raehuskvartala-boahtteaigi_id_670543.html.xml
Ráđđehuskvartála boahtteáigi - regjeringen.no
Reerenassekvartaalen båetijen aejkien
Ráđđehus lea mearridan čohkket departemeanttaid lahka ja birra dálá ráđđehuskvartála.
Reerenasse sjæjsjalamme departementh edtjieh tjåenghkies årrodh daan beajjetje reerenassekvartaalen sisnie jïh bïjre.
Mo dáinna áššiin galgá bargat viidáseappot, čielgá maŋŋil go ráđđehus lea čađahan viiddis, rabas proseassa gos iešguđet bealit besset buktit iežaset cealkámušaid.
Guktie edtja åvtese darjodh sæjhta voestegh nænnoestidh mænngan reerenasse aktem gamte, gaahpoeh prosessem tjïrrehtamme gusnie ovmessieh guejmieh edtjieh åadtjodh raeriestimmiejgujmie båetedh.
- Mii háliidat gullat maid olbmot oaivvildat ovdalgo ráđđehus mearrida áigugo bisuhit dálá huksehusaid dahje hukset ođđa, muitala hálddahusministtar Rigmor Aasrud.
- Mijjieh sïjhtebe govledh maam almetjh vienhtieh åvtelen reerenasse dam minngemosth sjæjsjalimmiem vaalta, mejtie edtja dejtie gaavnoes gåetide utniehtidh jallh orresistie bigkedh, reeremeministere Rigmor Aasrud jeahta.
Sierra blogga ásahuvvo man bokte buohkat sáhttet almmuhit iežaset oaiviliid ovdal cuoŋománu 1. beaivve: Blogg.regjeringen.no/regjeringskvartalet
Akte jïjtse blogge tseegkesåvva gusnie gaajhkesh meahtieh raeriestimmiejgujmie båetedh voerhtjen 1. b. raajan: Blogg.regjeringen.no/regjeringskvartalet
Mearrádus doalahit ráđđehuskvartála čoahkis lea ávžžuhuvvon sihkkarvuođa sivaid geažil.
Dïhte sjæjsjalimmie aktem tjåenghkies reerenassekvartaalem tjåadtjoehtidh lea juvnehtamme jearsoesvoeten gaavhtan.
Seammás šaddá ovttasdoaibman beaktileappot ja mátkkošteamit departemeanttaid gaskka ja Stuoradiggái šaddet oaneheabbo.
Seamma aejkien dle dïhte dorje guktie ektiebarkoe radtjoes sjædta, jïh åenehks geajnoe dovne departementi gaskem jïh Stoerredægkan.
Ii leat dárbbašlaš gaikut goappáge huksehusa vahágiid geažil.
Ij guhte dejstie skaarijste naakenidie gåetijste lea naemhtie guktie daerpies rïjvestidh.
Huksehusat čužžot nannosit, muhto daid ferte divvut.
Dah konstruksjovnh leah jearsoes men tjuara dejtie dåvvodh.
Alla geardeviesus leat eanemus divodandárbbut lassin daid vahágiid maid bombba dagahii.
Duarpatjommes jollegåetiem bueriedidh dej skaaraj mænngan mejtie bomba darjoeji.
Dál galgá čađahuvvot konseaptaválljenčielggadus.
Daelie edtja aktem salkehtimmiem tjïrrehtidh konsepteveeljemen bïjre.
Okta molssaeaktu lea hukset ráđđehuskvartála nu go dat lei ovdal suoidnemánu 22. beaivve. Lea maid vejolaš gaikut buot huksehusaid, muhto gávdnojit maid máŋga gaskamolssaeavttu.
Akte alternatijve sæjhta årrodh reerenassekvartaalem bæjjese bigkedh guktie lij åvtelen snjaltjen 22. b., men jeatjah gaskoehalternatijvh aaj gååvnesieh.
Dasa lassin háliida ráđđehus ahte ovddiduvvojit molssaeavttut mat sisttisdollet vejolašvuođaid sirdit Olgoriikadepartemeantta ja Birasgáhttendepartemeantta ráđđehuskvartálii.
Lissine dle reerenasse sæjhta alternatijvh utnedh gusnie lea nuepie Ålkoerijhkedepartementem jïh Byjresevaarjelimmiedepartementem reerenassekvartaalese sertedh.
Viidásut barggus evttohuvvojit danne máŋga molssaeavttu.
Dannasinie jienebh alternatijvh sijhtieh dorjesovvedh dennie vijriesåbpoe prosessesne.
- Lagamus mánuid fertet mii buohtastahttit iešguđet ákkaid, ja dát ii leat álkis dahku, ja iige leat proseassa maid galgá geahppadit meannudit, lohká Aasrud.
- Dej båetiji aski tjoerebe dejtie ovmessie vuajnojde sinsitnien vööste vïekesjidh, ij leah daate akte aelhkie sjæjsjalimmie, jïh vaallah akte prosesse gænnah maam tjuara aelhkieslaakan darjodh, Aasrud jeahta.
Aasrud muitala maid ráđđehusa mearridan ahte ráđđehuskvartála ovddideapmi galgá dáhpáhuvvat stáhtalaš, iige gielddalaš plánain.
Aasrud aaj jeahta reerenasse lea sjæjsjalamme evtiedimmie reernassekvartaaleste edtja staateles, ij tjïelten soejkesjinie årrodh.
Dát dahkkojuvvo sihkkarvuođa ja ovdáneami geažil.
Dam jearsoesvoeten jïh barkoen åvtese gaavhtan dorje.
Dát mearkkaša ahte stáhta váldá ovddasvástádusa plánabarggu jođiheamis, muhto dieđusge galget buot áššáigullevaš ásahusat váldojuvvot vuhtii plána- ja huksenlága gáibádusaid ektui.
Dïhte sæjhta jiehtedh staate diedtem vaalta soejkesjebarkoem åvtese juhtedh, men gaajhkh gïetedamme suerkieh edtjieh hævvi govlehtoevedh soejkesje-jïh bigkemelaaken krievemi mietie.
Dál ii leat vuos čađahuvvon ekonomalaš luoitu iešguđet molssaeavttuid ektui.
Annjebodts ij leah ekonomeles aarvehtsh tjïrrehtamme dejtie ovmessie alternatijvide.
Dát dahkkojuvvo konseaptaválljejumi olgguldas kvalitehtasihkkarastimis (KS.
Edtja dam darjodh akten byjngetje kvaliteetegorredimmien tjïrrh konsepteveeljemistie (KS.
1).
1).