sametingsmelding_om_samisk_barnehagetilbud_-_sa_rsamisk.pdf.xml

Saemiedigkiebïevnese saemien maanagïerte-faalenassen bïjre	Sámediggedieđáhus sámi mánáidgárdefálaldaga birra
Ávjovárgeaidnu 50	Ávjovárgeaidnu 50
9730 Karasjok / Kárášjohka	9730 Karasjok / Kárášjohka
samediggi@samediggi.no	samediggi@samediggi.no
www.saemiedigkie..no	www.samediggi.no
Saemiedigkie 2013	Sámediggi 2013
1. låhkoe	1. almmuhus
Åvtebielieguvvie:	Ovdasiidogovva:
Marie Louise Somby	Marie Louise Somby
Sisvege	Sisdoallu
AALKOE ����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������� 5	SÁMI MÁNÁIDGÁRDEFÁLALDAT... 10
MIERIEH �������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������� 11 SAEMIEDIGKIERAERIEN POLITIHKELES BETNIE... 11 LAAKH JÏH KONVENSJOVNH... 11 SAEMIEDIGKIEN AARVOEVÅAROME... 12 SAEMIEDIGKIEN RÅÅLLA, DÏEDTE JÏH FAAMOE... 13	RÁMMAT... 11 SÁMEDIGGERÁĐI POLITIHKALAŠ GEAĐGEJUOLGI... 11 LÁGAT JA KONVENŠUVNNAT... 11 SÁMEDIKKI ÁRVOVUOĐĐU... 12 SÁMEDIKKI ROLLA, OVDDASVÁSTÁDUS JA VÁLDI... 12
BARKOESUERKIEH �����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������17 BARKOESUERKIE 1 – MAANAGÏERTEN SISVEGE... 17 BARKOESUERKIE 2 – GÏELESKREEJREME MAANAGÏERTESNE... 19 BARKOESUERKIE 3 - GÏELEBIESIEMAALLH... 23 BARKOESUERKIE 4 – DÅÅRREHTIMMIE SAEMIENGÏELEN BARKIJIJSTIE... 24 BARKOESUERKIE 5 – PEDAGOGELES DALHKETJH JÏH STÅÅKEGAEVNIEH... 27 BARKOESUERKIE 6 – LAAVENJOSTOE JÏH EKTIEDIMMIE HÏEJMEN, MAANAGÏERTEN JÏH SKUVLEN GASKEM... 30	ÁŊGIRUŠŠANSUORGGIT... 16 ÁŊGIRUŠŠANSUORGI 1 - MÁNÁIDGÁRDDI SISDOALLU... 16 ÁŊGIRUŠŠANSUORGI 2 - GIELLAMOVTTIIDAHTTIN MÁNÁIDGÁRDDIS... 18 ÁŊGIRUŠŠANSUORGI 3 – GIELLALÁVGUNMODEALLAT... 21 ÁŊGIRUŠŠANSUORGI 4 - SÁMEGIELAT BARGIID REKRUTTEREN... 22 ÁŊGIRUŠŠANSUORGI 5 - PEDAGOGALAŠ ÁVDNASAT JA DUHKORASAT... 25 ÁŊGIRUŠŠANSUORGI 6 - OVTTASBARGU JA OKTAVUOHTA RUOVTTU, MÁNÁIDGÁRDDI JA SKUVLLA GASKKA... 29
EKONOMELES JÏH REERELES KONSEKVENSH ���������������������������������������������������������������������������������������������������������������33	EKONOMALAŠ JA HÁLDDAHUSLAŠ VÁIKKUHUSAT... 31
Aalkoe	Álggahus
Bïevnesen aajkoe lea Saemiedigkie sæjhta aktem bijjemes politihkem hammoedidh maanagïertesuerkesne, mij sæjhta otnjegem vuesiehtidh jïh prinsihpeles gyhtjelassh saemien maanagïertefaalenassen bïjre tjïelkestidh.	Dieđáhusa duogážin lea ahte Sámediggi háliida hábmet bajimuš politihka mánáidgárdesuorgái mii lea čujuheaddji ja čielggada prinsihpalaš beliid sámi mánáidgárdefálaldaga ektui.
Dïhte barkoe daejnie bïevnesinie lea akte staeriedimmie dehtie aarebi bïevnesistie jaepeste 2005 ” Sametingsrådets melding om samiske barnehager ”.	Dán dieđáhusbarggu bokte ođasmahttit ovddeš dieđáhusa “ Sámediggeráđi 2005 dieđáhus sámi mánáidgárddiid birra ”.
Maanagïertepolitihken åejvieulmie Saemiedigkesne lea hijven byjjenimmiem sjugniedidh saemien maanagïertefaalenassen tjïrrh.	Sámedikki mánáidgárdepolitihka váldomihttomearrin lea háhkat buriid bajásšaddaneavttuid sámi mánáidgárdefálaldaga bokte.
Saemien maanagïertefaalenasse akte gaahpoeh faalenasse gaajhkide maanide jïh eejhtegidie mah dam vaajtelieh.	Sámi mánáidgárdefálaldat lea rabas fálaldat buot mánáide ja vánhemiidda geat háliidit.
Saemiedigkie sæjhta viehkiehtidh guktie saemien maanagïertefaalenasse lea nænnoes kvaliteeteste, jïh nuekies maanagïertesijjieh gååvnesieh.	Sámediggi áigu váikkuhit dan ahte sámi mánáidgárdefálaldagas lea alla kvalitehta ja ahte leat doarvái mánáidgárdesajit.
Saemiedigkie sæjhta aaj barkedh ihke dah mah maanagïertine berkieh dam daerpies maahtoem utnieh juktie saemien maanagïertefaalenassem vedtedh, jïh tjuara dåårrehtimmiem lissiehtidh saemiengïelen pedagogeles barkijijstie.	Sámediggi áigu maiddái bargat dan ala ahte mánáidgárddiid bargiin lea dat gelbbolašvuohta mii gáibiduvvo sámi mánáidgárdefálaldagaide ja sámegielat pedagogalaš olbmuid rekrutterema ferte hoahpuhit.
Dïhte barkoe maanagïertigujmie viehkehteminie dam saemien siebriedahkem evtiedidh saemiej jïjtsh vuajnoej, aarvoej jïh premissi mietie.	Áŋgiruššan mánáidgárddiid ektui lea mielde ovddideamen sámi servodaga sámi álbmoga iežas višuvnnaid, árvvuid ja eavttuid vuođul.
Daah leah vïedteldihkie dejpielasse jïh edtja mijjem båetijen aajkan ryöjredidh.	Dáin leat fakkit vássán áigái ja dat galget ráhkkanahttit min boahtteáigái.
Maanagïerti siebriedahkemandaate lea gaskem jeatjah, maanagïerte edtja aktem hokse-jïh lïerehtimmiebyjresem faalehtidh dejtie maanide lïerehtimmieaalteren nuelesne mij lea dan bööretjommese maanide. (Laake maanagïerti bïjre 2006).	Mánáidgárddi servodatmandáhta lea earret eará dat ahte mánáidgárdi galgá fállat vuollel skuvlaahkásaš mánáide dakkár áimmahuššan- ja oahppanbirrasa mas lea buoremus ávki mánnái (2011 mánáidgárdelága mielde).
Dan åvteste maanagïerte, seammalaakan goh skuvle, akte vihkeles bielie maanaj 18-jaepien lïerehtimmiebaeleste.	Danne leage mánáidgárdi seamma dásis skuvllain oassi máná 18- jagi skuvlavázzimis.
Maahtoe lea siebriedahken maadthvierhtie.	Gelbbolašvuohta lea servodaga vuođđo resursa.
Vihkeles saemieh jïjtje premisside biejieh lïerehtimmievuekide, guktie edtja learoevierhtieh evtiedidh jïh mij edtja sisveginie årrodh dejnie saemien institusjovnine goh maanagïerte jïh skuvle.	Deaŧalaš lea ahte sámit ieža bidjet eavttuid oahpahusmetodaide, oahpponeavvuid ráhkadeapmái ja sámi ásahusaid nugo mánáidgárddiid ja skuvllaid sisdollui.
Saemiedigkie sæjhta aktem politihkem evtiedidh mij sæjhta maanagïerti vihkeles byjjenimmieråållam	Sámediggi áigu ovddidit dakkár politihka mainna nannejuvvo mánáidgárddi deaŧalaš rolla buot mánáid bajásgeassimis.
Maanagïerth leah vihkeles maanaj evtiedæmman gosse gïele- jïh kultuvrelïerehtimmiem jïh identiteeteevtiedimmiem måjhtele.	Mánáidgárdi lea deaŧalaš máná ovdáneapmái go guoská giella- ja kulturoahppamii ja identitehta ovddideapmái.
Dan åvteste dle vihkeles abpe saemien siebriedahkese maanagïertide dåarjoehtidh.	Danne lea áŋgiruššan mánáidgárddiid ektui deaŧalaš olles sámi servodahkii.
Saemiedigkiebïevnese saemien maanagïertefaalenassi bïjre ållermaahta jïh digkede maam råållide jïh politihkeles faamojde Saemiedigkie edtja utnedh maanagïertegyhtjelassine.	Sámedikki dieđáhusas sámi mánáidgárdefálaldaga birra válddahuvvo ja guorahallojuvvo makkár rolla ja politihkalaš váldi Sámedikkis galgá leat mánáidgárdeáššiin.
Bïevnese tjelmide beaja barkoesuerkide, jïh våajnoes dorje mah haestemh mej uvte tjåådtje gosse barkeminie maanagïertide dan hijven darjodh goh gåarede.	Dieđáhusas biddjojuvvojit guovddážii áŋgiruššansuorggit ja dat oainnusmahttá makkár hástalusat leat ovddabealde barggus dan ektui ahte mánáidgárddit galget leat buoremus vejolaččat.
Daate gaajhkide maanagïertide feerhmie mah aktem saemien faalenassem Nöörjesne vedtieh.	Dát guoská buot mánáidgárddiide mat addet sámi fálaldaga Norggas.
Bïevnese lea dovne noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien maanagïertegyhtjelassi bïjre.	Dieđáhusas guoskkahuvvojit mánáidgárdeáššit mat gusket sihke davvi-, julev- ja máttasámi diliide.
Bïevnese ij sïjhth dejtie bijjemes politihkeles haestiemidie doehtedidh Saemiedigkien gïelepolitihkese aktene vielie sïejhme våaroemisnie, men vuesehte ” Saemiedigkiebïevnesasse saemien gïelen bïjre ”.	Dieđáhusas eai guoskkahuvvo Sámedikki bajimuš giellapolitihkalaš hástalusat eanet go oppalaččat, muhto dat bohtet ovdan Sámediggedieđáhusas sámegielaid birra.
Saemien jollebe ööhpehtimmie jïh dotkeme leah aaj akte barkoesuerkie Saemiedigkesne.	Sámi alit oahppu ja dutkan lea maiddái okta áŋgiruššansuorgi Sámedikkis.
Dan bïjre sïjhtebe aktem jïjtse bïevnesen darjodh.	Dan birra čállojuvvo sierra dieđáhus.
Saemiedigkiebïevnese saemien maanagïertefaalenassen bïjre ij edtjh råajvarimmieh meatan utnedh.	Sámediggedieđáhusas sámi mánáidgárdepolitihka birra eai galgga leat doaibmabijut.
Akte jïjtse dahkoesoejkesje sæjhta båetedh gusnie daate gïetesåvva.	Daid várás ovddiduvvo sierra doaibmaplána mas doaibmabijut gieđahallojuvvojit.
Jeatjah gaavhtan dle bïevnese ij bæjjese vaeltieh ulmieh jïh strategijh mah tjïelkelaakan våajnoes båetieh jeatjah bïevnesinie Saemiedigkesne.	Dieđáhusas eai guorahallojuvvo dakkár mihttomearit ja strategiijat mat čielgasit bohtet ovdan eará Sámediggedieđáhusain.
Stoerre jarkelimmieh orreme maanagïertesuerkesne jïh dennie jeatjah siebriedahkesne evteben bïevnesen mænngan.	Mánáidgárdesuorgi lea ollu rievdan ja servodat muđui maid maŋimuš dieđáhusa rájes.
Akte orre mieriesoejkesje maanagïerten sisvegasse jïh laavenjasside faamoem åadtjoeji mïetsken 1. b. 2006, jïh staeriesovvi 2011.	Ođđa rámmaplána mánáidgárddi sisdoalu ja doaimmaid birra bođii fápmui borgemánu 1. b. 2006 ja dat lea ođasmahttojuvvon 2011:s.
Reerenasse lea Stoerredigkiebïevnesem nr 41 buakteme kvaliteeten bïjre maanagïertesne (2008-2009).	Ráđđehus lea ovddidan stuorradiggedieđáhusa nr 41 mánáidgárddi kvalitehta birra (2008-2009).
Dah golme åejvieulmieh utnieh kvaliteetebarkose:	Das leat golbma váldomihttomeari kvalitehtabargui:
• seammavyörtegs jïh jolle kvaliteetem gorredidh gaajhkine maanagïertine	• Sihkkarastit dássásašvuođa ja alla kvalitehta buot mánáidgárddiin
• maanagïertem nænnoestehtedh goh lïerehtimmiesijjie	• Nannet mánáidgárddi oahppanarenan
• gaajhkh maanah edtjieh åadtjodh eadtjohkelaakan meatan årrodh aktene feerhmeles ektievoetesne	• Buot mánát galget beassat árjjalaččat searvat fátmmasteaddji oktavuhtii
Jaepien 2013 akte orre Stoerredigkiebïevnese sæjhta båetedh båetijen aejkien maanagïerten bïjre, mij gaskem jeatjah sæjhta vijriesåbpoe barkedh NOU:ine NOU:2012:1 Til barnas beste.	2013:s boahtá ođđa Stuorradiggedieđáhus boahtteáiggi mánáidgárddiid birra mii earret eará lea NOU:2012:1 Til barnas beste.
Ny lovgivning for barnehagene. ”	Ny lovgivning for barnehagene. ”
Saemiedigkie lea raerieh vadteme dovne orre Stoerredigkiebïevnesasse jïh orre laakide gusnie dïhte saemien perspektijve edtja gorresovvedh.	čuovvoleapmi. Sámediggi lea buktán árvalusaid sihke ođđa Stuorradiggedieđáhussii ja ođđa láhkaaddimii nu ahte sámi perspektiiva gozihuvvo.
Vijriesåbpoe dle Laake maanagïerti bïjre jaepeste 2006 jorkesamme, jïh sæjhta staeriesovvedh gosse barkoe stoerredigkiebïevnesinie lea illesovveme.	Dasto lea jagi 2006 mánáidgárdeláhka rievdaduvvon ja ođasmahttojuvvo dalle go bargu ođđa stuorradiggedieđáhusain lea loahpahuvvon.
Daan beajjetje maanagïertelohke htæjjaööhpehtimmie lea aaj jarkelimmesne, jïh daelie barkeminie aktine jïjtse mieriesoejkesjinie saemien maanagïertelohkehtæjjaööhpehtæmm an.	Dáláš mánáidgárdeoahpaheaddjioahppu lea maid rievdamin, ja sierra rámmaplána sámi mánáidgárdeoahpaheaddjioahpu várás lea ráhkaduvvomin.
Daah jarkelimmieh darjoeh guktie daerpies sjædta aktine orre saemiedigkiebïevnesinie, mij lea daan beajjetje maanagïertesuerkien bïjre.	Dát rievdadusat dagahit ahte lea dárbu ráhkadit ođđa sámediggedieđáhusa maid sáhttá čatnat dáláš mánáidgárdesuorgái.
Bïevnese edtja maanagïerten daerpiesvoetide vaestiedidh goh akte sjïehtesjamme, fryöjstehke jïh orrestimmeles institusjovne jolle kvaliteetine.	Dieđáhus galgá vástidit mánáidgárddiid dárbui searvvahuvvon, geasuheaddji ja ođđahutkan ásahussan main lea alla kvalitehta.
Tjuara maanagïertefaalenassem siebriedahkine jïh dej byjjenimmietsiehkiejgujmie ektine vuejnedh mah iktegisth leah stïeresne.	Mánáidgárdefálaldaga ferte geahččat servodaga ektui ja daid bajásšaddaneavttuid ektui mat áiggis áigái leat.
Dah byjngetje tsiehkieh saemien byjjenæmman jïh jieledevuakan jeerehtieh, dan åvteste tjuara jienebh ovmessie saemien siebriedahkh krööhkestidh.	Olggut eavttut mánáid bajásšaddamis ja eallimis rievddadit danne go leat iešguđege sámi servodagat maid ektui ferte láhčit.
Dan åvteste vihkeles staateles åejvieladtjh leah åehpies daejgujmie jïh dej haestemigujmie mah leah desnie.	Danne lea deaŧalaš ahte guovddáš eiseválddit dihtet daid birra ja daid hástalusaid birra mat leat.
Gelline dajvine saemieh leah unnebelåhkosne jïh eah dan våajnoes sjïdth goh dåehkie dennie gietskies siebriedahkesne.	Ollu guovlluin leat sámit unnitlogus ja danne eai leat nu álkidit oidnosis go joavku báikegottiin.
Gosse årroeminie dejnie dajvine gusnie gïele ij leah dan nænnoes dle dan åvteste gïerve gïelem utniehtidh, jalhts kultuvre annje maahta jielije årrodh fuelhkesne, slïektesne jïh saemiej gaskemsh.	Giela bisuhaneavttut go orru olggobealde guovlluid gos sámi giella lea nanus, leat danne váddásat, vaikko kultuvra ain sáhttá ge leat eallimin bearrašiid, sogaid ja sápmelaččaid gaskkas oppalaččat.
Aarebi saemien maanah hïejmen bijjiedimmine byjjenin, gusnie aaj maadtoeladtjh, neebnetjh, krist-eejhtegh jïh mænngan aaj klaassevoelph.	Ovdal bajásšadde sámi mánát ruovttus gos bajásgessojuvvojedje ja dan dahke fuolkkit, gáimmit, ristvánhemat ja maŋŋá maiddái luohkkáskihpárat.
Viehkine daejstie almetjijstie dle eejhtegh meehtin vihkeles åvteguvvieh veeljedh sijjen maanide.	Dáid olbmuid dihte lei vejolaš vánhemiin válljet deaŧalaš málliid mánáidasaset.
Gosse nommem, faadterh jïh laahkoeh veeljin meehtin sjïehtesjimmiem jïh identiteeteevtiedimmiem ovryöktesthlaakan stuvredh.	Nama, fáddariid ja sohkagullevašvuođa válljema bokte sáhtte sii stivret sosialiserema ja identitehta ovdáneami eahpenjuolggo vugiin.
Dej geerve almetji barkoe jïh darjomh lin dïhte mierie maanaj byjjenæmman, jïh dan åvteste maanah lin sjïehtesjamme geerve almetji veartenisnie.	Rávesolbmuid bargu ja doaimmat ledje rámman mánáid bajásšaddamii ja dieinna lágiin searvvahuvvojedje mánát rávesolbmuid eallimii.
Gosse maanah lin geerve almetjigujmie ektine jïh geerve almetjh åvteguvvine utnin, dellie nuepieh utnin aktem bijjiedimmiem åadtjodh mij dejtie bïhkedi.	Fysálaš lagašvuođa bokte rávesolbmuid bargui ja rávesolbmot mállen, ledje vejolašvuođat sajis normatiiva bajásgeassimii.
Daan biejjien jïjnje dehtie sjïehtesjimmeste jïh bijjiedimmeste lea institusjovnide sertiestamme goh maanagïerte jïh skuvle, aaj saemien siebriedahkesne.	Odne lea ollu sosialiseremis ja bajásgeassimis sirdojuvvon institušuvnnaide nugo mánáidgárddiide ja skuvllaide, maiddái sámi servodagas.
Daah institusjovnh sijjen aalkoem jïh aarvoevåaromem jeatjah siebriedahkeste utnieh.	Dáid ásahusaid vuođđu ja árvovuođđu leat vuolgá eará servodagas.
Dan åvteste akte haesteme jïjtsinie aktem saemien maanagïertefaalenassem bæjjese bigkedh, ij ajve tseegkemen gaavhtan, men aaj aktem saemien sisvegem hammoedidh.	Danne lea sámi mánáidgárdefálaldaga huksen iešalddis hástalus, ii dušše ásaheami ektui, muhto maiddái sámi sisdoalu hábmema ektui.
Aerpievuekie daajbaaletjen vööste sæjhta jarngesne årrodh daesnie.	Árbevierut ođđa áiggi ektui leat guovddážis.
Jis edtja dam seamma goerkesemieriem utnedh dle vihkeles såemies dïejvesh tjïelkestidh mah sijhtieh jarngesne årrodh bïevnesisnie.	Jos galggaš leat seamma rámma áddejumi ektui, de lea deaŧalaš čilget muhtun doahpagiid mat leat guovddážis dieđáhusas.
Laakesne maanagïerti bïjre, Saemiedigkien budsjedtesne jïh jeatjah tjaatseginie dïejvesh åtnasuvvieh, mejtie maahta joekehtslaakan toelhkedh.	Mánáidgárdelágas, Sámedikki bušeahtas ja eará dokumeanttain geavahuvvojit doahpagat mat sáhttet dulkojuvvot máŋgga láhkai.
Saemiedigkie sæjhta dan åvteste tjïertestidh guktie mijjieh daejtie dïejvesidie guarkebe.	Danne háliida Sámediggi čilget movt mii áddet dáid doahpagiid.
Saemiedigkien tjïelkestimmien mietie dle daate akte saemien maanagïerte / goevtese:	Sámediggi meroštallá čuovvovaš láhkai mii lea vuođđun sámi mánáidgárdái / ossodahkii:
Saemien maanagïerte akte maanagïerte mij nænnoestimmine vihtiestamme maanagïerte saemien gïelese jïh kultuvrese bigkie.	Sámi mánáidgárdin oaivvilduvvo dakkár mánáidgárdi mii lea njuolggadusaiguin mearduvvo sámi gillii ja kultuvrii. Mánáidgárdi gal
Maanagïerte edtja maanaj identiteetem goh saemieh nænnoestehtedh, viehkine saemien gïelem nuhtjedh jïh saemien kultuvrem leerehtidh.	bokte ahte ovdánahttit sámegiela geavaheami ja sámi kultuvrra gaskkustit. Mánáidgárddi - gárddi bargit hállet sámegiela ja doaibmagiella
Maanagïerte stuvresåvva aktede saemiengïelen pedagogeles barkoedåehkeste.	Guovdageaidnu, Gáivuotna, Loabát, Divttasvuotna ja Snoasa / Snåsa.
Barkijh maanagïertesne saemiestieh, jïh dïhte biejjieladtje barkoegïele lea saemien (Saemiedigkien budsjedte 2012).	Dieđáhusbargu lea sihke Sámedikki siskkáldas proseassa boađus, muhto maiddái sámi servodat lea searvvahuvvon.
Jaepien 1969 dïhte voestes saemien maanagïerte tseegkesovvi Guovdageaidnusne.	1969 ásahuvvui vuosttáš sámi mánáidgárdi Guovdageidnui.
Maanagïerte sijjiem utni 20 maanide aaltarisnie golme-tjïjhtje jaepieh.	Mánáidgárddis lei sadji 20 mánnái
Gåetie lij akte vadtese Norsk Folkehjelp ’ ste mij sïjhti maam akt saemide darjodh.	Visti lei Norgga Álbmotveahki
1980-jaepiej saemien maanagïerth bïehtsegin.	1980-logus boahtigohte sámi mánáidgárddit divdna.
Jienebh saemien maanagïerth bigkesovvin, jïh dïhte saemien mobiliseringe 1970-låhkoen aaj vuesiehti man vihkeles maanagïerth lin.	Ollu mánáidgárddit huksejuvvojedje, ja sámiid mobiliseren 1970-logus buvttii maiddái ovdan dan man
Mieriesoejkesje maanagïertese jaepeste 1996 vihkeles sjïdti dovne dejtie nöörjen jïh saemien maanagïertide.	Mánáidgárddiid 1996 rámmaplána
Dah digkiedimmieh 1960 jïh 1970-låhkoen lin mejtie lij saemie jallh ij, jïh mejtie edtji maanagïerth utnedh jallh ij.	mánáidgárddiide. Ságastallamiin 1960 ja 1970-loguin lei sáhka leat
1980-låhkoen lij maanagïertide jååhkesjamme, men daelie gihtjelgi gïese institusjovne lij.	mánáidgárddit vai eai. 1980-logus dohkkehuvvojedje mánáidgárddit,
Dïejvese saemie aktem jeatjah sisvegem åadtjoeji, jïh baakoem saemien maanagïerten uvte tjeeli, guktie daah maanagïerth dejtie saemien maanide sjïdtin.	ovddabeallái mánáidgárddi,
Seamma tïjjen dle dïhte nöörjen lij ålkone.	duhkorasat, sámi dávvirat, sámi
Maanah edtjin saemien kultuvrem lïeredh dan åvteste dïhte lij vihkeles.	Mánát galge oahppat sámi kultuvrra
(Storjord 2000).	1900-logus lei sáhka mainna lágiin
Kaarhte 1: Tjïelth mah jaepien 2012 saemien maanagïerth jïh nöörjen maanagïerth saemien goevtesinie utnieh.	kultuvrii ja guovttegielat identitehta Kárta 1: Gielddat gos 2012:s leat sámi mánáidgárddit ja dáža mánáidgárddit main lea sámi ossodat.
Kaarhte 2: Tjïelth mah jaepien 2012 nöörjen maanagïerth utnieh saemien gïelelïerehtimmine.	Kárta 2: Gielddat gos 2012:s dáža mánáidgárddiin lei sámi giellaoahpahus.
Bïevnesebarkoe lea illedahke aktede prosesseste dovne Saemiedigkien sisnjielisnie, men aaj saemien siebriedahkesne.	ráđđi lea buktán gulaskuddancealkámuša.
Saemiedigkien voereseraerie lea lahtestimmiem vadteme govlehtæmman.	Earáin maid lea leamaš vejolašvuohta buktit rávvagiid Sámedikki neahttasiidduin.
Saemiedigkie lea vaenie raerieh åådtjeme, jïh akte vuelege vaestiedasseprosente gihtjemegoerehtimmine orreme.	Sámediggi lea ožžon árvalusaid ja jearahallaniskkademiide leat unnán vástidan.
Jeatjah gaavhtan bïevnesh åtnasovveme mah gååvnesieh reektehtsinie jïh tjåanghkojste, jïh bïevnesh mejtie åådtjeme gosse jeatjah gaskesem åtneme maanagïerti aajhterigujmie jïh barkijigujmie.	Muđui leat geavahan dieđuid maid leat ožžon raporttaid, čoahkkimiid ja eará oktavuođaid bokte mánáidgárdeeaiggádiiguin ja - bargiiguin.
Vijriesåbpoe akte gamte politihkeles digkiedimmie orreme Saemiedigkieraeresne jïh Saemiedigkien stoerretjåanghkosne.	Dasto lea leamaš viiddis politihkalaš ságastallan Sámediggeráđis ja Sámedikki dievasčoahkkimis.
Saemien maangïertefaalenasse	Sámi mánáidgárdefálaldat
Daan biejjien naa jïjnjh maanah aktem saemien maanagïertefaalenassem åadtjoeh.	Odne lea oalle ollu mánáin sámi mánáidgárdefálaldat.
Dïhte saemien maanagïertefaalenasse mah vadtasåvva lea naa jeereldihkie.	Dán sámi mánáidgárdefálaldagas mii lea leat stuorra erohusat.
Maahta akte faalenasse årrodh saemien maanide maanagïertine gusnie åajvahkommes saemien gïele åtnasåvva, jallh akte faalenasse nöörjengïelen saemien maanide nöörjen maanagïertine.	Fálaldagain sáhttet leat erohusat; fálaldaga rájes sámi mánáide mánáidgárddiin gos sámegiella lea váldooassi dárogielat sámi mánáide geat ožžot fálaldaga dáža mánáidgárddiin.
Saemiedigkie lea veeljeme dïejvesem saemien maanagïertefaalenasse nuhtjedh jïh ij saemien maanagïerte goh akte ektiedïejvese bïevnesisnie.	Sámediggi lea válljen geavahit doahpaga sámi mánáidgárdefálaldat iige sámi mánáidgárdi oktasaš doaban dieđáhusas.
Daate dan åvteste saemien maanagïerte ij gaajhkide dejtie maanagïertefaalenasside feerhmh mah aktem saemien sisvegem utnieh.	Danne go doahpagii sámi mánáidgárdi eai gula buot mánáidgárdefálaldagat main lea sámi sisdoallu.
Dennie minngiebisnie sïjhtebe dam veelebe tjïelkestidh.	Čuovvovaččas čielggaduvvo dat lagabuidda.
Saemiedigkie lea dåarjoem vadteme maanagïertide saemienfaalenassine, jïh dåarjoeöörnegi tjïrrh dle daejtie maanagïertekategorijide utnebe:	Sámediggi addá doarjaga mánáidgárddiide main lea sámi fálaldat ja doarjjaortnegiid bokte sirrejuvvojit mánáidgárddit čuovvovaččat:
a) Saemien maanagïerth, daate sæjhta jiehtedh akte maanagïerte mij lea vihtiestamme nænnoestimmine dïhte biejjieladtje barkoe saemien gïelese jïh kultuvrese bigkie.	njuolggadusaid bokte lea mearriduvvon ahte
Dah jeanatjommes dagkerh maanagïerth leah noerhtesaemien dajvesne saemien dajvesne.	- mi guovllus sámi distrikta siskkobealde.
Gaskem jeatjah aaj saemien maanagïerth Oslosne, Tromsøsne jïh Altesne.	Sámi mánáidgárddit gávdnojit maiddái earret eará Oslos, Romssas ja Álttás.
b) Maanagïerth saemien goevtesinie, amma nöörjen maanagïerth saemien goevtesinie mij lea vihtiestamme nænnoestimmine dïhte biejjieladtje barkoe saemien gïelese jïh kultuvrese bigkie.	ossodat main njuolggadusaid bokte lea mear
Dah jeanatjommesh dagkerh maanagïerth lea saemien dajven ålkolen, vuesiehtimmien gaavhtan Tromsø, ÅarjelVarangere, Nordreisa jïh Alta.	leat olggobealde sámi distrivtta ovdamearkka dihte Romssas, Mátta-Várjjagis, Ráissas ja Álttás.
c) Maanagïerth mah faalenassh utnieh saemien gïelelïerehtimmien bïjre, amma gïelelïerehtimmie akten maanese jallh maanadåehkide.	ovttaskas mánáide dahje mánnájoavkkuide.
Maahta aktem dagkeres gïelelïerehtimmiem joekehtslaakan öörnedidh.	Dán lágan giellaoahpahusa sáhttá organiseret - náidgárddiin bargit geat máhttet sámegiela,
saemiengïelen almetjh leejjie mah maehtieh dam faalenassem vedtedh.	sáhttet addit dán fálaldaga. Dain mánáin geat
Dah maanah mah dagkeres saemien gïelelïerehtimmiefaalenassem åadtjoeh, sijhtieh joekehts gïelemaadtoem utnedh.	- de lea dat fálaldat giellaoahpahus, ja earáide
Muvhtide maanide dle daate faalenasse sæjhta gïelelïerehtimmie årrodh, mearan mubpieh mah joe leah saemiegïelen, sijhtieh faalenassem åadtjodh sijjen gïelem utniehtidh jïh dam vijriesåbpoe evtiedidh.	giela bisuheamis ja viidáset ovddideamis.
Saemien maanagïerth jallh maanagïerth saemien goevtesinie aktine maanine mij aktem jeatjah saemien gïelem åtna goh maanagïerten barkoegïele, maehtieh aaj faalenassem saemien gïelelïerehtimmien bïjre vedtedh daan maanese.	Sámi mánáidgárddit dahje mánáidgárddit main lea sámi ossodat gos leat ovttaskas mánát geain lea eará sámegiella go mánáidgárddi doaibmagiella sáhttet maiddái addit sámi giellaoahpahusfálaldaga dan mánnái.
Gaajhkh daah maanagïerth maehtieh dåarjoem saemien gïelelïerehtæmman ohtsedh Saemiedigkeste.	Buot dát mánáidgárddit - oahpahussii.
Dagkerh faalenassh vadtasuvvieh gellene lehkesne, goh Tromsø, Kåfjord, Harstad, Kvænangen, Overhalla jïh Bodø.	Dán lágan fálaldagat leat earret eará Romssas, Gáivuonas, Hárstad, Návuonas, Overhallas ja Bådåddjos.
Maanagïerth saemien faalenassine leah dovne privaate jïh tjïelten.	Sámi fálaldat lea sihke priváhta ja gielddalaš mánáidgárddiin.
Ovmessie öörnedimmieh faalenasseste gååvnesieh, goh båatsoe-, kultuvre- jïh eatnememaanagïerte.	Fálaldagat leat organiserejuvvon máŋgga láhkai nugo ovdamearkka dihte boazodoallo-, kultur- ja luonddumánáidgárdi.
Saemiedigkie dåarjoem joekede maanagïertide noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien maanajgujmie.	Sámediggi juolluda doarjaga mánáidgárddiide gos leat davvi-, julev- ja máttasámegielat mánát.
Daejstie dle jeenjemes maanah noerhtesaemien maadtojne.	Sin gaskkas leat eanemusat mánát geain lea davvisámi duogáš.
Daelie ajve akte julevsaemien maanagïerte (Divtasvuodna) jïh akte åarjelsaemien maanagïerte (Snåase).	Dál gávdno dušše okta julevsámi mánáidgárdi (Divttasvuonas) ja okta máttasámi mánáidgárdi (Snoasas).
Lissine aaj jeatjah maanagïerth mah faalenassem vedtieh julev- jïh åarjelsaemien gïelelïerehtimmien bïjre.	Lassin leat vel eará mánáidgárddit mat fállet sihke julev- ja lullisámegielat giellaoahpahusfálaldaga.
Juktie saemieh leah aalkoealmetjh njieljine laantine, sæjhta iemie årrodh laanteraasti rastah laavenjostedh.	Danne go sámi leat álgoálbmot njealji riikkas, de lea lunddolaš ovttas bargat rájáid rastá.
Naemhtie aaj maanagïerti bïjre.	Dát guoská maiddái mánáidgárddiide.
Muvhtine saemien dajvine laanteraasti rastah laavenjostoeh maanagïertefaalenassen bïjre.	Muhtun sámi guovlluin lea mánáidgárdeovttasbargu rájáid rastá.
Vuesiehtimmien gaavhtan maanagïerte Sirmesne nöörjen bielesne laavenjostoe Utsjokine såevmien bielesne.	Ovdamearkka dihte lea Sirpmá mánáidgárddis ovttasbargu Ohcejoga mánáidgárddiin Suoma bealde.
Aaj åarjelsaemien dajvesne laavenjostoe laanteraastah rastah.	Maiddái máttasámi guovllus lea ovttasbargu riikarájáid rastá.
Saemiedigkie sæjhta Saemien parlamentarihkeles raerien tjïrrh, mij lea akte laavenjostoe-åårgane Såevmien, Sveerjen jïh Nöörjen saemiedigkiej gaskem, barkedh ihke vijriesåbpoe jïh buerebe laavenjostoe sjædta saemiej gaskem laanteraasti rastah.	Sámediggi áigu Sámi parlamentáralaš ráđi bokte, mii lea Suoma, Ruoŧa ja Norgga sámedikkiid oktasaš orgána, bargat dan ala ahte oažžut viiddis ja buoret ovttasbarggu sámiid gaskka rájáid rastá.
Saemiedigkieraerien politihkeles betnie	Sámediggeráđi politihkalaš geađgejuolgi
Saemiedigkieraerien politihkeles betnie våaromem beaja Saemiedigkieraerien barkose veeljemeboelhken.	Sámediggeráđi politihkalaš geađgejuolgi lea vuođđun Sámediggeráđi doibmii válgaáigodagas.
Raerie daam betniem budsjedteraeriestimmesne sjïehtesje.	Ráđđi heiveha dán geađgejuolggi bušeahttaevttohussii.
Saemiedigkien budsjedte vierhtieåtnoem stuvrie maanagïertesuerkien sisnjelen.	Sámedikki bušeahtta stivre movt váikkuhangaskaoamit galget geavahuvvot mánáidgárdesuorggis.
Akte stoerre bielie Saemiedigkien barkoste maanagïertesuerkien sisnjelen lea dåarjoereereme.	Stuorra oassi Sámedikki barggus mánáidgárdesuorggi ektui lea doarjagiid hálddašeapmi.
Saemiedigkie jeatjah gaavhtan dejtie sïejhme laakh jïh ulmieh maanagïertide fulkese mejtie Stoerredigkie vihtiestamme.	Muđui čuovvu Sámediggi gustovaš lágaid ja mihttomeriid maid Stuorradiggi lea mearridan mánáidgárddiid várás.
Laakh jïh konvensjovnh	Lágat ja konvenšuvnnat
Jienebh laakh jïh konvensjovnh mierieh biejieh guktie edtja Saemiedigkien maanagïertepolitihkem tjirrehtidh.	Ollu lágat ja konvenšuvnnat bidjet rámmaid dasa movt Sámedikki mánáidgárdepolitihkka galgá čađahuvvot.
Maahta neebnedh ILO-konvensjovnem aalkoealmetji reaktaj bïjre, ENn konvensjovne maanaj reaktaj bïjre, Maadthlaaken paragraafe 110 a, Saemielaake jïh Laake maanagïerti bïjre.	Sáhttit namuhit ILO-konvenšuvnna álgoálbmotvuoigatvuođaid birra, ON konvenšuvnna mánáidvuoigatvuođaid birra, Vuođđolága paragráfa 110 a, Sámelága ja mánáidgárdelága.
Gaajhkh maanagïerth edtjieh sijjen barkosne dam aarvoevåaromem jïh sisvegem utnedh mah leah vihtiestamme Laakesne maanagïerti bïjre (2006).	Buot mánáidgárddit galget vuođđudit doaimmaset árvovuđđui ja sisdollui nugo lea mearriduvvon jagi 2006 mánáidgárdelágas.
Saemien maanide jïh dan saemien maanagïertefaalenassese dah åadtjoeh, dle maanagïertelaaken paragraafe 2 jïh paragraafe 8 mah sjïerelaakan maam akt saemien tsiehkiej bïjre jiehtieh.	Sámi mánáide ja sámi mánáidgárdefálaldahkii gusket mánáidgárdelága paragráfat 2 ja 8 main čuožžu sierra sámi diliid birra.
Maanagïertelaaken paragraafe 2, mij lea maanagïerten sisvegen bïjre jeahta: ” Maanagïerte edtja maanaj aalterem, funksjovnedaltesem, mejtie nïejte jallh baernie, sosijaale, etnihkeles jïh kultuvrelle maadtoem krööhkedh, daan nuelesne maanaj gïele jïh kultuvre. ”	Mánáidgárdelága § 2, mas válddahuvvo mánáidgárddi sisdoallu čuožžu ahte: ” Barnehagen skal ta hensyn til barnas alder, funksjonsnivå, kjønn, sosiale, etniske og kulturelle bakgrunn, herunder samiske barns språk og kultur. ” (Mánáidgárdi galgá vuhtii váldit mánáid agi, doaibmadási, sohkabeali, etnalaš ja kultuvrralaš duogáža, maiddái sámi mánáid giela ja kultuvrra).
Paragraafesne 8 maanagïertelaake daam jeahta tjïelten dïedten bïjre: ” Tjïelte dïedtem åtna ihke maanagïertefaalenasse saemien maanide saemien dajvine saemien gïelem jïh kultuvrem betnesne åtna.	Mánáidgárdelágas § 8 čuožžu čuovvovaš gielddaid ovddasvástádusa birra: ” Kommunen har ansvaret for at barnehagetilbudet til samiske barn i samiske distrikt bygger på samisk språk og kultur.
Jeatjah tjïeltine edtja sjïehteladtedh ihke saemien maanah maehtieh gorredidh jïh evtiedidh sijjen gïelem jïh kultuvrem ”.	Eará gielddat galget láhčit diliid nu ahte sámi mánát sáhttet sihkkarastit ja ovddidit giellaset ja kultuvrraset).
Maanagïertelaake dïedtem vadta tjïeltide ihke dah edtjieh sjïehteladtedh naemhtie guktie saemien maanah maehtieh gorredidh jïh evtiedidh sijjen gïelem jïh sijjen kultuvrem.	Mánáidgárdeláhka bidjá gielddaide ovddasvástádusa láhčit diliid nu ahte sámi mánát sáhttá sihkkarastit ja ovddidit giellaset ja kultuvrraset.
Mieriesoejkesje maanagïerten sisvegasse jïh laavenjasside (2011), mij lea akte mieriedimmie maanagïertelaakese, aktem vïedteldihkie mieriem vadta juktie soejkesjidh, tjirrehtidh jïh vuarjasjidh maanagïerti barkoem.	Mánáidgárddiid rámmaplána sisdoallu ja doaimmat (2011), mii lea mánáidgárdelága láhkaásahus, bidjá geatnegahtti rámma mánáidgárddiid doaimma plánemii, čađaheapmái ja árvvoštallamii.
Mieriesoejkesje jeahta maanagïerth saemien dajvine edtjieh akte sjïehtesjamme bielie årrodh dehtie saemien siebriedahkeste jïh gellievoetem, ræjhkoesvoetem jïh jeerehtsidie saemien siebriedahkesne vuesiehtidh.	Rámmaplánas daddjojuvvo ahte mánáidgárddit sámi distrivttas galget leat integrerejuvvon oassi sámi servodagas ja galget oainnusmahttit sámi servodaga máŋggabealatvuođa, riggodaga ja erohusaid.
Edtja vihtiestamme årrodh nænnoestimmine maanagïerte åssjelinie åtna maanaj saemien identiteetem nænnoestehtedh viehkine saemien gïelem nuhtjedh jïh saemien kultuvrem, jieledevuekieh jïh siebriedahketsiehkieh leerehtidh.	Njuolggadusaid bokte galgá leat mearriduvvon ahte mánáidgárddi ulbmilin lea nannet sámi mánáid identitehta sápmelažžan sámegiela geavaheami bokte ja sámi kultuvrra, eallinvuogi ja servodatdiliid gaskkustemiin.
Vijriesåbpoe edtja vihkeles biehkieh saemien maanabijjiedimmeste gorredidh, dovne barkoevuekine jïh aarkebiejjien jieliedisnie.	Dasto galget guovddáš bealit sámi mánáid bajásgeassimis gozihuvvot sihke bargovugiin ja beaivválaččat.
Maanagïerten faalenasse tjuara öörnesovvedh naemhtie guktie maanah åadtjoeh meatan årrodh ovmessie barkoeprosessine, jïh åadtjoeh meatan årrodh kultuvrelle jïh sosijaale darjoeminie, jïh barkoedåehkie tjuara saemien maehtedh.	Mánáidgárdefálaldat ferte organiserejuvvot nu ahte mánát váldojuvvojit mielde sierra lágan bargoproseassaide ja ožžot searvat kultuvrralaš ja sosiála doaimmaide, ja eaktun lea ahte bargit máhttet sámegiela.
Maanagïertine saemien dajvi ålkoli, mah saemien maanah utnieh, eejhtegh jïh maanah reaktam utnieh veanhtadidh maanagïerten barkoedåehkie daajroem saemien kultuvren bïjre åtna jïh aaj krööhkeste saemien kultuvre edtja akte bielie årrodh sisvegistie.	Govva: Sámediggi Mánáidgárddiin gos leat sámi mánát olggobealde sámi distrivtta, lea vánhemiin ja mánáin vuoigatvuohta vuordit ahte mánáidgárddi bargiin lea máhttu sámi kultuvrra birra ja deattuhit dan oassin sisdoalus.
Saemiedigkien aarvoevåarome	Sámedikki árvovuođđu
Akte saemien maanagïertefaalenasse tjuara prinsihpine utnedh maanagïerte edtja akte sjïehtesjamme bielie årrodh saemien siebriedahkeste.	Sámi mánáidgárdefálaldat ferte vuođđuduvvot dan vuođđo prinsihppii ahte mánáidgárdi galgá leat integrerejuvvon oassi sámi servodagas.
Saemiej etnihkeles identiteete ektiedamme sosijaale jïh kultuvrelle jïjtsevoetese, vihkeles aarvoeh sjugnede.	Sámiid etnalaš identitehta mii čatnasa sosiála ja kultuvrralaš mihtilmasvuhtii bidjá deaŧalaš árvvuid.
Vihkeles dam saemien kultuvreaerpiem vijriesåbpoe evtiedidh, viehkine saemien kultuvrem, jieledevuekieh jïh aarvoeh leerehtidh jïh våajnoes darjodh.	Deaŧalaš šaddá viidáseappot ovddidit sámi kulturárbbi dan bokte ahte gaskkustit ja oainnusmahttit sámi kultuvrra, eallinvuogi ja árvvuid.
Maanagïerth tjuerieh sov barkosne krööhkestidh dam jieledem gusnie saemieh jielieh.	Mánáidgárddit fertejit bargat dan duohtavuođa vuođul mii sámiin lea.
Gaskem jeatjah tjuara gellievoetem, ræjhkoesvoetem jïh jeerehtsidie vuesiehtidh.	Dat mearkkaša earret eará dan ahte oainnusmahttit máŋggabealatvuođa, riggodaga ja erohusaid.
Juktie saemien siebriedahke lea jarkelimmesne dle daan beajjetje maanah tjuerieh meatan årrodh orre positijve biehkieh sjugniedidh dennie daajbaaletje siebriedahkesne.	Rievdadusaid geažil sámi servodagas fertejit otnáš mánát searvat ja leat mielde háhkamin ođđa positiivvalaš osiid ođđaáigásaš servodagas.
Seamma tïjjen lea vihkeles dïhte daajroe, dååjrehtimmie jïh ussjedevuekie mejtie dah voeresh jïh jïjnjh geerve almetjh utnieh daan biejjien, jïh mah annje jielieminie jeenjesi luvnie daan biejjien, dejtie tjuara nænnoestehtedh jïh sertiestidh minngebe boelvese olles jaemieh men guhkiebasse jielieh.	Dasto lea deaŧalaš ahte máhttu, vásihusat ja jurddašanvuohki mii boarrásiin ja ollu rávesolbmuin lea dál, ja mii ain eallá ja lea geavahusas ollugiid gaskkas dál, ferte nannejuvvot ja viidáseappot fievrriduvvot boahtte buolvvaide, amas dat láhppot muhto ealášii viidáseappot.
Maanagïerth aktem vihkeles barkoem åtna vuajnoeh sjugniedidh ihke almetjh ovmessie kultuvrijste maehtieh raeffesne sinsitnine jieledh, jïh sinsitnien jïjtsevoetem seahkaridh.	Mánáidgárddiin lea deaŧalaš doaibma váikkuhit miellaguottuide dan ektui ahte olbmot sierra lágan kultuvrrain sáhttet eallit ráfálaččat ovttas ja gudnejahttit guđet guimmiideaset mihtilmasvuođa.
Saemien maanagïertefaalenassen tjïrrh maanah tjuerieh goerkesem jïh seahkarimmiem åadtjodh jeatjah kultuvrh aaj reaktam utnieh siebriedahkesne jïh eatnemedajvine årrodh.	Sámi mánáidgárdefálaldaga bokte ferte háhkat áddejumi ja árvvus atnit eará kultuvrraid vuoigadahttojumi servodagas ja luondduguovlluin.
Maanagïerten dïedte lea vihkeles aarvoeh leerehtidh, goh ektievoete, hokse jïh meatandïedte, jïh akte byjrese årrodh mij goerkesem jïh seahkarimmiem almetjeaarvose dåarjohte, jïh reakta joekehts årrodh.	Mánáidgárddi ovddasvástádussan lea gaskkustit vuođđoárvvuid nugo oktavuođa, fuolahusa ja mielde ovddasvástádusa, ja ovddastit birrasa mii vuođđuduvvo olmmošárvvu áddejupmái ja gudnejahttimii ja vuoigatvuhtii leat earálágan.
Mïrrestalleme jïh seammavyörtegsvoete leah betnesne Saemiedigkien barkose.	Dásseárvu ja ovttadássásašvuohta leat vuođđun Sámedikki doibmii.
Maanagïerten pedagogeles sisvegen tjïrrh edtja vuejnedh nïejth jïh baernieh leah mïrrestalledh.	Mánáidgárddi pedagogalaš sisdoalu bokte galgá dásseárvu sohkabeliid gaskka boahtit ovdan.
Mieriesoejkesje maanagïertese jeahta maanagïerten sisvege edtja vihkeles aarvoeh betnesne utnedh.	Mánáidgárddiid rámmaplánas daddjojuvvo ahte mánáidgárddi sisdoallu galgá vuođđuduvvot vuođđoárvvuide.
Maanagïerth saemien faalenassine edtja leerehtidh:	Mánáidgárddit main lea sámi fálaldat galget gaskkustit:
• Lïhkesvoete jïh gorredimmie eatnamistie	• Lagasvuođa lundui ja dan suodjaleami
• Aerpievuekien daajroe jïh voeresi daajroe	• Árbevirolaš máhtu ja boarrásiid máhtu
• Saemien ektievoetedomtesem nænnoestehtedh jïh evtiedidh	• Nannet ja ovddidit sámi oktavuođa dovddu
• Seahkarimmiem evtiedidh saemiekultuvren gellievoetese	• Buoridit sámi kultuvrra máŋggabealatvuođa árvvus atnima
• Daajroe mij saemien maanabijjiedimmesne gååvnese	• Máhttu mii gullá sámi mánáidbajásgeassimii
Saemiedigkien råålla, dïedte jïh faamoe	Sámedikki rolla, ovddasvástádus ja váldi
Juktie saemiej reaktam utnieh jïjtje nænnoestidh sijjen jïjtse gïelen, kultuvren jïh siebriedahkejieleden bijjelen, dle Saemiedigkie edtja tjïelke faamoem utnedh maanagïertepolitihkesne.	Oassin sámiid giela, kultuvrra ja servodateallima iešmearrideamis galgá Sámedikkis leat duohta váldi mánáidgárdepolitihkas.
Gïelepolitihken sjïekenisnie dle Stoerredigkie edtja gïehtjedidh Saemielaaken gïelenjoelkedassh fulkesuvvieh.	Giellapolitihka ektui galgá Stuorradiggi fuolahit ahte Sámelága giellanjuolggadusat čuvvojuvvojit.
Saemiedigkien råålla lea politihkem evtiedidh saemien gïelese maanagïertesne.	Sámedikki rollan lea politihka ovddideapmi sámegiela várás mánáidgárddiin.
Dam digkede jeatjah gaavhtan Saemiedigkiebïevnesisnie saemien gïelen bïjre, jïh Saemiedigkiebïevnesisnie lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre.	Dán birra lea guorahallojuvvon Sámedikki dieđáhusas sámegiela birra ja Sámedikki dieđáhusas oahpahusa ja oahpu birra.
Saemiedigkie sjïehteladta saemien maanagïertefaalenassese Nöörjesne dåarjoe-öörnegi tjïrrh.	Sámediggi galgá láhčit diliid sámi mánáidgárdefálaldaga várás Norggas doarjjaortnegiid bokte.
Vijriesåbpoe Saemiedigkie lea eadtjohke politihkeevtiedimmesne maanagïertesuerkesne, men ij naan laakepolitihkeles faamoem utnieh.	Dasto bargá Sámediggi politihka ovddidemiin mánáidgárdesuorggi várás, muhto das ii leat makkárge láhkapolitihkalaš fápmu.
Konsultasjovnelatjkoen tjïrrh reerenassine, Saemiedigkie nuepiem åtna tsevtsedh jïh daerpiesvoeth våajnoes darjodh maanagïerti evtiedimmiebarkosne.	Konsultašuvdnašiehtadusa bokte ráđđehusain sáhttá Sámediggi váikkuhit ja oainnusmahttit dárbbu mánáidgárdeovddidanbarggus.
Dïhte stööremes viehkiedïrrege juktie saemien gïelem jïh kultuvrem nænnoestehtedh lea dåarjoe maanagïertide.	Stuorámus váikkuhangaskaoapmi man bokte nannet sámi giela ja kultuvrra lea doarjja mánáidgárddiide.
Dåarjoeöörnegen ulmie lea maanah aktem maanagïertefaalenassem utnieh mah gïelem jïh kultuvrem betnesne utnieh (Saemiedigkien budsjedte 2012).	Doarjjaortnega ulbmilin lea ahte mánáin lea mánáidgárdefálaldat mii vuođđuduvvo sámi gillii ja kultuvrii (Sámedikki bušeahtta 2012).
Jaepien 2012 mahte 6 millijovnh kråvnah vadtasovvin saemien maanagïertide, ånnetji vielie goh 800.000 kråvnah vadtasovvin nöörjen maanagïertide saemien goevtesinie, vielie goh 1,8 millijovnh kråvnah vadtasovvin maanagïertide mah faalenassem utnieh saemien gïelelïerehtimmien bïjre, 480 000 kråvnah vadtasovvin prosjektide maanagïertine jïh 1.785.200 kråvnah learoevierhtide.	2012:s juolluduvvui masá 6 miljon ru sámi mánáidgárddiide, badjel 800 000 ru juolluduvvui dáža mánáidgárddiid sámi ossodagaide, badjel 1,8 miljon ru mánáidgárddiide mat fállet sámi giellaoahpahusa, 480 000 ru prošeavttaide mánáidgárddiin ja 1.785.200 ru oahpponeavvuide.
Konsulentesïelte Asplan viak aktem vuarjasjimmiem darjoeji dehtie ellies dåarjoste jïh dåarjoekrïevenassijste jaepien 2010.	Doarjja ollásit ja doarjjaeavttut leat evaluerejuvvon ja dan dagai Asplan Viak 2010:s.
Saemiedigkie lea dan mænngan dåarjoekrïevenasside staeriedamme dej illedahki mietie.	Sámediggi lea maŋŋá revideren doarjjaeavttuid evaluerema bohtosiid geažil.
Edtja dåarjoem vihth vuarjasjidh jaepien 2014.	Doarjja galgá fas evaluerejuvvot 2014:s.
Saemiedigkie aaj stipendeöörnegh åtna, mah gaskem jeatjah edtjieh saemiengïelen barkijh dåårrehtidh maanagïertide.	Sámedikkis leat maiddái doarjjaortnegat, earret eará sámegielat bargiid rekrutteremii mánáidgárddiide.
Stipendh vadtasåvva dovne learoehkidie jåarhkeskuvline jïh studentide jïlleskuvline jïh universiteetine.	Stipeanda addojuvvo ohppiide joatkkaskuvllain ja allaskuvllaid ja universitehtaid studeanttaide.
Saemiedigkien leah jienebh laavenjostoeguejmieh mah tjåenghkies ulmiej vööste berkieh.	Sámedikkis leat máŋga ovttasbargooasálačča mat barget oktasaš mihttomeari guvlui.
Maahta neebnedh Maahtoedepartemeente, Ööhpehtimmiedirektovraate, Fylhkenålma jïh eejhtegemoenehtse maanagïertide (daaroen FUB).	Dat leat Máhttodepartemeanta, Oahpahusdirektoráhta, Fylkkamanni ja mánáidgárddiid vánhenlávdegoddi (FUB).
Saemiedigkie aaj aktem lïhke laavenjostoem åtna fïerhtine tjïeltine.	Sámedikkis lea lávga ovttasbargu maiddái ovttaskas gielddaiguin.
Tjïelth dïedtem utnieh ihke maanagïerth aktem hijven faalenassem vedtieh saemien gïelesne jïh kultuvrelïerehtimmesne.	Gielddain dat lea ovddasvástádus das ahte mánáidgárddiin leat buorit fálaldagat sámi gielas ja kulturoahpahusas.
Tjïelth leah vaaksjomefaamoe maanagïertide, aaj dejtie privaate. Saemiedigkie aaj govlesadta fïerhtine	Gielddat leat mánáidgárddiid bearráigeahččaneiseválddit, maiddái priváhta mánáidgárddiid.
Nöörjen maanagïerth faalenassine saemien gïelelïerehEmmien bïjre	Sámedikkis lea oktavuohta maiddái ovttaskas mánáidgárddiiguin ja vánhemiiguin.
maanagïertine jïh eejhtegigujmie. Vijriesåbpoe dle Saemiedigkie viermietjåanghkoeh öörnede barkijidie maanagïertine juktie kvaliteetem evtiedidh, maahtoem lutnjedh jïh dååjrehtimmieh juekedh.	Dasto lágida Sámediggi fierpmádatčoahkkimiid mánáidgárddiid bargiide dainna ulbmilin ahte ovddidit kvalitehta, buoridit gelbbolašvuođa ja vásihusaid lonuhallama dihte.
Saemiedigkie aaj saemien lïerehtimmien bïjre bihkede maanagïertesuerkien sisnjelen.	Sámediggi láve maiddái bagadit mánáidgárdesuorggis sámi oahpahusas.
Göökth fïerhten jaepien Saemiedigkie tjaalegem ” Stullan ” olkese vadta dejtie mah maanagïertine berkieh.	Guktii jagis addá Sámediggi áigečállaga “ Stullán ” mánáidgárddiid bargiid várás.
Saemiedigkie aktem tjirkijem åtna mïrrestallemedåehkesne maanagïertide maam Finnmaarhken fylhkenålma lea tseegkeme.	Sámedikkis lea ovddasteaddji Finnmárkku fylkkamanni mánáidgárddiid dásseárvojoavkkus.
Daajroevåarome sæjhta akte haesteme årrodh Saemiedægkan gosse edtja strategijide maanagïerteevtiedæmman darjodh.	Máhttovuođđu lea hástalussan Sámediggái dalle go strategiijat mánáidgárdeovddideami várás galget ráhkaduvvot.
Saemiedigkie sov daajroevåaromem bigkie jïjtse statistihkine.	Sámediggi vuođđuda máhttovuođus iežas statistihkaide.
Dïhte minngemes statistihke jaepeste 2012 (Saemiedigkie) vuesehte daelie vïhtesjadteme 23 saemien maanagïerth, 7 nöörjen maanagïerth saemien goevtesinie jïh 31 nöörjen maanagïerth mah faalenassem vedtieh saemien gïelelïerehtimmien bïjre.	Sámedikki jagi 2012 statistihkka čájeha ahte leat registrerejuvvon 23 sámi mánáidgárddi, 7 dáža mánáidgárddi main lea sámi ossodat ja 31 dáža mánáidgárddi main lea fálaldat sámi giellaoahpahusas.
Doh saemien maanagïerth leah Kirkenesen raejeste noerhtene Oslon raajan åerjielisnie.	Sámi mánáidgárddit gávdnojit Girkonjárgga rájes davvin gitta Osloi máddin.
Medtie 70 prosenth dejstie saemien maanagïertijste leah Finnmaarhken fylhkesne.	Birrasii 70 % sámi mánáidgárddiin leat Finnmárkku fylkkas.
Læjhkan vihkeles måjhtelidh statistihke ij maam sisvegen bïjre jiehtieh maanagïertine.	Dattetge lea deaŧalaš deattuhit ahte statistihkka ii muital maidege mánáidgárddiid sisdoalu birra.
Daate lea mij akt maam ” Samiske tall forteller ” lea neebneme, jïh mejnie Saemiedigkie sæjhta vijriesåbpoe barkedh.	Dát lea juoga maid “ Sámi logut muitalit ” lea čujuhan ja maid Sámediggi áigu čuovvolit.
Saemiedigkie åådtje, dåarjoereeremen sjïekenisnie, daejredh man jïjnjh maanah mah saemien maanagïertefaalenassem åadtjoeh.	Sámediggi oažžu mánáidgárddiid doarjaga hálddašeami oktavuođas loguid mat čájehit man ollu mánát ožžot sámi mánáidgárdefálaldaga.
Maahta veanhtadidh maanalåhkoe lea ånnetji stuerebe dan åvteste såemies maanagïerth eah dåarjoem Saemiedigkeste ohtsh, jalhts saemien faalenassem utnieh, jïh dan åvteste eah meatan sjïdth mijjen statistihkesne dej maanajgujmie mah saemien maanagïertefaalenassem åadtjoeh.	Sáhttá jurddašit ahte mánnálohku lea stuorát danne go sáhttet gávdnot mánáidgárddit mat eai oza doarjaga Sámedikkis vaikko sis livččii ge sámi fálaldat, ja dieinna lágiin eai registrerejuvvo min statistihkaide man ollu mánát ožžot sámi mánáidgárdefálaldaga.
Saemiedigkien bijjieguvvien mietie dle 826 maanah saemien maanagïertefaalenassem åadtjoeh 2012.	Sámedikki geahčastaga mielde ožžo 826 máná sámi mánáidgárdefálaldaga 2012:s.
Dijagramme vuelielisnie vuesehte guktie maanalåhkoe lea joekedamme dejnie 7 sjyöhtehke fylhkine.	Diagrámma vuolábealde čájeha movt mánnálohku juohkása guoskevaš 7 fylkkas.
Dah taalh jaapan 2012 vuesiehtieh 62 % maanijste saemien maanagïertefaalenassem åadtjoeh Finnmaarhkesne, 24 % Tromsesne, 60 % Nordlaantesne, unnebe goh 3 % NoerhteTrööndelagesne, Åarjel-Trööndelagesne jïh Rogalaantesne jïh vielie goh 3 % Oslo jïh Akershusesne.	unnit go 3 % Davvi-Trøndelágas, Lulli-Trøndelágas ja Rogalánddas ja eambbo go 3 % Oslos ja Akershusas.
Saemiedigkie aaj aktem bijjieguvviem dorjeme maanalåhkoste mij noerhtesaemien-, julevsasemien – jïh åarjelsaemien maanagïertefaalenassem åådtjeme (vuartesjh dijagrammem vuelielisnie).	Sámediggi lea maiddái ráhkadan geahčastaga man ollu mánát ožžot davvisámi-, julevsámi- ja máttasámi mánáidgárdefálaldaga (geahča diagrámmas vuolábealde).
Bijjieguvvie vuesehte noerhtesaemien maanagïertefaalenasse lea vadtasovveme 7 fylhkine, jïh medtie 750 maanah dam faalenassem åadtjoeh.	Geahčastat čájeha ahte davvisámi mánáidgárdefálaldat lea leamaš 7 fylkkas, ja ahte badjel 750 máná ožžot dán fálaldaga.
Dehtie ållesth maanalåhkoste dle daate 90 % maanijste.	Olles mánnálogus lea dát 90 % mánáid gaskkas.
Iemielaakan dle bijjelen 60 % maanah mah noerhtesaemien maanagïertefaalenassem åadtjoeh Finnmaarhkesne, jïh lihkebe 30 % Tromsesne.	Lunddolaš lea ahte 60 % mánáin ožžot davvisámi mánáidgárdefálaldaga Finnmárkkus ja lagabui 30 % Romssas.
Fierhtene daejstie fylhkijste Nordlaante, Noerhte-Trööndelage, Åarjel-Trööndelage jïh Rogalaante dle unnebe goh 3 % maanah mah saemienfaalenassem åadtjoeh, mearan Oslosne jïh Akershusne ånnetji vielie goh 6 %.	Norlándda, Davvi-Trøndelága, LulliTrøndelága ja Rogalándda fylkkain leat unnit go golbma máná geat ožžot sámi fálaldaga, ja Oslos ja Akerhusas lea lagabui 6 %.
Julevsaemien maanagïertefaalenasse ajve vadtasåvva tjieltine Nordlaanten fylhkesne, gusnie julevsaemien dajve. Dehtie ållesth maanalåhkoste	Julevsámi mánáidgárdefálaldat addojuvvo dušše gielddain mat gullet Norlándda fylkii, mii maiddái lea julevsámi guovlu.
mah saemien maanagïertefaalenassem åadtjodh dle medtie 6 % maanijste julevsaemien maanagïertefaalenassem åadtjoeh.	Ollislaš mánnálogus mat ožžot sámi mánáidgárdefálaldaga leat badjel 6 % mánát geat ožžot julevsámi mánáidgárdefálaldaga.
Dehtie ållesth maanalåhkoste mah saemien maaangïertefaalenassem åadtjoeh, dle vielie goh 3 % maanijste mah åarjelsaemien maanagïertefaalenassem åadtjoeh.	Ollislaš mánnálogus geat ožžot sámi mánáidgárdefálaldaga leat badjel 3 % mánát geat ožžot máttasámi mánáidgárdefálaldaga.
88 % åarjelsaemien maanagïertefaalenasseste vadtasuvvieh åarjelsaemien dajvine Noerhte-jïh Åarjel-Trööndelagesne.	88 % máttasámi mánáidgárdefálaldagas addojuvvo máttasámi guovlluin Davvi- ja LulliTrøndelágas.
Unnebe goh 3 % maanijste åarjelsaemien maanagïertefaalenassem åadtjoeh fïerhtene fylhkjijste Finnmaarhke, Nordlaante, Oslo jïh Akershus.	Unnit go 3 % máná ožžot máttasámi mánáidgárdefálaldaga Finnmárkku, Norlándda ja Oslo ja Akershus fylkkain.
Daate bijjieguvvie vuesehte åejvieleavloe maanalåhkoste mij saemien maanagïertefaalenassem åådtje lea Finnmaarhkesne jïh Tromsesne.	Dát geahčastat čájeha ahte Finnmárkkus ja Romssas leat eanemus mánát geat ožžot sámi mánáidgárdefálaldaga.
Tabelle aaj vuesehte saemienfaalenasse lea saemien dajvine.	Tabealla čájeha maiddái ahte sámi fálaldagat gávdnojit sámi guovlluin.
Vuesiehtimmien gaavhtan dle julevsaemien maanagïertefaalenasse julevsaemien dajvine Nordlaantesne.	Ovdamearkka dihte lea julevsámi mánáidgárdefálaldat gávdnomis julevsámi guovlluin Norlánddas.
Vijriesåbpoe dle dijagramme bijjielisnie vuesehte åarjelsaemien maanah leah bårrode gelline fylhkine, aaj åarjelsaemien dajvi ålkoli.	Dasto čájehit diagrámmat bajábealde ahte máttasámi mánát leat bieđgguid máŋgga fylkkas, maiddái olggobealde máttasámi guovlluid.
Saemiedigkie vuajneme akte lissiehtimmie orreme dejstie ohtsemijstie mah leah åarjelsaemien faalenasside.	Sámediggi lea registreren ahte lohku máttasámi fálaldagaid ektui maidda ohccojuvvo doarjja lea lassánan.
Akte dagkeres evtiedimmie lea vaajteles, seamma tïjjen goh Saemiedigkie tuhtjie vihkeles viehkiehtidh nænnoestehtedh dejtie tseegkeme maanagïertefaalenasside.	Dákkár ovdáneami mii háliidit, seammás go Sámediggái lea deaŧalaš nannet ásahuvvon sámi mánáidgárdefálaldagaid.
Båetijen aejkien Saemiedigkien ulmie lea tjelmide bïejedh bïevnese- jïh bïhkedimmiebarkose.	Boahtteáiggis áigu Sámediggi bidjat mihttomearrin fokuseret diehtojuohkin- ja bagadanbarggu.
Saemiedigkie veanhtede tjïelth jïh maanagïerteaajhterh aaj dïedtem vaeltieh saemien maanagïertefaalenassi bïjre bievnedh jïh bïhkedidh.	Sámediggi vuordá ahte maiddái gielddat ja mánáidgárddiid eaiggádat váldet ovddasvástádusa dieđihan- ja bagadanbarggus sámi mánáidgárdefálaldagaid birra.
Saemiedigkie sæjhta aktem lissie fokusem utnedh julev- jïh åarjelsaemien maanagïertefaalenasside båetijen aejkien.	Sámediggi áigu erenoamážit deattuhit julev- ja máttasámi mánáidgárdefálaldagaid áiggis ovddasguvlui.
Daate dan åvteste daejnie dajvine dle joekoen vihkeles saemien gïelem jïh kultuvrem vaarjelidh.	Danne go diet guovllut leat rašis dilis sámi giela ja kultuvrra suodjaleami ektui.
Analyjsedåehkie buakta gærjesne Samiske tall forteller 5, maanagïertelåhkoe saemienfaalenassine lea jïebne.	Analysajoavku ovddida Sámi logut muitalit 5 ahte lohku mánáidgárddiid ektui gos lea sámi fálaldat lea stabiila.
Maanalåhkoe mij saemien maanagïertefaalenassem åadtjoeji læssani 6 maanajgujmie 2010/11 raejeste 2011/12 raajan.	Mánnálohku geain lei sámi mánáidgárdefálaldat, goarkŋui 2010/11 rájes 2011/12 rádjai guđain mánáin.
Seamma tïjjen dle maanalåhkoe mij saemien maanagïertine jïh saemien goevtesinie nöörjen maanagïertine vaadtsa ånnani 30 maanajgujmie, jïh 36 maanajgujmie læssani mah saemienfaalenassem åadtjoejin nöörjen maanagïertine.	Dasto njiejai mánnálohku sámi mánáidgárddiin ja sámi ossodagain dáža mánáidgárddiin 30 mánáin ja lohku stuorui 36 mánáin geain lei sámi fálaldat dáža mánáidgárddiin.
Dïhte fåantoe man åvteste daate ånnanimmie maanijste maanagïertine boelhken 2005-2012, lij låhkoe dejstie golmen-, njieljien- jïh vïjhten jaepien båeries maanijste ånnani abpe 16 % Finnmaarhkesne, mahte 6 % Tromsesne jïh 10 % Nordlaantesne.	Mánnálogu njiedjan mánáidgárddiin áigodagas 2005 – 2010 čilgejuvvo dainna go dán áigodagas geahppánedje golmma-, njeallje- ja viđajahkásaččat olles 16 % Finnmárkkus, ja measta 6 % Romssas ja 10 % Norlánddas.
Samiske tall forteller 5 aaj tjaala ” dastegh mijjieh dam ållesth taalem faalenassesåarhtine juekebe, dle vuejnebe akte guhkies jarkelimmie sæjhta sjïdtedh.	Dasto čuožžu Sámi logut muitalit 5 ahte “ jos mii juohkit ollislaš logu man lágan fálaldagat ledje, de oaidnit guhkes áiggi tendeanssa rievdamii.
Maanalåhkoe saemien maanagïertine jïh saemien maanagïertegoevtesinie (nöörjen maanagïertine) ånnene, mearan maanalåhkoe jeatjah saemienfaalenassine nöörjen maanagïertine læssene.	Mánnálohku sámi mánáidgárddiin ja sámi mánáidgárdeossodagain (dáža mánáidgárddiin) lea njiedjan, muhto mánnálohku eará sámi fálaldagain dáža mánáidgárddiin goarkŋui. Dat Tabealla 3: Man ollu mánát ožžot davvi-, julev- ja
Rïektesisnie dle gïele sæjhta viesjiesåbpoe sjïdtedh aarhskuvlemaanaj luvnie dej minngemes govhte jaepiej, dan åvteste dah faalenassh mah læssanieh, leah viesjiesåbpoe goh dah mah ånnanieh. ”	mearkkaša geavahusas dan ahte giella lea fuotnánan ovdaskuvlamánáid gaskkas maŋimuš guđa jagis, danne go fálaldat mii lassána, lea heajut go dat mii unnu. ”
Saemiedigkie vïhtesjadta maam analyjsedåehkie buakta.	Sámediggi registrere dan maid analysajoavku ovddida.
Akte ånnanimmie saemien maanagïertelåhkoste orreme seamma tïjjen goh nöörjen maanagïerth saemienfaalenassine leah læssanamme dej minngemes jaepiej.	Sámi mánáidgárddiid lohku lea njiedjan go fas dáža mánáidgárddit main lea sámi fálaldat leat lassánan maŋimuš jagiin.
Dïhte ållesth maanagïertetaale lea læjhkan jïebne.	Ollislaš mánáidgárdelohku lea bisson stabiilan.
Maahta årrodh dan åvteste maanagïerth leah orrijamme jallh leah jeatjahlaakan öörnedamme guktie dah leah vaenebh sjïdteme. Akte jeatjah faktovre	Sivvan dasa sáhttá leat dat go mánáidgárddit leat heaittihuvvon dahje ođđasis organiserejuvvon nu ahte leat geahppánan.
maahta årrodh Saemiedigkie daan boelhken lea striengkiesåbpoe krïevenassh bïejeme dejtie dåarjojde saemien maanagïertide.	Sivvan sáhttá leat maiddái dat Sámediggi dán áigodagas lea čavgen sámi mánáidgárddiid doarjjaeavttuid.
Dïhte ånnanimmie maanagïertelåhkosne saemien faalenassine lea mij akt mestie Saemiedigkie tjoeperde, jïh mejnie ij leah madtjeles.	Dat go mánáidgárddiid lohku main lea sámi fálaldat njiedjá vuorjašuhttá Sámedikki, ja mainna Sámediggi ii leat duhtavaš.
Båetijen aejkien Saemiedigkie sæjhta bïevnesebarkoem jïh bïhkedimmiem lissiehtidh, guktie aaj sjyöhtehke dåarjoedåastojh, mah eah dåarjoem ohtsh daan biejjien, sijhtieh dam darjodh båetijen aejkien.	Sámediggi háliida hoahpuhit boahtteáiggis diehtojuohkin- ja bagadanbarggu nu ahte maiddái áigeguovdilis doarjjaoažžut, mat dál eai oza doarjaga, dagašedje dan boahtteáiggis.
Saemiedigkie bïevnesh åådtje sjyöhtehke maanagïerti bïjre mah eah dåarjoem ohtseme, jïh daate maahta nåake årrodh dejtie maanide mej bïjre, dan åvteste dah kanne eah aktem saemien maanagïertefaalenassem åadtjoeh.	Sámediggi oažžu dieđuid mánáidgárddiid birra mat eai oza doarjaga, ja dat sáhttá addit negatiivvalaš váikkuhusaid mánáide geaidda dat guoská, go sii dalle eai soaitte oažžut sámi mánáidgárdefálaldaga.
Daan biejjien dle Saemiedigkie ij barkoefaamoem utnieh dam gïehtjedidh.	Sámedikkis ii leat dál kapasitehta čuovvolit dán.
Saemiedigkien aajkoe maanagïertedåarjojne lea daan mearan orreme sjïehteladtedh ihke tjïelth jïh privaate maanagïerte-aajhterh edtjieh maehtedh aktem saemien maanagïertefaalenassem vedtedh.	Sámedikki áigumuššan doarjagiin mánáidgárddiide lea dán rádjai leamaš ahte dainna galgá láhčit diliid nu ahte gielddat ja priváhta mánáidgárdeeaiggádat sáhtášedje addit sámi mánáidgárdefálaldaga.
Saemiedigkie vuajna daerpies dåarjoeöörnegen krïevenassh vihth vuarjasjidh.	Sámediggi oaidná ahte lea dárbu fas evalueret doarjjaortnegiid eavttuid.
Maanagïerti reektemi tjïrrh dle Saemiedigkie vuajna dah maanagïerth leah joekehts dovne sisvegen jïh gïelen bïjre.	Mánáidgárddiid raporteremiid bokte oaidná Sámediggi ahte mánáidgárddit eai leat ovttaláganat sisdoalu eaige giela dáfus.
Saemiedigkien vaajtele lea dåarjoem sjïehtedidh naemhtie guktie maanagïerth maehtieh evtiedimmiem jïh kvaliteetem sisvegistie gorredidh.	Sámediggi háliidivččii heivehit doarjaga nu ahte mánáidgárddit sáhtášedje sihkkarastit sisdoalu ovddideami ja kvalitehta.
Tabelle vuesehte dejstie ållesth 23 saemien maanagïertijste dle 14 tjïelten maanagïerth jïh 9 privaate maanagïerth.	Tabealla čájeha ahte dan 23 sámi mánáidgárddis leat 14 gielddalaš ja 9 priváhta mánáidgárddi.
71 % dejstie tjïelten saemien maanagïertijste jïh mahte 60 % dejstie privaate saemien maanagïertijste leah Finnmaarhkesne.	71 % gielddalaš sámi mánáidgárddiin ja lagabui 60 % priváhta sámi mánáidgárddiin leat Finnmárkkus.
Tjåanghkan mahte 30 % tjïelten maanagïerth fylhkine Tromse, Noerhte-Trööndelage jïh Oslo jïh Akershus, mearan ij naaken Nordlaantesne.	Oktiibuot lea lagabui 30 % gielddalaš mánáidgárddit Romssa, Davvi-Trøndelága ja Oslo ja Akershus fylkkain, muhto oktage ii leat Norlánddas.
Fylhkine Tromse jïh Nordlaante tjåanghkan bijjelen 30 % privaate saemien maanagïerth, mearan ij naan privaate saemien maanagïerth NoerhteTrööndelagesne, Oslo jïh Akershusesne.	Romssa ja Norlándda fylkkain leat oktiibuot 30 % priváhta sámi mánáidgárddit, go fas Davvi-Trøndelágas ja Oslo ja Akershusas eai leat oppanassiige priváhta sámi mánáidgárddit.
Tabelle vuesehte ajve Finnmaarhkesne jïh Tromsesne gusnie nöörjen maanagïerth goevtesinie saemienfaalenassine.	Tabealla čájeha ahte dušše Finnmárkkus ja Romssas leat dáža mánáidgárddit main lea ossodat sámi fálaldagain.
Akte naa seamma joekedimmie tjïelten jïh privaate saemien maanagïertijste daejnie fylhkine.	Dáin fylkkain lea maiddái oalle dássásaš juohku gielddalaš ja priváhta sámi mánáidgárddiid gaskka.
Tjåanghkan mahte 60 % tjïelten jïh bijjelen 40 % privaate saemien maanagïerth fylhkine.	Oktiibuot leat lagabui 60 % gielddalaš ja badjel 40 % priváhta sámi mánáidgárddi fylkkain.
Tabelle 5: Låhkoe maanagïertijste saemien goevtesinie.	Tabealla 5: Man ollu leat dáža mánáidgárddit main lea sámi ossodat.
Tabelle 6: Låhkoe maanagïertijste faalenassine saemien gïelelïerehtimmien bïjre.	Tabealla 6: Man ollu mánáidgárddit main lea sámi giellaoahpahusfálaldat.
kershus Saemien maanagïerth	Tabealla 4: Sámi mánáidgárddiid lohku.
Tjïelten maanagïerth	Ujárgga gielddas lei jagiin 2009, 2010 ja 2011 nuvttá mánáidgárdesadji.
Privaate maanagïerth	Jagi 2012 rájes máksá sadji1500,- ru mánnui (mielde
Noerhte- ‐ Trööndelage Oslo jïh A	go 3 G mákset mánáidgárdesaji
Tabelle 4: Låhkoe saemien maanagïertijste.	Addojuvvo maiddái 50 % vuoládus oappáid
Jaepien 2012 dle 33 nöörjen maanagïerth dåarjoem saemien gïelelïerehtæmman åadtjoejin.	2012:s ožžo 33 dáža mánáidgárddi doarjaga sámi giellaoahpahussii.
Daejstie 33 maanagïertijste bijjelen 60 % leah tjïelten maanagïerth, jïh mahte 40 % privaate maanagïerth.	Dán 33 mánáidgárddi gaskkas leat badjel 60 % gielddalaš mánáidgárddit ja lagabui 40 % leat priváhta mánáidgárddit.
Tromsesne bijjelen 70 % tjïelten jïh mahte 30 % privaate maanagïerth mah faalenassem utnieh saemien gïelelïerehtimmien bïjre.	Romssas lea badjelaš 70 % gielddalaš ja lagabui 30 % priváhta mánáidgárddit main lea sámi giellaoahpahusfálaldat.
Daennie fylhkesne aaj jeenjemes maanagïerth saemienfaalenassine ajve akten maanese.	Dán fylkkas leat maiddái eanemus mánáidgárddit main lea sámegielfálaldat ovttaskas mánáide.
Åarjel-Trööndelagesne, Oslo jïh Akershusesne 3 jallh jienebh tjïelten maanagïerth, mearan Nordlaantesne, NoerhteTrööndelagesne jïh Rogalaantesne 3 jallh jienebh privaate maanagïerth saemienfaalenassine, Oslo jïh Akershusesne vaenebh goh 3, jïh ÅarjelTrööndelagesne jïh Rogalaantesne ij naaken.	LulliTrøndelágas, Oslo ja Akershusas leat 3 dahje eanet gielddalaš mánáidgárddi, Norlánddas, Davvi-Trøndelágas ja Rogalánddas unnit go 3 gielddalaš mánáidgárddi main lea sámi fálaldat. Priváhta mánáidgárddiid gaskkas Romssas, Norlánddas ja Davvi-Trøndelágas leat 3 dahje eanet priváhta mánáidgárddi main lea sámi fálaldat, Oslos ja Akershusas leat unnit go 3 ja Lulli-Trøndelágas ja Rogalánddas ii leat oktage.
Barkoesuerkieh	Áŋgiruššansuorggit
Bïevnese saemien maanagïertefaalenassi bïjre edtja tjelmide barkoesuerkide bïejedh, jïh vuesiehtidh mah haestemh, ulmieh jïh strategijh mah leah mijjen uvte.	Dieđáhusas sámi mánáidgárdefálaldaga birra galgá biddjojuvvot fokus áŋgiruššansurggiide ja oainnusmahttit makkár hástalusat, mihttomearit ja strategiijat leat ovddabealde.
Saemiedigkie sæjhta tjoevkesem bïejedh govhte barkoesuerkide.	Sámediggi áigu čuovvovaččas bidjat fokusa guđa áŋgiruššansuorgái.
Mijjieh dejtie åehpiedehtebe akti akti, men læjhkan dej tjåenghkies ulmie lea vaarjelidh, nænnoestehtedh jïh evtiedidh saemien gïelem jïh kultuvrem.	Dat ovdan buktojuvvojit guhtege sierra, muhto dattetge lea okta oktasaš mihttomearri suodjalit, nannet ja ovddidit sámi giela ja kultuvrra.
Barkoesuerkie 1 – Maanagïerten sisvege	Áŋgiruššansuorgi 1 - Mánáidgárddi sisdoallu
Haestemh	Hástalusat
Saemiedigkien maanagïertepolitihke våaroeminie åtna maanagïerti kvaliteete jïh sisvege, jïh maanagïerti aarvoevåarome tjuerieh jarngesne årrodh gosse edtja aktem ållesth saemien ööhpehtimmiepolitihkem evtiedidh.	Sámedikki mánáidgárdepolitihkka vuođđuduvvo vuođđoektui ahte mánáidgárddiid kvalitehta ja sisdoallu ja mánáidgárddiid árvovuođđu leat guovddážis ollislaš sámi oahppopolitihka viidáseappot ovddideamis.
Vihkeles dïhte nasjovnaale ööhpehtimmiepolitihke ulmieh jïh strategijh åtna juktie gorredidh dah unnemes standardh aalkoealmetji reaktide steeresuvvieh.	Deaŧalaš lea ahte nationála oahppopolitihkas leat mihttomearit ja strategiijat maid bokte sihkkarastit ahte álgoálbmotrievttálaš unnimusstandárddat doahttaluvvojit.
Barkoesuerkie ussjede ihke daerpies aktine tjåenghkies pedagogeles betnine jïh tjåenghkies haestemh utnedh mah saemien aarvoeh maanagïerte edtja betnesne utnedh, jïh guktie dam bööremeslaakan darjodh.	Áŋgiruššansuorgi reflektere ahte lea dárbu oktasaš pedagogalaš geađgejuolgái ja hástalusaide makkár sámi árvvuide mánáidgárddit galget vuođđuduvvot ja movt daid buoremusat sáhttá ollašuhttit.
Aktene bijjemes daltesisnie dle saemieh goh almetjh tjuerieh reaktam åadtjodh sijjen jïjtsh maanagïerth evtiedidh, gusnie lïerehtimmievuekieh jïh jïjtsh learoevierhtieh leah jarngesne.	Bajimuš dásis ferte sámiide álbmogin sihkkarastojuvvot vuoigatvuohta ovddidit iežaset mánáidgárddiid gos oahpahusmetodat ja iežas oahpponeavvut leat guovddážis.
Saemieh maehtieh, vuesiehtimmien gaavhtan jïjtje mieriesoejkesjem darjodh saemien maanagïertefaalenassese.	Okta vuohki movt dan sáhtášii dahkat lea ahte sámit ieža ráhkadit ovdamearkka dihte rámmaplána sámi mánáidgárdefálaldaga várás.
Dotkeme vuesehte eah gaajhkh saemien maanagïerth aktem saemien sisvegem utnieh.	Dutkan čájeha ahte buot sámi mánáidgárddiin ii leat sámi sisdoallu.
Jalhts maanagïerth leah vihtiestamme sijjen nænnoestimmine dah edtjieh saemien gïelem jïh kultuvrem betnesne utnedh, jïh saemiengïelen barkijh utnedh.	Vaikko mánáidgárddit njuolggadusaid bokte leat mearridan ahte sin doaibma galgá vuođđuduvvot sámi gillii ja kultuvrii ja doppe galget leat sámegielat bargit.
Maanagïerten sisvege ij leah ajve vuekiej jïh learoevierhtiej bïjre, men aaj mennie mieresne jïh guktie saemien perspektijve leavloem åådtje jïh våajnoes sjædta rïektesisnie.	Mánáidgárddi sisdoalu oktavuođas ii leat sáhka dušše metodaid ja oahpponeavvuid birra, muhto maiddái man dásis ja movt sámi perspektiiva deattuhuvvo ja oainnusmahttojuvvo geavahusas.
Akte dejstie haestiemijstie lea hijven kvaliteetem gorredidh maanagïerten sisvegistie, seamma tïjjen goh mijjieh daejrebe jïjnjh faagealmetjh fååtesieh.	Govva: gahkkorcorustudentbhg.blogspot.no Okta hástalus lea sihkkarastit buori kvalitehta mánáidgárddi sisdollui seammás go mii diehtit ahte fágaolbmot eai leat doarvái.
Vihkeles faagealmetjh gååvnesieh mah faagemaahtoem suerkesne utnieh.	Deaŧalaš lea ahte gávdnojit fágaolbmot geain lea fágagelbbolašvuohta suorggis.
Dah sijhtieh viehkiehtidh kvaliteetem jïh aktem eensi faageles sisvegem gorredidh dan bööretjommesasse maanide, dej eejhtegidie jïh saemien gietskies siebriedahkese.	Dát leat mielde sihkkarastimin buori kvalitehta ja dohkálaš fágalaš sisdoalu buoremusat ávkin mánáide, sin vánhemiidda ja sámi báikegottiide.
Akte sïejhme suerkie maanagïerten sisvegisnie lea kultuvreleerehtimmie.	Kulturgaskkusteapmi lea čađačuovvu suorgi mánáidgárddi sisdoalus.
Kultuvre lea aerpien jïh aerpievuekiej bïjre, men seamma tïjjen gorredidh, sjugniedidh jïh orrestidh.	Kultuvrra oktavuođas lea sáhka árbbi ja árbevieruid birra, ja seammás bajásdoallama, háhkama ja ođasmahttima birra.
Saemiedigkien bieleste sæjhta vihkeles årrodh skreejrehtidh maanagïerth dam saemien kultuvrem betnesne utnieh gosse sisvegem soejkesjieh. Stååkedimmien tjïrrh	Sámediggái lea deaŧalaš ovdánahttit dan ahte mánáidgárddit válddášedje vuolggasaji sámi kultuvrras dalle go sisdoallu plánejuvvo.
Guvvie: gahkkorcorustudentbhg.blogspot.no maahta vihkeles aarvoeh maanide vedtedh gosse leah ålkone eatnamisnie jïh gosse maanah åadtjoeh meatan årrodh aerpievuekien barkosne.	Duhkoraddama bokte sáhttá deaŧalaš árvvuid gaskkustit earret eará nu ahte leat olgun luonddus ja ahte mánát besset searvat sámi árbevirolaš bargui.
Saemien kultuvre edtja akte iemie bielie årrodh saemien maanagïertefaalenasseste aarkebiejjien.	Sámi kultuvra galgá čuovvut sámi mánáidgárdefálaldaga lunddolaš oassin árgabeaivvis.
Sisvege edtja gellielaaketje jïh jeereldihkie årrodh, jïh sjïehtedamme årrodh dan aktegs maanese.	Sisdoallu galgá leat buotbealat ja girjái, ja ovttaskas máná vuolggasajis.
Edtja sisvegem saemien maanagïertefaalenassesne gaajhkide maanide sjïehtedidh, saaht gusnie dah årroeminie laantesne.	Sámi mánáidgárdefálaldaga sisdoallu galgá heivehuvvot buot mánáide beroškeahttá das gos riikkas ásset.
Edtja aaj akte lissiehtimmie årrodh maanan evtiedimmesne; daan sjïekenisnie joekoen gïeleevtiedimmesne.	Mánná galgá maiddái ovdánit, dán oktavuođas erenoamážit gielalaččat.
Akte krïevenasse saemiengïelen barkijh maanagïertesne berkieh.	Eaktun lea ahte gávdnojit sámegielat bargit mánáidgárddis.
Dan åvteste saemien siebriedahke dan gellielaaketje, dle dah ovmessie maanagïerth tjuerieh dam gietskies kultuvrem våaroemasse bïejedh sijjen maanagïertese.	Dat go sámi servodat lea nu máŋggabealat dagaha ahte sierra mánáidgárddit fertejit bidjat vuođđun báikkálaš kultuvrra mánáidgárddisteaset.
Dellie dah barkijh aktem gietskies jïh aerpievuekien daajroem daarpesjieh.	Dát gáibida ahte bargiin ferte leat báikkálaš ja árbevirolaš máhttu.
Maanah tjuerieh seamma tïjjen åadtjodh seahkarimmiem jïh ektiedomtesem evtiedidh abpe saemien gellievoeten åvteste, jïh akten jienebekultuvrelle siebriedahken åvteste sïejhmelaakan.	Dasto fertejit mánát oahppat gudnejahttit olles sámi máŋggabealatvuođa ja oktasaš áddejumi, ja máŋggakultuvrralaš servodaga oppalaččat.
Dejpielistie saemieh sijjen årromedajvh åtneme dovne noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien gïeledajvesne.	Sámiin leat doloža rájes leamaš sin ássanguovllut maidda geográfalaččat gullet; davvisámi, julevsámi ja máttasámi giellaguovllut.
Daah saemien dajvh annje gååvnesieh jalhts unnebe sjïdteme. Lissine saemieh staarine årroeh.	Dát sámi guovllut gávdnojit ain vaikko dat geográfalaččat leatge gáržon.
Vihkeles gaajhkh maanah nuepiem åadtjoeh sijjen gietskies kultuvren bïjre lïeredh saaht gusnie laantesne årroeminie, seamma tïjjen goh dah aaj tjuerieh mubpiej aerpievuekiej, aarvoej jïh vuekiej bïjre lïeredh.	Deaŧalaš lea ahte buot mánát besset oahppat iežaset kultuvrra birra beroškeahttá das gos riikkas ásset, ja seammás oahppat veaháš earáid árbevieruid, árvvuid ja norpmaid birra.
Eejhtegh ojhte åejviedïedtem utnieh maanan bijjiedimmien åvteste, viertesth Maanalaakine paragraafe 30 (1981).	Vánhemiin lea váldoovddasvástádus mánáid bajásgeassimis, geahča Mánáidgárdelága § 30 (1981).
Eejhtegedïedte sæjhta jiehtedh eejhtegh aktem hoksedïedtem åtna maanan åvteste, jïh dah nænnoestimmiereaktam utnieh maanan bieleste.	Vánhenovddasvástádus mearkkaša dan ahte vánhemiin lea fuolahusovddasvástádus mánás, ja ahte sis lea mearridanvuoigatvuohta máná ovddas.
Dan baelien maana lea maanagïertesne, maanagïerte såemies dejstie hokse- jïh bijjiedimmielaavenjassijste vaalta.	Dalle go mánná lea mánáidgárddis, váldá mánáidgárdi oasi fuolahus- ja bajásgeassindoaimmaide.
Maanagïerte lissine båata hïejmebyjresasse, jïh tjuara goerkesem jïh seahkarimmiem vuesiehtidh ovmessie fuelhkievuekide.	Mánáidgárdi dievasmahttá ruovttu birrasa, ja ferte čájehit áddejumi sierra bearašhámiide ja árvvus atnit daid.
Saemiedigkie vuajna man vihkeles maanagïerth dan jeenjemasth goh gåarede, aerpievuekieh saemien bijjiedimmien sisnjelen guhkiebasse sertieh.	Sámediggi oaidná man deaŧalaš lea ahte mánáidgárddit nu ollu go vejolaš gaskkustit sámi bajásgeassima árbevieruid.
Maanagïerte tjuara tjarke krööhkedh maam eejhtegh maanabijjiedimmien vienhtieh jïh guktie dah maanide bijjiedieh.	Mánáidgárdi ferte deattuhit ja vuhtii váldit fuolaheddjiid oainnu, ja movt sii bajásgesset máná.
Dan åvteste barkijh, eejhtegh jïh dïhte sïejhme saemien siebriedahke tjuerieh aktem voerkes vuajnoem jïh maahtoem utnedh.	Dát gáibida dihto miellaguottu ja gelbbolašvuođa bargiin, vánhemiin, ja sámi servodagas oppalaččat.
Guktie maanagïerth leah hammoedamme lea vihkeles dan åvteste maanah badth tsevtseme sjidtieh dejstie byjngetje tsiehkijste.	Mánáidgárddiid fysálaš struktuvrra hábmen lea deaŧalaš danne go mánnái váikkuhit olggut rámmaeavttut.
Daeverh jïh væhtah leah symbovlh jïh dan sisnjelds maanagïertekultuvren jïh daan aarvoej bïjre soptsestieh.	Dávvirat ja ovdan buktimat leat symbolat ja muitalit mánáidgárddi siskkáldas kultuvrra ja dan árvvuid birra.
Saemiedigkie veanhta maanagïerth edtjieh aktem saemienvoetem utnedh, våajnoes daeverigujmie jïh væhtajgujmie.	Sámediggi oaivvilda ahte mánáidgárddiin galgá sámevuohta leat oidnosis objeavttaid ja dovdomearkkaid bokte.
Maahta akte gåetie årrodh jallh låavthgåetie, saemien stååkegaevnieh (stååkegaevnieh mah saemien kultuvrem vuesiehtieh), feegreme saemien klaeriejgujmie jïh vielie.	Dat sáhttet leat goahti, lávvu, sámi duhkorasat (duhkorasat sámi kultuvrras), sámi govvosiiguin čiŋaheapmi jna..
Gosse saemien gïele aaj våajnoes dle dïhte aaj soptseste maanagïerte leavloem beaja saemien sisvegasse, dovne gïele jïh kultuvre.	Sámegiela visualiseren muitala maiddái movt mánáidgárdi deattuha sámi sisdoalu sihke giela ja kultuvrra ektui.
Akte våajnoes saemienvoete lea vihkeles ihke maanah edtjieh damtedh dah sijjiem utnieh ektievoetesne jïh leah jååhkesjamme, jïh dïhte maahta meatan årrodh dam saemien identiteetem nænnoestehtedh.	Sámevuohta oidnosis lea deaŧalaš danne go dat addá mánnái gullevašvuođa dovddu ja dohkkeheami, ja dat sáhttá leat mielde nannemin sámi identitehta.
Maanah ajve reaktam utnieh aktem sijjiem åadtjodh maanagïertesne, men ij reaktam utnieh aktem saemien maanagïertefaalenassem åadtjodh.	Dáláš láhkaaddin ii atte buohkaide vuoigatvuođa oažžut sámi mánáidgárdefálaldaga.
Øie-moenehtse (NOU:2012, Til barnas beste, ny lovgivning for barnehagene)	Mánáin lea vuoigatvuohta dušše oažžut saji mánáidgárddis, muhto sis ii leat vuoigatvuohta sámi mánáidgárdefálaldahkii, Øie-lávdegotti (NOU:2012,
Guvvie: gahkkorcorustudentbhg.blogspot.no vuarjesje ij leah aavrehke aktem krïevenassem reaktan bïjre saemien maanagïertefaalenassese sjïehtesjidh aktene orre maanagïertelaakesne, dan åvteste ij gåaredh dam illedh.	Govva: gahkkorcorustudentbhg.blogspot.no Til barnas beste, ny lovgivning for barnehagene) árvvoštallama mielde ii leat oiddolaš lága bokte fievrridit rievtti oažžut sámi mánáidgárdefálaldaga ođđa mánáidgárdelágas, dan sivas go dan ii leat vejolaš čuovvolit.
Saemiedigkie lea ovgeahpan.	Dás ii leat Sámediggi álggage ovttaoaivilis.
Maanah maanagïertesne byöroeh laaken mietie seamma reaktah utnedh goh learohkh maadthskuvlesne gosse lea reaktan bïjre saemienfaalenassese.	Mánáidgárdemánát berrejit lága dáfus biddjojuvvot ovtta dássái vuođđoskuvlla ohppiiguin go guoská vuoigatvuhtii oažžut sámi fálaldaga.
Aktine sjïere reaktine saemien maanagïertefaalenassese, dle gaajhkh maanah mah dam sijhtieh aktem faalenassem åadtjoeh gusnie leavloem beaja saemien gïelese jïh kultuvrese.	Go livččii individuála vuoigatvuohta oažžut sámi mánáidgárdefálaldaga, de mearkkašivččii dat dan ahte buot mánát geat háliidit oččošedje fálaldaga mas sámi giella ja kultuvra deattuhuvvo.
Naemhtie guktie öörnege lea daan biejjien, dle ij leah daate nuekies tjïelke.	Nugo ortnet dál lea, de dat ii leat doarvái dárkil.
Saemiedigkien mïelen mietie dle tjuara laakesne tjåadtjodh gaajhkh maanah mah dam sijhtieh, reaktam utnieh saemien maanagïertefaalenassem åadtjodh saaht gusnie laantesne dah årroeh.	Sámediggi oaivvilda ahte ferte lága bokte mearriduvvot ahte buot mánáin geat háliidit lea vuoigatvuohta sámi mánáidgárdefálaldahkii beroškeahttá guđe oasis riikkas ásset.
Saemiedigkien råålla sæjhta amma årrodh viehkiehtidh aktem saemien sisvegem maanagïertine gorredidh jïh evtiedidh.	Sámedikki rolla lea nappo dalle váikkuhit sámi sisdoalu bisuheami ja ovddideami mánáidgárddiin.
Saemiedigkie sæjhta aktem politihkem	Sámediggi áigu politihkas bokte gáibidit ahte bargiide biddjojuvvo unnimus gáibádus das man ollu sis galgá leat kulturmáhttu ja kulturáddejupmi.
tjirrehtidh gusnie dah barkijh tjuerieh aktem unnemes daajroem utnedh kultuvredaajroen jïh kultuvregoerkesen bïjre.	Gielddain ja fylkkamanniin lea váldi mánáidgárddiid ektui ja dat galget bearráigeahččat daid.
Saemiedigkie maahta dåarjoeh gïehtjedidh maam Saemiedigkie jïjtje vadta.	Sámediggi sáhttá bearráigeahčat doarjaga maid Sámediggi ieš juolluda.
Daate gaajhkine dåarjoeprievine tjåådtje.	Dát boahtá ovdan buot juolludusreivviin.
Akti veajkoej dle daerpies gïehtjedidh mejtie vierhtieh åtnasuvvieh krïevenassi mietie.	Muhtun áššiid lea dárbu bearráigeahččat ja dat dahkkojuvvo maid dan ektui ahte geavahuvvojit go ruđat eavttuid mielde.
Gïehtjedimmiej tjïrrh dle fokusem beaja kvaliteetese maanagïerten sisvegasse jïh saemien gïelese.	Bearráigeahččan lea mielde bidjamin fokusa mánáidgárddi sisdoalu kvalitehtii ja sámegillii.
Saemiedigkie tjuara aktem eadtjoehkåbpoe råållam utnedh jïh sjyöhtehke guejmiejgujmie laavenjostedh desnie gusnie maanagïertide vååksje.	Sámedikkis ferte leat eanet árjjalaš rolla ja ovttasbargu guoskevaš oasálaččaiguin mat bearráigehččet mánáidgárddiid.
Daate juktie gorredidh dïhte saemien perspektijve lea stïeresne.	Sihkkarastin dihte ahte sámi perspektiiva leat mielde.
Ulmie	Mihttomearri
• Maanagïerten akte saemien sisvege mij evtiedimmiem, lïerehtimmiem jïh skearkagimmiem eevtjie, laavenjostosne jïh goerkesisnie maanan hïejmine.	• Mánáidgárddis lea sámi sisdoallu mii ovdánahttá máná oahppama ja hápmašuvvama ovttasbargguin ja áddejumiin máná ruovttuin.
Strategijh	Strategiijat
• Hoksedh maanagïerte-aajhterh daajroem utnieh saemien gïelen jïh kultuvren bïjre	• Sihkkarastit dan ahte mánáidgárddiid eaiggádiin lea máhttu sámi gielas ja kultuvrras.
• Viehkiehtidh guktie maanagïerth faageles maahtoem utnieh saemien gïelesne jïh kultuvresne jïh daate leavloem åådtje maanagïertesne	• Váikkuhit dan ahte mánáidgárddiin lea fágalaš gelbbolašvuohta sámi gielas ja kultuvrras ja ahte dat deattuhuvvo mánáidgárddis.
• Viehkiehtidh guktie studenth daajroem åadtjoeh saemien gïelesne jïh kultuvresne.	• Váikkuhit dan ahte studeanttat ožžot álgooahpu sámi gielas ja kultuvrras.
Barkoesuerkie 2 – Gïeleskreejreme maanagïertesne	Áŋgiruššansuorgi 2 - Giellamovttiidahttin mánáidgárddis
Haestemh	Hástalusat
Saemiedigkie åtna gïelelïerehtimmie jïh gïeleskreejreme maanagïertemaanijste lea akte dejstie vihkielommes suerkijste maanagïertepolitihken sisnjelen.	Sámedikki mielas lea mánáidgárdemánáid giellaoahpahus ja giellamovttiidahttin okta dain deaŧaleamos surggiin mánáidgárdepolitihka siskkobealde.
Saemielaake (1987) vihteste saemien akte byögkeles gïele Nöörjesne, jïh saemien jïh nöörjen leah Guvvie: gahkkorcorustudentbhg.blogspot.no	Sámelágas (1987) mearriduvvo ahte sámegiella lea almmolaš giella Norggas ja ahte sámegiella ja dárogiella lea ovttadássásaš gielat. Rámmaplánas mánáidgárddi sisdoalu ja doaim
seammavyörtegs gïelh. Mieriesoejkesje maanagïerten sisvegasse jïh laavenjasside (2001) jeahta maanagïerte edtja eadtjohkelaakan barkedh maanaj gïeleevtiedimmine.	Govva: gahkkorcorustudentbhg.blogspot.no maid birra (2011) daddjojuvvo ahte mánáidgárdi galgá árjjalaččat bargat máná giellaovddidemiin.
Akte dejstie ulmijste Saemiedigkien gïelepolitihkese lea viehkiehtidh guktie jienebh saemien gïeleutnijh sjædta båetijen aejkien.	Okta Sámedikki giellamihttomeriin lea ahte boahtteáiggis livčče eanet sámi giellageavaheaddjit.
Saemien gïeli gaavhtan dle vihkeles maanah maehtieh gïelem vejtiestidh hïejmesne, maanagïertesne jïh skuvlesne.	Sámegielat leat sorjavaččat das ahte mánát ohppet giela ruovttus ja dasto mánáidgárddis ja skuvllas.
Saemiedigkie sæjhta dan åvteste eadtjohkelaakan nænnoestehtedh jïh sjïehteladtedh ihke gaajhkh maanah dam gïelelïerehtimmiem åadtjoeh maam edtjieh utnedh laaken mietie.	Danne áigu Sámediggi árjjalaččat bargat dan ala ahte nannet ja láhčit diliid nu ahte buot mánát oččošedje giellaoahpahusa masa sis lea vuoigatvuohta.
Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemeente lea aktem dahkoesoejkesjem dorjeme saemien gïelide (2009).	Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea ráhkadan sámegielaid doaibmaplána (2009).
Dahkoesoejkesje digkede ulmieh, haestemh, guhkies strategijh jïh råajvarimmieh gïelelïerehtimmesne saemien maanide jïh noeride.	Dán doaibmaplánas leat mihttomearit, hástalusat, guhkes áiggi strategiijat ja doaibmabijut giellaoahpahusbargui sámi mánáid ja nuoraid várás.
Daate akte gamte barkoe mejnie Saemiedigkie aaj barkeminie sov maanagïertepolitihken tjïrrh.	Dát leat viiddis áŋgiruššamat main Sámediggi lea mielde mánáidgárdepolitihkas bokte.
Jis dahkoesoejkesje edtja staeriesovvedh dle byöroe Saemiedigkiebïevnesem saemien maanagïertefaalenassen bïjre våaroemasse bïejedh.	Doaibmaplána vejolaš rievdadeami oktavuođas berre Sámediggedieđáhus sámi mánáidgárdefálaldaga birra biddjojuvvot vuođđun.
Jeatjah gaavhtan vuesiehtibie Saemiedigkiebïevnesasse saemien gïelen bïjre mij dahkoesoejkesjem vielie gïetede.	Muđui čujuhit Sámediggedieđáhussii sámegiela birra mas doaibmaplána birra guorahallojuvvo eanet.
Gïeleskreejreme aktene maanagïertesne ij leah aktelaaketje dan åvteste maanah ovmessie gïelemaadtojste båetieh.	Giellamovttiidahttin mánáidgárddiin ii leat ovttalágan go doppe lea mánáin sierralágan gielladuogáš.
Gellie såarhts gïelefaalenassh daan beajjetje maanagïertine gååvnesieh.	Dáláš mánáidgárddiin gávdnojit ollu variašuvnnat das makkár giellafálaldat addojuvvo.
Jalhts maanagïerten nænnoestimmine tjåådtje daate akte saemien maanagïerte, dle saemien gïele maahta åtnasovvedh dovne vaenie jïh jïjnje.	Vaikko mánáidgárddis lea njuolggadusaiguin mearriduvvon ahte mánáidgárdi lea sámi mánáidgárdi, de sáhttá das movt sámegiella geavahuvvo leat variašuvnnat.
Mijjieh aaj daejrebe nöörjengïelen maanah sijjiem saemien maanagïertine ohtsedieh, jïh mijjieh daejrebe daate gïelebyjresem tsevtsie naemhtie guktie nöörjen gïele lea dïhte gïele mij jeenjemes åtnasåvva.	Mii diehtit maiddái ahte dárogielat mánát ohcet saji sámi mánáidgárddiin, ja mii diehtit ahte dat váikkuha giellabirrasa nu ahte dárogiella vuoitá.
Saemiedigkien gïelepolitihke sæjhta gellievoetem jïh jeerehtsidie gaajhkine saemien gïeline gorredidh.	Sámedikki giellapolitihkka sihkkarastá máŋggabealatvuođa ja variašuvnnaid sámi gielaid ektui.
Gietskies sjïehtedimmie gïelefaalenasseste lea vihkeles.	Giellafálaldaga báikkálaččat heiveheapmi lea deaŧalaš.
Guvvie: Saemiedigkie mubpiengïeline tjuerieh nuepieh åadtjodh gïelem vejtiestidh jïh gïelem guhkiebasse evtiedidh. Naan maanagïerth jïjtsh gïelesoejkesjh darjoeh fïerhten maanese.	Sihke mánát geain lea sámegiella eatnigiellan ja mánát geain sámegiella lea nubbin giellan fertejit oažžut vejolašvuođaid oahppat sámegiela ja ovddidit dan viidáseappot.
Dellie maanagïerte akte sijjie sjædta gusnie dovne nöörjengïelen maanah saemien lierieh, jïh saemiengïelen maanah saemien gïelem evtiedieh funksjovnelle guektiengïelevoeten vööste.	Nu fertejit ge mánáidgárddiin leat sierralágan mihttomearit giellaoahpahusa várás dađi mielde makkár mánát doppe leat áiggis áigái. Mánáidgárdi šaddá dakkár arenan
Dah stoerre jeerehtsh maanaj gïelemaahtosne haestemh vedtieh gosse edtja gïeleskreejremasse	Govva: Sámediggi gos sihke dárogielat mánát ohppet sámegiela ja gos sámegielat mánát besset ovddidit sámegiela doaibmi guovttegielatvuođa ektui.
sjïehteladtedh.	Dat go mánáid giellagelbbolašvuođas leat stuorra variašuvnnat buktá hástalusaid movt láhčit diliid giellamovttiidahttimii.
Maanagïerth tjuerieh dan åvteste faalenassem sjïehtedidh maanaj gïeleevtiedimmien jïh maadtoen mietie.	Danne fertejit mánáidgárddit hukset fálaldaga mánáid gielalaš ovdáneami ja duogáža mielde.
Maanagïerte tjuara sjïehteladtedh ihke barkijh jïh maanah saemien gïelem ektesne nuhtjieh gosse stååkedieh jïh lierieh, jïh veeljieh saemiestidh gosse jeatjah saemiegïelen almetjigujmie ektine.	Mánáidgárdi ferte láhčit diliid nu ahte bargit ja mánát ovttas geavahit sámegiela duhkoraddangiellan, oahppangiellan ja válljejit geavahit sámegiela go leat ovttas eará sámegielagiiguin.
Saemiegïelen maanah sijhtieh iktegisth såemies boelhkesne årrodh guektiengïelevoeteevtiedimmesne aktene jallh jieniebinie dejstie saemien gïelijste jïh nöörjen gïelesne, jallh jeatjah gïeline.	Sámegielat mánát leat álohii muhtun dásis guovttegielatvuođa ovddideamis ovtta dahje máŋgga sámegielain ja dárogielain, dahje eará gielain.
Maanagïerte edtja hoksedh maanah aktem saemiengïelen evtiedimmiem åadtjoeh, olles dej saemien gïele jïh saemien kultuvrelle sisvege viesjiesåbpoe sjïdth men nænnoesåbpoe.	Mánáidgárdi galgá sihkkarastit ahte mánát ovdánit sámegielas, nu ahte sin sámi giela ja kultuvrra sisdoallu ii fuotnán, muhto nanosmuvvá.
Juktie dam hoksedh dle vihkeles maanagïerte aktem tjïelke gïelepolitihkem åtna.	Dán sihkkarastima dihte lea deaŧalaš ahte mánáidgárddis lea čielga giellapolitihkka.
Maanah mah edtjieh gïelem lïeredh jïh gïelem evtiedidh aktem saemiengïelen sijjiem daarpesjieh gusnie ij naan jeatjah gïelh.	Mánát geat galget ovddidit ja oahppat giela dárbbašit sámegielat arena gos eará gielat eai seaguhuvvo.
Tjuara öörnedidh jïh vuekieh nuhtjedh mah maanaj gïelemaadtojne sjiehtieh jïh maanagïerten ulmine gïeleevtiedimmien bïjre.	Organiserema ja metodaid ferte geahččat máná gielalaš duogáža ja mánáidgárddi mihttomeari vuođul go guoská giellaovddideapmái.
Maehtebe vuesiehtidh dan saemien maanagïertese Alta siida mij aktem tjïelke gïelepolitihkem maanagïertesne åtna.	Sáhttit čujuhit Álttá siidda sámi mánáidgárdái gos lea čielga giellapolitihkka.
Daan faalenassen gaavhtan dle eejhtegh åvtedaajroem utnieh maam gïelen bïjre ussjede.	Dát fálaldat addá vánhemiidda einnostan vejolašvuođa sámegiela ektui.
Vuesiehtibie aaj Saemiedigkiebïevnesasse saemien gïelen bïjre.	Muđui čujuhit Sámediggedieđáhussii sámegiela birra.
Saemiedigkie vuajna akte dejstie bööremes viehkiedïrregijstie lea orreme gosse tjïelth leah meatan sjïdteme saemien gïelen reeremedajvesne.	Sámedikki mielas lea leamaš buoremus váikkuhangaskaoapmi dat go gullá sámegiela hálddašanguvlui, dasa ahte odne oažžut vuogádatlaš giellabargguid.
Muvhtene lehkesne daate öörnege ij leah dejtie vaajteles illedahkide vadteme.	Dát ortnet ii leat buot sajiin addán bohtosiid nugo vurdojuvvui.
Saemiedigkie jeatjah gaavhtan veanhta jeatjah dajvh saemien årrojigujmie, goh Alta, Röörose jïh Tromsø aaj tjuerieh saemiengïelese sjïehteladtedh maanagïertine.	Sámediggi oaivvilda muđui ahte eará distrivttat gos sámit ásset nugo ovdamearkka dihte Áltá, Plassje ja Romsa fertejit maiddái láhčit diliid sámegiela várás mánáidgárddiin.
Daah dajvh leah aerpievuekien mietie dajvh saemien årrojigujmie.	Dáin guovlluin leat árbevirolaččat ássan sámit.
Maanagïertelaaken mietie maanagïerte edtja saemien maanaj gïelem jïh kultuvrem krööhkedh.	Mánáidgárddit galget mánáidgárdelága mielde váldit vuhtii sámi mánáid giela ja kultuvrra.
Daate ij leah ektiedamme saemien dajvide, men saaht gusnie maanah maanagïertesne vaedtsieh.	Dát ii leat čadnojuvvon sámi distriktii, muhto sorjá das gos mánát leat mánáidgárddis.
Åarjelsaemien jïh julevsaemien gïelh leah naa viesjies gïelh jïh råajvarimmieh daarpesjieh mah leah ryöktesth stuvreme dejtie sjïere daerpiesvoetide daejnie siebriedahkine.	Mátta- ja julevsámegielat leat rašis dilis ja dárbbašit doaibmabijuid mat njuolga čujuhit daid erenoamáš dárbbuide mat dáin servodagain leat.
Ihke gïelh edtjieh hijven evtiedimmienuepieh åadtjodh dle daerpies aktine sjïere barkojne åarjel- jïh julevsaemien dajvine.	Jos gielat galget oažžut buriid ovdánanvejolašvuođaid, de lea dárbu sierra áŋgiruššat mátta- ja julevsámi guovlluin.
Saemiedigkie vuajna akte dejstie haestiemijstie gosse gïeleskreejreminie barka lea vierhtiealmetjh jïh faagebarkijh saemien gïelemaahtojne fååtesieh.	Sámediggi oaidná ahte okta hástalusain giellamovttiidahttinbarggus lea dat go váilot resursaolbmot ja fágaolbmot geain lea gelbbolašvuohta sámegielas.
Gosse maehteles geerve almetjh fååtesieh dle gïelelïerehtimmie nåake sjædta.	Go eai leat dakkár rávesolbmot geain livččii gelbbolašvuohta šaddá giellaoahpahusas váilevaš.
Læjhkan dle jïjnjh maanagïerth aktem vihkeles barkoem darjoeh gïeleevtiedimmiebarkosne.	Dattetge dahket ollu mánáidgárddit buori barggu giellaovddidanbarggu oktavuođas.
Guvvie: gahkkorcorustudentbhg.blogspot.no Hijven kvaliteete lïerehtimmesne lea vihkeles ihke maanah edtjieh maanagïertefaalenassem dååjredh goh mij akt hijven.	Buorre kvalitehta oahpahusas lea deaŧalaš jos mánát galget dovdat ahte mánáidgárdefálaldat lea buorre.
Saemiedigkie sæjhta tjïertestidh akte feerhmeles lïerehtimmiebyjrese lea vihkeles, gusnie saemiengïelen barkijh saemien nuhtjieh maanine ektine, faageleslaakan jïh maanaj guektiengïelen evtiedimmien jïh jïjtsh nuepiej mietie.	Sámediggi deattuha ahte searvvaheaddji oahppanbiras lea deaŧalaš, gos leat sámegielat bargit geat geavahit sámegiela go ovttastallet mánáin, fágalaččat heivehuvvon vugiin máná guovttegielatvuođa ovddideami ja individuála eavttuide dávistettiin.
Barkijh maanagïertine leah gïeleåvteguvvieh maanide aktene aaltarisnie gosse lea aelhkie maanide tsevtsedh.	Mánáidgárddiid bargit leat gielalaš ovdagovat mánáide dakkár agis goas mánáide lea álki dahkat váikkuhusa.
Dan åvteste vihkeles dovne maanagïertelohkehtæjjah jïh klahkh aktem pedagogeles profesjovnaliteeten evtiedieh juktie dah voerkes sjidtieh sijjen råållan bïjre gïelelïerehtimmesne.	Danne lea deaŧalaš ahte sihke mánáidgárdeoahpaheaddjit ja veahkkebargit ovddidit pedagogalaš ámmátlašvuođa ja dihtomielalaččat čájehit mii lea sin rolla giellaoahpahu
Daan beajjetje gaahtjemesiebriedahkesne barkoesijjiej bïjre dle Saemiedigkie vuajna akte haesteme saemiengïelen barkijh maanagïertine utniehtidh.	Govva: gahkkorcorustudentbhg.blogspot.no sas. Sámediggi oaidná ahte dáláš gilvoservodagas bargosajiid alde lea hástalussan bisuhit sámegielat bargiid mánáidgárddiin.
Jis edtja dam bööremes kvaliteetem jaksedh gïelelïerehtimmesne dle tjuara maahtoem gorredidh, men aaj daajroem vijriesåbpoe evtiedidh jïh dam orrestidh akten eadtjohke prosessen tjïrrh.	Go giellaoahpahusas galggaš leat buoremus vejolaš kvalitehta de ferte váldit ávvira gelbbolašvuođas, muhto maiddái ahte sáhttá ovddidit dan viidáseappot ja ođasmahttit máhtu árjjalaš proseassa bokte.
Goh aarebi neebneme dle barkijh maanah maanagïertese åadtjoeh mah joekehts saemien maahtoem utnieh.	Nugo ovdal namuhuvvon de deaividit bargit mánáidgárddis mánáid geain lea iešguđege lágan gelbbolašvuohta sámegielas.
Dan åvteste eevre daerpies barkijh aaj maahtoem utnieh guektiengïelepedagogihkesne.	Dát gáibida bargiin maiddái gelbbolašvuođa guovttegielatpedagogihkas.
Dah saemien maanagïertelohkehtæjjah stoerre haestemh utnieh öörnedimmine jïh maam vuekide dah edtjieh veeljedh gïelelïerehtimmesne.	Sámi mánáidgárdeoahpaheddjiin leat stuorra hástalusat organiserema ja metodaválljema ektui giellaoahpahusas.
Saemiedigkie vuajna vihkeles soejkesjh evtiedidh guktie maanagïerte edtja maanajgujmie barkedh, jïh daerpies maanide dåehkine juekedh gïeledaajroej mietie.	Sámediggi oaidná deaŧalažžan ráhkadit plánaid movt dáid mánáid galggašii čuovvolit ja ahte mánát juhkkojuvvojit joavkun giellamáhtu mielde.
Gelline maanagïertine saemien faalenassine maahta vaenie maanagïertelohkehtæjjah årrodh.	Ollu mánáidgárddiin main lea sámi fálaldat sáhttet leat unnán mánáidgárdeoahpaheaddjit.
Dïhte faageles digkiedimmie aktene maanagïertesne ajve aktine maanagïertelohkehtæjjine maahta veassohke sjïdtedh.	Fágalaš digaštallan mánáidgárddis gos lea dušše okta mánáidgárdeoahpaheaddji sáhttá šaddat váilevaš.
Sijjieh darjodh gusnie faageles digkiedimmieh bæjjese vaaltasuvvieh vihkeles sjædta.	Deaŧalaš lea ráhkadit arenaid fágalaš digaštallamiid várás.
Eejhtegh leah vihkeles laavenjostoeguejmieh maanagïerten gïelebarkosne.	Vánhemat leat deaŧalaš ovttasbargoguoimmit giellabarggus mánáidgárddis.
Laake maanagïerti bïjre (2006) vihteste maanagïerte laavenjostosne jïh goerkesisnie hïejmine maanaj hoksedaerpiesvoeth jïh stååkedimmiedaerpiesvoeth gorrede, jïh lïerehtimmiem jïh skearkagimmiem skreejrie akten gellielaaketje evtiedimmien gaavhtan.	Mánáidgárdelágas (2006) lea mearriduvvon ahte mánáidgárdi ovttasbargguin ja áddejumiin ruovttuin goziha mánáid dárbbu fuolahusa ja duhkoraddama ektui, ja ovdánahttá oahppama ja hápmašuvvama vuođđun juohkelágan ovdáneapmái.
Gïelebarkoe maanagïertesne jïjnjem barkoem kreava barkijijstie jïh eejhtegijstie.	Giellaoahpahus mánáidgárddis gáibida ollu barggu sihke bargiin ja vánhemiin.
Akte haesteme dam saemien gïelen staatusem lutnjedh guktie eejhtegh saemien veeljieh joe maanagïertesne.	Hástalussan lea loktet sámegiela stáhtusa nu ahte vánhemat válljejit sámegiela juo mánáidgárddis.
Juktie goerkesem jïh daajroem sjugniedidh gïelebarkoen bïjre, eejhtegh aaj byöroeh maahtoelutnjemem åadtjodh.	Go galgá oažžut áddejumi ja oainnu / máhtu giellabarggus, de berrejit maiddái vánhemat buoridit gelbbolašvuođa.
Vijriesåbpoe byöroe eejhtegidie skreejredh saemien veeljedh sijjen maanide aaj dennie vijriesåbpoe ööhpehtimmesne, guktie iemie sjædta saemien maadthlïerehtimmesne aaj utnedh.	Dasto ferte oažžut vánhemiid válljet sámegiela mánáidasaset maiddái viidáseappot skuvllain nu ahte šaddá lunddolaš čuovvut mielde sámegiela vuođđooahpahusas skuvllas.
Saemien gïele tjuara vielie våajnoes sjïdtedh dovne hïejmesne jïh maanagïertesne.	Sámegiela ferte eanet oainnusmahttit sihke ruovttuin ja mánáidgárddiin.
Dïhte dåarjoe maam maanagïerth Saemiedigkeste åadtjoeh daamtaj gïeleskreejremasse jïh gïelelïerehtæmman åtnasåvva.	Doarjja maid mánáidgárddit ožžot Sámedikkis geavahuvvo dávjá giellamovttiidahttimii ja giellaoahpahussii.
Saemiedigkien råålla lea dåarjojde vedtedh jïh dejtie vijriesåbpoe fulkesidh bïevnesi tjïrrh dåarjoedåastoejijstie.	Sámedikki rolla lea addit doarjagiid ja čuovvolit dan dieđuid mielde maid ožžot doarjjaoažžuin.
Saemiedigkie vuajna jienebh haestemh maehtieh viedteldihkie årrodh dåarjoeöörnegasse.	Sámediggi oaidná ahte leat eanet hástalusat maid sáhttá čatnat doarjjaortnegii.
Maanagïerth mah leah kategorijen nuelesne saemien maanagïerth, daan biejjien vielie	Mánáidgárddit mat gullet kategoriijai sámi mánáidgárddit ožžot dál eanet doarjaga giellaoahpahussii go dáža mánáidgárddit.
Båetijen aejkien maahta vuarjasjidh mejtie dåarjoe maahta vielie fleksijbele sjïdtedh, jïh sjïehtedamme fïerhten maanagïerten daerpiesvoetide.	Sáhttá árvvoštallat ahte doarjjaortnet boahtteáiggis šattašii dávgaseabbon ja heivehuvvošii ovttaskas mánáidgárddi dárbbuide.
Daate maahta vihkeles årrodh kvaliteeten jïh ulmiejaksemen gaavhtan maanagïertine.	Dát sáhttá addit oalgeváikkuhusaid kvalitehtii ja mánáidgárddiid mihttomeari juksamii.
Muvhth vienhtieh jalhts maanagïerte ij barkijh utnieh mah saemiestieh, dle byöroeh dåarjoem åadtjodh saemien maanagïertese dan åvteste dah leavloem biejieh saemien kultuvrese.	Muhtumat oaivvildit ahte vaikko mánáidgárddis eai leat ge sámegielat bargit, de berrejit dat oažžut sámi mánáidgárdedoarjaga jos dat deattuhit sámi kultuvrra.
Saemiedigkie lea daan mearan tjåadtjoehtamme saamastallije barkijh edtjieh maanagïertine årrodh mah leavloem biejieh saemien gïelese jïh kultuvrese.	Sámediggi lea dál doalahan dan ahte mánáidgárddis gos sámi giella ja kultuvra deattuhuvvo galget leat sámegielat bargit.
Daate akte krïevenasse Saemiedigkie sæjhta utniehtidh.	Dán gáibádusa áigu Sámediggi bisuhit.
Båetijen aejkien Saemiedigkie sæjhta krïevenassh dåarjojde darjodh mejtie gåarede mööledh.	Sámediggi háliida boahtteáiggis ráhkadit doarjagii dakkár eavttuid maiguin sáhttá mihtidit.
Vaajteles maanagïerti ulmiejaksemem vuejnedh juktie maehtedh viehkiedïrregh bïejedh dohkoe gusnie illedahkh eah leah dan hijven.	Sávvat beassat oaidnit olahit go mánáidgárddit mihttomeari vai sáhttá bidjat váikkuhangaskaomiid dohko gos eai leat nu buorit bohtosat.
Daate sån sæjhta kvaliteetem maanagïertesne bueriedidh.	Dát sáhtášii buoridit mánáidgárddiid kvalitehta.
Ulmie	Mihttomearri
• Maanah nænnoesåbpoe gïeleskreejremem åadtjoeh noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien gïelesne.	• Mánáid giellamovttiidahttin davvi-, julev- ja máttasámegielas nannejuvvo.
Strategijh	Strategiijat
• Aareh gïeleskreejremasse sjïehteladtedh maanagïertefaalenassi tjïrrh.	• Láhčit árra giellamovttiidahttima mánáidgárdefálaldaga bokte.
• Viehkiehtidh byjjes maahtojne saemien gïelesne barkiji luvnie.	• Váikkuhit formála gelbbolašvuođa sámi gielas bargiid gaskkas.
Barkoesuerkie 3 - Gïelebiesiemaallh	Áŋgiruššansuorgi 3 – Giellalávgunmodeallat
Haestemh	Hástalusat
Daan sjïekenisnie dle gïelebiesiemaallh akte gïelelïerehtimmievuekie gusnie akte mubpiengïele jallh ammesgïele maanan byjreskinie åtnasåvva.	Giellalávgunmodeallan dán oktavuođas áddejuvvo dat giellaoahpahusmetoda mas nubbi giella dahje amas giella geavahuvvo máná birrasis.
Guvvie: Saemiedigkie	Deattuhuvvo ahte giela oahppá eará doaimmaid bokte.
gïehtelieh, jïh maanagïerten barkijh leah meatan juktie gïeleraeriestimmieh maanide vedtedh.	Mánáidgárddis vuođđuduvvo giellalávgunmetodihkka prinsihppii ahte mánná oahppá sámegiela go searvá doaimmaide, maidda bargit servet ja sii sáhttet addit gielalaš rávvagiid mánáide.
Daate saemiengïelen barkijh kreava.	Dát gáibida ahte leat sámegielat bargit.
Dååjrehtimmieh vuesiehtieh jienebh saemien maanagïerth jïh goevtesh dovne nöörjen jïh saemien biejjieladtje gïeline utnieh, jïh dah ulmieh gïelelïerehtimmine dajveste dajvese jeerehtieh.	Vásihusat čájehit ahte ollu sámi mánáidgárddiin ja ossodagain lea sihke dárogiella ja sámegiella beaivválaš giellan, ja giellaoahpahusa mihttomearit molsašuddet distrivttas distriktii.
Dan åvteste maanagïerth sijhtieh evtiedimmiemaallh daarpesjidh mah leah ektiedamme fïerhten maanetjen gïeletseahkan jïh gietskies tsiehkide.	Dalle leage mánáidgárddiin dárbu dakkár ovddidanmodeallaide mat čatnasit ovttaskasa gielladillái ja báikkálaš diliide.
Haesteme lea aktem tjåenghkies våaromem utnedh dejtie barkijidie gïelelïerehtimmesne.	Hástalussan lea oktasaš geađgejuolgi bargiid giellaoahpahussii.
Dastegh dagkerh “ nænnoes ” gïelebiesiemaallh åtnasuvvieh dejnie maanagïertine mah saemienfaalenassem utnieh, dle daate sæjhta gïelelïerehtimmiem skreejredh jïh daajroem evtiedidh gïelelïerehtimmesne.	Go vállje nu gohčoduvvon “ nana ” giellalávgunmodeallaid mánáidgárddiin gos lea sámi fálaldat de buvttiha dat positiivvalaš ahtanuššama ja máhttoovddideami giellaoahpahusas.
Akte tendense orreme dagkerh “ inaktijve ” maallh nuhtjedh maanagïertine, gusnie gïelebarkoe ij leah dam vaajteles illedahkem vadteme.	Tendeansan mánáidgárddiin lea leamaš geavahit “ ii árjjalaš ” modeallaid man oktavuođas giellabargu ii leat addán dakkár bohtosiid maid leat sávvan.
Daate lea mij akt maam Saemiedigkie sæjhta jarkelidh.	Dá lea juoga maid Sámediggi áigu rievdadit.
Saemiedigkie lea aarebi vierhtieh vadteme “ Elgåprosjektese ” (Dieđut Nr. 1/2007 ” Samisk språk i Svahken Sïjte ”), jïh Lavangen tjïeltese juktie gïelebiesiemaallem maanagïertesne pryövedh.	Sámediggi lea ovdal addán ruđaid ” Elgå-prošektii ” (Dieđut Nr. 1/2007 ” Samisk språk i Svahken Sijte ”), ja Loabáid suohkanii geahččalit giellalávgunmálle mánáidgárddis.
Dellie slyöhpoe gïelelïerehtimmie maanagïertine saaht guktie sjædta, jallh jearohke vihties almetjijstie.	Dalle garvá dan ahte giellaoahpahus mánáidgárddiin ii livččii soaittáhagas dahje olbmui duohke.
Akte dejstie haestiemijstie lea vuekiem evtiedidh mij fïereguhten tseahkan sjeahta.	Hástalussan lea ovddidit metoda mii heive diliide.
Dahkoesoejkesje saemien gïelide gaskem jeatjah daam åtna goh akte dejstie sov råajvarimmijste.	Sámegielaid doaibmaplánas lea earret eará dát okta doaibmabijuin.
Saemiedigkien råålla barkosne gïelebiesiemaalligujmie lea aaj daesnie dåarjoej jïh rååresjimmiej tjïrrh fylhkenålmajgujmie jïh tjïeltigujmie.	Sámedikki rolla barggus giellalávgunmodeallaiguin lea maiddái addit doarjaga ja gulahallat fylkkamanniiguin ja gielddaiguin.
Dah maanagïerth mah buektiehtieh gïelebiesiem tjirrehtidh jïh illedahkh jeksieh, dah gujht tjuerieh vielie åadtjodh dåarjojne goh akte viehkiedïrrege jïh skraejrie mubpide.	Dat mánáidgárddit mat nagodit čađahit giellalávguma ja jukset bohtosiid, fertejit sáhttit oažžut eanet doarjaga váikkuhangaskaoapmin ja earáid movttiidahttima dihte.
Reektehtsi tjïrrh mejtie Saemiedigkie åådtje, mah edtjieh vuesiehtidh åtnoem dåarjoste, dle vuajna jienebh maanagïerth leah tjöödtjestamme.	Raporttaid bokte maid Sámediggi oažžu mat galget oainnusmahttit doarjaga geavaheami, čájeha ahte ollu mánáidgárddit leat bisánan.
Daate man åvteste gïelebiesiemaallh leah akte dejstie barkoesuerkijste Saemiedigkien politihkeles barkose.	Dát lea sivvan dasa go giellalávgunmodeallat lea okta áŋgiruššansurggiin Sámedikki politihkalaš barggu oktavuođas.
Ulmie	Mihttomearri
• Maanagïerth leah åtnose vaalteme dah gïelebiesiemaallh jïh gïeleskreejremevuekieh mah leah pryöveme jïh mej bïjre daajroeh åtna dotkemistie, guktie daajra dah åssjelasse sjiehtieh	• Mánáidgárddit geavahišgohtet daid giellalávgunmodeallaid ja giellamovttiidahttinvugiid mat leat geahččaluvvon ja maid ektui lea dutkama bokte máhttu, nu ahte diehtit ahte dat heivejit ulbmilii.
Strategijh	Strategiijat
• Viehkiehtidh guktie sjiehteles gïelelïerehtimmiemaallh gååvnesieh mejgujmie maahta båetijen aejkien haestemh dåastoehtidh	• Movttiidahttit ovddidanbarggu nu ahte áiggis áigái gávdnojit heivvolaš giellaoahpahusmodeallat maiguin sáhttá dustet boahtteáiggi hástalusaid.
• Viehkiehtidh hoksedh systeemh gååvnesieh ihke maanagïerte-aajhterh maehtieh åtnose vaeltedh dah gïelebiesiemaallh mah leah pryöveme, jïh aktem hijven gïeleevtiedimmiem vedtieh	• Sihkkarastit vuogádagaid nu ahte mánáidgárdeeaiggádat sáhttet geavahit daid giellalávgunmodeallaid mat leat geahččaluvvon ja mat addet positiivvalaš ovdáneami gillii.
Barkoesuerkie 4 – Dåårrehtimmie saemiengïelen barkijijstie	Áŋgiruššansuorgi 4 - Sámegielat bargiid rekrutteren
Haestemh	Hástalusat
Saemien siebriedahke stoerre haestemi uvte tjåådtje juktie saemiengïelen barkijh dåårrehtidh mah noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien haalvoeh.	Sámi servodagas leat stuorra hástalusat ovddabealde go guoská sámegielat bargiid rekrutteremii geat máhttet davvi-, julev- ja
Jis edtja buektiehtidh maanagïertide vijriesåbpoe evtiedidh goh akte lïerije åårgane, jïh krïevenasside ööhpehtæmman illedh maanagïertelaaken mietie, dle akte vihkeles haesteme jienebh saemiengïelen barkijh maanagïertide åadtjodh.	Govva: gahkkorcorustudentbhg.blogspot.no máttasámegiela. Jos mánáidgárddiid galggaš sáhttit ovddidit viidáseappot oahpaheaddji orgánan ja mat devdet oahppogáibádusa mánáidgárdelága mielde, de lea deaŧalaš hástalussan oažžut eanet sámegielat bargiid mánáidgárddiide.
Barkoedåehkie daan beajjetje maanagïertesne lea dovne maanagïertelohkehtæjjah / pedagogh jïh klahkh.	Mánáidgárddiin leat dál bargin sihke mánáidgárdeoahpaheaddjit / pedagogat ja veahkkebargit.
Pedagogeles barkijh jïh jeatjah saemiengïelen barkijh leah maadthgierkieh båetijen aejkien maanagïertine.	Pedagogalaš bargit ja eará sámegielat bargit leat vuođđun boahtteáiggi mánáidgárddiide.
Dan åvteste vihkeles saemiengïelen maanagïertelohkehtæjjah jïh mubpieh barkijh dåårrehtidh.	Danne lea sámegielat mánáidgárdeoahpaheddjiid ja eará bargiid rekrutteren deaŧalaš.
Studenth mah ma anagïertelohkehtæjjaööhpehtimmiem vaeltieh sijhtieh maadthgierkine årrodh båetijen aejkien.	Studeanttat geat váldet mánáidgárdeoahpaheaddjioahpu leat geađgejuolgin boahtteáiggis.
Bielelen jienebh maanagïertelohkehtæjjah mah leah saemiengïelen, dle ij sïjhth dam vaajteles evtiedimmiem åadtjodh saemien siebriedahkesne.	Jos eai leat eanet sámegielat mánáidgárdeoahpaheaddjit, de ii ovdán sámi servodat nugo háliidit.
Saemiedigkie lea jïjnjh bïevnesh åådtjeme maanagïertijste ihke gïerve saemiengïelen barkijh dåårrehtidh, goh pedagogh, klahkh jïh sæjjasadtjh.	Sámediggi lea ožžon ollu dieđuid mánáidgárddiin dan birra ahte lea váttis rekrutteret sámegielat bargiid, pedagogaid rájes, veahkkebargiid ja sadjásaččat rádjai.
Daate akte haesteme ij ajve dejnie dajvine mah leah saemien gïelen reeremedajven ålkolen, men aaj dejtie mah leah sisnjelen.	Dát hástalus ii leat dušše guovlluin mat lea sámegiela hálddašanguovllu olggobealde, muhto maiddái dan siskkabealde.
Saemiedigkie sæjhta sov politihkine viehkiehtidh guktie aelhkebe sjædta dovne saemiengïelen maanagïertelohkehtæjjah jïh klahkh dåårrehtidh, jïh dejtie utniehtidh.	Sámediggi áigu politihkas bokte váikkuhit dan ahte sámegielat bargiid váilivuohta unnošii ja šattašii álkit rekrutteret ja bisuhit sihke sámegielat mánáidgárdeoahpaheddjiid ja veahkkebargiid.
Butenschøn-moenehtse, mij nammoehtamme sjïdti jaepien 2010 juktie evtiedimmievæhtah, daerpiesvoeth jïh ulmieh saemien dotkemasse jïh jollebe ööhpehtæmman salkehtidh, såemies raeriestimmieh råajvarimmide båata sov reektehtsisnie.	Butenschøn-lávdegoddi, mii nammaduvvui 2010:s čielggadit sámi dutkama ja alit oahpu ovdánan dovdomearkkaid, dárbbu ja mihttomeriid, lea buktán muhtun doaibmabidjoevttohusaid raporttastis.
Saemiedigkie moenehtsem raeriestimmiem dåarjohte mij jeahta “ Vierhtieh minngieööhpehtæmman lyjkesuvvieh jïh öörnegh tseegkesuvvieh ihke faageles jïh reereles barkijh edtjieh maehtedh saemiengïelem nuhtjedh.	Sámediggi doarju lávdegotti evttohusa ahte “ várrejuvvojit ruđat lassiohppui ja ásahuvvojit ortnegat vai fágalaš ja hálddahuslaš bargit sáhtášedje doaibmat sámegielain.
Dah öörnegh tjuerieh sjïehteladtedh ihke nuekies, praktihkeles lïerehtimmie saemien gïelesne sjædta, dovne aalkoedaltesisnie jïh jåarhkedaltesisnie ” (Butenschøn-moenehtsen reektehtse 2012).	Ortnegiin ferte láhčit doarvái geavatlaš oahpahusa sámegielas, sihke álgodásis ja joatkkadásiin ” (Butenschøn-lávdegoddi 2012).
Saemiedigkie sæjhta stuerebe fokusem utnedh saemien aerpievuekien daajrose maanagïertine.	Sámediggi háliida eanet fokusa sámi árbedieđuide mánáidgárddiin.
Gaajhkh maanagïerth mah aktem saemien faalenassem vedtieh tjuerieh sijjen barkosne saemien aarvoeh betnesne utnedh, jïh voerkes årrodh dagkeres daajroem leerehtidh.	Buot mánáidgárddit main lea sámi fálaldat fertejit vuođđudit doaimmaset sámi árvvuide ja leat eanet dihtomielalaččat dán lágan máhtu gaskkusteamis.
Saemiedigkie vuajna akte haesteme saemiengïelen barkijh dåårrehtidh mah amma aktem gellielaaketje maahtoem utnieh.	Sámediggi oaidná ahte hástalussan lea rekrutteret sámegielat bargiid geain lea máŋggabealat gelbbolašvuohta.
Daerpies barkijigujmie kultuvregoerkesinie jïh kultuvremaahtojne, jïh mah daajroeh utnieh aerpievuekien saemien barkoen bïjre.	Dárbbašuvvojit bargit geain lea kulturáddejupmi, kulturgelbbolašvuohta ja máhttu árbevirolaš sámi barggus.
Saemiedigkie vuajna daelie mijjieh akten boelvemålsomen uvte tjåadtjobe maanagïertesuerkesne.	Sámediggi oaidná ahte mánáidgárdesuorggis lea
Dah noerh mah daan biejjien barkoem maanagïertine ohtsieh eah dam seamma kultuvrelle maahtoem utnieh goh dejpeli boelvijste.	Nuorain geat dál ohcet barggu mánáidgárddiin ii leat seamma ollu go ovdal kultuvrralaš gelbbolašvuohta mii buolvvain sin ovddabealde lei.
Gaskem jeatjah dle maahtoe duedtien, beapmoen jïh aerpievuekien soptsestimmiej bïjre ij leah seamma nænnoes goh aarebi.	Earret eará ii leat gelbbolašvuohta duojis, borramušárbevieruin ja muitalan árbevieruin seamma nanus go ovdal lei.
Akte vihkeles råajvarimmie, jïh ij goh unnemes akte stoerre haesteme lea kaarrh dåårrehtidh dejtie maanagïertide mah saemienfaalenassem vedtieh.	Mánáidgárddiin main lea sámi fálaldat lea dievdobargiid rekrutteren deaŧalaš doaibmabidju, ja maid stuorra hástalussan.
Akte kampanje orreme juktie jienebh kaarrh maanagïertide dåårrehtidh.	Kampánja oažžut eanet almmáiolbmuid mánáidgárddiide lea čađahuvvon.
Saemiedigkie lea ånnetji jueriedisnie man stoerre nåhtoe dagkerh nasjovnaale kampanjh utnieh saemien maanagïertide.	Sámediggi lea veaháš eahpesihkar dan ektui man stuorra ávki nationála kampánjjain lea sámi mánáidgárddiide.
Juktie jienebh saemien kaarrh maanagïertide dåårrehtidh dle Saemiedigkie sæjhta aktem jïjtse saemien kampanjem vuarjasjidh.	Rekrutteren dihte eanet sámi albmáid mánáidgárddiide áigu Sámediggi árvvoštallat sierra sámi kampánja čađaheami.
Saemiedigkien jïjtse statistihke vuesehte gålhkoen 1. biejjeste 2012, dellie lij ållesth 26 kaarrh dejnie 30 saemien maanagïertine jïh nöörjen maanagïertine saemien goevtesinie.	Sámedikki 01.11.12 iežas statistihkka čájeha ahte 30 sámi mánáidgárddiin ja dáža mánáidgárddiin main lea sámi ossodat ledje oktiibuot 26 almmáiolbmo barggus.
Daate vuesehte dïhte låhkoe kaarrijste lij medtie 15 %.	Dát čájeha ahte dievdooassi lei sullii 15 %.
Dejstie 1 åvtehke / rektovre, 5 kaarrh leah pedagogeles åvtehkh (1 bielelen maanagïertelohk ehtæjjaööhpehtimmie), 1 maanagïertelohkehtæjja, 18 klahkh jïh 1 kultuvrebarkije (40 % Goh vuejnebe dle jeenjemes klahkh, amma barkijh bielelen faagelïerehtimmie mah leah kaarrh, mearan ajve 6 kaarrh pedagogeles ööhpehtimmine.	Sin gaskkas lei okta jođiheaddji / rektor, 5 almmáiolbmo pedagogalaš jođiheaddjin (1 geas ii lean mánáidgárdeoahpaheaddjioahppu), okta mánáidgárdeoahpaheaddji, 18 veahkkebargi ja okta kulturbargi (40 % Nugo mii oaidnit leat eanemusat veahkkebargit, nappo geain ii lean fágaoahppu almmáiolbmot, ja dušše guđa albmás lei pedagogalaš oahppu.
Saemiedigkie jïjtse statistihkijste vuajna dïhte låhkoe kaarrijste jeerehteminie jaepeste jaapan, jïh vååjnoe goh jïjnjh kaarrh ajve aktem jaepiem maanagïertesne berkieh.	Sámediggi oaidná iežas statistihkain ahte dievdooassi molsašuddá jagis jahkái, ja dábálaš lea ahte ollu albmát barget mánáidgárddis dušše ovtta jagi háválassii.
Saemiedigkie sæjhta fokusem bïejedh saemien kaarride goh mïrrestallemeaktöörh jïh öörnede dan åvteste aktem saemien kaarrekonferansem jaepie 2012.	Sámediggi háliida bidjat fokusa sámi albmáide dásseárvoaktevran ja lágida danne sámi dievdokonferánssa 2012:s.
Ulmie lea gaskem jeatjah lissiehtamme laavenjostose skreejredh mïrrestallemen bïjre.	Mihttomearrin lea earret eará giktalit eanet ovttas bargat dásseárvvuin.
Saemiedigkie vaajtele dagkerh konferansh aaj sijhtieh gaagnine årrodh akten saemien maanagïertefaalenassese.	Sámediggi háliida ahte dain konferánssain livččii ávki maiddái sámi mánáidgárdefálaldahkii.
Saemiedigkiebïevnesen mietie jielemeevtiedimmien bïjre (2012) dle jïjnjh haestemi uvte tjåadtjobe siebriedahkeevtiedimmien bïjre saemien dajvine.	Sámediggedieđáhusa (2012) mielde ealáhusovddideami birra leat mis ovddabealde ollu hástalusat servodatovddideami ektui sámi guovlluin.
Ahkedh vaenebh almetjh saemien dajvine årroeh jïh jienebh stuerebe sijjide juhtieh, stoerre jarkelimmieh jielemestruktuvresne jïh sveekes orre sïelth tseegkesuvvieh jïh daerpies orresjugniedimmine.	Dat čájeha negatiivvalaš álbmotovdáneami ja sentraliserema, viiddis rievdadusaid ealáhusstruktuvrras ja ásahandávjodat lea vuollin ja lea dárbu ođđa háhkamii.
Ahkedh jienebh almetjh juhtieh staaride Alta, Tromsø jïh Oslo.	Gávpogiidda Áltái, Romsii ja Osloi lea stuorra sentraliseren.
Jïjnjh noerh veeljieh staarine årrodh sijjeste saemien dajvine.	Ollu nuorat háliidit ássat gávpogiin ovdal go sámi guovlluin.
Dan åvteste dle jïjnjh dejstie smaave sijjijste eah fryöjstehke sjïdth goh årromesijjie, jïh maanagïerth smaave sijjine tjabreminie barkijh dåårrehtidh.	Nu eai geasut ge ollu smávva báikkit ássanbáikin, ja mánáidgárddit smávva báikkiin rahčet erenoamážit bargiid rekrutteremiin.
Medtie 4000 maanagïertelohkehtæjjah nöörjen maanagïertine fååtesieh.	Dáža mánáidgárddiin váilot birrasii 4000 mánáidgárdeoahpaheaddji.
Maanagïerth mah eah buektehth maanagïertelohkehtæjjah dåårrehtidh, maehtieh dispensasjovnem åadtjodh	Mánáidgárddit mat eai nagot rekrutteret sáhttet oažžu sierra lobi mánáidgárdelága gáibádusas.
Naemhtie tsiehkie orreme gellie jaepieh.	Dilli lea leamaš nu máŋggaid jagiid.
Jïjnjh fåantoeh man åvteste maanagïertelohkehtæjjah fååtesieh, men maanagïertelohkehtæjjah jïjtje jiehtieh baalhka jïh buerebe faagebyjrese evtiedimmien gaavhtan leah vihkeles ihke dah edtjieh jåerhkedh barkedh maanagïertesne.	Leat ollu sivat manne váilot mánáidgárdeoahpaheaddjit, muhto ieža mánáidgárdeoahpaheaddjit vástidit bálká ja buoret fágabiras ovdáneapmái lea deaŧalaš jos sii galget joatkit bargat mánáidgárddis.
Juktie saemiengïelen barkijh dåårrehtidh dle såemies tjïelth leah veeljeme jollebe baalhkam vedtedh dejtie mah saemiestieh.	Sámegielat bargiid rekrutterema várás lea muhtun gielddat válljen addit sámegielagiidda buoret bálkká.
Saemiedigkie dagkeres råajvarimmiem dåarjohte.	Sámediggi doarju dán lágan doaibmabiju.
Ij naan statistihke gååvnesh man gellie saemiengïelen maanagïertelohkehtæjjah mah gååvnesieh, jallh gubpede dah saemiengïelen klahkh båetieh.	Dál ii gávdno makkárge statistihkka mas sáhtášii oaidnit man galle sámegielat mánáidgárdeoahpaheaddji gávdnojit dahje gos sámegielat veahkkebargit rekrutterejuvvojit.
Juktie daate fååtese dle gïerve dovne dåårrehtimmiem barkose jïh maahtoelutnjemem soejkesjidh dejtie mah joe maanagïertine berkieh (Samiske tall forteller 2, 2009).	Dát váilivuohta dagaha váttisin plánet sihke ámmáhii rekrutterema ja gelbbolašvuođa buorideami sis gaskkas geat juo barget mánáidgárddiin (Sámi logut muitalit 2, 2009).
Maam mijjieh daejrebe bïevnesijstie maanagïertijste dle jïjnjh maanagïertelohkehtæjjah julev- jïh åarjelsaemien maanagïertine fååtesieh.	Dat maid mii dattetge diehtit lea, dieđuid mielde mánáidgárddiin ahte váilot mánáidgárdeoahpaheaddjit julev- ja máttasámi mánáidgárddiin.
Men aaj muvhtine dejstie noerhtesaemien dajvijste dle tjabreminie barkose dåårrehtidh.	Muhto maiddái muhtun davvisámi guovlluin rahčet ámmáhii rekrutteremiin.
Saemiedigkien jïjtsh statistihkh barkijigujmie maanagïertine.	Sámedikkis leat iežas statistihkat mánáidgárddiid bargiin.
Jaepien 2012 30 maanagïerth lin dåarjoem åådtjeme saemien maanagïertese jallh goevtesasse, jïh daejstie maanagïertijste mijjieh daejtie taalide åådtjeme.	2012:s leat 30 mánáidgárddi mat leat ožžon doarjaga sámi mánáidgárdái dahje sámi ossodahkii, ja dáid mánáidgárddiid loguid mii geavahit vuođđun.
Dejstie 30 maanagïertijste lea goh aarebi neebneme 23 saemien maanagïerth jïh 7 nöörjen maanagïerth saemien goevtesinie.	Dán 30 mánáidgárddi gaskkas, leat nugo ovdalis namuhuvvon 23 sámi mánáidgárddi ja 7 dáža mánáidgárddi main lea sámi ossodat.
Aaj 31 nöörjen maanagïerth mah aktem saemiengïelen faalenassem vedtieh ajve akten maanese, men dah maanagïerth eah leah meatan statistihkesne mah båetieh.	Nappo leat 31 mánáidgárddi mat addet sámegielat fálaldaga ovttaskas mánáide, muhto dat mánáidgárddit eai leat mielde statistihkas mii čuovvu.
Dejstie 23 saemien maanagïertijste dle gaajhkesh saemiengïelen åvtehkem utnieh.	23 sámi mánáidgárddis lea buohkain sámegielat jođiheaddji.
Dah 30 maanagïerth mah leah meatan Saemiedigkien statistihkesne tjåanghkan 55 goevtesh utnieh.	Dan 30 mánáidgárddis mat leat mielde Sámedikki statistihkain leat oktiibuot 55 ossodaga.
Barkoedåehkien stoeredahke fïerhtene goevtesisnie lea 1 pedagogeles åvtehke jïh 2 klahkh (jallh 1 maanagïertelohkehtæjja jïh 1 klahke).	Norbman juohke ossodagas lea okta pedagogalaš jođiheaddji ja guokte veahkkebargi (dahje 1 mánáidgárdeoahpaheaddji ja okta veahkkebargi).
Dejstie 55 pedagogeles åvtehkijstie dle 52 saemiengïelen.	55 pedagogalaš jođiheaddji gaskkas leat 52 sámegielaga.
Amma 3 saemiengïelen pedagogeles åvtehkh fååtesieh dejnie 30 maanagïertine.	Nappo váilot golbma pedagogalaš jođiheaddji 30 mánáidgárddis.
Gaajhkh dah 3 saemienkuvsjem vaedtsieh jïh ånnetji saemien maehtieh.	Dattetge buohkat dán golbmasis váldet dál sámegiel kurssa ja máhttet veaháš sámegiela.
Aaj 5 dejstie 30 pedagogeles åvtehkijstie dispensasjovnem utnieh jïh dan åvteste eah maanagïerte-lohkehtæjjaööhpehtimmiem utnieh.	Vihttasis 30 pedagogalaš jođiheaddji gaskkas lea maiddái sierra lohpi go sis ii leat mánáidgárdeoahpaheaddjioahppu.
Dejstie jeatjah barkijijstie dle 3 klahkh mah nöörjen ietniengïeline utnieh.	Eará bargiid gaskkas leat golbma veahkkebargi geain dárogiella lea eatnigiellan.
Akte nasjovnaale dåårrehtimmiestrategije lea evtiesovveme saemien jollebe ööhpehtæmman (2011-2014).	Lea ráhkaduvvon nationála rekrutterenstrategiija sámi alit oahpu várás (2011-2014).
Dan åvteste dan vaenie saemiengïelen ohtsijh saemien jollebe ööhpehtæmman dle strategijesne raereste joekoen daerpies dåårrehtidh dejtie mah eah saemesth jollebe ööhpehtæmman.	Go leat unnán sámegielagat ohccin sámi alit ohppui, de evttohit strategiijas ahte lea stuorra dárbu oažžut ii-sámegielagiid váldit alit oahpu.
Saemiedigkie vuajna daate guhkiebasse maahta meatan årrodh jienebh saemien jollebe ööhpehtæmman dåårrehtidh.	Sámediggi oaidná ahte dát áiggi mielde sáhttá leat mielde rekrutteremin eambbogiid sámi alit ohppui.
Nasjovnaale daltesisnie Maahtoedepartemeente strategijigujmie båateme juktie viehkiehtidh dåårrehtidh jïh utniehtidh maanagïertelohkehtæjjah maanagïertesne: ” Kompetanse i barnehagen - strategi for kompetanseutvikling i barnehagesektoren 2007-2010/2011 ” og ” Strategi for rekruttering av barnehagelærere til barnehagen 2007-2011 (GLØD).	Nationála dásis lea Máhttodepartemeanta almmuhan strategiijaid váikkuhan dihte mánáidgárdeoahpaheddjiid rekrutterema ja bisuheami mánáidgárddis: “ Kompetanse i barnehagen - strategi for kompetanseutvikling i barnehagesektoren 2007-2010/2011 ” ja ” Strategi for rekruttering av førskolelærere til barnehagen 2007-2011 (GLØD) ”.
Saemiedigkie aaj meatan daennie barkosne.	Sámediggi lea maiddái searvan dán bargui.
Saemiedigkien maadth-njoelkedassi mietie, paragraafe 2-3a, Saemiedigkieraerien politihkeles aalkoebæjhkoehtimmesne boelhken 20092013 tjåådtje: ” Mijjieh sïjhtebe dåårrehtimmiem nænnoestehtedh faagealmetjijstie saemien gïeline jïh kultuvredaajrojne, jïh sïjhtebe vuartasjidh mejtie gåarede ööhpehtimmiefaalenassh desentraliseradidh goh akte dejstie råajvarimmijste juktie dam tjirrehtidh (…). ”	Sámedikki vuođđonjuolggadusaid mielde, § 2-3 a, Sámediggeráđi politihkalaš álggahanjulggaštusas áigodahkii 2009-2013 čuožžu ná: ” Mii áigut nannet fágaolbmuid rekruterema sámegiela ja kulturmáhtu fágasurggiin, ja okta doaibmabidju maid mii deattuhit olahan dihte dan, lea vejolašvuohta oažžut lávdaduvvon oahppofálaldaga.
Saemien jolleskuvle jïh jeatjah jolleskuvlh jïh universiteeth aktem vihkielåbpoe råållam utnieh jollebe ööhpehtæmman dåårrehtidh.	Sámi allaskuvllas ja eará allaskuvllain ja universitehtain lea eanet guovddáš rolla rekrutteremis alit ohppui.
Saemiedigkien råålla lea gaskem jeatjah dåårrehtimmine viehkiehtidh stipendeöörnegi tjïrrh.	Sámedikki rollan lea váikkuhit rekrutterema stipeandaortnegiid bokte.
Aaj vihkeles laavenjostoem jolleskuvligujmie jïh universtiteetigujmie nænnoestehtedh guktie Saemiedigkien stipendeöörnegh dej studijefaalenassigujmie sjiehtieh.	Deaŧalaš lea maiddái áŋgiruššat ovttasbarggu ektui allaskuvllaiguin ja universitehtaiguin vai Sámedikki stipeandaortnegat dávistivčče sin oahppofálaldagaide.
Ulmie	Mihttomearri
• Maanagïerth nuekies saemiegïelen barkijh utnieh	• Mánáidgárddiin leat doarvái sámegielat bargit.
Strategijh	Strategiijat
• Dåårrehtimmiem hoksedh saemiengïelen maanagïertelohkehtæjjijste / pedagogijste jïh jeatjah barkijijstie	• Sihkkarastit sámegielat mánáidgárddeoahpaheddjiid / pedagogaid ja eará bargiid rekrutterema.
• Viehkiehtidh guktie jienebh kaarrh maanagïertine berkieh	• Váikkuhit ahte eanet almmáiolbmot barggašedje mánáidgárddiin.
• Hijven barkoetsiehkieh hoksedh saemiengïelen barkijidie guktie dah maanagïertine sjidtieh.	• Sihkkarastit buriid bargoeavttuid sámegielat bargiide nu ahte sii bisošedje mánáidgárddis.
Barkoesuerkie 5 – Pedagogeles dalhketjh jïh stååkegaevnieh	Áŋgiruššansuorgi 5 - Pedagogalaš ávdnasat ja duhkorasat
Haestemh	Hástalusat
Saemiedigkie dïedtem åtna ulmieh, strategijh jïh råajvarimmieh learoevierhtieevtiedæmman tjïelkestidh, soejkesjevierhki jïh fïerhten jaepien budsjedti tjïrrh.	Sámedikkis lea ovddasvástádus meroštallat mihttomeriid, strategiijaid ja doaibmabijuid váikkuhangaskaoapmin oahpponeavvuid ovddideapmái plánadahkosiid ja jahkásaš bušeahtaid bokte.
Saemiedigkie dïedtem åtna vierhtieh joekedidh jïh viehkiedïrregeåtnoem gïehtjedidh laaki, njoelkedassi jïh bïhkedassi mietie.	Sámedikkis lea ovddasvástádus ruđaid juohkimis ja váikkuhangaskaomiid čuovvoleamis ja bearráigeahččamis láhkadahkosiid, njuolggadusaid ja njulgosiid ektui.
Saemiedigkie viehkehteminie aktine orrestimmeles jïh radtjoes evtiedimmine saemien learoevierhtijste jïh pedagogeles dalhketjijstie, jïh boelhken 2009-2012 daam barkoem ektiedamme dejtie nænnoestamme strategijide soejkesjisnie “ Saemiedigkien strategeles soejkesje learoevierhtieevtiedæmman 2009-2012 ”.	Sámediggi váikkuha sámi oahpponeavvuid ja pedagogalaš ávdnasiid árjjalaš ovddideapmái, ja lea áigodagas 2009-2012 čatnan dán barggu mearriduvvon strategiijaide “ Sámedikki strategalaš plána oahpponeavvuid ráhkadeapmái 2009-2012 ”.
Soejkesjen visjovne lea learoevierhtieh edtjieh gååvnesidh gaajhkine faagesuerkine jïh gaajhkine faagine noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien gïelesne, goh dïrrege ulmide jaksedh Maanagïerten mieriesoejkesjisnie jïh learoesoejkesjevierhkesne Maahtoelutnjeme – Saemien.	Plánas lea višuvdna ahte gávdnojit oahpponeavvut buot fágasurggiid várás ja buot fágaid várás davvi-, julev- ja máttasámegielas, gaskaoapmin juksat Mánáidgárddiid rámmaplána mihttomeriid ja mihttomeriid oahppoplánadahkosis Máhttolokten – Sámi.
Saemiedigkien strategeles soejkesje learoevierhtieevtiedæmman 2009-2012 (sæjroe 4) saemien learoevierhtieh naemhtie tjïelkeste:	Sámedikki strategalaš plánas oahpponeavvuid ráhkadeapmái 2009-2012 (4. siidu) meroštallojuvvojit sámi oahpponeavvut ná:
Learoevierhtieh evtiedamme jeatjah gïeline mejtie jarkoste jïh / jallh sjïehtede saemien gïelese.	Oahpponeavvut mat leat ráhkaduvvon ja almmuhuvvon oahpahussii sámegielas ja sámegillii -
Learoevierhtieh leah trygkeme jïh digitaale learoevierhtieh, barkoegærjah, bïhkedimmieh lohkehtæjjide, teemagærjah jallh heeftah, maajhööhpehtimmieprogrammh, pedagogeles programmevaaroeh, audiovisuelle learoevierhtieh, transparenth, plaansjah, maallh, möönsterh, spïelh, stååkegaevnieh jïh jeatjah vuekieh mejtie maahta maadthlïerehtimmesne nåhtadidh.	rávesolbmuidoahpahusas Oahpponeavvut ráhkaduvvon eará gielaide ja mat jorgaluvvojit ja / dahje heivehuvvojit sámegillii Oahpponeavvun adnojuvvojit prentejuvvon ja digitála oahpponeavvut, bargogirjjit, oahpaheaddjibagadusat, fáddágirjjit dahje gihppagat, gáiddusoahpahuspahusa geavahussii.
Saemiedigkie jïh Maahtoedepartemeente aktem barkoedåehkiem tseegkin jaepien 2010 mij edtji aktem radtjoesåbpoe öörnedimmiem vuarjasjidh båetijen aejkien learoevierhtieevtiedimmeste.	Sámediggi ja Máhttodepartemeanta ásahedje 2010:s bargojoavkku árvvoštallat movt árjjaleappot organiseret sámi oahpponeavvoovddideami boahtteáiggis.
Reektehtse lea tuhtjeme maerelesommes dam dïejvesem pedagogeles dalhketjh nuhtjedh maanagïertide.	Raporttas lea gávnnahuvvon ahte eanemus ulbmillaš lea geavahit doahpaga mánáidgárddiid pedagogalaš ávdnasat.
Daennie bïevnesisnie veeljebe dïejvesidie pedagogeles dalhketjh jïh stååkegaevnieh nuhtjedh.	Dán dieđáhusas válljet mii geavahit doahpagiid pedagogalaš ávdnasat ja duhkorasat.
Pedagogeles dalhketji bïjre dle reektehtse jieniebidie aatide tjuvtjede.	Pedagogalaš ávdnasiid ektui čujuhuvvo raporttas máŋgga beallái.
Dïhte voestes lea pedagogeles dalhketjh leah daerpies gaajhkide tjïjhtje faagesuerkide mieriesoejkesjisnie maanagïertese, jïh gaajhkine golme gïeline.	Vuosttažettiin dárbbašuvvojit pedagogalaš ávdnasat mánáidgárddiid rámmaplána buot čieža fágasuorgái ja buot golmma sámegillii.
Daerpies metodihkeles bïhkedimmiejgujmie maanagïerten gïelebarkose, dan åvteste daan biejjien vaenie dagkeres faagelitteratuvre.	Dárbbašuvvo metodalaš bagadeapmi giellabarggu várás mánáidgárddis, danne go dál ii gávdno nu ollu dákkár fágagirjjálašvuohta.
Nov lea daajroes vaenie gærjah gååvnesieh guvviejgujmie jïh soptsesigujmie saemien kultuvreste, spïelh, filmh jïh jeatjah dalhketjh mah saemien identiteetem evtiedieh, kultuvregoerkese, dïejveselïerehtimmie jïh	Duohtavuohta lea ahte gávdnojit unnán govvagirjjit ja lohkanmuitalusat main livččii sámi kultuvrra birra, spealut, filmmat ja eará ávdnasat mat ovdánahttet sámi identitehta, kulturáddejumi, doabaoahppama ja giellaovddideami, mat heivešedje ahkejovkui ja livčče heivehuvvon otnáš dillái.
Vijriesåbpoe dle reektehtse vihteste maanagïerti gaavhtan dle vihkeles pedagogeles dalhketjh evtiesuvvieh mah våaroeminie utnieh daan beajjetje saemien siebriedahkesne, guktie daan beajjetje maanah maehtieh jïjtjemse damtijidh sisveginie.	Dasto konkluderejuvvo raporttas ahte mánáidgárddiid ektui lea deaŧalaš ovddidit pedagogalaš ávdnasiid maid vuolggasadjin lea otnáš sámi servodat, nu ahte otnáš mánát sáhtášedje identifiseret iežaset sisdoaluin.
Amma daerpies dovne digitaale jïh trygkesovveme pedagogeles dalhketjigujmie, CD, filmh jïh spïelh mah ovmessie daerpiesvoeth feerhmieh dejnie ovmessie maanagïertine (Råajvarimmieh juktie evtiedimmiem jïh dorjemassem saemien learoevierhtijste radtjoesåbpoe darjodh 2010).	Dárbbašuvvojit nappo sihke digitála ja prentejuvvon pedagogalaš ávdnasat, CD:t, filmmat ja spealut, sierra dárbbuid váras iešguđege mánáidgárddiin (Doaibmabijut maiguin beavttálmahttit sámi oahpponeavvuid ovddideami ja buvttadeami 2010).
Daan biejjien, naan jaepieh mænngan daate reektehtse bööti, dle tsiehkie ij leah hijven annje.	Odne, moadde jagi maŋŋá go dát raporta ovddiduvvui, ii leat vel ge dilli dohkálaš.
Akte vihkeles haesteme vielie pedagogeles dalhketjh jïh stååkegaevnieh evtiedidh mah leah åtnose sjïehtedamme maanagïertine saemien faalenassine.	Deaŧalaš hástalussan lea bargat dan ala ahte ovddiduvvojit eanet pedagogalaš ávdnasat mat leat heivehuvvon mánáidgárddiid geavahussii main lea sámi fálaldat.
Tjuara dalhketjh årrodh maanagïertine mah maanaj lïerehtimmiem nænnoestehtieh, dovne byjjes jïh ovbyjjes lïerehtimmietsiehkine.	Mánáidgárddiin fertejit gávdnot ávdnasat mat nannejit máná oahppama sihke formálalaš ja eahpeformálalaš oahppandilis.
Gåabpegh aktem pedagogeles ulmiem utnieh, jïh tjuerieh ektesne vuajnalgidh mieriesoejkesjinie maanagïerten tjïjhtje faagesuerkide.	Goappašiin lea pedagogalaš mihttomearri ja maid
Maanagïerth saemien faalenassine pedagogeles dalhketjh jïh stååkegaevnieh daarpesjieh mah gellievoetem saemien siebriedahkesne vuesiehtieh.	Mánáidgárddit main lea sámi fálaldat dárbbašit dakkár pedagogalaš ávdnasiid ja duhkorasaid main ovdan boahtá sámi servodaga girjáivuohta.
Vihkeles maanagïerth aaj leah meatan dennie teknologeles evtiedimmesne guktie learoevierhtieh nedtesne, goh spïelh jïh applikasjovnh aaj saemien gïeline gååvnesieh.	Deaŧalaš lea ahte maiddái mánáidgárddit maid čuvvot teknologalaš ovdáneami ja ahte neahttavuđot oahppanresurssat nugo spealut ja applikašuvnnat gávdnojit sámegielaide.
Saemiedigkien bijjieguvvie dejstie learoevierhtieprosjektijste mejtie vierhtieh vadteme boelhken 2009-2012, vuesehte 16 prosjekth lin aalkeme dan boelhken.	Sámedikki geahčastat man ollu leat juogaduvvon ruđat oahpponeavvoprošeavttaide áigodagas 2009-2012 čájeha ahte dán áigodagas leat álggahuvvon guhtta prošeavtta.
Dej gaskem göökte vierhtiepeermh jïh göökte leah gohtjesovveme learoevierhtiepaahkh, men sisvege vååjnoe goh akten vierhtiepeermen sisvege.	Dáid gaskkas leat guokte resursapearpma, guokte nu gohčoduvvon oahpponeavvopáhka, muhto sisdoallu lea ollu seamma go resursapearpma sisdoalus.
Golme daejstie prosjektijste lea digitaale vierhtieh jïh golme jeatjah leah teemagærjah.	Golbma prošeavtta leat digitála resurssat ja golbma fáddágirjjit.
Jeatjah prosjekth leah evtiedimmie guvviebaakoegærjeste, interaktijvegærja, laavlomegærja, dåaresthfaageles teemaheefte jïh orre trygkesovveme akte faagegærjeste.	Eará prošeavttat leat govvasátnegirji, interaktiivvalaš girji, lávllagirji, fágaidrasttildeaddji fáddágihpa ja ođđa prentejuvvon fágagirji.
Saemiedigkien budsjedtesne 2012 lea lyjkeme 1.500.000 kråvnah dåarjojne learoevierhtide maanagïertide.	Sámedikki 2012 bušeahtas lea várrejuvvon 1.500.000 ru doarjjan mánáidgárddiid oahpponeavvuide. Oahpponeavvut maidda
Learoevierhtieh mejtie Saemiedigkie vierhtieh dåårje, edtjieh dan gåhkese gåarede olkese vadtasovvedh noerhte- julev jïh åarjelsaemien gïelesne.	Sámediggi juolluda ruđaid galget almmuhuvvot nu guhkás go lea vejolaš davvi-, julev- ja máttasámegillii.
Dan åvteste gïeledaltese joekehts maanaj gaskem, dle daerpies ovmessie såarhts learoevierhtiejgujmie.	Go mánáin ii leat ovttalágan gielladássi, de lea dárbu máŋggalágan oahpponeavvuide.
Daerpies dovne gærjajgujmie vaenie teekstine mah leah aelhkie lohkedh, jïh learoevierhtieh mah saemiengïelen maanaj gïelese sjiehtieh.	Dárbbašuvvojit sihke girjjit maid lea álki lohkat ja main lea unnán teaksta ja oahpponeavvut mat gielalaččat leat heivehuvvon sámegielat mánáide.
Saemiedigkien bijjieguvvie vuesehte boelhken 2009-2012 dle 15 prosjekth vierhtieh åadtjoejin.	Sámedikki geahčastat čájeha ahte áigodagas 2009-2012 lea juolluduvvon ruhta 15 prošektii.
Dejstie 10 prosjekth noerhtesaemien, 1 julevsaemien jïh 1 åarjelsaemien.	Dáid gaskkas lea 10 prošeavtta davvisámegillii, okta julevsámegillii ja okta máttasámegillii.
Daan boelhken aaj vierhtieh vadtasovveme 2 prosjektide gusnie edtja parallellelåhkoeh darjodh gaajhkine golme saemien gïeline.	Dán áigodagas lea addojuvvon ruhta maiddái guovtti prošektii mat galget ovddiduvvot parallealla buot golmma sámegillii.
Edtja aktem parallelle prosjektem evtiedidh julev- jïh åarjelsaemien gïelesne.	Okta prošeakta ovddiduvvo bálddalagaid julev- ja máttasámegillii.
Daerpies ovmessie såarhts learoevierhtiejgujmie mah leah maanagïerten mieriesoejkesjasse sjïehtedamme.	Dárbbašuvvojit máŋggalágan oahpponeavvut heivehuvvon mánáidgárddiid rámmaplánii.
Reerenasse jeahta Stoerredigkiebïevnesisnie 41 Kvalitet i barnehagen (2008-2009), stoerre ij-ussjedamme joekehtsh maanagïertefaalenassesne mah eah faalenassem seammavyörtegs darjoeh, ij	Ráđđehus dovddaha Stuorradiggedieđáhusas nr 41 Mánáidgárddi kvalitehta birra (2008-2009) ahte jos leat stuorra vuorddekeahtes sierraláganvuođat mánáidgárdefálaldagas mii dagaha ahte fálaldat ii leat ovttaárvosaš, lea dohkketmeahttun.
gåaredh gænnah. Jis gaajhkh maanah edtjieh aktem hijven saemien maanagïertefaalenassem utnedh hijven kvaliteetine, jïh maanagïerte edtja lïerehtimmiesijjine årrodh, dle barkijh tjuerieh maehteles årrodh, jïh dalhketjh jïh materijelle tjuerieh sjïehtedamme årrodh.	Jos buot mánát galget oažžut kvalitehta dáfus buori sámi mánáidgárdefálaldaga ja jos mánáidgárdi galggaš lea oahppanarenan, de gáibiduvvo ahte bargiin lea gelbbolašvuohta ja dávvirat ja ávdnasat leat heivehuvvon.
Ulmie Saemiedigkien strategeles soejkesjisnie learoevierhtieevtiedæmman 2009-2012 lea 16 nïerhkeme learoevierhtieprosjekth faagesuerkiej sisnjeli maanagïerten mieriesoejkesjisnie.	Sámedikki strategalaš plánas oahpponeavvuid ráhkadeapmái 2009-2012 leat álggahuvvon 16 oahpponeavvoprošeavtta mánáidgárddiid rámmaplána fágasurggiid siskkobealde.
Daan boelhken 15 prosjektigujmie nïerhkeme.	Dán áigodagas leat álggahuvvon 15 prošeavtta.
Saemiedigkie ulmine åtna learoevierhtieh evtiesuvvieh daerpiesvoeten mietie, men stuerebe beetnehdåarjoeh daarpesje jis edtja dam buektiehtidh.	Sámedikki mihttomearrin lea ahte oahpponeavvut ovddiduvvojit dárbbu mielde, muhto dárbbaša eanet juolludusaid juksat dan.
Tabelle vuesehte Saemiedigkie boelhken 20092012 lea 1 millijovnem kråvnah lyjkeme 2009 jïh 2010, jïh 1,5 millijovnh kråvnah 2011 jïh 2012.	Tabeallas oidno ahte Sámediggi lea áigodagas 2009-2012 várren 1 miljon ru 2009:s ja 2010:s ja 1,5 miljon ru 2011:s ja 2012:s.
Dïhte ållesth ohtsemesumme dejtie ohtsemidie mah lin Saemiedægkan båateme lij 17,5 millijovnh.	Ohcamiid mat bohte submi lei oktiibuot 17,5 miljon ru..
Daan boelhken dle joekedamme tjåanghkan bijjelen 6 millijovnh kråvnah juktie learoevierhtieh maanagïertide evtiedidh.	Dán áigodagas lea juolluduvvon badjel 6 miljon ru mánáidgárddiid oahpponeavvuid ráhkadeapmái.
Saemiedigkie lea dej göökte minngemes jaepiej bijjelen 1 millijovnem vielie nuhtjeme goh budsjedteradamme.	Sámediggi lea guovtti maŋimuš jagis geavahan 1 miljon ru eanet go mii lei bušeahtas.
Dïhte dan åvteste Saemiedigkie lea jïjnjh hijven ohtsemh åådtjeme.	Sivvan dasa lea dat go Sámediggi lea ožžon nu ollu buriid ohcamiid.
Learoevierhtie jïh pedagogeles dalhketjh uvtemes kommersijelle aktöörijste dorjesåvva.	Oahpponeavvuid ja pedagogalaš ávdnasiid buvttadit dábálaččat gávppálaš aktevrrat.
Såemies byögkeles råajvarimmieh aaj gååvnesieh sjïere teemaj sisnjeli, jallh joekoen digitaale lïerehtimmievierhtide.	Gávdnojit maiddái soames almmolaš áŋgiruššama sierra fáttáid siskkobealde dahje erenoamážit digitála oahppanresurssaide.
Ööhpehtimmiedirektovraate aaj maahta dåarjoem learoevierhtieevtiedæmman vedtedh gusnie ij leah maarkedevåarome kommersijelle evtiedæmman.	Oahpahusdirektoráhta sáhttá maiddái addit doarjaga oahpponeavvuid ráhkadeapmái go dan oktavuođas ii leat márkanvuođđu gávppálaččat ovddideapmái.
Naemhtie lea sjïehteladteme lïerehtimmien bïjre, lïerehtimmie gïeleunnebelåhkojste jïh lïerehtimmie smaave faagine jïh smaave learohkedåehkine.	Ná lea láhččojuvvon oahpahusa, gielalaš minoritehtaid oahpahusa oktavuođas ja gáržžes fágaid ja smávva oahppijovkkožiid siskkobealde.
Saemiedigkie aktem jïjtse learoevierhtiejarngem reerie, jïh gaajhkh saemien learoevierhtieh jïh jeatjah pedagogeles dalhketjh leah daelie aktene nedtesæjrosne, www.ovttas.no.	Sámediggi hálddaša sierra oahpponeavvoguovddáža, ja buot sámi oahpponeavvut ja eará pedagogalaš ávdnasat leat dál čohkkejuvvon neahttasiidui: www.ovttas. no.
Nedtesijjie akte saemien learoevierhtiedïenesje gusnie bïevnesh saemien learoevierhtiej bïjre gaavna, jïh gusnie maahta dejtie löönedh nedten tjïrrh Saemiedigkien learoevierhtiejarngeste.	Neahttabáiki lea sámi oahpponeavvobálvalus gos gávdná dieđuid sámi oahpponeavvuid birra, ja gos daid sáhttá luoikkahit neahta bokte Sámedikki oahpponeavvoguovddážis.
Lissine learoevierhtide dle aaj akte guvvievåarhkoe gusnie maahta guvvide frijjelaakan nuhtjedh gosse edtja learoevierhtieh darjodh mejtie edtja jïjtje nuhtjedh.	Oahpponeavvuide lassin gávdno maiddái govvabása man sisdoalu sáhttá geavahit friija go ráhkada oahpponeavvuid iežas atnui.
Juktie vaenie pedagogeles dalhketjh jïh stååkegaevnieh gååvnesieh, dle jïjnjh maanagïertebarkijh daejtie jïjtje darjoeh.	Go gávdnojit unnán pedagogalaš ávdnasat ja duhkorasat, de ráhkadit ollu bargit mánáidgárddiin ieža daid iežaset atnui.
Saemiedigkie sæjhta dah olkese båetieh guktie jeatjah maanagïerth aaj maehtieh dejtie nuhtjedh.	Sámediggi háliida ahte dát eanet addojuvvošedje maiddái earáid geavahussii.
Ruffien 2008 raejeste akte öörnege orreme namhtah learoevierhtiejgujmie maanagïertide jïh skuvlide.	Jagi 2008 rájes lea gávdnon ortnet nuvttá oahpponeavvuiguin mánáidgárddiide ja skuvllaide.
Lissine daerpies pedagogeles dalhketjigujmie jïh stååkegaevniejgujmie, dle aaj daerpies tjaalegigujmie saemien tsiehkiej bïjre nöörjen gïelesne nöörjen maanagïertide.	Dasa lassin go dárbbašuvvojit pedagogalaš ávdnasat ja duhkorasat, dárbbašuvvojit maiddái ávdnasat sámi diliid birra dárogillii dáža mánáidgárddiid várás.
Viertesth Mieriesoejkesjinie m. 3.6. Nærmiljø og samfunn, dle maanagïerth edtjieh viehkiehtidh guktie “ maanah åadtjoeh daejredh saemieh leah Nöörjen aalkoealmetjh jïh daajroem åadtjoeh saemien soptsesi, vaajesi, jïh jeatjah bieliej bïjre saemien kultuvreste jïh aarkebiejjeste. ”	Rámmaplána čuoggá 3.6 Lagašbiras ja servodat, mielde galget mánáidgárddit váikkuhit dan ahte ” barna blir kjent med at samene er Norges urbefolkning og får kjennskap til samiske fortellinger, sagn og andre deler av samisk kultur og hverdagsliv. ”
Nöörjen åejvieladtjh dah mah dïedtem utnieh learoevierhtiej åvteste nöörjen maanagïertide, jïh Saemiedigkie veanhtede åejvieladtjh daam dïedtem vaeltieh.	(mánát oahpásmuvvet dasa ahte sámit lea Norgga álgoálbmot ja oahpásmuvvet sámi muitalusaide, máidnasiidda ja eará osiide sámi kultuvrras ja árgabeaivvis).Norgga eiseválddiin dat leat ovddasvástádus dáža mánáidgárddiid oahpponeavvuin, ja Sámediggi vuordá ahte eiseválddit váldet dan ovddasvástádusa.
Jis gaajhkh maanah Nöörjesne åadtjoeh daejredh saemiej jïh saemiej tsiehkiej bïjre dle dïhte sæjhta dam saemien identiteetedomtesem nænnoestehtedh, jïh dam ammesskaabroem heerredidh mij aaj lea stïeresne daan beajjetje siebriedahkesne.	Dat go buot mánát Norggas ožžot máhtolašvuođa sámiid ja sin dili birra, de nanne dat sámi identitehtadovddu ja eastada amasbalu mii gávdno otnáš servodagas.
Stååkegaevnieh jïh pedagogeles dalhketjh maanide leah vihkeles dennie pedagogeles barkosne maanagïertesne. Saemiedigkie	Duhkorasat ja pedagogalaš ávdnasat mánáide leat deaŧalaččat pedagogalaš barggus mánáidgárddis.
lea bïevnesh åådtjeme vaenie saemien stååkegaevnieh jïh pedagogeles dalhketjh gååvnesieh.	Sámediggi lea ožžon diehtit ahte gávdnojit unnán sámi duhkorasat ja pedagogalaš ávdnasat.
Daan sjïekenisnie dle Saemiedigkie aktem prosjektem tjirrehtamme juktie goerehtalledh mij gååvnese saemien stååkegaevnijste jïh pedagogeles dalhketjijstie.	Dán vuođul lea Sámediggi čađahan kártenprošeavtta makkár sámi duhkorasat ja pedagogalaš ávdnasat gávdnojit.
Goerehtimmiem darjoeji 11 maanagïertine fylhkine Oslo, Noerhte-Trööndelage, Nordlaante, Tromse jïh Finnmaarhke.	Iskkadeapmi čađahuvvui 11 mánáidgárddis Oslo, DavviTrøndelága, Norlándda, Romssa ja Finnmárkku fylkkain.
Aaj goerehtalli mah saemien stååkegaevnieh jïh pedagogeles dalhketjh maanagïerth daarpesjieh.	Kártejuvvui maiddái makkár dárbbut mánáidgárddiin leat sámi duhkorasaid ja pedagogalaš ávdnasiid ektui.
Goerehtalleme vuesehte gaajhkh bievnijh jienebh saemien stååkegaevnieh jïh pedagogeles dalhketjh sijhtieh.	Kártemis bođii ovdan ahte buot informánttat háliidit eanet sámi duhkorasaid ja pedagogalaš ávdnasiid.
Ekonomeles vierhtieh jïh dan åvteste vaenieh dagkerh dalhketjh gååvnesieh dle maanagïerth eah buektehth ribledh maam daarpesjieh.	Ekonomalaš resurssat ja go dat leat unnán olámuttus gáržžida de mánáidgárddiid oastima.
Saemiedigkien råålla ij leah pedagogeles dalhketjh jïh stååkegaevnieh evtiedidh, men dåarjoem vedtedh juktie dejtie evtiedidh.	Sámedikki rolla ii leat ovddidit pedagogalaš ávdnasiid ja duhkorasaid, muhto addit doarjaga daid ovddideapmái.
Saemiedigkie prijoriteradimmide budsjedtese beaja.	Sámediggi dahká vuoruhemiid bušeahtas.
Akten veele faageles vuarjasjimmien mietie dle dåarjojde joekede ovmessie ohtsijidie.	Vuđolaš fágalaš árvvoštallama vuođul juolluduvvojit doarjagat sierra ohcciide.
Saemiedigkie gellie ohtsemh åådtje, men vaenie vierhtieh åtna.	Sámediggi oažžu ohcamiid, muhto ruđat leat vátnásat.
Dan åvteste dle evtiedimmie pedagogeles dalhketjijstie jïh stååkegaevnijste gaertjiedamme sjædta.	Nu gáržžiduvvo ge pedagogalaš ávdnasiid ja duhkorasaid ovddideapmi.
Ulmie	Mihttomearri
• Maanagïerth nuekies pedagogeles dalhketjh jïh stååkegaevnieh utnieh mah dej daerpiesvoeth feerhmieh	• Mánáidgárddiin leat doarvái pedagogalaš ávdnasat ja duhkorasat sin dárbbuid várás.
Strategijh	Strategiijat
• Pedagogeles dalhketjh jïh stååkegaevnieh evtiedidh	• Pedagogalaš ávdnasiid ja duhkorasaid ovddideapmi.
• Barkedh lissiehtamme dåarjoej åvteste juktie pedagogeles dalhketjh jïh stååkegaevnieh evtiedidh	• Bargat dan ala ahte addojuvvošii eanet doarjja pedagogalaš ávdnasiid ja duhkorasaid ovddideapmái.
Barkoesuerkie 6 – Laavenjostoe jïh ektiedimmie hïejmen, maanagïerten jïh skuvlen gaskem	Áŋgiruššansuorgi 6 - Ovttasbargu ja oktavuohta ruovttu, mánáidgárddi ja skuvlla gaskka
Haestemh	Hástalusat
Saemiedigkie sæjhta sov politihken tjïrrh sjïehteladtedh ihke gaajhkh maanah edtjieh aktem ellies jïh sjïere sjïehteladteme lïerehtimmiem dååjredh maanagïerteste skuvlese.	Sámediggi áigu politihkas bokte láhčit diliid nu ahte buot mánáin livččii ollislaš ja individuála dásis láhččojuvvon oahpahus mánáidgárddi rájes skuvlii.
Gosse maanah ektiedimmiem maanagïerten jïh skuvlen gaskem dååjrieh, dle sijhtieh skraejriem åadtjodh vielie lïeredh.	Dat go mánát vásihit oktavuođa mánáidgárddi ja skuvlla gaskka movttiidahttá oahppat viidáseappot.
Daate vihth sæjhta jearsoesvoetem sjugniedidh, jïh maana jaahkoem jïjtsasse åtna gosse skuvlese båata.	Dát fas buktá oadjebasvuođa ja jáhku alccesis go deaivvada skuvllain.
Siebriedahken vuajnoen mietie dle aaj daerpies maanah aktem hijven sertiestimmiem maanagïerteste skuvlese dååjrieh, juktie hijven lïerehtimmieilledahkh jïh sosijaale jïebnedimmiem hoksedh.	Maiddái servodatperspektiivvas lea dárbu ahte mánát vásihit buori sirdima mánáidgárddis skuvlii. Sihkkarastin dihte buriid oahppanbohtosiid ja sosiála jevdema.
Dovne maanagïerte jïh skuvle sijhtieh dïedtem utnedh hijven laavenjostoem buektiehtidh sinsitnine jïh eejhtegigujmie.	Sihke mánáidgárddiin ja skuvllain lea ovddasvástádus oažžut buori ovttasbarggu sihke gaskaneaset ja vánhemiiguin.
Goh aarebi neebneme dle eejhtegh dah, gïeh åejviedïedtem utnieh maanaj evtiedimmien åvteste, jïh dam vihkielommes bijjiedimmieråållam utnieh.	Nugo ovdalis namuhuvvon de lea vánhemiin váldoovddasvástádus iežaset mánáid ovddideamis ja sis lea dat deaŧaleamos bajásgeassinrolla.
Mah gïelh jïh gïelelïerehtimmie mah veeljesuvvieh lea eejhtegi dïedte.	Vánhemiin lea ovddasvástádus giela válljemis ja giellaoahpahusas.
Maanagïerte edtja laavenjostosne jïh goerkesisnie maanan hïejmine eejhtegh viehkiehtidh jïh dåarjoehtidh mah saemien gïelem sijjen maanide vaajtelieh.	Mánáidgárdi galgá ovttasbargguin ja áddejumiin máná ruovttuin veahkehit ja doarjut vánhemiid geat háliidit sámegiela mánáidasaset.
Saemiedigkie vuajna akte vihkeles haesteme aktem kontinuiteetem sjugniedidh maanide jïh eejhtegidie ööhpehtimmesne, juktie saemien gïelem jïh kultuvrem vijriesåbpoe evtiedidh.	Sámedikki mielas lea deaŧalaš hástalus oažžut oktilašvuođa oahpporáidui mánáid ja vánhemiid ektui viidáseappot ovddidan dihte sámi giela ja kultuvrra.
Jis edtja aktem hijven laavenjostoem jïh sertiestimmiem buektiehtidh dle skuvle jïh maanagïerte, aktine lïhke laavenjostosne eejhtegigujmie, tjuerieh hijvenlaakan govlesadtedh.	Eaktun buori ovttasbargui, ja buori sirdimii mánáidgárddis skuvlii, lea ahte skuvllas ja mánáidgárddis lagaš ovttasbargguin vánhemiiguin, lea buorre gulahallan.
Såemies mearan ånnetji ovmessie mandaath jïh ovmessie lïerehtimmiekultuvrh gaavnebe maanagïertesne jïh skuvlesne.	Gávdnat muhtun muddui sierralágan mandáhta ja sierra oahppankultuvrraid mánáidgárddis ja skuvllas.
Maanagïerte goh institusjovne lea evtiesovveme akten sosijaalepedagogeles aerpievuekien sisnjelen dej minngemes luhkiejaepiej, gusnie stååkedimmie, lïerehtimmie, evtiedimmie, hokse jïh bijjiedimmie leah jarngesne.	Mánáidgárdi ásahussan lea ovdánan sosiálapedagogalaš árbevieru siskkobealde maŋimuš logijagiin man oktavuođas duhkoraddan, oahppan, ovdáneapmi, fuolahus ja bajásgeassin leat guovddážis.
Skuvle goh institusjovne lea vielie ulmien vööste stuvreme, jïh lïerehtimmie lea jeenjemasth maahtoen vööste stuvreme.	Skuvla ásahussan lea eanet ulbmilstivrejuvvon ja oahppama oalle guhkás stivre gelbbolašvuohta.
Dïhte pedagogeles barkoe dan åvteste joekehts aalkovh sjugnede.	Pedagogalaš barggu vuođđun lea ge dalle sierralágan vuolggasadji.
Gosse sjïehteladteminie laavenjostose jïh iktemearan barkose, dle Saemiedigkie aktem haestemem vuajna daej joekehts mieriej sisnjeli barkedh.	Ovttasbarggu ja oktavuođa láhčinbarggus oaidná Sámediggi hástalussan bargat dáid sierralágan rámmaid siskkobealde.
Mieriesoejkesje maanagïerten sisvegasse jïh laavenjasside jïh skuvlen learoesoejkesjidie ovmessie ulmieh utnieh.	Rámmaplánas mánáidgárddi sisdoalu ja doaimmaid birra ja skuvllaid oahppoplánain leat sierralágan ulbmilat.
Gosse sisvegem damta daejnie ovmessie ulmine dle dïhte maahta viehkiehtidh sinsitnien laavenjassh buerebelaakan guarkedh.	Go dovddašii daid sierra ulbmiliid sisdoalu de šattašii buoret áddejupmi guđet guimmiid doaimmain.
Dejnie dååjrehtimmine maam Saemiedigkie daelie åtna maahta sån vïenhtedh akte bielie dehtie maanagïertepedagogihkeste lea orreme maanah edtjieh ryöjredamme årrodh skuvlese.	Dán vásihusa vuođul mii lea Sámedikkis, lea sivva jáhkkit ahte mánáidgárdepedagogihka oasis lea bonjastuvvon fokus dasa ahte mánát galget leat gergosat skuvlii.
Maanagïerte dan åvteste dam stööremes dïedtem åtneme maanide skuvlese ryöjredidh.	Mánáidgárddis lea leamaš danne stuorámus ovddasvástádus mánáid skuvlii ráhkkanahttimis.
Daamtaj skuvle ij guvvien sïjse båetieh åvtelen maanan minngemes maanagïertejaepien minngiegietjesne.	Skuvla boahtá dávjá sisa easkka máná maŋimuš mánáidgárdejagis.
Lohkehtæjjah aaj beavneme dah fer vaenie daejrieh mejnie maanagïerte barka.	Dáid dieđuid lea maiddái oahpaheaddjit addán dan bokte go leat dovddahan ahte sii dihtet unnán mainna mánáidgárdi lea bargan.
Akte hijven laavenjostoe daajroem jïh goerkesem betnesne åtna.	Buorre ovttasbargu vuođđuduvvo máhttui ja áddejupmái.
Saemiedigkien vuajnoen mietie dle ij leah ajve dïhte haesteme sinsitnien ulmieh jïh sisvegem damtedh, men gaajhki maanaj gïeledaajroe jïh kultuvredaajroe maehtieh joekehts årrodh.	Nugo Sámediggi oaidná dan de hástalussan ii leat dušše dovdat guđet guimmiid mihttomeriid ja sisdoalu, muhto buot mánáide sáhttá leat dilli sierralágan giela ja kultuvrra ektui.
Maahta vuesiehtimmiem gaavhtan saemiestæjja maanah årrodh mah maanagïertesne orreme saemienfaalenassine, mah edtjieh aktene nöörjen klaassesne aelkedh skuvlesne.	Sáhttet ovdamearkka dihte leat sámegielat mánát geat leat leamaš mánáidgárddis gos lea sámi fálaldat ja geat galget álgit dárogielat luohkkái skuvllas. Dáid mánáide leat sirdin mánáidgárddis skuvlii veaháš earálágan.
Mijjieh daejrebe gellide maanide daate sertiestimmie maahta naa gïerve årrodh.	Mii diehtit ahte ollu mánáide sáhttá dát sirdin leat hui rašši.
Sjïehteladteme sæjhta joekoen vihkeles årrodh gïelen gaavhtan.	Láhčin giela ektui lea dalle erenoamáš deaŧalaš.
Tjuara hoksedh gïeleevtiedimmie jåarhka dejtie maanide mah gïelelïerehtimmiem maanagïertesne åtneme.	Ferte ain sihkkarastit giellaovdáneami mánáide geain lea leamaš giellaoahpahus mánáidgárddis.
Dejtie maanagïertemaanide saemien gïelen reeremedajven ålkolen, lea vihkeles maanagïerte beavna saemien lïerehtimmiereaktan bïjre.	Daid mánáidgárdemánáid ektui geat ásset sámegiela hálddašanguovllu olggobealde, lea deaŧalaš ahte mánáidgárdi addá dieđuid sámegieloahpahus vuoigatvuođa birra.
Ööhpehtimmielaake (1998) reaktam vadta gaajhkide learoehkidie maadthskuvlesne saemien reeremedajvine, ållesth lïerehtimmiem saemien gïelesne åadtjodh (vuartesjh aaj Saemiedigkiebïevnesem lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre).	Oahpahuslága (1998) mielde lea buot ohppiin vuođđoskuvllas sámegiela hálddašanguovllus vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii (geahča maiddái Sámediggedieđáhusa oahpahusa ja oahpu birra).
Saemiedigkie sæjhta barkedh ihke maanagïertelaake aaj maanide reaktam vadta akten saemien maanagïertefaalenassese.	Sámediggi áigu bargat dan ala ahte maiddái mánáidgárdeláhka attášii mánáide vuoigatvuođa sámi mánáidgárdefálaldahkii.
Dïhte saemien gïelelïerehtimmie tjuara meatan årrodh skuvlen prinsihpine jïh strategijine guektiengïelevoetese.	Sámi giellaoahpahus ferte leat mielde skuvlla prinsihpain ja guovttegielatvuođa strategiijain.
Guvvie: gahkkorcorustudentbhg.blogspot.no faalenassen bïjre, hoksedh dam faalenassem vedtedh, jïh riejries årrodh learohkh dåastodh mah edtjieh saemien utnedh.	Dákko fertejit leat gielddat dihtomielalaččat ovddasvástádusas, ja fuolahit buriid rutiinnaid skuvlla siskkobealde, fuolahit addit doarvái buriid dieđuid fálaldaga birra, fuolahit addit dán fálaldaga, ja leat gergosat váldit vuostá ohppiid geain galgá leat sámegiella.
Maanagïerte tjuara varke gïelelïerehtimmien bïjre bievnedh, guktie skuvle hinnie gïelelohkehtæjjah gaavnedh, jïh aktem hijven lïerehtimmiesoejkesjem darjodh.	Mánáidgárdi ferte árrat addit dieđuid giellaoahpahusa birra, nu ahte skuvla oažžu áiggi gávdnat giellaoahpaheddjiid ja ráhkadit buori oahpahusplána.
Gosse skuvle nuekies hijven bïevnesh maanagïerteste åådtje, dle dïhte maahta skuvlem viehkiehtidh maanan lïerehtæmman sjïehteladtedh.	Dat go skuvla oažžu doarvái buriid dieđuid mánáidgárddis, sáhttá leat mielde veahkeheamen skuvlla láhčit diliid máná oahppangerdui.
Maanan eejhtegh edtjieh jååhkesjidh bïevnesh dan aktegs maanan bïjre skuvlese seedtesuvvieh, seamma tïjjen goh eejhtegh tjuerieh åadtjodh daejredh guktie prosesse jåhta, jïh mah bïevnesh mah vadtasuvvieh.	Diehtojuohkin ovttaskas máná birra galgá dahkkojuvvot máná fuolaheddjiid miehtamiin, seammás go fuolaheaddjit ožžot mielde mii proseassas dáhpáhuvvá ja ožžot dieđuid dan birra.
Fïerhte maanagïerte jïjtje åådtje veeljedh guktie dah edtjieh bievnedh, dan guhkiem dam dorje eejhtegi jååhkesjimmine.	Ovttaskas mánáidgárdi sáhttá friija válljet movt sii áigot fuolahit buori diehtojuohkinjorrama, nu guhká go dat dáhpáhuvvá fuolaheddjiid miehtamiin.
Mieriesoejkesje maanagïerten sisvegasse jïh laavenjasside (2011) vihteste maanagïerte, skuvline ektine, edtja sertiestimmiem maanagïerteste voestesklaassese sjïehteladtedh.	Rámmaplánas mánáidgárddi sisdoalu ja doaimmaid birra (2011) čuožžu ahte mánáidgárdi, ovttasbargguin skuvllain, galgá láhčit sirdima mánáidgárddis vuosttaš luohkkái.
Edtja dam darjodh aktene lïhke laavenjostosne maanaj hïejmine.	Dát galgá dahkkojuvvot lávga ovttasbargguin máná ruovttuin.
Fuelhkien dåarjoe jïh eadtjohkevoete lea jarngesne sertiestimmesne maanagïerten jïh skuvlen gaskem.	Bearraša doarjja ja áŋgiruššan leat hui deaŧalaččat sirdima oktavuođas mánáidgárddis skuvlii.
Dastegh eejhtegh bïevnesh åadtjoeh, jïh jearsoes domtoeh mij sæjhta heannadidh gosse maana edtja skuvlesne aelkedh, dle daate sæjhta maanam jearsoesåbpoe darjodh jïh maanam skreejredh.	Jos vánhemat ožžot dieđuid ja dovdet iežaset oadjebassan mii dáhpáhuvvá go mánná galgá álgit skuvlii, de dat buktá oadjebasvuođa ja movttiidahttá máná.
Saemiedigkien råålla sertiestimmiebarkosne maanagïerteste skuvlese lea bïhkedidh jïh kuvsjh faalehtidh maanagïertebarkijidie jïh skuvlen lohkehtæjjide.	Sámedikki rolla sirdima oktavuođas mánáidgárddis skuvlii lea bagadit ja fállat kurssaid mánáidgárddiid bargiide ja oahpaheddjiide skuvllas.
Vihkeles sjædta maanagïerteaajhterigujmie jïh tjïeltigujmie govlesadtedh, men aaj krïevedh ulmieh illesuvvieh juktie hoksedh maanah jearsoesvoetem jïh iktemearan ektiedimmiem ööhpehtimmesne dååjrieh.	Deaŧalaš lea gulahallan mánáidgárdeeaiggádiid ja gielddaid gaskka, muhto maiddái gáibidit ahte mihttomearit ollašuhttojuvvojit sihkkarastin dihte ahte mánná vásiha oadjebasvuođa ja oktilašvuođa oahppogierddus.
Ulmie	Mihttomearri
• Maanah aktem iktemearan ektiedimmiem jïh evtiedimmiem lïerehtimmiesisvegisnie utnieh maanagïerteste skuvlese mij ektiedimmiem saemien gïele- jïh kultuvrebarkosne håksa	• Mánáin lea oktavuohta ja progrešuvdna oahppama sisdoalus mánáidgárddis skuvlii mii sihkkarastá oktilašvuođa barggus sámi gielain ja kultuvrrain.
Strategije	Strategiija
• Laavenjostoem gorredidh maanagïerte- jïh skuvle-aajhteri gaskem mah barkijh utnieh daerpies faageles maahtojne.	• Sihkkarastit ovttasbarggu mánáidgárde- ja skuvlaeaiggádiid gaskka gos bargiin lea dárbbašlaš fágalaš gelbbolašvuohta.
Ekonomeles jïh reereles konsekvensh	Ekonomalaš ja hálddahuslaš váikkuhusat
Dïhte vijriesåbpoe barkoe bïevnesinie sæjhta årrodh dej fïerhten jaepien budsjedti tjïrrh gusnie sæjhta råajvarimmieh fïerhten ulmien nuelesne prijoriteradidh.	Dieđáhusa čuovvoleapmi dáhpáhuvvá jahkásaš bušeahtaid bokte, main doaibmabijut ovttaskas mihttomeriid vuolde vuoruhuvvojit.
Saemiedigkieraerie jïjtse dahkoesoejkesjem nænnoste juktie bïevnesinie vijriesåbpoe barkedh.	Sámediggeráđđi mearrida sierra doaibmaplána dieđáhusa čuovvoleapmái.
Bïevnese aktem guhkies perspektijvem åtna, jïh sæjhta iemie årrodh bïevnesem gïehtjedidh golme njieljie jaepiej minngelen juktie vuarjasjidh mejtie Saemiedigkie dejtie ulmide jakseme mah leah bïevnesisnie bïejesovveme.	Dieđáhusas lea guhkes áiggi perspektiiva, ja lunddolaš lea geahčadit dieđáhusa maŋŋá golmma njealji jagi maŋŋá ja árvvoštallat lea go Sámediggi olahan mihttomeriid mat leat biddjojuvvon dieđáhusas.
Dastegh jeatjahlaakan prijoriterede, dle dïhte sæjhta ekonomeles jïh reereles konsekvensh vedtedh.	Vuoruhemiid rievdadusat buktet ekonomalaš ja hálddahuslaš váikkuhusaid.
Daan biejjien maanagïertesuerkie 4 barkijh åtna, gaajhkh 100 %.	Dál leat mánáidgárdejuhkosis 4 virggi, buot 100 %.
Akte dejstie barkojste lea såemies mearan bïejeme Saemiedigkien learoevierhtiejarngese Guovdageaidnusne.	Okta virgi lea belohahkii biddjojuvvon Sámedikki oahpponeavvoguovddážii Guovdageainnus.
Jis edtja maehtedh dej ulmiejgujmie jïh strategijigujmie nierhkedh mejtie bïevnese ållermaahta, sæjhta daerpies årrodh aktine orre barkijinie jaepien 2014 jïh aktine vielie barkijinie 2015.	Jos galgá sáhttit álggahit mihttomeriid ja strategiijaid nugo boahtá ovdan dieđáhusas, de lea dárbu oažžut ovtta virggi 2014:s ja vel ovtta 2015:s.
Vuartesjh konsulentesïelte Asplan viaken vuarjasjimmiem Saemiedigkien dåarjoste 2010.	Čujuhit evalueremii maid Asplan Viak lea dahkan Sámedikki doarjagiid ektui 2010:s.
Daesnie våajnoes sjïdti Saemiedigkien bïevnese- jïh bïhkedimmieråålla maanagïertide byöroe læssanidh.	Das boahtá ovdan ahte diehtojuohkin ja bagadanrolla mii Sámedikkis lea mánáidgárddiid ektui berre nannejuvvot.
Hijvenlaakan maanagïertebarkijigujmie jïh tjïeltigujmie govlesadtedh lea vihkeles olles gaskesem maanagïertigujmie dassh.	Deaŧalaš lea gulahallat mánáidgárddiid bargiiguin ja gielddaiguin amas oktavuohta mánáidgárddiide massojuvvot.
Jaepien 2014 edtja aktem orre vuarjasjimmiem dåarjoereeremistie tjirrehtidh.	Doarjjahálddašeapmi galgá ođđasis evaluerejuvvot 2014:s.
Daate vuarjasjimmie sæjhta lissie vierhtieh krïevedh aktine maaksoemierine 500. 000 kråvnine.	Dát evalueren gáibida liige resurssaid maid gollorámma lea 500 000 ru..
Dïhte vijriesåbpoe barkoe vuarjasjimmine maahta sån aaj vielie ekonomeles konsekvensh vedtedh.	Maiddái evaluerema čuovvoleapmi buvttiha eanet ekonomalaš váikkuhusaid.
Saemiedigkien strategije lea dåarjojde lissiehtidh learoevierhtieevtiedæmman.	Sámedikkis lea strategiijan oččodit eanet doarjaga oahpponeavvuid ráhkadeapmái.
Saemiedigkien statistihke vuesehte dej minngemes jaepiej lea budsjedteradamme 1.500.000 kråvnajgujmie learoevierhtieevtiedæmman, mearan dah taalh aktem ohtsemesummem vuesiehtieh mij lea gaajh stuerebe.	Sámedikki statistihkka maŋimuš jagiin čájeha ahte bušeahtas lea várrejuvvon 1,5 miljon ru oahpponeavvuid ráhkadeapmái, muhto logut čájehit ahte ohcamiid submi lea ollu stuorát.
Jaepien 2012 summe lij 4.376.457 kråvnah.	2012:s lei submi 4.376.457 ru..
Dan åvteste tjuara dejtie ekonomeles mieride lissiehtidh.	Dán geažil ferte ekonomalaš rámmaid nannet.
Litteratuvre Asplan Viak 2010.	Asplan Viak 2010.
Evaluering av Sametingets tilskudd til samiske barnehager.	Evaluering av Sametingets tilskudd til samiske barnehager (Sámedikki sámi mánáidgárdedoarjaga evalueren).
Oslo: Maana-, mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeente.	Bagadus mánáidgárddiide gos leat sámi mánát.
Salkehtimmie deelleme Maahtoedepartemeenteste 20.06.2012.	Máhttu ii deatte. Sámediggi / Máhttodepartemeanta.
Fra eldst til yngst.	Fra eldst til yngst.
Samarbeid og sammenheng mellom barnehage og skole (veileder) 2008.	Samarbeid og sammenheng mellom barnehage og skole (ovttasbarggu ja oktavuođa birra mánáidgárddi ja skuvlla gaskka) (bagadus) 2008.
Oslo: Maahtoedepartemeente.	Oslo: Máhttodepartemeanta.
ILO-konvensjonen om urfolks rettigheter 1989.	ILO-konvenšuvdna álgoálbmogiid vuoigatvuođaid birra 1989.
Lov om barnehager (Barnehageloven) 2006.	Láhka mánáidgárddiid birra (mánáidgárdeláhka) 2006.
Oslo: Maahtoedepartemeente	Oslo: Máhttodepartemeanta.
Lov om Sametinget og andre samiske rettsforhold (Sameloven) 1987.	Láhka Sámedikki ja eará sámi riektidiliid birra (sámeláhka) 1987.
Oslo: Orrestimmie-, reereme- jïh gærhkoedepartemeente.	Oslo: Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta.
Nasjonal rekrutteringsstrategi for samisk høyere utdanning.	Mánáidláhka (Láhka mánáid ja vánhemiid hárrái) 1981.
Strategi 2011-2014. Maahtoedepartemeente.	Oslo: Mánáid-, dásseárvo- ja servadahttindepartemeanta.
Norges lover 1687-2001.	Norgga lágat 1687-2001.
Oslo: Justijse- jïh pollisedepartemeente.	Oslo: Justiisa- ja politiijadepartemeanta.
NOU 2012:1 Til barnas beste.	NOU 2012:1 Til barnas beste.
Ny lovgivning for barnehagene. Oslo:	Ny lovgivning for barnehagene (ođđa láhkaaddin mánáidgárddiid várás).
Maahtoedepartemeente.	Oslo: Máhttodepartemeanta.
Opplæringsloven (Ööhpehtimmielaake) 1998.	Oahpahusláhka (Láhka vuođđoskuvlla ja joatkkaskuvla oahpahusa birra) 1998.
Oslo: Maahtoedepartemeenteulø.	Oslo: Máhttodepartemeanta.
Rammeplan for barnehagens innhold og oppgaver.	Rámmaplána mánáidgárddi sisdoalu ja doaimmaid várás.
Staeriedamme låhkoe 2011.	Reviderejuvvon prentehus 2011.
F-4105 B. Oslo: Maahtoedepartemeente.	F-4105 B. Oslo: Máhttodepartemeanta.
Sametingsmelding om opplæring og utdanning.	Sámediggedieđáhus oahpahusa ja oahpu birra.
2011.	2011.
Saemiedigkie	Sámediggi.
Sametingsmelding om samisk språkSaemiedigkiebïevnese saemien gïelen bïjre.	Sámediggedieđáhus sámegiela birra.
Saemiedigkie.	Sámediggi.
Sametingsrådets melding om samiske barnehager 2005.	Sámediggeráđi dieđáhus sámi mánáidgárddiid birra 2005.
Saemiedigkie.	Sámediggi.
Samiske tall forteller 5, Kommentert samisk statistikk 2012.	Sámedikki 2012 bušeahtta.
Sami allaskuvla og Norden.	Sámediggi.
Storjord, M. H. 2000. ” Fra nødhjelp til folkehjelp ”.	Sámedikki strategalaš plána oahpponeavvuid ráhkadeapmái 2009-2012
Opprettelse og utbygging av samiske barnehager i Norge 1969-99.	Sámegielaid doaibmaplána 2009. Oslo: Bargo ja - servadahttindepartemeanta.
Åejviefaagebarkoe aarhskuvlepedagogihkesne.	Sámi logut muitalit 4, Kommenterejuvvon sámi statistihkka 2011.
Dronning Mauds minne / Tråanten universiteete.	Sámi allaskuvla ja Norden.
Stoerredigkiebïevnese nr 41 (2008-2009) Kvalitet i barnehagen.	Stuorradiggedieđáhus nr 41 (2008-2009) Kvalitet i barnehagen (kvalitehta birra mánáidgárddis).
Oslo: Gånkan maahtoedepartemeente	Oslo: Máhttodepartemeanta.
Strategisk plan for samiske barnehager 2008-2011.	Sámi mánáidgárddiid strategalaš plána 2008-2011.
Saemiedigkie.	Sámediggi.
Svaalhtesh:	Liŋkkat:
Dieđut Nr. 1/2007	Dieđut Nr. 1/2007