reindrift_omraadeprotokoll_til_konvensjon_mellom_norge_sverige_nordsamisk.txt.xml

Mielddus 1 Lissie 1 Konvenšuvdnaguovllu šiehtadus Norgga ja Ruoŧa rádjerasttildeaddji boazodoalu várás Dajveprotokolle dan konvensjovnese Nöörjen jïh Sveerjen gaskem raastenbijjelen båatsoen bïjre Álggaheaddji mearrádusat Njoelkedassh aalkuvistie § 1 Dán šiehtadusas leat dárkilet mearrádusat das makkár guovlluid čearut ja orohagat ožžot geavahit nuppi riikkas Norgga ja Ruoŧa rádjerasttildeaddji boazodoalu konvenšuvnna artihkal 6 olis. § 1 Daennie protokollesne leah tjïelkestamme magkerh dajvh båatsoesïjth jïh saemiensïjth nubpene rijhkesne åadtjoeh båatsose nuhtjedh nimhtie guktie 6. artigkele jeahta dennie konvensjovnesne Nöörjen jïh Sveerjen gaskem raastenbijjelen båatsoen bïjre. Geográfalaš namat, čilgehusat ja koordináhtat (WGS. Geografigke nommh, tjïelkestimmieh jïh koordinaath (WGS. 84 Norggas ja SWER EF99 TM Ruoŧas) mat šiehtadusas geavahuvvojit leat váldon almmolaš kárttain. 84 Nöörjesne jïh SWER99TM Sveerjesne) mah protokollesne meatan leah byjjes kaarhtijste vaaltasovveme. Norggas leat dat M- 711 kártaráiddus, ja Ruoŧas Översiktskartan nammasaš kárttas maid Lantmäteriet almmuha. Nöörjesne leah kaarhteraajroste M-711 vaalteme, Staaten kaarhtevïerhkeste byjjehtamme, jïh Sveerjesne dehtie kaarhteste Översiktskartan 1:250000, Läntmäterieste byjjehtamme. Guovllut čájehuvvojit kártamildosiin 1-4. Dajveh vuesiehtimmiekaarhtine leah vuesiehtamme dejnie kaarhtelissine 1-4. § 2 Boazoorohagas ja čearus mas lea vuoigatvuohta guođohit nuppi riikka guovllu, lea vuoigatvuohta johttit guvlui ja das eret. § 2 Båatsoesïjte jïh saemiensïjte, misse reaktah gåatoemasse dajvesne nubpene rijhkesne, disse dovne reaktah dajvese juhtedh jïh debpede bååstide vihth. Johttin galgá dieđihuvvot guoskevaš boazoorohagaide ja čearuide. Nov tjoevere dejtie kraenniesbåatsoesijtide jïh - saemiensijtide juhtemen bïjre bieljielidh. Jus johtingeainnu hárrái ii leat ovttaoaivilvuohta, de mearrida Boazoguohtunlávdegoddi ášši. Jis eah seamedh jåhtadahken bïjre dellie Gåatomemoenehtse nænnoste guktie. Mearrádusat guohtuneatnamiid hárrái Njoelkedassh gåatomedajvi bïjre § 3 Dolpi Tromssa fylkkas § 3 Dolpi Troms fylhkesne Davil: Riikkarájis golmmariikka rádjemearkkas Golddajávrri ja Govdajoga (Breidalselva) mielde Govdajávrái, das viidásit čázádaga mielde Čazajávrái, dan jávrri mielde davimus luovtta rádjái, das viidásit joga mielde Siktaguras ja Gaskasuorggis Čoalgedanvuovddijohkii (Kitdalselva), dan joga mielde Omasvuona (Storfjord) rádjái, vuona mielde ja Čiekŋaleanu (Signaldalelva) mielde E6 geainnu rádjái, das viidásit E6 geainnu mielde Gárgámii (Nordkjosbotn), dasto Gárgámis Báhccavuona mielde (Balsfjord) Sørkjosenii. Dolpin daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Rijhkeraasteste Treriksrøysan baaktoe meatesth jaevriem Golddajávri jïh johkem Govdajohka jaavran Govdajávri, vyjrehkåbpoe tjaetsiegohkedahken mietie jaavran Cazajávri, meatesth daam jaevriem noerhtemes loektese (34 W 469568 7676869), vyjrehkåbpoe meatesth johkem Siktagur:sne jïh Gaskasuorg:sne johkese ŠCoalgedanvuovddijohka (Kitdalselva), daam johkem Storfjord:se, meatesth fjovlem jïh jeanoem ŠCieknjaleatnu (Signaldalelva) dan geajnose E6, vyjrehkåbpoe E6-m Gárgán:se (Nordkjosbotn), dellie meatesth fjovlem Báhccavuotna (Balsfjorden) Gárgán:ste dahkoe Sørkjosen:se. Oarjin: Njuolga linjjás Kjoselva njálmmis Stuorajávrri (Storvatnet) davimus luovtta rádjái, Stuorajávrri mielde gitta lulimus luovtta rádjái, das viidásit njuolga linjjás Ándorjávrri oarjedavimus luovtta rádjái, dán jávrri mielde lulimus luovtta rádjái, das njuolga linjjás Svensborgelva njálbmái Geatkejávrris viidásit Geatkeeanu mielde Øverbygd rádjái. Jalline: Rïektes sievine johken Kjoselva luspeste, (W 431426 7680211) jaevrien Stuorajávri (Storrvatnets) noerhtemes loektese (W 432918 7675123), meatesth jaevriem Stuorajávri åarjemes loektese (W 432776 7672860), vyjrehkåbpoe rïektes sievine jaevrien Ándorjávri noerhte-jallemes loektese (W 431195 7670635), daam jaevriem åarjemes loektese (W 432113 7669074), destie rïektes sievine johken Svensborgelva njaalman jaevresne Geatkejávri, vyjrehkåbpoe jeanoen Geatkeeatnoe mietie Øverbygd:se. Lulil: Målselva mielde Øverbygd rájes Vuolit Rostojávrri rádjái, das viidásit Rostoeanu mielde Rostojávrái ja dán jávrri mielde gitta riikkarádjái Rr 287 bokte. Åarjene: Meatesth jeanoem Målselva Øverbygd:ste dan jaavran Vuolit Rostojávri, vyjrehkåbpoe meatesth jeanoem Rostoeatnu jaavran Rostojávri (Store Rostavatn) jïh daam jaevriem dahkoe rijhkeraastese Rv:n 287 baaktoe. Nuortan: Riikkaráji mielde Rostojávrri rájes Golmmariikka rádjemerkii. Luvlene: Rijhkeraasten mietie jaevreste Rostojávri dan Treriksrøys:se. Dolpi lea juhkkojuvvon golmma oasseguvlui, A, B ja C. A guovlu lea Geaggánvuomi (Könkämä) čearu guohtunguovlu. Dajve A lea gåatomedajve Könkämä saemiensïjtese. B guovllu sáhttá Geaggánvuomi čearru geavahit cuoŋománu 1.b.-skábmamánu 14. b., ja Basevuovddi (Helligskogen) boazoorohat sáhttá geavahit guovllu skábmamánu 15.b.-njukčamánu 15.b.. Dajve B maahta Könkämä saemiensïjteste nuhtjesovvedh voerhtjen 1. – gålkoen 14. jïh Helligskogen båatsoesïjteste gålkoen 15. – njoktjen 15. C guovllu sáhttá Geaggánvuomi čearru geavahit cuoŋománu 1.b.- golggotmánu 31. b., ja Meavkki (Mauken) orohat fas skábmamánu 15. b. – njukčamánu 31.b.. Dajve C maahta Könkämä saemiensïjteste nuhtjesovvedh voerhtjen 1. – golken 31. jïh Mauken båatsoesïjteste gålkoen 15. – njoktjen 31. A guovlu lea dat oassi Dolppis mii lea lulábeale linjjá Čieknjalvuovdi (Signaldalen) – Bulljáraš (Stordalen) – Stordalselva dasságo boahtá oktii Govdajogain ja nuorttabeale linjjá Sørkjosen – Marknesdalen – Svensborgdalen – Fjellfroskvatn nuorttamus luovtta, das njuolga linjjás Stormyra rádjái Dápmotjoga (Tamokelva) buohta, dan joga mielde dassá go boahtá oktii Rostoeanuin. Dajve A lea dïhte boelhke Dolpi:ste mij sïeven åarjelen Signaldalen - Stordalen - Stordalselva dahkoe gogka dïhte johkem Breidalselva gaavnesje jïh sïeven luvlelen Sørkjosen - Marknesdalen - Svensborgdalen – jaevrien Fjellfroskvatn luvlemes loektese, dellie rïektes sievine Stormyr:se (34 W 438450 7661983) johken Tamokelva baaktoe, daan johken mietie dahkoe gusnie johkem Rostaelv gaavnesje. B guovlu (Márkos-Malla / Markusfjellet) lea dat oassi Dolppis mii lea davábeale linjjá Čieknjalvuovdi – Bulljáraš – Stordalselva dasa gokko boahtá oktii Govdajogain. Dajve B (Markusfjellet) lea dïhte boelhke Dolpi:ste mij sïeven noerhtelen Signaldalen - Stordalen - Stordalselva dahkoe gusnie johkem Breidalselva gaavnesje. C guovlu (Marknesdalen) lea dat oassi Dolppis mii lea oarjjabealde linjjá Sør- kjosen - Marknesdalen - Svensborgdalen - Fjellfroskvatn nuorttamus luovtta, das njuolga linjjás Stormyra (34 W 438450 7661983) rádjái Dápmoteanu bokte, dán joga mielde dasa gokko boahtá oktii Rostoeanuin. Dajve C (Marknesdalen) lea dïhte boelhke Dolpi:ste mij sïeven jallelen Sørkjosen - Marknesdalen - Svensborgdalen – jaevrien Fjellfroskvatn luvlemes loektese, dellie rïektes sievine Stormyr:se (34W438450 7661983) johken Tamokelva baaktoe, daan johken mietie dahkoe gusnie johkem Rostaelv gaavnesje. Láhku / Guhkesvággi (Lakselvdal / Lyngsdal) boazoorohagas lea riekti johttit Dolppi čađa. Lakselvdal / Lyngsdal båatsoesïjtese lea luhpie Dolpin tjïrrh juhtedh. Johttin galgá leat Dolppi davábeale oasi čađa eanemusat 14 beaivvi čakčat ja eanemusat čieža beaivvi giđđat, ja galgá dieđihuvvot Geaggánvuomi čerrui unnimusat čieža beaivvi ovdal. Juhtedh gelkieh Dolpin noerhtedajven tjïrrh jeenemes 14 biejjine tjaktjegen jïh jeenemes tjïjhtje biejjine gïjregen jïh Könkämä saemiensïjtese saarnodh vaenemes tjïjhtje biejjieh åvtelen. 1. Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh 1. Golmmariikka rádjemearkkas, Govdavákki (Breidalen) mielde ja Govdajávrri mielde gitta Gaskasuorgái Kitdalenis. Treriksrøys:ste, Breidal:n mietie, Govdajávri:m jïh Gaskasuorgi:se Kitdal:sne. 2. 2. Øvergård rájes Oteren rádjái E6 oarjjabealde. Øvergård:ste Oteren gåajka E6:n jallelen. § 4 Saivomuotka Norrbottena leanas § 4 Saivomuotka Norrbotten läänesne Saivomuotka guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Oarjin: (SWER99TM 846709 756680), vyjrehkåbpoe rïektes sievine Muodosjärvi:se (SWER99TM 850007 7567946) jïh dan geajnose 99 seamma jælloe goh Kahtovaara (SWER99TM 848218 7572225). Saivomuotka lea guohtunguovlu Tromssa boazodoalloguovllu boazoorohagaid váste. Saivomuotka lea gåatomedajve båatsoesijtide Troms gåatomedajveste. Guovlu sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b.. Dajve maahta nuhtjesovvedh golken 1.- voerhtjen 30. Muđui jagis ii galgga guovllus doaimmahuvvot boazodoallu. Jeatjah tijjeh jaepesne ij galkh dajvem båatsose nuhtjedh. Áiddit: Áidi galgá leat geaidnu 99 rájes Palolaki buohta guovlluráji mielde oarjin ja lulde gitta geainnu 99 rádjái Kahtovaara buohta. Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh geajnoste 99 Palolaki:n baaktoe dajveraasten mietie jalline jïh åarjene dahkoe dan geajnose 99 Kahtovaara:sne. § 5 Likká Tromssa fylkkas § 5 Likká Troms fylhkesne Likkás leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Rostojávrris Rr 287, Rostoeanu (Rostaelv) mielde Vuolit Rostojávrái (Litle Rostavatn), dan jávrri mielde ja Rostojoga bokte dasságo jogat mannet oktii Dieváideanuin (Divielva) Rostanes bokte. Likkán daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Rostojávri:ste Rv:n 287 baaktoe jeanoen Rostoeatnu mietie jaavran Vuolit Rostojávri, meatesth daam jaevriem jïh johkem Rostojohka dahkoe gusnie jeanoem Dieváideatnu gaavnesje (Divielva) Rostanes:sne. Oarjin: Dieváideanu mielde Rostanes rájes bajás Hávgajoga njálbmái maŋemus namuhuvvon eanus. Jalline: Jeanoem Dieváideatnu Rostanes:ste bæjjese johken Hávgajohka njaalman aadtjen moeneme johkese. Lulil: Hávgajoga mielde Dieváideanu rájes bajás Hávgajávrri oivošii, das njuolga linjjás Gorvvejávrri orjješdavimus luovtta rádjái riikkaráji bokte. Åarjene: Johkem Hávgajohka dehtie jeanoste Dieváideatnu bæjjese jaevrien Hávgajávri låspan, debpede rïektes sievine jaevrien Gorvvejávri noerhte-jallemes loektese rijhkeraasten baaktoe. Nuortan: Riikkaráji mielde Gorvvejávrris Rostojávrái. Luvlene: Rijhkeraasten mietie Gorvvejávri:ste Rostojávri:se. Likká lea guohtunguovlu Lávnnjitvuomi (Lainiovuoma) čearu váste. Likká lea gåatomedajve Lainiovuoma saemiensïjtese. Davvi-Sažža (Nord-Senja) boazoorohat galgá beassat geavahit Čavári guovllu Likkás dálveguohtumin, go guohtundilálašvuohta Davvi-Saččas lea heittot. Nord-Senja båatsoesïjte maahta dajvem Cávarri Likká:sne daelviegåatoeminie nuhtjedh, gosse tjuekies gåatome NordSenja:sne. Dakkár guohtungeavaheapmi galgá ovdalgihtii dieđihuvvot Lávnnjitvuomi čerrui. Åvtelen goh dajvem nuhtjedh dellie edtjieh Lainiovuoma saemiensïjtese saarnodh. Jus ii leat ovttaoaivilvuohta guođoheami hárrái de galgá Boazoguohtunlávdegoddi mearridit áššis. Jis eah ladtjkh nuhtjemen bïjre dellie Gåatomemoenehtse nænnoste. Lávdegoddi sáhttá maiddái addit dárkilet mearrádusaid geavaheami birra. Moenehtse maahta dovne vielie tjïelkestidh guktie nuhtjedh. Čaváris leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Dieváidjoga njálmmis Rostoeanus ja Rostoeanu mielde Vuolit Rostojávrri rádjái, das viidásit dán jávrri mielde Rostoeanu njálbmái Vuolit Rostojávrris. Cávarrin daah raasth: (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Destie gusnie johke Divielva johkem Rostaelva gaavnesje jïh johken Rostaelva mietie jaavran Litle Rostavatn, vyjrehkåbpoe meatesth daam jaevriem dahkoe gusnie Rostaelva jaevrien Litle Rostavatn sïjse galka. Nuortan: Rostoeanu mielde dan báikái gokko Rostoeatnu boahtá oktii Sørdalselvain, viidásit Sørdalselva mielde Tverrelva njálbmái Sørdalselvas, das njuolga linjjás Devddesjávrri davimus luovtta rádjái, dán jávrri mielde Devddesjoga rádjái. Luvlene: Johken Rostaelva mietie dan mïerhkese gusnie Rostaelva johkem Sørdalselva gaavnesje, vyjrehkåbpoe johkem Sørdalselva johken Tverrelva njaalman johkesne Sørdalselva (34 W 447227 7647617), debpede rïektes sievine jaevrien Devddesjàvri noerhtemes loektese (34 W 446777 7643686), meatesth daam jaevriem johkese Devddesjohka. Lulil: Devddesjohka Dieváideanu rádjái. Åarjene: Johkem Devddesjohka dan johkese Divielva. Oarjin: Dieváideanu mielde dasa gokko boahtá oktii Rostoeanuin. Jalline: Johkem Divielva dahkoe gogka johkem Rostaelva gaavnesje. 1. Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh: 1. Riikkaráji mielde Rr 287 rájes Rostojávrri bokte dan báikái gos álbmotmeahccerádji boahtá oktii riikkarájiin, viidásit Rostoeanu davábealde Rostobartta lusa. Rijhkeraasten mietie Rv-ste 287 Rostujàvri:n baaktoe dan mïerhkese gusnie naasjovnepaarhkeraaste rijhkeraastem gaavnesje, vyjrehkåbpoe noerhtelen jeanoen Rostueatnu dahkoe dan hæhtjose Rostohytta. 2. 2. Ráji mielde Likká ja Ánjavuomi guohtunguovlluid gaskka riikkaráji rájes Julusjoga rádjái Dieváidvuovddis. Raasten mietie dej gåatomedajvi Likká jïh Ánjavuopmi gaskem rijhkeraasteste johkese Julusjohka Dividal:sne. § 6 Ánjavuopmi Tromssa fylkkas § 6 Ánjavoupmi Troms fylhkesne. Ánjavuomis leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Kirkeselva njálmmi rájes Målselvas, viidásit Målselva mielde Dieváideanu (Divielva) njálbmái. Ánjavoupmin daah raasth: (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Johken Kirkeselva njaelmeste jeanosne Målselva, vyjrehkåbpoe jeanoem Målselva jeanoen Divielva njaalman. Nuortan: Dieváideanu mielde Hávgajoga njálbmái Dieváideanus, viidásit Hávgajoga mielde Hávgajávrri oivošii, das viidásit njuolga linjjás Gorvvejávrri davimus luovtta rádjái, das viidásit riikkaráji mielde dán báikkis Lenesjávrri (Leinavatn) nuorttamus luovtta rádjái. Luvlene: Jeanoem Divielva johken Havgajohka njaalman jeanosne Divielva, vyjrehkåbpoe dam johkem Havgajohka jaevrien Havgajávri luspien gåajka, debpede rïektes sievine jaevrien Gorvvejávri noerhtemes loektese, vyjrehkåbpoe rijhkeraastem daehtie mïerhkeste jaevrien Leinavatn luvlemes loektese. Åarjene: Lulil: Lenesjávrri mielde, dasto Álttesjávrri (Altevatn) mielde Koievasselva njálbmái. Jaevriem Leinavatn, dellie jaevriem Altevatn dahkoe johken Koievasselva njaalman. Oarjin: Koievasselva mielde Koievatnet davimus luovtta rádjái, viidásit dan báikki rájes Kopparskarstinden (aláš 1387) rádjái, ja das njuolga linjjás dasa gokko Kopparskarselva ja Skinnskarselva bohtet oktii, das viidásit njuolga linjjás Tverrelva lulimus báikái Tverrelvdalenis, viidásit dán joga mielde dasa gokko Skardelva ja Påveskardelva bohtet oktii, das viidásit njuolga linjjás dasa gokko Frøkentindelva ja Iselva bohtet oktii, ja das Iselva ja Kirkeselva mielde dan njálbmái Målselvas. Jalline: Johken Koievasselva mietie jaevrien Koievatn noerhtemes loektese, vyjrehkåbpoe daehtie mïerhkeste tjahkese Kopparskarstinden jælloe 1387 jïh debpede rïektes sievine dahkoe gogka dah jeanoeh Kopparskarselva jïh Skinnskarelva gaavnesjieh, dellie rïektes sievine johken Tverrelva åarjemes mïerhkese Tverrelvdal:sne (34 W 401809 7635197), vyjrehkåbpoe daam johkem dan mïerhkese gusnie dah johkh Skardelva jïh Påveskardelva gaavnesjieh, debpede rïektes sievine dan mïerhkese gusnie dah johkh Frøkentindelva jïh Iselva aktese gelkieh jïh dellie johkem Iselva jïh johkem Kirkeselva daan njaalman johkesne Målselva. Ánjavuopmi lea juhkkojuvvon guovtti oasseguovlun; A ja B. A guovlu lea guohtunguovlu Sárevuomi (Saarivuoma) čearu váste. Ánjavoupmi gøøkte dajvide juakeme; A jïh B. Dajve A lea Saarivuoma saemiensïjten gåatomedajve. B guovllu sáhttá Sárevuomi čearru geavahit cuoŋománu 1. b. – golggotmánu 15. b., ja Stálonjárgga (Hjerttind) boazoorohat sáhttá geavahit guovllu skábmamánu 1. b. – njukčamánu 31.b.. Dajve B maahta Saarivuoma saemiensïjteste nuhtjesovvedh voerhtjen 1. – golken 15. jïh Hjerttind båatsoesïjteste gålkoen 1. – njoktjen 31. A guovlu lea dat guovlu Ánjavuomis mii lea nuorttabeale linjjá mii manná Kirkeselva njálmmi rájes Målselvas, viidásit Kirkeselva mielde Sauskarselva njálbmái Kirkeselvas, ja das viidásit njuolga linjjás Kirkestind (aláš 1677) bokte Gaskasjoga njálbmái Álttesjávrris. Dajve A lea dïhte boelhke Ánjavuopmin sjïsjnjelen mij sïeven luvlelen johken Kirkeselva njaelmeste dennie jeanosne Målselva, vyjrehkåbpoe johkem Kirkeselva johken Sauskarselva njaalman dennie johkesne Kirkeselva jïh dellie rïektes sievine tjahken Kirkestind baaktoe jælloe 1677 johken Gaskasjohka njaalman dennie jaevresne Altevatn. B guovlu lea dat guovlu Ánjavuomis mii lea oarjjabealde linjjá Kirkeselva njálmmis Målselvas – viidásit Kirkeselva mielde Sauskarselva njálmmi rádjái Kirkeselvas, ja dasto njuolga linjjás Kirkestind (aláš 1677) bokte Gaskajoga njálbmái Álttesjávrris. Dajve B lea dïhte boelhke Ánjavuopmi:sne sïeven luvlelen dehtie johken Kirkeselva njaelmeste dennie jeanosne Målselva - vyjrehkåbpoe johken Kirkeselva mietie johken Sauskarselva njaalman dennie johkesne Kirkeselva jïh dan mænngan rïektes sievine tjahken Kirkestind baaktoe jælloe 1677 johken Gaskasjohka njaalman dennie jaevresne Altevatn. Biilabisánanbáikki rájes Álttesjávrris Koievasselva rádjái gusto vuoigatvuohta cegget dárbbašlaš orrunsaji boazodoallolága mearrádusaid vuođul maiddái Sárevuomi čerrui. Dajvesne dehtie tjøødtjestimmiesijjeste Altevatn jaevriebealesne dan johkese Koievasselva dellie båatsoelaaken mietie dovne reaktah Saarivuoma saemiensïjtese gåetieh tseagkodh jis daerpies. Davvi-Sačča boazoorohat galgá beassat geavahit Langfjellet, A guovllu siskkobealde dálveguohtumin go guohtundilálašvuohta Davvi-Saččas lea heittot. Nord-Senja båatsoesïjte maahta dajvem Langfjellet, dajvesne A, daelviegåatoemasse nuhtjedh, gosse Nord-Senja:sne tjuekies gåatome. Dakkár geavaheapmi galgá ovdalgihtii dieđihuvvot Sárevuomi čerrui. Aerebi goh dajvem nuhtjedh dellie Saarivuoma saemiensïjtese dan bïjre saarnodh. Jus ii leat ovttaoaivilvuohta de mearrida Boazoguohtunlávdegoddi áššis. Jis ov-sïemes guktie dajvem nuhtjedh dellie Gåatomemoenehtse nænnoste. Lávdegoddi sáhttá maiddái addit dárkilet mearrádusaid geavaheamis. Moenehtse maahta dovne vielie tjïelkestidh guktie nuhtjedh. Langfjellet guovllus leat čuovvovaš rájit: Nuortan dan rájes gokko Dieváideatnu ja Rostoeatnu bohtet oktii, Dieváideanu mielde Høgskardhus rádjái. Dajven Langfjellet daah raasth: Luvlene destie gusnie dah jeanoeh Divielva jïh Rostaelv gaavnesjieh, jeanoen Divielva mietie dahkoe Høgskardhus:se. Lulil: Høgskardhus rájes njuolga linjjás Høgskardvatnet rastá dasa gokko Leaddojohka ja Beagasanjohka bohtet oktii. Åarjene Høgskardhus:n luvhtie jïh rïektes sievine jaevrien Høgskarvatn dåaresth dahkoe gogka dah johkh Leaddojohka jïh Beagasanjohka aktese gelkieh. Oarjin: Sandelva mielde Sandelvvatnet davimus báikái. Jalline johken Sandelva mietie jaevrien Sandelvvatn noerhtemes mïerhkese. Viidásit njuolga linjjás Målselva lulimus mohkkái Alvheim bokte. Vyjrehkåbpoe rïektes sievine jeanoen Målselva åarjemes måalhkan (34 W 427073 7653954) Alvheim:n baaktoe. Davil: Målselva mielde Dieváideanu njálbmái Målselvas. Noerhtene jeanoen Målselva mietie jeanoen Divielva njaalman dennie jeanosne Målselva. Stálonjárgga boazoorohat galgá beassat geavahit Mannančearu A guovllu siskkobealde dálveguohtumin go guohtundilálašvuohta orohaga dálveguohtuneatnamiin Norggas ja Ruoŧas lea heittot. Hjerttind båatsoesïjte maahta dajvem Mannančeárru nuhtjedh, dajvesne A, daelviegåatoemasse gosse tjuekies gåatome sïjten daelviedajvine Nøørjesne jïh Sveerjesne. Dakkár geavaheapmi galgá ovdalgihtii dieđihuvvot Sárevuomi čerrui. Åvtelen goh nuhtjedh dellie gelkieh Saarivuoma saemiensïjtese saarnodh. Jus ii leat ovttaoaivilvuohta geavaheami birra de galgá Boazoguohtunlávdegoddi mearridit áššis. Jis ovsïemes guktie dajvem nuhtjedh dellie Gåatomemoenehtse nænnoste guktie. Lávdegoddi sáhttá maiddái addit dárkilet mearrádusaid geavaheamis. Moenehtse maahta dovne vielie tjïelkestidh guktie nuhtjedh. Mannančearus leat čuovvovaš rájit: Davil: Suttesgáldojoga njálmmis Álttesjávrris Langbukta bokte, viidásit njuolga linjjás Darfaljávrri nuortalulimus luovtta rádjái, ja das njuolga linjjás Rr 280 rádjái. Dajven Mannančeárru daah raasth: Noerhtene: Johken Suttesgaldojohka njaelmeste dennie jaevresne Altevatn Langbukt:n baaktoe, vyjrehkåbpoe rïektes sievine jaevrien Darfaljávri åarjel-luvlemes loektese (34 W 459639 7600773) jïh debpelde rïektes sievine Rv:se 280. Nuortan: Riikkaráji mielde Rr 280 rájes Lenesjávrri rádjái. Luvlene: Rijhkeraasten mietie Rv:ste 280 jaavran Leinavatn. Lulil ja oarjin: Lenesjávrri mielde, viidásit Álttesjávrri mielde Suttesgáldojoga njálbmái Langbuktas. Åarjene jïh jalline: Meatesth jaevriem Leinavatn, vyjrehkåbpoe jaevriem Altevatn dan johken Suttesgaldojohka njaalman Langbukt:sne. 1. Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh 1. Koievasselva njálmmi rájes Álttesjávrris guovlluráji mielde Kopparskardtinden heŋggo rádjái. Johken Koievasselva njaelmeste dennie jaevresne Altevatn dajveraasten mietie dan 2. 2. Kopparskardtangen rájes dasa gokko Vasskardelva ja Strømslitelva bohtet oktii. Kopparskardtangen luvhtie (34 W 410188 762740) dahkoe gogka dah johkh Vasskardelva jïh Strømslitverrelva gaavnesjieh. 3. 3. Rr 279 A rájes riikkaráji mielde Lenesjávrri rádjái. Rv:ste 279 A rijhkeraasten mietie jaevrien Leinavatn gåajka. § 7 Duoddaras Tromssa fylkkas § 7 Duoddaras Troms fylhkesne Duoddaras guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Lenesjávrri (Leinavatn) mielde riikkarájis viidásit Álttesjávrri (Altevatn) ja Álttesjoga (Barduelva) mielde Sørdalselva oivošii Øyvoll bokte. Duoddarasen daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Lenesjávri (Leinavatn) dehtie rijhkeraasteste jïh vyjrehkåbpoe meatesth jaevriem Aldesjávri (Altevatnet) jïh johkem Aldesjåkka (Barduelva) dahkoe johken Sørdalselva njaalman Øyvoll:n baaktoe. Oarjin: Sørdalselva rájes dan namuhuvvon báikkis gokko jogat bohtet oktii Grensevatnan ja Rr 272 rádjái riikkarájis. Jalline: Johkem Sørdalselva dehtie minngemes moeneme johkenjaelmeste dahkoe dan jaavran Grensevatnan jïh Rv:se 272 rijhkeraastesne. Lulil ja nuortan: Riikkaráji mielde Rr 272 (Pålnorøset) rájes Lenesjávrái. Åarjene jïh luvlene: Rijhkeraastem dehtie Rv:ste 272 (Pålnorøset) Lenesjávri gåajka. Duoddaras lea Dálmmá (Talma) čearu guohtunguovlu. Duoddaras lea Talma saemiensïjten gåatomedajve. 1. Bolnnuluovtta (Pålnoviken) rájes Sørdalenii. Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh 1. 2. Pålnoviken luvhtie Sørdalen gåajka, 2. Vuohpi rájes 1 km nuortalulábealde Čuolbmaeanu njálmmi Skierreluktii. Dehtie loekteste 1 km åarjel-luvlelen jeanoen Čuolbmaædno njaelmeste Skierreluokta:sne 3. 3. Hávgaluovtta rájes Álttesjávrái. Havgaluokta luvhtie jaevrien Altevatn gåajka. § 8 Njuoravuopmi Norrbottena leanas § 8 Njuoravuopmi Norrbotten läänesne Njuoravuomis leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Lulil: Riikkarájis ruovdemáđii mielde Tornehamn kapealla rádjái. Njuoravuopmin daah raasth (Kaarhtelissie 1): Åarjene: Ruevtiegeajnoem rijhkeraasten luvhtie Tornehamn kaapellese. Nuortan: Njuolga linjjás Tornehamn kapealla rájes Rr 272 (Pålnorøset) rádjái. Luvlene: Rïektes sievine minngemes moeneme mïerhkeste dahkoe Rv:se 272 (Pålnorøset). Davil ja oarjin: Riikkaráji mielde Rr 272 dan báikki rádjái gokko ruovdemáđii rasttilda riikkaráji. Noerhtene jïh jalline: Rijhkeraastem dehtie Rv:ste 272 dan mïerhkese gusnie ruevtiegeajnoe rijhkeraastem tjuahpa. Njuoravuopmi lea guohtunguovlu Giellasa (Gielas) boazoorohaga váste. Njuoravuopmi lea gåatomedajve Gielas båatsoesïjtese. § 9 Báhcajeagil Norrbottena leanas § 9 Bahcajeagil Norrbotten läänesne Báhcajeahkális leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Oarjin ja lulil: Čázádat Duortnosjávri (Torneträsk) - Dárrajávri - Jiegajávri - Alajávri - Váhkujávri - Nuorajávri gitta Gállojávrri (Kallojärvi) rádjái. Bahcajeagilen daah raasth (Kaarhtelissie 1): Jalline jïh åarjene: dah jaevrieh Torneträsk - Dárrajávri - Jiegajávri - Alajávri - Váhkujávri - Nuorajávri dahkoe Kallojärvi:se. Nuortan ja davil: Gállojávrri rájes čázádaga mielde Lulip Vuolusjávri - Davip Vuolusjávri, maŋemus namuhuvvon jávrri oarjedavimus luovtta rájes njuolga linjjás Lulip Stálojávrri nuortalulimus luktii, viidásit čázádaga mielde Lulip Stálojávri - Stálojohka – Gorttojávri (Korttojärvi) - Duortnosjávri. Luvlene jïh noerhtene: Kallojärvi:ste dah jaevrieh Lulip Vuolusjávri - Davip Vuolusjávri, minngemes moeneme jaevrien noerhtejallemes loekteste rïektes sievine jaevrien Lulip Stálujávri åarjelluvlemes loektese, vyjrehkåbpoe dah jaevrieh Lulip Stálujávri - Stálujohka - Korttojärvi - Torneträsk. Báhcajeahkála sáhttá Giellasa boazoorohat geavahit ođđajagimánu 15. b. – cuoŋománu 30.b.. Bahcajeagil maahta Gielas båatsoesïjteste nuhtjesovvedh tsiengelen 15. – voerhtjen 30. Báhcajeahkála sáhttá Dálmmá (Talma) čearru atnit miessemánu 1. b. – ođđajagimánu 14.b.. Bahcajeagil maahta Talma saemiensïjteste nuhtjesovvedh suehpeden 1.-tsiengelen 14. § 10 Skaitelandet / Anttis Norrbottena leanas § 10 Skaitelandet / Anttis Norrbotten läänesne Skaitelandet / Anttis guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Oarjin ja lulil: Lappmarksgränsena mielde Duortoseanu (Torneälven) rájes Millojoga (Myllyjoki) rádjái, das njuolga linjjás Järvikaiset rádjái ja viidásit ruovttoluotta Duortnosetnui Juopakoski vuolde, dán eanu viidásit Paavosaari rádjái Lehonsuantos. Skaitelandet / Anttisen daah raasth (Kaarhtelissie 1): Jalline jïh åarjene: Laahpemaarhkeraasten mietie johkeste Torneälven johkese Myllyjoki, debpede rïektes sievine Järvikaiset gåajka (SWER99TM 809026 7503418) jïh vyjrehkåbpoe bååstide jeanose Torneälven njuvvie-raejkiem Juopakoski (SWER99TM 809026 7503418), vyjrehkåbpoe daam johkem Paavosaari gåajka (SWER99TM 847353 7487712) Lehonsuanto:sne. Nuortan: Paavosaaris njuolga linjjás jávrrážii nuortadavvelis Saukkuvuoma ja viidásit Pellijoki rádjái, dán joga mielde bajás Pellijärvái, dan rájes njuolga linjjás Ainettijoki nuortalulimus mohkkái, viidásit Ainettijoki mielde Lávnnjiteanu (Lainioälven) rádjái, Lávnnjiteanu mielde bajás Rauvoskoski rádjái. Luvlene: Rïektes sievine Paavosaari luvhtie akten tjonnese (SWER99TM 843432 7487712) noerhteluvlelen Saukkuvuoma jïh vyjrehkåbpoe johkese Pellijoki (SWER99TM 843514 7488384), daam johkem bæjjese Pellijärvi:se (SWER99TM 835201 7494173), debpede rïektes sievine johken Ainettijoki åarjel-luvlemes måalhkan (SWER99TM 835201 7494173), vyjrehkåbpoe johkem Ainettijoki dahkoe johkese Lainioälven, johken Lainioälven mietie bæjjese Rauvoskoski:se (SWER99TM 824811 7519771). Davil: Maŋemus namuhuvvon báikkis Lávnnjiteanus Suolojávrái (Saarijärvi), viidásit njuolga linjjás rastá Tonkijärvi ja Liikamaa gitta dasa gokko lappmarksgränsen rasttilda Duortnoseanu. Noerhtene: Moeneme mïerhkeste dennie johkesne Lainioälven dahkoe Saarijärvi:se (SWER99TM 823259 7519274), vyjrehkåbpoe rïektes sievine Tonkijärv jïh Liikamaa dåaresth dahkoe mïerhkese gusnie laahpemaarhkeraaste jeanoem Torneälven tjuahpa. Skaitelandet / Anttis lea Tromssa boazoguohtunguovllu boazoorohagaid ja Skievvá (Skjomen) boazoorohaga guohtunguovlu. Skaitelandet / Anttis lea gåatomedajve båatsoesïjtide Troms gåatomedajveste jïh Skjomen båatsoesïjtese. Guovlu sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b.. Dajve maahta nuhtjesovvedh golken 1.- voerhtjen 30. Muđui jagis ii galgga guovllus doaimmahuvvot boazodoallu. Jeatjah tijjieh jaepesne ij galkh båatsose nuhtjedh. 1. Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh 1. Guovlluráji mielde Duortnoseanu rájes lappmarksgränsena bokte Rauvos- niemi rádjái Lávnnjiteanus ja Dajveraastem jeanoste Torneälven laahpemaarhkeraasten baaktoe Rauvosniemi:se dennie jeanosne Lainioälven. 2. 2. guovlluráji mielde Ainettijoki njálmmis Lávnnjiteanus Duortnoseanu rádjái Paavosaari bokte. Dajveraasten mietie johken Ainettijoki njaelmeste dennie jeanosne Lainioälven jeanose Torneälven Paavosaari:n baaktoe. § 11 Beatnakvuopmi Nordlándda fylkkas § 11 Beatnakvuopmi Nordland fylhkesne Beatnakvuomi guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Ruovdemáđii mielde riikkarájis Gátterat (Katterat) stašuvdnii. Beatnakvuopmin daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Ruevtiegeajnoem dehtie rijhkeraasteste dahkoe staasjovnese Gátterats. Oarjin: Gátterat stašuvnnas Ruoidnačohkkii (aláš 1360) lulimus Ruoidnajávrái, dasto njuolga linjjás Beajojikŋii (aláš 1475), das njuolga linjjás Váhttečohkkii (aláš 1494), das njuolga linjjás Basejávrri davimus luktii, das seamma jávrri lulimus luktii, das njuolga linjjás (Basejieŋa rastá) Leirvatnet nuorttamus luktii, das njuolga linjjás Máhcalaga (Storsteinsfjellet) (aláš 1379) rádjái. Jalline: Gátterats staasjovneste Ruoidnačohkka gåajka (jælloe 1360) dahkoe åarjemes Ruoidnajávri:se, dellie rïektes sievine jeahkan Beajojiekna (jælloe 1475), debpede rïektes sievine Váhttečohkka gåajka (jælloe 1494), debpede rïektes sievine jaevrien Basejávri noerhtemes loektese, destie seamma jaevrien åarjemes loektese, destie jis rïektes sievine (jiehkien Basejiekna dåaresth) jaevrien Leirvatnet luvlemes loektese, dellie rïektes sievine tjahkese Storsteinsfjellet (jælloe 1379). Lulil: Máhcalagas (aláš 1379) njuolga linjjás jiehki mielde Sealggajávrri lullebeali (aláš 1289) rádjái, das njuolga linjjás várreheŋggo mielde Ákšui, das njuolga linjjás Čunojávrri rastá dán jávrri nuorttamus luktii, dás fas dan báikái gos rádji gaskal Gapná (Gabna) ja Leaváža (Laevas) čearuid boahtá oktii riikkarájiin Rr 263 bokte. Åarjene: Dehtie jælloste 1379 rïektes sievine jiehkien mietie Sealggajávri åarjelen dan jællose 1289, debpede rïektes sievine dam tjahkebealam Ákšu:se, destie rïektes sievine jaevrien Čunojávri dåaresth daan jaevrien luvlemes loektese, debpede dan mïerhkese gusnie raaste Gabna jïh Laevas saemiensïjti gaskem dam rijhkeraastem gaavnesje Rv:n 263 baaktoe. Nuortan: Riikkaráji Rr 263 rájes davás dan báikái gos ruovdemáđii rasttilda riikkaráji. Luvlene: Rijhkeraastem Rv:ste 263 noerhtese dan mïerhkese gusnie ruevtiegeajnoe rijhkeraasten dåaresth jåhta. Beatnakvuopmi lea juhkkojuvvon guovtti oasseguovlun; A ja B. Beatnakvuopmi gøøkte dajvide juakeme; A jïh B. A guovlu lea dat oassi Beatnakvuomis mii lea nuorttabeale njuolga linjjá Gátterat rájes Ristačohkkii (aláš 1683), das njuolga linjjás aláš 1289:ii Sealggajávrri lullebeali. Dajve A lea dïhte boelhke Beatnakvuopmi:ste mij luvlelen rïektes sïeven Katterat:n luvhtie tjahkese Ristačohkka jælloe 1683, debpede rïektes sievine jællose 1289 (33 W 622780 7572394) Sealggajávri:n åarjelen. Guovlu lea guohtunguovlu Gapná čearu váste. Dajve lea gåatomedajve Gabna saemiensïjtese. B guovlu lea dat oassi Beatnakvuomis mii lea oarjjabealde njuolga linjjá Gátterat - Ristačohka (aláš 1689), das njuolga linjjás aláš 1289:ái Sealggajávrri lullebeali. Dajve B lea dïhte boelhke Beatnakvuopmi:ste mij jallelen rïektes sïeven Katterat, Ristačohkka jælloe 1689, debpede rïektes sievine jællose 1289 (33 W 622780 7572394) Sealggajávri åarjelen. Guovllu sáhttá Gapná čearru geavahit miessemánu 1. b. – čakčamánu 30. b. ja Skievvá boazoorohat golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b.. Dajve maahta Gabna saemiensïjteste nuhtjesovvedh suehpeden 1.- skiereden 30. jïh Skjomen båatsoesïjteste jis golken 1. - voerhtjen 30. § 12 Njuorjjonjunni Nordlándda fylkkas § 12 Nuorjonjunni Nordland fylhkesne Njuorjjonjunis leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Dan báikki rájes gokko rádji gaskal Gapná ja Leaváža čearuid boahtá oktii riikkarájiin Rr 263 bokte, das njuolga linjjás Losijávrri (Lossivatnet) oivošii. Nuorjonjunnin daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Dehtie mïerhkeste gusnie raaste Gabna jïh Laevas saemiensïjti gaskem rijhkeraastem gaavnesje Rv:sne 263 rïektes sievine jaevrien Lossivatnet låspan. Oarjin lea njuolga linjjás namuhuvvon oivošis aláš 1727:ii (Durmålstinden nuortadavábealde), dasto Rundtuvái (aláš 474) Sørdalenis, dasto njuolga Sørelvenii. Jalline rïektes sievine dehtie moeneme luspeste dan jællose 1727 (33 W 613104 7562205) (noerhte-luvlelen Durmålstinden), dellie Rundtuva:se (jælloe 474) Sørdal:sne, jïh dellie drïekte johkese Sørelven (33 W 6055387561408). Oarjin ja lulil: Sørelva mielde Rundtuva buohta, viidásit Kobbelva mielde Njuorjjojávrái (Kobbvatnet), das viidásit Njuorjjojávrri nuortalulimus luktii, das Njuorjjojoga, Guovdelisjávrri ja Vanasjávrri mielde dan báikái gokko Leaváža ja Girjása (Girjas) čearuid rádji boahtá oktii riikkarájiin Rr 259 (Ivarstein) bokte. Jalline jïh åarjene: Johken Sørelva mietie seamma jælloe goh Rundtuva, vyjrehkåbpoe johken Kobbelva mietie jaavran Nuorjjojávri, vyjrehkåbpoe jaevrien Nuorjjojávri åarjemes loektese, debpede meatesth johkem Nuorjjojohka, dah jaevrieh Guovdelisjávri jïh Vanasjávri dahkoe dan mïerhkese gusnie raaste Laevas jïh Girjas saemiensijti gaskem rijhkeraastem gaavnesje Rv:sne 259 (Ivarsten). Nuortan: Riikkaráji mielde dan báikkis gokko Leaváža ja Girjása čearuid rádji boahtá oktii riikkarájiin Rr 259 bokte, dan báikái gokko rádji gaskal Gapná ja Leaváža čearuid boahtá oktii riikkarájiin Rr 263 bokte. Luvlene: Rijhkeraasten mietie dehtie mïerhkeste gusnie raaste Laevas jïh Girjas saemiensijti gaskem rijhkeraastem gaavnesje Rv:sne 259, dahkoe dan mïerhkese gusnie raaste Gabna jïh Laevas saemiensijti gaskem rijhkeraastem gaavnesje Rv:sne 263. Njuorjjonjunni lea juhkkojuvvon guovtti oasseguovlun A ja B. Nuorjonjunni gøøkte dajvide juakeme; A jïh B. A guovlu lea guohtunguovlu Leaváža čearu váste. Dajve A lea gåatomedajve Laevas saemiensïjtese. Guovlu lea dat oassi Njuorjjonjunis mii lea lullelis linjjá gokko rádji gaskal Gapná ja Leaváža čearuid boahtá oktii riikkarájiin Rr 263 bokte, das viidásit njuolga linjjás Gállančohka (aláš 1171) guvlui, njuolga linjjás Stohkkenjunnái (aláš 1226), das njuolga linjjás oarjjás Čáihnavárrái (aláš 1381), das jiehki rastá aláš 1727 rádjái Durmålstinden nuortadavvelis. Dajve lea dïhte boelhke Nuorjonjunni:ste mij sïeven åarjelen gubpene raaste Gabna jïh Laevas saemiensijti gaskem rijhkeraastem gaavnesje Rv:sne 263, vyjrehkåbpoe rïektes sievine tjahkese Gállančohkka (jælloe 1171), rïektes sievine Stohkkenjunni:se (jælloe 1226), debpede rïektes sievine jallese tjahkese Čáihnavárri (jælloe 1381), debpede jiehkien dåaresth jællose 1727 (33 W 613104 7562205) noerhteluvlelen Durmålstinden. B guovllu sáhttá Leaváža čearru geavahit geassemánu 15. b. – čakčamánu 30. b., ja Skievvá boazoorohat golggotmánu 1. b. – geassemánu 14.b.. Dajve B maahta Laevas saemiensïjteste nuhtjesovvedh ruffien 15. - skiereden 30. jïh Skjomen båatsoesïjteste golken 1. - ruffien 14. Guovlu lea dat oassi Njuorjjonjunis mii lea davvelis linjjá gokko rádji gaskal Leaváža ja Gapná čearuid boahtá oktii riikkarájiin Rr 263 bokte, viidásit njuolga linjjás Gállančohka guvlui (aláš 1171), njuolga linjjás Stohkkenjunnái (aláš 1226), das njuolga linjjás oarjjás Čáihnavárrái (aláš 1381), das jiehki rastá aláš 1727 rádjái Durmålstinden nuortadavvelis. Dajve lea dïhte boelhke Nuorjonjunni:ste mij sïeven noerhtelen gubpene raaste Gabna jïh Laevas saemiensijti gaskem rijhkeraastem gaavnesje Rv:sne 263, vyjrehkåbpoe rïektes sievine tjahkese Gállančohkka (jælloe 1171), rïektes sievine Stohkkenjunni:se (jælloe 1226), debpede rïektes sievine jallese tjahkese Čáihnavárri (jælloe 1381), debpede jiehkien dåaresth jællose 1727 (33 W 613104 7562205) noerhte-luvlelen Durmålstinden. § 13 Skávhlá Nordlándda fylkkas § 13 Skávhlá Nordland fylhkesne Skávhla guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1) Davil: Njuorjjonjuni lulábeal rádji riikkarájis Rr 259 bokte Njuorjjojávrái, das čázádaga mielde njálbmái Skievvás, das vuona mielde olggos. Skávhlán daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Nuorjonjunni:n åarjel-raaste dehtie rijhkeraasteste Rv:sne 259 jaavran Nuorjjojávri, debpede tjaetsiegohkedahkem dan njaalman fjovlesne Skjomenfjorden, destie olkese Skjomenfjorden tjïrrh. Oarjin: Skievvá ja Frostisena boazoorohagaid orohatráji mielde Sørskjomenii ja gitta Vuotnabáhtii (Skjombotn), das njuolga linjjás Vasstjørnan rádjái Kjårdadalenis, dán jávrrážis Kjårdavatn davimus luktii, das Kjårdavatn lulimus luktii riikkaráji bokte. Jalline: Sïjteraasten mietie Skjomen jïh Frostisen båatsoesijti gaskem Sørskjomen sïjse vyjrehkåbpoe Skjombotn:se, dellie rïektes sievine tjonnese Vasstjørnan Tjårdadal:sne, daehtie tjonneste jaevrien Kjårdavatn noerhtemes loektese, destie jaevrien Kjårdavatnet åarjemes loektese rijhkeraasten baaktoe. Lulil: Riikkaráji mielde dan báikái gokko rádji gaskal Girjása ja Leaváža čearuid boahtá oktii riikkarájiin Rr 259 bokte. Åarjene: Rijhkeraasten mietie dan mïerhkese gusnie raaste Girjas jïh Laevas saemiensijti gaskem rijhkeraastem gaavnesje Rv:sne 259. Skávhlá lea guohtunguovlu Girjása čearu váste. Skávhlá lea gåatomedajve Girjas saemiensïjtese. § 14 Stuorrijda Nordlándda fylkkas ja Norrbottena leanas § 14 Stuorrijda Norrbotten läänesne jïh Nordland fylhkesne Stuorrijda guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Kjårdavatnet lulimus luovtta rájes riikkaráji bokte Kjårdavatn davimus luktii, das Vasstjørnanii Kjårdadalenis, jávrrážis njuolga linjjás Vuotnabáhtii (Skjombotn), das Gangarnesetii, viidásit njuolga linjjás Nordre Bukkevatnet oivošii, das njuolga linjjás Jiekŋavárrái (Isfjellet) aláš 1437 rádjái, das njuolga linjjás dán jávrri lulimus luovtta rádjái mii lea 700 allodagas, das njuolga linjjás Bávgejávrri (Baugevatnet) oarjjimus luovtta rádjái, viidásit dán jávrri ja čázádaga mielde Ruonasjávrri rastá Siiddasjávrái, dás njuolga linjjás Kjårdavatnet lulimus luovtta rádjái riikkaráji bokte. Stuorrijdan daah raasth (Kaarhtelissie 1): Jaevrien Kjårdavatnet åarjemes loekteste rijhkeraasten baaktoe jaevrien Kjårdavatn noerhtemes loektese, debpede Vasstjørnan gåajka Tjårdadal:sne, dehtie tjonneste rïektes sievine Skjombotn:se, debpede Gangarnese:se, vyjrehkåbpoe rïektes sievine jaevrien Nordre Bukkevatnet låspan, debpede rïektes sievine tjahkese Isfjellet jælloe 1437, debpede rïektes sievine daan jaevrien åarjemes loekteste jællojne 700 (33 W578072 7556164), destie rïektes sievine jaevrien Baugevatnet jallemes loektese, vyjrehkåbpoe daam jaevriem jïh tjaetsiegohkedahkem jaevrien Rounasjávri dåaresth dan jaevrien Siiddasjávri låspan, destie rïektes sievine jaevrien Kjårdavatnet åarjemes loektese rijhkeraasten baaktoe. Stuorrijda lea Frostisena boazoorohaga ja Girjása (Girjas) ja Bastte (Baste) čearuid oktasaš guohtunguovlu. Stuorrijda lea ektiegåatomedajve Frostisen båatsoesïjtese jïh saemiensijtide Girjas jïh Baste. Oktasaš guohtun dán guovllus eaktuda ahte boazoorohagas ja čearuin lea ovttasbargošiehtadus konvenšuvnna artihkal 7 olis. Dajvem ektesne utnedh jeahta mååhtedimmiem tjaeledh båatsoesïjten jïh saemiensijti gaskem nïmhtie guktie konvensjovnen 7. artigkele soptseste. Jus dakkár šiehtadus ii boađe áigái dahje jus dat loahpahuvvo, de lea čuovvovaš guovlu guohtunguovlun Girjása ja Bastte čearuid váste: Riikkarájis Kjårdavatnet lulimus geaži bokte, dán jávrri mielde davit geahčái, das njuolga linjjás Middagsvatnet lulit geahčái, dán jávrri mielde johkii mii golgá dán jávrái, johkanjálmmis njuolga linjjás Vabakkvatn rádjái, dán jávrri ja joga mielde Forsvatn rádjái, dán jávrri ja joga mielde Siiddasjávrái, johkanjálmmis njuolga linjjás oarjelulás badjel Bávgečohka (Baugefjell) Bávgejávrri seakkimus čoalbmái, viidásit dán jávrri mielde nuorttas ja čázádaga mielde gitta riikkarádjái. Jis ij dagkeres mååhtedimmie sjïdth jallh dïhte nåhka, dellie daate dajve gåatomedajvine Girjas jïh Baste saemiensijtide: Rijhkeraasteste jaevrien Kjårdavatn åarjelgietjien baaktoe, meatesth daam jaevriem dahkoe daan noerhtegeatjan, destie rïektes sievine jaevrien Middagsvatn åarjelgeatjan, daam jaevriem dan johkese (33 W 595197 7560246) mij daan jaavran galka, johkenjaelmeste rïektes sievine jaevrien Vabakkvatn gåajka, daam jaevriem jïh johkem jaavran Forsvatn, daam jaevriem jïh johkem jaavran Siiddasjávri, dehtie johkenjaelmeste rïektes sievine åarjel-jalleldh otnjegasse tjahken Baugefjell dåaresth dan jaevrien Baugevatnet traegkemes låspan (33 W 585121 7553741), vyjrehkåbpoe meatesth daam jaevriem luvleldh otnjegasse jïh tjaetsiegohkedahkem rijhkeraastese. Áiddit: Áiddit galget leat: 1. 1. 2. Jaevreste Forsvatn jaavran Siiddasjávri (gea § 46) 2. Forsvatnet rájes Guovdelasjávrri (Langvatnet) rádjái (geahča § 46). Jaevreste Forsvatn jaavran Langvatn (gea § 46). Jus lea ovttasbargošiehtadus de galgá guohtunguovllus maiddái leat rátkkagárdi. Jis mååhtedimmie gååvnese dellie gåatomedajvesne raarhkoegiedtie galka årrodh. § 15 Bávgi Nordlándda fylkkas § 15 Bávgi Nordland fylhkesne Bávgi guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1) Davil: Riikkarájis gokko Bávgejohka golgá rastá riikkaráji Bávgejávrri (Baugevatn) oivošii, dán jávrri mielde gitta jávrri oarjjimus luovtta rádjái, das njuolga linjjás jávrái mii lea allodat 700:s ja čázádaga mielde Austerdalenis Innerpollena rádjái Divttasvuonas (Tysfjorden). Bávgin daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Rijhkeraasteste desnie gusnie johke Bávgijåhka rijhkeraasten dåaresth galka jaevrien Baugevatn låspan, daam jaevriem jaevrien jallemes loektese, debpede rïektes sievine dan jaavran dejnie jællojne 700 (33 W 578072 7556164) jïh tjaetsiegohkedahkem Austerdalen tjïrrh Innerpollen gåajka Tysfjord:sne. Oarjin: Innerpollena rájes Divttasvuona mielde Slábávutnii (Sørfjorden), das Baddjejávrre (Øver-Sørfjordvatnet) rádjái. Jalline: Innerpollen luvhtie meatesth fjovlem Tysfjorden fjovlese Slábávuodna (Sørfjorden), debpede dan jaavran Baddjejávrre (Øver-Sørfjordvatnet). Lulil: Baddjejávrre rájes, čázádaga bajás Sadjemjávrre nuorttamus luktii, das njuolga linjjás allodat 1236:ii Gihtsejiegnas, das njuolga linjjás Noaidejávrri oarjjimus luktii, dán jávrri mielde Lavzejávrái, das fas čázádaga mielde Bovrojávrái, dán jávrri mielde riikkarádjái. Åarjene: Jaevreste Baddjejávrre (Øver-Sørfjordvatnet), bæjjese tjaetsiegohkedahken mietie jaevrien Sadjemjávrre luvlemes loektese, dellie rïektes sievine jællose 1236 jiehkesne Gihtsejiegna, dellie rïektes sievine dan jallemes loektese jaevresne Noaidejávri, dellie daam jaevriem Lavzejávri gåajka, debpede tjaetsiegohkedahken mietie jaavran Bovrojávri, daam jaevriem rijhkeraastese. Nuortan: Riikkaráji mielde dan báikái gokko Bávgejohka rasttilda riikkaráji. Luvlene: Rijhkeraasten mietie dan mïerhkese gusnie johke Bávgijåhka rijhkeraasten dåaresth galka. Bávgi lea guohtunguovlu Bastte čearu váste. Bávgi lea gåatomedajve Baste saemiensïjtese. § 16 Slahpenjárgga Nordlándda fylkkas § 16 Slahpenjargga Nordland fylhkesne Slahpenjarggas leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Dan báikkis gokko riikkarádji rasttilda Bovrojávrri davit gátti, dán jávrri ja čázádaga mielde Lavzejávrri rádjái, viidásit Noaidejávrri rádjái ja dán jávrri oarjjimus luktii, dan luovttas njuolga linjjás allodat 1236:ii Gihtsejiegnas, das njuolga linjjás Sadjemjávrre nuorttamus luktii, dán luovttas jávrri rastá čázádaga mielde Baddjejávrre (Øver-Sørfjordvatnet) rádjái, viidásit Slábávuodna (Sørfjorden) rádjái. Slahpenjarggan daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Dehtie mïerhkeste gusnie rijhkeraaste jaevrien Bovrojávri noerhtegaedtiem tjuahpa, daam jaevriem tjaetsiegohkedahken mietie jaavran Lavzejávri, vyjrehkåbpoe jaavran Noaidejávri jïh daan jaevrien jallemes loektese, daehtie loekteste rïektes sievine dan jællose 1236 jiehkesne Gihtsejiegna, debpede rïektes sievine jaevrien Sadjemjávrre luvlemes loektese, daehtie loekteste jaevrien dåaresth dam tjaetsiegohkedahkem jaavran Baddjejávrre (Øver-Sørfjordvatnet), vyjrehkåbpoe Slábávuodna:se (Sørfjorden). Oarjin: Slábávuodna rájes, Divttavuona (Tysfjorden) mielde ja nuori gaskal Hulløya ja nánnáneatnama. Jalline: Debpede Slábávuodna:ste (Sørfjorden) Tysfjorden mietie jïh tjåelmiem Hulløya:n jïh laanten gaskem. Lulil: Nuori rájes sisa Mannfjordenii vuotnabáhtii gokko Storvatnet golgá vutnii, dán čázádaga mielde Storvatnet lulimus luovtta rádjái, luovtta rájes njuolga linjjás Čoadnejávrri davimus luktii, das dán jávrri ja čázádaga mielde viidásit riikkarádjái. Åarjene: Tjåelmien luvhtie, Mannfjorden sïjse dahkoe johkenjaalman fjovlesne jaevreste Storvatnet, daam tjaetsiegohkedahkem jaevrien Storvatnet åarjemes loektese, dehtie loekteste rïektes sievine jaevrien Čadnejávri noerhtemes loektese, dellie daam jaevriem jïh tjaetsiegohkedahkem vyjrehkåbpoe rijhkeraasten gåajka. Nuortan: Riikkaráji mielde davás dan báikái gokko riikkarádji boahtá Bovrojávrri davit gáddái. Luvlene: Rijhkeraasten mietie dan mïerhkese gusnie rijhkeraaste jaevrien Bovrojávri noerhtegaedtiem tjuahpa. Slahpenjargga lea guohtunguovlu Unna Čeruža (Sörkaitum) čearu váste. Slahpenjargga lea Sörkaitum saemiensïjten gåatomedajve. § 17 Ruonasvágge Nordlándda fylkkas § 17 Ruonasvagge Nordland fylhkesne Ruonasvákkis lea čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Davil: Riikkarájis Valddajávrris ja čázádaga mielde Gussajávrái, viidásit Njallajåhkå mielde dasságo dat boahtá oktii Sørelvain. Ruonasvaggen daah raasth (Kaarhtelissie 2): Noerhtene: Rijhkeraasteste Valddajávri:sne jïh tjaetsiegohkedahken mietie jaavran Gussajávri, vyjrehkåbpoe johken Njallajåhká mietie dahkoe gogka johkem Sørelva gaavnesje. Oarjjás ja lulás: Ravggajåhkå (Sørelva) mielde ja viidásit čázádaga Ruonasvákkis riikkaráji rádjái. Jalline jïh åarjene: Johken Ravggajåhkå mietie (Sørelva) jïh vyjrehkåbpoe tjaetsiegohkedahkem Ruonasvagg:sne rijhkeraasten gåajka. Nuortan: Riikkaráji mielde Valddajávrái. Luvlene: Rijhkeraasten mietie jaavran Valddajávri. Ruonasvágge lea guohtunguovlu Sirges čearu váste ja sáhttá geavahuvvot suoidnemánu 1. b. – čakčamánu 15.b.. Ruonasvagge lea Sirges saemiensïjten gåatomedajve jïh dam nuhtjedh snjaltjen 1. skiereden 15. § 18 Lijná Nordlándda fylkkas § 18 Lijna Nordland fylhkesne Lijná guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Davil: Rr 246 rájes Sávtsasj bokte njuolga linjjás Heargejávrri (Reinoksvatnet) nuortalulimus luovtta rádjái, dán jávrri mielde jávreoivošii. Lijnan daah raasth (Kaarhtelissie 2): Noerhtene: Rv:ste 246 Sávtsasj:sne rïektes sievine jaevrien Heargejávri åarjel-luvlemes loektese, debpede daan jaevrien mietie jaevrien låspan. Oarjin: Njuolga linjjás Heargejávrri oivošis Jierdajávrri rádjái, dasto čázádaga mielde álggos Juoksajávrái, das fas Gaskajávrriide, ja dás viidásit Linájávrái ja dán jávrri mielde Goržejávrri lulimus luovtta rádjái. Jalline: Rïektes sievine johkenjaelmeste dennie jaevresne Heargejávri jaavran Jierdajávri, destie tjaetsiegohkedahkem Juoksajávri:n gåajka, vyjrehkåbpoe tjaetsiegohkedahkem Gaskajávrrit gåajka, debpede tjaetsiegohkedahkem jaavran Linájávri (33 W 552429 7503370) jïh daam jaevriem jaevrien Goržejávri åarjemes loektese. Lulil: Namuhuvvon luovtta rájes njuolga linjjás Ridoalggičohkkii, aláš 1273, viidásit njuolga linjjás Rr 244:ii Hurreváris. Åarjene: Moeneme loekteste rïektes sievine tjahkese Ridoalggicohkka, jælloe 1273, vyjrehkåbpoe rïektes sievine Rv:se 244 Hurrevárre:sne. Nuortan: Rr 244 rájes riikkaráji mielde Rr 246:ii Sávtsasj bokte. Luvlene: Rv:ste 244 rijhkeraasten mietie Rv:se 246 Sávtsasj:sne. Lijná lea guohtunguovlu Sirges čearu váste. Lijna lea gåatomedajve Sirges saemiensïjtese. § 19 Sijddas Nordlándda fylkkas ja Rastesvárre Norrbottena leanas § 19 Rastevárre Norrbotten läänesne jïh Sijddas Nordland fylhkesne Rastesváris leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Davil: Dan báikkis Trolldalenis gokko rádji gaskal Sirges ja Tuorpun čearuid boahtá oktii riikkarájiin, čearuid ráji mielde Vastenjávrre rádjái, das badjel Vuojatsavon gitta Virihávrre rádjái. Rastevárren daah raasth (Kaarhtelissie 2): Noerhtene: Dehtie mïerhkeste Trolldal:sne gusnie raaste saemiensijti Sirges jïh Tuorpon gaskem rijhkeraastem gaavnesje, saemiensïjten raasten mietie jaavran Vastenjaure, debpede Vuojatsavon dåaresth dahkoe Virihaure:se. Nuortan: Rastá Virihávrre Tukijåkkå njálbmái. Luvlene: Virihaure:n dåaresth johken Tukijåkkå njaalman. Lulil: Tukijåkkå mielde Gasakjávrre rádjái, viidásit čázádaga mielde dan báikái gokko čázádat boahtá oktii riikkarájiin Leirvatnet bokte. Åarjene: Johken Tukijåkkå mietie jaavran Gasakjavrre, vyjrehkåbpoe tjaetsiegohkedahken mietie dan mïerhkese (33 W 555288 7464930) gusnie tjaetsiegohkedahke rijhkeraastem gaavnesje Leirvatn:sne. Oarjin: Riikkaráji mielde Leirvatnet rájes Trolldalen rádjái. Jalline: Rijhkeraastem Leirvatn:n luvhtie Trolldal:n gåajka. Sijddas guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Davil: Rr 242 A rájes Snøtoppenis njuolga linjjás Ragoelva njálbmái Storskogvatnetis, das lulábeale gátti mielde Storskogvatnet oivošii, viidásit njuolga linjjás Bassejávrri oarjjimus luovtta rádjái, dán luovttas njuolga linjjás Skardvatnet rádjái, das fas Lappelva mielde Andkjelvatnet rádjái. Sijddasen daah raasth (Kaarhtelissie 2): Noerhtene: Rv:ste 242 A tjahkesne Snøtoppen rïektes sievine dahkoe gusnie johke Ragoelva jaevrien Storskogvatnet sïjse galka, dellie dam åarjelgaedtiem jaevrien Storskogvatnet låspan, vyjrehkåbpoe rïektes sievine jaevrien Bassejávri jallemes loektese, daehtie loekteste rïektes sievine jaavran Skardvatnet, dellie johken Lappelva mietie jaavran Andkjelvatnet. Oarjin: Andkjelvatnet rájes Fagerbakkelva mielde Siiddasjávrri oivošii, viidásit dán jávrri rastá jávrri lulimus luovtta rádjái. Jalline: Jaevreste Andkjelvatnet johken Fagerbakkelva mietie jaevrien Siiddasjávri njaalman, vyjrehkåbpoe daan jaevrien dåaresth daan åarjemes loektese. Lulil: Namuhuvvon luovtta rájes njuolga linjjás Sisovasstinden rádjái, aláš 1411, das fas rastá Ålmåjalosjiegna (Blåmannsisen) Leirvatnet rádjái, viidásit dán jávrri rastá riikkarádjái. Åarjene: Moeneme loekteste rïektes sievine tjahkese Sisovasstinden, jælloe 1411, dellie jiehkien Ålmåjalosjiegna dåaresth (Blåmannsisen) jaavran Leirratnet, vyjrehkåbpoe daan jaevrien dåaresth dan rijhkeraastese (33 W 555288 7464930). Nuortan: Riikkaráji mielde Leirvatnet rájes Rr 242A:ii Snøtoppenis. Luvlene: Rijhkeraastem jaevrien Leirvatn:n luvhtie Rv:se 242 A dennie tjahkesne Snøtoppen. Sijddas ja Rastesvárre lea Duokta (Storskog / Sjunkfjell) boazoorohaga ja Tuorpun čearu oktasaš guohtunguovlu. Sijddas jïh Rastevárre leah ektiegåatomedajvh Duokta båatsoesïjtese jïh Tuorpon saemiensïjtese. Oktasaš guohtun dán guovllus eaktuda ahte boazoorohagas ja čearus lea ovttasbargošiehtadus konvenšuvnna artihkal 7 olis. Ektesne dajvide nuhtjedh jeahta ektiemååhtedimmiem tjaeledh båatsoesïjten jïh saemiensïjten gaskem nïmhtie guktie konvensjovnen 7. artigkele soptseste. Jus dakkár šiehtadus ii dahkkojuvvo dahje jus dat loahpahuvvo, de lea riikkarádji boazoorohaga ja čearu rádji. Jis ij dagkeres mååhtedimmie sjïdth jallh dïhte nåhka, dellie dïhte rijhkeraaste raastine båatsoesïjten jïh saemiensïjten gaskem. § 20 Sálla Nordlándda fylkkas § 20 Sálla Nordland fylhkesne Sálla guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Davil ja oarjin: Dan báikkis gokko Leirvatnet boahtá riikkarádjái, dán jávrri rastá Ålmåjalosjiegna (Blåmannsisen) rádjái, dán jiehki rastá aláš 1283 rádjái, das njuolga linjjás Storelvvatnan oarjelulimus luovtta rádjái, das njuolga linjjás dan báikái gokko riikkarádji raste Labbasjávrri davit gátti. Sállan daah raasth (Kaarhtelissie 2): Noerhtene jïh jalline: Dehtie mïerhkeste (33 W 555288 7464930) gusnie jaevrie Leirvatnet rijhkeraastem gaavnesje, daan jaevrien dåaresth dan jeahkan Ålmåjalosjiegna (Blåmannsisen), daan jiehkien dåaresth jællose 1283 (33 W 547133 7456435), destie rïektes sievine jaevrien Storelvvatnan åarjel-jallemes loektese, destie rïektes sievine dan mïerhkese gusnie rijhkeraaste jaevrien Labbasjávri noerhtegaedtiem tjuahpa. Nuortan: Riikkaráji mielde Labbasjávrris Leirvatnetii. Luvlene: Rijhkeraasten mietie jaevreste Labbasjávri jaavran Leirvatnet. Sálla lea guohtunguovlu Tuorpon ja Luokta – Mavas čearuid váste. Sálla lea gåatomedajve Tourpon jïh Loukta – Mavas saemiensijtide. Áiddit: Áiddit galget leat Loamejávrri rájes Bieskehávrre rádjái. Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh jaevreste Loamejavrri dahkoe Bieskehavrrese. § 21 Gráddas Nordlándda fylkkas Gráddas guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Davil ja oarjin: Rr 235 rájes Bálljávrre nuortalulimus luovtta rádjái, dán jávrri rastá gitta lulimus luktii, das njuolga linjjás dasságo Arggalijjåhkå ja Skiejddejåhkå bohtet oktii, das fas Skiejddejåhkå mielde dasa gokko dat boahtá oktii Gráddasjåhkåin. Gráddasen daah raasth (Kaarhtelissie 2): Noerhtene jïh jalline: Rv:ste 235 jaavran Bállavrre åarjel-luvlemes loektese, daan jaevrien dåaresth daan åarjemes loektese, destie rïektes sievine dahkoe gogka dah johkh Arggalajjåhkå jïh Skiejdejåhkå aktese gerkieh, mænngan johken Skiejdejåhkå mietie dahkoe gusnie johkese Gráddasjåhkå galka. Lulil: Dan namuhuvvon báikki rájes gokko jogat mannet oktii, Gráddasjåhkå mielde dasa gokko dát golgá rastá riikkageainnu 77, das fas dán geaidnoráigge riikkaráji rádjái. Åarjene: Minngemes moeneme johkijste gusnie ektesne gelkieh, johken Gráddasjåhkå mietie dahkoe dan mïerhkese gusnie rijhkegeajnoem 77 tjuahpa, destie daam geajnoem rijhkeraasten gåajka. Nuortan: Riikkaráji mielde dan báikki rájes gokko riikkageaidnu 77 rasttilda riikkaráji Rr 235 rádjái. Luvlene: Rijhkeraastem dehtie mïerhkeste gusnie rijhkegeajnoe 77 rijhkeraastem tjuahpa dahkoe Rv:se 235. Gráddas lea guohtunguovlu Semisjaur-Njarg čearu váste. Gráddas lea gåatomedajve Semisjaur-Njarg saemiensïjtese. 1. Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh 1. Ikesjávrre rájes Bálljávrre nuortalulimus luovtta rádjái. Jaevrien Ikesjaure luvhtie jaevrien Balvatnet åarjel-luvlemes loektese. 2. 2. Bálljávrre luovtta rájes Skiejddevágge buohta čázádaga mielde čađa Skiejddevágge dan báikái gokko vággi boahtá oktii Arggalijvákkiin. Dehtie loekteste jaevresne Balvatnet Skiedjevaggen baaktoe jïh dam tjaetsiegohkedahkem Skiedjevaggen tjïrrh dahkoe gogka vuemie Arggalajvaggem gaavnesje. 3. 3. Arggalijvággebartta rájes Tausafjellet rádjái. Hæhtjoste Arggalavaggehytta vaaran Tausafjellet (33 W 532558 7412483). 4. 4. Klibbo oarjelulábeale vieltti rájes Skáiti nuortalis Nyslåttbekken rádjái Fredheim lullelis. Klibbon åarjel-jalleldh baahkoste luvlelen Skaiti (33 W 531559 7409416) johkese Nyslåttbekken åarjelen Fredheim. 5. 5. Golmma oanehis gaskka Graddiselva mielde. Golme åenebh gohkemdahkine johken Graddiselva mietie. § 22 Älvsbyn Norrbottena leanas § 22 Älvsbyn Norrbotten läänesne Älvsbyn guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Holmsel rájes geaidnoráigge Åträsket nuortalulimus geahčái, dás njuolga linjjás Manjärv jávrri oarjjimus luktii, das fas geaidnoráigge Manjärv rájes geainnu 94 rádjái Vistheden bokte, viidásit geainnu 94 mielde Bihtámeanu (Piteälven) rádjái, das fas dán eatnoráigge oarjjás Holmsel rádjái. Älvsbyn daah raasth (Kaarhtelissie 2): Geajnoem Holmsel:n luvhtie jaevrien Åträsket åarjel-luvleldh geatjan, destie rïektes sievine jaevrien Manjärv jallemes loektese, destie geajnoen mietie Manjärv:n luvhtie geajnose 94 Vistheden baaktoe, vyjrehkåbpoe geajnoem 94 jeanose Piteälven, daam jeanoem jallese Holmsel:n gåajka. Älvsbyn lea guohtunguovlu Balvatn boazoorohaga váste ja sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b.. Älvsbyn lea gåatomedajve Balvatn båatsoesïjtese jïh maahta nuhtjesovvedh golken 1.– voerhtjen 30. § 23 Svanjggá Nordlándda fylkkas § 23 Svanjggá Nordland fylhkesne Svanjggá guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Dan báikkis gokko geaidnu 77 boahtá riikkarádjái, das dán geainnu mielde E6 rádjái, das fas E6 mielde luksa dan báikái gokko E6 rasttilda Nordlandsbána, dan ruovdemáđii mielde dasságo lea Ståhkkåhajåhkå buohta, viidásit dán joga mielde dan báikái gokko rádji gaskal Semisjaur-Njarg ja Svaipa čearuid boahtá riikkarádjái, riikkaráji mielde davás dan báikái gokko geaidnu 77 rasttilda riikkaráji. Svanjggán daah raasth (Kaarhtelissie 2): Dehtie mïerhkeste gusnie geajnoe 77 rijhkeraastem tjuahpa, daam geajnoem geajnose E6, dellie E6:m åarjese dan mïerhkese gusnie E6 ruevtiegeajnoem Nordlandsbanen tjuahpa, daan ruevtiegeajnoen mietie seamma jællose goh Ståkkåhjåhka, vyjrehkåbpoe daam johkem dan mïerhkese gusnie raaste Semisjaur-Njarg jïh Svaipa saemiensijti gaskem rijhkeraastem gaavnesje (33 W 518200 7375859), meatesth rijhkeraastem noerhtese dan mïerhkese gusnie geajnoe 77 rijhkeraastem tjuahpa. Svanjggá lea juhkkojuvvon guovtti oasseguovlun; A ja B. Svanjggá göökte dajvide juakeme; A jïh B. A guovlu lea dat oassi Svanjggá guovllus mii lea Dybenåga davvelis. Dajve A lea dïhte boelhke Svanjggá:ste mij noerhtelen Dybenåga. Guovllu sáhttá Semisjaur-Njarg čearru geavahit suoidnemánu 1. b. – čakčamánu 15. b. ja Saltfjellet boazoorohat čakčamánu 16. b. – geassemánu 30.b.. Dajve maahta Semisjaur-Njarg saemiensïjteste nuhtjesovvedh snjaltjen 1. – skiereden 15. jïh Saltfjellet båatsoesïjteste skïereden 16. – ruffien 30. B guovlu lea dat oassi Svanjggá guovllus mii lea Dybenåga lullelis. Dajve B lea dïhte boelhke Svanjggá:ste mij åarjelen Dybenåga. Guovllu sáhttá Semisjaur-Njarg čearru geavahit miessemánu 1. b. – skábmamánu 10. b. ja Saltfjellet boazoorohat skábmamánu 11. b. – cuoŋománu 30.b.. Dajve maahta SemisjaurNjarg saemiensïjteste nuhtjesovvedh suehpeden 1. – rahkan 10. jïh Saltfjellet båatsoesïjteste rahkan 11. - voerhtjen 30. § 24 Storsund Norrbottena leanas § 24 Storsund Norrbotten läänesne Storsund guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Storsund rájes ruovdemáđii mielde Storträskliden – Koler geainnu rádjái, dán geaidnoráigge Lillpiteälven rádjái, dán joga mielde luoddaearu rádjái Lillpite oarjedavábealde, das fas geaidnoráigge Granträsket rádjái, viidásit geaidnoráigge Liden badjel Arvidsträsk rádjái, das viidásit geaidnoráigge Teugerträsk rastá Storsund rádjái. Storsunden daah raasth (Kaarhtelissie 2): Storsunden luvhtie meatesth ruevtiegeajnoem laantegeajnose Storträskliden – Koler, daam geajnoem jeanose Lillpiteälven, daam jeanoem geajnoekroessese noerhtejallelen Lillpite, destie geajnoem Granträsk:n gåajka, vyjrehkåbpoe geajnoem Liden bijjelen dahkoe Arridsträsk:se, debpede geajnoem Teugerträsk:n bijjelen Storsund:n gåajka. Storsund lea Saltfjellet boazoorohaga guohtunguovlu ja sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b.. Storsund lea gåatomedajve Saltfjellet båatsoesïjtese jïh maahta nuhtjesovvedh golken 1. – voerhtjen 30. § 25 Aahkavaerie / Andfjellet Nordlándda fylkkas § 25 Aahkavaerie / Andfjellet Nordland fylhkesne Aahkavaerie / Andfjellet guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Dan báikki rájes gokko rádji gaskal Semisjaur-Njarg ja Svaipa čearuid boahtá riikkarádjái Ståhkkåhajåhkå rádjái, Ståkkåhajåhkå mielde dasa gokko dat boahtá oktii Ruovadajåhkåin (Randalselva). Aahkavaerien / Andfjellen daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene: Dehtie mïerhkeste gusnie raaste Semisjaur-Njarg jïh Svaipa saemiensijti gaskem rijhkeraastem Oarjin: Dan rájes gokko Ståhkkåhajåhkå ja Ruovadajåhkå bohtet oktii, Ruovadajåhkå ja Ranelva mielde Messingåga njálbmái dán eanus, Messingåga mielde dasságo Jarfjell- bekken ja Kjerringelva bohtet oktii, das fas njuolga linjjás Giftfjellet rádjái (aláš 1127), das viidásit njuolga linjjás Jånghkere rádjái (aláš 1459). Jalline: debpede gusnie Ståkkåhajåhkå jïh Ruovadajåhkå (Randalselva) aktine gelkieh, meatesth Ruovadajåhkå jïh meatesth Ranelva johken Messingåga njaalman daennie johkesne, meatesth Messingåga dahkoe gusnie dah johkh Jarfjellbekken jïh Kjerringelva aktesne gelkieh, destie rïektes sievine tjahkese Giftfjellet (jælloe 1127), dellie rïektes sievine Jånghkerasse (jælloe 1459). Lulil: Jånghkere rájes (aláš 1459) njuolga linjjás Kvepsendalstjønna davimus luktii, viidásit njuolga linjjás Rundbjorvatnet oarjjimus luktii, das fas njuolga linjjás dan báikái riikkarájis gokko Gran ja Ran čearuid gaskasaš rádji álgá (Rr 223). Åarjene: Jånghkeristie (jælloe 1459) rïektes sievine tjonnen Kvepsendalstjønna noerthemes loektese, vyjrehkåbpoe rïektes sievine jaevrien Rundbjorvatnet jallemes loektese, debpede rïektes sievine dan mïerhkese rijhkeraastesne gusnie raaste aalka Gran jïh Ran saemiensijti gaskem (Rv 223). Nuortan: Riikkaráji mielde Rr 223 rájes koordináhta 33 W 518200 7375859 rádjái Ståhkkåhajåhkå bokte. Luvlene: Rijhkeraasten mietie Rv:ste 223 koordinatese 33 W 518200 7375859 johken Ståkkåhajåhkå baaktoe. Aahkavaerie / Andfjellet lea juhkkojuvvon guovtti oasseguovlun; Aahkavaerie ja Andfjellet. Aahkavaerie / Andfjellet göökte dajvide juakeme; Aahkavaerie jïh Andfjellet. Andfjellet lea dat oassi Aahka- vaerie / Andfjellet guovllus mii lea nuorttabealde Virvassåga - Bjoråga gitta koordináhta 33 W 510805 7350489 rádjái, das viidásit njuolga linjjás Kvepsendalstjønna davimus luovtta rádjái. Andfjellet lea dïhte boelhke Aahkavaereste / Andfjell:ste mij luvlelen Virvassåga - Bjoråga dahkoe koordinatese 33 W 510805 7350489, destie rïektes sievine tjonnen Kvepsendalstjønna noerhtemes loektese. Andfjellet lea Svaipa ja Gran čearuid guohtunguovlu. Andfjellet lea gåatomedajve Svaipa jïh Gran saemiensijtide. Aahkavaerie lea dat oassi Aahkavaerie / Andfjellet guovllus mii lea oarjjabealde Virvassåga - Bjoråga gitta koordináhta 33 W 510805 7350489 rádjái, das viidásit njuolga linjjás Kvepsendalstjønna davimus luovtta rádjái. Aahkavaerie lea dïhte boelhke Aahkavaereste / Andfjell:ste mij jallelen Virvassåga – Bjoråga dahkoe koordinatese 33 W 510805 7350489, destie rïektes sievine tjonnen Kvepsendalstjønna noerhtemes loektese. Aahkavaerie sáhttet Svaipa ja Gran čearut geavahit miessemánu 1. b. – golggotmánu 15. b., ja Ildgruben boazoorohat golggotmánu 16. b. – cuoŋománu 30.b.. Aahkavaerie maahta Svaipa jïh Gran saemiensijtijste nuhtjesovvedh suehpeden 1. - golken 15. jïh Ildgruben båatsoesïjteste golken 16. – voerhtjen 30. 1. Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh: 1. Áidi Kvepsendalstjønna rájes oarjedavás koordináhta 33 W 507222 7349428 rádjái gokko goarpmasta Jånghkerii. Geerestahkh tjonnen Kvepsendalstjønna luvhtie noerhte-jalleldh otnjegasse koordinatese 33 W 507222 7349428 baahkosne bæjjese Junkeren vuestie. 2. 2. Rátkkagárdi vuogas báikkis Virvassdalenis. Dovne raarhkoegiedtie sjiehteles sijjesne Virvassdal:sne § 26 Goepsetjahke Nordlándda fylkkas § 26 Goepsetjahke Nordland fylhkesne Goepsetjahke guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil ja oarjin: Rr 223 rájes, gokko Gran ja Ran čearuid rádji álgá, njuolga linjjás Rundbjorvatnet oarjjimus luovtta rádjái, das viidásit njuolga linjjás Kvepsendalstjønna davimus luktii, das fas Goepsejohke mielde dan njálbmái Kvepsendalsbuktas, das njuolga linjjás Kjerrtjønna oarjjimus luovtta rádjái, das fas njuolga linjjás Rr 220A:ii. Goepsetjahken daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene jïh jalline: Rv:ste 223, gusnie raaste aalka Gran jïh Ran saemiensijti gaskem, rïektes sievine jaevrien Rundbjorvatnet jallemes loektese, vyjrehkåbpoe rïektes sievine tjonnen Kvepsendalstjønna noerhtemes loektese, vyjrehkåbpoe Goepsejohken mietie njaalman Kvepsendalsbukt:sne, destie rïektes sievine tjonnen Kjerrtjønna jallemes loektese, destie rïektes sievine Rv:se 220 A. Lulil ja nuortan: Rr 220 A rájes riikkaráji mielde Rr 223:ii. Åarjene jïh luvlene: Rv:ste 220 A rijhkeraasten mietie Rv:se 223. Goepsetjahke lea guohtunguovlu Ran čearu váste. Goepsetjahke lea gåatomedajve Ran saemiensïjtese. Áiddit: Áidi galgá leat Rr 223 rájes guohtunguovllu ráji mielde Kaldvatnet rádjái, das jávrri nuorttabeale ja lulábeale gátti mielde guohtunguovllu ráji rádjái Kjerrtjønna bokte, viidásit dán ráji mielde Rr 220 A rádjái. Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh Rv:ste 223 gåatomedajveraasten mietie Kaldvatnet gåajka, destie jaevrien luvleldh jïh åarjeldh gaedtiem gåatomedajveraastese tjonnen Kjerrtjønna baaktoe, vyjrehkåbpoe daam raastem Rv:se 220 A. § 27 Gierkietjahke Västerbottena leanas § 27 Gierkietjahke Västerbotten läänesne Gierkietjahke guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Nuortan: Rr 220 A rájes njuolga linjjás Kåtaviken nuorttamus luovtta rádjái Över-Umanis. Gierkietjahken daah raasth (Kaarhtelissie 3): Luvlene: Rv:ste 220 A rïektes sievine Kåtaviken luvlemes loektese Över-Uman:sne. Lulil: Över-Uman Kåtaviken rájes Rörsundet čađa Krabbfjällnäset lulimus báikái, das njuolga linjjás dan báikái gokko riikkarádji rasttilda Graesiejaevrie (Grasvatnet) davábeal gátti. Åarjene: Över-Uman loekten Kåtaviken luvhtie Rörsund:n tjïrrh åarjemes mïerhkese njuanesne Krabbfjällnäset, debpede rïektes sievine dahkoe gusnie rijhkeraaste noerhtegaedtiem Graesiejaevresne tjuahpa (Grasvatnet). Oarjin ja davil: Rr 217 A rájes riikkaráji mielde Rr 220 A rádjái. Jalline jïh noerhtene: Rv:ste 217 A rijhkeraasten mietie Rv:se 220 A. Gierkietjahke lea guohtunguovlu Ildgruben boazoorohaga váste. Gierkietjahke lea gåatomedajve Ildgruben båatsoesïjtese. 1. Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh 1. Rr 220 A rájes Kåtabäcken njálbmái Kåtavikenis. Rv:ste 220 A Kåtabäcken johkenjaalman 2. 2. Över-Uman rájes Graesiejaevrie Fjällripfjället oarjjabealde. Över-Uman luvhtie Graesiejaavran jallelen Fjällripfjället. § 28 Ovlevuelie Nordlándda fylkkas § 28 Ovlevuelie Nordland fylhkesne Ovlevuelie guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Riikkarájis Graesiejaevries (Grasvatnet), das viidásit koordináhta 33 W 472797 7326613 rádjái Oksfjellhumpen bokte. Ovlevuelien daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene: Rijhkeraasteste Graesiejaevresne (Grasvatnet), dellie daam jaevriem koordinatese 33 W 472797 7326613 vaerien Oksfjellhumpen baaktoe. Oarjin: Namuhuvvon koordináhtas njuolga linjjás Steiktuva rádjái (aláš 1058), das fas njuolga linjjás Bessedørelva njálbmái Reevhtses (Røssvatnet), das dán jávrri mielde Sørdalselva rádjái Sørdalenis. Jalline: Daehtie moeneme koordinateste rïektes sievine tjahkese Steikhuva (jælloe 1058), destie rïektes sievine johken Bessedørelva njaalman Reevhtsesne (Røssvatnet), dellie daam jaevriem jeanose Sørdalselva Sørdal:sne. Lulil: Sørdalselva mielde Varnvatnet rádjái, das viidásit Famnvasselva mielde Famnvatnet rádjái, das fas Bolvasselva mielde Bolvatnet rádjái, dasto geaidnoráigge Joesjö guvlui dan báikái gokko dat rasttilda riikkaráji. Åarjene: Johken Sørdalselva mietie jaavran Varnvatnet, vyjrehkåbpoe johkem Famnvasselva jaavran Famnvatnet, vyjrehkåbpoe johkem Bolvasselva jaavran Bolvatnet, dellie geajnoen mietie Joesjö:n vuestie dahkoe mïerhkese gusnie rijhkeraastem tjuahpa. Nuortan: Dán báikki rájes riikkaráji mielde Graesiejaevrie rádjái. Luvlene: Daehtie mïerhkeste rijhkeraastem Graesiejaevrien gåajka (Grasvatnet). Ovlevuelie lea guohtunguovlu Ubmeje čearu váste. Ovlevuelie lea gåatomedajve Ubmejen saemiensïjtese. Áiddit: Áidi galgá leat koordináhta 33 W 472797 7326613 rájes Oksfjellhumpen bokte Oksskoltena davimus heŋggo rádjái. Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh koordinateste 33 W 472797 7326613 Oksfjellhumpen baaktoe noerhtemes baahkose bäjjese Oksskolten gåajka. § 29 Ramsele Västerbottena leanas § 29 Ramsele Västerbotten läänesne Ramsele guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Oarjin: Riikkageaidnošalddi rájes Ubmejejeanoe (Umeälven) rastá Ottonträsk bokte, geaidnoráigge rastá Sundö ja Skivsjö, Skivsjö lulimus geahčái. Ramselen daah raasth (Kaarhtelissie 3): Jalline: Geajnoepruvveste jeanoen Umeälven rastah Ottonträsk:n baaktoe, geajnoen mietie Sundö:n jïh Skivsjö:n bijjelen jaevrien Skivsjö:n åarjelgeatjan. Lulil: Njuolga linjjás Skivsjö lulimus luovtta rájes Harrselsfors rádjái. Åarjene: Rïektes sievine Skivsjö:n åarjemes loekteste Harrselsfors:n gåajka. Nuortan ja davil: Harrselsfors rájes geaidnoráigge Sarsjö- liden - Högås - Nyby Ubmejejeanoe rádjái, viidásit dán eatnoráigge Ottonträsk rádjái. Luvlene jïh noerhtene: Harrselsfors:n luvhtie geajnoen mietie Sarsjöliden, Högås jïh Nyby baaktoe jeanose Umeälven, vyjrehkåbpoe daam jeanoem Ottonträsk:n gåajka. Ramsele lea guohtunguovlu Ildgruben boazoorohaga váste ja dat sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b.. Ramsele lea gåatomedajve Ildgruben båatsoesïjtese jih maahta nuhtjesovvedh golken 1. – voerhtjen 30. § 30 Kruvhtegenvaerie / Vaekie Nordlándda fylkkas § 30 Kruvhtegenvaerie / Vaekie Nordland fylhkesne Kruvhtegenvaerie / Vaekie guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Dan báikki rájes gokko geaidnu gaskal Joesjö ja Varntresk rasttilda riikkaráji, dán geainnu mielde Valenii Famnvatnet bokte, das viidásit dán jávrri mielde ja Famnvasselva mielde Varnvatnet rádjái, das fas Sørdalselva mielde Reevhtse (Røssvatnet) rádjái. Kruvhtegenvaerien / Vaekien daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene: Dehtie mïerhkeste gusnie dïhte geajnoe Joesjö:n jïh Varntresk:n gaskem rijhkeraastem tjuahpa, daam geajnoem Valen gåajka jaevrien Famnvatnet baaktoe, vyjrehkåbpoe daam jaevriem jïh johkem Famnvasselva jaavran Varnvatnet, debpede johkem Sørdalselva Reevhtsese (Røssvatnet). Oarjin: Reevhtse mielde Bjørkåselva njálbmái jávrris, das njuolga linjjás rastá Aalesjaevrie (Elsvatnet) davimus luovtta gitta Åanghkejaevrie (Unkervatnet) davimus luovtta rádjái. Jalline: Reevhtsen mietie Bjørkåselva njaalman dennie jaevresne, debpede rïektes sievine Aalesjaevrien (Elsvatnet) noerhtemes loekten dåaresth Åanghkejaevrien (Unkerratnet) noerhtemes loektese. Lulil: Åanghkejaevrie ja Skardmodalselva mielde riikkarádjái. Åarjene: Åanghkejaevriem jïh johkem Skardmodalselva rijhkeraasten gåajka. Nuortan: Riikkaráji mielde Skardmodalselva rájes dan báikái gokko geaidnu gaskal Joesjö ja Varntresk rasttilda riikkaráji. Luvlene: Rijhkeraasten mietie dehtie johkeste Skardmodalselva dahkoe gusnie geajnoe Joesjö:n jïh Varntresk:n gaskem rijhkeraastem tjuahpa. Kruvhtegenvaerie / Vaekie lea guohtunguovlu Vapsten čearu váste. Kruvhtegenvaerie / Vaekie lea gåatomedajve Vapsten saemiensïjtese. 1. Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh 1. Geainnu mielde davábealde Kalven jávrri rájes Tverrelva njálbmái Famnvatnetis. Geajnoen noerhteraedtiem jaevreste Kalven dahkoe johken Tverrelva låspan jaevresne Famnvatnet. 2. 2. Famnvatnet rájes Reevhtse jávrái Sørdalen bokte. Jaevreste Famnvatnet Reevhtsese (Røssvatnet) Sørdal:sne. § 31 Mejvankilen Västerbottena leanas § 31 Mejvankilen Västerbotten läänesne Mejvankilen guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Oarjin: Álgá njuolga linjjás Grundforsdammen rájes Ubmejejeanoes (Umeälven) Yttre Joranträsk davimus luovtta rádjái, das njuolga linjjás Björnabäcksjön rádjái, dán jávrris čázádaga mielde Paubäcken rádjái, viidásit Paubäcken mielde dán joga nuortalulimus mohkkái, dán báikkis njuolga linjjás Örnträsket davimus luktii. Mejvankilen daah raasth (Kaarhtelissie 3): Jalline: Rïektes sievine Grundforsdammen luvhtie jeanosne Umeälven jaevrien Yttre Joranträsk noerhtemes loektese (SWER99TM 617299 7204173), debpede rïektes sievine jaavran Björnabäcksjön, daehtie jaevreste tjaetsiegohkedahkem johkese Paubäcken, vyjrehkåbpoe johkem Paubäcken daan åarjelluvlemes kråanghkose (SWER99TM 635569 7187833), daehtie mïerhkeste rïektes sievine jaevrien Örnträsket noerhtemes loektese. Lulil: Örnträsket davimus luovttas njuolga linjjás Rusträsket oivošii, das viidásit Rusbäcken mielde Ubmejejeanoe rádjái. Åarjene: Jaevrien Örnträsket noerhtemes loekteste rïektes sievine jaevrien Rusträsket låspan, vyjrehkåbpoe johkem Rusbäcken dan jeanose Umeälven. Nuortan: Rusbäcken njálmmis Ubmejejeanos Grundforsdammen rádjái. Luvlene: Rusbäcken njaelmeste jeanosne Umeälven dahkoe Grundforsdammen gåajka. Mejvankilen lea guohtunguovlu Ildgruben boazoorohaga váste ja sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30. b.. Mejvankilen lea gåatomedajve Ildgruben båatsoesïjtese jïh maahta nuhtjesovvedh golken 1. – voerhtjen 30. § 32 Råaksoentjahke Nordlándda fylkkas § 32 Råaksoentjahke Nordland fylhkesne Råaksoentjahke guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Dan báikki rájes gokko Skardmodalselva rasttilda riikkaráji, dán joga mielde Finnskardbekkena njálbmái Skardmo- dalselvas. Råaksoentjahken daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene: Dehtie mïerhkeste gusnie johke Skardmodalselva rijhkeraastem tjuahpa, daam johkem dan johken Finnskardbekken njaalman johkesne Skardmodalselva. Oarjin ja lulil: Finnskardbekken mielde Finnskardtjørna rádjái, das njuolga linjjás Råaktjoenjaevrie (Rotvatn) davimus luovtta rádjái, dán jávrri ja Rotvaselva mielde dan báikái gokko johka rasttilda riikkaráji. Jalline jïh åarjene: Johkem Finnskardbekken tjonnese Finnskardtjørna, debpede rïektes sievine Råaktjoenjaevrien (Rotvatn) noerhtemes loektese, daam jaevriem jïh johkem Rotvaselva dan mïerhkese gusnie rijhkeraastem tjuahpa. Nuortan: Maŋemus namuhuvvon báikkis riikkaráji mielde dan báikki rádjái gokko Skardmodalselva rasttilda riikkaráji. Luvlene: Minngemes moeneme mïerhkeste rijhkeraasten mietie dan mïerhkese gusnie johke Skardmodalselva rijhkeraastem tjuahpa. Råaksoentjahke sáhttá Vilhelmina norra čearru geavahit suoidnemánu 1. b. – borgemánu 31. b., ja Byrkije boazoorohat čakčamánu 1. b. – geassemánu 30.b.. Råaksoentjahke maahta noerhte Vilhelmina saemiensïjteste nuhtjesovvedh snjaltjen 1. – mïetsken 31. jïh Byrkije båatsoesïjteste skiereden 1. – ruffien 30. Vilhelmina norra čearru sáhttá maiddái geavahit guovllu eará áiggiid, goboazodoallu doaimmahuvvo lagasrádjeguovllus Ruoŧas. Noerhte Vilhelmina saemiensïjte åådtje dajvem nuhtjedh dovne jeatjah tijjen, mearan bovtsine berkieh dajvi boehth Sveerjesne. Áiddit: Áidi galgá leat Ritterifjellet rájes guohtunguovllu ráji mielde Raastetjahke rádjái ja das fas Vaaltanjaevrie rádjái. Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh dehtie tjahkeste Ritterifjell gåatomedajveraasten mietie Raastetjahkese jïh debpede Valtanjaure gåajka. § 33 Raajnese Nordlándda fylkkas § 33 Raajnese Nordland fylhkesne Raajnese guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Álgá njuolga linjjás riikkarájis Vaaltanjaevrie bokte Luvlie Diehpele (Austre Tiplingen) jávrri nuorttamus luovtta rádjái. Raajnesen daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene: Rïektes sievine dehtie rijhkeraasteste Valtanjauren baaktoe (33 W 475165 7240956) jaevrien Luvlie Diehpelen (Austre Tiplingen) luvlemes loektese. Oarjin ja lulil: Namuhuvvon luovtta rájes rastá Luvlie Diehpele dasságo Muerhkienjeanoe (Tiplingelva) ja Råtnoenjohke (Simleelva) bohtet oktii, das viidásit njuolga linjjás Råtnoenjaevrie (Råtnan) oarjjimus luovtta rádjái, dán jávrri ja čázádaga mielde gitta riikkarádjái Bijjie Raentseres (Ranseren). Jalline jïh åarjene: Dehtie moeneme loekteste Luvlie Diehpelen dåaresth dahkoe gogka Muerhkienjeanoe (Tiplingelva) jïh Råtnoenjohke (Simleelva) aktine sjidtieh, debpede rïektes sievine Råtnoenjaevrien (Råtnan) jallemes loektese, daam jaevriem jïh vyjrehkåbpoe tjaetsiegohkedahkem rijhkeraastese Bijjie Raentsierisnie (Ranseren). Nuortan: Bijjie Raentsere rájes riikkaráji mielde koordináhta 33 W 475165 7240956 rádjái riikkaráji nalde Vaaltanjaevrie bokte. Luvlene: Bijjie Raentseristie rijhkeraasten mietie koordinatese 33 W 475165 7240956 rijhkeraastesne Valtanjauresne. Raajnese sáhttá Vilhelmina norra čearru geavahit suoidnemánu 1. b. – borgemánu 31. b.. Raajnese maahta noerhte Vilhelmina saemiensïjteste nuhtjesovvedh snjaltjen 1. – mïetsken 31. Áiddit: Áiddit galget leat Vaaltanjaevrie rájes dasa gokko Råtnoenjohke ja Ranserelva bohtet oktii. Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh Valtanjaureste dahkoe gusnie Råtnoenjohke jïh johke Ranserelva gaavnesjieh. § 34 Lögdeå Västerbottena ja Västernorrlándda leanain § 34 Lögdeå Västerbotten jïh Västernorrland läänine Lögdeå guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Lögdeälvena njálmmi rájes Nordmalingsfjärdenis, joga mielde Klösforsenii, dasto geaidnoráigge Yttre Lemesjö rádjái, das viidásit geainnu mielde Flärke rádjái, das fas Husån mielde dan njálbmái Botten- vikenis, das fas Degerfjärden mielde Nordmalingsfjärden rádjái ja Lögdeälvena njálbmái. Lögdeån daah raasth (Kaarhtelissie 3): Jeanoen Lögdeälven njaelmeste Nordmalingsfjärden sisnie, jeanoen mietie Klösfors:n gåajka, dellie geajnoem Yttre Lemesjö:se, vyjrehkåbpoe geajnoem Flärk:se, debpede johkem Husån dahkoe gubpene Bottenviken sïjse galka, dellie Degerfjärd:m vyjrehkåbpoe Nordmalingsfjärd:se jïh jeanoen Lögdeälven njaalman. Lögdeå lea guohtunguovlu Byrkije boazoorohaga váste ja dat sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b.. Lögdeå lea gåatomedajve Byrkije båatsoesïjtese jïh maahta nuhtjesovvedh golken 1. – voerhtjen 30. § 35 Jitnemen Nordlándda ja Davvi-Trøndelága fylkkain § 35 Jitneme Nordland jïh Nord-Trøndelag fylhkine Jitnemen guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Riikkarájis Bijjie Raentseres (Ranseren), Raentserenjeanoe ja čázádaga mielde jávrri oarjelulimus luovtta rádjái Flåfjellet nuorttabealde. Jitnemen daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene: Rijhkeraasten luvhtie Bijjie Raentsierisnie (Ranseren), Raentserenjeanoen mietie jïh tjaetsiegohkedahkem dan åarjemes loektese dennie jaevresne mij tjahken Flåfjellet luvlelen (33 W 458364 7227126). Oarjin: Namuhuvvon luovtta rájes njuolga linjjás Jitnemenjaevrie lulimus luovtta rádjái, Bijjie. Jalline: Moeneme loekteste rïektes sievine åarjemes loektese Jitnemenjaevresne, Bijjie. Lulil: Dán luovtta rájes čázádaga mielde Jitnemenjaevrie rádjái ja das viidásit dan báikái gokko Jitnemenjohke rasttilda riikkaráji. Åarjene: Daehtie loekteste tjaetsiegohkedahkem Jitnemenjaavran jïh vyjrehkåbpoe dan mïerhkese gusnie Jitnemenjohke rijhkeraastem tjuahpa. Nuortan: Riikkaráji mielde Jitnemenjohke rájes Bijjie Raentsere rádjái. Luvlene: Rijhkeraasten mietie Jitnemenjohkeste Bijjie Raentserasse (Ranseren). Jitnemen lea guohtunguovlu Vilhelmina södra čearu váste. Jitneme lea gåatomedajve åarjel Vilhelmina saemiensïjtese. Áiddit: Áidi galgá leat Raentserenjeanoe njálmmis Bijjie Raentsere rájes guohtunguovllu ráji mielde gitta Jitnemenjaevrie rádjái, Bijjie. Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh dehtie Raentserenjeanoen njaelmeste Bijjie Raentsierisnie (Ransaren) meatesth dam gåatomedajveraastem Jitnemenjaavran, Bijjie. § 36 Sipmehke Davvi-Trøndelága fylkkas § 36 Sipmehke Nord-Trøndelag fylhkesne Sipmehke guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Dan báikkis gokko Jitnemenjohke rasttilda riikkaráji ja čázádaga mielde Jitnemenjaevrie, Bijjie lulimus luovtta rádjái. Sipmehken daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene: Dehtie mïerhkeste gusnie Jitnemenjohke rijhkeraastem tjuahpa tjaetsiegohkedahken mietie Jitnemenjaevrien åarjemes loektese, Bijjie. Oarjin: Namuhuvvon luovtta rájes njuolga linjjás Såålejaevrie lulimus luovtta rádjái, das viidásit čázádaga mielde Bijjie- Sipmehke (Vestre Sipmeken) rádjái, das fas čázádaga mielde riikkarádjái Vuelie- Sipmehke (Austre Sipmeksjøen) bokte. Jalline: Moeneme loekteste rïektes sievine Såålejaevrien åarjemes loektese, debpede tjaetsiegohkedahkem Bijjie-Sipmehken gåajka (Vestre Sipmeken), vyjrehkåbpoe tjaetsiegohkedahkem rijhkeraastese VuelieSipmehkisnie (Austre Sipmeksjøen). Nuortan: Riikkaráji mielde Vuelie-Sipmehke rájes dan báikái gokko Jitnemenjohke rasttilda riikkaráji. Luvlene: Rijhkeraasten mietie Vuelie-Sipmehkistie (Austre Sipmeksjøen) dan mïerhkese gusnie Jitnemenjohke rijhkeraastem tjuahpa. Sipmehke lea guohtunguovlu Frostviken Norra čearu váste. Sipmehke lea gåatomedajve noerhte Frostviken saemiensïjtese. Áiddit: Áidi galgá leat Jitnemenjaevrie, Bijjie rájes guohtunguovllu ráji mielde Vuelie-Sipmehke rádjái. Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh dehtie Jitnemenjaevreste, Bijjie gåatomedajveraasten mietie VuelieSipmehkasse (Austre Sipmeksjøen). § 37 Baajme Jämtlándda leanas § 37 Baajme Jämtland läänesne Baajme guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Álgá riikkarájis Sipmehkejaevrie bokte Sipmehkejukke rádjái, dán čázádaga mielde dasa gokko boahtá oktii Gavostjukkiin, dán čázádaga Leipikvattnet rádjái, rastá Leipikvattnet ja Bjurälven ja Storälven mielde (Leipikvattnet 1:1 opmodatrádji Straejmie (Strömsund) suohkanis) riikkarádjái ja riikkaráji mielde Sipmehkejaevrie rádjái. Baajmen daah raasth (Kaarhtelissie 4): Rijhkeraasten luvhtie Sipmehkejaevresne Sipmehkejohkese, daam tjaetsiegohkedahkem dahkoe gusnie Gavostjohkem gaavnesje, daam tjaetsiegohkedahkem jaavran Leipikvattnet, dellie jaevrien Leipikvattnet dåaresth jïh jeanoej Bjurälven jïh Storälven mietie (dïhte raaste dan eekese Leipikvattnet 1:1 Straejmien tjïeltesne) rijhkeraastese, dellie rijhkeraasten mietie Sipmehkejaavran. Baajme lea guohtunguovlu Østre Namdála boazoorohaga váste. Baajme lea gåatomedajve Østre Namdal båatsoesïjtese. Áiddit: Áidi galgá leat Sipmehkejaevrie rájes Ankarvattnet rádjái. Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh Sipmehkejaevreste jaavran Ankarvattnet. § 38 Mesklumpen Jämtlándda leanas § 38 Mesklumpen Jämtland läänesne Mesklumpen guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Álgá dan báikkis gokko Guevtelejohke (Storälven) boahtá riikkarádjái Ingenmansland bokte, dán joga mielde ja Bjurälven mielde Leipikvattnet rádjái, viidásit Leipikvattnet lulábeale gátti mielde Leipikelvenii, dán eanu mielde Ankarvattnetii, rastá jávrri ja čázádaga mielde Stor-Blåsjönii, dán jávrri mielde Stora Blåsjön gillái, viidásit geaidnoráigge Östra Vallervattnetii ja das riikkaráji mielde Guevtelejohke (Storälven) rádjái. Mesklumpen daah raasth (Kaarhtelissie 4): Dehtie mïerhkeste gusnie Guevtelejohke (Storälven) rijhkeraastem tjuahpa Ingenmansland baaktoe, daam johkem jïh johken Bjurälven mietie jaavran Leipikvattnet, vyjrehkåbpoe jaevrien Leipikvattnet åarjelgaedtien mietie johkese Leipikälven, daam johkem jaavran Ankarvattnet, jaevrien dåaresth jïh vyjrehkåbpoe tjaetsiegohkedahken mietie jaavran Stor-Blåsjön, daam jaevriem voenese Stora Blåsjön, vyjrehkåbpoe geajnoem Östra Vallervattnet gåajka jïh debpede rijhkeraastem Guevtelejohkese (Storälven). Mesklumpen lea Østre Namdála boazoorohaga ja Frostviken Norra čearu oktasaš guohtunguovlu. Mesklumpen lea ektiedajve Østre Namdal båatsoesïjtese jïh noerhte Frostviken saemiensïjtese. Oktasaš guohtun dán guovllus eaktuda ahte boazoorohagas ja čearus lea ovttasbargošiehtadus konvenšuvnna artihkal 7 olis. Ektesne dajvem nuhtjedh jeahta mååhtedimmiem tjaeledh båatsoesïjten jïh saemiensïjten gaskem nimhtie guktie konvensjovnen 7. artigkelen mietie. Jus dakkár šiehtadus ii dahkkojuvvo dahje jus dat loahpahuvvo de lea Mesklumpen Østre Namdála boazoorohaga guohtunguovlun ja sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b.. Jis dagkeres mååhtedimmie ij sjïdth jallh dïhte nåhka, dellie Mesklumpen lea gåatomedajve Østre Namdal båatsoesïjtese golken 1. voerhtjen 30. Skábmamánu 1. b. – 30. b. sáhttá maiddái Frostviken Norra čearru geavahit eatnamiid. Gålkoen 1. – 30. dellie dovne noerhte Frostviken saemiensïjte maahta dajvem nuhtjedh.. § 39 Jorm Jämtlándda leanas § 39 Jorm Jämtland läänesne Jorm guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Geainnu mielde riikkarájis Östra Vallervattnet bokte Stora Blåsjön gillái, das fas Stor-Blåsjön - Lill-Blåsjön – Blåsjöälven - Stor Jorm – Kycklingvattnet - Kvarnbergsvattnet gitta Gäddede šalddi rádjái, das viidásit geaidnoráigge Murusjøenii, ja das riikkaráji mielde Östra Vallervattnetii. Jormen daah raasth (Kaarhtelissie 4): Geajnoem rïjhkeraasten luvhtie Östra Vallervattnet baaktoe voenese Stora Blåsjön, dellie Stor-Blåsjön, Lill-Blåsjön, Blåsjöälven, Stor Jorm, Kycklingvattnet, Kvarnbergsvattnet geajnoepruvvien gåajka Tjedtegen baaktoe (Gäddede), dellie geajnoem jaavran Murusjøen, jïh vyjrehkåbpoe rijhkeraastem Östra Vallervattnet gåajka. Guovlu lea guohtunguovlu Østre Namdála boazoorohaga váste. Dajve lea gåatomedajve Østre Namdal båatsoesïjtese. Boazoguohtuneana (Renbetesfjället) Blåsjökilen sáhttá geavahuvvot birra jagi. Gåatometjahke Blåsjökilen maahta abpe jaepiem nuhtjesovvedh. Eará guovllut Jormas sáhttet geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b.. Jormen jeatjah dajvh maehtieh nuhtjesovvedh golken 1.-voerhtjen 30. Áiddit: Áidi galgá leat Lill-Väktaren jávrri rájes sullii 2 kilomehtera Lill-Blåsjön guvlui (se § 46). Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh jaevreste Lill-Väktaren medtie 1,8 kilometerh otnjegasse jaevrien Lill-Blåsjön vuestie (gea § 46). § 40 Mealhkoe Davvi-Trøndelága fylkkas § 40 Mealhko Nord-Trøndelag fylhkesne Mealhkoe guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Rengen rájes Sørlias Sørličázádaga mielde Lenlingen davimus luovtta rádjái, das riikkageaidnoráigge Lauvsjølia badjel šalddi rádjái Laksjøen ja Sandsjøen muotkki nalde, das viidásit Sandsjøen mielde Gamvollbekkenii, das riikkageainnu mielde Kveeidet rádjái, viidásit Murusjøen dan báikái gokko geaidnu 74 boahtá riikkarádjái, das riikkaráji mielde Rengen rádjái Sørlias. Mealhkon daah raasth (Kaarhtelissie 4): Rengen luvhtie Sørli:sne mietelen Sørlitjaetsiegohkedahken jaevrien Lenlingen noerhtemes loektese, debpede rijhkegeajnoen mietie Lauvsjølia:n dåaresth pruvvien gåajka dennie njuanesne jaevriej Laksjøen jïh Sandsjøen gaskesne, vyjrehkåbpoe jaevrien Sandsjøen mietie johkese Gamvollbekken, debpede rijhkegeajnoem Kveeidet gåajka, vyjrehkåbpoe jaevrien Murusjøen mietie dahkoe gusnie geajnoe 74 rijhkeraastem tjuahpa, destie rijhkeraastem Rengen gåajka Sørli:sne. Mealhkoe lea guohtunguovlu Jiingevaerie čearu ja guovtti siidaoasi váste geat gullaba Østre Namdála boazoorohahkii. Mealhko lea gåatomedajve Jiingevaerien saemiensïjtese jïh gøøkte sïjtesijjide Østre Namdal båatsoesïjteste. Dát guokte siidaoasi sáhttiba maiddái geavahit Jiingevaerie čearu guohtunguovllu Ruoŧas. Daah gøøkte sïjtesijjieh åadtjoeh dovne Jiingevaerien saemiensïjten gåatomedajvem Sveerjesne nuhtjedh. § 41 Laadth – gieles Jämtlándda leanas § 41 Laadth – gieles Jämtland läänesne Laadth – gieles guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Nuortan: Riikkarájis Holdernis rastá jávrri lulimus luovtta rádjái, das fas Holdersströmmen mielde Torrön jávrái. Laadth – gielesen daah raasth (Kaarhtelissie 4): Luvlene: Rijhkeraasteste Holdern luvnie jaevrien dåaresth dan åarjemes loektese, dellie Holdersströmmen mietie jaavran Torrön. Lulil: Torrön mielde badjel Gaunviken ja Gaunan riikkarádjái. Åarjene: Torrön mietie Gaunviken jïh Gaunan dåaresth rijhkeraastese. Oarjedavil: Gaunan rájes riikkaráji mielde Holdernii. Noerhtejalline: Gaunan luvhtie rijhkeraastem Holdern gåajka. Laadth – gieles lea guohtunguovlu Skæhkere boazoorohaga váste. Laadth – gieles lea gåatomedajve Skæhkeren båatsoesïjtese. Bivdinriekti guovllus gullá aŋkke duššefal Kall čerrui. Aajne Kall saemiensïjtese luhpie dajvesne vïjredh. Áiddit: Áidi galgá leat Långnäset rájes Jävsjönis Torrön rádjái. Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh Långnäset luvhtie jaevresne Jävsjön Torrön gåajka. § 42 Enan Jämtlándda leanas § 42 Enan Jämtland läänesne Enan guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Davil: Riikkaráji rájes E14 mielde Rundhögen luoddaerrui. Enan daah raasth (Kaarhtelissie 4): Noerhtene: Rijhkeraasteste geajnoen E14 mietie dahkoe geajnoekroessese Rundhögen gåajka. Nuortan ja lulil: Dán luoddaearus geaidnoráigge Rundhögenii, viidásit njuolga linjjás Sevedholm rádjái ja das njuolga linjjás badjel Blåhammarkläppen riikkarádjái Svaletjahke bokte. Oarjin: Riikkaráji mielde Svaletjahke rájes E14 rádjái. Luvlene jïh åarjene: Daehtie geajnoekroesseste geajnoem Rundhögen gåajka, vyjrehkåbpoe rïektes sievine Sevedholm:n gåajka jïh debpede rïektes sievine Blåhammarkläppen dåaresth rijhkeraastese Svaaletjahkesne (SWER99TM356084 6997276) Jalline: Rijhkeraasten mietie Svaaletjahkeste geajnose E14. Enan lea guohtunguovlu Essand boazoorohaga váste. Enan lea gåatomedajve Saanti båatsoesïjtese (Essand reinbeitedistrikt). Dat oassi guovllus mii lea boazoguohtuneatnamiid (renbetesfjäll) siskkobealde sáhttá geavahuvvot birra jagi. Dïhte boelhke dajveste mij gåatomevaerien sjïsjnjelen maahta nuhtjesovvedh abpe jaepiem. Eará oasit Enan guovllus sáhttet geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b.. Enan jeatjah dajvh maehtieh nuhtjesovvedh golken 1. - voerhtjen 30. Áiddit: Áidi galgá leat Rundhögenis guohtunguovllu ráji mielde riikkarádjái Svaletjahkes. Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh Rundhögen luvhtie meatesth gåatomedajveraastem rijhkeraastese Svaaletjahkesne. Bealjehkh guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Davil: Riikkarájis Svaletjahkes njuolga linjjás Gorfuglhåmmåren (aláš 839) rádjái, das njuolga linjjás Nesjøenii Esna bokte. Bealjehki daah raasth (Kaarhtelissie 4): Noerhtene: Rijhkeraasteste Svaaletjahkesne (33 V 356084 6997276) rïektes sievine Gorfuglhåmmåren gåajka (jælloe 839), destie rïektes sievine jaavran Nesjøen Esnan baaktoe (33 V 349336 6993114). Oarjin: Esna rájes Nesjøen mielde Storbekken njálbmái. Jalline: Esnan luvhtie jaevrien Nesjøen mietie johken Storbekken njaalman (33 V 352037 6986732). Lulil: Dán njálmmis njuolga linjjás Neklumpenii (aláš 1014), das njuolga linjjás dan báikái gokko Ekornåa boahtá riikkarádjái. Åarjene: Daehtie johkenjaelmeste rïektes sievine tjahkese Neklumpen (jælloe 1014), debpede rïektes sievine dan mïerhkese gusnie johke Ekornåa rijhkeraastem tjuahpa. Nuortan: Riikkaráji mielde Ekornåa rájes Svaletjahke rádjái. Luvlene: Rijhkeraasten mietie johkeste Ekornåa Bealjehkh lea guohtunguovlu Handölsdalen čearu váste. Svaaletjahkese. Áiddit: Áiddit galget leat: Bealjehkh leah gåatomedajve Handölsdalen saemiensïjtese. 1. Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh 1. Riikkarájis Svaletjahkes guohtunguovllu ráji mielde Esna rádjái Nesjøen bokte. Rijhkeraasteste Svaaletjahkesne gåatomedajveraasten mietie Esnan gåajka jaevrien Nesjøen baaktoe. 2. 2. Storbekken njálmmi rájes Nesjøenis guohtunguovllu ráji mielde dan báikái gokko Ekornåa boahtá riikkarádjái. Storbekken johkenjaelmeste jaevresne Nesjøen gåatomedajveraasten mietie dahkoe dan mïerhkese gusnie johke Ekornåa rijhkeraastem tjuahpa. § 44 Grövelsjön Dalarna leanas § 44 Grövelsjön Dalarna läänesne Grövelsjön guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Riikkarájis Grövelsjön bokte, dán jávrri mielde Grövlan njálbmái, dás njuolga linjjás Rr 140 A rádjái, viidásit riikkaráji mielde Grövelsjön rádjái. Grövelsjön daah raasth (Kaarhtelissie 4): Rijhkeraasteste jaevresne Grövelsjön, daan jaevrien mietie Grövlan johkenjaalman, destie rïektes sievine Rv:se 140 A, vyjrehkåbpoe rijhkeraasten mietie Grövelsjön gåajka. Grövelsjön lea guohtunguovlu Elgå boazoorohaga váste. Grövelsjön lea gåatomedajve Svaahken båatsoesïjtese (Elgå reinbeitedistrikt). Dat oasit guovllus mat leat birrajagi guohtuma siskkobealde sáhttet geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b.. Dah dajveboelhkh mah abpe-jaepie-maarhken ålkolen, dah maehtieh nuhtjesovvedh golken 1. Áiddit: Áidi galgá leat Grövlan njálmmi rájes Grövelsjönis guohtunguovllu ráji mielde gitta Rr 140 A rádjái. Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh johken Grövlan luspeste jaevreste Grövelsjön gåatomedajveraasten mietie Rv:se 140 A. Sierra njuolggadusat áiddiid birra Sjïere njoelkedassh geerestahki bïjre § 45 Sierra riikkarádjeáiddit Davvi- Trøndelága, Lulli-Trøndelága ja Hedmárkku fylkkain ja Jämtlándda ja Dalarna leanain § 45 Sjïere rijhkeraasten geerestahkh NordTrøndelag, Sør-Trøndelag jïh Hedmark fylhkine dovne Jämtland jïh Dalarna läänine. 1. Geerestahkh gelkieh rijhkeraasten mietie årrodh: 1. Gaskal Loarte boazoorohaga ja Jovnevaerie čearu Stor-Kingen jávrri rájes Björkvattnet rádjái (se § 46). Loarte båatsoesïjten jïh Jovnevaerie saemiensïjten gaskem jaevreste Stor-Kingen jaavran Björkvattnet (gea § 46). 2. 2. Gaskal Loarte boazoorohaga ja Njaarke čearu Björkvattnet rájes Jävsjön rádjái. Loarte båatsoesïjten jïh Njaarke saemiensïjten gaskem jaevreste Björkvattnet jaavran Jävsjön. 3. 3. Gaskal Skæhkere boazoorohaga ja Kall čearu ja maiddái gaskal Gaasken- Laante boazoorohaga ja Kall čearu Torrön jávrri rájes Breivatnet rádjái. Skæhkere båatsoesïjten jïh Kall saemiensïjten gaskem jïh Gaske-Laante båatsoesïjten jïh Kall saemiensïjten gaskem jaevreste Torrön Breivatnet gåajka. 4. 4. Gaskal Gaasken-Laante boazoorohaga ja Kall čearu Skalsvattnet rájes Teveldal stašuvnna rádjái (geahča § 46). Gaske-Laante båatsoesïjten jïh Kall saemiensïjten gaskem jaevreste Skalsvattnet staasjovnese Teveldal (gea § 46), 5. 5. Gaskal Essand boazoorohaga ja Handölsdalen ja Mittådalen čearuid Ekornåa rájes Rr 153 rádjái (geahča § 46). Saanti båatsoesïjten (Essand reinbeitedistrikt) jïh Handölsdalen jïh Mittådalen saemiensïjti gaskem johkeste Ekornåa Rv:se 153 (gea § 46), 6. 6. Gaskal Riast-Hylling boazoorohaga ja Mittådalen čearu ja maiddái gaskal Riast-Hylling boazoorohaga ja Ruvhten siijte čearu Hyddsjön rájes Rr 146 Aa rádjái. Gåebrien båatsoesïjten (Riast-Hylling reinbeitedistrikt) jïh Mittådalen saemiensïjten gaskem jïh Gåebrien båatsoesïjten jïh Ruvhten saemiensïjten gaskem jaevrien Hyddsjön luvhtie Rv:se 146 Aa. 7. 7. Gaskal Femund boazoorohaga ja Ruvhten siijte čearu Rr 146 Aa rájes Rogshåen rádjái Røa eanus. Femund båatsoesïjten jïh Ruvhten saemiensïjten gaskem Rv:ste 146 Aa Rogshåen gåajka johkesne Røa. 8. 8. Gaskal Elgå boazoorohaga ja Idre Nya čearu Rogshåen rájes Røa eanus Grövelsjön rádjái. Svaahken båatsoesïjten (Elgå reinbeitedistrikt) jïh Idre Orre saemiensïjten gaskem Rogshå:ste johkesne Røa jaavran Grövelsjön. 9. 9. Elgå boazoorohaga bokte Rr 140 A rájes dan báikái gokko geaidnu 218 rasttilda riikkaráji. Svaahken båatsoesïjten baaktoe (Elgå reinbeitedistrikt) Rv:ste 140 A dahkoe dan mïerhkese gusnie geajnoe 218 rijhkeraastem tjuahpa. § 46 Daid áiddiid dáfus mat namuhuvvojit §§ 14, 39 ja § 45 1, 4 ja 5 mat leat ceggejuvvon eará geatnegasvuođaid geažil go dat maid dán guovtti riikka soahpamuš mielddisbuktá, ii rievdda gustojeaddji ovddasvástádusdilálašvuođaid. § 46 Dejtie geerestahkide mah moenesovveme §§ 14, 39 jïh 45 nr. 1, 4 jïh 5, mah leah tsyøgkeme jeatjah diedti gaavhtan goh mååhtedimmie jeahta dej gøøkte iïjhki gaskem, eah goh dah jorkelh diedti gaavhtan. § 47 Ovddasvástádusa juohkin dán guovtti riikka gaskka cegget ja máŧasdoallat áiddiid mat namuhuvvojit dán šiehtadusas, čilgejuvvo šiehtadusa mildosis (Sierra mielddus). § 47 Dïedtejuekeme dej gøøkte rijhki gaskem guktie geerestahkh jïh jeatjah tseegkemh tseagodh jïh dåvvodh mej bïjre daennie protokollesne tjaalasovveme, dan bïjre protokollen lissie soptseste (Sjïere lissie). Áiddit mat leat ceggejuvvon dán guovtti riikka ovddeš soahpamušaid vuođul, ja mat eai leat mielde dán šiehtadusas galget gaikojuvvot. Geerestahkh mah tsyøgkesovveme evtebe mååhtedimmiej gaavhtan dej gøøkte rijhki gaskem, jïh mah eah moenesovvh daennie protokollesne, dejtie geerestahkide ryjvestalledh. Seamma gusto daidda rusttegiidda main ii leat šat doaibma rádjerasttildeaddji boazodoalu oktavuođas. Seamma dovne geerestahkide mah daan protokollen mietie eah vielie dåhkesjh. Ovddasvástádus gaikut lea dan riikkas mas lea leamaš ovddasvástádus daid cegget. Dïedte ryjvestalledh dan rijhken dïedte mij aerebi tsyøgkeme. Loahppamearrádusat Minngemes njoelkedassh § 48 Jus goappáge riikka našuvnnalaš eiseváldi, ovdalgo konvenšuvdna rádjerasttildeaddji boazodoalu hárrái lea boahtán fápmui, lea addán lobi doibmii mii mearkkašahtti láhkái dagaha váttisvuođaid doaimmahit boazodoalu guohtunguovllus dán šiehtadusa olis, de galgá dat riika sihkkarastit boazoguohtundárbbu nuppi riikka guoskevaš boazoorohaga dahje čearu várás. § 48 Jis akten rijhken naasjovne reereme, aerebi goh konvensjovne raastenbijjelen båatsoen bïjre faamojne sjïdteme, dïhte råajvarimmiem nænnoestamme mij maahta båatsoem heaptodh gåatomedajvesne mij daan protokollen mietie, dellie dïhte rijhke galka dan nubpien rijhken båatsoesïjten jallh saemiensïjten gåatomem tjïrkedh. § 49 Dat guokte riikka galget ovdalgo rádjerasttildeaddji boazodoalu konvenšuvdna lea boahtán fápmui, dahkat sierra soahpamuša áiddiid ja rusttegiid ceggema ja gaikuma áigeplána hárrái. § 49 Gåessie geerestahkh jïh jeatjah tseegkemh tseagkodh jïh ryjvestalledh, dellie dah gøøkte rijhkh, aerebi goh konvensjovne raastenbijjelen båatsoen bïjre faamojne sjïdteme, dah gelkieh sjïere mååhtedimmiem darjodh.