13_undervisningsopp.html.xml

Udir.no - Oahpahusláhču: Dássi 9 Udir.no - Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 9 Oahpahusláhču: Dássi 9 Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 9 Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid movt son sáhttá bargat vai ollašuhttá 9. dási gelbbolašvuođamihttomeriid. Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie barkedh 9. daltesisnie. Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearit duohttandahkkojit oahppoulbmiliin, sisdoallu ja bargovuogit, movt vuođđogálggaid integreret ja movt oahpahus sáhttá heivehuvvot juohke ovttaskas oahppái. Daesnie våajnoes guktie dah maahtoeulmieh tjyölkehke sjïdtieh lïerehtimmieulmine, sisvegisnie jïh barkoevuekine, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh, jïh guktie maahta ööhpehtimmiem dan aktegh learoehkasse sjïehtedidh. Dađistaga-árvvoštallan ja gielladomeanat leat oassin láhčimis. Vuarjasjimmie iktemearan, jïh daajroes gïelesuerkieh akte bielie dehtie soejkesjistie. Gelbbolašvuođamihttomearit Maahtaldahkeulmie Njálmmálaš gulahallan Njaalmeldh gaskesadteme Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh digaštallat, ákkastallat ja albmanahttit iežas oaiviliid ja jurdagiid digkiedidh, dïejveldidh jïh jïjtsh våajnoeh jïh mïelh åvtese buektedh Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh digaštallat ođđasiid ja áigeguovdilis dáhpáhusaid Sámis saernieh jïh byögkeles soptsesh Saepmesne digkiedidh geavahit mediaid iežas giellabarggus medijah utnedh gosse jïjtjh gïeline barkedh Oahppoulbmilat Lïerehtimmieulmieh Dán barggu ulbmiliin lea ahte oahppit galget oahppat áššálaččat digaštallat ja iežaset oaiviliid ovddidit. Barkoen ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh saernieh digkiedidh eensilaakan, jïh maehtedh jïjtsh mielh buektedh. Bargamis dáinna fáttain ávžžuhuvvojit oahppit ráhkadit sátnebáŋkku dahje jurddakártta, geahča ovdamearkka 8. dásis. Juvnehte dah learohkh aktem baakoebaanghkem darjoeh, jallh aktem baakoekaarhtem aamhtesasse, vuartesjh vuesiehtimmiem 8. daltesisnie. Dát mearkkaša ahte oahppi galgá máhttit: Dïhte sæjhta jiehtedh learohke edtja maehtedh: čállit čoavddasániid ášši sisdoalu ektui tjoevtenjebaakoeh tjaeledh ektiedamme aamhtesen sisvegasse áigeguovdilis ášši bájuhit dárkilit ja čilgejeaddjin veelelaakan bievnedh aktede sjyöhtehke aamhtesistie vuođuštit oainnus áššálaččat sov mielem buerkiestidh eensilaakan vuođuštit oainnus iežas árvvuid vuođul sov mielem buerkiestidh jïjtsh aarvoej mietie atnit iešguđetlágan adjektiivvaid riggodahttit giela ovmessie adjektijvh nåhtadidh juktie gïelem vielie gellielaaketje darjodh Ráhkat áinnas eavttuid ovttasráđiid ohppiiguin. Darjoeh badth væhtide laavenjostosne learohkigujmie. Árvvoštallama ovdamearka: Vuesiehtimmie vuarjasjæmman: Oahppoulbmilat Lïerehtimmie-ulmie Oahppi máhttá: Learohke maahta: čállit čoavddasániid ášši sisdoalu ektui tjoevtenje-baakoeh tjaeledh ektiedamme aamhtesen sisvegasse Oahppi čállá soames čoavddasáni. Learohke naan tjoevtenjebaakoeh tjaala Oahppi čállá máŋga guovddáš čoavddasáni. Learohke jïjnjh vihkeles tjoevtenje-baakoeh tjaala Oahppi čállá eanas čoavddasániid mat leat áigeguovdilat ja guovddážis. Learohke dah ellen jeenjemes tjoevtenje-baakoeh tjaala mah maehtieh sjyöhtehke jïh vihkeles årrodh áigeguovdilis ášši bájuheames dárkilit ja čilgejeaddjin maehtedh tjïelke jïh veelelaakan aktede aamhtesistie bievnedh Oahppi bájuha veaháš ášši sisdoalus. Learohke ånnetji beavna aamhtesen sisvegistie Oahppi bájuha ášši váldosisdoalu. Learohke aamhtesen åejviesisvegen bïjre beavna. Oahppi bájuha ášši ekonomalaččat, dárkilit ja čilgejeaddjin. Learohke aamhtesen bïjre beavna ekonomeles, tjïelke jïh veele. áššálaš vuogi mielde máhttit ákkastallat oainnuset maehtedh sov mielem eensilaakan buerkiestidh Oahppi máhttá belohahkii Learohke maahta sov mielem ånnetji eensilaakan buerkiestidh Oahppi máhttá áššálaččat čilget oainnus. Learohke maahta sov mielem eensilaakan buerkiestidh Oahppi bájuha ášši ekonomalaččat, dárkilit ja čilgejeaddjin. Learohke maahta sov mielem buerkiestidh jïh nænnoestidh eensilaakan máhttit ákkastallat oaiviliiddas iežas árvvuid vuođul maehtedh sov mielem buerkiestidh jïjtsh aarvoej mietie Oahppi máhttá áššálaččat veaháš dadjat oaiviliiddis birra. Learohke maahta maam akt sov mielen bïjre jiehtedh, jïjtsh aarvoej mietie. Oahppi máhttá čilget iežas oaiviliid árvvuidis vuođul. Learohke maahta sov mielem buerkiestidh jijtjsh aarvoej mietie. Oahppi máhttá čilget iežas oainnu árvvuidis vuođul ja dan ektui áššálaččat digaštallat. Learohke maahta sov mielem tjïelkestidh jïjtsh aarvojste, jïh dam nåhtadidh aktene eensi digkiedimmesne máhttit atnit iešguđetlágan adjektiivvaid vai riggodahttá giela ovmessie adjektijvh nåhtadidh juktie gïelem jeerehtidh Oahppi máhttá moadde adjektiivva adnit go iežas oaiviliid čilge. Learohke maahta göökte adjektijvh nåhtadidh juktie sov mielh buerkiestidh Oahppi máhttá atnit soames adjektiivvaid vai dárkilit čilge iežas oaiviliid. Learohke maahta naan adjektijvh nåhtadidh juktie sov mielh tjïelkelaakan buerkiestidh. Oahppi máhttá atnit máŋga adjektiivva iežas oainnuid čilgemis hui dárkilit. Learohke maahta jienebh adjektijvh nåhtadidh juktie sov mielh joekoen tjïelkelaakan buerkiestidh. Oahppodoaimmat Lïerehtimmiedarjomh Oahppit galget mediain gávdnat áigeguovdilis ođasášši mii guoská Sápmái. Learohkh edtjieh aktem sjyöhtehke saerniem gaavnedh Saemien eatnamisnie meedijeste. Sii sáhttet válljet ođasášši mii lea juogo áviissas, áigečállagis, interneahtas, radios, tvŠs dahje eará sajis. Dah maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan aktem aamhtesem veeljedh aktede plaereste, våhkoeplaereste, gaskeviermeste, raadijoveste, tv-este jallh plearoeh. Oahppit lohket ášši birra álggos ja dasto čállet čoavddasániid. Learohkh aamhtesen bïjre luhkieh jïh tjoevtenjebaakoeh tjaelieh. Čoavddasániid vuođul galget oanehaččat bájuhit ášši sisdoalu. Dejstie tjoevtenjebaakojste dah aktem åenehks referatem tjaelieh aamhtesen sisvegen bïjre. Dasto galget muitalit iežaset oainnu dan áššái. Dan mænngan edtjieh soptsestidh sov vuajnoen bïjre aamhtesasse. Viidáset galget oahppit digaštallat fáttá birra. Vijriebasse learohkh edtjieh meatan årrodh aktene digkiedimmesne aamhtesen bïjre. Maŋŋil digaštallama, sáhttet oahppit čállit čoahkkáigeasu. Mænngan aamhtesem digkiedamme, learohkh maehtieh aktem tjaalegem darjodh goh iktedimmie. Dahje sii sáhttet lohkiidreivve čállit. Jallh dah maehtieh aktem lohkijetjaalegem tjaeledh. Oahppit berrejit atnit adjektiivvaid go čilgejit oainnuset áššái, áinnas eanet ollašuvvin go buorre / heitot. Dah learohkh byöroeh adjektijvh nåhtadidh juktie buerkiestidh maam dah tuhtjieh saernien bïjre, amma vielie tjaeledh enn hijven / nåake. Ávkkálaš sániid ovdamearkkat: miellagiddevaš, hástaleaddjin, čilgejeaddjin, somá, ahkidis, gelddolaš, vuorddekeahttá, jáhkkemeahttun jna.. Daah baakoeh gujht aevhkies: murreds, haestiedihks, bievnedihks, lustes, ovrovne, bååhperihks, ovjaehkeles jnv.. Dat dagaha ahte oahppit ohppet maiddái ákkastallat oainnuset áššái. Vijriebasse learohkh aaj lïerieh buerkiestidh mannasinie dam tuhtjieh. Gávnna heivehuvvon siidduid áviissain jna. dán doibmii. Gaavnh sjïehteles sæjroeh plaerijste jallh plearoeh dan darjomasse. Dá ovdamearkkat Ávvir áviisasiidduin: Daesnie naan sæjroeh dehtie plaereste Ávvir: Eará oahppodoaimmat Guvvie: Jan Arne Varsi 20 gažaldaga ođasášši birra 20 gyhtjelassh akten saernien bïjre Dát doaibma sulastahttá tv- dahje radioprográmma 20 spørsmål. Daate darjome lea goh tv-jallh raadijoveprogramme 20 gyhtjelassh. Oahpaheaddji dahje oahppi vállje soames ođasášši. Lohkehtæjja jallh learohke aktem saerniem ohtsede. Dat galgá leat juogo olbmo dahje dáhpáhusa birra. Dïhte maahta akten almetjen jallh heannadimmien bïjre årrodh. Okta jearrá, ja son sáhttá dušše vástidit juo dahje ii. Akte gihtjie, jïh dam maam gihtjie, ajve åådtje jaavoe jallh ijje vaestiedidh. Son guhte jearrá, galgá geahččalit oažžut rivttes vástádusa, nuppiin sániin rivttes ođđasa, ovdalgo buot 20 gažaldagaid lea jearran. Dïhte mij gihtjie, edtja pryövedh reaktoe vaestiedassem gaavnedh, daesnie reaktoe saernie, aarebi gaajhkh gyhtjelassh gihtjeme. Sámegillii lea dát ávkkálaš stoagus danin go gažaldagain ja vástádusain lea seamma vearba ja dan sáhttá ohppiiguin hárjehallat: Saemiengïelen gaavhtan daate akte aevhkies darjome ihke gyhtjelasse jïh vaestiedasse seamma vearbem utnieh, jïh dam maahta haarjanidh learoehkigujmie: Er det en mann ? Akte ålma ? – Ja / nei. Lea go dievdoolmmoš ? – Jaavoe / ijje Saemien soptseste ? Hupmá go sámegiela ? – de hupmá / ii huma. - Dïhte soptseste / ij soptsesth Davvisámegielas leat oalle ollu jietnafiillat gávdnamis. Noehtesaemien gïelesne jïjnjh tjoejefijlh sjïdteme. Julevsámegillii ja lullisámegilli eai vuos gávdno nu ollu, muhto veaháš gal. Luvlesaemien jïh åarjelsaemien eah dan jïjjh utnieh, bene muvhth gååvnesieh. Čađahit dán láhčima gáibiduvvojit čuovvovaš prográmmat: iTunes, Media Player, Mp3-čuojanas, Audacity ja jietnabáddenprográmma. Juktie daam soejkesjem tjïrrehtidh tjuara daejtie programmide nåhtadidh: iTunes, Media Player, Mp3-spielere, Audacity jïh programmh mejgujmie tjoejem bæjjese vaalta. Viečča iTunes prográmma. Leessh iTunes våålese. Dán prográmmas sáhttá diŋgot radio- ja tv-prográmmaid n. g. podkastan. Programmesne maahta raadijove jïh tv-programh dongkedh akten dagkeres podkast ’ en baaktoe. Nugomat Izu dahje ođđasit. Vuesiehtimmien gaavhtan Izu jïh Oddasat. Go prográmma lea viežžan, de sáhttá jietnafiillaid vurket ovdamearkan mp3-čuojanassii, dahje sáhttá dihtormášiinnas daid geahččat ja guladit. Gosse programmide våålese leesseme, maahta dejtie akten mp3-spielerasse sertedh, jallh maahta vuejnedh jïh goltelidh programmide daatesne. Jus leat CDŠat, de daid sáhttá dihtormášiinnas čuojahit. Jis cd-h åtna, maahta dejtie daatovrisnie nåhtadidh. Oahppit sáhttet jietnafiillaid dahje TV-prográmmaid vuođul ieža ráhkadit reportášaid jna.. Learohkh maehtieh dejstie tjoejefijlijste jallh tv-programmijste jïjtje reportasjh jallh plearoeh darjodh. Oahppit sáhttet ráhkadit iežaset jietnafiillaid jietnačuojahanprográmmain, mat gávdnojit buot dihtomášiinnain. Learohkh maehtieh jïjtsh tjoejefijlh darjodh tjoejespealadimmieprogrammi baaktoe, mah leah gaajhkine daatamaasjinine. Oahppit sáhttet maiddái ráhkadit iežaset jietnafiillaid mp3-čuojanasain. Learohkh maehtieh aaj jïjtsh tjoejefijlh darjodh mp3-spielerisnie. Audacity prográmmain sáhttá jietnafiillaid oanidit jus ii áiggo visot adnit dahje rievdadit jietnafiillaid dan ektui maid galgá atnit. Programmesne Audacity maahta tjoejefijlh bietskiedidh, jis ij sïjhth gaajhkem nåhtadidh. Jietnafiillat maid oahppit ráhkadit sáhttet leat gárvves buktagat maid oahpaheaddji sáhttá árvvoštallat. Dah tjoejefijlh, mejtie dah learohkh darjoeh, maehtieh gaervies dorjesh årrodh, mejtie lohkehtæjja vuarjesje. Árvvoštallan Faagem vïerhtiedidh Oahpaheaddji berre addit dieđuid ja mearkkašumiid ohppiide válljejuvvon ášši ja dan áigeguovdilvuođa birra. Lohkehtæjja byöroe bååstede learoehkasse bievnedh learohki veeljeme aamhtesen bïjre, jïh man sjyöhtehke aamhtese lea. Digaštala áinnas ohppiiguin dan birra movt sii gávdne juste dan ášši ja manin juste dan válljejedje. Digkedh aaj learohkigujmie guktie dah dam sjyöhtehke aamhtesem gaavnin, jïh mannasinie dam veeljin. Divtte ohppiid iežaset sániiguin muitalit maid sii leat oahppan go dáinna osiin leat bargan. Baajh learoehkidie jïjtje soptsestidh maam barkosne lïereme. Dađistaga-árvvoštallamis sáhttá oahpaheaddji buktit mearkkašumiid eavttuid vuođul jus daid ovdalgihtii leat lihtodan. Vuarjasjimmesne iktemearan lohkehtæjja maahta bååstedebïevnesh vedtedh våaroemisnie dejstie væhtijste mej bïjre åvtelhbodti seamadamme. Divtte ohppiid árvvoštallat makkár árvvuid ášši ovddida, ja makkár árvvuid ieš oahppi deattuha. Baajh learohkh jïjtje vuarjasjidh mah aarvoeh aamhtese skreejrie, jïh mah aarvoeh learohkh jïjtje tjïerteste. Muital iešguđet árvvuid erohusaid, ja manin iešguđetlágan árvvut na sáhttet ilbmat beroškeahttá oainnu. Bievnieh learoehkidie mij joekehts aarvoeh, jïh guktie aarvoeh maehtieh joekehtslaakan vååjnedh, ovmessie vuajnoen mietie. Dieđuid ja mearkkašumiid ovdamearkkat: Vuesiehtimmieh, bïevnesh bååstede: Gelbbolašvuođamihttomearit Maahtoeulmie Oahpahusa mihttomearrin lea ahte oahppi galgá máhttit: Ööhpehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh: digaštallat, ákkastallat ja ovddidit iežas ipmárdusaid ja oaiviliid digkiedidh, buerkiestidh jïh jïjtsh mielh jïh vuajnoeh buektedh Mii lea buorre: Don oaččut čielgasit ovdan iežat oaivila. Mu mielas don bures ákkastalat iežat oainnuid ovddas. Mij hijven: Datne tjïelkelaakan dov mielem buaktah Manne tuhtjem datne dov vuajnoeh hijvenlaakan buerkesth Maam maahtah bueriedidh: Datne maahtah dov mielh buektedh vielie jeereldihkie baakoejgujmie Maid sáhtát buoridit: Don sáhtát dárkilahttit oaiviliiddát girjábut sátneanu bakte. saernieh jïh sjyöhtehke heannadimmieh digkiedidh Saemien eatnamisnie digaštallat ođđasiid ja áigeguovdilis dáhpáhusaid Sámis Mij hijven: Datne aktem sjyöhtehke saerniem gaavnih. Mii lea buorre: Don gávdnet relevánta ođđasa. Datne aamhtesen bïjre eensilaakan soptseste. Don bájuhat ášši bures. Maam maahtah bueriedidh. Maid sáhtát buoridit: Don sáhtašit vel buoret oainnusindahkat áššái iešguđetge oainnuid ja oaiviliid. Jïjtsevuarjasjimmie lïerehtimmieulmeste Oahppoulbmila iešárvvoštallan Dá lea ovdamearka dasa movt oahppit sáhttet iežas árvvoštallat: Daesnie akte vuesiehtimmie guktie learohkh maehtieh jïjtjemse vuarjasjidh: Don galggat máhttit: Datne edtjh maehtedh: Dán máhtán veaháš: Daam ånnetji maahtam: Dán máhtán oalle bures: Daam naa veele maahtam: Dán máhtán hui bures: Daam joekoen hijven maahtam: áššái čállit čoavddasániid tjoevtenjebaakoeh akten aamhtesasse tjaeledh bájuhit ášši čilgejeaddjin ja dárkilit veele jïh tjïelkelaakan aktede aamhtesistie bievnedh ákkatallat oainnut áššálaččat ja iežat árvvuid vuođul dov vuajnoem buerkiestidh eensilaakan jïh aarvoej mietie Heivehuvvon oahpahus Sjïehtedamme lohkehtimmie Muhtun ohppiide sáhttá leat hástaleaddjin gávdnat mii ášši váldosisdoallun lea ja dan bájuhit njálmmálaččat. Maahta nuekie haestiedihks årrodh muvhtide learoehkidie aamhtesen åejviesisvegem gaavnedh, jïh dan bïjre soptsestidh. Teaksta berre heivehuvvot ohppiid dássái. Byöroe tjaalegem sjïehtedidh learohki daltesasse. Muhtun ohppiide sáhttá leat doarvái go gávdnet ovtta ákka teavsttas. Muvhtide learoehkidie maahta nuekie årrodh aktem mielem gaavnedh. Dan sii oanehaččat ovdanbidjet njálmmálaččat. Dam åenehkslaakan njaalmeldh åehpiedehtieh. Oahppit sáhttet oažžut veahki cealkagiid hábmemis. Learohkh maehtieh viehkiem åadtjodh raajesh darjodh. Ovdamearkka dihte sáhttá oahpaheaddji vuosehit ohppiide soames ovdamearkkaid movt sii álggahit ákkastallat oaiviliiddiset ovddas: Mu mielas … Álggaálggus mu mielas … Ášši váldobealli lea … Viidáset oaivvildan ahte … Dat mii dán áššis lea buorre, lea ahte … Dan maid in liiko, lea ahte … Dat mii lea miellagiddevažžan lea ahte … Vuesiehtimmien gaavhtan lohkehtæjja maahta learoehkidie naan vuesiehtimmieh vedtedh guktie maahta aelkedh aktem vuajnoem buerkiestidh: Manne tuhtjem …. Uvtemes tuhtjem …. Åejviepoenge aamhtesisnie lea….Vijriebasse vienhtem …. Dïhte mij lea hijven aamhtesinie lea … Dam im lyjhkh lea …. Dïhte mij lea murreds lea …. Soames háve sáhttá leat dárbbašlažžan oahppi veahkehit gávdnat miehte- dahje vuostáákkaid áššái. Muvhten aejkien maahta daerpies årrodh learohkem viehkiehtidh mielh gaavnedh mah leah akten aamhtesen mietelen jïh vuestelen. Oahpaheaddji sáhttá diktit oahppi gávdnat ášši mas teaksta lea sihke sámegillii ja dárogillii, vai oahppit geat dárbbašit liige veahki dan sáhttet gávdnat dárogielat teavsttas. Lohkehtæjja maahta baajedh learohkem aktem aamhtesem gaavnedh mij tjåådtje dovne saemien jïh nöörjen gïelesne, guktie learohkh mah vielie viehkiem daarpesjieh, maehtieh viehkiem åadtjodh dehtie nöörjen tjaalegistie. Oahppit sáhttet ieža jođihit digaštallama ja leat čoahkkinjođiheaddjin. Learohkh maehtieh digkiedimmiem stuvredh jïh jïjtje stavrine årrodh. Muhtun ohppiide dáidá leat váttisin oainnuideaset ovdanbuktit. Muvhtide learoehkidie maahta geerve årrodh jïjtsh mielh buektedh. Oahppit sáhttet atnit vuođđun dihto dilálašvuođa dahje rolla go sii galget mearridit ja čilget oaiviliiddiset, omd. go dihtora atnet skuvlabargguide: Makkár ovdamunit ja hehttehusat leat dihtora atnimis skuvlabargui ? Learohkh maehtieh våaromem vaeltedh aktene vihties tsiehkesne jallh råållesne, gosse satne edtja vuajnoeh tjïelkestidh jïh buerkiestidh, vuesiehtimmien gaavhtan pc-åtnoen bïjre skuvlebarkosne: Mah aevhkieh jïh viesjiesvoeth leah gosse pc-em skuvlebarkosne nåhtede ? Mii lea du oaivil ? Maam datne vienhth ? Oahppit sáhttet ráhkkanit geahččat ođassáddagiid ja guldalit sámi ođđasiid. Learohkh maehtieh åvtelhbodti disse haarjanidh gosse saernieh vuartasjieh jallh saemien saernieh goltelieh. Guldaleames ođđasiid sii galget mearkut ja čállit gaskal guokte ja logi sáni, sániid maid sii ovdalažžas dovdet ja sániid mat leat áibbas apmasat sidjiide. Dah edtjieh göökteste, luhkie baakojde krööhkestidh mejtie edtjieh baakoeh våålese tjaeledh mejtie ånnetji demtieh, jallh baakoeh mah eevre ovnohkens. Muhtun oahppit rahčet nubbingiela movttiidemiin. Såemies learohkh skraejrine dåårreseminie, mubpiegïelesne. Vai bargu šaddá suohttaseabbon de sáhttá atnit Photostory prográmma. Jis Photostory ’ m nåhtede, barkoe maahta lustebe sjïdtedh. Dalle sáhttet oahppit ieža govvet ja daid atnit oanehis muitalussaide vuođđun, ja man sii njálmmálaččat galget ovdanbidjat. Dellie learohke maahta såemies guvvieh jïjtje vaeltedh, jïh dejtie nåhtadidh aktem åenehks vaajesem darjodh, maam njaalmeldh åehpiedahta. Photostory lea nuvttá ja álkes prográmma atnit, ja dasa lea vejolaš teavstta liibmet go vuos govaid lea dasa bidjan. Photostory namhtah, jïh aelhkie nuhtedh, jïh maahta teekstem guvvide lijmesjidh. Vuođđogálggat Faagen maadth maahtoeh Máhttit ovdanbuktit njálmmálaččat: Dán ovdamearkkas lea njálmmálaš doaibma guovddážis. Maehtedh sov njaalmeldh daajroeh buektedh: Njaalmeldh soptsestalleme lea dïhte åejviedarjome daennie vuesiehtimmesne. Máhttit atnit digitála reaidduid: Oahppit galget máhttit interneahtas ohcat dieđuid ášši birra. Maehtedh digitale dirregh nåhtadidh: Dah learohkh edtjieh maehtedh gaskeviermesne sjyöhtehke bïevnesh ohtsedidh, ektiedamme aamhtesen sisvegasse. Sii sáhttet maiddái atnit jurddakártta vuogáidahttimis ákkaid ja árvvuid. Dah aaj maehtieh åssjaldahkekaarhtem nåhtadidh juktie vuajnoeh jïh aarvoeh öörnegen mietie buektedh. Dat sáhttá leat ovdanbidjamii vuolggasadjin. Dïhte maahta våaroeminie årrodh akten åehpiedehtemasse. Máhttit ovdanbuktit čálalaččat: Oahppit čállet čoavddasániid ja referáhta, vuogáidahttet loahppajurdagiid ja čállet ákkaid go digaštallan čađahuvvo. Maehtedh sov tjaaleldh daajroeh buektedh: Learohkh tjoevtenjebaakoeh jïh referatem tjaelieh, åssjaldahkh öörnegen mietie biejieh, jïh vuajnoeh våålese tjaelieh gosse digkedeminie. Gáiddusoahpahus Maajhööhpehtimmie Dát ovdamearka heive bures gáiddusoahpahussii. Daate vuesiehtimmie hijvenlaakan maajhööhpehtæmman sjeahta. Oahppit sáhttet čuovvut seamma láhčima go dan mii bajábealde čilgejuvvo. Learohkh maehtieh seamma soejkesjem dåeriedidh goh bijjielisnie buerkiestamme. Vejolaččat sáhttet oahppit ráhkadit tv-reportáša. Jallh learohkh maehtieh aktem tv-reportasjem darjodh. Sii ovdanbidjet ášši, ja oahpaheaddji sáhttá leat ođaslohkkin studios. Dah aamhtesem åehpiedehtieh, jïh lohkehtæjja maahta saernielohkehtæjjine årrodh studijovesne. Ođaslohkki jearrá reportáris guhte vástida. Saernielohkehtæjja reporterem gihtjie, mij vaestede. Sáhttá maiddái rievdadit nu ahte oahppi lea ođaslohkki studios ja oahpaheaddji reportárin. Dam maahta aaj båastode darjodh. Gielladomeanat Gïelesuerkie Sámi ođđasiid oktavuođas sáhttá ráhkadit gielladomeana. Maahta aktem gïelesuerkiem darjodh ektiedamme saemien saerniejgujmie. Dasa sáhttet gullat nugomat sámegielat áviissat, radio- ja tv-sáddagat dahje ođassiiddut interneahtas. Maahta saemien plaerieh, raadijove- jïh tv-saadtegh jallh saerniesæjroeh gaskeviermesne årrodh. Oahppit sáhttet jeavddalaččat oanehaččat muitalit ođasáššiin. Baajh learoehkidie jaabnan saernijste saarnodh åenehkslaakan. Buot gulahallan čađahuvvo sámegillii. Edtja aajve saemiengïelesne soptsestidh. Sara, Elen Ragnhild: Joatkke ain, Davvi Girji 2006 Somby, Liv Inger: Gielas Gillii Mielas Millii 6, Mediagirji, Davvi Girji 1998 http://avvir.no http://lotta.yle.fi/srwebanar.nsf/sivut/ovdasiidu2004 http://nrk.no/sami http://nrk.no/podkast http://galdu.org Learoevierhtieh