oajagesardni_id_667848.html.xml

Váldosisdollui	Orrejaepiehåalome
Stáhtaministara ođđajagesárdni 2012	Tsïengelen 1. b. 2012
Historjjálaš arkiiva	Gieries gaajhkesh dovnesh
Guokte mánu dassá riegádii unna Danicaš Manilas.	Göökten asken gietjeste onne Danica reakasovvi Manilesne.
Son šattai máilmmiboargár nummir čieža miljárda.	Dïhte veartenen tjïjhtje millijardh almetjinie sjïdti.
Muhtun mánuid geažis riegáda mánná gii šaddá norgalaš nummir vihtta miljovdna.	Gööktine askine akte onne maana sæjhta reakasovvedh mij nöörjen almetjinie nommere vijhte millijovnh sjædta.
Mo son manná dieinna guovttuin ?	Guktie sæjhta dej guaktajgujmie sjïdtedh åvtese ?
Makkár boahtteáigi vuordá sudno ?	Man båetijen aejkien dejtie vuertieminie ?
Ná jerret váhnemat.	Naemhtie eejhtegh gihtjieh.
Nie leat váhnemat áiggiidčađa jearran buot riikkain, go ođđa mánná riegáda máilbmái.	Naemhtie eejhtegh gihtjeme, abpe tïjjen jïh gaajhkine laantine, gosse aktem orre jieledem voestes aejkien gaavnesjieh.
Dien magihkalaš ravkalanbottus riegáduvvo šiehtadus agibeaivái.	Daan heamtureligke ståantetjen akte sjïehtedimmie reakasåvva ihkuven aajkan.
Ráhkisvuođa-šiehtadus mii gierdá buot.	Akte sjïehtedimmie gieriesvoetese mij gaajhkem tööllie.
Danne lea nu máŧohis surgatlaš go nuorra olmmoš jápmá.	Dannasinie dan gaajh vædtsoes gosse akte noere almetje sealede.
Ii oktage eadni leat oaivvilduvvon massit bártnis.	Ij naan tjidtjie edtja baernebem dassedh.
Ii oktage áhčči galggašii massit nieiddas.	Ij naan aehtjie edtja njiejtebem dassedh.
Suoidnemánu 22. beaivve gillájedje ollugat.	Snjaltjen 22. b. gellie almetjh vædtsoesvoetem dååjrin.
Áhčit, eatnit, oappát, vieljat, ádját ja áhkut fertejedje vázzit dan losses geainnu hávdeeatnamii.	Aehtjebh, tjidtjebh, åerpenh jïh aahkah aajjah tjoerin dam leevles geajnoem kroeptese vaedtsedh.
Dat bávččagahtii min váimmuid.	Dïhte vaajmoem baektjiedi.
Lean jurddašan sin birra geat besse heakkas ja oarbásiid birra juohke beaivvi dáhpáhusa rájes.	Manne ussjedamme dejtie mah åadtjoejin guhkiebasse jieledh dah mah beetsin, fïerhten biejjien mænngan.
Mo manná dinguin ?	Guktie dijjine daelie ?
Manne galggai dát dáhpáhuvvat ?	Mannasinie daate tjoeri heannadidh ?
Vihtta mánu maŋŋil dárbbašit mii ain diehttit vai áddet.	Vïjhte askh mænngan daarpesjibie annje daejredh juktie guarkedh.
Jahki 2012 addá ođđa vástádusaid.	Jaepien 2012 sæjhta orre vaestiedassh vedtedh.
Vuosttažettiin galgá vuos diggeášši vearredahkki vuostá.	Voestegh reakta-aamhtese båata dan almetjen vööste mij dam darjoeji.
Dasto galgá kommišuvdna muitalit čiŋatkeahtes ja vuoiggalaš suoidnemánu 22. b. historjjá.	Dan mænngan dle kommisjovne edtja sov tjïelke jïh eerlege histovrijem soptsestidh snjaltjen 22. biejjeste.
Dát mearkkaša ahte mii fertet hálddašit oaidnaleami vearredahkkiin.	Dïhte sæjhta jiehtedh mijjieh tjoerebe ikth vielie töölledh baahhasvoetem råakedh.
Mun lean oadjebas dasa ahte dan mii nagodat.	Manne gujht daajram mijjieh dam buektiehtibie.
Norgga álbmot han čálii historjjá diimmá geasi.	Juktie dah nöörjen almetjh histovrijem tjeelin dæjmetje giesien.
Álggos bomba ja báhčimat suorggahedje min.	Voestegh dle eevre sjaavoejimh bombeste jïh skuehtijste.
Muhto de dáhpáhuvai juoga.	Dle mij akt heannadi.
Mii čuožžileimmet, savdnjileimmet eret balu ja njuolggočilggiid doarjjuimet demokratiija.	Mijjieh tjuedtjielimh, asvem sovnjedimh jïh tseagkasjimh demokratijen gaavhtan.
Mii dovddaimet dan ruvsovázzimis ja spáiddarvázzimis.	Mijjieh dam damtimh blommaraajrosne jïh govkijeraajrosne.
Hávdádemiin, girkuin, moskeain ja TV-ovddas.	Juvleminie, gærhkojne, moske ’ ine jïh TV-sjeermi uvte.
Mii leimmet okta álbmot.	Mijjjieh limh akte åålmege.
Álbmot čájehii iežas buoremus beali deaivvadettiin eallimis vearrámus dáhpáhusa.	Gosse dam vearremesem jieliedisnie råakin, dle almetjh dam bööretjommesem jïjtsistie veedtjin.
Dát lea nannen mu jáhku ahte olbmuin gávdno buorredáhtolašvuohta.	Dïhte mov jaahkoem veaksahkåbpoe dorjeme ihke dam bueriem almetjinie jaehkedh.
Doaivagii.	Håhkose jaehkedh
Ja fápmu olbmuid dáhtus.	Jïh faamose akten åålmegen væljosne.
Suoidnemánu 22. beaivve riegádedje maid mánát Norggas.	Snjaltjen 22. b. aaj maanah Nøørjesne reakasovvi.
Okta sis lei Thomas.	Akte dejstie lij Thomas.
Son lea virkos ja duđavaš gánddaš Lillehammeris.	Dan biejjien dïhte akte madtjeles baarnetje Lillehammerisnie.
Thomas ferte eallit dainna duohtavuođain ahte su riegádanbeaivvi muitojuvvo moraš.	Thomas tjuara jieledh jïh daejredh altese reakedsbiejjie lea sårkose ektiedamme.
Mii fertet fuolahit ahte nu ii šatta.	Mijjieh edtjebe hoksedh ij ajve naemhtie sjïdth.
Mii fertet čájehit ahte dát roassu maiddái buvttii liekkusvuođa ja árvvolašvuođa min riikii.	Mijjieh edtjebe vuesiehtiedh daate nåake heannadimmie aaj maam akt baahkes jïh vyörtegs åvtese lutnji mijjen laantesne.
Thomas ja Danica galgaba goabbat sajis máilmmis rávásmuvvat.	Thomas jïh Danica edtjieh geerve almetjinie sjïdtedh fïereguhtene bielesne dehtie tjåenghkies veartenistie.
Min doaibma šaddá de čájehit man ollu sudno ovttastahttá dan sadjái go earuha.	Mijjen barkoe lea dejtie vuesiehtidh man jïjnje vielie mij dejtie aktene, goh dejtie joekehte.
Jos mii čájehat dáhtu oahppat guhtet guimmiideamet birra, de ovdánat olmmožin.	Gosse mijjieh væljoem vuesiehtibie sinsitnien bïjre lïeredh, dle mijjieh goh almetjh sjïdtebe.
Jos mis leat návccat árvvusatnit sierranasvuođaid, de nanusmuvvat.	Gosse buektiehtibie joekehtsvoetide ååktedh, dle veaksahkåbpoe sjïdtebe.
Jos duostat luohttit guhtet guimmiidasamet, de mii ollet guhkkelii.	Gosse doestebe jearsoesvoetem damtedh sinsætnan, dle guhkemosth båatebe.
Soaitá Thomas ja Danica šaddaba ustibat boahtteáiggi Facebook bokte.	Akten biejjien dle kanne Thomas jïh Danica voelpine sjidtieh dennie båetijen aejkien Facebookesne.
Ja Danica oažžu govaid maid ii goassige leat oaidnán: Lillehammer njuikenluohkát.	Jïh Danica guvvieh mestie akt åådtje satne ij gåessie gænnah vuajneme: njulhtjemebahkide Lillehammerisnie.
Dá lea interneahta buoremus bealli.	Daate lea gaskeviermie sov bööretjommesisnie.
Interneahtta lea heajumus go totaliteara doalvvuheaddjit ožžot hállat moaittekeahttá sevdnjes čiegain neahta bokte.	Gaskeviermie sov vierremesisnie lea gosse totalitære tjeejehtæjjah åadtjoeh soptsestidh jemhkelds roenine nedtesne, bielelen naaken dejtie tjøødtjehte.
Dán fertet hálddašit stáđisvuođain.	Dam tjoerebe vihtiesvoetine dåastodh.
Mii galgat ádjit sin doppe eret máhtolašvuođa čuovgasiin.	Mijjieh edtjebe dejtie olkese trumhpestidh daajroen tjoevkesinie.
Vuostálastit ekstremismma mearkkaša váldit ovddasvástádusa boahttevuhtii.	Ekstremismen vuestie soptsestidh lea diedtem vaeltedh dan båetijen aejkien åvteste.
Mun ávžžuhan buohkaid doaibmat digitála ránnjááhkkun.	Manne gaajhkesidie haastam hijven digitaale kraannagujnine sjïdtedh.
Ii fal dárkkistit oaiviliid dahje jávkadit divaštallamiid.	Ij dannasinie dijjieh edtjede mielh staeriedidh jallh digkiedimmide gatskelidh.
Mii galgat gierdat unohisvuođaid.	Mijjieh edtjebe dam töölledh mij lea leajhroes.
Mii suhttada, hárdá ja velá hirpmahuhttá.	Dïhte mij naskohte, giepedahta jïh aaj heajhkaldahta.
Muhto – mii fertet maid vuosttaldit.	Men – mijjieh edtjebe vuesiehtidh.
Mii galgat vástidit.	Mijjieh edtjebe vaestiedidh.
Dat mearkkaša čájehit ovddasvástádusa sátnefriddjavuhtii go cealkit: “ Ii fal, dus lea boastut ”.	Lahtestimmiediedtem vuesehte gosse jeahta: «Ijje, datne miste vaaltahš
Mii dahkat dan beaiveboradanáiggi bargosajis.	Mijjieh dam darjobe beapmoebuertesne barkosne.
Dál lea áigi dahkat seammá neahta bokte.	Daelie tïjje båateme mijjieh tjoerebe dam nedtesne aaj darjodh.
Ođđa jahki lea farga jándor boaris.	Dïhte orre jaepie varke akten dygnen båeries.
Mii galgat maiddái jagi 2012 geavahit dehálaš doaimmaide:	Mijjieh edtjebe jaepien 2012 aaj dejnie stoerre barkojne nåhtadidh:
Vuostálastit geafivuođa máilmmis.	Veartenen giefiesvoeten vööste gæmhpodh.
Bargat ráfi ovdii.	Raeffien åvteste barkedh.
Ja gádjut dálkkádaga.	Jïh klijmam beerkedh.
Dát lea min vealgi boahttevuhtii.	Dam darjobe dan båetijen aejkien gaavhtan.
Dát lea mearehis viiddis doaimmat.	Daate lea gaajh stoerre barkoeh.
Lea álki jurddašit ahte ii ábut.	Aelhkie vienhtedh daate ij gåaredh.
Muhto dan de gal dahká.	Men nov gujht gåarede.
Máilbmi ovdána garra bargguid bokte ja go geađggi bardá geađggi ala.	Tjarke barkoen tjïrrh, jïh gosse aktem gierkiem dan måbpan bïejebe, dle veartene åvtese jåhta.
Máŋga čuohtemiljovnna olbmot leat gáddjojuvvon geafivuođas.	Gellie stoerretjuetie almetjh leah naan gille jaepine giefiesvoeten svaalhtesijstie loevenamme.
Unnit olbmot duššet sođiin.	Vaenebh dåarosne sealadieh.
Eanebut ellet friddjavuođas.	Jienebh raeffesne veasoeh.
Ja eai goassige ovdal leat olbmot beassan válljet iežaset jođiheddjiid friddja ja demokráhtalaš válggaid bokte.	Jïh ij gåessie gænnah jienebh almetjh sijjen åvtehkh veeljeme frijje jïh demokratijen veeljemi tjïrrh.
Mii vásiheimmet dan arábalaš giđas.	Mijjieh dam vihth vööjnimh dennie arabijen gïjresne.
Álbmoga gáibádusat jávkadedje stivrejeddjiid giellásiid ja bággejedje dovddastit rievdadusaid.	Almetjevæljoe slognide regimijste noeli, jïh jarkelimmieh noerhki.
Almmatge.	Læjhkan.
Dat mii mu njuorasmahttá persovnnalaččat lea ahte eai šat jáme nu olu mánát ja eanet eatnit cevzet.	Dïhte mij mov vaajmoem jeenjemes doehtede, lea vaenebh maanah sealadieh jïh jienebh tjidtjieh åadtjoeh guhkiebasse jieledh.
Riegádanbeaivi, beaivi goas son addá ođđa eallima, lea ain olu nissonolbmuid varaleamos beaivi.	Baersieldimmiebiejjie, dïhte biejjie ietnie orre jieledem vadta, lea annje dïhte vaaregommes biejjie jïjnjh nyjsenæjjaj jieliedisnie.
Eanet čalbmeeatnit, ođđa riegádahttin-klinihkat ja buoret čorgatvuohta dagahit ahte eanet nissonolbmot cevzet.	Jienebh tsegkietnieh, orre baersieldimmieklinihkh jïh buerebe skåernehksvoete darjoeh guktie dah tjidtjieh åadtjoeh guhkiebasse jieledh.
Diibmá gájuimet eanet go 600 000 máná.	Minngemes jaepien 600 000 jienebh maanah beerkimh.
Máŋgasa dušše dálkkasnáluin.	Jïjnjh dejstie ajve aktine strijtjkine.
600 000 mávssolaš olbmo.	600.000 dovres jieledh.
Norga lea láidesteaddjin dás.	Jïh Nøørje akte tsevtsiedæjja.
Mii sáhttit dáinna buohkat čevllohallat.	Dam maehtebe garmedidh.
ON dálkkádatpanela várre dávjjibut ja garraseabbo garra dálkkiid vuostá mat leat vuordagis.	EN. ’ i klijmadåehkie daamtajåbpoe jïh vierrebe værsjoej vööste vaarohte båetijen aejkien.
Norggas ledje garra dálkkit juovllaid ja ođđajagi gaskkas.	Værsjoeh aaj jåvli Nøørjesne.
Didjiide čuozai garrasit geat vásiheiddet garra biekkaid billistemiid.	Uvtemes dijjide mah åårkanen earjoehtimmieh dååjrin.
Muhto olles Norga lea čuvvon din.	Men abpe Nöörje dijjem fulkesamme.
Mii rápmot oarjenorgga ássiid návccaid hálddašit dákkár duođalaš ja varalaš dilálašvuođaid.	Mijjieh gutnedibie guktie jillieladtjh buektiehtibie dan asvoeh tsiehkieh haalvedh.
Ja mun giittán sin geat árjjálaččat veahkehedje, čorgejedje ja divodedje.	Jïh manne gutnedem gaajhkide dijjide mah viehkiehtamme, beerkeme jïh davvome.
Dađibahábut duššai okta gádjunbarggus.	Gaatesjen dle akte almetje hïegkem dassi barkosne.
Go mun vuolggán Oarje-Norgii moatti beaivvi geažis de háliidan divaštallat gearggusvuođa singuin geat vásihedje garra dálkkiid.	Gosse Jillielaantese vualkam muvhtine biejjine dle sïjhtem digkiedidh dejgujmie mah væjrosne barkeme, guktie mijjieh maehtebe dagkaridie væjrojde reejrehtidh.
Mii fertet bures ráhkkanit dálkkádatváikkuhusaid ektui.	Tjoerebe reejrehtidh klijmajarkelimmiej vööste.
Muhto buot vuosttamužžan fertet doaimmaid bokte eastadit daid.	Men uvtemes tjoerebe barkedh dejtie heerredidh.
Dálkkádatbarggu ektui lei mannan jahki beahttu.	Klijmabarkoen åvteste dle dæjmetje jaepie lij nåake.
Mii vásiheimmet gal ovdáneami, muhto áššit eai čoavdásan Durban čoahkkimis ge.	Sïllh åvtese dorjesovvi, men vaallah tjåanghkoe Durbanesne gænnah gaajhkem buektiehti.
Muhto mii eat sáhte vuollánit.	Men ibie maehtieh jammaridh.
Norga ferte ain leat geatnegahtti šiehtadallamiid hoahpuheaddji.	Nøørje edtja annje tsevtsiedæjjine årrodh, åeliedihks latjkoej åvteste.
Sivas go eai gávdno eará molssaeavttut.	Juktie ij leah mij akt jeatjah.
Máilbmi ferte ovttasdoaibmat.	Veartene tjuara ektesne årrodh.
Muđui beahtit mii Danica Manilas ja Thomasa Lillehammeris.	Jeatjah gaavhtan biehtebe Danicam Manilesne jïh Thomas Lillehammerisnie.
Eará hástalus ođđajagis lea eurohpalaš vealgeroassu.	Akte jeatjah haesteme daan orre jaepien lea dïhte europejen laajkoeneavroe.
Dát ášši orru guoskamin ruđaide.	Vååjnoe goh dïhte lea beetnegi bïjre.
Muhto duohtavuođas lea dát ášši olbmuid birra.	Men raaktan lea almetji bïjre.
Mii oaidnit fas stuorra bargguhis olmmošveagaid Eurohpás.	Vihth veljies barkoenamhtah almetjh Europesne vuejnebe.
Olu nuorat leat massimin jáhku boahtteáigái.	Jïjnjh noerh lea jaahkoem dasseminie dan båetijen beajjan.
Dan ii sáhte Eurohpá dohkkehit.	Europa ij maehtieh dam luhpiedidh.
Midjiide Norggas lea ášši dan birra ahte sihkkarastit min bargosajiid ja bisuhit huksenreanttu.	Mijjese Nöörjesne dle mejtie buektiehtibie barkoesijjide jïh gåetiereentam gorredidh.
Mii eat dieđe man garrasit dát boahtá midjiide čuohcat.	Ibie daejrieh man tjarke daate neavroe mijjem tsevtsie.
Muhto mun lohpidan ahte mii áigut vuosttaldit go dárbbašuvvo.	Men manne luhpehtem mijjieh edtjebe gaajhkem darjodh gosse daerpies.
Nugo ovdalge leat dahkan.	Guktie aarebi dorjeme.
Oadjebas boahtteáigi ii šatta ráfi haga.	Ij naan jearsoes båetijen aejkien sjïdth jis ij leah raeffie.
Olu norgalaččat oassálastet ráfisuodjalus doaimmaide miehtá máilmmi.	Jïjnjh nöörjen almetjh leah meatan dennie barkosne mij raeffiem sjugnede bïjre jarkan veartenisnie.
Veahkkebargin, miidnačorgejeaddjin dahje piráhta-bivdin Somalia rittu olggobealde.	Jallh goh pirate-vijrijh Somalijen mearoegaedtien ålkolen.
Dávjá leat varalaš doaimmat.	Daamtaj vaarege barkoeh.
Diibmá suodjaledje norgalaš girdit Libya álbmoga Gaddafi garra stivrejumis.	Dæjman nöörjen girtijh dejtie libyjen almetjidie vaarjelin Gaddafi-regimen julmiesvoeten vööste.
Viiddis ovttastumis barge min soalddáhat buori barggu, ja leat maŋŋil ožžon olu ánssášeaddji rámi min lihtolaččain.	Mijjen almetjh ålkone leah dej væjkelommes gaskem aktene gamte ektiedimmesne, jïh mijjen allijerth dejtie garmerdamme.
Min soalddáhat leat jagi 2001 rájes doaibman Afghanistanas.	Afghanistanesne nöörjen soldaath viehkine orreme mænngan 2001.
Jagi 2012 álggahuvvo soalddáhiid geahpadeapmi.	Jaepien 2012 edtjebe aelkedh viehkiem giehpiedidh.
Mun hirbmadit čevllohalan daid doaimmaiguin maid min soalddáhat leat čađahan Afghanistanas.	Manne dan garmeres mejnie mijjen soldaath dorjeme Afghanistanesne.
Mii giitit váimmolaččat buohkaid geat leat searvan ráfidoaimmaide.	Sïjhtem gaajhkesidie vaajmoste gijhtedh, mah leah ålkone barkeminie raeffien åvteste.
Seammás muitit mii maid sin geat leat duššan.	Seamma tïjjem måjhtelibie dejtie mah hïegkem dasseme.
Mii leat vuot massán min buoremusaid.	Mijjieh vihth dasseme naaken mijjen bööretjommesijstie.
Oberstløytnanta Siri Skare duššai ON-kantuvrra falleheamis Mazer-i-Sharif báikkis.	Oberstløytnante Siri Skare aktene hamhkosne sealadi EN-kontovren vööste Mazer-i-Sharifesne.
Jurista Ingrid Midtgaard duššai bombafalleheamis ON vuostá Nigerias.	Juriste Ingrid Midtgaard båvvasi aktene bomba-hamhkosne EN vööste Nigerijesne.
Mii leat stuorra morrašiin váldán vuostá jápmaságaid.	Mijjieh dïjride dej sealadimmien bïjre stoerre sårkojne dåastoejimh.
Sii leat álo min mielde.	Dah sijhtieh iktegisth mijjine årrodh.
Dán jagi háliidan sáddet erenoamáš liegga dearvvuođaid Majestehtii Gonagas Haraldii ja Majestehtii Dronnet Sonjai.	Daan jaepien sïjhtem aktem lissie baahkes heelsegem seedtedh majesteete gånka Haraldese jïh majesteete drööhnege Sonjese.
Soaitá ahte ii goassige ráfiáiggis leat gonagasbearaš nu lahka leamaš iežas álbmoga go maŋŋil suoidnemánu 22. beaivve.	Kanne ij gåessie gænnah raeffietïjjen dle gånkafuelhkie lïhkebe sov åålmegidie orreme goh snjaltjen 22. b. mænngan.
Lagasvuođain ja liekkusvuođain sii jeđđejedje.	Lïhkevoetine jïh baahkine soelkedassem vedtin.
Gonagas, Dronnet ja Ruvdnaprinsapárra.	Gånka, drööhnege jïh kronprinspaarre.
Jierpmálaš sániiguin buoridedje sii bákčasiid.	Vijsies baakoejgujmie vaejviem læjnoedehtin.
Dán jagi deavdiba sihke gonagas ja dronnet 75 jagi.	Daan jaepien dovne gånka jïh drøøhnege 75 jaepieh illieh.
Vihtta miljovnna norgalačča háliidit ávvudanjagis giitit, sávvat lihku ja sávvat buot buoremusa Gonagas Haraldii ja Dronnet Sonjai.	Vïjhte millijovnh nöörjen almetjh sijhtieh gijhtedh, læhkoehtidh jïh dam bööretjommesem vaajtelidh gånka Haraldese jïh drööhnege Sonjese heevehtimmiejaepien.
Ráhkis dii buohkat,	Gieries gaajhkesh dovnesh,
Juovlamánu 14. beaivve ledjen mielde ávvudeamen Roald Amundsen ja su olbmáid Lullipolas.	Goeven 14. b. lim meatan jïh Roald Amundsen jïh altese kaarrh heevehtim Åarjelpovlesne.
Lei munnje stuorra dáhpáhus.	Daate akte stoerre heannadimmie.
Olbmot miehtá máilmmi gudnejahtte polasáŋgáriid ja norgga flávdda.	Almetjh abpe veartenistie polareheeltide jïh dam nöörjen saevegem earoehtin.
Šuoŋat lávlagis “ Ja vi elsker ” šattai oassin viiddis českes jaskesvuođas.	Dïhte tjoeje Nöörjen åålmegelaavlomistie «Ja vi elskerš akte bielie sjïdti dehtie stoerre veelkes sjeavohtsvoeteste.
Norga lei nu lahka, vaikko leimmet oalle guhkkin.	Nööjre lij dan lïhke, jalhts mijjieh limh dan guhkene dubpene.
Doppe, guhkkin eret, vásihin Norgga mainna mii buohkat sáhttit čevllohallat.	Desnie, guhkemes dubpemes, dle aktem Nöörjem vööjnim maam maehtebe garmerdidh.
Riika ovdavázziiguin geat leat ráhkadan historjjálaš luottaid.	Akte laante pijoneerigujmie mah histovrijen gïejh bïejeme.
Álbmot geas ledje návccat hálddašit bahávuođa buorrevuođain dalle go mii geassit vásiheimmet surgadis fallehemiid.	Akte åålmege mij buektiehti nåakevoetem buerievoetine dåastodh gosse mijjieh daan giesien dejtie julmies hamhkojde dååjrimh.
Ja juohkebeaivválaš sáŋgárat geat smávva riikka dahket stuorra riikan.	Jïh aarkebiejjien gaagnes almetjh mah aktem onne laantem stoerre darjoeh.
Lehkos nu ahte mii dien vuoiŋŋas hábmet boahttevuođa.	Baajh daennie aajmosne årrodh guktie mijjieh dan båetijen biejjien sjugnedibie.
Buorre ođđajahki !	Buerie orrejaepie !