ("TAE", 3,5 mln passažiroid vl 2017) sijadase lidnan pohjoižpäivnouzmas. Sišpäi tehtas reisid Kitaihe da Suvikorejadme.


Veski Anne.
Anne Tinisovna Veski (,; sünd. 27. uhoku 1956, Rapl, Estinman NST, NSTÜ "Vaarmann"-kanzannimenke) om nevondkundaline da estinmalaine pajatai. Ezineb estin i venän kelil vspäi 1978. Estinman NST:n rahvahan arvostadud artist (1984).
Biografii.
Anne om sündnu Rapl-lidnha. Hän openzihe Tallidnan politehnižes universitetas. Vozil 1979−1981 Anne oli «Vitamin»-gruppan, vozil 1982−1983 — «Müsik Seif»-, «Nemo»-gruppiden solistan.
Kanz.
Oli lähtnu mehele kaks' kerdad. Nügüd'aigan (vl 2017) om mužikata. Hänel om üks' Kerli-tütär da kaks' tütrenpoigad.


Meiden Venäma.
Meiden Venäma () om komedijan venäkel'ne (tobjimalaz) TV-serial, läksi ekranoile Venämas vozil 2006−2011. Sen tegii om «Comedy Club Production»-telekompanii. Kaik om 77 epizodad serialas, kaikutte om 19..22 minutad hätkte. Sketč-serial om originaline mail'mas ezmässai, tehtihe Venäman «TNT»-kanalan täht. Serialan prodüserad: Semön Slepakov i Garik Martirosän (kaik sezonad), Maksim Pežemskii (5. sezon). Om röunatust igäs (16+).
Toižed «Pen' Britanii»-projektan (BBC, 2003−2006) karččed sen-žo kompanijan TV-oigendused: «Meiden Vaugedvenäma» (, 2007), «Faina Ukrain» (, 2008−2010) i «Meiden Kazaša» (, 2008−2012).


Meiden Venäma. Ozahuden munad.
«Meiden Venäma. Ozahuden munad» () om Venäman fil'm-komedii. Ezmäine ozutez Venämas tegihe vn 2010 21. päiväl vilukud.
Süžet.
Fil'm zavodi Viktor Mar'janovič Räbuškinad — Moskvan kaikiš elokahambad milliarderad.


Kamedi Klab.
Kamedi Klab () om Venäman populärine venäkel'ne TV-šou.
Tehtas vlpäi 2005. Lähteb ekranoile TNT-telekanalal. Vn 2019 sügüz'kule mäni 15 sezonad, tuli ekranoile 641 pästandad. Videon sädamižen sijad oma Moskv, Jurmal i Soči.
Vedai — Pavel Volä (vspäi 2015).


Big Bang (Suvikorejan muzikgrupp).
«Big Bang» ("Pikpen" — "Sur' poukahtuz" anglijan kelespäi, kirjutadas paksus «BIGBANG») om tetab prihoiden suvikorejine muzikgrupp, kudamb edestab muzikad kei-pop-stiliš vspäi 2006.


Sofokl.
Sofokl ("Sophoklēs" [so.pʰo.klɛ̂ːs]; sünd. 497/496 edel m.e., Afinad, Amuine Grekanma — kol. 406/405 e.m.e. tal'vel, sigä-žo) oli Amuižen Grekanman tragedijoiden koumes kirjutajišpäi, kenen sädused oma eläbad meiden päivil-ki. Kirjuti amuižgrekan kelel.
Biografii.
Sofokl oli sündnu Sofillan elokahaze kanzha, Afiniden Kolon-ezilidnha (nüg. mülüb lidnha). Prihastuses sai hüväd opendust. Vspäi 480 EME ühtni lidnan praznikoihe horan ohjandajaks. Tunzi Gerodot-istorikad.
Vl 440 EME lidnalaižed valitihe Sofoklad strategaks realistižen Antigona-tragedijan lavastusen jäl'ghe. Hänen Iofon-poig kändihe tragedijoiden kirjutajan mugažo.
Sädamine.
Vodespäi 469 e.m.e. Sofokl kirjuti da lavasti 123 tragedijad Afiniden teatran täht, vaiše kahesa p'jesad jäihe meile täuzin: seičeme tragedijad da üks' satirine dram. Nimetomad biografijad kändihe sädusiden alusikš, biografijad oma kirjutadud edel tragedijan südäint tobman palan.
Kaikiš znamasižemb sädusiden nimikirjutez kaičese Florencijan kirjištos (С. Laurentianus, XXXII, 9).


Jonuz Pusanhasai.
«Jonuz Pusanhasai» ("Pusanhen") om suvikorejine triller zombi-apokalipsisas. Ezmäine ozutez oli Kannan kinofestivalil vn 2016 13. päiväl semendkud, ozutihe Suvikorejas sen-žo voden 20. päiväl heinkud, Venämas — nelläs kus sen jäl'ghe (24. kül'mku 2016).


Änik i kivi.
«Änik i kivi» ("Phool Aur Patthar") om voden 1966 Bollivudan indine torafil'm da dramfil'm. Ezmäine ozutez Indijas oli vn 1966, — vodel 1970.


Amar, Akbar, Antoni.
«Amar, Akbar, Antoni» (,) om voden 1977 Bollivudan indine komedijan fil'm. Ezmäine ozutez Indijas oli vn 1977.


Mazinger Z.
Mazinger Z ("Madzinga: dzetto") om japonine manga da anime-serial ozaitelemižen da tedoližen fantastikan žanras. Režissör om Tomoharu Kacumata.
Serialas om 92 epizodad. Om tehtud japonižen «Fuji TV»-kanalan täht japonan kelel, läksi ekranoile vozil 1972−1974.


Osak.
Osak ("Ōsaka-ši" [oːsaka] «sur' kukkaz») om Japonijan lidn ühtennimižes prefekturas, Kansai-regionas, Honšü-saren suves. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe (Jokohaman jäl'ghe) i kahtenden surtte lidnaglomeracijan keskuz (Tokion jäl'ghe, 17 mln eläjid, 14. sija mail'mas vl 2018).
Expo-ozutelend mäni Osakas vl 1970 i linneb vl 2025.
Istorii.
Vl 638 Temmu-imperator pani eländpunktan alust Nanivan tahondas (), se oli valdkundan pälidnaks 7.-8. voz'sadoil. Osak-nimituz mainitase 16. voz'sadaspäi. Voz'sadhasai 19 valdkundan pälidn sijazihe läz lidnad (Naranlidn, Kioto), i Osak šingotihe valdkundan torguindkeskuseks, meriverajaks, kaiken Japonijan bankoiden päkeskuseks. Sai oficiališt lidnan statusad vn 1889 1. päiväl sulakud.
Nügüd'aigan Osak om Japonijan ižandusen kaikiš suremb keskuz. 2000-nzil vozil lidnan vozne kogosüdäiprodukt oli läz 200 mlrd. US$.
Geografijan andmused.
Osak sijadase Honšü-saren keskuzpalan suves, Jodo- i Jamato-jogiden i niiden del'tan kanaloiden randoil tobjimalaz, Japonijan südäimeren karan randal, −2..37 m korktusil valdmeren tazopindanke rindataden. Sädab Sur' Osak-regionad ühtes Kobe-lidnanke.
Klimat om subtropine neps. Elokun lämuz om +28,8 C°, vilukun — +6 C°, voden keskmäine lämuz om +16,9 C°. Paneb sadegid 1279 mm vodes, vähemba kül'mkus-uhokus (44..69 mm kus).
Eläjad.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 2 666 371 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 3 252 340 eläjad vl 1940, heiden sirdand ezilidnoihe zavodihe 1960-nzil vozil. Osak oli valdkundan kaikiš suremban lidnan vl 1930 Kanton manrehkaidusen jäl'ghe, konz 2,453,573 ristitud elihe Osakas i 2,070,913 — Tokios.
Läz 100 tuhad verazmalaižid elädas lidnas, sidä kesken korejalaižed (70 tuh.) i kitajalaižed (10 tuh.).
Edeline lidnan pämez' oli Tooru Hašimoto (橋下 徹 "Hašimoto Tōru", 2011−2015).
Transport.
Ezilidnelektrojonused, avtobusad, taksid i metropoliten (vspäi 1933, 123 stancijad 8 jonol + kebnan metron 1 jono, 130 km raudted vl 2006) oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes.
Rahvahidenkeskeižed Osak- (Itami, "ITM", 10 km pohjoižhe lidnaspäi, 14,5 mln passažiroid vl 2015) i Kansai- (Kankū, "KIX", ratud sarel 30 km suvipäivlaskmha lidnaspäi, 28 mln passažiroid vl 2017) lendimportad i «Sinkansen»-kiruhjonusiden stancii ühtenzoittas lidnad mail'manke.
Irdkosketused.
*


Šetti Anuška.
Anuška Šetti (,,; sünd. 7. kül'mku 1981, Bangalor, Karnatak, Indii) om indijalaine aktris.


Fines da Ferb.
«Fines da Ferb» () om amerikaine mul'tiplikacine muzikserial komedijan žanras. Serialas om 4 sezonad, kaik om 222 epizodad vai 135 serijad. Om tehtud amerikaižen «Disney Channel»-kanalan täht anglijan kelel, läksi ekranoile vozil 2007−2015. Om ozutadud Venämas vozil 2010−2015 (STS- da Disnei-telekanalad).


Tabu (aktris).
Tabu (mugažo anglijan kelel,), todesine nimi om Tabassum Fatima Hašmi (,; sünd. 4. kül'mku 1971, Haidarabad, Telangan (ende Andhra Pradeš), Indii), om indijalaine aktris fil'miš Indijan erazvuiččil kelil.
Biografii.
Ühtni massižes scenas vn 1982 «Ozan ecmäs»-fil'mas. Edesti ezmäižen penen rolin kinos vl 1985. Fil'mdase kaikenaigašti vspäi 1994, sen «Ruk Ruk Ruk»-pajon muzikaline edestuz kändi aktrisad tetabaks. Vn 1996 ühtnend «Sütutajad»-fil'mas toi Tabule Indijan Nacionališt kinoarvlahjad parahimas naižroliš.


Kaks' tähtast.
«Kaks' tähtast» () oli Venäman Ezmäižen kanalan populärine vokaline TV-šou vozil 2006-2013. Tegihe 5 sezonad. Se om britanižen «Celebrity Duets»-muzikkonkursan adaptacii Venäman täht.


Gagarina Polina.
Polina Sergejevna Gagarina (; sünd. 27. keväzku 1987, Moskv, Venäman NFST, NSTÜ) om venämalaine pajatai, aktris da model'.
Biografii.
Polina om sündnu Moskv-lidnha. Hän kazvatajidenke sirdi Afinihe nell'voččes igäs. Pördi Venämaha vl 1994 babannoks, zavodi eläda da openuda Saratovas.
Vl 2003 Polina ühtni "«Фабрика звёзд-2»"-TV-šouhu («Tähthiden fabrik-2»), sigä hän sai ezmäšt sijad.
Vl 2005 Polina ühtni Jurmalan rahvahidenkeskeižhe «Новая волна»-konkursha («Uz' ald»), sigä hän sai koumant sijad. Vodes päliči Polina pästi ičeze ezmäižen «Колыбельная»-pajon («Kättepajo»). Vl 2015 hän ezini «Evrovizii»-konkursal, kus pajati «A Million Voices»-pajon. Polina oti 2-nden sijan finalas (303 čokkoint).
Vozil 2015 da 2016 oli Golos-TV-šoun näradoičijan.
Kanz.
Polina om lähtnu mehele kaks' kerdad. Hänel om üks' poig da üks' tütär: Andrei-poig (ühtendes naindaspäi, sünd. 2007) da Mija-tütär (kahtendes naindaspäi, sünd. 2017).
Fil'mografii.
Vspäi 2007 ezineb pajoid da ezipajoid fil'miš, änetoitab mul'tfil'mid.


Gluško Sergei.
Tarzan (), todesine nimi om Sergei Vital'jevič Gluško (; sünd. 8. keväz'ku 1970, Mirnii, Arhangel'skan agj, Venäman NFST, NSTÜ) om venämalaine akt'or, kargaidai, pajatai da bodibilder.
Biografii.
Sergei om sündnu Mirnii-lidnha (Arhangel'skan agj).
Om nainu kaks' kerdad. Nataša Korolöva om hänen ak, pajatai. Heil om üks' poig: Arhin-poig (sünd. 2002).


Väriden zirkloiden kunigahuz (fil'm, 2007).
Väriden zirkloiden kunigahuz () om vn 2007 Venäman ekraniziruidud sarn-telefil'm.


GOT7.
«GOT7» ("Gassebeun") om tetab prihoiden suvikorejine muzikgrupp, kudamb om edestanu muzikad kei-pop- da hip-hop-stiliš.


Maidanov Denis.
Denis Vasil'jevič Maidanov (; sünd. 17. uhoku 1976, Balakovo, Saratovan agj, Venäman NFST, NSTÜ) om venämalaine pajatai da muzikankirjutai.
Biografii.
Denis om sündnu Balakovo-lidnha. Kirjuti ezmäižen pajon školas opeten.
Vl 2009 sai «Золотой граммофон»-premijad («Kuldaine grammofon») «Вечная любовь»-pajos (kändase kuti «Igähine armastuz»).
Vspäi 2005 om nainu, Natal'ja om hänen ak. Vl 2008 Nikolai tegihe tataks, Vlada-tütär om sündnu. Borislav-poig om sündnu vl 2013.


.ba.
.ba om Bosnijan da Gercegovinan Internet-domen. Se om avaitud 1996-nden voden 14. päiväl elokud.


Pain Kris.
Kristofer Uaitlou «Kris» Pain (; sünd. 26. eloku 1980, Los Andželes, Kalifornii, AÜV) om amerikalaine akt'or. Zavodi kar'jerad vl 2003.


Pirs Gai.
Gai Edvard Pirs (; sünd. 5. reduku 1967, Ili, Anglii, Sur' Britanii) om avstralijalaine akt'or da muzikant.
Biografii.
Gai om sündnu Ili-lidnha Anglijas. Sirdi kanzanke Avstralijha koumevoččes igäs. Eläb da radab Mel'burnas.
Kanz.
Artist oli naižiš üks'jäižen kerdan vozil 1997−2015. Vl 2016 om Gai kändihe tataks, Monte-poig om sündnu.


Pavliašvili Soso.
Iosif (Soso) Raminovič Pavliašvili (,; sünd. 29. kezaku 1964, Tbilis, Gruzijan NST, NSTÜ) om venämalaine i gruzijalaine pajatai, muzikankirjutai da akt'or gruziženke augotižlibundanke. Pajatab venän kelel tobjimalaz.
Biografii.
Iosif om sündnu Tbilis-lidnha. Zavodi kar'jerad Nevondkundaližen Ühtištusen olendan aigan, edesti «Suliko»-pajon vn 1988 Olimpižil vändoil Kalgariš kuti «Iverii»-muzikansamblin ühtnii. Eläb Tbilisas da Moskvas.
Kanz.
Oli naižiš üks'jäižen kerdan vozil 1985−2003. Soso eläb Irina Patlah-pajatajanke vspäi 1997 (naindata). Heil om üks' poig da kaks' tütärt: Levan-poig (om sündnu vl 1987 Soson naimiželospäi), Liza-tütär (om sündnu vl 2004) da Sandra-tütär (om sündnu vl 2008).


Buffon Džanluidži.
Džanluidži Buffon Mazokko (; sünd. 28. viluku 1978, Karrar, Italii) om italijalaine futbolist, verainik. Kändihe mail'man čempionaks vl 2006 Italijan futbolan ühthižjoukun mülükundas. Enzne Juventus-futbolkluban vändai, lopi kar'jerad vl 2018.
Biografii.
Džanluidži om sündnu Karrar-lidnha Toskan-agjas, sportnikoiden kanzha. Hän zavodi kar'jerad «Kanaletto Sepor»-klubas. Pidab likumatomuden objektoid da severz'-se laukoid.
Oli naižiš üks'jäižen kerdan čehalaiženke Alena Šeredova-modelinke, besedoiči toiženke kahtenke naiženke. Hänel om koume poigad: Luis Tomas (om sündnu vl 2007), Devid Li (om sündnu vl 2009) da Leopol'd Mattija-poig (om sündnu vl 2016 naindata)..


Robot (fil'm).
«Robot» ("Enthiran", "Robot") om vn 2010 indine fil'm tedoližen fantastikan žanras. Originaline versii om fil'mdud tamilan kelel.


L’Arc-en-Ciel.
«L’Arc-en-Ciel» (, virktas "Raruku an Sieru", «Bembel' da pera» francijan kelespäi) om tutab mail'mas Japonijan muzikgrupp. Edestab muzikad al'ternativanrok- da hardrok-stiliš, pajatab japonan i anglijan kelil (paksus ühtes pajos).
Gruppan aluz om pandud Osak-lidnha vl 1991.


Rekha.
Rekha (mugažo anglijan kelel,,), todesine nimi om Bhanurekha Ganesan (mugažo anglijan kelel,,; sünd. 10. reduku 1954, Madras, Britanine Indii) om indijalaine Bollivudan aktris. Edestab rolid hindikel'žiš fil'miš tobjimalaz.
Biografii.
Rekha om sündnu Madras-lidnha, tamilankel'žen Gemini Ganesan-ak'toran da telugukel'židen fil'miden Pušpavalli-aktrisan sämižkanzha. 13-voččen okaizi školad i zavodi aktrisan kar'jerad varatoitamha kanzad, hot' tahtoi kätas stüardessaks.
Vspäi 1966 aktris ühtni enamba mi 180 fil'miš. Rekha sai vn 1982 Indijan rahvahališt kinopremijad parahimas naižroliš «"Kalliž Umrao"»-fil'mas.
Kanz.
Oli lähtnu mehele üks'jäižen kerdan vodel 1990, mužik rikoi ičtaze AÜV:oiš vl 1991. Rekha eläb ičeze kodiš Mumbai-lidnas.


Van Džekson.
Džekson Van (,; sünd 28. keväzku 1994, Britanine Honkong) om kitajalaine pajatai, kargaidai da TV-vedai, enzne sportnik-mekatai.
Biografii.
Džekson om sündnu Honkong-lidnha (nüg. Kitain pala), sportnikoiden kanzha. Edel pajatandoid Džekson oli Honkongan ühthižjoukus, oli otnu vägestusid. Sirdi Seulha vl 2011. Vspäi 2014 om GOT7-muzikgruppan ühtnijan.


Lordi (grupp).
«Lordi» om tutab mail'mas suomalaine muzikgrupp Laplandijaspäi. Ezineb pandud monstriden da heitačuiden maskoid päl i kostümid päle. Edestab muzikad hardrok- da hevimetal-stiliš, pajatab anglijan kelel.
Istorii.
Vl 2006 ezini Evrovizii-konkursal, kus pajati «Hard Rock Hallelujah»-pajon. Sil konkursal grupp sai 292 čokkoint da oti vägestust.


.eu.
.eu om Evropan Ühtištusen Internet-domen. Se om avaitud 2005-nden voden 28. päiväl sulakud.
Om olmas Evropan Ühtištusen organizacijoiden da EÜ:n valdkundoiden-ühtnijoiden täht vaiše.


Despacito.
Despacito (ispanine virkand AÜV:oiš: [despa'sito], kändase "«Hilläšti»" vai "«Vitkos»") om Luis Fonsi-muzikantan Puerto Rikospäi da Deddi Janki-pajatajan pajo latinpop-žanras. Originaline pajo om pästtud vn 2017 13. päiväl vilukud, änetadihe Florid-štatas vl 2016. Pajon tekst om ispanijan kelel.
Ühtennimine singl om pästtud sen-žo voden sulakus, se kändihe lujas populärižeks YouTube-internetsaital, otli ühtent sijad hitparadoiš 16 nedalid.
Necen pajon muzikankirjutajad oma Luis Rodrigez, Erika Ender da Ramon Ajala.


Rževskii Napoleonad vaste.
«Rževskii Napoleonad vaste» () om fil'mdud vl 2010 venämalaine komedii da istorine fil'm. Ezmäine ozutez Venämas oli vn 2012 vilukun 25. päiväl. Režissör — Marüs Vaisberg.


Ühtennimine ristit.
«Ühtennimine ristit» (, "Da nemasek") om vn 2006 indine i amerikaine dramfil'm.
Süžet.
Ašok i Ašima vätas sajad Päivaskmaižes Bengalijas (Kolkat) i sirtas AÜV:oiden Nju Jorkha. Sündutihe kaks' last, Gogol' (Nikolai Gogol'-kirjutajan oiktastuseks) i Sonija. Gogol'-poig mujab ičtaze amerikalaižeks täuzin, vajehtab nimid Nikhilikš i besedoičeb Maksin-neiččenke, no bengalan kul'tur vedab prihad tatan surman jäl'ghe, i heiden vasttused tuliba lophu. Naind Mušuminke oli hudr, i Nik pätab matkata mail'madme. Ašima-mam pördub Kolkatha mužikan surmaspäi.


Nickelback.
«Nickelback» ("Nikl'bak", «nikelikaz sel'g» anglijan kelespäi; "nickel" znamoičeb «vällišpä» saksan keles) om tutab mail'mas kanadine muzikgrupp. Edestab muzikad hardrok- da al'ternativ rok-stiliš, pajatab anglijan kelel.
Gruppan istorii.
Grupp om sätud vl 1995 Hann-lidnas, Al'bert-provincijas. Se sirdi Vankuverha ezmäižen al'boman pästandan jäl'ghe.


Scorpions.
«Scorpions» ("Skorpionad") om tutab mail'mas saksalaine anglijankel'ne muzikgrupp. Edestab muzikad hardrok- da hevimetal-stiliš, pajatab anglijan kelel. Om olmas pol'voz'sadad jo rattemata.


Videnz' element.
«Videnz' element» (,) om francine torafil'm tedoližen fantastikan žanras, komedii paloin. Ezmäine ozutez oli vn 1997 7. päiväl semendkud Francijas Kannoiden festivalin ramuziš, Venämas — sen-žo voden 27. päiväl sügüz'kud.
Süžet.
Fil'm om prologanke. Evropine tedomez' abunikanke tedoidab amušt pühäpertid Egiptas vl 1914. Verazplanetalaižed tuldas Maha i tedotadas arboile, hö tahtoidas otta vident elementad — kaičenuzid pühäpertiš kivid sarkofaganke Ezmäižen mail'man sodan varun tagut. Neсe element om olmas toradamha Absolütišt Vihad vaste, Viha ozutase lämoišurun nägus kerdan vides tuhas vot galaktikan Man sektoras. Vl 2263 Viha ozutase.


Minun matk.
«Minun matk» () om vn 2012 franciž-bel'gine fil'm-biografii. Ezmäine ozutez oli Francijas vn 2012 keväz'kul.
Fil'm starinoičeb Fransua «Cloclo» Klod-pajatajan da konferans'jen elos hänen tragižes pölištushesai 39-voččes igäs vn 1978 keväz'kul.
Fil'man muzik.
Todesine Fransua Klod pajatab kaikid pajoid fil'mas.


Sur' Boss.
«Sur' Boss» (, virkand (kantonan dialekt) "Tong4 Saan1 Daai6 Hing1", (mandarin-dialekt) "Táng Shān Dà Xiōng";) om vn 1971 kitajine torafi'm, fil'mdand oli Honkongas i Tailandas. Ezmäine ozutez oli Honkongas vn 1971 23. päiväl redukud, vl 1973 ozutihe.


Anželika (fil'm).
«Anželika» () om vn 2013 francine istorine fil'm. Nece fil'm om fil'matud Ann da Serž Golonan «Anželika, angeloiden markizanak»-romanan mödhe (1957). Roman om süvemb da informativižemb, personažiden äjad tegod da niiden motivacii oma toižed fil'mha rindataden. Ezmäine ozutez Francijas oli vn 2013 18. päiväl tal'vkud, Venämas — sil-žo vodel.


Wind of Change.
«Wind of Change» ("Vajehtusiden tullei") om Scorpions-muzikgruppan nellänz' pajo «Crazy World»-al'bomas (1990).
Originaline pajo om pästtud anglijan kelel. Grupp äneti mugažo versijoid venän i ispanijan kelil.


Problem (pajo).
«Problem» om R'n'B:n Ariana Grande-pajatajan pajo. Necen pajon muzikankirjutajad oma Maks Martin, Savan Koteča, Il'ja Salmanzade da Ametist Kelli.
Originaline pajo om pästtud vn 2014 24. päiväl sulakud.
Pajon tekst om anglijan kelel.


Exotic.
«Exotic» ("Egzotine") om Prijanka Čopra-Džonas-aktrisan kahtenz' singl ühtennimiženke pajonke, Pitbull-reppajatajan ühtnendanke.
Originaline pajo om pästtud vn 2013 9. päiväl heinkud.
Pajon tekst om anglijan kelel da hindi-kelel paloin.


Grover Karan Singh.
Karan Singh Grover (; sünd. 23. uhoku 1982, Uz' Deli, Indii) om indijalaine TV- da kinoak'tor, model'.
Biografii.
Om naižiš koumanden kerdan. Bipaša Basu om hänen nügüdläine ak, aktris.


Patel Dev.
Dev Patel (; sünd. 23. sulaku 1990, Harrou, London, Sur' Britanii) om britanijalaine akt'or indiženke augotižlibundanke.
Biografii.
Dev om sündnu Londonan Harrou-boroho (rajonha). Hänen kazvatajad oliba indiženke augotižlibundanke i tuliba maha Kenijaspäi.


Shape of You.
«Shape of You» ("Sinun kontur") om britanijalaižen Ed Širan-muzikantan nellänz' pajo «÷»-al'bomaspäi (2017). Necen pajon toižed muzikankirjutajad oma Stiv Mek, Džonni MakDeid Kandi Burruss, Tameka Kottl, Kevin Briggs.
Originaline pajo om pästtud vn 2017 6. päiväl vilukud.
Pajon tekst om anglijan kelel.


Anželika, angeloiden markizanak (fil'm).
Anželika, angeloiden markizanak () om vn 1964 francine ozaitelemižiden fil'm istoriženke alusenke. Nece fil'm om fil'matud Ann da Serž Golonan «Anželika, angeloiden markizanak»-romanan mödhe (1957). Ezmäine ozutez Francijas oli vn 1964 4. päiväl tal'vkud, — vl 1969.


Aziza.
Aziza Abdurahimovna Muhamedova (,; sünd. 10. sulaku 1964, Taškent, Uzbekistanan NST, NSTÜ) om nevondkundaline, uzbekalaine da venämalaine venäkel'ne pajatai.
Biografii.
Aziza om sündnu Taškent-lidnha. Om totariženke (maman polespäi), uzbekiženke da uiguriženke augotižlibundanke.


BTS.
«BTS» (mugažo «Bangtan Boys» i vn 2017 heinkuspäi «Beyond The Scene», korejankel'žele muziktorgudele — «방탄소년단» "Pandan Sonöndan" «pul'kanvastaižed») om tutab suvikorejalaine muzikgrupp, kudamb edestab muzikad keipop- da džeipop-stiliš.
Istorii.
Ezmäižed ühtnijad oma ottud vll 2010 i 2011 «Big Hit Entertainment»-kompanijal. Eziauguine mülükund vajehtihe, i vodele 2012 kändihe nügüdläižikš. Gruppan aluz om pandud Seulha debütezinendaks vl 2013. Pol'vodes edel sidä gruppan ühtnijad sädaškanzihe kontaktoid fanatoidenke, varmitaškanzihe gruppan nimed Tvitteras, panihe kaverversijoid YouTube- i SoundCloud-saitoihe. RM, SUGA i J-Hope tegiba ezinendoid andergraundas edel gruppan sätandad.
Ezmäine rahvahidenkeskeine "2014 BTS Live Trilogy — Episode II: The Red Bullet"-tur oli vn 2014 redukus-tal'vkus nenidme valdkundoidme: Suvikorei, Japonii, Filippinad, Singapur, Malaizii, Tailand.


Kaikiš, kaikiš, kaikiš, kaikiš.
Kaikiš, kaikiš, kaikiš, kaikiš () om nevondkundaline mul'tfil'm. Se om Vasilii Livanovan ezmäine fil'm.


Livanov Vasilii.
Vasilii Borisovič Livanov (; sünd. 19. heinku 1935, Moskv, NSTÜ) om nevondkundaline i venämalaine akt'or, režissör, scenarist da kirjutai.
Biografii.
Vasilii om sündnu Moskv-lidnha, Boris-akt'oran sämižkanzha. Vozil 1966−1973 radoi mul'tfil'miden režissöran.
Čomamahton šingotai om naižiš kahtenden kerdan.


Gabbani Frančesko.
Frančesko Gabbani (; sünd. 9. sügüz'ku 1982, Karrar, Italii) om italijalaine pajatai da muzikankirjutai.
Biografii.
Frančesko om sündnu Karrar-lidnha, muzikantan da muziksoitoiden laukan pidajiden kanzha. Pästab singloid vspäi 2011.
Vl 2016 ühtni Sanremo festivalihe i jäl'ghižel vodel oti vägestust siš. Vl 2017 hän ezini Italijad «Evrovizii»-konkursal, kus pajati «Occidentali's Karma»-pajon. Gabbani oti 6-nden sijan finalas (334 čokkoint).


Nataša Korolöva.
Nataša Korolöva (,), todesine nimi om "Natalija Porivai" (,; sünd. 31. semendku 1973, Kijev, Ukrainan NST, NSTÜ) om nevondkundaline i venämalaine pajatai ukrainiženke augotižlibundanke, aktris da biznesnaine. Venälaižen Federacijan arvostadud artist (2004).
Biografii.
Nataša om sündnu Kijev-lidnha, muzikantoiden kanzha. Ezmäine ezinend oli vl 1986 televizijan «Šire krug»-oigenduses (sana sanha «Levitagha rengazkund»).
Nügüd'aigan (vl 2017) Nataša om üks' kaikiš populärižiš Venäman pajatajišpäi, oleleb TV-oigendusiš da gastroliruib rattemata koncertiženke «Magija L...»-programanke. Eläb Majamiš paksus (AÜV).
Kanz.
Pajatai om lähtnu mehele kahtenden kerdan. Sergei Gluško om hänen nügüdläine mužik, akt'or da striptizankargaidai. Hänel om üks' poig: Arhip-poig (om sündnu vl 2002).


Kutun'jo Toto.
Sal'vatore (Toto) Kutun'jo (; sünd. 7. heinku 1943, Fozdinovo, Toskan-agj, Italii) om italijalaine pajatai da muzikankirjutai, edestab italijan kelel.
Biografii.
Toto om lühenduz Sal'vatore-nimespäi. Hän om sündnu Fozdinovo-lidnha, sodamerimehen kanzha. Tat vändi torvel. Priha oti kävutamižhe necidä soitod lapsessai, iče openui väta bangsoitoil i akkordeonal. 19-voččehe ighäsai ezini bangsoitoil Italijan muzikgruppiš.
Vozil 1976−1980 Toto oli «Albatros»-gruppan solistan. Vl 1976 pajatai ühtni ezmäižen kerdan Sanremon festivalihe, i vl 1980 oti sen ühtent sijad «Solo noi»-pajonke. Vl 1990 hän ezini Italijad Evrovizii-konkursal, kus pajati «Insieme 1992»-pajon da sai vägestust.
Toto om nainu, Karla om hänen ak. Üks' illegitimine Niko-poig om sündnu Totol vl 1989.
Nügüd'aigan (vl 2019) Toto gastroliruib, Venämadme tobjimalaz.


Šetti Šilpa.
Šilpa Šetti (,; sünd. 8. heinku 1975, Bangalor, Karnatak-štat, Indii) om indijalaine aktris, bizneznaine, prodüser, enzne model' da kargaidai. Edestab rolid hindikel'žiš fil'miš tobjimalaz.
Biografii.
Šilpa om sündnu Bangalor-lidnha. Hänen kazvatajad — edheotajad, pakuitesen tegijad farmaceftižen tegimišton täht. Openui Mumbain üläškolas da kolledžas, oli školan voleibolan joukun kapitanaks. Zavodi kar'jerad reklaman modelikš. Šamita-sizar om Šilpal, radab aktrisan mugažo.
Vl 2005 Šilpa ezini «Big Brother»-TV-šous.
Kanz.
Vspäi 2009 om lähtnu mehele, Radž Kundra-biznesmenale. Heil om üks' poig: Viaan-poig (sünd. 2012).


Vavilonii.
«Vavilonii» (; nimituz rahvahidenkeskeižen torgusen täht — «Naižed ambicijoidenke») om braziline telenovell, TV-serial dram-žanras. Scenarijan tegii om Žilberto Braga, Rikardo Linjares da Žoao Šimenes Braga. Serialan prodüser — Dennis Karval'jo da Maria de Medicis.
Om 143 epizodad kaikes serialas, kaikutte om 50 minutad hätkte. Se läksi ekranoile Brazilijan «Rede Globo»-TV-verkos vn 2015 keväz'kul-elokul.


Hasan Šruti.
Šruti Hasan (,; sünd. 28. viluku 1986, Madras, Tamil Nadu, Indii) om indijalaine pajatai, aktris da model'. Fil'mdase roliš hindi-, telugun i tamilan kelil, pajatab fil'miden pajod toižil-ki kelil.
Biografii.
Šruti om sündnu Madras-lidnha, Kamal Hasan-akt'oran da pajatajan i hänen Sarika-akan, Bollivudan aktrisan, kanzha. Tedoiži psihologijad Mumbaiš školan jäl'ghe, openui kursid Gollivudan Muzikantiden institutas. Fil'mzihe Tollivudan fil'miš vhesai 2012, sen jäl'ghe ühtneb Bollivudan fil'miden rolihe.
Akšara-sizar (sünd. 1991) om Šrutil, om aktris mugažo. Kazvatajad oma erigoitmižes vspäi 2004.


Tähtazmatk (fil'm, 2009).
«Tähtazmatk» () om vn 2009 AÜV:oiden i Saksanman torafil'm tedoližen fantastikan žanras. Nece fil'm om fil'matud ühtennimižen Tähtazmatk-serialan mödhe.


Aigan irdpoles.
«Aigan irdpoles» (; nimituz rahvahidenkeskeižen torgusen täht — angl. "Time after time" «Kerd kerdan jäl'ghe») — om braziline TV-serial dram-žanras. Original om portugalijan kelel. Scenarijan tegii om Elizabet Džin. Serialan prodüser — Rogerio Gomes.
Om 161 epizodad serialas i 100 — rahvahidenkeskeižes versijas, kaikutte om 50 minutad hätkte. Se om lähtnu ekranoile, ozutihe sidä voden 2015 heinkuspäi vn 2016 vilikuhusai «Rede Globo»-TV-verkos.


Brežneva Vera.
Vera Viktorovna Galuška (,; kanzannimi oli mugažo "Kiperman" (ukr. "Кіперман") ezmäižes naimiželos (2006−2012); sünd. 2. uhoku 1982, Dneprodzeržinsk, Ukrainan NST, NSTÜ), om tetab Vera Brežneva-psevdonimanke (), — ukrainalaine da venämalaine pajatai, aktris, TV-vedai.
Biografii.
Vera om sündnu Dneprodzeržinsk-lidnha (nüg. Kamenskoje).
Vera oli «VIA Gra»-muzikgruppan solistan vozil 2003—2007, Konstantin Meladze oli sen ohjandajan.
Kanz.
Aktris om lähtnu mehele kaks' kerdad. Konstantin Meladze om hänen mužik vn 2015 redukuspäi. Hänel om kaks' tütärt: Son'a (om sündnu vl 2001) da Sara (om sündnu vl 2009).


Nightwish.
«Nightwish» («toivotand öks» anglijan kelespäi) om tutab mail'mas suomalaine muzikgrupp. Edestab muzikad rokan simfonikmetal da pauermetal-stiliš, pajatab anglijan kelel tobjimalaz.
Grupp om sätud Kitee-lidnas (Pohjoine Karjal-agj) vl 1996.


Sting.
Sting (mugažo anglijan kelel), todesine nimi om Gordon Mett'ju Tomas Samner (; sünd. 2. reduku 1951, Uollsend, Anglii, Sur' Britanii) om britanijalaine muzikankirjutai, pajatai, akt'or, vändai äjil soitoil (sidä kesken basgitar, saksofon), aktivist da hüvädtegii.
Biografii.
Gordon om sündnu Uollsend-lidnha Anglijan pohjoižpäivnouzmas, radajiden kanzha. Hänen mam oli klassiženke muzikaliženke opendusenke.
Vändab gitaral 10-voččes igäspäi. Ezineb vspäi 1971. Vozil 1976—1984 pajatai oli «The Police»-muzikgruppan solistan. Lähtendan jäl'ghe «The Police»-gruppaspäi zavodi solišt kar'jerad.
Om naižiš kahtenden kerdan. Hänel kuz' last om olmas, kaks' ühtendes naindaspäi da nell' kahtendes naimiželospäi.


Suvon.
Suvon ([su.wʌn]) om lidn Korejan Tazovaldkundan lodehes. Om Köngido-agjan administrativižeks keskuseks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 1. voz'tuhal meiden erad. Vspäi 1413 om olmas nügüdläiženke nimenke. "Hvasonan lidnuz" om saudud vozil 1794−1796 sirdamha Korejan pälidnad sihe (onetomašti), mülüb Mail'man jäl'gushe.
Vl 1949 Suvon sai oficiališt lidnan statusad. Vl 1969 «Samsung Electronics»-kompanijan aluz om pandud neche lidnha. Nügüd' nece korporacii da sen «tütred» oma kaikiš suremb radonandai Suvonas, niiden päfaterad sijadasoiš lidnas.
Geografijan andmused.
Reljef om kukhikaz. Lidn sijadase 30 km suvhe Seulaspäi, 66 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kvangösan-mägi om kaikiš korktemb čokkoim.
Klimat om mussonine. Paneb sadegid 1312 mm vodes, sidä kesken pol' (650 mm) heinkus-elokus.
Suvon jagase 4 ümbrikho (edel 2003 vot niid oli 3). Ned alajagasoiš 42 rajonha.
Eläjad.
Vl 2005 eläjiden lugu oli 1 106 000 ristitud, korejalaižed — 99%.
Kaik 11 universitetad, 2 kolledžad da 33 korgedškolad ratas lidnas. Mail'man futbolčempionatan-2002 üks' stadionoišpäi sijadase Suvonas.
Transport.
Lidn ühtenzoitase Seulanke manpäližel metrol (1nz' jono «indigo», 4 stancijad). «Seul — Pusan»-kiruhraudte da kiruhavtote läbitadas lidnad.
Lähembaine rahvahidenkeskeine lendimport sijadase Inčhonas. Suvikorejan sodavägiden aviabaz om lidnas, severz'-se AÜV:oiden personalad jäb siš tähäsai Korejan sodan jäl'ghe.


Vas'kov Miku.
Miku Vas'kov (karj.: "Mikko Vas'kov",; om sündunu 6. heinkud 1963 Moskvaha, NSTÜ) om venämalaine kirjutai, runokirjutai, kändai da lehtezmez'. Hänel om vepsläižid da karjalaižid jurid.
Miku Vas'kov lopi Moskvan valdkundaližen verhiden keliden institutan da NSTÜ:n Polestusen ülembaižen oficeroiden kursad. Hän om polknik erindas, jurist-tedomez', juridine tedokandidat, Karjalan masebran Moskvas ühtnii. Mihail Vas'kov om nellän runokogomusen, koumen kirjan, kahtenkümnen tedoradon da enamba mi tuhan kirjutest avtor. Hän kirjutab venäks, vepsäks, angliaks da kändab erasiš kelišpäi, niišpäi äjad oma Baltijan meren suomalaižed keled.


Evrovizii-2017.
Evrovizii-2017 (,) oli 62. Evrovizii-konkurs, kudamb oigenzihe Ukrainas, 2017. vodel.
2017-nden voden vägestai — portugalijalaine Salvador Sobral-pajatai. Venämalaine Julija Samoilova-edestai ei ühtnend konkursha, jäi vizata.
Irdkosketused.
2017


Tegendad päzutandha näht.
«Tegendad päzutandha näht» () om braziline portugalijankel'ne TV-serial dram-žanras lapsiden täht.
Serialas om 357 epizodad, kaikutte om 45 minutad hätkte. Se läksi vodes 2015 (3. eloku) vhesai 2016 (13. tal'vku) Brazilijan «SBT»-televerkos. Vl 2017 läksi ekranoile toižiš portugalijankel'žiš valdkundoiš da Amerikan ispanijankel'žiš maiš.


Radžinikant.
Radžinikant (vai "Radžnikant",,), todesine nimi om Šivadži Rao Gaekvad (,; om sündnu 12. tal'vku 1950, Bangalor, Karnatak, Indii) — fil'mdandan indijalaine ak'tor, kinoprodüser da scenarijoiden kirjutai. Om akt'oran enamba mi 150 fil'mas, radab Kollivudas tobjimalaz.
Biografii.
Šivadži om sündnu Bangalor-lidnha, policijalaižen kanzha. Om kannadakel'žen školan pästnikan. Vl 1973 ajoi Madrasha samha opendust kinon institutas, openui pagišta tamilan kelel. Fil'mdaškanzihe vl 1975, edesti pahatukuiden i banditoiden rolid tobjimalaz.
Vspäi 1981 om nainu, Lata Rangačari om hänen ak. Heil om kaks' tütärt: Ašvarija da Soundarija. Tähäsai om koume tütrenpoigad.
Mel'hetartui fakt.
Radžinikant kändihe tutabaks akt'oraks Japonijas «Muthu»-fil'man pästandan jäl'ghe.


Klon.
«Klon» () — om braziline TV-serial dram-žanras. Original om portugalijan kelel.
Kaik om 250 epizodad serialan rahvahidenkeskeižes versijas (tatanmaižes — 221). Serial läksi ekranoile ezmäižen kerdan Brazilijan «Rede Globo»-telekanalal vlpäi 2001 (1. reduku) vhesai 2002 (14. kezaku). Om ozutadud venäkel'ženke kändusenke vodel 2004 Venäman «Ezmäižel kanalal».
Süžet.
Fil'man tegend šingotase braziližes Rio-de-Žaneiro-lidnas da Marokos.


Elokahad-ki itktas.
Elokahad-ki itktas () om meksikaline TV-serial dram-žanras.
Kaik om 248 epizodad serialas, kaikutte 23 minutad pitte. Ispanijankel'ne original läksi ekranoile vlpäi 1979 vhesai 1980.
Om ozutadud venäkel'ženke kändusenke vozil 1991—1993 Venäman «Ezmäižel kanalal».


Aig armastada.
«Aig armastada» () om portugalijankel'ne braziline TV-serial dram-žanras. Scenarijan tegii om Alkides Nogeira. Serialan prodüser — Džeim Monžardin Mataracco (edestab mugažo üht rolišpäi serialas).
Se lähteb ekranoile vlpäi 2017 (26. sügüz'ku), linneb vhesai 2018. Epizod om 34..42 minutad hätkte.


Netrebko Anna.
Anna Netrebko (; sünd. 18. sügüz'ku 1971, Krasnodar, Krasnodaran rand, Venäman NFST, NSTÜ) om operpajatai (soprano) Venäman i Avstrijan (vspäi 2006) rahvahanikusenke. Venäman rahvahan artist (2008).
Anna om sündnu radnikoiden pereheze, Kubanin kozakoiden augotižlibundanke, kazvoi Krasnodaras. Openui Piterin konservatorijas. Vl 1993 kuctihe händast ezitamha Mariinskii-teatrha. Vspäi 1994 ezineb mail'madme, vl 1997 pästi ezmäižid diskoid klassižen muzikan änetusidenke.
Operpajatai om lähtnu mehele kahtenden kerdan vspäi 2016.


Black Pink.
«Black Pink» (BLΛƆKPIИK, "billegpingki" «must-ruskedvauvaz») om tetab neiččiden suvikorejalaine muzikgrupp, kudamb edestab muzikad kei-pop- da džeipop-stiliš.
Gruppan aluz om pandud vl 2016.


Angelan mod (Brazilijan TV-serial, 2016).
«Angelan mod» () om braziline TV-serial lapsiden täht romantižen komedijan žanras. Se om vn 2000 Meksikan ühtennimižen (vepsäks;) TV-serialan lapsiden täht remeik.
Serial lähteb ekranoile Brazilijan SBT-televerkos vn 2016 kül'mkuspäi, linneb vhesai 2018. Epizod om 45 minutad hätkte.


Nimidä ei jä mugoman-žo.
«Nimidä ei jä mugoman-žo» () — om braziline TV-serial dram-žanras.
Kaik om 12 epizodad serialas, kaikutte om 60 minutad hätkte. Se läksi ekranoile Brazilijan televizijan Rede Globo-verkos vodel 2016 (27. sügüz'ku — 20. tal'vku).


Katerini.
Katerini ([kate'ɾini]) om lidn Grekanman pohjoižes, Keskuzmakedonii-agjas (periferijas). Se om agjan Pierii-ühtnikan (noman edel 2011 vot) administrativine keskuz da sen ristitišton pol'.
Istorii.
Eländpunktan igä om nor' Grekanman märas, se om tetab 13. voz'sadaspäi kuti "Hatera" (), Ottomanan imperijas — "Kateri Hatera".
Manahad paniba pühäpertin alust ph. Jekaterinan ("Aikaterini" grekan kelel) muštho 19. voz'sadan augotišes vai sen aigemba. Necen pühäpertin mödhe nimitihe lidnad nügüd'aigaižikš.
Katerini om maižanduzrajonan keskuz, kazvatadas kivi-fruktoid, višnid, pähkmid da tabakad ümbrištos. Turizm om lidnan ekonomikan znamasine sarak: Olimp-mägi, Elatohori-mägisuks'kurort (), amuine Dion-lidn (5. voz'sada EME) oma ezilidnas.
Geografijan andmused.
Katerini sijadase 6 kilometras päivlaskmha Egeižen meren lodehližen Termaikos-lahten randaspäi tazosijal, 14 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, «Salonikid — Afinad»-raudtel. Lähembaižed järedad lidnad oma Salonikid 68 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme i Laris 80 km suvhe avtotedme. Olimp-mägen paute levineb 20 kilometras suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi.
Eläjad.
Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 55 997 ristitud, se oli kaikiš suremb ristitišt.
Om äi ortodoksižen hristanuskondan pühäpertid lidnas.


Mikkelsen Meds.
Meds Diitmann Mikkelsen (; sünd. 22. kül'mku 1965, Kopenhagen, Danii — danijalaine fil'miden akt'or.
Biografii.
Meds om sündnu Kopengahen-lidnha. Lars-vell' om Medsal, hän om akt'or mugažo.
Hänel om üks' tütär da üks' poig: Viola-tütar (om sündnu vl 1992) da Karl-poig (om sündnu vl 1997).


Litmanen Jari.
Jari Olavi Litmanen (mugažo suomen kelel; om sündnu 20. uhoku 1971 Laht-lidnha, Suomenma) om Suomenman futbolist. Närituznimed "Litti" (mugažo suomeks) da "Kunigaz" ().
Jarin tat da mam vändiba mugažo professionaližhe futbolha. Jari harjoiči hokkeivändajaks-ki 14-voččehe igähäsai. Vozil 1989−2010 hän oli ezitadud Suomenman futboližhe ühthižjoukhu. Lopi futbolvändajan kar'jerad vl 2011.


Wanna One.
«Wanna One» («tahtoin üht azjad», "Woneowon") om suvikorejine muzikgrupp.
Gruppan aluz oli pandud Seulha vn 2017 kezakul-elokul kuti jänuziden elegiš "Produce 101"-šoun kahtenden sezonan rezul'tat, valitihe 11 mest 101 kandidataspäi. TV-šoun transläcii oli vl 2017 sulakun 7. päiväspäi kezakun 16. päivhäsai.
Vn 2019 vilukus gruppan olend tuli lophu kontraktan lopindan tagut. Enččen gruppan ühtnijad tedištoitihe soližes kar'jeras, TV-fil'mdandan roliš vai kändihe toižiden gruppiden paloikš.


Liberec.
Liberec (mugažo čehan kelel, virktas [ˈlɪbɛrɛts]), edel 1945 vot mugažo "Raihenberg" (), om videnz' surtte lidn Čehanmas. Se om Liberecan randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase dokumentoiš ezmäižen kerdan kuti "Reychinberch" lidnan statusanke vl 1352. Ezmäine tekstil'edheotand oli sätud vl 1579. 19.-20. voz'sadal lidn oli saksalaižiden Sudetan regionan pälidnaks. Jäl'ges Toižen mail'man sodan lopud (1945. voz') deportiruihe saksalaižid Germanijha. Äi istorižid pertid om kaičenus lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan pohjoižes, Sudetan mägiden Jizer-mägisel'gan pautkidenno, 325..1012 m korktusil, 374 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Om läz 110 km matkad Praghasai avtotedme suvipäivlaskmha vai 91 km orhal. Matkad Pol'šanman röunhasai om 6 km pohjoižhe, Saksanman röun sijadase 12 km lodeheze lidnaspäi.
Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz om +7,2 C°. Paneb sadegid 803 mm vodes.
Eläjad.
Vn 2011 Čehanman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 102 247 ristitud. Tehnine universitet om lidnas, zavodiše kolledžaks vl 1953.
Lidnan edeline pämez' oli Tibor Battjani () vll 2014−2018.
Transport.
Avtobusad, tramvaid, ezilidnelektrojonused, funikulör da taksid oma kundaližtransportaks lidnas da sen ümbrištos. Päraudtestancii sijadase lidnan keskuses.
Irdkosketused.
*


Sina Džon.
Džon Feliks Entoni Sina (; sünd. 23. sulaku 1977, Uest Njuberi, Massačusets, AÜV) om amerikaine sportnik-restler, mugažo akt'or da hiphoppajatai.
Biografii.
Džon om sündnu Massačusets-štatan Uest Njuberi-lidnha. Openui Springfildan kolledžas i om pästtud sišpäi vl 1998 diplomanke sportan fiziologijas.
Džon Sina zavodi sportata kolledžas, oli amerikaižen futbolan vändajan siš. Otnus hibjansauvomižhe pästandan kolledžaspäi jäl'ghe i radoi suriden kebnavtoiden (limuzinoiden) vedajan. Vl 2000 Džon ühtni ezmäižen kerdan čempionatha, i sil aigalpäi om WWE:n mail'man 16-kerdaižeks čempionaks.
Personaline elo.
Sportnik om šuigan. Oli naižiš Elizabet Hoberdonke vozil 2009−2012. Sid' Džon eli Nikki Bella-sportniknaiženke. Nügüd'aigan (vl 2018) ei ole naižiš.


Slovakan kel'.
Slovakan kel' (ičeze nimitused: "slovenčina", "slovenský jazyk", "slovenská reč") om Slovakijan oficialine kel'. Mugažo se om üks' oficialižiš kelišpäi.
Slovakan kel' om indoevropine, slavine kel'. Pagižijoiden lugu om 5,2 millionad ristituid (2015), heišpäi nell' videndest elädas Slovakijas. Koume paginoiden joukud: päivnouzmaine, keskuzline, päivlaskmaine. Paginoiden erazvuiččend sündui mägitahondan arvoimižiš. Čehan kel' oli kirjankeleks 18. voz'sadhasai. Slovakan kirjankel' om sätud i kodificiruidud 19. voz'sadan keskes keskpaginoiden alusel.
Reguliruindorganzacii om Slovakijan Tazovaldkundan kul'turministrusen valdkundkelen palakund ("Ministerstvo kultúry Slovenskej republiky. Odbor štátneho jazyka", Bratislav).


Viipur.
Viipur (,) om lidn, municipaline ühtnik (lidnankund) da Baltijan meren järed meriport Venäman i sen Leningradan agjan lodehes. Viipur om Viipurin rajonan administrativine keskuz da sen kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud ročilaižil vl 1293 kuti "Viborgan lidnuz". Žilo lidnusenke saiba lidnan oiktusid vl 1403. 1930-nzil vozil lidn oli Suomenman tegimišton znamasižeks keskuseks.
Oli mülütadud vn 1940 sulakuspäi palaks. Vozil 1941 (sügüz'ku) — 1944 (kezaku) oli okkupiruidud Suomenman sodavägil. Mülüb Venäman NFST:n Leningradan agjaha vspäi 1944.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Karjalan kaglhan päivlaskmas, Viipurin lahten ozrikkivižel päivnouzmaižel randal, Suomen lahten pohjoižrandal, 0..51 m korktusil, 3 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Piterin keskushesai om 136 km avtotedme, om 100 km sen röunhasai orhal, Suomenman röunhasai — 30 km lodeheze orhal. Lähembaine lidn da port om Visock 20 km suvipäivlaskmha orhal lahtedme vai 30 km avtotedme.
Viipur om municipaližen ühtnikan üks'jäine eländpunkt. Se jagase 10 territorialižhe rajonha vspäi 2008.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 79 962 ristitud, kaks' videndest rajonan ristitištos. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1986−1996 i 2012−2013, läz 81 tuhad eläjid.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma laivoiden da meriplatformoiden sauvomine, sauvondmaterialiden tehmine, ladimiden da vilugoitimiden pästand, mašinoidensauvomine, turizm, ozrikkiven samine, sömtegimišt.
Avtobusad da taksid oma kundaližtransportaks lidnas. Ezilidnelektrojonused ühtenzoittas Piterinke. «Allegro»-kiruhjonused tehtas seižutest lidnas. Saiman kanal augotase lidnas. «Pohjoižvalu»-gazanveim (Nord Stream) zavodiše lidnan ümbrištos.
Irdkosketused.
*


Džonni Hollidei.
Džonni Hollidei (, francine virkand [dʒɔ.ni a.li.dɛ(j)]), todesine nimi — Žan-Filipp Leo Smet (; sünd. 15. keväz'ku 1943, Pariž, Francii — kol. 6. tal'vku 2017, Marn-la-Kokett, Francii), oli francine pajatai da akt'or.
Biografii.
Žan-Filipp oli sündnu Pariž-lidnha. Hänen tat oli bel'gijalaine, mam — francijalaine, laps' sai Bel'gijan rahvahanikust. Vspäi 1961 anttihe Francijan rahvahanikust. Tatan tädi kazvati last, sikš miše tat da mam erigoitihe toine toižespäi.
Oli naižiš koume kerdad. Letisija oli jäl'gmäižen akan vspäi 1996. Üks' poig da koume tütärt jäihe Žanaspäi: David-poig (ühtendes naindaspäi, sünd. 1968), Lora (kahtendes naindaspäi, sündnu vl 1986), Žad (om ottud tütreks Vjetnamaspäi, om sündnu vl 2004), Džoi (om sündnu da ottud tütreks vl 2008).
Tegi 181 koncertmatkad mail'madme, möi 110 mln diskad ičeze änetusidenke, 18 al'bomad kätihe platinasižikš. Üks' kaikiš plodukahiš pajatajišpäi mail'mas. Pajati rok-n-roll-, šanson-, blüzrok- i kantrirok-stiliš. Koli ičeze pertiš Marn-la-Kokett-lidnas (Parižan päivlaskmaine ezilidn).


Bjanka.
Bjanka (); todesine nimi — Tatjana Eduardovna Lipnickaja (,; sünd. 17. kül'mku 1985, Minsk, Vaugedvenäman NST, NSTÜ) — vaugedvenälaine da venämalaine hiphoppajatai, muzikankirjutai, prodüser, kargaidai da aktris.
Biografii.
Bjanka om sündnu Minsk-lidnha, vaugedvenälaižiden kanzha. Laps'aigas ühtni horha pajatajaks i rahvahaližiden karguiden sebrudehe. Radoi 4 vot Vaugedvenäman valdkundaližes simfonižen da estradan muzikan orkestras, vändi violončelil. Vl 2001 ezini pajatajaks ičeze repertuaranke, sai kahten rahvahidenkeskeižen «Vauged Venä»- da «Mal'v»- (Pol'šanma) festivalin pälahjad (gran-prid) kerdalaz da tegihe tutabaks. Kirjutab muzikad, tekstoid da horeografijad iče. Ühtenzoitab kaht stilid pajataden: amerikaine urban i venälaižed lühüdad pajoižed popfolkan ümbriradmižes.


Sil.
Sil («tülen'»), todesine nimi om Henri Olusegun Adeola Samuel' (; sünd. 16. uhoku 1963, Paddington, London, Sur' Britanii), om britanijalaine soulpajatai da muzikankirjutai.
Biografii.
Sil-pajatai om sündnu Londonan Paddington-rajonha. Hänen "Frensis Samüel' "-tat oli brazilijalaine afrikaiženke augotižlibundanke, "Adebiši Samüel' "-mam — Nigerijan augotižlibundanke. Openui i sai arhitekturan diplomad, radoi arhitektoraks Londonas i Kanadas. Ezineb pajatajaks vspäi 1980. Sai «Gremmi»-muzikpremijad vodel 1995 "Kiss from a Rose"-pajos, koumes nominacijas.
Sil oli naimiželos üks' kerdad saksalaiženke Haidi Klum-modelinke vspäi 2005, uinotas eriži vspäi 2012. Hö kazvatadas nell' last: kaks' tütärt, Helen (sünd. 2004 Kluman kosketusespäi italijalaiženke Flavio Briatore-biznesmehenke) i Lu Sulolu Samuel' (sünd. 2009), mugažo kaks' poigad, Henri Günter Ademola Daštu Samuel' (sünd. 2005) i Johan Raili Födor Taivo Samuel' (sünd. 2006).


Andrejeva Teodora.
Andrea (), todesine nimi — Teodora Rumenova Andrejeva (; sünd. 23. viluku 1987, Sofii, Bolgarii) om bolgarijalaine popfolkpajatai, kargaidai da erotikan fotomodel'. Pajatab bolgarijan i anglijan kelil.
Biografii.
Andrea om sündnu Sofii-lidnha, muzikantoiden da kargaidajiden sädamižkanzha, kazvoi neciš lidnas.


Timebomb (Kaili Minougan pajo).
Timebomb («časbomb») om Kaili Minoug-pajatajan naižen pajo da vn 2012 ühtennimine singl. Originaline pajo om pästtud vn 2012 28. päiväl semendkud. Se mülüi mugažo «K25: Time Capsule»-kompiläcijanal'bomha vn 2012 redukus.


Eto zdorovo.
Eto zdorovo («Nece om lujas hüvä») om venämalaižen Nikolai Noskov-muzikantan 4. pajo «Dišu tišinoi»-al'bomaspäi (2000).
Originaline pajo om pästtud vn 2000.


Minoug Kaili.
Kaili Enn Minoug (; sünd. 28. semendku 1968, Mel'burn, Viktorii-štat, Avstralii) om avstralijalaine pajatai, muzikankirjutai da televizijan i kinon aktris.
Biografii.
Kaili om sündnu Mel'burn-lidnha, Ron Minoug-avstralijalaižen videndes pol'ves i Kerol Minoug-britanijalaižen (neiččel Džons) pereheze.
Zavodi kar'jerad lapsen völ vspäi 1976, ühtni «Taivhaližed ted»- ("Skyways"), «Sallivanad»- ("The Sullivans") i «Hendersonad-lapsed»- ("The Henderson Kids") TV-serijoihe. Sil aigal Danni-sizar oli tetabamba pajatajaks. Kaili fil'mzihe «Susedad»-TV-serialan aktrisaks (1986−1988) i kändi tutabaks, sai hüvid satusid kuti pajatai naine vspäi 1988. Vodele 2015 möi enamba 80 mln platoid kaiked mail'madme.
Kaili eläb da radab Londonas 1990-nziš vozišpäi.
Kanz.
Aktris besedoiči nellänke mužikanke, no ei ole lähtnu mehele tähäsai. Noremb Danni-sizar om Kailil (sünd. 1971), om pajatajan mugažo. Brendan-vell' (sünd. 1970) radab televizijan uzištusiden operatoraks.


Son Il' Guk.
Son Il' Guk (;; om sündnu 1. reduku 1971, Seul, Suvikorei) om suvikoreajalaine TV-serialoiden da fil'miden ak'tor.
Biografii.
Vspäi 2008 om nainu, Džung Sün Jen om hänen ak. Heil koume poigad om olmas: Dehan, Min Guk i Manse (oma sündnu vl 2012).


Can't Get You Out of My Head.
Can't Get You Out of My Head («En voi heitta sindai minun päspäi») om Kaili Minougan nellänz' pajo «Fever»-al'bomaspäi (2001). da vn 2001 ühtennimine singl. Originaline pajo om pästtud vn 2001 8. päiväl sügüz'kud.


Reins Roman.
Liti Džozef «Džo» Anoa'i (; sünd. 25. semendku 1985, Pensakol, Florid, AÜV) om amerikaine sportnik-restler. Vspäi 2010 ezineb restlingan čempionatas Roman Reins-psevonimanke () kontraktan ramuziš.
Biografii.
Liti om sündnu Florid-štatan Pensakol-lidnha. Openui Džordžijan tehnologižes institutas. Om restleroiden Anoa'i-roduspäi samoan da italijan augotižlibundanke.
Eläb naižiš amuiženke sebranikanke vn 2014 tal'vkuspäi, Galina Džoel' Bekker om hänen ak. Heil om üks' tütär DžoDžo (sünd. 2008).


Twice (muzikgrupp).
«Twice» («kahtišti» anglijan kelespäi, "teuwaiseu", "towwaisu") om neiččiden suvikorejine muzikgrupp, kudamb edestab muzikad keipop- da džeipop-stiliš.
Gruppan aluz om pandud Seul-lidnha vl 2015.


Fantastic Baby.
Fantastic Baby ("fantastine mel'heine") om suvikorejižen Big Bang-muzikgruppan nellänz' pajo «Alive»-minial'bomaspäi (2012). Necen pajon toižed muzikankirjutajad oma G-Dragon, T.O.P, Teddy.
Originaline pajo om pästtud vn 2012 7. päiväl keväz'kud. Pajon tekst om korejan kelel.


Tropikalaine naine.
Tropikalaine naine () om braziline TV-serial dram-žanras. Original om portugalijan kelel.
Kaik om 194 epizodad serialas. Serial läksi ekranoile ezmäižen kerdan Brazilijan Rede Globo-telekanalal vlpäi 1994.


Pržibram.
Pržibram ([ˈpr̝̊iːbram], vozil 1939−45 "Pibrans") om Čehanman lidn Keskčehanman randas, Pržibraman ümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase dokumentoiš ezmäižen kerdan vl 1216. Se sai lidnan oiktusid vl 1406. 18.-20. voz'sadoil saihe hobedad da raudkivendod lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase valdkundan suvipäivlaskmas, 502 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Om läz 60 km matkad Praghasai pohjoižpäivnouzmha.
Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz om +7,2 C°. Paneb sadegid 651 mm vodes.
Eläjad.
Vn 2011 Čehanman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 33 084 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 36 898 eläjad vl 1991. Hristanuskondan nell' pühäpertid om lidnas: koume katoližen jumalankodikundan kostelad i lüteranine kirh.
Lidnan edeline pämez' om Jindržih Varžeka (), radoi vll 2014−2019.


.cz.
.cz om Čehanman Internet-domen. Se om avaitud 1993-nden voden 13. päiväl vilukud.


Love Like Oxygen.
«Love Like Oxygen» («armastuz hapanikan kartte», "Sanso Gateun Neo" «sinä hapanikan kartte») om suvikorejižen SHINee-muzikgruppan vn 2008 singl (om edestadud Suvikorejan irdpolel) da koumanz' pajo sen-žo voden korejankel'žes ezmäižes «The Shinee World»-al'bomaspäi. Nece pajo om Danijan Martin Hoberg Hedegaard-pajatajan vn 2008 «Show The World»-pajon kaver-versii. Necen pajon toižed muzikankirjutajad oma Jun Jon Gvon, Jon Hö Kim, Mikkel Remi Sigvardt, Lukas Sekon, Tomas Troelsen.
Originaline pajo om pästtud vn 2008 25. päiväl elokud.


Mister (Kara-gruppan pajo).
«Mister» («ižand», "miseuteo"; "mistaa") om suvikorejižen Kara-muzikgruppan singl da vn 2009 ühtenz' pajo sen-žo voden korejankel'žes kahtendes «Revolution»-al'bomaspäi.
Originaline pajo om pästtud vn 2009. Pajon tekst om korejan kelel. Vl 2010 japonankel'ne-ki singl da versii oma pästtud, se om kahtenz' pajo japonankel'žes debütižes «Girl's Talk»-al'bomas.


She Is.
«She Is» ("Hän om olmas"; "Džoh ah" «om mel'he äjile») om Kim Džonhönan üks'jäine studine al'bom. Se om pästtud vl 2016.


All I Want for Christmas Is You.
«All I Want for Christmas Is You» ("Sinä om kaik midä minei pidab Raštvoile") om Meraja Keri-pajatajan naižen singl i 2. pajo nelländes «Merry Christmas»-al'bomaspäi. Necen pajon toine muzikankirjutai om Uolter Afanas'jeff.
Originaline pajo da singl oma pästtud vn 1994 1. päiväl kül'mkud. Pajo om kirjutadud danspop-stiliš, sen tekst om anglijan kelel.


Red Velvet.
«Red Velvet» ("ledeubelbes" «rusked barhat») om neiččiden suvikorejine muzikgrupp, kudamb edestab muzikad keipop- da džeipop-stiliš.
Gruppan aluz om pandud Seul-lidnha vl 2014.


G-Dragon.
G-Dragon (, "dži diregon"), todesine nimi om Kvon Čži Jon (; sünd. 18. eloku 1988, Seul, Suvikorei) om suvikorejine pajatai, muzikankirjutai, prodüser. Om «Big Bang»-muzikgruppan lideran, prodüseran da repsolistan vspäi 2006. Zavodi solišt kar'jerad mugažo.
Biografii.
G-Dragon om sündnu Seul-lidnha, Kezaližiden Olimpižiden vändoiden aigan neciš lidnas. Käveli sebrudhe kargaidamha nell'voččen. Ühtni televizijan šouihe lapsessai. Nügüd'aigan om Suvikorejan modan ühteks päoigendajišpäi.


Vltav.
Vltav vai Vltav-jogi () om jogi Čehanmas, El'ban hura ližajogi. Om Čehanman kaikiš pidemb jogi. Čehanman pälidn ja kaikiš suremb lidn Prag sijadase Vltavan randoil.
Jogen piduz om 430 km, basseinan pind om 28 090 km². Joginišk sijadase Šumav-mägisel'gan (se-žo Bogemijan Mec) Mustan mägenno () 1172 m korktusel Saksanman Bavarijan röunanno, kus Läm' Vltav i Vilu Vltav (joginišk Bavarijas) ühthesulatas. Lipno-padosein sädab järedad vezivaradint Šumavas, toine Orlik-vezivaradim läz Pržibram-lidnad om kaikiš suremb mülün mödhe, kävutadas muugotid padiseinid tehmaha elektrust. Jogen pala sättub laivoidenlikundale, kaik om 12 šlüzad Pragan da Mel'nikan keskes. Lankteb El'bha Mel'nik-lidnas 155 m ü.m.t. korktusel, Mel'nikan zamk seižub sen randal.
Lidnad jogen randoil (mödvedhe): Česki Krumlov, Česke Budejovice, Prag (31 km, 18 sildad), Mel'nik.


El'b.
El'b vai El'banjogi ([ˈlabɛ], [ˈɛlbə], üläluž. i alaluž.: "Łobjo"; alasaks.: "Elv" — «jogi» norvegijaks) om jogi Čehanmas da Saksanmas, lankteb Pohjoižmerhe. El'ban kaikiš znamasižemb ližajogi om Vltav.
Päandmused.
Jogen piduz om 1 091 km. Basseinan pind om 148 268 km², se om nellänz' Evropas, 24,4 mln ristituid elädas siš (2018). Veden valu vajehtab jogensunno 493..1232 m³/s röunoiš, keskmäine om 870 m³/s.
Geografine ümbrikirjutand.
Joginišk sijadase Čehanman pohjoižes Pol'šanman röunanno, Krkonoše-mägil (vai "Ogibalad mäged", Sudetiden pala), 1386 m ü.m.t. korktusel, sädase Vauktan El'ban () da äiluguižiden ojiden ühthejoksmusel.
Vltav om znamasižemb mi El'b niiden ühthejoksmusen sijanno kaikil parametroil (piduz 434 km i 294 km, bassein, veden valu), no istorižikš penemb jogi nimitase El'baks. Jogi om sättui sur'vezile, jäl'gmäižed oliba vozil 2002, 2006 i 2013, sen tagut ehtatimed oma levitadud tähäsai, kaik radab 24 ehtatimjonod.
Otand kävutamižhe.
Sättub laivoiden likundale Vltavan lanktendan sijaspäi. Koume kanalad ühtenzoittas joged tarbhaižidenke sijidenke: Kil'-lidnanke (Baltijan meren port), Berlinanke i Rurštadtanke Keskuzsaksanman kanalal, koumanz' mäneb Lübekaspäi (Baltijan meren port) Braunšvaig-lidnhasai (Keskuzsaksanman kanal). Om vezivaradimid üläjoksmuses (Čehanma) i ližajogil.
Nell' rahvahališt puištod oma sätud Saksanmas jogen randoil.
Järedad lidnad jogen randoil (mödvedhe): Hradec Kralove, Pardubice, Usti El'bal (Čehanma), Drezden, Vittenberg, Magdeburg, Gamburg (Saksanma). Redustihe joged äi vot, no sen puhtastandan program om väges.


Čehijan kron.
Čehijan kron (, Kč) om Čehanman oficialine valüt vspäi 1993. Vajehti čehoslovakijan kronad.
1 kron = 100 gellerad (, h), no kävutadas vaiše kronid vn 2008 sügüz'kuspäi. Ende oliba rahuded 10, 20 i 50 gellerad nominalanke. Valütkod om "CZK". Regulator om Čehijan Nacionaline bank. Tegii om Čehijan rahatanaz.
Monetad oma 1, 2, 5, 10, 20 da 50 Kč znamoičendanke, banknotad oma 100, 200, 500, 1000, 2000 da 5000 Kč nominalanke.
Valütan kurs vajehtase joudjas. Reguliruindan kriterii om infläcijan andmused.


ASTRO.
__NOTOC__
ASTRO ("asutulo" «astronomine») om prihoiden suvikorejine muzikgrupp, edestab muzikad keipop- da elektropop-stiliš.
Gruppan aluz om pandud Seul-lidnha vl 2016.


BMW GINA (konceptavto).
«BMW GINA (Light Visionary Model)» om saksalaižen «BMW»-kompanijan sport/konceptavto.
Avto om ezitadud vl 2001.
Sätajiden sanoiden mödhe, «BMW GINA» voib vajehtada ičeze formad, kattihe sen konor'ad tekstil'materialal.


Kiriši.
Kiriši (mugažo suomen kelel,) om Venäman lidn Leningradan agjan keskuzpalan suves. Se om Kirišin rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha vspäi 2006, rajonan üks'jäine lidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kuti Uz'lidnan gubernijan pen' "Kiriši-külä" vl 1693, möhemba "Kireš"- i "Kireši"-nimidenke mugažo. 18. voz'sadaspäi mülüi Piterin gubernijan Sol'cin volostihe, sodaoficerad oliba külän pidajikš.
Vspäi 1927 "Kiriši-raudtestancii" da raudtesild Olhavas päliči oma olmas «Piter — Pestovo»-jonol. Vl 1931 udesnimitihe Sol'ci-žilod "Kiriši-radnikžiloks", sirtihe Andrejevon rajonan keskust sihe da udesnimitihe rajonad. Zavodihe sauda mechimijan tegint da virifabrikad žilos, no roimahti planoid Toižen mail'man sodan tagut. Sodan aigan radnikžilo oli pandud mantazole, i sirtihe rajonan keskust Budogošč-radnikžilho.
Vl 1961 sauvoškanzihe kivivoin ümbriradajad tegint udenke radnikžilonke. Vodel 1965 Kiriši-žilo sai lidnan da rajonkeskusen statusad. Vozil 1967−2005 alištui agjan tobmudele oikti.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kirišin rajonan keskuzpalan päivlaskmas. Kiriši seižub Olhav-jogen oiktal randal tobjimalaz, 29 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lidnankund röunatab Uz'lidnan agjanke suvipäivlaskmas. Matkad Piterin röunhasai om 95 km lodeheze orhal vai raudtedme, 140 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Čudovo (Uz'lidnan agj) 42 km suvipäivlaskmha orhal vai 57 km avtotedme i Lüban' 45 km päivlaskmha vai 73 km avtotedme.
Tobmuz.
Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Nevondkund () 20 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgenduseližed valičendad sihe oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl. Anatolii Levin radab sen ezimehen da lidnankundan pämehen vn 2017 27. päiväspäi uhokud, hän-žo radab Kirišin rajonan pämehen sen-žo voden 14. päiväspäi keväz'kud.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 52 309 ristitud, rajonan nell' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli 54..55 tuhad eläjid vll 1996−2009 (55 900 rist. vl 1998). Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid oma olmas lidnas.
Ižanduz.
Ižandusen päsarakod oma kivivoin ümbriradmine, elektrusen tehmine (Kirišin GRES), sauvond i sauvondmaterialiden tehmine (penopleks), mugažo stökolmülüiden tegim om olmas. Professionaližen opendusen aluzkundad: Kirišin politehnine tehnikum, Tihvinan medicinižen kolledžan filial i Piterin ohjandusen da kommercijan kolledžan filial.
Avtobusad da taksid oma kundaližtransportaks lidnas. Ezilidnelektrojonused ühtenzoittas Kirišid Piterinke da Uz'lidnan agjanke.
Irdkosketused.
*


Primorsk (lidn, Leningradan agj).
Primorsk (,) om Venäman lidn da lidnankund Leningradan agjan lodehes, mülüb Viipurin rajonha.
Istorii.
Eländpunkt mainitase aigkirjoiš vspäi 1268 kuti "Berözovskoje", vspäi 1323 mülüi Ročinmaha "Björke"-nimenke. Vozil 1721−1920 oli Venäman imperijan palaks "Berözovoje"-nimenke, sid' vhesai 1940 alištui Suomenman tobmudele. Sai lidnan statusad NSTÜ:s vl 1940. Oli okkupiruidud Suomenman sodavägil vll 1941 (2. sügüz'ku) — 1944 (18. kezaku). Udesnimitihe nügüdläižikš vn 1948 1. päiväl redukud.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Suomen lahten randal, 5 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Viipurhasai om 45 km pohjoižhe, Piterihesai — 75 km suvipäivnouzmha. Järed Primorsk-meritorguindport om saudud 5 km suvipäivnouzmha lidnaspäi vozil 2000−2006 valamha kivivoid veimespäi laivoihe, portan jüguiden pörund oli 57,6 mln tonnoid vl 2017. "Primorsk-raudtestancii" radab «Zelenogorsk — Viipur»-jonol (mererandaline variant).
17 žilod da 3 küläd mülüdas lidnankundha Primorskan ližaks. Lidnankundan pind — 596,47 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 6 119 ristitud, lidnankundan — 10 486 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 6 637 eläjad vozil 1989 i 2001. Vl 2017 kaik 13 768 ristitud elädas lidnankundas, rajonan 6,8%. 8 jumalankodikundad oma tulendoid lidnas.


Pragan metropoliten.
Pragan metropoliten () om üks'jäine metropoliten Čehanmas. Se om avaitud vn 1974 9. päiväl semendkud. Pragan kundaližen transportan edheotand ohjandab sil ().
Projektiruihe metrod 1920-nziš vozišpäi, sauvoškanzihe vl 1966 abunke. Koume linijad funkcioniruidas Pragan metropolitenas nügüd'aigan, raudteiden piduz om 65,2 km. Vspäi 2015 stancijoiden lugu om 61, sidä kesken 3 sirdandsol'med. Koume depod om olmas, kaikutte ühtenzoitase raudtenke. Vodes 2016 Pragan metropoliten vedi 461,16 mln matknikoid (seičemenz' sija EÜ:s).
Üks' 30-minutaine ajo maksab 1€ (2017). Biletad matkadamha oleskeldas lühüdaigaižed (, 3 päivhäsai) i pit'kaigaižed (, kuspäi vodhesai) lidnan toižen transportan kartte. Biletad päivhä da sen hätkemba oma väges Pragan kundaližtransportan kaikil toižendoil päiči taksiš.
Vn 2002 elokus 19 stancijad 51:späi oliba upotadud Vltavan sur'veden tagut. Vn 2003 keväz'kuhusai metro ei olend rados, udessündutihe vhesai 2004. Vn 2013 3. päiväl kezakud metropolitenan keskuzstancijad oliba sauptud sen-žo sün taguiči.


Lug.
Lug (,) om Venäman lidn da lidnankund Leningradan agjan suvipäivlaskmas. Se om Lugan rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha vspäi 2006.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 16. voz'sadan aigkirjoiš kuti "Luskoje-külä" da "Lužskii Posad". Posad sai lidnan statusad vl 1777, kätihe Lugan makundan keskuseks vl 1781. Om rajonan keskuseks vspäi 1927.
Vozil 1939−2005 alištui Leningradan agjan tobmudele oikti. Toižen mail'man sodan aigan oli okkupiruidud nacistižen Germanijan imperijan sodavägil vll 1941 (24. eloku) — 1944 (12. uhoku).
Lugan ižandusen päsarakod oma sömtegimišt (lihakombinat, leibkombinat, maidkombinat, konservtegim, sömän tegim živatoiden täht), instrumentan tehmine (tigelid, abrazivmaterialad, formuindletked), himine tegim (rostkenvastaižed nozoluded, kodihimii, mujud), avtopaloiden edheotand, elektrotegesiden pästand puhtastamha vet.
Geografijan andmused.
Lidnan tobj pala seižub Lug-jogen hural randal (Baltjan meren bassein), 48 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kavag'mecad letkesižil mahusil ümbärtas lidnad. Matkad Piterihesai om 130 kilometrad pohjoižhe orhal, 140 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed järedad lidnad oma Gatčin 95 km pohjoižhe orhal, avtotedme vai raudtedme, i Sur' Uz'lidn 85 km päivnouzmha orhal, 95 km avtotedme vai raudtedme.
Kaks' pen't žilod-lebutahod, külä da kordon mülüdas lidnankundha Lugan ližaks. Lidnankundan pind — 230 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe 38 593 ristitud elihe lidnas, 39 172 — kaikes lidnankundas, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 40..41 tuhad eläjid vozil 1989−2003 (41 800 rist. vl 1992). Vl 2017 kaik 36 328 ristitud elihe lidnankundas. Om äi kezakülid ümbrištos, sen ristitišt ližadab lujas kezaaigan.
Lugan agrotegimištoline tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks, mugažo Leningradan agjan medicinižen školan filial da Leningradan universitetan (Puškin-lidn) filial oma olmas lidnas.
Transport.
Kundaline transport om avtobusad lidnan südäimes, ezilidnelektrojonused ümbrištos da Piterihesai. Avtote ümbärdab lidnad päivnouzmpoles vspäi 2009. "Lug-1-raudtestancii" sijadase lidnan keskuses, "Lug-2" — lidnan suves Uz'lidnan sarakol.
Irdkosketused.
*


Šlissel'burg.
Šlissel'burg (, «avadim-lidn»; vozil 1323−1611 Orešek «pähkmut», edel 1702 vot Noteburg, «pähkmut-lidn» tähäsai, vozil 1944−1992 Petrokrepost' «Petran lidnuz») om Venäman lidn da lidnankund Leningradan agjan keskuzpalan päivlaskmas. Mülüb Kirovskan rajonha, sen koumanz' surtte lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Uz'lidnan Jurii Danilanpoig-ruhtinasel vl 1323 Orehovii-sar'he pulidnuseks. Vl 1353 uz'lidnalaižed udessauvoiba lidnust kivespäi. Vozil 1613−1702 lidnuz oli Ročinman palaks. Petr I Sur' anasti lidnust tagaz vl 1702, pol'vot aigemb mi Piterin alusenpanend oli, i pani posadan alust Nevan hural randal, nimiti nügüdläižikš. Posad sai makundan lidnan statusad vl 1780. Toine rahvahaline nimi oli "Šlüšin".
Toižen mail'man sodan aigan oli okkupiruidud nacistižen Germanijan imperijan sodavägil vll 1941 (8. sügüz'ku) — 1943 (18. viluku), päiči lidnust. Vozil 1996−2005 alištui Leningradan agjan tobmudele oikti.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Nevan hural randal (Baltjan meren bassein) jogen lähtendanno Ladogaspäi, 15 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Uden Ladogan kanalan agj om lidnas (Volgan-Baltijanmeren veziten pala). Matkad Piterin keskushesai om 50 kilometrad päivlaskmha orhal vai avtotedme, Kirovsk-rajonkeskushesai 3 km suvhe. "Petrokrepost'-raudtestancii" sijadase Nevan oiktal randal i ei mülü lidnha, voib sadas sišpäi lidnhasai ehtatimel (2 km) vai matkad 20 km avtotedme, «Kol»-avtoten sildadme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe 13 170 ristitud elihe lidnas, rajonan seičemendez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 14 803 eläjad vl 2015.
Kaikiš järedamb edheotand om Nevan laivansauvomižen da kohendusen tegim (vspäi 1913).


Hanhed.
Hanhed () om vezilindun heim. Mülüb Sorzanvuiččiden sugukundha.
Ümbrikirjutand.
N'okun korktuz suremb mi leveduz. Kaglan piduz om keskmäine, penemb mi joucnel. Höunhišt i alahöunhišt oma šingotadud. Ižačud järedamb mi emäčud. Äjad hanhed kakatadas i burbutadas, mugažo šihaidas varusen vai pahištundan statjas.
Elonlad da söte.
Elädas paroil londuses, kezalindud. Oleleb 6..12 munad pezas. Södas veresid heinid da semnid tobjimalaz, voidas šil'ptä linman kazmusid da marjoid. Navettäs kuivmad enamba mi vet. Hanhed oma mectusen objektoikš äikerdoičendan aigas päiči.
Liža.
Hanhidenkazvatusen produktad: munad, höuneh, razv, hanhenliha, hanhenmaks.


Lüban' (lidn, Leningradan agj).
Lüban' ([lʲʊˈbanʲ],) om Venäman lidn da lidnankund Leningradan agjan keskuzpalan suves. Mülüb Tosnon rajonha, sen koumanz' surtte lidn. Om olmas istorižeks lidnaks.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Uz'lidnan Vodin pätinan aigkirjas vl 1500 kuti "Lübani-külä". Nimi sündui ninesižiden () tegesiden pramozlaspäi. Vl 1711 «Piter — Moskv»-počttrakt läbiti küläd (nüg. «Venäma»-trass, M10). Vozil 1843−1849 saudihe «Piter — Moskv»-raudted, i Lüban' kätihe raudtestancijaks. Mülüi Uz'lidnan gubernijha. Vn 1917 3. päiväl kezakud "Lüban'-Gork-žilo" sai lidnan statusad "Lüban'-Gork"-nimenke (), sid' nügüdläiženke nimenke. Vspäi 1927 om Leningradan agjan palaks. Vll 1927−1930 oli Lübanin rajonan keskuseks, sid' mülüb Tosnon rajonha.
Toižen mail'man sodan aigan oli okkupiruidud nacistižen Germanijan imperijan sodavägil vll 1941 (1. sügüz'ku) — 1943 (31. tal'vku). Vozil 1963−2005 alištui Tosno-lidnan nevondkundale.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tigod-jogen randoil (Olhavan hura ližajogi, Baltjan meren bassein), 41 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Piterin keskushesai om 85 kilometrad lodeheze orhal, raudtedme vai avtotedme, Tosno-rajonkeskushesai om 25 km lodeheze niil-žo teil. Toine lähembaine lidn om Čudovo (Uz'lidnan agj) 30 km suvipäivnouzmha niil-žo teil. Om 20 km agjan röunhasai suvipäivnouzmha.
Nell' žilod, futor da 20 küläd mülüdas lidnankundha Lübanin ližaks, kaikiš surembad oma Sel'co-žilo (2440 rist. vl 2010) i Lüban'-žilo (1519 rist. vl 2010, ani lidnanno). Lidnankundan pind — 670,18 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe 4 188 ristitud eli lidnas, 9 411 ristitud — lidnankundas, rajonan 7,5%. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 7 tuhad eläjid vll 1933−1979 (7 139 rist. vl 1959), lidnankundan — 9 957 eläjad vl 2015. Vl 2017 kaik 9 810 ristitud elihe lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan phh. Pedroin da Pauloin jumalanpert' om lidnas (udessündutadud vll 1989−1999), se om Venäman raudteradnikoiden üks'jäine pühäpert'.
Kaikiš järedamb edheotand om mecan ümbriradai tegim, tegeb fanerad, meblid, pilindmaterialid. Lüban' om maižanduzrajonan keskuseks. Avtobusad da maršruttaksid ühtenzoittas lidnad ümbrištonke i Tosno-rajonkeskusenke.


Sertolovo.
Sertolovo (,) om Venäman lidn da lidnankund Leningradan agjan keskuzpalan lodehes. Mülüb Vsevoložskan rajonha, sen kahtenz' surtte lidn, Piterin pohjoine kaimdailidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Uz'lidnan Vodin pätinan aigkirjas vl 1500 kuti "Sirotal-külä" (), nimitihe jogen mödhe. 17. voz'sadal oli Ročinman palaks. Mainitase vn 1676 Ingrijan kartal kuti "Serodatal" (), oli ingrijalaižiden küläks. Pohjoižen sodan jäl'ghe om Venäman palaks, mainitase mugažo kuti "Sierattal" (), "Sertalovo" (), "Sertoll" () i "Serpolovo" (). Mülüi Piterin gubernijha, vspäi 1927 om Leningradan agjan palaks. Vll 1927—1939 külä oli mülünu Kuivozin suomen rahvahaližhe rajonha, i tühjitihe rajonad tehmaha sodasauvondad.
Panihe nügüdläšt eländpunktad Sertolovo-1- da Sertolovo-2-sodažiloikš vodel 1936 kaičemha Venäman lodehlišt röunad Leningradanno, sirtihe ingrijalaižid nügüd'aigaižen Vologdan agjan päivlaskmha. Toižen mail'man sodan aigan ei olend okkupacijan zonas, läžundkodid da varažomad oliba Sertolovos, nevondkundaližen ambunddivizijan päfater.
Vspäi 1954 Sertolovo mülüb Vsevoložskan rajonha, edel sidä oli Pargolovon rajonas. Vll 1977—1998 oli lidnanvuiččeks žiloks. Vl 1998 ühtenzoittihe kaikid Sertolovo-žilod da külid i anttihe lidnan statusad agjan tobmuden alištusenke, vspäi 2010 alištub rajonan tobmudele.
Geografijan andmused.
Lidnankund sijadase 29..84 metrad ü.m.t. korktusil. Matkad lidnan suvipalaspäi Piterihesai om 1 km suvhe orhal vai 2 km avtotedme, Vsevoložsk-rajonkeskushesai om 30 km suvipäivnouzmha orhal vai 40 km avtotedme, sidä kesken Piterin rengaztedme. Lähembaižed "Pesočnai"- () i "Dibuni" () -raudteplatformad sijadasoiš 5 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Viipurin avtote läbitab lidnan molembid paloid, matkad Piterin rengaztehesai om 5 km suvipäivnouzmha.
Päivlaskmaine Lic-žilo (, 448 rist. vl 2016) mülüb lidnankundha Sertolovon ližaks (vspäi 2010). Lidnankundan pind — 74,15 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe 47 457 ristitud eli lidnas, 47 906 ristitud — lidnankundas, rajonan kudendez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 2017 kaik 51 760 ristitud eläb lidnankundas. Sodamehed heiden kanzoidenke ottas seičeme kümnendest ristitištos. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Sergii Radonežalaižen puine jumalanpert' om saudud vl 2003.
Ižanduz da transport.
Ižandusen civiližed sarakod oma sauvondmaterialiden pästand (raudbetontegesed, gazbetonblokad, pumaterialad, letken samine) i plastikpakuitesen tehmine. Päivlaskmaižen sodaümbrikon 467. openduzkeskuz sijadase lidnas.
Avtobusad da maršruttaksid ühtenzoittas lidnad Piterin M2-metrojonon Parnas-, Prospekt Prosveščenija- i Ozerki-stancijoidenke, Pesočnai-raudteplatformanke, ümbrištonke da Vsevoložskanke.


Slanci (lidn, Leningradan agj).
Slanci («šoidkived»,) om Venäman lidn da lidnankund Leningradan agjan suvipäivlaskmas. Se om Slancin rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha vspäi 2006.
Istorii.
Vn 1930 sulakul sädaškatihe kaivut Gdovan šoidkiven löudmižsijas. Eländpunktan aluz om pandud vl 1932. "Slanci-radnikžilo" om registriruidud vn 1934 20. päiväl tal'vkud Leningradan agjan Gdovan rajonas. Panihe udessätud Slancin rajonan keskuseks vn 1941 11. päiväl keväz'kud.
Toižen mail'man sodan aigan oli okkupiruidud nacistižen Germanijan imperijan sodavägil vll 1941 (17. heinku) — 1944 (2. uhoku). Žilon tobj pala oli pandud mantazole, Rusked armii murenzi edheotandoid edel tagendust vl 1941. Ühtenzoittihe Slanci-radnikžilod lähižidenke eländpunktoidenke da anttihe lidnan statusad vl 1949. Vozil 1959−2005 lidn alištui Leningradan agjan tobmudele oikti.
Geografijan andmused.
Lidnan tobj pala seižub Plüsn-jogen oiktal randal (, Narv-jogen oigedpol'ne bassein), 40 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Piterin keskushesai om 155 kilometrad pohjoižpäivnouzmha orhal, 180 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Narv (Estinma) i Ivangorod 30 km pohjoižhe orhal, 70 km avtotedme vai raudtedme Kingiseppan kal't (50 km), Gdov (Pskovan agj) 48 km suvhe avtotedme vai raudtedme.
Žilo da seičeme küläd mülüdas lidnankundha Slancin ližaks. Lidnankundan pind — 301,77 km².
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 7 608 eläjad, vl 1959 lidnan — 35 303 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe 33 485 ristitud elihe lidnas, 34 347 — lidnankundas, rajonan koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 43 087 eläjad vozil 1989. Vl 2017 kaik 33 745 ristitud elihe lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Serafim Sarovalaižen jumalanpert' om saudud lidnas vodele 2011.
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,0%, ukrainalaižed — 1,3%, vaugedvenälaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 2,4%.
Ižanduz.
Ižandusen päsarakod oma sauvondmaterialiden pästand — järed cementtegim radab kaivuziden gruntan jändusil, kivihilen i šoidkiven ümbriradai himine tegimišt (poltuz laivoiden täht, räzintegesed, silikontegesed, kengäd-«slancad», fenolkerthed). Šoidkiven samižen kaivuded oma konservacijas.
Slancin industrialine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks, mugažo Piterin kaivuzuniversitetan ezitaikund om olmas lidnas.
Kundaline transport om avtobusad da maršruttaksid lidnan südäimes, ezilidnelektrojonused ümbrištos da Piterihesai. Om raudtestancijoid da raudteplatform lidnas. Stancijad: "Slanci (tavarine)" i "Rudničnai", mugažo tegimišton "Kaivuz 1..3"- i "Cementtegim"-stancijad. Platform: "Slanci-passažirskai" (vspäi 1924, vagzalan pertinke) Plüsnan oiktal randal.
Irdkosketused.
*


Kamennogorsk.
Kamennogorsk (, vhesai 1948 "Antrea", tähäsai,) om Venäman lidn Leningradan agjan lodehes. Kamennogorsk mülüb Viipurin rajonha, sen koumanz' surtte lidn da videnz' surtte eländpunkt.
Istorii.
Mehed elädas lidnan ümbrištos amussai, vl 1913 löuzihe kalaverkod 9. voz'tuhaspäi EME. 14.−17. voz'sadoil žilo oli Ülävuoksan karjalaižiden küliden keskuseks. Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan dokumentoiš vl 1597 kuti ph. Ezikuctud Ondrijan lüteranižen kundan keskuz, nimitihe ročikš. Vozil 1809—1917 alištui Venäman tobmudele suomen nimenke, se mülüi Viipurin gubernijha. Vozil 1917—1940 mülüi Suomenman Viipurin agjan Antrean makundha.
Vn 1940 keväz'kul Tal'vsodan jäl'ghe kožundaktan mödhe Antrea-torguindžilo oli mülünu Karjalaha i anttihe lidnan statusad, vn 1944 kül'mkuspäi alištub Leningradan agjan tobmudele. Vl 1948 udesnimitihe lidnad "Granitnii", sid' "Pervomaisk", i sen-žo voden 1. päiväl redukud nimitihe lidnad nügüdläižikš.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Karjalan kaglhan pohjoižpalas, Vuoks-jogen üläjoksmusen hural randal tobjimalaz da peniden järviden randoil, 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Piterin röunhasai (Zelenogorsk) om 100 km raudtedme, Piterin keskushesai om 130 km suvipäivnouzmha orhal vai 174 km avtotedme. Matkad Suomenman röunhasai (avtokontrol'punkt Svetogorskas) om 30 km lodeheze jogedme, avtotedme vai raudtedme.
Kaks'kümne ühesa žilod mülüdas lidnankundha Kamennogorskan ližaks, kaikiš surembad — Vozroždenije (, 1803 vl 2010) i Prudi («uitod», 1012 rist. vl 2010). Lidnankundan pind — 1733,57 km².
Eläjad.
Vl 1959 eläjiden lugu oli 3 025 ristitud. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 6 739 ristitud, lidnankundan — 12 740 ristitud. Vozil 1996—2017 lidnan ristitišt oli 6..7 tuhad, kaikiš suremb — vl 2015, 6 781 eläjid. Vl 2017 kaik 12 521 elädas lidnankundas.
Ortodoksižen hristanuskondan ph. Serafim Sarovalaižen puine jumalankodi om saudud vll 1997—2003. Sen ližaks, 19. voz'sadan lüteranižen kirhan jändused oma olmas memorialižes «Antrea»-puištos.
Ižanduz da transport.
Ižandusen päsarakod oma rugižkiven samine (7 edheotandad) i cellülozbumagaine («Svenska Cellulosa Aktiebolaget»-kompanijan bumagfabrik).
Voib sadas Viipurišpäi avtobusal vai ezilidnelektrojonusel. «Piter — Svetogorsk»- i «Viipur — Hiitol (Karjal) — Lahdenpohj»-raudtejonod ristikoitas lidnas. Ezmäine jono kävutase ajamha jüguid tobjimalaz Suomenmaha da tagaz. "Kamennogorsk I-raudtestancii" om olmas «Viipur — Hiitol»-jonol, saudihe vl 1892. «Viipur — Priozersk»-avtote läbitab lidnad.


Hoking Stiven.
Stiven Uilliam Hoking (; sünd. 8. viluku 1942, Oksford, Anglii, Sur' Britanii — kol. 14. keväz'ku 2018, Kembridž, Anglii, Sur' Britanii — oli britanine (anglijalaine) tedomez', kosmologist.
Biografii.
Stiven oli sündnu angližhe Oksford-lidnha, sen universitetan medicinan Frenk-tedoidajan (1905−1986) i Isobel' Eilin Hoking-sekretarin (neiččel Uolker, 1915−2013) kanzha. Kaks' norembad Filippa- i Meri-sizart oli Stivenal, sen ližaks Edvard Frenk Devid-vellindam (1955−2003).
Stiven Hoking om Oksfordan universitetan vn 1962 pästnikan, sai ezmäšt tedoarvod Kembridžan "Triniti-holl"-kolledžas. Radoi Kembridžan universitetas vspäi 1965 i 1980-nzihe vozihesai. Tedoizi mustoid reiguid, ühtenzoiti niiden olendad termodinamikanke. Vodele 1975 sädi teorijad mustan reigun «purustuses» Hokingan sädegoičendan pästandanke.
Fizikantedomez' oli läžui ičeze kibul 1960-nziš vozišpäi. Lopi pagišta tävun poltusen löumendusen jäl'ghe vl 1985. Tedomez' koli Kembridžas.
Kanz.
Hoking oli naižiš kaks' kerdad: 1965−1990-nded voded i 1995−2006. Kazvatihe koume last ezmäižes naimiželos: Robert-poig (sünd. 1967), Lüsi-tütär (sünd. 1970) i Timoti-poig (sünd. 1979).


Thejan.
Thejan (,); todesine nimi om Ton Jon Be (,; sünd. 18. semendku 1988, Ijdžonbu, Köngido, Suvikorei) om suvikorejine pajatai. Ezitab «Big Bang»-muzikgruppan solistaks vspäi 2006. Zavodi solišt kar'jerad mugažo.
Biografii.
Thejan om sündnu Ijdžonbu-lidnha (Seulan pohjoine ezilidn).
Vspäi 2018 om nainu, Min Hörin-aktris om hänen ak.


Džekson Maikl.
Maikl Džozef Džekson (; sünd. 29. eloku 1958 Geri, Indian, AÜV — kol. 25. kezaku 2009, Los Andželes, Kalifornii, AÜV) oli amerikalaine pajatai da kargnik.


Inna (pajatai).
Inna, todesine nimi om Jelena Apostoleanu (; sünd. 16. reduku 1986, Mangalii, Romanii) om romanijalaine pajatai naine elektropop- i haus-stiliš, mugažo kargaidai.
Biografii.
Elena om sündnu Mangalii-lidnha. Hän openzihe Konstanc-lidnan Ovidiusan universitetas.
Vl 2008 Inna pästi ičeze ezmäine studine «Hot»-al'bom.


Anofrijev Oleg.
Oleg Andrejevič Anofrijev (; sünd. 20. heinku 1930, Gelendžik, Pohjoižkavkazan rand, Venäman NFST, NSTÜ — koli 28. keväz'ku 2018, Moskv, Venäma) — oli nevondkundaline da venämalaine pajatai, ak'tor, muzikankirjutai, režissör, änetoiti mul'tfil'mid. (1969), Venäman rahvahan artist (2004).
Biografii.
Oleg oli sündnu Gelendžik-lidnha, Andrei-lekarin i Marija-kodiemägen kanzha koumeks norembaks poigaks. Pereh eli Moskvas tobjimalaz.
Akt'or koli rakaspäi Moskv-lidnas. Oli nainu, Natal'ja-ak i Marija-tütär radoiba i ratas lekaril. Kaks' tütrentütärt, poig om ühtespäi.


Höna Kim.
Kim Höna (; sünd. 6. kezaku 1992, Seul Suvikorei) om korejalaine pajatai naine, model', kargaidai, enzne Wonder Girls- da 4Minute-muzikgruppiden solist. Tobjimalaz om tetab anglijankel'ženke Höna vai HönA-psevdonimanke nimen mödhe. Zavodi solišt kar'jerad mugažo.
Biografii.
Vodel 2007 Höna oli «Wonder Girls»-gruppan solistan da vozil 2009−2015 oli «4Minute»-gruppan solistan.


Muti Ornella.
Ornella Muti (), todesine nimi om Frančeska Romana Rivelli (; sünd. 9. keväzku 1955, Rim, Italii) om italijalaine aktris da enzne model'.
Biografii.
Frančeska om sündnu Rim-lidnha. Hänen tat om napolilaine lehtezmez', maman-skul'ptoran kazvatajad — Baltijan saksalaižed venämalaiženke augotižlibundanke, sirdiba Estinmaha Piterišpäi.
Fil'mdase 15-voččes igäspäi Italijan kinos päpaloin.
Kanz.
Aktris oli lähtnu mehele kaks' kerdad. Sünduti kaht tütärt i üht poigad. Eläb Moskvas da ezineb hüvädtegijidenke koncertoidenke.


Kalatez.
«Kokindan varastaden, Keskuzpark» (), pirdi Džon Džordž Braun
Rahvahidenkeskeine kel'dznam kalatest vaste märitud vezištol.
Ei voi eläda ümbri järviš da jogiš da sil-žo aigal ei püta kalad. Ende äjile ristituile kala oli päsömižen paiči leibäd. Kaikutte mužik, norespäi vanhazesai, mahtoi ongitada, miše verez kala olnuiži kodin stolal kaiken aigan.
Püdused.
Erased tedomehed oma mugošt mel't, miše ong' oli tehtud lujas amu. Ozuteseks hö toba paleolitan aigan luižid koukuižid.
Ku lapsed da vanhad ukod ongitiba kalad ongele, ka mužikad paksumba kalatiba toižil püdusil. Kerazihe kahten kanzan vai ühtenzoitihe kahesa mest artelihe püdamha kalad verkol jän al. Püdused oma kalatesen kebnemb maht. Püdusel voib ei vaiše sada enamba kalad, no mugažo ned abutaba kalatada neniš sijoiš, kus ei voiži tehta sidä toižil mahtoil. Tetabambad püdused oma not, merd da čoum.
Meiden aigal, nacein, om jüged löuta todesišt verkod vai notad. Nügüd' kalanikad ostleba paksumba kitajižid verkoid. Ende kävutoittihe ičetehtud vahvoid linnitid verkoiden täht. Kudotihe verkod iče, redukun lopuspäi tal'vkun keskehesai. Verkon kudojile ei sand judaita, pagišta komedas da laidas. Usktihe, miše vedehine voib kulištada kaiked necidä judud, konz verk linneb vedes. Pühktihe jumalan čogaha nitiden jändusid, lastaižid i puikoid, miše kala mäniži verkoho mugoižel-žo «kogol». Konz verkoiden kudond oli loptud, ka riputadihe radkaluid-ki jumalan čogaha, ani kuti pandihe niid «žertvaks» satusekahan kalatesen täht.
Tal'ven augotišes tehtihe lähte jäs purahan abul, konz jä ei olend völ vahvan. Konz vezi jädui, kokšitihe jäd, sid' amuntihe jän muruid vedespäi.


Klei kodijänišan nahkaspäi.
Klei kodijänišan nahkaspäi — vezisegoitez (oiged) i pelletoikš (hura).
Klei kodijänišan nahkaspäi — aineh, mitte tartutab da klejadab. Nece om sadud kodijänišan nahkaspäi kollagen, tradicijan mödhe se ottihe levkasan (pohjmuju, pirdajad otiba kävutamha sidä jumalaižiden tehtes) tegemižen täht.
Kävutand.
Udessündutamižen aigal taidehpirdajad pälustiba paltnoid klejal kodijänišan nahkaspäi — šlihtuiba. Pidi tehta necidä sen täht, miše pölvhasine voi om läz kaikiš voimujuiš, linolenan muiktuz om voiš, i se murendab paltnan kuiduid. Hot' nece azj abuteli-ki kaita paltnad, kaik-se, ližaks taidehpirdajad pälustiba paltnad toižel mujul. Klejal kodijänišan nahkaspäi toine tärged azj oli völ — levitada paltnad.
Vaumičend.
Klei kodijänišan nahkaspäi — nece om živatoiden klei, mitte tehtas kehutades živatoiden südäimiden sidojad aineht. Vaumites klejad, pidab teta, äjak ližata vet, miše klejal hüvä kingituz oliži da se oliži vahv.
Ei sa lämbitada klejad kehumižehesai. Ku kovas läbitada klejad, ka se kadotab ičeze sagedust. Kodijänišan, lehmän da hebon mäzran klejan tegijad nevoba keitta klejad temperaturas +60..+63 C° hätken.
Ičendad.
Klei kodijänišan nahkaspäi ottas koncertinoiden da toižiden peniden muzikvändimiden tegemižes, ozutesikš tehmaha skripkad. Hüvä eričuz om klejal — se sidotab lujas heredas i voib sulatada sidä hulas vedes, ku pidab, ozutesikš, koheta vändint. Mugoine klei pidäse lujas hüvin, konz ottas radho predmetad paksus, toižed klejad ei voigoi necidä. Ozutesikš, gitaran jäntkiden pidim (bridž) voib sirttas, ku se om klejadud toižel klejal, ved' paindas kovas sihe. Klejib hüvin vaiše siledoid paloid, proteinan pit'kad molekulad ühtenzoittas alusid atomoil. Klei kuivab kovha olendhasai severziš-se minutoiš, mugažo voib koviduda vilugoitusen tagut.


Lebedeva Valentina.
Valentina Vasil'jevna Lebedeva (, om sündnu 1. keväz'kud Mäggär'-küläha (Kos'kenaluižen rajon, Leningradan agj, Venäman NFST, Nevondkundaline Ühtištuz) om vepsän kirjutai da runokirjutai.
Biografii.
Kirjutai da kundaline aktivist om sündnu vepsläižehe kanzaha. Školan jäl'ges Valentina ajoi opendamhas Piterihe. Valentina eli da radoi äi vozid neciš pohjoižes lidnas. No kodima oli kaiken aigan hänen südäimes i vedi händast tagaze. Sikš, hän jäti suren lidnan da pördihe vepsän male. Nügüd' Valentina eläb Kurb-žilos.
Sädamine.
Valentina kirjutab runoid vepsän kelel. Hänele om mel'he ičeze rahvahan kul'tur, verod, ičeze kodikel'. Filologian Nina Zaiceva-tedodoktor kirjuti Valentina Lebedevan polhe: «Hän kirjutab runoid rahvahan ladul, mugoižel ladul, miččed oma vepsläižed pajod i voikud. Niiden kel' om mugoine pehmed, jokseb aniku ojaine, sikš runoiš om äi paginsanoid».
Valentina tegeb suren radon: hän starinoičeb internetan kal't kaikele mirule vepsläižiden enččiš tradicijoiš da veroiš, keradab vanhoid da nügüdläižid fotokuvid, ozutab nügüdläšt külän elod. Hänen internetanlehtpol' om popul'arine lujas, äjad ristitud lugeba sidä i sanuba hänele sured spasibod hänen rados.


Aviči.
Aviči (); todesine nimi om Tim Bergling (mugažo ročin i anglijan kelil, ročin virkmine: [tɪm ²bærjlɪŋ]; sünd. 8. sügüz'ku 1989, Stokhol'm, Ročinma — kol. 20. sulaku 2018, Maskat, Oman) oli ročinmalaine didžei da muzikprodüser.
Biografii.
Tim oli sündnu Stokhol'm-lindha, Klas Bergling i Anki Liden-aktrisan kanzha. Tegi muzikališt kar'jerad vspäi 2006. Oli läžui pankreatital pit'kan aigan.


Adžram Nensi.
Nensi Adžram (;; sünd. 16. semendku 1983, Beirut, Livan) om livanalaine pajatai da biznesnaine. Pajatab araban kelel.
Biografii.
Vl 2008 Nensi om lähtnu mehele, Fadi El' Haem om hänen mužik. Heil om kaks' tütärt: Mila da Ella.


Oficerad (fil'm).
Oficerad () om vn 1971 nevondkundaline čomamahtoline sodafil'm.
Ezmäine ozutez oli NSTÜ:s, vn 1971 26. heinku. Kaik enamba 53 mln ristituid kacuiba fil'mad kinoteatriš. Vll 2010−2011 mujutihe fil'mad.
NSTÜ:n kaičendministruz pakitoiti fil'man oficeriden akoiden jügedas elos. «Oficerad»-fil'm starinoičeb 1920−1960-nziden voziden pordos, sidä kesken Venäman Rahvahanikoiden sodas i Toižes mail'mas voinas. Fil'man hengiden muštkompozicii sijadase Venäman kaičendministrusen pertinno Moskvas.


Babymetal.
Babymetal () om tutab Japonijan muzikgrupp. Edestab muzikad džeipop-, al'ternativ metal-, dit metal da pauer metal-stiliš, pajatab japonan kelel. Gruppan änetuzkompanii märičeb muzikan stil' kavaji-metalaks («čomakulu metal»).
Gruppan aluz om pandud Tokioho vl 2010 kuti vokalan da kargun lapseline kollektiv-trio, ühtnijad-neičukaižed sünduiba vll 1997−1999. Akkompanirujad ozutadas koncertal kolijan hibjan grimanke.


Evrovizii-2018.
Evrovizii-2018 (,) oli 63. Evrovizii-konkurs, kudamb oigenzihe Portugaliias, 2018. vodel.
2018-nden voden vägestai — izrail'alaine Netta-pajatai.
Irdkosketused.
2018


Ligabue Lučano.
Lučano Ligabue (, sünd. 13. keväz'ku 1960, Korredžo, Italii) om italijalaine rok-pajatai da muzikankirjutai.
Biografii.
Sai buhgalteran diplomad, radoi erazvuiččil sijil, sidä kesken specializacijan mödhe. Vl 1985 sädi muzikannavedijoiden Orazero-gruppad. Vl 1990 hän pästi ičeze ezmäšt studišt al'bomad. Vn 1995 studine al'bom toi Lučanole tetabut.


Kim Riki.
Riki Kim (), todesine amerikaine nimi om Riki Li Nili (), korejine — 김 경호 ("Kim Gönhö"); sünd. 19. kezaku 1981, Daiton-lidn, Kanzas, AÜV) om amerikaine model' da doramoiden akt'or korejiženke augotižlibundanke, mugažo ühtneb Suvikorejan televizijan šouihe.
Biografii.
Riki om sündnu pen'he Daiton-lidnha. Hänen tat om irlandine amerikalaine Uil'jan Reimond Nili, mam — Kim Könhui korejiženke augotižlibundanke.
Akt'or om Kanzasan valdkundaližen universitetan pästnikan, openui kändmahas lehtezmeheks vai lobbistaks.
Kanz.
Vspäi 2009 Riki om nainu, muzikteatran Rü Sindzü-aktris om hänen ak. Heil om kaks' tütärt da üks' poig: Teilor-tütär (Kim Therin, om sündnu vl 2011), Ešer Uil'jam-poig (Kim Theoh, sünd. vl 2013) da Ellisen Viktoria-tütär (Kim Thera, sünd. vl 2015).


Radžkumar Punit.
Punit Radžkumar (,; sünd. 17. keväz'ku 1975, Madras, Tamil Nadu, Indii) om indijalaine ak'tor da fil'manpajoiden pajatai, ezini enamba 60 pajod. Fil'mdase kannadankel'žiš sädusiš tobjimalaz.
Biografii.
Punit om sündnu Madras-lidnha, Radžkumar-akt'oran (Singanalluru Puttasvamaja Muthuradžu) da Parvathamma-prodüseran sämižkanzha. Šiva-vell' (sund. 1963) da Raghavendra-vell' (sund. 1968) oma Punital, hö ratas akt'orikš mugažo. Fil'mzihe Punitad kinos ezmäižen kerdan lapsen völ, vl 1976.
Vspäi 1999 om nainu, Ašvini om hänen ak. Heil om kaks' tütärt: Drithi-tütär da Vandhita-tütär.


Sunž (lidn).
Sunž (,) om Venäman lidn da lidnümbrik Ingušetijan Tazovaldkundan pohjoižpäivnouzmas. Se om tazovaldkundan kahtenz' surtte lidn, mugažo Sunžan rajonan administrativižeks keskuseks (ei mülü sihe vspäi 2017).
Istorii.
Vll 1830−1845 "Kurijürt-eländpunkt" () oli olmas Sunžan oiktal (suvižel) randal. Kavkazižen sodan jäl'ghe kozakad paniba Sunženskai-stanican alust () Sunžan hural (pohjoižel) randal vl 1845. Vl 1852 udesnimitihe Slepcovskai-stanicaks () sodan vägimehen Nikolai Slepcov-majorjenaralan kanzannimen mödhe. Vl 1939 stanic sai ut oficiališt nint: "Ordžonikidzevskai" ().
Ingušetijan sädandan jäl'ghe stanic kändihe röunanverižeks i oli kodikš pagenikoiden täht Čečenijaspäi sodategendoiden aigan. Vn 2015 5. päiväl kezakud kätihe stanicad lidnanvuiččeks žiloks, vn 2016 3. päiväl uhokud nimitihe žilod nügüdläižikš jogen mödhe. Vn 2016 tal'vkus Sunž-žilo sai lidnan statusad.
Lidn šingotase sömtegimišton edheotandoil: voisagudtegim, konservtegim, konditerine fabrik.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sunž-jogen hural randal tobjimalaz (Terekan bassein), 320 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Magashasai om 30 km suvipäivlaskmha. Lähembaine lidn om Karabulak 8 km päivlaskmha. Tatanmaine civiline Magas-lendimport ("IGT / ИНШ") sijadase lidnan päivlaskmas, tehtas reisid Moskvha.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 61 598 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 70 095 eläjad vl 2009, poleni Čečnän soda lopun tagut.
Rahvahad (vl 2010, enamba 0,9%, ozutadud rahvahudenke): ingušad — 90,1%, čečenalaižed — 7,5%, venälaižed — 0,9%, toižed rahvahad — 1,5%.
Čomamahtoiden i lämoipalopäzutajiden kolledžad, Islaman institut i Ingušetijan valdkundaližen universitetan (alusenpandud tähä vl 1994) severz'-se korpusoid oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.


Pestovo.
Pestovo () om Venäman lidn da lidnankund Uz'lidnan agjan päivnouzmaižes čogas. Se om Pestovon rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1918 kuti raudtestancii jonol Krasnii Holm-lidnaspäi (Tverin agj), nimitihe lähižiden Venälaine Pestovo- i Karjalaine Pestovo-küliden mödhe. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1965.
Lidn šingotase sirdandpertiden i puižiden keradaipertiden tehmižel, mugažo omblendedheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Molog-jogen hural randal tobjimalaz (Volgan bassein), 119 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Surhe Uz'lidnhasai om 263 km päivlaskmha orhal vai 297 km avtotedme, Piterihesai — 360 km lodeheze raudtedme, Moskvhasai — 380 km suvipäivnouzmha raudtedme. Lähembaine lidn om Ustüžn (Vologdan agj) 45 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 50 km avtol.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 15 903 ristitud, rajonan koume nelländest. Vspäi 1967 lidnan ristitišt vajehtase 15..16 tuhad eläjid röunoiš (16 300 rist. vl 2000). Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid om olmas lidnas.
Borovičin sauvondindustrijan da ekonomikan tehnikuman filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Boroviči.
Boroviči () om Venäman lidn da lidnankund Uz'lidnan agjan päivnouzmas. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Borovičin rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1495 Derevan pätinan aigkirjas kuti Borovičin pagast (), vl 1564 — Borovičin Riveihut-torguimiž-radnikžilo (). Vn 1612 uhokus tora Borovičinno tegihe Ročinman i Pol'šanman sodavägiden keskes. Žilo sai lidnan statusad vl 1770, vedihe jarmankoid kahtišti vodes. Vezite kadoti znamoičendad «Moskv — Piter»-raudten sauvondan jäl'ghe vl 1851. Raudtestancii om sen 30-kilometrižen sarakon lopstancijaks Uglovk-žilospäi, radoi passažiroiden täht vll 1876−2012, nügüd' om vaiše jüguiden täht.
Lidn šingotase sauvondmaterialiden tegimil (lämoivastaižed tegesed, savič) sijaližel torhudel, sömtegimištol, tömašintegimel (vulkanizirujad pressad, punümbriradajad tömašinad), uksiden i mebel'fabrikoil, mugažo elektrokomponentoiden tegim i bobaižiden edheotand ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Mstan randoil (Il'mjärven bassein), 90 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Surhe Uz'lidnhasai om 155 km päivlaskmha orhal vai 177 km avtotedme. Lähembaine lidn om Okulovk 35 km päivlaskmha orhal vai 40 km avtol.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 53 690 ristitud, rajonan koume nelländest. Kaikiš suremb ristitišt oli 69 tuh. eläjid vl 1987. Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Emäganpäivän päjumalanpert' i kaks' jumalanpertid oma olmas lidnas, Pühän Hengen jumalankodi (16. voz'sadaspäi) udessündutase.
Borovičin sauvondindustrijan da ekonomikan tehnikum, pedagogine i medicinine kolledžad oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Irdkosketused.
*


Okulovk.
Ph. Aleksandr Nevalaižen jumalanpert' (1900−1901).
Okulovk () om Venäman lidn da lidnankund Uz'lidnan agjan keskuzpalan päivnouzmas. Se om Okulovkan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1927).
Istorii.
Okulovk-eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1495 Derevan pätinan aigkirjas kuti Poliščenskii-pagastan pala (). Om raudtestancijaks «Moskv — Piter»-jonon sauvondan jäl'ghe vl 1851. Bumagfabrik oli olmas. Vn 1928 25. päiväl kezakud kätihe Okulovkad da lähišt "Parahino-Poddub'je-eländpunktad" radnikžiloikš. Vn 1965 12. päiväl vilukud ühtenzoittihe žiloid i panihe "Okulovk-lidnaks".
Lidn šingotase plastikvalamižtegesiden i gal'vanižkrepindoiden tegimel, «Agrokabel'»-tegimel i mebel'furnituran edheotandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Peretn-jogen oiktal randal tobjimalaz (, Mstan hura ližajogi, Il'mjärven bassein), 161 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Surhe Uz'lidnhasai om 120 km päivlaskmha orhal vai 140 km avtotedme. Lähembaine lidn om Boroviči 35 km päivnouzmha orhal vai 40 km avtol.
Kaks' küläd mülüdas lidnankundha Okulovkan ližaks: Okulovk-külä (23 rist. vl 2010) i Šurkino (385 rist. vl 2010). Lidnankundan pind — 27,44 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 464 ristitud, lidnankundan — 12 872 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 19..20 tuh. eläjid vll 1967−1979 (20 tuh. rist. vl 1967). Vl 2017 kaik 10 848 ristitud elihe lidnankundas.
Irdkosketused.
*


Čudovo.
Čudovo () om Venäman lidn da lidnankund Uz'lidnan agjan pohjoižes. Se om Čudovon rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
"Čudovo"-eländpunktad mainitasoiš ezmäižen kerdan Uz'lidnan Vodin pätinan aigkirjas vl 1539 kuti "Čudovo Kerestil"- () i "Čudovskai Luk"- () küläd. Kätihe "Jam-Čudovo:ks" «Piter — Moskv»-počtraktal, se läbiti Uz'lidnad. Vll 1849−1851 saudihe «Moskv — Piter»-raudted, i Čudovo šingotaškanzihe raudtežiloks. Vl 1871 raudte ühtenzoiti sidä Uz'lidnanke. Vl 1923 kätihe lidnanvuiččeks žiloks, vn 1937 20. päiväl kezakud anttihe lidnan statusad.
Suren sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistižen Germanijan sodavägil (20. eloku 1941 — 29. viluku 1944). Lidn šingotase sauvondmaterialiden tegimil (faner, špon, mineraline lämuzizoläcii, raudtebetonšpalad, metallkonstrukcijad), järedal konditerfabrikal i virifabrikal, mugažo cementtegim om sauvomas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kerest'-jogen hural randal tobjimalaz (Olhavan hura ližajogi), 34 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, «Moskv — Piter»- i «Sur' Uz'lidn — Volhov»-raudtejonoil. Matkad Leningradan agjahasai om 12 km lodeheze, Surhe Uz'lidnhasai om 70 km suvhe kaikil teil, Piterihesai om 118 km lodeheze, Moskvhasai — 532 km suvipäivnouzmha. Lähembaižed lidnad oma Leningradan agjan Lüban' 30 km lodeheze avtotedme vai raudtedme i Kiriši 42 km pohjoižpäivnouzmha orhal, raudtel vai 57 km avtol.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 15 397 ristitud, rajonan seičeme kümnendest. Kaikiš suremb ristitišt oli 17..18 tuh. eläjid vll 1989−2005 (18 100 rist. vll 1992−1996).
Irdkosketused.
*


Vanh Russ.
Vanh Russ () om Venäman lidn, lidnankund da kurort Uz'lidnan agjan päivlaskmas. Se om agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Vanhan Russan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt om olmas 11. voz'sadaspäi kuti "Rus" () löutud tohesižen kirjeižen mödhe, nimitihe jogen mödhe (nüg. Porus'j). Mainitase aigkirjas ezmäižen kerdan vl 1167. Vll 1199−1201 saudihe varmitest. Lidn šingotihe keitandsolan pramozlal. Mülüi Ročinman okkupacijan zonha vll 1611−1617, kaik oli vargastadud. Vspäi 1785 šingotase kurortaks. Vl 1878 raudte Uz'lidnaspäi tuli lidnha (om muretud Suren sodan aigan), vl 1894 — «Pskov — Bologoje»-raudte. Lidn sai oficiališt nügüdläšt nimitust 20. voz'sadaspäi, oficialitomišt — 16. voz'sadaspäi.
Lidn šingotase sömtegimišton edheotandoil, aviakohenduztegimel i himižen mašiništonsauvondan tegimel, mugažo turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Polist'-jogen da sen huran Porus'j-ližajogen () kaikil randoil (Lovatin i Il'mjärven bassein), 25 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Surhe Uz'lidnhasai om 59 km pohjoižhe orhal vai 97 km avtotedme ümbri Il'mjärves. Toine lähembaine lidn om Sol'ci 64 km päivlaskmha orhal vai 79 km avtol.
Dubovici- (1 107 rist. vl 2010) i Roščino- (kaikenaigaižeta ristitištota vl 2010) küläd mülüdas lidnankundha Vanhan Russan ližaks. Lidnankundan pind — 34,87 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 31 809 ristitud, lidnankundan — 32 816 ristitud, rajonan seičeme kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 40..41 tuh. eläjid vll 1979−2001 (41 600 rist. vl 1992). Vl 2017 kaik 30 081 ristitud elihe lidnankundas.
Irdkosketused.
*


Valdai (lidn).
Valdai () om Venäman lidn da lidnankund Uz'lidnan agjan suvipäivnouzmas. Se om Valdain rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1495 kuti "Valdain selišš" (), nimitihe tahondan da järven mödhe. Žilo sai lidnan statusad vl 1770, sijazihe «Moskv — Piter»-traktal (nüg. M10-trass).
Lidn šingotase mašiništonsauvomižel (optiž-mehanine tegim, pomptegim) i sömtegimištol (konservtegim, leibäntegim).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ühtennimižen järven randan da ülüden päivlaskmas, 210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Surhe Uz'lidnhasai om 130 km lodeheze orhal vai 140 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Okulovk 44 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 66 km avtol i Bologoje (Tverin agj) 48 km päivnouzmha orhal vai 66 km M10-trassadme.
Zimogor'je-žilo (804 rist. vl 2016) mülüb lidnankundha Valdain ližaks. Lidnankundan pind — 28,41 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 16 098 ristitud, lidnankundan — 16 983 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 19 tuh. eläjid vll 1989−1998 (19 800 rist. vl 1996). Vl 2017 kaik 15 169 ristitud elädas lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan Iverin Jumalanmaman jumalaižen Pühäjärven mez'jumalankodi om olmas vspäi 1653 järven sarel, 10 km lidnan keskusespäi avtotedme.
Valdain agrarine tehnikum i servisan da ohjandusen kolledž oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Irdkosketused.
*


Pen' Višer.
Pen' Višer () om Venäman lidn da lidnankund Uz'lidnan agjan pohjoižes. Se om Penen Višeran rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1843 sauvomha «Moskv — Piter»-raudted i žiloks raudtestancijanno, nimitihe jogen mödhe. Vl 1879 Venäman ezmäine telefonpagin tegihe veimil Piterinke. Žilo sai lidnan statusad vl 1921. Suren sodan aigan lidn oli okkupiruidud penemb mi kus (24. reduku − 20. kül'mku 1941).
Lidn šingotase sauvondmaterialiden pästandal (mecümbriradmine) i stökoltegimel (tehnižed tegesed i substancijad), mugažo ventilätortegim, omblend- i mebel'edheotandad ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pen' Višerk-jogen randoil (, Olhavan oigedpol'ne bassein), 65 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Surhe Uz'lidnhasai om 65 km suvipäivlaskmha orhal vai 90 km avtotedme. Lähembaine lidn om Čudovo 44 km lodeheze orhal vai raudtel, 70 km avtol.
Seičeme pent' küläd mülüdas lidnankundha Penen Višeran ližaks. Lidnankundan pind — 844,35 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 461 ristitud, lidnankundan — 12 654 ristitud, rajonan koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 17 620 eläjad vl 1939 i 16 109 eläjad vl 1959. Vl 2017 kaik 11 186 ristitud elihe lidnankundas.
Penen Višeran tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Sol'ci.
Sol'ci () om Venäman lidn da lidnankund Uz'lidnan agjan päivlaskmas. Se om Sol'cin rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Uz'lidnan aigkirjas vl 1390, eläjad saiba keitandsolad purtkišpäi. Sol'ci-raudtestancii om «Piter — Vitebsk»-jonol vspäi 1904. Posad sai lidnan statusad vl 1914. Edel Toist mail'man sodad mineralveziden kurort sijazihe täs.
Lidn oli okkupiruidud Suren sodan aigan (14−16 i 22. heinku 1941 — 21. uhoku 1944). Vl 1975 ühtenzoittihe lähižid eländpunktoid lidnanke. Lidn šingotase elektrotehnižel «Ellips»-tegimel (magnitveimed, transformatorad, drosselid) i sömtegimištol (leibtegim, maidtegim), mugažo turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Šelon'-jogen hural randal tobjimalaz (vanh., Il'mjärven bassein), 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Surhe Uz'lidnhasai om 72 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 78 km avtotedme. Lähembaine lidn om Dno (Pskovan agj) 40 km suvipäivlaskmha orhal vai raudtel, 60 km avtol. Bombardiruilendimiden Sol'ci-sodail'mbaz om 2 km pohjoižhe lidnaspäi.
Jogol'nik- (66 rist. vl 2010) i Dubec- (3 rist. vl 2010) küläd mülüdas lidnankundha Sol'cin ližaks. Lidnankundan pind — 39,84 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 10 086 ristitud, lidnankundan — 10 155 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 12 900 eläjad vl 1998. Vl 2017 kaik 9 052 ristitud elihe lidnankundas.
Ortodoksižen hristanuskondan Ill'ja-endustajan päjumalanpert' (kivine — 1824−1825) i Jumalanmaman Katken puine jumalanpert' (18. voz'sada), vanhuskolaižiden loičendpert', torgovanoiden erižpertid da laukad oma kaičenus lidnas.
Irdkosketused.
*


Holm (lidn, Venäma).
Holm () om Venäman lidn da lidnankund Uz'lidnan agjan suvipäivlaskmas. Se om Holman rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt seižui torguindteil Mustmerennoks, mainitase ezmäižen kerdan vl 1471 kuti "Hol'mov'skii pagast" () Pol'šanman Kazimir IV-kunigahan kožundkirjeižes Uz'lidnanke. Nimitihe korktan kukhan mödhe jogen randal. Posad sai makundan lidnan statusad Pskovan gubernijas vn 1777 3. päiväl elokud. 19. voz'sadal oli tetab sijaližil pramozloil, venehiden da toižiden jogiastjoiden tegmižel.
Äjad pertid oliba muretud täuzin Suren sodan aigan vl 1942, vedihe torategendoid lidnas da sen ümbrištos.
Holm šingotase mecan varhapanendan da ümbriradmižen edheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Lovat'-jogen randoil (Il'mjärven bassein), 65 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, keskuz om oiktal randal. Matkad Surhe Uz'lidnhasai om 150 km pohjoižhe orhal vai 200 km avtotedme. Lähembaine lidn om Toropec (Tverin agj) 78 km suvipäivnouzmha orhal vai 95 km avtol.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 3 830 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 6 800 eläjad vl 1913, Suren sodan jäl'ghe — 4 849 ristitud vl 1989. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Tihvinan jumalaižen pühäpert' om udessündutadud vll 1991−2003 kivižes olendas.
Irdkosketused.
*


Bagrationovsk.
Bagrationovsk (, pol'š. i; edel 1946 vot — "Preisiš Eilau",) om Venäman lidn Kaliningradan agjan suvipäivlaskmas. Se om Bagrationovskan lidnümbrikon administrativine keskuz. Valdkundröunzonan režim om väges lidnas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kuti Tevtonan ordenan zamk-varmitez vl 1325, žilo senno — vl 1336. Se sai lidnan oiktusid vl 1585. Vl 1807 7.-8. päivil uhokud tora tegihe lidnanno Francijan i Venäman-Prussijan sodavägiden keskes. Vl 1866 raudte ühtenzoiti lidnad Königsberganke i Bartenštainanke (nüg. Pol'šanmas, heittihe raudted valdkundröunan rajonas). Suren sodan aigan vn 1945 10. päiväl uhokud Rusked Armii anasti lidnad. Nimitihe venämalaižen Pötr Bagration-jenaralan muštoks — vn 1807 toran sodavejan.
Lidn šingotase mašiništonsauvomižel (torguind- i vilugoitimmašiništ), sömtegimištol (lihakombinat) i zell'tegimel, mugažo mebel'edheotand radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 70 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Pol'šanman röunanno. «Bagrationovsk — Bezledi»-röunpäličmänendtaho om 300 m suvipäivnouzmha lidnaspäi. Matkad Kaliningradhasai om 37 km pohjoižhe orhal vai 40 km avtotedme. Toižed lähembaižed lidnad oma Laduškin 36 km lodeheze orhal vai 50 km avtol i Bartošice (Pol'šanma) 17 km suvipäivnouzmha orhal vai avtotedme. Pened Langer- i Varškaiterskoje-järved sijadasoiš Bagrationovskas.
Kaik 87 žilod mülüdas lidnümbrikho Bagrationovskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1019,88 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 6 400 ristitud, lidnümbrikon (edel 2016 vot — rajonan) videndez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 7 461 eläjad vl 1939 i 7 400 eläjad vll 1998−2001. Ortodoksižen hristanuskondan jumalanpert' om saudud vl 1995.
Rahvahad (lidnan eläjad vl 2010, enamba 0,3%, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 89,0%, ukrainalaižed — 3,7%, vaugedvenälaižed — 3,0%, armenijalaižed — 0,9%, saksalaižed — 0,6%, totarlaižed — 0,5%, azerbaidžanlaižed — 0,5%, litvalaižed — 0,5%, pol'šanmalaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 1,0%.
Irdkosketused.
*


Meidzin restavracii.
Meidzin restavracii ("Meidzi Isin"), vai udištez i revolücii, om voziden 1868−1889 reformiden politine, socialiž-ekonomine da sodaäjüz Japonijas.
Zavodihe Meidzin imperatoran (122nz' Mucuhito-imperator, ohjasti 1867−1912) tulendan valdištmele jäl'ghe, sen aigan sögunat (samurajiden ohjanduzkund) vajehtihe imperatoran oiktal tobmudel hänel vahvištadud ohjastusenke. Satusekahad reformad kändiba ičeizoliruidud agrarišt mad mail'man ühteks pävaldkundoišpäi.
Eran nimitusen znamoičend.
"Meidzi" («vauktastadud ohjanduz») om Mucuhito-imperatoran nengo (ohjandusen deviz) da eran nimituz, sil aigalpäi nengo om imperatoran elon hätkte. Reformiden voded veiba japonižen verolišt elonmahtod murendusele i päivlaskmaižen civilizacijan satusiden pigustadud juritandale.
Istorii.
Vajehtused augotiba sen tagut, miše Tokugava Josinobu-sögun pörduti tobmut imperatorale ičetahtol. Tokugavan sögunat oli heittud uden ohjastusen pätandan mödhe vn 1868 3. päiväl vilukud. Se ei tulend mel'he erasile mehile, i Rahvahanikoiden soda zavodihe — Bosin-soda («Madrakonan voden soda»), lopihe vn 1869 27. päiväl kezakud. Sen-žo voden 3. päiväl sügüz'kud ohjastuz sirdi pälidnad Kiotospäi Tokioho.
Japonijan modernizacii baziruihe ottud tobmuden jagamižel i mülüi reformiden rivid: administrativine, ohjastusen, armijan, socialine, valdkundmaksoiden, opendusen. Ižanduz i kapitalizman kesksidod šingotaškanziba Evropan ižandusen kartte: vl 1872 saudihe ezmäšt raudted, sauvoškanzihe kivižid pertid da teid.
Jäl'gused.
Reformad veiba ižandusen änikoičendale, no militarizacijale-ki, se vägesti lopuks reformiden hüvüt.
Lähtend izoläcijaspäi mödustihe rahvahidenkeskeižiden kontaktoiden levitamižel. Märitihe valdkundröunad Venämanke, šingotihe sidoid Kitainke i Korejanke. Japonijan sur'oigenuded napriba kacta udes tazooiktusetomid rahvahidenkeskeižid muitkožmusid. Sur'oigenduzkund tirpi kilt, no armijan sauvond abuti valdkundale kaita ripmatomut. Japonii ezišti Päivnouzmaižen Azijan valdkundoid modernizacijas.


Baltiisk.
Lidnan nägu kosmosaspäi vl 2000.
Baltiisk (,; edel 1946 vot — "Pillau", mugažo saksan kelel) om Venäman lidn Kaliningradan agjan päivlaskmas. Se om Venäman kaikiš päivlaskmaižemb lidn, Baltiiskan rajonan administrativine keskuz (vspäi 2008), Venäman Baltijan laivišton päsodameribaz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1626. Se sai lidnan statusad vl 1725. Toižen mail'man sodan Rusked Armii anasti lidnad šturman jäl'ghe vn 1945 25. päiväl sulakud. Oli sauptud lidn nevondkundaližen aigan, nügüd' om avaitud verazmalaižile.
Lidn šingotase järedal meriportal i kivivoin vendal, laivankohendusel, sömedheotandoil da turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Baltijan meren suvižel randal, Baltiiskan sal'men randoil, Baltiiskan čirakon pohjoižes, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kaliningradhasai om 40 km pohjoižhe orhal, 50 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Primorsk 11 km pohjoižpäivnouzmha orhal, raudtel vai avtol i Svetlii 14 km päivnouzmha orhal (lahten kal't) vai 32 km avtotedme.
"Lunino-" (492 rist. vl 2010) i "Beregovoje-" (13 rist. vl 2010) žilod mülüdas lidnankundha Baltijskan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 32 697 ristitud, lidnankundan — 33 202 ristitud, rajonan ühesa kümnendest. Vspäi 2002 lidnan ristitišt vajehtase 32..33 tuh. eläjid röunoiš (kaikiš suremb 33 576 rist. vl 2009). Vl 2017 kaik 33 659 ristitud elihe lidnankundas.
Rahvahad (lidnan eläjad vl 2010, enamba 0,4%, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 85,8%, ukrainalaižed — 5,9%, vaugedvenälaižed — 4,2%, totarlaižed — 0,7%, litvalaižed — 0,4%, saksalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,6%.
Irdkosketused.
*


San Antonio.
San Antonio (mugažo anglijan kelel, virktas [ˌsæn ænˈtoʊnioʊ]) om lidn Tehas-štatan suves. Se om štatan kahtenz' lidn (Hjustonan jäl'ghe) i federacijan seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Meksikan generaline konsuluz sijadase lidnas.
Istorii.
Amussai indejalaižiden pajaija-heim eli täs da nimiti tahondad "Janaguana" — «verestajad veded». Vl 1691 ispanijalaižiden missii tuli neche tahondha ph. Antonijan Padujalaižen päiväl (13. kezaku), nimitihe pühämehen mödhe tahondad da joged-ki.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1718. Aigan mändes lähižed missijad da Alamo-lidnuz ühtištuihe da saiba lidnan oiktusid vn 1837 5. päiväl kezakud. Vl 1877 raudte tuli lidnha.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase San Antonio-jogen randoil (Meksikan lahten bassein) da sen oiktan Medin-ližajogen hural randal (), 198 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad štatan Ostin-pälidnhasai om 100 km pohjoižpäivnouzmha orhal, raudtel vai avtoteidme.
Klimat om subtropine räk valdmeren. Voden keskmäine lämuz om +20,8 C°. Paneb sadegid 820 mm vodes, enamba 100 mm semendkus-kezakus i redukus.
San Antonio jagase 14 lidnanlaptha, ned alajagasoiš rajonihe.
Eläjad.
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 327 407 ristitud, heišpäi 63,2% oma ispaniženke vai latinižamerikaiženke augotižlibundanke. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 2017 läz 2,5 mln ristituid elihe lidnas ezilidnoidenke.
San Antonio om järed openduzkeskuz, läz 100 tuhad openikoid 31 üläopendusen aluzkundas. Sen ližaks, medicinine openduzkeskuz pästab 24 tuhad specialistoid vodes.


Černähovsk.
Černähovsk (,,; edel 1946 vot —) om Venäman lidn Kaliningradan agjan keskuzpalan päivnouzmas. Se om agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Černähovskan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud prussijalaižiden "Unsatrapis"-žilon sijas kuti Tevtonan ordenan "Insterburg-zamk-varmitez" vl 1336, lopihe sen sauvomišt vl 1390. Zamkan jändused oma olmas muzejaks. Žilo lidnusenno sai lidnan oiktusid vn 1583 10. päiväl redukud. Vspäi 1860 om raudtesol'meks, «Berlin — Kaunas»-jono läbiti lidnad. Suren sodan aigan vn 1944 elokus lidn alištui Suren Britanijan il'mvägiden bombardiruindale, i vn 1945 21.-22. päivil vilukud Rusked Armii anasti lidnad. Nimitihe 3. Vaugedvenäman frontan Ivan Černähovskii-käsknikan kanzannimen mödhe.
Lidn šingotase koditehnikan tegimel, sömtegimištol (konservtegim, konjaktegim, vintegim), mugažo mebel'edheotand i kombisömän tegim ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Instruč- i Angrap- () jogiden ühthejoksmusen Pregolikš randoil, 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kaliningradhasai om 84 km päivlaskmha orhal, 88 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Gusev 27 km päivnouzmha kaikil teil i Ozörsk 29 km suvipäivnouzmha orhal vai 33 km avtol.
Kaik 100 žilod da üks' raudtestancii mülüdas lidnümbrikho Černähovskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1285,75 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 40 449 ristitud, lidnümbrikon (edel 2016 vot — rajonan) koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 43 620 eläjad vl 1939 i 43..44 tuh. eläjid vll 1998−2003 (44 323 rist. vl 2002). Ortodoksižen hristanuskondan jumalanpert' i katoline pühäpert' oma olmas.
Rahvahad (lidnan eläjad vl 2010, enamba 0,4%, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 86,4%, ukrainalaižed — 4,5%, vaugedvenälaižed — 3,4%, saksalaižed — 1,1%, litvalaižed — 0,9%, armenijalaižed — 0,7%, totarlaižed — 0,5%, čiganalaižed — 0,5%, pol'šanmalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,6%.
Irdkosketused.
*


Sur' depressii.
Kogosüdäiprodukt ühtele hengele mail'man valdkundoidme Suren depressijan aigan.
Sur' depressii () om voziden 1929−1939 mail'man ekonomine krizis.
Istorii.
Terav faz oli vozil 1929−1933. Zavodihe Nju Jorkan biržan krahaspäi, leviganzi Evropan maihe AÜV:oiden torguindprotekcionizman märiden da jäl'ghižiden vastmäriden kal't.
Krizis kosketi ezikät nenid valdkundoid: AÜV (kaikiš suremb), Kanad, Sur' Britanii, Saksanma, Francii. Kuvastui tegimištoližihe lidnoihe, sauvond lopihe ani täuzin. Söndtavaroiden arvod poleniba 30−40% kacmata produktoiden valamižen maha i näl'gnikoiden kogoihe.


Gur'jevsk (Kaliningradan agj).
Gur'jevsk (, pruss.: "Romaw",; edel 1946 vot — "Noihauzen",) om Venäman lidn Kaliningradan agjan päivlaskmas. Se om Kaliningradan pohjoižpäivnouzmaine ezilidn, Gur'jevskan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1262 kuti ricariden "Noihauzen-zamk". Žilo senno oli peneks 19. voz'sadan keskushesai, sid' šingotaškanzihe Königsbergan ezilidnaks. Vl 1889 «Königsberg — Labiau»-raudte läbiti eländpunktad. Suren sodan aigan vn 1945 28. päiväl vilukud Rusked Armii anasti lidnad. Nimitihe vägimehen Stepan Gur'jev-majorjenaralan kanzannimen mödhe, pölištui Pillaun šturman aigan.
Lidn šingotase maižandusen produkcijan ümbriradmižel, sauvondmaterialiden penil edheotandoil i sauvondal, mugažo meblinfabrik radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Gurjevk-jogen (vai sijaline pagin. "Portänk", «mellicjogi», Pregolin oiged ližajogi 27 km pitte) randoil, 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kaks' uitod om jogen edel lidnad da sen jäl'ghe mödvedhe («mellicuitod»). Matkad Kaliningradhasai om 7 km suvipäivlaskmha.
Kaik 147 žilod mülüdas lidnümbrikho Gur'jevskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1363 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 431 ristitud, lidnümbrikon (vll 2008−2014 — rajonan) nelländez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd' lujan migracijan tagut. Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Voznesen'jan jumalanpert' (om saudud vll 1999−2005) i Uden apostoloiden jumalankodikundan pühäpert' (restavriruidud kirhas) oma olmas.
Rahvahad (lidnan eläjad vl 2010, enamba 0,5%, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 88,3%, vaugedvenälaižed — 3,1%, ukrainalaižed — 3,0%, saksalaižed — 1,4%, totarlaižed — 0,7%, armenijalaižed — 0,6%, litvalaižed — 0,5%, pol'šanmalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 1,9%.
Irdkosketused.
*


Gusev (lidn).
Gusev (, pruss.: "Gumbinni",,; edel 1946 vot —) om Venäman lidn Kaliningradan agjan suvipäivnouzmas. Se om Gusevan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1539 kuti kalanpüdajiden "Kulligkemen-külä" (), sid' vn 1558 kirjeižes kuti "Pisserkaim" («külä Pissanjogel»). Voziden 1709−1711 mustmorpošavan jäl'ghe sirdnikad Saksanman ruhtinazkundoišpäi, Avstrijaspäi, Šotlandijaspäi da toižiš Evropan maišpäi tuliba elämhä. Žilo sai lidnan oiktusid vn 1724 25. päiväl semendkud i vhesai 1945 oli Päivnouzmaižen Prussijan päivnouzmaižen polen — Litvan deputacijan administrativižeks keskuseks.
Vl 1770 lidn oli elänu lujas sur'vedes läbi. Vl 1860 «Berlin — Kaunas»-jono läbiti lidnad, vspäi 1908 om raudtesol'meks. Ezmäižen mail'man sodan aigan vl 1914 tora tegihe lidnanno. Suren sodan aigan vn 1945 21. päiväl vilukud Rusttan Armijan 3. Vaugedvenäman frontan sodaväged anastiba lidnad. Nimitihe vägimehen Sergei Gusev-kapitanan kanzannimen mödhe.
Lidn šingotase TV-sandapparatoiden i mikroelektronikan tegimil, pertidensauvondkombinatal i kartonfabrikal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Piss-jogen randoil (, Pregolin bassein), 45 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kaliningradhasai om 110 km päivlaskmha orhal, 115 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Černähovsk 27 km päivlaskmha kaikil teil i Ozörsk 24 km suvipäivlaskmha orhal vai 28 km avtol.
Kaik 40 pen't žilod mülüdas lidnümbrikho Gusevan ližaks. Lidnümbrikon pind — 642,66 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 28 260 ristitud, lidnümbrikon (vozil 2008−2014 — rajonan) koume nelländest. Vspäi 1989 lidnan ristitišt om kaikiš suremb i vajehtase 27..28 tuh. eläjid röunoiš (28 542 rist. vl 2012). Ortodoksižen hristanuskondan Kaikiden Pühämehiden päjumalanpert' (vspäi 2016) i lüteranine pühäpert' oma olmas.
Gusevan agtotegimištoline kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Sur' francine revolücii.
Sur' francine revolücii () om voziden 1789−1799 Francijan kundaližen i politižen sisteman kaikiš järedamb toštmižsauvomine. Se vei absolütižes monarhijaspäi Ezmäiženno franciženno tazovaldkundannoks (vn 1792 sügüz'ku) «Joudjuz, kohtaižuz, vellüz»-devizanke. De jure kaik rahvahanikad kändiba joudjikš i kohtaižidenke oiktusidenke käskusišton edes.
Revolücijan süd.
Edeližen kunigahan ohjastuz, Francijan ühtnend Amerikaižhe sodaha ripmatomudes (1775−1783) i sen ozutez, maižandusen satusetomad voded, onetoi torguindakt Britanijanke tegiba rahaazjišton pahan olendan süikš. Mugažo Vauktustusen idejad i socialižed vajehtused veiba pit'kanno revolücijannoks. Edeline järgenduz formiruihe kaks' voz'sadad kompromissoiden da südäisodoiden rezul'tataks, no aristokratijan meleltartutomuz ristituiden olendas kucui ekspluatacijan i radotomuden teravad lujendust. Bajarišt i pap'kund ei tahtoigoi antta nimiččid valdkundmaksoid, i ei pästand rahvahad valita ezitajid.
Revolücijan aigan buržuazijale ei piida olend kunigahad sauvomha valdkundad.
Buržuazižen revolücijan voz'kümne.
Revolücii zavodihe Parižas Francijan Lui XVI-kunigahan tobmuden edelbankrotižes olendaspäi i Bastilijan anastandaspäi vn 1789 14. päiväl heinkud rahvahal (valdkundaline praznik) kaičemha Parižad verhiš sodavägišpäi. Francijan sodaväged eziniba rahvahan poles.
Vn 1789 17. päiväl heinkud kunigaz Rahvahaližen Suiman ezitajidenke tuli Parižha i tundišti revolücijad, kokard Parižan lidnanznamanke (sinine da rusked) i kunigahan flaganke (vauged) kändihe Francijan simvolaks. Rahvaz sädi kommunoid Parižan kartte kaikedme valdkundadme. Sen-žo voden 26. päiväl elokud Alusenpanijan Rahvahaližen Suiman ühtnijad vahvištiba Ristitun da rahvahanikan oiktusiden deklaracijad. Vn 1791 3. päiväl sügüz'kud ezmäine Francijan Konstitucii oli vahvištadud, i 14. sügüz'kud kunigaz andoi valad sihe. Monarh oli čuratud valdištmelpäi (vn 1792 sügüz'ku) vastustusen i pagon verhiže maihe naprindan tagut, sid' surmitud vn 1793 21. päiväl vilukud.
Suren buržuazižen revolücijan lopind znamoičihe 18. brümeran valdkundankukerdusel (vn 1799 9. päiväl kül'mkud), sen satuseks Napoleon Bonapart kändihe ohjastusen pämeheks. Buržuazii, manmehišt i golläd lidnalaižed toraziba monarhijan polenpidajid da aristokratijad vaste, se oli ezmäine buržazine revolücii mail'mas.


Gvardeisk.
Lidnan keskuzline torg vl 2003.
Gvardeisk (, pruss.: "Tapiow",,; edel 1946 vot —) om Venäman lidn Kaliningradan agjan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Gvardeiskan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1255 "Tapiov-žiloks" prussijalaižiden puiženno lidnusenno. Vl 1351 saudihe Tevtonan ordenan zamkad. Vl 1502 saudihe kirhad žilos. Žilo sai lidnan oiktusid vn 1722 6. päiväl sulakud.
Ezmäižen mail'man sodan aigan lidnan arhiv paloi lophu ambundan tagut vl 1914. Suren sodan aigan vn 1945 25. päiväl vilukud Rusttan Armijan 5. gvardijan divizijan 17. gvardijan polk anasti lidnad. Udesnimitihe nügüdläižikš vn 1946 7. päiväl sügüz'kud Kaliningradan agjan toižiden lidnoiden kartte.
Lidn šingotase sömtegimišton edheotandoil (lihakombinat, leibkonditerine kombinat, kalanümbriradai ceh), pakuitezfabrikal i koditehnikan ühthekeradamižen tegimel, mugažo bil'jardoiden fabrik radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pregol'-jogen () da sen Deim-ližajogen () oiktoil randoil tobjimalaz, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Gvardeisk-raudtestancii om hural randal. Matkad Kaliningradan keskushesai om 37 km päivlaskmha orhal, 42 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Polessk 24 km pohjoižhe orhal vai 28 km avtotedme i Pravdinsk 23 km suvhe orhal vai 44 km avtol.
Kaik 61 žilod mülüdas lidnümbrikho Gvardeiskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 783 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 13 899 ristitud, lidnümbrikon (vn 2014 kezakuhusai — rajonan) nell' ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 14 572 eläjad vl 2002 lähižiden žiloiden ühtištusen jäl'ghe. Ortodoksižen hristanuskondan Joann-endustajan päjumalanpert' (vspäi 1989 kirhan sauvuses) i katoline tulendan pert' oma olmas.
Irdkosketused.
*


Vilusoda.
a> vl 1967, nägu Päivnouzmpol'žes Berlinaspäi.
Vilusoda vai Viluvoin () om politologijan tärtuz, znamoitas globališt kaikenvuittušt vastustelendad i keskes vll 1946−1991. Se oli konfrontacii, eile soda, no kucui sodoiden äjüt peniš valdkundoiš — Korei, Vjetnam, Afrikan i Keskuzamerikan mad. Kahten kundaližen sisteman olend tegihe vilusodan süks: kapitalizm i planine socializm. Vastustelendan liderad kändihe südäitukuižikš valdkundoikš.
Nimituz.
Tärtusen avtor om britanine Džordž Oruell-kirjutai, kävuti sidä ezmäižen kerdan vn 1945 19. päiväl redukud britanižen joganedal'žen «Tribune»-aiglehtesen «Sinä da atombomb»-kirjutuses. Hän endusti "kožundaigad, kudamb ei linne kožundaks", ku toižed järedad valdkundad sadas atomazegištod AÜV:oiden ližaks i jagadas mail'mad keskneze.
Istorii.
Kitain i NSTÜ:n kosketusiden vilugoitmine vällenzi socialistišt blokad. Ičekeskeine südäitukuižiden azegiden ližaduz, niiden «lugumäran voibuižed» da toižen azegišton mödhe vei Kariban krizisannoks, NSTÜ:n ekonomine alašingotez sodarajadusiden tagut — Berlinan seinän sauvomižhe. Nevondkundaližen perestroikan politik, Mihail Gorbačov i AÜV:oiden hüvä vald lopiba vilusodad.
Vilusodan pordod: vastustelendan augotiž (1946−1953), kosketusiden lämšund (1953−1962), kingitamižen lasketusen politik (1962−1979), vastustelendan uz' kertuz (1979−1987), Gorbačovan «uz' meletand» i vilusodan lopind (1987−1991).
Jäl'gused.
NSTÜ:n i sen sodablokan da ekonomižen blokan čihodamine, Saksanman ühtištuz, AÜV:oiden i Evropan maiden lidiruind mail'mas, i leviganduz, Kitain naprindad kätas toižeks ülävaldkundaks, Ühtištoitmatomuden likundan olend, Kožundkirjutez mail'man südäitukuižiden kodviden kel'dos, Kožundkirjutez südäitukuižiden kodviden levitamatomudes i Kožundkirjutesed strategižiden edhetungazegiden lühenduses AÜV:oiden da Venäman keskes.


Krasnoznamensk (Kaliningradan agj).
Krasnoznamensk (,; edel 1938 vot — "Lazdenen" (), vll 1938−1946 — "Hazel'berg" ()) om Venäman lidn Kaliningradan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Krasnoznamenskan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1576 litvalaižiden "Lazdinai-žiloks" (baltine "lazd"-tüvi «pähkimpu»), nüg. üks' Vil'nüsan rajonišpäi nimitase muga. Vl 1734 udesnimitihe "Lazdenen:aks", saksan ladhu. 19. voz'sadal saudihe kirhad žilos, i se kändihe lidnaks.
Suren sodan aigan vn 1945 18. päiväl vilukud Rusttan Armijan 3. Vaugedvenäman frontan sodaväged anastiba lidnad. Udesnimitihe nügüdläižikš vn 1946 7. päiväl sügüz'kud Kaliningradan agjan toižiden lidnoiden kartte.
Lidn šingotase keramižen savičun järedal tegimel i metalližpakuitesen tegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Šešupe-jogen (Nämunasan hura ližajogi) hural randal tobjimalaz, 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kontrol'punkt Litvanman röunal om Pograničnii-žilos 20 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme, Nämunasan hural randpolel. Matkad Litvanmahasai om 10 km päivnouzmha orhal, Kaliningradhasai om 130 km päivlaskmha orhal vai 160 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Neman 32 km lodeheze-päivlaskmha orhal vai avtotedme i Jurbarkas (Litvanma) 23 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 37 km avtol.
Kaik 54 žilod mülüdas lidnümbrikho Krasnoznamenskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1280,47 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 3 522 ristitud, lidnümbrikon (vll 2008−2016 — rajonan) nelländez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 4 tuhad eläjid vll 1996−2001.
Rahvahad (lidnan eläjad vl 2010, enamba 0,5%, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 87,4%, litvalaižed — 2,8%, ukrainalaižed — 2,5%, vaugedvenälaižed — 2,5%, čiganalaižed — 1,0%, armenijalaižed — 1,0%, saksalaižed — 0,9%, totarlaižed — 0,6%, pol'šanmalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 0,8%.
Irdkosketused.
*


Laduškin.
Laduškin (,,; edel 1946 vot — "Lüdvigsort" ()) om Venäman lidn-kurort Kaliningradan agjan suvipäivlaskmas. Se om Laduškinan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1314. Vl 1593 saudihe bumagmellicad täs. Vl 1709 Fridrih Lüdvig Gol'štein-Bekskii-gercog osti mellicad i nimiti sidä "Lüdvigsort". Vl 1894 saudihe raudtestancijan pertid. Oli peneks žiloks Surhe sodahasai (1253 rist. vl 1939).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Baltijan meren Kaliningradan lahten randal, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kaliningradhasai om 28 km pohjoižpäivnouzmha. Lähembaižed lidnad oma Mamonovo 22 km suvipäivlaskmha kaikil teil, Baltiisk 15 km lodeheze lahten kal't i Svetlii 10 km pohjoižhe lahten kal't.
Kaks' pen't Ladigino- i Ul'janovk-žilod mülüdas lidnümbrikho Laduškinan ližaks. Lidnümbrikon pind — 28,18 km². Se röunatab Gur'jevskan i Bagrationovskan lidnümbrikoidenke.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 3 787 ristitud, lidnümbrikon — 3 877 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 4 068 eläjad vl 2015. Vl 2017 kaik 4 088 ristitud elihe lidnümbrikos.
Rahvahad (lidnan eläjad vl 2010, enamba 0,4%, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 91,2%, ukrainalaižed — 3,0%, vaugedvenälaižed — 2,5%, saksalaižed — 0,9%, litvalaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 1,8%.


Mamonovo.
Mamonovo (,; edel 1947 vot — "Hailigenbail' " («pühä kirvez»)) om Venäman lidn valdkundröunanno, Kaliningradan agjan suvipäivlaskmas. Se om Mamonovon lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1314 kuti "Hailigenštadte" prussijalaižiden puižen lidnusen sijas. Vspäi 1344 nimitihe "Hailigenbail:ikš". Kivižen kirhan (vspäi 1349) jändused oma kaičenus tähäsai. Žilo sai lidnan statusad vl 1946.
Udesnimitihe vn 1947 25. päiväl heinkud Suren sodan vägelaižen, vägimehen Nikolai Mamonov-käsknikan kanzannimen mödhe, pölištui vn 1944 redukus necen žilon šturman aigan.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Baltijan meren Kaliningradan lahten randpolel, 15 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kaliningradhasai om 48 km pohjoižpäivnouzmha. Lähembaižed lidnad oma Branevo (Pol'šanma) 10 km suvipäivlaskmha, Laduškin 22 km pohjoižpäivnouzmha kaikil teil i Baltiisk 20 km pohjoižhe lahten kal't. Avto- i raudtekontrol'punktad oma läz lidnad Pol'šanman röunal, se om 2 km suvhe lidnaspäi.
Nell' pen't žilod mülüdas lidnümbrikho Mamonovon ližaks. Lidnümbrikon pind — 106,13 km². Se röunatab Bagrationovskan lidnümbrikonke i Pol'šanmanke.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 7 761 ristitud, lidnümbrikon — 7 957 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 10 631 eläjad vl 1939, Suren sodan jäl'ghe — 8 100 rist. vll 1996−2001 i 8 105 rist. vl 2014. Vl 2017 kaik 8 247 ristitud elihe lidnümbrikos.
Rahvahad (lidnan eläjad vl 2010, enamba 0,4%, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 86,7%, vaugedvenälaižed — 3,8%, ukrainalaižed — 3,7%, saksalaižed — 1,2%, armenijalaižed — 0,4%, totarlaižed — 0,4%, mordvinalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,4%.


Neman (lidn).
Neman (,; edel 1947 vot — "Ragnit") om Venäman lidn valdkundröunanno, Kaliningradan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Nemanan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Prussijan aigkirjas kuti amuine "Raganit-lidnuz", kudambad Tevtonan ordenan ricarid poltiba vl 1277. Orden sauvoi ut lidnust vanhan sijas vl 1289, panihe mantazole vl 1355. Lidnuz om saudud tošti kivespäi vl 1409. Pidihe zamkad hüvin, eskai Suren sodan jäl'ghe se oli läz kogonaine. Nügüd' vaiše jändused oma olmas. Žilo sai lidnan statusad vl 1722.
Suren sodan aigan vn 1945 19. päiväl vilukud Rusked Armii anasti lidnad. Udesnimitihe lidnad jogen mödhe vl 1947. Vll 1909−1992 cellülozbumagaine kombinat radoi Nemanas. Lidn šingotase sömtegimišton edheotandoil, mecan ümbriradmižel i turizmal. Baltijan AES om sauvomas vspäi 2010, 15 km suvipäivnouzmha lidnaspäi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Nämunas-jogen () hural randal, 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kaliningradhasai om 120 km suvipäivlaskmha. Lähembaine lidn om Sovetsk 7 km lodeheze kaikil teil.
Om röunanverižeks lidnaks, Litvanma om Nämunasan vastrandal. Ei ole valdmoid jogel. "Uz' Neman-raudtestancii" radab vaiše jüguiden täht.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 798 ristitud, lidnümbrikon nell' seičemendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 13 821 eläjad vl 1989.
Rahvahad (lidnan eläjad vl 2010, enamba 0,4%, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 88,4%, vaugedvenälaižed — 3,2%, litvalaižed — 2,8%, ukrainalaižed — 2,7%, totarlaižed — 0,7%, armenijalaižed — 0,5%, saksalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,3%.
Irdkosketused.
*


Nesterov (Kaliningradan agj).
Nesterov (,; edel 1938 vot "Štallupönen" (), vll 1938−1946 nimitihe "Ebenrode:ks") om Venäman lidn da lidnankund Kaliningradan agjan päivnouzmas. Se om Nesterovan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1539 kuti "Štallupönen" torgusen sijadusen oiktusenke. Vl 1719 luja lämoipalo tegihe žilos. Sen jäl'ghe sauvoškanzihe kivižid pertid, saudihe ut kirhad, i vl 1722 žilo sai lidnan oiktusid. Sodagarnizon baziruihe lidnas vspäi 1780. Vl 1860 «Berlin — Kaunas»-raudte läbiti lidnad. Vn 1944 25. päiväl redukud Rusked Armii anasti Ebenrode-lidnad. Vl 1946 udesnimitihe NSTÜ:n vägimehen Stepan Nesterov-polknikan kanzannimen mödhe, pölištui toran aigan anastamha lidnad.
Lidn šingotase argvoitegimel, turbazedheotandal i mecižandusel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 65 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Raudtekontrol'punkt om Litvanman röunal 12 km päivnouzmha. Matkad Kaliningradan keskushesai om 133 km päivlaskmha orhal, 140 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Gusev 25 km päivlaskmha kaikil teil, Krasnoznamensk 36 km pohjoižhe orhal vai avtol i Kibartai (Litvanma) 12 km päivnouzmha kaikil teil.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 4 595 ristitud, rajonan nelländez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 6 644 eläjad vl 1939, Suren sodan jäl'ghe — läz 5 tuhad eläjid vll 1989−2008 (5 049 rist. vl 2002). Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Hengen jumalanpert' (kirhan sauvuses vspäi 1996) i ph. Panteleimonan časoun' oma olmas.
Rahvahad (lidnan eläjad vl 2010, enamba 0,4%, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 87,2%, litvalaižed — 3,3%, vaugedvenälaižed — 3,2%, ukrainalaižed — 2,7%, saksalaižed — 0,8%, pol'šanmalaižed — 0,5%, čiganalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,9%.
Irdkosketused.
*


Ozörsk (Kaliningradan agj).
Ozörsk (,,; edel 1938 vot "Darkemen" (), vll 1938−1946 — "Angerapp" jogen mödhe) om Venäman lidn Kaliningradan agjan suvipäivnouzmas. Se om Ozörskan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1539. Prussijan Fridrih Vil'gel'm I-kunigaz andoi Darkemenale lidnan oiktusid vl 1725.
Lidn šingotase meblin tehmižel, sömtegimišton edheotandal (leibtegesed), metalližtegesiden i kartonpakuitesen pästandal, mecan ümbriradmižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Angrap-jogen randoil (, Pregolin hura joginišk, pen' GES jogel lidnas), 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Pol'šanman röunhasai om 8 km suvhe, Kaliningradhasai om 102 km päivlaskmha-lodeheze orhal vai 120 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Černähovsk 29 km lodeheze orhal vai 33 km avtotedme i Gusev 24 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 28 km avtol. Ei ole raudted nevondkundaližes aigaspäi.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 4 740 ristitud, lidnümbrikon koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 6 300 eläjad vll 1996−1998.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 85,7%, vaugedvenälaižed — 3,8%, ukrainalaižed — 3,1%, pol'šanmalaižed — 2,1%, armenijalaižed — 2,0%, saksalaižed — 1,2%, litvalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 1,6%.
Irdkosketused.
*


Pionerskii (lidn).
Pionerskii (,; edel 1947 vot — "Noikuren" ()) om Venäman kurortine lidn da kalanpüdandal meriport Kaliningradan agjan lodehes. Se om Pionerskijan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Nügüdläine eländpunkt da sen tahond mainitadas ezmäižen kerdan vl 1254. Eli mustmoras läbi vl 1709. 19. voz'sadal šingotaškanzihe kurortaks Krancan ühtes, no ende ei olend sijališt reskvet. Mineralvezi om arvostadud korktas. Vl 1899 raudte tuli žilho. Vn 1945 14. päiväl sulakud Rusked Armii anasti lidnad. Udesnimitihe Pionerijan oiktastuseks vn 1947 heinkul. Vn 1952 25. päiväl tal'vkud kurortžilo sai lidnan statusad.
Lidn šingotase kala- i lihategimil, kalanpüdusiden fabrikal i lebun edheotandoil. Letkesine kül'bet'rand om 4 km pitte.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Baltijan meren suvirandal, 23 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kaliningradan röunhasai om 25 km suvipäivnouzmha orhal vai 30 km avtotedme. Lähembaine lidn om Svetlogorsk ani päivlaskmha. Raudtestancii nimitase "Pionerskii kurort".
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 11 016 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 12 300 eläjad vl 2001.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 86,5%, ukrainalaižed — 5,0%, vaugedvenälaižed — 4,5%, azerbaidžanlaižed — 0,6%, totarlaižed — 0,4%, litvalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,6%.


Polessk.
Polessk (,,; edel 1946 vot "Labiau") om Venäman lidn Kaliningradan agjan keskuzpalan lodehes. Se om Polesskan lidnümbrikon (edel 2016 vot — rajonan) administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kuti "Labagov" vl 1249. Se sai lidnan oiktusid vn 1642 28. päiväl kezakud. Suren sodan aigan Rusked Armii anasti lidnad vn 1945 23. päiväl vilukud. Udesnimitihe NSTÜ:n vägimehen Sergei Poleckii-polknikan muštoks i ümbärdajan mectahondan tagut.
Lidn om maižanduzrajonan keskuseks, šingotase sömtegimišton edheotandoil: kalakonservtegim, kombisömän tegim, kaks' sagudtegint.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Deim-jogen da kanalan hural randal (, Pregolin oiged ratud hijam), 3 kilometras suvhe Baltijan meren Kuršan lahtespäi, 3 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kaliningradhasai om 46 km suvipäivlaskmha raudtel vai avtol. Lähembaine lidn om Gvardeisk 24 km suvhe orhal vai 28 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 7 581 ristitud, lidnümbrikon kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 7 600 eläjad vll 2002−2011 (7 681 rist. vl 2002).
Rahvahad (lidnan eläjad vl 2010, enamba 0,4%, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 88,7%, vaugedvenälaižed — 2,7%, ukrainalaižed — 2,3%, armenijalaižed — 1,2%, litvalaižed — 1,0%, saksalaižed — 0,8%, totarlaižed — 0,5%, čiganalaižed — 0,5%, mordvinalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 1,8%.
Irdkosketused.
*


Pravdinsk.
Pravdinsk (,,; edel 1946 vot "Fridländ / Fridland",) om Venäman lidn Kaliningradan agjan suves. Se om Pravdinskan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan-lidnusen aluz om pandud vl 1312 prussijalaižiden vanhan eländpunktan sijas. Se sai lidnan oiktusid vn 1335. Zavottihe sauvondad lidnusen irdpolel 16.-17. voz'sadoil. Suren sodan aigan Rusked Armii anasti lidnad.
Lidn šingotase sömtegimišton edheotandoil i penel GES:al.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Lav-jogen randoil (,, padosein da pen' GES), 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Pol'šanman röunhasai om 10 km suvhe orhal, lähembaine kontrol'punkt sijadase Bagrationovskas 30 km suvipäivlaskmha avtotedme. Matkad Kaliningradan keskushesai om 43 km lodeheze orhal vai 53 km avtol. Toine lähembaine lidn om Gvardeisk 23 km pohjoižhe orhal vai 44 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 4 323 ristitud, lidnümbrikon videndez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 4 410 eläjad vl 1939 i läz 4 500 eläjid vll 1996−2009.
Rahvahad (lidnan eläjad vl 2010, enamba 0,4%, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 84,6%, vaugedvenälaižed — 7,7%, ukrainalaižed — 2,1%, armenijalaižed — 1,4%, azerbaidžanlaižed — 1,3%, saksalaižed — 0,9%, totarlaižed — 0,6%, litvalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,0%.
Irdkosketused.
*


Primorsk (Kaliningradan agj).
Primorsk (,,; edel 1946 vot — "Fišhauzen",) om Venäman pen' lidn da lidnankund Kaliningradan agjan päivlaskmas. Mülüb Baltiiskan rajonha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud lidnuseks vl 1268 i vhesai 1300 nimitihe "Šonevik" (). Sai lidnan oiktusid vl 1305. Zamkan jändused oma kaičenus lidnan ümbrištos. Vspäi 1818 Fišhauzen oli ümbrikon keskuseks ičeze lidnanznamanke. Suren sodan aigan Rusked Armii anasti lidnad vn 1945 sulakus. Udesnimitihe mererandaližen sijadusen mödhe. Vhesai 1963 oli mülünu Zelenogradskan rajonha, sid' alištui Svetlii-lidnan nevondkundale. Vspäi 1994 mülüb Baltiiskan rajonha (edel 2008 vot lidnümbrik). Vll 2005−2008 Primorsk oli lidnanvuiččeks žiloks.
Lidn om Venäman Baltijan laivišton sodameriportaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Baltijan meren Primorskai-lahten randal, 1 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kaliningradhasai om 33 km päivnouzmha orhal, 40 km raudtel vai avtol. Lähembaižed lidnad oma Svetlii 10 km suvipäivnouzmha orhal, 15 km raudtedme vai 21 km avtotedme i Baltiisk 11 km suvipäivlaskmha kaikil teil. "Uz' Primorsk-raudtestancii" om «Kaliningrad — Baltiisk»-jonol.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 956 ristitud, rajonan viž procentad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 3 879 eläjad vl 1939, Suren sodan jäl'ghe — läz 2 000 eläjid vspäi 1959 (2 150 rist. vl 2002).


Slavsk.
Slavsk (,,; edel 1946 vot "Hainrihsval'de", «Genrihan mec») om Venäman lidn Kaliningradan agjan pohjoižes. Se om Slavskan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1292. Vspäi 1890 om mineralveden kurortaks. Vl 1891 «Königsberg — Til'zit»-raudte läbiti žilod. Vl 1939 sai lidnan statusad. Suren sodan aigan Rusked Armii anasti lidnad torata vn 1945 20. päiväl vilukud. Udesnimitihe «hoštajan vägestusen vihanikoiden päl oiktastuseks».
Lidn šingotase sömtegimišton edheotandoil (maidproduktad, lihaedheotand, leibän pästand) i elektropaloiden tegimel, mugažo kurortaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 2 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Litvanman röunhasai om 15 km pohjoižpäivnouzmha orhal, lähembaine kontrol'punkt sijadase Sovetskas (lähembaine lidn) 16 km päivnouzmha kaikil teil. Matkad Kaliningradhasai om 120 km suvipäivlaskmha kaikil teil. "Uz' Slavsk"-raudtestancii () om sauptud, vaiše seižutez om lidnas.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 4 614 ristitud, lidnümbrikon videndez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 5 172 eläjad vl 2002. Hristanuskondan koume pühäpertid om olmas lidnas.
Irdkosketused.
*


Sovetsk (Kaliningradan agj).
Sovetsk (,,; edel 1946 vot — "Til'zit",) om Venäman lidn da lidnümbrik Kaliningradan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Vll 1404−1410 Tevtonan ordenan ricarid sauvoiba Noihauz-zamkad. Til'ze-külän aluz om pandud sen seiniden taga, nimitihe penen jogen mödhe (Nämunasan ližajogi). Vl 1511 Til'ze sai torgusen oiktust Saksalaižen ordenan Al'breht-gercogan käzišpäi. Vn 1552 2. päiväl kül'mkud hän-žo andoi Til'ze-eländpunktale lidnan oiktusid.
Vll 1709−1710 eläjiden koumandez koli mustmoraspäi, i protestantad-sirdanikad Zal'cburgaspäi elänzoitiba lidnas. Vn 1707 heinkus Til'zitan kožundkirjutez om allekirjutadud Venäman i Francijan, Prussijan i Francijan keskes. Vspäi 1808 nimitihe lidnad "Til'zit:aks". Vll 1863−1865 saudihe «Insterburg — Til'zit»-raudted i Til'zitan päraudtestancijad. Vl 1891 toine raudte radaškanzi Königsberghasai. Vll 1904−1907 Luiza-kunigaznaižen sild ühtenzoiti Nämunasan randoid (Germanijan sodaväged poukahtiba keskustoid vn 1944 redukus, udessaudihe raudbetonaspäi vl 1965). Suren sodan aigan Rusked Armii anasti lidnad vn 1945 17. päiväl vilukud.
Vn 2012 kezaspäi valdkundröunan zonan leveduz om penetud 500 metrhasai pidust' Nämunasad. Lidn šingotase turizmal, sömtegimišton edheotandoil (järed kalategim, lihaproduktad, leib, kan'fetad, mineralvezi, alkogoližed jomad) i omblendfabrikoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Nämunas-jogen hural randal, 14 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Litvanman röun da kontrol'punkt sijadasoiš Nämunasanno. Matkad Kaliningradan keskushesai om 98 km suvipäivlaskmha orhal, 117 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Panämune (294 rist. vl 2011, Litvanma) jogen ani vastrandal 416 m sildadme, Neman 7 km suvipäivnouzmha i Slavsk 7 km päivlaskmha.
Eläjad.
Vl 1959 lidnan ristitišt oli 31 941 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 41 705 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 59 105 eläjad vl 1939, Suren sodan jäl'ghe — 43 400 rist. vozil 1998 i 2005. Ortodoksižen hristanuskondan päjumalanpert' i kaks' jumalanpertid, katoližen jumalankodikundan pühäpert' oma olmas lidnas.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 86,7%, ukrainalaižed — 3,5%, litvalaižed — 3,3%, vaugedvenälaižed — 2,7%, čiganalaižed — 0,7%, saksalaižed — 0,6%, armenijalaižed — 0,4%, totarlaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,7%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Sovetsk-lidnan Tehnologine kolledž i Sovetskan tehnikum-internat (ristituiden röunatud voimusidenke täht).


Svetlii (Kaliningradan agj).
Svetlii (,,; edel 1947 vot "Cimmerbude", «pert'kuluine») om Venäman lidn Kaliningradan agjan päivlaskmas. Se om Svetlijan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
15. voz'sadal zamk oli olmas, no aigan mändes murenzihe i upsi lahtes. Eländpunktan aluz om pandud vl 1640, i Cimmerbude oli kalanpüdajiden peneks küläks 20. voz'sadahasai, alištui sur'vedele joga vodel. Saudud vll 1894−1901 merikanal päzui žilod sur'vezišpäi. Suren sodan aigan Rusked Armii anasti lidnad torata vn 1945 sulakus. Udesnimitihe "Svetloje-žiloks" vl 1947. Vn 1949 elokuspäi oli radnikžiloks. Vn 1955 6. päiväl redukud Svetloje sai lidnan statusad. Aigan mändes ühtenzoittihe Komsomol'skii-žilonke, enččel Paize-žilo () oli kalanpüdajiden peneks küläks mugažo 14. voz'sadaspäi.
Lidn šingotase laivoiden kohendusel i sömtegimišton edheotandoil (kalanümbriradajad tegimed, lihaproduktad, sojan ümbriradmine), merimetalližkonstrukcijoiden tehmižel i meriportal vemha kivivoid.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Baltijan meren Kaliningradan merilaivkanalan randal, 5 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kaliningradan röunhasai om 20 km päivnouzmha kaikil teil. Lähembaižed lidnad oma Baltiisk 14 km päivlaskmha orhal (lahten kal't) vai 32 km avtotedme, Primorsk 10 km lodeheze orhal, 15 km raudtedme vai 21 km avtotedme i Laduškin 10 km suvhe lahten kal't. "Baltijan Mec"-raudtestancii () radab vemha jüguid vaiše, se om sarakon «Kaliningrad — Baltiisk»-jonospäi lopstancijaks.
Kümne žilod mülüdas lidnümbrikho Svetlijan ližaks. Lidnümbrikon pind — 80,23 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 375 ristitud, lidnümbrikon — 27 622 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd', se vajehtase 21..22 tuh. röunoiš vspäi 1996. Vl 2017 kaik 29 049 ristitud elihe lidnümbrikos. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid i katoližen jumalankodikundan pühäpert' oma olmas lidnas.
Rahvahad (lidnan eläjad vl 2010, enamba 0,4%, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 86,5%, vaugedvenälaižed — 6,1%, ukrainalaižed — 3,2%, litvalaižed — 0,6%, totarlaižed — 0,5%, saksalaižed — 0,5%, azerbaidžanlaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,2%.


Svetlogorsk (Kaliningradan agj).
Svetlogorsk (,,; edel 1947 vot — "Raušen" («Šobaidajad (dünad)») om Venäman lidn, lidnankund da kurort Kaliningradan agjan lodehes. Se om Svetlogorskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1258. Se kändihe kurortaks da lidnaks 19. voz'sadal. Vspäi 1900 raudte ühtenzoitab lidnad Kaliningradanke, nügüd'aigan "Svetlogorsk-2" om lopstancijaks.
Lidn šingotase turizmal, vezi- i redukurortaks (federaline status vspäi 1999), kül'bendrandal, kul'turiž-azjaližeks keskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Baltijan meren randal, 41 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Mererand om erigoittud korktal letkesižel dünal. Tün' järv () om lidnan keskuses Svetlogork-jogel (). Matkad Kaliningradan röunhasai om 35 km suvipäivnouzmha kaikil teil. Lähembaine lidn, meriport da kurort om Pionerskii ani päivnouzmha.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 10 772 ristitud, rajonan koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 13 400 eläjad vl 2000.
Rahvahad (lidnan eläjad vl 2010, enamba 0,4%, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 88,9%, vaugedvenälaižed — 3,6%, ukrainalaižed — 3,2%, litvalaižed — 0,5%, armenijalaižed — 0,4%, totarlaižed — 0,4%, saksalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,6%.
Irdkosketused.
*


Ivangorod.
Ivangorod (,) om Venäman lidn da lidnankund Leningradan agjan suvipäivlaskmas, mülüb Kingiseppan rajonha. Valdkundröunan zon, tulend dokumentan mödhe.
Istorii.
Panihe eländpunktan alust Venäman Ivan III Sur'-carin käskön mödhe vl 1492 kuti valdkundan ezmäine lidnuz da torguindmeriport Baltijan meren randanno, nimitihe carin oiktastuseks. Vll 1581−1590 i 1612−1704 oli Ročinman palaks. Udessaudud lidnuz om kaičenus tähäsai. 19. voz'sadal i 20. voz'sadan ezmäižel polel mainitase kuti Narvanlidnan pala oiktal randal. Vll 1919 — kül'mku 1944 oli ripmatoman Estinman palaks. Vl 1947 sai radnikžilon statusad. Anttihe lidnan statusad vn 1954 28. päiväl redukud.
Lidn šingotase, lämuzmašiništon tegimel, džutpölvhanfabrikal i avtoveimiden edheotandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Narv-jogen oiktal randal i GES:an kanalan randoil, 32 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Kingiseppan rajonan päivlaskmas. Matkad Kingisepphasai om 22 km päivnouzmha orhal, raudtedme vai avtol. Ivangorod seižub «Piter — Tallidn»-raudtejonol i avtotel. Lähembaine lidn om Narv (Estinma) ani päivlaskmas, jogen taga. Koume kontrol'punktad om valdkundröunal: avtosildanno, raudtesildanno i jaugnikoiden sildanno. Raudtestancii nimitase "Ivangorod-Narvskii".
Pähkimmähut-külä (, 10 rist. vl 2010) i Popovk-futor (1 rist. vl 2014) mülüdas lidnankundha Ivangorodan ližaks. Lidnankundan pind — 65,04 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9 854 ristitud, lidnankundan — 9 865 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 14 400 eläjad vl 1959. Ortodoksižen hristanuskondan nell' jumalanpertid om olmas lidnas.
Ivangorodan gumanitariž-tehnine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Kommunar (lidn, Leningradan agj).
Kommunar (, mugažo suomen kelel) om Venäman lidn da lidnankund Leningradan agjan keskuzpalan päivlaskmas, mülüb Gatčinan rajonha.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1817 Generaližen štaban topografižel kartal kuti "Grafskaja Slavänk" (). Vl 1846 maiden Samoilova-grafnaine-piidai sirdi verhiže maihe valdkundröunan taga, i valdkund osti grafnaižen mad külänke ühtes, nimiti sidä "Carskaja Slavänk". Vl 1862 Rodžersan bumagfabrik Ižoranjogel mainitase Piterin gubernijan eländpunktoiden nimikirjuteses. Vl 1918 udesnimitihe "žilod Rodžersan da Peifferan fabrikanno" nügüdläižikš. Kätihe lidnanvuiččeks žiloks vl 1953. Se sai lidnan statusad vn 1993 28. päiväl kezakud. Vll 1996−2006 alištui agjan tobmudele oikti.
Lidn šingotase cellülozbumagaižel tegimištol (kaks' bumagfabrikad, kartonkombinat, kaks' gofropakuitesen edheotandad), mugažo sauvondkombinatal, elektro- i plastiktegesiden pästandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ižor-jogen randoil (Nevan hura ližajogi), 60 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, rajonan pohjoižpäivnouzmas, Piterin röunan taga ani. Matkad Gatčinhasai om 25 km päivlaskmha.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 20 211 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Äi ristituid radab Piteriš.


Otradnoje (lidn, Leningradan agj).
Otradnoje (,) om Venäman lidn da lidnankund Leningradan agjan keskuzpalas, mülüb Kirovskan rajonha. Rajonan kaikiš suremb lidn, kuti Kirovsk-rajonkeskuz-ki Nevan ülezjogen (26,4 tuh. rist. vl 2018).
Istorii.
Ivanovskoje- i Pella-kezaküläd mainitasoiš vspäi 1708. Suren sodan aigan toran ezipird oli läz Otradnojed, kaik pertid da tegimed oliba muretud. Vl 1970 ühtenzoittihe Ivanovskoje-, Otrandoje- i Ust'-Tosno-žiloid lidnha, nimitihe nügüdläižikš.
Lidn šingotase laivansauvomižen «Pella»-tegimel, mecanümbriradmižel tegimel (elektropachad, pilindmaterialad), elektrotehnižen mašiništon tegimel, sömtegimišton edheotandoil (konditerine ühtelmaz i «Heinz»-kompanijan edheotand), mugažo jogiport i plastikpakuitesen edheotand ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Nevan hural randal. Röunatab Piter-regionan suvipäivnouzmaiženke, sen Kolpinon rajonanke. Toine lähembaine lidn om Nikol'skoje 3 km suvhe. "Ivanovskai"-platform i "Pell"-raudtestancii sijadasoiš lidnas. Matkad Kirovskhasai om 16 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 23 866 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 25 481 eläjad vl 2015. Ortodoksižen hristanuskondan jumalanpert' da časoun' oma olmas lidnas.


Aparteid.
Aparteidan znam anglijan i afrikaans kelil.
Aparteid vai Rassanerigoičend («erigoičend» — elämižes, rados i m.e.) oli Suviafrikan Tazovaldkundan Nacionaližen partijan oficialine valdkundaline politik vll 1948−1994.
Märhapanend.
Segregacii mitte taht tundusen mödhe voib nimitadas aparteidaks SAT:an istorižen segregacijan analogijan mödhe. Väritused aparteidas ezitihe erasen aigan Brazilijan, Francijan i Saudoiden Arabijan tobmudele. Vl 1973 Päassamblei vahvišti «Rahvahidenkeskeine konvencii aparteidan ogeruden tugedamižes i ustavzoitandas sen tagut»-dokumentad. Rahvahidenkeskeižen kriminaližen käskuzkundan Riman statut om väges vs 2002 heinkun 1. päiväspäi, se harakterizuib aparteidad ühteks 11 ogerudespäi ristitližusen vaste.
Istorii Suviafrikas.
Vägestunu Nacionaline partii vahvišti käskusiden tobjad palad vhesai 1960 kaičemba vaugedverišt penembust, mugažo Konstitucijan kohendusid. Niiden mödhe kel'dod oliba mille taht rasale päiči vauktad — tulda kuna taht ičeze sijadusespäi-«bantustanaspäi», kävutada vaugedverižiden valdkundaližid aluzkundoid, muzaverižed valitihe ezitajid vaiše ičeze tobmuden aluzkundoihe, anastihe rahvahanikust heil, eländsijid-ki erasti. Transport i sportjoukud oliba erižed 1980-nzihe vozihesai. Nened kel'dod jätiba jäl'gid Suviafrikan kul'turas tähäsai.
Toižed valdkundad (AÜV) pučihe mugoižes käskusištospäi, Afrikan enččed kolonijad kändiba valdkundoikš i pörduiba muzaverižen ristitišton oiktusid, sil-žo aigal Suviafrik oti kävutamižhe uzid käskusid erigoičemha ristituid.
Pučind aparteidaspäi.
Vaugedverižen ristitišton palan vähenemine videndespäi kümnendeshesai vll 1940−1990 vei aparteidan politikan tühjitusennoks. Frederik de Klerkan ohjastuz zavodi reformid vl 1990. Pästtihe türmatud politižikš mehid (Nel'son Mandela i völ 6 tuhad ristituid), se vei joudjaližennoks üläühthižennoks valičendannoks vl 1994. Aparteidan sisteman likvidacii abuti kaita federativišt valdkundad i heitta rahvahidenkeskeižid sankcijoid.


Nikol'skoje (lidn, Leningradan agj).
Nikol'skoje (,) om Venäman lidn da lidnankund Leningradan agjan keskuzpalas. Mülüb Tosnon rajonha, sen kahtenz' surtte lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1710 kuti manmehiden-kivinikoiden külä, sirdanikoiden Moskvan alpäi tobjimalaz. Nimitihe "Nikolajevskoje-" i "Nikol'skoje-žiloks" saudud vodele 1717 puižen jumalanpertin mödhe ph. Mikulai-čudonsädajan oiktastuseks. Vll 1801−1936 ühtennimine kivine jumalanpert' oli olmas. 19. voz'sadan lopus mainitase mugažo "Plitnaja Lomk"-nimenke (). Vspäi 1877 porhtegim om saudud. Žilo oli okkupiruidud Germanijan imperijan sodavägil Suren sodan aigan, küksihe nacistoid vn 1944 23. päiväl vilukud. Sodan jäl'ghe saudihe severz'-se tegimid, i kätihe žilod lidnanvuiččeks vl 1958. Vspäi 1963 oli alištunu Tosno-lidnan Nevondkundale. Vs 1990 elokun 15. päiväspäi Nikol'skoje om lidnan statusanke.
Lidn šingotase sauvondkompleksan edheotandoil (savič, keramine apakut, keramižed torved, keramzit), himižel i mašiništonsauvomižel tegimil, porhtegimel i praznikambuškelusiden edheotandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tosn-jogen oiktal randal (, Nevan hura ližajogi), 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Piter-regionan röun om 2 km lodeheze, sen Kolpinon rajon. Toine lähembaine lidn om Otradnoje 3 km pohjoižhe, sen "Ivanovskai"-raudteplatformanke. Matkad Tosno-rajonkeskushesai om 19 km suvhe orhal vai 26 km avtotedme.
Koume küläd mülüdas lidnankundha Nikol'skojen ližaks. Lidnankundan pind — 14,44 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 19 280 ristitud, lidnankundan — 20 089 ristitud, rajonan kudendez. Kaikiš suremb lidnan i lidnankundan ristitišt om nügüd'. Vl 2017 kaik 22 694 ristitud elihe lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid oma olmas lidnas: ph. Mikulai-čudonsädajan oiktastuseks i puine ph. Nikolai II-moknikan-carin muštho.
Rahvahad (2010): venälaižed — 93,7%, armenijalaižed — 1,2%, ukrainalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 4,0%.
Professionaližen opendusen aluzkundad sijadasoiš lähembaižiš lidnoiš.


Arabiž-izrailine rida.
Arabiž-izrailine rida om jätkustui vastustuz arabialaižiden () i sionizman likundan (Izrailin) keskes.
Istorii.
Zavodihe 19. voz'sadan lopus evrejalaižiden borcuindaspäi sädamha ičeze valdkundad. Vl 1948 Izrailin i Palestinan olendan aluz om pandud, no araban mail'man valdkundad pučtas Izrailin täudes tundištamižespäi tähäsai päiči Egiptad (vn 1979 kožundkirjutez) i Jordanijad (vn 1994 kožundkirjutez).
Palestiniž-izrailine rida om regionaližeks. Etnosankeskeižen konfliktan vägi lujeneb erazvuiččen uskon taguiči (judaizm i islam), mail'man Suriden valdkundoiden valatoitandaspäi.
Problemad.
Ridan päproblemad: Jerusaliman jagund, pagenijad mehed (evrejalaižed araban maišpäi i arabialaižed Palestinaspäi), uziden eländpunktoiden leviganduz.
Äiluguižed sodad da incidentad, terroran aktad kaimdas Izrailin šingotest. Kaik läz 55 tuhad sodamehid pölištuiba konfliktan aigan.


Visock.
Visock (, «kaid sal'm») om pen' lidn, lidnankund da Baltijan meren meriport Venäman i sen Leningradan agjan lodehes. Mülüb Viipurin rajonha, sen kaikiš penemb lidn da kund.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1532. Pohjoižen sodan aigan anastihe Viipurid Ročinmaspäi vl 1710, i saudihe "Trongzund-varmitesid" Viipurin lahten kaidanno sijanno ühtennimižen sal'men randal, nimitihe eländpunktad dokumentoiš Trongzund:aks mugažo. Vll 1864−1867 "Trongzund-lidnuz" om saudud, sen jändused oma kaičenus. Vll 1917−1940 oli ripmatoman Suomenman palaks oficialiženke "Uuras"-nimenke. Šingotihe žilod meriportaks i saudihe raudted sennoks, veded Viipurin randanno oliba madalad.
Oli mülütadud vn 1940 sulakuspäi palaks i sai lidnan statusad. Vozil 1941 (sügüz'ku) — 1944 (kezaku) oli okkupiruidud Suomenman sodavägil. Mülütihe Leningradan agjaha vl 1944. Udesnimitihe lidnad vl 1948 ezmäi "Petroostrov:aks", sid' nügüdläižikš pölištunuden läz Trongzund-sart Kuz'ma Visockii-vägimehen muštho, mugažo nimitihe sart-ki.
Lidn šingotase Visockii-torguindmeriportaks (kivivoin i hilen terminalad, 17,6 mln tonnoid vl 2017). Armijan valdkundröunmeriväged baziruiše lidnanno.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Karjalan kaglhan päivlaskmas, Suomen lahten pohjoižpäivnouzmaižel randal, Visockii-saren pohjoižes, 0 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Piterin keskushesai om 123 km orhal vai 160 km avtotedme, om 100 km sen röunhasai orhal, Suomenman röunhasai — 30 km lodeheze orhal. Lähembaine lidn da port om Viipur 20 km pohjoižpäivnouzmha orhal lahtedme vai 30 km avtotedme, Saiman kanalan agj om Viipuriš.
Visock om municipaližen ühtnikan üks'jäine eländpunkt.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 244 ristitud, rajonan ristitišton 0,6%. Kaikiš suremb ristitišt oli 1 750 eläjad vl 2007.


Holmsk.
Holmsk (, "Horumusku", edel 1946 vot — "Maok", "Maoka") om Venäman lidn Sahalinan agjan Sahalin-saren suvipäivlaskmas. Se om agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Holmskan lidnümbrikon (edel 2006 vot — rajonan) administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Venäman imperijha "Mauk"-kaičendsodapostaks () vn 1870 21. päiväl semendkud ainalaižiden amuižen penen külän sijas. Nimitihe külän mödhe, šingotihe merikalanpüdandal i merikapustan kazvatandal. Vll 1905−1945 udesnimitadud "Maok" oli Japonijan palaks sodan rezul'tataks, om lidnan statusanke vspäi 1922. Suren sodan aigan Rusked Armii anasti lidnad vn 1945 20. päiväl elokud. Udesnimitihe mererandaližiden kukhiden mödhe.
Lidn šingotase Tünen valdmeren meriportaks i «Vanino (Nevondkundaline Port) — Holmsk»-ehtatimel, sömtegimištol (leibänkombinat, lihakombinat, maidtegim, kalanpüdandan laivišton baz) i lehtraudaižastjoiden järedal fabrikal kalakonserviden täht, laivankohendusen «Sahalinremflot»-tegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tünen valdmeren Tataran sal'men suvipäivnouzmaižel randal, 29 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Suvisahalinskhasai om 53 km päivnouzmha orhal, 83 km avtotel vai 263 km raudtel. Toine lähembaine lidn om Nevel'sk 43 km suvipäivlaskmha orhal, 44 km raudtedme vai 47 km avtotedme. "Holmsk-Pohjoine"-, "Holmsk-Suvine"-, "Holmsk-sortiruind"- raudtestancijad i vedimdepo ratas lidnas. Vspäi 1994 ei ole oiktad raudted Suvisahalinskhasai.
Lidn jagase 7 mikrorajonha territorialižešti. 23 žilod mülüdas lidnümbrikho Holmskan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 30 937 ristitud, lidnümbrikon koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 51 800 eläjad vl 1992. Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid om olmas lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Sahalinan saraktehnologijoiden da holitusen tehnikum, Sahalinan ülämeriškol.
Irdkosketused.
*


Aleksandrovsk Sahalinal.
Aleksandrovsk Sahalinal () om Venäman lidn Sahalinan agjan Sahalin-saren päivlaskmas. Se om «Aleksandrovskan Sahalinal rajon»-lidnümbrikon administrativine keskuz (vspäi 2005).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Venäman imperijha kaičendsodapostaks, tetas "Aleksandrovskii-postaks" vspäi 1862. Nimitihe Aleksandr II-imperatoran mödhe, šingotihe mecan varhapanendal i kivihilen samižel, kävutihe katargan türmatud mehiden töid. Anttihe lidnan statusad vl 1917. Vozil 1920−1925 oli okkupiruidud Japonijal. Vl 1926 udesnimitihe nügüdläižikš i kätihe Sahalinan ümbrikon keskuseks Edahaižen Päivnouzmpolen randas. Vll 1932−1947 oli Sahalinan agjan administrativižen keskusen.
Lidn šingotase kivihilen samižel i sömtegimištol (leibänkombinat, kalanpüdand), mugažo meriport radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tünen valdmeren Tataran sal'men pohjoižpäivnouzmaižel randal, 31 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Suvisahalinskhasai om 440 km suvhe orhal vai 550 km avtotel. Lähembaižed lidnad om Poronaisk i Uglegorsk 200 km suvhe orhal. Avtote ühtenzoitab lidnad lähembaiženke Timovskoje-raudtestancijanke (), se om 60 km päivnouzmha.
13 žilod mülüdas lidnümbrikho Aleksandrovskan Sahalinal ližaks. Lidnümbrikon pind — 4 777,4 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 10 613 ristitud, lidnümbrikon — 13 404 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 24 905 eläjad vl 1939 i 19 400 eläjad vl 1992. Vl 2018 kaik 11 143 ristitud elädas lidnümbrikos. Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Jumalanmaman Katken jumalanpert' om udessaudud vll 1993−2012.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Sahalinan bazižen medicinižen kolledžan filial i Sahalinan valdkundaližen universitetan filial.


Rimalaine imperii.
Rimalaine imperii (, "Basileja tōn Rōmajōn") oli Amuižen Riman valdkundan form Riman tazovaldkundan jäl'ghe. Oli olmas vll 27 e.m.e. — 395 m.e., sid' čihozi Päivnouzmaižhe (vhesai 476) i Päivlaskmaižhe (oli vhesai 1453) Rimalaižihe imperijoihe. Üks'jäine valdkund istorijas, kudamban randpol' mülüti Keskmeren randištod täuzin.
Oktavian Avgust pani imperijan alust da oli sen ezmäižeks imperatoraks. Kaik oli nell' dinastijad principatan aigan (Julijad-Klavdijad, Flavijad, Antoninad, Severad) i kaks' dinastijad dominatan aigan (Konstantinan vai 2nz' Flavijad, Valentinianan-Feodosijan).
Imperii oli äikel'žeks valdkundaks. Kahten kelen tobmuz — latinan kel' päivlaskmas i amuižgrekan kel' päivnouzmas veiba imperijad čihodamižhe aigan mändes. Evropižen civilizacijan amuižed tedopurtked oma kirjutadud molembil nenil kelil. Romanižed rahvahad i niiden keled jäl'gniba imperijan kul'turad.


Uglegorsk (Sahalinan agj).
Uglegorsk (, "Uguregorusku") om Venäman lidn Sahalinan agjan Sahalin-saren päivlaskmas. Se om Uglegorskan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel 2017 vot — rajonan).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 20. voz'sadan augotišes. Vozil 1905−1945 oli Japonijan palaks, nimitihe "Esutoro-šičö" (). Saudud japonijalaižil cellülozbumagaine kombinat radoi sijaližel torhudel 1990-nzihe vozihesai. Anttihe lidnan statusad vl 1946.
Lidn šingotase kivihilen i buran hilen samižel ümbrištos tomha verhiže maihe — «Päivnouzmaine kaivuzkompanii» da toižed, i sömtegimištol (leibtegim, oludtegim, kalanümbriradmine), meriport radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tünen valdmeren Tataran sal'men päivnouzmaižel randal, 15 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Suvisahalinskhasai om 240 km suvhe orhal vai 290 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Poronaisk 77 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 220 km avtotedme i Makarov 73 km suvipäivnouzmha orhal vai 270 km avtol.
Lühüd Tuhlänk-jogi om lidnan pohjoižröunaks, sauvomižen jäl'ghe "Masurao-kanal", lankteb Tataran sal'mhe. Uglegork-jogi () ümbärdab lidnan päivnouzmpoles i pohjoižespäi 2 kilometras, lankteb merhe mugažo.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 10 381 ristitud, lidnümbrikon nell' seičemendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 18 800 eläjad vl 1935 i 19 100 eläjad vl 1992. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Vladimiran jumalaižen pühäpert' om saudud vl 2014. Sintoizman kahten pühäpertin jändused oma kaičenus.
Lähembaine professionaližen opendusen aluzkund om Sahalinan kaivuztehnikum, sijadase lidnanvuiččes Šahtörsk-žilos 10 km pohjoižhe, mugažo regionaline lendimport.
Irdkosketused.
*


Korsakov (lidn).
Korsakov (, "Korusakofu", edel 1946 vot — "Ootomari") om Venäman lidn da meriport Sahalinan agjan Sahalin-saren suves. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Korsakovan lidnümbrikon (edel 2006 vot — rajonan) administrativine keskuz.
Istorii.
Japonižed purtked mainitadas "Kusunkotan-žilod" () vspäi 1679. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Venäman imperijha "Muravjovskii-kaičendsodapostaks" vn 1853 4. päiväl redukud, ainalaižiden "Tomari-Aniv-külän" sijas (). Se oli imperijan ezmäine eländpunkt sarel. Evakuiruihe postad Kriman sodan zavodindan tagut vl 1854 i panihe alusen tošti vl 1869 kuti "Korsakovskii-sodapost". Molembad nimitused sünduiba Päivnouzmaižen Sibirin jenaral-gubernatoriden kanzannimišpäi. Šingotihe katargan sijaks. Vll 1905−1945 udesnimitadud "Otomari:kš" žilo oli Japonijan palaks sodan rezul'tataks. Suren sodan aigan Rusked Armii anasti lidnad vn 1945 16. päiväl elokud. Om lidnan statusanke vspäi 1946. Edel 2006 vot lidn alištui agjan tobmudele oikti.
Lidn šingotase Tünen valdmeren torguindmeriportaks, sömtegimištol (severz-se kalanümbriradajid tegimid, kalanpüdandan laivišton baz, agar-agaran tegim), mugažo londuseližen gazan järed nozoltai tegim radab eksportha lidnanno vspäi 2009.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tünen valdmeren Anivan lahten randal, lahten kaidan sijan — Lohiden pohtan () — pohjoižel nemel, 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Korsakovk-jogi () om 17 km pitte, se lankteb lahthe. Matkad Suvisahalinskan keskushesai om 36 km pohjoižhe orhal, 40 km avtotedme vai raudtel. Toine lähembaine lidn om Aniv 20 km lodeheze orhal lahtedme vai 71 km avtotedme.
Kaik 17 žilod mülüdas lidnümbrikho Korsakovan ližaks. Lidnümbrikon pind — 2623,58 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 33 526 ristitud, lidnümbrikon — 41 411 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 45 300 eläjad vl 1992. Vl 2018 kaik 40 478 ristitud elädas lidnümbrikos. Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Voznesen'jan jumalanpert' (vspäi 1999) Jumalanmaman Katken mez'jumalankodinke i baptizman «Elon purde»-pühäpert' (vspäi 2014) oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 86,4%, korejalaižed — 6,1%, ukrainalaižed — 3,2%, toižed rahvahad — 4,3%.


Poronaisk.
Poronaisk (, "Poronaisku", edel 1946 vot — "Sikuka" augotižlibundanke ainan kelespäi) om Venäman lidn da meriport Sahalinan agjan Sahalin-saren päivnouzmas. Se om Poronaiskan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel 2006 vot — rajonan).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kuti Venäman imperijan "Tihmenevskii-kaičendsodapost" igähižiden rahvahiden külidenno vn 1869 elokus. Šingotihe pästnuzil mehil katargaspäi, tehtihe jarmankoid. Vozil 1905−1945 oli Japonijan palaks. Cellülozbumagaine tegim, cement i omblendfabrik radoiba 1990-nzihe vozihesai.
Lidn šingotase poltuzenergetižel sarakol (sadas hil't, järed Sahalinan GRES) i sömtegimišton edheotandoil (maidtegim, leibkombinat, kalan ümbriradmine), mugažo torguindmeriportal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Poronai-jogensun oiktal randal tobjimalaz i Tünen valdmeren Ohotskan meren suvipäivlaskmaižel randal (Tirpandan laht,), 3 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Suvisahalinskhasai om 250 km suvhe orhal, 290 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Makarov 70 km suvhe orhal, 77 km avtotedme vai raudtel i Uglegorsk 77 km suvipäivlaskmha orhal vai 220 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 16 120 ristitud, lidnümbrikon koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 19 463 eläjad vl 1935 i 26 100 eläjad vl 1992. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Tihonan Moskvalaižen jumalanpert' om pühästadud vl 2012.
Irdkosketused.
*


Dolinsk.
Dolinsk (, "Dorinsku", edel 1946 vot — "Otiai") om Venäman lidn Sahalinan agjan Sahalin-saren suves. Se om Dolinskan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel 2006 vot — rajonan).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Venäman imperijha "Galkino-Vrasskoje-žiloks" elänzoitmaha tahondad ainalaižiden külidenno vl 1884 "Naibuči-kaičendsodapostan" sijas (tetihe vspäi 1867). Vozil 1905−1945 oli Japonijan palaks, šingotihe cellülozbumagaižel fabrikal. Vl 1911 raudte ühtenzoiti žilod Tojoharanke. Sai lidnan statusad vl 1946, sirtihe sihe kükstud mehid tobjimalaz. aigan tehtihe äi erazvuittušt bumagad tegimel, oludtegim i maidtegim radoiba.
Lidn šingotase mehanižel tegimel, leibänkombinatal i mecan ümbriradmižel (pilindmaterialad).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Naib-jogen (, ainan kelel: "Naibuči") i sen oiktan Sur' Takoi-ližajogen () ühthejoksmusen oiktal randal, 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, mugažo pen' Dolink-jogi () om lidnan suves. Matkad Tünen valdmeren Ohotskan meren randhasai om 7 km pohjoižhe avtotedme (Starodubskoje-žilo). Matkad Suvisahalinskan keskushesai om 41 km suvhe orhal, 44 km avtotedme vai raudtedme, se om lähembaine lidn.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 200 ristitud, lidnümbrikon pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 15 000 eläjad vl 1967 i 15 900 eläjad vl 1992. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Emäganpäivän puine pühäpert' om saudud vl 2010.
Irdkosketused.
*


Nevel'sk.
Nevel'sk (, "Neberisku", edel 1946 vot — "Honto") om Venäman lidn Sahalinan agjan Sahalin-saren suves. Se om Nevel'skan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel 2010 vot — rajonan).
Istorii.
Ainalaižiden "Ponto-Kesi"- i "Turumai"-küläd mainitadas vspäi 1789. Vll 1855−1875 kaks'jaine ohjanduz oli küliš — Venäman imperijan i Japonijan. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Japonijha 20. voz'sadal lidnalaižes "Honto-volostikš" Maokan makundas. Vl 1920 raudte ühtenzoiti žilod Maokanke. Vhesai 1945 oli Japonijan palaks, šingotihe kalankazvatusel, jädumatomal meriportal (vspäi 1927) i imperatorižel sodaškolal. Sai lidnan statusad vl 1946, nimitihe Gennadii Nevel'skoi-admiralan kanzannimen mödhe.
Lidn šingotase kalanpüdandan meriportal i kalankazvatusel, mugažo meriškol i röunman sodaväged sijadasoiš Nevel'skas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tataran sal'men suvipäivnouzmaižel randal, lühüdoiden Nevel'skai- () i Kazačk- () jogiden alangištoiš (lanktas merhe), 7 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Suvisahalinskhasai om 73 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 91 km avtotedme vai 307 km raudtel. Lähembaine lidn om Holmsk 43 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha orhal, 44 km raudtedme vai 47 km avtotedme.
Meriport om saudud putkotadud gruntal. Jäl'gmäine luja manrehkaiduz oli vl 2007 2. päiväl elokud (6,1 magnitudanke). Nevel'sk alištub lavinoile.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 682 ristitud, lidnümbrikon kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 24 800 eläjad vl 1992. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Sündundpäivän puine pühäpert' om saudud vl 1998.
Irdkosketused.
*


Aniv (lidn).
Aniv (, "Aniva", edel 1946 vot — "Rutak", "Rutaka") om Venäman lidn Sahalinan agjan Sahalin-saren suves. Se om Anivan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel 2005 vot — rajonan).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Venäman imperijha vl 1886 kuti "Lütogankülä" (), nimitihe jogen mödhe. Vll 1905−1945 udesnimitadud "Rutak:aks" žilo oli Japonijan palaks sodan rezul'tataks. Suren sodan aigan Rusked Armii anasti lidnad vl 1945. Om lidnan statusanke i nügüdläiženke nimenke vspäi 1946, nimitihe lahten mödhe.
Lidn šingotase sömtegimištol (kalanpüdand i kalan ümbriradmine), londuseližen gazan samižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Lütog-jogen molembil randoil () läz sen jogensud, i Tünen valdmeren Anivan lahten randal, lahten kaidan sijan — Lohiden pohtanno (), 3 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Suvisahalinskan keskushesai om 31 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 37 km avtotedme, raudte om likvidiruidud vl 1995. Toine lähembaine lidn om Korsakov 20 km suvipäivnouzmha orhal lahtedme vai 71 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9 115 ristitud, lidnümbrikon pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Serafim Sarovalaine-čudonsädajan jumalanpert' (vspäi 1994) i baptizman «Blagodat'»-pühäpert' oma olmas lidnas.
Irdkosketused.
*


Kiviaig.
Kiviaig vai Kiviaigad om tärtuz märičemha ristitkundan šingotesen avarod pordod edel metalloiden aigad (eneolit i bronzaig).
Ühthine harakteristik.
Arheologine era zavodihe 3 mln vot tagaz, konz ezmäine gominid oti kived kädhe azegeks. Kiviaigad lopihe 6 tuhad vot tagaz metallurgijan sädandanke, 19. voz'sadal Avstralijan i Afrikan erasiš sijiš. Ottihe kivid kävutamižhe ühtes metalloidenke erasiš kul'turoiš, kävutadas jauhtabkivid i seraižid tähäsai. Sauvused kivespäi da kivižiš materialoišpäi oma kaikiš amuižed.
Pordod.
Jagadas erad nenihe pordoihe: paleolit (aigaline, keskmäine, üläpaleolit), mezolit, neolit. Vas'ken kävutamine — eneolit, om päličmänendpord kiviaigaspäi bronzaigha. Afrikan kiviaig jagase koume pordho: aigaline, keskmäine i möhäine kiviaig.
Ristitun kul'turan šingotez.
Kiviaigan ristit kävuti kivižid azegid mecadamha da rikomha živatoid, sauvomha pordaigaižid peitsijid i pert'kuluižid savenke, tehmaha toižid azegid, vaumičemha jauhod mectähkheinišpäi, omblemha sobad. Saudihe sur'kuluid dol'menid kivižen telan abul, pühäpertid, kivirongid teveril. Kiven varmduz laskeb arheologile löuta uzid tedoid amuižes kundas kall'pirdandkuvišpäi da petroglifoišpäi. Primitivine torguind (vajehtuz tavaroil), religijan eziauguižed mujandad, mahapanend i ritualižed verod karguidenke oliba olmas.
Kiviaigal ristitun levigandmižavaruz ližadui Päivnouzmaižen Afrikan savannaspäi kaikhe mail'mhasai. Živatoiden kodikoičend i živatvodind zavodihe kiviaigan lopus. Ottihe ičeze kivid erazvuiččiden kävutandoiden täht: ola i mouckivine šoidkivi oliba tehmaha azegid i veičid, bazal't i čurukivi — mellickivid. Mugažo pumaterialan, luiden, munakoren i pedran sar'viden kävutand leviganzi. Amuižed kivižed kalud elädas meiden päivil-ki, toižed hajetas aigan mändes, i arheologii tedoidab endišt kividen mödhe tobjimalaz.


Makarov (lidn).
Makarov (, "Makarofu", edel 1946 vot — "Sirutoru / Siritoru") om Venäman lidn Sahalinan agjan Sahalin-saren keskuzpalan suves. Se om Makarovan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel 2006 vot — rajonan).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Venäman imperijha kuti "Selütor" (, nimi ainan augotižlibundanke) vl 1892. Šingotihe kükstud mehil «Korsakovskii — Aleksandrovsk Sahalinal»-počttraktal. Vozil 1905−1945 oli Japonijan palaks. Japonijalaižed sauvoiba cellülozbumagašt tegint i kaivusid, ned radoiba satusekahas 1990-nzihe vozihesai. Udesnimitihe Stepan Makarov-admiralan muštoks.
Lidn šingotase sömtegimištol (kalan ümbriradmine, leibän tehmine).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tünen valdmeren Ohotskan meren suvipäivlaskmaižel randal (Tirpandan laht,), 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Suvisahalinskhasai om 185 km suvhe orhal, 213 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Poronaisk 70 km pohjoižhe orhal, 77 km avtotedme vai raudtel i Uglegorsk 73 km lodeheze orhal vai 268 km avtotedme.
10 žilod mülüdas lidnümbrikho Makarovan ližaks. Lidnümbrikon pind — 2 148,43 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 6 705 ristitud, lidnümbrikon — 8 579 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 15 735 eläjad vl 1935 i 13 919 eläjad vl 1959. Vl 2018 kaik 7 989 ristitud elädas lidnümbrikos. Ortodoksižen hristanuskondan Donan Jumalanmaman jumalaižen uz' puine pühäpert' om saudud vll 2005−2008.


Kuril'sk.
Kuril'sk (, "Kuririsku", edel 1947 vot — "Sän-külä", "Säna-mura") om Venäman lidn Sahalinan agjan Iturup-saren keskuzpalan lodehes. Se om Kuril'skan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel 2005 vot — rajonan).
Istorii.
Ainalaižiden amuine "Sän-eländpunkt" om olmas 2. voz'tuhaspäi edel m.e.. Vll 1855−1945 oli Japonijan oficialižeks palaks. Suren sodan aigan Rusked Armii anasti lidnad vl 1945. Sai lidnan statusad vl 1947, nimitihe Kurilan sariden mödhe.
Lidn šingotase kalantegimen radol sijaližel torhudel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kurilk-jogensun randal (, 22 km pitte), 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Tünen valdmeren Ohotskan meren suvirandal. Matkad Suvisahalinskhasai om 440 km lodeheze orhal, voib sadas merilaivištol vai lendimel.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 2 070 ristitud, lidnümbrikon nelländez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 2 699 eläjad vl 1989.
Irdkosketused.
*


Tomari (Venäma).
Tomari (, "Tomari", edel 1946 vot — "Tomarioru") om Venäman lidn Sahalinan agjan Sahalin-saren suves. Se om Tomarin lidnümbrikon administrativine keskuz (edel 2006 vot — rajonan).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Venäman imperijha kuti "Tomarioru" vl 1870, nimituz libub ainan kelespäi. Vozil 1905−1945 oli Japonijan palaks. Japonijalaižed sauvoiba cellülozbumagašt tegint i kaivusid, tegim radoi satusekahas 1990-nzihe vozihesai. Anttihe lidnan statusad vl 1946 i kebnetihe nimed venäkel'žen ristitišton täht.
Lidn šingotase sömtegimištol (kalan ümbriradmine), hilen samižel, mecan varhapanendal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tomarink-jogensun randoil (, 41 km pitte) i Tünen valdmeren Tataran sal'men suvipäivnouzmaižel randal, 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Suvisahalinskhasai om 102 km suvipäivnouzmha orhal, 182 km avtotedme vai raudtedme. Toižed lähembaižed lidnad oma Dolinsk 75 km suvipäivnouzmha orhal, 140 km avtotedme vai raudtel i Holmsk 79 km suvhe orhal, 91 km avtol vai raudtedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 4 541 ristitud, lidnümbrikon pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 8 865 eläjad vl 1935, 9 909 eläjad vl 1959 i 8 121 eläjad vl 1989. Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Tozimel'žen Ristan Zdvižen'jan uz' puine pühäpert' om saudud vll 2004−2006, mugažo sintoizman pühäpertin kompleksan jändused oma kaičenus sambnuden vulkanan päl.
Irdkosketused.
*


Oh (lidn).
Oh () om Venäman lidn Sahalinan agjan Sahalin-saren pohjoižes. Se om agjan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Ohan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Vl 1880 pen' "Ohe-žilo" () oli olmas kivivoin pindlöudmižsijanno. Ectihe enamba kivivoid, no satusetomašti, i tacihe žilod. Vl 1910 «Zotovan jäl'gnikad da kompanii» löuzi ezmäšt surt kivivoid, no se jäi kävutandata. Vl 1920−1925 Japonii okkupirui Sahalinad, i vl 1921 saihe ezmäšt kivivoid surel mülündal. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1925, nimitihe jogen mödhe. Om lidnan statusanke vspäi 1938.
Vl 1942 saudihe «Oh — Komsomol'sk Amural»-kivivoinveimen. Vn 1995 (28. semendku, 7,2-ballaine) Neftegorskan manrehkaiduz mureni Ohan-ki sauvusid paloin. Vspäi 2005 ühtištuihe Ohan rajonad lidnanke, kätihe lidnümbrikoks. Om severz'-se vahtkundan žiloid lidnas ümbri.
Lidn šingotase mehanižel i raudbetonan tegimil, kivivoin i londuseližen gazan samižen Ohotskan meren šel'faspäi äiluguižil projektoil, mugažo Ohan lämuzelektrokeskuz radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ohotskan meren Urkt-lahten-järven randal, 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Suvisahalinskhasai om 740 km suvhe orhal vai 850 km avtotedme. Lähembaine raudtestancii sijadase Nogliki-žilos, 230 km suvhe avtotel. Lähembaine lidn om Nikolajevsk Amural (Habarovskan rand) 156 km päivlaskmha orhal. Vll 1999−2006 demontiruihe raudted Noglikišpäi.
Klimat om ven meren, om tazostadud Edahaižen Pohjoižen rajonha vilun Päivnouzmaižsahalinan merijoksmusen tagut. Heinkun i elokun lämuz om +16,1..16,7 C°, vilukun i uhokun — −17,2..17,9 C°. Voden keskmäine lämuz om −0,2 C°.
10 žilod mülüdas lidnümbrikho Ohan ližaks. 26 eländpunktad om likvidiruidud NSTÜ:n olendan jäl'ghe. Lidnümbrikon pind — 14 815,87 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 23 008 ristitud, lidnümbrikon — 25 855 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 37 000 eläjad vl 1992. Vl 2018 kaik 22 612 ristitud elädas lidnümbrikos. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Sergii Radonežalaižen kivine jumalanpert' om saudud vll 1995−2001.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Sahalinan industrialine tehnikum i Sahalinan valdkundaližen universitetan filial.


Severokuril'sk.
Severokuril'sk (, "Seberokuririsku", edel 1946 vot — "Kasivabar", "Kasivabara") om Venäman lidn Sahalinan agjan Paramušir-saren pohjoižes. Se om Severokuril'skan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel 2006 vot — rajonan) da üks'jäine elänzoittud eländpunkt.
Istorii.
Vspäi 1711 Venäman imperijan merimatkadajad tedoiziba Kurilan sarid Petropavlovskaspäi Kamčatkal. Vll 1875−1945 oli Japonijan oficialižeks palaks. Japonijalaižed paniba "Kasivabar-žilon" alust ainalaižiden "Ottomai-külän" sijha. Sirtihe ainalaižid Šikotan-sar'he. Nimitihe žilod «Ivaki»-tedoiduzlaivan kapitanan kanzannimen mödhe. Suren sodan aigan aviacii bombardirui meriportad da sodalendimportad žilos vspäi 1943. Se sai lidnan statusad vl 1946, nimitihe Kurilan sariden mödhe.
Vn 1952 5. päiväl kül'mkud luja cunami (10 m) pani lidnad mantazole, i se om udessündutadud uzil korktusil. Severokuril'sk šingotase kalantegimišton radol sijaližel torhudel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kurilan kahtenden sal'men randal (), 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Tünen valdmeren Ohotskan meren päivnouzmaižel randal. Matkad Suvisahalinskhasai om 1060 km suvipäivlaskmha orhal, no voib sadas kalalaivištol vai punolendimel vaiše Petropavlovskan Kamčatkal kal't (Kamčatkan rand) 312 km pohjoižpäivnouzmha orhal, se om lähembaine lidn.
Klimat om subarktine meren märg. Elokun lämuz om +11,5 C°, vilukun-uhokun — −4,1..−4,9 C°. Voden keskmäine lämuz om +2,8 C°. Paneb sadegid 1844 mm vodes, vähemba uhokus-kezakus (107..128 mm kus). Voib panda tuhkad lähižes Ebeko-vulkanaspäi 7 kilometras.
Baikovo-sodažilo jäb kaikenaigaižeta ristitištota 20. voz'sadan lopuspäi, mülüb lidnümbrikho Severokuril'skan ližaks. Lidnümbrikon pind — 3501,23 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 2 536 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 7 733 eläjad vl 1959 i 5 180 eläjad vl 1989.
Irdkosketused.
*


Tulun.
Tulun () om Venäman lidn da lidnümbrik Irkutskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Tulunan rajonan administrativine keskuz, ei mülü rajonha.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1735 kuti "Tulunovskai-külä" (). Šingotaškanzihe žiloks kahten traktan sauvondan jäl'ghe — Moskvaspäi (1762−1774, nüg. «Sibir'»-trass) i Bratskhasai (19. voz'sadal, tämbäi nimitadas «Vitim»-trass). Transsib läbiti žilod, i vl 1897 ezmäine jonuz tuli Tulun-stancijha. Toine raudtestancii om Nür (). Tulun sai lidnan statusad vl 1927.
Lidn šingotase sömtegimištol, buran hilen samižel i mecan ümbriradmižel. Stöklantegim om sauptud vl 2002, gidrolitine tegim ei ole rados.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ii-jogen känman molembil randoil (, lankteb Bratskan vezivaradimhe, Angar-jogen hurapol'ne bassein), Päivnouzmaižen Sajanan ezimägišton mecstepin zonas, 460 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Irkutskhasai om 352 km suvipäivnouzmha orhal vai 392 km «Sibir'»-avtotedme. Lähembaine lidn om Alaudinsk 107 km päivlaskmha-lodeheze orhal, 117 km avtotel vai Transsibal.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 44 611 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 56 tuhad eläjid vl 1987.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Tulunan agrarine tehnikum, Tulunan pedagogine kolledž i medicinine škol.
Irdkosketused.
*


Alaudinsk.
Alaudinsk (,) om Venäman lidn da lidnankund Irkutskan agjan päivlaskmas. Se om Alaudinskan rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha vspäi 2010.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Elisei Tümencev-atamanan ohjandusel kuti "Pokrovskii-lidneihut" () tal'vdundan sijaks vl 1648. Nimitihe "Udinskii-lidneihudeks" () vl 1649. Alaudinsk sai makundan lidnan statusad vl 1783, nimitihe erištamha Üläudinskaspäi.
Lidn šingotase sömtegimišton edheotandoil i sauvondmaterialiden sarakol.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ud-jogen randoil (, Angar-jogen hurapol'ne bassein), 420 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Irkutskhasai om 506 km suvipäivnouzmha. Lähembaižed lidnad oma Tulun 107 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha orhal, 117 km avtotel vai Transsibal, i Alzamai 76 km pohjoižhe orhal, 91 km avtotedme vai Transsibadme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 36 999 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 44 tuhad eläjid vll 1992−1996.
Irdkosketused.
*


Alzamai.
Alzamai () om Venäman lidn da lidnankund Irkutskan agjan päivlaskmas. Se om Alaudinskan rajonan kahtenz' lidn da eländpunkt eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud raudtestancijaks Transsibal i žiloks senno vl 1897, nimitihe stancijad Alzamai-žilon mödhe 7 kilometras (nüg. Vanh Alzamai-žilo, 261 rist. vl 2012). 1920-nzil vozil saudihe vedimdepod, špaloiden ceh i himižmecedheotand radaškanziba. Suren sodan aigan vl 1942 sirtihe žilho kärauzimiden tegint Dnepropetrovskaspäi (nüg. kohendamiž-mehanine tegim), i vl 1943 kätihe Alzamaid radnikžiloks. Vll 1945−1959 oli Alzamain rajonan keskuseks. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1955 semendkul. Vhesai 2005 alištui Alaudinsk-lidnan tobmudele oikti.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Toporok-jogen hural randal tobjimalaz (Angar-jogen hurapol'ne bassein), Päivnouzmaižen Sajanan ezimägištol, 300 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Irkutskhasai om 515 km suvipäivnouzmha orhal, 600 km «Sibir'»-trassadme (R-255) vai Transsib-raudtedme. Lähembaine lidn om Taišet 60 km lodeheze orhal, 69 km «Sibir'»-avtotel vai Transsibal.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 6 730 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 13 060 eläjad vl 1959. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman «Pölištunuziden aznoičend»-jumalaižen pühäpert' om olmas vspäi 1997.


Angarsk.
Angarsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Irkutskan agjan suves. Se om agjan kahtenz' surtte lidnümbrik i koumanz' surtte lidn, Irkutskan lodehline ezilidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Transsibal "Maisk-radnikžiloks" vl 1946 pästmaha nozolad poltust kivivoišpäi saksan reparacijan mašiništol. "Angarsk" sai lidnan statusad vn 1951 30. päiväl semendkud, nimitihe jogen mödhe. Šingotihe himižen sarakon keskuseks, vn 1959 rahvahanlugemine fiksirui 134 390 eläjad. Vll 1993−1997 Angarskan rajon oli olmas. Sädihe lidnümbrikod vl 2015 lidnaspäi enččenke rajonanke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Angar- i Kitoi-jogiden keskes i niiden ühthejoksmusenno. Angar jokseb päivnouzmaižeks röunaks (, hura rand), Kitoi om päivlaskmaižeks röunaks (, jogen oiged rand), 425 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Voib nähta Päivnouzmaižen Sajanan Kitoin Gol'cad-mägisel'gad poudal päiväl. Matkad Irkutskan röunhasai om 10 km suvipäivnouzmha orhal. Toižed lähembaižed lidnad oma Šelehov 25 km suvhe orhal i Sibirin Usol'je 20 km lodeheze orhal.
Lidnanvuitte Meget-žilo (8 918 rist. vl 2014, tel Irkutskannoks), 7 žilod, 3 küläd da 2 zajimkad mülüdas lidnümbrikho Angarskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1 150 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 233 567 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 260 tuhad eläjid vll 1987−2001 (269 000 eläjid vll 1991−1993). Vl 2017 kaik 238 508 ristitud elädas lidnümbrikos.
Ortodoksižen hristanuskondan ph. Stroican päjumalanpert', Jumalanmaman pühän Emäganpäivän jumalanpert' i časoun', protestantizman jumalanpertid i islaman «Al' Furkan»-pühäpert' oma olmas lidnas.
Ižanduz.
Lidn šingotase kivivoihimižen i himižen sarakon tegimil (poltuz, voi, voižimed, heretused, bazižed substancijad), elektrolizan kombinatal (uranan küllästamine, katalizatorad), sauvondmaterialiden edheotandoil (cement, gazbeton, torved, metalližkonstrukcijad) i sömtegimištol.
Avtobusad, tramvaid, ezilidnelektrojonused (5 stancijad) da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lähembaine lendimport sijadase Irkutskas.


Baikal'sk.
Baikal'sk () om Venäman lidn da lidnankund Irkutskan agjan suves. Se om Slüdänkan rajonan kahtenz' lidn da eländpunkt eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Transsiban penen stancijanno, cellülozbumagaižen kombinatan sauvojiden radnikžiloks senno vl 1961, nimitihe Baikal-järven mödhe. Vl 1966 kombinat radaškanzi, i radnikžilo sai lidnan statusad. Cellüloz i bumag oliba produkcijaks. Redusti järved lujas, i vspäi 2013 likvidiruidas kombinatad da sen jändusid.
Lidn šingotase Baikal'skan lämuzelektrokeskusel, lebun edheotandoil da turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Baikal-järven suvirandal, 460 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, korktan Hamar-Daban-mägisel'ganno. Pened Solzan-jogi (, 34 km pitte) i Harlaht-jogi (, 10 km pitte) lanktas järvhe lidnan röunoiš. Matkad Irkutskhasai om 86 km pohjoižhe orhal, 147 km «Baikal»-trassadme (R-258) vai Transsib-raudtedme. Lähembaine lidn om Slüdänk 33 km lodeheze orhal, 38 km «Baikal»-avtotel vai Transsibal.
Heinkun lämuz — +16 C°, vilukun i uhokun — −14,4..−14,8 C°. Voden keskmäine lämuz om +0,9 C°. Voib olda lujid manrehkaidusid (10 ballhasai 12:späi).
Solzan-žilo (602 rist. vl 2012) i Osinovk-žilo (kaikenaigaižeta ristitištota vl 2012) mülüdas lidnankundha Baikal'skan ližaks. Lidnankundan pind — 819,25 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 13 583 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 17 200 eläjad vl 1998. Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Stroican jumalanpert' om olmas vspäi 1778.
Baikal'skan saraktehnologijoiden da holitusen tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Birüsinsk.
Birüsinsk () om Venäman lidn da lidnankund Irkutskan agjan päivlaskmas. Se om Taišetan rajonan kahtenz' lidn da eländpunkt eläjiden lugun mödhe, Taišetan päivlaskmaine ezilidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Transsiban "Sujetih-raudtesarakoks" () vl 1897. Saudaškanzihe žilod senno vl 1899. Vl 1929 mecpilindtegim radaškanzi. Kätihe radnikžiloks vl 1934. Vspäi 1952 gidrolizan tegim radoi, pästi etilspirtad da sötmižsepad vhesai 2005. Sujetih sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vn 1967 11. päiväl semendkud, nimitihe jogen mödhe. Vhesai 2007 alištui Taišet-lidnan tobmudele oikti.
Lidn šingotase mecan varhapanendal da pilindal, meblin tehmižel i leibänproduktoiden edheotandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Birüs (On)-jogen oiktal randal (Angaran hurapol'ne bassein), 300 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Irkutskhasai om 586 km suvipäivlaskmha orhal, 691 km «Sibir'»-trassadme (R-255) vai 682 km Transsib-raudtedme. Lähembaine lidn om Taišet 13 km päivnouzmha orhal, «Sibir'»-avtotel vai Transsibal.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 8 981 ristitud, rajonan ühesandez. Kaikiš suremb ristitišt oli 13 461 eläjad vl 1970. Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Eläbzdusen pühäpert' (om saudud vll 1998−2010) i Pühän Innokentii-irkutalaižen jumalanpert' (vspäi 1958) oma olmas lidnas.


Bodaibo (lidn).
Bodaibo (,) om Venäman lidn da lidnankund Irkutskan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Bodaibon rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha vspäi 2010.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1864 samha kuldad kuti "Bodaibon rezidencii" () — jüguiden varažom. Nimitihe Bodaibo-jogen mödhe (vai ven. "Бодайбинка", 98 km pitte, lankteb Vitimha). Bodaibon alangišt oli kuldan samižen päsijaks avoinuden mahtusel. Žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vl 1903, mülüi Jakutskan gubernijha. Vll 1864−1967 kaidraižuine raudte oli olmas pohjoižpäivnouzmha, kuldan samižen žiloidennoks, avtote om saudud sen sijas.
Lidn šingotase Mamakanan GES:al, kuldan sezonižen samižen edheotandoil, jogiportal i sömtegimištol (lihan i leibän edheotandad).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Vitim-jogen oiktal randal (, Lenan oigedpol'ne bassein), 280 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Irkutskhasai om 883 km suvipäivlaskmha orhal vai 1435 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Lensk 321 km pohjoižhe orhal i Severobaikal'sk 386 km suvipäivnouzmha orhal vai 627 km avtol. Lähembaine raudtestancii om BAM:an Taksimo suvhe, ühtenzoittas avtotel 240 km pitte, avtotesild Vitiman kal't om sauvomas vodele 2025. Voib sadas Irkutskhasai regionaližen lendimportan kal't ("ODO / БДБ", 9 reisad nedališ).
Klimat om terav kontinentaline. Heinkun lämuz om +17,9 C°, voib sadas +40 C° kaiken kezan aigan, vilukun — −29,9 C°. Voden keskmäine lämuz om −5,1 C°. Paneb sadegid 465 mm vodes, enamba kezakus-elokus (67..84 mm kus).
Nerpo-žilo (6 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Bodaibon ližaks. Lidnankundan pind — 26 708,85 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 15 340 ristitud, lidnankundan — 15 358 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 18 226 eläjad vl 1959 i 21 700 eläjad vl 1992. Ristitišt poleneb kacmata kuldan samižen ližadushe.
Bodaibon kaivuztehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Bratsk.
Bratsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Irkutskan agjan keskuzpalan päivlaskmas. Se om agjan kahtenz' surtte lidn i koumanz' surtte lidnümbrik, mugažo Bratskan rajonan administrativine keskuz (ei mülü sihe).
Istorii.
Enzne "Bratskan lidnuz" () oli tetab vspäi 1631 Padunan kos'kenno Angar-jogen randal, alištui Jeniseiskan lidnusele. Vl 1954 nevondkundaline tobmuz päti sauda järedad gidroelektrostancijad kos'ken rajonas, i sirtihe enamba sadad eländpunktoid täutmaha vezivaradint, sidä kesken Bratsk-žilod-ki. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vn 1955 12. päiväl tal'vkud radnikžiloiden ühtištusel, nimitihe rajonan "Bratsk-žilo"-keskusen mödhe. Lidnan rajonad oma erigoittud taigmecan saril tähäsai.
Vll 1954−1961 saudihe padoseinäd da GES:ad, vozil 1961−1967 pästtihe töhö GES:an agregatoid da täuttihe Bratskan vezivaradint (169 km³, kahtenz' surtte mail'mas). Bratsk šingotase äisarakoižeks keskuseks, energetikal i alüminijantegimel, mecan ümbriradmižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Angar-jogen Bratskan i Ust'-Ilimskan vezivaradimiden randoil, 296..618 m korktusil, 450 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Irkutskhasai om 460 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal, 618 km avtotedme vai 983 km raudtedme. Lähembaine lidn om Vihorevk 10 km päivlaskmha orhal Bratskan röunaspäi, 43 km avtotedme (lidnan keskusespäi) vai 30 km raudtedme (Bratsk-stancijaspäi).
Bratsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnan koume rajonad ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš, no eriližed administrativižed komitetad ohjatas niil.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 246 319 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 289 tuhad eläjid vll 1991−1993, se poleni eländpunktoiden erištundan tagut.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Bratskan valdkundaline universitet, 4 tehnikumad i 5 kolledžad.
Ižanduz.
Lidn šingotase elektroenergetikal, alüminijantegimel, raudühthesuladusiden tegimel, cellülozbumagaižel tegimištol, sauvondmaterialiden edheotandoil (pilindmaterialad, faner, raudbeton, metalližkonstrukcijad, keradajad pertid) i sömtegimištol (leib, jomižed), mugažo lämbituzmašiništon edheotand radab.
Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas, mugažo jogistancii radab kezaaigan. Avtoümbärte mäneb lidnan päivlaskmaižen i pohjoižen röunanno. Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Bratsk-lendimport ("BTK / БРС") sijadase Bratskan rajonan territorijal, 3 km pohjoižröunaspäi, tehtas reisid Venäman lähembaižihe järedoihe lidnoihe i Moskvha.
Irdkosketused.
*


Čerömhovo (lidn).
Čerömhovo ([tɕɪrʲɪmˈxovə],) om Venäman lidn da lidnümbrik Irkutskan agjan suves. Se om agjan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo Čerömhovon rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1772 kuti "Čeremhovskoje-žilo" () Moskvan traktal. Vspäi 1896 zavottihe kivihilen samišt kaivuzil i Transsib läbiti žilod. Čerömhovo sai lidnan statusad vn 1917 3(16). päiväl kezakud.
Lidn šingotase kivihilen samižel (avoin mahtuz) da küllästamižel, mehanižel tegimel, sauvondmaterialiden edheotandoil (kudomatomad materialad, tal'kan i dolomitan samine, pilindmaterialad), kebnal tegimištol (omblendfabrik i mebel'fabrik), mugažo leibkombinat radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase penen Čeremšank-jogen randoil (, Angar-jogen hura ližajogi), 560 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Irkutskhasai om 125 km suvipäivnouzmha orhal vai 145 km «Sibir'»-avtotedme (R-255). Lähembaine lidn om Svirsk 15 km päivnouzmha orhal. «Sibir'»-trass ümbärdab lidnad suvipäivlaskmaspäi 5 kilometras.
Čerömhovo om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Ühesa žilod mülüdas lidnha, ned sijadasoiš 4..7 kilometras.
Eläjad da ižanduz.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 52 647 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 124 tuhad eläjid vl 1956. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' (om udessündutadud 2000-nzil vozil) i islaman pühäpert' (vspäi 2008) oma olmas lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Čerömhovon tegimištoližen industrijan da holitusen tehnikum, medicinine tehnikum, kaivuztehnine kolledž i pedagogine kolledž.
Irdkosketused.
*


Kirensk.
Kirensk () om Venäman lidn da lidnankund Irkutskan agjan keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas. Se om Kirenskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1630 kozakoiden joukul kuti "Nikol'skii-pagast" (). Vl 1655 saudihe "Ust'-Kirenskan lidnust" senno (). Kätihe lidnust žilonke "Ust'-Kirensk-lidnaks" vl 1775, sai makundan lidnan statusad vspäi 1785. Se om agjan kaikiš vanhemb lidn olijoišpäi.
Aigan mändes nimituz lüheni. Vspäi 1928 lidn om Kirenskan rajonan keskuz. Suren sodan aigan vll 1942−1945 «Alsib»-il'mtrassan 5. lendimpolk ajoi AÜV:oiden satandoid NSTÜ:n päivlaskmha.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Len- i Kireng- () jogiden ühthejoksmusen kaikil randoil, 260 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Irkutskhasai om 657 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal vai 920 km avtotedme. Lähembaine lidn da Päivnouzmaižen Sibirin raudten stancii om Ust'-Kut 180 km suvipäivlaskmha orhal vai 354 km Magistral'nii-žilon (Kireng-stancii) kal't, 260 km «Ust'-Kut — Mirnii»-tal'vtel vai 308 km Len-jogedme.
Klimat om terav kontinentaline. Heinkun lämuz om +18,3 C°, vilukun — −26,6 C°. Voden keskmäine lämuz om −3,5 Cel'sijan gradusad. Paneb sadegid 397 mm vodes, vähemba vilukus-sulakus (11..19 mm kus).
Kaks' pen't žilod da kuz' küläd mülüdas lidnankundha Kirenskan ližaks. Lidnankundan pind — 6 149,88 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 640 ristitud, lidnankundan — 13 655 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 16 tuhad eläjid vozil 1979−1996 (16 500 rist. vl 1992). Vl 2017 kaik 12 257 ristitud elihe lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan Spasan londuseližen kuvandusen jumalanpert' om olmas lidnas vspäi 1805.
Ižanduz.
Lidn šingotase jogiportal, mecan varhapanendal da ümbriradmižel (pilindmaterialad), leibtegimel, om kivivoin tedištelendan bazaks. Kirenskan professionaliž-pedagogine kolledž om opendusen aluzkundaks.
Regionaline civiline Kirensk-lendimport (latin. "KCK" / kir. "КРН") sijadase 3 km päivlaskmha lidnaspäi. Tehtas reisid Irkutskha da edahaižihe rajonkeskusihe, mugažo punolendimel, aviaedheotand kogoneb 14 lendimportaspäi da lendimlavaspäi.
Irdkosketused.
*


Sajansk.
Sajansk () om Venäman lidn da lidnümbrik Irkutskan agjan suves. Om ümbärtud Ziman rajonal.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1970 22. päiväl sulakud kuti "Uz' Zim-žilo" () sauvomha elektrohimižkombinatad Ziman keitandsolan löudmižsijanno. Vn 1975 vilukus kätihe "Sajansk-radnikžiloks", nimitihe Päivnouzmaine Sajan-mägisel'gan mödhe. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1985 elokus, alištub agjan tobmudele oikti.
Lidn šingotase polivinilhloridan tehmižel i sömtegimištol (kanalihafabrik, maidkombinat).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Okanjogen molembil randpolil (lankteb Bratskan vezivaradimhe, Angaran hurapol'ne bassein,), 550 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Elänfartalad (Ok-jogen oiged randpol') oma saudud 12 kilometras himižes tegimespäi (hura randpol'). Matkad Irkutskhasai om 245 km suvipäivnouzmha orhal vai 280 km avtotedme. Lähembaine lidn da Transsiban stancii om Zim 21 km suvhe orhal, 24 km avtotedme vai Okan ülezjogen. Ühesakilometrine sarak ühtenzoitab lidnad «Sibir'»-trassanke (R-255).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 40 800 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 47 500 eläjid vl 1996. Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Jumalanmaman päjumalanpert' om saudud vll 1993−2003.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Sajanskan himižtehnologijan tehnikum, medicinine kolledž i ekonomikan kolledž.


Sibirin Usol'je.
Sibirin Usol'je (,) om Venäman lidn da lidnümbrik Irkutskan agjan suves. Se om agjan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, edel 2016 vot oli mugažo Usol'jen rajonan administrativižeks keskuseks (ei mülünd rajonha).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1669 keitandsolan purtkil kuti "Usol'je" jenisejalaižil Mihalövad-vellesed-kozakoil. Usol'je sai lidnan statusad vl 1925. Vspäi 1940 om nügüdläiženke nimenke erištamha Permin sätud Usol'je-lidnaspäi. Šingotaškanzihe himižen tegimišton keskuseks Suren sodan jäl'ghe, pästtihe bazižid substancijoid, silikonad, mašiništod päiväižbatarejiden täht.
Lidn šingotase kaivuzmašiništon tegimel, farmaceftižen torhuden tegimel, «Baikal»-faneriž-virikombinatal, ratud kristalliden edheotandal, Usol'je-solredukurortal. Vodele 2017 travijad himižed edheotandad ei ole rados, om äi travijoid jändusid niišpäi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Angar-jogen hural randal (Bratskan vezivaradim), 440 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Irkutskhasai om 66 km suvipäivnouzmha orhal, 79 km «Sibir'»-avtotedme vai Transsibal. Lähembaižed lidnad om Svirsk i Čerömhovo 40 km lodeheze orhal vai 50 km avtotel i Angarsk 30 km suvipäivnouzmha keskushesai orhal i kaikil teil.
Sibirin Usol'je om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
Eläjad da transport.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 83 327 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli enamba 100 tuhad eläjid vll 1975−2001 (109 tuh. rist. vll 1985−1986). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikulain jumalanpert', katoline naižjumalankodi (vspäi 2002) i islaman pühäpert' oma väges lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Usol'jen industrialine i holitusen sferan tehnikumad, medicinine kolledž, Angarskan pedagogižen kolledžan filial, Irkutskan valdkundaližen tehnižen universitetan filial.
Avtobusad, tramvaid da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Ezilidnelektrojonused (päraudtestancii da koume platformad) i kezaližed jogilaivad ühtenzoittas Irkutskan aglomeracijan toižidenke lidnoidenke.


Slüdänk (lidn).
Slüdänk () om Venäman lidn da lidnankund Irkutskan agjan suves. Se om Slüdänkan rajonan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Vl 1647 jenisejalaine Ivan Pohabov-kozak pani lidnust necil sijal, no sirtihe 7 km pohjoižhe sinnä, kus Kultuk-žilo sijadase. Vspäi 1802 "Slüdänk-tal'vdundsija" oli olmas. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Transsibirižen raudten stancijaks vl 1899 sauvomha da holitamha raudted, nimitihe stancijad da joged loštkiven lähižen löudmižsijan mödhe (). Vl 1905 jonused ajeleškanziba. Kätihe radnikžiloks vl 1928, sai lidnan statusad vl 1936.
Suren sodan jäl'ghe löuzihe läz 200 mineraloid lidnan ümbrištos. Om raudkivendon i apatitan löudmižsijid, no ned seištas radmata sijadusen tagut Baikal-järven kaičendzonas.
Slüdänk šingotase raudten edheotandoil, mouckiven samižel pästamha cementad Angarskas, vauktan mramoran samižel, kiviümbriradajal tegimel da turizmal, mugažo leibtegim i pilindmaterialoiden edheotand ratas. Loštkiven samine om loptüd vl 1975 kävutamha Aldanan mineralad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Baikal-järven suvipäivlaskmaižel randal, 470 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, korktan Hamar-Daban-mägisel'ganno i Šamanan nemel (). Pened Slüdänk-jogi i Pohabih-jogi (, 20 km pitte) lanktas järvhe lidnan röunoiš. Matkad Burätijhasai om 25 km suvhe orhal, Irkutskhasai om 80 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 110 km «Baikal»-trassadme (R-258) vai 126 km Transsib-raudtedme. Lähembaine lidn om Baikal'sk 33 km suvipäivnouzmha orhal, 38 km «Baikal»-avtotel vai Transsibal, se om rajonan kahtenz' lidn.
Voib olda lujid manrehkaidusid (11 ballhasai 12:späi), mugoižed oliba vll 1862, 1959, 1995, 1999 i 2008.
Ojandeh-žilo (, 291 rist. vl 2012) i Burovščin-žilo (51 rist. vl 2012) mülüdas lidnankundha Slüdänkan ližaks. Lidnankundan pind — 436,34 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 18 574 ristitud, lidnankundan — 18 927 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 23 tuhad eläjid vl 1967. Vl 2017 kaik 18 581 ristitud elihe lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikulain jumalanpert' i katoline ph. Jurgijan-vägestusenkandajan časoun' oma olmas.
Professionaližen opendusen lähembaine aluzkund sijadase Baikal'skas.
Irdkosketused.
*


Šopen Friderik.
Friderik Šopen, täuz' nimi — Friderik Francišek Šopen ([ˈʂɔpɛn], [ʃɔpɛ̃]; sünd. 1. keväz'ku 1810, Želäzova-Volä-külä läz Varšavad, Varšavan gercogkund — kol. 17. reduku 1849, Pariž, Francii) oli pol'šanmalaine muzikankirjutai da pianist, Pol'šanman muzikankirjutandan školan alusenpanii. Vspäi 1831 eli da radoi Francijas. Klassižen muzikan kirjutai i Päivlaskmaižen Evropan muzikaližen romantizman znamasine ezitai.
Biografii.
Muzikankirjutai oli sündnu külän lapsiden Nikolä Šopen-kazvatajan i hänen Tekla Justina Kšišanovskaja-akan pereheze. Tat oli järgeližes kanzaspäi, tuli elämhä Pol'šanmaha Francijaspäi norudes. Mam tezi francijan kel't, mahtoi väta fortepjanol da pajatada hüvin. Friderikan sündundan jäl'ghe sil-žo vodel Nikolä Šopen sai radsijad Varšavas. Prihaine kirjuti ezmäižen muzikaližen pjesan («Polonez») kahesavoččes igäs. Voiceh Živnii-pianist (1756−1842) openzi händast 7 vodespäi, i 12-vozne nor' Friderik mahtoi väta fortepjanol hüvin ičeze opendajan kartte. Vll 1826−1829 nor' priha openui Varšavan konservatorijas (nüg. Muzikan universitet hänen nimed) silezijalaižen Juzef El'sner-muzikankirjutajan ohjandusen al.
Vspäi 1829 Friderik Šopen ezini ičeze sädusidenke. Aigan mändes andaškanzi opendust. Tegi tundmust ičeze aigan Evropan znamasižidenke muzikankirjutajidenke: Mendel'son, Bellini, List, Berlioz, Šuman.
Sädused.
Ičeze elos Šopen kirjuti vändon fortepjanol täht. Hänen sädused: 2 koncertad (1829, 1830), 3 sonatad (1828−1844), fantazii (1842), 4 balladad (1835−1842), 4 skerco (1832−1842), ekspromtad, noktürnad, etüdad, kargud (val'sad, mazurkad, polonezad), prelüdijad (ezivändod) i erazvuiččed pajod.
Kanz.
Koume sizart oli Friderikal: Lüdvika-čikoi, norembad Izabella i Emilija. Vl 1836 augotai muzikankirjutai i Marija Vodzinska tegiba käziiškendad, no neičeižen mam tühjiti sajad, i edemha hö oliba tundmusiš läheli muite. Vll 1838−1847 Friderik eli ühtes Žorž Sand-kirjutainaiženke (Avrora Düpen), sil-žo aigal pianistal tävun läžund oli. Koli läžundaspäi lapsetoman, ezimeletaden se oli tuberkulöz.


Svirsk.
Svirsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Irkutskan agjan suves. Röunatab Čerömhovon i Usol'jen rajonidenke.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kuti "Černigovskijan parččom" (), Födor Černigovskii pani sen alust. Vl 1795 mainitaškanzi "Svirskai-küläks" () manmehiden-eläjiden kanzannimen mödhe. 1930-nzil vozil saudihe raudted Čerömhovospäi varatoitamha ut Angaran metallurgišt tegint arsenan kävutandanke (nügüd' om sauptud, vspäi 2013 puhtastadas mahust). Kätihe "Svirskoje-radnikžiloks" vn 1939 elokus. Vn 1939 sügüz'kuspäi himižbatarejiden tegim radab. Suren sodan aigan Leningradan akkumulätorine tegim oli evakuiruidud žilho. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1949 16. päiväl kül'mkud, nimitihe "Svirsk:aks".
Vll 1961−1967 upotihe lidnan istorišt keskust Bratskan vezivaradimen täutmižen aigan. Vhesai 2005 Svirsk alištui Čerömhovo-lidnan tobmudele.
Lidn šingotase mecan ümbriradmižel i putegesiden tehmižel, kommunaližen tehnikan pästandal, akkumulätorantegimel i kaivuzmašiništon tehmižel, mugažo Čerömhovon kivihilen vendal jogiportan kal't.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Angaran hural randal (, Bratskan vezivaradim), 420 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Irkutskhasai om 107 km suvipäivnouzmha orhal, 143 km avtotedme, 150 km raudtedme (vaiše jügureisad) vai 143 km jogedme. Lähembaine lidn da Transsiban passažirstancii om Čerömhovo 15 km päivlaskmha orhal.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 13 650 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 23 tuhad eläjid vl 1967. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Blagoveššenjan pühäpert' om sauvomas 2000-nziš vozišpäi.
Svirskan elektromehanine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Šelehov (lidn).
Šelehov () om Venäman lidn da lidnankund Irkutskan agjan suves. Se om Irkutskan suvipäivlaskmaine ezilidn, Šelehovan rajonan administrativine keskuz, mülüb sihe vspäi 2009.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1953 kuti "žilo Irkutskan alüminijantegimenno" sauvomha tegint. Vl 1956 nimitihe sidä nügüdläižikš Grigorii Šelihov (Šelehov) torgovanan kanzannimen mödhe (1747−1795), Venälaiž-Amerikaižen torguindkompanijan alusenpanii. Vl 1962 tegim radaškanzi, i žilo sai lidnan statusad. Torhuz — alüminijan hapanduz, ajadas Ačinskaspäi, Uralaspäi, Kazahstanaspäi. Lähine elektropurde — Irkutskan GES.
Lidn šingotase alüminijan pästandal i sauvondmaterialiden edheotandal (raudbetonkonstrukcijad), mugažo kabel'tegim radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Irkut-jogen oiktal randpolel, 462 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Irkutskan röunhasai om 7 km pohjoižpäivnouzmha orhal. Transsib läbitab lidnad, päraudtestancii om "Gončarovo". «Baikal»-avtote ristikoičeb lidnad. Voib olda lujid manrehkaidusid (10 ballhasai 12:späi).
Šelehov om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidn jagase fartaloihe da mikrorajonihe, mugažo om äi kezaküläpertiden žiloid.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 47 943 ristitud, rajonan koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 55 100 eläjad vl 2001. Ortodoksižen hristanuskondan phh. Pedran da Pauloin jumalanpert' om saudud vll 2000−2018.
Irkutskan arhitekturan da sauvondan tehnikuman filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Zim.
Zim (,) om Venäman lidn da lidnümbrik Irkutskan agjan suves. Om Ziman rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1739 Milleran «Matkan ümbrikirjutand Jeniseiskaspäi Irkutskhasai»-käzikirjuteses kuti "Mironovo" vai "Ziman tal'vdundsija" (), nimitihe Zim-jogen mödhe (,), nimituz om burätan augotižlibundanke. Alusenpanendan oficialine voz' praznuičendan täht — 1743. Šingotaškanzihe Moskvan traktan sauvomiženke vspäi 1772, ehtatimenno Okanjoges päliči. Vl 1891 Transsib läbiti žilod, sädihe Zim-raudtestancijad. Žilo sai lidnan statusad vl 1922. Vspäi 1963 alištub agjan tobmudele oikti.
Lidn šingotase raudten edheotandoil (vedimdepo, vagondepo, raudten distancii) da mecan ümbriradmižel pilindmaterialoihe.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Okanjogen hural randal (lankteb Bratskan vezivaradimhe, Angaran hurapol'ne bassein,) da sen Zim-ližajogen sun randoil, 450 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Irkutskhasai om 235 km suvipäivnouzmha orhal, 265 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Sajansk 21 km pohjoižhe orhal, 24 km avtotedme vai Okan mödvedhe. Voib olda manrehkaidusid (6 ballhasai 12:späi), om igähižen rougun linzoid lidnan territorijal.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 32 508 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 48 097 eläjid vl 1979. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikulai-čudonsädajan i Eloauguižen Stroican jumalanpertid oma olmas lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkund om Ziman raudtetehnikum.
Irdkosketused.
*


Železnogorsk Ilimal.
Železnogorsk Ilimal () om Venäman lidn da lidnankund Irkutskan agjan keskuzpalas. Om Alailiman rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1948 kuti "Koršunih-žilo" () sauvomha küllästamižfabrikad raudkivendon ühtennimiženno löudmižsijanno, nimi Iliman ližajogespäi. Vl 1958 udesnimitihe žilod "Železnogorsk-radnikžiloks". Se sai lidnan statusad vl 1965 udenke nügüdläiženke nimenke erištamha toižiš Železnogorsk-lidnoišpäi.
Istorine Ilimsk-lidn sijazihe 30 kilometras lidnaspäi, amuižel tarabošsijal Angaran i Lenan basseinoiden keskes, se om upotadud Ust'-Ilimskan vezivaradimen täutmižen aigan.
Lidn šingotase raudkivendon küllästamižfabrikal, raudten edheotandoil (vedimdepo), lämuzelektrokeskusel da mecan ümbriradmižel pilindmaterialoihe.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Leniž-Angaran mägitazangištol, Koršunih-jogen randal (Iliman oiged ližajogi), 16 kilometras Iliman randaspäi, 430 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. "Koršuniha-Angarskai-raudtestancii" radab vspäi 1958. Matkad Irkutskhasai om 477 km suvhe orhal, 850 km avtotedme vai 1220 km raudtedme. Lähembaine lidn om Ust'-Kut 100 km päivnouzmha orhal, 150 km avtotedme vai raudtedme.
Železnogorsk Ilimal om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 26 079 ristitud, rajonan läz pol't. Kaikiš suremb ristitišt oli 33 700 eläjid vl 1996. Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Stroican jumalanpert' om saudud vll 2001−2007.
Železnogorskan Ilimal professionaline kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Tagor Rabindranat.
Rabindranat Tagor ("Robindronath Thakur",; sünd. 7. semendku 1861, Kal'kutt, Britanine Indii, Britanijan imperii — kol. 7. eloku 1941, sigä-žo) oli Indijan kirjutai, runokirjutai, muzikankirjutai, pirdai da valdkundan šingotai. Hänen runod kävutasoiš Indijan i Bangladešan valdkundaližikš gimnoikš. Literaturižen Nobelän premijan laureat (1913).
Biografii.
Tagor oli sündnu brahmanan da manpidajan amuižhe sughu, Debendranath Tagoran (1817−1905) i Šarada Devin (1830−1875) norembaine laps'. Kirjutaškanzi runoid kahesavoččes igäs. Tagor sädi ezmäižid starinoid da dramid 16-voččen «Päivoikaz Lev»-psevdonimanke (beng. "Bhānusiṃha"). Openui Londonan Kunigahan kolledžas (1879−1880), no ei pästnus sišpäi i pördui Indijha. Oli sen ripmatomuden polenpidajan.
Vll 1878−1932 Tagor oleskeli enamba mi 30 valdkundas videl kontinental ajelten mail'madme, eziti ičeze sädusid da filosofijad, sai tetabut, kerazi andaks tomižid šingotamha Indijan opendusen aluzkundoid. Tagor pani «Višva Bharati»-universitetan i Maižandusen rekonstrukcijan institutan alust, ühtni rahoil školoiden alusenpanendha.
Kaik 8 muzejad om olmas Tagoran muštoks: koume Indijas i viž Bangladešas.
Kanz.
Oli nainu vspäi 1883, Mrinalini Devi (1873−1902) oli hänen ak. Koume tütärt da kaks' poigad sünduihe, severz'-se koliba aigoin läžundoišpäi.
Sädused.
Kirjuti kaiken elon aigan surmhasai, jäti üks'toštkümne romanad, enamba 20 starinoiden kogodusid, dokumentaližid kirjoid Indijas. Kirjoiden tegend mäneb Bengalijas tobjimalaz. Tegi sädusid bengalan kelel i kändi niid anglijan kel'he iče. Sädi enamba 2 tuhad pajoid (runoiden 19 kogodust) i 2 polenke tuhad kuvid.
Kaikiš tetabad kirjad — «Gitandžali» ("Andan pajod", sai Nobelän premijad), «Gora», «Pert' da mail'm».


Ust'-Kut.
Ust'-Kut () om Venäman lidn da lidnankund Irkutskan agjan keskuzpalas. Om Ust'-Kutan rajonan administrativižen keskusen.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1631 sureks tal'vdundsijaks sauvomha lidnust, nimitihe Kut-jogen mödhe («sokaz taho» evenkan kelel). Ust'-Kutan lidnuz da žilo senno () seižuiba tarabošsijanno Angaraspäi Lenha i edemba Jakutijha, oliba jarmankoiden olendsijaks 19. voz'sadhasai. Oigenzihe kükstud mehid sihe pit'kan aigan. Vl 1943 kätihe radnikžiloks. Se sai lidnan statusad vl 1954 nügüdläiženke nimenke, ühtištuihe Osetrovo-radnikžilonke (nüg. jogiportan nimituz).
Vn 1951 heinkul ezmäine jonuz tuli lidnha, i vll 1958−1989 "Len-raudtestancii" oli sarakon Taišetaspäi lopstancijaks, vspäi 1974 — sauvomižen bazaks. Vspäi 1989 stancii mülüb BAM:an päivlaskmaižhe palaha. Vl 2001 lidn eli läbi Lenan sur'vedes, sen-žo voden tal'vel lämuz'verkoiden kollaps oli. Vll 1963−2004 Ust'-Kut alištui agjan tobmudele oikti. Vl 1996 mülütihe Jakurim-radnikžilod lidnha.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Lenan i sen huran Kut-ližajogen randoil, 291 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, om ümbärtud kall'oil da taigmecal. Matkad Irkutskhasai om 510 km suvhe orhal, 973 km avtotedme vai 1385 km raudtedme. Lähembaine lidn om Železnogorsk Ilimal 100 km päivlaskmha orhal, 150 km avtotedme vai raudtedme.
Turuk-žilo (vai mikrorajon, 93 rist. vl 2010) mülüb lidnankundha Ust'-Kutan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 45 375 ristitud, rajonan viž kudendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 62 400 eläjid vl 1996. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid om olmas lidnas.
Ust'-Kutan tegimištoline tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Ižanduz da transport.
Lidn šingotase kivivoin samižen da pompandan kompanijoiden bazaks, jogilaivištol i raudten edheotandoil, lämuzenergetikal, mecan ümbriradmižel pilindmaterialoihe i sömtegimištol (leibtegim, maidtegim).
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks. Len om päraudtestancijaks, sen ližaks kuz' stancijad radab. Kezaaigal voib sadas Peledui-žilhosai Len-jogedme. Regionaline civiline lendimport ("UKX / УСК") sijadase 10 km pohjoižhe lidnan keskusespäi, tehtas reisid Irkutskha, Krasnojarskha i vahtreisid Irkutskan agjan pohjoižhe.
Irdkosketused.
*


Ust'-Ilimsk.
Ust'-Ilimsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Irkutskan agjan lodehes. Se om agjan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, om Ust'-Ilimskan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1966 kuti "Ust'-Ilim " sauvomha padoseinäd da gidroelektrostancijad Angar-jogel, mecümbriradajan kompleksan edheotandoid. Eziauguižin planiruihe panda padoseinäd Iliman jogensunno, sid' valitihe sijad 30 kilometras mödvedhe, no nimi jäi enzne. Žilo sai lidnan statusad vl 1973 nügüdläiženke nimenke, vspäi 1974 alištub agjan tobmudele oikti.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Angar-jogen i Ust'-Ilimskan vezivaradimen randoil, 207..320 m korktusil, 300 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Irkutskhasai om 650 km suvhe orhal, 890 km avtotedme vai 1280 km raudtedme. "Ust'-Ilimsk-raudtestancii" sijadase rajonan Železnodorožnii-žilos ani suvhe lidnaspäi, vaiše jüguraudted oma saudud lidnas, ühtenzoittas Železnogorskanke Ilimal. Lähembaižed lidnad oma Železnogorsk Ilimal 175 km suvipäivnouzmha orhal, 473 km avtotedme vai 240 km raudtedme, Bratsk 210 km suvhe orhal vai 280 km avtol i Kodinsk (Krasnojarskan rand) 220 km päivlaskmha-lodeheze orhal vai 440 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 86 610 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 114 tuh. eläjid vl 1992. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid da časoun' oma olmas lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Ust'-Ilimskan mectegimištoližiden tehnologijoiden tehnikum, saraktehnologijoiden tehnikum, Baikalan valdkundaližen universitetan (Irkutsk) filial, Irkutskan energetižen kolledžan filial.
Ižanduz da transport.
Lidn šingotase järedal GES:al (sadametraine padosein) i lämuzenergetikal, mecan ümbriradmižel pilindmaterialoihe, cellülozbumagaižel tehmižel, kivihilen samižel, mugažo leibtegim radab.
Avtobusad, kiruhtramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks. Regionaline civiline lendimport ("UIK / УТК") sijadase 17 km lodeheze lidnan keskusespäi, tehtas reisid Irkutskhasai.
Irdkosketused.
*


Vihorevk.
Vihorevk ([ˈvʲixərʲɪfkə]) om Venäman lidn da lidnankund Irkutskan agjan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Bratskan päivlaskmaine ezilidn, Bratskan rajonan üks'jäine lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1947 sauvomha «Taišet — Len»-raudted, nimitihe jogen mödhe. Kävutihe ottud plenha verazmalaižiden töid. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1966.
Lidn šingotase raudten edheotandoil (kaks' vedimdepod, vagondepo, raudten distancii, kohenduzedheotandad) i mecan varhapanendal da ümbriradmižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Vihorev-jogen hural randal (, Angar-jogen hurapol'ne bassein), Vihorev-jogen da sen Ub'-ližajogen keskes, 365 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Irkutskhasai om 472 km suvipäivnouzmha-suvhe orhal, 600 km avtotedme vai 916 km raudtedme. Lähembaine lidn om Bratsk 10 km päivnouzmha orhal sen röunhasai, 43 km avtotedme (Bratskan keskushesai) vai 30 km raudtedme (Bratsk-stancijhasai).
Vihorevk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 1 325,87 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 22 520 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli enamba 24 tuhad eläjid vll 1992−2009 (24 800 eläjad vll 2005−2006). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikulai-čudonsädajan pühäpert' (om saudud vll 1994−1997) da kaks' loičendpertid oma olmas.
Bratskan professionaližen tehnikuman filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Asino.
Asino () om Venäman lidn da lidnankund Tomskan agjan suvipäivnouzmas. Se om Asinon rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1896 kuti "Ksen'jevk-žilo" () elänzoitmaha tahod (sirdnikoiden žilo), möhemba "Ksenievskii", nimitihe Nikolai II-imperatoran Ksenija-sizaren oiktastuseks. Udesnimitihe uden Asino-raudtestancijan mödhe vl 1933, raudtelikund vn 1937 tal'vkuspäi. Kätihe radnikžiloks vn 1945 12. päiväl tal'vkud. Asino-radnikžilo sai lidnan statusad vn 1952 31. päiväl keväz'kud. Vspäi 1973 oli alištunu agjan tobmudele oikti.
Lidn šingotase mecan ümbriradmižen tegimil: faneran tehmine, špon koivuspäi, MDF-apak, mugažo meblin pästandal (ištmiden fabrik), leibäntegim i kombisömän tegim ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Čulim-jogen hural randpolel i sen huran Terav Kurj-ližajogen oiktal randal (, 109 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tomskhasai om 92 km suvipäivlaskmha orhal, 112 km avtotedme vai 93 km raudtedme. Toine lähembaine lidn om Anžero-Sudžensk (Kemerovon agj) 103 km suvhe orhal vai 134 km avtotedme.
Asino om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 90 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 25 618 ristitud, rajonan seičeme kümnendest. Kaikiš suremb ristitišt oli 33 741 eläjad vl 1989. Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Jumalanmaman Katken puine jumalanpert' om olmas lidnas vspäi 1976, toine kivine pühäpert' om saudud vll 2012−2018.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Asinon tegimištoližen industrijan da holitusen tehnikum, Tomskan agrarižen kolledžan filial i Tomskan valdkundaližen arhitekturiž-sauvonduniversitetan filial.
Irdkosketused.
*


Kolpaševo.
Kolpaševo () om Venäman lidn da lidnankund Tomskan agjan keskuzpalas. Se om Kolpaševon rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 17. voz'sadan augotišes, nimitihe alusenpanijoiden Kolpašnikovad-valdkundmehiden kanzannimen mödhe. Vspäi 1878 oli žiloks, 1933 kätihe radnikžiloks. Kolpaševo sai lidnan statusad vl 1938. Oli Nariman ümbrikon administrativižeks keskuseks (1932−1944). Vll 1941−1943 Novosibirskan pedagogine institut oli evakuiruidud tänna, ičeze opendajiden institut oli avaitud vl 1940 i oli olmas vhesai 1956.
Lidn šingotase «Metallist»-kabel'tegimel i sömtegimištol (leibänkombinat, kalategim, mineralvezi), gazanveimiden sauvondan da holitusen (lendimport) edheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Obinjogen oiktal randal, 65 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tomskhasai om 237 km suvipäivnouzmha orhal, 318 km avtotedme vai Obin ülezjogen. Toižed lähembaižed lidnad oma Asino 240 km i Seversk 224 km suvipäivnouzmha orhal, Kedrovii 215 km suvipäivlaskmha orhal vai 380 km avtotedme (sidä kesken tal'vtedme). Lähembaine raudtestancii sijadase Vauged Jar-žilos 145 km päivnouzmha avtotedme.
Togur-žilo (7 051 rist. vl 2015) da kaks' pen't küläd (Volkovo, Sever) mülüdas lidnankundha Kolpaševon ližaks. Lidnankundan pind — 909,06 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 24 124 ristitud, lidnankundan — 32 001 ristitud, rajonan nell' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 31 319 eläjad vl 1989. Vl 2017 kaik 30 502 ristitud elihe lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan Voznesen'jan päjumalanpert' om saudud vll 2007−2014.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Kolpaševon socialiž-tegimištoline kolledž, Tomskan maižanduztehnikuman filial, Tomskan medicinižen i pedagogižen kolledžiden filialad.
Irdkosketused.
*


Streževoi.
Streževoi () om Venäman lidn da lidnümbrik (vspäi 2004) Tomskan agjan lodehes. Se om agjan koumanz' eländpunkt eläjiden lugun mödhe, om ümbärtud Aleksandrovskojen rajonal.
Istorii.
Ende hantin küläd i kalanpüdajiden "Streževoje-külä" (vspäi 1932) oliba olmas necil sijal. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1966 kuti kivivoin sadajiden žilo, nimitihe külän mödhe. 1960-nziden voziden lopus tedotihe žilod kaiken Komsomolan udarnikoiden sauvondaks. Radnikžilo sai lidnan statusad agjan alištusenke vn 1978 5. päiväl sulakud.
Lidn šingotase kivivoin tedištelendal da samižel sen ümbrištos, kivivoinümbriradajal tegimel, kivivoin samižmašiništon tegimel, gazanveimiden i kivivoiveimiden sauvondan da holitusen (lendimport) edheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Obinjogen oiktan Pasol-hijaman oiktal randal, 41 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon röunhasai om 10 km pohjoižhe orhal, Tomskhasai om 635 km suvipäivnouzmha orhal, 2 416 km avtotedme (tal'vte om olmas) vai Obin ülezjogen. Lähembaine lidn da raudtestancii om Nižnevartovsk (Hantin da Mansin avtonomine ümbrik) 63 km lodeheze avtotedme. Jogiport sijadase 6 kilometras lidnaspäi, lendimport eläb bankrotnendan proceduras läbi vspäi 2016.
Streževoi om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 212,97 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 42 219 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om vspäi 1989, enamba 40 tuhad eläjid (44 600 rist. vl 1998 i 44 693 rist. vl 2009). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert', protestantizman «Elon vajeh»-keskuz i islaman «Al'-Hajat»-pühäpert' oma olmas lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkundad: «Tomskneft'»-kompanijan openduzkombinat, Žirnovskan kivivointehnikuman filial, Tomskan tegimištoliž-gumanitarižen kolledžan filial, üläopendusen aluzkundoiden koume filialad (Piter, Tümen').


Kedrovii (Tomskan agj).
Kedrovii () om Venäman lidn da lidnümbrik (vspäi 2004) Tomskan agjan suvipäivlaskmas. Se om ümbärtud Parabelin rajonal.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1982 kuti londuseližen gazan i kivivoin tedištelendan da sadajiden žilo, nimitihe ümbärdajan kanghan (kedrpedai) mödhe. Valitihe sijad enččen rajonan Pudino-žilo-keskusenno. Kedrovii sai lidnan statusad agjan alištusenke vl 1987.
Lidn om Pudinon kivivoigazansamižen rajonan keskuz, šingotase kivivoin tedištelendal da samižel sen ümbrištos i kivivoiveimen holitusel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Čuzik-jogen oiktal randal (Obinjogen hurapol'ne bassein), 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Novosibirskan agjan röunhasai om 70 km suvhe orhal, Tomskhasai om 347 km suvipäivnouzmha orhal vai 451 km avtotedme (sidä kesken tal'vtedme 150 km pitte). Lähembaine lidn om Kolpaševo 215 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 380 km avtotedme (sidä kesken tal'vtedme). Lendimport radab, punolendimed lendletas vahtžiloihesai, voib sadas Streževoi- i Kolpaševo-lidnoihesai.
Kuz' žilod mülüdas lidnümbrikho Kedrovijan ližaks. Lidnankundan pind — 1 697 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 2 451 ristitud, lidnümbrikon — 3 948 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 5 500 eläjad vl 1996. Kaik 3 199 ristitud elädas lidnümbrikos vl 2018. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Sergii Radonežalaižen jumalanpert' om saudud vll 2008−2017.


Seversk (Tomskan agj).
Seversk () om Venäman sauptud lidn da lidnümbrik Tomskan agjan suvipäivnouzmas. Se om agjan kahtenz' surtte lidn, Tomskan lodehline ezilidn, Rosatom:an kaikiš suremb SATÜ eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1949 kuti "Počtkonor' nomer 5" sauvomha uranan da plutonijan küllästamižfabrikad. Kävutihe türmatud mehiden töid. Vl 1954 žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke, no "Tomsk-7" oli oficialižikš vhesai 1989.
Lidn šingotase Sibirin himižel kombinatal, kogoneb 4 tegimespäi. Sadas poltust atomstancijoiden täht i raketoiden südäimen täht, ut produkcijad (radioaktivižed substancijad i stabiližed izotopad). Toižed sarakod: sömtegimišt (maidtegim i leibtegim), stökoltegesiden pästand südäimeta, laivansauvomižen tegim, elektrojagamižapparaturan tehmine.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tom'-jogen oiktal randal (Obin bassein da oiged randpol'), 90 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Tomsk-lidnan röun om 3,5 kilometras suvipäivnouzmha Severskan röunaspäi, voib sadas avtotel vai Tomin ülezjogen. Kuz' kontrol'punktad om aidos, sidä kesken koume Tomin randirdal. Lähembaine raudtestancii passažiroiden täht om "Tomsk-II" 8,5 kilometras.
Kaks' žilod da koume pen't küläd mülüdas lidnümbrikho Severskan ližaks, ned ei olgoi sauptud lidnan erineden. Lidnankundan pind — 48,57 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 108 590 ristitud, lidnümbrikon — 115 331 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 119 500 eläjad vl 2001. Vl 2018 kaik 113 847 ristitud elädas lidnümbrikos.


Belovo.
Belovo () om Venäman lidn Kemerovon agjan keskuzpalan päivlaskmas. Se om agjan kahesanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Belovon lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud pagenuden Fedor Belov-manmehen parččomaks vl 1726, nimitihe hänen kanzannimen mödhe. Löuzihe kivihil't, zavottihe sen samišt vl 1851 läz küläd, se oli ezmäine Kuzbassan kaivuz. Vl 1921 saudihe raudted külänno, i se šingotaškanzi. Vn 1938 4. päiväl tal'vkud Belovo-radnikžilo sai lidnan statusad.
Lidn om agjan hilen samižen nellänz' surtte keskuz (koume kaivut i kaks' kar'jerad), mugažo sadas šebinäd. Raudbetonan tegim radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kuzneckan katl'uses, Bačat-jogen hural randal tobjimalaz (Ob'-jogen oigedpol'ne bassein), 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kemerovohosai om 105 kilometrad pohjoižhe orhal, 122 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Gur'jevsk 30 km suvipäivlaskmha, Leninsk Kuzneckii 35 km pohjoižhe i Polisajevo 25 km pohjoižhe.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 76 764 ristitud, lidnümbrikon koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 118 tuhad eläjid vozil 1962 i 1987.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Belovon pedagogine i politehnine kolledžad, Kemerovon agjan medicinižen kolledžan filial, Belovon äiprofil'ne tehnikum, üläopendusen aluzkundoiden nell' filialad (Kemerovo, Novosibirsk, Tomsk).
Irdkosketused.
*


Berözovskii (Kemerovon agj).
Berözovskii () om Venäman lidn Kemerovon agjan pohjoižes. Se om Kemerovon pohjoine ezilidn, Berözovskijan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1965 11. päiväl vilukud Kurganovk-, Berözovskii- i Oktäbr'skii-žiloiden ühtištusel, mugažo mülütihe severz-se lähižid külid. Lidnümbrik om olmas vspäi 2005.
Lidn om agjan kivihilen samižen znamasine keskuz. Om kuldan, raudtekivendon, mramoran löudmižsijid lidnanno, no ned seištas radmata. Berözovskii ühtenzoitase Kemerovonke avtotel i avtobusoil, lidnalaižed ajeltas rata agjan keskushe.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Barzas- i Šurap-jogiden randal (Tomin oigedpol'ne bassein), 230 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Taigmec ümbärdab lidnad. Matkad Kemerovon röunhasai om 2 kilometrad suvhe orhal, avtotedme vai raudtedme, keskushesai — 27 km.
Barzas-žilo (2 111 rist. vl 2010) i Stancionnii-žilo (120 rist. vl 2010) mülüdas lidnümbrikho Berözovskijan ližaks. Lidnümbrikon pind — 82,01 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 47 279 ristitud, lidnümbrikon — 49 510 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 51 tuhad eläjid vll 1987−1998 (52 tuh. rist. vl 1992). Vl 2017 kaik 48 944 ristitud elihe lidnümbrikos.
Berözovskijan politehnine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Gur'jevsk (Kemerovon agj).
Gur'jevsk () om Venäman lidn da lidnankund Kemerovon agjan päivlaskmas. Se om Gur'jevskan rajonan administrativine keskuz (1935−1963 i vspäi 1987) da kaikiš suremb lidn, toine om Salair.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1816 kuti hobedansuladuztegim da žilo senno, nimitihe ph. Gurijan vai finansiden Dmitrii Gurjev-ministran (1810−1823) kanzannimen mödhe. Vspäi 1826 pästtihe kaugedraudad tegimel. Kätihe radnikžilod lidnaks vl 1938.
Lidn šingotase metallurgižel tegimel (läz 2 tuhad radnikoid), mugažo pen' kivivoinümbriradai tegim, sömänkombinat i inertižen pölün fabrik ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Bačat-jogen randal (Obin oigedpol'ne bassein), Salairan ülüdenno, 230 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kemerovon röunhasai om 150 km pohjoižhe. Lähembaižed lidnad oma Salair 2 km suvipäivlaskmha i Belovo 30 km pohjoižpäivnouzmha orhal, avtol vai raudtel.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 24 817 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli 31 tuhad eläjid vl 1967.
Belovon äiprofil'žen tehnikuman filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Jurg.
Jurg () om Venäman lidn da lidnümbrik Kemerovon agjan lodehes. Se om agjan seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo Jurgan rajonan administrativižeks keskuseks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1886. Kätihe radnikžilod lidnaks vl 1949.
Jurg šingotase mašiništonsauvomižen tegimil (kaivuzmašiništ), raudan ühthesuladusiden edheotandal, sauvondmaterialiden sarakol, sömtegimištol.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tom'-jogen hural randal (Obin oigedpol'ne bassein), 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lähembaižed järedad lidnad oma Kemerovo 110 km suvipäivnouzmha, Tomsk 100 km pohjoižhe i Novosibirsk 170 km päivlaskmha.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 81 533 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 94 300 eläjad vl 1992.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 93,2%, totarlaižed — 2,5%, saksalaižed — 1,2%, ukrainalaižed — 0,7%, armenijalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,0%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Jurgan tehnologine kolledž, kaks' tehnikumad, tehnologine institut, Kemerovon valdkundaližen universitetan filial.


Kaltan.
Kaltan () om Venäman lidn Kemerovon agjan suves. Se om lidn agjan alištusenke (vspäi 1993), Kaltanan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Tomskan gubernijan elänzoittud tahoiden nimikirjuteses vl 1859 kuti "Kaltanskai-külä" 128 eläjanke. Kätihe "Alakaltan-küläd" () radnikžiloks vl 1949. Se sai lidnan statusad vn 1959 29. päiväl heinkud. Raudtestancii om olmas vspäi 1930.
Lidn šingotase kivihilen samižel (2 kaivut) i Suvikuzbassan GRES:al kivihilenke poltuseks, sauvondmaterialiden edheotandoil (savičtegim, metalližkonstrukcijad) i lämbituzmašiništon tegimel.
Geografijan andmused.
Kaltan sijadase Kondom-jogen oiktal randal tobjimalaz (, Obin oigedpol'ne bassein), 225 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kemerovohosai om 218 km lodeheze-pohjoižhe orhal, 258 km avtol vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Osinniki 10 km pohjoižpäivnouzmha i Novokuzneck 20 km pohjoižhe orhal sen röunhasai. Voib olda manrehkaidusid 6 ballhasai. Kivihilen löudmižsijad sijadasoiš päivlaskmha lidnaspäi.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 21 892 ristitud, lidnümbrikon kaks' koumandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 28 tuh. eläjid vl 1967. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Katken pühäpert' om olmas lidnas, udessündutihe vll 2002−2008.
Kaltanan äiprofil'ne tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Novokuzneck.
Novokuzneck (, sijaline oficialižetoi "Kuzn' ",) om Venäman lidn da lidnümbrik Kemerovon agjan suvipalas. Se om agjan ühtenz' lidn pindan mödhe i kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe (Kemerovon jäl'ghe), mugažo om Novokuzneckan rajonan administrativižeks keskuseks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1618 kuti "Kuzneckan lidnuz" (), vl 1620 sirtihe lidnust Tom'-jogen oiktaha randha. Se sai lidnan statusad vl 1622, udesnimitihe "Kuzneck-Sibirskijaks".
Vspäi 1929 zavottihe sauda metallurgišt tegint i panihe "Sad-lidn-žilod" senno. Vn 1931 kombinat radaškanzi sijaližel torhudel (raudkivend Taštagolaspäi 160 km suvhe, pästab rel'soid), i 3. päiväl heinkud kätihe žilod "Novokuzneck-lidnaks". Vn 1932 joksten ühtištuihe lidnoid, vhesai 1962 nimitihe "Stalinsk:aks", sid' nügüdläižikš. Vspäi 1964 toine metallurgine Päivlaskmaižen Sibirin kombinat om saudud (koks, vanund), vspäi 2011 vanh kombinat mülüb sihe.
Lidn šingotase kivihilen samižel (kaivuded i kar'jerad, 7 kompanijad) i energijan tehmižel, raudan, sen ühthesuladusiden i alüminijan metallurgijal, mašiništonsauvomižel i sömtegimištol, mugažo cementtegim i londuseližen gazan nozoltusen tegim ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kondom-jogen () lanktendan Tomihe randoil (Obin oigedpol'ne bassein), 192..445 m ü.m.t. korktusil. Matkad Kemerovohosai om 188 km lodeheze-pohjoižhe orhal, 218 km avtol vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Osinniki 7 km suvhe i Prokopjevsk 10 km lodeheze orhal sen röunhasai.
Klimat om ven kontinentaline. Voib olda manrehkaidusid 6 ballhasai.
Novokuzneck om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidn jagase kudhe administrativiž-territorialižhe rajonha, ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš: Tegimiden, Kuzneckan, Kuibiševan, Novoil'jinskii (vspäi 1998), Ordžonikidzen i Keskuzrajon.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 547 904 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 602 tuh. eläjid vl 1991.
Rahvahad (enamba 0,3% vl 2010): venälaižed — 92,4%, totarlaižed — 0,9%, ukrainalaižed — 0,9%, saksalaižed — 0,6%, tadžikalaižed — 0,5%, azerbaidžanlaižed — 0,4%, armenijalaižed — 0,3%, šorijalaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 1,6%, rahvahuden ozutandata — 2,1%.
Irdkosketused.
*


Ruzvel't Franklin Delano.
Franklin Delano Ruzvel't ([ˈfræŋklɪn ˈdɛlənoʊ ˈroʊzəˌvɛlt], anglijankel'ne järgeline lühenduz: "FDR"; sünd. 30. viluku 1882, Springvud-usadib, Haid Park, Nju-Jork-štat, AÜV — kol. 12. sulaku 1945, Uorm-Springs-rezidencii, Džordžii, AÜV) oli AÜV:oiden 32nz' prezident (4. keväz'ku 1933 — 12. sulaku 1945). Oli Demokratižen partijan ühtnijan. Edeline prezident oli Gerbert Guver, jäl'ghine — Garri Trumen.
Biografii.
Franklinan kazvatajad oliba štatan aristokratijaspäi, Džeims Ruzvel't-biznesmen (akcijoiden pidai, koli vl 1900) i Sara Enn Delano Ruzvel't. Franklinal Džeims-vell' oli.
Tuleban aigan prezident openui Garvardan kolledžas (1900−1904, bakalavran arv), sid' Kolumbijan universitetan oiktusenškolas (1905−1907), oli pästtud advokataks i zavodi kar'jerad Uoll Stritan juridižes firmas.
Ruzvel't oli valitud politikanmeheks da radoi Nju Jork-štatan Senatas (1911−1913), oli Nju Jork-štatan gubernatoran (1929−1932) i zavodi verod lodelta valičijoidenke radion kal't («lodud ledenno/hil'mätonno»). Radoi valdkundmehen, vll 1913−1920 oli AÜV:oiden sodamerivägiden ministran abunikaks. Napri valitas AÜV:oiden Kongressha senatoraks vl 1914 i varaprezidentaks vl 1920, no sai kilt. Vspäi 1921 mokičihe periodižes ičeze kibuspäi.
Prezident koli verenviškaidusespäi päaivohe, om mahapandud sündundan tahos.
Prezidentan strokud.
Franklin Delano Ruzvel't oli üks'jäine Ühtenzoittud Valdkundoiden prezident, kudambad valitihe enamba mi kahteks strokuks, vll 1932, 1936, 1940 i 1944. Ohjanzi Suren depressijan i Toižen mail'man sodan aigan, andoi äi vägid varmitamha gitleranvastašt koalicijad, ezitoti projektad, oli Kahtenden (ekonomižen) billän oiktusiš sädajan (1944, Kongress blokirui).
Kanz.
Eleonora Ruzvel't (1884−1962) oli ak vn 1905 17. päiväspäi keväz'kud Franklinan surmhasai. Sündutihe kuz' last, viž poigad: Džeims, Franklin (koli vagahaižel), Elliott, Franklin Delano-noremb, Džon, i Anna-tütär.


Kiselövsk.
Kiselövsk () om Venäman lidn Kemerovon agjan suvipäivlaskmas. Se om agjan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Kiselövskan lidnümbrikon administrativine keskuz (vspäi 2005).
Istorii.
Ende türkad-teleutad elihe lidnan sijas. Läz 1770 vot sirdnikad Keskuzvenämaspäi paniba "Afonino"-, "Čerkasovo"- i "Kiselövk"-küliden alusid. Vn 1917 redukus zavottihe sada kivihil't Kiselövkan kaivudespäi. Vl 1932 žilo kaivudenno sai radnikžilon statusad "Kiselövskii" nimenke, sil-žo vodel ühtištuihe lähižidenke külidenke. Kätihe radnikžilod lidnaks agjan alištusenke vn 1936 20. päiväl vilukud.
Lidn šingotase kivihilen samižel (4 kar'jerad) i 2 küllästamižfabrikal, kaivuzmašiništon tegimel, sömtegimištol (konditerine edheotand, maidtegim, kolbasan pästand), mugažo poukahtuzsubstancijoiden tegim, mebel'fabrik i Afoninon savičtegim ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Abanjogen (, 71 km pitte) üläjoksmusen randal (Tomin hura ližajogi, lankteb Novokuzneckas), 320 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Salairan kräžan ezimägištol. Ottas vet Üläčumišan vezivaradimespäi 15 km suvipäivlaskmha lidnaspäi. Matkad Kemerovohosai om 154 km pohjoižhe orhal, 176 km avtol vai raudtedme. Lähembaine lidn om Prokopjevsk ani suvhe, kundaližen transportan maršrutad oma ühthižed kahtes lidnas. Molembad lidnad mülüdas Novokuzneckan lidnaglomeracijha (1,15 mln rist. vl 2010).
Koume žilod i kaks' küläd mülüdas lidnümbrikho Kiselövskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 292,85 km². Lidnümbrik röunatab Prokopjevskan lidnümbrikonke suves, Prokopjevskan rajonanke päivnouzmas i päivlaskmas, Belovon rajonanke pohjoižes.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 98 365 ristitud, lidnümbrikon — 103 019 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 142 tuh. eläjid vl 1962. Vl 2018 kaik 95 160 ristitud elädas lidnümbrikos.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Kiselövskan kaivuztehnikum, politehnine tehnikum, pedagogine kolledž.


Leninsk Kuzneckii.
Leninsk Kuzneckii () om Venäman lidn Kemerovon agjan keskuzpalan päivlaskmas. Se om agjan nellänz'-videnz' lidn eläjiden lugun mödhe kuti Meždurečensk-ki, Leninsk Kuzneckijan lidnümbrikon administrativine keskuz, mugažo om Leninsk Kuzneckijan rajonan administrativižeks keskuseks (ei mülü sihe).
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1759 kuti "Kol'čugino-parččom" () alusenpanijan radmižen mödhe («renghištpaid»). Vl 1883 avaitihe ezmäšt «Satuz»-kaivut (ven. Успех) Kol'čuginonno, i järgeline külä kändase kivihilen samižen keskuseks. Vl 1914 raudte tuli lidnha. Vll 1922−1925 nimitihe "Lenino-žiloks". Vn 1925 6. päiväl kezakud žilo sai lidnan statusad "Leninsk Kuzneckii" nimenke erištamha Leninsk Omskii-lidnaspäi, vides vodes ühtištuihe jäl'gmäšt Omskanke.
Mülütihe Polisajevo- i Krasnogorskii-žiloid Leninsk Kuzneckijha vl 1987. Vl 1989 tühjitihe lidnan jagandad kahthe rajonha i erigoittihe Polisajevod, anttihe sille lidnan statusad. Vodele 2008 saihe 1 mlrd tonnoid kivihil't.
Lidn šingotase kivihilen samižel (3 kaivut, enamba 10 mln tonnoid vodes), himižel sarakol (koksan tehmine, materialad), metalližiden tegesiden edheotandoil, sömtegimištol, omblendedheotandoil (sobad i kengäd), mugažo mecanümbriradmižen edheotand i sauvondmaterialiden tegim ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Inänjogen () oiktal randal, Kuzneckan katl'usen keskuses, 230 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kemerovohosai om 77 km pohjoižhe orhal, 90 km avtol vai raudtedme. Lähembaine lidn om Polisajevo ani suvipäivnouzmha, kundaližen transportan maršrutad oma ühthižed kahtes lidnas.
Nikitinskii-žilo (2 257 rist. vl 2010) i Industrii-žilo raudtestancijanno (15 rist. vl 2010) mülüdas lidnümbrikho Leninsk Kuzneckijan ližaks. Lidnümbrikon pind — 112,72 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 101 666 ristitud, lidnümbrikon — 103 938 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 135 tuh. eläjid vl 1986 i 169 tuh. eläjid vl 1987. Vl 2018 kaik 98 254 ristitud elädas lidnümbrikos.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Leninsk Kuzneckijan kaivuztehnikum, politehnine tehnikum, olimpižen rezervan profškol, Kemerovon agjan medicinižen kolledžan filial, Kemerovon professionaliž-tehnižen kolledžan filial, Tomskan valdkundaližen arhitekturan da sauvondan universitetan filial.
Irdkosketused.
*


Mark Tven.
Mark Tven (), todesine nimi Semüel Lenghorn Klemens (; sünd. 30. kül'mku 1835, Florid-žilo, Missuri-štat, AÜV — kol. 21. sulaku 1910, Redding-lidn, Konnektikut-štat, AÜV) oli amerikalaine kirjutai, lehtezmez' da ristitkundan šingotai, ozaitelemižromaniden sädai lapsiden täht. Kirjuti anglijan kelel.
Kanz.
Oli sündnu kanzha britaniženke augotižlibundanke, Džon Maršall Klemens (1798−1847) oli hänen tat, Džein Lempton (1803−1890) oli mam. Semüel oli kudenz' laps' seičemespäi. Olivija Lengdon Klemens oli Tvenan ak vn 1870 uhokuspäi. Naimiželos sündutihe Lengdon-poig (koli vagahaižel) i koume tütärt: Sjuzi (1872−1896), Klara (1874−1962) i Džein (1880−1909).
Biografii.
Tatan kolendan jäl'ghe Oraijon-veik pästaškanzi lugendlehtest, i laps'aigan Semüel radoi tipografijas keradajaks, sädi kirjutusid-ki. Sur' jogi kucui prihad, i tulijan aigan kirjutai läksi rata purulaivan locmanaks, ujui Mississipi-jogedme vhesai 1861. Rahvahanikoiden soda lopi personaližiden laivoiden likundad, i Semüel vellenke sirdiba Nevad-štatha samha hobedad. Kaivajan professii oli jüged hänele, sid' vspäi 1864 radoi San Franciskon lugenlehtesen korespondentan i ühten aigan ühtištui kirjutusid, ümbriradoi literaturižiks sädusiks jumoran, fantastikan i publicistikan žanroiš.
Leviti kirjoid ezipakitoitusen mödhe Mark Tven-psevdonimanke, matkazi mail'madme äjan. Naindan jäl'ghe sirdi Baffalo-lidnha (Nju Jork-štat), sid' Hartfordha (Konnektikut, muzei om kaičenus), kus kirjutaškanzi satirad AÜV:oiden kundan polhe.


Mariinsk.
Mariinsk () om Venäman lidn da lidnankund Kemerovon agjan pohjoižes. Se om Mariinskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Ende čuliman totarlaižed elihe lidnan sijas. Vl 1698 venälaižed paniba "Kijskoje-žilon" alust Moskvan počtantraktal. Vl 1856 žilo sai lidnan statusad.
Vl 1857 udesnimitihe Kijskoje-lidnad Aleksandr II-imperatoran Marija Aleksandrovna-akad (1824−1880) oiktastuseks. Transsib läbiti lidnad 19. voz'sadan lopus, saudihe raudtesildad joges päliči vl 1895. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert' i kaumžoman puine časoun', katoline i judaizman pühäpertid oliba lidnas ende. Om kaičenus äi torgovanoiden kivižid pertid.
Lidn šingotase raudten edheotandoil i turizmal, etilspirtan tehmine i alkogoližiden jomižiden kaks' tegint ratas. Transsibirin kivivoinveim om saudud lidnanno.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kii-jogen () hural randal (Čuliman hura ližajogi), 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Reljef om tazo. Matkad Kemerovohosai om 141 km suvipäivlaskmha orhal, 168 km avtol vai 225 km raudtedme. Lähembaine lidn om Anžero-Sudžensk 110 km päivlaskmha orhal, 145 km avtotedme vai Trassibadme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 40 526 ristitud, rajonan seičeme kümnendest. Ristitišton lugu vajehtab 39..43 tuh. eläjid röunoiš vspäi 1959 (43 000 rist. vl 2003).
Mariinskan politehnine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Piter (znamoičendad).
Piter om Venälaižen Federacijan subjekt da kahtenz' surtte lidn.


Amundsen Rual'.
Rual' Engel'bregt Gravning Amundsen (; s. 16. heinku 1872, Borge, Norvegii — kol. 18. kezaku 1928, Barencan meri, Arktik) oli norvegine polärine matkadai da tedoidai. Hän viden kesken joukunke saihe Suvinabahasai ezmäižen kerdan mail'mas, vn 1911 14. päiväl tal'vkud, i kaik pörduihe tagaz Skottan ekspedicijaspäi erineden. Maskirui edelkävujan ekspedicijoid tedoidusikš, kaiken rahavelgan problemad oliba.
Biografii.
Rualin tat oli Jens Engebrekt Amundsen-edheotai-meritorgovan (1820−1886), mam — Hanna Henrike Gustava Salkvist (Amundsen), valdkundmehen tütär. Hö sündutihe nell' poigad, i Rual' oli norembaižen. Ročilaine Elizabet Gustavson-guvernant holdui lapsiš noressai, i Hannan surman jäl'ghe vl 1893 abuti Rualile lujas. Rual' Amundsen openui školas pahoin, taci opendust medicinižen universitetan vaumičendpalakundas. Lapsessai mahtoi štarkta suksil i sportazi, tegi lähižid matkoid vellenke i sebranikoidenke, muga vaumiči oigeta elon planoid.
Kanz.
Amundsen päti ühtneda polärižihe ekspedicijoihe prihastusespäi i jäi naimatoman elon hätkte. Hänel koume sudaruškad oli, kaik naižed oliba lähtnuded mehile edel sidä. Vll 1920/1921 tal'vdundan aigan Čukotkal Amundsen kändihe ižindamaks čukačun Kakonita- i Kamilla-neičukaižiden täht, andoi tütrindamid ičeze kanzannimed da oigenzi opetas Norvegijha ičeze Leon-vellennoks.


Meždurečensk.
Meždurečensk () om Venäman lidn Kemerovon agjan suvipäivnouzmas. Se om agjan nellänz'-videnz' lidn eläjiden lugun mödhe kuti Leninsk Kuzneckii-ki, Meždurečenskan lidnümbrikon administrativine keskuz (vspäi 2005).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1946 kuti "Ol'žeras-žilo" (nimitihe jogen mödhe) samha kivihil't. Kätihe žilod da saudud türmatud mehil eländpunktad lidnaks vn 1955 23. päiväl kezakud, nimitihe nügüdläižikš geografižen sijadusen mödhe kahten jogen keskes ().
Meždurečensk šingotase kivihilen samižel (5 kaivut, sidä kesken järed «Raspadskai», i 5 kar'jerad) i 5 küllästamižfabrikal, kuldan samižel, kohenduzmehanižel Tomusinskii-tegimel i sömtegimištol (leibänkombinat, oludtegim i jomižed, mineraline vezi), mugažo mägisuksiden turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn om 25 km pitte, sijadase pidust' Tomin oiktad randad tobjimalaz i sen oiktan Us-ližajogen () hural randal tobjimalaz, 240 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, om ümbärtud mägirajonil. Matkad Kemerovohosai om 225 km lodeheze orhal, 300 km avtol vai raudtedme. Meždurečensk mülüb Novokuzneckan lidnaglomeracijha (1,15 mln rist. vl 2010). Lähembaine lidn om Miski 15 km päivlaskmha.
Üks'toštkümne pen't žilod mülüdas lidnümbrikho Meždurečenskan ližaks, alištudas koumele territorialižele ohjandusele. Lidnümbrikon pind — 7322,9 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 101 678 ristitud, lidnümbrikon — 103 946 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 108 tuh. eläjid vll 1991−1993. Vl 2018 kaik 99 025 ristitud elädas lidnümbrikos. Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid da kaks' časounäd oma olmas lidnas.
Meždurečenskan kaivudensauvondtehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Topki.
Topki () om Venäman lidn, lidnankund da transporttesol'm Kemerovon agjan lodehes. Se om Topkin rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha vspäi 2005.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1914 raudtestancijaks «Transsib — Ščeglovo»-jonol. Vspäi 1917 puruvedimiden depo radoi, parahim 1930-nzil vozil. Kätihe radnikžiloks vl 1929. Se sai lidnan statusad vn 1933 10. päiväl sulakud. Järed cementtegim om saudud vll 1953−1966, radab sijaližel torhudel.
Topki šingotase cementantegimel, raudten edheotandoil i sömtegimištol (kiruhsöndan «Podorožnik»-verkon tehmine). Om raudtesol'meks Transsiban, Kemerovon i Novokuzneckan čuradusihe.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 230..310 m ü.m.t. korktusil. Tahond om sokaz päivlaskmha lidnaspäi. Matkad Kemerovohosai om 20 km päivlaskmha orhal, avtol vai raudtedme, se om lähembaine lidn. Ratas mouckiven löudmižsijad 7 kilometras lodeheze. «Sibir'»-avtote (R-255) ümbärdab lidnad pohjoižpäivnouzmaižes poles.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 28 641 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 34 100 eläjad vl 1992. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Sergii Radonežalaižen pühäpert' (om saudud vll 1994−2006) i ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' oma olmas lidnas.
Topkin tehnine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Miski.
Miski (, šorijan kel': "Томазақ") om Venäman lidn Kemerovon agjan suves. Se om Miskin lidnümbrikon administrativine keskuz (vspäi 2005).
Istorii.
Šorijalaižed elänzoitiba nenid sijid 1770-nziš vozišpäi i nimitihe "Tomazak-ulus:aks". Venäman istoriografijan mödhe eländpunktan aluz om pandud vl 1826 i nimitihe "Miski-ulus:aks". Vspäi 1926 Miski oli Mägišorijan rahvahaližen rajonan administrativižen keskusen, vll 1930−1939 — Kuzedejevo-žilo, sid' tühjitihe rajonad venälaižiden suren lugumäran sirdmižen tagut otmaha agjad kävutamižhe tegimištol. Kätihe radnikžiloks vl 1949. Se sai lidnan statusad vn 1956 8. päiväl semendkud. Tom'-Usinskai GRES om saudud vll 1953−1965, radab alasortun hilel.
Miski šingotase kivihilen samižel (6 mln tonnoid vl 2015, «Sibirginskijad» kar'jer i kaivuz, «Sibir'»-küllästamižfabrik), sauvondmaterialiden tegimil (raudbeton, metalližkonstrukcijad, keramzit, gazbetonblokad) i elektroenergetikal, mugažo elektromontažtegesiden edheotand radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ülüdel («nemel»), Mras-Su-jogen hural randal tobjimalaz, kahtes kilometras sen lanktendan sijaspäi Tomihe huralpäi, 196..249 m ü.m.t. korktusil. Om ümbärtud mägirajonil. Matkad Kemerovohosai om 213 km lodeheze orhal, 272 km avtol vai raudtedme. Miski mülüb Novokuzneckan lidnaglomeracijha (1,15 mln rist. vl 2010). Lähembaine lidn om Meždurečensk 15 km päivnouzmha. Nell' raudtestancijad, päraudtestancii i 2 avtostancijad om lidnas.
14 pen't žilod mülüdas lidnümbrikho Miskin ližaks. Lidnümbrikon pind — 728,53 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 43 038 ristitud, lidnümbrikon — 45 375 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 48 600 eläjad vl 1996. Vl 2018 kaik 43 519 ristitud elädas lidnümbrikos. Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid om olmas lidnas.
Tom'-Usinskii energotransportine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Osinniki.
Osinniki («habikod») om Venäman lidn Kemerovon agjan suves. Se om Osinnikin lidnümbrikon administrativine keskuz (vspäi 2005).
Istorii.
Osinniki mainitasoiš ezmäižen kerdan Tomskan gubernijan elänzoittud tahoiden nimikirjuteses vl 1859 320 eläjanke, i ezmäižed kaivuded oliba tehtud 19. voz'sadal.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1926 kuti "Osinovk-radnikžilo" () šorijalaižiden "Osinniki-ulusan" sijas. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1938 4. päiväl tal'vkud nügüdläiženke nimenke.
Osinniki šingotase kivihilen samižel («Osinnikovskai»-kaivuz), meblin tehmižel i pilindmaterialoiden edheotandal, kohenduzmehanižel tegimel i pälembaižen soban omblendfabrikal, sömtegimištol (leibtegim, vintegim, südäiveded), mugažo maižanduztorhuden ümbriradmižen ceh radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kondomanjogen oiktal randal (Tomin hura ližajogi), 230 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kandalep-jogeihut läbitab lidnad i lankteb Kondomha oiktalpäi. Matkad Kemerovohosai om 210 km pohjoižhe-lodeheze orhal, 247 km avtol vai raudtedme. Osinniki mülüb Novokuzneckan lidnaglomeracijha (1,15 mln rist. vl 2010) i om ümbärtud Novokuzneckan rajonal. Lähembaižed lidnad oma Novokuzneck 10 km lodeheze röunhasai i Kaltan 10 km suvipäivlaskmha.
Taižin-žilo (, 4 812 rist. vl 2017) mülüb lidnümbrikho Osinnikin ližaks, edel 2011 vot toižed žilod mülüiba. Lidnümbrikon pind — 71,36 km².
Eläjad da transport.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 46 001 ristitud, lidnümbrikon — 60 918 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 71 tuhad eläjad vl 1962. Vl 2018 kaik 47 248 ristitud elädas lidnümbrikos. Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Stroican i Illöi-endustajan jumalanpertid om olmas lidnas.
Osinnikin politehnine tehnikum i kaivuztehnine kolledž oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Avtobusad, maršruttaksid i tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Osinniki-raudtestancii (ende Kandalep jogen mödhe) i 405. km-platform oma saudud «Novokuzneck — Taštagol»-raudtel.


De Goll' Šarl'.
Šarl' de Goll' ([ʃaʁl də ɡol]), täuz' nimi Šarl' Andre Žozef Mari de Goll' Majo (; sünd. 22. kül'mku 1890, Lill', Francii — kol. 9. kül'mku 1970, Kolombe le Döz Egliz-kommun Francijan pohjoižpäivnouzmas, om mahapandud sigäna-žo) oli Francijan 18. prezident jenaralan arvonke.
Biografii.
Šarl' oli sündnu patriotižhe katoližhe kanzha. Anri de Goll'-tat (1848−1932) oli filosofijan i literaturan professoran, De Golliden bajarišton rodul, Žanna Majo (1860−1940) — mam, kodiemäg. Koume velled da sizar oli Šarlil.
Om Parižan Stanislavan privatižen katoližen kolledžan i Sen-Siran sodaškolan pästnikan, möhemba radoi opendajan siš kapitanan arvonke. Vll 1922−1924 openui Parižan Üläsodaškolas.
Valdkundaline radnikoičend.
De Goll' ühtni Ezmäižen i Toižen mail'man sodoihe, Alžiran sodaha ripmatomudes (1954−1962). Sädi äi teoretižid kirjutisid sodatös 1930-nzil vozil. Radnikoiči Francijan ohjastuses vspäi 1932 i služi armijas oficeraks. Radoi Francijan Pordaigaližen ohjastusen ezimehen (3. kezaku 1944 — 20. viluku 1946) i oli Francijan Vastustusen lideraks sodan aigan.
Jenaral oti Francijan Ministrišton ezimehen i kaičendministran radnikusid ühten aigan (1. kezaku 1958 — 8. viluku 1959), sid' radoi Francijan prezidentan 10 vot (8. viluku 1959 — 28. sulaku 1969). De Goll' vajehti Rene Kotid (4. Tazovaldkund) i oli Videnden Tazovaldkundan ezmäižeks prezidentaks, Žorž Pompidu radoi jäl'geližeks prezidentaks.
Kanz.
Oli nainu vs 1921 sulakun 7. päiväspäi, eliba Ivonna de Goll'-akanke (neiččel Vandru, 1900−1979) Šarlin surmhasai. Sündutihe Filipp-poigad, Anna- i Elizabet-tütrid.


Polisajevo.
Polisajevo () om Venäman lidn Kemerovon agjan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Polisajevon lidnümbrikon administrativine keskuz (vspäi 1999).
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1940 kuti žilo udenno «Polisajevskai»-kaivudenno. Kätihe sidä "Polisajevo-radnikžiloks" vl 1952. Mülütihe Polisajevo- i Krasnogorskii-žiloid Leninsk Kuzneckijha vl 1987. Vn 1989 30. päiväl redukud erigoittihe Polisajevod i anttihe sille lidnan statusad.
Lidn šingotase kivihilen samižel (3 kaivut i 2 küllästamižfabrikad), sauvondmaterialiden pästandal (raudbetontegim, plastikiknoiden fabrik, uksiden edheotand).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Inänjogen () oiktal randal, Kuzneckan katl'usen keskuses, 250 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kemerovohosai om 85 km pohjoižhe orhal, 96 km avtol vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Leninsk Kuzneckii ani lodeheze, kundaližen transportan maršrutad oma ühthižed kahtes lidnas, i Belovo 25 km suvhe.
Krasnogorskii-žilo (2 965 rist. vl 2010) i Kaivuden nomer viž žilo (82 rist. vl 2010) mülüdas lidnümbrikho Polisajevon ližaks. Lidnümbrikon pind — 49,29 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 27 624 ristitud, lidnümbrikon — 30 671 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 32 400 eläjid vl 2001. Vl 2018 kaik 29 134 ristitud elädas lidnümbrikos.
Polisajevon industrialine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Taig (lidn).
Taig () om Venäman lidn da raudtesol'm Kemerovon agjan lodehes. Se om Taigan lidnümbrikon administrativine keskuz (vspäi 2005).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud sokhaze tahondha vl 1896 kuti "Tomsk-Tajožnii-žilo" sauvomha da holitamha Transsib-raudted da sen sarakod Tomskhasai. Žilo šingotihe teravas, saudihe nell' pühäpertid i ristitišt saihe 10 tuhazesai, kätihe Tomskan gubernijan lidnaks nügüdläiženke nimenke vn 1911 27. päiväl vilukud. Vll 1925−1943 mülüi Novosibirskan agjaha lidnaks agjan alištusenke.
Taig-lidn šingotase raudten edheotandoil (vedimiden i vagonoiden kohenduzdepod), mugažo omblendfabrik radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Jai-jogen hural randpolel (, Čuliman hura ližajogi), 250 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tomskan agjan röunhasai om 20 km pohjoižhe orhal, Kemerovohosai om 84 km suvipäivnouzmha orhal, 103 km avtotedme vai raudtel. Lähembaine lidn om Anžero-Sudžensk 25 km päivnouzmha orhal vai raudtel, 65 km avtotedme. Lähembaine lendimport om Tomskan «Bogaševo» 60 km lodeheze raudtedme.
Kaks' žilod da koume elänzoittud raudtesarad mülüdas lidnümbrikho Taigan ližaks. Lidnümbrikon pind — 553,44 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 25 331 ristitud, lidnümbrikon — 27 424 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 33 860 eläjid vl 1959. Vl 2018 kaik 25 363 ristitud elädas lidnümbrikos.
Teiden tehnine škol i Taigan raudtetransportan institut (mülüb Omskan ühtenzoituzteiden valdkundaližhe universitetha) oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.


Prokopjevsk.
Prokopjevsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Kemerovon agjan suvipäivlaskmas. Se om agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo Prokopjevskan rajonan administrativižeks keskuseks (ei mülü sihe).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kuti "Monastirskoje-žilo" Raštvoiden mez'jumalankodinno vll 1648..1651. Toižed-ki žilod oliba olmas Prokopjevskan sijas: Zenkovo, Usäti (vspäi 1784), Safonovo. "Prokopjevskoje-žilo" oli olmas 19. voz'sadaspäi, nimitihe ph. Prokopii Ustügalaižen oiktastuseks. Vl 1911 kätihe žilod volostin keskuseks. Vn 1917 redukus zavottihe sada kivihil't Prokopjevskojen kaivudespäi. Vn 1928 vilukus žilo kaivudenno sai radnikžilon statusad. Kätihe radnikžilod lidnaks vn 1931 30. päiväl kezakud. Lidnan i kaivajan päiv oigendase elokun jäl'gmäižel pühäpäiväl.
Prokopjevsk šingotase kivihilen samižel (kaivuz, kar'jer i Sibirin kivihil'küllästoitandan tedoinstitut, ende 16 kaivut oli), elektromašiništon tegimil, transportan kohenduzedheotandoil (sured jüguavtod, vagonad, tramvaid i trolleibusad), poukahtusenvastaižen kaivuzmašiništon tegimel, mašiništon tegimel sömtegimišton täht, sauvondmaterialiden pästandal (raudbetonantegim i keramižen savičun tegim), sömtegimištol (leibänkombinat, leibtegim, maidtegim), mugažo mebel'fabrik i omblendfabrik ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Abanjogen (, 71 km pitte) keskjoksmusen randoil (Tomin hura ližajogi, lankteb Novokuzneckas), 280 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ottas vet Üläčumišan vezivaradimespäi 10 km päivlaskmha lidnaspäi. Matkad Altajan randan röunhasai om 20 km päivlaskmha orhal, Kemerovohosai om 168 km pohjoižhe orhal, 195 km avtotedme vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Kiselövsk ani pohjoižhe, kundaližen transportan maršrutad oma ühthižed kahtes lidnas, i Novokuzneck 10 km suvipäivnouzmha. Molembad lidnad mülüdas Novokuzneckan lidnaglomeracijha (1,15 mln rist. vl 2010).
Prokopjevsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidn jagase koumhe rajonha, ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš. Rajonad alajagasoiš 15 planiruindrajonha, märitud röunoidenke.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 210 130 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 292 tuh. eläjid vl 1962 i 278 tuh. eläjid vl 1987.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Prokopjevskan elektromašiništonsauvomižen tehnikum, tegimištoliž-ekonomine tehnikum, kaivuztehnine tehnikum, politehnikum, sauvondtehnikum, fizkul'turan tehnikum, transportine tehnikum, čomamahtoiden kolledž, Kemerovon agjan medicinižen kolledžan filial.
Irdkosketused.
*


Armstrong Nil.
Nil Olden Armstrong (; sünd. 5. eloku 1930, Uapakonet-lidn, Ogajo, AÜV — kol. 25. eloku 2012, Cincinnati, Ogajo, AÜV) oli amerikalaine sodamerilendai da astronavt, lendai-kodvii, kosmine inžener da Cincinnnatin universitetan professor. Tegi ezmäšt ristitun haškud Kudmaižen pindha (20. heinku 1969) «Apollon-11»-missijan aigan.
Biografii.
Nil oli sündnu Stiven König Armstrong-auditoran () i Viola Engelin (angl. "Viola Louise Engel") kanzha, šotlandijan i saksan augotižlibundanke. Norembad Džun-sizar i Din-vell' oliba Nilal. Kanz sirdi tatan radon jäl'ghe, oli 16 lidnas, i vl 1944 pördui Uapakonetha.
Armstrong oli pästtud Uapakonet-lidnan keskškolaspäi vl 1947. Sai lendajan licenzijad školas opeten völ, edel avtovedajan oiktust. Oli skautoiden likundan ühtnijan i sai kaikiš korktembad «Eagle scout»-rangad.
Sodakar'jer.
Vspäi 1947 Nil Armstrong openui Pördjun universitetas kaks' vot, aviacijan inžiniringan specialižusenke. Valdkund maksoi opendust koumevoččen armijan radnikoičendan arvoimiženke, i Armstrong läksi armijha.
Ühtni Korejan sodaha, lendi 78 kerdad i oli lodud ühten kerdan. Vl 1955 pästtihe universitetaspäi bakalavraks. Lendi kosmosha kaks' kerdad, ezmäižen kerdan oli «Džemini-8»-missijan käsknikan vn 1966 keväz'kus, tehtihe kahten laivan ühtnendad kosmosas.
Kanz.
Armstrong oli naižiš kahtišti. Dženet Šeron oli ezmäine ak vll 1956−1994, erigoitihe, sündutihe Mark- i Erik-poigid, Karen-tütär koli laps'aigan. Kerol Held Nait oli kahtenz' ak vspäi 1994 Nilan surmhasai.


Salair.
Salair () om Venäman lidn da lidnankund Kemerovon agjan päivlaskmas. Mülüb om Gur'jevskan rajonha, sen toine lidn.
Istorii.
"Salairskoje-külä" mainitase ezmäižen kerdan vl 1626. Žilon aluz om pandud vl 1782 hobedan kaivudenno. Vspäi 1793 sauvoškanzihe hobedan suladuztegint koumenno kaivudenno. Vl 1830 löudihe kuldad Salairal, i heittihe hobedan samišt vodele 1861. Nevondkundaližen aigan vedihe geotedištelendad, saudihe küllästamižfabrikad i raudted vodele 1932. Vl 1932 sai radnikžilon statusad. Kätihe radnikžilod lidnaks vn 1941 5. päiväl sulakud.
Lidn da lidnankund šingotasoiš hahktinan i cinkan küllästamižfabrikal da kurortaks, sidä kesken mägisuksiden.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sur' i Pen' Tolmovai-jogiden keskes (), Salairan kräžan päivnouzmaižil pautkil, 330 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Altajan randan röunhasai om 10 km suvipäivlaskmha orhal, Kemerovohosai om 126 km pohjoižhe orhal, 167 km avtotedme vai raudtel. Lähembaine lidn om Gur'jevsk-rajonkeskuz 2 km pohjoižpäivnouzmha.
Kaks' pen't žilod mülüdas lidnankundha Salairan ližaks: Žilo Salairan lebupertinno (123 rist. vl 2010) i Gavrilovk (64 rist. vl 2010). Lidnankundan pind — 39,75 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 8 262 ristitud, lidnankundan — 8 449 ristitud, rajonan videndez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 17 477 eläjad vl 1959. Vl 2017 kaik 7 768 ristitud elihe lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan phh. Pedroin da Pauloin-apostoloiden jumalanpert' om olmas lidnas (nügüd'aigaine — vspäi 1907).


Taštagol.
Taštagol () om Venäman lidn da lidnankund Kemerovon agjan suves. Se om Taštagolan rajonan administrativine keskuz, mülüb sihe vspäi 2005.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1939 žiloks raudkivendon löudmižsijanno. Vl 1963 ühtištuihe Taštagol-, Kočur- () i Šalim-žiloid, anttihe lidnan statusad.
Taštagol šingotase raudkivendon samižel Novokuzneckan metallurgijan täht tobman palan.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kondom-jogen muugotil randoil (, Obin oigedpol'ne bassein), 423..478 m korktusil, 450 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kočur- (hura) i Šalim- (oiged) ližajoged langetas Kondomanjogehe lidnan päivlaskmas. Matkad Kemerovohosai om 311 km lodeheze-pohjoižhe orhal, 375 km avtol vai raudtedme. Lähembaine lidn om Kaltan 92 km lodeheze-pohjoižhe orhal, 141 km avtol vai 160 km raudtedme. Vspäi 2008 avtote ühtenzoitab lidnad Mägialtajanke.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 23 134 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli 28 tuh. eläjid vl 1967. Ortodoksižen hristanuskondan Jurgii-vägestusenkandajan jumalanpert' i šorijalaižiden etnografine muzei oma olmas lidnas.
Taštagolan kaivuztehnologijoiden da holitusen sferan tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Barabinsk.
Barabinsk () om Venäman lidn da lidnankund Novosibirskan agjan päivlaskmaižen palan keskuses. Se om Barabinskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1893 žiloks raudtestancijanno sauvomha da holitamha Transsib-raudted. Vl 1917 anttihe žilole lidnan statusad.
Barabinsk šingotase raudten edheotandoil (koume vedimdepod i vagonoiden kohenduzdepo, raudten distancii), «Sibpromsväz'»-tegimel (konstrukcijad i materialad sauvomha joksuzoigendamižpirdoid) i sömtegimištol (oluden i leibän edheotandad, maidtegim, kalankazvatuz, kombisömän tegim).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Päivlaskmaižen Sibirin tazangišton Barabinskan alangištos, 115 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Nell' järved om lidnan pohjoižpäivnouzmaižel röunal. Matkad Novosibirskaspäi om 293 km päivlaskmha orhal, 315 km avtol vai raudtedme. Lähembaine lidn om Kuibišev 6 km pohjoižhe orhal, raudtel (ajelemha jüguid vaiše) vai avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 30 394 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 36..40 tuh. eläjid vll 1959−2001 (40 878 eläjad vl 1959). Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman «Kaikiden gorähižiden ilo»-jumalaižen pühäpert' (om pühästadud vl 1998 Jumalanmaman Katken pühäpertikš) i kaks' časounäd oma olmas lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Barabinskan medicinine kolledž i Novosibirskan agjan kul'turan da čomamahtoiden kolledžan filial.
Irdkosketused.
*


Berdsk.
Berdsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Novosibirskan agjan päivnouzmas. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Novosibirskan suvine ezilidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1716 kuti "Berdskan lidnuz" () Berdin basseinan eläjiden tahton mödhe kaičemhas ümbrišton kalaidajiš heimoišpäi, nimitihe Berd'-jogen mödhe (). Vl 1782 anttihe lidnan statusad i nimitihe "Kolivan'-lidnaks" () gubernijan keskusen statusanke, no vodele 1797 pučihe Kolivanin gubernijan projektaspäi Obin sur'veziden tagut i kätihe lidnad "Berdskoje-žiloks". Vl 1929 žilo sai "kezaküläpertiden Berdsk-žilo"-nimitust, vl 1934 kätihe sidä radnikžiloks. Vn 1944 9. päiväl uhokud Berdsk sai lidnan statusad agjan alištusenke, mülütihe Berdsk-raudtestancijad 8 kilometras, Krasnii Sokol-žilod i lebupertid.
Vll 1953−1957 sirtihe lidnad udhe sijha läz täuzin Berdsk-raudtestancijannoks Novosibirskan vezivaradimen sauvondan taguiči (täutmine oli vl 1959), i vodele 1959 sen ristitišt ližadui 29 021 eläjhasai.
Lidn šingotase elektromehanižel i lämoipalosignalizacijan tegimil, sauvondmaterialiden pästandal (pumaterialad, vahtbeton, špalerad), biosubstancijoiden tegimel, omblendfabrikal, pakuitesen edheotandal i sömtegimištol (leibänkombinat, maidtegim), mugažo lebutahoks (5 sanatorijad, 2 pansionatad, 4 sportkompleksad, 2 lebubazad, 3 lebupuištod i jahtklub).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Novosibirskan vezivaradimen oiktal randal (Ob'-jogi), Berdskan nemel, 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om kanghid lidnas ümbri läz 20 km² pindanke. Lähembaine lidn om Novosibirsk ani pohjoižhe, lidnümbrik röunatab Iskitiman rajonanke mugažo. Toine lähembaine lidn om Iskitim 10 km suvipäivnouzmha orhal, 18 km avtol, raudtel vai vetme.
Eläjad da transport.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 96 800 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Toižetamižen päjumalanpert' om saudud lidnas vodele 2004.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Berdskan profškol, elektromehanine, medicinine i politehnine kolledžad, menedžmentan i torgusen tehnikum (privatine), Novosibirskan üläopendusen aluzkundoiden kaks' filialad.
Avtobusad da ezilidnelektrojonused ühtenzoittas lähižidenke lidnoidenke da oma kundaližeks transportaks lidnas. Jogivaldmad i sodalendimport oma saudud, no kävutihe niid harvoin.


Bolotnoje.
Bolotnoje () om Venäman lidn da lidnankund Novosibirskan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Bolotnojen rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1805 "Bolotnoje-küläks počtstancijanno" Moskvan traktal, mainitase mugažo kut "Bolotninskoje". Vl 1896 Transsiban sauvomine tuli žilho, i Bolotnai-raudtestancii radab. Vspäi 1931 oli radnikžiloks. Vn 1943 12. päiväl kül'mkud anttihe sille lidnan statusad. Suren sodan aigan sijazihe Bolotnojehe evakuiruidud ristituid Ukrainaspäi i omblendfabrikad Ukrainan Nikolajev-lidnaspäi.
Bolotnoje šingotase raudten edheotandoil, sauvondmaterialiden pästandal (savič), omblendfabrikal, kartonpakuiteztegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Lavin-jogen i sen penen vezivaradimen oiktal randal (, Tomin hurapol'ne bassein), Päivlaskmaižen Sibirin tazangišton suvipäivnouzmas, 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. «Sibir'»-avtote (R-255) om Bolotnojen suviröunaks. Matkad Kemerovon agjhasai om 10 km päivnouzmha orhal, Novosibirskhasai om 117 km suvipäivlaskmha orhal, 132 km avtol vai 123 km raudtedme. Lähembaine lidn om Jurg (Kemerovon agj) 30 km pohjoižhe orhal vai Transsibadme, 50 km avtol.
Bolotnoje om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 73,05 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 16 570 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 26 762 eläjad vl 1959. Ortodoksižen hristanuskondan Mikulai-čudonsädajan puine jumalanpert' (1946), Mikoi-arhangelan jumalanpert' (om saudud vodele 2008) i baptizman pühäpert' oma olmas lidnas.
Bolotnojen pedagogine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Macuo Basö.
Basö («bananpu») vai Macuo Basö (), nimi sündundan jäl'ghe — Macuo Kinsaku (; sünd. 1644, Ueno, Igan provincii, nüg. Mien prefektur, Japonii — kol. 28. kül'mku 1694, Osak, Japonii), norudes — Matsuo Tüemon Munefusa (), oli Edo-pordon kaikiš tetabamb japonijalaine runokirjutai.
Sädamine.
Ühtni haiku-žanran sündnundha, mülüti filosofišt südäint komižhe renganžanrha. Hen koveritomuz i čomakulun garmonii oma Basön runoiden pirdoikš. Tulnu Kitaišpäi dzen-openduz valatoiti runokirjutajan mail'mannägendad, i hänen runod abutiba opendusele šingotadas Japonijas. Basön stil' märiči japonižen runoišton šingotest kahtes sadas vodes.
Runokirjutai sädi 7 ontologijad ičeze openikoidenke: «"Tal'veližed päiväd"» (1684), «"Keväz'ližed päiväd"» (1686), «"Väl'dünu pöud"» (1689), «"Tikv kurkunke"» (1690), «"Oblezjanan ol'gesine vihmsoba"» (1. kirj 1691, 2. kirj 1698), «"Havad hilenke"» (1694).
Biografii.
Macuo oli sündnu samurain kanzha koumanden lapsen kuden keskes i noremban poigan. Tat i veik openziba elokahambid samurajid kalligrafijale, i Kinsaku sai hüväd opendust laps'aigan. Hän oli 13-vozne, konz tat koli. Oli kazakoiš toižel elokahal Todo Jositada-samurajal (, 1642−1666) i openui ühten aigan runoišton čomamahtod Kiotos vspäi 1664. Molembad ottiba psevdonimid (Basö ende oli Sōbō 宗房, Munafusa-nimen kitaine lugend) da sädiba runoid toižidenke ühtes, no Jositada koli edel aigad.
Vspäi 1672 Basö eli Edos, radoi valdkundmehel, sid' runoišton opendajal. Openikad sauvoiba pupert'kulušt runokirjutajale i ištutiba bananpud senno, se tuli mel'he opendajale i hän oti Basö-psevdonimad. Vodele 1680 sädajan škol lugi kaks'kümne openikad. Matkazi Tokaidodme, sai arvostust da tetabut. Putui Osakha elon lopus, kus koli-ki.


Čerepanovo.
Čerepanovo () om Venäman lidn da lidnankund Novosibirskan agjan suvipäivnouzmas. Se om Čerepanovon rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1912 "Čerepanovo-raudtestancijaks" sauvomha da holitamha raudted Barnaulhasai, Čerepanov-manmehen mectudpertiižen sijas, sid'-žo "Svobodnii-žilo" formiruižeškanzi raudtestancijanno. Saudihe raudtestancijad vodele 1915. Vn 1925 6. päiväl kezakud anttihe lidnan statusad da nimitihe raudtestancijan mödhe.
Čerepanovo šingotase keramižen savičun järedal tegimel, vedenlämbitamižkatl'oiden tegimel, sömtegimištol (lihakombinat, oludvinkombinat) i omblendfabrikal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Obin oigedpol'žes basseinas, 280 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. «Novosibirsk — Barnaul»-raudte läbitab lidnad. Čerepanovo zavodiše kilometras päivnouzmha «Čujan trakt»-avtotespäi (R-256). Matkad Altajan randhasai om 12 km suvhe orhal, Novosibirskan keskushesai om 94 km pohjoižhe orhal, 107 km avtol vai raudtedme, röunhasai — 73 km. Lähembaine lidn om Iskitim 47 km pohjoižhe orhal, 53 km avtotedme vai raudtel.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 19 300 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli 23 100 eläjad vl 1998. Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid oma olmas lidnas: ph. Oleksijan (1914, udessundutihe vspäi 2006), Sibirin Kaikiden Pühämehiden (1987) mez'jumalankodinke (vspäi 2006) i Simeon Verhoturjelaižen (2001).
Professionaližen opendusen aluzkundad: Čerepanovon politehnine kolledž i pedagogine tehnikum.
Irdkosketused.
*


Togučin.
Togučin () om Venäman lidn da lidnankund Novosibirskan agjan päivnouzmas. Se om Togučinan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1867 kuti "Togučin-külä". Vl 1929 zavottihe «Novosibirsk — Kuzbass»-raudten sauvondad külänno, raudten edheotandad toižetiba sidä, i vl 1932 kätihe Togučinan rajonan keskuseks. Vl 1936 Togučin sai radnikžilon statusad. Vn 1945 30. päiväl sulakud anttihe lidnan statusad.
Togučin šingotase pompstancijoiden tegimel, sömtegimištol (oludenkeitim, leibtegim, maidedheotand) i pilindmaterialiden edheotandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Inänjogen () randoil, 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Inän pen' Togučink-ližajogi lankteb oiktalpäi. «Novosibirsk — Novokuzneck»-raudte läbitab lidnad, raudtestancii om saudud jogen hural randal. Kaks' avtotesildad ühtenzoittas jogen randoid. Matkad Kemerovon agjhasai om 25 km pohjoižpäivnouzmha orhal, Novosibirskan keskushesai om 97 km päivlaskmha orhal, 110 km avtol vai raudtedme, röunhasai — 100 km. Lähembaine lidn om Bolotnoje 48 km pohjoižhe orhal vai 70 km avtotedme.
Togučin om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 72,63 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 21 500 ristitud, rajonan koumandez. Kaikiš suremb ristitišt oli 23 700 eläjad vll 1996−1998. Ortodoksižen hristanuskondan Serafim Sarovalaižen jumalanpert' om olmas lidnas (saudihe vspäi 1992).
Togučinan mechoz-tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Čulim (lidn).
Čulim () om Venäman lidn da lidnankund Novosibirskan agjan keskuzpalas. Se om Čuliman rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1762 "Čulimskai-küläks" udel «Moskv — Sibir'»-traktal. 19. voz'sadal sirdanuded paniba "Romanovskoje-žilon" alust Čulimskai-külänno. Transsib-raudte läbiti tahondad Romanovskoje-žilonno vll 1893−1896, i se kändihe žiloks Čulimskai-raudtestancijanno. Ezmäine passažirjonuz tuli "Čulimskoje-žilho" vl 1913. Romanovskoje- i Čulimskoje-žilod ühtištuiba aigan mändes, i vl 1935 kätihe "Čulim-radnikžiloks". Vn 1947 19. päiväl elokud anttihe lidnan statusad.
Čulim šingotase raudten edheotandoil (vedimdepo, raudten distancii) i sömtegimištol (argvoisagudkombinat, leibtegim).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ühtennimižen jogen oiktal randal tobjimalaz, 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Itkul'-järv om 2 km suvipäivnouzmha lidnaspäi. «Irtiš»-avtote (R-254) om lidnan pohjoižröunaks. Matkad Novosibirskan keskushesai om 125 km päivnouzmha orhal, 138 km avtol vai 129 km raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Kargat 42 km päivlaskmha orhal, 50 km avtotedme vai raudtel, i Ob' 110 km orhal vai niil-žo teil, no päivnouzmha.
Čulim om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 223,31 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 12 tuh. ristituid, rajonan pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli 18 161 eläjad vl 1959. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Sündundpäivän pühäpert' om olmas lidnas (2009).
Čuliman rajonidenkeskeine agrarine licei om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Iskitim.
Iskitim () om Venäman lidn da lidnümbrik Novosibirskan agjan suvipäivnouzmas. Se om agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, om Iskitiman rajonan administrativižeks keskuseks mugažo (vspäi 1935), ei mülü sihe.
Istorii.
15.-17. voz'sadal tulnuded türkad-teleutad küksiba ahtištoitten elänuzid suomalaiž-ugrilaižid rahvahid, no kaikiden heiden lugu oli pen'. Vn 1717 aigkirjas Šipunovo-, Koinovo-, Černodirovo- i Vilkovo-küläd mainitasoiš nügüdläižen lidnan territorijal. Vll 1912−1916 «Transsib — Barnaul»-raudte läbiti tahondad, i saudihe "raudtesarad nomer 5", möhemba udesnimitihe sidä "Iskitim". 1920-nzil vozil panihe raudtesarad küläkundan keskuseks. Vll 1930−1934 järed Černorečenskii-cementtegim om saudud mouckiven löudmižsijidenno. Vn 1933 10. päiväl sulakud ühtištuihe nell' küläd da türmatud mehiden zonad "Iskitim-radnikžiloks". Vl 1951 anttihe lidnan statusad agjan alištusenke.
Iskitim šingotase sauvondmaterialiden tegimil (cementtegim, šifertegim, raudbetontegesiden kaks' tegint, sendvičpaneliden tegim, mramoran da ozrikkiven ümbriradmine, mouckiven kar'jer), sömtegimištol (maidkombinat, leibkombinat, konditerine fabrik, kombisömän tegim), poukahtuzsubstancijoiden da bomboiden tegimel, lämuzladimiden edheotandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Berd'-jogen randoil (Obin oiged ližajogi), 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Novosibirskan keskushesai om 57 km lodeheze raudtedme, sen röunhasai orhal — 26 km i kaikil teil. Lähembaine lidn om Berdsk 10 km lodeheze orhal, 18 km avtol, raudtel vai vetme (Novosibirskan vezivaradim).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 63 700 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 68..69 tuh. eläjid vll 1986−2001 (69 200 rist. vl 1992). Ortodoksižen hristanuskondan Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert', nell' jumalanpertid i časoun' oma olmas lidnas.
Koume sportkompleksad, ujundbassein i jäine pert'kulu ratas lidnas. Iskitiman medicinine tehnikum, Novosibirskan sauvondmontažan kolledžan filial i Novosibirskan üläopendusen aluzkundoiden koume filialad oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Irdkosketused.
*


Borhes Horhe Luis.
Horhe Luis Borhes (täuz' nimi; sünd. 24. eloku 1899, Buenos Aires, Argentin — kol. 14. kezaku 1986, Ženev, Šveicarii) oli argentinine kirjutai postmodernizman alusenpanijoišpäi, mugažo runokirjutai da publicist. Kirjuti ispanijan kelel i kändi sädusid neche kel'he.
Borhes kirjuti ezmäižen sanutesen kuz'voččel, tegi ezmäižen kändusen kümnevoččes igäs anglijan kelespäi. Openui Ženevan školas Ezmäižen mail'man sodan aigan. Oli ispanijankel'žen runoišton avangardizman ezitai. Radoi Buenos Airesas kirjištmehen, ezmäi ühesa vot rajonan kirjištos, kus sädi ičeze lujid kirjoid. Peiti filosofijan diskursad prozan lühüdoihe fantazijoihe, kirjuti sanutesid da metaromanid niišpäi, erazvuiččiden temoiden esseid (kaikiš enamb vll 1925−1936). Sädi 36 kirjad Argentinan toižidenke avtoridenke. Vll 1955−1973 radoi Argentinan Rahvahaližen kirjišton direktoran. Sai äi literaturižid premijoid da arvoid kodimas (vspäi 1944) i verhiš maiš, oli universitetoiden doktoran mail'madme. Borhesan arhiv kaičese Garri Rensoman keskuses (Tehasan universitet, AÜV).
Kirjutai oli segoitadud etniženke augotižlibundanke: ispaniž-irlandijalaine tat i portugaline evrejalaine mam. Nora-sizar-pirdai (1901−1998) oli Horhel. Borhes oli naižiš kaks' kerdad. Kändi pol'sogedaks 55-voččes igäs, koli lapsetoman.


Karasuk (lidn).
Karasuk () om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Novosibirskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Karasukan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1915 sauvomha da holitamha raudtesarakod Transsibaspäi, nimitihe jogen mödhe. Vl 1943 kätihe radnikžiloks. Se sai lidnan statusad vn 1954 3. päiväl kezakud.
Karasuk šingotase raudten edheotandoil (vedimiden kohenduzdepo) i sömtegimištol (lihakombinat, leibänkombinat, kalategim).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Karasuk-jogen (531 km) hural randal sen lanktendan tahondas vedhudetomihe järvihe, 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pened solavad järved oma lidnan ümbrištos. Matkad Altajan randhasai om 20 km suvhe orhal, Novosibirskhasai om 348 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 387 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Slavgorod (Altajan rand) 92 km suvipäivnouzmha orhal, 106 km avtol vai raudtedme, i Kupino 85 km lodeheze orhal, 96 km avtotedme vai raudtel. "Karasuk-1" i "Karasuk-3" oma kaks' raudtestancijad lidnas, «Tatarsk — Ust' Kamenogorsk»- i «Omsk — Barnaul»-jonod ristikoičese täs.
Jarok-žilo (63 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Karasukan ližaks. Lidnankundan pind — 32,71 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 28 586 ristitud, lidnankundan — 28 652 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 30 900 eläjad vll 1996 i 2000. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Ezikuctud Ondrii-apostolan jumalanpert' om olmas lidnas.
Karasukan pedagogine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Kargat (lidn).
Kargat () om Venäman lidn da lidnankund Novosibirskan agjan keskuzpalas. Se om Kargatan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud sodavägiden sijaduseks 18. voz'sadan keskuses, nimitihe jogen mödhe. Vl 1957 kätihe radnikžiloks. Se sai lidnan statusad vn 1965 sügüz'kul uden rajonan keskusen statusanke ühtes.
Kargat om maižanduzrajonan keskuseks, šingotase tegimištoližkombinatal i sömtegimištol (lihakombinat, paštatesen sijad).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kargat-jogen (387 km) randoil sen keskjoksmuses (vedhudetoman Čani-järven bassein), 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Novosibirskhasai om 169 km päivnouzmha orhal, 182 km avtol vai raudtedme. Lähembaine lidn om Čulim 42 km päivnouzmha orhal, 50 km «Irtiš»-avtotedme (R-254) vai Transsib-raudtel.
Kaks' pen't žilod (kaik 13 rist. vl 2017) mülüdas lidnankundha Karasukan ližaks: Kapralovo-blokpost i Kazarm 3144 km. Lidnankundan pind — 281,57 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 10 042 ristitud, lidnankundan — 10 059 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 12..13 tuh. eläjid vll 1959−2001 (13 100 rist. vl 1996). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Illöi-endustajan jumalanpert' om saudud vll 2010−2013.
Kolivanin agrarižen kolledžan filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Kuibišev (Novosibirskan agj).
Kuibišev () om Venäman lidn da lidnankund Novosibirskan agjan päivlaskmaižen palan keskuses. Se om agjan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Kuibiševan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1722 "Kain-Pas-lidnuseks" kaičemha stepin ümbrištod kalaidajiden heimoiden londoišpäi. Nimitihe Kaink-jogen mödhe (Omin hura ližajogi). Vl 1755 sirtihe forpostad da jumalanpertid Kainkan oiktale randale «Moskv — Sibir'»-traktan sauvondan tagut. Vn 1782 30. päiväl vilukud "Kainskai-slabad" sai lidnan statusad "Kainsk"-nimenke.
Valitihe lidnad kükstud mehiden eländsijaks. Vl 1935 udesnimitihe Valerian Kuibišev-revolücioneran kanzannimen mödhe (eli küksuses vll 1907−1909 i 1912−1913), nimitihe toižin mugažo: "Kuibiševsk" i "Kuibiševo". Vspäi 1952 nimitusen oficialine kirjutamine om nügüdläine. Vll 1917−2006 "Kainsk-Barabinskii-raudtestancii" oli olmas ajamha jüguid tobman palan, 13-kilometrine raudtesara Transsibaspäi kävutase nügüd'-ki paloin.
Kuibišev šingotase himižel «Anozit»-tegimel (substancijad, plastiktegesed i raketpoltuz), sauvondmaterialiden tegimil (torvenvanundtegim i savičtegim), sömtegimištol (maidkonservtegim i etilspirtan pästand).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Om'-jogen molembil randoil (Irtišan oiged ližajogi), Päivlaskmaižen Sibirin tazangišton Barabinskan alangištos, 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lidn om ümbärtud penil järvil. Koume avtotesildad Omiš päliči om saudud lidnas. Matkad Novosibirskaspäi om 295 km päivlaskmha orhal, 330 km avtol vai raudtedme. Lähembaine lidn om Barabinsk 6 km suvhe orhal, raudtel (vemha jüguid vaiše) vai avtotedme.
Kuibišev om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 109,73 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 45 299 ristitud, rajonan koume nelländest. Kaikiš suremb ristitišt oli 50..51 tuh. eläjid vll 1986−2001 (51 800 eläjad vl 1996). Ortodoksižen hristanuskondan Johann-endustajan Sündundpäivän jumalanpert' om olmas lidnas vspäi 1907.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Kuibiševan medicinine i maižandusen tehnikumad, pedagogine i politehnine kolledžad, 2 profškolad, Novosibirskan valdkundaližen pedagogižen universitetan filial.
Irdkosketused.
*


Bairon Džordž Gordon.
Džordž Gordon Bairon (; sünd. 22. viluku 1788, London, Anglii, Britanine imperii — kol. 19. sulaku 1824, Missolungi, Osmanan Grekanma) oli anglijalaine runokirjutai.
Bairon oli sündnu Džon Bairon-kapitanan (1756−1791) da hänen kahtenden Ketrin Gordon-akan pereheze. Sai Anglijan lord-arvod kümnevoččes igäs, dvojurodnii dedan surman jäl'ghe. Tedoiži hüvin Anglijan klassižid avtorid Herrou-školas, oli pästnus Kembridžan universitetaspäi. Vn 1812 uhokus ezini ezmäižen kerdan parlamentan Lordoiden Kodiš. Sädi äiluguižid lirižid da satirižid runoid, poemid, p'jesid anglijan kelel, romantizman ezitai. Tegi melel Baironan tipišt personažad. Elon lopus ühtni Grekanman sodaha ripmatomudes, Grekanman rahvahaline vägimez'.
Oli naižiš, Anna Izabella Bairon (Annabella, 1792−1860) oli hänen ak vn 1815 vilukus — vn 1816 sulakus. Sündutihe naimiželos üks'jäižen Ada-tütren, programmiruindan alusenpanijan. Sid' runokirjutai ajoi verhiže maihe pördmatomikš, sädi poemid villal läz Ženevad, i eli Italijas Gviččioli-grafanakanke naindata vn 1819 sulakuspäi.


Kupino (Novosibirskan agj).
Kupino () om Venäman lidn da lidnankund Novosibirskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Kupinon rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1886. Vl 1915 raudte ühtenzoiti žilod Transsibanke (Tatarsk-lidn), kävutihe vemha villäd. Žilo sai lidnan statusad vl 1944.
Lidn šingotase vagonoiden kohenduzkompanijal, maidtegimel i jähižen edheotandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 115 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Nell' pen't järved sijadasoiš lidnan suves. Matkad Kazahstanan röunhasai om 30 km päivlaskmha orhal, Novosibirskhasai om 368 km päivnouzmha orhal, 480 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Karasuk 85 km suvipäivnouzmha orhal, 96 km avtotedme vai raudtel.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 15 400 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 23 185 eläjad vl 1959. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om olmas lidnas: Luka-evangelistan i Sündun Toižetamižen jumalanpertid.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Kupinon medicinine tehnikum i rajonidenkeskeine agrarine licei.
Irdkosketused.
*


Ob' (lidn).
Ob' () om Venäman lidn da lidnümbrik Novosibirskan agjan päivnouzmas. Se om Novosibirskan päivlaskmaine ezilidn.
Istorii.
Ob'-raudtestancii om saudud Transsibal vl 1895, kävutihe sidä bazaks sauvomha raudtesildad Ob'-joges päliči vll 1893−1897. Nimitihe stancijad jogen mödhe, hot' se jokseb 10 kilometras žilospäi.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1934 "žiloks Ob'-raudtestancijanno". Vl 1947 ühtištuihe Tolmačovo-žilon palanke da kätihe lidnanvuiččeks žiloks. Žilo sai lidnan statusad vl 1969. Om lidnaks oiktanke alištusenke agjan tobmudele vspäi 1989.
Ob'-lidn šingotase Tolmačovo-lendimportal (vspäi 1957), lendimiden i raudten kohenduzedheotandoil, libutimiden tegimel i uksiden edheotandal, om «Sibir'»-aviakompanijan päfateraks (se-žo «S7 Airlines», kahtenz' surtte valdkundas). Severz'-se sodapalakundoid sijadasoiš lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vlasih-jogi (, Obin hura ližajogi) jokseb pidust' lidnan pohjoižpäivnouzmašt röunad, Ob'-lidnan i Novosibirskan keskes. Matkad Novosibirskan röunhasai om 1 km päivnouzmha orhal, avtotedme vai raudtedme. Transsib i «Irtiš»-avtote (R-254) jagadas lidnad kaks'haz. Lendimport om saudud lidnan pohjoižes.
Seižutezplatform 3307. km-eländpunkt (, 63 rist. vl 2017) mülüb lidnümbrikho Ob'-lidnan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 25 382 ristitud, lidnümbrikon — 25 725 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 2018 kaik 29 499 ristitud elädas lidnümbrikos. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Tihon Donantaguižen jumalanpert' om olmas vspäi 2008.
Professionaližen opendusen aluzkund om buhgalteroiden ližakvalifikacijan škol, toižed lähižed aluzkundad sijadasoiš Novosibirskas.


Tatarsk.
Tatarsk () om Venäman lidn da lidnankund Novosibirskan agjan päivlaskmas. Se om Tatarskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1894 kuti "Tatarskai-raudtestancii" () žilonke senno sauvomha da holitamha Transsibad i sirdnikoiden Venäman imperijan evropižes palaspäi bazaks. Nimitihe lähižen "Tatarkankülän" () mödhe, sijazihe kahtes virstas da oli pandud 18. voz'sadal. Žilo sai lidnan statusad vn 1911 27. päiväl vilukud. Vll 1912−1914 saudihe Kulundan magistralid suvipäivnouzmha vemha villäd ajaden, kätihe Tatarskad raudtesol'meks.
Lidn šingotase raudten edheotandoil (vagonoiden kohenduzdepo, raudten distancii) i sömtegimištol (leibänkombinat, villänelevator, kuivan maidon tegim).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 105 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Novosibirskhasai om 443 km päivnouzmha orhal, 473 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Kalačinsk (Omskan agj) 90 km päivlaskmha Transsibal vai avtotedme. «Irtiš»-avtote (R-254) om lidnan suviröunaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 24 217 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli 29..30 tuhad eläjid vll 1959−1998 (30 893 eläjad vl 1979). Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Katken pühäpert' om saudud vll 1994−2001.
Tatarskan politehnine i pedagogine kolledžad oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Irdkosketused.
*


Dalmatovo.
Dalmatovo () om Venäman lidn da lidnankund Kurganan agjan lodehes. Se om Dalmatovon rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Pühä Dalmat Isetilaine pani Emäganpäivän mez'jumalankodin alust vl 1644. Eländpunktan aluz om pandud vl 1651 kuti "Služnäi-slabad" () jumalankodinno. Vll 1691−1781 oli "Nikolajevskoje-žiloks". Se sai lidnan statusad vl 1781 "Dalmatov"-nimenke. Vll 1924−1947 kadoti lidnan statusad i oli "Dalmatovo-žiloks". Vn 1947 7. päiväl kezakud radnikžilo sai lidnan statusad tošti.
Dalmatovo šingotase avtocisternoiden tegimel, sömtegimišton mašiništon tegimel, sömtegimištol (konditerine fabrik, villänelevator, kombisömän tegim) i tekstil'edheotandal. Sadas uranad lidnan ümbrištos manalaižel mahtusel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Iset'-jogen hural randal (Tobolan hura ližajogi), 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kurganhasai om 174 km suvipäivnouzmha orhal, 196 km avtol vai raudtedme. Lähembaine lidn om Kataisk 25 km päivlaskmha kaikil teil.
Koume pen't küläd mülüdas lidnankundha Dalmatovon ližaks. Lidnankundan pind — 169,56 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 13 911 ristitud, lidnankundan — 14 172 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 17 494 eläjad vl 1989. Kaik 13 020 ristitud elihe lidnankundas vl 2017. Ortodoksižen hristanuskondan Emäganpäivän mez'jumalankodi udessündutase vspäi 2011.
Kurganan tehnologižen kolledžan filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Čoser Džefri.
Džefri Čoser (mugažo Džeffri vai Gotfrid, [ˈtʃɔːsər]; sünd. läz 1343 vot, London, Anglijan kunigahuz — kol. 25. reduku 1400, sigäna-žo, om mahapandud Vestminsteran abbatuses) oli anglijalaine runokirjutai, literaturižen anglijan kelen i angližen literaturan alusenpanii. Kirjuti ičeze sädusid anglijan kelel ezmäižeks latinan kelen sijas. Sädi prozad-ki («The astrolab»-tedotraktat, kirjutused elos), tegi poemiden kändusid italijan i francijan kelišpäi.
Biografii.
Čoseran tat torgui vinal, i hänen poig putui tanhale 17-voččel kunigahan poigan akan pažaks. Ühtni vn 1359 sodamatkha Francijad vaste, putui plenha, i Eduard Koumanz'-kunigaz maksoi päzutamha händast, kändi ičeze kamerdineraks da azegenkandajaks.
Vll 1360−1367 Čoser openui Londonan juridižes üläškolas, tedoiži Amuižen Riman klassižid kirjutajid, tezi Francijan nügüd'aigaižiden runokirjutajiden sädusid. Opendusen jäl'ghe ajeli Italijha diplomataks i tegi tundmust Italijan runoištonke da torguindlidnoidenke.
Kanz.
Vl 1366 Džefri i Filippa (de Roe neiččel, 1346−1387) vändiba sajad. Sündutihe kaks' last, Elizabet i Tomas Čoserad.


Kataisk.
Kataisk () om Venäman lidn da lidnankund Kurganan agjan lodehes. Se om Kataiskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kozakoil vl 1655 kuti Katain lidnuz (), baškiralaižiden heimoiden karakatajalaižed-ühtištusen () nimen mödhe. Lidnuz kaiči torguindted Tobol'skaspäi Moskvha. Alištui kalaidajiden heimoiden londoile, i vodele 1695 lidnuz oli saudud jo koumanden kerdan. Sid' nimitihe "Kataiskai slabadaks". 19. voz'sadal "Kataiskoje-žilo" oli villän torguindan järedaks keskuseks. Vll 1911−1913 raudte läbiti žilod. Vn 1944 12. päiväl uhokud žilo sai lidnan statusad Troickoje-žilon, Korablövo-, Odino- i Savino-küliden mülütandanke.
Kataisk šingotase erazvuiččiden pompiden tegimel i maidtegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Iset'-jogen hural randal (Tobolan hura ližajogi) Kataik-jogen () lanktendan sijas, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kurganhasai om 195 km suvipäivnouzmha orhal, 219 km avtol vai raudtedme. Lähembaine lidn om Dalmatovo 25 km päivnouzmha kaikil teil.
Kataisk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 145,5 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 14 003 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 15..16 tuh. eläjid vll 1979−2006 (16 789 rist. vl 1989). Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman «Kaikiden gorähižiden ihastuz»-jumalaižen puine pühäpert' om avaitud vl 2010.
Kataiskan professionaliž-pedagogine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Kurtamiš.
Kurtamiš () om Venäman lidn da lidnankund Kurganan agjan suvipäivlaskmas. Se om Kurtamišan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud lidnuseks ühtennimižen jogen randal Isetin agjan kancelärijan käskön mödhe vl 1745. Vodele 1753 saudihe ezmäšt jumalanpertid ümbrištos, phh. Pedroin da Pauloin oiktastuseks, i nimitaškanzihe žilod senno Kurtamiš-jogen mödhe. Jumalanpert' om olmas nügüd'-ki. Vspäi 1756 kätihe žilod makundan keskuseks. 19. voz'sadal 5 jarmankad oleskeli joga vodes. Vn 1956 5. päiväl heinkud žilo sai lidnan statusad.
Kurtamiš šingotase kohenduzmehanižel tegimel i sömtegimištol (sagudtegim, jauhon tehmine).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kurtamiš-jogen randoil (Tobolan hura ližajogi), 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kurganhasai om 77 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 83 km avtol. Toine lähembaine lidn om Šumih 82 km lodeheze orhal vai 219 km avtotedme.
Kurtamiš om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 96,71 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 17 099 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 18..19 tuh. eläjid vll 1989−2003 (19 155 rist. vl 1989).
Kurtamišan maižanduztehnikum i Kurganan pedagogižen kolledžan filial oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Irdkosketused.
*


Kukmor.
Kukmor (,) om Venäman lidn Tatarstanan Tazovaldkundan pohjoižes. Se om Kukmoran rajonan i lidnankundan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1741 kuti žilo sauvomha da holitamha Tajiševon vas'ktegint (), nimitihe "Kukmor-tegim" mugažo. Vspäi 1851 oli Kukmor-žiloks, vl 1923 kätihe radnikžiloks. Vn 2017 28. päiväl sulakud Kukmor sai lidnan statusad.
Kukmor šingotase hobkombinatal, metalližastjoiden tegimel, omblendfabrikal, sauvondkeramikan tegimel i maidkombinatal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Vätk-jogen oiktal randpolel, 102 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kazanihesai om 115 km suvipäivlaskmha. Röunatab Kirovan agjanke pohjoižes i päivnouzmas, lähembaine lidn om sen Vätkan Poläni 10 km pohjoižpäivnouzmha. "Kukmor-raudtestancii" om olmas «Kazan' — Jekaterinburg»-jonol.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 16 918 ristitud, rajonan koumandez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om 16..17 tuhad eläjid vspäi 2002 i om nügüd'.
Kaks' sportkompleksad, jäpert'kulu i mägisuksiden baz oma olmas lidnas.
Irdkosketused.
*


Basshunter.
Basshunter [beishanter], todesine nimi om Junas Erik Oltberg (; sünd. 22. tal'vku 1984, Hal'mstad, Ročinma) om ročilaine pajatai, muzikprodüser da didžei. Edestab anglijan i ročin kelil.


Makušino.
Makušino () om Venäman lidn da lidnankund Kurganan agjan päivnouzmas. Se om Makušinon rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud sirdanuziden manmehiden küläks 17. voz'sadan lopus. Saudihe Transsiban «Kurgan — Omsk»-palad vl 1894, i raudte läbiti Makušinod. Žilo kändihe järedaks 20. voz'sadan augotišes. Vn 1944 sulakus kätihe radnikžiloks. Vn 1963 23. päiväl uhokud žilo sai lidnan statusad.
Makušino šingotase sömtegimištol (argvoitegim, villänelevator i kombisömän tehmine).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vedhudetoi reskveden Vanh-järv (, 2,46 km²) om lidnan suvipäivlaskmas, täutase atmosferan sadegil. Matkad Kurganhasai om 125 km päivlaskmha orhal, 141 km avtol vai raudtel. Lähembaine lidn om Petuhovo 43 km päivnouzmha orhal, 55 km «Irtiš»-avtotrassadme (R-254) vai Transsib-raudtedme. Trass om lidnan pohjoižröunaks.
Makušino om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 68 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 8 338 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 15 tuh. eläjid vl 1967. Ortodoksižen hristanuskondan Mihail-arhangelan jumalanpert' om pühästandud vl 2010.
Kurganan bazižen medicinižen kolledžan Makušinon äiprofil'ne filial (ende erine tehnikum) om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Ekonomik (tedo).
Taričendan (S, angl. "supply") i küzumižen (D, angl. "demand") koverad ozutadas küzumižen ližadusen effektoid. Q — verd, P — arv.
Ekonomik (amuižgrekan kelen "οἰκονομία"-sanaspäi «kodiižandusen vedandan čomamaht»,) tedoližes el'genduses om kundaližiden tedoiden ühtmuz tavaroiden da holitišiden tehmižes, jagamižes da kulutuses (kävutamižes). Džon Mill' kävuti tärtust ičeze «Politižen ekonomijan principad»-tedotön pälkirjuteses (angl. "Principles of Political Economy") vl 1848, i se leviganzi avaros.
Uden tedon sündund.
Adam Smitan «Tedoiduz rahvahiden elokahusen süiš da purtkiš»-tedotö (1776) järgenzi pit'kan aigan olnuzid Evropas melid ižandusen logikas i pani ekonomižen tedon alust. Erazvuiččed «Domostrojad» da abukirjad oliba Smitan monografijan endustajikš. Amuižgrekalaine Ksenofont sädi ezmäižen «Domostrojan» () 4. voz'sadal EME.
Kaks' jagust.
Ekonomikantedo jagase kahthe tedoiden gruppha: ekonomine teorii i sättutoitud ekonomik. Ekonomine toziolend om niiden tedoiden objektaks. Ekonomikan subjektad oma personad i kompanijad, kaik ned kosketadas rahoiden kal't nügüd'aigan.
Teoretine čuraduz (ekonomine teorii) tedoidab röunatud varoid, niiden vajehtamižen, jagamižen, kävutandan mahtusen valičendan processan eriližusid. Praktine čuraduz (sättutoitud ekonomik) ecib teorijan käskusiden da taričendoiden kävutandoid ižanduzsistemiden elementoiden funkcioniruindas.
Tedoidusen suruden mödhe tedo jagase "makroekonomikha" (rahvahaline ižanduz täuzin) i "mikroekonomikha", jäl'geline tedoidab kodiižandusid, erižid edheotandoid da firmoid.
Metod i funkcijad.
Ristituiden kulutuzmärad oma röunatomad, no varad oma röunatud täutamha kulutusid, i pidab valita kaikuččes ekonomižes sistemas: kuiččid tavaroid tehta, kut pidab tehta niid, ken da mittušt radod piidab oigeta, i kenen täht radon rezul'tatad oma. Löuta pätandoid nenihe küzundoihe oma ekonomižen tedon metod.
Ekonomižen tedon funkcijad: tedonandai, praktine, endustusen, mail'mannägendan šingotesen, metodologine, ideologine, kritine i teoretine.


Petuhovo (lidn).
Petuhovo () om Venäman lidn da lidnankund Kurganan agjan päivnouzmas. Se om Petuhovon rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kuti "Judino-žilo" () vl 1779. Panihe "Petuhovo-raudtestancijan" alust vl 1892 i saudihe Transsiban «Kurgan — Omsk»-keskustad vodele 1894. Vn 1942 redukus kätihe Judinod radnikžiloks. Vn 1944 16. päiväl keväz'kud žilo sai lidnan statusad, udesnimitihe raudtestancijan mödhe.
Petuhovo šingotase valamižmehanižel tegimel (kärauzimed, vedimiden i raudterividen paloiden tehmine) i konditerižiden tegesiden edheotandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Išiman tazangištol, 135 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kazahstanan röunhasai (Pohjoižkazahstanan agj) om 10 km suvhe orhal vai 25 km päivlaskmha raud- i avtoteidme, Kurganhasai om 168 km päivlaskmha orhal, 187 km avtol vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Makušino 43 km päivlaskmha orhal, 55 km «Irtiš»-avtotrassadme (R-254) vai Transsib-raudtedme, i Mamlütk (Kazahstan) 44 km päivnouzmha orhal i Transsib-raudtedme vai 61 km avtotedme. «Irtiš»-trass om lidnan pohjoižröunaks.
Petuhovo om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 40,76 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 11 292 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 15 100 eläjad vl 1996. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalan ozutandan pühäpert' om saudud vll 2009−2014.
Petuhovon maižandusen mehanizacijan da elektrifikacijan tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Šadrinsk.
Šadrinsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Kurganan agjan lodehes. Se om agjan kahtenz' surtte lidn, mugažo Šadrinskan rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü sihe.
Istorii.
Jurii Malečkin (Juška Solovei «sadakelič») pani slabadan da lidnusen alust Šadrinskan parččoman sijas kuti "Šadrinskai-slabad" () vl 1662. Se sai lidnan statusad vl 1712 "Arhangel'skii Šadrinskii-lidneihut"-nimenke, mugažo "Maloarhangel'sk". Vl 1733 lämoipalo mureni lidnad. Vspäi 1737 om nügüdläiženke nimenke. Vll 1737−1744 oli Isetin agjan keskuseks, vspäi 1781 om makundan lidnan statusanke. Vn 1941 semendkuspäi alištub agjan tobmudele oikti (vn 1943 uhokuhusai Kurganan agjan territorii mülüi Čeläbinskan agjaha).
Šadrinsk šingotase avtoradiatoriden tegimel, pressformiden tegimel i valamižtegimel, sauvondmaterialiden tehmižel (metalližkonstrukcijad, raudbetontegesed, elektrodad), sömtegimištol (maidkonservkombinat, oludtegim, leibproduktoiden kombinat, konditerine edheotand), pakuitesen edheotandoil, mebel'fabrikal, vedimiden kohenduzedheotandal i proppantan tehmižel samha kivivoid.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Iset'-jogen muugotil randoil (Tobolan hura ližajogi), 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kurganhasai om 127 km suvipäivnouzmha orhal, 147 km avtol vai raudtedme. Lähembaine lidn om Dalmatovo 50 km lodeheze kaikil teil.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 77 756 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 86..88 tuh. eläjid vll 1986−2001 (88 500 rist. vl 1997). Ortodoksižen hristanuskondan 2 päjumalanpertid i jumalanpert', baptizman pühäpert' i islaman pämečet' oma olmas lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Uralantagaine fizkul'turan da tervhuden kolledž, Šadrinskan politehnine, medicinine i finansiž-ekonomine kolledžad, proftehnologijoiden i kooperativine tehnikumad, Šadrinskan valdkundaline pedagogine universitet.
Irdkosketused.
*


Šumih (lidn).
Šumih () om Venäman lidn da lidnankund Kurganan agjan päivlaskmas. Se om Šumihan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Transsiban raudtestancijaks vl 1892. Kätihe žilod stancijanno lidnaks vl 1944.
Šumih šingotase torvenarmaturan edheotandal i raudtelibutimiden tegimel, sömtegimištol (maidedheotandad, leibän i paštatesen pästand, villänelevator i kombisömän tehmine), mebel'fabrik radab, mugažo uranan samižen edheotand baziruiše lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Uralantagaižes, 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kurganhasai om 131 km päivnouzmha orhal, 146 km avtol vai raudtel. Lähembaine lidn om Ščučje 34 km päivlaskmha orhal, 39 km «Irtiš»-avtotrassadme (R-254) vai Transsib-raudtedme. Trass om saudud 2 kilometras lidnan pohjoižröunaspäi.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 17 819 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 20..21 tuh. eläjid vll 1967−2001 (21 984 rist. vl 1989).
Šumihan agrariž-sauvondkolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Ščučje (lidn, Kurganan agj).
Ščučje () om Venäman lidn da lidnankund Kurganan agjan päivlaskmas. Se om Ščučjen rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud pagenuziden manmehiden Keskuzvenämaspäi "Ščučje-küläks" vl 1750. Sai nimitust järven edeližen nimen mödhe (vn 1805 kartal), se oli haugidenke. Saudihe Transsiban «Čeläbinsk — Omsk»-augotižpalan Čumläk-stancijad žilonno vl 1896, nimitihe stancijad penen jogen mödhe. Kätihe žilod lidnaks vn 1945 16. päiväl semendkud. Udesnimitihe raudtestancijad lidnan mödhe vl 1974.
Ščučje šingotase sömtegimištol (jauhon i leibän tehmine, sömän živatoiden täht pästand), omblendan i pilindmaterialiden edheotandoil, mugažo himižen azegišton likvidacijan tegimen uz' profiliruind mäneb i sodapalakundad sijadasoiš lidnanno.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Uralantagaižes, Nifanskoje-järven pohjoižrandal (5,33 km²), 165 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Čeläbinskan agjan röunhasai om 35 km päivlaskmha, Kurganhasai om 165 km päivnouzmha orhal, 176 km avtol vai raudtel. Lähembaine lidn om Šumih 34 km päivnouzmha orhal, 39 km «Irtiš»-avtotrassadme (R-254) vai Transsib-raudtedme. Trass om saudud 2 kilometras lidnan pohjoižröunaspäi.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 10 973 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 11 094 eläjad vl 1989. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Kazanin jumalaižen uz' pühäpert' om olmas lidnas. Lähembaine professionaližen opendusen aluzkund sijadase Šumihas.
Irdkosketused.
*


Tobol'sk.
Tobol'sk (,) om lidn da lidnümbrik Venäman Sibirin suvipäivlaskmas. Se om federacijan subjektan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo Tobol'skan rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü sihe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1587 kuti lidnuz da kreml' i Sibirin otandan kävutamižhe keskuz, nimitihe jogen mödhe. Panihe Stroican nemel 17 kilometras sijaližiden totarlaižiden Sibir'-pälidnaspäi (mž. Kašlik, Isker), i se oli lidnan toižeks nimeks kartoil 18. voz'sadhasai. Tobol'sk sai lidnan statusad vl 1590, ezmäižel Venäman Sibiriš, 17. voz'sadal oli sen päkeskuseks. Ende nimitihe "Tobolesk" i "Tobolesk-Ladeinii".
Vspäi 1708 oli Sibirin gubernijan pälidnaks. Om lidnaks agjan alištusenke vn 1944 elokuspäi. Raudte tuli lidnha vl 1973.
Tobol'sk šingotase järedal kivivoinhimižel kombinatal sen kommunikacijoidenke (polimeriden tehmine, elektrusen samine, kivivoin- da gazanveimiden holituz), sauvondmaterialiden edheotandoil (2 raudbetonan tegint, savičtegim, pumaterialoiden pästand), sömtegimištol, rahvahanpramozloiden tegesiden fabrikal i turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan pohjoižes, Irtiš-jogen () oiktal randal tobjimalaz huran Tobol-ližajogen lanktendan sijas, 90 metrad keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Taigmec da sod ümbärtas lidnad. Matkad Tümenihesai om 200 km suvipäivlaskmha orhal, 246 km avtotedme vai raudtedme. Toižed lähembaižed lidnad om Jalutorovsk 207 km suvipäivlaskmha orhal vai 248 km avtol i Tavd (Sverdlovskan agj) 176 km päivlaskmha orhal vai 358 km avtotedme. Lähembaine lendimport sijadase Tümeniš.
Sumkino-žilo (3531 rist. vl 2017) mülüb lidnümbrikho Tobol'skan ližaks. Lidnümbrikon pind — 222 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 99 694 ristitud, lidnümbrikon — 103 583 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 101 100 eläjad vl 2005. Vl 2017 kaik 102 417 ristitud elihe lidnümbrikos.
Rahvahad (lidn, enamba 0,4% vl 2016): venälaižed — 73,3%, totarlaižed — 16,6%, ukrainalaižed — 1,8%, azerbaidžanlaižed — 0,8%, saksalaižed — 0,4%, baškiralaižed — 0,4%, vaugedvenälaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,8%, rahvahuden ozutandata — 4,5%.
Irdkosketused.
*


Išim (lidn, Tümenin agj).
Išim () om Venäman lidn da lidnümbrik Tümenin agjan suvipäivnouzmas. Se om federacijan subjektan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Išiman rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1670 (vai 1687) kuti Korkin-slabad (). Vspäi 1721 i kaiken 19. voz'sadan aigan vedihe Nikol'skai-jarmankad tal'vkuidme. Vl 1782 sai makundan lidnan statusad nügüdläiženke nimenke. Nimitihe jogen mödhe, mülüi Tobol'skan gubernijha.
Lidn kändihe tegimišton keskuseks 19. voz'sadan lopus. Vspäi 1913 "Išim-stancii" radab Transsiban päjonol, «Tümen' — Omsk»-keskustan pol'tel.
Išim šingotase mehanižel tegimel (raudtetransportan kohenduz i varapaloiden pästand), sauvondmaterialiden edheotandoil (raudbeton, asfal't), sömtegimištol (leibänproduktad, konditerine fabrik, maidkombinat, lihakombinat, alkogoližiden i alkogolitomiden jomižiden tegimed), kengiden i omblendan fabrikoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Išim-jogen hural randal (Irtišan hura ližajogi), 82 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tümenihesai om 267 km lodeheze-päivlaskmha orhal, 302 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Nazivajevsk (Omskan agj) 132 km suvipäivnouzmha orhal vai Transsibal, 201 km avtol, i Petropavlovsk (Kazahstan) 140 km suvhe orhal vai 163 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 65 243 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 67 800 eläjad vl 2003. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' päjumalanpertid da jumalanpert' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,5%, toižed rahvahad — 4,5%.
Irdkosketused.
*


Jalutorovsk.
Jalutorovsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Tümenin agjan suvipäivlaskmas. Se om federacijan subjektan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Jalutorovskan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1659 kuti "Jalutorovskii-lidnuz" da "Jalutorovskai-slabad" totarlaižiden Javlu-tur-lidneihuden sijas, se oli tetab 14. voz'sadaspäi. Vl 1782 sai makundan lidnan statusad Jalutorovsk-nimitusenke. Oli kükstud dekabristoiden eländsijaks.
Sibirin trakt läbiti lidnad 19. voz'sadan ezmäižel polel, i se kändihe tegimišton keskuseks 19. voz'sadan lopus. Vn 1912 semendkus ezmäine jonuz tuli lidnha Tümenišpäi.
Jalutorovsk šingotase sömtegimištol (Danone-firman maidkombinat, lihakombinat, leibänproduktoiden kombinat), sauvondmaterialiden edheotandoil (metalližtorviden tegim, betonan pästand), valamižtegimel i mebel'fabrikal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tobol-jogen hural randpolel (Irtišan hura ližajogi), 65 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om maižandusen rajonan keskuseks. Matkad Tümenihesai om 73 km lodeheze orhal, 85 km avtotedme vai Transsib-raudtedme. Lähembaine lidn om Zavodoukovsk 21 km suvipäivnouzmha orhal, 26 km avtotedme vai raudtedme. «Tümen' — Omsk»-trass (R-402) om lidnan suviröunaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 36 493 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalan Sreten'jan päjumalanpert' (udessündutihe vll 2006−2010) i Emäganpäivän da ph. Mikulain jumalanpert' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 88,7%, totarlaižed — 6,5%, ukrainalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 3,8%.
Irdkosketused.
*


Zavodoukovsk.
Zavodoukovsk () om Venäman lidn Tümenin agjan suvipäivlaskmas. Se om Zavodoukovskan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1729 kuti "Ukovskai-külä" (). Vintegim radoi, i vl 1787 udesnimitihe "Zavodoukovskoje-žiloks" läz 2 tuhad ristitištonke. Vspäi 1913 regulärine likund zavodihe Transsiban pohjoižsarakodme, Zavodoukovskai-raudtestancii om olmas. Vn 1939 kül'mkus kätihe radnikžiloks, mülüi Jalutorovskan rajonha. Vn 1960 26. päiväl sulakud Zavodoukovskoje-žilo sai lidnan statusad, ühtištuihe lähižidenke külidenke.
Vspäi 1963 lidn oli alištunu Jalutorovskan nevondkundale. Vspäi 1965 Zavodoukovsk oli ühtennimižen rajonan keskuseks, kätihe rajonad lidnanke lidnümbrikoks vl 2005.
Zavodoukovsk šingotase plastikan i polimeriden tegimel, mašiništonsauvomižen tegimel (vagonpertid), sömtegimištol (lihakombinat i konditerine fabrik), sauvondmaterialiden kombinatal (raudbeton, gazbetonblokad, silikatine savič), mebel'fabrikal, plastikverkon tegimel maploduiden täht i omblendedheotandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase penen Uk-jogen randoil (55 km pitte, Tobolan oiged ližajogi), 75 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tümenihesai om 94 km lodeheze orhal, 103 km avtotedme vai Transsib-raudtedme. Lähembaine lidn om Jalutorovsk 21 km lodeheze orhal, 26 km avtotedme vai raudtedme. «Tümen' — Omsk»-trass (R-402) om lidnan pohjoižröunaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 25 647 ristitud, lidnümbrikon viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om 25..26 tuh. eläjid vspäi 1989 (26 800 rist. vl 1998). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Jurgii-vägestusenkandajan jumalanpert' om saudud lidnas vll 1993−2004.
Irdkosketused.
*


Belojarskii (lidn).
Belojarskii (,) om Venäman lidn da lidnankund Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lodehes. Se om Belojarskijan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1969 pedroiden paimendusen "Huv Sanghum"-tahondha («pit'k kall'» hantin kelel) sauvomha da holitamha londuseližen gazan veimen palad kompressorstancijanke sil. Vl 1988 žilo sai lidnan statusad.
Belojarskii šingotase kivivoin da gazan pompandal, sömtegimištol (leibän edheotand i maidtegim), sauvondmaterialiden pästandal (raudbeton, asfal't).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Päivlaskmaižen Sibirin tazangištol, 22 m korktusel valdmeren pindan päl, Kazim-jogen hural randal (Obin oiged ližajogi). Matkad Obinjogehesai om 60 km päivlaskmha Kazim-laivjogedme, Hanti-Mansiiskhasai om 325 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal vai 566 km avtotedme. Lähembaine lidn om Nägan' 186 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal vai 280 km avtol. Regionaline civiline lendimport ("БЛР") om saudud lidnan suvipäivnouzmas, om reisid Näganihesai.
Klimat om kontinentaline. Voden keskmäine lämuz — −2,0 C°, vilukun lämuz −17,8 C°, heinkun — +17,0 C°.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 20 283 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om 20 tuh. eläjid da sen enamba vspäi 2007 (20 282 rist. vl 2016). Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om olmas lidnas: ph. Serafim Sarovalaižen (2003) i Kaikiden pühämehiden (2017).
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 68,7%, ukrainalaižed — 8,2%, totarlaižed — 5,3%, hantilaižed — 2,7%, vaugedvenälaižed — 1,8%, kumikad — 1,7%, baškiralaižed — 1,6%, kirgizlaižed — 1,2%, armenijalaižed — 0,6%, čuvašalaižed — 0,6%, tabasaranalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 4,8%, rahvahuden ozutandata — 2,3%.
Belojarskijan politehnine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Jugorsk.
Jugorsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon päivlaskmas. Om ümbärtud Sovetskijan rajonan territorijal.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1962 kuti "Komsomol'skii-žilo" Ess-raudtestancijanno (nimitihe Ess-jogen mödhe, nüg. Geologičeskai-stancii,) sauvomha da holitamha «Ivdel' — Priobje»-raudted i otmaha kävutamižhe mecan parččomid da gazan löudmižsijid. Vl 1992 žilo sai lidnan statusad, udesnimitihe sen tahondan amuižen nimitusen mödhe (Jugr). Vl 1996 ühtištuihe Mansiiskii-žilod i Komsomol'skii-2-sodažilod lidnanke.
Jugorsk šingotase gazan pompandal, gazanveimiden sauvondan trestal, sauvondmaterialiden pästandal (materialoiden kombinat, savič) i omblendfabrikal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ess-jogen hural randpolel (, Kondan oiged ližajogi, Irtišan hurapol'ne bassein), 110 m korktusel valdmeren pindan päl. Matkad jogehesai om 4 km päivlaskmha, Hanti-Mansiiskhasai om 305 km päivnouzmha orhal vai 380 km avtotedme. Lähembaine civiline lendimport sijadase Sovetskii-lidnas ("OVS / СОЙ") 15 km päivnouzmpolehe, om reisid Moskvha, Piterihe, tranzitreisid Tümen' — Belojarskii, sijaližid reisid punolendimil. Toižed lähembaižed lidnad oma Nägan' 144 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai raudtel, 276 km avtotedme, Urai 154 km suvipäivnouzmha orhal vai 204 km avtol i Ivdel' (Sverdlovskan agj) 171 km suvipäivlaskmha orhal, 187 km avtol vai raudtel.
Klimat om kontinentaline. Voden keskmäine lämuz — −0,7 C°, vilukun lämuz −16,5 C°, heinkun — +17,5 C°. Paneb sadegid 529 mm vodes.
Jugorsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 152,18 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 34 067 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Sergii Radonežalaižen päjumalanpert' om saudud lidnha vll 1995−2001, sen ližaks časoun' om olmas kahesan pühämehen kuvanke.
Jugorskan politehnine kolledž i Gazproman openduztegimištoline keskuz oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.


Urai.
Urai () om Venäman lidn da lidnümbrik Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon suvipäivlaskmas. Om ümbärtud Kondinskojen rajonan territorijal.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud sirdanuzil mehil Keskuzvenämaspäi vl 1922 kuti "Urai-žilo". Vl 1960 otaškanzihe kävutamižhe Päivlaskmaižen Sibirin kivivoin ezmäšt Šaiman löudmižsijad (lähine žilo). Vl 1965 žilo sai lidnan statusad ümbrikon alištusenke.
Urai šingotase kivivoin samižel da sömtegimištol.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase tazangištol, igähižen rougun zonas i sen röunanno, Kond-jogen oiktal randal (, Irtišan hura ližajogi), 55 m korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Hanti-Mansiiskhasai om 250 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 430 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Jugorsk 154 km lodeheze orhal vai 204 km avtol i sen lähine Sovetskii. Lendimport om olmas. Paneb sadegid 400..450 mm vodes.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 39 457 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 43 224 eläjad vl 2009. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Sündundpäivän pühäpert' om saudud lidnha vll 1999−2001.
Urain politehnine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Kogalim.
Kogalim (ven. i,) om Venäman lidn da lidnümbrik Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas. Om ümbärtud Surgutan rajonan territorijal.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1975 kuti "Kogalimskai-raudtestancii" olnudel sauvomas «Surgut — Korotčaevo»-raudtel, vspäi 1976 oli "Kogalimskii-žilo", hantin kelen "коголым"-sana znamoičeb «nova». Vspäi 1978 otaškanzihe kävutamižhe kivivoin sijaližid järedoid löudmižsijid. Vn 1985 15. päiväl elokud žilo sai lidnan statusad ümbrikon alištusenke.
Kogalim šingotase kivivoin samižel («Lukoil-Päivlaskmaine Sibir'»-kompanijan päedheotandad), ventil'likutimiden tegimel, sauvondmaterialiden tehmižel (plastiktorved), sömän pästandal (maidtegim) i himižreagentoiden tegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ingujagun-jogen hural randal tobjimalaz (235 km pitte, Obin oigedpol'ne bassein), 80 m korktusel valdmeren pindan päl. Om ümbärtud penil järvil. Matkad Hanti-Mansiiskhasai om 321 km suvipäivlaskmha orhal vai 468 km avtotedme. Lähembaine lidn om Pokači 82 km suvipäivnouzmha orhal vai 140 km avtol. Regionaline lendimport ("KGP / КОГ") om saudud 6 km suvhe lidnaspäi, tehtas reisid Moskvha, Ufaha, Samarha i Iževskha.
Klimat om kontinentaline. Heinkun lämuz om +17,1 C°, vilukun — −18,4 C°. Voden keskmäine lämuz om −2,5 C°. Paneb sadegid 550 mm vodes.
Ortjagun-žilo (142 rist. vl 2017) mülüb lidnümbrikho Kogaliman ližaks. Lidnfartaliden pind om läz 35 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 58 181 ristitud, lidnümbrikon — 58 337 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 2017 kaik 64 846 ristitud elihe lidnümbrikos. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid, protestantizman jumalanpert' (videnkümnenden päivän polenpidajad) i islamanuskojiden mečet' oma saudud lidnha.
Rahvahad (lidn, enamba 0,8% vl 2010): venälaižed — 57,8%, ukrainalaižed — 10,0%, totarlaižed — 9,2%, azerbaidžanlaižed — 3,8%, baškiralaižed — 3,7%, kumikad — 2,1%, moldovalaižed — 1,7%, čečenalaižed — 1,6%, čuvašalaižed — 1,1%, avarad — 1,0%, vaugedvenälaižed — 0,9%, marilaižed — 0,9%, lezgilaižed — 0,9%, toižed rahvahad — 4,8%, rahvahuden ozutandata — 0,5%.


Langepas.
Langepas (ven. i, «oravmectusen tahond») om Venäman lidn da lidnümbrik Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon päivnouzmas. Om ümbärtud Nižnevartovskan rajonan territorijal.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1980 kuti "Langepas-žilo" otmaha kävutamižhe kivivoin löudmižsijid («Langepasneftegaz») da sauvomha Lokosovon kivivoingazan ümbriradajad tegint (benzin, nozoltadud gaz, kebnoiden hil'vezinikoiden segoituz), nügüd' molembad edheotandad mülüdas «» gruppha. Langepas om ezmäižeks kirjamaks Lukoil-nimituses. Vn 1981 9. päiväl sulakud kätihe radnikžiloks. Vn 1985 15. päiväl elokud žilo sai lidnan statusad ümbrikon alištusenke.
Langepas šingotase kivivoin samižel da ümbriradmižel i maidtegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Obin oiktan Langepas- (vai Kajukovan,) hijaman oiktal randal, 15 kilometras pohjoižhe Obin pävagospäi, 45 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, «Surgut — Nižnevartovsk»-raudtel. "Langepasovskii-raudtestancii" om saudud lidnan pohjoižpäivnouzmas. Langepas om ümbärtud segoitadud taigamecal. Matkad Hanti-Mansiiskhasai om 332 km päivlaskmha orhal vai 419 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Megion 55 km suvipäivnouzmha orhal, 65 km raudtel vai avtol, i Pokači 59 km pohjoižhe orhal vai 69 km avtol.
Langepas om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidn sauvose avaros, generaližen planan mödhe ezmässai, kogoneb 10 mikrorajonaspäi da Suvifartalaspäi.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 41 670 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 60,2%, totarlaižed — 9,9%, ukrainalaižed — 7,3%, vaugedvenälaižed — 6,4%, tadžikalaižed — 2,9%, baškiralaižed — 2,4%, lezgilaižed — 1,4%, azerbaidžanlaižed — 1,2%, uzbekad — 1,0%, toižed rahvahad — 7,3%.
Viž sportkompleksad ratas lidnas. Langepasan politehnine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Läntor.
Läntor (ven. i,) om Venäman lidn da lidnankund Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon keskuses. Se mülüb Surgutan rajonha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1931 kuti kalanpüdajiden rahvahaline "Pim-žilo", nimitihe jogen mödhe. Vl 1966 avaitihe kivivoin da sen gazan Läntoran löudmižsijan, nimitihe Läntor-Tuhlor-järven mödhe. Vl 1978 sauvoškanzihe kivivoin sajiden žilod Piman sijas, udesnimitihe sidä "Läntorskii-žiloks". Vn 1992 18. päiväl semendkud se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke.
Läntor šingotase kivivoin samižel («Läntorneft'»-kompanijan 9 löudmižsijad lidnan ümbrištos, «Surgutneftegaz:an» pala) i kivivoingazan ümbriradmižen tegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pim-jogen hural randal (390 km pitte, Obin oiged ližajogi), 55 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Vačim-Jagun-jogi lankteb Pimha lidnas. Läntor om ümbärtud penil järvil. Matkad Hanti-Mansiiskhasai om 182 km suvipäivlaskmha orhal vai 365 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Surgut (lähembaine raudtestancii da rahvahidenkeskeine lendimport avtotedme) 77 km suvipäivnouzmha orhal vai 92 km avtol i Neftejugansk 64 km suvhe orhal vai 134 km avtotedme.
Läntor om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 87,56 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 38 992 ristitud, rajonan koumandez. Kaikiš suremb ristitišt oli 40 135 eläjad vl 2015.
Rahvahad (enamba 0,8% vl 2010): venälaižed — 51,4%, totarlaižed — 9,8%, ukrainalaižed — 8,1%, baškiralaižed — 4,1%, kumikad — 3,5%, tadžikalaižed — 2,4%, azerbaidžanlaižed — 2,0%, čuvašalaižed — 1,7%, čečenalaižed — 1,4%, lezgilaižed — 1,2%, nogailaižed — 1,1%, uzbekad — 1,1%, armenijalaižed — 0,8%, kazahlaižed — 0,8%, toižed rahvahad — 6,6%, rahvahuden ozutandata — 4,0%.
Läntoran kivivointehnikum (Jugran valdkundaližen universitetan filial) om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Megion.
Megion (ven. i,) om Venäman lidn da lidnümbrik Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon päivnouzmas. Om ümbärtud Nižnevartovskan rajonan territorijal, Nižnevartovskan lodehline ezilidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Sibirin Aleksandr Dunin-Gorkavič-tedoidajan kirjutusiš vl 1910 kuti hantilaižiden "Majon-žilo" «venui ümbärdajan kontinentad hijaman sus». Vl 1912 mainitase Venäman imperijan oficialižiš andmusiš kuti "Magajon" (). Vspäi 1959 tedoitihe i vl 1961 avaitihe kivivoid läz "Megionad" (zavottihe kävutada nügüdläižen nimitusen), se oli Samotloran löudmižsijan ezmäine fontan. Vn 1964 semendkul kätihe Megionad radnikžiloks. Vn 1980 23. päiväl heinkud se sai lidnan statusad ümbrikon alištusenke.
Megion šingotase kivivoin tedištelendan da samižen kompanijoil, kivivoinveimiden sauvondan, holitusen da kohendusen edheotandoil, mugažo konditerine fabrik i meblin tehmižen ceh oma olmas, raudbetonan tegim radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase sokahas tahondas, Ob'-jogen da sen Meg-hijaman oiktal randal (), 40 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Segoitadud taigamec ümbärdab lidnad. Matkad Hanti-Mansiiskhasai om 382 km päivlaskmha orhal vai 479 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Nižnevartovsk (lähembaine rahvahidenkeskeine lendimport) 20 km suvipäivnouzmha orhal vai 25 km «Surgut — Nižnevartovsk»-avtotedme, i Langepas 55 km lodeheze orhal vai 65 km avtotedme.
Lidnanvuitte Korged-žilo (, 6 968 rist. vl 2017) mülüb lidnümbrikho Megionan ližaks. "Megion-raudtestancii" om saudud siš «Surgut — Nižnevartovsk»-raudtel, 10 km lodeheze Megion-lidnaspäi. Raudte mäneb ühtes kilometras lidnan pohjoižröunan taga. Lidnümbrikon pind — 50,51 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 49 449 ristitud (kaikiš suremb), lidnümbrikon — 56 382 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om 48..49 tuhad eläjid vspäi 2007. Vl 2017 kaik 55 251 ristitud elihe lidnümbrikos.
Rahvahad (enamba 0,8% vl 2010): venälaižed — 62,4%, ukrainalaižed — 7,4%, totarlaižed — 7,1%, baškiralaižed — 3,5%, azerbaidžanlaižed — 1,7%, lezgilaižed — 1,2%, kumikad — 1,0%, čečenalaižed — 0,9%, moldovalaižed — 0,8%, vaugedvenälaižed — 0,8%, čuvašalaižed — 0,8%, toižed rahvahad — 4,6%, rahvahuden ozutandata — 7,8%.
Megionan politehnine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Nägan'.
Nägan' (ven. i) om Venäman lidn da lidnümbrik Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon päivlaskmas. Om ümbärtud Oktäbr'skojen rajonan territorijal.
Istorii.
Ezmäižed kaikenaigaižed eläjad mainitadas niiš tahoiš 19. voz'sadan lopus.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1965 kuti "Näh-žilo" varhapanemha mecad. Vodele 1967 saudihe raudted Ivdelišpäi (Sverdlovskan agj) žilhosai, ezmäine jonuz tuli, "Nägan-raudtestancii radab lidnan päivlaskmaižes palas. Vl 1978 sädihe «Krasnoleninskneftegazgeologija»-tedištelendekspedicijan, i pigai löutihe kivivoid žilon ümbrištos. Vl 1985 žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke, udesnimitihe raudtestancijan mödhe.
Nägan' šingotase kivivoin da sen gazan samižel (6 mln tonnoid i 1,5 mlrd m³ vl 2015, «PN-Nägan'neftegaz» om «Rosneft'»-kompanijan palaks), kivivoinümbriradajal tegimel, Näganin GRES:al, kivivoin gazan ümbriradmižel, irgän kvarcan edheotandal, mecan varhapanendal da ümbriradmižel brusha.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Nägin'jugan-jogen hural randal (120 km pitte, Obin hura ližajogi), 40 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Hanti-Mansiiskhasai om 228 km suvipäivnouzmha orhal vai 288 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Sovetskii 131 km suvipäivlaskmha orhal vai raudtel, 262 km avtotedme i sen lähine Jugorsk 10 kilometras edemba. Regionaline Nägan'-lendimport ("NYA / НЯГ", 14,2 tuh. passažiroid vl 2017) om saudud 10 km suvipäivnouzmha lidnan röunaspäi, tehtas aterjreisid i letas ümbrikodme.
Klimat om kontinentaline. Voden keskmäine lämuz — −1,4 C°, vilukun lämuz −23,1 C°, heinkun — +17,3 C°.
Nägan' om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 814 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 54 890 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 60 700 eläjad vl 1996. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Aleksii Moskvalaižen päjumalanpert' om saudud lidnha vll 1993−2004, islaman mečet' om olmas.
Rahvahad (enamba 0,8% vl 2010): venälaižed — 67,5%, totarlaižed — 7,1%, ukrainalaižed — 5,0%, baškiralaižed — 2,1%, azerbaidžanlaižed — 1,7%, uzbekad — 1,5%, kirgizlaižed — 0,9%, vaugedvenälaižed — 0,9%, čuvašalaižed — 0,8%, kumikad — 0,8%, toižed rahvahad — 6,9%, rahvahuden ozutandata — 4,8%.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Näganin tehnologine kolledž, Uralan politehnižen kolledžan filial (Jekaterinburg), Uralan tegimištoliž-ekonomižen tehnikuman filial (Jekaterinburg) i Žirnovskan kivivoitehnikuman filial.


Pokači.
Pokači (ven. i,) om Venäman lidn da lidnümbrik Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon päivnouzmas. Om ümbärtud Nižnevartovskan rajonan territorijal.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1978 kuti "Pokači-vahtžilo" samha kivivoid. Nimitihe hantilaižiden Pokačev-rodun mödhe, kenen mal burautihe satusekahid mareiguid. Vn 1983 31. päiväl redukud kätihe radnikžiloks. Vl 1984 sauvoškanzihe ut Pokači-žilod 15 kilometras edeližespäi. Vn 1986 24. päiväl kezakud žilo oli alištunu Langepas-lidnan nevondkundale. Vl 1992 žilo sai lidnan statusad.
Pokači šingotase kivivoin samižel, «Pokačevneftegaz»-kompanii om «» palaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Vat'jogan-jogen oiktal randal (, 293 km pitte, Obin oigedpol'ne bassein) 2 kilometras sen lanktendan sijaspäi Agan-jogehe, 55 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Pokači om ümbärtud penil järvil, Sisllor-järv (, läz 6 km²) om pohjoižhe lidnaspäi. Matkad Hanti-Mansiiskhasai om 360 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 483 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Langepas (raudtestancii) 59 km suvhe orhal vai 69 km avtol i Kogalim 82 km lodeheze orhal vai 140 km avtol.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 17 171 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om 16..17 tuhad eläjid vspäi 2002 i om nügüd'.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 48,7%, ukrainalaižed — 9,8%, totarlaižed — 7,6%, lezgilaižed — 5,5%, kumikad — 2,7%, azerbaidžanlaižed — 2,5%, baškiralaižed — 2,5%, čečenalaižed — 2,4%, moldovalaižed — 2,3%, vaugedvenälaižed — 1,8%, darginalaižed — 1,6%, gagauzalaižed — 1,1%, čuvašalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 5,2%, rahvahuden ozutandata — 5,3%.
Langepasan politehnižen kolledžan Pokačin filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Pit' Jah.
Pit' Jah (ven. i,) om Venäman lidn da lidnümbrik Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon keskuzpalan suvipäivnouzmas. Om ümbärtud Neftejuganskan rajonan territorijal.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1968 kuti "Mamontovo-žilo" i "Mamontovon burauduzkontor" samha kivivoid, i vspäi 1970 jätktas samižen kahtendes surtte Samotloran jäl'ghe löudmižsijaspäi. Nimitihe "Pit' Jah"-žilod Pit'jah-jogen mödhe (, 50 km pitte, lankteb Surhe Balikha huraspäi), nimi znamoičeb «jogite» hantin kelespäi. Vn 1982 keväz'kus ühtištuihe Mamontovo-, Suvibalik- () i Pit' Jah-žiloid, kätihe lidnanvuiččeks Pit' Jah-radnikžiloks. Vn 1990 6. päiväl elokud žilo sai lidnan statusad ümbrikon alištusenke.
Pit' Jah šingotase kivivoin samižel da pompandal («RN-Juganskneftegaz»-kompanii om «Rosneftin» palaks), sen gazan Suvibalikan ümbriradajal kompleksal, töhöpästandan edheotandal («RN-Avtomatika») i mecan ümbriradmižel, mugažo mebel'ceh radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sur' Balik-jogen oiktal randal (, 243 km pitte, Obin hura ližajogi), 50 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Hanti-Mansiiskhasai om 209 km päivlaskmha orhal vai 259 km avtotedme. Lähembaine lidn om Neftejugansk 39 km pohjoižhe orhal vai 49 km avtol. Pit' Jahan päraudtestancii om lähembaine Neftejuganskan eläjiden täht.
Pit' Jah om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidn jagase 11 mikrorajonha.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 41 488 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 41..42 tuhad eläjid vll 1998−2015 (42 500 rist. vl 1998).
Rahvahad (enamba 0,8% vl 2010): venälaižed — 55,8%, ukrainalaižed — 9,3%, totarlaižed — 7,4%, kumikad — 5,0%, baškiralaižed — 3,2%, azerbaidžanlaižed — 2,7%, čečenalaižed — 1,7%, čuvašalaižed — 1,4%, lezgilaižed — 1,3%, moldovalaižed — 1,1%, vaugedvenälaižed — 0,8%, toižed rahvahad — 5,9%, rahvahuden ozutandata — 4,4%.
Pit' Jahan industrialine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Radužnii (Hantin da Mansin avtonomine ümbrik).
Radužnii (ven. i,) om Venäman lidn da lidnümbrik Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon pohjoižpäivnouzmas. Om ümbärtud Nižnevartovskan rajonan territorijal.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1973 kuti kivivoiradnikoiden žilo otmaha kävutamižhe Varjoganan kivivoin da sen gazan löudmižsijad. Hantilaižed nimitadas tahondad "Varjogan Maa". Vn 1978 keväz'kul registriruihe eländpunktad "Radužnii-žiloks" i sauvoškanzihe kaikenaigašt pertištod. Vn 1982 22. päiväl uhokud kätihe Radužnijad radnikžiloks (lidnanvuiččeks žiloks). Vn 1985 15. päiväl elokud žilo sai lidnan statusad.
Radužnii šingotase kivivoin samižel, «Varjoganneftegaz»-kompanii om lidnan päedheotandaks. Sen ližaks, elektrokabeliden somustoitandan tegim radab, tualetbumagan pästandan edheotand i leibtegim oma olmas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Agan-jogen (, 544 km pitte, Obin oigedpol'ne bassein) da sen Agrnjogan- i Nöhisjaun-ližajogiden randoil, 70 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Hanti-Mansiiskhasai om 464 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 671 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Nižnevartovsk (raudtestancii) 142 km suvhe orhal vai 165 km avtol i Pokači 107 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 320 km avtotedme, voib sadas Agan-jogedme. Vspäi 2007 ei ole lendimportad.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 43 399 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 46..47 tuhad eläjid vll 1992−2009 (47 900 rist. vll 2005−2006).
Rahvahad (enamba 0,8% vl 2010): venälaižed — 51,2%, ukrainalaižed — 9,2%, totarlaižed — 6,9%, lezgilaižed — 4,2%, azerbaidžanlaižed — 3,6%, baškiralaižed — 3,2%, kumikad — 2,4%, tadžikalaižed — 1,8%, vaugedvenälaižed — 1,0%, moldovalaižed — 0,8%, toižed rahvahad — 7,0%, rahvahuden ozutandata — 8,7%.
Radužnijan politehnine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Neftejugansk.
Neftejugansk (ven. i, nimi paginoiš "Jugansk") om Venäman lidn da lidnümbrik Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon keskuzpalan päivnouzmas. Se om ümbrikon koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo om Neftejuganskan rajonan administrativižeks keskuseks (vspäi 1980, ei mülü sihe).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1961 kezakul kuti geologijan tedištelendan radnikoiden žilo. Vodele 1962 löutihe surt kivivoid, i žilo sauvoškanzihe hotkas. Se sai lidnan statusad vn 1967 16. päiväl redukud.
Neftejugansk šingotase kivivoin samižel («RN-Juganskneftegaz»-edheotand om «Rosneft'»-kompanijan päalajaguz), torviden korrozijanvastaižen ümbriradmižen tegimel, betonantegimel, leibänkombinatal, holitišiden sferal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ob'-jogen da sen Juganan Ob'-hijaman randoil, 40 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Hanti-Mansiiskhasai om 194 km päivlaskmha orhal vai 239 km avtotedme. Raudtestancii sijadase Pit' Jah-lidnas 39 km suvhe orhal vai 49 km avtol.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 122 855 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 63,4%, totarlaižed — 10,1%, ukrainalaižed — 5,0%, baškiralaižed — 2,3%, azerbaidžanlaižed — 2,2%, kumikad — 1,4%, čuvašalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 7,2%, rahvahuden ozutandata — 7,3%.
Irdkosketused.
*


Sovetskii (Hantin da Mansin avtonomine ümbrik).
Sovetskii (ven. i) om Venäman lidn da lidnankund Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon päivlaskmas. Se om Sovetskijan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1962 kuti ižanduz varhapanemha mecad (mecpromhoz) da "Sovetskii-žilo" senno. Kätihe žilod lidnanvuiččeks vn 1963 21. päiväl vilukud 1500 eläjanke, i lugetas necidä alusenpanendan oficialižeks dataks. Vn 1963 elokus ezmäine jonuz tuli žilho raudtedme Ivdelišpäi, nügüd' "Üläkondan"-stancii () om olmas lidnan keskuses «Ivdel' — Priobje»-raudtel. Vll 1984−1987 regionaližen lendimportan ("OVS / СОЙ") lendahtamižsarg om saudud. Vn 1996 23. päiväl tal'vkud žilo sai lidnan statusad.
Sovetskii šingotase mecan varhapanendal da sen ümbriradmižel sauvondmaterialikš (komplektad sauvomha pertid, kleidüd puižed lehtesed da plitud), meblin tehmižel, mugažo raudbetonkonstrukcijoiden tegim radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Obin hurapol'žes basseinas, 112 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Hanti-Mansiiskhasai om 295 km päivnouzmha orhal vai 365 km avtotedme. Lähembaine lidn om Jugorsk 10 km päivlaskmha orhal, raudtel vai avtotedme.
Sovetskii om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 383,25 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 26 495 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid (Sündun voznesen'jan, Mikulai-čudonsädajan i Ksenija Piterilaižen) i islaman «Nur»-pühäpert' (2015) oma olmas lidnas.
Rahvahad (enamba 1,3% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 78,7%, totarlaižed — 7,8%, ukrainalaižed — 3,2%, azerbaidžanlaižed — 1,6%, baškiralaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 7,4%.
Sovetskijan politehnine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Surgut.
Surgut (ven. i,) om Venäman lidn da lidnümbrik Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon keskuzpalan päivnouzmas. Se om ümbrikon kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo om Surgutan rajonan administrativižeks keskuseks (ei mülü sihe).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1594 kuti "Surgut-lidnuz" Födor I Čudokaz-carin käskön mödhe alištamha Sibirin tahondoid. Vspäi 1782 alištui Tobol'skan tobmudele makundan lidnaks. Vl 1923 kadoti lidnan statusad i kändihe žiloks läz 1,5 tuhad ristitištonke. Vspäi 1957 oli geologižen tedištelendan keskuseks. Vodele 1962 avaitihe kivivoin järedoid löudmižsijid, i žilo sauvoškanzihe hotkas. Se sai lidnan statusad tošti vn 1965 25. päiväl kezakud avtonomižen ümbrikon alištusenke.
Surgut om Venäman tegimišton koumanz' surtte keskuz Moskvan i Piterin jäl'ghe. Lidn šingotase kivivoin da sen gazan samižel («Surgutneftegaz»-kompanii), kahtel järedal GRES:al, gazan ümbriradmižen i likutimiden poltusen tegimil, raudbetonan tegimel, sömtegimištol (lihanümbriradai kombinat, maidtegim, leibtegim, oludtegim), Utair-aviakompanijal, bankoiden sferal, mecižandusen edheotandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ob'-jogen oiktal randal, 40 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Hanti-Mansiiskhasai om 237 km päivlaskmha orhal vai 296 km avtotedme. Lähembaine lidn om Neftejugansk 46 km suvipäivlaskmha orhal vai 65 km avtol. Raudtesild i avtotesild oma saudud Obiš päliči Surgut-lidnanno vodele 2000.
Surgut om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidn kogoneb enamba mi 40 nomeruidud mikrorajonaspäi, mugažo 24 žilod mülüdas lidnha.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 306 675 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Ortodoksižen hristanuskondan 15 pühäpertid, baptizman 3 jumalanpertid, islaman 2 mečetid i katoline tulend ratas lidnan mikrorajoniš da sen žiloiš.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 64,5%, ukrainalaižed — 6,0%, totarlaižed — 5,2%, baškiralaižed — 1,8%, azerbaidžanlaižed — 1,4%, čuvašalaižed — 0,9%, lezgilaižed — 0,8%, vaugedvenälaižed — 0,8%, moldovalaižed — 0,7%, armenijalaižed — 0,7%, marilaižed — 0,5%, saksalaižed — 0,4%, nogailaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 4,0%, rahvahuden ozutandata — 11,9%.
Surgutan valdkundaline universitet om opendusen päaluzkundaks. Kuz' sportkompleksad, 21 ambundsportsijad, 16 basseinad, seičeme suks'bazad om olmas lidnümbrikos.
Transport.
Avtobusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Jugorskii-trakt om ümbärduzavtoteks. Jogiport jäi GRES:oiden sauvomižen aigaspäi. Päraudtestancii om saudud lidnan lodehes vl 1988.
Rahvahidenkeskeine civiline Surgut-lendimport ("SGC / СУР") sijadase 10 km pohjoižhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Keskuzazijan maihe, Keskmeren (Turkanma) i Suvipäivnouzmaižen Azijan (Tailand, Vjetnam) lebutahoiže, mugažo järedoihe lidnoihe Venämadme.
Irdkosketused.
*


Nižnevartovsk.
Nižnevartovsk (,) om Venäman lidn da lidnümbrik Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon päivnouzmas. Se om ümbrikon kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo om Nižnevartovskan rajonan administrativižeks keskuseks (ei mülü sihe).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1909 kuti "Nižnevartovskai-valdmad" varatoitmaha torgovanoiden jogipurulaivoid haugoil da "Vartovskoje-žilo" () läz sidä. Vodele 1965 avaitihe kivivoin järedoid löudmižsijid, sidä kesken Samotlor-järvenno (30 km pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi), i udesnimitihe žilod "Nižnevartovskii" (). Žilo da kivivoin samižen edheotand sauvoškanzihe hotkas, hot' tegihe äjid radoid komsomolan sauvondal mašinoita. Nižnevartovsk sai lidnan statusad vn 1972 9. päiväl keväz'kud, i sen-žo voden redukus ezmäine avialinii Moskvhasai ühtenzoiti lidnad mirunke. Vll 1975−1976 saudihe raudted Surgutaspäi, i vl 1980 ajaškanzihe passažirjonusid Sverdlovskhasai.
Nižnevartovsk šingotase kivivoin da sen gazan samižel («Rosneft'»-kompanijan «Samotlorneftegaz» i «RN-Nižnevartovsk»-alajagused), gazan ümbriradmižen kompleksal («SiburTümen'Gaz»-kompanii), kivivoinümbriradmižel, sauvondmaterialiden tegimil i sömtegimištol (2 lihaedheotandad, maidtegim, oludtegim, 4 leibänedheotandad, kalanümbriradai tegim).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ob'-jogen oiktal randal, 45 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Kaik lidn da sen ümbrištod oma saudud sol, seištas pudotesil da vajil. Matkad Hanti-Mansiiskhasai om 408 km päivlaskmha orhal vai 511 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Streževoi (Tomskan agj) 52 km suvipäivnouzmha orhal vai 63 km avtol i Megion 20 km lodeheze orhal, 25 km avtotedme vai raudtel.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 251 694 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 61,6%, totarlaižed — 9,1%, ukrainalaižed — 5,8%, baškiralaižed — 3,1%, azerbaidžanlaižed — 1,8%, vaugedvenälaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 8,6%, rahvahuden ozutandata — 9,0%.
Nižnevartovskan valdkundaline universitet, kivivoin tehnikum, edheotaikundan tehnikum i 4 kolledžad oma opendusen aluzkundoikš, mugažo om verhiden lidnoiden filialid. Kuz' sportkompleksad ratas lidnas.
Transport.
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Navigacijan aigan voib sadas Hanti-Mansiiskhasai jogiportan kal't, no se radab vemha ujuden jüguid tobjimalaz. Päraudtestancijan sauvuz om loptüd vl 2002 lidnan päivnouzmas.
Rahvahidenkeskeine civiline Nižnevartovsk-lendimport ("NJC / НЖВ") sijadase 4 km lodeheze lidnan keskusespäi. Tehtas reisid järedoihe lidnoihe Venämadme: Moskv, Tümen', Kazan', Novosibirsk, Irkutsk da erased toižed.
Irdkosketused.
*


Nadim.
Nadim (ven. i,) om Venäman lidn da lidnankund Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon keskuzpalan suves. Se om Nadiman rajonan administrativine keskuz, ümbrikon nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Nadiman lidneihuden aluz oli pandud vl 1597 32 kilometras Nadim-jogensuspäi ülezjogen. Vl 1802 se oli znamasižeks. Nügüd'aigan tehtas arheologižid kaivandusid.
Panihe Uz' Nadim-žilon alust 60 kilometras ülezjogen vanhas Nadim-lidneihudespäi vl 1929 kuti perdankazvatusen sovhozan keskuz, vspäi 1934 muite faktorii oli puiženke pertištonke. Voden 1952 elokus ezmäine jonuz tuli Salehardaspäi, no jäl'geližil kezoil raudte upsi igähižhe roughu. Vspäi 1967 valitihe žilod keskuseks otmaha kävutamižhe gazan Medvežje-löudmižsijad kožujan kuivan tahon olendan tagut sauvomha lendimportad.
Nadim sai lidnan statusad vl 1972. Se šingotase londuseližen gazan samižel («Gazprom»- i «Novatek»-kompanijad). Venäman sadud gazan kümnendez läbitab lidnan ümbrištod i oigendase veimihe. Gazanveimiden kaikiš järedamb sol'm mail'mas sijadase Nadimanno.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ühtennimižen jogen hural randal, 6 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud penil järvil. Matkad Salehardhasai om 290 km lodeheze. Toižed lähembaižed lidnad oma Uz' Urengoi pohjoižpäivnouzmha (passažirraudtestancii) i Gubkinskii suvipäivnouzmha. Nadim-Valdmad-raudtestancii om sarakon Udes Urengoišpäi lopstancijaks, raudtesarak radab vaiše vemha jüguid.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 46 611 ristitud, rajonan seičeme kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 52 586 eläjad vl 1989. Ortodoksižen hristanuskondan pühäpert' i islaman mečet' oma olmas lidnas.
Rahvahad (enamba 1,1% vl 2010): venälaižed — 75,1%, ukrainalaižed — 9,1%, totarlaižed — 5,1%, nencalaižed — 1,2%, baškiralaižed — 1,1%, vaugedvenälaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 7,3%.
Irdkosketused.
*


Gubkinskii.
Gubkinskii (ven. i,) om Venäman lidn da lidnümbrik Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon päivnouzmas. Se om ümbärtud Puran rajonan territorijal.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1986 22. päiväl sulakud keskuseks otmaha kävutamižhe kivivoin da sen gazan kaikiš pohjoižembiden löudmižsijiden gruppad Päivlaskmaižes Sibiriš. Nimitihe nevondkundaližen Ivan Gubkin-geologan kanzannimen mödhe, hän endusti Päivlaskmaižen Sibirin kivivoid.
Gubkinskii-žilo sai lidnan statusad vl 1996. Se šingotase kivivoin («Rosneft'»-kompanijan «PN-Purneftegaz»-alajaguz) i gazan («Gazprom») samižel. Vaumitas kivivoin gazad da sadas sišpäi benzinad Gubkinskijan gazanümbriradajal tegimel («SiburTümen'Gaz»).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Päkupur-jogen hural randal (542 km pitte, Puran hura joginišk), 55 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, mectundran zonas. Matkad Salehardhasai om 512 km lodeheze orhal vai 890 km avtotedme. Lähembaine lidn om Tarkosale 95 km pohjoižpäivnouzmha avtol. Lähembaine raudtestancii sijadase Purpe-žilos 16 km pohjoižpäivnouzmha.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 23 335 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 27 346 eläjad vl 2016. Ortodoksižen hristanuskondan pühäpert' i islaman mečet' oma olmas lidnas.
Rahvahad (enamba 0,8% vl 2010): venälaižed — 60,8%, ukrainalaižed — 12,0%, totarlaižed — 7,1%, baškiralaižed — 3,5%, vaugedvenälaižed — 2,4%, kumikad — 1,7%, moldovalaižed — 1,6%, azerbaidžanlaižed — 1,0%, čuvašalaižed — 0,9%, toižed rahvahad — 7,9%, rahvahuden ozutandata — 1,1%.
Muravlenkon äiprofil'žen kolledžan filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Muravlenko.
Muravlenko (ven., tot. i) om Venäman lidn da lidnümbrik Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon suves. Se om ümbärtud Puran rajonan territorijal.
Istorii.
Sauvoškanzihe eländpunktad generaližen planan mödhe vl 1982 keskuseks otmaha kävutamižhe kivivoin Muravlenkon löudmižsijiden gruppad Päivlaskmaižes Sibiriš, sidä kesken järed Sutorminan, oli avaitud vn 1975 elokus. Registriruihe žilod vl 1984 1600 eläjanke, nimitihe "Muravlenkovskii" nevondkundaližen Viktor Muravlenko-ohjandajan kanzannimen mödhe, hän radoi kivivoin sarakon kaikiš suremban «Glavtümen'neftegaz»-edheotandan pämehen vll 1965−1977 surmhasai.
Žilo sai lidnan statusad vl 1990 nügüdläiženke nimenke. Se šingotase kivivoin samižel («Gazprom neft'»), Muravlenkon kivivoin gazan ümbriradmižen tegimel («SiburTümen'Gaz»), torviden da niiden armaturan «Stroineftegazmaš»-tegimel, leibänedheotandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Päkupur-jogen basseinas (Puran hura joginišk), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Salehardhasai om 479 km lodeheze orhal vai 1020 km avtotedme. Lähembaine lidn om Nojabr'sk 80 km suvipäivnouzmha orhal vai 125 km avtol. Lähembaine raudtestancii sijadase Hanimei-žilos 71 km päivnouzmha avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 33 391 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 37 256 eläjad vl 2009. Ortodoksižen hristanuskondan Spasan Toižetamižen pühäpert' (om saudud vll 1996−2001) i islaman mečet' (vspäi 2006) oma olmas lidnas.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 58,1%, ukrainalaižed — 12,1%, totarlaižed — 9,7%, azerbaidžanlaižed — 4,1%, baškiralaižed — 3,8%, vaugedvenälaižed — 2,1%, čuvašalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 9,1%.
Muravlenkon äiprofil'ne kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Jäl'gmäine romantik Maspäi.
Jäl'gmäine romantik Maspäi () om vn 2009 francine dramfil'm tedoližen fantastikan da erotikan žanras. Se om Dominik Noges-kirjutajan «Mail'man jäl'gmäižed päiväd»-romanan ekranizacii. Fil'mzihe Francijas i Ispanijas.
Süžet.
Virus surmičeb tuhad ristituid Evropan lidnoiš, i zavodii Robinson-kirjutai ajeleb ičeze akanke Baskanmaha lebaidamha, Biarric-kurortha. Robinson armastab Ombelin Rebo-sudaruškad i ecib edelišt Lei-sudaruškad. Tuleb Saragosha hänen mamannoks, lopuks löudab Leticijad Parižas.


Labitnangi.
Labitnangi (ven. i,, «seičeme lehtkuzed») om Venäman lidn da lidnümbrik Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon lodehes. Se om ümbärtud Uralanverižen rajonan territorijal.
Istorii.
Eländpunktan aluz oli pandud hantilaižiden seižundtahon sijas vl 1868. Vl 1932 sädihe kolhozad. Vl 1948 saudihe "Labitnangi-lopradtestancijad" sarakol Kotlasaspäi. Vn 1952 tal'vkus kätihe radnikžiloks. Vn 1956 redukuspäi Labitnangi oli alištunu Salehard-lidnan nevondkundale. 1960-nzil vozil žilo oli londuseližen gazan löudmižsijiden otandan kävutamižhe bazaks.
Labitnangi sai lidnan statusad ümbrikon alištusenke vn 1975 5. päiväl elokud. Se šingotase lopraudtestancijan logistikal, raudbetonan tegimel, maidtegimel, gazturbinižel elektrostancijal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Obin Vil-Posl-hijaman randal (), 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Polärižen Uralan päivnouzmaižidenno pautkidenno, Pohjoižen polärižen pirdan pohjoižemb vähän. Matkad Obinjogen hurha randhasai om 5 km suvipäivnouzmha, Salehardhasai om 20 km suvipäivnouzmha. Ehtatim ühtenzoitab lidnoid navigacijan aigan, tal'vte — tal'vel. Salehardan raudte- da avtotesild 2,5 km pitte om vaiše projektas vl 2018.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 26 936 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 31 501 eläjad vl 1989. Ortodoksižen hristanuskondan Jurgii-vägestusenkandajan kaks' pühäpertid (vanh om saudud vll 1993−1997 i uz' vl 2007) oma olmas lidnas, islaman mečet' om sauvomas.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 73,4%, ukrainalaižed — 10,1%, totarlaižed — 2,7%, komilaižed — 1,9%, vaugedvenälaižed — 1,7%, nencalaižed — 1,1%, hantilaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 8,1%.
Jamalan äiprofil'žen kolledžan (Salehard) filial radab professionaližen opendusen aluzkundaks.


Uz' Urengoi.
Uz' Urengoi (,) om Venäman lidn da lidnümbrik Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon keskuzpalan suvipäivnouzmas. Se om ümbrikon kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe, om ümbärtud Puran rajonan territorijal.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1973 lopus kuti "Jagel'noje-žilo" otmaha kävutamižhe londuseližen gazan järedoid löudmižsijid. Vn 1975 18. päiväl elokud registriruihe žilod "Uz' Urengoi"-nimenke, i se om oficialine alusenpanendan dat. Nimitihe Urengoi-faktorijan mödhe, se žilo sijadase 60 km päivnouzmha Pur-jogen randal.
Uz' Urengoi sai lidnan statusad vn 1980 16. päiväl kezakud. Se šingotase londuseližen gazan samižel (Venäman sadud gazan enamba pol't, «Gazprom»-, «Novatek»-, «Arktikgaz»-kompanijad) i gazan vaumičemižtegimel, sauvondkompanijoil i Urengoin GRES:al, buraudusen kompanijoiden päfaterad sijadasoiš lidnas. «Urengoi — Pomari — Užgorod»-gazanveim radab vspäi 1984.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Jevojah-jogen (201 km pitte, Pur-jogen hura ližajogi) i sen oiktan Sedejah-ližajogen randoil, 40 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Sokaz tahond ümbärdab lidnad. Matkad Salehardhasai om 452 km päivlaskmha orhal vai 604 km avtotedme. Lähembaine lidn om Tarkosale 140 km suvipäivnouzmha orhal, 200 km raudtedme vai avtol.
Klimat om ven terav kontinentaline, röunatab subarktiženke. Heinkun lämuz om +17 C°, vilukun — −26 C°, voden keskmäine lämuz om −4,7 C°. Voib panda halad heinkus. Paneb sadegid 471 mm vodes, enamba heinkus-sügüz'kus (57..64 mm kus).
Uz' Urengoi om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidn om 80 km pitte, päine pertišt jagase nimitadud mikrorajonihe.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 104 107 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 118 659 eläjad vl 2009. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalannägundan päjumalanpert' (om saudud vll 2007−2015) i puine ph. Serafiman Sarovalaižen jumalanpert' (1997), protestantizman nell' pühäpertid i islaman «Nur-Islama»-mečet' oma olmas lidnas.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 64,1%, ukrainalaižed — 10,8%, totarlaižed — 5,0%, nogailaižed — 2,6%, kumikad — 2,1%, azerbaidžanlaižed — 2,0%, baškiralaižed — 1,7%, čečenalaižed — 1,1%, vaugedvenälaižed — 1,1%, moldovalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 6,1%, rahvahuden ozutandata — 2,3%.
Uden Urengoin äiprofil'ne kolledž i privatine «Gazprom Tehnikum Uz' Urengoi» oma professionaližen opendusen aluzkundoikš. Viž sportkompleksad ratas lidnas.


Tarkosale.
Tarkosale (ven., tot. i, znamoičeb «eländpunkt jogiden keskes») om Venäman lidn da lidnankund Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon päivnouzmas. Se om Puran rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1932 kuti Puran rajonan administrativine keskuz. Vs 1976 elokun 18. päiväspäi oli radnikžilon statusanke.
Tarkosale sai lidnan statusad vn 2004 30. päiväl keväz'kud. Se šingotase kivivoin da sen gazan samižel («Novatek-Tarkosaleneftegaz»-edheotand i Novatek:an burauduzkompanii), gazan kondensatan ümbriradmižen tegimel, Jamalan mecanümbriradajal kombinatal (puižed pertid).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Päkupur i Aivasedapur-jogiden keskes, Päkupur-jogen oiktal randal, 22 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Joged ühthejokstas Pur-jogehe ani lidnan taga. Matkad Salehardhasai om 542 km lodeheze-päivlaskmha orhal vai 797 km avtotedme. Lähembaine lidn om Gubkinskii 95 km suvipäivlaskmha avtol. Lähembaine raudtestancii om saudud Purovsk-žilho 10 km lodeheze.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 20 398 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Ortodoksižen hristanuskondan Ph. Mikulai-čudonsädajan pühäpert' (om saudud vll 2003−2005) i islaman mečet' (om saudud vll 1998−2010) oma olmas lidnas.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 62,9%, ukrainalaižed — 8,0%, totarlaižed — 5,5%, nencalaižed — 4,9%, kumikad — 1,9%, vaugedvenälaižed — 1,6%, darginalaižed — 1,3%, baškiralaižed — 1,2%, azerbaidžanlaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 10,4%, rahvahuden ozutandata — 1,1%.
Irdkosketused.
*


Nojabr'sk.
Nojabr'sk (ven. i, venälaine virkand [nɐˈjabrʲsk]) om Venäman lidn da lidnümbrik Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon suviröunanno. Se om ümbrikon kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, om ümbärtud Puran rajonan territorijal.
Istorii.
1975. voz' lugetas lidnan oficialižen alusenpanendan vodeks, sen voden sulakul ezmäine desant ištutihe Itujah-jogen () jäle otmaha Holmogoran kivivoin löudmižsijad kävutamižhe. Zavottihe eländpunktan i "Nojabr'skai-raudtestancijan" sauvondad vn 1976 kül'mkus (ven. "ноябрь") kuti kivivoin samižen radnikoiden žilo. Nimitihe "Nojabr'skii-žiloks" sauvomižen zavodindan kun mödhe. Vn 1978 lopus lendimport ("NOJ / НОЯ") radaškanzi 8 km päivlaskmha lidnaspäi.
Nojabr'sk sai lidnan statusad vn 1982 28. päiväl sulakud. Se šingotase kivivoin da sen gazan samižel («Gazprom») i Vingapuran gazanümbriradajal tegimel («SiburTümen'Gaz»), kivivoikompanijoiden holitusen edheotandoil i sauvondkompanijoil, Nojabr'skan purugazelektrostancijal, maižanduzkompleksal i sömtegimištol (leibän i pol'fabrikatoiden tehmine, veden pakuitez).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Nankpöh-jogen randoil (32 km pitte, vanh. Pösl'-Nan "Пёсль-Нана", Pur-jogen bassein), 115 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Obin i Puran vezijagandanno. Om taigad i penid järvid lidnan ümbrištos, kaikiš suremb om Tetu-Mamontotäi-järv (31 km²) 8 km suvipäivnouzmha. Matkad Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon röunhasai om 10 km suvhe, Salehardhasai om 557 km lodeheze orhal vai 1140 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Muravlenko 80 km lodeheze orhal vai 119 km avtol, i Kogalim (Hantin da Mansin avtonomine ümbrik) 120 km suvhe orhal, raudtedme i avtotedme.
Klimat om ven terav kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om −3,4 C°. Paneb sadegid 550 mm vodes, vähemba uhokus.
Nojabr'sk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Se kogoneb znamoitud projektirujil mikrorajonišpäi (oz., Д-1, И-2, Ц-1, Е, К) i edahaižes Vingapurovskii-mikrorajonaspäi (žilo edel 2004 vot, 80 km päivnouzmha avtotedme pidust' ümbrikoiden röunad). Lidnümbrikon pind — 189,05 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 110 620 ristitud, se oli kaikiš suremb lidnan ristitišt. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid, baptizman pühäpert' i islaman pämečet' (vspäi 2004) oma olmas lidnas.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 65,5%, ukrainalaižed — 12,3%, totarlaižed — 6,7%, azerbaidžanlaižed — 2,9%, baškiralaižed — 2,3%, vaugedvenälaižed — 1,5%, moldovalaižed — 1,1%, lezgilaižed — 0,6%, čuvašalaižed — 0,6%, uzbekad — 0,5%, tadžikalaižed — 0,4%, čečenalaižed — 0,4%, kirgizlaižed — 0,4%, kumikad — 0,4%, toižed rahvahad — 3,4%, rahvahuden ozutandata — 1,0%.
Nojabr'skan professionaližiden da informacižiden tehnologijoiden kolledž, Jamalan äiprofil'žen kolledžan (Salehard) filial, Nojabr'skan gumanitariž-ekologine institut (Tümenin valdkundaližen universitetan filial) i Nojabr'skan kivivoin da gazan institut Viktor Gorodilovan nimel nimitadud (Tümenin industrialižen universitetan filial) oma opendusen aluzkundoikš, mugažo üläopendusen nell' filialad (Moskv, Tomsk, Novosibirsk, Jekaterinburg). Viž sportkompleksad ratas lidnas.


Nevjansk.
Lidnan nägu Man kaimdajaspäi aigemba mi 2006. voz'
Nevjansk () om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Nevjanskan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel 2006 vot — rajonan).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Petr I-carin käskön mödhe vl 1701 kuti "Nevjan Tegim-žilo" () tehmaha raudad, nimitihe jogen mödhe. Vspäi 1878 raudtestancii om olmas. Žilo sai lidnan statusad vl 1919. Vspäi 1963 alištub agjan tobmudele oikti.
Nevjansk šingotase mašiništonsauvomižen tegimel (edel 1904 vot metallurgine; hangoikahad GEKA-kormadimed, kompressorstancijad, varapalad burauduzmašiništon täht), sauvondmaterialiden pästandal (kuivsegoitused), torviden polimerizoläcijan edheotandal i trikotažfabrikal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Neiv- (Nevj) jogen randal (vai "Невья", Turan oigedpol'ne bassein, Obin hurapol'ne bassein), Keskmäižen Uralan pautkidenno, 240 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Nevjan uiton (7,72 km²) padosein om saudud metallurgižen tegimen täht vl 1700, uit otab lidnan suvipäivnouzmad. Matkad Jekaterinburghasai om 74 km suvhe avtotedme vai 99 km raudtedme. Nevjansk om Jekaterinburg — Alatagil keskustal, matkad Alatagilhasai om 50 km pohjoižhe, sidä kesken «Malind»-kiruhjonusel. Lähembaižed lidnad oma Kirovgrad 10 km suvipäivlaskmha Nevjanskan ümbrikon Cementnii-žilonke da sen cementtegimenke pol'tel, Ülätagil 20 km suvipäivlaskmha i Novoural'sk 30 km suvhe.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 24 567 ristitud, lidnümbrikon viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 32 361 eläjad vl 1979.
Ortodoksižen hristanuskondan Spasan Toižetamižen päjumalanpert' (om saudud 1824−1826) i värištui čuhunduz (1732) oma kaikiš znamasižembad amuižed sauvused. Vanhuskolaižiden jumalaižiden pirdandan keskuz.
Irdkosketused.
*


Kamišlov.
Kamišlov () om Venäman lidn da lidnümbrik Sverdlovskan agjan suves. Se om Kamišlovan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud sirdanikoil-manmehil vl 1668 kuti "Kamiševskai-slabad". Vll 1668−1679 saudihe Kamišenskii-lidnust kaičemha ümbrištod kalaidajiden heimoiden londoišpäi. Vspäi 1687 nimitihe "Kamišlovskai-slabad" (). Vl 1763 Sibirin trakt läbiti žilod, i vl 1781 se sai lidnan statusad. 18.-19. voz'sadoil koume jarmankad oleskeliba Kamišlovas joga vot, lidn oli Uralantaguižen villän da jauhon torguindan keskuseks. Vspäi 1885 Transsiban raudtestancii radab. Vspäi 1963 lidn alištub agjan tobmudele oikti.
Kamišlov šingotase elektrotehnižel tegimel (raudten avtomatik) i «Uralizolätor»-tegimel (elektrotehnižen porcellanan tehmine), sauvondmaterialiden tegimil (raudbetonplitad, apakut, savič), nahkan ümbriradmižen fabrikal i specialižen soban omblendfabrikal, sömtegimištol (maidtegim, leibänkombinat).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pišm-jogen hural randal (, Turan oigedpol'ne bassein, Obin hurapol'ne bassein) i sen penel Kamišlovk-ližajogel (, 18 km pitte), 95 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jekaterinburghasai om 120 km päivlaskmha orhal, 130 km avtotedme vai raudtedme. Kamišlov om Jekaterinburg — Tümen' keskustal, Transsib i R351-avtote ühtenzoittas niid, matkad Tümenihesai om 180 km päivnouzmha. R351-avtote («Sibirin trakt») ümbärdab lidnad pohjoižespäi. Lähembaižed lidnad oma Bogdanovič 41 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, 44 km Sibirin traktal vai raudtel, i Suhoi Log 42 km päivlaskmha orhal vai 55 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 26 870 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 33 462 eläjad vl 1989. Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Jumalanmaman katken päjumalanpert' om saudud vl 1821, ühtennimine naižjumalankodi sijadase siš vspäi 1998.
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 96,8%, toižed rahvahad — 3,2%.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Kamišlovan pedagogine kolledž, Kamišlovan tegimišton da transportan tehnikum, Kamišlovan gumanitariž-tehnologine tehnikum.
Irdkosketused.
*


San Hose (Kalifornii).
San Hose ([ˌsæn hoʊˈzeɪ, -ˈseɪ] «pühä Iosif» ispanijaks, ispanine virkand [saŋ xoˈse], oficialižikš "City of San José") om lidn Kalifornii-štatan keskuzpalan lodehes. Se om AÜV:oiden kümnenz' i Kalifornijan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, mülüb 5-millionižhe lidnaglomeracijha San Francisko- i Oklend-lidnoidenke.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud ispanijalaižil vn 1777 29. päiväl kül'mkud kuti "El Pueblo de San José de Guadalupe-lidn" ().
San Hose om Olasižen alangišton faktižeks pälidnaks. Pertin keskmäine maksarv läz 1 mln US$, kaikiš suremb AÜV:oiš. Neniden mail'man tetabiden kompanijoiden päfaterad sijadasoiš täs: Cisco Systems, eBay, Adobe Systems, PayPal, Hewlett Packard Enterprise, Western Digital.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase aglomeracijan suvipäivnouzmas, −4..+648 korktusil, 26 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. San Hosen pohjoine otab San Franciskon lahten randad vähäšt. Ühthine pind 467,55 km², sidä kesken kuivma 459,75 km², vezi 7,8 km². Keskvägen manrehkaidused oleldas üks'-kaks' kerdad vodes.
Eläjad.
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 945 942 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Transport.
Avtobusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.
Rahvahidenkeskeine civiline lendimport ("SJC", 12,5 mln passažiroid vl 2017) sijadase 3 km pohjoižhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid AÜV:oidme tobjimalaz, mugažo nenihe lidnoihe: Vankuver, Mehiko, Gvadalahar, Tokio, London. Regionan kaks' tošt rahvahidenkeskešt lendimportad sijadasoiš läz Oklendad ("OAK", 57 km pohjoižhe) i San Franciskod ("SFO", 70 km lodeheze).


Kitajankel'ne Vikipedii.
Kitajankel'ne Vikipedii (ičeze nimituz (kebnenzoittud kel'): 中文维基百科, pin'jin': "Zhōngwén Wéijībǎikē") om joudai enciklopedii kitajan kelel, Vikipedijan kitajankel'ne jaguz.
Nece jaguz om avaitud 2001-nden voden 11. päiväl semendkud. Voib avaita lehtpol' veroližel kirjkelel (Honkongan, Makaon, Taivanin variantad) vai kebnenzoittud kelel (kontinentaline Kitai) avtomatižen kändusen kal't redaktoran ühtel painimel.
Vikipedijan erased lehtpoled oma blokiruidud kontinentaližen Kitain territorijal. Siš ičeze elektronižed enciklopedijad oma olmas: "Hudun" (vspäi 2005, 15 mln lehtpolid vl 2017) i "Baidupedii" (vspäi 2006, 14 mln lehtpolid vl 2017).
Nügüdläine kirjutusiden lugu om (vn. päivän), süvüz —.
Statistik.
Kitajankel'žen Vikipedijan lehtpoliden kacundoiden lugu valdkundoiden mödhe, 2012. keväz'ku — 2013. uhoku.


Sisert' (lidn).
Sisert' () om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suves. Se om Sisertin lidnümbrikon administrativine keskuz, mülüb Jekaterinburgan lidnaglomeracijha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1732 kuti radnikoiden "Sisertin Tegim-žilo" () raudtegimenno, kudambad saudihe venämalaižen Georg Vil'hel'm de Gennin-sodainženeran käskön mödhe. Nimitihe jogen mödhe. Sisertin Tegim sai radnikžilon statusad vl 1928. Udesnimitihe nügüdläižikš vl 1932. Žilo sai lidnan statusad vn 1946 31. päiväl redukud. Erigoittihe Üläsisert'-žilod (1138 rist. vl 2010) lidnaspäi vn 1950 sulakus.
Sisert' šingotase porcellanantegimel (astjad, ikonostasad, kuvapatshaižed) i mašiništonsauvomižen «Uralgidromaš»-tegimel (pompad, gidroturbinad, korgedvol'taižen mašiništon palad).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sisert'-jogen muugotil randoil (76 km pitte, Isetin oiged ližajogi, Obin hurapol'ne bassein), 240 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Edel lidnad jogen padosein sädab kaidad lidnalašt pit'kad uitod suvipäivlaskmha lidnaspäi, Ilijinskii-uit om jogen mödvedhe pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi. Bessonovan-mägi om lidnas (ven. "гора Бессонова").
Matkad Jekaterinburghasai om 30 km pohjoižhe-lodeheze orhal vai M5-avtotedme (Jekaterinburg — Čeläbinsk), trass ümbärdab lidnad päivnouzmaspäi. Turbinnai-raudtestancii (ven. "Турбинная") radab vaiše jüguiden täht, se om 29-kilometrižen raudtesarakon lopstancijaks Sisert'-žilospäi Jekaterinburgan suves, saudihe sarakod vll 1943−1944. Toižed lähembaižed lidnad oma Aramil' 25 km pohjoižhe M5-trassadme i Polevskoi 36 km päivlaskmha orhal vai 43 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 20 465 ristitud, lidnümbrikon koumandez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 22..23 tuhad vozil 1967 i 1989−2003 (23 000 eläjid vl 1989). Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid da časoun' oma olmas lidnas.
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 94,6%, totarlaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 4,1%.
Sisertin socialiž-ekonomine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Tavd (lidn).
Tavd () om Venäman lidn Sverdlovskan agjan päivnouzmas. Se om Tavdan lidnümbrikon administrativine keskuz, agjan kaikiš päivnouzmaižemb lidn.
Istorii.
Mansilaižed oma igähine rahvaz lidnümbrikon tahondal, "taut" znamoičeb «jogi» heiden kelel. Ezmäižen eländpunktan aluz lidnan territorijal oli pandud Karatunk-jogensunno 1870-nzil vozil kuti Karatunk-külä (, nügüd' üks' irdoišpäi) vatefabrikanno. Tavd-žilo sündui vl 1910 varatoitamha Transsiban sauvondad puižil špaloil, nimitihe jogen mödhe. Saudihe Tavd-raudtestancijad vl 1916. Žilo sai lidnan statusad vn 1937 20. päiväl heinkud. Vodele 1969 jätksihe raudted lidnaspäi Jugraha mecad varhapanemha.
Tavd šingotase mectegimel (pertiden sauvond), meckombinatal (pilindmaterialad i tehnologine pärzak), faneran kombinatal i leibäntegimel. Ende mehanine tegim (mecavtotehnik), gidrolizan tegim, suks'fabrik i maidtegim radoiba.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tavd-laivjogen oiktal randal (Tobolan hura ližajogi, Obin hurapol'ne bassein), 70 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jekaterinburghasai om 310 km suvipäivlaskmha orhal, 358 km avtotedme vai üks'teižedme raudtedme. Lendimport om lidnan pohjoižes, se eile rados passažiroiden täht. Lähembaižed lidnad oma Tümen' (Tümenin agj) 100 km suvhe orhal vai 128 km avtotedme i Turinsk 93 km päivlaskmha orhal, 105 km avtotedme vai raudtel.
Kaik om 260 irdad lidnas, kaks' torgud oma olmas (Keskuzline i Vägestusen).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 35 421 ristitud, lidnümbrikon nell' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 49 tuhad eläjid vl 1967. Ortodoksižen hristanuskondan Mikulai-čudonsädajan puine jumalanpert' om saudud lidnas vll 2004−2014.
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 95,6%, totarlaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 3,4%.
Tavdan tehnikum Agei Jelohinan nimel nimitadud om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Üläpišm.
Üläpišm (,) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suves. Se om Üläpišman lidnümbrikon administrativine keskuz, Jekaterinburgan pohjoine ezilidn.
Istorii.
Pišm-külä mainitase lidnan territorijal vl 1701. Eländpunktan aluz om pandud vl 1854 kuti Vas'kne Kaivuz-žilo () vas'ken samižen zavodindanke. Saudihe vas'kensuladamižtegint kahtes vodes. Žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vn 1946 22. päiväl uhokud, nimitihe jogen mödhe. Vspäi 1963 alištub agjan tobmudele oikti.
Üläpišm šingotase vas'ken i harvoiden mametalloiden (samarii, disprozii, vanadii) metallurgijal («Uralan kaivuzmetallurgižen kompanijan» baz), neniden metalloiden mašiništonsauvomižel (elektrovedimed, lehtezmetall, vanuim, magnitad, mašiništ ühthekeitandan täht), sömtegimištol (maidtegim, leibänkombinat), mugažo himižreaktividen tegim i leskusenvastaižiden materialoiden tegim ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pišm-jogen purtkenno (joginiškanno, Turan oiged ližajogi, Obin hurapol'ne bassein), 270 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Agjan Jekaterinburg-keskuz zavodiše ani suvhe, rengazavtoten taga. Lidnoiden keskused oma 14 kilometras toine toižespäi. Toižed lähembaižed lidnad oma Berözovskii 15 km suvipäivnouzmha avtotedme i Sredneural'sk 2 km lodeheze avtol.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 59 749 ristitud, lidnümbrikon viž kudendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 84,0%, totarlaižed — 8,8%, baškiralaižed — 1,8%, toižed rahvahad — 5,4%.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Üläpišman mehaniž-tehnologine «Junost'»-tehnikum, Üläpišman äiprofil'ne «Uralmaševec»-tehnikum, UKMK:n Tehnine universitet (privatine), Uralan valdkundaližen kolledžan Ivan Polzunovan nimel nimitadud filial.
Irdkosketused.
*


Kušv.
Lidnan da sen ümbrišton nägu kaimdajaspäi edel 2006 vot.
Kušv («hapnu vezi» permin komin kelespäi) om Venäman lidn da raudtesol'm Sverdlovskan agjan päivlaskmas. Se om Kušvan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud "Kušvan tegim-žiloks" () raudkivendon löudmižsijanno (Blagodat'-raudmägi, nimitihe Anna Ioannovna-imperatornaižen nimen kändusel ivrit-kelespäi), ühtennimižen jogen randal vl 1735. Saudihe padoseinäd jogel, i ezmäine čuhunduzpäč radaškanzi vn 1739 sügüz'kul. Raudte ühtenzoiti Alatagilanke i Jekaterinburganke vl 1878, raustestancii nimitase "Goroblagodatskai" (). Toižed lidnan raudtestancijad oma Kušv i Blagodat' jonol edemba Jugrahasai. Žilo sai lidnan statusad vn 1925 semendkus, nimitase nügüdläižikš vspäi 1926.
Kušv šingotase kaivuzohjandusel (löudmižsijad lidnan ümbrištos i kivendon jändusiden kogod), raudkivendon küllästamižel kahtel fabrikal, vanundpuiden valkoiden tegimel, sauvondmaterialiden tegimištol (transportmašiništon tegimen metalližkonstrukcijad, keramzitan tegim, raudbetonantegim, rusttan savičun edheotand, šebin') i sömtegimištol (maidtegim, leibänkombinat). Edel 2003 vot sijaližen raudkivendon vanadijanke samine da sen küllästoitand oliba olmas, nügüd' kar'jer jäi 315 m süvütte.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 20 km päivnouzmha Uralan pämägisel'gaspäi, Kušv-jogen randoil (20 km pitte, Turan oiged ližajogi, Obin hurapol'ne bassein), 250..260 metrhasai korktusil, 240 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Korktusiden vajehtuz sase 50..60 metrhasai. Kušv-lidn ümbärdab Kušvan uitod (keskuses i suves) i Blagodat'-mäged (päivnouzmas). Matkad Jekaterinburghasai om 168 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal, 192 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Ülätur 4 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha orhal, avtotedme vai raudtel, i Krasnoural'sk 17 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal, 20 km avtotedme vai raudtel.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 30 167 ristitud, lidnümbrikon seičeme kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 47 tuhad eläjid vl 1967. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid da časoun' ratas lidnas.
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 93,4%, totarlaižed — 2,9%, toižed rahvahad — 3,7%.
Barančinskijan elektromehanižen tehnikuman Kušvan filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Krasnoturjinsk.
Krasnoturjinsk () om Venäman lidn Sverdlovskan agjan lodehes. Se om Krasnoturjinskan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1758 sügüzel kuti "Turjan kaivuded-žilo" () otmaha kävutamižhe severzid-se kaivuzid, kudambiden valdoičii oli Üläturan Maksim Pohodäšin-torgovan. Saihe vas'ken, raudan i kuldan kivendoid, möhemba boksitoid-ki (vspäi 1931). Kätihe lidnanvuiččeks "Turjinskii-žiloks" vl 1928. Žilo sai lidnan statusad vn 1944 27. päiväl kül'mkud nügüdläiženke nimenke. Vspäi 1963 aluštub agjan tobmudele oikti.
Krasnoturjinsk šingotase Bogoslovskii-alüminijantegimel (mülüb «Rusal»-kompanijha, radab boksitoil Severoural'skan löudmižsijišpäi) i Bogoslovskai-LEK:al, kuldan i hobedan samižel, leibänkombinatal, sauvondmaterialiden edheotandoil (raudbetontegesed, savič, kabeläd, pumaterialad).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pohjoižen Uralan päivnouzmaižil pautkil, Turj-jogen muugotil randoil (126 km, «järvekaz jogi» mansin kelespäi, Sos'van oiged ližajogi, Obin hurapol'ne bassein), 201 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jekaterinburghasai om 326 km suvhe orhal, 385 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Serov 35 km suvipäivnouzmha orhal, avtotedme vai raudtedme, Karpinsk 2 km päivlaskmha orhal, avtol vai raudtedme, i Volčansk 20 km pohjoižhe orhal, avtotedme vai raudtel.
Rudničnii-žilo (4035 rist. vl 2010) i völ nell' žilod mülüdas lidnümbrikho Krasnoturjinskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 718,93 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 59 633 ristitud, lidnümbrikon ühesa kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 64..67 tuhad eläjid vl 1962 i vll 1986−2003 (67 324 rist. vl 1989). Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid, časoun' i naižjumalankodi, lüteranine pühäpert' i uden apostoloiden jumalankodikundan pühäpert', islaman «Nur»-mečet' (vspäi 2011) oma olmas lidnas.
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 88,1%, saksalaižed — 5,4%, totarlaižed — 2,8%, ukrainalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 2,6%.
Koume sportkompleksad ratas lidnas. Professionaližen opendusen aluzkundad: Krasnoturjinskan professionaline licei (politehnikum), Krasnoturjinskan industrialine kolledž, Krasnoturjinskan čomamahoiden kolledž, Sverdlovskan agjan medicinižen kolledžan filial (Jekaterinburg), Uralan valdkundaližen tehnižen universitetan filial (Jekaterinburg).
Lidnan ühthine nägu Turj-jogen vastrandalpäi vn 2007 elokus


Irbit.
Lidnan da sen ümbrišton nägu kaimdajaspäi edel 2006 vot.
Irbit («keragan taho» sibirin totaran kelespäi) om Venäman lidn da lidnümbrik (municipaline «Irbit-lidn»-ühtnik) Sverdlovskan agjan päivnouzmas. Se om Irbitan municipaližen ühtnikan administrativižeks keskuseks mugažo (edel 2006 vot — rajonan), ei mülü sihe.
Istorii.
Amuižed eländsijad oliba olmas lidnan sijas bronzaigan, 2. voz'tuhaspäi edel meiden erad. Arheologad tedoidas "Irbitan lidnuden" jändusid. 13. voz'sadhasai mansilaižed oliba enambuses nenil tahoil, sid' sibirin totarlaižed eliba "Erbejanjurtas" (). Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud "Irbei-slabadaks" () sirdanikoil Pohjoižes da Keskuzližes Venämaspäi vl 1631. Aigan mändes nimitaškanzihe "Irbitan slabadaks" () jogen mödhe. Oli tetab Irbitan jarmankal vspäi 1643, se oli kahtenz' surtte Alauz'lidnan jarmankan jäl'ghe i lopihe vl 1929. Slabad' sai lidnan statusad Irbit-nimenke vn 1775 Jekaterina II-imperatornaižen käskön mödhe toras Jemel'jan Pugačovan joukuid vaste. Kadoti torguindznamoičendad Transsiban sauvondan jäl'ghe, sen «Jekaterinburg — Tümen'»-keskust mäni 70 kilometras suves. Raudte ühtenzoiti lidnad Jekaterinburganke vaiše vl 1916. Vspäi 1963 lidn alištub agjan tobmudele.
Irbit šingotase himiž-farmaceftižel tegimel, mecan varhapanendal, sömtegimištol (maidtegim, leibäntegim) i turizmal (kaks' sadad istorižid pertid, dramteatr i 4 muzejad). Edel 1992 kaikiš järedamb edheotand oli Irbitan motociklantegim (8 tuhazesai radnikoid, 70 tuhazesai «Ural»-motociklid vodes), nügüd' pen' edheotand. Saupsihe järedad avto- da traktorližavedamiden tegint 1990-nzil vozil, mugažo stökoltegint (1,3 tuh. radnikoid).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Uralantaguižes, Turan tazangištol, Irbit-jogen (171 km pitte) lanktendan sijas Nic-jogehe (, 262 km pitte, Turan oiged ližajogi, Obin hurapol'ne bassein), neniden jogiden oiktoil randoil, 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jekaterinburghasai om 174 km suvipäivlaskmha orhal, 198 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Turinsk 55 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 64 km avtotedme vai raudtel.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 38 357 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 49..53 tuhad eläjid vll 1970−1996 (53 tuh. rist. vl 1987). Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid ratas lidnas, nellänz' om sauvomas, mugažo islaman loičendpert' om olmas.
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 97,1%, totarlaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 1,8%.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Irbitan gumanitarine kolledž, Irbitan motocikletine tehnikum, Irbitan politehnikum (tehnikum), Sverdlovskan agjan medicinižen kolledžan filial.
Irdkosketused.
*


Novoural'sk.
Novoural'sk () om Venäman sauptud lidn Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas. Se om agjan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Novoural'skan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1941 17. päiväl uhokud kuti kebnoiden ühthesuladusiden tegim (palad lendimiden täht) da žilo senno. Vl 1946 sauvoškanzihe uranan küllästamižen D-1-tegint. Vodele 1951 saudihe gazdiffuzijan tegint. Žilo sai lidnan statusad vn 1954, i vhesai 1994 sen oficialine nimi oli "Sverdlovsk-44". Elektrohimine kombinat om saudud 1960-nzil vozil erigoitamha uranan izotopoid.
Novoural'sk šingotase uranan ümbriradmižel i tedoiduzkompleksal (Rosatom), ladimiden tegimel atomelektrostancijoiden täht, zell'sintezan tegimel, avtokatalizatoriden edheotandal, sömtegimištol (lihakombinat, maidtegim, leibänedheotand).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Keskmäižen Uralan päivnouzmaižil pautkil, Bunark-jogen (, 10 km pitte, Neivan hura ližajogi, Obin hurapol'ne bassein) i sen oiktan Ol'hovk-ližajogen randoil, Neivan da sen uitoiden hural randpolel, 300 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. "Verh-Neivinsk"-raudtestancii om ühthine lähembaiženke žilonke. Kiruhjonused ajadas «Jekaterinburg — Alatagil»-keskustal, raudte om lidnan päivnouzmaižeks röunaks. Matkad Jekaterinburghasai om 54 km suvipäivnouzmha orhal, 77 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Ülätagil 10 km lodeheze orhal, avtotedme vai raudtel.
Kaks' žilod da koume küläd mülüdas lidnümbrikho Novoural'skan ližaks. Lidnümbrikon pind — 420,6 km². Röunatab vanhanke Verh-Neivinskii-žilonke da lidnümbrikonke pohjoižpäivnouzmas.
Tulend verazmalaižile Novoural'skha om kel'tud, tatanmalaižile tegese pästandbumagoiden mödhe. Eländpunkt om ümbärtud ogakahal vanuimel, om 10 kontrol'punktad. Lidnümbrikon toižed eländpunktad oma avaitud.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 85 522 ristitud, lidnümbrikon — 88 308 ristitud (96 procentad). Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 95 414 eläjad vl 2002. Vl 2017 kaik 84 229 ristitud elihe lidnümbrikos. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Serafim Sarovalaiždn puine jumalanpert' i ph. Sergii Radonežalaižen hengeliž-vauktustuzkeskuz ratas lidnas.
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 95,7%, totarlaižed — 1,5%, toižed rahvahad — 2,8%.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Novoural'skan tehnologine kolledž, Novoural'skan tehnologine institut (pala, Moskv) i Uralan politehnine kolledž senno, Sverdlovskan agjan medicinižen kolledžan filial (Jekaterinburg).


Alasald.
Alasald () om Venäman lidn Sverdlovskan agjan päivlaskmas. Se om Alasaldan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Ende mansin žilo oli lidnan territorijal. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1760 (vai 1758 — vanhuskolaižiden časoun') kuti Nikita Demidovan raudantegim i žilo senno Sald-jogen randal. Žilon eläjad oliba sirdanuzikš mehikš Alalidnan, Kazanin i Arhangel'skan gubernijoišpäi. Vll 1851−1858 lattihe Venäman ezmäižiden raudterel'soiden pästandad. Vspäi 1938 Alasald om lidnan statusanke. Saubatihe raudan metallurgijan päčid 1970-nzil vozil.
Alasald šingotase vanundantegimel (raudasižed aluižed da ladlused rel'soiden alle), Mašiništonsauvomižen tedoinstitutal da sen tehmižel (vitkod raketlikutimed i hapanik), mugažo mecan ümbriradmižel pilindmaterialoikš.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sald-jogen randoil (ven. "Салда", 122 km pitte, Tagilan oiged ližajogi, Obinjogen hurapol'ne bassein), 175 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Uit-vezivaradim om saudud ülezjogen, sijadase lidnan suves. Matkad Jekaterinburghasai om 137 km suvhe orhal, 185 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Üläsald 5 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, avtol i raudtel. Alasald-raudtestancii om lidnan pohjoižpäivnouzmas. Elektrojonused ühtenzoittas lidnad Alatagilanke 45 km suvipäivlaskmha i Alapajevskanke 60 km suvipäivnouzmha.
Nell' pen't žilod mülüdas lidnümbrikho Alasaldan ližaks. Lidnümbrikon pind — 590,8 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 17 619 ristitud, lidnümbrikon — 17 939 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vozil 1959−1992, 20..22 tuhad eläjid (22 000 rist. vl 1967). Vl 2017 kaik 17 672 ristitud elihe lidnümbrikos. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' (om saudud vll 1810−1834) i ph. Aleksandr Nevalaižen jumalanpert' (1905) ratas lidnas.
Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 94,2%, totarlaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 4,7%.
Alatagilan kaivuzmetallurgižen kolledžan filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Ülätur.
Lidnan da sen ümbrišton nägu kaimdajaspäi edel 2006 vot.
Ülätur (,) om Venäman lidn da lidnümbrik Sverdlovskan agjan päivlaskmas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1737 kuti kaugedraudan valamižtegim i žilo senno Tur-jogen randal. Vl 1766 panihe Alaturan alust, i nimitaškanzihe žilod nügüdläižikš sijadusen mödhe lähemb joginiškannoks. Vn 1928 27. päiväl elokud kätihe radnikžiloks. Vspäi 1941 Ülätur om lidnan statusanke. Vhesai 1996 oli alištunu lähižen Kušv-lidnan tobmudele.
Ülätur šingotase mašiništonsauvomižen tegimel (raudten elektročepiden irdaližed katkaižimed).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tur-jogen molembil randoil (Obinjogen hurapol'ne bassein), 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Padosein sädab Üläturan vezivaradimen, ned oma lidnan suvipäivlaskmas. Matkad Jekaterinburghasai om 175 km suvhe orhal, 203 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Krasnoural'sk 8 km päivnouzmha orhal, avtol i raudtel, i Kušv 4 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal, avtotedme vai raudtel. Kilometrine sarak tuleb lidnha «Alatagil — Serov»-avtotekeskustalpäi.
Ülätur om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 236,43 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 9 461 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 16..17 tuhad eläjid vozil 1959−1970 (17 509 rist. vl 1959). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Aleksandr Nevalaižen päjumalanpert' (1908) i ph. Jurgii-vägestusenkandajan časoun' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 83,5%, totarlaižed — 14,4%, toižed rahvahad — 2,1%.
Üläturan mehanine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Rež.
Rež () om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suves. Se om Režan lidnümbrikon administrativine keskuz, mülüb sihe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1773 kuti žilo sauvomha Savva Jakovlev-edheotajan kaugedraudan i raudan tegimid Rež-jogen üläjoksmusen randal. Pästtihe parahimad lehtezraudad 19. voz'sadas, vl 1878 se sai kuldaižen mötalin Pariž-lidnas Mail'man ozutelendan aigan. Vl 1924 avaitihe i vspäi 1930 tedoitihe nikelin kaht löudmižsijid. Vspäi 1943 Rež om lidnan statusanke. Vspäi 1963 lidn alištub agjan tobmudele oikti.
Rež šingotase elektrotehnižel sarakol (transformatortegim, kabel'tegim), mašiništonsauvomižel (mašiništ raudtele, kivenümbriradmižele, maižandusen täht), sauvondmaterialiden pästandal (raudbetontegesed, šebin'), kahtel omblendfabrikal i leibänkombinatal, mugažo vas'kkivendon samižen kar'jer radab. Nikelintegim eile rados vspäi 2017.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Rež-jogen molembil kall'oikahil randoil (219 km pitte, Nican oiged joginišk, Obinjogen hurapol'ne bassein), 190 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Padosein om jogel lidnan keskuses, se sädab vezivaradint päivlaskmha Rež-lidnaspäi. Äiluguižiden harvoiden mineraloiden kel'tahod oma lidnan ümbrištos. Matkad Jekaterinburghasai om 76 km suvipäivlaskmha orhal, 83 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Artömovskii 30 km päivnouzmha orhal, avtol i raudtel.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 38 215 ristitud, lidnümbrikon seičeme ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 44 tuhad eläjid vodel 1992. Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid (ph. Johann-endustajan jumalanpert' vspäi 1897, ph. Johannan Kronštadtalaižen pühäpert', ph. Ksenija Piterilaižen pühäpert', mugažo ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' om sauvomas kaumžomal vspäi 2016) i islaman «Nur»-loičendpert' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 92,1%, totarlaižed — 2,8%, udmurtalaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 3,7%.
Režan politehnikum (tehnikum) i Uralan tegimištoliž-ekonomižen tehnikuman filial (Jekaterinburg) oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Irdkosketused.
*


Severoural'sk.
Severoural'sk () om Venäman lidn Sverdlovskan agjan lodehes. Se om Severoural'skan lidnümbrikon administrativine keskuz, mülüb sihe.
Istorii.
Ende mansid eliba niiš tahoiš. Venälaižiden eländpunktan aluz om pandud vl 1758 kuti žilo sauvomha da holitamha Petropavlovskii-tegint sijaližen raudkivendon ümbriradmižen täht, nimitihe žilon Pedroin da Pauloin pühäpertin mödhe. Vl 1826 avaitihe kuldan jogilöudmižsijid, i vl 1827 sauptihe raudantegint torhuden lopindan tagut. Vl 1931 löuzihe alüminijan torhut žilonno. Vn 1944 27. päiväl kül'mkud žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke. Nimi om anttud geografižen sijadusen mödhe, kuti Sredneural'sk- i Južnoural'sk-lidnoile. Vspäi 1963 lidn alištub agjan tobmudele oikti.
Severoural'sk šingotase boksitoiden järedal samižel kaivuziden kal't («Sevuralboksitruda»-edheotand mülüb «Rusal»-kompanijan strukturha), mugažo raudbetonantegim, omblendfabrik i oludtegim jätktas radod.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Vagran-jogen hural randal (137 km pitte, Sos'van oiged ližajogi, Obinjogen hurapol'ne bassein) i sen Kolong-ližajogen (41 km, ven. "Колонга") randoil, Pohjoižen Uralan päivnouzmaižidenno pautkidenno, 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jekaterinburghasai om 370 km suvipäivlaskmha orhal vai 440 km avtotedme, raudteühtenzoituz om vaiše jüguiden täht. Lähembaine lidn om Volčansk 25 km suvhe orhal, avtol i raudtel. Radonan londuseline koncentracii om lujetud.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 29 263 ristitud, lidnümbrikon koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 36 200 eläjad vodel 1992. Ortodoksižen hristanuskondan phh. Pedroin da Pauloin päjumalanpert' (kivine om saudud vll 1787−1798) i islaman «Mahallä»-mečet' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 90,9%, totarlaižed — 3,8%, ukrainalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 4,0%.
Severoural'skan politehnikum (tehnikum) i Jekaterinburgan ekonomikan da tehnologijoiden kolledžan filial oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Irdkosketused.
*


Degtärsk.
Degtärsk (ven. i) om Venäman lidn da lidnümbrik Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas.
Istorii.
Pordaigaližed sauvused oliba olmas 19. voz'sadaspäi varhapanemha hil't sijaližiš koivuišpäi Revdan tegimen täht da ajamha dögotid. Eländpunktan aluz om pandud vl 1914 kuti "Degtärk"-žilo () samha vas'kkivendod (lopihe samišt vl 2010). Vn 1954 18. päiväl kül'mkud ühtenzoittihe Revdan Degtärk- (ven. "Ревдинская Дегтярка") i Severskai Degtärk- (ven. "Северская Дегтярка") žiloid da anttihe lidnan statusad nügüdläiženke nimenke. Vhesai 1997 lidn oli alištunu Revd-lidnan tobmudele.
Degtärsk šingotase mašiništonsauvomižen tegimel (fil'trad, avtoklavad, mülüd, lämudenvajehtuzladimed), «Cvetmetavtomatika»-tedoinstitutan tegimel i mouckiven ümbriradmižen tegimel, mugažo leibäntegim radab. Valamiž-metallurgine tegim seižub radmata.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Keskmäižen Uralan päivlaskmaižil pautkil, 370 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Väzovk-jogi jokseb lidnan suves (19 km pitte, ven. "Вязовка", Čusovai-jogen hura ližajogi, Kamanjogen hurapol'ne bassein). Ikbulat-järv levineb lidnan pohjoižpäivnouzmaižel röunal. Matkad Jekaterinburghasai om 28 km suvipäivnouzmha orhal vai 48 km avtotedme. Lähembaine lidn om Revd 10 km lodeheze orhal, avtol i raudtel.
Koume pen't žilod mülüdas lidnümbrikho Degtärskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 167 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 15 522 ristitud, lidnümbrikon — 15 567 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 27 430 eläjad vodel 1959. Vl 2017 kaik 16 188 ristitud elihe lidnümbrikos.
Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 86,8%, totarlaižed — 7,0%, udmurtalaižed — 1,4%, baškiralaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 3,5%.
Professionaližen opendusen lähembaižed aluzkundad sijadasoiš neniš lidnoiš: Revd, Pervoural'sk, Jekaterinburg.


Uz' Läl'.
Uz' Läl' () om Venäman lidn Sverdlovskan agjan päivlaskmas. Se om Uden Lälin lidnümbrikon (edel 2006 vot — rajonan) administrativine keskuz, mülüb sihe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1903 kuti "Uz' Läl' "-žilo (Vanh Läl'-žilo-ki om olmas), nimitihe jogen mödhe. Vspäi 1928 oli rajonan keskuseks. Žilo sai lidnan statusad vl 1938. Toižen mail'man sodan aigan patrontegim radoi lidnas.
Uz' Läl' šingotase Uden Lälin cellülozbumagaižel kombinatal, mugažo mecižandusen edheotand i leibänkombinat ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Läl'-jogen muugotil randoil (ven. "Ляля", 258 km pitte, Sos'v-jogen oiged ližajogi, Obin hurapol'ne bassein), 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Läl'-raudtestancii om «Alatagil — Serov»-keskustal, sijadase lidnan keskuses. Viž avtotesildad om saudud Läl'-joges päliči. Matkad Jekaterinburghasai om 246 km suvhe orhal, 290 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Verhoturje 25 km suvipäivnouzmha orhal vai raudtel, 41 km avtol.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 734 ristitud, lidnümbrikon viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 16..18 tuhad eläjad vll 1959−1979 (18 000 rist. vl 1967).
Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 93,8%, totarlaižed — 2,3%, saksalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 2,9%.
Serovan politehnižen tehnikuman filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Revd (Sverdlovskan agj).
a> (ülähän) Man kaimdajaspäi edel 2006 vot.
Revd () om Venäman lidn da lidnümbrik Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas.
Istorii.
Ende baškiralaižed oliba enambuses neniš tahoiš. Eländpunktan oficialine alusenpanendan dat om vn 1734 1. päiv sügüz'kud, konz Demidovan (lidnan muzei nimitase «Demidov-keskuz») tegim andoi ezmäšt kaugedraudad, nimitihe žilod jogen mödhe. Vl 1920 ezmäižed jonused ajaškanziba «Jekaterinburg — Kazan'»-raudtel, i vl 1925 saudihe "Kapralovo"-raudtestancijad žilos, vspäi 1963 stancii nimitase Revdaks. Vl 1929 kätihe radnikžilod lidnanvuiččeks. Vspäi 1931 ottas kävutamižhe sijališt vas'kkivendon löudmižsijad 15 km suvhe Revdaspäi. Vn 1935 3. päiväl semendkud anttihe žilole lidnan statusad. Vspäi 1963 Revd alištub agjan tobmudele oikti.
Revd šingotase Uralan kaivuzmetallurgižen kompanijan järedoil tegimil: Keskuralan vas'ksuladuztegim (vas'kkivendon küllästamine, vas'k, rikmuiktuz), Revdan mujumetalloiden ümbriradmižen tegim (vas'ktorved, bronz) i Revdan savičtegim, mugažo metallurgine tegim (terazvanutez) i irdaližiden pidatimiden tegim ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Keskmäižen Uralan päivlaskmaižil pautkil, 320 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Revd-jogi sädab vezivaradint-«uitod» i jokseb lidnan suves (75 km pitte, ven. "Ревда"), se lankteb Čusovai-jogehe huralpäi (Kamanjogen hurapol'ne bassein), mitte om lidnan päivnouzmaižeks röunaks. E-22-avtomaršrut jagab lidnad poleti, pohjoižhe i suvhe. Matkad Jekaterinburgan röunhasai om 30 km päivnouzmha orhal, 34 km avtotedme vai raudtedme; keskushesai — 43 km orhal vai 47 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Pervoural'sk ani pohjoižhe i Degtärsk 10 km suvipäivnouzmha orhal, avtol i raudtel.
Seičeme pen't žilod mülüdas lidnümbrikho Revdan ližaks. Lidnümbrikon pind — 944,99 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 61 875 ristitud, lidnümbrikon — 63 368 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 65..66 tuhad eläjid vll 1986−2001 (66 100 eläjad vl 1992). Vl 2017 kaik 64 291 ristitud elihe lidnümbrikos.
Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 90,5%, totarlaižed — 5,0%, baškiralaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 3,5%.
Revdan pedagogine kolledž, Revdan äiprofil'ne tehnikum i Uralan valdkundaližen kolledžan Ivan Polzunovan nimel nimitadud filial oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.


Džeksonvill.
Džeksonvill () om lidn Florid-štatan pohjoižpäivnouzmas. Se om Floridan kaikiš suremb i AÜV:oiden kahtenz'toštkümnenz' lidn eläjiden lugun mödhe, mülüb Floridan nelländehe surtte lidnaglomeracijha.
Istorii.
Timukua-indejalaižiden žilod oliba olmas niil tahoil 6 tuhad vozid tagaz. Vll 1562−1565 francijalaižed sirdanuded mehed paniba "Fort Kerolain"-žilod, no ispanijalaižed anastiba tahod, rikoiba äjid i paniba "San Nikolas"-fortad, se oli olmas 17. voz'sadan lophusai. Britanijalaižed valdoiba Floridal vll 1763−1783 i paniba "Kouford"-žilon alust ("Uakka Pilatka" seminol-indejalaižil), sid' Florid oli ispanine möst, i äjad britanižed sirdnikad tuliba Koufordha elämhä pol'saren suvižiš rajonišpäi. Vl 1821 Ispanii möi Floridad AÜV:oile.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud amerikalaižil sirdnikoil vl 1822, se sai lidnan statusad vl 1832 nügüdläiženke nimenke valdkundan seičemenden Endrü Džekson-prezidentan (kaks' strokud, 1829−1837) oiktastuseks. 20. voz'sadan augotišes lidn oli bigikinon tehmižen keskuseks edel Gollivudan sädandad.
Džeksonvill šingotase importan meriportal (avtod, kofe, bumag), om Floridan järedaks avto- i raudtesol'meks. Bankad (sidä kesken Deutsche Bank) i finansižed rahapanendan kompanijad ratas. Kurortlidn, turizman valu oli 2,8 mln ristituid vl 2008. Koume sodameribazad om lidnas (AÜV:oiden koumanz' surtte sodamerikeskuz). Tegimišton sarakod: laivansauvomine, sauvond, zelliden i himižsubstancijoiden tehmine, soban, sömän, merikaičendan i muziksoitoiden pästand.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Atlantižen valdmeren randpolel i langenijan sihe Sent Džons-jogen () randoil, aglomeracijan keskuses, 0..60 m korktusil, 5 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ühthine pind 2265,3 km², sidä kesken kuivma 1935,87 km², vezi 329,42 km². Seičeme sildad ühtenzoittas Sent Džons-jogen randoid lidnan südäimes.
Klimat om subtropine neps. Voden keskmäine lämuz om +20,3 C°, absolütine minimum — −14 C°. Paneb sadegid 1331 mm vodes.
Džeksonvill jagase enamba mi 500 susedkundha (angl. "neighborhood").
Eläjad.
Vodel 2010 eläjiden lugu oli 821 784 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 1,6 mln eläjad om ezilidnoidenke (2017).
Transport.
Avtobusad, kiruhavtobusad, ezilidnelektrojonused, avtomatine monorel's (angl. "Jacksonville Skyway", vspäi 1989, 4 km pitte, 8 stancijad) da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.
Rahvahidenkeskeine civiline lendimport ("JAX", 5,6 mln passažiroid vl 2016) sijadase 21 km pohjoižhe lidnan keskusespäi. Om penid lendimportoid penen aviacijan täht.


Suhoi Log (lidn).
Suhoi Log () om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suves. Se om Suhoi Logan lidnümbrikon administrativine keskuz, mülüb sihe. Edel 1996 vot kaks' municipališt ühtnikad oli: Suhoi Log-lidn i Suhoi Logan rajon.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1710 kuti "Suholožskai-slabad" (), ümbärdajad küläd da žilod oma olmas 17. voz'sadan lopuspäi. Sauvondmaterialiden tegimed radaškanziba žilos 1930-nzil vozil. Vn 1943 uhokus anttihe radnikžilole lidnan statusad nügüdläiženke nimenke. Vspäi 1965 lidn om alištunu agjan tobmudele oikti.
Suhoi Log šingotase libutimiden tegimel (sildkranad), valamižtegimel (terasespäi, kaugedraudaspäi) i sauvondmaterialiden tegimištol (cement, leskusenvastaižed materialad, šifer, azbestcementtorved).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pišm-jogen oiktal randal tobjimalaz (ven. "Пышма", Tur-jogen oiged ližajogi, Obin hurapol'ne bassein), 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. "Kunar"-raudtestancii (ven. "Кунара") radab «Bogdanovič — Artömovskii»-keskustal. Matkad Jekaterinburghasai om 87 km päivlaskmha orhal, 106 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Bogdanovič 10 km suvhe orhal, avtol i raudtel.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 34 554 ristitud, lidnümbrikon seičeme kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 36 800 eläjad vodel 1992. Ortodoksižen hristanuskondan Sündun nägundan jumalanpert' om olmas vspäi 1865.
Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 94,8%, totarlaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 3,6%.
Suhoi Logan äiprofil'ne tehnikum, Sverdlovskan agjan medicinižen kolledžan filial (Jekaterinburg) i Jekaterinburgan ekonomikan da tehnologijoiden kolledžan filial oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Irdkosketused.
*


Kirovgrad.
Kirovgrad (), edel 1936 vot "Kalat" (), om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Kirovgradan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase dokumentoiš ezmäižen kerdan vl 1808 kuti "Kalat-žilo" (), nimi libub ezimeletaden türkan kelišpäi ("kala-ata" «tatan külä»). Vl 1812 löutihe vas'kkivendod lidnanno, 19. voz'sadan keskes avaitihe kuldan sijid. Vspäi 1914 vas'kensuladuztegim radoi, saudihe kaks' raudtesarakod sen täht «Jekaterinburg — Alatagil»-keskustaspäi. Vl 1932 Kalat-žilo sai lidnan statusad, udesnimitihe sidä nügüdläižikš vn 1935 tal'vkus kompartijan Sergei Kirov-šingotajan kanzannimen mödhe. Vodele 1941 vas'ken sijaline samine tuli lophu, ei jänd kivendod. Vspäi 1963 lidn alištub agjan tobmudele oikti.
Kirovgrad šingotase koviden ühthesuladusiden tegimel (vspäi 1942, vol'framan i kobal'tan ühtnendad) i tegimištoližsegoitusiden tegimel (vspäi 1994, čomitandsauvondmaterialad, letked, röntgenvastaižed segoitused, substancijad samha kivivoid).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kalat (Kalatink) jogen randoil (Turan oigedpol'ne bassein, Obin hurapol'ne bassein), Keskmäižen Uralan päivnouzmaižil pautkil, 290 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Pened vezivaradimed oma lidnan pohjoižes i suves. Matkad Jekaterinburghasai om 73 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal, 92 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Nevjansk 10 km pohjoižpäivnouzmha, Ülätagil 10 km suvipäivlaskmha i Novoural'sk 20 km suvhe.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 035 ristitud, lidnümbrikon koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 25 598 eläjad vl 1989. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om olmas.
Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 90,9%, totarlaižed — 5,2%, toižed rahvahad — 3,9%.
Kirovgradan tegimišton, torguindan da servisan tehnikum i Uralan valdkundaližen kolledžan Ivan Polzunovan nimel nimitadud filial oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Irdkosketused.
*


Ivdel'.
Ivdel' (,) om Venäman lidn Sverdlovskan agjas. Se om agjan kaikiš pohjoižemb lidn, Ivdelin lidnümbrikon administrativine keskuz, mülüb sihe.
Istorii.
Vspäi 1589 Loz'van lidnuz () oli olmas Ivdel'-jogensun randal, ezmäine puine lidnuz Uralan taga. Eländpunktan aluz om pandud vl 1831 kuti "Nikito-Ivdel' "-žilo (vai "Šapš", ven. "Шапша") kuldkivendon samižen fabrikanno Šapš-jogen lanktendan sijas Ivdelihe, vides kilometras ülezjogen nügüdläižes lidnaspäi. Vl 1849 sirtihe žilod nügüd'aigažhe sijha. Vl 1924 udesnimitihe žilod nügüdläižikš. Vn 1943 28. päiväl semendkud anttihe Ivdelile lidnan statusad. Vspäi 1963 lidn alištub agjan tobmudele oikti.
Ivdel' šingotase mecan ümbriradmižel, magistraližiden gazanveimiden holitusel i kolonijoil türmatud mehiden täht.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ühtennimižen jogen hural randal tobjimalaz (116 km pitte, Loz'van oiged ližajogi, Obinjogen hurapol'ne bassein), Pohjoižen Uralan pautkiden taga, 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ivdel'-1 i Ivdel'-2 raudtestancijad oma «Serov — Nägan'» keskustal, ned seištas Ivdel'-jogen erazvuiččil randoil 2 km suvhe lidnan päterritorijaspäi. Matkad Jekaterinburghasai om 425 km suvhe orhal, 520 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Severoural'sk 66 km suvhe orhal vai 81 km avtol, voib sadas raudtel-ki (200 km) Serovan kal't.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 17 775 ristitud, lidnümbrikon koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 28 000 eläjid vodel 1967. Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid (niišpäi üks' — kolonijan territorijal) i islaman mečet' (kolonijas) oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 90,7%, saksalaižed — 2,7%, ukrainalaižed — 1,9%, totarlaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 3,6%.
Uralan tegimištoliž-ekonomižen tehnikuman filial (Jekaterinburg) om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Krasnoural'sk.
Krasnoural'sk () om Venäman lidn Sverdlovskan agjan päivlaskmas. Se om Krasnoural'skan lidnümbrikon administrativine keskuz, mülüb sihe.
Istorii.
Ezmäižed eländpunktad lidnan territorijal mainitasoiš vspäi 1832 vällän kuldkivendon löudmižsijidenno. Avaitihe vas'ken Bogomolovan löudmižsijad 19. voz'sadal, kuldsijan Bogomolov-pidajan kanzannimen mödhe. Eländpunktan aluz om pandud vl 1925 kuti "Bogomolstroi"-žilo otmaha kävutamižhe vas'ken kivendod. Vl 1929 udesnimitihe žilod "Uralmed'stroi". Vas'kensuladuztegim radaškanzi vl 1931, i udesnimitihe radnikžilod nügüdläižikš. Vl 1932 anttihe Krasnoural'skale lidnan statusad. Vspäi 1963 lidn alištub agjan tobmudele oikti.
Krasnoural'sk šingotase «Svätogor»-vas'kensuladuzkombinatal (mülüb Uralan kaivuzmetallurgižhe kompanijha), meblin tehmižel, leibänkombinatal i lindfabrikal.
Geografijan andmused.
Lidnan suvi sijadase Kušaik-jogen randoil (ven. "Кушайка", 12 km pitte, Saldan hura ližajogi, Tur-jogen oigedpol'ne bassein), lidnan pohjoine — Klüčevk-jogen randoil (ven. "Ключевка", Aivanjogen oiged ližajogi, Saldan hura ližajogi), Keskmäižen Uralan päivnouzmaižil pautkil, 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. "Vas'k-raudtestancii" () om lopuline sarakol «Alatagil — Serov»-raudtekeskustaspäi. Matkad Jekaterinburghasai om 172 km suvhe orhal, 207 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Kušv 17 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, 20 km avtotedme vai raudtel, i Ülätur 8 km päivlaskmha orhal, avtol vai raudtel.
Ühesa pen't žilod da üks' külä mülüdas lidnümbrikho Krasnoural'skan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1627,23 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 24 980 ristitud, lidnümbrikon — 25 541 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 38..40 tuhad eläjid vll 1959−1979 (40 tuh. rist. vl 1967). Kaik 23 619 ristitud elihe lidnümbrikos vl 2017. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid i protestantizman koume pühäpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 92,4%, totarlaižed — 3,8%, toižed rahvahad — 3,8%.
Krasnoural'skan äiprofil'ne tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Alasergid.
Alasergid () om Venäman lidn da lidnankund Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Alasergin rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1743 kuti žilo sauvomha da holitamha kaugedraudan suladusen tegint. Vl 1943 anttihe Alasergile lidnan statusad. Vozil 1963−1966 lidn oli alištunu agjan tobmudele oikti. Vspäi 2004 Alasergin municipaline ühtnik nimitase rajonaks.
Alasergid šingotasoiš metalližtegesiden metallurgižel tegimel (armatur), burauduzinstrumentan tegimel i «Alasergid»-kurortal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Serg-jogen oiktal randal tobjimalaz (ven. "Серга́", 113 km pitte, Ufanjogen oiged ližajogi), Keskmäižen Uralan päivlaskmaižil pautkil, 320 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Alasergin uit padoseinänke oma olmas jogel päivnouzmha lidnaspäi. "Nižneserginskai-raudtestancii" () om saudud «Lis'v — Näzepetrovsk»-keskustal. Matkad Jekaterinburghasai om 82 km päivlaskmha orhal, 98 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Mihailovsk 20 km suvhe orhal, 25 km avtotedme vai raudtel, i Revd 40 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 60 km avtol vai raudtel.
Kaks' pen't žilod da üks' külä mülüdas lidnankundha Alasergin ližaks. Lidnankundan pind — 499,08 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 10 336 ristitud, lidnankundan — 10 431 ristitud (rajonan nelländez). Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 15 540 eläjad vl 1979. Kaik 9 481 ristitud elihe lidnankundas vl 2017. Ortodoksižen hristanuskondan Ristan zdvižen'jan jumalanpert' om pühästadud Alasergiš ezmäižen kerdan vodel 1907.
Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 91,7%, totarlaižed — 3,9%, azerbaidžanlaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 3,2%.
Lähembaine professionaližen opendusen aluzkund sijadase rajonan Üläsergid-žilos 15 km päivnouzmha, se om Sergin äiprofil'ne tehnikum.
Irdkosketused.
*


Kamensk Uralal.
Kamensk Uralal () om Venäman lidn da lidnümbrik Sverdlovskan agjas. Se om agjan koumanz' surtte i kaikiš suvemb lidn, lidnümbrikon nimi — Kamenskan Uralal lidnümbrik. Lidn om Kamenskan lidnümbrikon (edel 2006 vot — rajonan) administrativižeks keskuseks mugažo, om ümbärtud sil i ei mülü sihe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Dalmatovon jumalankodil vl 1682 kuti "Železenskoje"-žilo parččomas samha raudkivendod, mitte oli pindal. Vl 1701 valdkund oti mad tagaz i sauvoi Uralan ezmäšt kaugedraudan suladuztegint. Vll 1701−1935 nimitihe "žiloks Kamenskii-tegimenno" (ven. "Каменский Завод"). Vl 1885 raudtesarak ühtenzoiti sidä Transsibanke. Vn 1935 20. päiväl sulakud anttihe žilole lidnan statusad "Kamensk"-nimitusenke. Vl 1940 udesnimitihe nügüdläižikš erištamha Kamensk Šahtil-lidnaspäi. Vspäi 1963 lidn alištub agjan tobmudele oikti.
Kamensk Uralal šingotase mujumetalloiden (alüminii, vas'k, litii, magnii da niiden ühthesuladused) i raudan metallurgijal (torved kivivoikompleksan täht), mašiništonsauvomižel, sauvondmaterialiden edheotandoil (savič, raudbetonapakod, mujud, puižed i metalližkonstrukcijad), sömtegimištol, mugažo kodihimijan i pakuitesen tegimed ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase tazangištol, Iset'-jogen i sen huran Kamenk-ližajogen randoil (ven. "Каменка", 57 km pitte, Tobol-jogen hurapol'ne bassein), 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. «Jekaterinburg — Kurgan»-avtote (R354) ümbärdab lidnad suvespäi. Kamensk Uralal-päraudtestancii om saudud Isetin hural randpolel. Matkad Kurganan agjan röunhasai om 6 km suvipäivnouzmha, Čeläbinskan agjan röunhasai om 20 km suvipäivlaskmha, lidnan keskusespäi Jekaterinburgan keskushesai om 93 km lodeheze orhal, 100 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Kataisk (Kurganan agj) 43 km päivnouzmha orhal, avtotedme vai raudtel, Bogdanovič 40 km pohjoižhe orhal vai raudtel, 73 km avtol, i Zarečnii 58 km lodeheze orhal, 72 km avtol vai raudtel.
Kamensk Uralal jagase kahthe rajonha, Iset'-jogi erigoitab niid: Sinarskii (hural randal) i Krasnogorskii (oiktal randal). Viž pen't küläd da üks' žilo mülüdas lidnümbrikho Kamenskan Uralal ližaks. Lidnümbrikon pind — 144,23 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 174 689 ristitud, lidnümbrikon — 176 572 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 202..209 tuhad eläjid vll 1985−1994 (209 tuh. rist. vll 1991−1992). Kaik 170 782 ristitud elihe lidnümbrikos vl 2018. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Stroican päjumalanpert', koume jumalanpertid, mez'jumalankodi i časoun', protestantizman «Udessündund»-pühäpert' i islaman «Ramadan»-mečet' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 92,6%, totarlaižed — 3,8%, toižed rahvahad — 3,6%.
Professionaližen keskopendusen ühesa aluzkundad i üläopendusen aluzkundoiden ühesa filialad ratas lidnas, mugažo alüminijan tedoinstitut. Kaik om kaks' sportkompleksad, viž stadionad, jäaren, suks'-biatlonan i motokrossan trassad.
Irdkosketused.
*


Lesnoi (lidn).
Lesnoi («meclidn») om Venäman sauptud lidn Sverdlovskan agjan päivlaskmas. Se om Lesnoin lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1947 6. päiväl kezakud kuti uranan izotopoiden erigoitmižen tegim da "Gornii-žilo" senno. Om saudud türmatud mehil. Žilo sai lidnan statusad vn 1954, i vhesai 1994 sen oficialine nimi oli "Sverdlovsk-45".
Lesnoi šingotase uranan izotopoiden erigoitmižen da utilizacijan «Elektrohimpribor»-kombinatal (Rosatom), se-žo edheotand tegeb mašiništod atomelektrostancijoiden, geofizikan i kivivoin samižen täht, metalližkonstrukcijoid, andmusiden ümbriradmižen sijaližid keskusid. Toižed edheotandad: mašiništon tegim varažomiden täht, leibän i maidon pästandan edheotand.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Keskmäižen Uralan päivnouzmaižil pautkil, Tur-joginiškon (Obin hurapol'ne bassein) i sen huran Sur' Imennai-ližajogen (51 km pitte, ven. "Большая Именная") huril randoil, ned ühthejokstas Alaturan vezivaradimhe-«uitho», 192 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. "Alatur"- i "Mir"-raudtestancijad oma lähembaižed passažiroiden täht, sijadasoiš Alatur-lidnan territorijal. Matkad Jekaterinburghasai om 206 km suvhe orhal vai 237 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Alatur ani päivnouzmas (pit'k röun senke) i Kačkanar 16 km lodeheze orhal, 30 km avtol vai 42 km raudtedme. Tegimišton zon sijadase pidust' kaiked raudted Kačkanarhasai.
Nell' pen't žilod mülüdas lidnümbrikho Lesnoin ližaks. Lidnümbrikon pind — 359,4 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 50 363 ristitud, lidnümbrikon — 52 476 ristitud (96 procentad). Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 54 500 eläjad vozil 1996 i 2001. Vl 2017 kaik 51 035 ristitud elihe lidnümbrikos. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Simeon Üläturalaižen jumalanpert' i Jumalanmaman «Korbehtoitmatoi penzaz»-jumalaižen puine pühäpert' ratas lidnas.
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 94,7%, totarlaižed — 1,9%, ukrainalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 2,3%.
Professionaližen opendusen aluzkundad: äiprofil'ne tehnikum O. Tereškinan nimel i üläopendusen koumen aluzkundan filialad (Moskv — «MIFI», Jekaterinburg — Uralan federaline universitet, Uralan ekonomikan, ohjastusen da oiktusen institut).


Volčansk (Sverdlovskan agj).
Volčansk () om Venäman lidn Sverdlovskan agjan lodehes. Se om Volčanskan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1850 kuti "Volčank" () ühtennimižen jogen randal ostmaha meckarvad da ecmähä kuldad. Vl 1859 löuzihe burad hil't Volčankan joginiškas, otaškanzihe kävutamha 1890-nzil vozil. Todesine samine zavodihe kar'jermahtusel vl 1942 ottud plenha saksalaižil varatoitmaha Bogoslovskii-alüminijantegimen sauvondan lämuzelektrokeskust lähižes Krasnoturjinskas (samine om loptüd vl 2015). "Mecvolčank"-žilo (ven. "Лесная Волчанка", istorine keskuz i ühtennimine raudtestancii) sai lidnan statusad vn 1956 25. päiväl vilukud nügüdläiženke nimenke. Toine lidnan pala om "Volčank" hil'kar'jeranno.
Volčansk šingotase mehanižel tegimel (gazballonad, raudtevagonad-hopperad i palad niile), mecan ümbriradmižel i vagonoiden kohendusel. Tramvaijono i avtobusmaršrut ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pohjoižen Uralan päivnouzmaižil pautkil, 240 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Pen' i Sur' Volčank-jogiden randoil (Pen' lankteb Sur'he). Sur' Volčank om 57 km pitte, 18. voz'sadal mainitase venäks "Валча, Волча"-nimitusenke (Sos'van oiged ližajogi, Obin hurapol'ne bassein). Matkad Jekaterinburghasai om 346 km suvhe orhal, 415 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Severoural'sk 25 km pohjoižhe orhal, avtotedme vai raudtedme, i Karpinsk Krasnoturjinskanke 20 km suvhe orhal, avtotedme vai raudtel.
Vjužnii-žilo (251 rist. vl 2010) i Makar'jevk-külä (kaikenaigaižeta ristitištota) mülüdas lidnümbrikho Volčanskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 470,8 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 10 010 ristitud, lidnümbrikon — 10 261 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 25 031 eläjad vl 1959. Vl 2017 kaik 9 140 ristitud elihe lidnümbrikos. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' om saudud i pühästadud vodele 2014.
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 86,6%, saksalaižed — 4,6%, totarlaižed — 4,1%, toižed rahvahad — 4,7%.
Karpinskan mašiništonsauvomižen tehnikuman filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Turinsk.
Turinsk () om Venäman lidn Sverdlovskan agjan päivnouzmas. Se om Turinskan lidnümbrikon (edel 2006 vot — rajonan) administrativine keskuz.
Istorii.
Ende "Jepančin-jurt"-eländpunkt oli olmas lidnan sijas, se oli muretud Jermakal. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1600 kuti lidnuz kaičemha vezited Solikamskaspäi Sibirihesai, nimitihe jogen mödhe. 1640-nziš vozišpäi eländpunkt šingotihe sijaližen villän torguindal. Vl 1750 lidnuz paloi lophu, no panihe bumagmanufakturan alust. Turinsk sai Tobol'skan agjan makundan lidnan statusad vl 1782. Tavdan raudte läbiti lidnad vodele 1916, raudtestancii nimitase "Turinsk-Ural'skii".
Turinsk šingotase cellülozbumagaižel tegimel (bumag, špalerad, pukuidlehthed), metallan i mecan ümbriradmižel, sömtegimištol, lebukeskusel hulanno purtkenno.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Turan tazangištol, Tur-jogen oiktal randal (Tobolan hura ližajogi, Obin hurapol'ne bassein), 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kaks'kilometrine avtotesild ühtenzoitab Turan randoid «Jekaterinburg — Tavd»-avtotel, se ümbärdab lidnad pohjoižespäi. Matkad Jekaterinburghasai om 228 km suvipäivlaskmha orhal, 260 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Irbit 55 km suvipäivlaskmha orhal, 64 km avtotedme vai raudtedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 17 925 ristitud, lidnümbrikon kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 22..23 tuh. eläjid vll 1967−1998 (23 300 rist. vl 1992). Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid i ph. Mikulain naižjumalankodi oma olmas lidnas.
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 96,8%, toižed rahvahad — 3,2%.
Turinskan äiprofil'ne tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Bogdanovič (lidn).
Bogdanovič () om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suves. Se om Bogdanovičun lidnümbrikon (edel 2006 vot — rajonan) administrativine keskuz da sen pala.
Istorii.
Amuine "Kašinan (Čudin) lidnut" () om tedoiduses vspäi 1884, sijadase 5 km pohjoižhe lidnaspäi.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1885 kuti "Overino-sol'mraudtestancii" udel «Jekaterinburg — Tümen'»-raudtel. Sil-žo vodel udesnimitihe raudtestancijad žilonke Venäman imperijan jaugvägiden Jevgenii Bogdanovič-jenaralan (1829−1914) kanzannimen mödhe, hän andoi pakičendoid sauvomha «Kazan' — Tümen'»-raudted varatoitamha Permin agjoid villäl näl'gvoziden aigan kuti Transsiban ezmäine projekt. Žilo sai lidnan statusad vl 1947. Om alištunu agjan tobmudele oikti vl 1963. Vll 1973−2010 porcellanan järed tegim radoi lidnas.
Bogdanovič šingotase leskusenvastaižmaterialiden tegimel, špaloiden imetamižtegimel, sauvondmaterialiden sarakol (mouckivi, lämuzizoläcijan plitad) i sömtegimištol (lihakombinat, maidtegim), mugažo kombisömän tegim radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kunar-jogen oiktal randal tobjimalaz (59 km pitte, Pišman oiged ližajogi, Obin hurapol'ne bassein), 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kurtuguz-järv (vai Kortoguz, 11 km²) zavodiše 6 kilometras lodeheze lidnaspäi. «Jekaterinburg — Tümen'»-avtote läbitab lidnan suvipalad. Matkad Jekaterinburghasai om 88 km päivlaskmha orhal, 94 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Suhoi Log 10 km pohjoižhe orhal, avtol i raudtel.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 30 670 ristitud, lidnümbrikon kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 35..36 tuh. eläjid vll 1989−2001 (36 700 rist. vl 1996). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Johann-jumalantedomehen i ph. Jekaterinan jumalanpertid oma olmas lidnas, mugažo islaman loičendpert' radab.
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 94,5%, totarlaižed — 2,1%, toižed rahvahad — 3,4%.
Bogdanovičun politehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Polevskoi.
Polevskoi () om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Polevskoin lidnümbrikon administrativine keskuz da pala.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kuti "Polevskai-külä" (ven. "Полевская деревня") vl 1699, no oficialine alusenpanend lugese vodel 1718 baškiralaižiden londan jäl'ghe. Žilon i jogen nimitused oma ühthiženke augotižlibundanke. Vl 1702 löutihe vas'kkivendod i vl 1723 valdkund sauvoi vas'kensuladuztegint lidnusenke Petr I Sur'-imperatoran käskön mödhe. Pigai löutihe raudkivendod 7 kilometras pohjoižhe tegimespäi, i vspäi 1735 sauvoškanzihe Severskii-raudantegint.
Vl 1924 Polevskoi i Severskii saiba radnikžilon statusad. Vn 1942 27. päiväl keväz'kud anttihe Polevskoi-žilole lidnan statusad, ühtištuihe Severskii-žilonke vn 1946 keväz'kus. Vspäi 1946 lidn alištub agjan tobmudele oikti.
Polevskoi šingotase raudmetallurgijan Severskii-torventegimel i sauvondmaterialiden sarakol (raudbetontegesed, keramine apakut, metalližkonstrukcijad), mugažo leibtegim radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Keskmäižen Uralan päivlaskmaiženno pautkenno, 360 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pen' Polevai-jogi (16 km pitte, ven. "Полевая") jokseb Üläuiton kal't lidnan suves i lankteb Severuškha sen vezivaradimen sijas (vspäi 1738, lidnan pohjoine, Čusovai-jogen hura randpol', Kamanjogen hurapol'ne bassein). Dumnai-mägi (409 m, ven. "Думная") seižub lidnan suvipalas, ende saihe vas'kkivendod läz sidä.
Lidnan raudte om vaiše tegimišton täht, lähembaine Polevskoi-passažirraudtestancii om saudud 8 km päivnouzmha lidnaspäi Stancionnii-Polevskoi-žilos «Jekaterinburg — Čeläbinsk»-jonol. Matkad Jekaterinburgan röunhasai om 40 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 47 km avtotedme vai raudtedme; keskushesai — 52 km orhal vai 59 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Sisert' 36 km päivnouzmha orhal vai 43 km avtol, i Degtärsk 29 km pohjoižhe orhal vai 47 km avtol.
Üks'toštkümne žilod da kaks' pen't küläd mülüdas lidnümbrikho Polevskoin ližaks. Lidnümbrikon pind — 1550,58 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 64 220 ristitud, lidnümbrikon — 71 220 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 70..72 tuhad eläjid vll 1986−2000 (72 400 eläjad vl 1998). Vl 2017 kaik 70 233 ristitud elihe lidnümbrikos. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Stroican i phh. Pedroi da Pauloi-apostoloiden jumalanpertid oma olmas.
Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 91,4%, totarlaižed — 3,5%, baškiralaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 3,9%.
Professionaline openduz tegese Jekaterinburgan aluzkundoiden filiališ: Uralan tegimištoliž-ekonomine tehnikum i Uralan radiotehnine kolledž A. Popovan nimel.


Krasnoufimsk.
Krasnoufimsk (,) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Krasnoufimskan lidnümbrikon administrativine keskuz. Mugažo lidn om Krasnoufimskan ümbrikon (edel 2006 vot — rajonan) administrativižeks keskuseks, om ümbärtud sil i ei mülü sihe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1736 kuti kozakoiden "Krasnii Jar"-lidnuz («rusked kall'») baškiralaižiden londad vaste. Vl 1781 anttihe žilole makundan lidnan statusad nügüdläiženke nimenke. Krasnoufimsk oli da om järedan maižanduzrajonan keskuseks. Vspäi 1963 lidn alištub agjan tobmudele oikti.
Krasnoufimsk šingotase sauvondmaterialiden tehmižel, mecan ümbriradmižel i sömtegimištol.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Uf-jogen oiktal korktal randal tobjimalaz (Kamanjogen hurapol'ne bassein), 210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. «Kazan' — Jekaterinburg»-raudte läbitab lidnad. Matkad Jekaterinburghasai om 170 km päivnouzmha orhal, 195 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Mihailovsk 85 km päivnouzmha orhal vai 101 km avtol.
Nell' pen't žilod mülüdas lidnümbrikho Krasnoufimskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 127 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 39 765 ristitud, lidnümbrikon — 40 445 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 44..46 tuhad eläjid vll 1989−2001 (46 100 eläjad vl 1992). Vl 2017 kaik 39 304 ristitud elihe lidnümbrikos.
Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 88,3%, totarlaižed — 6,7%, baškiralaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 3,4%.
Krasnoufimskan agrarine, pedagogine kolledžad i äiprofil'ne tehnikum, mugažo Uraližen raudtetehnikuman filial i Sverdlovskan agjan medicinižen kolledžan filial (molembad — Jekaterinburg) oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Irdkosketused.
*


Kačkanar.
Kačkanar () om Venäman lidn Sverdlovskan agjan päivlaskmas. Se om Kačkanaran lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1957 27. päiväl semendkud kuti žilo samha raudkivendod kar'jermahtusel, nimitihe Uralan lähižen Kačkanar-mägen mödhe (878 m), 18. voz'sadan purtkes — "Keskanar". Komsomolan i kompartijan ühtnijad, armijan enččed sodamehed sauvoiba ut lidnad pal'hal sijal. Vspäi 1968 Kačkanar om lidnan statusanke.
Kačkanar šingotase raudkivendon küllästamižfabrikal, raudbetontegimel, lämuzelektrokeskusel, elektromašiništon tehmižel samižsarakon täht, mugažo leibäntegim radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kačkanar-mägen al, Pit'k-mägen pautkel (, 402 m kortte), Tur-jogen Vii-joginiškan oiktal randal (, Obinjogen hurapol'ne bassein), 330 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Alavijan vezivaradim (9,4 km²) om pohjoižhe lidnaspäi. Matkad Permin randan röunhasai om 5 km päivlaskmha orhal, Jekaterinburghasai — 217 km suvhe orhal, 253 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Lesnoi 16 km suvipäivnouzmha orhal, 30 km avtol vai 42 km raudtedme, i Alatur ani Lesnoin taga. Voib olda penid sijaližid manrehkaidusid (30. keväz'ku 2010 — 4 ballad).
Valerianovsk- (2198 rist. vl 2010) i Imennovskii- (55 rist. vl 2010) žilod mülüdas lidnümbrikho Kačkanaran ližaks. Lidnümbrikon pind — 318,39 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 41 426 ristitud, lidnümbrikon — 43 679 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 47..48 tuhad eläjid vozil 1989−2001 (48 800 rist. vl 1996). Kaik 41 579 ristitud elihe lidnümbrikos vl 2017. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman «Pölištunuziden aznoičend»-jumalaižen vanh i uz' pühäpertid oma olmas lidnas, mugažo časoun' om avaitud.
Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 93,8%, totarlaižed — 2,7%, toižed rahvahad — 3,5%.
Kačkanaran kaivuztegimišton kolledž i Uralan radiotehnižen kolledžan filial (Jekaterinburg) oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.


Talic (lidn).
Talic () om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suvipäivnouzmas. Se om Talican lidnümbrikon (edel 2006 vot — rajonan) administrativine keskuz da pala.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1732 žiloks privatiženno vinedheotandanno. 18. voz'sadan kahtendel polel žilon eläjad ühtniba Sibirin traktan sauvomižes, se läbiti tahondad 7 virstas pohjoižhe. Vll 1774−1779 järed valdkundaline vintegim oli saudud Jekaterina II-imperatornaižen käskön mödhe (100 tuhazesai dekalitroid). 19. voz'sadan lopus Transsiban «Jekaterinburg — Tümen'»-keskust läbiti tahondad pohjoižhe žilospäi Poklevskai-raudtestancijanke (). Vn 1942 19. päiväl kezakud Talic sai lidnan statusad.
Talic šingotase mecan ümbriradmižel, lidnümbrikon tegimišton toižed edheotandad i Transsiban Talic-raudtestancii () sijadasoiš Troickii-žilos (10 467 rist. vl 2010) ani pohjoižhe lidnaspäi. Ende biohimine tegim radoi lidnas (antibiotikad živatoiden täht), om likvidiruidud.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pišm-jogen oiktal randal tobjimalaz (, Turan oigedpol'ne bassein, Obin hurapol'ne bassein), 85 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Rahvahaline «Pišmanverižed kanghad»-puišt () levineb ani päivnouzmha i suvhe Talicalpäi. Matkad Jekaterinburghasai om 190 km päivlaskmha orhal, 217 km avtotedme vai raudtedme, raudte tuleb Talicha vaiše jüguiden täht. Lähembaine lidn om Kamišlov 65 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 78 km avtotedme. Lähembaine järed lidn om Tümen' 100 km päivnouzmha kaikil teil.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 16 225 ristitud, lidnümbrikon kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 19..20 tuhad eläjid vll 1989−2001 (20 100 eläjad vl 1992). Ortodoksižen hristanuskondan phh. Pedroin- da Pauloin-apostoloiden kivine jumalanpert' om saudud vll 1805−1807 puižen sijas i ei olend sauptud.
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 96,4%, toižed rahvahad — 3,6%.
Talican mectehnine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Litvanman administrativiž-territorialine jagand.
Litvanman municipalitetoiden i statistikan agjoiden kart.
Ende Litvanma jagoihe kümnehe administrativižhe agjaha (litvank. üks'lugu "apskritis"), surembad lidnad oliba ičenaižed agjad.
Nügüdläine administrativine jagand om olmas vspäi 2010. Enččed agjad jäiba statistikan regionikš, ned alajagasoiš 60 municipalitetha (üks'lugu), niiden keskes 7 oma lidnad: Alitus, Kaunas, Klaiped, Palang, Panevežis, Šäuläi, Vil'nüs. Municipalitetad oma tobmuden ezmäine tazopind, ned kogotas 546 tobminkundaspäi (üks'lugu). Tobminkundad kogotas alajagusišpäi (üks'lugu), valitas alajagusen pämest kahteks vodeks.
Homaičendad.
A


Sredneural'sk.
Sredneural'sk () om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Jekaterinburgan pohjoine ezilidn, Sredneural'skan lidnümbrikon administrativine keskuz da pala.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1931 "SUGRES-žiloks" sauvomha da holitamha valdkundaližen rajonižen elektrostancijan (Sredneural'skan GRES, radab vspäi 1936). Vn 1932 10. päiväl heinkud kätihe radnikžiloks nügüdläiženke nimenke. Vn 1966 17. päiväl uhokud Sredneural'sk-žilo sai lidnan statusad.
Sredneural'sk šingotase järedal GRES:al, sauvondmaterialiden tehmižel (metalližkonstrukcijad, raudbetontegesed, pumaterialad, asfal't) i sömtegimištol (pühävoi, kolbas, vin), mugažo maižandusel (kalakazvatusen edheotand, lindfabrik).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Isetinjärven-vezivaradimen päivnouzmaižel randal (24 km², Iset'-jogen purde, Obin hurapol'ne bassein), Keskmäižen Uralan päivnouzmaižil pautkil, 252..278 m ü.m.t. korktusil. Matkad Jekaterinburghasai om 5 km suvhe orhal vai 8 km avtotedme, raudte tuleb Sredneural'skha vaiše jüguiden täht. Toine lähembaine lidn om Üläpišm 1 km suvipäivnouzmha orhal vai avtotel. Pened manrehkaidused oleldas, voib olda 6 ballhasai.
Kaks' pen't küläd da üks' žilo mülüdas lidnümbrikho Sredneural'skan ližaks. Lidnümbrikon pind — 83,98 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 20 449 ristitud, lidnümbrikon — 20 771 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 2017 kaik 23 479 ristitud elihe lidnümbrikos. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' om saudud vll 2001−2011.
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 88,8%, totarlaižed — 5,0%, baškiralaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 4,8%.
Professionaližen opendusen lähembaižed aluzkundad sijadasoiš Üläpišm- i Jekaterinburg-lidnoiš.


Verhoturje.
Verhoturje () om Venäman lidn Sverdlovskan agjan keskuzpalan lodehes. Se om agjan kaikiš amuižemb da penemb lidn, Verhoturjen lidnümbrikon (edel 2006 vot — rajonan) administrativine keskuz da pala.
Istorii.
Ende mansiden "Neromkar"-lidnut oli lidnan sijas, nimitase muga komin kelel tähäsai. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Venäman valdkundaližel ekspedicijal vl 1598 kuti Verhoturjen lidnuz da lidn (), nimitihe jogen mödhe. Vspäi 1600 muit oli olmas lidnas, üks'jäine oficialine te Sibirinnoks läbiti lidnust. Voziden 1674 i 1738 lämoipalod mureniba lidnad lujas. 18. voz'sadan kahtendel polel tühjitihe muitad. 19. voz'sadal lidn kadoti torguindznamoičendad-ki, saudihe surid teid edahan suves lidnaspäi. Vll 1926−1947 Verhoturje oli žilon statusanke.
Verhoturje šingotase mecan ümbriradmižel i turizmal, mugažo Verhoturjen pen' GES radab (7 MVt).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tur-jogen hural pohjoižel randal (Obin hurapol'ne bassein), Keskmäižen Uralan päivnouzmaižen pautken taga, 115 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jekaterinburghasai om 220 km suvhe orhal, 300 km avtotedme vai «Alatagil — Serov»-raudtedme. Lähembaine lidn om Uz' Läl' 25 km lodeheze orhal vai raudtel, 41 km avtol. "Verhoturj-raudtestancii" om olmas vspäi 1906, sijadase lidnümbrikon Privokzal'nii-žilos ani lodeheze lidnaspäi.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 8 820 ristitud, lidnümbrikon pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 10 917 eläjad vl 1959. Ortodoksižen hristanuskondan järedad kivižed pühäpertid sijadasoiš lidnas, ned oma pühämatkoiden objektoikš: Venäman kaikiš penemb Kreml' Stroican päjumalanpertinke (1703−1709) lidnan päivnouzmas, ph. Mikulai-čudonsädajan mez'jumalankodi (vspäi 1604) Ristan Zdviženjan päjumalanpertinke (koume surtte Venämas, 1905−1913), Jumalanmaman katken naižjumalankodi (1621−1782, 1896−1926, vspäi 1991 om avaitud möst).
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 95,0%, totarlaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 3,6%.
Üläturan mehanižen tehnikuman filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Mihailovsk (Sverdlovskan agj).
Mihailovsk (ven. i) om Venäman lidn da lidnankund Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas, sen Alasergin rajonas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1805 kuti Mihailovskii Tegim-žilo () lehtezraudtegimenno (radaškanzi vl 1808), nimitihe tegimen pidajan moskvalaižen Mihail Gubin-torgovanan nimen mödhe. Vspäi 1860 kirjutuzbumagan fabrik radoi 3 virstas žilospäi (eile rados vspäi 2004). Tegim oli pästnu lehtezraudad 1940-nzihe vozihesai, sid' alüminii vajehti raudad. Vn 1961 9. päiväl vilukud Mihailovsk sai lidnan statusad.
Mihailovsk šingotase alüminijasižen fol'gan i teraz-alüminijan ühthesuladusiden pästandal, räzintehnižiden tegesiden da segoitusiden tegimel, asfal'tbetonan edheotandal, sömtegimištol (maidtegim, leibtegim).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Uf-jogen oiktal randal tobjimalaz (jogen tarh nimitase Šaram, Kamanjogen hurapol'ne bassein), edel Keskmäižen Uralan päivlaskmašt pautet, 250 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Mihailovskan uit-vezivaradim (9 km²) om saudud Ufan oiktoil Kub- i Serg-ližajogil (ven. "Куба" i "Серга") žilon alusenpanendaspäi. Kümnekilometrine raudtesarak om vaiše jüguiden täht, se tuleb lidnha penes Mihailovskii Tegim-raudtežilospäi «Alasergid — Näzepetrovsk»-raudtekeskustal. Matkad Čeläbinskan agjan röunhasai om 7 km suvhe orhal, Jekaterinburghasai om 101 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 129 km avtotedme. Lähembaine lidn om Alasergid-rajonkeskuz 25 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha orhal, raudtel vai avtol.
Üks'toštkümne žilod da küläd mülüdas lidnankundha Mihailovskan ližaks. Lidnankundan pind — 490,5 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9 852 ristitud, lidnankundan — 15 330 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 11..12 tuhad eläjid vll 1970−2001 (12 955 eläjad vl 1979). Kaik 13 981 ristitud elihe lidnankundas vl 2017. Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Voznesen'jan päjumalanpert' i Mikoi-arhangelan jumalanpert' oma olmas lidnas, mugažo islaman loičendpert' radab.
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 86,5%, totarlaižed — 11,9%, toižed rahvahad — 1,6%.
Sergin äiprofil'žen tehnikuman (Üläsergid-žilo) filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Zarečnii (Sverdlovskan agj).
Zarečnii () om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suves. Se om Zarečnijan lidnümbrikon administrativine keskuz da pala.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1955 2. päiväl heinkud kuti Zarečnii-žilo sauvomha da holitamha Belojarskan. Se oli Komsomolan ühtnijoiden sauvomine. Vl 1957 vajehtihe projektad i sauvoškanzihe ezmäižen tegimištoližen nevondkundaližen. Ühtenz' energoblok om pästtud töhö vl 1964, kahtenz' — vl 1967, koumanz' — vodel 1980, nellänz' om rados vspäi 2016. Vl 1992 lidnanvuitte žilo sai lidnan statusad.
Zarečnii šingotase Belojarskan AES:al (energii, izotopad) i sauvondmaterialiden tehmižel (polipropilentorved, rosttumatoi metalline vanutez), mugažo meblin i oluden edheotandad ratas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pišm-jogen (Tur-jogen oiged ližajogi) Belojarskan vezivaradimen päivnouzmaižel hural randal (om täuttud vodele 1963, 38 km²), 240 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lidnan raudte om vaiše juguiden täht, lähembaine "Muranitnii"-raudtestancii, 5. km i 11. km-seižutezplatformad oma 2 kilometras päivnouzmha lidnaspäi. Matkad Jekaterinburgan röunhasai om 30 km päivlaskmha orhal vai 41 km avtotedme, keskushesai — 43 km orhal vai 54 km avtol. Lähembaižed lidnad oma Asbest 34 km pohjoižhe orhal vai avtol, i Aramil' Kol'covo-lendimportanke 29 km päivlaskmha orhal vai 44 km avtotedme.
Mezenskoje-žilo (vspäi 1612, 1457 rist. vl 2010) da koume pen't küläd mülüdas lidnümbrikho Zarečniijan ližaks. Lidnümbrikon pind — 299,3 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 26 820 ristitud, lidnümbrikon — 29 765 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 29 800 eläjad vll 1998−2000. Kaik 31 207 ristitud elihe lidnümbrikos vl 2017. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid i protestantizman (vižkümnenden päivän uskojiden) «Päzutand»-pühäpert' oma saudud lidnas.
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 93,9%, totarlaižed — 1,7%, ukrainalaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 3,0%.
Uralan tehnologine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Serov (lidn).
Serov () om Venäman lidn da raudtesol'm Sverdlovskan agjan pohjoižes. Se om agjan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Serovan lidnümbrikon administrativine keskuz. Enččen Serovan rajonan pala mülüb lidnümbrikho vn 2017 redukuspäi.
Istorii.
Mansid oma tahondan igähižen rahvahan. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vn 1894 semendkus kuti "Nadeždinskii-radnikžilo" sauvomha da holitamha raudterel'soiden ühtennimišt metallurgišt tegint, ottihe rel'soid sauvomha Transsibad. Nimitihe Bogoslovskii-kaivuzümbrikon Nadežda Polovcova-pidajan nimen mödhe. Vn 1919 15. päiväl sügüz'kud radnikžilo sai lidnan statusad "Nadeždinsk"-nimenke. Vll 1934−1937 sen nimi oli "Kabakovsk" Sverdlovskan agjan Ivan Kabakov-päsekretarin kanzannimen mödhe. Vn 1939 7. päiväl kezakud udesnimitihe lidnad nügüdläižikš pölištunuden NSTÜ:n vägimehen Anatolii Serov-lendajan kanzannimen mödhe. Vspäi 1963 lidn om alištunu agjan tobmudele oikti.
Serov šingotase raudan metallurgijan kahtel tegimel (teraz, raudühthesuladused), mašiništonsauvomižel (mašiništ samižsarakon täht, pidatimed), mecan ümbriradmižel, sömtegimištol i sauvondmaterialiden sarakol (raudbetontegesed).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pohjoižen Uralan taga, Kakv-jogen (, 170 km pitte) hural randal tobjimalaz, läz sen lanktendan sijad Sos'v-jogehe oiktalpäi, Sos'van oiktal randpolel, 105 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jekaterinburghasai om 308 km suvhe orhal, 353 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Krasnoturjinsk 27 km lodeheze orhal, 33 km avtol vai raudtel, i Karpinsk 36 km lodeheze orhal vai 46 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 99 373 ristitud, lidnümbrikon ühesa kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 104 tuhad eläjid vl 1967 i vll 1989−1991 (104 158 rist. vl 1989). Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Toižetamižen päjumalanpert' (om saudud tošti vodele 2007), jumalanpert' i časoun', i islaman pämečet' (om saudud vodele 2011) oma olmas lidnas.
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 92,6%, totarlaižed — 3,3%, azerbaidžanlaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 3,1%.
Keskopendusen 12 aluzkundad (tehnikumad, kolledžad da profškolad i niiden filialad), Uralan valdkundaližiden tehnižen i pedagogižen universitetoiden (Jekaterinburg) filialad oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Irdkosketused.
*


Ülätagil.
Ülätagil () om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Ülätagilan lidnümbrikon administrativine keskuz da pala.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1718 kuti žilo holitamha Ülätagilan kaugedraudan tegint, nimitihe jogen mödhe da sijadusen mödhe joginiškan randal. Mugažo kuldan samine oli lähižil jogil da mägil. Rahvahanikoiden sodan jäl'ghe tegim ei olend pästtud töhö, i eläjad kävelihe radho lähižihe eländpunktoihe. Toižen mail'man sodan jäl'ghe saudihe leibtegint, Ülätagilan GRES:ad (ezmäine jono vll 1951−1956) varatoitamha Novoural'skan kombinatad, sauvondmaterialiden kombinatad (vodele 1966, nügüd' eile rados). Vl 1966 radnikžilo sai lidnan statusad.
Ülätagil šingotase Ülätagilan GRES:al (radab londuseližel gazal, vägevuz om 1062 MVt elektrusen mödhe i 240 Gkal/čas lämuzenergii).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Keskmäižen Uralan päivnouzmaižel pautkel, Tagil-jogen (Tur-jogen oiged ližajogi) hural randal tobjimalaz, 260 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Koume uitod-vezivaradint oma sauptud padoseinil lidnas da sen röunas: Tagil-jogel (suvi da keskuz) i sen penil huril Vogulk- (, ani päivlaskmha) i Sibirk- (, ani pohjoižhe) ližajogil. Matkad Jekaterinburghasai om 72 km suvipäivnouzmha orhal, 96 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Kirovgrad 10 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai avtol, i Novoural'sk 10 km suvipäivnouzmha orhal vai avtotedme, 25 km raudtel. Raudtesarak tuleb lidnha «Jekaterinburg — Alatagil»-raudtekeskustan Neiv-stancijaspäi, se om 16 km pitte i radab vaiše jüguiden täht.
Polovinnii-žilo (1408 rist. vl 2010) i Belorečk-žilo (, 319 rist. vl 2010) mülüdas lidnümbrikho Ülätagilan ližaks. Lidnümbrikon pind — 310,57 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 843 ristitud, lidnümbrikon — 13 570 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 15 371 eläjad vl 1959. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman «Znam»-jumalaižen (Ülätagilan) kivine pühäpert' om saudud vll 1859−1876, ei ole sauptud nevondkundaližen aigan.
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 95,2%, totarlaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 3,6%.
Uralan tegimištoliž-ekonomižen tehnikuman (Jekaterinburg) ezitaikund om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Üläsald.
Üläsald () om Venäman lidn Sverdlovskan agjan päivlaskmas. Se om Üläsaldan lidnümbrikon administrativine keskuz da pala.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1778 kuti žilo kaugedraudan da raudsuladusen tegimenno, nimitihe jogen mödhe da sijadusen mödhe joginiškan randal. Tegim oli tetab sortiruidud raudvanundan pästandal. Vspäi 1929 Üläsald oli radnikžiloks, saudihe metalližkonstrukcijoiden da sildoiden tegint siš. Uz' tegim ližazi eläjiden lugud, i vn 1938 24. päiväl tal'vkud radnikžilo sai lidnan statusad. Vspäi 1963 alištub agjan tobmudele oikti.
Üläsald šingotase mail'man kaikiš surembal titanan da sen ühthesuldausiden tehmižel («VSMPO-AVISMA»-korporacii), mugažo kaugedraudanvalamižtegim i leibänkombinat ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Keskmäižen Uralan päivnouzmaižen pautken taga, Sald-jogen randoil (ven. "Салда", 122 km pitte, Tagilan oiged ližajogi, Obinjogen hurapol'ne bassein), 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Berözovk-järv om ani pohjoižen röunan taga. Uit-vezivaradim om saudud Saldan ülezjogen, sijadase lidnan suvipalas. Mel'ničnai-mägi () seižub lidnan päivnouzmas, suks'bazanke. Matkad Jekaterinburghasai om 134 km suvhe orhal, 174 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Alasald 5 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal, avtol i raudtel. Üläsald-raudtestancii om lidnan päivlaskmas. Elektrojonused ühtenzoittas lidnad Alatagilanke 30 km suvipäivlaskmha i Alapajevskanke 70 km suvipäivnouzmha.
Seičemetoštkümne žilod da küläd mülüdas lidnümbrikho Üläsaldan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1695,66 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 46 221 ristitud, lidnümbrikon — 49 527 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 53..56 tuhad eläjid vll 1979−1998 (56 000 rist. vll 1986−1987). Kaik 45 737 ristitud elihe lidnümbrikos vl 2017. Jäine pert'kulu, mägisuksiden kompleks i sportkompleks oma saudud lidnas.
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 94,9%, totarlaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 3,7%.
Üläsaldan aviametallurgine tehnikum, Üläsaldan äiprofil'ne tehnikum i sijaline privatine socialiž-tehnologine tehnikum, mugažo Uralan federaližen universitetan (Jekaterinburg) filial oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.


Pervoural'sk.
a> (alahan) Man kaimdajaspäi edel 2006 vot.
Pervoural'sk () om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas. Se om agjan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Pervoural'skan lidnümbrikon administrativine keskuz da pala.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1732 kuti Vasil'jevsko-Šaitanskii-žilo ühtennimiženno raudtegimenno, tegim radoi sijaližel kivendol. Vl 1920 pästaškanzihe Uralan ezmäižid raudtorvid, udesnimitihe žilod nügüdläižikš sen-žo voden sügüz'kul. Anttihe Pervoural'sk-žilole lidnan statusad vn 1933 20. päiväl kezakud. Vspäi 1963 Pervoural'sk alištub agjan tobmudele oikti.
Pervoural'sk šingotase sauvondmaterialiden järedoil tegimil (torved, leskusenvastaižed tegesed) i sömtegimištol (leibkombinat, maidtegim), mugažo pästtas hroman ühtnendoid i ühthekeitandan mašiništod, tegesid poliuretanaspäi i kaivuzmašiništod kivivalamižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Keskmäižen Uralan päivlaskmaižil pautkil, 283 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Se seižub Sur' Šaitank-jogen randoil (, 17 km pitte), jogi sädab vezivaradint-«uitod» i lankteb Čusovai-jogehe oiktalpäi (Kamanjogen hurapol'ne bassein). Matkad Jekaterinburgan röunhasai om 30 km päivnouzmha orhal, 34 km avtotedme vai raudtedme; keskushesai — 43 km orhal vai 47 km avtotedme. Lähembaine lidn om Revd ani suvhe.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 124 528 ristitud, lidnümbrikon viž kudendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 144 tuhad eläjid vll 1991−1993.
Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 88,1%, totarlaižed — 6,6%, baškiralaižed — 1,7%, toižed rahvahad — 3,6%.
Irdkosketused.
*


Karpinsk.
Karpinsk () om Venäman lidn Sverdlovskan agjan lodehes. Se om Karpinskan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1759 kuti žilo Tur'jinskii-raudantegimenno (ratihe raudad vhesai 1827). Ei olend ni üht žilod ümbrištos, i sirtihe 4200 manmehid Čerdinin makundaspäi Venäman Senatan käsköl da saldatoiden abul. Vll 1768−1771 saudihe vas'kensuladuztegint otmaha kävutamižhe vas'ken sijaližid kaivuzid, kudambiden valdoičii oli Üläturan Maksim Pohodäšin-torgovan. Vl 1767−1776 letihe ph. Johann-jumalantedomehen pühäpertin, i nimitaškanzihe žilod pühämehen mödhe "Bogoslovsk:aks" sen tegimenke.
Sijaližen buran hilen samine oli vll 1911−2003, varad tuliba lophu. Kätihe Bogoslovskad radnikžiloks vn 1927 vilukus. Ühtištuihe hilensajiden "Ugol'nii-žilod" Bogoslovsk-radnikžilonke, žilo sai "Ugol'nii"-nimed. Anttihe žilole lidnan statusad vn 1941 31. päiväl keväz'kud nügüdläiženke nimenke sijaližen sündujan Aleksandr Karpinskii-geologan kanzannimen mödhe. Vspäi 1963 aluštub agjan tobmudele oikti.
Karpinsk šingotase mašiništonsauvomižen tegimil (järedad elektromašinad, vedimiden elektrolikutimed, kaivuzmašiništ) i mecan ümbriradmižel, mugažo leibkombinat radab. «Karpinsk»-raudtestancii (edel 1864 vot — «Bogoslovsk») om sauptud vl 2010, kävutadas raudted vaiše ajamha jüguid.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pohjoižen Uralan päivnouzmaižil pautkil, Turj-jogen hural randal (126 km, «järvekaz jogi» mansin kelespäi, Sos'van oiged ližajogi, Obin hurapol'ne bassein), 202..210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jekaterinburghasai om 326 km suvhe orhal, 385 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Krasnoturjinsk 2 km päivnouzmha orhal, avtol vai raudtedme, i Volčansk 20 km pohjoižhe orhal, avtotedme vai raudtel. Radon lähteb maspäi uranan i torijan kivendoiden olendan mas tagut.
Kuz' žilod mülüdas lidnümbrikho Karpinskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 5523,32 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 29 113 ristitud, lidnümbrikon — 31 859 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 49 498 eläjad vl 1959. Kaik 29 607 ristitud elihe lidnümbrikos vl 2017. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Vvedenii-pühänikan päjumalanpert' i Jumalanmaman Kazanin jumalaižen jumalanpert' (vspäi 1841, oli sauptud vaiše vozil 1938−1943 papin olmatomuden tagut) oma avaitud lidnas.
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 89,5%, saksalaižed — 3,8%, totarlaižed — 3,3%, ukrainalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 2,2%.
Karpinskan mašiništonsauvomižen tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Alatur.
Alatur () om Venäman lidn Sverdlovskan agjan päivlaskmas. Se om Alaturan lidnümbrikon administrativine keskuz da pala.
Istorii.
Ende mansiden pühäpert' oli lidnan territorijal, mansin i vanhuskolaižiden küläd oliba olmas lidnan ümbrištos. Alatur-eländpunktan aluz om pandud vl 1754 kuti žilo sauvomha da holitamha Alaturan raudtegint. Se sai nimed jogen mödhe, radaškanzi vl 1766, toihe kaugedraudad lähižiš tegimišpäi i ümbriratihe sidä korgedladuižeks raudaks. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1949 9. päiväl keväz'kud agjan alištusenke.
Alatur šingotase mašiništonsauvomižen tegimel (mašiništ atomsarakon täht), Alaturan GRES:al, lämuzizoläcijan tegimel i leibkombinatal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Keskmäižen Uralan päivnouzmaižil pautkil, Tur-joginiškon (Obin hurapol'ne bassein) da sen Alaturan vezivaradimen-«uiton» oiktal randal tobjimalaz, 205 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om mägid da mecoid lidnan ümbrištos. "Alatur"- i "Mir"-raudtestancijad ratas passažiroiden täht, sijadasoiš Turan oiktal randpolel. Matkad Jekaterinburghasai om 200 km suvhe orhal, 230 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Lesnoi ani päivlaskmas (pit'k röun senke).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 22 006 ristitud, lidnümbrikon nell' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 24..26 tuhad eläjid vll 1989−2003 (26 800 rist. vl 1992).
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 93,0%, totarlaižed — 1,8%, ukrainalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 4,1%.
Irdkosketused.
*


Alatagil.
Lidnan nägu Man kaimdajaspäi edel 2006 vot.
Alatagil () om Venäman lidn da järed tegimištoline keskuz Sverdlovskan agjan päivlaskmas. Se om agjan kahtenz' surtte lidn, Alatagilan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Vl 1696 löutihe vas'kkivendod da raudmägid nügüdläižen lidnan ümbrištos. Tagilan raudtegim () i Vijan raudtegim () oliba saudud Demidovad-dinastijan ohjastusen al Suren Petran käskön mödhe vn 1714 jäl'ghe. Alatagil-eländpunktan alusenpanendan oficialine dat om vn 1722 19. (8.) päiv redukud, sil päiväl saihe ezmäšt kaugedraudad Vijan tegimel. Žilo oli tetab metallal (vas'k i raud) «Vanh näd»-torguindznamanke, kuvatadud lehtraudaižil kandičuil. Vl 1800 tegihe melel velosipedan täs, vl 1833 — puruvedimen.
Vn 1919 20. päiväl elokud koume ühtenzoittud volostid (Tagilan, Vijan-Mikulain i Stroican-Aleksandran) saiba lidnan statusad nügüdläiženke nimenke, sil aigal ristitišt oli 30..40 tuhad eläjid. Vspäi 1963 lidn om alištunu agjan tobmudele oikti.
Alatagil šingotase raudan Korgedmägen küllästamižfabrikal i Alatagilan metallurgijan tegimel, mašiništonsauvomižel («Uralvagonzavod» — vagonad, tramavaid, cisternad, sodatankad, traktorad, ekskavatorad, kormadimed, toižed edheotandad — palad raudtemašiništon täht, kriotehnik), sauvondmaterialiden sarakol (leskusenvastaižed materialad, metalližed konstrukcijad, lämuzizoläcii, asfal't, cement, apakut), himižel tegimel («Uralhimplast») i sömtegimištol (leibtegim, jähine), mugažo mebel'fabrik radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Keskmäižen Uralan päuvnouzmaižel pautkel, Tagil-jogen üläjoksmusen da sen huran Vii-ližajogen (34 km pitte, Tur-jogen oigedpol'ne bassein) randoil, 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Tagilan uit om saudud lidnan suvipalas, Vijan uit — päivlaskmas. Kahesa mäged seištas lidnas ani: Medved'-Kivi, Korged, Pit'k, Pall'az Kivi da toižed, 250..388 m ü.m.t. korktusil.
Matkad lidnaspäi Jekaterinburghasai om 125 km suvhe orhal, 143 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma 30..50 km lidnaspäi: Nevjansk, Kirovgrad, Ülätagil i Novoural'sk suvhe, Kušv, Ülätur i Krasnoural'sk pohjoižhe, Üläsald i Alasald päivnouzmha.
Alatagil jagase koume lidnrajonha, ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš, kaikuččel ičeze administracii om olmas. Kaik 23 pen't žilod da küläd mülüdas lidnümbrikho Alatagilan ližaks. Lidnümbrikon pind — 4 105,80 km², se levineb suvhe i päivlaskmha lidnaspäi.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 361 811 ristitud, lidnümbrikon — 365 433 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 425..439 tuhad eläjid vll 1985−1994 (439 521 rist. vl 1989). Vl 2018 kaik 356 844 ristitud elihe lidnümbrikos. Ortodoksižen hristanuskondan koume päjumalanpertid, 15 jumalanpertid, 2 časounäd, mez'- i naižjumalankodid oma avaitud, i islaman augškol (medrese) om olmas lidnas. Mugažo om protestantizman, islaman, induizman, judaizman i buddizman kundoid.
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 92,9%, totarlaižed — 2,0%, ukrainalaižed — 0,9%, toižed rahvahad — 4,2%.
Keskopendusen 18 aluzkundad (tehnikumad, kolledžad) i üläopendusen 15 filialad (Jekaterinburg, Moskv) oma professionaližen opendusen aluzkundoikš. Kaik om 3 sportkompleksad, jäpert'kulu i 4 suks'bazad lidnas.
Transport.
Avtobusad, tramvaid, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks. Kaks' päraudtestancijad, päavtostancii i koume lidnoidenkeskešt avtostancijad ratas lidnas. Kiruhjonuz ühtenzoitab Alatagilad Jekaterinburganke, ezilidnelektrojonused ajadas lähižihe lidnoihesai. Enzne Salk-sodalendimport (ven. "Салка") om aviacijan kodvlendimport vspäi 2005, sijadase 7 km pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi.


Tutajev.
Tutajev () om Venäman lidn da lidnankund Jaroslavlin agjan keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas. Se om agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Tutajevan rajonan administrativine keskuz, mülüb Venäman istorižiden eländpunktoiden nimikirjuteshe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Volgan oiktal randal pagenuzil Jaroslavlišpäi vn 1238 mongoližen londan jäl'ghe kuti "Borisoglebskai slabad", i 13. voz'sadan kahtendel polel kuti "Romanov-lidn" Volgan hural randal, om nimitadud ugličulaižen Roman Vladimirovič-ruhtinasen nimen mödhe. Vspäi 1345 15. voz'sadan augotišhesai erine Romanovan ruhtinazkund oli olmas. Vl 1563 sirtihe totarlaižid Romanov-lidnha hristianizacijan ramuziš Ivan Grazijan käskön mödhe. Vspäi 1761 sirtihe heid Kostroman alle i rušihe saudud mečetid, no kazvatadas sijališt romanovišt lambhiden sugud tähäsai.
Vl 1777 Borisoglebskai slabad kändihe Borisoglebsk-lidnaks, Romanov i Borisoglebsk saiba makundoiden lidnoiden statusad. Vl 1822 ühtenzoittihe lidnoid da anttihe "Romanov-Borisoglebsk"-nimed. Vs 1918 tal'vkun 9. päiväspäi lidn om olmas "Tutajev"-nimenke Rusttan armijan Il'ja Tutajev-rivičun (1896−1918) kanzannimen mödhe, hän pölištui Jaroslavlin vasthalibundan kačustelendan aigan. Nügüd'aigan lidnan hurapol'ne pala nimitaze Romanovan, oigedpol'ne — Borisoglebskan.
Tutajev šingotase dizel'likutimtegimel, pölvhankombinatal, sömtegimištol (sagud, kolbas, lihaproduktad) i turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volgan (Gor'kijan vezivaradimen) molembil randoil, kukhikahas tahondas, 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Voib sadas Volgan toižhe randha ehtatimel, lähembaine sild joges päliči om Jaroslavliš. Matkad lähembaižen Jaroslavl'-lidnan röunhasai om 25 km suvipäivnouzmha orhal, avtol vai Volgadme, keskushesai — 35 km. Toine järed lähine lidn om Ribinsk 45 km lodeheze avtotedme vai Volgan ülezjogen.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 41 005 ristitud, rajonan seičeme kümnendest. Kaikiš suremb ristitišt oli enamba 45 tuhad eläjid vll 1996−2001 (45 700 rist. vl 1996). Ortodoksižen hristanuskondan Voskresenskii- i Ristan Zdviženjan päjumalanpertid i seičeme jumalanpertid oma olmas lidnas.
Tutajevan politehnine tehnikum i Ribinskan aviatehnižen universitetan filial oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Irdkosketused.
*


Lübim.
Lübim () om Venäman lidn da lidnankund Jaroslavlin agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om agjan kaikiš penemb lidn eläjiden lugun mödhe, Lübiman rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1538 Ivan Grazijan käskön mödhe kaičemha tahondan eläjid totarlaižiden londoišpäi. Žilo sai makundan lidnan statusad vl 1777. Vspäi 1918 Lübim-raudtestancii radab lidnan suves «Danilov — Bui»-keskustal.
Lübim šingotase meckombinatal, sömtegimištol (leibänedheotand, sagudan da argvoin tegim) i omblendcehal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Obnoranjogen (132 km pitte, Kostrom-jogen oigedpol'ne bassein) i sen oiktan Uč-ližajogen (87 km,) ühthejoksmusen kaikil randoil, 105 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jaroslavlihesai om 94 km suvipäivlaskmha orhal, 109 km avtol vai raudtel. Lähembaine lidn om Danilov 36 km suvipäivlaskmha orhal, 51 km avtotedme vai 40 km raudtedme.
Kaks' žilod i 15 küläd mülüdas lidnankundha Lübiman ližaks. Lidnankundan pind — 85,71 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 5 555 ristitud, lidnankundan — 7 243 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 7 tuhad eläjid vll 1939−1989 (7 722 rist. vl 1970). Vl 2017 kaik 6 372 ristitud elihe lidnankundas (rajonan koume videndest). Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid da časoun' oma väges, Bogojavlenskii-päjumalanpert' om udessündutamižes, völ koumen jumalanpertid jändused oma olmas.
Lübiman agrariž-politehnine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Uglič.
Uglič () om Venäman lidn da lidnankund Jaroslavlin agjan päivlaskmas. Se om Ugličun rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha vspäi 2005.
Istorii.
Ezmäižed eländpunktad oliba lidnan sijas meiden eran augotišespäi. Nügüdläine lidn mainitase ezmäižen kerdan vl 1148 kuti "Ugleče pöud" (), 13. voz'sadaspäi — muite Uglič. Vll 1216−1285 oli ripmatoman Ugličun ruhtinazkundan pälidnaks. Vll 1285−1320 ruhtinaz alištui Rostovan tobmudele, vspäi 1389 — Moskvan tobmudele. Tühjitihe ruhtinazkundad vl 1605, jäl'gmäižel Venämas. Ruhtinasen pert'kulu om kaičenus tähäsai (15. voz'sadan sauvuz), jäi üks'jäine mugoine valdkundas. Ugličun Kremlin pühäpertid oma kaičenus hüvin mugažo, rušihe Kremlin seinid 19. voz'sadan augotišes.
Vll 1719−1775 lidn oli Ugličun agjan (provincijan) keskuseks. Uglič sai Jaroslavlin agjan (gubernijan) makundan lidnan statusad vl 1777. Vll 1935−1950 Ugličun gidroelektrostancii om saudud. Ugličun vezivaradim om täuttud vl 1939. Vspäi 1940 Uglič-raudtestancii om 48-kilometrižen sarakon Kaläzinaspäi (Tverin agj) lopstancii. Suren sodan aigan lidn ei olend okkupacijan zonas.
Uglič šingotase časuiden tegimel, metalližpaloiden tehmižel, söm- i energomašiništon tegimil, elektrokabeliden da veimiden pästandal, plastiktegesil (šlangad, septikad), sömtegimištol (sagud i maidproduktad, leibtegesed, mineraline vezi), jogiportal i turizmal (14 muzejad, 9 adivpertid), mugažo mebel'fabrik i meckombinat ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volgan oiktal randal tobjimalaz, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Avtotesild ühtenzoitab Volgan randoid GES:an padoseinädme. Ugličun hurarandpol'ne pala seižub Volgan huran Korožečn-ližajogen () oiktal randal mugažo. Matkad Jaroslavlihesai om 93 km päivnouzmha orhal, 113 km avtol vai 300 km raudtel. Lähembaine lidn om Miškin 30 km pohjoižhe orhal vai 38 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 34 507 ristitud, rajonan seičeme kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 39 tuhad eläjid vll 1979−1992 (39 975 rist. vl 1989). Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalankodid, kaks' päjumalanpertid, kuz' jumalanpertid i viž časounäd oma olmas lidnas.
Kaks' Ugličun kolledžad oma professionaližen opendusen aluzkundoikš: agrariž-politehnine i industrialiž-pedagogine. Venäman argvoin da saguden tehmižen tedoinstitut sijadase lidnas.
Irdkosketused.
*


Pošehonje (lidn).
Pošehonje () om Venäman lidn da lidnankund Jaroslavlin agjan pohjoižes. Se om Pošehonjen rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitaškanzi kuti "Pertom-žilo" (, Pertomk-jogen mödhe) vspäi 1680, konz sodavejan kancelärii radaškanzi. Žilo sai Jaroslavlin agjan (gubernijan) makundan lidnan statusad vl 1777 nügüdläiženke nimenke amuižen tahondan mödhe Šeksnanjogen "Šehon-paginnimitusespäi. 19. voz'sadal lidn šingotihe nahkan pramozlal, lehtezkuldan i lehtezhobedan tehmižel, torguindrivil.
Vll 1918−1992 lidnan nimi oli "Pošehonje-Volodarsk" () riktud revolücijan V. Volodarskii-šingotajan muštoks. Lidnan landšaft i znamoičend vajehtihe vn 1941 Ribinskan vezivaradimen täutmižen jäl'ghe, laivansauvomine oli šingotadud i sädihe kaks' ut sildad «Čerepovec — Ribinsk»-avtotel surenzoittud jogiš päliči. Pošehonjen saguden sijaline pästand oli 1960−1990-nzil vozil, jäihe vaiše fotokuvid muzejas.
Pošehonje šingotase mecan ümbriradmižel, sömtegimištol (kalategim, leibänedheotand, konditerižed tegesed), maižandusel (lindfabrik), omblendfabrikal da turizmal. Vezituršhan «rezidencii» om avaitud lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sogož-jogen hural randal (129 km pitte, Volgan hurapol'ne bassein) sen da huran Sog-ližajogen () lanktendan (estuarijan) sijas Ribinskan vezivaradimhe (keskmäine tazopind 102 m), 10 kilometras merospäi, 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jaroslavlihesai om 108 km suvipäivnouzmha orhal vai 136 km avtol. Lähembaine lidn om Ribinsk 53 km suvhe orhal vai 71 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 6 084 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 8 tuhad eläjid vll 1959−1996 (8 042 rist. vl 1989). Ortodoksižen hristanuskondan Stroican päjumalanpert' (1717) da Pühän Jumalanmaman Emäganpäivän jumalanpert' (1822) oma väges.
Pošehonjen agrariž-politehnine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Danilov (lidn).
Danilov () om Venäman lidn da lidnankund Jaroslavlin agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Danilovan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Vasilii II-carin-ruhtinasen dokumentas vl 1457 kuti Iona Moskvalaine-mitropolitan "Danilovskoje-žilo" (). Vl 1592 mainitase mugažo «Книга, глаголемая росискихь святыхь»-käzikirjuteses kuti "Danilovskai-slabad" (ven. "Даниловская слобода"). Suren Petran aigan toihe heboid armijan täht carin pert'kulun "Danilovo-žilon" hebovodindfermaspäi. Žilo sai Jaroslavlin agjan (gubernijan) makundan lidnan statusad vn 1777 3. päiväl elokud nügüdläiženke nimenke, sijazihe (dai sijadase) Arhangel'skan čuradusel Moskvaspäi. Vl 1870 saudihe puižen päraudtestancijan Danilovas, i vl 1872 raudten «Jaroslavl' — Vologd»-keskust radaškanzi. Raudtevagzalan uz' sauvuz om olmas vspäi 1930. Vll 1941−2009 pun ümbriradmižen mašinoiden tegim radoi.
Danilov šingotase mecpilindal, sömtegimištol (leibänedheotand, argvoin da saguden tegim), maižandusel (lindfabrik) i raudtesol'mel (Jaroslavl', Vologd, Bui (Kostroman agj)).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Peleng-joginiškon oiktal randal tobjimalaz (21 km pitte, Sot'-jogen oigedpol'ne i Volgan hurapol'ne bassein), 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jaroslavlihesai om 65 km suvhe orhal, 68 km avtol vai raudtel. Lähembaine lidn om Lübim 36 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 51 km avtotedme vai 40 km raudtedme. Federaline «Moskv — Arhangel'sk»-avtote (M8) ümbärdab lidnad päivlaskmaspäi.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 15 861 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 18..19 tuhad eläjid vll 1989−2001 (19 000 rist. vl 1992). Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Kazanin jumalaižen Danilovan naižjumalankodi (1918), ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' (om saudud vll 1910−1917) i Sündun voznesenjan pühäpert' (1856−1859) oma väges.
Danilovan politehnine kolledž (edel 2015 vot nimitihe tehnikumaks) om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Gavrilov Jam.
Gavrilov Jam () om Venäman lidn da lidnankund Jaroslavlin agjan suvipäivnouzmas. Se om Gavrilov Jaman rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1545 Varnican mez'jumalankodin (Sur' Rostov) nimikirjuteses kuti "Vor (Gavrilovo)-külä" (). Vl 1580 mainitase Ivan Grazijan käskös kuti "Gavrilovskii Jam-külä", sid' oli "Gavrilov Jamskai slabad" (). Kätihe žiloks nügüdläiženke nimenke jumalanpertin sauvondan jäl'ghe 18. voz'sadan lopus.
1870-nzil vozil sijaline Aleksei Lokalov-torgovan sädi tekstilinedheotandad žilos, i se šingotaškanzi «Jaroslavl' — Ivanovo»-tel. Panihe žilod lidnanvuiččeks vn 1922 elokus. Anttihe radnikžilole lidnan statusad vn 1938 26. päiväl tal'vkud. Vhesai 2003 pöl'vhankombinat radoi.
Gavrilov Jam šingotase mašiništonsauvomižen «Agat»-tegimel (motoblokad, palad avia- i avtotehnikan täht, kangazramaižed konstrukcijad), mujuiden tegimel i leibänedheotandal, turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kotorosl'-jogen oiktal randal tobjimalaz (126 km pitte, Volgan oiged ližajogi), 92 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kotoroslin pen' oiged Bočevk-ližajogi () läbitab lidnan keskust, pen' uit om saudud sil. Matkad Jaroslavlihesai om 36 km pohjoižhe orhal, 44 km avtol vai 70 km raudtel. Lähembaine lidn om Sur' Rostov 29 km suvipäivlaskmha orhal, 45 km avtotedme vai 35 km raudtedme. Raudtesarak lopiše Gavrilov Jamas, se om Semibratovo-stancijaspäi i 20 km pitte, kävutadas vaiše vemha jüguid vspäi 2003.
Gavrilov Jam om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 17 791 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 20..21 tuhad eläjid vll 1959−1998 (21 353 rist. vl 1989). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' om saudud vl 1798, se om avaitud i udessündutamižes. Pühän Jumalanmaman sündundan jumalanpertin (1782) vaiše jändused oma olmas.
Gavrilov Jaman politehnine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Sur' Rostov.
Sur' Rostov vai muite Rostov () om Venäman lidn da lidnankund Jaroslavlin agjan suves. Se om agjan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Rostovan rajonan administrativine keskuz.
Rostov mülüb turizman tetabha «Kuldaine rengaz»-maršrutha.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 862 lidnan statusanke, nece voz' lugese alusenpanendan oficialižeks vodeks. Se sijazihe merälaižiden tahondas i oli Saran lidnuden ezilidnaks, lidnut oli olmas Neron suvirandpolel 7-11. voz'sadoil. Vll 1207−1474 oli Rostovan kunigahusen pälidnaks. Kivižen Rostovan Kremlin seinäd oma saudud vll 1670−1683, siš om 11 čuhundust. Vl 1777 Rostov sai makundan lidnan statusad.
Sur' Rostov šingotase mašiništonsauvomižel (cisternad, öližen nägendan sodaladimed), iknoiden tegimel, sömtegimištol (lihakombinat, kofecikorijan tegim, vasan tehmine), finiftin da keramikan pästandal i turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Nero-järven lodehižel randal (54 km², Volgan oigedpol'ne bassein), 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jaroslavlihesai om 55 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha orhal, 60 km avtol vai raudtel. Lähembaine lidn om Gavrilov Jam 29 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 45 km avtotedme vai 35 km raudtedme.
Sur' Rostov om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 31 792 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 35..36 tuhad eläjid vll 1989−2001 (36 600 rist. vl 1996). Ortodoksižen hristanuskondan Emäganpäivän päjumalanpert' da koume jumalanpertid oma olmas Rostovan Kremliš, mugažo kaks' naižjumalankodid i üks' mez'jumalankodi, Sündun Voznesenjan pühäpert' om avaitud.
Rostovan saraktehnologijoiden kolledž i Rostovan pedagogine kolledž oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Irdkosketused.
*


Pereslavl' Zalesskii.
Pereslavl' Zalesskii () om Venäman lidn da lidnümbrik Jaroslavlin agjan suves. Se om agjan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo om Pereslavlin rajonan administrativižeks keskuseks (ei mülü sihe).
Pereslavl' Zalesskii mülüb turizman tetabha «Kuldaine rengaz»-maršrutha (292 tuh. turistoid vl 2009) kahesan lidnan keskes.
Istorii.
"Kleščin-lidnut" () oli olmas 11.-12. voz'sadal pohjoižhe järven randadme. Eländpunktan aluz om pandud Jurii I Pit'kkäded-ruhtinasel vl 1152 kuti Pohjoižpäivnouzmaižen Venän ezmäine "Perejaslavl-pälidn, nimitihe amuižemban Perejaslavl' (nüg. Ukrain) lidnan mödhe. Uden pälidnan aluz oli amuižen Vladimiran surtte. Pereslavlin puine kreml' oli olmas lidnan alusenpanendaspäi vhesai 1759, sen maižed pudotesed oma kaičenus. Kadoti pälidnan statusad Jurijan I surman jäl'ghe vl 1157. Kuldaižen ordan väged anastihe da poltihe lidnad vll 1238, 1252, 1282, 1293, 1382, 1408 i 1419. Kerdan tulihe Jaroslavlin (1294), Tverin (1304), Litvanman (1372) i Pol'šanman (1608) väged.
Vll 1175−1302 oli Perejaslavl' Zalesskijan kunigahusen pälidnaks, sid' alištui Moskvan tobmudele. Virktas i nimitadas lidnad nügüdläižikš («ja»-kirjamita) 15. voz'sadaspäi. Vll 1688−1692 ezmäine Venäman laivišt oli saudud Pleščeevo-järvel Suren Petran ohjandusel.
Pereslavl' Zalesskii šingotase turizmal, «Slavič»-tegimel (paimižmaterialad, fotomaterialad, pakuitezbumag i materialad mikroelektronikan täht), sauvondmaterialiden tehmižel (lämuzizoläcii, kleindlent, sauvondblokad), polimerižen pakuitesen tegimel sömsarakon täht, mugažo tekstil'fabrik i leibtegim ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pleščeevo-järven suvipäivnouzmaižel randal (, 51 km², Volgan oigedpol'ne bassein), 142 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Trubež-jogi (36 km pitte) lankteb järvhe Kalaslabad-fartalas (). Matkad Jaroslavlihesai om 117 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha orhal vai 125 km avtol. Lähembaižed lidnad oma Vladimiran agjas: Aleksandrov 39 km suvhe orhal vai 72 km avtotedme sen päivlaskmaiženke Strunino-ezilidnanke.
Federaline «Moskv — Arhangel'sk»-avtote (M8-trass) ümbärdab lidnad suvipäivnouzmaižes polespäi. Kaks'kümnekilometrine sarak tuleb lidnha suvipäivnouzmaižes Berendeevo-žilospäi («Moskv — Jaroslavl'»-raudtekeskust), se radab vaiše jüguiden täht. Lähembaine avtotedme passažiroiden raudtestancii sijadase Räzancevo-žilos 20 km päivnouzmha. Lidn da järv mülüdas rahvahaližhe «Pleščeevo-järv»-puištho.
Pereslavl' Zalesskii om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 41 925 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 43..44 tuhad eläjid vll 2000−2003 (44 900 rist. vl 2000). Ortodoksižen hristanuskondan kuz' jumalankodid (nell' oma väges) i ühesa jumalanpertid oma olmas lidnas, sidä kesken amuine Spasan Toižetamižen päjumalanpert' (om saudud vll 1152−1157). Dendropuišt om sätud lidnas.
Pereslavl' Zalesskijan kolledž Aleksandr Nevskijan nimel nimitadud (kinofotohimii) om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Žukova Ol'ga.
Ol'ga Jurjevna Žukova (, om sündnu 19. tal'vkud vodel 1978 Kurb-külähä vepsläižkanzha, Leningradan agj, Venäman NFST, NSTÜ) om runoilii, kändai kelišpäi, filologian tedokandidat, vepsän kelen opendai.
Školan jäl'ghe openzihe Petroskoin universitetas, sen Baltijanmeren-suomalaižiden keliden tedokundal. Radab siš vepsän kelen opendajan vspäi 2001.
Ol'ga Žukova om Vepsän kul'tursebran aktivist. Hänen sarnad, sanutesed, pajod da runod vepsän kelel paindihe Kodima-lehteses da Kipinä-kulehteses, runokogomusiš, Verez tullei-al'manahas. Vodel 2011 Ol'ga Žukovan «Mäthudel»-kirj tuli eloho. Siš om paindud vepsänkeližid runoid da pajoid lapsiden täht.


Baburova Galina.
Galina Sergejevna Baburova (, om sündnu 25. tal'vkud vodel 1987 Petroskoihe, Karjalan NST, Venäman NFST, NSTÜ) radab Kodima-lehtesen i Kipinä-kulehtesen toimitajan nügüd' (vl 2019), mülüb Verez tullei-al'manahan redakcijha. Hän kirjutab runoid vepsän kelel.
Vepsläižed jured oma Kakkarv'-küläspäi. Ende Galina Baburova radoi Karjalan radion toimitajan da vepsän kelen opendajan. Hän om lopnu Petroskoin universitetan Baltianmeren suomalaižiden keliden da kul'turan tedokundad vl 2010, openzi vepsän kel't. Vll 2009−2013 radoi Karjalan tele- da radiokompanijas, sen rahvahaližes redakcijas. Galina paindas «Kodima»-lehteses da «Verez tullei»-al'manahas.


SANTTU KARHU.
a>-lidnan «Pikku Pietarin»-klub, Suomenma, vn 2011 semendku. Santtu Karhu (än') seižub fotokuvan oiktalpäi, Födor Astašov (gitar) vändab huralpäi.
SANTTU KARHU (psevdonim), todesine nimi om Aleksandr Jevgenjevič Medvedev (, om sündnu vn 1967 6. päiväl uhokud), edestab ičeze pajoid livvin kelel folkrok-stiliš «Santtu Karhu & Talvisovat»-gruppan ühtnijan.
Aleksandr Medvedev openzihe Petroskoin valdkundaližen universitetan filologižel tedokundal. Opetes hän löuzi karjalan rokgruppan olmatomut pajoidenke rahvahan kelel, hot' Estinman i Suomenman ozutesed oliba sil'miš vl 1987. Vodel 1988 hän pani «Studio»-roksebran augun, vl 1989 se vajehti nimen «Talvisovikš» ("Tal'vsobad"). Grupp sai tetabut antten koncertoid Suomenmadme ezikät. Muzikgrupp oli čihodanu vll 1995−1998, no om olmas tämbäi-ki. Aleksandr ühtneb gruppha änel i pajoiden tekstoiden sädandal, vändab koskimsoitoil i mandolinal.
Santtu Karhun runod om paindud ühtes suomen kelen openduzkirjas «Mustas kois»-pajoks ("Mustas kodiš") kut nügüdlaižen karjalan kelen ozutesen. «Olen vieras teijän čomas muailmas»-runokogomusen tegii ("Olen veraz teiden čomas mirus").


Miškin.
Miškin () om Venäman lidn da lidnankund Jaroslavlin agjan päivlaskmas. Se om Miškinan rajonan administrativine keskuz da pala.
Istorii.
Eländpunkt mainitase 15. voz'sadaspäi. Se sai lidnan statusad vn 1777 3. päiväl elokud. Legendan mödhe, hir' noustati ruhtinast jogen randal i muga hän päzui kün koskendusespäi.
Miškin oli torgovanoiden lidnaks. Kadoti lidnan statusad i oli "Miškino-žiloks" vll 1927−1988, lidnanvuiččeks žiloks vspäi 1943, sid' Miškin-žiloks. Sai lidnan statusad tošti vl 1991.
Miškin šingotase turizmal (Hiren pert'kulu, puižed erižpertid, 5 muzejad, 140 tuhazesai turistad vodes), londuseližen gazan veimiden 5 kompressorcehal («Gazprom») i kivivoiveimen pompandan stancijal, mugažo kan'goiden edheotandal i radonmahtoiden keskusel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volgan hural korktal randal (Ribinskan vezivaradim), 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om valdmoid turistlaivoiden täht. Ehtatim ühtenzoitab lidnan suvišt randirdad Volgan oiktanke randanke, «Uglič — Ribinsk»-avtote mäneb siš. Juhot'-jogi (, 75 km pitte) lankteb Volgha oiktalpäi lidnad vaste. Lähembaine raudtestancii om saudud Volg-žilos 21 km pohjoižhe «Ribinsk — Bologoje»-raudtekeskustal. Matkad Jaroslavlihesai om 87 km päivnouzmha orhal vai 100 km oiktadme avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Uglič 30 km suvhe orhal vai 38 km avtotedme i Ribinsk 37 km pohjoižpäivnouzmha orhal keskushesai vai 46 km avtotel.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 5 932 ristitud, rajonan nell' seičemendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 6 600 eläjad vll 1996−1998. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' päjumalanpertid oma olmas lidnas: ph. Mikulain (om saudud vll 1766−1837) i Jumalanmaman Emäganpäivän (1805−1820).
Miškinan politehnine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Ribinsk.
Lidnan nägu Man kaimdajaspäi vn 2011 heinkus.
Ribinsk ([ˈrɨbʲɪnsk]) om Venäman lidn da lidnümbrik Jaroslavlin agjan keskuzpalan lodehes. Se om agjan kahtenz' surtte lidn, Ribinskan rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü sihe.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1071 kuti "Ust'-Šeksn" () Rostovan vasthalibundan tagut. Löutihe torguindan da radonmahtoiden 11. voz'sadan eländpunktad kaivandusil, läz 30 gektarad pindal. Eländpunkt mainitase toižen kerdan vn 1504 Ivan III-carin kirjeižes kuti puine "Kalanikoiden slabad" (), varatoiti kalal carin tanast. Slabad sai lidnan statusad vl 1777 nügüdläiženke nimenke. Vll 1946−1957 lidnan nimi oli "Ščerbakov", vll 1984−1989 nimitihe "Andropov:aks".
Ribinsk šingotase mašiništonsauvomižel (avialikutimed, gazturbinad, sidä kesken laivoiden täht, kvadrociklad i lumiavtod, tesauvondan mašinad, poligrafijan mašinad, torvveimarmatur, instrumentad), laivansauvomižel (motorvenehed, specialižed astjad, tankerad, baržad, vezisauvondan astjad), ladimensauvomižen tegimel (piguden märičimed) i elektrokabeliden 4 tegimel, gidroenergetikal (Ribinskan GES, 366 MVt), kebnal tegimištol (nahktegim i 3 mebel'fabrikad), katuzmaterialiden «Tehnonikol'»-tegimel, sömtegimištol (leib, maid, liha, olud).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volgan muugotil randoil (Ribinskan vezivaradim, om täuttud vll 1941−1947) sen kaikiš pohjoižembas čokkoimes, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Istorine keskuz sijadase Volgan oiktal randal, Šeksn-jogen enzne lanktendan sija om sidä vaste (nüg. padoseinän vedhuden sija). Matkad Jaroslavlihesai om 78 km suvipäivnouzmha orhal, 85 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Miškin 37 km suvipäivlaskmha orhal keskusespäi vai 46 km avtotel i Tutajev 45 km suvipäivnouzmha orhal vai 49 km avtotedme.
Ribinsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidn jagoihe rajonikš vll 1939−1948 (nell' rajonad) i 1972−1989 (kaks' rajonad). Nügüd'aigan kaik om 17 mikrorajonad, žilod da lidnanlaptad Volgan oiktal randal i 4 mikrorajonad om saudud hural randal.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 200 771 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 250..254 tuhad eläjid vll 1985−1993 (254 000 rist. vl 1987). Kaik 115..130 tuhad eläjid oliba sirtud vodele 1940 edel Ribinskan vezivaradimen täutmišt, sirtihe Ribinsk-lidnha tobjimalaz, vll 1931−1941 sen ristitišt kaksitui i oli 158 550 eläjad.
Ortodoksižen hristanuskondan sauvused oma enambuses, ned oma Spasan Toižetamižen päjumalanpert' (ezmäine oli saudud vll 1649−1703, nüg. 1838−1851), Sofijan naižjumalankodi (vspäi 1860), 7 jumalanpertid i časoun'. Mugažo om vanhuskolaižiden, judaizman i protestantizman pühäpertid üksin.
Viž sportkompleksad i jäpert'kulu ratas lidnas, suks'biatlontrass om Ribinskan ümbrištos. Professionaližen opendusen aluzkundad: 3 üläopendusen aluzkundad, sidä kesken Ribinskan valdkundaline aviatehnine universitet i 2 filialad (Moskv), keskopendusen 7 sijališt kolledžad i jogiškol.
Transport.
Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks. Kaks' lendimportad oma lidnnano, no niišpäi ei ole kaikenaigaižid reisid, lähembaine passažirlendimport sijadase Jaroslavliš.
Irdkosketused.
*


Presli Elvis.
Elvis Aron Presli (, sünd. 8. viluku 1935, Tupelo-lidn, Mississipi-štat, AÜV — kol. 16. eloku 1977, Memfis, Tennessi-štat, AÜV) oli amerikalaine pajatai da akt'or. 20. voz'sadan popmuzikan üks' kaikiš satusekahambiš edestajišpäi kommertižikš. Vändi gitaral i pianinol. Än' — bariton, pajati anglijan kelel.
Elvis om tetab AÜV:oiš kuti «rok-n-rollan kunigaz», populärizui necidä žanran. Pajatai sädi ičeze rokabilli-stil' kantri- i blüz-muzikstilišpäi. Ližadui gospel-stilin da estradan elementoid i sai mail'man tetabut («Heartbreak Hotel», «Don't Be Cruel», «Hound Dog» hitad-pajod).
Biografii.
Vl 1956 Elvis edesti ezmäšt rolid fil'mas («Armasta mindai herkäli»). Vll 1958−1960 Elvis Presli radnikoiči, tankdivizii sijazihe Päivlaskmaižes Saksanmas. Äneti i pästi viž singlad-platad armijan radnikoičendan aigan (otiba 1.-4. sijad valdkundan čartoiš), sil-žo aigal tegi tundmust tulijanke Priscilla Bjuli-akanke.
Lähtendan erindha jäl'ghe Elvis fil'mzihe 31 muzikfil'mas vhesai 1968, sid' tegeškanzi koncertoid eläbalaz da televizijal.
Kanz.
Naimiželo jätkustui vll 1967−1973. Liza Marija Presli om tütär (sünd. 1968).
Sädused.
Elvi Presli om koumen «Gremmi»-premijan laureatan (1968, 1973, 1975). Möihe enamba 1 mlrd muzikplatoid mail'mas hänen änetusidenke, niiden keskes koume videndest AÜV:oiden ostajile.
Kaik 769 pajod om änetadud Elvisal sädamižpordos. Om pästtud vll 1956−1977: 111 singlad, 23 studiial'bomad, 7 koncertal'bomad, 30 minial'bomad, 19 saundtrekad i 11 kogodust.


Piaf Edit.
Edit Piaf ([edit pjaf]), todesine nimi — Edit Džovanna Gassjon (; oli sündnu 19. tal'vku 1915, Pariž, Francii — koli 10. reduku 1963, Gras-lidn, Francii) oli francijalaine pajatai da severziden-se fil'miden aktris. Pajati francijan kelel.
Pajatai naine edesti enamba 250 pajod. Edit Piaf sai mail'man tetabut neniden pajoiden edestusel: «Non, je ne regrette rien», «La Vie en rose», «Hymne à l’amour», «Mon légionnaire», «La Foule», «Milord», «Tu es partout», «Mon Dieu» i «L’Accordéoniste».
Edit oli sündnu lavastusen Anita Majar-aktrisan (psevdonim Lina Marsa) i Lui Gassjon-akrobatan kanzha. Kahtes vodes päliči murzäin okai mužikad, i bab (Anitan mam) kazvati neičukašt, sid' Lui-tat. Kuz'vozne Edit oli soged, no sai nägemišt pühämatkan aigan. Edit pajati tatan ezinendan aigan ani irdoil ühesavoččes igäspäi. Vl 1932 tegi tundmust laukan Lui Düpon-pidajanke i sünduti Marsel'-tütärt hänespäi vn 1933 uhokus. Kaks'vozne Marsel' koli läžundaspäi, hän oli Editan üks'jäižen lapsen. Psevdoniman «piaf»-sana znamoičeb "paskačuihut" Parižan paginal.


Džois Džeims.
Džeims Ogastin Aloišes Džois (; sünd. 2. uhoku 1882, Dublin, Irlandii — kol. 13. viluku 1941, Cürih, Šveicarii) oli irlandijalaine kirjutai da runokirjutai, 20. voz'sadan modernizman edestai, lehtezmez'. Kirjuti anglijan kelel tobjimalaz, mugažo francijan, italijan i latinan kelil.
Sädused.
Vspäi 2012 kirjutajan radod oma maksutomaks kundaližeks varaks. Džeims Džoisan kumardelijad oigetas Blumsdei:d (,) mail'madme jogo vodel 16. kezakud, tehtas «Uliss»-romanan lugemižid, Dublinas kävudas romanan Leopol'd Blum-pähengen maršrutadme.
Biografii.
Džeims Džois oli sündnu Dublinan suvižhe Ratgar-rajonha, Džon Stanislas Džois-tatan i Meri Džein Marri-maman äjiden lapsiden keskes. Kirjutajan laps'aig mäni gollüdes, mi om ozutadud hänen sädusiš. Openui Dublinan Bel'veder-kolledžas vll 1893−1897, sid' Dublinan universitetas (Universitetan kolledž, 1898−1902). Vl 1902 sirdi elämhä Parižas, vl 1904 — Triest-lidnas (Italii). Vl 1904 tegi tundmust Dublinan adivpertin Nora Barnakl-honusenkaičijanke i eli hänenke kaiken elon (oliba naižiš vspäi 1931), vl 1907 sündutihe Lüčija Džois-tütärt, tuleban aigan kirjutai da kargaidai. Matkazihe Evropadme elon hätkte.


Garsia Markes Gabriel'.
Gabriel' Hose de la Konkordia «Gabo» Garsia Markes ([ɡaˈβɾjel ɡarˈsia ˈmarkes]; sünd. 6. keväz'ku 1927, Arakatak-lidn, Kolumbii — kol. 17. sulaku 2014, Mehiko, Meksik) oli kolumbijalaine prozan kirjutai, lehtezmez', kirjoiden pästai da politikan šingotai. Om vn 1982 Nobelän premijan literaturas laureatan. Kirjuti romanid «magine realizm»-čuraduses, sädi mugažo starinoid, sanutesiden kogodusid i dokumentaližen prozan.
Biografii.
Oli sündnu farmaceftan kanzha. Vll 1946−1950 tuleban aigan kirjutai openui Kolumbijan Nacionaližen universitetan juridižel tedokundal, sigä-žo tegi tundmust tulijan aigan Mersedes Barča Pardo-akanke, zell'laukan pidajan tütrenke. Jäti kesketi opendust i päti rata pressha i literaturha näht. Vspäi 1950 radoi Barrankil'j- i Bogot-lidnoiden lehtesiš, vspäi 1956 oli «El Espectador»-lugendlehtesen verazmalaižeks korrespondentaks Parižas. Vl 1957 ajeli Nevondkundaližhe Ühtištushe ühtnemha Moskvan norišton da üläopenikoiden festivalihe fol'kloransamblin mülükundas Kolumbijaspäi, kirjuti esse neciš. Vn 1957 tal'vkus Garsia Markes sirdi Karakasha radmaha «El Momento»-lehteses.
Vn 1958 keväz'kus Garsia Markes nai Kolumbijas, oti Mersedes Barčad akaks, pördui hänenke Karakasha. Vl 1959 vanhemb Rodrigo Garsia-poig om sündnu (tuleban aigan kinorežissör da scenarijoiden sädai). Vl 1961 pereh sirdi Meksikha, i koumes vodes sen jäl'ghe kahtenz' Gonsalo-poig om sündnu (grafikan dizainer Mehikos). Ühtel aigal Garsia Markes sädab sanutesid i fil'miden scenarijoid. «Üks'jäižen elon sada vot»-roman (1967) toi hänele mail'man tetabut. Sai Nobelän premijad «Romaniš i sanutesiš, miččiš fantazii da realižuz ühthepandasoiš da muga kuvastadas kaiken kontinentan elod i konfliktoid».
Garsia Markes oli kesknikaks pagižmižiden aigan AÜV:oiden Bill Klinton-prezidentan (1993−2001) i Kuban Fidel' Kastro-pämehen keskes.


Šubert Franc.
Franc Peter Šubert ([ˈfʁant͡s ˈpeːtɐ ˈʃuːbɐt]; 31. viluku 1797, Ven, Avstrijan imperii — 19. kül'mku 1828, sigä-žo) oli avstrijalaine muzikankirjutai, muzikan romantizman üks' alusenpanijoišpäi. Kirjuti enamba 600 kompozicijoid änen täht, äiluguižid sädusid fortepjanon täht, seičeme simfonijad i üks' simfonii jäti kesken, kümne operad, mülütadas niid klassižen muzikan nimikirjuteshe.
Biografii.
Franc Peter Šubert oli sündnu Venan ezilidnas Lihentalin tulendan školan Franc Teodor Šubert-opendajan kanzha. Tat oli muzikantan-navedijan, libui moravijalaižiš manmehišpäi. Mam — Elizabet Šubert (neiččel Fic), oli silezijalaižen lukkolsepan tütren. Vaiše viž last jäihe elegil nell'toštkümnespäi, Francan Peteran üks' vellišpäi Ferdinand oli muzikankirjutajan mugažo.
Franc ozuti muzikališt lahjakahut aigoiš. Hänen ezmäižed näradoičijad oliba kodihižed: tat openzi vändmaha violižel, Ignac-veik — fortepjanol. Kuz'vozne openui Lihentalin tulendan školas. Seičeme vot igäspäi oti organan vändon urokoid Lihentalin jumalanpertin kapel'meisteral. Üks'toštkümnevozne Franc oli ottud «pajatajaks prihaižeks» Venan tanhaližhe kapellha i Konviktha (škol pansionanke). Vll 1810−1813 Šubert sädi operan, simfonijan, pjesid fortepjanole i pajoid.
Ezmäi pästajad pučihe kompozitoran sädusiden publikočendaspäi. Šubert radoi školas, sid' muzikan opendajan elokahas perehes. Iohann Fogl' edesteli Šubertan sädusid baritonal Venan saloniš, i ned saihe tetabut, ezmäine linni pandud muzikha vl 1816 Göten «Meckunigaz»-ballad (saks. "Erlkönig").
Muzikankirjutai oli uskojan ristitun, ei ole naižiš, koli lapsetoman kohtuližes tifaspäi. Seičemen simfonijan löudmine vl 1867 ližazi mel'hetartust Šubertan muzikale.


Armstrong Lui.
Lui Armstrong (, psevdonimad "Louie", "Satchmo", "Pops"; sünd. 4. eloku 1901, Uz' Orlean, Luizian, AÜV — kol. 6. heinku 1971, Nju Jork, Nju Jork-štat, AÜV) oli amerikalaine torvenvändai, pajatai (bariton, bas-profundo) i ansamblin ohjandai, edesti sädusid džazan stiliš. Tegi äjan džazan i amerikaižen popmuzikan populärizacijan täht mail'madme. Elon aigan om pästtud 55 platad hänen änetusidenke. Edesti anglijan kelel. Kirjuti iče enamba 50 pajod, äjad kändihe džazan klassikaks.
Kaikiš tetabambad kompozicijad oma "«Stardust», «When The Saints Go Marching In», «Dream a Little Dream of Me», «Ain't Misbehavin'», «You Rascal You», «Stompin' at the Savoy», «We Have All the Time in the World», «Hello, Dolly!», «What a Wonderful World»".
Biografii.
Lui Armstrong oli sündnu Uden Orleanan goll'hä rajonha i kanzha. Uil'jam Armstrong-tat okai pereht Lui-vagahaižen aigan völ. Meri Albert-mam radoi prostitucijan sferas, i andoihe Luid norembaiženke Beatris-sizarenke kazvatamha Džozefin-babale. Meri oti lapsid tagaz, pidi hol't heiš tarkuseta, no kazvati Beatrisad täudehe ighäsai.
Lui toi kivihil't i möi lugendlehtesid lapsessai. Seičemevozne prihaine abutaškanzi kivihilen Karnoffski-torgovanoiden kodiš, hö oliba evrejalaižed immigrantad Litvanmaspäi i kändihe prihan kazvatajikš. Üks'toštkümnevozne Lui eli se maman udes kanzas, se tatan udes kanzas. Vl 1914 priha vändaškanzi kornetal irdansambliš i edesti muzikad ičeze elon lophusai.
Kanz.
Muzikant oli naižiš nell' kerdad, no üks'jäine Šeron Preston-Folta-laps' om sündnu naindan irdpolel.


Ferro Ticiano.
Ticiano Ferro (, sünd. 21. uhoku 1980, Latin, Italii) om italijalaine poppajatai da nügüd'aigaine muzikankirjutai.


Gendel' Georg Fridrih.
Georg Fridrih Gendel' ([ˈɡeːɔɐ̯k ˈfʁiːdʁɪç ˈhɛndl̩], [ˈhændəl]; sünd. 23. uhoku (5. keväz'ku) 1685, Halle, Magdeburgan gercogkund, Brandenburg-Prussii, Pühä Rimalaine imperii — kol. 14. sulaku 1759, London, Sur' Britanii) oli saksalaine i britanine muzikankirjutai, eli barokkon aigan. Sädi 42 operad, 26 oratorijad, äiluguižid kantatoid, kompozicijoid koskimsoitoiden täht. Mahtoi väta klavesinal nellävozne, organal seičemevoččes igäspäi i torvudel.
Biografii.
Gendel' sai muzikopendust da mahtoid Florencijas, Rimas i Venecijas (nügüdläižen Italijan lidnad) vll 1706−1709. Vspäi 1712 elon lophusai eli Sures Britanijas, sai sen rahvahanikust vl 1727.
Kanz.
Gendel' ei olend naižiš i katli ičeze personališt elod. Eziauguižin hän zavetoiči antta kaluišton tobmad palad Johanna-plemännicale, no nell' ližadust zavetoičendale jagoiba sidä toižile heimolaižile, kazakoile, sebranikoile i hüvädtegijoile sebroile.
Sädused.
Kaikiš tetabambiden sädusiden keskes oma «Muzik veden pindal» (koume süitad orkestran täht, angl. "Water Music", 1715−1717), «Messii»-oratorii (angl. "Messiah", 1741), «Muzik kunigahan praznikambuškelendan täht»-süit (angl. "Fireworks Music / Music for the Royal Fireworks", 1749).
Sädusiden täuz' kogoduz nimitase germanijaks "Händel-Werke-Verzeichnis" («Gendelän sädusiden katalog»), se om pästtud koumen toman nägul vll 1978−1986, saksalaine Halle-Vittenbergan universitetan Bernd Bazel't-muzikantedai tegi sidä kogodust.


Maler Gustav.
Gustav Maler ([ˈmaːlɐ]; sünd. 7. heinku 1860 Kalište-külähä (nüg. Čehanmas), Bogemii, Avstrijan imperii — kol. 18. semendku 1911, Ven, Avstrijan da Mad'jaranman imperii) oli avstrijalaine muzikankirjutai, elon aigan oli tetab professionaližes kudnas kuti operoiden da simfonijoiden dirižor. Kirjuti saksan kelel.
Maler sai tetabut pol'voz'sadas ičeze surman jäl'ghe kuti simfonijoiden kirjutai. Sädi ühesa simfonijad vspäi 1884, toine mäneb toižen jäl'ghe i lähteb edeližespäi. Kümnenz' simfonii jäi kesken. Toižed sädused oma pajoiden kogodused: «Matkadajan alamastaran pajod» (, 1885−1886), «Pajo Mas» (saks. "Das Lied von der Erde", 1908−1909). Tegi kuti sildad 19. voz'sadan saksalaižen romantizman i 20. voz'sadan modernizman keskes.
Oli sündnu aškenazi-evrejalaižiden Bernhard i Mari kanzha, kahtenz' laps' nell'toštkümnespäi. Oli Venan konservatorijan pästnikan (1878). Oli nainu vl 1902, Al'ma Marija Šindler (möhemba Maler-Verfel', 1879−1964) oli hänen ak. Sündutihe kaht neičukašt naimiželos: Marija i Anna, vaiše Anna oli täuz'kaznudeks.


Vasko da Gama.
Vasko da Gama ([ˈvaʃku ðɐ ˈɣɐ̃mɐ]; sünd. 29. sügüz'ku 1460, Siniš-lidn, Portugalii, — kol. 24. tal'vku 1524, Kočči-lidn, Indii) oli portugalijalaine merimatkadai Suriden geografižiden avaidusiden aigan. Oli voziden 1497−1499 ekspedicijan käsknikan, kudamb löuzi merited Evropaspäi Indijha Suviafrikan ümbärten. Sai Vidigeira-grafan arvon vl 1519.
Vasko da Gaman ezmäižen ekspedicijan te, möhemba torguindte.
Libui amuižes portugaližes roduspäi. Ujui Indijha koume kerdad, kahtenden kerdan vll 1502−1503, i koumanden kerdan kahtenke poiganke vl 1524. Vasko da Gama radoi Portugaližen Indijan varakunigahal vn 1524 sügüz'kun 5. päiväspäi, koli malärijaspäi, mahapandihe hibjan tošti kodimaižes Portugalijas. Portugalijalaižed paniba Indijan tetabiden meriportoiden alust: Bombei, Madras, Goa.
Vasko da Gama oli nainu, Katarina di Ataidi oli merimatkadajan ak, sündutihe 6 poigad i 1 tütärt, kaik oliba täuz'kaznuzikš. Nimitihe Vasko da Gam-lidnad da portad (läz 100 tuh. eläjid vl 2017) indižes Goa-štatas matkadajan muštoks.


Puččini Džakomo.
Džakomo Antonio Domeniko Mikele Sekondo Maria Puččini ([ˈdʒaːkomo putˈtʃiːni]; sünd. 22. tal'vku 1858, Lukk, Toskanan Sur' gercogkund, — kol. 29. kül'mku 1924, Brüssel', Bel'gii) oli italijalaine muzikankirjutai.
Sädused.
Puččini sädi kümne operad italijan kelel vspäi 1884. Operad oma sätud erazvuiččiden kirjutajiden kirjoiden i p'jesiden mödhe teatran täht.
Ei ole ezivändoid hänen melodižiš operoiš. Valitud sädused: «Bogemkund» (, 1896), «Toska» ("Tosca", 1900), «Batterfläi-madam» ("Madama Butterfly", 1904), i «Turandot» (mugažo italijan kelel, 1924, jäti kesken).
Biografii.
Džakomo oli sündnu jumalankodin muzikantoiden kanzha. Kaik oli ühesa last Mikele Puččini-tatan i Al'bina Magi-maman perehes. Tatan kolendan jäl'ghe kuz'vozne Džakomo oli kazvatadud Fortunato Madži-dädän-muzikankirjutajan (1839−1882) da muzikpedagogan kanzas i sai muzikaližen opendusen aigašti. Ühtni Lukk-lidnan päjumalanpertin horha, möhemba sai radnikust siš, vändi organal i oli hormeisteral.
Jätksi opendamišt Milanan konservatorijas, oli otnus muzikha siš nell' vot. Koumanz' «Manon Lesko»-oper ("Manon Lescaut", 1893) toi tetabut muzikankirjutajale, nellänz' «Bogemkund» — mail'man hoštust.
Kanz.
Džakomo Puččini oli nainu vspäi 1904, El'vira Gemignani (neiččel Bonturi, 1860−1930) oli hänen ak. Hö tegiba tundmust i besedoičeškanzihe vl 1884, Antonio-poig (1886−1946) sündui. Sil aigal El'vira eli naimiželos Narciso-mužikanke, kudamb oli akoiden paimen, koli-ki sudaruškan mužikan kädespäi vl 1903. Džakomon i El'viran naind ei olend vahv, mužik eli sudaruškoidenke, sidä kesken tetabidenke pajatajidenke naižidenke.


Kubrik Stenli.
Stenli Kubrik ([ˈkuːbrɪk]; sünd. 26. heinku 1928, Nju Jorkan Manhetten-rajon, Nju Jork-štat, AÜV, — kol. 7. keväz'ku, 1999, Čailduikberi-erižpert', Hartfordan grafkund, Anglii, Sur' Britanii) oli amerikaine i britanine fil'miden režissör, prodüser da scenarist, mugažo fotograf i šahmatoiden navedii školan igäspäi. Tegi kirjoiden ekranizacijoid tobjimalaz.
Biografii.
Stenli oli sündnu evrejalaižiden pereheze ezmäižen lapsen, kazvoi Nju Jorkan Bronks-rajonas. Džeikob Leonard Kubrik (1902−1985) oli tat, Sedi Gertruda Perveler (1903−1985) oli mam, molembiden ezitatad libuiba Keskuzližes i Päivnouzmaižes Evropaspäi.
Nor' Kubrik ei voind ühtneda üläopendusen aluzkundha vähähkon ehtmižen tagut školas, sid' radaškanzi «Look»-aiglehtesen fotografal i vändi šahmatoil rahoiže näht. Vspäi 1951 tegeškanzi fil'mid, ezmäi lühüdpiduzližid i ičeze rahoiden mänetamal. Vl 1962 sirdi Surhe Britanijha fil'mdamha «Lolita»-sädust amerikaižen cenzuran taguiči. Oli nainu kaks' kerdad. Režissöran arhiv kaičeze Londonan Čomamahtoiden universitetas.
Fil'mografii režissöraks.
Alemba kaik täuz'piduzližed fil'mad oma mainitadud. Kubrik oli läz kaikiden niiden prodüseraks i scenarijan kirjutajaks-ki päpaloin.


Lohj (lidn).
Lohj (,) om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan suvipäivlaskmas. Se sijadase Udenma-agjan päivlaskmas, valdkundan 24. lidnankund eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Jumalanpert' om saudud vl 1323. Eländpunktan aluz om pandud vl 1867 kuti kund. Kätihe kundad lidnudeks vl 1926, se sai lidnan statusad vl 1969.
Lohj-lidn šingotase sauvondmaterialiden pästandal (katusen täht, raudbetontegesed, seinpanelid), elektronikan i plastikan tehmižel, mecan (bumag, haugod) i metallan ümbriradmižel. Vll 1542−1863 raudkivendon samine i vhesai 1994 mouckiven samine oliba lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Lohjanjärven päivnouzmaižel randal. Matkad Espoohosai om 35 km päivnouzmha, Hel'sinkin keskushesai — 58 km päivnouzmha avtotel vai raudtedme.
Vl 2020 lidnankundan pind oli 1 109,73 km², sidä kesken kuivma 939,17 nellikkilometrad, vezi i sokaz tahond ottas seičemendest (170,56 km²).
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 37 610 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 47 341 eläjad vl 2010 i 47 353 eläjad vl 2015.
Vn 2016 andmusiden mödhe, suomen kel' oli mamankeleks 92,5% täht lidnalaižišpäi, ročin kel' — 3,5%, toižed keled — 4,0%.
Simo Juva radoi lidnan edeližen pämehen vll 2009−2015.


Abja-Paluoja.
Abja-Paluoja (mugažo estin kelel) om Estinman lidn valdkundan suves. Mülüb Vil'jandin makundha. Om Mulgin volostin palaks vn 2017 redukuspäi.
Istorii.
Abj-eländpunkt (est. "Abja") mainitase ezmäižen kerdan vl 1504. Vl 1895 kaidraižuine «Miizakülä — Vil'jandi»-raudtekeskust läbiti sidä (rušihe raudted vl 1973). Päivkodi om avaitud vl 1912, keskškol — vl 1940. Vn 1945 25. päiväl tal'vkud Abja-Paluoja-žilo oli sätud. Vll 1950−1962 se oli Abjan rajonan keskuseks. Abja-Paluoja sai lidnan statusad vl 1993.
Kätihe Abjan volostin keskuseks vl 1998. Lidn om olmas municipaližeta statusata.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase maižanduzrajonas. Abjanjärv (3,4 ga, pind 55 m ü.m.t. korktusel) om lidnan keskuses, Kariste-järv (128 km², pind 37 m ü.m.t. korktusel) om lidnan pohjoižröunanno. Matkad Latvijan röunhasai om 6 km suvipäivlaskmha orhal vai 12 km suvhe avtotedme, makundan Vil'jandi-keskushesai — 30 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 35 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Karksi-Nuia 12 km päivnouzmha avtotedme i Miizakülä 12 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha avtotedme.
Eläjad.
Vl 2003 eläjiden lugu oli 1 392 ristitud, vodele 2010 lidnan ristitišt poleni i oli 1 300 eläjad.


Mol'jer.
Žan-Batist Poklen () teatraliženke Mol'jer-psevdonimanke ([mɔ.ljɛːʁ]; sünd. 15. viluku 1622, Pariž, Francijan Kunigahuz — kol. 17. uhoku 1673, sigä-žo) oli francijalaine komedijoiden kirjutai, klassižen komedijan sätai. Kirjuti francijan kelel.
Teatr.
Kirjutajan teatr oli tetab kuti Mol'jeran trupp (, 1643−1680). Mol'jeran sädusiden ezmäine kogoduz om paindud hänen Šarl' Varle Lagranž- i Vino- sebranikoil vl 1682.
Kanz.
Žan-Batist oli sündnu buržuazižhe kanzha. Oli nainu vspäi 1662, Armanda Bežar (1642−1700) oli hänen ak. Armanda linni aktrisan, ühtni Mol'jeran teatrha kuti Mol'jer-emänd. Hän sünduti koume last siš ezmäižes naimiželos, heišpäi vaiše Espri-Madlen (1665−1723) oli täuz'kaznudeks. Mol'jer koli edel aigad tuberkulözaspäi.


Kortes Ernan.
Fernando Kortés de Monroi i Pisarro Al'tamirano (), tetas kuti "Ernan Kortes" (; sünd. 1485, Medel'jin, Kastilijan da Leonan kunigahuz — kol. 2. tal'vku, 1547, Sevil'jan Kastil'jeha de la Kuest-ezilidn, Ispanii) oli ispanijalaine konkistador, anasti Meksikad i likvidirui actekiden valdkundad.
Kortes toi Evropha vanilid i šokoladan receptad, kävutaškanzihe niid 1520-nziš vozišpäi.
Biografii.
Libui sugukahiden idal'goiden gol'dunudes roduspäi. Openui Salamankan universitetas kaks' vot, sid' valiči sodakar'jerad.
Kortes om mahapandud tošti Meksikas vl 1566. Meksikan muštpachad oma pandud mantazole eläjiden vastustelendan taguiči. Kalifornijan laht nimitase Kortesan mereks Meksikan territorijal.
Sodakar'jer.
a>-pälidnhasai, merimatk om ozutadud rusttal mujul, Meksikan röunad oma nügüd'aigaižed.
Konkistador ühtni Kuban alištushe vll 1510−1514. Oti iniciativ ičeze käzihe i leviti anastuzsodad Meksikas vll 1519−1521. Oli Uz' Ispanii-kolonijan jenaral-gubernatoran vll 1522−26, pördui Evropha kovan voibištelendan tagut tobmudehe näht.
Kanz.
Ernan Kortes oli nainu kaks' kerdad. Katalina Huares Markaida oli Kortesan ezmäine ak (naihe Kuba-sarel, 1514−1522), koli tulden Meksikha korktoiden mägiden klimataspäi. Huana Ramires de Orel'jano de Sunjiga oli toine ak (1529−1547). Kaik oli 10 last Kortesal, sidä kesken 6 last naimiželospäi i völ 4 sudaruškoišpäi. Kaks' poigad da kaks' tütred oli Kortesal indejalaižiš (actekiden) Leonora i Malinče naložnicoišpäi-princessišpäi, no kaik-se ned lapsed oliba legitimižed.


Fellini Federiko.
Federiko Fellini (; sünd. 20. viluku, 1920, Rimini, Italijan kunigahuz — kol. 31. reduku, 1993, Rim, Italii) oli italijalaine kinorežissör da scenarist. Hänen nell' fil'mad saiba Oskar-arvlahjad kuti parahimad verazmaižed fil'mad (1957, 1958, 1964, 1976), videnz' — kostümiden parahimas dizainas (1977), kudenz' Oskar (1993) oli arvostuzlahjaks «tondas kinon čomamahtho».
Biografii.
Federiko sai klassišt opendust školas jumalankodinno. Vl 1937 openui Florencijas kändamhas reportöraks, möi šaržid-kuvid.
Vll 1938−1942 Fellini radoi Riman jumoristižes «Mark Avrelii»-aiglehteses, kirjuti läz 700 sädust, sid' taritihe hänele säta scenarijoid. Kinokar'jeran voded oma 1945−1992.
Valitud fil'mografii.
Federiko Fellini oli kaikiden alemba kirjutadud fil'miden režissöraks da scenaristaks ühten aigan.


Šokšun vepsän küläkund.
Šokšun vepsän küläkund () — municipaline ühtnik Karjalan Tazovaldkundan Änižröunan (Änižrandan) rajonas. Administrativine keskuz om Kvarcitkülä.
Küläkund om sätud Vepsän rahvahaližen volostin tühjitusen jäl'ghe vl 2005.
Pämez' — Viktorija Butorina vn 2015 sügüz'kuspäi. Edeline küläkundan pämez' oli Andrei Beloutov (2011−2015).
Geografijan andmused.
Küläkund sijadase rajonan suvipäivnouzmas, röunatab Leningradan agjanke suves. «Petroskoi — Šušt»-avtote läbitab küläkundan pohjošt palad. Änižen päivlaskmaižen randan pala om pohjoižes.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe küläkundan eläjiden lugu oli 974 ristitud. Vl 2018 sen ristitišt oli 914 eläjad.


Spilberg Stiven.
Stiven Allan Spilberg (; sünd. 18. tal'vku, 1946, Cincinnati, Ogajo, AÜV) om amerikaine kinorežissör, fil'miden scenarist da prodüser. Üks' kaikiš satusekahambiš kinorežissörišpäi mail'mas kommertižikš, hänen 20 parembad fil'mad kerazihe enamba 10 mlrd US$. Om «Oskar»-kinopremijan koumekerdaižen sajan (1994 kaks' kerdad, 1999), «Kuldaine globus» — 6 kerdad (1983, 1994 kaks' kerdad, 1999 kahtišti, 2012).
Biografii.
Tuleban aigan režissör om sündnu amerikaižhe kanzha evrejan augotižlibundanke Venäman imperijan lidnoišpäi (nüg. Ukrain). Tat lahjoiči Stivenale kinokamerad, i ozaiži oikti. Kar'jer zavodihe školan aigan völ vspäi 1959, jätktase tämbäi-ki.
Stiven Spilberg om «Amblin Entertainment»-kinokompanijan (1981) üks' alusenpanijoišpäi da pidajišpäi, mugažo sen «DreamWorks»-tütärkompanijan (1997), kuspäi toižed režissörad kazvoiba. Ühtneb videovändoiden, mil'tfil'miden i TV-serialoiden tehmižhe.
Kanz.
Koume sizart om Spilbergal: Enn, Sjuzen i Nensi. Ezmäine ak oli Emi Irving (1985−1989), poig om sündnu naimiželos. Stiven om nainu kahten kerdan, Keit Kepšou om hänen ak vspäi 1991, kuz' last, heišpäi Stivenan koume.


Kartje Žak.
Žak Kartje ([ʒak kaʁtje], bret.: "Jakez Karter"; sünd. 31. tal'vku 1491, Sen-Malo-lidn, Bretanin gercogkund — kol. 1. sügüz'ku 1557, sigä-žo, Francii) oli francijalaine (bretonilaine) merimatkadai da tedoidai. Om Kanadan territorijoiden edelmatkai, zavodi Amerikan francižen kolonizacijan.
Biografii.
Tedoidajan kazvatajad oliba Žame Kartje-tat i Žesslen Žansar-mam.
Ekspedicijoiden jäl'ghe Kartje eli kodiman tahoiš igän lophusai, radoi kändajan portugalijan kelespäi.
Ekspedicijad.
Ezimeletaden, Kartje ühtni florencijalaižen Džovanni da Verraccano-tedoidajan ekspedicijoihe Pohjoižamerikan randannoks vl 1524 da Suviamerikannoks möhemba. Francijan Francisk I-kunigaz varatoiti heid löudamha lühüdambad ted Indijannoks da Kitainnoks. Vl 1532 mülütihe Bretonin gercogkundad Francijha, i se-žo kunigaz valiči Kartjed jätkustamha ecmižid.
Merimatkadai tegi koume ekspedicijad Pohjoižamerikan randannoks vll 1534, 1535−1536 i 1541−1542, ümbrikirjuti Njufaundlendan randoid, Ph. Lavrentijan jogen da lahten. Kartje mainiti lavrentijalaižiden irokeziden "kanada"-sanan («külä») i nimiti territorijoid "kanadoikš" («külikš»). Regionan vezimaršrutad oliba sured da pit'kad i voiba olda vaiše znamasižel kontinental, mitte ei ole tedoiduses völ. Edel 1605 vot ei olend evropalaižiden kaikenaigaižid eländpunktoid nügüdläižen Kanadan territorijal.
Kanz.
Žak Kartje oli arvostadud merimez' i nai koditahondas vl 1520, Meri Ketrin de Granš oli hänen ak sijaližes elitaspäi.


Monsoro.
Monsoro (francijan kelel: "Montsoreau") om Francijan lidn Luaran mad-regionas.
Lidn sijadase 27..88 m ü.m.t. korktusil. Matkad Parižhasai om 250 km pohjoižpäivnouzmha.
Kaikiš suremb ristitišt oli 1097 eläjad vl 1851. Vspäi 1896 se vajehtase 400..600 eläjad röunoiš. Vl 2010 eläjiden lugu oli 480 ristitud, vl 2015 — 449 ristitud.


Fermi Enriko.
Enriko Fermi ([enˈriːko ˈfermi]; sünd. 29. sügüz'ku 1901, Rim, Italii, — kol. 28. kül'mku, 1954, Čikago, Illinois-štat, AÜV) oli italijalaine fizikantedomez', šingoti kut teoretižen, muga kodvan-ki fizikad. Sai vn 1938 Nobelän premijad fizikas sündnuziden neitronsädegoičendal uziden radioaktivižiden elementoiden olendan olmas todestamižes i sidotud sihe südäitukuižiden reakcijoiden avaiduses vitkoiden neitroniden tagut.
Tedotöd.
Fermi tegi suren tondan südäitukuižhe fizikha, elementarižiden henegiden fizikha, kvantižen i statistižen mehanikan šingoteshe. Sädi beta-čihodamižen i neitroniden hillendusen teorijoid. Ezmäine südäitukuine reaktor (Čikago, 1942) oli saudud hänen melen i ohjastusen mödhe. Om atombomban ühten sädajišpäi.
Biografii.
Oli sündnu raudteradnikan i opendajan kanzha. Sirdi AÜV:oihe perehenke Nobelän premijan samižen jäl'ghe vl 1939, viž universitetad kucuiba Enriko Fermid professoran radnikusele. Sen ližaks, hänen ak oli evrejalaine augotižlibundan mödhe, i sil-žo aigal Italii vahvišti käskusid necidä rahvast vaste.
Fermi da hänen Laura-ak saiba amerikašt rahvahanikust vl 1944. Edel surmad Fermi pördui Evropha da lugi lekcijoid, koli südäikohtun rakaspäi. Sai 14 AÜV:oiden patentad (oma pästtud vll 1940−1961).
Mušt tedomehes.
Ned oma nimitadud tedomehen muštoks: himine sadanz' fermii-element, krater Kudmaižen tagapolel (1970), pidusen märičendühtnik, fermi-gaz, fermi-nozoluz, tazopind, pind, paradoks, vn 1955 Riman «EUR Fermi»-metrostancii, vn 2006 Turinan «Fermi»-metrostancii, Riman üks' irdoišpäi, 2 atomreaktorad Mičigan-štatas i atomelektrostancii 50 km lodeheze Turin-lidnaspäi.


Paimnen torvut.
«Paimnen torvut» (,) om voden 2015 Venäman dokumentaline fil'm veroližen vepsän paimnen kalun polhe. Siš om venäkel'žid i anglijankel'žid titroid.
Fil'man päheng om Karjalan Tazovaldkundan rahvahaližiden soitoiden Dmitrii D'omin-mastar, hän-žo vändab niil i radab Petroskoin valdkundaližen konservatorijan opendajan. Süžetan mödhe Dömin keradab vepsän lutuižen sädandan istorijad, lodaidab vepsän küliden eläjidenke paimendusen veroiš, paimnen torvuden magižiš ičendoiš i enččen tehmižen mastariden peitusiš, udessündutab soiton tehmižen tehnologijan.
Fil'man pätegijad — Vladimir Slavov, Larisa Smolina i Dmitrii D'omin.
Sädusen tiraž om 300 DVD:n ekzemplärad.


Alasaksonijan kel'.
Kelen da sen paginoiden levigandusen kart vl 2009.
Alasaksonijan kel' (ičemoi kelel: "(nedder)sassisk", "plat") om germanine kel', kudambad pagištas Pohjoižgermanijas, Päivnouzmaižiš Alamaiš i Danijan suves. Keskaigal pagištihe sidä kaikiš Baltijan meren randan surembiš lidnoiš i se oli rahvahidenkeskeižen torguindan kel'.
Ühthižed andmused.
Pagižijoiden lugu — läz 10 mln ristituid (2001), sidä kesken kodikel' Pohjoižgermanijas 5 mln, Päivnouzmaižiš Alamaiš 1,7 mln, i om kahtendeks keleks 3,3 mln eläjiden täht. Kel'vähembused oma Meksikas (100 tuh. ristituid), Bolivijas (70 tuh.) i Paragvaiš (30 tuh.).
Kel' om oficialiženke statusanke Saksanman nelläs federacijanmas (Alasaksonii, Gamburg, Meklenburg da Ezine Pomeranii, Šlezvig-Gol'štein) i Alamaiš. Vikipedii om olmas necil kelel.
Kirjamišt.
Saksan palan paginoiden kirjamišt om ühtejitte saksan kelen kirjamištonke i kogoneb 30 kirjamespäi, Alamaiden palan — alaman kelenke IJ-kirjameta (26 kirjant, eile ä-, ö-, ü-, β-kirjamid). Vl 2018 uz' alasaksonijan orfografii ("Nysassiske Skryvwyse") om tehtud melel sädamha ühthišt kirjamištod. Taritud uz' kirjamišt kogoneb saksan kelen 30 kirjamespäi "å"-kirjamen ližadusenke, kaik om 31 kirjant.
Frazad.
Frazad oma kirjutadud udel alasaksonijan orfografijal.


Uz' alasaksonijan orfografii.
Uz' alasaksonijan orfografii (alasaksonijaks "Nysassiske Skryvwyse", lüh. "NSS") om kaikid alasaksonijan kelen paginoid Germanijas i Alamaiš ühtištamha sätud orfografii. Se om sätud vozil 2017−2018 i jo vodel 2018 Alamaiden alasaksonijankel'ne vikipedii pästi ičeze pälehtpolen udel orfografijal. Mugažo "Werldspråke"-verklehtez pästaškanzi vestid täl orfografijal. Vodel 2019 eraz Seborgan () "Die Zeitung"-lugendlehtesen kirjutai kävutaškanzi orfografijan. Tugetas orfografijad kelen noriden pagižijoiden keskes Germanijas i Alamaiš, mugažo Suomenmas.


Jigev.
Jigev () om Estinman lidn valdkundan päivnouzmas. Se om Jigevan makundan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Pol'šanman kodieloiden aigkirjas vl 1601 kuti, vll 1582−1622 Estinma oli alištunu pol'šan kunigahan tobmudele. Pen' žilo šingotaškanzi "Laisholm-raudtestancijaks" «Tallidn — Tartu»-keskustal (linni vaumitud vodele 1876). Žilo sai lidnan statusad vl 1938, raudtestancii om udesnimitadud lidnan nimen kartte.
Toižen mail'man sodan aigan lidnan koume videndest oli pandud mantazole. Vll 1950−1991 lidn oli Jigevan rajonan keskuseks.
Jigevan ižandusen sarakod oma puižiden pertiden tehmine («Valmeco»), sijaližen maižanduzprodukcijan ümbriradmine (leibänedheotand, voitegim, rapsan edheotand), omblend («Skineks»-nahkkompanijan ceh), turizm (Estinman Pakaine-Dedan koditahond, Betti Al'ver-runokirjutajan muzei, vozne baikerparad, lebukeskused), mugažo koivunfaneran tegim om sauvomas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pedj-jogen oiktal randal tobjimalaz (122 km pitte, Emajogen hura ližajogi, Peipusjärven bassein). Matkad Tallidnhasai om 120 km lodeheze orhal, 150 km avtotedme vai raudtedme. Matkad Tartuhusai om 50 km suvipäivnouzmha-suvhe orhal i kaikil teil.
Heinkun lämuz +17,2 C°, uhokun — −5,8 C°, voden keskmäine lämuz om +5,3 C°. Estinman kaikiš lujemb pakaine om fiksiruidud neciš lidnas: −43,5 C° edel 1981 vot (vl 1940) i −36,7 C° vll 1981−2010. Paneb sadegid 688 mm vodes, enamba kaiked kezakus-elokus i redukus (71..93 mm kus).
Seičeme žilod da 85 küläd alištudas Jigevan volostin () tobmudele vs 2017 redukun 24. päiväspäi. Volostin pind — 1040 km².
Eläjad.
Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 5 501 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 7 035 eläjad vl 1989. Kaik 13 679 ristitud elihe Jigevan volostiš vl 2018.
Rahvahad (lidnalaižed, enamba 0,35% vl 2011): estilaižed — 91,55%, venänikad — 5,89%, ukrainalaižed — 1,15%, vaugedvenälaižed — 0,40%, suomalaižed — 0,35%, toižed rahvahad — 0,66%.
Lidnan edeline pämez' oli Aare Olgo (2013−2016), nüg. Jigevan volostin nevondkundan ezimez'.
Irdkosketused.
*


Hafiz Širazi.
Šamsuddin Muhammad Hafiz Širazi (; sünd. läz 1325 vot, Širaz-lidn, Persii — kol. vll 1389..1390, sigä-žo) oli persine runokirjutai i islaman sufizman šeih. Kirjuti lirikad gazel'-strofal.
Biografii.
Hafizan Baha ad-Din-tat oli elokaz kivihilentorgovan. Tat koli runokirjutajan laps'aigan, no koume poigad jäihe hänen elota, toižed ristitud saihe sidä. Norembaine Hafiz-vell' jäi elämhä mamanke. Kahesavozne prihaine tezi runokirjutajiden sädusid, lugi «Koran»-pühäkirjan täuzin i sai hengelišt "hafiz"-arvod (Koranan kaičii, voi deklamiruida sidä täuzin muštospäi), radoi paštandsijas i openui maktab-školas. Oli medrese-školan pästnikan noril vozil.
Koranan tedai kändihe Attaran openikaks 21-voččel, openui runoiden sädamižele. Radnikoiči Abu-Ishak-valdoičijan tanhal Koranan lugijan i runokirjutajan, mahtoi pagišta araban kelel. Möhemba-ki Hafiz Širazi oli tanhalaine, eli gollüdes kaiken igän. Lähižiden maiden käskijad kucuiba runokirjutajad ičezennoks, Hafiz-žo jäi kodimas gollüdespäi i statjan tagut.
1930-nzil vozil mavzolei om saudud runokirjutajan kauman päl Širazas pühämatkajiden täht.
Kanz.
Hafiz Širazi nai ičeze igän kahtendes poles. Hänen ak i kaks' poigad koliba runokirjutajan elon aigan völ.
Sädused.
Hafiz kirjuti äi runoid armastuses, vinas, londusen čomudes i roziš, sen tagut sai "Šekerleb"-närituznimed («saharsu»). Kirjuti ičeze elon-ki polhe, sebranikoiš, mel'heižes neiččes. Runoiden original om melodine i voib pajatada niid.
Surmanjäl'ghine «Divan»-kogoduz om pästtud tošti äi kerdad. Ottomanan imperijan pästand putui Evropha, Göten i Puškinan sädamižen pordod oma pühätadud Hafizale. Kogoduz mülütab 418 lirišt runod (gazelid), 29 pen't runod, 41 aforistišt nell'rivinikad, 5 sured panegirikad i 3 mesnevi (vägimehelišt romantišt poemad): «Meckapospedr», «Saki-name» i «Moganni-name». Üks' gazel' kogoneb 5..7 kaks'rivinikaspäi.


Rai Satjadžit.
Satjadžit Rai (vai সত্যজিৎ রায়,; sünd. 2. semendku 1921, Kal'kutt, Britanine Indii — kol. 23. sulaku 1992, Kolkat, Päivlaskmaine Bengalii, Indii) oli indijalaine režissör, prodüser da scenarist. Kirjuti muzikad äjile ičeze fil'mile. Lapsiden kirjutai, kirjoiden kuvatai da pästai. Ezmäine indine «Oskar-premijan» sai (1992, suriden satusiden tagut kinematografas). Sädi bengalan kelel tobjimalaz, om sädusid anglijan i hindi-kelil, Indijan erasil toižil kelil.
Biografii.
Satjadžit oli sündnu Sukumar Rai-kirjutajan i hänen Suprabha Rai-akan pereheze i jäi üks'jäižen poigan. Voib löuta tatan ezitatoid kümnehe pol'vhesai, kanz oli otnus literaturha i čomamahtho. Tat koli pošavad taguiči vl 1923, i Satjadžit eli mamanke gollüdes. Openui školas, sid' Kolkatan universitetan Prezidentan kolledžas (ekonomik, fizik). Oli pästnus kolledaspäi vl 1940, opendusen aigan Päivlaskmman klassižen muzikan i kinon tedoiduz tegihe hänen navedijaks radoks. Tedoizi grafikan tehnikad kaks' vot Visva-Bharata-universitetas.
Toižen mail'man sodan zavodindan tagut Rai taci opendust i radoi reklaman agentuses kümne vot, kazvoi sen čomamahton ohjandajaks. Vl 1947 pani ezmäižen indižen kinokluban alust ühtes Čidananda Guptanke. Vll 1950−1991 jätkusti kar'jerad kinos, linni realizman tetaban kuvatajan, bengalan rahvaz oli fil'miden hengen. Rai sai enamba 20 Indijan i rahvahidenkeskešt arvlahjad da premijad fil'miden sädandas. Kirjuti äiluguižid sanutesid i romanid bengalan kelel, sädi "Ray Roman"-šriftad.
Kanz.
Satjadžit Rai nai vl 1948, dvojurodnii Bidžoija Rai-sizar (1917−2015) oli hänen akan. Heiden üks'jäine laps' om Sandip-poig (sünd. 1953), radab fil'miden prodüseran i muzikdirektoran.


Gauss Karl Fridrih.
Johan Karl Fridrih Gauss ([ˈkaɐ̯l ˈfʁiːdʁɪç ˈɡaʊs]; sünd. 30. sulaku 1777, Braunšveig-lidn, Pühä Rimalaine imperii, — kol. 23. uhoku 1855, Göttingen, Gannoveran kunigahuz, Germanijan Ühtištuz) oli saksalaine matematikantedomez', fizikan da mehanikan tedomez', astronom da geodezist.
Biografii.
Gaussan ded oli goll' manmez', tat radoi sadnikan, kivinikan i kanaliden kacujan. Karl Fridrih ozuti ičtaze lahjakahut lapsessai, mahtoi lugeda da kirjutada koumevoččes igäs. Martin Bartel's-opendai (möhemba openzi Nikolai Lobačevskijad-ki) abuti sada stipendijad Braunšveigan gercogaspäi, muga nor' Gauss openui «Collegium Carolinum»-aluzkundas (Braunšveig) täuzin vll 1792−1795.
Nor' tedomez' navedi latinan kel't, lugi Anglijan i Francijan literaturan ezipurtkid, no valiči matematikantedomehen kar'jerad. Jätksi opendamišt Göttingenan universitetas vll 1795−1798. Pördui Braunšveigha i eli siš vhesai 1807. Radoi Braunšveigan universitetan privat-docental, sijaline gercog abuteli rahoil ičeze surmhasai vl 1806. Kändihe Piterin Tedoakademijan ühtnijaks-korrespondentaks vl 1801.
Tedoradmine.
Gauss tegi ezmäižid avaidusid luguiden teorijas opeten kolledžas völ. Vspäi 1796 vedi ičeze avaidusiden lühendusid aigkirjas, mainiti siš vaiše hänen mel'he satusid. Päti amušt problemad oiktoiden äisaumnikoiden sauvondas cirkulin da jonoštimen abul. Tegi zmnamasižid avaidusid matematikan kaikiš agjoiš ičeze elon aigan.
Vspäi 1801 tedomez' oli otnus astronomijha-ki, lugi taivhaližiden hibjoiden orbitoid. Vl 1820 sädi uzid lugumetodoid tehmaha geodezižid kartoid, vl 1821 zavodi sidodud sihe pindoiden teorijan i pani differencialižen geometrijan alust. Vl 1833 tegi melel elektrine telegraf i sauvoi sen radajad modelid ühtes Veberanke. Vll 1839 i 1840 publikoiči tedoradoid elektrostatikas i optižiš kuviš.
Kanz.
Karl Fridrih Gauss oli nainu kaks' kerdad. Johanna Ostgof oli ezmäine ak (1805−1809), sünduti koume last, jäihe elegiš kaks' — Jozef-poig i Minna-tütär. Akan surman jäl'ghe nai kahtenden kerdan, oti Johannan Vil'hel'mina «Minna» Val'dek-podruškad akaks, i vodele 1817 lapsiden lugu kazvoi videhesai, Judžin, Vil'hel'm i Tereza sünduiba.
Vl 1831 koli kahtenz' ak, i Gauss oli otnus tedoradho täuzin. Gaussan mam vhesai 1839 i norembaine Tereza-tütär ohjastiba kodiižandusel. Judžin i Vil'hel'm sirdiba AÜV:oihe, kändihe hüvikš biznesmenoikš.
Mušt.
Oma nimitadud Gaussan muštoks: fundamentaline astronomine Gaussan konstant, Antarktidan Gaussberg-vulkan, Kudmaižen krater i pen' planet № 1001 (Gaussia).
Matematikan tärtused Gaussan nimed: koveruz, kogonaižiden luguiden rivi, gipergeometrine funkcii, severz'-se metodad i teoremad, normaline statistine järgenduz, kuvand, tunduz, Gaussan — Krügeran proekcii, oiged pird, «juraižim».


Rezerford Ernest.
Ernest Rezerford-ižand (; sünd. 30. eloku 1871, Spring-Gruv-žilo, Uz' Zelandii — kol. 19. reduku 1937, Kembridž, Anglii, Sur' Britanii) oli britanine fizikantedomez' udenzelandijan augotižlibundanke. Om Nobelän premijan himijas vn 1908 laureatan. Südäitukuižen fizikan ezitat.
Vl 1898 nor' fizikantedomez' avaiži α- i β-čihodamižid. Vl 1911 todesti atoman südäitukun i elektroniden olendad olmas al'fahenegiden häiktusen kodval. Rezerford sauvoi atoman planetarižen modelin kodvaspäi, sädi atoman pol'čihodamižen koncepcijad.
Tedomez' kirjuti koume tomad tedotöid, kaik oma kodvid aluseks: «Radioaktivižuz» (1904), «Radioaktivižed kändandad» (1905) i «Radioaktivižiden substancijoiden sädegoičendad» (1930, ühtes Džeims Čedvikanke i Čarl'z Ellisanke).
Himine element nomer 104 om nimitadud Rezerfordan muštoks.
Ernest oli nelländen lapsen kanzas kahtentoštkümnen kesken. Openui lujas hüvin i sai stipendijad. Vl 1900 tedomez' nai, oti pansionan emägan Meri Džordžina Njuton-tütärt (1876−1945) akaks, üks'jäine Eilin Meri-tütär oli sündnu (1901−1930), nell' vunukad oli hänespäi.


Načalova Julija.
"Julija Viktorovna Načalova" (sünd. 31. viluku 1981, Voronež, Voronežan agj, Venäman NFST, NSTÜ — kol. 16. keväzku 2019, Moskv, Venälaine Federacii) oli venämalaine pajatai da aktris.
Biografii.
Julija oli sündnu Voronež-lidnha, muzikantan kanzha. Vl 1995 pajatai ühtni «Утренняя звезда»-konkursha nügüdläiženke peitnimenke.
Julija oli lähtnu mehele kaks' kerdad. Üks' tütär: Vera-tütar, om sündnu vl 2007.


Bolton Maikl.
Maikl Bolton (; todesine nimi — Mihail Bolotin, sünd. 26. uhoku 1953, Nju Heiven, Konnektikut-štat, AÜV) om amerikalaine pajatai da muzikankirjutai venän augotižlibundanke.
Biografii.
Maikl om sündnu Nju Heiven-lidnha. Vl 1975 hän pästi ičeze ezmäine "Michael Bolotin"-al'bom.
Pajatajal om koume tütärt: Isa, Holli, Tarin, da üks' Dilan-poig. Tähäsai kaks' tutrentutärt om olmas.


Andersen Hans Kristian.
Hans Kristian Andersen ([hans kʁæsdjan ˈɑnɐsn̩]; sünd. 2. sulaku 1805, Odense, Danijan i Norvegijan unii — kol. 4. eloku 1875, Kopenhagen, Danii) oli danijalaine kirjutai i runokirjutai. Sädeli danijan kelel.
Biografii.
Hans Kristian oli sündnu gollhä kanzha Odensen Fün-sarel. Hänen Hans Andersen-tat (1782−1816) oli bašmakoiden tegii, Anna Mari Andersdatter-mam (1775−1833) libui golläs perehespäi i radoi sobanpezijan. Priha kazvoi nervižen i vasthaotlijan, 14-voččen sirdi Kopenhagenha. Edesti toižid rolid Kunigahan teatras kacmata effektatomha irdnäghu. Vl 1827 lopi školopendust, no kirjuti petusidenke elon lophusai. Vl 1829 publikoiči «Astužnikan matk Holmen-kanalaspäi Amageran päivnouzmaižennoks agjannoks»-sanutest fantastikan žanras, sai tetabut i kirjuti sarnoid sen jäl'ghe elon lophusai. Läz kümenikad sarnoid kirjuti runoil. Hänen romanad i p'jesad ei olend mugomad tetabad kut sarnad. Vl 1871 ezmäine balet oli lavastadud Andersenan sarnoiden mödhe.
Eli naimatoman, jäi lapsetoman. Lanksi magaduzsijaspäi 67-voččen, sai lujid satatesid i koli koumes vodes.
Sädused.
Andersen sädi läz 200 sarnoid lapsiden i täuz'kaznuziden täht, romanid i p'jesid. Kaik ned oma joudjas lähekäzižuses vspäi 1975. Äjad sarnad oma tetabad kaikes mail'mas, fil'mzihe niid i tehtihe mul'tfil'mid 20. voz'sadaspäi, möhemba ližazihe videovändoid.
Mušt.
Sarnoiden süžetiden tetabuz abuti niiden kuvandoile tehtas keliden idiomikš, oz., «kunigahan uz' plat'kö». Muštpachad oma olmas neniš lidnoiš: Bratislav, Malag, Moskv, Nju Jork, Odense. Vl 1985 «2476 Andersen»-asteroid om nimitadud kirjutajan muštoks.


Kepler Johannes.
Johannes Kepler (mugažo saksan kelel, virktas [joˈhanəs ˈkɛplɐ, -nɛs -]; sünd. 27. tal'vku 1571, Vail' der Štadt, Pühä Rimalaine imperii — kol. 15. kül'mku 1630, Regensburg, Pühä Rimalaine imperii) oli saksalaine optikantedomez' i matematikantedomez', astronom da filosof. Kirjuti latinan kelel.
Avaiži Kepleran koume astronomišt käskust, mi laski Isaak Njutonale löuta Mail'man jügusen käskust.
Tedomez' oli naižiš kahtišti. Kaks' last kazvoihe ezmäižes naindaspäi i nell' jäihe elegil kahtendes akaspäi, sil aigal paharuben pošav oli Evropas.
Valitud sädused.
Kaik om pästtud 22 tomad tedoiduztöid Kepleran surman jäl'ghe. Tedotöiden arhivan pen' pala om kadonu, Piterin Tedoakademii osti tobjad palad (18 tomad) vl 1774. Kepleran arhiv kaičese Piteriš.


Šoutarven vepsän küläkund.
Šoutarven vepsän küläkund () om municipaline ühtnik Karjalan Tazovaldkundan Änižröunan (Änižrandan) rajonas. Administrativine keskuz om Šoutjärv'-žilo.
Küläkund om sätud Vepsän rahvahaližen volostin tühjitusen jäl'ghe vl 2005.
Pämez' — Irina Safonova vn 2011 tal'vkuspäi, radab kahtenden strokun jäl'geten.
Geografijan andmused.
Küläkund sijadase rajonan suvipäivnouzmas, röunatab Leningradan agjanke suves. «Petroskoi — Šušt»-avtote läbitab küläkundad. Änižen päivlaskmaižen randan pala om pohjoižpäivnouzmas.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe küläkundan eläjiden lugu oli 980 ristitud. Vl 2018 sen ristitišt oli 882 eläjad.


Kaleigan vepsän küläkund.
Kaleigan vepsän küläkund om municipaline ühtnik Karjalan Tazovaldkundan Änižröunan (Änižrandan) rajonas. Administrativine keskuz om Kaleig-žilo.
Küläkund om sätud Vepsän rahvahaližen volostin tühjitusen jäl'ghe vl 2005.
Pämez' — Natal'ja Silakova vn 2017 sügüz'kuspäi. Edeližed küläkundan pämehed oliba Irina Zalivako (2013−2017) i Nadežda Šelenkova (2009−2013).
Geografijan andmused.
Küläkund sijadase rajonan suvipäivnouzmaižes čogas, pidust' Änižen suvipäivlaskmašt randad. Röunatab Leningradan agjanke suves.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe küläkundan eläjiden lugu oli 598 ristitud. Vl 2018 sen ristitišt oli 461 eläjad.


Šujan küläkund (Karjal).
Šujan küläkund () — municipaline ühtnik Karjalan Tazovaldkundan Änižröunan (Änižrandan) rajonas. Administrativine keskuz om Šui-žilo.
Pämez' — Anastasija Sokolova vn 2015 sügüz'kuspäi, hänen valdatusiden strok om viž vot. Edeline küläkundan pämez' oli Tat'jana Kačalkina (2011−2015).
Geografijan andmused.
Küläkund sijadase rajonan lodehes, röunatab Petroskoinke suves. Ukšjärv (, 44 km²) Surgub-lahtenke mülüb küläkundha läz täuzin. «Kol-trass» i «Petroskoi — Kondopog»-raudtekeskust läbitadas küläkundad suvespäi pohjoižhe.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe küläkundan eläjiden lugu oli 3 230 ristitud. Vl 2018 sen ristitišt oli 3 964 eläjad.


Zaozer'jen küläkund.
Zaozer'jen küläkund () — municipaline ühtnik Karjalan Tazovaldkundan Änižröunan (Änižrandan) rajonas. Administrativine keskuz om Zaozer'je-žilo.
Pämez' — Tat'jana Šalapanova vn 2013 sügüz'kuspäi, hän om valitud tošti vn 2017 10. päiväl sügüz'kud da radab kahtenden strokun jäl'geten. Tat'jana Talalai radoi küläkundan pämehen vll 2009−2013.
Geografijan andmused.
Küläkund sijadase rajonan pohjoižes, pohjoižpäivnouzmha Petroskoišpäi Änine-järven Petroskoin lahten taga, Änižen lodehližil randoil.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe küläkundan eläjiden lugu oli 1 518 ristitud. Vl 2018 sen ristitišt oli 1 788 eläjad.


Uden Vilgan küläkund.
Uden Vilgan küläkund () — municipaline ühtnik Karjalan Tazovaldkundan Änižröunan (Änižrandan) rajonas. Administrativine keskuz om Uz' Vilg-žilo.
Pämez' — Lüdmila Kručinina vn 2017 sügüz'kuspäi. Vll 2013−17 Lüdmila Eliseeva radoi küläkundan pämehen.
Geografijan andmused.
Küläkund sijadase rajonan päivlaskmas, röunatab Petroskoinke pohjoižpäivnouzmas. «Kol»-trass läbitab küläkundad pohjoižes. Sambalan so-kel'dtaho (430 ga) levineb pohjoižpalas, vanhad Lohijärv- (10 km²) i Maašjärv-vezivaradimed (7 km²) oma küläkundan päivnouzmas.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe küläkundan eläjiden lugu oli 2 728 ristitud. Vl 2018 sen ristitišt oli 3 118 eläjad.


Džoul' Džeims Preskott.
Džeims Preskott Džoul' ([dʒuːl]; sünd. 24. tal'vku 1818, Solford-lidn, Anglii, Sur' Britanii — kol. 11. reduku 1889, Seil-lidn, Anglii, Sur' Britanii) oli britanine fizikantedomez' termodinamikan i elektromagnetizman agjoiš. Todesti energijan varadusen käskust kodvil.
Biografii.
Džeims oli sündnu oludtegimen elokahan pidajan kanzha, sai augopendust kodiš. Džon Dal'ton-tedomez' oli prihan opendajan, andoi tedoid elementarižes matematikas, fizikas i himijas. Vll 1833−1854 Džeims Džoul' ühtni oludtegimen ohjandushe, kuti tedotöiden-ki tehmižhe.
Tedoradmine.
Vll 1840−45 Džoul' tedoizi elektromagnetizman nägusid, i vl 1841 avaiži Džoulän — Lencan käskust. Vl 1847 tegi tundmust Uil'jam Tomsonanke (Kel'vin-lordanke), i hö ratas ühtes äjan, sädihe lämuden termodinamižen pordhišton. 1840-nziden voziden lopus Džoulän tedotöd saihe arvostust, i vl 1850 tedomez' oli valitud Londonan kunigazližen sebran todesižeks ühtnijaks.
Džoulän 97 tedotöd (sidä kesken läz 20 sebrahišt) oma publikoitud vn 1884−1887 kaks'tomaižes pästandas Londonas. Töiden znamasine pala om kodvan i märičendan ladimišton paremboičendas.
Kanz.
Vl 1847 Džoul' nai, Amelija Graims oli hänen ak. Poig da tütär sünduihe naimiželos, vl 1854 Amelija koli.
Mušt.
Energijan märičendühtnik om nimitadud Džoulän muštoks — džoul'. Vl 1970 Kudmaižen tagapolen krater om nimitadud Džouläks.
Ištujan tedomehen muštnik om sijatud Mančesteran ratušha.


Därvenojan küläkund.
Därvenojan küläkund () — municipaline ühtnik Karjalan Tazovaldkundan Änižröunan (Änižrandan) rajonas. Administrativine keskuz om Därvenoja-žilo.
Pämez' om Vadim Suharev vn 2017 sügüz'kuspäi. Edeline küläkundan pämez' oli Oleg Däkin (2013−2017).
Geografijan andmused.
Küläkund sijadase rajonan keskuzpalas, pidust' Änižen päivlaskmašt randad. Röunatab Petroskoinke lodehes.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe küläkundan eläjiden lugu oli 1 656 ristitud. Vl 2018 sen ristitišt oli 1 944 eläjad.


Ladva-Vetkan küläkund.
Ladva-Vetkan küläkund () — municipaline ühtnik Karjalan Tazovaldkundan Änižröunan (Änižrandan) rajonas. Administrativine keskuz om Ladva-Vetk-žilo.
Pämez' om Aleksei Filatov vn 2018 sügüz'kuspäi. Edeližed küläkundan pämehed oliba Vladimir Savčenko (2014−2018) i Leonid Selin (2010−2014).
Geografijan andmused.
Küläkund sijadase rajonan suvipäivlaskmas. «Petroskoi — Kos'kenaluine»-raudtekeskust läbitab küläkundan päivnouzmašt palad.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe küläkundan eläjiden lugu oli 1 037 ristitud. Vl 2018 sen ristitišt oli 758 eläjad.


Petroskoin Mediakeskuz.
Petroskoin Mediakeskuz om karjalan, suomen i vepsän keliden keskuz. Se om avaitud vodel 2018.
Karjalan valdkundan karjalaižiden, vepsläižiden da suomalaižiden Mediakeskuz radab Petroskoi-lidnas. Se abutab kaita i kehitoitta Karjalan igähižiden rahvahiden kelid da kul'turad. Se om tehtud Karjalan valdkundan rahvahaližen da regionaližen ministerstvan rahatugel.
Kel'keskuz radab -paindišton alusel, kus paindas lugendlehtesid da aiglehtesid suomen, karjalan i vepsän kelil. Mediakeskusen päine idei om siš, miše nored voižiba kävutada uzid tehnologijoid keliden opendamižes. Ned tehnologijad oma onlain-vajehnikad, lehtesed PDF-formatas, onlain-kel'kursad.
Kel'keskuses tehtas erazvuiččid kul'turaigtegoid, mastarklassoid, openduzseminaroid, vastusid melentartuižidenke ristituidenke, keliden kursid. Mediakeskuses sur' kirjišt om olmas purtkidenke rahvahaližil kelil. Kaikutte tahtnik voib tulda mediakeskushe, valita kirjan, otta sen kodihe vai lugeda sidä täs.


Balkanine röun.
Balkanine röun (,) om vn 2019 venämalaine i serbine istorine fil'm. Ezmäine ozutez Venämas oli Moskvas vn 2019 14. päiväl keväz'kud, Serbijas — Belgradas sen-žo voden 19. päiväl keväz'kud.
Kavutadäs virkehid serban i albanijan kelil fil'man erasiš paginoiš.


Ladvan küläkund.
Ladvan küläkund () — municipaline ühtnik Karjalan Tazovaldkundan Änižröunan (Änižrandan) rajonas. Administrativine keskuz om Ladv-žilo.
Pämez' om Svetlana Nesterova vn 2017 sügüz'kuspäi.
Geografijan andmused.
Küläkund sijadase rajonan suves, röunatab Leningradan agjanke suves. «Petroskoi — Kos'kenaluine»-avtote läbitab küläkundan päivlaskmašt palad. Päjogi om Ivin ližajogidenke.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe küläkundan eläjiden lugu oli 2 265 ristitud. Vl 2018 sen ristitišt oli 2 116 eläjad.


Derevänkan küläkund.
Derevänkan küläkund () — municipaline ühtnik Karjalan Tazovaldkundan Änižröunan (Änižrandan) rajonas. Administrativine keskuz om Derevänk-žilo.
Küläkund om sätud vl 1928. Šingotaškanzihe mecan varhapanendal vhesai 1966. Kävutadas gabrodiabazan löudmižsijad. Lebuznamoičend om territorijal.
Pämez' om Marina Pudina vn 2017 sügüz'kuspäi. Edeline küläkundan pämez' oli Sergei Diankov (2013−2017).
Geografijan andmused.
Küläkund sijadase rajonan päivlaskmas. «Petroskoi — Kos'kenaluine»-raudtekeskust läbitab küläkundan päivnouzmašt palad.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe küläkundan eläjiden lugu oli 1 670 ristitud. Vl 2018 sen ristitišt oli 1 686 eläjad.


Garnizonan küläkund.
Garnizonan küläkund () — municipaline ühtnik Karjalan Tazovaldkundan Änižröunan (Änižrandan) rajonas. Administrativine keskuz om Čalna-1-žilo.
Pämez' om Sergei Sokolov vn 2013 sügüz'kuspäi kahtenden strokun jäl'geten. Edeline küläkundan pämez' oli Väčeslav Mihejev (2009−2013).
Geografijan andmused.
Küläkund sijadase rajonan lodehližes čogas. Urjärv (13 km²) jagab küläkundan territorijad poleti.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe küläkundan eläjiden lugu oli 1 868 ristitud. Vl 2018 sen ristitišt oli 1 824 eläjad.


Pajan küläkund.
Pajan küläkund () — municipaline ühtnik Karjalan Tazovaldkundan Änižröunan (Änižrandan) rajonas. Administrativine keskuz om Pai-žilo.
Pämez' om Jelizaveta Maroz vn 2012 keväz'kuspäi, hän om valitud tošti i radab kahtenden strokun jäl'geten.
Geografijan andmused.
Küläkund sijadase rajonan suves, röunatab Leningradan agjanke suves. «Petroskoi — Kos'kenaluine»-avtote da «Piter — Murmansk» raudte läbitaba küläkundan päivnouzmašt palad. Znamasine järv om Pen' Mužalo (, 0,9 km²) küläkundan keskuzpalas, mugažo om penid järvid küläkundan suvipäivnouzmas.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe küläkundan eläjiden lugu oli 503 ristitud. Vl 2018 sen ristitišt oli 374 eläjad.


Bergman Ingmar.
Ernst Ingmar Bergman (mugažo ročin kelel, virktas [ˈɪŋmar ˈbærjman]; sünd. 14. heinku 1918, Uppsal, Ročinma — kol. 30. heinku 2007, Forö-sar' Gotland-sarenno, Ročinma) — oli ročilaine teatran, fil'miden i teleradion režissör, kinostarinoiden i p'jesiden kirjutai. Sai «Oskar»-premijad vll 1961, 1962 i 1984 parahimas verazmaižes fil'mas, da anttihe Bergmanale äjid toižid arvlahjoid hänen kinoradmižes.
Biografii.
Ingmar oli sündnu lüteranižen Erik Bergman-pastoran i Karin Bergman-medsizaren (neiččel Okerblum) pereheze. Prihal oli Dag-veik i Margareta-sizar. Nor' Ingmar tegi navedijan mul'tfil'mid i oli otnus tätüteatran dekoracijoihe opeten gimnazijas sil-žo aigal. Vl 1937 Bergman ühtni Stokhol'man universitetižhe kolledžha (nüg. Stokhol'man universitet), no taci opendust teatrha näht.
Kar'jer jätkustui vozil 1944−2005. Ingmar Bergman sädi enamba 60 avtorfil'mid, iče kirjuti niiden scenarijad tobjimalaz. Enamba mi sada seičemekümnen teatraližen lavastusen tegijan. Ročinman akt'orad edestiba rolid hänen fil'miš, Bergman radoi Sven Nükvist-operatoranke pit'kan aigan.
Režissör oli naižiš viž kerdad, ühesa last sünduihe naimiželoiš. Lapsed kändihe kul'turan da čomamahton šingotajikš mugažo päpaloin.


Meliorativnijan küläkund.
Meliorativnijan küläkund () — municipaline ühtnik Karjalan Tazovaldkundan Änižröunan (Änižrandan) rajonas. Küläkundan üks'jäine elädpunkt da administrativine keskuz om Meliorativnii-žilo.
Pämez' om Jelena Anisimova vn 2013 sügüz'kuspäi, radab kahtenden strokun jäl'geten. Edeline küläkundan pämez' oli Viktor Nosevič (2009−2013).
Geografijan andmused.
Küläkund sijadase rajonan lodehes, röunatab Petroskoinke suvipäivnouzmas i Präžan rahvahaližen rajonanke päivlaskmas.
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe küläkundan eläjiden lugu oli 2 475 ristitud. Vl 2018 sen ristitišt oli 2 264 eläjad.


Leibnic Gotfrid Vil'gel'm.
Gotfrid Vil'gel'm Leibnic ([ˈɡɔtfʁiːt ˈvɪlhɛlm fɔn ˈlaɪbnɪts] vai [ˈlaɪpnɪts]; sünd. 21. kezaku (1. heinku) 1646, Läipcig, Pühä Rimalaine imperii — kol. 14. kül'mku 1716, Gannover, Pühä Rimalaine imperii) oli saksalaine tedomez'-polimat i Saksanman valdkundan šingotai, Berlinan Tedoakademijan alusenpanii i sen ezmäine prezident.
Leibnic sädi matematižen analizan metodad (ripmata Isaak Njutonaspäi), pani matematižen logikan i kombinatorikan alusid, ümbrikirjuti binarižen lugendan sistemad 0 i 1 luguidenke, šingoti psihologijan opendust tuntketomas, sädi teorijad keliden istorižes augotižlibundas i niiden genealogišt klassifikacijad, tariči kirjišton katalogizacijad. Tegi melel arifmometrad (Leibnican kal'kulätor), ühtni pnevmatižen likutimen sädamižhe, projektirui optižid ladimid i gidravližid mašinoid.
Tedomez' ozuti holekahut naižile i navedi lapsid, radoi äjan i jäi naimatoman. Leibnic tegihe ezmäine civiline person Saksanmas, kudambale letihe muštnikoid.
Tedotöd.
Leibnic sädi käzikirjutesid erazvuiččil kelil, enamba latinan kelel (läz kaht videndest), francijan (30%) i saksan (15%) kelil.


Duangčan Pumpuang.
Pumpuang Duangčan (,; sünd. 4. eloku 1961, Suphanburi-lidn, Tailand — kol. 13. kezaku 1992, Phitsanulok-lidn, Tailand), mugažo oli tetab Pueng-psevdonimanke («mezjäine») oli tailandalaine populärine pajatai da fil'miden aktris. Pajatajan kar'jer jätkustui vll 1980−1992. Pumpuang edesti pajoid veroližes «luk thung»-žanras elektroniženke ümbriradmiženke. Koli edel aigad veren läžundaspäi.


Sklodovskaja-Küri Marija.
Marija Sklodovskaja-Küri (, sündundaspäi Marija Salomeja Sklodovskaja,; sünd. 7. kül'mku 1867, Varšav, Pol'šanman kunigahuz-jenaralgubernatorkund, Venäman imperii — kol. 4. heinku 1934, Sansell'moz-sanatorii, Passi-kommun Francijan Al'piš) oli francine fizikantedomez' da himik pol'šan augotižlibundanke. Pani radiohimii-tedon alust.
Radioaktivižuz-tärtusen tegii da tedoidai. Sai Nobelän premijad fizikas (1903) i himijas (1911), ezmäine sanu premijad naine i sanu sidä kahtišti.
Tedomez' avaiži radioaktivižust ühtes ičeze Pjer Küri-mužikanke i Anri Bekkerelinke. Sklodovskaja-Küri avaiži mužikanke mugažo radii- i polonii-elementoid.


Makiavelli Nikkolo.
Nikkolo Makiavelli ([nikkoˈlɔ mmakjaˈvɛlli]; sünd. 3. semendku 1469, Florencii, Florencijan Tazovaldkund — kol. 21. kezaku 1527, sigä-žo) oli italijalaine filosof da kirjutai, politikanmez' i sur'oigenu.
Nikkolo oli sündnu San Kašano in Val' di Pez-külähä läz Florencijad, Bernardo di Nikkolo Makiavelli-advokatan (1426−1500) i hänen Bartolomea di Stefano Neli-akan (1441−1496) kanzha. Kaks' vanhembašt sizart oli — Primavera (1465) i Margarita (1468), mugažo noremb Totto-vell' (1475). Openduz andoi tuleban aigan filosofale latinižen i italižen klassikan täuzid tedoid.
Makiavelli kirjuti severz'-se tedotöid sodateorijas, abuti nevondoil kaita Florencijad. Oli varmdan valdkundaližen tobmuden polenpidajan i laski kävutada miččid taht mahtusid samha necidä metod. Hänen politiž-filosofine «Valdoičii»-kirj (it. "Il Principe", 1513) om pästtud tošti äi kerdoid vspäi 1532, se augotab erazvuiččid traktuindoid tähäsai, Makiavelli-ki jäti äi kommentarijoid kirjale. Vll 1520−1525 radnikoiči Florencijan istoriografal, kirjuti «Florencijan istorii»-kirjan i pästi satusekahid komedižid p'jesid: «Klicija» (1525) i «Mandragola» (1518). Sädi kaks' poemad: «Ezmäine dekad» (1504) i «Kahtenz' dekad» (1509), kirjuti «Bel'fagor»-romanan (1515).
Filosof sai hüväd radnikust Florencijan Tazovaldkundan apparatas (1498−1512) i nai vn 1501 elokus, Marietta de Luidži Korsini oli Nikkolon ak. Sündutihe viž last naimiželos: Pjero, Bartolomea, Bernardo, Ludoviko, Guido.


Tjuring Alan.
Alan Metison Tjuring ([ˈtjʊərɪŋ]; sünd. 23. kezaku 1912, London, Sur' Britanii — kol. 7. kezaku 1954, Uilmslou-lidn, Češir-grafkund, Anglii, Sur' Britanii) oli britanine (anglijalaine) matematikantedomez', logikantedai i kriptograf. Valatoiti informatikan i ratud intellektan šingotest.
Alan Tjuring oli sündnu Julius Metison Tjuring-radnikoičijan amuižes šotlandižes roduspäi i hänen irlandijalaižen Sara Etel'-akan pereheze. Sara kandoi Alanad, konz kanz sirdi indižes Čhatrapur-lidnudespäi Londonha. Džon-veik oli Alanal. Šerbornan privatine škol openzi süvin vaiše gumanitarižid tedoid, i priha eci matematižid tedoid iče. Alan openui Kembridžan Kunigazližes kolledžas vll 1931−1934.
Tedomez' tariči «Tjuringan lugim»-modelid vl 1936, se om kuti abstraktine kompjuter ühthižiden metoiden täht, abuti formalizuida algoritm-tärtust. Sen idei oli lugii kaikid voimuzid mašin, tegii kaikiden toižiden mašinoiden funkcijoid ladluz. Toižen mail'man sodan aigan Alan Tjuring radoi vihalaižiden kodoiden dešifruindan gruppas. Sodan aigan i sen jäl'ghe tedomez' ühtni ezmäižiden kompjuteroiden sädamižhe, ned oliba sured. Vl 1950 sädi empirišt Tjuringan testad arvostamha kompjuteran ratud intellektad. Vl 1951 ezmäine kompjutermuzik om änetadud diskaks, se oli generiruidud Mančesteran laboratorijan Tjuringan kompjuteral.
Vl 1941 tedomez' tegi taričendad Džoan Klarkale, no pučihe naindaspäi. Tjuring praktikui sugukosketusid mužikoidenke, oli ustavzoittud necen tagut, koli lapsetoman ičetravindaspäi. Navedi hečkud, jokseli marafonan distancijad külätahondas hüvin.


Russo Žan-Žak.
Žan-Žak Russo ([ʒɑ̃ˈʒak ʁuˈso]; sünd. 28. kezaku 1712, Ženev, Ženevan Tazovaldkund — kol. 2. heinku 1778, Ermenonvil'-usadib da žilo läz Parižad, Francii) oli Vauktustadud aigan franciž-šveicarine filosof, kirjutai da muzikankirjutai, botanikan sistematizirui. Sentimentalizman znamasine ezitai, Suren francižen revolücijan endustai, kucui säta täut sociališt kohtaižust.
Biografii.
Žan-Žak oli sündnu Isaak Russo-časuidenmastarin (1672−1747) i Ženevan pastoran Süzanna Bernar-vunukaižen pereheze, mam koli sündutesen aigan. Seičemevozne prihaine oli kanzan navettüd lapseks. Tat nai kahtenden kerdan, i prihaižen kazvatuz jätkustui 11-voččes igäspäi erazvuiččiš kodiš. Radoi lakijan, kodinäradoičijan, kodisekretarin.
Filosof sai tetabut Dižonan akademijan konkursan vägestajaks: «Tedoiden i čomamahtoiden udessündutand abuti-k mehen taban puhtastandale»-küzundha hän vastsi i ozuti kaik ičeze mail'mannägendad: «vauktustuz om varuline, i kaik kul'tur om kelastuz da ogeruz».
Sädused.
Vll 1761−1762 Russo pästi kaks' romanad: «Uz' Eloiza» i «Emil'», sid' pageni Šveicarijha i Anglijha «Emil'»-romanan antireligiozižen südäiolendan tagut. «Diskurs tazotomudes mehiden keskes» (1754) i «Kundaline kožundkirjutez» (1762) oma kaikiš znamasižembad tedotöd.
Kanz.
Russo tegi tundmust adivpertin Marija Tereza Levassör-abutajanke (1721−1801) vl 1745. Russon sanoiden mödhe, viž last oli sündnuded sen jäl'ghe (ezmäine — vl 1746), no kaik hö oliba anttud kazvatuzkodihe, mez' oli goll' i ei lugend ičtaze erasiden lapsiden tataks. Russon naind Levassöranke oli tehtud vn 1768 elokus, se oli tühj juridižikš. Marija Tereza kändihe filosofan avtoroiktusiden üks'jäižeks jäl'gnikaks.


Če Gevara Ernesto.
Ernesto Če Gevara ([ˈtʃe ɣeˈβaɾa], täuz' nimi Ernesto Gevara; sünd. 14. kezaku 1928, Rosario, Argentin — kol. 9. reduku, 1967, La Iger-külä, Bolivii) oli latinamerikaine revolücioner, lekar' (hirurg i dermatolog) da regbist, Kuban valdkundmez'. Oli vn 1959 Kuban revolücijan ühteks komandanteišpäi. «Če» om levitadud Argentinas kucundsana.
Aigaližed voded.
Ernesto oli sündnu ezmäižeks vagahaižeks Ernesto Gevara Linč-arhitektoran (1900−1987) i hänen Selija de la Serna-akan pereheze. Molembad kazvatajad oliba kreolad, segoitadud etniženke augotižlibundanke. Kanz sai maten (paragvaine čai) plantacijad jäl'gusen mödhe Mis'jones-agjas. Če Gevaral oli kaks' sizart i kaks' velled, kaik saiba üläopendust. Tuleban aigan revolücioner läžui kaks'voččes igäspäi elon hätkte, oli astmatikaks. Laps'aigan lühetud nimi oli "Tete". Nor' Ernesto sportazi, lugi äjan, sidä kesken francijan kelel. Matkazi Argentinadme, sid' Suviamerikan päivlaskmadme i Keskuzamerikadme, täudui päivkirjad. Ühten aigan openui Buenos Airesan universitetas, i sai sen diplomad vn 1953 keväz'kul.
Radmine revolücioneraks.
Socialistižiden partijoiden ühtnijad abutiba Gevarale, andoiba rahoid matkadamha, oigenziba Gvatemalha Il'da Gadea-revolücionernaižennoks. Gevaran i Gadean kaceged oliba ühtejiččed, i hö naiba, eliba Mehikos. Če Gevara ühtni sodaekspedicijha Kuba-sar'he, päzui henghe onetoman tulendan aigan i abuti tehta revolücijad, sai vägestust pätajas toras läz Santa Klar-lidnad vn 1958 28.-31. päivil tal'vkud. Radoi Kuban Rahvahaližen bankan prezidentan (1959 i 1960), sid' Kuban tegimišton ministrusen pämehen (1961−1965). Kirjuti severz-se kirjoid politižiš temoiš.
Mušt.
Vl 1997 Gevaran da hänen kuden sebranikan jändused oliba mahapandud tošti kubaižen Santa Klar-lidnan mavzolejas Če Gevaran memorialan territorijal (om saudud vll 1982−1988). Vspäi 2013 Če Gevaran käzikirjutused mülüdas dokumentaližhe «Mail'man mušt»-jäl'gushe. Revolücioneran mel'kuva om kävutadud dokumentaližiš fil'miš i muzikgruppiden pajoiš.
Kanz.
Če Gevara oli nainu kaks' kerdad: ezmäine ak — Il'da Gadea (1955−59), toine ak — Aleida Marč (vspäi 1959). Kaks' poigad i koume tütärt sünduiba naimiželos.


VIXX.
«VIXX» (korejankel'žele muziktorgudele — «빅스» "piks", akronim anglijan sanoišpäi "voice, visual, value in excelsis", znamoičeb «än', vizual, arvokahuz parahimaks») om tetab suvikorejine prihoiden muzikgrupp. Se edestab muzikad keipop- da džeipop-stiliš.
Gruppan aluz om pandud Seul-lidnha vl 2012.


Homskii Noam.
Avram Noam (Naum) Homskii ([ˈnoʊm ˈtʃɒmski]; sünd. 7. tal'vku 1928, Filadel'fii, Pensil'vanii-štat, AÜV) om amerikalaine kelentedomez', filosof da politižen publicistikan kirjutai.
Homskii om formaližiden keliden klassifikacijan tegijan, se nimitase "Homskijan ijerarhijaks" i kävutase kompjuterižes tedos. Vll 1980−1992 tedomehen radod oliba kaikiš paksumbad citiruindas eläjiden keskes, i kahesanded kaikes aigas.
Biografii.
Avram Noam om sündnu evrejan kanzha. Openui filosofijad i kelentedod Pensil'vanijan i Garvardan universitetoiš, sai kelentedon doktoran arvnimed vl 1955.
Radoi opendajan Massačusetsan tehnologižes institutas vspäi 1957. Hänen znamasižed idejad oma universaline grammatik i generativine grammatik, kelentedon minimalistine program, propagandan model' ühtes Edvard Hermananke. Homskijan radod abutiba tulda lanktushe biheviorizman teorijale i šingotada kognitivižid tedoid. Sen ližaks, intellektual om tetab ičeze uzil kacegil kaikhe, om todesižen socializman polenpidajan.
Kanz.
Tedomez' oli naižiš vll 1949−2008, Kerol Doris Homskii (neiččel Šac, 1930−2008) oli hänen ak i mugažo kelentedomez', hö tegiba tundmust laps'aigan völ. Koume last sünduihe naimiželos.


N'jalsson Gunnar.
Gunnar N'jalsson (,; sünd. 11. viluku 1968) om Estinman ročinkel'ne edheotai, kirjutai, ekonomist, muzikankirjutai da kanadižen innovacijoiden elohopanendan «SPACEPOL»-korporacijan alusenpanii (vl 1998 kuti edheotand Hel'sinkin universitetanno) da pämez' (vspäi 2008).
N'jalsson mäneti laps'aigad mail'mad erazvuiččiš agjoiš: Orindž-ümbrik (Kalifornii, AÜV), Islandii, Norvegii, Suomenma. Openzihe Tehasan, Hel'sinkin i Argentinan Kil'mes-lidnan universitetoiš.
Sädused.
G. Njalssonan romanad oma «Endustai» (1999, roč. "Siaren") i «Harper» (2019, lidn Kalifornijan suves). Hänen parahimad muzikansädused oma «Ročin val's Hijumas» (2016, roč. "Dagösvenskarnas vals"), «Policine roman» (2010, "Novela Policial") da «Üks' lopuline runo» (2004, roč. "En sista vers").


Keins Džon Meinard.
Džon Meinard Keins (; sünd. 5. kezaku 1883, Kembridž, Anglii, Sur' Britanii — kol. 21. sulaku 1946, Tilton-usadib läz Förl-küläd, Päivnouzmaine Susseks-grafkund, Anglii, Sur' Britanii) oli britanine (anglijalaine) ekonomist.
Tedomez' pani ekonomižen teorijan keinsianižuz-čuradusen alust, makroekonomik-tedon üks' sädajišpäi. Sen ližaks, Keins om ühten naceinuden teorijoišpäi tegijan.
Kembridžan universitetan ekonomikan Džon Nevil Keins-opendai oli hänen tat. Džon Meinard openui Itonan kolledžas i Kunigahan kolledžas (Kembridž). Zavodi kar'jerad valdkundaližel radnikoičendal, radoi Kunigahan laudkundas Indijan rahaazjoiš da valütas vll 1906−1914, sid' britanižen rahaazjoiden ministruses (1915−1919), redaktirui «Economic Journal»-aiglehtest (vspäi 1911 surmhasai). Vodespäi 1919 Keins eli Kembridžas, no mäneti äi aigad raten Londonas i oli severziden-se rahakompanijoiden ohjanduzkundan ühtnijan, joganedal'žen «Nation»-lehtesen pidajan, konsul'tirui Suren Britanijan ohjandust, sai finansišt hüvinolendad investicijoiden panmižel.
Keins kirjuti läz kümned tedotöd rahaazjoiš, päine tö om «Otmižen, procentan da rahoiden ühthine teorii» (angl. "The General Theory of Employment, Interest and Money", 1936).


Armastuz i revolücii.
«Armastuz i revolücii» () om braziline TV-serial dram-žanras. Original om portugalijan kelel.
Kaik om 204 epizodad serialas, kaikutte om 60 minutad hätkte. Serial lähtli ekranoile Brazilijan televizijan SBT-verkos vl 2011 vhesai 2012.


Veber Maks.
Maks Veber (), täuz' nimi om Maksimilian Karl Emil' Veber (; sünd. 21. sulaku 1864, Erfurt-lidn, Prussii — kol. 14. kezaku 1920, Münhen, Germanijan imperii) oli saksalaine filosof, sociolog, istorik, jurist da ekonomist.
Lugetas tedomest sociologijan ühteks alusenpanijoišpäi ühtes Emil' Dürkgeimanke i Karl Marksanke. Veberan tedomel'hetartusen päobjekt oli ristitkundan vajehtusen processad, sen päličmänend veroližes toižendaspäi nügüd'aigaižele: racionalizacii i sekulärizacii. Opponirui Marksan istorižen materializman koncepcijad i ozuti, miše religijan kul'turine paineg om tärged el'gendamha Päivnouzmman kapitalizman ižanduzformad.
Biografii.
Veber openuškanzi Geidel'bergan universitetas vl 1882, voden saldatusen jäl'ghe openui Berlinan universitetas i sai juristan arvod. Jätkusti opendust siš, vl 1889 sai juridižen tedodoktoran arvod. Maks nai vl 1893, Marianna Veber (neiččel Šnitger, 1870−1954) oli hänen ak, mugažo tedomez', par ei voind sündutada lapsid i ei olend heid.
Maks Veber radoi universitetan opendajan Berlinas, Fraiburgas i Geidel'bergas vhesai 1899, sid' läžui psihologižikš tatan surman jäl'ghe — rideganzi tatanke, i Maks Veber-vanhemb koli kahtes kus. Tedomez' tervehtihe i oli otnus tedoradmižhe, vl 1907 sai elod jäl'gusen mödhe.
Ezmäižen mail'man sodan aigan Veber oli armijan varaoficeran, organizui läžundkodid Geidel'bergas. Vl 1919 ühtni Veimaran konstitucijan sädamižhe. Tedomez' tartutihe ispanižel grippal i koli pnevmonijaspäi.


Sartr Žan-Pol'.
Žan-Pol' Šarl' Emar Sartr ([ʒɑ̃ˈpɔl saʁtʁ]; sünd. 21. kezaku 1905, Pariž, Francii — kol. 15. sulaku 1980, sigä-žo) oli francijalaine egzistencializman filosof, kirjutai (p'jesad, proz, politižed essed) i pedagog. Vn 1964 Nobelän premijan literaturas laureat, pučihe sišpäi kaičemha ičeze personališt ripmatomut i Nobelän komitetan nevondkundaliženvastaižen radmižen tagut.
Biografii.
Žan-Pol' oli sündnu Francijan Žan-Batist Sartr-sodamerioficeran i hänen Anna-Marija Šveicer-akan pereheze. Priha oli üks'jäižen lapsen kanzas, tat koli vagahaižen 15-kuižes igäs. Sai opendust La Rošelin liceiš, sid' Normaližes üläškolas (Pariž) i vahvišti dissertacijad filosofijas.
Sartr openzi Francijan liceistoid filosofijha vll 1929−1939 i 1941−1944. Vl 1939 služi armijas meteorologistal, putui saksan plenha. Vspäi 1944 oli otnus literaturižhe radmižhe tobjimalaz. Vl 1953 oli valitud Mail'man kožundan Nevondkundha ühtnijaks, ozuti hurakacegid. Pid'oiteli Alžiran ripmatomuden tahtoid vl 1956, nacionalistad-toračud poukahtiba filosofan faterad Parižan keskuses kahtišti i anastiba hänen «Uded aigad»-aiglehtesen ("Les Temps modernes") redakcijad viž kerdad. Kirjutai ei sädand prozad vn 1964 pučindan premijaspäi jäl'ghe. Ühtni vn 1968 francižhe «Rusttaha semendkuhu» — üläopenikoiden revolücijha.
Tedomez' eli avoinudes partnörižuses Simona de Bovuaranke (1908−1986) üläškolan aigaspäi Sartran surmhasai. Simona oli kirjutai i mugažo egzistencializman filosof, feminist. Par oli lapsetoi.


Gil'bert David.
David Gil'bert ([ˈdaːvɪt ˈhɪlbɐt]; sünd. 23. viluku 1862, Königsberg, Prussii — kol. 14. uhoku 1943, Göttingen, Germanijan imperii) oli saksalaine universaline matematikantedomez'.
Gil'bert nimiti da šingoti äi alusenpanijoid teorijoid matematikan sarakoiš. Kaikiš tetabad oma: hänen ezmäine täuz' Evklidan geometrijan aksiomatik, i Gil'bertan avaruziden teorii — nügüd'aigaižen funkcionaližen analizan üks' alusišpäi. Hän tegi suren tondon invariantoiden teorijha, mugažo nenihe sarakoihe: ühthine algebr, matematine fizik, integraližed tazostused, matematikan alused. Andoi kaikuččele sarakole ičeze elon märitud pordod.
David oli sündnu Otto Gil'bert-sudijan kanzha, openui Königsbergan universitetas vll 1880−1885. Vahvišti dissertacijad invariantoiden teorijas i vspäi 1886 radoi matematikan professoran-opendajan Königsbergas. Vspäi 1892 tedomez' oli nainu, Kete Jeroš oli hänen ak (saks. "Käthe Jerosch", 1864−1945), üks'jäine Franc-poig oli läžui (meletoi). Vspäi 1895 professor eli da radoi Göttingenan universitetas 35 vot, äjad tetabad matematikantedomehed sirdiba verhiže maihe nacistoiden tulendan jäl'ghe. Vl 1900 publikoiči 23 probleman nimikirjutest, pätihe sidä kaikel mirul 20. voz'sadan aigan. Vspäi 1902 Gil'bert radoi mugažo «"Mathematische Annalen"»-tedoaiglehtesen redaktoran. Vspäi 1922 tedomez' tahtoi formalizuida kaik matematikad, no vl 1931 Kurt Gödel' ozuti sen tahton voimatomut, todesti teoremad.
Gil'bertan radod abutiba šingotada severz'-se uzid tedoid, niiden keskes oma kvantine mehanik, gazoiden kinetine teorii, matematine logik.
Tedomehen töd-käzikirjutused mülütiba äi petusid, oli jüged vaumita niid pästandale. Tedotöd geometrijan, logikan i matematikan alusiš oma kogotud da paindud.


Vol'ter.
Vol'ter ([vɔltɛːʁ]), todesine nimi oli Fransua Mari Arue ([fʁɑ̃swa maʁi aʁwɛ]; sünd. 21. kül'mku 1694, Pariž, Francii — kol. 30. semendku 1778, sigä-žo) oli francijalaine prozan, poemiden i p'jesid-tragedijoiden kirjutai, istorik i filosof, publicist.
Filosof kritikui religijad i tahtoi sekulärizacijad, no oli paginan i uskondan joudjaližen oiktusen polenpidajan. Sen tagut sauptihe händast Bastilii-türmas kaks' kerdad, eli pagoiš, verhiš maiš läz Francijad. Vol'ter kirjuti enamba 20 tuhad kirjeižid i enamba 2 tuhad kirjoid. Jekaterina II osti filosofan kirjištod, nügüd' kaičese Piteriš.


Andrei Batt.
Andrei Batt (), todesine nimi — Andrei Sergejevič Batičko (); sünd. 6. eloku 1985, Tallidn, Estinma, NSTÜ), om venämalaine pajatai hiphop-stiliš, akt'or da prodüser.


Berners-Li Tim.
Timoti Džon Berners-Li-"ižand" (; sünd. 8. kezaku 1955, London, Sur' Britanii) om britanine tedomez' IT-sarakos. Hän om URL-sisteman, HTTP-protokolan i HTML-kelen melestegii, Mail'man hämähoukunverkon sädai (ühtes Robert Kajonke, 1989) i sen konsorciuman (vspäi 1994) ezmäine da nügüdläine pämez'. «Semantine hämähoukunverk»-koncepcijan tegii.
Timotin kazvatajad oma Konuei Berners-Li i Meri Li Vuds, hö radoiba matematikantedomehil i ühtniba «Mark I»-kompjuteran sädandha. Berners-Li sai fizikantedomehen arvod Oksfordan universitetas vl 1976, radoi telekommunikacijoiden sarakos, sid' programistan. Tedomez' om nainu, kaks' last.


Atatürk Mustafa Kemal'.
Mustafa Kemal' Atatürk ([mustaˈfa ceˈmal aˈtatyɾc]), edel 1935 vot — "Gazi Mustafa Kemal'-paša" (turk. "Mustafa Kemal Paşa"; sünd. 19. semendku 1881, Salonikid, Ottomanan imperii — kol. 10. kül'mku 1938, Dolmabahče-pert'kulu, Stambul, Turkanma) oli Osmanan i Turkanman valdkundan reformator da šingotai, sodapämez' fel'dmaršalan arvos, politikanmez'. Om Turkan Tazovaldkundan alusenpanii i ezmäine prezident.
Ottomanan imperii sai kilt Ezmäižes mail'man sodas, i Mustafa kändihe rahvahaližen revolücijan i Anatolijan sodan ripmatomudes ezinenas, sai vägestust, sädi rahvahališt valdkundad i vedi reformiden rived. Radoi Turkanman ezmäižen päministran (1920−1921), Suren Rahvahaližen Suiman ezimehen (1920−1923), Turkanman ezmäižen prezidentan nell' strokud jäl'geten (1923−1938). Sai heilümatont arvostust turkan kundas, hänen valdatused oliba diktatoran kartte.
Atatürk oli nainu üks'jäižen kerdan (1923−1925), Latife Ušakligil' oli hänen ak. Hö erigotihe, sikš miše ak ehti Mustafan töihe kaikenaigašti. Kaik oli kümne last politikanmehel: kahesa tütrindamad i kaks' poigindamad, kaik lapsed saiba hüväd opendust da tulijad aigad.


Abu Nuvas.
Abu Nuvas al'-Hasan ben Hani al'-Hakami (; sünd. 8. voz'sadan keskes, Ahvaz-lidn, Abbasidoiden halifat — kol. voziden 813 i 815 keskes, Bagdad, Abbasidoiden halifat) oli arabine runokirjutai-klassikalaine. Hänen sädusiden tobj pala om olmas vaiše araban kelel tähäsai, cenzuriruiškanzihe niid vaiše 20. voz'sadaspäi.
Kirjuti neniden žanroiden runoid: hamrijat (runod vinas), tardijat (runod mectuses), hidža i armastuzlirik, vasfi (ümbrikirjutajad runod), madhja, risa, zuhdijat (runod asketizmas). Sädi laudkundan pajoid, panegirikoid, satirižid runoid, elegijoid.
Abu Nuvas libui Hani-saldatan kanzaspäi, Džullaban-mam oli persijalaine i radoi villanpezijan. Tuleban aigan runokirjutai mäneti laps'aigad Basras, kerazi aromatižid heinid mömhä, tegi tundmust lidnan filologidenke i sai avarod opendust, oli Valiba ibn al'-Hubab-runokirjutajan openikan. Täuz'kaznu tegi meles «Abu Nuvas»-psevdonimad i sai tetabut teravmel'žil runoil. Hän kävuti kebnoid sanoid i rumad jumorad, kosketi lidnalaižiden elod i vinan jondan iloid, kirjuti kel'tud islamal azjoiš avol'jaižikš, sikš miše imperijan aig oli mugoine i sen eläjad vasthaotiba runoid hüvin.
Sädusiden livanine pästand: "Dīwān Abū Nu’ās, khamriyyāt Abū Nu’ās". ‘Alī Najīb ‘Aṭwi:n redakcijan al. Beirut, 1986.


Kalidasa.
Kalidasa ("Kālidāsa" «Kali-jumalnaižen radnikoičii»; sünd. Indijha i kol. sigä-žo, eli 4.-5. voz'sadal meiden erad) oli klassine indijalaine runokirjutai, sädi runoid da p'jesid sanskrit-kelel.
Vaiše runokirjutajan sädused jäiba hänespäi, eile nimiččid dokumentoid, i voib tedištada midä-se Kalidasas laptaližiden tundusiden mödhe: mainitadud carid, sanskritan olend. Kaik toine om legendad-paginad. Runokirjutai eli sanskritan runoišton kuldaižen aigan, kävuti jo sätud mahtusid, no hänen individualižuz oli luja.


Zelenskii Volodimir.
Volodimir Oleksandrovič Zelenskii (; sünd. 25. viluku 1978, Krivii Roh, Ukrainan NST, NSTÜ) om ukrainalaine prodüser, ak'tor i Ukrainan prezident vs 2019 semendkun 20. päiväspäi.
Biografii.
Volodimir zavodi akt'oran kar'jerad «КВН»-šous "Zaporožje-Krivii Roh-Tranzit" da "Kvartal-95"-kamandan kapitanal. Ühtni vn 2019 Ukrainan prezidentan valičendoihe da oti vägestust niiš kahtes turas.
Vspäi 2003 om nainu. Olena om hänen ak, hänel kaks' last oma sündnus: Aleksandra-tütär da Kirill-poig.


Hegel' Georg Vil'hel'm Fridrih.
Georg Vil'hel'm Fridrih Hegel' (; sünd. 27. eloku 1770, Štuttgart, Vürtembergan gercogkund, Pühä Rimalaine imperii — kol. 14. kül'mku 1831, Berlin, Germanijan ühtištuz) oli saksalaine filosof, saksižen klassižen filosofijan üks' sädajišpäi. Kirjuti saksan i latinan kelil.
Tedoradon znamoičend.
Hegel' zavodi tedoita personan sociališt šingotest i avaiži liberalizman torgusen abstraguruindad personan individualižusespäi. Tedomehen istorijan filosofii valatoiti znamasižikš Karl Marksan sociologijad. Georg Hegel' om rahvahanikkundan koncepcijan tegijoiden keskes.
Nimitadas hegelläižeks filosofan kacegiden sistemad.
Biografii.
Georg Vil'hel'm Fridrih oli sündnu gercogkundan rahatanhan Georg Lüdvig Hegel'-sekretarin (1733−1799) kanzha i sai hüväd opendust. Vll 1788−1793 openui Tübingenan jumalantedon seminarijas universitetanno, vl 1790 sai filosofijan magistran arvod, no ei tahtoind kätas papikš. Vspäi 1801 radoi opendajan Jenan, Geidel'bergan i Berlinan universitetoiš.
Hegel' nai vl 1811, Marija Elena Suzanna fon Tuher (1791−1855) oli hänen ak. Kaik oli koume poigad filosofal: ezmäine illegitimine Lüdvig (ühtni Alamaiden armijha i pölištui Batavijas), sid' naimiželospäi Karl (istorik) i Immanuil (teolog). Georg joi äi vinad, nühai tabakod, ühtni kartvändoihe.


Konfucii.
Konfucii ([*kʰloːŋʔ ʔslɯʔ] "Kun-czi" «Kun-opendai» vai 孔夫子 [*kʰloːŋʔ pa ʔslɯʔ] "Kun Fu-czi",), nimed sündundaspäi "Kun Cü" 孔丘 i "Kun Čžunni" 孔仲尼 (sünd. läz 551 vot EME Cüifu-makundha, nüg. Šan'dun-agjas, Kitai — kol. 479 EME, sigä-žo) oli kitajalaine opendai da filosof. Kirjuti amuižkitajan kelel. Üläsuguižel Kun-rodul, sai tetabut kaks'kümnevoččen kuti opendai.
Tedomehen filosofijan sistem nimitase konfucijanizm. Hän formulirui etikan kuldašt ohjandint: «Ala tege ristitule sidä, midä ed tahtoiži tehta ičeleiž». Tetas 26 Konfucijan openikad. Filosof openikoidenke keraziba U-Czin-kogodust (kit. 五经 «viž kirjad») — kitajižen istorijan i literaturan muštnik, Kitain veroližen opendusen aluz.
Filosof nai 19-voččen, Li-poig oli sündnu (鯉, närituznimi oli 伯魚 Bo Jui). Sima Cän' kirjuti Konfucijan biografijad «Istorižed kirjutesed»-säduses.


Gaidn Jozef.
Franc Jozef Gaidn (; sünd. 31. keväz'ku 1732, Rorau-külä, Alaavstrii, Pühä Rimalaine imperii — kol. 31. semendku 1809, Ven, Avstrijan imperii) oli klassikan avstrijalaine muzikankirjutai, simfonii- i jändekvartet-muzikžanroiden üks' alusenpanijoišpäi. Kirjuti organan i fortepjanon täht. Om Saksanman i Avstriž-Mad'jaranman rahvahangimnoiden muzikan melodijan sädai.
Sädused.
Muzikankirjutai sädi 24 operad, kirjuti 104 simfonijad, 83 jändekvartetad, 52 sonatad fortepjanon (klaviran) täht, 126 triod baritonan täht. Toižed sädused oma ezivändod, maršad, kargud, divertismentad orkestran i toižiden soitoiden täht, erazvuiččed p'jesad klaviran täht, pajod, kanonad, šotlandijan, irlandijan i uel'san pajoiden ümbriradmižed änen täht fortepjanonke vai violiženke.
Hengeline muzik: 3 oratorijad («Mail'man sädamine», «Voz'aigad», «Sündun ristal seičeme sanad») i 14 messad.
Biografii.
Franc Jozef oli sündnu Matias Gaidn-korjmastarin (1699−1763) kanzha. Kazvatajad oliba otnus vokalha todeks i navediba väta soitoil, muga löutihe prihan muziklahjakahut aigoiš. Vll 1740−1749 hän pajati Venan ph. Stefanan päjumalanpertin horas, severz-se vozid ičeze norembidenke vellidenke, mugažo openui väta soitoil. Nai vl 1760, Maria-Anna Keller oli Gaidnan ak, naimiželo kändihe onetomaks i lapsetomaks.
Muziksädai radnikoiči vara- i kapel'meisteran elokahan mad'jaralaižen Mikloš Esterhazi-ruhtinasen pert'kulus vll 1761−1790 (nüg. penes Fertöd-lidnas, edel 1950 vot Esterhaz). Ned voded abutiba Gaidnan sädamižradmižen änikoičendale, sil aigal muzikankirjutai sai rahvahidenkeskešt tetabut. Mad'jaralaižen ruhtinasen surman jäl'ghe radoi Sures Britanijas i Avstrijas, keradeli täuzid zaloid i sai finansišt ripmatomut.


Kiviili.
Kiviili («kivine voi») om Estinman lidn valdkundan pohjoižpäivnouzmas. Se mülüb Ida-Virun makundan päivlaskmaižhe Lüganuze-volostihe kaikiš surembaks lidnaks, edel vn 2017 redukud oli erine municipalitet.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1922. Ühtennimine raudtestancii radab «Tallidn — Narv»-raudtel vspäi 1930. Žilo sai lidnan statusad vl 1946, šingotaškanzihe palaban šoidkiven ümbriradmižen ühteks keskusišpäi. Vll 1950−1959 oli Kiviilin rajonan administrativižeks keskuseks. Vll 1964−1991 oli Kohtla-Järve-lidnan palaks.
Kiviili eläb šoidkiven himižel kombinatal i sportturizmal sen kombinatan jändusiden ratud mägil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Purtse-jogen hural randpolel (51 km pitte, lankteb Suomen lahthe), 53 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, ratud mäged oma 90 metrhasai ülemb tahondad lidnan lodehes. Raudte jagab lidnan kaks'haz, volostin toine Püssi-lidn om Narvan čuradusen jäl'geline stancii. Matkad Tallidnan keskushesai om läz 130 km päivlaskmha orhal, avtotel vai raudtel.
Eläjad.
Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 5 634 ristitud, nügüdläižen volostin läz koumed videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 11 153 eläjad vl 1970.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2011): estilaižed — 38,68%, venänikad — 53,6%, ukrainalaižed — 1,93%, suomalaižed — 1,77%, vaugedvenälaižed — 1,4%, saksalaižed — 0,87%, toižed rahvahad — 1,75%.


Akaa.
Akaa (mugažo suomen kelel;) om Suomenman lidn valdkundan suvipäivlaskmas. Se om Pirkanma-agjan seičemenz' lidn 12:späi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 2007 1. päiväl vilukud Toijal-lidnan (suom. "Toijala") i Vijal-municipalitetan ("Viiala") ühtištusel. Vspäi 2011 enzne Kül'mäkoski-municipalitet ("Kylmäkoski") mülüb lidnha mugažo. 20. voz'sadan fanerantegim eile rados.
Akaa šingotase tavaroiden eksportan kompanijoil, mašinansauvomižen penil tegimil, meden pästandal, lähižiden suriden lidnoiden «magaduzrajonaks».
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan suviröunanno, Vanajavezi-järven (suom. "Vanajavesi") päivlaskmaižel randal, 82 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Nahkialanjogi läbitab lidnad, sädab pen't Nahkialanjärved (0,1 km²) lidnan keskuses. E12-avtote läbitab lidnan pohjošt. Matkad agjan Tampereh-keskushesai om 42 km pohjoižhe, Valkeakoskihesai om 22 km pohjoižpäivnouzmha, Hämenlidnhasai — 42 km suvipäivnouzmha.
Vl 2018 lidnan ühthine pind oli 314,38 km², sidä kesken kuivma 293,26 km², sokaz ma oti 21,12 nellikkilometrad.
Kaik 32 lidnrajonad i 31 küläd mülüdas lidnankundha.
Eläjad.
Vl 1980 territorijan eläjiden lugu oli 15 767 ristitud. Rahvahantiheduz om 56,66 rist./km² (2016).
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 97,8%, ročin kel' — 0,2%, toižed keled — 2,0%.


Paha Šerafettin-kaži.
«Paha Šerafettin-kaži» (,), om voden 2016 turkan mul'tfil'm.


B.A.P.
B.A.P ("Bieipi", akronim anglijan kelen "Best. Absolute. Perfect"-sanoišpäi — «Parahimad. Absolütižed. Idealižed») om tetab prihoiden suvikorejine muzikgrupp, oli edestanu muzikad keipop-, džeipop da hiphop-stiliš.


King Martin Lüter.
Martin Lüter King (; sünd. 15. viluku 1929, Atlant, Džordžii, AÜV — kol. 4. sulaku 1968, Memfis, Tennessi, AÜV) oli amerikaine kundaline šingotai, borcui muzaveriden rahvahanikoiden oiktusihe näht vll 1954−1968.
King radnikoiči baptizman pühäpaginikan. Borciundan rassanerigoičendanke navedii taktik kožui hristanuskondanke — vägestusetomuz i rahvahanikoiden ičekundlematomuz, i se om levitadud mail'mas avaros Gandin i Kingan jäl'ghe. Vn 1964 14. päiväl redukud King sai Nobelän kožundpremijad borcuindas rasišt segregacijad vaste vägestusetomal vastustusel.
Vilukun koumandel ezmärgel oigetas Martin Lüter Kingan päiväd AÜV:oiš, se om valdkundan federaline praznik i lebupäiv vspäi 1986.


Lüksemburg Roza.
Roza Lüksemburg ([ˈʁoːza ˈlʊksəmbʊʁk],), todesine nimi oli Rozalija Lüksenburg (; sünd. 5. keväz'ku 1871, Zamosc'-lidn, Pol'šanman car'kund, Venäman imperii — kol. 15. viluku 1919, Berlin, Veimaran Tazovaldkund; toižed psevdonimad oliba pol'š. "Róża Kruszyńska", "Maciej Rózga", "Spartakus") oli pol'šanmalaine da saksalaine filosof evrejan augotižlibundanke, ekonomist i publicist, marksizman teorijan šingotai, politikanmez' i feminist.
Lüksemburg oli saksan hural socialiž-demokratižen likundan znamasižeks ühtnijaks. Tirpi repressijoid sodanvastaižes propagandas Ezmäižen mail'man sodan vozil, türmatihe händast ühthemänho nelläks vodeks. Oli Germanijan Kommunistižen partijan ühteks alusenpanijoišpäi. Tacihe händast da riktihe partijan Karl Libkneht-mödühtnijanke Berlinan radnikoiden vasthalibundan alištusen jäl'ghe vn 1919 vilukus.
Roza oli jäl'gmäižel videndel lapsel kanzas. Oli Varšavan naižgimnazijan pästnikan, mahtoi pagišta venän-ki kelel. Vspäi 1889 openui Cürihan universitetas. Vl 1897 vahvišti dissertacijad «Pol'šanman tegimištoline šingotez»-temanke i sai valdkundaližen oiktusen doktoran arvod. Vspäi 1898 eli Germanijas. Revolücionernaine läksi mehele kaks' kerdad, koli lapsetoman. Kirjuti saksan kelel.


Ateizm.
Ateizman znam, om valitud konkursal vl 2007.
Ateizm vai jumalatomuz ("ateos" «jumalan eidand») om uskondan jumaloihe okaiduz avaros el'genduses; varmedmel' jumaloiden olmatomudes.
Ateizman tärtuz libub 16. voz'sadan Francijaspäi, no pojavad meletused oliba jo Amuižiš Egiptas i Grekanmas, Indijan aigaližiš civilizacijoiš, ozutihe kut materialistine filosofine škol jumaloiden mainiteseta i religijan kritik. Ateizm om vastal'ne teizmale. Ülälonduseližen olendan eidand se om ateizman ühthine el'genduz: eile jumaloid, hengid, toižid immaterialižid olijoid i vägid, kaumantagašt elod i m.e.. Ateizm om eidai religijad mail'mannägend kuti uskondad ülälonduseližhe.
Likundan ühtnend om Ateistoiden rahvahidenkeskeine al'jans (ARA,, om olmas vspäi 2011) — mail'man ateizman sebroiden federacii, ned todas vauktustust ristitkundale ateizmas da sekulärizmas. Päfater sijadase Kolumbijan federaližes ümbrikos, AÜV.


Nkruma Kvame.
Frensis Nvia Kofi Kvame Nkruma (; sünd. 21. sügüz'ku 1909, Nkroful-külä Britanijan Kuldrandan suvipäivlaskmas, nüg. Gan — kol. 27. sulaku 1972, Buharest, Romanii) oli ripmatoman Ganan ezmäine päministr (1957−1960) i ezmäine prezident (1960−1966), mugažo radoi Britanijan Kuldrandan päministran (1952−1957). Sai fel'dmaršalan sodaarvod (1965).
Kvame Nkruma oli filosofan, sociologan, politologan, kirjuti anglijan kelel. Panafrikanizman koncepcijan polenpidajai, zavodi Afrikan ühtenzoitust Ganan i Gvinejan Ühtnendan sädandal (1959). Afrikan Ühtmuden Organizacijan (1963−2002) üks' alusenpanijoišpäi, vspäi 2002 Afrikanine Ühtištuz om olmas sen sijas.
Augotižlibund i openduz.
Nkruma oli sündnu käziradajan-juveliran kanzha, tatal lapsed oliba toižiš-ki akoišpäi. Üks' nimišpäi "Kvame" znamoičeb «sobat», sündnundan nedal'päiv, hänen heimon veron mödhe. Openui sijaližes katoližes školas, hot' openduz oli maksline. Sai professionališt opendust Akkras (1927−1930), radoi opendajan školoiš. Sai üläopendust Linkol'nan universitetas (Pensil'vanii, AÜV, 1935−1943), sid' eli i openui ekonomikad da oiktust Londonas (1945−1947).
Kvame Nkruma tuli Päivlaskmaižen Afrikan üläopenikoiden ühtnendha i teravas kändihe sen varaprezidental, vaumiči 5. Panafrikašt kongressad (Mančester, reduku 1945). Vl 1947 pördui kodimale i borcui valdkundan ripmatomudehe näht.
Prezidentižuz.
Gan oli poleks šingotadud ma ripmatomuden sandan aigan, kakaon surenke eksportanke, no ümbriradajata tegimištota. Nkruma valiči socializman sauvondad sabutamha šingotadud valdkundoid ühten ristitunpol'ven aigan. Prezidentan avtoritarine politik vei Ganad finansižennoks krizisannoks i sodakukerdusennoks. Vspäi 1966 Nkruma eli Gvinejan Konakri-pälidnas.
Kanz.
Politikanmez' oli nainu, Fatija Nkruma oli hänen ak, sündutihe koumed poigad i üht tütärt naimiželos.


Amuine Grekanma.
Amuižen Grekanman päterritorii 8.-5. voz'sadoil edel meiden erad, lidnad-"polisad" oma oiktalpäi, heimoiden tahondad — huralpäi.
Amuine Grekanma ("Hellás" «Ellad», Grekanman nimituz nügüd'-ki) oli Amuižen mail'man civilizacii nügüdläižen Grekanman territorijal: Balkanan pol'saren suvi i Egeižen meren basseinan sared päpaloin. Oli olmas läz üht tuhad vozid. Sädi kolonijoid Keskmeren kaikedme randištodme. Valatoiti lujas Rimalaižen imperijan šingoteshe. Vizantijan imperii kändihe Amuižen Grekanman jäl'ghetulijaks.
Territorii oti kuivman tuhandest, no Man kümnendez ristituid eli Amuižes Grekanmas. Amuižgrekan mifologii oli kul'turan aluseks.
Istorijan pordod.
Amuine Rim ališti Grekanmad 2. voz'sadan EME aigan i kändi Ahai-provincijaks, Afinad kaičiba joudjaližen lidnan oiktust. «Grekalaižed»- i «Grekanma»-nimitused sünduiba niiden rimalaižiš nimitusišpäi.


Kuressaare.
Kuressaare (mugažo estin kelel «kur'giden sar'», edel 1917 vot, vll 1952−1988 oficialine nimituz oli "Kingisepp",) om Estinman lidn valdkundan suvipäivlaskmas. Se om Saare-makundan administrativine keskuz da üks'jäine lidn, valdkundan kaikiš päivlaskmaižemb lidn. Edel vn 2017 redukud lidn oli erine municipalitet, nügüd' mülüb Saaremaa-volostihe (sar' kogonaz).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1154. Mainitaškanzihe vspäi 1381. Om olmas makundan keskuseks lidnan oiktusidenke vs 1563 semendkun 8. päiväspäi Danijan palaks. Vll 1645−1721 lidn mülüi Ročinmaha, sid' Venäman imperijha vhesai 1917. Lidnut šingotaškanzihe üläkundan kurortaks. Nevondkundaližen aigan nimitihe estilaižen Viktor Kingisepp-kommunistan kanzannimen mödhe kut hänen kodilidn, Venäman Kingisepp nimitase hänen-žo oiktastuseks tähäsai.
Kuressaare eläb sömtegimištol (oludtegim i lihan ümbriradmine), elektromäričimen andmusiden radiooigendusen südäimen «Incap»-tegimel, likutimvenehiden edheotandal, meriportal i turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Saaremaa-saren suvirandal, Rigan lahten lodehližel randal, 5 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Roomassaare-meriport om saudud ühtennimižel pol'sarel i lidnrajonal. Matkad Tallidnhasai om 216 km pohjoižpäivnouzmha avtotel pol'časuiženke ehtatimenke Moonzundan sal'men kal't.
Eläjad.
Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 13 166 ristitud, nügüdläižen volostin läz kaht videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 16 166 eläjad vl 1989.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2011): estilaižed — 97,68%, venänikad — 1,21%, toižed rahvahad — 1,11%.


Eifelin čuhunduz.
Čuhundusen frontaline nägu Marsan pöudospäi vn 2010 redukus
Eifelin čuhunduz ([tu.ʁ‿ɛ.fɛl]) om terasine čuhunduz Parižan keskuzpalas, lidnan kaikiš znamasižemb simvol i sen kaikiš korktemb sauvuz. Korktuz om 324 metrad udenke antennanke (vspäi 2010).
Čuhunduz om saudud vll 1887−1889 Sen-jogen hural randal, vn 1889 Mail'man ozutelendan täht kuti pordaigaline sauvuz, ozutelendan tulendan bembelüläh, Suren francižen revolücijan sadavoččele jubilejale. Arhitektor — Stefan Sovestr. Om nimitadud Güstav Eifel'-konstruktoran kanzannimen mödhe, hän nimiti čuhundust «300-metrižeks čuhunduseks» ("tour de 300 mètres"). Se om kaikiš paksumb rižatud i fotografiruidud maksline mel'heižtaho mail'mas. Vl 2006 kaik 6 719 200 ristitud oli čuhundusel, 6,91 mln vl 2015, kaikes istorijas (edel vn 2008 zavodindad) — 236 445 812 ristitud.
Kaik koume žirud i kahesa liftad oma čuhunduses. Sauvuz oli kaikiš korktemb mail'mas vhesai 1930, Nju Jorkan Kraisler Bilding kändihe rekordižeks. Čuhundusen ühthine veduz om 10 100 tonnad, om saudud betonalusel. Köläidused ei ületagoi 15 santimetrad parangoil torokan aigan. Jäb rosttumatoman sauvondmujun krepindan tagut, kävutadas 57 tonnad seičemeks vodeks.


Memfis (Tennessi).
Memfis () om lidn Tennessi-štatan suvipäivlaskmaižes čogas. Se om Tennessin kahtenz' surtte (Našvillan jäl'ghe) i AÜV:oiden 26-nz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Indejalaižiden čikaso-heim eli niil tahoil edel evropalaižiden tulendad. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud amerikalaižil sirdnikoil vl 1819, se sai lidnan statusad vl 1826 nügüdläiženke nimenke Amuižen Egiptan pälidnan mödhe. 19. voz'sadal lidn šingotihe kuti puvillan kazvatandan rajonan keskuz, pumaterialiden i orjidenpidajiden torguz kožujan sijadusen taguiči. Vl 1857 raudte ühtenzoiti lidnad atlantiženke Čarl'ston-portanke. Vll 1870−1878 pakuine säruläžund mureni lidnad, sen ristitišt oli nelländez auguižespäi.
Memfisan tegimišton sarakod: sömtegimišt, zelliden tehmine, mecan ümbriradmine, cellülozbumagaine kombinat, jogiportad i kaikiš järedamb AÜV:oiš jügulendimport, kommunaline ižanduz elektrotehnikan i fitingoiden pästandanke, muzikistorijan turizm. Logistikan «FedEx»-kompanijan i bumagan «International Paper»-kompanijan päfaterad oma saudud neche lidnha.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Mississipi-jogen hural randal, 103 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ühthine pind om 839,2 km², sidä kesken kuivma 816 km², vezi 23,2 km². Kaks' avtotesildad (ezmäine vspäi 1917) da kaks' saudud rindati raudtesildad (vl 1892 i vl 1916, sen tehnine pol' kävutase jaugnikoiden-ki sildaks vspäi 2016) ühtenzoittas Mississipin randoid i lidnad Arkanzas-štatanke. Lidn röunatab Arkanzas-štatanke päivlaskmas (Uest Memfis-ezilidn). Memfisan irdad jätkustudas suvhe edahaks ezilidnoikš Mississipi-štatha.
Klimat om subtropine neps. Voden keskmäine lämuz om +17,2 C°, absolütine minimum — −25 C°. Paneb sadegid 1363 mm vodes, vähemba elokus-sügüz'kus (73..78 mm kus). Reskveden järedad varad (380 km³) oma lidnan ümbrišton territorijan al. Voib olda harvoid lujid manrehkaidusid, seismine Nju Madrid-zon sijadase 100 km pohjoižhe lidnaspäi.
Memfis jagase läz 50 susedkundaks (angl. "neighborhood").
Eläjad.
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 646 889 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 646 174 eläjad vl 1980, 650 100 eläjad vl 2000 i om nügüd'. Läz 1,34 mln eläjid om ezilidnoidenke (2017, štatan kahtenz' i 42. sija valdkundas).
Transport.
Avtobusad, kiruhavtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtoten pol'rengaz ümbärdab lidnad. Kaks' jüguzjogiportad ratas Mississipin randal.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport ("MEM", 4,5 mln tonnoid jüguid i 4,4 mln passažiroid vl 2018) sijadase 5 km suvhe lidnan keskusespäi. Tehtas passažirreisid AÜV:oiden lidnoihe i Torontho, jügureisid AÜV:oidme, Kanadha, Meksikha i Päivnouzmaižhe Azijha. Lähembaine lendimport penen aviacijan täht radab Millingtonas, Tennessi.


Empair Steit Bilding.
Empair Steit Bilding () om 103-žiruine üläkorged pert' Nju Jork-lidnan keskuzpalan pohjoižes, Manhetten-sarel (AÜV). Valdkundan i mail'man kaikiš korktemb pert' vll 1931−1970, Nju Jorkan kaikiš korktemb pert' vll 2001−2012. Nügüd'aigan se om koumanz' kortte AÜV:oiš. Adres om Videnz' avenü, 350.
Istorii.
Sauvuz om projektiruidud «Shreve, Lamb and Harmon»-kompanijal. Pert' om saudud ar-deko-stiliš, letihe vll 1929−1931. Nimitihe Nju Jork-štatan närituznimen mödhe («imperine štat»). Sauvond maksoi US$41 mln (US$629 mln vn 2014 arvoil). Pert' om sätud neniš päsauvondmateriališpäi: teraz, alüminii, beton, ozrikkivi, mouckivi.
Vaumičendan jäl'ghe andoihe kortomha kaikid honusid kümnes vodes Suren depressijan tagut. Pert' kändihe sal'hekahaks sen ezmäižen täuden möndan jäl'ghe vl 1951.
Ümbrikirjutand.
Üläkorged pert' mülüb AÜV:oiden muštnikoiden nimikirjuteshe vn 1986 kezakuspäi. Honused kävutasoiš ofisoikš, niiden ühthine pind om 208 879 m².
Pertin katusen korktuz om 381 m, ühthine korktuz — 443 m (vspäi 1951). «Empair Steit Bilding» oli mail'man kaikiš korktembaks sauvuseks vll 1931−1954, pertikš — vhesai 1970. Sauvuz om 129 m levette. Kaik 73 liftad ratas pertiš.


Järvenpää.
Järvenpää (mugažo suomen kelel, virktas [ˈjærʋemˌpæː];) om Suomenman lidn valdkundan suves. Se sijadase Udenma-agjan keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas, valdkundan 25. lidnankund eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunkt mainitase 18. voz'sadan Järvenpää-usadibaks hebonvodindfermanno, Tuusulan küläks. Vl 1862 «Hel'sinki — Hämenlidn»-raudtekeskust läbiti küläd, i saudihe Järvenpää-raudtestancijad. Vspäi 1951 oli erižeks municipalitetaks torguzlidnan oiktusidenke (suom. "kauppala"), vl 1967 kändihe täudeks lidnaks (suom. "kaupunki").
Järvenpää-lidn šingotase vaumitud «Fortum»-kompanijal järedal lämuzelektrokeskusel (radab pujändusil), veičiden tehmižel, logistikan keskusel i muzikistorijan turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tuusulanjärven (5,9 km²) pohjoižel randal. Matkad Vantaahasai om 20 km suvhe (rahvahidenkeskeine lendimport), Hel'sinkihesai — 30 km suvhe avtotel vai raudtedme. Röunatab Tuusulan külämunicipalitetanke suves, päivlaskmas i pohjoižes. Lähembaine lidn om Kerav 5 km suvhe.
Vl 2019 lidnan ühthine pind oli 39,93 km², sidä kesken kuivma 37,54 nellikkilometrad, sokaz ma 2,39 km². Järvenpää jagase 25 nimitadud lidnfartalaks.
Eläjad.
Vl 1980 lidnan eläjiden lugu oli 23 281 ristitud, vl 2016 — 41 529 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Lidn om Suren Hel'sinkin magaduzrajonaks, i sen ristitišt ližadub kaikel vodel. Znamasine tatarankel'ne sebr, mečet' om olmas vspäi 1943.
Vn 2016 andmusiden mödhe, suomen kel' oli mamankeleks 94,0% täht lidnalaižišpäi, ročin kel' — 1,0%, toižed keled — 5,0%.
Erkki Kukkonen radoi lidnan edeližen pämehen vll 1993−2018.


Bismark Otto fon.
Otto fon Bismark-ruhtinaz (vspäi 1871) ([ˈɔtoː fɔn ˈbɪsmark]), täuz' nimi Otto Eduard Leopol'd fon Bismark-Šönhauzen, Gercog cu Lauenburg (; sünd. 1. sulaku 1815, Šönhauzen-kund, Prussii — kol. 30. heinku 1898, Fridrihsru-usadib, Germanijan imperii) oli Germanijan imperijan ezmäine pämez' (kancler, keväz'ku 1871 — keväz'ku 1890) «raudaine kancler»-närituznimenke i Prussijan röunantagaižiden azjoiden ministr (1862−1890). Oli Evropan ühtnendoiden balansan polenpidajan politikas.
Fon Bismark openui Göttingenan universitetas, sai juristan professijad. Ühtenzoiti Germanijad planan mödhe. Kut ministr dominirui Germanijan i Evropan azjoiš. Kirjuti memurarid ičeze lähtendad erindha jäl'ghe, tomad 1 i 2 oma pästtud vl 1898, tom 3 — vl 1921.
Kancler oli nainu, Johanna fon Puttkamer (1824−1894) oli hänen üks'jäine ak vll 1847−1894, abuti mužukale tehta kar'jeran. Koume last sünduihe naimiželos: Maria-tütär (1848−1926, cu Rancau-kanzannimenke naimiželos), Gerbert-poig (1849−1904) i Vil'hel'm-poig (1852−1901).


Kitajan kel'.
Kitajan kel' (suližen paginan ičeze nimituz: verol. 漢語 / kebn. 汉语 "hanjui", pin'jin': "hànyǔ" «Han'(-rahvahan) kel'»; kirjutandpaginan ičeze nimituz: 中文 "čžunven' ", pin'jin': "zhōngwén" «kitajan kirjkel'») om valdkundkel' Kitaiš, Singapuran i üks' oficialižiš kelišpäi. Se om sino-tibetižen kel'kanzan üks' kahtes sarakospäi, Kitain rahvahan kel'.
Pagižijoiden lugu kaikes mirus om läz 1,3 mlrd ristituid (2016). Erištadas paginoiden 10 gruppad, pohjoižed paginad oma literaturižen kelen aluseks.
Istorii i normativine kel'.
Kitajan kel' om üks' kaikiš amuižiš eläbiš kelišpäi. Sen kirjkel' om kaikiš amuižemb kävutadud keskes nügüd'aigan. Japonan i korejan keled ottas kävutamižhe kitajan kirjkelen ijeroglifoid. Kel'korpusan kaikiš vanhembad dokumentad oma 14.-11. voz'sadoiden EME arboindkirjutesed todud andaks živatoiden luil i katussamboiden katusil.
Normativine kitajan kel' om erazvuitte valdkundoidme da specialižidme territorijoidme, no erinend om pen' niiden keskes. Kitajan norm nimitase 普通话 "putunhua", Singapuran — 华语 "huajui". Honkongan i Taivanin norm om 国语 "gojui", se kävutab veroližid ijeroglifoid.
Ümbrikirjutand.
Voib lugeda ijeroglifad erazvuiččikš sen sijadusen tekstas mödhe. Teta koume tuhad ijeroglifoid om täudub el'gendamha lugendlehtesid i aiglehtesid specializacijata. Ijeroglifoiden üläühthine vajehnik (中華字海 "Čžunhua czihai" «kitajan ijeroglifoiden meri») mülütab 85 568 ijeroglifad vn 1994 pästandas.


Parfenon.
Parfenonan nägu Filopappos-kukhaspäi, vn 2013 heinku
Parfenon ("Parfenon" «neižne», «puhtaz») oli Amuižen Grekanman Afiniden Akropolin päine greciizman pühäpert'. Om saudud lidnan da kaiken Attikan Afina-neiččen-kaičijan oiktastuseks.
Ümbrikirjutand.
Pühäpert' sijadase stilobatal (vahval alusel) 69,5 m pitte i 30,9 m levette. Pertin südäin 59 × 21,7 metrad om peittud kolonniden taga 10,4 m kortte. Kaik oli 48 kolonnad — 8 ocseinil i 17 kül'gseinil.
Istorii.
Sauvuz om sätud sijaližes penteližes mramoraspäi vll 447−438 EME enččiden mugoižiden sijas. Paneg mäni sauvondsegoiteseta, vaiše kinktas pandud blokoišpäi. Elokaz sauvomine jätkustui grekiž-persižiden sodoiden lopindan jäl'ghe. Projektirui Iktin, sauvoi Kallikrat. Pühäpert' om čomitadud vll 438−431 EME Fidijan ohjandusel Periklan ohjastusen aigan.
Sauvuz radnikoiči oikti tuha vot, sid' ližasaudihe da kävutihe hristanuskondan pühäpertikš i mečetikš.
Nügüdläine olend.
Nügüd'aigan Parfenon om muretud poleks: lämoipalo tegihe 3. voz'sadan keskes, se mureni katust i travi mramorad, vn 1894 manrehkaiduz mureni seinid. Vedadas kaivandusid i tarkoiktoid restavracijan radoid vspäi 1834.
Sauvusen udessündutadud kopijad oma olmas Regensburgas (Saksanma, 1842, hoštusen Val'halla-zal) i Našvill-lidnas (AÜV, 1897, läz naturaline suruz Afinan kuvapatshanke), mugažo miniatür kaičese Tokion «Tobu World Square»-puištos ("Tobu-mail'man torg") 1:25 masštabanke.


Vitgenštein Lüdvig.
Lüdvig Jozef Johann Vitgenštein ([ˈluːtvɪç ˈvɪtgənˌʃtaɪn]; sünd. 26. sulaku 1889, Ven, Avstrijan da Mad'jaranman imperii — kol. 29. sulaku 1951, Kembridž, Anglii, Sur' Britanii) oli avstrijalaine analitine filosof i logikantedai, matematikan, melen i kelen sarakos.
Tedomehen kazvatajad libuiba evrejižiš kanzoišpäi. Prihaine openui kodiš 14-voččehe ighäsai, sid' koume vot Lincan školas. Lüdvig jätksi opendamine Berlinan tehnižes universitetas (1906−1908), tedoiži mehaništ inženerijad. Vspäi 1908 openui Anglijas, sid' kirjuti ičeze töid anglijan i saksan kelil. Sai opendust Kembridžan universitetas vspäi 1911. Oli hüvädtegijaks tatan surman jäl'ghe vl 1913. Ühtni Ezmäižhe mail'man sodha vspäi 1914 kacmata medicinižhe tedonandmižhe, ezmäi laival, sid' artillerijas, putui plenha vl 1917, sigä kirjuti ičeze ezmäižen tedotön. Radoi opendajan Venas 1920-nzil vozil. Sai filosofijan doktoran arvod vl 1929 i vhesai 1947 radoi opendajan Kembridžan universitetas.
Eziti ratud «idealižen» kelen sauvondan programad, kudamban ezikuva om matematižen logikan kel'. El'genzi filosofijad kuti «kelen kritikad». Sädi logižen atomizman doktrinad — tedon strukturan projekcii mail'man strukturha. Vitgenšteinan filosofijan küzundad da tedoitud temad märičiba uden angliž-amerikanižen filosofijan harakterad.
Valitud pästtud sädused.
Filosofan käzikirjutused oma kaitud britanižes Triniti-kolledžas (Kembridž).


Neru Džavaharlal.
Džavaharlal Neru ("Javāharlāl Nehrū" [ˈdʒəʋaːɦərˈlaːl ˈneːɦru], [ˈneɪruː, ˈnɛruː]; sünd. 14. kül'mku 1889, Allahabad (nüg. Prajagradž), Britanine Indii — kol. 27. semendku 1964, Nju Deli, Indii) oli Indijan ezmäine päministr vll 1947−1964.
Rahvahan lider sai opendust Triniti-kolledžas (britanine Kembridž). Hän oli Indira Gandin tat i Radživ Gandin ded, tetabad politikanmehed radoiba Indijan koumanden i seičemenden päministran. Neru pidi neitraližet irdpol'žes politikas. Oli rahaazjoiden, kaičendan i röunantagaižiden azjoiden ministraks mugažo.


Sild.
Sild om sauvuz ühtenzoitmaha kaht fizišt objektad, ristitun üks' amuižembiš löudusišpäi.
Prototip oli langenii pu ühtes randaspäi toižhe. Sauvoškanzihe sildoid suriš lugumäriš lidnoiden da torguindan šingotesen tagut.
Sauvuz oleleb jaugnikoiden, živatoiden, torvveimiden, veden i transportan täht. Letas joges, järves, sal'mes vai toižes tugeduses päliči. Sild kogoneb keskustoišpäi i tügišpäi (seibhišpäi, vajišpäi). Pätüged oma härgad, agjahižed tüged oma aluztüged ühtištumha ten pudotesenke. Sild om oiged tobjimalaz, no voib olda kover vai spiraline ku pidab. Damban vai padoseinän üläh voib kävutadas sildaks.
Letud tes päliči inženerine sauvuz om tenveim (pit'k — estakad), sauvuz vanas (laksos) vai uras päliči nimitase viadukaks. Tehtas sildoid neniš materialoišpäi: metall (teraz, alüminijan ühthesuladused), raudbeton, beton, londuseline kivi, pumaterialad, norad. Specializiruidud organizacijad-sildanjoukud saudas da kohetas sildoid. Pordaigaline sild kogoneb pulloišpäi. Sildan vajehtuz om ehtatim.


Sima Cän'.
Sima Cän' (, kebn. 司马迁, pin'jin' "Sīmǎ Qiān"; sünd. vl 145 vai läz 135 EME, Lunmen' (nüg. Heczin'-makundas, Šan'si), Han'-imperii — kol. läz 86 vot EME) oli Kitain Han'-dinastijan istorik, kirjutai da astrolog. Sädi «Ši czi»-tedotöd (kit. 史記 / 史记, Istorižed kirjutesed), se kogoneb pol'millionaspäi ijeroglifoid 130 lugos — hronologižed tabluded kahtes voz'tuhas, Kitain ohjandajiden, elokahiden i valdkundmehiden biografijad, tedotraktatad kul'turas.
Cänin tat oli Sima Tan-istoriograf U-imperatoran (Han' U-di) ohjandusen aigan: hänen velgused oliba imperatoran kirjišton ohjanduz i kalendarin tedoidused. Sikš kümnevozne Sima Cän' tezi amuižid kirjoid, tetabad konfucijanistad Kun An'go (孔安國 / 孔安国) i Dun Čžunšu (董仲舒) oliba hänen opendajikš.
Sima Tan zavetoiči poigale šingotada da vaumita valdkundan istorijan tedoidusid. Sima Cän' oti radho vl 109 EME. Oigenzi imperatoran nevojan-ki funkcijoid kut üläarvon valdkundmez'.
Sima Cän' radoi mugažo astrologaks hänen tatan kartte imperatoran tanhanno. Vl 105 EME tedomez' oli valitud tehmaha kalendarin järedad reformad, i sädi uden täuden Taiču-kalendarin (太初历) nenidenke mehidenke ühtes: Tan Du (唐都), Den Pin (邓平) i Lo Sä-hun (落下闳). Aigan uz' lugendsistem tuli väghe vll 104−101 EME U-imperatoran ohjandusel. Taičun voz' lugi 365,25 päiväd i oli jagadud 12 kuks, kaikutte vedihe 29,52 päiväd.
Tedomez' nimitab pätärtusid, ned märitas rahvahan istorižen elonradmižen strukturad: avoinmel'žuz ("čžun"), arvostuz ("czin") i kul'turižuz ("ven' "). Sima Cän' kändihe Kitain ezmäižeks, ken tegeškanzi istorijan analizad, edel händast kitajižed tedomehed vaiše fiksiruiba i kogoziba andmusid.


Fenoil.
Fenoil () om pen' vepsän külä Vologdan agjan Babajevon rajonan pohjoižes.
Eländpunkt mülüb Pazjaren küläkundha. Matkad järven randhasai (, 223 m ü.m.t.) om 2 km päivlaskmha, küläkundan Pazjar-keskushesai om 11 km suvhe orhal vai 19 km avtotedme, Babajevo-rajonkeskushesai — 120 kilometrad suvhe. Lähembaine eländpunkt om Grigorjevskai ani pohjoižhe.
Vn 2002 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe Fenoilan eläjiden lugu oli 5 ristitud, heišpäi kaks' oliba venälaižed i koume — etnižed vepsläižed.


Logik.
a> venub grotas huralpäi, logine argumentacii tegi ted filosofijha hänen abul
Logik ("logikē" «oiktan meletandan (sekoimižen) tedo» sen-žo kelen "λόγος"-sanaspäi «sekoimine», «mel'», «hama») om filosofijan jaguz. Se om normativine tedo intellektualižen tedoiduzradmižen formiš, metodoiš da käskusiš. Formalizuidas niid logižel kelel.
Kut sekoimižen metodoiden analiz logik šingotihe eziauguižešti koumes kul'turas ühten aigan läz 4. voz'sadad EME: kitajižes, indižes i grekižes. Aristotel' vedi logikan tedoid sistemha, pani logižen meletandan formid i ohjandimid. Openuihe logikad istorižikš kuti filosofijan i ritorikan pala. Kut tedo logik kacub todusen sandan metodoid sadud edel sidä tedoišpäi, toižin sanoin eile mujandoišpäi, no kodvindan abul.
Logikan meton üks' päsabutandoišpäi om necen azjan märhapanend: kut tulda lähtmižvendoidennoks edeližusišpäi (oiged sekoimine) i sada todhišt tedod meletandan objektas. Se kävutase paksus toimetamha hüvin tedoitud melen predmetan nüansid da sen kosketusid kactud nägusen toižidenke aspektoidenke.
Logikan nell' toižendad: formalitoi (argumentacijan tedoiduz naturaližel kelel), formaline, simvoline, dialektine (marksizman logik). Formaline logik sai todesišt šingotest 20. voz'sadan augotišespäi ühtes matematikan tedoidenke. Formalitoman logikan šingotez zavodiše 21. voz'sadal kelentedon teravanke matematizacijanke.
Erased logižed operacijad: märhapanend, klassifikacii, todestamine, kumaiduz. Formaližes logikas: eidand, kaidenduz (röunaduz), ühthevend.


Homoi Akvinlaine.
Homoi Akvinlaine (,; sünd. läz 1225, Rokkazekk-zamk Akvino-lidnanno (nüg. Lacio-agjan suves, Italii), Sicilijan kunigahuz — kol. 7. keväz'ku 1274, Fossanovan abbatuz, Papin agj, nüg. siš-žo agjas) oli italijalaine filosof da teolog. Katoline jumalankodikund kanonizirui händast pühämeheks vn 1323 heinkus. Filosofan jändused kaičesoiš francižen Tuluzan jakobilaižiden jumalanpertiš.
Biografii.
Homoi oli Landol'f Akvinlaine-grafan seičemenz' poig, mam libui Napolin elokahas roduspäi. Tatan unikuva oli käta poigad benediktižen Montekassino-jumalankodin abbataks heiden rodun zamkanno, sikš oigetihe vižvottušt last benediktižhe kodihe ühesaks vodeks. Vll 1239−1243 tuleban aigan filosof openui Napolin universitetan, sid' Parižan i Köl'nan (1248−1250) universitetoiš. Kümne vot openzi jumalantedod Italijas (1259−1269).
Tedotöiden znamoičend.
Sistematizirui ortodoksižen sholastikan. Tomizman alusenpanii, ühtni dominikanilaižiden ordenha. Toižed latinižed nimed oma "Doctor Angelicus", "Doctor Universalis", "«princeps philosophorum»" («filosofiden ruhtinaz»). Vspäi 1879 lugetas Homoid kaikiš avtoritetižembaks katoližeks religiozižeks filosofaks, kävutaškanzihe hänen töid šingotamha nügüd'aigašt filosofijad. Ühtenzoiti hristanuskondan opendust Aristotelin filosofijanke. Formulirui Jumalan olendan viž todestust.
Homoi Akvinlaine andoi ohjandimen, miše tedon i uskon todused ei voigoi poikestada toine toižele, i garmonii om olmas niiden keskes. Elonmel' (melevuz) om näl'g el'geta Jumalad, tedo abutab sille.


Raudič.
Raudič vai Ogahhein (), mugažo Raudikhein i Raudikod paginoiš, om ogakahiden üks'- vai kaks'voččiden (äivoččed harvoin) heinäsižiden kazmusiden heim. Mülütadas Puzuänikoižed-sugukundan Raudičuižed-tribha da alatribha. Kaik 90..127 erikod om heimos.
Kazmuz om levitadud Evrazijadme i Afrikan pohjoižes. Severz'-se invazivižid erikoid om olmas toižil kontinentil (Pohjoižamerik, Avstralii). Om dekorativižid erikoid, no kaik oma rujoheinäd.
Erikod kazdas kahthesai metrad kortte, erasti nell'häsai. Kazmuz om Šotlandijan simvolaks. Vepsän nimitused libudas «raud»-sanaspäi. Raudičun erased erikod oma sötkeks lipkaižiden madoiden täht. Razvakaz voi pidase idülehtesiš.


Koiranbut'k.
Koiranbut'k (), mugažo Siled but'k paginoiš vai muite but'k, om kaks'vozne vai lühüdaks eläi äivozne heinäsine kazmuz. Erik mülüb Sel'derejižed-sugukundha.
Leviganduz.
Kazvab kaikes Evropas i Venämas, Azijan venos vönes, Indijan i Nepalan tropižes vönes, Afrikan pohjoižes palas. Eländtahod oma mecad i penzhišt.
Ümbrikirjutand.
Koiranbut'kad sasoiš 50..150 sm kortte. Seikh om but'k. Lehtesen form om koumesaumnikan polhe, se kazvab hibusudekahal alusel. Henod änikod oma vauktad, ned keradasoiš sel'gkatuz-änikuseks. Plodud oma pit'kahkod, siledad da loštajad.
Änikoičeb kezakus-heinkus, mezikazmuz, andab nektarad. Plodud oleskeldas küspikš elokus-sügüz'kus.
Kävutand.
Voib otta sömäks norid lehtesid, but'kiden alapaloid, keittud jurid. Kävutihe mujutamha villad pakuižen mujun ližamujuikš.


Jihvi.
Jihvi (estin kelel: "Jõhvi",) om Estinman lidn da volost' valdkundan pohjoižpäivnouzmaižes čogas. Lidn om Ida-Virun makundan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase vspäi 1241 Danijan aigkirjas, ezmäi "Gevi"-nimitusenke. Žilon nimituz oli "Jevve" Venäman imperijas. Vl 1869 saudihe raudtestancijad, i žilo kändihe tondan bazaks Derpthasai, ei olend raudted sihe vhesai 1876. Jihvi sai lidnan statusad vn 1938 1. päiväl semendkud. Vl 1960−1991 oli alištunu Kohtla-Järve-lidnan tobmudele. Vl 2005 ühtištuihe Jivhi-lidnan tobmut Jihvin volostin administracijanke.
Jihvi šingotase šoidkiven samižel (2 kaivust), sömtegimištol (maidtegim, painatosed), sauvondmaterialiden pästandal (šebin' šoidkiven samižespäi, betontegim), logistikal (varažomad), akustiksistemiden tegimel, turizmal (2 rahvahidenkeskešt kezafestivalid, 3 adivpertid), omblendan i meblin tehmižen edheotandoil, mugažo painuzkodi radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tallidn — Narv raudtel i avtotel. Matkad Tallidnan keskushesai om 166 km päivlaskmha orhal vai 151 km raudtedme. Lähembaine lidn om Kohtla-Järve, Jihvi sijadase sen rajoniden südäimes i röunatab Ahtme-rajonanke suves.
Üks'toštkümne küläd i üks' Tammiku-žilo mülüdas Jihvin volostihe lidnan ližaks. Volostin pind om 124 km², ristitišt — 12 056 eläjad (2019-01-01).
Eläjad.
Vn 2000 Estinman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 112 ristitud, vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe — 10 775 ristitud. Kaikiš suremb lidnrajoniden ristitišt oli 14 tuhad eläjid vl 1969.
Rahvahad (vl 2000): estilaižed — 33,20%, venänikad — 53,51%, toižed rahvahad — 13,29%.
Volostin edeline pämez' oli Martin Repinskii (26. kezaku 2018 — 4. sulaku 2019).
Irdkosketused.
*


Kerav.
Kerav ([ˈkerɑʋɑ],) om Suomenman lidn valdkundan suves. Se sijadase Udenma-agjan keskuzpalas, valdkundan 31. lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Üläkerav- (suom. "Ylikerava") i Alakerav-küläd oliba olmas lidnan sijas 1440-nziš vozišpäi, mülütihe Sipoon tulendha. Vspäi 1643 Kerav-külä mülüi Tuusulan tulendha. Vl 1862 «Hel'sinki — Hämenlidn»-raudtekeskust läbiti küläd i vedi tegimišton edheotandoid. Keravan municipalitetan aluz om pandud vl 1924 erigoitmižel Tuusulan municipalitetaspäi, se voz' znamoičese lidnan alusenpanendan vodeks. Vspäi 1954 municipalitetan pind kadoti nelländest, sen suvipala sijadase Vantaa-lidnas nügüd'. Vl 1970 kändihe Keravad täudeks lidnaks (suom. "kaupunki").
Kerav šingotase industrijaližil parkoil, saudihe niid lidnan päivnouzmas, E75-avtotrassan taga. Pästtas söndtavaroid (olud), tekstilid, metalltegesid (keitimpolen mašiništ — «Metos») i meblid, logistine keskuz.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sur' Hel'sinki-regionan päivnouzmas. Keravanjogi (65 km pitte, Vantaa-jogen hura ližajogi, Suomen lahten bassein) läbitab lidnan päivnouzmašt palad. Matkad Tuusulanjärven (5,9 km²) suvižhe randhasai om 5 km päivlaskmha lidnan keskusespäi, Järvenpää-lidnhasai om 5 km pohjoižhe, Hel'sinkihesai — 20 km suvhe avtotel vai raudtedme. Röunatab Tuusulan külämunicipalitetanke päivlaskmas i pohjoižes, Sipoon municipalitetanke päivnouzmas, Vantaa-lidnanke suves. Rahvahidenkeskeine Hel'sinki-Vantaan lendimport om saudud 12 km suvipäivlaskmha.
Vl 2019 lidnan ühthine pind oli 30,79 km², sidä kesken kuivma 30,63 nellikkilometrad, sokaz ma 0,16 km². Kerav jagase 11 nimitadud lidnrajonaks (äilugu).
Eläjad.
Vl 1980 lidnan eläjiden lugu oli 23 851 ristitud, vl 2016 — 35 511 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Lidn om Suren Hel'sinkin magaduzrajonaks, i sen ristitišt ližadub kaikuččel vodel.
Vn 2016 andmusiden mödhe, suomen kel' oli mamankeleks 89,6% täht lidnalaižišpäi, ročin kel' — 1,2%, toižed keled — 9,2%. Vspäi 1953 suomen kel' om kundan üks'jäižeks oficialižeks.
Petri Härkönen radoi lidnan edeližen pämehen vll 2010−2016.


Ahvenhein.
Ahvenhein () om äivoččiden vezikazmusiden heim. Mülüb Ahvenheinižed-sugukundha. Heimon tipine erik om ujui ahvenhein ("Potamogeton natans"). Kaik om 80..100 erikod heimos i läz 50 niiden londuselišt gibridad.
Leviganduz.
Kazmusen erikod oma levitadud kaikes mail'mas. Kazdas reskveden sauptud vai joksijoiš vitkos vezištoiš, sädas žomid paksus.
Ümbrikirjutand.
Heimon erikod oleldas 10 santimetraspäi 6 metrhasai pitte. Lehtesed čereduišoiš, nitinvuiččed vai ellipsanvuiččed, kaik vedenalaižed vai erased lehtesed ujudas veden pindal. Kazmuz änikoičeb heinkus-elokus. Ahvenheinän änikuz om tähk hahkvihandan vai burvihandan mujun, voib olda veden päl vai vedes.
Äikerdoičese semnil vai vegetativižikš, lindud i vezi levitadas semnid.
Kävutand.
Vezimollüskad, kalad da gavedid södas ahvenheinäd. Kala kudob kazmusen vezipalas i lehtesiden alapalas. Erased erikod oma sömäks vedenujujiden linduiden täht, ondatr i majag södas heinäd mugažo. Ottas südäimehe ploduzid gastrolitoikš.
Ristitud kävutadas ahvenheinid muglheretuseks, mouckiven ekvivalent. Kazmusen žomad telustadas tehnikan ujundale, vezištod heindudas heredamb.


Eizenštein Sergei.
Sergei Eizenštein (,; sünd. 10. (22.) viluku 1898, Rig, Lifländijan gubernii, Venäman imperii — kol. 11. uhoku 1948, Moskv, Venäman NFST, NSTÜ) oli nevondkundaline fil'miden režissör, scenarist, kinon teoretik, pedagog.
Tegi kar'jerad socialistižen realizman žanras vll 1924−1945. Venäman NFST:n čomamahtoiden arvostadud šingotai (1935). Kahten ezmäižen märan Stalinan nimed premijan laureat (1941, 1946). professor. Sai čomamahtontedon doktoran arvod vl 1939.
Biografii.
Tuleban aigan mail'man tetab režissör oli sündnu Mihail Eizenštein-arhitektoran elokahaze pereheze. Kanz oli elokaz Julija-maman suren päluižen tagut. Vll 1907−1915 Sergei openui Rigan realižes školas. Kazvatajad eliba eriži vspäi 1908. Vll 1915−1917 Eizenštein oli Piterin Civiližiden inženeriden institutan openikaks. Vn 1918 keväz'kul Sergei ühtni Rusttaha Armijha i kaks' vot ajeli agitacižel jonusel Venäman lodehedme. Radoi Proletkul'tas, sid' Leningradan «Sevzapkino»-edheotandas. Režissöran aigaline «Potömkin-somuzlaiv»-fil'm (1925) oli satusekaz NSTÜ:s i verhiš maiš.
Vl 1934 Sergei nai, oti Pera Ataševa-režissörad i scenaristad akaks (todesine nimi oli Perl Moisejevna Fogel'man, 1900−1965). Ak vaumiči režissöran sädusiden kuz'tomašt kogodust i kaiči hänen arhivad.


Leiden.
Leiden (mugažo alaman kelel, virktas [ˈlɛi̯də(n)], endevanh kirjutamine oli "Leyden",) om lidn Alamaiden päivlaskmas. Mülüb Suvigollandii-agjaha.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 922 kuti Utrehtan arhijerejan ičezkalud. Saudihe lidnust (zamkad) 12. voz'sadal, torguihe ümbri siš. Sadavoččen sodan aigan pagenikad šingotihe tekstil'tegimištod.
Ispanijan armii blokirui lidnad vn 1574 semendkus-redukus, no alamalaižed avaižiba šlüzid i upotiba lidnan ümbrištod, siš aigaspäi redukun 3. päiv znamoičese lidnan päzutandan päiväks i oigendase kaks'-koumepäiväliženke festivalinke. Villem I Oranalaine-princ käski avaita universitetad lidnas, i sen aluz om pandud vl 1575 (nüg. 14 tuhad üläopenikoid). Leidenan universitet oli protestantižen (kal'vinizman) opendusen järed keskuz 17. voz'sadal. Kirjišt, botanine sad i medicinine keskuz oma universitetan paloikš tämbäi. Raudte läbiti lidnad 19. voz'sadan keskes. Alamaiden Konstitucijan vn 1848 redakcii om sätud Leidenas.
Leiden šingotase universitetlidnaks, turizman edheotandoil. Aerokosmižen «Airbus»-korporacijan i «Eurotransplant»-kompanijan päfaterad sijadasoiš neciš lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan pohjoižes, valdmeren tazopindal (0 m ü.m.t.). Om äi vezikanalid. Matkad Pohjoižmeren randhasai om 8 km lodeheze, Amsterdam-pälidnhasai om 30 km pohjoižpäivnouzmha. Lähembaine järed lidn om Hag 20 km suvipäivlaskmha-päivlaskmha.
Leiden jagase 10 ümbrikoks (). Kuivman pind om 21,95 km², vezi — 1,32 km².
Eläjad da transport.
Vl 2006 lidnan eläjiden lugu oli 118 100 ristitud. Läz 350 tuhad eläjid om ezilidnoidenke. Kaik 24 religiozišt konfessijad om registriruidud lidnas, enamba kaiked katoline i protestantine jumalankodikundad.


Šarlott (Pohjoižkarolin).
Šarlott ([ˈʃɑrlət]) om lidn päivnouzmas. Se om Pohjoižkarolin-štatan kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe, 16nz' surtte AÜV:oiš.
Istorii.
Ende katoba-indejalaižed oliba enambuses lidnan tahondas. Eländpunktan aluz om pandud vl 1755, nimitihe britanižen Šarlott-kunigaznaižen mödhe (Georg III-kunigahan ak, ohjasti vll 1761−1818). Žilo sai lidnan (angl. "town") statusad vl 1768.
Šarlott šingotase sömtegimištol, energetižil kompanijoil (oz., Duke Energy) da tedoinstitutoil, AÜV:oiden bankoiden kahtendeks keskuseks. Bank of America-aluzkundan (Amerikan kahtenz' surtte bank) päfater i San Franciskon Wells Fargo-bankan (nellänz' surtte) päivnouzmaine palakund sijadasoiš lidnas. Microsoft-kompanijan päivnouzmaine palakund i Coca-Cola-jomiden kahtenz' surtte tegim AÜV:oiš ratas lidnas. NASCAR-avtovoibuižiden keskuz.
Vozil 2015 (7. tal'vku) — 2017 (4. tal'vku) Džennifer Roberts () radoi lidnan pämehen.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase štatan suves, Katobanjogen hural randpolel (350 km pitte, Santi-jogen bassein). Keskuz seižub Šugar-, Kofe- i Irvin-ojiden randoil, 232 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Šarlott röunatab Suvikarolin-štatanke, ezilidnad jätktasoiš sihe. Lähembaižed avtoteidme sured lidnad oma Grinsboro 145 km pohjoižpäivnouzmha, štatan Roli-pälidn 265 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha (210 km lendimel) i Atlant 395 km suvipäivlaskmha.
Klimat om subtropine neps, kaik nell' voz'aigad ozutasoiš. Kezakun-elokun lämuz om +24..+26 C°, vilukun — +4,5 C°, voden keskmäine lämuz om +15,4 C°. Absolütine minimum oleskeli −21 C°. Paneb sadegid 1057 mm vodes, läz tazomäras kuidme, 11 sm lunt tal'vel.
Eläjad.
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 731 424 ristitud. Šarlott om AÜV:oiden 23-nden surtte lidnaglomeracijan keskuz (Šarlott-Konkord-Gastonii) — 2 569 213 ristituid (2018), sen ristitišt ližadui valdkundas kaikiš heredambaks vll 2004−2014, 888 tuhad uzid eläjid tulihe aglomeracijha sil aigal.
Nell' universitetad i kolledž (üläškol) ratas lidnas, om toižid-ki ezilidnoiš. Pohjoižkarolinan universitet Šarlottas om kaikiš suremb lidnas, universitetaks vspäi 1965, 29 tuhad üläopenikoid.
Transport.
Avtobusad, kiruhavtobusad ("šattlad" — «tutud»), ezilidnjonused da turistižed trolleibusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 2007 kebn metro radab (, vl 2018 om 1 jono, 26 stancijad, 31 km raudteid).
Rahvahidenkeskeine civiline "Šarlott/Duglas"-lendimport ("CLT", 46,4 mln passažiroid vl 2018, 6. sija AÜV:oiš) sijadase 10 km päivlaskmha lidnan keskusespäi, no avtorengazümbärten südäimes. Tehtas reisid AÜV:oidme i Kariban meren sarihe, Torontho, mugažo Päivlaskmaižen Evropan järedoihe lidnoihe.


Urdu.
Kelen leviganduz Pakistanas i Indijas, ruskedpakuine om regionad oficialiženke statusanke
Urdu (ičeze nimituz: اردو "Urdū" [ˈʊrduː]) om Pakistanan lingva-franka i üks' kahtes valdkundaližes kelespäi, mugažo Indijan severziden-se regioniden oficialine kel'. Toine nimituz om Laškari لشکری [lʌʃkɜ:i:]. Se mülüb indoevropižhe kel'kundha. Om hindustanin kahtes kirjformaspäi (toine om hindi Indijas) Britanižen Indijan čihodamižen jäl'ghe vodel 1947.
Pagižijoiden lugu kuti mamankel' — 67 mln ristituid Indijas (51 mln, islamanuskojad tobjimalaz) i Pakistanas (16 mln), voziden 2011 i 2017 rahvahanlugemižed. Kuti mamankel' i toine kel' ühtes — 102 mln pagižijoid (1999).
Pakistanan kirjkel' kävutab persiž-arabišt grafikad, kirjamišt kogoneb 38 kirjamespäi. Kävutadas modificiruidud devanagari-kirjkel't Indijas. Päivlaskmman norišt otab kävutamižhe latiništ kirjamištod.


Bakbatai.
Bakbatai () om äivozne heinäsine kazmuz. Mülüb Puzuänikoižed-sugukundan Rodnikhein-heimho, sen tipine erik.
Leviganduz.
Kazmusen augotižlibund om Evrop da Azii, om importiruidud Pohjoižamerikha, nügüd' levganzi kaikedme mail'madme. Kazvab venon vönen nepsoiš tahondoiš: nituil, pallištoil, luhtoil, teveril, saduiš kuti rujohein.
Ümbrikirjutand.
Bakbatai kazvab 30 santimetrhasai kortte. Jur' om värtmudenvuitte 60 sm pitte i läz 2 sm sankte, juruseks üläpalas. Lehtesed oma pal'had pit'kad šorpakahad 5..45 sm pitte, 1..10 sm levette, kaik kazdas jurespäi. Änik oleleb 5 sm surtte cilindrižel seikhel.
Änikoičeb semendkus-kezakus, mugažo toižen kerdan sügüzel paksus. Tullei tob värtmudenvuiččid semnid vauktoil alahöunhuzil kebnas. Ned semned idüdas siš-žo nedališ, ezmäižel vodel kazvab änikoita i semnita. Kazmusen kaik palad mülütadas karktad sagedad vauktad südäivet.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe bakbatajan kaikid paloid zelläks i sömkazmuseks. Varhapandas jurid () aigaližel kevädel vai möhäižel sügüzel, kävutadas tonizirujaks abutuseks, paremboičemha sömänsulatust, vemha travindsubstancijoid organizmaspäi poiš.
Mezjäižed kogotas heid'omad tobjimalaz änikoičendan aigan.


Bui (lidn).
Bui () om Venäman lidn da lidnümbrik Kostroman agjan lodehes. Se om Buin rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü rajonha.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1536 sijaližiden volostiden eläjiden kirjutadud pakičendas kunigahale samha laskendad panda lidnad. Lidnuz oli saudud. Vspäi 1778 Bui-lidn oli makundan keskuseks. Vll 1905−1906 saudihe raudtestancijad, vedimdepod i kaks' raudted, Bui kändihe raudtesol'meks ühtes vodes (čuradused: Vologd, Danilov, Galič). Vll 1979−1990 Keskuzližen (Kostroman) sauvomine zavodihe läz lidnad. Stancii om kesken tehmatoi, elektroverkon jagamižkeskuz radab siš, sauvond planiruiše no ei mäne.
Bui šingotase mecan ümbriradmižel, himižel tegimel (mineraližed heretused i turbhan ümbriradmine), sömtegimištol (lihakombinat, paštandsijad), Pohjoižen raudten edheotandoil, mugažo omblendan i meblin fabrikad ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kostrom-jogen hural randal läz Vöks-ližajogen lanktendan sijad (), 100 m korktusel valdmeren pindan päl. Matk Kostrom-lidnhasai om 87 km suvipäivlaskmha orhal, 103 km avtotedme vai 165 km raudtedme. Lähembaine lidn om Galič 40 km päivnouzmha avtotedme vai raudtedme.
Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Om ümbärtud Buin rajonan territorijal kaikiš polišpäi.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 25 763 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 32 800 eläjad vl 1992 i 27 221 eläjad vl 1959.
Buin lidnansauvomižen da edheotaikundan tehnikum (edel 2012 vot — maižanduztehnikum) om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Čuhlom.
Čuhlom (vai "Чухломá") om Venäman lidn da lidnankund Kostroman agjan lodehes. Se om Čuhloman rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Edeline žilo oli olmas Čuhlomanjärven pohjoižel randal 10. voz'sadas. Nügüdläine eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1381 kuti lidn järven suvirandal Merän Galičun ruhtinazkundas. Puine lidnuz päjumalanpertinke oliba olmas 16. voz'sadaspäi vn 1727 lämoipalohosai.
Čuhlom šingotase mecan ümbriradmižel, pertiden strubiden tehmižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suvipäivlaskmas, Čuhlomanjärven suvipäivnouzmaižel randal, 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pen' Ivanovk-jogi () läbitab lidnad i lankteb järvhe. Matk Kostrom-lidnhasai om 150 km suvipäivlaskmha orhal vai 170 km avtotedme pidust' Galičun ülüt. Lähembaižed lidnad oma Galič 46 km suvhe orhal vai 50 km avtotedme i Soligalič 42 km lodeheze orhal vai 48 km avtotedme.
Lidn om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 57,9 km². Kaik om 49 irdad i 4 kujod lidnas.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 5 411 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 5,5..5,6 tuhad eläjid vll 1989−2009.
Čuhloman mectegimišton tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks, sijadase Anfimovo-žilos 2 km suvhe lidnaspäi.
Irdkosketused.
*


Bal'buškhein.
Bal'buškhein (, üks' sinonimoišpäi "Matricaria matricarioides") om üks'vozne heinäsine kazmuz Puzuänikoižed-sugukundaspäi.
Leviganduz.
Eziauguine areal om Venäman Edahaine Päivnouzm, Hokkaido-sar' i Pohjoižamerikan päivlaskmaine pala. Leviganzi kaikidme kontinentidme venos vönes. Kazvab kuti rujohein teveril, raudteiden pautkil, pustolänil, tactüd pöudoil.
Ümbrikirjutand.
Bal'buškheinän kuva Jan Kops-tedomehen "Flora Batava"-kirjaspäi, 1898
Kazmuz sase 5..40 santimetrhasai kortte, hajukaz. Bal'buškheinän seikh om üks'jäine, sarakoičese üläpalas. Höunhenvuiččed lehtesed čereduišoiš. Änikused kazdas seikhiden agjoil, ned oma puzuižed lühüdoil jaugoil, konižed formal i pakuižvihandad mujul.
Änikoičeb semendkus-sügüz'kus. Plod om täuz' semnid, ned oma 1,5 millimethasai pitte, kül'gekahad.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe änikusid heinčajuikš i zelläks, spravitamha kohtun kibuid, säruläžundad, sündutesidenjäl'ghišt anemijad. Tedoline medicin kel'dab otta bal'buškheinäd südäimehe, kävutadas vaiše kut irdpol'ne abutuz.


Galič (Kostroman agj).
Galič (, Venäs "Галичь Мерьский" Merän Galič) om Venäman lidn, lidnümbrik da raudtesol'm Kostroman agjan päivlaskmas. Se om Galičun rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü sihe.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1237 Lavrentii-manahan aigkirjas kuti Merän Galič, kudambhasai totarlaižed otiba plenha kaikid ristituid Volgan randoil, no 1159. voz' lugese lidnan alusenpanendan oficialižeks dataks. Vll 1247−1450 lidn oli ripmatoman eriližen Merän Galičun ruhtinazkundan pälidnaks, sid' oli alištunu Moskvan tobmudele i kändihe Galičun makundan keskuseks. Saudihe lidnust, i vhesai 1552 Galič oli znamasine kaičendlidn Kazanin hankundad vaste. 17. voz'sadal kazvoi Sibirin i Anglijan (Arhangel'skan kal't) torguindteil, torguihe karvoid da kalad, ortodoksižen hristanuskondan kümne jumalankodid oli olmas lidnan ümbrištos. Vspäi 1956 om raudtesol'meks.
Galič šingotase gidravližiden avtolibutimiden i vailöndagregatoiden tehmižel, mecan varhapanendal, nahkantegimel i kengiden fabrikal, mugažo lindferm radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuses, pidust' Galičunjärven (75,4 km², 101 m ü.m.t.) suvipäivnouzmašt randad, 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Balčug-kukkaz seižub lidnan keskuzpalas. Matk Kostrom-lidnhasai om 105 km suvipäivlaskmha orhal, 120 km avtotedme vai raudtedme pidust' Galičun ülüt. Lähembaižed lidnad oma Čuhlom 46 km pohjoižhe orhal vai 50 km avtotedme i Bui 40 km päivlaskmha avtotedme vai raudtedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 17 346 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 20..21 tuhad eläjid vll 1979−2000 (21 652 rist. vl 1989).
Galičun agrariž-tehnologine i pedagogine kolledžad oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Irdkosketused.
*


Birbincpu.
Birbincpu () om lehtezpun erik. Mülütadas Raidaižed-sugukundha. Erased tedomehed lugetas erikod gibridižeks: "Salix ×fragilis" = "Salix alba" × "Salix euxina".
Leviganduz.
Eziauguine areal om Evrop i Päivlaskmaine Azii. Ištutadas dekorativižeks kazmuseks kaiked mail'madme, om introduciruidud erikoks Afrikas, Avstralijas i Pohjoižamerikas.
Navedib nepsoid savekahid süvid mahusid. Kazvab jogiden, järviden i uitoiden randoidme, luhtoiš, nepsoiš tahoiš, no ei sodunuziš.
Ümbrikirjutand.
Kümnevozne pu sase 15..20 metrad kortte i 6..8 metrad diametral. Eläb 75 vodhesai. Kron om levedladvaine kangazpertinvuitte. Kor' om burhahk mujul, süvidenke haugelmasidenke tüvel. Änikusen nimituz om "birbas'jad" i "lambhaine".
Birbvicad nimitasoiš mugažo "birbinceižed" i "birbingäižed", ned oma oiktad pal'had loštajad, ruzan vai olivpun mujun, kändasoiš dropkikš (räbedoikš) alusel elon nellän voden jäl'ghe. Lehtesed oma kaidad, lanktas maha sügüzel vihandad vai pakuižed.
Kävutand.
Aigaline medenkandai kazmuz. Kävutadas kor't dubindsubstancijaks. Kazvatadas stepin rajoniš kävutamha poltuseks i lendamha sauvusid heredan šingotesen i lujan pakaiženvastaižusen tagut.


Kologriv.
Kologriv () om Venäman lidn da lidnankund Kostroman agjan pohjoižes. Se om Kologrivan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan nügüdläiženke nimitusenke 17. voz'sadal kuti kadotanu znamoičendad lidnuz (Vanh Kologriv). Vl 1727 sirtihe lidnad 40 km suvhe Unž-jogen mödvedhe Kičino-žilho. Vl 1778 udesnimitihe sidä Kologrivaks da anttihe makundan lidnan statusad.
Kologriv šingotase mecan varhapanendal da pilindal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suves, Unž-jogen hural randal (Volgan hura ližajogi), 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Avtotesild ühtenzoitab jogen randoid. Matkad Kostrom-lidnhasai om 230 km suvipäivlaskmha orhal vai 338 km avtotedme. Lähembaine lidn om Manturovo 61 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal vai 80 km avtotedme.
Üläunž-žilo (ven. "Верхняя Унжа") da kuz' küläd mülüdas lidnankundha Kologrivan ližaks. Lidnankundan pind — 507,41 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 3 314 ristitud, lidnankundan — 3 940 ristitud. Vl 2017 kaik 3 553 ristitud elihe lidnankundas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 4 568 eläjad vl 1959 i 4 599 eläjad vl 1970, lidnankundan (andmused vspäi 2008) — 4 162 eläjad vl 2008.
Keskškol i čomamahtoiden škol oma opendusen üks'jäižed aluzkundad. Ende pedagogine i medicinine školad radoiba, zootehnikum oli olmas ezilidnas jogen vastrandal (vhesai 1986).
Irdkosketused.
*


Čapatezhein.
Čapatezhein () om äivozne heinäsine kazmuz. Mülüb Puzuänikoižed-sugukundan Čapatezhein-heimho, sen tipine erik.
Leviganduz.
Kazmusen augotižlibund om Evropan, Azijan i Pohjoižamerikan ven vö. Introduciruidud erik Avstralijas i Udes Zelandijas.
Kazvab mecan i stepin zonoiš, kuivil nituil, harvoiš mecoiš, mecanröunoil, vanoil, pustolänil, pidust' randoid i teid.
Ümbrikirjutand.
Čapatezheinän jurišt om sanged sarakoikaz, manalaižidenke vezoidenke. Seikh om üks'jäine vai eile äi niid, seištas püštti vai koverad harvoin, 20..80 sm kortte, erasti 120 santimetrhasai. Lehtesed čereduišoiš, 5..20 sm pitte. Änikuz om kändaz. Änikod oleskeldas vauktan vai rusttan ližamujun.
Änikoičeb kezakuspäi elokuhusai, semned ehttäs heinkus-sügüz'kus. Plod om täuz' hobedaižhahkoid semnid 1,5..2 mm surtte.
Kävutand.
Spravitab čapatesid, baktericidine, ližadab litud. Hüvä mezikazmuz. Om sätud äi sortuid, kazvatadas saduiš, kožui kirbihe-ki kuivas olendas. Sadas void änikoišpäi. Eläb hüvin kuivaigan, ka semetas kaičemha mahust erozijaspäi.


Makarjev.
Makarjev () om Venäman lidn da lidnankund Kostroman agjan suves. Se om Makarjevan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Ende külä oli olmas 13.-14. voz'sadoil jumalankodin kukhan sijas. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1439 kuti Makarii Unžalaižen jumalankodi. Aigan mändes se šingotihe, i Makarjevskai Unžal-slabad (ven. "Макарьевская, что на Унже") kazvoi jumalankodin seinidenno.
Vl 1778 anttihe slabadale lidnan statusad Makarjev Unžal nimitusenke (ven. "Макарьев-на-Унже") erištamha ühtennimižes lidnaspäi Alalidnan gubernijas (nüg. pen' Makarovo-žilo jumalankodinno, se om läz upotadud Čeboksaran vezivaradimen täutmižen aigan, Liskovo-lidn om Volgan vastrandal). Kändihe makundan keskuseks vl 1797. Vn 1802 lämoipalo pani lidnad mantazole, i udessaudihe planan mödhe Kostrom-lidnan keskusen «tähthanvuiččen» pertišton kartte. Nimitase muite Makarjev:aks 19. voz'sadan lopuspäi. Romanovad-dinastijan ohjastusen aigan regulärine jarmank oleskeli lidnas.
Makarjev šingotase mecan varhapanendal de ümbriradmižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan lodehes, Unž-jogen oiktal randal (Volgan hura ližajogi) i sen vanoikahas alangištos, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad agjan Kostrom-keskushesai om 170 km päivlaskmha orhal vai 180 km avtotedme. Lähembaine lidn om Nei 46 km pohjoižhe orhal vai 73 km avtotedme.
Komsomolk-žilo (ven. "посёлок Комсомолка", 142 rist. vl 2014) i Vilu Učulm-žilo ("посёлок Холодная Заводь", 35 rist. vl 2014) mülüdas lidnankundha Makarjevan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 7 274 ristitud, lidnankundan — 7 493 ristitud. Vl 2017 kaik 6 805 ristitud elihe lidnankundas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 10 076 eläjad vl 1959, lidnankundan (andmused vspäi 2008) — 7 657 eläjad vl 2008.
Professionaližen opendusen aluzkund om Makarjevan profškol — Kostroman avtoteiden kolledžan filial.
Irdkosketused.
*


Hajuherneh.
Hajuherneh () om üks'vozne heinäsine kazmuz Bobanvuiččed-sugukundaspäi.
Libub Keskmeren randišton päivnouzmaspäi. Voib kazda 1..2 metrad kortte nütidme.
Kazvatadas dekorativižeks kazmuseks 17. voz'sadaspäi. Saihe äi sortuid erazvuiččen ližamujun änikoidenke, niiden haju om mel'heine. Kazmuz om toksine.


Volgorečensk.
Volgorečensk () om Venäman lidn da lidnümbrik Kostroman agjan suvipäivlaskmas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1964 kuti lidnanvuitte žilo sauvomha da holitamha Kostroman GRES:ad, samha elektrust. Oli alištunu Kostrom-lidnan tobmudele. Žilo sai lidnan statusad vl 1994.
Volgorečensk šingotase GRES:al, kalankazvatandal (osötr, karp), Gazprom-kompanijan torviden metallurgižel tegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volgan Gor'kijan vezivaradimen oiktal randal, 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Röunatab Ivanovon agjanke suves. Matkad agjan Kostrom-pälidnhasai om 40 km pohjoižhe orhal, avtotedme vai jogedme. Lähembaižed lidnad oma Ivanovon agjas: Privolžsk 6 km suvipäivnouzmha orhal vai 10 km avtotedme i Furmanov 17 km suvhe orhal vai 24 km avtotedme. Üks'raižuine raudte ühtenzoitab lidnad Furmanovanke.
Volgorečensk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrik röunatab agjan Krasnosel'skii-rajonanke pohjoižes i päivnouzmas, Nerehtan rajonanke päivlaskmas.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 17 104 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 19 tuhad eläjid vl 2001.
Volgorečenskan tegimištoline tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.


Haragaine (kazmuz).
Haragaine (i läz 30 sinonimad) om üks'vozne heinäsine kazmuz Puzuänikoižed-sugukundaspäi.
Leviganduz.
Kazvab londuses Evropan i Azijan, Pohjoižamerikan venos i subtropižes vöiš. Navedib päivänvauktust kaiken elon aigan, kazvab hüvin väghižil savikoil. Ku varta kazmust, ka se koleb.
Ümbrikirjutand.
Kazmuz eläb 3..4 kud, sase 15..60 santimetrhasai kortte, lujanke specifiženke hajunke. Haragaižen seikh om üks'jäine, sarakoičese üläpalas. Lehtesed čereduišoiš. Änikused oleldas 25 millimetrhasai surtte, kazdas seikhiden i sarakoiden agjoil. Änikusiden puzuižed oma pönged, änikoičendan lopus — konižed heimon toižiden erikoiden erineden.
Änikoičeškandeb 30..50 päiväl idüiden jäl'ghe, änikoičendan hätkeližuz om 1..2 kud (ühten änikusen läz kaht nedalid). Äikerdoičese vaiše semnil.
Kävutand.
Kazvatadas i ottas änikusid () londuseližeks zell'torhudeks. Päkazvatajad oma Argentin, Brazilii, Mad'jaranma, Egipt, mugažo Bolgarii, Saksanma, Čehanma, Slovakii. Vaumitud torhuz sättub ühten voden aigan. Kuivatud änikused mülütadas äi ližakahid substancijoid: efirvoi (ühthe procenthasai), flavonoidad, glokizidad (apigenin), kumarinad (gerniarin i umbelliferon), fitosterinad, dubindsubstancijad, karktad substancijad, vitaminad, kamed', mugažo apigeninan, lüteolinan i kvercitinan ühtnendad.
Haragaižen unotez mülüb kosmetikha i kodihimijha. Ottas kävutamižhe void segoitajaks mujutamha porcellanižid tegesid.


Nei (lidn).
Nei () om Venäman lidn da lidnankund Kostroman agjan keskuses. Se om Nejan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud žiloks raudtestancijanno udel «Vologd — Vätk»-raudtekeskustal vl 1906, nimitihe jogen mödhe. Vspäi 1905 mecanümbriradai tegim radoi žilos. Vl 1926 kätihe Nejad radnikžiloks, vl 1929 — Nejan rajonan keskuseks. Anttihe Nejale lidnan statusad vn 1958 28. päiväl uhokud.
Nei šingotase mecan ümbriradmižel (klejatud brus i pertin komplektad, mecan pilind), sömtegimištol (leib da leibproduktad), mugažo omblendfabrik i meblin fabrik ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan suvipäivlaskmas, Nei-jogen oiktal randal tobjimalaz (Volgan hurapol'ne bassein), 105 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Nel'š-jogi (111 km pitte) lankteb Nejha huralpäi lidnan päivnouzmas. Lidn om ümbärtud mecoil. Matkad agjan Kostrom-pälidnhasai om 184 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, 224 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Makarjev 46 km suvhe orhal vai 73 km avtotedme i Manturovo 51 km päivnouzmha orhal i 61 km avtotedme vai Transsib-raudtedme.
Nei om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pämez' radab rajonan-ki pämehen. Edeline lidnankundan i rajonan pämez' oli Valerii Volkov (2008−2016).
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 9 827 ristitud, rajonan seičeme kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 14 416 eläjad vl 1970. Ortodoksižen hristanuskondan Spiridon Trimifuntalaižen jumalanpert' om saudud vll 2003−2006.
Nejan politehnine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Harag.
Harag (), mugažo Järgeline harag vai Evrazijalaine harag, om levitadud evrazijalaine lind. Mülütadas Kroikoinvuiččed-sugukundha, sen Harag-heimon üks' koumes erikospäi.
Ümbrikirjutand.
Eläb Evrazijas i Afrikan pohjoižes, venon i subtropižen voiš, om kezalinduks Skandinavijas. Eländtahod oma mecan sarikod, puištod, sadud, sijadasoiš läz ristitud pertištod paksus. Haragad ei navedigoi tihedad mecad.
Ižačun i emäčun irdpol'ne nägu om ühtejitte, no ižačun keskmäine veduz (233 g) om enamba mi emäčun (203 grammad). Haragan hibjan piduz oleleb 51 sm händanke, händ om pidemb mi hibj, suugiden maihutuzkeskust sase 90 santimetrhasai. Höunhišt om mustvauged. Lendand om lainhenvuitte planirui. Kačatadas besedoites toine toiženke vai ku homaičiba grazijad varust. Pajatadas hilläšti vedatamha partnöran tarkust.
Äikerdoičend.
Elädas paroil. Valitas partnörad elon ezmäižel vodel, kandustaškatas kahtendel vodel, pezoiteldas koumandel vodel. Tehtas severz'-se šurunvuiččid pezoid kuiviš raguzišpäi, lapttulendanke, no munind om vaiše ühtes pezas. Emäč munib 5..8 munad sulakus, sen jäl'ghe haudub niid 17..18 päivest.
Ozoitez.
Must, kut nogi, vauged, kut lumi, hüppib, kut bes, pajatab, kut pap' (harag).


Manturovo.
Manturovo () om Venäman lidn da lidnümbrik Kostroman agjan keskuzpalan päivnouzmas. Se om Manturovon rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe.
Istorii.
Eländpunkt mainitase vl 1617 kuti külä. Pit'kan aigan se oli peneks küläks, no vspäi 1870 Kologrivan makundan suim päti kerata torgust külän agjas joga nedalil i Nikol'skai-jarmankad kerdan vodes. Vspäi 1906 «Vologd — Vätk»-raudtekeskust radaškanzi külänno, saudihe nell' mecpilindtegint edel Oktäbrin revolücijad, järed vugonk mäni Unž-jogedme. Nened eländpunktad ühtištuihe külänke: bajarišton koume usadibad, Nikolo-Mokrovskoje-žilo (valdmoidenke), Berežki-külä.
Vspäi 1929 Manturovo om rajonan keskuseks, kätihe radnikžiloks sil-žo vodel. Se sai lidnan statusad vl 1958, ühtenzoittihe Jurovskii-radnikžilonke fanerantegimenno. Lidn lainzi amuist Gradilevo-žilod (1962), Rečkovo-, Vešnäkovo- i Žarihino-külid (1966).
Manturovo šingotase mecan ümbriradmižel (faneran kombinat, mecpilindan 22 edheotandad), himižel i medicinižel tegimištol (koume edheotandad), sömtegimištol (mineralveded, lihaproduktad, sagud).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Unž-jogen oiktal randal, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad agjan Kostrom-pälidnhasai om 234 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, 262 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Šarj 40 km päivnouzmha orhal, 53 km avtotedme vai raudtedme, i Nei 51 km päivlaskmha orhal i 61 km avtotedme vai Transsib-raudtedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 17 479 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 21..22 tuhad eläjid vll 1970−1998 (22 574 rist. vl 1979).
Manturovon politehnine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused.
*


Habukad.
Habukad () oma lihansöjad lindud, Habukaižed-sugukundan alasugukund. Sen ezitajad elädas kaikil kontinentil päiči Antarktidas.
Ümbrikirjutand.
Erikod oma meclindud päpaloin. Lähendelesoiš metonnoks i mecatas peitsijaspäi varastamatomil londoil. Pit'kahk händ i levedad suugad abutadas elonmahtusele. Habukan nägemine om teravamb mi ristituil severzihe-se kerdoihe sil'man paremban verkhel'pken (läz vidhe kerdha) i tihedambiden nerviden tagut.
Pä om kehker. Lindunpoigaižed kazdas ičeksaz. Erikoiden tobj pala mecadab vaiše toižid linduid, toižed södas mugažo šihlikoid, löcoid i imetaiživatoid.
Kävutadas linduid erasti sakkalmectuses, sen aigan opetud lihansöjad lindud letas i ühtnedas penes vändos ristitun sportha näht.


Soligalič.
Soligalič (, Venäs oli "Соль Галичьская" Galičun Sol) om Venäman lidn da lidnankund Kostroman agjan lodehes. Se om Soligaličun rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1335 kuti "Sol' Galičskai (Galickai)" (). Se mülüi Galičun ruhtinazkundha. Lidn šingotihe keitandsolan samižel (vhesai 1823), sid' pajad radoiba sijaližel raudal soišpäi. Puine lidnuz oli olmas Kostrom-jogen hural randal 16. voz'sadal. Mouckiven löudmižsijad abutihe leta kivižid sauvusid jo 17. voz'sadal.
Soligalič sai makundan lidnan oficiališt statusad vl 1778. Mecan varhapanend da ümbriradmine leviganzi 20. voz'sadaspäi. Sarak Monzan raudtespäi tuli lidnha 1960-nzil vozil.
Soligalič šingotase pupertinsauvondan tegimel, sömtegimištol (konservtegim), mouckiven kombinatal pohjoižes Turovk-ezilidnas, bal'neologižeks kurortaks (vspäi 1841).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Kostrom-jogen (, Volgan hura ližajogi) üläjoksmusen oiktal randal tobjimalaz, 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, ani päivlaskmha Galičun ülüdespäi. Matkad Vologdan agjan röunhasai om 15 km lodeheze orhal vai Monzan raudtedme, agjan Kostrom-keskushesai om 165 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal vai 220 km avtotedme. Lähembaine lidn om Čuhlom 42 km suvipäivnouzmha orhal vai 48 km avtotedme.
Soligalič om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 54,2 km². Edeline lidnan administracijan pämez' oli Väčeslav Čižikov (2008−2018), vspäi 2019 Soligaličun rajonan administracii tegeb lidnankundan administracijan velgusidme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 6 438 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 7 500 eläjad vl 1992. Ortodoksižen hristanuskondan Eläbzdusen jumalankodi, Raštvoiden jumalankodi, Ristan Zdviženjan (Borisan da Gleban) päjumalanpert' i nell' jumalanpertid oma kaičenus lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkund om Čuhloman mectegimišton tehnikuman Soligaličun filial.
Irdkosketused.
*


Hebočaine.
Hebočaine () om "Rubus"-heimon äivozne heinäsine kazmuz. Mülütadas Rozanvuiččed-sugukundha.
Leviganduz.
Kazmuz om levitadud Pohjoižen mapoliškon venos i subarktižes vöiš: Pohjoižamerik, Skandinavii, Baltijan mad, Vaugedvenäma, Venäma, Kitain pohjoižpäivnouzm, Pohjoižkorei. Om levitadud mecoiš, londuseližil nituil, jogiden i ojiden randoidme, penzhištoiš, soil i tundral, 1200 metrhasai ü.m.t. korktusil.
Ümbrikirjutand.
Hebočaižen botanine kuva Karl Lindman-tedomehen "Bilder ur Nordens Flora"-kirjaspäi, 1917−1926
Hebočaine kazvab 30 santimetrhasai kortte. Jurišt om pit'k da hoik, ujelii, puikoikaz, sijadase 15..25 sm süvüdel. Lehtesed oma vihandad koumeagjaižed. Muzaruskedvauvhad änikod oleldas üksin, kaksin vai koumin ladval, viž lehtest änikos.
Änikoičend zavodiše semendkun lopuspäi i jätkustub 25..35 päiväd. Heinkus voib löuta küpsnijoid i änikoičijoid kazmusid ühten aigan. Plod om ühtištadud semnikahad murud babarmon pojav, no rusttan mujun toižidenke ližamujuidenke.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe veresid i ümbriratud marjoid. Tehtas nenid produktoid marjoišpäi: keitiž, südäivezi, likör, unotez. Unotadas lehtesid vihandaks čajuks. Hebočaižen südäivezi abutab hibjan lämuden alendusele, täutab vezinäl'gad, hüvä tonizirui i varmitai abutuz.


Nereht (lidn).
Nereht () om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Kostroman agjan suvipäivlaskmaižes čogas. Se om Nerehtan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1214 kut Vsevolod III Sur' Peza-ruhtinasen lapsiden ridan objekt. Lidnan keskuz sijazihe Nereht-jogen oiktal randal 16. voz'sadahasai. Šingotihe keitandsolan samižel 15.-18. voz'sadoil. Nereht sai makundan lidnan oficiališt statusad vl 1778. Torguz oli lidnas joga nedalil, koume jarmankad vodes oleskeli edel 20. voz'sadad.
Nereht šingotase mašinansauvomižel (mehanine tegim, elektrolämbitimed), sauvondmaterialiden pästandal (järed savičtegim), turizmal, mugažo meblin fabrik (stal'cad, ištmed) i suvenirfabrik ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan päivlaskmas, Nereht-jogen (Volgan oigedpol'ne bassein) hural randal, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jaroslavlin agjan röunhasai om 6 km päivlaskmha orhal, agjan Kostrom-keskushesai om 40 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 45 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad sijadasoiš 30..40 kilometras orhal, ned oma: Kostrom pohjoižpäivnouzmha, Volgorečensk päivnouzmha, Furmanov suvipäivnouzmha, Gavrilov Jam suvipäivlaskmha-päivlaskmha, Jaroslavl' lodeheze.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 22 828 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 28..30 tuhad eläjid vll 1989−2000 (30 100 rist. vl 1992). Ortodoksižen hristanuskondan Kazanin päjumalanpert' i kuz' jumalanpertid oma kaičenus lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkund om Nerehtan politehnine tehnikum.
Irdkosketused.
*


Järgeline herneh.
Järgeline herneh () om üks'vozne heinäsine kazmuz Bobanvuiččed-sugukundaspäi, Herneh-heimon tipine erik. Om sätud äi sortuid.
Ümbrikirjutand.
Kazmusen jändused oma löutud kiviaigan i bronzaigan vaisauvusiš. Kazvatadihe amuižes Indijas, no herneh oli tundmatoman Amuižes Egiptas.
Kerdui kazmuz, 0,5..2 metrad kortte. Ozimman sortud oma pakaiženvastaižed. Änikod oma vauktad, erasti ruzad vai ruskedsinižed, 15..35 mm surtte. Bobad oma 2,5..12 × 1..2,5 sm surudel, mülütadas 2..10 šurunvuittušt sement-hernhut. Vegetacii jätktase 55..75 päiväd sorthu kactes.
Kazvatand.
Kazvatadas sömkazmuseks i sötmižkazmuseks. Vl 2016 kuivatud hernhen mail'man satuz oli 14,36 mln tonnoid, kaikiš järedambad kazvatajad oliba Kanad (4,61), Venäma (2,2), Kitai (1,2) i Indii (1,02 mln tonnoid).
Keittas i haudutadas herneht, slokosttäs pudrad, keitost (toižend — rok), ližatas salatoihe. Hernhesižed pirgad nimitasoiš "hernehnik" i "hernehsuusin", mugažo "tulčenik". Olanj hernehjauhospäi lumenke om "luminik".


Muraši.
Muraši () om Venäman lidn Kirovan agjan lodehes. Lidn om Murašin rajonan i sen Murašin lidnankundan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vll 1895−1898 kuti žilo sauvomha da holitamha «Perm' — Kotlas»-raudted. Nimitihe lähižen kadonuden külän mödhe. Vspäi 1929 om rajonan keskuseks. Muraši sai lidnan statusad vl 1944.
Muraši šingotase raudtetransportan, mecan varhapanendan i ümbriradmižen edheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan päivnouzmas, ani suvhe Pohjoižuvalad-ülüdes-vezijagandaspäi, 210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Komin Tazovaldkundan röunhasai om 10 km pohjoižhe orhal vai 15 km pohjoižpäivnouzmha «Vätk»-avtotedme (Kirov — Siktivkar), agjan Kirov-pälidnhasai om 97 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal, 113 km avtotedme vai 119 km raudtedme. Toine lähembaine lidn om Luz 167 km lodeheze orhal, 175 km raudtedme vai 272 km avtotedme.
Kaks' žilod i ühesa küläd mülüdas lidnankundha Murašin ližaks, niiden keskes nell' oma kaikenaigaižeta ristitištota.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 6 750 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 14 216 eläjad vl 1959. Kaik 7 052 ristitud elihe lidnankundas vl 2010, 6 540 ristitud vl 2017.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om saudud lidnas: Panteleimon-spravitajan jumalanpert' (1995) i ph. Mihal-arhangelan jumalanpert' (2009−2014).
Irdkosketused.
*


Hernehhein.
Hernehhein () om äivozne heinäsine kazmuz "Lamiaceae"-sugukundaspäi, Käbuhein-heimon tipine erik.
Leviganduz.
Kazvab Evropas, Azijas i Pohjoižamerikas venon klimatan zonas, mugažo Afrikan pohjoižes. Invazivine erik Avstralijas.
Navedib nituid, mecoiden vauvhid sijid, penzhištod. Voib löuta jogiden, järviden i soiden randoil. Levigandeb linmail rujoheinäks.
Ümbrikirjutand.
Täuz'kaznu hernehhein oleskeleb 15..30 santimetrad kortte. Jurišt om ujelii. Lehtesed kazdas paroil.
Ruskedsinižed änikod kazdas lühüdal jaugal, änikuz om tähkanvuitte. Plodud oma munanvuiččed koumetahkoižed pähkmuded.
Kävutand.
Kazmuz mülütab C-vitaminad. Rahvahaline medicin kävutab hernehheinäd verenjoksmust i kül'mehtust vaste.
Hernehhein om antioksidant, stimuliruib immunitetad, azotab virusläžundoid i palatuzprocessid. Ottas kävutamižhe sportivižen sömižen palaks bodibildingan aigan.
Ursanan muiktuz i karofillin kačusteldas rakan toižendoiden augud i levitandad.


Jaransk.
Jaransk (,) om Venäman lidn Kirovan agjan suvipäivlaskmas. Lidn om Jaranskan rajonan i sen Jaranskan lidnankundan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan alusenpanendan oficialine voz' om 1584, nimitihe Jaran'-jogen mödhe. Saudihe lidnust. Eläbzdusen jumalankodi mainitase vspäi 1652. Sai makundan lidnan statusad vl 1780.
Jaransk šingotase mehanižel tegimel i mecan ümbriradmižel, mugažo omblendfabrik, vedimdepo i tipografii ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan pohjoižes, Jaran'-jogen molembil randoil (151 km pitte, lodehline marin kel': "Йӓрӓҥ", Vätkan oigedpol'ne bassein), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad agjan Kirov-pälidnhasai om 180 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 220 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Sovetsk 72 km päivnouzmha orhal vai 87 km avtotedme, Joškar-Ol (Mari Elan Tazovaldkund) 74 km suvhe orhal, 83 km «Vätk»-avtotedme vai raudtedme, Šahunj (Alalidnan agj) 86 km päivlaskmha-lodeheze orhal vai 101 km avtotedme.
Visokovo-žilo (158 rist. vl 2010) i 17 küläd mülüdas lidnankundha Jaranskan ližaks, niiden keskes koume oma kaikenaigaižeta ristitištota. Lidnankundan pind — 690,46 km². Lidnankundan edeline pämez' oli Denis Ikonnikov (2012−2018), vspäi 2018 radab Jaranskan rajonan pämehen.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 17 523 ristitud, lidnankundan — 18 041 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 20..21 tuhad eläjid vll 1989−2001 (21 700 eläjad vll 2000−2001). Vl 2017 kaik 16 756 ristitud elihe lidnankundas.
Professionaližen opendusen aluzkund om Jaranskan tehnologine tehnikum (alusenpanend vl 1873).
Irdkosketused.
*


Haraganhäč.
Haraganhäč () om äivozne heinäsine kazmuz. Mülüb Puzuänikoižed-sugukundan Haraganhäč-heimho, sen tipine erik.
Kazmuz om levitadud Evropas i Azijan venos vönes. Om introduciruidud erikoks Pohjoižamerikas, Avstralijas i Udes Zelandijas.
Jur' om lühüd. Seikh om seižui, 15..60 sm pitte. Lehtesed čereduidas, ülälehtesed oma penemb mi alahaižed.
Haragaižen pojav, no haraganhäč om toine kazmuz, eile zellid siš. Kazvatadas dekorativižeks kazmuseks, om ribuikahid formid-ki. Kävutadas äniklehtesid arboindan täht.


Uržum.
Uržum (,) om Venäman lidn da lidnankund Kirovan agjan suves. Se om Uržuman rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1584 kuti puine lidnuz kaičemha tahondad marin i tataran feodaloid vaste, nimitihe Uržumk-jogen mödhe. Saudihe ut lidnust vl 1647. Sai makundan lidnan statusad vl 1780.
Uržum šingotase sömtegimištol (spirtan da vinan tegim, leibän edheotand).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan lodehes, Uržumk-jogen hural randal (109 km pitte,), 10 kilometras sen lanktendan sijaspäi Vätkha oiktalpäi, 90 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Uržumk om laivjogeks lidnaspäi. Matkad Marii Elan Tazovaldkundan röunhasai om 25 km suvipäivlaskmha orhal, agjan Kirov-pälidnhasai om 167 km pohjoižhe orhal vai 191 km R169-avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Malmiž 77 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal vai 91 km avtotedme, Sovetsk 82 km lodeheze orhal vai 99 km avtotedme i Nolinsk 50 km pohjoižhe orhal vai 58 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 10 213 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 12 tuhad eläjid vll 1979−2001 (12 200 eläjad vll 1998−2000).
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Uržuman agrariž-tehnine tehnikum i Kirovan medicinižen kolledžan Uržuman filial.
Irdkosketused.
*


Häč.
Häč vai Bolobolk () om äivozne vezikazmuz. Mülüb Bulüiženvuiččed-sugukundan Häč-heimho, sen tipine erik.
Leviganduz.
Kazmuz om levitadud Evropan i Azijan tazangištoil. Navedib jogiden keskustoid joksijanke vitkos vedenke, järviden tahoid randanno, učulmoid. Seikh augotase 0,5..1 metrad süvüdel. Sädab žomid sijidme. Kadob redustadud vedespäi.
Ümbrikirjutand.
Jurišt om pakuižvihand lapakoiged i lihanvuitte, 3..10 sm sankte. Alalehtesed oma pol'läbinägujad. Lehtesen platan leveduz om 15..19 sm, sen päsoniden lugu — 21..24. Üks'jäine änik kazvab ülähäs, se om pakuine mujul i 4..6 sm diametras, alkogolin hajunke vedatamha pölüstoitajid, ičtazpölüstoitandan voimuz om olmas mugažo.
Änikoičeb kezakus-sügüz'kus. Äikerdoičese semnil i vegetativižikš.
Kävutand.
Kävutadas kuivatud jurid () zelläks penil paloil i vaiše lekarin receptan mödhe, sur' pala om travii. Jured om protistocidižed i kontraceptivad. Keittud solakahas vedes jured kadotadas toksižust. Ottas kävutamižhe räkištadud semnid kofen vajehtimeks.


Nausika Tulleialangištospäi.
«Nausika Tulleialangištospäi» ("Kadze-no tani-no Nausika") om voden 1984 japonine täuz'piduzline animemul'tfil'm tedoližen fantastikan žanras.


Omutninsk.
Omutninsk () om Venäman lidn da lidnankund Kirovan agjan päivnouzmas. Se om agjan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Omutninskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1773 kuti žilo sauvomha da holitamha kaugedraudan tegint Omutnai (Omutnic)-jogen randal. Tegim radaškanzi vl 1775. Nimitihe žilod "Osokino" tegimen pidajan kanzannimen mödhe, sid' "Rabočii-žilo", "Omutnai" i "Omutninskii tegim" jogen mödhe. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1921. Raudte tuli lidnha vl 1931. Raudtestancii om saudud vodele 1940, sen nimituz om Stal'nai («teraz»). Metallurgine tegim pästab profilän enamba tuhad toižendoid, radab raudlomul.
Omutninsk šingotase raudan metallurgijan tegimel, mecan ümbriradmižel i sömtegimištol.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suvipalas, Omutnai-jogen (56 km pitte, lankteb Vätkan üläjoksmushe huralpäi 8 kilometras pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi) i sen Omutninskii-uiton-vezivaradimen (10 km²) randoil, 210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad agjan Kirov-pälidnhasai om 146 km päivlaskmha orhal, 171 km avtotedme vai 232 km raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Glazov (Udmurtijan Tazovaldkund) 66 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal vai 95 km avtotedme, Zujevk 70 km suvipäivlaskmha orhal, 125 km avtotedme vai raudtedme, Vauged Holunic 79 km päivlaskmha orhal vai 93 km avtotedme, i Kirs 75 km pohjoižhe orhal, 90 km avtotedme vai raudtedme.
Koume žilod i kaks' küläd mülüdas lidnankundha Omutninskan ližaks, sidä kesken üks' žilo seižub kaikenaigaižeta ristitištota.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 23 615 ristitud, lidnankundan — 24 185 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 28..29 tuhad eläjid vll 1970−2001 (29 600 eläjad vl 1992). Kaik 22 798 ristitud elihe lidnankundas vl 2017.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Omutninskan politehnine tehnikum, Omutninskan pedagogikan, ekonomikan da oiktusen kolledž, mugažo Kirovan medicinižen kolledžan Omutninskan filial.
Irdkosketused.
*


Hibushein.
Hibushein (), mugažo Šetinhein paginoiš, om äivozne kazmuz, mülütadas Tähkheiniden sugukundha. Se om Hibushein-heimon ("Nardus") üks'jäine erik.
Leviganduz.
Kazmuz om levitadud kaikedme Evropadme, Pohjoižamerikan pohjoižpäivnouzmas, mugažo Anatolijan pol'sarel i Afrikan pohjoižes, Sibirin erasidme tahoidme. Putub vastha Venäman pohjoižes paksus.
Vägitomiden muiktoiden nituiden da pustoläniden järgeline erik, navedib letemaid i turbast. Nepsuz eile tärged, no hein om päivännavedii.
Ümbrikirjutand.
Jurišt sädab tihedad turbišt. Seikh kazvab 15..60 sm pitte. Lehtesed oma kaidad hahkvihandad 5..30 sm pitte, kazdas suguks (tihedaks turbheks) miččehe-se korktushesai, sid' kändasoiš kaikihe polihe. Hibusheinän kulon muju om vauged.
Tähk-änikuz om 3..6 sm pitte. Kazmuz änikoičeb kezakus, andab semnid heinkus-elokus. Äikerdoičeze semnil.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe rahvahaližes medicinas säruläžundan olendad vaste. Hibushein abutab hengaita i vedada henged libudes vastmägehe, heitab väzundad jaugoišpäi pit'kan matkan jäl'ghe.
Semetas varmitamha letkid. Sötmižkazmuz madalanke arvonke. Kabjživatišt söb hibusheinäd harvamb, i se kändab dominantižeks omaluižel aigan mändes.


Mijadzaki Hajao.
Hajao Mijadzaki ("Mijadzaki Hajao"); sünd. 5. viluku 1941, Bunkö-rajon, Tokio, Japonii) om japonijalaine kirjutai, pirdai da režissör. Studio Ghibli-kompanijan direktor.
Biografii.
Hajao om sündnu Tokion Bunkö-rajonha, lendimiden paloiden «Mijazaki Airplane»-fabrikan pidajan kanzha. Kahtenz' nelläs vellesespäi. Om otnus mangan pirdandha i animacijha lapsessai.
«Keratud rahkoil»-fil'm (2001) sai vn 2003 «Oskar-premijad» kuti parahim animacine täuz'piduzline fil'm. Vn 2014 kül'mkus Mijadzaki sai Oskar-premijad suriš edessatusiš kinematografas. Režissör da hänen radod saihe koumekümne tošt premijad.


Vätkan Poläni.
Vätkan Poläni («pallištod Vätk-jogenno»,) om Venäman lidn da lidnümbrik Kirovan agjan suvipäivnouzmaižes čogas. Se om agjan koumanz'-nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo Vätkan Polänin rajonan administrativižeks keskuseks.
Istorii.
Eländpunkt mainitaškanzihe vl 1596 kuti žilo ortodoksižen hristanuskondan Vätkan Emäganpäivän jumalankodinno. Vn 1914 redukus «Moskv — Kazan' — Jekaterinburg»-raudte läbiti žilod raudtesildanke Vätkas päliči. Vl 1938 kätihe radnikžiloks, se sai lidnan statusad vl 1942. Vspäi 2007 avtotesild ühtenzoitab Vätkan randoid 8 km päivnouzmha lidnaspäi.
Vätkan Poläni šingotase tuikutimiden «Molot»-tegimel («pall'»), lukloiden tegimel, sauvondmaterialiden tehmižel (raudbeton, puižed konstrukcijad), sömtegimištol (leibänproduktad, lindferm), omblendedheotandoil (pälembaižed sobad, radsobad, sumkad), laivoiden i mineraližheretusiden pästandal. Jogivaldmad oma väges.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Vätk-jogen oiktal randal, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vätkan oiktad Oštorm- () i Toimenk- (ven. "Тойменка") ližajoged jokstas lidnas. Matkad Tatarstanan röunhasai om 2 km suvipäivlaskmha orhal, 3 km raudtedme vai avtotedme, agjan Kirov-pälidnhasai om 278 km pohjoižhe-lodeheze orhal, 330 km avtotedme vai 610 km raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Sosnovk 10 km päivnouzmha orhal, 21 km avtotedme vai 14 km raudtedme, Kukmor (Tatarstan) 10 km suvipäivlaskmha orhal, avtotedme vai raudtedme, i Malmiž 41 km lodeheze orhal vai 58 km avtotedme.
Vätkan Poläni om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 35 162 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 46 tuhad eläjid vl 1992.
Rahvahad (2002): venälaižed — 70,2%, totarlaižed — 18,2%, udmurtalaižed — 5,3%, marilaižed — 2,5%, toižed rahvahad — 3,8%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Vätkan Polänin mehanine tehnikum i Vätkan Polänin gumanitarine kolledž.
Irdkosketused.
*


Händikahanbut'k.
Händikahanbut'k () om üks'vozne vai kaks'vozne heinäsine kazmuz. Erik om heimon üks'jäine, mülüb Sel'derejižed-sugukundha.
Putub vastha Anatolijan pol'sarel i Kavkazal, Evropas (Venäman evropižiš agjoiš harvoin). Invazivine erik Pohjoižamerikas. Navedib rohlid, väghižid, karbonatižid mahusid. Kazvab rujoheinäks ristitun pertištonno, saduiš i linmaiš.
Kazmuz oleleb ühthe metrhasai kortte. Seikh om but'k, sarakoičese. Änikoičeb kezakuspäi redukuhusai, änikused oma äiluguižed. Petruškan pojav, no händikahanbut'ken lehtesen üläh om loštai.
Händikahanbut'k om morii, ei ole olmas kävutandad.


Vauged Holunic.
Vauged Holunic () om Venäman lidn da lidnankund Kirovan agjan keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas. Se om Vauktan Holunican rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt aluz om pandud vl 1764 kuti žilo sauvomha da holitamha Novotroickii Holunickii (Beloholunickii)-raudantegint, nimitihe jogen mödhe. Uiton ezmäine puine padosein oli saudud sil-žo vodel. Manmehed Uz'lidnan i Vologdan gubernijoišpäi oliba ezmäižil sirdanuzil mehil. Vll 1928−1965 eländpunkt oli lidnanvuiččeks "Beloholunickii"-žiloks. Se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vl 1965.
Beloholunickii-tegim pästi raudad vhesai 1909. Vll 1916−1941 tegim pästaškanzi maižanduzinventarid (adrad). Vl 1941 libutimtransportižen mašiništon tegim Nikopolišpäi (Ukrain) oli evakuiruidud sihe, siš aigaspäi tehtihe metalližkonstrukcijoid tobjimalaz (erazvuiččed konvejerad, mägilibutimed), mugažo čomamahtolišt valamišt. Vspäi 2017 tegim eläb bankrotnendas läbi, no radab.
Vauged Holunic šingotase mecanümbriradmižen kombinatal i omblendfabrikal (vspäi 2018).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suvipäivlaskmas, Vauged Holunic-jogen (168 km pitte, Vätkan hura ližajogi) i sen Beloholunickii-uiton-vezivaradimen (16 km²) randoil, 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad agjan Kirov-pälidnhasai om 73 km suvipäivlaskmha-päivlaskmha orhal vai 81 km «Kirov — Perm'»-avtotedme. Lähembaine lidn om Slobodskoi 40 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 45 km avtotedme.
Ühesa küläd mülüdas lidnankundha Vauktan Holunican ližaks, sidä kesken kaks' küläd seištas kaikenaigaižeta ristitištota. Lidnankundan pind — 510 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 232 ristitud, lidnankundan — 12 308 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 13 tuhad eläjid vll 1979−1996 (13 400 eläjad vl 1992). Kaik 11 526 ristitud elihe lidnankundas vl 2017.
Professionaližen opendusen aluzkund om Vätkan avtotegimištoližen kolledžan (Kirovo-Čepeck) filial.
Irdkosketused.
*


Hörmhein.
Hörmhein (, levitadud sinonimad oma "Chamerion angustifolium" i "Epilóbium angustifolium") om äivozne heinäsine kazmuz. Erik om heimon tipine, mülüb Enoterižed-sugukundha.
Leviganduz.
Kazvab Pohjoižen mapoliškon kavag'mecoiden zonas. Navedib letemad harvas mecas. Kazvab palatišil ezmäižeks babarmonke paksus, mugažo pilitišil i mecanröunal, pidust' raudtepudotesid da rovid, pöudoidenno, vedenno, torhen polhe mahusil. Kadob penzhiden i puiden šingotesen jäl'ghe.
Ümbrikirjutand.
Hörmhein oleleb 0,5..2 metrad kortte, sädab žomid. Jurišt om sanged ujelii, sätab urboid i uzid seikhid teravas (vegetativine äikerdoičend).
Änikoičeb kezan kahtendel polel. Plodud ehttäs elokus-sügüz'kus.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe hörmheinäd zelläks. Ištutadas dekorativižeks kazmuseks, hüvä medenkandai. Kuivatas lehtesid da jodas čajun vajehtimeks. Slokosttäs jurid. Ottas seikhid lehtesidenke živatoile sötkeks.


Ščecinan tramvai.
«Pesa 120Na»-model' Ščecinas vl 2017
Ščecinan tramvai () om tramvai Pol'šanmas. Se om avaitud elokun 23. päiväl 1879-ndel vodel. Ščecinan tramvaiš kaik kaks'toštkümne linijad funkcioniruib nügüd', tramvaiteiden ühthine piduz om 112,77 km. Stancijoiden lugu om 98. Siš om kaks' depod i 12 tehništ stancijad.


Kotel'nič.
Kotel'nič () om Venäman lidn, lidnümbrik da transporttesol'm Kirovan agjan päivlaskmas. Se om agjan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Kotel'ničun rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü rajonha.
Istorii.
Eländpunkt mainitaze ezmäižen kerdan «Starinas Vätkanmas» (17.-18. voz'sadad) kuti alusenpandud uz'lidnalaižil žilo anastadud marilaižil "Kokšarov"-lidnuden (tähäsai) sijas vl 1181. Sirtihe žilod 5 km jogen mödvedhe 14. voz'sadal, saudihe Kremlid. Vspäi 1647 ph. Oleksijan jarmank oleskeli keväz'kus (7.-22. surtte Venämas vozidme, südäiazjoiden ministrusen mödhe).
Kotel'nič sai makundan lidnan statusad vl 1780, oli torgovanoiden lidnaks. Saudihe sildad Vätkas päliči «Vätk — Piter»-raudtel vll 1903−1905. Vl 1927 raudte ühtenzoiti Alauz'lidnanke, i Kotel'nič kändihe raudtesol'meks. Kaks' raudtestancijad om olmas: Kotel'nič-1 i -2. Lidn šingotase mugažo saguden edheotandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Vätk-jogen oiktal korktal randal, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Sur' van («katl'uz») läbitab lidnad pohjoižespäi suvhe. Matkad agjan Kirov-pälidnan keskushesai om 84 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal, 121 km avtotedme vai raudtedme. Toine lähembaine lidn om Orlov 41 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 48 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 24 979 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 38 tuhad eläjid vl 1992.
Professionaližen opendusen aluzkund om Kirovan maižanduztehnikum.
Irdkosketused.
*


Imičaine.
Imičaine (), mugažo Imel'tahtheinäine i Imel'nic paginoiš, om äivozne vai erasti kaks'vozne heinäsine kazmuz Bobanvuiččed-sugukundaspäi. Se om heimon tipine erik.
Leviganduz.
Kazvab londuseližešti kaikes Evropas, Afrikan pohjoižes, Azijan päivlaskmas i keskuses, putub vastha Venäman Sibiriš i Edahaižes Päivnouzmas.
Navedib nituid keskmäiženke nepsudenke, mecpallištoid, sijid pidust' pöudoid i teid. Imičaine om ottud kul'turha, semetas sötmižheinäks levedali.
Ümbrikirjutand.
Seikh sarakoičese, kazvab 15..55 sm kortte, om ujelii paloin. Lehtesed oma koumepalaižed tobjimalaz. Änik nimitase "papuš:aks", om purpurine, oleleb vauged-ki i kirjav. Änikoičeb kezakus-sügüz'kus. Semned küpsnedas elokus-redukus. Äikerdoičeze semnil i vegetativižikš.
Kävutand.
Znamasine sötmižkazmuz (äi vauktušt), siderat — jurišt kogodab azotad il'maspäi. Andab 6 kg met gektaraspäi, vaiše mezjäižed pit'kanke hobodudenke voidas otta nektarad papušoišpäi.


Kirovo-Čepeck.
Kirovo-Čepeck () om Venäman lidn da lidnümbrik Kirovan agjan keskuzpalas. Se om Kirovan suvipäivnouzmaine ezilidn da aglomeracijan pala, agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Kirovo-Čepeckan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo (vspäi 1960), ei mülü rajonha.
Istorii.
Ezmäižed venälaižiden eländpunktad mainitasoiš 15. voz'sadaspäi. Ust'-Čepeckoje-žilo mainitase 18. voz'sadaspäi, nimitihe jogen mödhe. Virifabrik radaškanzi siš-žo, Ust'-Čepc-žilos () vl 1873.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1935 sauvomha da holitamha Kirovan lämuzelektrostancijad turbhan sijaližel löudmižsijal. Vl 1938 himižen tegimen sauvomine zavodihe, nügüd' kaikiš suremb edheotand. Vl 1941 11-kilometrine raudtesarak "Čepeckai"-lopstancijanke () tuli lidnha «Kirov — Perm'»-raudtespäi, stancii radab vaiše vemha jüguid. Kirovo-Čepeckii-radnikžilo sai oficiališt statusad vn 1942 keväz'kus. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1955 nügüdläiženke nimitusenke, Ust'-Čepc-žilo da lähižed küläd oliba mülütadud lidnha sil-žo aigal. Lidn ühtni atombomban projektha, i tegimištzonan pala (läz 0,7 km²) om alištunu radioaktivižele redustoitandale. Vspäi 1990 Karintorf-žilo om lidnan palaks, vl 1993 ühtištuihe lidnanke völ kümne eländpunktad (küläd).
Kirovo-Čepeck šingotase himižel tegimištol (polimerad, mineraližed heretused, agrohimikatad, kodihimii), mašinansauvomižel (kommutacine mašiništ aviacijan täht, pressmašiništ, elektrolämbitimed, kolonnad himižtegimiden täht, tegesed ftoroplastaspäi i himižikš seižujiš materialoišpäi), sauvondmaterialiden pästandal (savič, lämuzizoläcii, iknad), sömtegimištol, mugažo meblin (5), kengiden da sobiden omblendan (6) i medicinižprotezoiden (1) edheotandad ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Vätk- i Čepc-jogiden huril randoil, Čepcan lanktendanno Vätkha huralpäi, 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad agjan Kirov-pälidnan röunhasai om 15 km päivlaskmha orhal, keskushesai om 23 km päivlaskmha-lodeheze orhal, 40 km avtotedme vai 42 km raudtedme, se-žo om lähembaine lidn.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 80 921 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 95..100 tuhad eläjid vll 1989−1994 (100 tuh. rist. vl 1994). Ortodoksižen hristanuskondan nell' jumalanpertid i ph. Mikulai-čudonsädajan naižjumalankodi (vspäi 2004) oma olmas lidnas.
Rahvahad (2002): venälaižed — 94,7%, totarlaižed — 1,6%, udmurtalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 2,5%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Vätkan avtotegimištoline kolledž.
Irdkosketused.
*


Jonikaine.
Jonikaine (), paginoiš mugažo Kukič, Lölikaine i Lölikad, om äivozne kazmuz, plodpenzhaine Kanabränvuiččed-sugukundaspäi. Se om "Vaccinium"-heimon tipine erik.
Leviganduz.
Kazvab Pohjoižen mapoliškon äjiš regioniš, kus ven i vilu klimatad oma olmas: tundr, meczon, mägiden ülävö, paksus löutas turbazsoil. Sädab penid pallištoid pidust' ojid da jogid, mugažo žomid kümenikad nellikkilometrid pindal (oz., Baikalantaguižes).
Ümbrikirjutand.
Penzaz vai penzhaine 1 metrhasai kortte, 30..50 sm tobjimalaz. Seikh pudub läz ülähäsai mustikaižen erineden, ujeleb erasti. Jonikaižen südäivezi om vauh, läipad nahkal puhtastadas kebnas.
Jurišt kogoneb ribujurišpäi, mikoriz sab sötmižsubstancijoid mahusespäi. Lehtesed 3 santimetrhasai pitte hoikad. Henod änikod käroutas mahannoks, vauktad vai ruskedvauktad. Küpsad plodud oma sinižed kehkrad södabad 12 mm:hasai surtte, ned oma hahksiniženke kerthenke, ruskedsiniženke südäimenke. Sügüzel lehtesed rusknedas i lanktas maha. Erik om pakaiženvastaine lujas. Penzaz eläb sadha vodhesai.
Kazvatadas muiktal mahusel (pH 4..5), gruntveziden tazopind piidab olda 30..60 sm süvüdel. Tetas jonikaižen 26 sortud. Läz ei olele travijoid i läžundoid.
Kävutand.
Südäiveden kaičendan strok om lühüd, ka tehtas keitišt, ližatas vinoihe (likörad). Lehtesed oma kožujad dubimha nahkoid.


Kirs.
Kirs () om Venäman lidn da lidnankund Kirovan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Üläkaman rajonan administrativine keskuz (vspäi 1965).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1729 kuti žilo sauvomha da holitamha kaugedraudan tegint, nimitihe jogen mödhe («pengr», «(jogen)vago»). Sur' uit om saudud vll 1729−1739 varatoitamha tegint vedel. Raudte tuli lidnha vl 1931, Kirs-raudtestancii radab vspäi 1940. Vll 1963−1965 žilo oli Kirsan tegimištoližen rajonan keskuseks, Omutninsk-ki mülüi sihe. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1965.
Kirs šingotase elektrokabelän tegimel, sömtegimištol i mecan ümbriradmižen edheotandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suves, Sur' Kirs-jogen (, lankteb Vätkan üläjoksmushe oiktalpäi 2 kilometras päivlaskmha lidnan röunaspäi) i Suren Kirsan uiton-vezivaradimen (4,3 km²) randoil, 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Uit ühtenzoitab Vätkad Kaman basseinanke. Matkad agjan Kirov-pälidnhasai om 169 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, 192 km avtotedme vai 250 km raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Omutninsk 75 km suvhe orhal, 90 km avtotedme vai raudtedme i Vauged Holunic 79 km suvipäivlaskmha orhal vai 114 km avtotedme.
Nell' žilod i kaks' küläd mülüdas lidnankundha Kirsan ližaks. Lidnankundan pind — 1 347 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 10 420 ristitud, lidnankundan — 11 388 ristitud, rajonan koumandez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 13..14 tuhad eläjid vll 1970−2001 (14 387 eläjad vl 1979). Kaik 10 355 ristitud elihe lidnankundas vl 2017.
Professionaližen opendusen aluzkund om Vätkan torguindtegimištoline tehnikum, baziruiše Kirsas.
Irdkosketused.
*


Jumalankäzi.
Jumalankäzi () om äivoččiden mugulakahiden heinäsižiden kazmusiden heim. Se om Orhidejižed-sugukundan tipine. Kaik om 21 erikod i 37 erikoidenkeskešt gibridad heimos (vn 2014 kezakun andmused). Luja gibridizacii ozutab, miše erikoiden sädamine jätkustub.
Leviganduz.
Kazdas vilus, venos i subtropižes vöiš. Voib vastata Evropan keskuses da suves, Kavkazan i Kriman mägil, Azijas (Tibet, Mongolii, Sin'czän), Afrikan pohjoižes, erased erikod oma olmas Pohjoižamerikas. Äjad erikod oma kaičendan al.
Jumalankäden erikoiden tobj pala navedib nepsad mahust mouckivenke, lankteb unhe kuivan kezaräkän pordol, kazvab sijil hüvänke päivänvauktusenke (nit, mecanröun, harv mec). Subtropižed erikod oma lämudennavedijad.
Ümbrikirjutand.
Seikh oleleb 10..50 sm kortte. Kaks' mugulad oma jurel. Lehtesed oma levedad lancetanvuiččed, sebaitas seikhed. Penen änikon muju oleskeleb lilaiž-ruskedpakuižen i muzavišnän keskes. Änikuz om tähkanvuitte, 7..9, erasti 15 sm pitte. Änik om verez 7..10 päiväd ku ei olend pölüstoitandad, no ku oli, ka näidub teravas.
Jumalankäzi änikoičeb sulakus-elokus. Äikerdoičese vaiše semnil, no erased erikod voidas äikerdoitas mugažo muguloiden jagundal.


Sosnovk (lidn, Venäma).
Sosnovk («pedai»-pun nimitusespäi, mugažo totaran kelel) om Venäman lidn da lidnankund Kirovan agjan suvipäivnouzmaižes čogas. Mülüb Vätkan Polänin rajonha, sen üks'jäine lidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 17. voz'sadan lopus kuti külä. Möhemba se šingotihe tegimištžiloks: vl 1763 vas'kentegim radaškanzi, vl 1830 kervačunkudondan fabrik oli avaitud, vspäi 1905 mecpilindtegim radoi. «Moskv — Kazan' — Jekaterinburg»-raudte läbiti žilod vl 1915, saudihe Sosnovk-stancijad. Vspäi 1924 laivansauvomižen verf' om olmas, kändihe tegimeks Toižen mail'man sodan aigan. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1962 29. päiväl keväz'kud. Vspäi 2007 avtotesild ühtenzoitab Vätkan randoid 2 km päivlaskmha lidnaspäi.
Sosnovk šingotase mecanümbriradajal kombinatal, mecan oigendamižen bazal, laivansauvomižen tegimel (pästi motorvenehid, astjoid il'mpölusel, seižub radmata).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan päivnouzmas, Vätk-jogen hural randal i sen Pižmank-ližajogen (49 km pitte) oiktal randpolel, 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Udmurtijan röunhasai om 7 km päivnouzmha orhal, agjan Kirov-pälidnhasai om 278 km pohjoižhe-lodeheze orhal, 352 km avtotedme vai 596 km raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Vätkan Poläni 10 km päivlaskmha orhal, 21 km avtotedme vai 14 km raudtedme i Kukmor (Tatarstan) 25 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, 35 km avtotedme vai 30 km raudtedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 960 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 15..16 tuhad eläjid vll 1967−1992 (16 748 eläjad vl 1970).
Rahvahad (2010): venälaižed — 66,8%, totarlaižed — 28,8%, udmurtalaižed — 1,7%, toižed rahvahad — 2,7%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Sosnovkan laivansauvomižen tehnikum.


Junaine.
Junaine () om äivozne heinäsine kazmuz. Erik mülüb Junaiženvuiččed-sugukundha.
Kazmuz om levitadud Evrazijas, sidä kesken Evropas, Kavkazal, Sibiriš, Edahaižes Päivnouzmmas i Keskuzazijas. Invazivine erik Pohjoižamerikas, om todud sihe läz 1739 vot.
Ujelii jurišt sarakoičese. Junaižen seikh om kerdui hoik, sase 0,5..2 metrad pitte da sen enamba. Lehtesed kazdas 2..5 sm pitte. Vauktan vai ruskedvauvhan vižpalaižen änikon diametr oleleb 10..25 mm.
Sättub sötlemha maižanduzživatoid heinäl. Mülütab psihoaktivižid alkaloidid, ka Keskaigan ottihe junašt noidvoišken tehmižen aigan.


Luz (lidn).
Luz () om Venäman lidn da lidnankund Kirovan agjan lodehližes čogas. Se om Luzan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Ezmäine eländpunkt oli olmas 17. voz'sadaspäi. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1897 kuti žilo sauvomha da holitamha «Perm' — Kotlas»-raudted, nimitihe jogen mödhe. Luz-raudtestancii radaškanzi passažiroiden täht vn 1899 1. (13.) päiväl vilukud. Žilo stancijanno šingotihe mecan sirdandan bazaks vedespäi raudtehe i kändihe radnikžiloks vl 1935, sai lidnan statusad vl 1944. Kätihe rajonan keskuseks vn 1963 uhokus.
Luz šingotase mecan ümbriradmižel (pilindkombinat, klejatud brusan i pertiden tegim) i sömtegimištol (leibänkombinat).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan päivlaskmas, Luz-jogen alajoksmusen oiktal randal tobjimalaz (Pohjoižen Dvinan bassein), 95 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Vologdan agjan röunhasai om 15 km päivlaskmha orhal, agjan Kirov-pälidnhasai om 263 km suvipäivnouzmha orhal, 383 km «Vätk»-avtotedme vai 298 km raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Sur' Ustüg (Vologdan agj) 54 km päivlaskmha orhal, 71 km avtotedme vai 160 km raudtedme, Kotlas (Arhangel'skan agj) 77 km pohjoižhe-lodeheze orhal, 140 km avtotedme vai 88 km raudtedme, i Koräžm (Arhangel'skan agj) 76 km pohjoižhe orhal vai 152 km avtotedme.
Hristoforovo-žilo (412 rist. vl 2010) da 35 küläd mülüdas lidnankundha Luzan ližaks, sidä kesken 13 küläd seištas kaikenaigaižeta ristitištota.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 260 ristitud, lidnankundan — 12 283 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 14 tuhad eläjid vll 1970−1979 (14 033 eläjad vl 1970). Kaik 11 414 ristitud elihe lidnankundas vl 2017, rajonan seičeme kümnendest.
Professionaližen opendusen aluzkund om Kirovan äiprofil'žen tehnikuman Luzan filial.
Irdkosketused.
*


Jänišankäbälad.
Jänišankäbälad () om äivozne heinäsine kazmuz. Mülüb Puzuänikoižed-sugukundha.
Leviganduz.
Voib löuta londuses Pohjoižen mapoliškon subarktižes i venos vöiš. Kazmuz om levitadud Evropas, Azijas (Venäma, Kazahstan, Mongolii, Kitain pohjoine, Japonii) i Pohjoižamerikas (Aläsk).
Kazvab pedajikoiš, kanabrän žomiden keskes, mugažo kuivil nituil i pallištoil. Jänišankäbälad navettäs päivänvauktust i letemad.
Ümbrikirjutand.
Hoik jurišt andab ujelijoid seikhid i severzid-se oiktoid änikoičijoid seikhid 10..30 sm kortte. Änikuz om kändaz, kazmused oma erazsuguižed. Naižänikod oma ruskedvauvhad päpaloin, mužikänikod — vauktan mujun.
Änikoičeb semendkun keskespäi heinkun lophusai. Äikerdoičese semnil i vegetativižikš.
Kävutand.
Mecživatad söttas heinäd: jänišad, pedrad. Ottas zelläks jänišankäbäliden heinäd () i butonid ("Flores Antennariae dioicae"), niiden sättundan strok om üks' voz'. Om sätud dekorativižid sortuid.


Malmiž.
Malmiž (, mugažo totaran i nitmarin kelil) om Venäman lidn da lidnankund Kirovan agjan suvipäivnouzmas. Se om Malmižan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Ende lidn oli marilaižiden Malmižan ruhtinazkundan keskuseks (1320-nded voded — 1553). Nimituz libub marin kelen "малымаш"-sanaspäi «ösija», «lebun sija». Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vn 1553 käskös alištumha varmitadud tahondad Moskvan carile. Alištuz mäni jügedas, i saudihe venälašt lidnust vl 1580. Mülütihe lidnad Kazanin makundha vl 1584. Malmiž sai lidnanznamad vl 1780 lidnan oficialiženke statusanke. Puine lidnuz paloi lophu vl 1785. Kazanin jarmank i Sabantui-praznik oleskeldas lidnas.
Malmiž om ümbärtud maižanduzrajonal, šingotase sömtegimištol (leibäntegim, spirttegim, voitegim) i dizel'likutimiden kohenduzmehanižel tegimel (vspäi 1931).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suvipäivlaskmas, Vätk-jogen oiktal randpolel i sen Šošm-ližajogen (109 km pitte,) oiktal randal, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tatarstanan röunhasai om 8 km päivlaskmha orhal, agjan Kirov-pälidnhasai om 239 km pohjoižhe orhal vai 282 km R169-avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Uržum 77 km pohjoižhe-lodeheze orhal vai 91 km avtotedme, Vätkan Poläni 41 km suvipäivnouzmha orhal vai 58 km avtotedme i Kukmor (Tatarstan) 40 km suvhe orhal vai 55 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 8 265 ristitud, rajonan koumandez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 10..11 tuhad eläjid vll 1970−2001 (11 462 eläjad vl 1979).
Rahvahad (2010): venälaižed — 58,1%, totarlaižed — 36,0%, marilaižed — 3,7%, udmurtalaižed — 1,7%, toižed rahvahad — 0,5%.
Lähembaine professionaližen opendusen aluzkund sijadase Savali-žilos 2 km lodeheze lidnaspäi, se om Savalin politehnine tehnikum.
Irdkosketused.
*


Karvmarjad.
Karvmarjad () om madal plodpenzaz. Nece om "Ríbes"-heimon erik, mülüb Karvmarjanvuiččed-sugukundha.
Leviganduz.
Kazmuz libub Päivlaskmaižes Evropaspäi i Afrikan pohjoižespäi. Voib vastata meckazmuseks Evropan keskuses i suves, Kavkazal, Keskuzazijas, Afrikan pohjoižes, Pohjoižamerikas.
Kazvab penzhištos mägiden kivipautkil. Ištutadas saduiš, ka lindud todas semnid lähižihe mecoihe, i muga karvmarjad kändasoiš meckazmuseks.
Ümbrikirjutand.
Penzaz kazvab 1..1,2 metrhasai kortte. Kor' om muzahahk vai muzabur, koritase, vezoil om hahkan mujun. Barbad oma ogakahad, noril om penid mustoid čokkoimid. Urbad oma karvakahad koričmad. Lehtesed oma kehkrakahad koume-vižlabaižed härmäkod kudhe santimetrhasai pitte, piiženke röunanke. Vihandan vai rusttan polhe änikod kazdas semendkus, 1..3 änikod lehtesen kaimlospäi.
Plodud oma ellipsan vai šurun kartte sonekahad marjad 12..40 mm surtte, oleldas siledad vai karvakahad. Küpsnedas kezakus-elokus. Ehtnüded marjad oleskeldas pakuižen, purpurižen vai vihandan mujun. Mülütadas saharad 13,5 procenthasai.
Kävutand.
Ottas sömäks veresid ploduid vai tehtas nenid söndtavaroid: keitiž, tisel', konfetsüdäin, kompot, žele, ližatas vinoihe. Voib kuivata, marinuida marjoid, vai henota i pudotada saharad.
Tetas enamba pol'tošt tuhad karvmarjoiden sortuid, kul'tiviruidas venos vös. Kazmuz alištub gavedijile-travijoile paksus.
Rahvahaline medicin kävutab marjoid substancijoiden vajehtusen palahtelendad i razvdust vaste, utandzelläks, kuti kuzen- i sapinajai abutuz.


Nolinsk.
Nolinsk (,) om Venäman lidn da lidnankund Kirovan agjan suvipalas. Se om Nolinskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1668 kuti Nikol'skoje (Noli)-žilo ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikulain päjumalanpertinno läz Vätkan Emäganpäivän ph. Trifonan jumalankodid. Sai makundan lidnan statusad vl 1780 nügüdläiženke nimenke. Vll 1940−1957 lidnan nimituz oli Molotov nevondkundaližen valdkundan Väčeslav Molotov-šingotajan kanzannimen mödhe.
Nolinsk om ümbärtud maižanduzrajonal. Lidn šingotase kohenduztegimel, puižiden suveniriden edheotandal, sömtegimištol (lihakombinat, voitegim, mineralvezi).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan päivnouzmas, Voi-jogen oiktal randal (174 km pitte,), 20 kilometras sen lanktendan sijaspäi Vätkha huralpäi, 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad agjan Kirov-pälidnhasai om 117 km pohjoižhe orhal vai 140 km R169-avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Sovetsk 58 km päivlaskmha orhal vai 120 km avtotedme i Uržum 50 km suvhe orhal vai 58 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9 554 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 11 637 eläjad vl 1979.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Nolinskan maižandusen mehanizacijan tehnikum i Nolinskan politehnine tehnikum.
Irdkosketused.
*


Kastehein.
Kastehein (, libub -sanaspäi «sötmižhein»), om levitadud üks'voččiden i äivoččiden kazmusiden heim, mülütadas Tähkheiniden sugukundha. Kaik om läz 230 erikod heimos.
Leviganduz.
Heimon kazmused oma levitadud Pohjoižen mapoliškon venon vönen zonoiš i tropikoiden mägirajoniš. Kazdas il'mmahusil, nepsoiš tahondoiš: nit, so, vezišton rand. Luhtan päkomponent paksus.
Ümbrikirjutand.
Kasteheinäd kazdas üks' metrad kortte da sen enamba, sätas maturbišt. Teravad lehtesed čereduidas, 1..6 mm levette.
Änikuz om löuste tähkišpäi 1,2..3 mm pitte. Änikoitas kezakus-heinkus.
Ottas kasteheinäd sötkeks (verez i kuivatud hein) kabjživatištole. Semetas da kazdas nor'mid.


Orlov (lidn).
Orlov () om Venäman lidn da lidnankund Kirovan agjan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Orlovan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Orlovan lidneihuden aluz oli pandud 12.-13. voz'sadal sirdnikoil Alauz'lidnaspäi, kaivandusiden lähtmižvendon mödhe. Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan nügüdläiženke nimenke vl 1459 Moskvan Vasilii II-ruhtinasen sodavägiden matkanke anastamha Vätkan maid. Nimituz libub personaližes nimespäi vai sijaližes "orel' "-sanaspäi «terav nem'» (jogiden ühthejoksmusenno). Vl 1600 mainitase kuti "Orlovec". Sai makundan lidnan statusad vl 1780. Koume jogavottušt jarmankad oleli lidnas, torguihe nahkoid, pästtihe tal'jankoid i kožalid, tegesid koivun kurčuspäi. Vll 1923−1992 oficialine nimituz oli Halturin sijaližen sündnuden Stepan Halturin-revolücioneran oiktastuseks.
Orlov šingotase šahmatoiden i nardoiden tehmižel, maidtegimel i parziden cilindruindan edheotandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suvipäivnouzmaiženno röunanno, Vätk-jogen oiktal randal, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad agjan Kirov-pälidnan röunhasai om 36 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal vai 66 km «Vätk»-avtotedme. Toine lähembaine lidn om Kotel'nič (raudtestancijanke) 41 km suvipäivlaskmha orhal vai 48 km «Vätk»-avtotedme.
Orlov om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 149,02 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 6 959 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 10 tuhad eläjid vll 1970−2001 (10 751 eläjad vl 1979 i 10 600 rist. vl 1996).
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Orlovan-Vätkan maižanduzkolledž i Orlovan pedagogikan i proftehnologijoiden kolledž.
Irdkosketused.
*


Urazhein.
Urazhein () om äivoččiden heinäsižiden kazmusiden (päpaloin) heim. Mülüb Urazheinižed-sugukundha, sen tipine heim. Kazmused oleldas üks'voččed-ki lujas harvoin, i puttas toižid elonformid — penzhid i puid.
Leviganduz.
Heimon 490 erikod ühtenzoittas 36 sekcijha. Kazdas Pohjoižen mapoliškon venos i tropižes vöiš. Äi erikod om Keskmeren randoil. Tipine "Hypericum perforatum"-erik kazvab Venämas avaros.
Ümbrikirjutand.
Seikhed oma nell'tahkoižed tobjimalaz. Lehtesed oma ištujad vai lühüdoil varzil, niiden röun om siled. Urazheinän lehtesen pindal om penid läbinägujid vai mustoid rauguid. Änikod oma üks'jäižed vai äiluguižed, kuldataban pakuižen mujun, keradasoiš löuste- vai kändaz-änikuseks. Viž äniklehtest, vai nell' lujas harvoin.
Plod om konorüt. Küps plod jagase koumeks-videks äisemnižeks palaks, erasti palatoi vai marjanvuitte jagamatoi. Semned oma äiluguižed henod.
Kävutand.
Urazhein andab mezjäižile äi heid'omad, enamba homendesidme. Nimitusen mödhe, ottas tervehtamha urasid. Rahvahaline medicin nevob unotesen kävutandad äjid kibuid vaste. Londuseline antidepressant. Kucub kibuid živatoil i humalzdoitab heid.


Slobodskoi.
Slobodskoi () om Venäman lidn da lidnümbrik Kirovan agjan keskuzpalas. Se om Kirovan pohjoižpäivnouzmaine ezilidn i mülüb sen aglomeracijha, agjan koumanz'-nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe. Om Slobodskoin rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü rajonha vspäi 1944.
Istorii.
Varmitadud sauvused oliba lidnan sijas 13. voz'sadaspäi kaivandusiden mödhe. Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Moskvan Ivan III Sur'-carin kirjeižes, konz hän oigendab "Slobodskoi-(ülä)lidnudhe" () Andrei Plemännikov-sodavejad vl 1505, lugetas sidä oficialižen alusenpanendan vodeks. Sai lidnan oficiališt statusad vl 1780. Vll 1913−1921 raudte ühtenzoiti Vätkanke, umbikraudtestancijan nimituz om "Slobodskoje", nügüd' se radab vaiše jügujonusiden täht. Vl 2005 mülütihe lidnanvuittušt Pervomaiskii-žilod lidnha mikrorajonaks.
Slobodskoi šingotase mašinansauvomižen tegimel (sötkenandlimed da toine maižanduztehnik), fanerankombinatal, sömtegimištol (lihakombinat, konditerine fabrik, maid- i leibänkombinatad), omblendtegimištol (sobad karvaspäi i tekstiližed), turizmal, mugažo virifabrik radab lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Vätk-jogen oiktal korktal randal, 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad agjan Kirov-pälidnan keskushesai om 33 km suvipäivlaskmha orhal, 36 km avtotedme vai 75 km raudtedme. Toižed lähembaižed lidnad oma Vauged Holunic 40 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal vai 45 km avtotedme, i Kirovo-Čepeck 22 km suvhe orhal, 46 km avtotedme vai 70 km raudtedme.
Kaks' žilod i kaks' küläd mülüdas lidnümbrikho Slobodskoin ližaks, üks' külä kahtespäi seižub kaikenaigaižeta ristitištota. Lidnümbrikon pind om 49,6 km², sidä kesken territorii Vätkan hural-ki randal.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 33 981 ristitud, lidnümbrikon — 34 460 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 39 tuhad eläjid vll 1989−1992 (39 249 ristitud vl 1989). Kaik 33 829 ristitud elihe lidnümbrikos vl 2016.
Rahvahad (2010): venälaižed — 96,0%, udmurtalaižed — 1,7%, totarlaižed — 0,8%, toižed rahvahad — 1,5%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Slobodskoin tehnologine tehnikum i Slobodskoin pedagogikan i socialižiden kosketusiden kolledž.
Irdkosketused.
*


Lep.
Lepan änikod muloižidenke ploduidenke tagamal
Lep () om lehtezpuiden i penzhiden heim, mülütadas Koivunvuiččed-sugukundha. Heim kogoneb läz 40 erikospäi i niiden 10 gibridaspäi.
Ümbrikirjutand.
Kazvab Pohjoižen mapoliškon venos vönes tobjimalaz, suvemb — vaiše mägil. Elonform voib vajehtadas kazvandan sijha kacten. Lehtesed čereduišoiš, ned oma ünäižed i varzil.
Änikoičeb kevädel, erased mererandaližed erikod — redukus-tal'vkus. Tullei pölüstoitab. Pord pölüstoitandan i sugutandan keskes sase 85 päiväd, ka semned küpsnedas redukule.
Kävutand.
Kävutadas pumaterialaks, varhapandas haugoid. Ištutadas dekorativižeks kazmuseks. Ottas käbuid i lehtesid zelläks. Kor' kävutase dubimha nahkoid. Sadas mustad, rusttad i pakušt sauvondmujuid.
Lep paremboičeb mahust, ka semetas kaivuztegimišton samižen jändusil. Aigaline medenkandai kazmuz.


Sovetsk (Kirovan agj).
a> Jumalanmaman Katken pühäpert' (17. voz'sada), vll 1609−1764 mez'jumalankodi.
Sovetsk (,) om Venäman lidn, lidnankund da avtotesol'm Kirovan agjan suves. Se om Sovetskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Ezmäine kaikenaigaine eländpunkt oli olmas niiš tahoiš 3. voz'sadal EME — 11. voz'sadal m.e., Pižman lidneihut () om löutud kaivandusil 6 kilometras Sovetskaspäi. Marilaižed paniba Kukark-lidnust nügüd'aigaižen lidnan sijas, i 12. voz'sadal se oli marin Čumbilat-ruhtinasen-vägimehen rezidencijaks. Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan venäkel'žiš purtkiš vl 1594 kuti udes elänzoittud Venäman slabad kaičemha tahondad marilaižid i udmurtalaižid vaste. Carin aigan slabad oli alištunu Jaranskan makundan tobmudele, no oli elokahamb mi Jaransk.
Kätihe lidnaks ezmäižikš vll 1918−1925 nügüdläiženke nimenke. Vspäi 1925 oli "Sovetskoje-žiloks" (). Sai makundan keskusen statusad vl 1929 i oli "Sovetsk-žiloks". Vn 1939 sügüz'kul sai lidnan statusad tošti, mülütihe sihe Žernovogorje-žilod, 2. mectegimen žilod i mectehnikumad.
Sovetsk šingotase mecanümbriradmižen kombinatal i penil edheotandoil, sömtegimištol (sömkombinat, lihakombinat, konditerine fabrik), sor'mikoiden fabrikal i kružavan pramozlal, mugažo šebnän samižen kaks' kar'jerad ratas läz lidnad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Nemd- (162 km,) i Pižm- (305 km pitte,) jogiden oiktal randal tobjimalaz, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pižm lankteb Vätkha oiktalpäi nelläs kilometras päivnouzmha. Kukark-jogi (läz 8 km pitte,) läbitab lidnan päivnouzmašt palad i lankteb Pižmha. Kuz' sildad ühtenzoittas jogiden randoid. Matkad agjan Kirov-pälidnhasai om 121 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 137 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Jaransk (raudtestancijanke) 72 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 87 km avtotedme, Nolinsk 58 km päivnouzmha orhal vai 120 km avtotedme, i Uržum 82 km suvipäivnouzmha orhal vai 99 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 16 598 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 18..19 tuhad eläjid vll 1979−2003 (19 368 rist. vl 1989).
Rahvahad (2002): venälaižed — 95,3%, marilaižed — 1,5%, toižed rahvahad — 3,2%.
Koume professionaližen opendusen aluzkundad oma olmas lidnas: Suvodjen mechoz-tehnikum (alusenpanend vl 1896), Sovetskan tegimišton i rahvahanpramozloiden tehnikum, Sovetskan industrialiž-pedagogine kolledž.
Irdkosketused.
*


Limon.
Limon (, levitadud sinonim om "Citrus limon") om pu, penzaz vai honuzkazmuz, i sen plod. Erik mülüb Rutaižed-sugukundan "Citrus"-heimho.
Leviganduz.
Kazmuz libub Indijan i Kitain rajonišpäi, mugažo Tünen valdmeren sarišpäi. Mainitaškanzihe Indijan kul'turkazmuseks 12. voz'sadaspäi, konz arabialaižed toiba kazmust Keskuzpäivnouzman i Pohjoižafrikan maihe, Ispanijha i Italijha. Kazvatadas subtropižes vös.
Sortud oma äiluguižed, sidä kesken om honuzkazmusid. Vozne satuz oli 14 mln tonnoid vl 2011. Päkazvatajad (enamba 1 mln tonnoid) oma Meksik (16% mail'man satust), Indii (16%), Kitai (10%), Argentin (9%) i Brazilii (8%).
Kazvatand.
Äikerdoitas juritandal limonan da toižiden citrusiden oksha. Limon kazvab da änikoičeb vodes läbi tropižes vös, pord šingoteseta oleleb pohjoižemb. Limon om kaikiš vilunvastaižemb i pil'vesenvastaižemb citrusiden keskes, no ei tirpi pakaižid ani (koleb −5..−9 C° lämudel). Vezad i oksad kazdas +10 C° keskmäižel lämudel da sen enamba, optimaline lämuz — +17..+18 C° mahusen +20..+22 C° lämudenke, plodud küpsnedas +21..+22 C° lämudel. Limon ei navedi räkäd, mugažo muiktoid, muglid i sodunuzid mahusid. Küzub valatandad eskai nepsoiš alangištoiš nell'..viž kerdad vegetacijas, kuiviš tahondoiš — 32 kerdhasai vodes. Luja heretuz om velgusine.


Zujevk.
Zujevk () om Venäman lidn da lidnankund Kirovan agjan päivnouzmas. Se om Zujevkan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1929).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vll 1896−1898 kuti žilo stancijanno puruvedimdeponke uden «Perm' — Kotlas»-raudten «Vätk — Glazov»-keskustal, nimitihe lähižen Zui-külän mödhe. Žilo sai lidnan statusad vn 1944 16. päiväl keväz'kud. Vl 2008 oigetihe lidnan 110-vottušt jubilejad. Mülünuded lidnha küläd oliba vanhemb — 300..400 vot.
Zujevk šingotase kahtel mehanižel tegimel, sömtegimištol (maidtegim, leibäntegim, sömkombinat, lindfabrik), raudten edheotandoil (vedimdepo, vagondepo).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan pohjoižes, Čepc-jogen hural randpolel (Vätkan oigedpol'ne bassein), 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Minimaline matk Čepchasai om 2 km lodeheze lidnan röunaspäi. Sokaz tahond i turbhan löudmižsijad levinedas 6..8 kilometraks pohjoižhe, lidnan i Čepcan keskes. Matkad agjan Kirov-pälidnhasai om 88 km päivlaskmha orhal, 120 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Kirovo-Čepeck 66 km päivlaskmha orhal, 80 km avtotedme vai raudtedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 198 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 19 903 eläjad vl 1959.
Professionaližen opendusen aluzkund om Zujevkan mehaniž-tehnologine tehnikum.
Irdkosketused.
*


Olivanpu.
Olivanpu (), mugažo Evropine olivanpu, om subtropižen vönen igähižvihand kul'turine pu. Se om Olivanpu-heimon tipine erik, mülütadas Olivanpuižed-sugukundha.
Kul'tiviruidud maižanduzkazmuz amussai. Mectunu alaerik nimitase "Olea europaea" var. "sylvestris". Libub Keskmeren suvipäivnouzmaižes randištospäi. Om levitadud Keskmeren randan maiš, mugažo kazdas mail'madme (Amerikas vspäi 1560). Kazvatadas ploduihe näht, södas niid i sadas puvoid.
Plod om lumarj, küpsneb nelläs-vides kus änikoičendan jäl'ghe. Küps plod oleleb vihandan, mustan i muzaruskedsinižen mujun, vahan kerthenke paksus. Pu andab ploduid 20-voččes igäspäi, kerdan kahtes vodes. Lehtesen unotez normalizuib veren painust i hengaidust. Olivanpud oma avaronke jurusenke, azotadas mahusen erozijad, hüväd meliorantad.


Otepä.
Otepä vai Otepäe (, edel 1917 vot "Odenpe",) om Estinman lidn da volost' valdkundan suves. Mülüb Valgan makundha, sen kaikiš penemb lidn koumespäi. Lugetas Estinman tal'veližiden sportansuguiden i turizman keskuseks.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Venän aigkirjoiš -nimitusenke vl 1116. «Ott» estin kelel om kondin närituznimišpäi. Vanhan zamkan jändused oma kaičenus lidnan päivnouzmas (mägel) tähäsai, kivine zamk oli saudud saksalaižil papil vl 1224 estilaižiden külän sijas. Vl 1907 ezmäine škol külätahondas oli avaitud Odenpes opendusenke estin kelel.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vn 1919 13. päiväl redukud kuti "Nuustaku-žilo" () läz endevanhad Otepäd. Meletihe, miše ned ühtištudas teravas territorialižešti, i udesnimitihe Nuustakud "Otepä-žiloks" vn 1922 redukus. Vl 1929 Estinman suks'voibuižiden ezmäine čempionat mäni Otepäs. Žilo sai lidnan statusad vn 1936 1. päiväl sulakud. Vll 1950−1959 lidn oli Otepän rajonan keskuseks. ezmäine suks'čempionat mäni arni neciš lidnas vl 1958.
Otepän ižandusen päsarak om sportturizm, mugažo fanerantegim radab. Om meden tehmišt lidnan ümbrištos.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ühtennimižel ülüdel. Om ümbärtud londuseližel puištol i penil järvil, kaikiš suremb om Pühajärv (3,1 km², Peipusjärven bassein) ani suvipäivlaskmha lidnaspäi. Matkad Tallidnhasai om 180 km lodeheze orhal vai 225 km avtotedme. Matkad makundan Valg-keskushesai om 48 km suvipäivlaskmha avtotedme, Tartuhusai om 42 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha avtotedme. Lähembaine lidn om Elv 25 km pohjoižhe-lodeheze avtotedme.
Kaik 54 küläd alištudas Otepän volostin () tobmudele vs 2017 redukun 24. päiväspäi. Volostin pind — 520,2 km².
Eläjad.
Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 2 070 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 2 445 eläjad vl 1941, 2 424 vll 1970 i 1989. Kaik 6 623 ristitud elihe Otepän volostiš vn 2018 augotišes.
Volostin edeline pämez' oli Siim Kalda (2016−2017). Jaanus Barkala radab Otepän volostin nevondkundan ezimehen vn 2018 uhokuspäi.


Ret'k.
Ret'k (vai "Raphanus raphanistrum" subsp. "sativus") om üks'vozne (redis) vai kaks'vozne (ret'k järgeližes el'genduses) heinäsine kazmuz, Kapustižed-sugukundan erik. Lugetas läz kahesad alaerikod da toižendad.
Ümbrikirjutand.
Kul'turkazmuz libub Azijaspäi. Navedib väghišt süväd nepsakast mahust. Kävutadas pezasemendust.
Ret'kan jur' om sanged södab, erazvuiččen mujun — rusked, vauged, ruskedvauvaz, ruskedsinine, must. Jur' oleleb hoik mugažo (voiret'k). Lehtesed oma liranvuiččed, ülälaba om järedamb mi kül'glaboiden 2..6 parad. Äniklehtesed oleskeldas vauktad, ruskedvauvhad vai ruskedsinižed.
Ottas sömäks ročkujid jur'ploduid teravanke magunke i norid lehtesid.


Alavus.
Lidnan kart, vn 2013 heinku
Alavus (mugažo suomen kelel;) om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan päivlaskmas. Se om Suvipohjanma-agjan kudenz' lidn kahesaspäi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Ezmäine Alavusan jumalanpert' om saudud vl 1677, toine — 1740-nzil vozil. Erigoittud kundan aluz om pandud vl 1865. «Keuruu — Seinjogi»-raudte mäni 3 kilometras pohjoižhe Alavusaspäi, i kaks' keskust tegihe žilos. Se kändihe lidnankundaks (suom. "kauppala") vl 1974, sai lidnan statusad (suom. "kaupunki") vl 1977. Vspäi 2013 enzne Töüsä-municipalitet ("Töysä", oli olmas vspäi 1896) mülüb lidnha.
Alavus šingotase puižiden sauvondmaterialiden tehmižel, sauvondedheotandoil (projektiruind, ohjanduz).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan suves, Kirkkojärven (suom. "Kirkkojärvi", läz 2 km²) pohjoižel randal. Kund om alemba mi 30 m ü.m.t. korktusil. Matkad lidnaspäi agjan Seinjogi-keskushesai om 52 km lodeheze, Ähtäri-lidnhasai om 30 km päivnouzmha, Virrathasai (Pirkanma) — 43 km suvhe.
Vl 2018 lidnan ühthine pind oli 1151,46 km², sidä kesken kuivma 1087,22 km², sokaz ma oti 64,24 nellikkilometrad.
Kaik 5 lidnrajonad, Töüsä-külän 2 rajonad i 18 küläd mülüdas lidnankundha.
Eläjad.
Vl 1980 territorijan eläjiden lugu oli 13 580 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 13 781 eläjad vl 1985 i 13 785 eläjad vl 1990. Rahvahantiheduz om 10,62 rist./km² (2016).
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 98,6%, ročin kel' — 0,1%, toižed keled — 1,4%.
Lidnan edeline pämez' om Pekka Ala-Mäenpää (2010 — viluku 2020).


Kojeghein.
Kojeghein () om äivozne heinäsine kazmuz hobedakahanke ližamujunke da lujanke hajunke. Heimon tipine erik, mülütadas Puzuänikoižed-sugukundha.
Leviganduz.
Kazmusen augotižlibundan sijad oma Evrop, Azijan päivlaskm i Afrikan pohjoine. Invazivine erik Pohjoižamerikas (kazvatadas i sadas void).
Kojeghein kazvab pustolänil, pidust' teid i mecanröunoidme. Navedib venod nepsut i väghišt neitrališt mahust.
Ümbrikirjutand.
Oiktan seikhen korktuz voib olda 50..200 sm, erasti pol'penzhan pojav. Pakuižed änikod oleskeldas kezakus-heinkus (Venäma). Kazmuz om pakaiženvastaine, seižui kuivaigpordod vaste.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe kuivatud seikhid zelläks. Lujas karged kazmuz. Sadas tarbhaižid zell'substancijoid voišpäi.


Indianapolis.
Indianapolis (mugažo anglijan kelel, virktas [ˌɪndiəˈnæpəlɪs]; lühenduz [ˈɪndi]) om lidn päivnouzmaižes palas. Se om Indian-štatan pälidn da kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe, 16nz' surtte AÜV:oiš.
Istorii.
Ende majami- i delavarad-indejalaižed oliba enambuses lidnan tahondas. Eländpunktan aluz om pandud vl 1821 kuti štatan uz' pälidn sen keskuses vajehtamha Koridon-lidnad. Štatan Ülembaižen käskuzkundan Ieremija Sallivan-sudii tegi melel lidnan nimed: štatan anglijankel'ne "Indiana"-nimituz i grekan "polis"-sana «lidn». Žilo sai lidnan statusad vl 1825, eziauguine lidnan plan mülüti territorijad 1 nellikmijlänke i kehkrad torgud sen keskuses. Raudte tuli lidnha vl 1847, sauvoškanzihe tegimid. 20. voz'sadal konkurirui Detroitanke, oli avtotegimišton keskuseks. Avtoteiden äjüz ühtenzoitab lähižidenke suridenke lidnoidenke oikti.
Indianapolis šingotase mašiništonsauvomižel, mujumetalloiden metallurgijal, himiž-farmaceftižil tegimil («Eli Lilly and Company»), sömtegimištol, pästandkodil da poligrafijal, finansižel sektoral, likutamatomuden järedal «Simon Property Group»-kompanijal, tervhuden varmitusel («Anthem»). Jogavoččed «Indianapolisan 500 mijläd»-avtovoibuižed (angl. "Indianapolis 500 / Indy 500 / The 500") oleskeldas lidnan 4-kilometrižel avtodromal.
Vozil 2008 (1. viluku) — 2016 (1. viluku) Greg Ballard (mugažo anglijaks) radoi lidnan pämehen.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase štatan keskuzpalas, Uait-jogen randal (583 km pitte, Ogajo-jogen oigedpol'ne bassein), 198..274 m korktusil, 218 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Rengazavtote ümbärdab lidnad. Kaikiš järedamb ezilidn om Karmel ani pohjoižhe. Lähembaižed avtoteidme sured lidnad oma Kolumbus 270 km päivnouzmha, Cincinnati 180 km suvipäivnouzmha, Luisvill 185 km suvhe i Čikago 260 km lodeheze.
Klimat om ven kontinentaline neps subtropižen röunal. Kezakun-elokun lämuz om +22..+24 C°, vilukun — −2,2 C°, voden keskmäine lämuz om +11,7 C°. Absolütine minimum oleskeli −33 C°. Paneb sadegid 1078 mm vodes, enamba semendkus-heinkus (108..128 mm kus), 66 sm lunt tal'vel.
Eläjad.
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 820 445 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Indianapolis om AÜV:oiden 27-nden surtte lidnaglomeracijan keskuz (Indianapolis-Karmel-Mansi) — 2 386 199 ristitud (2018).
Vl 1987 Panamerikaižed vändod mäniba lidnas.
Transport.
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtoiden, velosipediden i elektroskuteriden kortoman sistemad oma väges. Kiruhavtobusan koume jonod oma sauvomas vspäi 2018. Passažirjonuz ühtenzoitab Čikagonke kerdan päiväs.
Rahvahidenkeskeine civiline "Indianapolis"-lendimport ("IND", 9,4 mln passažiroid i 1 mln jügutonnoid vl 2018) sijadase 11 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid AÜV:oidme, mugažo Parižha, Torontho, sezonreisid Kankunha. Logistižen «FedEx Express»-kompanijan kahtenz' surtte sortiruindkeskuz radab lendimportan territorijal, reisid AÜV:oidme i Päivlaskmaižen Evropan lidnoihe. Sen ližaks abulendimport om olmas i punolendimport om avaitud lidnan keskuses.
Irdkosketused.
*


Kurk (kazmuz).
Kurk vai Järgeline kurk () om üks'vozne heinäsine kazmuz, maplod. Heimon tipine erik, mülütadas Tikvižed-sugukundha.
Etimologii.
Kazmusen nimituz om paralleliš -sananke "agonros" «kurk», mitte libub -sanaspäi "aoros" «ehtmätoi» Maks Fasmeran etimologižen vajehnikan mödhe. Södas ravakos olendas toižiden kazmusiden erineden.
Leviganduz.
Kul'turine kazmuz sündui Indijan tropižiš rajoniš Gimalajad-mägiden pohjanno, meckurk kazvab siš nügüd'-ki. Mainitase kuti Egiptan maplod Biblijas, oli tetab Amuižes Grekanmas i Rimas. Kurkun ezmäine mainitez Moskvan valdkundas datiruiše vl 1528, om tehtud saksalaižel sur'oigenudel. Kazvatadas mail'man äjiš valdkundoiš.
Kazvatand.
Tetas äi sortuid, salatan i konserviruindan täht. Veresed kurkud paremboittas litud. Ottas kosmetižeks maskaks. Solatas i marinuidas kurkuid, no sid' ned kadotadas äjid ližakahid ičendoid.
Vl 2016 mail'man satuz oli 80,6 mln tonnoid, sidä kesken Kitai kazvati 61,9 mln tonnoid. Koume tošt järedad tegijad oma Venäma (2,0), Turkanma (1,8) i Iran (1,7 mln tonnoid).


Balahn.
Balahn () om Venäman lidn da lidnankund Alalidnan agjan keskuzpalan päivlaskmas, Alauz'lidnan lodehline ezilidn. Se om agjan ühesanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Balahnan rajonan administrativine keskuz da pala.
Istorii.
Ristitud elädas niiš tahoiš amussai. Eländpunkt nügüdläiženke nimenke mainitase kirjutadud purtkiš ezmäižen kerdan vl 1536 kuti muretud paloin elokaz lidn Kazanin Safa-Girei-hanan londan jäl'ghe. Se voz' lugese lidnan alusenpanendan oficialižeks vodeks, ezmäine puine lidnuz oli saudud pigai totarlaižid londoid vaste. Keitandsolan samižen keskuz 17. voz'sadhasai, laivansauvomižen keskuz 18.-19. voz'sadal. Vspäi 1925 NiGRES radab lidnas (vll 1933−1991 nimitihe GoGRES:aks), sijaližel turbhal edel 1984, sid' londuseližel gazal. Vspäi 1993 lidnanvuitte Pravdinsk-žilo mülüb lidnha mikrorajonaks, ristitišt ližadui kahthe kerdha 1992. voden rindataden.
Balahn šingotase avtosauvomižel (pened avtobusad, specialižen kävutamižen avtod), elektrotehnižel sarakol (radiotegim, elektrolaudad), cellülozbumagaižel kombinatal (Venäman gazetbumagan koumandez) i kartonan edheotandal, pakuitesen pästandal (stökolmülüd, polipropilenkerteh).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volg-jogen oiktal randal, 75 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Alauz'lidnan röunhasai om 10 km suvipäivnouzmha kaikil teil, keskushesai — 34 km. Toižed lähembaižed lidnad oma Gorodec 17 km pohjoižhe orhal vai 33 km avtotedme i Dzeržinsk 29 km suvhe orhal, 36 km avtotedme vai raudtedme. Lidnan raudtestancijad oma Balahn, Pravdinsk, Vanäti.
Eläjad.
Vl 1931 ristitišt oli 15 300 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 51 519 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 63 600 eläjad vl 1996. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalankatken mez'jumalankodi i ühesa jumalanpertid oma olmas lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Balahnan tehnine tehnikum i Alalidnan universitetan Lobačevskii nimed Balahnan filial.
Irdkosketused.
*


Aloe.
Aloe (), om äivoččiden änikoičijoiden kazmusiden-sukkulentiden heim Asfodeližed-sugukundaspäi. Heim kogoneb enamba mi 500 erikospäi, "Aloe perfoliata"-erik om tipine. Elonform voib olda pu, penzaz, heinäsine kazmuz.
Leviganduz.
Kazmused Aloe-heimospäi libudas suvižen i tropižen Afrikan, Madagaskaran i Arabijan pol'saren pol'kuiviš agjoišpäi. Aloed navettäs lämäd da kuivad klimatad, mahttas kaita vet lehtesiden südäimes.
Ümbrikirjutand.
Aloen lühüd seikh (vai tüvi) pid'oiteleb sanktoid lihakahid mekanvuiččid lehtesid. Erasiden erikoiden lehtesed sadas 60 santimetrad pitte. Lehtesen röun voib olda piine vai siled. Kazmused kaitas vet lehtesiš, niiden sanktuz voib ližaduda lujas. Ku kuivaig tuleb, ka kazmuz tacib alalehtesid i sauptab porid, veden purustuz poleneb.
Aloeiden änikod oma pened torvikahad seikhen ladvaks, oleskeldas vauktan, rusttan, pakuižen vai ruskedpakuižen mujun, änikuz om toppaz.


Uren'.
Uren' () om Venäman lidn, lidnankund da avtotesol'm Alalidnan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Urenin rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1719 kuti vanhuskolaižiden "Tröhsvätskoje-žilo" (). Uren'-raudtestancii radab 1920-nziden voziden keskespäi. Oli radnikžiloks vspäi 1959. Sai lidnan statusad vl 1973.
Uren' šingotase biohimižen tegimel, sömtegimištol (voitegim, leibtegim), mugažo mebel'- i omblendfabrikad ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Ustanjogen oiktal korktal randpolel (253 km pitte, Volgan hurapol'ne bassein), 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. «Alauz'lidn — Kirov»-raudtekeskust jagab lidnad poleti, «Alauz'lidn — Kirov»-mante ümbärdab lidnad lodehespäi. «Uren' — Kotlas»-avtote augotase lidnas. Matkad Alauz'lidnhasai om 165 km suvipäivlaskmha orhal, 210 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Vetlug 43 km pohjoižhe orhal vai 46 km avtotedme i Šahunj 54 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal, 57 km avtotedme vai raudtedme.
Artamonovo-külä (135 rist. vl 2010) i Sosnovk-žilo kaikenaigaižeta ristitištota mülüdas lidnankundha Urenin ližaks. Lidnankundan pind — 100,18 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 304 ristitud, lidnankundan — 12 439 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 13 tuhad eläjid vll 1979−2001 (13 560 rist. vl 1989). Kaik 12 502 ristitud elihe lidnankundas vl 2017.
Professionaližen opendusen aluzkund om Urenin industrialiž-energetine tehnikum.
Irdkosketused.
*


Künänikod.
Künänikod (, eziauguine sinonim om "Polygonum bistorta") om äivozne heinäsine kazmuz. Heimon tipine erik, mülüb Grečanvuiččed-sugukundha.
Leviganduz.
Kazmuz om levitadud Pohjoižen mapoliškon tundras, venon vönen meczonas i stepiš, sidä kesken kaikedme Venämadme. Sädab žomid sokhil turbaznituil i nepsoil luhtoil, vezištoiden randoidme. Voib löuta mecpallištoil, penzhištos.
Navedib nepsoid väghižid mahusid väll'muiktanke reakcijanke, tirpib lähižid gruntvezid. Ei tirpi pimitandad.
Ümbrikirjutand.
Seikh om oiged, vähä sarakoid, 30..150 sm kortte. Jur' om sanged lühüd, koveroičese kün kartte, muzarusttan mujun, jurusen pala nägub man pindal. Künänikoiden lehtesed čereduišoiš, ned oma pit'kahkod, 30 santimetrhasai pitte i 1..7,5 sm levette, išttas varzil, alah om hahksinine.
Änikuz kazvab ülähän, se om tähkanvuitte, 1,5..7 sm pitte. Änikod oma henod — läz 3,5 mm pitte, vauhruskedvauvhad, harvašti vauktad vai rusttad, pölükäd oma ruskedsinižed. Änikoičeb semendkus-kezakus, plodud küpsnedas kezakus-heinkus. Plod om koumetahkoine siled loštai koričma pähkmut 3..4,5 mm pitte.


Sinun nimi.
«Sinun nimi» ("Kimi-no Na-va") om voden 2016 japonine täuz'piduzline animemul'tfil'm.


Gorodec.
Gorodec () om Venäman lidn da lidnankund Alalidnan agjan päivlaskmas. Se om Gorodecan rajonan administrativine keskuz da pala.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Lavrentijan aigkirjas vl 1171 kuti lidn (mugoi nimituz-ki) da Vladimiran Venän lidnuz kaičemhas Volgan Bulgarijaspäi. Se voz' lugese Gorodecan oficialižen alusenpanendan vodeks, i kaivandused vahvištoittas, miše ei olend eländpunktad aigemba mi 12. voz'sadan kahtendes poles. Vll 1263−1282 oli Gorodecan ruhtinazkundan pälidnaks. Vn 1408 tal'vkus Kuldaižen Ordan Edigei-valdoičii polti lidnad, i pit'kan aigan se mainitase kuti Pall'az Gorodec. Udessündutihe 16. voz'sadan lopus.
Gorodec šingotase istorižel i rahvahanpramozloiden turizmal, laivansauvomižel, sömtegimištol (maidtegim, pränikad), mugažo puhtastandharjoiden i avtoelektroveimišton edheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan päivlaskmas, Volgan hural randal, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Alauz'lidnan keskushesai om 48 km suvipäivnouzmha orhal vai 61 km avtotedme. Toižed lähembaižed lidnad oma Balahn 17 km suvhe vai 33 km avtotedme, Zavolžje 2 km päivlaskmha orhal vai 8 km avtotedme (rajonan kaikiš suremb lidn i lähembaine raudtestancii) i Čkalovsk 20 km lodeheze orhal vai 50 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 30 658 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 33..35 tuhad eläjid vll 1970−2001 (35 727 rist. vl 1979).
Professionaližen opendusen aluzkund om Gubernijan Gorodecan kolledž.
Irdkosketused.
*


Vetlug (lidn).
Vetlug (,) om Venäman Alalidnan agjan lidnankund i kaikiš pohjoižemb lidn. Se om Vetlugan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud marilaižil 13. voz'sadal, oli varmitadud vl 1285. Lidn oli anastadud Galičun ruhtinasiden sodavägil vl 1468, hö paniba lidnad mantazole, i Juran ristitišt oli pen' pit'kan aigan. Kazvataškanzi 17. voz'sadan augotišes tošti kuti Venäman sirdnikoiden Voskresenskii pagast, sid' Voskresenskoje-žilo. Nimitihe 18. voz'sadan zavodindaspäi Ülävoskresenie-žiloks (), se sai makundan lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vl 1778, nimituz jogen mödhe.
Vetlug šingotase standartatoman mašiništon tegimel (järedad metalltegesed), mecan varhapanendal i sömtegimištol (leibtegim, mineralveziden tegim, likörvintegim).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan päivnouzmas, Vetlug-jogen keskjoksmusen oiktal korktal randal (, Volgan hura ližajogi), 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. «Uren' — Kotlas»-avtote läbitab lidnan päivnouzmašt palad, om saudud pidust' amušt tarabošsijad. Matkad Kostroman agjhasai om 12 km lodeheze, Alauz'lidnhasai om 200 km suvipäivlaskmha orhal vai 245 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Šahunj 54 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha orhal vai 66 km avtotedme, Uren' 43 km suvhe vai 46 km avtotedme, Šarj (Kostroman agj) 60 km pohjoižhe orhal vai 74 km avtotedme, kaikes koumes lidnas om raudtestancijoid.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 8 954 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 10 tuhad eläjid vl 1959 i vll 1979−2001 (10 400 rist. vl 1998).
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Vetlugan mecagrotehnine tehnikum i Alalidnan medicinižen kolledžan Vetlugan filial.
Irdkosketused.
*


Küz'mäine pu.
Küz'mäine pu () om penzhiden heim. Oiktad, kerdujad vai ujelijad kazmused. Mülütadas Küz'mäižpuižed-sugukundha. Erasiden erikoiden plodud oma södabad, no äjiden erikoiden plodud oma travijad.
Leviganduz.
Heim om levitadud Pohjoižen mapoliškon äjiš rajoniš. Erikoiden tobj pala kazvab Gimalajas i Päivnouzmaižes Azijas. Venämas om 14 mecerikod, voib vastata mecanröunoiš i sarikoiš.
Ümbrikirjutand.
Järedahkod änikod oleldas vauktan, ruskedvauvhan, pakuižen i sinivauvhan mujun. Änikod i sid' plodud kazdas paroil lehtesiden alusišpäi vai barban lopus. Änikon vencudes om viž pölükäd i pit'kahk petkloine. Plodud kazdas ühthe paksus, kuti ülälehtesed-ki (erasil erikoil kaik lehtesed). Venäman erikod änikoitas semendkun lopuspäi kezakun keskhesai.
Kävutand.
Küz'mäižen pun äi erikod ištutadas da kazvatadas saduiš čomikš dekorativižikš penzhikš. Ned sättudas gruppiden, allejoiden i kezapavil'joniden täht. Erased erikod oma medenkandajad. Kova pumaterial kožub sädamha penid tegesid.
Sädihe severz'-se kümnikoid dekorativižid sortuid södabidenke marjoidenke sinižen (kamčatižen) i södaban ("Lonicera edulis") küz'mäižiden puiden alusel.
Valitud erikod.
Kaik om 180 küz'mäižen pun erikod, niiden keskes enamba sadad om dokumentiruidud.


Pervomaisk (Alalidnan agj).
Pervomaisk (,) om Venäman lidn Alalidnan agjan suves. Se om Pervomaiskan lidnümbrikon (edel 2012 vot — rajonan) administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 19. voz'sadal kuti "Tašino-radnikžilo" kaugedraudan valamižtegimenno. Nikolai Karamzin-istorikan Aleksandr-poig sauvoi tegint ičeze Natal'ja-akan päluižespäi da valdoiči sil, ka nimiti žilod akan sulal "Taša"-nimel. Kaidraižuine raudte tuli žilho 1920-nzil vozil. Radnikžilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vl 1951, saudihe levedraižušt raudted sil-žo aigal. Nimitihe lidnad «Keväden i radon päiv»-praznikan toižen «Pervomai»-nimen mödhe.
Pervomaisk šingotase raudtemašiništon tegimel (azotimed, mašinad, ladimed), mecpilindan edheotandal, sömtegimištol (leibtegim, maidon vajehtimen tegim).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ümbrikon suves, 155 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Umoč (Umač)-jogi läbitab lidnad (21 km pitte, Suran hurapol'ne bassein). Matkad Mordovijan Tazovaldkundhasai om 5 km suvhe, Alauz'lidnhasai om 163 km pohjoižhe orhal, 184 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Sarov 31 km päivlaskmha orhal, 38 km avtotedme vai raudtedme, i Lukojanov 48 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal, 58 km avtotedme vai 85 km raudtedme.
"Pervomaisk-Gor'kovskii"-raudtestancii radab «Alauz'lidn — Saransk»-keskustan 55-kilometrižen sarakon ühteks kahtes lopstancijaspäi (toine om Sarov) lidnan keskuzpalas.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 14 568 ristitud, lidnümbrikon seičeme kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 16..17 tuhad eläjid vll 1979−1998 (17 tuhad ristituid vl 1998).
Professionaližen opendusen aluzkund om Pervomaiskan politehnine tehnikum.
Irdkosketused.
*


Käbuhein.
Käbuhein () om heinäsižiden kazmusiden heim "Lamiaceae"-sugukundaspäi. Heim mülütab kahesa erikod da niiden viž gibridad.
Leviganduz.
Erikoiden tobj pala kazvab Evropas, Azijas, Pohjoižamerikas, mugažo Afrikan pohjoižes.
Levigandeb pustolänil, sädab žomid teravas. Kul'turine käbuhein äikerdoičese semnil, kevädel i sügüzel — kazmusen jagamižel.
Ümbrikirjutand.
Käbuhein sase 60 santimetrhasai kortte, seikh om püštoiged. Lehtesed oma höunhenvuiččed. Purpurižed vai vauktad änikod ühtenzoittas tähkanvuiččeks änikuseks.
Kävutand.
Ištutadas čomitamha miksborderoid, klumbid, al'pinarijoid. Lipkaižiden erasiden erikoiden (oz., "Coleophora albitarsella") gaved'madod sötlesoiš käbuheinäl.
Zelläd käbuheinäspäi kuctas antiseptižid da antibakterialižid tegendoid. Kävutadas preparatoid morindad sömäl vaste. Pohjoižamerikan lodehližen randišton indejalaižed otiba käbuheinän südäivet čapatesiden, ajatišiden (bul'kuiden) i palatusiden spravitandan täht. Rahvahaline kitajine medicin tegeb tervehtandjomad.
Erikod da gibridad.
Koumetoštkümnendes erikospäi da gibridaspäi kaks' mecerikod kazdas Venäman evropižes palas — hernehhein i järedänikoine käbuhein.


Kulebaki.
Kulebaki () om Venäman lidn Alalidnan agjan suvipäivlaskmas. Se om Kulebakin lidnümbrikon administrativine keskuz (edel 2015 vot — rajonan).
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vn 1677 aigkirjas kuti "Kulebaki-külä", eli mecan varhapanendal da vugonkal-ajandal. Kändihe žiloks vl 1818. Vn 1861 maorjusen tühjituz andoi puhud enččele pomeššikale sauda metallurgišt tegint sijaližel torhudel. Oli radnikžiloks vspäi 1927. Sai lidnan statusad vn 1932 uhokus.
Kulebaki šingotase raudan metallurgijan i metallan ümbriradmižen «Ruspolimet»-kompanijal (terased da niiden ühthesuladused, renghad avialikutimiden täht, tagodud tegesed), sauvondmaterialiden sarakol (raudbetonantegim, mecan ümbriradmine, metalližkonstrukcijad), sömtegimištol (lihakombinat, leibtegim, maidtegim), mugažo omblendfabrik radab lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ümbrikon pohjoižes, 105 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Alauz'lidnhasai om 137 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 188 km avtotedme vai 242 km raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Viks 25 km suvipäivlaskmha orhal vai 43 km avtotedme, Murom (Vladimiran agj) 34 km päivlaskmha-lodeheze orhal, 53 km avtotedme vai raudtedme, i Navašino 24 km lodeheze orhal, 30 km avtotedme vai 28 km raudtedme. Lidnan raudtestancii radab vemha jüguid vaiše.
Muroman mecad ümbärtas lidnad. Ei ole znamasižid jogid lidnas. Om turbhan, raudkivendon i mouckiven löudmižsijid läz lidnad. «Vladimir — Murom — Arzamas»-avtote läbitab lidnad päivlaskmaspäi suvipäivnouzmha.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 35 759 ristitud, lidnümbrikon kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 44..48 tuhad eläjid vll 1959−2001 (48 135 rist. vl 1979).
Rahvahad (2010): venälaižed — 99,5%, toižed rahvahad — 0,5%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Kulebakin metallurgine kolledž.
Irdkosketused.
*


Tomat.
Tomat () om üks'vozne vai äivozne heinäsine kazmuz. Se mülüb Paslönanvuiččed-sugukundan Paslön-heimho.
Ümbrikirjutand.
Jurišt om leved värtmudenvuitte, levigandeb 1,5..2,5 m diametral, sase 1 metrhasai süvüdel. Seikh oleleb püštoiged vai ujelii 30 sm.. 2 metrad kortte, sarakoičese lujas. Änikod oma henod pakuižed ičtazpölüstoitandan voimusenke, änikuz om toppaz.
Plod om äijagusekaz lahed marj. Küps plod oleskeleb vauktan, vihandvauvhan, rusttan, pakuižen mujun i babarmmujun. Voib äikerdoita semnil i kül'gvezoil.
Kazvatand.
Plodud oma znamasine sömprodukt. Tetas enamba 10 tuhad sortuid mail'mas. Mail'man satuz oli 177 mln tonnoid vl 2016, järedad kazvatajad (enamba 10 mln tonnoid, 2016): Kitai (56,3), Indii (18,4), AÜV (13), Turkanma (12,6 mln tonnoid).


Viks.
Viks () om Venäman lidn Alalidnan agjan suvipäivlaskmas. Se om agjan kahesanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Viksan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel 2011. vot — rajonan) da pala.
Istorii.
Uz' raudantegii edheotand oli saudud tulalaižil Batašovad-vellil mordvinalaižiden mal vll 1765−1766, radoi sijaližel torhudel. Tegim () i eländpunkt senno sünduiba vn 1754 Jelizaveta Petrovna-imperatornaižen käskön tagut mugomiden tegimiden sauptandas 200 virstas Moskvaspäi kaičemha mecoid. Nimitihe žilod penen Viksun'-jogen (Viksunk) mödhe. 1830-nzil vozil Venäman evropižen palan kaugedraudan koume kümnendest tegihe Viksas, mugažo mehanizmoid tekstil'tegimišton täht, purulaivoiden likutimid i terasišt kodiinstrumentad. Sai lidnan statusad vl 1934. Vn 2010 ümbrikon lujad mecanpalod valatoitiba lidnad.
Viks šingotase raudan metallurgijan tegimel (suren diametran teraztorved, kezrad vagonrividen täht), mašinansauvomižel (rouhimed i survoimed, sodatransportan somuzkorpusad), sauvondmaterialiden sarakol i sömtegimištol.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ümbrikon pohjoižes, Okanjogen oiktal randpolel 10 kilometras päivnouzmha jogespäi, 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Železnic-jogi (57 km pitte, Okan ližajogi) läbitab lidnad, Viksunk-jogi jokseb lidnan suvipalas. Üläviksunkan uit, Varauit i Alauit oma saudud lidnan alusenpanendanke sen suves. Matkad Alauz'lidnhasai om 160 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 184 km avtotedme vai 240 km raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Murom (Vladimiran agj) 29 km pohjoižhe-lodeheze orhal, 51 km avtotedme vai raudtedme, Navašino 25 km pohjoižhe orhal, 29 km avtotedme vai raudtedme, i Kulebaki 25 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 43 km avtotedme.
Kahesa raudtestancijad i vedimdepo ratas lidnas vemha jüguid, pohjoine "Viks-Tegimištoline" () om kaikiš järedamb stancii.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 56 201 ristitud, lidnümbrikon kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 60 tuhad eläjid vll 1987−2003 (63 400 rist. vll 1996−1998). Ortodoksižen hristanuskondan Viksan Iverine naižjumalankodi, Sündun Raštvoiden päjumalanpert', nell' jumalanpertid i koume časounäd oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 98,2%, toižed rahvahad — 1,8%.
Irdkosketused.
*


Morkofk.
Morkofk vai Mecmorkofk () om kaks'vozne, harvas üks'vozne heinäsine kazmuz. Mülütadas Sel'derejižed-sugukundha. Om "Daucus"-heimon tipine erik. Pöudoline morkofk (subsp. "sativus") om sen alaerikoks-maižanduzkul'turaks.
Leviganduz.
Meckazmuz putub Evropas, Afrikan pohjoižes, Päivlaskmaižes i Keskuzazijas. Kazvab Venäman evropižen palan suves. Om ottud kul'turha nell' tuhad vozid tagaz, sädihe pöudmorkofkan äi toižendoid i sortuid (kul'tivarid).
Mecmorkofk navedib kazda pöudoiden röunoidme, teveril, pustolänil, kuivil nituil, penzhištos, saduiš i linmaiš.
Ümbrikirjutand.
Jur' om sanged pit'k, erazvuiččen mujun (vauged, ruskedpakuine, muzarusked), terav magul. Lehtesed oma koumesaumnikan kartte, 14..20 sm pitte i 4..6 sm levette. Seikh šingotase elon kahtel vodel, se oleleb 25..100 sm kortte, üläpala voib sarakoitas.
Änikuz om vihmankatusenvuitte, 4..10 sm diametral, äiluguižed änikod oma vauktad vai pakuižed mujul, harvoin ruskedvauvhad vai purpurižed. Änikoičeb kezakus-heinkus. Plodud küpsnedas elokus, ned oma ellipsanvuiččed ogakahad, kogotas kahtes pol'ploduspäi.


Volodarsk.
Volodarsk () om Venäman lidn da lidnankund Alalidnan agjan päivlaskmas. Se om Volodarskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1920 kuti "Volodari-žilo" () Miski-žilon i viden külän ühtenzoitusel. Kändihe radnikžiloks vn 1932 uhokus da mülütihe sihe kuz' eländpunktad ližaks, sidä kesken Rusked Seim (). Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1956, udesnimitihe Venäman imperijan revolücižen likundan V. Volodarskii-ühtnikan psevdoniman mödhe.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suvipäivnouzmas, Okanjogen hural randpolel, 6 km pohjoižhe jogespäi, 75 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. "Seim"-stancii () radab «Alauz'lidn — Kovrov»-raudtekeskustal. Matkad Alauz'lidnan röunhasai om 34 km päivnouzmha orhal, 40 km avtotedme vai raudtedme, keskushesai — 51 km orhal vai 62 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Dzeržinsk 12 km päivnouzmha orhal vai kaikil teil, Bogorodsk 22 km suvipäivnouzmha orhal vai 72 km avtotedme, Vorsm i Pavlovo 25 km suvhe orhal vai 85..90 km avtotedme, Gorbatov 13 km suvipäivlaskmha orhal vai 117 km avtotedme, Gorohovec (Vladimiran agj) 25 km päivlaskmha orhal, 40 km avtotedme vai raudtedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9 928 ristitud, rajonan kudendez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 13 195 eläjad vl 1959.
Lähembaižed professionaližen opendusen aluzkundad sijadasoiš Dzeržinsk-lidnas.
Irdkosketused.
*


Višn'.
Višn' (subg. "Cerasus") om plodpuiden i penzhiden alaheim, mülüb Rozanvuiččed-sugukundha. Lugetas läz 60 erikod.
Ümbrikirjutand.
Lehtesed sijadasoiš pit'kin urbas. Severz-se änikoid i ploduid ühtes sijaspäi. Lehtesed šingotadas ühten aigan änikoidenke vai möhemba niid. Oleskeleb viž, harvamb kuz' äniklehtest änikos. Plod om siled lumarj kertheta.
Kazvatand da kävutand.
Kazvatadas maižanduzkul'turaks Pohjoižes mapoliškos tobjimalaz. Magedan višnän mail'man satuz oli 2,25 mln tonnoid vl 2014, päkazvatajad (enamba 150 tuh. tonnoid) — Turkanma (445), AÜV (330), Iran (172). Muiktan višnän mail'man satuz oli 1,36 mln tonnoid vl 2014, päkazvatajad (enamba 50 tuh. tonnoid) — Venäma (198), Ukrain (183), Turkanma (182), Pol'šanma (176), AÜV (138), Iran (112), Serbii (94), Mad'jaranma (92).
Tehtas nenid sömproduktoid višnän ploduišpäi: keitiž, likör, südäivezi, kompot, sirop. Ližatas paštatesihe paremboičemha magud. Višnänpusad kävutase tahondan dekorativižeks formiteseks mugažo. Višn' om znamasine medenkandai kazmuz änikoičendan aigan.


Knäginino.
Knäginino () om Venäman lidn da lidnankund Alalidnan agjan keskuzpalan suvipäivnouzmas. Se om Knägininon rajonan administrativine keskuz (vn 1944 kül'mkuspäi).
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan M.I. Vorotinskii-ruhtinasen hengeližes kirjeižes vn 1569 uhokus kuti "Knäjinino-žilo" (). Sai makundan lidnan statusad vn 1779 28. päiväl tal'vkud, generališt planad vl 1784. Lidnan nimituz oli "Knäginin". Anastihe lidnan statusad vl 1926 da nimitihe "Knäginino-žiloks". Kändihe lidnanvuiččeks žiloks vl 1968. Radnikžilo sai lidnan statusad tošti vn 1998 keväz'kun 17. päiväl.
Knäginino šingotase maidtegimel i omblendfabrikan (eriližsobad vägistrukturiden täht).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan päivlaskmas, Imz-jogen oiktal randal tobjimalaz (91 km pitte, Suran hurapol'ne bassein), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Knägink-jogi () lankteb Imzha oiktalpäi. Matkad Volghasai (Čeboksaran vezivaradim) om 30 km pohjoižhe, Alauz'lidnan keskushesai om 85 km lodeheze orhal vai 105 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Sergač (raudtestancii) 43 km suvipäivnouzmha orhal vai 45 km avtotedme, Perevoz (raudtestancii) 39 km suvipäivlaskmha orhal vai 50 km avtotedme, i Liskovo 23 km pohjoižhe orhal vai 27 km avtotedme.
Gorškovo-külä (273 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Knägininon ližaks. Lidnankundan pind — 10,95 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 6 708 ristitud, lidnankundan — 6 964 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 6 700 eläjad vl 1856, läz 7 tuhad eläjid vll 1996−2017 (7 092 ristitud vl 2016). Kaik 7 335 ristitud elihe lidnankundas vl 2017.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,2%, čuvašalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 4,5%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Alalidnan valdkundaline inženeriž-ekonomine universitet (lüh. Knägininon universitet), sen nell' institutad kudespäi sijadasoiš Knäginino-lidnas. Ülä- i keskopendusen programmad mändas universitetas, kaik om läz 4,3 tuhad üläopenikoid.
Irdkosketused.
*


Lukojanov.
Lukojanov (,) om Venäman lidn da lidnankund Alalidnan agjan suves. Se om Lukojanovan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 16. voz'sadal kuti külä ümbri erasen Ivaška Lukojanovan vezimellicas. Ekonomine žilo 17. voz'sadan keskespäi. Sai makundan lidnan statusad vl 1779 nügüdläiženke nimitusenke. Aleksandr Puškin-runokirjutajan usadib sijazihe makundas, ka hän oleli lidnas. Lähine suvine Kudejarovo-žilo ei ole lidnan palaks, siš ičeze administracii radab (2019).
Lukojanov šingotase pörutügiden i leibän tegimil. Ende maidtegim i stöklan edheotand radoiba mugažo.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, pidust' Töš-jogen üläjoksmusen randoid (311 km pitte, Okan oiged ližajogi), 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, «Alauz'lidn — Saransk»-avto- i raudtekeskustal. Matkad Alauz'lidnhasai om 145 km pohjoižhe orhal, 170 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Pervomaisk 48 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, 58 km avtotedme vai 85 km raudtedme, i Arzamas 58 km lodeheze orhal, 63 km avtotedme vai raudtedme.
Ul'janovo-žilo (948 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Lukojanovan ližaks. Lidnankundan pind — 57,34 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 14 951 ristitud (kaikiš suremb ristitišt), lidnankundan — 15 904 ristitud, rajonan pol'. Kaik 15 084 ristitud elihe lidnankundas vl 2017.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,1%, mordvinalaižed — 4,0%, toižed rahvahad — 1,9%.
Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Katken pühäpert' om avaitud vspäi 2010. Mordvinalaižiden pühäsarikod kazdas lidnan ümbrištos: «Lukaš», «Javlei», «Kšekuravai».
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Lukojanovan gubernine kolledž (ende maižanduztehnikum) i Lukojanovan pedagogine kolledž.
Irdkosketused.
*


Sergač.
Sergač () om Venäman lidn da lidnankund Alalidnan agjan suvipäivnouzmas. Se om Sergačun rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1382, kuti külä potašan tehmiženke — vspäi 1649. Sai makundan lidnan statusad vl 1779. Oli tetab virzuiden pästandal i kondiden kodikoičendal (äi babarmikoid oli ümbrištos). Vll 1913−1914 «Arzamas — Šihrani»-raudtekeskust läbiti lidnad, saudihe depod vodele 1918. Gazifikacii mäni lidnas 1990-nzil vozil.
Sergač šingotase raudtetransportan edheotandoil, metalližiden sauvondformiden tegimel, sömtegimištol (leibtegim, saharedheotand), mugažo omblendfabrik i optižiden detaliden edheotand ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suves, Pjan-jogen alajoksmusen hural randpolel (436 km pitte, Suran hurapol'ne bassein), 1..3 kilometras jogespäi, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Alauz'lidnhasai om 128 km lodeheze orhal, 149 km avtotedme vai 239 km raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Šumerl' (Čuvašii) 58 km päivnouzmha orhal, 80 km avtotel vai 63 km raudtel, Perevoz 59 km päivlaskmha orhal, 73 km avtotedme vai 64 km raudtedme, i Knäginino 43 km lodeheze orhal vai 45 km avtotedme.
Mostovk-külä (, 34 rist. vl 2010) i Tartalei-žilo raudtesarakonno (2 rist. vl 2010) mülüdas lidnankundha Sergačun ližaks. Lidnankundan pind — 123,08 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 386 ristitud, lidnankundan — 21 422 ristitud, rajonan seičeme kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 25 tuhad eläjid vll 1989−2000 (25 600 ristitud vl 1996). Kaik 20 447 ristitud elihe lidnankundas vl 2017.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,7%, mordvinalaižed — 2,0%, totarlaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 2,0%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Sergačun agrotegimištoline tehnikum.
Irdkosketused.
*


Cikorii.
Cikorii () vai Järgeline cikorii, om äivozne (meckazmuz) vai kaks'vozne (kul'turaks) heinäsine kazmuz. Mülüb Puzuänikoižed-sugukundan Cikorii-heimho, sen tipine erik.
Leviganduz.
Kazvab Evrazijan venos i tropižes vöiš, Afrikan pohjoižes. Om invazivižeks erikoks Afrikan suves, Amerikas, Avstralijas, Udes Zelandijas.
Putub vastha nituil, mecpallištoil, heinäsižil pautkil, paksus kuti rujohein pidust' teid, pustolänil i pöudoil.
Ümbrikirjutand.
Seikh om püštoiged 15..150 sm pitte. Jur' om pit'k värtmudenvuitte.
Änikused avaitas vaiše aigaližil časuil i pil'višton aigan. Äniklehtesed oleldas vauktan, sinivauvhan vai ruskedvauvhan mujun ližamujuil.
Kävutand.
Ottas jauhotud jurid kofen vajehtimeks.


Semönov (lidn).
Semönov () om Venäman lidn Alalidnan agjan pohjoižpalas. Se om Semönovan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel vn 2010 tal'vkud — rajonan), mülüb sihe.
Istorii.
Ende marilaižed oliba enambuses lidnan sijas. Eländpunktan aluz om pandud 17. voz'sadan augotišes kuti vanhuskolaižiden külä. Mainitaškanzihe kirjutadud purtkiš vspäi 1644 ("Semönovskoje-žilut",), vl 1717 — "Semönovo-žilo". Sai makundan lidnan statusad vl 1779 nügüdläiženke nimitusenke. Toihe ajaden Semönovha luzikoid i toižid puižid tegesid (kandičud, kokarid, kehkrad burakod), čomitihe i mujutihe niid lidnas, sid' oigetihe Alalidnan jarmankha. Lidn oli Venäman üks'jäine sija lestoukiden tehmiženke 19. voz'sadal.
Semönov šingotase valamiž-mehanižel tegimel (torvarmatur), hohloman čomitandan edheotandal i sijaližen čomitandan fabrikal (mebel', bobaižed, suvenirad, oigetas tavaroid verhiže-ki maihe), vähäžiruižiden pertiden tegimel, turizmal, mugažo faneran tegim, maidtegim i kombisöman edheotand ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ümbrikon keskuzpalan suvipäivlaskmas, Sanoht-jogen hural randal tobjimalaz (29 km pitte, Volgan hurapol'ne bassein), 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Sanoht lankteb Kerženec-jogehe, kudamb jokseb 5..10 kilometras päivnouzmha lidnaspäi. «Alauz'lidn — Kirov»-avtote ümbärdab lidnad lodehespäi. "Semönov"-raudtestancii radab «Alauz'lidn — Kotel'nič»-keskustal.
Matkad Alauz'lidnhasai om 59 km suvipäivlaskmha orhal, 78 km avtotedme vai raudtedme. Toižed lähembaižed lidnad oma Bor 57 km suvipäivlaskmha orhal, 69 km avtotel vai 63 km raudtel, Gorodec 64 km päivlaskmha orhal vai 73 km avtotedme, i Uren' 108 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 135 km avtotedme vai raudtedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 24 473 ristitud, lidnümbrikon pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 26 tuhad eläjid vll 1989−2001 (26 600 ristitud vll 1992 i 2000).
Rahvahad (2010): venälaižed — 98,2%, toižed rahvahad — 1,8%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Semönovan industrialiž-čomamahtoline tehnikum.
Irdkosketused.
*


Ret'khein.
Ret'khein () om Kapustižed-sugukundan heim. Kogoneb läz 30 erikospäi, mülütab kaks'voččid i äivoččid heinäsižid kazmusid.
Erikoiden augotižlibundan tahod oma Evropas, Azijas, Pohjoižamerikas. Om invazivižeks erikoks Avstralijas. "Barbarea verna"-erik om ottud kul'turha Anglijas 17. voz'sadal kuti heinän purde salatoihe.
Kazmusen lehtesed oma muzavihandad. Änikod oma pakuižed nellänke äniklehtesenke.
Ret'kheiniš om glikozidoiden erazvuiččid toižendoid. Erased erikod mülütadas saponinoid, ka ned oma travijad gavedile.


Dzeržinsk (Venäma).
Dzeržinsk () om Venäman lidn Alalidnan agjan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Alauz'lidnan päivlaskmaine ezilidn, agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Dzeržinskan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitaškanzihe kuti "Must žilo" () vspäi 1606, mugažo Rastäpino-külä oli alištunu sille. Vl 1861 saudihe raudted i Čornoje-raudtestancijad žilonno. Alebastrantegim radoi vspäi 1869, muiktusiden tegim radab vspäi 1915, poukahtuzsubstancijoiden tegim — vspäi 1916. Vl 1904 udesnimitihe stancijad Rastäpinoks, vll 1927−1929 nimitihe muga kaiken radnikžilon oficialižikš, no se ei tulend mel'he eläjile. Udesnimitihe nügüdläižikš vn 1929 22. päiväl kezakud Feliks Dzeržinskii-politikanmehen kanzannimen mödhe. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1930, himižiden tegimiden sauvomine jätkustui.
Dzeržinsk šingotase himižel sarakol (13 tegint, i vanhoiden edheotandoiden pala om likvidiruidud vai seižub radmata), räzinan i plastikan tehmižel (8 edheotandad), elektromašiništon i metalližtegesiden edheotandoil, sömtegimištol (4 tegint), sauvondmaterialiden pästandal (gips, silikattegesed), mugažo kervačuiden edheotand i omblendfabrik ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Okanjogen hural randal (keskuzpalan suvi) da randpolel, 10 kilometrhasai pohjoižhe jogespäi, 90 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Alauz'lidnan röunhasai om 5 km päivnouzmha orhal, avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Bogorodsk 15 km suvhe orhal, 44 km avtotedme vai raudtedme, Volodarsk 12 km päivlaskmha orhal vai kaikil teil, i Balahn 29 km pohjoižhe orhal, 36 km avtotedme vai raudtedme.
Nell'toštkümne žilod mülüdas lidnümbrikho Dzeržinskan ližaks, sidä kesken koume lidnanvuittušt: Gorbatovk (3528 rist. vl 2017), Gavrilovk (856 rist. vl 2017) i Želnino (819 rist. vl 2017). Lidnümbrikon pind — 421,53 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 240 742 ristitud, lidnümbrikon — 251 016 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 280 tuhad eläjid vll 1987−1998 (287 tuh. rist. vll 1990−1993). Vl 2017 kaik 242 033 ristitud elihe lidnümbrikos.
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,3%, totarlaižed — 2,7%, toižed rahvahad — 2,0%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Alalidnan tehnižen universitetan Dzeržinskan politehnine institut, koume tehnikumad i koume kolledžad, üläopendusen kahten aluzkundad filialad (Moskv, Alauz'lidn).
Transport.
Avtobusad, trolleibusad, ezilidnelektrojonused da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Raudtestancijad i platformad lidnas (Alauz'lidnaspäi): 421. km, Vorošilovskai, Igumnovo-stancii, Kalininskai, Dzeržinsk-stancii, Puškino. Jogiport radab vemha jüguid ujuden.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Strigino-lendimport (, "GOJ / НЖС", 1,14 mln passažiroid vl 2018) sijadase 7 km päivnouzmha lidnaspäi avtotedme.


Kiparis.
Kiparis () om Kiparisaižed-sugukundan heim. Mülütab igähižvihandoid puid i penzhid. Tetas 14..25 erikod heimos, niiden enambuz om pen' izoliruidud.
Heimon kazmused oma levitadud Pohjoižen mapoliškon subtropižes i tropižes vöiš: Keskmeren randad, Sahar, Kavkazantaguine, Gimalajad, Kitain suvi, AÜV i Meksik.
Kron om piramidanvuitte vai leved. Käbud oleskeldas mužiksugun i naižsugun, küpsnedas kahtel vodel.
Kiparisiden pumaterial om pehmed da kebn (päiči "Cupressus arizonica"-erikos), fungicidanke i insekticidanke. Ottas kävutamižhe sauvondas, laivansauvomižes, tehmaha meblid, henoid tegesid, sidä kesken jumalanpertin kaluid.


Čkalovsk (Alalidnan agj).
Čkalovsk () om Venäman lidn Alalidnan agjan päivlaskmas. Se om Čkalovskan lidnümbrikon (vhesai 2015 — rajonan) administrativine keskuz da pala.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 12. voz'sadal kuti "Vasilöva Slabad" () Jurii I Pit'kkäded-ruhtinasen Vasil'ko-poigan-sodavejan nimen mödhe. Panihe slabadan alust Vasil'kon käskön mödhe kuti varalidnuz Gorodecan täht Volgan vastrandal. Vspäi 1764 Vasilövo oli ekonomižeks žiloks. Läz 25 astiinikoiden edheotandad radoi siš 19. voz'sadan keskes. Laivanlikund madalzdujadme jogedme ližadui, i vl 1883 sauvoškanzihe žilos kohenduzedheotandoid jogen pohjan süvendusen laivišton täht.
Udesnimitihe žilod vn 1937 elokus sündnuden žilho Vasilii Čkalov-lendajan kanzannimen mödhe hänen lendandan jäl'ghe Pohjoižnaban kal't Amerikannoks. Čkalovskan pala putui upotamižen zonha Gor'kijan GES:an sauvondan aigan 1950-nzil vozil, ka udessaudihe erasid pertid i laivansauvomižen tegint udel sijal. Žilo sai lidnan statusad vl 1955.
Čkalovsk šingotase verfil, «Polöt»-tegimel (tarkoiktad metalližed tegesed ladimiden, avtoiden i raudten täht), omblendfabrikal i elektromehanižel tegimel, mugažo šampanj-vinan tegim radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ümbrikon pohjoižpäivnouzmas, Volgan oiktal randal (Gor'kijan vezivaradim) i langenijal sihe Sanaht-jogen hural randal (28 km pitte), 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ivanovon agjan röunhasai om 10 km pohjoižhe orhal, Alauz'lidnan keskushesai om 67 km suvipäivnouzmha orhal vai 103 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Gorodec 20 km suvipäivnouzmha orhal vai 50 km avtotedme, Zavolžje (lähembaine raudtestancii) 17 km suvipäivnouzmha-suvhe orhal vai 39 km avtotedme, i Pučež (Ivanovon agj) 25 km pohjoižhe orhal vai 44 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 368 ristitud, lidnümbrikon viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 15 tuhad eläjid vll 1989−1998 (15 100 rist. vl 1996).
Professionaližen opendusen aluzkund om Čkalovskan transportan i informacižtehnologijoiden tehnikum.
Irdkosketused.
*


Geran'.
Geran' () om Geranižed-sugukundan heim. Kaik tetas 380..430 erikod heimos, sidä kesken läz 40 erikod voib vastata Venämas. Heim mülütab üks'voččid, kaks'voččid i äivoččid heinäsižid kazmusid da pol'penzhid.
Ühtenzoittas erikoid 18 sekcijha, niišpäi nell' oma "Erodioidea"-alaheimos i 14 sekcijad "Geranium"-alaheimos. Tipižed erikod oma Mecgeran' ("Geranium sylvaticum") i Nitgeran' ("Geranium pratense"). Vedihe kul'turha Evropas 17. voz'sadal, om levitadud mecerikoiden-ki sortuid.
Ümbrikirjutand.
Heimon nimituz libub grekan kelen "geranion" ("geranios") sanaspäi «kur'g», sikš miše kazmusen plodud oma kur'gen n'okun pojavad.
Lehtesed kazdas varzil, ned oma pehmdad karvakahad tobjimalaz. Üks'..koume änikod vardel, viž äniklehtest. Änik oleleb vauktan, purpurižen, sinižen vai ruskedsinižen mujun. Geran' änikoičeb 20..45 päiväd. Äikerdoičese semnil i vegetativižikš. Ištutadas sortuid vezoil.


Perevoz (Alalidnan agj).
Perevoz () om Venäman lidn Alalidnan agjan suvipalas. Se om Perevozan lidnümbrikon (edel vn 2017 kezakud — rajonan) administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1593 kuti külä traktan ehtatusenno. Toine nimituz oli "Pjanskii Perevoz". Kändihe žiloks 1630-nzil vozil pühäpertin sauvondan jäl'ghe. Sai makundan lidnan statusad vl 1779, tehtihe muite lidnaks vspäi 1798. Vll 1913−1914 «Arzamas — Šihrani»-raudtekeskust läbiti lidnad, "Perevozskai"-stancii () radab. Kändihe lidnad žiloks vn 1917 jäl'ghe. Radnikžilo vspäi 1962. Žilo sai lidnan statusad tošti vn 2001 uhokus.
Perevoz šingotase valdkundaližil holitišil, hebonfermal i asfal'ttegimel. Elevator, kombisöman tegim, leibtegim i omblendfabrik eile rados.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ümbrikon keskuzpalas, Pjan-jogen keskjoksmusen oiktal randal (436 km pitte, Suran hurapol'ne bassein), 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om kos'kid joges. Matkad Alauz'lidnhasai om 88 km lodeheze-pohjoižhe orhal, 113 km avtotedme vai 175 km raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Knäginino 39 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 50 km avtotedme, Sergač 59 km päivnouzmha orhal, 73 km avtotedme vai 64 km raudtedme, i Arzamas 50 km suvipäivlaskmha orhal, 58 km avtotel vai raudtel.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9 201 ristitud, lidnümbrikon viž ühesandest. Lidnan ristitišt om läz 9 tuhad eläjid vspäi 2000, kaikiš suremb oli 9 386 ristitud vl 2002.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,8%, jezidad — 2,2%, toižed rahvahad — 3,0%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Perevozan sauvondkolledž.
Irdkosketused.
*


Kukoinkarang.
Kukoinkarang () om levitadud penzaz lehtesenlähtendanke sügüzel. Mülüb Rozanvuiččed-sugukundha.
Leviganduz.
Penzaz kazvab Evropas, Afrikan pohjoižes, Azijan päivlaskmas i keskuses.
Kukoinkarang navedib harvoid mecoid, pallištoid, pilitišid, mecatomid pautkid, jogiden i ojiden randoid, teverid, pustolänid.
Ümbrikirjutand.
Kazmuz sase 1..5 metrad kortte. Kukoinkarangon lehtesed kazdas 7..9 sm pitte. Harvad ogahad oma penzhan seikhil, ned oma tihedamb no penemb noril vezoil. Kor' ruskneb päiväižen polespäi. Vauktad vai ruskedvauvhad hajutomad änikod oleldas 4..6 santimetrhasai diametral, kazdas üksin vai 3..5 tophas.
Änikoičend oleskeleb semendkus-heinkus. Plodud küpsnedas elokus, ned oma siledad rusttad vai ruskedpakuižed 15..26 mm pitte. Kukoinkarang äikerdoičese vegetativižikš i semnil.
Kävutand.
Kävutadas ploduid zell'čajuks kül'mehtust vaste. Plodud mülütadas C-vitaminad (0,24..0,85% kuivatud ploduiš). Tehtas sadroziden juritandad kukoinkarangho. Ištutadas lidnantagažil teveril dekorativižikš jonoikš.


Bogorodsk.
Bogorodsk () om Venäman lidn Alalidnan agjan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Alauz'lidnan suvipäivnouzmaine ezilidn, Bogorodskan rajonan administrativine keskuz, mülüb sihe.
Istorii.
Edel 12. voz'sadad muromalaižed, mordvinalaižed i marilaižed oliba enambuses lidnan sijas. Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vn 1561 Venäman Grigorii Zabolotskii-kirjutelijan ümbrikirjutandas kuti "Bogorodskoje-žilo", nimitihe Pühän Jumalanmaman pühäpertin mödhe. Žilo oli tetab kuti "Bogorodičnoje" i "Bogorodickoje" mugažo. Vl 1614 Mihail Födorovič-car' andoi žilod ühesanke külänke Kuz'ma Minin-bajarile «Moskvan puhtastandas» i radnikoičendas. Žilo eli londuseližen nahkasižen torhuden ümbriradmižen keskuseks 17. voz'sadaspäi. Se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke vl 1923.
Bogorodsk šingotase nahkantegimel, nahkasižen galanterejan edheotandal, pälembaižiden naižsobiden omblendfabrikal, meblin, kengiden i konditerižiden tegesiden fabrikoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan lodehes, 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Severz'-se jogid augotadas lidnan territorijal, ned mülüdas Okan oigedpol'žhe basseinha. Raudtestancii om "Koževennoje" «Alauz'lidn — Pavlovo»-jonol. «Alauz'lidn — Murom»-avtote om lidnan suviröunaks. Matkad Alauz'lidnan röunhasai om 15 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 20 km avtotedme vai raudtedme, keskushesai — 39 km orhal vai 44 km avtotedme. Toižed lähembaižed lidnad oma Vorsm 20 km suvipäivlaskmha orhal, 23 km avtotedme vai raudtedme, Volodarsk 22 km lodeheze orhal, 72 km avtotedme vai raudtedme, i Dzeržinsk 15 km pohjoižhe orhal, 44 km avtotedme vai raudtedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 35 499 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 37..38 tuhad eläjid vll 1979−1999 (38 401 ristitud vl 1989).
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,8%, toižed rahvahad — 2,2%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Bogorodskan politehnine tehnikum, mugažo Alalidnan medicinižen kolledžan Bogorodskan filial.
Irdkosketused.
*


Podsolnušnik.
Podsolnušnik vai Üks'vozne podsolnušnik () om heinäsine kazmuz. Mülüb Puzuänikoižed-sugukundan Podsolnušnik-heimho, sen tipine erik.
Leviganduz.
Kazmuz libub nügüdläižen Meksikan suven tahondaspäi. Indejalaižed kul'tiviruihe podsolnušnikad kaks' tuhad vozid tagaz. Kazvatadas avaros mail'madme maižanduzkul'turaks-voikazmuseks tobjimalaz, samha semnid pühäsižen voin tehmižen täht.
Ümbrikirjutand.
Värtmudenvuitte jurišt ličeb 2..3 metrad süvüdehesai. Podsolnušnikan seikh om püštoiged 5 metrhasai kortte (voisortuil 0,6..2,5 m). Änikusen diametr sase 30..50 sm, siš om kahthe tuhazesai änikoid (sid' semnid) pakuižen, ruskedpakuižen vai ruskedsinižen mujun.
Kazmuz käroudab änikust i norid lehtesid päiväižele kaiken päivän aigan. Küpsnendan jäl'ghe podsolnušnik om käroutud päivnouzmha.
Kazvatand.
Mail'man satuz oli 41,4 mln tonnoid vl 2014. Järedad kazvatajad (2016, enamba 5 mln tonnoid): Ukrain (13,6) i Venäma (11). Ortodoksižen hristanuskondan pühäd i selekcijan satused abutiba pühävoin da sen kazmusen populärižusele neniš maiš.


Liskovo.
Liskovo (,) om Venäman lidn da lidnankund Alalidnan agjan keskuzpalan päivnouzmas. Se om Liskovon rajonan administrativine keskuz (vspäi 1929).
Istorii.
Eländpunkt om olmas 12. voz'sadaspäi, no mainitase ezmäižen kerdan aigkirjas vl 1410. Ühtni Makarjevan jarmankha 17. voz'sadaspäi, jäi torguindan keskuseks jarmankan sirdandan jäl'ghe Alauz'lidnannoks vl 1816. Järedad varažomad oliba žilos. Vl 1920 žilo kändihe makundan keskuseks oficialižikš. Sai lidnan statusad vl 1922.
Liskovo šingotase elektrotehnižel tegimel (avtotransportine mašiništ, kulundsignalad, tinadimed, silitezraudad), sauvondmaterialiden pästandal, himižel kombinatal, sömtegimištol (oludtegim, lihakombinat, konservtegim), mugažo mebel'fabrik radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan päivlaskmas, Volgan oiktal randpolel 2 kilometras jogen pävagospäi, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Sundovik-jogi om lidnan lodehližeks röunaks, se lankteb Volgha pohjoižhe Liskovospäi. «Volg»-avtote (M7-trass) läbitab lidnan suvipalad. Matkad Alauz'lidnhasai om 72 km lodeheze-päivlaskmha orhal vai 90 km avtotedme. Lähembaine lidn om Knäginino 23 km suvhe orhal vai 27 km avtotedme.
Golovkovo-külä (319 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Liskovon ližaks, se om ani lodeheze lidnaspäi. Lidnankundan pind — 17,46 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 880 ristitud, lidnankundan — 22 165 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 25 tuhad eläjid vll 1989−2001 (25 500 ristitud vl 1998). Kaik 21 612 ristitud elihe lidnankundas vl 2017.
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,7%, toižed rahvahad — 2,3%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Liskovon agrotehnine tehnikum.
Irdkosketused.
*


Kukoinharj.
Kukoinharj () om äivozne heinäsine kazmuz. Se om Kukoinharj-heimon tipine erik, mülüb Vesnuhheinižed-sugukundha.
Ümbrikirjutand.
Kazmuz libub Evropan päivlaskmaspäi i keskusespäi. Putub vastha Evropadme. Kazvab pol'tošt metrhasai kortte. Kaikuččel vodel kukoinharjan jurišton mugul kazvab udeks, muloine koleb.
Änikod oma muzasinižed, dekorativižed änikod oleldas vauktad i ruskedvauvhad mugažo. Učubrasad pölüstoittas kazmust, kukoinharj travib läz kaikid toižid gavedid. Änikoičeb kezakus-elokus.
Kävutand.
Kaik kazmuz om morim, jured i semned oma toksižed lujas. Simptomad ozutadas ühtes časus, tehtas südäikohtun läbipezendad. Ei sa kävutada irdpolespäi-ki. Kazvatadas venon vönen saduiš.


Powerwolf.
Powerwolf om germanijalaine metalgrupp, kudamb edestab muzikad pauer metal i hevi-metal-stiliš. Gruppan aluz om pandud Saarbrükken-lidnha vl 2003.
Muzikgrupp höksib satanizmad i katolišt uskondad mugoižiš pajoiš kut «Panic in the Pentagram» i «Coleus Sanctus». Nimitab ičtaze religijan kaclijoil, eile borcujil sen hüvüdhe näht.


Pavlovo.
Pavlovo (, oficialitoi nimituz om "Pavlovo Okal" — "Павлово-на-Оке") om Venäman lidn da lidnankund Alalidnan agjan päivlaskmas. Se om agjan seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Pavlovon rajonan administrativine keskuz, mülüb sihe.
Istorii.
Eländpunkt om olmas 16. voz'sadaspäi, mainitase ezmäižen kerdan vl 1566 kuti "Pauloin Lidnuz" (). Kaitihe lidnust sodagarnizonal, i käziradajad sirdiba elämhä sihe: sepad, lehtraudan i vas'ken ümbriradajad, bučnikad, padanikad. Žilo kändihe metallan erazvuiččen ümbriradmižen keskuseks, ottihe metallad lähižes Viksaspäi. Žilo sai makundan lidnan statusad vl 1919.
Pavlovo šingotase mašinansauvomižen tegimil (avtobustegim, kosmosmašiništ, elektroajaimed, mašiništ teiden i parkuindan täht, pnevmatine instrument i likutimed, ühthekeitandapparatad), keitimpoled astjoiden edheotandal. Kanoiden sugu i honuzlimonan sort libudas lidnaspäi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Okan oiktal randal tobjimalaz (Volgan oiged ližajogi), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Rel'jef om vanoikaz, lidnan keskuz sijadase alahas. Ei ole kaikenaigašt sildad lidnas Okas päliči, ehtatim radab. Matkad Alauz'lidnan keskushesai om 70 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 80 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Vorsm 10 km päivnouzmha avtotedme i Gorohovec (Vladimiran agj) 36 km lodeheze orhal vai 48 km avtotedme.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 32 400 eläjad, vl 1959 — 47 890 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 60 698 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 70 tuhad eläjid vll 1986−2000 (72 200 ristitud vl 1992). Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Voznesenjan päjumalanpert' (1785), nell' jumalanpertid i koume časounäd oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 99,0%, toižed rahvahad — 1,0%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Pavlovon avtomehanine tehnikum i Pavlovon rahvahan čomamahtoližpramozloiden tehnikum, mugažo Alauz'lidnan üläopendusen nellän aluzkundan filialad ratas lidnas.
Irdkosketused.
*


Šahunj.
Šahunj () om Venäman lidn Alalidnan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Šahunjan lidnümbrikon (edel vn 2011 kül'mkud — rajonan) administrativine keskuz da pala.
Istorii.
Ende marilaižed eliba enambuses lidnan tahondas. Eländpunktan aluz om pandud mecoiden i soiden sijha vl 1921 kuti žilo Šahunj-raudtestancijanno sauvomha da holitamha «Alauz'lidn — Kotel'nič»-raudtekeskustad koumes kilometras pohjoižpäivnouzmha ühtennimižes Šahunj-küläspäi (om olmas nügüd'-ki). Saudihe puruvedimdepod vodele 1928. Vspäi 1933 kändihe radnikžilod rajonan keskuseks. Žilo sai lidnan statusad vn 1943 27. päiväl redukud.
Šahunj šingotase maidtegimel, raudten edheotandoil (koume depod), mecanümbriradmižen sarakol (nell' edheotandad) i poimetišiden fabrikal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan päivnouzmas, 152 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Černušk (Čornai)-jogi da sen pened Kopan'- i Samarih-ližajoged jokstas lidnadme suvespäi pohjoižhe (Vetlugan i Volgan hurapol'ne bassein). Matkad Kirovan agjan röunhasai om 20 km suvipäivnouzmha, Alauz'lidnhasai om 218 km suvipäivlaskmha orhal, 263 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Jaransk (Kirovan agj) 86 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha orhal vai 101 km avtotedme, Uren' 54 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, 57 km avtotedme vai raudtedme, i Vetlug 54 km lodeheze orhal vai 66 km avtotedme.
«Alauz'lidn — Kirov»-raudtekeskust jagab lidnad poleti, «Alauz'lidn — Kirov»-mante ümbärdab lidnad suvipäivlaskmaspäi.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 20 921 ristitud, lidnümbrikon viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 23 tuhad eläjid vll 1996−2001 (23 600 rist. vl 2000). Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Katken pühäpert' i kaks' časounäd oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 96,2%, totarlaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 2,6%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Šahunjan agrarižen industrijan kolledž.
Irdkosketused.
*


Kärehein.
Kärehein vai Kertihein () om parazitirujiden kazmusiden heim. Kogoneb läz 170 erikospäi, kaik oma rujoheinäd-parazitad. Mülütadas Junaiženvuiččed-sugukundha.
Kazmuz eläb jurita i läz lehtesita. Seikh om nitinvuitte vai rihmanvuitte, pakuižen vai rusttan polhe. Änikod oma 2..7 mm surtte, oleldas vauktan, ruskedvauvhan vai vihandan mujun. Änikuz om šurunvuitte. Üks' änik andab nell' semnid. Semned voidas idüda kahesas-kümnes vodes, rohkud idüdas teravamb.
Kärehein kertase ümbri tošt kazmust, juritab gaustorijoid sen kudeheze i sötlese südäivedel. Löudab sättujad alištusele kazmust hajun mödhe. Nened kazmused oma sättujad: sötmižheinäd, pud, penzhad, maplodud, arbuzkazmused, kartohk, pölvaz.


Kstovo.
Kstovo () om Venäman lidn da lidnankund Alalidnan agjan keskuses. Se om agjan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Alauz'lidnan suvipäivnouzmaine ezilidn, Kstovon rajonan administrativine keskuz da pala.
Istorii.
Ende mordvinalaižed i totarlaižed eliba enambuses lidnan tahondas. Eländpunkt mainitaškanzihe 14. voz'sadaspäi kuti "Kstovskai-külä" (). "Ksta"-sana znamoičeb «manzik» mordvinan kelil. Kivivoin ümbriradmižen Novogor'kovskii-tegim om saudud 1950-nzil vozil. Kätihe küläd radnikžiloks vl 1954. Se sai lidnan statusad vn 1957 12. päiväl sügüz'kud.
Kstovo šingotase suren kivivoinhimijan tegimištzonal lidnan suvipäivlaskmas («Lukoil»-kompanijan kivivoinümbriradmižen tegim, mugažo etilenan, propilenan, bituman i polivinilhloridan tehmine). Toižed sarakod oma sömtegimišt (leibtegim, maidtegim, kolbasceh, jähine), mašinansauvomine (ventiläcijan tegim), sauvondmaterialiden pästand (raudbetonantegim), mugažo mebel'fabrik i Novogor'kovskai-LEK ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan lodehliženno röunanno, Volgan oiktal randal, 125 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Alauz'lidnan röunhasai om 10 km lodeheze orhal vai 15 km avtotedme, keskushesai — 23 km orhal vai 28 km avtotedme. Toine lähembaine lidn om Bor 15 km pohjoižhe orhal, 50 km avtotedme vai raudtedme.
Tegimištzon om saudud Kud'm-jogen taga (, Volgan oiged ližajogi 144 km pitte, lankteb sihe 20 km päivnouzmha lidnaspäi), sen oiktal randpolel. «Volga»-avtotrass (M7) läbitab kaiked lidnad. Raudtesarak tuleb lidnha Alauz'lidnaspäi, se om läz 15 km pitte i radab vemha ajaden jüguid vaiše.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 66 657 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 69 tuhad eläjid vll 1998−2001 (69 400 rist. vl 2000). «Mail'man sambon akademii»-sportkompleks om olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 96,3%, toižed rahvahad — 3,7%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Kstovon kivivointehnikum.
Irdkosketused.
*


Manzikaine.
Manzikaine () om äivoččiden heinäsižiden kazmusiden heim. Kogoneb 19 erikospäi da 9 gibridaspäi. Mülütadas Rozanvuiččed-sugukundha.
Om meckazmusid i maižanduzkul'turoid. Heimon meckazmused oma levitadud Evrazijas i Pohjoižamerikas. Päivnouzmaine Azii lugese heimon šingotesen keskuseks. Kazdas "manzikkištoil" i "manzikžomil".
Poimdäs marjoid i tehtas keitišt vai kül'menzoittas saharanke. Ottas mecmanzikaižen lehtesid zelläks i čajun sijas.
Ümbrikirjutand.
Lehtesed oma koumepalaižed, varzil 10 santimetrhasai. Vezad oma ujelijad, jurdujad (vegetativine äikerdoičend). Jurišt om ribujuridenke, kazvab 20..25 sm süvüdehesai.
Venäman evropižen palan pohjoižes änikoičeb semendkun lopuspäi ploduiden küpsnendan aughusai kezakun lopus. Manzikaižen änikuz om toppaz, vardel juren alusespäi. Äniklehtesed oma vauktad, erasti pakuižetabad. Plodud oma apokarpižed (palakahad), ned ei ole marjad, no änikon surenzoittud aluz. Henod koričman polhe semned sijadasoiš plodun pindal.


Bor (Alalidnan agj).
Bor () om Venäman lidn Alalidnan agjan keskuzpalas. Se om agjan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Alauz'lidnan pohjoižpäivnouzmaine ezilidn Volgan vastrandal, Boran lidnümbrikon (edel 2010 vot — rajonan) administrativine keskuz da pala.
Istorii.
Eländpunkt mainitaškanzihe 14. voz'sadaspäi kuti kätud Bor-žiloks Nikol'sko-Borovskai slabadut () volgantagaižen torguindten zavodindanno Venäspäi. Nimitihe kavag'mecoiden venäkel'žen nimitusen mödhe. Žilon eläjad abutiba ühtenzoitta Alauz'lidnad Volgan vastrandanke. Bor oli ümbärtud käziradajiden slabadoil. Vl 1887 žilon ristitišt oli enamba 1400 eläjid, tehtihe jarmankoid kaks' kerdad vodes.
Vl 1927 «Alauz'lidn — Kotel'nič»-raudtekeskust radaškanzi, vl 1934 — stökoltegim. Bor-radnikžilo sai lidnan statusad vn 1938 27. päiväl kül'mkud. Vll 2004−2005 mülütihe lidnha lähižid lidnanvuiččid žiloid. Planiruidas tehta lidnad Alauz'lidnan palaks vodele 2030.
Bor šingotase järedal stökoltegimel (sidä kesken tripleks, stökolastjad, kovitadud stökol), torvtegimel, laivansauvomižen tegimel (abuastjad, portoiden i laivoiden tehnik), hoban fabrikal, sömtegimištol (leibtegesed i sömkoncentratad), silikatsavičun tegimel, akkumulätoriden, plastiktüpiden i PVB-kerthen (äišoiduižen stöklan tehmižen täht) edheotandoil, mugažo Alauz'lidnan «magaduzsijaks», radnikoiden nelländez radab siš.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ümbrikon päivlaskmaiženno röunanno, Volgan hural randal, 75 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vezlom-jogi () jokseb lidnan lodehes i lankteb Volgha Boran päivlaskmaižen röunan taga. Matkad Alauz'lidnan röunhasai om 1 km suvipäivlaskmha orhal, 6 km avtotedme vai raudtedme. Toine lähembaine lidn om Kstovo 15 km suvhe orhal, 50 km avtotedme vai raudtedme.
Koume sildad ühtenzoittas Alauz'lidnanke Volgas päliči: raudtesild vspäi 1935, avto- da raudtetransportine ühtenzoittud sild vspäi 1965, toine avtosild 50 metrad mödvedhe om avaitud vn 2017 elokuspäi. Mugažo ehtatimed ratas i funikulör om saudud passažoroiden täht (vspäi 2012). Koume raudtestancijad oma olmas lidnas: Samalmäged () — lopuline ezilidnelektrojonusiden täht, radab vspäi 1929 Boran keskuses; Tolokoncevo-sol'mstancii lodehes i Stekolzavodec-jügustancii lidnan suvipäivnouzmas. Nell' passažirplatformad (Alauz'lidnannoks): Sportivnai, Sodalidnut (), Neklüdovo, Tolokoncevo. «Alauz'lidn — Kirov»-mante läbitab lidnan lodeht.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 78 058 ristitud, lidnümbrikon kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om 76..78 tuhad eläjid vspäi 2005, eländpunktoiden ühtenzoitusen jäl'ghe (78 500 rist. vl 2005).
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,7%, toižed rahvahad — 4,3%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Boran gubernine kolledž, Alalidnan agjan kul'turkolledž, mugažo Alalidnan valdkundaližen universitetan Lobačevskii nimed Boran filial radab lidnas.
Irdkosketused.
*


Kägoinpölvaz.
Kägoinpölvaz () om samlon toižend, äivoččiden kazmusiden heim Kägoinpölvhižed-sugukundaspäi. Palakundan i sugukundan tipine heim.
Leviganduz.
Kazmuz putub kaikil kontinentil, sidä kesken Antarktidas. Kägoinpölvaz navedib pal'hid sijid päzutamha konkurencijaspäi — kall'oid, nepsoid pil'vesekahid sijid, paloid.
Ümbrikurjutand.
Samlon «lehtesed» (šoiduz) levinedas man pindadme. Anteridijad (mužiksugun äikerdoičendan organad) kazdas eriližil varzil (alusil) tophikš. Arhegonijad (naižsugun äikerdoičendan organad) kogodasoiš toižil varzil (alusil) «tähthaine jaugal» nägunke.
Om severz'-se erikoid seižujikš rujoheinikš. Ende kävutihe "Marchantia polymorpha"-erikod spravitamha maksan läžundoid.


Navašino.
Navašino () om Venäman lidn Alalidnan agjan suvipäivlaskmas. Se om Navašinon lidnümbrikon (edel 2015 vot — rajonan) administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt om sätud vl 1957 lidnan statusanke kahten radnikžilon ühtenzoitusel: Mordovššikovo i Lipn'. Panihe Mordovššikovon alust 19.-20. voz'sadan röunal kuti žilo verfinno, se oli rajonan keskuseks vspäi 1944. Lipn'-žilo () mainitaškanzihe vn 1676 valdkundmakskirjas kuti külä. Navašino-raudtestancii radab vspäi 1912, nimitihe lähižen külän mödhe, sid' anttihe lidnale nimed stancijan mödhe.
Navašino šingotase laivansauvomižel (jügulaivad keskmäiženke jügutoitmižvoindanke), sildoiden tehmižel (metalližkonstrukcijad, pullosildad), sauvondmaterialiden pästandal (savič, sauvondblok, kuivad sauvondsegoitused), leibän, matrasoiden i meblin edheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ümbrikon lodehes, Okan oiktan hijaman oiktal randal, 85 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Velet'm-jogi (99 km pitte, Okan oiged ližajogi) om lidnan pohjoižröunaks. Matkad Alauz'lidnhasai om 140 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 155 km avtotedme vai 214 km raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Kulebaki 24 km suvipäivnouzmha orhal, 30 km avtotedme vai 28 km raudtedme, Viks 25 km suvhe orhal vai 29 km avtotedme, i Murom (Vladimiran agj) 7 km päivlaskmha-lodeheze orhal, 23 km avtotedme vai 10 km raudtedme.
«Vladimir — Murom — Arzamas»-avtote om Navašinon pohjoižpäivnouzmaižeks röunaks i läbitab lidnan suvipalad. Ühtennimine raudtestancii sijadase lidnan keskuses, «Murom — Arzamas»-keskustal.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 16 416 ristitud, lidnümbrikon kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 19 tuhad eläjid vll 1989−2001 (19 300 rist. vll 1996−1998).
Rahvahad (2010): venälaižed — 98,8%, toižed rahvahad — 1,2%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Navašinon politehnine tehnikum (edel 2016 vot — laivanmehanine).
Irdkosketused.
*


Hirenhänd (heim).
Hirenhänd () om üks'voččiden heinäsižiden kazmusiden heim. Se mülüb Vesnuhheinižed-sugukundha.
Leviganduz.
Hirenhändad oma levitadud kaikil kontinentil päiči tropikoiš, mugažo eile Päivnouzmaižes Azijas. Erikoiden luja erazvuiččend om Pohjoižamerikan päivlaskmas.
Ümbrikirjutand.
Kazmused oma pened, jured oma nitinvuiččed. Äiluguižed lehtesed kazdas jurišton alusespäi, ned oma linijanvuiččed. Änikon varded seištas lehtesita.
Änikod oma henod, üksin varden ülähän. Viž pakuižvihandad äniklehtest om änikos. Plod om ühtištadud henod pähkmuded.


Zavolžje (lidn).
Zavolžje () om Venäman lidn da lidnankund Alalidnan agjan päivlaskmas. Se om Gorodecan rajonan suremb lidn kahtespäi.
Istorii.
Nevondkundaližen ohjastusen käsk Gor'kovskai-gidroelektrostancijan sauvondas om vahvištadud vn 1947 kül'mkus. Eländpunktan aluz om pandud Pestovo-külän sijha vl 1948 kuti sen gidroelektrostancijan (nüg. Alalidnan GES) sauvojiden žilo. Nimitihe Volg-jogen i sijadusen mödhe vastrandal amuižes Gorodec-lidnaspäi, hot' saudihe žilod ühtel randal Alauz'lidnanke. Raudte tuli žilho vn 1948 lopus i ühtenzoiti sidä Alauz'lidnanke. Zavolžjen keskuz om saudud N. Šelomov-arhitektoran mödhe. Odvan energijan purde i enččiden sauvojiden äjüz tegihe hüvikš süikš panemha materialanümbriradmižen edheotandoiden alust. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1964.
Zavolžje šingotase Alalidnan GES:al, mašinansauvomižel (likutimtegim, ujelimtraktoriden tegim, avtokertkäreged, pörutüged), sauvondmaterialiden pästandal (mecan ümbriradmižen tegim, lämuzizoläcii, raudbetontegim), mugažo mebel'fabrik i medicinižen stökolpakuitesen tegim ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan päivlaskmas, Volgan oiktal randal, 75 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Jüguraudtestancii nimitase "Zavolžje-tovarnai", raudten lopuline punkt om "Zavolžje-passažirskai"-platform elektrojonusiden täht. Matkad Alauz'lidnan keskushesai om 51 km suvipäivnouzmha orhal, 61 km avtotedme vai 59 km raudtedme. Toižed lähembaižed lidnad oma Gorodec (rajonankeskuz) 2 km päivnouzmha orhal vai 8 km avtotedme, Balahn 12 km suvipäivnouzmha orhal, avtotedme vai raudtedme, i Čkalovsk 17 km lodeheze orhal vai 39 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 40 460 ristitud, rajonan nell' ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 45..46 tuhad eläjid vll 1992−2001 (46 800 rist. vl 1998).
Rahvahad (2010): venälaižed — 98,3%, toižed rahvahad — 1,7%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Zavolžjen avtolikutimiden tehnikum.


Järgeline hirs'.
Järgeline hirs' () om üks'voččiden heinäsižiden kazmusiden erik, tipine Hirs'-heimos. Mülütadas Tähkheiniden sugukundha.
Leviganduz.
Hirs' om amuine arvokaz maižanduzkul'tur, libub Suvipäivnouzmaižes Azijaspäi. Om ottud kul'turha läz 7 tuhad vozid tagaz, kazvatadas kaikil kontinentil. Vill' järgeližes hirsišpäi nimitase šonaks, se om läz glütenatoi. Slokosttäs šonnikoid i šonpudrad, ližatas šonad keitoshe, söttas linduid. Kuzenajai i verensätai surin.
Kazmuz om lämännavedii, seižub kuivaigad i solatud mahust vaste, no ei tirpi muiktoid mahusid.
Biologine ümbrikirjutand.
Ribujur' ličese pol'tošt metrad süvüdehesai, sase 1..1,2 m levette. Kazmuz oleskeleb 45..150 sm kortte. Severz'-se seikhid jurespäi, ned kazdas penzhan kartte. Seikh om cilindranvuitte, sarakoičese jurespäi.
Kazvatand.
Järgeližen hirsin mail'man satuz oli 28 mln tonnoid vl 2014. Kaikiš järedambad kazvatajad — Indii (11,4 mln tonnoid vl 2014) i Afrikan Sahelin zonan valdkundad (Niger, Mali, Nigerii, Sudan, Burkina-Faso, Efiopii i Čad — kaik 10,4 mln tonnoid). Ičeze znamasine tehmine om Kitaiš (2,3 mln t) i Venämas (0,5 mln t).


Arkin Džuneit.
Džuneit Arkin (), todesine nimi om Fahrettin Džüreklibatir (; sünd. 8. sügüz'ku 1937, Eskišehir, Turkanma), om turkalaine akt'or da režissör krimantatariženke augotižlibundanke.
Biografii.
Fagrettin om sündnu Eskišehir-lidnha. Hän openzihe Stambulan universitetas. Akt'oran kar'jer jätktase vspäi 1963, fil'mdihe händast enamba mi 310 fil'mas i TV-serialas.
Om naižiš kahtenden kerdan. Hänel om kaks' poigad da üks' tütär. Poigad jätktas tatan radod, ratas akt'orin mugažo.


Arzamas.
Arzamas (,) om Venäman lidn, lidnümbrik da transporttesol'm Alalidnan agjan suves. Se om agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Arzamasan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo (ei mülü sihe).
Istorii.
Ristitun eländsijad oliba lidnan territorijal amussai. Mordvinalaižiden žilod oliba olmas 13. voz'sadaspäi i eliba tünäs kor'ben taga. 1578. voz' lugese nügüdläižen eländpunktan alusen vodeks oficialižen versijan mödhe, Arzamas mainitase sil vodel jo kuti röunlidnuz i ümbrišton keskuz. Saudihe lidnust Ivan Grazii-carin vn 1552 käskön mödhe. Eländpunktan nimi libub erzä-heimon nimitusespäi. Lidnanznam i flag ozutadas lidnan kaičendznamoičendad. Arzamas sai makundan lidnan statusad vl 1781.
Pertišton ezmäine plan oli pandud eloho vn 1823 lämoipalon jäl'ghe. 19. voz'sadan augotižes kümnehesai traktad zavodihe lidnas. Vl 1901 raudte tuli lidnha Alauz'lidnaspäi ("Arzamas-1"-stancii), vl 1909 «Moskv — Kazan'»-raudte radaškanzi ("Arzamas-2"-stancii). Vll 1954−1957 lidn oli Arzamasan agjan keskuseks.
Arzamas šingotase avtosauvomižel tegimil (sodasomuzavtod, kommunaližed avtod), ladimensauvomižen tegimel i avtopaloiden edheotandoil, sömtegimištol (leibtegim) i turizmal, mugažo kebnan mašinansauvomižen tegim (avtomatižed taignad, metizad, lämoipalonvastaine ladimišt, iknoiden i uksiden furnitur) i hoban fabrik ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Töš-jogen korktal oiktal randal (311 km pitte, Okan oiged ližajogi), 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Alauz'lidnhasai om 104 km pohjoižhe orhal, 112 km avtotedme vai 110 km raudtedme. Lähembaine lidn om Perevoz 50 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 58 km avtotel vai raudtel.
«Alauz'lidn — Saransk»-mante ümbärdab lidnad päivnouzmaspäi, raudted — päivlaskmaspäi i pohjoižespäi. Kaks' päraudtestancijad: Arzamas-1 lodehližel röunal i Arzamas-2 pohjoižpäivnouzmaižel röunal.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 26 tuhad eläjid, vl 1959 — 41 518 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 106 362 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 112 tuhad eläjid vll 1991−1997. Ortodoksižen hristanuskondan Spasan Toižetamižen mez'jumalankodin ansambl' Arzamasan keskuzpalas, nell' tošt jumalankodid (nüg. kaks' oma avaitud) pühäpertidenke, Eläbzdusen päjumalanpert', kaks'toštkümne jumalanpertid i kaks' časounäd oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 98,1%, toižed rahvahad — 1,9%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Arzamasan ladimensauvomižen i medicinine kolledžad, Arzamasan kommertiž-tehnine tehnikum, Arzamasan politehnine institut i verhiden lidnoiden üläopendusen aluzkunoiden nell' filialad (Alalidn, Moskv) oma avaitud lidnas.
Irdkosketused.
*


Ergenč Halit.
Halit Ergenč (; sünd. 30. sulaku 1970, Stambul, Turkanma) om turkalaine akt'or.
Biografii.
Halit om sündnu Stambul-lidnha. Hän openzihe Stambulan tehnikan da Mimaran Sinan universitetad.


Sarov.
Sarov (,) om Venäman sauptud lidn da lidnümbrik Alalidnan agjan suviröunan Mordovijanke päivlaskmas. Se om alištunu Alalidnan agjan tobmudele, agjan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Ende mordvinalaižiden i totarlaižiden-mišariden Sarovan lidneihut läz 44 ga pindanke oli olmas lidnan sijas. Ezimeletaden, panihe sidä mantazole 13. voz'sadan ezmäižes poles. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1706 kuti Sarovan jumalankodi, vl 1906 oigetihe sen 200-vottušt jubilejad. Vll 1925−1927 sauptihe jumalankodid da anttihe pidamha türmatud mehid. Vn 1947 heinkuspäi Sarov-žilo oli alištunu nevondkundaližele tobmudele oikti šingotamha südäitukuižid šlibakoid. Kändihe žilod sauptud "Kremlöv"-lidnaks vn 1954 17. päiväl keväz'kud. Vll 1960−1966 nimitihe "Arzamas-75", vhesai 1994 — "Arzamas-16". Vspäi 1995 lidn nimitase nügüdläižikš.
Sarov šingotase Venäman eksperimentaližen fizikan tedoinstitutal da sen tegimil, mugažo savičtegim radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Satis-jogen randoil (89 km pitte, Okan oigedpol'ne bassein), 150..170 m korktusil, 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud kaičendzonal. Sarovk-jogi (22 km pitte) lankteb Satisha huralpäi lidnan keskuzpalas. Mordovijan valdkundaline londuseline kel'dtaho levitase 5 kilometras suvhe lidnaspäi. Matkad Alauz'lidnhasai om 161 km pohjoižhe orhal, 184 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad om Pervomaisk 31 km päivnouzmha orhal, 38 km avtotedme vai raudtedme, i Temnikov (Mordovii) 35 km suvhe orhal vai 46 km avtotedme.
Sarov om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. "Sarov"-raudtestancii radab «Alauz'lidn — Saransk»-keskustan 55-kilometrižen sarakon ühteks kahtes lopstancijaspäi (toine om Pervomaisk) lidnan suvipalas.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 92 047 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,9%, mordvinalaižed — 1,7%, ukrainalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 1,2%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Sarovan fiziž-tehnine institut — «MIFI»-tedoiduzkeskusen filial i politehnine tehnikum, Sarovan medicinine kolledž.


Tulleihein.
Tulleihein vai Anemon (), mugažo Loptuhhein paginoiš, om Evropan äivoččiden heinäsižiden kazmusiden heim. Se mülütab läz kaht sadad erikoid, mülüb Vesnuhheinižed-sugukundha.
Leviganduz.
Heimon erikod oma levitadud Pohjoižes mapoliškos päiči tropikoiš, ühesa erikod elädas Arktikas. Tulleiheinäd kazdas mecoidme (lehtezmecoidme tobjimalaz), penzhištoil, pidust' mecanröunoid, puištoiš, pustolänil, pil'vesekahil i subal'pižil nituil, heinäsižil pautkil. Läz 50 erikod voib löuta Venämas.
Ümbrikirjutand.
Tedonimituz libub grekan kelen Άνεμος "Anemos"-sanaspäi «tullei», surehk änik köläidab hoikal vardel eskai penel tulleil. Jurišt om lihav, cilindranvuitte vai mugulanvuitte. Loptuhheinän lehtesed kazdas varzil paksumb mu jurespäi.
Kaks'suguižed änikod kazdas üksin vai änikusil. Änikuses oleleb 5..20 äniklehtest erazvuiččen mujun (vauged, purpurine, sinine, vihand, pakuine, ruskedvauvaz, rusked). Plodud oma pähkmenvuiččed, siledad vai karvakahad. Äikerdoitas kul'turkazmusid jurusel, muguloil, seikhen čokvezoil.


Gorbatov (lidn).
Gorbatov () om Venäman lidn Alalidnan agjan päivlaskmas. Se om agjan kaikiš penemb lidn, Pavlovon rajonan lidnankundan administrativine keskuz.
Istorii.
Meššora-heimon ezitajad eliba lidnan tahondas 10.-12. voz'sadal. "Meššerskaja Porosl' "-külä mainitase vspäi 1565. Udesnimitihe "Gorbatai-küläks" () ezmäižen Aleksandr Gorbatii-Šuiskii-ruhtinasen-pidajan kanzannimen mödhe. Vl 1565 Ivan IV anasti küläd ruhtinasel da andoi jumalankodile. Vl 1672 saudihe ezmäšt pujumalanpertid, i külä kändihe Gorbatovo-žiloks. Vl 1779 ühtištuihe sidä Meššorskai-slabadanke, žilo sai makundan lidnan statusad. Seižui «Moskv — Alauz'lidn»-traktal.
Gorbatov šingotase kervačuiden da noroiden fabrikal amussai, mugažo poimetišiden fabrikan (kuti Šahunjas) i Pavlovon suvenirtegimen filialil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Okan oiktal randal sen känmas, 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, valdmad oma olmas. Kurorttahond lebukodidenke ümbärdab lidnad. Kazvatadas jablokpuid, višnäd da marjoid suriš lugumäriš. Matkad Alauz'lidnhasai om 62 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal vai 89 km avtotedme, Pavlovo-rajonkeskushesai om 15 km suvhe orhal vai 20 km avtotedme. Lähembaine lidn om Volodarsk 13 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 117 km avtotedme. Lähembaine avtotedme Vorsm-raudtestancii om 12 km suvipäivnouzmha lidnaspäi.
Kaik 14 küläd i 2 žilod mülüdas lidnankundha Gorbatovan ližaks vspäi 2009. Lidnankundan pind — 176,71 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 2 278 ristitud, lidnankundan — 2 813 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 4 800 eläjad vl 1913 i 4 611 eläjad vl 1970. Kaik 2 387 ristitud elihe lidnankundas vl 2017.
Rahvahad (2010): venälaižed — 98,5%, toižed rahvahad — 1,5%.
Professionaližen opendusen lähembaižed aluzkundad ratas Pavlovo-rajonkeskuses.


Jemanželinsk.
Jemanželinsk (,) om Venäman lidn da lidnankund Čeläbinskan agjan keskuzpalan pohjoižes. Se om Jemanželinskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud "Jemanželinskije hilenvarad"-radnikžiloks () vll 1930−1931 samha kivihil't, nimitihe penen jogen mödhe. Žilo sai lidnan statusad vn 1951 25. päiväl sügüz'kud. Vspäi 1997 kaivused oma sauptud.
Jemanželinsk šingotase «Uralec»-minitraktoriden edheotandal, keramižen savičun tegimel, agregatiž-mehanižel tegimel (maižanduztehnikan kohenduz i varapalad), Uralan pirotehnikan tegimel, omblendfabrikal i kombisömän tegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan pohjoižpäivnouzmas, 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Hutorskoje-järv om lidnan päivnouzmaižes palas. Jemanželink-jogi («huba jogi» 20 km pitte) lankteb stokutomaha Sur' Sarikul'-järvhe, se levitase 1 km suvipäivnouzmha lidnaspäi («pakuine järv» 68 km², ende 103 km²).
«Čeläbinsk — Magnitogorsk»-avtote mäneb 1 km päivlaskmha lidnaspäi. Matkad Čeläbinskan röunhasai om 30 kilometrad pohjoižhe orhal vai avtotedme. Lähembaine lidn om Korkino 15 km pohjoižhe orhal vai avtotedme. Jemanželinsk-raudtestancii om saudud rajonan Zaural'skii-žilos 5 km lodeheze lidnaspäi.
Koume žilod mülüdas lidnankundha Jemanželinskan ližaks. Lidnankundan pind — 64,34 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 11 100 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 30 216 ristitud, lidnankundan — 31 136 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 36 tuhad eläjid vl 1967. Kaik 29 921 ristitud elihe lidnankundas vl 2017.
Rahvahad (2010): venälaižed — 87,9%, totarlaižed — 4,3%, ukrainalaižed — 2,6%, baškiralaižed — 1,2%, saksalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 2,8%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Pervomaiskijan sauvondmaterialižtegimišton tehnikuman Jemanželinskan filial.
Irdkosketused.
*


Lumikelloine.
Lumikelloine () om äivoččiden heinäsižiden kazmusiden heim Amarillisaižed-sugukundaspäi.
Heim kogoneb 19 erikospäi, sen ližaks kaks' londuselišt gibridad om olmas. Erikoiden erazvuiččend om Kavkazal, 16 erikod. Kaik erikod oma kaičendan al.
Latinine nimi libub grekan kelen γάλα- ("gála") i ἄνθος- ("ánthos") sanoišpäi, znamoičeb «maidänikod». Anttihe nimitust änikoiden mujun mödhe.
Ümbrikirjutand.
Laukkera om 2..3 sm surtte. Kellho pojav änik om käroutud maha. Kaik om kuz' äniklehtest änikos — koume irdpolišt vauktad i koume südäilehtest.
Lumikelloine änikoičeb aigaližel kevädel kesked lunt, änikon elo om ühten kun hätkte.
Kazvatand.
Kul'tiviruidas dekorativižikš 2 erikod levedali. Ei piida lumikelloižele äjid arvoimižid, äikerdoičese semnil i laukkeroil kebnas. Voib ištutada udhe sijha kerdan vides-kudes vodes.
Kazmusen kaik palad mülütadas galantamin-alkaloidad, se om tarbhaine zell'.


Jurüzan' (lidn).
Jurüzan' (, «sur' alangišt») om Venäman lidn da lidnankund Čeläbinskan agjan päivlaskmaižes sarakos. Mülüb Katav-Ivanovskan rajonha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1758 kuti žilo sauvomha da holitamha kaugedraudan Jurüzan'-Ivanovskii-tegint (radoi vhesai 1908), sai nimed jogen mödhe. Vl 1928 nimitihe "Jurüzanskii Tegim"-žilod nügüdläižikš da kätihe radnikžiloks. Suren sodan aigan sirtihe sihe Tulan patrontegint. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1943 18. päiväl kezakud. aigan mehanine tegim pästi «Jurüzan'»-vilugoitimid, ambluzvaroid vedenalaižiden pistoliden täht, traktorpompid i erazvuiččid čepid.
Jurüzan' šingotase stökoltegesiden edheotandal, se tegeb mugažo sauvondmaterialid (raudbeton, segoitused, kivižed tegesed) i ratud korundad, lähižen Tröhgornii-SATÜ:n «magaduzsijaks» i torguindkeskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan pohjoižpäivnouzmas, Jurüzan'-jogen üläjoksmuses (Kaman hurapol'ne bassein), 378 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vezivaradim Jurüzan'-jogel levineb lidnan päivnouzmas. Matkad Čeläbinskhasai om 192 kilometrad päivnouzmha orhal, 235 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Tröhgornii (SATÜ) 5 km suvhe orhal vai avtotel, Katav-Ivanovsk-rajonkeskuz 19 km suvipäivlaskmha orhal, 23 km avtotedme vai raudtedme, i Ust'-Katav 19 km päivlaskmha orhal, 30 km avtotedme vai raudtedme.
«Čeläbinsk — Uf»-mante (M5-trass) ümbärdab lidnad 1 km pohjoižes. Jurüzan'-raudtestancii om olmas vspäi 1905 sarakol «Čeläbinsk — Uf»-keskustaspäi, edel 2008 vot radoi passažiroiden-ki täht.
Pervuh-külä (, 9 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Jurüzanin ližaks.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 10 800 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 571 ristitud, lidnankundan — 12 578 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 17..18 tuhad eläjid vll 1959−1992 (18 294 rist. vl 1989). Kaik 11 694 ristitud elihe lidnankundas vl 2017.
Rahvahad (2010): venälaižed — 81,7%, totarlaižed — 7,9%, baškiralaižed — 6,9%, toižed rahvahad — 3,5%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Jurüzanin tehnologine tehnikum.


Ris.
Ris () om üks'voččiden i äivoččiden heinäsižiden kazmusiden heim. Kogoneb 18 erikospäi. Mülütadas Tähkheiniden sugukundha.
Etimologii.
Heimon latinine "oryza"-nimituz sündui amuižgrekan ὄρυζα "orisa"-sanaspäi, se libui sanskritan "vrihi"-sanaspäi.
Kazvatand.
Kul'tivirudas risad läz 9 tuhad vozid Päivnouzmaižes Azijas i 2..3 tuhad vozid Afrikan Niger-jogen randoil. Planetan ristitišton enamba pol't sötlese risal, sidä kesken nened järedad valdkundad: Kitai, Indii, Indonezii, Bangladeš, Vjetnam. Maižanduseline "Oryza sativa"-erik om heimon tipine.
Ris küzub kazvatamižen arvoimižid, voib pölištuda halaspäi. Sokazmuz, navedib vet lujas, ištutadas taimnid ani vedhe, i muga kazvab, tarkoikti lapakoiktal pöudol. Semned idüdas +10..+12 C° lämudel. Kuivatas pöudod vaiše obrädindan aigale.
Kävutand.
Kävutadas risan villäd surmäks i jauhoks sömhä, ottas jättud seikhid ol'geks.


Üläural'sk.
Üläural'sk (, tot. i) om Venäman lidn da lidnankund Čeläbinskan agjan suvipalan päivlaskmas. Se om Üläural'skan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud venämalaižil baškiran territorijal vl 1734 kuti Üläuralan valdmad (), vll 1737−1781 — Üläuralan lidnuz, nimitihe Ural-jogen mödhe. Se sai makundan lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vl 1781.
Üläural'sk šingotase oludtegimel i kartonpakuitesen fabrikal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan päivlaskmas, Ural-jogen üläjoksmusen hural randal, 412 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Baškortostanan röunhasai om 8 km lodeheze orhal vai 15 km päivlaskmha avtotedme, Čeläbinskhasai om 201 kilometrad pohjoižpäivnouzmha orhal vai 259 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Magnitogorsk 53 km suvhe orhal vai 62 km avtotel, Beloreck (Baškortostan) 55 km päivlaskmha orhal vai 61 km avtotedme, i Učali (Baškortostan) 50 km pohjoižhe orhal vai 65 km avtotedme.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 11 200 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9 457 ristitud, rajonan nelländez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 17 400 eläjad vl 1913 i 11 700 eläjad vl 1959.
Rahvahad (2010): venälaižed — 89,4%, totarlaižed — 3,0%, baškiralaižed — 1,3%, ukrainalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 5,2%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Üläural'skan agrotehnologine tehnikum - kozakoiden kadetkorpus.
Irdkosketused.
*


Lumimarjanpenzaz.
Lumimarjanpenzaz () om penzhiden heim. Mülütadas Küz'mäižpuižed-sugukundha.
Leviganduz.
Heim kogoneb 16 erikospäi kahtenke londuseliženke gibridanke. Läz kaik erikod libudas Pohjoižamerikaspäi, üks' om Kitain päivlaskmaspäi.
Ümbrikirjutand.
Penzaz oleleb 3 metrhasai kortte. Ei küzu väghišt mad i vet, pil'vesenvastaine, gazanvastaine.
Änikoičeb kaiken kezan aigan, änikuz om toppaz. Plod om šurunvuitte lumarj vauktan, rusttan vai mustan mujun.
Kävutand.
Ištutadas dekorativižeks kazmuseks, paksumba kaiked "Symphoricarpos albus"-erikod, se om lujas dekorativine sügüzel. Hüvä medenkandai.
Kaikiden erikoiden plodud oma travijad ristitun täht, kuctas öglästust, humalzdust i lihazvällüt. Lumimarjad oma tarbhaine tal'veline söm erasiden linduiden täht: kodipühüt, fazan i tedr.


Suviural'sk.
Suviural'sk () om Venäman lidn Čeläbinskan agjan keskuzpalan suves. Se om Suviural'skan lidnümbrikon administrativine keskuz (vspäi 2005).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1948 sauvomha da holitamha Suviural'skan GRES:ad. Augotase kuti "Suviural'skii-radnikžilo" 5..10 km päivlaskmha kozakoiden Nižneuvel'skai-stanicaspäi (nüg. Uvel'skii-žilo, aluz vl 1745). Suviural'skii oli lidnanvuiččeks žiloks vspäi 1950, sai lidnan statusad vl 1963.
Suviural'sk šingotase GRES:an elektrusen pästandal, kvarcan kristalliden tegimel, porcellanastjoiden i porcellanižiden izolätoriden tegimil, sömtegimištol (maidtegim, leibän edheotand), sauvondmaterialiden edheotandoil (metalližkonstrukcijad i niiden cinkuind), avtoližavedamiden tegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Uvel'k-jogen hural randal (234 km pitte, Tobolan hurapol'ne bassein) läz täuzin, 238 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Suviural'skan vezivaradim (17,2 km²) om saudud jogel ani pohjoižhe-lodeheze lidnaspäi vl 1952. Matkad Čeläbinskhasai om 80 km pohjoižhe orhal, 87 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Troick 44 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal, 49 km avtotedme vai raudtedme, Plast 31 km päivlaskmha orhal vai 35 km avtotedme, i Jemanželinsk 35 km pohjoižhe orhal, 40 km avtotedme vai raudtedme.
Suviural'skai-raudtestancii om 7-kilometrižen sarakon «Čeläbinsk — Troick»-keskustaspäi lopstancijaks. Se radab vspäi 1963, ezilidnelektrojonused ajoiba vhesai 2015. «Čeläbinsk — Troick»-avtote om lidnan päivnouzmaižeks röunaks.
Letägino-žilo (151 rist. vl 2017) mülüb lidnümbrikho Suviural'skan ližaks. Lidnümbrikon pind — 110,57 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 37 877 ristitud, lidnümbrikon — 38 030 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 40..41 tuhad eläjid vll 1989−2001 (41 700 rist. vl 1992). Kaik 37 687 eläjad om lidnümbrikos (2019).
Rahvahad (2010): venälaižed — 93,4%, ukrainalaižed — 2,1%, totarlaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 3,2%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Suviural'skan energetine tehnikum sen politehniženke alajagudenke, mugažo Čeläbinskan üläopendusen koumen aluzkundan filialad ratas lidnas.


Sim (lidn, Čeläbinskan agj).
Sim (,) om Venäman lidn da lidnankund Čeläbinskan agjan päivlaskmaižes sarakos. Mülüb Ašan rajonha, sen kahtenz' surtte lidn koumespäi.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1759 anastadud baškiran territorijal kuti žilo sauvomha da holitamha Katav-Ivanovskan kaugedraudan Siman tagondtegint, nimitihe jogen mödhe. Žilon nimituz oli "Siman tegim" () vhesai 1928. Suren sodan aigan Moskvan aviacine tegim oli sirtud sihe. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1942 13. päiväl kül'mkud.
Sim šingotase agregatoiden tegimel aviacijan i avtoiden täht (givravlik, poltuztehnik).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan päivnouzmaiženno röunanno, Sim-jogen alangištos (239 km pitte, Kaman hurapol'ne bassein), 312 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lähembaižed lidnad oma Ust'-Katav päivnouzmha, Aš päivlaskmha i Min'jar lodeheze.
«Čeläbinsk — Uf»-avtote (M5-trass) mäneb 1 km pohjoižhe lidnaspäi. Lähembaine raudtestancii om Simskai () 6 km pohjoižhe orhal vai avtotedme.
Karagank- (, 58 rist. vl 2010) i Kolosleik- (, 23 rist. vl 2010) žilod mülüdas lidnankundha Siman ližaks. Lidnankundan pind — 506,82 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 14 466 ristitud, lidnankundan — 14 547 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 20..21 tuhad eläjid vll 1979−1992 (21 329 rist. vl 1979). Kaik 13 251 ristitud elihe lidnankundas vl 2017.
Rahvahad (2010): venälaižed — 93,5%, totarlaižed — 2,8%, baškiralaižed — 2,0%, toižed rahvahad — 1,7%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Siman mehanine tehnikum.


Viru.
Viru ([ˈʋɤru],; edel 1917 vot) om lidn da transporttesol'm Estinman suvipäivnouzmas. Om Virun makundan administrativižen keskusen.
Istorii.
Edeline Kirumpää-lidneihut mainitaškanzihe vspäi 1322. Se kaiči Derptan arhijereikundan röunad i oli pandud mantazole suriden susedvaldkundoiden äiluguižiden sodoiden rezul'tataks. Nügüd' se om pen' eländpunkt ani pohjoižhe lidnaspäi.
Verro-usadib mainitase ezmäižen kerdan vl 1590. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Lifländijan jenaralgubernatoran käskön mödhe vn 1784 elokun 21. päiväspäi kuti uden makundan lidn-keskuz usadiban sijas. Saudihe pertištod vn 1785 planan mödhe. Vn 1793 pühäpert' om letud Jekaterina II-imperatornaižen aburahoišpäi, nimitihe hänen oiktastuseks.
Viru šingotase mecan ümbriradmižen, meblin i turizman edheotandoil, maižanduzrajonan keskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase makundan keskuzpalan pohjoižes. Tamul-järv (69 m ü.m.t., 2,3 km²) om lidnan päivlaskmas. Vagul-järv (est.: "Vagula" 6 km²) sijadase sen taga, Vihandu-jogi (est.: "Võhandu jõgi" 162 km pitte) lähteb sišpäi i om lidnan lodehližeks röunaks. Koreli-oja läbitab lidnan keskuzpalad. Matkad Tallidnhasai om 221 km lodeheze orhal, 253 km avtotedme vai raudtedme. «Petseri — Valg»-raudtekeskust läbitab lidnan suvipalad.
Eläjad.
Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 667 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 17 496 eläjad vl 1989.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2011): estilaižed — 91,98%, venänikad — 6,35%, ukrainalaižed — 0,51%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 1,16%.
Irdkosketused.
*


Näzepetrovsk.
Näzepetrovsk (,) om Venäman lidn da lidnankund Čeläbinskan agjan lodehes. Se om Näzepetrovskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1744−1749 kuti žilo sauvomha da holitamha Näze-Petrovskii-raudantegint sijaližel torhudel. Nimitihe Näz'-jogen i tegimen Pötr Osokin-alusenpanijan mödhe. Tegim oli muretud Venäman rahvahanikoiden sodan aigan, udessaudihe vodele 1929. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1944 27. päiväl kezakud.
Näzepetrovsk šingotase valamižmehanižel tegimel (čuhunduzlibutimiden TDK- i SMK-torguindmarkad), mecan ümbriradmižen edheotandoil, Jekaterinburgan vedenamundusen pompstancijoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan pohjoižes, Näz'-jogen (59 km pitte, Kaman hurapol'ne bassein) lanktendan sijas Ufanjogehe, 330 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Näzepetrovskan vezivaradim (24 km²) Ufanjogel levineb päivnouzmas lidnaspäi. Matkad Čeläbinskhasai om 151 km suvipäivnouzmha orhal, 219 km avtotedme vai 250 km raudtedme. Lähembaine lidn om Üläufalei 39 km päivnouzmha orhal vai 45 km avtotel.
«Üläufalei — Mihailovsk»-avtotekeskust läbitab lidnan pohjošt. «Alasergid — Zlatoust»-raudtekeskust om lidnan suviröunaks. Näzepetrovskai-raudtestancii () om olmas vspäi 1915, se radab vaiše jüguiden täht vn 2012 sügüz'kuspäi.
Koume žilod mülüdas lidnankundha Näzepetrovskan ližaks, niiden ühthine ristitišt oli 33 eläjad vl 2010.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 451 ristitud, lidnankundan — 12 484 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 22 tuhad eläjid vll 1959−1967 (22 497 rist. vl 1959). Kaik 11 785 ristitud elihe lidnankundas vl 2017.
Rahvahad (2010): venälaižed — 85,2%, totarlaižed — 7,1%, baškiralaižed — 6,2%, toižed rahvahad — 1,5%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Kaslin tegimištoliž-gumanitarižen tehnikuman Näzepetrovskan filial.
Irdkosketused.
*


Löcunsil'm.
Löcunsil'm () om heinäsine äivozne kazmuz Saviheinižed-sugukundaspäi. Se om Marumenc-heimon tipine erik.
Leviganduz.
Kazmuz libub Keskuzevropan päivnouzmaižes palaspäi, kazvab Al'piden pautkil 2309 m ü.m.t. korktushesai. Eläb Päivnouzmaižes Evropas, Baltijan meren maiš (päiči Skandinavijan pohjoižes) i Kavkazal, om introduciruidud erikoks Evropan päivlaskmas i Pohjoižamerikas.
Ümbrikirjutand.
Löcunsil'm om kauged kobramujegel. Seikh sarakoičese, 20..100 sm kortte. Lehtesed oma kaidad, 5..12 sm pitte i läz 1 sm levette. Alahaižed lehtesed oma varzil, ülähän išttas seikhel.
Änikod oma ruskedsinižed löustkikahas änikuses. Kaik viž äniklehtest i viž pölükäd om änikos. Kazmuz änikoičeb semendkus-elokus, andab ploduid kezakuspäi. Plodud oma hahkad pähkmuded, niiden form om munanvuitte.
Kävutand.
Sädab äi nektarad mezjäižiden täht. Kävutadas löcunsil'man änikoid čomitandmujun tehmižes. Ottas kävutamižhe travijoid jurid rahvahaližes medicinas kuti rökunsül'gii i palatusenvastaine abutuz.


Kus (lidn).
Kus (,) om Venäman lidn da lidnankund Čeläbinskan agjan lodehes. Se om Kusan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1940).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1778 kuti žilo sauvomha da holitamha Kusan raudantegint. Nimitihe Kus-jogen mödhe (59 km pitte). Šingotihe kaugedraudan čomamahtoližel valamižel 19. voz'sadan aigan. Kätihe Kusinskii Tegim-radnikžiloks vn 1928 28. päiväl elokud, se sai lidnan statusad vn 1943 8. päiväl vilukud.
Kus-lidn šingotase valamižmašinansauvomižen tegimel (katilmašiništ), mecan ümbriradmižen mašiništon tegimel, henoiden diamantoiden ümbriradmižel, sömtegimištol (lihaproduktad, olud).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suvipäivlaskmas, Kus-jogen lanktendan sijas Ai-jogehe oiktalpäi (, Kaman hurapol'ne bassein), 352 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Čeläbinskhasai om 126 km päivnouzmha orhal, 178 km avtotedme vai 220 km raudtedme. Lähembaine lidn om Zlatoust 24 km suvipäivnouzmha orhal, 31 km avtotel vai 70 km raudtel.
Kus-raudtestancii () om olmas lidnan lodehes, edel 2012 vot se radoi passažiroiden-ki täht.
Koume žilod mülüdas lidnankundha Kusan ližaks, niiden ühthine ristitišt oli 87 eläjad vl 2010.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 18 792 ristitud, lidnankundan — 18 879 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 21..22 tuhad eläjid vll 1959−1998 (22 800 rist. vl 1992). Kaik 17 436 ristitud elihe lidnankundas vl 2017.
Rahvahad (2010): venälaižed — 86,9%, baškiralaižed — 7,7%, totarlaižed — 3,8%, toižed rahvahad — 1,6%.
Professionaližen opendusen lähembaižed aluzkundad ratas Zlatoustas.
Irdkosketused.
*


Kartali.
Kartali (,) om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Čeläbinskan agjan suves. Se om Kartalin rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vll 1914−1915 kuti žilo udenno Kartali-stancijanno «Troick — Orsk»-raudtekeskustan sauvomižen aigan. Nimitihe jogen mödhe. Aigan mändes Kartali ühtenzoiti žiloid kivihilen kaivuzidenno i kozakoiden Poltavk-žilod (aluz 1843 kuti Poltavskii). Kartali-žilo sai lidnan statusad vn 1944 17. päiväl sulakud. Vll 1964−2005 raketdivizii seižui lidnas.
Kartali šingotase raudten edheotandoil, šebnän samižel, sömtegimištol (elevator, leibän produktoiden pästand). Om maižanduzrajonan keskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan päivnouzmas, Karataliajat-jogen oiktal randal päpaloin (175 km pitte, Tobolan hurapol'ne bassein), 300 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kazahstanan röunhasai om 25 km päivnouzmha raudtedme, Čeläbinskhasai om 240 km pohjoižhe orhal, 321 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Magnitogorsk 118 km lodeheze orhal, 168 km avtotel vai 140 km raudtel.
Kaks' raudtestancijad ratas lidnas, Kartali-I i Kartali-II.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 29 131 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 42 801 eläjad vl 1970.
Rahvahad (2010): venälaižed — 89,5%, ukrainalaižed — 2,7%, kazahlaižed — 2,3%, totarlaižed — 2,1%, toižed rahvahad — 3,4%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Kartalin äisarakoline tehnikum.
Irdkosketused.
*


Mecoi.
Mecoi () om levitadud Evrazijan meclind Fazanižed-sugukundaspäi. Erištadas kuz'toštkümne alaerikod.
Ümbrikirjutand.
Kehker händ i pit'kad höunhed kurkul oma mecoin nägujikš tundusikš. Ižačun maihutuzkeskust sase 1,4 metrhasai, täuz'kaznu oleleb 4,1..6,5 kg vedutte. Emäčud oma penemba koumandeses i vedadas läz 2 kilogrammad. Suguiden mujund om erazvuitte mugažo.
Elonmahtuz.
Mecoi om poligamine lind. Vaiše koppal haudub poigaižid, sid' kaičeb heid üks'näze.
Kim' tuleb keväz'kus-semendkus tobjimalaz, sen aigan mecoi kadotab herküst i edhenägendad, kändase šlipkmel'žeks. Än' kuluse ristituile pol'kilometras. Toižen aigan lind om varukaz lujas, nägemine i kulemine oma hüväd. Lendab hubin, lühüdoil keskustoil.
Lind om mectusen objektaks. Navedib samalsoid mecas marjoidenke, kavag'mecoid i segoitadud mecad, voib vastata lehtezmecas harvoin. Eläb päiväd man pindal tobjimalaz, ödub puiden oksil.
Söte.
Kevädel da kezal mecoi söb vezoid, änikoid, puiden urbid, lehtesid, heinäd, mecmarjoid, semnid i gavedid. Sügüzen tulendanke otab sötkeks lehtkuzen kavaged. Tal'vel eläb pedajan da kuzen kavagid, urbid. Lindunpoigaižed södas gavedid da hämähoukuid.


Aš (lidn, Venäma).
Aš (, bašk. i) om Venäman lidn da lidnankund Čeläbinskan agjan päivlaskmaižes sarakos. Se om Ašan rajonan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1898 kuti žilo udenno kaugedraudan Aša-Balašovo-tegimenno, nimitihe jogen mödhe. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1933 20. päiväl kezakud.
Aš šingotase raudan metallurgijan tegimel, mugažo lämuzarmaturan i mechimine tegimed ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suvipäivlaskmaiženno röunanno, Sim-jogen oiktal randal tobjimalaz (239 km pitte, Kaman hurapol'ne bassein), 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Aš-jogi (59 km pitte) lankteb Simha oiktalpäi lidnas. Baškortostan om ani päivlaskmha lidnaspäi Aš-jogen vastrandal. Matkad Čeläbinskhasai om 263 km päivnouzmha orhal, 333 km avtotedme vai 360 km raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Sim-lidn päivnouzmha i Min'jar pohjoižpäivnouzmha.
«Čeläbinsk — Uf»-raudte läbitab lidnad, Aš-stancii () radab sen keskuzpalas.
Aš om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind om 549,32 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 31 881 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 36..39 tuhad eläjid vll 1959−1998 (39 100 rist. vl 1992).
Professionaližen opendusen aluzkund om Ašan industrialine tehnikum.
Irdkosketused.
*


Satk.
Satk (,) om Venäman lidn da lidnankund Čeläbinskan agjan päivlaskmaižen sarakon päivnouzmas. Se om Satkan rajonan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vanhuskolaižiden tahondas vl 1758 kuti žilo udenno kaugedraudan da raudan tegimenno, nimitihe jogen mödhe. Kätihe radnikžiloks vl 1928. Se sai lidnan statusad vl 1937.
Satk šingotase lämoinvastaižen materialan tehmižel sijaližes magnezit-torhudespäi, ferroühthesuladusiden tegimel, sauvondmaterialiden pästandal (raudbeton, plastikiknad, alüminijasižed konstrukcijad).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan pohjoižes, Sur' Satk-jogen randoil (88 km pitte, Kaman hurapol'ne bassein), 440 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Satkan uit om olmas jogel lidnan suviröunal, Pen' Satk-jogi lankteb uitho lidnan suvipäivlaskmas. Matkad Baškortostanhasai om 7 km päivlaskmha orhal, Čeläbinskhasai om 152 km päivnouzmha orhal, 184 km avtotedme vai 230 km raudtedme. Lähembaine lidn om Bakal 12 km suvipäivlaskmha orhal vai 15 km avtotel.
Ural-trassan «Uf — Čeläbinsk»-pala mäneb 4 km suvipäivnouzmha lidnaspäi. «Berdäuš — Bakal»-sarak «Uf — Čeläbinsk»-raudtekeskustaspäi läbitab lidnad, Satk-stancii radab vaiše jüguiden täht vspäi 2012.
Kümne žilod mülüdas lidnankundha Satkan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 45 178 ristitud, lidnankundan — 46 805 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 49..51 tuhad eläjid vll 1989−2003 (51 tuh. rist. vl 1992). Vl 2017 kaik 43 812 eläjad oli lidnankundas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 77,9%, totarlaižed — 13,2%, baškiralaižed — 5,4%, ukrainalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 2,5%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Satkan medicinine tehnikum, Satkan politehnine kolledž i Satkan mägikeramine kolledž.
Irdkosketused.
*


Mouchein.
Mouchein (), mugažo Babuhein i Porohein paginoiš, om üks'voččiden i äivoččiden heinäsižiden kazmusiden, pol'penzhiden i penzhiden heim. Kogoneb 258 erikospäi. Mülütadas Amarantižed-sugukundha.
Leviganduz.
Heimon erikod kazdas molembiden mapoliškoiden venos i tropižes vöiš. Enamba kaiked erikod om Pohjoižamerikan keskusen i päivlaskman štatoiš i Avstralijan südäirajoniš. Läz 15 erikod kazdas Venämas.
Navedib pustolänid, randoid i vanoid, putub solačuil.
Ümbrikirjutand.
Lapačuikahad lehtesed čereduišoiš päiči severziš-se alahaižiš erasti. Änikod oma ühten sugun ühtel kazmusel. Hobedakahad hibusuded kattas moucheinäd paksus, ka kazmuz nägub aniku mouckivel putkotadud.
Kävutand.
Semetas puhtastamha mahust solaspäi. Lehtesed kogotas azotad. Heimon äjad erikod oma södabad. Ottihe moucheinäd ližasömkazmuseks näl'gan aigan, eriližešti "Atriplex hortensis"-erikod.
Mezjäižed ottas moucheinäd heid'oman purtkeks kezan kahtendel polel i sügüzel.


Bakal.
Bakal (,) om Venäman lidn da lidnankund Čeläbinskan agjan päivlaskmaižen sarakon keskuzpalas. Mülüb Satkan rajonha, sen kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1757 samha raudkivendod. Kätihe radnikžiloks vl 1928. Kävutihe löudmižsijad lujas Suren sodan aigan, saihe kivendon 760 tuhad tonnoid vodes sil aigal. Ühtištuihe Bakal-radnikžilod lähižidenke žiloidenke da anttihe lidnan statusad vn 1951 25. päiväl redukud.
Bakal šingotase raudkivendon kar'jeril tähäsai, mugažo kaivuzil. Kivendon küllästamižtegim radab lidnas. Toižed edheotandad oma kaivuzmašiništon tegim (varapalad ekskavatoriden täht i küllästamižmašiništon kohenduz), Zlatoustan omblendfabrikan filial, sauvondmaterialiden sarak (kuividen sauvondsegoitusiden tegim, šebnän tehmine). «Suviural»-ralli i «Ural-Kosmopoisk»-organizacijan suim oleldas lidnan ümbrištos joga vodel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan päivlaskmaiženno röunanno, Suviuralan päivlaskmaižil pautkil, Sulei- i Sur' Suk-mägisel'giden keskes, 568 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Baškortostanhasai om 7 km lodeheze orhal, Čeläbinskhasai om 167 km päivnouzmha orhal, 206 km avtotedme vai 250 km raudtedme. Lähembaine lidn om Satk-rajonkeskuz 12 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 15 km avtotel.
Ural-trassan «Uf — Čeläbinsk»-pala mäneb 7 km suvipäivnouzmha lidnaspäi. «Berdäuš — Bakal»-sarak ühtenzoitab lidnad «Uf — Čeläbinsk»-raudtekeskustanke, Bakal-stancii radab vaiše jüguiden täht vspäi 2012.
Nell' pen't žilod mülüdas lidnankundha Bakalan ližaks, sidä kesken kaks' oma kaikenaigaižeta ristitištota.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 20 940 ristitud, lidnankundan — 21 118 ristitud, rajonan nelländez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 29..31 tuhad eläjid vll 1959−1967 (31 tuh. rist. vl 1967). Vl 2017 kaik 19 782 eläjad oli lidnankundas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 87,3%, totarlaižed — 6,4%, baškiralaižed — 3,4%, ukrainalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 1,9%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Bakalan proftehnologijoiden da holitišiden tehnikum.


Mujuherneh.
Mujuherneh () om äivoččiden kazmusuden heim. Mülüb Bobanvuiččed-sugukundha. Läz 90 erikod i 10 gibridad.
Leviganduz.
Heimon ezitajad kazdas Keskmeren randoil, Evropas i Pohjoižamerikas. Severz'-se dekorativižid erikoid om intoduciruidud Avstralijha.
Navettäs kuivid letemaid, kivekahid mahusid mouckivenke. Elädas kuivaigan, päivännavedijad. Ei voigoi päzda liigas nepstoindaspäi i lujiš pakaižišpäi.
Ümbrikirjutand.
Madalad penzhad, pol'penzhad vai lianad. Lehtesed oma pened ünäižed, kazdas tophikš. Erased erikod oma ogahakahad.
Henoiden änikoiden äjüz nägub kuti hernhuded paugus. Änikod oma pakuižen mujun, oleldas vauktalaz i hajukahad erasti. Kazdas toppaz-änikusil barban agjas i kaimolurbišpäi. Konz gaved' tuleb leten änikon päle, ka erasiden erikoiden änikod avaitas ühtel kurol i anttas heid'omad gavedin sel'gha.
Äikerdoitas semnil, harvamb i hubin vihandoil čokvezoil.
Kävutand.
Ištutadas erasid erikoid dekorativižikš i mahusen pindan varmdusen täht. Kozad i lambhad södas tahtonke, lehmäd ottas vaiše nälgan aigan.
Järgeline mujuherneh ("Genista tinctoria") sättub samha pakušt mujud, hot' kazmuz om morii.


Kištim.
Kištim (, «tün' tal'vdundsija») om Venäman lidn da transporttesol'm Čeläbinskan agjan pohjoižes. Se om Kištiman lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud osttud baškiran territorijal vl 1757 kuti žilod kahtenno tegimenno severziš-se kilometriš toine toižespäi: Üläkištiman kaugedraudan i Alakištiman raudan, nimitihe jogen mödhe. Ezmäine puruvedim tuli tegimidennoks vn 1896 redukul. Vn 1921 lämoipalo pani mantazole pertišton koumandest i tegimid, udessaudihe tegimid vodele 1925. Ühtenzoittihe žiloid da anttihe lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke vl 1934. Toižen mail'man sodan aigan Leningradan pedagogine institut Gercenan nimed oli evakuiruidud neche lidnha.
Kištim šingotase tegimištol sijaližel torhudel: metalloiden (vas'k, selen, tellur, kuld, hobed), grafitan, materialoiden kaolinaspäi, abrazivoiden, lämoinvastaižiden materialoiden i kvarcan koncentratan pästand. Mugažo kaivuzmašiništon tegim, sömtegimišt (konditerine fabrik, kalankazvatusen edheotand) i omblendedheotandad ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ümbrikon päivnouzmaiženno röunanno, ühtennimižen jogen purtkel i randoil (25 km pitte, Tobolan hurapol'ne bassein), 260 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud mecoil i penil järvil. Lidnan uit läbitab Kištiman suvipäivlaskmad, Sugomak-järv (3,72 km²) om ani päivlaskmha lidnaspäi. Matkad Čeläbinskan keskushesai om 81 km suvipäivnouzmha orhal, 98 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Ozörsk päivnouzmha, Karabaš suvipäivlaskmha i Kasli pohjoižpäivnouzmha.
Kaks'toštkümne žilod mülüdas lidnümbrikho Kištiman ližaks. Lidnümbrikon pind — 763 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 38 942 ristitud, lidnümbrikon — 41 791 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 41..42 tuhad eläjid vll 1989−2005 (42 852 rist. vl 1989). Kaik 40 150 eläjad oli lidnümbrikos vl 2017.
Ortodoksižen hristanuskondan nell' jumalanpertid i islaman pämečet' oma avaitud lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Suviuralan valdkundaližen kolledžan (Čeläbinsk) Kištiman filial i Miassan medicinižen kolledžan Kištiman filial.


Kärnakbut'k.
Kärnakbut'k () om äivoččiden (kaks'vozne harvoin) heinäsižiden kazmusiden heim. Mülütadas Sel'derejižed-sugukundha.
Leviganduz.
Heimon erikod kazdas Evropan i Päivlaskmaižen Azijan venos vönes, Kanarižiš sarišpäi Sibirihesai, enamba kaiked Keskmeren maiš. Lämuden i päivännavedii kazmuz. Valičeb mahusid mouckivenke.
Ümbrikirjutand.
Seikh om but'k, pall'az vai karvakaz. Lehtesed oma kahtišti koumekahad.
Änikuz om kändaz. Äniklehtesed oleskeldas vauktan, ruzan vai pakuižetaban mujun. Plod om pit'kač kül'gekaz.
Kävutand.
Šveicarijas ottas "Laserpitium siler"-erikon jurid eriližmaguteseks. Sadas efirvoid erasiden erikoiden ploduišpäi (1,5..3% mülündas, päkomponent om geraniol), kävutadas void parfümerijas i sömtegimištos. Ottas juren unotest zelläks.


Ust'-Katav.
Ust'-Katav (,) om Venäman lidn Čeläbinskan agjan päivlaskmaižes sarakos. Se om Ust'-Katavan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1758 kuti mecpilindan žilo jogivaldmoidenke sauvomha susedližid raudantegimid, sid' žilo udenno raudantegimenno, nimitihe jogen mödhe. Ust'-Katavan Tegim-radnikžilo sai lidnan statusad vn 1942 28. päiväl elokud, vspäi 1943 om nügüdläiženke nimitusenke.
Ust'-Katav šingotase vagonansauvomižen tegimel (tramvaid, pompad i torvarmatur, gazanregulätorad, kosmine sarak) i mecan ümbriradmižen tegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ümbrikon suvipäivlaskmas, Jurüzan'-jogen molembil randoil, Katav-jogen (111 km pitte, Kaman hurapol'ne bassein) lanktendanno Jurüzanihe huralpäi, 371 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Katavan uit padoseinänke om saudud lidnan keskuzpalas da suves. Baškortostan om ani lodeheze lidnaspäi. Matkad Čeläbinskhasai om 209 km pohjoižhe orhal, 260 km avtotel vai 290 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Jurüzan' i Tröhgornii suvipäivnouzmha, Katav-Ivanovsk suvhe, Sim-lidn päivlaskmha.
«Čeläbinsk — Uf»-avtote (M5-trass) mäneb lidnan suviröunaks. Ust'-Katav-stancii radab «Čeläbinsk — Uf»-raudtel vspäi 1890, sijadase Jurüzanin pohjoižrandal.
Seičeme muite žilod, kaks' žilod raudtestancijanno i üks' külä mülüdas lidnümbrikho Ust'-Katavan ližaks. Lidnümbrikon pind — 675 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 23 580 ristitud, lidnümbrikon — 26 917 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 31 400 eläjad vl 1992. Kaik 24 922 ristitud elädas lidnümbrikos (2019).
Rahvahad (2010): venälaižed — 87,0%, baškiralaižed — 7,2%, totarlaižed — 3,6%, toižed rahvahad — 2,2%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Ust'-Katavan industrialiž-tehnologine tehnikum.


Plast (lidn).
Plast («šoid», mugažo totaran i baškiran kelil) om Venäman lidn da lidnankund Čeläbinskan agjan keskuzpalan suves. Se om Plastan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1919 kuti "Jekaterinburgan küläkund"-žilo () žiloiden ühtenzoitusel kuldan samižen kaivuzidenno. Niiden žiloiden aluz oli pandud 19. voz'sadan aigan, kuldan samine zavodihe vl 1845. Vl 1931 udesnimitihe žilod nügüdläižikš kuldakahiden letkiden löudmižsijan geologijan mödhe. Se sai lidnan statusad vl 1940.
Plast šingotase kuldan samižel i kaolinan küllästamižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan päivnouzmas, Suviuralan päivnouzmaižil pautkil, 299 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pened Kočkark- (11 km pitte, vezivaradimenke) i Čornai-joged (10 km pitte, augotase lidnan suvipalas, Tobolan hurapol'ne bassein) jokstas lidnas. Matkad Čeläbinskhasai om 96 km pohjoižhe orhal vai 123 km avtotel. Lähembaine lidn da raudtestancii om Suviural'sk 31 km päivnouzmha orhal vai 35 km avtotedme.
«Čeläbinsk — Magnitogorsk»-avtote ümbärdab lidnad pohjoižes i päivlaskmas.
Pčel'nik-futor (39 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Plastan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 17 342 ristitud, lidnankundan — 17 376 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 24..25 tuhad eläjid vll 1939−1967 (25 897 rist. vl 1959). Kaik 17 687 ristitud elihe lidnankundas vl 2017.
Rahvahad (2010): venälaižed — 83,3%, totarlaižed — 8,4%, baškiralaižed — 1,9%, kazahlaižed — 1,8%, ukrainalaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 3,2%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Kopeiskan politehnižen kolledžan Plastan filial.
Irdkosketused.
*


Majag.
Majagad () om pol'vezižiden živatoiden heim Nühtajad-heimkundaspäi. Majaganvuiččed-sugukundan üks'jäine jänu elegil heim, kogoneb kahtes levitadud erikospäi: Järgeline (Evrazijalaine) majag ("Castor fiber", 8 alaerikod) i Kanadine majag ("Castor canadensis", eile alaerikoid, om introduciruidud Skandinavijan maihe).
Etimologii.
Heim erigoiči toižišpäi läz 31 mln vozid tagaz. Latinine nimituz om kal'k amuižgrekan κάστωρ-sanaspäi «majag», mitte libub "kaston"-sanaspäi «pumaterial».
Ümbrikirjutand.
Majagad sötlesoiš puiden korel i noril barboil, sen tagut sortas puid nühtten alust. Elänzoittas hilliden mecjogiden, ojiden i järviden randoid. Elädas uruiš i hatoiš.
Živatad tehtas kanalid i saudas padoseinid sortud puišpäi i muga sätas učulmoid lendamha hatoid. Hatad oma ujujad peitsijad-sared ragoišpäi nälömanke kümnehe metrhasai diametral i 1..3 m kortte, vedenalaiženke tulendanke. Majagad ödudas hatoiš, kaitas varoid tal'veks niiš i kaičesoiš lihansöjid vaste.
Kävutand.
Edel 20. voz'sadan kesked majagan karv oli populärine Evropas, Venälaižes Federacijas i Pohjoižamerikas, ka tehtihe mectusid karvha näht, i majagan populäcii oli polenenu lujas.


Katav-Ivanovsk.
Katav-Ivanovsk (,) om Venäman lidn da lidnankund Čeläbinskan agjan päivlaskmaižes sarakos. Se om Katav-Ivanovskan rajonan administrativine keskuz i kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1755 kuti žilo sauvomha da holitamha raudtegint, nimitihe Katav-jogen mödhe i torgovanoiden-alusenpanijoiden nimiden mödhe: Ivan Tverdišev i Ivan Mäsnikov. Tehtihe rel'soid edel Oktäbrin revolücijad. Oli radnikžiloks vspäi 1933, sai lidnan statusad vn 1939 27. päiväl elokud. Rajonan keskuz vspäi 1935.
Katav-Ivanovsk šingotase cementantegimel, navigacijan laivladimiden tegimel, valamižtegimel (mašiništ i varapalad tegimišton täht), räkištadud semniden edheotandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan pohjoižes, Katav-jogen randoil (111 km pitte, Kaman hurapol'ne bassein), Suviuralan pautkil, 477 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Katav-Ivanovskan uit (1,6 km²) om olmas 18. voz'sadaspäi, se om saudud päivnouzmha lidnan keskusespäi. Matkad Čeläbinskhasai om 209 km päivnouzmha orhal, 257 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Ust'-Katav 19 km pohjoižhe orhal, 28 km avtotedme vai 45 km raudtedme, Jurüzan' 19 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 23 km avtotedme vai raudtedme, i Tröhgornii (SATÜ) 18 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal vai 27 km avtotel.
Manrehkaidused 5..6 magnitudanke oleldas harvoin. Katav-raudtestancii (edel 1963 vot "Katav-Ivanovskii Tegim") om olmas vspäi 1905, se om lopstancijaks sarakol «Čeläbinsk — Uf»-keskustaspäi.
Polovink-žilo (, 154 rist. vl 2010) i Nil'skii-žilo (kaikenaigaižeta ristitištota vl 2010) mülüdas lidnankundha Katav-Ivanovskan ližaks.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 14 300 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 17 630 ristitud, lidnankundan — 17 784 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 22..24 tuhad eläjid vll 1979−1998 (24 972 rist. vl 1989). Kaik 16 210 ristitud elihe lidnankundas vl 2017.
Rahvahad (2010): venälaižed — 90,2%, totarlaižed — 3,6%, baškiralaižed — 3,3%, toižed rahvahad — 2,9%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Katav-Ivanovskan industrialine tehnikum.
Irdkosketused.
*


Mänt.
Mänt () om äivoččiden (tobjimalaz) heinäsižiden hajukahiden kazmusiden heim. Mülütadas "Lamiaceae"-sugukundha. Heim kogoneb 24 erikospäi i niiden 15 gibridaspäi.
Leviganduz.
Heimon erikod kazdas Evropas, Azijas, Afrikas, Avstralijas i Pohjoižamerikas. Navettäs nepsut. Kazvatadas maižanduzkul'turaks.
Ümbrikirjutand.
Jurišt kazvab avaros i anastab uzid territorijoid. Seikhed oma nellikleiktusenke, püštoiktad 10..120 sm pitte, sarakoičesoiš. Lehtesed oma parakahad, pehmdad paksus, piiženke röunanke. Niiden muju oleleb muzavihand, hahkvihand, ruskedsinine, sinine, vauhpakuine.
Änikoiden muju om vauktaspäi purpurižhesai. Plod om pähkmut, siš om 1..4 sement.
Kävutand.
Kazvatadas lehtesid eriližmaguteseks i miše sada efirvoid, kaikuččen erikon voi om toine. Mentol om efirvoin päsubstancii, ottas parfümha i ližatas kodihimijha. Mäntan lehtesed mülüdas tuaregoiden čajhu. Ližatas limonadha, šokoladha, keitišhe.
Spravitadas kibuid südäikohtus i rindhas. Hajuterapijan pala. Ottas mäntad londuseližeks insekticidaks. Kucub allergijad erasil ristituil.


Čomakulu voz'sada.
«Čomakulu voz'sada» () — om turkaine TV-serial dram-žanras. Original om turkan kelel. Kaik om nell' sezonad serialas. Scenarijan tegii om Meral Okai. Serialan prodüserad — Jagmur Tailan, Durul Tailan, Mert Baikan da Jagiz Al'p Akaidin.
Kaikutte epizod vedase 90..140 minutad. Läksi ekranoile Turkanmas vozil 2011−2014 Star TV-telekanalal. Om ozutadud venäkel'ženke kändusenke vozil 2012−2015 Venäman «Domašnii»-kanalal.


Troick (Čeläbinskan agj).
Troick (,) om Venäman lidn, lidnümbrik da transporttesol'm Čeläbinskan agjan suvipäivnouzmas, röunanno Kazahstananke. Se om agjan seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe, om Troickan rajonan administativižeks keskuseks mugažo (ei mülü sihe).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kazahlaižiden tahondas vn 1743 kezakul kuti Troickan lidnuz. Vspäi 1750 tehtihe jarmankad semendkuspäi redukuhusai žilon torguindtanhal, torguind mäni vajehtusel. Žilo sai lidnan statusad vl 1784.
Troick šingotase GRES:an elektrusen pästandal, elektromehanižel tegimel, sauvondmaterialiden pästandal (mineraline lämuzizoläcii, savičtegim), sömtegimištol, mugažo sumciden pästandal edheotand, muit, vedimdepo i vagondepo ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Uvel'k-jogen molembil randoil (234 km pitte, Tobolan hurapol'ne bassein), 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ui-jogi () lankteb Uvel'kha oiktalpäi, ned sätas Troickan vezivaradint ani lidnas da 5 km mödvedhe päivnouzmha sišpäi. Matkad Kazahstanhasai om 0..5 km suvhe i suvipäivlaskmha, Čeläbinskhasai om 120 km pohjoižhe orhal, 136 km avtotel vai raudtel. Lähembaine lidn om Suviural'sk 44 km pohjoižhe-lodeheze orhal, 49 km avtotedme vai raudtedme.
Eläjad.
Vl 1939 kaik 47 tuhad ristituid elihe lidnas. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 78 372 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 85..91 tuhad eläjid vll 1967−2001 (91 tuh. rist. vll 1986−1987).
Rahvahad (2010): venälaižed — 82,5%, totarlaižed — 7,2%, ukrainalaižed — 3%, kazahlaižed — 2%, toižed rahvahad — 5,3%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Troickan tehnologine tehnikum, Troickan agrarine tehnikum, i koume kolledžad: aviacijan tehnine, pedagogine, medicinine, mugažo Čeläbinskan valdkundaližen universitetan filial radab lidnas.
Irdkosketused.
*


Hirenherneh.
Hirenherneh () om äivoččiden heinäsižiden kazmusiden erik. Mülüb Bobanvuiččed-sugukundha.
Leviganduz.
Kazvab Evrazijan äjil sijil i Pohjoižamerikas. Navedib nituid, pautkid, penzhištoid, mecanröunoid, erasti kazvab harvas mecas. Voib vastata rujoheinäks pöudoil i teveril.
Ümbrikirjutand.
Polimorfine (vajehtui) erik lujas. Kazvab 120 santimetrhasai pitte. Kerdui kazmuz, sen välläd seikhed sarakoitas. Lehtesed oma 5..12 sm pitte, lühüdoil varzil, i kogotas lehthuziden 6..10 paraspäi.
Änikuz om tihed toppaz, 40 änikhosai ühtes, pit'kal vardel kaimlospäi. Änikod 8..11 mm pitte oma lilaižen mujun, erasti vauktad. Änikoičeb kezakus-elokus. Plodud oma "hirenpaugud" 15..25 mm pitte i 4..6 mm levette, pit'kačud, 4..6 semnenke. Semned oma šurunvuiččed 2,3..3 mm diametral, mustad läipoidenke. Hirenhernhen semniden ottud südäimehe sur' lugumär om morii.
Kävutand.
Kävutadas hirenherneht sötmižkazmuseks. Ottas zelläks verenjoksmusid vaste, kuti tüništoitai abutuz i pehmitamha hüväladuižid paiškid. Medenkandai kazmuz.


Karabaš.
Karabaš (, «must mägenpä») om Venäman lidn Čeläbinskan agjan pohjoižes. Se om Karabašan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1822 kuti "Soimanovskii-žilo" samha kuldad sijaližiš letkišpäi. Löutihe vas'ken kivendod, i vspäi 1837 ezmäine vas'kentegim oli ranu viž vot. Vspäi 1910 nügüdläine vas'kentegim radab. Nimitihe Karabaš-žilod mägen mödhe. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1933 20. päiväl kezakud. 1980-nzile vozile sauptihe äi kaivuzid, i lidnan ekologine olend oli paha, sen tagut ristitišt poleni lujas.
Karabaš šingotase vas'kentegimel i radiotegimel, abrazivtegimel vas'kentegimen jändusil, mugažo leibänkombinat i murdonsortiruindan tegim (vspäi 2019) ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ümbrikon keskuzpalas, 350 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud järvil. Sak-Elg-jogi (19 km pitte, Tobolan hurapol'ne bassein) i Bogorodskii-uit sil oma lidnan suviröunaks. Matkad Čeläbinskhasai om 84 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha orhal, 109 km avtotel vai raudtel. Lähembaine lidn om Kištim 33 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 38 km avtotel vai raudtel.
Pirit-raudtestancii radab vspäi 1960 sarakol Kištimaspäi, se om vaiše jüguiden täht.
Ühesa pen't žilod mülüdas lidnümbrikho Karabašan ližaks. Lidnümbrikon pind — 682 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 13 152 ristitud, lidnümbrikon — 13 424 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 38 300 eläjad vl 1939. Kaik 11 059 eläjad om lidnümbrikos (2019).
Rahvahad (2010): venälaižed — 88,0%, totarlaižed — 4,5%, baškiralaižed — 4,0%, toižed rahvahad — 3,5%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Kaslin tegimištoliž-gumanitarižen tehnikuman Karabašan filial.


Kagrand.
Kagrand () om Tähkheiniden sugukundan äivoččiden heinäsižiden kazmusiden heim. Kogoneb 61 erikospäi.
Leviganduz.
Heimon ezitajad kazdas Evrazijan znamasižes palas päiči tropikoiš, Afrikan pohjoižes i suves korktoiden mägiden pautkil.
Ümbrikirjutand.
Kagrandad kazdas metrhasai kortte. Om manalaižid ujelijoid vezoid erasti, sätas tihedad turbišt.
Seikhed oma püštoiktad. Lehtesed oma oiktad kaidad, pandud vai käroutud südäimehe pidust' paksus, 12 millimetrhasai levette.
Kävutand.
Kaik kagrandad oma omaluižen sötmižkazmused, no hondladuižed lehtesiden kärnakusen tagut. Korktoiden mägiden erikod oma parembad sötkeks.


Čebarkul' (lidn).
Čebarkul' (, «čoma /kirjav/ järv») om Venäman lidn da lidnümbrik Čeläbinskan agjan keskuzpalan pohjoižes. Se om Čebarkulin rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud baškiran territorijal vl 1736 kuti venämalaine lidnuz imperijan röunal. Nimitihe järven mödhe. Kändihe kozakoiden stanicaks, varatoiti heiden edembaižid žiloid. Toižen mail'man sodan aigan Elektrostalin tegim (Moskvan agj) oli evakuiruidud žilho. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1951 25. päiväl redukud.
Čebarkul' šingotase järedal «Uraline paja»-tegimel (valamižezitegesed, tagodud tegesed, ühthekeittud konstrukcijad mašinansauvomižen i aviacijan täht), libutimiden tegimel, sauvondmaterialiden tehmižel (šlakblok, faner), sömtegimištol (leibänproduktad, maidtegim, kalategim, konditerine fabrik, lindun edheotand), mugažo omblendfabrik radab lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Suviuralan Il'menan mägisel'gan päivnouzmaižel pautkel, 345 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lidn om ümbärtud järvil, sured oma: Čebarkul' päivlaskmaižeks röunaks (19,8 nellikkilometrad), Jelovoje ani lodeheze (3,1 km²), i Misäš pohjoižpäivnouzmas (4,4 km²). Kaik järved mülüdas Tobolan hurapol'žhe basseinha. Matkad Čeläbinskhasai om 69 km päivnouzmha orhal, 82 km avtotel vai 79 km raudtel. Lähembaine lidn om Miass 10 km päivlaskmha orhal, 15 km avtotel vai raudtel.
«Čeläbinsk — Uf»-raudte läbitab lidnan pohjoižpalad. Nened stancijad ratas lidnas: Čebarkul' (vspäi 1954), Misäš (edel 1954 vot Čebarkul'), Kisegač, Kaširinskii-platform. Ural-avtote (M5-trass) mäneb 4 km suvhe lidnaspäi.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 42 844 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 50..51 tuhad eläjid vll 1989−2001 (51 800 rist. vl 1996). Ortodoksižen hristanuskondan Spasan Toižetamižen jumalanpert' (1745, udessündutadud vl 2007) pühäpäivän školanke i islaman «Ihlas»-pühäpert' (vspäi 2009) oma avaitud lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 90,2%, totarlaižed — 2,7%, baškiralaižed — 2,2%, ukrainalaižed — 1,7%, toižed rahvahad — 3,2%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Čebarkulin professionaline tehnikum.
Irdkosketused.
*


Üläufalei.
Üläufalei (,) om Venäman lidn Čeläbinskan agjan pohjoižes. Se om Üläufalein lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1761 kuti žilo Üläufalein kaugedraudan da raudan tegimenno (). Nimitihe sijadusen Ufaleik-jogel mödhe. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1940 26. päiväl sulakud. Järed nikelintegim radoi lidnas vll 1933−2017 sijaližel torhudel, pästi nikelid i kobal'tad, mašiništ om konservacijas.
Üläufalei šingotase mašinansauvomižen edheotandoil (metallurgine mašiništ, avtokomponentad, tesauvondan mašinad), akkumulätoriden tegimel, mramoran samižel da ümbriradmižel, raudten edheotandoil (vedimdepo i vagondepo), mugažo mectegimišton edheotandad i leibäntegim ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Keskuralan Ufalein mägisel'gan päivnouzmaižil pautkil, Ufaleik-jogen randal (70 km pitte, Kaman hurapol'ne bassein). Üläufalein uit (2 km²) levigandeb lidnan pohjoižpalas. Matkad Sverdlovskan agjahasai om 17 km pohjoižhe orhal, Čeläbinskhasai om 124 km päivnouzmha orhal, 149 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Snežinsk päivnouzmha, Kasli, Ozörsk i Kištim suvipäivnouzmha, Näzepetrovsk päivlaskmha, Polevskoi (Sverdlovskan agj) pohjoižhe.
«Čeläbinsk — Jekaterinburg»-raudte läbitab lidnan päivnouzmašt palad vspäi 1896, Üläufalei-stancii radab sil.
Alaufalei-žilo (2443 rist. vl 2010), Čeremšank-žilo (1025 rist. vl 2010), völ 8 žilod, 2 žilod raudtestancijanno, 1 külä i 1 futor mülüdas lidnümbrikho Üläufalein ližaks. Lidnümbrikon pind — 1613,08 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 30 481 ristitud, lidnümbrikon — 35 006 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 36..40 tuhad eläjid vll 1959−1998 (40 tuh. rist. vl 1967 i 40 061 rist. vl 1989). Vl 2017 kaik 31 769 ristitud elihe lidnümbrikos.
Rahvahad (2010): venälaižed — 85,6%, totarlaižed — 6,0%, baškiralaižed — 5,2%, toižed rahvahad — 3,2%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Kaslin tegimištoliž-gumanitarižen tehnikuman Üläufalein filial.


Eskišehir.
Eskišehir («vanh lidn») om lidn Turkanmas. Se om Eskišehiran agjan administrativine keskuz.
Irdkosketused.
*


Ojakelloine.
Ojakelloine () om äivoččiden heinäsižiden kazmusiden erik. Mülütadas Rozanvuiččed-sugukundha.
Leviganduz.
Kazvab Evropan kaikedme territorijadme, Keskuzazijas, Sibiriš i Edahaižes Päivnouzmas, Kitaiš, Pohjoižamerikas. Ojakelloine om kaičendan al erasil tahoil.
Navedib nepsoid kazvateližid väll'muiktoid mahusid. Londuseližed zonad: lehtezmec, jogenrand, soröun, nit, penzhišt.
Ümbrikirjutand.
Ojakelloižen jurišt om bur sanged ujelii. Seikh om püštoiged 25..80 sm pitte, läz sarakoita, muzarusked päpaloin. Se da lehtesed oma karvakahad.
Änikoičeb keväz'kezal 15..20 päiväd. Änikod oma kellonvuiččed 1..1,5 sm diametral. Kazdas 2..5 vauktad vai vauhpakušt änikod seikhen päl, pit'kil varzil. Heid'om om vihandvauvhan mujun. Plod küpsneb heinkus-elokus, se om rusked semnikaz, koukudenke levigandemha živatoil.
Kävutand.
Hein om hüvä söte kabjživatištole kevädel. Lehtesed sättudas salatoihe, keitoshe i tučkuižihe. Jured vajehtadas uniheinäd eriližmaguteseks. Ottas zelläks, keratas jurid kevädel vai sügüzel i heinäd änikoičendan zavodindas.
Voib sada jurištospäi rusttiž-koričmad mujud. Andab mezjäižile heid'omad keväz'kezal, mugažo nektarad hüviš arvoimižiš. Ištutadas sortuid dekorativižes sadunkazvatuses.


Kasli.
Kasli (, vai "Кәһте" paginoiš,) om Venäman lidn da lidnankund Čeläbinskan agjan pohjoižes. Se om Kaslin rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1747 kuti "Kaslinskii-žilo" sauvomha da holitamha kaugedraudan tegint, nimitihe järviden mödhe. Kätihe radnikžiloks vl 1929. Kasli sai lidnan statusad vn 1942 29. päiväl heinkud. Sirtihe eläjid aigaks radiacižen avarijan tagut «Majak»-tegimel vn 1957 sügüz'kul.
Kasli šingotase kaugedraudan čomamahtoližen valamižen tegimel, radiotegimel (kaičendsignalizacii, sodaelektrotehnik), mugažo kalategim i omblendfabrik ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suvipäivlaskmaiženno röunanno. Se om ümbärtud nenil järvil: Irtäš-järv-vezivaradim (, 227 m ü.m.t., 53,5 km²) om lidnan suvirandaks, Sur' Kasli-järv (, 20,5 km²) — pohjoižrandaks, Kireti-järv (7,4 km², 230 m ü.m.t.) om lodehes, Pen' Kasli i Kutaši päivnouzmas. Järved mülüdas Iset'-jogen oigedpol'žhe basseinha, kanal ühtenzoitab Sured Kasli-järved Irtäšunke lidnan päivlaskmas.
Matkad lidnaspäi Čeläbinskhasai om 90 km suvipäivnouzmha-suvhe orhal vai 125 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Ozörsk 15 km suvhe orhal vai 20 km avtotedme i Snežinsk 22 km pohjoižhe orhal vai 27 km avtotedme.
Prigorodnii-žilo (32 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Kaslin ližaks. Lidnankundan pind — 243,54 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 16 969 ristitud, lidnankundan — 17 032 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 20..21 tuhad eläjid vll 1939−1992 (21 837 rist. vl 1959, kaks' vot jäl'ghe avarijad). Kaik 16 295 ristitud elihe lidnankundas vl 2017. Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Voznesenjan pühäpert' (1852) i ph. Mikulai Likijalaižiden Mir-čudonsädajan jumalanpert' (1861) oma avaitud lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 92,3%, baškiralaižed — 2,7%, totarlaižed — 1,9%, toižed rahvahad — 3,1%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Kaslin tegimištoliž-gumanitarine tehnikum.
Irdkosketused.
*


Unihein.
Unihein () om äivoččiden heinäsižiden kazmusiden heim tobjimalaz, om mugažo pol'penzhid i üks'voččid, kaks'voččid erikoid. Mülütadas Uniheinižed-sugukundha, sen tipine heim.
Karl Linnei andoi latinižen nimen uniheinän heimole, sauvoi grekan kelen sanoišpäi: Ζεύς «Zevs» Δῖος-genitivan formas i ἄνθος «änik», ühtheze znamoičeb «Zevsan änik», änikoiden čomuden taguiči.
Leviganduz.
Kaik om läz 330..350 erikod, niiden enambuz sädab gibridoid keskneze kebnas. Uniheinän erikoiden tobj pala libub Keskmeren randoišpäi, nügüd' mecerikod kazdas Evropas, Azijas, Afrikas i Pohjoižamerikas. Kändihe äjid erikoid dekorativižikš sortuikš, ned mectudas tagaz erasti.
Uniheinäd oma päivännavedijad, elädas kuivaigas läbi, pakaiženvastaižed päpaloin.


Korkino.
Korkino (, mugažo totaran i baškiran kelil) om Venäman lidn da lidnankund Čeläbinskan agjan keskuzpalan päivnouzmas. Se om Čeläbinskan suvine ezilidn, Korkinon rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1746 kuti pen' Korkinankülä, mainitaškanzihe dokumentoiš vspäi 1789. Kätihe Korkinskii-radnikžiloks vl 1932, radoihe buran hilen löudmižsijad (avaitihe vl 1931). Korkino sai lidnan statusad vn 1942 2. päiväl redukud. Buran hilen samine tuli lophu vl 2017, no hilen sured varad oma olmas völ.
Korkino šingotase kartonfabrikal, stöklantegimel, ekskavatoriden da vagonoiden kohenduztegimel, sauvondmaterialiden pästandal (raudbetontegesed), sömtegimištol (konditerine fabrik).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan päivnouzmas, 243 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Buran hilen järed kar'jer om lidnan pohjoižpäivnouzmas, se om kahtenz' surtte mail'mas: 7 km diametral i enamba mi 500 m süvütte. Matkad Čeläbinskan röunhasai om 12 km pohjoižhe orhal vai 17 km avtotel, keskushesai — 30 km pohjoižhe orhal vai 42 km avtotedme. Toine lähembaine lidn om Jemanželinsk 15 km suvhe orhal vai avtotedme.
«Čeläbinsk — Troick»-avtote om lidnan päivlaskmaižeks röunaks. Korkino-raudtestancii radab vaiše jüguiden täht 10-kilometrižel sarakol «Čeläbinsk — Troick»-keskustaspäi.
Dubrovka-Čeläbinskai-žilo raudtestancijanno (810 rist. vl 2010) i Dubrovk-külä (142 rist. vl 2010) mülüdas lidnankundha Korkinon ližaks.
Eläjad.
Vl 1989 lidnan ristitišt oli 45 198 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 38 596 ristitud, lidnankundan — 39 549 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 83..84 tuhad eläjid vll 1959−1967 (84 962 rist. vl 1959). Kaik 35 874 ristitud elihe lidnankundas vl 2017.
Rahvahad (2010): venälaižed — 87,8%, totarlaižed — 3,2%, ukrainalaižed — 2,2%, saksalaižed — 2,0%, toižed rahvahad — 4,8%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Korkinon kaivuzsauvondan tehnikum i Čeläbinskan sömindustrijan da torguindan valdkundaližkolledžan Korkinon filial (ende Korkinon sömtegimišton tehnikum).
Irdkosketused.
*


Snežinsk.
Snežinsk (, mugažo totaran i baškiran kelil) om Venäman sauptud lidn Čeläbinskan agjan pohjoižes. Se om Snežinskan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1955 kuti "Eländžilo nomer 2" () tedoidamha da sädamha südäitukuižšlibakoid. Se sai lidnan statusad vn 1957 23. päiväl semendkud "Kasli-2"-nimitusenke. Nimitihe lidnad "Čeläbinsk-50" vll 1959−1966, "Čeläbinsk-70" vll 1966−1993. Vspäi 1993 lidn om olmas nügüdläiženke nimenke oficialižikš. Sen perimetr kaičese seičemel ambundpalakundal.
Snežinsk šingotase Venäman südäitukuižkeskusel — tehnižen fizikan tedoinstitutal (läz 9 tuhad radnikoid), elektroladimiden tegimel, sauvondmaterialiden pästandal (keramine ozrikkivi, betonantegim), maižandusen abuedheotandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ümbrikon pohjoižpalas, Keskuralan päivnouzmaižel ezimägištol, 270 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Sinar-järv (, 24 km²) om lidnan pohjoižrandaks, Silač-järv — suvirandaks (, 18 km²). Matkad Sverdlovskan agjahasai om 17 km pohjoižhe orhal, Čeläbinskhasai om 111 km suvipäivnouzmha-suvhe orhal vai 128 km avtotel. Lähembaine lidn om Kasli 22 km suvhe orhal vai 27 km avtotedme.
Lidn ühtenzoitase 10-kilometrižel sarakol «Jekaterinburg — Čeläbinsk»-avtotenke. Avtonomine raudte radab Snežinskas tegimišton täht.
Lähine Randžilo (, 275 rist. vl 2010) i Klüči-külä (101 rist. vl 2010) mülüdas lidnümbrikho Snežinskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 357,36 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 48 810 ristitud, lidnümbrikon — 49 186 ristitud. Vspäi 1996 lidnan ristitišt vajehtase 48..50 tuhad eläjad röunoiš (50 500 rist. vll 2003−2005, 50 759 rist. vl 2017). Kaik 51 113 eläjad om lidnümbrikos (2017).
Rahvahad (2010): venälaižed — 90,4%, totarlaižed — 3,6%, baškiralaižed — 2,9%, ukrainalaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 1,5%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma: keskopendusen — Ozörskan tehnižen kolledžan Snežinskan filial, üläopendusen om Snežinskan fiziž-tehnine institut — Nacionaližen MIFI-südäitukuižtedoiduzkeskusen filial (MIFI-6).


Rugižhein.
Rugižhein (), mugažo Kostr i Ozrikhein paginoiš, om üks'voččiden heinäsižiden kazmusiden heim. Mülütadas Tähkheiniden sugukundha.
Areal.
Kazvab rujoheinäks maižandusen vill'kazmusiš. Eziauguine leviganduz om Evrazii i Afrik, nügüd'aigan invazivine heim Amerikas.
Ümbrikirjutand.
Kostran (Ozrikheinän) pened äiluguižed üks'änikoižed tähkad oma 2..3 mm pitte. Ned sätas levedad vai kaidad löuste-änikust.
Küpsnuded semned putkotadas maha kebnas, i rugižhein levigandeb.


Min'jar.
Min'jar (,) om Venäman lidn da lidnankund Čeläbinskan agjan päivlaskmaižes sarakos. Mülüb Ašan rajonha, sen kaikiš penemb lidn koumespäi.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1771 kuti žilo sauvomha da holitamha Min'jaran raudantegint. Se radaškanzi vl 1784, nimitihe jogen mödhe. Vl 1901 raudtegim pästi lehtezraudad päpaloin, jarmank radoi. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1943 14. päiväl semendkud.
Min'jar šingotase šebnän samižel i šebnäntegimel, vanundtermižel tegimel (teraraudlent), mägisuksiden keskusel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Suviuralan päivlaskmaižil pautkil, Sim-jogen alangištos (239 km pitte, Kaman hurapol'ne bassein). Min'jar vedase pidust' jogen molembid randoid läz 7 km, seižub 165 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Min'jar-jogi (42 km pitte) lankteb Simha oiktalpäi Min'jaran uitos-vezivaradimes, se om saudud lidnan pohjoižpäivnouzmas. Matkad Čeläbinskhasai om 350 km päivnouzmha avtotedme vai 357 km raudtedme, Uf-lidnhasai — 125 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Aš-rajonkeskuz 19 km suvipäivlaskmha orhal, 23 km avtotel vai raudtel, i Sim-lidn 13 km suvipäivnouzmha orhal vai 24 km avtotedme.
«Čeläbinsk — Uf»-avtote (M5-trass) mäneb 8 km suvhe lidnaspäi. Min'jar-stancii radab «Čeläbinsk — Uf»-raudtel vspäi 1890.
Volkovo-žilo (111 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Min'jaran ližaks. Lidnankundan pind — 420,7 km².
Eläjad.
Vl 1939 radnikžilon ristitišt oli 9 800 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 10 194 ristitud, lidnankundan — 10 324 ristitud, rajonan kudendez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 15..16 tuhad eläjid vll 1959−1967 (16 tuh. rist. vl 1967). Kaik 9 453 ristitud elihe lidnankundas vl 2017.
Rahvahad (2010): venälaižed — 73,1%, totarlaižed — 13,7%, baškiralaižed — 9,5%, čuvašalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 2,3%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Ašan industrialižen tehnikuman Min'jaran filial.


Salat (kazmuz).
Salat () om üks'vozne heinäsine maižanduseline kazmuz. Mülüb Puzuänikoižed-sugukundha.
Latinine nimituz om saudud "lac"-sanaspäi «maid», kazmusen südäivezi om sen pojav.
Leviganduz.
Eziauguine todesine kodima om tundmatoi, no tetihe kazmust Amuižes Kitaiš i Amuižes Egiptas, Keskmeren maiš. Salat om ottud kul'turkazmuseks Keskmeren randal edel meiden erad.
Kazvatadas Evropadme 16. voz'sadaspäi, Venämas — 17. voz'sadaspäi. Nügüd'aigan ištutesed oma levitadud kaikes mail'mas.
Ümbrikirjutand.
Järedad siledad vai kid'žorad ünäižed lehtesed oma varzita, kazdas kogol jurusespäi. Ned oleldas pakuižvihandad, mugažo rusttad harvoin. Lehtesen kesksonen alah om sugasekaz. Kera oleskeleb kehkranvuiččen forman. Seikh šingotase lehtesiden jäl'ghe, sase 60..120 sm kortte reiguta südäimes, sarakoičese lujas, änikoidenke.
Henod pakuižed änikod oma molembiden suguiden. Puzuižed-änikused sijadasoiš seikhel löustken nägul. Salatan semnikaz plod om lendandabutusenke.
Vilunvastaine kazmuz, idüd tirptas lämut −3..−5 Cel'sijan gradushasai. Salat navedib päivänvauktust i lujad nepsut.
Kävutand.
Ottas sömäks veresid lehtesid i keroid, vitaminoikaz vihoštez. Ku kazmuz pästaškandeb nägujad seikhed, ka kaik kargištub.
Salatan mail'man satuz oli 27 mln tonnoid vl 2017, sidä kesken: Kitai — 15,2 mln tonnoid, AÜV — 3,8 (vl 2013 läz kaik satuz oli kahtes štatas, Kalifornii 71% i Arizon 29%), Indii — 1,1, Ispanii — 1,0, Italii — 0,7.


Miass.
Miass (,) om Venäman lidn Čeläbinskan agjan keskuzpalan lodehes. Se om agjan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Miassan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1773 kuti žilo sauvomha da holitamha Mijasskii-vas'kentegint, nimitihe jogen mödhe. Tegim radaškanzi vn 1777 elokus, sauptihe 19. voz'sadal keskes, kuldan samine änikoiči ühten aigan. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1919 tal'vkus. Toižen mail'man sodan aigan evakuiruihe sihe jüguavtoiden tegint Moskvaspäi. Vodele 1959 saudihe raudted Učalihesai (Baškortostan), i lidn kändihe raudtesol'meks.
Miass šingotase avtosauvomižel («Ural»-jüguavtod i aterjavtobusad), mašinansauvomižel (raketsistemad, mašiništ konditerižen i kivivoinhimižen tegimišton täht, steriline medicinine mašiništ), elektrotehnižel sarakol (andimed, kodvindsistemad, perimetran kaičendsistemad, mašiništ lämuzdiodižen tegimišton täht), mugažo omblendfabrik, keramikantegim, meblin i leibän edheotandad ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon keskuzpalas, pidust' ühtennimišt joged sen molembil randoil, Suviuralan Il'menan mägisel'gan pautkidenno, 341 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vedase 25 km suvespäi pohjoižhe. Om ümbärtud järvil: Miassan uit i Il'menskoje-järv suves, Kisikul'-järv i Polikarpovskii-uit päivlaskmas, Turgojak-järv pohjoižes. Matkad Čeläbinskhasai om 83 km päivnouzmha orhal, 106 km avtotel vai 90 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Čebarkul' 10 km päivnouzmha orhal, 15 km avtotel vai raudtel, i Zlatoust 30 km päivlaskmha-lodeheze orhal, 40 km avtotedme vai raudtedme.
«Čeläbinsk — Uf»-raudte läbitab lidnan keskuzpalad. Nened stancijad ratas lidnas: Miass-I (vspäi 1892, edel 1959 vot muite Miass), Miass-II (vspäi 1959), üks' raudteplatform. Ural-avtote (M5-trass) om lidnan suviröunaks.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 38 tuhad eläjid. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 151 751 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 170..171 tuhad eläjid vll 1991−1994 (171 tuh. rist. vll 1993−1994). Ortodoksižen hristanuskondan seičeme pühäpertid oma avaitud lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 89,5%, baškiralaižed — 3,5%, totarlaižed — 3,3%, ukrainalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 2,4%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Miassan sauvondtehnikum, viž kolledžad (medicinine, mašinansauvomižen, geotedištelendan, pedagogine, čomamahton da kul'turan), Čeläbinskan koumen universitetan filialad, mugažo mineralogijan tedoinstitut radab.
Irdkosketused.
*


Plakačud.
Plakačud () om puidenvuiččiden penzhiden i peniden puiden heim. Mülütadas Plakačuižed-sugukundha. Kaik om 35 erikod heimos.
Leviganduz.
Heimon erikod oma levitadud molembiden mapoliškoiden venos i subtropižes vönes. Erikoiden luja erazvuiččend kazvab Pohjoižamerikas.
Ümbrikirjutand.
Lehtesed čereduišoiš. Lehtesen pind eile nahkanvuitte, röun ünäine vai henpiine, om 5..15 parad sonid.
Änikod oma henod aktinomorfižed kaks'suguižed, kazdas pol'kändasiks vai kir'biks kaimolurbišpäi. Viž levedad äniklehtest oleskeldas pakuižvauktan, pakuižetaban vai vihandan polhe mujul. Rehedad plodud oma šurunvuiččed lumarjad 6..9 mm diametral, küpsad oma ruskedsiniž-mustad kehkrad lapakod.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe dekorativižeks kazmuseks, zell'kazmuseks. Sadas mujutimid (pakuine, koričma).


Zlatoust.
Zlatoust (,) om Venäman lidn Čeläbinskan agjan päivlaskmas. Se om agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Zlatoustan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Venälaižed ectihe kuldad niiš tahoiš 17. voz'sadal, no saihe kilt. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud osttud baškiralaižil maihe vl 1754 kuti žilo raudkivendon löudmižsijanno sauvomha da holitamha Zlatoustovskii-tegint, nimitihe ph. Johann-Kuldansun mödhe. Valdkund osti tegint vl 1811, i radnikžilo sai lidnan statusad sil-žo vodel. Vspäi 1815 vilun azegišton fabrik radaškanzi, vspäi 1857 — terazjuraižimiden tegim. Vl 1890 raudte ühtenzoiti Venäman evropižen palan keskusenke. Toižen mail'man sodan aigan evakuiruihe sihe enamba 20 edheotandad: Tulan azegišton, Podol'skan mehanine, Ezmäine Moskvan časuiden da toižed tegimed.
Zlatoust šingotase elektrometallurgižel tegimel, raketkompleksoiden tegimel, sauvondmašiništon tehmižel (vibropressad, betontegimed), sauvondmaterialiden pästandal (abrazivad, metalližkonstrukcijad), časuiden tegimel, vilun azegišton fabrikal, sömtegimištol (jomad, lihaproduktad), mugažo omblendfabrik, vedimdepo i Uralan tegimištoližiden edheotandoiden projektine institut ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon keskuzpalas, Ai-jogen alangišton randoil (549 km pitte, Kaman hurapol'ne bassein) sen ližajogidenke, 400..600 m korktusil, 538 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Suviuralan evropižes palas. Rel'jef om mägikaz, lidn om ümbärtud mägisel'gil da kavag'mecoil. Zlatoustan uit (4,2 km², 413 m ü.m.t.) om saudud lidnan keskuses. Matkad Čeläbinskhasai om 109 km päivnouzmha orhal, 143 km avtotel vai 161 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Karabaš 49 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 83 km avtotel vai 230 km raudtel, i Miass 30 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha orhal, 40 km avtotedme vai raudtedme.
«Čeläbinsk — Uf»-raudte läbitab lidnan pohjoižpalad i om päivnouzmaižeks röunaks, Zlatoust-stancii radab lidnas. Ural-avtote (M5-trass) mäneb 3..6 km suvipäivlaskmha lidnan röunaspäi.
Kahesa pen't žilod i üks' žilo raudtestancijanno mülüdas lidnümbrikho Zlatoustan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1895 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 99 tuhad eläjid. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 174 962 ristitud, lidnümbrikon — 177 155 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 200..208 tuhad eläjid vll 1982−1998 (208 tuh. rist. vll 1991−1992). Kaik 167 464 ristitud elädas lidnümbrikos vl 2019.
Nened pühäpertid oma avaitud lidnas: ortodoksižen hristanuskondan viž jumalapertid i kaks' časounäd, islaman pämečet' i Mahallä-pühäpert' nomer 938.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Zlatoustan tehnologijan da ekonomikan tehnikum, Zlatoustan medicinine tehnikum, pedagogine i industrialine kolledžad, üläopendusen aluzkundoiden (Čeläbinsk, Jekaterinburg) koume filialad.


Pihllindud.
Pihllindud () om kezalinduiden heim. Mülüdas Pihllindunvuiččed-sugukundha. Kaik om 62 erikod heimos.
Leviganduz.
Heimon erikod oma levitadud Evropan, Azijan, Pohjoižamerikan i Suviamerikan maiš, mugažo Avstralijas. Kaks' erikod oma introduciruidud Udhe Zelandijha.
Meclindud päpaloin. Pohjoižerikod letas suvirajonihe tal'veks suril parvehil.
Ümbrikirjutand.
Hibj om 20..25 sm pitte. Likkudas madme hüpkil küküiden. Pezoiteldas paroil üksin vai penil kolonijoil, sätas pezoid puil, penzhil vai man pindal; pezad oma jüžmakod, paksus manke vai savenke seinüziš. Mundäs 1..2 kerdad kezaaigan, kaikuččes munindas om 3..7 munad.
Södas gavedid, hämähoukuid, madoid, mollüskid i marjoid, sötlesoiš man pindal paksus.
"Turdus merula"- i "Turdus philomelos"-erikod pajatadas čomin.


Tröhgornii.
Tröhgornii («koumel mägel», mugažo totaran i baškiran kelil) om Venäman sauptud lidn da lidnümbrik Čeläbinskan agjan päivlaskmaižes sarakos. Om ümbärtud Katav-Ivanovskan rajonan territorijal.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1952 vilukus-sulakus kuti žilo sauvomha da holitamha atombomboiden tegint nomer 933. Panihe radnikžilod oficialižikš vn 1954 17. päiväl keväz'kud. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1955 27. päiväl redukud "Zlatoust-20"-nimitusenke. Vll 1967−1993 sen nimi oli "Zlatoust-36". Vn 1993 redukun 29. päiväspäi lidn om olmas nügüdläiženke nimenke.
Tröhgornii šingotase ladimidensauvomižel tegimel (südäitukuižed šlibakod) i mägisuksiden kurortal.
Geografijan andmused.
Lidnan eländfartalad sijadasoiš Jurüzan'-jogen üläjoksmusen oiktal randpolel (Kaman hurapol'ne bassein), 431 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Čeläbinskhasai om 181 kilometrad päivnouzmha orhal vai 232 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Jurüzan' (raudtestancijanke vaiše jüguiden täht) 5 km pohjoižhe orhal vai avtotel, Katav-Ivanovsk 18 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 27 km avtotedme, i Ust'-Katav (raudtestancijanke) 23 km lodeheze orhal vai 38 km avtotedme. «Čeläbinsk — Uf»-mante (M5-trass) ümbärdab lidnad 6..8 kilometras pohjoižes.
Tröhgornii om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 162,49 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 33 670 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba mi 34 tuhad eläjid vll 2002−2009 (34 700 rist. vl 2007).
Rahvahad (2010): venälaižed — 88,2%, totarlaižed — 4,5%, baškiralaižed — 3,4%, ukrainalaižed — 1,5%, toižed rahvahad — 2,4%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Tröhgornijan tehnologine institut — Nacionaližen MIFI-südäitukuižtedoiduzkeskusen filial.


Agj (külä).
Agj () om enččel vepsän külä Vepsän rahvahaližes küläkundas. Se mülüb Vologdan agjan Babajevon rajonha.
Matkad küläkundan Timošino-keskushesai om 13 km lodeheze orhal vai 15 km avtotedme, Babajevo-rajonkeskushesai om läz 104 kilometrad suvhe. Lähembaižed eländpunktad oma Rakunovo, Stunino da Jakutino, kaik oma suvhe Agjalpäi.
Vn 2002 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe Agjan eläjiden lugu oli 8 ristitud, etnine mülükund oli tundmatoi. Vodel 2010 kaik 11 ristitud eliba jo küläs.
Vn 2019 sügüz'kulpäi külän tobmin om Lübov' Anatol'jevna Lebedeva.


Rogohein.
Rogohein (), mugažo Ozrikhein paginoiš, om äivoččiden i üks'voččiden kazmusiden heim. Mülütadas Saraheinižed-sugukundha. Heim kogoneb läz 50 erikospäi, ned alištudas gibridizacijale.
Ümbrikirjutand.
Heimon erikod oma levitadud mail'madme päiči Afrikas i Antarktikas, sidä kesken om kuz' erikod Venäman territorijal. Navettäs uitoid, jogiden randoid i suhištoid.
Kazdas sokhiš tahondoiš žomil-rogozikoil. Seikh om but'k vai koumetahkoine, täuz'kaznu oleskeleb 30 santimetraspäi 3,5 metrhasai kortte erikoidme. Änikod oma kaks'suguižed, kazdas tähkikš, ned sätas kändaz-, löuste- vai päkast änikust.
Kävutand.
Plettäs nenid tegesid rogoheinän lehtesišpäi: sumcäd, puzud, matad, kouruded. Kreptäs plettüd ragoišpäi tegesid. Čaptas rogoheinäd 10..15 santimetras veden pindan päl, heinkus samha vihandad mujud, sügüz'kezal — čomad pakušt mujud. Kuivatas pil'veses kaičemha lehtesen mujud i elastižust.
Voib tehta jauhod kuivatud jurišpäi, om äi trahmalad niiš. Kävutadas poltuseks. Ottas čomamahtoližihe heinkompozicijoihe. Ende ottihe rogoheinäd maižanduses sauvondmaterialaks sidondsubstancijanke (cement, gips). Nügüd'aigan ištutadas heitmähä mahusen erozijad i ezmäižeks kazmuseks elänzoitmaha tahod mecerikoil.


Ozörsk (Čeläbinskan agj).
Ozörsk (, mugažo totaran i baškiran kelil) om Venäman sauptud lidn Čeläbinskan agjan pohjoižes. Se om agjan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Ozörskan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1945 9. päiväl kül'mkud kuti "sauvondrajon nomer 11", "Baz-10" () i "tegim № 817" sädamha ezmäšt nevondkundališt atombombad. Žilo valdkundaliženno himižtegimenno Mendelejevan nimed sai lidnan statusad vn 1954 17. päiväl keväz'kud "Čeläbinsk-40"-nimitusenke, edel sidä ei olend lähtendad sauvondan zonaspäi. Möhemba himižkombinat sai «Majak»-nimitust.
Vn 1957 sügüz'kul tehnopolis eli läbi radioaktivižes avarijas, se oli ezmäine mugoine sur' avarii NSTÜ:s, redusti šoidud 300 km pitte i 5..10 km levette. Nimitihe lidnad "Čeläbinsk-65" vll 1966−1994. Vspäi 1994 lidn om olmas nügüdläiženke nimenke oficialižikš, sijadusen mödhe järviden keskes.
Ozörsk šingotase «Majak»-tehmižühtelmasel (südäitukuižen poltusen tehmine da utilizacii, radioaktivižiden izotopoiden sädand), mašinansauvomižen edheotandoil (mašiništ kivivoinhimižen, atomižen, metallurgižen i sömtegimišton täht), sauvondedheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidnan da sen ümbrišton nägu Man kaimdajaspäi (edel 2007 vot).
Lidn sijadase ümbrikon pohjoižes, Suviuralan päivnouzmaižel ezimägištol, 240 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Nene järved oma lidnas: Irtäš-järv-vezivaradim (, 227 m ü.m.t., 53,5 km²) om lidnan pohjoižrandaks, Pen' i Sur' Nanog-järved () oma lidnan lodehes, Kiziltaš-järv-vezivaradim (, 18 km²) — pohjoižpäivnouzmas, pen' Tatiš-järv om suves. Matkad Čeläbinskhasai om 77 km suvipäivnouzmha orhal vai 103 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Kištim (raudtestancijanke) 4 km päivlaskmha i Kasli 15 km pohjoižhe.
Novogornii-žilo (6 733 rist. vl 2010), Metlino-žilo (3 694 rist. vl 2010), koume pen't žilod i külä mülüdas lidnümbrikho Ozörskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 657,3 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 82 164 ristitud, lidnümbrikon — 93 044 ristitud. Vspäi 1996 kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 91 tuhad eläjid vll 2002−2005 (91 800 rist. vl 2003). Kaik 89 731 eläjad om lidnümbrikos (2017).
Rahvahad (2010): venälaižed — 89,6%, baškiralaižed — 3,8%, totarlaižed — 3,3%, ukrainalaižed — 1,5%, toižed rahvahad — 1,8%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma: keskopendusen — Ozörskan tehnine kolledž i Ozörskan čomamahtoiden kolledž, üläopendusen oma Ozörskan tehnologine institut — Nacionaližen MIFI-südäitukuižtedoiduzkeskusen filial i Suviuralan valdkundaližen universitetan filial.


Feminizm.
a>n (naižen simvol) zirklos om feministižen likundan znam. Tagaman lilaine muju om feminizman veroline mujund
Feminizm (-sanaspäi «naine»), vai "naižküzund", om ideologijoiden, politižiden i socialižiden likundoiden spektr, kudambad oma olmas samha tazooiktust naižiden täht politikas, rahvahaližes ižanduses, personas i ristitkundas, vai heitmaha seksizmad.
Feminizman met.
Nene oma oiktusiden keskes samha tazooiktust naižiden täht: valičemižoiktuz, oiktuz olda valdkundmehen erazvuiččil radnikusil, oiktuz sada radod da kohtašt aigpaukad, oiktuz ičezkaluištho, opendushe, ühtnendha keskladindoihe, kohtaižed oiktused naimiželos, oiktuz dekretpästushe, kaičendoiktuz hibjan koskmatomudhe. Feminizman likundad oma naižoiktusen vajehtusiden päine vägi. Niiden radmine Päivlaskmman valdkundoiš toi mugomid satusid: naižiden valičemižoiktuz, reproduktivižed oiktused (joudai kontracepcii i abortan tehmine), oiktuz tehta keskladindoid i olda ičezkaluišton pidajan, sanoiden genderiž-neitraline kävutand.
Äjad feministad pagištas mužikoiden-ki päzutandas, ristitkundan patriarhaline sauvond i veroližed genderižed rolid todas pahut mužikoile-ki, naižmelen mödhe.
Istorijan pordod.
Päivlaskmman naižlikundan enzne jagase koumeks pordoks-«aldoks».
1.Ezmäine pord om sufražizman likund 19. voz'sadal i 20. voz'sadan zavodindas, tarbhaitihe oiktust ičezkaluištho lähtnuziden mehele naižiden täht i valičemižoiktust.
2.Kahtenz' pord augoti 1960-nzil vozil, likund tahtoi sada mehiden i naižiden täut juridišt tazooiktust.
3.Koumanz' pord jätkustub 1990-nziš vozišpäi i kazvab kahtenden pordon erasiš-se satusetomuzišpäi, mugažo seksualižiš sodoišpäi i diskussijoišpäi feministoiden keskes. Likund jagoihe kaks'haze: antopornografine feminizm i seksualiž-pozitivine feminizm.


Magnitogorsk.
Magnitogorsk (,) om Venäman lidn da lidnümbrik Čeläbinskan agjan suvipäivlaskmas. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Ezmäižen eländpunktan aluz om pandud venämalaižil baškiran territorijal vl 1743 kuti Magnitnai-lidnuz, nimitihe lähižen raudasižen mägen mödhe. Varatoitihe raudkivendol Beloreckan tegint. Möhemba nimitaškanzihe eländpunktad Magnitnai-stanicaks (). Sen tobj pala om upotadud vezivaradimen täutmižen aigan vl 1937, jättud pala muga nimitase-ki nügüd'.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1929 stanican sijas samha raudkivendod da sauvomha metallurgijan tegint. Sen voden 30. päiväl kezakud ezmäine jonuz tuli Magnitogorskai-stancijha, lugetas alusenpanendan oficialižeks dataks. Amerikaižed, germanižed i britanižed kompanijad toiba mašiništod da abutiba sauvomižele. Radnikžilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vl 1931. Kombinatan tehmižed ratas 1930-nziš vozišpäi. Toižen mail'man sodan aigan 34 edheotandad oliba evakuiruidud lidnha Ukrainaspäi, Leningradaspäi i Moskvaspäi.
Magnitogorsk šingotase raudan metallurgijan järedal kombinatal i turizmal. Toižed edheotandad oma metalližtegesiden i terazvanundan tegimed, cementantegim, sauvondedheotandad, libutimiden tegim.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ural-jogen üläjoksmusen molembil randoil, Suviuralan päivnouzmaižil pautkil, Magnitnai-mägen pohjanno (lidnan päivnouzmas, vanh. "Әтәс" — "Atač" «kukoi», 616 m ü.m.t., saihe kivendoks mägen tobmad palad), 370 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Röunatab Baškortostananke päivlaskmas. Tegimen uit-vezivaradim (vai "Магнитогорское водохранилище", 33 km²) om saudud Ural-jogel. Se jagab lidnad poleti, hura rand om Azijas, oiged rand — Evropas. Matkad Čeläbinskhasai om 249 kilometrad pohjoižpäivnouzmha orhal, 309 km avtotedme vai 420 km raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Üläural'sk 53 km pohjoižhe orhal vai 62 km avtotel i Beloreck (Baškortostan) 71 km lodeheze orhal, 84 km avtotedme vai raudtedme.
Magnitogorsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidn jagase koumeks rajonaks vspäi 1972, ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš. Agapovkan rajon ümbärdab lidnad Čeläbinskan agjas.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 146 tuhad eläjid. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 407 775 ristitud, agjan ühesandez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 430..440 tuhad eläjid vll 1989−1994 (444 tuh. rist. vl 1991).
Rahvahad (2010, enamba 0,4%): venälaižed — 83,0%, totarlaižed — 5,0%, baškiralaižed — 3,7%, ukrainalaižed — 1,5%, kazahlaižed — 1,0%, tadžikalaižed — 0,5%, vaugedvenälaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 0,9%, rahvahuden ozutandata — 4,0%.
Professionaližen opendusen valdkundaližed aluzkundad oma Magnitogorskan sauvondmontažan tehnikum, viž kolledžad, üläopendusen koume aluzkundad: tehnine universitet, konservatorii, valdkundaližen radnikoičendan akademijan filial.
Transport.
Tramvaid, maršruttaksid, avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Kaks' Magnitogorsk-raudtestancijad, passažiroiden i jüguiden täht. Ei ole rengazavtoted lidnas ümbri.
Rahvahidenkeskeine civiline Magnitogorsk-lendimport ("MQF / МГС", 193 tuh. passažiroid vl 2017) sijadase 14 km päivlaskmha lidnan röunaspäi. Lendimportan territorii mülüb lidnümbrikho, se om ümbärtud Baškortostanan territorijal. Tehtas reisid Moskvha, Sočihe, sezonreisid Turkanmaha (Antal'j).


Kopeisk.
Kopeisk (, mugažo totaran i baškiran kelil) om Venäman lidn Čeläbinskan agjan keskuzpalan päivnouzmas, Čeläbinskan suvipäivnouzmaine ezilidn. Se om agjan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Kopeiskan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1907 Tugaikul'-žilon sijas samha burad hil't. Se sai lidnan statusad vl 1933. Sauptihe kaikid buran hilen kaivuzid 1990-nzil vozil. Vl 2004 mülütihe lähižid kaivuzžiloid lidnha, i sen ristitišt ližadui läz pol'tošt kerdad.
Kopeisk šingotase kaivuzmašinoiden tegimel (kaivuzkombainad, mašinad kaivamha tonnelid), armijan raketoiden i šlibakoiden tegimel, sauvondplastikan edheotandoil (torved, fitingad, polietilenkerteh), mugažo keramižen propantan tegim, zell'edheotand i äjintorguindkeskused ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon suvipalas, 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Röunatab Čeläbinskanke päivlaskmas. Toine lähembaine lidn om Korkino 28 km suvipäivlaskmha-suvhe orhal, 44 km avtotedme vai raudtedme.
Kopeisk jagase seičemeks territorialižeks palakundaks. Koume žilod mülüdas lidnümbrikho Kopeiskan ližaks: Kalačovo, Zaozörnii, Sineglazovo. Žilod sätas ümbrikon kahesant territoriališt palakundad. Lidnümbrikon pind — 355 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 60 tuhad eläjid. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 137 601 ristitud, lidnümbrikon — 139 756 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 160..168 tuhad eläjid vll 1959−1967 (168 tuh. rist. vl 1962). Kaik 150 383 ristitud elädas lidnümbrikos vl 2019. Ortodoksižen hristanuskondan seičeme pühäpertid oma avaitud lidnas. Nell' türmad-kolonijad oma olmas lidnas mugažo.
Rahvahad (2010): venälaižed — 85,8%, totarlaižed — 5,7%, ukrainalaižed — 2,0%, saksalaižed — 2,0%, baškiralaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 2,9%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Kopeiskan medicinine tehnikum, Kopeiskan politehnine kolledž, Suviuralan valdkundaližen universitetan (Čeläbinsk) filial.


Artäntant.
Artäntant () om külä Vepsän rahvahaližes küläkundas, kudamb mülüb Vologdan agjan Babajevon rajonha.
Matkad küläkundan Timošino-keskushesai om 10 km päivlaskmha avtotedme, Babajevo-rajonkeskushesai om läz 99 kilometrad suvhe. Lähembaižed eländpunktad oma Mäguine, Gridino, Dunovo, Sautino, Sergejevo da Homankülä, kaik oma suvipäivnouzmha Artäntantalpäi.
Vn 2002 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe Artäntantan eläjiden lugu oli 32 ristitud (15 mest dai 17 naišt), heišpäi 97% oliba (etnižed) venälaižed. Vl 2010 kaik 26 ristitud eliba jo küläs.
Vn 2019 sügüz'kulpäi külän tobmin om Valentina Mihailovna Kužleva.


Paide.
Paide (mugažo estin kelel) om Estinman lidn da municipalitet () valdkundan keskuzpalas. Se om Järva-makundan administrativine keskuz i kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1265 kuti Livonan ordenan Vaisenštain-lidnuz-zamk. Saudihe zamkad mouckivespäi (), sišpäi lidnan nimituz libub. Vll 1918−1972 kaidraižuine «Türi — Tamsalu»-raudtekeskust mäni lidnas läbi, raudtestancijan sauvuz om kaičenus. Nevondkundaližen aigan lidn oli Paiden rajonan keskuseks (1950−1991), Koigi-aviabaz sijazihe lidnanno.
Paide šingotase penil edheotandoil, leibäntegimel, mašinansauvomižen tegimel (metalližkonstrukcijad, konvejerad da niiden palad, lumenkeradandtehnik).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase makundan keskuzpalan päivlaskmas. Matkad Tallidnan keskushesai om 77 km lodeheze orhal vai 92 km «Tallidn — Tartu»-avtotedme.
Eläjad.
Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 8 228 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 10 849 eläjad vl 1989. Kaik 10 590 ristitud elihe Paiden municipalitetas vn 2019 augotišes 443 km² pindal.
Rahvahad (lidnalaižed, enamba 0,4% vl 2011): estilaižed — 92,39%, venänikad — 4,36%, ukrainalaižed — 1,06%, suomalaižed — 0,73%, toižed rahvahad — 1,46%.
Edeline lidnan pämez' om Siret Pihelgas (2015–2017).


Mäguine (Vepsän rahvahaline küläkund).
Mäguine, vai Gork (), om külä Vepsän rahvahaližes küläkundas, kudamb mülüb Vologdan agjan Babajevon rajonha.
Matkad küläkundan Timošino-keskushesai om läz 9 km päivlaskmha avtotedme, Babajevo-rajonkeskushesai om läz 97 kilometrad suvhe. Lähembaižed eländpunktad oma Artäntant, Gridino, Sergejevo, Homankülä, kudambad oma pohjoižhe da homendezbokha Mäguiželpäi, i Dunovo dai Sautino, kudambad oma suvhe.
Vn 2002 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe Mäguižen eläjiden lugu oli 114 ristitud (49 mest da 65 naišt), kaik oliba (etnižed) venälaižed. Vl 2010 kaik 92 ristitud eliba jo küläs.
Vn 2019 sügüz'kulpäi külän tobmin om Valentina Mihailovna Kužleva.


Rusked Mäguine (Babajevon rajon).
Rusked Mäguine, vai Krasnai Gork (), om külä Vepsän rahvahaližes küläkundas, kudamb mülüb Vologdan agjan Babajevon rajonha.
Matkad küläkundan Timošino-keskushesai om läz 10 km, a Babajevo-rajonkeskushesai om läz 100 kilometrad pohjoižhe. Rusked Mäguine om izoliruidud avtotedilpäi. Lähembaižed eländpunktad oma Janglaht öbokha dai Pust (üks' kahtes, läz Timošinküläd) longibokha.
Vn 2002 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe Rusttes Mäguižes ei olnugoi jo kaikenaigaišt eläjid.
Se om čutud eländpunkt, vhesai 2019 sil ei olend külän tobminad.


Pust (Kaistanno).
Enččen Kaistan rahvahaližen vepsän küläkundan Pust-külä () om vepsän külä Vepsän rahvahaližes küläkundas, kudamb mülüb Vologdan agjan Babajevon rajonha.
Matkad küläkundan Timošino-keskushesai om 20 km suvipäivlaskmha orhal vai 37 km avtotedme, Babajevo-rajonkeskushesai om läz 128 kilometrad suvhe. Lähembaižed eländpunktad oma Virahtan da Markutan, kaik oma pohjoižpäivnouzmha Pustalpäi.
Vn 2002 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe Pustan eläjiden lugu oli 11 ristitud, heišpäi 4 oliba (etnižed) venälaižed dai 7 oliba vepsläižed. Žall' om, no vhesai 2010 ei niken elänugoi jo küläs.
Vn 2019 sügüz'kulpäi külän tobmin om Angelina Födorovna Gerasimova.


2017.
2017 (kaks' tuhad seičemetoštkümnenz') voz' — järgeline voz', kudamb augotihe pühäpäiväl grigorianižen kalendarin mödhe.
Ekologijan voz' Venämas, Tedon voz' Vaugedvenämas, Islamižen ühtmuden voz' Azerbaidžanas.


2018.
2018 (kaks' tuhad kahesatoštkümnenz') voz' — järgeline voz', kudamb augotihe ezmärgel grigorianižen kalendarin mödhe.
Rahvahidenkeskeine Korallrifiden voz'. Ičetahtnikan voz' Venämas, Penen kodiman voz' Vaugedvenämas, Azerbaidžanan Demokratižen Tazovaldkundan (1918−1920) voz' Azerbaidžanas.


2016.
2016 (kaks' tuhad kuz'toštkümnenz') voz' — ližapäivvoz', kudamb augotihe videnz'päiväl grigorianižen kalendarin mödhe.
Kaikiš lämhemb voz' mail'mas sänkaclendoiden istorijas. Rahvahidenkeskeine Bobanvuiččiden-söndtavaroiden voz'. Tatanmaižen kinon voz' Venämas, Kul'turan voz' Vaugedvenämas, Mul'tikul'turalizman voz' Azerbaidžanas.


Sakramento (Kalifornii).
Sakramento ([ˌsækrəˈmɛntoʊ], ispanine virkand: [sakɾaˈmento]) om lidn Kalifornii-štatan keskuzpalan lodehes. Se om Kalifornijan administrativine keskuz, štatan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Ende naisenan- i mivok-indejalaižed oliba enambuses nügüdläižen lidnan tahondas. Edel 1809 vot ispanine Gabriel' Moraga-matkadai tedoiži jogen čomad alangištod, i nimitihe sidä hänen "Es como el sagrado sacramento!"-sanoišpäi («se om aniku pühälahjad!»). Kalifornijan kuldsäruläžund zavodihe vl 1848, i uden eländpunktan aluz om pandud vaugedverižil sen-žo voden tal'vkus, nimitihe alangišton mödhe. Alusenpanii om šveicarine Džon Satter-noremb-immigrant.
Vn 1850 27. päiväl uhokud štat registrirui ut lidnad. Se šingotaškanzihe teravas sättujan sijadusen tagut, ristitišt ületi 10 tuhad eläjid vl 1860, kacmata regulärižihe sur'vezihe. Vspäi 1879 om štatan kaikenaigaine pälidn. Vl 1963 laivkanal ühtenzoiti lidnad San Franciskon lahtenke.
Sakramento šingotase valdkundaližil holitišil, tervhudenkaičendan aluzkundoil, sömtegimištol, elektrotehnižil edheotandoil (Intel-kompanijan tegimed). Om ümbärtud maižanduzrajonal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase ühtennimižen jogen alangištos, alajoksmusen hural randpolel, 9 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Amerikan-jogi (48 km pitte) lankteb Sakramentho lidnan territorijas. Ühthine pind 259,3 km², sidä kesken kuivma 253,6 km², vezi 5,7 km².
Territorii alištub sur'vezile. Gruntveden tazopind om korged (9 m).
Eläjad.
Vodel 2010 eläjiden lugu oli 466 488 ristitud, ezilidnoidenke — 2,4 mln ristituid (videnz' surtte štatas). Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Transport.
Avtobusad i kiruhtramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. "Sacramento Regional Transit District"-organizacii ("SRTD") ohjastab kundališt transportad. Lidn om valdkundan znamasine raudtesol'm (2. sija štatas i 7. AÜV:oiš).
Rahvahidenkeskeine civiline Sakramento-lendimport ("SMF", 12 mln passažiroid vl 2018) om saudud 16 km lodeheze lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Gvadalaharha, Vankuverha i AÜV:oidme. Eläjad kävutadas San Franciskon lendimportad matkadamha verhiže maihe, se radab 140 kilometras suvipäivlaskmha.


Rozmehein.
Rozmehein () om äivoččiden heinäsižiden kazmusiden heim. Mülütadas Rozanvuiččed-sugukundha. Heim kogoneb 12 erikospäi.
Etimologii.
Heimon latinine nimituz om saudud "filum"- «nit'» i "pendere"- «ripta» sanoišpäi, järgeližen rozmeheinän mugulad riptas hoikil juril. Vepsän nimituz om rozmevedhe sidodud.
Ümbrikirjutand.
Kazdas Evropas, Azijan i Pohjoižamerikan venos vös. Navettäs nepsut, kaik erikod oma vilunvastaižed.
Heinäd oma järedad püštoiktanke seikhenke. Lehtesed oma höunhesižed, erasti sor'meližed.
Henod äiluguižed vauktad vai ruskedvauvhad änikod kazdas kändaz- vai löuste-änikusikš. Änikoitas kezan ezmäižel polel. Plod om äipähkmut.
Kävutand.
Kävutadas norid jurištod vezoidenke sömäks. Ottas änikusid čajun vajehtimeks vai ližaduseks, Skandinavijas — ližatas oludhe i vinha andmaha mezihajud.
Mülütab äi askorbinmuiktust (läz 300 mg%) i salicilmuiktust, ka ottas kävutamižhe unotest zelläks irdpolel i südäimehe. Rozmehein om hüvä palatusenvastaine, antibakterialine, antitoksine abutuz, insekticid (gavedid vaste).


Kolumbus (Ogajo).
Kolumbus ([kəˈlʌmbəs]) om lidn päivnouzmas. Se om Ogajo-štatan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, 14nz' surtte valdkundas eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1812 kuti štatan uz' administrativine pälidn sen keskuzpalas. Kolumbus sai lidnan (angl. "city") statusad vl 1836. Om nimitadud Hristofor Kolumb-merimatkadajan kanzannimen latinižen versijan mödhe. Vodele 1857 saudihe štatan Kapitolijad. Lidn eli läbi znamasižes sur'vedes vn 1913 keväz'kus.
Kolumbus šingotase aviasauvomižel, elektronikan i energetižen mašiništon tehmižel (American Electric Power-korporacijan päfater), sömtegimištol, tekstiližel sarakol (Limited Brands-kompanii), bankoil i varmitusen kompanijoil (Nationwide Mutual Insurance Company), mugažo pästtas terasen toižendoid i produkcijad armijan täht. Toižiden järedoiden kompanijoiden päfaterad oma saudud lidnas vai läz sidä: Momentive Specialty Chemicals (plastikad), Big Lots (torguind), Cardinal Health (zelläd).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase štatan keskuzpalas, Sajoto-jogen randoil (372 km pitte, Ogajon oiged ližajogi), 275 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Olentangi-jogi (angl. "Olentangy River" 156 km pitte) lankteb Sajotho huralpäi lidnan keskuses.
Kolumbusan ühthine pind om 577,85 km², sidä kesken kuivma 562,47 km², vezi 15,38 km².
Eläjad.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 787 033 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 2,5 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas vl 2018 (kahtenz' surtte Ogajos i 26. surtte AÜV:oiš).
Transport.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas, mugažo velosipediden i elektroskuteriden kortoman kompanijad. Passažirine raudtelikund tuli lophu vl 1977.
Rahvahidenkeskeine civiline Džon Glenn Kolumbus-lendimport ("CMH", 8,1 mln passažiroid vl 2018) sijadase 10 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha lidnan azjaližes keskusespäi. Tehtas passažirreisid AÜV:oiden äjihe järedoihe lidnoihe i Torontoho, om sezonreisid Kankunha (Meksik). Jügureisid oma irregulärižed. Toine rahvahidenkeskeine soda- da civiline Rikenbaker-lendimport ("LCK", angl. "Rickenbacker") om saudud 16 km suvhe lidnan keskusespäi, holitab jügureisid Evrazijan maihe i radab armijan täht, lidnan varalendimport.


Kolumbus.
Kolumbus, Kolambus () — lidnoiden i sijiden nimituz, personalijoiden kanzannimi. Se om tetaban Hristofor Kolumb-merimatkadajan italižen "Colombo"-kanzannimen latinine variant.


Hamin.
Hamin ([ˈhɑminɑ], [freːdrɪks¹hamːn]) om Suomenman lidnankund, lidn da järed meriport Kümenlakso-provincijas. Se om valdkundan 56nz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
"Vehkalahti-külä" mainitihe vspäi 1336. Vl 1653 se sai lidnan statusad "Uz' Vehkalahti"-nimitusenke, lugetas sidä vot eländpunktan oficialižen alusenpanendan vodeks. Vspäi 1723 udesnimitihe lidnad ročin kelel "Fredrikshamn:aks" («Fredrikan merikar») Ročinman uden Fredrik I-kunigahan nimen mödhe. Oli röunmalidnuseks i Ročinman palaks vhesai 1743. Vn 1821 luja lämoipalo polti lidnan ühesa kümnendest. Vl 1960 saudihe kivivoinvalamižportad, portan jüguiden mülü ületi 5 mln tonnoid vl 1988. Ende bumagantegim radoi lidnas. Vl 2003 ühtištuihe Vehkalahti-kundanke.
Hamin šingotase turizmal i Google-kompanijan datakeskusil vspäi 2009 (Evropan üks' videspäi). Järed jügumeriport radab lidnas, se om ühtenzoittud lähižen Kotk-lidnan meriportanke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Suomen lahten pohjoižrandal. Matkad Hel'sinkihesai om 145 km päivlaskmha avtotedme vai raudtedme, Venäman röunhasai — 40 km päivnouzmha orhal. Lähembaižed lidnad oma Kouvol 50 km pohjoižhe i Kotk 15 km suvipäivlaskmha.
Vl 2020 lidnankundan pind — 1 155,15 km², sidä kesken kuiv ma 609,8 km², sokaz tahond — 24,01 km², meri — 521,34 km².
Eläjad.
Vl 2010 kundan eläjiden lugu oli 21 400 ristitud. Vspäi 1980 kaikiš suremb kundan ristitišt oli 22 995 eläjad vl 1980.
Eläjad mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 93,9%, ročin kel' — 0,4%, toižed keled — 5,7%.


Nokia (lidn).
Nokia (mugažo suomen i ročin kelil, suomen virkand: [ˈnokiɑ]) om lidn da lidnankund Suomenman suvipäivlaskmas, Pirkanma-agjas. Se om Tamperehen päivlaskmaine ezilidn, valdkundan 32nz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Vspäi 1868 sauvoškanzihe bumagantegint nügüdläižen lidnan tahondas. Eländpunktan oficialižen alusenpanendan voz' om 1922 kuti "Pohjoine Pirkal" (). Se sai lidnanvuiččen žilon (suom. "kauppalaksi") oiktusid vl 1937. Udesnimitihe nügüdläižikš vl 1938. Ühtištuihe Suoniemi-kundanke vl 1973, Tottijärvi-kundanke vl 1976. Anttihe lidnan statusad vl 1977.
Nokia-lidn šingotase Nokian-kompanijan šintegimel, bumagantegimel, sodatransportan pästandal (Patria, Sisu) i «Nanso Group Oy»-kompanijan (päfater) tekstiližel tegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan suvipäivlaskmas, Pühäjärven suvipäivlaskmaižel randal (121 km², 77,2 m ü.m.t.) i läksijan sišpäi Nokianvirtanjogen oiktal randal tobjimalaz (8 km pitte, Kokemäenjogen bassein), se jokseb Kulovezi-järvhe (36 km², 57,5 m ü.m.t.). Matkad agjan Tampereh-keskushesai om 15 km päivnouzmha, Hel'sinkihesai om 180 km suvipäivnouzmha avtotedme vai raudtedme. Toine lähembaine lidn om Sastamal 35 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha. «Tampereh — Pori»-raudtekeskust läbitab lidnad, sen kundan raudtestancijad oma Nokia i Siuro.
Lidnankundan ühthine pind om 347,82 km², sidä kesken ma — 288,27 km², sokaz tahond — 59,55 km² (vn 2019 andmused).
Eläjad.
Vl 2010 kundan eläjiden lugu oli 31 647 ristitud, vl 2015 — 33 162 ristitud. Kaikiš suremb kundan ristitišt om nügüd'.
Eläjad mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 97,2%, ročin kel' — 0,3%, toižed keled — 2,5%.


Sarahein.
Sarahein (), mugažo Sohein paginoiš, om äivoččiden heinäsižiden kazmusiden heim. Mülütadas Saraheinižed-sugukundha. Heim mülütab pol'tošt vai kaks' tuhad erikoid.
Heimon erikod kazdas kaikil kontinentil, kaikiš londuseližiš zonoiš, no enamba kaiked Pohjoižen mapoliškon venos i vilus vöiš. Saraheinäd formiruidas kazmuskatet znamasižes märas. Erikoiden enambuz navedib nepsut i kendäkoid. Läz eile erikoid räkiš letkesižiš rahvahatomiš maiš.
Kaidoiden lehtesiden röun om terav, henoidenke piidenke pilan kartte. Kazmused sädas nenid elonformid: mäthad, maturbhad, ühtenzoittud juril vezoiden žomad. Henod änikod kazdas tähk-änikusel.
Sarahein om turbhan komponent, reskveden akkumulätor. Ištutadas puhtastamha vezištoid i vahvištamha mahust. Äjiden vezilinduiden ümbrišt da söte.


Lüter Martin.
Martin Lüter ([ˈmaɐ̯tiːn ˈlʊtɐ]; sünd. 10. kül'mku 1483, Aisleben, Saksonii — kol. 18. uhoku 1546, sigä-žo) oli hristanuskondan jumalantedomez', Reformacijan iniciator, Biblijan päine kändai saksan kel'he. Protestantizman üks' sarakoišpäi om nimitadud hänen kanzannimen mödhe — lüteranižuz. Saksan kirjankelen üks' sädajišpäi.
Biografii.
Tuleban aigan reformator oli sündnu vas'kkaivuden Gans Lüter-radnikan (1459−1530) kanzha. Se sirdi Mansfel'd-mägilidnudhe Martinan sündundan jäl'ghe, kus tat kändihe elokahaks bürgeraks. Vspäi 1497 Martin openui kazvatajiden valičendan mödhe Magdeburg-lidnan franciskanižes školas, vll 1501−1505 sai opendust Erfurtan universitetas i joudjaližiden čomamahtoiden magistran arvod, zavodi opeta jurisprudencijad, no sil-žo 1505-ndel vodel poikesti kazvatajile i tuli Avgustinan ordenan jumalankodihe Erfurt-lidnas. Vl 1506 Lüter tegi manahan toivotust. Vspäi 1507 kändihe papikš.
Vl 1525 nell'kümnekaks'vozne Lüter nai, oti Katarina fon Bora, endišt manahinäd, akaks. Sündutihe kuz' last naimiželos.


Čapajevsk.
Čapajevsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Samaran agjan keskuzpalan päivlaskmas. Se om agjan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud voziden 1909/1910 tal'vel kuti žilo sauvomha da holitamha poukahtuzsubstancijoiden tegint. Raudtesarak tuli tegimennoks vn 1911 sügüz'kus. Nimitihe žilod "Ivaščenkovo" sauvondan Vladimir Ivaščenko-pämehen kanzannimen mödhe. Vn 1918 tal'vkuspäi udesnimitihe "Trock-žiloks". Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1927. Vl 1929 udesnimitihe nügüdläižikš Rusttan armijan Vasilii Čapajev-käskijan kanzannimen mödhe. Tehtihe himižazegištod lidnas pit'kan aigan, ka lidnan territorii om redustadud morijoil substancijoil (dioksinad, geksahloran, lüizit, iprit), vajehtadas mahust.
Čapajevsk šingotase himižen tegimišton edheotandoil (substancijad, polimerad, himižen azegišton utilizacii), sauvondmaterialiden sarakol (silikatine savič, metalližed i raudbetonkonstrukcijad, elektrodad), mehanižel tegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Čapajevk-jogen alajoksmusen oiktal randal (ende 298 km pitte, Volgan hura ližajogi), 50 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Samaran röunhasai om 25 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 30 km raudtedme, keskushesai om 36 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 45 km avtotedme. Toine lähembaine lidn om Novokuibiševsk 5 km pohjoižpäivnouzmha. Čapajevsk-stancii radab lidnan keskuzpalas «Samar — Sizran'»-raudtekeskustal.
Ribačii-žilo (1 rist. vl 2017) mülüb lidnümbrikho Čapajevskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 200,50 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 72 692 ristitud, lidnümbrikon — 72 705 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 97 984 eläjad vl 1989. Vl 2017 kaik 72 945 ristitud elädas lidnümbrikos. Ortodoksižen hristanuskondan Sergii Radonežalaižen-pühämehen jumalanpert' om olmas lidnas vspäi 1916 (vll 1926−2000 kävutihe Kaičendan, sid' Pioneroiden pertikš).
Rahvahad (2010): venälaižed — 86,1%, totarlaižed — 1,7%, azerbaidžanlaižed — 1,3%, mordvinalaižed — 1,0%, ukrainalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 8,9%.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Čapajevskan gubernine kolledž, Čapajevskan himižtehnologine tehnikum.


Puzuänikoižed.
Puzuänikoižed (vai "Compositae") om Kaksidülehtesižed-klassan kazmusiden sugukund. Klassan üks' kaikiš znamasižembiš, läz 33 tuhad erikoid mülüdas 1911 heimho.
Tipine heim om Astr ("Aster") Puzuänikoižed-alasugukundaspäi, heimon tipine erik om stepin astr ("Aster amellus").
Leviganduz.
Erikoiden «änikod» oma änikused todeks, sišpäi sugukundan nimituz. Sugukundan kazmused oma levitadud kaikil kontinentil i klimatižil zonoil, no enamba kaiked erikoid om Pohjoižamerikas i Evrazijan subtropižes vönes.
Ümbrikirjutand.
Erikod oma üks'voččed vai äivoččed heinäsižed kazmused tobjimalaz, erasti penzhad vai madalad pud, kaks' erikod oma todesižed pud: "Scalesia pedunculata" Galapagosan saril i "Brachylaena merana" Madagaskaral.
Jur' om värtmudenvuitte. Lehtesed čereduišoiš päpaloin. Gavedid pölüstoitas kazmusid. Plod om semnikaz pähkmut, äjiden erikoiden semned oma ogakahad vai höunhesižed levigandemha.
Alasugukundad.
Nell' alasugukundad ottas sugukundan erikoiden 99%: "Asteroideae" (70%), "Cichorioideae" (14%), "Carduoideae" (11%) i "Mutisioideae" (3%).


Neftegorsk (Samaran agj).
Neftegorsk () om Venäman lidn da lidnankund Samaran agjan päivnouzmas. Se om Neftegorskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1960 samha löutud sil-žo vodel kivivoid. Lidnanvuitte Neftegorsk-žilo kändihe rajonan keskuseks vl 1965. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1989.
Neftegorsk šingotase kivivoin samižel, gazan ümbriradmižen tegimel, vas'ken vanundan da kabeliden tegimel, leibän edheotandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sjezžai-jogen alajoksmusen hural randal (107 km pitte, Samar-jogen hura ližajogi), 90 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Samarhasai om 83 km lodeheze orhal vai 101 km avtotedme. Toižed lähembaižed lidnad om Kinel' 58 km lodeheze orhal vai 77 km avtotel, Otradnii 65 km pohjoižhe orhal vai 82 km avtotedme, i Buzuluk (Orenburgan agj) 73 km päivnouzmha orhal vai 84 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 19 254 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 21 400 eläjad vll 1998−2001. Ortodoksižen hristanuskondan Varvara-pühämoknikan jumalanpert' om olmas lidnas vspäi 2004.
Rahvahad (2010): venälaižed — 91,5%, mordvinalaižed — 2,1%, totarlaižed — 1,8%, čuvašalaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 3,2%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Neftegorskan valdkundaline tehnikum.
Irdkosketused.
*


Kinel'.
Kinel' () om Venäman lidn da raudtesol'm Samaran agjan keskuzpalas. Se om Samaran päivnouzmaine ezilidn, Kinelin lidnümbrikon administrativine keskuz, Kinelin rajonan administrativižeks keskuseks mugažo vspäi 1928, ei mülü sihe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1837 kuti žilo, nimitihe jogen mödhe. Kinel'-raudtestancii om olmas vspäi 1877, ezmäine nimituz oli Čarikovskai (), no udesnimitihe Kinelikš bajarin-manpidajan surman jäl'ghe hänen poigan pakičendan mödhe. Vspäi 1885 raudte sarakoičese, sarakod lähttas Ufha i Orenburgha. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1944.
Kinel' šingotase raudten edheotandoil (sortiruindstancii, vedimdepo, vagondepo, raudten distancii, varapaloiden tehmine raudtetehnikan täht), räzintegesiden, plastikpakuitesen da avtoplastmassan edheotandoil, sömtegimištol, sauvondmaterialiden pästandal (savič, cement), mugažo mebel'kombinat i omblendfabrik ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Samar-jogen (594 km pitte) oiktal randpolel i Sur' Kinel'-jogen hural randpolel (422 km pitte) läz sen lanktendad Samar-jogehe oiktalpäi, 35 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad lähembaižen Samar-lidnan röunhasai om 15 km päivlaskmha orhal, 18 km avtotedme vai raudtedme, keskushesai — 28 km orhal vai 33 km avtotel. Raudtestancii om saudud lidnan pohjoižpalas.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 34 491 ristitud, lidnümbrikon koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 42 051 eläjad vll 1979, nügüdläižiš röunoiš — nügüd' (35 321 rist. vl 2017).
Rahvahad (2010): venälaižed — 91,8%, armenijalaižed — 1,7%, totarlaižed — 1,6%, ukrainalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 3,9%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Kinelin valdkundaline tehnikum.
Irdkosketused.
*
*


Pohvistnevo.
Pohvistnevo (,) om Venäman lidn Samaran agjan päivnouzmas. Se om Pohvistnevon lidnümbrikon administrativine keskuz, om Pohvistnevon rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1888 8. päiväl sügüz'kud kuti žilo raudtestancijanno udel «Samar — Uf»-keskustal. Avaitihe kivivoin löudmižsijid rajonas, i radnikžilo sai lidnan statusad vn 1947 19. päiväl elokud.
Pohvistnevo šingotase mašinansauvomižen tegimel (pörutüged, piikezrad, pol'vvärtmuded), sauvondmaterialiden tegimel, sömtegimištol (lihan ümbriradmižen tegim, jauhtegim), kombisömän tegimel i vagonkohenduzedheotandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sur' Kinel'-jogen hural randal (, Samar-jogen oiged ližajogi), 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, vedase läz 10 km pidust' joged. Röunatab Orenburgan agjanke päivnouzmas. Matkad Samarhasai om 142 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, 153 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Buguruslan (Orenburgan agj) 11 km päivnouzmha röunhasai orhal vai kaikil teil.
Oktäbr'skii-žilo (1033 rist. vl 2017) mülüb lidnümbrikho Pohvistnevon ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 28 169 ristitud, lidnümbrikon — 29 261 ristitud. Vspäi 1989 lidnan ristitišt om kaikiš suremb i vajehtase 27..28 tuhad eläjid röunoiš (28 600 rist. vl 1996). Kaik 29 256 ristitud elihe lidnümbrikos vl 2017.
Rahvahad (2010): venälaižed — 66,3%, čuvašalaižed — 11,7%, totarlaižed — 11,1%, mordvinalaižed — 6,3%, ukrainalaižed — 1,1%, saksalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 2,5%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Pohvistnevo-lidnan gubernine kolledž.
Irdkosketused.
*


Otradnii.
Otradnii () om Venäman lidn da lidnümbrik Samaran agjan päivnouzmas. Se om agjan seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Ezmäižed eländpunktad mainitasoiš lidnan territorijal vspäi 1770. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vn 1946 kivivoin basseinanno. Se sai lidnan statusad vl 1956.
Otradnii šingotase kivivoin da sen gazan ümbriradmižel, mašinansauvomižel (burauduzmašiništon tegim), sauvondmaterialiden pästandal (topling, Tarkett-linol', kuidmaterialad), sömtegimištol (leibtegesed, lihan pol'fabrikatad, konditerine südäin), mugažo omblendfabrik radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sur' Kinel'-jogen hural randal (, Samar-jogen oiged ližajogi), 55 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud Kinel'-Čerkassin rajonan territorijal kaikiš polišpäi. Matkad Samarhasai om 84 km päivlaskmha orhal, 93 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Pohvistnevo 59 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 63 km avtotel vai raudtel, Neftegorsk 65 km suvhe orhal vai 82 km avtotedme, i Kinel' 51 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, 60 km avtotedme vai raudtedme. Raudtestancii om "Novootradnai" () lidnan suves, «Samar — Uf»-keskustal.
Otradnii om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Eländfartaloiden pind om läz 10 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 48 356 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 53 tuhad eläjid vll 1996−2001 (53 700 rist. vl 1998).
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 86,1%, mordvinalaižed — 3,9%, totarlaižed — 2,2%, čuvašalaižed — 2,0%, ukrainalaižed — 1,4%, saksalaižed — 1,0%, vaugedvenälaižed — 0,4%, uzbekad — 0,4%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 2,6%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Otradnijan kivivointehnikum.


Oktäbr'sk (Samaran agj).
Oktäbr'sk () om Venäman lidn da lidnümbrik Samaran agjan päivlaskmas. Se om Sizranin päivnouzmaine ezilidn.
Istorii.
Ezmäižed eländpunktad mainitasoiš lidnan territorijal vspäi 1684 — Kostiči () i Voznesenskoje kaičemha Venäman territorijad nogailaižiden londoid vaste. Vspäi 1704 Batrakid () oliba olmas holitamha ehtatint Volgas päliči, vl 1880 raudtesildan sauvojad paniba Oiged Volg-žilon () alust, vspäi 1882 žilo Pečeran asfal'ttegimenno zavodihe (Pervomaiskii-radnikžilo vspäi 1925). Vl 1942 sätihe Sizranin Oktäbr'skii-rajonad kaikiš ülembakirjutadud eländpunktoišpäi. Se sai erižen lidnan statusad vn 1956 7. päiväl elokud.
Oktäbr'sk šingotase sol'miden ühthekeradamižen cehal, sauvondmaterialiden pästandal (keramzitantegim, plastikiknad), mugažo omblendfabrikal i transportan edheotandoil (jogivaldmad, vedimdepo).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volgan Saratovan vezivaradimen oiktal randal, 50 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, vedase 27 km pidust' randad 0,5..1,5-kilometrižel šoidul. Volgaveren ülüden pautked oma ani pohjoižhe lidnaspäi. Oktäbr'sk röunatab Sizranin rajonanke pohjoižes. Matkad Samarhasai om 96 km päivnouzmha orhal, 157 km avtotedme vai 115 km raudtedme. Lähembaine lidn om Sizran' 1 km päivlaskmha orhal, avtotedme vai raudtedme, lidnoiden keskused sijadasoiš 20 kilometras toine toižespäi.
Ühtennimine "Oktäbr'sk"-raudtestancii (enččel "Batrakid") radab «Samar — Sizran'»-keskustal. Toine raudtestancii lidnan territorijal om "Oiged Volg", sen ližaks kuz' raudteplatformad i seižutezpunktad ratas sil-žo keskustal. Raudtesild ühtenzoitab lidnan keskuzpalad Volgan huranke randanke.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 27 244 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 33..34 tuhad eläjid vll 1959−1970 (34 tuh. rist. vl 1967).
Rahvahad (2010): venälaižed — 93,1%, totarlaižed — 1,4%, ukrainalaižed — 1,3%, saksalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 3,1%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Oktäbr'skan sauvondan da holitišiden tehnologijoiden tehnikum.


Žigulövsk.
Žigulövsk () om Venäman lidn Samaran agjan päivlaskmas, Tol'jattin suvine ezilidn. Se om agjan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Žigulövskan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1949, nimitihe Žiguli-mägiden mödhe. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1952. Saudihe Volgan gidroelektrostancijad vll 1950−1957 türmatud mehiden vägil, möhemba udesnimitihe Žigulövskan GES:aks. Saihe kivivoid lidnan ümbrištos, no varad tuliba lophu.
Žigulövsk šingotase sömtegimištol (leibtegim, konditerine kombinat), farmaceftižel tegimel, elektrusen tehmižel (Žigulövskan GES), mouckiven samižel i cementan pästandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volgan Kuibiševan vezivaradimen oiktal randal, 70 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Eländfartalad seištas Žiguli-mägiden pohjanno. Matkad Samarhasai om 53 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha orhal, 93 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Tol'jatti Volgan vastrandal, 5 km pohjoižhe kaikil teil GES:an padoseinän ülähädme (mülüb Žigulövskha). Žigulövsk-stancii radab lidnan suvipäivnouzmas «Tol'jatti — Sizran'»-raudtekeskustal.
Viž žilod mülüdas lidnümbrikho Žigulövskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 94,15 km². Om ümbärtud Stavropolin rajonan territorijal, sen londuseližil kel'dtahoil.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 55 565 ristitud, lidnümbrikon — 60 303 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 53 tuhad eläjid vl 1973 i vajehtase 54..57 tuhad eläjid röunoiš vspäi 2005 (57 100 rist. vl 2008). Vl 2017 kaik 58 747 ristitud elihe lidnümbrikos. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid om olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 90,1%, totarlaižed — 1,7%, ukrainalaižed — 1,6%, mordvinalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 5,3%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Žigulövskan valdkundaline kolledž (edel 2011 vot — radiotehnine tehnikum).


Arkadak.
Arkadak () om Venäman lidn da lidnankund Saratovan agjan päivlaskmas. Se om Arkadakan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1721. Nimitihe jogen mödhe, sen nimituz znamoičeb «tagamägi» amuižtürkan kelel. Kätihe radnikžiloks vl 1939. Radnikžilo sai lidnan statusad vs 1963 vilukun 1. päiväspäi.
Arkadak šingotase sömtegimištol: maidkonservtegim, leibänkombinat, Rosrezerv:an edheotand.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sur' Arkadak-jogen hural randal (115 km pitte), mitte lankteb Hopr-jogen känmaha (Donan hurapol'ne bassein) huralpäi ani päivlaskmha lidnaspäi, 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Saratovhasai om 181 km päivnouzmha orhal, 239 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Balašov 50 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal, 59 km avtotel vai raudtel, i Rtiščevo 41 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha orhal, 52 km avtotel vai raudtel. Arkadak-raudtestancii radab lidnan keskuzpalas.
Krasnii-žilo kaikenaigaižeta ristitištota mülüb lidnankundha (municipaližhe ühtnikha) Arkadakan ližaks.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan da lidnankundan eläjiden lugu oli 12 845 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 14..15 tuhad eläjid vll 1959−2006 (14 790 rist. vl 1959 i 14 800 rist. vl 1998).
Rahvahad (2010): venälaižed — 96,3%, armenijalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 2,6%. Vll 1854−1941 saksalaižed- i danijalaižed-protestantad sirdiba Evropaspäi da eliba nügüdläižen lidnan ümbrištos.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Balašovan maižanduzmehanizacijan tehnikuman Arkadakan filial i Balašovan medicinižen kolledžan Arkadakan filial.
Irdkosketused.
*


Novouzensk.
Novouzensk (, mugažo kazahan kelel) om Venäman lidn da lidnankund Saratovan agjan suvipäivnouzmas. Se om Novouzenskan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1928).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1760 kuti vanhuskolaižiden "Čertanl-külä" (). Žilo sai makundan lidnan statusad vl 1835 "Uz' Uzen-nimitusenke, möhemba udesnimitihe nügüdläižikš. Vl 1895 kaidraižuine raudte mäni 5 km suvhe lidnaspäi, saudihe vedamha leibän i kabjživatišton liigoid.
Novouzensk šingotase sömtegimištol: leibäntegesed, konditerine tehmine, kolbasan pästand. Ende radoiba mugažo voitegim (vhesai 2003), lindferm i savičtegim.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Sur' Uzen'-jogen molembil randoil (, 650 km pitte), Čertanli-jogi lanktendan sijas sihe huralpäi (vedhudetomiden Kamis-Samar-järviden bassein), 25 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lidnan keskuz om saudud Suren Uzenin hural randal. Matkad Kazahstanan röunhasai om 20 km suvipäivlaskmha orhal i 35 km päivnouzmha orhal, Saratovhasai om 189 km lodeheze orhal, 212 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Pallasovk (Volgogradan agj) 100 km suvipäivlaskmha orhal, 318 km avtotel vai raudtel, Krasnii Kut 98 km lodeheze orhal, 123 km avtotedme vai raudtedme, i Jeršov 99 km pohjoižhe orhal, 123 km avtotedme vai 220 km raudtedme. Novouzensk-raudtestancii radab lidnan suviröunal.
Kaks' žilod i viž futorad mülüdas lidnankundha (municipaližhe ühtnikha) Novouzenskan ližaks. Lidnankundan pind — 385,02 km². Rajonan administracii tegeb lidnankundan administracijan velgusidme vspäi 2017.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 17 011 ristitud, lidnankundan — 17 586 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 18 tuhad eläjid vl 1913 i 17 800 rist. vl 2001. Kaik 16 223 ristitud elihe lidnankundas vl 2018.
Rahvahad (2010): venälaižed — 80,6%, kazahlaižed — 13,3%, totarlaižed — 1,4%, korejalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 3,6%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Novouzenskan agrotehnologine tehnikum.
Irdkosketused.
*


Gladiolus.
Gladiolus (mugažo latinan kelel), om äivoččiden änikoičijoiden kazmusiden heim Irisaižed-sugukundaspäi. Heim kogoneb läz 300 erikoišpäi, sädihe enamba vit tuhad sortuid.
Leviganduz.
Nimituz libub latinižes "gladius"-sanaspäi «mek», kazmusen irdnägun mödhe edel änikoičendad i sen jäl'ghe. Kazmused Gladiolus-heimospäi libudas suvižen Afrikan (erikoiden tobj pala), Evrazijan (10 erikod) i Madagaskaran (9 erikod) agjoišpäi. Kazvatadas gibridoid saduiš kaiked mail'madme.
Ümbrikirjutand.
Äivozne kazmuz, laukkera udištase jogo vodel. Seikhed kazdas 50..150 sm kortte. Oiktad lehtesed oleldas 50..80 sm pitte i varmitadas pit'käd seikhed. Änikuz om pit'k mugažo, 80 santimetrhasai pitte. Čaptud änikused jädas veresikš vedes seišten 10..12 päivhäsai.
Om äi koričmaid semnid, no äikerdoitas laukkeroil da niiden urbil.
Kävutand.
Kazvatadas dekorativižeks kazmuseks, üks' sort eläb kümnehe vodhesai tobjimalaz. Voib ližata jauhtud laukkerad paštamha leibäd. Ottihe evrazižid erikoid kuti diuretine i hambhankibunvastaine abutuz.
Sätas saduiden sortuid erazvuiččiden erikoiden gibridizacijal da selekcijal 17. voz'sadaspäi, sil aigal vedihe suviafrikaižid erikoid Evropha. Gofriruidud änikod oma sadud ezmäižen kerdan vl 1907. Sortuiden ezmäine rahvahidenkeskeine klassifikacii oli olmas vspäi 1945. Gladiolusan kaik sortud mülüdas "Gladiolus × hybrydus"-erikho.


Kalininsk.
Kalininsk () om Venäman lidn da lidnankund Saratovan agjan suvipäivlaskmas. Se om Kalininskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Ende tahondan nimituz oli "Balandinskii-jurt", poimihe marjoid, saihe met, vahad, kalad, senid, živatoiden karvoid. Eländpunktan aluz om pandud vl 1680, nimitihe jogen mödhe: "Balandinskii-lidnut", "Baland" (). Vl 1895 raudte tuli torguindžilho, saudihe "Bokovai-stancijad" (). Vspäi 1897 oli Baland-slabadaks. Kätihe radnikžiloks vl 1939. Žilo sai lidnan statusad vl 1962 udenke nügüdläiženke nimitusenke, nevondkundaližen valdkundan Mihail Kalinin-šingotajan kanzannimen mödhe. Kalinin edesti žilon raudtedepon i Rusttan armijan saldatoiden suimil vn 1919 20. päiväl heinkud.
Kalininsk šingotase himižel tegimel, sauvondmujuiden tegimel, sömtegimištol (lihakombinat, oludtegim).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Baland-jogen oiktal randal tobjimalaz (164 km pitte, Don-jogen hurapol'ne bassein), 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Saratovhasai om 103 km päivnouzmha orhal, 114 km avtotedme vai 130 km raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Žirnovsk (Volgogradan agj) 61 km suvhe orhal vai 84 km avtotel, i Atkarsk 55 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 78 km avtotedme vai raudtedme. Kalininsk-Saratovskii-lopraudtestancii radab lidnan päivlaskmas.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 16 441 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 18..20 tuhad eläjid vll 1979−2009 (20 100 rist. vll 1998−2001).
Rahvahad (2010): venälaižed — 91,2%, ukrainalaižed — 3,8%, armenijalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 3,9%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Kalininskan agrobiznesan tehnikum.
Irdkosketused.
*


Svökl (heim).
Svökl () om üks'voččiden, kaks'voččiden i äivoččiden heinäsižiden kazmusiden heim. Kogoneb 10 erikospäi. Mülütadas Amarantižed-sugukundha. Maižanduseline svökl om järgeližen svöklan alaerikod.
Leviganduz.
Kul'turine kazmuz libub Edahaižen Päivnouzman i Indijan mecerikoišpäi, ottihe lehtesid sömäks amussai. 20. voz'sadaspäi kaik svöklan erikod oma kaikil kontinentil päiči Antarktidas.
Svökl mainitaškanzihe Keskmeren maiš i Vavilonas, kävutihe jurid vaiše zelläks. Amuižed grekalaižed arvostiba svöklad i toihe sidä Apollon-jumalale andaks. Teofrastan mödhe, ezmäižed jur'plodud oliba tetabad 4. voz'sadal EME. Järgeližen svöklan kul'turižed jur'plodud sünduiba meiden eran augotišel. Tetihe niiš Venäs avaros 10.-11. voz'sadal, kazmuz leviganzi Evropan päivlaskmas i pohjoižes 13.-14. voz'sadal. Svöklan sötmižtoižend om sätud Saksanman territorijal 16. voz'sadas, sahartoižend — sigä-žo 19. voz'sadan augotišele.
Kävutand.
Ottas kävutamižhe läz kaikiden erikoiden lehtesid i jur'ploduid — ristituile sömäks, živatištole sötmižkazmuseks, mugažo torhudeks tegimištos. Saharsvökl om saharan kahtenz' purde mail'mas saharrogon jäl'ghe.
Jur'plod mülütab kalijad, antioksidantoid, foliimuiktust. Alendab veren painut, rahvahaline medicin spravitab umbaidusid svöklan abul.


Krasnii Kut.
Krasnii Kut («čoma čogaine») om Venäman lidn da lidnankund Saratovan agjan suves. Se om Krasnii Kutan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vll 1813−1819 sirdanuzil mehil, lähtnuzil erindha kozakoil Ukrainan Har'kovan aigaspäi, nimitihe kodižilon mödhe, kudamb vspäi 1850 sai Krasnokutsk-nimen (nüg. lidnanvuitte -žilo). Sirdanikoiden kahtenz' partii tuli ukrainižes Krasnii Kutaspäi vl 1837, lugetas sidä vot lidnan todesižen alusenpanendan vodeks oficialižikš.
Nevondkundaližen aigan oli lidnan statusanke vn 1925 elokuhusai, sid' žilo möst. Kätihe radnikžiloks vn 1939 tal'vkus. Žilo sai lidnan statusad vn 1966 11. päiväl kezakud.
Krasnii Kut šingotase torvarmaturan tegimel, elektromehanižel tegimel, sömtegimištol (maidtegim, sömkombinat, lindunkombinat, durran semniden ümbriradai tegim), raudten distancijal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Jeruslan-jogen oiktal randal (278 km pitte, Volgan hura ližajogi), 45 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Saratovhasai om 92 km lodeheze orhal, 125 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Pallasovk (Volgogradan agj) 100 km suvhe orhal vai raudtel, 143 km avtotel, Engel's 86 km lodeheze orhal, 116 km avtotedme vai raudtedme, Jeršov 100 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal, 130 km avtotedme vai raudtedme, i Novouzensk 98 km suvipäivnouzmha orhal, 123 km avtotedme vai raudtedme. Krasnii Kut-raudtestancii radab lidnan pohjoižpalas, raudte sarakoičese jogen hural randal.
Viž žilod i üks' raudtesarak mülüdas lidnankundha (municipaližhe ühtnikho) Krasnii Kutan ližaks. Lidnankundan pind — 230,14 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 14 416 ristitud, lidnankundan — 15 937 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 16..17 tuhad eläjid vll 1970−2001 (17 384 rist. vl 1989). Kaik 17 758 ristitud elihe lidnankundas vl 2018.
Rahvahad (2010, enamba 0,8%): venälaižed — 82,3%, kazahlaižed — 4,1%, ukrainalaižed — 2,6%, totarlaižed — 2,4%, armenijalaižed — 2,2%, korejalaižed — 1,2%, saksalaižed — 0,8%, toižed rahvahad — 3,9%, rahvahuden ozutandata — 0,5%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Krasnii Kutan politehnine licei, Ul'janovskan civiližaviacijan institutan Krasnii Kutan filial-lendandškol i Saratovan valdkundaližen agrarižen universitetan Krasnii Kutan filial (ende Krasnii Kutan zooveterinarine tehnikum).
Irdkosketused.
*


Hvalinsk.
Hvalinsk () om Venäman lidn da lidnankund Saratovan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Hvalinskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1556 kuti Venäman "Sosnovk"-kaičendpost () Volgan Sosnovii-sarel. Vspäi 1606 eländpunkt sijadase nügüdläižes tahos. Vl 1780 "Pedaisar'-žilo" () sai makundan lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke. Edel Oktäbrin revolücijad oli vanhuskolaižiden tahondaks, šingotihe jablokoiden kazvatandal. Sosnovii-sar' om upotadud Saratovan vezivaradimen täutmižen aigan vll 1967−1968.
Hvalinsk šingotase gidroapparaturan tegimel, sömtegimištol (argvoitegim, maploduiden da fruktiden konservtegim, pel'meniden edheotand) i turizmal (mägisuks'kurort lidnanno, kruizlaivad, londuseline lebupark, torgovanoiden pertid, kaks' muzejad, pirdandgalerei).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Hvalinskan kukhiden pohjal, Volgan Saratovan vezivaradimen oiktal randal, 50 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ul'janovskan agjahasai om 20 km pohjoižhe, Saratovhasai om 178 km suvipäivlaskmha orhal vai 230 km avtotedme. Lähembaine lidn om Balakovo 57 km suvhe orhal vai 77 km «Sizran' — Balakovo»-avtotel, se mäneb lidnan pohjoižröunaks.
Kuz' žilod mülüdas lidnankundha (municipaližhe ühtnikho) Hvalinskan ližaks. Lidnankundan pind — 325,81 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 13 094 ristitud, lidnankundan — 13 613 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 17 300 eläjad vl 1913 i läz 17 tuhad eläjid vll 1959−1967. Kaik 12 882 ristitud elihe lidnankundas vl 2018.
Rahvahad (2002): venälaižed — 89,2%, totarlaižed — 6,8%, ukrainalaižed — 1,1%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 2,9%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Hvalinskan agrotegimištoline licei.
Irdkosketused.
*


Jeršov (lidn).
Jeršov () om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Saratovan agjan päivnouzmas. Se om Jeršovan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1893 kuti Jeršov-žilo sauvomha da holitamha raudted. Kätihe rajonkeskuseks vn 1928 kezakus. Sai lidnan statusad vl 1963.
Jeršov šingotase maižanduztehnikan kohendusel i maižanduzinventarin pästandal, raudten edheotandoil (lämuzvedimdepo, vagondepo), sauvondmaterialiden tehmižel (šebin', savičtegim, betontegim), sömtegimištol (voitegim, lihakombinat, leibänkombinat, limonadan ceh), mugažo kombisömän tegimel i maižandusen tedoinstitutan kodvindpunktal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Pen' Uzen'-joginiškan hural randal (638 km pitte, vedhudetomiden Kamis-Samar järviden bassein), 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pen' Uzen' om ühtenzoittud Saratovan kastelendkanalanke ani pohjoižhe lidnaspäi. Matkad Saratovhasai om 157 km päivlaskmha orhal, 180 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Novouzensk 99 km suvhe orhal, 123 km avtotedme vai 220 km raudtedme, Krasnii Kut 100 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, 130 km avtotedme vai raudtedme, Balakovo 81 km lodeheze-pohjoižhe orhal, 117 km avtotedme vai 170 km raudtedme, i Pugačov 82 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha orhal, 118 km avtotedme vai raudtedme. Jeršov-raudtestancii radab vspäi 1894 «Saratov — Ural'sk — Sol'-Ileck»-keskustal.
Nell' žilod mülüdas lidnankundha (municipaližhe ühtnikho) Jeršovan ližaks. Lidnankundan pind — 343,17 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 448 ristitud, lidnankundan — 23 414 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 24..25 tuhad eläjid vll 1989−2001 (25 600 rist. vl 1996). Kaik 21 403 ristitud elihe lidnankundas vl 2018.
Rahvahad (2010): venälaižed — 81,9%, kazahlaižed — 4,6%, totarlaižed — 4,1%, armenijalaižed — 3,9%, ukrainalaižed — 2,0%, azerbaidžanlaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 2,5%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Jeršovan agrotegimištoline licei.
Irdkosketused.
*


Krasnoarmeisk (Saratovan agj).
Krasnoarmeisk (,) om Venäman lidn da lidnankund Saratovan agjan suves. Se om Krasnoarmeiskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1765 kuti sirdanuziden saksalaižiden "Bal'cer"-žilo (kolonii,), nimitihe ezmäižen tobminan Bal'cer Bartuli-manmehen nimen mödhe. Žilo sai oficiališt "Pall'az Karamiš"-nimitust () jogen mödhe vn 1768 uhokus. Kätihe makundan keskuseks vl 1918, saksan avtonomijan kantonan keskuseks vl 1922. Žilo sai lidnan statusad vl 1925 Bal'cer-nimitusenke. Udesnimitihe vn 1942 semendkus Rusttan armijan oiktastuseks. Ei ole raudteühtenzoitust, tegimištoline raudtesarak om demontiruidud 1990-nzil vozil.
Krasnoarmeisk šingotase mašinansauvomižel (mehanine tegim, avtopaloiden pästand), keramikantegimel (kaidraižuiženke raudtenke kar'jeraspäi), kahtel omblendfabrikal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan pohjoižpäivnouzmas, Pall'az Karamiš-joginiškan randoil (23 km pitte, Donan hurapol'ne bassein), 210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Saratovan keskushesai om 60 km pohjoižhe orhal vai 80 km avtotel. Toine lähembaine lidn om Žirnovsk (Volgogradan agj) 64 km päivlaskmha orhal vai 100 km avtotedme. «Saratov — Kamišin»-avtotekeskust mäneb 3 km päivlaskmha lidnaspäi. Ümbäravtote om saudud lidnan suves. Volgan Volgogradan vezivaradimen rand om 15 kilometras pohjoižpäivnouzmha i päivnouzmha.
Viž žilod mülüdas lidnankundha (municipaližhe ühtnikho) Krasnoarmeiskan ližaks. Lidnankundan pind — 412,11 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan i lidnankundan eläjiden lugu oli 24 364 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 25 tuhad eläjid vll 1996−2005 (25 900 rist. vl 1998). Vn 2014 semendkus mülütihe koumed pen't municipališt ühtnikad lidnankundha. Kaik 24 884 ristitud elihe lidnankundas vl 2018.
Rahvahad (2010): venälaižed — 91,7%, totarlaižed — 1,6%, ukrainalaižed — 1,5%, toižed rahvahad — 5,2%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Krasnoarmeiskan avtosauvomižen kolledž — Venäman rahvahaližen ižandusen i valdkundaližen radnikoičendan akademijan filial.
Irdkosketused.
*


Šihani.
Šihani () om Venäman lidn da lidnümbrik Saratovan agjan pohjoižes. Vhesai 2019 se oli sauptud lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1820 kuti Vasilii Orlov-Denisov-grafan usadib. Vspäi 1923 Rusttan Armijan himižen azegišton kodvindstancii zavodi radod senno, möhemba armijan keskuzline himine poligon. Vl 1997 Šihani (ende "Vol'sk-17") sai erižen lidnan statusad. «Šihan» znamoičeb izoliruidud kukkast päivlaskmha Suvižes Uralaspäi.
Vspäi 1961 Valdkundaline organižen sintezan tehnologijoiden institut radoi lidnas, se eci uzid morijoid i travijoid substancijoid i tegi niiden kodvindpartijoid vhesai 1993. Institut eli bankrotnendas läbi vl 2008, i nügüd' edheotand sen alusel pästab zellid (sidä kesken živatoiden täht), sädab himižen i tekstiližen tegimišton processoid.
Šihani šingotase tedoinstitutal i sen himižel tegimel, mugažo himižsubstancijoiden edheotandal maižandusen täht.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lähižed Šihani-2-žilo (Vol'sk-18-sodalidnut poligonanke, edel 2000 vot mülütihe Šihani-lidnha administrativižikš) i Šihani-4-žilo (arsenal) oma Vol'sk-lidnan paloikš. Matkad Saratovhasai om 103 km suvipäivlaskmha orhal, 136 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Vol'sk 10 km suvipäivnouzmha orhal, 15 km avtotedme vai raudtedme, i Balakovo 44 km päivnouzmha orhal, 53 km avtotedme vai raudtedme. «Saratov — Balakovo»-avto- i raudtekeskustad mändas 1 kilometras pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi. Volgan oiged rand om 15 kilometras suvipäivnouzmha i suvhe.
Šihani om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Se om ümbärtud Vol'skan rajonan territorijal.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 6 067 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 13 200 eläjad vl 1998, sodalidnuzita — 8 400 eläjad vl 2000.
Rahvahad (2010): venälaižed — 93,0%, čuvašalaižed — 2,2%, ukrainalaižed — 1,7%, toižed rahvahad — 3,1%.
Professionaližen opendusen lähembaižed aluzkundad ratas Vol'sk-lidnas.


Robil'käine.
Robil'käine () om heinäsižiden kazmusiden heim Puzuänikoižed-sugukundaspäi. Kaik tetas 25 erikod heimos.
Etimologii.
Heimon latinine nimituz libub "matrix"-sanaspäi «südäikoda», ottas kävutamižhe sen kazmusid spravitamha ginekologižid läžundoid.
Leviganduz.
Kazmusen erikod oma levitadud Evropan i Azijan tahondoiš venonke klimatanke, mugažo Afrikan suves. Keskuzafrikan ristitud kačustihe robil'käižen severz-se erikoid veromelen tagut, miše ned kuctas toižen polen vägid. Ühten "Matricaria occidentalis"-erikon kodima om Pohjoižamerikan päivlaskm, kaik toižed erikod oma introduciruidud Amerikha da Avstralii-kontinentha. Kazdas rujoheinäks maižanduseližen kazvatandan jäl'ghe zellän i kosmetikan substancijoihe näht.
Robil'käine navedib rohlad dreniruidud letemad i avol'jaižid sijid. Pakaiženvastaine kazmuz. Kazvab rujoheinäks teveril i pöudoiden röunoil, eländsijidenno, pustolänil i künttud nituil.
Ümbrikirjutand.
Madalad hajukahad heinäd. Lehtesed oma palakahad lujas.
Änikoitas elon ühtendel vodel. Änikod oma pol'šuruižidenke puzuižidenke 4..20 mm diametral, kazdas toppaz-änikuseks. Erasti ei olele äniklehtesid. Puzuižen südäin om pall'az. Plod om semnikaz, se om hahlakaz vähän erasti. Robil'käižen erikod äikerdoittas semnil.


Pilv.
Pilv ([ˈpɤlˑˈʋɑ]) om Estinman lidn valdkundan suvipäivnouzmas. Se om Pilvan makundan administrativine keskuz.
Istorii.
Lidnan pühäpert' om tetab vspäi 1240, se om pandud amuižel sodaristtel i om pühätadud Jumalanmamale. Tahondan nimituz mainitaškanzihe kirjutadud purtkiš vspäi 1452, estin "põlv"-sana znamoičeb «pol'v». Se om legendha sidodud, miše neižne pol'vil seištes om sauptud jumalanpertin seinhä küksmaha tošt pol't hänespäi. Pühäpert' om udessündutadud Pohjoižen sodan (1700−1721) jäl'ghe. Eländpunkt kazvoi ratud järven randal i jumalanpertiš ümbri. Vll 1950−1991 žilo oli Pilvan rajonan administrativižeks keskuseks. Vn 1993 10. päiväl elokud Pilv sai lidnan oiktusid.
Pilv šingotase sömtegimištol (maidon ümbriradmine), farmaceftižel tegimel («Takeda Pharma»), putegesiden i omblendtegesiden edheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase penen ratud Pilv-järven-vezivaradimen randal (0,36 km² pindal, Peipusjärven bassein), sen pind om 42 m ü.m.t. korktusel. Järven padosein om saudud Orajogel (39 km pitte) vl 1966. Matkad Tallidnhasai om 204 km lodeheze orhal, 231 km avtotel vai raudtel, Tartuhusai om 41 km lodeheze orhal, 47 km avtotedme vai raudtedme. Pilv-raudtestancii radab «Tartu — Petseri»-keskustal (om saudud vodele 1931), raudte om lidnan pohjoižröunaks. Toižed lähembaižed lidnad oma Räpin 24 km päivnouzmha orhal vai 30 km avtotedme, i Viru 24 km suvhe orhal vai 26 km avtotedme.
Eläjad.
Vl 1940 eläjiden lugu oli 414 ristitud, vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe — 5767 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 7 176 eläjad vl 1995.
Rahvahad (2011, enamba 0,1%): estilaižed — 97,00%, venänikad — 1,72%, ukrainalaižed — 0,55%, suomalaižed — 0,28%, toižed rahvahad — 0,45%.
Lidnan edeline pämez' om Tarmo Tamm (1999–2011).
Irdkosketused.
*


Atkarsk.
Atkarsk () om Venäman lidn da lidnankund Saratovan agjan päivlaskmas. Se om Atkarskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1699 kuti Venäman Jetkar-kaičendpost (). Nimitihe jogen mödhe, se om nimitadud totarižen Jetkara-hanan nimen mödhe kuti hänen ulusan pala vl 1358. Vl 1780 Jetkar-slabad sai makundan lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke. Vl 1872 Atkarsk-raudtestancii radab lidnan keskuzpalas «Tambov — Saratov»-keskustal, vspäi 1893 lidn om raudtesol'meks.
Atkarsk šingotase raudten edheotandoil, kaivuzmašiništon pästandal, omblendfabrikal i meblin edheotandal, villän oigendusel raudtedme.
Edeline lidnan pämez' oli Sergei Vladimirov (2014−2019), nügüd' radab rajonan administracijas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volgaveren ülüdel, Medvedic-jogen oiktal randpolel (Donan hurapol'ne bassein), 1..2 kilometras sen randaspäi, Atkar-jogen (106 km pitte) lanktendan sijas Medvedicha, 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Atkar-jogi läbitab lidnan suvipalad. Matkad Saratovhasai om 81 km päivnouzmha orhal, 106 km avtotel vai raudtel. Toižed lähembaižed lidnad oma Kalininsk 55 km suvipäivlaskmha orhal, 78 km avtotedme vai raudtedme, i Petrovsk 54 km pohjoižhe orhal, 88 km avtotedme vai 60 km raudtedme.
Atkarsk om lidnankundan (municipaližen ühtnikon) üks'jäine eländpunkt.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 25 624 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 28..29 tuhad eläjid vll 1967−2001 (29 112 rist. vl 1979).
Rahvahad (2010): venälaižed — 92,7%, čiganalaižed — 2,1%, totarlaižed — 1,2%, ukrainalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 3,0%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Atkarskan politehnine kolledž.
Irdkosketused.
*


Mail'man bank.
Mail'man bank () om rahvahidenkeskeine finansine organizacii, sen grupp kogoneb vides palaspäi i mülüb.
Bankan aluz om pandud vn 1945 27. päiväl tal'vkud abutamha udessündutada Päivlaskmaižen Evropan valdkundoid i Japonijad Toižen mail'man sodan jäl'ghe. Nügüd' bank om olmas abun täht šingotesen valdkundoile, se andab kreditoid i grantoid gollüden polendusen täht, spravitamha läžundoid i pätamha mugomid kaikiš süvembid valdkundan problemoid kut endevanh vezikanalizacine sistem, lapsiden openduz. Bankgruppan kaikiden paloiden päfaterad sijadasoiš AÜV:oiden Vašington-pälidnas.
Valdkundale sab ühtneda Mail'man bankan strukturha vaiše ku valdkund jo om ühtnijaks.
Mail'man bankan prezident om Devid Malpass ("David Malpass") vs 2019 sulakun 9. päiväspäi.


Pugačov (lidn).
Pugačov () om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Saratovan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Pugačovan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1928).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vanhuskolaižil vl 1764 kuti Mečetnai-slabad (). Vl 1772 pagenu Jemel'jan Pugačov-kozak oli slabadas i sen jäl'ghe päti tedištoitta ičtaze Petr III-carikš. Slabad sai makundan lidnan statusad Nikolajevsk-nimitusenke vn 1836 9 (21). päiväl semendkud. Udesnimitihe nügüdläižikš Rusttan armijan Vasilii Čapajev-sodamehen iniciativan mödhe vn 1918 11. päiväl kül'mkud.
Pugačov šingotase sömtegimištol (jauh-, leib-, maidtegimed), šebnän tehmižel, päiväiželektrostancijal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan lodehen suves, Sur' Irgiz-jogen oiktal randal (675 km pitte, Volgan hura ližajogi), 40 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Saratovhasai om 200 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, 233 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Balakovo 67 km päivlaskmha orhal, 80 km avtotedme vai raudtedme, i Jeršov 82 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal, 118 km avtotedme vai raudtedme. Pugačovsk-raudtestancii radab lidnan keskuses vspäi 1894.
Pugačovskii-žilo (762 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha (municipaližhe ühtnikho) Pugačovan ližaks. Lidnankundan pind — 88,06 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 41 707 ristitud, lidnankundan — 42 561 ristitud, rajonan seičeme kümnendest. Lidnan ristitišt vajehtase 40..43 tuhad eläjid röunoiš vspäi 1989 (kaikiš suremb oli 42 700 rist. vl 2001 i 42 895 rist. vl 2009). Kaik 41 465 ristitud elihe lidnankundas vl 2018.
Professionaližen opendusen aluzkund om Pugačovan gidromeliorativine tehnikum — Saratovan valdkundaližen agrarižen universitetan filial.
Edeline lidnan pämez' om Boris Sazonov (2011−2015).
Irdkosketused.
*


Rozanvuiččed.
Rozanvuiččed () om Kaksidülehtesižed-klassan kazmusiden sugukund. Läz 4830 erikod mülüdas 95 heimho.
Elonform oleskeleb hein, penzaz i pu.
Leviganduz.
Sugukundan erikoiden päpala kazvab Pohjoižen mapoliškon venos i subtropižes vöiš. Voib löuta sugukundan kazmusid kaikedme mail'madme äjiš landšaftoiš i zonoiš päiči arktižiš i antarktižiš rajoniš. Rozanvuiččiden tahololend harakterizuib kazmusiden ühthižkundad, hot' sugukund ei ole dominirui paksus.
Ümbrikirjutand.
Lehtesed čereduišoiš tobjimalaz. Ned oleldas ünäižed vai palakahad, ezilehtesenke.
Änikod oma oiktad sured kaks'suguižed. Änikon aluz om kaksitadud. Gavedid pölüstoittas änikoid. Rozanvuiččiden plod oleskeleb erazvuitte, semned endospermata. Äikerdoičendan pämahtuz om semniden leviganduz živatoil i vetme.
Kävutand.
Kazvatadas ploduid, marjoid i semnid, ottas sömäks. Nened fruktpud, penzhad da heinäd mülüdas sugukundha: jablokpu, gruš, slivpu, persik, mindal', višn', manzikaine, babarm, aronii. Sadas vitaminoid niiden jändusišpäi, kamedid (kleid) tüvilpäi, efirvoid änikoišpäi parfümerijan i kodihimijan täht, ottas kor't dubindsubstancijaks i tehmaha mujutimid. Änikoičend om znamasine meden samižes.
Ottas puid kävutamižhe pumaterialaks. Plodud da semned oma znamasine söm mecživatoiden täht. Rozanvuiččed oma venon vönen sadunkazvatusen päpala.


Balašov (lidn).
Balašov () om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Saratovan agjan päivlaskmas. Se om agjan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Balašovan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 17. voz'sadal kuti Vasilii Balaškan futor. Oli küläks i imperatorižen pert'kulun "Balašovo-žiloks" () vspäi 1768. Sai makundan lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke vn 1780 kül'mkus. Vll 1954−1957 oli Balašovan agjan keskuseks.
Balašov šingotase tekstilinkombinatal (sintetižed kanghad), sömtegimištol (sahar, jauh, leibäntegesed, makaronad, villän i voikul'turoiden varadand, kanafabrik), sauvondmaterialiden pästandal (beton i raudbetontegesed), elektroizoläcijan edheotand šoidkiven alusel, mugažo vedimdepo, laps'sobiden fabrik i kengiden edheotand ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan päivlaskmas, Hopr-jogen üläjoksmusen hural randal (, Donan hura ližajogi), 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Voronežan agjan röunhasai om 35 km suvipäivlaskmha, Saratovhasai om 200 km päivnouzmha orhal, 212 km avtotel vai 300 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Borisoglebsk i Povorino (Voronežan agj) 75 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, 90 km avtotedme vai raudtedme, Arkadak 50 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha orhal, 59 km avtotel vai raudtel, i Kalininsk 91 km päivnouzmha orhal, 98 km avtotedme vai 300 km raudtedme.
Hopr-jogi om lidnan pohjoižröunaks, «Voronež — Saratov»-avtote om suviröunaks. Koume raudtestancijad ratas lidnas: Balašov-1, Balašov-2, Balašov-Passažirine. Balašov-sodalendimport i sodalidnut oma 5 km suvipäivnouzmha lidnaspäi.
Balašov om lidnankundan (municipaližen ühtnikan) üks'jäine eländpunkt. Läz 20 lidnanlaptad. Lidnankundan pind — 70,81 km².
Eläjad.
Vl 1939 48 tuhad ristituid elihe lidnas. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 82 227 ristitud, rajonan koume nelländest. Kaikiš suremb ristitišt oli 95..99 tuhad eläjid vll 1982−2006 (99 tuh. rist. vl 1987 i 98 330 rist. vl 2002).
Rahvahad (2010): venälaižed — 96,4%, ukrainalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 2,3%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Balašovan medicinine kolledž, Balašovan maižandusen mehanizacijan tehnikum, Balašovan biznesan da tehnologijoiden kooperativine tehnikum, Saratovan čomamahtoižen kolledžan filial, Saratovan valdkundaližen universitetan Balašovan filial, Balašovan lendandškol — Krasnodaran sodaaviacijan institutan fakul'tet.
Irdkosketused.
*


Rtiščevo.
Rtiščevo () om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Saratovan agjan lodehes. Se om Rtiščevon rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 17. voz'sadal, mainitase vspäi 1666. Edel 1723 vot žilon nimituz oli "Pokrovskoje", sid' pomeššikoiden Rtiščevad-rodun kanzannimen mödhe, hö oliba žilon pidajikš vhesai 1794. Toine oli Rtiščevo-žilo raudtestancijanno vspäi 1871. Žilo raudtestancijanno sai lidnan statusad vn 1925 6. päiväl kezakud. Ühtištuihe endevanhad Rtiščevo-žilod lidnanke vl 1974.
Rtiščevo šingotase mašinansauvomižen «Argon»-tegimel (elektromagnitižed ajaimed, kaičendsistemad, käroudusen indikatorad, mebel'furnitur, mašinad vaumičemha heinäd da villäd živatoile sötkeks), magaduzsijansobiden da koditekstilin tegimel, sömtegimištol (kanafabrik ümbriradajanke tehmiženke), mugažo asfal'ttegim radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Ol'šank-jogen (42 km pitte) i Iznajir-jogen keskes (98 km pitte), 210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ol'šank-jogi om lidnan pohjoižröunaks, molembad joged oma Hopran üläjoksmusen hurad ližajoged. Matkad Penzan agjhasai om 20 km pohjoižhe orhal, Saratovhasai om 167 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha orhal, 197 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Serdobsk (Penzan agj) 37 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 48 km avtotel vai raudtel, i Arkadak 41 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal, 52 km avtotel vai raudtel. Sodalendimport om 3 km lodeheze lidnaspäi.
Rtiščevo om lidnankundan (municipaližen ühtnikan) üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 32,95 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan da lidnankundan eläjiden lugu oli 41 289 ristitud, rajonan viž seičemendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 44..45 tuhad eläjid vll 1989−2003 (45 100 rist. vll 1996−1998).
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 94,1%, ukrainalaižed — 0,6%, armenijalaižed — 0,4%, totarlaižed — 0,4%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 4,5%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Rtiščevon politehnine licei i Samaran valdkundaližen raudteiden universitetan filial (ende Rtiščevon raudtetransportan tehnikum).
Irdkosketused.
*


Fort Uert.
Lidn om ozutadud rusttal mujul Tarrant-grafkundan territorijal
Fort Uert (vai Fort Uort,) om lidn suvižes Tehas-štatas. Se om štatan videnz' i valdkundan 13nz' lidn eläjiden lugun mödhe. Mülüb nelländehe surtte lidnaglomeracijha AÜV:oiš ristitišton lugun mödhe (6,9 mln vl 2014). Fort Uert om konurbacijas Dallasanke da Arlingtonanke.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1849 kuti kaikiš pohjoižemb lidnuz (fort) kümnespäi kaičemha uzid tehasalaižid Meksikaiž-amerikaižen sodan jäl'ghe (1846−1848). Nimitihe Uil'jam Dženkins Uert-majorjenaralan (1794–1849) kanzannimen mödhe, hän radoi Tehas-departamentan pämehen vl 1849.
Fort Uert šingotase bankoil (Bank of America, Wells Fargo), aviasauvomižel (Lockheed Martin, Bell Helicopter), sömtegimištol i maižanduztorguindal (järed kabjživatišt), turizmal. Neniden kompanijoiden päfaterad sijadasoiš lidnas: American Airlines Group, GM Financial, XTO Energy.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase pohjoižpäivnouzmha štatan keskuzpalaspäi, 216 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Aglomeracijan toine Dallas-keskuz sijadase ani päivnouzmha.
Eläjad.
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 741 206 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Augotižlibundan mödhe (2010): evropalaižed — 61,1% (ispanijalaižed — 19,4%), afrikalaižed — 18,9%, latinoamerikalaižed (ispanijalaižita) — 14,7%, azijalaižed — 3,7%, indejalaižed — 0,6%, valdmerimalaižed — 0,1%, segoitadud augotižlibundanke — 3,1%.


Sar'vutpu.
Sar'vutpu () om pu Bobanvuiččed-sugukundaspäi, "Ceratonii"-heimon üks' kahtes erikospäi.
Kul'tiviruidas Keskmeren maiš amussai. Kazvatadas maižanduzkazmuseks samha sar'vutpun kamedid, se-žo E410-sömližaduz. Ottihe kävutamižhe pun semnid vedusen märičendühtnikaks Amuižes Päivnouzmmas. Karat-tärtuz libub sar'vutpun pauguiden nimitusespäi da vedusespäi. Jauhoitud semned kävutadas tehta kofen i šokoladan vajehtimid kofeinata.
Igähižvihand pu 6..12 m kortte, levedanke kronanke.


Petrovsk (Saratovan agj).
Petrovsk () om Venäman lidn da lidnankund Saratovan agjan pohjoižes. Se om Petrovskan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1928).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kuti lidnuz Petr I-carin käskön mödhe vl 1698 kaičemha tahondad razbainikoiden londoišpäi. Se sai makundan lidnan statusad vl 1780, nimitihe nügüdläižikš carin nimen mödhe i lidnusen phh. Pedroin da Pauloin päjumalanpertin mödhe. Petrovsk oli torgovanoiden lidnaks edel Oktäbrin revolücijad.
Petrovsk šingotase elektromehanižel «Molot»-tegimel (ladimed laivoiden täht — rulid, navigacii, avtomatik; trenažorad merilaivišton täht), sömtegimištol (seniden tegim), mugažo kombisömän tegim radab lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan pohjoižes, Volgaveren ülüdel, Medvedic-jogen üläjoksmusen muugotil randoil (Donan hura ližajogi), 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Penzan agjhasai om 12 km pohjoižhe orhal, Saratovhasai om 89 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal, 104 km avtotel vai 120 km raudtel. Lähembaine lidn om Atkarsk 54 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal, 88 km avtotedme vai 60 km raudtedme. «Saratov — Penz»-avtote ümbärdab lidnad päivlaskmaspäi ühtes kilometras. Raudtestancijan nimituz om "Petrovsk-Saratovskii".
Petrovsk om lidnankundan (municipaližen ühtnikan) üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 27,32 km².
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 31 160 ristitud, rajonan seičeme kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 33..35 tuhad eläjid vll 1979−2005 (35 tuh. rist. vl 1996).
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,0%, totarlaižed — 1,6%, mordvinalaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 3,0%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Saratovan valdkundaližen tehnižen universitetan filial.
Irdkosketused.
*


Marks (lidn).
Marks () om Venäman lidn da lidnankund Saratovan agjan keskuzpalas. Se om Marksan rajonan (edel 1941. vot — kantonan) administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud saksalaižil kolonistoil vl 1765 kuti "Jekaterinenštadt" () Jekaterina II Sur'-imperatornaižen oiktastuseks. Sil-žo aigal žilon toine nimituz oli "Baronsk". Šingotihe tabakon kazvatandal i maižanduzinstrumentoiden tehmižel päpaloin. Vll 1915−1919 eländpunktan nimi oli "Jekaterinengrad" (), žilo sai makundan lidnan statusad vn 1918 4. päiväl sulakud. Udesnimitihe "Marksštadt:aks" (saks. "Marxstadt") vn 1919 semendkus Karl Marks-tedomehen kanzannimen mödhe. Vn 1941 28. päiväl elokud tühjitihe Volganrandan saksalaižiden Tazovaldkundad i deportiruihe saksalaižiden kanzoid (lidnan ristitišton 86,3% vl 1939) toižihe tahondoihe. Vs 1942 semendkun 16. päiväspäi lidn om nügüdläiženke nimitusenke.
Marks šingotase elektrotehnižel Mossar-tegimel (elektrusen märičimed, kassižed apparatad, tahografad, pidatimed lämuzdiodiden alusel) i sömtegimištol (olud, argvoi, pühävoi).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan lodehes, Volgan hural randal, 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Saratovhasai om 56 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 67 km avtotel. Toižed lähembaižed lidnad oma Engel's 49 km suvipäivlaskmha orhal vai 53 km avtotedme, i Vol'sk 58 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 145 km avtotedme. «Saratov — Balakovo»-avtote läbitab lidnad.
Marks om lidnankundan (municipaližen ühtnikan) üks'jäine eländpunkt.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 16 100 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 31 531 ristitud, rajonan pol'. Lidnan ristitišt vajehtase 31..33 tuhad eläjid röunoiš vspäi 1989, kaikiš suremb oli 33 200 eläjad vl 2001. Viden religijoiden pühäpertid oma saudud lidnas: ortodoksižen hristanuskondan, evangeliž-lüteranine, Riman katoline, mormonoiden loičendpert', islaman pühäpert'.
Rahvahad (2010): venälaižed — 86,8%, kazahlaižed — 2,8%, totarlaižed — 2,5%, ukrainalaižed — 2,3%, armenijalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 4,5%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Marksan politehnine kolledž i Saratovan valdkundaližen agrarižen universitetan filial Marks-lidnas.
Irdkosketused.
*


Engel's (lidn).
Engel's () om Venäman lidn da lidnankund Saratovan agjan keskuzpalas. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Engel'san rajonan administrativine keskuz da pala, Saratovan suvipäivnouzmaine ezilidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1747 kuti "Pokrovskai-slabad" (). Žilo sai lidnan statusad "Pokrovsk"-nimitusenke vl 1918, šingotihe villän torguindal i mecpilindal. Sil-žo aigal saksan nimituz oli "Kozakenštadt" () «kozakoiden lidn». Udesnimitihe nügüdläižikš vl 1931 Fridrih Engel's-tedomehen kanzannimen mödhe. Vll 1922−1941 eländpunkt oli Volganrandan saksalaižiden Tazovaldkundan pälidnaks. Vl 1965 avtotesild ühtenzoiti lidnad Saratovanke.
Engel's šingotase transportižel mašinansauvomižel, sauvondmaterialiden pästandal i sömtegimištol.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan lodehes, Volgan Volgogradan vezivaradimen hural randal, 15..40 m korktusil, 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Saratovhasai om 3 km lodeheze orhal, 3 km avtotel vai 20 km raudtel. Toine lähembaine lidn om Marks 49 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 53 km avtotedme. "Pokrovsk-Volganrandaline"-raudtestancii () radab 20-kilometrižen sarakon suvižes Privolžskii-žilospäi lopstancijaks. Raudtesild ühtenzoitab Volgan randoid päivlaskmha Privolžskii-žilospäi. Järed sodakosmine Engel's-lendimbaz zavodiše ühtes kilometras päivnouzmha lidnan röunaspäi.
Kuz' žilod, sidä kesken Privolžskii-radnikžilo (33 929 rist. vl 2018), mülüdas lidnankundha (municipaližhe ühtnikha) Engel'san ližaks vn 2013 sulakuspäi. Lidnankundan pind — 184,34 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 69 tuhad eläjid. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 202 419 ristitud, lidnankundan — 204 065 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Kaik 264 990 ristitud elihe lidnankundas vl 2018, rajonan viž kudendest.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 83,2%, totarlaižed — 2,5%, ukrainalaižed — 2,1%, kazahlaižed — 0,9%, armenijalaižed — 0,5%, azerbaidžanlaižed — 0,5%, mordvinalaižed — 0,4%, vaugedvenälaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,9%, rahvahuden ozutandata — 7,6%.
Irdkosketused.
*


Juž.
Juž () om Venäman lidn da lidnankund Ivanovon agjan suvipäivnouzmas. Se om Južan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1929).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 16.-17. voz'sadal "Juzg"-nimitusenke (). Šingotihe bumagkanghiden tehmižel 19. voz'sadan kahtendes polespäi. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1925.
Južan päedheotandad oma kanghiden fabrik, omblendfabrik, turbhan edheotand.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kläz'm-jogen hural randpolel (Volgan oigedpol'ne bassein), 105 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pionerk-jogi läbitab lidnad, vezivaradim om saudud Južan päivnouzmas. Matkad Vladimiran agjhasai om 10 km suvipäivlaskmha orhal, Ivanovohosai om 78 km lodeheze orhal vai 94 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Väznikad (Vladimiran agj) 38 km suvhe orhal vai 50 km avtotedme, Kovrov (Vladimiran agj) 49 km suvipäivlaskmha orhal vai 70 km avtotedme, i Šui 48 km lodeheze orhal vai 64 km avtotedme. Kaidraižuine «Balahn — Šui»-raudte oli olmas 1900-nzil — 1990-nzil vozil.
Juž-žilo i nell' küläd mülüdas lidnankundha Juž-lidnan ližaks. Lidnankundan pind — 103,97 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 21 586 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 14 170 ristitud, lidnankundan — 14 771 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 23..25 tuhad eläjid vozil 1959−1974 (25 tuh. rist. vl 1974). Vl 2017 kaik 13 383 ristitud elihe lidnankundas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,5%, toižed rahvahad — 2,5%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Južan tehnologine kolledž.
Irdkosketused.
*


Roz.
Roz () om levitadud penzhiden, pezhaižiden i lianiden heim, kogoneb 360..370 erikospäi. Mülüb Rozanvuiččed-sugukundha. Om sätud enamba mi 10 tuhad sadrozan sortuid heimon erikoiden alusel.
Leviganduz.
Heimon erikod kazdas Evropan i Pohjoižamerikan äjiš tahondoiš, Azijas päiči räkiš maiš, Afrikan pohjoižes i suves. Erikoiden kaikiš suremb erazvuiččend om olmas subtropižes vös i mägitahondoiš. Roz om introduciruidud Avstralijha i Udhe Zelandijha. Lugetas mecerikoid rujoheinäks i travidas Udes Zelandijas.
Ümbrikirjutand.
Kazmuz oleleb igähižvihand (kus eile tal'varvoimižid) vai lanksijanke lehthištonke tal'veks. Seikh om püštoiged vai ujelii, sen korktuz voib olda 15..25 santimetraspäi 8..10 metrhasai. Lianan form om kaikiš amuižemb heimos. Heinäsižed formad Pohjoižamerikas — kaikiš norembad, niiden seikhed kuidas tal'veks. Jurišt om värtmudenvuitte, eläb 8..13 vot, ličeb erasti vižmetrišt süvüt, no 15..40 sm süvütte päpaloin. Äjad erikod äikerdoitas vegetativižikš i sätas žomid severz'-se metrid diametral.
Plod om äipähkmut, rusttan, ruskedpakuižen vai mustan mujun, 1..1,5 sm surtte. Roz andab ploduid igän koumel vodel, erasti kahtel. Ploduiden enamba kaiked oleskeleb nelländel-kudendel vodel i kerdan koumes-vides vodes.


Vol'sk.
Vol'sk () om Venäman lidn da lidnankund Saratovan agjan pohjoižes. Se om agjan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Vol'skan rajonan administrativine keskuz da pala.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1699 kuti "Malikovskai-slabad" (). Slabad sai makundan lidnan statusad "Volgsk"-nimitusenke vl 1780. Lidnan nimi kändihe nügüdläižeks aigan mändes.
Vol'sk šingotase mehanižel tegimel, cementan tehmižel, sömtegimištol (maidproduktad, olud, südäiveded).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volgan oiktal randal, 90 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lähembaižed lidnad oma Šihani 10 km lodeheze orhal Vol'skan päpalaspäi, 15 km avtotedme vai raudtedme, i Balakovo 30 km päivnouzmha orhal i Volgadme, 49 km avtol vai raudtel.
Nell' žilod mülüdas lidnha, Vol'sk lugese lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnankundan pind — 147,92 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 56 100 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan i lidnankundan eläjiden lugu oli 66 508 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 67..71 tuhad eläjid vll 1967−1976 i 1998−2009 (71 tuh. rist. vl 1973 i 71 124 rist. vl 2002).
Rahvahad (2010): venälaižed — 93,2%, totarlaižed — 1,3%, armenijalaižed — 1,2%, ukrainalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 3,1%.
Irdkosketused.
*


Vičug.
Vičug () om Venäman lidn da lidnümbrik Ivanovon agjan pohjoižpalas. Se om agjan nellänz'-videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Vičugan rajonan administrativine keskuz (ei mülü sihe).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud käskön mödhe vn 1925 6. päiväl kezakud koumekümnen eländpunktan da territorijan ühtenzoitusel: 20 radnikžilod, 5 küläd, 5 tegimištonzonad. Nimitihe lidnad kaikiš suremban Vičug-žilon i Uz' Vičug-raudtestancijan mödhe (nüg. muite Vičug), toine sur' žilo oli Bonäčki ().
Vičug šingotase kanghiden koumel fabrikal, mašinansauvomižen tegimel (metalližkonstrukcijad) i leibän edheotandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 135 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, om ümbärtud mecoil. Matkad Ivanovohosai om 63 km suvipäivlaskmha orhal, 73 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Kinešm 28 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 32 km avtotedme vai raudtedme, i Rodniki 17 km suvipäivlaskmha orhal vai 21 km avtotedme. Vičug-raudtestancii radab lidnan pohjoižes. «Kinešm — Kovrov»-avtote ümbärdab lidnad päivlaskmaspäi.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 46 931 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 37 583 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 51..53 tuhad eläjid vozil 1959−1986 (53 tuh. rist. vll 1962−1967). Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid om olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,1%, toižed rahvahad — 2,9%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Vičugan äiprofil'ne kolledž.
Irdkosketused.
*


Šuuk (kazmuz).
Šuuk () om äivozne heinäsine kazmuz, mülütadas Tähkheiniden sugukundha.
Leviganduz.
Kazmuz om levitadud Evropan, Azijan i Pohjoižamerikan venos vönes.
Ümbrikirjutand.
Lehtesed oma oiktad teravad. Lehtesen alah om rubekaz. Änikuz om tähk vai löuste. Änikod oma henod, ned oleskeldas buran, vihandan i lilaižen mujun. Plod om villäsine, buran vai pakuižen mujun.
Kävutand.
Semetas-kul'tiviruidas sötmižkazmuseks i dekorativižeks kazmuseks. Sätihe erazvuiččid sortuid maižandusen täht i sadun täht.


Teikovo.
Teikovo () om Venäman lidn da lidnümbrik Ivanovon agjan päivlaskmas. Se om agjan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Teikovon rajonan administrativine keskuz (ei mülü sihe).
Istorii.
Eländpunkt mainitaškanzihe kuti "Teikovo-žilo" () manmehiden vasthalibundoiden tagut 17. voz'sadan augotišes. Ezmäižen kangazfabrikan aluz oli pandud Teikovoho vl 1787. Žilo sai lidnan statusad vn 1918 6. päiväl sügüz'kud. Raketsodavägiden palakundan sijaduz sodalidnudes vspäi 1961.
Teikovo šingotase bumagkanghiden fabrikal, omblendtegimištol, sauvondmaterialiden pästandal (fanerkombinat, sendvičpaneliden tehmine, geokanghan edheotand), mugažo mašinansauvomižen tegim radab (aviapalad, poltuzpompad).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Väz'm-jogen randoil (86 km pitte, Kläz'man hurapol'ne bassein), 125 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ivanovon röunhasai om 25 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 29 km avtotel vai raudtel. Toižed lähembaižed lidnad oma Kohm 35 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal, 45 km avtotedme vai raudtedme, i Komsomol'sk 22 km pohjoižhe-lodeheze orhal vai 31 km avtotedme. Teikovo-raudtestancii radab lidnan päivnouzmaižel röunal vspäi 1896.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 30 294 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 34 976 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 41 607 rist. vl 1970 i 38..39 tuhad eläjid vozil 1989−2001.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,3%, ukrainalaižed — 1,9%, toižed rahvahad — 3,8%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Teikovon industrialine kolledž i Teikovon äiprofil'ne kolledž.
Irdkosketused.
*


Gavrilov Posad.
Gavrilov Posad () om Venäman lidn da lidnankund Ivanovon agjan suvipäivlaskmas. Se om Gavrilov Posadan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1434 kuti "Gavrilovskoje-žilo". 17. voz'sadaspäi "Gavrilovskai-slabad" šingotihe Moskvan ruhtinasiden hebonvodinfermal. Slabad sai lidnan statusad vl 1789.
Gavrilov Posad šingotase hebonvodinfermal tähäsai i omblendedheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Irmes-jogen randoil (vai "Ирспис" 70 km pitte, Kläz'man hurapol'ne bassein), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Vladimiran agjhasai om 10 km päivlaskmha i 10 km suvhe orhal, Ivanovohosai om 71 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 92 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Teikovo 42 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 48 km avtotedme vai raudtedme, Suzdal' (Vladimiran agj) 26 km suvipäivnouzmha orhal vai 29 km avtotedme, i Jur'jev Pol'skii (Vladimiran agj) 28 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, 41 km avtotedme vai raudtedme. Gavrilov Posad-stancii radab lidnan pohjoižes «Aleksandrov — Ivanovo»-raudtekeskustal.
Ühesa žilod (sidä kesken koume kaikenaigaižeta ristitištota) i kaks' küläd mülüdas lidnankundha Gavrilov Posadan ližaks. Lidnankundan pind — 96,81 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 6 139 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 6 434 ristitud, lidnankundan — 7 130 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli enamba 8 tuhad eläjid vozil 1989−1998 (8 500 rist. vl 1992). Vl 2017 kaik 6 370 ristitud elihe lidnankundas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,3%, armenijalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 3,6%.
Lähembaižed professionaližen opendusen aluzkundad sijadasoiš lähembaižiš lidnoiš.
Irdkosketused.
*


Privolžsk.
Privolžsk () om Venäman lidn da lidnankund Ivanovon agjan pohjoižes. Se om Privolžskan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1983) i kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Semön Peškov-Saburov-bajarin kirjeižes vl 1485 kuti "Jakovlevskoje-žilo" (). Vl 1924 kändihe "Sur' Jakovlevskoje-žilod" Jakovlevskii-radnikžiloks. Se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke vn 1938 26. päiväl redukud.
Privolžsk šingotase pölvazkombinatal (kanghad, pühkmed), kahtel juvelirtegimel i penil juveliredheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Šač-jogen (58 km pitte, Volgan oiged ližajogi) i Ingar-jogen randoil (14 km pitte), 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kostroman agjhasai om 2 km pohjoižhe orhal, Ivanovon keskushesai om 46 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal, 51 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Volgorečensk (Kostroman agj) 6 km lodeheze orhal vai 10 km avtotedme, Plös 16 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 18 km avtotedme, i Furmanov 18 km suvipäivlaskmha orhal, 20 km avtotedme vai raudtedme. Raudtesarak radab vaiše jüguiden täht.
Privolžsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 16 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 14 669 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 16 747 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli 19..21 tuhad eläjid vozil 1967−1998 (21 tuh. rist. vl 1967).
Rahvahad (2010): venälaižed — 96,5%, toižed rahvahad — 3,5%. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikulain naižjumalankodi i vanhuskolaižiden jumalanpert' oma avaitud lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkund om Furmanovan tehnižen kolledžan Privolžskan palakund.
Irdkosketused.
*


Jurjevec.
Jurjevec () om Venäman lidn da lidnankund Ivanovon agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Jurjevecan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan alusenpanendan oficialine voz' om 1225, Vladimiran Jurii II-ruhtinaz pani lidnusen alust kaičemha röunad londoišpäi. Edeližed nimitused: "Jurjev-Povol'skii" (, "Georgijevsk", "Jurjev-Povolžskii". Žilo sai lidnan statusad vl 1778. Vll 1955−1957 Gor'kijan vezivaradim om täuttud, lidnan istorižen keskusen pala sijadase pol'tošt metrad alemba veden järgelišt pindad i kaičese dambal.
Jurjevec šingotase omblendcehal da turizmal, betontegesiden, tualetbumagan i meblin tehmižel. Ende pölvhanfabrik, leibtegim i punümbriradai kombinat radoiba mugažo.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase pidust' Volgan Gor'kijan vezivaradimen oiktad randad, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vezivaradimen tazopind om 84 m ü.m.t., 15 kilometrhasai levette lidnad vaste. Kavag'mec om lidnan taga. Matkad Alalidnan agjhasai om 3..5 km päivnouzmha orhal (sar' vezivaradimes), Ivanovohosai om 134 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 166 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Pučež 39 km suvhe orhal vai 50 km avtotedme, i Kinešm (raudtestancii) 60 km päivlaskmha orhal vai 63 km avtotedme.
Jurjevec om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 9,11 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 15 508 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 10 210 ristitud, rajonan viž kahesandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 19..21 tuhad eläjid vozil 1959−1974 (21 tuh. rist. vl 1967).
Rahvahad (2010): venälaižed — 98,5%, toižed rahvahad — 1,5%. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' päjumalanpertid i jumalanpert' oma olmas lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkund om Jurjevecan agrotegimištoline kolledž.
Irdkosketused.
*


Zavolžsk.
Zavolžsk () om Venäman lidn da lidnankund Ivanovon agjan pohjoižpäivnouzmas, Kinešman ezilidn. Se om Zavolžskan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1968).
Istorii.
Ezmaine eländpunkt oli tetab lidnan territorijal kuti "Vladičnoje (Bogojavlenskoje)-žilo" 17. voz'sadaspäi. Sätihe "Zavolžje-radnikžilod" 16 eländpunktan ühtištusel vn 1934 20. päiväl uhokud. Radnikžilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke vn 1954 20. päiväl redukud, lidnan päiv oigendase semendkun jäl'gmäižel sobatal. Vll 1955−1957 Gor'kijan vezivaradim om täuttud.
Zavolžsk šingotase himižel tegimel (mujutimed, ližadused, rikin puhtastandan katalizator), čulkfabrikal, fibrmatkliphiden, pölvhanümbriradmižen i betonan edheotandoil, sömtegimištol.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan suves, pidust' Volgan Gor'kijan vezivaradimen hurad randad, 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vezivaradimen tazopind om 84 m ü.m.t., 1..2 kilometrhasai levette lidnad vaste. Matkad Kostroman agjhasai om 12 km pohjoižhe orhal, Ivanovohosai om 89 km suvipäivlaskmha orhal, 114 km avtotel vai 300 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Kinešm Volgan vastrandal 1 km suvipäivlaskmha orhal vai 2 km avtotedme, i Navoloki 11 km päivlaskmha orhal, 15 km avtotedme vai ülezjogen.
"Zavolžsk-raudtestancii" radab 50-kilometrižen sarakon lopus «Kostrom — Galič»-keskustaspäi, se om vaiše jüguiden täht. Kinešman avtotesild ühtenzoitab Volgan randoid vspäi 2003.
Tobmuz.
Zavolžsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 9,85 km².
Edeline lidnan pämez' om Marina Varegina (2010−2015), hän radab lidnan Nevondkundan ezimehen vspäi 2010.
Eläjad.
Vl 1939 eländpunktan ristitišt oli 12 117 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 045 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 16..17 tuhad eläjid vozil 1970−1992 (17 226 rist. vl 1979).
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,3%, totarlaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 1,6%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Kinešman politehnižen kolledžan filial.
Irdkosketused.
*


Vauged raid.
Vauged raid () om lehtezpu vai penzaz, Raid-heimon tipine erik. Mülütadas Raidaižed-sugukundha.
Leviganduz.
Areal om Evrop päiči Edahaižes Pohjoižes, Päivlaskmaine Sibir', Kazahstanan pohjoine. Pu om naturalizuidud Pohjoižamerikas.
Vauktan raidan penzhad da pud kazdas vugonkoil, jogiden, kaivoiden, uitoiden i toižiden vezištoiden randoil, padoseinil, pudotesil, pautkil, teveril i eländpunktoiš. Kazmusen žomad vedadas pidust' jogiden randoid erasti äi kilometrid. Kazvab mägiden pautkil 2000 m ü.m.t. korktushesai.
Ümbrikirjutand.
Pu voib kätas penzhaks čapatesen jäl'ghe. Kazmuz om 20..30 metrhasai kortte. Tüvi om üks'jäine vai severz'-se tüvid 3 metrhasai diametras ühtes. Kul'turine vauged raid eläb sada vot, mectub ištutandan tahoiš. Eläb lidnoiden arvoimižiš hüvin. Kazmuz om päivännavedii, pakaiženvastaine. Navedib luhtoiden nepsoid letkesižid mahusid, no eile lujid mahusen tarbhaičendoid.
Änikoičeb lambhaižil 3..5 sm pitte, aigaline medenkandai kazmuz. Äikerdoičese semnil londuses. Semned oleldas küpsad semendkus-kezakus, no niiden idämižmahtuz kadob teravas, i äikerdoitas kul'turkazmusid vegetativižikš kebnas — čokvezoil, langenuzid jurdunuzil barboil. Täuz'kaznuden kazmusen jurišt andab vezoid harvoin.


Kohm.
Kohm () om Venäman lidn da lidnümbrik Ivanovon agjan keskuzpalan päivlaskmas. Se om agjan seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe, om ümbärtud Ivanovon rajonan territorijal.
Istorii.
Eländpunkt mainitaškanzihe kuti "Roždestveno-Kohm-žilo" () vspäi 1619, möhemha "Kohm-žilo". Nimitihe tahondan amuižen nimitusen mödhe. Šingotihe kanghiden tehmižel 18.-19. voz'sadas. Žilo sai lidnan statusad vl 1925. Vll 1935−1948 oli Kohman rajonan keskuseks, sid' mülüi Ivanovon rajonha. Vspäi 2005 om erižeks lidnümbrikoks.
Kohm šingotase bumagkanghiden kombinatal, pölvazkahghiden fabrikal i «Strommašina»-čuhunduzlibutimiden tegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Uvod'-jogen molembil randoil (185 km pitte, Kläz'man hura ližajogi), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ivanovon röunhasai om 1 km lodeheze orhal vai avtotel, 10 km raudtel, keskushesai — 10 km lodeheze orhal vai avtotel. Toižed lähembaižed lidnad oma Šui 15 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha orhal, 17 km avtotedme vai raudtedme, i Teikovo 35 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, 45 km avtotedme vai raudtedme. Kaks'kilometrine raudtesarak tuleb lidnan pohjoižhe «Ivanovo — Vladimir»-keskustaspäi, se om vaiše jüguiden täht.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 18 983 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 29 411 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,3%, ukrainalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 4,5%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Kohman industrialine kolledž.


Raid.
Raid () om lehtezpuiden, penzhiden i penzhaižiden heim. Kogoneb 550 erikospäi, mülütadas Raidaižed-sugukundha (1220 erikod kaikes sugukundas).
Leviganduz.
Heimon erikod oma levitadud Pohjoižes mapoliškos, Evrazijan venos vös tobjimalaz, om severz'-se erikoid tropižes vös i enamba mi 65 erikod kazdas Pohjoižamerikas. Arktine raid om penzhaine 2,5 sm kortte samlon keskes.
Raidan lehtesiden jäl'ged oma löutud melpordon (145..66 mln vot tagaz) mineraloiden pindal. Erikoidenkeskeine gibridizacii om paks. Kazvab teravas, sädab žomid — "raidišt", "raidžom".
Kävutand.
Kävutadas pehmdad da kebnad pumaterialad, tehtas raidaižid kodiastjoid. Jurišt sarakoičese lujas i teravas, ka ištutadas varmitamha mägipautkid, letkesižid mahusid stepiš. Pandas varha "pajud"-kor't pajutukuikš i ottas dubindsubstancijaks.
Ištutadas mail'man venos i tropižes vöiš kuti dekorativine kazmuz. Äi aigaližid medenkandajid erikoid.


Furmanov (lidn).
Furmanov () om Venäman lidn da lidnankund Ivanovon agjan pohjoižes. Se om agjan nellänz'-videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Furmanovan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitaškanzihe vspäi 1624 kuti "Terentjeva Sered-žilo" (), möhemba "Sereda-Upino-žilo". Vn 1918 27. päiväl heinkud ühtenzoittihe lähižidenke radnikžiloidenke da külidenke (kaik oli 13 eländpunktad) i anttihe makundan lidnan statusad "Sered"-nimitusenke (). Nimitihe lidnan i rajonad nügüdläižikš vn 1941 13. päiväl keväz'kud nevondkundaližen Dmitrii Furmanov-kirjutajan (1891−1926) kanzannimen mödhe, hän oli sündnu neche eländpunktha.
Furmanov šingotase bumagkanghiden fabrikal i trikokanghiden edheotandal, mašinansauvomižen tegimel, sömtegimištol (leibänkombinat, maidtegim), plastikpakuitesen tehmižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas, Šač-jogen randoil (58 km pitte, Volgan oiged ližajogi), 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kostroman agjhasai om 12 km lodeheze orhal, Ivanovon röunhasai om 20 km suvhe orhal, 25 km avtotel vai raudtel, keskushesai — 29 km suvhe orhal vai 36 km avtotedme. Toine lähembaine lidn om Privolžsk 18 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 20 km avtotedme vai raudtedme. Furmanov-raudtestancii radab lidnan suvipalas. «Ivanovo — Kostrom»-avtotekeskust ümbärdab lidnad päivnouzmaspäi.
Furmanov om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 15,86 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 36 062 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 36 144 ristitud, rajonan viž kudendest. Kaikiš suremb ristitišt oli 44..46 tuhad eläjid vozil 1979−1992 (46 329 rist. vl 1989).
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,0%, toižed rahvahad — 5,0%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Furmanovan tehnine kolledž.
Irdkosketused.
*


Pučež.
Pučež () om Venäman lidn da lidnankund Ivanovon agjan päivnouzmas. Se om Pučežan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1929).
Istorii.
Eländpunkt mainitaškanzihe vspäi 1594 vn 1614 dokumentas kuti "Pučišše-slabad" (). Nügüdläine nimituz om sadud posadan statusanke vl 1745. Ezmäine pölvhankuidun fabrik oli saudud žilos vl 1862. Sai lidnan statusad vl 1919 vai oficialižešti vl 1925. Gor'kijan vezivaradimen täutmine jätkustui vll 1955−1957, upotihe vanhad lidnad (torgovanoiden pertid, kivižed jumalanpertid) siš täuzin. Pučež-lidn om saudud udel tahol vspäi 1947 edel vezivaradimen täutmišt.
Pučež šingotase pölvhankuidun tehmižel i nelläl omblendedheotandal, sömtegimištol (sagudtegim, leibänkombinat) i turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan päivnouzmas, Volgan Gor'kijan vezivaradiman oiktal randal, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Mecad ümbärtas lidnad päivlaskmaspäi. Matkad Alalidnan agjhasai om 8..10 km päivnouzmha Volgan vastrandannoks, Ivanovohosai om 133 km päivlaskmha orhal vai 156 km avtotel. Toižed lähembaižed lidnad oma Jurjevec 39 km pohjoižhe orhal vai 52 km avtotedme i Čkalovsk (Alalidnan agj) 25 km suvhe orhal vai 44 km avtotedme. Turistlaivad kävutadas lidnan jogivaldmoid. Lähembaine raudtestancii radab Zavolžje-lidnas (Alalidnan agj) 77 km suvhe avtotedme.
Pučež om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Rajun lidn om kuvatud lidnanznamal.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 7 273 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 8 588 ristitud, rajonan viž kahesandest. Kaikiš suremb ristitišt oli enamba 12 tuhad eläjid vll 1970−1998 (12 976 rist. vl 1979).
Rahvahad (2010): venälaižed — 98,2%, toižed rahvahad — 1,8%.
Professionaližen opendusen lähembaižed aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.
Irdkosketused.
*


Rabarbar.
Rabarbar () om järedoiden äivoččiden heinäsižiden kazmusiden heim. Läz 20 erikod, mülütadas Grečanvuiččed-sugukundha.
Leviganduz.
Erikod oma levitadud Azijas, Gimalajad-mägiden pautkilpäi Izrailihesai i Sibirihesai. Ottas kul'turkazmuseks Azijan maiš, Evropas i.
Ümbrikirjutand.
Jurišt om sanged. Manpäline pala om üks'vozne. Järedad sor'meliž-labasižed vai piižed lehtesed kazdas jurespäi. Seikh lopiše löstkekahal änikusel. Änikod oleskeldas vauktad vai vihandan polhe, harvoin ruzad vai sandal'žed.
Änikoičend lopib arvokahiden lehtesiden kazvandad. Äikerdoičese semnil vai čokvezoil. Plod om pähkmut.
Kävutand.
Kazvatadas maploduks samha lehtesenvarzid kezan augotišes. Pidab varta kazmust samha parahimid lehtesedvarzid. Tehtas keitišt vai sahardudas cukatoikš, ližatas pirgoihe südäimeks. Anttas lehtesid sötlemha sigoid.
Ottas erasiden erikoiden jurid zelläks, ned mülütadas hrizofan-glikozidad.


Šui (lidn).
Šui () om Venäman lidn da lidnümbrik Ivanovon agjan keskuzpalan suves. Se om agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, om Šujan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo (ei mülü sihe).
Istorii.
"Borisoglebskai-slabad" () oli olmas edel lidnad 14. voz'sadan keskespäi, nimitihe jumalanpertin pühämehiden mödhe. Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Nikonan aigkirjas vl 1539 kuti muretud kazanižel Safa-Girei-hanal "Šui-lidn". Nimituz libub Tez-laivjogen huras sijadusespäi Kläz'man joksendha kacten («huralpäi»). Šuiskijad-ruhtinased valdoičiba lidnal kaks' voz'sadad, hö mainitasoiš vspäi 1403. Lidn oli jarmankoiden i pölvhankanghiden tehmižen keskuz.
Šui šingotase «Akvarius»-kompanijan kompjuteroiden tehmižel, tekstil'mašinoiden tegimel, sitcan fabrikal i omblendedheotandoil, tal'jankoiden i lapsenmeblin tegimel, sauvondmaterialiden pästandal (puižed apakod), alkogoližiden jomiden tegimel, mugažo kombisömän tegim radab lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tez-jogen molembil randoil (192 km pitte, Kläz'man hura ližajogi), 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Toižed joged oma langenii Tezha Seh (ven. "Сеха") i sen Motovilih-ližajogi (ven. "Мотовилиха"). Matkad Ivanovon röunhasai om 20 km lodeheze orhal, 22 km avtotel vai raudtel, keskushesai — 29 km lodeheze orhal vai 31 km avtotel. Toine lähembaine lidn om Kohm 15 km päivlaskmha-lodeheze orhal, 17 km avtotedme vai raudtedme. Šui-raudtestancii radab lidnan päivlaskmas «Ivanovo — Vladimir»-keskustal. «Ivanovo — Alauz'lidn»-avtotekeskust ümbärdab lidnad suvespäi.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 57 910 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 58 486 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 70..72 tuhad eläjid vll 1973−1987.
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,1%, toižed rahvahad — 2,9%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Šujan tehnologine kolledž, Šujan äiprofil'ne kolledž, Ivanovon profopendusen koume filialad.
Irdkosketused.
*


Komsomol'sk (Ivanovon agj).
Komsomol'sk () om Venäman lidn da lidnankund Ivanovon agjan lodehes. Se om Komsomol'skan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1932).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1927 kuti Ivanovon GRES:an sauvojiden žilo. Uz' GRES radaškanzi vn 1930 redukus. Kätihe radnikžilod oficialižeks nügüdläiženke nimitusenke vn 1931 vilukus, nimitihe kundaližen Komsomol-organizacijan mödhe. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1950 28. päiväl elokud.
Komsomol'sk šingotase elektrusen tehmižel (GRES radab londuseližel gazal), mašinansauvomižel (elektrotehnine mašiništ, elektromagnitad), mecan ümbriradmižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Uhtohm-jogen üläjoksmusen vezivaradimen oiktal randal päpaloin (89 km pitte, Kläz'man hurapol'ne bassein), 145 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ivanovohosai om 36 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha orhal vai 58 km avtotel. Toižed lähembaižed lidnad oma Teikovo 22 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal vai 31 km avtotedme, i Gavrilov Jam (Jaroslavlin agj) 44 km lodeheze orhal vai 62 km avtotedme. Raudtesarak Komsomol'sk-stancijanke ühtenzoitab Ivanovonke, raudte jätktase Ivanovon agjan röunhasai.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 15 734 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 8 693 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1939 i enamba 12 tuhad eläjid vozil 1970−1979 (12 320 rist. vl 1970).
Rahvahad (2010): venälaižed — 98,1%, toižed rahvahad — 1,9%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Ivanovon energetižen kolledžan Komsomol'skan filial (ende Komsomol'skan lämuzenergetine tehnikum).
Irdkosketused.
*


Rodniki (lidn).
Rodniki () om Venäman lidn da lidnankund Ivanovon agjan keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas. Se om Rodnikin rajonan administrativine keskuz (vspäi 1924).
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Ivan Grazijan kirjeižes Suzdalin Jumalankatken naižjumalankodile vl 1564. Nimitihe tervehtoitajan purtken mödhe (). Vl 1820 Krasil'šikovad-torgovanoiden tekstiline edheotand radaškanzi žilos. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1918.
Rodniki-lidn šingotase bumagkanghiden pästandal, mašinansauvomižen tegimel (pnevmatine mašiništ kaivuztegimišton täht, edel 2008 produkcii oli avtobusad «ZIL»-šassil), leibän edheotandal, sauvondtegesil (uksenpeled).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Jukš-jogen randal (), 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ivanovohosai om 47 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 54 km avtotel. Toižed lähembaižed lidnad oma Vičug (raudtestancii) 17 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 21 km avtotedme, Šui 36 km suvipäivlaskmha-suvhe orhal vai 43 km avtotedme, i Furmanov 41 km päivlaskmha-lodezehe orhal vai 56 km avtotedme. «Ivanovo — Kinešm»-avtotekeskust om lidnan suvižeks i suvipäivnouzmaižeks röunaks. Raudten 8-kilometrine sarak ühtenzoitab lidnad «Ivanovo — Kinešm»-keskustanke, radab vaiše juguiden täht.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 26 996 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 26 310 ristitud, rajonan seičeme kümnendest. Kaikiš suremb ristitišt oli 30..32 tuhad eläjid vozil 1967−1999 (32 300 rist. vl 1992).
Rahvahad (2010): venälaižed — 96,9%, toižed rahvahad — 3,1%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Rodnikin politehnine kolledž.
Irdkosketused.
*


Ülöjärvi.
Ülöjärvi ([ˈyløjærʋi], mugažo ročin kelel) om lidn da lidnankund Suomenman suvipäivlaskmas, Pirkanma-agjas. Se om Tamperehen lodehline ezilidn, valdkundan 35nz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Ezmäine küläkund nügüdläižen lidnan territorijal oli olmas vspäi 1779. Saudihe jumalanpertid vodele 1850. Registriruihe Ülöjärvi-küläkundad vl 1869. Anttihe kundale lidnan statusad vl 2004. Viljakkal-kund () om ližatud lidnha vl 2007, i Kuru-kund vl 2009.
Ülöjärvi šingotase peniden kormadimiden tegimel ("Avant Tecno Oy"), kül'menzoitandškapiden i honusiden pästandal ("Huurre Group"-kompanijan tegim), šauguiden tegimel murdoiden täht ("Plastiroll Oy"). Gidravline mašiništ, metallan ümbriradmižen holitišed, čuuktegim i gigijenižen kosmetikan edheotand.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan keskuzpalan suves. Keijärv om lidnan fartaloiden päivnouzmas (1,4 km², 144 m ü.m.t.), järed Näsijärv (suom. "Näsijärvi" 256,5 km², 95 m ü.m.t.) om lidnankundan päivnouzmaižeks röunaks. Matkad agjan Tampereh-keskushesai om 14 km suvipäivnouzmha, Hel'sinkihesai om 189 km suvipäivnouzmha-suvhe avtotedme vai raudtedme. «Tampereh — Seinjogi»-raudtekeskust i «Tampereh — Vas»-avtote läbitadas lidnad.
Lidnankundan ühthine pind om 1324,14 km², sidä kesken ma — 1115,64 km², vezi i sokaz tahond — 208,5 km² (vn 2019 andmused).
Eläjad.
Vl 2010 kundan eläjiden lugu oli 30 500 ristitud, vl 2016 — 32 799 ristitud. Kaikiš suremb kundan ristitišt om nügüd'.
Eläjad mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 97,4%, ročin kel' — 0,3%, toižed keled — 2,3%.


Navoloki.
Navoloki () om Venäman lidn da lidnankund Ivanovon agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Kinešman rajonan üks'jäine lidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1775. Vl 1880 Vičugan torgovanoiden kanghiden fabrik radaškanzi žilos. Radnikžilo vspäi 1925, sai lidnan statusad vl 1938. Vll 1935−1958 oli Navolokin rajonan keskuseks.
Navoloki šingotase tekstiližel tegimištol: bumagkanghiden kombinat, omblendfabrik.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan lodehližes čogas, Volgan Gor'kijan vezivaradimen oiktal randal, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ivanovohosai om 80 km suvipäivlaskmha orhal vai 111 km avtotel. Toižed lähembaižed lidnad oma Kinešm-rajonankeskuz i Zavolžsk (raudtestancijad) 10 km päivnouzmha orhal vai avtotedme. Raudtesarak tuleb Kinešmaspäi, se radab vaiše jüguiden täht.
Koume žilod i 15 küläd mülüdas lidnankundha Navolokin ližaks, sidä kesken 6 küläd kaikenaigaižeta ristitištota vl 2010. Lidnankundan pind — 94,97 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 12 301 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 10 206 ristitud, lidnankundan — 13 475 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 13 tuhad eläjid vozil 1959−1970 (13 832 rist. vl 1959). Kaik 12 639 ristitud elihe lidnankundas vl 2017.
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,0%, ukrainalaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 1,6%.
Professionaližen opendusen lähembaižed aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.


Kinešm.
Kinešm () om Venäman lidn da lidnümbrik Ivanovon agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Kinešman rajonan administrativine keskuz (ei mülü sihe).
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1429 kuti muretud totarlaižil. Se oli kalanpüdajiden pen' slabad eziauguižešti, kazvoi i kändihe torguindposadaks aigan mändes. Vspäi 1616 oli Kinešman makundan keskuseks. Vl 1758 ezmäine kanghiden tegim radaškanzi siš. Žilo sai makundan lidnan statusad vl 1777. Raudte ühtenzoitab Moskvanke vspäi 1871.
Kinešm šingotase mašinansauvomižel (avtopalad, tegesed metalližiš tuhkišpäi), bumagkanghiden tegimil, pälembaižiden sobiden omblendedheotandoil, himižel tegimel, sauvondmaterialiden pästandal (lämoinvastaižed materialad, betonižed tegesed), sömtegimištol (leibäntegesed, jauh, kagrasižed hel'pked, jähine).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volgan Gor'kijan vezivaradimen oiktal randal, 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kinešemk-jogi (34 km pitte) lankteb Volgha lidnan territorijal. Matkad Ivanovohosai om 86 km suvipäivlaskmha orhal, 103 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Navoloki 10 km päivlaskmha orhal vai avtotedme, i Zavolžsk Volgan vastrandal 1 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 2 km avtotedme. Vspäi 2003 avtotesild ühtenzoitab Zavolžskanke. "Kinešm"-raudtestancii i "Kinešm-2"-jüguraudtestancii ratas lidnas.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 75 165 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 88 164 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 100..105 tuhad eläjid vozil 1975−1999 (105 tuh. rist. vll 1986−1987 i 1991). Ortodoksižen hristanuskondan üks'toštkümne pühäpertid i koume časounäd oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,3%, toižed rahvahad — 2,7%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Kinešman tehnologine tehnikum, Kinešman medicinine kolledž, Kinešman politehnine kolledž. Valdkundaližen üläopendusen kaks' filialad ratas lidnas: Moskvan industrialižen universitetan i Ivanovon tekstiližen akademijan.
Irdkosketused.
*


Taiginmarjad.
Taiginmarjad () om levitadud dekorativine penzaz vai pen' pu. Mülüb Rozanvuiččed-sugukundha.
Leviganduz.
Londuseližen arealan piduz om enamba vit tuhad kilometrid, se om Sibir', Kazahstan, Mongolii i Kitai. Ištutadas Venäman evropižes palas amussai pöudverižiš šoiduiš, teveril, puištoiš. Taiginmarjad oma mectunuded Venäman evropižes palan keskuses.
Kazvab mecstepin (tobjimalaz), mecan i stepin zonoiš, harvas kuivas mecas, mecanröunoidme i pallištoil, luhtoil. Sädab penid žomid sijidme. Pakaiženvastaine kazmuz. Navedib letkesižid allüvialižid mahusid kločkivenke. Elänzoitab hüvin äjil mahusil, no ei tirpi lähižid gruntvezid i sur'vezid.
Ümbrikirjutand.
Korged ogakaz penzaz 1..4 m korkte, harvamb pen' pu 6 metrhasai korkte tüvenke 10 santimetrhasai diametral. Kor' om muzaburan vai burhahkan mujun. Oksad oma rusttad vai muzarusttad loštajad. Lehtesed čereduisoiš, ned oma munanvuiččed formal. Lehtesiden varded sasoiš 0,5..2 sm pitte. Änikuz om kändaz 3..4 sm pitte.
Kazvab vitkos, no eläb 200..400 vodhesai. Äikerdoitas semnil vai vezoil. Plodud oleskeldas 10..15-voččes igäs, oma küpsad sügüz'kus-redukus. Ploduiden hüvä satuz ripub haloiden olmatomudespäi änikoičendan aigan i ploduiden travijoiden vähäs luguspäi.
Toižendad.
Taiginmarjad oma ottud kul'turkazmuseks vspäi 1822. Ivan Mičurin pölüstoiti pihläd taiginmarjoiden heid'omal i sai "Crataegosorbus miczurinii"-gibridad södabidenke ploduidenke kargištuseta.


Plös (lidn).
Plös () om Venäman lidn da lidnankund Ivanovon agjan pohjoižes. Se om agjan kaikiš penemb lidn eläjiden lugun mödhe, mülüb Privolžskan rajonha i Venäman Istorižiden eländpunktoiden nimikirjuteshe federaliženke znamoičendanke.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1238 kuti muretud Batii-hanal lidnuz da lidn. Istorine nimituz om "Pleso" (). Vl 1410 saudihe ut lidnust. Se sai makundan lidnan statusad vl 1778 i oli tekstiližen agjan päjogiportaks edel «Ivanovo — Kinešm»-raudten sauvondad vl 1871. Ende kaks' kangaztegint, kaks' oludedheotandad i kümne pajad radoiba lidnas.
Plös šingotase turizmal. Vedadas festivalid joga vodel: äipäiväline, kezaküläpertiden, sportivine, animacine. Pirdajiden eländtaho, fil'mdas fil'mid.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan pohjoižpäivnouzmas, Volgan Gor'kijan vezivaradimen oiktal kukhikahal randal, 84..138 m ü.m.t. korktusil. Volgan leveduz om 650..700 m lidnanno. Šohonk (7 km pitte) lankteb Volgha lidnan territorijal. Matkad Kostroman agjhasai om 1 km pohjoižhe orhal jogen vastrandal, Ivanovohosai om 61 km suvipäivlaskmha orhal vai 69 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Volgorečensk (Kostroman agj) 20 km päivlaskmha orhal vai 30 km avtotedme, i Privolžsk-rajonkeskuz (raudtestancii) 16 km suvipäivlaskmha orhal vai 18 km avtotedme.
Viž žilod i 18 küläd mülüdas lidnankundha Plösan om ližaks, üks' külä oli kaikenaigaižeta ristitištota vl 2010. Lidnankundan pind — 96,2 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 3 559 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 2 340 ristitud, lidnankundan — 3 672 ristitud, rajonan ühesandez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 3,5..4 tuhad eläjid vozil 1939−1998 (4 tuh. rist. vll 1959 i 1992). Vl 2017 lidnankundan ristitišt oli 2 966 eläjad.
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,6%, toižed rahvahad — 2,4%. Ortodoksižen hristanuskondan ühesa jumalanpertid oma avaitud lidnas ezilidnoidenke.
Professionaližen opendusen aluzkund om Plösan biznesan da turizman kolledž.


Osmanan imperii.
Osmanan imperii ("Devlet-i Alijje-i Osmanijje"), vai Ottomanan imperii, oli valdkund Azijan päivlaskmas vozil 1299−1922, mugažo Afrikan pohjoižes i Evropan suvipäivnouzmas pit'kan aigan. Osmanan dinastii ohjasti 623 vot rattemata, 27. heinku 1299 — 2. kül'mku 1922, sid' tühjitihe monarhijad i tedotihe Turkanman Tazovaldkundad.
Valdkund oli sätud turkoil-osmanoil Osman Gazi-udž-bejan ohjandusenke Anatolijan pol'saren lodehes Konjan sultanatan čihodamižen jäl'ghe. Kändihe imperijaks-sultanataks Vizantijan da sen Konstantinopol'-pälidnan murendusen jäl'ghe vl 1453. Se azj sai voimust otta Evropan paloid edemba, Balkanan pol'saren irdpolel, i Osmanine imperii oti niid, mi om tärged nügüdläižen Turkanman täht. Osmanan imperii sai kilt Ezmäižes mail'man sodas i allekirjuti Lozannan kožundaktad.
Imperii sai ičeze valatoitusen päd 16.-17. voz'sadoil. Mülüti 32 agjad i äiluguižid rippujid valdkundoid 17. voz'sadan augotišel, möhemba anasti niid vai andoi avtonomijad.


Sal'sk.
Sal'sk () om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Rostovan agjan suves. Se om Sal'skan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Ezmäižen eländpunktan aluz oli pandud vl 1812 kuti "Judičev-futor", vspäi 1849 — "Voroncovskoje-žilo", nimitihe "Voroncovsko-Nikolajevskoje-žiloks" 20. voz'sadan augotišespäi, se oli makundan keskuseks. Vl 1899 saudihe «Tihoreck — Caricin»-raudtejonod "Torgovai-stancijanke" žilonno. Vl 1916 raudtejono ühtenzoiti stancijad Bataiskanke, i stancii kändihe raudtesol'meks. "Torgovii-žilo" stancijanke sai lidnan statusad vl 1926, sil-žo aigal udesnimitihe nügüdläižikš i sirtihe ümbrikon (ende makund) keskust lidnha, vspäi 1930 Sal'skan rajonan keskuz. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (31.07.1942 — 22.01.1943). Ühtištuihe Voroncovsko-Nikolajevskoje-žilod lidnanke vn 1957 kezakuspäi, Kapustino-žilod lendimportanke vspäi 1962.
Sal'sk šingotase tagondpressmašiništon tegimel, sauvondmaterialiden pästandal (savič, trotuarapakut), sömtegimištol (leibänkombinat, maidon edheotand), raudten edheotandoil, kivivoin i londuseližen gazan kompressorstancijoil, mugažo mebel'fabrik, kombisömän tegim, kaks' tipografijad i bumagšauguiden tegim ratas lidnas, järed kivivointerminal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Keskmäine Jegorlik-jogen oiktal randal tobjimalaz (129 km pitte, Donan hurapol'ne bassein), 29 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Voroncovo-Nikolajevskoje-vezivaradim om jogel lidnan röunoiš. Matkad Rostovhasai Donal om 163 km päivlaskmha-lodeheze orhal, 188 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Proletarsk 29 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 32 km avtotedme vai raudtedme, i Gorodovikovsk (Kalmikii) 53 km suvipäivnouzmha orhal vai 60 km avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 61 316 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 61..64 tuhad eläjad vll 1986−2011 (64 700 rist. vl 1998).
Rahvahad (2010): venälaižed — 92,7%, turkad — 1,6%, armenijalaižed — 1,3%, ukrainalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 3,3%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Sal'skan industrialine tehnikum, Sal'skan medicinine tehnikum, Sal'skan ekonomikan da oiktusen tehnikum, Sal'skan kozakišton kadetine proflicei.
Irdkosketused.
*


Volgodonsk.
Volgodonsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Rostovan agjan päivnouzmas. Se om agjan nellänz'-videnz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1950 27. päiväl heinkud kuti žilo-varatoitandbaz sauvomha Cimlänskan padoseinäd i Volgan-Donan kanalad. Vl 1953 nimitihe žilod "Volgo-Donsk" (), sil-žo vodel täuttihe Cimlänskan vezivaradint. Žilo sai lidnan statusad vn 1956 2. päiväl kül'mkud.
Volgodonsk šingotase atomreaktoriden tegimel («Atommaš») i mašinansauvomižen toižil tegimil, sauvondmaterialiden pästandal (puižed apakod, beton, raudbetontegesed), sömtegimištol (maidkombinat, kalakombinat, leibtegim), Rostovan AES:an ekspluatacijal (vll 2001−2010 Volgodonskan AES) i järedal jogiportal, mugažo kodihimijan tegim radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Cimlänskan vezivaradimen padoseinänno, Donan hural randal, 50 m. ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vezivaradimen pind om 35 m ü.m.t. kortte. Irrigacine Donan magistraline kanal zavodiše lidnas. Matkad Rostovhasai Donal om 189 km päivlaskmha orhal, 241 km avtotel vai raudtel. Lähembaine lidn om Cimlänsk 5 km pohjoižhe orhal, avtotedme vai raudtedme Donan vastrandal.
Volgodonsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Röunatab Volgodonskan rajonanke suves i päivlaskmas, Cimlänskan rajonanke lodehes i pohjoižes, Dubovskojen rajonanke päivnouzmas.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 170 841 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 181..184 tuhad eläjid vl 1991−1998 (184 tuh. rist. vl 1995).
Rahvahad (2010): venälaižed — 92,7%, ukrainalaižed — 2,8%, toižed rahvahad — 4,5%.
Professionaližen keskopendusen aluzkundad oma pedagogine i medicinine kolledžad, nell' tehnikumad, sauvondškol i Sal'skan kozakišton proflicein filial. Kaks' üläopendusen aluzkundoiden filialad: «MIFI»-tedoiduzkeskuz (Moskv) i Donan valdkundaline tehnine universitet (Rostov Donal) — Tehnologijoiden institut.


Bataisk.
Bataisk () om Venäman lidn, lidnümbrik da raudtesol'm Rostovan agjan suvipäivlaskmas. Se om Rostovan Donal suvine ezilidn, agjan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1769 kuti "Bataiskai-slabad" (). "Ba-tai-su" kändase türkižiš kelišpäi kuti «neps alangišt ojanke». Raudtestancii radaškanzi jonol Vladikavkazhasai vl 1875. Oli Bataiskan rajonan (1924−1938) keskuseks. Kätihe radnikžiloks vl 1925. Žilo sai lidnan statusad vn 1938 25. päiväl kül'mkud. Lidn oli okkupiruidud nacistoil (27.07.1942 — 07.02.1943). Mülütihe Koisug-žilod lidnha vl 1959.
Bataisk šingotase sauvondmaterialiden (raudbeton) i sauvondtegesiden (metalližkonstrukcijad, mülütimed) pästandal, transportižel mašinansauvomižel (avtoližavedamad, avtolibutimed, avialadimiden tegim, avtoveimiden edheotand), sömtegimištol.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Donan hural randpolel, 5..7 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pen' Koisug-jogi (, lankteb Donha ani lidnan taga) om lidnan lodehližeks röunaks, Azovan järgenduzkanal läbitab lidnan palad suves. Bataisk röunatab Rostovan Donal Kirovan rajonanke pohjoižes. Toižed lähembaižed lidnad oma Azov 25 km päivlaskmha orhal, 32 km avtotedme vai raudtedme, i Aksai 17 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 24 km avtotedme vai raudtedme. Bataisk-raudtestancii radab lidnan keskuzpalas-suves. «Rostov Donal — Krasnodar»-avtotekeskust om lidnan päivnouzmaižeks röunaks.
Bataisk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Röunatab Aksain rajonanke päivnouzmas, Azovan rajonanke päivlaskmas.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 48 tuhad eläjid. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 111 843 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Ortodoksižen hristanuskondan kuz' pühäpertid oma olmas lidnas, hristanuskondan toižed jumalanpertid i loičendpertid.
Rahvahad (2010): venälaižed — 90,6%, armenijalaižed — 2,5%, ukrainalaižed — 1,5%, korejalaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 4,0%.
Professionaližen opendusen aluzkundad Bataiskan informacižtehnologijoiden da radioelektronikan tehnikum i Bataiskan raudtetransportan da sauvondan tehnikum.


Mongolijan imperii.
Mongolijan imperii (;, "Yeke Mongɣol ulus" — «Sur' Mongoline valdkund»), oli valdkund Azijan päivnouzmas i keskuses vozil 1206−1368, mugažo Evropan päivnouzmas. Sündui Čingishanan i hänen jäl'gnikoiden anastusiden satuseks. Čingizidad i Juan'-dinastii ohjastihe kogonaižel imperijal, sen rippujil valdkundoil i möhemba ripmatomil valdkundoil imperijan sijas.
Vl 1294 kogonaine imperii čihozi nelläks palaks: Kuldaine ord, Čagatai ulus, Hulagujidoiden valdkund i Juan'-imperii.


Novočerkassk.
Novočerkassk () om Venäman lidn da lidnümbrik Rostovan agjan päivlaskmas. Se om Rostovan Donal pohjoine ezilidn, agjan nellänz'-videnz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud ülüdel kaičemha tahod kebnas vl 1805 semendkun 18. (30.) päiväl kuti Donan sodavägiden man (agj vspäi 1870) "Uz' Čerkassk"-pälidn (). Edeline agjan pälidn oli Čerkassk (nüg. Staročerkasskai-stanic Aksai-lidnanno) Donan randal, i se alištui sur'vezile joga vodel. Raudte läbiti lidnad vl 1864. Novočerkassk oli okkupiruidud nacistoil (25.07.1942 — 13.02.1943). Oli Novočerkasskan rajonan (1944−1963) administrativižeks keskuseks. Tedotihe Novočerkasskad kozakišton mail'man pälidnaks ühtenzoittud suiman aigan Moskvas vn 1993 heinkus.
Novočerkassk šingotase elektrovedimiden tegimel, Novočerkasskan GRES:al, raudmetallurgijan tegesiden pästandal (elektrodad, magnitad), aviamašiništon tegimel, lämuzmašiništon edheotandal, sömtegimištol (lihakombinat, oludtegim), koumel omblendedheotandal (naižsobad, specialižed sobad), mugažo 20 tedoinstitutad ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Aksai-jogen (Donan oiged ližajogi) i sen Tuzlov-ližajogen randoil, 101 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Rostovan Donal röunhasai om 20 km suvipäivlaskmha orhal, 25 km avtotel vai raudtel, keskushesai — 37 km orhal vai 42 km avtotel. Toižed lähembaižed lidnad oma Šahti 22 km pohjoižhe orhal, 27 km avtotedme vai raudtedme, i Aksai 24 km suvipäivlaskmha-suvhe orhal, 26 km avtotedme vai raudtedme. Koume raudtestancijad ratas lidnas, suvespäi pohjoižhe: Novočerkassk, Hotunok, Lokomotivstroi. «Don»-avtote (M4) ümbärdab lidnad päivlaskmaspäi, vižkilometrine sarak tuleb lidnha sišpäi.
Novočerkassk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Röunatab Aksain rajonanke suves i päivlaskmas, Oktäbrin rajonanke pohjoižes i päivnouzmas.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 81 tuhad eläjid. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 168 746 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 185..189 tuhad eläjid vll 1985−1999 (189 tuh. rist. vozil 1991 i 1994). Ortodoksižen hristanuskondan kaks' päjumalanpertid i kahesa jumalanpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 93,8%, ukrainalaižed — 1,7%, armenijalaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 2,9%.
Professionaližen keskopendusen aluzkundad oma seičeme kolledžad, sidä kesken Novočerkasskan tegimištoližtehnologijoiden da ohjandusen kolledž, tehnikum-internat, Suvorovan škol i kadetkorpus. Üläopendusen aluzkundoiden kaks' filialad ratas lidnas.


Vizantijan imperii.
Vizantijan imperii (, "Romania"; "Basileja Romaion", Ῥωμανία "Romania"), Vizantii vai Päivnouzmaine Rimalaine imperii, oli valdkund Azijan päivlaskmas i Evropan suves vozil 395−1453, mugažo Afrikan pohjoižes ezmäižil voz'sadoil. Rimalaižen imperijan jagon üks' pala kahtespäi. Vizantii levitihe severz'-se kerdoid, no kadoti territorijoid vihankandajiden rahvahiden londoiden tagut. Oli imetud Osmanan imperijal.
Grekan kul'tur oli levitadud lujas. Ortodoksine hristanuskond oli valdkundaližeks religijaks, kaik toižed uskondad oliba kel'tud. Ülembaine kund kogoni grekalaižišpäi i armenijalaižišpäi päpaloin. Vll 1204−1261 imperii oli jagadud nelläks palaks, no udessündutihe. Socialine lift radoi hüvin kacmata korktaha korrupcijha, mehed ristitkundan alašoiduspäi kändiba imperatoroikš erasti. Sodakukerdused oliba paksud, kaik oli 65 kukerdust imperijan elos 1058 vot hätkte, i vaiše 34 imperatorad koliba ičeze surmal.
Imperijan tegimišt oli šingotadud toižen Evropan erineden, käziradajiden tavarad oliba tetabad sen irdpolel. Vizantii oli Šuukten päivlaskmaižeks agjaks, vedihe torguindad Kitainke i Indijanke. Elokahan imperijan valatoitand oli kul'turine. Tetas äi muštnikoid, amuižgrekan literaturad, Vizantijan čomamahtoid, medicinad. Venän oiktuz oti imperijan oiktuzsistemad ezikuvaks.


Zernograd.
Zernograd () om Venäman lidn da lidnankund Rostovan agjan suvipäivlaskmas. Se om Zernogradan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1929 kuti žilo Verblüd-raudtesarakonno tedoidamha vill'sovhozan ižandusen formad. Vn 1933 10. päiväl uhokud registriruihe žilod "Zernovoi"-nimitusenke. Toižen mail'man sodan aigan se oli okkupiruidud nacistoil (30.07.1942 — 30.01.1943), i tedoinstitut oli evakuiruidud Kustanai-lidnha (Kazahstan). Tedolidnut sai lidnan statusad vl 1951. Udesnimitihe nügüdläižikš vl 1960.
Zernograd šingotase opendusen i tedon aluzkundoil, mašinansauvomižel (maižanduzmašinad, materialad i tehnik sadun täht), sauvondmaterialiden pästandal (torved, stökolpaketad), sömtegimištol (surmän edheotand, kalankazvatand). Maižandusen koume tedoinstitutad ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Kagal'nik-jogen basseinas (162 km pitte, lankteb Azovmerhe), 85 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Rostovhasai Donal om 61 km lodeheze orhal, 77 km avtotel vai raudtel. Toižed lähembaižed lidnad oma Bataisk 54 km lodeheze orhal, 64 km avtotedme vai raudtedme, i Sal'sk 103 km suvipäivnouzmha-päivnouzmha orhal, 121 km avtotedme vai raudtedme. Zernograd-raudtestancii (edel 1973 vot Verblüd) radab «Bataisk — Sal'sk»-keskustal. «Zernograd»-sodalendimport i sodajaguz oma 6 km päivnouzmha lidnaspäi.
Kahesa žilod i kaks' futorad mülüdas lidnankundha Zernogradan ližaks.
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 8 800 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 26 842 ristitud, lidnankundan — 30 849 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 28..29 tuhad eläjad vll 1996−2006 (29 700 rist. vl 1998). Kaik 28 588 ristitud elihe lidnankundas vl 2017.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,6%, ukrainalaižed — 1,8%, armenijalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 2,3%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Zernogradan pedagogine kolledž, Zernogradan agrotehnologijoiden tehnikum, Azovan-Mustmeren inženerine institut — Donan valdkundaližen agrarižen universitetan filial.
Irdkosketused.
*


Azov.
Azov () om Venäman lidn, lidnümbrik da transporttesol'm Rostovan agjan suvipäivlaskmas, Rostovan Donal suvipäivlaskmaine ezilidn. Se om agjan ühesanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Azovan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo (vspäi 1924), ei mülü sihe.
Istorii.
Amuižgrekine Tanais oli olmas Donan vastrandal 3. voz'sadal EME — 5. voz'sadal meiden erad. Nügüdläižen eländpunktan oficialine alusenpanendan dat om 1067. voz', no se jäb vahvištuseta dokumentoil vai kaivandusil. Mainitaškanzihe vspäi 1239 kuti Kuldaižen ordan "Tan"-lidn (), se-žo "Azak-Tan". Šingotihe torguindteiden ristaks. Vl 1395 Tamerlanan sodaväged murenzihe lidnad. Italijalaižed udessaudihe Tanad torguindfaktorijaks i panihe varmdad lidnust, no Osmanan imperijan sodaväged anastiba Tanad üks'kaik vl 1475. Azovan Azak-lidnuz oli saudud turkoil sil aigalpäi, panihe lidnusen seinid mantazole vaiše 18. voz'sadan keskes. Azov sai lidnan statusad vl 1708 i oli Azovan gubernijan pälidnaks vll 1708−1711. Om Venäman palaks rattemata vspäi 1739. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (28.07.1942 — 07.02.1943).
Azov šingotase meriportal, mašinansauvomižel (diskad kezroiden täht), sauvondmaterialiden pästandal (raudbeton), sömtegimištol (konservad, päivnouzmman magedusiden konditerine fabrik), mugažo vauktušvitaminližadusiden tegim radab lidnas. Ende tagondmašiništon tegim, torguindmašiništon edheotand i seineroiden laivansauvomine oliba Azovas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Donan jogensun huran hijaman hural randal 15 kilometras jogen lanktendaspäi Azovmeren Taganrogan lahthe, 40 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Azovk-jogi (11 km pitte) om lidnan pohjoižpäivnouzmaižeks röunaks, lankteb Donha. Matkad Rostovan Donal keskushesai om 25 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 38 km avtotel vai raudtel. Toižed lähembaižed lidnad oma Bataisk 25 km päivnouzmha orhal, 32 km avtotedme vai 30 km raudtedme, i Taganrog 40 km lodeheze orhal i merol, 105 km avtotedme vai raudtedme. "Azov-raudtestancii" radab vspäi 2010, se om lopuline sarakol Bataiskaspäi.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 25 tuhad eläjid. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 82 937 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 81..83 tuhad eläjid vll 1987−2017 (83 210 rist. vl 2009).
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,5%, ukrainalaižed — 1,4%, armenijalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 1,9%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Azovan gumanitariž-tehnine kolledž, Azovan kozakišton kadetine agrariž-tehnologine tehnikum, Donan pedagogižen i Rostovan bazižen medicinižen kolledžiden filialad, mugažo Donan valdkundaližen tehnižen universitetan Tehnologine institut.
Irdkosketused.
*


Gukovo.
Gukovo () om Venäman lidn da lidnümbrik Rostovan agjan päivlaskmas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1802 kuti Gukov-kozakan futor. Oficialižen alusenpanendan voz' om 1878, konz saudihe "Kovalevo-stancijad" žilos udel Doneckan kivihil'raudtel. Udesnimitihe stancijad Gukovoks vl 1904. Kätihe radnikžiloks vl 1939. Gukovo oli okkupiruidud nacistoil (heinku 1942 — 14.02.1943) Toižen mail'man sodan aigan. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1955 30. päiväl kezakud. Šingotihe kivihilen samižel pit'kan aigan, sen edheotand eläb bankrotnendan proceduras läbi (2017).
Gukovo šingotase sömtegimišton i kebnan tegimišton edheotandoil, mašinansauvomižel tegimel i sauvondmaterialiden pästandal (savič). Venäman muit radab lidnas, röunpäličmänendtahod raudtel i avtotel. Kivihilen samižen muzei, krossavtorallin trass lidnanno.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 250 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, röunatab Ukrainan Luganskan agjanke päivlaskmas. Om ümbärtud Rusttan Sulinan rajonan territorijal toižiš sijiš. Matkad Rostovhasai Donal om 94 km suvhe orhal, 111 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Zverevo 5 km päivnouzmha orhal, avtotedme vai raudtedme, Rusked Sulin 15 km suvipäivnouzmha orhal, avtotedme vai raudtedme, Novošahtinsk 25 km suvhe orhal, 30 km avtotedme vai raudtedme, i Dovžansk (Ukrain) 20 km päivlaskmha orhal, avtotedme vai raudtedme.
Gukovo om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Se kogoneb kudes ühtenzoittud kaivuzžilospäi.
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 8 800 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 67 278 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 72 tuhad eläjad vll 1986−1987.
Rahvahad (2010): venälaižed — 93,3%, armenijalaižed — 3,0%, ukrainalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 2,7%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Gukovon sauvondtehnikum, mugažo Šahtin regionaližen poltusen da energetikan kolledžan filial i Gukovon ekonomikan da oiktusen institut — Rostovan valdkundaližen ekonomižen universitetan filial oma avaitud lidnas.


2015.
2015 (kaks' tuhad vižtoštkümnenz') voz' — järgeline voz', kudamb augotihe nellänz'päiväl grigorianižen kalendarin mödhe.
Rahvahidenkeskeine mahusiden voz'. Rahvahidenkeskeine pidatusen i pidatuztehnologijoiden voz'. Literaturan voz' Venämas.


Kamensk Šahtil.
Kamensk Šahtil () om Venäman lidn da lidnümbrik Rostovan agjan päivlaskmas-lodehes. Se om agjan kahesanz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1671 kuti "Kamenskai-stanic" (), nügüd'aigaižel sijal vspäi 1817, sirtihe regulärižiden sur'veziden tagut. Stanic sai lidnan statusad kuti "Kamensk-lidn" vn 1927 28. päiväl keväz'kud. Om nügüdläiženke nimitusenke vn 1929 elokuspäi. Vll 1923−1935 i 1940−1989 lidn oli Kamenskan rajonan administrativižeks keskuseks. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (18.07.1942—13.02.1943).
Kamensk Šahtil šingotase kivihilen samižel, himižkombinatal (polimerad) i kivivoinajajal tegimel, mašinansauvomižel (gazmašiništ, kaivuzmašiništ), sauvondmaterialiden pästandal (savič, pun ümbriradmine), sömtegimištol (konditerine fabrik, leibänkombinat), mugažo «Gloria Jeans»-torguindmarkan omblendfabrik radab lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Severskii Donc-jogen oiktal randal (Donan oiged ližajogi), 23..137 m korktusil, 60 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud Kamenskan rajonan territorijal. Matkad Ukrainan Luganskan agjan röunhasai om 15 km päivlaskmha orhal, Rostovhasai Donal om 129 km suvhe orhal, 143 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad (Kamenskan Šahtil keskusespäi) oma Zverevo 30 km suvhe orhal, 35 km avtotedme vai raudtedme, Doneck 15 km päivlaskmha orhal, 25 km avtotedme vai raudtedme, i Vauged Kalitv 42 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha orhal, 57 km avtotedme vai raudtedme. «Don»-mante (M4) ümbärdab lidnad päivnouzmaspäi. "Kamenskai"-raudtestancii () i "Lihai"-raudtesol'm (ven. "Лихая") ratas lidnas.
Kamensk Šahtil om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 42 700 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 95 296 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 96 600 eläjad vl 2005, mülütihe kaht lidnanvuittušt Zavodskoi- i Lihovskoi-žilod lidnha sil vodel.
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,0%, ukrainalaižed — 1,7%, toižed rahvahad — 3,3%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Kamenskan Šahtil medicinine kolledž, Kamenskan pedagogine kolledž, Kamenskan himiž-mehanine tehnikum i Lihovskoin raudtetransportan tehnikum, mugažo Suvivenäman valdkundaližen politehnižen universitetan (Novočerkassk) Kamenskan institut-filial.


Giteg.
Giteg (rundikš i) om Burundin politine pälidn vspäi 2019. Se om valdkundan üks' surembiš lidnoišpäi, mugažo Gitegan agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt "Kiteg"-nimitusenke () oli Burundin kunigahan sijaduseks voz'sadoiden aigan. Saksalaižed paniba lidnalaižen eländpunktan alust vl 1912. Tühjitihe kunigahust vl 1966. Burundin Kunigahusen jäl'gmäine Ntare V-mvami (kunigaz) oli riktud Gitegas vn 1972 29. päiväl sulakud.
Pjer Nkurunziza-prezident tedištoiti planoid tehta Gitegad pälidnaks vl 2007. Valdkundan uz' politine pälidn vn 2019 vilukun 16. päiväspäi. Severz'-se ministrusid sirtihe sihe kahtes päiväs pätandan jäl'ghe. Varastadas, miše valdkundan tobmuden aluzkundoiden täuz' sirdand linneb koumes vodes.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Burundin i agjan keskuzpalas, peniden Njamugogo-jogen (suves) i Karong-jogen (Karonga, pohjoižes) randoil, mägištol kukhiš ümbri, 1504 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad ekonomižhe Bužumbur-pälidnhasai om 62 km lodeheze.
Eläjad da transport.
Gitegan kundan ristitišt oli 155 005 eläjad vl 2013. Hristanuskondan erazvuiččiden sarakoiden i islaman pühäpertid oma avaitud lidnas. Gitegan politehnine universitet zavodi radod vl 2014.
Lidn ühtenzoitase avtoteil valdkundan lidnoidenke. Gitegan lendimport ("GID") om saudud lidnan lodehes, se eile rados.
Homaičendad.
*


Vauged Kalitv.
Vauged Kalitv () om Venäman lidn da lidnankund Rostovan agjan keskuzpalan lodehes. Se om Vauktan Kalitvan rajonan administrativine keskuz da pala. Om «sodahoštusen lidn»-arvnimenke vn 2019 sulakuspäi.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1703 kuti kozakišton lidnut Petr I-carin käskön mödhe, möhemba "Ust'-Belokalitvenskai-stanic" (). Kätihe stanicad Vauged Kalitv-radnikžiloks vl 1941. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (20.07.1942—19.01.1943). Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1958 29. päiväl elokud.
Vauged Kalitv šingotase alüminijan vanundtegimen edheotandoil (pol'fabrikatad, sauvondprofil', astjad), mugažo radsor'mikoiden tegim radab lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Severskii Donc-jogen molembil randoil (Donan oiged ližajogi), 40 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kalitv-jogi (308 km pitte, hura) i Lihai-jogi (69 km pitte, oiged) lanktas Severskii Doncha lidnan territorijal. Severskii Donc-jogen oiged rand om kall'oikaz, 148 metrhasai ü.m.t. kortte. Matkad Rostovhasai Donal om 132 km suvipäivlaskmha orhal, 166 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Rusked Sulin 62 km suvipäivlaskmha orhal, 92 km avtotedme vai raudtedme, Zverevo 53 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, 71 km avtotedme vai raudtedme, i Kamensk Šahtil 42 km päivlaskmha orhal, 57 km avtotedme vai raudtedme. "Vauged Kalitv"-raudtestancii radab «Kamensk Šahtil — Volgograd»-keskustal.
Koume futorad mülüdas lidnankundha Vauktan Kalitvan ližaks: Borodinov, Dädin, Pocelujev.
Eläjad.
Vl 1939 stanican ristitišt oli 8 200 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 43 651 ristitud, lidnankundan — 44 403 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 47..49 tuhad eläjid vll 1989−2003 (49 500 rist. vl 1996). Kaik 41 552 ristitud elihe lidnankundas vl 2017.
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,6%, ukrainalaižed — 1,7%, toižed rahvahad — 2,7%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Vauktan Kalitvan gumanitariž-industrialine tehnikum i Vauktan Kalitvan äiprofil'ne tehnikum.
Irdkosketused.
*


Konstantinovsk.
Konstantinovsk () om Venäman lidn da lidnankund Rostovan agjan keskuzpalas. Se om Konstantinovskan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1924).
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vn 1593 «Aigkirj Voronežaspäi Don-jogel Azovhasai i Mustmerhesai»-dokumentas kuti kozakoiden "Babei-lidnut" () Donan sarel i "Ülärazdorad"-eländpunkt (ven. "Верхние Раздоры"), möhemba "Babskai-stanic" (ven. "станица Бабская"). Vl 1839 ühtenzoittihe Vedernikovskai- i Babskai-stanicoid da nimitihe Konstantinovskai-stanicaks (ven. "станица Константиновская") Konstantin Romanov-ruhtinasen nimen mödhe.
Vl 1850 panihe stanican alust udel sijal i sirtihe eläjid sihe vodele 1864. Stanic kändihe 1. Donan ümbrikon keskuseks. Vspäi 1941 se oli Konstantinovsk-radnikžiloks. Toižen mail'man sodan aigan stanic oli okkupiruidud nacistoil (heinku 1942 — 18.01.1943). Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1967 20. päiväl kül'mkud. Vodele 1982 Konstantinovskan gidrosol'men (šlüzad) sauvond tuli lophu «Don — Volg»-vezitel.
Konstantinovsk šingotase maižanduzprodukcijan ümbriradmižel (vinedheotand) i jogiportal. Lidn om ümbärtud maižanduzrajonal (vinmarjan i villän kazvatand, živatvodind). Kozakoiden hebonkeskuz, vinfestival'. Ende radoiba kalategim, voitegim, savičtegim, betontegim.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suvipäivlaskmaiženno röunanno, Donan oiktal randal, 40 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Rostovhasai Donal om 112 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 153 km avtotel. Lähembaine lidn om Semikarakorsk 23 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 35 km avtotedme. Avtotesild lidnanno ühtenzoitab Donan randoid.
Viž futorad mülüdas lidnankundha Konstantinovskan ližaks: Hräščevskii, Kostino-Gorskii, Mihailovskii, Starozolotovskii, Vedernikov. Lidnankundan pind — 298 km².
Eläjad.
Vl 1939 stanican ristitišt oli 9 065 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 17 926 ristitud, lidnankundan — 20 241 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 18 tuhad eläjid vll 1989−2009 (18 800 rist. vl 1996, 2002−2003). Kaik 19 617 ristitud elihe lidnankundas vl 2017.
Rahvahad (2010): venälaižed — 93,9%, armenijalaižed — 1,8%, ukrainalaižed — 1,5%, toižed rahvahad — 2,8%. Ortodoksižen hristanuskondan viž pühäpertid oma olmas lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Konstantinovskan pedagogine kolledž, Konstantinovskan tehnologine tehnikum i Konstantinovskan agrovettehnologijoiden i ohjandusen tehnikum (maižanduztehnikum).
Irdkosketused.
*


Rusked Sulin.
Rusked Sulin () om Venäman lidn da lidnankund Rostovan agjan päivlaskmas. Se om Rusttan Sulinan rajonan administrativine keskuz da pala.
Istorii.
Ezmäižen eländpunktan aluz om pandud vl 1797 kuti Sulin-futor. Möhemba panihe toižiden futoriden alusid, sidä kesken Skelevatskii-futor. Sulinan metallurgine tegim (teraz, raudtegesed) oli lidnan päedheotandaks vll 1874−2009, tegimen tobj pala om likvidiruidud. Vl 1926 ühtištuihe Sulinad lähižidenke eländpunktoidenke da anttihe lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke. Lidn oli okkupiruidud nacistoil (21.07.1942 — 14.02.1943) Toižen mail'man sodan aigan.
Rusked Sulin šingotase terazpalliškoiden tehmižel («Južstal'»), sauvondmaterialiden pästandal (stökollehtesed, šebin', mineraline izoläcii), leibän edheotandal i villän elevatoral.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suviröunanno, Kundrüčj-jogen hural randal tobjimalaz (244 km pitte, Severskii Doncan oiged ližajogi) i sen huran Gniluš-ližajogen randoil (ven. "Гнилуша"), 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Nesvetaiskoje-vezivaradim (5 km²) om ani suvipäivlaskmha lidnaspäi, saudihe vll 1936−1937.
Matkad lidnaspäi Rostovhasai Donal om 72 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal, 98 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Šahti 15 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal, 25 km avtotedme vai raudtedme, Novošahtinsk 5 km suvipäivlaskmha orhal, 10 km avtotedme vai raudtedme, Gukovo 15 km lodeheze orhal, avtotedme vai raudtedme, i Zverevo 15 km pohjoižhe orhal, 35 km avtotedme vai 20 km raudtedme. "Sulin-raudtestancii" radab lidnan päivnouzmaižes palas vspäi 1871. «Don»-mante (M4) mäneb päivnouzmha lidnaspäi 6 kilometras.
Rusked Sulin om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 33 900 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 40 866 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 43..47 tuhad eläjid vll 1989−2006 (47 200 rist. vl 1996). Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,1%, ukrainalaižed — 1,4%, armenijalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 2,2%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Rusttan Sulinan tehmižtehnologijoiden kolledž.
Irdkosketused.
*


Kärdl.
Kärdl ([ˈkærˑ'dlɑ],) om Estinman lidn valdkundan päivlaskmas. Se om Hiju-makundan administrativine keskuz, Hijuma-saren i makundan üks'jäine lidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1564 kuti ročilaižiden külä. Se oli Venäman imperijan palaks vll 1721−1917 (). Vspäi 1830 sobiden omblendfabrik radoi küläs, vspäi 1849 — meriport, molembad oliba pandud mantazole Toižen mail'man sodan aigan. Vl 1920 kätihe žiloks. Vl 1938 Kärdl sai lidnan oiktusid. Vl 2013 ühtenzoittihe lidnan municipalitetad Kirgessaare-volostinke da panihe Hiju-volostin alust. Vn 2017 redukul tehtihe administrativišt reformad, sen jäl'ghe Hiju-volost' om üks'jäine makundas nellän volostin sijas.
Kärdl šingotase kalanpüdandal i turizmal (lapsiden festival' kezakus, kofen navedijoiden päiväd elokus, amuine meteoritan krater 5 kilometras). Lidn om maižanduzrajonan keskuseks. Mecan varhapanendan punkt.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Hijumaa-saren pohjoižpäivnouzmaižel randal, Baltijan meren Tareste-lahten merikaranno. Nuutri-jogi i Kärdl-oja jokstas lidnadme i lanktas merhe sen territorijal. Artezianižed vezipurtked oma olmas lidnas. Matkad Tallidnhasai om 120 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 155 avtotel ehtatimenke. Vspäi 1963 Kärdlan lendimport ("KDL") om avaitud 6 km päivnouzmha lidnaspäi, reisad Tallidnhasai 1..2 kerdad päiveses. Lähembaine lidn om Haapsalu 44 km päivnouzmha orhal vai 56 km avtotedme ehtatimenke. Ehtatim radab läz 10 kerdad päiväs (28 km, 90 minutad). Ei ole passažirühtenzoitust meredme.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan eläjiden lugu oli 1 524 ristitud, vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe — 3 050 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 4 139 eläjad vl 1989.
Rahvahad (lidnalaižed vl 2011, enamba 0,3%): estilaižed — 98,16%, venänikad — 0,89%, toižed rahvahad — 0,95%.
Lidnan edeline pämez' om Reili Rand (2015–2017), radab Hiju-makundan pämehen nügüd'.


Novošahtinsk.
Novošahtinsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Rostovan agjan päivlaskmas. Se om agjan seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Ezmäižed mainitesed kivihiles sijaližen man pindal datiruišoiš vl 1696. Sil-žo aigal zavottihe hilen samišt — Donbassan otandad kävutamižhe. Eländpunktad nügüdläižen lidnan territorijal oliba vspäi 1840. Nesvetai-kaivuz oli tetab 20. voz'sadan augotišes, nimitihe jogen mödhe. Panihe viden järedan kaivuden alust vl 1913 da saudihe raudtesarakod. Vn 1939 31. päiväl vilukud ühtištuihe Molotovskii- i Kominternovskii-žiloid da anttihe lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke. Lidn oli okkupiruidud nacistoil (23.07.1942 — 13.02.1943) Toižen mail'man sodan aigan. Vspäi 2003 kaik kivihilen samižen kaivused oma sauptud.
Novošahtinsk šingotase sauvondmaterialiden pästandal (vahtbeton, metalližed tegesed), metallan i pun ümbriradmižel, omblendfabrikal («Gloria Jeans»), kivivoinümbriradmižen tegimel (vspäi 2009), sömtegimištol, mugažo openduzmeblin tehmižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pen' Nesvetai-jogi augotase lidnan pohjoižes (48 km pitte, Donan oigedpol'ne bassein) 200 m ü.m.t. korktusel, se läbitab lidnan pohjošt i suved. Lidnümbrik röunatab Oktäbrin rajonanke suves i Rusttan Sulinan rajonanke pohjoižes. Matkad Ukrainan Luganskan agjan röunhasai om 10 km lodeheze orhal, Rostovhasai Donal om 62 km suvhe orhal vai 75 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Šahti 15 km päivnouzmha orhal vai 20 km avtotedme, Rusked Sulin 5 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 10 km avtotedme, Gukovo 25 km pohjoižhe orhal vai 30 km avtotedme, i Zverevo 25 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha orhal vai 45 km avtotedme. Röunpäličmänendtaho om olmas Ukrainan röunal. "Nesvetai"-raudtestancii radoi paloin muretud 30-kilometrižel sarakol «Roston Donal — Moskv»-keskustaspäi. E50-avtomaršrut läbitab lidnad suvipäivnouzmaspäi lodeheze, se ühtenzoitab «Don»-avtotrassad (M4, 10 km suvipäivnouzmha) Ukrainan röunanke.
Novošahtinsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt, olnuded lähižed žilod mülütadas lidnha vspäi 2004.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 48 000 eläjid. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 111 075 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 116 200 eläjad vl 2005. Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid oma avaitud lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,7%, ukrainalaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 3,7%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Novošahtinskan avtotransportine tehnikum, mugažo profopenduz andase neniden aluzkundoiden koumes filialas: Šahtin poltusen da energetikan regionaline kolledž, Suvine federaline universitet (Rostov Donal), Suvivenäman valdkundaline tehnine universitet (Rostov Donal).


Cimlänsk.
Cimlänsk () om Venäman lidn da lidnankund Rostovan agjan päivnouzmas, Volgodonskan pohjoine ezilidn. Se om agjan kaikiš penemb lidn eläjiden lugun mödhe, Cimlänskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Ezmäine kozakišton Ust'-Ciml-lidnut () mainitase vspäi 1672, möhemba Cimlänskai-stanic. Nimitihe sijadusen mödhe Ciml-jogen lanktendanno Donha (, nüg. 186 km pitte, ende 207 km). Šingotihe vinmarjan kazvatandal i jogavoččil jarmankoil. Vll 1950−1952 sirtihe stanicad udhe nügüdläižhe sijha Kumšackai-stanicale Donan oiktal randal; toine stanic mugomanke nimitusenke om olmas 12 km lodeheze lidnaspäi. Cimlänskan GES om saudud vll 1949−1954 türmatud mehiden vägil. Endevanh stanic i Cimlan jogensu oma upotadud. Vl 1950 kätihe stanicad Cimlänskii-radnikžiloks. Vspäi 1961 se om lidnan statusanke, Cimlänsk-nimitusenke.
Cimlänsk šingotase laivanmehanižel (gruntpompad i laivad niile) i mašinansauvomižen tegimil, sömtegimištol (vintegim, kalakombinat), elektrusen tehmižel (Cimlänskan GES) i kalankazvatusel. Volgodonskan eläjiden lebunsija, mineraližen veden purtked.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suviröunanno, Kumšak-jogensunno (121 km pitte) i Cimlänskan vezivaradimen päivlaskmaižel randal (Don-jogen oiged randpol'), 70 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vezivaradimen pind om 35 m ü.m.t. kortte. Matkad Rostovhasai Donal om 186 km päivlaskmha-lodeheze orhal, 237 km avtotel vai raudtel. Lähembaine lidn om Volgodonsk Donan vastrandal, 5 km suvhe orhal, avtotedme vai raudtedme. "Cimlänskai"-raudtestancii radab vspäi 1951.
Eläjad.
Vl 1939 stanican ristitišt oli 4 400 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 15 028 ristitud, rajonan nell' ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 16 300 eläjad vl 1996. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om saudud lidnas: ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' i ph. Panteleimon-spravitajan jumalanpert', mugažo üks' časoun'.
Rahvahad (2010): venälaižed — 93,2%, ukrainalaižed — 1,9%, toižed rahvahad — 4,9%.
Professionaližen opendusen lähembaižed aluzkundad ratas Volgodonskas.
Irdkosketused.
*


Semikarakorsk.
Semikarakorsk () om Venäman lidn da lidnankund Rostovan agjan keskuzpalas. Se om Semikarakorskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Hazarine lidnuz oli olmas Sal-jogen lanktendanno Donha 7.-9. voz'sadal, sen jändused-lidnut () oma kaičenus. Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1594 kuti kozakoiden "Semikarakori-lidnut" (), nimituz om türkan augotižlibundanke. Mainitase toižen kerdan stanican Frol Minaev-atamanan ozutandoiš Sur'oigenuziden käskuzaluzkundas (Moskv) vl 1672, se voz' lugese alusenpanendan oficialižeks.
Stanic vajehti sijadust severt-se kerdad, ka oli alištunu Donan sur'vezile üks'kaik jogo kevädel. Sirtihe stanicad amuižes lidnusespäi hurarandadme, sid' Donan oiktale randale da tagaz. Eländpunkt om olmas nügüdläižel sijal vspäi 1895, maižandusen sarakod i torguind änikoičiba siš. Vl 1911 Don vajehti vagod stanicanno, edeline vago om Vanh Don-järveks () da lidnan pohjoižröunaks. Toižen mail'man sodan aigan stanic oli okkupiruidud nacistoil (keza 1942 — 4.01.1943). Stanic sai lidnan statusad vn 1972 25. päiväl semendkud.
Semikarakorsk šingotase keramikan tehmižel, sömtegimištol (leibänkombinat, konservtegim, sagudtegim), maižanduztehnikan kohendusel i plodunkazvatandtarhal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan lodehes, Donan hural randal i sen huran Sal-ližajogen () oiktal randpolel, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Rostovhasai Donal om 86 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 117 km avtotel. Lähembaine lidn om Konstantinovsk 23 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal vai 35 km avtotedme. «Rostov — Volgodonsk»-avtotekeskust ümbärdab lidnad suvespäi. Om ehtatimid Donas päliči.
Semikarakorsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 109 km², sidä kesken mec 1,5 km², maižanduzma 57 km².
Eläjad.
Vl 1939 stanican ristitišt oli 5 900 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 23 884 ristitud, rajonan nell' ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 23..24 tuhad eläjid vll 1992−2013 (24 200 rist. vll 1998 i 2001).
Rahvahad (2010): venälaižed — 92,9%, ukrainalaižed — 2,2%, armenijalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 3,6%. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid da kaks' časounäd oma olmas lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkund om Semikarakorskan agrotehnologine tehnikum.
Irdkosketused.
*


Miluoki.
Miluoki ([mɪlˈwɔːki], sijaline [mɪˈlwɔːki]) om lidn da port Suril järvil, pohjoižes Viskonsin-štatas. Se om štatan kaikiš suremb i valdkundan 31nz' lidn eläjiden lugun mödhe, Miluokin ümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Ende ho-čank-, menomini-, foks-, maskuten-, sauk-, potavatomi- i odžibve-indejalaižed eliba neniš tahoiš. Evropalaižiden eländpunktan aluz om pandud Žak Vio-kanadalaižel vl 1795 kuti torguindžilo. Nimituz libub algonkinižes indejižes "millioke"-sanaspäi i znamoičeb «čoma ma». Kaznu eländpunkt sai lidnan statusad vn 1846 31. päiväl vilukud, se om Miluokin alusenpanendan oficialine dat.
Miluoki šingotase tervhudenkaičendan aluzkundoil, finansižil fondoil, pästandkodil, mašinansauvomižel (kaivuztransportine mašiništ — Komatsu, akkumulätorad — Johnson Controls), sömtegimištol (oludtegimed). Neniden kompanijoiden päfaterad sijadasoiš lidnas: Northwestern Mutual (varmituz, rahapanendad), Manpower (personalan rekruting), Rockwell Automation (tegimišton avtomatizacii), Harley-Davidson (motociklad, aviapalad).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase štatan suvipäivnouzmas, Mičigan-järven päivlaskmaižel randal, 188 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Koume joged ühthejokstas da lanktas järvhe: Menomoni, Kinnikinik i Miluoki. Matkad štatan administrativižes Madison-keskushesai om 124 km päivlaskmha. Lähembaine toine järed lidn om Čikago 150 km suvhe.
Eläjad.
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 592 025 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 741 324 eläjad vl 1960. Vspäi 2000 lidnan eläjiden lugu om stabiline. Läz 2 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas (33nz' surtte valdkundas).
Augotižlibundan mödhe (2010): afrikalaižed — 40,0%, evropalaižed (ispanijalaižita) — 37,0%, ispanijalaižed i latinoamerikalaižed — 17,3%, azijalaižed — 3,5%, toiženke augotižlibundanke — 2,2%.


Zverevo.
Zverevo () om Venäman lidn da lidnümbrik Rostovan agjan päivlaskmas.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1819 kuti Zverevo-futor, nimitihe sen man pidajiden Zverevad-velliden kanzannimen mödhe. "Zverevo"-raudtestancii radab «Rostov Donal — Moskv»-keskustal vspäi 1871. Kätihe radnikžiloks vl 1929. Se oli Zverevon rajonan (1934−1963) keskuseks vhesai 1943, sid' Lihovskoi-žilo (nüg. Kamenskan Šahtil pala). Zverevo oli okkupiruidud nacistoil (heinku 1942 — 13.02.1943) Toižen mail'man sodan aigan. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1989.
Zverevo šingotase polimeriden tehmižel, elevatoral i kivihilen samižel («Obuhovskai»-kaivuzohjandaikund).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 240 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, ei ole londuseližid vezištoid. Om ümbärtud Rusttan Sulinan rajonan territorijal. Matkad Rostovhasai Donal om 94 km suvhe orhal, 110 km avtotel vai 141 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Gukovo 5 km päivlaskmha orhal, avtotedme vai raudtedme, Rusked Sulin 15 km suvhe orhal, 35 km avtotedme vai 20 km raudtedme, i Kamensk Šahtil 30 km pohjoižhe orhal, 35 km avtotedme vai raudtedme. Avtote ühtenzoitab «Don»-trassanke (M4) 5 km päivnouzmha i Ukrainan röunanke päivlaskmha Gukovon kal't. Zverevo-passažirstancii radab lidnas da kaks' jügustancijad: Zverevskai i Novomihailovskai.
Trudovoi-futor (1 670 rist. vl 2017) mülüb lidnümbrikho Zverevon ližaks. Lidnümbrikon pind — 32,2 km².
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 7 500 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 22 411 ristitud, lidnümbrikon — 24 119 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 32 800 eläjad vll 1996. Kaik 21 126 ristitud elihe lidnümbrikos vl 2017.
Rahvahad (2010): venälaižed — 92,6%, ukrainalaižed — 2,2%, armenijalaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 3,8%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Zverevon torguindtegimištoline tehnikum (profškol nomer 64 edel vn 2019 sügüz'kud).


Akulad.
Akulad (vai "Selachii") oma Roskkalad-klassan üläheimkund.
Akul-sana libub amuižislandijan "hákall"-sanaspäi. Nügüd'aigan tetas akuloiden enamba 526 erikod. Kaikiš vanhembad akulad oliba olmas 450..420 mln vozid tagaz.
Ümbrikirjutand.
Kalan eriližused: torpedanvuiččen forman pidetud hibj, sur' geterocerkaline tagasuug, teraviden hambhiden sur' lugumär kaikuččes löuglus tobjimalaz.
Kaikiš penemb akul om "Etmopterus perryi"-süvävedenkala 17 santimetrad pitte, kaikiš järedamb om kitanvuitte akul ("Rhincodon typus"), kazvab 20 metrhasai. Üläheimkundan erikod elädas meriš i valdmeriš levedali, pindaspäi kaks' tuhad metrid süvüdehesai. Ujudas merivedes, no erased erikod mahttas eläda reskvedes mugažo. Akuloiden enambuz oma lihansöjad živatad, no koume erikod sötlesoiš planktonal, kal'maroil i henoil kaloil, ned oma kitanvuitte akul, ogibal akul i akul-sur'su. Erikoiden tobj pala eläb 20..30 vodhesai, no järedan akulan igä voib vedadas sada vot.


Morozovsk.
Morozovsk () om Venäman lidn, lidnankund da transporttesol'm Rostovan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Morozovskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Ezmäižen eländpunktan aluz om pandud vodele 1900 kuti "Morozovskai-raudtestancii" da žilo senno «Kamenskai — Caricin»-keskustal, om nimitadud lähižen futoran mödhe. Toine eländpunkt om pandud vl 1910 kuti "Taubevskai-stanic" (), nimitihe kozakoiden vägiden Födor Taube-atamanan kanzannimen mödhe. Aigan mändes eländpunktad leviganziba, ühtištuihe niid da lähižid futorid. Vll 1917−1938 nimitihe eländpunktad "Morozovskai-stanicaks", sid' kätihe stanicad "Morozovskii-radnikžiloks". Morozovskii-žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimtusenke vn 1941 29. päiväl semendkud. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (15.07.1942 — 5.01.1943). Raudte ühtenzoiti Cimlänskanke vl 1949.
Morozovsk šingotase sömtegimištol (pühävoin järed tegim, maidtegim), maižanduztehnikan pästandan edheotandan filialal i vedimdepol.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan pohjoižpalas, Bistrai-jogen üläjoksmusen hural randal tobjimalaz (, Donan oigedpol'ne bassein), 73 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Rostovhasai Donal om 200 km suvipäivnouzmha orhal, 252 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Surovikino (Volgogradan agj) 80 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal, 90 km avtotedme vai raudtedme, Cimlänsk 81 km suvhe orhal, 89 km avtotedme vai raudtedme, i Vauged Kalitv 79 km päivlaskmha orhal, 92 km avtotedme vai raudtedme. "Morozovskai-raudtestancii" () radab lidnan päivnouzmas.
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 21 700 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 27 642 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 28..29 tuhad eläjid vll 1996−2009 (29 300 rist. vll 1996−1998).
Rahvahad (2010): venälaižed — 92,7%, ukrainalaižed — 2,0%, armenijalaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 3,7%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Morozovskan agrotegimištoline tehnikum.
Irdkosketused.
*


Zolotuhhein (heim).
Zolotuhhein () om üks'voččiden i äivoččiden änikoičijoiden kazmusiden heim Zolotuhheinižed-sugukundaspäi. Heim kogoneb läz 500 erikoišpäi, sätihe äivoččiden sortuiden sadoid.
Leviganduz.
Heimon erikod kazdas mail'madme venos vös i mägiden pautkil. Erikoiden koncentracii om Pohjoižamerikas, Andiden pautkil (pol'penzhad) i Japonijas. Om endemikoid Brazilijas, Suviafrikas, Avstralijas i Udes Zelandijas. Voib löuta läz 20 erikod Venäman evropižen palan londuses.
Ümbrikirjutand.
Heinäsižed kazmused päpaloin. Ištutadas saduihe dekorativižeks kazmuseks hajun i irdnägun tagut.
Lehtesed kogonaižed vai höunhesiž-palakahad. Änikod oma üks'jäižed kaks'suguižed, ruskedsinižen, pakuižen, vauktan ližamujun vai kirjavad (erazvuiččed mujul). Viž pölükäd änikos lühüdoižidenke nitidenke, pölükäd kazdas kinktas petkloiženke. Plod om konorüt vauktušsemnidenke, avaidase sauboil.


Doneck (Venäma).
Doneck () om Venäman lidn da lidnümbrik Rostovan agjan päivlaskmas-lodehes.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1681 kuti "Gundorovskai-stanic" (). Nevondkundaližen aigan se šingotihe kivihilen samižel. Stanic oli okkupiruidud nacistoil (heinku 1942 — 15.02.1943) Toižen mail'man sodan aigan. Kätihe radnikžiloks vn 1945 tal'vkus. Se sai lidnan statusad vl 1951 "Gundorovk"-nimitusenke (ven. "Гундоровка"). Udesnimitihe nügüdläižikš vn 1955 30. päiväl kezakud. Mülütihe lidnanvuittušt Gundorovskii-žilod lidnha vl 2004.
Doneck šingotase tekstil'fabrikal i sauvondmaterialiden pästandal (savič). Venäman röunpäličmänendtaho Ukrainan röunanno. Kivihilen samine da ümbriradmine tuli lophu vl 2010, ekskavatortegim eile rados.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Severskii Donc-jogen oiktal randal, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, röunatab Ukrainan Luganskan agjanke päivlaskmas, lodehes i suves. Om ümbärtud Kamenskan agjan territorijal toižiš sijiš. Matkad Rostovhasai Donal om 145 km suvhe orhal vai 167 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Kamensk Šahtil 15 km päivnouzmha orhal vai 25 km avtotedme, i Sorokine (Ukrain) 15 km päivlaskmha orhal vai 23 km avtotedme.
Eläjad.
Vl 1959 lidnan ristitišt oli 42 369 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 50 098 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 52 100 eläjad vl 2005. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid oma avaitud lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 93,9%, ukrainalaižed — 3,3%, toižed rahvahad — 2,8%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Doneckan tegimištoliž-gumanitarine tehnikum.


Šahti.
Šahti («kaivuded») om Venäman lidn da lidnümbrik Rostovan agjan päivlaskmas. Se om agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Päivnouzmaižen Donbassan lidnaglomeracijan keskuz.
Istorii.
Ezmäižed eländpunktad lidnan territorijal oliba koume futorad vspäi 1805: Popovskoi, Vlasov, Gruševskoi. Vl 1867 ühtištuihe niid da anttihe lidnan statusad "Gruševkan kaivuzeländpunkt"-nimitusenke (). Vll 1881−1921 nimitihe sidä "Aleksandrovsk-Gruševskii". Vspäi 1921 om nügüdläiženke nimitusenke. Nevondkundaližen aigan oli kivihilen samižen keskusen. Lidn oli okkupiruidud nacistoil (22.07.1942 — 12.02.1943) Toižen mail'man sodan aigan. Vll 1955−1957 Šahti oli Kamenskan agjan (1954−1957) administrativižeks keskuseks. Äjad kaivuded oma sauptud 1990-nzil i 2000-nzil vozil. Tehtihe lähižid žiloid lidnan palaks vl 2005, sen ristitišt ližadui 30 tuhad eläjid.
Šahti šingotase kivihilen samižel, elektrometallurgižel tegimel (teraz, vspäi 2007), sauvondmaterialiden pästandal (raudbeton, keramine apakut, keramine savič, kuivad sauvondsegoitused), tekstiližel edheotandal (ende kaikiš järedamb Evropas puvillkombinat) i omblendfabrikoil, sömtegimištol.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Gruševk- (), Ajut ("Аюта") i Kadamovk- ("Кадамовка") jogiden randal (Donan oigedpol'ne bassein), 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lidnümbrik röunatab Oktäbrin rajonanke suves i Rusttan Sulinan rajonanke pohjoižes. Matkad Rostovhasai Donal om 64 km suvhipäivlaskmha orhal, 79 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Novošahtinsk 15 km päivlaskmha orhal vai 20 km avtotedme, Rusked Sulin 15 km pohjoižhe-lodeheze orhal, 25 km avtotedme vai raudtedme, i Novočerkassk 22 km suvhe orhal, 27 km avtotedme vai raudtedme. "Šahtnai"-raudtestancii () radab «Roston Donal — Moskv»-keskustal. «Don»-avtotrass (M4) ümbärdab lidnad päivlaskmaspäi.
Šahti om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Koume žilod mülüdas lidnha: Ajutinskii, Talovii, Sidorovo-Kadamovskii. Lidn jagase kudeks territorialižeks palakundaks.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 135 000 eläjid. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 239 987 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 249 100 eläjad vl 2005. Ortodoksižen hristanuskondan päjumalanpert' i seičeme pühäpertid oma avaitud lidnas, toižen hristanuskondan kümne pühäpertid oma olmas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,2%, armenijalaižed — 1,8%, ukrainalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 2,7%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Šahtin poltusen da energetikan regionaline kolledž, Šahtin pedagogine, muzikaline i medicinine kolledžad, Rostovan kooperativižen tehnikuman filial, mugažo üläopendusen aluzkundoiden koume filialad (Rostov Donal) ičeze kolledžidenke ratas lidnas. Kivihilen tedoinstitut, sidon ladimišton kaks' tedotegimišton edheotandad.


Savonlidn.
Savonlidn ([ˈsɑʋonˈlinnɑ],) om lidn Suomenman suvipäivnouzmas. Se om valdkundan 34nz' lidn eläjiden lugun mödhe, mülüb Suvisavo-agjaha.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1475 kuti Ročinman "Nyslott"-lidnuz («uz' lidnuz») da žilo senno. Vspäi 1534 lidnuz oli Savo-provincijan keskuz. Vl 1639 žilo sai lidnan statusad. Vspäi 1743 oli Venäman imperijan Viipurin guberijan palaks.
Suomen nimituz kändihe oficialižeks ripmatomuden sandan jäl'ghe vl 1917. Lidnusen nimituz om nügüd' "Olavinlinna" (). Nened kundad oliba mülütadud Savonlidnan alištushe: Sääminki (1973), Savonrand (suom. "Savonranta", 2009), Kerimäki i Punkaharju (2013).
Savonlidn šingotase pun ümbriradmižel, transportan edheotandoil, veimetomiden kaičendsistemiden tegimel (vspäi 2019), turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan päivnouzmas, Saimaa-järven i sen laivten randal, pol'tel Mikoišpäi Jogensuhu. Matkad Hel'sinkihesai om 284 km suvipäivlaskmha orhal, 333 km avtotel Mikoin i Lahten kal't, 400 km raudtedme Kouvolan kal't. Agjan Mikoi-keskuz om 86 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 103 km avtotedme.
Vl 2019 lidnan ühthine pind oli 3 597,70 km², sidä kesken kuivma — 2 238,09 km², sokaz ma oti koumandest (1 359,61 km²).
Savonlidn jagase 35 nimitadud rajonaks-küläks, kaik 97 küläd alištudas lidnankundan tobmudele.
Eläjad.
Vl 1980 ristitišt oli 41 053 eläjad. Kaikiš suremb eläjiden lugu oli 41 426 ristitud vl 1995.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 96,3%, ročin kel' — 0,1%, toižed keled — 3,6%.


Millerovo.
Millerovo () om Venäman lidn, lidnankund da transporttesol'm Rostovan agjan pohjoižes. Se om Millerovon rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Ivan Miller-sodamehel pustolänihe vl 1786 kuti "Millerov"-futor lahjoitud hänele Jekaterina II-imperatornaižel tahondas. Möhemba "Millerov-Glubokinskii"-žilo. Nimitihe alusenpanijan kanzannimen mödhe. Žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vn 1926 keväz'kus. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (16.07.1942 — 17.01.1943).
Millerovo šingotase maižanduztehnikan da sen paloiden tehmižel, sömtegimištol (trahmalan da patokan kombinat, vintegim, pühävoin tegim, villän elevator) i letken küllästamižfabrik (formuindmaterialad, korbehtundvastaine krepind).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suves, Glubokai-jogen üläjoksmusen hural randal päpaloin (123 km pitte, Donan hurapol'ne bassein), 131 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Reljef om vanoikaz. Matkad Ukrainan röunhasai om 30 km päivlaskmha, Rostovhasai Donal om 190 km suvhe orhal, 212 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Kamensk Šahtil 67 km suvhe orhal, 81 km avtotedme vai raudtedme, i Lugansk (Ukrain) 89 km suvipäivlaskmha orhal, 117 km avtotedme vai raudtedme. «Don»-avtotrass (M4) ümbärdab lidnad päivnouzmaspäi. Millerovo-raudtestancii radab «Rostov Donal — Moskv»-keskustal, jono Luganskhasai eile kävutandas. Millerovo-sodalendimport om saudud 5 km lodeheze lidnaspäi.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 24 tuhad eläjid. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 36 499 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 38..39 tuhad eläjad vll 1992−2005 (39 700 rist. vl 1998).
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,6%, ukrainalaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 2,8%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Millerovon agrotegimišton tehnologijoiden da ohjastusen tehnikum i Millerovon kozakišton kadetine professionaline tehnikum.
Irdkosketused.
*


Aksai (Rostovan agj).
Aksai («vauged valu» vai «vauvaz van» türkižiš kelišpäi) om Venäman lidn da lidnankund Rostovan agjan suvipäivlaskmas. Se om Rostovan Donal päivnouzmaine ezilidn, Aksain rajonan administrativine keskuz (vspäi 1936).
Istorii.
Ezmäižed eländpunktad mainitasoiš lidnan territorijal vl 1570. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1742 kuti kozakoiden "Ust'-Aksaiskii stan (lidnut)". Vspäi 1797 oli "Ust'-Aksaiskai-stanic" (). Möhemba Ust'-sana kadoi nimitusespäi. Aksaiskai-stanic sai lidnan statusad vn 1957 23. päiväl tal'vkud.
Aksai šingotase mašinansauvomižel (maižanduzmašinoiden palad), laivoiden kohendusel da sauvomižel, sauvondmaterialiden pästandal (savič, beton, stökoltegesed).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Donan Aksai-hijaman oiktal korktal randal, 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Aksai röunatab Rostovan Donanke päivlaskmas, keskust lidnoiden počtamtoiden keskes om 12 km. Toižed lähembaižed lidnad oma Novočerkassk 24 km pohjoižpäivnouzmha-pohjoižhe orhal, 26 km avtotedme vai raudtedme, i Bataisk 17 km suvipäivlaskmha orhal, 24 km avtotedme vai raudtedme. Aksai-raudtestancii radab lidnas. «Don»-manten (M4-trass) «Šahti — Bataisk»-avtotekeskust om lidnan päivlaskmaižeks röunaks.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 9 800 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 41 969 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om olmas lidnas.
Rahvahad (2002): venälaižed — 89,8%, ukrainalaižed — 3,0%, armenijalaižed — 2,5%, azerbaidžanlaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 3,1%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Aksain tehnologine tehnikum. Äi toižid lähembaižid aluzkundoid ratas Rostovas Donal.
Irdkosketused.
*


Proletarsk (lidn).
Proletarsk () om Venäman lidn, lidnankund da transporttesol'm Rostovan agjan suves. Se om Proletarskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Amuine lidnut oli olmas torguindtel Kavkazaspäi. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Kara-Čaplak-tahondas 17. voz'sadal. Tundištihe sidä stanicaks oficialižikš vn 1875 3. päiväl heinkud da anttihe "Velikoknäžeskai"-nimitust (). Udesnimitihe sidä "Proletarskai-stanicaks" VCIK:an käskön mödhe vs 1925 elokun 17. päiväspäi. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli muretud paloin. Stanic sai lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke vn 1970 24. päiväl heinkud.
Proletarsk šingotase kabelän tegimel, hebonvodinfermal, sömtegimištol (leibproduktoiden kombinat, Rosrezerv:an «Kavkaz»-edheotand, kalategim).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Kuman da Maničun alangos, Vesölovskoje-vezivaradimen Čeprak-lahten oiktal randal (Donan huran Manič-ližajogen vago), 15 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vezivaradimen pind om 238 km², 10 m ü.m.t., täuttihe vl 1941. Proletarskan vezivaradimen padosein om saudud vl 1936, se sijadase jogen pävagol 10 km suvipäivlaskmha Maničstroi-žilonno. Matkad Kalmikijan röunhasai om 25 km suvipäivnouzmha orhal, Rostovhasai Donal om 164 km päivlaskmha-lodeheze orhal, 215 km avtotel vai raudtel. Lähembaine lidn om Sal'sk 29 km suvipäivlaskmha orhal, 32 km avtotedme vai raudtedme. "Proletarskai"-raudtestancii () radab «Sal'sk — Volgograd»-keskustal vspäi 1899.
Koume pen't žilod mülüdas lidnankundha Proletarskan ližaks: Kirsalovo, Konarmeiskii, Primaničskii.
Eläjad.
Vl 1939 stanican ristitišt oli 11 300 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 20 267 ristitud, rajonan viž ühesandest. Ristitišton lugu vajehtab 19..20 tuhad eläjid röunoiš vspäi 1979, kaikiš suremb oli 20 300 ristitud vl 2011. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid oma udessündutamižes.
Rahvahad (2010): venälaižed — 92,7%, čiganalaižed — 2,4%, armenijalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 3,6%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Proletarskan agrotehnologine tehnikum.
Irdkosketused.
*


Soi.
Soi vai Kul'tursoi () om üks'vozne heinäsine kazmuz Bobanvuiččed-sugukundaspäi. Tarbhaine kul'turkazmuz, kazvatadas kaikil kontinentil.
Augotižlibund.
Kul'turine soi libui Suvipäivnouzmaižes Azijaspäi läz 5 tuhad vozid tagaz, ezmäižed ozutesed oma löutud Kitain territorijal. Kazmusen levitadud evropan keliš nimituz libub soipainatosen japonan nimitusespäi ("šöju").
Kazvatadas genetižikš modificiruidud sojad "RR"-tundusenke («vaumiž kaiked vaste») vspäi 1995, se om sätud «Monsanto»-kompanijal (AÜV). RR-kazmused oma sintetazan enolpiruvilšikimatfosfat-genanke ("EPSP synthase") mahusen -bakterijaspäi. Gen om todud genjuraižimen abul, se kändi kazmust seižujaks glifosat-gerbicidad vaste (sen torguindmark om «Roundup»), kävutadas gerbicidad heitmaha rujoheinid.
Ümbrikirjutand.
Kul'tursojan seikh oleleb hoik vai sanged, höunhekaz vai pall'az. Seikhen piduz om 15 santimetraspäi kahthe metrhasai da sen enamba. Sojan lehtesed oma koumepalaižed, harvoin viž-, seičeme- i ühesapalaižed. Äniklehtesiden muju voib olda ruskedsinižen ližamujun vai vauged.
Plod om paug 4..6 sm pitte. Mülütab 2..3 sement tobjimalaz.
Mail'man kazvatand.
Mail'man tehmine oli 352,6 mln tonnoid vl 2017, sidä kesken (enamba 10 mln t) AÜV — 119,5, Brazilii — 114,5, Argentin — 54,9, Kitai — 13,1, Indii — 10,9, Paragvai — 10,4.
Ottas sojan semnid pauguišpäi torhudeks vaumičemha erazvuiččid söndtavaroid. Vauktušiden i toižiden arvokahiden komponentoiden znamasine südäiolend laskeb kävutada sojad lihan i maidproduktoiden vegetarianižeks i allergijatomaks vajehtimeks.


Dorogobuž.
Dorogobuž () om Venäman lidn da lidnankund Smolenskan agjan keskuzpalas. Se om Dorogobužan rajonan administrativine keskuz i kahtenz' surtte eländpunkt.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 13. voz'sadan augotišes Venän arhijerejan «О погородии»-kirjeižes («Lidnoiden mödhe»). Sen aluz om pandud kuti lidn kaičemha Smolenskan ruhtinazkundan päivnouzmad londoišpäi. Nimituz libub amuižvenän kelen "дороги бужать"-sanoišpäi «sildatada teid», "буж" znamoiči «mägi» mugažo.
Vll 1404−1503 lidn oli Suren Litvanman ruhtinazkundan palaks. Sid' lidn oli makundan keskuseks Venäs, puine lidnuz oli saudud siš. Vl 1530 järedan Boldinon mez'jumalankodin aluz om pandud 13 kilometras päivnouzmha lidnaspäi, lidnusenke. Lidnan territorii oli sodaridan objektaks Pol'šanman i Venäman keskes 17. voz'sadan ühtendel polel. Dorogobuž eli läbi lujiš lämoipaloiš vll 1763 i 1812. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud (5. reduku 1941 — 15. uhoku 1942, 7. kezaku 1942 — 1. sügüz'ku 1943) i muretud läz täuzin, Boldinon jumalankodi oli pandud mantazole.
Dorogobuž šingotase himižel tegimel (mineraližed heretused i niiden substancijad) 6 km päivnouzmha lidnaspäi i avtodromal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Dnepr-jogen üläjoksmusen molembil randoil, 210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Smolenskhasai om 80 km päivlaskmha orhal vai 87 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Jel'n' (raudtestancii) 38 km suvhe orhal vai 41 km avtotedme, Jarcevo (raudtestancii) 42 km lodeheze orhal vai 63 km avtotedme, i Safonovo (lähembaine passažirraudtestancii) 22 km pohjoižhe orhal vai 24 km avtotedme. Kaks' avtotesildad om saudud Dnepras päliči. Raudtesarak tuleb lidnha Safonovo-lidnaspäi, se radab vaiše jüguiden täht. Rajonan znamasine lidnanvuitte Verhnedneprovskii-žilo om 10 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha.
Dorogobuž om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 13,84 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 8 522 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahalugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 100 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 13 tuhad eläjid vll 1913, 1992−2000 (13 600 rist. vl 1996). Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid, koume časounäd i ph. Dimitrijan Solunalaižen naižjumalankodi oma olmas lidnas, sidä kesken phh. Pedroin da Pauloin jumalanpert' i puine Jumalanmaman Kazanin jumalaižen pühäpert'.
Rahvahad (2010): venälaižed — 96,1%, ukrainalaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 2,5%.
Lähembaine professionaližen opendusen aluzkund om Verhnedneprovskijan tehnologine tehnikum.
Irdkosketused.
*


Ovidii.
Ovidii, täuz' oficialine nimi Publii Ovidii Nazon (; sünd. 20. keväz'ku 43 EME, Sul'mo, Riman tazovaldkund — kol. 17. vai 18. voz' meiden erad, Tomis, Rimalaine imperii, om mahapandud sen ümbrištos, nüg. Konstanc, Romanii), oli Amuižen Riman runokirjutai. Sädi runoid latinan kelel.
Biografii da sädused.
Tuleban aigan runokirjutai oli sündnu mägiheimho, raccastajiden seižushe. Tat oli elokaz i andoi hüväd opendust poigile. Ovidii radoi valdkundmehen i läbiti severzid-se alaradnikusid, no taci radnikoičendad runoištho näht. Oli nainu koume kerdad, vaiše koumanz' naimiželo oli ozakaz, oti našt tütrindamanke. Ei olend ičeze lapsid.
Tetas Ovidijad «Kändandad»- () i «Armastusen tedo»- () poemiden sädajaks, mugažo tegi «Armastuzelegijad»- i «Opalaššed elegijad»-runokogodusid. Vl 8 meiden erad oigetihe runokirjutajad küksushe Rimaspäi Mustmeren päivlaskmaižhe randištho, sigä hän vedi elon jäl'gmäižid vozid. Ovidijan runod ei olend sättujad Avgust-imperatoran politikale kanzas i naimiželos, i propagandiruidud runokirjutajal armastusen idealad kändihe küksusen päižeks süks. Ovidii kirjuti, miše oli valdkundmehen ogeruden statjaližen tundištajan. Erased mainitadud amuižrimalaižil tegijoil sädused eile kaičenus, ozutesikš «Medeja»-tragedii kadoi, mugažo panegirik Avgustale götan kelel, i vaiše ezmäižed kuz' kud jäiba «Fasti»-kalendarišpäi. Ovidijan sädused valatoitiba Evropan literaturad lujas.
Mušt.
Merkurijan krater i lidnanvuitte Ovidiopol'-žilo Ukrainan Odessan agjas oma nimitadud runokirjutajan oiktastuseks. Vl 2017 Rim-lidnan nevondkund Virdžinia Radži-pämehenke tühjiti oficialižešti Avgust-imperatoran käsköd Ovidii-runokirjutajan küksendas hänen surman kaks'tuhaižele voz'päiväle.


Rudn' (lidn).
Rudn' () om Venäman lidn da lidnankund Smolenskan agjan päivlaskmas. Se om Rudnän rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1323 kuti Rodn' (, «väghine, kazvateline»). Nügüdläine lidnan nimi libub Rudn'-jogen nimitusespäi (vedenke rostken mujun). Vl 1856 «Vitebsk — Smolensk»-trakt läbiti žilod, vspäi 1868 «Rig — Orel»-raudte mäneb eländpunktadme. Žilo sai lidnan statusad vl 1926. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud (14. heinku 1941 — 29. sügüz'ku 1943).
Rudn' šingotase sömtegimištol (maidkonservtegim, leibänkombinat). Lidn om živatvodindan rajonan keskuz. Stökoltegim (himižed astjad i termometrad, pol'kalližarvoižed ratud kived, bankad) radab 20 kilometras lidnaspäi čuradusel Smolenskannoks lidnanvuiččes Golinki-žilos.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suvipalas, Pen' Berezin-jogen randoil (43 km pitte, Dnepran oigedpol'ne bassein), 190 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Vaugedvenäman röunhasai (Vitebskan agj) om 6 km lodeheze orhal, Smolenskhasai om 55 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha orhal, 59 km avtotel vai raudtel. Toižed lähembaižed lidnad oma Demidov 45 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 48 km avtotedme, Vitebsk (Vaugedvenäma) 60 km lodeheze orhal, 62 km avtotedme vai raudtedme, i Orš (Vaugedvenäma) 64 km suvipäivlaskmha orhal, 91 km avtotedme vai 130 km raudtedme. «Vitebsk — Smolensk»-mante ümbärdab lidnad pohjoižröunaks. Rudn'-raudtestancii radab lidnan keskuzpalan päivlaskmas.
Rudn' om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 14,79 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 7 347 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahalugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9 300 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 10..11 tuhad eläjid vll 1970−2001 (11 032 rist. vl 1989). Ortodoksižen hristanuskondan jumalanpert' — Jumalanmaman Kazanin jumalaižen pühäpert' om olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,1%, vaugedvenälaižed — 1,7%, armenijalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 2,2%.
Professionaližen opendusen aluzkund om privatine Rudnän nügüd'aigaižiden tehnologijoiden kolledž. Valdkundaližed profopendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.
Irdkosketused.
*


Veliž.
Veliž () om Venäman lidn da lidnankund Smolenskan agjan lodehes. Se om Veližan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitaškanzihe aigkirjoiš 12. voz'sadaspäi nügüdläiženke nimitusenke. Lidnan territorii oli ridan objektaks Venän i Litvanman keskes. Nellän puižen lidnusen sauvond zavodihe vn 1536 Ivan Grazii-carin käskön mödhe, i se voz' lugese lidnan alusenpanendan oficialižeks. Veliž oli Reč Pospolitai-valdkundan palaks 16. i 17. voz'sadoil. Vl 1776 sai makundan lidnan statusad. Vaiše kümnendez jäi lidnaspäi vn 1812 sodan jäl'ghe, no udessaudihe sidä. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud (14. heinku 1941 — 20. sügüz'ku 1943) i pandud mantazole, sidä kesken istorižed sauvused.
Veliž šingotase Moskvan elektromehanizmoiden tegimen filialal (avialadimed), sömtegimištol (maidtegim), meblinfabrikal i omblendfabrikal. Ende savičtegim radoi lidnas mugažo.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan päivlaskmas, Päivlaskmaine Dvin-jogen molembil randoil (Baltijan meren bassein), 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Vaugedvenäman röunhasai (Vitebskan agj) om 13 km päivlaskmha orhal, Pskovan agjhasai om 17 km lodeheze avtotedme, Tverin agjahasai om 21 km pohjoižpäivnouzmha orhal. Matkad Smolenskhasai om 105 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal vai 119 km avtotel. Lähembaine lidn om Demidov 43 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal vai 46 km avtotedme. «Smolensk — Pskov»-avtote läbitab lidnad, ümbärte om sauvomas. Jüguiden i passažiroiden vend laivjogedme tuli lophu 1990-nzil vozil.
Kaik 17 küläd mülüdas lidnankundha Veližan ližaks. Lidnankundan pind — 42,49 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 11 400 eläjad. Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 7 456 ristitud, lidnankundan — 7 965 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 12 200 eläjad vll 1897. Kaik 7 210 ristitud elihe lidnankundas vl 2018. Ortodoksižen hristanuskondan Koumen pühämehiden jumalanpert' (vspäi 1869), phh. Kirillan da Mefodijan pühäpert' i Pühän Jumalanmaman katken časoun' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 96,4%, ukrainalaižed — 1,3%, vaugedvenälaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 1,2%.
Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.
Irdkosketused.
*


Jel'n'.
Jel'n' () om Venäman lidn da lidnankund Smolenskan agjan lodehes. Se om Jel'nän rajonan administrativine keskuz. Om «sodahoštusen lidn»-arvnimenke vn 2007 redukuspäi.
Istorii.
Eländpunkt mainitaškanzihe Smolenskan Rostislav-ruhtinasen käskkirjeižes vl 1150 kuti "Jeln" (), sen jändused oma kaičenus Desnan hural randal. Lidnan territorii oli ridan objektaks Venän i Litvanman keskes. Vspäi 1654 om Venäman palaks. Vl 1776 sai makundan lidnan statusad. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud (18. heinku — 6. sügüz'ku 1941 i 6. reduku 1941 — 30. eloku 1943).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan päivlaskmas, Smolenskan-Moskvan ülüden vedenjagajal tazangištol, Desn-jogen üläjoksmusen oiktal randal tobjimalaz (Dnepran hura ližajogi), 225 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Smolenskhasai om 77 km päivlaskmha-lodeheze orhal, 108 km avtotel vai 80 km raudtel. Toižed lähembaižed lidnad om Dorogobuž 38 km pohjoižhe orhal vai 41 km avtotedme, Spas-Demensk (Kalugan agj) 57 km päivnouzmha orhal, 67 km avtotedme vai raudtedme, Desnogorsk 48 km suvhe orhal vai 57 km avtotedme, i Počinok 52 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, 56 km avtotedme vai 130 km raudtedme. Jel'n'-raudtestancii radab lidnan päivlaskmas «Smolensk — Tul»-keskustal. «Safonovo — Počinok»-avtote ümbärdab lidnad päivlaskmaspäi.
Kaik 10 küläd mülüdas lidnankundha Jel'nän ližaks. Lidnankundan pind — 86 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 7 132 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9 900 ristitud, rajonan seičeme kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 11 600 eläjad vll 1998.
Rahvahad (2010): venälaižed — 93,2%, ukrainalaižed — 2,3%, vaugedvenälaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 3,4%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Jel'nän maižanduztehnikum.
Irdkosketused.
*


Raps.
Raps (subsp. "napus") om üks'vozne heinäsine kazmuz, Kapust-heimon Kapustižed- (), vai Ristänikoižed-sugukundan () erik. Toižendad oma keväz'ližen i sügüzližen (voz'raps) semendan täht.
Kazmuz om ottud kul'turha 6 tuhad vozid tagaz vai sen aigemba. Eile londuseližid toižendoid, voib löuta vaiše mectunuzid kul'turkazmusid. Ezimeletaden, raps libui Anglijaspäi i Alamaišpäi pöudkapustan ("Brassica campestris") i linmakapustan ("Brassica oleracea") gibridizacijal.
Pit'kan päivänvauktan kazmuz, vilunvastaine, küzub nepsut i väghišt mahust. Kazvab hüvin venos vös. Äikerdoičese semnil.
Tarbhaine maižanduzkul'tur samha void sömän täht i biodizel'-poltust. Mail'man satuz oli 68,9 mln tonnoid vl 2016, päkazvatajad oma Kanad (18,4 mln t), Kitai (15,3), Indii (6,8) i Evropan mad.


Demidov (lidn).
Demidov (), edel vn 1918 tal'vkud "Porečje" (ven. "Поречье"), om Venäman lidn da lidnankund Smolenskan agjan lodehes. Se om Demidovan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitaškanzihe vspäi 1499, Porečjen volostin mainitez om vn 1503 kožundaktas Litvanman i Moskvan valdkundan keskes. Porečje-žilo sai lidnan statusad Jekaterina II-imperatornaižen käskön mödhe vn 1776 26. päiväl uhokud. Lidn šingotihe vezitel Baltijan maihe 18. i 19. voz'sadoil. Udesnimitihe lidnad vn 1918 tal'vkus makundan partijan pölištunuden Jakov Demidov-ezimehen muštoks. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud (13. heinku 1941 — 22. sügüz'ku 1943).
Demidov šingotase omblendedheotandoil (pälembaižed trikosobad, specialižed sobad, naižiden alasobad) i sömtegimištol (leibtegim, mineralvedentegim, maidceh).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suvipäivlaskmas, Kaspl'-jogen randoil (136 km pitte, Päivlaskmaine Dvin-jogen hurapol'ne bassein), 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Gobz-jogi (ven. "Гобза" 95 km pitte) lankteb Kasplihe oiktalpäi lidnan keskuzpalas. Matkad Smolenskhasai om 63 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal vai 77 km avtotel. Toižed lähembaižed lidnad oma Duhovščin 57 km päivnouzmha orhal vai 115 km avtotedme, Rudn' 45 km suvipäivlaskmha orhal vai 48 km avtotedme, i Veliž 43 km pohjoižhe-lodeheze orhal vai 46 km avtotedme. «Smolensk — Pskov»-avtote ümbärdab lidnad 2..3 kilometras päivlaskmaspäi.
Kaik 4 küläd mülüdas lidnankundha Demidovan ližaks. Lidnankundan pind — 43,98 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 7 916 eläjad. Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 7 079 ristitud, lidnankundan — 7 217 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 9 500 eläjad vl 1913 i 10 198 eläjad vl 1989. Kaik 6 328 ristitud elihe lidnankundas vl 2018. Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid oma avaitud lidnas: Jumalanmaman Katken, Blagoveššenjan i Emäganpäivän jumalanpertid.
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,9%, vaugedvenälaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 1,1%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Demidovan agrariž-tehnologine tehnikum.
Irdkosketused.
*


Väz'm.
Väz'm () om Venäman lidn, lidnankund da transporttesol'm Smolenskan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Väz'man rajonan administrativine keskuz. Vspäi 2009 Väz'm om «sodahoštusen lidn»-arvnimenke.
Istorii.
Eländpunkt mainitaškanzihe vspäi 1239 kuti anttud valdoičemha Väz'm-lidn Kijevan Vladimir Rürikovičun Andrei-poigale. Vll 1403−1493 oli Suren Litvanman ruhtinazkundan palaks. Eziauguižešti puine Kreml'-lidnuz oli saudud tošti vodele 1632 kivižel variantal, sen pühäpertid i üks' čuhunduz oma kaičenus. Väz'm sai makundan lidnan oficiališt statusad vl 1776. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud (7. reduku 1941 — 12. keväz'ku 1943).
Väz'm šingotase mašinansauvomižen tegimel (pezend- i puhtastandmašiništ), sauvondmaterialiden pästandal (pertid brusaspäi, savič, raudbetontegesed, raudbetonšpalad, polimerkerteh), sömtegimištol (leibänkombinat, kalategim), sintetižiden produktoiden tegimel (sömližadused, vahad, voižimed), brusitan, plastiktegesiden i grafittegesiden edheotandoil, pölvhankombinatal, nahktegimel i järedal omblendfabrikal (specialižed sobad da kengäd, kaičendabutused). Raudtetransportan edheotandad ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, ühtennimižen jogen randoil (147 km pitte, Dnepran üläjoksmusen hura ližajogi), 255 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Bozn'-järv (ven. "Бозня" 5 km²) om lidnan päivnouzmaižel röunal. Matkad Smolenskhasai om 150 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, 166 km avtotel vai 169 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Juhnov (Kalugan agj) 79 km suvipäivnouzmha orhal vai 96 km avtotedme, Safonovo i Dorogobuž 68 km da 71 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, 75 km da 87 km avtotedme vai raudtedme, i Sičovk 69 km pohjoižhe orhal, 73 km avtotedme vai raudtedme. «Smolensk — Moskv»-avtote mäneb lidnan pohjoižröunaks. «Smolensk — Moskv»-raudte läbitab lidnad. Väz'm-raudtestancii radab lidnan suvipalas vspäi 1870. Toine stancii om Väz'm-Bränskai () 6 kilometras, om avaitud vl 1930 i sijadase lähižes ühtennimižes žilos.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 33 774 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 54 600 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 60 500 eläjad vl 1996. Ortodoksižen hristanuskondan Johann-endustajan naižjumalankodi, Stroican päjumalanpert' i kuz' pühäpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,9%, ukrainalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 3,9%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Väz'man politehnine tehnikum, Väz'man raudtetehnikum, Väz'man medicinine kolledž, Väz'man aeroklub.
Irdkosketused.
*


Šorai Türkan.
Türkan Šorai (, sünd. 28. kezaku 1945, Stambul, Turkanma) om turkalaine aktris da režissör.
Biografii.
Hänel om üks'jäine Jagmur-tütär (sünd. 1984).


Jarcevo.
Jarcevo () om Venäman lidn da lidnankund Smolenskan agjan keskuzpalas. Se om agjan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Jarcevon rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitaškanzihe Torokaigan vspäi 1610, sen voden kirjeižel Pol'šanman Sigizmund III-kunigaz lahjoiči Jarcovo-žilod Smolenskan Timofei Šušerin-bajarile. Pen' žilo šingotaškanzi tekstil'tegimel vspäi 1873. Jarcevo sai lidnan statusad vl 1926. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud 19. heinku 1941-dathasai, sid' okkupiruidud nacistoil tošti (5. reduku 1941 — 16. sügüz'ku 1943). Saudihe dizel'likutimiden järedad tegint 1970-nziš vozišpäi.
Jarcevo šingotase bumagkanghiden tegimel i sobiden omblendal, valamižen da vanundan tegimel (likutimiden tegimen sijas), sauvondmaterialiden pästandal (torved plastikizoläcijas, faner, raudbeton, tegesed cinkuidud terasespäi), mašinansauvomižel (avtomašiništ kaivuziden täht, renghad likutimiden täht), kourkrepindan edheotandal, mebel'kombinatal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suves, Vop'-jogen randoil (158 km pitte, Dnepran üläjoksmusen oiged ližajogi), 190 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Smolenskhasai om 51 km suvipäivlaskmha orhal, 60 km avtotel vai raudtel. Toižed lähembaižed lidnad oma Safonovo 35 km päivnouzmha orhal, 39 km avtotedme vai raudtedme, Dorogobuž 42 km suvipäivnouzmha orhal vai 63 km avtotedme, i Duhovščin 23 km lodeheze orhal vai 25 km avtotedme. «Smolensk — Moskv»-avtote mäneb lidnan pohjoižes i pohjoižröunaks. «Smolensk — Moskv»-raudte läbitab lidnad. Jarcevo-raudtestancii radab lidnan päivlaskmas vspäi 1870. Toine stancii om Milohovo päivnouzmaižel röunal, se mülüb lidnha vspäi 2006.
Jarcevo om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 57,9 km². Vll 2006−2013 lidnan administracii radoi, niiš aigoišpäi rajonan administracii tegeb lidnankundan administracijan velgusidme.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 36 706 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 48 800 ristitud, rajonan viž kudendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 57 900 eläjad vl 1996. Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (2002): venälaižed — 91,5%, ukrainalaižed — 1,8%, armenijalaižed — 1,3%, vaugedvenälaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 4,2%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Jarcevon industrialine tehnikum (ende tekstiline tehnikum).
Irdkosketused.
*


Desnogorsk.
Desnogorsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Smolenskan agjan suves.
Istorii.
Sauvoškanzihe eländpunktad i atomstancijad vspäi 1972. Vn 1974 26. päiväl uhokud registriruihe Desnogorsk-žilod oficialižešti, nimitihe jogen mödhe. AES radaškanzi vn 1982 tal'vkus. Žilo sai lidnan statusad vn 1989 31. päiväl redukud.
Desnogorsk šingotase Smolenskan atomelektrostancijal da sen abuedheotandoil, polimeriden tegimel i polimerpakuitesen tegimel.
Geografijan andmused.
Lidn om ümbärtud Roslavlin rajonan territorijal. Se sijadase Desn-jogen da sen vezivaradimen (44 km², 193 m ü.m.t.) oiktal randal, 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. AES zavodiše 3 km lodeheze lidnaspäi. Täuttihe vezivaradint vll 1979−1984. Matkad Smolenskhasai om 107 km lodeheze orhal vai 146 km avtotel. Lähembaine lidn om Roslavl' 36 km suvipäivlaskmha orhal vai 40 km avtotedme. «Roslavl' — Obninsk»-avtote mäneb 3 kilometras suvhe lidnaspäi, sen sarak tuleb lidnha. Raudte om ühtenzoittud atomelektrostancijanke 22-kilometrižel sarakol «Roslavl' — Suhiniči»-keskustaspäi.
Sosnovk-külä (35 rist. vl 2018) mülüb lidnümbrikho Desnogorskan ližaks. Lugetas kahesa nomeruidud mikrorajonad lidnas.
Eläjad.
Vl 1979 lidnan ristitišt oli 9 830 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan-lidnümbrikon eläjiden lugu oli 31 100 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 36..37 tuhad eläjid vll 1996−2001 (37 300 rist. vll 2000−2001). Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman «Kaikiden gorähižiden ihastuz»-jumalaižen päjumalanpert' (2009), Ph. Stefan Permalaižen puine jumalanpert' (1997) i Sündun Eläbzdusen časoun' (kaumžoman territorijal, 2000) oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 92,5%, ukrainalaižed — 2,3%, vaugedvenälaižed — 2,0%, toižed rahvahad — 3,2%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Desnogorskan energetine kolledž.


Lüpin.
Lüpin () om üks'voččiden i äivoččiden kazmusiden heim. Mülüb Bobanvuiččed-sugukundha. Läz 626 erikod, elonformad oleldas heinäd, pol'penzhaižed, pol'penzhad, penzhad.
Leviganduz.
Erikoden äjüz kazvab kahtel surel territorijal: "Lupinus"-alaheimon erikod (läz 10) kazdas Keskmeren maiš, "Platycarpos"-alaheimon (läz 200) — Amerikadme. Erikoiden tobj pala kazvab Andiden i Kordil'jeriden al'pižes i subal'pižes vöiš.
Kaik erikod oma seižujad kuivaigad vaste. Erased erikod kazdas rahvahatomiš letkesižiš maiš (Amerikan mägitahondad, Saharan oazisad). Severz'-se Pohjoižamerikan erikoid oma pakaiženvastaižed (oz., "Lupinus arcticus"). Keskmeren maiš lüpinad kazdas mererandaližil letkil, nituil, pustolänil, kall'oiden karoiš, oma kul'turkazmusiden rujoheinikš.
Ümbrikirjutand.
Jurišt om värtmudenvuitte i voib sadas 1..2 m süvüzid. Seikhed oma lehtesidenke, heinäsižed vai puižen vuitte. Lehtesed čereduišoiš, ned oma palakahad pit'kil varzil. Änikuz om toppaz ülähän, sen muju voib olda erazvuiččen mujun, kirjav, no sinine paksumba kaiked.
Kävutand.
Otihe lüpinad kul'turkazmuseks nell' tuhad vozid tagaz. Kävutihe "L. albus"-erikod Amuižes Grekanmas, Egiptas i Rimalaižes imperijas kuti söm-, sötmiž-, zell'- i heretuzkazmuz. Amerikas inkad kul'turoitihe "L. mutabilis"-erikod 7.-6. voz'sadoil EME. Semetas Venämas vaiše nell' erikod sötmižkazmuseks: koume üks'vottušt ("Lupinus angustifolius", "Lupinus luteus", "Lupinus albus") i üks' äivozne ("Lupinus polyphyllus").
Anttas sötkeks kaloile kazvatandan aigan. Ištutadas dekorativižeks kazmuseks segoituses toižidenke änikoidenke. Eile nektarad lüpinan erikoil, no anttas heid'omad mezjäižile.


Počinok (lidn).
Počinok () om Venäman lidn da lidnankund Smolenskan agjan suvipalas. Se om Počinokan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitaškanzihe vl 1811 kuti pen' külä. Šingotaškanzi raudtestancijal vspäi 1868 i torguindal tukuil (vill', mec, pölvaz). Vl 1926 sai lidnan statusad, vll 1929−1941 oli rajonan keskuseks. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud (17. heinku 1941 — 23. sügüz'ku 1943).
Počinok šingotase sauvondmaterialiden pästandal, sömtegimištol (voitegim, lihan ümbriradmižen edheotand, kombisömän tegim) i omblendfabrikal (galanterei).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan päivlaskmas, Hmar-jogen oiktal randpolel (82 km pitte, Dnepran hurapol'ne bassein), 205 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Smolenskhasai om 50 km lodeheze orhal, 55 km avtotel vai raudtel. Toižed lähembaižed lidnad oma Jel'n' 52 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal, 56 km avtotedme vai 130 km raudtedme, Roslavl' 58 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal, 65 km avtotedme vai raudtedme, i Mstislavl' (Vaugedvenäma) 63 km suvipäivlaskmha orhal vai 72 km avtotedme. Počinok-raudtestancii radab lidnan keskuses «Smolensk — Roslavl'»-keskustal. «Smolensk — Bränsk»-avtote mäneb 3 kilometras päivlaskmha lidnaspäi, ühtenzoitase lidnanke kahtel sarakol.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 3 182 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9 000 ristituid, rajonan koume kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 10..11 tuhad eläjid vll 1979−2001 (11 100 rist. vl 1996).
Professionaližen opendusen aluzkund om Počinokan industrialiž-tehnologine tehnikum.
Irdkosketused.
*


Vanuatun administrativiž-territorialine jagand.
Administrativiž-territorialižikš Vanuatu jagase kudeks agjaks (provincijaks), niiden nimitused saudihe mülüjiden järedoiden sariden ezmäižiš tavuišpäi vai kirjamišpäi.
Homaičendad.
A


Duhovščin.
Duhovščin () om Venäman lidn da lidnankund Smolenskan agjan keskuzpalan lodehes. Se om Duhovščinan rajonan administrativine keskuz, rajonan kahtenz' eländpunkt eläjiden lugun mödhe lidnanvuiččen Ozörnii-žilon jäl'ghe.
Istorii.
Ende Pühän Hengen naižjumalankodi (ortodoksine hristanuskond) oli olmas lidnan territorijal 13.-14. voz'sadal. Eländpunkt mainitaškanzihe vspäi 1675. Duhovščin-žilo sai makundan lidnan statusad vn 1777 uhokun 18. päivän käskön mödhe, sirtihe makundan keskust Kaspl'-lidnaspäi (nüg. Kaspl'-2-žilo Smolenskan rajonas). Vn 1812 soda mureni lidnad znamasižešti. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud (15. heinku 1941 — 19. sügüz'ku 1943).
Duhovščin šingotase leibänkombinatal, mecan varhapanendal da sen pilindal. Nevondkundaližen aigan pöl'vhantegim radoi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suvipäivnouzmas, Vostic-jogen randal (, Dnepran üläjoksmusen oigedpol'ne bassein), 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Smolenskhasai om 49 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal vai 57 km avtotel. Toižed lähembaižed lidnad oma Demidov 57 km päivlaskmha orhal vai 115 km avtotedme, i Jarcevo 23 km suvipäivnouzmha orhal vai 25 km avtotedme. «Smolensk — Nelidovo»-avtote läbitab lidnan keskuzpalad i ümbärdab päivnouzmaspäi.
Pölvhantegimen žilo (, 63 rist. vl 2018) mülüb lidnankundha Duhovščinan ližaks. Lidnankundan pind — 10,94 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 3 864 eläjad. Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 4 225 ristitud, lidnankundan — 4 307 ristitud, rajonan kaks' seičemendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 6 600 eläjad vl 1913 i enamba 5,5 tuhad eläjid vll 1989−1998 (5 800 rist. vll 1992−1996). Kaik 4 166 ristitud elihe lidnankundas vl 2018. Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Hengen tulendan pühäpert' (1811−1819) om olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 96,7%, toižed rahvahad — 3,3%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Duhovščinan agrotehnine tehnikum.
Irdkosketused.
*


Roslavl'.
Roslavl' () om Venäman lidn, lidnankund da transporttesol'm Smolenskan agjan suves. Se om agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Roslavlin rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitaškanzihe vspäi 1137 "Rostislavl-nimitusenke, sen aluz om pandud Rostislav Mstislavič-ruhtinasel kuti hänen ruhtinazkundan keskuz. Vll 1358−1522 mülüi Sur'he Litvanman ruhtinazkundha, 17. voz'sadan ezmäižes palas — Reč Pospolitai-valdkundha, sai Magdeburgan oiktusid vl 1623. Anttihe lidnan oficiališt statusad vl 1755 nügüdläiženke nimitusenke. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (3. eloku 1941 — 25. sügüz'ku 1943).
Roslavl' šingotase mašinansauvomižel (vagonoiden kohenduz da tehmine, diamantinstrument, avtoazotimed i poltuzpompad, sodatehnikan kohenduz), sauvondmaterialiden pästandal (meckombinat, sauvondmujud), tekstil'edheotandoil (omblendfabrik, trikotegesed, lapsidenbobaižed), stökolpakuitesen tegimel, sömtegimištol (razvankombinat, maploduiden kuivateztegim, leibänkombinat, lihaprodukcijan edheotand). Maižanduzrajonan keskuz maploduiden kazvatandanke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan päivlaskmas, Ostör-jogen hural randal (274 km pitte, Dnepran hurapol'ne bassein), 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Stanovk-jogi (ven. "Становка", piduz 15 km) jokseb lidnadme da lankteb Ostörha ani lidnan pohjoižpäivnouzmaižen röunan taga. Matkad Smolenskhasai om 108 km lodeheze-pohjoižhe orhal, 112 km avtotel vai raudtel. Lähembaine lidn om Desnogorsk 36 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 40 km avtotedme. «Smolensk — Bränsk»-avtote i raudte läbitadas lidnad. Avtoümbärte om saudud suvhe, päivlaskmaižhe i pohjoižhe lidnaspäi. "Roslavl' I"-raudtestancii radab lidnan pohjoižpäivnouzmas vspäi 1868.
Roslavl' om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Se jagase 11 territorialižeks nimitadud mikrorajonaks. Lidnankundan pind — 41,5 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 41 480 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 53 700 ristitud, rajonan viž seičemendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 60..61 tuhad eläjid vll 1986−1998 (61 100 rist. vl 1996). Ortodoksižen hristanuskondan Spasan Toižetamižen jumalankodi päjumalanpertinke i kuz' jumalanpertid oma olmas lidnas, sidä kesken kaks' jumalanpertid oma sauptud.
Rahvahad (2002): venälaižed — 95,3%, vaugedvenälaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 3,1%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Roslavlin äiprofil'ne kolledž, medicinine i raudtentehnikumad, üläopendusen aluzkundoiden koume filialad.
Irdkosketused.
*


Safonovo (lidn).
Safonovo () om Venäman lidn, lidnankund da transporttesol'm Smolenskan agjan keskuzpalas. Se om agjan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Safonovon rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1859 kuti Dorogobuž-raudtestancii da žilo senno udel «Moskv — Smolensk»-raudtel, radaškanzi vl 1870. Nimitihe stancijad lähembaižen lidnan mödhe. Kätihe žilod Safonovon rajonan keskuseks vl 1929, hot' volostin enzne Safonovo-külä sijazihe 10 kilometras stancijaspäi. Nimituz libub hristanuskondan kalendarin Sofonii-nimespäi. Žilo stancijanno sai radnikžilon statusad vn 1938 7. päiväl redukud, nimitihe nügüdläižikš. Šingotihe vll 1948−1960 kuti buran hilen samižen keskuz. Safonovo om lidnan statusanke vs 1952 sulakun 8. päiväspäi.
Safonovo šingotase plastikmaterialiden da plastiktegesiden kudel edheotandal, mašinansauvomižel (elektrolikutimiden da generatoriden tegim, ühthekeitandapparatad, katilmašiništ), sauvondmaterialiden pästandal (raudbetontegesed, savič, asfal't, mecanümbriradmižen tegim, mobiližed pertid), sömtegimištol (lihan i leibän edheotandad).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suves, Vopec-jogen randoil (74 km pitte, Dnepran üläjoksmusen oiged ližajogi), 213 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Smolenskhasai om 83 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, 97 km avtotel vai raudtel. Toižed lähembaižed lidnad oma Jarcevo 35 km päivlaskmha orhal, 39 km avtotedme vai raudtedme, i Dorogobuž 22 km suvhe orhal vai 24 km avtotedme. «Smolensk — Moskv»-avtote mäneb lidnan pohjoižes i pohjoižröunaks. «Smolensk — Moskv»-raudte läbitab lidnad.
Safonovo om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 29,58 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 3 589 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 43 500 ristitud, rajonan koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 53..56 tuhad eläjid vll 1976−1998 (56 571 rust. vl 1989). Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid i protestantizman koume pühäpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (2002): venälaižed — 94,0%, vaugedvenälaižed — 1,3%, ukrainalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 3,6%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Safonovon industrialiž-tehnologine tehnikum i privatine Turizman, menedžmentan i informacižtehnologijoiden tehnikum.
Irdkosketused.
*


Edirne.
Edirne (mugažo turkan kelel, virktas [e'diɾne], Adrian-nimen vajehtadud form), ende mugažo Adrianopol' ("Adrianoupoli",) om lidn Turkanman lodehes. Se om Edirnen agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud rimalaižel Adrian-imperatoral (117−138).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 42 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Grekanman röunanno. Matkad Stambulhasai om 235 km päivnouzmha.
Vl 2010 lidnan ristitišt oli 152 993 eläjad.
Irdkosketused.
*


Sičovk.
Sičovk () om Venäman lidn da lidnankund Smolenskan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Sičovkan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitaškanzihe vspäi 1448. Sai makundan lidnan oficiališt statusad vl 1776. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (10. reduku 1941 — 8. keväz'ku 1943).
Sičovk šingotase sömtegimištol (maidtegim, lihakombinat, leibtegim), vhesai 2014 elektrodiden tegim radoi mugažo.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan päivnouzmas, kukhikahas i vanoikahas tahondas, Vazuz-jogen (162 km pitte, Volgan üläjoksmusen oiged ližajogi) i sen huran Losmin-ližajogen (ven. "Лосмина", 49 km) keskes niiden ühthejoksmusenno, 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vazuzan vezivaradim (97 km², 177 m ü.m.t.) zavodiše 1 km pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi. Matkad Smolenskhasai om 182 km suvipäivlaskmha orhal, 235 km avtotel vai 250 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Gagarin 54 km suvipäivnouzmha orhal, 89 km avtotedme vai 142 km raudtedme, Väz'm 69 km suvhe orhal, 73 km avtotedme vai raudtedme, Ržev i Zubcov (molembad oma Tverin agjas) 44 km pohjoižhe orhal, 50 km avtotedme vai raudtedme. «Väz'm — Zubcov»-avtote mäneb 1 km päivnouzmha lidnaspäi i om ühtenzoittud Sičovkanke 2-kilometrižel sarakol. «Väz'm — Ržev»-raudte läbitab lidnan päivnouzmad. Sičovk-raudtestancii radab lidnan pohjoižes.
Sičovk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 7,9 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 8 428 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 7 500 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 8 300 eläjad vl 1913 i enamba 9 tuhad eläjid vll 1989−1996 (9 643 eläjad vl 1989).
Rahvahad (2010): venälaižed — 96,5%, ukrainalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 2,3%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Väz'man politehnižen tehnikuman Sičovkan filial.
Irdkosketused.
*


Kuzneck.
Kuzneck (,) om Venäman lidn da lidnümbrik Penzan agjan päivnouzmas. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo Kuzneckan rajonan administrativižeks keskuseks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Petr I-carin Vasilii Nariškin-abunikal vl 1699 kuti "Trujovo-Voskresenskoje", sid' "Nariškino"-žilo. Šingotihe käziradoil i jarmankoil. Se sai makundan lidnan oficiališt statusad nügüdläiženke nimenke Jekaterina II-imperatornaižen käskön mödhe vn 1780 kül'mkus. Vl 1874 raudte läbiti lidnad.
Kuzneck šingotase mašinansauvomižel (cisternad i mašiništon palad nozoltadud gazan täht), sömtegimištol (leibänkombinat, vintegim), nahktegimel i omblendfabrikal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Trujov-jogen hural randal tobjimalaz (63 km pitte, Suran üläjoksmusen hura ližajogi), 240 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Penzhasai om 106 km päivlaskmha orhal, 123 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Sursk i Gorodišče 61 km päivlaskmha orhal, 76 km avtotedme vai raudtedme. «Penz — Sizran'»-avtote mäneb lidnadme. «Penz — Sizran'»-raudte läbitab lidnad. Kuzneck-raudtestancii radab lidnan keskuzpalas.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 37 842 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 88 839 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 101 tuhad eläjid vll 1993−1994. Ortodoksižen hristanuskondan päjumalanpert', viž pühäpertid, časoun', kaks' vauktustuzkeskust, vanhuskolaižiden loičendpert', protestantizman kaks' jumalanpertid, islaman pühäpert' i medrese ratas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 84,7%, totarlaižed — 9,2%, mordvinalaižed — 2,2%, toižed rahvahad — 3,9%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Kuzneckan medicinine, muzikaline, äiprofil'ne, pedagogine i elektrotehnikan kolledžad, Kuzneckan informacijan da ohjandusen tehnologijoiden institut (Penzan valdkundaližen universitetan filial).
Irdkosketused.
*


Alalomov.
Alalomov (,) om Venäman lidn da lidnankund Penzan agjan lodehes. Se om Alalomovan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1636 nügüdläiženke nimitusenke kuti lidnuz kaičemha tahondad i bradindsijad Kriman da Kubanin tatarlaižid vaste. Toine lähine mugoine lidnuz sijazihe Ülälomov-žilos, 10 km suvipäivlaskmha ülezjogen. Alalomov šingotihe jarmankal 18. i 19. voz'sadal. Se sai makundan lidnan statusad vl 1780.
Raudtesarak tuli lidnha vl 1927. Šostkan elektromehanine tegim oli evakuiruridud lidnha Toižen mail'man sodan aigan.
Alalomov šingotase elektromehanižel tegimel (šlibakod, metallan ümbriradmine), fanerantegimel, sömtegimištol (leibtegim, vintegim).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Lomovk-jogen hural randal tobjimalaz (74 km pitte, Mokšan üläjoksmusen hura ližajogi), 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Koume sildad ühtenzoittas jogen randoid. Matkad Mordovijan Tazovaldkundhasai om 35 km pohjoižpäivnouzmha orhal, Penzhasai om 95 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha orhal, 110 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Kamenk 46 km suvipäivnouzmha orhal, 73 km avtotedme vai raudtedme, Spassk 55 km lodeheze orhal vai 59 km avtotedme, Kovilkino i Insar (molembad oma Mordovijas) 60 km pohjoižpäivnouzmha orhal. «Penz — Räzan'»-avtote ümbärdab lidnad pohjoižpäivnouzmaspäi. Sarakon lopstancii «Penz — Tul»-raudtespäi. Alalomov-raudtestancii radab lidnan suves, jogen oiktal randpolel.
Alalomov om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 14,5 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 8 106 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 22 678 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 26..27 tuhad eläjid vll 1989−2001 (27 400 rist. vl 1992). Ortodoksižen hristanuskondan Kazanin Emäganpäivän mez'jumalankodi om avaitud kahtes kilometras päivlaskmha lidnaspäi.
Rahvahad (2010): venälaižed — 98,6%, toižed rahvahad — 1,4%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Alalomovan äiprofil'ne tehnikum.
Irdkosketused.
*


Serdobsk.
Serdobsk () om Venäman lidn da lidnankund Penzan agjan suves. Se om Serdobskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Serdob-jogen molembil randoil vl 1698 kuti Serdobskai (Arhangel'skai)-slabad () varjoičemha ümbrišton mecad laivoiden täht Petr I-carin käskön mödhe. Se sai makundan lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke Jekaterina II-imperatornaižen käskön mödhe vs 1780 kül'mkun 7. päiväspäi. Lidn oli tetab diniden kazvatandal, ned kuvadasoiš Serdobskan simvolikš. Kaik 51 tegimišton edheotandad radoi lidnas edel Suren sodan zavodindad.
Serdobsk šingotase mašinansauvomižen tegimel (avtopalad «VAZ»-tegimen täht), sömtegimištol (maidvoitegim, sömkombinat, konditerine edheotand) i mebel'kombinatal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Serdob-jogen oiktal randal (160 km pitte, Hopran üläjoksmusen hura ližajogi), 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om toižid eländpunktoid jogen vastrandal. Matkad Penzhasai om 98 km pohjoižpäivnouzmha-pohjoižhe orhal, 113 km avtotel vai raudtel. Lähembaine lidn om Rtiščevo (Saratovan agj) 37 km suvipäivlaskmha orhal, 48 km avtotedme vai raudtedme.
«Penz — Balašov»-avtote ümbärdab lidnad pohjoižespäi. "Serdobsk"-raudtestancii radab vspäi 1894 lidnan päivlaskmas, «Penz — Balašov»-raudtekeskustal.
Serdobsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 28,42 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 12 807 eläjad, vl 1959 — 26 119 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 35 393 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 40..44 tuhad eläjid vll 1980−2001 (44 900 rist. vl 1992). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikoi-arhangelan uz' päjumalanpert' (om saudud vll 1895−1905) i ph. Vladimiran jumalanpert' (2015) ratas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 96,9%, toižed rahvahad — 3,1%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Serdobskan äiprofil'ne tehnikum (Serdobskan maižanduztehnikum om mülütadud sihe vl 2012), Penzan agjan medicinižen kolledžan filial i Penzan valdkundaližen universitetan filial.
Irdkosketused.
*


Belinskii (lidn).
Belinskii (,) om Venäman lidn da lidnankund Penzan agjan päivlaskmas. Se om Belinskijan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 18. voz'sadan augotišes kuti Nikol'skoje-žilo () vai Pen' Čenbar (ven. "Малый Ченбар"). Žilo mainitase ezmäižen kerdan vn 1723 valdkundmaksoiden revizijas. Se sai makundan lidnan statusad vl 1780 "Čembar"-nimitusenke (), nimitihe jogiden mödhe. Udesnimitihe nügüdläižikš vn 1948 17. päiväl semendkud literaturan Vissarion Belinskii-arvostelijan da publicistan (1811−1848) muštoks, hänen laps'aig (1816−1829) mäni neciš lidnas.
Belinskii šingotase elektronikan komponentoiden «Kermet»-tegimel i sömkombinatal. Venämalaižen literaturan abutuzfond radaškanzi lidnas vl 2008.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pen' Čembar-jogen (33 km pitte) oiktal randal tobjimalaz, Sur' Čembar- i Pen' Čembar-jogiden ühthejoksmusenno (Donan hurapol'ne bassein), 190 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Penzhasai om 109 km päivnouzmha orhal vai 127 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Kamenk (raudtestancii) 49 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 55 km avtotedme, i Kirsanov (Tambovan agj, raudtestancii) 58 km suvipäivlaskmha orhal vai 83 km avtotedme. «Penz — Tambov»-avtote ümbärdab lidnad ühtes kilometras pohjoižespäi.
Belinskii om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 8,33 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 6 006 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 8 565 ristitud, rajonan koumandez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba vai läz 9 tuhad eläjid vll 1989−2009 (9 700 rist. vll 2000−2001). Ortodoksižen hristanuskondan jumalanpert' i časoun' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 87,1%, mordvinalaižed — 9,5%, totarlaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 2,1%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Kamenkan tehmižtehnologijoiden da edheotaikundan tehnikum, sen Belinskijan filial.
Irdkosketused.
*


Sursk.
Sursk (ven. i) om Venäman lidn da lidnankund Penzan agjan päivnouzmas. Mülüb Gorodiščen rajonha, sen kahtenz' lidn i nellänz' eländpunkt eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Astafjev-pomeššikal vl 1849 kuti Nikol'skii-futor () vatefabrikanno. Kätihe sidä lidnanvuiččes "Nikol'skii futor"-žiloks vl 1928. Vl 1941 valamižmehanine tegim oli evakuiruidud sihe Višnii Voločok-lidnaspäi. Žilo sai lidnan statusad Sursk-nimitisenke vn 1953 elokus, nimitihe jogen mödhe.
Sursk šingotase savičun tegimel i leibtegimel. Järed rujopoligon täudase läz lidnad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suves, Sur-jogen üläjoksmusen hural randal tobjimalaz (Volgan oigedpol'ne bassein), 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Penzhasai om 48 km päivlaskmha-lodeheze orhal vai 76 km avtotel. Lähembaine lidn om Gorodišče-rajonkeskuz 22 km pohjoižhe orhal vai 27 km avtotedme. Lähembaine "Asejevskai"-raudtestancii () radab 3 km pohjoižhe lidnaspäi, «Penz — Sizran'»-keskustal.
Sursk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 6,37 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 7 222 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 7 034 ristitud, rajonan kahesandez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 11 608 eläjad vl 1959.
Rahvahad (2010): venälaižed — 78,7%, totarlaižed — 15,2%, mordvinalaižed — 4,9%, toižed rahvahad — 1,2%.
Professionaližen opendusen lähembaižed aluzkundad ratas Penz-, Zarečnii- i Kuzneck-lidnoiš.


Judaizm.
Judaizm ("Ioudaismos") om evrejalaižiden religiozine i rahvahaline mail'mannägend, avraamine religii. Se om üks' kaikiš amuižembiš monoteistižiš religijoišpäi i kaikiš amuižemb eläb mugoine religii. Tetab istorine jäl'ghetuleskelend lugeb 3 tuhad vozid. Nimituz libub "Jehudah"-sanaspäi «Judejan kunigahuz».
Judejalaižed oma etnosocialine jouk, se mülütab evrejalaižid sündnundan mödhe i tulnuzid kändmižel judaizmha. Vl 2015 judejalaižiden lugumär mail'mas oli 14,3 mln ristituid vai Man ristitišton 0,2%, sidä kesken koume seičemendest elädas Izrailiš, toine koume seičemendest — i Kanadas, toižed judejalaižed elädas Evropas päpaloin.
Judaizman uskojad mülütadas čuradusihe, augotihe niid 19.-20. voz'sadal. Päižed čuradused oma ortodoksaline, reformistine i konservativine. Ortodoksaline judaizm (enamba 4 mln polenpidajid) alajagase nenihe sarakoihe: litvakad (litvaižed evrejalaižed), hasidizm, ortodoksaline modernizm, religiozine sionizm. Pühäpertin nimi om sinagog.


Nikol'sk (Penzan agj).
Nikol'sk (,) om Venäman lidn da lidnankund Penzan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Nikol'skan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1761 kuti Nikol'skai Pöstrovk-žilo () kahtel žilon ühtenzoitusel: Nikol'skoje (Nikolo-Pöstrovk, oli tetab vspäi 1668) i Pöstrovk (Pen' Pöstrovk, 1680-nziš vozišpäi). Šingotihe hrustalin stökoltegimel (1764−2010). Vl 1928 kätihe radnikžiloks. Se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke vn 1954 15. päiväl sulakud.
Nikol'sk šingotase vauktusentehnižen stöklan tegimel i sömtegimištol.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan päivnouzmas, Virgan-jogen hural randal tobjimalaz (, Suran oigedpol'ne bassein ližajogi), 240 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Penzhasai om 92 km suvipäivlaskmha orhal vai 112 km avtotel. Lähembaine lidn om Inz (raudtestancii, Ul'janovskan agj) 24 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 51 km avtotedme. «Penz — Ul'janovsk»-avtote läbitab lidnan päivlaskmad. Kaidraižuine raudte Inzhasai om muretud lidnas 2000-nzil vozil.
Nikol'sk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 12,69 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 10 100 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 22 471 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 26..27 tuhad eläjid vll 1989−1998 (27 300 rist. vl 1992). Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Eläbzdusen päjumalanpert' (1824, leibtegim radoi) om udessündutadud 2000-nzil vozil, Sündun Eläbzdusen no jumalanpert' om saudud vll 1999−2003, mugažo kaks' časounäd oma avaitud lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 88,5%, mordvinalaižed — 9,8%, toižed rahvahad — 1,7%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Nikol'skan tehnologine kolledž.
Irdkosketused.
*


Gorodišče (Penzan agj).
Gorodišče () om Venäman lidn da lidnankund Penzan agjan päivnouzmas. Se om Gorodiščen rajonan administrativine keskuz, kaikiš suremb lidn i kahtenz' eländpunkt ristitišton mödhe.
Istorii.
Edel 13. voz'sadad Volgan Bulgarijan lidnuz sijazihe lidnan sijas. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1670-nzil vozil kuti čuvašalaižiden lidnuz endevanhan sijas. Vspäi 1681 Simbirskan sodavejan kozakad da toižed kaičijad eliba Dmitrijevskai-slabadas (Gorodišče) i Bogojavlenskai-slabadas (Julovo). Slabadad oliba ühtištudud "Rogožkino-žiloho" 18. voz'sadal keskes. Vl 1780 žilo sai makundan lidnan statusad. Kaugedraudan valamižtegim, potašan, trahmalan, viriden da mecanümbriradmižen tegimed radoiba 19. voz'sadal i 20. voz'sadan augotišes.
Gorodišče šingotase meblinfabrikal i vintegimel (vin, olud, mineraline vezi), mugažo gofrokartonan fabrikal (vspäi 2019).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Julovk-jogen molembil randoil (48 km pitte, Suran oiged ližajogi), 210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Penzhasai om 37 km päivlaskmha orhal vai 51 km avtotel. Lähembaine lidn om Sursk 22 km suvhe orhal vai 27 km avtotedme. «Penz — Ul'janovsk»- i «Penz — Sizran'»-avtoted sarakoitas lidnan päivlaskmas.
Gorodišče om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 9,39 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 6 440 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 8 096 ristitud, rajonan kudendez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 8 tuhad eläjid vll 1992−2015 (8 600 rist. vl 1996). Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Katken jumalanpert' (om saudud vodele 2008) i Viktor-moknikan časoun' oma avaitud lidnas.
Rahvahad (2002): venälaižed — 87,0%, mordvinalaižed — 5,4%, totarlaižed — 4,2%, ukrainalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 2,4%.
Professionaližen opendusen aluzkund oli Penzan socialiž-pedagogižen kolledžan Gorodiščen filial vhesai 2019. Nügüd'aigan lähembaižed profopendusen aluzkundad ratas Penzas i Kuzneckas.
Irdkosketused.
*


Ruskedpakuine muju.
Ruskedpakuine muju om spektraline (jumalanbemblen) muju. Se om rusttan i pakuižen mujun keskes.
Se om ihastoitai i nägub muju. Voib znamoita Päiväšt i homendezzor'ad, religijad (buddizm, induizm, protestantizm), imperijad i revolücijad. Mujun nimituz mainitase anglijankel'žiš purtkiš vspäi 1512. Londuseližed mujutimed oma ohr i henn.
Homaičendad.
*


Lodehline marin kel'.
Lodehline marin kel' (ičeze nimituz: "йөтнӫмӓл-кӓсвел маре йӹлмӹ") om suomalaiž-ugrilaine kel', lodehližiden marilaižiden kel'.
Lodehližen marin kelen kirjamišt.
Lodehližen marin kelen kirjamišt mülütab 40 kirjant.
Lodehližen marin kelen grammatik.
Lodehližes marin keles om 11 kändod.
Lugusanad.
Lodehližen marin kelen luguvaihil om kaks' formad: lühüd da täuz'.


Kamenk (lidn, Venäma).
Kamenk () om Venäman lidn da lidnankund Penzan agjan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Kamenkan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud amuiženno kiviženno bradindsijanno 18. voz'sadan augotišes kuti žilo nügüdläiženke nimenke. Žilon toine nimi oli "Dmitrijevskoje" ph. Dmitrii Salonikilaižen jumalanpertin mödhe, mainitaškanzihe vspäi 1717. Kätihe rajonan keskuseks vl 1928, radnikžiloks vn 1944 15. päiväl kezakud. Se sai lidnan statusad vs 1951 sulakun 18. päiväspäi.
Kamenk šingotase maižanduztehnikan tegimel, sauvondmaterialiden pästandal (savič, raudbetontegesed, putegesed), sömtegimištol (järed sahartegim, voitegim, leibtegim, oludtegim, surintegim, maploduiden konservedheotand).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan pohjoižes, Atmis-jogen hural randal tobjimalaz (114 km pitte, Mokšan üläjoksmusen hura ližajogi), 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Penzhasai om 63 km päivnouzmha orhal, 80 km avtotel vai 86 km raudtel. Toižed lähembaižed lidnad oma Belinskii 49 km suvipäivlaskmha orhal vai 55 km avtotedme, i Alalomov 46 km lodeheze-pohjoižhe orhal, 73 km avtotedme vai raudtedme. «Penz — Tambov»-avtote ümbärdab lidnad suvespäi. "Belinskai"-raudtestancii () radab lidnan keskuzpalas «Penz — Moršansk»-raudtekeskustal vspäi 1874, edel voziden 1918..1925 stancijan nimituz oli "Vojeikovskai" (ven. "Воейковская"). Toine stancii om "Sel'maš" raudteplatformanke, om olmas vspäi 1958.
Kamenk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 31,82 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 8 265 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 39 577 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 45..46 tuhad eläjid vll 1995−1998 (46 700 rist. vl 1996). Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid i islaman pühäpert' (vspäi 1999) ratas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 88,4%, totarlaižed — 4,9%, toižed rahvahad — 6,7%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Kamenkan tehmižtehnologijoiden da edheotaikundan tehnikum.
Irdkosketused.
*


Našvill.
Našvill ([ˈnæʃvɪl]), vai Nešvill, om lidn Tennessi-štatan keskuzpalan pohjoižes. Se om Tennessin pälidn da kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe, AÜV:oiden 24-nz' lidn eläjiden lugun mödhe. Ristitišt i pind oma ozutadud Deividson-ümbrikon röunoiš, ümbrikon i lidnan ohjastuz om ühthine.
Istorii.
Ende indejalaižiden mectujad čeroki-, čikaso- i šauni-rahvahad eliba Našvillan tahondas. Pit'kan aigan ei olend evropalaižiden žiloid lidnan tahondas, sijaližed indejalaižed pidiba tulijoid agressivižikš. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud sirdnikoil Virginii-štataspäi vl 1779, nimitihe sodan ripmatomudes Frensis Neš-jenaralan () kanzannimen mödhe. Lidnan päkäskuz om vahvištadud vl 1806. Štatan kaikenaigaine pälidn vspäi 1843.
Našvill šingotase sömtegimištol (konditerižed tegesed), sauvondmaterialiden pästandal, avtosauvomižen tegimil (Nissan, Bridgestone), protestantizman jumalankodikundoiden keskuseks. Muzikaližen «kantri»-stilin pälidn, läz 20 tuhad radnikoid muziksarakos. Tervhudenkaičendan i opendusen aluzkundad (Vanderbil'tan universitet, Tennessi-štatan universitet) oma keskitadud lidnas. Enamba kaiked radnikoid om ottud tervhudenkaičendan sarakho i valdkundaližihe aluzkundoihe. Järedoiden kompanijoiden päfaterad oma lidnan aglomeracijas: Community Health Systems i Dollar General (laukad fiksiruidud arvonke), mugažo neniden mail'man kompanijoiden ofisad: Amazon, Dell, Deloitte, Ernst & Young i Philips.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kamberlend-laivjogen molembil randoil (Ogajon hura ližajogi 1106 km pitte), 117..354 m korktusil, 182 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ühthine pind om 1362,2 km², sidä kesken kuivma 1305,4 km², vezi 56,8 km².
Klimat om subtropine neps. Voden keskmäine lämuz om +15,5 C°, absolütine minimum — −27 C°. Paneb sadegid 1200 mm vodes, vähemba elokus-redukus (77..87 mm kus). Tornadod oma paksud kezaaigan, no ned todas lidnale surid murendusid lujas harvoin.
Našvill jagase läz 20 susedkundaks (angl. "neighborhood"). Edeline lidnan pämez' oli Devid Braili (keväz'ku 2018 — sügüz'ku 2019, "David Briley").
Eläjad.
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 626 681 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 2,1 mln eläjid om ezilidnoidenke (2019, štatan ühtenz' i 36. sija valdkundas). Edel vn 2017 semendkud štatan kaikiš enamba elänzoittud lidn oli Memfis. Läz 700 pühäpertid om olmas Našvillas.
Transport.
Avtobusad da ezilidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnas sen ezilidnoidenke. Jüguzjogiport radab Kamberlendan randal. Raudte radab vaiše jüguiden täht, passažirühtenzoituz tuli lophu vl 1974. Avtorengaz om saudud lidnan keskuzrajoniš ümbri.
Rahvahidenkeskeine civiline lendimport ("BNA", 16 mln passažiroid vl 2018) sijadase 12 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas passažirreisid AÜV:oiden äjihe järedoihe lidnoihe, mugažo Londonha, Torontoho i Kankun-kurorthasai.


Spassk (Penzan agj).
Spassk (,) om Venäman lidn da lidnankund Penzan agjan lodehes. Se om Spasskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud mecpöudol 17. voz'sadal. Mainitaškanzihe vspäi 1663 kuti "Bogdanovo-žilo", alištui Novo-Spasskii-jumalankodile. Vll 1673−1779 žilon nimituz oli "Bogdanovo-Spasskoje". Se sai makundan lidnan statusad vl 1779, i nimitihe "Spassk:aks", no pigai udesnimitihe erištamha toižiš lidnoišpäi, vhesai 1925 lidnan nimi oli "Spassk Studencal" (). Šingotihe oluden i razvan tehmižel. Vll 1925−2005 lidnan nimituz oli "Bednodemjanovsk" (ven. "Беднодемьяновск") Demjan Bednii-runokirjutajan (1883−1945) psevdoniman mödhe, hän vei eläbad kirjeižidenvajehtust sijaližidenke.
Spassk šingotase betontegimel, Penzan dizel'likutimiden tegimen cehal i sömtegimištol (argvoitegim, leibänkombinat).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase tazangištol, rajonan lodehes, Studenc-jogen oiktal randal tobjimalaz (14 km pitte, Mokš-jogen hurapol'ne bassein), 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kok-jogi (ven. "Кока") läbitab Spasskad da lankteb Studencha oiktalpäi lidnan pohjoižes. Matkad Mordovijhasai om 2 km päivlaskmha i pohjoižhe orhal, Penzhasai om 145 km suvipäivnouzmha orhal vai 165 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Krasnoslobodsk (Mordovii) 67 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 96 km avtotedme, Kovilkino (raudtestancii, Mordovii) 49 km päivnouzmha orhal vai 87 km avtotedme, i Alalomov (raudtestancii) 55 km suvipäivnouzmha orhal vai 59 km avtotedme. «Penz — Räzan'»-avtote läbitab lidnad.
Spassk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 5,74 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 6 788 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 7 442 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 10 tuhad eläjid vll 1910−1913 i 8 400 eläjad vll 1992−1998. Ortodoksižen hristanuskondan Sündun voznesenjan jumalanpert' (om saudud vodele 1859) i Voznesenjan časoun' ratas lidnas, ende mugažo Spasan Toižetamižen päjumalanpert' oli (1810−1967), poukahtihe sidä.
Rahvahad (2010): venälaižed — 89,6%, mordvinalaižed — 8,3%, toižed rahvahad — 2,1%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Spasskan proftehnologijoiden da biznesan kolledž.
Irdkosketused.
*


Zarečnii (Penzan agj).
Zarečnii () om Venäman lidnümbrik da sauptud lidn Penzan agjan keskuzpalan päivnouzmas. Se om agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Penzan päivnouzmaine ezilidn.
Istorii.
Vn 1954 heinkus nevondkundaline tobmuz päti sauda Penzan ladimentegint, sil-žo vodel sauvond zavodihe mectahondas. Municipalitetan oficialine aluz om pandud Penzan Zarečnii-rajonaks vn 1958 elokus. Eländpunkt om erigoittud Penzaspäi vn 1958 10. päiväl tal'vkud kuti lidn nügüdläiženke nimitusenke. Ladimiden järed tegim radaškanzi vl 1961. Vll 1954−1964 kävutihe türmatud mehiden i sodasauvojiden töid lidnan sauvomižes. Vll 1962−1992 lidnan nimituz oli "Penz-19" ().
Zarečnii šingotase atomšlibakoiden paloiden tehmižel, «Hrizantem»-raketkompleksan pästandal, ladimensauvomižel (läz kümned edheotandoid), sömtegimištol (lihan edheotand).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Röunatab Penzan lidnümbrikonke päivlaskmas i pohjoižes, om erigoittud Penzan fartališpäi 10-kilometrižel mecmassival. Toižed lähembaižed lidnad oma Gorodišče 37 km päivnouzmha orhal vai 41 km avtotedme, i Sursk 37 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha orhal vai 65 km avtotedme. «Penz — Sizran'»-avtote mäneb 2 kilometras pohjoižhe lidnaspäi. Tulend lidnha om vaiše laskendbumagan mödhe. «Penz — Sizran'»-raudte om lidnan pohjoižeks i päivnouzmaižeks röunaks, sen lähembaine stancii om "Seliks" ().
Zarečnii om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 27,61 km².
Eläjad.
Vl 1959 lidnan ristitišt oli 6 450 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 63 601 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 63 900 eläjad vl 1996 i om nügüd'. Ortodoksižen hristanuskondan nell' jumalanpertid i časoun' ratas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 92,6%, mordvinalaižed — 4,5%, ukrainalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 1,7%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Zarečnijan tehnologine institut (vhesai 2005 tehmižtehnikum i kolledž) — Penzan valdkundaližen tehnologižen universitetan filial.


Seinik.
Seinik () om äivoččiden ujelijoiden penzhiden heim. Mülütadas Aralijižed-sugukundha. Heim kogoneb 16 erikospäi.
Leviganduz.
Heimon kazmused oma levitadud Pohjoižen mapoliškon maiš hobedanke klimatanke, invazivine heim Pohjoižamerikas i Avstralijas. Seinik navedib pimitandad i venoid lämuzid. Voib sadas 30 m korktust maspäi.
Kazmuz om tetab Evropas amuižespäi, lugetihe Vakhan kazmuseks i panihe päl vencan sijas, ihastusen i armastusen emblem grekalaižil. Ottas unotest seinikan lehtesišpäi zelläks.
Ümbrikirjutand.
Kazmuz ujeleb i tartub ližajuril seinihe, puiden tüvihe da toižihe alusihe. Lehtesed oma varmdad, kahten sugun: änikoičijoil barboil — pit'kahkod kogonaižed vihandvauvhad, toižil barboil lehtesed oma muzavihandad saumoikahad labasižed.
Penehkod pakuižvihandad änikod kazdas kändasikš vai tophikš barban agjas sügüzel, om viž pölükäd änikos. Plod om must vihandanke, muzapururine vai harvoin pakuižen polhe marj 5..10 mm diametras, üks'..viž sement. Plodud oleldas küpsad keväden augotišele, lindud södas niid.


Kirov (znamoičendad).
Kirov om venäkel'ne i bolgarine kanzannimi, mugažo toponim.


Lüdinovo.
Lüdinovo () om Venäman lidn da lidnankund Kalugan agjan suvipäivlaskmas. Se om agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Lüdinovon rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1626 kuti pen' meckülä nügüdläiženke nimitusenke. Kaks' vezivaradint om saudud senno 18. voz'sadal. Vl 1738 kaugedraudan valamižtegimen aluz om pandud Sukremlin vezivaradimen (alajoksmuses) randal, vl 1745 — raudtegim Lüdinovon vezivaradimenno (ülezjogen, 8,7 km², levitadud Lompad'-järv'). Venäman (nügüdläižiš röunoiš) ezmäižed rel'sad, puruvedimed i purulaivad oliba sätud žilon tegimil. Vl 1929 kätihe radnikžilod rajonan keskuseks. Vspäi 1938 om lidnan statusanke. Enzne Sukreml'-radnikžilo mülüb Lüdinovoho. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil, päzutihe vn 1943 9. sügüz'kud.
Lüdinovo šingotase Sukremlin kaugedraudan valamižtegimel, mašinansauvomižel (lämuzvedimed, agregatad), kabeläntegimel, sömtegimištol (leibänkombinat), mugažo omblendfabrik radab lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan suves, kahten vezivaradimen i Nepolod'-jogen randoil (, enččel Lompad'-jogi, Bolvan ližajogi, Desnan hurapol'ne bassein), 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Bolv-jogi om lidnan suvipäivlaskmaižeks röunaks. Matkad Bränskan agjan röunhasai om 7 km suvipäivlaskmha orhal. Matkad Kalughasai om 138 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 173 km avtotel vai 180 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Žizdr 23 km suvipäivnouzmha orhal vai 27 km avtotedme, Dät'kovo (Bränskan agj) 30 km suvhe orhal vai 36 km teidme, i Kirov 24 km pohjoižhe vai 29 km teidme.
"Lüdinovo I"-raudtestancii radab lidnan suves vspäi 1934 «Väz'm — Bränsk»-keskustal, edel 1963 sen nimituz oli "Lüdinovo" muite. Toine raudtestancii om "Lüdinovo-II" lidnan lodehes vspäi 1934, edel 1963 sen nimituz oli "Lompad, mugažo Verbickai-platform radab vspäi 1952.
Lüdinovo om lidnankundan üks'jäine eländpunkt, mugažo Kolotovk-külä kaikenaigaižeta ristitištota. Lidnankundan pind — 46,89 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 17 581 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 40 530 ristitud, rajonan ühesa kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 44 700 eläjad vl 1992. Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid i koume časounäd om olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 96,9%, toižed rahvahad — 3,1%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Lüdinovon industrialine tehnikum.
Irdkosketused.
*


Suhiniči.
Suhiniči () om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Kalugan agjan keskuzpalan suves. Se om Suhiničin rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 14. voz'sadal. Se mainitase nügüdläiženke nimitusenke ezmäižen kerdan vl 1444 Suren Litvanman ruhtinazkundan aigkirjas. Vspäi 1840 om lidnan statusanke, šingotihe torguindteil, vedihe mugoižid tavaroid kut razv, linkabe, linasine voi Volgan i Nämunasan basseinoihe. Tegihe torgust joga sobatan i pühäpäivän, oleskeli jarmankoid kahtišti vodes. Makundan i rajonan keskuz vspäi 1927. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (7. reduku 1941 — 29. viluku 1942). Sauvoškanzihe «AZLK»-tegimen filialad da sen mikrorajonad vl 1989 ühthekeradamha «Moskvič»-kebnavtoid vodele 1993, no tegimen sauvond jäi kesketi.
Suhiniči šingotase sömtegimištol (maidtegim, kuivateztegim), raudtetransportan edheotandoil, meblin edheotandal, omblendfabrikal, plastiktegesiden fabrikal i kombisömän pästandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan päivnouzmas, Brin'-jogen hural randal tobjimalaz (69 km pitte, Desnan hurapol'ne bassein), 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vezivaradim om saudud ülezjogen ani päivnouzmha lidnaspäi. Matkad Kalughasai om 75 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 98 km avtotel vai 104 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Kozel'sk 29 km päivnouzmha orhal, 31 km avtotedme vai raudtedme, i Meščovsk 25 km pohjoižhe vai 41 km avtotedme.
"Suhiniči-Glavnije"-raudtestancii radab lidnan suvipäivlaskmas vspäi 1899 «Kalug — Bränsk»-keskustal, i "Suhiniči-Uzlovije"-raudtestancii radab lidnan pohjoižes siš-žo vodespäi «Kalug — Bränsk»- i «Smolensk — Tul»-keskustoiden ühthižel tahol. «Moskv — Bränsk»-avtote (M3-trass) mäneb vides kilometras päivlaskmha lidnaspäi.
Suhiniči om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 12,52 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 10 820 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 16 273 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 17..18 tuhad eläjid vll 1989−2001 (18 500 rist. vl 1996). Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid om olmas lidnas, niišpäi Jumalanmaman Kazanin jumalaižen pühäpert' (1914) om kaičenus vaiše paloin.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,6%, ukrainalaižed — 1,7%, toižed rahvahad — 3,7%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Suhiničin transportan da servisan kolledž.
Irdkosketused.
*


Filosofii.
a>-filosof meletusiš, kitajižen Ši Ke-pirdajan gravür, 10. voz'sada
Filosofii ("filosofia" «elonmelen navedind») om mail'man tedištusen erinii form, se sädab tedoiden sistemad ristitun realižusen (olendan) i tedištusen kaikiš ühthižemb pirdoiš, ühthevejiš tärtusiš i alusenpanijoiš principiš, ristitun i mirun kosketusiš. Järgeline meletamine i konceptoiden sädamine vedas filosofijad udennoks.
Mail'mannägend i racionaline filosofine meletand augotihe läz ühten aigan 7.-6. voz'sadal EME nügüdläižen Kitain i Indijan territorijal, no aktivižemb kaiked Keskmeren Grekanman kolonijoiš. Filosofijan sündundan süd oliba šingotadud mifologii, tedo i järgeližen tüntken ühthevendad. Amuižen Egiptan i Mesopotamijan tedod andoiba edust grekalaižile. Filosofižed školad-opendused zavodihe šingotada mail'mannägendan, ned poikestiba, no i ližaziba toine tošt.
Filosofijan päižed jagused: logik, epistemologii, etik, estetik, metafizik. Vastal'ne tärtuz om dogm. Erištuihe nenid tedoid filosofijaspäi: fizik, biologii, psihologii.


Belousovo (lidn).
Belousovo () om Venäman lidn da lidnankund Kalugan agjan pohjoižpäivnouzmas, Obninskan päivnouzmaine ezilidn. Mülüb Žukovan rajonha, sen kaikiš penemb lidn koumen kesken.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1782 kuti Belousovo-külä. Nimitihe hibusheinän venäkel'žen nimen mödhe ("белоус"), se hein kazvoi äjüdes küläs ümbri. Saudud 19. voz'sadal kangazfabrik (vate, šuuk) andoi radod külän da ümbrišton eläjile. Toižen mail'man sodan aigan okkupacii oli heittud vn 1942 vilukus. Kätihe žilod lidnanvuiččeks vl 1962. Vs 2004 tal'vkun 28. päiväspäi om lidnan statusanke.
Belousovo šingotase kangazfabrikal, sömtegimištol (maidtegim, lindfabrik), tegesiden räzinaspäi i plastikaspäi pästandal, mecanümbriradmižen edheotandal. Magistraližiden gazanveimiden sol'm, kompressorstancii läz lidnad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan lodehes, Diročnai-jogen randoil (15 km pitte, ende Derešn', ven. "Дерешня", Okan hurapol'ne bassein), 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Jogi läbitab lidnan keskuzpalad, uit om saudud sil. Matkad Kalughasai om 69 km suvipäivlaskmha-suvhe orhal vai 78 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Žukov-rajonkeskuz 8 km suvipäivnouzmha orhal vai avtotedme, Obninsk 1 km päivlaskmha i lodeheze orhal vai avtotedme, i Balabanovo 10 km pohjoižhe vai 13 km avtotedme. «Moskv — Roslavl'»-avtote läbitab lidnad, «Moskv — Bränsk»-avtote (M3-trass) mäneb 1 km päivlaskmha lidnaspäi.
Belousovo om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 2,27 km².
Eläjad.
Vl 1970 žilon ristitišt oli 5 990 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 8 412 ristitud, rajonan videndez. Kaikiš suremb ristitišt oli 12 600 eläjid vl 2001. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Jelisaveta-kunigaznaižen-moknikan pühäpert' om saudud lidnas vodele 2004.
Rahvahad (2010): venälaižed — 90,3%, armenijalaižed — 2,9%, ukrainalaižed — 1,9%, totarlaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 3,6%.
Lähembaižed professionaližen opendusen aluzkundad sijadasoiš Obninskas.


Mosal'sk.
Mosal'sk () om Venäman lidn da lidnankund Kalugan agjan päivlaskmas. Se om Mosal'skan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1231 kuti Černigovan ruhtinazkundan "Masal'sk-lidn". Oli penen Mosal'skan ruhtinazkundan pälidnaks vll 1377−1500. Ruhtinazkund alištui Suren Litvanman ruhtinazkundan tobmudele 15. voz'sadal. Vspäi 1776 om makundan lidnan oficialiženke statusanke, šingotihe torguindteil. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (6. reduku 1941 — 8. viluku 1942).
Mosal'sk šingotase raudbetonan tegimel, sobiden i kengiden omblendedheotandoil, hibuztegesiden edheotandal, maidtegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suves, Možaik-jogen hural randal tobjimalaz (14 km pitte, Okan hurapol'ne bassein), 210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vezivaradim om saudud jogel lidnan suvipäivlaskmas. Matkad Kalughasai om 83 km päivnouzmha orhal vai 95 km avtotel. Lähembaine lidn om Meščovsk 27 km suvipäivnouzmha orhal vai 30 km avtotedme. «Moskv — Roslavl'»-avtote mäneb 18 kilometras lodeheze lidnaspäi, om ühtenzoittud lidnanke sijaližel avtotel.
Mosal'sk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 4,97 km².
Eläjad.
Vl 1856 lidnan ristitišt oli 3 700 eläjad, vl 1939 — 2 941 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 4 288 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 4 900 eläjad vl 1996, sijaline minimum oli 2 100 eläjad vl 1931. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikulain päjumalanpert' (1818) i koume pühäpertid oma olmas lidnas, niišpäi kaks' jumalanpertid oma muretud paloin.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,6%, ukrainalaižed — 1,3%, armenijalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 3,0%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Suhiničin transportan da servisan kolledž — Mosal'skan filial.
Irdkosketused.
*


Kondrovo.
Kondrovo () om Venäman lidn da lidnankund Kalugan agjan pohjoižpalas. Se om Dzeržinskijan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan voziden 1628−1629 makundan aigkirjas kuti anttud vl 1615 kirjeižen mödhe Kondirevo-žilo (vai Omel'janovskoje,). Vl 1785 sauvoškanzihe bumaganfabrikad lähižes Troickoje-žilos. Vl 1799 zavottihe toižen bumaganfabrikan sauvomišt Kondirevo-žilos. Kondrovo sai radnikžilon statusad vl 1929. Vn 1938 25. päiväl keväz'kud ühtištuihe sidä Troickoje-radnikžilonke da kätihe lidnaks. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (9. reduku 1941 — 19. viluku 1942). Vspäi 1963 saudihe severz'-se uzid bumaganedheotandoid da rekonstruiruihe vanhid tegimid.
Kondrovo šingotase cellülozbumagaižel tegimištol, tehtas bumagan toižendoid (viž edheotandad — gofriruidud bumag, gofrokarton, pergament, nepsudenvastaine bumag, pakuitez), gigijenan tegesiden edheotandal (pampersad da bumagtegesed), sömtegimištol (leibänkombinat, saguden edheotand). Järed mototrass om tehtud lidnan röunal, eile kävutandas. Avtorižen pajon jogavozne festival' vedase vspäi 1998.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Šan'-jogen hural randal tobjimalaz (131 km pitte, Okan hurapol'ne bassein), 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kalughasai om 39 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 46 km avtotel vai raudtel. Toižed lähembaižed lidnad oma Juhnov 46 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 56 km avtotedme, Medin' 19 km pohjoižhe orhal vai 23 km avtotedme, i Malojaroslavec 41 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 60 km avtotedme vai 70 km raudtedme. "Govardovo"-raudtestancii radab ani suvhe lidnaspäi «Kalug — Väz'm»-keskustal, nell'kilometrine sarak tuleb sišpäi Kondrovoho jüguiden täht.
Kondrovo om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 17,84 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 9 708 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 16 672 ristitud, rajonan kaks' seičemendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 17..18 tuhad eläjid vll 1989−2003 (18 100 rist. vl 1996). Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,8%, ukrainalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 4,0%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Kondrovon gumanitariž-tehnine kolledž.
Irdkosketused.
*


Medin'.
Medin' () om Venäman lidn da lidnankund Kalugan agjan pohjoižes. Se om Medinin rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan voziden vn 1386 dokumentoiš Medinin udes alištuses Moskvan ruhtinasen tobmudele Smolenskan sijas. Nimitihe meden tehmižen mödhe vai jogen mödhe, goläd'-heimon sanoišpäi (nüg. «mec», "medynas" «mecakišt»). 17. voz'sadan augotišes Medin' oli pandud mantazole i kadoti lidnan statusad, vodele 1660 žilo jäi eläjita mustmoran jäl'ghe. Medin' sai makundan lidnan oficiališt statusad vl 1777. Šingoti virifabrikoil 20. voz'sadan augotišes. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (12. reduku 1941 — 14. viluku 1942).
Medin' šingotase mecan ümbriradmižel, meblinfabrikal i sömtegimištol (maidtegim, jähižen edheotand). Meden tehmižen keskuz voz'sadoiš. Universaližen (Venän) toran mail'man čempionatan kaikenaigaine sija vspäi 2012. Znamasine rajonan kul'turkeskuz.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suves, Medink-jogen hural randal tobjimalaz (51 km pitte, Okan hurapol'ne bassein), 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kalughasai om 57 km suvipäivnouzmha-suvhe orhal vai 63 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Kondrovo (raudtestancii) 19 km suvhe orhal vai 23 km avtotedme, i Malojaroslavec (raudtestancii) 39 km päivnouzmha orhal vai avtotedme. «Moskv — Roslavl'»-avtote (A-130) läbitab lidnan keskuzpalad.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 5 829 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 8 300 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om läz vai enamba 8 tuhad eläjid vspäi 1970 (8 872 rist. vl 1979). Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om olmas lidnas, sen ližaks phh. Šol'oin i Konstantinan päjumalanpert' (1777) om muretud i eile väges.
Rahvahad (2010): venälaižed — 88,9%, armenijalaižed — 2,9%, vaugedvenälaižed — 1,8%, ukrainalaižed — 1,3%, uzbekad — 1,2%, toižed rahvahad — 3,9%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Federaližen aznoičendsisteman radnikoičendan profškol nomer 56.
Irdkosketused.
*


Kozel'sk.
Kozel'sk () om Venäman lidn da lidnankund Kalugan agjan päivnouzmas. Se om Kozel'skan rajonan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. Vn 2009 tal'vkuspäi om «sodahoštusen lidn»-arvnimenke.
Istorii.
Eländpunkt mainitase nügüdläiženke nimitusenke ezmäižen kerdan vl 1146 Černigovan ruhtinazkundan mülündas. Vll 1201−1494 oli penen Kozel'skan ruhtinazkundan pälidnaks. Vspäi 1371 15. voz'sadan lophusai oli alištunu Suren Litvanman ruhtinazkundan tobmudele, sid' Moskvan tobmudele. Vspäi 1708 om makundan lidnan statusanke. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (8. reduku 1941 — 28. tal'vku 1941).
Kozel'sk šingotase mehanižel tegimel (jügušassid i specialižed avtod, londuseližen gazan kompressorstancijad), stöklantegimel, sömtegimištol (maidtegim, konservtegim), asfal'tan koumel tegimel, turizmal. Kodirandantedištandan i mecan muzejad, Londusen pert'. Raketdivizii sijadase lidnanno.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Žizdr-jogen hural randal päpaloin (223 km pitte, Okan hurapol'ne bassein), 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kalughasai om 61 km pohjoižpäivnouzmha-pohjoižhe orhal, 70 km avtotel vai 134 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Suhiniči 29 km päivlaskmha orhal, 31 km avtotedme vai raudtedme, i Sosenskii 12 km päivnouzmha orhal vai avtotedme. "Kozel'sk"-raudtestancii radab lidnan päivlaskmas vspäi 1899 «Suhiniči — Tul»-keskustal, mugažo "Tupik"-raudtestancii jogen vastrandal.
Kozel'sk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 14,95 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 8 182 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 18 245 ristitud, rajonan nell' ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 19..20 tuhad eläjid vll 1979−2007 (20 800 rist. vll 1998−2001). Ortodoksižen hristanuskondan Emäganpäivän päjumalanpert' (1777), Blagoveššenjan jumalanpert' (1810) i Jumalan nägundan pühäpert', kaks' mez'jumalankodid i üks' naižjumalankodi oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,4%, ukrainalaižed — 2,6%, toižed rahvahad — 3,0%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Kozel'skan kolledž.
Irdkosketused.
*


Spas-Demensk.
Spas-Demensk () om Venäman lidn da lidnankund Kalugan agjan päivlaskmas. Se om agjan kaikiš päivlaskmaižemb lidn, Spas-Demenskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Suren Litvanman ruhtinazkundan aigkirjas vl 1446 kuti "Demen-volost (). Vl 1818 ortodoksižen hristanuskondan Spasan Toižetamižen kivine jumalanpert' om saudud, i nimitaškanzihe žilod "Spas-Demenskoje". Vl 1855 kändihe sijaižeks. Vspäi 1917 om lidnan oficialiženke statusanke, makundan keskuz vn 1921 keväz'kuspäi. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (4. reduku 1941 — 13. eloku 1943).
Spas-Demensk šingotase omblendfabrikal, sömtegimištol (argvoin i saguden tegim, konditerine fabrik), mechozal, šebnän da letken samižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Bolv-jogen üläjoksmusen hural randpolel (213 km pitte, Desnan hura ližajogi), 225 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Smolenskan agjhasai om 20 km päivlaskmha i pohjoižhe, Kalughasai om 144 km päivnouzmha orhal, 180 km avtotel vai 190 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Mosal'sk 62 km päivnouzmha orhal vai 94 km avtotedme, i Kirov 42 km suvipäivnouzmha-suvhe orhal, 69 km avtotedme vai 60 km raudtedme. "Spas-Demensk"-stancii radab lidnan keskuzpalan pohjoižes vspäi 1899, «Suhiniči — Smolensk»-raudtel.
Spas-Demensk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 13,69 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 4 232 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 4 896 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 7 119 eläjad vl 1970.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,5%, toižed rahvahad — 5,5%.
Lähembaine professionaližen opendusen aluzkund radab Kirov-lidnas.
Irdkosketused.
*


Türi (Estinma).
Türi (mugažo estin kelel) om Estinman lidn municipaližeta statusata valdkundan keskuzpalas. Se om Türin volostin keskuz, mülüb Järva-makundha, sen kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1347 saksan "Turgel"-nimitusenke. Ezmäine škol radaškanzi vl 1687. Žilo šingotihe kartonfabrikal 20. voz'sadan augotišes. Vl 1917 kändihe Türid torguindžiloks (est. "alevik"), vspäi 1926 om lidnan statusanke. Vll 1937−1941 radiomačt 197 m kortte oli olmas lidnas, Rusked Armii mureni sidä. Nevondkundaližen aigan lidn oli Türin rajonan keskuseks (1950−1959).
Lidn oli municipalitetaks vll 1927−1944 i 1989−2005. Jäl'gmäine lidnan pämez' om Kaia Iva (2002–2005).
Türi šingotase metalližkonstrukcijoiden tegimel, jablokoiden da änikoiden kazvatandal, turizmal. Vspäi 2000 lidn om tetab Estinman «keväz'ližeks pälidnaks», keväz'festival' oleleb () pajoidenke i änikoidenke, mugažo jablokfestival' om regulärine sügüzel. Muzikškol om avaitud vspäi 1990.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase makundan suvipäivlaskmas, Pärnu-jogen oiktal randal tobjimalaz. Matkad Tallidnan keskushesai om 80 km lodeheze orhal vai 90..95 km avtotel, sidä kesken «Tallidn — Tartu»-trassadme vai «Tallidn — Rapl — Türi»-avtotedme. Türi-stancii sijadase «Tallidn — Vil'jandi»-raudtel, radab lidnan keskuses vspäi 1900, matkad Tallidnan Baltijan päraudtestancijhasai om 97 km.
Eläjad.
Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 5 410 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 6 862 eläjad vl 1989. Kaik 10 786 ristitud elihe Türin volostiš vn 2019 augotišes 1008 km² pindal.
Rahvahad (lidnalaižed, enamba 0,4% vl 2011): estilaižed — 94,73%, venänikad — 2,53%, ukrainalaižed — 1,26%, suomalaižed — 0,57%, toižed rahvahad — 0,91%.


Žizdr (lidn).
Žizdr () om Venäman lidn da lidnankund Kalugan agjan suvipäivlaskmas. Se om Žizdran rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan oficialižen alusenpanendan voz' om 1146. Žizdr oli Moskvan valdkundan röunžiloks 16. voz'sadal. Žilo sai makundan lidnan statusad Jekaterina II-imperatornaižen käskön mödhe vs 1777 redukun 17. päiväspäi. Vl 1890 sur' lämoipalo mureni lidnan pol't. Kaks' jarmankad vodes oleskeli lidnas edel revolücijad, torguihe käziradajiden tegesid (keded, nahkad, suugased, purehkangaz, šarž-kangaz, linkabe, nin', pühävoi, putegesed). Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (reduku 1941 — 16. eloku 1943), päzutihe pandud mantazole olendas, ajadihe eläjiden palad radmaha Germanijas.
Žizdr šingotase mecan ümbriradmižen edheotandoil i sömtegimištol (maidtegim, likörtegim, limonadan pästand).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Žizdr-jogen üläjoksmusen randoil (223 km pitte, Okan hura ližajogi), 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kaks' pen't vezivaradint om lidnan päivnouzmaižel röunal: Žizdr-jogel i sen oiktal Pot'j-ližajogel (ven. "Потья"). Matkad Bränskan agjan röunhasai om 16 km suvipäivlaskmha orhal. Matkad Kalughasai om 131 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 147 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Lüdinovo 23 km lodeheze orhal vai 27 km avtotedme i Dät'kovo (Bränskan agj) 31 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 63 km avtotedme. «Kalug — Bränsk»-avtote mäneb koumes kilometras päivnouzmha lidnaspäi.
Žizdr om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 17,85 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 8 109 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 5 585 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 11..12 tuhad eläjid vll 1857−1895 (12 099 rist. vl 1893) i 6 100 eläjad vll 1998−2000. Ristitišt poleni lähižen Lüdinovon raudtegimiden šingotesen tagut. Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Jumalanmaman Katken pühäpert' om udessündutadud lidnas vll 1992−1994.
Rahvahad (2010): venälaižed — 93,1%, armenijalaižed — 2,0%, ukrainalaižed — 1,5%, azerbaidžanlaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 2,3%.
Lähembaine professionaližen opendusen aluzkund om Lüdinovon industrialine tehnikum. Sadunkazvatusen profškol, sid' maploduidenkazvatusen tehnikum radoi lidnas edel 1941. vot, dendrarii om olmas tähäsai.
Irdkosketused.
*


Umbezjur'.
Umbezjur' () om äivoččiden kazmusiden heim. Mülütadas Umbezjurižed-sugukundha. Heim kogoneb läz 30 erikospäi (sidä kesken 19 kazdas Venäman evropižes palas), tetas niiden seičeme gibridad mugažo.
Leviganduz.
Kazmusen erikod oma levitadud Pohjoižes mapoliškos, sen venon i tropižen vöiden sokhiš tahondoiš. Umbezjuren erased erikod oma introduciruidud Avstralijha i Udhe Zelandijha.
Umbezjured navettäs muiktoid, sodunuzid, no väghižid mahusid, erasti solačun polhe, hüvänke pidatuzmäranke. Kazmused sätas avaroid žomid vegetativižel äikerdoičendal. Žom harvneb aigan mändes. Vezoiden kaikiš suremb lugu šingotase vezištos 60..90 sm süvütte, sen ühtes kazmuz om seižui veden tazopindan vajehtusid vaste.
Ümbrikirjutand.
Korged kazmuz, oleleb 2 m kortte. Lehtesed oma pit'kad kaks'rivižed, ned oma lentanvuiččed oiktanke röunanke. Seikh lopiše tähkusenvuiččel änikusel kezakus. Änikusen üläpala om sätud burol mužikänikoil-pölükil, koričma alapala om sanktemb i kogoneb naižänikoišpäi-petkloišpäi. Küps plod om höunhenvuitte, semned lanktas maha tullein puhuil.
Kävutand.
Levedlehtesižen i kaidlehtesižen umbezjuren jurištod mülütadas trahmalan läz 15% i vauktušen 2%. Tegihe jauhod niišpäi 30 tuhad vozid tagaz völ, aigemba mi tähkkul'turoišpäi. Jauhtas da pašttas jurid Kavkazan regionas. Tehtas kofen vajehtint. Voib keitta norid änikoičijoid vezoid, niiden magu om asparagusan pojav, mugažo voib marinuida niid i söda salataks.
Ottas zelläks umbezjuren jurištod, lehtesid, änikoid i tähkusid.


Balabanovo.
Balabanovo () om Venäman lidn da lidnankund Kalugan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Borovskan rajonan kaikiš suremb lidn koumespäi, Obninskan pohjoine ezilidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1584 vai vl 1613 kuti "Bolobonovo-külä" i sen lähine "Jerohino-külä". Šingotaškanzihe raudten sauvondan jäl'ghe vll 1896−1898. Kätihe lidnanvuiččeks žiloks vl 1935. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (21. reduku 1941 — 28. tal'vku 1941). Vs 1972 kezakun 12. päiväspäi om lidnan statusanke. "Balabanovo-1-sodalidnut" mülüb lidnha vn 2007 kezakuspäi.
Balabanovo šingotase sauvondmaterialiden pästandal (keramine apakut; «Plitspičprom:an» (enččel virifabrik) puižed apakod, pilindmaterialad, brus da pertid sišpäi; «Ruukki»-kompanijan metalližkonstrukcijad), bumagpakuitesen tegimel («Stora Enso»), sömtegimištol (maidtegim, leibtegesed). Punümbriradajan tegimišton tedoinstitut. Läz kümned sodapalakundad seištas lidnas ümbri.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan päivnouzmaiženno röunanno, 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Istj-jogen oiged rand (56 km pitte, Okan hurapol'ne bassein) om lidnan pohjoižröunaks. Matkad Moskvan agjhasai om 8 km pohjoižhe i pohjoižpäivnouzmha orhal. Matkad Kalughasai om 79 km suvhe orhal, 87 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Borovsk-rajonankeskuz 9 km päivlaskmha orhal vai 12 km avtotedme, Jermolino 3 km päivlaskmha orhal vai 6 km avtotedme, i Obninsk 5 km suvhe orhal vai teidme.
"Balabanovo"-raudtestancii radab lidnan keskuses vspäi 1899 «Moskv — Bränsk»-keskustal. «Moskv — Bränsk»-avtote (M3-trass) läbitab lidnan päivnouzmašt palad, Sur' Moskvan avtorengaz (A-108) ristikoičeb lidnan päivnouzmaspäi päivlaskmha.
Balabanovo om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 17,85 km², sidä kesken pertišt läz 10 km².
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 2 632 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om 25..26 tuhad eläjid vspäi 2010 (26 337 rist. vl 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe), rajonan kaks' videndest. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 88,3%, ukrainalaižed — 2,9%, uzbekad — 1,8%, armenijalaižed — 1,2%, totarlaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 4,8%.
Professionaližen opendusen aluzkund om privatine Nügüd'aigaine gumanitarine kolledž i Moskvan pedagogižen valdkundaližen universitetan filial.


Juhnov.
Juhnov () om Venäman lidn da lidnankund Kalugan agjan lodehes. Se om Juhnovan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase 15. voz'sadaspäi kuti Juhnovan Kazanin mez'jumalankodi (nügüd' päjumalanpert' lidnan keskuzpalas). Žilo sai lidnan statusad vl 1777, makundan keskuz vspäi 1796. Šingotihe kahten mectegimel i Varšavan avtotel edel revolücijad. Vl 1921 lämoipalo mureni lidnad. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (kül'mku 1941 — 5. keväz'ku 1942).
Juhnov šingotase sauvondmaterialiden pästandal (mecan ümbriradmine, plastikiknad) i omblendfabrikal. Maižanduzrajonan keskuz.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan lodehes, Ugr-jogen oiktal randpolel (399 km pitte, Okan hurapol'ne bassein), 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ugran oiged Kunov-ližajogi (ven. "Кунова" 15 km pitte) läbitab lidnan keskuzpalad i sädab järved siš. Matkad Kalughasai om 71 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha orhal vai 88 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Medin' 48 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai avtotedme, Kondrovo 46 km päivnouzmha orhal vai 56 km avtotedme, i Mosal'sk 32 km suvipäivlaskmha orhal vai 47 km avtotedme. «Moskv — Roslavl'»-avtote läbitab lidnan pohjoižpalad i ristikoičese «Kalug — Väz'm»-avtotenke 2 km suvipäivlaskmha lidnaspäi.
Juhnov om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 9,04 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 3 769 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 7 056 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 7 tuhad eläjid vl 1979 i vll 2000−2011 (7 700 rist. vl 2003), rajonan viž ühesandest. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Kazanin jumalaižen pühäpert' om saudud vll 1790−1815 i udessündutase, mugažo časoun' radab lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,6%, ukrainalaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 4,0%.
Lähembaižed professionaližen opendusen aluzkundad ratas Kondrovos i Kalugas.
Irdkosketused.
*


Sosenskii.
Sosenskii () om Venäman lidn da lidnankund Kalugan agjan päivnouzmas. Se om Kozel'skan rajonan kahtenz' surtte lidn kahtespäi.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1952 kuti kaivuzžilo otmaha kävutamižhe buran hilen basseinad. Registriruihe Sosnovskii-žilod oficialižikš vl 1954, taritihe toižid-ki nimitusid ("Oktäbr'skii, Leninskii, Šepelevskii"). Saihe kaiked kebnad hil't 1980-nzil vozil, no šingotez jätktsihe sodategimištol. Vs 1991 tal'vkun 16. päiväspäi om lidnan statusanke.
Sosenskii šingotase ladimensauvomižen tegimel, specialiždetaliden valamižtegimel, sauvondmaterialiden pästandal (pezatäudui), mugažo üks' edheotand tegeb sädatust, sobid i avtoid specialižiden radnikoičendoiden täht.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan päivnouzmas, sijaližel ülüdel, 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kalughasai om 60 km pohjoižpäivnouzmha-pohjoižhe orhal vai 80 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Kozel'sk-rajonkeskuz 12 km päivlaskmha orhal vai avtotedme, i Čekalin (Tulan agj) 19 km päivnouzmha orhal vai 69 km avtotedme. Lähembaine raudtestancii om Šepelevo «Suhiniči — Tul»-keskustal, 5 kilometras suvipäivnouzmha lidnaspäi avtotedme.
Šepelevo-raudtestancii (83 rist. vl 2010) i kaks' küläd mülüdas lidnankundha Sosenskijan ližaks. Lidnankundan pind — 4,12 km².
Eläjad.
Vl 1959 lidnan ristitišt oli 7 034 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 392 ristitud, rajonan koume kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 14 700 eläjad vll 1998−2000. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Serafim Sarovalaižen jumalanpert' om olmas lidnas vspäi 2002.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,7%, ukrainalaižed — 1,9%, armenijalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 2,1%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Sosenskijan politehnine tehnikum.


Borovsk.
Borovsk () om Venäman lidn da lidnankund Kalugan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Borovskan rajonan administrativine keskuz i kahtenz' surtte lidn koumespäi, Obninskan lodehline ezilidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vn 1358 suren Ivan Krasnii-ruhtinasen kirjeižes lidnan statusanke, i sen löutud keramik datiruiše 11.-13. voz'sadoil. Vll 1378−1473 mülüi Serpuhovan-Borovskan ruhtinazkundha, sid' kändihe Venäman palaks. Vspäi 1444 Pafnutii Borovskijan mez'jumalankodi om olmas tähäsai. Borovsk sai makundan lidnan oficiališt statusad vl 1776. Edel Oktäbrin revolücijad šingotihe vanhuskolaižiden keskuseks. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil voziden 1941−1942 tal'vel.
Borovsk šingotase Blu-ray-diskoiden («Sony»), avtoližavedamiden, laivankohendusen i metalližkonstrukcijoiden tegimil, sömtegimištol, tekstiližil edheotandoil. Venäman živatoiden filiologijan, biohimijan da sötmižen tedoinstitut radab lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan päivnouzmas, Protv-jogen randoil (282 km pitte, Okan hura ližajogi), 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kalughasai om 79 km suvhe orhal vai 90 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Balabanovo 9 km päivnouzmha orhal vai 12 km avtotedme, Jermolino 7 km päivnouzmha orhal vai 11 km avtotedme, i Obninsk 15 km suvipäivnouzmha orhal vai 23 km avtotedme.
Borovsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 24,30 km², lidnan pertišton — 10,44 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 10 255 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 283 ristitud, rajonan kudendez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 14 600 eläjad vll 1992−1996. Ortodoksižen hristanuskondan mez'jumalankodi i kaks' pühäpertid oma olmas lidnas, mugažo vanhuskolaižiden Jumalanmaman Katken päjumalanpert'.
Rahvahad (2010): venälaižed — 90,0%, uzbekad — 2,2%, tadžikalaižed — 2,0%, ukrainalaižed — 1,4%, armenijalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 3,2%.
Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.
Irdkosketused.
*


Tammut.
Tammut () om üks'voččiden i äivoččiden heinäsižiden kazmusiden heim "Lamiaceae"-sugukundaspäi. Kogoneb läz 65 erikospäi.
Leviganduz.
Erikoiden enambuz kazvab Evropas i Azijas, mugažo 7 erikod Afrikas (sidä kesken 4 Madagaskar-sarel) i 2 erikod Avstralijan suvipäivnouzmas. Severz'-se erikoid oma naturalizuidud Amerikas.
Kazmusen nägu vajehtub mahusen i klimatan mödhe. Kuivudenvastaine heim.
Ümbrikirjutand.
Täuz'kaznu tammut oleskeleb 5..50 santimetrad kortte, om erikoid ujelijoidenke i seižujidenke seikhidenke. Lehtesed kazdas paroil, jurenno ned oma järedamb mi ülähän.
Ruskedsinižed pened kellonvuiččed änikod kazdas renghil. Änikoiden muju voib olda pakuine, vauged, ruza, sivivauvaz i purpurine mugažo. Änikuz om tähk, voib augotadas ani maspäi.
Kävutand.
Keskaigan ištutadihe Evropas pertiden katusil kaičemha niid samaldust vaste. Kul'tiviruidas ujelijad, ženevalašt i piramidanvuittušt tammut saduiš dekorativižeks kazmuseks, sädihe äi kirjavid sortuid.
Ottas turkestanižen tammuden unotest, pekstud lehtesid i südäivet tonizirujaks zelläks.


Tarus.
Tarus () om Venäman lidn da lidnankund Kalugan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Tarusan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vn 1246 Černigovan ruhtinasen aigkirjas. Lidnan aluz om pandud 11.-12. voz'sadal arheologijan kaivandusiden andmisiden mödhe. Nimitihe lidnad jogen mödhe, ende jogen nimi oli mugažo "Torus" ("Торуса") i "Tarusk" ("Таруска"). Tarus sai makundan lidnan oficiališt statusad vl 1776, hot' lidnusen jäl'gmäižed varmitused oliba muretud vn 1760 sur'vedel. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil lühüdan aigan (24. reduku — 19. tal'vku 1941) i kaiči ičeze istorižid näguid, regulärine sauvuz zavodihe vn 1779 lämoipalon jäl'ghe. Lidn eli külähižeks poleks, muga läheli suridennoks lidnoidennoks, i oli čomamahton šingotajiden sijaduseks 19. voz'sadan lopuspäi, dissidentoiden peitsijaks nevondkundaližen aigan.
Tarus šingotase sauvondmaterialiden pästandal (savič da keramik), poimetišiden fabrikal i čomamahtoližiden pramozloiden edheotandoil, turizmal (lebupert', pansionat, istorine pertišt, 7 muzejad). Azegišton da kosmosan kaks' konstruktorbürod ratas lidnas. Mouckiven samine lidnan ümbrištos sauvondan täht.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan päivnouzmaižel röunal, Tarusan (88 km pitte) oiktal randpolel, Okan hural randal, 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Tarus-jogi lankteb Okha lidnan pohjoižpäivnouzmas. Transport Okan-jogedme kävutase turistoiden täht päpaloin. Matkad Tulan agjhasai om 1 km päivnouzmha. Matkad Kalughasai om 64 km suvhe orhal vai 73 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Protvino (Moskvan agj) 16 km pohjoižhe orhal vai 29 km avtotedme, Serpuhov (Moskvan agj, raudtestancii) 26 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 32 km avtotedme, Aleksin (Tulan agj, raudtestancii) 26 km suvhe orhal vai 39 km avtotedme, i Žukov 44 km lodeheze orhal vai 59 km avtotedme.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 3 994 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9 660 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 10 200 eläjad vll 1996−1998. Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid i časoun' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 91,9%, ukrainalaižed — 2,1%, armenijalaižed — 1,5%, toižed rahvahad — 4,5%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Tarusan äiprofil'ne tehnikum (ende Proflicei nomer 34).
Irdkosketused.
*


Imatr.
Imatr (, mugažo ročin kelel) om lidn da lidnankund Suomenman suvipäivnouzmas, Suvikarjal-agjas. Se om valdkundan 40nz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1948. Anttihe kundale lidnan statusad vl 1971.
Imatr šingotase cellülozbumagaižel tegimištol («Stora Enso»), metallurgijan tegimel («Ovako Bar Oy»-kompanii), kahtel, lebuturizmal i torguindal röunpäličmänendtahonno. Jogapäiväline avtobusühtenzoituz om olmas Piterinke vspäi 2012.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan keskuzpalan suves, Karjalan kaglhan pohjoižes, Vuoks-jogen randoil (, 143 km pitte, Ladogan järven ližajogi) i Saima-järven (, 4400 km², 76 m ü.m.t.) päivnouzmaižen randan čogas. Matkad Venäman röunhasai om 6 km suvipäivnouzmha, agjan Lapenrand-keskushesai om 33 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 35 km teidme, Hel'sinkihesai om 236 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, 256 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Svetogorsk (Venäman Leningradan agj) 7 km suvipäivnouzmha Imatran keskusespäi. «Lapenrand — Jogensu»-raudtekeskust i «Lapenrand — Jogensu»-avtote läbitadas lidnad.
Lidnankundan ühthine pind om 191,28 km², sidä kesken ma — 155,01 km², sokaz tahond — 36,27 km² (vn 2019 andmused).
Eläjad.
Vl 2010 lidnankundan eläjiden lugu oli 28 540 ristitud, vl 2015 — 27 835 ristitud. Vspäi 1980 kaikiš suremb kundan ristitišt oli 36 378 eläjad vl 1980.
Eläjad mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 94,1%, ročin kel' — 0,2%, toižed keled — 5,7%.


Kirov (Kalugan agj).
Kirov () om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Kalugan agjan suvipäivlaskmas. Se om agjan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Kirovan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1744 kuti "Pesočnenskii Tegim"-žilo () sauvomha da holitamha kaugedraudan valamižtegint. Vl 1752 kahtenz' mugoine tegim radaškanzi Bolvan mödvedhe, vspäi 1839 se pästi tošt produkcijad — fajansižid astjoid sijaližes vauktas savespäi. Kändihe "Pesočn'-radnikžiloks" () vn 1925 kül'mkus. Se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke vn 1936 19. päiväl vilukud, nevondkundaližen Sergei Kirov-šingotajan muštoks. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (4. reduku 1941 — 11. viluku 1942).
Kirov šingotase sauvondporcellanan, keramikan i astjoiden tegimel, sauvondmaterialiden pästandal (pertinsauvondan kombinat, raudbetonkonstrukcijoiden tegim), sömtegimištol (liha- i leibkombinatad), mugažo omblendfabrik radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suvipäivlaskmas, Bolv-jogen (213 km pitte) kahten vezivaradimen i Pesočn'-jogen randoil (, Bolvan ližajogi, Desnan hurapol'ne bassein), 195 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kalughasai om 138 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal, 176 km avtotel vai 170 km raudtel. Lähembaine lidn om Lüdinovo 24 km suvhe orhal vai 29 km teidme. "Fajansovai"-sol'mraudtestancii radab vspäi 1934 «Väz'm — Bränsk»-keskustal, se om lidnan päivnouzmaižeks röunaks. «Suhiniči — Roslavl'»-keskust läbitab lidnan pohjošt mugažo.
Kirov om lidnankundan üks'jäine eländpunkt, jagase koumeks mikrorajonaks: Ülärajon, Alarajon i Fajansovai-raudtestancijan. Lidnankundan pind — 47,41 km², lidnan — 36,48 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 15 313 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 31 882 ristitud, rajonan koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 40 700 eläjad vl 1996. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Aleksandr Nevalaižen päjumalanpert' i kuz' jumalanpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,6%, toižed rahvahad — 2,4%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Kirovan industrialiž-pedagogine kolledž.
Irdkosketused.
*


Malojaroslavec.
Malojaroslavec () om Venäman lidn, lidnankund da avtotesol'm Kalugan agjan pohjoižpäivnouzmas, Obninskan suvipäivlaskmaine ezilidn. Se om agjan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Malojaroslavecan rajonan administrativine keskuz. Om «sodahoštusen lidn»-arvnimenke vspäi 2012.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kuti puine lidnuz Vladimir Serpuhovalaine (Rohked)-ruhtinasel 14. voz'sadan lopus, nimiti "Jaroslavl:ikš" ičeze nelländen Jaroslav-poigan oiktastuseks. Lidnuz mainitase ezmäižen kerdan vl 1402 kuti "Jaroslavec Borovskii" vai muite "Jaroslavec" (), se om lidnan alusenpanendan oficialine voz'. Udesnimitihe nügüdläižikš ühtnendan jäl'ghe vl 1485 Moskvan ruhtinazkundanke erištamha Jaroslavlišpäi. Malojaroslavec sai makundan lidnan statusad vl 1776. Vn 1812 Tatanmaižen sodan aigan tora tegihe lidnanno, anastihe sidä severt-se kerdad i muretihe täuzin. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (18. reduku 1941 — 2. viluku 1942).
Malojaroslavec šingotase sauvondmaterialiden pästandal (mecanpilind, metalližiden konstrukcijoiden viž tegint), meblinfabrik radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan pohjoižpäivnouzmas, Luž-jogen alajoksmusen oiktal randal (159 km pitte, Okan hurapol'ne bassein), 190 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lužan pened Legoik-ližajogi (ven. "Легойка") i Kariž-ližajogi (ven. "Карижа") sebaitas lidnad. Matkad Kalughasai om 56 km suvhe orhal, 63 km avtotel vai raudtel. Lähembaine lidn om Obninsk 13 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 18 km teidme. "Malojaroslavec"-raudtestancii radab lidnan päivnouzmas «Moskv — Bränsk»-keskustal vspäi 1999. «Moskv — Bränsk»-avtotekeskust (M3 «Ukrain») mäneb 3 km suvipäivnouzmha lidnaspäi. «Moskv — Roslavl'»-avtote läbitab lidnan pohjošt mugažo.
Malojaroslavec om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 18,08 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 11 729 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 30 392 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 30..31 tuhad eläjid vll 2000−2011 (31 606 rist. vl 2002). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikulain Černoostrovkii-naižjumalankodi (vspäi 1610) nellänke pühäpertinke, kaks' päjumalanpertid, nell' jumalanpertid i kaks' časounäd oma olmas lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkund om privatižen Moskvan finansiž-juridižen akademijan i sen universitetan Kalugan filial.
Irdkosketused.
*


Žukov (lidn).
Žukov () om Venäman lidn da lidnankund Kalugan agjan pohjoižpäivnouzmas, Obninskan suvipäivnouzmaine ezilidn. Mülüb Žukovan rajonha, sen administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn koumen kesken.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1656 kuti žilo udenno Ugodskii-raudantegimenno, se om alusenpanendan oficialine voz'. "Ugodskii Tegim"-žilo () kändihe rajonan keskuseks vl 1929. Toižen mail'man sodan aigan žilo oli okkupuruidud nacistoil lühüdan aigan vn 1941 lopus. Udesnimitihe "Žukovo-žiloks" vl 1974 Rusttan armijan Georgii Žukov-sodapämehen (1896−1974) oiktastuseks, hän oli sündnu lähižhe suvižhe Strelkovk-külähä. Ühtištuihe žilod lähiženke lidnanvuiččenke Protv-žilonke () i anttihe lidnan statusad vl 1996 nügüdläiženke nimitusenke.
Žukov šingotase Kalugan radioapparaturan tegimel, metalližkonstrukcijoiden pästandal, sömtegimištol (maidon i mecproduktoiden edheotandad). Kalugan radiotehnine tedoinstitut radab lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan päivlaskmas, Ugodk-jogen randoil (19 km pitte, Okan hurapol'ne bassein), 135 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kalughasai om 66 km suvipäivlaskmha-suvhe orhal vai 88 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Belousovo 8 km lodeheze orhal vai avtotedme, i Obninsk (raudtestancii) 11 km lodeheze orhal vai 14 km avtotedme. «Obninsk — Serpuhov»-avtote läbitab lidnad.
Žukov om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 20 km², sidä kesken pertišton 10,3 km².
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 1 987 eläjad, vl 1996 — 4 500 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 131 ristitud, rajonan nelländez. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', se oli 13 500 eläjad vll 1999−2000 i om enamba 13 tuhad eläjid vspäi 2017. Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid da časoun' oma saudud lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 90,9%, ukrainalaižed — 2,3%, tadžikalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 5,8%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Žukov-lidnan Mehanizacijan da servisan kolledž.
Irdkosketused.
*


Tervazhein.
Tervazhein vai Tervaižed () om üks'voččiden da äivoččiden heinäsižiden kazmusiden heim tobjimalaz, om mugažo pol'penzhid. Kaik lugetas läz 700 erikod. Mülütadas Uniheinižed-sugukundha, sen kaikiš äiluguižemb heim.
Leviganduz.
Heimon erikod kazdas Pohjoižen mapoliškon subarktižes i venos vöiš. Kaikiš enamba erikod om Keskmeren maiš. Läz 150 erikod Venämas lähižidenke maidenke.
Äjad üks'voččed erikod oma rujoheinikš pöudoil, kazdas pustolänil. Äivoččed erikod elädas kivekahiš sijiš i letemaiš, sätas maturbišt.
Ümbrikirjutand.
Seikhed oma püštoiktad vai libujad, sarakoitas. Lehtesed kazdas vastaiti, išttas, lancetan formal. Lehtesed i seikhed oleskeldas pal'had vai karvakahad, no kaik oma rauguižidenke. Raugud eritadas klejindsubstancijad tervan polhe, pened gavedid puttas klejha.
Änikod oma keratud löuste- vai tähk-änikusihe, erasti üks'jäižed änikod oleldas. Viž äniklehtest, änikon muju voib olda vauged, vihandan polhe, ruza vai purpurine. Kazmused änikoittas semendkuspäi sügüz'aighasai. Tervazheinän semned küpsnedas teravas, 1 gramm kogoneb 2200 semnehesai, plod om koumepalaine konorüt.


Meščovsk.
Meščovsk () om Venäman lidn da lidnankund Kalugan agjan keskuzpalas. Se om Meščovskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1238 kuti Tarusan ruhtinazkundan jagusen keskuz. Lidn alištui Suren Litvanman ruhtinazkundan tobmudele 15. voz'sadal, sil-žo aigal mainitaškanzihe aigkirjoiš avaros "Mezsčevsk, Mezeck, Mezečesk, Meščersk"-nimitusidenke (). Vspäi 1776 om makundan lidnan oficialiženke statusanke. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil lühüdaks pordoks (reduku 1941 — 6. viluku 1942), no oli muretud lujas.
Meščovsk šingotase valdkundaližil holitišil. Nevondkundaližen aigan nened sarakod radoiba: sömtegimišt (trahmalantegim), omblendedheotandad, sauvondmaterialiden pästand (sauvondmujud, asfal't).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Turei-jogen oiktal randal (21 km pitte, Okan hurapol'ne bassein), 215 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vezivaradim om saudud jogel lidnan päivlaskmas. Matkad Kalughasai om 67 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal vai 84 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Mosal'sk 27 km lodeheze orhal vai 30 km avtotedme, i Suhiniči (raudtestancii) 25 km pohjoižhe orhal vai 41 km avtotedme. Lidn ühtenzoitase «Moskv — Bränsk»-avtotenke (M3 «Ukrain»), matkad sihesai om 15 km.
Kaik 14 žilod i 34 küläd mülüdas lidnankundha Meščovskan ližaks. Lidnankundan pind — 38,62 km².
Eläjad.
Vl 1857 lidnan ristitišt oli 5 429 eläjad, vl 1939 — 3 629 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 4 100 ristitud, rajonan koumandez, lidnankundan — 5 880 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 5 400 eläjad vll 1857−1859 i vll 1989−1996. Vl 2018 kaik 5 874 ristitud elihe lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan Blagoveššenjan kaks' päjumalanpertid om olmas lidnas — vanh i uz', mugažo ph. Jurgijan mez'jumalankodi radab lidnanno.
Rahvahad (2010): venälaižed — 91,3%, armenijalaižed — 2,7%, ukrainalaižed — 2,3%, toižed rahvahad — 3,7%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Kirovan industrialiž-pedagogižen kolledžan Meščovskan filial.
Irdkosketused.
*


Obninsk.
Obninsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Kalugan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1946 kuti peitol'ne žilo tedoidamha atomišt energijad. Saudud vodele 1954 ezmäine atomelektrostancii mail'mas om sen satuseks. Žilo sai lidnan statusad vn 1956 24. päiväl heinkud, nimitihe lähižen "Obninskoje"-raudtesarakon mödhe (radab lidnan suves).
Obninsk šingotase tedolidnaks, neniden tedoiden keskuz: südäitukuine fizik, atomenergetik, meteorologii, radiologii, radiacine himii, geofizik. Ratas 12 tedoinstitutad, Obninskan atomenergetikan institut. Sauvondmaterialiden pästand, sömtegimišt, elektroladimiden i farmaceftikan edheotandad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Protv-jogen hural randal (282 km pitte, Okan hura ližajogi), 175 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kalugan röunhasai om 70 km suvhe, Uden Moskvan röunhasai — 25 km. Lähembaižed lidnad oma (častomaraižen mödhe): Malojaroslavec, Jermolino, Borovsk, Balabanovo, Belousovo, Žukov, kaik ned mülüdas Obninskan lidnaglomeracijha. «Moskv — Bränsk»-avtote (M3-trass «Ukrain») om lidnan päivnouzmaižeks röunaks.
Obninsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Se jagase nomeruidud mikrorajonikš (1..52), severz'-se eländkompleksoid i žiloid om lidnas. Lidnümbrikon pind om 50,15 km². Lidn om saudud koumen rajonan ühtenzoitusen tahondas: Borovskan rajon, Žukovan rajon i Malojaroslavecan rajon.
Eläjad.
Vl 1959 kaik 16 334 ristitud elihe lidnas. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 104 739 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd', agjan ühesandez. Obninskan lidnaglomeracijan ristitišt oli 210 845 eläjad 13 449 km² pindal vl 2017, erasti lugetas sidä Moskvan lidnaglomeracijan palaks.
Rahvahad (2010): venälaižed — 92,0%, ukrainalaižed — 2,7%, armenijalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 4,2%.


Kremönki.
Kremönki () om Venäman lidn da lidnankund Kalugan agjan pohjoižpäivnouzmas. Mülüb Žukovan rajonha, sen kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe koumen kesken.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan voziden 1721−1722 revizijas kuti Kremönki-külä. Kätihe žilod lidnanvuiččeks vl 1989. Vs 2004 tal'vkun 28. päiväspäi om lidnan statusanke.
Kremönki šingotase lämuzizoläcijan krepindoiden tegimel, kalan da meren produktoiden ümbriradmižen fabrikal, lebuturizmal, mugažo Serpuhovan i Protvinon «lidnaks-magaduzsijaks».
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suvipäivnouzmaižes čogas, Protv-jogen hural randal (282 km pitte, Okan hurapol'ne bassein), 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Borovn-jogi (15 km pitte) lankteb Protvha lidnan päivnouzmaižen röunan taga. Matkad Moskvan agjhasai om 3 km päivnouzmha, Žukov-rajonkeskushesai om 29 km lodeheze orhal vai 34 km avtotedme. Matkad Kalughasai om 65 km suvipäivlaskmha orhal vai 105 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Protvino (Moskvan agj) 6 km päivnouzmha orhal vai avtotedme, Serpuhov (raudtestancii, Moskvan agj) 20 km päivnouzmha orhal vai 22 km avtotedme, i Tarus 18 km suvhe orhal vai 26 km avtotedme.
Kremönki om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 2,22 km².
Eläjad.
Vl 1993 lidnanvuiččen žilon ristitišt oli 11 400 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 582 ristitud, rajonan videndez. Kaikiš suremb ristitišt oli 12..12,2 tuhad eläjid vll 2000−2008. Ortodoksižen hristanuskondan Carin rodun moknikoiden jumalanpert' om saudud lidnas vll 2013−2017.
Rahvahad (2010): venälaižed — 90,2%, ukrainalaižed — 3,3%, totarlaižed — 1,7%, mordvinalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 3,8%.
Lähembaižed professionaližen opendusen aluzkundad sijadasoiš lähižiš lidnoiš.


Tikv.
Tikv () vai Järgeline tikv om üks'vozne heinäsine kazmuz, maplod, arbuzkazmuz. Heimon tipine erik, mülütadas Tikvižed-sugukundha.
Leviganduz.
Kazmusen kodima om Meksik. Kazvatadihe Pohjoižamerikas semnihe näht päpaloin, Oahakan alangištos 8 tuhad vozid tagaz i edel meiden erad Mississipin sen Missurinke basseinoiš. Ispanijalaižed toiba tikvad Evropha 16. voz'sadal.
Kazvab venos i tropižes klimatas nepsudenke. Vl 2012 tikv-heimon mail'man satuz oli 15,6 mln tonnoid, Kitai (6,1 mln t) i Indii (4,4 mln t) kazvatadas tikvad enamba kaikid.
Ümbrikirjutand.
Jurišt om värtmudenvuitte, sarakoičese. Vižtahkoine ujelii rubekaz seikh kazvab 5..8 metrhasai pitte (kabakuzil i patissonil seikh om lühüdamb), jurdub välläs, tabadandraganke kaikuččen lehtesen alusespäi. Lehtesed čereduidas, ned oma pit'kil varzil, vižlabasižed karvakahad, platad oleldas 25 santimetrhasai surtte.
Järedad änikod oma üks'jäižed, üks'suguižed, pakuižen vai vauktan mujun. Mužiksugun änikod oma pit'kil varzil, naižsugun — lühüdoil. Viž äniklehtest. Mezjäižed pölüstoittas änikoid tobjimalaz. Änikoičendan pord oleskeleb kezakus-heinkus. Plod om järed siled lihav tikvut äiluguižidenke semnidenke, kovanke korenke, šurun vai ovalan formal. Plodun muju i form om erazvuitte sorthu kacten, küpsnedas elokus-sügüz'kus. Semned oma lapakod 1..3 sm pitte.
Kävutand.
Ištutadas dekorativižid sortuid aidverel i pidust' seinid. Znamasine maižanduzkul'tur. Tikvan ruskedpakuine südäin mäneb pudraks, semniden hahkvihand südäin om södäb mugažo. Mezjäižed todas tikvaspäi heid'omad i nektarad eskai räkil päivil.
Ližatas plodun südäin pirgaižihe revmatizmad vaste. Pekstud semned änikoidenke abutadas kaktusan satatesid vaste. Ottas ploduid kävutamižhe Hellouin-praznikan oigendamižen aigan anglijankel'žiš maiš i niiden veron mödhe mail'madme.


Jermolino (Kalugan agj).
Jermolino () om Venäman lidn da lidnankund Kalugan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Borovskan rajonan kaikiš penemb lidn koumespäi, Obninskan pohjoine ezilidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Boris Godunovan kirjeižes vn 1601 kezakul kuti valdkundaline "Jermakovo (Jermolino)-külä". Šingotihe kaugedraudan tehmižel 18. voz'sadal i tekstil'fabrikal vspäi 1880. Toižen mail'man sodan aigan žilo oli okkupiruidud nacistoil (20. reduku 1941 — 3. viluku 1942). Vspäi 2008 om lidnan statusanke.
Jermolino šingotase puvillkanghankombinatal, optižen kabelän tegimel, sömtegimištol (lihapol'fabrikatad) i lidnan jarmankal. Jermolino-sodalendimport radab lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan päivnouzmaižes palas, Protv-jogen molembil randoil (282 km pitte, Okan hura ližajogi), 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvan agjhasai om 7 km pohjoižhe orhal. Matkad Kalughasai om 79 km suvhe orhal vai 95 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Borovsk-rajonankeskuz 4 km päivlaskmha orhal vai avtotedme, Balabanovo (raudtestancii) 3 km päivnouzmha orhal vai 6 km avtotedme, i Obninsk 6 km suvhe orhal vai 10 km avtotedme. Sur' Moskvan avtorengaz (A-108) läbitab Jermolinon pohjošt.
Jermolino om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 7,24 km².
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 5 833 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 10 409 ristitud, rajonan kudendez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 11 tuhad eläjid vll 2000−2001. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Kalugan jumalaižen pühäpert' i enččen Rusinovo-žilon časoun' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,1%, ukrainalaižed — 1,4%, moldovalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 3,3%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Jermolinon tehnikum.


Katoline jumalankodikund.
Katoline jumalankodikund (), se-žo Riman katoline jumalankodikund (), om hristanuskondan kaikiš järedamb jumalankodikund mail'mas 1,25 mlrd polenpidajidenke.
Nimituz libub "kath ola"-sanoišpäi «kaikedme ünäižedme», "katoline"-termin kävutase 2. voz'sadaspäi meiden erad. Katoline jumalankodikund kogoneb latinižes jumalankodikundaspäi i 23 päivnouzmaižkatoližes jumalankodikundaspäi. Mail'man keskuz sijadase Vatikan-valdkundas Rim-lidnan südäimes. Službad mändas latinan kelel i rahvahaližil kelil. Ottas kävutamižhe grigorianišt kalendarid päpaloin, erased päivnouzmaižkatoližed kundad — julianišt. Katoline jumalankodikund lugeb kaiked hristanuskondan istorijad ičeze istorijaks edel vn 1054 erigoitust ortodoksižes hristanuskondaspäi.
Jumalankodikundan administracii om Pühä Valdištim (), se mülütab nenid aluzkundoid: Rimalaine Papa (Vatikanan pämez') i Riman kurii. Ohjastusen kollegialižuz jätktase apostoloiden aigoišpäi. «Kanonižen oiktusen kodeks»-dokument om sätud jumalankodikundan päkäskuseks. Ideologii om katolicizm.
Jumalankodikundan elo om sekulärizuidud valdkundaspäi, pühän radnikoičendan koume märad: arhijerei, pap', diakon. Nened arvod oma jumalankodikundan ijerarhijas, ozitesikš: kardinal, arhiepiskop, primas, mitropolit, prelat, abbat, mugažo ordinarii, vikarii, koadjutor. Territorialižed ühtnikad (penembaspäi) oma tulend, dekanat, abbatuz, vikariat, ekzarhat, prefektur, administratur, diocez (eparhii), arhidiocez (arhieparhii). Mitropolii om eparhijoiden i arhieparhijoiden ühtištuz, mitropolijan i arhieparhijan keskuz om se-žo lidn.
Francisk om valitud da radab Rimalaižeks Papaks vs 2013 keväz'kun 13. päiväspäi.


Fatež.
Fatež () om Venäman lidn da lidnankund Kurskan agjan pohjoižes. Se om Fatežan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Tahond mainitase ezmaižen kerdan voziden 1641−1642 Kurskan dokumentoiš kuti "Fotižan joginišk" (). Eländpunktan aluz om pandud lidnuseks 17. voz'sadan lopus. Fatež sai makundan lidnan oficiališt statusad vl 1779. Sen edheotandad radoiba ümbärdajan maižanduzrajonan torhudel. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (22. reduku 1941 — 7. uhoku 1943).
Fatež šingotase sömtegimištol (voitegim da maidproduktad, lihajauhon edheotand) i savičtegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Usož-jogen oiktal randal (95 km pitte, Desnan hurapol'ne bassein), 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. "Fatežik-oja" lankteb Usožha oiktalpäi, oja om lidnan päivnouzmaižeks röunaks, pen' vezivaradim om saudud sil lidnan pohjoižes. Matkad Kurskhasai om 45 km suvipäivnouzmha-suvhe orhal vai 47 km avtotel. Toine lähembaine lidn om Železnogorsk 44 km lodeheze orhal vai 61 km avtotedme. «Orel — Kursk»-avtote (M2-trassan pala) ümbärdab lidnad päivlaskmaspäi, se mäni lidnadme edel 2014 vot.
Lidn om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 4,34 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 3 417 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 5 404 ristitud, rajonan koumandez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 7 500 eläjad vl 1913, 6 tuhad eläjid vl 1996 i om nügüd'. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,8%, toižed rahvahad — 2,2%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Dmitrijevan maižanduztehnikuman Fatežan filial.
Irdkosketused.
*


Ril'sk.
Ril'sk () om Venäman lidn, lidnankund da avtotesol'm Kurskan agjan päivlaskmas. Se om Ril'skan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmaižen kerdan aigkirjas vl 1152 nügüdläiženke nimitusenke. Nimi sündui severskalaižiden paganusen Jarilo-jumalan pühäsijan tagut nügüd'aigaižen lidnan kukhan päl. Ril'sk oli ühtennimižen ruhtinazkundan pälidnaks 12. voz'sadan keskespäi vhesai 1523, sid' kändihe Venäman palaks. Oli mülünu Sur'he Litvanman ruhtinazkundha (1360-nded voded — 1500). Ril'sk sai makundan lidnan oficiališt statusad 18. voz'sadal. Vl 1894 raudtesarak tuli lidnha. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (5. reduku 1941 — 30. eloku 1943).
Ril'sk šingotase kancelärižiden ladlüsiden tegimel, sömtegimištol (saguden edheotand, sahartegim, leibtegim) i turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan päivnouzmaiženno röunanno, Seim-jogen muugotil randoil (696 km pitte, Desnan hura ližajogi), 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ukrainhasai om 30 km päivlaskmha i lodeheze orhal. Matkad Kurskhasai om 105 km päivnouzmha orhal, 126 km avtotel vai 140 km raudtel. Lähembaine lidn om L'gov 41 km päivnouzmha orhal, 46 km avtotedme vai 65 km raudtedme. E38-avtomaršrut (Ukrainan pohjoine — Kazahstanan suvi) läbitab lidnad. "Ril'sk-raudtestancii" radab Seiman hural randal, se om 24-kilometrižen sarakon lopstancii Korenevo-stancijaspäi.
Ril'sk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 16,26 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 12 401 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 15 671 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 19 472 eläjad vl 1989 i 19 400 eläjad vll 2000−2001. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' päjumalanpertid, kaks' jumalanpertid i nell' časounäd oma olmas lidnas, mugažo ph. Mikulain mez'jumalankodi radab ani lidnan pohjoižröunan taga.
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,0%, ukrainalaižed — 1,5%, toižed rahvahad — 1,5%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Ril'skan agrarine tehnikum i Ril'skan aviacine tehnine kolledž.
Irdkosketused.
*


Ščigri.
Ščigri () om Venäman lidn da lidnümbrik Kurskan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Ščigrin rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe.
Istorii.
Eländpunkt oli lidnuseks 17.-18. voz'sadoil i "Troickoje-žiloks" senno. Žilo sai makundan lidnan oficiališt statusad nügüdläiženke nimitusenke vl 1779, nimitihe jogen mödhe. Jogen nimi znamoičeb venäkelen sijaližes paginaspäi ištutadud mecad kukhan päl varmitamha vanoid. Vl 1894 raudte läbiti lidnad. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (21. kül'mku 1941 — 5. uhoku 1943). Fosforitan samine mäni lidnas 1930−1960-nzil vozil.
Ščigri šingotase kivivoimašiništon i buraudamižčuhundusiden tegimel, sauvondmaterialiden pästandal (räzinižen lavakrepindan edheotand, savičtegim), höunehfabrikal, sömtegimištol (lihakombinat, leibkombinat, voitegim).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Ščigor-jogen oiktal randal tobjimalaz (36 km pitte, Donan üläjoksmusen oigedpol'ne bassein), 204 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pened vezivaradimed oma saudud Ščigor-jogel da sen ližajogil lidnan südäimes. Matkad Kurskhasai om 53 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, 62 km avtotel vai raudtel, se-žo lähembaine lidn. "Ščigri-raudtestancii" radab lidnan päivlaskmas «Kursk — Voronež»-keskustal, toine raudtestancii-platform om "Udobritel'nai" (, vspäi 1931) lidnan päivnouzmas.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 7 639 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 17 040 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 20..21 tuhad eläjid vll 1979−2001 (21 400 rist. vl 1992). Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Stroican päjumalanpert' (kivine om saudud vl 1801), jumalanpert' i kaks' časounäd oma olmas lidnas, baptizman pühäpert' radab.
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,8%, toižed rahvahad — 2,2%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Nevondkundaline (Sovetskii) socialiž-agrarine tehnikum — Ščigrin filial i Kurskan bazine medicinine kolledž — Ščigrin filial.
Irdkosketused.
*


Durr.
Durr (, "sorgus"-sanaspäi «korktuda») om üks'voččiden i äivoččiden heinäsižiden kazmusiden heim, kogoneb 30 erikospäi koumenke gibridanke. Vill'durran toižendad oma äiluguižed. Mülütadas Tähkheiniden sugukundha.
Leviganduz.
Seičemetoštkümne mecerikod kazdas Avstralijas, toižed oma Azijas, Indijan i Tünen valdmeriden saril, Afrikas i Keskuzamerikas. Villäsine durr ("Sorghum bicolor"-erik) om amuine maižanduzkul'tur, libub Ekvatorialižes Afrikaspäi. Kazvatadas Indijas 5 tuhad vozid, Kitaiš i Egiptas 4 tuhad vozid. Durran kul'turine toižend putui Evropha 15. voz'sadal, Amerikha — 17. voz'sadal.
Kazmuz om lämän- i päivännavedii, räkän-, solan- i kuivudenvastaine, intensivine päivänvauktuz i pit'kan päivän olmatomuz oma tarbhaižed. Durr voib kazda hüvin vägitomil mahusil toižiden villänkul'turiden jäl'ghe, no ei tirpi pakaižid, sodunuzid i muiktoid mahusid. Azotab kazvandad vilun aigan, sid' jätktab lämudes.
Ümbrikirjutand.
Seikh om oiged, ünäine südäimes. Se oleskeleb 0,5..7 m kortte erazvuiččil erikoil. Änikuz om löuste.
Eile äi eriližusid vill'durran toižendoiden keskes. Kazvandan lämuz om +20..+30 C°. Eziauguine kazvand om vitk. Jurišt šingotase znamasižešti. Ku vet om täudub, ka voib nitta severt-se kerdad vodes, mugažo kazvab teravamba heretusiden ližadusenke.
Nored kazmused mülütadas morimid (tanin i sinimuiktuz), voib nitta da antta živatoile vaiše täuz'kaznuzid heinid. Vegetacine pord om 120..130 päivest.
Kazvatand.
Ottas kävutamižhe villäks (jauh, surin, trahmal, spirt), sötmižkazmuseks (täuz'kaznu hein villänke) i tehnižeks kul'turaks (saharsirop, biopoltuz, kodiludad). Semetas rekul'tivuruimha mahust i varmitamha sen pindad.
Durran mail'man satuz oli 64 mln tonnoid vl 2016. Kaikiš järedambad kazvatajad oliba nened valdkundad: AÜV (12,2 mln t), Nigerii (6,9), Sudan (6,5), Meksik (5), Efiopii (4,7) i Indii (4,4).


Obojan'.
Obojan' () om Venäman lidn, lidnankund da transporttesol'm Kurskan agjan suves. Se om Obojanin rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kuti lidnuz vll 1649−1650. Obojan' sai makundan lidnan oficiališt statusad vl 1779. Raudtesarak tuli lidnha vl 1882. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (11. kül'mku 1941 — 18. uhoku 1943).
Obojan' šingotase sauvondmaterialiden pästandal (puapakoiden tegim), räzintehnižiden tegesiden pästandal, semniden tegimel, mugažo villän elevator radab. Äi eläjad ratas pit'kiden jüguavtoiden vedajikš.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suvipäivnouzmas, Psöl-jogen üläjoksmusen oiktal randal (717 km pitte, Dnepran hura ližajogi), 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Obojank-jogi () jagab lidnad poleti da lankteb Psölha. Matkad Kurskhasai om 59 km pohjoižhe orhal, 69 km avtotel vai 108 km raudtel. Toižed lähembaižed lidnad oma Stroitel' (Belgorodan agj) 50 km suvhe orhal vai 55 km avtotedme, i Sudž 70 km päivlaskmha orhal vai 83 km avtotedme. «Kursk — Belgorod»-avtote (M2-trass, E105-maršrutan pala) ümbärdab lidnan tobmad palad päivlaskmaspäi, edel 2008. vot läbiti keskuzpalad. "Obojan'-raudtestancii" radab lidnan suves, se om 31-kilometrižen sarakon lopstancii Ržav-stancijaspäi (ven. "Ржава").
Obojan' om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 11,48 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 7 850 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 13 565 ristitud, rajonan nell' ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 13 426 eläjad vl 1916 i 15 700 eläjad vll 1996−1998. Ortodoksižen hristanuskondan Ph. Aleksandr Nevalaine-ruhtinasen päjumalanpert' (om saudud vll 1891−1907), ph. Stroican päjumalanpert' (om saudud vll 1891−1908), koume jumalanpertid i časoun' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,8%, čiganalaižed — 2,2%, ukrainalaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 1,6%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Obojanin agrariž-tehnine tehnikum, Obojanin pedagogine kolledž, Kurskan kul'turkolledžan filial.
Irdkosketused.
*


L'gov.
L'gov () om Venäman lidn, lidnümbrik da raudtesol'm Kurskan agjan päivlaskmas. Se om agjan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, L'govan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmaižen kerdan ph. Ipatijan jumalankodin aigkirjas vl 1152 "Ol'gov"-nimitusenke (). Lidnuz oli muretud 12. voz'sadan lopus i eile olmas pit'kan aigan. Vspäi 1571 "Gorodenskai-varjoičendsija" (ven. "Городенская сторожа") mainitase Venäman röunal, kaiči sidä kalaidajid heimoid vaste. Vll 1630−1764 vanhuskolaižiden jumalankodi oli olmas, i slabad senno sai makundan lidnan oficiališt statusad vl 1779 nügüdläiženke nimitusenke amuižen lidnan oiktastuseks. Kahten čuradusen raudted ristikoittas lidnas 19. voz'sadan lopuspäi: «Kijev — Voronež» i «Har'kov — Bränsk». Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (27. reduku 1941 — 3. keväz'ku 1943).
L'gov šingotase elektrolaudoiden tegimel, sömtegimištol (sahartegim, maidkonservine kombinat, leibtegim), mugažo kombisömän edheotand, pilindedheotand i omblendfabrik ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Seim-jogen hural randal tobjimalaz (696 km pitte, Desnan hura ližajogi), 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kurskhasai om 62 km päivnouzmha orhal, 83 km avtotel vai 76 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Ril'sk 41 km päivlaskmha orhal, 46 km avtotedme vai 65 km raudtedme, i Kurčatov 26 km päivnouzmha orhal, 39 km avtotedme vai 30 km raudtedme. Koume raudtestancijad: "L'gov-1-Kijevskii" lidnan suves, "L'gov-2"-sortiruindstancii lidnan päivlaskmaižel röunal, "Šerekino" pohjoižes.
L'gov om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 37,4 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 7 732 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 21 453 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 25..26 tuhad eläjid vll 1967−1996 (26 523 rist. vl 1979). Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid i časoun' oma olmas lidnas, vanhuskolaižiden jumalanpert'.
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,7%, toižed rahvahad — 2,3%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Kurskan bazine medicinine kolledž — L'govan filial i Kurskan montažan tehnikuman L'govan filial (ende profškol nomer 6).
Irdkosketused.
*


Kurčatov (Venäma).
Kurčatov () om Venäman lidn da lidnümbrik Kurskan agjan keskuzpalan päivlaskmas. Se om agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Kurčatovan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1968 kevädel sauvomha da holitamha Kurskan atomelektrostancijad, necen kahesan külän-žilon sijas: Gluškovo, Starodubcevo, Pihtino, Tarasovo, Leonovo, Uspenskoje, Mäsnänkino, Zatolokino. Kätihe radnikžiloks vn 1971 22. päiväl tal'vkud nügüdläiženke nimenke Igor' Kurčatov-fizikantedomehen (1903−1960) muštoks. Kurčatovan rajonan keskuz vspäi 1977. Sai lidnan statusad vn 1983 25. päiväl sulakud.
Kurčatov šingotase Kurskan AES:al (elektrusen tehmine) da sen abuedheotandoil, sömtegimištol (leibänkombinat, makaronfabrik).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Seim-jogen hural randpolel (696 km pitte, Desnan hura ližajogi), Kurskan vezivaradimen randal (21,5 km², se-žo kävutase AES:an uitoks-vilugoitimeks), 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kurskhasai om 37 km päivnouzmha orhal, 46 km avtotel vai 48 km raudtel. Toine lähembaine lidn om L'gov 26 km päivlaskmha orhal, 39 km avtotedme vai 30 km raudtedme. Kurskan vezivaradim om lidnfartaliden pohjoižröunaks, raudte om suviröunaks. "Kurčatov-raudtestancii" radab lidnan suvipäivlaskmas «Kursk — Voronež»-keskustal. Toine om "428nz' km"-raudteplatform suves, sen oficialitoi nimituz om Uspenk.
Kurčatov om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind om 60,4 km², sidä kesken lidnfartaliden — läz 10 km². Lidn jagase 9 mikrorajonaks.
Eläjad.
Vl 1979 lidnan ristitišt oli 21 774 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 42 706 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 48..49 tuhad eläjid vll 1996−2001 (49 100 rist. vl 2001). Ortodoksižen hristanuskondan nell' jumalanpertid om olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,2%, ukrainalaižed — 2,0%, toižed rahvahad — 2,8%.
Professionaližen openduz om neniden aluzkundoiden kaks' Kurčatovan filialad: Kurskan valdkundaline politehnine kolledž i Regionaline avol'jaine socialine tehnikum.
Irdkosketused.
*


Sudž.
Sudž () om Venäman lidn da lidnankund Kurskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Sudžan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1664 kuti lidnuz da lidn palanuden vl 1662 suren eländpunktan sijas, nimitihe jogen mödhe. Jogen nimituz korreliruib amuižindižidenke "śudhyati" «kätas irgeks» i "śuddhá" «ireg, puhtaz» sanoidenke. Sudž sai makundan lidnan oficiališt statusad vl 1779 vai vl 1785. Šingotihe torgovanoiden lidnaks i padanikoiden pramozlal. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (18. reduku 1941 — 3. keväz'ku 1943).
Sudž šingotase traktoragregatoiden tegimel, sömtegimištol (voikombinat, lihakombinat, spirttegim), gazanveimiden sol'meks, mugažo muit, elevator i kombisömän tegim ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Sudž-jogen alajoksmusen molembil randoil (63 km pitte, Psölan oiged ližajogi, Dnepran hurapol'ne bassein), 135 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ukrainhasai om 9 km päivlaskmha orhal. Matkad Kurskhasai om 82 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 92 km avtotel vai 136 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Sumad (Ukrain) 48 km suvipäivlaskmha orhal, 68 km avtotedme vai 120 km raudtedme, Ril'sk 60 km lodeheze orhal, 68 km avtotedme vai 70 km raudtedme, L'gov 50 km pohjoižhe orhal, 62 km avtotedme vai 60 km raudtedme, i Obojan' 70 km päivnouzmha orhal, 83 km avtotedme vai 220 km raudtedme. "Sudž"-raudtestancii radab lidnan päivnouzmas.
Sudž om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 4,24 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 3 674 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 6 036 ristitud, rajonan kaks' ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 12 800 eläjad vl 1913 i 8 tuhad eläjid vll 1996−1998. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid oma olmas lidnas, mugažo järedad jumalanpertid i Belogorskii-mez'jumalankodi ratas ezilidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 96,7%, ukrainalaižed — 1,7%, toižed rahvahad — 1,6%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Sudžan maižanduztehnikum i Sudžan čomamahtoiden kolledž.
Irdkosketused.
*


Dmitrijev (lidn).
Dmitrijev (), mugažo Dmitrijev-L'govskii () äjiš oficialižiš dokumentoiš, om Venäman lidn da lidnankund Kurskan agjan lodehes. Se om Dmitrijevan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmaižen kerdan aigkirjas 12. voz'sadal kuti lidnuz nügüdläiženke nimitusenke korktas vanoikahas tahos. Sai nimed Dmitrii Solunalaine-pühämehen oiktastuseks. "Dmitrijevskoje-žilo" oli tetab 18. voz'sadal (nüg. "Vanh Lidn-žilo" ani suvhe lidnaspäi, ven. "Старый Город"). Dmitrijev sai makundan lidnan oficiališt statusad vl 1779. Udesnimitihe Dmitrijev Svapal-lidnaks (ven. "Дмитриев-на-Свапе") vl 1784, vai Dmitrosvapsk. 19. voz'sadal lidn oli opendusen i torguindan sijaližeks keskuseks, tehtihe melradoid. Vspäi 1929 lidnan nimituz om eziauguine. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (8. reduku 1941 — 3. keväz'ku 1943).
Dmitrijev šingotase sömtegimištol (maidkombinat, leibänproduktoiden kombinat) i maižanduzrajonan keskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Svap-jogen oiktal randal (197 km pitte, Seiman oiged ližajogi, Dnepran hurapol'ne bassein), 190 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kurskhasai om 87 km suvipäivnouzmha orhal, 108 km avtotel vai 144 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Sevsk (Bränskan agj) 40 km päivlaskmha orhal vai 79 km avtotedme, i Železnogorsk 29 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 35 km avtotedme vai 63 km raudtedme. "Dmitrijev-L'govskii-raudtestancii" radab lidnan päivlaskmas, «Bränsk — L'gov»-keskustal.
Dmitrijev om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 7,94 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 7 536 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 7 728 ristitud, rajonan nell' ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 10..11 tuhad eläjid vll 1979−2001 (11 200 rist. vl 1992). Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 98,1%, toižed rahvahad — 1,9%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Dmitrijevan maižanduztehnikum.
Irdkosketused.
*


Železnogorsk (Kurskan agj).
Železnogorsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Kurskan agjan lodehes. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Železnogorskan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo (vspäi 1965), ei mülü sihe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud oficialižeks grečan pöudol vn 1957 2. päiväl redukud "Oktäbr'skii-radnikžiloks" otmaha kävutamižhe raudkivendon löudmižsijad (tetas vspäi 1950). Udesnimitihe nügüdläižikš vn 1958 24. päiväl kezakud. Mülütihe radnikžilho kaht lähišt žilod i üht küläd. Žilo sai lidnan statusad vn 1962 28. päiväl semendkud. Vspäi 2008 nell' lähišt žilod i kaks' küläd oma lidnan palaks, ende mülüiba sen lidnümbrikho.
Železnogorsk šingotase sijaližen raudkivendon «Mihailovskii»-küllästamižfabrikal (kahtenz' surtte Venämas), erazvuiččen pakuitesen «GOTEK»-kompanijoil, sauvondmaterialiden pästandal (raudbetontegesed, savič), sömtegimištol (maidtegim, kalan edheotand).
Geografijan andmused.
Nell' pen't joged läbitadas lidnümbrikod: Čern' (37 km, lankteb Svap-jogehe, Seiman oigedpol'ne bassein), sen Rečic-ližajogi (23 km) i Räsnik-ližajogi (20 km), Rečican Pogarššin-ližajogi (12 km pitte). Lidn sijadase 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lidnümbrik röunatab Orelan agjanke pohjoižes. Matkad Kurskhasai om 87 km suvipäivnouzmha orhal, 109 km avtotel vai 194 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Dmitrovsk (Orelan agj) 24 km lodeheze orhal vai 29 km avtotedme, i Dmitrijev 29 km suvipäivlaskmha orhal, 35 km avtotedme vai 63 km raudtedme. "Mihailovskii Kaivuz-raudtestancii" radab lidnan päivnouzmaižel röunal «Orel — L'gov»-keskustal. «Orel — Ukrainan röun»-avtote (A142-trass) om lidnan suvipäivnouzmaižeks röunaks.
Železnogorsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 114 km². Lidn jagase 15 mikrorajonaks. Pertišt sijadase lidnümbrikon lodehes tobjimalaz.
Eläjad.
Vl 1959 žilon ristitišt oli 1 897 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 95 049 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd' (2018). Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Stroican päjumalanpert', Venäman kaikiden pühämehiden päjumalanpert', jumalanpert' i časoun' oma olmas lidnas, i kaks' jumalanpertid oma sauvomas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 96,8%, ukrainalaižed — 1,7%, toižed rahvahad — 1,5%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Železnogorskan kaivuzmetallurgine i politehnine kolledžad, Železnogorskan čomamahtoline i servisan da kommercijan tehnikumad.
Irdkosketused.
*


Liski.
Liski () om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Voronežan agjan päivlaskmas. Se om agjan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Liskin rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1787 kuti "Uz' Pokrovk"-žilo () Bogatii Zaton-varjoičendpostan sijas (oli tetab vspäi 1571). Vl 1870 saudihe Liski-raustestancijad da žilod senno, nimitihe amuižen Liski-žilon (, om kaičenus tähäsai) mödhe Donan vastrandal, melkukhad mecata oma siš. Ühtenzoittihe stancijad i žilod Svobod-radnikžiloks («joudjuz») vl 1928 rajonkeskusen statusanke. Se sai lidnan statusad vl 1937. Toižen mail'man sodan aigan lidn ei olend okkupiruidud nacistoil, no heiden sodaväged oliba Donan vastrandal. Vl 1943 udesnimitihe lidnad nügüdläižikš. Vll 1965−1991 sen nimi oli "Georgiu-Dež".
Liski šingotase metallanümbriradmižel (torvveimiden palad, rezervuarad i metalližkonstrukcijad) sauvondmaterialiden pästandal (savič, betonšpalad, raudbetontegesed, silikatblok), sömtegimištol (saharan edheotand, maidtegim, pühävoitegim). Raudten edheotandad i jügujogiport ratas lidnas, mugažo kaikiš järedamb Evropas sömän živatoiden täht tegim om olmas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan suvipäivlaskmas, Don-jogen hural randal, 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Voronežhasai om 77 km pohjoižhe orhal, 107 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Bobrov 39 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 49 km avtotedme vai raudtedme, i Ostrogožsk 32 km suvipäivlaskmha orhal, 57 km avtotedme vai 40 km raudtedme. "Liski-raudtestancii" radab lidnan päivlaskmaižes palas «Voronež — Rossoš»-keskustal. Kaik 13 tošt stancijad da platformad oma raudteil lidnas da sen ezilidnas.
Kalač-futor (295 rist. vl 2016) mülüb lidnankundha Liskin ližaks. Lidnankundan pind — 64,77 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 25 500 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 55 864 ristitud, lidnankundan — 56 166 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om 52..56 tuhad eläjid vspäi 1976 (56 500 rist. vl 1998). Vl 2018 kaik 54 195 ristitud elihe lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan päjumalanpert' i koume jumalanpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,9%, ukrainalaižed — 1,1%, armenijalaižed — 0,8%, toižed rahvahad — 1,8%, rahvahuden ozutandata — 0,4%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Liskin tehmištoliž-transportine tehnikum i Liskin agrariž-tehnologine tehnikum.
Irdkosketused.
*


Rossoš.
Rossoš (,) om Venäman lidn, lidnankund da transporttesol'm Voronežan agjan suvipäivlaskmas. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Rossošin rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kuti slabad 17. voz'sadan keskes. Nimituz libub ukrainan "розсоха"-sanaspäi «sarak» (kahten jogen ühthejoksmuz), edel Sured sodad ukrainalaižed oliba enambuses Rossošin ristitištos. Raudte tuli sihe vl 1870. Rossoš sai lidnan statusad vl 1923. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil, päzutihe vn 1943 vilukus.
Rossoš šingotase mineraližiden heretusiden tegimel, sauvondmaterialiden pästandal (mouckivi, savič), sömtegimištol (maidkombinat, sömkombinat, voitegim), mugažo vedimdepo radab lidnas. Slobodan ukrainan kul'turan jogavozne festival' oleli lidnas 2000-nzil vozil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan lodehes, Must Kalitv-jogen hural randal (162 km pitte, Don-jogen oiged ližajogi) sen huran Rossoš-ližajogen (70 km pitte) lanktendanno, 85 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Voronežhasai om 167 km pohjoižhe orhal, 210 km avtotel vai 214 km raudtel. Lähembaine lidn om Pavlovsk 49 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 75 km avtotedme. "Rossoš-raudtestancii" radab lidnan päivnouzmas «Voronež — Rostov Donal»-keskustal.
Rossoš om lidnankundan üks'jaine eländpunkt. Lidnankundan pind — 59,06 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 17 200 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 62 865 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om 62..64 tuhad eläjid vspäi 1996 (64 400 rist. vl 2001). Ortodoksižen hristanuskondan Ill'ija-endustajan päjumalanpert' (om saudud vll 2001−2006) i koume jumalanpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 84,6%, ukrainalaižed — 12,9%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 2,5%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Rossošin kaks' kolledžad (liha- da maidtegimišton, medicinine) i koume tehnikumad (sauvondan, himiž-mehanine, maižanduz- i sauvondtransportan), mugažo Gubernijan pedagogižen kolledžan filial.
Irdkosketused.
*


Borisoglebsk.
Borisoglebsk () om Venäman lidn da transporttesol'm Voronežan agjan pohjoižpäivnouzmaižes čogas. Se om agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Borisoglebskan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1698 (vai vl 1646 erasiden purtkiden mödhe) kuti "Novopavlovsk (Pavlovsk)" kaičemha tahondad kalaidajiden heimoiden londoišpäi. Vspäi 1704 om nügüdläiženke nimenke, šingotihe pumaterialan depoks Venäman laivišton sauvomižen täht Petr I carindan aigan, sid' nižun kazvatandal i jogivaldmoil. Sai makundan lidnan statusad vl 1779. Rahvahanikoiden sodan aigan Borisoglebsk oli toran objektaks. Vl 2008 ühtenzoittihe lidnad rajonanke, kätihe lidnümbrikoks.
Borisoglebsk šingotase mašinansauvomižen tegimil (himižen tegimišton täht, katil-mehanine, kivivoin da gazan samižen täht), ladimiden edheotandoil, sauvondmaterialiden pästandal (savič, gazuidud beton), sömtegimištol (amuine oludtegim, leibänproduktoiden kombinat, lihakonservkombinat), mugažo valamižtegim i pul'kiden edheotand ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon päivlaskmaiženno röunanno, Hopr-jogen oiktal randpolel (979 km pitte, Don-jogen hura ližajogi) sen oiktan Voron-ližajogen (454 km pitte) lanktendanno, Voronan hural randal, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Voronežhasai om 200 km päivlaskmha orhal, 224 km avtotel vai 350 km raudtel. Lähembaine lidn om Povorino 22 km suvhe orhal, 39 km avtotedme vai 26 km raudtedme.
"Borisoglebsk-raudtestancii" radab lidnan suvipalas «Lipeck — Volgograd»-keskustal. Kaks' avtotekeskust ristikoitas 6 km lodeheze lidnaspäi: «Voronež — Saratov» (läbitab lidnan pohjošt) i «Tambov — Volgograd». Borisoglebsk-sodalendimport sijadase 4 km päivnouzmha lidnaspäi.
Kaik 23 žilod i 1 külä mülüdas lidnümbrikho Borisoglebskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1371 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 52 900 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 62 865 ristitud, lidnümbrikon — 78 721 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 67..72 tuhad eläjid vll 1973−1998 i 2002−2005 (72 338 rist. vl 1989). Vl 2018 73 111 ristitud elihe lidnümbrikos. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman «Znam»-jumalaižen päjumalanpert' (1869) i seičeme jumalanpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,2%, toižed rahvahad — 2,8%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Borisoglebskan kaks' kolledžad (medicinine, muzikaline) i nell' tehnikumad (teiden sauvondan, tehmišton i informacijan tehnologijoiden, maižandusen, tehnologiž-ekonomine), mugažo Voronežan, Krasnodaran i Moskvan üläopendusen aluzkundoiden nell' filialad.


Buturlinovk.
Buturlinovk () om Venäman lidn da lidnankund Voronežan agjan keskuzpalan päivnouzmas. Se om Buturlinovkan rajonan administrativine keskuz da pala.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1740 kuti ukrainalaižiden slabad. Mainitase vn 1829 kartal "Petrovskoje / Buturlinovk"-nimitusidenke (), valdoičijan Buturlinov-rodun kanzannimen mödhe. Šingotihe nahksapkoiden tehmižel 19. voz'sadan keskespäi, tehtihe millionhasai paroid vodes da möihe kaikedme Venäman imperijadme. Slabad sai lidnan statusad vn 1917 17. päiväl heinkud. Vspäi 1993 sodaaviacijan polk baziruiše lidnan röunal.
Buturlinovk šingotase raudbetontegesiden edheotandal i sömtegimištol (leibproduktoiden kombinat, pühävoitegim, lihakombinat, spirttegim, likörvintegim). Om ümbärtud maižanduzrajonal (podsolnušnikan i villän kazvatand, lihamaidživatvodind).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Osered'-jogen üläjoksmusen hural randal tobjimalaz (89 km pitte, Don-jogen hura ližajogi), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Voronežhasai om 133 km lodeheze orhal, 180 km avtotel vai 220 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Kalač 54 km suvipäivnouzmha orhal vai raudtedme, 61 km avtotedme, i Pavlovsk 52 km suvipäivlaskmha orhal, 56 km avtotedme vai 59 km raudtedme. "Buturlinovk-raudtestancii" radab lidnan päivnouzmas sarakol «Povorino — Liski»-keskustaspäi.
Kaik koume žilod mülüdas lidnankundha Buturlinovkan ližaks: Zemledelec, Kruglii, Otradnoje, niiden ühthine ristitišt oli 96 eläjad vl 2010. Lidnankundan pind — 135,8 km².
Eläjad.
Vl 1877 kaik 23 963 ristitud elihe slabadas, vl 1939 lidnan ristitišt oli 11 400 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 27 208 ristitud, lidnankundan — 27 304 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 27 500 eläjad vl 1926 i 27..29 tuhad eläjid vll 1989−1998 (29 258 rist. vl 1989). Ortodoksižen hristanuskondan Spasan Toižetamižen päjumalanpert' (1885−1893) i koume jumalanpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,3%, čiganalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 1,6%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Buturlinovkan mehaniž-tehnologine kolledž, medicinine tehnikum i Gubernijan pedagogižen kolledžan filial.
Irdkosketused.
*


Bogučar.
Bogučar () om Venäman lidn da lidnankund Voronežan agjan suves. Se om Bogučaran rajonan administrativine keskuz da pala.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1704 kuti kozakišton slabad kaičemha tahondad. Slabad sai makundan lidnan statusad vn 1779 25. päiväl sügüz'kud. Šingotihe järedan kabjživatišton toštmižmöndal Venäman järedoihe lidnoihe, osttihe Donan sodavägiden agjas. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (10. heinku — 19. tal'vku 1942). Vll 1994−1998 sirtihe 10. tankdivizijad lidnha, i sen ristitišt ližadui znamasižešti.
Bogučar šingotase sömtegimištol (pühävoitegim), ozrikkiven samižel i šebnän tehmižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan pohjoižes, Bogučark-jogen hural randal tobjimalaz (101 km pitte, Don-jogen oiged ližajogi), 6 kilometras Donaspäi, 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Voronežhasai om 215 km lodeheze-pohjoižhe orhal vai 236 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Rossoš (raudtestancii) 76 km päivlaskmha-lodeheze orhal vai 99 km avtotel, Pavlovsk (raudtestancii) 65 km lodeheze-pohjoižhe orhal vai 71 km avtotedme, i Kalač (raudtestancii) 64 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha orhal vai 75 km avtotedme. «Don»-avtote (M4-trass) läbitab lidnan päivlaskmašt palad.
Bogučar om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 13,25 km².
Eläjad.
Vl 1931 kaik 8 200 ristitud elihe lidnas, vl 1939 lidnan ristitišt oli 4 300 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 811 ristitud, rajonan koume kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 13 tuhad eläjid vll 1998−2009 (13 800 rist. vl 2003). Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid i časoun' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,1%, ukrainalaižed — 2,2%, armenijalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 2,4%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Voronežan tehmiž-gumanitarižen kolledžan filial, linneb Bogučaran äiprofil'ne kolledž vspäi 2020.
Irdkosketused.
*


Novohopörsk.
Novohopörsk () om Venäman lidn da lidnankund Voronežan agjan päivnouzmas. Se om Novohopörskan rajonan administrativine keskuz da pala.
Istorii.
"Pristanskii-lidnuden" aluz oli pandud kozakištol 17. voz'sadan kahtendes polespäi. Se oli polttud vl 1709 Petr I-carin käskön mödhe toižiden mugoižiden lidnuziden kartte ühtnendas vasthalibundoiš taguiči. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud mugažo Petr I-carin käskön mödhe vl 1710 kuti jogivaldmad, verf' i maine lidnuz kaičemha ümbrištod. Žilo sai makundan lidnan statusad vl 1779. «Liski — Povorino»-raudtekeskust mäneb 1 km suvhe lidnaspäi vspäi 1895.
Novohopörsk šingotase sömtegimištol (voitegim), mecanümbriradai kombinat.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan päivnouzmas, Hopr-jogen oiktal randal (, Don-jogen hura ližajogi), 50..70 m korktusil jogen pindan päl, 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Volgogradan agjhasai om 12 km päivnouzmha orhal. Matkad Voronežhasai om 178 km päivlaskmha-lodeheze orhal vai 212 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Borisoglebsk 44 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 69 km avtotel, Povorino 45 km lodeheze-päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal vai 52 km avtotedme, i Urüpinsk (Volgogradan agj) 43 km suvipäivnouzmha orhal vai 105 km avtotedme.
Nened 17 eländpunktad mülüdas lidnankundha Novohopörskan ližaks: lidnanvuitte Novohopörskii-žilo (7 686 rist. vl 2018) Novohopörsk-raudtestancijanke 3 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha lidnaspäi, 12 žilod, külä, raudtestancii i kaks' futorad. Lidnankundan pind — 599,7 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 8 500 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 6 849 ristitud, rajonan seičemendez, lidnankundan — 7 177 ristitud, i 17 638 ristitud vl 2012 ühtištusen jäl'ghe lähižidenke kundoidenke, rajonan nell' ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 8 tuhad eläjid vll 1939−1998 (8 900 rist. vl 1959). Vl 2018 kaik 17 026 ristitud elihe lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Eläbzdusen päjumalanpert', kaks' jumalanpertid i časoun' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,8%, toižed rahvahad — 2,2%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Novohopörskan agrariž-ekonomine tehnikum.
Irdkosketused.
*


Ostrogožsk.
Ostrogožsk () om Venäman lidn da lidnankund Voronežan agjan päivlaskmas. Se om Ostrogožskan rajonan administrativine keskuz, mülüb sihe. Kozakišton Ostrogožskan Slabadoiden sodapolkan keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1652 kuti lidnuz Venäman röunal. Žilo sai makundan lidnan statusad vl 1765. «Liski — Valuikad»-raudtekeskust läbiti lidnad vl 1895. Ukrainalaižed otiba pol't ristitištos vl 1897. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (5. heinku 1942 — 20. viluku 1943).
Ostrogožsk šingotase mašinansauvomižen «Agregat»-tegimel (mašiništ sömtegimišton täht), sömtegimištol (leibtegim, lihakombinat, idüjauhon-suloimen edheotand) i nahkan ümbriradmižen tegimel. Ende savičtegim, argvoitegim, laudsepan tegesiden edheotand i kengiden omblendceh radoiba mugažo. Venäman avtosodavägiden palakund om olmas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan suves, Tün' Sosn-jogen hural randal (161 km pitte, Don-jogen oiged ližajogi), 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Donhasai om 15 km pohjoižpäivnouzmha, Belgorodan agjhasai om 13 km päivlaskmha orhal. Matkad Voronežhasai om 88 km pohjoižhe orhal, 113 km avtotel vai 120 raudtel. Lähembaine lidn om Liski 32 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal, 57 km avtotedme vai 40 km raudtedme. "Ostrogožsk-raudtestancii" radab lidnan suvipäivnouzmaižel röunal.
Koume žilod i koume futorad mülüdas lidnankundha Ostrogožskan ližaks. Lidnankundan pind — 192,76 km².
Eläjad.
Vl 1913 lidnan ristitišt oli 23 900 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 33 842 ristitud, lidnankundan — 34 851 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 33 tuhad eläjid vl 1967 i 32..34 tuhad eläjid vll 1979−2018 (34 900 rist. vl 1992). Vl 2018 kaik 33 533 ristitud elihe lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan Ph. Tihon Donantagaižen päjumalanpert' (om saudud vl 1868), nell' jumalanpertid i časoun' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,5%, ukrainalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 1,3%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Ostrogožskan medicinine kolledž i Ostrogožskan äiprofil'ne tehnikum.
Irdkosketused.
*


Ertil'.
Ertil' () om Venäman lidn da lidnankund Voronežan agjan pohjoižes. Se om Ertilin rajonan administrativine keskuz, mülüb sihe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vll 1891−1897 žiloks sauvomha da holitamha sahartegint, nimitihe jogen mödhe. Edel ut sauvondad Jertil-žilo (, mainitase vspäi 1698) oli tetab 17. voz'sadaspäi 20 km päivlaskmha nügüdläižes lidnaspäi, sen uz' nimituz om "Vanh Ertil (). Sahartegim radaškanzi vl 1897, se voz' lugese lidnan alusenpanendan oficialižeks. «Lipeck — Borisoglebsk»-raudtekeskust läbiti lidnad vl 1915. Rahvahanikoiden sodan aigan polttihe tegint, saudihe ut sahartegint vll 1931−1934 sijaliženke maižanduzbazanke. Kätihe Ertilid radnikžiloks vn 1938 4. päiväl tal'vkud, panihe sil-žo vodel rajonan keskuseks. Toižen mail'man sodan aigan lidn ei olend okkupiruidud nacistoil, no frontan pird mäni läz. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1963 1. päiväl uhokud.
Ertil' šingotase mašinansauvomižen (valamiž-mehanine tegim — mašiništ sömtegimišton i kivivointegimišton täht, kodvindmehanine tegim — varapalad sömtegimišton mašiništon täht), sömtegimištol (sahartegim, pühävoitegim, maidon edheotand, jauhkombinat) i mecan udessündutandan da melioracijan edheotandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan pohjoižes, ühtennimižen jogen molembil randoil (92 km pitte, Don-jogen hurapol'ne bassein), 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tambovan agjhasai om 3 km pohjoižhe i 5 km päivnouzmha orhal. Matkad Voronežhasai om 112 km päivlaskmha orhal, 134 km avtotel vai 223 km raudtel. Lähembaine lidn om Žerdevk (Tambovan agj) 46 km päivnouzmha orhal, 84 km avtotedme vai 88 km raudtedme. "Ertil'-raudtestancii" radab lidnan pohjoižpalas, se om 31-kilometrižen sarakon lopstancijaks Tambovan agjan Mordovo-žilospäi (Oboron-stancii).
Kahesa žilod mülüdas lidnankundha Ertilin ližaks. Lidnankundan pind — 196,58 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 7 100 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 387 ristitud, lidnankundan — 12 996 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 16 tuhad eläjid vl 1967 i 13..14 tuhad eläjid vll 1979−2001 (14 300 rist. vl 1992). Vl 2018 kaik 11 792 ristitud elihe lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Iverižen jumalaižen pühäpert' (om saudud vll 1991−1994) om olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 98,5%, toižed rahvahad — 1,5%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Borisoglebskan maižanduztehnikuman Ertilin filial.
Irdkosketused.
*


Baltimor.
Lidnan susedkundoiden i avtoteiden kart (2010)
Baltimor ([ˈbɒltɨmɔr], sijaline virkand: [ˈbɔːlmər]), om lidn Merilend-štatan keskuzpalan pohjoižes. Se om Merilendan kaikiš suremb lidn i AÜV:oiden 30-nz' lidn eläjiden lugun mödhe. Ripmatoi lidn, ei mülü nimiččehe ümbrikho.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1729. Nimitihe irlandižen Baltimor-lordan-manpidajan (1605−1675) kanzannimen mödhe, se libub irlandijan "Baile an Tí Mhóir"-sanoišpäi «Suren pertin lidn». Lidnan päkäskuz om vahvištadud vl 1796−1797. Sai ripmatoman lidnan statusad vl 1851. Eli deindustrializacijas läbi 20. voz'sadan lopus.
Baltimor šingotase järedaks meriportaks alusenpanendan aigaspäi i transportan toižil edheotandoil (kaik läz 100 tuhad radsijid), sömtegimištol (sahartegim), kivivoin ümbriradmižel, holitišiden sferal (24,5 mln turistoid vl 2014, tervhudenkaičend). Järedoiden kompanijoiden päfaterad: Under Armour (sobad, kengäd), Royal Farms (torguindverk), Legg Mason (kapitalanpanmižiden menedžment), The Cordish Companies (sauvond i likutamatomuden šingotez), BRT Laboratories (DNA:n testiruind). Vhesai 2012 raudan metallurgijan «Sparrows Point»-tegim radoi lidnas (3 mln terast vodes, 2008), se oli kaikiš järedamb mugoine mail'mas 20. voz'sadan keskes. Vll 1935−2005 «General Motors»-kompanijan avtotegim oli olmas, ende laivansauvomižen kompanijad mugažo oliba.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Patapsko-jogen randal läz sen lanktendan sijad Atlantižen valdmeren Česapikan lahthe, 0..150 m korktusil, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Merikar lidnas om Südäikar (). Ühthine pind om 238,4 km², sidä kesken kuivma 209,6 km², vezi 28,8 km². Vašington-pälidn om 64 km suvipäivlaskmha.
Klimat om subtropine neps. Voden keskmäine lämuz om +12,8 C°, absolütine minimum — −22 C°. Paneb sadegid 1065 mm vodes, läz tazomäras kuidme, vähemba vilukus-uhokus (74..78 mm kus). Meren lämuz sase +23..+25 Cel'sijan gradushasai heinkus-sügüz'kus.
Baltimor jagase läz 300 susedkundaks (angl. "neighborhood"), ühtenzoittas niid 9 geografižhe regionha. Edeline lidnan pämez' oli Ketrin Pju (tal'vku 2016 — semendku 2019, "Catherine Pugh").
Eläjad.
Vll 1830−1850 Baltimor oli AÜV:oiden kahtenz' surtte lidn (Nju Jorkan jäl'ghe). Vn 2010 valdkundan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 620 961 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 949 708 eläjad vl 1950, sid' se poleneb joga rahvahanlugemižen mödhe. Läz 2,8 mln eläjid om ezilidnoidenke (2019, štatan ühtenz' i 21. sija valdkundas), mülüb konurbacijha Vašington-pälidnanke (9,8 mln rist. vl 2018, 4. sija valdkundas).
Augotižlibundan mödhe (2010): afrikalaižed — 63,7%, evropalaižed — 29,6%, ispanijalaižed i latinamerikalaižed — 4,2%, azijalaižed — 2,3%, toiženke augotižlibundanke — 0,2%.
Transport.
Avtobusad, kiruhavtobusad, kiruhtramvai (vspäi 1992, 3 jonod 33 seižutesenke, 48 km raudted), metropoliten (üks'jäine jono vspäi 1983, kaik om 14 stancijad i 25 km raudted vspäi 1995) i «MARC Train»-ezilidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos, «Maryland Transit Administration»-kompanii (MTA) ohjastab necil transportsistemal. Baltimoran järed «Helen Delich Bentley»-meriport (aluz vl 1706 edel lidnad völ) i raudte («Amtrak»-kompanii) ratas ühtes jüguihe näht. Päraudtestancii om Penn.
Rahvahidenkeskeine civiline Baltimor/Vašington-lendimport Tergud Maršall nimed ("BWI", 27 mln passažiroid i 227 tuh. jügutonnoid vl 2019) radab 14 km suvhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid AÜV:oidme päpaloin, Kankun-lebutahozesai i Nassauhu, mugažo Kanadan i Evropan azjaližihe surihe lidnoihe.


Povorino.
Povorino () om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Voronežan agjan päivnouzmas. Se om Povorinon rajonan administrativine keskuz, mülüb sihe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1870 kuti raudtestancii da žilo senno, nimitihe lähižen Povorino (Roždestvenskoje) žilon mödhe. Kätihe radnikžiloks vl 1938. Se sai makundan lidnan statusad vl 1954.
Povorino šingotase čulkfabrikal, sömtegimištol (saharkombinat) i raudten edheotandoil (vedimdepo).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan päivlaskmas, Hopr-jogen keskjoksmusen hural randal (979 km pitte, Don-jogen hura ližajogi), 115 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Volgogradan agjhasai om 6 km suvhe orhal. Matkad Voronežhasai om 216 km päivlaskmha orhal, 248 km avtotel vai 320 km raudtel. Lähembaine lidn om Borisoglebsk 22 km pohjoižhe-lodeheze orhal, 39 km avtotedme vai 26 km raudtedme. "Povorino-raudtestancii" radab lidnan keskuzpalas, se om saudud «Liski — Balašov»- i «Lipeck — Volgograd»-keskustoiden ristikoičendal. Raudte jagab lidnad poleti, päivlaskmpolehe i päivnouzmpolehe.
Povorino om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 37,03 km².
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 10 800 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 17 692 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 19..20 tuhad eläjid vll 1959−2001 (20 591 rist. vl 1970). Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Kazanin jumalaižen pühäpert' om olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,2%, toižed rahvahad — 4,8%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Liskin tehmištoliž-transportižen tehnikuman Povorinon filial.
Irdkosketused.
*


Bobrov (lidn).
Bobrov () om Venäman lidn da lidnankund Voronežan agjan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Bobrovan rajonan administrativine keskuz, mülüb sihe.
Istorii.
Vspäi 1685 valdkundmaksoiden Bobrovskii-jurt oli olmas lidnan sijas majagan () pramozlan tagut. Eländpunktan aluz om pandud vl 1698 kuti Bobrovskai-slabad (). Slabad sai makundan lidnan statusad vl 1779. «Liski — Povorino»-raudtekeskust läbiti lidnad vl 1895. Toižen mail'man sodan aigan lidn ei olend okkupiruidud nacistoil, no frontan pird oli läz i lidn oli alištunu bombardiruindale, tegimed oliba evakuiruidud. Koume pen't eländpunktad oma mülütadud Bobrov-lidnha vl 2008.
Bobrov šingotase sauvondmaterialiden pästandal (kaks' asfal'ttegint), muziksoitoiden fabrikal, sömtegimištol (lihakombinat, sagudtegim, argvoitegim, leibtegim), villän varažomal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan päivlaskmas, Bitüg-jogen oiktal randal (379 km pitte, Don-jogen hura ližajogi), 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Voronežhasai om 84 km lodeheze-pohjoižhe orhal, 104 km avtotel vai 100 km raudtel. Lähembaine lidn om Liski 39 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, 49 km avtotedme vai raudtedme.
Kaks' raudtestancijad ratas lidnas: "Bobrov-raudtestancii" pohjoižes i "Bitüg-raudtestancii" suvipäivlaskmas, sen ližaks «210. km»-seižutespunkt om olmas niiden keskes lidnan päivnouzmas. «Don»-avtote (M4-trass) mäneb 10 km päivlaskmha lidnaspäi.
Koume žilod mülüdas lidnankundha Bobrovan ližaks. Lidnankundan pind — 322,89 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 7 000 eläjid. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 19 738 ristitud, lidnankundan — 20 345 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 19 tuhad eläjid vl 1931 i 21..22 tuhad eläjid vll 1979−2001 (22 100 rist. vl 1998). Vl 2018 kaik 21 122 ristitud elihe lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 98,2%, toižed rahvahad — 1,8%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Voronežan agjan kul'turan profškol i Bobrovan agrariž-industrialine kolledž.
Irdkosketused.
*


Kalač (lidn).
Kalač () om Venäman lidn da lidnankund Voronežan agjan suvipäivnouzmas. Se om Kalačun rajonan administrativine keskuz, mülüb sihe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud sirdanuzil ukrainalaižil i Ostrogožskan kozakištol vl 1716 kuti Kalač-slabad Voronežan kancelärijan käskön mödhe. Raudte tuli slabadha vl 1896, i se sai torguindznamoičendad. Rahvahanikoiden sodan aigan kovad torad mäniba Kalačus da sen ümbrištos. Slabad kändihe rajonan keskuseks vn 1928 heinkus. Žilo sai lidnan statusad vn 1945 10. päiväl vilukud. Vl 1960 agjan kaikiš järedamb villänelevator radaškanzi.
Kalač šingotase sauvondmaterialiden tegimel, sömtegimištol (sahartegim, sagudtegim, sömkombinat, leibänproduktoiden kombinat). Ende melan samine oli lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Tolučejevk-jogen molembil randoil (142 km pitte, Don-jogen hura ližajogi), 90 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Podgornai-jogi (ven. "Подгорная" 68 km pitte) lankteb Tolučejevkha huralpäi lidnan suves. Matkad Voronežhasai om 188 km lodeheze orhal, 229 km avtotel vai 280 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Bogučar 64 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal vai 75 km avtotedme, Pavlovsk 62 km päivlaskmha orhal, 66 km avtotedme vai 113 km raudtedme, i Buturlinovk 54 km lodeheze orhal vai raudtedme, 61 km avtotedme. "Kalač-raudtestancii" radab lidnas, se om 94-kilometrižen sarakon lopstancijaks «Liski — Povorino»-keskustaspäi.
Kaik seičeme futorad mülüdas lidnankundha Kalačun ližaks: Garan'kin, Grinöv, Krutoi, Nikolenkov, Ribkin, Sereženkov, Zalesnii. Lidnankundan pind — 127,74 km².
Eläjad.
Vl 1897 kaik 15 500 ristitud elihe slabadas, vl 1939 žilon ristitišt oli 18 600 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 20 046 ristitud, lidnankundan — 20 661 ristitud, rajonan koume kahesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 22..23 tuhad eläjid vll 1989−1998 (23 183 rist. vl 1989). Vl 2018 kaik 19 376 ristitud elihe lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan nell' jumalanpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,8%, toižed rahvahad — 2,2%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Kalačun agrarine tehnikum.
Irdkosketused.
*


Avrelii Avgustin.
Avrelii Avgustin Gipponalaine () vai Avgustin Afr (; sünd. 13. kül'mku 354, Tagast-lidn, Numidii, Pohjoine Afrik, Rimalaine imperii — kol. 28. eloku 430, Gippon-lidn, Numidii, Pohjoine Afrik, Päivlaskmaine Rimalaine imperii, nüg. Alžiran pohjoižpäivnouzm; hibjan jändused oma Pavii-lidnan Čel' d'Oro-bazilikjumalanpertiš, Italii) oli hristanuskondan jumalantedomez', filosof i pühäpaginik.
Avgustin pani severziden-se jumalankodiden alusid, erased oliba pandud panzatole möhemba. Lugetas pühämeheks katoližes, ortodoksižes i lüteranižes jumalankodikundoiš. Katolikad mainitadas händast 28. päiväl elokud, Venäman ortodoksad — 15 (28). kezakud.
Avgustinan melen mödhe, ku Biblijan tekstad vastkaroitas tedole, ka ei tari el'geta niid sana sanha. Avgustin ezimeletab, miše Adaman i Evan organizmad oliba sätud surmanalaižikš, no hö saižiba hengeližid hibjoid i igähišt elod, kuiži ei ole männu grähkha. Tedoidajiden pala lugeb Avgustinad hristanuskondan filisofijan istorijan alusenpanijaks, ka avgustinizm-joksend om olmas. Avgustinan hristianine neoplatonizm oli päižeks Päivlaskmaižen Evropan filosofijas i jumalantedos 13. voz'sadahasai, konz' Sur' Al'bert i Homoi Akvinlaine šingotihe hristianižen aristotelizman kacundoid.
Valitud sädused.
Avgustin sädi äi kirjoid latinan kelel, ned valatoitihe protestantizman antropologišt opendust (Lüter i Kal'vin).
Kaikiš tetabambad i znamasižembad sädused oma "De civitate Dei" («Jumalan lidnas») i "Confessiones" («Hengenavaidamine»), Avgustinan hengeline elonstarin, "De Trinitate" («Stroican polhe»), "De libero arbitrio" («Joudjas valdas»), "Retractationes" («Toštmižkacundad»).


Novovoronež.
Novovoronež () om Venäman lidn da lidnümbrik Voronežan agjan lodehes. Se om agjan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, om ümbärtud Kaširskojen i Hohol'skijan rajoniden territorijal.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1957 kuti lidnanvuitte "Novo-Gresovskii-žilo" (), sid' "Novovoronežskii", sauvomha da holitamha atomelektrostancijad. Atomstancii om rados vn 1964 sügüz'kuspäi, vl 2020 nell' reaktorad radoiba. Vll 1959−1963 žilo oli Novovoronežskijan rajonan keskuseks. Se sai lidnan statusad vn 1987 23. päiväl keväz'kud nügüdläiženke nimitusenke. Lidnümbrik om sätud vl 2008.
Novovoronež šingotase AES:al (elektrusen i lämuden tehmine) da sidotud sihe edheotandoil, sidä kesken radiacižjändusiden ümbriradmine, kalankazvatuz.
Geografijan andmused.
Lidn vedase pidust' Don-jogen hurad randad i sijadase AES:an vilugoitajan uiton (läz 6 km²) randal Don-jogenno, 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. AES:an rad zavodiše 3,5 kilometras suvhe lidnan keskuzfartaloišpäi. Matkad Voronežhasai om 39 km pohjoižhe orhal, 47 km avtotel vai 62 km raudtel. Toine lähembaine lidn om Liski 41 km suvipäivnouzmha-suvhe orhal, 80 km avtotedme vai 54 km raudtedme.
"Novovoronežskai-jügustancii" () radab lidnan suves vspäi 1963 9-kilometrižen sarakon lopstancijaks «Voronež — Rossoš»-raudtekeskustaspäi, sarak läbitab kaiked lidnad. «Don»-avtote (M4-trass) mäneb 25 km päivnouzmha orhal lidnaspäi.
Novovoronež om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 46,13 km².
Eläjad.
Vl 1959 žilon ristitišt oli 3 011 eläjad, vl 1979 — 25 750 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 32 635 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 39,8..40 tuhad eläjid vll 1996−2001 (40 tuh. rist. vl 1998). Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,9%, ukrainalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 0,9%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Novovoronežan politehnine kolledž — Nacionaližen südäitukuižen «MIFI»-tedoiduzuniversitetan filial.


Kerakapust.
Kerakapust (var. "capitata") om kaks'vozne heinäsine (nägub kahtendel vodel) kazmuz, Kapust-heimon Kapustižed- (), vai Ristänikoižed-sugukundan () Linmakapust-erikon maižanduztoižend.
Kazvatand.
Formad: "acuta" (vihand), "alba" (vauged) i "rubra" (purpurine). Kazvatadas taimnil kaikid aigaližid sortuid i möhäižid sortuid tobjimalaz. Küzub äi vet da nepsut kazvatandan aigan. Obrättas satust valiten küpsid keroid enamba mi 1 kg vedutte. Vegetacine pord: aigaližed sortud — 70..130 päiväd, keskmäižed sortud — 125..175 päiväd, möhäižil sortuil 153..245 päivest. Piidab heitta jändusid hüvin i vajehtada pöudon sijad joga vodel polenemha kapustan travijoid. Kazvatadas kahtendel vodel semnihe näht, voib änikoita mahuseta eskai, ani keraspäi.
Tarbhaine maižanduzkul'tur mail'madme. Voib kazvatada venos vönes, mugažo tropižes vös viluaigan vai mägiarvoimižiš. Mail'man satuz oli 71,2 mln tonnoid vl 2016, päkazvatajad oma Kitai (33,3 mln t), Indii (8,8), Venäma (3,6), Suvikorei (2,5) i toižed järedad mad.
Kävutand.
Südäimen veresad lehtesed oma dietine vaumiž sömprodukt, ned mülütadas C-vitaminad i mineraližid solid. Spravitadas südäikohtun kibuid päiči erasiš-se soliden läžundan statjoiš. Nat' i kapustlučud mändas sötkeks kodiživatoile.
Kapustan ümbriradmine: hauttud kapust, muiged kapust, kapustkeitoz.


Pavlovsk (Voronežan agj).
Pavlovsk () om Venäman lidn da lidnankund Voronežan agjan suvipalas. Se om Pavlovskan rajonan administrativine keskuz da pala.
Istorii.
Kuldaižen ordan endevanh lidneihut sijadase 2 kilometras Pavlovskaspäi, ei olend kaivandusid. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1709 Petr I-carin käskön mödhe kuti sodaverf' da "Osered"-lidnuz, ottud plenha ročilaižed saudihe niid. Sai lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke vl 1711, makundan lidnan statusad — vl 1779. Paloi läz täuzin nellän lämoipalon tagut 18. voz'sadan lopus.
Pavlovsk šingotase laivansauvomižen tegimel, sauvondmaterialiden pästandal (ozrikkiven samine i šebnän tehmine, kaks' asfal'ttegint) i sömtegimištol (pühävoitegim, leibtegim), mugažo sömän živatoiden täht tegim radab lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan päivlaskmaižel röunal, Don-jogen hural randal, 83 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. "Osered-jogi (89 km pitte) lankteb Donha huralpäi lidnan päivlaskmas. Matkad Voronežhasai om 149 km lodeheze-pohjoižhe orhal, 164 km «Don»-avtotrassal vai 280 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Buturlinovk 52 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 56 km avtotedme vai 59 km raudtedme, Kalač 62 km päivnouzmha orhal, 66 km avtotedme vai 113 raudtedme, i Rossoš 49 km suvipäivlaskmha orhal, 75 km avtotedme vai 290 km raudtedme. "Pavlovsk-Voronežskii-raudtestancii" om sarakon Buturlinovkaspäi lopstancijaks, om olmas vspäi 1976, radab vaiše jüguiden täht 5 km suvipäivnouzmha lidnaspäi. «Don»-avtoten (M4-trassan) ümbärte om sauvomas lidnan päivnouzmaspäi.
Pavlovsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 61,62 km², pertišton — 8,22 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 11 100 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 25 126 ristitud, rajonan nell' ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 25..26 tuhad eläjid vll 1989−2017 (26 800 rist. vll 2000−2001). Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,9%, ukrainalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 0,9%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Pavlovskan tehnikum i Gubernijan pedagogižen kolledžan Pavlovskan filial.
Irdkosketused.
*


Semiluki.
Semiluki () om Venäman lidn da lidnankund Voronežan agjan lodehes. Se om Semilukin rajonan administrativine keskuz da pala.
Istorii.
Arheologad löutihe ristitun amuižid seižutesid i 16.-17. voz'sadan lidneihuzid lidnan ümbrištos. «Voronež — Kursk»-raudten Semiluki-seižutezpunkt om saudud vl 1894, nimitihe lähižen žilon mödhe. Semiluki-žilo om olmas nügüd'-ki ani lidnan pohjoižen röunan taga, sen nimituz libub Donan seičemes känmaspäi (ven. "семь лук") läheližes tahondas.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud seižutezpunktas ümbri vll 1926−1932 kuti Semiluki-radnikžilo rajonankeskusen statusanke, 1932. voz' om alusenpanendan oficialine. Sai lidnan statusad vn 1954 18. päiväl kül'mkud.
Semiluki šingotase sauvondmaterialiden pästandal (lämoinvastaižed tegesed, sauvondmaterialiden kombinat), mugažo sömkombinat i meblin edheotand ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suvipäivnouzmaižel röunal, vedase 10 km pidust' Don-jogen oiktad randad, 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. "Devic"-jogi (89 km pitte) lankteb Donha lidnan suvipalas. Agjan Voronež-keskuz om ühtes kilometras päivnouzmha Donan vastrandal. Semiluki ühtenzoitase senke kahtel avtotesildal Donas päliči pohjoižes i suves, raudtesild tuleb lidnan keskuzpalaha. "Semiluki-seižutezpunkt" radab lidnan keskuzpalas.
Semiluki om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 16,04 km².
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 7 300 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 26 023 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om 25..26 tuhad eläjid vll 2002−2003 i vspäi 2010 (26 797 rist. vl 2017). Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid i časoun' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,3%, ukrainalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 1,7%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Semilukin politehnine kolledž.
Irdkosketused.
*


Bolhov.
Bolhov () om Venäman lidn da lidnankund Orelan agjan pohjoižes. Se om Bolhovan rajonan (vspäi 1928) administrativine keskuz da pala.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kuti polttud vl 1196 lidnuz. Oli Bolhovan ruhtinazkundan keskuseks (13. voz'sadan kahtenz' pol' — 15. voz'sada), sid' alištui Moskvan tobmudele. Mainitase kuti lidnuz Venäman suviröunal vl 1556. Bolhov sai makundan lidnan statusad vl 1778. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil, päzutihe sidä vn 1943 29. päiväl heinkud.
Bolhov šingotase pol'veimiden ladimiden tegimel i sömtegimištol (sagudtegim, leibänkombinat, ploduiden da maploduiden edheotand).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan pohjoižes palas, Nugr'-jogen randal (100 km pitte, Okan üläjoksmusen hura ližajogi), 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Orelhasai om 53 km suvhe orhal vai 59 km avtotel. Toine lähembaine lidn om Mcensk 43 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha orhal vai 50 km avtotedme.
Bolhov om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 13,98 km².
Eläjad.
Vl 1897 lidnan ristitišt oli 21 446 eläjad, vl 1939 — 12 681 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 421 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 25 100 eläjad vl 1913. Ortodoksižen hristanuskondan Optinan naižjumalankodi, kaks' päjumalanpertid i kahesa jumalanpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,2%, toižed rahvahad — 2,8%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Bolhovan pedagogine kolledž i Orelan agrobiznesan da servisan tehnikum — Bolhovan filial.
Irdkosketused.
*


Novosil'.
Novosil' () om Venäman lidn da lidnankund Orelan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Novosilin rajonan administrativine keskuz da pala.
Istorii.
Amuižed eländpunktad oliba olmas lidnan sijas da sen ümbrištos edel meiden erad völ, arheologijan andmusiden mödhe. Nügüdläine eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Nikonan aigkirjas vl 1195 kuti Novosil'-lidn da lidnuz. Se oli Novosilin ruhtinazkundan keskuseks (1352 — 1430-nded voded). Mülüi Surhe Litvanman ruhtinazkundha 15. voz'sadal. Vspäi 1494 alištub Moskvan tobmudele. Novosil' oli makundan keskuseks vspäi 1708, sai makundan lidnan oficiališt statusad vl 1777. Šingotihe torgovanoiden i käziradajiden lidnaks. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (13. kül'mku — 27. tal'vku 1941), jäi frontan pirdanno vn 1943 heinkuhusai i oli pandud mantazole läz täuzin. Om udessündutadud 20. voz'sadan kahtendes poles.
Novosil' šingotase turizmal i maižanduzrajonan keskuseks, ei ole tehmišton edheotandoid. Ende savičtegim i konservtegim radoihe.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suvipalas, Zuš-jogen oiktal korktal randal (234 km pitte, Okan üläjoksmusen oiged ližajogi), 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Orelhasai om 65 km päivlaskmha orhal vai 82 km avtotel. Toine lähembaine lidn om Mcensk 46 km lodeheze orhal vai 53 km avtotedme. Lähembaine raudtestancii om "Zalegošč" (ven. "Залегощь") 14 km suvipäivlaskmha avtotedme, radab «Orel — Jelec»-keskustal.
Novosil' om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 5,14 km².
Eläjad.
Vl 1897 lidnan ristitišt oli 2 912 eläjad, vl 1939 — 3 332 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 3 658 ristitud, rajonan koume seičemendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 4 800 eläjad vl 1913 i enamba 4 tuhad eläjid vll 1989−2003 (4 600 rist. vll 1996−2000). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' (1810−1813) om kaičenus lidnas. Novosilin Pühän Hengen mez'jumalankodi om saudud 3 km päivlaskmha lidnaspäi.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,8%, ukrainalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 4,0%. Novosilin kozakišton sebr.
Professionaližen opendusen aluzkund om Orelan agrobiznesan da servisan tehnikum — Novosilin filial.
Irdkosketused.
*


Maloarhangel'sk (Orelan agj).
Ph. Mihail-arhangelan jumalanpert'(vn 2020 nägu)
Maloarhangel'sk () om Venäman lidn da lidnankund Orelan agjan suves. Se om Maloarhangel'skan rajonan (vspäi 1928) administrativine keskuz da pala.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 17. voz'sadal kuti "Arhangel'skoje-žilo". Se sai makundan lidnan statusad vl 1778 nügüdläiženke nimenke, ližatihe "малый"-sanad («pen'») erištamha Arhangel'sk-lidnaspäi. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (reduku 1941 — 23. uhoku 1943).
Maloarhangel'sk šingotase mašiništonsauvomižen kodvijan tegimel i sömtegimištol (lihakombinat, voitegim, leibtegim).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan päivlaskmas, 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kurskan agjhasai om 7 km suvipäivlaskmha orhal. Matkad Orelhasai om 70 km lodeheze-pohjoižhe orhal vai 80 km avtotel. Toine lähembaine lidn om Fatež (Kurskan agj) 56 km suvipäivlaskmha orhal vai 80 km avtotedme. Lähembaine "Maloarhangel'sk"-raudtestancii om saudud 14 km päivlaskmha orhal vai avtotedme, radab «Orel — Kursk»-keskustal.
Maloarhangel'sk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 3,44 km².
Eläjad.
Vl 1897 lidnan ristitišt oli 7 785 eläjad, vl 1939 — 3 497 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 3 620 ristitud, rajonan koumandez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 9 300 eläjad vl 1913. Ortodoksižen hristanuskondan jumalanpert' om olmas lidnas vspäi 2005, enččed pühäpertid eile kaičenus.
Rahvahad (2010): venälaižed — 98,3%, toižed rahvahad — 1,7%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Glazunovkan maižanduztehnikuman Maloarhagel'skan filial.
Lidnan nägu vn 2017 redukus
Irdkosketused.
*


Livni.
Livni () om Venäman lidn da lidnümbrik Orelan agjan suvipäivnouzmas. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, om Livnin rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü sihe.
Istorii.
Edeline eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1177 kuti järgeline varmitadud žilo, arheologad nimitihe sidä "Klüčevk-lidneihut". Kaivandused sijadasoiš 4 km pohjoižhe lidnaspäi, niiden kaikiš amuižembad kul'turšoidud datiruišoiš 3.-2. voz'tuhal EME. Žilo oli Livnin ruhtinazkundan keskuseks, alištui Räzanin tobmudele. Om pandud mantazole i okaidud 13. voz'sadal Batijan matkan aigan.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud severz'-se kilometrid suvhe edeližespäi kuti lidn da lidnuz Venäman suviröunal vl 1586 Födor I Čudokaz-carin käskön mödhe, ühtel aigal Voronežanke sen varalidnuseks Moskvannoks čuradusel. Nimitihe vanhan lidneihuden tahondan mödhe Pöudlivni- i Meclivni-jogiden ühthejoksmusenno. Livni sai makundan lidnan statusad vl 1778. Šingotihe tal'jankoiden tehmižel i padanikoiden pramozlal edel Oktäbrin revolücijad. Toižen mail'man sodan aigan Livni oli okkupiruidud nacistoil (25. kül'mku — 7. tal'vku 1941), sid' alištui bombardiruindoile, i lidnan tobj pala oli muretud.
Livni šingotase mašinansauvomižen tegimil (pompad, fil'trad, lämoipalonvastaižed ladlused, kivivoibazoiden mašiništ i benzintäutmed), elektrotegesiden i lämuzpidatimiden tegimel, sömtegimištol (konditerine fabrik).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase kesked rajonad, Hered Sosn-jogen hural randal tobjimalaz (, vai muite "Сосна", 296 km pitte, Donan üläjoksmusen oiged ližajogi), 126..191 m korktusil, 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Livenk-jogi (ven. "Ливенка" 32 km pitte) läbitab lidnad i lankteb Sosnaha sen suves. Matkad Orelhasai om 120 km lodeheze orhal, 140 km avtotel vai 154 km raudtel. Toine lähembaine lidn om Jelec (Lipeckan agj) 63 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal, 74 km avtotedme vai 164 km raudtedme. «Orel — Lipeck»-avtotekeskust ümbärdab lidnad pohjoižespäi i päivnouzmaspäi. "Livni I"- (keskuses) i "Livni II"- (suvipäivlaskmaižel röunal) raudtestancijad ratas «Verhovje — Marmiži»-keskustal.
Livni om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 32,1 km².
Eläjad.
Vl 1897 lidnan ristitišt oli 20 400 eläjad, vl 1939 — 11 982 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 50 343 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 50..53 tuhad eläjid vll 1986−2011 (53 800 rist. vl 2000). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Sergii Radonežalaižen päjumalanpert' (1692), seičeme jumalanpertid i kaks' časounäd oma olmas lidnas, mugažo protestantizman koume pühäpertid (baptizman kaks' i seičemenden päivän adventistoiden jumalankodikundan üks').
Rahvahad (2010): venälaižed — 98,0%, toižed rahvahad — 2,0%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Livnin sauvondtehnikum i Orelan valdkundaližen universitetan Livnin filial.
Irdkosketused.
*


Mcensk.
Mcensk () om Venäman lidn da lidnümbrik Orelan agjan pohjoižes. Se om agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, om Mcenskan rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü sihe.
Istorii.
Eländpunkt om olmas 1. voz'tuhan keskespäi meiden erad arheologijan andmusiden mödhe. Se mainitase ezmäižen kerdan Nikonan aigkirjas vl 1146 kuti Mcenesk (Mečensk) lidnuz lidnan statusanke. Nimitihe Zušan Mecn- / Mcen- () ližajogen mödhe. Vl 1238 Batijan sodaväged mureniba lidnad. Alištui Novosilin tobmudele vspäi 1246. Mcensk mülüi Surhe Litvanman ruhtinazkundha vll 1320−1505. Varmitadud järed lidnuz oli olmas 16.-17. voz'sadoil. Sai makundan lidnan statusad vl 1778. Šingotihe torguindal i radonmahtoil (kružavan tehmine). Toižen mail'man sodan aigan Mcensk oli okkupiruidud nacistoil (11. reduku 1941 — 20. heinku 1943) i oli muretud lujas.
Mcensk šingotase kaugedraudan valamižtegimel, kommunaližen avtotehnikan tegimel, vas'ken ühthesuladusiden kompanijal, ühthekeitandan materialiden pästandal, sömtegimištol (lihakombinat, leibänkombinat) i meblin edheotandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan pohjoižes, Zuš-jogen alajoksmusen molembil randoil (234 km pitte, Okan hura ližajogi), 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vanh lidn om saudud Zušan hural korktal randal, uded rajonan oma jogen oiktal madalal randal. Matkad Orelhasai om 48 km suvipäivlaskmha orhal, 51 km avtotel vai 60 km raudtel. Toižed lähembaižed lidnad oma Bolhov 43 km päivlaskmha-lodeheze orhal vai 50 km avtotedme, i Novosil' 46 km suvipäivnouzmha orhal vai 53 km avtotedme. M2-trassan «Orel — Tul»-avtotekeskust ümbärdab lidnad päivnouzmaspäi, ende läbiti sidä. "Mcensk"-raudtestancii radab lidnan lodehes «Orel — Tul»-keskustal vspäi 1868.
Mcensk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 20,81 km². Lidn jagase 12 nimitadud mikrorajonaks.
Eläjad.
Vl 1897 lidnan ristitišt oli 9 823 eläjad, vl 1939 — 11 480 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 43 222 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 50 tuhad eläjid vll 1996−2001 (50 900 rist. vl 1996). Ortodoksižen hristanuskondan kahesa jumalanpertid i časoun' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 96,9%, ukrainalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 2,0%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Mcenskan agrotehnine licei, Orelan bazine medicinine kolledž — Mcenskan filial i Orelan valdkundaližen universitetan Mcenskan filial.
Galerei.
Leninan torg vn 2015 kezakus
Irdkosketused.
*


Alajärvi.
Alajärvi (mugažo suomen i ročin kelil) om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan päivlaskmas. Se om Suvipohjanma-agjan seičemenz' lidn kahesaspäi eläjiden lugun mödhe. Om Järviseuru-alaagjan üks'jäižeks lidnaks.
Istorii.
Alajärven erigoittud kundan aluz om pandud vl 1868. Se sai lidnan statusad (suom. "kaupunki") vl 1986. Vspäi 2009 enzne Lehtimäkin municipalitet (oli olmas vspäi 1866) mülüb lidnha.
Alajärvi šingotase sauvondmaterialiden tehmižel (klejatud brus i strubad, alüminiiprofil', ocseiniden panelid), ratud heinän (turbhan) edheotandal i turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan pohjoižpäivnouzmas, ühtennimižen järven (11 km²) päivlaskmaižel randal. Kurejogi (19 km pitte) lähteb järvespäi lidnan suves, se jokseb lähižennoks Lappajärvennoks (145 km²) 10 km lodeheze-pohjoižhe lidnaspäi. Matkad lidnaspäi agjan Seinjogi-keskushesai om 52 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 65 km avtotedme. Lähembaine lidn om Lapua 37 km päivlaskmha orhal vai 42 km avtotedme. «Vas — Viitasaari»-avtotekeskust läbitab lidnan keskuzfartaliden pohjošt.
Vl 2018 lidnan ühthine pind oli 1056,75 km², sidä kesken kuivma 1008,83 km², sokaz ma oti 47,92 nellikkilometrad.
Kaik 1 lidnrajon i 32 küläd mülüdas lidnankundha.
Eläjad.
Vl 1980 territorijan eläjiden lugu oli 11 089 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 11 963 eläjad vl 1990. Rahvahantiheduz om 9,49 rist./km² (2019).
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 97,9%, ročin kel' — 0,1%, toižed keled — 2,0%.
Kalevi Moisio radoi edeližel lidnanpämehel vll 1986−2012.


Dmitrovsk.
Dmitrovsk () om Venäman lidn da lidnankund Orelan agjan suvipäivlaskmas. Se om Dmitrovskan rajonan administrativine keskuz da pala.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1711 kuti "Dmitrovk-žilo" usadibanke (vai "Дмитриевка") sirdanudel Moldovan ruhtinazkundan Dmitrii Kantemir-gospodaril (1676−1723). Nened rahvahad eliba žilos: moldovalaižed, romanijalaižed, ukrainalaižed i baškiralaižed. Žilo kändihe valdkundaližeks vl 1780 i sai makundan lidnan statusad vl 1782 nügüdläiženke nimitisenke, no nimitihe "Mitrijevk:aks" paginkeles 20. voz'sadahasai. Usadiban territorii om kaičenus tähäsai lidnan suves. Lidn šingotihe käziradoil i torguindal, revolücijan jäl'ghe — tegimil-ki. Vll 1928−2005 lidnan nimituz oli "Dmitrovsk-Orlovskii", muga erasil-se kartoil tähäsai, erištamha Kurskan agjan Dmitrijev-lidnaspäi. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (2. reduku 1941 — 12. eloku 1943), muretihe sidä lujas.
Dmitrovsk šingotase sömtegimištol (sagudmaidtegim, leibtegim, lihakombinat) i linkapken edheotandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan päivlaskmas, Neruss-jogen üläjoksmusen hural randal (161 km pitte, Desnan hura ližajogi), 212 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Obščeric-jogi (ven. "Общерица" 19 km pitte) ümbärdab lidnad suvipäivlaskmaspäi da lankteb Nerussha, uit om saudud lidnan suviröunal. Matkad Bränskan agjhasai om 8 km päivlaskmha orhal. Matkad Orelhasai om 80 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 92 km avtotel. Lähembaine lidn om Železnogorsk (Kurskan agj, raudtestancijanke) 24 km suvipäivnouzmha orhal vai 29 km avtotedme.
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +18,8 C°, vilukun — −8,5 C°. Voden keskmäine lämuz om +5,5 C°. Paneb sadegid 608 mm vodes, vähemba kaiked vilukus-keväz'kus (30..38 mm kus).
Dmitrovsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 56,38 km².
Eläjad.
Vl 1897 lidnan ristitišt oli 5 291 eläjad, vl 1939 — 5 421 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 5 648 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 10 400 eläjad vl 1913 i 7 000 eläjid vl 1996. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Dmitrii Solunalaižen jumalanpert' (om saudud vll 1721−1725), puine ph. Johann-edelkävujan Sündundan jumalanpert' (2014) i ph. Stroican časoun' (2004) oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 98,0%, toižed rahvahad — 2,0%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Orelan agrotehnologijoiden da transportan tehnikum — Dmitrovskan filial.
Irdkosketused.
*


Sikhizm.
"Khanda" om sikhizman uskondan znam. Kuvadase koumesaumaižel pakuižel flagal pühäpertinno. Terav mek čudandrenghanke tagamal i kaks' veičed polišpäi
Sikhizm ("sikhī" «jäl'gendai», «openik») om monoteistine religii Indijan Pendžab-štatas tobjimalaz. Polenpidajad oma sikhad, läz kaik hö oma pendžabalaižed.
Päkirj om «Guru Granth Sahib» ("Gurū granth sāhib"), vai «Adi Granth». Se gimnoiden-pajoiden kirj om sätud kümnen gurun pordol (1469.−1708. voded).
Religii libub nügüdläižen Indijan territorijan lodehespäi, induizman i islaman levigandmižavaruden röunal, augotase 15. voz'sadan lopus. Polenpidajiden lugu om 25 mln ristitud (2018), sidä kesken 20,8 mln Indijas, 500..700 tuh., 470 tuh. Kanadas i 430 tuh. Sures Britanijas.
Vll 1716−1849 sikhiden valdkund-konfederacii oli olmas, Amritsar i Lahor oliba sen pälidnoikš. Sur' Britanii mülüti sidä Britanižhe imperijha.


Moršansk.
Moršansk () om Venäman lidn da lidnümbrik Tambovan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om agjan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, om Moršanskan rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü sihe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 16. voz'sadal, mainitase vspäi 1623 kuti "Morš-žilo" (), leibtorguindan keskuz valdmoidenno Cnanjogen randal. Žilo sai makundan lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vn 1779 16. päiväl sügüz'kud Jekaterina II-imperatornaižen käskön mödhe. Valdmoiden znamoičend poleni lujas raudten sauvondan jäl'ghe, no vatken i tabakon edheotandad radaškanziba.
Moršansk šingotase himižen mašinansauvomižen tegimel (mašiništ himižen, energetižen i aviakosmižen sarakoiden täht), sauvondmaterialiden pästandal (metalližed tegesed), sömtegimištol (lihakombinat, oludtegim, voitegim), vatken edheotandal, raudten vedimdepol i tabakfabrikal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suvipalas, Cnanjogen hural randal päpaloin (451 km pitte, Volgan oigedpol'ne bassein), 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Cnan kävutand laivjogeks zavodiše lidnas. Matkad Tambovhasai om 83 km suvhe orhal, 90 km avtotel vai 280 km raudtel. Toižed lähembaižed lidnad oma Šack (Räzanin agj) 65 km pohjoižhe orhal vai 70 km avtotedme, i Räžsk (Räzanin agj) 120 km päivlaskmha orhal, 180 km avtotedme vai 125 km raudtedme. "Moršansk"-raudtestancii radab lidnan päivlaskmaiženno röunanno «Räžsk — Penz»-keskustal vspäi 1867.
Moršansk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 18,52 km².
Eläjad.
Vl 1897 lidnan ristitišt oli 26 458 eläjad, vl 1939 — 35 193 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 41 556 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 49..51 tuhad eläjid vll 1987−2001 (51 tuh. rist. vl 1987). Ortodoksižen hristanuskondan Ph. Stroican päjumalanpert', nell' jumalanpertid i koume časounäd oma olmas lidnas, mugažo vanhuskolaižiden Jumalanmaman Emäganpäivän pühäpert' i protestantizman kaks' jumalanpertid (baptizman da presviterianižusen).
Rahvahad (2010): venälaižed — 98,4%, toižed rahvahad — 1,6%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Moršanskan äisarakoine kolledž i Tambovan valdkundaližen tehnižen universitetan filial.
Irdkosketused.
*


Uvarovo.
Uvarovo () om Venäman lidn da lidnümbrik Tambovan agjan suvipäivnouzmas. Se om Uvarovon rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü sihe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kuti kaks' lähišt keskneze eländpunktad. Eziauguine oli "Uvarovk-futor" () vl 1699, se-žo "Krasnii Kaiv" (ven. "Красный Колодец"), om pandud kozakištol, vspäi 1702 "Uvarovo-žilo", nimitihe Uvarov-manpidajan kanzannimen mödhe. Kahtenz' eländpunkt oli "Gorodišče-žilo" (ven. "село Городище") vspäi 1830. Šingotihe tegimišton edheotandoil, višnän kazvatandal i koumel jarmankal vodes. Vl 1893 raudte mäni žiloidenno. Ühtištuihe niid 20. voz'sadan augotišes i kändihe Uvarovo-žiloks. Oli lidnanvuiččeks žiloks vspäi 1960. Rikmuiktusen himine tegim radaškanzi vl 1966, i sil-žo vodel lidnanvuitte žilo sai lidnan statusad.
Uvarovo šingotase mašinansauvomižen i plastiktegesiden «Granit-M»-kompanijal (gal'vanižed mašinad da tehmižjonod, plastiktorved i armatur), sömtegimištol (sahartegim, pühävoitegim, leibtegim). Nened edheotandad radoiba ende, edel 1990-nzid vozid: järed himine tegim (enamba 5 tuhad radajid), savičtegim, argvoitegim i maploduiden kuivateztegim.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan pohjoižes, Voron-jogen oiktal randal (454 km pitte, Donan hurapol'ne bassein), 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tambovhasai om 100 km lodeheze orhal, 118 km avtotel vai 113 km raudtel. Lähembaine lidn om Žerdevk 56 km päivlaskmha orhal, 78 km avtotedme vai 272 km raudtedme. "Oblovk"-raudtestancii () radab lidnan keskuzpalas «Tambov — Balašov»-keskustal vspäi 1893.
Eläjad.
Vl 1897 lidnan ristitišt oli 10 tuh. eläjid, vl 1939 — 10 800 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 26 830 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 31..34 tuhad eläjid vll 1979−2001 (34 800 rist. vl 1992). Ortodoksižen hristanuskondan Hristan Raštvoiden päjumalanpert' (1840) om olmas lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Uvarovon himiž-tehnologine kolledž i Tambovan agjan bazižen medkolledžan filial.
Irdkosketused.
*


Kirsanov.
Kirsanov () om Venäman lidn da lidnümbrik Tambovan agjan päivnouzmas. Se om Kirsanovan rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü sihe.
Istorii.
Eländpunkt mainitase vspäi 1702 kuti "Kirsanov-žilo Krasinan raudtegimenno" (). Nimitihe sidä ezmäižen Kirsan (Hrisan) Zubahin-eläjan nimen mödhe sijaližes legendaspäi. Vl 1733 tegim paloi lophu, i kätihe žilod valdkundaližeks. Žilo sai makundan lidnan statusad vl 1779. Šingotihe torgovanoil i kahtel jarmankal vodes, tehmižen penil edheotandoil, sijaližeks openduzkeskuseks. Vl 1870 raudte mäni lidnanno i ühtenzoiti Saratovanke vl 1871. Toižen mail'man sodan aigaks evakuiruihe Gomelin jäugvägiden sodaškolad lidnha.
Kirsanov šingotase mašinansauvomižen kahtel tegimel (tekstil'mašiništ, mehanine tegim) i sömtegimištol (jauhkombinat, lihakombinat, sahartegim, kuivan maidon tegim, maploduiden konservtegim), mugažo specialižiden sobiden omblendfabrik radab. Aviabaz i «Gazprom»-kompanijan magistraližiden gazanveimiden Kirsanovan ohjanduz oma olmas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan päivnouzmas, Voron-jogen oiktal randpolel (454 km pitte, Donan hurapol'ne bassein), 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Voronan Pursovk-ližajogi (14 km pitte) läbitab lidnad. Pen' vezivaradim om lidnan päivlaskmas. Matkad Tambovhasai om 87 km päivlaskmha orhal, 94 km avtotel vai 93 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Rasskazovo 57 km päivlaskmha orhal, 63 km avtotedme vai 69 km raudtedme, i Belinskii (Penzan agj) 58 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 83 km avtotedme. "Kirsanov"-raudtestancii radab lidnan suviröunal «Tambov — Saratov»-keskustal vspäi 1871. «Tambov — Saratov»-mante läbitab lidnad, avtotesarak 5 km päivlaskmha lidnaspäi ühtenzoitab Penzanke.
Eläjad.
Vl 1897 lidnan ristitišt oli 9 300 eläjad, vl 1959 — 15 654 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 17 224 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 23 500 eläjad vl 1931 i 20..21 tuhad eläjid vll 1967−2000. Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid oma olmas lidnas. Ende Jumalanmaman Tihvinan jumalaižen naižjumalankodi radoi lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 98,3%, toižed rahvahad — 1,7%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma civiližen aviacijan Kirsanovan aviaciž-tehnine kolledž (Moskvan valdkundaližen civiližaviacijan tehnižuniversitetan filial vspäi 2010) i Tambovan agjan Agrariž-tehmištoline kolledž.
Irdkosketused.
*


Mičurinsk.
Mičurinsk () om Venäman lidn, lidnümbrik da raudtesol'm Tambovan agjan päivlaskmas. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, om Mičurinskan rajonan administrativižeks keskuseks i ei mülü sihe. Agrarine tedolidn vn 2003 kül'mkuspäi.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1635 kuti "Kozlov"-lidnuz () lidnan statusanke Mihail Födorovič-carin käskön mödhe sen-žo voden sügüz'kun 5. päiväspäi. Panihe varmitadud lidnust kaičemha Räzanid da toižid lidnoid kalaidajiden heimoiden londoid vaste suvespäi. Šingotihe maižanduzrajonan da torgovanoiden keskuseks 18. voz'sadaspäi. Kozlov sai makundan lidnad oficiališt statusad vl 1779. Lidn eli sures lämoipalos läbi vn 1865 semendkus. Kaks' kaugedraudan tegint, kelloiden tegim, maižanduzprodukcijan ümbriradmine i raudten edheotandad radoiba 19. voz'sadan lopus. Udesnimitihe lidnad nügüdläižikš vn 1932 23. päiväl uhokud kazmusiden selekcijan Ivan Mičurin-tedomehen (1855−1935) kanzannimen mödhe.
Mičurinsk šingotase mašinansauvomižen «Progress»-tegimel (aviakosmine tehnik, kodielektrotehnik, mašiništ gazan i kivivoinveimiden täht), vedimkohenduztegimel, sömtegimištol (jauhkompanii, ploduiden konservtegim) i «Družba»-kivivoiveimiden rajonohjandusel. Sadunkazvatusen kaks' tedoinstitutad ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Mecvoronež-jogen oiktal randal (164 km pitte, Donan hurapol'ne bassein), 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tambovhasai om 68 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha orhal, 74 km «Kaspii»-avtotel vai 70 km raudtel. Toižed lähembaižed lidnad oma Lipeckan agjas, ned oma Gräzi 57 km suvipäivlaskmha orhal, 76 km avtotedme vai 60 km raudtedme, Lipeck 68 km suvipäivlaskmha-päivlaskmha orhal, 92 km avtotedme vai 90 km raudtedme, i Čapligin 52 km lodeheze orhal, 95 km avtotedme vai 79 km raudtedme.
«Kaspii»-avtote (R-22) mäneb 7 km pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi. Nell' raudtestancijad ratas lidnas: Mičurinsk-Ural'skii (päraudtestancii, vspäi 1866), Mičurinsk-Voronežskii (päraudtestancii, vspäi 1886), Kočetovk I-sortiruindstancii da vedimdepo (vspäi 1876), Turmasovo. "Mičurinsk-sodalendimport" om 9 km päivlaskmha-lodeheze lidnan keskusespäi.
Mičurinsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 78 km².
Eläjad.
Vl 1897 lidnan ristitišt oli 40 297 eläjad, vl 1939 — 71 515 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 98 758 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 100 tuhad eläjid vll 1975 i 1979−2001 (123 tuh. rist. vl 1997). Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Bogolübskai-jumalaižen päjumalanpert' (saudihe vll 1848−1873), viž jumalanpertid i koume časounäd oma olmas lidnas, mugažo Kozlovan Stroican mez'jumalankodi; Kozlovan Bogolübskii-naižjumalankodin sauvused oma kaičenus.
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,6%, toižed rahvahad — 2,4%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Mičurinskan raudteiden kolledž V.M. Baranovan nimed, Mičurinskan tegimištoliž-tehnologine kolledž, Mičurinskan valdkundaline agrarine universitet.
Irdkosketused.
*


Tiltukaine.
Tiltukaine vai Fuksii () om äivoččiden igähižvihandoiden penzhiden heim. Se mülüb Enoterižed-sugukundha. Lugetas 113 erikod. Sätihe severz'-se sadad dekorativižid sortuid da gibridoid.
Leviganduz.
Erikoiden tobj pala libub Suviamerikaspäi. Severz'-se erikod kazdas Meksikas (2 erikod) i Keskuzamerikas, Taiti-sarel (1 erik) i Udes Zelandijas (koume erikod).
Ištutadas dekorativižeks kazmuseks saduiš mail'madme, änikoičeb čomašti. Ku valita oiktad klimatad da sijad, ka tiltukaine ei küzu äi holid voziden aigan. Pit'kanstrokuižen akklimatizacijan satusekahad naprindad oma Irlandijas i lodehes.
Ümbrikirjutand.
Päivännavedii kazmuz, ei tirpi räkäd i vilud. Notked oksad oma kattud penil vihandoil vai ruzan polhe lehtesil 4..5 sm pitte. Lehtesed oma ellipsan formal, kazdas vastaiti.
Fuksii änikoičeb erazvuiččil änikoil, hätken i tihedašti. Ribuikahad änikod oleldas mugažo. Plodud-marjad eile morijad, no söda niid ei voi huban magun tagut da magun jäl'giden taguiči. Kazvatadud semnespäi tiltukaine voib kadotada mamankazmusen ičendoid, ka äikerdoitas čokvezoil paksumb.
Kazvatand.
Tal'ven lämuz pidab olda +6..+10 C°, kastelend om ven. Toštmižištutand tegese joga voden kevädel. Kezaaigan kazmusen lehtišt voib lähtta korktemb mi +18..+20 C° lämudel, ka pidab purskutada da kastelta penzast ičeze aigan.


Žerdevk.
Žerdevk () om Venäman lidn da lidnankund Tambovan agjan suves. Se om Žerdevkan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kuti "Čibizovk-žilo" (). Se šingotaškanzihe, konz saudihe «Gräzi — Caricin»-raudtekeskustad vl 1869. Raudte mäni läz žilod, stancijan eziauguine nimituz oli "Burnak" (ven. "Бурнак" volostin keskusen mödhe). Udesnimitihe stancijad "Žerdevk:aks" vn 1905 kül'mkus lähižen külän mödhe. Sen külän aluz oli pandud ühteks pertikš vl 1745 F. Žerdev-bajaril. Žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vn 1954 15. päiväl heinkud, mülütihe raudtestancijad i sahartegimen žilod lidnha kerdalaz.
Žerdevk šingotase mehanižel tegimel i sömtegimištol (sahartegim, voitegim, lihakombinat, elevator). Nevondkundaližen aigan maploduiden kuivateztegim i savičtegim radoiba mugažo.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suves, Saval-jogen randoil (285 km pitte, Donan hurapol'ne bassein), 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Voronežan agjhasai om 3 km suvhe orhal. Matkad Tambovhasai om 100 km pohjoižhe orhal, 120 km avtotel vai 300 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Uvarovo 56 km päivnouzmha orhal, 78 km avtotedme vai 272 km raudtedme, i Ertil' (Voronežan agj) 46 km päivlaskmha orhal, 84 km avtotedme vai 100 km raudtedme. "Žerdevk"-raudtestancii radab lidnan päivnouzmas.
Žerdevk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 16,98 km².
Eläjad.
Vl 1959 lidnan ristitišt oli 15 267 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 15 209 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 18..19 tuhad eläjid vll 1979−2001 (19 500 rist. vl 1996). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Aleksandr Nevalaižen jumalanpert' om olmas lidnas vspäi 1994.
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,2%, toižed rahvahad — 2,8%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Žerdevkan sahartegimišton kolledž.
Irdkosketused.
*


Rasskazovo.
Rasskazovo () om Venäman lidn da lidnümbrik Tambovan agjan keskuzpalan päivnouzmas. Se om agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, om Rasskazovon rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü sihe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1697 kuti Rasskazovo-žilo, konz Moršanskan Stepan Rasskaz Vodänov-manmez' sai carin laskendad panemha alust. Žilo kändihe järedaks, Venälaižen imperijan vatken tehmižen znamasižeks keskuseks. Nell' vatefabrikad i äiluguižed nahkan ümbriradajad edheotandad radoihe 19. voz'sadal. Šingotihe kut vanhuskolaižiden religiijoksmusiden keskuz. Žilo sai lidnan statusad vl 1926.
Rasskazovo šingotase erazvuiččiden sarakoiden tegimil: elektrotehnine, nahkoiden, biohimine, metalližkonstrukcijoiden, sauvondmašinoiden kohenduz, mugažo linduiden plemferm radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan lodehes, Mectambov-jogen oiktal randal tobjimalaz (89 km pitte, Okan oigedpol'ne bassein), 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Arženk-jogi (ven. "Арженка" 14 km pitte) lankteb Mectambovha lidnan suves. Matkad Tambovan röunhasai om 23 km päivlaskmha orhal vai 26 km avtotel. Toine lähembaine lidn om Kotovsk 27 km päivlaskmha orhal vai 41 km avtotedme.
«Tambov — Kirsanov»-avtotekeskust läbitab lidnad i ümbärdab sidä pohjoižespäi. "Platonovk"-raudtestancii 2 km pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi i "Rasskazovo"-seižutezpunkt 10 km lodeheze (ende stancii) oma lähembaižel raudtel, ned ratas «Tambov — Saratov»-keskustal vspäi 1870.
Rasskazovo om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 36,12 km².
Eläjad.
Vl 1897 lidnan ristitišt oli 12 tuhad eläjid, vl 1939 — 30 800 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 45 484 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 48..50 tuhad eläjid vll 1989−2001 (50 800 rist. vl 1990). Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid i časoun' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 98,1%, toižed rahvahad — 1,9%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Rasskazovon industrialiž-tegimištoline tehnikum.
Irdkosketused.
*


Kallaste.
Kallaste (mugažo estin kelel;, edel 1923 vot "Красные горы") om Estinman lidn valdkundan päivnouzmaiženno röunanno. Se om valdkundan kaikiš penemb lidn eläjiden lugun mödhe, Tartun makundan pala.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud pagenuzil Uz'lidnan maišpäi vanhuskolaižil 18. voz'sadal kuti kalanikoiden külä Kokor-maižanduzusadiban sijas (est. "Kokora"). "Kallas" znamoičeb «rand» estikš. Kätihe lidnanvuiččeks žiloks (est. "alevik") vl 1921. Žilo sai lidnan statusad vl 1938. Vll 1950−1959 se oli Kallasten rajonan keskuseks.
Kallasten ristitud elädas kalanpüdandal i turizmal (kaks' adivpertid).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase makundan pohjoižpäivnouzmaižes čogas, Peipusjärven päivlaskmaižel randal. Toril-oja () jokseb lidnan pohjoižes. Matkad Tallidnhasai om 162 km lodeheze orhal vai 198 km avtotel. Matkad volostin Alatskivi-žilo-keskushesai om 6 km suvhe orhal vai avtotedme, makundan Tartu-keskushesai om 40 km suvipäivlaskmha orhal vai 47 km avtotedme.
Vll 1991−2017 lidn oli ümbärtud Alatskivi-volostil. Vn 2017 redukuspäi Kallaste kadoti municipalitetan statusad i mülüb surenzoittud Peipsiääre-volostihe.
Eläjad.
Vl 2000 kaik 1 195 eläjad oli lidnas. Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 000 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 1,5..1,6 tuhad eläjid vll 1922−1970 (1 668 rist. vl 1959).
Rahvahad (2000): venänikad — 72,91%, estilaižed — 21,14%, toižed rahvahad — 5,95%.
Lidnan edeline pämez' oli Gennadi Kulkov (2015−2017).


Kotovsk (Venäma).
Kotovsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Tambovan agjan keskuzpalas. Se om agjan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe. Lidn om ümbärtud Tambovan rajonan territorijal.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud mecan sijha vl 1914 Nikolai II-carin käskön mödhe kuti valdkundaline "Porhtegim-radnikžilo" () sauvomha da holitamha porhan tegint. Vhesai 1917 vaumitihe raudted i lämuzelektrokeskust. Vl 1918 se oli "Udarnik-žiloks". Udesnimitihe "Rusked Torač-žiloks" () vl 1919. Kätihe sidä Tambovan rajonaks vn 1938 uhokul. Rajon sai erižen lidnan statusad vn 1940 16. päiväl sulakud, udesnimitihe nügüdläižikš Rahvahanikoiden sodan Grigorii Kotovskii-kombrigan muštoks. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli alištunu bombardiruindale, sur' lämoipalo tegihe porhtegimel vn 1942 heinkus.
Kotovsk šingotase himižil tegimil (porhtegim i plastikan tegim), sauvondmaterialiden pästandal (lämuzizoläcijan i keramižtegesiden tegimed), ratud nahkan tegimel, elektrokomponentoiden «Almaz»-edheotandal, sömtegimištol (leibtegim) i meblin pästandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suviröunanno, Cnanjogen oiktal korktal randal (451 km pitte, Okan oigedpol'ne bassein), 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kotovskan vezivaradim (vai Tambovan, 21 km², 128 m ü.m.t.) Mectambov-jogel om olmas 2 km päivnouzmha lidnaspäi vspäi 1995. Matkad Tambovan röunhasai om 8 km pohjoižhe orhal vai 15 km avtotel. Toine lähembaine lidn om Rasskazovo 27 km päivnouzmha orhal vai 41 km avtotedme. Ei ole passažirühtenzoitust raudtedme vspäi 1996, "Kotovsk"-raudtestancii om sauptud, "Tambov II"-stancii kävutase vaiše jüguiden täht, erine sarak tuleb Tambovaspäi lidnha.
Kotovsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 30,81 km².
Eläjad.
Vl 1916 žilon ristitišt oli 8 tuhad eläjid, vl 1959 25 511 ristitud elihe lidnas. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 31 850 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 37..38 tuhad eläjid vll 1979−1998 (38 600 rist. vl 1992). Ortodoksižen hristanuskondan jumalanpert' om olmas lidnas, toine Raštvoiden pühäpert' om sauvomas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,9%, toižed rahvahad — 2,1%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Kotovskan industrialine tehnikum.


Plod.
Plod (, "karpos") om änikon šingotesen lopuline etap, se toižetase kaks'jaižes sugutamižes. Katesemnižiden kazmusiden generativine organ om olmas formiruimha da kaičemha semnid. Plod sädase petkloižen kandoižespäi (todesine plod), sen ühtes änikon toižed palad voidas ühtneda plodun formiruindas — ozutesikš, äniktorv, änikon aluz (vär plod).
Äjad plodud oma sömižen tarbhaižed produktad, ottas torhudeks samha zellid da mujuid.
Karpologii tedoidab ploduid. Erasiden sortuiden plodud kazdas sugutandata, semnita päpaloin, nimitadas niid "partenokarpižikš". Maižandusen sarak ploduiš om ploduidenkazvatand.
Toižendad.
Erištadas nenid ploduiden toižendoid ühthižen nägun mödhe: konorüt, boba, paug, havadoine, pähkim, äipähkmut, pajumuna, äisemnine, jablok, marj i lumarj.
Form da suruz.
Form rippub kazmusen erikospäi i oleleb šurunvuitte, grušanvuitte, cilindrine, spiraline, linzanvuitte, suugikaz, värtmudenvuitte da toižed. Sen ližaks, plodun pind voib olda siled, kauged, ogakaz i karvakaz, kattud vahakerthel.
Kazmusen plodun suruz voib vajehtuda lujas arvoimižihe kacten. "Vigna unguiculata"-kazmusen plodud-bobad sadas ühthe metrhasai pitte, tikvan i arbuzan plodud voidas kazda surikš mugažo. Heinäsižiden kazmusiden plodud kazdas henod, läz millimetrad surtte.


Gräzi.
Gräzi () om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Lipeckan agjan päivnouzmas. Se om agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Gräzin rajonan administrativine keskuz. Lipeckan suvipäivnouzmaine kaimdailidn.
Istorii.
Ende Gräzi-žilo oli olmas lidnan territorijal Matiran oiktal randal 17. voz'sadaspäi. Sirtihe sen eläjid paloin vl 1974 sauvomha Matiran vezivaradint, ühtištuihe žilod lidnanke vl 1979. Gräzi-radnikžilon aluz om pandud vl 1868 kuti raudtestancii udel «Moskv — Voronež»-raudtel. Vl 1869 sauvoškanzihe «Jelec — Borisoglebsk»-raudted žilospäi. Nimitihe stancijad i sid' radnikžilod Gräzi-žilon mödhe. Radnikžilo kändihe rajonan keskuseks vl 1928, sai lidnan statusad vn 1938 4. päiväl tal'vkud.
Gräzi šingotase mašinansauvomižen tegimil (gidromašiništ, kul'tivatorad, elevatorjauhmašiništ, raudtekonteinerad), sömtegimištol (järed sahartegim, sömkoncentratoiden kombinat, elevator), raudten edheotandoil, mugažo semniden tegim radab lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Matir-jogen hural randal tobjimalaz (180 km pitte, Donan hurapol'ne bassein), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Baigor-jogi (ven. "Байгора" 115 km pitte) lankteb Matirha huralpäi lidnan päivnouzmas. Matiran vezivaradim zavodiše ani mödvedhe lidnaspäi. Matkad Tambovan agjhasai om 6 km pohjoižpäivnouzmha orhal. Matkad Lipeckan röunhasai om 2 km päivlaskmha-lodeheze orhal vai teidme, 20 km keskushesai.
Koume raudtestancijad ratas lidnas: "Gräzi-Orlovskije" (ende Gräzi-Jeleckije) vspäi 1868, "Gräzi-Volgogradskije" vspäi 1869 i "Gräzi-Voronežskije" (keskuses) vspäi 1868. Sportivine Gräzi-aerodrom radab 5 km suvhe lidnaspäi.
Gräzi om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 38,61 km².
Eläjad.
Vl 1897 žilon ristitišt oli 1 700 eläjad. Vl 1939 kaik 25 900 ristitud elihe lidnas. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 46 807 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om 46..49 tuhad eläjid vspäi 1989 (49 300 rist. vl 2001). Ortodoksižen hristanuskondan nell' jumalanpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 96,8%, čiganalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 2,2%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Gräzin tehnine kolledž.
Irdkosketused.
*


Avstralijan štatad da territorijad.
Avstralii jagase 6 štataks () da 3 kontinentaližeks territorijaks (angl. "territory"), lugemata penid sar'hižid territorijoid (3 elänzoittud i 3 rahvahatomad) i tahtoidud Antarktidan palad.


Čapligin (lidn).
Čapligin () om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Lipeckan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Čapliginan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1638 kuti Ust' Stanovih Räs-külä (), möhemba "Slobodskoje-žilo". Vl 1695 Petr I-carin puine lebuerižpert' oli saudud läz žilod tel Moskvaspäi Voronežannoks. Vl 1702 Petr I pani penen Oranijenbaum-lidnusen alust Alamaiden lidnusiden ezikuvan mödhe. Sil-žo vodel car' lahjoiči žilod lidnusenke ičeze Aleksandr Menšikov-favoritale. Vl 1737 ned kändiba valdkundaližikš. Žilo sai makundan lidnan statusad vn 1778 16 (27). sügüz'kud "Ranenburg"-nimitusenke lidnusen värištadud rahvahal nimen mödhe.
Vl 1890 raudte ühtenzoiti lidnad Dankovanke. Vspäi 1896 saudihe tošt raudted Moskvhasai, se kändi "Ranenburg"-stancijad raudtesol'meks. Lidn sai nügüdläšt nimitust vn 1948 2. päiväl redukud venämalaižen i nevondkundaližen Sergei Čapligin-mehanikantedomehen (1869−1942) kanzannimen mödhe, hän oli sündnu sihe.
Čapligin šingotase sömtegimištol (maidon edheotand, jauhtegim, trahmaltegim, leibänkombinat) i turizmal. Mašinansauvomižen edheotandad ratas eriližen tegimištzonan rezidentoikš lidnanno.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Stanovaja Räs-jogen randal (100 km pitte, Donan hurapol'ne bassein), 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Jagodnaja Räs-jogi (ven. "Я́годная Ря́са" 75 km pitte) lankteb Stanovaja Räsha oiktalpäi lidnan suves. Matkad Tambovan agjhasai om 7 km päivnouzmha orhal. Matkad Lipeckhasai om 75 km suvhe orhal, 82 km avtotel vai 130 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Mičurinsk (Tambovan agj) suvipäivnouzmha, Lebedän' suvipäivlaskmha, Dankov päivlaskmha i Räžsk (Räzanin agj) pohjoižhe. "Ranenburg"-raudtestancii radab lidnan lodehes vspäi 1890.
Čapligin om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 20 km².
Eläjad.
Vl 1897 ristitišt oli 15 300 eläjad, vl 1931 — 7 800 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 656 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 16 100 eläjad vl 1913 i enamba 14 tuhad eläjid vll 1989−2001 (14 343 rist. vl 1989). Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Stroican päjumalanpert' (om saudud 1806−1818) i nell' jumalanpertid oma olmas lidnas. Phh. Pedroin da Pauloin mez'jumalankodi om avaitud 2 km päivnouzmha lidnaspäi vspäi 1712.
Rahvahad (2010): venälaižed — 98,1%, toižed rahvahad — 1,9%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Čapliginan agrarine kolledž.
Irdkosketused.
*


Usman'.
Lidnan äiprofil'ne kolledž (2015), realižen školan istorine pert'.
Usman' () om Venäman lidn da lidnankund Lipeckan agjan suves. Se om Usmanin rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1645 kuti puine lidnuz makundan lidnan statusanke. Lidnuz oli tarbhaine i oli udessündutadud vl 1684, vaiše rova i pudotez jäiba sišpäi 1780-nzil vozil. Torgovanoiden istorine pertišt om kaičenus hüvin.
Usman' šingotase valamižmašiništon tegimel, tabakfabrikal, sömtegimištol (leibänkombinat), mugažo mebel'- i omblendfabrikad ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suves, ühtennimižen jogen randal (151 km pitte, Donan hurapol'ne bassein), 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Voronežan agjhasai om 15 km suvhe i päivlaskmha orhal. Matkad Lipeckhasai om 62 km pohjoižhe orhal, 74 km avtotel vai 70 km raudtel. Toižed lähembaižed lidnad oma Voronež (Voronežan agj) 55 km suvipäivlaskmha orhal, 72 km avtotedme vai 61 km raudtedme, Zadonsk 67 km lodeheze orhal vai 84 km avtotedme, i Gräzi 52 km pohjoižhe orhal, 58 km avtol vai 53 km raudtel. "Usman-raudtestancii radab lidnas «Gräzi — Voronež»-keskustal vspäi 1868.
Usman' om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 12,66 km².
Eläjad.
Vl 1897 ristitišt oli 10 000 eläjad, vl 1931 — 13 600 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 18 685 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 20..21 tuhad eläjid vll 1970−2003 (21 tuh. rist. vl 1992). Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid oma olmas lidnas: Bogojavlenskii-päjumalanpert' (om udessündutadud vll 2000−2015), Jumalanmaman Emäganpäivän jumalanpert' (om saudud tošti vll 1905−1907, enččen Ph. Sofijan naižjumalankodin pala) i ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' (om saudud vozil 2016−2020).
Rahvahad (2010): venälaižed — 98,2%, toižed rahvahad — 1,8%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Usmanin äiprofil'ne kolledž i Usmanin tegimištoliž-tehnologine kolledž.
Irdkosketused.
*


Zadonsk.
Zadonsk () om Venäman lidn da lidnankund Lipeckan agjan suves. Se om Zadonskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1615 kuti "Teševk"-slabad (vai "Тешевская") udenno mez'jumalankodinno, nimitihe penen sijaližen jogen mödhe. Žilo sai makundan lidnan statusad vn 1779 25. sügüz'kud udenke "Zadonskoi"-nimitusenke lidnan sijadusen mödhe Don-jogen randal ku ajelta Moskvaspäi. Aigan mändes lidnan nimituz lüheni i kändihe nügüdläižikš. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli alištunu nacistoiden aviacijan bombardiruindale kaks' kerdad.
Zadonsk šingotase sömtegimištol (sahartegim, mineralveden tegim, leibtegim, lihaceh) i turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suvipalas, Don-jogen hural randal, 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Teševk-jogi (ven. "Тешевка" 4 km pitte) jagab lidnad poleti i lankteb Donha. Matkad Lipeckhasai om 51 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal vai 57 km avtotel. Toine lähembaine lidn om Jelec (raudtestancii) 38 km lodeheze orhal vai 43 km avtotedme. «Don»-avtote (M4-trass) ümbärdab lidnad suvipäivlaskmaspäi, edel 2000. vot läbiti.
Zadonsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 12,58 km².
Eläjad.
Vl 1897 ristitišt oli 7 500 eläjad, vl 1939 — 6 900 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9 698 ristitud, rajonan kaks' seičemendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 10..11 tuhad eläjid vll 1979−2009 (11 700 rist. vl 2000).
Ortodoksižen hristanuskondan nened pühäpertid oma olmas lidnas: Jumalanmaman sündundan Zadonskan mez'jumalankodi, se om avaitud lidnan keskuses vspäi 1610 (Jumalanmaman Vladimiran jumalaižen päjumalanpert', viž jumalanpertid i kaks' časounäd), mugažo Stroican päjumalanpert', üksin jumalanpert' i časoun'. Kaks' naižjumalankodid oma olmas lidnan ümbrištos: ph. Tihonan Zadonskalaižen Toižetamižen i Jumalanmaman Tihovonskii (Tüninon).
Rahvahad (2010): venälaižed — 98,6%, toižed rahvahad — 1,4%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Zadonskan politehnine tehnikum.
Irdkosketused.
*


Lebedän'.
Lebedän' () om Venäman lidn da lidnankund Lipeckan agjan pohjoižpalas. Se om Lebedänin rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Nügüdläine eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1605 kuti "Lebedänkan lidneihut" (), nimitihe penen sijaližen jogen mödhe. Vl 1613 kätihe sidä valdkundaližeks lidnaks ičeze sodavejanke, i se voz' lugese lidnan oficialižen alusenpanendan vodeks. Kaiči Venäman suviröunad kalaidajiden mehiden londoid vaste. Vspäi 1621 kivine ph. Stroican naižjumalankodi om olmas lidnas (edel 1929 vot oli mez'jumalankodikš). Puine lidnuz paloi lophu vl 1703 udessündutamižeta. Lebedän' sai makundan lidnan statusad Jekaterina II-imperatornaižen käskön mödhe vs 1779 sügüz'kun 16 (27). päiväspäi. Joucen () kuvadase lidnanznamal, no tedmata tarkoikti, om-ik sidodud neche lindhu lidnan nimituz vai ei. Šingotihe heboiden jarmankoil da ippodromal 19. voz'sadal.
Lebedän' šingotase mašinansauvomižen tegimil (betonanpeksimed i čomitandan sauvondmašinad, pompad da separatorad tegimišton täht), sömtegimištol (maidtegim, südäiveziden konservuindtegim, «» südäiveziden toine konservuindtegim i čipsoiden tegim), plastikdetaliden edheotandal elektrotehnižiden tegimiden täht i gofriruidud kartonpakuitesen tegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan pohjoižes, Don-jogen üläjoksmusen muugotil randoil, 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lebedänk-jogi (26 km pitte) jokseb 2 km suvhe lidnaspäi i lankteb Donha huralpäi. Matkad Lipeckhasai om 55 km suvipäivnouzmha orhal, 62 km avtotel vai 160 km raudtel. Lähembaine lidn om Dankov 27 km pohjoižhe orhal, 35 km avtotedme vai 50 km raudtedme. "Lebedän-raudtestancii radab «Lev Tolstoi — Jelec»-keskustal 1890-nziš vozišpäi, se om saudud Donan hural randal.
Lebedän' om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 17,98 km².
Eläjad.
Vl 1897 ristitišt oli 12 800 eläjad, vl 1931 — 11 100 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 012 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 22..23 tuhad eläjid vll 1989−2005 (23 100 rist. vl 1992 i 23 tuh. rist. vl 2003).
Ortodoksižen hristanuskondan nened pühäpertid oma olmas lidnas: ph. Stroican naižjumalankodi-lidnuz (Stroican päjumalanpert' i kaks' jumalanpertid), mugažo Jumalanmaman Kazanin jumalaižen vanh (1771) da uz' (vspäi 1836) päjumalanpertid, koume jumalanpertid i časoun'.
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,7%, toižed rahvahad — 2,3%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Lebedänin pedagogine kolledž i Lebedänin torguimiž-ekonomine tehnikum.
Irdkosketused.
*


Dankov.
Dankov () om Venäman lidn da lidnankund Lipeckan agjan pohjoižes. Se om Dankovan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Edeline "Donkov"-lidn () mülüi Räzanin ruhtinazkundha, se oli polttud mongoližen vägitungendan aigan. Dankovan rajonan Strešnevo-žilo sijadase lidnan sijas 30 km pohjoižhe-lodeheze rajonkeskusespäi Don-jogen hural randal.
Nügüdläine eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1568, konz Moskvan ruhtinased läksiba «panda lidnoid», nimitihe "Dankov:aks" edeližen lähižen lidnan mödhe. Anttihe makundan lidnan statusad vl 1804. «Ranenburg — Smolensk»-raudte läbiti lidnad 1890-nzil vozil. Kätihe Dankovad žiloks vl 1924, se sai lidnan statusad tošti vn 1957 17. päiväl uhokud.
Dankov šingotase plastikan, sintetižen tervan i päiväižpaneliden tegimel, biopuhtastandan ladimiden tegimel, sauvondmaterialiden tegimil (šeben', raudbetontegesed), sömtegimištol (lihategim, leibtegim), mugažo omblendceh radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suvipäivnouzmas, Don-jogen üläjoksmusen molembil randoil, 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Lipeckhasai om 78 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal, 85 km avtotel vai 210 km raudtel. Lähembaine lidn om Lebedän' 27 km suvhe orhal, 35 km avtotedme vai 50 km raudtedme. "Dankov"-raudtestancii radab keskustal Lev Tolstoi-žilospäi vaiše jüguiden täht vspäi 2014.
Dankov om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 23,98 km².
Eläjad.
Vl 1897 ristitišt oli 9 100 eläjad, vl 1959 — 12 703 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 064 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 23..24 tuhad eläjid vll 1979−2003 (24 800 rist. vl 1996). Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Tihvinan jumalaižen päjumalanpert' i nell' jumalanpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,8%, toižed rahvahad — 2,2%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Dankovan agrotegimištoline tehnikum.
Irdkosketused.
*


Timofeik.
Timofeik () om üks'voččiden i äivoččiden heinäsižiden kazmusiden heim. Mülütadas Tähkheiniden sugukundha.
Leviganduz.
Kazmuz om levitadud Evropan, Azijan i Afrikan maiš. Introduciruihe Amerikan maihe i Avstralijha. Sädab heinän päpalad nituil pojavanke lähiženke "Alopecurus"-heimonke (45 erikod). Kazvab mecoiš, mecstepiš i mägitahondoiš.
Ümbrikirjutand.
Jurišton vauktad jured oma 3..5 mm sankte. Jur' pakuštub da kuidahtub räkän aigan, no andab orahaižid kastelendan jäl'ghe. Timofeik kazvab 20 santimetraspäi pol'tošt metrhasai kortte, voib olda severz'-se seikhid jurespäi. Änikod formiruidas hoikan cilindrižen tähkan nägul. Semned levigatas ičeze koukuižil živatoiden i ristitun abul.
Kävutand.
Semetas-kul'tiviruidas severz'-se erikoid (nittimofeik "Phleum pratense" päpaloin) sötmižkazmusikš kaikiden maižanduzživatoiden täht.
Kazmuz om todud kul'turha Venämas 17. voz'sadal. Semetas omaluižil i pöudoil varhapanemha kuivatud da tošt heinäd. Nittas änikoičendan zavodindas.


Jelec.
Jelec () om Venäman lidn, lidnümbrik da transporttesol'm Lipeckan agjan päivlaskmas. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo Jelecan rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü sihe. Om «sodahoštusen lidn»-arvonke vn 2007 redukuspäi.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Nikonan aigkirjas vl 1146 i vl 1147 kuti Jelec-lidn, ruhtinased ajelihe sen kal't. Kalaidajad heimod paniba lidnad mantazole vl 1395, rikoiba Jelecan ruhtinast vl 1414 i eläjad oliba pagenuded Räzanin maihe.
Jelecan aluz om pandud tošti vl 1591 kuti lidnuz Födor I Čudokaz-carin käskön mödhe. Heittihe lidnust vn 1769 suren lämoipalon jäl'ghe. Jelec sai makundan lidnan oficiališt statusad vn 1778 5 (16). sügüz'kud Jekaterina II-imperatornaižen käskön mödhe. Ezmäine raudte tuli lidnha Uzlovai-stancijaspäi vl 1874, saudihe vedimdepod. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (3.-9. tal'vku 1941, päzutihe täuzin vl 1942). Ühtištuihe äi lähižid žiloid lidnanke sen levigandusen aigan.
Jelec šingotase mouckiven samižel lidnanno (nell' kar'jerad), mašinansauvomižen tegimil (gidrocilindrad, pompad), järedal himižel tegimel (elektrojoksmusen himižed purtked i akkumulätorbatarejad tegimišton da armijan täht, irdaližed pidatimed, elektrodad), torguindmebelin pästandal, sömtegimištol (sahartegim), kružavan pramozlal i tabakfabrikal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan pohjoižpalas, Hered Sosn-jogen molembil randoil (296 km pitte, Donan oiged ližajogi). Oiged rand om 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, hura rand — 220 m ü.m.t. keskkorktusel. Jel'čik-jogi (26 km pitte, ende "Елец") lankteb Heredha Sosnaha huralpäi lidnan territorijal. Matkad Lipeckhasai om 75 km päivnouzmha orhal, 85 km avtotel vai 80 km raudtel. Toižed lähembaižed lidnad oma Zadonsk 38 km suvipäivnouzmha orhal vai 43 km avtotedme, i Jefremov (Tulan agj) 64 km pohjoižhe-lodeheze orhal, 72 km avtotedme vai 83 km raudtedme. «Don»-avtote (M4-trass) ümbärdab lidnad pohjoižpäivnouzmaspäi, edel 2011. vot läbiti. "Jelec"-raudtestancii radab lidnan suves vspäi 1868, Hered Sosn-jogen oiktal randal. Stancii om raudtesol'meks vspäi 1933, se om elektrificiruidud vl 1990, sortiruindstancii om olmas.
Jelec om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 71 km².
Eläjad.
Vl 1897 ristitišt oli 46 956 eläjad, vl 1939 — 50 891 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 108 404 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 117..122 tuhad eläjid vll 1986−2001 (122 tuh. rist. vl 1997). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Stroican mez'jumalankodi, Jumalanmaman «Znam»-jumalaižen naižjumalankodi, Sündun Voznesenjan päjumalanpert', kahesatoštkümne jumalanpertid i kümne časounäd oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,4%, toižed rahvahad — 2,6%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Jelecan čomamahtoiden i medicinine kolledžad, raudteiden i tegimištoliž-ekonomine tehnikumad, Jelecan valdkundaline universitet Ivan Buninan nimed, üläopendusen aluzkundoiden nell' filialad.
Galerei.
Lidnan ühthine nägu Puškinan skveranke vn 2014 elokus
Irdkosketused.
*


The Roop.
The Roop om litvalaine popgrupp Vil'nüs-pälidnaspäi. Om olmas vspäi 2014, pajatab poprok- i denspop-žanras, anglijan kelel tobjimalaz. Muzikgrupp linneb valdkundan ezitajaks vn 2020 Evrovizii-konkursal «On Fire»-pajonke.
Mülükundas oma Vaidotas Valükevičüs, Robertas Baranauskas i Mantas Banišauskas.


Räžsk.
Räžsk () om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Räzanin agjan suves. Se om Räžskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1502 kuti varmitadud "Rässkoje Pöud"-žilo () ühtennimižen tahondan pohjoižes kaičemha tarabošsijad Okan i Donan basseinoiden keskes. Räžsk sai makundan lidnan statusad vl 1778. Vl 1866 raudte tuli lidnha, raudteradnikoiden "Novoräžskii"-žilo om ühtištadud lidnanke. Toižen mail'man sodan aigan lidn ei olend okkupiruidud, no alastui bombardiruindale vn 1941 kül'mkus, nacistoiden sodaväged oliba 15 kilometras lidnaspäi.
Räžsk šingotase avtokohendusen tegimel (mašiništ kommunaližen tehnikan täht), savičtegimel i kirjeiženkoriden painuzfabrikal, sömtegimištol (konservtegim, maidkombinat, leibänkombinat, villän edheotand), severz'-se raudtedepoid ratas lidnas. Neniden materialiden samine om läz lidnad: bur hil', mineraližed mujutimed, šebin', saved, letked.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan päivlaskmas, Hupt-jogen molembil randoil (vai "Купта" 101 km pitte, Okan oigedpol'ne bassein), 125 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Räzanihesai om 105 km pohjoižhe orhal, 113 km avtotel vai 115 km raudtel. Lähembaine lidn om Korablino 24 km pohjoižhe orhal, 31 km avtotedme vai 26 km raudtedme. "Räžsk I"-raudtestancii radab lidnan päivnouzmas «Räzan' — Mičurinsk»- i «Väz'm — Sizran'»-keskustoil vspäi 1866.
Räžsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Rajonan administracii tegeb lidnankundan administracijan velgusidme vspäi 2014.
Eläjad.
Vl 1897 ristitišt oli 14 800 eläjad, vl 1939 — 5 505 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 674 ristitud, rajonan koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 25..27 tuhad eläjid vll 1970−2001 (27 217 rist. vl 1989). Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid i časoun' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,7%, toižed rahvahad — 4,3%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Räžskan kolledž i Räžskan tehnologine tehnikum.
Irdkosketused.
*


Korablino.
Korablino () om Venäman lidn da lidnankund Räzanin agjan suves. Se om Korablinon rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1594 Pehlecan stanan maksmižkirjas kuti "Korabjinsk"-žilo () i mec senno, varhapanihe ninid peniden venehiden täht, niiden venän nimituz oli "короб" («konor'»). Lidn sijadase amuižel tarabošsijal Donan i Okan basseinoiden keskes. Šingotihe sijaližen villän i tabakon oigenduzbazaks. Kätihe Korablinod rajonkeskuseks vn 1929 heinkus. Buran hilen samine oli Toižen mail'man sodan aigaspäi, i žilo sai radnikžilon statusad vn 1958 semendkus. Lidn vs 1965 sulakun 1. päiväspäi.
Korablino šingotase metalližiden modul'pertiden tegimel, sauvondan edheotandoil i sömtegimištol (maidtegim, leibproduktoiden tegim), mugažo medicinižen kaluišton edheotand radab lidnas. Nevondkundaližen aigan šuukkanghiden kombinat oli olmas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suves, 135 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Alešn'-jogi zavodiše lidnan päivlaskmas (, Pronän oiged ližajogi, Okan oigedpol'ne bassein). Pron'-jogen rand om 10 km pohjoižhe, sen Ranov-ližajogen rand (ven. "Ранова") — 4 km päivnouzmha lidnaspäi. Matkad Räzanihesai om 81 km pohjoižhe orhal, 97 km avtotel vai 91 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Räžsk 24 km suvhe orhal, 31 km avtotedme vai 26 km raudtedme, i Novomičurinsk 23 km lodeheze orhal vai 27 km avtotedme. "Korablino"-raudtestancii radab lidnan päivlaskmas «Räzan' — Mičurinsk»-keskustal vspäi 1866.
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 2 098 eläjad, vl 1959 — 5 265 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 658 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 15..16 tuhad eläjid vll 1989−2001 (16 100 rist. vll 1996−1998). Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 98,2%, toižed rahvahad — 1,8%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Korablinon agrotehnologine tehnikum.
Irdkosketused.
*


Šack (Venäma).
Šack () om Venäman lidn da lidnankund Räzanin agjan suvipäivnouzmas. Se om Šackan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1553 kuti lidnuz sodapostan sijas Ivan Grazii-carin käskön mödhe. Nimitihe mugažo "Šačesk", "Šačsk". Lidn oli Šackan provincijan keskuseks vll 1719−1775. Kätihe makundan lidnaks vl 1796. Virifabrik i nahkfabrik radoiba 20. voz'sadan augotišes.
Šack šingotase sömtegimištol (leibtegim, lihakombinat). Nevondkundaližen aigan omblendfabrik i likörtegim oliba olmas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan päivlaskmas, penen Šač-jogen hural randal (48 km pitte, Okan oigedpol'ne bassein), 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Jogi om lidnan suvipäivlaskmaižeks röunaks. Matkad Räzanihesai om 144 km lodeheze orhal vai 162 km avtotel. Lähembaine lidn om Sasovo (raudtestancii) 39 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha orhal vai 42 km avtotedme. «Ural»-avtotrassan (M5) «Räzan' — Penz»-keskust läbitab lidnan suvipalad i ümbärdab Šackad pohjoižespäi da päivlaskmaspäi, se-žo avtote ühtenzoitab Räzanid Mordovijanke.
Eläjad.
Vl 1897 lidnan ristitišt oli 13 800 eläjad, vl 1959 — 5 020 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 6 561 ristitud, rajonan koume kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 15..16 tuhad eläjid vll 1913−1931 i 8 181 rist. vl 1989. Kezaaigan lidnan ümbrišton ristitišt ližadub lujas.
Rahvahad (2002): venälaižed — 96,7%, ukrainalaižed — 0,7%, toižed rahvahad — 2,6%. Kozakišton keskuz om avaitud lidnas. Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid oma olmas lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Šackan agrotehnologine tehnikum i Räzanin agjan kul'turkolledž.
Irdkosketused.
*


Topinambur.
Topinambur (), vai magruš, om heinäsine kazmuz. Mülüb Puzuänikoižed-sugukundan Podsolnušnik-heimho.
Tetas enamba 300 sortuid da gibridoid: hüvidenke muguloidenke, lujanke vihoštesenke, dekorativižed.
Etimologii.
Kazmusen nimi libub Brazilijan tupi-indejalaižiden "tupinamba"-heimon nimitusespäi. Toihe kazmusen ezikuvid Evropha ezmäižen kerdan Anglijha (1610) i Francijan territorijha ühten aigan tupinamba-heimon ristituidenke 17. voz'sadal (,). Unohtadud sömkul'tur, kartohk vajehti sidä teravas.
Leviganduz.
Keskuzamerikan indejalaižed kul'tiviruihe topinamburad amussai sömkazmuseks, mugažo sen lähišt podsolnušnik-erikod. Kazvatab mail'madme rujoheinäks tobjimalaz, invazivine erik Evropas, Sibiriš, Avstralijas, Čiliš. Kazvatadas magrušad Venämas maižanduzkul'turaks-sötmižkazmuseks, semned ei küpsnegoi vilun klimatan arvoimižiš. Äikerdoičese juril čomin i sädab žomid londuses.
Kazmuz putub teveril, pöudoil, kezandmaiš i pustoläniš, peniden jogiden alangištoidme. Navedib väghišt mahust i korktad pidatuzmärad. Sen ühtes, topinambur paremboičeb vägitomid i muiktoid mahusid, voib kazda pol'pil'veses.
Ištutadas Sosnovskijan kondjanbut'ken kištoihe heitmaha niid biologižel mahtusel.
Ümbrikirjutand.
Jurišt om vägev süvä. Kazmuz sädab muguloid manalaižil vezoil, mugulad oleskeldas vauktan, pakuižen, ruskedsinižen i rusttan mujun. Magu om nagrhen vai kapustlučun pojav. Mugul tal'vdub mahuses satusekahašti Venäman suves, hapneb teravas eskai penen satatesen tagut, kändase magedaks viluspäi kartohkan kartte.
Seikh om püštoiged varmed höunhekaz, 40 santimetraspäi nellhä metrhasai kortte, sarakoičese üläpalas. Höunhekahad lehtesed išttas varzil. Alahan lehtesed oma munavuiččed formal i kazdas toine toižen vastaiti. Ülälehtesed oma lancetanvuiččed, čereduišoiš.
Änikod oma keratud puzuikš 2..10 sm diametral. Topinambur änikoičeb elokus-redukus, äisemnine plod küpsneb sügüz'kus-redukus (Venäman evropine pala).
Topinsolnušnik om topinamburan podsolnušnikanke satusekahan gibridizacijan mödač, saihe.


Kasimov.
Kasimov () om Venäman lidn da lidnümbrik Räzanin agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, om Kasimovan rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü sihe.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1152 kuti "Meščoran lidneihut"-röunlidnuz () vähän mödvedhe nügüdläižes Kasimovaspäi. Se voz' lugese lidnan alusenpanendan oficialižeks. Vl 1376 polttihe lidnad täuzin mongolalaižiden londan aigan, no pigai uz' eländpunkt oli saudud "Uz' Alahaine lidn"-nimitusenke (ven. "Новый Низовой Город") vhesai 1471.
Lidn oli Kasimovan hankundan () keskuseks vll 1452−1681, om pandud nügüd'aigaižhe sijha Šah-Ali-hanan-totarlaižen ohjastusen aigan, se oli 16. voz'sadan keskes. Kasimov () sijazihe hankundan pohjoižes. Hankund i lidn oma nimitadud ezmäižen Kasim-hanan mödhe (ohjasti vll 1452−1469), ned oliba alastunuded Moskvan ruhtinazkundan tobmudele. Kätihe makundan keskuzlidnaks vl 1773. Severz'-se istorižid erižpertid om kaičenus lidnas.
Kasimov šingotase kalližarvoižiden metalloiden tegimel, sauvondmaterialiden pästandal (meckombinat, savičtegim, keramikan edheotand), medicinižladimiden tegimel (sterilizatorad), sömtegimištol (leibtegim, konditerine fabrik, maidon edheotand) i turizmal (samvaroiden i kelloiden muzejad), mugažo omblendfabrik i verkoiden fabrik ratas lidnas. Jogiport om olmas turistlaivoiden täht.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Okan hural randal tobjimalaz, 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Räzanihesai om 111 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 165 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Sasovo (raudtestancii) 74 km suvipäivnouzmha orhal vai 96 km avtotedme, Spas-Klepiki 81 km päivlaskmha orhal vai 88 km avtotedme, i Viks (Alalidnan agj) 65 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 88 km avtotedme.
Sijaližiden avtoteiden sol'm. Lähembaine Kasimov-raudtestancii radab vspäi 1964 penes Kasimov-žilos 7 km suvhe lidnan keskusespäi vai ani suvipäivlaskmha lidnaspäi. Se om 68-kilometrižen üks'raižuižen sarakon lopstancii Ušinskii-stancijaspäi «Räzan' — Saransk»-keskustal, radab passažiroiden i jüguiden täht, znamasine socialižikš.
Kasimov om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 31,6 km².
Eläjad.
Vl 1897 lidnan ristitišt oli 13 547 eläjad, vl 1939 — 22 198 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 33 491 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 36..37 tuhad eläjid vll 1989−2001 (37 900 rist. vl 1992). Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Voznesenjan päjumalanpert', seičeme jumalanpertid i časoun' oma olmas lidnas, Kazanin naižjumalankodi eile rados. Islaman pühäpert' udessündutase.
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,0%, totarlaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 2,0%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Kasimovan vezitransportan tehnikum i Kasimovan kivivoigazan kolledž, mugažo Räzanin pedagogižen kolledžan filial.
Irdkosketused.
*


Räzanin Spassk.
Räzanin Spassk () om Venäman lidn da lidnankund Räzanin agjan keskuzpalas. Se om Spasskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 15. voz'sadal kuti "Spasskoje"-žilo Sündun Jogentagaižennno mez'jumalankodinno (läz 1483. vot — 1764). Anttihe makundan lidnan statusad vl 1778 "Spassk"-nimenke. Nügüdläine nimituz om olmas vspäi 1929, no taholine lühüd paginnimi om "Spassk" tähäsai.
Räzanin Spassk šingotase nahktegimel, sömtegimištol (maidtegim, leibänkombinat), omblendan i metalltegesiden fabrikal, mugažo meblintegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suvipäivlaskmas, Okan hural randal, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vanh Räzan' oli olmas vastrandal, istorine arheologine kel'dtaho nügüd'. Matkad Räzanihesai om 48 km lodeheze orhal vai 58 km avtotel, se-žo lähembaine lidn.
Räzanin Spassk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 16,8 km².
Eläjad.
Vl 1897 lidnan ristitišt oli 4 800 eläjad, vl 1939 — 7 341 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 7 745 ristitud, rajonan nelländez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 8..9 tuhad eläjid vll 1970−2007 (9 835 rist. vl 1989).
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,0%, ukrainalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 1,9%. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid oma olmas lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkund om Spasskan politehnine tehnikum.
Irdkosketused.
*


Mihailov (lidn).
Mihailov () om Venäman lidn da lidnankund Räzanin agjan päivlaskmas. Se om Mihailovan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Ph. Ipatijan jumalankodin aigkirjas vozil 1172 i 1238. Eziauguižin se oli meščora-rahvahan žilo, möhemba segoitadud slaviženke. "Mihailov"-nimituz om anttud miččen-se sijaližen ruhtinasen nimen mödhe. Varmitadud lidnusen aluz oli pandud Ivan Grazii-carin käskön mödhe vl 1551.
Anttihe makundan lidnan statusad vl 1708. Saudud vodele 1898 raudte abuti lidnan šingotesele. Kružavan pramozl oli olmas lidnas da sen makundas 19. voz'sadan lopuspäi. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud lühüdaks aigaks vl 1941 (24. kül'mku — 7. tal'vku). Lidnan administracii om likvidiruidud vn 2019 kül'mkus, rajonan administracii tegeb sen velgusidme.
Mihailov šingotase sömtegimištol (maidkombinat). Cementan järed tegim radab lähižes lidnanvuiččes Oktäbr'skii-žilos 6 km päivlaskmha.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan pohjoižes, Pron'-jogen molembil randoil (336 km pitte, Okan hura ližajogi), 166 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvan agjhasai om 20 km lodeheze orhal, Tulan agjhasai — 15 km päivlaskmha orhal. Matkad Räzanihesai om 62 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 69 km avtotel vai 120 km raudtel. Toižed lähembaižed lidnad oma Skopin suvipäivnouzmha, Kimovsk (Tulan agj) suvipäivlaskmha i Venöv (Tulan agj) päivlaskmha. "Mihailov"-raudtestancii radab lidnan päpalan päivlaskmaižel röunal. «Moskv — Astrahan'»-avtote («Kaspii»-trass, R-22) ümbärdab lidnad pohjoižpäivnouzmaspäi.
Kuz' eländpunktad mülüdas lidnankundha Mihailovan ližaks: Kozlovk-žilo (1043 rist. vl 2010), koume pen't žilod i kaks' küläd. Enzne Elektrik-žilo om lidnan palaks 5 km pohjoižhe. Lidnankundan pind — 59,88 km².
Eläjad.
Vl 1897 lidnan ristitišt oli 9 200 eläjad, vl 1939 — 6 538 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 784 ristitud, lidnankundan — 13 097 ristitud, rajonan koumandez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 14..15 tuhad eläjid vll 1970−2001 (15 302 rist. vl 1989). Kaik 11 633 ristitud elihe lidnankundas vl 2017.
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,5%, čiganalaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 2,9%. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Katken naižjumalankodi, nell' jumalanpertid i kaks' časounäd oma olmas lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Mihailovan ekonomine kolledž-internat i Mihailovan tehnikum A. Merzlovan nimed.
Irdkosketused.
*


Spas-Klepiki.
Spas-Klepiki (, pagin. lühenduz "Клепики") om Venäman lidn da lidnankund Räzanin agjan pohjoižes. Se om Klepikin rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt om olmas 16. voz'sadaspäi, mainitase ezmäižen kerdan vl 1619 kuti "Klepikovo-žilo". Nimituz libub kalan puhtastandan veičen venäkel'žes "клепик"-nimespäi. Šingotihe kangazfabrikal 18. voz'sadaspäi. Sai tošt "Spasskoje"-nimitust Spasan Toižetamižen jumalanpertin sauvondan jäl'ghe vl 1859 (paloi vl 2017). Nügüdläine nimituz om olmas 20. voz'sadan augotišespäi. Torgovanoiden pertišt om kaičenus hüvin.
Anttihe makundan lidnan statusad vl 1920. Kaidraižuine raudte («Meščoran magistral'») ühtenzoiti Räzaninke i Vladimiranke vll 1901−2011, rušihe ten palad läz lidnad vl 1999, se i stancijan sauvuz eile rados. Lidnan administracii om likvidiruidud vn 2012 sulakus, rajonan administracii tegeb sen velgusidme.
Spas-Klepiki šingotase tekstil'tegimištol (trikotažfabrik, omblendfabrik, vatanfabrik), kengiden edheotandal, santehnikan šlangiden tehmižel, Räzanin «Täžpressmaš»-tegimen filial.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan päivlaskmas, Pranjogen hural randal (167 km pitte, Okan hura ližajogi), 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Sovk-jogi (ven. "Совка" 23 km pitte) om lidnan päivlaskmaižeks röunaks i lankteb Praha Klepikin suves. Rahvahaližen puišton londuseližiden järviden čep' zavodiše 3 km pohjoižhe lidnaspäi. Matkad Moskvan agjhasai om 15 km lodeheze orhal, Vladimiran agjhasai — 22 km pohjoižpäivnouzmha orhal. Matkad Räzanihesai om 62 km suvipäivlaskmha orhal vai 75 km avtotel. Lähembaine lidn om Kurlovo (raudtestancii, Vladimiran agj) 45 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 67 km avtotedme.
Kahesa küläd mülüdas lidnankundha Spas-Klepikin ližaks. Lidnankundan pind — 7,64 km².
Eläjad.
Vl 1897 lidnan ristitišt oli 1 327 eläjad, vl 1939 — 3 657 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 5 916 ristitud, lidnankundan — 6 394 ristitud, rajonan nelländez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 7 tuhad eläjid vll 1979−1998 (7 209 rist. vl 1989). Kaik 5 874 ristitud elihe lidnankundas vl 2017.
Rahvahad (2010): venälaižed — 96,8%, toižed rahvahad — 3,2%. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid oma olmas lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkund om Klepikin tehnologine tehnikum.
Irdkosketused.
*


Järgeline lauk.
Järgeline lauk () om äivozne (kaks'vozne kul'turas) heinäsine kazmuz Amarillisaižed-sugukundan Lauk-heimospäi. Om populärižeks maplodkul'turaks.
Leviganduz.
Kazvatadas avaros mail'man äjiš maiš, oz., Egipt, Brazilii, Bangladeš, Turkanma. Om tetab kul'turkazmuseks 5 tuhad vozid. Navedib päivänvauktust i täizöšt nepsut, kazvandan parahim lämuz om +18..+20 C°. Kazvand vitkostub lämudel penemb mi +13 C°. Lauk ei tirpi halad ani.
Ümbrikirjutand.
Lehtesed oma hahkvihandad, pal'had südäimes. Severz'-se ünäižid laukkeroid sünduse ühtespäi. Laukkera oleleb 15 santimetrhasai surtte, kerthekaz. Üläkerthed kuivatas teravas, pakuižen, rusttan vai ruskedsinižen mujun, südäin om vauged.
Äikerdoičese laukkeroil i il'mlaukkeran paloil. Voib kazvatada semnišpäi vaiše semenduzlaukkeroid. Ištutez voib olda vaiše keväz'line. Änikseikh om but'k, oleskeleb pol'tošt metrhasai kortte. Änikuz kazvab šurunvuitte vihmankatuz. Plod om konorüt, kudhe semnehesai, semned oma mustad henod.
Tariž kaita sil'mid čapten laukkeroid, rikmuiktusen pen' verd sädase sen aigan.
Kävutand.
Maplod om levitadud mail'man rahvahiden kul'turas. Ottas sömäks, maguteseks, kosmetižeks abutuseks. Kävutadas medicinas antiseptikaks, normalizuib metabolizmad. Laukkera i laukan pöro oma tarbhaižed vitaminabutused kevädel.
Järgeližen laukan mail'man satuz oli 97,9 mln tonnoid vl 2017. Päkazvatajad oma Kitai (24,3 mln tonnoid) i Indii (22,4 mln t); Venäma — 2,1 mln t.


Piltsamaa.
Piltsamaa () om Estinman lidn valdkundan keskuzpalas. Mülüb Jigevan makundha, sen kahtenz' surtte lidn koumespäi, Piltsamaan volostin keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase dokumentoiš ezmäižen kerdan vl 1234. Edel 1917 vot lidnan oficialine nimituz oli "Oberpalen" (). Se oli marionetižen Livonijan kunigahusen (1570−1578) pälidnaks Livonijan sodan aigan, kunigahuz oli alištunu Ivan Grazii-carin tobmudele. Žilo sai lidnan statusad vn 1926 30. päiväl kezakud. Vll 1950−1962 lidn oli Piltsamaan rajonan keskuseks. Kadoti municipalitetan statusad vn 2017 reforman jäl'ghe.
Piltsamaa šingotase sömtegimištol (konservtegimed — frukt- da marjsüdäiveded, vinad, maploduiden konservad i painatosed), metallan ümbriradmižel eksportha, kompjuterprogramiden biznesan täht edheotandal, kleidüd pun pästandal iknoiden i uksiden täht, torguindal i turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase makundan päivlaskmas, ühtennimižen jogen randal (135 km pitte, Emajogen hurapol'ne bassein), 56..63 m ü.m.t. korktusil. Matkad Tallidnhasai om 112 km lodeheze orhal vai 127 km avtotel, Tartuhusai om 53 km suvipäivnouzmha orhal vai 60 km avtotedme. Lähembaine lidn om makundan Jigev-keskuz (raudtestancijanke) 29 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha avtotedme. «Tallidn — Tartu»-mante om lidnan pohjoižröunaks.
Koume žilod da 58 küläd alištudas Piltsamaan volostin () tobmudele vs 2017 redukun 24. päiväspäi. Volostin pind — 890 km².
Eläjad.
Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 4 188 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 5 261 eläjad vl 1989. Kaik 9 752 ristitud elihe Piltsamaan volostiš vl 2019.
Rahvahad (lidnalaižed, vl 2011): estilaižed — 98,0%, toižed rahvahad — 2,0%.
Lidnan edeline pämez' oli Jaan Aiaots vspäi 2003.


Punlarp Čintara.
Čintara Punlarp (,; sünd. 1969, Roi Et-lidn, Tailand), mugažo om tetab Jin-psevdonimanke (), om tailandalaine populärine pajatai naine. Pajatajan kar'jer jätkustub vspäi 1987. Čintara edestab pajoid «mor lam»-žanras (tailandan kantri).


Skopin.
Skopin () om Venäman lidn da lidnümbrik Räzanin agjan suvipäivlaskmas. Se om agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, om Skopinan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe.
Istorii.
Lidnan ümbrišt om elänzoittud neolitan aigaspäi. Suomalaiž-ugrilaižiden lidneihut tedoidase arheologoil, oli olmas läz lidnad 12. voz'sadal.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud kuti varmitadud lidnuz 16. voz'sadal. Nimituz libub kalahabuk-lindun venäkel'žes nimespäi ("скопа") vai mehen Skopa-närituznimespäi «varakaz». Skopin mainitase Räzanin randan aigkirjoiš ezmäižen kerdan vl 1597 kuti amuižen Romanovad-bajariden heimon (dinastii möhemba) valdoičendsija. Nimitihe "Skopinskai-slabadaks" () 17. voz'sadan lopus. Sai makundan lidnan oficiališt statusad vl 1778.
Raudtestancii radaškanzi «Väz'm — Räžsk»-keskustal vn 1870 tal'vkus. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil vaiše ühteks päiväks, vn 1941 25. kül'mkud, no lidnan ižanduz oli muretud lujas bombardiruindan tagut. Nevondkundaližen aigan metallurgine kombinat radoi i travi londust, äi arsenan jändusid.
Skopin šingotase mašinansauvomižel (amortizatorad da toižed avtokomponentad, kaivuzmašiništon tegim), sömtegimištol (lihanümbriradai tegim, kül'menzoittud pol'fabrikatad), zell'tegimel, silikatoiden tegimel, čomamahtoližen keramikan fabrikal i turizmal. Motokrossan trass om olmas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan päivnouzmas, Vörd-jogen hural randal (74 km pitte, Okan oigedpol'ne bassein), 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Räzanihesai om 91 km pohjoižhe orhal, 97 km avtotel vai 160 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Novomičurinsk 28 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 37 km avtotedme vai 35 km raudtedme, i Korablino 33 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal, 36 km avtotedme vai 65 km raudtedme. "Skopin"-raudtestancii radab lidnan päivnouzmas. «Kaspii»-mante mäneb 4 km päivnouzmha lidnaspäi, sarak tuleb lidnha trassaspäi.
Kaks' žilod i koume küläd mülüdas lidnümbrikho Skopinan ližaks. Lidnümbrikon pind — 30,9 km².
Eläjad.
Vl 1897 lidnan ristitišt oli 13 247 eläjad, vl 1939 — 13 250 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 30 376 ristitud, lidnümbrikon — 31 478 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 32 300 eläjad vl 2005. Kaik 27 039 ristitud elihe lidnümbrikos vl 2019.
Rahvahad (lidnalaižed, 2010): venälaižed — 97,4%, toižed rahvahad — 2,6%. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Dimitrii Solunalaižen mez'jumalankodi, ph. Stroican (Pühän Hengen) mez'jumalankodi, Sündun Sretenjan päjumalanpert' i nell' jumalanpertid oma olmas lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Skopinan elektrotehnine kolledž i Räzanin medicinižen kolledžan filial.
Irdkosketused.
*


Al'bukerke.
Al'bukerke ([ˈælbəkɜːrki], lühenduz: "ABQ", ispanine virkand: [alβu'kerke]; navah.: "Beeʼeldííl Dahsinil" [pèːʔèltíːl tɑ̀xsɪ̀nɪ̀l]) om lidn Nju Meksiko-štatan keskuzpalan lodehes. Se om štatan kaikiš elänzoittud lidn, AÜV:oiden 32-nz' lidn eläjiden lugun mödhe. Bernalillo-ümbrikon (3020 km²) administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud ispanijalaižil vl 1706 kuti sodapost da maižandusen keskuz, isp. "Villa de Alburquerque". Nimituz om sidotud ispanižhe Al'burkerke-lidnha röunanno Portugalijanke, se libub latinan kelen "albus"- i "quercus"-sanoišpäi «vauged tamm».
Al'bukerke šingotase Körtlend-il'mbazal (südäitukuižen azegišton toižiden paloiden kodvind) «Sandia»-tedoiduzlaboratorijoiden palanke. Lidn om štatan opendusen i tervhudenkaičendan aluzkundoiden keskuz, «Netflix»-kompanijan fil'mdamižen sija. «Facebook»-verkon datakeskuz i Intel-kompanijan tegimed ratas lähižiš ezilidnoiš.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Rio Grande-jogen randoil, 1490..1950 m korktusil, 1619 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ühthine pind om 490,9 km², sidä kesken kuivma 486,2 km², vezi 4,7 km².
Klimat om päivoikaz da kuiv letetazangišton nell'sezonine. Voden keskmäine lämuz om +13,9 C°, absolütine minimum — −27 C°. Paneb sadegid 242 mm vodes, enamba heinkus-elokus (38..40 mm kus).
Al'bukerke jagase ühesaks valičemižümbrikoks (angl. "City council districts"). Edeline lidnan pämez' oli Ričard Džeims Berri (tal'vku 2009 — tal'vku 2017, "Richard James Berry").
Eläjad.
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 545 852 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Kaik 915 927 eläjad om ezilidnoidenke 24 080 km² pindal (2018, štatan ühtenz' i 60. sija valdkundas).
Augotižlibundan mödhe (2010): evropalaižed — 69,7% (ispanijalaižita 42,1%), ispanijalaižed i latinamerikalaižed — 46,7%, indejalaižed — 4,6%, afroamerikalaižed — 3,3%, azijalaižed — 2,6%, valdmerimalaižed — 0,1%, segoitadud augotižlibundanke — vastusiden 4,6%.
Transport.
Avtobusad, kiruhavtobusad i ezilidnjonused oma kundaližeks transportaks. Massižen tranzitan municipaline "ABQ RIDE"-kompanii nimitihe "SunTran" edel 2004. vot. Kuz' avtotesildad om saudud lidnas Rio Grandes päliči, sen ližaks kaks' oma lähižes suviezilidnas. Enamba mi 600 km veloteid, velotehuzid i velomaršrutoid (2019).
Rahvahidenkeskeine Al'bukerken «"Sanport"»-lendimport ("ABQ", 5,4 mln passažiroid vl 2018) sijadase 5 km suvipäivnouzmha lidnan azjaližes keskusespäi, Körtlend-il'mbaz om ani päivnouzmha sišpäi. Tehtas reisid AÜV:oiden järedoihe lidnoihe i lähižiden štatoiden lidnoihe. Kahtenz' "Dabl Igl II"-lendimport (angl. "Double Eagle II Airport") om saudud 11 km lodeheze keskusespäi, se om specialižen aviacijan i čarterreisiden täht.


Sasovo.
Sasovo () om Venäman lidn da lidnümbrik Räzanin agjan päivnouzmas. Se om agjan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, om Sasovon rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei ole rajonan palaks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 16. voz'sadan keskes. Mainitase ezmäižen kerdan Šackan makundan aigkirjas vl 1617. Nimituz libub hristianižen Sasonii-nimen Sas-lühendusespäi i türkižen "sas / saz"-sanaspäi «sokaz tahond», lidnan totaran nimi om "Саз". Šingotihe kervačuiden da noroiden tehmižel laivoiden täht. Oli torgovanoiden lidnaks 19. voz'sadal. Raudte tuli žilho Räzanišpäi vl 1893. Sai lidnan statusad vn 1926 19. päiväl kezakud.
Sasovo šingotase mašinansauvomižel (takermpuiden tegim i maižanduzmašinoiden tegim), sömtegimištol (maidtegim, leibtegim, villän varažom), raudten edheotandoil, mugažo omblendfabrik i «Yandex»-kompanijan datakeskuz ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan päivlaskmas, Cnanjogen alajoksmusen hural randal päpaloin (451 km pitte, Okan oigedpol'ne bassein), 105 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Avialidnut lendimportanke oma saudud Cnan oiktal randal. Matkad Räzanihesai om 144 km päivlaskmha orhal, 200 km avtotel vai 174 km raudtel. Lähembaine lidn om Šack 39 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal vai 42 km avtotedme. Raudte om lidnan suviröunaks, "Sasovo"-raudtestancii radab läz lidnan keskuzpalad. «Kasimov — Šack»-avtokeskust läbitab lidnad, ümbärte om sauvomas päivlaskmha lidnaspäi.
Sasovo om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 23,79 km².
Eläjad.
Vl 1894 žilon ristitišt oli 6 500 eläjad, lidnan vl 1939 — 17 099 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 28 118 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 34..35 tuhad eläjid vll 1989−1998 (35 875 rist. vl 1989).
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,4%, totarlaižed — 2,0%, toižed rahvahad — 3,6%. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Kazanin jumalaižen päjumalanpert' (om saudud vl 1826), koume jumalanpertid i kaks' časounäd oma olmas lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Sasovon civiližen aviacijan lendandškol (aluz om pandud vl 1943) i Sasovon industrialine kolledž.
Irdkosketused.
*


Novomičurinsk.
Novomičurinsk () om Venäman lidn da lidnankund Räzanin agjan suvipäivlaskmas. Se om Pronskan rajonan üks'jäine lidn da kaikiš suremb eländpunkt.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1968 24. päiväl semendkud kuti sauvojiden žilo. Sai nimitust Ivan Mičurin-biologan (1855−1935) kanzannimen mödhe, hänen kodikülä (nüg. Mičurovk) om läz lidnad. Prefiks om erištamha Mičurinsk-lidnaspäi lähižes Tambovan agjas. Kätihe Novomičurinsk-radnikžiloks vn 1970 4. päiväl heinkud. Räzanin GRES radaškanzi vll 1973−1974. Sen ezmäine jono kävutab sijališt burad hil't (30%) i Kanskan-Ačinskan basseinan hil't (70%). Žilo sai lidnan statusad vl 1981. Vspäi 1984 vanhan stancijan pala i kahtenz' jono ottas londuselišt gazad poltuseks. GRES-24 zavodi radod vl 1988, se om Räzanin GRES:an pala vspäi 2008.
Novomičurinsk šingotase elektrusen tehmižel Räzanin GRES:an abul, se om Venäman kudenz' LES vägevuden mödhe (3130 MVt) i kaikiš suremb Evropas. Toine edheotand om betontegim.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suvipäivnouzmas, Pronin vezivaradimen oiktal suvižel randal (16 km², Okan oigedpol'ne bassein), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vezivaradimen padosein Pron'-jogel om saudud vodele 1973. Matkad Räzanihesai om 65 km pohjoižhe orhal, 80 km avtotel vai 195 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Skopin (passažirraudtestancii) 28 km suvipäivlaskmha orhal, 37 km avtotedme vai 35 km raudtedme, i Korablino (passažirraudtestancii) 23 km suvipäivnouzmha orhal vai 27 km avtotedme. Raudte radab lidnan suves sarakol Skopinaspäi vaiše jüguiden täht.
Novomičurinsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 26,11 km².
Eläjad.
Vl 1979 žilon ristitišt oli 15 824 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 19 309 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 20..22 tuhad eläjid vll 1992−2008 (22 tuh. rist. vl 2001). Ortodoksižen hristanuskondan üks'jäine Jumalanmaman «Varastamatoi ihastuz»-jumalaižen pühäpert' om olmas lidnas vspäi 1996.
Rahvahad (2010): venälaižed — 96,0%, ukrainalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 2,8%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Novomičurinskan äisarakoine tehnikum.


Ribnoje (lidn, Räzanin agj).
Ribnoje () om Venäman lidn da lidnankund Räzanin agjan lodehes. Se om Räzanin lodehline kaimdailidn, Ribnojen rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase aigkirjoiš ezmäižen kerdan vl 1597 kuti "Ribino-žilo" (), möhemba nimitaškanzihe nügüdläižikš. Nimituz om sidodud kalanpüdandha Vož-jogel. Raudte läbiti žilod vl 1864 i ühtenzoiti Moskvad Räzaninke. Kätihe radnikžiloks vl 1947. Žilo sai lidnan statusad vl 1961, mülütihe lähižid žiloid.
Ribnoje šingotase medicinižen meblin tegimel, varmdoiden kingitamiždetaliden pästandal, betonantegimel, sömtegimištol (maidtegim, leibtegim), raudten edheotandoil. Kaks' federališt tedoinstitutad: mezjäižvodindan i hebovodindan.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan päivnouzmas, Vož-jogen oiktal randal (103 km pitte, Okan oiged ližajogi), 105 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvan agjhasai om 7 km päivlaskmha i 10 km lodeheze orhal. Matkad Räzanihesai om 3 km suvipäivnouzmha orhal i raudtel vai 5 km avtotel. Raudte jagab lidnad pohjoižpäivnouzmaižeks i suvipäivlaskmaižeks palaks. "Ribnoje"-raudtestancii radab lidnan keskuzpalan lodehes, sen ližaks Räzan'-sortiruindstancii suvipäivnouzmas i koume raudteplatformad: Hodinino, Vedimdepo, Räzan'-sortiruindstancii (ende Eländpertid). «Ural»-avtote (M5-trass) om lidnan suvipäivlaskmaižeks i suvižeks röunaks.
Ribnoje om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 14,46 km².
Eläjad.
Vl 1897 žilon ristitišt oli 1 247 eläjad, vl 1939 — 3 025 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 18 380 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 18..20 tuhad eläjid vspäi 1989 i om nügüd'. Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,6%, toižed rahvahad — 5,4%.
Lähembaižed professionaližen opendusen aluzkundad ratas Räzaniš.
Irdkosketused.
*


Venöv.
Venöv () om Venäman lidn da lidnankund Tulan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Venövan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Edeline Venev-eländpunkt () sijazihe, ezimeletaden, 7 km pohjoižhe lidnaspäi Osötr-jogen randal. Se mainitase dokumentoiš 1390-nziš vozišpäi. Alusenpanendan dat — 1371. voz'. Nimitihe jogen mödhe.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Ivan Šeremetev-bajaril 16. voz'sadan keskes kuti "Gorodenesk Veneval"-lidnuz (), vspäi 1572 om udesnimitadud nügüdläižikš. Lidnuz oli alištunu kalaidajiden heimoiden londoile, oli polttud sen tagut vl 1633. Vl 1719 kändihe lidnad distriktan keskuseks, vspäi 1727 — makundan. Venöv sai makundan lidnan oficiališt statusad vl 1777. Šingotihe Moskvan regionan leibänvaratoitandal, leibän mär om ozutadud lidnanznamal. Raudte läbiti lidnad 1890-nzil vozil i ühtenzoiti Moskvad Jelecanke, raudtestancii radaškanzi vl 1903. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (24. kül'mku — 9. tal'vku 1941). Buran hilen samine tegese läz lidnad 1970-nziš vozišpäi, lidnan ristitišt ližadui läz kahthe kerdha vll 1979−1989.
Venöv šingotase mašinansauvomižel (instrument ratud diamantanke), sömtegimištol (pühävointegim, maidtegim, leibtegim), gigijenan bumagtegesiden tegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan suves, Venövk-jogen oiktal randal (32 km pitte, ende "Венева", Okan oigedpol'ne bassein), 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvan agjhasai om 15 km päivnouzmha orhal. Matkad Tulhasai om 45 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, 50 km avtotel vai 90 km raudtel. Toine lähembaine lidn om Novomoskovsk 38 km suvhe orhal, 60 km avtotedme vai 45 km raudtedme.
Raudte om lidnan päivlaskmaižeks röunaks, Venövk-jogi — päivnouzmaižeks. "Venöv"-raudtestancii radab lidnan päivlaskmas. «Don»-avtote (M4-trass) mäneb päivlaskmha lidnaspäi, kaks' avtoted ühtenzoittas lidnanke: 4 km päivlaskmha i 7 km lodeheze trasshasai.
Venöv om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 9,36 km².
Eläjad.
Vl 1897 lidnan ristitišt oli 5 200 eläjad, vl 1939 — 5 576 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 15 224 ristitud, rajonan nell' ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 15..16 tuhad eläjid vll 1996−2011 (16 200 rist. vl 2003). Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Eläbzdusen päjumalanpert' (1817−1825) i kuz' jumalanpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 92,2%, armenijalaižed — 3,5%, ukrainalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 3,0%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Tulan maižanduzkolledžan filial.
Irdkosketused.
*


Belöv.
Belöv () om Venäman lidn da lidnankund Tulan agjan päivlaskmas. Se om Belövan rajonan administrativine keskuz. Om «sodavahvuden lidn»-arvnimenke vn 2015 tal'vkuspäi.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan aigkirjas vl 1147. Oli alištunu Suren Litvanman ruhtinazkundale 14.-15. voz'sadoil. Lidn oli Belövan ruhtinazkundan keskuseks (1390-nded voded — 1558), sid' oli alištunu Moskvan tobmudele. Belövan lidnuz oli tarbhaine 16.-17. voz'sadoil. Sai makundan lidnan oficiališt statusad vl 1777. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil, päzutihe vn 1941 31. päiväl. tal'vkud, no Belövan rajonan okkupacii jätkustui vn 1943 heinkuhusai.
Belöv šingotase mašinansauvomižel (kaluišt i mašiništ raudtetransportan täht), sömtegimištol (leibtegim, koditerine edheotand, šoidukahan jablokpastilan tehmižen äiluguižed edheotandad), omblendfabrikoil, kružavan pästandal. Nevondkundaližen aigan savičtegim, terazkonstrukcijoiden tegim, mebel'fabrik i puruvedimdepo oliba olmas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan päivlaskmas, Okan hural randal (, Volgan oigedpol'ne bassein), 165 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kalugan agjhasai om 10 km päivlaskmha orhal. Matkad Tulhasai om 107 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 125 km avtotel vai 190 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Bolhov (Orelan agj) 42 km suvhe orhal vai 50 km avtotedme, Kozel'sk (passažirraudtestancii, Kalugan agj) 34 km lodeheze orhal, 41 km avtotedme vai 39 km raudtedme, i Čekalin 35 km pohjoižhe orhal, 40 km avtotedme vai 71 km raudtedme. "Belöv"-raudtestancii radab lidnan lodehes vspäi 1899, se om vaiše juguiden täht vspäi 2016.
Belöv om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 11,46 km².
Eläjad.
Vl 1897 lidnan ristitišt oli 9 600 eläjad, vl 1939 — 17 602 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 13 918 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 17..18 tuhad eläjid vll 1939−2000 (päiči sodas, 18 345 rist. vl 1989). Ortodoksižen hristanuskondan Spasan Toižetamižen mez'jumalankodi (vspäi 1525), Ristan Zdviženjan naižjumalankodi (zavottihe läz 1625. vot), ph. Stroican päjumalanpert' i kahesa jumalanpertid oma olmas lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma kaks' filialad: Tulan proftehnologijoiden da servisan kolledžan filial i Tulan agjan medicinižen kolledžan filial.
Irdkosketused.
*


Bogorodick.
Bogorodick () om Venäman lidn da lidnankund Tulan agjan keskuzpalan suvipäivnouzmas. Se om agjan kahesanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Bogorodickan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1663 kuti puine "Bogorodickoi"-lidnuz sodapostan sijas, kaiči Venäman röunad. Nimitaškanzihe nügüdläižikš 18. voz'sadal. Kätihe lidnad Bogorodickoje-žiloks vl 1763, sid' slabadaks vl 1768. Oli Jekaterina II-imperatornaižen personaližeks volostikš vspäi 1765, hänen illegitimine Aleksei Bobrinskii-poig eli lidnas hätken. Bobrinskii-grafoiden usadib peizažpuištonke om saudud lidnusen sijas vll 1771−1784. Bogorodick sai makundan lidnan oficiališt statusad vl 1777. «Moskv — Jelec»-raudtekeskust läbiti lidnad 1870-nzil vozil. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (15. kül'mku — 15. tal'vku 1941), sen kaks' koumandest oli pandud mantazole.
Bogorodick šingotase ladimiden tegimil (rezistorad da lämuzdiodad, märičemižladimed, kuivadimed, fumigatorad) i polimertegesiden edheotandal torvveimiden täht. Tehnohimižiden tegesiden tegim radoi vhesai 2010, pästi ratud materialiden kristalloid i lazerad niidenke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan pohjoižröunanno, Upört-jogen üläjoksmusen molembil randoil (63 km pitte, Okan oigedpol'ne bassein), 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Regulärine pertišt om jogen oiktal randal, uit puištonke oma saudud lidnan keskuzpalas i pohjoižpäivnouzmas. Matkad Tulhasai om 57 km lodeheze orhal, 67 km avtotel vai 80 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Kirejevsk, Uzlovai i Donskoi 25..30 km pohjoižpolehe. "Ždank"-raudtestancii (ven. "Жданка") radab lidnan lodehes vspäi 1874, nimitihe suvipäivnouzmaižen külän mödhe, stancijan nimi oli "Bogorodick" vhesai 1904. «Don»-avtote (M4-trass) mäneb lidnan päivlaskmadme, sen maksline ümbärte om saudud severziš-se kilometriš päivlaskmaižemb.
Bogorodick om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 26,90 km².
Eläjad.
Vl 1897 lidnan ristitišt oli 4 800 eläjad, vl 1939 — 13 194 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 31 897 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 32..34 tuhad eläjid vll 1979−2001 i 2006 (34 tuh. rist. vl 1992). Ortodoksižen hristanuskondan Emäganpäivän päjumalanpert' (om saudud vll 1831−1837), kaks' jumalanpertid i koume časounäd oma olmas lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Bogorodickan politehnine kolledž i Bogorodickan maižanduzkolledž.
Irdkosketused.
*


Plavsk.
Plavsk () om Venäman lidn da lidnankund Tulan agjan suvipalas. Se om Plavskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1671 kuti "Sergijevskoje"-žilo, nimitihe jumalanpertin pühämehen mödhe. Žilo šingotihe teravas leibän torguindtel suvespäi pohjoižhe. «Tul — Kursk»-raudtekeskust läbiti žilod vl 1868, sid' saudihe trahmalantegint i raudantegint. Kätihe Sergijevskojen rajonan keskuseks vn 1924 semendkus. Udesnimitihe žilod da rajonad nügüdläižikš i anttihe lidnan statusad ezmäižikš vn 1926 22. päiväl uhokud, kätihe "Plavskoje-žiloks" sen-žo voden 6. päiväl sügüz'kud. Oli Plavsk-radnikžiloks vn 1935 elokuspäi. Sai lidnan statusad tošti vn 1949 10. päiväl semendkud. Lidnan ümbrišt oli alastunu redustandale onetomuden jäl'ghe Černobiliš vl 1986.
Plavsk šingotase mašinansauvomižen tegimel (separatorad söm-, zell'- i kivivoitegimišton täht), mugažo pompstancijal kivivoinveimenno. Nevondkundaližen aigan spirttegim i avtokohenduztegim radoiba mugažo.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan pohjoižpäivnouzmas da sen röunanno, Plav-jogen randoil (89 km pitte, Okan oigedpol'ne bassein), 190 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Marmižk-ližajogi (ven. "Мармыжка" 42 km pitte) oiktalpäi i Lokn-ližajogi (ven. "Локна" 21 km pitte) huralpäi lanktas Plavha lidnan keskuzpalas i päivlaskmas. Matkad Tulhasai om 58 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha orhal, 61 km avtotel vai 63 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Ščokino i Sovetsk 35..40 km pohjoižpäivnouzmha-pohjoižhe. "Plavsk"-raudtestancii radab lidnan päivnouzmas. «Krim»-avtote (M2-trass, Ukrainan röunannoks) läbitab lidnad.
Plavsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 8,64 km².
Eläjad.
Vl 1939 radnikžilon ristitišt oli 10 008 eläjad, vl 1959 lidnan — 12 354 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 16 165 ristitud, rajonan nell' seičemendest. Lidnan ristitišt vajehtase 15..16 tuhad eläjid röunoiš vspäi 1989 (kaikiš suremb oli 16 800 rist. vl 2003). Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,0%, ukrainalaižed — 1,3%, armenijalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 2,5%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Tulan maižanduzkolledžan Plavskan filial.
Irdkosketused.
*


Konstitucii.
Konstitucii (-sanaspäi «sauvuz, ohjandim, ühthištoitmine») om valdkundan vai sen federativižen regionan, vai valdkundoiden ühtnendan, erinii normativine oiktuzline akt ülembaiženke juridiženke vägenke. Se akt märičeb valdkundan politižen, oiktuzližen i ekonomižen sistemiden alusid. Valdkundan alusenpanii dokument, sen sädandan pämetod oma kirjutadud. Konstitucii vahvištase sätajal suimal vai kaiken rahvahan referendumal maiden tobmas palas.
Päkäskuz varmitab valdkundan i personan oiktuzližen statusan alusid, oiktusid i velgusid. Materialine Konstitucii om oiktuzližiden normiden ühtmuz, kudambad märitas valdkundan üläorganoid, niiden formiruindan i funkcioniruindan järgendust, kesksidoid i kompetencijad, mugažo ristitun olend sidoden valdkundan tombudhe.
Konstitucijan juridine i faktine tärtused oma pandud oiktuses. Juridine konstitucii om oiktuznormiden sistem, ned normad reguliruidas märitud kundaližid kesksidoid. Olijad ristitkundas realižed kesksidod sätas faktišt konstitucijad. Kundaližen kožundaktan (Socialižen kontraktan) teorii märičeb Konstitucijad kut ristitišton i valdkundan kožundakt, siš valdkundan formiruindan järgenduz i poliden kesksidod oma kirjutadud.


Jasnogorsk (Tulan agj).
Jasnogorsk () om Venäman lidn da lidnankund Tulan agjan pohjoižes. Se om Jasnogorskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1578 kuti "Rostislo" (). Se oli tetab kaks'jaiženke nimitusenke 19. voz'sadaspäi: "Laptevo-žilo, se-žo Rostislavo" (). «Moskv — Tul»-raudtekeskust mäni žilonno vl 1867, i erine žilo stancijanno oli olmas. Laptevo oli villän i mecan znamasižeks jügustancijaks 19. voz'sadan lopus. Kätihe žilod rajonan keskuseks vl 1924. Maižanduzmašinoiden järed tegim radoi siš. Ühtenzoittihe raudtestancijan žilonke da anttihe radnikžilon statusad vn 1938 11. päiväl sügüz'kud.
Žilo oli alastunu nacistoiden bombardiruindale Toižen mail'man sodan aigan vn 1941 lopus, no Tul ei putund blokadan renghaze. Tegim pästaškanzi kaivuzmašiništod, i žilo sai lidnan statusad vn 1958 8. päiväl vilukud. Udesnimitihe žilod, stancijad da rajonad nügüdläižikš vn 1965 10. päiväl elokud, valitihe ut nimed hätken.
Jasnogorsk šingotase kaivuzmašiništon i pompiden tegimel, plastikelektrotegesiden pästandal («IEK»-kompanii), sauvondmaterialiden tegimil (metalližkonstrukcijad, kuivad čomitandsegoitused, betontegesed), sömtegimištol (leibtegim, maidtegim, konditerine fabrik), metalližkrepindoiden i metallan ümbriradmižen edheotandoil, mugažo mebel'fabrik radab. Radmigracii Moskvan agjan edheotandoidennoks om olmas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suvipäivlaskmas, Vašan-jogen üläjoksmusen randoil (68 km pitte, ende "Вошана", Okan oigedpol'ne bassein), 243 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tulhasai om 32 km suvhe orhal, 46 km avtotel vai 35 km raudtel. Toižed lähembaižed lidnad oma Aleksin 41 km päivlaskmha orhal, 50 km avtotedme vai 96 km raudtedme, Serpuhov i Puščino (Moskvan agj) 60 km pohjoižhe, i Venöv 40 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha orhal, 62 km avtotedme vai 154 km raudtedme. "Jasnogorsk"-raudtestancii radab lidnan keskuzpalan päivlaskmas vspäi 1867. Penikaine Laptevo-žilo (115 rist. vl 2010) sijadase ani lodeheze lidnaspäi.
Jasnogorsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 16,18 km².
Eläjad.
Vl 1939 radnikžilon ristitišt oli 4 748 eläjad, vl 1959 lidnan — 12 520 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 16 795 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 20..21 tuhad eläjid vll 1979−1998 (21 400 rist. vl 1992). Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,8%, toižed rahvahad — 4,2%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Jasnogorskan tehnologine tehnikum.
Irdkosketused.
*


Bolohovo.
Bolohovo () om Venäman lidn da lidnankund Tulan agjan keskuzpalas. Mülüb Kirejevskan rajonha, sen kahtenz'-koumanz' surtte lidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase 16. voz'sadaspäi nügüdläiženke nimitusenke. Oli Bolohovon rajonan administrativižeks keskuseks vll 1932−1963. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1943 5. päiväl uhokud.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan lodehliženno röunanno, Vjovk-jogen oiktal randal (7 km pitte, Okan oigedpol'ne bassein), 210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tulhasai om 19 km lodeheze orhal vai 24 km avtotel, Kirejevsk-rajonkeskushesai — 18 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal vai 25 km avtotedme. Toine lähembaine lidn om Lipki 18 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal vai 25 km avtotedme. Kuz'kilometrine raudtesarak tuleb lidnan tegimennoks «Tul — Novomoskovsk»-keskustaspäi.
Bolohovo om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 6,28 km².
Eläjad.
Vl 1939 radnikžilon ristitišt oli 12 710 eläjad, vl 1959 lidnan — 8 295 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9 622 ristitud, rajonan kahesandez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 12 710 eläjad vl 1939 i 11..12 tuhad eläjid vll 1979−2001 (12 tuh. rist. vl 1992). Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman «Grähkhižiden kädendai»-jumalaižen pühäpert' om saudud lidnas vll 2009−2012.
Professionaližen opendusen aluzkund om Bolohovon mašinansauvomižen tehnikum.


Kirejevsk.
Kirejevsk () om Venäman lidn da lidnankund Tulan agjan keskuzpalas. Se om Kirejevskan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1965) i kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kozakoil vl 1762 Jekaterina II-imperatornaižen käskön mödhe. Nimitihe "Kirejevk-küläks" (), ezimeletaden kozakan Kirei-nimespäi. Kätihe žiloks ph. Stroican jumalanpertin sauvondan jäl'ghe. Kirejevskii-žilo oli sätud vodele 1929 samha raudkivendod, raudtesarak tuli žilho vl 1929. Ühtenzoittud Kirejevk-eländpunkt sai radnikžilon statusad vn 1934 27. päiväl sulakud. Toižen mail'man sodan aigan lidn i rajon oliba okkupiruidud nacistoil kaks' kud (reduku — 15. tal'vku 1941). Radnikžilo oli Dedilovan rajonan administrativižeks keskuseks vspäi 1953. Anttihe lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke vn 1956 28. päiväl sügüz'kud.
Kirejevsk šingotase parketan fabrikal, ratud karvan, trikokanghiden i meblin (divanad) tehmižel, penenijoiden alüminiipordhiden edheotandal, sömtegimištol (maidtegim), naižsobiden omblendedheotandal. Nevondkundaližen aigan nened edheotandad radoiba lidnas mugažo: himine kombinat (sintetižed vitaminad), leibtegim, loštkivenfabrik i čulkfabrik.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan suvipäivnouzmaiženno röunanno, Olen'-jogen hural randal (22 km pitte, Okan oigedpol'ne bassein), 210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tulhasai om 36 km lodeheze orhal vai 42 km avtotel, Lähembaižed lidnad oma Lipki 15 km päivlaskmha orhal vai 21 km avtotedme, Bolohovo 18 km lodeheze-pohjoižhe orhal vai 25 km avtotedme, i Uzlovai (passažirraudtestancii) 16 km päivnouzmha orhal vai 30 km avtotedme. Kirejevsk ühtenzoitase «Don»-trassanke (5 km päivnouzmha orhal) kahtel mantel. «Uzlovai — Ščokino»-raudtekeskust läbitab lidnad.
Koume žilod mülüdas lidnankundha Kirejevskan ližaks: buran hilen kaivuziden Oktäbr'skii-žilo (3281 rist. vl 2010), pened Il'jinovk-stancii-žilo kaikenaigaižeta ristitištota i Šahti nomer 1-žilo (2 rist. vl 2010). Lidnankundan pind — 10,71 km².
Eläjad.
Vl 1939 radnikžilon ristitišt oli 7 205 eläjad, vl 1959 lidnan — 17 860 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 25 557 ristitud, lidnankundan — 28 840 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 27..30 tuhad eläjid vll 1979−2001 (30 503 rist. vl 1989). Kaik 29 184 ristitud elihe lidnankundas vl 2018. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman «Varastamatoi ihastuz»-jumalaižen kaks' jumalanpertid (kivine i puine) oma olmas lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkund om Bolohovon mašinansauvomižen tehnikuman Kirejevskan filial (erine politehnine tehnikum edel 2015. vot).
Irdkosketused.
*


Suvorov (lidn).
Suvorov () om Venäman lidn da lidnankund Tulan agjan päivlaskmas. Se om Suvorovan rajonan administrativine keskuz i kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Suvorovo-külä oli pandud Aleksandr Suvorov-sodavejan (1730−1800) armijan demobilizuidud saldatoil. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1949 kuti Čerepetin GRES:an sauvojiden Suvorovskii-žilo. Kätihe radnikžiloks vl 1951. Anttihe radnikžilole lidnan statusad Suvorov-nimenke vn 1954 12. päiväl elokud. Lidn om rajonan keskuseks vn 1958 keväz'kuspäi.
Elektrostancii radab sijaližel bural hilel i Kuzbassan kivihilel, sen seičeme blokad oma pästtud radho vll 1953−1966. GRES:an 8. i 9. energoblokad oma töhöpästtud vll 2014−2015.
Suvorov šingotase elektrusen i lämuden tehmižel (Čerepetin GRES), raudbetontegesiden da konstrukcijoiden pästandal, sömtegimištol (konditerine fabrik).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan päivnouzmaiženno röunanno, Čerepet'-jogen (49 km pitte, Okan oiged ližajogi) vezivaradimen (9 km², om saudud GRES:anke) hural randal, 190 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kalugan agjhasai om 12 km lodeheze orhal vai avtotel. Matkad Tulhasai om 73 km päivnouzmha orhal, 91 km avtotel vai 85 km raudtel. Lähembaine lidn om Čekalin 17 km päivlaskmha orhal vai 20 km avtotedme. «Tul — Smolensk»-raudtekeskust läbitab lidnad, Zbrodovo-raudtestancii (pohjoižpäivnouzmas) i 88nz' kilometr-platform (lodehes) ratas lidnas.
Suvorov om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 25,64 km².
Eläjad.
Vl 1959 lidnan ristitišt oli 14 143 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 18 973 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 20..21 tuhad eläjid vll 1989−2007 (21 900 rist. vl 1992). Ortodoksižen hristanuskondan nell' jumalanpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,7%, toižed rahvahad — 2,3%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Tulan tehniž-ekonomižen kolledž, sen Suvorovan filial.
Irdkosketused.
*


Donskoi (lidn).
Donskoi () om Venäman lidn da lidnümbrik Tulan agjan päivnouzmas. Se om agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, röunatab agjan kahtendenke Novomoskovsk-lidnanke lodehes.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vozil 1773−1776 kuti Jekaterina II-imperatornaižen illegitimižen Aleksei Bobrinskii-poigan usadib (jumalanpert', kaumuz i puišt oma kaičenus). Vl 1881 löutihe burad hil't usadiban ümbrištos, i vspäi 1883 saudihe kaivuzid samha hil't. Kätihe kaivajiden žilod A.I. Rikovan kaivudenno "Donskoi-radnikžiloks" vl 1929. Se oli Donskoin rajonan administrativižeks keskuseks vll 1932−1963. Anttihe radnikžilole lidnan statusad vn 1939 19. päiväl sügüz'kud. Buran hilen varad tuliba lophu 1960-nzil vozil.
Mülütihe lidnha mikrorajonikš nenid eländpunktoid vl 2005: Severo-Zadonsk-lidn, radnikžilod Podlesnii, Rudnev, Novougol'nii, Komsomol'skii, Kaivajiden (ven. "Шахтёрский"), Donantaguine (ven. "Задонье"). Lidnan ristitišt ližadui kahthe kerdha.
Donskoi šingotase kaivuzmašiništon tegimel, elektromašinansauvomižen tegimel (täudumižblokad, likutimed, andimed, joksmusen toižetimed), radiopaloiden pästandal (mikroshemiden korpusad), kahtel mebel'fabrikal, nahkprodukcijan i kengiden fabrikoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Bobrik-jogen randal (10 km pitte, Donan üläjoksmusen oiged ližajogi), 210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Toine pen' jogi om Ol'hovec. Bobrik lahkteb Donha Bobrik-mägi-lidnrajonan lodehes. Donantaguine i Severo-Zadonsk oma Donan hural randpolel. Matkad Tulhasai om 52 km päivlaskmha-lodeheze orhal, 61 km avtotel vai 70 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Uzlovai 5 km päivlaskmha orhal vai raudtedme, 7 km avtotedme, Novomoskovsk ani lodeheze, Kimovsk 10..15 km päivnouzmha orhal i teidme. «Väz'm — Sizran'»-raudtekeskust läbitab lidnad, "Bobrik-Donskoi"-raudtestancii radab lidnan päivlaskmas.
Donskoi om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 47,58 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 13 385 eläjad, vl 1959 — 30 310 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 64 552 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 66 700 eläjad vl 2005, edel eländpunktoiden ühtištust — 36 158 ristitud vl 1989. Ortodoksižen hristanuskondan nell' jumalanpertid da koume časounäd oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,6%, totarlaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 3,0%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Donskoin politehnine kolledž.


Ščokino.
Ščokino () om Venäman lidn da lidnankund Tulan agjan keskuzpalas. Se om agjan nellänz'-videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Ščokinon rajonan administrativine keskuz (vspäi 1932), mülüb rajonha vspäi 2006, rajonan kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1870 kuti žilo Ščokino-raudtestancijanno. Kätihe radnikžiloks vn 1934 1. päiväl heinkud, mülütihe sen ühtes lähižid žiloid. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1938 27. päiväl kül'mkud. Toižen mail'man sodan aigan lujad torad mäniba lidnan ümbrištos vn 1941 lopus. Lidn oli alištunu agjan tobmudele oikti vll 1950−2006.
Ščokino šingotase himižel tegimištol (azotheretused, kivivoinhimine produkcii, kapronkuidud) i špalanimetamižtegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan pohjoižpäivnouzmas, 240 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tulan keskushesai om 22 km pohjoižhe orhal, 23 km avtotel vai raudtel; röunhasai — 10 km. Toine lähembaine lidn om Sovetsk 11 km suvipäivnouzmha orhal vai 18 km avtotedme. Ščokino-raudtestancii radab lidnan keskuzpalan lodehes «Tul — Orel»-keskustal, mugažo om raudted Uzlovai-lidnhasai. M2-avtotrass om lidnan päivlaskmaižeks röunaks.
Ščokino om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 14,54 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 11 334 eläjad, vl 1959 — 45 556 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 58 139 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 70 tuhad eläjid vll 1976−1987 (70 318 rist. vl 1979). Ortodoksižen hristanuskondan üks'jäine jumalanpert' om olmas lidnas, se om Jumalanmaman «Kaikiden gorähižiden ihastuz»-jumalaižen pühäpert' (om saudud vll 1994−1999).
Rahvahad (2010): venälaižed — 96,1%, toižed rahvahad — 3,9%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Ščokinon politehnine kolledž i Tulan ekonomine kolledž (baziruiše Ščokinos kacmata nimitushe).
Irdkosketused.
*


Uzlovai.
Uzlovai () om Venäman lidn da lidankund Tulan agjan päivnouzmas. Se om agjan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Uzlovajan rajonan (vspäi 1924) administrativine keskuz.
Istorii.
Ezmäižed eländpunktad oliba olmas lidnan sijas neolital völ. Lidnan ümbrišton edeline ristitišt oli sirtud Uralan tegimidennoks Petr I-carin käskön mödhe.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1873 kuti žilo Hruščovskai-raudtestancijanno (). Raudtestancijan i žilon nimi om "Uzlovai" vspäi 1877, koumen ten raudtesol'm: Räžskhasai, Jelechasai i Tulhasai. Kätihe radnikžiloks vl 1926. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1938 11. päiväl sügüz'kud. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli alastunu bombardiruindale i oli okkupiruidud nacistoil (21. kül'mku — 14. tal'vku 1941). Uzlovai alištui agjan tobmudele vll 1943−2006. Buran hilen samine oli olmas lidnanno vhesai 2000, se tuli lophu. Vl 1986 lidnan i rajonan territorii oliba redustadud poukahtusen jändusil.
Uzlovai šingotase mašinansauvomižen tegimil (elektrolikutimed i kaičendministrusen tegim), raudten edheotandoil (vedimdepo), plastikan himižel tegimel, sömtegimištol (leibänkombinat, maidkombinat), omblendedheotandoil (mez'paidad, kengäd).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan lodehes, 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tulan keskushesai om 43 km lodeheze orhal, 49 km avtotel vai 50 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Kirejevsk 16 km päivlaskmha orhal vai 30 km avtotedme, Novomoskovsk 3 km pohjoižpäivnouzmha i 5 km pohjoižhe orhal vai avtotedme, 10 km pohjoižhe raudtedme, i Donskoi 5 km päivnouzmha orhal vai raudtedme, 7 km avtotedme.
«Don»-avtomagistral' (M4-trass) mäneb 7..10 km päivlaskmha lidnaspäi. Uzlovai I-raudtestancii sortiruindanke radab lidnan keskuzpalas «Moskv — Jelec»-keskustal. Uzlovai II-raudtestancii radab «Väz'm — Sizran'»-keskustal 1 km lodeheze lidnaspäi, se ühtenzoitab kaivuziden žiloidenke i Uzlovai III-stancijanke.
Uzlovai om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 25,00 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 17 936 eläjad, vl 1959 — 53 912 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 55 282 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 62..64 tuhad eläjid vll 1973−1996 (64 752 rist. vl 1979 i 64 889 rist. vl 1989). Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid oma olmas lidnas, sen ližaks protestantizman koume jumalanpertid: presviterianine, evangelistoiden i seičemenden päivän adventistoiden.
Rahvahad (2010): venälaižed — 96,9%, toižed rahvahad — 3,1%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Uzlovajan mašinansauvomižen kolledž i Uzlovajan raudtetehnikum — Piterin raudteühtenzoitusen universitetan filial.
Irdkosketused.
*


Aleksin.
Aleksin () om Venäman lidn Tulan agjan lodehes. Se om agjan nellänz'-videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Aleksinan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 13. voz'sadal. Mainitase ezmäižen kerdan dokumentoiš Aleksinan «ostmižes» Kijevan da kaiken Venän Petr-mitropolital (koli vl 1326) i Nikonan aigkirjas vl 1348. Nimitihe mehen Aleksandr- (lüh. Aleksa, Aleksä) vai Aleksei-nimen mödhe. Aleksin sai makundan lidnan oficiališt statusad vl 1777. Šingotihe tegimišton keskuseks 19. voz'sadan keskespäi raudtestancijan sauvondanke «Tul — Kalug»-raudtekeskustal («Väz'm — Sizran'»-raudten pala). Himižen kombinatan ezmäine jono (porhan tehmine) LEK:anke om saudud lidnas vll 1933−1941. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil lühüdaks pordoks, päzutihe vn 1941 tal'vkun 17. päiväl. Aleksin alištui agjan tobmudele vll 1958−2006.
Aleksin šingotase himižel kombinatal (sauvondmujud, mineraližed kanghad, plastiktegesed, räzinhijamad, antifriz), mehanižel tegimel (standartatoman tehnologižen mašiništon tehmine), sauvondmaterialiden pästandal (armaturtegim, betontegim, šebnän tehmine, raudbetontegesiden tegim), lihakombinatal i bumagkartonfabrikal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon päivlaskmas, Okan hural randal päpaloin, 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kalugan agjhasai om 2 km pohjoižhe vai päivlaskmha orhal. Matkad Tulhasai om 50 km suvipäivnouzmha orhal, 68 km avtotel vai 62 km raudtel. Lähembaine lidn om Tarus (Kalugan agj) 26 km pohjoižhe orhal vai 39 km avtotedme. Aleksin-raudtestancii om lidnan keskuzpalas (passažiroiden i jüguiden täht), Energetik- i Keskmäine- () raudtestancijad ratas lidnan päivlaskmas.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 6 527 eläjad, vl 1959 — 46 313 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 61 732 ristitud, lidnümbrikon viž kudendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 71..74 tuhad eläjid vll 1986−1998 (74 274 rist. vl 1989). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Jumalanmaman Emäganpäivän kaks' päjumalanpertid (vanh da uz'), kuz' jumalanpertid i kaks' časounäd oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,8%, ukrainalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 3,0%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Aleksinan mašinansauvomižen tehnikum i Aleksinan himiž-tehnologine tehnikum.
Irdkosketused.
*


Jefremov (lidn).
Jefremov () om Venäman lidn Tulan agjan suvipäivnouzmas. Se om agjan seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Jefremovan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 1630-nzil vozil kuti pen' "Jefremovskai-külä". Puine lidnuz oli saudud senno Mihail Födorovič-carin käskön mödhe vl 1637, muretihe lidnusen hudroid seinid 1680-nzil vozil. Sen aigan eländpunkt mainitase kuti Ofremovan (Afremovan) lidneihut (), möhemba Ofremov vai Afremov (ven. "Офремов, Афремов"). Jefremov sai makundan lidnan oficiališt statusad vl 1719 vai vl 1777. Šingotihe villän kazvatandal da torguindal. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (20. kül'mku — 13. tal'vku 1941). Jefremov alištui agjan tobmudele oikti vll 1951−2006.
Jefremov šingotase koumel himižel tegimel (sintetižen kaučukan, rikmuiktusen, biohimine — sötmižližadused), kazmusiden mikrobiologižiden kaičendabutusiden tegimel i sömtegimištol (leibtegim, maidkombinat, amerikaižen «Cargill»-kompanijan glükozan da patokan kombinat).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon päivlaskmas, Čoma Meč-jogen hural randal (244 km pitte, Donan oiged ližajogi), 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Lipeckan agjhasai om 10 km suvhe orhal. Matkad Tulhasai om 121 km pohjoižhe orhal, 143 km avtotel vai 166 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Dankov (Lipeckan agj) 71 km päivnouzmha orhal, 78 km avtotedme vai 140 km raudtedme, i Jelec (Lipeckan agj) 64 km suvhe orhal, 72 km avtotedme vai 81 km raudtedme.
"Jefremov"-raudtestancii radab lidnan päivnouzmas «Tul — Jelec»-keskustal vspäi 1874. «Don»-avtote (M4-trass) mäneb 6..10 km päivnouzmha lidnaspäi, ühtenzoitase senke kahtel sarakol.
Eläjad.
Vl 1897 lidnan ristitišt oli 9 tuhad eläjid, vl 1939 — 26 708 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 42 350 ristitud, lidnümbrikon koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 51..58 tuhad eläjid vll 1973−2001 (58 tuh. rist. vll 1986−1987). Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman «Pölištunuziden aznoičend»-jumalaižen päjumalanpert' (om saudud vll 1990−1996), kuz' jumalanpertid i nell' časounäd oma olmas lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Jefremovan himiž-tehnologine tehnikum i Räzanin medicinižen universitetan filial.
Irdkosketused.
*


Kimovsk.
Kimovsk () om Venäman lidn Tulan agjan päivnouzmas. Se om Kimovskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 17. voz'sadal kuti "Mihailovk-külä". Se mainitase ezmäižen kerdan "Sur' Mihailovk"-nimenke (). Raudte mäni külänno 1870-nzil vozil, "Jepifan-stancii radaškanzi vn 1874 tal'vkus, i sauvoškanzihe Mihailovskii-žilod senno. Kätihe žilod rajonan keskuseks vl 1926. Nimitihe rajonad "Kimovskijaks" «Norišton kommunistine internacional»-organizacijan abbreviaturan mödhe (ven. "КИМ") vl 1930 erištamha lähižen Mihailov-lidnan rajonaspäi Räzanin agjas. Udesnimitihe Mihailovskii-žilod nügüdläižikš i panihe radnikžiloks vn 1948 23. päiväl kezakud. Šingotihe buran hilen samižel ende. Kimovsk sai lidnan statusad vn 1952 31. päiväl keväz'kud. Se alištui agjan tobmudele oikti vll 1958−2006.
Kimovsk šingotase radioelektromehanižel tegimel, «Gidroprivod»-tegimel, leibtegim i kaks' omblendfabrikad ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan lodehes, Volgan i Donan vezijagandal, 210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tulhasai om 65 km päivlaskmha-lodeheze orhal, 75 km avtotedme vai 85 km raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Donskoi 10..15 km päivlaskmha orhal i teidme, i Novomoskovsk 15..20 km päivlaskmha-lodeheze orhal i teidme. "Kimovsk"-raudtestancii radab lidnas «Tul — Räžsk»-keskustal.
Kimovsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 17,28 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 1 993 eläjad, vl 1959 — 39 490 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 28 485 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 42..44 tuhad eläjid vll 1967−1979 (44 490 rist. vl 1970). Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman «Heita minun opalad»-jumalaižen jumalanpert' om saudud lidnas vspäi 1997.
Rahvahad (2010): venälaižed — 96,4%, totarlaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 2,6%.
Professionaližen opendusen aluzkundad sijadasoiš lähembaižiš lidnoiš.
Irdkosketused.
*


Lipki (lidn).
Lipki () om Venäman lidn da lidnankund Tulan agjan keskuzpalas. Mülüb Kirejevskan rajonha, sen kahtenz'-koumanz' surtte lidn.
Istorii.
Ende Lipki-külä oli lidnan sijas 17. voz'sadaspäi. Buran hilen samine zavodiše külänno 1940-nzil vozil.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud kaivuzžiloiden ühtištusel vl 1951 kuti "Lipkovskii-radnikžilo" (). Se sai lidnan statusad nügüd'aigaiženke nimitusenke vl 1955. Hilen samine jätkustui vhesai 1991.
Lipki šingotase savičtegimel, lämoipalonvastaižen produkcijan pästandal i leibtegimel. Nevondkundaližel aigal maidtegim radoi mugažo.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan päivlaskmaiženno röunanno, Upanjogen oiktal randpolel (343 km pitte, Okan oiged ližajogi), 2..3 kilometras jogespäi i sen Ščokinon vezivaradimespäi (5,7 km²), 240 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tulhasai om 29 km pohjoižhe orhal vai 41 km avtotel, Kirejevsk-rajonkeskushesai — 15 km päivnouzmha orhal vai 21 km avtotedme. Toižed lähembaižed lidnad oma Sovetsk 5 km päivlaskmha orhal vai 10 km avtotedme, i Bolohovo 18 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha orhal vai 25 km avtotedme. «Sovetsk — Lipki — Kirejevsk»-raudtekeskust om muretud, ted oma heittud, raudtestancii om sauptud. Lähembaine passažirraudtestancii radab Ščokino-lidnas 19 km päivlaskmha-lodeheze avtotedme.
Komsomol'skii-žilo (642 rist. vl 2017) oli lidnan palaks edel 2009. vot, se mülüb lidnankundha Lipkin ližaks.
Eläjad.
Vl 1959 lidnan ristitišt oli 19 435 eläjad (kaikiš suremb), vl 1989 — 10 355 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 8 719 ristitud, lidnankundan — 9 384 ristitud, rajonan kahesandez. Kaik 9 114 ristitud elihe lidnankundas vl 2018. Seičemenden päivän adventistoiden loičendpert' radab lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,0%, totarlaižed — 1,2%, saksalaižed — 1,2%, ukrainalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 2,4%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Bolohovon mašinansauvomižen tehnikuman Lipkin filial (edel 2016. vot — erine politehnine tehnikum).


Sovetsk (Tulan agj).
Sovetsk () om Venäman lidn da lidnankund Tulan agjan keskuzpalas. Mülüb Ščokinon rajonha, sen kahtenz' lidn i koumanz' eländpunkt eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Ende Nikol'skoje-külä oli olmas lidnan sijas, om znamoitud vn 1793 kartal ezmäižen kerdan. Nügüdläine eländpunkt om registriruidud vn 1949 26. päiväl redukud kuti Ščokinon GRES:an sauvojiden "Sovetskii"-radnikžilo. Se sai lidnan statusad nügüd'aigaiženke nimenke vn 1954 31. päiväl tal'vkud, mülütihe Upinskii-žilod sihe.
Sovetsk šingotase Ščokinon GRES:al (radab londuseližel gazal, 400 MVt) i kalaedheotandal senno, mašinansauvomižen tegimel (katilmašiništ, torvveimed, metalližkonstrukcijad), lämuzizoläcijan da konstrukcijoiden tegimel, personaližen gigijenan i bumagtegesiden tegimel, omblendfabrikal, mugažo mebel' kezaküläpertiden täht pästtase punümbriradajal tegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan päivnouzmaiženno röunanno, Upanjogen (343 km pitte, Okan oiged ližajogi) Ščokinon vezivaradimen (5,7 km²) hural randal, 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tulan keskushesai om 25 km pohjoižhe orhal, 40 km avtotel vai raudtel, Ščokino-rajonkeskushesai (passažirraudtestancii) — 11 km lodeheze orhal, 18 km avtotedme vai raudtedme. Toine lähembaine lidn om Lipki 5 km päivnouzmha orhal vai 10 km avtotedme.
Sovetsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 10,58 km².
Eläjad.
Vl 1959 lidnan ristitišt oli 10 099 eläjad, vl 1970 — 11 024 eläjad (kaikiš suremb). Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 7 536 ristitud, rajonan seičeme procentad. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Dimitrii Rostovalaižen jumalanpert' om olmas ani suvipäivlaskmha lidnaspäi Kostomarovo-küläs.
Rahvahad (2010): venälaižed — 96,8%, toižed rahvahad — 3,2%.
Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.


Čekalin (lidn).
Čekalin (, edel 1944. vot Lihvin) om Venäman lidn da lidnankund Tulan agjan päivlaskmas. Mülüb Suvorovan rajonha, sen kahtenz' lidn i videnz' eländpunkt eläjiden lugun mödhe. Venäman üks' kaikiš penembiš lidnoišpäi, vaiše Innopolis om penemb.
Istorii.
Om löutud neolitan i paleolitan seižutesid, severz'-se amuižid lidnoid Čekalinan ümbrištos, sidä kesken Devägorsk-lidnan (ven. "Девягорск", 11. voz'sada — 1147. voz') Dun-jändused (ven. "городище Дуна").
Lidn om tetab vspäi 1565 kuti "Lihvin"-lidnuz (). Maine pudotez om kaičenus puižes lidnusespäi. Lihvin oli makundan keskuseks vspäi 1727. Šingotihe torguindlidnaks Okanjogel 19. voz'sadan augotišes, torgovanoiden i valdkundan sauvusiden pertišt om olmas tämbäi-ki. Aigan mändes Okanjogi madalzdui i eile laivjogeks, raudted oma saudud edahan lidnaspäi, i se tuli lanktushe. Vll 1905−1941 Lihvin-stancii radoi Okan vastrandal. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil kaks' kud vl 1941. Om udesnimitadud nügüdläižikš vl 1944 surmitud vn 1941 kül'mkus noren Aleksandr Čekalin-partizanan kanzannimen mödhe. Lidn oli Čekalinan rajonan keskuseks vll 1944−1958.
Čekalin šingotase valdkundan aluzkundoiden radol. Nevondkundaližen aigan edheotandad oma okaidud: maidtegim, sijakatusiden edheotand, lapsidensanatorii, mechoz.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan päivlaskmaiženno röunanno, Okan hural vanoikahal randal, 190 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, jogen veden tazopind om 122 m ü.m.t.. Kalugan agjan röun om ani päivlaskmha lidnaspäi. Matkad Tulhasai om 90 km päivnouzmha orhal vai 111 km avtotel, Suvorov-rajonkeskushesai (lähembaine lidn) — 17 km päivnouzmha orhal vai 20 km avtotedme. "Čekalin"-raudtestancii om saudud 7 kilometras lidnaspäi i eile rados vspäi 2009.
Čekalin om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 5,42 km².
Eläjad.
Vl 1897 lidnan ristitišt oli 1 600 eläjad, vl 1939 — 2 384 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 994 ristitud, rajonan koume procentad. Kaikiš suremb ristitišt oli 2 900 eläjad vl 1856. Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Jumalanmaman pühäpertihe Ezivendan jumalanpert' (saudihe vll 1821−1835) i üks' časoun' (1913) oma olmas lidnas, ende ph. Stroican päjumalanpert' i kaks' jumalanpertid oliba olmas niiden ližaks.
Rahvahad (2010): venälaižed — 93,4%, moldovalaižed — 1,3%, totarlaižed — 1,2%, ukrainalaižed — 1,1%, pol'šanmalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 1,9%.
Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.


Novomoskovsk (Venäma).
Novomoskovsk () om Venäman lidn Tulan agjan päivnouzmas. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Novomoskovskan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel 2008. vot — rajonan).
Istorii.
Ezmäine eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1765 kuti Jekaterina II-imperatornaižen volostin "Bobriki-usadib" Jepifanin makundas, möhemba hänen illegitimižen Aleksei Bobrinskii-poigan žilo. Vl 1930 järedan himižen «Azot»-kombinatan sauvond i buran hilen samine zavodišoiš žilonno, i sil-žo vodel kätihe žilod Bobriki-lidnaks (). Vozil 1930−1935 lidnan ristitišt ližadui lujas, mehed tuliba kaikes valdkundaspäi. Vll 1933−1961 lidnan nimi oli Stalinogorsk (ven. "Сталиного́рск") valdkundan Iosif Stalin-lideran psevdoniman mödhe. Ühtištuihe Sokol'niki-lidnad Novomoskovskanke vn 2008 redukus.
Novomoskovsk šingotase himižel tegimištol (heretusiden «Azot»-kombinat, organižen sintezan tegim, «Procter & Gamble»-kompanijan kodihimijan tegim, plastikan tehmine), sauvondmaterialiden pästandal (sauvondgipsan edheotand sijaližel torhudel, keramikan i lämoinvastaižiden materialiden tegimed, raudbetontegesed, Penopleks-lämuzizoläcii), Novomoskovskan GRES:al. Koume tedoaluzkundad (himijan i kaivuztegimišton polhe), koume järedad adivpertid.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Keskvenän ülüden pohjoižpalas, 236 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Don-jogen purde sijadase lidnan territorijal. Om saudud Lübovk- (2,8 km²) i Šat-jogen (vspäi 1932, 12,5 km²) vezivaradimid lidnan pohjoižpalas (Okan oigedpol'ne bassein). Matkad Tulhasai om 48 km päivlaskmha-lodeheze orhal, 59 km avtotel vai 70 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Kimovsk 10..15 km suvipäivnouzmha orhal i teidme, Donskoi ani suvhe, Uzlovai 3 km suvipäivlaskmha i 5 km suvhe orhal vai avtotedme, 10 km suvhe raudtedme.
"Novomoskovskai-1"-päraudtestancii radab lidnas, lidnelektrojonused ajadas raudterenghadme i ühtenzoittas Donskoi-lidnanke. Kaik om kümne raudtestancijad da seižutezplatformad lidnas. «Don»-avtote (M4-trass) mäneb 7 km päivlaskmha lidnaspäi.
Eläjad.
Vl 1897 žilon ristitišt oli 13 tuhad eläjid, vl 1939 lidnan — 76 186 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 131 386 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 145..147 tuhad eläjid vll 1975−1993 (147 tuh. rist. vll 1982 i 1986−1987). Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Emäganpäivän mez'jumalankodi (vspäi 1995, ühtennimiženke päjumalanpertinke i kahtenke jumalanpertinke), kaks' jumalanpertid i časoun' oma olmas lidnas, mugažo protestantizman koume pühäpertid (seičemenden päivän adventistoiden, vižkümnenden päivän, evangelistoiden).
Rahvahad (2010): venälaižed — 96,6%, toižed rahvahad — 3,4%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Novomoskovskan medicinine, fizkul'turan da sportan, politehnine i muzikaline kolledžad, sauvondtehnikum, Moskvan üläopendusen aluzkundoiden viž filialad.
Irdkosketused.
*


Stupino.
Stupino () om Venäman lidn Moskvan agjan suves. Se om Stupinon lidnümbrikon administrativine keskuz (edel vn 2017 heinkud — rajonan).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1507 kuti "Stupinskii počinok"-külä, möhemba Stupino-külä. Sauvoškanzihe "Elektrovoz"-radnikžilod («elektrovedim») vll 1934−1938, no nevondkundaline tobmuz päti šingotada puruvedimid, i sauvond oli udesprofiliruidud tehmaha lendimiden paloid. Radnikžilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vn 1938 17. päiväl kezakud. Stupino oli alištunu agjan tobmudele oikti vll 1939−2001 i oli sauptud lidnaks vhesai 1991.
Stupino šingotase sömtegimištol (maidkombinat, leibänkombinat, konditerižen «Mars»-kompanijan tegimed), sauvondmaterialiden pästandal (raudbetontegesed, kuivad segoitused, keramine apakut, lämuzizoläcii, špalerad), aviamašiništon tegimil i mujumetallurgijan kompanijal, kodihimijan, gigijenan i stökolplastikan tegimil, mugažo alüminiiastjoiden, paličikoiden i pakuitesen edheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon suves, Okan hural randpolel, 185 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tulan agjan röunhasai om 10 km suvipäivlaskmha orhal. Matkad Moskvan röunhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 88 km pohjoižhe-lodeheze orhal, avtotel vai raudtel. Lähembaine lidn om Kašir ani suvipäivnouzmha Okan oiktal randal.
"Stupino"-raudtestancii radab lidnan pohjoižes vspäi 1900, koume seižutezpunktad om lidnas mugažo. «Don»-mante (M4-trass) mäneb 2 km päivlaskmha lidnaspäi. Stupino (Krutiški)-sodalendimport om tomha jüguid.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 18 980 eläjad, vl 1959 — 45 295 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 66 816 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli 72..74 tuhad eläjid vll 1982−1992 (74 476 rist. vl 1989). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Stroican Belopesockii-naižjumalankodi (aluz om pandud vl 1498), koume jumalanpertid i koume časounäd oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,6%, ukrainalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 3,1%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Stupinon tehnikum, Moskvan agjan medkolledžan filial, Moskvan üläopendusen aluzkundoiden koume filialad.
Irdkosketused.
*


Taldom.
Taldom () om Venäman lidn Moskvan agjan pohjoižes. Se om Taldoman lidnümbrikon administrativine keskuz (edel vn 2018 heinkud — rajonan).
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš vl 1677 kuti "Taldom"-külä, möhemba žilo. Šingotihe ümbrištonke erazvuiččiden kengiden tehmižel da niiden jarmankoil, sen jäl'ghe joganedal'žel kengiden torgusel. Om kaičenus äi torgovanoiden pertid.
Žilo sai lidnan statusad vn 1918 3. päiväl tal'vkud, udesnimitihe "Leninsk:aks". Kätihe Leninskad makundan keskuseks vn 1921 elokus. Lidn nimitase eziauguižikš vn 1931 keväz'kuspäi erištamha rajonad Moskvan agjan toižes rajonaspäi Leninan oiktastuseks. Kengiden pramozl tuli lophu 1930-nzil vozil.
Taldom šingotase sauvondmaterialiden pästandal (katused i sendvičpanelid), toižed tegimed sijadasoiš lähiženno Severnii-žilonno 4 km päivnouzmha: kengiden fabrik, radiooigendai keskuz, tehnologižen mašiništon tegim.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon keskuzpalas, 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tverin agjhasai om 8 km lodeheze orhal. Matkad Moskvan röunhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 90 km suvhe orhal, avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Dubn 21 km päivlaskmha orhal, 36 km avtotedme vai 50 km raudtedme, i Kimri (Tverin agj) 20 km lodeheze orhal vai raudtedme, 27 km avtotedme.
"Taldom-Savölovskii"-raudtestancii radab lidnan suviröunal vspäi 1901, lühetas "Taldom" aigplanoiš.
Eläjad.
Vl 1897 žilon ristitišt oli 1 200 eläjad, vl 1939 lidnan — 9 910 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 13 819 ristitud, rajonan (nüg. lidnümbrik) nelländez. Kaikiš suremb ristitišt oli enamba 14 tuhad eläjid vll 1989−2001 (14 600 rist. vl 1992). Ortodoksižen hristanuskondan Mikoi-arhangelan jumalanpert' (om saudud vll 1800−1808) i kaumžoman časoun' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,4%, ukrainalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 4,6%.
Lidnankundan jäl'gmäine pämez' oli Jurii Žurkin (2013−2018).
Professionaližen opendusen aluzkund om Moskvan gubernijan čomamahtoiden kolledž — Taldoman filial.
Irdkosketused.
*


Torahein.
Torahein () om kaks'vozne heinäsine morii kazmuz. Mülüb Paslönanvuiččed-sugukundan Torahein-heimho, sen tipine erik.
Leviganduz.
Torahein om levitadud kazmuz, eziauguine areal om Evrazii (päiči vilus vös) i Afrikan pohjoine. Om introduciruidud i mectunu erik Pohjoižamerikas i Avstralijas.
Kazvab rujoheinäks okaidud maiš, teveril i eländsijidenno, pustolänidme, pöudoil. Torahein om ottud kul'turha, kazvatadas zell'torhudeks väghižil rohlil mahusil.
Ümbrikirjutand.
Kazmusen kaik palad oma toksižed lujas alkaloididen olendan tagut, haižub vastmel'žikš. Erikon latinine "niger"-nimituz «must» om anttud äniklehtesiden alusen mujun tagut.
Jurišt om värtmudenvuitte pehmed, sarakoičese, 2..3 santimetrhasai diametral. Lehtesed oma karvakahad pehmdad, čereduišoiš, alah om vauktamb. Sädab lehtesid jurespäi ezmäižel vodel. Sanged seikh 115 santimetrhasai kortte kazvab kahtendel vodel, sarakoičese. Pakuižetabad änikod kazdas seikhen i barboiden agjoiš, ned oma 20..45 mm surtte, leikan formal.
Plod om kaks'palaine konorüt kukšinan formal, oleskeleb küps heinkus-elokus. Semned oma henod äiluguižed.
Kävutand.
Kaik preparatad kävutasoiš vaiše lekarin pätandan mödhe i irdpolel tobjimalaz. Ottas semnid spravitajan voin purtkeks, unotez seikhen nahkaspäi om hambhiden läžundoid vaste. Varhapandas lehtesid () ezmäižen voden lopus i kahtenden voden heinkus änikoičendan aigan. Sadas tarbhaižiden substancijoiden ekstraktoid, oz., anestetikoid.
Mezjäižed keratas kazmusespäi vähän nektarad, toraheinän heid'om om travii heiden täht.
Torahein tob gallücinacijoid i om toksine penes lugumäras eskai, piidab pesta südäikohtud pigai. Travindan tundused tuldas 15..20 minutas. Čomad änikod vedatadas lapsiden tarkust, ka tariž heitta kaik kazmusid eländpunktoišpäi.


Volokolamsk.
Volokolamsk () om Venäman lidn Moskvan agjan päivlaskmas. Se om Volokolamskan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel vn 2019 heinkud — rajonan). Om «sodahoštusen lidn»-arvonke vspäi 2010.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Suzdalin aigkirjas vl 1135 kuti "Volok", siš-žo vl 1178 "Laman Volok"-nimitusenke, oli "Volok Lamal"-nimi mugažo. Strategine lidn oli tarabošsijal Volgan i Okan keskes, i sikš alištui londoile. Oli Volokan ruhtinazkundan keskuseks vll 1456−1513. Kätihe Volokolamskan makundan lidnaks vspäi 1781. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil vn 1941 lopus (27. reduku — 20. tal'vku).
Volokolamsk šingotase avtopaloiden tegimel, korrozijanvastaižiden materialiden edheotandal, pakuitesen tegimel (alüminiibankad), sömtegimištol (maidtegim, konditerine fabrik, paštetiden tegim), plastiktegesiden edheotandal vannhonusen täht.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon keskuzpalas, Lam-jogen randoil ližajogidenke (139 km pitte, Volgan oigedpol'ne bassein), 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vedase läz 15 km pohjoižespäi suvhe, istorine keskuz om lidnan pohjoižes nügüd'aigan. Matkad Moskvan röunhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 98 km päivnouzmha orhal, avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Ruz 40 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal vai 53 km avtotedme, i Visokovsk 49 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 61 km avtotedme.
"Volokolamsk"-raudtestancii radab lidnan suves vspäi 1904. «Baltii»-avtote (M9-trass) läbitab lidnan keskust.
Eläjad.
Vl 1897 lidnan ristitišt oli 3 091 eläjad, vl 1939 — 5 413 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 23 433 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli 24 800 eläjad vl 2005, edel eländpunktoiden ühtištust — enamba 18 tuhad eläjid vll 1979−1992. Se poleneb lähižen järedan rujopoligonan ekspluatacijan tagut.
Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Eläbzdusen päjumalanpert' (om saudud 15.-19. voz'sadoil), nell' jumalanpertid, koume časounäd i Kremlin pühäpertid oma olmas lidnas, mugažo baptizman i islaman loičendpertid üksin.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Volokolamskan agrarine tehnikum Ivanovskoje-žilos ani lodeheze, Krasnogorskan kolledžan Volokolamskan filial (ende erine Volokolamskan oiktusen, ekonomikan i varuitomuden kolledž), Moskvan üläopendusen aluzkundoiden severz'-se filialad.
Irdkosketused.
*


Himki.
Himki () om Venäman lidn da lidnümbrik Moskvan agjan keskuzpalan lodehes. Se om agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Moskvan lodehline ezilidn.
Istorii.
Äiluguižed žilod da küläd mainitasoiš Himkin territorijal 16. voz'sadaspäi, sidä kesken Himki-külä. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1850 kuti "Himskai-raudtestancii" da žilo senno «Moskv — Piter»-raudtel, radaškanzi vn 1851 kül'mkus. Stancijan ümbrišt oli kezaküläpertiden tahond 1920-nzihe vozihesai. Kätihe Himkid radnikžiloks vl 1937 i sauvoškanzihe kahtent aviategint. Anttihe lidnan statusad vn 1939 26. päiväl keväz'kud. Lidn oli Himkin rajonan keskuseks vll 1940−1960 i 1965−2005. Ühtištuihe Shodn'-lidnad Himkinke vn 2004 sügüz'kus.
Himki šingotase aviakosmižen sarakon kahtel tegimel (raketlikutimed, kosmižed apparatad), zenitraketsistemiden projektiruindan konstruktorbürol, sauvondan edheotandoil, Venäman kaikiš järedamban Šeremetjevo-lendimportan logistižil keskustoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase kanalan Moskvan nimed oiktal randal tobjimalaz (128 km pitte, ühtenzoitab Volgad Moskv-jogenke), 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om penid jogid lidnan territorijal, sidä kesken Moskvan hurad ližajoged: Himk-jogen (vai "Хи́нска, Хи́нка" 18 km pitte) üläjoksmuz Himkan mecas i Shodn'-jogi (ven. "Схо́дня" 47 km pitte) lidnümbrikon päivlaskmas. Lidnümbrik röunatab Moskvanke suves, keskuzpalas i lodehes. Toižed lähembaižed lidnad oma Dolgoprudnii ani päivnouzmha, Lobn' 10 km pohjoižpäivnouzmha, Krasnogorsk 12 km suvipäivlaskmha i Zelenograd (Moskvan pala) 4 km lodeheze.
«Moskv — Piter»-raudtekeskust i «Venäma»-avtote (M10-trass, Moskv — Piter) mändas lidnan keskuzpalan kal't. Maksline «Neva»-avtote (M11-trass, Moskv — Piter) läbitab lidnan päivnouzmad. Rahvahidenkeskeine civiline Šeremetjevo-lendimport ("SVO / ШРМ", 50 mln passažiroid vl 2019) radab Himkin pohjoižes.
Eläjad.
Vl 1926 žilon ristitišt oli 2 876 eläjad, vl 1939 lidnan — 23 092 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 207 425 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Ortodoksižen hristanuskondan 17 jumalanpertid i 8 časounäd oma olmas lidnas, mugažo protestantizman kaks' jumalanpertid (baptistoiden i evangelistoiden).
Rahvahad (2010): venälaižed — 91,9%, ukrainalaižed — 1,8%, armenijalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 5,0%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Himkin tehnikum, üläopendusen kaks' akademijad (civiližen kaičendan, privatine turizman) i Moskvan valdkundaline kul'turan institut.


Jegor'jevsk.
Jegor'jevsk () om Venäman lidn Moskvan agjan päivnouzmas. Se om Jegor'jevskan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel vn 2015 kül'mkud — rajonan).
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš vl 1462 kuti "Visokoje"-külä («korged»). Möhemba kätihe küläd "Jegorije-Visokoje"-žiloks, nimitihe jumalanpertin Jegorii-pühämehen mödhe, hän-žo Jurgii-vägestusenkandai. Žilo sai makundan lidnan statusad vn 1778 kahtendes poles, udesnimitihe "Jegor'jev:aks", sid' nügüdläižikš. Šingotihe leibän jogavoččil jarmankoil i kanghiden tehmižel 19. voz'sadaspäi. Raudtesarak tuli lidnha Voskresenskaspäi vl 1869. Saudihe vedenveimen vodele 1877.
Jegor'jevsk šingotase mehanižel tegimel, räzintehnižiden tegesiden edheotandal, raudtekaluišton tegimel, sauvondmaterialiden tegimil (laminat, lämuzizoläcii), sömtegimištol (jauhtegim, leibtegim, lihakombinat, kofen pakuindedheotand), kengiden «Kotofei»-edheotandal, «Gedeon Richter»-zell'kompanijan tegimel. Nevondkundaližen aigan tömašinoiden tegim, kanghiden fabrik, nübliden edheotand, omblendfabrik i punümbriradajan kombinat radoiba mugažo.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon lodehes, Meščoran alangišton lodehližel röunal, Guslic-jogen üläjoksmusen randoil (36 km pitte, Moskvan hurapol'ne bassein), 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvan röunhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 100 km lodeheze orhal, avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Voskresensk 23 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, 28 km avtotedme vai raudtedme, i Kurovskoje 23 km lodeheze-pohjoižhe orhal, 29 km avtotedme vai raudtedme.
"Jegor'jevsk I"-raudtestancii radab lidnan lodehes vspäi 1870 (ende muite Jegor'jevsk), "Jegor'jevsk II"-seižutezpunkt (vspäi 1930) om sen palaks i üks'jäine lidnas passažiroiden täht, lühetas "Jegor'jevsk" aigplanoiš. Raudtestancii sijadase «Kurovskoje — Voskresensk»-keskustal.
Eläjad.
Vl 1897 lidnan ristitišt oli 19 200 eläjad, vl 1939 — 56 314 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 70 081 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb ristitišt oli enamba 70 tuhad eläjid vll 1973−2001 (74 200 rist. vl 1992) i om vspäi 2010 (73 766 rist. vl 2018). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Stroican Mariinskii-naižjumalankodi Stroican päjumalanpertinke, ph. Aleksandr Nevalaižen päjumalanpert' i nell' jumalanpertid oma olmas lidnas, mugažo vanhuskolaižiden pühäpert'.
Rahvahad (2010): venälaižed — 92,9%, uzbekad — 2,6%, toižed rahvahad — 4,5%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Jegor'jevskan aviatehnine kolledž, Jegor'jevskan tehnikum i Jegor'jevskan tehnologine institut.
Irdkosketused.
*


Dubn.
Dubn () om Venäman tedolidn da lidnümbrik Moskvan agjan pohjoižes.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 11. voz'sadan augotišes, mainitase vspäi 1134, oti 6 gektarad, mongoližed sodaväged paniba lidnad mantazole vl 1238. Dubnan muitpunkt oli olmas hätken sen sijas Suren Uz'lidnan tazovaldkundan i Pohjoižpäivnouzmaižen Venän röunal. Gorodišče-žilo oli olmas Dubnan jogensun randal.
Panihe peitol'žen Dubno-tedožilon alust vl 1947. Kätihe eländpunktad oficialižeks radnikžiloks vl 1954, anttihe lidnan statusad vl 1956, om olmas nügüdläiženke nimenke vspäi 1958. Ühtištuihe Ivan'kovo-lidnanke (alusenpandud vl 1937) vn 1960 13. päiväl tal'vkud. Om tedolidnan statusanke vspäi 2001.
Dubn šingotase ladimensauvomižen «Tenzor»-tegimel, mašinansauvomižen tegimel (aviakosmine sarak), kontrol'sistemiden projektiruindan edheotandal, südäitukuižen fizikan tedoidusil mail'man znamoičendanke i Ivan'kovon GES:al.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Volg-jogen randoil, Dubn-jogen (167 km pitte) lanktendanno oiktalpäi, 125 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kanal Moskvan nimed zavodiše lidnas, mäneb Ivan'kovon vezivaradimespäi. Röunatab Tverin agjanke. Matkad Moskvan rengazavtotehesai om 121 km suvhe. Lähembaižed lidnad oma Kimri (Tverin agj) pohjoižpäivnouzmha, Taldom päivnouzmha, Konakovo (Tverin agj) päivlaskmha-suvipäivlaskmha.
Eläjad.
Vl 1959 lidnan ristitišt oli 14 009 eläjad, vl 1967 — 39 tuhad eläjid. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe 70 700 ristitud elihe lidnas. Kaikiš suremb ristitišt om enamba 70 tuhad eläjid vspäi 2010 (75 179 rist. vl 2016). Ortodoksižen hristanuskondan kuz' jumalanpertid i kaks' časounäd oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,7%, ukrainalaižed — 1,7%, toižed rahvahad — 3,6%.
Lidn om järed openduzkeskuz: Valdkundaline «Dubn»-universitet, Moskvan üläopendusen aluzkundoiden koume filialad, Moskvan agjan tegimištoliž-ekonomine kolledž, Moskvan agjan agrariž-tehnologine «Dubn»-tehnikum.


Tül'pan.
Tül'pan () om äivoččiden heinäsižiden laukkerakahiden kazmusiden heim. Mülüb Lilijanvuiččed-sugukundha. Enamba 80 erikod, tipine om Gesneran tül'pan ().
Gesneran tül'pan i sen gibridad Fosteran tül'pananke oma kaikiš znamasižemb dekorativine kazmuz laukkeranke, lugetas läz 1800 kommertižid sortuid da toižendoid.
Leviganduz.
Libub Keskuzazijaspäi, kazvoi amuižen Tetis-valdmeren randal. Mecerikod oma levitadud Evrazijan suvitahondoidme. Kaikiš suremb erikoiden erazvuiččend vasttase Keskuzazijan mägirajoniš: Iranan pohjoine, Pamir i Tän'-Šan'.
Kul'turkazmused sünduihe Azijas 11. voz'sadal, kazvatadihe avaros Ottomanan imperijas 15.-18. voz'sadoil. Mail'man selekcijan i kazvatandan pärajon om Alamad 17. voz'sadaspäi.
Ümbrikirjutand.
Tül'panan heimon erikod kuvazuiba elämhä stepiš, letetazangištoden röunoil i mägitahondoiš. Niiden klimat om päivoikaz vilunke tal'venke, keväz' om lühüd neps, kezal om räk kuiv. Tül'pan ehtib kazda, änikoita i antta ploduid, jagada laukkerad lühüdan keväz'ližen vegetacijan aigan. Kezal kazmusen šingotez om lujas vitk i keskitase laukkeras. Jagab laukkerad joga vodel narcissan erineden. Tül'pan kazvab semnespäi änikoihesai koume-seičeme vot. Sädab žomid londuses.


Elektrostal'.
Elektrostal' () om Venäman lidn da lidnümbrik Moskvan agjan päivnouzmas. Se om agjan kahesanz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Ende nened küläd oliba lidnan territorijal: Afanasovo, Šebanovo i Visokovo. Zatišje-mectahond () oli läz niid. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1916, konz sauvoškanzihe kaks' tegint: raudan elektrometallurgijan tegim i šlibakoiden Bogorodskii-tegim. Molembad tegimed radaškanziba voden 1917 aigan, ned oma olmas tämbäi-ki. Vl 1925 nimitihe Zatišje-pol'stancijad "Elektrostalikš". Radnikžilon nimituz oli "Zatišje" vhesai 1928. Se sai lidnan statusad vn 1938 26. päiväl tal'vkud.
Elektrostal' šingotase südäitukuižen poltusen tegimel, raudan elektrometallurgijan «Elektrostal'»-tegimel (hüväladuline teraz lomuspäi), mašiništon tehmižel katilpertiden, metallurgižen i atomižen sarakoiden täht, sauvondmaterialiden pästandal (rosttumatomad torved, pertinsauvomižen kombinat — beton, sauvondblokad), himižen kaičendan abutusiden i fil'triden tehmižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kläz'm-jogen oiktal randpolel, 5 kilometras jogespäi, 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Mecmassivad oma kaičenus lidnan päivnouzmaižen i päivlaskmaižen röunoidenno. Matkad Moskvan rengazavtotehesai om 38 km päivlaskmha. Lähembaižed lidnad oma Noginsk 1 km pohjoižhe i Pavlovskii Posad 10 km päivnouzmha.
Raudteplatformad oma Metallurg (suvipalas), Elektrostal' (keskuses) i Mašinostroitel' (pohjoižes) sarakol Černogolovkhasai «Moskv — Vladimir»-keskustaspäi. Moskvan pen' avtorengaz (A107-trass) läbitab lidnan päivlaskmad. «Volg»-avtote (M7-trass) mäneb 1 km pohjoižhe lidnaspäi.
Viž küläd i viž žilod mülüdas lidnümbrikho Elektrostalin ližaks vspäi 2018. Kaikiš surembad oma Vsevolodovo-külä (2959 rist. vl 2010) i Uded Pertid-žilo (, 1630 rist. vl 2010). Lidnümbrikon pind om 135,36 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 42 607 eläjad, vl 1959 — 96 922 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe 155 196 ristitud elihe lidnas. Kaikiš suremb ristitišt oli 153 tuhad eläjid vll 1990−1992 i 155..158 tuhad eläjid vspäi 2010 (158 508 rist. vl 2017). Kaik 165 364 ristitud elihe lidnümbrikos vl 2019.
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,8%, ukrainalaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 2,6%. Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid i koume časounäd oma olmas lidnas, jumalanpert' i kuz' časounäd lidnümbrikon toižiš eländpunktoiš.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma viž kolledžad, Elektrostalin politehnine institut i Moskvan üläopendusen severz'-se filialad.


Domodedovo (lidn).
Domodedovo () om Venäman lidn da transporttesol'm Moskvan agjan keskuzpalan suves. Se om agjan kümnenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Domodedovon lidnümbrikon administrativine keskuz (edel 2005. vot — rajonan).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1900 kuti žilo udenno raudtestancijanno «Moskv — Pavelec»-raudtel, nimitihe olnuden vides kilometras päivlaskmha Domodedovo-žilon mödhe (229 rist. vl 2010, mainitase vspäi 1401). Oli saudud tegimid i žiloid niidenno, kezaküläpertid. Kätihe radnikžiloks vl 1938. Suren sodan aigan žilo alastui bombardiruindale vn 1941 heinkus-kül'mkus. Sai lidnan statusad vn 1947 12. päiväl keväz'kud. Sauvoškanzihe Domodedovo-lendimportad lidnan päivnouzmas vl 1962, radab vspäi 1964. Lidn oli Domodedovon rajonan keskuseks vspäi 1969, sil-žo aigal oli alištunu agjan tobmudele oikti.
Domodedovo šingotase mašinansauvomižen tegimil (kondicionerad, tehnologine blok i kivivoin da gazan sarakon täht), sauvondmaterialiden pästandal (raudbetontegesed, profil'lava, metalline katuz, metalline saiding), rahvahidenkeskeižen lendimportan holitišil, mugažo mebel'fabrik radab lidnas. Venäman valdkundaline fil'mfond kaičese lidnan suves.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon pohjoižes, vanoikahas tahondas, penen Rožaik-jogen randal (51 km pitte, Moskvanjogen oigedpol'ne bassein), 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Domodedovo vedase 26 km pohjoižespäi suvhe pidust' raudted i kogoneb nelläs erigoittud palaspäi (vspäi 2004): päpala pohjoižes, Aviacionnii, Vauktad Pachad (), Baribino. Matkad Moskvan röunhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 16 km pohjoižhe orhal, avtotel vai raudtel. Toižed lähembaižed lidnad oma Podol'sk 10 km päivlaskmha orhal, Vidnoje 10 km pohjoižhe orhal i kaikil teil.
"Domodedovo"-raudtestancii radab lidnan päpalan päivnouzmas vspäi 1900. Raudte mäneb rahvahidenkeskeižhe Domodedovo-lendimporthasai ("DME / ДМД", 29,4 mln passažiroid vl 2018) vspäi 1966. Aeroekspress ühtenzoitab necidä kahtent surtte Venäman lendimportad Moskvan Pavelecan päraudtestancijanke vspäi 2002, seižuteseta lidnan eländfartaloiš. «Don»-avtoten (M4-trassan) maksline pala ümbärdab lidnan päpalad päivnouzmaspäi vspäi 2016.
Lidn jagase kahesaks mikrorajonaks vspäi 2007 administrativižen käskön mödhe: Keskuzline, Suvine (ende Družb), Päivlaskmaine, Pohjoine, Aviacionnii, Vauktad Pachad, Baribino, Vosträkovo.
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 8 684 eläjad, vl 1959 lidnan — 27 686 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 96 145 ristitud, lidnümbrikon koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Ortodoksižen hristanuskondan Venäman Kaikiden Pühämehiden päjumalanpert' (om saudud vl 1997), viž jumalanpertid i časoun' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 92,0%, ukrainalaižed — 1,9%, armenijalaižed — 1,2%, totarlaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 3,9%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma «Moskovii»-kolledž i Moskvan üläopendusen aluzkundoiden severz'-se filialid.
Irdkosketused.
*


Kurčaloi.
Kurčaloi (,) om Venäman lidn da lidnankund Čečenijan Tazovaldkundan päivnouzmas. Se om Kurčaloin rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha.
Istorii.
Eziauguine Kurčaloi-eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1732 Kizlär-lidnusen D. F. Jeropkin-komendantan «Reestr mägiden valdoičijoile»-dokumentas (). Se oli muretud Kavkazan sodan aigan (1819−1821). Ühtennimine Kurčaloi-teip (klan, rod) sijaliženke augotižlibundanke om olmas Čečnäs.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Terling-jogen randal vl 1847. Kaik 12 mečetid oli Kurčaloiš vl 1883. Rahvahan deportacijan aigan žilon nimituz oli "Čkalovo" vll 1944−1958, sid' pördihe endišt nimed. Žilo sai lidnan statusad vn 2018 29. päiväl tal'vkud, edel se oli tazovaldkundan kaikiš järedamb külähine eländpunkt.
Kurčaloi šingotase elektromehanižel tegimel (lämuzdiodmašiništon projektiruind i pästand). Eläjad oma otnus maižandushe päpaloin tähäsai, kazvatadas villänkul'turoid i saharsvöklad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase rajonan päivlaskmas, Kavkazan ezimägišton tazangištol, Gums-jogen oiktal randal (80 km pitte, Terekan oigedpol'ne bassein), 169 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Grozniihasai om 34 km päivlaskmha-lodeheze orhal vai 42 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Šali 16 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 18 km avtol, Argun 19 km päivlaskmha-lodeheze orhal vai 27 km avtotel, i Gudermes (raudtestancii) 15 km pohjoižhe orhal vai 22 km avtotedme.
Kurčaloi om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 38,15 km².
Eläjad.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 22 723 ristitud, rajonan videndez. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Islaman pämečet' Kunta-hadži Kišievan nimed, pühäpert' Jangulbi-šeih Dohtukaevan nimed da seičeme fartalmečetid oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): čečenalaižed — 99,76%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 0,24%.
Irdkosketused.
*


Protvino.
Protvino () om Venäman lidn da lidnümbrik Moskvan agjan suves. Om tedolidnan statusanke vn 2008 elokuspäi.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1960 kuti sauptud "Serpuhov-7-žilo" tedoidamha korktoiden energijoiden fizikad. Anttihe radnikžilon statusad nügüdläiženke nimenke vl 1965, nimitihe jogen mödhe. Lidnanvuitte žilo sai lidnan statusad vn 1989 15. päiväl kül'mkud. Lidnan institutad kadotiba kaikenaigaižid tedoškolid 1990-nzil vozil.
Protvino šingotase kahtel tedokeskusel, tedoedheotandoil (biotehnologii, medtehnik), sauvondmaterialiden pästandal (polimerine geosegluz, profil'lava, metalline katuz), sömtegimištol (lihakombinat i lihaedheotand), elektrotehnižel tegimel, mebel'fabrikal, kompjuterprogramiden edheotandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Protv-jogen alajoksmusen hural randal (282 km pitte, Okan hura ližajogi), 176 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Röunatab Kalugan agjan territorijanke suves i päivlaskmas. Lähembaine lidn om Serpuhov 12 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha. Raudte radab lidnas vaiše jüguiden täht.
Eläjad.
Vl 1970 žilon ristitišt oli 12 995 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 37 308 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 36..37 tuhad eläjid vll 1998−2018 (37 504 rist. vl 2012). Ortodoksižen hristanuskondan Venäman Kaikiden Pühämehiden jumalanpert' (om saudud vll 1990−1993) i ph. Jumalanmaman Katken jumalanpert' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 93,8%, ukrainalaižed — 2,6%, toižed rahvahad — 3,6%.
Professionaline openduz om neniden aluzkundoiden filialad: Moskvan agjan Gubernine kolledž, Moskvan valdkundaline industrialine universitet, Valdkundaline «Dubn»-universitet.


Tirv.
Tirv («terv»,) om Estinman lidn da volost' valdkundan suves. Mülüb Valgan makundha, sen kahtenz' surtte lidn koumespäi. Estinman koncertoiden üks' keskusišpäi, oleskeleb läz sadad koncertoid da mugoižid aigtegoid vodes.
Istorii.
Žilo sai lidnan statusad vn 1926 2. päiväl heinkud. Vll 1950−1959 lidn oli Tirvan rajonan keskuseks. Nevondkundaližen aigan Tirv-il'mbaz oli olmas lidnanno.
Tirvan ižandusen päsarakod oma mecan ümbriradmine i turizm.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase makundan lodehes, Ihne-jogen randoil (94 km pitte, lankteb Virtsjärvhe). Matkad Latvijan röunhasai om 17 km suvipäivlaskmha orhal, Tallidnhasai om 173 km pohjoižhe-lodeheze orhal vai 208 km avtotedme. Matkad makundan Valg-keskushesai om 25 km suvhe orhal vai 28 km avtotedme. Toižed lähembaižed lidnad oma Abja-Paluoja päivlaskmha-lodeheze, Vil'jandi pohjoižhe, Otepä päivnouzmha.
Kaik kaks' žilod i 37 küläd alištudas Tirvan volostin () tobmudele vs 2017 redukun 24. päiväspäi. Volostin pind — 647 km².
Eläjad.
Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 2 729 ristitud, sidä kesken estilaižed — 98,8%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 1,2%.
Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 3 128 eläjad vl 1940 i 3 112 eläjad vl 2006. Kaik 6 129 ristitud elihe Tirvan volostiš vn 2019 augotišes.


Likino-Dulövo.
Likino-Dulövo () om Venäman lidn Moskvan agjan päivnouzmas. Mülüb Orehovo-Zujevon lidnümbrikho, sen kahtenz' surtte lidn nelläspäi.
Istorii.
Likino-külä mainitase ezmäižen kerdan Vladimiran makundan jumalanpertiden aigkirjas vl 1637 kuti "Likin"-külä (). Dulövo-žilon aluz om pandud elokahal Terentii Kuznecov-manmehel vl 1832, hän sädi Dulövon porcellantegint.
Nügüdläine eländpunkt om sätud Likinon i Dulövon ühtištusel radnikžiloks vl 1930. Likino-Dulövo-žilo sai lidnan statusad vn 1937 1. päiväl tal'vkud. Oli Orehovo-Zujevon rajonan palaks vll 1929−2018. Kätihe rajonad eriliženke Orehovo-Zujevo-lidnanke kahteks lidnümbrikoks vn 2018 10. päiväl vilukud: Orehovo-Zujevon i Likino-Dulövon. Ühtištuihe lidnümbrikoid vn 2019 sulakus.
Likino-Dulövo šingotase Likinon avtobustegimel, porcellantegimel, mujuiden tegimel erazvuiččiden metoiden täht, Orehovo-Zujevon leibän edheotandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon päivlaskmas, Kläz'man oiktal randpolel, 137 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvan röunhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 78 km päivlaskmha orhal, Nosovihan mantel vai raudtel. Lähembaižed lidnad orhal oma Kurovskoje 15 km suvhe, Drezn 10 km päivlaskmha i Orehovo-Zujevo 7 km pohjoižhe.
"Dulövo"-raudtestancii radab lidnan päivlaskmaižel röunal vspäi 1899, mülüb Moskvan raudten surehe renghaze. Nügüdläine Dulövo-stancii om saudud konz-se ühtes kilometras edeližes Dulövo-stancijaspäi. Ende Likino-raudtestancii radoi mugažo, se om muretud. Moskvan sur' avtorengaz (A108-trass) läbitab kaiked lidnad pohjoižespäi suvhe.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 18 490 eläjad, vl 1959 — 24 612 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 31 321 ristitud, lidnümbrikon kahesandez. Kaikiš suremb ristitišt oli 34 203 eläjad vl 1989 i 34 200 eläjad vl 1992. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid i kaks' časounäd oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,1%, toižed rahvahad — 2,9%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Orehovo-Zujevon tehnikum (baziruiše Likino-Dulövos kacmata nimitushe) i Likino-Dulövon politehnine kolledž.


El' Paso (Tehas).
Lidnümbrikon kart i sijaduz Tehas-štatas (2008)
El' Paso ([ɛl ˈpæsoʊ], ispanine virkand: [el ˈpaso] «mäneg») om lidn Tehas-štatan päivlaskmas. Se om štatan kudenz' surtte i kaikiš päivlaskmaižemb lidn, AÜV:oiden 22-nz' lidn eläjiden lugun mödhe. El' Paso-ümbrikon (2630 km²) administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud amerikalaižil vl 1849 kuti "Franklin"-sodapost voziden 1846−1848 amerikaiž-meksikanižen sodan jäl'ghe, jogen vastrandal Meksikan El' Paso Del' Norte-lidnaspäi (om olmas vodespäi 1680, Sjudad Huares vspäi 1888). Udesnimitihe sodapostad nügüdläižikš vl 1852. El' Paso sai lidnan oiktusid vl 1873. Koume raudted ristikoittas lidnas vspäi 1881. Äi meksikalaižid sirtihe lidnha 20. voz'sadan augotišes.
El' Paso šingotase Fort Bliss-sodabazal, kivivoin ümbriradmižel («Western Refining»-kompanijan päfater), mašinansauvomižel, tekstiližen i sömtegimišton edheotandoil, rahvahidenkeskeižel torguindal Meksikanke i turizmal. Järed röunpäličmänendtaho.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase AÜV:oiden suviröunanno, Rio Grande-jogen hural randal, 1200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kaikiš korktemb čokkoim om Pohjoine Franklin-mägenpä (2192 m). Ühthine pind om 663,7 km², sidä kesken kuivma 661,1 km², vezi 2,6 km². Lidn röunatab Nju Meksiko-štatanke lodehes, sen Las Kruses-lidn (217 tuh. rist. vl 2018 ezilidnoidenke) mülüb El' Pason konurbacijha.
Klimat om päivoikaz da kuiv letetazangišton. Keza om räk, tal'v om viluhk, voib panda lunt kerdan severziš-se voziš. Voden keskmäine lämuz om +18,1 C°, absolütine minimum — −22 C°. Paneb sadegid 247 mm vodes, enamba heinkus-sügüz'kus (38..51 mm kus).
Eläjad.
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 649 121 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Kaik 1 060 397 eläjad om ezilidnoidenke 24 445 km² pindal (2018, 54. sija valdkundas). El' Paso sädab konurbacijad meksikaiženke Sjudad Huares-lidnanke (ristitišt 1,4 mln), niiden ühthine ristitišt om 2,5 mln eläjid.
Augotižlibundan mödhe (2010): evropalaižed — 80,8% (ispanijalaižita 14,2%), ispanijalaižed i latinamerikalaižed — 80,7%, afroamerikalaižed — 3,4%, azijalaižed — 1,2%.


Vasthein.
Vasthein () om äivoččiden heinäsižiden kazmusiden heim. Mülütadas Tähkheiniden sugukundha.
Latinine nimituz mainitase Amuižen Grekanman Dioskorid-sodalekaril. Se om saudud kahtes sanaspäi grekan augotižlibundanke: "kalamos" «rogo» i "agrostis" «kastehein», ozutab niiden pojavut.
Leviganduz.
Heimon erikod oma levitadud vilus i venos vöiš. Kazdas tropikoiden mägiden pautkil mugažo, molembiš mapoliškoiš.
Nened tahod oleldas erazvuiččiden erikoiden eländtahoikš: sokaz tahond turbazmahusenke, mec, penzhišt, pilitišed, luhtad, jogiden randad.
Ümbrikirjutand.
Erikod oma pojavad keskneze morfologižikš, no kaikutte navedib kazda erinijas eländtahos.
Heinäd löustkekahidenke vai erasti tähkanvuiččidenke änikusidenke, tähkuden änik om üks'jäine. Šingotase kezan ezmäižes poles. Tähkuden värtmuz om karvakaz, sen tagut änikuz näguse pehmdaks küpsmižen aigan.
Kävutand.
Läz kaikiden erikoiden kaidad lehtesed i seikhed oma kauktad, ka ottas hondladuižeks sötmižkazmuseks vaiše severzid-se erikoid Arktikan i mägiomaluižiden arvoimižiš. Kuivmavasthein ("Calamagrostis epigejos") i Psevdorogonvuitte vasthein ("Calamagrostis pseudophragmites") sätas žomid i varmdad turbišt, kävutasoiš varmitamha letkesižid pautkid. Voib löuta dekorativižid erikoid.
Valitud erikod.
Kaik lugetas läz 260 erikod heimos, sidä kesken 50 erikod kazdas Venäman territorijal.


Možaisk.
Možaisk () om Venäman lidn Moskvan agjan suvipäivlaskmas. Se om Možaiskan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel vn 2018 uhokud — rajonan). Om «sodahoštusen lidn»-arvonke vspäi 2012.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš vl 1231, todesižeks lidnaks — vl 1277. Ei olend muretud mongoližen londan aigan. Možaiskan Kremlin erased palad oma olmas tämbäi-ki: maine pudotez, kaks' päjumalanpertid, puhtaz järv. Oli Možaiskan ruhtinazkundan (1277−1493) pälidnaks. Nimituz libub penes Možaik-jogespäi, «pen'». Kaik 16 ortodoksižen hristanuskondan jumalankodid oli olmas lidnas 16. voz'sadal: mehiden kümne i naižiden kuz', om kaičenus vaiše Lužeckii-mez'jumalankodi (aluz vl 1408). Kümnetuhaine lidn tuli lanktushe vll 1566−1614 kahten pošavan i Torokaigan londoiden tagut, vaiše 1% ristituid jäi elegiš. Udessündutihe hilläšti vn 1618 Možaiskan toran jäl'ghe. Borodinon tora tegihe 10 km päivlaskmha lidnaspäi vn 1812 Tatanmaižen sodan aigan.
Možaisk šingotase sauvondmašiništon, sauvondkaluišton i instrumentan tehmižel, sauvondmaterialiden pästandal (mecanümbriradai kombinat, raudbeton, gazbeton), poligrafkombinatal, mašinansauvomižel (vilugoitimed, torvveimiden armatur, elektromašinad), sömtegimištol (maidtegim, leibänkombinat, jomiden edheotand), mugažo omblendedheotand i medicinižen instrumentan tegim ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon päivnouzmas, Moskv-jogen oiktal randal (473 km pitte, Volgan oigedpol'ne bassein), Gžatskan alangos, 210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, kaikiš suremb korktuz om 228 metrad. Pit'k i kaid Možaiskan vezivaradim (30,7 km²) om saudud ülezjogen lodeheze lidnaspäi vll 1960−1962. Matkad Moskvan röunhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 90 km päivnouzmha orhal, avtotel vai raudtel. Lähembaine lidn om Ruz 24 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha orhal vai 29 km avtotedme.
"Možaisk"-raudtestancii radab lidnan suvipalas «Moskv — Smolensk»-keskustal vspäi 1870. «Vaugedvenäma»-avtote (M1-trass) ümbärdab lidnad kahtes kilometras suvespäi.
Eläjad.
Vl 1897 lidnan ristitišt oli 3 195 eläjad, vl 1939 — 11 752 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 31 363 ristitud, rajonan (nüg. lidnümbrik) koume seičemendest. Kaikiš suremb ristitišt om 29..31 tuhad eläjid vspäi 1989 (31 500 rist. vll 2003−2005). Ortodoksižen hristanuskondan Lužeckii-mez'jumalankodi, ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert', nell' jumalanpertid i koume časounäd oma olmas lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkund om Možaiskan tehnikum, baziruiše Stroitel'-žilos ani päivnouzmha lidnaspäi.
Irdkosketused.
*


Ozöri.
Ozöri () om Venäman lidn Moskvan agjan suvipäivnouzmas. Se om Ozörin lidnümbrikon administrativine keskuz (edel vn 2015 semendkud — rajonan).
Istorii.
Eländpunkt mainitase kirjutadud purtkiš vspäi 1588 kuti "Ozerki"-külä (vai "Ozerok"). Külän šingotez zavodiše bumagkanghan manufakturan sauvondanke vl 1834. Jumalanpert' om saudud vl 1851. Moskvan regionan znamasine tekstiline keskuz 19. voz'sadan lopuspäi. Žilo sai lidnan statusad vn 1925 17. päiväl elokud. Toižen mail'man sodan aigan lidn ei olend okkupiruidud, no alastui bombardiruindale Okan vastrandaspäi. Mehanine (optikan) tegim oli saudud da radoi sodan jäl'ghe.
Ozöri šingotase vilugoitimiden pästandal tegimišton i torguindan täht, optižen stöklan tegimel, metallan ümbriradmižen tegimel, sömtegimištol (konditerine kombinat), sömpakuitesen kahtel edheotandal, spravitandan edheotandoil (pansionat, sanatorii).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon keskuzpalas, Okanjogen hural randal, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud segoitadud mecal i kavag'mecoil, om äi penid järvid i jogid niiš. Matkad Moskvan röunhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 126 km lodeheze orhal, avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Kašir 23 km päivlaskmha orhal, 36 km avtotedme vai 150 km raudtedme, i Zaraisk 24 km suvipäivnouzmha, 32 km avtotedme vai 95 km raudtedme.
"Ozöri"-raudtestancii radab lidnas vspäi 1893, se om 39-kilometrižen sarakon Kolomnaspäi (sen Golutvin-päraudtestancijaspäi) lopstancii. Pordaigaline pullosild radab Okas päliči.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 22 629 eläjad, vl 1959 — 24 786 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 25 800 ristitud, rajonan (nüg. lidnümbrik) seičeme kümnendest. Kaikiš suremb ristitišt oli enamba 28 tuhad eläjid vll 1989−1998 (28 500 rist. vl 1992). Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venämalaižed — 95,0%, ukrainalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 4,0%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Jegor'jevskan tehnikuman Ozörin filial.
Irdkosketused.
*


Politik.
Politik ("politika" «polisiden-lidnoiden azjad») om ristitkundan elon küzundad i aigtegod valdkundan šingoteshe sidodud, mugažo valdkundan tobmuden organoiden i valdkundmehiden töhišt. Termin om taritud Aristotel'-filosofal 4. voz'sadal EME, hän märhapani politikad kut valdkundan-polisan ohjandusen čomamaht.
Valdkundad i imperijad kazvoiba aigan mändes, i kesksidod avaroidenke territorijoidenke tarbhaičiba ohjandusen sisteman šingotest i korktad toižetumižmahtust kaičemha valdkundan ünäižust demokratijan ramuziš, Päivnouzmman imperijoiden erineden. Eziauguine politik formiruihe Amuižen Grekanman polisoiš (lidnoiš-valdkundoiš), kus ohjandamiželit oli, erazvuiččed seižused (klassad) eliba, keskitihe radonmahtoiden, čomamahtoiden i opendusen tedoid, i kus tuleban aigan elit voi sünduda. Kolonialižen politikan šingotez mäni Rimalaižes imperijas.
Politik om äisarakoine socialine näguz, kundan tuntkekahan ičtazreguliruindan instrument. Politikan erazvuiččed märhapanendad jonoštadas politižen radon polid. Politologii tedoidab politikan sferad. Politikan subjektad oma partijad i politikanmehed, kundaližed ühtelmased (oz., profühtnendad) i likundad, valdkundan rahvaz kogonaz. Valičendad oma politižen sisteman legitimižusen i sen režiman funkcioniruindan tarbhaine institut.


Solnečnogorsk.
Solnečnogorsk () om Venäman lidn Moskvan agjan lodehes. Se om Solnečnogorskan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel vn 2019 vilukud — rajonan).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kuti "Gomzino"-žilo «Piter — Moskv»-traktan teverel. Imperatoran pert'kulu i adivpert' oliba olmas žilos, i aigan mändes nimitihe sidä "Solnišnai" i "Solnečnai-mägi" (). Tehtihe jarmankoid žilos joga nedalil tožnargidme 19. voz'sadan keskes. Sätihe "Solnečnogorskii"-radnikžilod vl 1928. Se sai lidnan statusad vn 1938 26. päiväl tal'vkud nügüdläiženke nimitusenke. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil vl 1941 (22. kül'mku — 12. tal'vku).
Solnečnogorsk šingotase mašinansauvomižel (mašiništ punümbriradmižen i lämuzümbriradmižen täht, vilugoitimed, metalltegesed), sauvondmaterialiden pästandal (metalline verk, metalližkonstrukcijad, läbinägujad konstrukcijad, beton, letked, šebin', raudbetontegesed), pakuitesen koumel edheotandal, sömtegimištol (konditerine edheotand), mugažo tehnik desantan täht, radioelektronine apparatur, polimerad tehtas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon lodehes, Klinan-Dmitrovan ülüdel, 195 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Senež-järven-vezivaradimen rand (8,5 km²) om lidnan pohjoižpäivnouzmas. Matkad Moskvan röunhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 44 km suvipäivnouzmha orhal, avtotel vai raudtel. Lähembaine lidn om Klin 23 km lodeheze orhal i kaikil teil.
"Podsolnečnai"-raudtestancii radab lidnan keskuzpalan lodehes vspäi 1851 «Moskv — Piter»-keskustal. M10-trass (Moskv — Piter) läbitab lidnad. Maksline «Neva»-avtote (M11-trass) ümbärdab lidnad 2..3 kilometras suvipäivlaskmaspäi.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 13 548 eläjad, vl 1959 — 24 214 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 52 944 ristitud, rajonan (nüg. lidnümbrik) koumandez. Kaikiš suremb ristitišt oli 55..58 tuhad eläjid vll 1989−2009 (58 400 rist. vl 2003). Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid i kaks' časounäd, islaman «Nurulla — Allahan vauktuz»-pühäpert' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venämalaižed — 91,6%, ukrainalaižed — 2,8%, armenijalaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 4,0%.
Professionaližen opendusen aluzkund om «Moskvanaluine»-kolledžan pala.
Irdkosketused.
*


Suomenman lidnad.
Suomenman lidnoiden territorijad vl 2020
Kaik om 107 lidnad (,) Suomenmas vn 2020 augotišel. Alastunu lidnan tobmudele territorii lugese lidnan palaks valdkundan käskusišton mödhe.


Visokovsk.
Visokovsk () om Venäman lidn Moskvan agjan lodehes. Mülüb Klinan lidnümbrikho.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1864. Šingotaškanzihe kanghiden manufaktural vspäi 1877. Kätihe "Visokovskii"-radnikžiloks vl 1928. Se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke vl 1940. Lidn oli okkupiruidud nacistoil Toižen mail'man sodan aigan vl 1941 (25. kül'mku — 16. tal'vku), manufaktur oli muretud lujas. Visokovskan rajon oli olmas vll 1939−1957, i lidn oli sen keskuseks. Vl 2009 tekstil'tegim tuli bankrotnendannoks i lopi radod, sauvused oma okaidud.
Visokovsk šingotase sauvondmaterialiden pästandal (metalližed konstrukcijad, asfal'ttegim), čomitesiden tegimel Uden Voden kuzen täht, leibän edheotandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon keskuzpalas, Väz-jogen randal (, Volgan üläjoksmusen oigedpol'ne bassein), 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tverin agjhasai om 20 km lodeheze orhal. Matkad Moskvan röunhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 92 km suvipäivnouzmha orhal, avtotel vai raudtel. Lähembaine lidn om Klin 11 km päivnouzmha orhal, avtotedme vai raudtedme.
Raudtestancii om 10-kilometrižen sarakon Klinaspäi lopstancijaks. Maksline «Neva»-mante (M11-trass) mäneb 5 km päivnouzmha lidnaspäi.
Eläjad.
Vl 1897 žilon ristitišt oli 3 700 eläjad, vl 1939 — 11 485 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 10 635 ristitud, rajonan (nüg. lidnümbrik) üks'toštkümnendez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 12 230 eläjad vl 1970. Ortodoksižen hristanuskondan Oleksii-carinpoigan jumalanpert' om olmas lidnas vspäi 2000.
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,7%, ukrainalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 3,2%.
Lähembaižed professionaližen opendusen aluzkundad ratas lidnümbrikon Klin-keskuses.


Pavlovskii Posad.
Pavlovskii Posad () om Venäman lidn Moskvan agjan päivnouzmas. Se om Pavlovskii Posadan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel vn 2017 vilukud — rajonan).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kuti lidn nügüdläiženke nimitusenke Nikolai I-imperatoran käskön mödhe vn 1844 kezakun 2. päiväspäi neniden žiloiden ühtištusel: Pavlovo (se-žo Vohn, mainitase vspäi 1339), Zaharovo, Usovo, Dubrovo i Melenki. Šingotihe tekstil'tegimištol: villasižed kanghad, paikad da šalid niišpäi.
Pavlovskii Posad šingotase tekstiližel tehmištol, sauvondmaterialiden pästandal, mikroelektronikan tegimel i sömän edheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon keskuzpalas, Kläz'm-jogen randal, 133 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai om 65 km päivlaskmha. Lähembaižed lidnad oma Elektrostal' päivlaskmha, Noginsk päivlaskmha-lodeheze, Elektrogorsk pohjoižpäivnouzmha, Drezn päivnouzmha.
"Pavlovskii Posad"-raudtestancii radab lidnas «Moskv (Kurskan päraudtestancii) — Vladimir»-keskustal vspäi 1861.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 42 821 eläjad, vl 1959 — 55 025 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 63 711 ristutud, rajonan (nüg. lidnümbrik) koume nelländest. Kaikiš suremb ristitišt oli 70..71 tuhad eläjid vll 1979−1989 (71 297 rist. vl 1989). Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Katken da ph. Vasilii Parijalaižen mez'jumalankodi (viž pühäpertid), viž jumalanpertid i ühesa časounäd oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 96%, toižed rahvahad — 4%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Pavlovskii Posadan tehnikum.
Irdkosketused.
*


Kurovskoje.
Kurovskoje () om Venäman lidn da raudtesol'm Moskvan agjan päivnouzmas. Mülüb Orehovo-Zujevon lidnümbrikho, sen koumanz' surtte lidn nelläspäi.
Istorii.
Eziauguižed eländpunktad oliba lidnan tahondas kiviaigan völ. Kurovskoi-počinok oli olmas 16. voz'sadal.
Nügüdläine eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1646 kuti "Kurovskai-külä" (). Se šigotaškanzihe 19. voz'sadan keskes bumagkanghiden tehmižel. Vl 1890 saudihe «Orehovo-Zujevo — Jegor'jevsk»-raudtekeskust läz küläd. Vl 1913 «Moskv — Kazan'»-raudte mäni külänno "Kurovskai"-stancijanke. Vodele 1929 letihe ut kezerduzfabrikad. Sid' melanžlangan kombinat radaškanzi. Vll 1929−1959 žilo oli Kurovskajan rajonan keskuseks. Oli radnikžiloks vspäi 1931. Sai lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke vl 1952. Kezerduzfabrik om likvidiruidud vl 2000.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon suvipäivlaskmas, Nerskai-jogen molembil randoil (92 km pitte, Moskvanjogen hura ližajogi), 121 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai om 90 km päivlaskmha, lidnümbrikon Orehovo-Zujevo-keskushesai om 29 km pohjoižhe. Toižed lähembaižed lidnad oma Likino-Dulövo 15 km pohjoižhe i Jegor'jevsk 23 km suvhe-suvipäivnouzmha. Moskvan Suren avtorenghan pala (A108-mante) om lidnan päivlaskmaižeks röunaks. "Kurovskai"-raudtestancii radab lidnan suves.
Vhesai 2018 Kurovskoje oli rajonan lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind oli 19,57 km².
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 11 422 eläjad, vl 1959 lidnan — 16 350 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 819 ristutud (kaikiš suremb ristitišt), rajonan (nüg. lidnümbrik) üks'toštkümnendez. Ortodoksižen hristanuskondan Spasan Toižetamižen Guslickii-mez'jumalankodi (vspäi 1859), kaks' jumalanpertid (sidä kesken üks' vanhuskolaižiden) i časoun' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,1%, toižed rahvahad — 5,9%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Orehovo-Zujevon tehnikuman (baziruiše Likino-Dulövos) Kurovskojen alajaguz.


Luhovici.
Luhovici (vai Luhovicad,) om Venäman lidn Moskvan agjan suvipäivnouzmas. Se om Luhovicin lidnümbrikon administrativine keskuz (edel vn 2017 vilukud — rajonan).
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1567 kuti "Gluhoviči-žilo" (). Nimituz kändihe nügüdläižikš 1920-nzil vozil. Šingotaškanzihe Suren sodan jäl'ghe udel MiG-tegimel i sen produkcijan kodvindlendimportal. Luhovici-radnikžilo sai lidnan statusad vn 1957 20. päiväl kezakud.
Luhovici šingotase lendimiden tegimel, mašinansauvomižen toižil edheotandoil (varapalad vedimiden dizel'likutimile), sömtegimištol (maidtegim, jauhtegim, «Mars»-kompanijan edheotand), steriližen medicinižen kaluišton kahtel tegimel, mugažo omblendfabrik i gofrokartonan tegim («Stora Enso») ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon päivlaskmas, Mustjogen (ven. "Чёрная" lidnan pohjoižes, lankteb Voblihe huralpäi pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi) i Vobl'-jogen (29 km pitte, jokseb lidnan suvipalas, Okan oiged ližajogi) randoil, 125 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai om 135 km lodeheze orhal i kaikil teil. Lähembaine lidn om Kolomn 22 km lodeheze orhal i kaikil teil.
"Luhovici"-raudtestancii radab lidnan pohjoižröunal vspäi 1864 «Moskv — Räzan'»-keskustal. Raudtesarak Zaraisk-lidnannoks om Luhovicin päivlaskmaižeks röunaks. «Ural»-avtote (M5-trass) läbitab lidnan pohjoižpalad.
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 1855 eläjad, vl 1959 lidnan — 12 656 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 29 850 ristutud, rajonan (nüg. lidnümbrik) pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli 31..33 tuhad eläjid vll 1989−2009 (33 300 rist. vl 1992). Ortodoksižen hristanuskondan viž jumalanpertid i časoun' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,6%, ukrainalaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 3,0%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Luhovicin aviatehnikum.
Irdkosketused.
*


Bronnici.
Bronnici (vai Bronnicad,) om Venäman lidn da lidnümbrik Moskvan agjan keskuzpalan suvipäivnouzmas. Se om ümbärtud Ramenskojen lidnümbrikon territorijal.
Istorii.
Eländpunkt mainitase vspäi 1453 kuti "Broniči"-torguindžilo (), oli Moskvan ruhtinasiden i Venäman cariden žiloks. Hebonferman aluz oli pandud Bel'skoje-johtan luhtoidenno Födor III-carin aigan 17. voz'sadan lopus, hebonraccastajiden polk sijazihe lidnas 19. voz'sadal. Žilo sai makundan lidnan statusad vn 1781 5. päiväl redukud. Francine armii toi äjid murendusid lidnale vn 1812 sügüzel. Lidn oli makundan keskuseks vhesai 1924. Mülütihe Ramenskojen rajonha vll 1929−1992.
Bronnici šingotase valamižmehanižel tegimel, pun i metallan ümbriradmižen edheotandoil, juvelirtegesiden pästandal, omblendfabrikal, sor'mikoiden fabrikal. Nevondkundaližen aigan savičtegim radoi mugažo.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Moskv-jogen oiktal randal, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Moskvanjogen Bel'skoje-järv-joht () om lidnan pohjoižröunaks. Kožurnovskii-uit om saudud Moskvan penel Kožurnovk-ližajogel lidnan keskuzpalan suvipäivnouzmas. Matkad Moskvhasai om 52 km lodeheze. Lähembaižed lidnad oma Domodedovo 25 km päivlaskmha avtotedme sen rahvahidenkeskeižhe lendimporthasai, Ramenskoje 20 km pohjoižhe orhal, Beloozörskii 10 km pohjoižpäivnouzmha orhal i Voskresensk 25 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha orhal.
«Ural»-avtote (M5-trass) mäneb 1 km päivlaskmha lidnaspäi («Moskv — Räzan'»-keskust). Moskvan pen' rengaz (A107-trass) läbitab lidnan suvipalad. Lähembaine "Bronnici"-raudtestancii radab 10 km pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi «Moskv — Räzan'»-keskustal vspäi 1862, žilo stancijanno sijadase Ramenskojen lidnümbrikos, om avtobusühtenzoitust Bronnici-lidnanke.
Bronnici om lidn oiktanke alištusenke agjan tobmudele, lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 6 127 eläjad, vl 1959 — 10 107 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 102 ristutud. Kaikiš suremb ristitišt om 21..22 tuhad eläjid vspäi 2010 (22 643 rist. vl 2019). Ortodoksižen hristanuskondan Ph. Mikoi-arhangelan päjumalanpert', kaks' jumalanpertid i kaks' časounäd oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 91,8%, ukrainalaižed — 2,3%, uzbekad — 1,4%, toižed rahvahad — 4,3%, rahvahuden ozutandata — 0,2%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Moskvan agjan avtotesauvondan kolledž.


Voskresensk.
Voskresensk () om Venäman lidn da raudtesol'm Moskvan agjan suvipäivnouzmas. Se om Voskresenskan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel vn 2019 semendkud — rajonan).
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan voziden 1577−1578 aigkirjas kuti "Voskresenskoje-žilo", nimitihe Sündun Eläbzdusen (ven. "воскресение") jumalanpertin mödhe. Ühtennimine žilo raudtestancijanno šingotaškanzihe vl 1862. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1938 14. päiväl heinkud.
Voskresensk šingotase mineraližiden heretusiden järedal tegimel (vspäi 1931, fosforan alusel), fetran fabrikal i špaleroiden tegimel. Cementtegim radoi vn 2016 uhokuhusai, om konservacijas. Fosforitoiden Lopatinskii-löudmižsija sijadase 10 km päivnouzmha lidnan pohjoižespäi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon suves, Moskv-jogen hural randal tobjimalaz, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai om 80 km lodeheze. Lähembaižed lidnad oma Kolomn suvhe, Beloozörskii lodeheze, Jegor'jevsk päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha.
Avtomobiline Moskvan sur' rengaz (A108-trass) om lidnan pohjoižröunaks. "Voskresensk"-raudtestancii radab lidnan pohjoižpalas vspäi 1862, sen ližaks nell' tošt stancijad oma lidnan röunoiš «Moskv — Räzan'»-keskustal 16 km pitte (ajelten Moskvaspäi): «88. km»-platform, Šifernai, Moskvoreckai, Cemgigant.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 17 231 eläjad, vl 1959 — 44 759 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 91 464 ristutud, rajonan (nüg. lidnümbrik) koume videndest. Kaikiš suremb ristitišt om 90..94 tuhad eläjid vspäi 2005 (94 121 rist. vl 2016). Ortodoksižen hristanuskondan seičeme jumalanpertid i kaks' časounäd oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,5%, totarlaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 3,3%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Voskresenskan kolledž.
Irdkosketused.
*


Kolomn.
Kolomn () om Venäman lidn Moskvan agjan suvipäivnouzmas. Se om Kolomnan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel vn 2017 sulakud kaks' municipalitetad oli — Kolomn-lidn i Kolomnan rajon), agjan ühesanz'-kümnenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunkt mainitase vspäi 1177 lidnan statusanke. Kolomnan alusenpanend tegihe vll 1140..1160 arheologijan andmusiden mödhe. Oli Kolomnan ruhtinazkundan keskuseks alusenpanendaspäi vodhesai 1301, sil-žo aigal ruhtinazkund oli Räzanin ruhtinazkundan palaks. Vspäi 1301 lidn alištub Moskvan tobmudele. Moskvan ruhtinazkundan kahtenz' lidn znamoičendan mödhe 15. voz'sadal. Varmed kivine Kreml' om saudud puižen sijas vll 1525−1531. «Moskv — Räzan'»-raudte läbiti lidnad i radaškanzi vl 1862, saudihe puruvedimiden tegint Kolomnas jäl'ghižel vodel.
Kolomn šingotase mašinansauvomižel (lämuzvedimed i dizel'likutimed, tömašinad, maižanduztehnik), sauvondmaterialiden pästandal (cement, raudbetontegesed, sauvondmujud), sömtegimištol, turizmal, mugažo omblendfabrik i mebel'edheotand ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon keskuzpalas, Moskv-jogen lanktendan Okanjogehe huralpäi randoil, 125 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai om 100 km lodeheze avtotel vai 117 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Luhovici suvipäivnouzmha i Voskresensk pohjoižhe.
"Kolomn"-raudtestancii om olmas lidnas. Jogiport radab Okan randal.
Eläjad.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 144 589 ristutud. Otab nell' videndest lidnümbrikon ristitištos. Kaikiš suremb ristitišt oli 161..164 tuhad eläjid vll 1989−1994 (164 tuh. rist. vll 1991−1992).
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,0%, ukrainalaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 3,6%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Kolomnan kolledž i Kolomnan maižanduzkolledž.
Irdkosketused.
*


Araš.
"Araš Labaf" (, sünd. 23. sulaku 1977, Tehran, Iran) om ročinmalaine pajatai azerbaidžaniženke augotižlibundanke, mugažo akt'or.
Biografii.
Araš om sündnu Tehran-lidnha. Vl 1987 Araš kazvatajidenke sirdab Ročinmaha. Vl 2005 pajatai pästi ičeze ezmäine «Arash»-al'bom.
Vl 2009 hän ezini Azerbaidžanad «Evrovizii»-konkursal, kus pajati «Always»-pajon. Araš oti koumant sijad finalas.
Vspäi 2011 Aras om nainu. Heil om üks' tütär da üks' poig: Donja-tütär da Dariman-poig (sünd. 2012).


Jahrom.
Jahrom () om Venäman lidn Moskvan agjan pohjoižes. Mülüb Dmitrovan lidnümbrikho (edel vn 2018 semendkud — rajonha), sen kahtenz' surtte lidn i eländpunkt.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Surovcevo-külän sijas vl 1841 kuti vatefabrik (Pokrovskai-manufaktur, nügüd' eile rados) da žilo senno. Nimitihe jogen mödhe, sen nimi libub kadonudes merän kelespäi i znamoičeb «järvikaz ma». Saudihe Savölovon raudted žilonno vl 1901, stancii sai Jahrom-nimitust mugažo. Vll 1932−1937 Kanal Moskvan nimed om saudud türmatud mehil, se jagoi eländpunktan poleti pohjoižespäi suvhe, päivlaskmaine pala om enamba. Jahrom sai lidnan statusad vl 1940. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil vl 1941 lühüdaks aigaks (27. kül'mku — 7. tal'vku).
Jahrom šingotase sauvondlavoiden tegimel, bumagfabrikal i kartonpakuitezkombinatal, sömtegimištol (leibänkombinat, kofen edheotand), mägisuks'kurortal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon keskuzpalan suves, Kanalan Moskvan nimed randoil, 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Jahrom-jogi jokseb paralleližikš kanalanke i läbitab lidnan päivlaskmašt palad. Matkad Moskvhasai om 55 km suvhe. Lähembaine lidn om Dmitrov 3 km pohjoižpäivnouzmha.
"Jahrom"-raudtestancii radab lidnan suvipalas, kanalan päivnouzmaižel randal.
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 14 896 eläjad, vl 1959 lidnan — 16 263 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 13 214 ristutud. Otab üks'toštkümnendest lidnümbrikon ristitištos. Kaikiš suremb ristitišt oli 16..17 tuhad eläjid vll 1959−1998 (17 499 rist. vl 1989). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Stroican päjumalanpert' (om saudud vll 1892−1895) i kaks' jumalanpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 96,3%, totarlaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 2,7%.
Professionaližen opendusen lähembaižed aluzkundad ratas Dmitrov-lidnas. Jahroman kolledž sijadase lidnümbrikon Novosin'kovo-žilos 20 km lodeheze avtotedme Jahromaspäi.


Naro-Fominsk.
Naro-Fominsk () om Venäman lidn Moskvan agjan suves-suvipäivlaskmas. Se om Naro-Fominskan lidnümbrikon (edel vn 2017 kezakud — rajonan) administrativine keskuz, kaikiš suremb lidn koumespäi. Sai «sodahoštusen lidn»-arvod vl 2009.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1339 kuti "Nar" () Ivan Kalita-ruhtinasen zavetoičendas, nimitihe jogen mödhe. "Fominskoje"-žilo mainitase Naran sijas vspäi 1654. Se paloi täuzin francižen armijan lähtendan jäl'ghe vl 1812, no oli udessündutadud. Bumagkezerduzfabrikan aluz om pandud Dmitrii Skuratov-pomeššikal ühtes Nikolai Lukinanke vl 1840 "Pen' Nar"-külänno (ven. "Малая Нара") i läz Fominskoje-žilod. Žilo nimitaškanzihe "Naro-Fominsk:aks" vspäi 1864. Oli makundan keskuseks vspäi 1918. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1926 15. päiväl keväz'kud, mülütihe lähižid külid sil-žo aigal. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil vn 1941 lopus (22. reduku — 26. tal'vku), äjad pertid i kanghiden fabrik oliba muretud.
Naro-Fominsk šingotase mašinansauvomižel tegimel (reaktivižiden likutimiden palad, energetine mašiništ), pertinsauvondkombinatal i lämoipalovastaižiden tegesiden kompanijal, trikotažan fabrikal, pakuitesen edheotandoil (alüminiibankad, plastikpakuitez), «Avon»-kompanijan kosmetikan edheotandal, sömtegimištol (lihakombinat, maidtegim). Nevondkundaližen aigan šuukkombinat radoi mugažo.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon päivnouzmas, Nar-jogen molembil randoil (158 km pitte, Okan hura ližajogi), 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Gvozdn'- i Berözovk-joged (ven. "Гвоздня", "Берёзовка") lanktas Narha lidnas. Matkad Moskvhasai om 7 km pohjoižpäivnouzmha (Uden Moskvan Troickan ümbrik), Moskvan rengazavtotehesai — 53 km pohjoižpäivnouzmha. Toižed lähembaižed lidnad oma Kubink pohjoižhe i Balabanovo (Kalugan agj) suvhe.
"Nar"-raudtestancii () radab lidnan keskuzpalas vspäi 1899 «Moskv (Kijevan päraudtestancii) — Obninsk»-keskustal. «Ukrain»-avtote (M3-trass) om lidnan suvipäivnouzmaižeks röunaks.
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 31 613 eläjad, vl 1959 lidnan — 35 419 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 64 665 ristutud. Otab kaht videndest lidnümbrikon ristitištos. Kaikiš suremb ristitišt oli 70..71 tuhad eläjid vll 2002−2009 (71 630 rist. vl 2009). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert' (om saudud vll 1852−1864), jumalanpert' i nell' časounäd oma olmas lidnas, mugažo islaman i protestantizman (baptistad, evangelistad) kundad.
Rahvahad (2010): venälaižed — 90,5%, ukrainalaižed — 2,9%, uzbekad — 1,2%, toižed rahvahad — 5,4%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Naro-Fominskan tehnikum, privatine Nügüd'aigaine biznes-kolledž i Moskvan agjan medicinižen kolledžan nomer 1 filial.
Irdkosketused.
*


Krasnozavodsk.
Jumalanmaman Iveronan jumalaižen pühäpert' (om saudud vll 2005−2006)
Krasnozavodsk () om Venäman lidn Moskvan agjan pohjoižes. Mülüb Sergijev Posadan lidnümbrikho (edel vn 2019 sulakud — rajonha), sen kaikiš penemb lidn nellän kesken eläjiden lugun mödhe, nellänz' surtte eländpunkt.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1916 udenno Troickii-šlibaktegimenno (radaškanzi vn 1915 heinkuspäi, nüg. himine tegim). Vhesai 1937 žilon nimituz oli "Zagorskii" i "Radnikžilo tegimenno nomer 11", vl 1938 — "Vozroždenije", vl 1939 — "Lesnoi", vl 1940 — "Krasnozavodskii". Se sai lidnan statusad vl 1940 nügüdläiženke nimitusenke.
"Novostroik"-radnikžilo lugetihe lidnan mikrorajonaks vhesai 2000. Erištuihe sidä Peresvet-lidnaks vl 2000, sen jäl'ghe Krasnozavodskan ristitišt poleni kahthe kerdha.
Krasnozavodsk šingotase himižel tegimel (patronad, pirotehnikan šlibakod), sauvondmaterialiden pästandal, sömtegimištol (čajun pakuitez, südäiveziden tegim).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon keskuzpalan päivnouzmas, Kunj-jogen randal (, amuine "Куньема" 46 km pitte, Dubnan hura ližajogi), 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Vladimiran agjhasai om 8 km päivnouzmha. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 80 km suvipäivlaskmha-suvhe, lidnümbrikon Sergijev Posad-keskushesai om 15 km suvipäivlaskmha-suvhe. Lähembaine lidn om Peresvet 3 km suvipäivlaskmha.
«Holmogori»-avtote (M8-trass) mäneb 3..6 kilometras suvipäivnouzmha lidnaspäi. Vanh Jaroslavlin mante läbitab lidnan suvipäivnouzmad i ühtenzoitab Sergijev Posadanke oikti. Lähembaine passažirraudtestancii om Bužaninovo 7 km suvipäivnouzmha «Sergijev Posad — Aleksandrov»-keskustal, sišpäi kümnekilometrine sarak tuleb lidnha, kävutadas vaiše jüguiden täht.
Vhesai 2019 lidn oli lidnankundan keskuz, sen pind oli 40,42 km², mülütihe Semönkovo- i Rogačovo-külid Krasnozavodskan ližaks.
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 13 382 eläjad, vl 1959 lidnan — 19 523 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 13 392 ristutud. Otab lidnümbrikon 5..6% ristitištos. Kaikiš suremb ristitišt oli 29 900 eläjad vl 1992. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,0%, totarlaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 3,9%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Krasnozavodskan kolledž.


Noginsk.
Noginsk (, edel 1930. vot oli Bogorodsk, ven. "Богоро́дск") om Venäman lidn Moskvan agjan päivnouzmas. Se om Bogorodskan lidnümbrikon (edel vn 2018 kezakud — Noginskan rajonan) administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn koumespäi.
Istorii.
Eländpunkt mainitase kirjutadud purktiš vspäi 1389, nimed oliba "Rogož", "Vanh Rogožan Jam" (). Rogož-žilo sai makundan lidnan statusad vn 1781 5. (16.) redukud "Bogorodsk"-nimitusenke Jekaterina II-imperatornaižen käskön mödhe. Vspäi 1825 äi tekstil'fabrikoid (šuuk, bumag) oli saudud da radoi lidnas ümbrištonke, se oli Moskvan gubernijan kaikiš enamba elänzoittud makund 19. voz'sadal. Udesnimitihe lidnad i stancijad nügüdläižikš vn 1930 vilukus Viktor Nogin-bol'ševikan (1878−1924) kanzannimen mödhe. Gluhovon bumagkanghiden kombinat radoi vhesai 1990.
Noginsk šingotase mašinansauvomižel (poltuzapparatur, tagondtegesed, katilsijiden, elektronine i konditerine mašiništ), ladimensauvomižel (defektoskopad i produkcijan ladun kontrolin sistemad, pjezoelektroladimed, ladimed sodašlibakoiden täht), sauvondmaterialiden pästandal (betontegim, sauvondsegoitusiden tegim, katuzmaterialad, tegesed erazvuiččiš londuseližiš kivišpäi, keramine tegim, tegesed sauvondporcellanaspäi), sömtegimištol (leibänkombinat, vilunkombinat, maidtegim, lihanümbriradai tegim, kalaedheotand), meblin i interjeran kahesal edheotandal, mugažo radsobiden omblendfabrik i tekstilin edheotand, «Oriflame»-kosmetikan tegim ratas lidnas. Noginskan eläjiden nelländez radab Moskvas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon keskuzpalan pohjoižes. Meššoran alangišton lodehližel röunal, Kläz'm-jogen üläjoksmusen randoil (686 km pitte, Okan hura ližajogi), 145 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 35 km päivlaskmha. Lähembaine lidn om Elektrostal' 1 km suvhe.
"Noginsk"-raudtestancii radab lidnas vspäi 1885. Sen ližaks, Zaharovo-platform radab. Stancii ühtenzoitase Černogolovk-lidnanke, se sarak om vaiše jüguiden täht. «Volg»-avtote (M7-trass) i Moskvan agjan pen' avtorengaz (A107-trass) ristikoitas lidnas.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 81 004 eläjad, vl 1959 — 94 522 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 100 072 ristutud. Otab lidnümbrikon ristitišton läz pol't. Kaikiš suremb ristitišt oli 120..123 tuhad eläjid vll 1982−1994 (123 020 rist. vl 1989), vhesai 2010 lugetihe severziden-se sodalidnuziden ristitištod lidnan palaks, se oli läz 15 tuhad eläjid. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalannägundan päjumalanpert' (1876), ühesa jumalanpertid i seičeme časounäd oma olmas lidnas, mugažo islaman päjumalanpert'.
Rahvahad (2010): venälaižed — 93,8%, ukrainalaižed — 1,5%, totarlaižed — 1,2%, armenijalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 2,4%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Noginskan kolledž, Moskvan agjan medkolledžan nomer 3 Noginskan filial, üläopendusen aluzkundoiden nell' filialad.
Irdkosketused.
*


Sitmarjad.
Sitmarjad () vai Järgeližed sitmarjad, oma penzhad, Sitmarjad-heimon üks' erikoišpäi. Mülütadas Adoksanvuiččed-sugukundha.
Leviganduz.
Kazmusen alaerikod oma levitadud Pohjoižen mapoliškon maiš venonke klimatanke — Evrazijadme i Pohjoižamerikan päivlaskmas. Eziauguine areal Evropas om mägirajonad, levitihe dekorativižen kazvatandan tagut puištoiš.
Putub vastha londuses vanoiš, lehtez- i segoitadud mecanröunoiš. Sitmarjad kazdas eländpunktoiden pustolänil, rujoil, okaidud pertiden katusil.
Ümbrikirjutand.
Voib käta latiništ "racemosa"-ližanimitust kuti «tophikaz». Penzaz oleleb pol'tošt-viž metrad kortte. Seikhed oma püštoiktad, kazmuz sarakoičese lujas. Burahkon kebnan südäimen mülü om sur', ka oksad muretas kebnas. Lehtesed oma viž-seičemepalaižed, erasti koumepalaižed, vastmel'ženke hajunke.
Änikoičeb pol'kud semendkus-kezakus, ühten aigan lehtesiden šingotesenke. Änikuz om toppaz 20 santimetrhasai surtte. Kaik änikod išttas jaugoil, mustoiden sitmarjoiden erineden. Plod om lumarj, rusttan mujun. Plodud küpsnedas heinkus-elokus, ned oma vastmel'ženke hajunke i magunke. Lindud södas niid tahtonke i muga levitadas semnid. Äikerdoičese mugažo čokvezoil möhäižel sügüzel.
Kävutand.
Ištutadas dekorativižeks kazmuseks, om sätud sortuid. Mitte taht mahuz sättub, sidä kesken savikaz. Medenkandai. Lugetas, miše hired ei navet'koi sitmarjoiden oksid. Ottas veresid ploduid pezmaha vas'kžid astjoid kerthespäi.
Kävutadas tisel't ploduišpäi uitzelläks. Vaumitadas unotest änikoišpäi i jodas spravitamha kül'mehtusen läžundoid, bronhiališt upehtundläžundad, pän kibuid i revmatizmad. Ottas sidä unotest kut irdpol'ne-ki zell', huhtoidas kurkud da suhavadad anginan i sun palatusen aigan. Kvercetin-flavonoid mülüb änikoihe.
Alaerikod.
Üks'jäine gibrid om ümbrikirjutadud vl 2006: "Sambucus × strumpfii", järgeližiden i mustoiden sitmarjoiden gibrid.


Istr (lidn).
Istr () om Venäman lidn Moskvan agjan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Istran lidnümbrikon (edel vn 2017 keväz'kud — rajonan) administrativine keskuz, kaikiš suremb lidn i eländpunkt.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1589 kuti Safatovo-žilo (). Udesnimitihe sidä "Voskresenskoje"-žiloks vl 1636 Sündun Eläbzdusen (ven. "Воскресение") jumalanpertin mödhe. Žilo sai makundan lidnan statusad "Voskresensk"-nimitusenke vl 1781. Oli muite lidnaks vspäi 1796 vhesai 1921, sid' makundan i rajonan keskuseks. Udesnimitihe nügüdläižikš vl 1930 jogen mödhe. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil lühüdaks aigaks vn 1941 lopus (26. kül'mku — 10. tal'vku), no oli muretud läz täuzin.
Istr-lidn šingotase elektrotehnikan i elektromehanikan tedotegimištaluzkundoil (masiništ üläkingitusiden täht, laivišton täht, elektrotermine, röntgenapparatad), metallanümbriradmižen tegimel, savičtegimel, sömtegimištol (maidproduktad, söm lapsiden täht), zell'edheotandal («KRKA»), mebel'tegimel i omblendfabrikal, kurortižel industrijal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon keskuzpalan päivnouzmas, ühtennimižen jogen hural randal tobjimalaz (113 km pitte, Moskvan hura ližajogi), 165 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai (Moskvan avtorengaztehesai) om 35 km päivnouzmha. Lähembaižed lidnad oma Dedovsk 15 km päivnouzmha orhal, avtotel vai raudtel, Zvenigorod 20 km suvhe orhal vai avtotedme, i Moskvan Zelenograd-rajon 20 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 25 km avtotedme.
"Novojerusalimskai"-raudtestancii (, vspäi 1901, suvipäivlaskmas) i "Istr"-platform (suves) ratas lidnas «Moskv (Rigan päraudtestancii) — Volokolamsk»-keskustal, se keskust om lidnan suviröunaks. Moskvan agjan pen' avtorengaz (A107-trass) mäneb 3 km päivnouzmha lidnaspäi.
Istr oli lidnankundan keskuseks edel vn 2017 keväz'kud, sen pind oli 22,88 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 7 323 eläjad, vl 1959 — 6 982 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 35 111 ristutud. Otab nelländest lidnümbrikon ristitištos. Kaikiš suremb ristitišt oli 35 800 eläjad vl 1992 i 35 139 eläjad vl 2014. Ortodoksižen hristanuskondan Novojerusalimskii-mez'jumalankodi (vspäi 1656, viž pühäpertid), kaks' jumalanpertid i kaks' časounäd oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,3%, ukrainalaižed — 1,8%, toižed rahvahad — 3,9%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Krasnogorskan kolledžan Istran filial i Istran profkolledž.
Irdkosketused.
*


Hot'kovo.
Hot'kovo () om Venäman lidn Moskvan agjan pohjoižes. Mülüb Sergijev Posadan lidnümbrikho (edel vn 2019 sulakud — rajonha), sen kahtenz' surtte lidn i eländpunkt.
Istorii.
Eländpunkt mainitase vspäi 1308 kuti Jumalanmaman Katken naižjumalankodi i žilo senno. Vl 1862 saudihe ut Hot'kovo-raudtestancijad, i panihe žilon senno alust. Šingotihe erazvuiččiden kanghiden penil manufakturoil, majolikan sädandal, rahvahanpramozloiden edheotandoil 1920-nzihe vozihesai. Kätihe žilod raudtestancijanno radnikžiloks vl 1939. Hot'kovo sai lidnan statusad vl 1949.
Hot'kovo šingotase elektroizoläcijan materialiden tehmižen kahtel tegimel, sauvondmaterialiden pästandal (polipropilentorved, lämuzizoläcii, sildkonstrukcijad, lehtezvanund), kanghiden fabrikal, puleiktandan čomamahtoližiden tegesiden fabrikal. Hil'plastikan konstrukcijoiden tedoinstitut radab lidnas mugažo.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon suvipäivlaskmas, Paž-jogen randoil (30 km pitte, Kläz'man hurapol'ne bassein), 195 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vor'-jogi (ven. "Воря" 108 km pitte, Paž-jogi lankteb sihe huralpäi 10 kilometras suvhe) om lidnan suvipäivlaskmaižeks röunaks. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 52 km suvhe-suvipäivlaskmha. Lähembaižed lidnad oma Sergijev Posad 4 km pohjoižpäivnouzmha orhal da kaikil teil i Krasnoarmeisk 16 km suvipäivnouzmha orhal.
"Hot'kovo"-raudtestancii radab lidnan päivnouzmas vspäi 1862 «Moskv — Sergijev Posad»-keskustal. Abramcevo-usadib da ühtennimine raudtestancii sijadasoiš ani suvhe lidnaspäi. «Holmogori»-mante (M8-trass) mäneb 6 km suvipäivnouzmha lidnaspäi.
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 7 257 eläjad, vl 1959 lidnan — 14 341 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 505 ristutud. Otab kümnendest lidnümbrikon ristitištos. Kaikiš suremb ristitišt oli 22..23 tuhad eläjid vll 1979−2001 (23 400 rist. vl 1992). Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Katken Hot'kovon naižjumalankodi (mainitase vspäi 1308, kahtenke päjumalanpertinke, sauvusiden tobj pala om olmas 19. voz'sadaspäi) i kaks' jumalanpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 96,0%, ukrainalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 2,8%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Abramcevon čomamahtoliž-tehmištoline kolledž i Sergijev Posadan socialiž-ekonomine tehnikum, molembad baziruišoiš Hot'kovos kacmata nimitushe.


Vanh Kupavn.
Vanh Kupavn () om Venäman lidn Moskvan agjan keskuzpalan päivnouzmas. Mülüb Bogorodskan lidnümbrikho (edel vn 2018 kezakud — rajonha), sen kahtenz' surtte lidn i eländpunkt.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Ivan Kalita-ruhtinasen poigiden vn 1348 kirjeižes kuti uz' žilo Kupavnan randal, tošti vn 1353 dokumentas (oficialižen alusenpanendan voz'). Šingotaškanzihe tehmišton žiloks 18. voz'sadan keskes, šuukkanghiden fabrik radaškanzi sil aigal. Časuiden tegim i himine tegim radoiba 19. voz'sadal. Himiž-farmaceftine kombinat radaškanzi vl 1936. Lidnanvuitte Vanh Kupavn-žilo sai lidnan statusad vl 2004.
Vanh Kupavn šingotase himiž-farmaceftižel kombinatal, himižreaktividen koumel edheotandal, eksperimentaliž-mehanižel tegimel, lämuz- i vilugoitmižmašiništon tehmižel, sauvondmaterialiden pästandal (sauvondmujud — koume edheotandad, gazbetonblok, vanund rosttumatomas terasespäi), gal'vanižiden elementoiden edheotandal, izotopoiden kompanijal, villkanghiden edheotandal i čulkfabrikal, logistikan keskusel, kalankazvatusen järedal Biserovskii-kombinatal ani suvipäivlaskmha lidnaspäi. Venäman tedokeskuz biologižikš aktivižiden substancijoiden varuitomudes radab lidnas mugažo.
Geografijan andmused.
Ph. Stroican jumalanpert' vl 2014
Lidn sijadase lidnümbrikon päivlaskmas, Kupavink-jogen hural randal tobjimalaz (, Kläz'man oigedpol'ne bassein), 140..145 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Padosein jogel sädab Kupavinskii-uitod (0,27 km²) lidnan päivlaskmaižes palas. Biserovon kalankazvatusen vezivaradimed (läz 10 km²) levitasoiš ani suvipäivlaskmha Vanhas Kupavnaspäi enččil turbazsoil. Reliktine Biserovo-järv (1 km², Kläz'man bassein) om 4 km suvipäivlaskmha lidnaspäi.
Matkad lidnaspäi Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 22 km päivlaskmha. Toižed lähembaižed lidnad oma Losino-Petrovskii 6 km pohjoižhe, lidnümbrikon Noginsk-keskuz 15 km päivnouzmha, Elektrostal' 20 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha, Elektrougli 7 km suvhe, Balaših 5 km suvipäivlaskmha i päivlaskmha.
«Volg»-avtote (M7-trass) om lidnan pohjoižröunaks. Kümnekilometrine raudtesarak tuleb lidnha «Moskv (Kurskan päraudtestancii) — Vladimir»-keskustan "Kupavn"-stancijaspäi, se radab 5 km suvipäivlaskmha orhal vspäi 1898.
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 14 688 eläjad, vl 1959 — 16 263 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 811 ristutud. Otab ühesandest lidnümbrikon ristitištos. Kaikiš suremb ristitišt oli 24..25 tuhad eläjid vll 1979−1989 (25 052 rist. vl 1989) i om nügüd' (vl 2020). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Stroican jumalanpert' (om saudud vl 1751) i koume časounäd oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 93,7%, totarlaižed — 1,3%, ukrainalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 3,8%.
Professionaližen opendusen aluzkund om «Energija»-kolledžan (baziruiše Reutov-lidnas) Vanhan Kupavnan filial.


Zaraisk.
Zaraisk () om Venäman lidn Moskvan agjan suvipäivnouzmas. Se om Zaraiskan lidnümbrikon (edel vn 2017 vilukud — rajonan) administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kahtes aigkirjas vl 1146 kuti "Osötr-lidn", sid' vl 1225 kuti "Krasnii". Oli muretud mongoližil sodavägil vl 1237. Mainitase möst 14. voz'sadal kuti "Novgorodok Osötral", se kändihe Moskvan valdkundan palaks vl 1521. Kivine Kreml' om saudud vll 1528−1531 Vasilii III-carin käskön mödhe kaičemha valdkundad suvespäi kalaidajiden heimoiden londoišpäi. Zaraisk sai makundan lidnan statusad vl 1778. Üks'jäine nügüdläine lidnan nimituz om olmas 19. voz'sadaspäi. Raudte tuli lidnha vl 1870. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli alastunu nacistoiden bombardiruindale vn 1941 lopus.
Zaraisk šingotase kengiden fabrikal i höunehtegesiden fabrikal, metallurgižel kompanijal, avtokohendusen edheotandoil, sömtegimištol (leibänkombinat, jomad).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon keskuzpalas, Osötr-jogen alajoksmusen oiktal randal läz täuzin (228 km pitte, Okan oiged ližajogi), 150..170 m ü.m.t. korktusil. Matkad Räzanin agjhasai om 15 km suvhe orhal. Matkad Moskvhasai om 145 km lodeheze. Lähembaižed lidnad oma Ozöri 24 km päivlaskmha-lodeheze orhal vai 33 km avtotedme i Luhovici 22 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha orhal vai kaikil teil.
"Zaraisk"-raudtestancii radab lidnas 20-kilometrižen sarakon lopus "Luhovici"-stancijaspäi vaiše jüguiden täht, ei ole passažirühtenzoitust raudtedme vspäi 1969.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 17 156 eläjad, vl 1959 — 20 789 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 24 645 ristutud. Otab pol't lidnümbrikon ristitištos. Kaikiš suremb ristitišt oli 26..27 tuhad eläjid vll 1979−1992 (27 205 rist. vl 1990). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert' (nügüdläine variant om olmas vspäi 1681), Joann-endustajan päjumalanpert' (om saudud vll 1901−1904), kuz' jumalanpertid i nell' časounäd oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,7%, ukrainalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 3,3%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Zaraiskan pedagogine kolledž i Luhovicin agrariž-tegimištoližen tehnikuman kaks' filialad.
Irdkosketused.
*


Dmitrov.
Dmitrov () om Venäman lidn Moskvan agjan pohjoižes. Se om Dmitrovan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel vn 2018 semendkud — rajonan) da kaikiš suremb lidn, «sodahoštusen lidn»-arvonke vn 2008 redukuspäi.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Jurii I Pit'kkäded-ruhtinasel vl 1154 kuti lidn Jahrom-jogen sokhal randal. Ruhtinaz nimiti lidnad sündnus Vsevolod III Sur' Peza-poigan sanuden valatusiš kahtenden Dmitrii-nimen mödhe, anttihe sidä nimed ph. Dimitrii Solunalaižen oiktastuseks. Lidn šingotaškanzi torguindtel Volgan i Moskvan jogiden keskes. Dmitrov i Galič oliba ühten ruhtinazkundan keskusikš 13.-14. voz'sadal. Dmitrovan ruhtinazkund oli ripmatoman edel 14. voz'sadan kesked, sid' oli alištadud Moskvan tobmudele, om likvidiruidud vl 1569. Dmitrov sai makundan lidnan statusad vl 1781. Saudud türmatud mehil kanal läbiti lidnan istorižid fartaloid vll 1932−1937, no vedi industrializacijannoks. Toižen mail'man sodan aigan tahond suvhe lidnaspäi oli okkupiruidud nacistoil kahteks päiväks vn 1941 lopus.
Dmitrov šingotase ekskavatoriden tegimel, freztömašinoiden tegimel, sauvondmaterialiden pästandal (sildraudbetonkonstrukcijad, saiding, pumaterialad, elektrokabeliden koume edheotandad), sömtegimištol (lihakombinat, maidtegim, vauktuškombinat), pakuitesen tegimil (alüminiilent, stökolmülüd, gofr), mugažo trikotažan edheotand i meblin fabrik ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon keskuzpalas, Kanalan Moskvan nimed päivnouzmaižel randal läz täuzin, 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 50 km suvhe. Lähembaine lidn om Jahrom 3 km suvipäivlaskmha.
"Dmitrov"-raudtestancii radab lidnan suvipäivlaskmas vspäi 1901, sijadase kanalan randanno, elektrojonused lähttas Moskvan Savölovon päraudtestancijaspäi. Toine stancii om "Kanalstroi" lidnan pohjoižröunanno. Lidn om raudtesol'm, ühtenzoitase oikti nenidenke lidnoidenke: Dubn, Krasnii Holm (Tverin agj), Aleksandrov (Vladimiran agj). Moskvan agjan sur' avtogengaz (A108-trass) läbitab lidnan pohjoižpalad. Jüguport radab kanalan randal.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 25 029 eläjad, vl 1959 — 34 518 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 61 305 ristutud, rajonan (nüg. lidnümbrik) kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', se om enamba 64 tuhad eläjid vll 1986−1998 (65 800 rist. vl 1992) i vspäi 2013.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,6%, ukrainalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 4,1%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Dmitrovan tehnikum, Dmitrovan rattematoman opendusen institut da sen kolledž, Moskvan agjan medicinižen kolledžan nomer nell' Dmitrovan filial, Moskvan üläopendusen aluzkundoiden severz'-se filialad.
Irdkosketused.
*


Ramenskoje.
Ramenskoje () om Venäman lidn Moskvan agjan keskuzpalan suvipäivnouzmas. Se om agjan 14nz' lidn eläjiden lugun mödhe, Ramenskojen lidnümbrikon administrativine keskuz (edel vn 2019 semendkud — rajonan).
Istorii.
Ramenje-tahond («mecanröun» venän kelespäi) mainitase vl 1328 Ivan Kalita-ruhtinasen kirjeižes. Eländpunktan aluz om pandud 1770-nzil vozil kuti "Novo-Troickoje", sid' "Troickoje-Ramenskoje", möhemba nimitihe nügüdläižikš. Šingotihe tekstilin fabrikal vspäi 1831 (vspäi 2007 kaik enččed cehad oma anttud kortomha). Kätihe žilod makundan keskuseks vl 1924, se sai lidnan statusad vn 1926 15. päiväl keväz'kud.
Ramenskoje šingotase elektrotehnižel tegimel, ladimensauvomižen kahtel tegimel, mehanižel tegimel, perlitan tegimel, sömtegimištol (maidtegim, lihakombinat, sömkombinat, kiruhkeitosiden tegim), kosmetikan edheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon pohjoižpalas, Moskvanjogen hural randpolel, 125 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 28 km päivlaskmha-lodeheze. Lähembaine lidn om Žukovskii ani päivlaskmha da lodeheze sen aerodromanke.
"Ramenskoje"-raudtestancii radab vspäi 1862 «Moskv (Kazanin päraudtestancii) — Räzan'»-keskustal. Toižed oma koume platformad: 42. km, Fabričnai, Ippodrom.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 28 405 eläjad, vl 1959 — 46 465 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 96 317 ristutud, rajonan (nüg. lidnümbrik) kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', se ületi 100 tuhad vl 2013.
Rahvahad (2010): venälaižed — 91,4%, ukrainalaižed — 1,4%, uzbekad — 1,4%, armenijalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 4,5%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Ramenskojen kolledž.
Irdkosketused.
*


Vehk.
Vehk () om monotipine heim Vehkanvuiččed-sugukundaspäi, sen tipine heim. Kogoneb üks'jäižes Vehk-erikospäi (), äivozne heinäsine kazmuz.
Leviganduz.
Kazvab Pohjoižen mapoliškon venos klimatas, Evropan, Azijan i Pohjoižamerikan arktižiš zonoišpäi subtropikoihesai.
Vehk navedib turbhikahid i mineraližid mahusid. Putub soil, kazvahtanuzil järvil i heindujil johtoil, vezištoiden randoil seižujanke vai joksijanke vitkos vedenke. Voib löuta nepsoiš mecoiš i nituil-luhtoil.
Ümbrikirjutand.
Vehkan jur' om sanged pit'k. Seikh om vihand ujelii karuidekaz, sarakoičese, 15..35 sm kortte. Lehtesed oma koumepalaižed, kaik ned čereduišoiš, kazdas jurespäi. Änikuz om toppaz. Tähthaižen pojavad henod änikod oleskeldas vauktan-ruzan vai sirenin ližamujun.
Änikoičeb semendkuspäi kezakuhusai. Plod küpsneb heinkus-elokus. Plod om üks'palaine konorüt, avaidase kaks'haz.
Kävutand.
Keratas zell'torhudeks vehkan lehtesid () änikoičendan jäl'ghe kezakun kahtendes polespäi. Tehtas karktad keitvet, ližatas kuivatud lehtesid zell'čajuihe erazvuiččenke kävutandanke.
Lehtesiden unotez ližadab litud i tervhuden ozutajid, kehtatab rauguiden funkcijoid i heitab vähäverust, sil-žo aigal tüništoitab nervid. Keitvezi spravitab čapatesid, erasti tehtas vannoid keitvedenke diatezad (zolotuhad) vaste. Vehkan valatoituz om sapinajai, antispazmatine i anestezine.


Šatur.
Šatur () om Venäman lidn Moskvan agjan päivnouzmas. Se om Šaturan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel vn 2017 keväz'kud — rajonan) da kaikiš suremb lidn kahtespäi.
Istorii.
Lidnan tahond mainitase Vasilii I-ruhtinasen kirjeižiš vl 1417 i 1423 kuti Šatur-tahond (), se eziauguine nimen toižend kaičese Šatur-žilon (ven. Шатур) nimituses 15 km suvipäivlaskmha lidnaspäi. Ende pened küläd oliba Šaturan järviden randpolel. Vl 1919 zavodihe vaumičendad sauvomha Šaturan GRES:ad varatoitmaha Moskvad elektrusel, panihe žiloid: Šaturstroi, Šaturtorf, Must järv (ven. "Чёрное Озеро"). Kaikenaigaine GRES om saudud vll 1923−1925, radoi sijaližel turbhal.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud GRES:an sauvojiden žiloiden ühtištusel Šatur-radnikžilho vn 1928 semendkus. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1936 17. päiväl sulakud. GRES:an vägevuz ližadui vidhe kerdha koumen uden blokan sauvondan jäl'ghe vll 1966−1972. Vspäi 1989 GRES radab londuseližel gazal. Mülütihe lidnanvuittušt Kerv-žilod () lidnha vl 2004.
Šatur šingotase Šaturan GRES:al (elektruz i lämuzenergii), järedal mebel'kombinatal, mebel'kerthen edheotandal, mugažo Venäman Tedoakademijan lazeroiden da informacižtehnologijoiden tedoinstitut, i korktoiden lämuden fizikan institutan filial ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon päivlaskmas, Meščoran alangištos, 124 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Šaturan viž järved levitasoiš pohjoižhe lidnaspäi, kahten järven randad mülüdas lidnha: Pühäjärv () i Muromanjärv. Rujopoligon radab suvhe lidnfartaloišpäi. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 122 km päivlaskmha avtoteidme. Lähembaine lidn om Rošal' 21 km pohjoižpäivnouzmha orhal.
"Šatur"-raudtestancii radab lidnan päivlaskmas vspäi 1924 «Moskv (Kazanin päraudtestancii) — Murom»-keskustal.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 15 122 eläjad, vl 1959 — 19 629 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 32 885 ristutud, rajonan (nüg. lidnümbrik) nell' ühesandest. Kaikiš suremb ristitišt om enamba 30 tuhad eläjid vspäi 1989 (33 412 rist. vl 2016).
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,6%, toižed rahvahad — 4,4%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Šaturan energetine tehnikum.
Irdkosketused.
*


Nobelän premii.
Nobelän premii ([nʊˈbɛ̂lːˌpriːsɛt], [ˈnoʊbɛl]) om üks' kaikiš arvokahembiš rahvahidenkeskeižiš premijoišpäi. Sihe mülüdas mötal', diplom i rahalahj läz 1 mln US$ surtte. Anttas joga vodel vspäi 1901 kaikiš znamasižembiš tedoidusiš i löudusiš, järedas tondas ristitkundan kul'turha vai šingoteshe. Tedotadas laureatid redukun zavodindas.
Premii om alusenpandud Ročinman Al'fred Nobel'-himikan-inženeran da edheotajan (1833−1896) zavetoičendan mödhe. Viž arvlahjad oma sätud vl 1895 neniš sarakoiš: himii, literatur, kožund, fizik, medicin (fiziologii). Arvlahj ekonomikan tedoidusiš om alusenpandud Ročinman Riksbankal (keskuzbankal) vl 1968 i andase vspäi 1969, no se ei ole Nobelän premijaks formaližikš. Arvlahjan kožundas laureat valičese i lahjatase Norvegijan Oslo-pälidnas, pandas toižiden arvlahjoiden laureatid Ročinmas ceremonijanke Stokhol'mas.
Rahalahj, Nobelän komitetan i ceremonijan rajadused makstas Nobelän fondan rahoišpäi. Sen fondan statut om pädokument arvlahjan tondan ohjandimidenke. Vaiše eläbile personile sab oigeta premijad, kožundan arvlahjas sab organizacijoile-ki. Voib ei antta premijad ku ei ole sättujid kandidatoid. Premii andase kerdan elos tobjimalaz. Voib jagada premijad kahten tedotön kesken, i lahjoitud mehiden lugu om koume vai sen vähemba.
Nobelän komitet röunati nominacijoiden lugud. Mail'mas om Nobelän premijan analogoid neniš sarakoiš: matematik i informatik, geografii, muzik, čomamaht, arhitektur.


Beloozörskii.
Beloozörskii () om Venäman lidn Moskvan agjan keskuzpalan suvipäivnouzmas. Mülüb Voskresenskan lidnümbrikho (edel vn 2019 semendkud — rajonha), sen kahtenz' surtte lidn kahtespäi.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1961 "63. kilometr"-nimitusenke. Lidnanvuitte Beloozörskii-žilo sai lidnan statusad vl 2019.
Beloozörskii šingotase aviakosmižen sarakon tedoeksperimentaližil edheotandoil i aviasistemiden poligonal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon lodehes, Moskvanjogen hural randpolel, 124 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vedase läz vit kilometrid pidust' raudted, suvipäivlaskmha sišpäi. Mec i kaks' pen't järved oma raudten taga. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 60 km lodeheze. Lähembaižed lidnad oma Bronnici 10 km suvipäivlaskmha orhal vai 17 km avtotedme, i Ramenskoje 15 km lodeheze orhal vai raudtedme. Lidnümbrikon Voskresensk-keskuz sijadase 22 km suvipäivnouzmha.
"Beloozörskii"-raudteplatform radab vspäi 1968 «Moskv (Kazanin päraudtestancii) — Räzan'»-keskustal. Matkad Moskvan agjan penehe rengazavtotehesai (A107-trass) om 5 km lodeheze.
Beloozörskii oli lidnankundan keskuseks edel vn 2019 semendkud, lidnankund mülüti 2 žilod i 4 küläd, sen pind oli 172,92 km².
Eläjad.
Vl 2002 žilon ristitišt oli 14 494 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnanvuiččen žilon (nüg. lidn) eläjiden lugu oli 17 842 ristutud, rajonan (nüg. lidnümbrik) ühesandez. Kaikiš suremb ristitišt om 17..18 tuhad eläjid vspäi 2009 (18 297 rist. vl 2018). Ortodoksižen hristanuskondan Venäman kaikiden pühämehiden jumalanpert' om saudud vll 1999−2003.
Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.


Ivantejevk.
Ivantejevk () om Venäman lidn da lidnümbrik Moskvan agjan keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas. Se om Moskvan pohjoižpäivnouzmaine ezilidn, agjan 24nz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1564 kuti "Vantejevo"-žilo (i lähine "Kopnino", mainitase "село Копнино и Ванте́ево тож"). Vll 1576−1628 Vantejevo-külä oli Stroican jumalankodin tobmuden al. Koume fabrikad radoiba žilonno 18. voz'sadaspäi: vatken, kirjutandbumagan i špaleroiden. Nell' fabrikad oliba rados vodele 1917: kaks' tekstilišt, kanghiden mujutandan, villan kezerdusen. Kätihe "Ivantejevskii"-radnikžiloks vn 1928 21. päiväl semendkud. Raudte ühtenzoiti Moskvanke vll 1929−1930. Vl 1931 ühtištuihe tekstil'fabrikoid trikotažkombinataks. Mülütihe lähižid žiloid da anttihe lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke vn 1938 uhokus.
Ivantejevk šingotase sauvondan betonsol'mel i edheotandoil (betonantegimed, raudbetontegesed, metalližen vanundan varažomad, elektrolämbitusen sistemad), sömtegimištol (leibänkombinat, oluden tegim) i mecan tedokeskusel. Vaiše pened tekstiližed edheotandad jäihe rados nügüd'.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Uč-jogen randoil (42 km pitte, Kläz'man hura ližajogi), 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 17 km suvipäivlaskmha. Lähembaižed lidnad oma Puškino ani päivlaskmha i lodeheze, Fräzino 5 km päivnouzmha, Ščolkovo 2 km suvipäivnouzmha, Korolöv 1 km suvipäivlaskmha.
"Ivantejevk-2"-, "Ivantejevk"- (edeline vspäi 1936, nüg. vspäi 1967) i "Detskai"- (vspäi 1946) raudteplatformad ratas «Moskv (Jaroslavlin päraudtestancii) — Fräzino»-keskustal. «Holmogori»-avtote (M8-trass) mäneb 1..3 km päivlaskmha lidnaspäi.
Ivantejevk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidn röunatab Korolövanke suves, Ščolkovon lidnümbrikonke päivnouzmas, Puškinon lidnümbrikon territorijanke pohjoižes i päivlaskmas.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 22 207 eläjad, vl 1959 — 30 945 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 58 626 ristutud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (2010): venälaižed — 93,0%, ukrainalaižed — 1,6%, armenijalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 4,3%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Moskvan politehnižen universitetan Ivantejevkan filial i Moskvan telikundan inspekcijan openduzkeskuz.


Kašir.
Kašir () om Venäman lidn Moskvan agjan suves. Se om Kaširan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel vn 2015 redukud — rajonan).
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1356 Ivan Kalita-ruhtinasen Ivan II-poigan kirjeižes kuti zavetoittud hänen Dmitrii-poigale žilo "Košir"-nimitusenke (). Lidn zavodihe Okan hural randal eziauguižešti, Kaširk-jogen lanktendanno Okanjogehe, nimitihe jogen mödhe ezimeletaden. Oli lidnaks, puine lidnuz oli saudud vl 1531. Nügüd'aigan pened "Gorodišče"- i "Vanh Kašir"-žilod oma olmas sen sijal.
Edeližel sijal Kašir alištui vihanikoiden äiluguižile londoile, sen tagut vl 1619 zavottihe ut lidnad Okan taga, jogen oiktal randal, nügüdläižes sijas. Se sai makundan lidnan statusad vl 1777, šingotihe torguindal. Vl 1900 saudihe raudted läz lidnad. Toižen mail'man sodan aigan lidn ei olend okkupiruidud, no alištui bombardiruindale vn 1941 lopus. Vl 1963 ühtištuihe Kaširad Novokaširsk-lidnanke. Ožerel'je-lidn om mülütadud Kaširha vn 2015 kül'mkus.
Kašir šingotase Kaširan GRES:al (elektruz i lämuzenergii), sömtegimištol (čipsad, makaronad, leibän edheotand, jauhtegim), laivansauvomižel tegimel, maižanduzmašinoiden tegimel, valamižtegimel (alüminijaspäi i kaugedraudaspäi), gidromehanižel tegimel, sauvondmaterialiden pästandal (metalližed konstrukcijad elektrostancijoiden täht, savič), mugažo meblin, gofrokartonpakuitesen i pölusiden-sijakatusiden tehmine radab lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon pohjoižröunanno, Okan oiktal randal, 190 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tulan agjan röunhasai om 10 km suvipäivlaskmha orhal. Matkad Moskvhasai om 100 km lodeheze-pohjoižhe. Lähembaine lidn om Stupino ani lodeheze, Okanjogen taga.
"Kašir"-raudtestancii (passažiroiden täht) radab lidnan pohjoižröunal ühtes kilometras Okaspäi vspäi 1900 «Moskv (Pavelecan päraudtestancii) — Mihailov»-keskustal. Toine "Ožerel'je"-stancii om ühtennimižen suvižen mikrorajonan keskuses, "Tesn"-stancii () om niiden keskes. Raudtesol'm radab Ožerel'je-mikrorajonanno, toine sarak ühtenzoitab Novomoskovskanke. «Don»-avtote (M4-trass) mäneb 5 km suvipäivlaskmha Kaširan päpalaspäi, «Kaspii»-avtote (R22-trass) mäneb 5 km suvipäivlaskmha Ožerel'je-mikrorajonaspäi i ühtištub «Don»-avtotenke.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 17 419 eläjad, vl 1959 — 22 121 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 41 870 ristutud, rajonan (nüg. lidnümbrik) kaks' koumandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 44 200 eläjad vl 1992 (Ožerel'jeta) i 49 638 eläjad vl 2016.
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,7%, ukrainalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 3,3%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma «Moskovii»-profkolledžan Kaširan kaks' filialad i Ožrel'jen raudtekolledž.
Irdkosketused.
*


Krasnoarmeisk (Moskvan agj).
Krasnoarmeisk () om Venäman lidn da lidnümbrik Moskvan agjan pohjoižpäivnouzmas.
Istorii.
Ende "Muromcevo"-žilo oli olmas lidnan territorijal, se mainitase 16. voz'sadaspäi. Bumagkezerduzfabrik radoi žilos vspäi 1834, nimitihe fabrikad Rusttan Armijan i Laivišton oiktastuseks vn 1917 jäl'ghe.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1928 kuti "Krasnoflotskii"-radnikžilo. Vl 1934 Sofrinon artillerine poligon radaškanzi, saudihe personalan žilod senno, möhemba kodvihe raketiž-kosmišt-ki tehnikad. Ühtištuihe tekstiližen fabrikan žilod poligonan žiloidenke da anttihe lidnan statusad vn 1947 12. päiväl keväz'kud.
Krasnoarmeisk šingotase kaičendsarakon tedotegimištedheotandoil (mehanizacii, šlibakoiden sädand), sauvondmaterialiden pästandal (betontegim, savičtegim), gofrokartonpakuitesen edheotandal sömtegimišton täht, mugažo sömkombinat radab. Kezerdusen da kanghiden fabrik eile rados vspäi 2014.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon suvipäivlaskmas, Vor'-jogen randal (108 km pitte, Kläz'man hura ližajogi), 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lidnümbrik vedase šoidul Vladimiran agjan röunhasai. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 37 km suvipäivlaskmha. Lähembaižed lidnad oma Hot'kovo i Sergijev Posad pohjoižhe, Černogolovk suvipäivnouzmha, Fräzino, Ivantejevk i Puškino suvipäivlaskmha.
"Krasnoarmeisk"-raudtestancii radab vspäi 1956 15-kilometrižen sarakon passažirižeks lopstancijaks lidnanvuiččes Sofrino-žilospäi, edemba raudte läbitab lidnad i jätktase sodapoligonhasai. Lidn ühtenzoitase Moskvan agjan penenke rengazavtotenke (A107) 5-kilometrižel sarakol suvipäivlaskmha. «Holmogori»-mante (M8-trass) mäneb 8 km päivlaskmha lidnaspäi.
Krasnoarmeisk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind om 156,43 km².
Eläjad.
Vl 1959 lidnan ristitišt oli 18 213 eläjad, vl 1979 — 25 951 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 26 294 ristutud. Kaikiš suremb ristitišt om 25..27 tuhad eläjid vspäi 1979 (27 600 rist. vl 1992). Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,1%, ukrainalaižed — 1,3%, armenijalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 3,5%.
Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.


Serpuhov.
Serpuhov () om Venäman lidn Moskvan agjan suves. Se om agjan 12nz'-13nz' lidn eläjiden lugun mödhe, Serpuhovan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel vn 2019 vilukud — rajonan) da üks'jäine lidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1339 kuti "Serpohov". Se sai lidnan oiktusid vl 1374. Lidn oli Serpuhovan da Borovskan ruhtinazkundan keskuseks vll 1340−1473, sen jäl'ghe om alištunu Moskvan tobmudele. Lidnan nimitusen nügüdläine variant om olmas 16. voz'sadaspäi. Šingotihe erazvuiččiden kanghiden tehmižel 18. i 19. voz'sadoil. Toižen mail'man sodan aigan lidn alištui bombardiruindale 140 kerdad vn 1941 lopus, läz 600 pertid oli muretud, 202 ristitud pölištuiba.
Serpuhov šingotase elektrolikutimiden i ladimiden tehmižel, sauvondmaterialiden pästandal (raudbetontegesed, lämuzizoläcii, metalližed konstrukcijad), himižen kuidun edheotandal, turizmal. Serpuhovan motocikletine tegim radoi vspäi 1939, vll 1995−2013 Serpuhovan avtotegim, industrialine park om olmas sen sijas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon keskuzpalan päivlaskmas, Nar-jogen randoil (158 km pitte) läz sen lanktendad Okanjogehe huralpäi, 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Okan randhasai om 1 km suvhe, Tulan agjan röunhasai om 6 km suvhe, Kalugan agjahasai om 12 km päivlaskmha. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 73 km pohjoižhe. Lähembaižed lidnad oma Puščino päivnouzmha-suvipäivnouzmha i Protvino päivlaskmha-suvipäivlaskmha.
"Serpuhov"-raudtestancii radab vspäi 1865 «Moskv — Tul»-keskustal. Jügujogiport (2 mln tonnoid vl 2007) radab Nar-jogen randal kahtes kilometras Okaspäi. Federaline M2-trass om saudud 4..6 km päivnouzmha lidnaspäi, Moskvan agjan sur' rengazavtote (A108-trass) mäneb 3..5 km pohjoižhe Serpuhovaspäi.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 90 727 eläjad, vl 1959 — 106 387 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 127 041 ristutud, rajonan (nüg. lidnümbrik) koume nelländest. Kaikiš suremb ristitišt oli 139..143 tuhad eläjid vll 1979−1996 (143 618 rist. vl 1989).
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,9%, ukrainalaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 3,5%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Serpuhovan kolledž, Moskvan agjan Gubernskii-kolledž, Moskvan agjan medicinine kolledž nomer 5, Raketvägiden sodaakademijan Serpuhovan filial, Moskvan üläopendusen aluzkundoiden severz'-se filialid.
Irdkosketused.
*


Rošal' (lidn).
Rošal' () om Venäman lidn Moskvan agjan päivnouzmas. Mülüb Šaturan lidnümbrikho vn 2020 semendkun 11. päiväspäi, sen kahtenz' surtte lidn kahtespäi.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1914 kuti "Krestov Brod"-žilo () udenno porhantegimenno. Udesnimitihe nügüdläižikš vn 1917 lopus vai vl 1918 Semön Rošal'-revolücioneran (1896−1917) kanzannimen mödhe. Kätihe radnikžiloks vn 1928 semendkus. Anttihe lidnan statusad vn 1940 7. päiväl redukud. Ühtištuihe porhantegint plastmassan tegimenke vl 1957, nimitihe himižeks kombinataks vl 1963. Vll 2004−2020 lidn oli erižeks lidnümbrikoks.
Rošal' šingotase kahtel himižel tegimel (tegesed ftoroplastaspäi, plastifikatorad), sauvondmujuiden tegimel i medicinižen etilspirtan edheotandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon pohjoižpäivnouzmas, Voimeg-jogen randal (27 km pitte, Kläz'man oigedpol'ne bassein), 115 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ratud Jubileinoje-järv (0,12 km²) om lidnan suvipäivlaskmas enččen letekar'jeran sijas. Järed ratud järv (läz 50 km²) zavodiše 3 km pohjoižhe lidnaspäi turbhankaivandusiden sijas. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 145 km päivlaskmha. Lähembaine lidn om lidnümbrikon Šatur-keskuz 21 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha.
Kaks'kümnekilometrine raudtesarak tuleb lidnha Čerusti-radnikžilospäi, se radab vaiše jüguiden täht. Lähembaine avtotedme passažirraudtestancii radab Čerusti-žilos «Moskv (Kazanin päraudtestancii) — Murom»-keskustal.
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 18 620 eläjad, vl 1959 lidnan — 21 819 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 272 ristutud, nügüdläižen lidnümbrikon kaks' ühesandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 23..25 tuhad eläjid vll 1967−1992 (25 271 rist. vl 1970 i 25 256 rist. vl 1979). Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman «Kaikiden gorähižiden ihastuz»-jumalaižen pühäpert' (vspäi 2000) i islaman loičendpert' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,8%, totarlaižed — 1,8%, toižed rahvahad — 3,4%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Rošalin tehnikum.


Marumenc.
Marumenc () om heinäsižiden kazmusiden heim Saviheinižed-sugukundaspäi. Mülütab 35..37 erikod, niiden keskes oma üks'voččed, kaks'voččed i äivoččed.
Leviganduz.
Heimon erikod kazdas Evropadme, Päivlaskmaižes Azijas, Afrikan pohjoižes i suves. Oma introduciruidud territorijha (Pohjoižamerik).
Ümbrikirjutand.
Lehtesed oma kaidad pit'kačud, lancetanvuiččed vai sen kaidamba, kauktad käzimujegil.
Tophikahad vai löustkikahad änikused oma ümbärtud lehtesil. Änikon muju voib olda sinivauvaz, sinine vai pakuine. Viž äniklehtest änikos. Plodud oma pähkmuded, ned oma koverad munanvuiččed rupiškoikahad paksumba.
Kävutand.
Marumenc ištutase dekorativižeks kazmuseks padosaduiš i kall'saduiš (al'pinarijoiš). Mezjäižed navettäs heimon kazmusiden änikoid. Erasiden lipkaižiden gaved'madod ottas marumencan jurid sömäks.
Tervakaz anhusin-mujutim (vai rusked alkanet) mülüb "Anchusa"-heimon kazmusiden jurihe, mujutim om kel'tud Evropas E103-sömližaduz, segoitamatoi vedes.


Elektrogorsk.
Elektrogorsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Moskvan agjan pohjoižpäivnouzmas. Röunatab Pavlovskii Posadan i Orehovo-Zujevon lidnümbrikoidenke.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vll 1912−1914 kuti žilo udenno elektrostancijanno (nüg. Elektrogorskan GRES), radoi sijaližel turbhal. Vn 1926 rahvahanlugemižes om kirjutadud kuti lidnanvuitte "Elektroperedač"-žilo (). Žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vn 1946 25. päiväl sulakud. GRES radab londuseližel gazal vspäi 1985. Lidn om erine lidnümbrik vspäi 2009.
Elektrogorsk šingotase elektrusen tehmižel GRES:an abul, kahtel zell'edheotandal i medicinižiden abutusiden tehmižel, sauvondmaterialiden pästandal (metalližed konstrukcijad, elektrolaudad, iknad, puižed apakod, trotuarine apakut, asfal't), sömtegimištol (kül'menzoittud sömtavarad, alkogolitomad jomad i marjasižed želed), mašinansauvomižel (avto- i aviakohenduzmašiništ, vilugoitimed), meblin i sen furnituran edheotandoil, mugažo voižimiden, himižreagentoiden i radsobiden tehmine om lidnas. Kaks' tedokeskust: keskuz varuitomudes i kivivoin ümbriradmižen institut.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 132 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Virk-jogi (15 km pitte, Kläz'man hura ližajogi) zavodiše lidnan ani suvipäivlaskmaižen röunan taga, kävutadas lidnan puhtastadud veziden vedhuzvaluks. Om uitoid lidnan pohjoižes. Matkad Vladimiran agjhasai om 5 km pohjoižpäivnouzmha orhal. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 65 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha. Lähembaižed lidnad oma Orehovo-Zujevo suvipäivnouzmha i Pavlovskii Posad suvipäivlaskmha.
"Elektrogorsk"-raudtestancii radab lidnan pohjoižapalas vspäi 1925, se om 17-kilometrižen sarakon Pavlovskii Posad-lidnaspäi lopstancijaks. Edel 1995. vot se oli kaidraižuižen raudteverkon zavodindaks. Toine om «14. km»-passažirplatform lidnan suviröunal. «Volg»-mante (M7-trass) mäneb 2 km suvhe lidnaspäi. Moskvan agjan sur' rengazavtote (A108-trass) ümbärdab lidnad 3 km pohjoižpäivnouzmha.
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 12 370 eläjad, vl 1959 lidnan — 11 454 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 22 480 ristutud. Kaikiš suremb ristitišt om 22..23 tuhad eläjid vspäi 2010 (23 085 rist. vl 2016).
Rahvahad (2010): venälaižed — 91,4%, uzbekad — 1,6%, ukrainalaižed — 1,3%, moldovalaižed — 1,2%, azerbaidžanlaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 3,5%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Pavlovskii Posadan tehnikuman filial.


Kaarin.
Kaarin ([ˈkɑːrinɑ], «Pühän Katerinan») om Suomenman lidn Suvipäivlaskmaine Suomenma-agjan keskuzpalas. Se om agjan Turku-pälidnan päivnouzmaine i suvipäivnouzmaine ezilidn.
Istorii.
Suomenman kaikiš amuižemban (12. voz'sada) jumalanpertin aluz om löutud lidnanno. Kaarin-eländpunkt sai municipalitetan statusad vl 1869. Anttihe lidnan statusad vl 1993. Piikkiö-kund (roč. "Pikis") om ühtištadud Kaarinanke vl 2009, Kaarin oti Piikkiön lidnanznamad sil-žo aigal.
Kaarin šingotase holitišiden sferal i Turkun magaduzrajonaks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Baltijan meren Kuusistonsal'men randal. Mante ühtenzoitab lidnad Turkun sarištonke. Matkad Hel'sinkihesai om 150 km päivnouzmha orhal vai avtotedme.
Vl 2018 lidnan ühthine pind oli 179,58 km², sidä kesken kuivma 150,65 km², meri 27,88 km², sokaz ma oti 1,05 nellikkilometrad.
Eläjad.
Vl 1985 nügüdläižen lidnan territorijan eläjiden lugu oli 21 981 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 91,4%, ročin kel' — 4,3%, toižed keled — 4,3%.


Losino-Petrovskii.
Losino-Petrovskii () om Venäman lidn Moskvan agjan keskuzpalan päivnouzmas. Se om Losino-Petrovskijan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1708 kuti nahkoiden ümbriradmižen tegim Venäman armijan täht da žilo senno. Lähine carin pert'kuln Nikol'skoje-Sobakino-žilo ühtištui nahkan Losinai-manufakturan žilonke aigan mändes. Žilon oficialine nimituz oli "Petrovskai ezilidnalaine slabad" (). Tekstiližed fabrikad radaškanziba slabadas ümbri 19. voz'sadan keskespäi, nevondkundaližen aigan ned oliba Mononon harjvillan kombinataks (9 tuhazesai radnikoid). Kätihe slabadad radnikžiloks nügüdläiženke nimenke vl 1928. Žilo sai lidnan statusad vn 1951 12. päiväl heinkud.
Losino-Petrovskii šingotase šuukkanghiden fabrikal i holitišiden sferal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon keskuzpalas, Kläz'man oiktal randal, 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 28 km päivlaskmha. Lähembaižed lidnad om Vanh Kupavn 6 km suvhe i Ščolkovo 10 km päivlaskmha-lodeheze. Lähembaine raudtestancii om Monino 3 km suvhe.
Lidn oli Ščolkovon rajonan palaks vhesai 1996, sid' erine lidnümbrik-eländpunkt. Vl 2018 ližaduihe 17 žilod da küläd lidnümbrikho.
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 8 454 eläjad, vl 1959 lidnan — 16 688 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 22 550 ristutud. Otab pol't nügüdläižen lidnümbrikon ristitištos. Kaikiš suremb ristitišt om enamba 23 tuh. eläjid vspäi 2012 (25 424 rist. vl 2018). Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid i časoun' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 91,4%, uzbekad — 1,7%, ukrainalaižed — 1,4%, armenijalaižed — 1,2%, tadžikalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 3,3%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Ščolkovon kolledžan strukturine alajaguz nomer 7.
Irdkosketused.
*


Orehovo-Zujevo.
Orehovo-Zujevo () om Venäman lidn da raudtesol'm Moskvan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Orehovo-Zujevon lidnümbrikon administrativine keskuz (edel vn 2018 vilukud — rajonan, ei mülünd sihe).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud lidnan statusanke Orehovo-, Zujevo- (mainitase vl 1209 kuti "Voločok Zujev") i Nikol'skoje-žiloiden ühtenzoitusel vl 1917. Žilod kazvoiba tekstil'fabrikoiden sauvomižen tagut 18. voz'sadaspäi. Vl 1890 kaik 17 fabrikad radoiba Orehovos 30 tuh. radnikoidenke. «Moskv (Kurskan päraudtestancii) — Alauz'lidn»-raudte läbiti Orehovo-žilod vl 1862. Vl 1929 mülütihe Dubrovk-žilod lidnha. Ühtištuihe 8 tekstil'fabrikad bumagkanghiden kombinataks (eile rados). Pästtihe sauvondmaterialid (pumaterialad, savič).
Orehovo-Zujevo šingotase himižel tegimel (tervad, fenoplastad, tektolitad, kleid), raudtetransportal, torguindal i erazvuiččil toižil holitišil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon pohjoižes, Kläz'm-jogen molembil randoil, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Vladimiran agjhasai om 7 km pohjoižpäivnouzmha. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 78 km päivlaskmha. Lähembaižed lidnad (orhal) oma Likino-Dulövo 7 km suvhe, Drezn 7 km suvipäivlaskmha i Elektrogorsk 12 km lodeheze.
"Orehovo-Zujevo"-raudtestancii radab lidnan suves vspäi 1861 (kaks' platformad), mugažo "Krutoje"-passažirplatform om päivnouzmas i "Severnii"-seižutezpunkt suves. Moskvan raudten sur' rengaz läbitab lidnan suvipäivnouzmašt pol't (tuli vl 1899, om saudud täuzin vodele 1943), järed "Orehovo-Zujevo"-sortiruindstancii radab renghal vspäi 1970 lidnan suves vedimdepon ühtes. Moskvan agjan sur' rengazavtote (A108-trass) mäneb lidnan kal't, sen uz' pala ümbärdab lidnad päivlaskmaspäi. Lidn ühtenzoitase vižkilometrižel sarakol «Volg»-avtotenke pohjoižes (M7-trass).
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 99 273 eläjad, vl 1959 — 108 297 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 120 670 ristutud, nügüdläižen lidnümbrikon pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli 135..137 tuhad eläjid vll 1982−1993 (137 198 rist. vl 1989). Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Jumalanmaman sündundan päjumalanpert' (om saudud vll 1872−1895), kümne jumalanpertid i časoun', islaman mečet' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,0%, totarlaižed — 1,5%, armenijalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 3,4%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Orehovo-Zujevon raudtetehnikum, Valdkundaližen GTU:n Professionaliž-pedagogine kolledž, Valdkundaližen GTU:n Tegimištoliž-ekonomine kolledž, Dizainan kolledž, Moskvan agjan medicinine kolledž nomer 3, Moskvan üläopendusen aluzkundoiden koume filialad.
Irdkosketused.
*


Kalin.
Kalin () om penzhiden i madaliden puiden heim, läz 160 erikod. Mülüb Adoksanvuiččed-sugukundha.
Leviganduz.
Heimon kazmused oma levitadud Pohjoižes mapoliškon venos vös, mugažo Madagaskaral, Antilan (Kariban) saril i Andiden pautkil.
Ümbrikirjutand.
Erikoiden tobj pala om pil'vesenvastaine i navedib nepsut. Toižiden erikoiden lehtesed lanktas tal'veks vai kahtel vodel, toižed erikod oma igähižvihandad.
Kalin äikerdoičese semniden ištutandal, vihandoil čokvezoil i jürdunuzil kül'goksil. Plod om lumarj rusttan vai mustan mujun, pakuižen mujun harvoin. Plodun üks'jäine lu om ellipsanvuitte päpaloin.
Kävutand.
Ottas erasiden erikoiden ploduid sömäks, zelläks, mugažo kävutadas kor't medicinan metoiš.
Kazvatadas dekorativižeks kazmuseks. Kalinan väll' pol' sadus om alastuz travijoiden satatesile, pidab purskutada penzhid himižil abutusil aigaižel.


Krasnoznamensk (Moskvan agj).
Krasnoznamensk () om Venäman lidn, lidnümbrik da SATÜ Moskvan agjan keskuzpalan suvipäivlaskmas. Kosmoslendandoiden dublirui ohjastuzkeskuz radab lidnas, se-žo keskuz om päine valdkundan kaičendsarakon täht.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1950 kuti žilo "Golicino-2"-nimitusenke Sidorovskoje-žilonno, konz edahaižen aviacijan radiokeskuz radoi jo Sidorovskojes. Kätihe sauptud radnikžiloks vl 1977 peitol'ženke "Krasnoznamensk"-nimenke, oficialine nimituz jäi edeližeks. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1981 14. päiväl sügüz'kud. Udesnimitihe nügüdläižikš oficialižešti vl 1994.
Krasnoznamensk šingotase kaičendsarakon i tedotehmištol'žen kompleksan edheotandoil, mugažo plastikkartoiden edheotand i likörvintegim ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Odincovon i Naro-Fominskan lidnümbrikoiden keskes, 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai (Uz' Moskv) om 2 km suvipäivnouzmha, Moskvan rengazavtotehesai — 27 km pohjoižpäivnouzmha. Lähembaižed lidnad (orhal) oma Aprelevk (raudtestancii) 4 km suvhe i Golicino (raudtestancii) 1 km lodeheze.
«Vaugedvenäma»-avtote (M1-trass) om lidnan pohjoižröunaks. Moskvan agjan pen' rengazavtote (A107-trass) mäneb 1..2 km päivlaskmha lidnaspäi.
Krasnoznamensk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnfartaloiden pind om 6,09 km².
Eläjad.
Vl 1996 lidnan ristitišt oli 25 300 eläjad, vl 2002 — 28 044 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 36 103 ristutud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Ortodoksižen hristanuskondan Mikoi-arhangelan jumalanpert' (om saudud vll 2014−2016) i Tozioiktan Lazarin časoun' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 88,4%, ukrainalaižed — 5,9%, vaugedvenälaižed — 1,9%, armenijalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 2,8%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma privatine Krasnoznamenskan lidnalaine kolledž, valdkundaližen Odincovon tehnikuman filial i Moskvan privatižen finansiž-tehmištol'žen «Sinergii»-universitetan regionaline palakund.


Černogolovk.
Černogolovk () om Venäman lidn Moskvan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om tedolidnan statusanke, Černogolovkan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
"Černogolovl-tahond (volost') mainitase ezmäižen kerdan moskvalaižen Ivan Kalita-ruhtinasen vn 1336 (vai 1339) zavetoičendas. "Černogolovk" mainitaškanzihe vl 1710 kuti külä. Vl 1956 Himižen fizikan institut da žilo senno sauvoškanzihe Černogolovkas. Vodele 1970 lidn kändihe Tedoakademijan ühteks keskusišpäi. Vl 1975 anttihe lidnanvuiččen žilon statusad. Om lidnaks vspäi 2001. Tedolidnan status om sadud oficialižikš vl 2008. Lidnümbrik om sätud 2005, erištuihe Noginskan rajonaspäi.
Černogolovk šingotase fundamentaližen tedon ühesal institutal, tedotehmištol'žil edheotandoil (uded materialad, ladimed, telekommunikacine mašiništ), mugažo limonadoiden i alkogoližiden jomiden koncernal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon keskuzpalas, Černogolovk-jogen üläjoksmusen randoil (22 km pitte, Kläz'man hura ližajogi), 146..154 m ü.m.t. korktusil. Jogi läbitab nell' uitoid lidnas da sen röunanno. Matkad Vladimiran agjhasai om 10 km pohjoižpäivnouzmha. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 43 km suvipäivlaskmha. Lähembaižed lidnad (orhal) oma Noginsk 10 km suvhe, Losino-Petrovskii 15 km suvipäivlaskmha, Ščolkovo i Fräzino 20 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha, Krasnoarmeisk 20 km lodeheze.
Moskvan agjan pen' rengazavtote (A107-trass) mäneb 1 km suvipäivlaskmha lidnaspäi. Raudtesarak tuleb lidnha Noginsk-stancijaspäi, se raudte kävutase vaiše jüguiden täht.
Ivanovskoje- i Makarovo-žilod (sodapalakundanke), kuz' küläd i Goräčevk-futor mülüdas lidnümbrikho Černogolovkan ližaks. Peniden eländpunktoiden ühthine ristitišt om läz 2 tuhad eläjid. Lidnümbrikon pind — 61,68 km².
Eläjad.
Vl 1979 žilon ristitišt oli 12 289 eläjad, vl 1989 — 18 488 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 20 983 ristutud, lidnümbrikon — 22 450 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om 20..21 tuhad eläjid vspäi 2002 (21 925 rist. vl 2015). Kaik 23 236 ristitud elihe lidnümbrikos vl 2020. Ortodoksižen hristanuskondan jumalanpert' i časoun' oma olmas lidnas.
Rahvahad (lidn, 2010): venälaižed — 93,2%, ukrainalaižed — 2,4%, armenijalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 3,1%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma lidnan tedoinstitutad (aspirantur, doktorantur), kolledžad ratas lähižes Noginskas.


Dedovsk.
Dedovsk () om Venäman lidn Moskvan agjan keskuzpalan päivlaskmas. Mülüb Istran lidnümbrikho (edel vn 2017 keväz'kud — rajonha), sen kahtenz' surtte lidn i eländpunkt.
Istorii.
"Pustolän, ende Dedovo-külä" mainitase ezmäižen kerdan aigkirjas vl 1573. "Dedovo-žilo" om znamoitud vn 1784 kartal.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vll 1911−1913 kuti "Dedovskii-žilo" udenno kezerdusen da kanghiden fabrikanno (nügüd' pästab tehnižid kanghid). Nügüd'aigaine fabrik šingoti Dedovskijad teravas, i se lainzi Dedovo-žilod aigan mändes. Kätihe radnikžiloks vn 1925 21. päiväl semendkud. Žilo kazvoi, mülütihe kümne eländpunktad sihe. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1940 nügüdläiženke nimitusenke. Toižen mail'mansodan aigan Toran Moskvas pala mäni lidnas da sen ümbrištos vn 1941 tal'vkun 2.-8. päivil.
Dedovsk šingotase tekstiližel da omblemižel sarakol (tehnižed kanghad, sportivižed i korporativižed sobad, kengiden fabrik), ladimensauvomižel (märičendkompleksad i avtomatik gazkompleksan täht), mugažo leibtegim i seinapakuden (oz., metrostancijoiden täht) edheotand ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon päivnouzmas, 190 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Istr-jogen hurad Gräzev- i Nahabink-ližajoged (10 km pitte, "Нахабинка" 25 km pitte) jokstas ani suvhe lidnaspäi. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 23 km päivnouzmha. Lähembaižed lidnad oma Istr 15 km päivlaskmha orhal, avtotel vai raudtel, Moskvan Zelenograd-rajon 10 km pohjoižhe orhal, i Krasnogorsk 12 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha orhal vai teidme. Venäman kaikiš järedamb lidnanvuitte Nahabino-žilo (46,5 tuh. rist. vl 2020) zavodiše ani suvipäivnouzmha lidnaspäi.
"Dedovsk"-raudtestancii (lidnan keskuses, vll 1906−1965 stancijan nimituz oli Gučkovo), "Malinovk"- (suvipäivnouzmas) i "Miitovskai"- (lodehes) platformad ratas lidnas «Moskv (Rigan päraudtestancii) — Volokolamsk»-keskustal. Volokolamskan mante läbitab lidnan pohjoižpalad.
Dedovsk oli lidnankundan keskuseks edel vn 2017 keväz'kud, sen pind oli 25,52 km².
Eläjad.
Vl 1939 radnikžilon ristitišt oli 13 529 eläjad, vl 1959 lidnan — 19 549 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 29 108 ristutud. Otab nelländest lidnümbrikon ristitištos. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om 27..30 tuhad eläjid vspäi 1979 (30 740 rist. vl 1989). Ortodoksižen hristanuskondan Ph. Jurgii-vägestusenkandajan jumalanpert' (om saudud vll 2000−2005) i baptizman «Päzutand»-pühäpert' (vspäi 1948) oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,7%, ukrainalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 4,3%.
Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.


Ruz.
Ruz () om Venäman lidn Moskvan agjan päivlaskmas. Se om Ruzan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel vn 2017 vilukud — rajonan), üks'jäine lidn i kahtenz' surtte eländpunkt lidnanvuiččen Tučkovo-žilon jäl'ghe.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan moskvalaižen Ivan Kalita-ruhtinasen vn 1328 vai 1339 zavetoičendas kuti "Ruz'skoje-žilo" (). Nimitihe jogen mödhe, sen nimel om parallelid baltijan keliš. Lidn oli Zvenigorodan ruhtinazkundan palaks vhesai 1462. Om alištunu Moskvan tobmudele rattemata 16. voz'sadaspäi. Varmitadud lidnuz oli Ruzas, mapudotesed jäiba sišpäi. Vl 1782 Ruz sai makundan lidnan statusad. Sauvoškanzihe tehmišton edheotandoid 19. voz'sadan keskespäi. Toižen mail'mansodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (25. reduku 1941 — 17. viluku 1942), erased pertid oliba muretud, no istorižen keskusen pertišt om kaičenus tähäsai.
Ruz šingotase sömtegimištol (leibtegim, maidtegim, likörvintegim), omblendfabrikal, meblin fabrikal, tipografijal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon keskuzpalan päivlaskmas, ühtennimižen jogen alajoksmusen hural randal tobjimalaz (145 km pitte, Moskvan hura ližajogi), 190 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ruzan vezivaradim (33 km²) om saudud ülezjogen 10 km lodeheze lidnaspäi vll 1965−1966, Ozernan vezivaradim (23 km²) om täuttud vl 1967 8 km pohjoižhe Ruzaspäi. Matkad Moskvan röunhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 72 km päivnouzmha orhal vai 80 km avtotel. Lähembaine lidn om Možaisk 24 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal vai 29 km avtotedme.
Moskvan agjan sur' rengazavtote (A108-trass) läbitab lidnan päivnouzmašt palad. Lähembaine raudtestancii radab Tučkovo-žilos 22 km suvipäivnouzmha avtotedme.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 4 584 eläjad, vl 1959 — 5 957 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 13 495 ristitud, rajonan (nüg. lidnümbrik) videndez. Kaikiš suremb ristitišt oli 15..16 tuhad eläjid vll 1992−2001 (16 400 rist. vll 1998−2001). Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Eläbzdusen päjumalanpert' (om saudud vll 1714−1721), koume jumalanpertid i koume časounäd oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 91,0%, ukrainalaižed — 2,2%, armenijalaižed — 1,7%, vaugedvenälaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 3,9%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Moskvan čomamahtoiden kolledžan Ruzan filial i Moskvan agjan medicinižen kolledžan nomer 1 Ruzan filial.
Irdkosketused.
*


Elektrougli.
Elektrougli («elektrohiled») om Venäman lidn Moskvan agjan keskuzpalan päivnouzmas. Se om Balašihan suvipäivnouzmaine ezilidn, mülüb Bogorodskan lidnümbrikho (edel vn 2018 kezakud — Noginskan rajonha). Lidnümbrikon kaikiš penemb lidn eläjiden lugun mödhe, koumanz' surtte eländpunkt.
Istorii.
Kudinovo-žilo (om erižeks eländpunktaks tämbäi-ki 3 km pohjoižhe) mainitase vspäi 1742 vauktan saven löudmižsijanno. «Elektrougli»-tegim da žilo senno oliba saudud läz Kudinovo-žilod vl 1899. Lämoinvastaižen savičun kaks' tegint oliba saudud Žohovad-vellil-torgovanoil Kudinovo-raudtestancijanno vl 1900. Keramine kombinat radaškanzi niiden alusel vl 1930.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud kuti "Elektrougli"-radnikžilo neniden žiloiden da küliden ühtištusel vn 1934 3. päiväl heinkud: Sur' i Pen' Vasil'jevo, Kamenk (), Safonovo, Gorki, Kamčatk (ven. "Камчатка"), žilo Kudinovo-raudtestancijanno, «Elektrougli»- i «Mosogneupor»-tegimiden žilod. Om lidnan statusanke vs 1956 kül'mkun 2. päiväspäi. Mülütihe kaks' lähišt žilod lidnha vl 2005. Sur' kar'jer kävutihe saven samižen jäl'ghe, miše mahapanda kovid kodijändusid, se om järed «Timohovo»-poligon 5 km pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi, uden pertišton sauvond om röunatud sen tagut.
Elektrougli šingotase elektrohil'tegesiden tedotehmištol'žel kompleksal (elektrojoksusen himižed akkumulätorad da batarejad, elektrodad, tegesed kaičendsarakon täht i uded materialad), «Elektrougli»-tegimel, keramižen savičun kombinatal, tehnižen hil'nikan tegimel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon suvipäivlaskmas, 135..145 m ü.m.t. korktusil. Malinovk-jogi ližaojidenke lähteb päivlaskmha lidnaspäi (, Moskvan hurapol'ne bassein). Kamenskii-uit om suviröunal. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 23 km päivlaskmha. Lähembaižed lidnad (orhal) oma Noginsk i Elektrostal' 12..18 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha, Balaših 2..6 km päivlaskmha i lodeheze, Vanh Kupavn 7 km pohjoižhe.
"Elektrougli"-raudtestancii radab lidnan pohjoižröunal «Moskv (Kurskan päraudtestancii) — Vladimir»-keskustal vspäi 1861. Stancijan eziauguine nimituz oli "Vasil'jevo", vll 1892−1963 nimitihe "Kudinovo:ks".
Viž küläd i žilo mülüihe lidnankundha Elektrouglin ližaks vn 2018 kezakuhusai. Lidnankundan pind oli 58,42 km².
Eläjad.
Vl 1939 radnikžilon ristitišt oli 8 520 eläjad, vl 1959 lidnan — 14 016 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 20 136 ristutud, rajonan (nüg. lidnümbrik) kümnendez. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', se om enamba 20 tuhad eläjid vspäi 2007. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Stroican jumalanpert' (om saudud vll 1897−1900, kellčuhunduz vl 1908) i časoun' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,2%, ukrainalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 3,6%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Moskvanaluižen «Energija»-kolledžan (baziruiše Reutovas) Bogorodskan palakund.


Ibn Sina.
Ibn Sina, täuz' nimi om Abu Ali Husein ibn Abdullah ibn al'-Hasan ibn Ali ibn Sina ("Abū ‘Alī Husein ibn ‘Abdallāh ibn Sīnā"; sünd. 16. eloku 980 Afšan-žilho Buhar-lidnanno, Samanidoiden valdkund, nüg. Uzbekistan — kol. 18. kezaku 1037 Hamadan-lidnas, Abbasidoiden halifat, nüg. Iran, mavzolei om saudud sihe kauman päl), om tetab kuti Avicenna Päivlaskmmas, oli keskaigaine persine tedomez', filosof da lekar', päivnouzmaižen aristotelizman ezitai.
Mez' oli Samanidoiden emiroiden i Dailemitoiden sultanoiden tanhaližeks lekarikš, radoi vizirikš Hamadanas erasen aigan. Kaik sädi enamba 450 tedotöd tedon 29 sarakos, sidä kesken neniš: medicin, filosofii, astronomii, mehanik, himii, geologii, logik, runoišt. Tuliba meihesai vaiše 274 tedotöd, äjad oma kirjutadud runoil. Islaman keskaigaižen mail'man kaikiš tetabamb da valatoitai filosof-tedomez', eli islaman «kuldaižen aigan».


Drezn.
Drezn () om Venäman lidn Moskvan agjan päivnouzmas. Mülüb Orehovo-Zujevon lidnümbrikho, sen kaikiš penemb lidn nelläspäi.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1897 kuti žilo udenno kezerdusen da kanghiden fabrikanno. Se sai lidnan statusad vn 1940 7. päiväl redukud.
Drezn šingotase kazmuzhonuzižandusel i tekstiližel fabrikal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon päivlaskmas, Drezn-jogen oiktal randal (33 km pitte, ende "Дроздна", Kläz'man oiged ližajogi), 123 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 70 km päivlaskmha. Lähembaižed lidnad (orhal i teidme) oma Orehovo-Zujevo 10 km pohjoižpäivnouzmha, Likino-Dulövo 10 km suvipäivnouzmha, Pavlovskii Posad 15 km päivlaskmha.
"Drezn"-raudtestancii radab lidnan pohjoižes «Moskv (Kurskan päraudtestancii) — Vladimir»-keskustal vspäi 1861.
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 11 295 eläjad, vl 1959 lidnan — 11 530 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 820 ristutud, rajonan (nüg. lidnümbrik) viž procentad. Kaikiš suremb ristitišt oli 13 047 eläjad vl 1989. Ortodoksižen hristanuskondan Stroican jumalanpert' (om saudud vll 1849−1887) udessündutase lidnas, mugažo Paraskeva-moknikan jumalanpert' (om saudud vll 1990−2000) om olmas lähižes Gorbačih-küläs ani suvipäivnouzmha lidnaspäi Dreznan avtoümbärtenno.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,6%, ukrainalaižed — 1,2%, moldovalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 3,1%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Socialiž-tehnologižen tehnikuman (Orehovo-Zujevo) alajaguz.


Puščino.
Lidnan avtobusmaršrutoiden kart vl 2018
Puščino () om Venäman lidn da lidnümbrik Moskvan agjan suves. Om tedolidnan statusanke vn 2005 redukuspäi.
Istorii.
Amuižen Venän Tešilov-lidnan jändused (12.-16. voz'sadad) oma 1 km päivlaskmha lidnaspäi. Puščino-külä (nüg. lidnan lodehes) mainitaškanzihe Ivan Grazii-carin aigan aigkirjoiš kuti Puščinad-heimon usadib. Se om saudud tošti 18. voz'sadal Arcibašev-pomeššikal i om tetab "Puščino Okal"-nimitusenke.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1956 kuti NSTÜ:n Tedoakademijan tedolidnut. Vl 1962 biologijan tedoiduzkeskuz sauvoškanzihe žilos. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1966.
Puščino šingotase Venäman Tedoakademijan ühesal tedoinstitutal biologijan sferas i ühtel radioastronomižel observatorijal. Jogavozne bardpajoiden festival' oleskeleb Tedomehiden pertiš semendkun zavodindas vspäi 1983.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Okan keskjoksmusen oiktal randal, 190 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud Serpuhovan lidnümbrikon territorijal kaikiš polišpäi. Okanverine pordhikaz biosferine kel'dtaho levitase Okan vastrandal. Matkad Tulan agjan röunhasai om 10..15 km päivnouzmha, suvhe i päivlaskmha. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 80 km pohjoižhe. Lähembaine lidn om Serpuhov (raudtestancii) 13 km lodeheze orhal vai 15 km avtotedme. «Ukrain»-avtote (M2-trass) mäneb 8 km päivlaskmha lidnaspäi.
Eläjad.
Vl 1970 žilon ristitišt oli 10 100 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 20 332 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om 19..21 tuhad eläjid vspäi 1989 (21 281 rist. vl 2016). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikoi-arhangelan jumalanpert' om saudud lidnha vll 1991−2000.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,3%, ukrainalaižed — 1,5%, toižed rahvahad — 4,2%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Puščinon valdkundaline londusentedoiden institut i biotehnologine fakul'tet.


Bod'ug.
Bod'ug (), vai Järgeline bod'ug, om kaks'vozne heinäsine kazmuz Puzuänikoižed-sugukundaspäi, rujohein.
Leviganduz.
Erik libub koumes territorijaspäi: pohjoižhe Evropan 66°-parallelišpäi tobjimalaz, Päivlaskmaine Azii i Kavkaz, Afrikan lodehen Atlas-mägiden pautked. Invazivine erik Sibirin suves i Keskuzazijas, Sahalin-sarel, Pohjoižamerikas, Afrikan päpalas i Avstralijas.
Kazmuz navedib pustolänid, mecanröunoid, teverid, rovid, rujon tacindan sijid.
Ümbrikirjutand.
Bod'ugan jur' om kaid värtmudenvuitte. Se sädab jur'lehtesid ezmäižel vodel. Sarakoikaz seikh kazvab 1,5 metrhasai kahtendel vodel, se om püštoiged, karvakaz, tahkasine. Lancetan forman palakahad lehtesed čereduišoiš, niiden röun om ogakaz. Alahaižed lehtesed oma 15..25 sm pitte, ülähän lühüdamb. Lehtesen pindad oma kattud henoil ogahil.
Änikod oma ruskedvauvhad vai babarmmujun, torvikahad i kaks'suguižed, ühtejiččed formal. Änikused oma puzud-šurud 5 santimetrhasai, sijadasoiš üksin seikhen ülähäs. Änikoičend jätkustub heinkuspäi sügüz'kuhusai. Plodud oma semniden pit'kahkod puzud 4..5 mm pitte. Semned oma vauktanke pehmdanke hahlanke, küpsnedas heinkus-kül'mkus i letas tulleinke.
Kävutand.
Voib otta sömäks bod'ugan norid vezoid i änikusiden pohjoid. Medenkandai kazmuz.


Klin (lidn).
Klin () om Venäman lidn Moskvan agjan lodehes. Se om Klinan lidnümbrikon administrativine keskuz i kaikiš suremb lidn kahtespäi.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Nikonan aigkirjas vl 1317 nügüdläiženke nimenke. Mülütihe Tverin ruhtinazkundha, varmed lidnuz oli toradamhas Moskvad vaste. Vspäi 1482 om alištunu Moskvan tobmudele, kadoti kaičendznamoičendad i šingotihe hebontransportan holitišil. Klin sai Moskvan gubernijan makundan lidnan statusad vl 1785. Toine mail'mansodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (23. kül'mku — 15. tal'vku 1941), Tora Moskvas mäni.
Klin šingotase sauvondmaterialiden pästandal (sauvondkombinat, ikunstöklan tegim, lämuzizoläcii), sömtegimištol (leibänkombinat, lihakombinat, oluden tegim, kalankazvatandan edheotand), sintetižen kuidun tegimel, medicinižen pakuitesen edheotandoil, mugažo vedimdepo, kombisömän tegim i gigijenan abutusiden edheotand ratas lidnas. Ekologine situacii om sättutoi lähižen rujopoligonan tagut.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon keskuzpalan päivnouzmas, Sestr-jogen molembil randoil (138 km pitte, Volgan oigedpol'ne bassein), 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 67 km suvipäivnouzmha. Lähembaižed lidnad oma Solnečnogorsk 23 km suvipäivnouzmha orhal da kaikil teil, i Visokovsk 11 km päivlaskmha.
"Klin"-raudtestancii radab lidnan päivlaskmas «Moskv (Leningradan päraudtestancii) — Tver'»-keskustal vspäi 1851. «Venäma»-avtote (M10-trass) läbitab lidnad, maksline «Neva»-avtote (M11-trass) mäneb 2..3 km päivlaskmha lidnaspäi. Moskvan agjan Sur' rengazavtote (A108-trass) läbitab Klinan keskuzpalad. Sodalidnut i "Klin-5"-aerodrom oma lidnas, punolendimiden jouk baziruiše siš.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 27 691 eläjad, vl 1959 — 53 322 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 80 585 ristutud, rajonan (nüg. lidnümbrik) viž kahesandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 93..95 tuhad eläjid vll 1982−1992 (95 100 rist. vl 1992). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Stroican päjumalanpert' (om saudud vll 1802−1836), seičeme jumalanpertid i viž časounäd, evangelistoiden pühäpert' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,1%, ukrainalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 3,6%.
Irdkosketused.
*


Bronzaig.
Bronzaig om era arheologijas i aigaližes ristitkundas klassoidenke. Vajehti vas'kaigad, oli edel raudaigad. Eran röunad mail'mas oma 33.-35. voz'sada EME — 13.-11. voz'sada EME. Zavodihe vas'ken i tinan ümbriradmižen paremboičendan jäl'ghe, ned oma bronzan ühthesuladusen palad.
Koumen eran el'genduz (kiviaig, bronzaig i raudaig) oli antikaigan völ, oz., mainitase Rimalaižen imperijan Tit Lukrecii Kar-filosofan töiš. Jagadas bronzaigad koumeks pordoks: aigaline, keskmäine, möhäine.
Eran zavodindan naceine tahond om maikopan kul'tur Kavkazan pohjoižes, sid' Mustmeren randad i Indii. Eziauguine kul'turine pind bronzanke oli 8..10 mln km², lopuline — 40..43 km² (Evrazii, Afrikan pohjoine i Suviamerikan päivlaskm). Ku vas'ken i tinan löudmižsijad oliba tetabad tahos, ka bronzaigan arvoimižed šingotaškanziba siš. Indoevropižed rahvahad toiba bronzan ümbriradmižen mahtusid Evropha. Raudaig zavodihe toižiš tahoiš kiviaigan jäl'ghe ani. Kaiken bronzaigan sädihe, šingotihe i vajehtihe metallurgižid provincijoid.
Lähižen Päivnouzmman sirdand raudaigannoks oli socialižihe murendusihe sidodud, imperijad i äjad lidnad oliba muretud kaikeks aigaks.


Litkarino.
Litkarino () om Venäman lidn da lidnümbrik Moskvan agjan keskuzpalan suvipäivnouzmas. Se om Moskvan suvipäivnouzmaine ezilidn.
Istorii.
Žilo alištui Moskvan Kremlin Čudon jumalankodin (eile kaičenus) tobmudele 15.-17. voz'sadoil. Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan jumalankodin vn 1429 kirjeižes kuti "Litkorino-žilo". Saihe vauktad kivid žilonno. Vspäi 1939 oli lidnanvuiččen žilon statusanke. Ühtištuihe lähižidenke žiloidenke da külidenke aigan mändes. Vl 1957 lidnanvuitte žilo sai lidnan statusad.
Litkarino šingotase aviasauvomižen tegimil, ladimensauvomižen tedoinstitutal (atomreaktorad), sauvondmaterialiden pästandal, optižen stöklan tegimel (kvarcletken sijaližel torhudel) i sömkombinatal. «Avantaž»-datakeskuz radab lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Moskv-jogen hural randal, vedase 10 km pidust' sidä, 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 6 km lodeheze. Toižed lähembaižed lidnad oma Kotel'niki i Lüberci (raudtestancii) 5 km pohjoižhe, Žukovskii 12 km päivnouzmha, Vidnoje 14 km suvipäivlaskmha, Dzeržinskii 1 km lodeheze.
Vspäi 1947 raudte om saudud lidnas, se om vaiše jüguiden täht. Turaevo-jüguport Moskvanjogen randal. Lidn ühtenzoitase ehtatimel vodes läbi (laivad il'mpölusel) Moskvan oiktanke randanke.
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 6 366 eläjad, vl 1959 lidnan — 25 145 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 55 237 ristutud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', uz' järed pertišt projektiruiše. Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid oma olmas lidnas, sidä kesken üks' pühäpert' om vanhuskolaižiden.
Rahvahad (2010): venälaižed — 93,2%, ukrainalaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 5,4%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Litkarinon tehmištoliž-gumanitarine kolledž (Dubnan universitetan filial).


Reutov.
Reutov () om Venäman lidn, lidnümbrik da raudtesol'm Moskvan agjan keskuzpalan päivnouzmas. Se om agjan 17..19nz' lidn eläjiden lugun mödhe, Moskvan päivnouzmaine ezilidn. Sai tedolidnan statusad vn 2003 lopus.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 15. voz'sadan lopus. Se mainitase ezmäižen kerdan 16. voz'sadan aigkirjas kuti "Reutovo"-külä. Kätihe radnikžiloks vl 1928. Žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke vn 1940 7. päiväl redukud.
Reutov šingotase mašinansauvomižen tedotehmištol'žel ühtelmasel (raketiž-kosmine sarak).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Fabričnii-uit om saudud lidnan keskuzpalan suvipäivnouzmas. Moskvan rengazavtote om lidnan päivlaskmaižeks röunaks. Toine lähembaine lidn om Balaših ani päivnouzmha i pohjoižhe.
«Volg»-avtote (M7-trass) om lidnan pohjoižröunaks, nimitase Entuziastoiden šosseks edel Balašihad. "Reutovo"-raudtestancii radab lidnan suvipäivlaskmas «Moskv (Kurskan päraudtestancii) — Vladimir»-keskustal vspäi 1897. Se raudte jagab lidnad kahteks palaks (pohjoine om enamba), ned ühtenzoittas Moskvan rengazavtoten sildal. Raudtesarak ühtenzotab Balašihanke mugažo, Stroik-raudtestancii () om lidnan pohjoižröunanno.
«Novokosino»-metrostancijan üks' lähtendaspäi tuleb lidnan suvhe.
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 14 768 eläjad, vl 1959 lidnan — 24 268 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 87 314 ristutud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid i časoun' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 91,8%, armenijalaižed — 2,0%, ukrainalaižed — 1,7%, toižed rahvahad — 4,5%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma «Energija»-kolledž i Moskvan valdkundaližen tehnižen universitetan aerokosmine fakul'tet.


Verei.
Verei () om Venäman lidn Moskvan agjan suvipäivlaskmas. Mülüb Naro-Fominskan lidnümbrikho (edel vn 2017 kezakud oli rajonaks), sen i agjan kaikiš penemb lidn, lidnümbrikon videnz' surtte eländpunkt.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1371. Oli Verejan ruhtinazkundan keskuseks vll 1432−1486, sid' oli alištunu Moskvan tobmudele. Amuižen Kremlin jändused oma kaičenus Verejas paloin. Šingotihe torguindal 18. voz'sadal. Verei sai makundan lidnan statusad vl 1781. Vn 1812 Tatanmaižen sodan lopus francijalaižed poltiba lidnad. Vll 1929−1959 oli Verejan rajonan keskuseks. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (18. reduku 1941 — 19. viluku 1942).
Verei šingotase kahtel mehanižel tegimel, valdkundaližen simvolikan «BIAR»-kompanijal, turizmal (istorine pertišt, kafed, pansionat), Moskvan agjan mecan valdkundaližel edheotandal i pumaterialiden pästandal, mugažo omblendedheotand i jüguavtotransportan edheotand ratas lidnas. 1930-nzil vozil oliba maploduiden kuvateztegim, maidtegim i savičtegim.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon päivlaskmas, Protv-jogen üläjoksmusen oiktal randal tobjimalaz (282 km pitte, Okan hura ližajogi), 190 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai om 95 km pohjoižpäivnouzmha. Lähembaižed lidnad oma Možaisk (raudtestancii) 19 km lodeheze-pohjoižhe orhal vai 23 km avtotel, lidnümbrikon Naro-Fominsk-keskuz 35 km päivnouzmha orhal vai 45 km avtotedme, Uden Moskvan röun 45 km päivnouzmha orhal, Borovsk (Kalugan agj) 25 km suvipäivnouzmha orhal vai 45 km avtotedme.
Eläjad.
Vl 1856 lidnan ristitišt oli 5 300 eläjad, vl 1939 — 4 856 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 5 368 ristutud, rajonan (nüg. lidnümbrik) koume procentad. Kaikiš suremb ristitišt oli enamba 6 tuhad eläjid vll 1959−1979 (6 413 rist. vl 1959). Ortodoksižen hristanuskondan Spasan jumalankodikund, Sündun Raštvoiden päjumalanpert' (udessündutadas), viž jumalanpertid i nell' časounäd oma olmas lidnas, sidä kesken üks' jumalanpert' om vanhuskolaižiden.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,3%, ukrainalaižed — 1,5%, toižed rahvahad — 4,2%.
Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.


Čehov (Moskvan agj).
Čehov () om Venäman lidn Moskvan agjan suves. Se om Čehovan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel vn 2017 kezakud — rajonan).
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan aigkirjas vl 1175 kuti "Lopasn" (). Lugetihe lidnaks, ruhtinased torazihe sen tagut. Ühtištuihe Lopasn'-žilonke (ven. "посёлок Лопасня") nenid žiloid aigan mändes: Badeevo, Začatje, Sadki. Vl 1954 radnikžilo sai lidnan oficiališt statusad, sil-žo aigal udesnimitihe Anton Čehov-kirjutajan kanzannimen mödhe, hänen Melihovo-usadib kaičese läz lidnad. Mülütihe lidnanvuittušt Venükovskii-žilod lidnha vl 1965.
Čehov šingotase mašinansauvomižen kahtel tegimel (ventilätorad, gidromehanižed libutimed), sauvondmaterialiden pästandal (metalližed konstrukcijad, polikarbonatine kerteh, apakut, torvveimarmatur), järedoil varažomil, poligrafižel kombinatal, sömtegimištol («Danon»-maidtegim, konditerine fabrik), mugažo plastiktegesiden edheotandad ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon keskuzpalas, Lopasn'-jogen hural randal päpaloin (108 km pitte, Okan hura ližajogi), 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 50 km pohjoižhe. Lähembaižed lidnad (orhal i kaikil teil) oma Podol'sk 25 km pohjoižhe i Serpuhov 23 km suvhe.
«Moskv (Kurskan päraudtestancii) — Tul»-raudtekeskust om lidnan päivnouzmaižeks röunaks. "Čehov"-raudtestancii radab sil vspäi 1865, edel 1965. vot stancijan nimituz oli "Lopasn. M2-trass (Krim-pol'sarennoks) mäneb 4..5 km päivnouzmha lidnaspäi.
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 3 538 eläjad, vl 1959 lidnan — 13 950 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 60 720 ristutud, rajonan (nüg. lidnümbrik) viž ühesandest. Kaikiš suremb ristitišt om 70..73 tuhad eläjid vspäi 2017 i oli vll 2002−2009 (73 600 rist. vl 2008). Ortodoksižen hristanuskondan viž jumalanpertid i koume časounäd oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 91,0%, ukrainalaižed — 3,1%, moldovalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 4,6%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Čehovan tehnikum.
Irdkosketused.
*


Odincovo.
Odincovo () om Venäman lidn Moskvan agjan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Moskvan päivlaskmaine ezilidn, Odincovon lidnümbrikon administrativine keskuz (edel vn 2019 vilukud — rajonan). Agjan 11nz' i ümbrikon kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1470, no sen aluz om pandud aigemba. Žilo sai nimitust Andrei Odinec-bajarin mödhe, hän eli 14. voz'sadan kahtendes poles. Odincovad-heim valdoiči žilol, no Odinecan Fedosii-vunuk pahidoiči Vasilii II-ruhtinast (1415−1462) i pageni Litvanmaha.
Vl 1870 saudihe raudted žilonno, i uz' žilo raudtestancijanno nimitaškanzihe Odincovoks mugažo. Vll 1875−1895 saudihe koume savičtegint sihe i koume vanhaze Odincovo-žilho sijaližen saven löudmižsijanno. Kätihe radnikžiloks vl 1939. Anttihe lidnan statusad vn 1957 17. päiväl heinkud i ühtištuihe lähižidenke žiloidenke. Vspäi 1965 endevanh Odincovo-žilo om lidnan palaks.
Odincovo šingotase sauvondmaterialiden pästandal (sauvondmujud, lämoinvastaižed tegesed, metalližed konstrukcijad, pumaterialad), metropolitenan sauvondan kompanijal, mašinansauvomižen i kosmetikan edheotandoil, avtokohenduztegim radab. Äjad eläjad ajeltas radonnoks Moskvha.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon päivnouzmas, Moskv-jogen oiktal randpolel, 190 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Samarink-jogi (5 km pitte, Setunin hura ližajogi) zavodiše stancijan uitoišpäi, jokseb avoinudes vagos päpaloin. Matkad Moskvan rengazavtotehesai om 4 km päivnouzmha. Uden Moskvan rajonad levitasoiš ani suvhe. Toižed lähembaižed lidnad oma Golicino i Krasnoznamensk 15..20 km suvipäivlaskmha, Krasnogorsk 15 km pohjoižhe. Innovacine Skolkovo-keskuz om olmas 2 km pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi.
Lidn jagase nomeruidud (1..9) mikrorajonaks, om severz'-se nimitadud lidnanlaptoid i tehmištzonoid. "Odincovo"-raudtestancii radab lidnan keskuses «Moskv (Vaugedvenäman päraudtestancii) — Smolensk»-keskustal vspäi 1870. Kaks' raudteplatformad: Otradnoje (päivlaskmas) i Bakovk (päivnouzmas). «Vaugedvenäma»-avtote (M1-trass) om lidnan suviröunaks, sen maksline dublör om lidnan lodehližeks i pohjoižeks röunaks. Možaiskan mante läbitab kaiked lidnad. Rahvahidenkeskeine Vnukovo-lendimport ("VKO" / ven. "ВНК") radab 6 km suvhe lidnaspäi. Aeroekspress ühtenzoitab Šeremetjevo-lendimportanke.
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 12 548 eläjad, vl 1959 lidnan — 20 337 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 138 930 ristutud, rajonan (nüg. lidnümbrik) kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt om 135..141 tuhad eläjid vspäi 2010 (141 493 rist. vl 2017). Ortodoksižen hristanuskondan kuz' jumalanpertid i kaks' časounäd oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 91,7%, ukrainalaižed — 2,5%, armenijalaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 4,4%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Odincovon tehnikum i filial.
Irdkosketused.
*


Golicino.
Golicino () om Venäman lidn Moskvan agjan keskuzpalan päivlaskmas. Mülüb Odincovon lidnümbrikho (edel vn 2019 vilukud — rajonha), sen kaikiš penemb lidn nelläspäi.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1870 kuti raudtestancii udel «Moskv — Smolensk»-keskustal da žilo senno — "Golicino-lidnut" (). Nimitihe Golicinad-heimon lähižen usadiban mödhe. Šingotihe suriden puzuiden (mastn'oiden) pletindal tegimišton täht i umoiden kezaküläpertidenke möndal. Edel Tošt mail'mansodad hebonvodindan institut radoi žilos (sirtihe Iževskha vl 1954), sid' keramikan tegim i pähižiden fabrik. Žilo sai lidnan statusad vn 2004 9. päiväl sügüz'kud.
Golicino šingotase keramikan tegimel, savičtegimel, avtoteiden sauvondal i instrumentan edheotandal, mugažo lebutahoks (severz'-se adivpertid puištonke i aktivižen lebun keskusid).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon keskuzpalan suves, Väzömk-jogen hural randal tobjimalaz (20 km pitte, Moskvan oiged ližajogi), 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kaks' padoseinäd om saudud jogel, ned sätas uitoid. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 30 km pohjoižpäivnouzmha, lidnümbrikon Odincovo-keskushesai om 20 km pohjoižpäivnouzmha. Lähembaine lidn om Krasnoznamensk (SATÜ) 1 km suvipäivnouzmha.
"Golicino"-raudtestancii radab lidnan pohjoižes «Moskv (Vaugedvenäman päraudtestancii) — Smolensk»-keskustal vspäi 1870. «Vaugedvenäma»-avtote (M1-trass) om lidnan suviröunaks. Moskvan agjan pen' rengazavtote (A107-trass) mäneb lidnan päivnouzmas.
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 7 853 eläjad, vl 1959 — 11 503 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 17 593 ristutud, rajonan (nüg. lidnümbrik) viž procentad. Kaikiš suremb ristitišt oli 23 315 eläjad vl 1989. Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid i časoun' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 93,0%, ukrainalaižed — 2,6%, toižed rahvahad — 4,4%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Golicinon röunmaveren institut, mülüb strukturha.


Zvenigorod.
Zvenigorod () om Venäman lidn Moskvan agjan keskuzpalan päivlaskmas. Mülüb Odincovon lidnümbrikho, sen kahtenz' lidn nelläspäi eläjiden lugun mödhe, edel vn 2019 vilukud oli erižeks lidnümbrikoks.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud läz 1152. vot, mainitase kirjutadud purtkiš vspäi 1339. Moskvan Zvenigorod oli varmitadud lidn (Kremlin pudotez om kaičenus), Zvenigorodan ruhtinazkundan keskuz vll 1339−1492. Sai makundan lidnan oficiališt statusad vl 1781. Toižen mail'mansodan aigan lidn ei olend okkupiruidud nacistoil, no hö tuliba lidnannoks vn 1941 lopus. Mülütihe lähižid žiloid lidnha vl 2003.
Zvenigorod šingotase turizmal, lebutahoks, kancelärižtavaroiden pästandal, sömtegimištol.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon keskuzpalas, Moskv-jogen molembil randoil, 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvan rengazavtotehesai om 30 km päivnouzmha, lidnümbrikon Odincovo-keskushesai om 25 km päivnouzmha. Röunatab Moskv-lidnan palanke päivnouzmas. Toižed lähembaižed lidnad oma Golicino i Krasnoznamensk 17 km suvhe.
Passažirine "Zvenigorod"-raudtestancii radab lidnan suves sarakon lopus Golicinospäi vspäi 1925. Moskvan agjan pen' rengazavtote (A107-trass) ümbärdab lidnad. Moskvan agjan suren rengazraudten koume platformad ratas lidnan päivlaskmaižel röunal.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 6 272 eläjad, vl 1959 — 8 842 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 16 395 ristutud, rajonan (nüg. lidnümbrik) viž procentad. Kaikiš suremb ristitišt om enamba 20 tuhad eläjid vspäi 2016 (22 513 rist. vl 2018). Ortodoksižen hristanuskondan Savvino-Storoževskii jumalankodi (seičeme pühäpertid), Jumalanmaman Emäganpäivän päjumalanpert', ühesa jumalanpertid i časoun' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 91,5%, ukrainalaižed — 1,7%, armenijalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 5,7%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Zvenigorodan finansiž-ekonomine kolledž, Olimpižen rezervan škol-tehnikum nomer 2 i Krasnogorskan kolledžan Zvenigorodan filial.


Lobn'.
Lobn' () om Venäman lidn da lidnümbrik Moskvan agjan keskuzpalan pohjoižes.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1902 kuti žilo udenno Lobn'-raudtestancijanno, nimitihe penen jogen mödhe. Sätihe Lobn'-radnikžilod vl 1947 lähižiden kezaküliden i amuižiden eländpunktoiden ühtištusel. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1961 18. päiväl tal'vkud. Alištub agjan tobmudele oikti vspäi 1975, lidnümbrik vspäi 2004.
Lobn' šingotase sauvondmaterialiden pästandal (sauvondhimii, manalaižed raudbetonkonstrukcijad, metalližed tegesed da konstrukcijad, sauvondporcellan, keramine tegim), «Aeroflot»-kompanijan edheotandoil, elektrotehnižel i liftoiden tegimil, sömtegimištol (sömkoncentratad, pühävoi), mugažo bobaižiden tegim, pakuitesen kaks' tegint (plastik i «Tetra Pak»), puvillan kezerduzfabrik i mužiksobiden edheotand ratas lidnas. Kaiken Venäman sötkiden tedoinstitut V.R. Vil'jamsan nimed om olmas Lobnin Tedolidnudes.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Lobn'-jogen randoil (7 km pitte, Kläz'man hura ližajogi), 195 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lobnin uit om saudud lidnha. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 15 km suvhe. Toižed lähembaižed lidnad (orhal) oma Dolgoprudnii 1 km suvhe, Himki 10 km suvhe i suvipäivlaskmha sen Šeremetjevo-lendimportanke 2 km suvipäivlaskmha, Moskvan Zelenograd-rajon 12 km päivlaskmha.
"Lobn-raudtestancii radab lidnan suves «Moskv (Savölovon päraudtestancii) — Taldom»-keskustal vspäi 1901. Toižed lidnan raudteplatformad oma Depo i Lugovai (ven. "Луговая") 2 i 5 km pohjoižhe. «Moskv — Dubn»-avtote (A104-trass) ümbärdab lidnad 2..3 kilometras päivnouzmaspäi.
Eläjad.
Vl 1959 žilon ristitišt oli 12 249 eläjad, vl 1979 lidnan — 51 811 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 74 252 ristutud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Ortodoksižen hristanuskondan kuz' jumalanpertid i časoun' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 90,2%, ukrainalaižed — 2,4%, armenijalaižed — 1,4%, totarlaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 4,9%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Klin-lidnan «Moskvanaluine»-kolledžan palakund (ende Lobnin sauvondtehnikum).


Kubink.
Kubink () om Venäman lidn da raudtesol'm Moskvan agjan päivlaskmas. Mülüb Odincovon lidnümbrikho (edel vn 2019 vilukud — rajonha), sen koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe nelläspäi.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1571 kuti anttud Ivan Kubenskii-ruhtinasele "Počinki"-žilo. Nimitaškanzihe "Kubenskoje"-žiloks vl 1584 valdoičijan kanzannimen mödhe. Luzikoiden i nübliden valand oliba eläjiden käzimahtoiden keskes 18. voz'sadan lopus. Vl 1870 "Kubink"-raudtestancii radaškanzi kahtes kilometras žilospäi. Žilo raudtestancijanno i vanh žilo ühtištuihe aigan mändes, žilon nimituz jäi raudtestancijan mödhe. Lidnanvuitte žilo sai lidnan statusad vl 2004.
Kubink šingotase avia- i raudtetransportan edheotandoil, velosipediden tegimel («Velomotors»-kompanii, vspäi 2003), kolbasan edheotandal i mebel'fabrikal. «Patriot»-puišt (54 km²) om sätud päivnouzmha lidnaspäi, järed Sündun Raštvoiden pühäpert' (Venäman armijan päjumalanpert') om saudud sen territorijal vll 2018−2020.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon suvipäivlaskmas, korktal sijal, 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Setun'-jogi (23 km pitte, Moskvan üläjoksmusen oiged ližajogi) om lidnan pohjoižröunaks. Trasn-jogi (12 km pitte, Naran hura ližajogi) om lidnan suviröunaks. Om saudud uitoid jogil. Naran uitod (läz 20 km² pindal) zavodišoiš 5 km suvipäivlaskmha lidnaspäi. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 50 km päivnouzmha, Uden Moskvan röunhasai om 10 km suvipäivnouzmha, lidnümbrikon Odincovo-keskushesai om 40 km päivnouzmha. Toižed lähembaižed lidnad (orhal) oma Zvenigorod 20 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha, Golicino i Krasnoznamensk 20 km päivnouzmha, Naro-Fominsk 22 km suvhe.
«Vaugedvenäma»-avtote (M1-trass) mäneb lidnan pohjoižen i suvižen paloiden keskes. Možaiskan mante (A100-trass) läbitab lidnan pohjoižpalad. "Kubink-1"-raudtestancii radab lidnan pohjoižes «Moskv (Vaugedvenäman päraudtestancii) — Smolensk»-keskustal vspäi 1870. "Kubink-2"-raudtestancii om olmas Moskvan agjan rengazraudtel vspäi 1943, sijadase 2 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi. Erine 10-kilometrine raudtesarak ühtenzoitab lidnan keskuzpalad «Patriot»-puištonke.
Lidnankundan pind oli 242,26 km², mülüti nell' pen't žilod i 19 küläd Kubinkan ližaks, ühthine ristitišt oli 23 497 eläjad vl 2018.
Eläjad.
Vl 1970 žilon ristitišt oli 7 295 eläjad, vl 1989 — 8 019 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 22 964 ristutud, rajonan (nüg. lidnümbrik) kuz' procentad. Kaikiš suremb ristitišt oli enamba 26 tuhad eläjid vll 2002−2009 (26 300 rist. vll 2005, 2007−2008). Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid i kaks' časounäd oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 90,0%, ukrainalaižed — 5,9%, vaugedvenälaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 2,7%.
Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.


Vauged sihlaine.
Vauged sihlaine () om äivozne heinäsine kazmuz "Lamiaceae"-sugukundaspäi. Kazmusen irdnägu om sihlaižen ("Urtica") pojav, no ei voi sihlištadas, ka ei ole satatajid ogahid.
Leviganduz.
Kazvab Evropas i Azijas (päiči Indijan suvipalas i Indokitain pol'sares) venon klimatan zonas. Om levitadud kaikedme Venämadme.
Navedib pimitadud sijid vanoiden randoidme täizöiženke nepsudenke. Sädab žomid. Kazvab rujoheinäks saduiš, linmaiš, irdoidme, aidveridme i varaaitoidenno, harvemba penzhištos da mecas.
Ümbrikirjutand.
Jurišt om ujelii. Seikh om püštoiged, oleskeleb 170 santimetrhasai kortte. Lehtesed kazdas paroil. Kaik kazmuz om kattud pehmdoil penil ogahil.
Vauktad änikod kazdas ülälehtesiden kaimloiš, renghaks 6..14 änikod kerdalaz. Änikoičeb kaiken vegetacijan pordod (sulaku — reduku). Plodud küpsnedas kezakuspäi sügüz'tal'vhesai. Plod om cenobii — palakaz, kogoneb nelläs pähkmenvuiččes palaspäi.
Kävutand.
Ottas vauktan šihlaižen lehtesid i änikoid zell'torhudeks, vaumitadas spravitajid unotesid. Tervehtadas satatesid, nahkan läžundoid, verenjoksmusid, kuziburakon i südäimuniden-sirguiden läžundoid.
Kazvatadas dekorativižeks kazmuseks. Medenkandai, andab äi vauvast nektarad i heid'omad, no nektaran süvä sijaduz vitkostab mezjäižiden radod. Voib otta norid lehtesid sötkeks, ku nuž — ka sömäks-ki.


Podol'sk.
Podol'sk () om Venäman lidn da lidnümbrik Moskvan agjan keskuzpalan suves. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
12. voz'sadal Peremišl'-Moskovskii-lidn oli olmas lähižes tahondas, kesked mecad, kudambad kävutihe samha met. Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Ivan Grazii-carin vn 1559 kirjeižes kuti "Podol"-külä. Šingotihe teravas žiloks tenno Serpuhovhasai. Oli alištunu Moskvan Ph. Danilan jumalankodin tobmudele 18. voz'sadal. Žilo sai makundan lidnan statusad vn 1781 redukus "Podol-Pehr"-nimitusenke ().
Nimitase nügüdläižikš 19. voz'sadaspäi. Saudud raudte abuti leta tegimišton edheotandoid. Vl 1875 cementan tehmine radaškanzi mouckiven sijaliženno löudmižsijanno. Vl 1902 amerikaižen «Zinger»-kompanijan omblendpuiden tegim zavodi radod. Vll 1929−2015 lidn oli Podol'skan rajonan keskuseks i ei mülünd sihe. Klimovsk-lidn om mülütadud Podol'skha vn 2015 heinkus, mugažo L'vovskii-žilo.
Podol'sk šingotase elektrotehnižen sarakon tegimil (kabeläd, mikroveimed, pol'veimed, transformatorad, akkumulätorad), mašinansauvomižel (mašiništ atomižen i lämuzelektrostancijoiden täht, katilsijad, pakuitesen, sömtegimišton i gidravline mašiništ), sauvondmaterialiden pästandal (cement, beton, kuivad segoitused, lämudenvastaižed tegesed, gofrokarton), sauvondal (pertinsauvondan kombinat, magistraližiden torvveimiden kompanii), sömtegimištol (leibänkombinat, lihategim), mugažo harvoiden metalloiden ühthesuladusiden tegim, omblendmašinoiden tegim, ratud sapfiran edheotand i painmižen fabrik ratas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pahr-jogen oiktal randal tobjimalaz (135 km pitte, Moskvan oiged ližajogi), 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvan rengazavtotehesai om 15 km pohjoižhe, röunatab Udenke Moskvanke pohjoižes. Toine lähembaine lidn om Domodedovo päivnouzmha.
"Podol'sk"-raudtestancii radab lidnas «Moskv (Kurskan päraudtestancii) — Tul»-keskustal vspäi 1865. M2-trass (Krim-pol'sarennoks) mäneb 1 km päivnouzmha lidnaspäi.
Kaik 74 eländpunktad mülüdas lidnümbrikho Podol'skan ližaks. Lidnümbrikon pind — 339,12 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 72 409 eläjad, vl 1959 — 129 429 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 187 961 ristutud. Kaikiš suremb lidnan i lidnümbrikon ristitišt om nügüd'. Kaik 332 558 ristitud elihe lidnümbrikos vn 2020 augotišes. Ortodoksižen hristanuskondan Ph. Stroican päjumalanpert', kümne jumalanpertid i kaks' časounäd oma olmas lidnas, mugažo islaman pühäpert' (vspäi 2010) i protestantizman kundad.
Rahvahad (lidnalaižed vl 2002): venälaižed — 88,1%, ukrainalaižed — 1,9%, totarlaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 8,9%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma valdkundaline Podol'skan kolledž, privatine «Parus»-kolledž i avtonomine kommertitoi gumanitariž-tehnine «Znanije»-kolledž, Moskvan agjan medkolledžan nomer 5 (Serpuhov) Podol'skan filial, Podol'skan socialiž-sportivine institut i Servisan tehnologijoiden institut.


Fresno.
Fresno (mugažo anglijan kelel, virktas [ˈfrɛznoʊ], «sarnipu» ispanijaks) om lidn Kalifornii-štatan keskuzpalas. Se om AÜV:oiden 34nz' i štatan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Ende jokuts- i mivok-indejalaižed oliba enambuses lidnan tahondas. Fresnon ümbrik om sätud vl 1856 Kalifornijan kuldsäruläžundan aigan. Eländpunktan aluz om pandud vl 1872 kuti žilo udenno Fresno-stancijanno Suvitün'valdmerižel raudtel. Sai lidnan oiktusid vl 1885.
Fresno šingotase tervhudenkaičendan i opendusen aluzkundoil, sömtegimištol (sidä kesken lihan ümbriradmine), varjoičendsistemiden «Pelco»-kompanijal, turizmal (läz 20 aigtegod vodes, 20 muzejad i kul'turan aluzkundad, rahvahaližed puištod järvidenke ümbrištos). Lidnan territorii om ümbärtud maižanduzrajonal. Valdkundan sodavägiden äiluguižed palakundad baziruišoiš lidnanno.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase San-Hoakin-jogen alangištos (), 94 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. San-Hoakin-jogi om lidnan pohjoižröunaks. Ühthine pind om 297,07 km², sidä kesken kuivma 296,34 km², vezi 0,73 km².
Klimat om päipaštokaz kuiv. Voden keskmäine lämuz om +17,9 C°, minimaline lämuz oleli −8 C°. Paneb sadegid 292 mm vodes, enamba tal'vkus-keväz'kus (45..56 mm kus).
Eläjad.
Vodel 2010 eläjiden lugu oli 494 665 ristitud, ezilidnoidenke — läz 1 mln ristituid. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Rahvahad augotižlibundan mödhe (2010): evropalaižed — 50,6% (ispanijalaižita 30,0%), ispanijalaižed i latinamerikalaižed — 46,9%, azijalaižed — 12,6%, afroamerikalaižed — 8,3%, indejalaižed — 1,7%, valdmerimalaižed — 0,2%; sidä kesken segoitadud augotižlibundanke — 5%.
Transport.
Avtobusad i kiruhavtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. "Fresno Area Express"-organizacii ("FAX") ohjastab kundališt transportad. Raudtestancii radab lidnan keskuses, Fresno-stancii kirhuližel «San Francisko — Los Andželes»-raudtel om sauvomas.
Koume lendimportad oma olmas lidnas: rahvahidenkeskeine soda- da civiline Fresno Josemit-lendimport ("FAT", 2 mln passažiroid vl 2019) lidnan päivnouzmaižel röunal, civiline Fresno Čandler-ližalendimport ("FCH", penen aviacijan täht tobjimalaz) 2 km suvipäivlaskmha azjaližes keskusespäi, privatine Sjerra Skai Park-lendimport lidnan lodehes.


Kotel'niki.
Kotel'niki () om Venäman lidn da lidnümbrik Moskvan agjan keskuzpalan suvipäivnouzmas. Se om Moskvan suvipäivnouzmaine ezilidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitaškanzihe 17. voz'sadaspäi kuti "Kotel'nikovo"-külä, žilo 18. voz'sadaspäi. Aigan mändes nimitihe nügüdläižikš, nimituz om anttud alangoikahan (penidenke «katl'usidenke» i soidenke) rel'jefan mödhe. Kätihe Kotel'niki-radnikžiloks vl 1938. Mülüi Lübercin rajonha, kaks' tegint radoi: silikatižen savičun i raudbetontegesiden. Lidnanvuitte žilo sai lidnan statusad vl 2004, erine lidnümbrik vspäi 2005.
Kotel'niki šingotase sauvondmaterialiden pästandal (Lübercin küllästamižfabrik letken löudmižsijanno, asfal'betontegim, metalližed konstrukcijad, betontegesed), lämuzladimiden tegimel, mineraližiden heretusiden edheotandal, «Belaja Dača»-agrofirmal sömedheotandanke («vauged kezakülä», maplodud i salatad), mugažo kouroiden tegim radab.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Moskv-jogen hural randpolel, 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Röunatab Moskvanke päivlaskmas (Moskvan rengazavtote) i pohjoižes. Toižed lähembaižed lidnad oma Dzeržinskii ani suvhe i suvipäivlaskmha, Lüberci (passažirine raudtestancii) ani pohjoižpäivnouzmha. Kahten puišton palad oma lidnas: Kuz'minki-usadiban lodehes i Tomilinon suves uitoidenke.
«Ural»-manten «Moskv — Räzan'»-keskust (M5-trass) om lidnan pohjoižpäivnouzmaižeks röunaks. "Janičkino"-raudtestancii () radab lidnas vspäi 1940 «Lüberci — Dzeržinskii»-raudtesarakol, se om vaiše jüguiden täht, specializacii — kivivoin valund. «Kotel'niki»-metrostancijan üks' lähtendoišpäi om lidnan pohjoižröunal.
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 6 591 eläjad, vl 1959 — 13 792 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 32 338 ristutud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 79,5%, armenijalaižed — 4,6%, uzbekad — 2,0%, ukrainalaižed — 1,9%, totarlaižed — 1,6%, azerbaidžanlaižed — 1,4%, tadžikalaižed — 1,1%, čuvašalaižed — 1,0%, vjetnamalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 5,9%.
Professionaližen opendusen aluzkund om «Dubn»-universitetan filial.


Kehr.
Lidn vn 2012 volostin kartal.
Kehr () om lidn Estinman pohjoižes. Mülüb Harju-makundha, Anijan volostin keskuz.
Istorii.
Kehr-külä (nüg. 1 km pohjoižhe lidnaspäi) mainitase ezmäižen kerdan vl 1241 "Hanaegus"-nimitusenke. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vll 1620−1630 kuti Kehr-kezakülä (), sen puine sauvuz om kaičenus. Kätihe radnikžiloks vl 1945. Kehr sai lidnan statusad vl 1993 i vhesai 2002 oli erižeks municipalitetaks.
Kehr šingotase cellülozbumagaižel kombinatal, se radab vspäi 1938. Elektrostancijan sauvond planiruiše.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase makundan päivnouzmas, Jägal-jogen keskjoksmusen hural randal tobjimalaz (98 km pitte, lidnas "Kehra jõgi", lankteb Suomen lahthe), 53 m korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Tallidnan röunhasai om 25 km päivlaskmha orhal, keskushesai — 43 km lodeheze avtotedme, 39 km (vai 36 minutad) raudtedme.
Raudtestancii om olmas lidnan keskuzpalas «Tallidn — Narv»-keskustal vspäi 1876. «Tallidn — Narv»-avtote mäneb 12 km pohjoižhe lidnaspäi.
Eläjad.
Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 2 889 ristitud, 53,0% heišpäi oma estilaižed, 34,8% — venänikad, 12,2% — toižed rahvahad. Vn 2020 augotišes kaik 6 217 ristitud elihe volostiš 532,91 km² pindal.


Verblüdankarang.
Verblüdankarang () om heinäsižiden kazmusiden heim Bobanvuiččed-sugukundaspäi. Elonform om ogakaz pol'penzhaine, harvemb äivozne heinäsine kazmuz.
Leviganduz.
Kazvab Päivnouzmaižen Evropan suves, Sibiriš, Keskuzazijas, Kavkazan pautkil.
Navedib kuivid stepid, letetazangištoid i pol'letetazangištoid savikonke da šebnänke. Kazvab pidust' jogiden i kanaliden randoid, pustolänil i kezandmail.
Ümbrikirjutand.
Jur' om pit'k 20 metrhasai, sarakoičese süvüdel. Barboikahad seikhed oma pudunuded alapalas, 30..100 sm kortte. Lehtesed oma pit'kačud kogonaižed 1..2 sm pitte, čereduišoiš. Ogahad oma ezibarbad 2..3 sm pitte, kazdas lehtesiden kaimloišpäi.
Kaik om 3..8 änikod kazmusel, ned oma rusttad vai ruskedvauvhad mujul. Änikoičeb semendkuspäi sügüz'tal'vhesai. Plodud küpsnedas heinkuspäi. Nell'-viž sement paugus.
Kävutand.
Kaik erikod oma sötmižkazmused, znamasižed letkiš. Hein ottase zell'torhudeks, sidä kesken bakterijanvastaižeks, ottas jurid i ploduid harvemb. Sadas südäivet noriš lehtesišpäi, kuivatas heinäd, tehtas unotest i keitvet. Spravitadas lujad rügišt.
Kogotas sahardunuzid eritusid räkän aigan sömäks («mann») da zelläks Iranas i Afganistanas.


Peresvet (lidn).
Peresvet () om Venäman lidn Moskvan agjan pohjoižes. Mülüb Sergijev Posadan lidnümbrikho (edel vn 2019 sulakud — rajonha), sen koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe nelläspäi.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1948 kuti "Novostroik"-radnikžilo («uz' eländsija») kuti raketižkosmižen tehnikan poligon. Lugetihe sidä Krasnozavodsk-lidnan mikrorajonaks vhesai 2000. Erištuihe "Novostroik"-radnikžilod vl 2000 i panihe lidnaks nügüdläiženke nimitusenke Kulikovon toran Aleksandr Peresvet-vägimehen mödhe.
Peresvet šingotase raketižkosmižen tegimišton tedokeskusel (kosmostehnikan kodvindad), sauvondmaterialiden pästandal (teraztorved, stekloplastiktorved, pompstancijad), gaz- i lämbituzmašiništon edheotandal. Biatlonan suks'kompleks om saudud koverikahal rel'jefal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon keskuzpalan päivnouzmas, Kunj-jogen randal (, amuine "Куньема" 46 km pitte, Dubnan hura ližajogi), 230 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Vladimiran agjhasai om 10 km päivnouzmha. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 77 km suvipäivlaskmha-suvhe, lidnümbrikon Sergijev Posad-keskushesai om 12 km suvipäivlaskmha-suvhe. Lähembaine lidn om Krasnozavodsk 3 km pohjoižpäivnouzmha.
«Holmogori»-avtote (M8-trass) mäneb 3 kilometras päivlaskmha lidnaspäi.
Eläjad.
Vl 2001 lidnan ristitišt oli 14 500 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 14 147 ristutud, rajonan (nüg. lidnümbrik) kuz' procentad. Kaikiš suremb ristitišt oli läz 14 700 eläjad vll 2002−2007 (14 719 rist. vl 2002). Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Iverižen jumalaižen pühäpert' i Joann-sodamehen jumalanpert' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,5%, ukrainalaižed — 2,3%, toižed rahvahad — 3,2%.
Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš, ende Sergijev Posadan radiomehanine tehnikum oli lidnas.


Krosbi Bing.
Harri Lillis «Bing» Krosbi (, sünd. 3. semendku 1903, Takom, Vašington-štat, AÜV — kol. 14. sulaku 1977, Madrid, Ispanii) oli amerikalaine pajatai da akt'or. Hän om 20. voz'sadan popmuzikan üks' kaikiš satusekahambiš edestajišpäi kommertižikš. Edesti hüväl bariton-änel, pajati anglijan kelel džaz-stiliš. Kar'jer jätksi vspäi 1926 surmhasai.
Kaikiš enamba kirjutadud artist istorijas, enamba kaht tuhad kommertižid änetusid, radioänetoitandan šingotai. Kaik 41 pajod saihe ühtent sijad valdkundan muzikčartas. Krosbin tetabad pajod oma «White Christmas» («Vauktad Raštvad») i «In the Cool, Cool, Cool of the Evening» («Kauktal, rainhel i vilukhol ehtal»). Edesti rolid läz 50 fil'miš. Anttihe vn 1944 «Oskar»-premijad «Mända ičeze tel»-fil'man O'Molli-papin rolin edestamižes.
Pajatai oli nainu kaks' kerdad. Ezmäine ak oli Diksi Li-aktris, sünduti Krosbile nell' poigad. Nai kahtendel kerdal, Ketrin Grant-aktris oli hänen ak i kändihe koumen lapsen mamaks: Harri- i Natanjel'-poigad, Meri Frensis-tütär. Bing Krosbi koli südäikeran kurospäi gol'fvändan aigan, navedi vinad.


Korolöv (lidn).
Korolöv (, edel vn 1996 26. heinkud nimi oli "Kaliningrad") om Venäman lidn da lidnümbrik Moskvan agjan keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas. Se om agjan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Moskvan pohjoižpäivnouzmaine ezilidn. Sai tedolidnan statusad vn 2001 sulakuspäi.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 19. voz'sadan lopus kuti kezaküläpertiden "Podlipki"-žilo da stancii «Mitišči — Ščolkovo»-jonol (1895), tämbäi "Podlipki-Dačnije"-stancii lidnan päivlaskmas. Vll 1928−1938 žilon nimi oli "Kalininskii".
Nügüdläine eländpunkt om sätud lidnan statusanke vn 1938 26. päiväl tal'vkud "Kaliningrad"-nimitusenke. Udesnimitihe Sergei Korolöv-konstruktoran kanzannimen mödhe vl 1996 erištamha päivlaskmaižes Kaliningradaspäi. Erigoittihe Jubileinii-lidnad sišpäi vl 1992, no ühtištuihe tagaz vn 2014 semendkus (läz 30 tuhad eläjid). Mülütihe severzid-se lähižid žiloid Korolövha vll 2003−2004.
Korolöv šingotase valdkundaližen «Roskosmos»-korporacijan tedotegimištol'žil edheotandoil, sidä kesken raketkosmine «Energii»-korporacii, ladimensauvomižen tegimel (varjoičendsistemad, Alfa Laval-koncernan lämudenvajehtamižen ladimed), mecanümbriradajal tegimel, kosmetiksubstancijoiden i bioližadusiden pästandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kläz'm-jogen oiktal randal tobjimalaz, 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Rahvahaline «Hirbin sar'»-puišt () levitase ani suvhe lidnaspäi. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 5 km suvipäivlaskmha. Toižed lähembaižed lidnad (orhal) oma Puškino 3 km i Ivantejevk 2 km pohjoižhe, Fräzino 7 km pohjoižpäivnouzmha, Ščolkovo 4 km päivnouzmha, Balaših 7 km suvipäivnouzmha, Mitišči 1 km päivlaskmha.
"Bolševo"-raudtestancii radab lidnan keskuses «Mitišči — Ščolkovo»-keskustal vspäi 1896, elektrojonused tuldas Moskvan Jaroslavlin päraudtestancijaspäi. Raudtesarak lähteb pohjoižhe Fräzinonnoks. «Holmogori»-mante (M8-trass) om lidnan päivlaskmaižeks röunaks.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 28 122 eläjad, vl 1959 — 41 427 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 183 402 ristutud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Ortodoksižen hristanuskondan koumetoštkümne jumalanpertid i nell' časounäd oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 92,8%, ukrainalaižed — 1,9%, armenijalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 4,1%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Korolövan tehnologine universitet, sen dizainan tehnikum i kosmosmašinansauvomižen kolledž, Moskvan üläopendusen aluzkundoiden severz'-se filialad.


Puškino.
Puškino () om Venäman lidn Moskvan agjan keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas. Se om Puškinon lidnümbrikon administrativine keskuz, agjan 17..19nz' lidn eläjiden lugun mödhe, Moskvan pohjoižpäivnouzmaine ezilidn.
Istorii.
Eländpunkt mainitase vspäi 1499 kuti Pučkino- vai Puškino-žilo torguindtenno Pereslavl'-Zalesskijannoks. Nimitihe Puč-jogen (), Puškinad-rodun vai juraižimiden tehmižen mödhe (ven. "пушка"). Vl 1771 kaik žilon eläjad koliba mustmoraspäi. Aigan mändes žilo kändihe tegimiden keskuseks: vatken manufaktur, sobiden sišpäi edheotand, vas'ktegim. Vl 1862 raudte radaškanzi Sergijev Posadannoks, i saudihe Puškino-raudtestancijad 3 kilometras žilospäi. Kezaküläpertiden Puškino-žilo stancijanno oli tetab vspäi 1867. Ühtenzoittud radnikžilo sai lidnan statusad vn 1925 17. päiväl elokud. Oli rajonan keskuseks vspäi 1929. Mülütihe lidnha lähižid žiloid vll 2002−2003.
Puškino šingotase sauvondmaterialiden pästandal (turušknitud, iknad), sömtegimištol (jauh i leibänproduktad, likörvintegim, lihan edheotand), tekstilin i kengiden tehmižel, elektromehanižel tegimel, tehnižvoiden, fil'triden, kertehpakuitesen, avtotesauvondan i logistikan edheotandoil. Mecan i mecmašinansauvomižen tedoiduzkeskused ratas lidnas mugažo.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon suviröunal, Učanjogen molembil randoil (42 km pitte, Kläz'man hura ližajogi), 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Učan vezivaradim (19,3 km²) om ani päivlaskmha-lodeheze lidnaspäi, ottas sen vet Moskvan varatoitandan täht. Serebränk-jogi (padoseinänke) läbitab lidnan pohjoižpäivnouzmad i lankteb Učha huralpäi. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 17 km suvipäivlaskmha. Toižed lähembaižed lidnad (orhal) oma Ivantejevk ani päivnouzmha i suvipäivnouzmha, Fräzino 10 km päivnouzmha, Ščolkovo 8 km suvipäivnouzmha, Korolöv 3 km suvhe, Mitišči 2 km suvipäivlaskmha.
Raudte jagab lidnan poleti. "Puškino"-raudtestancii radab lidnan keskuzpalas «Moskv — Jaroslavl'»-keskustal vspäi 1862, elektrojonused tuldas Moskvan Jaroslavlin päraudtestancijaspäi. Toine platform om "Il'jičan Zavetoičendad" lidnan pohjoižes. «Holmogori»-mante (M8-trass) om lidnan päivnouzmaižeks röunaks, Jaroslavlin šosse sarakoičese sišpäi i läbitab lidnan päivnouzmad.
Lidnan mikrorajonad: Dzeržinec, Serebränk, I. Armandan nimed, Mamontovk, Zvägino, Kläz'm, Kudrink, Uz' Derüun, Il'jičan Zavetoičendad, Kavezino, Jogidenkeskeine. Om kezaküliden kooperativid.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 21 081 eläjad, vl 1959 — 30 035 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 102 874 ristutud, rajonan (nüg. lidnümbrik) koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om enamba 105 tuh. rist. vspäi 2014 (108 253 rist. vl 2015). Ortodoksižen hristanuskondan kahesa jumalanpertid i kaks' časounäd oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 93,1%, ukrainalaižed — 1,8%, totarlaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 4,1%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Moskvan agjan medkolledž nomer 4 i Moskvan agjan muzikkolledž.
Irdkosketused.
*


Žukovskii (lidn).
Žukovskii () om Venäman lidn da lidnümbrik Moskvan agjan keskuzpalan suvipäivnouzmas. Se Moskvan suvipäivnouzmaine ezilidn, agjan 17..19nz' lidn eläjiden lugun mödhe. Om tedolidnan statusanke vn 2007 vilukuspäi.
Istorii.
Edeližed eländpunktad lidnan territorijal oliba Novoroždestveno-žilo, Kolonec-külä i Bikovo-žilon istorine pala. Projektiruihe Kazanin kahtent päraudtestancijad siš tahondas i sauvoškanzihe järedan raudtesol'men sauvusid edel Ezmäšt mail'man sodad, se soda azoti sauvomišt.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1935 sauvomha aerodinamižid kodvindtorvid tedoinstitutanke. Vl 1935 uz' žilo sai Stahanovo-nimed () Donbassan Aleksei Stahanov-kaivajan oiktastuseks. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1947 23. päiväl sulakud, udesnimitihe Venäman imperijan Nikolai Žukovskii-tedomehen kanzannimen mödhe, aerodinamikan alusenpanii.
Žukovskii šingotase aviaraketižen tehnikan kudel tedokeskusel i eksperimentaližel tegimel, mašinansauvomižen tegimel (eriline aviatehnik, lämbitusen ladimed, lehtraudaine pakuitez), sauvondmaterialiden pästandal (punümbriradai tegim, iknad, alüminijasižed konstrukcijad, lämuzizoläcii, čomamahtol'žen valandan tegim), sömtegimištol (leibän edheotand, «Nestle»-kompanijan jähižen tegim). Rahvahidenkeskeine aviakosmine salon vedase lidnas joga paratomal vodel elokus.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Moskvanjogen hural randal tobjimalaz, 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 20 km päivlaskmha-lodeheze. Lähembaižed lidnad oma Ramenskoje ani päivnouzmha da suvipäivnouzmha aerodroman taga, Litkarino 12 km päivlaskmha, Dzeržinskii, Kotel'niki i Lüberci 12 km lodeheze.
Rahvahidenkeskeine "Žukovskii"-lendimport ("ZIA / РНЦ" vai "ЖУК", 1,1 mln passažiroid vl 2018) radab lidnan suvipäivnouzmas vspäi 2016. Bikovo-lendimport radoi vll 1933−2010 ühtennimižes žilos ani lodeheze lidnaspäi. "Otdih"-raudteplatform radab lidnan pohjoižes vspäi 1932, elektrojonused ajadas Kazanin päraudtestancijaspäi, toižed platformad oma Il'jinskai i Kratovo lähižiš žiloiš.
Žukovskii om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Om ümbärtud Ramenskojen lidnümbrikon territorijal kaikiš polišpäi.
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 10 785 eläjad, vl 1959 lidnan — 41 748 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 104 736 ristutud. Kaikiš suremb ristitišt om enamba 105 tuhad eläjid vspäi 2012 (108 980 rist. vl 2017), se ületi 100 tuhad vl 1989. Ortodoksižen hristanuskondan seičeme jumalanpertid i časoun' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 85,7%, ukrainalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 3,0%, rahvahuden ozutandata — 10,1%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Žukovskijan aviatehnikum, Lendajiden-kodvijoiden škol, üläopendusen aluzkundoiden kaks' filialad (Moskvan aviainstitut i Moskvan fiziž-tehnine institut).


Ščolkovo.
Ščolkovo () om Venäman lidn Moskvan agjan keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas. Se om agjan 12nz'-13nz' lidn eläjiden lugun mödhe, Ščolkovon lidnümbrikon administrativine keskuz (edel vn 2019 vilukud — rajonan).
Istorii.
Eländpunkt mainitaškanzihe vspäi 1521 kuti Ščolkovo-külä. Se tegihe tahondan ekonomižeks keskuseks 19. voz'sadan augotišes. Kätihe radnikžiloks vl 1923. Žilo sai lidnan statusad vl 1925. Oli rajonan keskuseks vspäi 1929.
Ščolkovo šingotase metallurgižel tegimel i kal'hiden metalloiden ümbriradmižen tegimel, sömtegimištol (leibän edheotand, südäiveziden tegim), zell'tegimel, elektropompiden tegimel, puvillkanghiden kombinatal, kazmusiden himižen kaičendan substancijoiden edheotandal. Himižen mašinansauvomižen tedoinstitut radab lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon suvipäivlaskmas, Kläz'm-jogen molembil randoil, 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 15 km suvipäivlaskmha. Lähembaižed lidnad oma Fräzino 1 km pohjoižhe, Losino-Petrovskii 10 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha, Balaših 10 km suvhe, Korolöv 4 km päivlaskmha, Ivantejevk 2 km lodeheze.
"Ščolkovo"-raudtestancii radab lidnan keskuzpalas «Mitišči — Fräzevo»-keskustal vspäi 1896, elektrojonused lähttas Moskvan Jaroslavlin päraudtestancijaspäi. "Čkalovskii"-sodalendimport sijadase lidnan suvipäivnouzmas.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 27 209 eläjad, vl 1959 — 62 051 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 110 411 ristutud, rajonan (nüg. lidnümbrik) kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd', ületi 100 tuhad vl 1979. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Stroican päjumalanpert' (om saudud vll 1909−1916), kuz' jumalanpertid i časoun' oma olmas lidnas. Islaman mečet' radab vspäi 2001.
Rahvahad (2010): venälaižed — 92,0%, ukrainalaižed — 2,6%, totarlaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 4,1%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Ščolkovon kolledž i Olimpižen rezervan valdkundaline škol-tehnikum.
Irdkosketused.
*


Vidnoje.
Vidnoje () om Venäman lidn Moskvan agjan keskuzpalan suves. Se om Moskvan suvine ezilidn, Leninon lidnümbrikon administrativine keskuz (edel vn 2019 redukud — rajonan).
Istorii.
Ezmäižen eländpunktan aluz om pandud nügüd'aigaižen lidnan territorijanno kuti "Parinki-külä" vl 1651, möhemba "Parinki-Vidnoje"-žilo, nüg. "Aparinki-külä" i "Pen' Vidnoje-külä". Vidnoje-usadib oli tetab 19. voz'sadan augotišespäi. Saudihe raudted "Rastorgujevo"-stancijanke severziš-se kilometriš žilospäi vl 1900. Vidnoje-kezakülä om alusenpandud vl 1902. Toižed eländpunktad oliba Timohovo-Salazkino-usadib (vspäi 1812) i Žukovo-külä.
Zavottihe koksantegimen sauvondad vides kilometras Rastorgujevo-stancijaspäi vn 1937 redukus, se radaškanzi vn 1951 sulakus. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1949 kuti tegimen Vidnoje-radnikžilo koumes kilometras sišpäi mecan taga. Kätihe radnikžilod rajonan keskuseks vn 1960 elokus, konz' mülütihe Lenino-žilod Moskvha. Vidnoje sai lidnan statusad vn 1965 13. päiväl vilukud, Rastorgujevo-kezakülä tegihe sen päivlaskmaižeks palaks.
Vidnoje šingotase Moskvan koksangazan tegimel (koks valandan täht, nozoltadud gazad, pezendabutused, elektrolit), sauvondmaterialiden pästandal (terazverk, betontegim, raudbetontegesed, gipsapakod), jomiden edheotandal, mugažo konservtegimišton tedoinstitut radab lidnas. Vidnojen motobolan i naižbasketbolan joukud oliba valdkundan čempionikš.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon päivlaskmas, Bitc-jogen randal (24 km pitte, Moskvan oigedpol'ne bassein), 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kupelink-jogi jokseb lidnan päivnouzmas i lankteb Bitc-jogehe huralpäi 2 km suvhe lidnaspäi. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 3 km pohjoižhe. Toižed lähembaižed lidnad oma Litkarino 14 km pohjoižpäivnouzmha orhal i Domodedovo 10 km suvhe kaikil teil.
"Rastorgujevo"-raudtestancii radab lidnas «Moskv (Kurskan päraudtestancii) — Kašir»-keskustal vspäi 1900. Raudte i «Don»-avtote (M4-trass) läbitadas lidnan keskuzpalad.
Eläjad.
Vl 1959 žilon ristitišt oli 14 191 eläjad, vl 1979 lidnan — 44 208 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 56 752 ristutud, rajonan (nüg. lidnümbrik) pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Jekaterinan mez'jumalankodi (viž pühäpertid) i kuz' jumalanpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 91,8%, amenijalaižed — 2,0%, ukrainalaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 4,6%.
Professionaližen opendusen aluzkund om «Moskovii»-kolledžan filial.
Irdkosketused.
*


Dzeržinskii (lidn).
Dzeržinskii () om Venäman lidn da lidnümbrik Moskvan agjan keskuzpalan suvipäivnouzmas. Se om Moskvan suvipäivnouzmaine ezilidn.
Istorii.
Dmitrii Donskoi pani eländpunktan alust Ph. Mikulain Ugrešan jumalankodikš vl 1380 Kulikovon toran lopun oiktastuseks, se om vahvištoittud kirjutadud purtkiš. Jumalankodi oli sauptud 1920-nzil vozil, armotomiden lapsiden kommun Feliks Dzeržinskijan nimed () eli sen sauvusiš. Vl 1938 kätihe žilod lidnanvuiččeks. Saudihe lämuzelektrokeskust nomer 22 vspäi 1956. Žilo sai lidnan statusad vl 1981, mülüi Lübercin rajonha vhesai 1996.
Dzeržinskii šingotase LEK:al-22 (elektruz i lämuz) i energetižen sauvondal kompanijal, Kaksitadud tehnologijoiden federaližel «Sojuz»-keskusel (raketad i tehnologijad), turizmal, mugažo avtoiden utilizacijan tegim radab lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Moskv-jogen hural randal, 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Röunatab Moskvanke lodehes, se om Kapotn'-rajon Moskvan kivivoinümbriradajanke tegimenke, Moskvan rengazavtote om röunaks. Toižed lähembaižed lidnad oma Kotel'niki ani pohjoižhe, Lüberci (passažirine raudtestancii) 4 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha, Litkarino 1 km suvipäivnouzmha. Tomilinon puišton pala uitoidenke om lidnan pohjoižes.
Janičkino-raudtestancijan ližated oma olmas lidnas «Lüberci — Dzeržinskii»-raudtesarakol, ned oma vaiše jüguiden täht. Vll 1946−1997 "Dzeržinskai"-raudtestancii () radoi lidnas passažirlikundanke. Raudtestancii, platform i teiden pala oma likvidiruidud. Jogivaldmad Moskv-jogel oma turistlaivoiden täht.
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 7 649 eläjad, vl 1959 — 15 354 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 47 163 ristutud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Ortodoksižen hristanuskondan Ph. Mikulain Ugrešan jumalankodi (kaks' päjumalanpertid, kahesa jumalanpertid, nell' časounäd) i koume jumalanpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 92,6%, ukrainalaižed — 2,1%, totarlaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 4,3%.
Professionaližen opendusen aluzkund om «Dubn»-universitetan «Ugreša»-filial.


Fräzino.
Fräzino () om Venäman lidn da lidnümbrik Moskvan agjan keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas. Om tedolidnan statusanke vn 2003 tal'vkuspäi.
Istorii.
Eländpunkt mainitaškanzihe voziden 1584−1586 aigkirjas kuti "Fräzinov"- vai "Samsonov"-külä (). Külän da lähižiden žiloiden (Fränovo, Fräzevo) nimi libub Venän italijalaižiden "fräzad (fräzinad)"-nimitusespäi, hö sauvoiba Moskvan Kremlid. Fräzino (Fräzin) om kirjutadud vll 1784−1926 küläks. Se oli muretud edel tegimištzonan sauvomišt 1960-nzile vozile, sirtihe eläjid "Novofräzino"-külähä. Vll 1901−1929 šuukkanghiden fabrik radoi küläs, udesprofiliruihe vl 1933 radiolampoiden tegimeks. Vl 1936 raudte tuli Fräzinho Ivantejevkaspäi. Kätihe Fräzinod radnikžiloks vl 1938. Se sai lidnan statusad vl 1951, šingotihe üläkorktan paksuden elektronikal. Alištub agjan tobmudele oikti vspäi 1968.
Fräzino šingotase «IRE-Polüs»-tedoühtelmasel (stökolkuidun lazerad), «Istok»-tedoedheotandal (ladimed gastroenteroskopijan täht, kulumižapparatad, lämuzdiodad). Eläjiden znamasine pala radab Moskvas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Lübosejevk-jogen üläjoksmusen randoil (12 km pitte, Kläz'man hurapol'ne bassein), 165 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 20 km suvipäivlaskmha. Lähembaižed lidnad oma Ivantejevk 5 km päivlaskmha i Ščolkovo 1 km suvhe.
"Fräzino"-raudteplatform (vspäi 1949) radab keskustan Bolševo-stancijaspäi (Korolöv) lopstancijaks lidnan keskuses, elektrojonused lähttas Moskvan Jaroslavlin päraudtestancijaspäi. "Fräzino"-jügustancii om saudud lidnan päivlaskmas.
Fräzino om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt, lugemata pen't Čižovo-küläd (4 rist. vl 2018). Lidn om ümbärtud Ščolkovon lidnümbrikon territorijal.
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 5 901 eläjad, vl 1959 lidnan — 19 130 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 55 369 ristutud. Kaikiš suremb ristitišt om 55..60 tuhad eläjid vspäi 2010 (60 437 rist. vl 2018). Ortodoksižen hristanuskondan nell' jumalanpertid oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 93,0%, ukrainalaižed — 2,0%, armenijalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 3,8%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Venäman tehnologižen universitetan (ende MIREA, Moskv-lidn) Fräzinon filial i Ščolkovon kolledžan palakund.


Vik (kazmusen erik).
Vik () om üks'vozne vai kaks'vozne heinäsine kazmuz Bobanvuiččed-sugukundaspäi. Se om Vik-heimon tipine erik.
Londuseline areal om Evrop, Keskuzazii, Lähine Päivnouzmma i Kavkaz, Pohjoine Afrik.
Ümbrikirjutand.
Kazmuz oleskeleb 20..80 sm kortte. Seikh voib olda püštoiged vai libui, sarakoičese vai ei. Lehtesed mülütadas 3..8 parad i lopišoiš tabadandragoil.
Vik änikoičeb semendkus-heinkus, andab ploduid kezakuspäi. Änikod kazdas lehtesiden kaimloiš üksin vai paral, 20..26 mm surtte. Änikon muju om ruskedvauvhaiž-lilaine. Plod om burvauvhad bobad-paugud 6 santimetrhasai pitte. Šurunvuiččed semned oma erazvuiččed mujul, 3..5 mm surtte, 4..10 sement paugus.
Kävutand.
Semetas sötekazmuseks i äikerdoičemha (samha semnid). Siderat. Mezjäižed keratas sel'ktad met vikan nituišpäi. Neolitan ristitud kävutihe vikan heinäd sömäks.
Heinän sur' lugumär om toksine erasile kabjživatoile, voib kucta umbaidust, kohtukaz lehm voib tactä poigašt, ka tariž ližata toižid heinid sötkehe.


Lüberci.
Lüberci () om Venäman lidn da raudtesol'm Moskvan agjan keskuzpalan päivnouzmas. Se om Moskvan päivnouzmaine ezilidn, agjan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Lübercin lidnümbrikon (edel vn 2017 vilukud — rajonan) administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1621 kuti "Liberici-Nazarovo"-külä (). Purtkespäi om sel'ged, miše külä oli ende-ki, nimitihe jogen (Liberici) i pidajan (Nazarov) mödhe. Saudihe Spasan Toižetamižen pühäpertid vodele 1632 (om likvidiruidud vl 1936, saudihe ut vll 1993−2008). Aleksandr Menšikov-ruhtinaz valdoiči žilos vspäi 1705, sauvoi pert'kulud, kivišt padoseinäd puištonke, i udesnimiti "Novo-Preobraženskoje:ks", möhemba "Liberici" möst. Vll 1862−1864 saudihe raudteid žilonno Kolomnhasai i Räzanihesai. Sätud vl 1899 purumašinoiden tegim radaškanzi vspäi 1910 maižanduzmašinoiden tegimeks. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1925. Mülütihe lähižid žiloid lidnha vl 1934. Kätihe Lübercin päivlaskmad Moskvan palaks vl 1984 (nüg. Kosino- i Žulebino-rajonad).
Lüberci šingotase «Ka»-punolendimiden tegimel, maižanduzmašinoiden tegimel (oz., saharrogon obrädindkombainad), sauvondmaterialiden pästandal (niiden kombinat, alüminiikonstrukcijoiden tegim pertiden täht maižanduzmašinoiden tegimen cehoiden palas), kouroiden tehmižühtelmasel i torguindmašiništon edheotandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon lodehes da keskuses, 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Röunatab Moskvanke päivlaskmas, Moskvan rengazavtote om 2 kilometras lidnaspäi. Pehork-jogi (42 km pitte, Moskvan hura ližajogi) jokseb 1..3 km päivnouzmha lidnaspäi. Toižed lähembaižed lidnad oma Kotel'niki ani suvipäivlaskmha i Dzeržinskii 4 km suvipäivlaskmha.
«Ural»-manten «Moskv — Räzan'»-keskust (M5-trass) om lidnan suvipäivlaskmaižeks röunaks. Viž metrostancijad ümbärtas lidnad Moskvan territorijal. "Lüberci I"-raudtestancii radab lidnan keskuzpalas, "Lüberci II"- i "Panki"-raudtestancijad oma saudud päivnouzmas. Matkad elektrojonusel Kazanin päraudtestancijhasai om 19 km.
Edel 2017. vot lidnankundan pind oli 43,68 km². Tomilinon puišt otab sen znamasišt palad.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 46 491 eläjad, vl 1959 — 93 255 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 172 525 ristutud, rajonan (nüg. lidnümbrik) kaks' koumandest. Kaikiš suremb ristitišt om enamba 200 tuhad eläjid vspäi 2018 (207 349 rist. vl 2019). Ortodoksižen hristanuskondan kuz' jumalanpertid i kaks' časounäd oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 93,3%, ukrainalaižed — 1,5%, armenijalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 3,9%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Lübercin tehnikum, Moskvan agjan medicinižen kolledžan nomer 2 (Ramenskoje) Lübercin filial, üläopendusen aluzkundad (kaivuztöiden institut, muitakademii, fizkul'turan akademii) da seičeme filialad (Moskv).
Irdkosketused.
*


Balaših.
Balaših () om Venäman lidn da raudtesol'm Moskvan agjan keskuzpalan päivnouzmas. Se om Moskvan päivnouzmaine ezilidn, agjan kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe, Balašihan lidnümbrikon (edel 2006. vot — rajonan) administrativine keskuz.
Istorii.
Usadibad oliba olmas nügüdläižen lidnan territorijal 16. voz'sadaspäi.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1830 kuti Balašihan vatken manufaktur (mellic Ploših-külänno, möhemba Bloših). Sai lidnan statusad vl 1939. Lidn lainzi lähižid eländpunktoid aigan mändes, sidä kesken vll 2003−2004. Mülütihe Železnodorožnii-lidnad-lidnümbrikod Balašihaze vn 2015 vilukus.
Balaših šingotase mašinansauvomižen tegimil (lendimiden palad, libutimed i manipulätorad, mašiništ il'man jagundan täht, metalližed hijamad), sauvondmaterialiden pästandal (puižed pertid, putegesed, raudbetontegesed, sauvondmujud i krepindad), tehmižgazoiden edheotandoil, sömtegimištol (leib i leibproduktad, likörvintegim), pakuitesen tegimil (transportine plastikpakuitez, konteinerad radioaktivižiden jändusiden täht). Kaks' tedoinstitutad ratas lidnas: lämoipalovastal'žen kaičendan i deminiruindan sistemiden.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pehork-jogen (42 km pitte, Moskvan hura ližajogi) da sen ližajogiden randoil, 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Mahuz om letkesine süvüdel. Om saudud uitoid Pehork-jogel usadiboiden aigoišpäi. Lidnümbrik röunatab Moskvanke (Moskvan rengazavtotenke) päivlaskmas. Toižed lähembaižed lidnad oma Ščolkovo 5..10 km pohjoižhe, Vanh Kupavn 5 km päivnouzmha, Elektrougli 2..6 km suvipäivnouzmha, Lüberci 2..5 km suvhe, Reutov ani suvipäivlaskmha. Kučinon rujopoligon radoi kar'jeran sijas vll 1964−2017, sen rekul'tivacii vedase. Kaks' magistrališt kivivoinvent ratas lidnan territorijal: «Jaroslavl' — Moskv» i «Räzan' — Moskv». Rahvahaline «Hirbin Sar'»-puišt levitase ani lodeheze lidnaspäi.
"Balaših"-raudtestancii radab lidnas sarakol Reutovaspäi lopstansijaks vspäi 1912. Toine järed stancii om "Železnodorožnai" (vll 1861−1939 "Obiralovk"), matkad elektrojonusel Moskvan Kurskan päraudtestancijhasai om 24 km.
Žilo i 11 küläd mülüdas lidnümbrikho Balašihan ližaks. Lidnümbrikon pind om 244,18 km².
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 28 766 eläjad, vl 1959 — 57 600 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 215 494 ristutud, lidnümbrikon — 225 381 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kaik 518 788 ristitud elädas lidnümbrikos vl 2020. Ortodoksižen hristanuskondan kaks'kümne viž jumalanpertid i koume časounäd oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 92,4%, ukrainalaižed — 2,1%, armenijalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 4,5%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Balašihan tehnikum, Gidrometeorologijan tehnikum, Venäman agrarine stacionaratoi universitet, Venäman sodaraketakademii.


Mitišči.
Mitišči () om Venäman lidn Moskvan agjan keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas. Se om Moskvan pohjoižpäivnouzmaine ezilidn, agjan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Mitiščin lidnümbrikon (edel vn 2015 sügüz'kud — rajonan) administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1460 kuti "Mitišče"-žilo (), keratihe maksmižid muitas tarabošsijal Jauzan i Kläz'man keskes. Nimitihe "Sur' Mitišči" ("Большие Мытищи") 19. voz'sadaspäi. Vl 1861 raudte radaškanzi, vspäi 1896 — vagonantegim, vl 1908 ratud šuukun fabrik. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1925 17. päiväl elokud. Mülütihe lähižid žiloid lidnha vl 1932.
Mitišči šingotase transportižen mašinansauvomižen tegimil (metropolitenvagonad, kumaidaiavtod, ližavedamad, specialine avtotehnik), elektrotehnižel sarakol (kabeläd, tehmižavtomatik, ühthekeitandapparatad), polimeriden i himižen kuidun tehmižel, sauvondmaterialiden pästandal (cellülozvat, linol', sauvondperlit), sömtegimištol (kofen tegim, maidtegim, oludkompanii), mugažo teznamoiden edheotand radab lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Jauz-jogen randoil (48 km pitte, Moskvan hura ližajogi), 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Röunatab Moskvanke (Moskvan rengazavtotenke) suvipäivlaskmas. Toižed lähembaižed lidnad oma Puškino 2 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha i Korolöv ani päivnouzmha. Rahvahaline «Hirbin Sar'»-puišt levitase suvipäivnouzmha lidnaspäi.
"Mitišči"-raudtestancii radab lidnan keskuzpalan päivnouzmas vspäi 1862. Matkad elektrojonusel Moskvan Jaroslavlin päraudtestancijhasai om 18 km. Viž raudteplatformad (Moskvaspäi) oma: Perlovskai, Taininskai, Mitišči, Stroitel' i Čelüskinskai. «Holmogori»-mante (M8-trass) mäneb lidnan päivnouzmaižeks röunaks.
Eläjad.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 60 118 eläjad, vl 1959 — 98 606 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 173 160 ristutud, lidnümbrikon ühesa kümnendest. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', enamba 200 tuh. ristitud vspäi 2016. Ortodoksižen hristanuskondan nell'toštkümne jumalanpertid i kahesa časounäd oma olmas lidnas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 90,5%, ukrainalaižed — 2,1%, armenijalaižed — 1,9%, totarlaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 4,4%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Mitiščin kolledž, Moskvan agjan medkolledžan nomer 1 (Moskv) filial, Venäman kooperacijan universitet, Moskvan valdkundaline tehnine universitet Baumanan nimed — Mitiščin filial, Moskvan üläopendusen toižiden aluzkundoiden kaks' filialad.
Irdkosketused.
*


Dolgoprudnii.
Dolgoprudnii () om Venäman lidn da lidnümbrik Moskvan agjan keskuzpalan pohjoižes. Se om Moskvan pohjoine ezilidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1931 kuti "Dirižablestroi"-žilo. Udesnimitihe nügüdläižikš vl 1938 Dolgoprudnai-raudteplatforman mödhe (om saudud vl 1914), platform om nimitadud Pit'kad-uitoiden mödhe (vai "Виноградовские") ani päivnouzmha Dolgoprudnijaspäi. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1957. Aigan mändes mülütihe lidnha lähižid žiloid da külid. Lidn alištub agjan tobmudele oikti vspäi 1963.
Dolgoprudnii šingotase mašinansauvomižen tegimil (röunman kaičendan azegišt, laivankohenduztegim), henon organižen sintezan tegimel, sauvondmaterialiden pästandal (kivikombinat, asfal'tbetontegim, savičtegim, standartatomad puižed konstrukcijad) i sömtegimištol (vintegim, jähižen fabrik, konditertegesed), mugažo teatraližiden ladlusiden fabrik, pehmdan meblin edheotand, avtomatikan konstruktorbüro i mujutimiden tedoinstitut ratas lidnas. Moskvan fiziž-tehnine institut om sätud lidnas vl 1946 kuti fiziž-tehnine fakul'tet, erigoittud aluzkund vspäi 1951.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Kläz'm-jogen da sen vezivaradimen molembil randoil, 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vedase 10 km suvespäi pohjoižhe. Röunatab Moskvanke suves (Moskvan rengazavtote) i päivnouzmas (Pohjoine-mikrorajon). Toižed lähembaižed lidnad oma Himki ani päivlaskmha da suvipäivlaskmha i Lobn' 1 km pohjoižhe.
«Moskv (Savölovon päraudtestancii) — Dubn»-raudtekeskust läbitab kaiked lidnad. Matkad päraudtestancijhasai om 18 km. Platformad oma (Moskvaspäi): Novodačnai, Dolgoprudnai (päseižutez), Vodniki, Hlebnikovo, Šeremetjevskai. Rahvahidenkeskeine «Šeremetjevo»-lendimport radab ani päivlaskmha lidnaspäi, aeroekspress ühtenzoitab senke. Kanal Moskvan nimed om lidnan päivlaskmaižeks röunaks.
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 8 044 eläjad, vl 1959 lidnan — 32 959 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 90 956 ristutud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', ületi 100 tuhad eläjid vl 2016. Ortodoksižen hristanuskondan kümne jumalanpertid i časoun' oma olmas lidnas.
Rahvahad (2002): venälaižed — 82,1%, ukrainalaižed — 2,3%, toižed rahvahad — 15,6%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Fiziž-tehnine kolledž (edel 2019. vot Dolgoprudnijan (avia)tehnikum) i Moskvan fiziž-tehnine institut (MFTI).


Anarhizm.
Anarhizm (amuižgrekan kelen sanoišpäi: ἀν "an" «sita» i ἄρχή "arhe" «aug; pämehišt; tobmuz») om üks' ideologijoišpäi, kacegiden sistemiden rivi. Niiden kacegiden alused oma ristitun joudjuz, ohjandusen tarbhaižusen eidand, ristitun tobmuden toižen ristitun päl olmatomuz.
Anarhistad oma ičeohjandusen poles radinsijas da eländtahos, heiden ideal om mehiden ripmatomiden suimiden sistem. Anarhiikund om mugomiden suimiden ičetahtoine konfederacii. Ristitun alištusen tarbhaižuz toižen ristitun tobmudele eidase, mugažo ristituiden privilegijoiden polhe kundaližes processas. Valdkundaližen alištusen miččed taht mehanizmad vajehtasoiš individoiden joudjaližil ühthižtöil. Kundaližiden kosketusiden alused, anarhijan polenpidajiden melen mödhe, oma kaikuččen ühtnijan personaline mel'hetartuz, ičetahtol'ne hökkähtuz, vastusenpidand.
Ideologii ezimeletab ümbrikirjutadud kundan sädandan teid, sidä kesken politižen tobmuden tarbhaižusen, paukradon, naimiželon i živatvodindan likvidacii. Anarhizman kundan ozutesed oma erased profühtnendad, erižed kommunad, politižed likundad, organizacijad i pästandkodid.
Toižendad.
Anarhizman toižendad erištudas neniš pätemoiš: privatine ičezkaluišt, torguzkosketused, etnine (nacionaline) küzund.


Aprelevk.
Aprelevk () om Venäman lidn Moskvan agjan keskuzpalan suvipäivlaskmas. Mülüb Naro-Fominskan lidnümbrikho (edel vn 2017 kezakud — rajonha), sen kahtenz' surtte lidn koumespäi.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1899 kuti žilo udenno "Aprelevk"-raudtestancijanno. Raudtestancii sai nimitust lähižen usadiban mödhe, saudihe usadibad Oprelovk-jogen randal (vai "Апреловка"). Vl 1899 panihe savičtegimen alust, vl 1910 — grammofonan platoiden tegint (vspäi 2002 eile rados). Kätihe radnikžiloks vl 1935. Žilo sai lidnan statusad vl 1961.
Aprelevk šingotase sauvondmaterialiden pästandal (lämuzizoläcii), röntgentehnikan i märičendladimiden tehmižel, hokkeiforman i čulkoiden edheotandoil. Küläsauvondan tedoinstitut.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase lidnümbrikon pohjoižpäivnouzmaiženno röunanno, Desn-jogen hural randal (88 km pitte, Moskvan oigedpol'ne bassein), 190 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Desn om lidnan suvipäivlaskmaižeks röunaks. Matkad Moskvhasai om 0..1 km suvipäivnouzmha (Uden Moskvan Novomoskovskii i Troickan ümbrikoiden röun), Moskvan rengazavtotehesai — 30 km pohjoižpäivnouzmha. Toižed lähembaižed lidnad oma Krasnoznamensk 2 km pohjoižhe i Golicino 6 km lodeheze orhal, lidnümbrikon Naro-Fominsk-keskuz 28 km suvipäivlaskmha teidme.
"Aprelevk"-raudtestancii radab lidnan keskuzpalas vspäi 1899 «Moskv (Kijevan päraudtestancii) — Obninsk»-keskustal, matkad päraudtestancijhasai om 42 km. Kaks' platformad oma sen ližaks: Pobed pohjoižpäivnouzmas i Dačnai päivlaskmas. «Ukrain»-avtote (M3-trass) om lidnan suviröunaks.
Eläjad.
Vl 1939 žilon ristitišt oli 5 742 eläjad, vl 1959 — 14 936 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 18 349 ristutud, lidnümbrikon kümnendez. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Illöi-endustajan jumalanpert' om saudud lidnas vodele 2002.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,1%, ukrainalaižed — 1,5%, armenijalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 3,3%.
Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.


Äänekoski.
Äänekoski (mugažo suomen i ročin kelil, suomen virkand: [ˈæːnekˌkoski]) om Suomenman lidn valdkundan suvipalan keskuses. Mülüb Kesksuomenma-agjaha, Jüväskülän pohjoine ezilidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1911. Se sai lidnan statusad vl 1973. Mülütihe Sumiainen- i Suolahti-kundoid lidnha vl 2007.
Äänekoski šingotase Metsä-kompanijan järedal biotehnologižel tegimel vn 2017 redukuspäi (cellüloz, biopoltuz, biomaterialad; cellülozbumagaine tegim radoi sen sijas vhesai 2011), Valtran-traktortegimel i Valion tegimel (maidproduktad).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Keitele-järven suvipäivlaskmaižel randal. Kanal ühtenzoitab Päijänne-järvenke. Lidnan ühthine pind om 1138,38 km², sidä kesken kuiv ma 884,57 km², saum vezid om kaks' ühesandest (253,81 km², 170 järved). Matkad agjan Jüväskülä-keskushesai om 40 km suvhe avtotedme, Hel'sinkihesai om 273 km suvhe orhal vai 313 km avtotedme.
Eläjad.
Vl 1980 nügüdläižen lidnan territorijan eläjiden lugu oli 20 450 ristitud, vl 2010 — 20 244 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 21 129 eläjad vl 1995. Hannu Javanainen radoi lidnan ezipämeheks vll 2003–2014.
Kodikelen mödhe (2016): suomen kel' — 98,2%, ročin kel' — 0,1%, toižed keled — 1,7%.


Ukrop.
Ukrop () om üks'voččiden heinäsižiden kazmusiden heim. Mülütadas Sel'derejižed-sugukundha. Heimon üks'jäine erik om "Anethum graveolens".
Leviganduz.
Meckazmuz putub Suvipäivlaskmaižes i Keskuzazijas (Iran, Gimalajad), Pohjoižes Afrikas. Ukrop om levitadud mail'mas kuti linmaiden kul'turkazmuz.
Navedib päipaštokahid päivid, lämid da räkid kezoid, väghišt rohlenzoittud mahust. Ku kazvatadas semnikš, ka ei sa ištutada fenhelinke, gibridizacii linneb.
Ümbrikirjutand.
Hein om eriližmaguiženke hajunke. Seikh om püštoiged, oleleb 40..150 sm kortte, sarakoičese üläpalas. Lehtesed oma nitinvuiččed, alahaižed oma varzil, ülälehtesed išttas seikhel.
Änikuz om vihmankatusenvuitte, 15 santimetrhasai diametral, äiluguižed pakuižed änikod kazdas penikš vihmankatusikš. Änikoičeb kezakus-heinkus. Plodud () küpsnedas heinkus-sügüz'kus. Ellipsanvuiččed semned oma 3..5 mm surtte.
Kävutand.
Keratas semniden änikusid küpsendan aigan, kuivatas nedalid päiväižeta, sen jäl'ghe erigoittas semnid.
Ottas zelläks i kosmetikan abutuseks semnid (unotez), heinäd, efirvoid. Levitadud eriližmagutez, ližatas blödihe i konservihe hüvän litun i sömänsulatusen täht. Om paremba pučtäs kävutandaspäi gipotonijan statjaks.


Raseborg.
Raseborg (mugažo ročin kelel;) om Suomenman lidn valdkundan suvipäivlaskmaižel randal. Mülüb Udenma-agjaha, valdkundan 39. municipalitet eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Suomen metallurgijan ezmäižed edheotandad radoiba Pohj-lahten randoil 17. voz'sadaspäi.
Eländpunktan aluz om pandud vl 2009 neniden kundoiden ühtištusel: Ekenäs-lidn (mugažo ročikš, Raseborgan keskuz), Karis-lidn (mugažo ročikš, suom. "Karjaa") i Pohj-kund (,). Nimitihe ut lidnad 14. voz'sadan Raseborg-lidnusen mödhe Ekenesas.
Raseborg šingotase laivansauvomižel (laivoiden südäikrepind i mebel', metallanümbriradmine), Sisu Auto-jüguavtoiden tegimel, elektroavtoiden «Toroidion Oy»-tegimel, mugažo «Fiskars»-kompanijan päfater (veičed, raudad, kirvhed, labidod, keitimpolen astjad) i Suomenman cirk ("Sirkus Finlandia") sijadasoiš lidnas da sen municipalitetas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan suvipäivlaskmas, Baltijan meren randpolel, Suomen lahten Pohj-lahten randal. Lidnan ühthine pind om 2354,22 km², sidä kesken meri 1138,77 km², kuiv ma 1148,30 km², vezi i sokaz ma 67,15 km². Matkad agjan Hel'sinki-keskushesai om 86 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal vai 93 km avtotedme. Lähembaižed lidnad (avtotedme) oma Hanko 35 km suvipäivlaskmha, Salo 55 km pohjoižhe i Lohj 50 km pohjoižpäivnouzmha.
Eläjad.
Vl 1980 nügüdläižen lidnan territorijan eläjiden lugu oli 27 972 ristitud, vl 2010 — 29 065 ristitud, se oli kaikiš suremb ristitišt.
Kodikelen mödhe (2016): suomen kel' — 30,7%, ročin kel' — 64,9%, toižed keled — 4,4%. Se om kaikiš suremb ročinkel'ne municipalitet valdkundas.


Viluhein.
Viluhein () om äivoččiden heinäsižiden kazmusiden heim, mülüb Vesnuhheinižed-sugukundha. Lugetas kümne vai sen enamba erikoid (nell'kümnehesai) heimos, sikš miše mülütadas erasid erikoid eriližihe heimoihe, sil-žo aigal koumen levitadud erikon toižetumižmahtuz om luja.
Latinine nimituz libub amuižgrekan κάλαθος-sanaspäi ("kalathos") «mall'» änikon forman tagut.
Leviganduz.
Heimon erikod oma levitadud Pohjoižen mapoliškon (Pohjoižamerik, Evrop, Sibir'), Andiden, Avstralijan i Uden Zelandijan venos vös, erased erikod elädas Arktikas. Viluheinäd kazdas sokhil tahondoil, luhtoil, jogiden i vezištoiden nepsoidme randoidme, om erikoid veden pindal.
Ümbrikirjutand.
Jurišt kogoneb lühüdoiš koveritomiš jurišpäi. Seikh sarakoičese. Kazmuz oleleb 15..80 sm kortte. Ünäižed siledad lehtesed čereduišoiš.
Änikod oma kaks'suguižed, pakuižen vai vauktan mujun. Pölükad i petkloižed oma äiluguižed, išttas spiraližešti ühtel lapakol änikalusel. Üks'jäine änik vai niiden pen' lugumär ühtel kazmusel. Plod kogoneb lehtesenvuiččiš paloišpäi (2—5—12), ned avaitas pidust' südäipärmged.
Kävutand.
Ištutadas erasid erikoid saduiš dekorativižeks kazmuseks, viluhein ei küzu äjad. Om sätud sadformid landšaftan dizainan täht.
Kävutadas viluheinän erikoid medicinas. Ottas marinuidud butonid sömäks.


Somero.
Somero (mugažo suomen i ročin kelil, suomen virkand: [ˈsomero]) om Suomenman lidn da lidnankund Suvipäivlaskmaine Suomenma-agjas.
Istorii.
Eländpunkt om tetab 14. voz'sadaspäi kuti torguindan sija. Municipalitetan aluz om pandud vl 1867. Ühtištuihe Somerniemi-kundanke vl 1977. Somero-kund sai lidnan statusad vl 1993.
Somero šingotase metallan ümbriradmižel (teraztöd), saguden tehmižel i turizmal.
Geografijan andmused.
Lidnankund sijadase provincijan päivnouzmas, Paimionjogen randoil (110 km pitte). Matkad agjan Turku-keskushesai om 72 km päivlaskmha orhal vai 85 km avtotel. Matkad Hel'sinkihesai om 93 km suvipäivnouzmha orhal vai 103 km avtotedme. Lähembaižed lidnad (avtol) oma Forss 26 km pohjoižhe i Salo 34 km suvipäivlaskmha.
Vl 2020 lidnan ühthine pind — 697,68 km², sidä kesken kuivma 667,83 km², vezi da sokaz tahond ottas 29,85 nellikkilometrad.
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 10 289 ristitud, vl 2010 — 9 330 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 11 653 eläjad (Somerniemi-kundata) vl 1950.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 96,5%, ročin kel' — 0,5%, toižed keled — 3,0%.


Valkeakoski.
Valkeakoski (mugažo suomen i ročin kelil, sana sanha «vauktad kos'ked») om Suomenman lidn valdkundan suvipäivlaskmas. Se om Pirkanma-agjan kudenz' lidnankund 12:späi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Tahond om elänzoittud raudaigaspäi. Keskaigaine mellicoiden Sääksmäki-žilo oli tahondan keskuzpalas. Valkeakoskin kanal om saudud vodele 1869, ezmäine cellülozbumagaine tegim radaškanzi vl 1873. Valkeakoskin municipalitetan aluz om pandud vl 1923, erigoittihe Sääksmäkin kundaspäi. Valkeakoski sai lidnan statusad vl 1963. Ühtištuihe Sääksmäkin kundanke tošti vl 1973.
Valkeakoski šingotase cellülozbumagaižel tegimel, metallan ümbriradmižel (Valmet) i lihanümbriradmižen edheotandal («Saarioinen Oy», Tampereh). Vll 1941−2013 ratud kuidun (viskoz) tegim radoi lidnas sijaližel cellüloz-torhudel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan suviröunanno, kos'kidenno Mallasvezi- (pohjoižpäivnouzmha) i Vanajavezi- (suvhe) järviden keskes. Matkad agjan Tampereh-keskushesai om 35 km pohjoižhe-lodeheze, Hel'sinkihesai — 145 km suvipäivnouzmha-suvhe avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Akaa 22 km suvipäivlaskmha i Kangasal 30 km pohjoižhe.
Vl 2020 lidnan ühthine pind oli 372,03 km², sidä kesken kuivma 272,04 km², vezi i sokaz ma otiba 99,99 nellikkilometrad.
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 22 780 ristitud (kaikiš suremb ristitišt), vl 2010 — 20 844 ristitud.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 96,3%, ročin kel' — 0,2%, toižed keled — 3,5%.
Markku Auvinen radoi lidnan edeližeks pämeheks vspäi 2005.


Socializm.
Rusked flag — socialistižiden revolücijoiden simvol
Socializm (latinan kelen "socialis"-sanaspäi «kundaline») om üks' ideologijoišpäi, ekonomižiden i socialižiden sistemiden rivi, niihe sidodud politižed teorijad i likundad. Socialistižed sistemad harakteruzuidas nenil tundusil: ižandusen, tehmižen abutusiden i varoiden jagamižen valdkundaline i/vai kundaline kontrol'.
Puhthiden socialistižiden sistemiden torgusetomad i torguzformad oma olmas. socializman form oli socialistine oligopolii, Kitain form — socializm kitajan specifikanke. Torgusetoi socializm sädab torgusen tehmižen faktoroiden i rahoiden naturališt vajehtust lugustusiden alusel, muga ümbärdab kapitalizman värid effektoid i šingotase teravas. Torguzsocializm kaičeb arvoidenformiruindad, torgusen faktoroid, erasti kundaližiden edheotandoiden ližan süd i tehmižen abutusiden jagamižen motivacijad; kaikuččen edheotandan puhtaz liža kontroliruiše sen radvägel vai kogodase kundan täht socialižeks dividendaks.
Socialistižed idejad mainitasoiš amuižgrekižen Platon-filosofan töiš, oliba levitadud Afiniš 4. voz'sadal EME. Tomas Mor (1478−1535) i Tommazo Kampanella (1568−1639) oliba ezmäižikš kommunistoikš-utopistoikš. Ezmäine buržuazine revolücii sünduti socializman projektoiden filosofid 19. voz'sadan augotišes: Sen-Simon, Furje, Ouen. Saksanman Marks- i Engel's-filosofad ühtenzoitiba kommunizman i socializman meletusid ezmäižen kerdan, edel niiden polenpidajad oliba vihanikoikš. Segoitadud ižanduz om levitadud mail'mas nügüd', otab parahimad kapitalizmas i socializmaspäi, sen politine aluz om social-demokratižed partijad i profühtnendad; mülütab valdkundan znamasižid tehmižpidegid reguliruindan i sal'hiden toštmižjagamižen täht.


Viluänik.
Viluänik () om äivoččiden heinäsižiden kazmusiden erik Tulleihein-heimospäi. Mülüb Vesnuhheinižed-sugukundha.
Leviganduz.
Erik om levitadud Evrazijas: Sibirin suvi, Venäman evropine pala, Keskuzevrop, Anatolijan pol'sar'. Om introduciruidud Britanižihe sarihe.
Viluänik kazvab levedlehtesižiš mecoiš nenidenke puidenke: lehmuz, tamm, bukpu, grab. Ned mecad oma segoitadud kuzenke erasti.
Ümbrikirjutand.
Jurišt om ujelii pit'k, kazvab pindanno. Kazmuz oleleb 30 santimetrhasai kortte. Üks'-kaks' lehtest libudas jurespäi pit'kal vardel, änik kazvab vardel mugažo ülähäks lehtesespäi.
Änikod oma pakuiž-kuldataban mujun, koume santimetrhasai surtte, viž äniklehtest. Üks'jäine änik vardel, 2..5 vart ühtel kazmusel. Änikoičeb 15..20 päiväd sulakus — semendkus. Plod sädase heinkus, kogoneb lehtesenvuiččiš paloišpäi. Äikerdoičese vegetativižikš tobjimalaz.
Kävutand.
Kazvatadas viluänikoid dekorativižeks kazmuseks klumbil. Andab mezjäižile aigališt heid'omad i nektarad.


Sastamal.
Sastamal (suom. i) om Suomenman lidn valdkundan suvipäivlaskmas. Se om Pirkanma-agjan videnz' lidnankund 12:späi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Municipalitetan aluz om pandud vspäi 2009 lidnan statusanke, ühtištuihe Vammal-lidnad () Äetsä- i Mouhijärvi küläkundoidenke. Kävutadas Karkku-municipalitetan znamad, mülütihe sidä Vammal-lidnha vl 1973. Lidnan nimituz libub tahondan "Sastamall"-nimespäi, mainitase Birger Maununpoja-kunigahan vn 1300 (vai 1303) kirjeižes. Kiikonen-municipalitet om lidnankundan palaks vspäi 2013.
Sastamal šingotase valdkundaližil i toižil holitišil (sauvusiden projektiruind), mašinansauvomižel (lämbituzsistemiden südäilaudad), plastik- i räzintegesiden edheotandal, mecan ümbriradmižel, kalaižandusel i maižandusel, niiden produkcijan ümbriradmižel. Kirjoiden päiväd i «Sastamala Gregoriana»-muzikfestival' oleskeldas lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan suvipäivlaskmaiženno röunanno, Kokemäenjogen joksmusen zavodindanno (lankteb Botnižhe lahthe), Liekovezi- i Rautavezi-järviden randoil. Matkad agjan Tampereh-keskushesai om 49 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha, Hel'sinkihesai — 190 km suvipäivnouzmha avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Huttinen (Sadakund) 25 km suvipäivlaskmha i Nokia 35 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha.
Vl 2020 lidnan ühthine pind oli 1531,75 km², sidä kesken kuivma 1429,04 km², vezi i sokaz ma otiba 102,71 nellikkilometrad.
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 27 591 ristitud (kaikiš suremb ristitišt), vl 2010 — 25 764 ristitud.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 97,4%, ročin kel' — 0,1%, toižed keled — 2,5%.


Hüvä, käred da hond.
«Hüvä, käred da hond» (;) om vn 1966 italine fil'm vestern-žanras.
Fil'mdihe vl 1966 Italijan i Ispanijan territorijoil. Süžet starinoičeb konfederatoiden kadonuden kuldan koumes mecnikas aigan.


Loimaa.
Loimaa (mugažo suomen i ročin kelil, suomen virkand: [ˈloimɑː], ročin istorine: "Loimijoki") om Suomenman lidn da lidnankund Suvipäivlaskmaine Suomenma-agjas. Se om agjan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe üks'toštkümnespäi.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 14. voz'sadal vai sen aigemba, Loimaa mainitase vspäi 1439. Raudte tuli Loimaaha vl 1876, i panihe nügüdläižen lidnan alust. Municipalitetan aluz om pandud vl 1921. Tal'vsodan aigan (1939−1940) venäkel'žed ortodoksižed eläjad oliba sirtud sihe Karjalan kaglusen Krasnosel'skoje-žilospäi (). Loimaa-kund sai lidnan statusad vl 1969. Ühtištuihe lidnad ümbärdajanke Loimaan kundanke vl 2005, Alastaro- i Mellilä-kundoidenke vl 2009.
Loimaa šingotase ühthekeitandan mašiništon tehmižel, plastiktegesiden edheotandal, turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan pohjoižpäivnouzmaiženno röunanno, Loimijogen hural randal tobjimalaz (114 km pitte, Kokemäenjogen hura ližajogi). Matkad agjan Turku-keskushesai om 65 km suvipäivlaskmha avtotel. Matkad Hel'sinkihesai om 128 km suvipäivnouzmha orhal vai 150 km avtotedme. Lähembaižed lidnad (avtol) oma Forss (Kanta-Häme) 37 km päivnouzmha, Somero 43 km suvipäivnouzmha i Huttinen (Sadakund) 50 km lodeheze. «Turku — Tampereh»-mante läbitab lidnad.
Vl 2020 lidnankundan ühthine pind — 851,93 km², sidä kesken kuivma 848,13 km², vezi da sokaz ma otiba 3,8 nellikkilometrad.
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 18 612 ristitud (kaikiš suremb ristitišt), vl 2010 — 16 916 ristitud.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 97,0%, ročin kel' — 0,2%, toižed keled — 2,8%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Loimaan profkolledž i muzikkolledž.


Tornio.
Tornio (mugažo suomen kelel,) om lidn da meriport Suomenman lodehes, sen Laplandii-agjas. Agjan kahtenz' lidnankund nelläspäi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Ezmäižed eländpunktad oma löutud kaivandusil Turneel'ven-jogensun randoil, datiruišoiš 6.-5. voz'tuhal EME i Skandinavijan kaikiš amuižembišpäi. Tornion aluz om pandud jogen Suen-sarehe vn 1621 lidnan statusanke Ročinman kunigahan laskendan jäl'ghe, nimitihe jogen mödhe. Oli elokaz lidn, torguihe Laplandijanke. Edel 19. voz'sadad eläjiden mamankel' oli saamen kelen Kemin variant. Venäman imperijan sodagarnizon 19. voz'sadal, lähine Haparand zavodiše kut ročin pagenijoiden žilo. Ühtištuihe lidnad Alatornio- i Karunki-kundoidenke vl 1973.
Tornio šingotase opendusen keskuseks, rosttumatoman terasen tegimel («Outokumpu Oyj»), oluden kompanijal, meriportal i torguindturizmal röunmanno.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Baltijan meren Botnižen lahten pohjoižrandanno, Turneel'ven-jogensun randoil (565 km pitte). Aigan mändes tahond libuse kaikenke Skandinavijan pol'sarenke ühtes, i sirtas merivaldmoid suvhe. Matkad Hel'sinkihesai om 635 km suvhe orhal, 735 km avtotedme vai raudtel, agjan Rovanem'-keskushesai om 101 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 122 km avtotel vai raudtedme.
Lähembaine lidn om Haparand (Ročinma,) ani päivlaskmha röunman taga, raudtesild ühtenzoitab lidnoid vspäi 1919, avtotesildad oma saudud vll 1939 i 1979. Lähembaine tatanmaine civiline Kemi-Tornio-lendimport ("KEM", 66,8 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 18 km suvipäivnouzmha Kemi-lidnas, tehtas reisid Hel'sinkihesai.
Vl 2020 lidnan ühthine pind — 1348,83 km², sidä kesken kuiv ma 1188,78 km², vezi i sokaz ma — 40,46 km², meri oti 119,59 km².
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 21 076 ristitud, vl 2010 — 22 513 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 23 156 eläjad vl 1995.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 96,8%, ročin kel' — 0,4%, saamen kel' — 0,1%, toižed keled — 2,7%.
Lidnan edeližed ohjandajad oliba Hannes Manninen (1973–2010) i Raimio Ronkainen (2010−2015).


Nacijoiden ühtištuz.
Nacijoiden ühtištuz (, edel 1946. vot Britanine Nacijoiden ühtištuz,), lühüdaks Ühtištuz (), om suverenižiden valdkundoiden ičetahtoine organizacii. Sen aluz om pandud vl 1887 männuden Londonas kolonialižen konferencijan aigan, sid'päi andaškanzihe kolonijoile avtonomišt dominion-statusad ümbärdamha sodoid ripmatomudes. Vn 1931 Vestminsteran statut vahvišti rahvahidenkeskeižen organizacijan oiktuzlišt statusad.
Enččen Britanižen imperijan läz kaik ühtnijad mülüdas Ühtištushe, mugažo nened valdkundad ühtnedas: Kamerun, Mozambik, Namibii, Ruand. Kaik om 54 valdkundad-ühtnijad (2020). Päfater sijadase Londonas. Ühtištusen pämez' om britanine Elizavet Toine-monarh, oficialine kel' om anglijan kel'.
Tütärorganizacijad oma Nacijoiden ühtištusen Azjaline Nevondkund, Nacijoiden ühtištusen sekretariat, Nacijoiden ühtištusen fond, Laudkund britanižiš sodakaumoiš.


Vinmarj (heim).
Vinmarj () om äivoččiden penzhiden heim. Mülüb Vinmarjaižed-sugukundha, sen tipine heim. Kogoneb 75..80 erikospäi, om olmas kuz' gibridad, om äi erasiden erikoiden sortuid.
Leviganduz.
Heimon 44 erikod libudas Päivnouzmaižes Azijaspäi, niiden tedoiduz šingotase; 28 erikod kazdas Pohjoižamerikas. Kul'turine vinmarj ("Vitis vinifera") om sätud Päivlaskmaižes Azijas (Anatolijan pol'sar', Kavkazantaguine, Iran) i Keskuzazijas (Lodehline Indii, Afganistan, Tadžikistan, Uzbekistan, Päivlaskmaine Tän'-Šan'). Sen sortud jagadas augotižlibundan koumen tahon mödhe: Päivnouzmma, Päivlaskmaine Evrop, Mustmeren randišt.
Kaik heimon erikod anttas södabid marjoid, no severz'-se erikoid ei sättugoi tehmaha vinad. Läz 20 erikod oma ottud kul'turha. Voib vastata kul'turižen vinmarjan mectunuzid toižendoid. Ned kazdas Pohjoižen mapoliškon venos i subtropižes vöiš, tahondad oma nepsad jogialangištod, mägiurad, lehtezmecad, mägiden pautked. Londuseline leviganduz ozutab ted kommertižen maižandusen (vinmarjankazvatuz) i vinan tegendan täht.
Ümbrikirjutand.
Vinmarjan pit'kad üks'voččed varded kazdas vägevas jurištospäi, varziden aluz om puikoikaz. Hoik varz' sase 3..5 metrhasai pitte. Tabadandragad kazdas üläsol'mišpäi, änikused oma lähemba jurennoks. Lehtesed oma ünäižed vai koume- i vižpalaižed, čereduišoiš.
Henod vihandad änikod oma kogotud tophikš. Mecerikod anttas naižsugun i mužiksugun änikoid. Kul'tivuruidud erikoiden änikod oma kaks'suguižed vai naižsugun ristpölüstoitandan tarbhaičendanke. Plod om marj 1..4 semnenke. Kova semen om grušan formal, nökuiženke. Plodud kazdas tophan nägul.
Kul'turine vinmarj äikerdoičese vegetativižikš — jurdunuzil čokvezoil i toižiden erikoiden juritandoil, toižin kazmuz kadotab sortun ičendoid. Ištutadas kazmusid vinmarjžomil. Kazmuz voib eläda 50..300 vot, no eläb 10..30 vot tobjimalaz ratud lühendusen i sortuiden udištamižen tagut.


Raisio.
Raisio (mugažo suomen kelel,; suomen virkand: [ˈrɑisio]) om Suomenman lidn da lidnankund Suvipäivlaskmaine Suomenma-agjas. Se om Turkun lodehline ezilidn, agjan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe üks'toštkümnespäi.
Istorii.
Eländpunkt mainitase kirjutadud purtkiš vspäi 1292. Kivižen pühäpertin sauvomine zavodihe läz 1305. vot puižen sijas. Kätihe Raision municipalitetad lidnankundaks vl 1966, se sai lidnan statusad vl 1974.
Raisio šingotase sömtegimišton i sötken edheotandoil, tetaban «Raisio Oyj»-koncernan sijaduz. Villän (valdkundan kaks' videndest), rapsan, kartohkan i lepseniden ümbriradmine znamasižiš mülüiš. Stökoltehmižen Kaune-kompanijan päfater om saudud lidnas. Järedad IKEA- (koumanz' surtte valdkundas) i Mylly- (tuha radnikoid) torguindkeskused ratas Raisios.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan keskuzpalas. Baltijan meren Raisio-lahten rand () om lidnankundan suvipäivlaskmas. Raisionjogi jokseb lidnadme (20 km pitte, ende "Raisajoki") pohjoižespäi suvhe i lankteb merhe kahtes kilometras lodeheze Turkun istorižes keskusespäi. Agjan Turku-keskuz levitase ani suvhe i suvipäivnouzmha Raisiospäi, matkad Turkun keskushesai om 8 km suvipäivnouzmha avtotedme. Turkun lendimport radab 3 km pohjoižpäivnouzmha Raisiospäi. Matkad Hel'sinkihesai om 157 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha orhal vai 170 km avtotedme. Toine lähembaine lidn om Naantali ani päivlaskmha.
Vl 2020 lidnankundan ühthine pind — 50,06 km², sidä kesken kuivma 48,76 km², vezi da sokaz ma otiba 0,6 nellikkilometrad, meri — 0,7 km².
Lidnan edeline pämez' om Ari Korhonen (2010−2020).
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 18 017 ristitud, vl 2010 — 24 427 ristitud (kaikiš suremb ristitišt). Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 91,8%, ročin kel' — 1,4%, toižed keled — 6,8%.


Kuusamo.
Kuusamo (mugažo suomen i ročin kelil, suomen virkand: [ˈkuːsɑmɔ]) om Suomenman lidn valdkundan keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas, Pohjoižpohjanma-agjas. Se om agjan koumanz'-nellänz' lidn 11:späi eläjiden lugun mödhe i valdkundan koumanz' lidnankund pindan mödhe.
Istorii.
Ende kalaidajiden saamalaižiden kaks' tal'vdundsijad oliba kundan tahondas, hö oliba assimiliruidud vai kükstud tulnuzil suomalaižil 18. voz'sadale. Nimitusen parallelid oma, («kuz'ma») i kazvatadud "kuusamat" («küz'mäine pu»).
Eländpunktan aluz om pandud torguindtel Botnižes lahtespäi Vauktan merennoks, sijaližen jumalanpertin tulend om registiruidud vl 1686. Kuusamon municipalitetan aluz om pandud vl 1868. Tal'vsodan i Jäl'gsodan jäl'ghe kundan päivnouzm 1,7 tuh. km² pindanke kändihe palaks. Kund sai lidnan statusad vl 2000.
Kuusamo šingotase mecan ümbriradmižel, pedranvodindal, avtoiden kohendusel, mail'man hihtandsportan tetabal Ruk-keskusel i mägisuks'kurortal (vspäi 1954, läz 1 mln turistoid vodes), penil edheotandoil turizman alusel. Kezaližed sporttoižendad oma kalatez, ujund venehil, matkturizm.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan pohjoižpäivnouzmas, kundan keskuzpalas. Matkad Venäman röunhasai (Karjal) om 40 km päivnouzmha orhal, agjan Oulu-pälidnhasai om 202 km suvipäivlaskmha orhal vai 215 km avtotedme, Hel'sinkihesai om 680 km suvhe orhal vai 795 km avtotedme, Pohjoine polärine pird om 60 km pohjoižhe. Lähembaižed lidnad oma Pudasjärvi 130 km suvipäivlaskmha avtol i Kemijärvi 115 km lodeheze orhal vai 140 km avtotedme. Lähembaižed raudtestancijad oma Taivalkoski 65 km suvipäivlaskmha orhal da avtotel i Sall () 99 km pohjoižhe orhal vai 115 km avtotedme. Toine mail'mansodan aigan kaidraižuine raudte 178 km pitte oli saudud da radoi lidnankundas.
Vl 2020 lidnan ühthine pind — 5 808,96 km², sidä kesken kuivma oli 4 978,52 km², vezi da sokaz ma otiba 830,44 nellikkilometrad.
Kuusamon lendimport ("KAO", 87,7 tuh. passažiroid vl 2017) radab 6 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi, matkad Ruk-kurorthasai om 27 km pohjoižhe, tehtas reisid Hel'sinkihe i sezonreisid Päivlaskmaižen Evropan erasihe järedoihe lidnoihe. «Suoper' — Kuusamo»-avtokontrol'punkt radab Venäman röunal (Karjalan Louhin rajon) 50 km suvipäivnouzmha lidnaspäi, punkt om saudud kaikiden täht vspäi 2006.
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 17 200 ristitud, vl 2010 — 16 492 ristitud. Kaikiš suremb kundan ristitišt oli 20 795 eläjad vl 1965 i 18 687 eläjad vl 1995. Kundan eläjiden kaks' koumandest oma Kuusamo-lidnas.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 98,1%, ročin kel' — 0,2%, toižed keled — 1,7%.
Edeline lidnan pämez' oli Timo Halonen (2003−2015).


Aidver'hernhut.
Aidver'hernhut () om äivozne heinäsine kazmuz Bobanvuiččed-sugukundaspäi. Mülüb Vik-heimho.
Leviganduz.
Londuseline areal om kaik Evrop i Sibir', voib vastata suvemb mägirajoniš. Invazivine erik Sahalin-sarel, Grenlandas i Pohjoižamerikan pohjoižpäivnouzmas.
Kazmuz putub nituidme, jogiden randoidme, toižetadud ristitul sijiš.
Ümbrikirjutand.
Kazmuz oleskeleb 20..60 sm kortte, sen ližaks om pit'kid manalaižid ujelijoid vezoid. Seikh om püštoiged vai libui, sarakoičese vai ei. Lehtesed mülütadas 4..8 parad i lopišoiš tabadandragoil. Kaikutte lehtesut om 3,5 santimetrhasai pitte, pall'az vai barhatakaz harvemba, nügu paksus.
Aidver'hernhuden änikod kazdas lehtesiden kaimloiš tophikš nellhäsai lugul, joga om 12..15 mm surtte. Änikon muju om sinivauvhaiž-ruskedvauvaz. Plod om bobad-paugud 2,5..4 sm pitte i 6..8 mm levette. Küpsad semned oma pal'had loštajad.
Kävutand.
Mezjäižed keratas nektarad. Kazmuz om rujoheinäks pöudoil.
Kazvatadihe Venämas söteheinäks 19. voz'sadal. Semetihe Suren Britanijan omaluižid toižiden heiniden ühtes.


Heinol.
Heinol (suom. i) om Suomenman lidn valdkundan suves. Mülüb Päijät-Häme-agjaha, sen kahtenz' lidn koumespäi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Ročinman Gustav III-kunigahan käskön mödhe vl 1776 kuti Kümenkartano-agjan administrativine keskuz. Ezmäine Heinolan pühäpert' om avaitud vl 1811, ezmäine škol — vl 1822. Žilo sai lidnan statusad vl 1839, šingotihe erazvuiččil pramozloil, vinan i hoikan tehmižel päazjan, i torguindal. Vl 1843 sätihe agjoid udeks, i sirtihe keskust Mikoihe. Heinol oli kurortaks 1890-nziš vozišpäi i edel Tošt mail'mansodad, mugažo školopendajiden institut radoi vhesai 1998. Raudtesarak om saudud lidnannoks Lahtespäi vl 1932. Heinolan küläkund om mülütadud lidnankundha vl 1997.
Heinol šingotase mecanümbriradmižen tegimil (Stora Enso — puapakod, Versowood). Lidn om tetab ištundan saunas čempionatal i revmatizman hirurgiikeskusel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan päivnouzmas, Ruotsalainen- i Konnivesi-järviden keskes. Matkad agjan Laht-keskushesai om 30 km suvipäivlaskmha kaikil teil, Hel'sinkihesai om 130 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal, 138 km avtotedme vai raudtel. Toižed lähembaižed lidnad oma Mikoi (Suvisavo) 85 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 93 km avtotel i Kouvol (Kümenlakso) 52 km suvipäivnouzmha orhal vai 73 km avtotedme.
Vl 2020 lidnankundan ühthine pind oli 839,28 km², sidä kesken kuiv ma — 675,99 nellikkilometrad, vezi da sokaz ma otiba videndest (163,29 km²).
Eläjad.
Vl 1980 lidnankundan eläjiden lugu oli 21 441 ristitud, vl 2010 — 20 258 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 22 255 eläjad vl 1990. Lidnankundan ristituiden ühesa kümnendest elädas territorijan keskuses.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 96,6%, ročin kel' — 0,2%, toižed keled — 3,2%.
Edeline lidnan pämez' om Jussi Teittinen (keväz'ku 2014 — reduku 2017).


Iisalmi.
Iisalmi (mugažo suomen kelel,) om Suomenman lidn valdkundan keskuzpalan suves. Se om Pohjoižsavo-agjan kahtenz' lidnankund eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Saudihe sijališt jumalanpertid vl 1627, i pened küläd oliba siš ümbri 17. voz'sadaspäi. Iisalmi-eländpunktan aluz om pandud vl 1856 torguindžiloks. Se sai lidnan statusad vl 1891. Raudte tuli lidnha vl 1902, möhemba jätksihe raudted Oulunnoks. Iisalmin küläkund om ühtištadud lidnanke vl 1970.
Iisalmi šingotase elektrotehnižel «Genelec»-edheotandal (studižed aktivižed monitorad i kolonkad), mašinansauvomižel (kaivuzmašiništ i tonnel'sauvondmašinad, kiruhabumašinad i policiiavtod), alkogoližjomiden «Olvi»-kompanijal (jäl'gmäine suomen mugoine edheotand, toižed oma osttud verazmalaižil). Maižanduzrajonan keskuz. Ende punümbriradai tegimišt, metallurgii, tömašinoiden pästand oliba lidnas. «Rompepäivät»-aigtego om vanhiden kaluiden jarmank i meled niiden utilizacijas. Oludkompanijan jogavoččed «Oluset»- i «Limuset»-festivalid oleskeldas heinkus.
Geografijan andmused.
Lidnankund sijadase agjan pohjoižes, lidn om saudud Porovesi-järven i Paloisjärven randoil. Kaik 111 järved om lidnankundas. Matkad Hel'sinkihesai om 395 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal, 470 km avtotedme vai raudtedme, agjan Kuopio-keskushesai om 78 km suvhe orhal vai 86 km avtotedme. Toižed lähembaižed lidnad oma Kiuruvezi 35 km päivlaskmha avtol i Kajani 79 km pohjoižhe orhal vai 88 km avtotedme.
Vl 2020 lidnan ühthine pind oli 872,20 km², sidä kesken kuivma 763,02 nellikkilometrad, vezi i sokaz ma otiba kahesandest (109,18 km²). Lidnankund jagase 35 nimitadud rajonaks vai 43 valičemižtahoks.
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 22 648 ristitud, vl 2010 — 22 095 ristitud. Kaikiš suremb lidnankundan ristitišt oli 24 042 eläjad vl 1995. Ristituiden koume nelländest elädas lidnankundan keskuzpalas.
Vn 2016 andmusiden mödhe, suomen kel' oli mamankeleks 97,6% täht lidnalaižišpäi, toižed keled — 2,4%.
Edeline lidnan pämez' om Martti Harju (1987−2013).


Kangasal.
Kangasal (suom. i; suomen virkand: [ˈkɑŋŋɑsˌʔɑlɑ]) om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan suvipäivlaskmas. Mülüb Pirkanma-agjaha, Tamperehen päivnouzmaine ezilidn, agjan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe kaks'toštkümnespäi. Valdkundan 35nz' lidnankund eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Čudonsädajad purtked oma kävutandas nügüdläižen lidnan tahondoiš 18. voz'sadaspäi. Eländpunktan aluz om pandud vl 1865. Vspäi 2005 Sahalahti-kund om ühtištadud Kangasalanke, vspäi 2011 — Kuhmalahti-kund. Municipalitet sai lidnan statusad vl 2018.
Kangasal šingotase londuseližel turizmal (čomad romantižed landšaftad järviden saridenke) i kurortaks, Tamperehen magaduzrajonaks, mugažo betonantegim radab lidnas. Avtoiden kaks' muzejad, muzikfestivalid.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan suves, kundan päivlaskmas, Vesijärven suvipäivlaskmaižel randal. Toine znamasine järv om Kirkkojärvi lidnan suves. Agjan Tampereh-keskuz levitase ani päivlaskmha Kangasalaspäi, matkad Tamperehen keskushesai om 18 km päivlaskmha-lodeheze avtotedme. Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Tampereh-Pirkkalan lendimport ("TMP", 222 tuh. passažiroid vl 2019) radab 25 km päivlaskmha Kangasalaspäi. Matkad Hel'sinkihesai om 152 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal vai 164 km avtotedme. Toine lähembaine lidn om Orivezi 28 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 35 km avtotedme.
Vl 2020 lidnankundan ühthine pind — 870,86 km², sidä kesken kuivma 658,07 km², vezi da sokaz ma otiba 212,79 nellikkilometrad.
Eläjad.
Vl 1805 kaik 3 853 ristitud elihe nügüdläižen kundan territorijal. Vl 1996 Kangasalan eläjiden lugu oli 21 714 ristitud, vl 2010 — 28 466 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 97,7%, ročin kel' — 0,2%, toižed keled — 2,1%.
Edeline lidnan pämez' om Jukka Mäkelä (1991−2013).


Pieksämägi.
Pieksämägi (suom. i) om lidn da raudtesol'm Suomenman suvipalan keskuses. Mülüb Suvisavo-agjaha, sen kaikiš penemb lidnankund koumespäi.
Istorii.
Pieksämägin volost' oli olmas vspäi 1575. Vl 1889 «Kouvol — Kuopio»-raudtekeskust läbiti žilod, vl 1914 raudtesarak ühtenzoiti Savonlidnanke. Erigoittihe Pieksämägi-žilod volostišpäi vl 1930. Keskuzird om saudud vn 1934 žilon generaližen planan mödhe. Žilo sai lidnan statusad vl 1962. Mülütihe Pieksänmaa-kundad Pieksämägihe vl 2007.
Pieksämägi šingotase tervhudenkaičendan i socialižholitišiden sektoral, raudten VR-kompanijan mehanižel cehal i kompanijoil senno, sauvondmaterialiden tehmižel (eriližed metalližed konstrukcijad), sömtegimištol (glütenatomad i kül'menzoittud leibäntegesed), mugažo kassoiden i meblin pästandan edheotandoil.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan lodehes, Pieksänjärven suvirandal. Matkad agjan Mikoi-keskushesai om 66 km suvhe orhal, 76 km avtotedme vai raudtedme, Hel'sinkihesai om 265 km suvipäivlaskmha orhal, 300 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Varghuz (Pohjoižsavo) 42 km päivnouzmha orhal da kaikil teil, i Suonenjogi (Pohjoižsavo) 37 km pohjoižhe orhal, 42 km avtotedme vai raudtedme.
Vl 2020 lidnan ühthine pind oli 1 836,23 km², sidä kesken kuivma — 1 568,71 km², vezi i sokaz tahond otiba seičemendest (267,52 km²).
Eläjad.
Vl 1980 lidnankundan ristitišt oli 23 781 eläjad, vl 2010 — 19 869 eläjad. Kaikiš suremb eläjiden lugu oli 24 217 ristitud vl 1985. Ristitišton koume nelländest eläb lidnankundan keskuses.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 97,4%, ročin kel' — 0,1%, toižed keled — 2,5%.
Edeline lidnan pämez' om Tapio Turunen (2002−2018).


Üliviesk.
Üliviesk (suom. i) om Suomenman lidn valdkundan keskuzpalan päivlaskmas, Pohjoižpohjanma-agjas. Se om agjan koumanz'-nellänz' lidn 11:späi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Municipalitetan aluz om pandud vl 1867. Raudte läbiti žilod vl 1886. Se sai lidnanvuittušt statusad () vl 1965. Kätihe lidnaks ("kaupunki") vl 1971.
Üliviesk šingotase sauvondkonstrukcijoiden tehmižel (balkad sildoiden täht, sured zalad, torvveimed elektrostancijoiden täht, merisauvused), palaban cinkuindan tegimel, punümbriradajal edheotandal, torguindkeskusil (om 90 tuhad eläjid ümbärdajidenke küläkundoidenke) i maidživatvodindal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan suvipäivlaskmas, Kalajogi-jogen randoil (130 km pitte, lankteb Baltijan merhe). Matkad agjan Oulu-pälidnhasai om 114 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha orhal, 130 km avtotel vai raudtel, Hel'sinkihesai om 435 km suvhe orhal, 512 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad (avtoteidme) oma Kannus (Keskpohjanma) 40 km suvipäivlaskmha, Kokkol (Keskpohjanma) 80 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha, Kalajogi 40 km lodeheze, Raahe 88 km pohjoižhe, Oulainen 35 km pohjoižpäivnouzmha, Haapavezi 40 km päivnouzmha.
Raudtesol'm, raudte ühtenzoitab Iisalmi-lidnanke päivnouzmas-suvipäivnouzmas, mugažo Oulunke i Kokkolanke. Ülivieskan lendimport ("YLI") radab 10 km päivnouzmha lidnan keskusespäi.
Vl 2020 lidnan ühthine pind — 573,42 km², sidä kesken kuivma oli 568,92 km², vezi da sokaz ma otiba 4,50 nellikkilometrad.
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 11 738 ristitud, vl 2010 — 14 067 ristitud. Kaikiš suremb kundan ristitišt om nügüd'. Kundan eläjiden nell' videndest oma Üliviesk-lidnas.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 98,3%, ročin kel' — 0,3%, toižed keled — 1,4%.
Edeline lidnan pämez' om Terho Ojanperä (2010−2018).


Jämsä.
Jämsä (mugažo suomen i ročin kelil) om Suomenman lidn valdkundan suves. Mülüb Kesksuomenma-agjaha, sen kahtenz' lidnankund kudespäi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Municipalitetan aluz om pandud vl 1866. Se sai lidnanvuittušt statusad ("kauppala") vl 1969, kätihe lidnaks ("kaupunki") vl 1977. Mülütihe Kuorevesi-kundad lidnha vl 2001, Längelmäki-kundad — vl 2007 (paloin), Jämsänkoski om lidnankundan palaks vspäi 2009.
Jämsä šingotase UPM-kompanijan kahtel bumagtegimel (), Patria-koncernan lendimfabrikal i aerokosmižel keskusel (ned oma üks'jäižed valdkundas), hobasižiden kengiden edheotandal. Rahvahidenkeskeine FinnMetko-ozutelend oleskeleb lidnas kerdan kahtes vodes. Himos-lebukeskuz suks'tramplinanke radab municipalitetas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan suvipäivlaskmas, Jämsänjogen randal 6 kilometras sen lanktendan sijaspäi Päijänne-järvhe. Matkad agjan Jüväskülä-keskushesai om 58 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha kaikil teil, Hel'sinkihesai om 190 km suvhe orhal, 225 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Mänttä-Vilppul (Pirkanma) 40 km lodeheze avtotedme.
Lidnankundan ühthine pind om 1 823,91 km², sidä kesken kuiv ma — 1 571,37 km², vezi i sokaz ma ottas seičemendest (252,54 km², 465 järved).
Eläjad.
Vl 1980 lidnan ristitišt oli 26 371 eläjad, vl 2010 — 22 691 eläjad. Nügüdläižen lidnankundan territorijan kaikiš suremb ristitišt oli 28 261 eläjad vl 1968.
Kodikelen mödhe (2016): suomen kel' — 98,0%, ročin kel' — 0,2%, toižed keled — 1,8%.
Ilkka Salminen radoi lidnan edeližeks pämeheks vll 2010–2019.


Karkkil.
Karkkil (, suomen virkand: [ˈkɑrkːilɑ]) om Suomenman lidn valdkundan suvipäivlaskmas. Mülüb Udenma-agjaha, sen 12. surtte lidnankund koumetoštkümnespäi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Municipalitetan aluz om pandud vl 1932 lidnanvuiččen žilon () statusanke, erigoittihe Pühäjärvi Ul-kundaspäi. Ühtištuihe senke kundoidenke möst vl 1969. Karkkil sai lidnan statusad ("kaupunki") vl 1977.
Karkkil šingotase elektrotehnižel tegimel (Helvar, pidatezladimed), mehanižel ümbriradmižel (SEW), konditerižel fabrikal (Fazer). Ende metallurgine tegim radoi lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan lodehliženno röunanno. Saavajogi lankteb Pühäjärvhe (läz 2 km²) lidnas, Vanjogi () jokseb järvespäi. Agjan kaikiš korktemb čokkoim seižub neciš kundas, se om Loukkumäki 174 m ü.m.t. kortte. Matkad agjan Hel'sinki-keskushesai om 57 km suvipäivnouzmha orhal vai 69 km avtotedme. Lähembaižed lidnad (avtotedme) oma Lohj 40 km suvhe, Forss 40 km lodeheze, Regimägi 50 km pohjoižpäivnouzmha i Hüvinkä 45 km päivnouzmha.
Lidnankundan ühthine pind om 255,32 km², sidä kesken kuiv ma 242,36 km², vezi i sokaz ma 12,96 km².
Eläjad.
Vl 1980 lidnankundan eläjiden lugu oli 8 330 ristitud, vl 2010 — 9 209 ristitud, se oli kaikiš suremb ristitišt.
Kodikelen mödhe (2016): suomen kel' — 94,0%, ročin kel' — 0,9%, toižed keled — 5,1%.
Lidnan edeline pämez' om Marko Järvenpää (2015−2018).


Lao-czi.
Lao-czi (, pin'jin': "Lǎo Zǐ"; sünd. 604. voz' EME, Čžou-valdkund — kol. 5. voz'sada EME, sigä-žo) oli Amuižen Kitain filosof. Daosizman klassine filosofine «Dao De Czin»-traktat om sätud hänel, ezimeletaden. Traktat om kirjutadud Čžou-valdkundan pälidnas i starinoičeb kaluiden da azjoiden ten polhe amuižkitajan kelel äiznamaižil sanoil.
Radoi Čžou-dinastijan imperatoran tanhan arhivariusal i kirjištmeheks elon tobmad palad. Märičese tedoliteraturas kut daosizman alusenpanii, hot' nügüd'aigaine istorine tedo paneb heilündan alle filosofan istorižut. Lao-czi i Konfucii vastsihe vl 517 EME legendan mödhe. Daosizman školoiden päpala kumardelese Lao-czile, lugeb händast ühteks Koumes Pühäspäi, toižin sanoin jumalaks. Filosofan jumaloičend zavodihe 3. voz'sadal EME. Tan-dinastijan imperatorad (618−907) lugihe Lao-czid ičeze ezitataks, letihe pühäpertid hänen oiktastuseks i andoihe korktoid arvoid.
Lao-czin filosofijan keskuzmel' om kahten augun meletuz — Dao i De, agnosticizman elementoidenke. Mirun šingotez tegese ezikuviden i principiden mödhe, ei sa märhapanda niid sel'ktas, no voib nimitada, ozutesikš, «Dao:ks». Daon oletusen parahim mahtuz om tahtotoman aktivižusen princip («u-vei»). De om universaline vägi, Mail'man garmonijan käskuz.


Kurikk.
Kurikk (suom. i) om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan päivlaskmas. Se om Suvipohjanma-agjan kahtenz' lidnankund kahesaspäi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Jumalanpertin tulend mainitase vspäi 1672. Municipalitetan aluz om pandud vl 1868. Kurikk-eländpunkt kändihe lidnanvuiččeks () vl 1966, sai lidnan statusad ("kaupunki") vl 1977. Vspäi 2009 enzne Jurv-municipalitet (suom. "Jurva") mülüb lidnha, vspäi 2016 — Jalasjärvi-kund.
Kurikk šingotase mašinansauvomižel («Fortaco Oy», ende «Velsa», — avtokabinad, «Relicomp Oy» — palad krepindanke lehtezterasespäi) i meblin edheotandal («Pohjanmaan Kaluste Oy»). Lidnan municipalitet valdoičeb «Neste»-kompanijan i «Fortum»-koncernan akcijoiden palal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan suvipäivlaskmas. Kürönjogi (, 127 km pitte) läbitab kundan keskust, sädase Jalasjogen i Kauhajogen ühthejoksmusel lidnan suves 45 m ü.m.t.. Kundan kaikiš korktemb čokkoim om Lehtivuori päivlaskmha lidnaspäi, se om 196 m ü.m.t. kortte. Matkad lidnaspäi agjan Seinjogi-keskushesai om 29 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 34 km avtotedme, Hel'sinkihesai om 304 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal, 345 km avtol vai raudtel. Toine lähembaine lidn (avtol) om Kauhajogi 24 km suvipäivlaskmha.
Vl 2020 lidnan ühthine pind — 1 743,95 km², sidä kesken kuivma 1 724,67 km², vezi i sokaz ma otiba 19,28 nellikkilometrad (kaik om 34 järved).
Eläjad.
Vl 1980 lidnankundan eläjiden lugu oli 27 208 ristitud, vl 2010 — 22 811 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 27 312 eläjad vl 1985.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 98,2%, ročin kel' — 0,3%, toižed keled — 1,5%.
Paavo Türväinen () radoi edeližeks lidnanpämeheks (2009−2015). Jalasjärvi-kundan Juha Luukko-pämez' radoi Kurikkan lidnanpämehen velgusentäutajaks vspäi 2016 pordon aigad.


Pietarsaari.
Pietarsaari (mugažo suomen kelel, paginkeles ühthine nimituz om "Jeppis") om Suomenman lidn valdkundan päivlaskmas, Botnižen lahten randal. Se om Pohjanma-agjan kahtenz' lidnankund kudespäi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud "Pedersöre"-tulendha vl 1652 lidnan statusanke. Ročinman Jakob Pontusson Delagardi-sodamehen (1583−1652) Ebba Brahe-leskiak (1596−1674) pani lidnad vanhan merikaran randal i nimiti ičeze mužikan muštoks. Jumalanpertin tulend om olmas 1520-nziš vozišpäi, «Pedran sar'» ročikš, nimituz om kaičenus suomen keles. Nügüd'aigan lidn röunatab Pedersöre-küläkundanke.
Vl 1714 Venäman sodaväged poltiba lidnad, mugažo Jakobstad paloi vl 1835. Torguindport laivoidenke oliba muretud Kriman sodan aigan 19. voz'sadan keskes.
Pietarsaari šingotase UPM-kompanijan cellülozbumagaižel tegimel, purehvenehiden tehmižen edheotandal («Nautor Oy Ab»), jahtansauvomižen kompanijal («Baltic Yachts»), kalibruindan elektroladimiden pästandal («Beamex Oy Ab») i meriportal. Tabakfabrik om sauptud vl 1998. «Rusk»-muzikfestival' oleskeleb joga vodel kül'mkun lopus.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase mererandal, agjan pohjoižpäivnouzmaižes čogas. Matkad agjan Vas-lidnhasai om 84 km suvipäivlaskmha orhal, 98 km avtol vai raudtel, Hel'sinkihesai om 407 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal, 475 km avtotedme vai raudtel. Lähembaižed lidnad avtotedme oma Kokkol (Keskpohjanma) 27 km pohjoižpäivnouzmha i Uusikaarlepüü 20 km suvipäivlaskmha-suvhe.
Vl 2020 lidnan ühthine pind — 396,35 km², sidä kesken kuivma 88,44 km², vezi i sokaz tahond ottas 3,44 km², meri om 304,47 km².
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 20 700 ristitud (kaikiš suremb ristitišt), vl 2010 — 19 656 ristitud.
Vn 2016 andmusiden mödhe, suomen kel' om mamankeleks 35,8% täht lidnalaižišpäi, ročin kel' — 56,1%, toižed keled — 8,1%.
Edeline lidnan pämez' om Mikael' Jakobsson (2006–2015).


Orimattil.
Orimattil (suom. i) om Suomenman lidn valdkundan suves. Mülüb Päijät-Häme-agjaha, sen kaikiš penemb lidn koumespäi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Orimattilan tulend om olmas vspäi 1636. Šingotihe tekstil'tegimištol 19. voz'sadaspäi, mujutihe villad. Municipalitetan aluz om pandud vl 1865. Se sai lidnan statusad vl 1992. Artjärvi-küläkund om mülütadud lidnankundha vl 2011.
Orimattil šingotase metallurgijan «Orima»-kompanijal, kaivuzmašiništon kompanijal (Allu Group) i plastiktegesiden pästandal sauvondan täht (Kera Group). Villfabrik radoi vhesai 2012.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan suviröunanno, Palojogen randoil (). Matkad agjan Laht-keskushesai (se-žo lähembaine lidn) om 20 km pohjoižhe kaikil teil, Hel'sinkin keskushesai om 83 km suvipäivlaskmha orhal, 93 km avtotedme vai raudtel.
Vl 2020 lidnankundan ühthine pind oli 814,01 km², sidä kesken kuiv ma — 785,17 nellikkilometrad, vezi da sokaz tahond otiba 3,5 procentad (28,84 km²).
Eläjad.
Vl 1980 lidnankundan eläjiden lugu oli 15 184 ristitud, vl 2010 — 16 309 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 16 326 eläjad vl 2015. Lidnankundan ristituiden koume videndest elädas territorijan keskuses.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 97,0%, ročin kel' — 0,6%, toižed keled — 2,4%.
Edeline lidnan pämez' om Martti Heinonen (radoi vn 2010 elokuhusai).


Kauhav.
Kauhav (suom. i) om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan päivlaskmas. Se om Suvipohjanma-agjan koumanz' lidnankund kahesaspäi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Ezmäižed küläd nügüdläižen lidnankundan territorijal mainitasoiš 16. voz'sadaspäi. Municipalitetan aluz om pandud vl 1867, nimitihe jogen mödhe ezimeletaden. Kund sai lidnan statusad vl 1986. Vspäi 2009 enččed Alahärmä, Ülihärmä i Kortesjärvi-municipalitetad mülüdas lidnankundha.
Kauhav šingotase mašinansauvomižel («MSK Group», «Lillbacka Powerco Oy» da toižed), sauvondmaterialiden pästandal (iknad, uksed — «Skaala IFN Oy»), meblin edheotandal («Unico Finland Oy») i "puukko"-veičiden fabrikal («Iisakki Järvenpää Oy» vspäi 1879, ende oli viž edheotandad). «Powerpark»-bobuštuzkeskuz kartingan trassanke ratas lidnas. Veičiden jogavozne rahvahidenkeskeine festival' mäneb kezakus. Lihaživatvodind i hernhen kazvatand oma lidnankundas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan pohjoižes, Kauhavanjogen randoil (40 km pitte, Lapuanjogen oiged ližajogi). Matkad lidnaspäi agjan Seinjogi-keskushesai om 37 km suvhe avtotedme vai raudtedme, Hel'sinkihesai om 340 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal, 396 km avtol vai raudtel. Lähembaine lidn om Lapua 17 km suvhe avtol vai jonusel.
Vl 2020 lidnan ühthine pind — 1 328,38 km², sidä kesken kuivma 1 313,79 km², vezi i sokaz tahond otiba 14,59 nellikkilometrad.
Eläjad.
Vl 1980 lidnankundan eläjiden lugu oli 19 924 ristitud, vl 2010 — 17 308 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 20 359 eläjad vl 1985. Ristituiden kaks' videndest eläb lidnankundan keskuses.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 96,7%, ročin kel' — 0,6%, toižed keled — 2,7%.
Harri Mattila radoi edeližeks lidnanpämeheks (2009−2014).


Lapua.
Lapua (mugažo suomen kelel, suomen virkand: [ˈlɑpuɑ]) om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan päivlaskmas. Se om Suvipohjanma-agjan nellänz' lidnankund kahesaspäi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Ezmäine eländpunkt lidnan sijas oli 14. voz'sadan augotišespäi. Ročilaižed nimitihe tahondad i joged sijaližiden saamalaižiden mödhe (). Tora mäni Lapuanno Venälaiž-Ročin sodan aigan (1808−1809) heinkun 2. (14.) päiväl, ročilaižed otiba vägestust.
Municipalitetan aluz om pandud vl 1865. Mülütihe Lappajärvi-municipalitetad küläkundha vl 1938. Antikommunistine likund oli olmas žilos. Lapuan fabrik tegi sobid Suomenman armijan täht Tal'vsodan aigan. Kätihe kundad lidnanvuiččeks () vl 1964. Järed poukahtuz tegihe sodaamunicijan fabrikal vn 1976 13. sulakud, 40 ristitud pölištuiba, naižed päpaloin. Se om kaikiš suremb onetomuz Suomenman nügüd'aigaižes istorijas, mugoman jäl'ghe sirtihe fabrikad videndele kilometrale lidnan keskusespäi. Kund sai lidnan statusad ("kaupunki") vl 1977.
Lapua šingotase mašinansauvomižel («MSK Group»), mašiništon pästandal geotermaližen energijan samižen täht («Suomen Lämpöpumpputekniikka Oy»), mectuz- i sodaamunicijan fabrikal (pul'kad da niiden kartridžad, sobad — «Nammo Lapua»), äisarakoižen «Metso»-kompanijan «Metso Power Oy»-edheotandal, mugažo ümbrišton openduzkeskuseks. Nened muzikfestivalid oleskeldas lidnas: "Vanhan Paukun Festivaali", "Ritafest", "Lapuan Urkufestivaali".
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan pohjoižpalas, Lapuanjogen randoil (150 km pitte, lankteb Botnižhe lahthe). Matkad lidnaspäi agjan Seinjogi-keskushesai om 27 km suvhe-suvipäivlaskmha avtotedme vai raudtedme, Hel'sinkihesai om 328 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal, 384 km avtol vai raudtel. Lähembaine lidn om Kauhav 17 km pohjoižhe avtol vai jonusel.
Vl 2020 lidnan ühthine pind — 750,78 km², sidä kesken kuivma 737,15 km², vezi i sokaz tahond otiba 13,63 nellikkilometrad.
Eläjad.
Vl 1980 lidnankundan eläjiden lugu oli 14 567 ristitud, vl 2010 — 14 428 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 14 644 eläjad vl 1985. Ristituiden koume nelländest eläb lidnankundan keskuses.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 97,4%, ročin kel' — 0,1%, toižed keled — 2,5%.
Arto Lepistö radoi edeližeks lidnanpämeheks (2012−2017).


Loviis.
Loviis ([ˈloʋiːsɑ], [luˈvǐːsɑ]) om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan suvirandal. Mülüb Udenma-agjaha, sen kümnenz' lidnankund koumetoštkümnespäi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kuti Degerbü-lidnuz () Venäman röunanno lidnan statusanke vl 1745, Rosen- i Ungern-čuhundused oma kaičenus. Ročinman Adol'f Frederik-kunigaz tuli lidnha i udesnimiti sidä nügüdläižikš vl 1752 ičeze Luiza Ul'rika Prussalaine-kunigaznaižen-akan ezmäižen nimen mödhe (, valdoiči vll 1751−1771). Lidn sai torguindan laskendad verhidenke maidenke i šingotihe muga. Vl 1855 läz kaik vanh lidn paloi lophu. Vl 2010 mülütihe Pernai- (), Lil'jendal- i Ruotsinpühtää-municipalitetoid lidnankundha.
Loviis šingotase Valko-torguindmeriportal (mec, pudotadud i pakuidud jügud) ani suvhe lidnaspäi, raudte ühtenzoitab Laht-lidnanke. Turizman kompanijad, pened torguindkeskused i mehanižed laukad oma olmas lidnas. Loviis-atomelektrostancii (Fortum-koncernan pala) radab 15 km suvipäivnouzmha lidnaspäi Hästholmen-sarel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan päivnouzmaižes čogas, Baltijan meren randpolel, Suomen lahten Loviisan lahten randal. Matkad agjan Hel'sinki-keskushesai om 77 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 87 km avtotedme. Lähembaižed lidnad (avtotedme) oma Kotk (Kümenlakso) 40 km päivnouzmha i Porvoo 37 km päivlaskmha.
Lidnankundan ühthine pind om 1751,52 km², sidä kesken kuiv ma 819,74 km², vezi i sokaz tahond ottas 25,84 km², meri — 905,94 km².
Eläjad.
Vl 1980 nügüdläižen lidnan territorijan eläjiden lugu oli 17 587 ristitud (se oli kaikiš suremb ristitišt), vl 2010 — 15 595 ristitud. Ristituiden pol' eläb lidnankundan keskuses.
Kodikelen mödhe (2016): suomen kel' — 54,9%, ročin kel' — 41,3%, toižed keled — 3,8%.
Olavi Kaleva radoi edeližen lidnan pämehen (2001−2017).


Kankaanpää.
Kankaanpää (mugažo suomen i ročin kelil) om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan suvipäivlaskmas. Mülüb Sadakund-agjaha, sen nellänz' lidnankund seičemespäi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Municipalitetan aluz om pandud vl 1865. Kätihe sidä lidnanvuiččeks () vl 1967, anttihe lidnan statusad ("kaupunki") vl 1972. Honkajoki-municipalitet linneb ühtištadud lidnankundanke vl 2021.
Kankaanpää šingotase terazvanundtegimel («Ruukki», lehtesed polimerkrepindanke) i professionaližen opendusen keskuseks: torguindan škol, politehnine škol, artillerijan sodaškol. Sodamehiden sijaduz i harjoituzbaz oma lähižes Niinisalo-küläs.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan pohjoižpäivnouzmas. Ruokojärvi om lidnan suves (läz 1 km²). Karvianjogi (110 km pitte, lankteb Botnižhe lahthe) läbitab kundad. Matkad agjan Pori-keskushesai om 48 km suvipäivlaskmha orhal vai 52 km avtotedme, Hel'sinkihesai om 225 km suvipäivnouzmha orhal vai 271 km avtotedme. Lähembaižed lidnad (avtoteidme) oma Parkano (Pirkanma) 42 km pohjoižpäivnouzmha i Ikaalinen (Pirkanma) 47 km päivnouzmha.
Vl 2020 lidnan ühthine pind — 704,74 km², sidä kesken kuivma 689,63 km², vezi da sokaz tahond ottas 15,11 km².
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 13 516 ristitud, vl 2010 — 12 135 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 13 652 eläjad vl 1985. Ristituiden seičeme kümnendest elädas lidnankundan keskuses.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 97,4%, ročin kel' — 0,1%, toižed keled — 2,5%.
Paavo Karttunen radoi lidnan edeližen pämehen (2003−2016).


Basketbol.
Basketbol (anglijan kelen "basket"- «puzu» i "ball"- «mäč» sanoišpäi) om jouksportansugu, mäčvänd, konz tactas mäčud käzil vastustajan «puzuhu» (renghaze verkonke).
Istorii.
Amerikaižen kolledžan Džeims Neismit-opendai tegi melel vändod vn 1891 lopus vedatamha openikoiden tarkust mihe-se toižhe gimnastikan ližaks. Aigan mändes vänd leviganzi i sai kaikiš surembad šingotest siš. Regulärižed Evropan basketbolčempionatad oleldas vspäi 1935; klubiden voibuižed oma Evroühtnend, Evrokupk i FIBA:n kucundan kupk. Sportansugu mülüb Olimpižihe vändoihe vspäi 1936. Mail'man basketbolčempionat vedase mehiden keskes vspäi 1950, naižiden keskes — vspäi 1953. Tarbhaižed sportkalud oma basketbollavut i basketbolmäč.
Mail'man basketbolan päorganizacii om Rahvahidenkeskeine basketbolfederacii () päfateranke Ženevas, om olmas vspäi 1932. Se ühtenzoitab kaikid nacionaližid basketbolfederacijoid, märičeb vändon šingotesen päčuradusid. Professionaližen basketbolan kaikiš znamasižemb organizacii om Nacionaline basketbolassociacii (), se om Pohjoižamerikan mez'basketbolühtnend i om sätud vl 1946, päfater sijadase Nju Jorkas.
Ohjandimed.
Kaks' joukud vätas, kaikutte kogoneb vides ühtnijaspäi, voib vajehtada vändajid röunatusita. Vänd zavodiše «ridasižes mäčuspäi» lavuden keskuses. Joga joukun met om tacta mäčud vastustajan renghaze verkonke («puzuhu») i telustada toižele joukule otta mäčud da tacta sidä ičeze puzuhu. Renghan korktuz om 3,05 sm lavudespäi (10 futad). Standartine basketbollavut om 28 x 15 m surtte, zalan korktuz pidab olba 7 metrad vai sen enamba. Vändon hätkeližuz om nell' kümneminutašt pordod (12 minutad NBA:s), aig lugese vaiše konz mäč om vändos. Rat'kaigad pordoiden keskes oma kaks', sid' vižtoštkümne, i lopuks kaks' minutad.
Mäčun järgeline tacind ozaidusenke renghaze lugese kahteks punktaks. Ku oiged tacind om tehtud edahaižen jonon tagapäi, ka koumeks punktaks. Puttud puzhu štraftacind om üks' punkt.


Kalajogi (lidn).
Kalajogi (suom. i) om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan keskuzpalan päivlaskmas. Mülüb Pohjoižpohjanma-agjaha, sen videnz' lidnankund 11:späi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Municipalitetan aluz om pandud vl 1865. Vl 1973 Rautio-kund om ühtištadud senke. Kund sai lidnan statusad vl 2002. Mülütihe Himank-kundad () lidnha vl 2010.
Kalajogi šingotase jügumeriportal, metalližkonstrukcijoiden sauvondal, mecpilindan edheotandal sijaližel torhudel, tarbhaižiden kaivatusiden tedištelendkompanijal, tulleielektropuištol («TuuliWatti Oy»). Lidn om ümbärtud maižanduzfermoil, ned kazvatadas produkcijad lidnantorgusen täht, mugažo villäd (nižu i rugiž).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan suvipäivlaskmas, ühtennimižen jogen (130 km pitte) lanktendanno Botnižhe lahthe. Matkad agjan Oulu-pälidnhasai om 111 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 132 km avtotedme, Hel'sinkihesai om 445 km suvhe orhal vai 550 km avtotedme. Lähembaižed lidnad (avtol) oma Raahe 60 km pohjoižpäivnouzmha, Oulainen 46 km päivnouzmha, Üliviesk 40 km suvipäivnouzmha, Kannus (Keskpohjanma) 51 km suvhe i Kokkol (Keskpohjanma) 68 km suvipäivlaskmha.
Vl 2020 lidnankundan pind — 2 391,29 km², sidä kesken kuivma 924,05 km², vezi da sokaz tahond ottas 6,98 nellikkilometrad, meri — 1 460,26 km².
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 11 984 ristitud, vl 2010 — 12 562 ristitud. Kaikiš suremb kundan ristitišt oli 12 814 eläjad vl 1995. Ristituiden pol' eläb lidnankundan keskuses.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 97,7%, ročin kel' — 0,4%, toižed keled — 1,9%.


Lieks.
Lieks (suom. i) om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan päivnouzmas. Se om Pohjoižkarjal-agjan kahtenz' lidn videspäi eläjiden lugun mödhe i kaikiš suremb lidnankund pindan mödhe.
Istorii.
Brage-lidn () oli olmas Lieksan territorijal vll 1653−1685, om pandud mantazole Ročinman tobmuden pätandan mödhe. Municipalitetan aluz om pandud vl 1900. Nimituz libub jogen nimespäi, a se saamen kelen "leakša"-sanaspäi «sokaz alangišt». Šingotihe mecan samižel da möndal. Vl 1934 vanh lidn oli muretud lämoipalol. Kätihe kundad lidnanvuiččeks () vl 1936. Kund sai lidnan statusad vl 1973, sil-žo aigal ližatihe Pielisjärvi-kundad Lieksan lidnankundha.
Lieks šingotase kartonbumagaižel kombinatal («Pankaboard Oy»), mecanümbriradajal tegimel («Binderholz Nordic»), mecpilindan edheotandal («Anaika Wood»), pakuitezmaterialiden tehmižel sömtegimišton täht («Amcor Flexibles»), kompozitmaterialiden tehmižel («Joptec Composites») i räzintegesiden tegimel («Suomen Kumitehdas Oy»). Lidnankund om professionaližen opendusen keskuz: Hristianine kolledž, muzikkolledž, Rahvahaline profškol, «Riverii»-kolledžan filial. Vas'ksoitoiden jogavozne "Vaskiviikko"-muzikfestival' oleskeleb lidnas vspäi 1980.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan pohjoižpalas, Pielinen-järven päivnouzmaižel randal (894 km², 93 m ü.m.t., Neva-jogen bassein), Lieksanjogen () lanktendanno sihe. Kaks' rahvahališt puištod oma lidnankundan territorijal: Koli i Patvinsuo. Matkad Venäman röunhasai om 30 km pohjoižpäivnouzmha orhal. Matkad agjan Jogensu-keskushesai om 85 km suvhe orhal, 95 km avtotel vai raudtel, Hel'sinki-pälidnhasai om 440 km suvipäivlaskmha orhal, 528 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Nurmes 46 km lodeheze orhal, 55 km avtotedme vai raudtedme.
Vl 2020 lidnankundan pind om 4 067,71 km², sidä kesken kuiv ma — 3 417,89 km², vezi i sokaz tahond ottas kudendest (649,82 km²).
Eläjad.
Vl 1980 lidnankundan eläjiden lugu oli 19 157 ristitud (kaikiš suremb ristitišt), vl 2010 — 12 687 ristitud. Eläjiden kaks' koumandest koncentriruidas lidnankundan keskuses.
Mamankel' (2016): suomen kel' — 96,0%, ročin kel' — 0,1%, toižed keled — 3,9%.


Bobanvuiččed.
Bobanvuiččed () om Kaksidülehtesižed-klassan kazmusiden sugukund. Kaik 19400 erikod mülüdas 730 heimho.
Elonform oleskeleb hein, lian, penzaz i pu (oz., sar'vutpu, akacii).
Leviganduz.
Sugukundan ezmäižed kazmused sünduiba 65 mln vozid tagaz kaivandusiden andmusiden mödhe. Se om koumanz' sugukund erikoiden lugun mödhe Orhidejiden i Puzuänikoižiden jäl'ghe, otab 7 procentad änikkazmusiden keskes. Ristitun evolücii om sidodud Bobanvuiččiden kävutandha lujas.
Erikoiden järgeline leviganduz om tropižed vihmmecad mail'madme, Amerikan i Afrikan kuivad mecad.
Ümbrikirjutand.
Lehtesed čereduišoiš, ned oma palakahad ezilehtesenke tobjimalaz.
Änikuz om toppaz, harvemb ripsud. Änikod oma kaks'suguižed kaks'pol'ženke simmetrijanke, gavedid pölüstoittas niid. Viž äniklehtest, kümne pölükäd. Bobanvuiččiden plod om bob tedos i paug jogapäiväližes elos, semned endospermata järedoidenke idülehtesidenke. Plod om kuiv äisemnikaz, avaidase kebnas, no oleleb ühtenke semnenke i om jüged avaita mugošt.
Kävutand.
Kazvatadas erasiden kazmusiden ploduid, ottas paugun semnid sömäks (järgeline herneh, soi, fasol', arahis).
Semetas heinformid sideratoikš mahusen rekul'tivacijan täht. Erased erikod oma söteheinäd: vik, imičaine, lücern, verblüdankarang. Voib löuta dekorativižid erikoid kaikuččes sures alasugukundas.
Alasugukundad.
Vspäi 1985 Rahvahidenkeskeine program Bobanvuiččiden andmuzbazan i inforadnikoičendan sädandha näht radab (), baziruiše Reding-lidnas, Sur' Britanii.


Kitee.
Kitee (mugažo suomen kelel, suomen virkand: [ˈkitɛː],) om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan suvipäivnouzmas. Se om Pohjoižkarjal-agjan koumanz' lidnankund videspäi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Kitee-eländpunkt mainitase Uz'lidnan Vodin pätinan aigkirjas vspäi 1500 "Kit'jag"- () i möhemba "Kitehes"-nimitusidenke. Municipalitetan aluz om pandud vl 1631. Kund sai lidnan statusad vl 1992. Mülütihe Kesälahti-kundad sihe vl 2013.
Kitee šingotase sauvondmaterialiden pästandal: mecpilindan i poltuzgranuloiden fabrik («Stora Enso»), krepindad («Surfactor Finland Oy»), klejanfabrik («Momentive Specialty Chemicals Oy»), kividen rouhim («Kivisampo»). Toižiden sarakoiden edheotandad oma «Veekmas»-avtogreideriden kompanii, magaduzmeblin koivuspäi tegim («Kiteen Huonekalutehdas Oy»), dizainerkaluiden «Marimekko»-kompanijan omblendfabrik, maidtegim («Kiteen Meijeri Oy»). Kiteen raudtestancii om kahtenz' surtte valdkundas mecjüguiden tranzitan mödhe, radab kahesas kilometras lidnan keskusespäi. Ende lidn oli tetab illegaližen alkogolin pästandal. «Nightwish»-muzikgrupp om lidnan rezidentaks i järed valdkundmaksoidenandai.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan suvižes čogas, ühtennimižen järven (, läz 25 km²) päivlaskmaižel randal. Kaik om 13 järved municipalitetas. Matkad Venäman röunhasai om 20 km suvipäivnouzmha. Matkad agjan Jogensu-keskushesai om 59 km pohjoižhe-lodeheze orhal, 67 km avtotel vai raudtel, Hel'sinki-pälidnhasai om 355 km suvipäivlaskmha orhal, 400 km avtotedme vai raudtedme. Toižed lähembaižed lidnad (avtol) om Sortaval (Venäma) 101 km suvipäivnouzmha i Savonlidn (Suvisavo) 84 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha. «Kouvol — Jogensu»-raudtekeskust läbitab Kiteed.
Vl 2020 lidnankundan pind om 1 724,38 km², sidä kesken kuiv ma — 1 253,67 km², vezi i sokaz tahond ottas nelländest (470,71 km²).
Eläjad.
Vl 1980 lidnankundan eläjiden lugu oli 14 546 ristitud, vl 2010 — 11 666 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 14 653 eläjad vl 1985. Ristituiden pol' eläb lidnankundan keskuses.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 95,3%, toižed keled — 4,7%.
Kirsi Hämäläinen radoi edeližen lidnanpämehen (2003−2013). Pekka Hirvosesta om valitud udeks lidnanpämeheks vn 2021 sulakuspäi.


Veliko Tirnovo.
Veliko Tirnovo ([vɛˈliko ˈtɤrnovo] «Sur' Tirnovo») om Bolgarijan lidn keskuzpalan pohjoižes. Se om ühtennimižen kundan i Veliko Tirnovon agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Tirnovon aluz om pandud vl 1185, se oli Kahtenden Bolgarijan car'kundan pälidnaks vll 1186−1393. Vl 1393 turkad anastiba lidnad i poltiba sidä. Vl 1878 Tirnovo kändihe joudutadud Bolgarijan pordaigaližeks pälidnaks, oli mugoman vhesai 1879. Lidn eli läbi znamasižes manrehkaiduses vn 1913 1. päiväl kezakud.
Vspäi 1965 "Veliko"-prefiks ližadui lidnan oficialižhe nimitushe.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan suvipäivlaskmaiženno röunanno, Jantr-jogen randal (285 km pitte, Dunain oiged ližajogi), 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kaikiš korktemb čokkoim om Garga Bair-kukkaz (373 m ü.m.t.).
Irdkosketused.
*


Nurmes.
Nurmes (mugažo suomen i ročin kelil) om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan keskuzpalan päivnouzmas. Se om Pohjoižkarjal-agjan nellänz' lidnankund videspäi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Municipalitetan aluz om pandud vl 1810. Mülütihe Nurmesan küläkundad sihe vl 1973, i ühtištadud kund sai lidnan statusad vl 1974. Valtimo-kund om lidnankundan palaks vspäi 2020.
Nurmes šingotase mecan pilindal i ümbriradmižel, sömtegimištol (glütenatoi leib, kala- i lihaproduktad), metalltegesiden inžiniringal, mugažo mägisuksiden Jurttivaar-keskusel (). Himižiden produktoiden tehmine biotorhudel (pumaterial) projektiruiše. Muzikfestivalid oleskeldas Raštvoiden kanman, i Nurmes om tetab Evropas kuti «Raštvoiden pajoiden lidn».
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan pohjoižes, Pielinen-järven pohjoižrandal (894 km², 93 m ü.m.t., Neva-jogen bassein). Kaik om 409 järved municipalitetas. Matkad Venäman röunhasai om 45..50 km päivnouzmha orhal. Matkad agjan Jogensu-keskushesai om 127 km suvhe avtotel vai raudtel, Hel'sinki-pälidnhasai om 435 km suvipäivlaskmha orhal, 508 km avtotedme vai raudtedme. Toižed lähembaižed lidnad oma Lieks 46 km suvipäivnouzmha orhal, 55 km avtotedme vai raudtedme, i Kuhmo (Kainu-agj) 68 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha orhal, 80 km avtotedme vai raudtedme. «Jogensu — Kajani»-raudtekeskust läbitab Nurmesad vspäi 1911.
Vl 2020 lidnankundan pind om 2 692,86 km², sidä kesken kuiv ma — 2 401,37 km², vezi i sokaz tahond ottas ühesandest (291,49 km²).
Eläjad.
Vl 1980 lidnankundan eläjiden lugu oli 11 550 ristitud (kaikiš suremb ristitišt), vl 2010 — 8 508 ristitud. Ristituiden pol' eläb lidnankundan keskuses.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 98,3%, ročin kel' — 0,1%, toižed keled — 1,6%.
Pertti Vainionpää radoi edeližen lidnanpämehen, vhesai 2012.


Kauhajogi (lidn).
Kauhajogi (suom. i, suomen virkand: [ˈkɑu̯ɦɑˌjo̞ki]) om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan suvipäivlaskmas. Se om Suvipohjanma-agjan videnz' lidnankund kahesaspäi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunkt mainitase 16. voz'sadaspäi, časoun' om olmas vspäi 1584. Municipalitetan aluz om pandud vl 1868. Suomenman parlament sijazihe kundas pordaigaližešti Tal'vsodan aigan, tegi 34 ištundad koumes kus. Kund sai lidnan statusad ("kaupunki") vl 2001.
Kauhajogi šingotase laudoiden pästandal tehmižsauvondan täht («CLT Plant Oy»), torguindal (severz'-se järedoid torguindkeskusid) i plastiktegesiden pästandal («Serres Oy»: imimed läžundkodin operaciihonusiden täht, fansisteman fitingad), mugažo «Suupohjan Osuuspankki»-bankan päfater radab lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan suvipäivlaskmas, ühtennimižen jogen randoil (73 km pitte, Kürönjogen bassein). Matkad lidnaspäi agjan Seinjogi-keskushesai om 52 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 58 km avtotedme vai raudtedme, Hel'sinkihesai om 290 km suvipäivnouzmha orhal, 345 km avtol vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Kurikk 24 km pohjoižpäivnouzmha avtol vai jonusel, Närpes i Kaskinen (Pohjanma) 50 km päivlaskmha avtotedme.
Vl 2020 lidnan ühthine pind — 1315,55 km², sidä kesken kuivma 1298,99 km², vezi i sokaz tahond otiba 16,56 nellikkilometrad.
Eläjad.
Vl 1980 lidnankundan eläjiden lugu oli 14 946 ristitud, vl 2010 — 14 269 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 19 027 eläjad vl 1950 i 15 643 eläjad vl 1990. Ristituiden kaks' koumandest eläb lidnankundan keskuses.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 97,5%, ročin kel' — 0,3%, toižed keled — 2,2%.
Keijo Kuja-Lipasti radoi edeližeks lidnanpämeheks (2009−2017).


Paimio.
Paimio (mugažo suomen kelel, suomen virkand: [ˈpɑimio],) om Suomenman lidn da lidnankund Suvipäivlaskmaine Suomenma-agjas. Se om agjan ühesanz' lidn eläjiden lugun mödhe üks'toštkümnespäi.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1325. Paimio-kund sai lidnan statusad vl 1997.
Paimio šingotase asfal'tsegoitajiden «Amomatic»-mašinoiden tehmižel, turizmal (nell' muzejad).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan keskuzpalas, Paimionjogen molembil randoil (110 km pitte,), sen lanktendanno Baltijan merhe. Matkad agjan Turku-keskushesai om 27 km päivlaskmha kaikil teil. Matkad Hel'sinki-pälidnhasai om 128 km suvipäivnouzmha orhal, 142 km avtotedme vai raudtedme. «Turku — Hel'sinki»-mante i raudte läbitadas lidnad. Toižed lähembaižed lidnad (orhal i kaikil teil) oma Kaarin 20 km päivlaskmha i Salo 28 km päivnouzmha.
Vl 2020 lidnankundan ühthine pind — 240,03 km², sidä kesken kuivma 238,41 km², vezi da sokaz tahond ottas 1,62 nellikkilometrad, meri — 2,24 km².
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 8 366 ristitud, vl 2010 — 10 402 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Ristituiden koume nelländest elädas lidnankundan keskuses, sen toine nimituz om Vist ().
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 97,0%, ročin kel' — 1,0%, toižed keled — 2,0%.


Mänttä-Vilppul.
Mänttä-Vilppul (,) om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan suvipalan keskusen päivlaskmas. Se om Pirkanma-agjan kahesanz' lidnankund kaks'toštkümnespäi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Municipalitetan aluz om pandud vspäi 2009 lidnan statusanke, ühtištuihe Mänttä-lidnad Vilppul-küläkundanke. Kundan keskusen ristitišt ližadui ühtištusen jäl'ghe, toižel territorijal se poleni lujas. Kävutadas enččen Vilppul-municipalitetan znamad.
Mänttä-Vilppul šingotase «Metsä Tissue»-kompanijan cellülozbumagaižel tegimel (läz 400 radnikad vl 2019).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan pohjoižpäivnouzmaiženno röunanno. Kaik om 136 järved kundas, znamasižembad järved oma Ruovesi, Kuorevesi i Keurusselkä. Matkad agjan Tampereh-keskushesai om 75 km suvipäivlaskmha orhal vai 90 km avtol, Hel'sinkihesai — 210 km suvhe orhal vai 263 km avtotedme. Lähembaižed lidnad (avtol) oma Keuruu (Kesksuomenma) 33 km pohjoižhe, Jämsä (Kesksuomenma) 40 km suvipäivnouzmha i Orivezi 48 km suvhe-suvipäivlaskmha. Kahesakilometrine raudtesarak tuleb Mänttähä Vilppulaspäi.
Vl 2020 lidnan ühthine pind — 657,08 km², sidä kesken kuivma 534,85 km², vezi i sokaz tahond ottas 122,23 nellikkilometrad.
Eläjad.
Vl 1980 nügüdläižen territorijan eläjiden lugu oli 15 147 ristitud (kaikiš suremb ristitišt siš vodespäi), vl 2010 — 11 413 ristitud. Seičeme ristitud ühesaspäi elädas kundan keskuses.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 97,4%, ročin kel' — 0,2%, toižed keled — 2,4%.
Esa Sirviö radoi edeližen lidnanpämehen (2012−2017).


Nival.
Nival (suom. i) om Suomenman lidn valdkundan keskuzpalan päivlaskmas, Pohjoižpohjanma-agjas. Se om agjan kudenz' lidn 11:späi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Municipalitetan aluz om pandud vl 1867. Vspäi 1942 nikelin da vas'ken samine oli läz Nivalad. Kätihe lidnaks ("kaupunki") vl 1992. Jäl'gmäine kaivuz tuli bankrotnendale vl 2017 ekologijan tarbhaičendoiden tagut.
Nival šingotase elektrotehnižel tegimel («Nordic Aluminium», alüminijasižed komponentad elektronikan täht), opendusen da tedon keskusil, turizmal.
Geografijan andmused.
Lidnankund sijadase agjan suves, Kalajogen randoil (130 km pitte, lankteb Baltijan merhe). Kaikiš znamasižemb järv om Pidisjärvi (se-žo kundan istorine nimituz) ani suvhe municipalitetan keskusespäi, Kalajogi läbitab sidä. Kaks' tošt järved oma Suojärvi suvižes čogas i Erkkisjärvi päivnouzmas. Malisjogi (suom. Malisjoki) läbitab Nivalan keskust i lankteb Pidisjärvhe. Matkad agjan Oulu-pälidnhasai om 150 km pohjoižhe avtotel vai raudtel, Hel'sinkihesai om 418 km suvhe orhal, 482 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad (avtoteidme) oma Haapajärvi 27 km suvipäivnouzmha, Haapavezi 37 km pohjoižpäivnouzmha i Üliviesk 28 km lodeheze. Nivalan raudtestancii radab «Iisalmi — Üliviesk»-keskustal.
Vl 2020 lidnankundan ühthine pind — 536,87 km², sidä kesken kuivma 527,84 km², vezi da sokaz tahond ottas 9,03 nellikkilometrad.
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 10 515 ristitud, vl 2010 — 11 025 ristitud. Kaikiš suremb kundan ristitišt oli 11 379 eläjad vl 1995. Ristituiden pol' eläb lidnankundan keskuses.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 99,2%, ročin kel' — 0,1%, toižed keled — 0,7%.
Edeline lidnan pämez' om Kari Valtanen (2008−2015).


Närpes.
Närpes (mugažo ročin kelel, sijaline ročin virkand: [ˈnærpːes],) om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan suvipäivlaskmas, Botnižen lahten randpolel. Se om Pohjanma-agjan koumanz' lidnankund kudespäi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Municipalitetan aluz om pandud vl 1867. Mülütihe kaht küläkundad Närpesha vl 1973: Ülimarkku i Pirttikülä (paloin). Kund sai lidnan statusad vl 1993.
Närpes šingotase avtoližavedamiden tehmižel jüguavtoiden täht (rujonvedimed, «Ab Närpes Trä & Metall – Oy Närpiön Puu ja Metalli») i kazmuzhonusiden järedal ižandusel: 77 ga i 1200 radnikad anttas Suomenman tomatoiden koume videndest i kurkuiden koumandest. Fortum-koncernan tulleielektrostancii om sauvomas vll 2019−2021.
Geografijan andmused.
Lidnankundan keskuz sijadase ühtennimižen jogen randoil (,) kümnes kilometras sen lanktendaspäi merhe, agjan suvipäivlaskmas. Matkad agjan Vas-keskushesai om 70 km pohjoižhe orhal vai 82 km avtol, Hel'sinki-pälidnhasai om 320 km suvipäivnouzmha orhal, 362 km avtotedme vai raudtel. Lähembaižed lidnad avtotedme oma Kaskinen (mererandal) 15 km suvhe-suvipäivlaskmha i Kristiinankaupunki (mererandal) 25 km suvhe. «Kaskinen — Kurikk»-raudtekeskust läbitab kundad.
Vl 2020 lidnankundan pind — 2334,14 km², sidä kesken kuivma 977,71 km², vezi i sokaz tahond ottas 7,75 km², meri om 1348,68 km².
Eläjad.
Vl 1980 Närpesan kundan eläjiden lugu oli 10 816 ristitud (kaikiš suremb ristitišt), vl 2010 lidnankundan — 9 435 ristitud. Ristituiden pol' eläb lidnankundan keskuses.
Vn 2016 andmusiden mödhe, suomen kel' om mamankeleks 5,4% täht lidnalaižišpäi, ročin kel' — 81,4%, toižed keled — 13,2%. Edel 2016. vot kundan oficialine kel' oli üks'jäine — ročin kel', jäl'gmäine mugoine kund kontinentaližes Suomenmas.


Parainen.
Lidnankundan territorii vll 1967−2008 i lähižed kundad edel niiden ühtištust.
Parainen (mugažo suomen kelel,) om Suomenman lidn da lidnankund Suvipäivlaskmaine Suomenma-agjas. Se om agjan kahesanz' lidn eläjiden lugun mödhe üks'toštkümnespäi.
Istorii.
Vikingad oliba saril 9. voz'sadaspäi. Kätihe kundad lidnanvuiččeks () vl 1948. Ühtenzoittihe Paraisten-kundanke vl 1967. Parainen-kund sai lidnan statusad ("kaupunki") vl 1977. Sätihe ut Vestobuland-lidnad (), se-žo Länsi-Turunmaa (suomen nimituz), neniden kundoiden ühtištusel vspäi 2009: Nauvo (Nagu), Korppoo (Korpo), Houtskari (Houtskär), Iniö i Parainen-lidn (Pargas). Kaikiden niiden tulendad mainitasoiš 14.-16. voz'sadaspäi. Lidn nimitase nügüdläižikš vspäi 2012 referenduman satusiden mödhe.
Parainen šingotase «Finnsementti»-kompanijan cementtegimel mouckiven löudmižsijanno, tegesiden mouckivespäi pästandal («Nordkalk»), laivansauvomižen edheotandal i laivoiden navigacijal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan keskuzpalan suves, Baltijan meren sariden randoil. Matkad agjan Turku-keskushesai om 17 km pohjoižhe orhal vai 24 km avtotedme. Matkad Hel'sinki-pälidnhasai om 146 km päivnouzmha orhal vai 173 km avtotedme. Toižed lähembaižed lidnad oma Kaarin 14 km pohjoižhe orhal vai avtotedme i Paimio 28 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 35 km avtotedme.
Vl 2020 lidnankundan ühthine pind — 5548,14 km², sidä kesken kuivma 883,12 km², vezi da sokaz tahond ottas 10,10 nellikkilometrad, meri — 4654,92 km².
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 14 563 ristitud, vl 2010 — 15 501 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 15 712 eläjad vl 1990. Ristituiden kaks' koumandest elädas lidnankundan keskuses.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 41,7%, ročin kel' — 55,6%, toižed keled — 2,7%.


Orivezi.
Orivezi (suom. i, vanh suomen form om "Orihvesi") om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan suvipäivlaskmas. Se om Pirkanma-agjan ühesanz' lidnankund 12:späi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Municipalitetan aluz om pandud vl 1869. Ühtištuihe Eräjärvi-küläkundanke vl 1973. Orivezi sai lidnan statusad vl 1986. Mülütihe Längelmäki-municipalitetan palad lidnankundha vl 2007.
Orivezi šingotase infrastrukturan sauvomižen kompanijal («KVL-Tekniikka Oy» — avtoted, energetik, torvveimed), kuldan samižel (vspäi 1994) i raudten depol.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan päivnouzmas, Längelmävezi-järven pohjoižel randal (133 km², 84 m ü.m.t., Kokemäenjogen bassein). Kaik om enamba 350 järved municipalitetas. Matkad agjan Tampereh-keskushesai om 38 km suvipäivlaskmha orhal, 44 km avtotel vai raudtel, Hel'sinki-pälidnhasai — 171 km suvhe orhal, 217 km avtotedme vai raudtedme. Toižed lähembaižed lidnad (avtol) oma Kangasal 35 km suvipäivlaskmha, Mänttä-Vilppul 48 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha i Jämsä (Kesksuomenma) 51 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha.
Vl 2020 lidnan ühthine pind oli 960,08 km², sidä kesken kuivma 799,65 km², vezi i sokaz tahond ottas 160,43 nellikkilometrad.
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 8 854 ristitud, vl 2010 — 9 617 ristitud (kaikiš suremb ristitišt). Ristituiden kaks' koumendest eläb lidnankundan keskuses.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 98,4%, ročin kel' — 0,2%, toižed keled — 1,4%.


Ulvil.
Ph. Olafan jumalanpert' kellčuhundusenke Ulvilas (om saudud vll 1495−1510, vn 2007 nägu)
Ulvil (,) om Suomenman lidn da municipalitet valdkundan suvipäivlaskmas. Mülüb Sadakund-agjaha, sen koumanz' lidnankund seičemespäi eläjiden lugun mödhe. Porin suvipäivnouzmaine ezilidn.
Istorii.
Eländpunkt oli lidnaks vll 1365−1558. Valdkundan koumanz' lidn vanhuden mödhe i üks' kudes lidnaspäi keskaigas. Kadoti torguindkeskusen znamoičendad Porin alusenpanendan jäl'ghe vl 1558. Municipalitet sai lidnan statusad tošti vl 2000. Mülütihe Kullaa-kundan lidnha vl 2005.
Ulvil šingotase kaikenaigaižiden NdFeB-magnitoiden da niiden komponentoiden tegimel (Saksanman «Vacuumschmelze»-koncernan «Neorem Magnets Oy»), leibäntegimel, «Satamaito»-kompanijan maidtegimel, tegimištzonal Porin röunal (vas'kentegimed, avtomatikan da toižen elektrotehnižen produkcijan edheotandad). Ende Friitala-nahktegim radoi lidnas mugažo, muzei jäi sišpäi.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan keskuzpalan päivlaskmas, Kokemäenjogen randoil, istorine keskuz sijadase jogen oiktal randal. Ulvil röunatab agjan Pori-keskusenke (meriport) lodehes, matkan sen keskushesai 8 km lodeheze kaikil teil. Matkad Hel'sinki-pälidnhasai om 217 km suvipäivnouzmha orhal, 234 km avtotedme vai raudtedme. Toine lähembaine lidn om Harjavalt 21 km suvipäivnouzmha avtol. «Tampereh — Pori»-raudte i «Helsinki — Pori»-avtote läbitadas lidnad.
Vl 2020 lidnan ühthine pind — 422,51 km², sidä kesken kuivma 400,65 km², vezi da sokaz tahond ottas 21,86 km².
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 12 809 ristitud, vl 2010 — 13 606 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 14 490 eläjad vl 1995. Ristituiden nell' videndest eläb lidnankundan keskuses.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 98,2%, ročin kel' — 0,3%, toižed keled — 1,5%.
Jukka Moilanen radoi edeližen lidnanpämehen (reduku 2012 — reduku 2019).


Saarijärvi.
Saarijärvi (mugažo suomen i ročin kelil, suomen virkand: [ˈsɑːriˌjærʋi]) om Suomenman lidn da municipalitet valdkundan keskuzpalan suves. Mülüb Kesksuomenma-agjaha, sen videnz' lidnankund kudespäi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Lidnankundan territorii om elänzoittud ristituil jo 8 tuhad vozid arheologijan kaivandusen andmusiden mödhe. Jumalanpertin tulend om olmas vspäi 1639. Municipalitetan aluz om pandud vl 1866. Raudte tuli Saarijärvihe vl 1960, se om vaiše jüguiden täht vspäi 1978. Kund sai lidnan statusad vl 1986. Mülütihe Pülkönmäki-kundad lidnha vspäi 2009.
Saarijärvi šingotase sauvondmaterialiden pästandal (puižed pertid, cellülozine lämuzizoläcii, lämbituzsisteman torved i fitingad, vuivodad), terasižiden mülütimiden edheotandal («Saarijärven Säiliövalmiste Oy»), «Serres Oy»-kompanijal (medicinine kaluišt läžundkodiden täht), lämbituzsistemiden sauvondkompanijal, sadmahusiden i heretusiden tehmižel («Tikalan Oy»). Mecpuiden ištutezbarboiden «Fin Forelia»-kazvatandtarh i niiden semniden «Siemen Forelia»-tarh (valdkundan kulutuzmäran pol') kazvatasoiš da pakuitasoiš lidnankundan Häkkilä-küläs.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan keskuzpalas, Saarijärven pohjoižpäivnouzmaižel randal (14 km², 117 m ü.m.t.) da toižiden penembiden järviden randoil: Iso-Lumperoinen (3,2 km²), Pieni-Lumperoinen (3 km²), Herajärvi (0,5 km²). Matkad agjan Jüväskülä-keskushesai om 57 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal vai 66 km avtotedme, Hel'sinki-pälidnhasai om 282 km suvhe orhal vai 333 km avtol. Lähembaine lidn om Äänekoski 27 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha orhal vai 35 km avtotedme.
Vl 2020 lidnan ühthine pind — 1422,72 km², sidä kesken kuiv ma 1251,7 km², vezi da sokaz tahond ottas kahesandest (171,02 km², 241 järved). Kaikiš znamasižembad järved oma Pühäjärvi, Summanen, Saarijärvi.
Eläjad.
Vl 1980 nügüdläižen lidnan territorijan eläjiden lugu oli 11 871 ristitud, vl 2010 — 10 580 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 12 026 eläjad vl 1990. Ristituiden nell' seičemendest elädas lidnankundan keskuses.
Kodikelen mödhe (2016): suomen kel' — 98,7%, ročin kel' — 0,1%, toižed keled — 1,2%.
Janne Kinnunen radoi edeližen lidnanpämehen vll 2008–2013.


Rahvahidenkeskeine valütfond.
Rahvahidenkeskeine valütfond (RVF,) om specialine aluzkund, ekonomižen šingotesen organizacii.
Läz kaik mail'man valdkundad oma RVF:an ühtnijoikš — 189 lugul (päiči Pohjoižkorejas i Suvisudanas). Kaik 2500 ristitud mail'man 133 valdkundaspäi ratas valütfondan alajagusiš. RVF andab velgha lühüdoid i keskstrokun kreditoid ku valdkundan maksmižiden balans om negativine. Kreditoiden andmine kaimdase märitud arvoimižil i rekomendacijoil.
Organizacii radab vs 1945 tal'vkun 27. päiväspäi. Oficialine kel' om anglijan kel'. Valütfond radab šingotesen valdkundoidenke i vaiše krizisan aigan Mail'man bankan erineden, kudamb radab gollidenke maidenke tobjimalaz i kaikenaigašti.
Fondan vanhemb direktor om Kristalina Georgieva (vn 2019 redukuspäi, bolgarine ekonomist).


Kuhmo.
Kuhmo (mugažo suomen i ročin kelil) om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan keskuzpalan päivnouzmas. Se om Kainu-agjan kahtenz' lidn kahtespäi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Municipalitetan aluz om pandud vl 1865, sen nimituz oli "Kuhmoniemi" edel 1937. vot. Tal'vsodan aigan (1939−1940) alištui bombardiruindale 48 kerdad polespäi, torad mäniba 10 kilometras. Kuhmo sai lidnan statusad vl 1986.
Kuhmo šingotase mecan ümbriradmižel (pertid parzišpäi, puelementad, puižed CVT-apakod, pilindmaterialad), energijan pästandal mectegimišton jändusišpäi, maižandusel i turizmal. Lidnan «Woodpolis»-keskuz šingotab pusauvondad i opendab neciš sarakos. Kamermuzikan kezaline jogavozne festival' oleskeleb vspäi 1970. «Kalevala»-külä om mel'heižtaho turistoiden täht.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan suvipäivnouzmas, Lammasjärven suvipäivlaskmaižel randal (47 km², 162 m ü.m.t.), Oulujärven basseinas. Matkad Venäman röunhasai om 70 km päivnouzmha, Vartius-kontrol'punkt om olmas röunmal municipalitetan pohjoižpäivnouzmas (avtote i «Kajani — Kostamukš»-raudte). Matkad agjan Kajani-keskushesai om 88 km päivlaskmha orhal vai 102 km avtol, Hel'sinki-pälidnhasai om 500 km suvipäivlaskmha orhal vai 594 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Nurmes (Pohjoižkarjal) 68 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal vai 80 km avtotedme, i Kostamukš (Venäma) 70 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 100 km avtotedme.
Vl 2020 lidnankundan pind — 5 456,84 km² (12. sija valdkundas), sidä kesken kuivma 4 806,53 km², vezi da sokaz tahond ottas 650,31 km² (enamba mi 600 järved).
Eläjad.
Vn 1980 lidnankundan eläjiden lugu oli 13 900 ristitud (kaikiš suremb ristitišt vspäi 1980), vl 2010 — 9 492 ristitud. Ristituiden kaks' koumandest eläb municipalitetan keskuses.
Kodikel' (2016): suomen kel' — 98,0%, ročin kel' — 0,1%, toižed keled — 1,9%.
Eila Valtanen radoi edeližen lidnanpämehen (2004−2017).


Kiuruvezi.
Kiuruvezi (suom. i) om Suomenman lidn valdkundan keskuzpalan suves. Se om Pohjoižsavo-agjan nellänz' lidnankund videspäi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Municipalitetan aluz om pandud vl 1873. Se sai lidnan statusad vl 1993.
Kiuruvezi šingotase «Ponsse»-mašinoiden pästandal parččomiden täht i bioelektrostancijoiden tehmižel («Wärtsilä-Biopower»). Lehmänlihan (1. sija valdkundas) i maidon järed tegii organižen manradandan alusel. Mugažo «Runni»-maižanduztehnikan pästand i tekstiline edheotand oliba kundas 1980-nzil vozil, no tuliba lophu.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan lodehes, ühtennimižen järven lodehližel randal (, 14 km², 88 m ü.m.t.). Matkad agjan Kuopio-keskushesai om 100 km suvipäivnouzmha orhal vai 120 km avtol, Hel'sinki-pälidnhasai om 400 km suvhe orhal vai 480 km avtotedme. Toižed lähembaižed lidnad oma Iisalmi 35 km päivnouzmha avtol vai raudtel i Pühäjärvi (Pohjoižpohjanma) 32 km päivlaskmha orhal, 34 km avtotedme vai raudtedme. Kiuruvezin raudtestancii radab «Iisalmi — Üliviesk»-keskustal.
Vl 2020 lidnankundan pind — 1422,90 km², sidä kesken kuivma 1328,14 nellikkilometrad, vezi i sokaz tahond ottas 94,76 km². Lidnankund jagase 33 valičemižtahoks. Kaik 36 küläd alištudas lidnan tobmudele.
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 12 030 ristitud (kaikiš suremb ristitišt vspäi 1980), vl 2010 — 9 157 ristitud. Ristituiden pol' eläb lidnankundan keskuzpalas.
Vn 2016 andmusiden mödhe, suomen kel' oli mamankeleks 98,9% täht lidnalaižišpäi, toižed keled — 1,1%.
Erkki Strömmer radoi edeližen lidnanpämehen vn 2013 sügüz'kuhusai.


Uusikaarlepüü.
Lidnankundan da sen ümbrišton kart (2020)
Uusikaarlepüü (, mugažo "Lapuanjoensuu", sijaline ročin virkand: [nyˈkɑːrleˌbyː]) om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan päivlaskmas, Botnižen lahten randal. Se om Pohjanma-agjan nellänz' lidnankund kudespäi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Lepua-külä sai lidnan oiktusid vl 1620. Sil-žo aigal nügüdläine nimi om sündnus, suomen nimituz toštab ročin nimed känduses, Karlebü-lidnan mödhe. Torad mäniba lidnan ümbrištos Suomen sodan aigan (1808) Ročinman i Venäman keskes. Mülütihe koumed küläkundad Uusikaarlepüühü vl 1975: Uusikaarlepüü (küläkund), Munsal () i Jepua.
Uusikaarlepüü šingotase «KWH Group»-konglomeratan (baziruiše Vas-lidnas) kahtel tegimel: pakuitesen i torviden pästand («Prevex»), abrazivad krepindanke («KWH Mirka»). Mugažo «Westwood»-edheotand tegeb puižid pordhid.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan pohjoižes, Lapua-jogensun randoil (, 150 km pitte). Matkad agjan Vas-keskushesai om 66 km suvipäivlaskmha orhal vai 77 km avtol, Hel'sinki-pälidnhasai om 395 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal vai 460 km avtotedme. Lähembaižed lidnad avtotedme oma Pietarsaari 20 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha i Kokkol (Keskpohjanma) 50 km pohjoižpäivnouzmha. «Seinjogi — Oulu»-raudtekeskust läbitab kundad, kaks' raudtestancijad.
Vl 2020 lidnankundan pind — 1675,15 km², sidä kesken kuivma 732,64 km², vezi i sokaz tahond ottas 4,51 km², meri om 938 km².
Eläjad.
Vl 1980 lidnan eläjiden lugu oli 7 537 ristitud, vl 2010 — 7 458 ristitud. Municipalitetan kaikiš suremb ristitišt oli 7 768 eläjad vl 1985. Ristitišton pol' eläb lidnankundan keskuses.
Kodikel' (2016): suomen kel' — 7,1%, ročin kel' — 86,9%, toižed keled — 6,0%.
Gösta Villman (roč. "Gösta Willman") radoi edeližen lidnanpämehen (2002−2018).


Kemijärvi.
Kemijärvi (mugažo suomen i ročin kelil;) om lidn Suomenman pohjoižes. Mülüb Laplandii-agjha, sen kaikiš penemb lidnankund nelläspäi eläjiden lugun mödhe. Valdkundan kaikiš pohjoižemb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud läz 1580. vot, Halonen-kanz tegihe ezmäižikš eläjikš. Municipalitet om olmas vspäi 1957. Ühtištuihe sidä Kemijärvin küläümbrištonke da anttihe lidnan statusad vl 1973.
Kemijärvi šingotase «Seitakorv»-gidroelektrostancijal i turizmal. Järv om kezalebun keskuz kalavaroidenke. Kundan suks'kurortad oma Suomu, Luosto da toižed.
Cellülozbumagaine tegim radoi vspäi 1965 i om sauptud vl 2008. «Keitele Group» osti tegimen päšt ičezkaluištod vl 2015, se planirui avaita cellülozan, energijan da biotorhuden tegint tuhanke radsijanke i kitajižiden rahoiden ühtnendanke, no ekologine laskend ei olend sadud vn 2018 sügüz'kule.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan suves, ühtennimižen Kemijärven-vezivaradimen randal (231 km², 148 m ü.m.t., seižub Kemijogel, kudamb lankteb Botnižhe lahthe). Matkad agjan Rovanem'-keskushesai om 79 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, 86 km avtotel vai raudtel, se-žo lähembaine lidn. Matkad Hel'sinki-pälidnhasai om 739 km suvhe orhal, 944 km avtotedme vai raudtedme. Toine lähine lidn om Kuusamo (Pohjoižpohjanma) 115 km suvipäivnouzmha orhal vai 139 km avtotedme. «Rovanem' — Sall»-raudtekeskust läbitab lidnad.
Vl 2020 lidnankundan pind — 3 930,91 km², sidä kesken kuiv ma 3504,13 km², vezi da sokaz tahond ottas 426,78 km².
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 12 621 ristitud, vl 2010 — 8 484 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 12 759 eläjad vl 1975 i 12 762 eläjad vl 1985. Ristituiden kaks' koumandest elädas municipalitetan keskuses.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 98,7%, toižed keled — 1,3%.
Olli-Pekka Salminen radoi edeližen lidnanpämehen vll 2011−2014, sid' Tuula Kuvaja-velgusentäutai oli (2014−2015).


Kannus.
Kannus (mugažo suomen i ročin kelil) om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Keskpohjanma-agjan kahtenz' surtte lidn kahtespäi.
Istorii.
Municipalitetan aluz om pandud vl 1859. Se sai lidnan statusad vl 1986.
Kannus šingotase lihanümbriradmižel («Pouttu Oy»), iknoiden i uksiden pästandal («Eskopuu Oy»).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan pohjoižes, Lestijogen alajoksmusen molembil randoil (110 km pitte, lankteb Botnižhe lahthe). Matkad agjan Kokkol-keskushesai om 39 km päivlaskmha orhal, 41 km avtol vai raudtel, Hel'sinki-pälidnhasai om 419 km suvhe orhal, 512 km avtotedme vai raudtedme. Toižed lähembaižed lidnad oma Kalajoki (Pohjoižpohjanma) 40 km pohjoižhe orhal vai 51 km avtotedme i Üliviesk (Pohjoižpohjanma) 40 km pohjoižpäivnouzmha avto- vai raudtedme. Raudtestancii radab «Kokkol — Üliviesk»-keskustal.
Vl 2020 lidnankundan pind om 470,65 km², sidä kesken kuivma 468,33 km², vezi da sokaz tahond ottas 2,32 km².
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 5 348 ristitud, vl 2010 — 5 737 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 6 308 eläjad vl 1995. Kaks' ristitud koumespäi elädas lidnankundan keskuses.
Suomen kel' om mamankeleks 97,9% täht, ročin kel' — 0,4%, toižed keled — 1,7% (2016).


Harjavalt.
Harjavalt (suom. i) om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan suvipäivlaskmas. Mülüb Sadakund-agjaha, sen kaikiš penemb lidnankund seičemespäi.
Istorii.
Municipalitetan aluz om pandud vl 1869. Kätihe sidä lidnanvuiččeks () vl 1968, anttihe lidnan statusad ("kaupunki") vl 1977.
Harjavalt šingotase vas'ken fabrikal («Boliden») i nikelin rafiniruindfabrikal (vspäi 1959, «Norilsk Nickel»), meblin edheotandal (keitimpoliden täht, «Puustelli»-koncern vspäi 1920), gidroelektrostancijal (vspäi 1937) i mägisuks'kurortal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan suvipalan keskuses, 38 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kokemäenjogi läbitab lidnad. Matkad agjan Pori-keskushesai om 27 km lodeheze orhal vai 30 km avtotedme, Hel'sinkihesai om 198 km suvipäivnouzmha orhal, 217 km avtotedme vai raudtedme. Toižed lähembaižed lidnad (avtoteidme) oma Ulvil 21 km lodeheze, Kokemägi 14 km suvipäivnouzmha i Huttinen 35 km suvipäivnouzmha.
Vl 2020 lidnan ühthine pind — 127,74 km², sidä kesken kuivma 123,46 km², vezi da sokaz tahond ottas 4,28 km².
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 8 871 ristitud, vl 2010 — 7 540 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 8 955 eläjad vl 1985. Ühesa ristitud kümnespäi elädas lidnankundan keskuses.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 96,9%, ročin kel' — 0,2%, toižed keled — 2,9%.


Haapavezi.
Haapavezi (suom. i) om Suomenman lidn valdkundan keskuzpalan päivlaskmas, Pohjoižpohjanma-agjas. Se om agjan kümnenz' lidn 11:späi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Municipalitetan aluz om pandud vl 1866. Kätihe lidnaks ("kaupunki") vl 1996.
Haapavezi šingotase maižanduztehnikan «Agronic Oy»-edheotandal (vspäi 1993), maidtegimel («Valio») i lämuzelektrostancijal turbhanke poltuseks («Kanteleen Voima Oy»). «Teknologiankyla Oy»-kompanii abutab biznesale, se om sätud vl 1989, konsul'tiruib i andab juridižid holitišid. Folk- i etnomuzikan jogavozne koumepäiväine festival' oleskeleb kezakun lopus vspäi 1989.
Geografijan andmused.
Lidnankund sijadase agjan suvipäivlaskmas, Haapajärven () pohjoižel randal. Pühäjogi läbitab järved (suom. "Pyhäjoki" 166 km pitte, lankteb Baltijan merhe). Matkad agjan Oulu-keskushesai om 98 km pohjoižhe orhal vai 123 km avtotel, Hel'sinki-pälidnhasai om 442 km suvhe orhal vai 513 km avtotedme. Lähembaižed lidnad (avtoteidme) oma Haapajärvi 50 km suvhe, Nival 37 km suvipäivlaskmha, Üliviesk 40 km päivlaskmha, Oulainen 35 km päivlaskmha-lodeheze.
Vl 2020 lidnankundan ühthine pind — 1086,15 km², sidä kesken kuivma 1049,82 km², vezi da sokaz tahond ottas 36,33 nellikkilometrad.
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 7 351 ristitud, vl 2010 — 7 418 ristitud. Kaikiš suremb kundan ristitišt oli 8 349 eläjad vl 1995. Koume ristitud videspäi elädas lidnankundan keskuses.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 98,3%, toižed keled — 1,7%.
Profškol radab lidnas i opendab bazižid radnikoid, mugažo Rahvahaline üläškol om olmas.


Viitasaari.
Viitasaari (mugažo suomen i ročin kelil) om Suomenman lidn da municipalitet valdkundan keskuzpalan suves. Mülüb Kesksuomenma-agjaha, sen kaikiš penemb lidnankund kudespäi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Municipalitetan aluz om pandud vl 1635. Kund sai lidnan statusad vl 1996.
Viitasaari šingotase il'man kondicioniruindan mašiništon tehmižel («PKA-Invest Oy»), südäičomitandan tavaroiden pästandal («Pisla Oy») i logistikan kompanijal («Kuljetus Villman Oy»).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan pohjoižpäivnouzmas, 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Keitele-järven pohjoižel randal (494 km², 100 m ü.m.t.). Matkad agjan Jüväskülä-keskushesai om 93 km suvhe orhal vai 99 km avtotedme, Hel'sinki-pälidnhasai om 327 km suvhe orhal vai 369 km avtol. Lähembaižed lidnad oma Äänekoski 53 km suvhe orhal vai 58 km avtotedme i Saarijärvi 51 km suvipäivlaskmha orhal vai 72 km avtotedme.
Vl 2020 lidnankundan pind — 1589,12 km², sidä kesken kuiv ma 1248,55 km², vezi da sokaz tahond ottas videndest (340,57 km², 230 järved). Kaikiš znamasižembad järved oma Keitele, Kolim () i Muuruejärvi.
Eläjad.
Vl 1980 lidnan territorijan eläjiden lugu oli 8 910 ristitud (kaikiš suremb ristitišt vspäi 1980), vl 2010 — 7 174 ristitud. Ristituiden koume videndest elädas lidnankundan keskuses.
Kodikelen mödhe (2016): suomen kel' — 98,8%, ročin kel' — 0,1%, toižed keled — 1,1%.
Jouko Räsänen radoi edeližen lidnanpämehen vll 2003–2013.


Ikaalinen.
Ikaalinen (mugažo suomen kelel,) om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan suvipäivlaskmas. Se om Pirkanma-agjan kümnenz' lidnankund 12:späi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Municipalitetan aluz om pandud vl 1641. Panihe ühtennimižen lidnanvuiččen Ikaalinen-žilon alust () vl 1858. Ühtištuihe žilod ümbärdajanke küläkundanke vl 1972. Ikaalinen sai lidnan statusad ("kaupunki") vl 1977.
Ikaalinen šingotase parketan da toižiden lavakrepindoiden tehmižel («Upofloor Oy»), vägitransmissijoiden detaliden pästandal («Katsa Oy»), metalližen lomun ümbriradmižel («Fincumet Oy»), lebuturizmal, maižandusel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan päivlaskmas, Kürösjärven päivlaskmaižel randal (96 km², 83 m ü.m.t., Kokemäenjogen bassein). Rahvahaline Seitseminen-puišt om municipalitetas paloin. Matkad agjan Tampereh-keskushesai om 48 km suvipäivnouzmha orhal vai 55 km avtotel, Hel'sinki-pälidnhasai — 205 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal vai 237 km avtotedme. Toižed lähembaižed lidnad (avtol) oma Kankaanpää (Sadakund) 47 km päivlaskmha, Parkano 36 km pohjoižhe i Ülöjärvi 43 km suvipäivnouzmha.
Vl 2020 lidnankundan pind — 843,40 km², sidä kesken kuivma 750,41 km², vezi i sokaz tahond ottas 92,99 nellikkilometrad.
Kaik 13 nimitadud da nomeruidud rajonad i 43 küläd mülüdas municipalitetha.
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 8 137 ristitud, vl 2010 — 7 428 ristitud. Kaikiš suremb municipalitetan ristitišt oli 8 219 eläjad vl 1990. Ristituiden koume videndest eläb lidnankundan keskuses.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 98,2%, ročin kel' — 0,2%, toižed keled — 1,6%.
Lidnan edeližed pämehed oma Tero Nissinen (radoi vll 2006−2012) i Kalle Mäkelä (2013−2017).


Kokemägi.
Kokemägi (,) om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan suvipäivlaskmas. Mülüb Sadakund-agjaha, sen kudenz' lidnankund seičemespäi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Jumalanpertin tulend mainitase vspäi 1324. Municipalitetan aluz om pandud vl 1869. Ühtištuihe Kauvac-küläkundad () senke vl 1969. Kätihe municipalitetad lidnanvuiččeks ("kauppala") vl 1972, anttihe lidnan statusad ("kaupunki") vl 1977.
Kokemägi šingotase täuziden metalližtegesiden pästandal («Lehtosen Konepaja Oy»), metallan valamižel («Peiron Oy»), trahmalan tegimel («Finnamyl») kartohkaspäi i Kolsi-gidroelektrostancijal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan suvipäivnouzmas, Kokemäenjogen hural randal tobjimalaz (,). Matkad agjan Pori-keskushesai om 39 km lodeheze orhal, 44 km avtotedme vai raudtedme, Hel'sinki-pälidnhasai om 185 km suvipäivnouzmha orhal, 205 km avtotedme vai raudtedme. Toižed lähembaižed lidnad (avtoteidme) oma Harjavalt 14 km lodeheze, Huttinen 20 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha i Sastamal (Pirkanma) 48 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha. Raudtestancii radab koumes kilometras päivlaskmha lidnan keskusespäi «Tampereh — Pori»-keskustal. Toine raudtesarak ühtenzoitab Raumanke 55 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha.
Vl 2020 lidnankundan pind — 531,26 km², sidä kesken kuivma 480,48 km², vezi da sokaz tahond ottas kümnendest (50,78 km²).
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 9 869 ristitud (kaikiš suremb ristitišt vspäi 1980), vl 2010 — 7 987 ristitud. Koume ristitud videspäi elädas lidnankundan keskuses, sen nimituz om Tulkkil ().
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 97,2%, ročin kel' — 0,2%, toižed keled — 2,6%.
Reijo Siltala radoi edeližen lidnanpämehen (eloku 2014 — heinku 2018).


Laitil.
Laitil (, suomen virkand: [ˈlɑitilɑ],) om Suomenman lidn da lidnankund Suvipäivlaskmaine Suomenma-agjas. Se om agjan kaikiš penemb lidn üks'toštkümnespäi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Municipalitetan aluz om pandud vl 1868. Se sai lidnan statusad vl 1986.
Laitil šingotase mašinansauvomižen tegimil: armaturan šurunke järed tegii («Naval Oy», vspäi 1975), mašiništ mecan varhapanendan täht («Laitilan Metalli Laine Oy», vspäi 1973), mašiništ pumaterialan pilindan täht («Tommi Laine Trading Oy», vspäi 1993), avtoiden palad (tulleistöklad, plastiktegesed, kurdištimed — «Metpela Oy», «Pilkington Automotive Oy», «Coreplast Laitila Oy», «Finnlamex Oy»). «Amitec Oy»-kompanii montiruib tegimid i torvveimid. «Mattiovi Oy» om honuzkeskeižiden uksiden tegii vspäi 1911. Alkogolitomiden jomiden tegim radab lidnas mugažo («Laitilan Wirvoitusjuomatehdas Oy»). «Kasitie»-bizneskeskuz abutab metallanümbriradmižen sarakon uzile edheotandoile.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan lodehes, penen Härinänjogen hural randal. Matkad agjan Turku-keskushesai om 57 km suvipäivnouzmha orhal vai 61 km avtol. Matkad Hel'sinki-pälidnhasai om 194 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha orhal vai 225 km avtotedme. Toižed lähembaižed lidnad (avtotedme) oma Uusikaupunki 20 km päivlaskmha i Raum (Sadakund) 30 km lodeheze-pohjoižhe.
Vl 2020 lidnankundan pind — 545,32 km², sidä kesken kuivma 531,85 km², vezi da sokaz tahond ottas 13,47 nellikkilometrad.
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 8 855 ristitud, vl 2010 — 8 440 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 9 342 eläjad vl 1990. Ristituiden seičeme kümnendest elädas lidnankundan keskuses.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 94,8%, ročin kel' — 0,4%, toižed keled — 4,8%.
Edeližed lidnanpämehed oma Jukka Alkio (1994−2017) i Johanna Luukkonen (2017−2020).


Outokumpu.
Outokumpu (mugažo suomen i ročin kelil) om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan keskuzpalan suvipäivnouzmas. Se om Pohjoižkarjal-agjan kaikiš penemb lidnankund videspäi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Municipalitetan aluz om pandud vl 1865 "Kuusjärvi"-nimitusenke. Vl 1910 löutihe vas'ken varoid, i vas'kentegim radaškanzi severziš-se voziš. Kaivuz radoi vll 1913−1989. Vl 1932 «Outokumpu»-kompanijan (nüg. terasen tegii, päfater sijadase Espoos) aluz om pandud kaivudenno, se oli valdkundaline eziauguižešti. Vspäi 1956 municipalitet nimitase nügüdläižikš. Kätihe lidnanvuiččeks () vl 1968. Kund sai lidnan statusad ("kaupunki") vl 1977.
Outokumpu šingotase industrialižel puištol (vspäi 1979, metallan da toižiden materialiden ümbriradmine mašinoil luguprogramohjandusenke) i turizmal (vanh kaivuz, londuseline i sportivine).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan päivlaskmaiženno röunanno, Viinijärven randal (135 km², 79 m ü.m.t.). Matkad agjan Jogensu-keskushesai om 40 km päivnouzmha orhal, 47 km avtotel vai raudtel, Hel'sinki-pälidnhasai om 358 km suvipäivlaskmha orhal, 426 km avtotedme vai raudtedme. Toižed lähembaižed lidnad oma Varkaus (Pohjoižsavo) 74 km suvipäivlaskmha orhal vai 109 km avtotedme, i Kuopio (Pohjoižsavo) 71 km päivlaskmha orhal, 93 km avtotedme vai raudtedme. «Jogensu — Kuopio»-raudtekeskust läbitab Outokumpud.
Vl 2020 lidnankundan pind — 584,06 km², sidä kesken kuiv ma 445,83 km², vezi i sokaz tahond ottas ühesandest (138,23 km²).
Eläjad.
Vl 1980 lidnankundan eläjiden lugu oli 10 312 ristitud (kaikiš suremb ristitišt vspäi 1980), vl 2010 — 7 411 ristitud. Kaks' ristitud koumespäi elädas lidnankundan keskuses.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 96,5%, ročin kel' — 0,1%, toižed keled — 3,4%.


Oulainen.
Oulainen (mugažo suomen kelel,) om lidn da lidnankund Suomenman keskuzpalan päivlaskmas. Mülüb Pohjoižpohjanma-agjha, sen kahesanz' lidn üks'toštkümnespäi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Municipalitetan aluz om pandud vl 1865. Oulainen-raudtestancii radab jogen oiktal randal vspäi 1886. Kätihe žilod lidnanvuiččeks () vl 1967, anttihe lidnan statusad ("kaupunki") vl 1977.
Oulainen šingotase radkengiden fabrikal («Sievin Jalkine», vspäi 1951), raudan metallurgijan ročin SSAB-kompanijan tegimel, kahtel sauvondkompanijal («Lehto Group» i «Rakennusliike Sorvoja Oy»), mecpilindan tegimel («Junnikkala Oy»). Oulun sättutoitud tedoiden universitet i Taukokangas-reabilitaciikeskuz oma järedad radonandajad mugažo. Jogavoččed aigtegod oma Veteranoiden mašinoiden rahvahaline jarmank (suom. "Waltakunnalliset Weteraanikonepäivät") i Oulainenan muziknedalid ("Oulaisten Musiikkiviikot").
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan suvipäivlaskmas, Pühäjogen molembil randoil (166 km pitte, lankteb Botnižhe lahthe). Matkad agjan Oulu-keskushesai om 89 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha orhal, 101 km avtol vai raudtel, Hel'sinki-pälidnhasai — 456 km suvhe orhal, 535 km avtotedme vai raudtel. Lähembaižed lidnad (avtoteidme) oma Haapavezi 35 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha, Üliviesk 35 km suvipäivlaskmha, Kalajogi 46 km päivlaskmha, Raahe 66 km pohjoižhe. Raudtestancii om saudud «Üliviesk — Oulu»-keskustal.
Vl 2020 lidnankundan pind — 597,54 nellikkilometrad, sidä kesken kuiv ma 587,82 km², vezi i sokaz tahond ottas 9,72 km².
Kaik kuz' küläd alištudas lidnan tobmudele keskuzrajoniden ližaks: Kilpua, Lehtopää, Matkaniv (), Petäjäskoski, Piipsjärvi, Honkarand ("Honkaranta").
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 7 885 ristitud, vl 2010 — 7 889 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 8 444 eläjad vl 1995. Koume eläjad nelläspäi elädas lidnankundan keskuses.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 98,8%, ročin kel' — 0,2%, toižed keled — 1,0%.
Esa Sippola radoi edeližen lidnanpämehen (2004−2017).


Kristiinankaupunki.
Kristiinankaupunki (mugažo suomen kelel, suomen virkand: [ˈkristiːnɑŋˌkɑu̯puŋki], [krɪsˈtîːnɛˌstɑːd], sijaline ročin virkand: [krisˈtiːneˌstɑːd]) om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan suvipäivlaskmas. Se om Pohjanma-agjan videnz' lidnankund kudespäi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Külä sai lidnan oiktusid vl 1649, nimitihe Ročinman Kristina-kunigaznaižen (eli vll 1626–1689) mödhe. Mülütihe koumed küläkundad Kristiinankaupunkihe vl 1973: Lapväärtti, Siipüü () i Tiukk ("Tiukka").
Kristiinankaupunki šingotase tegimištoližen mašiništon pästandal, kartohkan kazvatandal (27 km² vl 2009) i čipsoiden tehmižel sišpäi, mugažo turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan suves, Botnižen lahten merikaran randoil. Matkad agjan Vas-keskushesai om 92 km pohjoižhe orhal vai 101 km avtol, Hel'sinki-pälidnhasai om 302 km suvipäivnouzmha orhal vai 344 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Kaskinen 15 km lodeheze orhal vai 30 km avtotedme, i Närpes 22 km pohjoižhe orhal vai 31 km avtol.
Vl 2020 lidnankundan pind — 1678,98 km², sidä kesken kuivma 683,04 km², vezi i sokaz tahond ottas 14,50 km², meri om 981,44 km².
Eläjad.
Vl 1980 lidnan eläjiden lugu oli 9 043 ristitud, vl 2010 — 7 157 ristitud. Municipalitetan kaikiš suremb ristitišt oli 9 081 eläjad vl 1985. Kaks' ristitud koumespäi elädas lidnankundan keskuses.
Kodikel' (2016): suomen kel' — 40,9%, ročin kel' — 55,1%, toižed keled — 4,0%.
Riitta El-Nemr radoi edeližen lidnanpämehen (2005−2018).


Ähtäri.
Ähtäri (mugažo suomen kelel, erasti "Ätsäri";) om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan keskuzpalan suvipäivlaskmas. Se om Suvipohjanma-agjan kaikiš penemb lidn da municipalitet kahesaspäi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Municipalitetan aluz om pandud vl 1867. Raudte tuli Ähtärihe 1880-nzil vozil. Se sai lidnan statusad vl 1986.
Ähtäri šingotase metalližiden mülüiden pästandal tegimišton täht («Tankki Oy»), venehiden tehmižel («Inhan tehtaat Oy Ab», «Terhitec Oy»), armiruidud plastikuksiden «Muovilami Oy»-edheotandal i asfal'tkrepindoiden «Katutekno Oy»-kompanijal. Zoopark, astronomine observatorii i «Mesikämmen»-adivpert' ratas lidnas mugažo.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan suvipäivnouzmaižes čogas, keskuzfartalad oma Ouluvezi-järven pohjoižrandoil (4 km² pindal, 140 m ü.m.t.). Ähtärinjärv (suom. "Ähtärinjärvi" 45 km² pindal, 153 m ü.m.t.) om pohjoižpoles, zavodiše 5 km pohjoižpäivnouzmha lidnankundan keskusespäi. Matkad lidnaspäi agjan Seinjogi-keskushesai om 68 km päivlaskmha-lodeheze orhal, 84 km avtol vai raudtel, Hel'sinki-pälidnhasai — 269 km suvhe orhal, 326 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad (avtoteidme) oma Virrat (Pirkanma) 41 km suvhe-suvipäivlaskmha i Alavus 30 km päivlaskmha. Raudtestancii radab «Seinjogi — Haapamäki»-keskustal.
Vl 2020 lidnan ühthine pind — 910,88 km², sidä kesken kuivma 805,83 km², vezi da sokaz tahond ottas 105,05 nellikkilometrad (6 järved).
Kaik 10 keskusen rajonad i 17 küläd mülüdas lidnankundha.
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 7 458 ristitud, vl 2010 — 6 482 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 8 507 eläjad vl 1950 i 7 826 eläjad vl 1985. Kaks' ristitud koumespäi elädas lidnankundan keskuses.
Kodikelen mödhe (2016): suomen kel' — 98,9%, ročin kel' — 0,1%, toižed keled — 1,0%.


Suonenjogi.
Suonenjogi (suom. i, suomen virkand: [ˈsuo̯nenjoki]) om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan suvipalan keskuses. Se om Pohjoižsavo-agjan kaikiš penemb lidnankund videspäi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Municipalitetan aluz om pandud vl 1865. Raudte läbiti kundan keskust vl 1889. Kätihe lidnanvuiččeks () vl 1967, anttihe lidnan statusad ("kaupunki") vl 1977.
Suonenjogi šingotase temašiništon pästandal («Arctic Machine»), kleidüd brusan tegimel («Finland Laminated Timber»), mecpilindan tegimel («Iisveden Metsä Oy»), sömtegimištol (maidtegim i keitišen tegim). Sadmanzikaižen avar kazvatand mäneb 1940-nziš vozišpäi, äi ristitud ajeltas poimdä sidä kezal kaikes valdkundaspäi i verhiš maišpäi. Suomenman mectedoinstitutan alajaguz i koume muzejad ratas kundas mugažo.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan suviröunanno, Suontienselkä–Paasvezi-järven randišton lodehližes čogas (58 km² pindanke, 99 m ü.m.t.). Matkad agjan Kuopio-keskushesai om 41 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 52 km avtol vai raudtel, Hel'sinki-pälidnhasai om 297 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal, 334 km avtotedme vai raudtedme. Toižed lähembaižed lidnad oma Varghuz 52 km suvipäivnouzmha orhal vai 66 km avtotedme, Pieksämägi (Suvisavo) 37 km suvhe orhal, 42 km avtotedme vai raudtedme, i Jüväskülä (Kesksuomenma) 83 km suvipäivlaskmha orhal vai 97 km avtol. Suonenjogin raudtestancii radab «Iisalmi — Kouvol»-keskustal.
Vl 2020 lidnankundan pind — 862,34 km², sidä kesken kuivma 713,55 nellikkilometrad, vezi i sokaz tahond ottas 148,79 km². Lidnankund jagase 27 valičemižtahoks. Kaik 16 kundan keskusen rajonad i 31 küläd alištudas lidnan tobmudele.
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 9 110 ristitud (kaikiš suremb ristitišt vspäi 1980), vl 2010 — 7 598 ristitud. Koume ristitud nelläspäi elädas lidnankundan keskuzpalas.
Vn 2016 andmusiden mödhe, suomen kel' oli mamankeleks 97,7% täht lidnalaižišpäi, toižed keled — 2,3%.
Olavi Ruotsalainen radoi edeližen lidnanpämehen vn 2013 sügüz'kuhusai, hän om Suonenjogin kundan suiman ezimez' vn 2017 heinkuspäi.


Kaskinen.
Kaskinen (mugažo suomen kelel,) om Suomenman lidn, lidnankund da meriport valdkundan suvipäivlaskmas. Se om valdkundan i Pohjanma-agjan kaikiš penemb lidnankund eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Ročinman Gustav III-kunigaz pani lidnan alust Kaskinen-sarehe vl 1785. Se om jäl'gmäine pandud Suomenmaha lidn Ročinman ohjastusen aigan. Lidnan suim pučihe ühtištusespäi Närpes-lidnanke vn 2019 kül'mkus ühesal änel kahesad vaste.
Kaskinen šingotase kalan edheotandoil («Oy Sonnfish Ab», «Kuivaniemen Kala Oy») i meriportal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan suvipäivlaskmas, Botnižen lahten merikaran saril i kontinental. Matkad agjan Vas-keskushesai om 82 km pohjoižhe orhal vai 94 km avtol, Hel'sinki-pälidnhasai om 317 km suvipäivnouzmha orhal vai 364 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Kristiinankaupunki 15 km suvipäivnouzmha orhal vai 30 km avtotedme, i Närpes 15 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha avtol vai raudtel. Raudte ühtenzoitab Seinjogi-lidnanke.
Vl 2020 lidnankundan pind — 175,36 km², sidä kesken kuivma 10,63 km², vezi i sokaz tahond ottas 0,15 km², meri om 164,58 km².
Eläjad.
Vl 1980 lidnan eläjiden lugu oli 1 914 ristitud (kaikiš suremb ristitišt vspäi 1980), vl 2010 — 1 429 ristitud. Läz kaik ristitud (99,3%) elädas lidnankundan keskuses.
Kodikelen mödhe (2016): suomen kel' — 64,1%, ročin kel' — 29,2%, toižed keled — 6,7%.
Marlene Svens radoi edeližen lidnanpämehen vn 2017 sügüz'kuhusai.


Parkano.
Parkano (mugažo suomen i ročin kelil) om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan suvipäivlaskmas. Se om Pirkanma-agjan kaikiš penemb lidnankund kaks'toštkümnespäi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Municipalitetan aluz om pandud vl 1867. «Pori — Haapamäki»-raudtekeskust läbiti sidä i radaškanzi vl 1938. «Tampereh — Seinjogi»-raudtekeskust om saudud vl 1971, sen jäl'ghe Parkano tegihe raudtesol'meks. Kätihe kundad lidnanvuiččeks () vl 1972. Parkano sai lidnan statusad ("kaupunki") vl 1977.
Parkano šingotase metallan eksportan kompanijoil («Kopar Oy», «FennoSteel Oy»), mecan ümbriradmižel («Aureskosken Jalostetehdas Oy Tammisto Yhtiöt»), elektromontažan «Sähkösuomilammi Oy»-edheotandal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan lodehes, om ümbärtud penil järvil. Znamasine Parkanonjärv zavodiše lidnan suves (4,7 km² pindanke, 90 m ü.m.t.). Matkad agjan Tampereh-keskushesai om 69 km suvipäivnouzmha orhal, 86 km avtotel vai raudtel, Hel'sinki-pälidnhasai — 229 km suvipäivnouzmha orhal, 266 km avtotedme vai raudtedme. Toižed lähembaižed lidnad (avtol) oma Kankaanpää (Sadakund) 45 km suvipäivlaskmha i Ikaalinen 36 km suvhe.
Vl 2020 lidnankundan pind — 909,67 km², sidä kesken kuivma 852,93 km², vezi i sokaz tahond ottas 56,74 nellikkilometrad.
Kaik 9 nimitadud da nomeruidud rajonad i 17 küläd mülüdas municipalitetha, 31 valičendtarhad.
Eläjad.
Vl 1980 municipalitetan eläjiden lugu oli 8 779 ristitud (kaikiš suremb ristitišt vspäi 1980), vl 2010 — 6 978 ristitud. Kaks' ristitud koumespäi elädas lidnankundan keskuses.
Kodikelen mödhe (2016): suomen kel' — 98,0%, ročin kel' — 0,1%, toižed keled — 1,9%.
Jarkko Malmberg radoi edeližen lidnanpämehen (2006−2012).


Pühäjärvi (lidn).
Pühäjärvi (suom. i) om Suomenman lidn da municipalitet valdkundan keskuzpalan suvipäivlaskmas, Pohjoižpohjanma-agjas. Se om agjan kaikiš penemb lidn 11:späi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Municipalitetan aluz om pandud vl 1866, nimitihe järven mödhe Pühäjärvi Ol () vhesai 1968 erištamha kahtes toižes Suomenman kundaspäi pojavanke nimenke, sid' Pühäjärvi muite. Kätihe lidnaks ("kaupunki") vl 1993, vll 1993−1995 sen nimi oli Pühäsalmi.
Pühäjärvi šingotase cinkan i vas'ken samižel (vspäi 1962) da küllästamižel kanadižen «First Quantum Minerals»-kompanijan abul. Kaivuden varad oma läz lopnuded, uziden ecind oli satusetoman, küllästamižfabrik linneb rata vhesai 2025 vai sen hätkemba.
Geografijan andmused.
Lidnankund sijadase agjan suvižes čogas, 147 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Pühäjärven pohjoižel randal (122 km² pindanke, 139..140 m ü.m.t.). Matkad agjan Oulu-keskushesai om 150 km pohjoižhe orhal, 163 km avtotel vai raudtel, Hel'sinki-pälidnhasai om 395 km suvhe orhal, 448 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad (avtoteidme) oma Haapajärvi 37 km päivlaskmha, Kiuruvezi (Pohjoižsavo) 34 km päivnouzmha i Iisalmi (Pohjoižsavo) 68 km päivnouzmha. «Üliviesk — Iisalmi»-raudtekeskust läbitab lidnad. Lendimpöud om olmas.
Vl 2020 lidnankundan ühthine pind — 1459,46 km², sidä kesken kuivma 1310,80 km², vezi da sokaz tahond ottas kümnendest (148,66 nellikkilometrad).
Kaik om 23 küläd kundas, 27 valičendtarhad.
Eläjad.
Vl 1980 municipalitetan eläjiden lugu oli 7 992 ristitud, vl 2010 — 5 946 ristitud. Kaikiš suremb kundan ristitišt oli 7 994 eläjad vl 1985. Koume ristitud videspäi elädas lidnankundan kahtes keskuses: Pühäsalmi (päkeskuz) i Ruotanen.
Kodikelen mödhe (2016): suomen kel' — 98,7%, ročin kel' — 0,2%, toižed keled — 1,1%.
Edeližed lidnanpämehed oma Tita Rinnevaara (2010−2011) i hänen Veikko Tikkanen-velgusentäutai (2012−2016).


Huttinen.
Huttinen (, ročin vahtunu "Hvittis") om Suomenman lidn da municipalitet valdkundan suvipäivlaskmas. Mülüb Sadakund-agjaha, sen videnz' lidnankund seičemespäi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunkt mainitase kirjutadud purtkiš vspäi 1366. Municipalitetan aluz om pandud vl 1865. Kätihe municipalitetad lidnanvuiččeks ("kauppala") vl 1972, anttihe lidnan statusad ("kaupunki") vl 1977. Ühtištuihe Vampul-küläkundad () senke vl 2009.
Huttinen šingotase «Saarioinen»-sömkombinatal i Jokisivun kaivudel (kuldan samine). Päivlaskmaižen Suomenman kolledž () radab vspäi 1892, se om valdkundan kaikiš amuižemb suomenkel'ne opendusen aluzkund.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan suvipäivnouzmaižes čogas, Loimijogen oiktal randal tobjimalaz (114 km pitte) läz sen lanktendanno Kokemäenjogehe huralpäi. Matkad agjan Pori-keskushesai om 59 km lodeheze orhal vai 64 km avtotedme, Hel'sinki-pälidnhasai om 166 km suvipäivnouzmha orhal vai 180 km avtotedme. Toižed lähembaižed lidnad (avtoteidme) oma Kokemägi 20 km päivlaskmha-lodeheze i Sastamal (Pirkanma) 25 km pohjoižpäivnouzmha.
Vl 2020 lidnankundan pind — 539,59 km², sidä kesken kuivma 532,64 km², vezi da sokaz tahond ottas kümnendest (6,95 km²).
Kaik läz 60 küläd alištudas municipalitetan tobmudele. Siš om 27 valičendtarhad.
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 11 650 ristitud (kaikiš suremb ristitišt vspäi 1980), vl 2010 — 10 663 ristitud. Seičeme ristitud kümnespäi elädas lidnankundan keskuses, sen nimituz om Lauttakülä ().
Kodikelen mödhe (2016): suomen kel' — 96,5%, ročin kel' — 0,1%, toižed keled — 3,4%.


Pudasjärvi.
Municipalitetan küläd järvidenke da jogidenke
Pudasjärvi (mugažo suomen i ročin kelil) om lidn da municipalitet Suomenman keskuzpalan pohjoižes. Mülüb Pohjoižpohjanma-agjha, sen seičemenz' lidnankund üks'toštkümnespäi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Jumalanpertin tulend om sätud vl 1639. Municipalitetan aluz om pandud vl 1865. Anttihe lidnan statusad ("kaupunki") vl 2004. Kundan ohjastuz päti kucta immigrantoid elämhä lidnas vspäi 2012, ližata heiden palad kümnendeshesai.
Pudasjärvi šingotase kahtel mecanümbriradmižel tegimel («Kontiotuote Oy» — pardekahad pertid, «Profin Oy» — iknad da uksed) i maižanduzprodukcijan ümbriradmižel («Apetit» i Niemitalon sagud). Mägisuks'kurort radab Iso-Süöte-mägel vspäi 1980 (17 pautet).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan pohjoižes, Iijogen molembil randoil (340 km pitte, lankteb Botnižhe lahthe). Kaikiš korktemb čokkoim om Iso-Süöte-mägi (suom. "Iso-Syöte") 432 m ü.m.t.. kaikiš amuižembad kall'formacijad oma Siuruankülän pindal, mineraloidenke 3,5 mlrd vozid igäl.
Matkad agjan Oulu-keskushesai om 81 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 88 km avtol, se-žo lähembaine lidn. Matkad Hel'sinki-pälidnhasai — 587 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal vai 691 km avtotedme.
Vl 2020 lidnankundan pind — 5867,27 nellikkilometrad, sidä kesken kuiv ma 5638,28 km², vezi i sokaz tahond ottas 228,99 km².
Kaik 15 küläd alištudas Pudasjärvin tobmudele. Lidnas om 27 valičendtarhad.
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 11 493 ristitud (kaikiš suremb ristitišt vspäi 1980), vl 2010 — 8 827 ristitud. Eläjiden pol' eläb lidnankundan keskuses, sen nimituz om Kurenalus vai Kurenal ().
Kodikelen mödhe (2016): suomen kel' — 97,9%, ročin kel' — 0,1%, toižed keled — 2,0%.
Kaarina Daavittila radoi edeližen lidnanpämehen (2008−2014).


Naantali.
Lidnan enččiden kundoiden kart (2020)
Naantali (mugažo suomen kelel, suomen virkand: [ˈnɑːntɑli], «armahtusen alangišt») om Suomenman lidn, lidnankund da meriport Suvipäivlaskmaine Suomenma-agjas. Se om Turkun päivlaskmaine ezilidn, agjan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe üks'toštkümnespäi.
Istorii.
Eländpunkt mainitaškanzihe kirjutadud purtkiš kuti Keskaigan katoline "Vallis gratiae"-tulend. Se sai lidnan oiktusid vl 1443. Sauptihe katolišt tulendad 16. voz'sadal, vajehtihe lüteranižeks, i Naantali šingotihe korväččiden čulkoiden tehmižel. Panihe muitad lidnha 18. voz'sadan keskes. Suomenman prezidentan kezaline «Kultaranta»-rezidencii om olmas lidnas vspäi 1922. Todesine änikoičend tuli 1950-nzil vozil mašinansauvomižen edheotandoiden sauvondanke. Vl 1964 ühtištuihe Naantalin küläkundad lidnanke, vl 2009 — koumed sar'hišt municipalitetad: Merimasku, Rümättülä () i Velkua.
Naantali šingotase elektrostancijal i kivivoinümbriradajal tegimel (molembad oma «Fortum» palad), meriportal (koumanz' valdkundas jüguiden vedusen mödhe), tehnižiden voiden tegimel («ExxonMobil»), turizmal (järed spa-kurort, kaks' tematišt puištod, sidä kesken «Muumimaailma»), mugažo «Tata Steel»-kompanijan holituzkeskuz radab lidnas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan keskuzpalas, Baltijan meren merikaran randal. Luonnonmaa-sar' om ani suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi, ristitišton tobj pala eläb kontinental. Agjan Turku-keskuz om ani päivnouzmha, 14 km sen keskushesai avtotedme. Matkad Hel'sinki-pälidnhasai om 164 km päivnouzmha orhal vai 181 km avtotedme. Toine lähembaine lidn om Raisio ani pohjoižpäivnouzmha. Raudte i purulaiv ühtenzoittas Naantalid Turkunke.
Vl 2020 lidnankundan ühthine pind — 687,99 km², sidä kesken kuivma 312,46 km², vezi da sokaz tahond ottas 3,93 nellikkilometrad, meri — 371,6 km².
Eläjad.
Vl 1980 eläjiden lugu oli 11 328 ristitud, vl 2010 — 18 596 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kuz' ristitud seičemespäi elädas lidnankundan keskuses.
Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 96,6%, ročin kel' — 1,3%, toižed keled — 2,1%.
Radoiba lidnanpämehen: Jorma Kallio (1976–2000), Timo Kvist (2000–2014), Martti Sipponen (2012–2014, velgusentäutai).


Oklahoma Siti.
Oklahoma Siti ([oʊkləˌhoʊmə-ˈsidē], lühenduz om "OKC") om lidn Oklahom-štatan keskuzpalas. Se om Oklahoman pälidn da kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe, AÜV:oiden 25-nz' lidn eläjiden lugun mödhe. Sijadase Oklahom-ümbrikon territorijal tobjimalaz, sen ližaks koumel lähižel ümbrikol: Kaneidian, Klivlend, Pottavatomi.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1889 sulakus läz 10 tuhad sirdnikoil homstedan aktan mödhe. Se sai lidnan oficiališt statusad vn 1890 heinkus. Panihe štatan alust enččen indejižen territorijan sijas vl 1907, i kätihe Oklahoma Sitid sen kaikenaigaižeks pälidnaks vl 1910.
Oklahoma Siti šingotase valdkundan i tervhudenkaičendan holitišil, londuseližen gazan i kivivoin samižen kompanijoil («Chesapeake Energy», «Devon Energy»), kivivoin ümbriradmižel, kabjživatišton järedal torgusel, «Sonic Drive-In»-restoranverkol, maksmižiden «Paycom»-kompanijal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase prerijoiden suvipalas, kukhiden čurukivespäi keskes, Nort Kaneidian-jogen molembil randoil (, 710 km pitte, Mississipin oigedpol'ne bassein), sen lanktendan sijas Kaneidian-jogehe, 366 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Jogi nimitase Oklahoma River lidnalaižil, reguliruiše padoseinil i kanaloil lidnan röunoiš. Lidnan ühthine pind om 1607,8 km², sidä kesken kuivma 1570,76 km², vezi 37,04 km².
Kontinentaline subtropine klimat pehmdase Meksikan lahten valatoitusel. Voden keskmäine lämuz om +15,6 C°, absolütine minimum — −27 C°. Paneb sadegid 911 mm vodes, vähemba kül'mkus-uhokus (33..54 mm kus). Lujad tornadod oleldas kezaaigan.
Oklahoma Siti jagase läz 25 susedkundaks (angl. "neighborhood").
Eläjad.
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 580 tuhad ristituid. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 1,4 mln eläjid om ezilidnoidenke (2019, štatan ühtenz' i 41. sija valdkundas).
Mik Kornett radoi edeližen lidnanpämehen (keväz'ku 2004 — sulaku 2018, "Mick Cornett").
Transport.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas sen ezilidnoidenke. Üks' jonuz ajab Fort Uerthasai joga päiväl.
Rahvahidenkeskeine civiline lendimport Uill Rodžersan nimed ("OKC", 4,4 mln passažiroid vl 2019) sijadase 10 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Tehtas passažirreisid AÜV:oiden äjihe järedoihe lidnoihe. Toine Uaili Postan nimed civiline lendimport ("PWA", 70 tuhad lendahtamižen i ištutandan operacijoid vl 2017) radab privatižiden reisiden täht 13 km lodeheze lidnan azjaližes keskusespäi.


Ostin (Tehas).
Ostin ([ˈɔːstən], britanine virkand: [ˈɒstɪn], [ˈɔːstɪn]) om suvižen Tehas-štatan pälidn. Se om štatan nellänz' i valdkundan 11nz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo Trevis-ümbrikon administrativine keskuz, levigandeb lähižiden Heis- i Uil'jamson-ümbrikoiden territorijoihe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 1830-nzil vozil kuti Vaterlu-külä (). Voziden 1835−1836 soda Tehasan ripmatomudes lopihe satusekahas, i vl 1839 eciškanzihe sijad uden valdkundan pälidnan täht. Panihe pälidnan alust Vaterlu-külän čomas kukhikahas tahondas vn 1839 lopus. Nimitihe tehasalaižen Stiven Fuller Ostin-politikan (1793–1836) kanzannimen mödhe. Vll 1841−1845 sirtihe štatan pälidnad tagaz Hjustonha pordaigaližešti indejalaižiden londoiden tagut.
Ostin šingotase korktoiden tehnologijoiden äjiden kompanijoiden koncentracijal (sen tagut lidn sai «Olasižed kukhad»-närituznimed), farmacijan i biotehnologijoiden edheotandoil. Järedan sömtavaroiden «Whole Foods Market»-verkon päfater om saudud lidnas. Tehasan universitet baziruiše Ostinas.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase štatan keskuzpalan suvipäivnouzmas, Kolorado-jogen randoil, 88..405 m ü.m.t. korktusil. Severz'-se ratud lebujärvid padoseiniden taga om sätud lidnas reguliruimha jogen vedhut.
Klimat om subtropine neps. Voden keskmäine lämuz om +20,6 C°, absolütine minimum oleskeli −19 C°. Paneb sadegid 865 mm vodes, enamba semendkus-kezakus (109..112 mm kus) i redukus (98 mm), toižidme kuidme 47..70 mm.
Eläjad.
Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 790 390 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Lidn om Sur' Ostin-aglomeracijan keskuz (2,2 mln rist. vl 2019 11,1 tuh. km² pindal, 29. sija valdkundas), sen ristitišt ližadui kahthe kerdha vspäi 2000.
Augotižlibundan mödhe (2010): evropalaižed — 68,3% (ispanijalaižed — 19,6%), afrikalaižed — 8,1%, latinoamerikalaižed (ispanijalaižita) — 15,5%, azijalaižed — 6,3%, indejalaižed — 0,9%, valdmerimalaižed — 0,1%, segoitadud augotižlibundanke — 3,4%.


Luisvill.
Luisvill (, virktas [ˈluːǝvǝl] vai [ˈluːiːvɪl], [ˈlʊvəl], britanine [ˈluːivɪl]) om lidn päivnouzmas. Se om Kentukki-štatan kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe, otab 29. sijad valdkundas sen ozutajan mödhe. Džefferson-ümbrikon administrativine keskuz.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1778. Nimitihe francižen Lui XVI-kunigahan oiktastuseks. Ühtištuihe lidnad Džefferson-ümbrikonke vl 2003.
Luisvill šingotase tervhudenkaičendan sistemal, «Ford»-kompanijan kahtel avtotegimel, burbon-viskin tehmižel («Brown-Forman», mail'man koumandez) i tabakon kompanijal. Neniden kompanijoiden päfaterad oma saudud lidnas: «Yum! Brands» (kiruhsömän koumen verkon pidai: KFC, Picca Hat, Taco Bell), «Hillerich & Bradsby» (beisbolpalikod), «Papa John’s Pizza», «PNC Financial Services» i «Hilliard Lyons» (finansižed investicijad). Transportižen «UPS»-kompanijan "Worldport"-keskuz.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase štatan pohjoižröunanno, Ogajo-jogen hural randal, jogen vezilanktoidenno, 142 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad štatan Frankfort-keskushesai om 60 km päivnouzmha.
Klimat om subtropine, no sä vajehtase teravas. Voden keskmäine lämuz om +14,5 C°, absolütine minimum oleskeli −30 C°. Paneb 1141 mm sadegid vodes, kuidme läz tazomäras (134 mm semendkus, 78 mm sügüz'kus).
Eläjad.
Vl 2010 eläjiden lugu oli 597 337 ristitud. Kaik 1,3 mln elädas lidnaglomeracijas (2018, 46. sija AÜV:oiš), se mülütab kahesa ümbrikod Kentukkiš i nell' ümbrikod lähižes Indianas.
Pühäpertid i religijan kundad: katoline jumalankodikund — 163 jumalanpertid, baptizman 147 kundad, AÜV:oiden presviterianižen jumalankodikundan päfater, seičemenden päivän adventistoiden kund, kuz' islaman mečetid, viž sinagogad, üks' induistine pühäpert'.


Narv-Jogensu.
Narv-Jogensu ([ˈnɑrˈʋɑ-ˈjɤeˈsuː]; edel 1921. vot "Hungerburg") om lidn da kurort Estinman pohjoižpäivnouzmas, mülüb Ida-Virun makundha. Se om makundan kudenz' lidn seičemespäi eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 14. voz'sadal kuti kalanpüdajiden külä. Se mainitase kirjutadud purtkiš vspäi 1503, konz sirtihe külähä kalanpüdandan pramozlad Narv-lidnaspäi. Žilon oficialine nimi oli "Hungerburg" («näl'ghine lidn» saksan kelespäi) vhesai 1921, sid' nügüdläižikš (nimi om olmas vspäi 1890), vll 1923−1928 nimitusen variant oli est. "Naroova-Jõesuu".
Žilo oli Narv-lidnan rajonaks vspäi 1934 i nevondkundaližen aigan. Rajon erištui Narvaspäi i sai lidnan statusad vl 1993. Lidn kadoti municipališt statusad vn 2017 administrativižen reforman jäl'ghe, mülüb Narv-Jogensun volostihe i om sen tobmuden keskuseks.
Narv-Jogensu šingotase lebuturizmal kaikiš pidembanno (kümne kilometrad) merikül'bendrandanno valdkundas, severz'-se adivpertid oma saudud. Erasil vozil nened edheotandad radoiba täs: mecpilindtegim, uksusan i mujuiden edheotand (19. voz'sada), kalanümbriradmižen i laivankohendusen edheotandad (nevondkundaližen aigan).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase makundan pohjoižpäivnouzmaižes čogas, Suomen lahten suvirandal i Narv-jogensun hural randal, ani Venäman röunanno. Matkad makundan Jihvi-keskushesai om 45 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha avtotedme, Tallidn-pälidnhasai om 205 km päivlaskmha E20-avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Narv 14 km suvipäivnouzmha avtol i Sillamäe 20 km suvipäivlaskmha meredme vai avtotedme.
Eläjad.
Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 2 632 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt (andmused oma vspäi 2000) oli 3 011 eläjid vl 2007.
Rahvahad (2007): estilaižed — 13,2%, venänikad — 76,2%, toižed rahvahad — 10,6%. Venäkel'žed eläjad oma enambuses lidnas, koumandez (2007) eläb Venäman rahvahanikusenke heiden keskes.


Gomel'.
Gomel' (vaug. i, oficialine rahvahidenkeskeine transkripcii: "Homieĺ") om lidn da transporttesol'm Vaugedvenäman suvipäivnouzmas. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Gomelin agjan administrativine keskuz, mugažo Gomelin rajonan (ei mülü sihe).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 1. voz'tuhan meiden erad lopus. Mainitase ezmäižen kerdan vl 1142 "Gomii"-nimitusenke. Sijaližen ojan nügüdläine nimituz om "Gomejuk", mitte voib libuda suomen kelen "homma joki"-sanoišpäi «hered jogi». Toižed mainitadud nimed oma nened: "Гомь, Гомье, Гомей, Гомьи, Гомій, Гомін, Гомъ". Lidnan nimitusen nügüd'aigaine variant vahvištihe 17.-18. voz'sadal. Vll 1335−1772 Gomel' mülüi Surhe Litvanman ruhtinazkundha i Peč Pospolitai-valdkundha, kozakoiden i Venäman vägiden londad oliba paksud. Vspäi 1772 lidn oli Venäman imperijan palaks, vspäi 1802 mülüi Mogilövan gubernijha.
Sätihe Gomelin gubernijad vl 1919 i panihe lidnad sen keskuseks. Gomelin agjan pälidn sen alusenpanendaspäi vl 1938.
Gomel' šingotase erazvuiččen mašinansauvomižen, sömtegimišton, himižen sarakon i sauvondmaterialiden edheotandoil.
Geografijan andmused.
Gomelin administrativine jagand ristitištonke (2019)
Lidn sijadase agjan päivnouzmas, Sož-jogen alajoksmusen oiktal randal päpaloin (, Dnepran hura ližajogi), 115..144 m ü.m.t. korktusil, 135 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Minsk-pälidnhasai om 283 km lodeheze orhal, 312 km avtol vai raudtel. Lähembaižed lidnad (avtoteidme) oma Vetk 20 km pohjoižpäivnouzmha, Dobruš 25 km päivnouzmha, Rečic 50 km päivlaskmha.
Gomel' jagase nelläks rajonaks: Keskuzrajon, Nevondkundaline, Raudten i Novobelickii. Sijaline administracii om kaikuččes rajonas.
Eläjad.
Vn 2009 Vaugedvenäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 486 488 ristitud, agjan koumandez. Kaikiš suremb ristitišt oli 517 tuhad eläjid vl 1992 i 537 tuhad eläjid vl 2019 (lugustusen vanhan mahtusen mödhe, migracijata).
Rahvahad (2009): vaugedvenälaižed — 83,42%, venänikad — 10,85%, ukrainalaižed — 3,11%, toižed rahvahad — 2,62%.
Irdkosketused.
*


Kičmengan Lidnut.
Kičmengan Lidnut (, sijaližed paginnimed oma "Кич-Городок" i muite "Городок") om Venäman žilo Vologdan agjan päivnouzmas. Se om Kičmengan rajonan administrativine keskuz da kaikiš suremb eländpunkt, mugažo Gorodeckoje-küläkundan keskuz.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1468 Kazanin totarlaižiden satusekahan londan tagut, hö napriba poltta lidnust. Žilo om pandud geografižele «Sur' Pirdatez»-kartale vl 1599. Petrovskai- i Mihailovskai-jarmankad mäniba žilos joga vodel edel nevondkundališt aigad.
Municipaline «Gorodeckoje»-ühtnik om olmas vspäi 2006. Küläkund mülütab 100 eländpunktad, sidä kesken 9 žilod i 91 küläd.
Kičmengan Lidnut šingotase valdkundaližil holitišil, mectehmižen edheotandal i lihanümbriradajal kompanijal.
Geografijan andmused.
Žilo sijadase rajonan keskuzpalas, kukhikahas tahondas, Jug-jogen hural randal, Kičmen'gan lanktendanno sihe huralpäi. Matkad agjan Vologd-pälidnhasai om 344 kilometrad päivlaskmha orhal vai 474 km avtotedme. Lähembaine lidn om Nikol'sk 50 kilometrad suvhe-suvipäivlaskmha orhal vai 64 km avtotedme.
«Manturovo — Nikol'sk — Kotlas»-avtote läbitab žilod.
Eläjad.
Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 6 754 ristitud, vl 2010 — 6 421 ristitud. Kaikiš suremb žilon ristitišt oli 6 766 eläjad vl 1989. Rajonan ristitišton koumandez eläb žilos.
Ortodoksižen hristanuskondan ph. Aleksandr Nevalaižen jumalanpert' om olmas žilos, kaks' tošt jumalanpertid oma kaičenus, no eile rados.
Nened büdžetižed aluzkundad oma žilos: čomamahtoiden lapsidenškol, kul'turpert', fol'klorkeskuz, kirjišt, kinokeskuz, kodirandantedištandmuzei i rajonan läžundkodi. Opendusen aluzkundad oma kaks' keskškolad (Pervomaiskai i Kičmengan Lidnuden), profškol eile rados vspäi 2014. Eile regulärižid reisid «Kičmengan Lidnut»-lendimportaspäi vn 2012 heinkuspäi. Üks'jäine avtobusmaršrut om olmas žilos.
Irdkosketused.
*


Krivii Roh.
Krivii Roh ([krɪˈʋɪi̯ rʲiɦ],) om Ukrainan kahesanz' lidn eläjiden lugun mödhe. Mülüb Dnepropetrovskan agjha, sen kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Krivii Rohan rajonan keskuz mugažo i om sen palaks vn 2020 heinkuspäi.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud kozakištol vl 1775. Se sai lidnan statusad vl 1919.
Krivii Roh šingotase raudan metallurgijan tegimel («ArselorMittal Krivii Rih»), raudkivendon da toižiden metalloiden kivendoiden samižel.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan suvipäivlaskmas, Saksagan'-jogen lanktendan randoil Ingulecha huralpäi (, Dnepr-jogen oiged ližajogi), 84 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Üks' kaikiš pidembiš Evropan lidnoišpäi, 66 km pitte. Matkad agjan Dnipro-keskushesai om 137 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal, 146 km avtol vai 168 km raudtel, Kijev-pälidnhasai om 428 km lodeheze avtotedme vai 448 km raudtedme.
Eläjad.
Vn 2001 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 668 980 ristitud, vl 2010 — 670 397 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 713 059 eläjad vl 1989. Läz 1 mln ristituid (2010) elädas Krivii Rohan aglomeracijas 7470 km² pindal.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2001): ukrainalaižed — 79,1%, venänikad — 17,7%, vaugedvenälaižed — 0,9%, toižed rahvahad — 2,3%. Mamankel' (2001): ukrainan kel' — 71,4%, venäkel' — 27,2%, toine kel' — 1,4%.
Transport.
Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, kiruhtramvai (vspäi 1986, 18 km, 11 stancijad), ezilidnelektrojonused i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Krivii Roh-Päine päraudtestancii, 10 tošt raudtestancijad.
Rahvahidenkeskeine civiline Krivii Roh-lendimport ("KWG", 21,3 tuh. passažiroid vl 2019) sijadase 20 km lodeheze lidnaspäi. Tehtas čarterreisid Lähižen Päivnouzmman lebutahoiže.


Zaporožje.
Zaporožje ([zɐpoˈr⁽ʲ⁾iʒːɐ], edel 1921. vot Aleksandrovsk,) om lidn Ukrainan keskuzpalan suvipäivnouzmas. Se om valdkundan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Zaporožjen agjan administrativine keskuz (vspäi 1939).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 952. Se sai lidnan statusad vl 1806. Sauvoškanzihe tegimišton järedoid edheotandoid 1930-nzil vozil. Toižen mail'man sodan aigan lidnan territorii oli okkupiruidud Saksanman nacistoiden sodavägil (reduku 1941 — tal'vku 1943).
Zaporožje šingotase mašinansauvomižen edheotandoil (avialikutimed, avtod, alastancijoiden transformatorad), «Dneproges»-gidroelektrostancijal, raudan i mujumetalloiden metallurgijal (alüminii, titan, magnii päpaloin), himižel sarakol, sauvondmaterialiden pästandal, sömtegimištol.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan pohjoižes, Dnepr-jogen hural randal tobjimalaz, 105 metrhasai ü.m.t. korktusil. Hortic-sar' () om Dnepranjogen kesked. Matkad Kijevhasai om 444 km lodeheze orhal, 544 km avtotedme vai 658 km raudtedme. Lähembaine järed lidn om Dnipro 69 km pohjoižhe orhal vai 84 km avtol.
Eläjad.
Vn 2001 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 815 300 ristitud, vl 2010 — 781 tuhad ristituid. Kaikiš suremb ristitišt oli 918 400 eläjad vl 1992.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2001): ukrainalaižed — 70,3%, venänikad — 25,4%, vaugedvenälaižed — 0,7%, bolgarijalaižed — 0,4%, evrejalaižed — 0,4%, gruzijalaižed — 0,4%, armenijalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,0%.
Transport.
Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, taksid da ezilidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnas. Zaporožje I- i II-päraudtestancijad, koume avtostancijad i kaks' jogiportad oma olmas lidnas. Koume avtotesildad ühtenzoittas Dnepran randoid.
Rahvahidenkeskeine civiline lendimport ("OZH", 434 tuh. passažiroid vl 2019) sijadase 15 km päivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Kijevha, L'vovhasai i lähižiden maiden lidnoihe, Milanha i Tel'-Avivha, mugažo sezonižid čarterreisid Keskmeren i Lähižen Päivnouzmman lebutahoiže.
Irdkosketused.
*


Mogilöv.
Mogilöv ([maɣʲiˈlʲou̯], [məɡʲɪˈlʲɵf], oficialine rahvahidenkeskeine transkripcii: "Mahilioŭ") om lidn da transporttesol'm Vaugedvenäman päivnouzmas. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Mogilövan agjan administrativine keskuz, mugažo Mogilövan rajonan (ei mülü sihe).
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1267, konz saudihe lidnust Lev Mogijan ohjastusen al, no se ei ole löutud kaivandusil tähäsai. Mainitase ezmäižen kerdan vl 1394 «Venän edahaižiden da lähižiden lidnoiden nimikirjuteses». 17.-19. voz'sadal nimitihe "Mogilöv Dnepral", "Gubernijan Mogilöv" () erištamha Mogilöv-Podol'skii-lidnaspäi Ukrainan päivlaskmas.
Vl 1938 saudihe severz'-se pertid Vaugedvenäman pälidnan sirdandan projektan mödhe, no se jäi Minskas Päivlaskmaižen Vaugedvenäman ližadusen tagut. Toižen mail'man sodan aigan lidnan kaičend oli vn 1941 heinkus (3.-26. päiväd), se abuti pidestoitta vihankandajan vägid edel londad Moskvha. Mogilöv oli okkupiruidud nacistoil (26. heinku 1941 — 28. kezaku 1944), sen aigan rikoihe 12 tuhad evrejalaižid 20:späi (ristitišton videndesespäi), 30 tuhad eläjid oliba sirttud Saksanmaha radnikoikš.
Mogilöv šingotase mašinansauvomižen tegimil (liftad da eskalatorad, avtoližavedamad i avtolibutimed), himižel sarakol (kuidud), torvenvalamižtegimel i tegesiden pästandal rosttumatomas terasespäi, sömtegimištol, sauvondmaterialiden kahtel tegimel (sauvondblok, raudbeton, betonsegoitused, äižiruižiden pertiden sauvondkombinat), kangazfabrikal omblendedheotandanke.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas, Dnepran üläjoksmusen randoil, 192 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Minsk-pälidnhasai om 180 km lodeheze orhal, 200 km avtol vai raudtel. Lähembaižed lidnad (avtoteidme) oma Čausi 46 km päivnouzmha, Bihov 49 km suvhe, Beliniči 45 km päivlaskmha, Šklov 35 km i Orš (Vitebskan agj) 70 km pohjoižhe.
Mogilöv jagase kahteks rajonaks: Leninan i Oktäbrin ().
Eläjad.
Vn 2009 Vaugedvenäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 358 279 ristitud, agjan koumandez. Kaikiš suremb ristitišt oli 381 353 eläjad vl 2018 (lugustusen vanhan mahtusen mödhe, migracijata).
Rahvahad (2009): vaugedvenälaižed — 87,43%, venänikad — 7,15%, ukrainalaižed — 1,06%, toižed rahvahad — 4,36%.
Irdkosketused.
*


Grodno.
Grodno (mugažo pol'šan kelel, [ˈɣrɔdna], [ˈɡrodnə], oficialine rahvahidenkeskeine transkripcii: "Hrodna") om lidn Vaugedvenäman päivlaskmas. Se om valdkundan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Grodnon agjan administrativine keskuz (vn 1944 sügüz'kuspäi), mugažo Grodnon rajonan (ei mülü sihe).
Istorii.
Eländpunktan alusenpanendan oficialine dat om 1128. voz'. Mainitase nenidenke nimitusenke: "Goroden', Gorodno, Gorodnä". Oli varmitadud lidnusel torguindlidnaks 12. voz'sadal. Grodno oli Suren Litvanman ruhtinazkundan kahtendeks lidnaks znamoičendan mödhe, vspäi 1673 vedihe valdkundan suimid täs, mi kätihe pälidnaks de-fakto anneksijhasai Venäman imperijal vl 1795. Grodnon gubernijan keskuz vll 1801−1918. Mülüi Pol'šanmaha vll 1920−1939. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (23. kezaku 1941 — 16. heinku 1944). Istorine pertišt om kaičenus znamasižes märas. Vl 2008 ližatihe lidnan territorijad, se sureni läz kahthe kerdha.
Grodno šingotase himižel sarakol (azotheretused i himižed kuidud), mašinansauvomižel (takermpuiden tegim, torguindmašiništ) i metallan ümbriradmižel (avtopaloiden edheotandad, «Belkard» — kardanvärtmuded da toižed avtopalad), sauvondmaterialiden pästandal (pun erazvuitte ümbriradmine), sömtegimištol, tekstilin, nahkanümbriradmižen da kengiden edheotandoil, mugažo järedal tabakfabrikal i stökolmülüiden tegimel, turizmal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan päivlaskmas, kukhikahas tahondas, Nämunas-jogen keskjoksmusen randoil (laivjogi mödvedhe), 93..180 m ü.m.t. korktusil, 125..160 m ü.m.t. keskmäižil korktusil. Ratud Jubileinoje-järv om olmas. Matkad Pol'šanman röunhasai om 15 km päivlaskmha, Litvanmahasai om 30 km pohjoižhe. Matkad Minsk-pälidnhasai om 246 km päivnouzmha orhal, 276 km avtol vai raudtel. Lähembaine lidn om Skidel' 32 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha avtotedme.
Grodno jagase kahteks rajonaks vspäi 1978.
Eläjad.
Vn 2009 Vaugedvenäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 338,2 tuh. ristituid, agjan koumandez. Kaikiš suremb ristitišt oli 373,5 tuhad eläjid vl 2019 (lugustusen vanhan mahtusen mödhe, migracijata).
Rahvahad (2009): vaugedvenälaižed — 62,57%, pol'šanmalaižed — 19,74%, venänikad — 12,20%, ukrainalaižed — 1,82%, toižed rahvahad — 3,67%.
Irdkosketused.
*


Bergen.
Bergen (mugažo kirjutase norvegijan kelel, virktas [ˈbæ̀ɾɡn̩]) om lidn da municipalitet (kommun) Norvegijan suvipäivlaskmas. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Vestland-agjan üks' kahtes administrativižes keskusespäi (edel 2020. vot oli Hordalann-agjan keskuz), toine om Hermansverk-külä.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Olaf III-kunigahal vl 1070 -nimitusenke ("Björgvin"). Lidn om pandud Pohjoižmeren Vogenan merikaran randan pol'sarel, mitte om kaitud saril merospäi. Norvegijan kunigahad i jepiskopad eliba Bergenhus-lidnuses 12. da 13. voz'sadal. Vll 1217−1299 Bergen oli keskaigaižen Norvegijan pälidnaks. Ganzan torgovanad ohjastiba lidnas 14.-18. voz'sadal.
Bergen šingotase järedal meriportal amussai, se om kaikiš suremb valdkundas (56 mln tonnoid jüguid, 9. sija Evropas, i 350 tuhad passažiroid vl 2009). Lidn om akvakul'turan i laivansauvomižen keskuz, kivivoinümbriradmižen i šel'fsamižen tehnologijan edheotandad ratas kundas. Valdkundan üläopendusen, turizman i finansoiden znamasine keskuz.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Pudde-fjordan randal, keskuz om 5 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kundan kaikiš korktemb čokkoim om Gull'fjell'stoppen-mägi (987 m). Om äi reskveden järvid lidnankundan röunoiš.
Bergen jagase kahesaks nimitadud administrativižeks rajonaks (). Nell' sildad ühtenzoittas lidnad lähižidenke kundoidenke. Matkad Oslo-pälidnhasai om 496 km päivnouzmha raudtedme vai avtotedme.
Eläjad.
Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 256 580 ristitud, vl 2000 — 229 496 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Vl 2007 etnižed norvegijalaižed otiba 84,5% ristitištos, verazmalaiženke augotižlibundanke — 15,5%.
Transport.
Avtobusad, trolleibusad, kiruhtramvaid ("Bybanen"-sistem) i funikulörad oma kundaližeks transportaks lidnas.
Rahvahidenkeskeine Bergen Flesland-lendimport ("BGO", 6,3 mln passažiroid vl 2018) sijadase 18 km lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Evropan äjihe lidnoihe, mugažo Norvegijadme, om äi sezončarterreisid Keskmeren lebutahoiže.


Tronheim.
Tronheim ([ˈtrɔ̂n(h)æɪm], mugažo "Trondhjem", toižed istorižed nimitused oma "Kaupangen" i "Nidaros") om lidn da municipalitet (kommun) Norvegijan keskuzpalan suvipäivlaskmas. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Tröndelag-agjan kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Olaf I-kunigahal vl 997 kut torguindan "Kaupangr"-post. Se oli Norvegijan ezmäižeks pälidnaks vll 1030−1217. Raudte ühtenzoitab Oslonke vspäi 1877.
Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil ühten aigan valdkundanke (9. sulaku 1940 — 8. semendku 1945). Saksalaižed sauvoiba vedenalaižiden laivoiden bazad i zavottihe "Nordstern"-lidnan («Pohjoižen tähtaz») sauvondad 300 tuhad eläjiden täht, projektan jändused oma läz lidnad.
Tronheim šingotase elektrotehnižen sarakon edheotandoil, sauvondal, tedoiduzkeskusil i turizmal, profopendusen keskuseks.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tronheims-fjordan suvižel randal, Nidel'v-jogi lankteb sihe (30 km pitte,).
Tronheim jagase nelläks nimitadud administrativižeks rajonaks (). Matkad Oslo-pälidnhasai om 392 km suvhe orhal, 491 km avtotedme vai raudtedme.
Eläjad.
Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 171 540 ristitud, vl 2000 — 148 859 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kaik 279 234 ristitud elädas ezilidnoidenke 7295 km² pindal (uhoku 2020).
Transport.
Avtobusad i tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Ehtatimed ühtenzoittas lähižidenke kundoidenke.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Tronheim Vernes-lendimport ("TRD", 4,4 mln passažiroid vl 2018) sijadase 19 km päivnouzmha lidnaspäi. Tehtas reisid Evropan lähiden maiden lidnoihe, mugažo Norvegijadme, om äi sezončarterreisid Keskmeren i Kanariden lebutahoiže.


Li Bo.
Li Bo (nüg. virkand om Li Bai) vai Li Tai-bo (; sünd. vl 701, Sujab-lidn (nüg. Tokmokan ümbrišt Kirgizstanan pohjoižes), Tan-imperii — kol. vll 762..763, Dantu-makund (nüg. An'hoi-agjas), Tan-imperii) oli Tan-dinastijan aigan kitajalaine runokirjutai. Üks' kaikiš arvostadud runokirjutajišpäi kitajižen i mail'man literaturan istorijas. Hänen jäl'guz om läz 1100 sädust, sidä kesken läz 900 runod.
Runokirjutajan taban pirdad oliba luja kuvitelend, ičtazvedandan epatirui mahtuz, alkogolin i filosofijan süvä navedind. Li Bon daosoiden loštajad mel'kuvad oma tetabad. Matkazi hätken ani kuti hänen lähine Du Fu-runokirjutai-sebranik (tegiba tundmust vl 744). Li Bon runoiden südäiolend kosketi siloižen kitajižen ristitkundan elon kaikid polid.
Biografii.
Li Bo oli sündnu elokahan torgovanan kanzha. Vižvozne prihaine sirdi kazvatajidenke Cinlän'sänha (nüg. Czänju-lidn Sičuan'-agjas, Kitain suvipäivlaskm), siš kanz oti car'kodin «Li»-kanzannimed. Tuleban aigan runokirjutai sai kodiopendust, zavodi kirjutada runoid kümnevoččes igäs.
27-vozne mez' matkazi i tuli Hubei-agjaha. Hän azoti siš i nai, oti imperatoran enččen ministran vunukašt akaks, sündutihe lapsid. Eli An'lu-mägiden pautkil perehenke, no eskai se ei voi sidoda Li Bod, i hän lähteb kodišpäi. Vl 742 runokirjutai oli ezitadud Suan'czun-imperatoran tanhale i sai akademišt üläarvod Han'lin'-akademijas. Radoi läz kaht vot tanhaližeks runokirjutajaks. Sen jäl'ghe Li Bo matkazi Kitaidme elon lophusai. Legendarižen versijan mödhe, humalahne runokirjutai lanksi Gusi-jogehe (Janczin ližajogi) venehespäi i upsi.


Sämž.
Sämž () om Venäman žilo da küläkund Vologdan agjan keskuzpalan pohjoižes. Se om Sämžan rajonan administrativine keskuz da kaikiš suremb eländpunkt.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud Sämžen-jogen oiktal randal vl 1935 neniden küliden ühtištusel: Djakovskai, Jeremih, Gork i Popovk (). Sämžan rajon om udessündutadud sil-žo vodel (vll 1929−1931 olendan jäl'ghe), Djakovskai-külä oli rajonkeskuz. Ühtištuihe küläd Sämžanke i kätihe Sämž-žilod rajonkeskuseks vaiše vl 1953.
Sämžan küläkund om olmas vspäi 2006.
Sämž šingotase valdkundaližil holitišil, mectehmižen edheotandoil i argvoin tegimel. Agjan hihtandsportan «Sämžan marafon» vedase žilonno regulärižikš.
Geografijan andmused.
Žilo sijadase rajonan keskuzpalan päivlaskmas, Sämžen (Sämšeng)-jogen alajoksmusen molembil randoil (, Kubenan hura ližajogi). Matkad agjan Vologd-pälidnhasai om 110 kilometrad suvipäivlaskmha orhal vai 116 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Kadnikov 75 km i Sokol 90 kilometrad suvipäivlaskmha M8-avtotedme, Harovsk (Harovskai-raudtestancii) 47 km päivlaskmha orhal vai 57 km avtol.
«Moskv — Arhangel'sk»-avtote (M8-trass «Holmogori») läbitab žilod.
Žilo om küläkundan üks'jäine eländpunkt. Küläkundan pind om 84,69 km².
Eläjad.
Vl 1959 žilon ristitišt oli 955 eläjad. Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 3 932 ristitud, vl 2010 — 3 949 ristitud. Kaikiš suremb žilon ristitišt om nügüd', se jäb 3,9..4,0 tuh. röunoiš vspäi 1989. Rajonan ristitišton pol' eläb žilos (vl 2002 oli kaks' videndest).
Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Eläbzdusen jumalanpert' om saudud vl 1806, se ei olend rados vll 1935−1996, kivine puiženke kellčuhundusenke.
Nened büdžetižed aluzkundad oma žilos: rajonan kodirandantedištandmuzei (arheologijan, etnografijan i sijaližen šingotesen istorijan keradused), rajonan kul'turpert', čomamahtoiden lapsidenškol, kirjišt, rajonan läžundkodi. Opendusen aluzkund om Sämžan keskškol. Profškol nomer 54 radoi vll 1989−2014 (ende oli Kadnikovan profškolan filial). Avtobusad oma kundaližeks transportaks žilon ümbrištos i rajoniden keskes.
Irdkosketused.
*


Suga Jošihide.
Jošihide Suga ("Suga Jošihide"; sünd. 6. tal'vku 1948, Ogati, Akitan prefektur, Japonii) om japonijalaine politikanmez', 63. da nügüdläine Japonijan päministr (16.09.2020—), 99. ohjastusen pämez'. Om Japonijan liberaliž-demokratižen partijan lideraks vn 2020 sügüz'kun 14. päiväspäi. Vajehti Sindzo Abed nenil radsijil.


Gaziantep.
Gaziantep (mugažo turkan kelel, virktas [ɡaːˈziantep], eziauguine "Antep"-nimi [anˈtep] om oficialitoi vspäi 1928) om lidn da agj Turkanman suves. Se om valdkundan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, suvipäivnouzmaižen Turkanman ekonomine keskuz.
Istorii.
Severz'-se amuižid eländpunktoid om lidnan ümbrištos. Lidnuz Gaziantepan keskuses om udessaudud Vizantijan imperijan aigan 6. voz'sadas. "Antep"-nimituz sündui Keskaigan. Ližatihe "Gazi"-prefiksad («vägestai») lidnan nimitushe vl 1921 satusekahan borcuindan tagut francižid okkupantoid vaste. Sen aigtegon jäl'ghe armenijalaižed kändihe pagenikoikš, ende hö otiba znamasišt palad lidnan ristitištos. Vll 2012 i 2016 lidn oli alištunu bombatakale koume kerdad.
Gaziantep šingotase surel tegimištzonal znamasiženke irdpol'ženke torguindanke, muilan pästandal i mašinal tehtud kouroiden tehmižel, turizmal, penil torguindedheotandoil. Maižanduzrajonan keskuz (olivanpud, vinmarj, fistaškad).
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Tavr-mägisel'gan suvižil pautkil, 850 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Sirijan röunhasai om 50 km suvhe, Keskmeren randhasai om 120 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal.
Eläjad.
Vl 2010 agjan eläjiden lugu oli 1 700 763 ristitud. Vspäi 2013 lidnan i agjan ristitišt oma tazostadud, vl 2012 küläristitišt oti ühesandest. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Gaziantepan universitet radab vspäi 1987.
Edeline lidnan pämez' om Asim Güzelbei (), hän radoi vll 2004−2014.


Antverpen.
Antverpen ([ˈɑntˌʋɛrpə(n)], [ɑ̃vɛʁs]) om Bel'gijan lidn valdkundan pohjoižes, Flandrii-regionas. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Antverpenan agjan administrativine keskuz, Evropan kahtenz' surtte meriport. Oficilaline kel' om alaman kel'.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud 7. voz'sadal vai sen möhemba. Kuldan tondsija Amerikaspäi 16. voz'sadal. Vl 1920 lidn vastsi Kezaolimpiadan vändoid.
Antverpen šingotase meriportal, himižel tegimištol, diamantoiden ümbriradmižel i torguindal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase agjan päivlaskmas, Šel'd-jogen muugotil randoil. Matkad Alamaiden röunhasai om 15 km pohjoižhe, Brüssel'-pälidnhasai om 40 km suvhe.
Irdkosketused.
*


Nant.
Nant ([nɑ̃t]) om lidn da kommun Francijan päivlaskmas. Lidn om Pei-de-la-Luar-regionan i sen Atlantine Luar-departamentan administrativine keskuz. Valdkundan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, koumanz' finansine keskuz, videnz' meriport (Sen-Nazer-avanportanke), om «čomamahtoiden da istorijan lidn»-arvonke.
Istorii.
Eländpunkt mainitase Rimalaižes imperijas 3. voz'sadal meiden erad "Portus Namnetum"-nimitusenke, Gallijan namnetad-heimon amuine pälidn. Varmitihe lidnad seinäl 3.-4. voz'sadal, se alištui hristianizacijale sil-žo aigal. Bretanin gercogad valdoičiba lidnal. Vspäi 1488 se om Francijan palaks, jogiport meriportanno i sömtegimišt abutihe Nantale kazda.
Nant šingotase finansižeks keskuseks (sen birž om ühtenzoittud Parižan biržanke vl 1990), «Airbus»-kompanijan paloiden tegimel lendimiden täht, sauvondan kompanijoil, kreativižel industrijal, turizmal i meriportal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Luar-jogen Nant-sarel i oiktal kukhikahal randal tobjimalaz läz jogen lanktendad Atlantižhe valdmerhe, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Parižhasai om 342 km pohjoižpäivnouzmha.
Sokaz tahond levitase jogen vastrandal sen allüvialižes alangištos. Nant alištui paksuile sur'vezile, i saudihe kaičendsauvusiden kompleksad jogenno 20. voz'sadan augotišes, möhemba putkotadihe penid jogid. Luaran estuarii zavodiše lidnas i vedase 60 km valdmerennoks.
Eläjad.
Vl 2006 lidnan eläjiden lugu oli 282 853 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Kaik 949 316 ristitud elädas lidnaglomeracijas 3 302 km² pindal (2015).


Antal'j.
Antal'j ([anˈtalja]) om lidn da meriport Turkanman suvipäivlaskmas. Se om valdkundan kahesanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Antal'jan agjan administrativine keskuz.
Istorii.
Agjan territorii om elänzoittud amuižiš aigoišpäi. Eländpunktan aluz om pandud Pergaman car'kundan Attala II-carin käskön mödhe "Attaleia"-nimitusenke () vl 159 EME. Vl 133 meiden erad rimalaižed anastiba lidnad, se oli Adrian-imperatoran tal'veližeks rezidencijaks. Lidn mülüi Rimalaižhe imperijha, sid' Vizantijha. Sur' manrehkaiduz vei lidnad lanktushe 8. voz'sadal.
Turkad anastiba regionad 12.-13. voz'sadal, islam vajehti hristanuskondad lidnas. Mülüi Osmanan imperijha vspäi 1423, nimitusen nügüdläine variant om olmas siš-žo aigaspäi. Antal'j oli znamasižeks meriportaks Keskaigan, orjiden torguz radoi. Vll 1919−1921 lidn oli okkupiruidud italijalaižil pordaigaližešti. Kändihe Turkanman kaikiš surembaks turizman keskuseks 20. voz'sadan lopus.
Antal'j šingotase turizmal i sidodud sihe torguindal, meriportal, tekstilin i nahkan tegimištol. Maižanduz om olmas lidnas ümbri amussai. Nened aigtegod oleldas lidnas: «Kuldaine apel'sin»-kinofestival', Rahvahidenkeskeine letekuvapatshiden festival', Rahvahaližed borcuindan voibuižed voiš, futbol- i gandbolvändod, teatraližed lavastused.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Keskmeren randal, 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ankarhasai om 386 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha orhal vai 484 km avtotedme.
Klimat om subtropine Keskmeren. Tavran mäged kaitas viluspäi. Relätivine nepsuz vajehtase 55..65 procentad röunoiš vodes läbi. Hala i lumi oma harvad lujas. Kül'bendsezon vedase semendkun keskespäi kül'mkun augotižhesai. Voden keskmäine lämuz om +17 C°. Paneb sadegid 1120 mm vodes, niišpäi vaiše 52 mm semendkus-sügüz'kus.
Eläjad.
Vl 2010 lidnan kaikenaigaižiden eläjiden lugu oli 1 001 318 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', otab agjan pol't. Lidnan ühthine ristitišt om läz 2 millionad kezaaigan, turistoiden tulendan tagut. Kaks' universitetad.
Avtobusad, tramvaid, kiruhtramvaid da maršruttaksid-dolmušad oma kundaližeks transportaks lidnas. Velotehuziden verk om sur'. Raudted ei ole. Rahvahidenkeskeine civiline Antal'j-lendimport ("AYT", 35,5 mln passažiroid vl 2019) sijadase 13 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Evropan äjihe lidnoihe (Venäman, Saksanman i Suren Britanijan lidnad päpaloin) i Lähižen Päivnouzmman lidnoihe, reisiden enambuz oma sezonižed i čarterad.
Edeline lidnan pämez' om Menderes Türel, hän radoi vll 2014−2019.
Irdkosketused.
*


Tihuan.
Tihuan ([tiˈxwana], anglijan kelen virkand: [tiːˈ(h)wɑːnə]) om lidn da municipalitet Meksikan lodehližes čogas. Se om Alakalifornii-štatan kaikiš suremb lidn, valdkundan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe. Sädab aglomeracijad AÜV:oiden San Diego-lidnanke, miččen keskuz sijadase 25 km pohjoižhe-lodeheze.
Istorii.
Eländpunkt mainitase vl 1829 kuti Tihuan-rančo (kabjživatferm) sada nellikkilometrad pindal. Nimituz om sijaližen kumijai-rahvahan vajehtadud "tivan"-sana «mererand». Vl 1848 Tihuanan territorii kändihe röunmaks. Vl 1864 lidnan ohjastuz i käskuzkund oliba sätud. Lidn om registriruidud oficialižikš vn 1889 11. päiväl semendkud, se lugese alusenpanendan dataks. Municipalitet om tehtud vl 1925.
Tihuan šingotase AÜV:oiden da Meksikan äiluguižil ühthižedheotandoil ("makiladorad") i ühthekeradamižen tegimil neniš sarakoiš: medicinine tehnik (lider kontinental), elektrotehnik i kodielektronik, avtosauvomine da avtoiden palad, aerokosmine mašiništ (Airbus), sauvondmaterialad, sömtegimišt. Turizm röunmanno, AÜV:oiden kellkeskused ratas lidnas mugažo.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase štatan lodehes, 0..500 m korktusil, 31 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Tünen valdmeren rand om lidnas, no lidnan keskuz om saudud 15 kilometras päivnouzmha sišpäi. Reljef om koverikaz: kan'jonad, kukhad, mäged. Tihuan-jogi (, 159 km pitte) läbitab lidnad päivnouzmaspäi lodeheze i lankteb valdmerhe San Diegon territorijal, sen vedhuz reguliruiše.
röun sijadase ani pohjoižhe lidnaspäi, Tihuanan röun vedase pidust sidä 25 kilometrad. Ezilidnad: Rosarito 15 km suvipäivlaskmha, Tekate 20 km päivnouzmha. Matkad Ensenad-porthasai — 70 km suvhe, štatan administrativižhe Mehikali-keskushesai om 145 km päivnouzmha orhal vai 177 km avtotedme, Mehiko-pälidnhasai om 2300 km suvipäivnouzmha orhal vai 2765 km avtotel.
Eläjad.
Vn 2010 Meksikan rahvahanlugemižen mödhe lidnan municipalitetan eläjiden lugu oli 1 589 683 ristitud 1239 km² pindal. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kaik 2,1 mln ristituid elädas ezilidnoidenke (2019). Läz 5 mln eläjid om AÜV:oiden San Diego-lidnanke.
Potencialižiden emigrantoiden AÜV:oihe valu kaikes miruspäi lopiše lidnas, ka sen ristitišt ližadub teravas. Sil-žo aigal amerikalaižed tuldas Tihuanha millionad kerdoid vodes, hö sirtas elämhä (no ei rata) lidnas mugažo madaloiden arvoiden tagut kacmata ogerusiden surhe lugumärha.
Transport.
Avtobusad, kiruhavtobusad i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Kiruhtramvain jono ühtenzoitab San Diegonke. Lidn om znamasine avtoteiden hab Meksikan südäirajonihe da tagaz.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Tihuan-lendimport Abelardo Rodriges-jenaralan nimed ("TIJ", 8,9 mln passažiroid vl 2019) sijadase lidnan pohjoižpäivnouzmas, 300 metras AÜV:oiden röunaspäi. Tehtas passažirreisid Meksikan äjihe lidnoihe, om jügureisid AÜV:oihe.


Sendai.
Sendai, oficialižikš Sendai-lidn (japonan kelel: 仙台市 [seꜜndai], vepsän kirjamil: "Sendai-si") om Japonijan kaks'toštkümnenz' surtte lidn, Mijagi-prefekturan administrativine keskuz. Se om Tohoku-regionan kaikiš suremb lidn.
Istorii.
Lidnan territorii oli elänzoittud 20 tuhad vozid tagaz völ. Eländpunktan aluz om pandud vn 1600 tal'vkus Date Masamune-feodalan-daimön lidnuseks. Hänen irdoiden plan om kaičenus tähäsai lidnan keskuzpalas. «Sendai»-nimitusen augotižlibund ei ole sel'ged.
Vl 1887 raudtejono ühtenzoiti Sendaid Tokionke. Sendai sai oficiališt lidnan statusad vn 1889 1. päiväl sulakud nügüdläižen municipaližen sisteman sädandan jäl'ghe. Tohokun imperatorine universitet zavodi radod vl 1907. Toižen mail'mansodan aigan lidn oli alištunu bombardiruindale sodavägil vn 1945 10. päiväl heinkud, lidnan keskuzpala oli muretud, 2755 eläjad pölištuihe.
Sendai šingotase torguindal, openduzkeskuseks (seičeme universitetad), turizmal (2,2 mln tulijoid vl 2016). Valdkundan äiluguižiden korporacijoiden palakundad ratas lidnas, regionan elektroenergetikan edheotandoiden päfaterad sijadasoiš Sendaiš mugažo. Sendain meriport om saudud 10..15 kilometras päivnouzmha lidnan keskusespäi, toine om kalanpüdandan port Siogam-lidnas ani pohjoižpäivnouzmha.
Geografijan andmused.
Lidn seižub Tünen valdmeren lodehližel randal, sijadase Honšü-saren pohjoižpäivnouzmas, 57 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Sendain territorii om kattud sambnuzil vulkanoil, kaikiš korktemb čokkoim om Funagat-mägi (1500 m ü.m.t.). Ou-mäged oma lidnan päivlaskmaižeks röunaks. Hirose-jogi ("Hirose-gava" 45 km pitte) läbitab lidnad. Luja Mijagin manrehkaiduz oleskeleb lidnan mererandanno kerdan 25..40 vodes, jäl'gmäižed mugomad oliba vll 1978, 2005 (7,2 magnitudanke) i 2011 (magnitud 8,9, 10-metriženke cunaminke). Matkad Tokio-pälidnhasai om 325 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal vai kaks' časud kiruhraudtel.
Klimat om valdmeren subtropine neps. Heinkun da elokun keskmäine lämuz om +22..+24 C°, vilukun da uhokun — +1..+2 C°. Voden keskmäine lämuz om +12 C°. Paneb sadegid 1240 mm vodes, sidä kesken enamba kezakus-sügüz'kus (138..218 mm kus). Tal'vkul-uhokul paneb 26..48 mm kus. Voib paneškata lunt tal'vel, absolütine minimum om −11,7 C°.
Sendai-lidn jagase videks administrativižeks rajonaks ("ku"). Aob-rajon ("Aoba") om administrativižeks keskuseks.
Eläjad.
Vl 1999 lidnan ristitišt ületi millionad. Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 1 052 147 ristitud. Läz 10 tuhad verazmalaižid. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Aigtegod: prefekturan Dontosai-festival' (vilukus), Sendai (Aoba) macuri-festival' (kevädel), Tanabata-festival' (elokus), Irdaližen džazan festival', Mitinoku-Josakoi-kargfestival', pidatusen Starlight-aigtego («Tähthiden vauktuz»). Vspäi 2001 Rahvahidenkeskeine pianonvändajiden da violižnikoiden konkurs mäneb Sendaiš.
Transport.
Avtobusad da ezilidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Vspäi 1987 metro radab lidnas (vspäi 2015 om 2 jonod, 30 stancijad, 28 km ted). «Tohoku Sinkansen»-kiruhraudten (om saudud vodele 1982) Sendai-stancii sijadase Aob-rajonas. Ehtatimed ühtenzoittas meriportad Tomakomai- i Nagoi-lidnoiden portoidenke.
Rahvahidenkeskeine civiline Sendai-lendimport ("SDJ", 3,1 mln passažiroid vl 2015) sijadase lähižes Natori-lidnas, 7 km suvipäivnouzmha raudteekspressal mererandannoks. Sišpäi tehtas reisid Azijan pälidnoihe (Pekin, Šanhai, Seul, Taibei, Bankok), mugažo Japonijan järedoihe lidnoihe.
Irdkosketused.
*


Manaus.
Manaus (mugažo portugalijan kelel, virktas [mɐˈnaws], [mɐˈnawʃ], [maˈnaws]) om millionerlidn da municipalitet Brazilijan pohjoižes-lodehes. Se om Amazonas-štatan administrativine keskuz da sen kaikiš suremb lidn, valdkundan seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii.
Eländpunktan aluz om pandud vn 1669 24. päiväl redukud kut San-Žoze-du-Riu-Negru-fort (lidnuz,) indejalaižiden manoa-heimon mal. Enamba voz'sadad žilo senno oli civilizacijan üks'jäižeks sareks ümbrištos. Vl 1832 udesnimitihe nügüdläižikš kadonuden sodoiden da assimiläcijan tagut manoa-heimon mödhe. Sai lidnan statusad vl 1848 -nimitusenke, kätihe Manausaks kaikenaigaižikš vn 1856 sügüz'kus.
Vll 1879−1912 lidn sai mail'man tetabut kaučuksäruläžundan tagut, tramvailikund oli olmas. Sid' kaučukan arvod kändihe odvikš, satusekaz aig tuli lophu, ristitišt poleni lujas. Anttihe municipalitetan statusad vl 1939. Toižen mail'man sodan jäl'ghe, konz Japonijan satused sodas Tünel valdmerel ližaduiba kaučukan arvoid, ka lidnan udessündutamine zavodihe kaičenus šingotadud infrastruktural. Vl 1957 valdkundan ohjastuz lahjoiči lidnale joudjan ekonomižen zonan statusad pid'oitelemha sidä, i vitkos, no Manausan ižanduz tegihe vägevaks da äisarakoližeks.
Manausan ižandusen alused oma mecan ümbriradmine, elektronikan pästand (mobiližed telefonad) i kivivoihimii. Lidn om kaiken sur'kulun Amazonasan basseinan torguind-, finansine da tegimištol'ne keskuz. Ekoturizm šingotase lidnan ümbrištos, londuseližen kaučukan i braziližen päkhmen keradandad oma siš tähäsai.
Geografii da klimat.
Lidn sijadase Amazonasan alangištos, Riu Negru-jogen lanktendanno sihe huralpäi, 92 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Brazilia-pälidnhasai om 1930 km suvipäivnouzmha orhal vai 3414 km avtotedme.
Klimat om mussonižen i ekvatorialižen röunal.
Municipalitet jagase kümneks nimitadud rajonaks. Niišpäi kaikiš suremb om Manaus-rajon 10 937 km² pindanke, no vaiše 24 854 ristitud (2010) elädas sen territorijal.
Eläjad.
Vl 2010 Brazilijan rahvahanlugemižen mödhe 1 802 014 ristitud elihe lidnas, štatan pol'. Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 1 861 838 ristitud, lidnaglomeracijan — 2 283 906 ristitud (2,6 mln vl 2019, 11. sija valdkundas).
Eläjiden tobj pala om katolikad, protestantizman äjad jumalankodikundad oma olmas lidnas mugažo.
Transport.
Erazvuiččen suruden avtobusad oma kundaližeks transportaks. Manausan port sättub i kožub merilaivoiden täht, hot' om pol'tošt tuhad kilometrid Atlantižhe valdmerhesai.
Rahvahidenkeskeine civiline «Manaus — Eduardu Gomeš»-lendimport ("MAO", 3,1 mln passažiroid vl 2019, koumanz' valdkundas jüguiden ümbriradmižen mödhe — 117,7 tuh. tonnoid vl 2019) sijadase 14 km pohjoižhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Brazilijan äjihe lidnoihe, Majamihe, jügureisid Latinižedme Amerikadme, Majamihe i Lüksemburgha.
Irdkosketused.
*


Raipur.
Raipur (mugažo anglijan kelel, virktas [ˈraɪpʊr], "Rājapura") om lidn Indijan päpalan keskuzpalan päivnouzmas. Se om Čhattisgarh-štatan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, štat om sätud vn 2000 kül'mkus.
Istorii.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Rama Čandra-kunigahal 14. voz'sadan lopus. Vanhan lidnusen da toižiden sauvusiden jändused oma kaičenus lidnan suves.
Raipur šingotase štatan ižandusen keskuseks: cementtegimil ezilidnoiš, kivenümbriradmižel (mramor, ozrikkivi), tekstiližel sarakol, sömtegimištol, maižanduzprodukcijan torguindal, šellakan tehmižel. Risan kazvatandan rajon levitase Mahanadi-jogen alangištos päivlaskmha lidnaspäi. Štatan üläopendusen da tedon keskuz: Indijan kuden institutan i viden privatižen universitetan palakundad, kuz' valdkundališt universitetad, seičeme profkolledžad.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase štatan keskuzpalas, 298 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Maikal-kukhad zavodisoiš lodeheze lidnaspäi. Čhota Nagpur-mägitazangišt om pohjoižpäivnouzmha Raipuraspäi. Matkad Delihesai om 930 km lodeheze-pohjoižhe orhal vai 1230 km avtotedme.
Klimat om tropine kaks'sezonine. Semendkun kesklämuz om +34 C°, tal'vkun — +19 C°. Voden keskmäine lämuz om +26 C°. Paneb sadegid 1265 mm vodes, vihmsezon oleskeleb kezakus-sügüz'kus (195..357 mm kus).
Eläjad.
Vn 2011 Indijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 785 829 ristitud, vl 2001 — 605 131 ristitud. Läz 1 mln ristituid elädas municipalitetas (štatan nell' procentad) 226 km² pindal. Kirjutamižmahtuz — 86,9% (2011).
Edeline lidnan pämez' om Pramod Dabi ("Pramod Dubey"), radoi vll 2015−2019.


Fukuok.
Fukuok, oficialižikš Fukuok-lidn (japonan kelel: 福岡市 [ɸɯ̥kɯokaꜜɕi], vepsän kirjamil: "Fukuoka-si") om Japonijan lidn da port Japonijan meren suvipäivlaskmaižel randal (sijaline Genkai-meri). Se om valdkundan kahesanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Fukuokan prefekturan administrativine keskuz. Küšü-saren kaikiš suremb lidn, toine om lähine Kitaküšü-lidn, miččenke sädab lidnaglomeracijad.
Istorii.
Na-port (, 儺ノ津, なのつ) radoi nügüdläižen lidnan territorijal 6. voz'sadaspäi. Se oli «verajaks kontinentha», vedihe torguindad Kitainke i Korejanke, oigetihe sur'oigenuzid da torgovanoid. Nimitaškanzihe tahod "Hakat:aks" 11. voz'sadaspäi. Kaks'kümnekilometrine sein kaks'-koume metrad kortte oli saudud mererandal vll 1276−1277 mongoližen londan jäl'ghe, rušihe vaiše 1930-nzil vozil. Hakat-nimituz om kaičenus raudtestancijan i portan nimes, lidnrajonas, kelen paginas.
Vl 1601 Kuroda-heimon pämez' sauvoi lidnust i nimiti sidä Fukuok:aks heimon kodiman mödhe Bidzen-agjas (nüg. Okajaman prefekturas). Vl 1889 lidn sai oficiališt statusad Fukuok-nimenke, sil-žo vodel raudte tuli lidnha. Panihe lidnha Küšü-regionan ohjandusen aluzkundad 1930-nzil vozil, hot' Fukuok oli penemb mi Nagasaki i Kumamoto. Jagatihe lidnad seičemeks rajonaks vl 1972.
Fukuok šingotase Hakat-meriportal, holitišiden sferal, üläopendusen keskuseks (Küšün universitet, Fukuokan naižuniversitet, seičeme privatišt universitetad, kahesa profkolledžad). Peniden kompanijoiden äjuz abutab korporacijoile logistikan i korktoiden tehnologijoiden sferas. Jüged tegimišt radab lähižen Kitaküšü-lidnan ümbrištos. Fukuok om satusekahan rahvahidenkeskeižen mahtusen kodvindsija toižen Japonijan täht.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase Küšü-saren pohjoižrandal, om ümbärtud korktoil mägil. Naka-jogi ("Nakagava") jagab lidnan kahteks palaks: Hakat (torguindrajon) i Fukuok (administrativine i azjaline pala). Matkad Tokiohosai om 1100 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha.
Klimat om valdmeren subtropine neps. Heinkun da elokun keskmäine lämuz om +27..+28 C°, vilukun da uhokun — +7 C°. Voden keskmäine lämuz om +17 C°. Paneb sadegid 1620 mm vodes, sidä kesken enamba semendkus-sügüz'kus (144..280 mm kus). Tal'vkul-uhokul paneb 60..70 mm kus. Hala i lumi oleskeldas tal'vel lujas harvoin, absolütine minimum om −8,2 C°.
Fukuok-lidn jagase seičemeks administrativižeks rajonaks ("ku"). Tüo-rajon ("中央区", sinine) om administrativižeks keskuseks.
Eläjad.
Vl 1975 lidnan ristitišt ületi millionad. Vl 2005 lidnan eläjiden lugu oli 1 401 279 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Verazmalaižiden lugumär ližadub teravamb mi Tokios eskai.
Transport.
Avtobusad da ezilidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Vspäi 1981 metro radab lidnas (vspäi 2005 om koume jonod, 35 stancijad, 30 km ted). Hakat-stancii (om saudud tošti vodele 2011) sijadase Hakat-rajonas, se om augstancijaks «Sanjo Sinkansen»- i «Küšü Sinkansen»-kiruhraudteiden täht. Ehtatimed ühtenzoittas meriportad Korejan Pusan-lidnan portanke.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Fukuok-lendimport ("FUK", 21 mln passažiroid vl 2015) sijadase ani päivnouzmha Hakat-raudtestancijaspäi. Lendimportaspäi tehtas reisid Azijan äjihe surihe lidnoihe, AÜV:oihe (Guam, Gonolulu), tehtas sezonreisid Hel'sinkihe, mugažo Japonijadme.
Irdkosketused.
*


Kiss.
«Kiss» («čoksaiduz» anglijan kelespäi) om amerikalaine muzikgrupp. Gruppan aluz om pandud Nju Jork-lidnha vn 1973 vilukus. Om olmas tähäsai.
Grupp edestab pajoid glemrok- i šokrok-stiliš. Pajatab anglijan kelel.


Kalgari.
Kalgarin kart vl 2006 (tegimištzonad oma ozutadud ruskedsinižel)
Kalgari ([ˈkælɡ(ə)ri], francine virkand: [kalɡaʁe]) om Kanadan koumanz' surtte lidn. Se om Al'bert-provincijan kaikiš suremb lidn.
Vl 1988 lidn vastsi Tal'veližid Olimpižid vändoid.
Istorii.
Indejalaižed elädas lidnan territorijal enamba mi 11 tuhad vozid, nügüd'aigan ottas 4% lidnan ristitištos. Nened heimod eliba ani evropalaižiden tulendan edes: Blekfut-konfederacii (Siksika, Kainai, Piikani), Nakoda, Tsuut'ina. Tahondan nimituz blekfut-kelel om "Mohkínstsis".
Eländpunktan aluz om pandud Bou- i Elbou-jogiden ühthejoksmusen randal vl 1875 kuti policijan "Fort-Brizbua"-post kaičemha karvanpramozlad i tahondad AÜV:oiden viskitorgovanoid vaste. Britanine Džeims Maklaud-polknik tariči udesnimitada eländpunktad šotlandižen Kalgari-lidnusen da žilon mödhe Mall-sarel, i nimituz om vahvištadud vl 1876. Vl 1883 raudte tuli Kalgarihe, i vn 1884 7. päiväl kül'mkud se sai municipalitetan, penen lidnan () statusad. Vspäi 1894 Kalgari om "siti"-statusanke («sur' lidn» anglijan kelespäi).
Kalgari šingotase kivivoin da londuseližen gazan samižen biznesal, opendusen da tervhudenkaičendan holitišil, turizmal (3,1 mln tulijoid vodes), kebnal tegimištol, kivivoihimižil tegimil, telekommunikacijan i raudtetransportan kompanijoil. Lidn om ümbärtud kabjživatvodindan maižanduzrajonal.
Geografijan andmused.
Lidn sijadase provincijan suvipalas, 1045 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Bou-jogen (angl. i 587 km pitte, Gudzonan lahten bassein) keskjoksmuz läbitab lidnad lodehespäi suvhe. Elbou-jogi lankteb sihe oiktalpäi lidnan keskuzpalas. Matkad provincijan Edmonton-keskushesai om 280 km pohjoižhe orhal vai 295 km avtol, Ottav-pälidnhasai om 2880 km päivnouzmha orhal vai 3330 km avtotedme, röunhasai om 240 km suvhe.
Klimat om ven kontinentaline kuivahk päipaštokaz. Tal'vel sulasä oleskeleb paksus, läm' «šinuk»-tullei päzutab lidnalaižid viluspäi, om lujid lämuden vajehtusid päivesen aigan. Voden keskmäine lämuz om +4,1 C°, absolütine minimum oli −45 C°. Paneb sadegid 412 mm vodes, enamba semendkus-elokus (60..80 mm kus). Luja ragiž valegenke oleskeleb kerdan severziš-se voziš.
Kalgari jagase 14 valičemižümbrikoks (), vai enamba mi 200 susedkundaks ().
Eläjad.
Ristitišt ületi millionad 2000-nziden voziden lopus. Vn 2016 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 239 220 ristitud, vl 2011 — 1 096 833 ristitud. Läz 1,4 mln ristituid elädas ezilidnoidenke 5110,21 km² pindal (2016, 4. sija valdkundas).
Edeline lidnan pämez' om Devid Bronkonje (2001−2010, "David 'Dave' Thomas Bronconnier").
Transport.
Kundaline transport om avtobusad i kiruhtramvaid (Si-trein, angl. i).
Rahvahidenkeskeine civiline "Kalgari"-lendimport ("YYC", 18 mln passažiroid vl 2019) sijadase lidnan pohjoižpäivnouzmas. Sišpäi tehtas reisid Päivlaskmaižen Evropan i AÜV:oiden järedoihe lidnoihe, mugažo om äi reisid Kanadadme.


Sabata.
«Sabata» (, sana sanha «Hei sebranik... se om Sabata. Sinä om jo kolnu!») om vn 1969 italine fil'm vestern-žanras.


Murahaižed.
Murahaižed () oma gavediden sugukund. Siš om 14 tuhad erikoid, mülütadas niid 485 heimho (sidä kesken kadonuzid).
Ümbrikirjutand.
Nene kundaližed gavedid jagadas koumeks kastaks: emäčud, ižačud i raderičud, jäl'gmäižed oma suugitomad. Elädas kanzoil pezoiš-"muražmätoiš", tehtas niid mahuses, pun südäimes, kividen al.
Elädas kaikil kontinentil päiči Antarktidas, no enamba tropikoiš. Ottas kuivmaživatoiden biomassan kümnendest-nelländest. Sötlesoiš kazmusiden südäivedel, saduntravijoil gavedil.


Nüksenic.
Nüksenic () om Venäman žilo da küläkund Vologdan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Nüksenican rajonan administrativine keskuz da kaikiš suremb eländpunkt.
Istorii.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1619. Žilo om nimitadud penen Nüksenic-jogen mödhe () i om saudud sen jogensus ümbri. Jogen nimituz korreliruib pohjoižsaamen "njukča"-sananke («joucen»).
Šingotihe «Moskv — Arhangel'sk»-torguindvezitenno. Mülüi Suren Ustügan makundha 19. voz'sadal. Rajonkeskuz vs 1931 heinkun 30. päiväspäi kahten rajonan ühtištusen jäl'ghe: Suhonan (keskuz oli Gorodiščn-žilos) i Kokšen'gan (Tarnogan Lidnut-keskusenke).
Nüksenican küläkund oli olmas vspäi 2006. Municipaline «Nüksenskoje»-ühtnik om sätud vn 2009 8. päiväl sulakud nellän küläkundan ühtištusel: Nüksenican, Bobrovskojen, Krasavinon i Uftügan.
Nüksenic šingotase valdkundaližil holitišil, gazanveimen i kivivoiveimen holitusel, argvoin tegimel, mecan varhapanendal.
Geografijan andmused.
Žilo sijadase rajonan keskuzpalan päivlaskmas, Suhon-jogen alajoksmusen hural randal (). Nüksenic-jogi lankteb Suhonha, se sädase kahten penen jogen ühthejoksmusel i jokseb vaiše viž kilometrad. Matkad agjan Vologd-pälidnhasai om 278 kilometrad suvipäivlaskmha orhal vai 310 km «Vologd — Sur' Ustüg»-avtotedme. Lähembaine lidn om Tot'm 96 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 106 km avtol.
Klimat om ven kontinentaline, tal'vel kaikiš lujembad kirjutadud pakaižed agjas oleliba žilos, absolütine minimum om −51,3 C°.
Kaik 3 žilod, 44 küläd i 1 futor mülüdas municipaližhe ühtnikha Nüksenican ližaks. Ühtnikan pind om 2986,47 km².
Eläjad.
Vl 1959 žilon ristitišt oli 2 067 eläjad. Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 4 407 ristitud (kaikiš suremb ristitišt), vl 2010 — 4 271 ristitud, rajonan ristitišton kaks' videndest. Municipaližen ühtnikan ristitišt oli 6 144 eläjad vl 2010.
Ortodoksižen hristanuskondan ph. Agapit Markušalaižen puine jumalanpert' om saudud vl 2008.
Nened büdžetižed aluzkundad oma žilos: rajonan kodirandantedištandmuzei, veroližen rahvahankul'turan keskuz, lapsiden sportškol. Opendusen aluzkund om Nüksenican keskškol. Fizkul'turiž-tervehtandkompleks štargundlavanke i stadion oma saudud «Gazprom»-kompanijal.
Avtobusad oma kundaližeks transportaks žilon ümbrištos i rajoniden keskes, avtobusstancii radab. Ehtatim ühtenzoitab Suhonan randoid žilon keskusenno, avtotesild Suhonas päliči om saudud 2 km päivlaskmha žilospäi. Lendimport om saudud žilos vl 1946, se eile kävutandas passažirreisiden täht pahan olendan tagut. Passažirühtenzoituz Suhonadme oli olmas 1960-1990-nzil vozil.
Irdkosketused.
*


Hellveto.
Hellveto oli pol'šanmaine muzikprojekt, se edesti muzikad blekmetal i paganmetal-stiliš.
Projektan aluz oli pandud Ostrolenk-lidnha vl 1995. Üks'jäine ühtnii oli Filip Mrovinski () — pään', gitar, basgitar, koskimsoitod, bangsoitod. Vspäi 2012 projekt jätkustub «Neoheresy»-nimitusenke.


Blakagir.
Blakagir om pol'šanmaine muzikprojekt, se edestab muzikad blekmetal, paganmetal i ambient-stiliš.
Projektan aluz om pandud Ostrolenk-lidnha vl 1998. Üks'jäine ühtnii om Filip Mrovinski () — än', gitar, basgitar, koskimsoitod, bangsoitod.


Burzum.
Burzum ([ˈbʉ̀rtsʉm], anglijan virkand: [ˈbɜːrzəm]) om norvegine muzikprojekt, se edestab muzikad blekmetal i ambient-stiliš.
Muzikgruppan aluz om pandud Bergen-lidnha vl 1991. Nügüd'aigan üks'jäine ühtnii om Varg Vikernes — än', sanad, gitarad, basgitar, bangsoitod, koskimsoitod (sintezator). Edestai eläb Francijas voziden 1994−2009 türmadusen jäl'ghe.
Gruppan nimituz om sätud «burz»-sanaspäi ("pimeduz"). Se sana om ottud Dž. Tolkinan «Renghiden tobmudenpidai»-trilogijan «mustas paginaspäi» — ratud kelespäi.


Mayhem.
«Mayhem» om norvegine muzikgrupp, se edestab muzikad blekmetal-stiliš.
Grupp om tehnus Oslo-lidnas (Norvegii) vl 1984.


Veldes.
Veldes om slovenine muzikprojekt, se edestab muzikad atmosferine blekmetal-stiliš akustižen gitaran i fortepjanon vändonke.
Muzikgruppan aluz om pandud Bled-lidnha vl 2012. Üks'jäine kaikenaigaine ühtnii om Tilen Šimon — muzikan kirjutai, än', soitoiden enambuz. Severz'-se kuctud muzikantoid ühtnedas änetusihe.


Persijan kel'.
Persijan kel' vai Farsi (ičeze nimituz: زبان فارسی [zæ'bɒːne fɒːr’siː]) om üks' indoevropižiš kelišpäi. Se om Iranan, Afganistanan (dari) i Tadžikistanan (tadžikan kel') valdkundkel'.
Pagižijoiden lugu om läz 110 millionad ristituid (2019).


In Red Moon.
In Red Moon («Rusttas Kudmaižes» anglijan kelespäi) om meksikaine muzikprojekt. Se edestab muzikad avant-garde blekmetal-stiliš.
Muzikgruppan aluz om pandud Puebl-lidnha vl 2015. Üks'jäine kaikenaigaine ühtnii om "Lord Morwan" (Francisko Otero) — än', gitar, basgitar, koskimsoitod, bangsoitod.


Filip Mrovinski.
Filip Mrovinski (; psevdonim om L.O.N.) om pol'šanmaine muzikant, neniden projektoiden alusenpanii: Hellveto, Blakagir, Winds of Garden, Neoheresy.