gujnelemmie.html.xml

Gujnelemmie	Mánodávddat
Gujnelemmie	Mánodávddat
Gujnelemmie lea dïhte verteme boernesgåeteste mij nïejth åadtjoeh puberteten raejeste.	Mánodávddat lea vardin goaŧus man nieiddat ožžot oalle dássedit rávásmanagi rájis.
Gujnelemmie lea kråahpen vuekie vuesehte tjoelenjoetseme sjïdteme.	Mánodávddat leat goruda vuohki čájehit ahte lea sohkabealválmmas.
Nïejtine daamhtaj munnieluajhtemem fïerhten asken dehtie puberteten raejeste jïh klimakterijen raajan.	Nieiddas lea dávjjimusat monneseallaluovvaneapmi juohke mánu dan rájis go lea ollen rávásmanahkái gitta dassážii go lea ollen jorggáldatjagiide.
Seammasïenten munnieluajhteme dellie njevlieskïelte boernesgåetesne jassijes sjædta guktie maahta munniem dåastodh jis nåajsan sjïdtedh.	Seamma áigge monneseallaluovvanemiin šaddá šliiveassi goaŧus suohkadeabbon vai sáhttá váldit vuostá moni jus dat sahkana.
Jis edtja nåajsan sjïdtedh dellie tjuara spermijerh tsavnose åadtjodh.	Vai monni sáhttá sahkanit ferte oažžut sagahansealla viigái.
Dellie maahta nåajsan sjïdtedh, mohte jis ij nåajsan sjïdth boernesgåetienskïelte olkese verteminie båata.	Dalle sáhttá šaddat áhpeheapmin, muhto jus monni ii sahkan nordasa goaŧŧošliiveassi olggos vardimiin.
Dïhte lea gujnelemmie.	Dat leat ng. mánodávddat.
Gåessie gujnelemmiem åådtje ?	Goas oažžu mánodávddaid ?
Mennie aalterisnie gujnelemmiem åådtje lea ovmessie.	Man agis oažžu mánodávddaid variere.
Dïhte dannasinie gaajhkh pubertetese ovmessie aalterisnie båetieh.	Dat vuolgá das ahte buohkat bohtet rávásmanahkái sierraáigge.
Jis aareh jallh seente pubertetese båetedh ij maehtieh dam stuvredh.	Dan ii sáhte stivret boahtágo rávásmanahkái árrat dehe maŋŋit ii sáhte stivret.
Jeanatjommesh gujnelemmiem åadtjodh såemies aejkien 12-14 aalterisnie.	Eatnasat ožžot mánodávddaid goas nu 12-14 jagis.
Mohte maahta gujht dam åadtjodh gosse uktsie jaepien båeries jallh gosse 16 jaepien båeries jïh ij maam akt fïejle.	Muhto dan sáhttá oažžut ovcce jahkásažžan dehe easka 16 jahkásažžan, iige dan dihte dárbbat leahkit miige feaila.
Jis ij leah voestes gujnelemmiem åådtjeme gosse 16-17 jaepien båeries edtja dåakteren gåajkoe vaedtsedh.	Jus ii leat ožžon vuosttas mánodávddaid go lea 16-17 jagi galgá mannat doaktárii.
Voestes gujnelemmie maahta hïehpede båetedh.	Vuosttas mánodávddat sáhttet boahtit heammástussan.
Dïhte maahta gïerve domtedh.	Soaitá dovdot unohassan.
Kaanne ij naan jeatjah klaassesne lea gujnelemmiem åådtjeme.	Soaitá ahte ii giige eará luohkás leat ožžon mánodávddaid.
Kaanne funterde mah gujnelemmievaarjelimmiem edtja nåhtadidh jïh kaanne skaamesje jis edtja geerve almetjinie dejnie soptsestalledh.	Ovttaskas olmmoš soaitá imaštallat makkár mánodávdasuoji galgá geavtit ja soaitá orrut unohas sárdnut soames ráves olbmuin dan birra
Jallh lea voestes gujnelemmiem vuarteme.	Dehe soaitá ahte vuosttas mánodávddaid lea vuordán.
Jeenjemes voelph joe dam åådtjeme jïh geehpebe domtedh juktie aktem " tjiertesne " sjædta.	Eanaš olbmát soitet juo ožžon daid ja sus lea vuogas dovdu go viimmat lea okta joavkkus.
Man jïjnjh varta ?	Man olu várdá ?
Man jïjnjh varta persovneste persovnese juaka, seammalaakan maahta juekedh gellie biejjieh varta.	Man olu vardá sierrana persovnnas persovdnii dego sierrana man galle beaivvi leat mánodávddat.
Daamhtaj 20-80 millilijhterh vïrrem varta gosse gujnelemmie, fagkan akte desilijhtere gosse jeenjemes.	Mánodávddaid áigge dábálaččat vardá 20-30 millilittara varra, oainnát illá desilihtar eanemustá.
Mohte dannasinie vïrre kråahpengalkesh jïh njevlieskïeltem boernesgåeteste bleenti damta jienebe vertedh.	Muhto go varra seahkána gorutčáziin ja goaŧu šliiveasiin vásiha dan dávjjimusat eanebun.
Jïnjh vertedh	Vardit ollu
Jeanatjommes tuhtjieh dah dan jïjnjh vertedh mohte kaanne ij leah dan jïjnjh.	Máŋgasiid mielas vardá ollu vaikko duođas dat ii leat nu ollu.
Mohte jis tjuara gujnelemmievaarjelimmiem målsodh dan daamhtaj gïerve sjædta jallh jis tjuara gellie gujnelemmievaarjelimmieh nåhtadidh juktie ij edtjh dej tjïrrh vertedh dellie lea veljijes gujnelemmie.	Muhto jus ferte molsut mánodávdasuoji nu dávjá ahte šaddá váivin dehe ferte geavtit duppal mánodávdasuoji vai ii vardde čađa ovttaskasas leat dalle ng. valjis mánodávddat.
Dïhte naemhtie sjædta jis lea eebne boernesgåetesne maam gyllemh luejhtedh.	Dat vuolgá das ahte goaŧus lea olu ávnnas mii luvve gillon vara.
Destie sjædta verteme gïervebe vaenede jïh jienebe vertedh.	Dat dagaha ahte vardin lea váddásit heaitit ja vardá eanet.
Jis jïjnjh varta dellie sæjloes damta jïh aapere.	Jus vardá olu soaitá dovdat iežas váibbasin ja geahnoheapmin.
Destie båata vïrrevierhtie vuelie sjædta.	Dat vuolgá das ahte varraárvu lea vuollegaš.
Jis veljijes gujnelemmiem åtna maahta skuvlehealsoehoksem, noeredåastovem jallh hoksejarngem bïeljelidh.	Jus leat valjis mánodávddat galgá váldit oktavuođa skuvladearvvašvuođageahčuin, nuoraidvuostá-váldimiin dehe dearvvašvuođaguovddážiin.
Dellie maahta tabledth viehkine årrodh guktie vaenede vertedh, vuesiehtimmien gaavhtan p-pillerh.	Dalle sáhttá oažžut veahki tableahtain mii dagaha ahte vardá unnit, ovdamearkka dihte p-pillara.
Ovahkedh gujnelemmie	Dásehis mánodávddat
Gosse gujnelemmiem åådtje dellie daamhtaj dïhte ovahkedh.	Go oažžu mánodávddaid lea dábálaš ahte dat leat dáseheamit.
Dïhte sæjhta jiehtedh dïhte ij båetieh seamma aejkien fïerhten asken.	Dat mearkkaša ahte dat eai boađe seamma áigge juohke mánu.
Jeanatjommesidie pruvhkieh ahkedh sjædta naemhtie fïerhten gujnelemmiecykelen, biejjien mænngan gujnelemmie aalka goske båetije gujnelemmie lea 21-35 biejjiej gaskem.	Eatnasiidda láve dat dásehuvvat veháš áigge geažis nu ahte juohke mánodávdagierdu, beaivi goas mánodávddat álget nuppi álgui lea 21-35 beaivvi gaskkan.
Hijven daajra gosse gujnelemmie båata jïh dah daatoeh biejjielåhkose jallh jeatjah gærjese tjaeledh.	Soaitá leahkit buorre geahččat bearrái iežas mánodávddaid čállimiin beaivemeriid alvanáhkkái dehe soames eará muitogirjái.
Dellie aelhkies vuajna jis dïhte ahkedh båata jïh daajra medtie gosse båetije asken båata.	Dalle sáhttá álkit oaidnit leatgo mánodávddat dássedat ja dan dáhpáhusas diehtit sullii goas boahtá nuppi mánu.
Dellie aaj aajhtsa jis gujnelemmie seentebe båata naan asken.	Dalle fuomáša maid jus mánodávddat maŋŋonit muhtin mánu.
Naan lea åålegh ovahkedh gujnelemmie, ij leah feerlege mohte jis tuhtjie vaejvie sjædta maahta ahkedh gujnelemmiem åådtje vuesiehtimmien gaavhtan p-pillerinie viehkine.	Muhtimiin leat álo dásehis mánodávddat, dat ii leat váralaš muhto jus atná ahte dat lea váivi sáhttá oažžut dássedis mánodávddaid ovdamearkka dihte p-pillara vehkiin.
Gujnelemmie seentebe båata jallh gååte	Maŋŋonan dehe eret báhcán mánodávddat
Nåajsan	Áhpehisvuohta
Iemie sjïeke gosse gujnelemmie gååte lea nåajsan sjïdteme.	Lunddolaš sivva dasa ahte mánodávddat jávket lea ahte lea áhpeheapme.
Guktie nåajsan sjïdteme dellie tjuara spermijerh tsavnose åadtjoeji, jïh dïhte mahte åålegh negkiemisnie.	Go lea áhpeheapme ferte ožžon sahkananseallaid viigái, dat dáhpáhuvvá measta álo anašeami bakte.
Jis gaajesjimmieseksem åtna jïh fïerskes spermam soermine åtna jïh dïhte ryöktesh tsavnose rijtie aaj vaahra nåajsan sjïdtedh.	Jus ovttaskasas lea njávkanseksa ja lea varas sahkanansealla suorpmain ja njuolga doalvu dan viigái lea maid dihto riska áhpehisvuhtii.
Veanhta seentebe gujnelemmie destie båata nåajsan sjïdteme lea hijven teestem darjodh.	Jus jáhkká ahte mánodávddaid váilun sáhttá vuolgit das ahte lea áhpeheapmin lea buorre dahkat áhpehisvuođateastta.
Dam teestem maahta apotehkesne jïh beapmoehbovrine jïh dïenesjebovrine åestedh.	Áhpehisvuođateastta sáhttá oastit apotehkas ja máŋggain biebmogávppiin ja bálvalusgávppiin.
Maahta aaj teestem åesehts darjodh noeredåastoevisnie jallh ietniehoksejarngesne.	Teastta sáhttá maid dahkat nuvttá nuoraidvuostáváldimis dehe etniidrávvenguovddážiin.
Raessie, byjresemolseme jallh seagkanimmie	Streassa, birasmolsun dehe guoiradeapmi
Gujnelemmie maahta aaj gaatodh jeatjah sjïekenistie.	Mánodávddat sáhttet maid báhcit eret máŋgga eará siva dihte.
Jis gujnelemmie ajve måedtie våhkoeh seentebe jallh gååte akte jallh göökte askh maahta jïjnjh sjïekenistie, vuesiehtimmien gaavhtan byjresemolseme jallh jis ånnetji raessesne.	Jus mánodávddat leat beare moadde vahku maŋŋonan dehe njuikejit mánu badjel dehe guokte dat soaitá vuolgit moanaid sierra sivaid dihte, ovdamearkka dihte birasmolsumis dehe lea leamaš gaskaboddasaččat streassaluvvan.
Jis gujnelemmie guhkiem gååte dellie hijven goerehtidh mestie naemhtie.	Jus mánodávddat jávket guhkit áigge lea buorre mannat dutkame mas dat vuolgá.
Dïhte maahta vuesiehtimmien gaavhtan jis raessesne, nåake, tjarke saavredh, seagkanidh, beapmojne stuvredh jallh skïemtjedh.	Dat soaitá ovdamearkka dihte vuolgit das ahte lea sakka streassaluvvan, veadjá heajuid, hárjehallá garrasit, guoirada, leat borranhehttehusat dehe juoga skibasvuohta.
Dellie lea kråahpen vuekie jeahta maam akt båajhtoeh.	Dalle lea goruda vuohki dadjat ahte juoga lea boastut.
Jis damta viehkiem jallh dåarjoem daarpesje dåeriesmoeride noeledh maahta vuesiehtimmien gaavhtan skuvlehealsoehoksem jallh noeredåastovem bïeljelidh.	Jus dovdá dárbbu oažžut veahki dehe doarjaga čoavdit iežas váttisvuođaid sáhttá jorgasit ovdamearkka dihte skuvladearvvašvuođadivššu dehe nuoraidvuostáváldima beallái.
Jis gujnelemmie haajpene guhkiem goh bieliejaepiem edtja åålegh dåakterem bïeljelidh vuesiehtimmien gaavhtan noeredåastoevisnie jallh hoksejarngesne.	Jus mánodávddat jávket guhkit go bealle jagi galgá váldit oktavuođa doaktáriin ovdamearkka dihte nuoraidvuostáváldimis dehe dearvvašvuođaguovddážis.
Dellie viehkiem åådtje daejredh mannasinie ij båetieh, åådtje gaskem jeatjebem vïrrepryövenassh vedtedh mah hormoneveahkah vïrresne mööledh.	Dalle oažžu veahki váldit čielgasa manin dat eai boađe, sáhttá. e.e. addit varraiskosiid mat mihtidit vara hormonaárvvu.
Jis daerpies dellie maahta tabledth åadtjodh mah darjoeh gujnelemmie viht aalka.	Jus lea dárbu sáhttá oažžut tableahtaid mat bidjet johtui mánodávddaid fas.
Vaejvieh gujnelemmien åvteli - PMS	Váivvit ovdal mánodávddaid - PMS
Medtie våhkoem åvteli gujnelemmie aalka jïh dan raajan gosse båata dellie kaanne tjaatsijes kråahpesne sjïdtedh.	Sullii vahku ovdal mánodávddaid ja gitta dasságo dat bohtet lassána čáhcemearri gorudis.
Dïhte dorje guktie njammah sprankes jïh kråahpem bankes damta.	Dat dagaha ahte sáhttá dovdat raddebákčasa ja bohtaneami gorudis.
Daate gohtje premenstruelle sprankeme, PMS.	Dat gohčoduvvo ovdamánodávda čavgamin, PMS.
Hormonh dam darjoeh jïh aaj kaanne måarehks sjædta, måasere jallh hujnesne.	Dat vuolgá hormonain ja dagaha ahte sáhttá suhttat, vehá hárpmat dehe šaddat surolažžan.
Aaj åejjieh maehtieh saejriehtidh, sæjhta sïetesaath jallh njavsodh.	Sáhttá maid oažžut oaivebákčasa, oažžut sohkarhálu dehe nákkiid.
Jeanatjommesidie gïeh PMS:em dååjrehtallieh vïerremes pråvhka årrodh golme jallh njieljie biejjieh gujnelemmien åvteli jïh haajpane gosse gujnelemmie aalka, mohte maahta aaj dam naan biejjieh gujnielemmesne damtedh.	Eatnasiidda geat fuomášit PMS sidjiide láve leahkit vearrámus golbma- njeallje beaivvi ovdal mánodávddaid ja jávkat go mánodávddat bohtet, muhto dat sáhttet maid bistit moadde beaivvi mánodávddaid áigge.
PMS-dåeriesmoerh kaanne buerebe sjædta jis saavredh jallh lïegkestimmieheerjehtallemh darjodh.	PMS- váivvit sáhttet šaddat buorebun jus lihkada dehe dahká lotkatvuođahárjehusaid.
Aaj hijven eensilaakan åeredh jïh pryövoe lïegkedidh jïh ij raessesne dej biejjien gosse dejtie dåeriesmoeride damta.	Lea maid buorre oađđit albma ládje ja geahččalit vuoiŋŋastit albma ládje iige huššat daid beivviid go dovdá váivviid.