laereplan_norsk-sam1.html.xml

Udir.no - Dárogiella ohppiide geain lea sámegiella vuosttašgiellan - oahppoplána	Udir.no - Learoesoejkesje nöörjen gïelesne learoehkidie mej saemien voestesgïeline
Dárogiella ohppiide geain lea sámegiella vuosttašgiellan - oahppoplána	Learoesoejkesje nöörjen gïelesne learoehkidie mej saemien voestesgïeline
Máhttodepartemeanta mearridan láhkaásahussan 21.08.13	Vihtiestamme goh mieriedimmie Maahtoedepartemeenteste 21.08.13
Ulbmil	Ulmie
Dárogiella ohppiide geain lea sámegiella vuosttašgiellan lea fága kulturáddejupmái, gulahallamii, oahppahábmemii, identitehtaovdánahttimii ja iežas ja earáid kultuvrra árvvusatnima ovddideapmái.	Faage nöörjen dejtie learoehkidie mej saemien voestesgïeline lea akte faage kultuvregoerkesen, govlesadtemen, skearkagimmien jïh identiteeteevtiedimmien bïjre, jïh seahkarimmiem evtiedidh jïjtse jïh mubpiej kultuvrese.
Mánát ja nuorat geain lea sámegiella vuosttašgiellan, bajásšaddet servodagas gos guovtte- ja máŋggagielalašvuohta ja kultuvrralaš girjáivuohta báidnet árgabeaivvi.	Maanah jïh noerh saemien voestesgïeline aktene siebriedahkesne byjjenieh gusnie göökte- jïh jienebegïelevoete jïh kultuvrelle gellievoete leah akte bielie aarkebiejjeste.
Aktiivvalaš servodatoassálastin eaktuda ahte hálddaša giela ja teavstta.	Jis edtja eadtjohkelaakan meatan årrodh siebriedahkesne dle tjuara gïelem jïh tjaalegh haalvedh.
Oahpahus galgá láhčit diliid nu ahte oahppit ovdánahttet gelbbolašvuođa dáru gielas ja kultuvrras ja ráhkkanahttit sin ovttaárvosaččat oassálastit skuvllas, servodateallimis ja bargoeallimis.	Lïerehtimmie edtja sjïehteladtedh juktie maahtoem evtiedidh nöörjen gïelesne jïh kultuvresne, jïh ryöjredidh guktie daah learohkh maehtieh seammavyörtegs meatan årrodh skuvlesne, siebriedahken jieliedisnie jïh barkoejieliedisnie.
Dárogielfága galgá ovttas sámegielfágain reidet vuođu ohppiid doaibmi guovttegielalašvuođa ovdánahttimii ja addit ohppiide máhtu ja áddejumi dain servodagain maidda ieža gullet.	Nöörjenfaage edtja saemienfaagine ektine våaromem bïejedh guktie learohkh åadtjoeh sijjen funksjovnelle guektiengïelevoetem evtiedidh, jïh darjoem jïh goerkesem vedtedh dej siebriedahki bïjre mejstie dah akte bielie.
Dainna lágiin sáhttá dárogielfága ovddidit diđolaš ja máhtolaš guottuid dáru ja sámi gielaid ja kultuvrraid ovttaláganvuođaide ja erohusaide.	Naemhtie nöörjenfaage maahta aktem voerkes goerkesem evtiedidh, mij daajroste båata, dejstie hedtijste jïh joekehtsijstie nöörjen jïh saemien gïelen jïh kultuvren gaskem.
Dárogielfága galgá veahkehit áddet iežas giellaoahppama ja ovdánahttit ohppiid giella- ja teakstagelbbolašvuođa heivehuvvon ohppiid návccaide ja eavttuide.	Nöörjenfaage edtja daajroem vedtedh jïjtse gïelelïerehtimmien bïjre jïh viehkiehtidh learohki gïelemaahtoem evtiedidh, dej maehtelesvoeti jïh nuepiej mietie fïereguhte learohke åtna.
Njálmmálaš gálggat, čállin- ja lohkangealbu leat iešalddis mihttomearrin ja addá dárbbašlaš vuođu áddejupmái ja eallinagi oahppamii.	Njaalmeldh tjiehpiesvoeth, lohkeme- jïh tjaelememaahtoe lea dovne akte ulmie jïjtsinie jïh akte daerpies våarome jis edtja guarkedh jïh abpe jieledem lïeredh.
Fága galgá láhčit diliid nu ahte oahppit ohppet geavahit dárogiela aktiivvalaččat, sihke njálmmálaččat ja čálalaččat, ja ohppet dádjadit dálá servodaga teakstagirjáivuođas.	Faage edtja sjïehteladtedh ihke learohkh buektiehtieh nöörjen eadtjohkelaakan nuhtjedh, dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh, jïh maehtieh dejnie gelliesåarhts tjaaleginie vaaksjoehtidh mah siebriedahkesne gååvnesieh daan biejjien.
Dasa lassin galgá fága arvvosmahttit ovdánahttit buriid lohkanstrategiijaid ja kritihkalaš jurddašeami.	Faage edtja Lissine skreejredh hijven lïerehtimmievuekieh evtiedidh jïh laejhtehkslaakan ussjedidh.
Dat galgá maid movttiidahttit lohkan- ja čállinmiela ja buriid lohkan- ja čállindábiid.	Edtja aaj skreejredh guktie learohke lastoem åådtje lohkedh jïh tjaeledh, jïh guktie learohke hijven lohkeme- jïh tjaelemevoeth åådtje.
Fága vuođđun lea teakstadoaba mii fátmmasta njálmmálaš, čálalaš ja ovttastuvvon teavsttaid, mas čála, jietna ja govat doibmet ovttas.	Faage akten tjaalegedïejvesasse bigkie mij njaalmeldh, tjaaleldh jïh tjåanghkan bïejeme tjaalegh feerhmie, gusnie tjaeleme, tjoejh jïh guvvieh ektesne spielieh.
Dáru ja sámi girjjálašvuohta ja eará kultuvrraid, erenoamážit eará eamiálbmotkultuvrraid, girjjálašvuohta galgá vuolggahit vásáhusaid, reflekterema ja árvvoštallama ja hástalit ohppiid kulturáddejumisteaset.	Nöörjen jïh saemien lidteratuvre jïh lidteratuvre jeatjah kultuvrijste, joekoen jeatjah aalkoealmetjekultuvrijste, edtjieh viehkiehtidh guktie learohkh dååjrieh, ussjedieh jïh vuarjasjieh, jïh learoehkidie haestedh dej kultuvregoerkesisnie.
Sámegiel- ja dárogielfágain leat ollu oktasaš elemeanttat, ja danne lea lagaš ovttasbargu dáid fágaid olis dehálaš.	Dah faagh saemien jïh nöörjen jïjnjh tjåenghkies biehkieh utnieh, jïh dan åvteste vihkeles aktine lïhke laavenjostojne daej göökte faagi bïjre.
Dárogieloahpahusas galget oahppit arvvosmahttojuvvot suokkardit giela ja teavstta iešguđetlágan ovttasdoaibmandiliin mat vuolggahit reflekterema ja analyserema, hutkáivuođa ja estehtalaš hervvohallama.	Nöörjenlïerehtimmesne edtja learoehkidie skreejredh gïelem jïh tjaalegh goerehtidh gelliesåarhts ektiebarkoetsiehkine mah baejieh learoehkidie ussjedidh, analyjseradidh, skaepiedihks jïh estetihkeles årrodh.
Oahpahusa bokte sáhttet oahppit vásihit iežaset ja earáid ođđa rollain, main sáhttet movttiidahttit ja hástalit guhtet guimmiideaset ja oahppat giela geavaheami bokte.	Lïerehtimmien tjïrrh learohkh maehtieh jïjtjemse jïh mubpieh råakedh orre råålline, gusnie dah maehtieh skreejredh jïh haestedh sinsitniem, jïh gïelem lïeredh åtnoen tjïrrh.
Dárogieloahpaheapmi 13 jagi skuvlamannolaga mielde galgá addit ohppiide gielalaš iešluohttámuša mii addá buori vuođu aktiivvalaš servodat- ja bargoeallimii.	Lïerehtimmie nöörjen gïelesne dan 13-jaepien skuvlebaelien tjïrrh edtja saemienlïerehtimmine ektine, meatan årrodh learoehkidie dam gïelejearsoesvoetem vedtedh mij aktem hijven våaromem vadta jis edtja eadtjohkelaakan meatan årrodh siebriedahke- jïh barkoejieliedisnie.
Fága lea juhkkojuvvon váldoosiide maidda leat hábmejuvvon gelbbolašvuođamihttomearit.	Faage lea åejviesuerkine öörnedamme mej sisnie maahtoeulmieh leah dorjesovveme.
Váldooasit dievasmahttet guhtet guoimmiset, ja daid ferte geahččat oktilaččat.	Åejviesuerkieh sinsitniem lissiehtieh jïh tjuerieh ektesne vuajnalgidh.
Fága lea oktasašfága joatkkaoahpahusa buot oahppoprográmmaide.	Faage akte ektiefaage gaajhkide ööhpehtimmieprogrammide jåarhkeööhpehtimmesne.
Oahpahus galgá danne leat eanemus lági mielde relevánta ohppiide ja heivehuvvot iešguđet oahppoprográmmaide.	Edtja dan åvteste lïerehtimmiem dan sjyöhtehkelaakan darjodh goh gåarede learoehkidie, viehkine lïerehtimmiem sjïehtedidh dejtie ovmessie ööhpehtimmieprogrammide.
Dárogielas leat gelbbolašvuođamihttomearit maŋŋil vuođđoskuvlla 2., 4., 7. ja 10. jahkecehkiid ja maŋŋil joatkkaoahpahusa Jo1:ža, Jo2:ža ja Jo3:ža studerenráhkkanahtti oahppoprográmmaid.	Faage nöörjen maahtoeulmieh åtna 2., 4., 7. jïh 10 jaepiedaltesen mænngan maadthskuvlesne, jïh Jåa1, Jåa2 jïh Jåa3 mænngan studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammesne jåarhkelïerehtimmesne.
Fidnofágalaš oahppoprográmmain leat gelbbolašvuođamihttomearit maŋŋil Jo2:ža ja maŋŋil oppalaš studerengelbbolašvuođa lasáhusa.	Barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammesne lea maahtoeulmie Jåa2 mænngan jïh lissiebigkemen mænngan sïejhme studijemaahtose.
Váldoosiid bajilgovva:	Bijjieguvvie åejviesuerkijste:
Váldooasit	Jaepiedaltese
Njálmmálaš gulahallan	Njaalmeldh govlesadteme
Čálalaš gulahallan	Tjaaleldh govlesadteme
Giella, girjjálašvuohta ja kultuvra	Gïele, lidteratuvre jïh kultuvre
Njálmmálaš gulahallan	Njaalmeldh govlesadteme
Njálmmálaš gulahallan-váldooasis lea sáhka guldalit ja hállat iešguđet oktavuođain.	Åejviesuerkie njaalmeldh govlesadteme lea maehtedh goltelidh, håaledh jïh soptsestidh joekehts ektiedimmine.
Njálmmálaš gulahallan lea dehálaš ođđa gielaid oahppamis.	Njaalmeldh govlesadteme lea vihkeles gosse edtja orre gïelh lïeredh.
Joatkkaoahpahusas gullá maiddái ovdánahttit vuođđomáhtu dulkomis sámegielas dárogillii.	Jåarhkeööhpehtimmesne edtja aaj dam vihkielommes toelhkestimmiemaahtoem saemien gïeleste nöörjen gïelese evtiedidh.
Guldaleapmi lea aktiivvalaš dahku mas oahppi galgá oahppat ja áddet go fihtte, dulko ja árvvoštallá earáid cealkámušaid.	Goltelidh lea akte eadtjohke darjome gusnie learohke edtja lïeredh jïh guarkedh viehkine toelhkestidh, viertiestidh jïh vuarjasjidh maam mubpieh jiehtieh.
Ráhkkanan njálmmálaš ovdanbuktima ja spontána njálmmálaš ovttasdoaibmama bokte galgá oahppi ovdánahttit dáiddu gulahallat earáiguin, ja dovddahit máhtu, jurdagiid ja ideaid main lea girjás sátneriggodat iešguđet šáŋŋeriin.	Viehkine soejkesjidh maam edtja njaalmeldh soptsestidh, jïh faahketji njaalmeldh mubpiejgujmie laavenjostedh, learohke edtja maehtelesvoetem evtiedidh mubpiejgujmie govlesadtedh, jïh daajroem, åssjaldahkh jïh åssjalommesh buektedh jeereldihkie baakoejgujmie ovmessie sjangerinie.
Njálmmálaš gulahallan fátmmasta maiddái heivehit giela, ovdanbuktinvugiid ja gaskkustanvuogi gulahallandilálašvuhtii.	Njaalmeldh govlesadteme lea aaj gïelem, soptsestimmiehammoeh jïh soptsestimmievuekieh govlesadtemetseahkan sjïehtedidh.
Čálalaš gulahallan	Tjaaleldh govlesadteme
Čálalaš gulahallan-váldooasis lea sáhka máhttit čállit ja lohkat dárogiela.	Tjaaleldh govlesadteme lea nöörjen lohkedh jïh nöörjen tjaeledh.
Oahpahus fátmmasta vuosttaš lohkan- ja čállinoahpahusa ja viidásat lohkan- ja čállingealbbu oktilit ovdánahttima miehtá skuvlamannolaga.	Lïerehtimmie dam voestes lohkeme- jïh tjaelemelïerehtimmiem jïh dam vijriesåbpoe evtiedimmiem lohkeme- jïh tjaelememaahtoste feerhmie, aktene ahkedh evtiedimmesne abpe lïerehtimmien tjïrrh.
Lohkanoahpahus galgá arvvosmahttit oahppi miela ja dáiddu lohkat ja čállit, ja mearkkaša ahte oahppi galgá lohkat iešguđetlágan teavsttaid, sihke oahppama ja vásiheami nammii.	Lïerehtimmie lohkemisnie edtja learohki lastoem jïh maehtelesvoetem skreejredh lohkedh tjaeledh, jïh sæjhta jiehtedh learohke edtja joekehts tjaalegh lohkedh, dovne lïeremen jïh dååjresen gaavhtan.
Lohkkojuvvon teavsttat galget seammás veahkehit oahppi šaddat diđolažžan iežas ovdáneamis lohkkin ja čállin, ja veahkehit ovdánahttit diđolaš oktavuođa dáru ja sámi čálakultuvrra ovttaláganvuođaide ja erohusaide.	Dah lohkeme tjaalegh edtjieh seamma aejkien viehkiehtidh guktie learohke voerkes sjædta sov jïjtse evtiedimmien bïjre goh lohkije jïh tjaelije, jïh aktem voerkes tsiehkiem evtiedidh hedtide jïh joekehtsidie nöörjen jïh saemien tjaelemekultuvren gaskem.
Čállin mearkkaša ovdanbuktit, gieđahallat ja gaskkustit jurdagiid ja oaiviliid iešguđetlágan teavsttain ja šáŋŋeriin.	Tjaeleme lea maehtedh åssjaldahkh jïh mïelh soptsestidh, gïetedidh jïh govlesadtedh ovmessie tjaaleginie jïh sjangerinie.
Ovttastuvvon teavsttat leat lunddolaš oassin teavsttain maid oahppit galget lohkat ja hábmet.	Tjåanghkan bïejeme tjaalegh leah akte iemie bielie dejstie tjaalegijstie learohkh edtjieh lohkedh jïh hammoedidh.
Buorre čálalaš gulahallan eaktuda buori sátneriggodaga, gálggaid hábmet teavstta, dovdat čállingielalaš njuolggadusaid ja dáiddu heivehit teavstta ulbmilii ja vuostáiváldái.	Jis edtja hijvenlaakan tjaaleldh govlesadtedh, dle daerpies aktine hijven baakoeveahkine, daajroeh jïh tjiehpiesvoeth grammatihken jïh reaktoetjaelemen bïjre utnedh, jïh maehtedh maereles tjaalegh darjodh mah leah åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme.
Giella, girjjálašvuohta ja kultuvra	Gïele, lidteratuvre jïh kultuvre
Giella, girjjálašvuohta ja kultuvra-váldooasis lea sáhka dáru giella- ja teakstakultuvrras, ja das leat sámi, davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš perspektiivvat.	Åejviesuerkie Gïele, kultuvre jïh lidteratuvre lea nöörjen gïele- jïh tjaalegekultuvren bïjre, jïh saemien noerhtelaanti jïh gaskenasjovnaale perspektijvh åtna.
Oahppit galget ovdánahttit iešheanalaš áddejumi dáru gielas ja girjjálašvuođas, ja áddet mo giella ja teaksta lea rievdan áiggi mielde ja mo ain rievdá.	Learohkh edtjieh aktem jïjtjeraarehke goerkesem nöörjen gïeleste jïh lidteratuvreste evtiedidh, jïh daajroem åadtjodh guktie gïele jïh tjaalegh leah jorkesamme tïjje doekoe, jïh annje lea jarkelimmesne.
Váldooassi galgá addit máhtu giela birra vuogádahkan ja giellageavaheami birra, ja galgá arvvosmahttit ohppiid ovdánahttit diđolaš oktavuođa iežas máŋggagielatvuhtii.	Åejviesuerkie edtja viehkiehtidh guktie learohkh daajroem åadtjoeh gïelen bïjre goh systeeme jïh gïele åtnosne, jïh edtja learoehkidie skreejredh aktem voerkes vuajnoem evtiedidh sijjen jïjtsh jienebegïelevoeten bïjre.
Oahppit galget lohkat ja reflekteret stuorra ja máŋggabealat válljosa boarrásat ja ođđasat teavsttaid iešguđet šáŋŋeriin ja iešguđet mediain.	Learohkh edtjieh lohkedh jïh ussjedalledh jïjnjh jïh gelliesåarhts båarasåbpoe jïh urrebe tjaalegi bïjre ovmessie sjangerinie jïh ovmessie meedijijstie.
Dasa lassin galget dovdat dáru teakstahistorjjá árbevieruid buohtastahtti perspektiivvas gaskal dálá áiggi ja ovdalis áiggiid ja eará teakstaárbevieruid impulssaid olis.	Lissine edtjieh saemien aerpievuekiej bïjre åahpenidh saemien tjaalegehistovrijesne, jïh vuajnojde viertiestidh daaletje jïh åvtetje tïjjen gaskem, jïh tjoevkesisnie skraejrijste jeatjah tjaalege-aerpievuekijste.
Diibmolohku	Man gellie tæjmoeh
Tiibmalohku lea almmuhuvvon 60-minuhta ovttadahkan	Tæjmoelåhkoe lea 60-minudten ektievoetine:
1.–7. jahkeceahkit: 570 tiimma	1.–7. jaepiedaltese: 570 tæjmoeh
8.–10. jahkeceahkit: Molssaeaktu 1: 279 tiimma	8.–10. jaepiedaltese Alternatijve 1: 279 tæjmoeh
Molssaeaktu 2: 222 tiimma	Alternatijve 2: 222 tæjmoeh
Molssaeaktu 1: go ii vállje vierisgiela / gielalaš čiekŋudeami	Alternatijve 1: bielelen ammesgïele / gïelen goerehtimmie
Molssaeaktu 2: go vállje vierisgiela / gielalaš čiekŋudeami	Alternatijve 2: ammesgïeline / gïelen goerehtimmine
Vuođđogálggat	Jåa2: 45 tæjmoeh
Vuođđogálggat leat integrerejuvvon gelbbolašvuođamihttomeriide gos dat leat mielde ovdánahttimin fágagelbbolašvuođa ja leat maid oassin das.	Vihkeles tjiehpiesvoeth lea maahtoeulmine sjïehtesjamme gusnie dah viehkiehtieh faagemaahtoem evtiedidh, jïh mestie dah akte bielie.
Dárogielfágas áddejuvvojit vuođđogálggat ná:	Guarka vihkeles tjiehpiesvoeth nöörjen gïelesne naemhtie:
Njálmmálaš gálggat dárogielas lea duddjot áddejumi guldaleami, ságastallama ja hállama bokte, ja máhttit heivehit giela ulbmilii ja vuostáiváldái.	Njaalmeldh tjiehpiesvoeth nöörjen gïelesne lea mïelem sjugniedidh viehkine goltelidh, soptsestidh jïh håaledh, jïh maehtedh gïelem sjïehtedidh åssjelasse jïh dåastoejasse.
Njálmmálaš gálggaid ovdánahttin dárogielas eaktuda systemáhtalaččat bargat njálmmálaš šáŋŋeriiguin ja strategiijaiguin dađistaga ain eanet kompleaksa guldalan- ja hállandilálašvuođain.	Evtiedimmie njaalmeldh tjiehpiesvoetijste nöörjenfaagesne aktem öörneldihkie barkoem tsihkestahta njaalmeldh sjangerigujmie jïh strategijigujmie, ahkedh gïervebe goltelimmie- jïh soptsestimmietsiehkine.
Dát mearkkaša máhttit plánet ja ovdanbuktit iešguđetlágan njálmmálaš ovdanbuktimiid ja geavahit njálmmálaš giela dađistaga ain deaivileappot ja nyanserejuvvon ságastallamiin ja earálágan njálmmálaš teavsttain, vaikko gáibádusat njálmmálaš giellagelbui eai leat nu garrasat go ohppiide geain lea dárogiella vuosttašgiellan.	Dellie tjuara maehtedh soejkesjidh jïh gelliesåarhts njaalmeldh åehpiedehtemh darjodh, jïh dam njaalmeldh gïelem nuhtjedh ahkedh veelebe jïh vielie jeereldihkie gosse soptsesteminie jïh jeatjah såarhts njaalmeldh tjaaleginie, jalhts dah krïevelassh njaalmeldh gïelemaahtose eah leah seamma stoerre goh learoehkidie nöörjen voestesgïeline.
Dát mearkkaša dasto guldalit aktiivvalaččat, ja áddet ja ságastallat dárogielfágalaš fáttáid, čuolmmaid ja teavsttaid mat šaddet ain guhkit ja váddásat.	Vijriesåbpoe edtja eadtjohkelaakan goltelidh, jïh guarkedh jïh soptsestidh nöörjenfaaleles aamhtesi bïjre, jïh aaj dåeriesmoeri jïh tjaalegi bïjre mah guhkebe jïh gïervebe sjidtieh.
Máhttit čállit dárogiela lea ovdanbuktit iežas ulbmillaččat ja gulahallat earáiguin čállingiela geavaheami bokte.	Maehtedh tjaeledh saemien gïelesne lea maereleslaakan tjaeledh jïh mubpiejgujmie govlesadtedh viehkine tjaelemegïeleste.
Dát leat maiddái vuohki ovdánahttit ja struktureret ideaid ja jurdagiid ja vuohki oahppat.	Aaj akte vuekie åssjelh jïh åssjaldahkh evtiedidh jïh öörnedidh, jïh akte lïeremevuekie.
Čállit teavsttaid máŋggalágan šáŋŋeriin šearpmas ja báhpáris lea suorgi masa sámegiel- ja dárogielfágas oktasaččat lea erenoamáš ovddasvástádus.	Tjaalegh tjaeledh gelliesåarhts sjangerinie sjeermesne jïh paehpierisnie lea akte suerkie man åvteste saemienfaage jïh nöörjenfaage ektesne aktem sjïere dïedtem utnieh.
Dát mearkkaša máhttit plánet, hábmet ja gieđahallat dađistaga ain eanet kompleaksa teavsttaid mat leat heivehuvvon ulbmilii ja vuostáiváldái, vaikko gáibádusat čálalaš giellagelbui eai leat seamma garrasat go ohppiide geain lea dárogiella vuosttašgiellan.	Dïhte sæjhta jiehtedh buektiehtidh tjaalegh soejkesjidh, hammoedidh jïh gïetedidh mah dovne aelhkie jïh gïerve, jïh maereles gïeline mij lea åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme, jalhts dah krïevenassh tjaaleldh gïelemaahtose eah leah seamma stoerre goh learoehkidie nöörjen voestesgïeline.
Čálalaš gálggaid ovdánahttin dárogielas eaktuda systemáhtalaččat bargat formálalaš čállingálggaiguin, teakstamáhtuin ja iešguđet čállinstrategiijaiguin.	Evtiedimmie tjaaleldh tjiehpiesvoetijste saemien gïelesne sæjhta jiehtedh öörnegen mietie barkedh byjjes tjaelemetjiehpiesvoetigujmie, tjaalegedaajrojne jïh ovmessie tjaelemestrategijigujmie.
Máhttit lohkat dárogiela lea duddjot oaivila teavsttain iešguđetlágan šáŋŋeriin dálá áiggis ja ovdalis áiggis.	Maehtedh lohkedh nöörjen gïelesne lea mïelem sjugniedidh tjaalegijstie ovmessie sjangerinie daaletje jïh åvtetje tïjjeste.
Dát mearkkaša beroštuvvat teavsttaide ja áddegoahtit eará olbmuid jurdagiid, eallima, vásáhusaid ja hutkáivuođa, ja hárjehit gálggaid buohtastahttit iešguđet áiggiid ja kultuvrraid teavsttaid.	Dellie tjuara ïedtjem vuesiehtidh tjaalegidie, jïh daajroem åadtjodh guktie jeatjah almetjh ussjedieh, jielieh, dååjrieh jïh sjugniedieh, jïh tjiehpiesvoetem evtiedidh tjaalegh viertiestidh ovmessie tïjjijste jïh ovmessie kultuvrijste.
Dát mearkkaša dasto máhttit háhkat dieđuid ja áddet iešguđetlágan teavsttaid jurdagiid ja ovdanbuktimiid šearpmas ja báhpáris, ja máhttit leat kritihkalaš ja iešheanalaš lohkkojuvvon teavsttaid ektui.	Vijriesåbpoe tjuara bïevnesh gaavnedh jïh guarkedh guktie mubpieh ussjedamme jïh tjaaleme ovmessie såarhts tjaaleginie sjeermesne jïh paehpierisnie, jïh maehtedh laejhtehks jïh jïjtjeraarehke årrodh dejtie tjaalegidie mejtie lohkeme.
Lohkangálggaid ovdánahttin dárogielfágas eaktuda ahte oahppit lohket dávjá ja olu, ja ahte sii barget systemáhtalaččat lohkanstrategiijaiguin mat leat heivehuvvon lohkanulbmilii ja fága iešguđet teavsttaide.	Evtiedimmie lohkemetjiehpiesvoetijste nöörjenfaagesne tsihkestahta learohkh daamtaj jïh jïjnjem luhkieh, jïh öörnegen mietie lohkemestrategijigujmie berkieh mah leah aajkose lohkeminie sjïehtedamme, jïh ovmessie såarhts tjaalegigujmie faagesne.
Ovdáneapmi álgá vuođđodekodemis ja álkes teavsttaid áddemis dasa ahte máhttit áddet, dulkot, reflekteret ja árvvoštallat dađistaga eanet kompleaksa teavsttaid iešguđet šáŋŋeriin.	Evtiedimmie aalka dejnie voestes avkodinginie jïh aelhkie tjaalegh guarkedh, goske maahta guarkedh, toelhkestidh jïh vuarjasjidh ahkedh gïervebe tjaalegh ovmessie sjangerinie.
Máhttit rehkenastit dárogielas lea dulkot ja áddet dieđuid teavsttain main leat logut, sturrodagat dahje geometralaš govvosat.	Maehtedh ryöknedh nöörjen gïelesne lea bïevnesh toelhkestidh jïh guarkedh tjaaleginie gusnie taalh, stoeredahkh jallh geometrihkeles goerh.
Dát mearkkaša máhttit árvvoštallat, reflekteret ja kommuniseret ovttastuvvon teavsttaid main leat gráfalaš ovdanbuktimat, tabeallat ja statistihkat.	Edtja aaj maehtedh vuarjasjidh, ussjedidh jïh govlesadtedh tjåanghkan bïejeme tjaalegi bïjre, goh grafihkeles guvvieh, tabellh jïh statistihke.
Rehkenastingálggaid ovdánahttin dárogielfágas mearkkaša duddjot ollislaš oaivila dađistaga váttásmuvvi teavsttain main iešguđet ovdanbuktinvugiid ferte geahččat oktilaččat.	Evtiedimmie ryöknemetjiehpiesvoetijste nöörjenfaagene sæjhta jiehtedh aktem ellies mïelem sjugniedidh ahkedh gïervebe tjaaleginie, gusnie ovmessie soptsestimmievuekieh tjuerieh ektesne vuajnalgidh.
Digitála gálggat dárogielas leat máhttit geavahit digitála reaidduid, mediaid ja resurssaid háhkat ja gieđahallat dieđuid, hábmet ja redigeret iešguđetlágan teavsttaid ja gulahallat earáiguin.	Digitaale tjiehpiesvoeth nöörjen gïelesne lea digitaale dïrregh, meedijh jïh vierhtieh nuhtjedh, juktie bïevnesh gaavnedh jïh dejtie gïetedidh, ovmessie såarhts tjaalegh sjugniedidh jïh staeriedidh, jïh mubpiejgujmie govlesadtedh.
Dán oktavuođas lea dehálaš máhttit árvvoštallat ja geavahit gálduid dihtomielalaččat.	Daan sjïekenisnie vihkeles maehtedh gaaltijh vuarjasjidh jïh dejtie voerkeslaakan nuhtjedh.
Digitála gálggaid ovdánahttin lea oassin lohkan- ja čállinoahpahallamis dárogielfágas, ja mearkkaša gávdnat, geavahit ja dađistaga árvvoštallat ja čujuhit digitála gálduide čálalaš ja njálmmálaš teavsttain, ja ieš buvttadit dađistaga eanet kompleaksa teavsttaid.	Evtiedimmie digitaale tjiehpiesvoetijste lea akte bielie lohkeme- jïh tjaelemelïerehtimmeste nöörjenfaagesne, jïh sæjhta jiehtedh digitaale gaaltijh gaavnedh, nuhtjedh jïh ånnetji ånnetji aaj vuarjasjidh jïh dejtie digitaale gaaltijidie vuesiehtidh tjaaleldh jïh njaalmeldh tjaaleginie, jïh ånnetji ånnetji aaj jïjtje gïervebe tjaalegh darjodh.
Dasto mearkkaša dát ovdánahttit máhtu dahkkivuoigatvuođa ja personsuodjalusa birra, ja leat kritihkalaš ja iešheanalaš iešguđetlágan gálduid ektui.	Vijriesåbpoe edtja maehtedh daajroem evtiedidh aalkoereaktan jïh persovnevaarjelimmien bïjre, jïh aktem laejhtehks jïh jïjtjeraarehke vuajnoem utnedh ovmessie såarhts digitaale gaaltijidie.
Gelbbolašvuođamihttomearit 2. jahkeceahki maŋŋil	Maahtoeulmie 2. jaepiedaltesen mænngan
Njálmmálaš gulahallan	Njaalmeldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
guldalit, stoahkat ja geahččaladdat dárogiela jietnadagaiguin, stávvaliiguin, sániiguin, riimmain, ritmmain ja intonašuvnnain ja buohtastahttit dárogiela ja sámegiela jietnadagaid	goltelidh, stååkedidh jïh haarjanidh nöörjen gïeletjoejigujmie, baakoetjomhpigujmie, baakoejgujmie, rijmigujmie, jievkehtimmine jïh intonasjovnine, jïh nöörjen jïh saemien gïeletjoejh viertiestidh
guldalit, áddet ja addit álkes dieđuid	goltelidh, guarkedh jïh aelhkieh bïevnesh vedtedh
dovdát álkes sániid, namaid, doahpagiid ja álkes cealkagiid mat gusket beaivválaš dilálašvuođaide	aelhkie baakoeh, nommh, dïejvesh jïh aelhkie raajesh guarkedh mah leah aarkebiejjien tsiehkiej bïjre
dearvvahit, giitit, jearahit ja vástidit álkes jearaldagaide	buarastehtedh, gijhtedh, gihtjedh jïh aelhkie gyhtjelassh vaestiedidh
laktit oktii álkes sániid oanehis cealkkan	aelhkie baakoeh tjåanghkan bïejedh åenehks raajesidie
lohkat ja geavahit loguid gulahallamis	ryöknedh jïh taalide nuhtjedh govlesadtemisnie
Čálalaš gulahallan	Tjaaleldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat stuorra ja smávva deaddiluvvon bustávaid	stoerre jïh smaave trygkeme bokstaavh lohkedh
lohkat álkes teavsttaid ja ságastallat daid dáhpáhusaid birra	aelhkie tjaalegh lohkedh jïh heannadimmien bïjre dejnie soptsestidh
ságastallat jietnadagaid ja bustávaid gaskavuođa, hállangiela ja čállingiela gaskavuođa ja dárogiela ja sámegiela ovttaláganvuođaid ja erohusaid birra	ektiedimmien bïjre soptsestidh gïeletjoejen jïh bokstaaven gaskem, soptsestimmiegïelen jïh tjaelemegïelen gaskem jïh joekehtsi jïh hedtiej bïjre nöörjen jïh saemien gaskem
geavahit stuorra ja smávva bustávaid ja geahččaladdat sániiguin, sihke iežas giehtačállosiin ja dihtoriin	smaave jïh stoerre bokstaavh tjaeledh, jïh baakoejgujmie eksperimenteradidh gosse gïetine tjaala jïh tastatuvresne
bargat hutkkálaččat sárgumiin ja čállimiin lohkama oktavuođas	skaehpiedihkslaakan barkedh guvviedimmine jïh tjaelieminie gosse lohkeminie
Giella, girjjálašvuohta ja kultuvra	Gïele, lidteratuvre jïh kultuvre
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
ságastallat dárogiela birra ja makkár dilálašvuođain geavaha dárogiela ja sámegiela	nöörjen gïelen bïjre soptsestidh jïh mennie tsiehkine nöörjen jïh saemien nåhtede
ságastallat lávlagiid, hoahkamiid, divttaid, máidnasiid ja muitalusaid sisdoalu birra	sisvegen bïjre soptsestidh laavloeminie, raajrojne, diktine, heamturinie jïh soptsesinie
Gelbbolašvuođamihttomearit 4. jahkeceahki maŋŋil	Maahtoeulmie 4. daltesen mænngan
Njálmmálaš gulahallan	Njaalmeldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
guldalit earáid, áddet álkes ságastallamiid iežas vásáhusain ja oassálastit daidda	mubpide goltelidh, guarkedh jïh meatan årrodh aelhkie soptsestimmine dan bïjre maam jïjtje dååjreme jïh dååjrehtamme
geavahit sátnehivvodaga mii gokčá beaivválaš diliid	aktem baakoeveahkam nuhtjedh mij biejjieladtje tsiehkieh feerhmie
ovdanbuktit álkes teavsttaid	aelhkie tjaalegh åehpiedehtedh
loguiguin almmuhit hattiid, hivvodagaid ja sturrodagaid	taalh nuhtjedh juktie åasah, veahkah jïh stoeredahkh jiehtedh
Čálalaš gulahallan	Tjaaleldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat čáppagirjjálašvuođa ja fágateavsttaid mánáid várás ja albmanahttit iežas oaiviliid teavsttaid birra	tjiehpieslidteratuvrem jïh faagetjaalegh maanide lohkedh, jïh jïjtsh mïelh tjaalegi bïjre buektedh
dovdát ja geavahit álkes gielalaš váikkuhangaskaomiid nugo geardduheami ja kontrástta	damtijidh jïh nuhtjedh aelhkie gïeleviehkiedïrregh goh mubpesth jiehtedh jïh vuestiebielie
gávdnat dieđuid teavsttain šearpmas dahje báhpáris sániid ja illustrašuvnnaid ovttastemiin	bïevnesh gaavnedh viehkine baakoeh jïh guvvieh aktanidh tjaaleginie sjeermesne jïh paehpierisnie
čállit álkes válddahalli ja muitaleaddji teavsttaid	aelhkie tjaalegh tjaeledh mah buerkiestieh jïh soptsestieh
gávdnat girjerádjosis ja Interneahtas áššiid iežas lohkamii ja čállimii	gærjagåetiem jïh gaskeviermiem nuhtjedh juktie aamhth gaavnedh jïjtse lohkemasse jïh tjaeliemasse
Giella, girjjálašvuohta ja kultuvra	Gïele, lidteratuvre jïh kultuvre
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
ságastallat dáru ja sámi gielaid ja kultuvrraid iežas vásáhusaid vuođul ja buohtastahttit daid	nöörjen jïh saemien gïelen jïh kultuvren bïjre soptsestidh jïh dejtie viertiestidh jïjtse dååjrehtimmiej mietie
ovdanbuktit jurdagiid giela, persovnnaid ja dáhpáhusaid birra iešguđet áiggiid ja kultuvrraid beaivválaš eallima teavsttain ja čáppagirjjálašvuođa teavsttain	åssjaldahkh buektedh gïelen, almetji jïh heannadimmien bïjre tjaaleginie aarkebiejjeste jïh tjiehpieslidteræære tjaaleginie ovmessie baelijste jïh kultuvrijste
Gelbbolašvuođamihttomearit 7. jahkeceahki maŋŋil	Maahtoeulmie 7. daltesen mænngan
Njálmmálaš gulahallan	Njaalmeldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
guldalit earáid, ovdanbuktit ja ákkastallat iežas oaiviliid ja respekteret earáid oaiviliid	mubpide goltelidh, jïjtsh mïelh buektedh jïh buerkiestidh, jïh seahkarimmiem vuesiehtidh mubpiej mïelide
dárogillii muitalit iežas sániiguin dárogiel ja sámegiel muitalusaid ja njálmmálaš ovdanbuktimiid váldosisdoalu	nöörjengïelesne jïjtse baakoejgujmie åejviesisvegem vaajestidh soptsesinie jïh njaalmeldh åehpiedehteminie nöörjengïelesne jïh saemiengïelesne
áddet veahá ruoŧagiela ja dánskkagiela	ånnetji guarkedh gosse naaken sveerjen jïh daanske gïelem soptseste
doaibmat iešguđet rollain drámádoaimmaid, jitnositlohkama ja ovdanbuktima bokte	ovmessie råållah haalvedh draamadarjoeminie, lohkeminie jïh åehpiedehteminie
geavahit musihkalaš albmanemiid ja govaid ovdanbuktimiin	musihken vuekieh jïh guvvieh nuhtjedh gosse maam akt soptseste jïh åehpiedahta
geavahit heivvolaš sátnehivvodaga muitalit iežas vásáhusaid birra, ovdanbuktit dovdduid ja iežas oaiviliid ja ságastallat álkes fágalaš fáttáid birra	aktem sjiehteles baakoeveahkam nuhtjedh juktie jïjtse dååjresi jïh dååjrehtimmiej bïjre soptsestidh, domtesh jïh jïjtse mïelh buektedh jïh aelhkie faageles teemaj bïjre soptsestidh
albmanahttit valuhta, mihtuid ja deattu birra	valutan, möölegi jïh væktoen bïjre soptsestidh
Čálalaš gulahallan	Tjaaleldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat čáppagirjjálašvuođa teavsttaid ja áššeprosateavsttaid, ja ságastallat sisdoalu ja iežas lohkanvásáhusaid birra	tjiehpieslidteræære tjaalegh jïh aamhteseprovsatjaalegh lohkedh, jïh sisvegen jïh jïjtse lohkemedååjresi bïjre soptsestidh
lohkat ja ságastallat álkes teavsttaid dan dárogiel giellahámis mas ohppiin ii leat čálalaš oahpahallan	lohkedh jïh soptsestidh aelhkie tjaalegi bïjre dennie nöörjen gïelehammosne mesnie learohke ij lïerehtimmiem utnieh
čujuhit teavstta váldobeliide ja čoahkkáigeassit daid	ussjedidh jïh tjåanghkan giesedh åejviebiehkide aktene tjaalegisnie
hálddašit dávjá geavahuvvon sániid ortografiija ja gaskamerkema dábáleamos njuolggadusaid	ortografijem haalvedh dejnie baakojne mah jeenjemes åtnasuvvieh, jïh dah sïejhmemes njoelkedassh væhtabïejemasse haalvedh
čállit teavsttaid main lea čielga fáddá, ja duddjot oktavuođa cealkagiid ja teakstabihtáid gaskii	tjaalegh tjaeledh tjïelke teemine, jïh ektiedimmiem sjugniedidh raajesi jïh boelhki gaskem
ovdanbuktit vásáhusaid ja beroštumiid muitaleaddji, válddahalli ja reflekterejeaddji teavsttain	dååjrehtimmieh jïh ïedtjh buektedh tjaaleginie mah soptsestieh, buerkiestieh jïh ussjedieh
geavahit digitála gálduid ja reaidduid hábmet ovttastuvvon teavsttaid main leat hyperčanastagat ja girjás estehtalaš váikkuhangaskaoamit	digitaale gaaltijh jïh dïrregh nuhtjedh juktie tjåanghkan bïejeme tjaalegh darjodh hyperkoplingigujmie jïh jeereldihkie estetihkeles viehkiedïrregigujmie
Giella, girjjálašvuohta ja kultuvra	Gïele, lidteratuvre jïh kultuvre
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
ságastallat guovtte- ja máŋggagielalašvuođa birra iežas birrasa gielladiliid vuođul	guektien- jïh jienebegïelevoeten bïjre soptsestidh dej gïeletsiehkiej mietie jïjtse byjresisnie
ságastallat dárogiela iešguđet variánttaid birra	ovmessie såarhts nöörjen gïeli bïjre soptsestidh
čilget njálmmálaš ja čálalaš giela muhtun erohusaid	naan joekehtsh buerkiestidh njaalmeldh jïh tjaaleldh gïelen gaskem
válddahit giellaoahpa ja teakstamáhtu doahpagiid bokte mo teavsttat leat huksejuvvon, ja ságastallat dárogiela ja sámegiela erohusaid birra	buerkiestidh guktie tjaalegh leah bæjjese bigkeme viehkine dïejvesijstie grammatihkeste jïh tjaalegedaajroste, jïh joekehtsi bïjre soptsestidh nöörjen jïh saemien gaskem
ovdanbuktit iežas oainnuid vissis meari dárogiel mánáid- ja nuoraidgirjjálašvuođa persovnnaid, juona ja temá hárrái	jïjtsh mïelh åehpiedehtedh almetji, heannadimmien jïh teeman bïjre såemies maana-jïh noerelidteratuvresne nöörjen gïelesne
geavahit iešguđet hápmásaš digitála sátnegirjjiid ja bábirsátnegirjjiid	ovmessie såarhts baakoegærjah nuhtjedh digitaale jïh paehpierisnie
Gelbbolašvuođamihttomearit 10. jahkeceahki maŋŋil	Maahtoeulmie 10-daltesen mænngan
Njálmmálaš gulahallan	Njaalmeldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
guldalit, čoahkkáigeassit váldosisdoalu ja gávdnat relevánta dieđuid njálmmálaš teavsttain	goltelidh, åejviesisvegem tjåanghkan giesedh jïh sjyöhtehke bïevnesh olkese giesedh njaalmeldh tjaaleginie
ovdanbuktit iežas doaibmi sátneriggodagain mii lea heivehuvvon vuostáiváldái ja ulbmilii	funksjovnelle baakoeveahkine soptsestidh, dåastoejasse jïh åssjelasse sjïehtedamme
dárogillii njálmmálaččat refereret dárogiel ja sámegiel sártniid ja logaldallamiid	njaalmeldh nöörjengïelesne vaajestidh håalemijstie nöörjen jïh saemien gïelesne
searvat digaštallamiidda vuođuštuvvon oaiviliiguin ja áššálaš ákkastallamiin	digkiedimmine meatan årrodh mïeligujmie mah buerkiestieh, jïh eensi argumentasjovnine
válddahit loguid ja eará dieđuid gráfalaš ovdanbuktimiid	grafihkeles åehpiedehtemh taalijste jïh jeatjah daatijste buerkiestidh
ovdanbuktit fágaáššiid relevánta terminologiijan ja digitála reaidduid ja mediaid ulbmillaš geavahemiin	faageaamhtesh åehpiedehtedh sjyöhtehke terminologijine jïh maereles åtnojne digitaale dïrregijstie jïh meedijijstie
Čálalaš gulahallan	Tjaaleldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat ja analyseret iešguđetlágan teavsttain iešguđet šáŋŋeriin ja median dárogillii ja ođđadárogillii ja gaskkustit vejolaš dulkojumiid	lohkedh jïh analyjseradidh gelliesåarhts tjaalegh ovmessie sjangerinie jïh meedijinie gærjagïelesne jïh orregïelesne, jïh ovmessie såarhts toelhkestimmienuepieh buektedh
lohkat álkes teavsttaid ruoŧa- ja dánskkagillii ja muitalit ja kommenteret sisdoalu	aelhkie tjaalegh lohkedh sveerjen jïh danske gïelesne jïh sisvegem vaajestidh jïh lahtestidh
ovdanbuktit iežas doaibmi sátneriggodagain ja hálddašit hápmeoahpa deháleamos njuolggadusaid	funksjovnelle baakoeveahkine soptsestidh jïh vihkeles njoelkedassh hammoevierhkesne haalvedh
dovdát váikkuhangaskaomiid humora, ironiija, kontrásttaid, buohtastahttimiid, symbolaid ja gielalaš govaid	viehkiedïrregidie lustesvoete, ironije, vuestiebielieh, viertiestimmieh, symbovlh jïh gïeleguvvieh damtijidh
čállit hutkás, čuvgejeaddji, reflekterejeaddji ja ákkastalli teavsttaid iešguđet ovdamearkateavsttaid minstariid vuođul	skaepiedihks, bievnije, ussjeden jïh argumentereden tjaalegh tjaeledh maalli mietie ovmessie vuesiehtimmietjaalegijstie
áddet ja dulkot dieđuid ovttastuvvon teavsttaid máŋgga ovdanbuktinvuogis	guarkedh jïh toelhkedh bïevnesh jieniebistie lahtestimmievuekijste aktene tjåanghkan bïejeme tjaalegisnie
Giella, girjjálašvuohta ja kultuvra	Gïele, lidteratuvre jïh kultuvre
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
selvehit manne Norggas leat guokte almmolaš giela, ja digaštallat mo dárogiella ja sámegiella leat váikkuhan nubbi nubbái	buerkiestidh man åvteste göökte byögkeles gïelh Nöörjesne, jïh digkiedidh guktie nöörjen jïh saemien leah sinsitniem tsevtseme
čilget manne Norggas leat guokte ovttaárvosaš dárogiel giellahámi, ja ságastallat Norgga dálá gielladebáhta birra	buerkiestidh man åvteste göökte mïrrestalleldh nöörjen gïelehammoeh, jïh soptsestidh gïeledigkiedimmien bïjre Nöörjesne daan biejjien
ságastallat girjjálašvuođa, teáhtera ja filmma hámi, sisdoalu ja ulbmila birra	hammoen, sisvegen jïh åssjelen bïjre soptsestidh lidteratuvresne, teaterisnie jïh filmesne
reflekteret mo árvvut, jurddašanvuogit ja govahallamat ovdanbuktojuvvojit dáru ja sámi teavsttain ja teavsttain mat leat jorgaluvvon eará gielain	ussjedalledh guktie aarvoeh, ussjedimmievuekieh jïh åssjaldahkh våajnoes dorjesuvvieh nöörjen jïh saemien tjaaleginie jïh jarkoestamme tjaalegisnie jeatjah gïelijste
Gelbbolašvuođamihttomearit maŋŋel Jo1 – studerenráhkkanahtti oahppoprográmma ja Jo2 – fidnofágalaš oahppoprográmma	Maahtoeulmie Jåa1 mænngan
Njálmmálaš gulahallan	Njaalmeldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
guldalit earáid ákkastallama ja čájehit rabasvuođa dasa, ja geavahit relevánta ja áššálaš ákkaid digaštallamiin	goltelidh jïh eerlegevoetem vuesiehtidh mubpiej argumentasjovnese, jïh sjiehteles jïh eensi argumenth nuhtjedh digkiedimmine
guldalit ja áddet dieđuid ruoŧa- ja dánskkagillii ja refereret daid	goltelidh, guarkedh jïh vaajestidh bïevnesh sveerjen jïh daanske gïeleste
hálddašit iešguđet rollaid ságastallamiin, digaštallamiin, drámátiseremiin ja ovdanbuktimiin	ovmessie råållah haalvedh soptsestimmine, digkiedimmine, dramatiseradimmine jïh åehpiedehteminie
geavahit iežas oahppoprográmma fágamáhtu ja fágaterminologiija ságastallamiin, digaštallamiin ja ovdanbuktimiin skuvlla, servodaga ja bargoeallima birra	faagedaajroem jïh faageterminologijem nuhtjedh jïjtse ööhpehtimmieprogrammeste soptsestimmine, digkiedimmine jïh åehpiedehtieminie skuvlen, siebriedahken jïh barkoejieleden bïjre
geavahit ovdanbuktimiin máhtu retorihkalaš appellašuvdnahámiid birra	daajroem nuhtjedh retorihkeles appellehammoej bïjre åehpiedehteminie
kombineret auditiiva, čálalaš ja visuála ovdanbuktinvugiid ja geavahit iešguđetlágan digitála reaidduid ovdanbuktimiin	auditijve, tjaaleldh jïh visuelle soptsestimmievuekieh aktanidh, jïh ovmessie digitaale dïrregh nuhtjedh åehpiedehteminie
Čálalaš gulahallan	Tjaaleldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat vissis meari dálááigásaš teavsttaid, čáppagirjjálašvuođa ja áššeprosa girjedárogillii, ođđadárogillii ja teavsttaid mat leat jorgaluvvon sámegielas, ja reflekteret sisdoalu, hámi ja ulbmila birra	såemies tjaalegh, tjiehpieslidteratuvrem jïh aamhteseprovsam lohkedh daajbaaletje tïjjeste gærjagïelesne, orregïelesne jïh mah leah jarkoestamme saemien gïeleste, jïh ussjedidh sisvegen, hammoen jïh åssjelen bïjre
selvehit áššeprosateavsttaid ákkastallama	argumentasjovnem buerkiestidh aamhteseprovsatjaaleginie
čállit hutkás, čuvgejeaddji ja ákkastalli teavsttaid mat leat heivehuvvon ulbmilii ja vuostáiváldái	skaepiedihks, bievnije jïh argumentereden tjaalegh tjaeledh mah leah åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme
ságaškuššat mo iešguđet gielalaš váikkuhangaskaoamit doibmet ja geavahit muhtumiid dain iežas teavsttain	digkiedidh guktie ovmessie gïeleviehkiedïrregh leah, jïh naaken dejstie nuhtjedh jïjtse tjaaleginie
heivehit giela ja ovdanbuktinvugiid iešguđet čállindilálašvuođaide skuvllas, servodagas ja bargoeallimis	gïelem jïh soptsestimmievuekieh sjïehtedidh ovmessie tjaelemevuekide skuvlesne, siebriedahkesne jïh barkoejieliedisnie
ovdamearkateavsttaid minstariid vuođul čállit teavsttaid main lea fáddá ja fágaterminologiija mii lea heivehuvvon iežas oahppoprográmmii	tjaalegh tjaeledh teemine jïh faageteerminologijine mah leah sjïehtedamme jïjtse ööhpehtimmieprogrammese, maallen mietie ovmessie vuesiehtimmietjaalegijstie
geavahit iešguđetlágan estehtalaš ovdanbuktinvugiid ovttastuvvon teavsttain	ovmessie estetihkeles soptsestimmievuekieh nuhtjedh tjåanghkan bïejeme tjaaleginie
geavahit digitála reaidduid iežas teavsttaid almmuheapmá	digitaale dïrregh nuhtjedh gosse edtja jïjtse tjaalegh bæjhkoehtidh
háhkat, árvvoštallat ja geavahit fágaáššiid digitála gálduin go bargá iežas teavsttaiguin, ja čuovvut personsuodjalusa ja dahkkivuoigatvuođa njuolggadusaid	veedtjedh, vuarjasjidh jïh faageaamhth nuhtjedh digitaale gaaltijijstie gosse jïjtse tjaalegigujmie barka, jïh njoelkedassh steeredh almetjevaarjelimmien jïh aalkoereaktan bïjre
Giella, girjjálašvuohta ja kultuvra	Gïele, lidteratuvre jïh kultuvre
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
selvehit iešguđet gielaid ja kultuvrraid mat leat Norggas ja Sámis dán áigge, ja mo iežas giella ja iežas kultuvra ovdánit ja rivdet ovttasdoaimmadettiin earáiguin	buerkiestidh ovmessie gïelh jïh kultuvrh Nöörjesne jïh Saepmesne daan biejjien, jïh guktie jïjtse gïele jïh jïjtse kultuvre evtiesuvvieh jïh jorkesieh mubpiejgujmie ektine
ságaškuššat kulturdeaivvademiid ja kulturvuostálasvuođaid ja geavahit vuolggasadjin vissis meari dálááigásaš teavsttaid	kultuvretjåanghkoeh jïh kultuvre-ovvaantoeh digkiedidh mah våaromem utnieh såemies daaletje tjaaleginie
dulkot ja árvvoštallat ovttastuvvon teavsttaid sisdoalu, hámi ja ulbmila ovttasdoaibmama	toelhkestidh jïh vuarjasjidh ektiespïelem gaskem sisvegem, hammoem jïh åssjelem tjåanghkan bïejeme tjaaleginie
Gelbbolašvuođamihttomearit maŋŋel Jo2 – studerenráhkkanahtti oahppoprográmma	Maahtoeulmie Jåa2 mænngan
Njálmmálaš gulahallan	Njaalmeldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
dárogillii refereret njálmmálaš sámegiel teavsttaid árgabeaidiliin ja áššiin mat gusket skuvlii	nöörjen gïelesne vaajestidh njaalmeldh saemien tjaalegh biejjieladtje tsiehkiej jïh aamhtesi bïjre mah leah skuvlen bïjre
geavahit máhtu retorihkalaš appellašuvdnahámiid birra digaštallamiin ja ovdanbuktimiin	daajroem nuhtjedh retorihkeles appellehammoej bïjre digkiedimmine jïh åehpiedehteminie
geavahit iežas prográmmafága fágamáhtu ovdanbuktimiin ja digaštallamiin	faagedaajroem nuhtjedh jïjtse programmefaagijste åehpiedehteminie jïh digkiedimmine
ovdanbuktit dárogielfágalaš fáttáid ja digaštallat ovdanbiddjon ášši	nöörjenfaageles aamhtesh åehpiedehtedh jïh digkiedidh dam buakteme aamhtem
Čálalaš gulahallan	Tjaaleldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat iešguđet šáŋŋeriid girjedárogiel ja ođđadárogiel teavsttaid ja analyseret teavsttaid vai sáhttá oaivvildit juoidá dain gažaldagain mat teavsttain bohtet ovdan, ja árvvuin maid dat ovddastit	tjaalegh lohkedh gærjagïelesne jïh orregïelesne ovmessie sjangerinie, jïh tjaalegidie analyjseradidh juktie maehtedh mïelem utnedh gyhtjelassi bïjre mah bæjjese vaaltasuvvieh jïh dej aarvoej bïjre
čállit teavsttaid main lea čielga ulbmil, buorre struktuvra ja oktavuohta	tjaalegh tjaeledh tjïelke aajkojne, hijven struktuvrine jïh ektiedimmine
čállit hutkás, čuvgejeaddji ja ákkastalli teavsttaid, čilgehusaid, girjjálašvuođa dulkomiid, ságaškuššamiid ja eará vihkkedalli teavsttaid	skaepiedihks, bievnije jïh argumentereden tjaalegh, salkehtimmieh, lidteræære toelhkestimmieh, digkiedimmieh jïh jeatjah ussjeden tjaalegh tjaeledh
Giella, girjjálašvuohta ja kultuvra	Gïele, lidteratuvre jïh kultuvre
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
selvehit Norgga gielladebáhta ja giellapolitihka 1800-logus	nöörjen gïeledigkiedimmiem jïh gïelepolitihkem buerkiestidh 1800-låhkoen
čilget ákkastallama áššeprosateavsttain retorihkkamáhtu geavaheami bokte	argumentasjovnem buerkiestidh aamhteseprovsatjaaleginie viehkine daajroem nuhtjedh retorihken bïjre
myhtaid ja álbmotdiktema muitalanvugiiguin ja árvvuiguin buohtastahttit vissis meari dálááigásaš teavsttaid muitalanvugiid ja árvvuid	soptsestimmievuekieh jïh aarvoeh viertiestidh såemies daaletje tjaaleginie soptsestimmievuekiejgujmie jïh aarvoejgujmie vaajesinie jïh almetjediktadimmesne
buohtastahttit mo ” dážavuohta ” ja ” sámevuohta ” boahtá ovdan sámi ja dáru girjjálašvuođa teavsttain	viertiestidh guktie «dïhte saemienš jïh «dïhte nöörjenš vååjnesasse båetieh tjaaleginie saemien jïh nöörjen lidteratuvreste
lohkat vissis meari guovddáš norgga ja muhtun eurohpálaš teavsttaid gaskaáiggis gitta romantihkka-áiggi rádjai, bidjat daid kulturhistorjjálaš oktavuhtii ja kommenteret hámi ja sisdoalu	såemies vihkeles nöörjen jïh såemies europejen tjaalegh lohkedh gaske-aaltaristie jïh dovne romantihkem, dejtie akten kultuvrehistovreles ektiedæmman bïejedh jïh hammoem jïh sisvegem lahtestidh
analyseret sisdoalu ja árvvoštallat váikkuhangaskaomiid geavaheami teavsttain mat leat vižžon iešguđet digitála mediain	sisvegem analyjseradidh jïh åtnoem viehkiedïrregijstie vuarjasjidh tjaaleginie mah leah veedtjeme ovmessie digitaale meedijijstie
čujuhit gálduide ja árvvoštallat daid áigeguovdilis fágalaš oktavuođain	gaaltijidie vuesiehtidh jïh gaaltijh vuarjasjidh sjyöhtehke faageles ektiedimmine
Gelbbolašvuođamihttomearit maŋŋel Jo3 - Studerenráhkkanahtti oahppoprográmma	Maahtoeulmie Jåa3 mænngan
Njálmmálaš gulahallan	Njaalmeldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
guldalit ja árvvoštallat iešguđet mediaid njálmmálaš teavsttaid ákkastallama ja oaivvildit juoidá sisdoalu ja hámi birra	goltelidh jïh vuarjasjidh argumentasjovnem njaalmeldh tjaaleginie ovmessie meedijinie, jïh mïelem utnedh sisvegen jïh hammoen bïjre
dárogillii refereret sámegiel njálmmálaš teavsttaid áššiid birra mat gusket báikkálaš servodahkii	nöörjen gïelesne vaajestidh saemien njaalmeldh tjaalegh aamhtesi bïjre mah leah gietskies siebriedahken bïjre
ovdanbuktit iežas nana sátneriggodagain ja buori giellageavahemiin mii lea heivehuvvon ulbmilii ja vuostáiváldái	jeereldihkie baakoeveahkine jïh hijven gïeleåtnojne soptsestidh mah leah åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme
fágaterminologiija ja ollislaš ákkastallama vehkiin ságaškuššat fágalaš fáttáid	faageles aamhtesh digkiedidh viehkine faageterminologijeste jïh ållesth argumentasjovneste
bidjat oktii ja ovdanbuktit ráddjejuvvon čáppagirjjálašvuođa prográmma	tjåanghkan bïejedh jïh aktem gaertjiedamme tjiehpieslidteræære programmem åehpiedehtedh
Čálalaš gulahallan	Tjaaleldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat vissis meari dálááigásaš teavsttaid ja ságaškuššat mo dát teavsttat gielalaččat ja temáhtalaččat leat min áiggi ektui	såemies tjaalegh daaletje tïjjeste lohkedh, jïh digkiedidh guktie daah tjaalegh gïeline jïh teemine leah daan tïjjen bïjre
ovdanbuktit iežas nana sátneriggodagain ja buori giellageavahemiin, ja hálddašit deháleamos gielalaš hápmegáibádusaid	jeereldihkie baakoeveahkine jïh hijven gïeleåtnojne soptsestidh, jïh vihkeles gïelen hammoekrïevenassh haalvedh
čállit girjjálašvuođa dulkomiid ja retoralaš analysaid, hutkás teavsttaid ja vihkkedalli teavsttaid maid vuolggasadjin leat dárogielfágalaš teavsttat	lidteræære toelhkestimmieh jïh retorihkeles analyjsh tjaeledh, skaepiedihks jïh ussjeden tjaalegh tjaeledh mah våaromem utnieh nöörjenfaageles tjaaleginie
čállit čuvgejeaddji teavsttaid, čilgehusaid ja ságaškuššamiid main leat čielga ulbmil, buorre struktuvra ja áššálaš dieđut	bievnije tjaalegh, salkehtimmieh jïh digkiedimmieh tjaeledh tjïelke aajkojne, hijven struktuvrine jïh eensi bïevnesigujmie
kritihkalaččat ja dárkkistahtti láhkai geavahit gálduid ja hálddašit digitála gáldočujuhemiid	gaaltijh laejhtehkslaakan nuhtjedh mejtie gåarede mænngan gïehtjedidh jïh digitaale gaaltijevuesiehtimmiem haalvedh
Giella, girjjálašvuohta ja kultuvra	Gïele, lidteratuvre jïh kultuvre
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
selvehit iešvuođaid vissis meari dárogielsuopmaniin ja reflekteret beliid birra mat sáhttet váikkuhit suopmaniid ovdáneapmái	sjïere væhtah såemies nöörjen smaaregïeline tjïelkestidh jïh tsiehkiej bïjre ussjedidh mah maehtieh evtiedimmiem smaaregïeleste tsevtsedh
selvehit Norgga gielladebáhta ja giellapolitihka jagis 1900 rájes dálá áigái	nöörjen gïeledigkiedimmiem jïh gïelepolitihkem tjïelkestidh 1900 raejeste jïh daan raajan
digaštallat dáruiduhttinpolitihka váikkuhusaid sámi guovlluin	konsekvensh digkiedidh daaroedehtemepolithkeste dejnie saemien dajvine
ovdanbuktit vissis meari jorgaluvvon ja originála davviriikkalaš teavsttaid	såemies noerhtelaanti tjaalegh åehpiedehtedh mah leah jarkoestamme jïh mah leah orre
analyseret, dulkot ja buohtastahttit vissis meari guovddáš norgga ja muhtun riikkaidgaskasaš teavsttaid iešguđet girjjálašvuođa árbevieruin romantihka áiggis gitta dálá áigái, ja bidjat daid kulturhistorjjálaš oktavuhtii	analyjseradidh, toelhkestidh jïh viertiestidh såemies nöörjen jïh såemies gaskenasjovnaale tjaalegh ovmessie lidteræære aerpievuekijste romantihkeste jïh daan beajjan, jïh dejtie akten kultuvrehistovreles ektiedæmman bïejedh
analyseret ja árvvoštallat retorihka doahpagiiguin iešguđet áššeprosašáŋŋeriid teavsttaid	dïejveseapparaatem retorihkeste nuhtjedh juktie analyjseradidh jïh vuarjasjidh tjaalegh ovmessie aamhteseprovsasjangerinie
Gelbbolašvuohta oppalaš studerengelbbolašvuhtii – fidnofágalaš oahppoprográmmaid maŋŋil	Maahtoe lissiebigkemen mænngan sïejhme studijemaahtose – barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
Njálmmálaš gulahallan	Njaalmeldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
dárogillii refereret njálmmálaš sámegiel teavsttaid árgabeaidiliin ja áššiin mat gusket skuvlii	nöörjen gïelesne vaajestidh njaalmeldh saemien tjaalegh biejjieladtje tsiehkiej jïh aamhtesi bïjre mah leah skuvlen bïjre
geavahit máhtu retorihkalaš appellašuvdnahámiid birra digaštallamiin ja ovdanbuktimiin	daajroem nuhtjedh retorihkeles appellehammoej bïjre digkiedimmine jïh åehpiedehteminie
geavahit iežas prográmmafága fágamáhtu ovdanbuktimiin ja digaštallamiin	faagedaajroem nuhtjedh jïjtse programmefaageste åehpiedehteminie jïh digkiedimmine
ovdanbuktit dárogielfágalaš fáttáid ja digaštallat ovdanbiddjon ášši	nöörjenfaageles teemah åehpiedehtedh jïh digkiedidh dam buakteme aamhtem
guldalit ja árvvoštallat iešguđet mediaid njálmmálaš teavsttaid ákkastallama ja oaivvildit juoidá sisdoalu ja hámi birra	goltelidh jïh vuarjasjidh argumentasjovnem njaalmeldh tjaaleginie ovmessie meedijinie, jïh mïelem utnedh sisvegen jïh hammoen bïjre
dárogillii refereret sámegiel njálmmálaš teavsttaid áššiid birra mat gusket báikkálaš servodahkii	nöörjen gïelesne vaajestidh saemien njaalmeldh tjaalegh aamhtesi bïjre gietskies siebriedahken bïjre
ovdanbuktit iežas nana sátneriggodagain ja buori giellageavahemiin mii lea heivehuvvon ulbmilii ja vuostáiváldái	jeereldihkie baakoeveahkine jïh hijven gïeleåtnojne soptsestidh mah leah åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme
fágaterminologiija ja ollislaš ákkastallama vehkiin ságaškuššat fágalaš fáttáid	faageles teemah digkiedidh viehkine faageterminologijeste jïh ållesth argumentasjovneste
bidjat oktii ja ovdanbuktit ráddjejuvvon čáppagirjjálašvuođa prográmma	tjåanghkan bïejedh jïh åehpiedehtedh aktem gaertjiedamme tjiehpieslidteræære programmem
Čálalaš gulahallan	Tjaaleldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat iešguđet šáŋŋeriid girjedárogiel ja ođđadárogiel teavsttaid ja analyseret teavsttaid vai sáhttá oaivvildit juoidá dain gažaldagain mat teavsttain bohtet ovdan, ja árvvuin maid dat ovddastit	tjaalegh lohkedh gærjagïelesne jïh orregïelesne ovmessie sjangerinie, jïh tjaalegidie analyjseradidh juktie maehtedh mïelem utnedh gyhtjelassi bïjre mah bæjjese vaaltasuvvieh, jïh dej aarvoej bïjre
čállit teavsttaid main lea čielga ulbmil, buorre struktuvra ja oktavuohta	tjaalegh tjaeledh tjïelke aajkojne, hijven struktuvrine jïh ektiedimmine
čállit hutkás, čuvgejeaddji ja ákkastalli teavsttaid, čilgehusaid, girjjálašvuođa dulkomiid, ságaškuššamiid ja eará vihkkedalli teavsttaid	skaepiedihks, bievnije jïh argumentereden tjaalegh, salkehtimmieh, lidteræære toelhkestimmieh, digkiedimmieh jïh jeatjah ussjeden tjaalegh tjaeledh
lohkat vissis meari dálááigásaš teavsttaid ja ságaškuššat mo dát teavsttat gielalaččat ja temáhtalaččat leat min áiggi ektui	såemies tjaalegh lohkedh daaletje tïjjeste jïh digkiedidh guktie daah tjaalegh gïeline jïh teemine leah mijjen tïjjen bïjre
ovdanbuktit iežas nana sátneriggodagain ja buori giellageavahemiin, ja hálddašit deháleamos gielalaš hápmegáibádusaid	jeereldihkie baakoeveahkine jïh hijven gïeleåtnojne soptsestidh, jïh vihkeles gïelen hammoekrïevenassh haalvedh
čállit girjjálašvuođa dulkomiid ja retoralaš analysaid, hutkás teavsttaid ja vihkkedalli teavsttaid maid vuolggasadjin leat dárogielfágalaš teavsttat	lidteræære toelhkestimmieh jïh retorihkeles analyjsh tjaeledh, skaepiedihks tjaalegh jïh ussjeden tjaalegh tjaeledh mah våaromem utnieh nöörjenfaageles tjaaleginie
čállit čuvgejeaddji teavsttaid, čilgehusaid ja ságaškuššamiid main leat čielga ulbmil, buorre struktuvra ja áššálaš dieđut	bievnije tjaalegh, salkehtimmieh jïh digkiedimmieh tjaeledh tjïelke aajkojne, hijven struktuvrine jïh eensi bïevnesigujmie
kritihkalaččat ja dárkkistahtti láhkai geavahit gálduid ja hálddašit digitála gáldočujuhemiid	gaaltijh laejhtehkslaakan nuhtjedh jïh naemhtie guktie gåarede dejtie mænngan gïehtjedidh jïh digitaale gaaltijevuesiehtimmiem haalvedh
Giella, girjjálašvuohta ja kultuvra	Gïele, lidteratuvre jïh kultuvre
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
selvehit Norgga gielladebáhta ja giellapolitihka 1800-logus	nöörjen gïeledigkiedimmiem jïh gïelepolitihkem tjïelkestidh 1800-låhkoen
čilget ákkastallama áššeprosateavsttain retorihkkamáhtu geavaheami bokte	argumentasjovnem buerkiestidh aamhteseprovsatjaaleginie viehkine daajroem nuhtjedh retorihken bïjre
buohtastahttit vissis meari dálááigásaš teavsttaid muitalanvugiid ja árvvuid myhtaid ja álbmotdiktema muitalanvugiiguin ja árvvuiguin	soptsestimmievuekieh jïh aarvoeh viertiestidh såemies tjaaleginie daehtie tïjjeste soptsestimmievuekiejgujmie jïh aarvoejgujmie vaajesinie jïh almetjediktadimmesne
buohtastahttit mo “ dážavuohta ” ja “ sámevuohta ” boahtá ovdan sámi ja dáru girjjálašvuođa teavsttain	viertiestidh guktie «dïhte saemienš jïh «dïhte nöörjenš vååjnesasse båetieh tjaaleginie saemien jïh nöörjen lidteratuvreste
lohkat vissis meari guovddáš norgga ja muhtun eurohpálaš teavsttaid gaskaáiggis gitta romantihkka-áiggi rádjai, bidjat daid kulturhistorjjálaš oktavuhtii ja kommenteret hámi ja sisdoalu	såemies vihkeles nöörjen jïh såemies europejen tjaalegh lohkedh gaske-aaltaristie jïh dovne romantihkem, dejtie akten kultuvrehistovreles ektiedæmman bïejedh jïh hammoem jïh sisvegem lahtestidh
analyseret sisdoalu ja árvvoštallat váikkuhangaskaomiid geavaheami teavsttain mat leat vižžon iešguđet digitála mediain	sisvegem analyjseradidh jïh åtnoem vuarjasjidh viehkiedïrregijstie tjaaleginie mah leah veedtjeme ovmessie digitaale meedijijstie
čujuhit gálduide ja árvvoštallat daid áigeguovdilis fágalaš oktavuođain	vuesiehtidh gaaltijidie jïh gaaltijh vuarjasjidh sjyöhtehke faageles ektiedimmine
selvehit iešvuođaid vissis meari dárogielsuopmaniin ja reflekteret beliid birra mat sáhttet váikkuhit suopmaniid ovdáneapmái	tjïelkestidh sjïere væhtah såemies nöörjen smaaregïeline, jïh tsiehkiej bïjre ussjedidh mah maehtieh evtiedimmiem smaaregïeleste tsevtsedh
selvehit Norgga gielladebáhta ja giellapolitihka jagis 1900 rájes dálá áigái	nöörjen gïeledigkiedimmiem jïh gïelepolitihkem tjïelkestidh 1900-låhkoen raejeste jïh daan beajjan
digaštallat dáruiduhttinpolitihka váikkuhusaid sámi guovlluin	konsekvensh daaroedehtemepolithkeste digkiedidh dejnie saemien dajvine
ovdanbuktit vissis meari jorgaluvvon ja originála davviriikkalaš teavsttaid	såemies noerhtelaanti tjaalegh åehpiedehtedh mah leah jarkoestamme jïh mah lea orre
analyseret, dulkot ja buohtastahttit vissis meari guovddáš norgga ja muhtun riikkaidgaskasaš teavsttaid iešguđet girjjálašvuođa árbevieruin romantihka áiggis gitta dálá áigái, ja bidjat daid kulturhistorjjálaš oktavuhtii	analyjseradidh, toelhkestidh jïh viertiestidh såemies nöörjen jïh såemies gaskenasjovnaale tjaalegh ovmessie lidteræære aerpievuekijste romantihkeste jïh daan mearan, jïh dejtie akten kultuvrehistovreles ektiedæmman bïejedh
analyseret ja árvvoštallat retorihka doahpagiiguin iešguđet áššeprosašáŋŋeriid teavsttaid	dïejveseapparaatem retorihkeste nuhtjedh juktie analyjseradidh jïh vuarjasjidh tjaalegh ovmessie aamhteseprovsasjangerinie
Árvvoštallan fágas	Faagem vierhtiedidh
Loahppaárvvoštallama mearrádusat:	Nænnoestimmieh galhkuvevuarjasjæmman_
Ortnet	Jaepiedaltese
10. jahkeceahkki	10. jaepiedaltese
Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta čálalaš árvosáni dárogielas ja ovtta njálmmálaš árvosáni.	Learohkh edtjieh göökte galhkuvekarakterh utnedh, akte nöörjen tjaaleldh jïh akte nöörjen njaalmeldh.
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat	Jåa2 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
Oahppit galget oažžut ovtta oppalašárvosáni.	Learohkh edtjieh aktem galhkuvekarakterem utnedh.
Jo3 lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii	Jåa3 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh
Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta čálalaš árvosáni dárogielas ja ovtta njálmmálaš árvosáni.	Learohkh edtjieh göökte galhkuvekarakterh utnedh, akte nöörjen tjaaleldh jïh akte nöörjen njaalmeldh
Go fága bistá máŋga jagi, de galgá dušše addit oppalašárvosátneárvvoštallama bajimus dásis mii oahppis lea fágas.	Gosse faage jienebh jaepieh vaasa, edtja ajve galhkuvekarakterem vedtedh dennie bijjemes daltesisnie maam learohke faagesne åtna.
Eksámen ohppiide	Eksamene learoehkidie
Ortnet	Jaepiedaltese
10. jahkeceahkki	10. jaepiedaltese
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot ovtta čálalaš eksámenii dárogielas.	Learohkh maehtieh tjaaleldh eksamenese geasalgidh nöörjen gïelesne.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.	Tjaaleldh eksamene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta byögkeles sijjesne.
Oahppit sáhttet maiddái vuorbáduvvot njálmmálaš eksámenii dárogielas.	Learohkh maehtieh aaj njaalmeldh eksamenese nöörjen gïelesne geasalgidh.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat	Jåa2 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot čálalaš eksámenii dárogielas.	Learohkh maehtieh tjaaleldh eksamenese geasalgidh nöörjen gïelesne.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Tjaaleldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
Oahppit sáhttet maiddái vuorbáduvvot njálmmálaš eksámenii dárogielas.	Learohkh maehtieh aaj njaalmeldh eksamenese nöörjen gïelesne geasalgidh.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
Eksámen fátmmasta olles fága (90 tiimma).	Eksamene abpe faagem feerhmie (90 tæjmoeh).
Jo3 lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii	Jåa3 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot ovtta čálalaš eksámenii dárogielas.	Learohkh maehtieh akten eksamenese geasalgidh nöörjen gïelesne.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.	Tjaaleldh eksamene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta byögkeles sijjesne.
Oahppit sáhttet maiddái vuorbáduvvot njálmmálaš eksámenii dárogielas.	Learohkh maehtieh aaj njaalmeldh eksamenese geasalgidh nöörjen gïelesne.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
Eksámen fátmmasta olles fága (309 tiimma).	Eksamene abpe faagem feerhmie (309 tæjmoeh).
Eksámen privatisttaide	Jaepiedaltese
10. jahkeceahkki	10. jaepiedaltese
Geahča rávisolbmuid vuođđoskuvlaoahpahusa gustovaš ortnega.	Vuartesjh sïejhme öörnegem maadthskuvlelïerehtæmman geerve almetjidie.
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat	Jåa2 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
Privatisttat galget váldit čálalaš eksámena dárogielas.	Privatisth edtjieh tjaaleldh eksamenem vaeltedh nöörjen gïelesne.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Tjaaleldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
Dasa lassin galget privatisttat váldit njálmmálaš eksámena dárogielas.	Privatisth edtjieh lissine njaalmeldh eksamenem vaeltedh nöörjen gïelesne.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
Eksámen fátmmasta olles fága (90 tiimma).	Eksamene abpe faagem feerhmie. (90 tæjmoeh).
Jo3 lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii	Jåa3 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh
Privatisttat galget váldit ovtta čálalaš eksámena dárogielas.	Privatisth edtjieh aktem tjaaleldh eksamenem nöörjen gïelesne vaeltedh.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.	Tjaaleldh eksamene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta byögkeles sijjesne.
Dasa lassin galget privatisttat váldit njálmmálaš eksámena dárogielas.	Lissine privatisth edtjieh njaalmeldh eksamenem vaeltedh nöörjen gïelesne.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
Eksámen fátmmasta olles fága (309 tiimma).	Eksamene abpe faagem feerhmie (309 tæjmoeh).
Árvvoštallama oppalaš mearrádusat leat mearriduvvon oahpahuslága láhkaásahusas.	Dah sïejhme nænnoestimmieh vuarjasjimmien bïjre lea vihtiestamme ööhpehtimmielaaken mieriedimmesne.