norgga-girku-historjjala-lahkaoastus_id_675397.html.xml

Norgga girku historjjálaš láhkaođastus - regjeringen.no Histovreles laakereforme Dan nöörjen gærhkose Stáhtaráđis ovddidedje odne proposišuvnna, mas árvalit rievdadit girkolága. Staateraeresne daan biejjien aktem proposisjovnem böökti raeriestimmiejgujmie jarkelimmide gærhkoelaakesne. Ráđđehus čuovvula dan láhkai Girkosoahpamuša, mii guoská stáhta ja Norgga girku gaskavuođa boahtteáiggis. Reerenasse dan åvteste Gærhkoeliktesem dåarjede, dïhte latjkoe dan båetije tsiehkien bïjre staaten jïh Dan nöörjen gærhkoen gaskem. Soahpamuša dahke buot Stuorradikki bellodagat 2008. Gaajhkh krirrieh Stoerredigkesne dan latjkoen bïjre seamadin jaepien 2008. Proposišuvnnas árvvoštallet maid Norgga girku demokratiijaođastusa. Proposisjovnesne aaj akte vuarjasjimmie demokratijejarkoste Dennie nöörjen gærhkosne. Demokratiijaođastus lea guorahallojuvvon, vai Stuorradiggi dan vuođul sáhtášii čuovvulit Vuođđolága rievdadusárvalusaid, maid leat ovddidan girkosoahpamuša vuođul. Giehtjedimmie demokratijereformeste edtja våaromem vedtedh Stoerredægkan raeriestimmiejgujmie vijriesåbpoe barkedh jarkelimmiej bïjre Maadthlaakesne, mah leah bæjjese vaalteme gærhkoeliktesen mietie. Ráđđehus árvala, ahte Girkoráđđi nammada boahtteáiggis Norgga girku bismmáid, ja ahte Girkočoahkkin mearrida man láhkai nammadit, jienastit jna. gitta virgádeami rádjai. Reerenasse raereste Gærhkoeraerie edtja bispide Dennie nöörjen gærhkosne båetijen aejkien barkose seehtedh, jïh Gærhkoeraerie edtja nænnoestidh guktie prosesse nominasjovnine, steemmadimmine jnv. edtja årrodh barkoeseehtemen raajan. Proavásiid virgádanválddi árvalit bidjat bismágodderáđđái, mii dálá dilis jo virgáda gielddabáhpaid ja eará searvegoddebáhpaid. Raereste faamoem pråastide barkose seehtedh bispedajveraaran bïejedh, mij daan biejjien joe såaknen hearrah jïh jeatjah åålmegehearrah barkose seehtie. Vuođđoláhkii ja girkoláhkii árvaluvvon rievdadusat mielddisbuktet, ahte láhka ii šat gáibit, ahte stáhtaráđđi, geas lea ovddasvástádus girkoáššiin, lea Norgga girku miellahttu. Doh raeriestamme jarkelimmieh Maadthlaakesne jïh gærhkoelaakesne sijhtieh jiehtedh ij sïjhth vielie naan krievemh laakesne årrodh staateraerije guhte dïedtem åtna gærhkoeaamhtesi åvteste, edtja lïhtseginie årrodh Dennie nöörjen gærhkosne. Departemeanta ferte boahtteáiggisge mearridit muhtun áššiid, mat gusket girku ohppii. Aaj båetijen aejkien dle departemente tjuara såemies aamhtesh sjæsjalidh mah leah gærhkoen learoen bïjre. Dalle galget mearrádusa oahppavuođu čielggadit dan láhkai, ahte bivdet bismmás ja vástideaddji girkoorgánas cealkámuša. Dellie edtja pryövedh dam learoeligke våaromem sjæjsjalæmman tjïelkestidh, aktine lahtestimmine dehtie sjïere bispeste jïh dehtie gyrhkeles åårganeste mij dïedtem åtna. – Mun lean hui duhtavaš dainna, ahte mii leat dál ovddidan proposišuvnna, mas árvalit girkolága rievdadeami ja demokratiijaođastusa árvvoštallama, stáhtaráđđi Aasrud dadjala. - Manne joekoen madtjeles mijjieh daelie aktem proposisjovnem buakteme jarkelimmiej bïjre gærhkoelaakesne jïh evalueringen bïjre demokratijereformeste, staateraerije Aasrud jeahta. – Mii leat doallamin áigeplána girkosoahpamuša čuovvuleamis. - Mijjieh gåhkese båateme dejnie vijriesåbpoe barkojne gærhkoeliktesistie. Sávan, ahte mii maid nagodit meannudit dáid áššiid dan láhkai, ahte bisuhit ovttaoaivilvuođa, mii min čohkke girkopolitihka váldoáššiid hárrái. Manne ojhte vienhtem mijjieh aaj buektiehtibie daejtie aamhtesidie gïetedidh naemhtie guktie dïhte tjåenghkies sïemesvoete gorresåvva gærhkoepolitihken åejviegyhtjelassine Vuođđolága ja girkolága rievdadusat eai mielddisbuvtte Norgga girku ja stáhta earráneami. Dah jarkelimmieh Maadthlaakesne jïh gærhkoelaakesne eah leah akte tsoepkenasse Dan nöörjen gærhkoen jïh staaten gaskem. Girku muddejuvvo ain sierra girkolágain ja ruhtaduvvo almmolaš bušeahtain. Gærhkoe sæjhta annje stuvrelgamme årrodh akten jïjtse gærhkoelaaken tjïrrh, jïh byögkeles budsjedth sijhtieh beetnehvierhtieh dåarjodh. Báhpat leat maid ain stáhta virgeolbmot. Jïh hearrah sijhtieh annje staaten dïenestalmetjine årrodh. – Mun sávan, ahte mii leat bidjan vuođu dasa, ahte Norgga girku – maiddái máŋggakultuvrralaš ja máŋgga oskku fátmmasteaddji Norggas – sáhttá leat rabas ja ovttaidahtti álbmotgirku, Aasrud dadjala. - Manne gegkestem mijjieh daejnie aktem hijven våaromem bïejeme ihke Dihte nöörjen gærhkoe- aaj dennie jienebekultuvrelle jïh jienebereligijööse Nöörjesne – maahta akte gaahpoeh jïh feerhmeles almetjegærhkoe årrodh, Aasrud jeahta.