14_undervisningsopp.html.xml
Udir.no - Oahpahusláhču: Dássi 10
Udir.no - Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 10
Oahpahusláhču: Dássi 10
Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 10
Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid movt son sáhttá bargat vai ollašuhttá 10. dási gelbbolašvuođamihttomeriid.
Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie 10. daltesisnie barkedh.
Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearri duohtandahkko oahppoulbmiliin, sisdoallu ja bargovuogit, movt vuođđogálggaid integreret ja movt oahpahus sáhttá heivehuvvot juohke ovttaskas oahppái. Dađistaga- árvvoštallan ja gielladomeanat leat oassin dagus.
Daesnie vuesehte guktie dah maahtoeulmieh tjyölkehke sjïdtieh lïerehtimmieulmine, sisvegisnie jïh barkoevuekine, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh, jïh guktie maahta ööhpehtimmiem dan aktegh learoehkasse sjïehtedidh.
Dát oahpahusláhču guoskkaha dan movt sáhttá bargat vai alcces háhká viiddis sátneriggodaga ja movt dan atná iešguđet njálmmálaš rollain.
Daate ööhpehtimmiesoejkesje vuartesje guktie maahta aktem gamte baakoeveahkam dåårrehtidh, jïh guktie dam dejnie ovmessie njaalmeldh råålline nåhtede.
Gelbbolašvuođamihttomearit
Maahtaldahkeulmie
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
hálddašit ollu sániid ja ovdanbuktit njálmmálaččat máŋggaládje ja heivvolaččat dilálašvuhtii
buerie baakoelåhkoem utnedh guktie joekehtslaakan ovmessie tsiehkine soptsestidh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
čilget movt gielat ja kultuvrrat Sámis deaivvadit ja gilvalit ja movt iežas giella ja kultuvra váikkuhuvvo ja rievdá go lea oktavuohta earáiguin
bïhkedidh guktie gïelh jïh kultuvrh Saepmesne gaavnedieh, jïh guktie jïjtsh gïele jïh kultuvre evtede jïh jorkese jeatjebigujmie
Oahpahusláhču ii álo govčča olles gelbbolašvuođamihttomeriid.
Ööhpehtimmiesoejkesje ij iktegisth ellies maahtoeulmieh faarhmesth.
Danin leat gelbbolašvuođamihttomearit duohttandahkkon oahppomihttomearis.
Dah maahtoeulmieh leah tjïelkestahteme lïerehtimmieulmine.
Oahppomihttomearit lea lávkin olahit gelbbolašvuođamihtuid.
Dah lïerehtimmieulmieh akte sïlle juktie maahtoeulmide jaksedh.
Eará relevánta gelbbolašvuođamihttomearit
Jeatjah sjyöhtehke maahtoeulmieh
Oahppanulbmilat
Lïerehtimmieulmieh
Oahppoulbmilat duohttandahkkojit iešguđet dilálašvuođain maid oahppit válljejit.
Tjïelkestahta lïerehtimmieulmide lïhkebe dejnie ovmessie tsiehkine mah learohkh jïjtje veeljieh.
Dás čájehuvvojit soames oppalaš oahppoulbmilat, ja oahppodoaimmas čájehuvvojit eanet konkrehta ovdamearkkat.
Daesnie naan sïejhme lïerehtimmieulmieh vuesehte, jïh lïerehtimmiedarjomisnie tjïelkebe vuesiehtimmieh våajnoes.
Oahppi galgá:
Learohke edtja maehtedh:
hálddašit viiddis sátneriggoda
aktem stoerre baakoeveahkam haalvedh
máhttit ovdanbuktit dilálašvuođa mielde
soptsestidh naemhtie guktie tseahkan sjeahta
máhttit čilget guovttegielatvuođa ja giellaovdáneami
guektiengïelevoetem jïh gïeleevtiedimmiem buerkiestidh
árvvoštallaneavttuid ovdamearkkat, njálmmálaš gelbbolašvuohta
Vuesiehtimmieh: vuarjasjimmievæhtah, njaalmeldh maahtoe
Oahppoulbmil
Lïerehtimmieulmieh
Dán máhtán veaháš:
Daam ånnetji maahtam:
Dán máhtán oalle bures:
Daam naa hijven maahtam:
Dán máhtán hui bures:
Daam joekoen hijven maahtam:
Don galggat:
Datne edtjh:
hálddašit viiddis sátneriggodaga
aktem stoerre baakoeveahkam haalvedh
Mus lea gáržžes sátneriggodat.
Mov baakoeveahka onne.
Mus lea oalle buorre sátneriggodat.
Mov akte naa stoerre baakoeveahka.
Mus lea buorre sátneriggodat.
Mov akte joekoen hijven baakoeveahka
máŋggabealat ja dilálašvuođa mielde
jeereldihkie soptsestidh, jïh naemhtie guktie tseahkan sjeahta
Mun muhtin muddui máhtán ovdanbuktit mii dilálašvuhtii heive.
Maahtam ånnetji soptsestidh naemhtie guktie tseahkan sjeahta
ovdanbuktit dilálašvuođa ektui.
Maahtam soptsestidh naemhtie guktie tseahkan sjeahta jïh naa veele.
Mun bures ja dárkilit máhtán
Maahtam joekoen jeereldihkie soptsestidh, jïh naemhtie guktie tseahkan sjeahta
ovdanbuktit dilálašvuođa ektui.
Lïerehtimmiedarjomh
Oahppodoaimmat
Åvtebarkoe
Ovdabargu
Bielie 1
1. oassi a) Juohke oahppi ráhkada golbma gažaldaga guhtege ovdamearkka dihte giela birra.
a) Baajh fïereguhte learohke golme gyhtjelassh darjodh, vuesiehtimmien gaavhtan gïeli bïjre.
Dat dagaha fáttá áigeguovdilin.
Daate viehkehte aamhtesem sjyöhtehke darjodh.
Dárbbu mielde sáhttá oahpaheaddji veahkehit ohppiid gažaldagaiguin: Sáhtát go namuhit soames dain gielain maid beaivválaččat gulat ?
Jis daerpies, lohkehtæjja maahta learoehkidie gyhtjelassigujmie viehkiehtidh: Maahtah naan gïelh neebnedh mah aarkebiejjien dåastoeh ?
Man dávjá beaivválaččat sámástat ?
Man daamtaj saemesth fïerhten biejjien ?
Manin lea sámegiella dehálaš ?
Mannasinie saemien vihkeles ?
b.) Oahppit guldalit musihka, geahčadit govaid jna..
b) Baajh learoehkidie musihkem goltelidh, guvvieh vuartasjidh jallh plearoeh.
Sii čállet jurdagiiddiset ja dovdduideaset ja čállet omd. vearbbaid, substantiivvaid ja adjektiivvaid.
Dah sijjen åssjaldahkh jïh domtesh våålese tjaelieh, jïh tjaelieh vuesiehtimmien gaavhtan vearbe, substantijve jïh adjektijve.
c) Ráhkat sátnespealu ovdalgo váldodoaibma álggahuvvo.
c) Darjoeh aktem baakoespïelem åvtelen åejviedarjome aalka.
Spealu ulbmilin lea ahte oahppit galget čilget sániid ja doahpagiid anikeahttá váldosáni.
Spïelesne edtja baakoeh jïh lahtesh buerkiestidh bielelen jïjtjehke åejviebaakoem nåhtadidh.
Ráhkat goartta mas leat sánit mat gullet oahppoulbmilii čilget movt gielat ja kultuvrrat dálá Sámis / Sábme / Saepmie deaivvadit ja hástaluvvojit, ja movt iežas giella ja kultuvrra ovdána ja rievdá ovttasdoaibmamis eará gielaiguin ja kultuvrraiguin.
Darjoeh kåarhth baakoejgujmie mah leah ektiedamme learoesoejkesjeålman buerkiestidh guktie gïelh jïh kultuvrh daan beajjetje Saemien eatnamisie gaavnesjieh jïh tsööpkesuvvieh, jïh guktie jïjtse gïele jïh kultuvre evtiesuvvieh jïh jorkesieh ektine jeatjabigujmie.
Goarttaide čállojuvvon sánit galget leat duššefal sámegillii.
Dah baakoeh kåarhtine edtjieh ajve saemiengïelesne årrodh.
Guđe sániid vállje doibmii, heivehuvvo ohppiide.
Mah baakoeh dan darjomasse veeljie, sjïehtede learoehkidie.
Goarttaid sáhttá áinnas lamineret vai sáhttet jeavddalaččat adnot.
Maahta badth kåarhtide lamineredh, dellie gåarede dejtie jaabnan nåhtadidh.
Sátneovdamearkkat maid sáhttá goarttaide čállit:
Daesnie vuesiehtamme naan baakoeh mah maehtieh kåarhtine årrodh:
Identitehta (Identitet)
Laavenjostoe
Ovttasbargu (Samarbeid)
Daaroehtimmie
Dáruiduhttin (Fornorsking)
Åejvieladtjh
Eiseválddit (Myndigheter)
Govlesadteme
Gulahallan (Kommunikasjon)
Daesnie kåarhtigujmie vuesiehtamme noerhtesaemien:
Dá govviduvvon goarttaiguin:
Guvvie: Jan Arne Varsi
2. oassi Hárjehallamis ráhkadit gažaldagaid, de sáhttá jearrančoavdaga atnit.
Juktie haarjanidh gyhtjelassh darjodh maahta gihtjemetjoevtenjem nåhtadidh.
Jearrančoavdda doaibmá nu ahte vástádus almmuhuvvo, ja vástádussii galget dasto oahppit de ráhkadit gažaldaga.
Aktene gihtjemetjoevtenjisnie dellie vaestiedassem jeahta, jïh dle learohkh edtjieh gyhtjelassh darjodh vaestiedassese.
Oahpaheaddji sáhttá ráhkadit gárvves skoviid maid jeavddalaččat atná oahpahusdoaimmain.
Lohkehtæjja maahta gaervies goerh darjodh mejtie jaabnan nåhtede lïerehtimmiedarjominie.
Ovdamearka Vástádus Sámediggi, ja gullevaš gažaldagat sáhttet leat:
Vuesiehtimmie Vaestiedasse Saemiedigkie, jïh sjïehteles gyhtjelassh maahta årrodh:
Mii lea sajáiduvvan Kárášjohkii ?
Mij lea Karasjohkesne ?
Mii rahppui almmolaččat jagi 1989 ?
Maam byjjeslaakan rihpesti 1989 ?
Sámediggi
Saemiedigkie
Mas leat 39 áirasa ?
Mij 39 tjirkijh åtna ?
Mas lea Egil Olli presideantan ?
Guvvie: Jan Arne Varsi
Oahppodoaibma
Lïerehtimmiedarjomh
Gárvet jearahallama
Gihtjehtimmiem darjodh
Jearahallat
Gihtjehtidh
Jearahallot
Gihtjelgidh
Bájuhit jearahallama sisdoalus
Aktede gihtjehtimmeste soptsestidh
Oahppit galget ráhkkanahttit jearahallama, jearahallat ja bájuhit jearahallama váldosisdoalu.
Learohkh edjtieh aktem gihtjehtimmiem soejkesjidh, dam tjïrrehtidh jïh åejviesisvegem destie saarnodh.
Barggu bakte galget oahppit leat diđolažžan ja diehtit movt gulahallandilálašvuohta váikkuha giela.
Gosse daejnie barkeminie learohkh edtjieh vuerkiehtidh guktie govlesadtemetsiehkie gïelem tsevtsede.
Man birra galget oahppit jearahit ?
Man bïjre edtjieh learohkh gihtjedh ?
Movt galget jearrat ?
Guktie edtjieh gihtjedh ?
Maid berrejit dahkat vai ovdanbuktet doarvái dárkilit ?
Maam tjuerieh darjodh juktie nuekies veele soptsestidh ?
Ráhkat iešguđet rollaid ohppiide, dahje divtte sin leat mielde válljet ja hábmet rollaid.
Darjoeh ovmessie råållah learoehkidie, jallh baajh dejtie meatan årrodh veeljedh, jïh råållah haamoedidh.
Ovdamearkka dihte sáhttá leat mánná sámi / dáru mánáidgárddis dahje rávis sápmelaš guhte rávisolmmožin lea oahppan sámegiela.
Vuesiehtimmien gaavhtan, akte learohke maahta akte maana årrodh aktene saemien / nöörjen maanagiertesne, jallh akte geerve saemie mij saemien lïereme goh geerve.
Sii sáhttet maiddái jearahit nuoraid nu gohčoduvvon leaikasániid birra, dahje sáhttet jearahit omd. áhku dáruiduhttima birra.
Aktem noerem maahta gihtjehtidh åtnoen bïjre dagkerh slang-baakojste, jallh maahta aktem aahkam gihtjehtidh daaroehtimmien bïjre.
Heivehuvvon oahpahus
Sjïehtedamme lohkehtimmie
Ohppiid geat leat ovdánahttán buori giela ja doabaáddejumi, sáhttá ávžžuhit jearahallama čađahit almmá atnit giehtačállosa veahkkin.
Learohkh mah aktem hijven evtiedamme gïelem jïh lahteseabparatem utnieh, dejtie maahta haestedh gihtjehtimmiem tjïrrehtidh viehkine dan vaenie tjaaleme gyhtjelassijste goh gåarede.
Ohppiide geat dárbbašit veahki, sáhttá ráhkadit gárvves hábmejuvvon ja čállojuvvon gažaldagaid.
Dejtie learoehkide mah viehkiem daarpesjieh maahta ållesth gyhtjelassh darjodh åvtelhbodti.
Oahppit sáhttet filbmet dahje vuorkut jearahallamiid dihtorii digitála hámis mainna dasto sáhttet viidáset bargat.
Learohkh maehtieh filmadidh jallh gihtjehtimmide digitale-laakan sijse spealadidh goh våarome dan vijriebasse barkose.
Oahppit sáhttet jearahallat eará ja nuorat ohppiid.
Learohkh maehtieh aaj maanah vuelege skuvledaltesisnie gihtjehtidh.
Dat gáibida maid heivehuvvon giela.
Dïhte aaj sjïehtedamme gïelem kreava.
Ohppiid geat bures máhttet bargat, sáhttá hástalit ráhkadit reportáša jearahallamis man sáhttá sáddet juogo TVŠas dahje radios.
Maahta dejtie learoehkidie haestedh, mah laavenjassem hijvenlaakan haalvoeh aktem reportasjem darjodh gihtjehtimmeste, mij edtja seedtesovvedh raadijovesne jallh tv-esne.
Ohppiid geat bures máhttet sámegiela, sáhttá hástalit lohkat ja muitimit sátnevádjasiid.
Maahta dejtie learoehkidie haestedh mah hijvenlaakan saemiestieh, vaajesh lohkedh jïh måjhtajidh.
Árvvoštallan
Faagem vïerhtiedidh
Dávisteami ovdamearkkat:
Vuesiehtimmieh: bååstedebïevnesh:
Gelbbolašvuođamihttomearit Oahpahusa ulbmilin lea ahte oahppi galgá máhttit
Maahtoeulmieh Ööhpehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
čilget movt gielat ja kultuvrra dálá Sámis / Sábme / Saepmie deaivvadit ja hástaluvvojit …
buerkiestidh guktie gïelh jïh kultuvrh daan beajjetje Saemien eatnamisnie gaavnesjieh jïh tsööpkesuvvieh
Mii lea buorre: Don gávnnat buori ovdamearkkaid dasa movt gielat ja kultuvrrat deaivvadit ja hástaluvvojit Sámis / Sábme / Saepmie, earenoamážit gaskal sápmelaččaid ja dážaid.
Mij lea hijven: Datne hijven vuesiehtimmieh gaavnh guktie gïele jïh kultuvre gaavnesjieh jïh tsööpkesuvvieh Saemien eatnamisnie, joekoen saemiej jïh daaroej gaskem.
Maid sáhtát buoridit: Don berret gávdnat ovdamearkkaid dasa movt gielat ja kultuvrrat iešguđet sámi guovlluid sápmelaččaid gaskkas deaivvadit ja hástaluvvojit.
Maam maahtah bueriedidh: Datne byöroeh vuesiehtimmieh gaavnedh guktie gïelh jïh kultuvrh saemiej gaskemsh dejnie joekehts saemiej dajvine gaavnesjieh jïh tsööpkesuvvieh.
hálddašit viiddis sátneriggodaga ja ovdanbuktit njálmmálaččat molsudeaddjái ja dilálašvuođa mielde
aktem stoerre baakoeveahkam haalvedh, jïh sov njaalmeldh daajroeh jeerehtslaakan buektedh, jïh naemhtie guktie tseahkan sjeahta
Maid sáhtát buoridit: Don sáhtát buorebut dárkilahttit gielat go jarahallama galggat bájuhit.
Mij hijven: Datne aktem stoerre baakoeveahkam haalvoeh Maam maahtah bueriedidh: Datne maahtah gïelem buerebe jeerehtidh gosse gihtjehtimmeste refererh.
Iešárvvoštallan
Jïjtsevuarjasjimmie
Dás leat soames ovdamearkka movt oahppit sáhttet čađahit iešárvvoštallama:
Daesnie naan vuesiehtimmieh guktie learohkh maehtieh jïjtsevuarjasjimmiem darjodh:
Iežan jearahallama:
Mov gihtjehtimmie:
Makkár gažaldagain lei buorre ja dárkilis giella ?
Mah gyhtjelassh hijven jïh jeereldihkie gïelem utnin ?
Maid mun in ipmirdan vástádusain ?
Maam idtjim vaestiedassijste guarkah ?
Mii lei dás maid šadden ođđasit oažžut čilgejuvvot ?
Maam daarpesjim ikth vielie govledh ihke guarkedh ?
Oahppi sáhttá válddahit iežas ovdáneami.
Learohke maahta sov evtiedimmiem buerkiestidh.
Oahppit galget árvvoštallat maid sii duođai máhttet ja hálddašit ja maid sii leat oahppan.
Learohkh edtjieh vuarjasjidh maam dah raaktan maehtieh jïh haalvoeh, jïh maam lïereme.
Gávdnamis vástádusa dása sáhttet oahppit deavdit VØL-skovi.
Juktie dam gaavnehtidh learohkh maehtieh aktem VØL-goerem dievhtedh.
Skovi galget oahppit deavdit ovdalgo álget oahppandoaimmain.
Learohkh goerem dievhtieh åvtelen lïerehtimmiedarjominie aelkieh.
Vuođđogálggat
Faagen maadth maahtoeh
Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit: Njálmmálaš doaibma lea guovddážis dán ovdamearkkas.
Maehtedh sov njaalmeldh daajroeh buektedh: Dïhte njaalmeldh maehtelesvoete lea dihte åejviedarjome daennie vuesiehtimmesne.
Máhttit čálalaččat ovdanbuktit: Oahppit hábmejit gažaldagaid.
Maehtedh sov tjaaleldh daajroeh buektedh: Learohkh gyhtjelassh darjoeh.
Sii dađistaga čállet vástádusaid gažaldagaide, ja sii čállet referáhta.
Dah vaestiedassh tjaelieh gyhtjelasside ahkedh, jïh referath tjaelieh.
Gielladomeanat
Gïelesuerkieh
Dán láhčui galgá oahpaheaddji geahččalit gávdnat ságastallanbeali boarrásiidsiiddas, nuoraidklubbas, gáffádagas, dollagáttis, johkagáttis ja sullásaš báikkis gos gávdnat sámegielat olbmuid.
Daan soejkesjasse lohkehtæjja maahta pryövedh almetjh gaavnedh mah saemiestieh voeresegåetine, noeredåehkine, prihtjhgåetine, dållebealesne, jeanoebealesne jallh plearoeh sijjine, mejgujmie dah learohkh maehtieh soptsestidh.
Ovdalgihtii berre lihtodit hupmat dihto fáttá dahje čuolbmabeali birra.
Seamadidie soptsestidh akten vihties aamhtesen jallh vihties dåeriesmoeren bïjre.
Hupman galgá čađahuvvot sámegillii.
Edtjieh ajve saemiestidh.
Jus klássalanjas leat, de sáhttá sámi leavggaža bidjat beavddi / oahpaheaddjibeavddi nala.
Jis ajve klaassen tjiehtjelem nåhtede, maahta aktem saemien saevegem utnedh maam buartan / lohkehtæjjabuartan beaja.
Nu guhka go sámi leavga lea beavddi nalde de galget buohkat hupmat sámegiela.
Dellie gaajhkesh saemiestieh dan guhkiem saevege bijjene.
Gávnos (s. 1-25)
Learoevierhtieh