handlingsplan_2009_samisk_sprak_nordsamisk.txt.xml

Ráđđehus bijai giđđat 2008 ovdan St. dieđáhusa nr. 28 (2007-2008) Sámepolitihkka.	Saemielaaken gïelenjoelkedassh tjïrrehtidh... 43 Råajvarimmie 28.
Dieđáhus čilge viidát deháleamos hástalusaid mat Ráđđehusas leat politihkastis sámi servodahkii.	Jiehteghbaakoehgærja starne- jïh såjhtoedïenesjimmesne utnedh... 49 Råajvarimmie 37.
Dieđáhusas celkojuvvo ahte sámegielaid dilli lea bahá.	Kaarhtedimmie jïh evtiedimmie saemien baakoegærjah... 58
Ráđđehus mearridii danne ráhkadit sámegielaid doaibmaplána.	Avijse Snåsningen: Avijsesæjtoeh åarjelsaemiengïelesne... 64 Råajvarimmie 63.
Maŋimuš logiid jagiid leat arvat doaibmabijut álggahuvvon nannen ja ovddidan dihtii sámegielaid servodaga máŋgga suorggis.	Daarpoe dotkeme- jïh maahtoe- evtiedimmie... 67 Råajvarimmie 65. Dotkememaahtoem bigkedh åarjelsaemien jïh julevsaemien gïelesne... 68 Råjvarimmie 66.
Dáin doaibmabijuin máŋga doibmet bures, ja leat dagahan dan ahte sámegielat leat ožžon nannosat saji servodahkii.	Dotkeme- jïh faage / vierhtiehjarnge... 68 saemien statistihke... 69
Muhtun sámi guovlluin sámegiella lea beaivválaš gulahallangiella.	Jeenjh dejstie råajvarimmijste hijven juhtieh, jïh dejstie saemiengïelh tjerkebe posisjovnem siebredahkesne åadtjoeji.
Guđege olbmo giellamáhttu buorrána lunddolaččat beaivválaš ovttastallamis eará giellageavaheaddjiiguin.	evtiedimmie fïerhten almetjen gïelemaahtoste iemeles sjædta gosse fïerhtenbeajjetje ektieåtnoe jeatjah gïeleutnijgujmie.
Dát guovllut leat dehálaš resurssat sámegiela ovdáneapmái Norggas.	Daah dajvh leah vihkeles vierhtieh saemiengïelen evtiedimmien åvteste Nöörjesne.
Seammás lea nu, ahte eanet sámegielalaš olbmot jávket go sii guđet bohtet sin sadjái, erenoamážit sámegiela hálddašanguovllu olggobealde.	seamma-aejkien jïjnjebe gïeleguedtijh jaameme goh reakasovveme, joekoen saemiengïelen reeremedajven ålkoelisnie.
Ain váilot ollu sámegielalaš bargit almmolaš ja bođolaš surggiin.	eenje vaenie saemiengïeleldh barkijh byjjes jïh privaten sektovrinie.
Danne lea dárbu eambbo áŋgiruššat ovddidit sámegielaid.	Dïhte lea dan gaavhtan daerpies saemiengïelide tjïrkedh.
Ráđđehus áigu dáinna doaibmaplánain bidjat vuođu viiddis ja guhkesáigásaš doaimmaide mat galget ovddidit sámegielaid beroškeahttá surggiid rájáin ja hálddahusdásiin.	Reerenasse sæjhta dan dahkoesoejkesjen tjïrrh våaromem bïejedh vijries jïh guhkiesmïeresne barkoen åvteste saemiejgïelide sektovrij jïh reeremedaltesij dåeresth.
Ulbmil lea ahte Norggas nu šaddá sámegielaide dorvvolaš vuođđu boahtteáigái.	Ulmie lea våaromem bïejedh juktie jearsoes båetije biejjiej saemiengïelide Nöörjesne.
Julevsámi ja oarjilsámi guovlluin lea gielladilli erenoamáš váttis.	Julevsaemien jïh åarjelsaemien dajvine lea gïeletsiehkie joekoen aejhteme.
Danne lea dárbu ahte mii bidjat searaid sihkkarastit ahte julevsámegiella ja oarjilsámegiella šaddet ealli geavahan-, ovttastallan- ja máhttogiellan maiddái boahttevaš buolvvaidege.	Dïhte lea dan gaavhtan daerpies mijjieh joekoen barkoem dejtie gïelide darjodh guktie julevsaemiengïelem jïh åarjelsaemiengïelem tjïrkedh goh jielije åtnoe-, gaskesadteme- jïh maahtoegïelh aaj båetije boelvide.
Máŋga departemeantta leat searvan doaibmaplána bargui.	Jeenjh departementh leah gïetelds-soejkesjinie barkeme.
Mis lea leamaš viiddis gulahallan Sámedikkiin ja mii leat joavdan ovttamielalašvuhtii doaibmaplána hárrái ráđđádallamiin.	Mijjen lij dialoge saemiedigkine jïh gïeteldssoejkesjem sïemedi konsultasjovnij tjïrrh.
Midjiide leat maid boahtán árvalusat sierranas birrasiin.	Mijjieh libie aaj ovmessie lehkeste jiehtesh åådtjeme.
Doaibmaplána váldoulbmil lea láhčit dilálašvuođaid nu, ahte sámegielaid aktiivvalaš geavaheaddjit lassánit.	gïeteldssoejkesjen åejviefokuse lea våaromem bïejedh juktie låhkoem iedtjeles saemiengïeleutnijigujmie jieniedidh.
Dan galgá šaddat vejolaš duohtan dahkat dainna lágiin ahte sámegiela oahpahus nannejuv- vo mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas, ja ahte lágiduvvojit eanet joregat main lea vejolaš geavahit sámegiela, ja dasto vel dainna lágiin ahte návccat biddjojuvvojit oaččuhit eanebuid váldit sámegielalaš oahpu ja oahpu mas sámegiella lea fágan.	Daate galka råajvarimmiej tjïrrh darjodh juktie saemiengïelen ööhpehtimmiem maanajgïertesne jïh maadthööhpehtimmesne tjïrkedh, dorjesåvva jeenjh arenah tseegkedh gusnie saemeste jïh tjerkebe barkedh saemiengïeleldh ööhpehtæmman jïh ööhpehtæmman saemiengïele faagegïevlesne skreejrehtidh.
Go ráđđehus bidjá eambbo návccaid almmolaš suorggi sámegillii, de háliida nannet guđege sámi olbmo vejolašvuođa áddehallat nuppiiguin sáme- gillii.	stuerebe åvtemieren tjïrrh saemiengïelem byjjes sektovrinie reerenasse sæjhta fïerhten almetjen nuepiem tjïrkedh guktie maahta guarkasovvedh jïh saemiengïelesne guarkadidh.
Mun dieđán ahte ollugat vásihit dan, ahte eai beasa geavahit iežaset vuoigatvuođa sámástit go sis lea dahkamuš almmolaš hálddahusain ja dearvvasvuođalágádusain – dannego ii oktage sáhte sin bálvalit sámegillii.	Manne gujht daajram jeenjh demtieh dah eah maehtieh dej reaktam saemiestidh nuhtjedh gosse byjjes reereminie jïh starnesåjhtojne gaskesadtedh – juktie ij oktegh maehtieh dejtie saemiengïelesne viehkiehtidh.
Dán dili mii dáhttut ovttasráđiid buoridit.	Daate evtiedimmie tjoerebe jarkedh ektine barkojne.
Sámedikki sámegiellaiskkadeamit ja sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallan maid čájehit ahte ain leat ollu hástalusat mat fertejit čovdojuvvot ovdalgo sámelága giellanjuolggadusaid mearrádusat leat ollašuhttojuvvvon ollásit.	Manne dan geerjene juktie reerenasse revidereme nasjovnalebudsjedtesne lea evtiedamme jieniedidh dåarjoeh saemiedægkan juktie Lavangen tjïelte
Dárbu sáhttá leat maid geahčadit sámelága giellanjuolggadusaid riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaideamet čuovggas.	8 «Gïeteldssoejkesjen åejviefokuse lea våaromem bïejedh juktie låhkoem iedtjeles saemien gïeleutnijigujmie jienedidh... š
Ráđđehus danne áigu geahčadit sámelága giellanjuolggadusaid.	Dag Terje Andersen Foto:scanpix
Mun lean hui ilus go ráđđehus ođastuvvon nationálabušeahtas lea árvalan stuorrudit juolludeami Sámediggái, vai Loabága suohkanii lea vejolaš šaddat sámegiela hálddašanguovllu láhttun golg- gotmánu 1. beaivvi 2009 rájis	maahta saemien gïelen reeremedajvese båetedh golken 1. 2009.
Go sámegielat eambbo oidnojit ja gullojit almmolaš báikkiin, nugo min sávaldat lea, de galget leat buohkaide olámuttus.	Maahta aaj daarpoeh saemielaaken gïelenjoelkedassh vuartjasjidh tjoevkesisnie mijjen internasjovnalen åeliedimmieh.
Ulbmil lea ahte sámegielat galget ovdánit servodaga nannejeaddji oassin, ja daidda galgá leat sadji ovdánit buot servodaga surggiin.	Reerenasse sæjhta dan våaromisnie tjïrrehtimmiem saemielaaken gïelenjoelkedasside darjodh.
Mun dieđán ahte sámit ollu barggu dahket nannen dihtii sámgiela sihke bearrašiin, báikegottiin, mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas, sámi giella- ja kulturguovddážiin, ja sámi organisašuvnnain ja ásahusain.	Tjïelkes munnjien jeenjh barkoeh saemien bieleste darjoeji juktie saemiengïelem tjïrkedh dovne fuelhkesne, byjressiebredahkesne, maanajgïertine jïh maadthööhpehtimmesne, saemien gïele- jïh kultuvrejarngine, jïh saemien åårganisasjovnine jïh institusjovnine.
Ain ovddas guvlui lea mearrideaddji dehálaš ahte sámit ieža geavahit gieldaideaset viššalit.	Dïhte vihkeles saemieh eadtjohkelaakan saemiestieh.
Sámegielaid nannenbargu gáibida guhkesáigásaš ja bissovaš rahčamušaid servodaga eanaš surggiin, ja dat ferte joatkit guhkit áiggi.	Barkoe juktie saemiengïelem tjïrkedh krievie guhkiesmïeresne jïh jaabnan barkoem jeenjemes sektovresuerkine, jïh tjuara prosessem tïjjesne årrodh.
Doaibmaplána váld- dahallá danne ráđđehusa barggu guhkibuš áiggi ulbmiliid, namalassii nannet sámegielaid boahtteáigái.	gïeteldssoejkesje buerkeste dan gaavhtan aaj jeenjh guhkiesmïeresne ulmieh reerenassen barkoej åvteste dah saemiengïelh tjïrkedh båetije aejkien.
Dát ulbmilat leat vuođđun plánaáigodaga doaibmabijuid joatkevaš čađaheapmái.	Dah ulmieh sijhtieh våaromem årrodh vijrebe evtiedimmien åvteste råajvarimmeste soejkesjeboelhkesne.
VIIDDIS JA GUHKESÁIGÁSAŠ ÁŊGIRUŠŠAN SÁMEGIELAIGUIN	viJRies Jïh gUhKiesMïeResNe BARKoe sAeMieJ gïeLiDe
Ráđđehusa politihka bajimuš ulbmil sámegielaid ávkin lea láhčit nu, ahte Norggas lea oadjebas boahtteáigi sámegielaide – davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii.	Biejjies ulmie Reerenassen politihke samiej gïelide våaromem darjodh juktie jearsoes båetije biejjiej saemien gïelh Nöörjesne – noerhtesaemiengïele, julevsaemiengïele jïh åarjelsaemiengïele.
Dehálaš ulbmil lea buoridit sámegielalaš olbmuid loguid.	vihkeles ulmie lea gïeleutnijh jienedieh.
Dat gáibida viiddis ja guhkesáigásaš áŋgiruššama buot servodatsurggiin.	Daate krievie vijries jïh guhkiesmïeresne barkoem gaajhkine siebredahkesuerkine.
Ráđđehus áigu doaibmaplánaáigodaga bidjat dakkár vuođu mas lea vejolaš buorebut áŋgiruššat sámegielaiguin sierranas servodatsurggiin – erenoamážit oahpahallamiin, oahpahusas, almmolaš bálvalus- ja fuollafálaldagain, ja vel geavahit ja oidnosii buktit sámegielaid almmolaš oktavuođain.	Reerenasse sæjhta barkoesoejkesjeboelhkesne våaromem darjodh tjerkebe barkedh dah saemien gïelh ovmessie siebredahkesuerkine – joekoen lïerehtimmie, ööhpehtimmie, byjjes dïenesjimmie- jïh håksoevadteme, jïh åtnoe jïh vååjnesasse saemiengïelem byjjes tsiehkine.
Sámegielaid oadjebas boahtteáiggi eaktun lea ahte daid árvodássi buorrána ja ahte daid geavaheaddjiide ja eiseválddiide guđege dásis bohtet oidnosii ásahuvvon giellavuoigatvuođat.	Jis gïelij båetije biejjieh jearsoes sjïdtieh voestegh tjoevere gïelij statush evtiedidh, jïh aaj vååjnesasse gïelij reaktah mah gååvnesieh dovne gïeleutnijidie jïh reeremidie ovmese daltesinie.
Sámegiella ferte dikšojuvvot buot joregiin main sámit leat ja deaivvadit, ja danne lea dehálaš čalmmustahttit sámegielaid joregiid ja daid geavaheaddjiid deaivvadanbáikkiid.	saemien gïele tjuara gaajhkine areninie nuhtjedh gusnie saemieh gaavnedieh jïh råekieh, dan gaavhtan vihkeles saemiej gïelij arenidie jïh gaavnedimmiesijjide gïehtjedidh.
Sámegielaid oadjebas boahtteáigi eaktuda maid ahte guhtege sápmelaš geahččala nanusmahttit ja buoridit iežas sámegiela máhtu, geavahit sámegiela nu ollu dilálašvuođain go sáhteš, ja oahpahit sámegiela mađe muddui lea vejolaš ođđa buolvvaide.	Jearsoes båetije biejjieh saemien gïelide aaj fïerhten saemien jijtse saemiengïelen maahtoem tjïrkedh jïh evtiedidh, gïelem nuhtjedh, jïh dan gåhkese guktie maahta saemiengïelem båetije boelvese vedtedh.
Jos sámegielaid boahtteáigi galggaš leat oadjebas, de gáibiduvvo ahte gielddat ja báikegottit suodjalit ja viššalit geavahit sámegiela iežaset guovlluin dainna fuolain, ahte sámegiela lea vejolaš bures oahpahit mánáidgárddiin, vuođđoskuvllain ja joatkkaskuvllain, ja dainnage fuolain ahte vánhemiidda ja eará rávesolbmuide maid leat buorit vejolašvuođat oahppat sámegiela.	Jearsoes båetije biejjiej saemien gïelide dellie tjoevere aaj tjïelth jïh byjressïebredahkh vaarjelidh jïh åtnoem saemiengïeline dej dajvine jieniedidh, buerie tsiehkieh skaepedidh saemien gïelen ööhpehtimmide maanajgïertine, maadthskuvline jïh jåerhkeskuvline, jïh buerie tsiehkieh darjodh saemiengïelen ööhpehtimmide eejhtegidie jïh jeatjah geerve almetjidie.
Dasto báikegottit berrejit deattuhit dehálažžan lágidit sámegielalaš joregiid mánáide, nuoraide ja rávesolbmuide, ja fállat dakkár gielddalaš bálvalusaid sámi álbmogii, main vuođus lea sámi giella- ja kulturmáhttu.	Aaj byöroeh byjresïebredahkh vuartasjidh jïh sijjieh skaepiedidh gusnie maanah, noerh jïh geervh maehtieh saemiestidh jïh tjïeltij faalaldahkh saemide saemien gïelen jïh kultuvren våaroemisnie.
Sámegielalaš galbbat galget leat gielddavisttiid sihke olggobealde ja siskkobealde, ja máŋggagielat geaidnogalbbat váikkuhit dasa ahte sámegiellage lea oidnosis báikkálaš servodagain.	skilth saemiengïelesne tjïelten gåetiej ålkoelisnie jïh dej sisnie jïh gelliengïelide geajnoeskilth öövtiedieh saemiengïelh byjressïebredahkesne vååjnesasse jïh vuesiehtieh saemiengïelem gååvnese.
Sámegielaid oadjebas boahtteáigi eaktuda álššalaččat áŋgiruššama julevsámegielain ja oarjilsámegielain, vai dát gielat bissot ealli giellan maiddái boahtteáiggige.	Jearsoes båetije biejjiej saemien gïelide dellie tjoevere tjerkebe barkedh julev- jïh åarjelsaemiengïelide, juktie dah maehtiejægan jielije gïelide aaj båetije biejjien årrodh.
Dainnago dáin giellaguovlluin sámit orrot bieđgguid ja leat unnitlogus stuorát álbmoga ektui, de sin joavkkuide lea erenoamáš váttes hástalus fas ealáskahttit gielaset.	Juktie barras årroeh jïh vaenie saemieh dan jeenjebelåhkoen almetjij muhteste dejnie dajvine, dej tjïertij lea joekoen dåeriesmoere skreejrehtimmiebarkojne.
Nu lea dilli erenoamážit oarjilsámi guovlluin.	Joekoen daennie åarjelsaemiendajvesne.
Oarjilsámit ja julevsámit leat unnitlogut olles sámi servodagas.	Åarjelsaemieh jïh julevsaemieh leah unnebelåhkoeh saemien siebredahkesne.
Danne lea dárbu ahte sii buohkat geain lea ovddasvástádus sámegielain, bidjet erenoamáš searaid dáid gielaid nanusmahttimii.	Dan gaavhtan daerpies gaajhkh giej leah dïedte saemiengïelide joekoen barkoem darjodh dejtie gorredidh.
Nuortalašgiela / golttágiela ja bihtánsámegiela várás áŋgiruššan ferte mearkkašit ahte álggahuvvojit báikkálaš ja rádjarasttideaddji giellaprošeavttat maid vuođđun lea dáid gielaid duohtadilli.	Barkoe luvle / skoltesaemiengïeline jïh pihtesaemiengïeline tjuara byjres jïh raastijbijjies gïeleprovsjekth aelkedh mah daaletjen tsiehkiem dejtie gïelide jåerkieh.
Odne ii leat jáhkehahtti atnit dáid gielaid ealli giellan sierranas servodatsurggiin nugo lea vejolaš dahkat davvisámegiela, oarjilsámegiela ja julevsámegiela dáfus.	Daen biejjien ij leah realistihken dejtie gïelide vuartasjidh goh jielije gïelh ovmese siebredahkensuerkide seammalaakan goh noerhte-, åarjel- jïh julevsaemiengïelide.
Ráđđehusa barggus ovddidan dihtii sámegielaid Norggas leat čuovvovaš bajimuš ulbmilat:	10 Reerenassen barkoe saemien gïelijgujmie Nöörjesne lea dah bijjies ulmieh:
• Sámegielat davvisámegiella, julevsámegiella ja oarjilsámegiella galget ovddiduvvot ja leat ealli gielat maiddái boahtteáiggige	• Saemiengïelh noerhtesaemiengïele, julevsaemiengïele jïh åarjelsaemiengïele edtjieh gorredidh jïh jieleme gïelh aaj båetije biejjieh årrodh
• Sámegielat galget ovddiduvvot ja oinnosmahttojuvvot	• Saemien gïelh edtjieh evtiedidh jïh vååjnesasse båetedh
• Buohkain galgá leat vuoigatvuohta oahppat sámegiela	• Gaajhkh edtjieh reaktah utnedh saemien gïelem lïerehtidh
• Sámegielalašvuođa vuoigatvuođat galget nannejuvvot ja gulahuvvot	• Saemiengïelij reaktah gelkieh nænnoestidh jïh bæjkoehtidh
• Duon golmma sámegillii, davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii, galget leat ovttaárvosaš ovdánanvejolašvuođat	• Dah golme saemien gïelh, noerhtesaemiengïele, julevsaemiengïele jïh åarjelsaemiengïele, gelkieh seammaleejns gorredimmienuepieh.
• Almmolaš ásahusat galget diđolaččat geavahit sámegielaid, sihke davvisámegiela, julevsámeagiela ja oarjilsámegiela	• Byjjes institisjovnh edtjieh voerkes årrodh dej saemiengïelijes åtnoste, dovne noerhtesaemiengïele, julevsaemiengïele jïh åarjelsaemiengïele.
• Máhttu Norgga sámegielaid birra galgá buoriduvvot ja seailluhuvvot boahtteáigái	• Maahtoe saemiengïelijgujmie Nöörjesne galka gorredidh jïh båetije biejjieh gorredidh.
Politihkalaš vuođđu Ráđđehusbellodagaid politihkalaš vuođđu – Soria Moria-julggaštus – almmuha ulbmilin dakkár sámepolitihka čađaheami, mii lea ávkin sámi álbmogii, nu ahte sámi gielas, kultuvrras ja servodateallimis lea sihkkaris boahtteáigi Norggas.	Reerenassepartijij politihken våarome – Soria Moriabæjhkoehtimmie – ulmie jeahtasovveme saemiepolitihkem uvtiedidh mij galka abpe saemien åålmegem dïenedh guktie saemiengïele, kultuvre jïh siebredahkejielije gelkieh vihties båetije biejjiej Nöörjesne årrodh.
St. dieđáhusas nr. 28 (2007-2008) Sámepolithkka ráđđehus lea dovddahan ahte sámegielat galget leat ealli gielat.	St. bïevnesisnie nr. 28 (2007-2008) Saemiepolitihke Reerenasse jeahteme saemiengïele galka jielije gïelem årrodh.
Sámegielaid galgá leat vejolaš geavahit servodaga buot joregiin, ja sámegiela geavaheapmi galgá buoriduvvot buot servodatjoregiin.	galka maehtedh gaajhkine siebredahkeareninie saemiestidh jïh saemiengïelen åtnoe byjjes tjiehtjelisnie galka jienedidh.
Stuorradiggedieđáhusas nannejuvvo dasto vela ahte sámi gillii ja kultuvrii guoski hástalusat galget ollašuvvat dainna lágiin ahte almmolaš ásahusaid ovddasvástádus ja rolla buoriduvvo sámi geavaheaddjiid várás dakkár guovdilis čálgodoaimmain go dearvvasvuođas, fuolas ja oahpahusas.	stoerredigkiebïevnese aaj jeahta saemiepolitihken haestemh gïelide jïh kultuvridie tjoelmedin tjuara loevenidh byjjesen dïedtem gorredidh dejtie gieh saemiestieh dej jarnges bueriefaalaldahkij sïjse goh starne, syjhteme jïh ööhpehtimmie.
Dat gáibida aktiiva politihka mii váldá mielde oassin sámegielalaš ja sámekultuvrralaš viidodaga almmolaš bálvalusaide ja fálaldagaide.	voestegh tjoevere iedtjeles politihkem jis saemiengïeleldh jïh kulturen perspektijvem bïejedh byjjes dïenesjinie jïh faalaldahkine.
St. dieđáhusas nr. 35 (2007-2008) Mål og meining ráđđehus lea árvalusvuođđun hábmen ollislaš giellapolitihka.	St. bïevnesisnie nr. 25 (2007-2008) Ulmieh jïh mïelh reerenasse våaroemem vuesehte guktie ellies gïelepolitihkem haamode.
Gielladieđáhusa ollislaš viidodat mearkkaša ahte sámegiela boahtteáigái sihkkarastin maid gullá bajimuš giellapolitihkalaš ovddasvástádussii oassin.	elliesperspektijve gïeledïjresne vuesehte jearsoes båetije biejjiej saemien gïelide gorredidh aaj bielie bijjieöörneme gïelepolitijhken dïedteste.
Bargu sámegiela ovddidemiin lea danne maiddái oppalaš giellapolitihkalaš hástalus, iige duššefal dábálaš sámepolitihkalaš hástalus.	Lissine jarnges saemiepolitijhken hasteme årrodh lea dan gaavhtan barkoe saemien gïelide aaj sïejhme gïelepolitijhken haesteme.
Sámegielat, erenoamážit unnibuš gielat, leat ollu váddát dilis go Norgga riikkagiella.	saemiengïelh, jïh joekoen unnebe saemiengïelh, leah jeenjebe aejhteme tsiehkesne goh daaroen nasjovengïeleste.
Giellajápmu lea duođalaš áitta duoidda unnibuš sámegielaide.	gïelejaame lea darhkan dejtie unnemes saemiengïelide aajhtoe.
Muhto vel davvisámegiellage čilgejuvvo áitojuvvon giellan riikkaidgaskasaš oktavuođain.	Mohte aaj noerhtesaemiengïele rijhkigaskem tsiehkesne aaj gohtjesovvi aejhteme gïelem.
Go giellajámu lea áigumuš hehttet, de gáibiduvvo čavgadat ja ulbmálat ja dárkilit plánejuvvon áŋgiruššan.	Jis gïelejaamen vööste barkedh dellie krievie tjerkebe jïh jeenjh ålman jïh systematijhkeles barkedh.
Gielladieđáhusas celkojuvvo ahte ráđđehusa barggu ulbmil lea ráhkadit vuođu ođđa sámi giellapolitihkkii mas lea strategalaš ja ollislaš viidodat sámegillii ja sámi servodahkii.	gïelebïevnesisnie tjåådtje Reerenasse sæjhta barkedh våaroemem biejedh orre saemien gïelepolitijhkese strategijen jïh ellies perspektijvinie saemien gïelide jïh siebredahkem.
Dát doaibmaplána gullá dán bargui oassin.	Daate gïeteldssoejkesje lea bielie dehtie barkoste.
St. dieđáhusas nr. 23 (2007-2008) Språk bygger broer namahuvvojit doaibmabijut mat gullet ollislaš giellaoahpahuspolitihkkii man vuođđun lea olbmo oppa eallima viidodat ja máŋggagielalašvuođa viidodat.	St. bïevnesisnie nr 23 (2007-2008) Gïelh pruvvieh bigkieh jeahtasåvva råajvarimmieh elliesvoeten gïeleööhpehtimmiepolitihke jielijeguhkie jïh gelliegïeleldh perspektijvesne.
Mánáidgárddit dat leat heivvoleamos joregat go doaibmabijuid ulbmil lea movttiidahttit olbmo jo mánnán oččodit sámegiela.	Maanajgïerte lea bööremes arena gïeleskreejresråajvarimmieh maanatjidie.
Departemeanta oaidná dárbun árvvoštallat giellakártema ja giellamovttiidahttima reaidduid ja vugiid kvalitehta, vai lea vejolaš gávnnahit mo lea buoremus ovddidit sámegiela.	Departemente vuajna daarpoeh dïrregij kvalitetem vierhtiedidh jïh aaj vuekieh gïelekaarhtedimmiem jïh gïeleskreejehtimmiem vierhtiedidh guktie nuepie sjædta hijven praksisem evtiedidh.
Dasto čilgejuvvo sámegiela sadji maiddái vuođđooahpahusasge, ja departemeanta atná iežas hástalussan sihkkarastit oahppiide oktagaslaš vuoigatvuođa oahppat sámegiela, ee. atnit fuola das ahte leat fidnemis dohkálaččat oahppan oahpaheaddjit ja ahte ráhkaduvvojit ja buvttaduvvojit buorit sámegielalaš oahpponeavvut.	vijrebe jeahtasåvva saemiengïelh maadthööhpehtimmesne, jïh deepartemente vuajna dïhte goh haestemem learohkij individuellen reakta saemiengïelelïerehtæmman tjïrkedh, g. j. kvalisiferijen lohkehtæjjah gaavnedh jïh geehteste buerie saemien learoevierhtieh sjïdtieh evtiedidh jïh dorjesovvedh.
Departemeanta ulbmáda buoridit gáiddosoahpahusa fálaldagaid ja gulahit jeavddalaččat ahte oahppiin lea vuoigatvuohta oažžut sámegiela oahpahusa.	Departemente sæjhta maajhööhpehtimmiefaalaldahkem evtiedidh jïh daamtaj learohkij reaktajgujmie saemiengïeleööhpehtæmman saarnodh.
Stuorradiggedieđáhus válddahallá dasto universitehtaid ja allaskuvllaid giellafágaid.	stoerredigkiebïevnese jeahtasåvva gïelefaagh universitetinie jïh jïlleskuvline.
Sámegielalaš dutkamat ja sámegielalaš oahpaheaddjioahpahusat leat Norggas dehálaš eavttut go galgat seailluhit ja ovddidit sámegielaid ja sámekultuvrra, ja nu maiddái riikkarájáid rastá.	saemiengïeleldh lohkemh jïh saemiengïeleldh lohkehtæjjaööhpehtimmieh lea vihkeles gosse saemien gïelide jïh kultuvridie Nöörjesne gorredidh jïh evtiedidh, jïh aaj rijhkij raastij dåaresth.
Dehálaš lea erenoamážit atnit muittus unnibuš sámegielaid, julevsámegiela ja oarjilsámegiela, ja stuorradiggedieđáhusas čujuhuvvo dasa ahte viggamušaide oččodit oahppiid ohcat dáidda oahpuide ferte leat stuorra deaddu buot ásahusain main lea dat ovddasvástádus dán suorggis.	Joekoen vihkeles vuartasjidh dah unnebe saemien gïelh, julevsaemiengïele jïh åarjelsaemiengïele, jïh stoerredigkiebïevnesisnie
St. dieđáhusas nr. 31 (2007-2008) Kvalitet i skolen ráđđehus deattuha ahte lea dárbu árrat vuoruhit guovdilis vuođđogálggaid.	St. bïevnesisnie nr. 31 (2007-2008) Kvalitete skuvlesne reerenasse jeahtasåvva dïhte daerpies voestes sæjjan bïejedh evtiedimmiem jarnges maadth maahtoeh aarehke uvtemesth biejesovvedh.
Vai sáhttá sihkkarastit juohke oahppái vuogádatlaš čuovvoleami vuosttamuš skuvlajagiid, de departemeanta áigu geatnegahttit skuvllaid kártet oahppiid lohkančehppodaga sin skuvlavázzima vuosttamuš golbma jagi.	guktie systematijhken dåeriedimmie fïerhtem learohkem tjïrkedh dej voestes jaepiej departemente sæjhta obligatorijen kaarhtedimmiem darjodh lohkemedaajromistie 1.-3. daltesinie.
Departemeanta áigu álggahit bissovaš vuogádaga mas oahpaheaddjit sáhttet oažžut lasi oahpu.	Departemente sæjhta stinkes systemem aatskadidh vijrebasse ööhpehtimmie lohkehtæjjide.
Stáhta ruhtada lohkansajiid dihto oahpaheaddjilohkui ja fállá gielddaide geavahit dáid oapposajiid.	staate ööhpehtimmiesijjide maaksa lohkehtæjjalåhkoem jïh tjïeltide faalaldahkem vadta dejtie lohkemesijjide utnedh.
Buot easkkavirgáduvvon rektoriid várás galgá álggahuvvot master-dássásaš oahppofálaldat skuvlajođiheamis.	Masterööhpehtimmie skuvlejuhtietimmiem gaajhkide orre rektovridie daajrohte.
Stáhta máksá lohkansajiid goluid.	staate lohkemesijjiej åvteste Maaksa.
Ráđđehus áigu daid skuvllaid ja skuvlaeaiggádiid várás main leat erenoamáš hástalusat, buoridit kvalitehtaárvvoštallama vuogádaga ja vuoruhit skuvllaid ja skuvlaeaiggádiid vástesaš rávvagiid.	Reerenasse sæjhta vijrebasse systemem evtiedidh kvalitetenvierhtiedimmiem jïh bïhkedimmiem skuvlide jïh skuvleaajhteridie joekoen haestemijgujmie prioriteredh.
St. dieđáhus nr. 11 (2008-2009) Læreren – rollen og utdanningen namaha sámi oahpaheaddjioahpahusa sierra.	St. bïevnesisnie nr. 11 (2008-2009) Lohkehtæjja – råalle jïh ööhpehtimmie saemien lohkehtæjjaööhpehtimmien sjïere ållermaehteme.
Ráđđehus árvala máŋga doaibmabiju maiguin galggašii leat álkit oažžut eanebuid váldit sámi oahpaheaddjioahpu, ja ollu dakkárge doaibmabijuid mat movttiidahttet eanebuid váldit sámegiela fágan mii lea oassin sin norgalaš oahpaheddjioahpus.	Reerenasse uvtede jeenjh råajvarimmieh våaromem bïejedh guktie skreejrehtimmie saemien lohkehtæjjaööhpehtæmman jienede jïh råajvarimmieh guktie jeenjesh saemiengïelem lohkedh aktem dejstie faagijste dej nöörjen lohkehtæjjaööhpehtimmesne.
Stuorradiggedieđáhus čujuha maid dasa ahte dat ásahusat mat fállet oahpu sámegielas, fertejit buorebut bargat ovttasráđiid, dasgo dakkár ovttasbarggus leat ollu geavatkeahtes vejolašvuođat.	stoerredigkiebïevnesisnie aaj vuesehte dïhte lea daerpies lihkebe ektiebarkoe institusjovnij gaskem mejtie ööhpehtimmiem aktem dejstie saemien gïelijste faelieh, juktie dagkeres ektiebarkosne lea ov-utnemen nuepieh.
Riektevuođđu Arvat riikkaidgaskasaš konvenšuvnnain mat leat unnitloguid ja álgoálbmogiid birra, leat mearrádusat gielaid gáhttema birra.	Jeenjh gaskerijhkij konvensjovnij unnebelåhkoej jïh aalkoealmetjij bïjre leah nænnoestimmieh gïelEN:en konvensjovne sivijlen jïh politijhken reaktaj bïjre vuesehte guktie Nöörjen barkoe saemiengïelide galka årrodh.
ILO-konvenšuvdna nr. 169 cealká ee. artihkkalis 28 ahte «Doaibmabijut galget álggahuvvot mat seailluhit ja ovddidit dan álbmoga gielaid geavaheami mas lea sáhka.	evaarjelimmiej bïjre. iLo-konvensjovne nr. 169 jeahta gaskem jeahtjebem artihkelisnie 28 ” edtja råajvarimmieh darjodh juktie åvtanimmiem jïh åtnoem gorredidh jïh evtiedidh dej åålmegij aalkoegïelh ”.
š. Maiddái ONa konvenšuvdnage siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra láidesta Norgga barggu sámegielain.	Aaj
Eurohparáđđi mearridii jagi 1992 Eurohpalaš lihttu regiuvdna- dahje unnitlohkogielaid birra (European Charter for Regional or Minority Languages) áigumušain gáhttet unnitlohkogielaid, vai eurohpalaš kultuvra bisošii ovttastuvvan ja šláddjes kultuvran.	Dïhte europeijen pakte regijovnen- jallh unnebelåhkoegïelh (european Charter for Regional or Minority Languages) lij mïeredamme jaepien 1992 europaraereste dejnie ulmine unnebelåhkoegïelh vaarjelidh, guktie europijen kultuvre gorrede ektine jïh gellienlaaktje kultuvre.
Lihttu geatnegahttá nationálastáhtaid čađahit čielga doaibmabijuid seailluhan dihtii regionála- ja unnitlohkogielaid, nu ahte dat bohtet oidnosii sihke politihkas, lágain ja geavadis.	Pakte nasjovnalstaath åeliede stinkes råajvarimmieh tjïrrehtidh regijovnalen- jïh unnebelåhkoegïelh gorredidh, guktie dah vååjnesasse sjïdtieh dovne politihkesne, laakevedtemisnie jïh aarkbiejjietjisnie.
Lihtu oassi II mearrida arvat dehálaš ulbmiliid ja vuođđojurdagiid stáhtaid geatnegasvuođa birra nannet unnitlohkogielaid gáhttema.	Boelhke ii paktesne jeahta jeenjh vihkeles ulmieh jïh prinsibph gosse dej staatij plikth unnebelåhkoegïeli vaarjelimmiem tjïrkedh.
Unnitlohkogielaidlihtu oassi III siskkilda viidát ja dárkilat njuolggadusaid mat čielgasit geatnegahttet eiseválddiid sierranas surggiin, ee. dakkár surggiin go oahpahusas, riektelágádusas ja almmolaš hálddahusas.	Boelhke iii Unnebelåhkoegïelepaktesne jeahta jeenjh dijpemh jïh veele njoelkedassh mej stinkes plikth reeremidie ovmessie suerkine, g. j. ööhpehtimmesne, reaktaöörnegisnie jïh byjjesreeremisnie.
Norggas lihtu oassi III lea fámuiduvvan davvisámegiela várás.	Nöörjen åvteste lea bolhke iii noerhtesaemiengïelem dijpeme.
Maŋŋágo Snoasa suohkan ja Divttasvuona suohkan leat váldojuvvon mielde sámegiela hálddašanguvlui, de Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu árvvoštallat galgágo lihtu oassi III gustot maiddái oarjilsámegillii ja julevsámegilliige.	Dan mænngan snåasen tjïelte jïh Divtasvuodnan tjïelte reeremedajvese saemien gïelide böötigan Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente sæjhta vierhtiedidh jis åarjelsaemien jïh julevsaemien aaj edtjijægan bolhke iii paktesne dijpedh.
Norga bijai ovdan iežas goalmmát raportta njukčamánus 2005.	Nöörje dan gåalmede reekteme njoktjen 2005 vadtasovvi.
Eurohparáđi resolušuvdna das mo Norga lea čuovvolan Unnitgielaidlihtu jagi 2007 rájis, buktá čielga árvalusaid čuovvovaš čuoggáiguin:	europaraerieresolusjovne Nöörjen dåariedimmien Unnebelåhkoegïelepakte jaepeste 2007 vadta stinkes juvnehtimmieh dejtie båetije tsiehkide:
• Norga ferte buoridit julevsámegielas ja oarjilsámegielas oahpponeavvoráhkadeami ja dáid gielaid oahpaheaddjiid oahpahusa	• Nöörje tjuara dan barkoem tjïrkedh dan muhteste learoevierhtieh faaledh jïh ööhpehtæjjah ööhpehtidh julev- jïh åarjelsaemiengïelesne.
• Norga ferte sihkkarastit ahte sosiála- ja dearvvasvuođaásahusat mat leat sámi hálddašanguovllus, fállet bálvalusaid sámegillii	• Nöörje tjuara nænnoestidh sosijale- jïh starneinstitusjovnh saemiengïelereeremedajvine mah dïenesjimmieh saemiengïelesne faelieh.
• Norga ferte sihkkarastit ahte álbmotregistaris ja eará almmolaš registariin ja ásahusain lea vejolaš geavahit sámi čállinmearkkaid	• Nöörje tjuara nænnoestidh åålmehregistere jïh jeatjah byjjes registerh jïh institusjovnh dåarjoeh åtnoem saemien væhtajde.
Eurohparáđi áššedovdi lávdegoddi deattasta ahte julevsámegiella ain lea rašis dilis.	europaraerien ekspertemoenehtse sïevedi julevsaemiengïele joe lea saajrohts tsiehkine. Åar
Oarjilsámegiela dáfus áššedovdi lávdegoddi dadjá ahte dát giella lea erenoamáš hearkkes dilis ja ahte dan giela várás lea dárbu álggahit ájitkeahttá doaibmabijuid amas giella duššat Norggas.	12 jelsaemiengïelen bïjre ekspertemoenehtse jeahta daate gïele lea joekoen saajrohts tsiehkine jïh dan gaavhtan daarpesje dallegh råajvarimmieh jis gïele galka Nöörjesne jieledh.
Dárbu lea ulbmálaččat doarjut giela ja hutkat ođđa čovdosiid mat heivejit oarjilsámegiela erenoamáš dillái.	Daarpoeh lea ulmieriekteme dåarjoe jïh innovatijven vaestiedassh åarjelsaemiengïelen joekoen tsiehkine sjïehtesjidh.
Lávdegoddi deattuha dasto dehálažžan ahte Norga ovttasbargá ruoŧŧilaš eiseválddiiguin buoridan dihtii oarjilsámiid dili.	Moenehtse sïevede man vihkeles sveerjen reeremidie ektesne barkedh åarjelsaemien tsiehkieh dåarjodh.
Norgga njealját raporta gárvánii geasset 2008.	Nöörjen njealjeden reekteme lij giesien 2008 gaervies.
Eurohparáđđi ii vel leat meannudan dan gárvásii miessemánus 2009.	europaraerie ij ennje dam gïetedallh suehpeden 2009.
Riikkalaš lágain Vuođđolága § 110 a vuođđuda stáhta geatnegasvuođa lágidit dili nu ahte sámi álbmot sáhttá «sihkkarastit ja ovddidit gielas, kultuvrras ja servodateallimisš.	Nasjovnalen laakevedtemisnie tseegkie Maadthlaaken § 110 a pliktem staatese tsiehkiejvåaroemem bïejedh guktie saemien åålmege maahta ” dej gïelem, dej Kultuvrem jïh dej siebredahkejielemem tjïrkedh jïh evtiedidh ”.
Dát dat ee. lei vuođđun go sámeláhkii lasihuvvui ođđa kapihtal 3 giela birra jagi 1990.	Daate jeatjebem gaskem våaroemisnie dorje saemielaaken åådtji orre kapihtele 3 gïelij bïjre jaepien 1990.
Njuolggadusat fámuiduvve ođđajagemánu 1. b. 1992, ja leat dainna lágiin doaibman 17 jagi.	Dah njoelkedassh tsiengelen 1. 1992 dijpesovvin jïh leah 17 jaepiej tjïrrh juhteme.
Sámelága § 1-5 nanne ahte sámegiella ja dárogiella leat ovttaárvosaš gielat, ja ahte dat galget leat ovttadássásaččat sámelága goalmmát kapihttala mearrádusaid vuođul.	saemielaaken § 1-5 jeahta saemien jïh daaroen lægan mïrrestalleme gïelh, jïh dah edtjieh mïrrestalleme årrodh njoelkedassij mietie saemielaaken kapihtele 3.
Muhtun mearrádusat leat ráddjejuvvon sámegiela hálddašanguvlui, ja muhtun mearrádusain fas eai leat dakkár geográfalaš ráddjejumit.	Muvhth njoelkedassh saemiengïelen reeremedajvh dijpieh, jïh muvhth eah leah geografijen raedtieh.
Muhtun mearrádusat leat erenoamážit gielddaid várás, ja muhtumat fas gustojit maiddái stáhtalaš ja guvllolaš eiseválddiide.	Muvhth njoelkedassh joekoen tjïeltide dijpieh, jïh muvhth aaj staaten jïh regijovnalen reeremidie dijpieh.
Láhka cealká ee. ahte lágat ja láhkaásahusat mat erenoamážit gusket oppa sámi álbmogii dahje sámi álbmoga osiide, galget jorgaluvvot sámegillii.	Laake jeahta jeatjeben gaskem laakh jïh njoelkedassh joekoen iedtjh abpe jallh bielieh saemien åålmegistie, edtja åarjelsaemiengïelese jarkoestidh.
Sámelága giellanjuolggadusat addet riikkaássiide gielalaš vuoigatvuođaid mat doibmet go sis lea dahkamuš almmolaš orgánaiguin.	saemielaaken gïelenjoelkedassh vedtieh otnegidie gïeleldh reaktah gosse ovmese byjjes organidie gaavnedieh.
Dat giellanjuolggadusat gustojit njuolggadusaid, almmuhusaid ja skoviid jorgaleapmái sámegillii, vuoigatvuhtii oažžut vástádusa sámegillii, viiddiduvvon vuoigatvuhtii geavahit sámegiela riektelágádusas, viiddiduvvon vuoigatvuhtii geavahit sámegiela dearvvasvuođa- ja sosiálasuorggis, oktagaslaš girkolaš bálvalusaide, vuoigatvuhtii oažžut oahpahallanvirgelobi ja vuoigatvuhtii oažžut sámegiela oahpahusa.	Dïhte lea njoelkedassh jarkoestidh, bæjkoehtimmieh jïh goerh saemiengïelese, reakta vaestiedassh saemiengïelesne, væjranamme åtnoe saemiengïelesne reaktaöörnegisnie, væjranamme reakta saemiengïelem utnedh starne- jïh sosijalesuerkesne, individuellen gærhkods faalaldahkh, reakta ööhpehtimmiepermisjovnese jïh reakta saemiengïeline ööhpehtæmman.
Sámegiela hálddašanguovlu fátmmasta Kárášjoga, Unjárgga, Porsáŋggu ja Deanu gielddaid ja Guovdageainnu suohkana Finnmárkkus, Gáivuona suohkana Romssa fylkkas, Divttasvuona suohkana Nordlánddas, ja Snoasa suohkana Davvi-Trøndelágas.	Saemiengïelen reeremedajve leah tjïelth Karasjohke, goevtegeajnoe, Nesseby, Porsangere jïh Deatnu Finnmarkesne, Kåfjorde Tromsesne, Divtasvuodna Noerhtelaantesne jïh snåase Noerhte-Trøndelagesne.
Loabága suohkan Romssa fylkkas lea ohcan beassat sámegiela hálddašanguvlui.	Lavangen tjïelte Tromsesne lea ohtseme sæjhta saemien gïelen reeremedajven meatan årrodh.
Maŋŋágo Snoasa suohkan ja Divttasvuona suohkan šadde sámegiela hálddašanguvlui, de leat sámelága giellanjuolggadusat viiddiduvvon gustot maiddái oarjilsámegillii ja julevsámegillii.	Dan mænngan daajroehtamme snåasen tjïeltem jïh Divtasvuodnan tjïeltem lea saemielaaken gïelenjoelkedassh væjradamme aaj åarjelsaemiengïelem jïh julevsaemiengïelem dæjpa.
Dat mearkkaša ahte dain gielddain / suohkaniin ja guvllolaš ja stáhtalaš eiseválddiin mat leat dain hálddašanguovllu osiin main dát gielat geavahuvvojit, lea ovddasvástádus giellalága njuolggadusaid čađaheamis guđege giela dáfus.	Destie båata tjïelth jïh regijovnalen jïh staaten reeremh dan bielem reeremedajveste maam dej gïelh dæjpa, lea dïedte laaken njoelkedassij mietie tjïrrehtidh dej gïelide.
Lágat ja láhkaásahusat mat erenoamážit gusket oppa sámi álbmogii dahje sámi álbmoga osiide, galget jorgaluvvot sámegillii.	Laakh jïh njoelkedassh mej lea joekoen iedtjh abpe jïh bielieh saemien åålmegistie edtja saemiengïelese jarkoestidh.
Sámelága giellakapihttala mearrádusat leat unnimusgáibádusat.	Njoelkedassh saemielaaken gïelekapihtelisnie lea maam unnemes krievie.
Dat mearkkaša ahte buot almmolaš orgánat ávžžuhuvvojit váldit vuhtii sámegiela geavaheaddjiid, maiddái guhkkelii go maid lága njuolggadusat gáibidit ja hálddašanguovllu ráddjejupmi geatnegahttá.	Destie båata gaajhkh byjjes åårganh haestede saemiengïelij utnijh krööhkestidh, jïh aaj laaken njoelkedassh jïh reeremedajven raedtiej ålkoelisnie.
Buori hálddašandábis čuovvu ahte čálalaš oktavuođaváldimii mii lea sámegillii, galgá vástádusge leat sámegillii, maiddái dakkár dáhpáhusain main lága mielde ii leat geatnegasvuohta dasa.	hijven reeremevuekie jeahta tjaaleldh bieljeldimmieh saemien gïelesne, saemien gïelesne vaestede, aaj gosse ij laaken mietie leah plikte dejtie.
Sámegiela oahpahusa lágalaš vuođđu leat sámeláhka ja oahpahusláhka.	Dïhte reaktan våarome ööhpehtimmie saemien gïelesne lægan saemielaake jïh ööhpehtimmielaake.
Maŋŋágo sámegiela hálddašanguovlu viiddiduvvui nu, ahte dat dál fátmmasta suohkaniid mat leat oarjilsámi ja julevsámi guovlluin, de ipmirduvvo doaba ” sámegiella ” siskkildit davvisámegiela, oarjilsámegiela ja julevsámegiela.	13 Dan mænngan saemiengïelereeremedajve væjradi aaj tjïelth åarjelsaemien jïh julevsaemien dajvine, dellie jiehtege ” saemien gïele ” noerhte-, åarjel- jïh julevsaemiengïeline guarkedh.
Seamma definišuvdna lea maid oahpahuslágasge (§ 6-1).	seamma definisjovne lea ööhpehtimmielaakesne (§6-1).
Sámelága § 3-8 cealká ahte ” juohkehaččas lea vuoigatvuohta oahppat sámegiela ”.	saemienlaaken § 3-8 aaj jeahta ” fïeren guhten lea reakta ööhpehtæmman saemien gïelesne ”.
Dat gusto sihke sámiide ja dážaide.	Daate dovne saemieh jïh daatjh dæjpa.
Eará guovdilis láhka lea mánáidgárdeláhka, mii mearrida gielddaid ovddasvástádusa lágidit fálaldagaid sámi mánáide.	Jeatjah voernges laakh lea laake maanajgïertide mij tjïelten dïedtiem debreldahta faalaldahkem saemien maanide öörnedh lea presisereme.
Duopmostuolloláhka čujuha sámelága mearrádusaide go sámegiela geavaheamis lea sáhka.	Dåapmestovlelaake vuesehte saemielaaken njoelkedasside gosse saemien gïelen åtnoem dæjpa.
Báikenammaláhka galgá sihkkarastit sámi báikenamaid riikkalaš lágaid ja riikkaidgaskasaš soahpamušaid ja konvenšuvnnaid mielde.	sijjienommelaake galka tjïrkedh saemien sijjienommh nasjovnalen laakevierhken mietie jïh aaj gaskirijhkij latjkoeh jïh konvensjovnh.
Dearvvasvuođalágat muddejit dearvvasvuođabálvalusa doaimmahusaid, bargiid ja dearvvasvuođabálvalusaid geavaheaddjiid gaskavuođaid.	starnelaakevedteme tjoehpedæsta tsiehkiem starnedïenesjen barkoej, barkijij jïh starnedïenesjen utnijij gaskem.
Dearvvasvuođarievttálaš hálttis gusto dakkár gáibádus, ahte diehtojuohkin galgá leat ipmirdahtti beroškeahttá giellanjuolggadusaid ráddjejumis, ja sámegielalaš bálvalusfálaldagat maid leat dehálaččat rivttes ja dárbbašlaš iskkadeami ja dálkkodeami geažil, gč. omd. pasieantavuoigatvuođalága.	starnereaktaj vuajnoste krieveme lea guarkoes bïevnesh seamma man gïelenjoelkedassh jiehtieh, jïh dïenesjefaalaldahke saemien gïelesne lea vihkeles aaj destie daarpoe rïektes jïh darpies goerehtimmie jïh gïetedimmie, vuartesjh vuesiehtimmien gaavhtan pasientereaktalaakese.
Geatnegasvuohta gáhttet sámegielaid Buot almmolaš doaimmahusain lea ovddasvástádus váldit vuhtii sámegielaid geavaheaddjiid iežaset bargosurggiin suorgeovddasvástádusa vuođđojurdaga mielde.	gaajhkh byjjes båarkarimmiej leah dïedte saemien gïelen utnijidie krööhkestidh dej barkoej sisnie suerkiedïedteprinsibpen mietie.
Buot almmolaš orgánat maidda sámelága goalmmát kapihttala giellanjuolggadusat gusket, leat geatnegasat gozihit ahte sámelága giellanjuolggadusat čuvvojuvvojit.	gaajhkh byjjes åårganh saemienjoelkedassh saemielaaken kapihtele 3 dijpesuvvieh, dej leah dïedte dah njoelkedassh saemielaakesne dåeriedidh.
Dán doaibmaplána doaibmabidjooasis čilgejuvvo dárkileappot makkár ovddasvástádusoktavuođat leat omd. oahpahussuorggis ja dearvvasvuođasuorggis.	Dïhte lea råajvarimmieboelhkesne destie gïetedimssoejkesjistie lihkebe goerehtamme dïedtetsiehkiej åvteste j.g. ööhpehtimmiej- jïh starnesuerkine.
Sámedikkis lea ja galgá áin leat erenoamáš guovdilis rolla sámegiela bargguin.	saemiedigkien lea jïh galka dan lea joekoen voernges sijjie barkojne saemien gïelesne.
Norgga eiseválddit eai dattetge sáhte sirdit alddiineaset Sámediggái bajimuš ovddasvástádusa sámegielas.	Nöörjen reeremh eah maehtieh bijjies dïedtem saemien gïelesne saemiedægkan juhtedh.
Álo lea stáhtalaš ovddasvástádus bidjat dárbbašlaš rápmaeavttuid sámegiela gáhttejupmái ja ovddideapmái.	Dïhte åålegh lea staaten dïedte daerpies rammatsiehkiej muhteste juktie saemien gïelh maehtieh vaarjelidh jïh evtiedidh.
Sámedikkis okto ii sáhte lea ovddasvástádus sámegiela ovddideami lágideamis.	ij saemiedigkie maehtieh oktegh årrodh dïedtine juktie våaromem bïejedh saemien gïelij eevtiedæmman.
Sámegiela joatkevaš ovdáneapmi sorjá máŋgga oasálačča áŋgiruššamis, ja das lea maiddái gielddain / suohkaniin ja fylkkagielddain / suohkaniinge guovdilis doaibma.	ovmessie aktöörh daarpesjieh, gusnie aaj tjïelth jïh fylhketjïelth lea voernges sijjie.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanttas lea ovddasvástádussan oktii heivehit ráđđehusa sámepolitihka.	Barkoe- jïh ektiedimmiedepartementen lea ektiedimmiedïedte reerenassen saemiepolitihke.
Sámegiella lea erenoamáš guovdil sámi kultuvrra, ealáhusaid ja servodaga dábálaš ovddideamis.	gïelen doedtelimmie sïejhme eevtiedimmen muhteste saemien kultuvre, jielemh jïh siebredahke lea dan voernges.
Bargo- ja servadahttindepartemeanta lea danne maŋimuš logiid jagiid álggahan arvat doaibmabijuid sámegiela dihtii.	Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente lea dan gaavhtan dej minngemes luhkiejaepiej miedtie aalkeme ovmessie råajvarimmieh saemien gïelese.
Dainnago Bargo- ja searvadahttindepartemeanttas lea leamaš guovdilis rollan sámegiela gáhtten- ja ovddidanbargu, de sámelága giellanjuolggadusaid formála ovddasvástádus galgá sirdojuvvot Kultur- ja girkodepartemeanttas Bargo- ja searvadahttindepartementii.	Destie Barkoe- jïh ektiedimmiedepartementen voernges sijjie barkojne saemien gïelem tjïrkedh jïh evtiedidh, dïhte formellen dïedte saemielaaken gïelenjoelkedassh gærhkoe- jïh gærhkoedepartemensteste Barkoe- jïh ektiedimmiedepartementese jåhta.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta goziha dasto sámelága kapihttala 3 njuolggadusaid ollašuhttima.	Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente dan mænngan gïehtjede tjïrrehtimmiem njolkedassijste saemielaaken kapihtele 3.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta šaddá maid dan mielde váldit badjelasas ovddasvástádussan oktiiordnet Norgga geatnegasvuođaid čuovvolit unnitlohkogielaidlihtu mearrádusaid.	Dan mietie Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente åådtje dïedtem ektine bïejedh dåeriedimmiem Nöörjen åelieh unnebelåhkoegïelepakten mietie.
Dainnago Kultur- ja girkodepartemeanta lea giellapolitihkalaš ovddasvástideaddji departemeanta, de das lea bajimuš ovddasvástádus ollislaš ja surggiidrasttideaddji giellapolitihkas.	Kultuvre- jïh gærhkoedepartementen lea goh gïelepolitijhken dïedteles faagedepartemente dïhte bijjies dïedte ellies jïh suerkiebijjiedijpeme gïelepolitijhke.
Bođolaš doaimmahusaide eai guoskka sámelága giellanjuolggadusat.	ij saemielaaken gïelenjoelkedassh prijvaten båarkarimmide dijpieh.
Maŋimuš jagiid mii leat dattetge oaidnán ahte muhtun organisašuvnnat ja fitnodagat leat váldán atnui sámegiela, omd. namaide, almmuhusaide, diehtojuohkimii neahtas ja gihppagiin.	Dej minnngemes jaepiej læjhkan vööjnimh muvhth åårganisasjovnh jïh eantemh leah saemien gïelem åtneme, vuesiehtimmien gaavhtan nommh, byjjehtsh, bïevnesh gaskeviermesne jïh tjaaleginie.
Muhtumat leat maid virgádan sámegielalaš bargiid guđet sáhttet bálvalit sámegielalaš geavaheaddjiid.	Muvhth aaj saemiengïeleldidie barkoem vedtieh saemien åesiestæjjah gïetedidh.
Ráđđehus atná dan lunddolaš čuovvumuššan das, go sámegiella lea ožžon nannosat sajádaga.	Reerenasse veanhta daate iemeles destie saemien gïele tjerkebe årrodh.
Sámedikki bargu sámegielain Sámelágas lea § 3-12 Sámi giellabargguid organiseren, ja dan mielde Sámediggi galgá bargat nu, ahte gáhtte ja ovddida sámegielaid Norggas.	saemielaaken mietie § 3-12 Saemien gïelebarkoen öörneme galka saemiedigkie barkedh vaarjelimmien jïh vijrebe eevtiedimmien muhteste saemien gïelide Nöörjesne.
Dasto cealká láhka ahte Sámediggi galgá ráhkadit raportta Gonagassii juohke njealját jagi, mas sámegielaid dilli Norggas čilgejuvvo.	vijrebe laakesne tjåådtje saemiedigkie fïrhten njealjeden jaepie reektehtimmiem gånkese dorje saemien gïelij tsiehkiej bïjre Nöörjesne.
Sámediggi várre juohke jagi ruđaid maid sáhttá juogadit sierranas doaibmabijuide mat nannejit ja ovddidit sámegielaid Norggas.	saemiedigkie fïerhten jaepien vierhtieh beaja mah maahta ovmessie råajvarimmide saemien gielh
Jahkái 2009 dat supmi lea unnibuš go 60 milj. ruvnnu.	Jaepien 2009 lea mahte 60 mill. kråvnah.
Ruđat mannet sámegiela hálddašanguovllu gielddaide ja fylkkagielddaide, giellaguovddážiidda ja sierranas prošeaktaohcciide.	Dah vierhtieh tjïeltide jïh fylhketjïelide saemiengïelen reeremedajvesne juhtieh, gïelejarngidie jïh ovmessie provsjektide.
Jagi 2008 rájis geavahuvvo maid oassi Sámeálbmotfoandda1 vuoittus giellaovddideaddji doaibmabijuide.	Jaepeste 2008 aaj bieliem mestie saemieåålmegen fåanteste gïele-evtiedimmieråajvarimmide.
Lassin Sámediggi hálddaša doarjagiid mat leat mánáidgárdefálaldagaid, oahpponeavvuid ja stipeanddaid várás.	Dan lissine saemiedigkie gïetede dåarjoeh maanajgïertefaalaldahkie, learoevierhtide jïh stipendide.
Juolludeapmi mii lea sámelága giellanjuolggadusaid hálddašanguovllu gielddaid ja fylkkagielddaid várás, máksojuvvo jahkásaččat dihto Sámedikki mearridan eavttuid mielde.	Dåarjoe tjïeltide / fylhkentjïeltide saemielaaken gïelenjoelkedassh reeremedajvine jaapetjen olkese maeksedh njoelkedassij mietie.
Dát ruđat galget gokčat lassegoluid mat gielddain leat guovttegielalaš gieldan.	Dah dåarjoeh edtjieh guektiengïeleldh tjïeltij jeanadamme maaksoeh dåarjodh.
Sámediggi galgá gozihit dáid ruđaid geavaheami, ja gielddat ja fylkkagielddat sáddejit jahkásaččat dieđáhusa ruhtageavaheamis Sámediggái.	saemiedigkie edtja dåarjoej åtnoem gïetjedidh, jïh tjïelth / fylhketjïelth fïerhten jaepien saemiedægkan reektedieh.
Jahkái 2009 leat várrejuvvon 42,75 milj. ruvnnu.	Jaepien 2009 lea 42,75 mill kråvnah.
Sámediggi áigu ođasmahttit juolludaneavttuid jagi 2010 bušeahta oktavuođas.	saemiedigkie sæjhta vadtemenjoelkedassh revideredh gosse 2010 jaepien budsjettem gïetede.
Norgga sámedikkis lea giellastivra mii lea giellafágalaš áššiin Sámediggeráđi rávvejeaddji orgána.	saemidigkien Nöörjesne lea gïeleståvre mij lea rååresjimmie åårgane gïeleldhfaagen gyhtjelassine saemiedigkieraaran.
Giellastivrras leat lahtut geat ovddastit davvisámegiela, julevsámegiela ja oarjilsámegiela guovlluid.	gïeleståvroen lïhtsegh noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien dajvijste.
Lahtut davviriikkalaš orgánii Sámi giellalávdegoddái (SGL) válljejuvvojit giellastivrra láhtuid gaskkas.	Lïhtsegh noerhtelaantij åårganasse saemien gïelemoenehtse (sgM) veeljie lihtsegistie gïeleståvrosne.
SGL lea Sámi parlamentáralaš ráđi mearridanorgána mii galgá bargat sámi giellaáššiiguin ja ovddidit sámegiela čálalaččat ja njálmmálaččat.	sgM lea saemien parlamentarijen raerie mïeredammeåårgane gyhtjelassine mejnie saemien gïelem dijpieh, jïh edtja saemien gïelh dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh evtididh jïh åvtanidh.
Lassin Sámi giellalávdegoddi juohká dieđuid riikkaid giellaorgánaide, ja earáide.	Dan lissine saemien gïeleraerie laantij gïeleåårganidie, jïh jeatjidie bïevnese.
Sámedikki barggut mat leat sámegiela terminologiijas ja normeremis čađahuvvojit ovttasráđiid Sámi giellalávdegottiin.	saemiedigkien laavenjassh terminologijen jïh saemien gïelem normeredh sgM:en ektine barkedh.
Sámi giellalávdegotti doaibma lea ee. dohkkehit sámegielaide tearpmaid ja normeremiid.	sgM:en laavenjasse lea g. j. termh dåhkasjehtedh jïh saemien gïelem normeredh.
Sámi giellalávdegottis leat golbma tearbmajoavkku, davvisámegillii, oarjilsámegillii ja julevsámegillii, ja dain leat fágaolbmot guđet bohtet golmma sámedikkis ja guđege sámegiela guovllus.	sgM:n leah golme termedåehkieh, akte noerhtesaemiengïelesne, akte åarjelsaemiengïelesne jïh akte julevsaemiengïelesne jïh dej lihtsegh lea faagealmetjh dejstie golme saemiedigkijste jïh gïelealmetjh dejstie ovmessie gïeledajvijste.
Maiddái normerema várásge Sámi giellalávdegottis leat giellajoavkkut máin lea giellafágalaš máhttu, maiddái riikkarájáid rastá.	Aaj normeridie lea sgM gïeletdåehkieh mïsse gïelefaageldh maahtoem raastij bijjelen.
Dat mearkkaša ahte giellafágalaš bargu čađahuvvo oktilaččat buot sámegielain ja davviriikkalaš dásis.	gïelefaagen barkoe eejnegen abpesaemien daltesisnie / noerhtijlaantij daltesisnie.
Sámedikkis lea sátnebáŋku, Risten.no, mii siskkilda muhtun sámi terminologiijaid.	saemiedigkien baakoedaatabaanghke, Risten.no, man sisvege muvhth saemien terminologije.
Sámedikkis lea maid ovttasbargu Bargo- ja searvadahttindepartemeant- tain ja Máhttodepartemeanttain ” Divvun ” nammasaš prošeavtta oktavuođas – mas galget ráhkaduvvot golmma sámegillii divodanprográmmat (geahča doaibmabiju 58).	saemiedigkie Barkoe- jïh ektiebiejemedepartementine jïh Maahtoedepartementine ektesne barka “ Divvun ” – korrektuvreprovgrammem saemien gïelide evtiedidh (vuartesjh råajvarimmie 58).
Sámediggi nammada báikenammakonsuleanttaid ja rávve mo sámegielalaš báikenamat galget geavahuvvot ja mo báikenammaláhka galgá hálddašuvvot.	saemiedigkie sijjienommhkonsuvlenth nommehte jïh åtnoem saemien sijjienommeijgujmie bïhkede jïh sijjienommhlaakem reerie.
Sámedikkis leat odne golbma báikenammakonsuleantta guđet rávvejit mo Norggas galget čállit sámegielalaš báikenamaid.	saemiedigkien daelie golme nommekonsuvlenth gieh edtjieh rååresjidh guktie saemien sijjienommh Nöörjesne galka tjaeledh.
Nammakonsuleanttain lea ovddasvástádus davvisámegiela, julevsámegiela ja oarjilsámegiela guovlluin.	Nommehkonsuvlentij dïedte noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien gïeledajvidde.
Jagi 2009 ožžot 10 sámi giellaguovddáža doarjagiid Sámedikkis.	Jaepien 2009 10 saemien gïelejarngh åadtjoeh dåarjoeh saemiedigkeste.
Giellaguovddážiid doaibmamuš lea ealáskahttit, seailluhit ja nanusmahttit sámi giela ja kultuvrra.	gïelejarngij funksjovne lea saemien gïelem jïh kultuvrem skreejrehtidh, gorredidh jïh tjïrkedh.
Giellaguovddážiid bargguide gullá ovddidit ja buoridit oahpahusdoaibmabijuid mat leat sámi giela, kultuvrra ja ealáhusaid várás, ja juohkit dieđuid sámi kultuvrra birra.	Laavenjassine ööhpehtimmieråajvarimmieh saemien gïelesne, kultuvrisnie jïh jielemisnie evtiedidh jïh tjïrkedh jïh aaj saemien kultuvren bïjre bïevnesidh.
Giellaguovddážat lágidit juohkelágan kurssaid, nugo sámegielas mánáid stoahkangiellan, sámegiela gielddabargiid várás, ja duojis.	gïelejarngh ovmessie kuvsjh öörnin v.g. saemien stååkedimmiegïeline, saemien ööhpehtimmie tjïeltij barkijidie jïh vätnoekuvsjh.
Giellaguovddážat leat guovlluineaset sámi álbmoga deaivvadansajit, ja danne dat leat dehálaš ásahusat sámegiela nannemis ja ovddideamis.	gïelejarngh leah aaj gaavnedimmiesijjieh saemien åålmegidie dajvesne, jïh dan gaavhtan vihkeles institusjovne edtja saemien gïeliem tjïrkedh jïh eevtiedidh.
Sámediggi juohká doarjagiid sámi mánáidgárddiide maid njuolggadusaide lea čállojuvvon ahte mánáidgárdi atná vuođđunis sámi giela ja kultuvrra.	saemiedigkie dåarjoeh saemien maanajgïertide vadta mej leah njoelkedassij mietie jeahta maanajgïerte saemien gïelem jïh kultuvrem bigkie.
Sámedikkis leat maid doarjagat ovttaskas mánáid oahpahussii dáža mánáidgárddiin, gč. válddahallama dán doaibmaplána doaibmabidjooasis.	saemiedigkien leah aaj dåarjoeh gïeleööhpehtæmman maanese nöörjen maanajgïertine, vuartesjh råajvarimmebielesne daennie gïetedimmiesoejkesjisnie.
Sámediggi doallá jahkásaš fierpmádatčoahkkimiid mánáidgárddiid sierranas bargiidjoavkkuide, ee. jođiheaddjiide, giellabargiide ja almmáiolbmuide.	saemiedigkie jaapetjen viermievïerhketjåanghkoem öörnie ovmessie dåehkide barkijstie saemien maanajgïertine, v.g. dah åejvieh, gïelebarkijh jïh almah gieh berkieh maanajgïertesne.
Sámediggi juolluda doarjagiid oahpponeavvuide mat leat heivehuvvon sámi mánáidgárdemánáide.	saemiedigkie dåarjoeh vadta learoevierhtide saemien maanajgïerten maanide sjiehtedamme. Jeenjh learoevierhtiej jïh
Oahpponeavvuid ja Sámedikki oahpahussuorggi rolla dáfus, geahča doaibmabidjooasi.	Fåanten ulmie lea råajvarimmieh dåarjodh mah saemien gïelem jïh kultuvrem tjïrkedh jïh skreejrehtidh.
Sámediggi juolluda stipeandda oahppiide geain lea sámegiella fágan joatkkaskuvllas.	saemiedigkie dåarjoeh learohkidie saemien gïele faagegïevlesne jåarhkeskuvlesne vadta.
Lassin Sámediggi lea vuođđudan stipeanddaid alit oahpahusa várás, gč. doaibmabidjooasi.	Dan lissine lea saemiedigkie stipendh jollebe ööhpehtæmman tseegkeme, g. j råajvarimmiebealan.
Diehtojuohkin / láidestus vuoigatvuođaid birra: Sámediggái bohtet álbmogis arvat jearaldagat das, makkár vuoigatvuođat guđege olbmos leat go sus lea dahkamuš almmolaš ásahusaiguin.	Bievnesh / bïhkedimmie reaktaj bïjre: saemiedigkie åådtje jeenjh gyhtjelassh åålmegijstie mah reaktah fïerhten almetjen lea gosse byjjes reeremasse gaavnede.
Ovddimusas leat gažaldagat vuoigatvuođas oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii, ja gos oahppit sáhttet oažžut dán vuoigatvuođa ollašupmái.	voestes lea gyhtjelasse mij reakta ööhpehtimmie saemien gïelesne, jïh gusnie fïerhte learohke dam reaktam åådtje.
Seamma gažaldaga jerret maid vánhemat geat háliidit bidjat mánáset mánáidgárdái ja dáhttot ahte mánnái das leat fálaldagat mat leat heivehuvvon su gillii ja kultuvrii.	seamma gyhtjelasse båata eejhtegijstie gieh edtjieh dej maanah maanajgeartan jïh sijhtieh maana åådtje dan maanajgïertefaalaldahkem dan gïelese jïh kultuvrasse sjïehtede.
Sámedikkis ii leat mihkkege formála válddiid bagadit gielddaid / skuvla- ja mánáidgárdeeaiggádiid, muhto sáhttá daid bagadit mánáidgárddi lážáldaga ja skuvlla oahpahusa hárrái.	ij saemiedigkien leah formellen reereme tjïeltide / skuvle- jïh maanajgïerteaajhteridie instrueredh, mohte maahta dejtie bïhkedidh guktie dah maehtieh dej barkoem åårganiseredh maanajgïertesne jïh ööhpehtimmiem skuvlesne.
Sámediggi juohká dieđuid vánhemiidda das maid sii sáhttet dahkat čoavdin dihtii ášši.	saemiedigkie aaj eejhtegidie bïevnese guktie dah maehtieh tjoelmh loevenidh.
Sámediggái bohtet muhtun gažaldagat olbmo vuoigatvuođaid birra oažžut bálvalusaid sámegillii dearvvasvuođalágádusas, riektelágádusas ja girkus, ja maiddái gažaldagaid dulkoma birra sierranas oktavuođain.	saemiedigkie aaj åådtje gyhtjelassh reaktaj bïjre dïenesjimmiejgujmie starnefaalaldahkesne, rektafaalaldahkesne jïh gærhkosne, jïh aaj gyhtjelassh toelhkemen birje ovmessie tsiehkesne.
Ollu gielddat ja ásahusat bovdejit Sámedikki doallat diehtojuohkinčoahkkimiid, logaldallamiid ja dakkáraččaid sámegiela birra.	Jeenjh tjïelth jïh institusjovnh saemiedigkiem böörieh bïevneshtjåanghkoem öörnedh, lohkemh jïh seammasåårts saemien gïeline.
Lassin addojuvvojit ollu dieđut ja rávvagat čálalaččat ja telefovnnas.	Dan lissine jïjnjh bïevnesh jïh bïhkedimmieh tjaaleldh jïh telefovnine vadta.
Gielddat, skuvllat, mánáidgárddit ja giellaguovddážat leat dat mat dávjjimusat váldet oktavuođa Sámediggái.	Tjïelth, skuvlh, maanajgïerth jïh gïelejarngh leah dejtie gieh daamhtaj saemiedigkiem bieljelieh.
Oktavuođa váldet Sámediggái maid čállit, mediat ja eará giellageavaheaddjit, omd. terminologiija birra, báikenamaid birra, ja dan birra, mo galggašii nannet ja ovddidit sámegiela sierranas ásahusain.	saemiedigkie aaj tjaelijh, medija jïh jeatjah gïeleutnijh bïhkede v.g. terminologijen, sijjienommij bïjre jïh guktie maahta saemien gïelem tjïrkedh jïh evtiedidh ovmessie institusjovnine.
Sámediggi lea dahkan ovttasbargansoahpamuša Finnmárkku fylkkagielddain, Romssa fylkkasuohkaniin ja Nordlándda fylkkasuohkaniin, ja maiddái ovttasbargansoahpamuša ovttain fylkkasuohkaniin oarjilsámeguovllus.	saemiedigkie lea sïemedammelatjkoem tjaaleme Finnmarken, Tromsen, Noerhtelaanten fylhketjïeltijgujmie, jïh sïemedammelatjkoem jeenjh fylhketjïeltijgujmie åarjelsaemien dajvesne.
Dáid soahpamušaid ulbmil lea ee. nannet sámi giela ja kultuvrra.	Dah latjkoej leah g. j. intensjovne saemien gïelem jïh kultuvrem tjïrkedh.
Sámedikki čielga árvalusat dán doaibmaplána bargui bohtet ovdan doaibmaplána doaibmabidjooasis.	saemiedigkien konkreten åssjelh barkojne gïetedimmiesoejkesjinie vååjnesaasse råajvarimmiebealan gïetedimmiesoejkesjisnie.
Doaibmaplána barggu ja čuovvoleami organiseren Bargo- ja searvadahttindepartemeanta jođiha sámegiela doaibmaplána barggu.	Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente barkoen åvtehke gïeteldssoejkesjinie saemien gïelem.
Doaibmaplána lea ráhkaduvvon ovttasráđiid Sámedikkiin, ja dan bargui leat maid searvan earáge áššáigullevaš departemeanttat.	gïeteldssoejkesje lea saemiedigkien ektesne dorjeme jïh jeatjah departementij gujmie.
Sámediggepresideanta ja bargo- ja searvadahttinministtar soabaiga jahkebeallásaš ráđđádallančoahkkimis miessemánu 2008, ahte doaibmaplána bargu galgá álggahuvvot dakkaviđe, ja ahte ráđđehusa ja Sámedikki sámegiellabarggut heivehuvvojit oktii.	saemiedigkiepresidente jïh barkoe- jïh ektiedimmieministere dennie bieliejaapetjen konsultasjovnetjåanghkosne suehpeden 2008 siemedigan barkoe gïetedimssoejkesjinie dallegh aalka, jïh reerenassen jïh saemiedigkien barkoe saemien gïelesne ektiedeminie.
Doaibmaplána barggu botta leat leamaš bissovaš oktavuođat ja ráđđádallamat, ja loahpalaš ráđđádallančoahkkimat dollojuvvojedje sihke hálddahuslaš ja politihkalaš dásis njukčamánu 31. b. ja čuoŋománu 17. b. 2009.	Dah gaskesadtigan jïh sopstalligan abpe tïjjem barkojne gïeteldssoejkesjem berkigan, jïh minngemes konsultsjovnstjåanghkoeh lin dovne reeremen jïh politihken daltesinie njoktjen 31. jïh voerhtjen 17.-n 2009.
Sámegiela doaibmaplána bargoproseassas Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea doallan čoahkkimiid fylkkamánniiguin, fylkkasuohkaniiguin, gielddaiguin, skuvllaiguin, ásahusaiguin, giella- guovddážiiguin ja eará sámi giellabirrasiiguin ja dutkanbirrasiiguin.	Prosessinie barkojne gïeteldssoejkesjem saemien gïelem evtiedidh lij Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente tjåanghkojne orreme fylhkemanniejgujmie, fylhketjïeltijgujmie, tjïeltijgujmie, skuvlijgujmie, institusjovnijgujmie, gïelejarngijgujmie, jeatjah saemien gïelebyjreskigujmie jïh dotkemebyjreskinie.
Departemeanta lea maid ožžon arvat čálalaš árvalusaid, sihke almmolaš doaimmahusain, organisašuvnnain ja oktagasain.	Departemente lea aaj jeenjh tjaaleldh lahtesimmieh åådtjeme, dovne byjjes barkarimmijste, åårganisasjovnijste jïh almetjistie.
Doaibmaplána galgá doaibmat vihtta jagi.	gïeteldssoejkesje edtja 5 jaepiej juhtedh.
Guhtege departemeanttas, mii lea čállojuvvon doaibmabiju ovddasvástideaddjin, lea ovddasvástádus doaibmabiju čađaheamis, dasge mo doaibmabidju galgá organiserejuvvot ja ruhtaduvvot.	Fïerten departementen mij lea tjaalasovveme goh dïedteles råajvarimmide lea dïedte dam tjïrrehtidh, dan nualan guktie råajvarimmieh åårganiseredh jïh maeksedh.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu plánaáigodaga oktii heivehit ulbmiliid čuovvoleami ja ovddideami ja doaibmaplána doaibmabijuid.	Barkoe- jïh ektiebïejemedepartemente sæjhta dåeriedimmiem ektiedidh jïh ulmiej jïh råajvarimmiej evtiedimmie gïetedimssoejkesjisnie soejkesjeboelhken mietie.
Dat bargu galgá čađahuvvot ovttasráđiid Sámedikkiin, ja go lea dárbu, de departemeanta ráđđádallá Sámedikkiin.	saemiedigkine gaskesadta guktie barkoe jåhta, jïh jis daerpies konsultasjovnh saemiedigkine tjïrrehte.
Daid doaibmabijuid čađaheapmi ja viidodat maid doaibmaplána válddahallá, šaddet heivehuvvot jahkásaš bušeahttaárvalusaide ja dasa mo Stuorradiggi daid meannuda.	Tjïrrehtimmie jïh råajvarimmiej dijpemh gïetedimssoejkesjinie buerkiestamme galka jaapetjen budsjetteuvtelasside sjïehtedidh jïh guktie stoerredigkie dejtie gïetede.
Áigumuš lea ráhkadit jahkásaš dilleraporttaid.	Ulmie lea jaapetjen statusereektesh darjodh.
Sámegiella gullá suoma-ugralaš giellajovkui.	16 saemien såevmien-ugrijen gïeletjïertese govlesåvva.
Sámástit sihke Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas.	Nöörjesne, sveerjesne, såevmesne jïh Russlantesne saemeste.
Buohkanassii leat logi sierranas sámi suopmana dahje giela, ja giellaráját rasttidit riikkarájáid.	Luhkie ovmessie saemien smaareh-tjïerth vuj gïelh gååvnesieh, jïh gïeleraasth rijhkeraastij dåeresth juhtieh.
Guorahallamis maid Sámi ealáhus- ja guorahallanguovddáš čađahii jagi 20002 Sámi giellaráđi ovddas, meroštallet ahte leat sullii 25 000 sámegielalačča Norggas.	goerehtimmie maam saemien jieleme- jïh goerehtimmiejarnge jaepien 2000 darjoeji saemie gïeleraaran, desnie aervedi saemien gïeleutnijh medtie 25 000.
Sullii bealli sis sihke sámástit, lohket ja čállet sámegillii, ja bealli fas sis máhttet dušše hállat.	Medtie bielie dejtsie dovne soptsestieh, luhkieh jïh tjaelieh saemien gïelesne, mearan dah jeatjah saemiestieh.
Váttis lea dárkilit meroštallat man stuorra lohku lea guđege sámegielas, muhto davvisámegiella lea eahpitkeahttá viidámus sámegiella Norggas.	geerve jiehtedh man gellieh dah ovmessie gïelh saemiestieh, mohte noerhtesaemiengïele lea tjïelkes jeenjemes vijriedahkesne dejstie saemien gïelijste Nöörjesne.
Julevsámegielas ja oarjilsámegielas leat jáhkkimis unnit go duhát geavaheaddji.	Julev- jïh åarjelsaemiengïelij muhteste lea vaeniehkåbpoe goh tåvsene utnijh.
Viehka unnán olbmot odne máhttet nuortalašgiela / golttágiela ja bihtánsámegiela Norggas.	Dan vaenesh gieh luvlesaemien / skoltesaemien jïh pihtesaemien daenbijjien Nöörjesne.
Nuortalašgiella / golttágiella lea odne Mátta-Várjjaga gielddas.	Dïhte luvlesaemien / skoltesaemien dajve lea daenbiejjien Åarjel-varangeren tjïeltesne.
Sámi giellalávdegotti addin dieđuid mielde leat Norggas hárvves olbmot guđet hálddašit nuortalašgiela / golttágiela eatnigiellan.	Noerhtelaantij saemien gïelemoenehtesten mietie lea vaenesh almetjh Nöörjesne giej luvlesaemien / skoltesaemien ietniegïeline saemiestieh.
Eanaš nuortalaččat / golttálaččat orrot Suomas ja Ruoššas, main giella ain geavahuvvo.	Jeenjemes luvlesaemieh / skoltesaemieh såevmesne jïh Russlaantesne årroeminie, gusnie ennje saemiestieh.
Davvisámegiella hállojuvvo eanaš Finnmárkku fylkkas ja Romssa fylkkas, ja Dielddanuori ja Evenášši suohkaniin Nordlánd- das.	Norhtesaemiengïele voesteges Finnmarken jïh Tromsen fylhkine soptsestieh, jïh tjïeltine Tjeldsund jïh evenes Noerhtelaantesne.
Norggas julevsámi giellaguovlu lea Nordlándda fylkkas, ja dat ollá máddin Sáltovuonas davás Bálága suohkanii.	Julevsaemien gïeledajve Nöörjesne lea Noerhtelaanten fylhkesne mij saltenvoene åarjeste jïh Ballangen tjïeltese noerhtelisnie.
Divttasvuotna lea odne dat suohkan mas eanaš julevsámegielalaččat orrot.	Divtasvuodne tjïeltesne leah jeenjemes julevsaemiengïeleldh utnijh.
Bihtánsámi biras lea odne suohkaniin Sálttus, Báidaris ja Bodeaju ja Fuoskku osiin.	Pihtesaemien byjreske daenbiejjien lea joekoen jarnges tjïeltine saltdal, Beiarne jïh bielieh Bodø:ste jïh Fauske:ste.
Norggas oarjilsámi giellaguovlu ollá davvin Sáltoduoddaris máttás Engerdálii Hedmárkui, ja oarjilsámit orrot bieđgguid unna servodagažiin.	Åarjelsaemien gïeledajve Nöörjesne saltvaereste noerhtelistie eengerdaalan hedmarkesne åarjese jïh desnie jïjnjh onne voenh.
UNESCO áitojuvvon gielaid rukses listtus davvisámegiella lea luohkkáduvvon áitojuvvon giellan, ja oarjilsámegiella ja julevsámegiella leat fas luohkkáduvvon bahás áitojuvvon giellan.	17 UNesCo:en rööpses læstosne aejhteme gïelide lea noerhtesaemiem aejhteme gïeline gohtjesovveme, mearan åarjel- jïh julevsaemien lea joekoen aejhteme gïelh gohtjesovveme.
Nuortalašgiella / golttágiella, bihtánsámegiella ja upmesámegiella leat luohkkáduvvon jápma giellan Norggas.	Luvlesaemien / skoltesaemien, pihtesaemien jïh upmejesaemien leah nåhkedamme gïelh gohtjesovveme.
Sivva manne oarjilsámegiella adnojuvvo bahás áitojuvvon giellan, lea dat go eanaš oarjilsámegielalaš olbmot leat ádjá ja áhku buolvvas.	Man gaavhtan åarjelsaemien gïele joekoen aejhteme gïeline gohtjesåvva dïsse dah gieh åarjelsaemien jeenjemes saemiestieh lea aahka- gon aajjaboelve.
Viehka unnán mánát ohppet giela, ja ain hárvvibut leat sii guđet hállet giela.	Dan vaenie maanah gïelem lierieh, jïh vaenebe iedtjeles gïeleutnijh.
Julevsámegiela dáfus, de celkojuvvo ahte dušše unna mánnálogoš ohppet sámegiela ja hirbmat hárvásat hállet giela.	Man gaavhtan julevsaemiengïele aejhteme vaenie maanah gïelem lierieh jïh dan vaenie iedtjeles gïeleutnijh.
Nuorat giellageavaheaddjit leat doaŋggit hállat giela ja válljejit danne geavahit skandinávialaš giela.	Nööremes gïeleutnijij onne maahtoe saemiengïelesne jïh sijhtieh skandinavijen gïelem soptsestidh.
Sámegiella lea nannoseabbo dain guovlluin main giella lea leamaš bissánkeahttá gulahallan- ja ovttastallangiellan.	saemien tjerkebe lea dajvine gusnie lea ovtsööpkeme kontinuitetem orreme saemiengïeline ektiebarkeme- jïh gaskesadtemegïeline.
Dás lea sáhka ovddimusat davvisámegielalaš guovlluin mat leat sámegiela hálddašanguovllus Finnmárkkus.	Daate voesteges dej noerhtesaemien dajvine gïelereeremedajvesne saemien gïelesne Finnmarkesne.
Dáin guovlluin leat ollu mánát geain sámegiella lea ruovttugiellan jogo oktogiellan dahje nubbi ruovttugiellan dárogiela dahje eará giela bálddas.	Dej dajvine leah jeenjh maanah gieh gåetesne saemiestieh akten gïeleldh vuj guektiegïeleldh saemien-daaroen / jeatjah gïelh mah eah leah saemiengïele.
Sámegiella lea oluide beaivválaš gulahallan- ja ovttastallangiella dáin guovlluin.	saemien lea jeenjesh aarkbeajjetjen ektiebarkeme- jïh gaskesadtemegieline daejnie dajvine.
Sámegiella lea maid oinnolaš báikegottiin ollu eanebut go eará sámi guovlluin.	saemien lea aaj vååjnesasse byjreskedajvesne tjerkebe goh jeatjah saemien dajvijste.
Dát sámegielalaš birrasat leat leamaš ja leat ain dálge dehálaš resurssat davvisámegiela ovdáneapmái maiddái earáge davvisámegiela guovllud osiinge, ja daid rolla lea dehálaš kultuvrralaš ja gielalaš bissovašvuhtii oppa sámi servodagas.	Dah saemiengïeleldh byjreskh lin jïh leah vihkeles sijjieh kultuvrellen jih gïeleldh kontinuiteten åvteste ellies saemien siebredahkesne.
Davvisámegiela guovllus leat mearrasámi ja márkosámi guovllut erenoamážit gillán dáruiduhttindeattu.	Noerhtesaemien dajvesne lea mearoesaemien jïh markasaemien dajvh joekoen saajrehts daaroedimmiedïedtese.
Ollu dáin guovlluin giellamolsunproseassa lea ollen viehka guhkás.	Jeenjh dejstie dajvijste lea gïelemålsomeprosesse guhkie jåhteme.
Dáin guovlluin ferte jáhkkit sámegiela ain mannat maŋás, go dain leat unnán mánát geain lea sámegiella ruovttugiellan.	Tjuara aerviedidh saemien gïele ennje unniedeminie dejnie dajvine, gosse lea vaenie maanah gieh gåetesne saemiestieh.
Go gielalaš bissovašvuohta boatkana buolvvas bulvii, de dat dagaha ahte máŋga mearrasámi ja márkosámi suopmana leat jávkamin.	gosse kontinuitetem gaarvani gïeleldh boelveste boelvese jåhteme destie båata jeenjh dejstie mearoesaemien jïh markasaemien smaarehtjïerth gaarvaneminie.
Maŋimuš logiid jagiid leat dattetge rahčan ealáskahttit kultuvrra ja giela máŋgga mearrasámi guovllus ja márkosámi guovlluin.	Minngemes jaepiej lea iedtjeles kultuvrellen jïh gïeleldh skreejrehtimmiem orreme jeenjh mearoesaemien dajvine jïh markasaemien dajvine.
Go Gáivuona suohkan šattai sámegiela hálddašanguovllu oassin, de dat lea ollu váikkuhan dasa, ahte sámegiella lea ovdánan guovllus.	gosse Kåfjord tjïelte saemiengïelen reeremedajvesese meatan lij lea dan vihkeles saemien gïelen evtiedimmie dennie dajvesne.
Julevsámegiela ja oarjilsámegiela dáfus, de dat leat maŋimuš logiid jagiid ovdánan veaháš.	gosse julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelh dej leah minngemes luhkiejaepiej tjïrrh muvhtene evtiedimmiem orreme.
Mánáidgárddit leat vuođđuduvvon main oarjilsámegiella dahje julevsámegiella lea váldogiella, ja máŋga oahppi dál ožžot oahpahusa jogo oarjilsámegielas dahje oarjilsámegillii, dahje jogo julevsámegielas dahje julevsámegillii.	Maanajgïerth gusnie åarjelsaemien jïh julevsaemien åejviegïeline lea tseegkeme jïh jeenjebe learohkh åarjel- jïh julevsaemiengïelesne ööhpehte.
Dattetge fertet dadjat ahte sámegiella odne lea rašis dilis dáin guovlluin.	Læjhkan tjuara jiehtedh saemien gïele viesjies sijjiem dejnie dajvine.
Dáin guovlluin leat unnán báikegottit main sámegiella lea oinnolaš oassi olbmuid beaivválaš gulahallan- ja ovttastallangielas, ja unnán bearrašiin lea sámegiella ruovttugiellan.	Dan vaenie gïelesiebredahkh gååvnesieh dejnie dajvine gusnie saemiengïele lea vååjnoes bielie aarkbeajjetjen ektiebarkeme- jïh gaskesadtemegïeline jïh vaenieh fuelhkieh gieh gåetesne saemiestieh.
Dainnago sámegiela bissovašvuohta beaivválaš giellan lea boatkanan, de ollu mánát ja nuorat geat oahpahallet sámegiela, eai gula sámegiela olbmuid gulahallangiellan eai iežaset bearrašiin eaige iežaset báikegottisge.	gosse kontinuitetem gaarvani saemiengïele aarkbeajjetjen gïeline destie båata jeenjh maanah jïh noerh gieh ööhpehtimmiem saemien gïelesne åadtjoeh eah gaavnh saemien goh ektiebarkemegïeline ij gåetesne jïh ij byjressiebredahkesne.
Dat čuohcá guđege oahpahalli sátnevárrái ja giellahálddašandovdui.	Destie båata oktegen evtiedimmie baakoedaajroe jïh dan damtesh gïelem maehtedh.
Nuortalaš ja bihtánsámegielalaš birrasiin leat dovddahan beroštumi ealáskahttit nuortalašgiela ja bihtánsámegiela.	18 Luvle- jïh pihtesaemien byjreskijstie iedtjh vuesiehtieh skreejrehtimmiem dovne luvlesaemien jïh pihtesaemien.
Nuortalašgielas / golttágielas lea nannosat giellabiras Suoma bealde rájá go Norgga bealde rájá.	Luvlesaemien / skoltesaemien lea tjerkebe gïeleldh byjreske såevmien bielesne.
Bihtánsámegiela dáfus, de dilli lea nu ahte leat hirbmat unnán hállit Ruoŧa bealde.	Pihtesaemien gïeleutnijh lea dan vaenie dovne sveerjen bielesne.
Sámegielaid iskkadeamit	Goerehtimmieh saemien gïelij bïjre
Raporttas guovttegielalašvuođa birra sámegiela hálddašanguovllu gielddain, maid Gielda- ja guovlodepartemeanta ráhkadahtii jagi 20024, bođii ovdan ahte leat stuorra erohusat hálddašanguovllus ee. gielddaid sámegielalaš bargiid loguid dáfus: Kárášjogas ja Guovdageainnus badjelaš 80 % Deanus 48 % Unjárggas 40 % Gáivuonas 26 % ja Porsáŋggus 21 %.	Reektemisnie guektiengïelijvoete tjïeltine saemiengïelen reeremedajvesne Tjïelten- jïh regijovnaldepartemente jaepien 2002 tjaaleme, dellie vööjnie stoerre joekehts reeremedajven sisnie gaskem jeatjaben man gellieh tjïeltenbarkijh saemiestieh: Karajohkesne jïh guovdageajnosne medtie 80 pst.., Deatnosne 48 pst., Nessebyesne 40 pst.., Kåfjordesne 26 pst. jïh Porsangerisnie 21 pst..
Sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallan maid Davviriikkaid sámi instituhtta čađahii Kultur- ja girkodepartemeantta ovddas jagi 20075, čájehii ahte eanaš almmolaš orgánat maid sámelága giellanjuolggadusat geatnegahttet, eai dievvasii ollašuhte lága gáibádusaid.	vuartasjimmiem saemielaaken gïelenjoelkedassijste Noerhten saemie institudte darjoeji maam Kultuvre- jïh gærhkoedepartemente lij laavenjasse-åejvie jaepien 2007 vuesiehti jeenjemes byjjes åårganh mah dijpieh saemielaaken gïelenjoelkedassh eah laakan krieveme ellies dijpieh.
Deba ii leatge sámegiela hálddašanguovllu olbmuide sihkkarastojuvvon vuoigatvuohta geavahit sámegiela dan muddui go giellanjuolggadusat mearridit.	Dan gaavhtan ij åålmege saemiengïelen reeremedajvesne reaktah åadtjoeh tjïrrehtidh saemien gïelen åtnose byjjes åårganidie gaskesadta gïelenjoelkedassij mietie.
Dainnago Divttasvuona suohkan ja Snoasa suohkan bohte mielde hálddašanguvlui maŋŋágo namahuvvon iskkadallamat čađahuvvojedje, de eai leat vel logut mat muitalit galle sámegielalaš bargi leat dáin suohkaniin.	Dan gaavhtan Tysfjorden tjïelte jïh snåasen tjïelte aaj ligan reeremedajvese meatan gosse goerehtimmiem tjïrrehtamme, dellie annjebodts ij naan låhkoe gååvnesh man gellieh barkijh dennie tjieltine saemiestieh.
Maiddái Sámedikki giellaiskkadeamitge čájehit ahte buohkanassii sámegiela geavaheapmi lea unni almmolaš etáhtain, muhto sodju lea dasa ahte sámegiella geavahuvvo eambbo gielddalaš doaimmahusain go stáhtalaš ja fylkkagielddalaš doaimmahusain.	Aaj saemiedigkien gïelegoerehtimmieh vuesiehtin saemien gïelen åtnoem byjjes etatine tjåanghkan vuartasjamme lea onne, mohte tendense vuesehte saemien jeenjebe tjïelten barkarimmieh saemiestieh goh staaten jïh fylhkentjïelten båarkarimmieh.
Sámedikki iskkadeapmi jagi 2008 čájeha ahte eai leat stuorra nuppástusat sámegiela geavaheamis ovddeš iskkademiid ektui dain guovlluin main iskkadeamit leat čađahuvvon.	saemiedigkien goerehtimmie jaepien 2008 vuesehte ij leah stoerre jeatjadehtemh saemien gïelen åtnoem dejnie dajvine gusnie goerehtamme enn aerebe goerehtimmijste.
Mánáidgárddit ja vuođđooahpahus Jagi 2008 ledje 41 sámi mánáidgárddi Norggas, main ledje sullii 950 sámi máná.	Jaepien 2008 lin 41 saemien maanajgïerth Nöörjesne medtie 950 maanah.
Eanaš mánáidgárddit leat Finnmárkkus.	Jeenjemes dejstie Finnmarkesne.
Sámi mánáidgárddiid lohku lea maŋimuš jagiid bisson viehka dássidit.	samien maanajgïertij låhkoeh lea seammalaakan dej minngemes jaepiej.
Sámi mánát guđet leat dáža mánáidgárddiin, sáhttet oažžut fálaldahkan oahpahallat sámegiela.	saemien maanah nöörjen maanajgïertesne maehtieh faalaldahkem saemiengïeleööhpehtämman åadtjodh.
Dát fálaldat leat lassánan maŋimuš jagiid.	Daate faalaldahke lea minngemes jaepiej jïenedamme.
Jagi 2008 ožžo 19 dáža mánáidgárddi main leat sámi mánát, doarjagiid lágidit sámegiela oahpahusa.	Jaepien 2008 åadtjoejin 19 nöörjen maanajgïerth saemien maanajgujmie dåarjoem saemiengïeleööhpehtæmman.
Skuvlajagi 2008-2009 lea 1043 oahppis oahpahus sámegielas vuosttasgiellan, ja 1474 oahppi ožžot oahpahusa sámegielas nubbegiellan (2 dahje 3).	skuvlejaepien 2008-2009 leah 1043 learohkh ööhpehtimmie saemiengïele voestesgïeline, mearan 1474 åadtjoeh ööhpehtimmiem saemiengïele mubpien gïeline (2 jallh 3).
Eanaš oahppit, 2339, ohppet davvisámegiela.	Jeenjemes dejstie learohkijstie, 2239, åadtjoeh noerhtesaemiengïelen ööhpehtimmiem.
Sis 997 oahppis lea davvisámegiella vuosttasgiellan.	Dejstie leah 997 noerhtesaemiengïele voestesgïeline.
77 oahppi ohppet julevsámegiela; sis 27 oahppis julevsámegiella lea vuosttasgiella, ja 101 oahppi ohppet oarjilsámegiela.	77 learohkh åadtjoeh julevsaemiengïelen ööhpehtimmiem; dejstie 27 julevsaemiegïele voestesgïeline, mearan 101 learohkh åarjelsaemiengïelen
Sis 19 oahppis lea oarjilsámegiella vuosttasgiellan.	19 ööhpehtimmiem åadtjoeh. Dejstie 19 learohkij åarjelsaemiengïele voestes gïeline.
Unnán nuppástusat leat mannan skuvlajagi ektui.	ohtje jeatjahdehteme jis doen skuvlejaepiem mohtede.
Dalle 1027 oahppi ohppe sámegiela vuosttasgiellan, ja 1515 oahppi ohppe sámegiela nubbegiellan (2 ja 3).	Dillie lin 1027 learohkh gieh åadtjoejin ööhpehtimmiem saemiengïele voestes gïeline, mearan 1515 åadtjoejin ööhpehtimmiem saemiegïele mubpie gïeline (2 jïh 3).
Skuvlajagi 2007-2008 ožžo 2354 oahppi oahpahusa davvisámegielas, ja sis 984 oahppi ohppe dan vuosttasgiellan.	skuvlejaepesne 2007-2008 lin 2354 ööhpehtimmiem noerhtesaemiengïelesne, dejstie 984 voestesgïeline.
79 oahppi ožžo oahpahusa julevsámegielas; sis 25 oahppi ohppe julevsámegiela vuosttasgiellan.	79 learohkh åadtjoejin ööhpehtimmiem julevsaemiengïelesne; dejstie 25 julevsaemingïele voestesgïeline.
109 oahppi ožžo oahpahusa oarjilsámegielas, sis 18 ohppe dan vuosttasgiellan.	109 åadtjoejin ööhpehtimmie åarjelsaemien, dejstie 18 voestesgïeline.
Joatkkaoahpahusas skuvlajagi 2006-2007 ledje 285 oahppi ja fidnooahppi guđet ožžo oahpahusa sámegielas.	Jåerhkeskuvlen ööhpehtimmesne lij skuvlejaepien 2006-2007, 285 learohkh jallh barkoelearohkh giej lin ööhpehtimmiem saemiengïelesne.
Dát lea veaháš hedjoneapmi skuvlajagi 2005-2006 ektui, go dalle ledje 305 oahppi ja 5 fidnooahppi geain lei oahpahus sámegielas.	Jaepeste 2005/05 unnedi, dellie 305 learohkh jïh barkoelearohkh lin ööhpehtimmie saemiengïelesne.
Čieža fylkkasuohkanis oahppit ožžot oahpahusas sámegielas joatkkaskuvllain ja golmma bođolaš skuvllas.	saemien ööhpehtimmie jåarhkeskuvline tjïjhtje fylhketjïeltine jïh golme privaten skuvline.
Eanaš oahppit / fidnooahppit ožžot oahpahusa sámegielas Finnmárkkus (139) ja Romssas (92).	Jeenjemes learohkh / barkoelearohkh Finnmarkesne (139) jïh Tromsesne (92) jïh Noehtelaantesne (38, dejstie 23 noerhtesaemien, 11 julevsaemien jïh njieljie åarjelsaemien) mearan oslosne jaepien 2007 lin golme jïh Akershusesne akte gie åadtjoeji saemien ööhpehtimmiem.
Nordlánddasge ožžot oahpahusa sámegielas (38 oahppis 23 ohppet davvisámegiela, 11 julevsámegiela ja 4 oarjilsámegiela), ja Oslos fas ledje jagi 2007 golbma oahppi guđet ohppe sámegiela, ja Akershusas okta oahppi.	hedmarkesne, Åarjel-Trøndelagesne jïh Noerhte-Trøndelagesne åarjelsaemien ööhpehtimmie, gusnie göökte, göökte jïh gaektsie learohkh.
«Samiske tall forteller 1 š – komentejuvvon statistihkka jagi 2008 maid Sámi statistihka fágalaš guorahallanjoavku lea ráhkadan, čájehit ahte daid vuođđoskuvlaoahppiid lohku geain lea sámegiella fágan, duppalastojuvvui dan 17 jagis, mat vásse 1990 rájis 2007 rádjai.	saemien taalh soptsestin 1 – lahtesamme statistihkem 2008 Faageldh analysetjïerteste saemien statistihke vuesehte taalide maadthskuvlelearohkh saemien faagegievlesne lin guektien gïerth stuerebe sjïdteme dej 17 minngemes jaepiej 1990-2007.
Dát deattuha ahte beroštupmi lassána das ahte mánát galget oažžut oahpahusa sámegielas.	Daate sïevede jienedamme iedtjh saemiengïelen ööhpehtimmie maanide.
Seammás fágalaš analysajoavku deattuha ahte maŋimuš guovtti jagis sámegiela oahpahalliid buohkanas lohku lea njeadjan mealgat – 3055 oahppis skuvlajagi 2005-2006 gitta 2542 oahppái skuvlajagi 2007-2008.	seammaseents sïevede faageldh analysetjïerte dej gööktij minngemes jaepiej ellies tjåanghkan learohkelåhkoe saemiengïeline unnede – 3055:ste skuvlejaepien 2005-2006 2542:se skuvlejaepien 2007-2008.
Čilgehus dasa lea várra ahte fágaplána ” sámi giella ja kultuvra ” heaittihuvvui jagi 2006, muhto fágalaš guorahallanjoavku oaivvilda leat siva divaštallat nubbegiellaeavttuidge erenoamážit.	Dam maahta buerkiestidh faagesoejkesje ” saemien gïele jïh kultuvre ” jaepien 2006 gaarvani, mohte faageldh analysetjïerten mïelen mietie tjuara mubpiengïelen tsiehkieh joekoen digkiedidh.
Sámegiela dáfus vuosttasgieallan, de fágalaš analysajoavku čujuha dasa ahte mii várra leat juksamin daid oahppiid bajimuš logu guđet sáhttet válljet sámegiela vuosttasgiellan otnáš fálaldagaid ja ortnegiid mielde.	gosse saemien voestesgïeline dæjpa faageldh analysetjïerte vuesehte maahta taatjem jakesedh man gellieh maehtieh saemiengïele voestesgïeline daenbeajjetjen faalaldahken jïh öörnegen mietie.
Oarjilsámegiela dáfus, de oahppiid lohku lea njiedjan 123 oahppis jagi 2005-2006 gitta 105 oahppái jagi 2008-2009.	gosse åarjelsaemien gïelem dæjpa lea learohkij låhkoe vaenedamme 123:ste jaepien 2005-2006 105:se jaepien 2008-2009.
Daid oarjilsámegiela oahppiid lohku guđet ohppet oarjilsámegiela vuosttasgiellan, lea dattetge njealjegeardásaččat sturron 11 jagis.	Låhkoe learohkh åarjelsaemien voestesgïeline lea njieljien gïerth jienedamme dah minngemes luhkieakte jaepiej.
Julevsámegiela dáfus, de oahppiid lohku lea njiedjan 88 oahppi rájis skuvlajagi 2005-2006 gitta 79 oahppi rádjai jagi 2008-2009.	gosse julevsaemien dæjpa lea learohkij låhkoe unnedamme 88:ste skuvlejaepien 2005-2006 79:se jaepien 2008-2009.
Daid oahppiid lohku guđet ohppet julevsámegiela vuosttasgiellan, lea dattetge sturron 18 oahppis gitta 25 oahppái logi jagis.	Låhkoe learohkh julevsaemien voestesgïeline lea jienedamme 18:ste 25:se luhkien jaepien.
Gávpotsuohkaniin oahppiidlogu lassáneapmi lea leamaš 415 % 17 jagis.	gosse staaretjïelth dæjpa lea jienedimmie 415 prosente 17 jaepiej mietie.
HUMBOLDT-UNIVERSITEHTA DAVVI-EUROHPA INSTITUHTTA, MII.	Learohkh saeMieNgïeLiNe MaadthskuvLesNe 2002-2008.
LEA BERLIINNAS, jođiha bihtánsámegiela ja upmesámegiela duođaštanprošeavtta (Ume and Pite Saami Documentation Project).	saemiej låhkoe soptseste i. lahtestimmie statistihkem 2008. saemien jïlleskuvle, reektese 2/2008samiske tall forteller 1. Kommentert
Odne hállet 10-15 olbmo bihtánsámegiela, ja eatnašat sis orrot Ruoŧas.	statistikk 2008. samisk høgskole, rapport 2/2008.
Vuođđudus áigu hukset bihtánsámi guovddáža.	st. bïev. nr.28 (2007-2008) saemiepolitihke
MAKKÁR VÁSÁHUSAT LEAT GIELLAEALÁSKAHTTIMIS EARÁ RIIKKAIN	DÅÅJReTiMMieh gïeLesKReeJRehTiMMMiNe JeATJAh LAANTiDe
Máilmmis leat máŋga duhát giela, ja dat lohku sorjá das maid mii oaivvildit gielain, ja stáhtat eai leat go badjelaš guokte čuođi.	veartenisnie gellieh tåvsenh gïelh gååvnesieh, dam jearohks guktie gïelem guarkedh, mearan ajve medtie gööktetjuetie staath gååvnesieh.
De dalle lea čielggas ahte eanaš dáin máilmmi gielain eai leat stáhtain eanetlohkogielat.	Dan gaavhtan jeenjemes veartenengïelh eah leah jeenjebelåhkoe gïelh staatesne.
Stuorra oassi dain gielain mat eai leat stáhtagielat, leat unnit eanet áitojuvvon gielat.	Jeenjemes dejstie gïelijste mej eah leah jïjtse staate, leah aejhteme gïelh.
Dat mearkkaša ahte giellamolsašupmi dáhpáhuvvá unnitlohkogielas stáhta eanetlohkogillii bearrašiin ja báikkálaš servodagain main olbmot árbevirolaččat leat geavahan unnitlohkogiela.	Jis naemhtie jiehtedh gïelemålsome sjïdteminie unnebelåhkoegïeleste staaten jeenjebelåhkoe gïelese fuelhkidie jïh byjrreskinie mejtie unnebelåhkoengïelem utnin.
Dainnago unnitlohkogiella hárvvibut ja hárvvibut sirdašuvvá lunddolaččat buolvvas bulvii ruovttuin, de áiggi mielde dađistaga unnu daid olbmuid lohku guđet máhttet gielaset dievas eatnigiellan.	gosse ij unnebelåhkoegïele boelveste boelvese gåetesne guhkiem juhtieh, vaenesh gïelem maanabaeleste utnieh.
Jos giellamolsašupmi dáhpáhuvvá almmá mange caggama haga, de loahpas ii báze ii oktage eatnigielalaš olmmoš.	Jis gïelemålsomem sjïdteminie vuastalimmehts, minngeme ij naan gïeleutnije gååvnesh.
Dakkár giellamolsašupmái mii gávdnat siva erenoamážit dan duohtadilis, ahte eanaš álgoálbmogiid unnitlohkogielat leat árbevirolaččat gielat main lea unnán árvu.	Buerkiestimmie dïsse gïelemålsomasse mijjieh gaavnebe jeenjemes unnebelåhkoegïelh leah aerpievuekien vueliestatusegïelh.
Dán áiggi lea dábálaš ahte dáid gielaid hállit hálddašit guokte giela, go earret eatnigielaset sii hállet maiddái stáhta eanetlohkogiela.	Daajbaaletje sïejhme dej gïelij utnijh leah guektiegïelhutnijh, dovne ietniegïelem jïh staaten jeenjebelåhkoegïelem maehtieh.
Guovttegielalaš vánhemat sáhttet válljet goappá giela soai galgaba oahpahit mánáidasaska ruovttus.	guektiengïelij eejtegh maehtieh gïelem veeljedh mejnie maanajgujmie gåetesne utnedh.
Dakkár dilis láve dat giella vuoittahallat mas lea unnimus árvu, namalassii dávjjimusat unnitlohkogiella.	sïejhme lea gïele man lea vueliehkommes statuse dasseme, jeenjemes tsiehkesne unnebelåhkoegïele.
Ealáskahttin	skreejrehtimmie
Áitojuvvon unnitgiellaservodagain leat dávjá fámut mat vuostálastet giellamolsuma unnitlohkogielas eanetlohkogillii.	Aejhteme unnebelåhkoegïelesiebredahkesne gååvnese faamoeh mah vaajtelieh gïelemålsomem dåastoehtidh unnebelåhkoegïeleste jeenjebelåhkoegïelese.
Sii geain lea dakkár vuosteháhku giellamolsumii, oaivvildit ahte guovttegielalašvuohta ii galgga leat gaskaboddosaš dilli, mas olbmot hilgut iežaset eatnigiela eanetlohkogiela dihtii.	Dah gieh dam vaajtelieh, ussjedieh ij guektiengïelevoete edtjh restiedimmiestadujume årrodh gïeleste gïelese.
Guovttegielalašvuohta galgá joatkit buolvvas bulvii.	guektiengïelevoete edtja boelveste boelvese juhtedh.
Vai dat lea vejolaš, de lea dárbu buoridit unnitlohkogiela árvodási nu ollu servodatsurggiin go vejolaš, ja vai unnitlohkogiela lea olbmuide dohkálaš válljet.	Atlasinie maahta ohtsedh gellien ovmessie kriterij mietie, jïh dah aejhteme gïelh lea öörneme vïjhte daltesinie: ov-vihties gïelh, defintijve aejhteme gïelh, eensi aejhteme gïelh, joekoen aejhteme gïelh jïh jaame / nåhkehdamme gïelh. www. unesco.no
Jos giellamolsun lea joavdan dan muddui ahte ii šat leat vejolaš dahje lea váttis vánhemiidda oahpahit dan mánáidasaset, de mánáidgárddit ja skuvla šaddet dađe dehálat giellajoregin main vel lea vejolaš sidjiide nannet unnitlohkogiela sajádaga, geat dan háliidit.	Jis gïelemålsome lea dan guhkie båateme ihke ij gåeredh jallh geerve eejhtegidie gïelem maanide vedtedh, maanajgïerte jïh skuvle vihkelåbpoe gïeledomeninie sjïdtieh jïh dejtie maahta barkedh gosse unnebelåhkoegïelij statusem tjïrkedh.
Dan barggu, mas ulbmil lea nanusmahttit áitojuvvon unnitlohkogielaid ja jorgalahttit giellamolsašuvvama, mii sáhttit gohčodit gielalaš ealáskahttimin.	Dïhte barkoe aejhteme unnebelåhkoegïelh tjïrkedh jïh gïelemålsomem jarkedh, maehtebe gïeleldh skreejrehtimmiem gåhtjodh.
1960- ja 1970-jagiid rájis dálážii mii leat vásihan máŋga gielalaš ealáskahttinlihkadusa máilmmi miehtá.	1960- jïh 1970-låhkoej raejeste jïh daanbaaletjen raajan mijjieh libie jeenjh gïeleldh skreejrehtimmiejåhtemh veartenen bïjre jarkan vuajneme.
Ieš alddis lea čielggas ahte áitojuvvon unnitlohkogielaid ealáskahttimii leat buoremus vejolašvuođat lihkostuvvat rikkis ja demokráhtalaš servodagain.	Numhtie lea skreejrehtimmie aejhteme unnebelåhkoegïelijiste lea bööremes tsiehkieh ræjhkoe jïh demokratijen siebredahkesne.
Árra ja oahpes ovdamearka oarje-eurohpalaš giellaealáskahttimis lea dattetge riika mii daid áiggiid lei geafes stáhta.	Aarebi jïh beagkoes vuesiehtimmie gïeleskreejrehtimmiste Jille-europesne læjhkan lea maam dillie lij giefies staate.
Maŋŋágo ledje luovus beassan Stuorrabritánnias 1920-logus ođđa irlándalaš stáhta vuoruhii ealáskahttit iragállálaš giela dehálažžan.	Frïjjedorjemen mænngan stoerrebritanniaste 1920-låhkosne dellie dïhte orre irsken staate seahkari irsk-gælijengïelen skreejrehtimmiem.
Ruovttugiellan iragiela geavahii dušše unna unnitlogoš 1920-logus, muhto symbolan iralaš našuvdnii eiseválddit atne dán giela hui dehálažžan.	gåetiegïeline irsken gïele onne unnebelåhkoe dam 1920-låhkosne utnin, mohte goh symbovle irsken staatese dellie gïele gaajh vihkeles reeremidie.
Ovdal iragiella lei leamaš eanetlohkogiella sullos, muhto allaárvosaš eaŋgalasgiella lei njuohkánahttán iragiela, nu ahte šattai dihto guovlluin dušše ruovttugiellan.	Aerebi lij irskegïele jeenjebelåhkoegïele såålesne, mohte jïlleprestisjegïele englaantengïele lij irskem våålese deadteme minngemes ajve naan dajvine gåetiegïeline utnin.
Nuorra iralaš stáhta almmolaš politihkka lei ahte iragiella galgá ealáskahttojuvvot buot iralaččaid ruovttugiellan riikka miehtá.	Dïhte byjjes politihke dan noere irsken staatesne jeehti irskegïele edtji skreejrehtidh gåetiegïelese irijidie abpe laantesne.
Dat ii lihkostuvvan, muhto dainnago oahpahusvuogádagas lea sadji iragillii, de odne dili mielde viehka stuorra oassi iralaččain máhttet iragiela.	idtji dïhte gåeredh, mohte irskegïelen sijjie ööhpehtimmiesystemisnie lea daen biejjien jeenjh gieh maehtieh irskegïelem soptsestidh.
Maŋimuš jagiid leat iragielalaš skuvllat mat oahpahit giellalávgomálle mielde iragiela, lassánan dađistaga.	Minngemes jaepiej irskegïeleldh maadthskuvlh mej leah gïelelaavkomehaemesne jeanadamme.
Dáid skuvllaid gielalaš bohtosat leat buorebut go iragiela árbevirolaš oahpahusa bohtosat.	Dan gïeleldh raaran skuvline lea buerebe goh aerpievuekien irskeööhpehtimmeste.
Iragiella lea dattetge spiehkastat dainnago hárve stáhta dáhttu dahkat áitojuvvon unnitlohkogiela iežas boahtteáigásaš váldogiellan.	irskegïele læjhkan ij leah daamts juktie eah dah staath sïjhth aejhteme unnebelåhkoegïelem darjodh staaten båetije åejviegïelese.
Giellaealáskahttima ovdamearkkat	vuesiehtimmieh skreejrehtimmeste
Sámepolitihkalaš ja giellafágalaš birrasat leat eanaš bargan ovttasráđiid golmmalágan olgoriikkalaš giellaservodagaiguin.	Dah saemien politihken jïh gïelefaagen byjreskh leah joekoen ektesne barkeme golme gïelesiebredahkijgujmie ålkoelaantesne.
Vuos lea leamaš guhkes árbevierru bargat ovttas eará suoma-ugralaš giellaservodagaiguin gielladieđalaš suorggis.	voesteges lea guhkiem tradisjovne gïeledaajroen barkoe jeatjah såevmienugrijen gïelesiebredahkigujmie.
Nuppádassii, de sámi politihkárat leat 1970-logu rájis bargan ovttas álgoálbmotpolitihkáriiguin máilmmi miehtá.	Mubpien lea saemien politihkerh 1970-låhkoste jeatjah iemiealmetjigujmie abpe veartenistie ektesne barkeme.
Goalmmádassii, de sámi ásahusain lea 1990-logu rájis leamaš dihtolágan giellapedagogalaš ovttasbargu Eurohpa unnitlohkosaš giellajoavkkuiguin, guđet eai ane iežaset álgoálbmogin.	gåalmeden lea saemien institusjovnh 1990-låhkoen raejeste muvhth gïelepedagogijhkeds ektiebarkoem sjisjneldh gïeleunnebelåhkoejgujmie europesne dorjeme, sjisjneldh unnebelåhkoeh mah eah jïjtje jiehtieh dah leah iemiealmetje.
Dás namahan moadde ovdamearkka giellaealáskahttimis mii lea dáhpáhuvvan álgoálbmogiin ja eurohpalaš unnitlohkosaš čearddain.	Daesnie galka neebnesovvedh naan vuesiehtimmieh skreejrehtimmie iemiealmetjinie jïh sjisjneldh europeijen unnebelåhkojne.
Ovdamearkkat álgoálbmotgielaid ealáskahttimis Álgoálbmogiin erenoamážit ruonáeatnanlaččat ja maorit guđet orrot Aotearoas / Ođđa Zealánddas, leat dahkan ollu nanusmahttin dihtii iežaset gielaid, ja Ruonáeatnamis ii báljo leat vejolaš gohčodit inuihttagiela áitojuvvon giellan šat.	Vuesiehtimmie iemiealmetjegïelem skreejrehtidh iemiealmejti gaskem lea joekoen kruanalaanten almetjh jïh maōrijenh Aotearoesne / New Zealaantesnie jeenjh dorjeme guktie dej gïelide tjïrkedh, jïh Kruanalaantesne maahta inutegïele jallan aejhteme gïelem gåhtjodh.
Dihto áiggi ruonáeatnama giella orui vuoittahallamin dánskkagillii, ja maōrigiela mii lea Aotearoas / Ođđa Zealánddas, áitá ain eaŋgalasgiella, mii lea eanetlohkogiella.	Kruanalaantegïele muvhten aejkien daanskegïeleste aejhteme, jïh maōrigïele Aotearoesne / New Zealaantesne ennje aejhteme jeenjebelåhkoegïele englaanten gïeleste.
1980-logus čuožžilii mánáidgárdelihkadus maōriálbmogis mii lea Aotearoas / Ođđa Zealánddas.	1980-låhkosne maanajgïertejåhteme bööti maōrialmetjinie Aotearoesne / New Zealaantesnie.
Maōri-giella lea polynesalaš giella maid olbmot hálle Aotearoas / Ođđa Zealánddas ovdalgo eaŋgalasalbmát ihte dohko.	Maōrigïele lea polynesijen gïele maam soptsestin aotearoesne / New Zealaantesnie åvteli englaanten almetjh doekoe böötin.
Mánáidgárdelihkadusa ulbmil lei oahpahit maōri-kultuvrra ja maōri-giela nuoramus mánáide.	22 maōrikultuvrem jïh maōrigïelem nööremes maanide vedtedh.
Dat dáhpáhuvai dakkár dilis mas hui unnán mánát gulle gielaset ruovttus.	Dïhte lij gosse dan vaenie maanah gïelem gåetesne govlin.
Eatnašat sis guđet máhtte maorigiela ledje dalle badjel 50 jagi boarrásat, ja eaŋgalasgiella lei šaddan beaivválaš giellan eanaš maoribearrašiin, muhto ii buot bearrašiin gal.	Jeenjemesh gïeh maōrigïelem meehtin lin dillie båarasåbpoe goh vïjhteluhkien jaepien båeries, jïh englaanten gïele aarkgïeline jeenjemesh maōrifuelhkieh utnin, mohte ij lin gaajhkesh.
Aotearoas / Ođđa Zealánddas háliidus lei ahte nuoramus mánát galge beassat leat boarrásat olbmuid luhtte guđet máhtte maorigiela eatnigiellan.	Aotearoesne / New Zealaantesnie sïjhtin nööremes maanah dej voeres almetjigujmie giej maōrigïele ietniegïeline, dah galkin ektesne årrodh.
Dan sii čađahedje ođđavugiid hutki mánáidgárddiin, main namma lei Te Kōhanga Reo.	Dam tjïrrehtin orredarjomh maanajgïertine maam gåhtjoejin Te Khanga Reo.
Te Kōhanga Reo lea maōrigiella, ja mearkkaša ” giellabeassi ”.	Te Kōhanga Reo lea maōri jïh lea ” gïelebiesie ”.
Giellabesiin galge hállat duššefal maorigiela, ja vuorrasat maori-gielalaččat galge mánáidgárddis bargat ja leat mánáid gielalaš ovdagovvan.	gïelebiesesne edtji ajve maōriem soptsestidh, jïh dah voereh gieh maōristin edtjin desnie årrodh jïh barkedh jïh gïeleldh åvteguvvieh maanide årrodh.
Maid sii čađahedje giellabesiin Aotearoas / Ođđa Zealánddas, ii lea prinsihpalaččat mihkkege ođđasiid.	Maam gïelebïesine Aotearoesne / New Zealaantesnie dorje, ij lij dan orre.
Eará báikkiin máilmmis ledje jo ovddežis sihke giellalávgománáidgárddit ja giellalávgoskuvllat.	Jeatjah sijjieh veartenisnie lin aerebi dovne gïelebiesiemaanajgïerth jïh gïelelaavkomeskuvlh.
Mii lei ođas dáin giellabesiin, lei dat go sii dáinna lágiin oahpahedje dakkár álgoálbmotgiela mii lei nu vuollegis árvvus ja rašis dilis go jo sáhtii leat.	Dïhte mij lij orre dej gïelebiesiejgujmie dah dan vuekesne iemiealmetjigïelem buakteme man lij dan vuelie statuse jïh lij dan viesjehke siebredahkesne goh maōri.
Giellabesiid erenoamášvuohta lea datge ahte dat deattuhit dehálažžan oahpahit mánáide árbevirolaš kultuvrra.	Joekoen lij gïelebiesieh aaj aerpievuekien kultuvrem aaj maanajgujmie juekin.
Te Kōhanga Reo lea hirbmat bures lihkostuvvan, ja hui ollu maorimánát leat álggu rájis, namalassii 1980-logu rájis, beassan mánnán leat giellabeassemánáidgárddis.	Te Kōhanga Reo dan hijven sjïdtji, jïh ålvas jeenjh maōrimaanah lin aalkovistie 1980-låhkoen gïelebiesiemaanajgïerte orreme.
Dađistaga leat maid ráhkadan skuvlavuogádaga mas maōrigiella geavahuvvo skuvlafágaid oahpahusgiellan.	Dan mænngan lij aaj skuvlesystemem bigkeme gusnie maōri ööhpehtimmiegïeline utnieh skuvlefaagine.
Giellabeassemánáidgárddiid mánát sáhttet álgit daidda skuvllaide, ja dainna lágiin buoridit iežaset giellahálddašeami gitta allaskuvladássái.	Maanah gïelebiesiemaanajgïerteste maahta desnie aelkedh, jïh dej göökte gïelh eevtidieh jïlleskuvledaltesasse.
Allaskuvllatge leat main geavahit maorigiela.	Aaj jïlleskuvlh gååvnesieh mah maōrim utnieh.
Maiddái Hawaii-sulluinge lea dakkár lihkadus mii lea ráhkadan vuogádaga mii sulastahttá dasa mii lea Aotearoas / Ođđa Zealánddas.	Aaj hawaii:sne jåhtemem gååvnese maam seammahaemesne systemem dorjeme goh Aotearoesne / New Zealaantesnie.
Hawaii-sulluid boares (eaŋgalasgiela ovdalaš) giella lea maid polynesalaš giella.	Båeries (englaanten gïelen åvteli) gïele hawaii:sne aaj polynesijen gïele.
Hawaii-lihkadus ii leat viidánan nu ollu go Aotearoa dahje Ođđa Zealándda lihkadus.	hawaii:en jåhteme ij leah dan vijries goh dïhte Aotearoesne / New Zealaantesnie.
Lihkadus Te Kōhanga Reo lea leamaš viehka mávssolaš ovdamearka eará álgoálbmogiidda das mii guoská giela ealáskahttimii.	Jåhteme Te Kōhanga Reo lea vihkeles vuesiehtimmie orreme jeatjah iemiealmetjidie gosse sïjhtin gïelem skreejrehtidh.
Maōritge (guđet orrot rikkis ja demokráhtalaš stáhtas) leat árjjalaš oasálastit álgoálbmotkonferánssain ja giellakonferánssain main sii muitalit iežaset bargguid birra maiguin ealáskahttet gielaset.	Maōrijh (gieh ræjhkoes jïh demokratijen staatesne årroeminie) aaj leah iedtjeles lïhtsegh iemealmetjikonferasninie jïh gïelekonferasinie gusnie dah bïevnesin dej barkoej bïjre gïelem skreejrehtidh.
Te Kōhanga Reo lea dan geažil viehka dovddus eará álgoálbmogiidda.	Te Kōhanga Reo lea dan gaavhtan beagkoes jeatjah iemiealmetjinie.
Oarje-Eurohpasge leat máŋga čearddalaš giela mat leat seamma dilis go sámegiellage Skandinávias, vaikko dát giellajoavkkut eai čilgejuvvo álgoálbmogin.	Vuesiehtimmie europeijen unnebelåhkoegïelem skreejrehtidh Aaj Jillie-europesne jeenjh sjisjnelds gïelh gååvnesieh mah leah seamma tsiehkesne goh saemiengïele skandinavijisnie, mohte dah gïeletjïerth eah iemiealmetjem gåhtjesåvva.
Dáin gielain leat omd. báskalašgiella ja katalánagiella maid eahpitkeahttá nanusmuvvan Espánnjas Franco-stivrra gahččama maŋŋá 1970-logus. Stuorrabritánnias leat 1960-logu rájis rahčan ealáskahttit kymrigiela Walesas, ja maŋŋá maiddái geallagiela Skotlánddas.	Dejstie gïelijste leah vuesiehtimmien gaavhtan baskijegïele jïh katalanijengïele tjïrkeme spanijisnie Franco-regimen mænngan 1970-låhkosne. stoerrebritannijisnie lea 1960-låhkoen mietie stoerre barkoem dorjeme kymrijegïelem skreejrehtidh Walesinie, jïh dan mænngan aaj gælijegïele skottlaantesne.
Muhto dan botta go skotlándda geallagiella lea viehka stuorra deattu vuolde, de giela ealáskahttin bures orru lihkostuvvamin Walesas.	Mearan skotsk-gælijen gïele lea vaejvie tsiehkesne, maahta jeahtasovvedh skreejrehtimmiem Walesinie hijven jåhta.
Sihke skotlándda geallagiella ja kymrigiella leat keltalaš gielat, muhto dat leat gielladieđalaččat viehka sierraláganat, maiguin hállit eai eisege gulahala gaskaneaset.	Dovne skotsk-gælijen jïh kymrijegïele lea keltijen gïelh, mohte dej leah lingvistihken vuekesne stoerre joekehts jïh eah dah sinsitniem guarkah.
Guktuid gielaid áitá eaŋgalasgiella.	gåabpah gïelh lea aejhteme englaanten gïeleste.
Ovddeš áiggi olbmot hálle kymrigiela Walesa miehtá, ja ovdalaš go eaŋgalasalbmát bohte Stuorrabritánniai, de kymrigiella geavahuvvui ain viidát guovllus.	Kymrije lea aerebi abpe Walesinie soptsestamme, jïh åvteli englaanten almetjh stoerrebritanniasse böötin, lij vijrebe dajvesne soptsestamme.
Jagi 1901 álbmotlohkan čáhjehii ahte Walesa álbmogis bealli hálai kymrigiela.	gosse jaepien 1901 almetjh ryökni dellie bieliem Walesinie kymrijem soptsestin.
Okcilogi jagi maŋŋá, jagi 1991, walisalaččain 19 % máhtte gielaset.	Uktsieluhkie jaepiej mænngan, jaepien 1991, lij 19 pst. walijsiste gïelem meehtin.
Logut čájehit viiddis giellamolsuma vaikko lohkamis eai váldojuvvoše vuhtii olbmot guđet fárrejit Eaŋgalánddas.	Dah taalh vuesiehtieh vijries gïelemålsomem orreme jïh dah gieh englaanteste doekoe juhtien eah lin meatan.
1960-logu rájis olbmot guđet beroštit kymrigiela boahtteáiggis, leat jođihan árjjalaš áŋgiruššama ealáskahttin dihtii giela.	1960-låhkoste almetjh gieh kymrijen båetije biejjiej seahkarin, iedtjeles kampanjem gïelem skreejrehtidh dorjeme.
Vuos lei doarru oidnosii buktin dihtii giela (omd. kymrigielalaš báikenamaid oažžuma dihtii geaidnogalbbaide ja kárttaide), dasto vuoigatvuođa dihtii geavahit giela servodaga buot surggiin.	voestes lij gæmhpoe gïelem vååjnesasse bïejedh (vuesiehtimmien gaavhtan kymrijen sijjienommh geajnoeskiltine jïh kaarhtine), dan mænngan reaktide gïelem utnedh gaajkine siebredahkesuerkine.
Maiddái mediagiellage lea leamaš doarruma guovddážis, omd. lea ásahuvvon sierra kymrigielalaš TV-kanála.	Medijen gïele lij aaj gæmhpoedajve, vuesiehtimmien gaavhtan lea jïjtse kymrijegïeleldh Tvkanalem tseegkeme.
Dát visot lea leamaš hirbmat dehálaš buoridan dihtii unnitlohkogiela árvvu ja dainna lágiin bissehit ruovttuid giellamolsuma kymrigielas eaŋgalasgillii.	gaajhkh lin vihkeles unnebelåhkoegïelen statusem bijjenidh jïh aaj gïelemålsomem kymrijste eenglaanten gïelese gåetide dåastoehtidh.
Muhto stuorámus doarru lea leamaš skuvllas.	Mohte dïhte stoerre gæmhpoe lij skuvlesne.
Kymrigiella lea odne buohkaid geatnegas fága guđet vázzet vuođđoskuvlla Walesas.	Kymrijeggïele lea daenbiejjien obligatorijen faage gaajhkide maadthskuvlesne Walesinie.
Daidda oahppiide guđet eai hála kymrigiela ruovttuin, lea vejolaš válljet máŋggalágan giellalávgoskuvllaid, main kymrigiella lea oahpahusgiella muhtun fágain dahje buot fágain.	23 gïelelaavkomeskuvlem veeljedh, gusnie kymrijegïele lea ööhpehtimmiegïele naan, jallh gaajhkh, faagine.
Dat ollu resurssat mat leat geavahuvvon kymrigillii Walesas, leat buktán bohtosiid.	Dah stoerre vierhtieh mah kymrijegïelem Walesinie provhkeme, destie buerebe sjïdti.
Jos mii atnit álbmotlohkamiid gáldun, de mii oaidnit ahte kymrigielalaččaid lohku dál vuosttamuš geardde čuođi jagis lea lassánišgoahtán.	Jis almetjiryökneme gaaltijinie åtna, dellie vuajna taalem kymrijeutnijh lea voestes aejkien tjuetie jaepesne aalkeme jienedidh.
Jagi 2001 álbmotlohkamis álbmogis 21 % dieđihedje iežaset kymrigielalažžan.	Almetjiryöknemisnie jaepien 2001 lij 21 pst. mah jeehtin dah kymrijegïelem maehtieh.
Giela boahtteáigái lea erenoamáš dehálaš ahte nuorain stuorát proseantaoassi go gaskaleamos buolvvas máhttet hállat kymrigiela.	Jis gïelen båetije biejjiej vuajna lea joekoen vihkeles dej noerij gaskem lea prosentenvuekesne jeenjebe goh gaskegenerasjovnisnie gieh maehtieh kymrijegïelem soptsestidh.
Dán ovdáneami lei vejolaš oaidnit jo jagi 1991 álbmotlohkamis.	Dïhte lij eevtiedimmie maam meehti vuejnedh joe almetjiryökneminie jaepien 1991.
Kymrigiela ovdáneami Walesas ii leat vejolaš eará láhkai čilget go árjjalaš ealáskahttinbarggu ja diđolaš almmolaš giellaplánema boađusin.	Kymrijegïelen tjijreme Walesinie ij maehtieh jeatjah vuekesne buerkiestidh goh dïhte iedtjeles skreejrehtimmiebarkoste båata jïh voerkes byjjes gïelerååresjeminie.
Vásáhusaid geavaheapmi ođđa dillái	Boelveste boelvese vierhtieh
Áitojuvvon gielaid ovdamearkan namahuvvui iragiella, ruonáeatnangiella, báskalašgiella, katalánagiella, maorigiella, hawaii-giella, skotlándda geallagiella ja kymrigiella.	goh vuesiehtimmeh aejhteme gïelh lea daesnie neebnesovveme irskengïele, kruanalaantengïele, baskijengïele, katalnijengïele, maōri, hawaii, skotskgælijengïele jïh kymrijengïele.
Buot dáin giellaservodagain čađahit árjjalaš ealáskahttinbargguid.	gaajhkine gïelesiebredahkine lea iedtjeles skreejrehtimmiebarkoem dorjeme.
Gielladilit leat sierraláganat, iige leat vejolaš mekánalaččat geavahit vásáhusaid sámeguovlluin.	ovmessie tsiehkieh, jïh ij oktegh dååjrehtsistie maehtieh saemiengïelese mekanijhken vuekesne darjodh.
Muhto buot dáid giellaservodagaid oktasaš dovdomearka orru leamen dat, ahte ealáskahttinbarggus leat deattuhan giela mánáidgárddiin ja skuvllain.	Mohte ektine gaajhkide dejtie gïelesiebredahkide lea skreejrehtimmiebarkosne gïelem maanajgïertine jïh skuvline vihkeles utnin.
Giellabeassemánáidgárddit ja giellalávgoskuvllat leat dehálaččat.	gïelebiesiemaanajgïerth jïh gïelelaavkomeskuvlh leah jarnges.
Giela oidnosii buktin ja dan árvvu buorideapmi galget sihkkarastit ahte vánhemat ain oahpahit iežaset unnitlohkogiela mánáidasaset.	vååjnesasse jïh statusem lutnjedh galka tjïrkedh eejhtegh jåerhkedh unnebelåhkoengïelem maanide vedtedh.
Mánáidgárddit ja skuvllat galget dalle oahpahit mánáide giela go vánhemat eai nákce dan dahkat vaikko vel sii háliidivčče.	Maanajgïerth jïh skuvlh gelkieh gïelem vedtedh gosse eejhtegh dam sijhtieh, mohte eah maehtieh.
Árvaluvvon ođđa láhka nationála unnitloguid ja unnitlohkogielaid birra Ruoŧas	Uvtelasse orre laake nasjovnellen unnebelåhkoej jïh onnelåhkoej gïelij bïjre Sveerjesne
Ruoŧŧilaš ráđđehus lea ođđajagemánu 29. b. 2009 geigen Láhkaráđđái ođđa árvaluvvon lága nationála unnitloguid ja unnitlohkogielaid birra.	Sveerjen reerenasse tsiengelen 29.-n biejjien 2009 orre uvtelassem laake nasjovnellen onnelåhkoej jïh onnelåhkoegïelij bïjre Laakeraaran vedti.
Árvalusas leat čuovvovaš váldooasit sámegiela hárrái:	Uvtelassen sisvege leah dah åejvietsiehkieh saemie gïelen bïjre:
Sámegiela, meänkieli ja suomagiela hálddašanguovlu galgá viiddiduvvot.	saemien gïelen, meänkieli jïh såevmien gïelen reeremedajve galka vijriedidh.
Sámegiela hálddašanguovlu viiddiduvvo 13 suohkaniin – mat leat Árvesjávri, Berg, Härjedalen, Likšu, Málát, Suorsa, Storuman, Strömsund, Upmi, Vualčir, Åre, Älvdalen ja Östersund.	saemien gïelen reeremedajve 13 tjïeltide vijrede – Arvidsjaur, Berg, härjeldalen, Lycksele, Malå, sorsele, storuman, strömsund, Umeå, vilhelmina, Åre, Älvdalen jïh Östersund.
Ovdalis gullet Árjjatluovvi, Jiellevárri, Johkamohkki ja Giron hálddašanguvlui.	Aarebistie lin Arjegplog, gällivare, Jokkmokk jïh Kiruna reeremedajvesne.
Láhkaárvalusas leat njuolggadusat suomagiela, meänkieli ja sámegiela geavahanvuoigatvuođa birra, go olbmos lea eiseválddiiguin ja duopmostuoluiguin dahkamuš.	Laakeuvtelassen sisvege njoelkedassh reaktide såevmiengïelem, meänkieliem jïh saemiengïelem utnedh reereminie jïh dåapmestovline.
Dasto leat láhkaárvalusas mearrádusat suomagiela, meänkieli ja sámegiela birra mánáidgárddiin ja boarrásiidfuolas.	Aaj laakenuvtelassen sisvege nænnoestimmieh såevmien gïelen, meänkielien jïh saemiengïelen bïjre maanajgïertine jïh voeresehåksojne.
Mánáidgárddiid dáfus gielddat galget fállat vánhenolbmuide guđet sihtet dan, dakkár mánáidgárdái saji mas olles doaibma dahje oasit doaimmas čađahuvvojit jogo suomagillii, meängillii dahje sámegillii.	gosse maanajgïerth dæjpa tjïelte galka faaledh åelide mejtie gihtjedh sijjiem maanajgïertesne gusnie abpe jallh bielieh darjoemistie lea såevmiengïelesne, meänkielesne jallh saemiengïelesne.
Boarrásiidfuola hárrái árvaluvvo nuppástus sosiálabálvalusláhkii, mas daddjo ahte suohkan galgá bargat dan badjelii ahte leat bargit geain lea suomagiela, meängiela dahje sámegiela máhttu, go dasa lea dárbu boares olbmuid fuolas.	gosse voeresehåksoeh dæjpa uvtese jeatjahdehtemem sosijaldïenesjelaakesne man sisvege tjïelte galka barkedh barkijh gååvnesieh gieh maehtieh såevmiengïelem, meänkieliem jallh saemiengïelem gusnie daerpies gosse voeresh hoksedh.
Geaidnolágádus oažžu bargun eambbo galbet unnitlohkogielalaš báikenamaid.	geajnoevierhke åådtje barkoem jienedidh sov barkoem onnelåhkoejgïeleldh sijjienommh vuesiehtidh.
Stáhtalaš ja gielddalaš eiseválddit ávžžuhuvvojit gáhttet unnitlohkogielalaš báikenamaid ja buktit unnitlohkogielaid oidnosii geaidnogalbbain ja eará mearkkain.	staaten jïh tjïeltij reeremh haestesåvva onnelåhkoegïeleldh sijjienommh vaarjelidh jïh unnebelåhkoegïelide vååjnesasse mïerhkemen jïh skiltemen tjïrrh.
Suomagiela, meänkieli ja sámegiela hálddašanguovllu viiddideapmái biddjojuvvojit 50 milj. ruvnnu, mat mannet stáhtadoarjjan áššáigullevaš gielddaide.	Reeremedajven vijredæmman såevmiengïelem, meänkieliem jïh saemiengïelem 50 milljovnh kråvnah dejtie tjïeltide staatedåarjominie åadtjoeh.
Guokte sámi giellaguovddáža ásahuvvojit oarjilsámi guvlui, namalassii Luvlieluspái ja Deardnái.	göökte saemien gïelejarngh tseegkesuvvieh åarjelsaemien dajvesne, Luvlieluspesne jïh Dearnesne.
Ruoŧa sámediggi lea ráđđehusa gohččosa mielde ráhkadan jagi 2008 giellagiehtagirjji gielddaid ja eiseválddiid várás: www.samediggi.se/4009 Giellagiehtagirjji ulbmil lea oidnosii buktit sámegiela ja buoridit bargiid sámegiela máhtu, muhto maiddái oaččuhit álbmoga eambbo geavahit sámegiela go sis lea dahkamuš eiseválddiiguin.	saemiedigkie sveerjesne åadtjoeji barkoem reeremasseste gïelegïetegærjam jaepien 2008 tjïeltide jïh reeremidie tjaaleme www.samediggi.se/4009.
Giellagiehtagirjjis leat čielga árvalusat dasa, makkár vuogi mielde sámegiela bargu galgá doaimmahuvvot gielddas, ja giellaprográmmaide ja doaibmaplánaide mállet.	Ulmie gïelegïetegærjine lea saemien gïelem vååjnesasse jïh saemiengïelemaahtoem barkijidie jienedidh, jïh aaj åålmegen saemiengïeleåtnoem jienedidh gosse reeremidie gaskesadta.
Dasto lea das vel formulára gielladili kártema várás.	gïelegïetegærjesne stinkes uvtelassh guktie maahta saemiengïelem tjïelten daltesisnie barkedh, haemieh gïeleprogrammidie jïh gïeteldssoejkesjh.
MOATTI BUOLVVA ÁIGGI leat čuđiid mielde gielat jávkan.	24 Ulmieh, haestemh, guhkiesmïeresne strategijh jïh råajvarimmieh
Ulbmilat, hástalusat, guhkesáigásaš strategiijat ja doaibmabijut	LïeReDh:
Nannet oahpahusa davvi-, julev- ja oarjilsámegielas ja - gillii buot dásiin	Ööhpehtimmiem tjïrkedh noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelesne
Bearaš lea deháleamos joret mas bidjat vuođu mánáid gielalaš ovdáneapmái.	Fuelhkie lea vihkeles arena våaromem biejedh maanan gïeleldh ïevtiedämman.
Ollu sámi mánát ožžot álggu rájis jo sámegiela eatnigiellan – ollu sámi mánát maid ožžot guokte eatnigiela, sámegiela ja ovtta eará giela, dávjjimusat dárogiela.	Jeenjh saemien maanah åadtjoeh aalkuvistie saemiengïelem ietniengïeline – jeenjh saemien maanah aaj åadtjoeh göökte ietniengïelh, saemiengïele jïh gïele mij ij leah saemiengïele, daamtemes daaroengïele.
Muhtun vánhemat eai dattetge hálddaš sámegiela eaige dan geažil sáhte oahpahit mánáidasaset sámegiela eatnigiellan.	Naan eejhtegh eah saemesth jïh dan åvteste eah maehtieh maanide saemiestidh saemiengïelem ietniengïeline.
Sámegielaid ealáskahttinbarggus lea dat giellabargu maid mánáidgárddit ja skuvllat dahket, erenoamáš dehálaš, gč. kapihttala Makkár vásáhusat leat giellaealáskahttimis eará riikkain.	saemiej gïeleskreejremisnie lea gïelebarkoe mij maanajgïertine jïh skuvline joekoen vihkeles v. d. kapihtele gusnie jeatjaj laantij gïeleskreejremem dååjrehtallin.
Giellabeassemánáidgárddit ja giellalávgoskuvllat leat dehálaččat.	gïelebiesiemaanajgïerth jïh gïelelaavkoemeskuvlh leah jarnges.
Mánáidgárddiin ja skuvllain lea dehálaš bargun oahpahit sámegiela mánáide dain dáhpáhusain main vánhemat ieža eai máhte sámegiela, muhto háliidit ahte sin mánát galget šaddat sámegielalažžan.	Maanajgiertij jïh skuvlij lea vihkeles laavenjasse gïelem maanide vedtedh gosse eejhtegh sïjhtieh maanah saemiestidh, mohte eah maehtieh saemiestidh.
Mánáidgárdi lea dehálaš go mánát galget oahppat sámegiela buori ovttasdoaibmangiellan.	Maanajgïerte lea vihkeles maanah gelkieh maehtedh buerie saemien ektiebarkoegïelem evtiedidh.
Dain guovlluin main sámegiella ii leat olbmuid ovttastallangiella, lea erenoamáš dehálaš bidjat vuođu máná sámegielalaš ovdáneapmái jo mánáidgárddis.	Dajvesne gusnie ij saemiengïele leah ektiebarkoegïele lea joekoen vihkeles våaromem biejedh maanaj saemiengïeleldh evtidæmman maanajgïertesne.
Danne lea dehálaš ahte dilálašvuođat láhččojuvvojit nu, ahte lea vejolaš buoridit sámi mánáidgárdefálaldagaid ja mánáidgárddiid sisdoalu davvisámi, julevsámi ja oarjilsámi guovlluin ja maiddái stuoribuš gávpogiinge.	Dan gaavhtan vihkeles våaromem biejedh guktie faalaldahkem saemien maanajgïerth tjïrkedh jïh aaj kvalitete maanajgïertesne noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelij dajvine jïh dovne stuerebe staarine.
Go mánát skuvlaáiggi miehtá ožžot oahpahusa sámegielas ja sámegillii, de dat buorida sin sámegiela máhtu, ja dat válmmašta sin searvat sámi servodahkii dievasgielalažžan.	Ööhpehtimmie saemiengïelesne abpe skuvletïjjen tjïrrh saemien maanaj maahtoem saemien gïelesne evtiede jïh dejtie ryöjrehtidh saemien sïebredahkesne meatan årrodh goh elliesvierhties gïeleutnijh.
Ulbmil lea sihkkarastit fálaldaga oažžut sámegiela vuođđooahpahusa sidjiide geain lea vuoigatvuohta dasa sihke davvisámi, julevsámi ja oarjilsámi guovlluin.	Ulmie lea faalaldahkem tjïrkedh maadthööhpehtimmie saemien gïelesne gaajhkide giej leah reakta dovne noerhte-, julev-, jïh åarjelsaemiengïelesne.
Oahpahusa vuođus galget leat buorit válljodatárvvoštallamat.	Ööhpehtimmie galka buerie kvalitetevierhtiemminie bigkedh.
Buorit sámi oahpponeavvut mearkkašit ollu dán oktavuođas.	Buerie saemien learoevierhtieh lea vihkeles dan mïeresne.
Jáhkku lea ahte oahpahusa válljodat ja buorre diehtojuohkin sámegiela oahpahusfálaldagaid birra, váikkuhit dasa man olut válljejit sámegiela skuvlaáiggi miehtá.	Kvalitete ööhpehtimmesne jïh buerie bïevnesh saemienööhpehtimmien faalaldahkij bïjre aervede lea buerie tsevtseme mestie man gellieh gieh saemiengïelem veeljedh ellies skuvletïjjesne.
Nu orru leamen, ahte viehka ollu sámi oahppit heitet oahpahallamis sámegiela go heitet mánáidgárddis ja álget skuvlii, go guđđet mánáidskuvlla ja álget nuoraidskuvlii, ja go guđđet vuođđoskuvlla ja álget joatkkaskuvlii.	vååjnoes goh relatijven jeenjh saemien learohkh gaarvanieh maanajgïerten jïh skuvlen gaskem, maanadaltesen jïh noeredaltesen, jïh maadthskuvlen jïh jåerhkeskuvlen gaskem. Reektehtimmie ektiebarkoeprosjektistie Nöörjen maanaj-ierieguedtije
Jagi 2008 mannosaš raporta mii lea Norgga mánáidáitara, Ruoŧa mánáidáitara ja Suoma mánáidáitara ovttasbargoprošeavttas, man namma lea Sámi mánáid ja nuoraid vuoigatvuohta mieldeváikkuhussii ja dadjamuššii, čájeha ahte sihke oahpponeavvodilli, oahpaheaddjidilli ja skuvlajođihangotti miellaguottut leat dehálaš váikkuheaddji bealit mat sáhttet čilget manne nu ollu oahppit heitet oahpahallamis sámegiela.	25 jïh sveerjen jïh såevmien maanaj-ierieguedtijh gaskem Reakta laavenjjassese jïh govleldehtemasse saemiej maanide jïh noeride jaepeste 2008, vuesehte dovne learoevierhtiehtsiehkie, lohkehtæjjine jïh skuvleåvtohken vuajnoe leah vihkeles faktovrh mestie maahta bïhkedidh man gaavhtan dan jeenjh ööhpehtimmeste gaarvanieh.
Vai nanusmuvvá vuođđu oaččuhit olbmuid válljet dakkár fidnooahpu mas sámegielalaš máhttu dárbbašuvvo, de lea dehálaš ahte oahppiin leat sámegielas buorit oahpahallanfálaldagat skuvlaáiggi miehtá.	våaromem tjïrkedh skreejrehtimmiem ööhpehtæmman barkojde gusnie saemiengïeleldh maahtoem daarpesjieh, lea vihkeles learohkij buerie faalaldahkh saemienööhpehtimmiem ellies skuvletïjjen tjïrrh.
Go dilálašvuođat láhččojuvvojit nu, ahte mánáid vánhemat ja earátge guđet leat mánáid birra, ožžot vejolašvuođa oahppat sámegiela seammás go mánát ieža oahpahallet sámegiela mánáidgárddis ja skuvllas, de mánná sáhttá oažžut doarjaga iežas giellaoahpahallamii.	gosse sjiehtesje guktie eejhtegh jïh jeatjah maanan bïjre åadtjoeh nuepiem saemiengïelem lïeredh seammasienten goh maanah saemiengïelem lierieh maanajgïertesne jïh skuvlesne, maahta maanam dan gïeleööhpehtimmesne dåarjodh.
Go báikegottiin ja gávpogiin leat dakkár deaivvadanbáikkit main lea lunddolaš sámástit, det datge váikkuhit dasa ahte sámegiella sáhttá šaddat lunddolaš servvoštallangiellan.	gaavnemesijjieh byjressïebredahkine jïh staarine gusnie iemeles saemiestidh aaj sjyöhtehkevoete juktie saemiengïele iemeles ektiebarkoegïelem sjædta.
Dehálaš lea oaččuhit olbmuid váldit alit oahpu davvisámegielas, julevsámegielas ja oarjilsámegielas, ja earáge oahpuid main lea dárbu máhttit sámegiela, vai huksejuvvo sámegielas diehtovuođđu servodahkii, ja vai bargoaddit fidnejit bargiid geain lea buorre sámegiela máhttu.	skreejrehtimmie jillebe ööhpehtæmman noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelesne jïh jeatjah ööhpehtæmman gusnie daerpies saemiengïelen maahtoe, lea vihkeles ihke maahtoevåaromem bigkedh saemiengïelesne siebredahkesne jïh juktie barkoevedtijh edtjieh maehtedh saemiegïeleldh barkijh skreejrehtidh giej lea hijven saemiengïelen maahtoe.
Nuorat berrejit diehtojuohkimiin ja dieđuiguin mat leat sidjiide addojuvvon sámegiela oahpahallanvejolašvuođaid birra, movttiiduvvat válljet sámegiela oahpu.	Dah noerh byöroeh bïevnesinie jïh maahtojne dah nuepieh maam saemiengïelen ööhpehtimmie vadta, skreejrehte guktie ööhpehtimmiem saemien gïelesne veeljedh.
Dasto lea dehálaš ahte leat buorit ja ovddalgihtii árvidahtti fálaldagat oahppiide, guđet vejolaččat háliidit váldit alit oahpu davvisámegielas, julevsámegielas ja oarjilsámegielas.	vijresåbpoe vihkeles hijven jïh bueriesoejkesjamme faalaldahkh jïllebe ööhpehtæmman noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelesne.
Sámelaga § 3-8 nanne ahte juohkehaččas lea vuoigatvuohta beassat oahpahallat sámegiela.	saemielaaken § 3-8 jeahta gaajhkij lea reakta saemiengïelen ööhpehtæmman.
Áigumuš lea addit buohkaide guđet dan háliidit, oáhpahusa sámegielas – jogo davvisámegielas, julevsámegielas dahje oarjilsámegielas.	Ulmie lea, maahta gaajhkide faaledh dejtie gieh saemiengïelen ööhpehtimmiem sijhtieh – noerhtesaemiengïele, julevsaemiengïele jïh jallh åarjelsaemiengïele.
Čuovvovaš čuoggát galget láidestit joatkevaš bargguid dán suorggis:	Daate edtja vuesiehtidh dan båetije evtiedimmie daennie suerkesne
• Lágidit nu, ahte eanet mánát ožžot sámegielalaš mánáidgárdefálaldagaid	• Öörnedh guktie jeenjebh maanah åadtjoeh saemien maanajgïertefaalaldahkem
• Lágidit nu, ahte mánáidgárddis mánát árrat movttiidahttojuvvojit geavahit sámegiela	• Öörnedh guktie aareh gïeleskreejreme maanajgïerten tjïrrh
• Lágidit nu, ahte buot oahppit guđet dan háliidit, besset oahppat sámegiela	• Öörnedh guktie gaajhkh learohkh gieh dam sijhtieh åadtjoeh saemiengïelen ööhpehtimmiem
• Lágidit nu, ahte oahpahusas lea vejolaš dahkat erenoamáš áššiid julevsámegiela ja oarjilsámegiela oahpaheamis.	• Öörnedh guktie joekoen barkoe julevsaemiengïelen jïh åarjelsaemiengïelen ööhpehtimmiem darjodh
• Lágidit nu, ahte leat buorit rápmaeavttut sámegiela oahpahallamii	• Öörnedh hijven rammatsiehkieh saemienööhpehtimmesne
• Lágidit nu, ahte oahpahus sámegielas ja sámegillii lea buorre	• Öörnedh hijven kvalitetem saemien ööhpehtimmesne
• Movttiidahttit oahppiid joatkit sámegielain nuoraidskuvllas ja joatkkaskuvllas	• Learohkidie skreejrehte juktie saemien noeredaltesinie jïh jåerhkeskuvlesne jåerhkedh
• Lágidit nu, ahte eanet ja buoret oahpponeavvut leat oahpahusas sámegielas ja sámegillii	• Learoevierhtieh saemien ööhpehtimmesne tjïrkedh
• Lágidit nu, ahte eanet sámegielalaččat sáhttet váldit ovdaskuvlaoahpaheaddji oahpu ja oahpaheaddji oahpu	• Öörnedh guktie jeenjebh saemiengïeleldh aarhskuvle- jïh lohkehtæjjah ööhpehtidh
• Lágidit nu, ahte mánáidgárddiid ja skuvllaid oahpaheaddjit ožžot lasseoahpu ja joatkkaoahpu sámegielas	• Öörnedh guktie mænngan- jïh vijrebeööhpehtimmie saemiengïelesne lohkehtæjjide aarskuvlesne jïh skuvlesne
• Lágidit nu, ahte mánáide, nuoraide ja rávesolbmuide lea álki oažžut fálaldagaid oahppat sámegiela	• Öörnedh guktie aelhkies faalaldahkem gaavnedh saemiengïeleööhpehtimmie maanide, noeride jïh geervide
• Buoridit rávesolbmuide fálaldagaid oahppat davvisámegiela, julevsámegieal ja oarjilsámegiela	• Geerveööhpehtimmiefaalaldahkem tjïrkedh noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelesne
• Lágidit nu, ahte bearrašatge sáhttet oahpahallat davvisámegiela, julevsámegiela ja oarjilsámegiela.	• Nuepieh fuelhkiedåeriedimmesne tjïrkedh ööhpehtimmesne noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelesne
Sámi mánáidgárdefálaldagat	saemie maanajgïertefaalaldahke
Gielddaid geatnegasvuohta sihkkarastit sámi mánáide dakkár mánáidgárdefálaldaga mainna sin giella ja sin kultuvra nanusmuvvá, boahtá čielgasit ovdan mánáidgárdelága paragráfas 8: “ Gieldda ovddasvástádus lea atnit fuola das, ahte sámi guovlluin sámi mánáid vástesaš mánáidgárdefálaldaga vuođus leat sámi giella ja kultuvra.	Tjïeltij dïedte saemien maanaj maanajgïertefaalaldahkem tjïrkedh gusnie dej gïele jïh kultuvre nænnoestidh, lea presisereme maanajgïertelaakesne § 8: ” Tjïelten dïedte lea saemien maanide maanajgïertefaalaldahkem saemien dajvesne saemien gïeline jïh kultuvrinie årrodh.
Eará gielddain galget dilálašvuođat láhččojuvvot nu, ahte sámi mánát sáhttet sihkkarastit ja ovddidit iežaset giela ja kultuvrra. ”	Dejnie jeatjah tjïeltine edtjieh dah tsiehkieh ryöjrehtidh juktie saemien maanah maehtieh dej gïelem jïh kultuvrem tjïrkedh jïh evtiedidh. ”
Mánáidgárdelága § 2 deattuha ahte mánáidgárdi galgá vuhtii váldit sámi mánáid giela ja kultuvrra: “ Sámi mánáidgárddiide lea dakkár eaktu, ahte dain galget leat bargit guđet dovdet sámi giela ja kultuvrra. ”	Maanajgïertelaaken § 2 vuesehte maanajgïerte edtja saemien maanaj gïelem jïh kultuvrem krööhkestidh: ” saemien maanajgïertesne voestegh tjoevere barkijh årrodh gieh saemien gïelem jïh kultuvrem demtieh.
Odne leat iešguđetlágan sámi mánáidgárddit.	Daenbiejjien ovmessie saemien maanajgïerth gååvnesieh.
Máŋga mánáidgárddi geavahit sámegiela beaivválaš giellan.	Jeenjh maanajgïerth utnieh saemiengïelem aarkbeajjetjengïeline.
Eará mánáidgárddiin leat sihke sámegiella ja dárogiella gulahallangielat, ja nuppiin fas dušše dárogiella.	Jeatjaj leah dovne saemiengïele jïh daaroengïele goh åtnoegïele jïh naan ajve daaroegïele.
Máŋgga dáža mánáidgárddis leat sierranas sámi ossodagat.	Jeenjh daaroen maanajgïertij lea jïjtsh saemien goevtesh.
Bearašmánáidgárdditge leat, main lea sámi ossodat / ruoktu.	Aaj fuelhkiemaanajgïertij lea saemiengoevtese / gåetie.
Dat, go ovttat mánáidgárddi mánáin lea erohus sámegiellamáhtus, lea stuorra hástalus go áigumuš lea nannet sámegiela.	26 maahtoe lea ovmessie daltesienie seamma maanajgïertesne lea haesteme barkosne saemiengïelem nænnoestidh.
Mánáidgárddi sisdoalu ja doaimmaid rápmaplána cealká ahte “ (..)	Rammasoejkesje maanajgïerten sisvege jïh barkoe jeahta ” (..)
sámi mánát dárbbašit doarjuma vai nagadit seailluhit ja ovddidit gielaset ja kultuvrraset beroškeahttá das gos sii orrot riikkas. ”	saemien maanah daarpesjieh dåarjoem dej gïelem jïh kultuvrem gorredidh jïh evtiedidh seamma gusnie laantesne dah årroeminie. ”
Sámediggi juolluda ruđaid Máhttodepartemeant- ta bušeahtas doarjjan sámi mánáidgárddiide, pedagogalaš ávdnasiid ráhkadeapmái, giellaoahpahussii ja diehtojuohkin-, ovddidan- ja rávvendoaimmaide mat leat sámi mánáidgárddiin ja mánáidgárddiin main leat sámi mánát.	saemiedigkie dåarjoeh vadta Maahtoedepartementen budsjetteste dåarjojde saemien maanajgïertide, pedagogijhken learoevierhtide, gïeleööhpehtimmide jïh bïevnesh-, evtiedimie- jïh bïhkedimmiebarkojde saemien maanajgïertine jïh maanajgïertine saemien maanajgujmie.
Sámediggi bargá ovttasráđiid fylkkamánniiguin mánáidgárdesuorggis.	saemiedigkie ektine fylhkemaennijgujmie barka maanajgïertesuerkesne.
Sámediggi lea ráhkadan strategalaš plána sámi mánáidgárddiid várás áigodahkii 2008-2011.	saemiedigkie lea strategijen soejkesjem saemien maanajgïertide 2008-2011 dorjeme.
Sámedikki ulbmil lea oaččuhit sámi mánáidgárddiide dakkár jođiheami, mas sámi giella ja kultuvra leat guovddážis.	saemiedigkien ulmie lea saemien maanajgïerth åvtese buektedh gusnie saemien gïelen jïh kultuvren evtiedimmiem jarngesne årrodh.
Sámediggi danne áigu dán plánaáigodaga vuoruhit sámegiela, mánáid vuoigatvuođaid, guđege oasálaččaid ovttasbarggu, máhttobuorideami ja fierpmádathuksema, pedagogalaš ávdnasiid, rekruhttema ja diehtojuohkima ja rávvema.	saemiedigkie sæjhta dan gaavhtan dan soejkesjeboelhkesne barkoe uvtemesth biejesåvva saemien gïelem tjïrkedh, maanaj reaktajgujmie, ektiebarkojne ovmessie gieh meatan, maahtoelutnjeminie jïh viermietseegkeminie, pedagogijhken viehkievierhtine, skreejrehtimminie, dotkeminie jïh bïevnesimmine jïh bïhkedimminie.
Sámediggi áigu dán áigodaga árvvoštallat sámi mánáidgárddiid doarjagiid.	saemiedigkie sæjhta daam boelhkem vuartasjimmiem darjodh dåårjoste saemien maanajgïertide.
Fylkkamánni bidjá johtui mánáidgárdepolitihka stáhtalaš doarjagiid hálddašemiinis, mánáidgárdelága geatnegasvuođaiguin ja gielddaid rávvemiin.	Fylhkemaennie maanajgïertepolitihkem aatskede staaten dåarjoeh reeredh, laavenjassh maanajgïertelaaken mietie jïh tjïeltide bïhkedidh.
Fylkkamánni oktii heiveha ja bidjá johtui ovddidanbargguid gielddain ja mánáidgárddiin, ja lágida ovttasráđiid Sámedikkiin sámi mánáidgárdekonferánssaid.	Fylhkemaennie evtiedimmiebarkoem tjïeltine jïh maanajgïertine ektiedidh jïh eevtjedh jïh saemiedigkie ektine barkedh saemien maanajgïertekonferaansh öörnedh.
Fylkkamánni juohká dieđuid vuoigatvuođaid ja fálaldagaid birra, ee. daid mánáidgárdefálaldagaid birra mat leat sámi mánáid várás.	Fylhkemaennie reaktide jïh faalaldahkide bïevnese, g. j. maanajgïertefaalaldahke saemienmaanide.
Máhttodepartemeanttas lea bajimuš ovddasástádus mánáidgárdesuorggis válljodaga buorideamis, ja dan stivremis ja ruhtadeamis.	Maahtoedepartemenen lea bijjemes dïedte kvalitetem evtiedidh jïh maanajgïertesektovren ståvroem jïh finasieremem.
Departemeanta juolluda ruđaid Sámediggái kapihttalis 231, poasttas 50.	Departemente saemiedægkan vierhtieh vadta kap. 231, påaste 50.
Departemeanta bargá ovttas Sámedikkiin daid ráđđehusa doaibmabijuid čuovvoleamis mat leat ráđđehusa strategiijain mat galget buoridit máhtu ja rekruhttema mánáidgárdesuorgái.	Departemente saemiedigkien ektesne barka råajvarimmidie reerenassen strategijh maahtoe-evtiedimmiem jïh skreejrehtimmiem maanajgïertesuerkesne darjedh.
Doaibmabidju 1.	Råajvarimmie 1.
Diehtojuohkin mánáidgárdefálaldagaid ásaheami birra sámi mánáid várás	Bïevnesh maanajgïertefaala-ldahkem saemien maanide
Diehtojuohkin vuoigatvuođaid ja fálaldagaid birra sámi mánáid várás: Buoret dieđut berrejit addojuvvot daid mánáidgárdefálaldagaid birra mat leat sámi mánáid várás, sihke daid mánáid várás guđet leat sámi mánáidgárddiin, ja daid várás guđet leat dáža mánáidgárddiin.	Reaktah jïh faalaldahkh saemien maanide bïevnese: Byöroe buerebe bïevnesh maanajgïertefaalaldahkh saemien maanide vadtasovvedh, dovne maanide saemien maanajgïertesne jïh aaj saemien maanide nöörjen maanajgïertesne.
Máhttodepartemeanta galgá ovttasráđiid Sámedikkiin juohkit dieđuid vánhemiidda, gielddaide ja mánáidgárdeeaiggádiidda sámi mánáid vuoigatvuođaid birra, ja dange birra makkár fálaldagat ja doarjjaortnegat leat odne.	Maahtoedepartemente edtja saemiendigkien ektesne barkedh eejhtegidie, tjïeltide jïh maanajgïerteaajhteridie bïevnese saemien maanaj reaktajgujmie jïh magkerh faalaldahkh jïh dåarjoeöörnegh mah gååvnesieh.
Diehtojuohkin gielddaide: Sámediggi áigu ráhkadit láidestusgihppaga sámi mánáidgárddiid vástesaš sierra doarjagiid birra, ja das galget maid leat dieđut das makkár doarjagat leat dárogielalaš mánáide guđet leat sámi mánáidgárddiin.	27 gaajhkide tjïeltide bïevnese: saemiedigkie sæjhta bïhkedimmiem darjodh joekoen dåarjoem saemien maanajgïertide, jïh dan sïjse bïevnesh faalaldahkine nöörjen maanide saemien maanajgïertesne.
Departemeanta galgá juohkit gihppaga.	Departemente galka bïhkedimmiem distribueredh.
Departemeanttas, fylkkamánniin ja Sámedikkis lea oktasaš ovddasvástádus ávžžuhit gielddaid ja mánáidgárdeeaiggádiid ásahit mánáidgárdefálaldagaid sámi mánáide.	Departementen, fylhkemaenniej jïh saemiedigkien ektiedïedte tjïeltide jïh maanajgïerteaajhteridie haestedh maanajgïertefaalaldahkem saemien maanide tseegkedh.
Doaibmabidju 2.	Råajvarimmie 2.
Máhttobuorideapmi mii čalmmustahttá giela	Maahtoe- evtiedimmie gïelem vuartesje
Stuorra hástalus lea gávdnat sámegielalaš mánáidgárdebargiid.	stoerre haesteme saemiengïeleldh maanajgïertebarkijh skreejrehtidh.
Máhttodepartemeanta lea ráhkadan sierra Strategiija mo gávdnat ovdaskuvlaoahpaheaddjiid mánáidgárdái 2007-2011, mas leat jahkásaš doaibmabidjoplánat.	Maahtoedepartemente lea jïjtse Strategije aarhskuvlelohketæjjah maanajgeartan skreejrehte 2007-2011, råajvarimmiesoejkesjh fïerhten jaepien.
Strategiijas deattuhuvvo ahte “ mánáidgárddiin main leat sámi mánát, dárbbašuvvojit bargit geain lea sámegielalaš máhttu ”.	strategijesne sïevede ” maanajgïertine saemien maanajgujmie lea daerpies barkijh gieh saemiestieh ”. Aaj St. biev.
Maiddái St. dieđáhus nr. 23 (2007-2008) Giella hukse šaldiid deattuha dárbbašlažžan ahte sámi mánáidgárddiin ja mánáidgárddiin main leat sámi mánát, leat bargit guđet dovdet sámi giela ja kultuvrra.	nr. 23 (2007-2008) Gïelh pruvvieh bigkieh daarpoeh tjiertestidh ihke saemien maanajgïertine jïh maanajgïertine saemien maanajgujmie barkijh gååvnesidh gieh saemiengïelem jïh kultuvrem demtieh.
Máhttodepartemeanta áigu álššaleappot geahččalit gávdnat eanet ovdaskuvlaoahpaheaddjiid mánáidgárddiide, daid mielde maid sámegielalaš ovdaskuvlaoahpaheaddjiid, gč. doaibmabijuid mat leat St. dieđáhusas nr. 23.	Maahtoedepartemente sæjhta barkoem tjïrkedh ihke jeenjebh aarhskuvlelohkehtæjjah maanajgïertide skreejrehtidh, dovne saemiengïeleldh aarhskuvlelohkehtæjjah, v. d. råajvarimmieh st. bïev. nr. 23.
Máhttodepartemeanta lea álggahan sierra máhttostrategiija, ja dan namma lea Máhttu mánáidgárddis – strategiija mo buoridit máhtu mánáidgárdesuorggis 2007-2010.	Maahtoedepartemen lea jïjtse maahtoestrategijem Maahtoe maanajgïertesne – strategije maahtoeevtiedimmiem maanajgïertesuerkesne 2007-2010 aalkeme.
Deattuhuvvon lea ahte “ sámi mánát fertejit oažžut veahki seailluhit gielaset ”.	Lea tjierkedamme samien maanah tjuara dåarjoeh åadtjodh dej gïelem gorredidh.
Máhttodepartemeanta lea ángiruššanáigodahkii 2007-2010 várren ruđaid máhttobuoridandoaibmabijuide.	Maahtoedepartementen vierhtieh maahtoe-tseegkemasse.
Mánáidgárdeeaiggát sáhttá ohcat stáhtalaš máhttobuoridanruđaid gielddaid bokte.	Maanajgïerteaajhterh maehtieh staaten maahtoevierhtieh ohtsedh tjïeltij tjïrrh.
Dehálaš lea ahte gielddat ja bođolaš mánáidgárdeeaiggádat movttiidahttet sámi mánáidgárddiid ja mánáidgárddiid máin leat sámi mánát, ohcat dakkár ruđaid.	vihkeles tjïelth jïh privaten maanajgïerteaajhterh saemien maanajgïertide jïh maanajgïertide saemien maanide skreejrehtidh dejtie vierhtide ohtsedh, joekoen gïelesuerkesne.
Máhttodepartemeanta áigu bidjat ruđaid daid bargiid giellamáhtu buorideapmái, guđet leat sámi mánáidgárddiin ja mánáidgárddiin main leat sámi mánát.	Maahtoedepartemente sæjhta vierhtieh bïejedh eevtiedæmman barkijij gïelemaahtoem saemien maanajgïertesne jïh maanajgïerth saemien maanajgujmie.
Departemeanta áigu ovttasráđiid Sámedikkiin čilget doaibmabijuid dárkileappot.	Departemente sæjhta saemiedigkien ektsne råajvarimmieh tseegkedh.
Vai sámi mánáidgárddit sáhttet addit buori giellaoahpu, de lea eaktu ahte mánáidgárdebargit máhttet sámegiela ja geavahit dan viššalit.	Jis hijven gïeleööhpehtimmiem vedtedh voestegh tjoevere dah barkijh saemien maanajgïertine maehtedh saemiengïelem jïh saemiestidh.
Dehálaš lea ahte mánáidgárdeeaiggát addá bargiidasas vejolašvuođa oahppat sámegiela.	vihkeles maanajgïerteaajhterh dej barkijidie nuepieh vedtieh saemiengïeleldh maahtoem åådtjodh.
Giella lea kulturcaggi ja áibbas guovdilis reaidu sámi árvvuid ja máhtuid seailluheamis.	gïele lea kultuvreguedtije jïh jarnges gosse saemien vierhtieh jïh maahtoem vijrebe guedtedh.
Mánáidgárdeeaiggádat fertejit aktiivvalaččat geahččalit háhkat sámegielalaš bargiid go almmuhit mánáidgárdevirggiid.	Maanajgïerteaajhterh tjuerieh iedtjeles ohtsedh barkijidie gieh saemiestieh gosse barkijh ohtsedh.
Erenoamáš dehálaš lea ahte bargiin leat buorit dieđut ja buorre máhttu sierranas árbevirolaš doaimmaid birra, ja ahte sáhttet oahpahit nuorabuidda sániid ja doahpagiid mat leat lunddolaččat dihtolágan dilálašvuođaide.	Joekoen vihkeles dah barkijh hijven maahtoem utnieh ovmessie tradisjovnen darjomij bïjre jïh maehtieh baakoeh jïh jiehtegh lïerehtidh mah leah iemeles ovmessie tsiehkine.
Jos bargiin lea váillálaš máhttu, de mánáidgárdi berre árvvoštallat geavahit olggobealde máhtolaš olbmuid.	Jis eah barkijh maahtoem utnieh, maanajgïerte byöroe vierhtiedidh jeatjah vierhtieh ålkoelistie veedtjedh.
Dárbu lea maid ahte mánáidgárdi lea diđolaš sámegiela ealáskahttimis, ja ahte das lea čielga ulbmil dasa, mo áigu bargat sámegiela ealáskahttimiin.	Aaj daerpies maanajgïerte våårhkehke jïh dan leah tjïelkes ulmieh guktie gïeleskreejrehtimmine barkedh.
Vuogit mat váldojuvvojit atnui, sorjájit ee. báikkálaš dilálašvuođain ja guovllu gielladilis.	Mah vuekieh utnieh, g. j. byjresken tsiehkieh jïh dajven gïeletsiehkie sinsitniem jearohks.
Dárbu lea ahte mánáidgárddit jeavddalaččat árvvoštallet iežaset vugiid oahpahit sámegiela.	Daerpies maanajgïerth jaabnan dej jïjtsh barkoem saemien gïeleööhpehtimmine vierhtedieh.
Mánáidgárddit berrejit oidnosii buktit sámegiela, sihke iežaset dokumeanttaiguin ja galbbaiguin	Dah maanajgïerth byöroeh saemien gïelem vååjnesasse biejedh, dovne jïjtsh paehperh jïh skilth.
Guovttegielalašvuođas lea sáhka das, ahte olmmoš hálddaša guokte giela seamma bures.	guektiengïelevoete lea gåabpatjahkem gïelem dan hijven fuamahkahta guktie gåarede.
Guovttegielalaš mánáidgárddiin / ossodagain, main lea sihke sámegiella ja dárogiella, bargit fertejit geavahit arvat strategiijaid, vugiid ja vuođđojurdagiid, vai mánáin ovdána guovttegielalašvuođa diđolašvuohta, ja amaset álo garvit sámegiela gulahallangiellan go leat dárogielalaš olmmoš dahje dáro-sámegielalaš olmmoš das.	guektiengïeleldh maanajgïertine / goevtesinie gusnie dovne saemiestidh jïh daaroestidh, barkijh tjuerieh ovmessie strategijh nuhtjedh, vuekieh jïh prinsibph guktie maanaj guektiengïeleldh vuarkoem evtiedidh, guktie eah dah eejnegen daarosth goh gaskesadtemegïele jis dah jeatjah daaroestieh jallh saemie- jïh daaroestieh.
Sámegiela oahpaheami várás sámi mánáidgárddiin ja mánáidgárddiin main leat sámi mánát, lea dárbu bargat ovddidemiin ja ráhkadit ovddidanmálliid.	Daerpies hov leah evtiedimmiebarkoem jïh haemieevtiedimmiem gïeleööhpetimmide saemien
Doaibmabidju 3.	Råajvarimmie 3.
Pedagogalaš ávdnasiid ráhkadeapmi	Pedagogijhken viehkieviertieh eevtiedidh
Dakkár pedagogalaš ávdnasat váilot mat heivešedje sámi mánáide ja mánáidgárddiide, ja mat livčče ávkin mánáidgárddi giellabargui.	vaenie pedagogijhken viehkievierhtieh saemien maanide jïh saemien maanajgïertide sjïehtesjamme gååvnesieh mah maehtieh gïelebarkoem maanajgïertesne dåarjodh.
Mánáidgárddi sisdoalu ja doaimmaid rápmaplána čuovvoleapmin Máhttodepartemeanta lea ráhkadan iešguđetlágan fáddágihppagiid; ja daid gaskkas lea maid fáddágihpa sámi kultuvrra birra mánáidgárddis.	Mestie rammesoejkesje maanajgïerten sisvege jïh laavenjassh båetieh, Maahtoedepartemente lea ovmessie teemagærjetjh dorjeme; dovne teemagærjetje saemienkultuvrem maanajgïertesne.
Gihppagat leat juogaduvvon riikka buot mánáidgárddiide.	gærjetjh lea gaajhkide maanajgïertide laantesne seedteme.
Jagi 2009 galgá ráhkaduvvot gihpa giellabirrasa ja giellamovttiidahttima birra.	Jaepien 2009 mietie galka aaj gærjetjem gïelebyjrese jïh gïeleskreejrehtimmine darjodh.
Gihpa galgá jorgaluvvot sámegillii.	gærjetje saemiengïelese jarkoestidh.
Máhttodepartemeanta áigu maid jorgalahttit mánáidgárddi sisdoalu ja doaimmaid rápmaplána julevsámegillii ja oarjilsámegillii.	Maahtoedepartemente aaj galka gïelesoejkesjem maanajgïerten sisvege jïh laavenjassh julev- jïh åarjelsaemiengïelese jarkoestidh.
Lassin departemeanta áigu ráhkadahttit jietnafiilla davvisámegillii jorgaluvvon rápmaplánas.	Lissine departemente sæjhta tjoejefïjlem darjodh noerhtesaemiengïelen jarkostamme rammesoejkesjistie.
Departemeanta áigu maid árvvoštallat nu dahkat maid julevsámegiela ja oarjilsámegiela várás.	Departemente sæjhta aaj vierhtiedidh seammaleejns åarjel- jïh julevsaemiengïelesne.
Sámediggi lea ovttasráđiid Máhttodepartemeanttain válmmašteamen láidestusgihppaga mii čujuha man guvlui mánáidgárddiid sisdoallu galgá doalvut sámegiela ja sámi kultuvrra.	saemiedigkie Maahtoedepartemenetinie ektiebarka bïhkedimmiem orrijidh maam edtja vuesiehtidh mah maehtieh maanajgïerten sisvege årrodh gosse saemien gïele- jïh kultuvre-eevtiedimmiem dijpedh.
Stuorra mearkkašupmi lea das go mánáidgárdi ja skuvla barget ovttasráđiid vai sámi mánát sáhttet vásihit bissovašvuođa giellaovdáneamis.	ektiebarkoe jïh aktemïere maanajgïerten jïh skuvlen gaskem lea vihkele guktie saemien maanah edtjieh åadtjodh aktemïerem gïeleöövtiedimmesne dååjrehtidh.
Máhttodepartemeanta áigu jorgalahttit davvisámegillii láidestusgihppaga “ Fra eldst til yngst.	Maahtoedepartemente sæjhta åadtjodh bïhkedimmiem ” voeresistie nööremasse.
Samarbeid og sammenheng mellom barnehage og skole ”. Dasto árvvoštallojuvvo galgágo dat jorgalahttojuvvot julevsámegillii ja oarjilsámegillii.	ektiebarkoe jïh aktemïere maanajgïerten jïh skuvlen gaskem ” julev- jïh åarjelsaemiengïelese jarkoestidh.
Láidestusgihpa šaddá leat dehálaš reaidu bargui mii galgá sihkkarastit ahte sámi mánát ja sin vánhemat vásihit buori sirdáseami dan guovtti ásahusa gaskka.	Bïhkedimmie maahta vihkeles dïrregh årrodh tjïrkedh barkoem guktie saemien maanah jïh eejhtegh dååjrehtieh hijven restiedimmiem dej göökti institusjavne gaskem.
Máhttodepartemeanta galgá ráhkadit láidestusávdnasiid giellamovttiidahttima birra vánhemiid várás geain leat mánát kontántadoarjaga agis.	Maahtoedepartemente edtja bïhkedimmieviehkievierhtieh darjodh gïeleskreejrehtimminie eejhtegidie maanajgujmie riektemaaksoeaalterisnie.
Departemeanta áigu jorgalahttit ávdnasiid davvisámegillii. Dasto árvvoštallojuvvo galgágo jorgaluvvot julevsámegillii ja oarjilsámegillii.	Departemente sæjhta åadtjodh viehkievierhtide noerhtesaemiengïelese jarkoestidh, dan mænngan julev- jïh åarjelsaemiengïelese.
Mánáidgárddiide, mánáidgárdeeaiggádiidda ja gildii mánáidgárdeeiseváldin lea dehálaš oažžut dieđuid mat sáhttet álššaiduhttit ja movttiidahttit bargat gielain mánáidgárddis vai mánáid giellamáhttu buorrána.	Maanajgïertide, maanajgïerteaajhteridie jïh tjïeltide goh maanajgïertereereme, lea vihkeles bïevnesh jaksoes mïeresne maam maahta gïelebarkojne maanajgïertesne skreejrehtidh jïh skreejredh.
Máhttodepartemeanta áigu lágidit nu, ahte buriid giellaovddideaddji doaibmabijuid (maiddái sierranas giellalávgoprošeavttaid) dieđut ja vásáhusat biddjojuvvojit departemeantta iežas neahttasiidduide, ođasreiven ja eará heivvolaš kanálaid bokte, vai dat dieđut ollet gielddaide ja mánáidgárddiide.	Maahtoedepartemente sæjhta våaromem biejedh bïevnesh- jïh dååjrehtallemeseejjeme hijven gïeleevtiedimmiebarkojne (aaj ovmessie gïelelaavkomeprosjekth) departementen jïjtse viermiesæjtosne, bïevneshprievine jïh jeatjah sjiehteles kanalij tjïrrh bïevnesh tjïeltide jïh maanajgïertide haasene.
Vuođđooahppofálaldat sámegielas ja sámegillii	Maadthööhpehtimmiefaalaldahke saemiengïelesne
Máhttodepartemeanta galgá fuolahit ahte lágat ja vuođđooahppofálaldaga čađaheapmi bissu álbmotrievttálaš rámaid siskkobealde, ja aktiivvalaččat gozihit láhkageavaheamis daid juridihkalaš ja politihkalaš geatnegasvuođaid maid Norga lea váldán badjelasas dohkkehettiinis ILO-soahpamuša nr. 169 ja ON-julggaštusa álgoálbmogiid vuoigatvuođaid birra.	Maahtoedepartemente edtja öörnedh juktie laakevadteme jïh guktie dam utnedh lea åålmehreaktelds rammij sisnjelen, jïh iedtjeles juridijhken jïh politijhken åelieh meala mah Nöörje lea iLo-konvensjovnine nr. 169 vaalteme jïh eN-bæjhkoehtimmien bïjre unnebelåhkoeåålmegen reaktah reaktaåtnosne.
Oahpahusláhka dat mearrida vuođđoskuvlla ja joatkkaskuvlla oahpahusa.	Dïhte lea ööhpehtimmielaake mij maadthskuvlen jïh jåerhkeskuvlen ööhpehtimmiem stuvrie.
Oahpahuslága § 6-2 earuha vuođđoskuvladásis surggiid mat gullet sámegiela hálddašanguovllu siskkobeallái, ja surggiid mat gullet olggobeallái.	Ööhpehtimmielaake § 6-2 joekehtsem dorje maadthskuvlendaltesisnie suerkien gaskem mij lea gïelereeremedajven sisnie jïh gïelereeremedajven ålkoelisnie.
Hálddašanguovllu siskkobealde buohkain guđet leat vuođđoskuvlaagis, lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii.	gïelereeremedajven sisnie lea gaajhkide maadthskuvlen aalterinie reakta ööhpehtæmman saemiengïelesne.
Juohke gielddas mii lea sámelága hálddašanguovllu olggobealde, fertejit leat unnimusat logi oahppi guđet háliidit oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii, ovdalgo sis lea vuoigatvuohta oažžut dakkár oahpahusa, eaige sin joavkkus galgga leat unnit go guhtta oahppi.	gïelereeremendajven ålkoelisnie lea veenemes luhkie learohkh tjïeltesne gieh sijhtieh reakta ööhpehtæmman saemiengïelesne dan guhkiem veenemes govhte learohkh tjïertesne.
Dain guovlluin mat leat sámegiela hálddašanguovllu olggobealde, vuođđoskuvlla ahkásaš sámiin lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas.	Dajvh mah leah saemiengïelereeremedajven ålkoelisnie saemiej maadthskuvlen aalterinie reakta ööhpehtæmman ajve saemiengïelem åadtjoeh.
Dain dáhpáhusain main ii leat vejolaš addit oahpahusa skuvlalanjas oahpaheaddji bokte, lágat rahpet vejolažžan ” molssaeavttot oahpahanvugiid geavahit ”.	Dah tsiehkieh gusnie ij maehtieh lohkehtæjja klaassetjiehtjelisnie ööhpehtidh, laakevedtije
Geavadis dat mearkkaša omd. gáiddosoahpahusa.	rihpese ” molsehthlaakan haemieh ööhpehtimmide ”.
Oahpahuslága paragráfas 6-3 leat mearrádusat sámi joatkkaoahpahusa birra.	Ööhpehtimmielaaken § 6-3 leah nænnoestimmieh saemienjåerhkeööhpehtimmien bïjre.
Das celkojuvvo ahte ” sámiin guđet leat joatkkaoahpahusas, lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas ”.	Daesnie tjåådtje ” saemieh jåerhkeskuvlen ööhpehtimmesne lea reakta ööhpehtæmman saemiengïelesne. ”
Dain dáhpáhusain main ii leat vejolaš dan oahppái fállat skuvlaoahpahussan, de lea vejolaš geavahit ee. gáiddosoahpahusa.	gusnie ij maehtieh dam fïerhten skuvlesne vedtedh maahta v.g. maajhööhpehtimmiem nuhtjedh.
Lassin dasa mearrádus cealká ahte ” dihto skuvllat galget fállat oahpahusa sámegielas dahje sámegillii, dahje erenoamáš sámefágain mat joatkkaoahpahusas gullet dihto kurssaide dahje dihto joavkkuide.	Lissine nænsåemies skuvlh edtjieh ööhpehtimmiem saemiengïelesne faaledh jallh joekoen saemien faagine jåerhkeskuvlen ööhpehtimmesne naan kuvsjide jallh sjïere tjïertide.
Fylkkasuohkan sáhttá muđuidge fállat dakkár oahpahusa ”.	Fylhketjïelte aaj maahta dagkere ööhpehtimmiem faaledh. ”
Ovddasvástádus sámegiela oahpahusas lea juhkkojuvvon máŋgga eiseváldái:	Dïedte saemien ööhpehtimmide lea jeenjide juakeme.
• Gielddain / fylkkagielddain lea ee. ovddasvástádus mánáidgárdefálaldagaid ja vuođđooahpahusa plánemis, lágideamis ja čađaheamis.	• Tjïeltij / fylhketjïeltij lea dïedte g. j. maanajgïertefaalaldahkh jïh maadthööhpehtimmiem rååresjidh, sjiehtesjidh jïh tjïrrehtidh.
• Fylkkamánniin lea ee. ovddasvástádus bearráigeahčus ja lobálašvuođagoziheamis, váiddaáššiin, diehtojuohkimis ja bagadallamis, lágaid ja njuolggadusaid čuovvoleamis ja fámuiduhttimis, ja doarjagiid oktii ordnet ja juogadit.	• Fylhkemaennij lea dïedte g. j. gïehtjedimmie jïh laakijesvoetevaaksjome, klååkemeaamhtesh, bïevnesh jïh bïehkedimmie, laakh jïh njoelkedassh implementeredh jïh gïehtjedidh jïh dåarjoeh koordineredh jïh juekedh.
• Oahpahusdirektoráhtas lea ee. ovddasvástádussan dieđihit ja fámuiduhttit Máhttoloktema – Sámegiela bálddalas oahppoplánaid, ráhkadit bagadallamiid dábálaš fágaide, viežžat bearráigeahču raporttaid, hálddašit Sámedikki juolludemiid oahpahussii sámegielas ja sámegillii, ja ovddideaddji doaibmabijuide mat leat stáhtabušeahta olis, ja válmmaštit guovdilis eksámeniid sámegielas vuosttasgiellan ja nubbegiellan.	• Ööhpehtimmiedirektoraten g. j. lea dïedte parallellen learoesoejkesjh bïevnesidh jïh implementeredh Maahtoelutnjemem – saemien, bïhkedimmieh restiedimmien faagh darjodh, gïhtjedimmiereektesh veedtjedh, dåarjoeh saemiedægkan reeredh, ööhpehtæmman saemiengïelesne jïh eevtiedimmieråajvarimmide juekedh staatebudsjetten tjïrrh jïh jarngesne vadteme eeksamenh saemien voestes- jïh mubpiegïeline darjodh.
Ollu dán barggus čađahuvvo ovttasráđiid Sámedikkiin.	Jeenjh barkojste saemiedigkien ektesne barkedh.
• Máhttodepartemeanttas lea ee. ovddasvástádussan ráhkadit lágaid ja mearridit láhkaásahusaid, ráhkadit sámegiela viidodat- ja resursaplánaid ja earáge sierra oahppoplánaid, mearridit fága- ja diibmojuogu, ja leat suorggis bajimuš dieđiheaddji ja čađahit konsultašuvnnaid Sámedikkiin.	• Maahtoedepartementen dïedte g. j. laakh darjodh jïh njoelkedassh nænnoestidh, stuaremh- jïh vierhtiehsoejkesjh saemiengïelesne jïh jeatjah joejkoen learoesoejkesjinie, faage- jïh tæjmoejuakadimmie, bijjies bïevnesh aamhtesidie jïh konstultasjovnh saemiedigkine.
Sámediggi mearrida sámegiela oahppoplánaid vuođđoskuvlii ja joatkkaskuvlla oahpahussii, ja oahppoplánaid joatkkaoahpahusa erenoamáš sámi fágaide, ja Sámediggi ráhkada maid láhkaásahusaid riikkalaš oahppoplánaid sisdollui § 2-3 ja § 3-4 vuođul, main leat gohččosat das, ahte galgá oahpahuvvot sámi álbmotjoavkku, giela, kultuvrra ja servodateallima birra, gč. oahpahuslága § 6-4.	saemiedigkie learoesoejkesjh saemien gïelesne maadthskuvlen jïh jåarhkeskuvlen ööhpehtimmesne jïh learoesoejkesjh joekoen saemien faagide jåarhkeskuvlen ööhpehtimmesne, jïh saemiedigkie aaj njoelkedassh vadta sisvegen bïjre nasjovnen learoesoejkesjinie § 2-3 jïh § 3-4:n mietie, mejtie stillieh ööhpehtimmien bïjre saemien åålmegij, gïelij, kultuvrij jïh siebredahkejielemij bïjre v. l. ööhpehtimmielaake § 6-4. saemiedigkie jïjtsh evtiedimmieh dorje, jïh darjohte jïh aalka råajvarimmieh dan jïjtsh politihken våaromen nelnie suerkesne.
Sámediggi čađaha suorggis iežas vuoruhusaid, ja ráhkada ja álggaha doaibmabijuid iežas politihka mielde.	saemiedigke læjhkan mïrrestalleme konsultasjovnepartere staaten reeremidie jïh gåabpegh tjuerieh ohtsedh siemes vaestiedassh.
Sámediggi lea ovttadássásaš ráđđádallanoasálaš stáhtalaš eiseválddiiguin, ja goappašat bealit leat geatnegasat gávdnat ovttamielalaš čovdosiid.	Learohkh giej lea joekoen reakta ööhpehtæmman saemiengïelesne, maahta maadth- jïh jåarhkeskuvlen ööhpehtimmesne veeljedh dah 4 kombinasjovnh learoesoejkesjistie daaroen- jïh saemiengïelesne:
Oahppit geain lea oktagaslaš vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas, sáhttet vuođđoskuvla- ja joatkkaskuvlaoahpahusas válljet čuovvovaš njeallje kombinašuvnna dárogiela ja sámegiela oahppoplánain:	Learoesoejkesje daaroen learohkidie saemien voestes gïeline Learohkij reakta frijjevaalteme ööhpehptimmie jïh viehtiedimmie daaroen lïhkesgïele.
Dat oahppit geain sámegiella lea vuosttasgiella dahje nubbegiella, eai leat geatnegasat válljet vierisgiela / gielalaš čiekŋudeami vuođđoskuvllas ja vierisgiela joatkkaskuvlla oahpahusas, muhto sis lea vuoigatvuohta oažžut dakkár oahpahusa jos sihtet dan.	30 Learohkidie giej saemien voestes- vuj mubpiengïeline ij leah obligatorijen ammesgïeline / gïeleldh gïengelobpese maadthskuvlesne jïh ammesgïeline ööhpehtimmie jåarhkeskuvlesne, mohte dah maehtieh dam krievedh jïs dam sijhtieh.
Skuvlaeaiggát sáhttá maid fállat oahpahusa sámegielas vierisgiela oahppoplána mielde.	skuvleaajhtere maahta aaj faaledh ööhpehtimmiem saemiengïelesne Learoesoejkesje ammesgïeline.
Oahppit guđet ožžot oahpahusa sámegielas vierisgiela oahppoplána mielde, besset oahpahusas ja árvvoštallamis dárogielas oalgegiellan.	Learohkh gieh åadtjoeh ööhpehtimmiem Learoesoejkesje ammesgïeline, eah leah frijjevaalteme ööhpehtimmeste jïh vierhtiedimmeste daaroen lïhkesgïelesne.
Dárogiela ja sámegiela oahpahusa ferte geahčadit ovttas dainnago dárogiellafága “ addá ” diimmuid sámegiellafágii.	Ööhpehtimmie daaroen jïh saemien tjuara ektesne vuartasjidh juktie daaroenfaage ” vadta ” tæjmoeh saemienfaagese.
Fágain sámegiella ja dárogiella leat ollu oktasaš oasit, ja danne lea dehálaš ahte lea lagaš ovttasbargu dán guovtti fága gaskkas, gč. ulbmiliid mat leat oahppoplánas “ sámegiella vuosttasgiellan ” ja ulbmiliid mat leat oahppoplánas “ dárogiella oahppiide geain sámegiella lea vuosttasgiella ”.	Dah faagh saemien jïh daaroen leah jijnjh ektie-elementh, jïh dan gaavhtan vihkeles lihke ektiebarkoe dej göökti faagij gaskem, v. d. ulmide learoesoejkesje saemiengïele voestesgïeline jïh ulmide learoesoejkesje daaroen learohkidie giej saemien voestesgïeline.
Skuvllaide ja skuvlaeaiggádiidda lea stuorra hástalus plánet ja organiseret oahpahusa dárogielas ja sámegielas, erenoamážit skuvllain mat leat sámegiela hálddašanguovllu olggobealde.	Rååresjimmieh jïh åårganiseremh ööhpehtimmie daaroen jïh saemien lea haestemh skuvlide jïh skuvleaajhteridie, joekoen dejtie skuvlide saemiengïelen reeremedajven ålkoelisnie.
Dat áššit galget čađahuvvot mearriduvvon diibmologuin ja mearriduvvon oahppoplánaid vuođul, ja seammás galget oahppiid vuoigatvuođat oažžut heivehuvvon oahpahusa váldojuvvot vuhtii, gč. oahpahuslága § 1-3.	Dïhte edtja årrodh nænnoestamme tæjmoelåhkoen mietie jïh dåhkasjehteme learjoesoejkesjidie, seammaleejns reakta sjïehtesjamme ööhpehtæmman, m. d. Ööhpehtimmielaaken § 1-3, galka evtiedidh.
Sámegiela oahpahusa plánen ja heiveheapmi lea hástaleaddji oahpaheaddjiide.	Rååresjimmieh jïh sjïehtedimmieh ööhpehtæmman lea haestemh lohkehtæjjide.
Juohke ahkedásis sáhttet leat oahppit guđet hállet sámegiela njuovžilit, oahppit guđet máhttet veahá sámegiela hállat ja oahppit guđet eai máhte maidege, muhto háliidit oahpahusa sámegielas.	Fïerhten jaepiedaltesisnie maahta learohkh årrodh gieh saemiestieh, learohkh gieh maehtieh saemiengïelem jïh learohkh gieh eah maehtieh saemiestidh, mohte sijhtieh dam lïeredh.
Oahpahus galgá heivehuvvot buohkaide.	Ööhphtimmie galka gaajhkidie sjïehtedidh.
«Samiske tall forteller 1 – komentejuvvon statistihkka jagi 2008 š maid Sámi statistihka fágalaš guorahallanjoavku lea ráhkadan, muitaluvvo ahte sámegiela oahppiid lohku lea njiedjan nubbegiellafágas ja ahte livččii sivva divaštallat erenoamážit nubbegiellafága eavttuid.	Saemien låhkoeh soptseste 1 – lahtestimmieh statistihke 2008 Faagen analysetjïerteste saemien statistihke tjåådtje unniedimmie learohkijlåhkoe saemiengïelesne lea mubpiengïelefaagese båateme jïh dan gaavhtan maahta dah tsiehkieh digkiedidh joekoen mubpiengïelefaagem.
Dakkár divaštallamis lea dárbu geahčadit oahppiid ollislaš bargonoađi ja skuvlla ja oahpaheaddjiid eavttuid heivehit oahpahusa daidda oahppiide.	Daennie digkiedimmesne tjuara vuartasjidh learohkij ellies barkoem jïh skuvlij jïh lohkehtæjjaj tsiehkieh ööhpehtimmiem sjïehtedidh learohkidie.
Eavttut maid lea dárbu divaštallat ja árvvoštallat, leat ee.	Dah tsiehkieh mah tjuara digkiedidh jïh vierhtiehtidh lea g. j.:
• oahppoplána ja diibmolohku dárogielas (vuosttasgiellan) daidda oahppiide geain lea sámegiella nubbegiellan	- Learoesoejkesje jïh tæjmoelåhkoem daaroen (voestesgïeline) learohkh saemien mubpiengïeline
• oahpahusa organiseren ja plánen	- guktie ööhpehtimmiem åårganiseredh jïh rååresjidh
• sámegiela oahpaheami ruhtadeapmi	- guktie ööhpehtimmiem saemiengïelesne maeksedh
• oahpaheaddjiid veahkkeneavvut (láidestagat jna..)	- viehkievierhtieh lohkehtæjjide (bïhkedimmieh j.n.v..)
Ortnega berrejit árvvoštallat.	Öörnegem byöroe vuartasjidh.
Dárbu livččii geahčadit mo oahppoplána ja diibmologut dárogielas doibmet.	Byöroe vuartasjidh guktie learoesoejkesje jïh tæjmoelåhkoeh daaroen jåhta.
Bohtosiid vuođul berre boahtteáigásaš heiveheapmi árvvoštallojuvvot.	Dan våaromisnie byöroe sjïehtedimmiem digkiedidh.
Gielddat ja fylkkagielddat ožžot jahkásaččat sierra merkejuvvon doarjaga sámegiela oahpahussii, namalassii sámegillii vuosttasgiellan ja nubbegiellan.	Tjïelth jïh fylhkentjïelth jaapetjen dåastoehtin mïerhkeme dåarjoe saemienööhpehtæmman, j. n.j ööhpehtimmie voestes- jïh mubpien gïeline.
Doarjjaruđat galget veahkehit ruhtadit sámegiela oahpahusa vuođđoskuvlla ja joatkkaskuvlla sámi mánáide.	Dah dåarjoeh edtjieh öövtiedidh maeksedh juktie saemiengïeleööhpehtimmie vadtasåvva saemien learohkidie maadthskuvlesne jïh jåerhkeskuvlesne.
Doarjjaruđat galget dasto veahkehit buoridit oahpaheaddjiid máhtu sámegielas ja sámi kultuvrras.	Dåarjoe edtja aaj öövtiedidh lohkehtæjjaj maahtoem tjïrkedh saemien gïelesne jïh kultuvrisnie.
Gielddain ja fylkkagielddain lea geatnegasvuohta addit oahpahusa sámegielas daidda oahppiide geain oahpahuslága mielde lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas.	Tjïeltij jïh fylhketjïeltij dïedte lea ööhpehtimmiem vedtedh saemiengïelesne dejtie learohkidie giej ööhpehtimmielaaken mietie reakta ööhpehtæmman saemien gïelesne.
Oahpahusdirektoráhta lea geigen doarjjaortnega árvvoštallama departementii jagi 2008. Máhttodepartemeanta háliida ahte dat galgá čuovvoluvvot sierra dan dáfus ahte das árvvoštallojuvvo boađusjuksan, ja ahte dat buohtastahttojuvvo suomagiela doarjjaortnegiin.	Dåarjoeöörnegem lij vierhtiedamme Ööhpehtimmiedirektorateste jaepien 2008 jïh reektehtimmie destie lea daelie Maahtoedepartementesne vierhtedeminie.
Departemeanta lea guhkebuš áiggi vuohttán duhtameahttunvuođa doarjaga sturrodahkii.	Departemente lea guhkiem govleme dåarjoen stuaradahkem klååkemh.
Máhttodepartemeanta áigu dan váldit árvvoštallamii jahkásaš bušeahttaproseassaid oktavuođas.	Maahtoedepartemente sæjhta dam vierhtiedidh gosse jaapetjen busjedteprossesijgujmie barkedh.
Dárbu lea deattastit ahte oahppiid vuoigatvuođat bissot beroškeahttá doarjagiid sturrodagain, ja ahte gielddat fertejit bargat dan badjelii ahte addojuvvo dakkár fálaldat mas lea buorre válljodat, nu ahte oahpahusa ulbmilat ollašuvvet.	Tjuara sïevedidh learohkij reakta lea stinkes seamma man dåarjoen stuaradahke jïh dah tjïelth tjuerieh ektesne barkedh juktie hijven faalaldahke vadtasåvva guktie ööhpehtimmien ulmieh jaksa.
Doaibmabidju 4.	Råajvarimmie 4.
Kártet mo oahppit árvvoštallet sámegiela oahpahusa	guktie st. bïev.
Nugo čujuhuvvo St. dieđáhusas nr. 28 (2007-2008) Sámepolitihkka, de máŋgga suorggis váilot dieđut das mii duođaid dáhpáhuvvá skuvlla árgabeaivvis.	nr. 28 (2007-2008) saemiepolitihke, lea vaenie maahtoe maam skuvleaarkebiejjien deahpede jeenjh suerkine. J.g. vuajna ellies learohkelåhkoem gie saemiengïelem veelji lea vaeni
Earret eará oaidnit ahte daid oahppiid ollislaš lohku guđet válljejit sámegiela fágan, lea njiedjan veahá maŋŋágo Máhttolokten álggahuvvui, ja sin lohku guđet válljejit sámegiela rievddalda fylkkain.	31 damme Maahtoelutnjemen mænngan, mohte syökemh saemien lohkedh fylhkij gaskij joekehtedtieh.
Oahpahusdirektoráhta áigu čađahit kártema oažžun dihtii buoret duogášdieđuid das, man muddui oahppit ožžot ollašuhttojuvvot iežaset vuoigatvuođaid beassat oahppat sámegiela, ja das mo oahppit ieža árvvoštallet oahpahusa.	Ööhpehtimmiedirektorate sæjhta kaartedimmiem darjodh juktie buerebe våaromemaahtoem åadtjodh guktie dah learohkh dej reaktah ööhpehtæmman saemiengïelesne åadtjoeh, jïh guktie dah learohkh jïjtsh ööhpehtimmiem vierhtiedieh.
Ulbmil lea ee. oažžut buoret vuođu mas čađahit vejolaš nuppástusaid sámegiela oahpahusas, vai dat buorebut duhtada oahppiid oahpahusdárbbuid.	Destie j.g. båata stuerebe våaromem åådtjadh jis såjhtsh jeatjahdimmieh saemienööhpehtimmesne tjuara darjodh juktie dïhte maahta buerebe learohkij ööhpehtimmiedaarpoeh dåastoehtidh.
Doaibmabidju 5.	Råajvarimmie 5.
Oahppoplánaid láidestusat	Learoesoejkesjij bïhkedimmieh
Láidestusat galget hábmejuvvot nu ahte dat buktet oidnosii mo lea vejolaš čađahit bures heivehuvvon oahpahusa.	Bïhkedimmieh edtjieh haemiedidh guktie dah vuesiehtieh guktie maahta dååjrehtidh hijven sjïehtedamme ööhpehtimmiem.
Fágaid oahppoplánaid láidestus ii galgga gokčat olles oahppoplána, muhto čájehit ovdamearkkaiguin mo oahpahusa lea vejolaš plánet ja čađahit, ja vel mo oahppiid lea vejolaš árvvoštallat guđege dásis.	Bïhkedimmie learoesoejkesjidie faagh ij edtjh ellies årrodh abpe learoesoejkesjinie, mohte vuesiehtimmieh vadta guktie ööhpehtimmiem rååresjidh jïh tjïrrehtidh jïh guktie learohkh maahta ovmessie daltesinie vierhtiehtidh.
Láidestusat berrejit addit čielga ovdamearkkaid das mo máhttoulbmiliidda lea vejolaš bidjat čielga sisdoalu buot dásiin, ja ovdamearkkaid buot dásiid gaskasaš ovdánemiin.	Bïhkedimmieh byöroeh vedtedh stinkes vuesiehtimmieh guktie maahtoeulmide stinkes sisvegem vadta gaajhkh daltesinie jïh vuesiehtimmieh progresjovnine gaajhkh daltesij gaskem.
LK06-S vástesaš láidestusat hábmejuvvojit seamma láhkai go LK06 vástesaš láidestusat, namalassii ahte dain leat rávvagat doaibmamuščállosiin maid Máhttodepartemeanta lea sádden Oahpahusdirektoráhtii.	Bïhkedimmieh LM-06s:se haemede seammavuekine goh bïhkedimmieh LK06:se, d. m. j. laavenjassij mietie prievesne Maahtoedepartementeste Ööhpehtimmiedirektoratese.
Láidestus galgá leat veahkki sámegiela ja dárogiela oahpahusa organiseremii, nu ahte oahppit ožžot dan oahpahusa masa sis lea vuoigatvuohta gustojeaddji lágaid ja njuolggadusaid mielde.	Bïhkedimmie edtja dåarjodh ööhpehtimmiem saemien jïh daaroen åårganiseredh guktie learohkh åadtjoeh dam ööhpehtimmiem krievemen mietie laakij jïh njoelkedassij mietie.
Vuoruhuvvot berrejit láidestusat sámegillii vuosttasgiellan ja sámegillii nubbegiellan.	Bïhkedimmie saemien voestesgïeline jïh saemien mubpiengïeline byöroe uvte bïejedh.
Oahpahusdirektoráhtas lea ovddasvástádus ráhkadit láidestusaid ovttasráđiid Sámedikkiin.	Ööhpehtimmiedirektoraten lea åejviedïedte bïhkedimmieh darjoeh, saemiedigkien ektine.
Áigumuš lea ahte láidestusat sámegillii vuosttasgiellan ja sámegillii nubbegiellan galget leat válbmasat 15.05.2010.	Ulmie lea bïhkedimmie saemien voestesgïeline jïh saemien mubpiengïeline galka riejries årrodh 15.05.2010. Barkoe dej jeatjajgujmie nænnoeste
Duoid eará láidestusaid ráhkadeami mearridit Sámediggi ja Oahpahusdirektoráhta ovttasráđiid.	Dïedte: Ööhpehtimmiedirektorate Saemiedigkien ektesne Tïjjeperspektijve: 2010-2012
Doaibmabidju 6.	Råajvarimmie 6.
Bearráigeahčču das mo gielddat ja fylkkagielddat čađahit oahppiid vuoigatvuođa oažžut oahpahusa sámegielas	mien reakta ööhpehtæmman saemiengïelesne
Oahpahusdirektoráhta ja fylkkamánnit gozihit gielddaid geatnegasvuođaid ja oahppiid vuoigatvuođaid oahpahuslága mielde.	Ööhpehtimmiedirektorate jïh fylhkemaennieh gïehtjedieh tjïeltij tjælloeh jïh learohkij reaktah ööhpehtimmielaaken mietie.
Dat maid guoská oahpahussii sámegielas ja sámegillii.	Daate aaj ööhpehtimmiem saemien gïelesne dæjpa.
Máhttodepartemeanta lea dáhtton Oahpahusdirektoráhta jagi 2009 čađahit bearráigeahču das mo gielddat ja fylkkagielddat čuovvolit daid vuoigatvuođaid mat sámi oahppiin leat oahpahuslága mielde, maiddái makkár oahpponeavvut leat oahppiide.	Maahtoedepartemente lea gihtjeme jis Ööhpehtimmiedirektorate jaepien 2009 gïehtjedimmiem tjïrrehte guktie tjïelth jïh fylhketjïelth saemien learohkij reaktah ööhpehtimmielaaken mietie dåarjoeh, aaj learohkij learoevierhtide.
Sámediggi galgá váldojuvvot mielde bearráigehččui.	saemiedigkie galka gïethjedimmiebarkosne mealtan årrodh.
Doaibmabidju 7.	Råajvarimmie 7.
Gáiddosoahpahusa fierpmádat	viermievïerhke
Ollu gielddat barget ovttasráđiid sámegiela oahpaheamis gáiddosoahpahanneavvuiguin.	Jeenjh tjïelth ektesne berkieh ööhpehtimmie saemien gïelesne maajehööhpehtimmien viehkine.
Fylkkamánniid bargu daid oahpaheaddjiid fierpmádagain, guđet doaimmahit gáiddosoahpahusa, berre buoriduvvot, ja guvllolaš čoahkkaneamit berrejit ovttasráđiid allaskuvllaiguin lágiduvvot oahpaheaddjiid várás.	Fylhkemaenniej barkoe viermievïerhkine lohketæjjide gieh maajehööhpehtimmine berkieh byöroe eevtiedidh, jïh byöroe regijovnalen tjåanghkoeh lohkehtæjjide öörnedh jïlleskuvlijgujmie ektesne barkedh.
Daid oahpaheaddjiid várás guđet doaimmahit gáiddosoahpaheami sámegielas, galgá vuođđuduvvot fierpmádat.	Dïhte edtja viermievïerhkem tseegkedh lohketæjjide gieh maajehööhpehtimmine saemien gïelesne berkieh.
Oahpahusdirektoráhta oažžu doaibman heivehit dakkár fierpmádaga.	Dïedtije: Ööhpehtimmiedirektorate / Fylhkemaennieh / jïlleskuvlh Tïjjeperspektijve: 2009-2010
Doaibmabidju 8.	Råajvarimmie 8.
Ovttasbargu Ruoŧain sámegiela oahpahusas	pehtimmien
Čakčat 2005 ja giđđat 2006 ledje oktavuođat ruoŧŧilaš ja norgalaš departemeanttain main lea ovddasvástádus sámegiela oahpahusas, ja sii galge divaštallat oarjilsámegiela vuođđooahpahusa rádjaguovlluin.	Tjaktjen 2005 jïh gïjren 2006 bieljelin sveerjen jïh nöörjen departementh mej saemien ööhpehtimmien dïedte åarjelsaemien maadthskuvleööhpehtimmiem raastedajvine digkiedidh.
Sámi mánáin Ruoŧas eai leat dakkár vuoigatvuođat go sámi mánáin Norggas.	eah saemien maanaj sveerjesne leah seamma reakta goh saemien maanaj Nöörjesne.
Oahppit ožžot fálaldaga oahpahallat sámegiela eatnigiellan, muhto eai leat ráhkaduvvon sierra oahppoplánat sámi oahppiid várás.	Dah learohkh åadtjoeh faalaldahkem saemien ietniegïeline, mohte ij leah learoesoejkesjh saemien learohkidie eevtididh.
Čoahkkimiin ee. árvaluvvui ahte guktot riikkat galget iskat makkár vejolašvuođat ja hehttehusat leat lágain dasa mii guoská ovttasbargui vuođđoskuvlaoahpahusas riikkarájáid rastá.	Dellie lij g. j. mïeredamme gåbpatjahkh laanth edtjigan dah nuepieh goerehtidh jïh såajhtsh dåeriesmoerh mah njoelkedassine gååvnesieh gosse ektiebarkoe maadthööhpehtimmine raastij bijjelen.
Čielggas lea dattetge ahte dás lea jurisdikšuvdnaváttisvuohta masa ii leat álki gávdnat buori čovdosa.	Tjïelkes lea jurisdisksjovnedåeriesmoerem gååvnese mij ij naan aelhkie vaestiedassem gååvnesh.
Dat guoská ee. dasa goappá riikkas galgá leat váldi riikkarájá rasttideaddji geavatlaš oahpahusas, go muhtun dáhpáhusainhan lea sierramielalašvuohta oahpahusfálaldaga sisdoalus ja/dahje fálaldagaid ruhtadeamis.	Dïhte j.g. mij laantide edjta reeremem utnedh gosse raastij bijjelen ööhpehtidh, muvhth tsiehkine ov-sieme laantij gaskem ööhpehtimmiefaalaldahken bïjre jïh / vuj maaksemem faalaldahkide tjualma.
Dát hástalusat leat boahtán ovdan ođđa sámekonvenšuvnna bargguid mielde.	haestemh barkose orre saemiekonvensjovine bieljeldi.
Dehálaš lea sáhttit bargat ovttas riikkarájáid rastá, erenoamážit das mii guoská oarjilsámegiela ja julevsámegiela oahpahussii ja ovddideapmái.	vihkeles maehtedh ektesne barkedh raastij dåeresth, joekoen gosse ööhpehtimmiem jïh eevtiedimmiem åarjel- jïh julevsaemiengïelide dæjpa.
Máhttodepartemeanta áigu dattetge váldit oktavuođa Ruŧŧii vai fas sáhttet divaštallat makkár vejolašvuođat leat gávdnat čovdosiid maiguin oahppit ávkašuvvet guktuid riikkain.	Maahtoedepartemente sæjhta sveerjem bieljelidh jïh vihth digkiedidh mah nuepieh dej leah gosse vaestiedassh gaavnedh maam learohkidie gåabpatjahkine laantine hijven årrodh.
Doaibmabidju 9.	Råajvarimmie 9.
Ovttasbargu Suomain sámegiela oahpahusas	ektiebarkoe såevmine lea skuvlide sirmesne jïh Utsjohkesne orreme ektine ööhpehtimminie göökth våhkosne.
Ovttasbargu Suomain lea eanaš leamaš Sirpmá ja Ohcejoga skuvllain, main lea leamaš oktasaš oahpahus guktii vahkus.	Dïedtije: Ööhpehtimmiedirektorate / Fylhkemaennieh Noerhtelaantesne, Tromsesne jïh Finnmarkesne.
Ulbmil lea joatkit ovttasbarggu.	Tïjjeperspektijve: 2009
Sámi oahpponeavvut	saemiej learoevierhtieh
Daid ekonomalaš rámaid siskkobealde mat leat stáhtabušeahtas sámi oahpponeavvuide, Sámedikkis lea ovddasvástádus hálddašit ja vuoruhit rámaid siskkobealde.	saemiedigkien lea dej ealamadtjen stillemh maam disposisjovnesne staaten budsjetten tjïrrh saemien learoevierhtide, diedte dej vierhtieh gïetede jïh rammen sisnie evtiedidh.
Ain váilot ollu oahpponeavvut oarjilsámegielas, julevsámegielas ja davvisámegielas mat livčče ráhkaduvvon Máhttoloktemii – Sámegilli.	ennje vaenie learoevierhtieh åarjel-, julev- jïh noerhtesaemiengïelesne mah leah evtiedamme Maahtoelutnjeme – saemien mietie.
Okta hástalus lea gávdnat doarvái oahppogirječálliid almmá “ vieččakeahttá menddo ollu ” fágabargiid skuvllain.	Aktem haestemistie learoevierhtietjaelieh gaavnedh jïh eah dam skuvleste vaeltieh.
Sámedikki oahpponeavvoráhkadeami strategalaš plánas 2009-20 leat vuoruhuvvon oahpponeavvut oarjilsámegillii, julevsámegillii ja davvisámegillii árvalusaid mielde mat leat boahtán guđege giela guovllu mánáidgárddiin ja skuvllain.	Saemiedigkien strategijen soejkesje learoevierhtieöövtiedæmman 2009-2012 lea learoevierhtieseahkarimmieh dorjeme åarjel-, julev- jïh noerhtesaemiengïelesne mestie lea maanajgïerteste jïh skuvleste dajvine båateme.
Vai lea sihkkar ahte oahpponeavvut jovdet guđege oahppái, de strategiijain lea maiddái dat jurdda ahte oahpponeavvut galget leat nuvttá.	guktie tjïrkedh learoevierhtieh fïerhten learoehkasse båetieh, strategije lea dah learoevierhtieh edtjieh namhtah årrodh.
Sámediggi lea álggahan ovddasmanni prošeavtta Divttasvuona suohkanii, ja ulbmil lea ovddidit Áiluovtta skuvlla julevsámegiela oahpponeavvuid ráhkadeami resursaskuvlan.	saemidigkie lea aalkeme pilotprovsjekte Tysfjorden tjïeltesne, gusnie ulmie lea Drage skuvlem eevtiedidh vierhtieskuvlese learoevierhtie-eevtiedimmie julevsaemiengïelesne.
Dán ovddasmanni prošeavtta vásáhusat šaddet váldojuvvot vuhtii maiddái resursaskuvllaid ráhkadeapmái máiddái oarjilsámi ja davvisámi guovlluide.	Dah dååjrehtsh daestie pilotprovsjektijste maahta nuhtjedh jïh vierhtieskuvlh dovne åarjel- jïh noerhtesaemien dajvine evtiedidh.
Doaibmabidju 10.	Råajvarimmie 10.
Sámegielalaš oahpponeavvut – daid buvttadeapmi, fuolaheapmi geavaheaddjiide ja jorgaleapmi	Saemien learoevierhtieh –
Máŋgga oktavuođas leat čalmmustahttán sámegiela oahpponeavvuid váilivuođa.	produsjovne, distribusjovne jïh jarkoestimmie
Máhttodepartemeantta gohččuma mielde Oahpahusdirektoráhta lea ovttasráđiid Finnmárkku fylkkamánniin čađahan kártema das makkár oahpponeavvut dál leat davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii, maid lea vejolaš geavahit Máhttoloktema - Sámegiela oktavuođas, ja kártema dasge makkár oahpponeavvut váilot guđege fágii / fáddái ja dássái.	vaenie saemien learoevierhtieh vååjnesisnie orreme ovmessie tsiehkine. Laavenjasse Maahtoedepartementeste lea Ööhpehtimmiedirektorate ektesne Fylhkemaennie Finnmarkesne barkeme kaarhtedimmine mah learoevierhtieh gååvnesieh noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelesne mah maehtieh Maahtoelutnjeme
Kárten čájeha ahte ain dárbbašuvvojit ollu sámegiela oahpponeavvut mat heivejit Máhttoloktemii – Sámegillii.	Kaarhtedimmie vuesehte ennje stoerre daarpoe saemien learoevierhtieh Maahtoelutnjeme – Saemien sjïehtesjamme.
Giđđat jagi 2009 vuođđuduvvo oktasaš bargojoavku man bargun šaddá buktit árvalusaid dakkár doaibmabijuide mat beavttálmahttet sámi oahpponeavvuid buvttadeami.	Dïedtije: Saemiedigkie / Ööhpehtimmiedirektorate Tïjjeperspektijve: Dåehkie gïjren 2009 tseegkie
Doaibmabidju 11.	Råajvarimmie 11.
Sámegiela oahpahusa vuoigatvuođa ja geatnegasvuođa diehtojuohkindoaibmabijut Ráhkaduvvon / heivehuvvot galget buoret dieđut vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid birra mat gullet sámegiela oahpahussii, ja sámegiela oahpponeavvuid birra.	Dïhte galka barkohte / våaromem bïejedh buerebe bïevnesh reaktaj jïh tjælloej bïjre saemien ööhpehtæmman, jïh aaj saemien learoevierhtieh.
Dát dieđut galget leat fylkkagielddaide, gielddaide ja vánhemiidda ja oahppiide.	Bievnesh edtjieh fylhketjïeltide, tjïeltide, eejhtegidie jïh learohkidie årrodh.
Dieđuin galgá deattuhuvvot ahte skuvlaeaiggát válddedettiin oahppiid skuvlii galgá váldit čielgasa das, galgágo oahppái sámegiela oahpahus.	Bïevnesisnie galka sïevedidh skuvleaajhtere, gosse learohkh skuvlen sïjse vaeltedh, byöroe bïevnesh learohken bïjre veedtjedh jis learohke edtja saemiengïeleööhpehtimmiem utnedh.
Dát gusto sihke oahppi skuvliiálgimii, skuvlamolsumii ja go son sirdá ođđa oahpahusdássái.	Daate dæjpa dovne gosse skuvlem aelkedh, gosse skuvlem målsodh jïh gosse ovmessie daltesij gaskem ööhpehtimmesne juhtedh.
Dakkár diehtojuohkin guoská maid rávesolbmuid oahpahussii.	Dagkerh bïevnesh aaj geerveööhpehtæmman årrodh.
Diehtojuohkin berre ráhkaduvvot nu ahte heive nehttii, ja diehtogihpan.	Bïevnesh byöroe vearman sjïehtesjidh, jïh tjaaleginie.
Dieđut galget fuolahuvvot sámi guovlluid olggobealláige.	Dïedtije: Ööhpehtimmiedirektorate / Fylhkemaennieh / Saemiedigkie Tïjjeperspektijve: Mïetsken 2009
Giliskuvllat Dakkár báikkit mat gohčoduvvojit boaittobeallin riikkalaš oktavuođain, leat dávjá sámi guovddášguovllut ja buorit joregat main lea vejolaš seailluhit sámegiela, kultuvrra ja servodateallima.	sijjieh mah gåhtjoesuvvieh raedtine nöörjen tsiehkesne, leah daamhts saemien voerngedajvh jïh hijven arenah saemien gïelem, kultuvrem jïh siebredahkenjielemem gorredidh.
Vuođđo- ja joatkkaskuvllat leat Máhttoloktema – Sámegiela geažil geatnegasat addit buori oahpahusa man vuođđun lea sámegiella, sámi kultuvra ja sámi servodateallin.	Maadth- jïh jåarhkeskuvlh tjuerieh Maahtoelutnjeme – saemien tjïrrh vedtedh kvalitetelds hijven ööhpehtimmiem man våaroemisnie saemien gïele, kultuvre jïh siebredahkejielemh.
Giliskuvllain leat, go leat lahka ealli sámi servodagaid ja árbevirolaš ealáhusaid, buot vejolašvuođat duođaid fállat dakkár buori oahpahusa.	voeneskuvlij lea, dej lihkesvoete jielije saemien siebredahkese jïh aerpievuekien jielemidie, buerie nuepieh dagkerh ööhpehtimmiem darjodh.
Oahpahus ja bajásšaddan sámegielalaš birrasis addet guđege oahppái buriid vejolašvuođaid ovdánit sámegielas nu ahte dat šaddá lunddolaš geavahusgiellan.	Ööhpehtimmie jïh byjjenimmie saemiengïeleldh byjreskinie vadta buerie nuepieh fïerhten learohke dan saemien gïelem evtiedidh iemeles åtnoegïelese.
Resursaolbmuidge lea álkit geavahit oahpahussii go skuvla lea sámi báikegottis.	Dïhte aaj aelkebe vierhtiehalmetjh gaavnedh jïh utnedh byjreskesiebredahkesne ööhpehtæmman gosse skuvle lea byjreskesiebredahkesne.
Jos giliskuvllat heaittihuvvojit, jogo davvisámi, julevsámi dahje oarjilsámi guovllus, de dakkár heaittiheamit sáhttet funet čuohcit sámi servodagaid giellaovdáneapmái ja nu maiddái oppa sámi servodahkiige.	voeneskuvlh orrijin, dovne noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien dajvine, destie maahta negatijven gïeleeevtiedæmman årrodh dejnie saemien siebredahkine jïh aaj abpe saemien siebredahkesne.
Giliskuvllaid heaittiheapmi sáhttá dagahit dan ahte olbmot fárrejit eret sámi gilážiin.	Jis voeneskuvlem orrije dellie almetjh maehtieh voeneste juhtedh.
Dainna lágiin áitojuvvojit unna sámegielalaš servodagažat mat leat dehálaččat sámegiela seailumii.	Daate smaave saemiengïeleldh siebredahkh aajhta mah leah vihkeles gosse saemien gïelem gorrede.
Eretfárremat sáhttet dagahit dan ahte bajásšaddi buolva massá lagašvuođa báikkálaš servodahkii, lundui ja árbevirolaš ealáhusaide ja daidda gullevaš terminologiijaide, ja dieđuid daid birra.	Jis destie juhtedh dellie dïhte båetije boelve dan lihkesvoete jïh maahtoe byjreskesiebredahken, eatnemen jïh aerpievuekien jielemij bïjre dassanieh jïh terminologijen dïsse sjïehtesjamme.
Gielddain ja fylkkagielddain lea ovddasvástádus almmolaš skuvlastruktuvrras.	Dïhte lea tjïeltij jïh fylhkentjïeltij diedte byjjes skuvlestruktedh.
Ráđđehus ii sáhtte mearridit mo gielddaid ja fylkkagielddaid skuvlastruktuvra galgá leat, go dat lea gielddaid iešstivrema oassi.	Reeransse ij maehtieh jiehtiedh guktie skuvlestruktuvre tjïeltine jïh fylhketjïeltine galka årrodh, daate bielie tjïelten jïjtjestuvremisnie.
Seammás gielddain ja fylkkagielddainge lea ovddasvástádus váldit vuhtii sámiid riikkaidgaskasaš geatnegavuođaid vuđul.	seamma aejkien aaj tjïeltij jïh fylhkentjïeltij dïedte gaskirijhken latjkoen mietie saemiej muhteste.
Diđolašvuohta das berre mearkkašit ahte sámi guovlluin eai galgga buoril heaittihit giliskuvllaid, eaige oppanassiige vuđolaš guorahallamiid haga.	Jis dej bïjre vuarkoes årrodh dellie geervebe voenenskuvlh orrijidh saemien dajvine jïh ij maehtieh dam darjodh åvteli dam goerehtidh.
Dátge lea ovdamearka dakkár áššiin main Sámediggi sámelága vuođul berre oažžut vejolašvuođa dovddahit iežas oaiviliid.	Daate lea aaj vuesiehtimmie aamhtese mejnie saemiedigkie saemielaaken mietie byöroe åadtjodh dan mïelesne jiehtedh.
Dattetge lea ovddasvástádus gielddain addit bures heivehuvvon oahpahusfálaldagaid, maiddái sámegielasge ja/dahje sámegilliige, dain skuvllain maidda oahppit sirdojuvvojit.	gukt ’ amma tjïeltij dïedte lea hijven sjïehtesjamme ööhpehtimmiefaalaldahkem, aaj saemien gïelesne, dejtie skuvlide gosse learohkh juhtieh.
Muhtun dáhpáhusain sáhttet maiddái báikkálaš dilálašvuođat lea dakkárat, ahte stuorát skuvla sáhtášii addit buoret fálaldaga sámegielas.	såemies aejkien maahta aaj byjres tsiehkieh darjodh nuepiem kvalitatijven buerebe faalaldahkem saemien gïelesne stuerebe skuvlesne. Daate tjura byjreskinie vierhtiehtidh.
Dan sáhttet buoremusat árvvoštallat báikegottiin.	Dah aaj meehtin vaestiedidh jïh soptsestalledh saemiengïelesne.
Sámediggi dáhttu dán doaibmaplána oktavuođas ahte ráđđehus galgá árvvoštallat juolludit merkejuvvon ruđaid giliskuvllaide mat oahpahit sámegiela ja/dahje sámegillii.	saemiedigkie sæjhta dan mïeresne daejnie gïetedimssoejkesjinie reerenasse edtja vierhtiehtidh mïerhkeme dåarjoem voeneskuvlide vedtedh mah ööhpehtimmiem saemien gïelesne vedtieh.
Ráđđehus ii ane dan gánnáhahttin, muhto čujuha dasa ahte Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea váldán álgaga lagat ovttasbargui Gielddaid guovddášlihtuin ja Sámedikkiin das mii guoská gielddaid sámepolitihkkii, ja dasa gullet maid fáddán gielddaid mearridan rápmaeavttut sámegiela fálaldagaide.	Reerenasse ij vïenhth dïhte sjïehtedimmie, mohte vuesehte Barkoe- jïh ektiebiejemedepartemente lea eevtiedamme lihkebe ektiebarkoem Ks:ine jïh saemiedigkine saemiepolitihken bïjre tjïeltine, gusnie aaj tjieltij mïerenænnoestimmieh saemien faalaldahkide maahta teemam årrodh.
Rávesolbmuid giellaoahpahus ja alfabehtten	Gïeleööhpehtimmie jïh alfabetisereme geervide
Rávesolbmuid vuođđooahpahusa dáfus jurddašuvvo eará láhkai go mánáid ja nuoraid dáfus das mii guoská vuoigatvuhtii oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii.	gosse maadthööhpehtimmie geervide, reaktam vierhtede ööhpehtæmman saemiengïelesne ovmese vuekesne enn maanaj jïh noerij åvteste.
Dábálaččat berre rávis sápmelaš guhte dárbbaša vuođđoskuvlaoahpahusa, oažžut oahpahusa sámegielas.	Jis geerve almetjh edtjieh ööhpehtimmiem saemiengïelesne, lea iemeles dah leah saemieh, jïh sïejhme byöroe jååhkesjidh gosse geerve saemie ööhpehtimmiem saemiengïelesne krievedh jïh maadthskuvleööhpehtimmiem daarpesjidh.
Sámelága § 3-8 čilge vuoigatvuođa oažžut oahpahusa sámegielas.	saemielaaken § 3-8 reaktaj bïjre ööhpehtæmman saemien gïelesne jiehtedh.
Dás lea dattetge eará áššis sáhka go dáin vuoigatvuođain mat čuvvot oahpahuslágas, ja dán lága mearrádusa eavttuin celkojuvvo ee. ahte «Vuoigatvuohta mearkkaša ahte juohkehaš sáhttá gáibidit beassat čađahit dárbbašlaš rávesolbmuidkurssa sámegielas eatnigiellan rávesolbmuid oahpahusa gustojeaddji njuolggadusaid mieldeš.	Daate ij leah seammalaakan goh dah reaktah mestie ööhpehtimmielaakeste båetieh, jïh dåajvoehtimmieh dïsse njoelkedassese tjåådtje g. j. ” Reaktan meitie gaajhkem maehtieh krievedh relevante geerveööhpehtimmiem tjïrrehtidh saemien gïelesne ietniegïeline dej dååjrehts njoelkedassij mietie geerveööhpehtimmien muhteste ”.
Rávesolbmuid oahpahussii sámegielas ii leat sierra juolludeapmi.	ij leah jïjtse dåarjoe ööhpehtæmman saemien gïelesne geervide.
Golut fertejit gokčojuvvot gielddaid ja fylkkagielddaid rámaid siskkobealde, ja dakkár fálaldagaid lágideapmi lea guđege gieldda / fylkkagieldda iežas ovddasvástádus.	Dah åasah tjuerieh tjïeltij jïh fylhketjïeltij mïerij sisnie maeksedh, jïh faalaldahkem sjiehtedidh lea fïerhten tjïelten / fylhketjïelten dïedte.
Danne lea dehálaš ahte dat vuoruhit oahpahusruđaid njuolggadusaid ja oahpahusdárbbuid vuođul.	Dan gaavhtan vihkeles dah uvte bïejieh ööhpehtimmievierhtieh njoelkedassij jïh ööhpehtimmiedaarpoej mietie.
Sii guđet háliidit rávesolbmuidoahpahusa, fertejit ieža dieđihit iežaset oahpahusdárbbuid.	Dah gieh geerveööhpehtimmiem sijhtieh, tjuerieh jïjtje dej ööhpehtimmiedaarpoeh bieljelidh.
Oahpahus lea nuvttá ja galgá čuovvut gustojeaddji oahppoplánaid.	Ööhpehtimmie namhtah jïh edtja dååjrehts learoesoejkesjh dåerididh.
Gielddat / fylkkagielddat sáhttet addit oahppolihtuide doaibman lágidit oahpahusa jogo vuođđoskuvlla dahje joatkkaoahpahusa dásis.	Tjïelth / fylhketjïelth maehtieh lohkemesiebridie vedtedh barkoem ööhpehtimmiem vedtedh dovne maadthskuvlen jïh jåarhkeskuvlen ööhpehtimmien suerkesne.
Dallege oahpahus galgá leat nuvttá oasseváldiide.	Ööhpehtimmie edtja dellie aaj namhtah lihtsegidie årrodh.
Jos oahppolihtut baicce lágidit oahpahusa vuođđoskuvlla ja/dahje joatkkaskuvlla dásis almmá mange soahpahmuša gielddain dahje fylkkagielddain, de gáibiduvvo kursadivat.	Jis lohkemesiebrieh vedtieh ööhpehtimmiem maadthskuvlen jïh / jallh jåarhkeskuvlen ööhpehtimmien suerkesne jïh ij leah latjkoem tjïeltine jallah fylhketjïeltine, dellie kuvsjemaaksoe kreavasåvva.
Dalle maid váldojuvvo kursadivat go oahppolihtut lágidit kurssaid eará fágain ja fáttáin, ee. sámegielas.	Aaj kuvsjemaaksoem vaalta gosse lohkemesiebrieh åårganiserieh kuvsjh jeatjah faagesne jïh aamhtesinie, j.g. saemiengïelesne.
Guokte sámi oahppolihtu leat, Sámi oahppolávdegoddi ja Mearrasámi oahppolihttu, ja sin váldoulbmil lea bargat oahpahusa lágidemiin sámegielas ja sámi kulturárbbis.	göökte saemien lohkemesiebrieh, saemien lohkememoenehtse jïh Mearoesaemien lohkemesiebrie, giej åejvieulmie barkedh saemien gïelesne jïh kultuvreaerpesne ööhpehtidh.
Rávesolbmuid 5-jahkásaš oahpahusprográmma sámegielas	Råajvarimmie 12. 5-jaepiej geerveööhpehtimmie- provgramme saemiengïelesne
Sámediggi ja Sámi allaskuvla leat soahpan ráhkadit ja čađahit rávesolbmuid 5-jahkásaš oahpahusprográmma buot sámi giellaguovlluin.	saemiedigkie jïh saemien jïlleskuvle lea latjkanamme latjkanimmiem eevtiedimmien jïh tjïrrehtimmien 5-jaepiej saemien geerveööhpehtimmieprovgramme gaajhkh saemien gïeledajvine.
Rávesolbmuid oahpahusprográmma ulbmiljoavku leat buot sámit guđet eai máhte sámegiela ja orrot bieđgguid viiddis guovllus.	35 geerveööhpehtimmieprovgrammen ulmietjïerte lea gaajhkh saemieh gieh eah saemiesth vijries geografijen dajvesne.
Doaibmabijut álggahuvvojit erenoamážit dain guovlluin maidda dáruiduhttinpolithkka lea čuohcán bahámusat.	Dah råajvarimmieh leah joekoen dejtie gusnie daaroestimmiepolitihke jeenjemes arhki.
Ráves sámit ožžot oahphusfálaldaga davvisámegielas, julesámegielas dahje oarjilsámegielas.	geerve saemieh åadtjoeh ööhpehtimmiefaalaldahkem noerhtesaemiengïelesne, julev- vuj åarjelsaemiengïelesne.
Ulbmil lea ahte sámit galget váldit iežaset giela ruovttoluotta ja ahte sámegiela dilli galgá buorránit go eanebut dan hállagohtet.	Ulmie lea saemieh edtjieh dej gïelem bååstede vaeltedh jïh saemiengïelem lutnjedh gosse jeenjebh saemiestieh.
Buot sámi giellabirrasat galget váldojuvvot mielde dán bargui.	gaajhkh saemiengïelevoengh edtjieh dejnie barkedh.
Dat mearkkaša ahte sámi giellaguovddážat, gielddat ja eará oasálaččat giellabirrasiin galget ovttasráđiid ja lahkalagaid bargat.	Destie båata saemien gïelejarngh, tjïelth jïh jeatjah gïelevoengine edtjieh lihkes ektiebarkedh.
Sámi allaskuvla oažžu ovddasvástádussan prošeavtta geavatlaš čađaheami.	saemien jïlleskuvle dïedtem åådtje praktijhkeles tjïrrehtimmie prosjektine.
Doaibmabiju ruhtada Sámediggi Sámi Álbmotfoandda ruđaiguin.	Dïedte: Saemiedigkie Tïjjeperspektijve: 2009-2014
Doaibmabidju 13.	Råajvarimmie 13.
Kártet eatnigielalaš analfabetismma ja rávesolbmuid dárbbu oažžut oahpahusa sámegielas	pehtimmiem saemiengïelesne geervide
Sámdiggi fállá ovttasráđiid Sámi allaskuvllain sámegiela oahpahusa rávesolbmuide viđajahkásaš oahpahusprográmmain.	saemiedigkie faala, saemiej jïlleskuvle ektesne, saemienööhpehtimmiem geervide vïjhtejaepiej ööhpehtimmieprovgrammen tjïrrh.
Oažžun dihtii eanet dieđuid dárbbuid birra, de Máhttodepartemanta ovttasráđiid Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain áigu álggahit guorahallanbarggu mainna ulbmil lea oažžut sámi álbmogis logu sis guđet njálmmálaččat máhttet eatnigielaset, muhto guđet eai máhte lohkat ja čállit.	guktie jeenjh daajroem åådtje daarpoej bïjre sæjhta Maahtoedepartemente Barkoe- jïh ektiebiejemedepartementen ektesne goerehtimmiebarkoem aelkedh man ulmie gïehtjedidh man gellieh ietniegïeleanalfabeth gååvnesieh (d. m. j. almetjh gieh saemiestieh, mohte eah lohkh jïh tjaelieh saemiengïelesne) saemien åålmegisnie.
Guorahallan galgá maid kártet daid sámiid geain leat unnán dahje váillálaš sámegiela gálggat.	goerehtimmie aaj gïehtjede saemieh giej viesjieh jallh ij naan saemien gïelemaahtoe.
Viggamuš ii leat oažžut áibbas dárkilis logu dain olbmuin guđet gullet dáidda joavkkuide, muhto guorahallan galgá čájehit váillálaš lohkan- ja čállindáiddu viidodaga, ja árvvoštallat oahpahusdárbbuid.	ij ulmie leah ellies kaarhtedimmiem man gellieh almetjh dan tjïertij sisnie, mohte goerehtimmie edtja vedtedh guvviem destie, jïh ööhpehtimmiedaarposte vierhtiedimmiem vedtedh.
Almmuhuvvot galgá čielggadan- / dutkanbargu mii dievas barggu ektui bistá jahkebeali rájis beannot jagi rádjai.	Bïevneste goerehtimmie- / dotkemelaavenjassem mïeresne akte aktebielie jaepievïerhke.
Sámediggi galgá bovdejuvvot searvat dán bargui.	saemiedigkie böörie barkose mealtan årrodh.
Doaibmabidju 14.	Råajvarimmie 14.
Rávesolbmuid alfabehttenprošeakta Romssa fylkkas	Alfabetiseremeprovsjekte geer-vide Tromsesne
Romssa fylkkasuohkan áigu álggahit alfabehttenprošeavtta fylkka rávesolbmuid várás.	Tromsen fylhketjïelte sæjhta alfabetiseremeprovsjekten aelkedh geervide fylhkesne.
Prošeavtta ulbmil lea ahte oasseváldit galget movttiidahttojuvvot formaliseret iežaset sámegiela máhtu, nu ahte sii sáhttet geavahit sámegiela sihke njálmmálaččat ja čálalaččat.	Provsjekten ulmie lea dah lïhtsegh edtjieh skreejrehtidh dej maahtoem saemiengïelesne formaliseredh, guktie dah maehtieh dovne tjaaleldh jïh njaalmeldh saemiestidh.
Áigumuš lea ahte Romssa fylkkas oahppoguovddážat viđa guđa báikkis čađahit kurssaid.	Ulmie lea lohkemejarngh vïjhte, govhte ovmessie sijjieh Tromsen fylhkesne kuvsjh tjïrrehtidh.
Prošeakta namahuvvo Sámedikki ja Romssa fylkkasuohkana ovttasbargansoahpamušas.	Provsjekte sïemelatjkosne saemiedigkien jïh Tromsen fylhketjïelten gaskem neebnesåvva.
Dasto galgá vel rahppojuvvot neahttasadji prošeavtta oasseváldiid várás, mas sii friddja sáhttet geavahit gielaset ja gulahallat guhtet guimmiideasetguin ja prošeaktajođiheaddjiin.	stipene maahta ohtsejidie saemien gïelem lohkedh universiteten- jïh jïlleskuvledaltesisnie jïh ohtejidie saemien gïeleööhpehtimmine jåehkeskuvlesne barka.
Alit oahpahus ja rekruhtten	Jïllebe ööhpehtimmie jïh skreejreme
Dárbu lea nannet dutkama ja lohkamiid sámegielas ja sámegillii.	Daarpoe lea dotkemem jïh lohkemem saemiengïelesne tjïrkedh.
Sámi allaskuvla lea guovdilis ásahus sámi dutkanmáilmmis, ja das lea ovddeš Davviriikkaid Sámi Instituhtta dutkanossodat.	saemiej jïlleskuvle lea voernges institusjovne saemien dotkemeveartenisne, jïh mij aarebi lij Noerhte saemien institudtine goh dotkemegoevtese.
Romssa universitehta lea ožžon riikkalaš ovddasvástádusa sámi dutkamis ja oahpahusas Norggas.	Universitete Tromsesne lea åådtjeme dan nasvjonellen dïedtem saemien dotkemen jïh ööhpehtimmien åvteste Nöörjesne.
Sámi dutkamaiid guovddáš, mii lea Romssa universitehtas, bargá nannen dihtii universitehta buohkanas dutkan- ja oahpahusdoaimmaid mat gusket sámiid ja álgoálbmogiid dilálašvuođaide.	Jarnge saemien lohkeme Universitete Tromsesne barka universiteten tjåanghkanimmie dotkeme- jïh ööhpehtimmiebarkarimmie gosse saemien jïh iemiealmetjhrelatereme tsiehkieh.
Čielga prošeavttaiguin guovddáš álggaha ja jođiha sierra dutkamiid, ja bidjá johtui ja oktii heiveha fágaidrasttideaddji dutkan- ja oahpahusovttasbarggu.	stinkes provsjektij tjïrrh jarnge aalka jïh jåhta jïjste dotkemem, jïh initieredh jïh ektieididh faagij dåeresth dotkeme- jïh ööhpehtimmieektiebarkoem.
Bodeaju allaskuvla addá oahppofálaldaga julevsámegielas, mii lea oassin dábálaš oahpaheaddji- ja ovdaskuvlaoahpaheaddjioahpahusas dahje joatkkaoahpahusfálaldahkan.	Jïlleskuvle Bodøsne vadta lohkemefaalaldahkem julevsaemien gïelesne lihtsine åålmegh- jïh aarhskuvlelohketæjjaööhpehtimmiem vuj goh vijreööhpehtimmiefaalaldahkem.
Davvi-Trøndelága allaskuvla lea ožžon riikkalaš ovddasvástádusa oarjilsámegielas, mii gullá oahpaheaddjioahpahusa oktavuhtii.	Jïlleskuvle Noerhte-Trøndelagesne lea seammaleejns nasjovnalen dïedte åarjelsaemiengïelem lohkehtæjjaööhpehtimmiekontekstesne.
Sámediggi lea čujuhan dasa ahte fálaldagat fertejit sihkkarastojuvvot dain allaskuvllain main lea sámegiella, beroškeahttá man stuoris dahje unni daid studeanttaid lohku lea, guđet háliidit čađahit oahpu oarjilsámegielas dahje julevsámegielas.	saemiedigkie lea tjuevtjiedamme tjuara faalaldahkem tjïrkesovvedh dejnie jïlleskuvline seamma man vaenie lohkijh gieh sijhtieh lohkemem åarjel- vuj julevsaemiengïelesne tjïrrehtidh.
Dáin lohkamiin eai šatta goassege leat ollu studeanttat, ja dat mearkkaša ollu erenoamážit unnibuš sámegielaide, ahte lea sámegielalaš máhttu.	ij gåessie edtja jeenjh lohkijh dejnie faalaldahkine, jïh dïhte dan vihkeles joekoen dejtie smaave gïelide saemiengïeleldh maahtoem gååvnese.
Oahpahusásahusain lea autonomiija daid oahppofálaldagaid dáfus maid dat álggahit ja dange dáfus mo daid lágidit.	Ööhpehtimmieinstitusjovnij lea autonomije gosse dæjpa mah lohkemefaalaldahkh mah aelkieh jïh guktie faalaldahkh åårgansieredh.
Máhttodepartemeanta áigu ovttasráđiid ásahusaiguin mat fállet oahpuid sámegielas ja sámegillii, geahčadit daid gaskasaš bargo- ja ovddasvástádusjuogu, ja áigu oaččuhit daid ásahusaid gaskaneaset bargat lagabut ovttas, ja maiddái ovttasráđiid eará ásahusaiguin mat leat dakkár guovlluin main olbmuin lea dárbu oahpu oažžut sámegielas.	Maahtoedepartemente sæjhta dej institusjovnijgujmie ektesne mah lohkemem saemien gïelesne faelieh vuartasjidh barkoe- jïh dïedtejuakemem dej gaskem, jïh sæjhta initieredh lihkebe ektiebarkose dej institusjovnij gaskem jïh aaj ektiebarkoe jeatjah institusjovnijgujmie dej dajvine gusnie maahta daarpoe lohkemem saemiengïelesne.
Oahpahusásahusat sáhttet ohcat oažžut bissovaš oahpposadjemeriid, ee. sámi ohcciide, namalassii dihto oahpuide.	Ööhpehtimmieinstitusjovnh maahta syökedh åadtjodh kvoth nænnoestidh, g. j. saemien ohtsijij åvteste, gosse ovmessie lohkemasse ohtsieh.
Romssa universitehtas, Finnmárkku allaskuvllas, Lillehámmera allaskuvllas ja Veterinearaallaskuvllas leat oahpposadjemearit sámi ohcciid várás.	Universitete Tromsesne, jïlleskuvlh Finnmarkesne jïh Lillehammerisnie jïh veterinærejïlleskuvlen leah kvoth saemien ohtsijidie naan lohkemidie.
Doaibmabidju 15.	Råajvarimmie 15.
Sámi oahpaheaddjioahpahus	mie
Vai lea dárbbašlaš njuovžilvuohta, de berre Sámi allaskuvla čovdojuvvot riikkalaš rápmaplánas mii lea vuođđoskuvlla oahpaheaddjioahpahusa várás.	Jis dan daerpies fleksibilitetem jaksa byöroe saemiej jïlleskuvle frïjje årrodh båetije nasjovnelle mïeresoejkesjistie dan sov maadthskuvlelohkhehtæjjaööhpehtimmie.
Departemeanta ulbmáda fápmudit iežas válddi Sámi allaskuvlii das mii guoská ođđa sámi oahpaheaddjioahpu struktuvrii ja huksehussii.	Departementen ulmie sov faamoem saemiej jïlleskuvlese delegeredh gosse struktuvrem jïh tseegkemem orre lohkehtæjjaööhpehtimmie saemien gïelesne.
Dárbu leat dattetge maid addit bajimuš riikkalaš mearrádusaid (láhkaásahusa) áiggiid guhkodagas ja váldoosiid huksehusas (fágaid, pedagogihka, geavada jna.), mat galget gustot maiddái sámige vuođđoskuvlla vástesaš oahpaheaddjioahpahussii.	Dïhte lea bijjies nasjovnalen njoelkedassh gåhkoem jïh åejviekomponenth tseegkemisnie (faage, pedagogijhke, lïereme j.n.v.) maam aaj edjta saemien maadthskuvlelohkehtæjjaööhpehtimmiem dijpedh.
Doaibmabidju 16.	Råajvarimmie 16.
Kártet rekruhttenvuođu ja makkár dárbu lea sámegielalaš oahpaheaddjiide	Skreejremevåaromem kaarhtedidh jïh daarpoem saemiengïeleldh
Dárbu lea álggahit doaibmabiju mii nanne sámegielalaš oahpaheaddjiid rekruhttema.	Dïhte lea daerpies råajvarimmieh tseegkedh guktie skreejremem saemiengïeleldh lohkehtæjjah tjïrkedh.
Departemeanta áigu kártet rekruhttenvuođu mii lea sámi alit oahpahusas ja makkár dárbu lea fidnet sámegielalaš oahpaheaddjiid.	Departemente sæjhta skreejremevåaromem kaarhtedidh samien jïllebe ööhpehtæmman jïh daarpoem saemiengïeleldh lohketæjjide.
Dárbu lea maid háhkat dieđuid das makkár oahpaheaddjidilli lea sámi skuvllain olggobealde sámi guovlluid.	Dïhte lea aaj daerpies daatam gaavnedh lohkehtæjjagaptjemem saemien skuvline dej saemien dajvij ålkoelisnie.
Doaibmabidju 17.	Råajvarimmie 17.
Doaibmabidju mii galgá rekruhttet oahppiid sámi oahpaheaddjioahpahussii ja oahpaheaddjioahpahussii mas lea sámegiella fágan	jïh lohkehtæjjaööhpehtæmman saemien faagegievlesne
Unnán leat ohccit sámi oahpaheaddjioahpahussii, mas ohppet sámegiela ja sámegillii.	Lohkehtæjjaööhpehtimmie saemiengielesne lea vuelie skreejreme.
Dárbu lea liigemovttiidahttimii oaččuhan dihtii ohcciid sámi oahpaheaddjioahpahussii dahje dábálaš dáža oahpaheaddjioahpahussii mas oahppis lea sámegiella fágan.	Dïhte lea daerpies lissie incitamentem juktie iedtjem jienede saemien lohkehtæjjaööhpehtæmman ohtsedh jallh saemien faagegievlesne nöörjen lohkehtæjjaööhpehtimmesne.
Rekruhttendoaibmabidju berre plánejuvvot ja čađahuvvot dain ásahusain mat fállet oahpu, ja mat buoremusat dovdet daid birrasiid main lea lunddolaš rekruhttet oahppiid.	skreejremeråajvarimmieh byöroe rååresjidh jïh tjïrrehtidh dej institusvjonijgujmie lohkemh faelieh, jïh lea bööremes maahtoe dej byjreskijgujmie gustie iemeles lohkijh skreejredh.
Departemeanta várre ruđaid rekruhttendoaibmabidjui.	Dïedtije: Maahtoedepartemente Tïjjeperspektijve: 2009
Doaibmabidju 18.	Råajvarimmie 18.
Rekruhttenáŋgiruššan Finnmárkkus – gollevirgi	Skreejremekampanje Finnmarkesne – neakoesbarkoe
Sámi allaskuvla, Sámediggi, GG Finnmárku, Finnmárkku allaskuvla ja Finnmárkku fylkkamánni leat álggahan rekruhttenáŋgiruššama oažžun dihtii eanet studeanttaid ohcat saji dan guovtti oahpaheaddjiallaskuvlii.	saemiej jïlleskuvle, saemiedigkie, Ks Finnmarke, Jïlleskuvle Finnmarkesne jïh fylhkemaennie Finnmarkesne leah skreejremekampanjem aalkeme jeenjh lohkijh skreejredh dejtie göökte lohkehtæjjaskuvlide.
Kampánnja namma lea ” Drømmejobben / Gollevirgi ”,	Kampanjen nomme ” Neakoesbarkoe / gollevirgi ”.
Doaibmabidju 19.	Råajvarimmie 19.
Oahppoloatnaosiid sihkkun	vadtasåvva
Jagi 2009 álggahuvvui ortnet studeanttaid várás guđet čađahit dihto oahpaheaddjioahpuid, ee. masterprográmma oahpaheaddjioahpus mas lea giella dahje reálafága, nu ahte sin oahppoloanas sihkkojuvvojit oasit.	Jaepeste 2009 lij öörnemem tseegkeme lohkijidie gieh såemies lohkehtæjjaööhpehtimmieh orrijin g. j. mastereprovramme lohkehtæjjaööhpehtimmie gïeline vuj realfaagine, juktie dah bielieh lohkemelöönemistie vadtasuvvieh.
Departemeanta áigu árvvoštallat sullasaš ortnega daidda guđet čađahit unnimusat 60 oahppočuoggá sámegielas iežaset oahpaheaddjivuođđooahpahusa oassin.	Departemente sæjhta vierhtiedidh seammaleejns öörnegem dejtie gieh veenemes 60 lohkemetsiehkieh saemiengïelesne lohkedh bieliem maadthööhpehtimmesne lohketæjjine.
Doaibmabidju 20.	Råajvarimmie 20.
Oahpaheaddjiid joatkkaoahpahus sámegielas	saemiengïelesne lohkehtæjjide
Dan strategiija oktavuođas man namma lea «Kompetanse for kvalitet – videreutdanning for lærereš (Máhttu kvalitehta dihtii – joatkkaoahppu oahpaheaddjiide), galgá addojuvvot lohkanfálaldat mii lea gitta 60 oahppočuoggá árvosaš dan golmma sámegielas mat leat Sámi allaskuvllas, Bodeaju allaskuvllas ja Davvi-Trøndelága allaskuvllas.	strategijen mietie Maahtoe kvalitetide – vijrebeööhpehtimmie lohkehtæjjide, lohkemefaalaldahke vadtasåvva 60:an lohkemetsiehkieh golme saemien gïeline saemiej jïlleskuvlesne, Jïlleskuvle Bodøsne jïh Jïlleskuvle Noerhte-Trøndelagesne.
Dihtosis galgá leat goas fálaldagat álggahuvvojit.	Dïhte edtja guhkiem åvteli aelkedh tjïelkes årrodh gåessie faalaldahkem aalka.
Dát lohkanfálaldagat leat ovddimusat oahpaheaddjiid várás, muhto dat leat rabas maiddái earáge dohkálaš ohcciide.	Lohkemefaalaldahkh lea voesteges lohketæjjaj ulmietjïertese, mohte aaj maahta rihpes årrodh jeatjide kvalisifijeren ohtsedæjjide.
Doaibmabidju 21.	Råajvarimmie 21.
Kurssat ja lohkamat	Kuvsjh jïh lohkemh
Departemeanta áigu doarjut máŋggadássásaš kurssaid ja lohkamiid sámegielas maid Sámi allaskuvla, eará oahpaheaddjioahpahusa ásahusat ja sámi giellaguovddážat lágidit.	Departemente sæjhta kuvsjh jïh lohkemh saemien gïelesne dåarjodh ovmessie daltesinie mah åårganiserieh saemiej jïlleskuvlen, jeatjah lohkehtæjjainstitusjovnij jïh saemien gïelejarngij ektesne öörnedh.
Eará gielladoaibmabijut	Jeatjah gïeleråajvarimmieh
Doaibmabidju 22.	Råajvarimmie 22.
Sierra doaibmabijut mat galget nannet giellaovdáneami oarjilsámi guovllus ja julevsámi guovllus	julevsaemien dajvine tjïrkedh
Oarjilsámegiella ja julevsámegiella leat rašis dilis ja dárbbašit doaibmabijuid mat leat jure justa erenoamáš dárbbuid várás mat leat dáin servoda- gain.	Åarjelsaemien jïh julevsaemien lea saajrohts tsiehkine jïh daarpesjægan råajvarimmieh mah leah rïekte dejtie joekoen daarpojde tjuevtjede dejnie siebredahkine.
Dakkár doaibmabijut sáhttet leat oarjilsámegiela resursaguovddážiid vuođđudeapmi ja nannen, dakkár vejolašvuođa lágideapmi go rávesolbmuid oahpahus ja bearrašiid oahpahus julevsámegielas ja oarjilsámegielas ja báikkálaš ja guvllolaš giellajoregiid nannen mánáid, nuoraid ja rávesolbmuid várás.	Dïhte maahta årrodh råajvarimmieh vierhtiehjarngide tjïrkedh jïh tseegkedh åarjelsaemien gïelide, nuepieh geerveööhpehtimmie jïh fulhkievåaromeööhpehtimmie julev- jïh åarjelsaemien gïelesne jïh byjresken jïh regijovnalen gïelearenaj maanide, noeride jïh geervide tjïrkedh.
Dehálaš lea ahte oarjilsámi servodat ja julevsámi servodat ieža besset čilget makkár dárbbut sis leat nannet gielaset.	Dïhte vihkeles åarjelsaemien jïh julevsaemien siebredahkh jïjtsh dej daarpoeh gïelem tjïrkedh defineredh.
Danne várrejuvvojit sierra ohcanvejolaš ruđat prošeavttaide mat sáhttet nannet oarjilsámi ja julevsámi giellabirrasiid.	Dan gaavhtan vierhtieh gååvnesieh provsjektide mah maehtieh julev- jïh åarjelsamien gïelebyjreskidie tjïrkedh.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta ulbmáda ahte Nordlándda fylkkamánni galgá váldit badjelasas hálddašit dáid ruđaid.	Dïedtije: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente / Fylhkemaennie Noerhtelaantesne Tïjjeperspektijve: Gïetedimsoejkesjen vïerhkeboelhkesne.
Doaibambidju 23.	Råajvarimmie 23.
Oarjilsámi giellabeassi	Åarjelsaemien gïelebiesie
Nordlándda fylkkamánni ja Sámeskuvlastivra Ruoŧas leat ovttas ráhkadan prošeaktaplána oarjilsámi giellaleairraid várás.	Fylhkemaennie Noerhtelaantesne jïh saemieskuvleståvroe sveerjesne lea ektesne provsjektesoejkesjem dorjeme åarjelsaemien gïeliebiesie.
Áigumuš lea ealáskahttit, nannet ja ovddidit oarjilsámegiela.	Ulmie lea åarjelsaemiengïele goh gïeline skreejrehtidh, tjïrkedh jïh eevtiedidh.
Prošeavtta ulbmiljoavku leat buot oahppit guđet ožžot oahpahusa oarjilsámegielas skuvllain, Norggas 6. luohká rájis 9. luohká rádjai, ja Ruoŧas 5. luohkás 8. luohkkái.	Provsjekten ulmietjïerte gaajhkh learohkh gieh åadtjoeh ööhpehtimmiem åarjelsaemiengïelesne skuvlesne Nöörjesne daltesh 6.-9. jïh sveerjen bielesne 5.-8.
Dasto vel čuovvoluvvojit leairaoahppiid vánhemat.	Dan lissine galka dah eejtegh learohkidie giej meatan dåaradallemem åadtjodh.
Sii maid, guđet servet prošeavtta oahpaheaddjin, ovdaságadoallin ja movttiidahttin, ožžot vejolašvuođa čiekŋudit iežaset fágaid go dat lea ávkin prošektii.	Dah gieh leah mealtan lohkehtæjjine, giejnie aelkedh jïh giejnie eadtjaldehtedh provsjekten mietie aaj åadtjoeh nuepiem faagen gïenglåbpose gusnie lea aevhkie provsjektasse.
Vuosttas giellaleaira lágiduvvui Mittådalenii jagi 2008. Giellaleairras ledje 70 oasseváldi.	voesteges gïelebiesie lij Mihtesne jaepien 2008. gïelebiesien lij 70 lihtsegh.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea juolludan ruđaid jagi 2008 prošektii, ja áigu ain doarjut prošeavtta.	Barkoe- jïh ektiebiejemedepartemente lea provsjekten mealtan årrodh maeksedh jaepien 2008 jïh sæjhta dam vijrebe provsjektem dåarjodh.
Prošektii leat plánejuvvon jahkásaččat guokte giellaleairra golbma jagi ovddas guvlui.	Provsjekte lea soejkesjamme göökte gïelebiesieh jaepesne golmen jaepien.
Doaibmabidju 24.	Råajvarimmie 24.
Ovddidanprošeakta Davvi-Trøndelága fylkkasuohkanis Davvi-Trøndelága fylkkasuohkan lea jagi 2008 rájis mielde sámi giellalága hálddašanguovllus, ja áigu jagi 2009 álggahit 3-jahkásaš ovddidanprošeavtta ovddidan ja nannen dihtii oarjilsámi giela ja kultuvrra.	Noerhte-Trøndelagen fylhketjïelte lea jaepeste 2008 saemiengïelen reeremedajvesne jïh sæjhta jaepien 2009 3-jaepiej eevtiedimmieprovsjektem tseegkedh åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem eevtiedidh jïh tjïrkedh.
Prošeakta erenoamážit deattuha sámegiela oahpahusa oktiiheiveheami.	Provsjekte sæjhta diedtedh ööhpehtimmiem
Prošeakta galgá válmmastit málliid das mo oktiiheivehit sámegiela oahpahusa 13-jahkásaš skuvlaáigodahkii ja alit oahpahussii, ja álggahit doaibmabijuid main giella- ja kulturmáhttu adnojuvvojit oktiigullevažžan.	39 ektine öörnesovvedh. Provsjekte edtja ektiedimmien modellh ööhpehtimmesne evtiedidh 13-jaepiej skuvleöörneme jïh jïllebe ööhpehtimmie, jïh råajvarimmieh evtiedidh gusnie gïele jïh kultuvremaahtoe ektesne vååjnoeh.
Prošeavtta ovttasbargit leat Snoasa suohkan ja eará vuođđooahpahussii ja alit oahpahussii gulli oasálaččat.	ektiebarkoepartnerh provsjektesne lea snåase tjïelte jïh jeatjah aktørh maadthööhpehtimmesne jïh jïllebe ööhpehtimmesne.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta doarju prošeavtta.	Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente provsjektem dåårje.
Doaibmabidju 25.	Råajvarimmie 25.
Nuortalaš giela ja kultuvrra ealáskahttin	Luvlesaemien gïelem jïh kultuvrem skreejrehtidh
Nuortasámi musea Njávdámis lea álggahan 3-jahkásaš prošeavtta man ulbmil lea ealáskahttit ja nannet nuortalaš giela ja kultuvrra dainna lágiin ahte Norgga, Suoma ja vejolaččat Ruošša nuortalččat / golttát barget ovttas rájáid rastá.	Luvlesaemien Neidenisnie lea aalkeme barkedh 3-jaepiej provsjektine man ulmie skoltesaemiengïelem jïh kultuvrem skreejrehtidh jïh tjïrkedh raasten bijjelen ektiebarkojne luvlesaemieh / skoltesaemieh Nöörjesne, såevmesne jïh såajhtsh Russlaantesne.
Guovdilis birrasat, organisašuvnnat ja ásahusat Suomas ja Norggas leat ásahan oktavuođaid ja ovttasbarggu, vai lea vejolaš johtui oažžut oktasaš nuortalaš / goltálaš giella- ja kulturdoaibmabijuid jagi 2009 rájis.	gaskesadtemem lea tseegkeme jïh ektiebarkoe dej ovmessie byjreski, åårganisasjovnij jïh institusjovnij gaskem såevmesne jïh Nöörjesne juktie aelkedh ektine gïele- jïh kultuvreråajvarimmieh juhtedh jaepeste 2009. Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente dam maaksa.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta ruhtada doaibmabijuid.	Dïedtije: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente Tïjjeperspektijve: 2008-2010
Doaibmabidju 26.	Råajvarimmie 26.
Bihtánsámi giela ja kultuvrra ealáskahttin	Pihtesaemiengïelem jïh kultuvrem
Norggas bihtánsámit leat unna jovkkoš ja bihtánsámi giella ja kultuvra lea lossa deattu vuolde.	Pihtesaemien Nöörjesne lea onne tjïerte jïh pihtesaemien gïele jïh kultuvre tjarki tjevredh.
Bihtánsámit leat maŋimuš logi jagi álggahan bihtánsámi giela ja kultuvrra ealáskahttinbarggu.	Pihtesaemieh leah minngemes luhkiejaepien aalkeme barkedh pihtesaemiengïelem jïh kultuvrem skreejrehtidh.
Dárbu lea álggahit seammamállet doaibmabiju go nuortalašgiela várás.	Lea daerpies råajvarimmieh luvliesaemiengïelem aelkedh seamma haemine.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu danne várret ruđaid álggahan dihtii bihtánsámi giela ja kultuvrra ealáskahttindoaibmabiju.	Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente sæjhta dan gaavhtan vierhtidh råajvarimmide pihtesaemiengïelem jïh kultuvrem skreejrehtidh.
Áigeguovdilis doaibmabijut galget álggahuvvot ovttasráđiid bihtánsámiiguin, Árraniin - julevsámi guovddážiin ja Sámedikkiin.	Byögkeles råajvarimmieh sijhtieh aelkedh pihtesaemiejgujmie, árran julevsaemien jarngine jïh saemiedigkine gaskestalledh.
Áigumuš lea bidjat álgoprošeavtta johtui jagi 2009.	Aelkeste åvteprovsjektine jaepien 2009.
MÁRKOMÁNÁK SÁMI MÁNÁIDGÁRDI lea bođolaš mánáidgárdi Skániin Lulli-Romssas.	Dïedtije: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente Tïjjeperspektijve: 2009-2011
Sámediggi ruhtadii dán golmmajahkásaš prošeavtta guhkesáiggi áŋgiruššama oassin.	40
SÁMEDIGGI LEA VUOĐĐUDAN alit oahpahusa stipeandda.	NUhTJeDh:
Fylkkasuohkan juolluda giellaoahpahusstipeandda movttiidahttin dihtii olbmuid váldit oahpahusa sámegielas.	Jienede byjjes faalaldahkh saemiengïelesne utnijidie
Lasihit almmolaš fálaldagaid sámegillii geavaheaddjiide servodaga buot joregiin	gaajhkine siebredahkeareninie
Gielat ovdánit ja seilot go olbmot gulahallet ja ovttastallet geavahettiineaset giela.	gïele eevtede jïh gorrede gaskesadteminie jïh ektiebarkosne jïh gosse dam utnedh.
Giella mii ii geavahuvvo manná maŋás.	gïelh mah eah utnieh unnede.
Ollu sámit sámástit, muhto eai máhte čállit ja lohkat sámegillii.	Jïjnjh saemieh saemiestieh, mohte eah maehtieh saemiengïelem tjaeledh jïh lohkedh.
Dainnago olbmuin lea unnán čállinmáhttu ja go vel váilot heivvolaš sámegielalaš sánit otnáš atnui, de orru leamen álkit geavahit dárogiela.	Faatoes maahtoem saemiengïelem tjaeledh faatoes saemien terminologijem dorje gåajhtsede buerebe daaroestidh.
Čuovvumuš sáhttá hui farga leat dat ahte sámegiella njuohkána dárogillii, ja ahte beaivválaš dárbu geavahit sámegiela unnu olbmuid gaskkas.	Destie båata saemiengïelem vaenede daaroengïelen muhteste jïh aarkbeajjetjen daarpoe saemiestidh unnede.
Huksen dihtii giela lea dárbu viiddidit surggiid main giella dárbbašuvvo ja lea ávkkálaš olbmuid gulahallamii sihke beaivválaš eallimis, bargodilis ja go olbmuin lea dahkamuš almmolaš eiseválddiiguin.	Jis gïelem tseegkie lea daerpies jaabnan dajvide vijrede gusnie gïele daerpies jïh aevhkies gaskestallemasse dovne aarkbeajjetjen, barkoe tsiehkesne jïh byjjesreeremem gaavnede.
Dilli gáibida ahte olbmuin lea buoret diđolašvuohta sámegiela geavaheamis sihke oktagassan, sámi servodaga olmmožin, sámi bargosajiin, sámi ásahusain ja almmolaš eiseválddiid luhtte.	Daate krievie vuarkoesåbpoe sjædta gosse saemiengïelem utnedh dovne almetje, saemien byjressiebredahkh, saemien barkoesijjieh, saemien institusjovnh jïh reeremij åtnoe saemien gïelesne.
Go sámegiela oahpahus nannejuvvo ja sámegiella eambbo geavahuvvo almmolaš ja bođolaš joregiin, de dat buohkanassii sáhttá oaččuhit áigái oktasaš váikkuhusa (synergibeavttu) mii nanne sámegiela beaivválaš dili ja buorida dan dovddu olbmuin ahte ávki lea hálddašit sámegiela.	Tjerkebe ööhpehtimmie saemiengïelesne jïh jienedamme saemiengïelem åtnoe byjjes jïh privaten areninie ektesne maehtieh synergie-effektem vedtedh mestie maahta saemien gïelem tjïrkedh aarkbeajjetjen jïh jienede guarkoem åtnoevierhtiem saemiengïelem maehtedh.
Sámegiella lea odne máŋgga láhkai šaddan bođolažžan (priváhtan), nu ahte ii šat leat nu dábálaš dan álo geavahit.	saemiengïele lea daenbiejjien jeenjh vuekesne privatisereme jïh vaejvie gaavnedh.
Ovdamearkka dihtii leat un- nán sámegielalaš teavsttat interneahtas.	vuesiehtimmien gaavhtan leah vaenie saemien teeksth gaskeviermesne.
Hárvves girjegávppit vuvdet sámegielalaš girjjiid ja unnán girjerájut luiket sámegielalaš girjjiid.	vaenie gærjabovrh saemien gærjah duekieh jïh vaenie gærjagåetine åådtje saemien gærjah löönedh.
Vai sámegiela geavaheapmi viidánivččii, de lea dehálaš oaččuhit eanet sámegielalaš teavsttaid ja sámegielalaš girjjálašvuođa eanet joregiidda ja nu maid eanet olbmuid olámuddui.	saemiengielen åtnoem tjïrkedh lea dan gaavhtan vihkeles saemien teeksth jïh saemien lidteratuvrh jeenjebh areninie gååvnesidh.
Eanaš sámegielalaš olbmot leat odne doaibmi guovttegielalaš olbmot, guđet máhttet sihke dárogiela ja sámegiela.	Jeenjemes saemiengïelehåålehkh daenbijjien funksjovnellen guektiengieleldh daaroen-saemien.
Sii guđet bajásšaddet ovttagielalaš sámi ruovttus, ohppet dárogiela skuvllas, ustibiin ja muđuid servodagas.	Dah gieh aktengïeleldh saemien gåetine bæjjanieh daarjoengïelem lierieh skuvlesne, voelpijstie jïh siebredahkesne.
Vaikko olut orrot hálddašeamen dárogiela ja sámegiela ovtta bures, de sámegiella goit lea dat giella mainna olmmoš buoremusat dovddaha iežas.	Jilhts jeenjh vååjnoeh daaroestieh jïh saemiestieh seamma hijven, lea saemien læjhkan dïhte gïele maam bööremes gaskesadtieh.
Vuoigatvuohta sáhttit geavahit sámegiela go sis lea dahkamuš almmolaš eiseválddiiguin, lea sámiid deháleamos vuoigatvuohta álbmogin.	Reakta saemiengïelem utnedh gosse byjjesreeremasse gaavnede lea mahte vihkelommes reaktah saemide goh åålmege.
Go sámelága giellanjuolggadusat biddjojuvvojedje doibmii, de čujuhuvvui dasa ahte vuoigatvuohta geavahit sámegiela galgá vuos ja ovddimusat leat dan dilis mas olbmui lea dárbu dovddahit iežas oaiviliid dárkilit ja deaivilit, ja vai ádde dan mii daddjojuvvo.	gosse saemielaaken gïelenjoelkedassh daajroehtieh, dellie tjuevtjedi reakta saemiengïelem utnedh voesteges tjuara desnie gusnie daarpesje tjïelkes jïh veele soptsestidh jïh guarkoe maam jeahtasovvedh.
Dán dáfus dearvvasvuođabálvalus ja riektelágádus leat guovdilat, dasgo jos sámi olmmoš ii gulahala dáin surggiin, de dat sáhttá bahás sutnje čuohcit.	Desnie lea starnedïenesje jïh reaktareereme voerngesne, juktie gïeleldh gaskesadtemebiehteme lea joekoen vaejvie dejtie gieh dam dijpieh.
Ráđđehus oaivvilda ahte lea dehálaš oažžut áigái guovttegielalaš servodagaid gosa lea vejolaš, ja dat lea mielas ain eambbo viiddidit sámi giellalága hálddašanguovllu.	Reerenasse meala dïhte lea vihkeles guektiengïeleldh siebredahkem tseegkedh gusnie daate gåårede, jïh lea positijve vihth saemiengïelen reeremedajve vijrede.
Sámelága giellanjuolggadusat addet riikkaolbmuide giellavuoigatvuođaid go sis lea dahkamuš almmolaš orgánaiguin.	41 saemielaaken gïelenjoelkedassh åålmegidie vedtieh gïeleldh reaktah gosse byjjresreeremidie gaavnedieh.
Dat guoská njuolggadusaid, almmuhusaid ja skoviid jorgaleapmái sámegillii, vuoigatvuhtii oažžut vástádusa sámegillii, sámegiela viiddiduvvon geavaheapmái riektelágádusas, viiddiduvvon vuoigatvuhtii geavahit sámegiela dearvvasvuođa- ja sosiálasuorggis, oktagaslaš girkolaš bálvalusaide, vuoigatvuhtii oažžut oahpahusvirgelobi, ja vuoigatvuhtii oažžut oahpahusa sámegielas.	Dïhte dæjpa jarkoeste njoelkedassh, bïhkedimmieh jïh sjeemah saemiengielese, reakta vaestiedassem saemiengïelesne åådtje, vijrede saemiengïele åtnoem reaktareeremisnie, vijrede reaktah saemiengïelen åtnoe healso- jïh sosijalensuerkesne, oktegs gærhkoen dïenesjimmieh, reakta ööhpehtimmiepermisjovnese jïh reakta saemiengïelem ööhpehtimmie.
Sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallan, mii čađahuvvui jagi 2007, buvttii oidnosii ahte eanaš almmolaš orgánat maidda sámelága giellanjuolggadusat gusket, eai ollašuhte lága gáibádusaid dievvasii.	saemielaaken gïelenjoelkedassij evaluereme mij jaepien 2007 tjïrrehti vuesehti jeenjemes byjjesreeremh mah leah saemielaaken gïelenjoelkedassij mietie, eah laakan krievemh ellies dåaeredh.
Deba ii leatge álbmogii, mii orru sámelága hálddašanguovllus, sihkkarastojuvvon vuoigatvuohtan geavahit sámegiela, go sis lea dahkamuš almmolaš orgánaiguin, namalassii ii nu bures go giellanjuolggadusat gáibidit.	Destie båata ij åålmegen reaktah laaken reeremedajvesne tjïrkh saemiengïelen åtnoem byjjes åårganh gaskesadtieh gïelenjoelkedassij mietie.
Váldosivva orru leamen ahte almmolaš suorggi bargiin váilu sámegiela máhttu.	Åejvietsiehkie vååjnoe vaenie maahtoem saemiengïelesne barkijinie byjjesreeremisnie.
Váldohástalus lea buoridit sámegiela geavaheami dain guovlluin main giella odne lea rašši, nugo mearrasámi, márkosámi, julevsámi ja oarjilsámi guovlluin.	Åejviehaesteme lea åtnoem saemiengïelesne jieniedidh suerkine gusnie gïele daenbiejjien viesjies, mearoesaemien, markesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien dajvine.
Nubbi stuorra hástalus lea stuorrudit daid almmolaš bargiid logu geain lea sámegiela máhttu, sihkkarastit sámegielalaččaid vuoigatvuođaid kriminálafuolas, ja sihkkarastit buriid dearvvasvuođa-, fuolla- ja sosiálabálvalusaid ja girkolaš bálvalusaid sámegillii sámegielalaš geavaheaddjiide.	Jeatja stoerre haesteme lea jienedidh låhkoem byjjesbarkijh maahtojne saemiengïelesne, saemiengïelehåålehkij reaktah tjïrkedh kriminalesåajhtosne jïh buerie starne-, såajhtoe- jïh sosialdïenesjh jïh gærhkoen dïenesjh saemiengïelesne saemien utnijidie.
Čuovvovaš ulbmilat šaddet leat láidestahkan sámegielalaš almmolaš bálvalusaid joatkevaš buorideapmái:	Dah ulmieh edtjieh vijrebe eevtiedimmiem vuesiehtidh byjjesdïenesjiemmieh saemiengïelesne:
• Ovddidit dávvisámegiela, julevsámegiela ja oarjilsámegiela terminologiijaid, nu ahte dat leat dohkálaččat dearvvasvuođa- ja fuollabálvalusaide, politiijii ja kriminálafullii ja almmolaš hálddahussii muđuid	• Noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien terminologijem eevtiedidh åtnose starne- jïh såjhtoedïenesjiemmieh, politije jïh kriminalesåajhtoe jïh byjjesreeremisnie.
• Ovddidit buriid sámegielalaš dearvvasvuođabálvalusaid sámi mánáide ja nuoraide	• Buerie starnedïenesjimmieh eevtidieh saemiengïelesne saemien maanide jïh noeride
• Sihkkarastit sámegielalaš dearvvasvuođabálvalusaid boarrásat sámiide	• Starnedïenesjimmieh saemiengïelesne voeres saemide tjïrkedh
• Sihkkarastit sámegielalaš olbmuid vuoigatvuođaid kriminálafuolas	• Saemiengïele-håålehkij reaktah kriminalesåajhtosne tjïrkedh
• Oaččuhit áigái buori ja buresdoaibmi sámegielalaš dulkonbálvalusa	• Hijven jïh juhteles saemien toelhkedienesjimmiem eevtiedidh
• Oaččuhit áigái sámi dulkkaid dohkkehanortnega	• Dåhkasjehtemeöörnemem saemien toelhkide tseegkedh
• Hukset kurssaid sámegielas ja kultuvrras almmolaš bargiid várás	• Kuvsjh saemien gïelem jïh kultuvrem byjjesbarkijidie tseegkedh
• Ráhkadahttit sátnegirjjiid almmolaš hálddahusa várás davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii	• Baakoegærja noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelesne byjjesreeremidie eevtiedidh
• Ráhkadahttit departemeanttaid neahttasiidduid davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii	• Departementij viermiesæjtoeh noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelesne eevtiedidh
• Álggahit buriid ortnegiid lágaid, láhkaásahusaid ja almmolaš dokumeanttaid jorgaleami várás davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii	• Hijven öörnegh jarkoestimmieh laakh, njoelkedassh jïh byjjespaehperh noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien eevtiedidh
• Oaččuhit áigái sámegillii jorgaluvvon lágaid dohkkehanortnega	• Dåhkesjehtemeöörnegem laakide saemiengïelese jaerkoestamme eevtiedidh
• Sihkkarastit bearráigeahččanortnegiid sámelága giellanjuolggadusaid čuovvoleami várás	• Gïetjedimmieöörnegh tjïrkedh saemienlaaken gïelenjoelkedassh tjïrkedh
• Sihkkarastit ahte stáhtalaš etáhtat váldet atnui prográmmaid mat geavahit sámi čállinmearkkaid	• Tjïrkedh guktie staaten etath provgrammevåaroeh utnieh mejtie saemien væhtah
• Sihkkarastit ahte almmolaš registarat sáhttet geavahit sámi čállinmearkkaid	• Tjïrkedh byjjesregisterh saemienvæhtah
Sámelága giellanjuolggadusat	saemielaaken gïelenjoelkedassh
Sámelága giellanjuolggadusat mearriduvvojedje jagi 1990.	saemielaaken gïelenjoelkedassh lin jaepien 1990 dåhkasovveme.
Giellanjuolggadusat addet riikkaolbmuide giellavuoigatvuođaid go sis lea dahkamuš almmolaš orgánaiguin.	gïelenjoelkedassh vedtieh otnjejidie gïeleldh reaktah byjjes åårganijgujmie gaavnedih.
Giellanjuolggadusat galget vuos ja ovddimusat buoridit sámegiela árvodási ja láhčit dilálašvuođaid nu ahte sámegiella sáhttá geavahuvvot almmolaš bálvalusain.	gïelenjoelkedassh leah voesteges ulmine saemien gïelen statuse jienede jïh vååromem bïejedh saemien gïelen åtnoem byjjes dïenesjimmiej muhteste.
Buot almmolaš orgánain maidda sámelága kapihtal 3 ja dát lahkaásahus gustojit, lea geatnegasvuohta gozihit ahte njuolggadusat čuvvojuvvojit.	gaajhkh byjjes åårganh mah saemielaaken kapihtele 3 jïh daate njoelkedasse dijpieh, tjuara njoelkedassij mietie barkedh.
Juohke orgánas lea ovddasvástádus háhkat dohkálaš sámegielalaš bargiid.	Fïerhten åårganen lea dïedte maehteles saemiengïeleldh barkijh utnedh.
Vásáhusat duođaštit dattetge ahte gildii lea váttis ollašuhttit giellanjuolggadusaid mearrádusaid, erenoamážit dannego váilot dakkár olbmot guđet hálddašit sámegiela čálalaččat ja njálmmálaččat, ja maid livččii vejolaš virgádit gildii bargin.	Dååjrehtse lea raaktan novh geerve tjïeltide dah njoelkedassh gïelenjoelkedassine dåaradalleme, dan gaavhtan lea vaenie jïh onne skreejremevåarome almetjistie gieh maehtieh saemien dovne tjaaleldh jïh njaalmeldh barkoesijjide tjïeltesne.
Sámelága giellanjuolggadusat árvvoštallojuvvojedje jagi 2007.	saemielaaken gïelenjoelkedassh lij jaepien 2007 vuartasjamme.
Árvvoštallama čađahii Sámi instituhtta Kultur- ja girkodepartemeantta ovddas.	vuartasjimmiem saemien institudte dorji, laavenjasse Kultuvre- jïh gærhkoedepartementeste.
Árvvoštallanraporta čájeha ahte almmolaš orgánat maidda sámelága giellanjuolggadusat gustojit, eai ollašuhte lága dievvasii.	vuartasjimmiereektese vuesehte byjjes åårganh mah saemielaaken gïelenjoelkedassh dijpieh eah laaken krievemh ellies dievhth.
Váldosivva orru leamen ahte sámegiela máhttu váilu almmolaš etáhtaid bargiin.	Åejvietsiehkie vååjnoe vaenie maahtoem saemien gïelesne barkijidie byjjes etatesne.
Olbmot orrot viehka muddui jáhkkimin ahte sámegiella ja dárogiella leat ovttadássásaš gielat.	guarkoe saemien jïh daaroen lea mïrrestalleme gïelh vååjnoe siejhme guarkoem sjïdtedh.
Sámelága giellanjuolggadusaid eará viehka positiiva váikkuhus lea ahte čađahuvvon lea viiddis ja ođđa vugiid geavaheaddji bargu mii galgá ollašuhttit guovttegielalašvuođa ja sámegielalaš bálvalusaid sihke gielddalaš, fylkkagielddalaš ja stáhtalaš etáhtain.	42 jïh orredarjome barkoem guektiengïelevoetenm dåastoehtidh jïh saemiengïeleldh dïenesjimmieh, tjïeltine, fylhketjïeltine jïh staaten etatine.
Árvvoštallan čájeha dasto vel ahte lea vejolaš eahpidit ahte sámelága giellanjuolggadusat eai doarvái bures ollašuhte daid gáibádusaid maid eurohpalaš lihttu bidjá guovlo- ja unnitlohkogielaid hárrái.	vuartasjimmie aaj vuesehte maahta gyhtjelassem gihtjedh jis saemielaaken gïelenjoelkedassh ellies krievemh geptjieh europeijen paktesne regijovnen- jïh unnebelåhkoegïelh.
Dat deattuhuvvo ahte hálddašanguovllu ráddjen lea mearrideaddji dehálaš sámiid oažžumii vuoigatvuođaid sámelága mielde.	sïevede reeremedajven tjoehpedisteme lea vihkeles jis lea reaktah saemielaaken mietie.
Dasa čujuhuvvo ahte unnitlohkogiellalihtu geográfalaš ráddjen lea njuovžilat go dat ráddjen mii lea sámelága giellanjuolggadusain, ja ahte árvvoštallanraportta mielde dan geažil lea huksejuvvon nuppe beales ovttadássásašvuođa vuođđojurdaga ja nuppe beales ovttaárvosašvuođa ja ovttadássásašvuođa vuođđojurdagiid gaskii riidu.	vuesehte dïsse geografijen tjoehpedisteme maam unnebelåhkoepaktesne utnedh lea jeenjebe fleksibele goh dïhte maam saemielaaken gïelenjoelkedassesne utnedh jïh destie vuartsjimmiereektesen vuajnoe båata dåaroem mïrregïetedimmieprinsibpen jïh mïrrevierhtie- jïh mïerrestallemeprinsibpij gaskem.
Árvvoštallanraporttas danne árvaluvvo ahte njuovžilat geográfalaš ráddjema ášši árvvoštallojuvvo sierra.	vuartasjimmiereektemisnie uvtede dan gaavhtan jis jeenjebe fleksibelen geografijen tjoehpedistemem joekoen tjuara vuartasjidh.
Doaibmabidju 27.	Råajvarimmie 27.
Sámelága giellanjuolggadusaid geahčadeapmi	Saemielaaken gïelenjoelkedassh tjïrrehtidh
Sámelága giellanjuoggadusaid árvvoštallama čuolbmačohkiid vuođul, ja dan vuođul ahte sámelága giellanjuolggadusaid hálddašanguovlu lea viiddiduvvon siskkildit sihke davvisámegiela, julevsámegiela ja oarjilsámegiela, de Bargo- ja searvadahttindepartemeanta atná dárbun dárkileappot geahčadit sámelága giellanjuolggadusaid riikkaidgaskasaš mearrádusaid ektui, mat leat álgoálbmogiid ja unnitloguid gielaid birra.	Dan duekesne dej dåeriesmoerh mah uvte båetieh vuartasjimmesne saemielaaken gïelenjoelkedassh jïh dan duekesne saemielaaken reeremedajven gïelenjoelkedassh lea vijredamme dovne noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelem dæjpa, Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente vuajna daarpoem lihkebe tjïrrehtimmie saemielaaken gïelenjoelkedassij muhteste gaskirijhken nænnoestimmieh iemiealmetjh- jïh unnebelåhkoegïelen.
Áigeguovdil lea maid árvvoštallat daid árvalusaid maid Sámediggi ja Sámi girkoráđđi leat buktán, ja mat gusket hálddašanguovllu girkuid guovttegielalašvuođa doibmii.	Aaj maahta vierhtiedidh dah lahtesh maam saemiedigkie jïh saemien gærhkoeraerie buektiejigan mah gyhtjelassij bïjre guektiengïelenvoeten gærhkoen barkosne reeremedajvesne.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta danne áigu álggahit barggu mas geahčadit sámelága giellanjuolggadusaid riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid ektui, ja mas árvvoštallet leago dárbu nuppástuhttit sámelága giellanjuolggadusaid.	Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente sæjhta dan gaavhtan aelkedh barkoem saemielaaken gïelenjoelkedassh tjïrrehtidh gaskirijhken åeliej muhteste jïh vierhtede jis daarpesje dejtie jeatjahdehtedh. vierhtiedimmiem sjædta konsultasjovnisnie saemiedigkine darjodh.
Árvvoštallama dat áigu čađahit ráđđádaladettiinis Sámedikkiin.	Dïedtije: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente Tïjjepespektijve: 2009-2011
Doaibmabidju 28.	Råajvarimmie 28.
Sámelága giellanjuolggadusaid bearráigeahčču	Saemielaaken gïelenjoelkedassh gïehtjedidh
Sámegiela guorahallamat maid Sámediggi čađahii jagi 2000, jagi 2004 ja jagi 2008, oktan sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallamiin jagi 2007, leat čájehan ahte eanaš almmolaš orgánat maidda sámelága giellanjuolggadusat gustojit, eai ollašuhte lága gáibádusaid dievvasii dan vuoigatvuođa dáfus mii olbmos lea geavahit sámegiela go sus lea dahkamuš almmolaš orgánaiguin sámegiela hálddašanguovllus.	goerehtimmieh saemien gïeleste saemiedigkie lij jaepiej 2000, 2004 jïh 2008 darjome jïh aaj vuartasjimmie saemielaaken gïelenjoelkedassh jaepien 2007, leah vuesiehtamme jeenjemes byjjes åårganh mah saemielaaken gïelenjoelkedassh dijpieh eah laaken krievemh ellies dievhtieh reaktese saemien gïelem utnedh gosse byjjes åårganide gaskesadta saemien gïelen reeremedajvesne.
Guorahallamat čájehit dange ahte dilli lea unnán rievdan áiggi mielde.	goerehtimmie aaj vuesehte onne jeajtahdehteme lij orreme.
Departemeanta áigu geahčadettiinis sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallat berrego lágas, sámegiela nannen dihtii, mearriduvvot bearráigeahčču das mo gielddat ja fylkkagielddat čađahit sámelága giellanjuolggadusaid.	Departemente sæjhta dam vierhtiedidh gosse saemielaaken gïelenjoelkedassh tjïrrehtidh, lihtsine barkose saemien gïelem tjïrkedh, byöroe laaken tjïrrh hjemmelisnie nænnoestidh juktie gïehtjedidh guktie tjïelth jïh fylhketjïelth laake gïelenjoelkedassij mietie berkieh.
Sámegielalaš bargit almmolaš hálddahusas	Saemiengïeleldh barkijh byjjes reeremisnie
Váldosivva go sámelága giellanjuolggadusat eai áibbas ollašuhttojuvvo, orru leamen dat ahte almmolaš hálddahusa bargiin váilu sámegiela máhttu, ja datge ahte unnán leat álbmogis dakkár olbmot geain lea fidnomáhttu ja sámegiela máhttu, geaid sáhtášedje virgádit.	Man gaavhtan ij saemielaaken gïelenjoelkedassh ellies dåeredh, vååjnoe vaenie maahtoem saemien gïelesne barkijij gaskem byjjes reeremisnie, jïh skreejremevåaromem almetjistie gosse almetjh faageööhpehtimmine jïh maahtoe saemien gïelesne, vaenesh.
Jos daid almmolaš bargiid lohku galggaš stuorrut, geain lea máhttu sámegielas, de gáibiduvvojit buorit ortnegat sámegiela oahpahusa várás ja buorit ortnegat sámegiela deavdda- ja joatkkaoahpahusa várás.	Jienedimmie byjjes barkijh maahtojne saemien gïelesne buerie öörnegh krievie ööhpehtimmien åvteste saemien gïelesne jïh buerie öörnegh mænngan- jïh vijrebeööhpehtimmie saemien gïelesne.
Sámelága § 3-7 cealká ahte bargiin guđet sámegiela hálddašanguovllus leat báikkálaš dahje guvllolaš almmolaš orgánas barggus, lea vuoigatvuohta oažžut bálkáhuvvon virgelobi háhkan dihtii alcceseaset máhtu sámegielas, go su orgána dárbbaša dakkár máhtu.	saemielaaken § 3-7 jeahta barkijh byjres jallh regijovnalen byjjes åårganinie saemien gïelen reeremedajvesne lea reakta permisjovnem baalhkine åadtjodh maahtoem saemien gïelesne lïeredh gosse åårgane lea daarpoeh dan maahtoen åvteste.
Vuoigatvuođa lea vejolaš čatnat bargi geatnegasvuhtii bálvalit orgána dihto áigemeari oahpahusa maŋŋá.	Ööhpehtimmien mænngan maahta reaktaj tjïrrh krievedh barkije tjuara åårganesne såemies aejkien barkedh.
Láhkaásahusa § 2 čiekŋuda dán ášši, ja cealká ahte go lea geavatlaččat ja ruđalaččat ovdun, de sámegiela oahpahus berre čađahuvvot ovttasráđiid máŋggain eará orgánain maidda sámelága kapihtal 3 ja dát láhkaásahus gustojit.	Njoelkedassen § 2 dam gïengelåbpoe tjïelkeste, jïh jeahta gusnie praktijhken jïh ealamadtjen aevhkesne, byöroe saemienööhpehtimmiem ektiebarkoe jeenjebh åårganijgujmie årrodh mah saemielaaken kapihtele 3 jïh daate njoelkedasse dijpieh.
Orgána bargiin geaidda addojuvvo virgelohpi lohkat sámegiela oahpahusásahusas, lea vuoigatvuohta oažžut bálkká oahpahusa áiggi.	Barkijh åårganinie mah permisjovnem vedtieh gosse barkijh gelkieh saemiengïelem lohkedh ööhpehtimmieinstitusjovnesne, leah reaktah baalhkam åadtjodh ööhpehtimmietïjjesne.
Geahpeduvvon bálkká lea vejolaš máksit go bargi sámegiela oahpahus lea viidát go dat oahppu maid orgána dárbbaša ja go oahpahus ii leat njulgestaga dárbbašlaš bargi bargui.	Maaksoe bieliem baalhkeste maahta vedtedh gosse ööhpehtimmie vijrebe goh åårgane daarpesje jïh gosse ööhpehtimmie ij riekte daerpies barkoen åvteste.
Dasto láhkaásahusa § 2 cealká ahte maiddái orgánat maidda sámelága § 3-7 ii gusto, berrejit addit virgelobi bargiide oahppat sámegiela go orgána dárbbaša olbmo guhte máhttá sámegiela.	vijrebe njoelkedasse § 2 jeahta aaj åårganh mah eah saemielaaken § 3-7 dijpieh, byöroeh permisjovnem barkijidie vedtedh saemien ööhpehtæmman gosse lea daarpoeh maahtoe saemien gïelesne.
Sámediggi oaivvilda ahte sivva lea jáhkkit ahte almmolaš doaimmahusat eai vuorut bargiidasaset sámegiela oahpahusa.	Lohkeme aaj relevante byjjes barkijidie jïh jeatjah gieh saemien gyhtjelassij bïjre berkieh jïh gelliekultuv-rellijen kontekstine.
Dát boahtá ovdan ee. Sámedikki čađahan giellaiskkademiin.	Bijjelen 80 lohkemerihpestæmman jïh voestes kuvsjetjåanghkose böötin.
Doaibmabidju 29.	Råajvarimmie 29.
Dulkaoahpahus ja dulkkaid dohkkeheapmi	Toelhkeööhpehtimmie jïh autorisasjovne toelhkide
Sámegielalaš / dárogielalaš dulkonbálvalusat eai leat álo fidnemis almmolaš bálvalusdoaimmaide.	saemien / daaroen toelhkedïenesjimmiem joekehthlaakan vuekesne gååvnese byjjes dïenesjevadtemisnie.
Odne váilot ollu sámegielalaš dulkkat, sihke davvisámegielas, julevsámegielas ja oarjilsámegielas.	Daen biejjien vaenie saemien toelhkh, dovne noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu ovttas heivvolaš departemeanttaiguin, Sámedikkiin ja Sámi allaskuvllain geahčadit otnáš sámegielalaš dulkonbálvalusaid ja árvvoštallat makkár doaibmabijuid lea dárbu álggahit vai lea dohkálaččat doaibmi dulkonbálvalus.	Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente sæjhta, jeatjah departementijgujmie, saemiedigkine jïh saemiej jïlleskuvline daanbeajjetjen toelhkedïenesem vuartsjidh jïh vierhtede mah råajvarimmieh daarpesje guktie bueriejåhteme toelhkedïenesjem tseegkedh.
Dan oktavuođas berrejit árvvoštallojuvvot áššit mat gusket dulkonoahpahussii nugo rekruhtten, vejolašvuođat váldit deavdda- ja joatkkaoahpu, Sámi allaskuvlla ja Oslo allaskuvlla vejolaš ovttasbargu dulkaoahpahusa hárrái, ja dáláš dulkadohkkehanortnet.	Dan mïeresne byöroe gyhtjelasse skreejreme toelhkeööhpehtæmman, nuepieh mænngan- jïh vijrebeööhpehtimmiem, såajhts nuepieh ektiebarkoe saemien jïlleskuvlen jïh jïlleskuvlen oslosne
Heahtedieđihanbálvalus	Baenhtsesnebeavna-dïenesje
Sámediggi lea máŋgga oktavuođas dovddahan vuorjašumi go heahtedieđihanbálvalus funet doaibmá sámi álbmogii ja sámi guovlluide.	saemiedigkie lea gellien aejkien tjomperdimmieh soptsestalleme juktie baenhtsesnebeavna-dïenesjem ij hijvenlaakan juhtieh dej saemiej åålmegen muhteste jïh dennie saemien dajvine.
Otnáš ortnet lea nu, ahte Finnmárkku buollinlágádusa heahteguovddážis leat sámegielalaš bargit váktaortnegis mii gednojuvvo telefovdnaoktavuhtii go lea dárbu.	Daenbiejjien öörnege lea nimhte dållejamkedïejesjen baenhtsesnejarjge (110) Finnmarkesne lea barkijh vaeptieöörnegistie saemiestieh mij soptsestallemen sïjse båata jis daarpesje.
Politiija ja dearvvasvuođabálvalusa heahteguovddážiin geavahuvvojit sin iežaset organisašuvnnaid sámegielalaš olbmot.	Politijen (112) jïh staarnedïenesjen (113) baenhtsesnejarngh utnieh barkijh gieh saemiestieh jijtsh åårganisasjovnen sisnie.
Ráđđehus lea vuođđudan joavkku mii čielggada mo heahtedieđihanbálvalusa galggašii nuppástuhttit.	Reerenasse lea dåehkiem tseegkeme maam goerehtidh jeajtahdehtemh baenhtsesnebeavna-dïensjinie.
Joavku galgá geiget iežas raportta geassemánu 1. b. 2009. Sámegielalaš geavaheaddjiid dárbu sáhttit addit heahtedieđáhusaid iežaset gillii lea dán bargui lunddolaš oassi.	Dåhkie edtja dan reektesem uvte buektedh ruffien 1. 2009. saemien utnijij daarpoeh baehtsesnebïevnesem vedtieh jïjtsh gïeline lea iemeles bieliem barkosne.
Go okta guovddáš galgá bálvalit riŋgemiid buot golmma etáhta ovddas, de berre leat álkit fidnet gielalaš bargiid ságaide.	gosse akte jarnge edtja gaajhkh bieljielimmieh dejtie golme etatide vaestiedidh, byöroe buerebe tjïrrehtidh barkijh gieh saemiestieh abpe tïjjesne.
Mánáidsuodjalus	Maanavaarjelimmie
ONa mánáidkonvenšuvnna artihkkala 30 mielde unnitlohkui dahje álgoálbmogiidda gullevaš mánáin ii galgga gildojuvvot vuoigatvuohta eallit su joavkku eará olbmuiguin ovttas iežaset kultuvrra mielde, geavahit iežaset giela ja dovddastit iežaset oskku ja eallit dan mielde.	eN:en maanakonvensjovne artihkele 30:n mietie edtja maana mij unnebelåhkosne jallh iemiealmetjinie ij reaktese nyöjhkh jeatjah lihtsegh dan tjïertesne ektesne paktensne jieledh dan kultuvrinie, dan jïjtse gïelem soptsestidh jïh dan jaahkoem jaehkedh jïh gïehtelidh.
Dát mearkkaša ahte sámi mánáin lea vuoigatvuohta dakkár bajásšaddandillái mas sin čearddalaš gullevašvuohta deattuhuvvo ja oažžu doarvái saji.	Destie båata saemien maanaj leah reakta utnedh bæjjanimmietsiehkieh gusnie dej etnijhken gårreldihkie dïedtedh jïh dïsse sijjiem vedtedh.
Mánáidsuodjalusláhka addá dárkilat njuolggadusaid das makkár áššit galget vuhtiiváldojuvvot go mánná biddjojuvvo sadjásaš ruktui, ásahussii dahje oahpahus- dahje dikšunásahussii.	Maanavaarjelimmielaake vadta lihkebe njoelkdassh mah krööhkestieh gosse maanam beaja foestegåetesne, institusjovnisnie vuj ööhpehtimmie- vuj gïetehtimmieinstitusjovnisnie.
Báikki válljejupmi galgá ee. leat dan deastta mielde ahte máná bajásgeassima bissovašvuohta váldojuvvo vuhtii, ja ahte máná čearddalaš, oskkolaš, kultuvrralaš ja gielalaš duogášge váldojuvvo vuhtii.	sijjiem gusnie maanam beaja edtja j.g. veeljedh destie krööhkestimmeste vaajtele maana bijjienimmiem kontinuitete, jïh maanan etnijhke, religijovnen, kultuvrellen jïh gïeleldh duekie.
Dehálaš lea ahte sámi mánáid vuoigatvuohta oažžut gielalaččat ja kultuvrralaččat heivehuvvon fálaldaga váldojuvvo vuhtii.	vihkeles saemien maanaj reakta gïeleldh jïh kultuvrijellen sjïehtedimmie faalaldahkem vaarjele.
Sámegiela ja kultuvrra máhttu lea dehálaš eaktu mánáidsuodjalusbálvalussii, go galgá sáhttit addit sámi mánáide ja sin bearrašiidda dakkár fálaldaga maid sis lea vuoigatvuohta gáibidit.	Maahtoe saemien gïelen jïh kultuvren bïjre vihkeles jis maanavaarjelimmiedïenesje edtja maehtedh saemien maanide jïh dej fuelhkide vedtedh faalaldahkem maam dah maehtieh krievedh.
Mánáidsuodjalusa ovddidanguovddáš Romssa gávpogis bargá sámi mánáidsuodjalussii ráhkadit bargovugiid, ja das lea máhttu bargat mánáidsuodjalusain sámegiela ja kultuvrra vuođul.	Maanavaarjelimmie evtiedimmiejarnge Tromsøsne barka vuekieevtiedimmiem saemien maanavaarjelimmien sisnie, jïh dej lea maahtoe maanavaarjelimmie aalkoetsiehkesne saemien gïele jïh kultuvre.
Sámi mánáin guđet leat vásihan illásteami, lea vuoigatvuohta ja dohkkehuvvon dárbu oažžut seamma buori veahkkefálaldaga go earáge mánát.	saemien maanah gieh irhkesovvin leah reakta jïh krieveme mïrrestalleme viehkiefaalaldhke seamma viertegs goh jeatjah maanah.
Sámi mánáin guđet leat sámegiela hálddašanguovllus eret, lea vuoigatvuohta sámegielalaš oktavuhtii politiija- ja áššáskuhttineiseváldái.	saemien maanah saemiengïele reeremedajveste lea reakta saemien gïeline dåastoehtidh gosse politije- jïh joejtehtimmiereeremem gaskesadta.
Mánáidvissui danne gustojit sámelága giellanjuolggadusat.	Maanajgåetie lea dan gaavhtan saemielaaken njoelkedassij mietie.
Sámediggi čujuha dasa ahte otnáš dilli lea dakkár, ahte politiijaetáhtas ja duopmáriin váilu sámegiela ja kultuvrra máhttu, vaikko dutketge sámi mánáid. Nu lea maid go ráva, bagadus ja čuovvoleapmi fállojuvvojit.	saemiedigkie tjuevtjede daen bijjien tsiehkieh politijeetaten jïh dah dåapmerh eah leah saemien gïelen- jïh kultuvremaahtoe gåessie saemien maanah dåapmeregoerehtimmesne, seammaleejns faalaldahkem raeriestimmie, bïhkedimmie jïh dåeriedimmie.
Dát leat mearkkašahtti stuorra váilivuođat mat čuhcet máná riektesihkkarvuhtiii.	Daate joekoen fååtesh maam maanaj reaktavihtiesvoetem dæjpa.
Ráđđehusa ulbmil lea ovddidit fágalaččat buori mánáidsuodjalusa mas lea máŋggakultuvrralaš máhttu ja máhttu daid guovlluid sámi mánáidsuodjalusa birra, main sámit orrot.	Reerenasse sæjhte gosse maanagåetieh evtiedidh dïedtedh maahtoem tjïrkedh dovne gosse saemien gïele- jïh kultuvremaahtoem dæjpa jïh maahtoe kultuvrellen unnebelåhkoedajvine.
Finnmárkku allaskuvla, Oslo allaskuvla, Lillehámmera allaskuvla ja Telemárkku allaskuvla.	Reerenassen ulmie faageldh hijven maanavaarjelimmiem evtiedidh hijven gellienkultuvren maahtoe jïh hijven maahtoe saemien maanavaarjelimmien bïjre dej dajvine gusnie saemien åålmege.
Sámi perspektiiva lea dehálaš oahpahussii ja oktasaš lážáldahkii, erenoamážit Finnmárkku allaskuvllas.	Ööhpehtimmiefaalaldahke ” Maanavaarjelimmie unnebelåhkoeperspektijvesne ” eelki tjaktjen 2008. saemien perspektijve lea leevles ööhphtimmesne, ektiesoejkesjinie jïh joekoen jïlleskuvlesne Finnmarkesne.
Doaibmabidju 30.	Råajvarimmie 30.
Joatkkaoahpahusa árvvoštallan	Dan våaromisnie galka vierhtiedidh jis daarpoem dam
Joatkkaoahpahus man namma lea “ Mánáidsuodjalus unnitlohkoperspektiivvas ”, galgá árvvoštallojuvvot.	45 saemien bieliem faalaldahkeste jeenje tjïrkedh.
Dan vuođul šaddá árvvoštallojuvvot leago dárbu nannet dán fálaldaga sámi oasi vel eambbo.	Dïedtije: Maana- jïh mïrrestallemdepartemente Tïjjeperspektijve: 2009-2010
Doaibmabidju 31.	Råajvarimmie 31.
Bearráigeahččanortnega láhkaásahusvuođđu	Gïehtjedimmieöörnegem njoelkedassine
Mánáidsuodjalus galgá vuhtii váldit sámi mánáid gielalaš ja kultuvrralaš gullevašvuođa go váldá fuola mánás ja fuolaha eará ruktui.	Maanavaarjelimmie edtja krööhkestidh saemien maanaj gïelen jïh kultuvren duekiem såjhtoem jeatjide jïh jeatjah sijjide juhtedh.
Sámi mánáid bearráigeahčču mánáidsuodjalusásahusain galgá čađahuvvot láhkaásahusa vuođul.	gïehtjedimmie saemien maanide maanavaarjelimmieinstitusjovnine edtja njoelkedasside.
Dat dáhpáhuvvá ovttasráđiid Sámedikkiin.	Dïedtije: Maana- jïh mïrrestallemedepartemente Tïjjeperspektijve: 2009- 2010
Dearvvasvuođa- ja fuollabálvalusat	Starne- jïh såjhtoedïenesjh
Ráđđehusa ulbmil lea fállat álbmogii ovttadássásaš dearvvasvuođa- ja fuollafálaldagaid beroškeahttá olbmo gielalaš ja kultuvrralaš duogážis.	Reerenassen ulmie lea åålmegasse faaledh mïrrestalleme starne- jïh såjhtoedïenesjem ij krööhkesth dej gïelen jïh kultuvren duekiem.
Gielddalaš suorggi návččaiguin Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu deattuhit dutkama ja máhttoovddideami, pedagogalaš váikkuhangaskaomiid geavaheami, ekonomalaš doarjaga vuoruhuvvon ovddidandoaibmabijuide ja bearráigeahččanvuogi ovddideapmái.	Tjïelten suerkien tjïrrh sæjhta starne- jïh såjhtoedepartemente dïedtestidh dotkemem jïh maahtoe-eevtiedimmiem, pedagogijhken vierhkevierhtieh, ealamadtjen dåarjoeh uvte beajeme eevtiedimmieråajvarimmieh jïh gïehtjedimmiemetodihkem evtiedidh.
Erenoamášdearvvasvuođabálvalusas departemeanta áigu eaiggádin stivret ja gozihit sámi álbmoga vástesaš bálvalusfálaldagaid.	sjïerestarnedïenesjisnie sæjhta departemente vaarjelidh saemien åålmegen dïenesjefaalaldahkem aajhterestuvremen tjïrrh.
Ovttadássásaš dearvvasvuođa- ja fuollabálvalusat eaktudit ahte sámi álbmoga váldet vuostái bargit geain lea máhttu sámegielas ja kultuvrras.	Mïrrestalleme starne- jïh såjhtoedïenesjh jeahta voestegh tjoevere saemien åålmegem dåastoehidh barkijijgujmie giej maahtoe saemien gïelen jïh kultuvren bïjre.
Buori bálvalusfálaldaga eaktun lea dat ahte bargit máhtte sámegiela ja dovdet sámi kultuvrra.	hijven kvalitete dïenesjefaalaldahke destie voestegh tjoevere barkijh gååvnesieh giej leah maahtoe saemien gïelen jïh kultuvren bïjre.
Dearvvasvuođabálvalusa doaibma lea fállat buori dearvvasvuođafálaldaga.	starnedïenesjen laavenjasse hijven starnedïenesjem faala.
Jos giellahehttehusat heađuštit dan, de lea dearvvasvuođabálvalusa geatnegasvuohta fuolahit bálvalusa dohkálaš vuogi mielde álbmogii / geavaheaddjiide.	Jis gïeledåeriesmoerh dam jeerieh dellie lea starnedïenesjen laavenjasse öörnie juktie dïenesjem gaskesadta hijven vuekesne åålmegasse / utnijidie.
Go oktagasat ieža buohccájit, dahje leat buohcci olbmo lagamus olmmoš ja galget čilget dávdamearkkaid dahje vuostáiváldit dieđuid, de lea giella ja kulturáddejupmi hirbmat dehálaččat go olbmot galget bures gulahallat dearvvasvuođabargiiguin.	gosse almetje jïjtse skïemtjije, jallh lea åelieh skïemtjijasse jïh edtja skïemtjalassen bïjre gaskesadtedh vuj bïevnesh åådtje, lea gïele jïh kultuvreguarkoe dan vihkeles bielieh hijven guarkoe dïjreste starnebarkiji-idie / ijstie.
Gielda, fylkkagielda dahje dearvvasvuođafitnodat galget doaimmahit dárbbašlaš dulkonveahki go bargiin ii leat doarvái giella- ja kulturmáhttu.	Tjïelte, fylhketjïelte vuj starnesijjieh edtjieh öörnedh daerpies toelhkeviehkiem jis barkiji eah leah daerpies gïele- jïh kultuvremaahtoe.
Geavaheaddjiidjearahallan maid Sámi dearvvasvuođadutkama guovddáš lea čađahan, čájeha ahte geavaheaddjit leat duhtameahttumat dearvvasvuođabargiid sámegiela máhttui, ja dát jearahallan duođašta čielgasit ahte dulkon lea heahtečoavddus.	Utnijegoerehtimmie mij Jarnge saemien starnegoerehtimmie darjoeji vuesehte ov-fuakeds lea dejnie starnebarkiji saemien gïelemaahtoe jïh dah sïevedieh tjïelkes toelhkeme ij leah hijven.
Dearvvasvuođabargiid váillálaš giellamáhttu sáhttá dagahit boastto dálkkodeami ja dange ahte bahás dávdamearkkat eai fuomášuvvo áiggil.	Faatoes gïeleguarkoem starnebarkijinie maahta mistegïetedimmiem sjïdtedh jïh skïemtjelassen væhtah eah aajhtsh.
Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta lea jagi 2008 doaibmadokumeanttainis regionála dearvvasvuođafitnodagaide deattuhan ahte plánemis, čielggadeamis ja mearrideamis galget vuhtii váldit ja oidnosii buktit sámi divššohasaid vuoigatvuođa ja dárbbu oažžut alcceseaset heivehuvvon bálvalusaid.	Laavenjassepaehperh jaepien 2008 dejtie regijovnalen starnesijjiide lea starne- jïh såjhtoedepartemente dïedtestamme saemien skïemtjijij reaktah jïh daarpoe sjïehtedamme dïenesjh goerehte jïh vååjnesasse rååresjimmesne, goerehtimmesne jïh gosse mïrrestalledh.
Dearvvavuođafitnodagat galget dieđihit dan birra iežaset jahkásaš dieđáhusas.	starnesijjieh edtjieh dejnie reektehtidh dej jaapetjen reektesinie.
Eaktu lea, go sámi álbmogii galgá sihkkarastojuvvot ovttadássásaš dearvvasvuođa- ja fuollabálvalus, ahte dearvvasvuođabargiin lea máŋggakultuvrralaš áddejupmi ja sámegiela ja sámi kultuvrra máhttu.	Jis galka tjïrkedh mïrrestalleme starne- jïh såjhtoedïenesjem saemien åålmegasse lea maahtoe gellienkultuvreldh guarkoem jïh saemien gïelem jïh kultuvrem vihkeles.
Ovddasvástádus maiddái sámiidge vástesaš buriid dearvvasvuođa- ja fuollabálvalusaid sihkkarastimis, gullá bajimus dássái.	Dïedte kvalitetetjïrkeme starne- jïh såjhtoedïenesjidie aaj saemide lea bijjies daltesinie.
Sámelága § 3-5 válddahallá viiddiduvvon vuoigatvuođa geavahit sámegiela dearvvasvuođa- ja sosiálasuorggis.	saemielaaken § 3-5 jeahta vijredamme rekta saemeste starne- jïh sosijalesuerkesne.
Maiddái dainge dearvvasvuođaásahusain, mánáidsuodjalusásahusain ja sosiálaásahusain, mat leat sámegiela hálddašanguovllu olggobealde, muhto mat vuostáiváldet divššohasaid hálddašanguovllu gielddas, leat geatnegasvuođat, gč. sámelága § 3-1.	starneinstitusjovnh, maanavaarjelimmieinstitusjovnh jïh sosijaleinstitusjovnh mah leah saemien gïelen reeremedajveste, mohte skïemtjije tjïelteste reeremedajvesne, lea aaj dïedte v. d. saemielaaken § 3-1.
Stáhtas lea ovddasvástádus oadjomáksimiin, buohcciviesuin (dearvvasvuođafitnodagain) ja eará spesialistalaš dearvvasvuođabálvalusas masa maiddái gullá psyhkalaš dearvvasvuođasuodjalus ja spesialistalaš gárihanfuolla.	Dïedtejuakadimmie starnedïenesjisnie staaten dïedte baalhkah, skïemtjegåetieh (starnesijjieh) jïh jeatjah sjïere starnedïenesjem jïh aaj psykijen starnevaarjelimmiem jïh sjïere jiermehkssåjhtoem.
Fylkkasuohkaniin lea ovddasvástádus bátnedearvvasvuođabálvalusas.	Fylhketjïeltij dïedte baeniestarnedïenesje.
Gielddain lea ovddasvástádus dábálaš doaktáriid bálvalusas, fysioterapiijabálvalusas, sealgeeadnebálvalusas, dearvvasvuođastašuvdna- ja skuvladearvvasvuođabálvalusas, dikšo- ja fuollabálvalusas, veajuiduhttin- ja barguimáhcahanbálvalusain, ja gielddat leat vuosttamuš dikšundássi psyhkalaš dearvvasvuođabarggus ja gárihansuodjalusas.	Tjïeltij dïedte lea åålmeghdåakteredïenesje, fysioterapijedïenesje, maanadåstoedïenesje, starnestasjovne- jïh skuvlestarnedienesje, håksoe- jïh såjhtoedïenesje, habilitereme- jïh rehabiliteremedïenesje, voestes gïetedimsdaltese psykijen starnebarkojne jïh jiermehksvaarjelimmie.
Sámediggi lea stáhtalaš eiseválddiid guovdilis gulahallanguoibmi das mii guoská politihkkaovddideapmái ja sin guovdu geain lea ovddasvástádussan fállat bálvalusaid sámi álbmogii.	saemiedigkine staaten reeremh soptsestalledh krööhkeste politihke-evtiedimmiem jïh dejtie giej dïedtem dïenesjedarjomh saemien åålmegasse.
Dainnago Sámediggi juogada doarjjaruđaid fylkkagielddaid ja gielddaid báikkálaš prošeavttaide, de Sámedikkisge lea vejolašvuohta váikkuhit dearvvasvuođa- ja fuollabálvalusaide mat fállojuvvojit sámi álbmogii.	46 Dåarjoevierhtiej juakadimmien tjïrrh byjresken provsjektide fylhketjïeltine jïh tjïeltine saemiedigkien seahkarimmienuepie starne- jïh såjhtoedienesjh saemien åålmegasse.
Sámedikki ulbmil dán suorgái lea ahte sámi álbmogii maid galgá fállojuvvot dákkár dearvvasvuođabálvalus mii lea ovttadássásaš dainna mii fállojuvvo álbmogii muđuid.	saemiedigkien ulmie suerkiem edtja mïrrestalleme starnedïenesje årrodh saemien åålmegasse, seammaleejns goh jeatjah almetjidie.
Dearvvasvuođafálaldaga vuođus galget leat sámegiella máhttu ja sámi kultuvra ja dearvvasvuođabargiid sámegiela máhttu ja sámi kulturmáhttu.	starnefaalaldahken aalkoetsiehkie saemien gïeleste jïh kultuvristie jïh starnebarkijij kultuvremaahtoem.
Sámediggi maid juolluda stipeanddaid joatkkaoahpahussii.	saemiedigkie aaj stipende vijrebeööhpehtæmman vadta.
Ulbmil lea oaččuhit sámegielalaš fágaolbmuid dán fágasuorgái.	Ulmie lea skreejreme saemiengïeleldh faagebarkijh dennie faagesuerkine.
Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta juolluda doarjagiid doaibmaplána čuovvoleapmái, man namma lea ” Mangfold og likeverd for helse- og sosialtjenester til den samiske befolkning ” (Sámi álbmoga dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid šláddjiivuohta ja dásseárvu), ja nu maiddái juolluda doarjagiid ee. Sámediggái, Sámi dearvvasvuođadutkama guovddážii ja Suoma-Norgga rádjaovttasbargui.	starne- jïh såjhtoedepartemente dåarjoeh vadta vijrebe gïeteldssoejkesjem barkedh ” gellienlaaketje jïh mïrrestalleme starne- jïh sovsijaledienesjh saemien åålmegasse ” dan nualan g. j. dåarjoeh saemiedægkan, Jarngese saemien starnedotkeme jïh såevmien daaroen raastijdåeriesthbarkose.
Menddo unnán leat dohkálaš dulkkat dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusas.	Starnebarkijh lïerehtimmie vaenieh kvalisifiserme toelhkh starne- jïh sovsijaledïenesjisnie.
Lassin giellamáhttui dulkabálvalusas ferte leat máhttu sámi kultuvrra ja historjjá birra.	Dan lissine gïelemaahtose lea daerpies toelhkedïenesjen lea maahtoe saemiem kultuvremaahtoem jïh hïstovrije.
Jagi 2008 lasihuvvojedje riikka njealji dearvvasvuođaregiuvnna doaibmadokumeanttaide čuovvovaš sánit: ” Divššohasaide ja geavaheaddjiide ferte leat dat oadjebasvuohta ahte dihtet bálvalusaid leat sin várás ja ahte sin vuostáiváldet fuolain ja árvvusatnimiin.	Jaepien 2008 laavenjassepaehperidie dejtie njieljie starneregijovnidie dam jiehtegem mealtan vaeltedh: ” skïemtjijh jïh utnijh tjuerieh jearsoes årrodh dïenesjh jaksoes jïh dah såjhtojne jïh våavkasjimminie dåastohte.
Dán barggus fertejit plánemis, čielggadeamis ja mearrideamis vuhtii váldit ja oidnosii buktit sámi divššohasaid vuoigatvuođa ja dárbbu oažžut alcceseaset heivehuvvon bálvalusaid ”.	Dan barkosne tjuara saemien skïemtjiji reakta jïh daarpoe sjiehtedimmie dïenesjem goerehidh jïh vååjnesasse rååresjimmesne, goerehtimmesne jïh gosse mïrrestidh ”.
Dearvvasvuođafitnodagat berrejit álggahit doaibmabijuid buoridan dihtii iežaset bargiid máhtu sámegielas ja sámi kultuvrras.	starnesijjieh byöroeh råajvarimmieh aelkedh juktie dej barkiji maahtoem lutnjedh saemien gïelesne jïh kultuvrisnie.
Dehálaš lea maid ahte dearvvasvuođafitnodagat ohcalit dakkár máhtu go virgádit bargiid ja go oidnosii buktet dárbbuid oktavuođaineaset oahpahusásahusaiguin.	Aaj vihkeles starnesijjieh goerehtieh dam maahtoem gosse barkoem vedtedh jïh dah daarpoeh vååjnesasse gosse ööhpehtimmieinstitusjovnine gaskasadta.
Dan láhkai dearvvasvuođafitnodagaid dárbbut sámegielas ja sámi kultuvrras bohtet oidnosii.	Dan vuekesne sjædta starnesijjien daarpoeh saemien gïelesne jïh kultuvresne vååjnesasse.
Sámediggi oaivvilda ahte dehálaš lea oažžut sámegiela ja sámi kultuvrra oahpahusa mielde dearvvasvuođa- ja sosiálafágalaš oahpuide, nu ahte buohkat guđet váldet dearvvasvuođa- dahje sosiálafágalaš oahpu, ohppet juoidá sámegielas ja kultuvrras.	saemiedigkien mïelen mietie vihkeles saemien gïelem jïh kultuvrem lïerehtidh starne- jïh sovsijalenfaageldh ööhpehtimmine, juktie gaajhkh gieh starne- jallh sovsijalenfaageldh ööhpehtimmiem vaeltieh ånnetji saemien gïelen jïh kultuvren bïjre lïerieh.
Dehálaš lea maid bargat dan badjelii ahte oaččuhit nuoraid geain lea sámegiela ja - kultuvrra máhttu, váldit oahpu dearvvasvuođa- ja sosiálafágalaš oahpu.	Dïhte aaj vihkeles barkedh noerh saemien gïele- jïh kultuvremaahtojne skreejredh vaeltieh ööhpehtimmiem starne- jïh sovsijalenfaagine.
Romssa universitehtas leat oahpposadjemearit máŋgga oahpposuorggi ohcciid várás geain lea sámi gullevašvuohta.	Starnebarkijh skreejredh Universiteten Tromsøesne leah kvoth ohtsejidie giej saemien viedteldihkine jeenjh lohkemidie.
Ovdalgo ohcci lea vejolaš árvvoštallat dán mearrái gullevažžan, de son ferte duođaštit sámi gullevašvuođa sierranas eavttuid mielde.	Jis galka dan kvotese maehtedh ohtsedh tjuara saemien viedteldihkiem vuesiehtidh ovmessie tsiehkiejgujmie.
Dearvvasvuohta Davvi (Helse Nord) ohcá almmuhusainis dearvvasvuođabargiid main lea máhttu sámegielas ja - kultuvrras, ja addá diehttevassii almmuhusteavsttas ahte jos ohccis lea seamma buorre fágalaš máhttu go earáin, de válljejuvvo ohcci geas lea máhttu sámegielas ja sámi kultuvrras.	gosse starnebarkijh ohtsieh starne Noerhte maahtoem saemien gïelesne jïh kultuvresne goerehte jïh bïevnestahketeekstesne bæjhkohte jis syökijh seammavuekesne vierhtiedidh dellie ohtsije gien maahtoem saemien gïelesne jïh kultuvrisnie åvtese sjïdtedh.
Muhtun dáhpáhusain máksojuvvo lassebálká dakkár máhtu geažil.	såemies aejkien aaj ealamadtjen jeenjede dan maahtoen åvteste.
Dainnago lea váillálaš dulkonfálaldat, de Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta lea Dearvvasvuođadirektoráhta bokte ráhkadahttán árvalussan kursapáhka dearvvasvuođa- ja sosiálabargiid várás Sámi allaskuvlii Guovdageidnui.	Kuvsjepaahke saemien jïlleskuvlesne Guovdageaidnosne Dan duekesne namhtah toelhkedïenesjem lea starne- jïh såjhtoedepartemente starnedirektorasine uvtelassem darjome kuvsjepaahke saemiej jïlleskuvlesne guovdageaidnosne starne- jïh sovsijalenbarkijidie.
Kursapáhkas leat fáttát sámegielas ja sámi kultuvrras, sámi vuoigatvuođat ja muhtun doahpagat ja tearpmat mat sáhttet dearvvasvuođabálvalusa gulahallama álkkásmahttit sámi divššohasaiguin.	Kuvsjepaahken sisvege aamhtesh saemien gïelen jïh kultuvren bïjre, saemiej reaktaj bïjre jïh naan jiehtegh jïh baakoeh lïeredh maam maahta gaskesadtem viehkien årrodh saemien skïemtjelij jïh starnedïenesjen gaskem.
Áigumuš lea lágidit oktasaš čoahkkanemiid máŋgii jagis.	ektie-tjåanghkoe måedtie aejkien jaepesne rååresje.
Doaibmabidju ain plánejuvvo, iige dan loahpalaš hápmi dahje ruhtadeapmi leat velá čielgan.	Råajvarimmiem ennje rååresjeminie jïh minngemes haemie jïh maaksoe ij leah tjïelkes.
SANKS lea ásahuvvon Kárášjohkii, ja das leat golbma ossodaga – rávesolbmuid ossodat, mánáid ja nuoraid ossodat ja Gaska- / Nuorta-Finnmárkku johtti joavku.	Saemien nasjovnalen maahtoejarnge psykijen starnevaarjelimmie sANKs lea Karasjohkesne tseegkeme jïh golme goevtesh åårganisereme – goevtese geervide, goevtese maanide jïh noeride jïh ambulenten tjïerte gaske / luvlie-Finnmarkem.
Sierra Dutkan- ja ovddidanossodagas (DjO) lea ovddasvástádus dutkan- ja ovddidanbarggus.	Jïjtse FoU-goevtesen dïedte dotkeme jïh eevtiedimmiebarkoe.
Mánáid ja nuoraid ossodat (BUP) addá spesialistalaš dearvvasvuođabálvalusaid, masa gullet poliklinalaš fálaldat, jándorfálaldat bearrašiidda ja nuoraide, ja vel oahpahus- ja rávvenfálaldat.	goevtese maanide jïh noeride (BUP) sjïerestarnedïenesjh faala poliklinijhtken faalaldahke, dygnefaalaldahke fuelhkide jïh noeride, jïh ööhpehtimmie- jïh bïhkedimmiefaalaldahkh.
Finnmárkku klinihkka mii gullá Dearvvasvuohta Finmárku dearvvasvuođafitnodahkii, galgá ovttas SANKSain ovddasvástidit sierra máhtu ovddideamis ja bisuheamis sámi álbmoga várás gárihandivššus.	Finnmarkklinihke starne Finnmarken nuelesne edtja sANKs:ine ektesne dïedte eevtididh jïh tseegkeme sjïere maahtoem jiermehksgïetedimmie saemien åålmegasse. Faalaldahkem tjïrkedh dåeresth
Nannen dihtii fágaidrasttideaddji spesialistalaš divššus fálaldaga gárrenmirkkuide darvánan olbmuide, de jahkái 2009 juolluduvvui 375 000 ruvnnu ja jahkái 2010 500 000 ruvnnu Dearvvasvuohta Finnmárku dearvvasvuođafitnodahkii Finnmárkku klinihkkii, vai das lea guvllolaš doaibma sámi álbmoga várás.	47 faageldh sjïere gïetedimmie jiermehksjearohkevoetem lij vadteme dåarjoem kr 375 000 jaepien 2009 jïh kr 500 000 jaepien 2010 starne Finnmarken Finnmarkklinihkasse edtja regijovnefunksjovnen utnedh saemien åålmegasse.
Jagi 2008 lágidii Helgelándda buohcciviessu dearvvasvuođafitnodat fágabeaivvi sámiid dearvvasvuođa birra ovttasráđiid Helgelándda sámi ovddasteaddjiiguin.	Jaepien 2008 helgelandeskïemtjegåetie faagebiejjiem öörni saemien starnen bïjre ektine lihtsegh saemien åålmegistie helgelandesne.
Dakkár fágabeaivvit sáhttet leat ovdamearkan das makkár báikegoddái heivvolaš čielga ja ulbmálaš doaibmabijuid lea vejolaš lágidit nannen dihtii dearvvasvuođafitnodagaid giella- ja kulturáddejumi.	Dagkerh faagebiejjieh maahta vuesiehtimmieh årrodh stinkes jïh ålman tjuevtjede råajvarimmieh mah leah byjresken sjïehtedamme gïele- jïh kultuvremaahtoem tjïrkedh starnesijjine.
Ráđđehus lea válmmasteamen dearvvasvuođaođastusa mii oanehaččat daddjon bidjá gielddaide eambbo ovddasvástádusa.	Ektiebarkoereforme Reerenasse aalka starnereformem darjodh maam åenehks bïhkede vijredamme dïedte tjïeltide.
Áigumuš lea ahte eanet divššohasat galget dikšojuvvot buohcciviesuid olggobealde.	edtja skïemtjijh jeenjebe skïemtjegåetiej ålkolisnie gïetedidh.
Dat mearkkaša ahte juohke ruvnnu ovddas lea buoret divššohasdikšu ja eambbo dearvvasvuohta.	Destie buerebe skïemtjijegïetedimmiem båata jïh jeenjebe starne fïerhten kråvneste.
Ráđđehus bidjá ovdan stuorradiggedieđáhusa giđđat jagi 2009 ovttasdoaibmama birra dearvvasvuođasuorggis.	Reerenasse stoerredigkiebïevnesem uvtems biejedh gïjren 2009 ektiegïetedimmie starnesuerkesne.
Dán proseassas ráđđehus lea váldán oktavuođa Sámediggái.	Dïhte lea dialogem saemiedigkine tseegkeme.
Doaibmabidju 32.	Råajvarimmie 32.
Dulkonbálvalusat dearvvasvuođafitnodagain	Toelhkedïenesjh starnesijjine
Doaibmadokumeanttas regionála dearvvasvuođafitnodagaide lea máŋga jagi gáibiduvvon ahte galget ásahuvvot dulkonbálvalusat divššohasaide geat daid dárbbašit, ja ahte galget álggahuvvot doaibmabijut nannen dihtii bargiid máhtu sámegielas ja sámi kultuvrras.	Laavenjassepaehperisnie regijovnalen starnesijjide lea gellien jaepien krieveme galka toelhkedïenesjh tseegkedh skïemtjejidie gieh dam daarpesjieh jïh råajvarimmieh tseegkedh barkijh gïele- jïh kultuvremaahtoem tjïrkedh saemien åålmegasse veadtaldihkie.
Jahkásaš dieđáhusastis jagi 2008 Dearvvasvuohta Davvi Regionála dearvvasvuođafitnodat dieđiha ahte dearvvasvuođafitnodagaid dulkonbálvalusa čađahanvuohki lea ordnejuvvon, earret Helgelándda buohcciviesus, mas leat bargamin fálaldaga lágidemiin.	Jaepien lahtesimmie jaepien 2008 starne Noerhte RhF jeahta rutijne toelhkedïejesje lea sijjesne mohte ij leah helgelandeskïektjegåetesne desnie dejnie barkeminie faalaldahkem sæjjan åadtjodh.
Sámi dulkonbálvalus doaibmá beaivet sihke Dearvvasvuohta Finnmárkkus ja Davvi-Norgga universitehtabuohcciviesus (UNNas).	saemien toelhkedïenesje lea jaksoes biejjien dovne starne Finnmarke jïh Universiteteskïemtjegåetie Noerhte Nöörjesne (UNN).
Dábálaš bargoáiggi maŋŋá Dearvvasvuohta Finnmárku fállá dulkonbálvalusa telefovnnas ja UNNas láigohit dulkkaid dárbbu mielde.	Ålkolen sïejhme barkoetïjjem starne Finnmarke faala toelhkedïenejem telefovnisnie jïh UNN:sne toelhkem leejjedh jis daerpies.
Nordlándda buohcciviessu dieđiha ahte dulkonbálvalus doaibmá bures.	Noerhtelaantenskïemtjegåetie bïevnese toelhkedïensjem lea jaksoes.
Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu divaštaladettiinis Sámedikkiin árvvoštallat prošeavtta man ulbmil lea buoridit dulkonbálvalusa ain eambbo.	starne- jïh såjhtoedepartemente sæjhta dialogesne saemiedigkine vierhtiedidh provsjektem man ulmie toelhkedïenesjem buaranidh.
Prošeakta álggahuvvo plánaáigodagas, muhto dat lea ain plánejuvvomin, ja loahpalaš hápmi ja ruhtadeapmi eai leat vel čielgan.	Provsjekte sæjhta aelkedh soejkesjeboelhken mietie, mohte ennje rååresjeminie jïh minngemes haemie jïh maaksoe ij leah tjielkes.
Doaibmabidju 33.	Råajvarimmie 33.
Bearráigeahčču	Gïehtjedimmie
Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu ovttasráđiid Stáhta dearvvasvuođabearráigeahčuin árvvoštallat mo bearráigeahčču fuolaha sámi álbmoga vuoigatvuođa oažžut dearvvasvuođaveahki, ja vel dan mo vuoigatvuohta dárbbašlaš dearvvasvuođaveahkkái ollašuhttojuvvo.	starne- jïh såjhtoedepartemente sæjhta staatenstarnegïehtjedimmine ektesne barkedh vierhtiehtidh guktie starnegïehtjedimmie saemien åålmegij reaktah starneviehkine vaarjele jïh guktie reakta daerpies starneviehkiem gåarede.
Doaibmabidju 34.	Råajvarimmie 34.
Ovttadássásaš bálvalusat julevsámi ja oarjilsámi guovlluin	Seammaleejns dïenesjh julev- jïh åarjelsaemien dajvine
Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu ovttasráđiid Sámedikkiin čielggadit dárkileappot mo ovttadássásašvuođa lea vejolaš fuolahit dearvvasvuođabálvalusas julevsámi ja oarjilsámi guovlluin.	starne- jïh såjhtoedepartemente sæjhta saemiedigkine ektesne barkedh lïhkebe goerehtidh guktie seammaleejns starnedïenesjimmesne maahta julev- jïh åarjelsaemien dajvine vaarjelidh.
Dehálaš oassi dán bargui oarjilsámi guovlluin šaddá Snoasa suohkana 3-jahkásaš dearvvasvuođa- ja sosiálaprošeavtta raporta man namma lea ” Sørsamisk rådgivningstjeneste i helse- og sosialspørsmål i sørsamisk område ” (oarjilsámi rávvenbálvalus dearvvasvuođa- ja sosiálaáššiin oarjilsámi guovllus).	Åarjelsaemien dajvine reektehtimmie snåase tjïelten 3-jaepiej starne- jïh sosijaleprosjekte ” Åarjelsaemien raeriedimmiedïenesje starne- jïh sovsijalengyhtjelassine åarjelsaemien dajvesne ” lea vihkeles daennie barkosne.
Doaibmabidju 35.	Råajvarimmie 35.
Almmolaš dokumeanttaid jorgaleapmi	Dïedtije: Starne- jïh såjhtoedepartemente Tïjjeperspektijve: Soejkesjeboelhken mietie
Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu árvvoštallat joargalahttit vuolit etáhtaid áššáigullevaš dokumeanttaid davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii, ja almmuhit daid doaimmahusaid neahttasiidduin.	starnegaavnedimmien ulmie lea gaavnedimmiesijjiem tseegkedh gusnie saemien kultuvre jarngesne, jïh gusnie dah gieh båetieh åadtjodh lïeredh jeenjebe starne- jïh kultuvrerelaterem aamhtesigujmie jïh sovsijalen ektieorreme.
Doaibmabidju 36.	Råajvarimmie 36.
Dajaldatsátnegirji dearvvasvuođa- ja fuollabálvalusa várás	jïh såjhtoedïenesjimmesne utnedh
Sámedikki prošeaktaruđaiguin lea ráhkaduvvon dajaldatsátnegirji Porsáŋggu buohccisiidda bargiid várás.	Prosjektevierhtij muhteste saemiedigkeste lea jiehteghgïetegærjam evtiedamme maam skiemtjegåetesne Porsangerisnie utnedh.
Girji sáhttá geahppudit divššáriid ja sámi divššohasaid / lagamus olbmuid gulahallama ásahusas ja gieldda dearvvasvuođabálvalusas.	gïetegærja maahta gaskesadtemem aelhkebe darjodh syjhterem jïh saemien såjhtoedåastojem / åelide gaskem institusjovnesne jïh tjïeltestarnedïenesjimmesne.
Dearvvasvuođadirektoráhta áigu bidjat dan giehtagirjji iežas neathttasiidui.	starnedirektorate sæjhta gïetegærjam direktoraten viermiesæjtose bïejedh.
Doaibmabidju 37.	Råajvarimmie 37.
Diehtojuohkinávdnasat bátnedearvvasvuođa birra	Baeniestarnen bïjre bievnedh
St. dieđáhusas nr. 35 (2006-2007), man namma lea «Tilgjengelighet, kompetanse og sosial utjevning, ” Framtidas tannhelsetjenester ” š ” Framtidas tannhelsetjenester ” š, kapihttalsis 8.4, lea lohkamassii čuovvolančuoggát mat gusket ee. sámi álbmogii.	st. biev. nr. 35 (2006-2007) Jaksoesvoete, maahtoe jïh sosijalen jaabnedimmie ” Båetije biejjien baeniestarnedïenesjh ” kapihtele 8.4 lea aktem daejstie dåaradallemetsiehkijstie vuesiehtidh j.g. saemien åålmegasse.
Ráđđehus áigu ráhkadahttit diehtojuohkinávdnasiid dearvvasvuođastašuvdna- ja skuvladearvvasvuođabálvalusa várás, namalassii unnitlohkoálbmoga mánáid ja nuoraid bátnedearvvasvuođa birra.	Reerenasse sæjhta baeniestarnen bïjre maanine jïh noerine unnebelåhkoeåålmegisnie bievnedh starnestasjovnesne- jïh skuvlestarnedïenesjimmesne utnedh.
Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta lea ožžon dakkár diehtojuohkinávdnasiid ráhkadeapmái juolludettiinis doarjaga «Norsk tannvernš nammasaš bátnesuodjalussii, vai ráhkada DVD-filmma mas leat bátnedearvvasvuođalaš dieđut mánáide ja vánhemiidda.	starne- jih såjhtoedepartemente lea dagkerh saerniestimmieh dorjeme gosse dåarjoem Nöörjen baenievaarjelæmman vedteme DvD-filmem dorjeme baeniestarnebïevnesinie maanide jïh eejhtegidie.
Filbma heive bures dearvvasvuođastašuvnna geavaheapmái ja sámegielalaš álbmoga geavaheapmái.	Filme aaj hijven starnestasjovnesne utnedh jïh saemiengïeleldh åålmegasse vuesiehtidh.
Ráhkaduvvon lea maid plásttain skoađastuvvon “ gulahallankoarttat ” mat leat gielalaččat neutrálat, ja maid lea vejolaš geavahit diehtojuohkinbargui.	Dïedtije: Starne- jïh såjhtoedepartemente Tïjjeperspektijve: Soejkesjeboelhken mietie
Doaibmabidju 38.	Råajvarimmie 38.
Bátnedearvvasvuođa kárten	Baeniestarnem kaarhtedidh
Unnán systemáhtalaš dieđut leat ráves álbmoga bátnedearvvasvuođa birra.	gååvnese vaenie systematisereme maahtoe baeniestarnem geerve almetjidie.
Ráđđehus áigu kártehit bátnedearvvasvuođalaš dili ja vejolaš sivaid gaskavuođaid, ovdalgo mearriduvvojit eanet doaibmabijut buoridan dihtii sámi álbmoga bátnedearvvasvuođa (Gč. St. dieđáhusa nr. 35. (2006-2007)).	Reerenasse sæjhta baeniestarnetsiehkieh kaarhtedidh jïh jis lea ektietsiehkiem, åvteli jeenjh råajvarimmieh buarene baeniestarnem saemien åålmegisnie aelkedh (v. d. st. bïev. nr. 35. 2006 – 2007).
Sámi dearvvasvuođadutkama guovddáš áigu árvvoštallat álggahit prošeavtta kárten dihtii sámi álbmoga bátnedearvvasvuođa.	Jarnge saemien starnedotkeme sæjhta vierhtididh provsjektem tseegkedh baeniestarnem kaarhtedidh saemien åålmegisnie.
Bargo- ja čálgohálddašeapmi	Barkoe- jïh jearsoesvoetereereme
Bargo- ja čálgoetáhta (NAV) galgá vuostáiváldit geavaheaddjiid veahkkáivuođain, árvvusatnimiin, máhtuin, dieđuiguin, asttuin ja buresheivehuvvon bálvalusfáladagaiguin.	Barkoe- jïh jearsoesvoetereereme edtja utnijh dåstoeh servicine, seahkarimmine, maahtojne, bïevnesigujmie, jaksoesvoetine jïh hijven sjïehtesjamme dïenesjefaalaldahkine.
Geavaheaddjiin leat máŋggalágan duogážat sámegiela ja sámi kultuvrra ja vásáhusaid dáfus, ja dat gáibida ahte bálvalusat leat riekta hábmejuvvon ja heivehuvvon.	Joekehts utnijh duekesne j.g. gïelen, kultuvren jïh dååjrehtsij muhteste krievemh tseegkie haemiedimmiem jïh sjïehtedimmiem faalaldahkide.
Etáhta galgá geahččalit addit ovttaárvosaš fálaldaga buohkaide.	etate edtja barkedh seammaleejns faalaldahkem gaajhkide.
Ođđa NAV-kontuvrraid vuođđudettiin gielddaide main lea sámi álbmot, lea dárbu árvvoštallat bargiid máhtu sámegielas ja sámi kultuvrras sierra.	gosse orre NAv-kontovrh tseegkedh tjïeltine saemien åålmeginie, edtja daarpoem jih maahtoen saemiengïelesne jïh kultuvren åvteste joekoen vierhtiedidh.
Bargojoavku bijai jagi 2008 raportta ovdan NAV-bargiid sámegiela ja kulturmáhtu birra, ja das árvaluvvojedje arvat doaibmabijut.	Barkoedåehkie jaepien 2008 bïeji reektehtsem saemien gïelen jïh kultuvren bïjre barkoe- jïh jearsoesvoetereeremisnie, jïh uvtedi jeenjh råajvarimmieh.
Raporta lea buorre vuođđu bargui mii galggašii buoridit fálaldagaid sámi geavaheaddjiide.	Reektehtse lea hijven våarome barkosne faalaladahkem buarane saemien utnijidie.
Bargo- ja čálgoetáhta áigu geahčadit iežas lágaid ja láhkaásahusaid mearridan dihtii maid lágaid lea sámelága § 3-2 mielde áigeguovdil jorgalit sámegillii.	Barkoe- jïh jearsoesvoetereereme edtja jïjtsh laakh jïh njoelkedassh tjïrrehtidh juktie nænnostidh mij laakide saemielaaken § 3-2 muhteste relevanten årrodh saemiengïelese jarkoestidh.
Departemeanta lea ávžžuhan etáhta oktilaččat jorgalahttit láhkaásahusaid ja almmuhusaid mearrádusaid vuođul, ja almmuhit jorgaluvvon láhkaásahusaid ja almmuhusaid.	Departemente lea etatem haesteme kontinuerlijen njoelkedassh jïh bæjkoehtimmieh jarkoestidh nænnoestimmiej mietie, jïh jarkoestamme njoelkedassh jïh bæjhkoehtimmieh åålmehtehtedh.
Bargo- ja čálgoetáhta galgá dieđihit golbmii jahkái mo dat čuovvola sámelága giellanjuolggadusaid ja čađaha sámegiela geavaheami, ja dieđihit mat lágáid, láhkaásahusaid, skoviid ja eará diehtojuohkinávdnasiid dat lea jorgalahttán sámegillii.	Barkoe- jïh jearsoesvoeteetate edtja tertialesne reektedidh saemielaaken gïelenjoelkedassh dåaradalledh jïh saemien gïelem åtnoem, dan nuelesne statuse gosse laakh, njoelkedassh, skjeemah jïh jeatjah bïevnesh jarkoestidh.
Doaibmabidju 39.	Råajvarimmie 39.
NAVa diehtojuohkin sámegillii	Bïevnesh saemiengïelesne NAV:esne
www.nav.no lea Norgga stuorámus almmolaš neahttabáiki ja váldokanála mii addá dieđuid bargo- ja čálgobálvalusaid birra.	www.nav.no lea Nöörjen stööremes byjjes viermiesijjie jïh åejviekanale bïevnesh barkoe- jïh jearsoesvoetedïenesjh ektesne.
Bargo- ja čálgoetáhta galgá bargat nu ahte dat dieđut maid olbmot eanemusat ohcalit, leat dán čujuhusas: www.nav.no, namalassii sámegillii etáhta addosiid ja vuoigatvuođaid birra, ee. dáinna lágiin:	Barkoe- jïh jearsoesvoetedïenesje edtja barkedh bïevnesh man bïjre almetjh gihtjieh www.nav.no etaten dïenesjh jïh reaktah saemien gïelesne j.g.:
• Sierra sámegielalaš fállu ráhkaduvvo www.nav.no ovdasiidui	• Jïjtse saemiengïeleldh menyetsiehkiem åvtesæjtosne www.nav.no darjodh
• Sierra váldosiidu ráhkaduvvo buot sámegielalaš diehtojuohkimii mii lea dás: www.nav.no	• Jïjtse åejviesæjtoem gaajhkh saemiengïeleldh bïevnesh www.nav.no darjodh
• Referánsadieđut addosiid ja ortnegiid birra, jorgaluvvojit sámegillii, ee.:	• Referansebïevnesh dïenesjij jïh öörnegij bïjre jarkoestidh, dan nuelesne:
• Bearašsuorgái gullevaš referánsateavsttat	- Referanseteeksth fuelhkiesuerkesne
• Beaiveruđaide guoski referánsateavsttat	- Referanseteeksth bijjiebeetnegij bïjre
• Áššáigullevaš skovit, jorgaluvvojit seammás	• Govlesovveme ohtsemesoejkesjh parallelen jarkoeistidh
• Ohcanskoviide gullevaš rávvagat, jorgaluvvojit seammás	• Govlesovveme bïhkedimmie ohtsemesoejkesjasse parallelen jarkoestidh
Bargo- ja čálgoetáhta áigu jorgalahttit iežas váldogihppagiid sámegillii.	Barkoe- jïh jearsoesvoeteetate sæjhta dan åejvietjaalegadtjh jarkoestidh.
Gihppagat beaiveruđaid ja ahkepenšuvnna birra galget gárvánit jagi 2009 álgojahkebealis.	Tjaalegadtjh biejjiebeetnegij jïh voeresbaalhkaj bïjre gååvnesieh voestes bieliejaepien 2009 mietie.
Gihppagat ja diehtojuohkinpláhkáhat báikkálaš NAV-kontuvrraide hábmejuvvojit sámi kultuvrra vuođul.	Dïedtije: Barkoe- jïh jearsoesvoetedirektorate Tïjjeperspektijve: Primo 2010
Doaibmabidju 40.	Råajvarimmie 40.
Geavaheaddjiid jearahallan	Utnijegïehtjedimmieh
Bargo- ja čálgoetáhta áigu čađahit geavaheaddjiidjearahallama juohke jahkebeali, ja jahkásaččat jearahallat bargoaddiid.	Barkoe- jïh jearsoesvoeteetate edtja bielejaapetjen utnijegïehtjedimmiej tjïrrehtidh, jïh aaj jaapetjen utnijegïehtjedimmieh barkoevedtij gaskem.
Etáhta áigu dasto čađahit báikkálaš geavaheaddjiidjearahallamiid sámi hálddašanguovlluin.	etate edtja aaj byjresken utnijegïehtjedimmieh saemien reeremedajvine tjïrrehtidh.
Geavaheaddjiidjearahallamiid bohtosat galget leat vuođđun etáhta bálvalusfálaldagaid buorideapmái.	Reektesinie edtja goerehtidh dah dååjrehts råajvarimmine mej tjïrrehtamme saemien utniji åvtese, dan nuelesne bïevnesh www.nav.
Raportemis galget sámi geavaheaddjiide čađahuvvon doaibmabijuid vásáhusat čilgejuvvot, dás maiddái dieđut mat leat www.nav.no siiddus ja earáge diehtojuohkinávdnasat, maiddái geavaheaddjiidjearahallamiid bohtosat sámi guovlluin.	no jïh jeatjah bïevnesh, jïh aaj mestie utnijegïehtjedimmeste båata saemien dajvine.
Girkolaš bálvalusat sámegillii	gærhkoen dïenesjh saemien gïelesne
Sámi girkoeallima ektui Norgga girku berre atnit eanemus fuola das, ahte sámiid iešáddejupmi ja sámi árbevierut váikkuhit ovdáneapmái.	Bijjie krööhkestimmie saemien gærhkoejielemem Dïhte nöörjen gærhkosne vaarjele lea dïhte tjuara paktine saemien jïjtjeguarkoejne evtiedidh jïh saemien tradisjovnijgujmie.
Vai sámiid girkoeallin sáhttá leat sajáiduvvan ovttadássásaš oassi girkoeallimis muđuid, de lea ee. dehálaš joatkit girku liturgiijaid heivehallama sámegillii ja sámi musihkkaárbevieruide, ja fertejit maid ráhkaduvvot eanet ávdnasat sámegillii – erenoamážit julevsámi ja oarjilsámi giellaguovlluid várás.	Jis saemien gærhkoejieleme edtja integrerijen jïh mïrrestalleme bielie jeatjah gærhkoejielemistie årrodh lea gaskem jeatjabem vihkeles barkoem jåerhkedh gærhkoen liturgijh sjïehtedamme saemien gïelese jïh musihkasse, jïh tjuara jeenjebh evtiedidh saemien gïelesne – joekoen dejnie julev- jïh åarjelsaemien gïeledajvine.
Sálmmaid ja liturgiijaid ođasmahttinbarggus šaddá dehálaš bidjat deattu sámi girkostallanárbevieruide ja sámegillii, musihkkaárbevieruide ja kultuvrii.	Barkosne orredehtedh salmerepertoarem jïh liturgijh dan gaavhtan stoerre dïedth bïejedh saemien gyrhkesjimmietradisjovnesne jïh saemien gïelesne, musihketradisjovnesne jïh kultuvrisnie.
Sámelága § 3-6 addá vuoigatvuođa oažžut oktagaslaš girkolaš bálvalusaid sámegillii Norgga girku searvegottiin mat leat hálddašanguovllus.	saemielaaken § 3-6 reakta vadta oktegs gærhkoen dïenesjasse saemen gïelesne Dïhte nöörjen gærhkoen åålmegisnie reeremedajvesne. ” oktegs
“ Oktagaslaš girkolaš bálvalusat mearkkašit vuos ja ovddimusat oktagaslaš sielu divššu.	viermiesijjieh tjïjhtje aamhtesi mietie öörneme: Låavtegh, såekie, jaevrie, dålle, eatneme, biejjie jïh gærhkoe.
Lassin dajaldat siskkilda ee. gástta, náitima ja eahkedismállásiid.	Dan lissine jiehtese dæjpa g. j. kristeme, pruvreme jïh aejlies maalestahke.
Njuolggadus galgá nu áddejuvvot maŋimuš bálvalustiippaid dáfus, ahte ii oktage sáhte gáibidit daid sámegillii dakkár oktavuođain mat leat buohkaid várás, omd. dábálaš ipmilbálvalusas.	Njoelkedasse edtja guarkedh numhtie krööhkestimmine dan minngemes såårts dïenesjh, ij oktegh maehtieh krievedh dah edtjieh saemien gïelesne årrodh gosse gaajhkide rihpesåvva, v.g. daamhts gyrhkesjimmie.
Muhto jos báhppa lea mielas addit dakkár bálvalusaid gittauvssaid lágideamis, de lea vejolaš daid gáibidit sámegillii ”, gč. Od.prp. nr. 60 (1989-90) Sámegiella, siidu 48.	p rp. nr. 60 (1989-90) saemien gïele sæjtoe 48.
Sámelágas ii leat dainna lágiin regulerejuvvon sámegielalaš girkostallan.	Åtnoe saemien gïelem gyrhkesjimmesne ij leah saemielaakesne regulereme.
Doaibmabidju 41.	Råajvarimmie 41.
Doarjja biibbaljorgaleapmái	Dåarjoeh bijbelenjarkoestæmman
Kultur- ja girkodepartemeanta lea guhkibuš áiggi juolludan doarjagiid Norgga biibbalsearvái vai jorgala ja ođasmahttá davvisámegielalaš, julevsámegielalaš ja oarjilsámegielalaš biibbalteavsttaid.	Kultuvre- jïh gærhkoedepartemente lea guhkiem dåarjoem vadteme Dïhte nöörjen Bijbeletjåanghkose bijbelen teeksth jarkoestidh jïh revideredh noerhte-, åarjel- jïh julev saemien gïelesne.
Oppa biibbal jorgaluvvui davvisámegillii jagi 1890.	Abpe Bijbele jaepien 1890 noerhtesaemiengïelese jarkoestamme.
Davvisámegielalaš ođđa testameantta ođasmahttin gárvánii jagi 1998, ja dál leat ođasmahttimin Boares testameantta.	Revisjovne Dïhte orre testamente noerhtesaemiengïelesne lin orrijamme jaepien 1998, jïh daelie Dïhte båeries testamente revidereminie.
Ođđa testameanta lea maid jorgaluvvon julevsámegillii, ja muhtun biibbalteavsttat leat jorgaluvvon oarjilsámegillii.	Dïhte orre testamente lea aaj julevsamiengïelese jarkoestamme jïh naan bijbeleteeksth åarjelsaemiengïelese jarkoestamme.
Norgga biibbalsearvái ain juolluduvvojit doarjagat.	Dïedtije: Kultuvre- jïh gærhkoedepartemente / Dïhte nöörjen bijbeletjåanghkoe Tïjjeperspektijve: Juhteles barkoe
Doaibmabidju 42.	Råajvarimmie 42.
Sámi searvegoddi oarjilsámi giellaguovllus	gïeledajvesne
Kultur- ja girkodepartemeanta lea juolludan doarjagiid vuođđudit searvegotti oarjilsámi giellaguvlui jagi 2009.	Kultuvre- jïh gærhkoedepartemente lea vierhtieh vadteme tseegkemasse saemien åålmegem åarjelsaemien gïeledajvesne jaepien 2009.
Ulbmil lea nannet oarjilsámegielalaš girkoeallima ja oarjilsámegiela.	Ulmie lea åarjelsaemien gærhkoejielemem jïh åarjelsaemien gïelem tjïrkedh.
Searvegotti vuođđudeapmi lea organiserejuvvon njealjejahkásaš geahččaleapmin.	Åålmegen tseegkesovvemem goh voejhkelimmie mij njieljie jaepien vaesedh.
Departemeanta lea ráhkadahttán ortnegii láhkaásahusa mii fámuiduvvá ođđajagemánu 1. b. 2009.	Departemente lea njoelkedassem öörnegen bïjre dorjeme maam tsiengelen 1. 2009 raejeste jåhta.
Láhkaásahus galgá jorgaluvvot oarjilsámegillii.	Dïedtije: Kultuvre- jïh gærhkoedepartemente / Nidarosen bæspa Tïjjeperspektijve: 2009-2012
Doaibmabidju 43.	Råajvarimmie 43.
Ipmilbálvalusteavsttaid jorgaleapmi / heiveheapmi	Jarkoestimmie / sjïehtedimmie teeksth gyrhkesjæmman
Jorgaleamit sámegillii ja ipmilbávalusteavsttaid jorgaleapmi ja heiveheapmi buot golmma sámegillii lea biddjojuvvon Girkoráđđái / Sámi girkoráđđái bargun.	Barkoe saemien jarkoestimmine jïh sjïehtedimmine teeksth gyrhkesjæmman gaajhkh golme saemien gïelide lea gærhkoeraeresne / saemien gærhkoeraerie.
Jagi 1978 liturgiija lea jorgaluvvon davvisámegillii ja julevsámegilli jagi 2008.	Liturgije jaepeste 1978 lea noerhtesaemiengïelese jïh julevsaemiengïelese jarkoestamme jaepien 2008.
Jagi 2007 rájis lea leamaš geahččalanortnegin oarjilsámegielalaš gástaliturgiija.	Jaepeste 2007 kristemeliturgije åarjelsaemiengïelesne gååvnese goh pryövemeöörnegem.
Dál lea ráhkaduvvomin liturgiijagiehtagirji buot golmma sámegillii, ja dan golmma giela girjjit galget gárvánit ja almmuhuvvot jagi 2009/2010.	Liturgijegïetegærjam barkeminie gaajhkh dah golme gïeline mah olkese båetieh 2009/2010. salmegærjah olkese vadteme noerhtesaemiengïelesne jaepiej
Jagi 1993 ja jagi 1995 almmuhuvvojedje sálbmagirjjit davvisámegillii, ja julevsámegillii jagi 2005.	51 1993 jïh 1995 jïh julevsaemiengïelesne jaepien 2005. veeljeme åarjelsaemien saalmh lea salmer 1997 mealtan vaalteme.
Oarjilsámegielalaš sálbmagirjji ledje ráhkadeamen jagi 2008.	Åarjelsaemien saalmegærja lea evtiedeminie jaepesne 2008.
Vearroetáhta	skaehtieetate
Doaibmabidju 44.	Råajvarimmie 44.
Vearroetáhta – viiddiduvvon fálaldat sámegillii	Skaehtieetate – vijredamme faalaldahke saemiengïelesne
Vearroetáhta fuolaha sámegillii jorgaluvvon blankeahtaid ja skoviid vearromáksiide guđet daid sihtet oažžut.	skaehtieetate blankedth jïh goerh mah leah saemiengïelese jarkoestamme skaehtiemaeksijidie gïeh dejtie gihtjieh.
Daid jagiid maid vearroetáhta lea fállan daid, de leat 140 ja 150 olbmo gaskkas geavahan sámegielalaš blankeahtaid.	Dej jaepiej gosse skaehtieetate dam faalaldahkem åtneme, lea 140 – 150 almetjh dejtie åtneme.
Earret daid blankeahtaid ja skoviid bissovaš rutiinnaid eai leat ásahuvvon dokumeanttaid jorgaleami ja ođasmahttima várás sámegillii matge rutiinnaid, eaige dakkár dokumeanttaid almmuheami várás ráđđehusa dahje vearroetáhta ruovttusiidduin.	Dej stinkes öörnegh doekoe blankedtide viedteldihkesne ij leah stinkes öörnegh jarkoestimmien jïh ajouröörnegij åvteste paehperh saemiengïelese, jallh gosse paehperh reerenassen jallh skaehtieetaten gåetiesæjtose åålmehtehtedh.
Vearroetáhta fállá bálvalusaid dávvisámegillii vearromáksiide dárbbu mielde.	skaehtieetate dïenesjh noerhtesaemiengïelesne vadta jis skaehtiemaeksijh dam daarpesjieh.
Vearromáksit sáhttet válljet davvisámegiela go váldet oktavuođa Vearrodiehtojuohkimii, ja sin dalle bidjet sámegielalaš áššemeannudeaddji oktavuhtii.	skaehtiemaeksijh maehtieh noerhtesaemiengïelem veedljedh gosse skaehtiebïevnesimmie bieljilidh, jïh saemiengïeleldh gïetedæjjam åadtjodh soptsestalledh.
Dat vearromáksit guđet váldet čálalaš oktavuođa dávvisámegillii, ožžot vástádusa dávvisámegillii.	skaehtiemaeksijh gieh noerhtesaemiengïelesne tjaaleldh bieljielieh, åadtjoeh vaestiedassem noerhtesaemiengïelesne.
Áššemeannudeaddjit veahkehit ee. čilgedettiineaset makkár dieđut leat diehtojuohkinávdnasiin mat dušše leat dárogillii.	gïetedæjjah dejtie viehkine årrodh gaskem jeatjabem bïevnesh bïhkedidh mah ajve daarjoegïelesne gååvnesieh.
Odne ii leat teknihkalaččat vejolaš sáddet elektruvnnalaš sámegielalaš selvána.	Daenbiejjien ij leah teknijhken nuepieh jïjtsebïevnesem saemiengïelesne elektronijhken.
Buot skovit mat galget sáddejuvvot elektruvnnalaččat Altinn bokte, fertejit registarastojuvvot Dieđihanregistarii, mii ii dohkke sámegiela čállinmearkkaid.	gaajhkh goerh mah edtja elektronijhken vuekie Altinn:se vedtedh, tjuara Laavenjasseregisterasse tjaalassovvedh, mij ij saemien væhtah dåarjoeh.
Ulbmil lea ahte áiggi mielde galgá leat vejolaš sáddet sámegielalaš selvána elektruvnnalaččat. Geahča muđuid doaibmabiju 56.	Ulmie lea guhkiesmïeresne nuepie sjædta jïjtsebïevnesem elektronijhken vuekesne aaj saemiengïelesne.
Vearroetáhta áigu álkkásmahttit skoviid ja dieđuid fidnema iežas neahttasiidduin.	vuartesjh råajvarimmieh 57. skaehtieetate sæjhta darjodh goerh jïh bïevnesh aelkebe gaavnedh dan viermiesæjtojne.
Etáhta áigu maid ásahit rutiinnaid sámegielalaš dokumeanttaid jorgaleami ja ođasmahttima várás.	etate aaj sæjhta rutijnh tseegkedh jarkoestimmien jïh ajouröörnegij åvteste.
Kriminálafuolas ii leat statistihkka das man ollu sámit dubmehallet.	Krimijnalesåjhtoe ij leah statistihke man gellieh saemieh gieh dööpmesovvin.
Ii leat lohpi registarastit ráŋggástussii dubmehallan olbmuid čearddalaš gullevašvuođa.	ij leah luhpie tjaalasovvedh almetjij etnijhken duekie gie beadtasåvva.
Sámeláhka suodjala daid sámegielalaš olbmuid vuoigatvuođaid guđet leat dubmehallan ráŋggáštussii.	saemielaaken saemiengïele-håålehken reaktah vaarjele gie beadtasåvva.
Lága mearrádusat mearkkašit ahte sus guhte háliida geavahit sámegiela bealuštan dihtii iežas ávkki sámegiela hálddašanguovllu kriminálafuola ovdan, lea vuoigatvuohta sámegielalaš bálvalussii.	Njoelkedassh laakesne jeahta dïhte gie vaajtele saemiestidh dan jïjtse ïedtjh vaarjele krimijnalesåjhtoen muhteste saemiengïele reeremedajvesne, lea reakta saemiengïelesne gïetedidh.
Dakkár vuoigatvuohta lea sihke davvisámi, julevsámi ja oarjilsámi giellaguovlluin.	Daate dovne noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelh dæjpa dej gïeledajvine.
Kriminálafuola giddagasain mat leat sámegiela hálddašanguovllus, čohkkájeaddjiin lea vuoigatvuohta gulahallat gaskaneaset ja lagaš olbmuiguin sámegillii.	Krimijnalesåjhtoen roestegåetesne saemiengïelen reeremedajvesne lea dej gieh leah dan sisnie reakta sinsitniem jïh åelide saemiestidh.
Vuoigatvuohta geavahit sámegiela gusto maiddái go olmmoš gillá servodatráŋggáštusa ja lea searvamin promillaprográmmii.	Reakta saemiestidh aaj dæjpa siebredahkenbeadtoem tjïrrehtidh jïh gosse promilleprovgrammem meatan.
Čohkkájeaddjiin ja dubmehallan olbmuin lea maid vuoigatvuohta geavahit sámegiela go sii njálmmálaččat váldet oktavuođa kriminálafullii.	Dej gieh leah sisnie jïh dööpmemij aaj reakta saemiestidh gosse njaalmeldh bieljielieh krimijnalesåjhtose.
Kriminálafuolla danne ferte virgádit sámegielalaš bargiid guđet dovdet sámi kultuvrra.	Krimijnalesåjhtoe dan gaavhtan tjuara barkijh utnedh gieh saemiestieh jïh saemienkultuvre maahtoem utnieh.
Sámegielalaš bargit leat dehálaččat sihke giddagasain ja friddjafuolas.	Barkijh gieh saemiestieh leah vihkeles dovne roestegåetesne jïh frïjjesåjhtosne.
Giddagasainge lea vejolaš geavahit dulkonbálvalusa, vaikko dat ii leat buot buoremus čoavddus.	Roestegåetesne maahta aaj toelhkedïenesjem utnedh, jilhts ij leah bööremes.
Dorvvolaš ii oro leamen čađahit friddjafuollakontuvrraid ja dubmehallan olbmo gaskasaš ságastallama dulkkain, dannego dat dahká gulahallama fuonibun.	Jis gaajhkh soptsestallemh tjïrrehtidh frïjjesåjhtoekontovrh jïh dööpmijh gaskem toelhken tjïrrh destie gaskesadtemen kvalitetem tsevtsedh dan jeenje ij aervedh dïhte vaarjelimmine.
St. dieđáhusa nr. 37 (2007-2008) Ráŋggáštus mii váikkuha meannudii Stuorradiggi giđđat jagi 2009.	st. bïev. nr.37 (2007-2008) Beadtoe maam jåhta lij gïetedamme stoerredigkesne gïjren 2009.
Čuovvolan dihtii stuorradiggedieđáhusa Justiisadepartemeanta áigu ráhkadahttit doaibmaplána, mas maiddái sámegielalaš dubmehallan olbmuid čohkkándilálašvuođat ja kriminálafuola sámegiela ja sámi kulturmáhttu gieđahallojuvvojit.	Jis galka stoerredigkiebïevnesem dåeriedidh Justisdepartemente sæjhta gïeteldssoejkesjem darjodh, gusnie aaj dööpmin saemiengïele-håålehkij tsiehkieh jïh krimijnalesåjhtoejarnge maahtojne saemiengïelem jïh kultuvrem lea mealtan.
Doaibmabidju 45.	Råajvarimmie 45.
Sámegielalaš giddagasbargiid háhkan	roestegåetiebarkijidie skreejredh
Kriminálafuola guovddášhálddahus lea stivrengulahallamisttis Kriminálafuola oahpahusguovddážiin (KRUSain), mii oahpaha giddagasvirggálaččaid, bidjan stivrengulahallamii sierra ulbmilsuorgin háhkat giddagasskuvlii sámegielalaš aspiránttaid.	Krimijnalesåjhtoen jarnges reereme sæjhta saemiengïeleldh aspiranth skreejredh roestegåetieskuvlese goh jïjtse åvtemierieaamhtesem stuvremedialogesne Krimijnalsåjhtoen ööhpehtimmiejarngine (KRUs), mij roestegåetiebarkijh lïerehte.
Ulbmil lea juohke jagi váldit vissis logus aspiránttaid guđet máhttet sámegiela.	Ulmie lea fïerhten jaepien sjïere låhkoem aspiranth sïjse vaeltedh gieh saemiestieh.
Jos guovtti ohccis árvvoštallojuvvojit leat ovtta buorit báhpárat, de dat ohcci beassá ohppui guhte máhttá sámegiela.	Jis göökte ohtsijij seammaleejns kvalifikasjovnh vierhtiedieh, edtja dïhte gie saemeste voestesreaktam utnedh.
Dain aspiránttain guđet gerge oahpus čakčat jagi 2007, lei okta sámegielalaš.	Aspirantijstie gieh orrijin tjaktjen 2007, lij akte gie saemeste.
Romssa fylkkas ja Finnmárkku fylkkas leat buohkanassii guokte giddagasa.	Dah leah göökte roestegåetieh Tromsesne jïh Finnmarkesne.
Romssa gávpoga giddagasas lea okta sámegielalaš bargi, ja čieža eará bargi leat dál vázzimin sámegiela kurssa.	Tromsø roestegåetien akte barkije gie saemeste, mearan tjïjhtje saemienkuvsjesne daelie.
Čáhcesullo giddagasas leat guokte sámegielalaš bargi, ja Finnmárkku friddjafuola kontuvrras lea okta sámegielalaš bargi.	vadsø roestegåetien göökte barkijh gieh saemiestægan, mearan frïjjesåjhtoekontovren Finnmarkesne lea akte barkije gie saemeste.
Lassin lea Bodeaju giddagasas, «Ila fengsel, forvarings- og sikringsanstaltš nammasaš giddagasas ja Ringeriikka giddagasas guđesge okta sámegielalaš bargi.	Dan doekoe lea Bodø roestegåetien, ila roestegåetie, vuarhkoe- jïh tjïrkemeanstalten jïh Ringerike roestegåetien akte barkije fïerhten sæjjan gie saemeste.
Dál jo lea váttis háhkat doarvái sámegielalaš bargiid dan guovtti giddagassii, namalassii Romssa giddagassii ja Finnmárkku giddagassii.	Daelie haesteme nuekie barkijh skreejredh dejtie gööktijde roestegåeide Tromsesne jïh Finnmarkesne.
Danne Justiisadepartemeanta lea lágidan vejolašvuođa čađahit giddagasvirggálačča oahpu gáiddos oahpahussan.	Justisdepartemente lea dan gaavhtan sjïehtedamme roestegåetiebarkijeööhpehtimmiem maahta desentraliserijen vuekiem tjïrrehtidh.
Miessemánu 2008 rájis sullii 15 aspirántta leat čađaheamen oahpu Romssa gávpoga ja Čáhcesullo giddagasain, ja dehálaš lea leamaš háhkat sámegielalaš aspiránttaid.	suehpeden 2008 raejeste lea 15 aspiranh gieh ööhpehtimmiem tjïrrehtieh Tromsø jïh vadsø roestegåetide veadtaldihkesne, jïh aspiranth gieh saemiestieh lin skreejreme.
Kárášjogas lea friddjafuola vuollásaš kontuvra, muhto das ii leat bissovaš virggis fágaolmmoš.	Dïedtije: Justis- jïh politijedepartemente Tijjeperspektijve: Juhteles
Doaibmabidju 46.	Råajvarimmie 46.
Čohkkándilálašvuođaid geahčadeapmi	Beadtasovvemetsiehkieh tjïrrehtimmie
Dubmehallan sámi olbmuid dáfus, de kriminálafuolla lea eanaš váldán vuhtii doaibmabijuid mat dahket vejolažžan geavahit ja seailluhit sámegiela.	gosse saemien dööpmijh dæjpa, lea krimijnalesåjhtoen voerkelimmie voesteges lij råajvarimmide tjuevtjedamme vaarjele nuepiem saemiengïelem gorredidh jïh utnedh.
Justiisapartemeanta danne áigu geahčadišgoahtit sámi dubmehallan ja čohkkájeaddji olbmuid čohkkándilálašvuođaid.	Justisdepartemente sæjhta dan gaavhtan aelkedh beadtasovvemetsiehkieh tjïrrehtidh saemieh gieh dan sisnie jïh dööpmijh.
Dakkár geahčadeami ulbmil lea kártet makkár dárbu lea resurssaide ja sierra doaibmabijuide mat dubmehallan sámiide mearkkašit eambbo go duššefal giela geavaheami.	Dïedtije: Justis- jïh politijedepartemente Tïjjeperspektijve: V. d. St. bïev. nr.37 (2007-2008) Beadtoe maam jåhta
Doaibmabidju 47.	Råajvarimmie 47.
Kriminálafuollaguovddáš mas lea máhttu sámegielas ja sámi kultuvrras	Krimijnalesåjhtoejarnge maahtojne saemien gïelen jïh
Go geahčaduvvo kriminálafuola organisašuvdnavuogádat Romssas ja Finnmárkkus, de galgá maiddái árvvoštallojuvvot galgágo ásahuvvot kriminálafuollaguovddáš mas lea erenoamáš máhttu sámegielas ja sámi kultuvrras.	gosse krimijnalesåjhtoen åårganisasjovnesturkturem tjïrrehtamme Tromsesne jïh Finnmarkesne sæjhta vierhtiedidh krimijnalesåjhtoenjarngem tseegkedh mejnie joekoen maahtoem saemien gïelen jïh kultuvren bïjre.
Nuge sáhttá šaddat, ahte ráhkaduvvo giehtagirji sámiid ráŋggáštusčađaheamis.	Maahta aaj gïetegærjam saemiej beadtoetjïrrehtimmie darjodh.
Das sáhttet leat sierra áššit mat galget árvvoštallojuvvot go olmmoš dutkojuvvo ovdal duopmocealkima, go vuosttamuš fágaidrasttideaddji kárten čađahuvvo dallego loahpalaš duopmu lea celkojuvvon kriminálafuolas, go dubmehallan olbmuin lea ságastallan su vuostáiválddidettiin giddagassii, dahje go suinna lea vuosttamuš ságastallan servodatráŋggáštusa friddjafuollakontuvrras.	Dan sisnie joekoen gyhtjelassh mah edtjieh vierhtiedidh persovnegïehtjedimmiem darjodh dåapmen åvteli, gosse voestes faagedåeresth kaarhtedimmesne gosse reaktastinkes dåapma lea krimijnalesåjhtose dåastome, soptsestalleme gosse roestegåetien sïjse båetedh vuj voestes soptsestalleme frïjjesåjhtoekontovresne siebredahkebeadtosne.
Giehtagirjái šaddá dárbu váldit mielde divaštallama das mo rehabiliterenulbmil ja máhcaheapmi sámi báikkálaš servodahkii áddejuvvojit.	gïetegærjesne orre daarpies digkiedimmiem guarkoen bïjre ulmeste rehabiliteremen jïh bååstedevualkemen åvteste saemien byjreskesiebredahkese.
Vejolaš ovttasbarganoasálaččat sámiid vástesaš heivehallamis sáhttet leat Sámediggi ja sámi ásahusat ja gielddat.	Dah gieh maehtieh ektesne barkedh dejnie sjïehtedimmine saemide maahta årrodh saemiedigkie jïh saemien institusjovnh jïh tjïelth.
Konfliktaráđiid čállingoddi	sekretarijate tsalloeraerie
Máŋgga konfliktaráđi rájáid siskkobeallai gullet sámit.	Dah leah jijnjh tsalloeraerieh giej lea saemien åålmege dej dajvesne.
Stuorámus joavku lea Nuorta- ja OarjeFinnmárkkus ja Davvi-Romssas.	stööremes tjïerte lea Luvlie- jïh Jilliefinnmarkesne jïh Noerhte-Tromsesne.
Oslos ja Romssa gávpogis leat ollu sámit.	osloen jïh Tromsøen lea stoerre saemien åålmege.
Nordlándda, Davvi-Trøndelága, Hedmárkku ja Hordalándda konfliktaráđiide maid guoská fáddádat.	53 hedmarkesne jïh hordalaantesne leah aaj aamhtesem dijpeme.
Jagi 2009 giđa mielde lea ásahuvvon sámegielalaš soabahanjoavku davvisámi guvlui (Finnmárkui ja Romsii).	gïjren 2009 lea saemiengïeleldh madtjeledåhkie tseegkedh dan noerhtesaemiengïelen dajvesne (Finnmark jïh Troms).
Doaibmabidju 48.	Råajvarimmie 48.
Konfliktaráđiid čállingoddi lea jagi 2008 álggahan ođđa diehtojuohkinávdnasiid jorgalahttima sámegielaide.	sekretarijate tsalloeraeride lea jaepien 2008 aalkeme barkedh orre bïevneshaamhtesh saemiej gïelide jarkoestidh.
Čállingotti ulbmil lea dađistaga gokčat buot sámegielaid.	sekretarijaten ulmie leah gaajhkh saemien gïelh edtjieh mealtan årrodh.
Konfliktaráđi ruovttusiiddus leat dieđut konfliktaráđi birra davvisámegillii ja julevsámegillii.	Tsalloeraerien gåetiesæjtoe lea bïevnesh tsalloeraeriej bïjre noerhtesaemiengïelesne jïh julevsaemiengïelesne.
Maiddái prentejuvvonge gihppagat leat davvisámegillii ja julevsámegillii, muhto eai nu máŋggaláganat.	Aaj gååvnesieh tjaalegadtjh noerhtesaemien jïh julevsaemien dïedtemehaemesne, mohte ij dan jïjnjh.
Čállingoddi lea álggahan diehtojuohkingihppaga ja eará diehtojuohkinávdnasiid jorgalahttima, ja ruovttusiiddu dieđuid ođasmahttima.	sekretarijate lea aalkeme barkoem bïevneshtjaalegadtjem jïh jeatjah bïevneshaamhtesh jarkoestidh, jïh orreste maam gåetiesæjtosne tjaaleme.
Sámi váldoguovlluin poltitiijaovttadagain berre leat vejolaš háhkat olbmuid guđet sáhttet dulkot ja čálalaččat jorgalit dutkamiid mat leat govviduvvon jienaiguin.	Aktesh saemien jarngesdajvine byöroeh barkijh utnedh giej maahtoem toelhkemen jïh tjaaleldh jarkoestimmien bïjre gosse goerehtidh tjoejine jïh guvviejgujmie.
Dasto berre leat vejolaš háhkat máhtolaš olbmuid čállit reivviid ja jorgalit skoviid sámegillii, ja vel dulkotge politiijaide guđet ieža eai máhte sámegiela.	vijrebe byöroe årrodh maahtoem desnie prieviem tjaeledh jïh goerh saemiengïelese jarkoestidh, jïh aaj politijebarkijh viehkine årrodh toelhkedh politijebarkijidie gieh eah saemesth.
Áigumuš berre leat háhkat bargiid geain lea máhttu sámegielas ja sámi kultuvrras.	Aaj byöroe barkedh dan ålman barkijh skreejredh maahtojne saemien gïelesne jïh kultuvrisnie.
Doaibmabidju 49.	Råajvarimmie 49.
Eambbo sámegiellamáhttu ja sámi kulturmáhttu politiijii	Jienedamme gïele- jïh kultuvreguarkoem politijesne
Politiija- ja leansmánneetáhtii galgá addojuvvot eambbo giellamáhttu ja kulturmáhttu dainna lágiin ahte lágiduvvojit diehtojuohkimat / kurssat / oahpahusfálaldagat sidjiide guđet leat etáhta bargit.	Jienede saemien gïele- jïh kultuvreguarkoem edtja vadtasovvedh bïevnesi / kuvsji / ööhpeht immiefaalaldahki tjïrrh barkijide politije- jïh lientsenetatisnie.
Árvvoštallojuvvot galgá leago dárbu vuođđudit fierpmádaga politiija- ja leansmánneetáhta bargiide, geain lea máhttu sámegielas ja sámi kultuvrras.	edtja vierhtiedidh jis viermievierhkem barkijidie darjodh politije- jïh lientenetatesne maahtojne saemien gïelesne jïh kultuvrisnie.
Doaibmabidju 50.	Råajvarimmie 50.
Heivehit sámegielaid elektruvnnalaš prográmmaide	Dah saemien gïelh elektronijhken programmevaarese
Ulbmil lea ahte sámegielat galget heivehuvvot áššemeannudanprográmmaide mat leat álbmoga várás.	Ulmie lea saemien gïelh edtjieh gïetedimmieprovgrammese åålmegasse evtiedidh.
Erenoamáš dehálaš lea ahte geatnegasvuođaid ja vuoigatvuođaid birra, mat gullet ráŋggáštusáššiid meannudeapmái ja eará eiseváldegieđahallamiidda, lea vejolaš viežžat dieđuid guđege sámegillii.	Joekoen vihkeles plikth jïh reaktah beadtoeaamhtesegïetedæmman viedteldihkie jïh jeatjah reeremegïetedimmieh maahta saemiej gïeline olkese veedtjedh.
Stuorámus sámegielalaš joavku ferte vuoruhuvvot ovddimussii.	stööremes saemien gïeletjïerte tjuara voesteges aelkedh.
Doaibmabidju 51.	Råajvarimmie 51.
Dakkár olbmuid háhkan Politiijaallaskuvlii guđiin lea sámi duogáš	Saemieh skreejredh Politijejïllesku
Politiijaallaskuvla lea iežas gulahallan- ja rekruhttenstrategiijas čalmmustahttán dakkár olbmuid háhkama geain lea unnitlohkoduogáš, daid gaskkas maiddái olbmuid geain lea sámi duogáš.	Politijejïlleskuvle lea, dan gaskesadteme- jïh skreejremestategijinie, vuajnoe almetjh unnebelåhkoste skreejredh, dan nuelesne saemieh.
Čielga rekruhttendoaibmabijuin, mat leat álggahuvvon, sáhttit namahit:	stinkes skreejremeråajvarimmieh, mah juhtieh, maahta neebnedh:
• Almmuheapmi sámegillii sámegielalaš guovlluin	- Bïevnesjimmieh saemiengïelesne saemien dajvine
• Politiijaallaskuvlla Bodeaju ossodat ja Nuorta- ja Oarje-Finnmárkku politiijaguovlu barget ovttasráđiid fidnen dihtii olbmuid politiijaoahpahussii.	- ektiebarkoe Politijejïlleskuvle goevtese Bodø jïh Luvlie- jïh Jilliefinnmarken politijedistrikte gaskem iedtjeles skreejreme aelkedh.
Dan ovttasbargui gullet maid ee. diehtojuohkinčoahkkimat jna..	Aaj dovne bïevneshtjåanghkoeh j.n.v..
• ” Rekruttere og Beholde ” nammasaš prošeavttas leat sámi politiijavirggálaččat čuovvolan ja bagadan iežaset guovlluid ohcciid.	- Provsjektesne ” skreejredh jïh Utnedh ” lea saemien politijedïenesjealmah dåeriedamme jïh bïhkedamme ohtsijh dej dajveste.
• Politiijaallaskuvlii beassannjuolggadusat addet vejolašvuođa váldit ohppui joba 20 proseanttage dain guđet ohcet nugohčoduvvon erenoamáš heivvolašvuođa geažil, namalassii go ohcciin leat attáldagat dahje máhtut maid politiijaetáhta dárbbaša.	- sïjsevaaltemenjoelkedassh Politijejïlleskuvlese vedtieh nuepiem sïjse vaeltedh 20 prosent ohtsejistie sjïere våaromisnie, jis ohtsijen lea sjïere kvaliteth mestie politijenetate gihtjie.
Dán njuolggadusa lea maid vejolaš váldit atnui sámi ohcciid várás.	Daate njoelkedasse aaj maahta saemien ohtsijij åvteste provhkedh.
Politiijaallaskuvla lea jagi 1993 rájis bargan árjjalaččat háhkan dihtii politiijaohppui ohcciid geain lea čearddalaš unnitlohkoduogáš, nugo sámiin.	Politijejïlleskuvle lea jaepeste 1993 barkeme iedtjeles almetjh etnijhken unnebelåhkoevåarome
Politiija- ja leansmánneetáhtas eai leat vuogit maid vuođul gávnnahit daid bargiid logu geain lea čearddalaš duogáš.	54 skreejredh, dan nuelesne saemien, politijeööhpehtæmman. Politije- jïh lientsienetate ij leah vuekieh dej barkiji etnijhken våaromem ryöknedh.
Dan geažil lea váttis rekruhttemis meroštallat sin logu geain lea unnitlohkoduogáš.	Daate dorje barkoem jienedamme skreejreme barkijh unnebelåhkoevåaromem geerve mööledh.
“ Rekruttere og Beholde ” (2007-2008) nammasaš prošeakta lea Politiijaallaskuvlla ja Politiijadirektoráhta gaskasaš ovttasbargoprošeakta.	Provsjekte ” skreejredh jïh Utnedh ” (2007-2008) ektiebarkoeprovsjekte Politijejïlleskuvle jïh Politijedirektorate gaskem.
Prošeakta vuođđudii ee. resursajoavkku mas leat 30 politiijavirggálačča geain lea unnitlohkoduogáš, golbmasis sis sámi duogáš, ja joavku bargá aktiivalaččat nuoraiguin dainna ulbmiliin ahte oaččuhivččii eanebuid Politiijaallaskuvlii.	Provsjekte tseegki g. j. vierhtiedåehkiem 30 politijedïenesjimmiealmah unnebelåhkoevårominie, golme daejstie saemieh, gieh iedtjeles barkin noeride tjuevtjeidh edtjedh Politijejïlleskuvlem ohtsedh.
Jagi 2008 besse guovttis sámi duogážiin Politiijaallaskuvlii.	Jaepien 2008 göökte saemien learohkh Politijejïlleskuvlen sïjse böötigan.
Politiijaallaskuvlla Bodeaju ossodat álggahii čakčat jagi 2008 prošeavtta man ulbmil lea oaččuhivččii eanet sámiid ohcat politiijaoahpahussii.	Politijejïlleskuvle goevtese Bodø eelki tjaktjen 2008 provsjektem man ulmie jienede ohtsijelåhkoem saemien våaroeminie politijeööhpehtæmman.
Diehtojuohkinčoahkkimat šaddet lágiduvvot main nuorra politiijaalbmát ja - nissonat geain lea sámi duogáš juhket dieđuid skuvliibeassama, oahpahusa ja fitnu birra.	Dïhte aaj galka bïevneshtjåanhkoeh tjïrrehtidh gusnie noere politijedïenesjimmiealmah jïh - nyjsenæjja saemien våarominie sijhtieh bïevnesidh sïjsevaaltemeprosedyrij, ööhpehtimmiej jïh barkoen bïjre.
Lassin galget dieđut juhkkojuvvot aktiivvalaččat sámi aviissaide, Sámi radioi ja eará áigeguovdilis diehtojuohkinkanálaide.	Dan lissine sæjhta iedtjeles barkedh saemien avijsij, sámi Radijoven jïh bïevneshkanalij vööste.
Politiijaallaskuvla áigu joatkit barggu man ulbmil lea háhkat eanet vejolaš ohcciid sámiid gaskkas, ja áigu geavahit persovnnalaš oktavuođaid ja čuovvolemiid dain politiijaguovlluin main dat bargu berre dahkkojuvvot.	Politijejïlleskuvle sæjhta dan barkoe jienedamme skreejreme kandidath saemien våaromisnie persovnijen dåeriedimmien mietie jïh lihke gaskesadteme politijedajvine.
Ovddasvástádus: Justiisa- ja politiijadepartemeanta	Dïedtije: Justis- jïh politijedepartemente Tïjjeperspektijve: Juhteles jaapetjen budsjedtebarkosne jïh stuvremedialogesne Politijedirektoratine.
Suodjalus	vaarjelimmie
Doaibmabidju 52.	Råajvarimmie 52.
Diehtojuohkin vuosttasgearddesoahtebálvalusa birra	Bïevnesh voestesgesdïenesjen bïjre
Suodjalus áigu Soahtebálvaluslágádusa bokte jorgalahttit gihppaga man namma lea ” Du vejolašvuođat vuosttasgearddesoahtebálvalusas ” sámegillii, vai dan sáhttá sáddet buohkaide guđet dan sihtet.	vaarjelimmie vaarjelimmiepliktevierhke sæjhta tjaalegadtjem ” Dov nuepieh voestegesdïenesjimmine ” saemiengïelese jarkoestidh jïh dam maahta gaajhkide seedteh gieh dam sijhtieh.
Gihpa galgá dasto vel biddjojuvvot pdf-hámis internehttii, vai olbmot dan álkit gávdnet.	Tjaalegadtjen lissine aelkies gaavnedh biejeme gaskeviermesne pdf-haemine.
Buohkat guđet gohčohallet Sešuvnna vuosttas oassái ja nuppi oassái ožžot Soahtebálvaluslágádusas čujuhusa internehttii, mas gávdnet eanet dieđuid – maiddái sámegilliige.	Aaj sæjhta gaajhkide sesjovne boelhke i jïh boelhke ii:se vaarjelimmiepliktevierhken gaskeviermiesijjie jis jïjnjh bïevnesh sijhtieh – aaj saemiegïelesne.
Doaibmabidju 53.	Råajvarimmie 53.
Diehtojuohkin ja dieđiheapmi Suodjalusa hárjehallandoaimmaid birra	Vaarjelimmien lïerehtimmie-barkoej bïjre
Suodjalus áigu jagi 2009 mielde doaimmahit ahte jahkebealledieđut váldodoaimmaid birra maiddái almmuhuvvojit sámegillii doppe gos dat lea lunddolaš.	vaarjelimmie sæjhta 2009 raajan hoksedh bieliejaapetjenbïevnesh åejviedarjomiej bïjre aaj saemiengïelesne båetieh gusnie iemeles.
Dieđiheamit rekvisišuvnna birra mat gusket sámi hálddašanguovlluide, galget maid leat sámegillii, ee. almmuhussan sámi aviissain.	Bæjhkoehtimmie reksisivjonij bïjre gusnie saemien reeremedajvem mealtan aaj saemiengïelesne dorjeme, g. j. saemiej avijsidie.
Ráđđehusa sámegielaid geavaheapmi	Reerenassen åtnoe saemien gïelide
Ráđđehusa áŋgiruššan sámegielaiguin galgá maiddái oidnot departemeanttaid iežaset sámegielaid geavaheamis.	Reerenassen barkoe saemien gïelide tjuara aaj vuesiehtidh departementij jïjtsh åtnoe saemien gïelijstie.
Ráđđehusa neahttasiidduin www.regjeringen.no lea leamaš vejolaš válljet sámegielalaš teavsttaid jagi 2004 rájis.	Reerenassen gaskeviermiesæjtoej www.regjeringen.no lea jïjste saemien gïeleveeljeme jaepeste 2004.
Sihke dakkár áššiid mat njuolga gusket sámi álbmogii ja riikkalaš áššiid lea vejolaš lohkat dáin siidduin, eanaš davvisámegillii, muhto maiddái julevsámegillii ja oarjilsámegillii.	Dovne aamhtesh riekte iedtjeles saemien åålmegasse jïh aamhtesh nasjovnalen karaktere desne åålmehtehtedh, voesteges noerhtesaemiengïelesne, mohte aaj julev- jïh åarjelsaemiengïelesne.
Dárbu lea eiseválddiid beales eambbo buktit dan golbma sámegiela oidnosii politihka hábmemis, doaibmabijuin ja almmolaš áššebáhpáriid jorgaleamis jna..	Daerpies reeremen sæjtoste jeenjebe gaajhkh dah golme saemien gïelh vååjnesasse, politihkehaemiedimmien tjïrrh, råajvarimmieh jïh byjjes paehperh jarkoestidh j.n.v..
Doaibmabidju 54.	Råajvarimmie 54.
Eanet ráđđehusdokumeanttat sámegillii	saemiengïelesne jienedamme åålmehtehtedh
Ráđđehus áigu almmuhit eanet dieđuid sámegillii iežas neahttasiidduin, ja almmuhit eanet sámegielalaš dokumeanttaid.	Reerenasse sæjhta jeenjh bïevnesh saemiengïelesne dan viermiesæjtojne åålmehtehtedh jïh jienede saemiegïeleldh paehperh.
Ráđđehus áigu erenoamážit áŋgiruššat almmuhit eanet dokumeanttaid oarjilsámegillii ja julevsámegillii.	sjïere sæjhta reerenasse dïedtedh jeenjh paehperh åarjel- jïh julevsaemiengïelesne åålmehtehtedh.
Ráhkaduvvot galgá visogovalaš logahallan mii čájeha makkár dieđut leat fidnemis oarjilsámegillii ja julevsámegillii.	sæjhta vuesiehtimmiem darjodh gaajhkh bïevnesh maam åarjel- jïh juelevsaemiengïelesne gååvnesidh.
Ráđđehus áigu fuolahit ahte sámegielalaš neahttasiiddut ođasmahttojuvvojit ja dárkkistuvvojit systemáhtalaččat.	Reerenasse aaj sæjhta jeenjh systematijhken orrestimmiem jïh kvalitetetjïrkemem tjïrkedh saemiengïeleldh viermiesæjtojne.
Doaibmabidju 55.	Råajvarimmie 55.
Hálddahustearpmat	Reeremetermh
Guovdilis bargu lea ráhkadahttit sámegielalaš tearpmaid mat nannejit ja bisuhit sámegiela geavaheami.	evtiedimmie saemien termh lea jarnges jis maahta saemien gïelem gorredidh jïh tjïrkedh.
Eaktun lea, jos sámegiela galgá leat vejolaš geavahit fágalaš oktavuođain, ahte leat fágaterminologiijat ja fágadoahpagat sámegillii.	Jis saemien edtja faageldh tsiehkesne utnedh voestegh tjuara faageterminologijem jïh faagejietegh saemien gïelesne gååvnesidh.
Sámegiela terminologiijat ráhkaduvvojit sierra prošeaktan, nugo omd. Sámi láhkagiella nammasaš prošeakta mii čađahuvvo Deanu gieldda namas.	saemien terminologije-evtiedimmie jåhta sjïera provsjetij tjïrrh v.g. saemien laakegïele mejnie Deatnu tjïelten barkeminie.
Dasto vel ovdánanit sámegiela terminologiijat sierranas sámi ásahusaid áššemeannudemiid oktavuođas, omd. Sámedikki áššemeannudeamis.	vijrebe saemien terminologijem evtiedidh gïetedimmien tjïrrh dennie ovmessie saemien institusjovnine vuesiehtimmien gaavhtan saemiedigkesne.
Dehálaš oassi sámegiela terminologiija ráhkadanproseassain lea almmolaš dokumeanttaid jorgaleapmi sámegillii.	vihkeles bieliem prossessijstie saemien terminologijem evtiedidh jåhta dan lissine jarkoestimmien tjïrrh byjjes paehperidie saemiengïelese.
Sámi giellalávdegoddi, mii lea Sámi parlamentáralaš ráđi vuollásaš, lea almmuhan muhtun terminologiijalisttuid dán neahttasiidui: www.giella.org.	saemien gïelemoenehtse saemien parlamentarijen raerien nuelesne lea naan terminologijelæstoeh www.giella.org: se beajeme.
Áigumuš lea ahte buot dokumeanttat maid stáhtalaš orgánat jorgalahttet, galget leat giellafágalaččat dárkkistuvvon, ja daid ođđa terminologiijat leat dohkkehuvvon rivttes vuogi mielde.	Ulmie lea gaajhkh paehperh byjjes åårganh jarkoestamme, edtja gïelefaageldh kvalitetetjïrkeme jïh orre terminologije lea dåhkasjehteme reaktoes daltesisnie.
Departemeanttat geavahit odne ollu jorgaleaddjiid guđet jorgalit lágaid, njuolggadusaid, stuorradiggedieđáhusaid, preassadieđáhusaid jna. sámegielaide.	Departementh daelie ovmessie jarkoestæjjah utnieh gosse laakh, njoelkedassh, stoerredigkiebïevnesh, pressebïevnesh j.n.v. saemien gïeles jarkoestidh.
Dainnago ollu váilot sámi juridihkalaš terminologiijat ja hálddahusterminologiijat, de jorgaluvvon teavsttat sáhttet muhtumassii leat eahpedárkilat terminologiija geavaheami dáfus.	Dan gaavhtan dan jïjnjh saemien juridijhken terminologije jïh reerementerminologije faatoes, maahta dah jarkoestimmieh ovtjïelkes årrodh dej terminologijeåtnosne.
Buoridan dihtii dili, de Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu ráhkadahttit sámegielalaš ” viessogirjji ” maid departemeanttat ja vejolaččat daid vuollásaš etáhtatge sáhtte geavahit.	Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente sæjhta dam dåastoehtidh jïh saemien ” gåetienormalem ” evtiedidh departementine jïh såajhts etath dan nuelesne.
Doaibmabidju 56.	Råajvarimmie 56.
Sámegillii jorgaluvvon lágaid dohkkehanortnet	Saemien laakejarkoestimmiem dåhkasjehtemeöörnege
Áigumuš lea ahte buot dokumeanttat maid stáhtalaš orgánat jorgalahttet, galget leat giellafágalaččat dárkkistuvvon, ja daid ođđa terminologiijat leat dohkkehuvvon rivttes vuogi mielde.	Ulmie lea gaajhkh paehperh byjjes åårganh jarkoestamme, edtja gïelefaageldh kvalitetetjïrkeme jïh orre terminologije lea dåhkasjehteme reaktoes daltesisnie.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu maid ásahit dohkálašvuođa dárkkisteaddji ortnega sámegillii jorgaluvvon lágaid ja eará almmolaš áššebáhpáriid várás, ja ortnega mii sihkkarastá ahte sámegillii jorgaluvvon lágat maiddái ođasmahttojuvvojit sámegillii go láhka ođasmahttojuvvo.	Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente aaj sæjhta öörnegem tseegkedh kvalitetetjïrkemen åvteste saemien gïelesne laakejarkoestimmine jïh jeatjah byjjes paehperinie, jïh öörnege maam tjïrkedh laakh mah leah saemiengïelese jarkostamme aaj orrestehtedh gosse laakem revideredh.
Ráđđehusa ulbmil lea ahte buot IKT-ovdáneapmi almmolaš suorggis galgá atnit vuođđun unversála hámi vuođđojurdaga.	Reerenassen ulmie lea gaajhkh evtiedimmieh iKT:en sisnie byjjes suerkesne edtja prinsibpen nualan bigkedh universellen haemiedimmie.
Ráđđehusa ulbmil lea sihkkarastit ahte buohkain lea vejolašvuohta ja mokta ávkineaset geavahit teknologiija ja ođđa bálvalusaid buorimus lági mielde.	Reerenassen ulmie gaajhkide tjïrkedh lea nuepieh jïh eevtjemh teknologijem jïh orre dïenesjh nuhtjedh bööremes vuekesne.
Sámi oktavuođas dat vuos ja ovddimusat mearkkaša ahte sámi olmmoš galgá sáhttit geavahit gielas buot IKT-oktavuođain, namalassii ahte sámi namaid galgá sáhttit čállit riekta almmolaš registariidda, ja ahte galget ráhkaduvvot prográmmaide sámegielalaš vejolašvuođat.	saemien tsiehkesne daate voesteges dan bïjre saemien gïelem gaajhkh iKT-tsiehkine utnedh, j. n.j. saemien nommh edtja riekteslaakan byjjes registerisnie tjaeledh, jïh programmevaarem evtiedidh maam saemien gïelem dåarjodh.
Ahte sámegielalaš olbmuide maid sihkkarastojuvvo vejolašvuohta beassat geavahit ođđa teknologiija, lea dehálaš sihke sin searvamii servodahkii ja sámegiela ovdáneapmái.	Tjïrkedh jaksoem orre teknologijese aaj dejtie gieh saemiestieh lea dan vihkeles dovne siebredahken lihtsege jïh saemien gïelen eevtiedæmman.
Almmolaš suorggis lea čielga ovddasvástádus gozihit ahte sierranas IKT- ja neahttabálvalusat eai buvtte ođđa heađuštusaid.	Byjjes suerkien lea tjïelkes dïedtem hoksedh dah ovmessie iKT- jïh nedtevåaromen dïenesjh ij orre dåastovh tseegkh.
Sámegielain leat buohkanassii 15 sierra čállinmearkka lassin dábálaš mearkkaide mat adnojuvvojit anglo-amerihkálaš vuogádagas.	Dej saemiej gïelij lea 15 sjïere væhtah dan doekoe sïejhme væhtah mah gååvnesieh angloamerijhken systemisnie.
Sámegiela čállinmearkkaid ja IKTa dáfus lea maŋimuš jagiid leamaš buorre ovdáneapmi.	Lea orreme positijven evtiedimmiem minngemes jaepiej gosse saemien væhtah jïh iKT dæjpa.
Sámegiella lea dál válljehahtti giella dábáleamos operatiivavuogádagain.	saemien gïele lea daelie implementereme goh jïjse veeljeminie daamhtaj operatijvesystemidie.
Doaibmabidju 57.	Råajvarimmie 57.
Sámegiella almmolaš registariin – gáibádusat stáhtalaš etáhtaide	krievemh staaten etatide
Sámi giellajovkui lea dehálaš ahte maiddái čálalaččatge lea vejolaš geavahit sámegiela riekta ja dohkálaččat servodagas.	saemien gïeledåehkien åvteste vihkeles aaj tjaaleldh saemiengïelem maahta riektes jïh staaran vuekesne siebredahkesne utnedh.
Sámegiela dievas geavaheapmi gáibida ahte vejolaš lea atnit muhtun čállinmearkkaid mat eai leat girjedárus eaige ođđadárus.	elliesvierhties åtnoe saemiengïele daarpesje naan væhtah utnedh mah eah daaroengïelesne jïh orredaaroengïelesne gååvnesieh.
Boarraseappoš almmolaš registariin eai leat dat čállinmearkkat, ja dat lea dagahan ahte máŋggalágan nuppástuhttinprográmmat mat lonuhit dáid čállinmearkkaid dakkár čállinmearkan maid vuogádagat sáhttet dohkkehit.	eah dah båeries byjjes registerij leah dah væhtah, destie båata ovmessie vuekine konverteredh dejtie jeatjah bokstavide mah maehtieh systemisnie registeredh.
Dát guoská ee. aiddofal dakkár registariidda go Brønnøysundregistariidda, Álbmotregistarii, Stáhta kártalágádussii (Norgesglasset), Primusii, Askeladdenii ja NAVii.	Daate g. j. registerh dæjpa goh Brønnøysundregistere, Åålmehregistere, staaten kaarhtevierhke (Nöörjenklaase), Primus, Askeladden jïh NAv.
Dat mearkkaša ahte sámi álbmot ja fitnodagat main lea sámi namma eai sáhte registarastojuvvot rivttes na- main ja čujuhusain registariidda.	Destie båata saemien åålmege ij maehtieh dej sov nommh jïh påastesijjieh riekteslaakan registerisnie tjaeledh.
Ráđđehus oaivvilda ahte dát dilli lea unohas ja ferte buoriduvvot.	Reerenasse veanhta ovlæhkoen tsiehkiem jïh tjuara dam staerididh.
Standárdenráđđi, mii lea Ođasmahttin- ja hálddahusdepartemeantta (FAD) rávvejeaddji orgána IKT-áššiin, lea meannudan áššin čállinmearkkaid geavaheami almmolaš hálddahusas.	standardiseremeraerie, mij lea raeriestimmie åårgane orrestimmie- jïh administrasjovnedepartemente iKT:gyhtjelassine, lea åtnoem gïetadamme væhtajgujmie byjjes reeremisnie.
/ IEC. 10646 gullevaš UTF-8 veršuvnna almmolaš neahttabáikkiin ja almmolaš registariin.	Dan juvnehtimmesne, mij daelie FAD gïetede, raerie uvtede væhtah iso / ieC 10646 aelkedh representereme UTF-8:ine byjjes viermiesijjide jïh byjjes registerij uvte.
Dát mearkavuogádat geavahuvvo viidát ja gokčá ii duššefal sámi girjegielaid dárbbuid, muhto maiddái máilmmi eanaš gielaid čállinmearkkaid.	Daah væhtah lea vijries åtnooe jïh ij ajve gaptjh saemien tjaelmegïelen daarpoeh, mohte aaj teeksteldh representasjovne jeenjemes veartenen gïelij åvteste.
Teknihkalaččat dát válljen buktá dievas čovdosa teakstačállimii buot dain geavahansurggiin main odne eai leat áibbas dohkálaš čovdosat.	Teknijhken vuekesne sæjhta veeljeme ellies vaestiedassem teeksteldh representasjovnen uvte gaajhkh åtnoesuerkiej mietie mah ij daenbiejjien leah ellies vaestiedassij åvteste.
Almmolaš neahttabáikkiide orru leamen viehka álki váldit atnui UTF-8, muhto ovdalgo loahpalaš mearrádus dahkkojuvvo, de ferte čađahuvvot váikkuhusguorahallan, vai lea vejolaš garvit vuorddekeahtes váttisvuođaid.	Byjjes viermiesijjieh vååjnoes relatijven aelkie UTF-8 daarjoehtidh, mohte åvteli minngemes konklusjovne maahta giesedh tjuara konsekvenseanalysem darjodh juktie ov-ussjedimmie dåariesmoerij uvte tjïrkedh.
Dainnago otnáš registariin leat nana čatnasat, de lea dárbu gávdnat jierpmálaš gaskaboddasaš ortnegiid ja heivvolaš vugiid mo čađahit nuppástuhttima.	Dan gaavhtan tjïrkes veadtaldihkieh mah gååvnesieh daaletjen registerinie lea daerpies jïermijes restiedimmieöörnegh jïh buerie vuekieh jorkesimmiem tjïrrehtidh.
Dát nuppástuhttimat gusket máŋgga oasálažžii.	Jïjnjh bielieh mah maehtieh dejstie jorkesimmijste dijpedh.
Plánejuvvon lea čađahit váikkuhusguorahallama giđđat jagi 2009.	Lea rååresjamme konsekvenseanalysem darjodh gïjren 2009.
Ráđđehus dáhttu váldit atnui čállinmearkavuogádahkii ISO.	– samiT – tseegkeme jaepien 2003. samiT lij
/ IEC. 10646 gullevaš UTF-8 veršuvnna almmolaš neahttabáikkiide ja almmolaš registariidda, muhto ferte vuos árvvoštallat dárkileappot mo dan dahkat ja makkár gaskaboddasaš ortnegat galget geavahuvvot.	57 Reerenasse sæjhta væhtah iso / ieC 10646 representereme UTF-8:ine byjjes viermiesijjide jïh byjjes registerij uvte, mohte tjura eensilaakan guktie daate edtja deahpadidh jïh mah restiedimmieöörnegidie edtja juhtedh.
Giellateknologiija lea diehtagiid rasttideaddji doaibma mii siskkilda dakkár dihtorprográmmaid ráhkadeami mat sáhttet bođđet ja ráhkadit olmmošlaš giela cealkagiid, omd. dárogillii dahje sámegillii.	gïeleteknologije lea daajroedåeresth disiplijne maam dæjpa daataprovgrammij evtiedimmie analyseredh jïh generedh almetjeldh gïelen åvteste, vuesiehtimmien gaavhtan daaroen jallh saemien.
Giellateknologiija vuođđun leat ee. diehtojuohkinteknologiija, gielladiehtaga, dahkojierpmi, fonetihka ja kognitiiva psykologiija máhtut.	gïeleteknologije bigkie g. j. maahtosne bïevnesimmieteknologijsne, lingvistihkesne, ov-iemeles intelligensinie, fonetihkesne jïh kognitijven psykologijesne.
Giellateknologiija juhkkojuvvo dábálaččat guovtti váldosuorgái, dihtorlingvistihkkii ja jietnadanteknologiijii.	gïeleteknologije lea daamhts göökte åejviesuerkieh juakeme, daatalingvistihe jïh håaleteknologije.
Dihtorlingvistihkas dutkit eanaš giddejit fuomášumi čállojuvvon teavsttaid bođđemii, mii ee. ovddida ohcanvejolašvuođaid interneahtas ja automáhtalaš jorgaleami.	Daatalingvistihken sisnie vuartesje åejvietsiehkine analysh tjaaleldh teekstijstie, maam g. j. rihpesti vijrebe ohtsemenuepiej åvteste gaskeviermesne, jïh automatihkeles jarkoestimmie.
Jietnadanteknologiijas lea sáhka olbmo jietnadeami gieđahallat dihtoriin, erenoamážit bidjat dihtora dovdát olbmo jietnadeami ja ráhkadit olbmo jietnadeami.	håaleteknihke dan bïjre daategïetedimmie almetjh håalem, j. v. d. joekoen håaledamtese jïh håalesyntese.
Jietnadeapmi lea čájehuvvon leat beaktilis vuohki juohkit dieđuid.	håale lea vuesiehtamme iedtjeles vuekie årrodh bïevnesh åålmehtehtedh.
Jietnadanprográmmat sáhttet addit olbmuide geain lea lohkan- ja čállinváttisvuođat vejolašvuođa ipmirdit iešguđetlágan teavsttaid, fágagirjjiid rájis aviissaid rádjai.	håaleprovgramme maahta vedtedh almetjidie giej vaejvie lohkedh jïh tjaeledh nuepiem ovmessie såårhts teekstide guarkedh, faagegærjeste avijsidie.
Sámediggi lea čielggadan leago vejolaš ráhkadit sámegielaide syntehtalaš jietnadanprográmmaid.	saemiedigke lea goerehtamme jis nuepie håalesyntesem saemien gïelesne evtiedidh.
Syntehtalaš jietnadeapmi galgá geavahuvvot lassereaidun ovttas dábálaš divodanprográmmaiguin.	håalesyntese edtja utnedh goh lissiedïrregem daamhtaj staeridimmieprovgrammine.
Vásáhusat čájehit ahte syntehtalaš jietnadeapmi doarju lohkan- ja čállindáiddu.	Dååjrehts vuesiehti åtnoe håalesynteseste dåårje dovne lohkeme- jïh tjaalemeprosessem.
Lassin syntehtalaš jietnadeapmi sáhttá geavahuvvot vuođđun ráhkadit ođđaáigásaš bálvalusfálaldagaid máŋgga suorggis.	Dan lissine sæjhta håalesyntese maahta åtnasovvedh våarome daaltji dïenesjefaalaldahkem evtiedidh jeejnh suerkine.
Doaibmabidju 58.	Råajvarimmie 58.
Sámegiela riektačállinreaidu	Saemien riektestjaalmedirregh
Sámediggi lea jagi 2004 rájis čađahan prošeavtta (Divvun) mas ráhkaduvvo sámegillii elektruvnnalaš teakstagieđahalli divodanprográmma.	saemiedigkie lij jaepeste 2004 provsjektem (Divvun) tjïrrehtamme evtiedimmine saemien staeriedimmieprovgramme elektronijhken teekstegïetedimmien åvteste.
Prográmma lea nuvttá ja dan lea vejolaš viežžat interneahtas.	Provgramme namhtah jïh maahta gaskeviermeste veedtjedh.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta, Máhttodepartemeanta ja Sámediggi ruhtadit prošeavtta «Divvun 2 š, mii galgá sihke ortnegis doallat ja geahččalit davvisámegiela ja julevsámegiela stávendárkkástusa, ja ovddidit oarjilsámegillii stávendárkkástusa.	Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente, Maahtoedepartemente jïh saemiedigkie lin provsjektem ” Divvun 2 ” åvteste maakseme, mij dovne edtja staeriedimmievaaksjomem pryövedh jih syjhtedh noerhtesaemiengïelesne jïh julevsaemiengïelesne, jïh aaj staavemevaaksjomem åarjelsaemiengïelesne evtede.
Prošeakta galgá bistit badjel 3 jagi, ja ulbmil lea ahte oarjilsámegiela stávendárkkástus galgá leat válmmas jagi 2010 lohppii.	Provsjekten golme jaepien vaasa, jïh dan ulmie edtja åarjelsaemien staavemevaaksjomem årrodh åvteli jaepien 2010 nåhka.
Sámediggi lea bidjan álgagii divaštallama Divvunprošeavtta boahtteáigásaš jođihanorganisašuvnna birra.	Dïedtije: Maahtoedepartemente, Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente jïh Saemiedigkie Tïjjeperspektijve: 2010
Dađistaga gielat ovdánit ee. oktilaš terminologiijabargguiguin, ja danne lea dehálaš ahte giellareaiddutge oktilaččat ođasmahttojuvvojit ja buoriduvvojit.	Dïhte lea evtiedeminie gïelijste g. j. terminologieevtiedimmien tjïrrh maam abpe tijjem jåhta, jïh dellie lea vihkeles kontinuerligen orrestimmie jåhta jïh gïeledïrregh evtiedidh.
Maiddái prográmmabuvttadeaddjiid veršuvnnaid ođasmahttimatge dagahit dárbbu buoridit ja ođasmahttit riektačállinreaidduid.	Aaj versjovneorrestimmieh provgrammevedtijinie destie daarpoeh vijre-evtiedimmiej jïh orrestimmiej åvteste staeriedimmiedirregidie.
Sámegiela sátnegirjjit	saemien baakoegærjah
Odne leat unnán sámegiela sátnegirjjit, erenoamážit julevsámegillii ja oarjilsámegillii.	Daen biejjien vaenie saemien baakoegærjah, joekoen julevsaemiengïelesne jïh åarjelsaemiengïelesne.
Go sátnegirjjit váilot, de dat dilli sáhttá hehttet gielaid ovdáneames.	vaenie baakoegærjah maahta dåastove årrodh gosse gïelem evtiedidh.
Ovdamearkka dihtii sáhttet ovttagielalaš sámi sátnegirjjit leat dehálaš váikkuhussan dasa, ahte sámegiella sáhttá doaibmat metagiellange, namalassii dakkár giellan mainna olmmoš čilge sániid mearkkašumi.	vuesiehtimmien gaavhtan maahta aktengïeleldh saemien baakoegærjah vihkeles dåarjoem årrodh jis saemien edtja juhtedh aaj goh metagïeline, j. n.j gïeline maam buerkeste mij aate lea.
Eai dárogielalaš olbmuidege gávdno sátnegirjjit, guđet háliidit oahppat davvisámegiela, eaige sámidáru sátnegirjjit mat dárogielalaš geavaheaddjiide čilgejit sámegiela sániid geavaheami.	ij saaht gååvnesh baakoegærjah joekoen dorjeme daaroengïelen almetjh gieh sijhtieh noerhtesaemiengïelem lïeredh, vuj saemien-daaroen baakoegærjah mah buerkestieh åtnoem saemien baakojste daaroen utnijidie.
Doaibmabidju 59.	Råajvarimmie 59.
Sámegiela sátnegirjjiid kárten ja buorideapmi	Kaarhtedimmie jïh evtiedimmie saemien baakoegærjah
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu nammadit bargojoavkku mii galgá kártet makkár sátnegirjjit odne leat davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii, ja árvalit doaibmabijuid maiguin livččii vejolaš nannet sámegiela sátnegirjjid barggu ovddas guvlui. Sámediggi bovdejuvvo searvat bargojovkui.	Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente sæjhta barkoedåehkiem nommedehtedh mij edtja gååvnesamme baakoehgærjah kaarhtedidh noerhtesae
Lohkmii gullet 3 guovttebeaivásaš čoahkkaneami, ja buot čoahkkaneamit galget leat Divttasvuonas.	58 mien, julevsaemien jïh åarjelsaemien jïh råajvarimmieh uvtede vijrebe barkoem tjïrkedh saemien baakoegærjide.
Lohkanfálaldat ráhkaduvvui Ofuohta guvllolaš máhttokontuvrra (RKK.	saemidigkiem sæjhta bööredh barkoedåahkan.
Várdobáiki sámi guovddáš čalmmustahttá diđolaččat sámegiela ja sámi kultuvrra.	Dïedtije: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente Tïjjeperspektijve: 2009-2010
Sámi oskkuoahpahus galgá leat gitta sámiid vásáhusain ja sámiid báikkálaš girkoeallimis. Sávaldat galgá leat oidnosii buktit guovttegielalašvuođa oskkuoahpahusa geavadis. Sámi girkoráđis ja Girkoráđis lea ovddasvástádus prošeavttas man namma lea “ Sámi mánáid ja nuoraid doaibmavuđot oskkuoahpahus neahtas ”.	gieLLATeKNo saemien gïeleteeknologijen jarnge Tromsøen universiteetesne ulmine åtna grammatihken gaavhtan våarome gïeleteeknologijem darjodh saemiengïelen jih jeatjaj noerhtegïeli gaavhtan, v.g. teeksthprosessereme prograammh, peedagogihke prograamh, digijtaale baakoegærjah jih synteetihke håaloe.
Álggahuvvon lea sámi neahttabáiki oarjilsámegillii, julevsámegillii, davvisámegillii, ja dárogillii: www.osko.no ” Osku ” mearkkaša tro dahje tillit dárogillii.	Provsjeekten gåetiesæjtosne gååvnesieh dïrregh grammatihke analysen åvteste noerhtesaemien, julevsaemien, åarjelsaemien, eenaresaemien, skoltesaemien jih kildinsaemien gaavhtan.
Neahttabáiki lea ordnejuvvon čieža fáddáoassái: Lávvu, soahki, čáhci, dolla, eana, beaivváš ja girku.	Dan lissine gååvnesieh peedagogihke prograammh jih baakoegærjah noerhtesaemien dïhre.
SÁMI LÁHKAGIELLA	59 vUeJNeDh:
Oidnosii buktit sámegiela albmohahkii	Saemien gïele vååjnesasse byjjes tjiehtjelisnie
Vai sámegiella nanusmuvvá ealli kulturcaggin, de lea dehálaš ahte sámegiella eambbo oidno albmohagas.	Juktie saemien gïele edtja tjïrkedh goh jielije kultuvreguadteme gïelem lea daerpies saemien vååjnesasse sjædta byjjes tjiehtjelisnie.
Ahte Norgga álbmot deaivvada sámegielaiguin almmolaš joregiin, lea dehálaš vai gielaid árvodássi servodagas buorrána.	Åålmege Nöörjesne stööremes graadh dah saemiej gïeleh gaavnede byjjes arenine lea vihkeles juktie saemiej statusem siebredahkesne jienede.
Dat buoridivččii juohkehačča diđolašvuođa das ahte sámegiella lea dehálaš oassi riikka kultuvrralaš ilmmis.	Destie sæjhta oktegen vuarkoem saemien gïelen lea vihkeles bielie nasjovnalen kultuvrellen eatnemistie.
Dasto dat váikkuha buorebussii olbmuid miellaguottuid dáfus ja lassánahtášii sin beroštupmái sámegielas servodagas muđuid.	vijrebe sæjhta positijveles dijpedh guktie dan bïjre ussjedidh jïh ïedtjh saemien gïelen åvteste siebredahkesne.
Maŋimuš jagiid sámegiella lea eambbo go ovdal šaddan Norgga kultuvrra oassin.	Dej minngemes jaepiej lea saemien gïele tjerkebe graadesne goh åvteli sjïdteme bieliem kultuvreguvveste Nöörjesne.
Sámi filmmat, sámi artisttat ja sámi festiválat váikkuhit ollu dasa ahte beroštupmi sámegielas lassána servodagas.	saemien filmh, saemien artisth jïh saemien festivalh lissehtieh tjirke graadine jienede iedtjh saemien gïelen åvteste siebredahkesne.
Sámegielaid oidnosii buktin lea maid dehálaš nannen dihtii sámiid gielalaš ja kultuvrralaš ihčodaga.	Dah saemiej gïelh vååjnoes lea aaj vihkeles gïeleldh jïh kultuvreldh identitetem tjïrkedh.
Iiba unnánge leat dán oktavuođas dehálaš ahte sámegielaid šláddjiivuohta oidno eambbo almmolaš joregiin, nu ahte sihke davvisámegielalaččat, julevsámegielalaččat ja oarjilsámegielalaččat sáhttet deaivvahit gielaset nu ollu oktavuođain go fal vejolaš.	Aaj dan tsiehkesne vihkeles gellienlaaktetje saemiej gïelide vååjnesasse byjjes arenesne, juktie dovne noerhtesaemiengïele-håålehkh, julevsaemiengïele-håålehkh jïh åarjelsaemiengïele-håålehkh maehtieh jïjtse gïelem gaavnedidh jeenjemes tsiehkine.
Mánáidáitariid raporttas man namma lea " Retten til medvirkning for samiske barn og unge " (Sámi mánáid ja nuoraid vuoigatvuohta leat mielde váikkuheamen), nuorat dovddahit ahte giella lea mearrideaddji dehálaš oadjebas ihčodaga váikkuheaddjin sidjiide – ja ahte hivvomediat menddo unnán gaskkustit fáluid sámi nuoraide.	maanaguedtij reektesisnie Reakta mealtan orreme saemien maanaj jïh noerij åvteste dah noerh jeehtin gïele lea vihkeles faktovre evtiedidh jearsoes identitetem – jïh medijah dan vaenie aamhtesh åålmehtehtieh saemien noeride.
Go sámegiella eambbo oidno ja gullo almmolaččat, de dat sáhttá beroštahttit eanebuid váldit gielaset ruovttoluotta, dikšut dan ja ovddidan dan.	Tjerkebe vååjnemem saemien gïelijste byjjes tjiehtjelisnie sæjhta maehtedh iedtjh jienedidh jïh daarpoe gïelem bååstede vaeltedh, jallh gorredidh jïh gïelem evtiedidh.
Dat maid lea dakkár dehálaš bealli mii movttiidahttá sámi báikkálaš servodagaid bargat nu ahte sámegiella nanusmuvvá guovllus.	Dïhte aaj lea vihkeles skreejremefaktovre årrodh saemien byjressiebredahken åvteste barkedh saemien gïelem tjïrkedh dajvesne.
Sámi girjjálašvuođas, sámi teáhteris ja sámi filmmain lea dehálaš rolla dahkat giela oahpisin olbmuide ja buoridit sin diđolašvuođa das.	saemien lidteratuvre, saemien teatere jïh saemien filmh aaj vihkeles gïeleldh identifisereme jïh guarkoem gïelen bïjre.
Sámegielalaš girjjálašvuođas sáhttá dasto vel leat dakkár dehálaš rolla, ahte ovddida buori sámegiela geavaheami, buorida guđege lohkki máhtuid sámegielas, ja lasiha su čatnaseami gillii.	saemien lidteratuvre maahta aaj vihkeles årrodh evtiedimmiem hijven saemien gïeleåtnose, evtiedimmiem dan lohkijen maahtose saemien gïelesne, evtiedimmiem lohkijen identifisereme gïeline.
• Láhčit dilálašvuođaid sámegielalaš joregiid vuođđudeapmái ja nanusmahttimii	• Våaromem bïejedh tseegkedh jïh tjïrkedh aerenah saemien gïelen åvteste
• Láhčit dilálašvuođaid sámegielalaš TV- ja radiosáddagiidda	• Våaromem bïejedh saadtegh TV:esne jïh radijosne saemien gïelesne
• Láhčit dilálašvuođaid sámegielalaš aviissaid ovddideapmái ja julevsámegielalaš ja oarjilsámegielalaš aviisasiidduid ráhkadeapmái	• Våaromem bïejedh evtiedimmien åvteste saemien avisjh jïh avijsesæjtoeh julev- jïh åarjelsaemien
• Buktit oidnosii sámegiela dainna lágiin ahte almmolaš visttit ja báikenamat ožžot sámegielalaš galbbaid	• Saemien gïelem vååjnesasse fokusen tjïrrh saemiengïeleldh skilth byjjes gåetesne jïh sijjienommh
• Buoridit sámegielalaš girjjálašvuođa fállama girjerájuin riikka miehtá	• Jienede jaksoesvoetem saemien lidteratuvrasse byjjes gærjagåetine abpe laantesne
• Nannet teáhtera, filmma, girjjálašvuođa ja girjegoasttideami sihke davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii	• Tjïrkedh teaterem, filmem, lidteratuvrem jïh bertemebarkoem noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien
• Láhčit dilálašvuođaid nu, ahte šaddet neahttasiiddut main leat diehtojuohkinbálvalusat sámegillii ja sámegielaid birra	60 • Våaromem bïejedh webbasereme bïevnesimmiedïenesjh saemien gïelesne jïh saemiengïelen bïjre
• Sihkkarastit ahte sámegielalaš teavsttat leat olámuttus interneahtas	• Tjïrkedh jaksoesvoetem saemien teeksth gaskeviermesne
Sámi báikenamat ja sámegielalaš galbbat	saemien sijjienommh jïh skilth saemiengïelesne
Dehálaš lea sámi báikenamaid galbet sámegillii (ráhkadit báikenammagalbbaid ja geaidnočujuhusgalbbaid), vai sámegiella ja sámiid orrun bohtet oidnosii.	Utnedh saemien sijjienommh skiltine (sijjienommeskilth jïh geajnoevuesiehtimmieskilth) lea vihkeles juktie dorje saemien gïelem jïh vuesehte saemieh desnie vååjnesasse.
Dat mii mearrida ášši, galgágo galbejuvvot sámegillii, lea dat ahte báikki olbmot geavahit sámegielalaš báikenama.	Dïhte mij minngemes dorje jis edtja saemiengïelesne skiltedh, lea jis almetjh dam saemien sijjienommem utnieh.
Láhka ii earut guovlluid mat leat sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde dain guovlluin mat leat olggobealde.	Laakesne ij leah joekehts dajve sjinjelds vuj ålkolen saemien gïelen reeremedajve.
Fylkkadikkiid álgaga dahkama vuođul lea Romssa fylka ja Finnmárkku fylka ožžon guovttegielalaš nama, dárogillii ja sámegillii.	initiatijven mænngan fylhkedigkijste lea guektiengïeleldh nommh (daaroen jïh saemien) Troms jïh Finnmarke nuhtjeme.
Dán guovtti fylkka guvllolaš stáhtaorgánat galget geavahit guovttegielalaš nama iežaset logoin, reivviin ja galbbain.	Regijovnalen staaten åårganh fylhkine edtjieh sov logovisnie, prievesne jïh gosse skiltedh nommh gåabpegh gïeline.
Dat gusto maid fylkkarájáid geaidnogalbbaide.	seammaleejns geajnoeskilteme, fylhkijraastine.
Fylkkamánnit leat gohčohallan gozihit dan.	Fylhkemaennieh lea gihtjeme dam vaaksjoeh guktie dam dorje.
Báikenammaláhka galgá sihkkarastit sámegielalaš báikenamaid riikkalaš lágaid ja riikkaidgaskasaš soahpamušaid ja konvenšuvnnaid mielde.	sijjienommelake edtja saemien sijjiehnommh nænnostidh nasjovnalen laakevierhkien jïh gaskirijhkem latjkoen jïh konvensjovnij mietie.
Sámegielalaš namma galgá álo leat bajimusas (ovddimusas) go galba lea sámegiela hálddašanguovllus.	Dïhte saemien nomme åålegh edtja voestes skiltesne tjåadtjodh saemien gïelen reeremedajvesne.
Stáhta geaidnolágádusa guovlokontuvrraid vuollásaš báikkálaš kontuvrrain lea ovddasvástádus mearridit galbema riikka- ja fylkkageainnuin, ja gielddain fas lea ovddasvástádus mearridit gielddageainnuid galbema (galbenváldi).	Dïedte skiltij bïjre nænnostidh rijhke- jïh fylhkegeajnoej lea beajeme distriktenkontovride staaten geajnoevesenen regiojovnekontovridie, mearan tjïelten lea dïedte nænnostidh skiltij bïjre tjïeltij geajnoeh (skiltereereme).
Galbeneiseváldi sáhttá válljet ahte sámegielalaš namma galgá leat bajimusas dainge guovlluid galbbain mat eai leat sámegiela hálddašanguovllus.	skiltereereme maahta veeljedh saemien nomme voestes edtja skiltesne tjåadtjodh aaj dajvesne mij ij leah bielie reeremedajveste.
Sámi báikenamat maid báikki olbmot geavahit dahje olbmot geain lea ealáhus báikkis, galget dábálaččat geavahuvvot almmolaš galbbaide, kárttaide jna. (§9).	saemiej sijjienommh mah nuhtjieh åålmegem gie desnie årrodh vuj lea jielemen veadtaldihkie sæjjan, edtja daamhtaj utnedh byjjes reeremistie jn. (§ 9).
Báikenamma vurdojuvvo friddjadáhtus geavahuvvot, namalassii ahte almmolaš orgánat ieža váldet ovddasvástádussaneaset ollašuhttit lága iežaset ovddasvástádussuorggis.	sijjienomme lea åvtemïeresne jijtse råajvarimmeste nuhtjie, d. j. n. byjjes åårganh jïjtsh lea dïedteles juktie laakem dåerede dan sov dïedtedajvesne.
Jos váidaluvvo, de váidalus galgá sáddejuvvot Kultur- ja girkodepartementii.	Åådtje klååkedh vaenie nuhtjemen gaavhtan saem
Sámi báikenamaid nammakonsuleanttat	ien nænnoestamme sijjiehnommem.
Báikenammalága § 11 addá Sámediggá válddi nammadit sámi báikenammakonsuleanttaid.	Nommekonsuvlenth saemien sijjienommide sijjienommelaaken § 11 vadta saemiedægkan reeremem konsuvlenth noemmedahta saemien sijjienommh.
Sámediggi oažžu ollu jearaldagaid sámegielalaš báikenamaid geavaheami birra.	saemiedigkie åådtje jeenjh bieljielimmieh åtnoen bïjre saemien sijjienommide.
Sámedikki nammabálvalusa bargu báikenamaiguin siskkilda vuos ja ovddimusat rávvemušaid báikenamaid čállimis.	Barkoe sijjienommine saemiedigkien nommedïenesjinie vosteges dæjpa rååresjimmiem guktie dah nommh edtja tjaeledh.
Dađistaga go sámegiella lea váldojuvvon eambbo ja eambbo atnui almmolaš oktavuođain, de báikenamaid ohcaleapmi lea lassánan.	Dan mænngan goh saemien gïele lea jeenjebe åtnose vaalteme byjjes tsiehkine, lea aaj dam jeenjebe gihtjedh.
Buot mearriduvvon báikenamat čállojuvvojit Guovddášbáikenammaregistara nammasaš diehtovuđđui, maid Stáhta kártalágádus jođiha.	gaajhkh dåhkasjahteme sijjienommh leah daatabaasese voernges sijjienommeregistere tjaalasovveme maam staten kaarhtevierhke jåhta.
Sámedikki hálddahusa bargamušat leat ee. válmmaštit báikenammaáššiid nammakonsuleanttaide ja sidjiide veahkkin ohcat báikenamaide duogášdieđuid.	saemiedigkien reeremen bakoelaavenjassh leah g. j. nommeaamhtesh åvtene nommekonsulentide
Go báikenama čállinvuohki lea lága vuođul mearriduvvon ja čállojuvvon Guovddáš báikenammaregistarii, de dan čállinvuogi galget geavahit buot almmolaš orgánat, doaimmahusat mat leat ollásit almmolaččat, ja buohkat guđet čállet skuvlla várás oahpponeavvuid.	gosse sijjienommen tjaalemevuekiem lea dåhkasjahteme laaken mietie jïh voernges sijjienommeregisterasse tjaalasovveme, edtja tjaalemevuekiem gaajhkh byjjres åårganh utnedh, dah mah staaten eekedh jïh learoevierhtieh mah edtjieh skuvlesne utnedh.
Deaivvadanbáikkit	gaavnedimmiesijjieh
Mánát ja nuorat dárbbašit sámástit skuvlla maŋŋáge.	Maanah jïh noerh leah daarpoeh saemiestidh eejehtimmesne.
Báikkálaš deaivvadanbáikkit leat dehálaččat movttiidahttin dihtii olbmuid sosiála, kultuvrralaš ja sámegielalaš ovttastallamiidda.	gaavnedimmiesijjieh byjreskinie lea vihkeles sosijalen, kultuvrellen jïh saemiengïeleldh darjomh skreejrehtidh.
Gielddain lea ovddasvástádus lágidit báikkálaš joregiid ja deaivvadansajiid, muhto maiddái eaktodáhtolaš organisašuvnnatge dahket ollu buori barggu dan dáfus.	Tjïeltij dïedte arenah jïh gaavnedimmiesijjieh byjreskinie tseegkedh, mohte aaj namhtabarkoe åårganisasjovnh darjoeh stoerre barkoem.
Eanaš báikkiin lea dárbbašlaš siskkáldas struktuvra go sávaldat lea álggahit doaimmaid mat buoridit sámegiela geavaheami.	Dej jeenjemes sijjine lea daerpies infrastruktuvre jis sæjhta darjomh tseegkedh mah saemiengïelen åtnoem evtididh.
Sámediggi juolluda doarjagiid prošeavttaide mat veahkehit oaččuhit áigái mánáid ja nuoraid várás deaivvadansajiid, doaibmabijuid ja dakkár prošeavttaid mat buoridit mánáid bajásšaddanbirrasa, ja mat dainna lágiin mearkkašit ollu sámegiela nannemii ja ealáskahttimii.	saemiedigkie dåarjoem vadta provsjektide mah evtiedieh evtiedæmman gaavnemesijjieh saemien maanaj uvte, råajvarimmieh jïh provsjekth mah maanaj bæjjanimmiebyjreskem öövtiedidh, jïh destie stoerre vierhtie gïelem gorredidh jïh skreejrehtidh.
Doaibmabidju 60.	Råajvarimmie 60.
Mánáid ja nuoraid sámegielalaš deaivvadanbáikkit	maanide jïh noeride
Ovddidan dihtii ” giellajoret-prošeavttaid ” Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigot ovttasráđiid Sámedikkiin lágidit konferánssa kultur- ja astosuorggi giellajoregiid birra.	Jis ” gïele-arena-provsjekth ” lutnjie sijhtieh Maana- jïh mïrrestallemedepartemente jïh Barkoe- jïh mïrrestallemedepartemente saemiedigkien ektesne konferansem öörnedh gïelearenaj bïjre kultuvre- jïh eejehtimmiedajvesne.
Čalmmustahttit áigot mo báikkálaš searaid ja doaibmabijuid lea vejolaš geavahit ráhkadan dihtii mánáid ja nuoraid deaivvadanbáikkiid main sii sáhttet ovttastahttit astoberoštumiid ja beroštumi geavahit sámegiela.	Dïhte sæjhta tjoevkesem biejedh guktie byjreskij vierhtieh jïh råajvarimmieh maahta utnedh gaavnedimmiesijjieh maanide jïh noeride tseegkedh gusnie maahta kombineredh eejehtimmieiedtjh jïh eadtjohkevoete saemien gïelesne.
Kártenbargguid buriid ovdamearkkaiguin das mo astojoregat sáhttet geavahuvvot giellajoregin, lea áigumuš konferánssas čájehit mo daid lea vejolaš geavahit eará báikkiinge.	Kaarhtedimmien duekesne dah vuesiehtimmieh gusnie eejehtimmiearena gïelearenine, sæjhta konferansesne hijven vuesiehtimmieh vuesiehtidh restiedimmievierhtine.
Konferánsa galgá maid čalmmustahttit mánáid ja nuoraid sávaldagaid ja dárbbu nannet sámegiela astofálaldagaiguin.	Konferanse sæjhta aaj tjoevkesem bïejedh maam noerh jïh maanah vaajtelieh jïh daarpesjieh saemien gïelem tjïrkedh eejehtimmiefaalaldahkij tjïrrh.
Konferánsa šaddá dan suorggi joatkevaš barggu vuođđun.	Dïedtije: Maanah- jïh mïrrestallemedepartemente jeatjah departementij ektesne Tïjjeperspektijve: 2009-2012
Interneahtta	gaskeviermie
Interneahta šaddama ja viidáneami geažil leat ođđa joregat ja vejolašvuođat ihtán unnitlohkogielaide.	orre arenah jïh nuepieh unnebelåhkoengïelese sjædta gosse gaskeviermie bööti.
Teavsttaid, jietna- ja videočuohpaldagaid, ja neahttavuđot oahpahallanreaidduid mat leat sámegillii (ja eará unnitlohkogielaide), šaddá álkit olbmuide olahit.	Teeksth, tjoejh, vidoeh jïh lïeremedïrregh viermesne saemien gïelesne (jïh jeatjah unnebelåhkoegïelh) aelkebe jaksoes sjidtieh.
Interneahtas lea vejolaš oahppat ođđa gielaid vaikko goas ja gos.	gaskeviermien tjïrrh maahta orre gïelem lïeredh gåessie jïh gusnie sïjhtedh.
Wikipedia nammasaš proševttas lea odne vejolaš gávdnat neahttadiehtogirjji máŋgga unnitlohkogillii.	Provsjekte Wikipedijan tjïrrh daen biejjien gååvnesieh leksikonh gaskeviermesne gellien ovmessie unnebelåhkogïeleline.
Dán bálvalusa dahket eaktodáhtolaš olbmot vejolažžan.	Dïenesjen våarome lea dåarjoeh giejstie dam sijhtieh vedtedh.
Ollu geavahuvvon bálvalus Facebook lea odne omd. dakkár unnitlohkogillii go walisalaš gillii.	Dienesje Facebook daenbiejjien gååvnese vuesiehtimmien gaavhtan walijsijen unnebelåhkoegïelesne.
Lassin vel leat arvat unnitlohkogielaid sátnegirjjit olámuttus Wiktionary nammasaš prošeavttas.	Dan lissine gååvnese ovmessie baakoegærjah unnebelåhkoegïeline provsjekten Wiktionary:en tjïrrh.
Dat lea Wikipedia oalgeprošeakta, mas sátnelisttut ráhkaduvvojit eaktodáhtolaččaid bargovehkiin.	Daate lea lissieprovsjekte Wikipedij:ese gusnie baakoelæstoeh haemiedidh dejstie gieh sijhtieh dam darjodh.
Dáidda bálvalusaide lea dat oktasaš ahte geavaheaddjit dat ieža daid stivrejit.	ektesne gaajhkh dah dïenesjh leah dah utnijh dejtie stuvrieh.
Sávahahtti ii leat ahte stáhtas galgá leat aktiiva rolla interneahta sisdoalu hárrái.	ij vaajtelh staate edtja iedtjeles årrodh gosse gaskeviermien sisvege dæjpa.
Sámegielalaš geavaheaddjit berrejit leat diđolaččat interneahta ja dan iešguđetlágan bálvalusaid vejolašvuođaid hárrái, go sáhka lea sámegielaid ovddideamis.	saemiegïeleldh utnijh tjuerieh vuarkoes årrodh dah nuepieh gaskeviermien jïh ovmessie dïenesjij leah saemien gïelij evtiedimmien åvteste.
Ollu neahttabáikkiin olbmot sáhttet blogget, čáhttet ja sáddet jearaldagaid nuppiide ja komeant- taidege sámegillii.	Jeenjh viermiesæjtojne maahta bloggedh, chattedh jïh gyhtjelassh jïh lahtesimmieh dïsse seedtedh.
Nordlándda fylkkasuohkan lea máŋga jagi atnán stuorra ovddasvástádusa almmolaš diehtojuohkimis sámegillii nuoraide.	Noerhtelaanten fylhketjïelten lea gellien jaepiej tjïrrh stoerre dïedtem vaalteme byjjes bïevnesh saemiengïelesne noeride.
www.infonuorra.no lea diehtojuohkinbálvalus sámi nuoraide.	www.infonuorra.no lea bïevnestimmiedïenesje saemien noerij åvteste.
Sámediggi, Bargo- ja searvadahttindepartemeanta ja Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta leat guhtege juolludan ruđalaš veahki dan rájis go Infonuorra vuođđuduvvui jagi 2004.	saemidigkie, Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente jïh Maana- jïh mïrrestallemedepartemente lea dåarjoeh vadteme infornuorrese mij 2004 tseegkeme.
Nordlándda fylkkasuohkan, fylkkagirjerádju jođiha neahttabáikki man namm lea www.skrivebua.no.	Noerhtelaanten fylhketjïelte, fylhkegærjagåetie aaj viermiesijjiem www.skrivebua.no jåhta.
Neahttabáiki addá mánáide ja nuoraide geaid agit leat 10 jagis 20 jahkái, vejolašvuođaid sáddet neahttabáikái iežaset teavsttaid.	viermiesijjie vadta maanide jïh noeride 10 jïh 20 jaepien gaskem nuepiem jïjtje teeksth dan sïjse seedtedh.
Dan siidui lea maid biddjojuvvon Den samiske skrivebua.	sæjtosne aaj Dan saemien tjaelemegåetie tseegkeme.
Nordlándda fylkkasuohkan jođiha Dearvvasvuođadirektoráhta addin doarjagiin maiddái jearaldatsiiddu man namma lea “ Klara Klok ”, www.klara-klok.no. Dan neahttabáikki bálvalusat leat sihke dárogillii ja sámegillii.	Noerhtelaanten fylhketjïelte dåarjojne starnedirektorateste aaj jåhta gihtjemesæjtoem ” Klara Klok ”, www.klara-klok.no viermiesijjien dïenesjh leah dovne daarjoen jïh saemien.
www.diggi.no. lea neahttabáiki nuoraide guđet háliidit eambbo oahppat Sámedikki ja sámepolitihka birra.	www.diggi.no lea viermiesijjie noere almetjij åvteste maam sijhtieh jeenjebe saemiedigkien jïh saemiepolitihken bïjre daejredh.
Deháleamos ulbmiljoavku leat nuorat guđet leat jienastanagi birrasiin, ja earátge geat dárbbašit vuođđodieđuid politihkalaš vuogádaga birra.	Åejvieulmietjïerte lea dah noerh gieh åadtjoeh voestes aejkien gïelem vedtedh, jïh jeatjah gieh bïevnesh politihken systemen bïjre daarpesjieh.
Mediat	Medija
NRK Sámi Radio ođasfálaldagat radios siskkildit guokte julevsámegielalaš sáddaga ja guokte oarjilsámegielalaš sáddaga vahkkui.	NRK sámi Radioven saerniefaalaldahke radijovisnie lea göökte saadtegh julevsaemiengïelesne jïh
Jagi 2007 nannejuvvojedje báikkálaš kontuvrrat mat leat Divttasvuonas ja Snoasas goabbáge ovttain journalistavirggiin, ja dan geažil leat sámegielalaš ođassáddagat radios ja tvs riggon sisdoalu ja geográfalaš viidodaga dáfus.	63 göökte saadtegh åarjelsaemiengïelesne våhkosne. Jaepien 2007 byjreskontorvrh Divtasvuodnesne jïh snåasesne tjïrkeme akte journaliste fïerhten sæjjan, destie båata stuerebe sisvegij jïh geografijen gellielaaketjevuekesne saemien saerniehsaadteginie radijovisnie jïh Tv:esne.
Virggit sirdojuvvojedje dohko váldodoaimmahusas mii lea Kárášjogas.	Dah barkoesijjieh lin åejvieredaksjovnistie Karasjohkesne jåhteme.
Snoasa ja Divttasvuona tv-sáddagat ráhkaduvvojit oarjilsámegillii ja julevsámegillii.	Maajhvååjnoereportasjh snåaseste jïh Divtasvuodneste åarjel- jïh julevsaemiengïelesne.
Dán guovtti suopmana lea dainna lágiin dál vejolaš gullat vahkkosaččat riikkaviidosaš sáddagiin mat leat NRK1 tv-kanálas.	Dah guaktah smaarehtjïerth lægan elmesne årrodh fïerhten våhkosne rijhkegaptjeme Tv:esne NRK 1.
NRK lea sáddegoahtán tv-sáddagiid sámi nuoraide, ja daid sáddagiid namma lea Izu.	NRK lea aalkeme maajhvååjnoesaadteginie saemien noeride man nomme izu.
NRK Sámi Radio sáddii 5 prográmma jagi 2008, ja pláne sáddet 10 ođđa prográmma jagi 2009.	NRK sámi Radio seedtie vïjhte provgrammh 2008, jïh rååresje 10 orre provgrammh 2009 raajesne.
Nuoraidprográmmaid sádde NRK3, ja dat bistet 20 minuhta.	Noereprovgrammh NRK 3:esne seedtie jïh ryöhkoe 20 minudth.
Izu lea sámi nuoraid konseapta masa dál jo gullet radio-sáddagat ja sierra neahttasiidu.	izu lea saemien noerekonsepte man joe leah radiosaadtegh jïh jïjtse viermiesæjtoe.
Sámediggi lea jo čujuhan dasa ahte eai buohkat sámi guovlluin sáhte geahččat NRK3-sáddagiid.	saemiedigkie lea joe tjuevtjedamme ij gaajhkene lehkesne maehtieh NRK 3:em vuartasjidh.
Sámediggi oaivvilda maid ahte otnáš mediafálaldagat oarjilsámegillii ja julevsámegillii eai leat dohkálaččat.	saemiedigkie aaj meala daenbiejjien faalaldhkem medijen suerkesne ij leah buerie åarjel- jïh julevsaemiengïelide.
Nord-Salten avis nammasaš aviissas leat odne julevsámegielalaš siiddut.	Noerhte-salten avijse lea daenbiejjien avijsesæjtoeh julevsaemiengïelesne.
Lassin dasa ahte julevsámi álbmot beassá lohkat ođđasiid iežas gillii, de lea dehálaš ahte sámegiella báikegottiid giellan oidno báikkálaš aviissas.	Den bealesne julevsaemien åålmege maahta saernieh jïjtje gïelesne lohkedh, aaj vihkeles saemien gïele jïh gååvnesimmie byjressiebredahkesne vååjnesasse byjresavijsisnie.
Doaibmabidju 61.	Råajvarimmie 61.
Sámegielalaš aviissat – eambbo julevsámegillii ja oarjilsámegillii	Saemien avijsh – jienede åtnoem julevsaemien jïh åarjelsaemien
Sámegielalaš aviissain lea dehálaš rolla mii guoská sámegielaid seailluheapmái ja bisuheapmái, ee. oahpponeavvun skuvllaide.	saemiengïeleldh avijsh vihkeles gosse saemiej gïelh gorredidh jïh evtiedidh, j.g. learoevierhtine skuvlesne.
Preassadoarjja sámegielalaš aviiissaide, mii juhkkojuvvo Kultur- ja girkodepartemeantta bušeahta kapihttala 335 poasttas 75, galgá ee. buhttet sámegielalaš aviissaid almmuheami liigegoluid.	Pressedåarjoe saemien avijsidie, mij kap 335 påaste 75 vadtasåvva Kultuvre- jïh gærhkoedepartementen budsjettisnie, edtja j.g. lissieåasam avijsepubliseremasse saemien gïelesne kompenseredh.
Doarjja stuorruduvvui viđain milj. ruvnnuin jagi 2008 ja golmmain milj. ruvnnuin jagi 2009.	Dåarjoe lissehte 5 mill kråvnah jaepien 2008 jïh 3 mill. kråvnah jaepien 2009.
Láhkaásahusat mat mearridit mo preassadoarjagat galget juhkkojuvvot sámi aviissaide, nuppástuhttojuvvojedje jagi 2008.	Njoelkedassh pressedåarjoe vadtasåvva saemien avijsidie lij jaepien 2008 jeatjahdahteme.
Nuppástusat mearkkašedje ee. ahte stuorábuš oassi doarjagiin juogaduvvojit nugohčoduvvon “ rievddaldeaddji doarjjan ” mat aivvestassii leat sámegielalaš aviissaid várás.	Dah jeatjahdehtemh lin j.g. stuerebe bieliem dåarjoste juaka goh n.j. ” variabelen dåarjoe ” mij saemiengïeleldh avisjide.
Dasto vel viiddiduvvui ortnet mas doarjja juhkkojuvvui julevsámegielalaš siidduid prentemii dárogielalaš aviissain, nu ahte maiddái oarjilsámegielalaš siiddutge oažžot dakkár doarjaga.	vijrebe öörnege dåarjoe produsjovnasse avisesæjtoeh julevsaemien daaroengïeleldh avijsinie vijrenamme juktie aaj åarjelsaemien gïelem dæjpa.
Ráđđádallamiid vuođul Sámedikkiin departemeanta lea álggahan čielggadanbarggu das mo doarjjaortnet buorebut sáhttá movttiidahttit olbmuid geavahit buot sámegielaid čálalaččat.	Dan duekesne konsultasjovnh saemiedigkine lea departemente aalkeme goerehtimmiem guktie dåarjoeöörnege buerebe maahta skreejrehtidh åtnoem gaajhkh dah saemien tjaaleldhgïelh.
Dan oktavuođas departemeanta áigu maid árvvoštallat dárbbašuvvojitgo ortnegat main leat doarjagat eambbo sámegielalaš aviisafálaldagaid vuođđudeapmái.	Daennie tsiehkesne departemente aaj sæjhta daarpoem vierhtiedidh öörnegh dåarjodh tseegkemasse avijsefaalaldahke saemien gïelesne.
Doaibmabidju 62.	Råajvarimmie 62.
Snåsningen nammasaš aviisa: Oarjilsámegelalaš aviisasiiddut	åarjelsaemiengïelesne
Snoasa suohkan lea jagi 2008 rájis leamaš mielde Sámegiela hálddašanguovllus.	snåasen tjïelte lea jaepeste 2008 saemien gïelen reeremedajvesne. Tjïelte lea dan mïeresne provs
Suohkan lea dan oktavuođas álggahan prošeavtta “ Gielem Nastedh ”.	64 jektem ” gïelem Nastedh ” tseegkeme.
Prošeavtta váldoulbmil lea čalmmustahttit ja ealáskahttit oarjilsámi giela ja kultuvrra, ja ovddidit guovttegielalašvuođa Snoasas ja Davvi-Trøndelágas.	Provsjekten åejvieulmie lea vååjnesasse jïh skreejrie åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem, jïh guektiengïelenvoete snåasesne jïh Noerhte-Trøndelagesne öövtiedidh.
Dát mearkkaša ahte ulbmil lea aktiiva ja viiddiduvvon oarjilsámegiela geavaheapmi, ja eambbo oarjilsámegiela geavaheapmi almmolaš oktavuođain.	Daan sisvege ulmieh iedtjeles jïh væjranamme åtnoem åarjelsaemiengïelesne, jïh åarjelsaemien åtnoem byjjes tsiehkine jienede.
Álggus mediat šaddet leat dehálaččat diehtojuohkima dáfus das ahte Snoasa lea guovttegielalaš suohkan.	voestes medija vihkeles bïevnese snåasen bïjre goh guektiengïeleldh tjïelte.
Davvisámi guovlluid vásáhusat čájehit ahte aviissat leat dehálaččat giellaoahpahusas.	Dååjrehts noerhtesaemien dajvijste vuesiehtieh avijsh lea vihkeles gïeleööhpehtimmien åvteste.
Jos giella ja kultuvrra dovddaheamit leat eambbo oidnosis almmolaš servodagas, de dat sáhttá dasa váikkuhit ahte oarjilsámegiela geavaheapmi lassána, ja dan mielde sáhttet čuovvut dakkár váikkuhusat mat dahket ahte miellaguottut earáhuvvet ja olbmot ožžot eambbo diđolašvuođa sámegielas ja kultuvrras.	Jienede vååjnesasse gïelem jïh kultuvrelahtesh byjjes tjiehtjelisnie maahta jienedamme åtnoem åarjelsaemiengïelesne, jïh barkoe åssjelh jïh jïjtjevuarkose saemien gïelen jïh kultuvren muhteste.
Snåsningen aviisa álggaha geasset 2009 prošeavtta mii mearkkaša ahte oarjilsámegielalaš aviisasiiddut ja eambbo čállosat oarjilsámi dili birra prentejuvvojit.	Avijse snåsningen sæjhta gïesegen 2009 aelkedh provsjektine avijsesæjtoejgujmie åarjelsaemiengïelesne jïh jeenjh saernieh åarjesaemien tsiehkiej bïjre.
Dat sáhttá šaddat vuođđun dasa ahte aviisa oažžu sámi aviissaid preassadoarjaga jagi 2010 rájis.	Daate vååromem bïejedh juktie avijse dåarjoeh åådtje pressedåarjoen mietie saemien avijsidie jaepeste 2010.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta doarju prošeavtta jagi 2009.	Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente provsjektem dåårje jaepien 2009.
Doaibmabidju 63.	Råajvarimmie 63.
Oarjilsámi mediaguovddáš	Åarjelsaemien medijejarnge
Sámediggi áigu álggahit prošeavtta kárten dihtii makkár vejolašvuođat leat ráhkadit oarjilsámegielalaš mediafálaldagaid.	saemiedigkie sæjhta aelkedh provsjektine kaarhteddidh mij nuepieh gååvnesieh medijefaalaldahkem åarjelsaemien gïelesne evtiedidh.
Kultuvra – filbma, teáhter, girjjálašvuohta, girjerádju	Dïedtije: Saemiedigkie Tïjjeperspektijve: 2009
Filbma	Kultuvre – filme, teatere, lidteratuvre, gærjagåetie
Norgga filbmapolitihkka galgá leat veahkkin seailluheamen ja ovddideamen sámi kultuvrra.	Filme Dïhte nöörjen filmepolitihke edtja öövtiedidh saemien kultuvrem gorredidh jïh åvtenidh.
Stáhtalaš doarjagat filbmabuvttadeapmái leat dehálaš váikkuhangaskaoamit mat sihkkarastet ahte olbmuide fállojuvvojit buorit filmmat sin iežaset gillii, ja filmmat maid vuođđu lea geahčadeaddjiid iežaset kultuvra.	staaten dåarjoe filmeprodusjovnese lea vihkeles vierhtie tjïrkedh vuartasjæjjide åadtjodh hijven filmefaalaldahkem jïjtje gïeline, man våaroemisnie jïjtje kultuvrisnie.
Nu lea sámi filmmaid hárrái, nugo dáru filmmaidge hárrái.	Daate seammalaakan saemien filme goh daaroen.
Vuoruhuvvon suorggit, lassin sámi filmmaid ovdabargui ja buvttadeapmái, leat maiddái mánáid ja nuoraid filmmaid ráhkadeapmi ja sámi filmmaid gaskkusteapmi.	Dan lissine evtiedimmiem jïh produksjovnen saemien filmide dåarjodh, lea dorjehtimmie saemien filmide jïh maanajgujmie jïh noerigujmie barkedh vihkeles suerkieh.
Áigumuš lea álggahit riikkaidgaskasaš sámi filbmaguovddáža Guovdageidnui.	soejkesjh gååvnesieh internasjovnalen saemien filmejarngem guovdageaidnusne tseegkedh.
Ráđđehus atná buorrin ahte dakkár filbmaguovddáš vuođđuduvvo, mii sáhttá buoridit ain eambbo sámi filbmabuvttadeami.	Reerenasse positijves vuajna dagkere filmejarngem tseegkedh, mij maahta dåarjodh stuerebe åvtemierie saemien filmese.
Vai sámi álbmot ieš sáhttá hálddašit kulturpolitihka sámi servodagas, de Sámediggái lea biddjojuvvon sámi teáhtera, girjjálašvuođa, girjelágádusaid ja girjeráju ortnegiid hálddašeapmi.	Juktie saemien åålmege jïjtje edtja maehtedh kultuvrepolitihkem stuvredh saemien siebredahkesne lea reeremem dejtie öörnegidie saemien teaterasse, lidteravride, bertemidie jïh gærjagåetide samiedigkien nuelesne.
Beaivváš Sámi Teáhter lea riikkalaš institušuvdna mii viiddis teáhterfálaldagaiguin vuos ja ovddimusat bálvala sámi álbmoga Norggas, muhto mii maiddái johtá ránnjáriikkaid sámi guovlluinge.	Teatere Beaivvasj saemie Teatere lea nasjovnalen institusjovne gamte teaterefaalaldahken tjïrrh voesteges saemien vuartasjæjjide Nöörjesne vuesehte, mohte aaj saemiej dajvine kraanalaantine fealade.
Teáhter lea áidna fitnolaš ásahus Norggas mas sámegiella lea lávdegiellan.	Teatere lea eejnegen profesjovnellen institusjovne Nöörjesne scenesne gusnie saemeste.
Hálddahuslaš ovddasvástádus Beaivváš Sámi Teáhteris lea Sámedikkis, go dat hálddaša Kultur- ja girkodepartemeantta rápmadoarjagiid.	Dïhte reeremeldh dïedte Beaivvasj saemie Teatere lea saemiedigkien dïedte mïrredåarjoe tjïrrh reeredh Kultuvre- jïh gærhkoedepartemeneste.
Vuođđuduvvon sámi teáhteriin lea dehálaš doaibma sámegiela geavaheami dáfus.	Dah tseegkemh saemiej teaterij leah vihkeles åtnoem gosse saemien gïelem dæjpa. Teaterh leah
Teáhterat leat sámegiela geavaheami ja oidnosii buktima joregat.	Filmh goh guovdageaidnustujmie jïh Tsïegle (gåabpegh Nils gaupe regissereme) dej tjïrrh saemien histovrije jïh aerpievuekien saemien kultuvre vuartasji jïh lea vihkeles samien gïele vååjnesasse.
Máŋga klasihkalaš teáhterčájálmasa – nugo Hamlet – jorgaluvvojit sámegillii, ja ollu ođđa sámegielalaš čájálmasat buvttaduvvojit.	– saemien gïelese jarkoestamme jïh jeenjh orre
Eahpefitnolaš teáhter- doaimmat, erenoamážit dat maidda mánát ja nuorat servet mánáid ja nuoraid várás, lasihit mánáid ja nuoraid sámegielalaš joregiid logu.	saemiengïelesne tjaelieh. Amatöörebarkarimmieh, joekoen maanide jïh noeride jïh maanine jïh noerine, dåårje jeenjh arenah sjïdtedh gusnie maanah jïh noerh maehtieh saemiestidh.
Åarjelhsaemien Teatere / Sydsamisk teater lea dehálaš oarjilsámi kultuvrra, giela, ihčodaga ja iešdovddu nannemii.	Åarjelhsaemien Teatere lea vihkeles åarjelsaemien kultuvrem, gïelem, identitetem jïh jïjtjedomtesem tjïrkedh.
Teáhter lea jagi 2006 rájis ožžon bissovaš doarjaga Sámedikki bušeahtas.	Teatere lea jaepeste 2006 åådtjeme stinkes gïehtelimsdåarjoem saemiedigkien budsjetten tjïrrh.
Bargu lea jođus mii galggašii sihkkarastit teáhterii lasi doarjaga Sámedikki ja oarjilsámi guovlluid fylkkasuohkaniid ovttasbargosoahpamušain.	Barkeminie teatere edtja vielie dåarjoem tjïrkeh dan barkose ektiedimmielatjkoen tjïrrh fylhkentjïeltide åarjelsaemien dajvesne.
Ulbmilin, sihke norgalaš eiseválddiin ja Sámedikkis, lea sihkkarastit buriid girjerádjofálaldagaid sámi álbmogii.	Gærjagåetie Dïhte lea ulmie, dovne nöörjen ståvroefaamojste jïh saemiedigkien bieleste hijven gærjagåetiefaalaldahkem nænnoestidh saemien åålmegasse.
Odne Sámedikkis lea bajimuš ovddasvástádus nannet ja viiddidit girjerádjofálaldagaid sámi álbmogii, ja norgalaš eiseválddiid ovddasvástádus gis lea ollislaš riikkalaš girjerádjopolitihka rámaid siskkobealde sihkkarastit buriid girjerádjofálaldagaid buot álbmotjoavkkuide.	Daenbiejjien lea saemiedigkie giej lea bijjemes dïedtem gærjagåetiefaalaldahkem tjïrkedh jïh evtiedidh saemien åålmegasse, mearan nöörjen ståvroefaamoeh lea dïedte mïrren sisnie ellies navsjonalen gærjagåetiepolitihke maam nænnoste buerie gærjagåetiefaalaldahkem gaajhkh tjïertide.
Kultur- ja girkodepartemeanta áigu bidjat ovdan stuorradiggedieđáhusa girjerájuid birra jagi 2009.	Kultuvre- jïh gærhkoedepartemente edtja buektedh stoerredigkiebïevnesem gærjagåetiej bïjre jaepien 2009.
Departemeanta áigu ovttasráđiid Sámedikkiin árvvoštallat sámi girjerádjoáššiid dieđáhusa barggu oktavuođas.	Departemente sæjhta, saemiedigkien ektesne, saemien gærjagåetiegyhtjelassh vierhtiedidh gosse bïevnesinie barkedh.
Sámediggi juolluda doarjagiid sámegielalaš girjjálašvuhtii.	Lidteratuvre Dåarjoe saemiengïeleldh lidteratuvre saemiedigkeste vadta.
Sámediggi hálddaša sierra doarjjaortnega girjelágádusaid várás mat eanaš almmuhit girjjiid sámegillii. Dat lea lassin daid várrejuvvon ruđaide mat leat girjjálašvuođa várás dan doarjjaortnegis mii lea sámi girjjálašvuođa ovddideami várás.	Dan lissine læjhkomasse lidteratuvrese dåarjoeöörnemisnie evtiedæmman saemien lidteratuvride saemiedigkie jïjtje dåarjoeöörnegem bertemidie mah gærjah saemiengïelesne olkese vedtedh.
Girjelágádusa doarjjaortnega váldoulbmil lea sihkkarastit ahte sámi girjjálašvuohta buvttaduvvo ja geavahuvvo eambbo ja bisuhit sámi girjebuvttadanfitnodagaid.	Åejvieulmie öörneminie lea jienedamme produksjovnem nænnoestidh jïh åtnoem saemien lidteratuvreh jïh saemien bertemebransjem tseegkedh.
Doaibmabidju 64.	Råajvarimmie 64.
Sámi girjjálašvuođa oastinortnet	vridie
Sámi girjjálašvuođa sierra oastinortnega ulbmil lea movttiidahttit sámi girjjálašvuođa geavaheami ja viidáneami, ja vai dan dihtii almmuhuvvojit doarvái sámegielalaš girjjit main lea alla dássi.	Åssjeldahke dejnie åesiesöörneminie saemien lidteratuvridie sæjhta årrodh skreejrehtidh saemien lidteratuvre jaksoesåbpoe sjädta, jïh tjïrkedh nuekie saemien gærjah olkese vadtasuvvieh buerie nuekie kvalitetine.
Sámedikki ja Sámiid dáiddačehpiid searvvi gaskasaš dáiddársoahpamušas jahkái 2009, leat áššeoasehasat lihtodan vuođđudit golmmaolbmo bargojoavkku, mii galgá geahčadit ortnega mii sihkkarastá álbmogii sámi čáppagirjjálašvuođa ja musihka / juigosiid buvttadeami ja fidnema.	Daahtojelatjkosne saemiedigkie jïh saemien daajhtojesïebre gaskem jaepien 2009 sïemedigan barkoedåehkiem golme lihtsegigujmie mij edtja öörnemem gïehtjedidh mij tjïrkedh saemien tjiehpieslidteratuverh jïh musihke / joejke jaksoemïeresne.
Bargojoavkkus galget leat dáiddárorganisašuvnnain guovttis ja Sámedikki okta lahttu.	Barkoedåehkie bïejesåvva göökte lihtsegh daajhtojesiebrijstie jïh akte saemiedigkeste.
Sámediggi lea álgán čielggadit sámi čáppagirjjálašvuođa ja musihka / juigosiid oastinortnega.	saemiedigkie lea barkoem aalkeme goerehtidh åesiesöörnemem saemien tjiehpieslidteratuvre jïh musihke / joejke.
SÁMI VAHKKU ROMSSA GÁVPOGIS JAGI 2009	Dïedtije: Saemiedigkie Tïjjeperspektijve: Goerehtimmie galka riejries jaepien 2009 mietie
Sámi álbmotbeaivvi oktavuođas guovvamánu 6. b. 2009 lágiduvvui Romssa gávpogii sámi vahkku.	sAeMieN vÅhKoe TRoMsØesNe gosse saemieåålmege biejjien goevten 6.-n lij jaepien 2009 öörneme saemien våhkoe Tromsøesne.
Prográmma álggii seminárain sámi giela, teknologiija ja ealáskahttima birra Romssa gávpoga girjerájus.	Provgramme rihpesti seminarijem saemien gïelen bïjre, teknologije jïh skreejrehtimmieh Tromsøen gærjagåetesne.
Dan vahku lágidedje maid diibmobeallásaš čáŋadan-kurssaid sámegielas girjerájus.	våhkosne lij aaj öörneme bielietæjmoem drop-in-kuvsjh saemien gïelesne gærjagåetesne.
Dan vahku ledje maiddái fállamassii ee. sámi girjjálašvuođa oahpásmahttin, sámi dáiddáriid čájáhus, sámi borramuškursa, sámi teáhter, sámi máinnasbottut mánáide ja sámidáru ipmilbálvalus.	våhkoen lij aaj g. j. bööreme saemien lidteratuvrem åehpiedehteme, vuesiehtimmieh saemien daajtojste, saemien beapmoekuvsje, saemien teatere, saemien vaajeseboelhkejth maanide jïh saemiendaaroen gyrhkesjimmie.
MII.	66
NUORAID SIIDA Várdobáiki sámi guovddáš lágida márkosámi guovllus sámi nuoraide doaimmaid – Nuoraid Siida.	Daarpoe dotkeme- jïh maahtoe evtiedimmie
Prošeavtta ruhtadit Nordlándda fylkkasuohkan, Sámediggi, STH-foanda ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta.	saemien gïelh voesteges evtiedamme boelveste boelves juhtieminie jïh destie evtidamme.
Sámegiella lea vuos ja ovddimusat ovdánan giellan njálmmálaččat buolvvas bulvii.	evtiedimmie dejstie saemien gïelijste goh tjaaleldh gïeline lea minngemes aejkien dorjeme.
Vai sámegielat sáhttet geavahuvvot dađistaga eanet áššiid birra sihke čálalaččat ja njálmmálaččat, de lea dárbu ráhkadahttit terminologiijaid davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii.	Juktie dah saemien gïelh edtjieh maehtdh utnedh jeenjebe gïeledomeninie dovne tjaaleldh jïh gïeleldh gïeline lea daerpies terminologijem evtiedidh dovne noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien.
Gielaid joatkevaš ovdáneapmái lea dutkan dehálaš vuođđu.	Dotkeme dejtie gïelide lea vihkeles våarominie vijrebe gïelen evtiedæmman.
Stuorra erohusat leat sámi báikegottiin ja sámi guovlluin das mii guoská man ollu sámegiella geavahuvvo beaivválaš ovttasdoaibman- ja gulahallangiellan.	Dah leah stoere joekehts dej ovmessie saemien byjressiebredahkij gaskem jïh dah joekehts saemien dajvij gosse man jïjnjh saemien lea aarkbeajjetjen ektiedimmie- jïh gaskesadtemegïele.
Dehálaš lea diehtit eambbo das mo dakkár áššit go sámegielalaš olbmuid lohku earáid ektui, biđgolas ássan, báikkálaš miellaguottut ja kultuvrralaš ja gielalaš unnitlohkodilli doibmet sierranas eaktun sámegiela ovdáneapmái guđege sámi guovllus.	vihkeles jeenjh daajroeh guktie faktovrh gos man stoerre bieliem saemien åålmegistie, bårros saemien orreme, byjres mïele jïh kultuvrellen jïh gïelen unnebelåhkoetsiehkie vadta ovmessie tsiehkieh dan saemien gïeleldh evtiedimmien åvteste dejnie ovmessie saemien dajvine.
Erenoamážit lea dehálaš oažžut čielgasat gova daid gielaid dilis ja ovdánanvejolašvuođain mat leat mearrasámi ja márkosámi guovlluin, ja julevsámi ja oarjilsámi guovlluin.	Joeken lea vihkeles jeenjebe gellien-laaketjen guvviem åådtje dejtie saemien gïelij tsiehkiej evtiedimmien åvteste mearoe- jïh markasaemien dajvine jïh julev- jïh åårjelsaemien dajvine.
Ollu ortnegat ja doaibmabijut leat álggahuvvon nannen dihtii sámegielaid ovdáneami.	Jeenjh öörnegh jïh råajvarimmieh leah tseegkeme juktie dam saemiengïeleldh evtiedimmiem tjïrkedh.
Vai leat ovttalágan ovdánaneavttut sámegielaide, de lea dárbu geahčadit man muddui ortnegat ja doaibmabijut leat dássážii nannen sihke davvisámegiela, julevsámegiela ja oarjilsámegiela.	Juktie edtja årrodh mïrrestalleme aalkoetsiehkieh evtiedimmien muhteste dejstie saemien gïelijstie lea daerpies vuejnedh man jeenjh dah leah maahteme evtiedidh tjïrkedh dovne noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelide.
Dakkár diehtu livččii dehálaš vuođđu joatkevaš bargui sámegielaiguin.	Dïhte daajroe lea vihkeles våarome dan båetije barkoen åvteste dej saemien gïelijgujmie.
Máŋgga guovllus main sámegiella lea mannan maŋás, lea odne nu ahte gielaid oahpa- heapmi buolvvas bulvii mealgadii lea sirdašuvvan mánáidgárddiide ja vuođđo- ja joatkkaskuvllaide.	Jeenjh dajvine gusnie saemien gïele lea vaenidimmie lea dïhte kontinurligen gïeleldh reproduksjovnem boelveste boelvese fassehte maanajgïertesne jïh ööhpehtimmesne saemien maadth- jïh jåarhkeskuvlesne.
Dat buktá áigái nuppástuvvan rápmaeavttuid sámegielaid ovdáneapmái, sihke oktagasaide, sámi báikegottiide ja oppa sámi servodahkii.	Daate skaepedi jeatjahdahteme rammestillemh dan saemien gïele-evtiedimmien åvteste, dovne almetjen åvteste, saemien byjreskesiebredahkij jïh saemien ellies siebredahken åvteste.
Dárbu lea oažžut buoret systemáhtalaš dieđuid dáid gielaid ovdánanproseassaid birra vai mii áddet sámegielaid boahtteáigásaš ovdánaneavttuid.	Daarpoe lea stuerebe systematijhken maahtoe dah gïeleldh eevtiedimmieprossesij bïjre juktie tsiehkide guarkedh eevtiedimmien åvteste dah saemien gïelh båetiej biejjien.
Dárbu lea maid buoret dieđuide das mo sámegielat ovdánit ovttastallan- ja gulahallangiellan sámi bearrašiin, sámi mánáid ja nuoraid, ja sámi vánhemiid ja eará rávessámiid beaivválaš eallimis, sihke davvisámi, julevsámi ja oarjilsámi guovlluin.	Aaj daarpoe stuerebe maahtoe eevtiedimmiejåhtemh åtnosne saemien gïeleste goh ektiedimmie- jïh gaskesadtemegïeline saemien fuelhkine, saemien maanaj- jïh noerij, saemien eejhtegi jïh jeatjah geerve saemiej aarkebiejjie dovne noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien dajvine.
Go sámi servodagas ovdáneapmi lea viidát mannamin árbevirolaš bargguin ođđaáigásabbo fitnuide, de jávket geavahusas ollu árbevirolaš sánit ja namahusat mat gullet vuođđoealáhusaide, ja máhttuge daid birra.	67 barkose åtnoem gaarvani jïh maahtoem jeenjh aerpievuekien baakoeh jïh jiehtegh maadthjielemij veadtaldihkie aaj gaarvani.
Dehálaš lea ahte dát dieđut čohkkejuvvojit ja vurkejuvvojit dehálaš oassin sámi kulturárbbis ja vuođđun sámi terminologiijaid ovddideapmái.	vihkeles dah dokumenteredh jïh vaarjelidh goh vihkeles bieliem saemien kultuvreaerpeste jïh goh våarome vijrebe evtiedimmie saemien terminologijem.
Dánnego giellamolsun sámegielas dárogillii lea máŋgga guovllus joavdan hui guhkás, de leat nuortalašgiela ja bihtánsámegiela ja earáge sámi suopmaniid beaivválaš geavaheapmi mealgadii jávkan.	Juktie gïelemålsome saemien gïeleste daaroen gïelese jeenjh dajvine dan guhkie båateme lea aarkbiejjien åtnoe luvlesaemien jïh pihtesaemien jïh aaj ovmessie saemien smaarehtjïerth gaarvanamme.
Dát sámi gielat ja suopmanat leat sámi šláddjiivuođas dehálaš oassi, ja danne lea dehálaš daid birra seailluhit dieđuid.	Dah saemien gïelh jïh smaarehtjïerth lea vihkels bieliem destie saemien gellielaaketjejïh dan gaavhtan vihkeles maahtoem dej bïjre gorredidh.
Sámediggi čujuha dasa ahte ain lea dárbu doarjut dábálaš vuođđodutkama sámegielaid birra, sihke gielladiliid, girjjálašvuođa ja eará fáttáid birra – namalassii davvisámegielas, julevsámegielas ja oarjilsámegielas. Duoid nuppiid sámegielaid maid lea dárbu nu dutkat.	saemiedigkie tjuevtjede ennje daarpoe sïejhme åvtenimmie maadthdotkemasse saemien gïelij bïjre, dovne gosse gïeleldh tsiehkieh, lidteratuvrem jïh jeajtah aamhtesh dæjpa - noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien, mohte aaj gosse dah jeatjah gïelh dijpieh.
Jos čohkkejuvvojit systemáhtalaš dieđut sámegielaid birra, de dat šattašii ávkin buot surggiid giellaovddideapmái.	evtiedimmie systematijen maahtoe dej saemien gïelij bïjre sæjhta maehtedh gïele-evtiedæmman buaremh gaajhkine dajvine.
Sámediggi berošta das maid, ahte ulbmálaččat rekruhttejuvvojit sámegielalaš dutkit, ja ahte dainna lágiin sámegiella nanusmuvvá dieđagiellan ja oažžu terminologiijaid sierranas fágasurggiide.	vijrebe saemiedigkie sæjhta tjuara ulmide eevtjedh, skreejremem saemiengïeleldh dotkijh jïh saemien gïelem daajroegïeline tjïrkedh jïh aaj terminologijveeevtiedimmie ovmessie faagesuerkine.
Sámediggi árvala ahte galgá álggahuvvot sierra dutkanprográmma sámegielaid dutkama várás.	saemiedigkie uvtede jïjtje dotkemeprovgrammem tseegkedh saemiengïeleldh dotkemen åvteste.
Dutkanráđi Program for samisk forskning I nammasaš prográmma bisttii áigodaga 2001-2005.	Dotkemeraerien provgramme saemien dotkeme I lij boelhkesne 2001 – 2005.
Jagi 2007 rájis lea ođđa dutkanprográmma álggahuv- von – Program for samisk forskning II.	Jaepeste 2007 lea orre dotkemeprovramme aalkeme – Provgramme saemien dotkeme II.
Prográmma áigodat lea 2007-2017. Prográmmas deattuhuvvo sámegielaid birra ee. ahte dehálaš lea movttiidahttit olbmuid geavahit sámegiela dutkamis ja dainna lágiin leat mielde huksemin sámegielalaš dieđaárbevieru.	Provgrammen jåhtemetïjje lea boelhkesne 2007-2017. gosse saemien gïelem dæjpa sïevede provgrammesne j.g. vihkeles lea skreejredh saemien gïelem utnedh dotkemisnie jïh dah gaavhtan maahta meatan åårodh saemiengïeleldh daajroetradisjovnem darjodh.
Dasto celkojuvvo ahte oarjilsámegiella, julevsámegiella ja nuortalašgiella leat unna gielažat ja áitojuvvon dilis.	vijrebe vuesehte åarjelsaemien, julevsaemien jïh luvlesaemien lea smaave gïelh jïh aejhtemes tsiehkine.
Deattuhuvvo ahte prográmma erenoamážit hástala álggahit dakkár prošeavttaid mat sáhttet čuvget ja nannet sámi unnitlohkogielaid dili.	sïevede provgramme joekoen sæjhta provsjektide eevtjedh mah maehtieh tjoevkedh jïh tjïrkedh saemien unnebelåhkoegïelij tsiehkiem.
Doaibmabidju 65.	Råajvarimmie 65.
Hukset oarjilsámegiela ja julevsámegiela dutkanmáhtu	åarjelsaemien jïh julevsaemien gïelesne
Odne leat unnán systemáhtalaš dutkamat oarjilsámegielas ja julevsámegielas.	Daenbijjien gååvnese ohtje systematisereme dotkeme åarjoelsaemien jïh julevsaemien gïelesne.
Systemáhtalaš máhttohuksen ja dutkan dáin gielain leat dehálaš vuođđu joatkevaš bargui mii galgá nannet ja ovddidit oarjilsámegiela ja julevsámegiela.	systematijen maahtoetseegkem jïh dotkeme dejtie gïelide sæjhta årrodh vihkeles våarome vijrebe barkoen åvteste tjïrkedh jïh eevtiedidh åarjelsaemien jïh julevsaemien gïelide.
Danne lea dárbu hukset dutkanmáhtu oarjilsámegielas ja julevsámegielas.	Dïhte lea dan dueksne daarpoe dotkememaahtoem tseegkedh åarjelsaemien jïh julevsaemien gïeline.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu jagi 2009 stuorrudit juolludeami Dutkanráđi sámi dutkama II prográmmii, mii galgá geavahuvvot oarjilsámegillii ja julevsámegillii, maiddái doavttergráda stipendiáhtavirggiide.	Dïedtije: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente Tïjjeperspektijve: Aalka 2009
Doaibmabidju 66.	Råjvarimmie 66.
Dutkan- ja fága / resursaguovddáš	vierhtiehjarnge
Sámi parlamentáralaš ráđđi áigu ráhkadahttit árvalusa das mo ođđasis organiseret sámi giellabargguid sámedikkiid ovddasvástádussurggiin.	saemien parlamentarijen raerie lea dorjeme uvtelassem orre åårganisereme saemien gïelebarkojste saemidigkien dïedtedajvesne sisnjelen.
Árvalusain lea okta dat, ahte galgá huksejuvvot oktasaš dutkan-, fága- ja resursaguovddáš sámegielaid várás.	Aktem dejstie juvnehtimmijstie lea ektine saemien dotkeme-, faage- jïh vierhtiejarnge saemien gïelide.
Dán orgána barggut šaddet ee. leat gielladutkamat, gielladikšun, giellaovddideapmi, terminologiijabargu, normeremat, nammabálvalus, báikenamat ja diehtojuohkin sámi giellafágalaš áššiin.	Barkoelaavenjassh dan åårgane sæjhta gaskem jeatjabem gïeledotkeme, gïelehåksoe, gïele-eevtiedimmie, terminologijebarkoem, normereme, nommedïenesje, sijjienomme jïh bïevnesh saemien gïelefaageldh gyhtjelassij bïjre.
Sámedikki oaidnu lea ahte buoremus livččii čohkket sámi giellafágalaš barggu ovtta dutkan- ja fága / resursaguovddážii.	saemiedigkien vuajnoen mietie lij bööremes saemien gïelefaageldh barkoem tjåanghkenidh dotkeme- jïh faage / viehtiehjarngese.
Dainnago sámi giellabarggut čađahuvvojit sierranas riikkain, de oktasaš “ buotsámi ” resursaguovddáš nannešii sámi giellafágalaš barggu.	Mearan saemien gïelebarkoem ovmessie laantine barka, sæjhta aktine ” elliessaemien ” vierhtiehjarnge darjodh saemien gïelefaagebarkoem faageldh tjerkebe sjædta.
Go oktasaš fágalaš orgána dahje oktasaš fágainstitušuvdna vuođđuduvvo, de šaddá álkit buorebut geavahit olmmošlaš návccaid ja ruđalaš resurssaid sámegielaid nannemii ja ovddideapmái.	Aktine faageldh åårganem jallh ektine faageinstitusjovnem tseegkedh, sæjhta stuerebe nuepieh buerebe almetjij
Suoma sámediggi dál bargá ovttasráđiid Norgga sámedikkiin ja Ruoŧa sámedikkiin oažžut áigái ovdaprošeaktaohcama man áššin lea dutkan- ja fága / resursaguovddáš.	såevmien saemiedigkie daelie saemiedigkine Nöörjesne jïh sveerjesne ektesne barka ohtsedimmiem åvteprovsjektese maam dotkeme- jïh faagevierhtiehjarngem dæjpa.
Sámi statistihkka	Saemien statistihke
Girji Samisk statistikk 2008 maid Statistihkalaš guovddášdoaimmahat lea almmuhan, siskkilda statistihkaid mat čájehit sámi servodatdilálašvuođaid Norggas.	Åålmehtahteme Saemien statistihke 2008 statistijhken jarngebyrå:este dan sisvege statistihke relevansinie saemien siebredahketsiehkiej åvteste Nöörjesne.
Statistihkas lea eanaš geográfalaš lahkananvuohki, ja deattuha sámi ássamiid Sáltoduoddara davábealde.	statistihken åevjieaamhtesinie geografijen lihkemem, deadta saemien årromesijjieh saltvaerien noerhtelen.
Lassin lea riikkaviidosaš sámi statistihkka.	Dan lissine laantedijpeme saemien statistihke.
Girjji vuođđun lea statistihkka maid Statistihkalaš guovddášdoaimmahat jo lea čohkken ja almmuhan, dahje ávdnasat maid sierranas sámi ásahusat leat diktán geavahit.	Åålmehtahteme joe tjöönghkeme jïh bæjjoehtamme statistihkem dæjpa statistihken jarngebyrå:esne vuj aamhtesh mah leah ovmessie saemien institusjovnistie åådtjeme.
Girji ulbmil lea addit čohkkejuvvon ja ođasmahttojuvvon gova sámi statistihkas.	Åålmehtahtemen ulmie lea tjåanghkan jïh orre vuesiehtimmiem vuesehte saemien statistihkeste.
Girjji giella lea dárogiella ja davvisámegiella.	Dan gïele lea daaroen jïh noerhtesaemien.
Sámi statistihkas almmuhuvvo juohke nuppi jagi ođasmahttojuvvon hápmi.	orrestahteme versjovne saemien statistihkeste vadtasåvva fïehten mubpien jaepien.
Lassin Statistihkalaš guovddášdoaimmahat áigu dađistaga almmuhit ođđa sámi statistihkaid dán neahttabáikkis: www.ssb.no/samer.	Dan lissine sæjhta statistijhken jarngebyrå:e orre-eevtiedamme saemien statistihkem vuestehte www.ssb.no/samer.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea ovttas Norgga sámedikkiin dahkan álgaga almmuhit jahkásaš raportta oktan komeanttaiguin sámi statistihkkii.	Buakteme: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartementeste
Dát guokte soahpamušbeali leat vuođđudan guorahallanjoavkku sámi statistihka várás, mii galgá čađahit barggu. Guorahallanjoavkku bargomearrádus ii leat statistihka ráhkadeapmi, muhto ráhkaduvvon statistihkaid ohcan ja daid komenten.	Byøgkeles institusjovnh maehtieh jienebh låhkoeh dongkedh daestie: Departementenes servicesenter Post og distribusjon E-påaste: publikasjonsbestilling@dss.dep.no Fakse: 22 24 27 86
Raporta man namma lea «Samiske tall forteller 1 š, mii komentejuvvui sámi statistihkas jagi 2008, almmuhuvvui čakčamánus jagi 2008.	Tjaalegekode: A-0025 S Haemie: Departementenes servicesenter Guvvie: Leif Arne Holme Trygke: Departementenes servicesenter 05/2009 – 300