laereplan_engelsk.html.xml

Udir.no - Eaŋgalsgiella oahppoplána LEAROESOEJKESJE EENGELSKEN GÏELESNE Máhttodepartemeanta mearridan láhkaásahussan 21.06.2013 Vihtiestamme goh mieriedimmie Maahtoedepartemeenteste 21.06.2013. Ulbmil Ulmie Eaŋgalsgiella lea máilmmigiella. Eengelske gïele akte veartenegïele. Deaivvadettiin eará riikkaid olbmuiguin, ruovttus dahje mátkkis, de dávjá dárbbaša eaŋgalsgiela. Gosse almetjh jeatjah laantijste råaka, gåetesne jallh gosse feeleminie, dle daamtaj eengelskem daarpesjibie. Eaŋgalsgiella geavahuvvo filmmain, girjjálašvuođas, lávlagiin, valáštallamis, gávppašeamis, buktagiin, diehtagis ja teknologiijas, ja dáid geavahansurggiid bokte leat olu eaŋgals sánit ja dadjanvuogit sajáiduvvan iežamet gielaide. Eengelske åtnasåvva filmesne, lidteratuvresne, laavloemisnie, gaarsjelimmesne, dorjesinie, daejremevoetesne jïh teknologijesne, jïh daejnie åtnoesuerkine jïjnjh eengelsken baakoeh jïh dïejvesh leah geajnoem gaavneme mijjen jïjtsh gïelide. Go galgat ohcat dieđuid iežamet beroštumiid mielde dahje fágalaš oktavuođain, de ohcat dávjá eaŋgalsgillii. Gosse edtjebe bïevnesh ohtsedidh mijjen jïjtsh ïedtji bïjre jallh faageles ektiedimmesne, dle daamtaj dam eengelsken gïelesne darjobe. Dasa lassin geavahuvvo eaŋgalsgiella eanet ahte eanet oahpu váldimis ja bargogiellan máŋgga fitnodagas. Lissine eengelske jiene-jienebe ööhpehtimmesne åtnasåvva jïh goh barkoegïele gelline sïeltine. Vai birgešeimmet máilmmis gos eaŋgalsgiella geavahuvvo riikkaidgaskasaš gulahallamis, de lea dárbbašlaš hálddašit geavahit eaŋgalsgiela ja diehtit mo giella geavahuvvo iešguđet oktavuođain. Jis edtja bïerkenidh aktene veartenisnie gusnie eengelske åtnasåvva gaskenasjovnaale govlesadtemisnie, dle daerpies dam eengelske gïelem maehtedh, jïh daajroem utnedh guktie gïele åtnasåvva ovmessie sjïekeninie. Dát mearkkaša ovdánahttit sátneriggodaga ja gálggaid geavahit giela jietnadatvuogádaga, riektačállima, grammatihka ja cealkka- ja teakstahuksema prinsihpaid, ja máhttit heivehit giela iešguđet fáttáide ja gulahallanoktavuođaide. Daate sæjhta jiehtedh baakoeveahkam evtiedidh jïh tjiehpiesvoeth utnedh gïelen tjoejesysteemem, reaktoetjaelemem jïh grammatihkem nuhtjedh, daajroem utnedh prinsihpi bïjre raajese- jïh tjaalegebigkemasse, jïh maehtedh gïelem ovmessie aamhtesidie jïh govlesadtemetsiehkide sjïehtedidh. Dát mearkkaša ahte máhttá earuhit njálmmálaš ja čálalaš giellageavaheami ja formálalaš ja eahpeformálalaš giellageavaheami. Tjuara aaj maehtedh njaalmeldh jïh tjaaleldh gïeleåtnoen gaskem joekehtidh, jïh byjjes jïh ovbyjjes gïeleåtnoen gaskem. Dasto mearkkaša dát váldit vuhtii kultuvrralaš ovttastallanvieruid ja buorremenolašvuođa go geavaha giela. Vijriebasse tjuara maehtedh krööhkedh guktie ovmessie kultuvrh ektesne årroeh jïh guktie edtja dåajmijes årrodh viehkine gïeleste. Giellaoahpahallan dáhpáhuvvá deaivvadettiin máŋggalágan teavsttaiguin, main teaksta-doaba geavahuvvo viiddis mearkkašumis. Gïelem leara gosse gelliesåarhts tjaalegh dååste, gusnie tjaalegedïejvese aktene vijries goerkesisnie åtnasåvva. Dása gullet njálmmálaš ja čálalaš ovdanbuktimat iešguđet oktavuođain, ja iešguđet njálmmálaš ja čálalaš teavsttat digitála mediain. Daate feerhmie dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh åehpiedehtemh ovmessie aktanimmine, jïh ovmessie njaalmeldh jïh tjaaleldh tjaalegh digitaale meedijijstie. Go mii leat dihtomielalaččat strategiijaid ektui maid geavahit oahppat giela, ja strategiijaid ektui mat veahkehit min áddet ja áddehallot, de šaddá máhtto- ja gálgaoččodeapmi álkibun ja jierpmáleabbon. Gosse daajroem utnebe dej strategiji bïjre mah åtnasuvvieh gosse gïelh leara, jïh dej strategiji bïjre mah mijjem viehkiehtieh guarkedh jïh guarkeme sjïdtedh, dle aelhkebe sjædta jïh stuerebe mïelem vadta daajroeh jïh tjiehpiesvoeth vejtiestidh. Lea maiddái dehálaš bidjat alcces oahppanmihttomeriid, gávnnahit mo dáid sáhttá olahit ja árvvoštallat iežas giellageavaheami. Aaj vihkeles jïjtse ulmieh lïerehtæmman bïejedh, jïh gaavnehtidh guktie maahta ulmide jaksedh jïh jïjtse gïeleåtnoem vuarjasjidh. Eaŋgalsgiela oahppan ovddida máŋggagielatvuođa ja sáhttá šaddat dehálaš oassin min persovnnalaš ovdáneamis. Gosse eengelskem leara dle jienebegïelevoetem sjugnede, jïh dïhte maahta akte vihkeles bielie sjïdtedh mijjen jïjtse evtiedimmeste. Giellaoahpahallama lassin galgá eaŋgalsgielfága veahkehit min áddet eallinvugiid ja kultuvrraid gos eaŋgalsgiella lea váldogiellan dahje almmolaš giellan. Lissine gïelelïerehtæmman dle eengelskefaage edtja viehkiehtidh daajroem vedtedh jieledevuekiej jïh kultuvri bïjre gusnie eengelske lea åejviegïele jallh byögkeles gïele. Fága galgá veahkehit áddet mo eaŋgalsgiella geavahuvvo riikkaidgaskasaš gulahallangaskaoapmin. Faage edtja daajroem vedtedh guktie eengelske åtnasåvva goh akte gaskenasjovnaale govlesadtemevierhtie. Oahppat eaŋgalsgiel riikkaid birra ja dađistaga lassáneaddji eaŋgalsgielgeavaheami birra iešguđet riikkaidgaskasaš oktavuođain addá buori vuođu áddet máilmmi ja eaŋgalsgiela ovdáneami máilmmigiellan. Eengelskegïelen laanti bïjre lïeredh, jïh dan ahkedh stuerebe åtnoen bïjre eengelske gïeleste gaskenasjovnaale ektiedimmine, sæjhta akte hijven våarome årrodh veartenen mijjen bïjre guarkedh, jïh evtiedimmien bïjre eengelske gïeleste goh akte veartenegïele. Eaŋgalsgiel girjjálašvuohta sáhttá addit lohkanmovtta eallinahkái ja čiekŋalat áddejumi earáin ja alddámet. Eengelskegïelen lidteræære tjaalegh maehtieh lohkeme-aavoem vedtedh mij abpe jieledem ryöhkoe, jïh mubpide jïh jïjtjemem buerebelaakan guarkedh. Njálmmálaš, čálalaš ja digitála teavsttat, filmmat, musihkka ja eará kulturovdanbuktimat sáhttet maiddái movttiidahttit iežamet hervvohallama ja hutkáivuođa. Njaalmeldh, tjaaleldh jïh digitaale tjaalegh, filmh, musihke jïh jeatjah kultuvrevuekieh maehtieh aaj mijjen jïjtse skaepiedihksvoetem skreejrehtidh. Eaŋgalsgielfága lea sihke reaidofága ja oahppahábmenfága. Eengelskefaage lea dovne akte dïrregefaage jïh skearkagimmiefaage. Dat galgá addit vejolašvuođa beassat searvat gulahallamii persovnnalaš, sosiála, girjjálašvuođa ja fágalaš fáttáid birra. Faage edtja nuepiem vedtedh meatan årrodh soptsestidh jïjtse, sosijaale, lidteræære jïh faageles teemaj bïjre. Fága galgá nannet oppalaš giellagealbbu guldaleami, hállama, lohkama ja čállima bokte, ja addit vejolašvuođa háhkat dieđuid ja fágamáhtu eaŋgalsgiela bokte. Faage edtja dam sïejhme gïelemaahtoem bæjjese bigkedh viehkine goltelidh, soptsestidh, lohkedh jïh tjaeledh, jïh nuepiem vedtedh bïevnesh jïh faagedaajroem vejtiestidh dan eengelske gïelen tjïrrh. Gulahallan- ja giellagálggaid ovdáneapmi ja kulturáddejupmi sáhttá ovddidit nannosat ovttasdoaibmama, áddejumi ja árvvusatnima olbmuid gaskii geain leat iešguđetlágan kulturduogážat. Evtiedimmie kommunikatijve jïh gïelen tjiehpiesvoetijste jïh kultuvrelle goerkesistie maahta lissiehtamme laavenjostoem, goerkesem jïh seahkarimmiem skreejredh almetji gaskem ovmessie kultuvremaadtojne. Ná šaddá giella- ja kulturgealbu oassin álbmotoahpus ja lea veahkkin nannemin demokráhtalaš beroštumi ja servodatmiellahttovuođa. Naemhtie gïele– jïh kultuvremaahtoe akte bielie sjædta dehtie sïejhme skearkagimmeste, jïh dam demokrateles eadtjohkevoetem jïh baalteårrojevoetem nænnoestahta. Fága lea juhkkojuvvon váldoosiide maidda leat hábmejuvvon gelbbolašvuođamihttomearit. Faage lea öörnedamme åejviesuerkine mej sisnie maahtoeulmieh leah hammoedamme. Váldooasit dievasmahttet guhtet guoimmiset, ja daid ferte geahččat oktilaččat. Åejviesuerkieh sinsitniem lissiehtieh jïh tjuerieh ektesne vuajnalgidh. Fága lea oktasašfága joatkkaoahpahusa buot oahppoprográmmaide. Faage akte ektiefaage gaajhkide ööhpehtimmieprogrammide jåarhkeööhpehtimmesne. Oahpahus galgá danne leat eanemus lági mielde relevánta ohppiide ja heivehuvvot iešguđet oahppoprográmmaide. Edtja dan åvteste lïerehtimmiem darjodh dan sjyöhtehke goh gåarede viehkine lïerehtimmiem sjïehtedidh dejtie ovmessie ööhpehtimmieprogrammide. Eaŋgalsgielas leat gelbbolašvuođamihttomearit maŋŋil vuođđoskuvlla 2., 4., 7. ja 10. ceahki ja maŋŋil Jo1:ža studerenráhkkanahtti oahppoprográmmaid / Jo2:ža fidnofágalaš oahppoprográmmaid. Eengelsken gïele maahtoeulmieh åtna 2., 4., 7. jïh 10. jaepiedaltesen mænngan maadthskuvlesne, jïh Jåa1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammen / Jåa2 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammen mænngan. Váldoosiid bajilgovva: Bijjieguvvie åejviesuerkijste: Váldooasit Jaepiedaltese (fidnofágalaš oahppoprográmmat) (barkoefaageles Njálmmálaš gulahallan Njaalmeldh govlesadteme Čálalaš gulahallan Tjaaleldh govlesadteme Kultuvra, servodat ja girjjálašvuohta Kultuvre, siebriedahke jïh lidteratuvre Giellaoahpahallan-váldooasis lea sáhka oahppat ođđa giela, oahppat eaŋgalsgiela ja oaidnit eaŋgalsgiela, eatnigiela ja eará giela oktavuođaid. Åejviesuerkie gïelelïerehtimmie lea mij lea aktem orre gïelem lïeredh, dam eengelske gïelem lïeredh, jïh ektiedimmieh vuejnedh eengelsken, ietniengïelen jïh jeatjah gïeli gaskem. Dasa gullá diehtu giela birra ja iežas giellaoahpahallama ádden. Dïhte lea aaj daajroe gïelen bïjre, jïh goerkesem utnedh sov jïjtse gïelelïerehtimmien bïjre. Máhttit árvvoštallat iežas giellageavaheami ja iežas oahppandárbbuid ja válljet heivvolaš strategiijaid ja bargovugiid lea ávkkálaš go áigu oahppat ja geavahit eaŋgalsgiela. Maehtedh jïjtse gïeleåtnoem jïh jïjtse lïerehtimmiedaerpiesvoeth vuarjasjidh, jïh sjiehteles strategijh jïh barkoevuekieh veeljedh lea nuhteligs jis edtja dam eengelske gïelem lïeredh jïh nuhtjedh. Njálmmálaš gulahallan Njaalmeldh govlesadteme Njálmmálaš gulahallan-váldooasis lea sáhka áddet ja geavahit eaŋgalsgiela guldaleami, hállama ja ságastallama bokte, ja geavahit ulbmillaš gulahallanstrategiijaid. Åejviesuerkie njaalmeldh govlesadteme lea maehtedh guarkedh jïh nuhtjedh dam eengelske gïelem viehkine goltelidh, soptsestidh jïh maereles govlesadtemestrategijh nuhtjedh. Váldooasis lea sáhka nannet sátneriggodaga ja geavahit idiomáhtalaš struktuvrraid ja grammatihkalaš vugiid hállamis ja ságastallamis. Åejviesuerkie sæjhta jiehtedh baakoeveahkam evtiedidh, jïh idiomatihkeles struktuvrh jïh grammatihkeles hammoeh nuhtjedh gosse mubpide jïh mubpiejgujmie soptseste. Dat máinnaša maiddái geavahit giela čielga jietnademiin ja intonašuvnnain. Edtja aaj maehtedh gïelem tjïelkelaakan soptsestidh jïh intonasjovnine. Váldooassái gullá guldalit, áddet ja geavahit eaŋgalsgiela iešguđet njálmmálaš gulahallanoktavuođain. Åejviesuerkie sæjhta jiehtedh goltelidh, guarkedh jïh dam eengelske gïelem nuhtjedh ovmessie njaalmeldh govlesadtemetsiehkine. Leat buorremenolaš ja váldit vuhtii gustovaš servvoštallanvugiid lea dehálaš oassi dás. Dåajmijesvoetem vuesiehtidh jïh krööhkedh dejtie sïejhme vuekide guktie ektesne årrobe lea akte vihkeles bielie. Dás lea maiddái sáhka heivehit giela ulbmilii ja vuostáiváldái, earret eará earuhettiin formálalaš ja eahpeformálalaš njálmmálaš giela. Edtja aaj maehtedh gïelem åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedidh, gaskem jeatjah byjjes jïh ovbyjjes njaalmeldh gïeli gaskem joekehtidh. Iešguđet mediaid ja resurssaid geavaheapmi ja nannet gielalaš repertoára fágaid ja fáttáid rastá lea dehálaš dán váldooasis. Åtnoe ovmessie meedijijstie jïh vierhtijste, jïh evtiedimmie aktede gïelevåarhkoste faagi jïh aamhti dåaresth leah vihkeles daennie åejviesuerkesne. Čálalaš gulahallan Tjaaleldh govlesadteme Čálalaš gulahallan-váldooasis lea sáhka áddet ja geavahit eaŋgalsgiela logadettiin ja čáledettiin ja geavahettiin ulbmillaš lohkan- ja čállinstrategiijaid. Åejviesuerkie tjaaleldh govlesadteme lea maehtedh guarkedh jïh nuhtjedh dam eengelske gïelem viehkine lohkedh jïh tjaeledh, jïh maereles lohkeme- jïh tjaelemestrategijh nuhtjedh. Váldooassái gullá lohkat iešguđetlágan teavsttaid eaŋgalsgillii ovddidan dihtii lohkanmovtta ja vásáhusa, ja áddet ja oččodit máhtu. Åejviesuerkie lea maehtedh lohkedh jeereldihkie tjaalegh eengelsken gïelesne juktie lohkeme-aavose jïh dååjresasse skreejredh, jïh guarkedh jïh daajroem vejtiestidh. Dát mearkkaša hivvodatlohkama mii nanne giellaáddejumi ja teakstagealbbu. Dellie tjuara jïjnjem lohkedh juktie gïelegoerkesem jïh tjaalegemaahtoem evtiedidh. Iešguđetlágan teavsttaid lohkan sáhttá leat vuođđun persovnnalaš ovdáneapmái, láddamii ja hutkáivuhtii ja movttiidahttá ieš hábmet teavstta. Ovmessie såarhts tjaalegh lohkedh maahta våaromem bïejedh persovneles sjïdtedæmman, skearkagæmman jïh skaepiedihksvoetese, jïh skraejriem vedtedh jïjtse tjaalegh darjodh. Váldooassái gullá maiddái čállit eaŋgalsgiel teavsttaid iešguđetlágan gulahallanoktavuođain ovddidan dihtii čállinmovtta ja vásáhusa, ja áddet ja háhkat máhtu. Åejviesuerkie aaj feerhmie eengelsken tjaalegh tjaeledh ovmessie govlesadtemetsiehkine juktie tjaeleme-aavose jïh dååjresasse skreejredh, jïh guarkedh jïh daajroem vejtiestidh. Lea maiddái sáhka heivehit giela ulbmilii ja vuostáiváldái, earret eará earuhettiin formálalaš ja eahpeformálalaš čálalaš giela. Edtja aaj maehtedh gïelem åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedidh, gaskem jeatjah byjjes jïh ovbyjjes tjaaleldh gïeli gaskem joekehtidh. Váldooassái gullá nannet sátneriggodaga, geavahit riektačállima, idiomáhtalaš struktuvrraid ja grammatihkalaš minstariid čállagis. Åejviesuerkesne edtja aaj baakoeveahkam evtiedidh jïh reaktoetjaelemem, idiomatihkeles struktuvrh jïh grammatihkeles hammoeh tjaalegisnie nuhtjedh. Dat máinnaša maiddái hábmet teavsttaid struktuvrra ja oktavuođa. Edtja aaj struktuvrem jïh ektiedimmiem tjaaleginie sjugniedidh. Kultuvra, servodat ja girjjálašvuohta Kultuvre, siebriedahke jïh lidteratuvre Kultuvra, servodat ja girjjálašvuohta-váldooasis lea sáhka kulturáddejumis viiddes mearkkašumis. Åejviesuerkie kultuvre, siebriedahke jïh lidteratuvre leah kultuvregoerkese aktene vijries goerkesisnie. Dat váldá vuolggasaji eaŋgalsgiel riikkain ja gokčá guovddáš fáttáid mat gusket servodateallimii, girjjálašvuhtii ja eará kulturovdanbuktimiidda. Dïhte våarome lea eengelskegïelen laanth, jïh vihkeles aamhtesh feerhmie mah leah siebriedahkejieleden, lidteratuvren jïh jeatjah kultuvrevuekiej bïjre. Váldooasis lea sáhka háhkat máhtu eaŋgalsgiela birra máilmmigiellan mas leat olu geavahanguovllut. Åejviesuerkesne edtja aaj maehtedh daajroem vejtiestidh eengelsken gïelen bïjre goh akte veartenegïele jïjnjh åtnoesuerkiejgujmie. Váldooassái gullá bargat fágateavsttaiguin, girjjálašvuođa teavsttaiguin ja kultuvrralaš ovdanbuktimiiguin iešguđet median ja ságaškuššat daid. Åejviesuerkesne edtja barkedh faagetjaalegigujmie, lidteræære tjaalegigujmie jïh kultuvrelle lahtestimmiehammoejgujmie ovmessie kultuvrijste, jïh dejtie digkiedidh. Dát lea dehálaš máhtu, áddejumi ja árvvusatnima ovdánahttimii eará eallinvugiide ja kultuvrraide. Daate lea vihkeles juktie daajroem, goerkesem jïh seahkarimmiem evtiedidh mubpiej jieledevuekide jïh kultuvride. Diibmolohku Man gellie tæjmoeh Tiibmalohku lea almmuhuvvon 60-minuhta ovttadahkan: Tæjmoeh leah 60-minudten ektievoetine: 1.–4. jahkeceahkit: 138 tiimma 1.–4. jaepiedaltese: 138 tæjmoeh 5.–7. jahkeceahkit: 228 tiimma 5.–7. jaepiedaltese: 228 tæjmoeh 8.–10. jahkeceahkit: 222 tiimma 8.–10. jaepiedaltese: 222 tæjmoeh Vuođđogálggat Jåa2: 56 tæjmoeh Vuođđogálggat leat integrerejuvvon gelbbolašvuođamihttomeriide gos dat leat mielde ovdánahttimin fágagelbbolašvuođa ja leat maid oassin das. Vihkeles tjiehpiesvoeth lea meatan vaaltasovveme maahtoeulmine gusnie dah viehkiehtieh evtiedimmine jïh lea akte bielie faagemaahtoste. Eaŋgalsgielfágas áddejuvvojit vuođđogálggat ná: Eengelsken gïelesne guarka dejtie vihkeles tjiehpiesvoetide naemhtie: Njálmmálaš gálggat eaŋgalsgielfágas leat máhttit guldalit, hállat ja ovttasdoaibmat eaŋgalsgiela geavahusa bokte. Njaalmeldh tjiehpiesvoeth eengelsken gïelesne lea maehtedh goltelidh, håaledh jïh govlesadtedh viehkine dam eengelske gïelem nuhtjedh. Dát mearkkaša árvvoštallat ja heivehit ovdanbuktinvugiid ulbmila, vuostáiváldi ja dilálašvuođa hárrái. Edtja aaj vuarjasjidh jïh sjïehtedidh soptsestimmievuekieh åssjelasse, dåastoejasse jïh tseahkan. Dát mearkkaša dasto oahppat sosiála vieruid ja servvoštallanvugiid eaŋgalsgiel riikkain ja riikkaidgaskasaš oktavuođain. Edtja aaj sosijaale konvensjovni bïjre lïeredh jïh guktie almetjh sinsætnan dåemiedieh dejnie laantine gusnie eengelske gïele åtnasåvva jïh gaskenasjovnaale ektiedimmine. Njálmmálaš gálggaid ovdánahttin eaŋgalsgielas mearkkaša geavahit njálmmálaš giela ságastallamiin ja eará njálmmálaš gulahallamis dađistaga deaivileappot ja eanet nyanserejuvvon vugiin. Evtiedimmie njaalmeldh tjiehpiesvoetijste eengelsken gïelesne sæjhta jiehtedh dam njaalmeldh gïelem ahkedh vielie veele jïh jeereldihkie nuhtjedh soptsestimmine jïh jeatjah såarhts njaalmeldh govlesadtemisnie. Dasto mearkkaša dát guldalit, áddet ja ságaškuššat iešguđet fáttáid ja čuolmmaid háhkan dihtii fágagealbbu. Edtja aaj goltelidh, guarkedh jïh digkiedidh ovmessie aamhtesh jïh dåeriesmoeretjoelmh juktie faagedaajroem vejtiestidh. Dát mearkkaša maiddái áddet njálmmálaš eaŋgalsgiela variánttaid iešguđet osiin máilmmis. Edtja aaj maehtedh joekehts såarhts eengelske gïelem guarkedh ovmessie bielijste veartenisnie. Máhttit čállit eaŋgalsgiela lea máhttit ovdanbuktit ideaid ja oaiviliid áddehahtti láhkai ja ulbmillaččat eaŋgalsgiela čállingiela geavahemiin. Maehtedh tjaeledh eengelsken gïelesne lea maehtedh åssjaldahkh jïh mïelh buektedh maereleslaakan jïh naemhtie guktie mubpieh guarkah viehkine dehtie eengelske tjaelemegïeleste. Dát mearkkaša plánet, hábmet ja gieđahallat teavsttaid mat kommuniserejit, ja main lea buorre struktuvra ja oktavuohta. Dellie tjuara soejkesjidh, hammoedidh jïh gïetedidh tjaalegh mah govlesedtieh, jïh mah hijven struktuvrem jïh ektiedimmiem utnieh. Dasa lassin lea čállin giellaoahpahallama reaidun. Lissine dle tjaeleme akte dïrrege gïelelïerehtimmien gaavhtan. Čállingálggaid ovdánahttin eaŋgalsgielas mearkkaša oahppat riektačállima ja ovdánahttit ain nannosat eaŋgalsgiel sátneriggodaga ja gielalaš struktuvrraid. Evtiedimmie tjaelemetjiehpiesvoetijste eengelsken gïelesne lea lïeredh staaran tjaeledh jïh aktem stuerebe stuerebe baakoeveahkam eengelske baakojste jïh gïelestruktuvrijste evtiedidh. Dasto mearkkaša dát ovdánahttit buotbeallásaš gealbbu čállit iešguđetlágan oppalaš, girjjálašvuođa ja fágalaš teavsttaid eaŋgalsgillii, mat leat heivehuvvon ulbmilii ja vuostáiváldái, eahpeformálalaš ja formálalaš giela geavahemiin. Edtja aaj aktem gellielaaketje maahtoem evtiedidh ovmessie såarhts sïejhme, lidteræære jïh faageles tjaalegh eengelsken gïelesne tjaeledh, aktine ovbyjjes jïh byjjes gïeline mij lea åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme. Máhttit lohkat eaŋgalsgiela lea máhttit duddjot áddejumi iešguđetlágan teavsttaid vuođul. Maehtedh lohkedh faagesne eengelske lea maehtedh mïelem sjugniedidh ovmessie såarhts tjaalegijstie. Dat mearkkaša lohkat eaŋgalsgiel teavsttaid áddet, jurddašit ja háhkat áddejumi ja máhtu kultuvrraid ja fágasurggiid rastá. Dellie edtja eengelskegïelen tjaalegh lohkedh juktie guarkedh, ussjedidh jïh goerkesem jïh daajroem vejtiestidh kultuvri jïh faagesuerkiej dåaresth. Dasto mearkkaša dát ráhkkanit lohkat eaŋgalsgiel teavsttaid iešguđet ulbmiliidda ja iešguđet guhkkodagas ja kompleksitehtas, ja lohkat ja gieđahallat daid. Edtja aaj soejkesjidh, lohkedh jïh lohkemem gïetedidh eengelskegïelen tjaalegijstie ovmessie åssjelidie, jeereldihkie gåhkojne jïh gïervevoetine. Lohkangálggaid ovdánahttin eaŋgalsgielas lea geavahit lohkanstrategiijaid mat leat heivehuvvon dađistaga váttásmuvvi teavsttaid lohkama ulbmilii. Evtiedimmie lohkemetjiehpiesvoetijste eengelsken gïelesne lea maehtedh åtnose vaeltedh lohkemevuekieh mah leah sjïehtedamme åssjelasse lohkeminie, ahkedh vielie krïevije tjaalegisnie. Dasto mearkkaša dát lohkat eaŋgalsgiel teavsttaid njuovžilit ja áddejumiin, ja suokkardit, ságaškuššat, oahppat iešguđetlágan dieđuid ja smiehttat daid birra. Edtja aaj eengelskegïelen tjaalegh iktemearan jïh goerkesinie lohkedh, jïh goerehtidh, digkiedidh, lïeredh jïh ussjedidh ovmessie såarhts bïevnesi bïjre. Máhttit rehkenastit eaŋgalsgielas lea máhttit relevánta matematihkalaš eaŋgalsgiel doahpagiid iešguđet oktavuođain. Maehtedh ryöknedh eenglesken gïelesne lea maehtedh sjyöhtehke matematihkeles dïejvesh eengelsken gïelesne nuhtjedh ovmessie tsiehkine. Dát mearkkaša dovdat mihttoovttadagaid mat geavahuvvojit eaŋgalsgiel riikkain, ja áddet ja gulahallat loguiguin, gráfalaš ovdanbuktimiiguin, tabeallaiguin ja statistihkaiguin eaŋgalsgillii. Edtja möölegeektievoeth damtedh mah åtnasuvvieh eengelskegïelen laantine, jïh guarkedh jïh govlesadtedh taali bïjre, grafihkeles åehpiedehtemh, tabellh jïh statistihkh eengelsken gïelesne. Rehkenastingálggaid ovdánahttin eaŋgalsgielas mearkkaša geavahit loguid ja rehkenastima ovddidettiin matematihkalaš eaŋgalsgiel doahpagiid repertoára mii guoská árgabeaivái, ja oppalaš ja fágalaš fáttáid. Evtiedimmie ryöknemetjiehpiesvoetijste eengelsken gïelesne sæjhta jiehtedh taalh jïh ryöknemem nuhtjedh viehkine våarhkoem evtiedidh matematihkeles teermijste eengelsken gïelesne mah leah aarkebeajjan ektiedamme, jïh sïejhme jïh faageles teermh. Digitála gálggat eaŋgalsgielas lea máhttit geavahit iešguđetlágan digitála reaidduid, mediaid ja resurssaid nannet giellaoahpahallama, gulahallat eaŋgalsgillii ja háhkat relevánta máhtu eaŋgalsgielfágas. Digitaale tjiehpiesvoeth eengelsken gïelesne lea maehtedh aktem jeereldihkie veahkam digitaale dïrregijstie, meedijijstie jïh vierhtijste nuhtjedh juktie gïelelïerehtimmiem nænnoestehtedh, eengelsken gïelesne govlesadtedh jïh sjyöhtehke daajroem vejtiestidh eengeleskefaagesne. Digitála resurssaid geavaheapmi addá vejolašvuođa vásihit eaŋgalsgiel teavsttaid autenttalaš oktavuođain, nappo lunddolaš, ii-heivehuvvon oktavuođain. Åtnoe digitaale vierhtijste nuepiem vadta eengelskegïelen tjaalegh dååjredh rïektes tsiehkine, amma iemie, ij-sjïehtedamme tsiehkieh. Digitála gálggaid ovdánahttin mearkkaša viežžat ja gieđahallat dieđuid hábmen dihtii iešguđetlágan teavsttaid. Evtiedimmie digitaale tjiehpiesvoetijste sæjhta jiehtedh bïevnesh ribledh jïh gïetedidh juktie ovmessie såarhts tjaalegh sjugniedidh. Digitála teavsttaid hápmegáibádusat mearkkašit ahte efeavttat, govat, tabeallat, bajilčállagat ja čuoggát leat biddjon oktii deattuhan ja gaskkustan dihtii dieđu. Digitaale hammoekrïevenassh tjaaleginie sæjhta jiehtedh effekth, guvvieh, tabellh, bijjietjaalegh jïh mearhketjh leah tjåanghkan bïejeme juktie aktem dïjrem tjïertestidh jïh leerehtidh. Dát mearkkaša dasto geavahit digitála gálduid čálalaš ja njálmmálaš teavsttain, ja ahte olbmos leat kritihkalaš ja iešheanalaš guottut gáldogeavaheapmái. Edtja aaj maehtedh digitaale gaaltijh nuhtjedh tjaaleldh jïh njaalmeldh tjaaleginie, jïh laejhtehks jïh jïjtjeraarehke årrodh gaaltijeåtnose. Digitála gálggat mearkkaša ovdánahttit máhtu dahkkivuoigatvuođa ja personsuodjalusa birra dárkkisdahtti gáldočujuhusaid bokte. Digitaale tjiehpiesvoeth lea daajroem evtiedidh aalkoereaktan jïh almetjevaarjelimmien bïjre viehkine gaaltijevuesiehtimmijste mejtie gåarede gïehtjedidh. Gelbbolašvuođamihttomearit 2. jahkeceahki maŋŋil Maahtoeulmieh 2. daltesen mænngan Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh buktit ovdamearkkaid dilálašvuođain goas sáhttá leat ávkkálaš máhttit eaŋgalsgiela såemies vuesiehtimmieh vedtedh gåessie maahta nuhteligs årrodh eengelskem maehtedh gávdnat sániid ja dadjanvugiid mat leat oktasaččat eaŋgalsgielas ja iežas eatnigielas baakoeh jïh lahtesh gaavnedh mah leah tjåenghkies eengelsken gïelese jïh jïjtse ietniengïelese geavahit digitála resurssaid giellavásiheapmái digitaale vierhtieh nuhtjedh juktie gïelem dååjredh Njálmmálaš gulahallan Njaalmeldh govlesadteme Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh guldalit ja geavahit eaŋgals giellajienaid praktihkalaš-estehtalaš ovdanbuktinvugiid bokte goltelidh jïh eengelske gïeletjoejh nuhtjedh praktihkeles-estetihkeles soptsestimmievuekiej tjirrh guldalit ja áddet álkes gohččumiid eaŋgalsgillii goltelidh jïh guarkedh aelhkie bïhkedassh eengelsken gïelesne guldalit ja áddet sániid ja dadjanvugiid eaŋgalsgiel riimmain, hoahkamiin, lávlagiin, máidnasiin ja muitalusain goltelidh jïh baakoeh jïh lahtesh guarkedh eengelskegïelen rijmine, raajrojne, laavloeminie, heamturinie jïh soptsesinie áddet ja geavahit muhtun eaŋgalsgiel sániid, dadjanvugiid ja cealkkaminstariid mat gusket lagašbirrasii ja iežas beroštumiide guarkedh jïh naan eengelske baakoeh, lahtesh jïh raajesemaallh nuhtjedh, gietskies byjreski jïh jïjtse ïedtji bïjre dearvvahit, jearrat ja vástidit álkes gažaldagaid ja geavahit muhtun buorremenolaš ovdanbuktimiid healsoehtidh, gihtjedh jïh vaestiedidh aelhkie gyhtjelassh jïh naan dåajmijes lahtesh nuhtjedh searvat álkes, hárjehallon dialogaide ja spontána ságastallamiidda mat gusket lagašbirrasii ja iežas vásáhusaide meatan årrodh dijalogine mejtie haarjanamme jiehtedh, jïh faahketji soptsestimmine gietskies byjreski jïh jïjtse dååjresi bïjre geavahit loguid ságastaladettiin lagašbirrasa ja iežas vásáhusaid birra taalh nuhtjedh gosse lïhke byjreski bïjre jïh jïjtse dååjresi bïjre soptseste Čálalaš gulahallan Tjaaleldh govlesadteme Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh dovdát muhtun eaŋgalsgiel giellajienaid ja stávvalminstariid oktavuođa ektiedimmiem damtijidh gaskem naan eengelsken gïeletjoejh jïh staavadimmiemaallh geahččalit lohkat ja čállit eaŋgalsgiel sániid, dadjanvugiid ja álkes cealkagiid mat gusket lagašbirrasii ja iežas beroštumiide eksperimenteradidh lohkedh jïh tjaeledh eengelske baakoeh, lahtesh jïh aelhkie raajesh mah leah gietskies byjreski jïh jïjtse ïedtji bïjre Kultuvra, servodat ja girjjálašvuohta Kultuvre, siebriedahke jïh lidteratuvre Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh ságastallat mánáid árgabeaidilis eaŋgalsgiel riikkain soptsestidh guktie maanaj aarkebiejjie lea eengelskegïelen laantine oassálastit eaŋgalsgiel riikkaid mánáidkultuvrrain geavahettiin sániid, govaid, musihka ja lihkadeami meatan årrodh jïh maanakultuvrem dååjredh eengelskegïelen laantijste viehkine baakoeh, guvvieh, musihkem nuhtjedh jïh svihtjedh muitalit mo iežas mielas leat eaŋgalsgiel riimmat, hoahkamat, lávlagat, máidnasat ja muitalusat jïjtsh dååjresh soptsestidh eengelskegïelen rijmijste, raajrojste, laavloemijstie, heamturijstie jïh soptsesijstie Gelbbolašvuođamihttomearit 4. jahkeceahki maŋŋil Maahtoeulmieh 4. daltesen mænngan Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh identifiseret dilálašvuođaid main sáhttá leat ávkkálaš dahje dárbbalaš máhttit eaŋgalsgiela daejredh gåessie maahta nuhteligs jallh daerpies eengelskem maehtedh ságastallat iežas eaŋgalsgieloahpahallama birra soptsestidh guktie satne barka eengelskem lïeredh gávdnat seammaláganvuođaid eaŋgalsgiel ja iežas eatnigiela sániid ja dadjanvugiid gaskkas hedtieh gaavnedh baakoej jïh lahtestimmievuekiej gaskem eengelsken gïelesne jïh jïjtse ietniengïelesne geavahit digitála resurssaid ja eará veahkkeneavvuid suokkardit giela digitaale vierhtieh jïh jeatjah viehkiedïrregh nuhtjedh gïelegoerehtimmesne Njálmmálaš gulahallan Njaalmeldh govlesadteme Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh geavahit álkes guldalan- ja hállanstrategiijaid aelhkie goltelimmie- jïh soptsestimmievuekieh nuhtjedh guldalit ja áddet sániid ja dadjanvugiid mearkkašumi das makkár oktavuođas dat geavahuvvojit goltelidh jïh guarkedh baakoej jïh lahtesi mïelem dehtie ektiedimmeste gusnie dah leah åtnasovveme áddet ja geavahit eaŋgalsgiel sániid, dadjanvugiid ja cealkkaminstariid mat gusket iežas dárbbuide ja dovdduide, árgabeaivái, astoáigái ja beroštumiide guarkedh jïh nuhtjedh eengelske baakoeh, lahtesh jïh raajesemaallh mah leah ektiedamme jïjtse daerpiesvoetide jïh domtesidie, aarkebeajjan, eejehtallemasse jïh ïedtjide áddet riimmaid, hoahkamiid, lávlagiid, máidnasiid ja muitalusaid váldosisdoalu åejviesisvegem guarkedh rijmine, raajrojne, laavloeminie, heamturinie jïh soptsesinie geavahit muhtun buorremenolašvuođa ovdanbuktimiid ja álkes frásaid oažžun dihtii veahki áddet ja áddehallat såemies dåajmijes lahtesh jïh aelhkie jiehtegh nuhtjedh juktie viehkiem åadtjodh guarkedh jïh guarkeme sjïdtedh searvat árgabeaiságastallamiidda mat gusket lagašbirrasii ja iežas vásáhusaide meatan årrodh aarkebiejjien soptsestimmine gietskies byjreski jïh jïjtse dååjresi bïjre lohkat eaŋgalsgiel alfabehta ja stávet namaid ja ássanbáikenamaid dam eengelske aalfabetem jiehtedh jïh nommh jïh sijjienommh staavadidh áddet ja geavahit sániid ja dadjanvugiid mat gusket hattiide, hivvodagaide, hámiide ja sturrodagaide go gulahallá árgabeaieallima, astoáiggi ja beroštumiid birra guarkedh jïh nuhtjedh baakoeh mah leah ektiedamme åaside, veahkide, hammojde jïh stoeredahkide gosse aarkebiejjien, eejehtallemen jïh ïedtji bïjre soptseste Čálalaš gulahallan Tjaaleldh govlesadteme Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh geavahit álkes lohkan- ja čállinstrategiijaid aelhkie lohkeme- jïh tjaelemevuekieh nuhtjedh áddet eaŋgalsgiel giellajienaid ja bustávaid oktavuođaid ja máhttit bidjat jienaid sátnin ektiedimmiem guarkedh eengelske gïeletjoeji jïh bokstaavi gaskem, jïh tjoejh tjåanghkan giesedh baakose áddet sániid ja dadjanvugiid mearkkašumi das makkár oktavuođas dat leat geavahuvvon mïelem baakojste jïh lahtesijstie guarkedh dehtie ektiedimmeste gusnie dah leah åtnasovveme lohkat, áddet ja čállit eaŋgalsgiel sániid ja dadjanvugiid mat gusket iežas dárbbuide ja dovdduide, árgabeaieallimii, astoáigái ja beroštumiide eengelske baakoeh jïh lahtesh lohkedh, guarkedh jïh tjaeledh mah leah ektiedamme jïjtse daerpiesvoetide jïh domtesidie, aarkebeajjan, eejehtallemasse jïh ïedtjide áddet váldosisdoalu álkes teavsttain oahpes fáttáid birra åejviesisvegem guarkedh aelhkie tjaaleginie åehpies aamhtesi bïjre čállit oanehis teavsttaid mat muitalit oaiviliid ja beroštumiid, ja mat čilgejit, muitalit ja jearahit åenehks tjaalegh tjaeledh mïeli jïh ïedtji bïjre, jïh mah buerkiestieh, gihtjieh jïh vaestiedieh geavahit muhtun dábálaš smávvasániid ja álkes stáven- ja cealkkaminstariid naan sïejhme smaavebaakoeh nuhtjedh jïh aelhkie staavadimmie- jïh raajesemaallh geavahit digitála reaidduid háhkat dieđuid ja geahččaladdat hábmet teavstta digitaale dïrregh nuhtjedh juktie bïevnesh ribledh jïh eksperimenteradidh tjaalegem sjugniedidh Kultuvra, servodat ja girjjálašvuohta Kultuvre, siebriedahke jïh lidteratuvre Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh buktit muhtun ovdamearkkaid eaŋgalsgiel riikkaide ja dovddus olbmuide geat doppe leat eret såemies vuesiehtimmieh vedtedh eengelskegïelen laantine jïh åehpies almetjh debpede ságastallat beliid birra iešguđet eallinvugiin ja árbevieruin eaŋgalsgiel riikkain ja Norggas soptsestidh såemies bieliej bïjre ovmessie jieledevuekijste, aerpievuekijste jïh skihkijste eengelskegïelen laantine jïh Nöörjesne searvat ovdanbuktit eaŋgalsgiel riimmaid, hoahkamiid, lávlagiid, oanehis teáhterbihtáid ja muitalusaid meatan årrodh eengelskegïelen rijmh, raajroeh, laavlomh, åenehks teaterestuhtjh jïh soptsesh åehpiedehtedh muitalit iežas jurdagiid ja oaiviliid deaivvadettiin eaŋgalsgiel girjjálašvuođain ja mánáidkultuvrrain jïjtse åssjaldahkh jïh mïelh buektedh gosse åehpies sjædta eengelskegïelen lidteratuvrine jïh maanakultuvrine ráhkadit iežas teavsttaid main viežžá inspirašuvnna eaŋgalsgiel girjjálašvuođas ja mánáidkultuvrras jïjtse tjaalegh darjodh mah leah skreejreme eengelskegïelen lidteratuvreste jïh maanakultuvreste Gelbbolašvuođamihttomearit 7. jahkeceahki maŋŋil Maahtoeulmie 7. daltesen mænngan Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh identifiseret ja geavahit iešguđet dilálašvuođaid ja oahpahallanstrategiijaid nannet iežas eaŋgalsgielgálggaid damtijidh jïh ovmessie tsiehkieh jïh lïerehtimmievuekieh nuhtjedh juktie jïjtse tjiehpiesvoeth eengelsken gïelesne vijriedidh válddahit iežas eaŋgalsgieloahpahallama soptsestidh guktie satne barka eengelskem lïeredh identifiseret muhtun gielalaš seammaláganvuođaid ja erohusaid eaŋgalsgielas ja iežas eatnigielas naan gïelen hedtieh jïh joekehtsh damtijidh eengelsken jïh jïjtse ietniengïelen gaskem geavahit digitála resurssaid ja eará veahkkeneavvuid iežas giellaoahpahallamis digitaale vierhtieh jïh jeatjah viehkiedïrregh nuhtjedh jïjtse gïelelïerehtimmesne Njálmmálaš gulahallan Njaalmeldh govlesadteme Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh geavahit guldalan- ja hállanstrategiijaid goltelimmie- jïh soptsestimmievuekieh nuhtjedh áddet ja geavahit oahpes fáttáide gullevaš sátneriggodaga baakoeveahkam guarkedh jïh nuhtjedh åehpies aamhtesi bïjre áddet váldosisdoalu njálmmálaš teavsttain oahpes fáttáid birra åejviesisvegem njaalmeldh tjaaleginie guarkedh åehpies aamhtesi bïjre geavahit buorremenolašvuođa ovdanbuktimiid ja dilálašvuhtii guoski dadjanvugiid dåajmijes lahtesh nuhtjedh jïh lahtesh mah leah tseahkan sjïehtedamme ovdanbuktit iežas oažžun dihtii veahki áddet ja áddehallat iešguđet dilálašvuođain soptsestidh juktie viehkiem åadtjodh guarkedh jïh guarkeme sjïdtedh ovmessie tsiehkine ovdanbuktit ja ákkastallat iežas oaivila oahpes fáttáin jïjtse mïelem soptsestidh jïh buerkiestidh åehpies aamhtesi bïjre álggahit, doalahit ja heaittihit ságastallamiid mat gusket oahpes dilálašvuođaide aelkedh, steeredh jïh soptsestimmieh orrijidh mah leah åehpies tsiehkiej bïjre geavahit jietnadeami, intonašuvnna, sátnesojaheami ja cealkkatiippaid vuođđominstariid gulahallamis vihkeles maallh nuhtjedh baakoestæmman, intonasjovnese, baakoesojjehtæmman jïh raajesesåarhtide govlesadtemisnie muitalit álkes rehkenastimiid, valuhta ja mihttoovttadagaid birra gulahaladettiin árgabeaidilis soptsestidh aelhkie aerviedimmiej, valutan jïh möölegeektievoeti bïjre gosse aarkebiejjien tsiehkiej bïjre soptseste Čálalaš gulahallan Tjaaleldh govlesadteme Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh geavahit lohkan- ja čállinstrategiijaid lohkeme-jïh tjaelemevuekieh nuhtjedh áddet ja geavahit sátneriggodaga mii gullá oahpes fáttáide baakoeveahkam guarkedh jïh nuhtjedh åehpies aamhtesi bïjre áddet váldosisdoalu ieš válljen teavsttain åejviesisvegem guarkedh jïjtjeveeljeme tjaaleginie lohkat ja áddet iešguđetlágan teavsttaid iešguđet hivvodagas iešguđet gálduin ovmessie såarhts tjaalegh lohkedh jïh guarkedh ovmessie gaaltijijstie čállit notáhtaid hábmen dihtii iešguđetlágan teavsttaid notaath vaeltedh juktie ovmessie såarhts tjaalegh darjodh čállit oktilaš teavsttaid mat muitalit, ođđasis muitalit, válddahit vásáhusaid ja muitalit iežas oaiviliid galkije tjaalegh tjaeledh mah buerkiestieh, vaajestieh, dååjresh buerkiestieh jïh jïjtse mïelh buektieh geavahit riektačállima, sátnesojaheami, cealkka- ja teakstahuksema vuođđominstariid teakstabuvttadeamis vihkeles maallh nuhtjedh reaktatjaeliemasse, baakoesojjehtæmman, raajese- jïh tjaalegebigkemasse gosse tjaalegh dorje geavahit digitála reaidduid ja eará veahkkeneavvuid gávdnat relevánta dieđuid ja hábmet iešguđetlágan teavsttaid digitaale dïrregh jïh jeatjah viehkiedïrregh nuhtjedh juktie sjyöhtehke bïevnesh gaavnedh jïh ovmessie såarhts tjaalegh darjodh Kultuvra, servodat ja girjjálašvuohta Kultuvre, siebriedahke jïh lidteratuvre Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh muitalit olbmuid, báikkiid ja dáhpáhusaid birra eaŋgalsgiel riikkain almetji, sijjiej jïh heannadimmiej bïjre soptsestidh eengelskegïelen laantijste ságastallat eallinvugiid ja servvoštallanvugiid birra iešguđet kultuvrrain eaŋgalsgiel riikkain ja Norggas, earret eará sámi kultuvrra birra jieledevuekiej bïjre soptsestidh jïh guktie almetjh ektesne årroeh ovmessie kultuvrine eengelskegïelen laantine jïh Nöörjesne, dej gaskem saemien kultuvre lohkat eaŋgalsgiel mánáid- ja nuoraidgirjjálašvuođa ja hállat olbmuid ja sisdoalu birra eengelskegïelen maana-jïh noerelidteratuvrem lohkedh jïh almetji jïh sisvegen bïjre soptsestidh ovdanbuktit iežas reakšuvnnaid eaŋgalsgiel girjjálašvuođa teavsttaide, filmmaide, neahttakultuvrii, govaide ja musihkkii jïjtse reaksjovnh buektedh eengelskegïelen lidteræære tjaalegidie, filmide, nedtekultuvrese, guvvide jïh musihkese ovdanbuktit iežas hutkás láhkai vieččadettiin inspirašuvnna iešguđetlágan gálduin vižžon eaŋgalsgiel girjjálašvuođas skaepiedihkslaakan soptsestidh viehkine skraejrijste ovmessie såarhts eengelskegïelen lidteræære tjaalegijstie ovmessie gaaltijijstie gaskkustit oanehis teavsttaid ieš válljen fáttáid birra åenehks tjaalegh åehpiedehtedh jïjtjeveeljeme aamhtesi bïjre Gelbbolašvuođamihttomearit 10. jahkeceahki maŋŋil Maahtoeulmieh 10. daltesen mænngan Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh geavahit iešguđet dilálašvuođaid, bargovugiid ja oahpahallanstrategiijaid ovdánahttit iežas eaŋgalsgielgálggaid ovmessie tsiehkieh, barkoevuekieh jïh lïerehtimmievuekieh nuhtjedh juktie jïjtse tjiehpiesvoeth evtiedidh eengelsken gïelesne kommenteret iežas eaŋgalsgieloahpahallama soptsestidh guktie satne barka eengelskem lïeredh identifiseret guovddáš gielalaš seammaláganvuođaid ja erohusaid eaŋgalsgiela ja iežas eatnigiela gaskkas, ja geavahit dán iežas giellaoahpahallamis stoerre gïelehedtieh jïh gïelejoekehtsh damtijidh eengelsken jïh jïjtse ietniengïelen gaskem, jïh dejtie jïjtse gïelelïerehtimmesne nuhtjedh válljet iešguđet digitála resurssaid ja eará veahkkeneavvuid, ja geavahit daid iešheanalaččat iežas giellaoahpahallamis ovmessie digitaale vierhtieh jïh jeatjah viehkiedïrregh veeljedh, jïh dejtie jïjtjeraarehke nuhtjedh jïjtse gïelelïerehtimmesne Njálmmálaš gulahallan Njaalmeldh govlesadteme Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh válljet ja geavahit iešguđet guldalan- ja hállanstrategiijaid mat leat heivehuvvon ulbmilii veeljedh jïh nuhtjedh ovmessie goltelimmie- jïh soptsestimmievuekieh mah leah åssjelasse sjïehtedamme áddet ja geavahit dábálaš sátneriggodaga mii guoská iešguđet fáttáide aktem sïejhme baakoeveahkam guarkedh jïh nuhtjedh ovmessie aamhtesi bïjre čájehit dáidduid earuhit positiivvalaš ja negatiivvalaš dadjanvugiid mat refererejit ovttaskasolbmuide ja olmmošjoavkkuide maehtelesvoetem vuesiehtidh positijve jïh negatijve lahtesi gaskem joekehtidh mah aktegsalmetjidie jïh almetjedåehkide tjuvtjiedieh áddet váldosisdoalu ja detáljjaid iešguđetlágan njálmmálaš teavsttain iešguđet fáttáid birra åejviesisvegem jïh sjïere biehkieh guarkedh ovmessie såarhts njaalmeldh tjaaleginie ovmessie aamhtesi bïjre guldalit ja áddet eaŋgalsgiela variánttaid iešguđet autenttalaš oktavuođain goltelidh jïh guarkedh jeereldihkie eengelske gïelh ovmessie rïektes tsiehkijste ovdanbuktit iežas njuovžilit ja oktilaččat mii lea heivehuvvon ulbmilii ja dilálašvuhtii galkije jïh ektiedimmine soptsestidh mij lea åssjelasse jïh tseahkan sjïehtedamme ovdanbuktit ja ákkastallat iežas oaivila iešguđet fáttáid birra jïjtse mïelem buektedh jïh buerkiestidh ovmessie aamhtesi bïjre álggahit, doalahit ja loahpahit ságastallamiid iešguđet fáttáid birra gažadettiin ja čuovvolettiin árvalusaiguin aelkedh, steeredh jïh galhkedh soptsestimmieh ovmessie aamhtesi bïjre viehkine gyhtjelassh gihtjedh, jïh jåerhkedh aamhtesi bïjre soptsestidh mejtie mubpieh aalkeme geavahit jietnadeami, intonašuvnna, sátnesojaheami ja iešguđet cealkkatiippaid guovddáš minstariid gulahallamis vihkeles maallh nuhtjedh baakoestæmman, intonasjovnese, baakoesojjehtæmman jïh ovmessie raajesesåarhth govlesadtemisnie Čálalaš gulahallan Tjaaleldh govlesadteme Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh válljet ja geavahit iešguđet lohkan- ja čállinstrategiijaid mat leat heivehuvvon ulbmilii veeljedh jïh nuhtjedh ovmessie lohkeme- jïh tjaelemevuekieh sjïehtedamme åssjelasse áddet ja geavahit dábálaš sátneriggodaga mii gullá iešguđet fáttáide aktem sïejhme baakoeveahkam guarkedh jïh nuhtjedh ovmessie aamhtesi bïjre čájehit dáidduid earuhit positiivvalaš ja negatiivvalaš dadjanvugiid mat refererejit ovttaskasolbmuide ja olmmošjoavkkuide maehtelesvoetem vuesiehtidh positijve jïh negatijve lahtesi gaskem mah leah aktegsalmetji jïh almetjedåehkiej bïjre áddet váldosisdoalu ja detáljjaid ieš válljen teavsttaid åejviesisvegem jïh sjïere aath guarkedh jïjtjeveeljeme tjaaleginie lohkat, áddet ja árvvoštallat iešguđetlágan teavsttaid mat leat iešguđet guhkkodagas, ja máŋgga fáttás ovmessie såarhts guhkies jïh åenehks tjaalegh lohkedh, guarkedh jïh vuarjasjidh, ovmessie aamhtesi bïjre geavahit iežas notáhtaid ja iešguđet gálduid čállima vuođđun jïjtsh notaath jïh ovmessie gaaltijh nuhtjedh goh våarome tjaeliemasse čállit iešguđetlágan teavsttaid struktuvrrain ja oktilasat ovmessie såarhts tjaalegh tjaeledh struktuvrine jïh ektiedimmine geavahit riektačállima, sátnesojaheami, cealkka- ja teakstahuksema guovddáš minstariid teakstabuvttadeamis vihkeles maallh nuhtjedh reaktoetjaeliemasse, baakoesojjehtæmman, raajese- jïh tjaalegebigkemasse gosse tjaalegh dorje geavahit digitála reaidduid ja diehtogieđahallama, teakstabuvttadeami ja gulahallama hápmegáibádusaid digitaale dïrregh jïh hammoekrïevenassh nuhtedh bïevnesegïetedæmman, tjaalegedorjemasse jïh govlesadtemasse Kultuvra, servodat ja girjjálašvuohta Kultuvre, siebriedahke jïh lidteratuvre Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh ságaškuššat eallinvugiid ja ovttastallanvugiid Stuorra-Británnias, USA:s, eará eaŋgalsgiel riikkain ja Norggas jieledevuekieh digkiedidh jïh guktie almetjh leah ektesne Stoerre-Britannijesne, jeatjah eengelskegïelen laantine jïh Nöörjesne selvehit Stuorra-Británnia ja USA ’ historjjáid ja geografiijaid váldoiešvuođaid sjïere væhtah buerkiestidh histovrijen jïh geografijen bïjre Stoerre-Britannijesne jïh USA:sne ságaškuššat eaŋgalsgiel riikkaid iešguđetlágan eaŋgalsgiel girjjálašvuođa ovmessie såarhts eengelskegïelen lidteræære tjaalegh digkiedidh eengelskegïelen laantijste válddahit ja reflekteret álgoálbmogiid dili birra eaŋgalsgiel riikkain buerkiestidh jïh ussjedidh tsiehkien bïjre aalkoealmetjidie eengelskegïelen laantine hábmet, gaskkustit ja ságastallat iežas teavsttaid maidda inspirašuvdna lea vižžon eaŋgalsgiel girjjálašvuođas, filmmas ja kultuvrralaš ovdanbuktinvugiin darjodh, leerehtidh jïh soptsestidh jïjtse tjaalegi bïjre mejtie skraejriem åådtjeme eengelskegïelen lidteratuvreste, filmeste jïh kultuvrelle lahtestimmievuekijste ságastallat iešguđet áigeguovdilis ja fágalaš fáttáid birra ja gaskkustit daid sjyöhtehke jïh faageles aamhtesi bïjre soptsestidh jïh dejtie leerehtidh Gelbbolašvuođamihttomearit Jo1:ža – studerenráhkkanahtti oahppoprográmmaid maŋŋil ja Jo2:ža – fidnofágalaš oahppoprográmmaid maŋŋil Maahtoeulmieh Jåa2 mænngan – barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh árvvoštallat ja geavahit iešguđet dilálašvuođaid, bargovugiid ja oahpahallanstrategiijaid ovdánahttit iežas eaŋgalsgielgálggaid ovmessie tsiehkieh, barkoevuekieh jïh lïerehtimmievuekieh vuarjasjidh jïh nuhtjedh, juktie jïjtse tjiehpiesvoeth eengelsken gïelesne vijriesåbpoe evtiedidh árvvoštallat iežas ovdáneami eaŋgalsgieloahpahallamis jïjtse evtiedimmiem vuarjasjidh eengelskelïereminie árvvoštallat iešguđet digitála resurssaid ja eará veahkkeneavvuid kritihkalaččat ja iešheanalaččat, ja geavahit daid iežas giellaoahpahallamis ovmessie digitaale vierhtieh jïh jeatjah viehkiedïrregh laejhtehkslaakan jïh jïjtjeraarehke vuarjasjidh, jïh dejtie jïjtse gïelelïerehtimmesne nuhtjedh Njálmmálaš gulahallan Njaalmeldh govlesadteme Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh árvvoštallat ja geavahit heivvolaš guldalan- ja hállanstrategiijaid mat leat heivehuvvon ulbmiliidda ja dilálašvuhtii sjiehteles goltelimmie- jïh soptsestimmievuekieh vuarjasjidh jïh nuhtjedh mah leah åssjelasse jïh tseahkan ektiedamme áddet ja geavahit nana dábálaš sátneriggodaga ja fágalaš sátneriggodaga mii gullá iežas oahppoprográmmii guarkedh jïh nuhtjedh aktem gamte sïejhme baakoeveahkam jïh aktem faageles baakoeveahkam mah leah jïjtse ööhpehtimmieprogrammese ektiedamme áddet iešguđetlágan njálmmálaš teavsttaid váldosisdoalu ja detáljjaid dábálaš fáttáin ja fágalaš fáttáid birra mat gusket iežas oahppográmmii åejviesisvegem jïh sjïere aath guarkedh ovmessie såarhts njaalmeldh tjaaleginie sïejhme jïh faageles aamhtesi bïjre, ektiedamme jïjtse ööhpehtimmieprogrammese guldalit ja áddet eaŋgalsgiela sosiála ja geográfalaš variánttaid autenttalaš dilálašvuođain sosijaale jïh geografeles jeerehtsh eengelsken gïeleste goltelidh jïh guarkedh rïektes tsiehkijste ovdanbuktit iežas nyanserejuvvon ja dárkilis láhkai njuovžilvuođain ja oktilasat ja nu ahte lea heivehuvvon ulbmilii ja dilálašvuhtii jeereldihkie jïh veelelaakan soptsestidh galkije jïh ektiedimmine, sjïehtedamme åssjelasse jïh tseahkan álggahit, doalahit ja loahpahit ságastallamiid ja digaštallamiid dábálaš fáttáid ja fágalaš fáttáid birra mat gusket iežas oahppoprográmmii aelkedh, steeredh jïh galhkedh soptsestimmieh jïh digkiedimmieh sïejhme jïh faageles aamhtesi bïjre, ektiedamme jïjtse ööhpehtimmieprogrammese geavahit jietnadeami, intonašuvnna, sátnesojaheami ja iešguđet cealkkatiippaid gulahallamis maallh baakoestæmman, intonasjovnem, baakoesojjehtæmman nuhtjedh jïh jeereldihkie raajesesåarhth govlesadtemisnie dulkot ja geavahit teknihkalaš ja matematihkalaš dieđuid gulahallamis toelhkestidh jïh teknihkeles jïh matematihkeles bïevnesh nuhtjedh govlesadtemisnie Čálalaš gulahallan Tjaaleldh govlesadteme Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh árvvoštallat ja geavahit heivvolaš lohkan- ja čállinstrategiijaid mat leat heivehuvvon ulbmilii ja teakstašládjii vuarjasjidh jïh nuhtjedh sjiehteles lohkeme- jïh tjaelemevuekieh, ektiedamme åssjelasse jïh tjaalegesåarhtese áddet ja geavahit nana dábálaš sátneriggodaga ja fágalaš sátneriggodaga mii gullá iežas oahppoprográmmii aktem gamte sïejhme baakoeveahkam jïh faageles baakoeveahkam guarkedh jïh nuhtjedh, ektiedamme jïjtse ööhpehtimmieprogrammese áddet váldosisdoalu ja detáljjaid iešguđet guhkkosaš teavsttain iešguđet fáttáid birra åejviesisvegem jïh sjïere aath guarkedh gelliesåarhts guhkies jïh åenehks tjaaleginie, ovmessie aamhtesi bïjre lohkat háhkan dihtii fágamáhtu iežas oahppoprográmmas lohkedh juktie faagedaajroeh vejtiestidh jïjtse ööhpehtimmieprogrammeste geavahit iežas notáhtaid čállit teavsttaid mat gullet iežas oahppoprográmmii jïjtsh notaath darjodh juktie tjaalegh tjaeledh mah ektiedimmiem utnieh jïjtse ööhpehtimmieprogrammese čállit iešguđetlágan teavsttaid struktuvrrain ja oktilisvuođain mii lea heivehuvvon ulbmilii ja dilálašvuhtii ovmessie såarhts tjaalegh tjaeledh struktuvrine jïh ektiedimmine, sjïehtedamme åssjelasse jïh tseahkan geavahit riektačállima, sátnesojaheami ja iešguđet cealkka- ja teakstahuksema minstariid teakstabuvttadeamis maallh reaktoetjaeliemasse, baakoesojjehtæmman jïh jeereldihkie raajese- jïh tjaalegebigkemasse nuhtjedh gosse tjaalegh dorje buvttadit iešguđetlágan teavsttaid mat leat heivehuvvon iešguđet digitála mediaid digitála hábmengáibádusaide ovmessie såarhts tjaalegh darjodh sjïehtedamme digitaale hammoekrïevenasside, ovmessie digitaale meedijinie árvvoštallat iešguđet gálduid ja geavahit gálduid sisdoalu iešheanalaš, kritihkalaš ja dárkkisdahtti láhkai ovmessie gaaltijh vuarjasjidh jïh sisvegem gaaltijijstie jïjtjeraarehke jïh laejhtehkslaakan nuhtjedh, jïh naemhtie guktie gåarede gaaltijidie gaavnedh Kultuvra, servodat ja girjjálašvuohta Kultuvre, siebriedahke jïh lidteratuvre Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh ságaškuššat moanaid eaŋgalsgiel riikkaid kultuvrra ja servodatdiliid kultuvrem jïh siebriedahketsiehkiem digkiedidh jieniebinie eengelskegïelen laantine ovdanbuktit ja digaštallat eaŋgalsgiel gálduid áigeguovdilis ođđasiid sjyöhtehke saernieh åehpiedehtedh jïh digkiedidh eengelskegïelen gaaltijijstie ságaškuššat eaŋgalsgiela ovdáneami máilmmigiellan sjïdtedimmiem eengelsken gïeleste digkiedidh goh akte veartenegïele ságaškuššat iešguđetlágan eaŋgalsgiel girjjálašvuođa teavsttaid iešguđet osiin máilmmis ovmessie såarhts eengelskegïelen lidteræære tjaalegh digkiedidh ovmessie bielijste veartenistie ságaškuššat eaŋgalsgiel filmmaid ja eará kulturovdanbuktimiid iešguđet mediain eengelskegïelen filmh jïh jeatjah kultuvrelahtesh digkiedidh ovmessie meedijijstie ságaškuššat teavsttaid maid álgoálbmogat leat čállán, ja teavsttaid álgoálbmogiid birra eaŋgalsgiel riikkain tjaalegh digkiedidh aalkoealmetjijstie jïh aalkoealmetji bïjre eengelskegïelen laantine čiekŋudit fágalaš fáddái iežas oahppoprográmmas ja ovdanbuktit dán aktem faageles aamhtesem goerehtidh jïjtse ööhpehtimmieprogrammen sisnjelen jïh dam åehpiedehtedh Árvvoštallan fágas Faagem vierhtiedidh 10. jahkeceahkki Eksamene learoehkidie Eksámen ohppiide Jaepiedaltese 10. jahkeceahkki 10. jaepiedaltese Oahppit sáhttet vuorbáduvvot čálalaš eksámenii. Learohkh maehtieh tjaaleldh eksamenese geasalgidh. Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain. Tjaaleldh eksamene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta byögkeles sijjesne. Oahppit sáhttet maiddái vuorbáduvvot njálmmálaš eksámenii. Learohkh maehtieh aaj njaalmeldh eksamenese geasalgidh. Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta. Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat Jåa2 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh Oahppit sáhttet vuorbáduvvot čálalaš eksámenii. Learohkh maehtieh tjaaleldh eksamenese geasalgidh. Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain. Tjaaleldh eksamene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta byögkeles sijjesne. Oahppit sáhttet maiddái vuordáduvvot njálmmálaš eksámenii. Learohkh maehtieh aaj njaalmeldh eksamenese geasalgidh. Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta. Eksámen fátmmasta olles fága (140 tiimma). Eksamene abpe faagem feerhmie (140 tæjmoeh). Eksámen privatisttaide Jaepiedaltese 10. jahkeceahkki 10. jaepiedaltese Geahča rávisolbmuid vuođđoskuvlaoahpahusa gustovaš ortnega. Vuartesjh sïejhme öörnegem maadthskuvlelïerehtæmman geerve almetjidie. Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat Jåa2 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh Privatisttat galget váldit čálalaš ja njálmmálaš eksámena. Privatisth edtjieh tjaaleldh jïh njaalmeldh eksamenem vaeltedh. Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain. Tjaaleldh eksamene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta byögkeles sijjesne. Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta. Eksámen fátmmasta olles fága (140 tiimma). (140 tæjmoeh). Árvvoštallama oppalaš mearrádusat leat oahpahuslága láhkaásahusas. Dah sïejhme nænnoestimmieh vuarjasjimmien bïjre lea vihtiestamme ööhpehtimmielaaken mieriedimmesne