tid_for_samtale_nordsamisk.pdf.xml

OVDASÁTNI	Tijje ektesne soptsestalledh
Buot váhnemat háliidit mánáideaset ovdánit positiivvalaččat, ja skuvla lea deaŧalaš mielveahkki dán barggus.	Dovne hiejme jih skuvle daerpies learohki lieremen jih øvtiedimmien gaavhtan
Váhnenkonferánsa lea aiddo dat deaivvadansadji gos dákkár ovttasbarggu sáhttá duddjot máná / oahppi ektui.	Hiejmen jih skuvlen ektesvuekiebarkoe learohken lieremen jih øvtiedimmien gaavhtan
Dán gihppagis geavahat ovdánanságastallan-sáni váhnenkonferánsasáni sajis.	Eejhtege-digkiedimmie-sijjie lea vihkeles ektesvuekiebarkoen gaavhtan maanese / learohkese.
Ovdánanságastallan-sátni deattuha mii dát ságastallamiid lea; mo oahppi doaibmá, oahppá ja ovdána.	Øvtiedimmiesoptsestalleme buerebe sieveste man bijre digkiedidh, guktie maana verveste, leara jih øvtiedimmiem jaksa.
Vuođđoskuvlla váhnenlávdegoddi almmustahttá Ságastallanáigigihppaga vai dat livččii reaidun buoridit ruovttu ja skuvlla ovttasbarggu.	Eejhtegi-moenehtse maadth-skuvlesne daam tjaalegem Tijje ektesne soptsestalledh buakta, juktie vaajtele ektesvuekie-barkoem hiejmen jih skuvlen gaskems bueriedidh.
Váhnenkonferánsa lea okta deaŧaleamos sajiin gos máná ektui sáhttá duddjot ovttasbarggu.	Soptsestalleme eejhtegigujmie lea bøøremes gosse ektesvuekie-barkoem åvtese juhtiehtidh.
Gihpa lea čállojuvvon sihke váhnemiid ja oahpaheaddjiid várás.	Tjaalege sjeahta dovne eejhtegi jih lohkehtæjjide.
Gihppagis geavahat váhnen-sáni go oaivvildat sihke váhnemiid ja fuolaheaddjiid.	Tjaalegisne leah eejhtegh provhkesovveme dovne riektes eejhtegidie bijre, mohte aaj maanaj jeatjaj viehkietæjjaj bijre (foresatte).
Ságastallanáiggi leat Horddalánddas Osa gieldda oahpaheaddjit ja váhnemat ráhkadan.	Tjaalege Tijje ektesne soptsestalledh lea tjaalasovveme lohketæjjijse jih eejhtegijsti Osen tjieltesne, Hordalaantesne.
Osa gielda lea máŋggaid jagiid hábmen vugiid ahte mo bagadit ja árvvoštallat oahppiid.	Osen tjielte lea gellie jaepieh barkeme aamhtsigujmie mah maehtieh viehkine årrodh gosse learohkidie buerkiestidh jih vierhtiedidh.
Ovttas Fusa gielddain lea prošeaktajoavku ráhkadan reaiddu mo systemáhtalaččat árvvoštallat árvosániid haga (VUK).	Ektesvuekie-barkojne Fusan tjieltine lea provsjekte-dåehkie dirregem øvtiedamme mij maahta barkojde vierhtiedidh karakteri namtegh (VUK).
Dán gihppagis leat geavahan VUK-prošeavtta materiála.	Daennie tjaalegisnie leah dievjesh VUK- en provsjekteste meatan.
Oahppit árvvoštallojit árvosániid haga miehtá vuođđoskuvlla áigodaga.	Learohkh edtjieh vierhtiedimmiem åadtjodh namtegh karakterh abpe våaromelierehtimmesne.
Golbma maŋimuš vuođđoskuvlajagi ja joatkkaskuvllas árvvoštallojit oahppit maiddái árvosániid vuođul.	Golme minngemes jaepieh maadth-skuvlesne jih jåarhkeskuvlesne edtjieh learohkh karakterh lissine åadtjodh.
Árvvoštallanreaiddu VUK geavahit buot skuvllat dán guovtti gielddas ja lea hui deaŧalaš oassi ovdánanságastallamiin.	Vierhtiedimmie-dirregh mejtie VUK-e åtnose vaalteme gaajhkine skuvline dej gøøkte tjieltine, leah vihkeles viehkieh øvtiedimmiesoptsestallemasse.
Dát gihpa láidesta ovdánanságastallama sisdollui.	Daate gærjetje lea åenehks tjilkeme sisvegasse øvtiedimmiesoptsestallemasse.
Mii sávvat ahte gihpa movttiidahttá váhnemiid ja oahpaheaddjiid, ja duddjo buori ságastallanvuođu ja ovttasbarggu oahppi ektui.	Vaajtelibie daate gærjetje maahta dovne eejhtegidie jih lohketæjjide eadtjalgehtedh buerie bihkedimmieh soptsestallemen bijre åadtjodh jih aaj ektesvuekie-barkoem bueriedidh.
FUG (VVL) giitá čálli-guoktá oahpahusinspektevrra Kåre Lutro ja Søfteland skule (Søftelanda skuvlla) adjunkta Marianne Vangsnesa.	FUG-e sæjhta øøhpehtimmie-åejviem Kåre Lutroem jih adjunktem Marianne Vangsnesem, Søftelaanten skuvlesne, gie aaj tjaelije orreme, gijhtedh barkoen åvteste.
FUG giitá maiddái Kristin ja Bjørn Halvor Haukelanda, Lill-Karin Wallema ja Per Olav Søråsa, geat leat rávvagiid buktán sisdoalu ektui.	FUG-e aaj sæjhta Kristin jih Bjørn Halvor Haukelandem, Lill- Karin Wallem jih Per Olav Søråsem gijhtedh gieh aaj sisvegasse viehkiem vadteme.
Vuođđoskuvlla váhnenlávdegoddi Geassemánnu 2005	Eejhtegi-moenehtse maadth-skuvlesne Ruffien 2005
Árvvoštallan ja bagadeapmi	Jienebh saernieh VUK-bijre: www.vuk.no
Mii maŋŋelaš čilget mo dán sáhttá dahkat.	MAADTH-VÅAROME
Vuođđoskuvlla njuolggadusaid § 3-2 dadjá earret eará ná skuvlla ja ruovttu ovttasbarggu birra:	Vierhtiedimmie jih bihkedimmie
- Skuvla galgá doallat buori oktavuođa váhnemiiguin.	Gaskems-lohkehtæjja dihte åejvie-diedtem åtna øvtiedimmiesoptsestallemasse bøøredh.
Gulahallanoahpaheaddji galgá	Dihte edtja aaj eejhtegigujmie digkiedidh guktie sisvege ektesvuekiebarkoen soptsestallemasse bøøremes sjædta.
unnimusat guktii jagis doallat ráhkkanahtton ja struktuvrralaš ságastallama singuin.	Åvtesbaakoe maadth-skuvlese § 3-2 daam jeahta skuvlen jih hiejmen barkoen gaskems: Skuvle edtja buerie gaskesem eejhtegigujmie utnedh.
Ságastallamis galgá gulahallanoahpaheaddji earret eará muitalit man muttus oahppi lea daid ulbmiliid ektui mat leat oahppoplánas ja mo oahppi bargá beaivválaččat.	Gaskems-lohkehtæjja edtja gøøkten aejkien jaepesne dej gujmie soptsestidh jih bieljelidh guktie learohken tjøødth-sijje lea learoeplaanen vuepsien mietie jih guktie learohke biejjegi barka.
Ságastallama galgá čoahkkáigeassit vai ee. šaddá ovttaoaivilvuohta das maid sii erenoamážit galget deattuhit boahttevaš barggus.	Lohkehtæjja edtja minngemes byjjehtidh man bijre soptsestamme jih nimhtie eejhtegigujmie siemes sjidtedh guktie learohke edtja vijriebasse barkedh, maahtoem tjøønghkedh.
Go oahppi deavdá 12 jagi, de sus lea vuoigatvuohta oassálastit.	Gosse learohke luhkie gøøkten jaepien båeries, dellie jijtje maahta dåeriedidh øvtiedimmiesoptsestallem goltelidh.
Dábálaččat lea lunddolaš ja ávkkálaš ahte oahppi ieš lea mielde ovdánanságastallamis.	Eeremes lea aevhkies jis learohke meatan, mohte naan aejkien lea soptsestalleme ajve eejhtegi jih lohkehtæjjaj gaskems daerpies.
Muhtumin sáhttet leat sivat manne dušše oahpaheaddji ja váhnemat fertešedje sierranassii ságastallat ovttas.	Vihkeles dagkeres mååhtedimmien bijre aeriebistie siemes sjidtedh.
Dan sii ovdagihtii šiehtadit. Go mii dán gihppagis geavahat ovdamearkkaid dasa mo ovdánanságastallamat galggašedje leat, de dain leat sihke oahppi, váhnemat ja oahpaheaddji rehkenaston oasseváldin.	Gosse daate gærjetje vuesehte guktie dagkeres øvtiedimmiesoptsestallemh maehtieh årrodh, dellie mijjen vuajnoen mietie daerpies dovne learohke, eejhtegh jih lohkehtæjja meatan.
Oahppi, oahpaheaddji ja váhnemiid gaskasaš ovdánanságastallamii ferte bures ráhkkanit.	Daerpies lea øvtiedimmiesoptsestallemem learohken, lohkehtæjjan jih eejhtegi gaskems eensi-laakan soejkesjidh.
Go buohkat dákkár deaivvadeamis galget dovdat iežaset dássálaga, de fertejit buohkat dovdat ságastallama sisdoalu.	Jis gaajhkesh edtjieh tjåangkosne damtedh seamma vierhtegisnie, dellie vihkeles soptsestallemen sisvege gaajhkesidie damtoes.
Datte ii berre ságastallan dollot nu čavgadit ahte ii šatta šat vejolaš coggalit gaskii dárbbašlaš áššiid.	Læjhkan lea daerpies aaj nuepiem åadtjodh orre aamhtsh åvtese guedtedh jis gieh sijhtieh.
Juohke oahppis lea vuoigatvuohta bagaduvvot ja árvvoštallot dan 10 jagis go vázzet vuođđoskuvlla.	Gaajhkh learohkh reaktam utnieh bihkedimmiem jih vierhtiedimmiem åadtjodh luhkieh jaepieh mearan maadth-skuvlesne.
Dát bagadus ja árvvoštallan galgá muitalit veahá mo oahppi doaibmá fágalaččat ja sosiálalaččat, ja makkár bargovugiid oahppi hálddaša.	Daate bihkedimmie jih vierhtiedimmie edtja såårnedh guktie learohke faagigujmie skuvlesne barka, guktie dej jeatja learohki ektesne jih magkeres barkoedirregh provhka.
Ságastallamis galget maiddái ovttas gávnnahit mo sin ovttasbargu galgá ain joatkašuvvat.	Soptsestalleme edtja aaj byjjehtiidh guktie barkoem bijjiebasse lutnjedh.
Vuođđoskuvlla njuolggadusaid § 3-1 ja § 3-3 dadjet earret eará árvvoštallama hárrái ná:	Åvtesbaakoe maadth-skuvlese §3-1 jih §3-3 aaj daam jeahta vierhtiedimmien bijre: Maanah-skuvlesne edtja skuvle vierhtiedidh namtegh karakterh.
- Mánáidskuvllas galgá skuvla árvvoštallat dušše árvosániid haga. Nuoraidskuvllas	Noereskuvlesne edtja learohke lissine karakterh ovmese faagine åadtjodh jih aaj væhtah mah vuesiehtieh guktie sjyøkemisnie jih guktie dåemedimmie jeatja learohki ektine.
galgá oahppi lassin árvvoštallamii árvosániid haga, oažžut fágaárvosániid ja ortnet- ja láhttaárvosániid.	Girmeme øvtiedimmiem åvtese juhtehte jih vihkeles lea diedtem learohki haalvedimmiej nualan biejedh gosse faagi- ektesvuekiebarkoe jih aaj dirregh barkojse buerie.
Danin go rábmi ovdánahttá olbmo, de lea deaŧalaš oahppái dovdat ahte son máhttá ja sáhttá sihke dasa mii gullá fágalaš ja sosiálalaš gelbbolašvuhtii ja bargovugiid geavaheapmái.	Læjhkan gosse soptsestalleme vuejnemetsiehkeste learohkidie bøøremes sijjan beaja, tjoeveribie aaj learohkidie eevtjedh geervebe aamhtsigujmie barkedh.
Vaikko vel álggahettiin ságastalloge oahppiid nana beliid birra, de ferte maiddái ságastallat daid áššiid birra mat oahppái leat hástalussan.	Lissine aaj tjoeveribie vierhtiedidh guktie barkoem learohkidie sjiehtesjadtedh jih gaervies biejedh.
Maiddái ferte árvvoštallat man láhkai oahpaheaddji ja váhnemat galget dustet hástalusaid ja mo daid čuovvolit.	Lohketæjjah jih eejhtegh tjoeverieh nimhtieh ektesne råajvarimmieh tseagkodh.
Ovdánanságastallamis fertejit leat ovttaoaivilis das makkár mihttomeriid galget juksat boahtte áigodagas.	Øvtiedimmiesoptsestallemisnie tjoeverieh siemes sjidtedh magkerh vuepsieh leah vihkelommes båetije tijjen.
Dán sáhttet ráhkadit čálalaš šiehtadussan skuvlla, oahppi ja ruovttu gaskii.	Dihte maahta tjaaleld mååhtedimmie skuvlen, lohkehtæjjan jih hiejmen gaskems årrodh.
Dákkár šiehtadus sáhttá sisttisdoallat oahppi, oahpaheaddji ja váhnemiid mihttomeriid.	Dagkeres mååhtedimmie maahta vuepsiem vuesiehtidh dovne learohkese, lohkehtæjjese jih eejhtegidie.
(Geahča šiehtadusovdamearkka s. 13)	(Vuartesjh dagkeres mååhtedimmiem 13.
RÁHKKANEAPMI	RYØJREDIMMIE
Ovdánanságastallama sáhttá ráhkkanahttit ja organiseret máŋggaláhkai.	Sjiere modellh gååvnesieh gosse øvtiedimmiesoptsestalleminie barkedh.
Makkáraš vuogi dal jo vállješ, de lea deaŧalaš sihkkarastit ahte ovdánanságastallan duddjo ovttasbarggu oahppi, váhnemiid ja skuvlla gaskii.	Seamma maam veeljh, dellie vihkeles buekiehtidh ektesvuekiebarkoem learohki, eejhtegi jih skuvlen gaskems.
Váhnemat ja skuvla Sihkkarastin dihtii buori ovttasbarggu, de sáhtášii ovdánanságastallan leat ovdamearkka dihtii váhnenčoahkkimis fáddán.	Gosse buerie ektesvuekiebarkoem øvtiedidh, dellie dihte maahta eejhtegitjåangkosne aamhtse årrodh.
Doppe sáhttet sihke oahpaheaddji ja váhnemat árvalit mii ságastallamis galgá dáhpáhuvvat.	Desnie maehtieh dovne lohkehtæjja jih eejhtegh aamhtsh nebnedh mah maehtieh vuesiehtidh maan bijre digkiedidh.
Oahpaheaddji sáhttá maiddái sáddet ságastallančállosa masa váhnemiid hástala čállit daid áššiid maid háliidit váldit ovdan. Go oahpaheaddji oažžu	Gosse lohkehtæjja tjaalegem bååstide dååste, dellie maahta digkiedimmiem fiere guhtese sjiehtesjadtedh.
Sáhttá maiddái leat ávkkálaš jearahit váhnemiid ovdánanságastallama birra.	Gyhtjelassh-giehtjedimmie eejhtegidie aaj maahta aevhkies årrodh.
Iskkadeamis sáhttá ovdamearkka dihtii jearrat:	Gyhtjelassh maehtieh naemhtie årrodh:
• Mii galggašii leat ovdánanságastallama fáddán ?	• Man bijre soptsestalledh ?
• Gallii galggašedje skuvla ja váhnemat deaivvadit skuvlajagis ?	• Man gellie tjåangkoeh daerpies skuvlen jih eejhtegi gaskems skuvlejaepesne ?
• Man guhká galggašii ságastallan bistit ?	• Man guhkies soptsestalleme daerpies ?
• Geat galggašedje oassálastit ságastallamis ?	• Gieh gelhkieh soptsestallemisnie meatan ?
1: Oahppi ja oahpaheaddji / ráhkkaneapmi 2: Oahppi / váhnemat - ráhkkanit ruovttus 3: Ovdánanságastallan, masa buohkat leat bures ráhkkanan.	1: Lerohke jih lohkehtæjja / ryøjredimmie 2: Learohke / eejhtegi - ryøjredimmie gåetesne 3: Øvtiedimmiesoptsestalleme, gusnie gaajhksh meatan NOMME: DAJVE: KRØØHKESTIMMIE JIH TOLERANSE GUKTIE: Alvas lihke Gellien aejkien Naan aejkien Sveekes Mierhke Manne vissjeles dejtie guhth daerpies Manne dåarjoem jih vaarjelem dejtie guhth daarpesjieh Mov goerkesimmie jeatjabidie reaktam vadta jijtjedh aarvoeh utnedh Mov goerkesimmie jeatja dåemiedimmide krøøhkeste
Oahppi ja oahpaheaddji	Learohke jih lohkehtæjja
Mánáidskuvllas vedjet jo oahppit leat dan mađe rávvásat ahte sáhttet oassálastit ovdánanságastallama ráhkkaneamis.	Naan learohkh maana-skuvlesne maehtieh meatan gosse ryøjredimmine øvtiedimmiesoptsestalleminie giehtelidh.
Nuoraidskuvllas leat luohkkáráđđečoahkkimii várrejuvvon sierra diimmut, mat sáhttet geavahuvvot dánlágan ráhkkanemiide.	Noerskuvlesne sjiere tæjmoeh dagkeres barkojse.
Man birra háliidit oahppit ságastallat ?	Man bijre sijhtieh learohkh digkiedidh ?
Ovttasráđiid oahpaheaddjiin sáhttet gávnnahit heivvolaš fáttáid.	Lohkehtæjjan ektesne maehtieh sjiehteles aamhtsh gaavnedh.
5. ja 8. cehkiid oahppit oaivvildit ovdánanságastallama birra earret eará dán:	Learohkh 5. jih 8 daltesisnie ikth næmhtie såårneme øvtiedimmiesoptsestallemen bijre:
• Oahppi ferte beassat oassálastit ovdánanságastallamis,	• Learohkh tjoeverieh meatan. Dah leah jarngesne
sutnje han dat gullá.	tjåadtjoeminie.
• Deaivvadeapmi galggašii bistit unnimusat 30	• Vaenemes 30 minudth daerpies guktie gaajhksh
minuhta, amas šaddat doapmamuš, ja buohkat besset hállat.	åadtjoeh soptsestidh
• Buorre lea beassat ráhkkanit ságastallamii.	• Hijven åadtjodh aeriebistie daejredh man bijre
• Deaŧalaš lea beassat iežas buohtastahttit	• Vihkeles jijtjenæjnene mohtedidh jih ij duj
iežainis, iige geainnage earáin.	jeatjebigujmie
• Somá lea buriid sániid gullat oahpaheaddjis.	• Luste gosse lohkehtæjja girmie
• Heahpat gal lea gullat go oahpaheaddji rábmo	• Ånnetji jarparostibie gosse lohkehtæjja girmie,
mu, muhto somá gal maid lei !	mohte luste aaj !
• Deaŧalaš lea ságastallat das mii lea positiiva,	• Hijven buerie aamhtsij bijre soptsestidh, mohte
das mii manná bures, muhto olmmoš han ferte maid duoddut gullat dan mii lea heittot.	daerpies nebnedh mij nåake aaj
• Čoddagis dovdo go ságastallat dan birra mii ii leat nu vuogas.	• Tjovve bååktjege gosse nåake aamhtsi bijre soptsestidh
Go oahppi diehtá mii ságastallamis galgá dáhpáhuvvat, de dat buktá oadjebasvuođa.	Tjarkadiksvoete learohkese båata jis learohke aeriebistie daajra man bijre soptsestidh.
Oahppiságastallamis, oahpaheaddji ja oahppi gaskasaš ságastallamis, sáhttiba ráhkkanit ovdánanságastallamii.	Nimhtie dagkeres ryøjredimmieh daerpies.
Das sáhttá oahppi oažžut veahki mo galgá iežas árvvoštallat sihke fágalaš ja sosiálalaš ovdáneami hárrái, ja mo son hálddaša iešguđetlágan bargovugiid.	Nimhtie aaj learohke viehkiem åådtje jijtje vierhtiehtidh guktie faagigujmie barka, guktie dåemiedimmie jeatja almetji ektesne jih guktie barkoejgujmie giehtele.
Ságastallamis galggašeigga maid ságastit das maid oahppi oaivvilda iežas oahppama hárrái.	Vihkeles aaj dagkeres øvtiedimmiesoptsestallemh goltelidh jih åadtjodh daejredh maam learohke jijtjh-lieremen bijre muana.
Lea go mihkkege mii galggašii leat earáláhkai skuvllas dahje ruovttus, vai oahppan ja ovdáneapmi buorránivčče ?	Mejtie mij jeatja daerpies skuvlesne jallh gåetesne guktie learoe jih maahtoe buerebe sjædta ?
Oahppi ja oahpaheaddji ráhkkaneaba mo dán galggašii buktit ovdan ovdánanságastallamis.	Learohke jih lohkehtæjja maehtiegan digkiedidh guktie bievnesidie åvtese guedtedh gosse øvtiedimmiesoptsestalleme.
Ovttas sáhttiba hábmet ođđa mihttomeriid maid oahppi galgá boahtte áigodagas juksat.	Ektesne maehtiegan siemes sjidtedh guktie orre vuepsieh jaksedh båetije tijjen.
Dánlágan oahppioassálastin sáhttá leat movttiidahtti.	Nimhtie åadtjodh meatan årrodh jih rååresjidh, lea buerie skreejehtimmien gaavhtan.
Go oahppi šaddá boarrásat, de sáhttá leat ávkkálaš geavahit fágalaš ja sosiálalaš ovdáneami iešárvvoštallanskovi.	Gosse learohke bårasåbpoe, dellie nuhteligs jijtsh-vierhtiedimmie-sjeemam provhkedh faagi gaavhtan jih aaj vuejnedh guktie altese dåemiedimmie jeatja almetji ektine.
Devdojuvvon skovvi lea buorre doarjja go oahpaheaddjiin ságastallá.	Dagkeres sjeema lea aevhkies gosse lohkehtæjjine soptsestalledh.
Dánlágan skovi sáhttá maiddái geavahit ovdánanságastallamis.	Jeatjh-laaketje sjeema aaj nuhteligs øvtedimmiesoptsestallemasse.
Oahppi ja váhnemat	Learohke jih eejhtegh
Go oahppi ja váhnemat dovdet ságastallama sisdoalu, de sáhttet maiddái ráhkkanit deaivvadeapmái.	Gosse soptsestallemen sisvege daajroes, dellie aelhkie gosse tjåangkoe.
Ráhkkaneami álkidahttin dihtii sáhttá oahpaheaddji sáddet čállosa mas jearrá mo oahppi lea ovdánan maŋimuš áiggi.	Viehkie aaj maahta årrodh jis lohkehtæjja tjaalegem sedtie gusnie gyhtjelassh learohken øvtiedimmien bijre minngemes tijjen.
Sáhttá omd. jearrat:	Gåarede gihtjedh:
• Guđe fágaid orut iežat mielas hálddašeamen bures ?	• Magkeres faagh dutnjien aelhkemes ?
• Makkár bargovugiide liikot ?	• Guktie bøøremes dutnjien barkedh ?
• Geainna ovttastalat skuvllas ?	• Giejnie leah skuvlesne ektine ?
• Maid don liikot bargat friddjabottuin ?	• Maam bøøremes lyjhkh darjodh gosse liegkese ?
Go ovdánanságastallan ráhkkanahtto, de dat sihkkarastá ahte ságastallan geavahuvvo dasa mii lea deaŧaleamos; ovdánahttit oahppi ja movttiidahttit su hálddašit daid hástalusaid mat bohtet su guovdu skuvlaáiggis.	Øvtiedimmie-soptsestallemidie eensilaakan ryøjredh leah joekoen vihkeles gosse learohkide eevtjedh jih reesedh haestiedimmide skuvlesne dåastodh.
Go bures lea ráhkkanan, de dat duddjo positiiva vuordámušaid ja oadjebasvuođa daidda geat galget deaivvadit.	Buerie ryøjredimmieh daerpies vuartoej gaavhtan jih nimhtie aaj tjarkadiksvoetem gaajhkside vedtedh.
ORGANISEREN JA VUOĐĐU	Guktie darjodh jih rammah disse
Bovdehus	Bøøreme
Muhtun skuvllain dollet ain ovdánanságastallamiid eahketbeaivve dahje eahkedis, muhto eanet ahte eanet skuvllat geahččalit doallat ságastallamiid beaivet.	Naan skuvlh ennje voejhkelieh øvtiedimmiesoptsestallemidie gaske-biejjien mænngan jallh iehkedi utnedh, mohte gellie skuvlh daelie voejhkelieh dejtie biejjegi juhtiehtidh.
Sihke oahpaheaddji ja váhnemat fertejit iežaset geahččalit heivehaddat nu ahte ovttas gávnnahit heivvolaš ságastallanáiggi.	Lohkehtæjja jih eejhtegh åadtjoeh jijtje veeljedh gosse sjeahta.
Muhto skuvllas lea geatnegasvuohta láhčit dili nu ahte buot váhnemat sáhttet Ovdánanságastallama bovdehus ferte sáddejuvvot ruovttuide buori áiggis.	Mohte skuvlen diedte lea nimhtie sjiedtesjadtedh guktie gaajhksidie sjeahta båetedh.
Juohke oahppi sáhtášii ieš bovdet váhnemiiddis.	Gunvorese jih Hansese Tijje ektesne soptsestalledh.
Ovttasráđiid oahpaheaddjiin gávnnaheaba heivvolaš áiggi ja sáddeba persovnnalaš bovdehusa ruoktot.	Dah gieh edtjieh gaavnedidh leah: eejhtegh, learohke jih gaskemes lohkehtæjja. Buerie båateme !
Eará háviid sáhttá gis leat ávkkáleamos sáddet oktasaš bovdehusa luohká váhnemiidda masa sáhttet merket heivvolaš áiggi.	Gåarede aaj learohkh jijtje lohkehtæjjan ektine bøøremidie tjaelieh gosse sjiehteles tijjem gaavneme, jih jijtje altese eejhtegidie bøørieh.
Nugo ovdalaččas namuhuvvon, de lea dál dábálaš ahte oahppi oassálastá ságastallamis 2. dahje 3. luohká rájes.	Guktie aerbi moeneme, dellie maanah maehtieh dåeriedidh gosse 2. - 3. klaassesne vaedtsieminie.
Ávkkálaš lea go oahppi ieš beassá oassálastit, muhto ollesolbmuin soaitá muhtumin leat dárbu ságastallat sierra.	Vihkeles learohkh åadtjoeh dåeriedidh, mohte naan aejkien lea aaj daerpies eejhtegh åadtjoeh lohkehtæjjine soptsestidh maanaj namhtegh.
Veadjá dahkat buori jos ollesolbmot deaivvadit oktii jagis mánáid haga.	Dihte maahta akten aejkien jaepesne deahpadidh.
Muhtun váhnemiid oaivilat dasa ahte geat galggašedje oassálastit ságastallamis:	Naaken eejhtegijstie daam jiehtieh gieh meatan:
• Dáidá leat buorre muhtumin deaivvadit maiddái mánáid haga.	• Hijven jis maanah eah fierhten aejkien dåeredh
• Álkit lea ságastallat váttes áššiid birra mánáid gulakeahttá.	• Jis man geerve bijre soptsestalledh, dellie buerebh gosse eah maanah meatan
• Muhtun háviid háliidivččiimet ságastallat dakkár áššiid birra maid mánát	• Naan aejkien vaajtelibie aamhtsi bijre digkiedidh namtegh maanah
eai galggašii gullat.	• Hijven jis maanah meatan.
• Buorre go oahppi lea mielde, dalle sii sáhttet gullat sihke buriid ja heajos	Dellie åadtjoeh govledh mij buerie jih mij nåake
• Buoremus dieđuid oažžu dalle go buohkat leat das: oahppi, váhnemat ja	• Saerniestimmieh bøøremes sjidtieh jis gaajhkesh dovnesh meatan, dovne
oahpaheaddji.	learohke, eejhtegh jih lohkehtæjja
Bovdehusas berre oidnot mii ovdánanságastallama sisdoallu lea ja geat galget deaivvadit.	Bøøremisnie tjoevere tjåadtjodh mij soptsestallemen sisvege jih gieh meatan.
Latnja	Tjiehtjele
Luohkkálatnja lea heivvolaš sadji oahpaheaddjái, oahppái ja váhnemiidda deaivvadit.	Klaassen tjiehtjele hijven sjeahta gosse lohkehtæjja, learohke jie eejhtegh gaavnedieh.
Dáidá leat buorre deaivvadit máná bargolanjas ja oaidnit su bargosaji, tevnnegiid ja eará oahppibargguid.	Buerie leah gaavnedidh desnie gusnie learohke barka, vuejnedh barkoesijjiem, guvvieh jih aaj barkoeh jeatja learohkijstie.
Sáhtášii maid geavahit eará lanjaid doallat ovdánanságastallama, omd. joavkolanja dahje skuvlagirjerádjosa.	Gåarede aaj jeatja tjiehtjielisnie årrodh gosse øvtiedimmiesoptsestalleme, v.g. dåehkie- tjiehtjele jallh gærjagåetie.
Latnja ferte bures heivet ságastallat vuđolaččat ja muosálaččat.	Dihte mij daerpies leah åadtjodh raeffesne tjahkasjidh.
Beroškeahttá lanjas, de lea lunddolaš organiseret ságastallama nu ahte váhnemat, oahppi ja oahpaheaddji čohkkájit seamma beavddi birra.	Semma magkeres tjiehtjele, daerpies leah eejhtegh, lohkehtæjja seamma buertien bijre tjahkasjieh.
Geavatlaš bealli galgá čájehit ahte ságatallanguimmežat galget dovdat iežaset ovttaárvosažžan.	Dihte vuesehte gaajhkesh dovnesh seamma vierhtiegisnie.
Áigi	Tijje
Ovdánanságastallama ii galgga heittot áigi ja hoahppu stivret.	Buerie astoe lea daerpies gosse soptsestalledh.
Buohkat galget beassat hállat.	Gaajhkesh dovnesh tjoeverieh åadtjodh jiehtedh maam sijhtieh.
Loahpahettiin de ferte leat áigi čoahkkáigeassit ságastallama ja hábmet mihttomeriid boahtte áigodahkii.	Tjåangkoen minniegietjesne lea daerpies moenedh man bijre soptsestamme jih vuepside vuesiehtidh båetije tijjese.
Olu váhnemat háliidit geavahit unnimusat 30 minuhta dánlágan ságastallamiidda.	Gellie eejhtegh vaajtelieh vaenemes 30 minudth dagkeres soptsestæmman.
Iskkadeapmi váhnemiid gaskkas muitala maid muhtumat oaivvildit ságastallanáiggis:	Akten giehtjelimmesne naan eejhtegh daam jiehtieh tijjen bijre:
• Guhkidehket ságastallama 30 minuhttii, de ii dárbbaš ballat	• Vijredh soptsestallemem guktie 30 minudth sjædta. Nimhtie ibie daarpesjh
geavaheames menddo guhkes áiggi, ja oahpaheaddjit eai dárbbaš maŋŋánit	billedh tijje åenehks sjædta jih lohkehtæjjah eah daarpesjh jeatja barkose seente båetedh.
• Sávvet guhkebuš áiggi go 30 minuhta	• Hijven jis tijje guhkebe 30 minudtijstie.
• Go buohkat galggažit ollet dadjat maidege, de lea dárbu unnimusat 30	• Jis gaajhksh edtjieh maam joem jiehtedh, dellie 30 minudth daerpies.
Jođiheaddjit	Åvtehki barkoe
Dávjjimusat lea lunddolaš ahte oahpaheaddji jođiha ságastallama.	Daamhts lea aevkies jis lohkehtæjja dihte soptsestallemem juhtehte.
Ságastallama ráhkkanettiin sáhttá oahpaheaddji ja oahppi šiehtadit goabbá galgá maid váldit ovdan, ja soaitá vel oahppi ieš sáhttit váldit ovddasvástádusa jođihit muhtun ságastallanosiid.	Soejkesjimmesne maehtiegan learohke jih lohkehtæjja siemes sjidtedh gieh edtja dejtie ovmese aamhtside juhtiehtidh. Nimhtie aaj learohken diedte sjædta juhtiehtæjjine årrodh.
Oahpaheaddjit geat leat geahččalan oahppijođiheami, leat vásihan ahte dat lea hui ávkkálaš oahppi ovdáneapmái, muhto dat gis mielddisbuktá ahte ráhkkananbargu guhku sihke oahppái ja oahpaheaddjái.	Lohkehtæjjah gieh leah dagkeres diedtem learohkide vadteme, leah voeredamme man vihkeles lea buerie tijjem utnedh jih soejkesjimmijgujmie eensi-laakan barkedh.
SÁGASTALLAMA SISDOALLU	SOPTSESTALLEMEN SISVEGE
Maŋosgeahčasteapmi	Bååstide vuartasjidh
Ovdánanságastallan galgá leat ráhkkanahtton deaivvadeapmi skuvlla ja ruovttu gaskka, ja deaivvadeami fáttát fertejit leat mearriduvvon.	Skuvlh jih hiejmh tjoeverieh ektesne dagkeres tjåanghkoeh soejkesjiidh jih aaj veeljedh magkeres aamhtsh desnie digkiedidh.
Sáhttá leat vuogas álggahettiin geahčastit mihttomeriid maid mannan deaivvadeamis mearridedje.	Hijven soptstallemem aelkiehtidh jih bååstide vuartasjidh magkeres vuepsieh minngemes tjåanghkosne.
Mo lea ovdáneapmi leamaš maŋimuš áigodagas ?	Guktie øvtiedimmie orreme ?
Lea go oahppi juksan šihttojuvvon mihttomeriid ?	Mejtie sån lea learohke vuepside jakseme ?
Leat go mihttomearit leamaš ávkkálaččat dasa mo oahppi lea doaibman ja ovdánan ?	Lin vuepsieh nuhteles learohken øvtiedæmman ?
Oahppi, váhnemat ja oahpaheaddji árvvoštallet bohtosiid, ja bidjet fas ovttas ođđa mihttomeriid boahttevaš áigodahkii.	Learohke, eejhtegh jih lohkehtæjja vuepside giehtjedieh jih siemes sjidtieh magkeres orre vuepsieh båetije tijjese daerpies.
Ovdánanmihttomearit	Øvtiedimmie-vuepsieh
Vuođđoskuvllas leat olu oktasaš oahpahusmihttomearit, sihke fágalaččat ja sosiálalaččat.	Maadth-skuvlesne gellie seamma vuepsieh øøhpehtimmesne daerpies, dovne dåemiedimmie jeatja almetji ektesne jih faagi gaskems.
Mihttomearit čilgejit maid oahppi galgá oahppat iešguđet dásis.	Vuepsieh vuesiehtieh maam learohkh edtjieh lieredh ovmese daltesisnie.
Ovdánanságastallamis ferte de geahčadit maid oahppi hálddaša.	Øvtiesoptsestallemisnie lea daerpies vuartasjidh maam learohke haalvoe.
Maid oahppi ieš oaivvilda ?	Maam learohke jijtje veanhta ?
Ovttas oahpaheaddjiinis ja váhnemiidisguin sáhttá oahppi bidjat ođđa mihttomeriid olahit.	Lohkehtæjjan jih eejhtegi ektesne maahta orre vuepsieh soejkesjidh.
Mihttomearit galget bidjat oahppái gáibádusaid, muhto maiddái oahpaheaddjái ja váhnemiidda čuovvolit.	Vuepsieh edtjieh maam joem learohkiste kriebpesjidh, mohte learohke edtja aaj viehkiem lohkehtæjjeste jih eejhtegijstie åadtjodh.
Ovdánanmihttomeari galgá sáhttit mihtidit, ja oahppi ja váhnemat fertejit skuvlla váccidettiin diehtit ahte lea go mihttomearri olámuttos.	Øvtiedimmie-vuepsidie leah daerpies mietestidh, jih learohke jih eejhtegh tjoeverieh jaepien tjirrh vierhtiehtidh mejtie learohken nuepie vuepside jaksedh.
Mihttomearri	Vuepsie
Oassemihttomeriid	Måadts vuepsieh (v.g.)
• Oahppi doallá	• Learohke eensi-laakan barka aamhtsigujmie mah gajhksidie dijpieh
šiehtadusaid Ovdánanmihttomearit fertejit čatnasit dihto fágaide dahje dihto bargobihtáide maid oahppi galgá dahkat.	• Learohke dorje maam luhpiedamme Øvtiedimmie-vuepsieh maehtieh sjiere faagide jallh aamhtside veadtaldihkie årrodh.
Mihttomearit sáhttet maiddái čatnasit bargovugiide ja máhttimii dahje sosiálalaš doaibmamii, nugo máhttit earáiguin ovttastallat.	Vuepsieh maehtieh moenedh guktie aamhtsigujmie barkedh, jallh vuesiehtidh buerie ektesvuekiebarkoem jeatja learohki ektine.
Geavaheadnot mat ovttasbarggu ovdánanovdamearkan.	Vuesiehtimmien gaavhtan maehtibie ektesvuekiebarkoem vuartasjidh.
Máhttit hálddašit ovttasbarggu lea deaŧalaš dasa mo oahppi doaibmá sihke fágalaččat ja sosiálalaččat, sihke skuvllas ja bargoeallimis go dat áigi boahtá.	Daam eensi-laakan haalvedh lea vihkeles jih vuesehte guktie learohke verveste faagigujmie jih aaj guktie altese dåemiedimmie lea, dovne skuvlesne jih barkoe-jieliemisnie.Skuvlesne edtja learohke akti vøøki barkedh dovne akten learohkijnie jih aaj dåehkine.
Skuvllas oahppi galgá bargat ovttas earáiguin, sihke guvttiid guvttiid ja joavkkuin.	Desnie edtjieh lieredh orre barkoevuekieh v.g. barkoeprovsjektine.
Danin lea áibbas dárbbašlaš máhttit ovttasbargat.	Nimhtie leah dagkeres barkoeh joekoen vihkeles.
Guđet oassemihttomearit fertejit devdojuvvot duddjot buori ovttasbarggu ?	Magkeres måadts vuepsieh daerpies gaervies jis ektesvuekiebarkoeh edtjieh buerie sjidtedh ?
Maiddái oahppiide ja váhnemiidda lea hui deaŧalaš diehtit mat leat dihto ovdánanmihttomeari oassemihttomearit.	Vihkeles leah learohkese jih eejhtegidie daejredh dagkeres måadts vuepsieh bijre gosse øvtedimmie vuepsiej vøøste barkeminie.
Oahppi galgá oahppat dovdat maid ovttasbargu-doaba mearkkaša, ja de oažžut veahki oaidnit mo son doaibmá mihttomeriid ektui.	Learohke tjoevere daejredh guktie bøøremes akti vøøki barkedh jih viehkiem åadtjodh vuejnedh guktie jijtje verveste gosse dagkarinie barkojne giehtele.
Ovdánanmihttomearit galget heivehuvvot juohke oahppái.	Daerpies øvtiedimmie-vuepside sjiehtesjadtedh fiereguhten maanese.
Oahppit geat rahčet, sáhttet dovdat váttisin jos sin buohtastahttet oahppiiguin geat leat čeahpit.	Maanide mah tjabrieh leah nåake jis mohtedieh maanajgujmie mah væjkelåbpoe skuvlesne.
Jos oktasaš mihttomearit ja oassemihttomearit deattuhuvvojit menddo sakka, de sáhttet oahppit dovdat iežaset heajubun, ja dat sáhttá goazahit ovdáneami.	Jis jijnje soptsestalleme vuepsij bijre sjædta, dellie learohkh maehtieh damtedh eah dah buektedh darjodh maam sijhtieh, jih nimhtie minngesne baetsieh.
Ovdánanságastallamis galgá boahtit ovdan mo oahppi doaibmá ja mo ovdáneapmi lea oahppi návccaid ektui.	Soptsestalleme edtja vuesiehtidh gusnie learohkh tjåadtjoeminie lierehtimmesne jih man gååhkese maahta lieremisnie jaksedh.
Ovdánanságastallan galgá leat deaivvadeapmi mas oahppi movttáska bargat juvssahahtti ovdánamihttomeriid olahit.	Øvtiedimmiesoptsestalleme edtja learohkide eevtjedh barkojne jaksedh man gååhkese buektehte.
Oahppi gelbbolašvuohta	Learohken daajroe
Skuvlla mihttomearri lea ovttas ruovttuin ovdánahttit oahppiid gelbbolašvuođa máŋgga dáfus, mas olmmoš ieš lea guovddážis.	Skuvlen vuepsieh edtjieh eejhtegi ektine learohken daajroem vijriebasse juhtiehtidh guktie abpe almetje vååjnose båata.
Oahppan mearkkaša ahte oahppi galgá hukset máhtolašvuođa iešguđet fágas.	Skuvlesne edtjieh dovne learohkh lieredh jih tråjjadidh.
Lassin máhttit muitalit ođđa dieđuid, de galgá oahppi máhttit jurddašit iešheanalis ja geavahit dán máhtolašvuođa skuvlabargguin, ruovttus ja boahttevaš bargoeallimis.	Lieremisnie edtja learohke maahtoem fierhtene faagesne tjøøngkedh, dam åvtese guedtedh dovne skuvlesne, gåetesne jih aaj mænngan barkoe-jieliemisnie.
Dánáigge oahppit ožžot stuorát ovddasvástádusa iežaset oahppamii ja ovdáneapmái.	Daelie learohke diedtem jijtse lieremisnie jih øvtiedimmesne åtna.
Dađistaga eanet skuvllat geavahišgohtet bargoplánaid, bargovuogi mii mearkkaša ahte oahppi eanet ferte ieš ráhkkanahttit ja gergehit bargobihtáid.	Gellie jih gellebh skuvlh daelie barkoe-plaanh nuhtjieh, barkoevuekieh mah learohkeste kriebpesje jijtje soejkesjidh jih barkoe-aamhtsigujmie giehtelidh.
Dalle oahppit dárbbašit máhttit geavahit máŋggalágan bargovugiid ja bargomálliid.	Nimhtie learohke maahtoem daarpesje ovmese barkoevuekiej jih metovdi bijre.
Oahppi dárbbaša maid máhttit oaidnit mo son doaibmá.	Learohke aaj tjoevere daejredh guktie satne verveste.
Maid mearkkaša váldit ovddasvástádusa iežas oahppamii ?	Guktie diedtem jijtse lieremen åvteste guadta ?
Dat sáhttá leat deaŧalaš gažaldat digaštallat oahppiin ja váhnemiiguin ovdánanságastallamis.	Dan gyhtjelassen bijre vihkeles digkiedidh gosse øvtiedimmiesoptsestalleme.
Mo oahppi orru iežas mielas váldimin ovddasvástádusa iežas oahppamii ?	Maam learohke dan bijre jijtje veanhta ?
Lassin fágalaš ovdáneapmái ja bargovugiid oahppamii, de galgá oahppi maiddái máhttit ja diehtigoahtit mo son doaibmá earáiguin ovttas.	Lissine dan faage-øvtiedæmman jih barkoemetodide, edtja learohke aaj maahtoem øvtiedidh jih aaj daajroem tjøønghkedh guktie jeatja almetji ektine verviestidh.
Loaktimis sáhttá oaidnit mo oahppi doaibmá sosiálalaččat.	Daam maahtoem edtja learohke provhkedh gosse jeatja almetji ektine jih aaj ekti vøøki barkosne.
Danin leage deaŧalaš jearrat oahppis ahte mo sus lea skuvllas.	Vihkeles aaj gihtjedh mejtie learohke skuvlesne tråjjede.
Dovdá go iežas oadjebassan luohkká- ja skuvlabirrasis ?	Mejtie tjarkadiksvoete learohkese skuvlesne, dovne klaassesne jih skuvlen byjresisnie ?
Dovdá go oahppi ahte oahpaheaddjit ja eará oahppit atnet árvvus su ?	Guktie mejtie lohkehtæjjah jih skuvlevoelpetjh satnem eensi ?
Lea go oahppi čeahppi árvvusatnit earáid ?	Mejtie learohke dejtie jeatjabidie vierhtede ?
Fágalaš ovdáneapmi	Faagen øvtiedimmie
Go fágalaš nanusmahttimis lea sáhka, de ferte álgit bargat das mo oahppi doaibmá iešguđet fágas.	Gosse faagi bijre digkiedidh, dellie vihkeles vuartasjidh gusnie learohken tjøødthsijjie ovmese faagine.
Ovdánanságastallamis fertejit oahppi ja váhnemat oažžut diehtit man muttus oahppi lea máhtolašvuođa dáfus dihto fága mihttomeriid ja oassemihttomeriid ektui.	Soptsestallemisnie leah learohkese jih eejhtegidie vihkeles saerniestimmiem vedtedh guktie daejredh magkeres jih man gååhkese learohke jakseme ovmese vuepsine.
Mánáidskuvllas boahtá dát oidnosii go oahppi árvvoštallojuvvo árvosániid attekeahttá.	Maadth-skuvlesne lea dagkeres saerniestimmieh namhtegh tjaaleld karakterh.
Nuoraidskuvllas ovttaskasbargobihtát ja termiidnaárvosánit addet muhtun muddui dieđu man muddui oahppi hálddaša fága.	Noereskuvlesne åadtjoeh tjaaleld vierhtiedimmieh aajne aamhtsine jih vierhtiedimmieh ovmese boelhkefaagine jih nimhtie saernieh vedtedh learohken faage-tjøødthsijjien bijre.
Seamma deaŧalaš lea árvosániid lassin maiddái čilget bohtosiid dárkileappot ja bagadit.	Læjhkan lea vihkeles tjaaleld vierhtiedimmij bijre soptsestidh jih aaj buerkiestimmieh man gaavhtan nimhtie.
Dá lea ovdamearka mo sámegiel oahpaheaddji árvvoštallá nuoraidskuvlla oahppi:	Vuesiehtimmie gaavhtan lea daesnie dijre meatan daaroen lohkehtæjjeste learohkese noereskuvlesne:
Dus leat ollu buorit dieđut teavsttastat girječálli birra.	Dov leah vihkeles saernieh tjaelijen bijre dov teekstesne.
Buorre go leat siteren girjjiin ja dan maid čálli ieš lea dadjan.	Hijven aaj tjaalegh meatan gærjijste jih maam tjaalije jijtje jeahteme.
Teaksta lea guhkkodaga dáfus buorre, ja don hálddašat juohkima bures.	Teekste lea guhkies jih datne aaj tjaalegem juakeme sjiehteles boelhketjigujmie.
Buorre !	Hijven !
Dus leat muhtun čállinmeattáhusat, ja don fertet erenoamážit bargat dássemolsumiin.	Naan læhkiem båajhtode tjaaleme, jih datne tjoeverh kommaj njoelkedassigujmie barkedh.
Lean čálistan moadde mearkkašumi ravdii.	Manne leam tjaalegigujmie sæjrosne vihtesjamme.
Loga daid ja geahča kursagirjjis s. 14.	Lohkh dejtie jih vuartsjh kuvsjegærjesne s.140 Mujhtieh aaj væhtah gosse gieh maam joem jeahta.
Geavat njálmmálaš giela gullat dássemolsuma.	Daate joekoen vihkeles jis learohkese geerve sjiere faagi- jallh faagetsiehkine barkedh.
Dát lea erenoamáš deaŧalaš jos oahppi atná muhtun fága dahje fágasuorggi váttisin.	Soejkesjimmien jih raeriestimmien tjirrh learohke tjoevere åadtjodh daejredh maam joem darjodh jih guktie altese lierehtimmiem jih øvtiedimmiem bueriedidh.
• Bijat go mihttomeriid	• Dov jijtjedh vuepsieh lieremasse ?
• Lea go dus buot	• Dov dirregh meatan mah daerpies ?
• Barggat go buot	• Datne dam darjoeh ?
OVDDASVÁSTÁDUS IEŽAT OAHPPAMII (II.)	DIEDTE JIJTJEDH LIEREMASSE (II.)
(ovdamearka)	(v.g.)
• Leat go ráhkkanan skuvlabargui ?	• Datne ryøjredh skuvle
• Leat go fuolalaš oahpahusas ?	• barkojse ?
Čilgemiid ja bagadallama vuođul beassá oahppi diehtit maid son sáhttá bargat buoridit iežas oahppama ja ovdáneami.	• Datne våårkehke gosse øøhpehtimmie ?
Lea go oahppis omd. váttisvuođat fágain, vai ii go son bargga doarvái buoridit bohtosiid ?	Mejtie learohkese geerve faagigujmie barkedh jallh aeblehts ?
Maid oahppi ieš oaivvilda ?	Maam learohke jijtje veanhta ?
Sáhttá go skuvlla oahpahusa ja veahki heivehit buorebut ?	Mejtie øøhpehtimmie jih viehkie skuvlesne maahta buerebe sjidtedh ?
Dáid gažaldagaiguin sáhttá leat ávkkálaš bargat ovdánanságastallamis.	Dageres gyhtjelassi bijre leah vihkeles digkiedidh gosse øvtiedimmiesoptsestalleme.
Mađe boarrásat oahppi lea, dađe buorebut máhttá ieš oaidnit mo son doaibmá.	Joe båarasåbpoe learohke lea, buerebe daejredh maam jijtje veanhta.
Maiddái lea ávkkálaš geahčadit mo váhnemat sáhttet veahkehit máná ovdánit.	Nuhteles aaj vuejnedh guktie eejhtegh maehtieh viehkiehtidh øvtiedimmiem stuvredh.
Sosiálalaš ovdáneapmi	Øvtiedimmie sosiale aamhtsi gaavhtan
Skuvllas leat máŋga njuolggadus- ja norbmačoakkáldaga maid skuvla háliida ahte oahppi olaha ja doahttala.	Skuvlesne gellie njoelkedassh jih tsevtsiedimmieh mah edtjieh learohkem buerie øvtiedæmman lutnjedh.
Dánlágan njuolggadus- ja norbmačoakkáldagat duddjojit buriid guottuid ja daid vuođul hábmejuvvo oadjebas skuvlabiras ja daid galggašedje oahppi, váhnemat ja skuvla ráhkadit ovttas.	Dagkeres aamhtsh leah øvtiedimmie-våarome jih daerpies gosse learohkese tjarkadiks-voetem vedtedh. Learohke, eejhtegh jih skuvle tjoeverieh ekti-vøøki barkedh jis nimhtie buektiehtidh.
Oahppi ferte oahppat mo su láhttenvuogit ja dagut váikkuhit eará oahppiide ja luohkká- ja skuvlabirrasii.	Learohke tjoevere daejredh guktie altse dåemiedimmie dejtie jeatja learohkide, klaassem jih skuvlen learoe-sijjiem tsevtsede.
Deaŧalaš lea ahte oahppi oahppá bidjat rájáid go son dovdá ahte son ii adnojuvvo árvvus.	Vihkeles aaj learohke rasth tseegkie gosse ij krøøhkestimmiem dåastoeh.
Nugo ovdalaččas namuhuvvon, de fágalaš ja sosiálalaš ovdáneapmi dáhpáhuvvá ovttasdoaibmama ja ovttasbarggu máhtolašvuođa vuođul.	Guktie aerebi nebneme leah akti vøøki darjome jih ektesvuekiebarkoe vihkeles dovne learohken dåemiedæmman jeatja almetji ektine jih aaj faage-barkojse.
Árvvusatnin ja gierdilvuohta leat eará doahpagat mat čatnasit dása. Maid doahpagat mearkkašit ?	Krøøhkestimmie jih siemes-voete leah jeatja goerkesh maam joem dan bijre jiehtieh.
Ja mo sáhttá oahppi doaibmat bures ja ovdánit árvvusatnima ja gierdilvuođa dáfus ?	Guktie maahta learohke verviestidh jih buerie øvtiedimmiem åadtjodh bihkedimmien tjirrh ?
Doahpagiid ferte oassemihttomeriid vuođul čielggadit ja ovdamearkkaid bokte čilget.	Dievesjh tjoeverieh vuesihtæmman båetedh måadtesh vuepsiej tjirrh.
Maiddái dás sáhtášii geavahit árvvoštallanskovi.	Daesnie aaj gåarede vierhtiedimmiesjeema provhkedh.
Guđiid ovdánanmihttomeriid sáhttá oahppi geahččalit olahit go lea sáhka árvvusatnimis ja gierdilvuođas ?	Magkeres øvtiedimmievuepsieh bøøremes learohkese gosse krøøhkestimmiem jih toleransem øvtiedidh ?
Ságastallama čoahkkáigeassin ja ođđa ovdánanmihttomearit	Soptsestallemem tjåanghkan biejedh jih orre øvtiedimmievuepsieh moenedh
Bures ráhkkanahtton ovdánanságastallama čoahkkáigeasus biddjojit fágalaš ja sosiálalaš ovdánanmihttomearit boahtte áigodaga várás.	jih siemes-voetem jeatja almetji ektesne vusehte Vuapsetjh (v.g..):
• Oahppi dohkkeha earáid	• Learohke bueriesvoetem
iešvuođalágiid Čoahkkáigeassu sáhttá leat sihke njálmmálaččat ja čálalaččat, muhto jos mihttomearit ležžet deaŧalaččat oahppi boahttevaš ovdáneapmái, de daid galggašii čállit.	Mij soptsestallemistie båata maahta dovne njalmeld jih tjaaleld årrodh, mohte jis vuepsieh vihkeles learohken vijriebasse øvtiedæmman dellie bøørieh tjaaleld årrodh.
Go jo lea sáhka oahppi ovdáneamis, de son ferte aktiivvalaččat leat mielde válljemin ovdánanmihttomeriid, maiddái daid mat galget leat čálalaččat.	Daate learohken øvtiedimmien bijre jih dan gaavhtan bøøroe jijtje meatan jih veeljedh magkeres øvtiedimmievuepsieh vihkeles jih magkeres edtjieh tjaaleld årrodh.
Mihttomearit fertejit leat dušše moadde ja konkrehta.	Eah man gellie vuepsieh daerpies.
Dábálaččat lea doarvái guovtti golmma mihttomearis.	Daamtaj leah gøøkte, golme vuepsieh nuekies.
Dalle lea álkit buohkaide oaidnit ahte olaha go oahppi mihttomeriid vai ii.	Dellie aaj aelhkebe vuejnedh mejtie learohke vuepside jakseminie vuj ij.
Šiehtadusa mihttomearri sáhttá maiddái leat ahte oahpaheaddji ja/dahje váhnemat váruhit mihttomeriid olahit.	Mååhtedimmijne aaj maehtieh vuepsieh meatan mejtie lohkehtæjja jih / jallh eejhtegh maehtieh dåarjodh.
Oahppi, váhnemat ja skuvla juogadit ovddasvástádusa	Guktie diedtem learohken, eejhtegi jih skuvlen gaskems juekedh.
Čoahkkáigeasedettiin lea lunddolaš boahtit ovttaide ahte geas lea váldoovddasvástádus váruhit ahte iešguđet mihttomearri olahuvvo.	Vuepsiej digkiedimmesne leah vihkeles siemes sjidtedh gien åejvie-diedte dejtie ovmese vuepside.
Ovddasvástádus galggašii juogaduvvot oahppi, skuvlla ja váhnemiid gaskka.	Bøøremes lea diedtem juekedh learohken, skuvlen jih eejhtetegi gaskems.
Áigodaga mihttomeriid čuovvoleapmi	Guktie diedtide vijriebasse juhtiehtidh.
Guovtti ovdánanságastallama gaskkas sáhttá leat ávkkálaš ahte ságastallanguimmežat doalahit oktavuođa ja gaskkohagaid addet dieđuid mo dat orru mannamin.	Tijje dej øvtiedimmiesoptsestallemi gaskems, kriebpesje gaajhkesijstie gieh meatan, ihke sinsitnine soptsestallieh jih nimhtie såårnieh guktie øvtiedimmie jåhta.
Dan sáhttá dahkat čálalaččat oahppibargguid oktavuođas, oahppiidságastallama oktavuođas, e-poastta dahje telefuvnna bokte.	Dagkeres såårneme maahta vadtasovvedh tjaaleld learohken barkojse, njalmeld learohkese, e-påastesne jallh teelefovnesne.
ERENOAMÁŠ HÁSTALUSAT	SJIERE HAESTIEDIMMIEH
Mánát bohtet skuvlii iešguđetlágan dárbbuiguin ja vásáhusaiguin.	Maanaj guhth sjiere mievriestimmieh Mannah skuvlese båetieh ovmese daerpies-voeti jih dååjrehtsigujmie.
Láhčin dihtii dili buoremus lági mielde juohkehažžii, de lea deaŧalaš ahte váhnemat addet skuvlii dieđuid máná birra.	Jis buerie edtja sjidtedh dejtie ovmese learohkide, dellie vihkeles eejhtegh saerniestimmieh maanaj bijre vedtieh.
Muhtun mánáin sáhttet leat erenoamáš váttisvuođat fágaid dáfus, ja earáin gis váttisvuođat doaibmat sosiálalaččat.	Naaken maanah tsagkesh utnieh faagi gaavhtan jih jeatjebidie nåake jeatjebi ektine verviestidh.
Go oahppis lea heajos gullu dahje heajos oaidnu, de dat sáhttá dagahit ahte ii loavtte, oahpa iige ovdán.	Madtan-laakan govledh jih vuejnedh aaj maahta dåeriesmoerine sjidtedh trååjjemen, lieremen jih øvtiedimmien gaavhtan.
Buorre gulahallan ja dialoga ruovttu ja skuvlla gaskka sáhttá eastadit dán dáhpáhuvvamis.	Buerie saerniestimmieh hiejmen jih skuvlen gaskems maehtieh dagkeres tsagkesh mievriestidh.
Skuvla lea geatnegas heivehit oahpahusa juohke oahppái.	Skuvlen lea tjællohke barkoe øøhpehpehtimmiem ovmese learohkide sjidtesjadtedh.
Ožžot go ovdamearkka dihtii searalaš ja čeahpeslohkki mánát doarvái hástalusaid skuvllas ?	Meijtie sih jijtjh-reerehke- jih maanah mah veaksehke lohkemisnie eensi haestiedimmieh fierhten biejjien skuvlesne åadtjoeh ?
Soahpameahttunvuođat ja daid čoavdin	Tsælloeh - tsagkesh-gietedalleme
Ovdánanságastallan galggašii leat positiivvalaš dáhpáhus oahppái, oahpaheaddjái ja váhnemiidda ja mas váldoáššin lea oahppi máhttin ja ovdáneapmi.	Øvtiedimmie-soptsestalleme edtja buerie soptsestimmiem learohken, lohkehtæjjan jih eejhtegi gaskems vedtedh, gusnie learohken haalvedimmieh jih buerie øvtiedimmieh jarngesne tjåadtjoeh.
Ii dat mearkkaš ahte ii galgga ságastallat váttisvuođaid birra, muhto soahpameahttunvuođaid berre čoavdit sierra deaivvademiin.	Læjhkan lea vihkeles tsagkesi bijre digkiedidh, mohte dejtie bøøremes buerie-bealan lutnjedh sjiere tjåanghkojne.
Datte leat muhtun soahpameahttunvuođat dakkárat ahte daid dárbbaša aiddo dalle čoavdit.	Naaken tsagkesh læjhkan dan vihkeles guktie daerpies dej bijre dallah soptsestidh.
Ovdánanságastallama ferte dalle maŋidit eará hávvái.	Øvtiedimmie-soptsestalleme dellie mænngan buerebe sjeahta.
Oahppi ja váhnemat eai galgga dárbbašit atnit issorassan boahtit ovdánanságastallamii, muhto boahtit dohko buriid vuordámušaiguin.	Eah edtjieh eejhtegh jallh learohke kråvvadidh øvtiedimmie-soptsestallemasse båetedh, mohte tjiertestidh buerie vuartoejgujmie båetedh.
Ovdánanságastallan ja unnitlogugielat mánát	Øvtiedimmie-soptsestalleme jih minoritetij-gielen learohkh
Skuvlii álget iešguđege riikka ja kultuvrra mánát.	Sjire laantijste jih kultuvrijstie maanah skuvlese båetieh.
Máŋggakultuvrrat servodat lea addán midjiide máŋggakultuvrrat skuvlla ja nu maiddái riggásat skuvlabeaivvi.	Gellien kultuvri ektievoete lea gelliekultuvre skuvlem vadteme jih nimhtie aaj jeatja fierhten-beajjetje skuvlem.
Skuvlla ja ruovttu ovttasbargui leat boahtán ođđa hástalusat.	Ektesvuekiebarkoe lea jeatjh-laakan sjidteme jih jeatja haestimmieh båateme.
Skuvla gehččojuvvo iešguđetláhkai kultuvrras kultuvrii.	Skuvlen vååjnoe skuvleste skuvlese lea joekehth ovmese kultuvrijstie.
Norggas lea šaddagoahtán dáhpin ahte lea lagas ovttasbargu váhnemiid ja skuvlla gaskka, muhto eará kultuvrrain eai leat skuvllas ja ruovttus lagaš oktavuođat.	Nøørjesne lea buerie ektesvuekiebarkoe eejhtegi jih lohkehtæjjaj gaskems orreme, mohte gellieh kultuvrijsnie leah stoerre gåhkoe skuvlen jih hiejmen gaskems.
Hástalussan šaddá duddjot buori ovttasbarggu ja ovttaárvosaš gulahallama ságastallanguimmežiid gaskii, muhto dat lea dárbbašlaš sihkkarastit oahppái buori ovdáneami.	Sjidtesjadtedh guktie buerie ektesvuekiebarkoe jih soptsestalleme seamma vierhtegasse båata, lea naan aejkien geerve, mohte daerpies jis øvtiedimmieh edtjieh learohkidie bøøremes sjidtedh.
Muhtun kultuvrrain eai leat hárjánan deaivvadit skuvllain, ja váhnemat dovdet iežaset oahpaheaddji vuollásažžan.	Naakeninie kultuvrijsnie ij leah naan siejme vuekie tjåanghkoem skuvlen jih hiejmen gaskems utnedh jih eejhtegh lohkehtæjjam krøøhkestieh.
Dalle sáhttá leat váttis duddjot buori gulahallama.	Nimhtie maahta geerve sjidtedh buerie soptsestallemem gaskems buektiehtidh.
Danne šaddáge dárbbašlaš geavahit vugiid oadjudit sin dánlágan deaivvademiide.	Jearsoesvoetem tjåanghkosne tseegkedh lea vihkeles.
Go olmmoš lea smáđáhkes ja olmmošaddjái, de dalle leat buorit eavttut ahte ságastallan lihkostuvvá.	Aaj vihkeles eejhtegidie vietseles- laakan soptsestidh, arhpem vuesiehtidh jih aaj goerkesadtedh leah daerpies jis buerie tjåanghkoe.
Oahpaheaddjái lea deaŧalaš geahččalit áddet máná ja váhnemiid kultuvrralaš duogáža.	Lohkehtæjja tjoevere maanam jih eejhtegi kultuvre-vuekide guarkedh.
Muhtun háviid ferte dušše dohkkehit ahte šaddá eambbo diehtojuohkin go ságastallan.	Naan aejkien sån jienebe saerniestimmie sjædta jih vaenebe soptsestalleme gaskems.
Eará riikii dahje eará kultuvrii gullevaš olbmos sáhttet leat giellaváttisvuođat mat sáhttet goazahit gulahallama.	Tsagkesh gielen gaavhtan jeatja laanteste jallh jeatja kultuvreste båetedh, maahta soptsestallemem geerve darjodh.
Mánáin ja váhnemiin geat aiddo leat fárren Norgii, leat dieđusge stuorát váttisvuođat áddet buot mii dáhpáhuvvá birrasis go sidjiide geat leat orron dáppe moadde jagi.	Stuerebe dåeriesmoerh sjidtieh maanide jih eejhtegidie mah adtjegh Nøørjese båateme ennh dejtie guhth daesnie naan jaepieh orreme.
Skuvla ferte váldit ovddasvástádusa ja háhkat dulkka váhnemiidda geat dan dárbbašit.	Skuvlen diedte lea tåalhkem eejhtegidie skåårvedh jis daerpies.
Vásáhusat čájehit ahte lea jierpmálaš geavahit dulkkaid ságastaladettiin sihke singuin geat leat oanehis áigge ássan riikkas ja singuin geat leat ássan dáppe guhká.	Dååjrehtimmie vuesehte jiermijes tåalhkem provhkedh dejtie guhth adtjegh diekie båateme, mohte aaj dejtie guhth daesnie guhkiem orreme.
Deaŧalaš lea ahte buot váhnemat ožžot daid dieđuid maid galget, ja ahte sis lea vejolašvuohta jearahit ja addit skuvlii dieđuid.	Vihkeles leah saerniestimmieh eejhtegidie vedtedh, jih aaj nimhtie eejhtegijstie gyhtjelassh åadtjodh jih skuvlese saerniestidh mij daerpies.
Eatnigielaoahpaheaddji sáhttá leat ressursan ja ovttasbargoguoibmin oahpaheaddjái, oahppái ja váhnemiidda, muhto son datte ii galggašii geavahuvvot dulkan ovdánanságastallamis.	Lohkehtæjja guhth gieline barkeminie maahta buerie maelmine lohkehtæjjese, learohkese jih eejhtegidie årrodh, mohte ij leah sjiehteles jallh daerpies dam tåalhkine provhkedh gosse øvtiedimmiesoptsestalleme.
OVDÁNANSÁGASTALLAMA MOLSAŠUVVAN	JOEKEHTS ØVTIEDIMMIESOPTSESTALLEM
Ságastallanhámádat molsašuvvá jagis nubbái	Jeatjh-laaketje bievnesh akte jaepieboelhkeste måbpan
Sihke sisdoalu ja organiserema dáfus sáhttá ovdánanságastallan molsašuvvat ovtta luohkás nubbái.	Sisvege jih guktie soptsestallemem stuvredh maahta joekehts årrodh klaasseste klaassese.
Maiddái skuvllaid gaskkas sáhttet leat erohusat.	Dej ovmese skuvli gaskems aaj maehtieh stoerre joehkets årrodh.
Beroškeahttá luohkás dahje skuvllas, de galgá ruoktu ja skuvla ovttasbargat ovdánanságastallamiid dáfus.	Seamma guktie, læjhkan edtjieh hiejmh jih skuvlh ekti vøøki barkedh øvtiedimmie-soptsestallemigujmie.
Ságastallamis lea lunddolaš deattuhit iešguđetlágan fáttáid dan mielde man luohkás oahppi lea.	Soptsestallemisnie lea vihkeles sjiere aamhtsigujmie barkedh desnie gusnie learohken faage-tjøødth-sijjie.
Ságastallamat rivdet maiddái go oahppi álgá nuoraidskuvlii.	Soptsestallemh aaj jeatjh-laakan sjidtieh gosse learohke noereskuvlese båata.
Lassin daidda osiide mat ovdal leat deattuhuvvon, de ođđa ságastallanfáddán šaddá árvvoštallat maiddái árvosániiguin.	Lissine aamhtside mej bijre aerebi soptsestamme, karakterh båetieh. Dihte orre aamhtse soptsestallemasse sjædta.
Iešguđetlágan vuogit	Ovmese joekehtsh
Skuvllas lea dáhpin ahte sosiálalaš doaibman lea guovddážis mánáidskuvllas, ja fágalaš ovdáneapmi lea gis deaŧalaš nuoraidskuvllas.	Jis dihte edtja deahpadidh, dellie vihkeles giehtjedidh guktie learohke verveste dovne faagigujmie jih jeatja almetji ektine.
Ovdánanságastallamiid váldoášši lea ahte olmmoš ieš galgá leat guovddážis.	Fierhten aejkien lea vihkeles digkiedidh jih govledh guktie learohke verveste jeatja almetji ektine.
Go dan galgá oažžut áigái, de ferte deattuhit mo oahppi doaibmá sihke sosiálalaččat ja fágalaččat.	Læjhkan lea vihkeles soptsestalledh dej aamhtsi bijre mah dovne learohkem jih eejhtegidie dijpieh.
Ii datte dárbbaš buot fáttáid guoskkahit juohke ságastallamis, muhto deattuhit daid fáttáid mat leat lunddolaččat aiddo dan áigodahkii.	øøhpehtæmman utnieh, jih nimhtie diedtem skuvline juekieh ?
Ovtta ságastallamis sáhttet guovddášfágat nugo sámegiella ja matematihkka leat fáddán, eará háve gis sáhttá deattuhit geavatlaš ja estehtalaš fágaid.	skuvlevaedtsemem tsevtsiedidh jis datne leah eejhtege-gaskese, lihtsege eejhtegiraeresne, FAU-esne jallh ektesvuekiemoenehtsisnie / ståavrosne ?
Bargovuogit sáhttet maiddái leat ovdánanságastallama fáddán.	øøhpehtimmiem goerkesen jih alkoetsiehkien mietie åadtjodh
Mo oahppi doaibmá sosiálaččat, galggašii leat juohke ovdánanságastallama fáddá.	• gaajhkh learohkh reakam utnieh fysisk - jih
Vaikko vel fáttát sáhttet ja galggašedje molsašuvvat ságastallamis ságastallamii, de lea deaŧalaš ahte oahppi ja váhnemat dovdet ahte dat mii sin mielas lea deaŧaleamos, lea maiddái áššin ságastallamis.	psykososialt byjresisnie årrodh mij healsoem, trååjjedahkem jih øøhpehtimmiem åvtese guedtieh ?
Go ságastallamii lea bures ráhkkanahtton ja gulahallan doaibmá bures, de dat sihkkarastá ahte buohkaide dahká ságastallan buori.	Moenehtse edtja vaarjelidh eejhtegi jih learohki iedtjh skuvlen-ektievoetesne jih barkedh guktie buerie ektesvuekie-barkoe skuvlen jih hiejmen gaskems sjædta.