reindrift_konvensjon_norge_sverige_nordsamisk_070710.txt.xml

Konvenšuvdna Norgga ja Ruoŧa gaskka rádjerasttildeaddji boazodollui mah tjïelkestamme saemieh aalkoealmetjinie leah dovletjistie elties bovtside juhtiehtamme raastah dam mij daelie lea raaste Nøørjen jïh Sveerjen gaskem, Norgga ja Ruoŧa ráđđehusat, mat dan olis go sápmelaččat leat eamiálbmot geat boazodoaluin leat álgoáiggiid rájes rasttildan ealuiguin dan ráji mii dálá áiggis lea riikkarádjin Norgga ja Ruoŧa gaskka, mat vuhtiiváldet rádjesoahpamuša vuosttaš lasáhusa (kodicilla) golggotmánu 7. ja 18. b. 1751, mii nanne sápmelaččaid vuoigatvuođa johtit bohccuiguin nuppi riikii ja doppe ávkkáštallat vuoigatvuođaid dološ vieruid mielde, mat vuhtiiváldet ahte dokumeantta 3 vuođul sámi álbmoga birra, mii lei mielddusin dan dokumentii mii láidii Ruoŧa searvat Eurohpalaš uniovdnii, leat dat gullevaš áššebealit dohkkehan Ruoŧa geatnegasvuođaid sámi álbmoga ektui náššuvnnalaš ja internáššuvnnalaš rievtti vuođul, mat, nu guhká go boazosápmelaččat goappaš riikkain eallinvuogi ja ealáhusa seailluheami dihtii dárbbašit rádjerasttildeaddji boazodoalu, áigot doalahit ja seammás láhčit dilálašvuođa dása, leat ovttaoaivilis čuovvovačča hárrái: mah raastetraktaten voestes kodicillem krøøhkestieh mij jaepeste 1751 golken 7. jïh 18. biejjien, mij dåhkasjahta saemide reaktah nubpien rïjhkese bovtsine juhtedh jïh dejtie debpene reaktah båeries saemien vuekiej mietie, Kapihtal 1. Aartigkele 1 Dát konvenšuvdna guoská rádjerasttildeaddji boazodollui Norgga ja Ruoŧa gaskka. Daate konvensjovne lea dan raastenbijjelen båatsose Nøørjen jïh Sveerjen gaskem. Konvenšuvnna mearrádusat gusket orohahkii dahje orohaga boazodoallái ja čerrui dahje čearu boazodoallái. Konvensjovnen jiehtegh leah båatsoesïjtese jallh båatsoesïjten båatsoeburride jïh saemiensïjtese jallh saemiensïjten båatsoeburride. Konvenšuvnna ulbmil lea ovddidit ja ovdánahttit ovttasbarggu riikkaid gaskka, orohagaid ja čearuid gaskka ja ovttaskas boazodolliid gaskka vai guohtuneatnamat geavahuvvojit vugiin mii addá guhkilmasvuođa ekologalaš, ekonomalaš ja kultuvrralaš nana boazodollui goappaš riikkain. Konvensjovnen ulmie lea rïjhki gaskem ektiebarkoem eevtjedh jïh evtiemdidh, båatsoesijti jïh saemiensijti gaskem jïh båatsoeburriej gaskem dovne guktie gåatomem utniehtidh gåhkaldahken økologijes, økonomijes jïh kultuvreguedtijes båatsose gåabpaginie rïjhkine. Konvenšuvdna galgá adnojuvvot nu ahte ii hehtte ođđa heivvolaš doallovugiid boazodoalus mat čuvvot lunddolaš servodatovdáneami. Konvensjovnem galka utnedh guktie eah orre åtnoes båatsoebarkoevuekieh tsagkesth mah aalme sïebredahken evtiemdimmeste sjidtieh. Rádjerasttildeaddji boazodoallu galgá čuovvut vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid mat leat náššuvnnalaš rievttis dan riikkas gos boazodoaluin bargá, jus eará ii leat daddjojuvvot dán konvenšuvnnas. Raastenbijjelen båatsoe galka reaktaj jïh dïedti gujmie rååresjidh mah naasjovnen reaktaj nuelelen dennie rïjhkesne gusnie dïhte båatsoe, jis ij leah mij jeatjah daan konvensjovnen mietie. Náššuvnnalaš eiseváldi nuppis dán guovtti riikkas, mii veardádallá galgá go addojuvvot lohpi álggahit doaimma guovlui mii dán konvenšuvnna mielde sáhttá adnojuvvot rádjerasttildeaddji boazodollui, galgá veardádallamis fuolahit vai guovlu nu guhkás go lea vejolaš suodjaluvvo doaimmaid vuostá mat dettolaččat sáhttet váddudit boazodoalu dán guovllus. Naasjovnen åejvieh aktene rïjhkesne, mah vuartasjieh mejtie råajvarimmiem luhpiemdidh aktene dajvesne mij daan konvensjovnen mietie raastenbijjelen båatsose nuhtjesåvva, dah gelkieh vierhtiedidh dan guhkie gåarede dam dajvem geehtedh råajvarimmiej vuestie mah maehtieh dajven båatsoem tsagkestidh. Jus dákkár doibmii goitge addojuvvo lohpi, de galgá riika fuolahit ahte boazoguohtundárbbut dáhkiduvvojit dahje, jus dát ii leat vejolaš, máksit ekonomalaš buhtadusa náššuvnnalaš rievtti mielde. Jis lïjhke råajvarimmiem luhpiemdidh, dellie rïjhke tjirkie nuekies gåatomem jaksedh jallh, jis ij gaegnedh, dellie naasjovnen reaktaj mietie økonomije-åasam maeksedh. Konvenšuvnna čađaheapmái galget ásahuvvot guokte bistevaš orgána, oktasaš goappaš riikkaide; hálddašanorgána, Norgga-ruoŧa guohtunlávdegoddi (Guohtunlávdegoddi) ja dárkkistangoddi, Norgga-ruoŧa dárkkistangoddi (Dárkkistangoddi). Konvensjovnem tjïrrehtidh dellie gøøkte tjirkes åårganh tseegkesovvedh, gåabpagidie rïjhkide aktesne; akte reeremeåårgane, NøørjenSveerjen gåatomemoenehtse (Gåatomemoenehtse), jïh akte njååhtjedimmieåårgane, Nøørjen-Sveerjen njååhtjedimmiemoenehtse (Njååhtjedimmiemoenehtse). Orohagat ja čearut sáhttet nuppi riikka eatnamiid atnit boazodollui nu movt daddjojuvvo sierra beavdegirjjis (guovlobeavdegirjjis) mii lea dán konvenšuvnnas mielddusin (1. mielddus). Båatsoesïjte jïh saemiensïjte maahta dajvh båatsose nuhtjedh dennie nubpene rïjhkesne nimhtie guktie dïhte sjïere protokolle vuesehte (dajveprotokolle) mij daan konvensjovnese lissine (Lissie 1). Orohat ja čearru sáhttá dahkat ovttasbargosoahpamuša mii spiehkasta guovlobeavdegirjjis. Båatsoesïjte jïh saemiensïjte maahta ektiebarkoen bïjre mååhtedimmiem tjaeledh mij dajveprotokolleste sveehkie. Dát soahpamuš sáhttá duššefal fátmmastit daid vuoigatvuođaid mat gullojit boazodollui ja guoskat duššefal guovlluide mas unnimustá nuppi šiehtadusosolaččas lea vuoigatvuohta bargat boazodoaluin náššuvnnalaš lágaid mielde dahje dán konvenšuvnna mielde. Dagkeren mååhtedæmman barre reaktaj bïjre mah båatsose viedteldh jïh dajvi bïjre gubpene vaenemes akten lotjkehtæjjese reaktah båatsoem utnedh naasjovne laaki mietie jallh daan konvensjovnen mietie. Ovttasbargosoahpamuš ii galgga mielddisbuktit dettolaš váttisvuođa eará guoskevaš beroštumiide. Ektiebarkoemååhtedimmie ij galkh jeatjebi ïedtjide tsagkesinie sjidtedh. Soahpamuš berre sisttisdoallat govttolas eretcealkineavttuid. Mååhtedæmman byøroeh sjïehteles krïebpesjimmieh guktie destie maehtedh loetedh. Ovttasbargosoahpamuša galgá Guohtunlávdegoddi dohkkehit ovdalgo lea dohkálaš. Båatsoemoenehtse ektiebarkoemååhtedimmiem dåhkasjahta edtja tjirkes sjidtedh. Soahpamuša gieđahallamis galgá lávdegoddi geahččat bearrái ahte soahpamuš boahtá ávkin konvenšuvnna ulbmila ollašuhttimii 2. artihkkala mielde. Mearan mååhtedimmiem gïetede dellie moenehtse gïehtjede guktie mååhtedimmie konvensjovnen ulmiem jaksa dan 2. aartigkelen mietie. Lávdegoddi sáhttá ovdalgo dohkkeha soahpamuša, addit earáide go šiehtadusosolaččaide vejolašvuođa buktit cealkámuša áššái. Aerebi goh mååhtedimmiem dåhkasjehtedh dellie moenehtse maahta jeatjabidie goh mååhtedæjjide nuepiem vedtedh dam åadtjodh lahtestidh. Dán konvenšuvnna mearrádusat gustojit nu guhkás go dat leat heivejit guovlluide mat fátmmastuvvojit ovttasbargošiehtadusain mat leat dohkkehuvvon goalmmát oasi mielde. Daan konvensjovnen jiehtegh leah dan guhkie sjiehtieh dejtie dajvide mah ektiebarkoemååhtedimmiej nuelesne mah gåalmede boelhketjen mietie dåhkasjahteme. Jus soahpamuš loahpahuvvo, de boahtá guovlobeavdegirji fápmui. Jis mååhtedimmie loevene, dellie dajveprotokolle håsvede. Guohtunguovllut mat leat čállojuvvon guovlobeavdegirjái dahje ovttasbargosoahpamušaide eai mearkkaš makkárge oaivilváldima eaige leat stáhtaid oaivilat das man viidát vieruiduvvan riekti fátmmasta. Dah gåatomedajvh mah dajveprotokollesne moenesuvvieh jallh ektiebarkoemååhtedimmine, dah eah nænnosth jallh eah jiehtieh guktie staath vuejnieh man vyjrehke dah daamtesreaktah. Dat mielddisbuktá ahte konvenšuvdna ii váikkut vieruiduvvan rievtti boazoguohtumii mii nuppi riikka boazodolliin lea nuppi riikkas. Dïhte dellie jeahta konvensjovne ij daamtesreaktaj gåatomereaktide dijph mah båatsoesaemieh aktede rïjhkeste nubpene rïjhkesne utnieh. Áššegeahččaleapmi das man viidát vieruiduvvaon riekti manná ii gáržžiduvvo ge dasto dán konvenšuvnnas, muhto dat dahkkojuvvo priváhtarievtti mielde Norggas guhkesáigge eanangeavaheami vuoigatvuođa hárrái ja Ruoŧas guhkesáigge eanangeavaheami vuoigatvuođa hárrái. Gyhtjelassh njååhtjedidh man vyjrehke dah daamtesreaktah eah dah dellie konvensjovnen raejeste vaenebh sjidth, menh Nøørjesne privatereaktaj gaavhtan guhkiesaejkien åtnoevuekiej mietie jïh Sveerjesne dovletjereaktaj mietie. Jus geatge oaivvildit alddineaset leat vieruiduvvan riekti boazoguohtumii nuppi riikkas olggobealde daid guovlluid mat guovlobeavdegirjjis leat mearriduvvon, de sáhttet cegget ášši duopmostullui dán riikkas vai ášši geahččaluvvo. Jis guhte veanhta nubpene rïjhkesne sutnjien daamtesreaktah gåatoemasse jeenebinie dajvine goh dajveprotokollese tjaalasovveme, dellie maahta aamhtesem dan rïjhken dåapman uvte tseegkedh sov aamhtesem åadtjodh gïehtjedidh. Dakkár áššeceggen galgá ovddiduvvot guoskevaš diggegoddái Norggas ja diggeriektái Ruoŧas. Dagkerem aamhtesegïehtjedimmiem almetjen digkiereaktaj uvte Nøørjesne tsegkesåvva jïh almetjen digkiereaktaj uvte Sveerjesne. Jus riektevuoimmálaš duomuin čájehuvvo ahte nuppi riikka boazodoallis lea vuoigatvuohta boazoguohtumii nuppi riikkas, de duopmu manná ovdalii dán konvenšuvnna. Jis faamoje dåapman tjïrrh vuesehte båatsoeburrien aktede rïjhkeste leah reaktah nubpene rïjhkesne gåatoehtidh, dellie dåapma daan konvensjovnen uvte båata. Nubbi riika galgá fuolahit vai boazodoallit geaidda guoská, ožžot vejolašvuođa atnit ávkin dán vuoigatvuođa dahje jus dát ii leat vejolaš, ožžot ekonomalaš buhtadusa náššuvnnalaš rievtti mielde. Dïhte nubpie rïjhke geehtie guktie moeneme båatsoeburrieh nuepiem åadtjoeh reaktide nuhtjedh jallh jis ij buektehth, dellie naasjovnen reaktaj mietie økonomije-åasah åadtjodh. Kapihtal 2. Kaapitele 2. Rádjerasttildeaddji boazodoalu sierra vuoigatvuođat Sjïere reaktah dan raastenbijjelen båatsose Vuosttaš rádješiehtadusa kodicilla golggotmánu 7. ja 18. beivviid 1751 ii bija, riikkaráji rasttildeamis, eará noađuhemiid rádjerasttildeaddji boazodollui eará go dat mat daddjojit kodicillas. Raastetraktaten voestes kodicille jaepien 1751 golken 7. jïh 18., dillie goh rïjhkeraasten bijjelen fearadidh, ij jeatjah maajsojde rïhpesth dan raastenbijjelen båatsose enn goh dejtie mah kodicillese tjaalasovvin. Dán konvenšuvnna vuođul galgá duollo-, vearro- ja divatfriddjavuohta gustot buot dain diliin mat namuhuvvojit dán artihkalis ja 10. artihkalis. Daan konvensjovnen mietie galka tollen-, skaehtien- jïh maaksoen namhtah sjidtedh dejtie tsiehkide mah daennie aartigkelisnie jïh 10. aartigkelisnie moeneme. 2. nuppi riikkas dain guovlluin mat adnojit 6. dahje 7. artihkkaliid mielde ja njuolggadusaid mielde mat gustojit riikka iežas boazodolliide, Dïhte gie daan konvensjovnen mietie båatsoem nubpene rïjhkesne åtna dïsse leah reaktah 1. mearan båatsoebarkojne raasten rastah juhtedh jïh nubpene rïjhkesne årrodh 3. jus dárbbašuvvo boazodoalu atnui galgá duollo-, vearro- ja divatfriddjavuohta gustot nuppi riikkas, fievrridit ja, siskkobealde daid njuolggadusaid mat gustojit riikka iežas boazodolliide atnit 2. nubpene rïjhkesne dennie åtnoedajvesne 6. jïh 7. aartigkelen mietie, dej seamma njoelkedassi mietie mah rïjhken jïjtse båatsoeburride, a. båatsoen gaavhtan moerh jïh ïebneh vaeltedh b. tseagkerh jïh gåetieh tseagkodh mah båatsose daerpies c. vïjredh jïh gøøledh 3. jis båatsose daerpies, jïh tollen-, skaehtien- jïh maaksoej namhtah, dan nubpien rïjhkese meatan vaeltedh jïh, dej seamma njoelkedassi mietie mah rïjhken jïjtse båatsoeburride, nuhtedh a. bïenjh, hierkieh jallh jeatjah juvrh b. daerpies deerpegh, båatsoevierhkieh, bovtsese gåatomes, dirregh jïh ïebneh edtjedh tseagkerh tseagkodh jïh dåvvodh j. j. c. vaeknieh jïh boenegh d. radiosaadtojh- jïh dåastojh e. motovredoenehkh jïh laantemotovredoenehkh f. båatsose maam jeatjah daerpies f. eará dárbbašlaš biergasiid. Aartigkele 10 1. Dïsse gie daan konvensjovnen mietie raastenbijjelen båatsojne gïehtele, dïsse leah stilleme: 1. Geažotbeallji dahje dovdameahttun boazu fuolahuvvo daid mearrádusaid mielde mat gustojit dan riikkas gos boazu lea. Geahtjoes bovtsh jallh bovtsh ammes mïerhkine dellie dejtie bovtside gïetedalledh dej njoelkedassi mietie dennie laantesne bovtsh leah. 2. 2. Eallibohccot ja njuvvojuvvon bohccot ja boazobuktagat iežas atnui sáhttet fievrriduvvot nuppi riikii mas duollo-, vearro- ja divatfriddjavuohta galgá gustot. Jielije bovtsh jïh heanteme bovtsh jïh bovtseste mij jeatjah jïjtsen åtnose maahta dan nubpien rïjhkese saahtesjidh tollen-, skaehtien- jïh maaksoej namhtah. 3. 3. Bohccuid sáhttá njuovvat nuppi riikkas ja dasto fievrridit ruovttoluotta ruovtturiikii mas duollo-, vearro- ja divatfriddjavuohta galgá gustot. Bovtsh maahta nubpene rïjhkesne leekedh jïh mænngan bååstide dan hïejmerïjhkese saahtesjidh tollen-, skaehtien- jïh maaksoej namhtah. 4. 4. Bohccuid sáhttá njuovvat nuppi riikkas ja vuovdit daid doppe dan riikka sisafievrridan- ja vuovdinmearrádusaid mielde. Bovtsh maehtieh nubpene rïjhkesne leekesovvedh jïh doekesovvedh dan rïjhken sïjsesaehtemen jïh doekesovvemen jiehtegi mietie. 5. 5. Unnit meari bohccuid sáhttá spiehkkasemiin njuovvat nuppi riikkas ja vuovdit doppe mas duollo-, vearro- ja divatfriddjavuohta galgá gustot, jus vissásit lea soameheapmi fievrridit bohccuid ruovtturiikii. Såemies aejkien vaenebh bovtsh maehtieh nubpene rïjhkesne leekesovvedh jïh debpene doekesovvedh tollen-, skaehtien- jïh maaksoej namhtah, jis ij goh sjïehth bovtside bååstide hïejmerïjhkese saahtesjidh. 6. 6. Bohccuid fievrrideapmi mohtorfievrruin riikkaid gaskka sáhttá dahkkojuvvot mohtorfievrruin mii lea dohkkehuvvon dán lágán fievrrideapmái juoppá riikkain. Bovtsh motovredoenehkigujmie rïjhki gaskem saahtesjidh dellie dam darjodh doenehki gujmie mah aktene rïjhkesne dagkeren saahtesjæmman dåhkasjahteme. Kapihtal 3. Kaapitele 3. Norgga-ruoŧa guohtunlávdegoddi Nøørjen-Sveerjen gåatomemoenehtse Guohtunlávdegottis galget leat vihtta lahtu geat nammaduvvojit njealji jahkái. Gåatomemoenehtsisnie gelkieh vïjhte lïhtsegh mah njieljie jaepide moenesuvvieh. Goabbatge riikka ráđđehusat nammadit guokte lahtu, mas nuppis sudnos galgá leat nana máhtolašvuohta boazodoalu birra ja nammaduvvo riikka boazoealáhusa árvalusa mielde. Reerenassh gøøkte lïhtsegh jïjtjh veeljieh, giejstie akten leah jïjnjh båatsoedaajroeh jïh rïjhken båatsoejielemen raeriestimmien mietie moenesåvva. Dasa lassin galget ráđđehusat ovttasráđiid, Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid árvalusa mielde, nammadit ovtta lahtu gii galgá leat lávdegotti jođiheaddjin. Reerenassh ektesne dovne gelkieh, Nøørjen jïh Sveerjen saemiedigkiej raeriestimmien mietie, aktem lïhtsegem moenehtsen åvtoehkinie moenedh. Juohke lahttui nammaduvvo persovnnalaš várrelahttu seammá eavttuiguin go váldolahttu. Fïerhten lïhtsegasse persovne sijjiesadtje mij moenesovveme seamma dan mietie mij lïhtsegasse håsvede. Jođiheaddji várrelahttu lea Guohtunlávdegotti nubbinjođiheaddjin. Åvtohken sijjiesadtje lea Gåatomemoenehtsen nubpieåvtohke. 2. guohtunáiggiid Aartigkele 12 Dasa lassin sáhttá Guohtunlávdegoddi maiddái mearridit Jis ij leah dajveprotokollese tjaalasovveme dellie dejtie dajvide mah protokolleste dijpesuvvieh, dejtie Gåatomemoenehtse maahta nænnoestidh 1. mij båatsoesijtide jallh saemiensijtide mij maahta dajvem nuhtedh 2. gåatometijjeh 3. jollemes bovtselåhkoem. 4. johtimiid čađaheami Gåatomemoenehtse maahta dovne nænnoestidh 4. guktie juhtemem øørnedh 5. bovtsi tjåanghkoej jïh raarhkoej bïjre 6. sjïere jiehtegh bæjroehtæmman jïh ryøjnesjæmman 7. sveehkemh dajveprotokollen jiehtegijstie 8. ektiebarkoemååhtedimmien dåhkasjehtemem 7. aartigkelen mietie 9. lahtestimmiem 13. aartigkelen mietie 10. maaksoem 24. aartigkelen mietie 11. dïedth jïh råajvarimmieh 25. jïh 26. artigkeli mietie 12. konvensjovnemaaksoem 27. aartigkelen mietie 13. vierhtijste maaksoeh dejstie maakseme konvensjovnebeetnegijstie 28. aartigkelen mietie 14. guktie konvensjovnegeerestahkh vaenebem sirtedh Gåatomemoenehtse galka raastenbijjelen båatsoen evtiedimmiem vuartasjidh jïh fïerhten jaepien rïjhki reerenasside dååjrehtidh. 5. ealuid čohkkema ja rátkima Aartigkele 13 6. sierra bearráigeahččan- ja guođohanmearrádusaid Gåabpegi rïjhki jarngen, lïhkesdajven jïh byjresken åejvieh, dah edtjieh Gåatomemoenehtsistie lahtesem darhkelidh aerebi goh riektes åejvieh nænnoestimmiem dåhkasjehtieh mij maahta raastenbijjelen båatsoem dijpedh. 8. dohkkehit ovttasbargosoahpamuša 7. artihkkala mielde Saemien ïedtjide dagkeres govlehtimmie ij konsultasjovnedïedtem orrijehtieh dan mearan dagkeres dïedte lea naasjovnen jïh gaskenaasjovni reaktaj mietie. 10. buhtadusa 24. artihkkala mielde Aartigkele 14 13. ruđaid olggosmáksit sisamáksojuvvon konvenšuvdnadivadis 28. artihkkala mielde Gåatomemoenehtse nænnoestimmieh jeenebelåhkojne nænnoste (aalme jeenebelåhkoe). 14. veahá sirdit saji gokko konvenšuvdnaáiddit galget ceaggát Jis seammagïelelåhkoe dellie åvtohken gïele nænnoste. Guohtunlávdegoddi galgá čuovvut rádjerasttildeaddji boazodoalu ovdáneami ja jahkásaččat dieđihit riikkaid ráđđehusaide. Gåatomemoenehtse maahta dåhkasjehtedh gosse åvtohke jïh vaenemes akte lïhtsege fïerhtede rïjhkeste lea dåhkasjehtemisnie meatan. Goappaš riikkaid guovddáš, guovllulaš ja báikkálaš eiseválddit galget vieččahit cealkámuša Guohtunlávdegottis ovdalgo gustovaš eiseváldi dahká mearrádusaid mat sáhttet guoskkahit rádjerasttildeaddji boazodoalu. Aamhtesebuektiehtæmman, jallh dïedtedarjoemasse 25. aartigkelen voestes boelhketjen mietie jïh 26. aartigkelen voestes boelhketjen mietie, dellie åvtohke maahta oktegh nænnoestidh. Dán lágan gulaskuddan ii dušsindaga ráđđádallangeatnegasvuođa sámi beroštumiid hárrái nu guhká go dán geatnegasvuođa vuođus lea náššuvnnalaš dahje internáššuvnnalaš riekti. Aartigkele 15 Guohtunlávdegotti mearrádusat galget leat eanetlohkomearrádusat (dábálaš eanetlohku). Jus jienasteamis ii leat ovttasge eanetlohku, de mearrida jođiheaddji jietna. Gåatomemoenehtsen nænnoestimmiem maahta tjïrrehtehtedh jalts nænnoestimmie lea Njååhtjedimmiemoenehtsasse seedtesovveme. Áššeráhkkaneamis, dahje lágalaš gohččumiid gárvvisteamis 25. artihkkala vuosttaš oasi mielde ja 26. artihkkala vuosttaš oasi mielde sáhttá jođiheaddji akto mearridit. Gåatomemoenehtse maahta læjhkan jiehtedh ij galkh nænnoestimmiem tjïrrehtehtedh aerebi goh klååkemebiejjieh vaaseme. Guohtunlávdegotti dahkan mearrádusat sáhttet biddjojuvvot fápmui vaikko mearrádus váidaluvvo Dárkkistangoddái. Njååhtjedimmiemoenehtse maahta jiehtedh ij galkh klååkesovveme nænnoestimmiem tjïrrehtehtedh aerebi goh klååkemem minngemosth nænnoestamme. Dárkkistangoddi sáhttá mearridit ahte váidaluvvon mearrádus ii galgga fápmuiduvvvat ovdalgo váidalus lea loahpalaččat mearriduvvon. Aartigkele 16 Áššeosolaččat dahje earát geaidda mearrádus čuohcá sáhttet váidalit Guohtunlávdegotti mearrádusaid Dárkkistangoddái. Gåatomemoenehtsen nænnoestimmiem maahta Njååhtjedimmiemoenehtsasse klååkedh aktede bieleste jallh destie mij nænnoestimmeste dijpesåvva. Mearrádusaide, maid lea vejolaš váidalit, gusto njeallje-vahkkosaš váidináigemearri dan beaivvi rájes go mearrádus lea vuostáiváldojuvvon. Nænnoestæmman mij maahta klååkesovvedh dïsse njieljie klååkemevåhkoeh dehtie biejjeste nænnoestimmiem dååsteme. Váidalus galgá leat ollen Guohtunlávdegoddái ovdal dán áigemeari. Klååkeme tjuara dejnie våhkojne Gåatomemoenehtsasse seedtesovvedh. Jus váidalus olle ilá maŋŋit, galgá Guohtunlávdegoddi hilgut váidalusa. Jis klååkeme dan mænngan båata dellie Gåatomemoenehtse galka klååkemem girvedh. Kapihtal 4. Kaapitele 4. Norgga-ruoŧa dárkkistangoddi Nøørjen-Sveerjen Njååhtjedimmiemoenehtse Dárkkistangottis galget leat vihtta lahtu geat nammaduvvojit njealji jahkái. Njååhtjedimmiemoenehtsisnie gelkieh vïjhte lïhtsegh mah njieljie jaepide moenesuvvieh. Ráđđehusat nammadit guokte lahtu goabbáge ja nuppis sudnos galgá leat nana máhtolašvuohta boazodoalu birra ja nammaduvvot riikka boazoealáhusa árvalusa mielde ja nuppis galgá leat duopmárgelbbolašvuohta. Dah reerenassh gøøkte lïhtsegh jïjtjh muenieh, giejstie akten leah jïjnjh båatsoedaajroeh jïh rïjhken båatsoejielemen raeriestimmeste moenesåvva jïh dan nubpien leah døøpmememaahtoeh. Dasa lassin galget ráđđehusat ovttasráđiid, Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid árvalusa mielde, nammadit ovtta lahtu gii galgá leat dárkkistangotti jođiheaddjin. Reerenassh ektesne dovne gelkieh, Nøørjen jïh Sveerjen saemiedigkiej raeriestimmeste, lïhtsegem moenedh gie moenehtsen åvtohke. Jođiheaddji galgá leat duopmár dahje galgá leat nana duopmárhárjánupmi. Åvtohke galka doemesjæjjine årrodh jallh dan leah vyjrehke doemesjedååjrehtsh. Juohke lahttui nammaduvvo persovnnalaš várrelahttu seamma eavttuiguin go váldolahttui. Fïerhten lïhtsegasse persovne sijjiesadtje moenesåvva seamma dan mietie mij lïhtsegasse håsvede. Jođiheaddji várrelahttu lea Dárkkistangotti nubbinjođiheaddjin. Åvtohken sijjiesadtje lea Njååhtjedimmiemoenehtsen nubpieåvtohke. Dárkkistangotti mearrádusat galget leat eanetlohkomearrádusat (dábálaš eanetlohku). Njååhtjedimmiemoenehtse nænnoestimmieh jeenebelåhkojne nænnoste (aalme jeenebelåhkoe). Jus jienasteamis ii leat ovttasge eanetlohku, de mearrida jođiheaddji jietna. Jis seammagïelelåhkoe dellie åvtohken gïele nænnoste. Dárkkistangoddi lea mearrádusfámolaš go buot lahtut oassálastet mearrádusas. Njååhtjedimmiemoenehtse maahta dåhkasjehtedh gosse gaajhkh lïhtsegh leah gïetedimmesne meatan. Áššeráhkkaneami dáfus sáhttá jođiheaddji akto mearridit. Aamhtesebuektiehtæmman dellie åvtohke oktegh maahta dåhkasjehtedh. Dárkkistangotti mearrádusa konvenšuvdnadivada hárrái 27. artihkkala mielde, sáhttá son gii lea geatnegahttojuvvon máksit konvenšuvdnadivada, badjelduolbmamiid dihte mat dahkkojuvvojit Norggas váidalit diggegoddái ja Ruoŧas váidalit ášši Leanariektái Norrbottena leanas. konsesjovnemaaksoen bïjre 27. aartigkelen mietie maahta destie gie konvensjovnemaaksoem åådtjeme, gosse Nøørjesne meadtaladteme dellie digkiereaktese seedtesovvedh, jïh Sveerjesne Läänereaktese Norrbottenen läänesne klååkesovvedh. Dasa lassin ii sáhte doalvut Dárkkistangotti mearrádusaid diggegoddái dahje váidalit Leanariektái. Dan bijjelen ij goh maehtieh Njååhtjedimmiemoenehtsen nænnoestimmie digkiereaktese seedtesovvedh jallh Läänereaktese klååkesovvedh. Stevnnegii dahje váidalussii gusto njealljevahkkosaš váidináigemearri dan beaivvi rájes go mearrádus lea vuostáiváldojuvvon. Dehtie biejjeste nænnoestimmiem dååsteme dellie njieljie klååkemevåhkoeh. Stevnnet dahje váidalus galgá leat ollen diggegoddái dahje Leanariektái Norrbottena leanas ovdal dán áigemeari. Steebne jallh klååkeme tjuara dejnie våhkojne digkiereaktese seedtesovvedh jallh Läänereaktese Norrbottenen läänesne. Jus stevnnet dahje váidalus lea ollen ilá maŋŋit, galgá duopmostuollu hilgut váidalusa. Jis steebne jallh klååkeme dan mænngan båata, dellie dåapmastovle galka dam girvedh. Kapihtal 5. Kaapitele 5. Norgga-ruoŧa guohtunlávdegotti ja Norgga-ruoŧa dárkkistangotti oktasaš mearrádusat Ektiejiehtegh Nøørjen-Sveerjen gåatomemoenehtsasse jïh Nøørjen-Sveerjen Njååhtjedimmiemoenehtsasse Guohtunlávdegoddi ja Dárkkistangoddi galget áššiid gieđahallamis leat iešheanalaččat eaige váldit ovttage osolačča beali. Gåatomemoenehtse jïh Njååhtjedimmiemoenehtse galka ov-vïedteldh jïh ij guhten åvteste aamhtesidie gïetedidh. Guohtunlávdegotti dahje Dárkkistangotti dahkan mearrádusat sáhttet fápmui biddjojuvvot iešguđege riikkas seammá njuolggadusaid mielde go riekteválddálaš duopmu náššuvnnalaš duopmostuolus. Gåatomemoenehtsen jallh Njååhtjedimmiemoenehtsen nænnoestimmie lea dïedtevåarome fïerhtene rïjhkesne seamma njoelkedassi mietie goh faamoje dåapmah. Náššuvnnalaš duopmostuolu mearrádus 18. artihkkala goalmmát oasi mielde sáhttá fápmui biddjojuvvot váidi ruovtturiikkas seammá njuolggadusaid mielde go riekteválddálaš duopmu. Naasjovnen dåapmastovlen nænnoestimmie 18. aartigkelen gåalmede boelhketjen mietie maahta klååkijen hïejmerïjhkesne tjïrrehtehtedh seamma njoelkedassi mietie goh faamoje dåapmah. Guohtunlávdegoddi ja Dárkkistangoddi bidjet johtui daid iskkademiid ja guorahallamiid mat leat dárbbašlaččat vai sáhttet doaimmahit dán konvenšuvnna mielde mearriduvvon bargguid. Gåatomemoenehtse jïh Njååhtjedimmiemoenehtse gïehtjedimmieh jïh goerehtallemh tjïrrehtehtieh mah daerpies edtjedh laavenjasside darjodh mah daan konvensjovnese biejesovveme leah. Guohtunlávdegoddi ja Dárkkistangoddi sáhttet njuolga váldit oktavuođa eiseválddiiguin goappaš riikkain ja bivdit sin veahki. Gåatomemoenehtse jïh Njååhtjedimmiemoenehtse maehtieh driekte gåabpegi rïjhki åejvide gåhtjodh viehkiem barkose åadtjodh. Dárbbu mielde sáhttet goappaš lávdegottit atnit áššedovdiid veahkkin sierra guorahallanbargguide. Jis daerpies dellie moenehtsh maehtieh daajroeladtjh sjïere goerehtimmiebarkose utnedh. Guohtunlávdegotti ja Dárkkistangotti lahtut, áššedovdit ja olbmot geat gullet lávdegottiid čállingottiide sáhttet rasttildit riikkaráji gokko heive lávdegottiid bargguid dáfus, mas duollo-, vearro- ja divatfriddjavuohta galgá gustot, ja fievrridit fárusteaset dárbbašlaš biergasiid. Gåatomemoenehtsen jïh Njååhtjedimmiemoenehtsen lïhtsegh, daajroeladtjh jïh almetjh moenehtsi tjaeliehtimmiesijjine maehtieh raasten rastah vuelkedh dagkoe gusnie bøøremes moenehtsi barkose jïh, tollen-, skaehtien- jïh maaksoej namhtah, daerpies deerpegh meatan vaeltedh. Guohtunlávdegotti ja Dárkkistangotti njuolggadusat leat dán konvenšuvnnas mielddusin (2. mielddus). Gåatomemoenehtsen jïh Njååhtjedimmiemoenehtsen njoelkedassh leah daan konvensjovnen bealese biejesovveme. (Lissie 2) Guohtunlávdegoddi ja Dárkkistangoddi ráhkadit iešguđege bušeahttaevttohusa juohke jagi. Gåatomemoenehtse jïh Njååhtjedimmiemoenehtse jïjtsh raeriestimmiem fierhtenjaepien budsjedtese beaja. Bušeahtaid dohkkehit ráđđehusat. Reerenassh budsjedtem nænnoestieh. Golut juogaduvvojit ovttamađe goappaš riikkaide. Rïjhkide seamma jïjnjh beetneh-åasah. Ráđđehusat mearridit ovttasráđiid rehketdoallo- ja rehketdoallodárkkistanvugiid. Reerenassh ektesne jiehtieh guktie reeknemem jïh revisjovnem tseegkedh. Kapihtal 6. Kaapitele 6. Mearrádusat bohccuid ruovttoluotta fievrrideami ja badjelduolbmamiid birra Jiehtegh guktie bovtsh bååstide saahtodh jïh meadtoej bïjre Jus orohaga dahje čearu bohccot orrot nuppi riikkas vaikko konvenšuvdna ii atte dan vejolašvuođa, dahje iežas riikka orohaga dahje čearu bohccot orrot dakkár guovllus gos ii leat lohpi konvenšuvnna mielde, de galgá orohat dahje čearru farggamusat máhcahit bohccuid ruovttoluotta lobálaš guohtunguovlluide. Jis bovtsh akten rïjhken båatsoesïjteste jallh saemiensïjteste leah nubpene rïjhkesne konvensjovnen våaromen namhtah, jallh jis bovtsh jïjtsen rïjhken båatsoesïjteste jallh saemiensïjteste leah aktene dajvesne konvensjovnen vuestie, dellie båatsoesïjte jallh saemiensïjte galka bovtside bååstide luhpehts gåatomedajvese varki juhtiehtidh. Ovdalgo bohccuid doalvu ruovttoluotta de galgá, jus lea vejolaš, dieđihuvvot daidda orohagaide dahje čearuide maidda guoská. Aerebe goh bovtside juhtehte dellie jeatjah båatsoesïjtem jallh saemiensïjtem dan bïjre bieljielidh. Rátkimat dahje miessemearkumat eai goitge oaččo lágiduvvot jus buori áiggis ii leat dieđihuvvon daidda orohagaide dahje čearuide maidda guoská. Ij goh maehtieh bovtsh raerhkedh jallh miesieh mïerhkesjidh jis ij åvtelen nubpiem båatsoesïjtem jallh saemiensïjtem dan bïjre bieljelh. Orohat dahje čearru galgá, maŋŋel rátkimiid farggamusat doalvut bohccuid lobálaš guohtunguovlui jus gullevaš áššeosolaččat eai leačča soahpan earaládje gaskaneaset. Båatsoesïjte jallh saemiensïjte galka, raarhkoen mænngan, bovtsem varki juhtiehtidh luhpehts dajvese jis ij mij jeatjah mååhtedimmesne mååhtedæjjaj gaskem. Jus orohat dahje čearru mii lea ožžon dihtosii rátkimiid birra, ii boađe, ja jus bohccuid ii sáhte máhcahit ruovttoluotta mealgat liigebarggu haga, de sáhttá dat orohat dahje dat čearru gii doaimmaha rátkimiid, njuovvat bohcco ja vuovdit dan boazoeaiggáda nammii. Jis bieljielimmie båatsoesïjte jallh saemiensïjte ij leah raarhkosne meatan jïh jis ij buektehth bovtsem bååstide heaptohth saahtodh, dellie dïhte raerhkieminie båatsoesïjte jallh saemiensïjte maahta bovtsem leekedh jïh dåårrehtidh båatsoeburrien reeknemen åvteste. Jus eai leat soahpamuša bokte mearridan eará, de galgá orohat dahje čearru máksit buhtadusa sutnje gii fuolaha ja fievrrida bohccuid ruovttoluotta. Jis ij mij jeatjah mååhtedimmien mietie dellie båatsoesïjte jallh saemiensïjte dïsse maaksa gie bovtsem geehtie jïh bååstide juhtehte. Nu maiddái galgá boazoeaiggát máksit njuovvan- ja vuovdingoluid. Båatsoeburrie dovne leekemen jïh doekemen åvteste maaksa. Go lea sierramielalašvuohta buhtadusa sturrodagas, de mearrida Guohtunlávdegoddi dán. Jis ov-sïemes maaksoen bïjre dellie Gåatomemoenehtse dam nænnoste. Jus orohat dahje čearru ii fievrrit bohccuid ruovttoluotta nu movt 24. artihkkalis daddjojuvvo, de sáhttá Guohtunlávdegoddi, go son gii lea vaháguvvan dahje gillá heittotvuođa gáibida dan, addit gohččuma orohahkii dahje čerrui mearriduvvon áigái doalvut bohccuid eret. Jis båatsoesïjte jallh saemiensïjte ij bovtsem bååstide juhtehth nimhtie guktie 24. aartigkele jeahta, dellie Gåatomemoenehtse maahta, krïebpesjimmien mænngan gie destie slearese, båatsoesïjtem jallh saemiensïjtem stilledh bovtsem debpelde vaeltedh sjïere moeneme biejjien åvtelen. Jus gohččun ii čuvvojuvvo, de mearrida Guohtunlávdegoddi gii galgá sáhttit juogo fievrridit bohccuid ruovttoluotta dahje njuovvat ja vuovdit daid boazoeaiggáda nammii. Jis ij stillemem dåeredh dellie Gåatomemoenehtse jeahta gie maahta bovtsem bååstide juhtiehtidh jallh dam leekedh jïh doekedh båatsoeburrien reeknemen åvteste. Lávdegoddi sáhttá mearridit ahte dákkár doaimmat galget fuolahuvvot riikka ovddasvástideaddji eiseválddi bokte dahje orohaga ja čearu bokte mii lea váldán badjelasas čađahit dákkár doaimma. Moenehtse maahta nænnoestidh ihkie dagkerh råajvarimmieh maehtieh rïjhken riektes åejvijste dorjesovvedh jallh båatsoesïjteste jallh saemiensïjteste mij dagkerem barkoem sjijsjeme. Ruovttoluotta máhcahangoluid galgá máksit dat gullevaš orohat dahje čearru mii lea ožžon gohččosa dan dahkat vuosttaš lađđasa vuođul. Dah maaksoeh edtjedh bååstide juhtiehtidh dejtie dïhte rïektes båatsoesïjte jallh dïhte rïektes saemiensïjte maaksa mij stillemem åådtjeme voestes lïhtsen mietie. Njuovvan- ja vuovdingoluid galgá boazoeaiggát máksit. Leekemen jïh doekemen åvteste dellie båatsoeburrie maaksojde maaksa. Ruhta mii báhcá njuovvamis ja vuovdimis gullá boazoeaiggádii. Dïhte mij leekemistie doekemistie åebrelen sjædta dam dïhte båatsoeburrie åådtje. Boazoeaiggát, orohat dahje čearru gii ii čuovo mearrádusaid mat dán konvenšuvnnas leat mearriduvvon dahje ii čuovo mearrádusa man Guohtunlávdegoddi dahje Dárkkistangoddi lea dahkan, sáhttá Guohtunlávdegottis oažžut gohččuma mearriduvvon áigái dahkat dahje guođđit dahkamis dihto doaimma. Båatsoeburrie, båatsoesïjte jallh saemiensïjte mij ij daan konvensjovnen jiehtegh dåeredh jallh nænnoestimmieh Gåatomemoenehtsistie jallh Njååhtjedimmiemoenehtsistie bieljielamme, dïhte maahta Gåatomemoenehtsistie stillesovvedh sjïere biejjien åvtelen ovmessie råajvarimmieh darjodh jallh gajvedh. Gohččumis sáhttá bággosáhkku mearriduvvot. Stillemasse maahta dïedtemaaksoem biejedh. Jus lea heivvolaš, sáhttá bággosáhku mearriduvvot jotkkolaččat. Jis nimhtie sjeahta dellie iktemierien dïedtemaaksoe maahta biejesovvedh. Go mearrida bággosáhku sturrodaga galgá vuhtiiváldit dan vahága mii sáhttá čuožžilit jus gohččun ii čuvvojuvvo, ekonomalaš diliid sus gii galgá čuovvut gohččuma ja maiddái eará dilálašvuođaid. Gosse dïedtemaaksoen stuaroem nænnoestidh dellie dam krøøhkestidh mejtie maahta slearasidh jis ij dïedtem dåeredh, guktie økonomije tsiehkie dïsse gie dïedtem galka dåeriedidh, jïh dovne guktie jeatjah tsiehkieh. Guohtunlávdegoddi galgá, jus gohččun ii čuvvojuvvo, mearridit makkár ruhtasubmi loahpalaččat galgá máksojuvvot ja goas maŋemus máksináigi lea. Gåatomemoenehtse galka, jis dïedtem ij dåeredh, minngemosth maeksemestuaroem nænnoestidh jïh gåessie minngemes maeksedh. Guohtunlávdegoddi sáhttá mearridit ahte boazoeaiggát, orohat dahje čearru galgá máksit konvenšuvdnadivada lobihis guođoheami geažil jus nuppi riikka bohccot orrot nuppi riikkas vaikko konvenšuvdna ii atte dan vejolašvuođa, dahje jus iežas riikka bohccot orrot guovllus gos ii leat lobálaš leat konvenšuvnna mielde. Gåatomemoenehtse maahta nænnoestidh båatsoeburrie, båatsoesïjte jallh saemiensïjte galka konvensjovnemaaksoem luhpehth gåatomen åvteste maeksedh jis bovtsh aktede rïjhkeste leah nubpene rïjhkesne konvensjovnevåaromen namhtah, jallh jis bovtsh jïjtsh rïjhkeste leah dajvesne konvensjovnen vuestie. Go veardádallá konvenšuvdnadivada sturrodaga, de galgá vuhtiiváldit earret eará dan vahága man rihkkumuš lea mielddisbuktán ja guoskevačča vejolašvuođa eastadit rihkkumuša. Gosse konvensjovnemaaksoen stuaroem vierhtiedidh dellie vuesehten gaavntan krøøhkestidh guktie meadtaladteme jïh guktie almetjen nuepie meadtaladtemem heerredidh. Jus leat earenoamáš ákkat, de sáhttá konvenšuvdnadivada sihkkut oalát. Jis sjïere sjïekeh, dellie konvensjovnemaaksoe maahta luajhtasovvedh. Jus bággosáhkku lea loahpalaččat mearriduvvon 26. artihkkala goalmmát oasi mielde, de ii sáhte gáibidit konvenšuvdnadivada dan rihkkumuša ovddas mii gohččumii gullá. Jis dïedtemaaksoem minngemosth nænnoestamme 26. aartigkelen gåalmede boelhketjen mietie, dellie ij maehtieh konvensjovnemaaksoem biejedh dan meadtaladtemen åvteste mij jov dïedtese. Konvenšuvdnadivada galgá máksojuvvot njealji vahku siste dan beaivvi rájes go mearrádus lea dahkkojuvvon. Konvensjovnemaaksoem maeksedh eannan njieljie våhkoeh vaaseme dan nænnoestimmien biejjien raejeste. Bággosáhkku ja konvenšuvdnadivat 26. ja 27. artihkkaliid mielde galgá mearriduvvot velggolačča náššuvnnalaš ruhtašlájain. Dïedtemaaksoem jïh konvensjovnemaaksoem 26. jïh 27. artigkeli mietie galka skålhtijen naasjovnen valutese biejedh. Bággosáhkku ja konvenšuvdnadivat galgá máksojuvvot Guohtunlávdegoddái ja adnojuvvot buhtadussan dan orohahkii dahje dan čerrui mii lea vaháguvvan rihkkumuša geažil, ja muđui nai doaimmaide mat leat rádjerasttildeaddji boazodoalu buorrin. Dïedtemaaksoem jïh konvensjovnemaaksoem galka Gåatomemoenehtsasse maeksedh jïh beetnegidie dan båatsoesïjtese jallh saemiensïjtese vedtedh misse meadtaladteme, jïh dovne råajvarimmide mah raastenbijjelen båatsose hïjven. Guohtunlávdegottis lea ovddasvástádus bággosáhku ja konvenšuvdnadivada oaččuhit sisa. Gåatomemoenehtsasse lea dïedte dïedtemaaksoem jïh konvensjovnemaaksoem krïebpesjidh. Kapihtal 7. Kaapitele 7. Sierra mearrádusat Sjïere jiehtegh Go sisačáliha boazomearkka, galgá geahččat bearrái ahte mearka lea earálágan go dohkkehuvvon boazomearkkat guoskevaš guovllus nuppi riikkas. Gosse bovtsemïerhkem tjaeliehtidh dellie geehtedh jyøtjedahta jeatjah mïerhkijste dennie dajvesne dennie nubpene rïjhkesne. Goappaš riikkaid mearkačálihaneiseválddit galget gulaskuddat nuppi riikka mearkačálihaneiseválddiin ovdalgo boazomearka sisačálihuvvo. Tjaeliehtimmien åejvieh aktene rïjhkesne tjaeliehtimmien åejvieh nubpene rïjhkesne govlehte aerebi goh bovtsemïerhkem tjaelehte. Jus Guohtunlávdegoddi dahje Dárkkistangoddi lea dahkan mearrádusa man vuođul sáhtášii ovddidit buhtadusášši jus dakkár mearrádus livččii mearriduvvon náššuvnnalaš eiseválddiin, de lea sus geasa mearrádus čuohcá vuoigatvuohta cegget ášši lávdegottiid vuostá náššuvnnalaš lága mielde. Jis Gåatomemoenehtse jallh Njååhtjedimmiemoenehtse lea nænnoestimmiem nænnoestamme mij maahteme maeksemegoerehtæmman våaroeminie sjidtedh jis dagkerem nænnoestimmiem naasjovne åejvijste nænnoestamme, dellie dïhte guhte mij nænnoestimmeste dijpesåvva dan leah reaktah moenehtsi vuestie goerehtimmiem biejedh naasjovne laaken mietie. Ášši mii guoská soapmása vuoigatvuođaidgáržžideapmái sáhttá čuoččaldahttojuvvot dan riikkas gos vuoigatvuođat gáržžiduvvojit. Goerehtimmie mij guhten reaktavaeniedimmien bïjre maahta dennie rïjhkesne tseegkesovvedh gusnie reaktah vaenebh sjidtieh. Eará jearaldagain sáhttá ášši ovddiduvvot ruovtturiikka duopmostullui. Jeatjah gyhtjelassine maahta goerehtimmiem dåapmastovli uvte hïejmerïjhkesne tseegkedh. Jus nuppi riikkas rievdaduvvo boazodoalu organiseren dahje almmolaš hálddašeapmi mii mielddisbuktá ahte riektesubjeavttas masa dát konvenšuvdna guoská, rievdá namahus dahje organiserenvuohki, galget konvenšuvnna mearrádusat gustot daidda riektesubjeavttaide mat bohtet daid ovddibuid sadjái. Jis aktene rïjhkesne båatsoen øørnegem jeatjahtehtieh jallh byjjes reeremem guktie reaktasubjekte mij daennie konvensjovnesne jeatjah nommem åådtje jallh jeatjah øørnegehammoem, dellie konvensjovnen jiehtegh nuhtjesovvedh dejtie reaktasubjektide mah leah dej åvteste mah lin aerebi. Guoskevaš riikka ráđđehus galgá dieđihit dakkár rievdadusaid birra nuppi riikka ráđđehussii, Guohtunlávdegoddái ja Dárkkistangoddái. Akten rïjhken reerenasse nubpien rïjhken reerenassesse dagkeri jeatjahtehtemi bïjre bæjhkohte jïh dovne Gåatomemoenehtsasse jïh Njååhtjedimmiemoenehtsasse. Kapihtal 8. Kaapitele 8. Fápmuiboahtin ja gustonáigodat Faamoehkinie båetedh jïh håsvedimmieraejie Go dát konvenšuvdna fápmuiduvvá, de ii galgga šat gustot beavdegirji juovlamánu 13. beaivvi 1971 Norgga ja Ruoŧa gaskka mii guoská daid boazoáiddiid ceggemii ja ortnegisdoallamii mat mannet muhtin sajiin riikkaráji guora (Davvi-Trøndelága ja Lulli- Trøndelága fylkkain ja Jämtlándda leanas). Gosse daate konvensjovne faamose båata, dellie protokolle Nøørjen jïh Sveerjen gaskem dehtie jaepeste 1971 jåvlhasken 13. biejjeste bovtsegeerestahki tseagkomen jïh dåvvomen bïjre såemies gohkeldahkine rïjhkeraasten mietie (Noerhte-Trøøndelaagen jïh ÅarjelTrøøndelaagen fylhkine jïh Jïemteläänesne), dïhte dellie orrije. Dát konvenšuvdna galgá dohkkehuvvot ja boahtá fápmui golbmalogi beaivvi maŋŋil go áššeosolaččat leat dieđihan gaskaneaset čálašeami bokte ahte náššuvnnalaš konstitušunála ášševuogit fápmudeami hárrái leat devdojuvvon. Daam konvensjovnem dåhkasjehtedh jïh dïhte faamose båata luhkie-golme biejjieh mænngan goh mååhtedæjjah tjaalesigujmie sinsitnide bæjhkoehtamme ihke dah naasjovne konstitusjovne barkoeh faamoehkasse båetedh dah tjïrrehtamme leah. Dárogielat ja ruoŧagielat teavsttat gustojit dássálaga. Nøørjen jïh Sveerjen teeksth leah seamma faamojne. Konvenšuvdna galgá jorgaluvvot davvisámegillii, julevsámegillii ja lullisámegillii. Konvensjovnem galka noerhtesaemien, luvlesaemien jïh åarjelsaemien gielide jarkoestidh.. Konvenšuvdna lea fámus golbmalogi jagi dan rájes go álgá gustot. Konvensjovne lea faamojne luhkie-golme jaepieh dehtie biejjeste gåessie faamoehkasse båata. Jus konvenšuvdna ii loahpahuvvoš maŋemusat vihtta jagi ovdal dán áigodaga, de dat gusto velá logi jagi ja galgá maŋŋil guhkiduvvot logi jahkái hávális jus ii oktage dan celkkeš eret guokte jagi ovdalgo logijagi-áigodat vássá. Jis ij konvensjovne noelesovvh minngemes vijhte jaepieh dan boelhken minngiegietjien åvtelen, dellie luhkie vielie jaepieh håsvede jïh dan mænngan vihth luhkie jaepieh, jis ij noelesovvh minngemes gøøkte jaepieh dan vaeseme luhkiejaepieboelhken minngiegietjien åvtelen.