12_undervisningsopp.html.xml

Udir.no - Oahpahusláhču: Dássi 8	Udir.no - Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 8
Oahpahusláhču: Dássi 8	Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 8
Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid movt son sáhttá bargat vai ollašuhttá 8. dási gelbbolašvuođamihttomeriid.	Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie 8. daltesisnie barkedh.
Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearri duohtandahkko oahppoulbmiliin, sisdoallu ja bargovuogit, movt vuođđogálggaid integreret ja movt oahpahus sáhttá heivehuvvot juohke ovttaskas oahppái. Dađistaga-árvvoštallan ja gielladomeanat leat oassin dagus.	Daesnie våajnoes guktie dah maahtoeulmieh tjyölkehke sjïdtieh lïerehtimmieulmine, sisvegisnie jïh barkoevuekine, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh jïh guktie maahta ööhpehtimmiem dan aktegh learoehkasse sjïehtedidh.
Gelbbolašvuođamihttomearit	Maahtaldahkeulmie
Njálmmálaš gulahallan	Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
geavahit giela eanet ja eanet iešguđetlágan dilálašvuođain ja atnigoahtit ođđa sániid ja dajaldagaid	gïelem utnedh joekehts tsiehkine, jïh orre baaakoeh åtnose vaeltedh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
ságastallat bargoeallima ja fidnuid birra	barkoejieleme jïh barkoej bïjre soptsestidh
selvehit movt ođđa tearpmat šaddet dahje ráhkaduvvojit	buerkiestidh guktie orre tearmh båetieh jïh guktie dejtie darjodh
Oahpahusdagus ii álot fátmmas olles gelbbolašvuođamihttomeari.	Ööhpehtimmiesoejkesje ij iktegisth ellies maahtoeulmieh faarhmesth.
Gelbbolašvuođamihttomearit lea duohtandahkkon oahppoulbmilis.	Maahtoeulmieh leah tjïelkestahteme lïerehtimmieulmine.
Oahppoulbmilat leat lávkin gelbbolašvuođamihttomeari ollašuhttimis.	Lïerehtimmieulmieh akte sïlle juktie maahtoeulmide jaksedh.
Eará relevánta gelbbolašvuođamihttomearit	Jeatjah sjyöhtehke maahtoeulmieh
Oahppoulbmilat	Lïerehtimmieulmieh
Barggu ulbmilin lea ahte oahppit galget oahppat ođđa sániid ja doahpagiid.	Barkoen ulmie lea learohkh edtjieh orre baakoeh jïh lahtesh lïeredh.
Sii galget oahppat fitnonamahusaid ja máhttit hupmat fitnu iešvuođa birra.	Dah edtjieh lahtesh barkoej bïjre lïeredh, jïh maehtedh ovmessie barkoej bïjre soptsestidh.
Dát mearkkaša ahte oahppi galgá máhttit:	Dïhte sæjhta jiehtedh learohkh edtjieh maehtedh:
ráhkadit ođđa tearpmaid gustovaš njuolggadusaid vuođul	orre teermh darjodh gaavnoes njoelkedassijste
ovdanbuktit áššiset njálmmálaččat earáide	njaalmeldh sov aamhtesem mubpide åehpiedehtedh
hupmat fitnuid ja bargoeallima birra	soptsestalledh barkoej jïh barkoejielemen bïjre
gárvvistit gažaldagaid ovdanbidjamii	gyhtjelassh soejkesjidh akten åehpiedehtemasse
Eavttut berrejit ráhkaduvvot ovttasráđiid ohppiiguin.	Tjuara væhtide darjodh laavenjostosne learohkigujmie.
Ulbmilolahusa ja gelbbolašvuođamihttomeari ollašuhttin	Væhtah juktie maahtoeulmide jaksedh
Árvvoštallama ovdamearkan	Vuesiehtimmie vuarjasjæmman
Gelbbolašvuođa-mihttomearri	Maahtoeulmieh
Oahpahusa mihttomearrin lea ahte oahppi galgá máhttit	Ööhpehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
hupmat fitnuid ja bargoeallima birra	barkoen jïh barkoejielemen bïjre soptsestidh
Oahppi álkidit máhttá hupmat moatti fitnuid birra iežas oahppomannolaga siskkobealde.	Learohke maahta göökte barkoej bïjre soptsestidh jïjtse ööhpehtimmie-geajnoen sisnjelen aelhkieslaakan
Oahppi máhttá hupmat muhtun fitnuid ja bargoeallimiid birra iežaset oahppo-mannolagas e.e. muitalit, čilget ja vástidit gažaldagaid.	Learohke maahta såemies barkoej jïh barkoejielemen bïjre soptsestidh jïjtse ööhpehtimmie-geajnoen sisnjelen, gosse soptseste, buerkeste jïh gyhjtelassh vaestede
Oahppi máhttá hupmat máŋggaid fitnuid ja bargoeallimiid birra e.e. válddahallat, čilget, ságastallat ja jearrat ja vástidit gažaldagaid.	Learohke maahta jïjnjh barkoej jïh barkoejielemi bïjre soptsestidh, gosse tjïelkeste, buerkeste, digkede jïh gyhtjelassh gihtjie jïh vaestede
čilget movt ođđa tearbmat ihtet dahje ráhkaduvvojit	buerkiestidh guktie orre baakoeh jijhtieh jallh dorjesuvvieh
Oahppi dovdá ja máhttá čilget movt muhtun tearpmat leat šaddan.	Learohke maahta damtijidh jïh buerkiestidh guktie naan teermh jæjhteme
Oahppi máhttá čilget movt iešguđetlágan tearpmat leat šaddan.	Learohke maahta buerkiestidh guktie jïjnjh ovmessie teermh jæjhteme
Oahppi máhttá čilget movt máŋga ja iešguđetlágan tearpmat leat šaddan, maiddái jorgaluvvon tearpmat.	Learohke maahta tjïelkestidh guktie jïjnjh teermh jæjhteme, aaj jarkoestamme baakoeh.
Oahppi máhttá dan ávkkástallat ja ráhkadit ođđa tearpmaid.	Learohke maahta dam nuhtjedh jïh orre teermh darjodh.
dávjjibut atnit giela iešguđet dilálašvuođain ja adnui váldit ođđa sániid ja dajahusaid	gïelem jiene-jienebem nåhtadidh ovmessie tsiehkine, jïh orre baakoeh jïh lahtesh åtnose vaeltedh
Oahppi atná giela muhttomin.	Learohke gïelem nåhtede såemies aejkien
Oahppi dovdá sániid mat leat sátnegirjjis.	Learohke baakoeh baakoegærjesne damtije
Oahppi soames háve atná ođđa sániid ja dajaldagaid.	Learohke såemies aejkien orre baakoe lahtesh nåhtede
Oahppi atná giela soames dilálašvuođain.	Learohke gïelem nåhtede naan joekehts tsiehkine
Oahppi máhttá gávdnat ja atnit sániid mat leat sátnegirjjis.	Learohke maahta baakoeh gaavnedh baakoegærjesne jïh baakoeh baakoegærjeste nuhtjedh
Oahppi dávjá atná ođđa sániid ja dajahusaid.	Learohke daamtaj jienebh orre baakoeh jïh lahteseh nåhtede.
Oahppi atná giela aktiivvalaččat máŋga ja iešguđetlágan dilálašvuođain.	Learohke gïelem eadtjohkelaakan nåhtede jïjnjh ovmessie tsiehkine.
Oahppi máhttá sátnegirjjis ohcat relevánta sániid ja daid aktiivvalaččat atnit.	Learohke maahta sjyöhtehke baakoeh baakoegærjesne gaavnedh, jïh dejtie eadtjohkelaakan nåhtadidh.
Oahppi dađistaga atná hui ollu ođđa sániid ja dajaldagaid.	Learohke ahkedh jïjnjh orre baakoeh jïh lahtesh nåhtede.
Oahppodoaimmat	Lïerehtimmiedarjomh
Ovdabargu	Åvtebarkoe
Ovdalgo oahppit bargagohtet, sáhttá oahpaheaddji ovdanbidjat soames dábálaš fitnuid ja soames árbevirolaš sámi ealáhusaid ovdamearkkaid.	Åvtelen learohkh barkojne aelkieh, lohkehtæjja maahta åehpiedehtedh naan sïejhme barkoeh, jïh naan dejpeladtje saemien barkoeh.
Oahppodoaibma	Lïerehtimmiedarjome
Divtte oahppi válljet fitnu mii su mielas lea geasuheaddjin, dahje fitnu maid ovdalažžas dovdá.	Baajh learohkem aktem barkoem veeljedh mejnie satne sïjhteme barkedh, jallh akte barkoe mij lea åehpies learoehkasse.
Oahppi berre čállit sániid ja dajahusaid maid son juo máhttá.	Learohke byöroe baakoeh jïh lahtesh våålese tjaeledh mejtie joe maahta.
Nu son geardduha sániid mat šaddet vuođđun bargui ovddasguvlui.	Daate repetisjovnem jïh våaromem vadta dan vijriebasse barkose.
Oahppit galget jurddašit mii sin mielas livččii ávkkálaš oahppat.	Learohkh ussjedellieh mij lea aevhkie lïeredh.
Sii galget atnit sátnegirjji.	Dah maehtieh baakoegærjam nåhtadidh.
Gii sáhttá sidjiide leat veahkkin gávdnamis áigeguovdilis sániid ja dajahusaid ?	Gie maahta viehkine årrodh sjyöhtehke baakoeh jïh lahtesh gaavnedh ?
Sáhttá leat ávkkálažžan ovttasbargat Sámedikki giellabargiiguin jus sánit / doahpagat šaddet ráhkaduvvot / heivehuvvot.	Maahta aaj aevhkies årrodh aktem laavenjostoem tseegkedh Saemiedigkien gïelekonsulentigujmie jis tjuara baakoeh / lahtesh darjodh / sjïehtedidh.
Dasto ferte oahpaheaddji muitalit makkár njuolggadusaid mielde ráhkaduvvojit ođđa sámegielat tearpmat.	Dan mænngan lohkehtæjja byöroe njoelkedasside buerkiestidh guktie orre baakoeh dorjesuvvieh saemiengïelesne.
Veaháš veahki sáhttá gávdnat dáppe: giella.	Såemies viehkie daesnie: gïella.
org.	org.
Sátnebáŋku	Baakoebaanghke
Oahppit berrejit alcceseaset ráhkadit sátnebáŋkku.	Learohke byöroe aktem baakoebaanghkem darjodh jïjtsasse.
Sátnebáŋku sáhttá máŋgga ládje doaibmat.	Baakoebaanghkem maahta gellielaakan nåhtadidh.
Oahpaheaddji sáhttá veahkehit ohppiid ráhkadit sátnebáŋkku earenoamáš fáttáide, nugomat earenoamáš fidnui dahje earenoamáš falástallamii.	Lohkehtæjja maahta veeljedh baajedh learohkh baakoebaanghkem darjodh sjïere aamhtesidie, vuesiehtimmien gaavhtan ektiedamme akten sjïere barkose, jallh akten sjïere gaarsjelæmman.
Sátnebáŋkku sáhttá maiddái čatnat daguide, dáhpáhusaide ja vásáhusaide jnv..	Baakoebaanghke maahta aaj dahkojde, heannadimmide, dååjresidie jnv. ektiedidh.
Sátnebáŋkkus berrejit leat sánit mat leat dehálaččat dan fáddái mainna oahppit barget.	Baakoebaanghkesne byöroe baakoeh årrodh mah leah vihkeles dan aamhtesasse mejnie learohkh berkieh.
Sániid berrejit alfabehta mielde vurkejuvvot.	Baakoeh byöroeh alfabeten mietie årrodh.
Joatkke čállimis sátnebáŋkui sániid dađistaga go ođđa sánit ihtet.	Jåarhkh læstojne gosse orre baakoeh båateledtieh.
Oahpaheaddji sáhttá áinnas ruođuid sisa čállit dárogielat jorgalusa.	Lohkehtæjja maahta badth tjaeledh dej nöörjen nommh parentesesne.
Listui sáhttá oahpaheaddji maŋábeallái sáni vuođđohámi čállit sáni sojaheami dahje dássemolsuma, nugomat: bargat (rg-rgg) – gjøre, arbeide máhttu (htt-ht) – kunnskap, ferdighet seastit (sesttii) – spare	Læstosne lohkehtæjja maahta maadth-haamoej minngesne lissiehtidh guktie dah vokalh jorkesuvvieh gosse vearbh, substantijvh jallh adjektijvh sojjedibie, vuesiehtimmien gaavhtan: vaedtsedh - vaadtsa gåetie - gåatan onne - unnebe
Oanehis ovdamearka mii gullá fidnofáddái:	Åenehks vuesiehtimmie ektiedamme dan aamhtesasse barkoeh:
Fidnu / Yrke	Gïrsebiejije
Advokáhta – advokat	Skiemtjesåjhtere
Veahkkedivššár - hjelpepleier	Viehkiesåjhtere
Oahppu / Utdanning	Ööhpehtimmie
Boarrásiidsiida - gamlehjem	Jollebe ööhpehtimmmie
Dearvvašvuođaguovddáš - helsesenter	Barkoesijjieh
Skuvla – skole	Voeresegåetie
Sátnekárta	Baakoekaarhte
Eará vejolašvuohta lea álggos válljet sáni ja das ráhkadit ođđa sáni, n. g. sátnekárta.	Akte jeatjah nuepie lea baakoem veeljedh goh våarome orre baakoeh darjodh, dagkeres baakoekaarhte.
Man stuorisin dan galgá ráhkadit, berre heivehuvvot oahppi dárbui.	Byöroe learohken daerpiesvoetese sjïehtedidh man gellie baakoeh læstose beaja.
bargguhisvuohta – arbeidsledighet bargoeallin – arbeidsliv bargodilli – arbeidforhold bargokantuvra – arbeidskontor bargomiella – arbeidslyst bargosadji – arbeidsplass bargiidbellodat – arbeiderpartiet	barkije
bargguheapme – arbeidsløs, arbeidssky	barkoe-vedtije
barggolaš – arbeidssom	barkoetsiehkie
bargi – arbeidende	barkoekrirrie
Oahpaheaddji berre maiddái vuosehit ohppiide movt sii metodalaččat berrejit bargat sátnegirjjiin ja sátnelisttuiguin.	Lohkehtæjja byöroe aaj learohkidie vuesiehtidh guktie dah byöroeh baakoegærjajgujmie jïh baakoelæstoejgujmie barkedh.
Sámegielas gávdnojit máŋga sátnegirjji, ja muhtumin ohcat máŋggaid sátnegirjjiin ovdalgo gávdná sáni man ohcá.	Jïjnjh baakoegærjah gååvnesieh saemiengïelesne, jïh muvhten aejkien tjuara ovmessie baakoegærjine vuejnedh juktie baakoem gaavnedh man mietie ohtsede.
Oahppit berrejit oahppat sátnegirjjiid atnit.	Tjuara learoehkidie lïeredh baakoegærjah nåhtadidh.
Go oahppi ohcá sáni sámegillii, ferte son diehtit guđe sátneluohkkái sátni gullá, ja oahppat dovdat movt sátneluohká oanideapmi adno sátnegirjjis, nugomat: s. = substantiiva ja v. = vearba.	Gosse learohke aktem baakoem saemiengïelesne ohtsede, tjuara baakoen baakoeklaassem daejredh, jïh baakoegærjan åeniedimmiem baakoeklaasseste damtijidh, vuesiehtimmien gaavhtan: s. = substantijve jïh v. = vearbe.
Lea ávkkálaš iskat čilgehusa dáru-sámi sátnegirjjis dárkkisteames sáni ja sisdoalu ovttavásttolašvuođa.	Maahta aaj aevhkies årrodh giehtjedidh guktie buerkiestamme aktene daaroen-saemien baakoegærjesne, juktie giehtjedidh mejtie ektiedimmie baakoen jïh sisvegen gaskem.
Dát lea earenoamážiid dalle go oahppi álggos ohcá dárogielat sáni.	Dïhte aaj vihkeles gosse learohke voestegh dam nöörjen baakoem ohtsede.
Dás sáhttá meattáhus deaividit jus ii iskka sáni mearkkašumi sámi-dáru sátnegirjjis.	Daesnie maahta fieljh årrodh jis ij baakoen ulmiem giehtjedh aktene saemien-nöörjen baakoegærjesne.
Earret eará sáhttet leat máŋga sáni, ja dat leat girjái čállojuvvon alfabehta mielde.	Maahta ojhte jienebh baakoeh årrodh, jïh dellie dah alfabeten mietie tjåadtjoeh.
Stuora dáru-sámi sátnegirjjis sátnái " gå " čállojuvvo vuosttaš sátnin: deavirdit, mii mearkkaša vázzit nu ahte juolggit gessojit.	Learohkh mahtieh spielem " Baakoebingo " nåhtadidh gosse baakoeh lïerieminie:
Oahppit sáhttet atnit " Sátnebiŋgo " spealu sátneoahppama oktavuođas:	Guvvie: Jan Arne Varsi
Oahppit sáhttet ohcat ođđasiid ja áigeguovdilis dáhpáhusaid válljejuvvon fitnu birra.	Learohkh maehtieh saernieh jïh sjyöhtehke heannadimmieh ohtsedidh, ektiedamme dan veeljeme barkose.
Dasto sii sáhttet gaskaneaset ságastallat fitnu birra.	Dan mænngan learohkh maehtieh ektesne soptsestidh barkoen bïjre.
Guokte ja guokte oahppi sáhttiba bargat ovttas ja nubbi sáhttá nuppis jearrat maid son bargá.	Dah maehtieh göökti göökti barkedh, jïh vuesiehtimmien gaavhtan aelkedh gihtjedh mejnie dïhte mubpie barka.
Oahppit galget njálmmálaččat ovdanbidjat válljejuvvon fitnu.	Learohkh edtjieh altese barkoeh njaalmeldh åehpiedehtedh.
Oahppit galget njálmmálaččat ovdanbidjat fitnuideaset klássas eará ohppiide ja oahpaheaddjái, ja dát šaddá leat vuođđun ságastallamii klássas ja fágaoahpaheddjiin.	Learohkh barkoem åehpiedehtieh dejtie jeatjah learoehkidie klaassesne jallh lohkehtæjjese, jïh daate våaromem vadta akten orre soptsestæmman klaassesne jallh faagelohkehtæjjine.
Eará doaimmat	Jeatjah darjomh
Jus vejolaš, sáhttet oahppit fitnat sámegielaga luhtte válljejuvvon fitnus ja su jearahallat.	Jis gåarede, learohkh maehtieh aktem saemiestæjjam aktene vaeljehke barkosne vaaksjodh, jïh dam gihtjehtidh.
Jearahallama sáhttá áinnas báddet nugomat mp3-báddenrusttegii.	Gihtjehtimmiem maahta mp3-spielerasse bæjjese vaeltedh jallh plearoeh.
Bargamis jearahallamiin maŋŋil bádden sáhttá dahkkot máŋgga láhkái.	Maahta minngiebarkoem gellielaakan darjodh.
Heivehuvvon oahpahus	Sjïehtedamme lohkehtimmie
Oahppit sáhttet viiddidit sátneriggodagaset váldo muittuhansániid vehkiin.	Learohkh maehtieh altese baakoeveahkam lissiehtidh viehkine tjoevtenjebaakojste.
Maid dárbbaša dán fáttá birra gulahallamis ?	Maam daarpesje gosse edtja dan aamhtesen bïjre soptsestalledh ?
Dás sáhttet oahppit adnit digitála jurddakártta fáttá hábmemis.	Daesnie learohkh maehtieh digitale åssjaldahkekaarhtem nåhtadidh juktie aamhtesem öörnegasse biejedh.
Oahppit geat dárbbašit eanet hástaleaddji barggu, sáhttet čállit sátnečilgehusaid sámegillii.	Learohkh mah vielie haestiedihks barkoem daarpesjïeh, maehtieh baakoebuerkiestimmide saemiengïelesne tjaeledh.
Oahppit sáhttet maiddái atnit iešguđetge govaid vuolggasadjin ja humadit dan birra mii lea relevántan dilálašvuhtii.	Learohkh maehtieh aaj ovmessie guvvieh nåhtadidh goh våarome, guktie dah maehtieh soptsestidh dan bïjre mij lea sjyöhtehke dan vihties tseahkan.
Oahppit sáhttet adnit giehtatelefovnna, mp3-čuojanasa ja báddenrusttega dahje sullásačča ja báddái lohkat sániid ja dajahusaid maid maŋŋil sáhttet guldalit.	Learohkh maehtieh mobijletellefovnem, mp3-spielerem jallh maam akt jeatjebem nåhtadidh mejnie gåarede bæjjese vaeltedh, jïh baakoeh jïh lahtesh lohkedh mejtie maahta mænngan goltelidh.
Dat nanne sátneoahppama.	Dïhte maahta baakoelïerehtimmiem nænnoestidh.
Go oahppit barget iehčanassi, de oahpaheaddji sáhttá leat ságastallan guoibmin.	Gosse learohkh oktegh berkieh, lohkehtæjja maahta soptsestimmieguejmine årrodh.
Oahpaheaddji berre ráhkadit vástideaddji ovdanbidjama barggu birra vai oahppit hárjánit buktit gažaldagaid ovdanbidjamii.	Lohkehtæjja byöroe aaj aktem seammaplïeres åehpiedehtemem darjodh akten barkoen bïjre, guktie learohkh haarjanimmiem åadtjoeh gyhtjelassh darjodh akten åehpiedehtemasse.
Oahpaheaddji heiveha ovdanbidjama ohppiid dássái.	Lohkehtæjja åehpiedehtemem sjïehtede learohki daltesasse.
Árvvoštallan	Faagen vïerhtiedidh
Dađistaga-árvvoštallama vuođđun berrejit leat eavttut mat gullet oahppoulbmiliidda.	Vuarjasjimmie iktemeran byöroe våaromem vaeltedh dejnie væhtine mah leah lïerehtimmieulmide ektiedamme.
Ráhkat áinnas eavttuid ovttas ohppiiguin.	Darjoeh amma væhtide laavenjostosne learohkigujmie.
Digaštala singuin makkár strategiijat dat viiddidit sátneriggodaga.	Digkedh dejgujmie guktie edtja stuerebe baakoeveahkam åadtjodh.
Dás galget oahppit ieža árvvoštallat: Mii munnje lasiha sátneriggodaga ?	Daesnie learohkh jïjtje tjuerieh vuarjasjidh: Mij munnjien stuerebe baakoeveahkam vadteme ?
Muital ohppiide makkár sánit ohppiin leat sátnebáŋkkus ja maiddái ođđa sánit mat leat vurkejuvvon vuorkái ođđa tearbmaráhkadanvuogi mielde.	Bievnieh bååstede dej baakoej bïjre mah learohkh baakoebaanghkesne utnieh, jïh aaj dej baakoej bïjre learohkh dorjeme dej vuekiej mietie orre baakoeh darjodh.
Diehtu galgá leat veahkkin oahppiide muitaleames maid sii hálddašit ja mainna šaddet eanet bargat ovddasguvlui.	Bååstedebievnese edtja saarnodh maam learohkh haalvoeh, jïh guktie dah byöroeh vijriebasse barkedh.
Mearkkašumiide ovdamearkan	Vuesiehtimmie: bååstedebievnese
Don galggat máhttit:	Datne edtjh maehtedh:
hupmat bargoeallima ja fitnuid birra	barkoejielemen jïh barkoej bïjre soptsestidh
Mii lea buorre: Don muitalit máŋga relevánta fitnuid birra iežat oahpahuslážus.	Mij lea hijven: Datne soptsestih jïjnjh sjyöhtehke barkoej bïjre dov ööhpehtimmiegeajnosne Datne murreds gyhtjelassh gihtjih barkoejielemen bïjre
Don hábmejit miellagiddevaš gažaldagaid bargoeallima birra.	Maam maahtah bueriedidh: Datne maahtah vielie soptsestidh aevhkiej jïh heaptoej bïjre dejnie barkojne, mej bïjre soptsesth.
dađistaga eanet ja eanet atnit giela iešguđet dilálašvuođain ja váldit atnui ođđa sániid ja dajaldagaid	jiene-jienbem gïelem nåhtadidh ovmessie tsiehkine, jïh orre baakoeh jïh lahtesh åtnose vaeltedh
Mii lea buorre: Don dávjá anát giela aktiivvalaččat.	Mij lea hijven: Datne gïelem eadtjohkelaakan nåhtedh.
Mun mearkkašan ahte don dávjá válddát atnui ođđa sániid ja dajaldagaid.	Manne govlem datne ahkedh orre baakoeh jïh lahtesh åtnose vaaltah.
Dál don máhtát máŋga fitnonamahusaid.	Daelie jïjnjh barkoenommh maahtah.
Maid sáhtát buoridit: Don sáhtát sátnebáŋku sániid hárjehallamis dadjat ja muitit ja atnit aktiivvalaččat.	Maam maahtah bueriedidh: Datne maahtah jienebidie dejstie baakojste baakoebaanghkesne haarjanidh, jïh dejtie eadtjohkelaakan nåhtadidh.
Iešárvvoštallan:	Jïjtsevuarjasjimmie:
Dás leat soames ovdamearkka dasa movt oahppi sáhttá iežas árvvoštallat.	Daesnie naan vuesiehtimmieh guktie learohkh maehtieh jïjtsevuarjasjimmiem darjodh.
1.	1.
Mu fidnoválljejupmi:	Mov veeljeme barkoesuerkeste:
Mainna lihkostuvven go galgen válddahallat fitnu ?	Mejnie lyhkesim gosse barkoem buerkiestim ?
Maid berren rievdadit ?	Maam byörem jarkelidh ?
Mii váilu čilgehusas ?	Mij fååtese buerkiestimmesne ?
Maid berren lasihit ?	Maam byörem lissiehtidh ?
Movt lihkostuvven vuođuštit iežan fidnoválljejumi ?	Guktie lyhkesim barkoeveeljemem buerkiestidh ?
Nagodan go ovdanbuktit jurddašeami dan ektui ahte leago dát fidnu relevántan munnje ?	Buektehtem åssjaldahkh buektedh mejtie barkoe sjyöhtehke munnien ?
2.	2.
Oahppi čállá dađistaga áigeguovdilis mihttomeriid skovvái ja árvvoštallá iežas.	Learohkhe sjyöhtehke ulmieh ahkedh goeresne tjaala, jïh jïjtjemse vuarjesje.
Mihttomearri:	Ulmie:
Dán máhtán veaháš:	Daam ånnetji maahtam:
Dán máhtán oalle bures:	Daam naa hijven maahtam:
Dán máhtán hui bures:	Daam joekoen hijven maahtam:
3.	3.
Sátnebáŋku	Baakoebaanghke
Ohppiid sátnebáŋku galgá leat digitála hámis.	Learohki baakoebaanghke maahta badth digitale årrodh.
Dat sáhttá leat máhppan man oahppit juogo ieža árvvoštallet dahje ovttas oahpaheddjiin.	Dïhte maahta goh maabpa årrodh, jih maam learohkh oktegh jallh ektine lohkehtæjjine vuarjesje.
Makkár sániid leat oahppit oahppan ?	Mah baakoeh learohkh lïereme ?
Makkár sániid lea váttis oahppat ?	Mah baakoeh geerve lïeredh ?
Maid sáhttá oahppi dahkat vai oahppá váttes sániid ?	Maam learohke maahta darjodh juktie dejtie geerve baakojde lïeredh ?
Maid berre oahppi máhpas rievdadit ?	Maam learohke byöroe jarkelidh maabpesne ?
Vuođđogálggat	Faagen maadth maahtoeh
Máhttit ovdanbuktit njálmmálaččat: Njálmmálaš gálga lea dán ovdamearkka guovddáš doaibma.	Maehtedh sov njaalmeldh daajroeh buektedh: Dïhte njaalmeldh maehtelesvoete dïhte åejviedarjome daennie vuesiehtimmesne.
Máhttit atnit digitála reaidduid: Oahppit ávkkástallet digitála sátnegirjjiid, risten.no, ja statistihka fitnuid oktavuođas, ssb.no.	Maehtedh digitale dirregh nåhtadidh: Learohkh digitale baakoegærjah, risten.no, jïh statistihkem barkoej bïjre, ssb.no nåhtadieh.
Oahppit atnet digitála ovdanbidjanprográmma (Open Office Impress, Powerpoint dahje sullasaš ovdanbidjanprográmmaid).	Learohkh digitale åehpiedehtemeprogrammem nåhtadieh (Open Office Impress, Powerpoint jallh plearoh åehpiedehtemeprogramme).
Ráhkadeames digitála sátnebáŋku ja sátnekártta sii atnet Open Office Writer, Word dahje sullásaš teakstameannudanprográmmaid, ja sii ráhkadit digitála jurddakártta.	Dah baakoebaanghkem jïh baakoekaarhtem darjoeh Open Office Writer ’ isnie, Word ’ esne jallh plearoeh teekstegietedimmieprogrammesne, jïh digitale åssjaldahkekaarhtem darjoeh.
Máhttit ovdanbuktit čálalaččat: Viiddiduvvon sátneriggodat lea buorre vuođđun go ieš galgá ráhkadit teavsttaid.	Maehtedh sov tjaaleldh daajroeh buektedh: Stuerebe baakoeveahka aktem hijven våaromem vadta gosse edtja jïjtsh tjaalegh tjaeledh.
Oahppit čállet sátnelisttuid.	Learohkh baakoelæstoeh tjaelieh.
Máhttit lohkat: Lohkan ja guldaleapmi leat čoavddan ođđa vásáhusaide.	Maehtedh lohkedh: Lohkeme jïh goltelimmie leah tjoevtenje orre dååjresidie.
Gáiddusoahpahus	Maajhööhpehtimmie
Dát ovdamearka heive bures gáiddusoahpahussii.	Daate vuesiehtimmie hijvenlaakan maajhtööhpehtæmman sjeahta.
Dalle šaddá oahpaheaddji maiddái ráhkadit ovdanbidjama fitnu birra vai oahppi sáhttá ráhkkanit jearrat gažaldagaid dasa.	Dellie lohkehtæjja aaj maahta aktem åehpiedehtemem darjodh aktede barkoste, guktie learohke åådtje gyhtjelassh disse soejkesjdih.
Oahppi sáhttá oahpaheaddjái ovdanbidjat dan fitnu maid lea válljen.	Learohke maahta sov barkoeveeljemem åehpiedehtedh lohkehtæjjese, jïh lohkehtæjja aktem barkoem åehpiedahta.
Dat sáhttá maiddái viiddiduvvot eanet fitnuiguin dahje iešguđet dilálašvuođaiguin mat gullet dihto fidnui.	Maahta aaj vijriedidh jienebi barkoejgujmie jallh ovmessie tsiehkiejgujmie ektiedamme akten barkose.
Gielladomeanat	Gïelesuerkieh
Dás sáhttá girjerájus adnot gielladomeanan.	Daesnie maahta gærjagåetiem jïh / jallh gærjagåetien barkijem gïelesuerkine nåhtadidh.
Jus bargi lea sámegielat, de son sáhttá leat gulahallanolmmoš ja veahkehit gávdnat dieđuid fitnuid birra.	Jis gærjagåetien barkije saemeste, satne maahta govlehtæjjine årrodh, jïh viehkiehtidh bïevnesh barkoej bïjre gaavnedh.
Šiehtat ahte gulahallan ollásit galgá leat sámegillii.	Seamadidie gaajhkesh edtjieh ajve saemiestidh.
Jus lea sámegielat oahppobagadalli dahje ráđđeaddi, berre son oassálastit dán barggu.	Jis studije-bihkedæjja jallh raeriestæjja saemiestieh, byöroe dam meatan vaeltedh barkosne.
Dás sáhttá addit oppalaš dieđuid oahpahusa, fitnuid ja bargoeallima birra.	Maahta sïejhme bïevnesh vedtedh ööhpehtimmien, barkoej jïh barkoejielemen bïjre.
Jus leat unnán eará sámegielat bargit skuvllas go oahpaheaddji, de sáhttá ráhkadit gielladomeana plakáhta dahje fitnonamahusaid birra.	Jis vaenie saemiegïelen almetjh skuvlen lohkehtæjjan ålkolen, maahta aktem gïelesuerkiem stealladidh barkoenommigujmie akten plakaten bïjre.
Plakáhtta lea vuođđun buot gulahallamii dán bargu oktavuođas, ja buot gulahallan dáhpáhuvvá sámegillii.	Edtja sinsitnine soptsestidh man bïjre plakatesne vuejnieh, jïh ajve saemiestidh.
org	Learoevierhtieh