15_eksempler-pa-sprakdomener.html.xml

Udir.no - Gielladomeanat Udir.no - Gïelesuerkieh Gielladomeanat Gïelesuerkieh Sámis lea máŋgga dáfus eahpevárddus gielladilálašvuohta. Gïeletsiehkie Saemien dajvesne lea gellielaakan mujvies. Oallugat máhttet hupmat giela muhto eai čállit. Jeenjesh maehtieh soptsestidh bielelen maehtedh tjaeledh. Oallugat ipmirdit giela muhto eai máhte hupmat. Jeenjesh gïelem guarkoeh bielelen dam maehtedh soptsestidh. Oallugat háliidit oahppat giela. Jeenjesh sïjhtieh gïelem lïeredh. Seammás leat geográfalaš erohusat. Seamma aejkien lea geografeles joekehtsvoeth. Guovddáš, sámi guovlluin gulat sámegiela juohke sajis, ja eará guovlluin ges leat soames bearrašat geat hupmet sámegiela. Voernges, saemien dajvine saemien gaajhkem lehkiem govlh, bene såemies sijjine saemeste ajve naan gille fuelhkine. Oahpahusa oktavuođas lea hástalus oažžut mánáid ja nuoraid njálmmálaččat gulahallat ja doaibmi guovttegielagin. Lohkehtimmesne lea dah haestemh uvtemes maanide jïh noeride skreejredh njaalmeldh gaskesadtedh jïh funksjovnelle guektiengïeline sjïdtedh. Dalle sii dárbbašit buori sajádagaid, olbmuid ja dilálašvuođaid go gullet ja atnet giela. Dellie daarpesjieh hijven sijjieh, almetjh jïh tsiehkieh juktie gïelem dåastodh jïh dam nåhtadidh. Oaivádusas dát gohčoduvvo gielladomeanan. Dam gohtje daennie bihkedimmesne goh gïelesuerkieh. Lea duođaštuvvon máilmmi máŋggagielat servodagain ahte ohppiide geain eanetlohkogiella lea vuosttašgiellan, eai oahpa hupmat unnitlohkogiela go dušše ožžot soames diimmu vahkkui unnitlohkogiela oahpahusa. Vihtiestamme jienebegïelen siebriedahkijste, gaajhkine bieline veartenistie, dejtie learoehkidie mah jienebelåhkoegïelem voestesgïeline utnieh, dellie eah naan tæjmoeh våhkoen nuekies jis dah edjtieh unnebelåhkoegïelem lïeredh goh eadtjohke gïele. Dát modealla lea juo adnojuvvon sámegiela nubbingiellaoahpahusas, ja adno vel odnege. Daam maallem nåhtadamme mubpiegïelelohkehtimmesne saemien gïelesne, jïh dam annje daan biejjien nåhtede. Dát gohčoduvvo rašes oahpahusmodeallan, ja modealla meroštallojuvvo eastadit skuvlla šaddamis giellamolsunreaidun. Daate akte viejhkies lohkehtimmiemaalle, jïh tjuara badth dannasinie daam maallem goh aktem heaptoem vuejnedh, jis skuvle edtja akte radtjoes dirrege sjïdtedh jis edtja gïeleåtnoem målsodh. (Todal, 2002). (Todal, 2002). Earenoamáš mearkkašahtti lea dát lullisámi guovllus gos leat mealgat eanet nubbingielat go vuosttašgielat oahppit. Dam veelelaakan dennie åarjelsaemien dajvesne vuajna, mij jienebh mubpiegïelelearohkh utnieh goh voestesgïelelearohkh. Jus galgá seailluhit ja nannet sámegiela nubbingiellaoahpahusa bakte, berre ohppiide fállat nannoset guovttegielat modeallaid nu movt eará riikkat Eurohpás lágidit nubbingiela oahpahusa báikilaš unnitlohkogielagiidda. Edtjebe saemien vaarjelidh jïh nænnoestidh viehkine mubpiegïeleööhpehtimmeste, learohke tjuara faalenassem åadtjodh nænnoesåbpoe guektiegïelen maallijste, naemhtie guktie jeatjah laanth Europesne mubpiegïelelohkehtimmiem öörnedieh dejtie aalkoealmetji unnebelåhkoegïelide. Buot buoremus lea buot fágain oahpahus čađahuvvo sámegillii. Dïhte mij lea bööremes lea lohkehtimmiem åadtjodh gaajhkine faagine saemien gïelesne. Olggobeale sámegiela hálddašanguovlluid leat unnán skuvllat mat dán leat čađahan e.e. sámegieloahpahusa árbevirolaš lágideami dihte, ja go váilot sámegielat oahpaheaddjit, leat unnán sámegielat fágaoahpponeavvut ja unnán oahppit juohke skuvllas. Dej saemien gïelereeremedajvi ålkoli lea vaenie skuvlh mah dam tjïrrehtamme, ihke saemienlohkehtimmie båeries vuekien mietie öörnesåvva, vaenie lohkehtæjjah mah saemiestieh, vaenie learoevierhtieh saemiengïelesne faagine, jïh vaenie learohkh fïerhtene skuvlesne. Dattetge lea vejolaš lágidit oahpahusa nannoset giellalávgunmodealla mielde go mii odne dahkko, mii mearkkaša ahte viiddida sámegielat domeanaid báikkálaš eavttuid vuođul. Læjhkan gåarede lohkehtimmiem öörnedidh akten nænnoesåbpoe gïelebiesiemaallen mietie goh daan biejjien, dsj. dejtie saemiengïelen suerkide vijriedidh dejstie voenges tsiehkijste. Gielladomeanaid ovdamearkkat Vuesiehtimmieh; gïelesuerkieh Sáhtášii skuvllas bierggastit sámi lanja gos leat sámi stohkosat, girjjit, musihkka, biktasat, duodji ja eará dávvirat, nugomat lávvu latnjačiegas ja lávvu olgun. Maahta aktem tjiehtjelem öörnedidh goh akte saemien tjiehtjele, savka, skuvlesne, saemien stååkegaevniejgujmie, gærjah, musihke, vaarjoeh, duedtie jïh jeatjah dirregh, goh låavth-gåetie aktene roenesne jïh låavth-gåetie ålkone. Latnja ja lávvu adno jeavddalaččat. Tjiehtjele jïh låavth-gåetie åtnasuvvieh jaabnan. Go oahppit leat dán lanjas, de hupmet duššefal sámegiela ja dárbbu mielde jávohisgiela vehkiin. Gosse learohkh desnie, dah ajve saemiestieh, meatan jallh bielelen kråahpen gïeline. Sii galget mannat olggos lanjas jus galget dárogillii maidege jearrat. Dah tjuerieh olkese vaedtsedh jis edtjieh nöörjen gïelesne gihtjedh. Ohppiide sáhttá maiddái lágiduvvot bistevaš sámegielat muitalanboddu ja oahpaheaddji dušše hupmá sámegiela ja sáhttá muitalettiin ohppiide vuosehit sániid mearkkašumi govaiguin. Learohkh aaj maehtieh aktem vihties soptsestimmiebodtetjem utnedh, gusnie lohkehtæjja ajve saemeste jïh kanne vuesehte baakoej ulmiem guvviejgujmie gosse soptseste. ” Jus dárogiela šaddet hupmat de ferte “ doaimma gaskkalduhttit ”. Time out ” sjædta jis edtja daaroestidh. Jus latnja ii leat skuvllas, de sáhttá ráhkadit plakáhta, dahje sáhttet atnit eará govastagaid go dábálaš latnja adno gielladomeanan dahje sámegielat latnjan. Dejtie mah eah aktem tjiehtjelem utnieh, maahta plakatem darjodh, jallh maahta jeatjah væhtah nåhtadidh gosse tjiehtjelem gïelesuerkine jallh saemiengïelen tjiehtjielinie nåhtede. Eará ovdamearkan movt sáhttá hábmet sámegielat sajádaga dahje gielladomeana lea ávkkástallat vuorasolbmuid dahje eará resursaolbmuid gos oahppit dávjá sáhtaše finadit. Akte jeatjah vuekie aktem saemiengïelen sijjiem jallh aktem gïelesuerkiem darjodh, lea båeries almetjh jallh jeatjah saemiengïelen almetjh nåhtadidh, gusnie learohkh maehtieh guessine minnedh jaabnan. Resursaolbmot sáhtaše maiddái finadit ohppiid guossis skuvllas. Molsehthlaakan dah maehtieh learohki luvnie guessine mïnnedh skuvlesne. Dákkár deaivvadeamis sáhttá praktihkkalaš doaimmaid ávkkástallat, nugomat sámi biepmuid, duoji dahje luođi, lávlagiid / sálbmajoavkkuid jna.. Daesnie maehtieh dæjpeles darjomh nåhtadidh goh våarome gaskesasse, vuesiehtimmien gaavhtan saemien beapmoe, duedtie jallh vuelie, laavlome / saalmedåehkieh jallh plearoeh. Vuolábealde leat gielladomeana ovdamearkkat mat nannejit sámi ohppiid giellaoahpahusa. Vuelielisnie lea vuesiehtamme naan gïelesuerkieh mah sïjhtieh meatan årrodh gïeleööhpehtimmiem nænnoestidh dejtie saemien learoehkidie. Beaktilastit giellaoahpahusa sámi ohppiide, de berre oahpaheaddji oahpahusa lágidit nu ahte oahppit sáhttet ávkkástallat eanemus dain domeanain mat vuolábealde namuhuvvojit. Juktie bööremes illedahkem åadtjodh gïelelohkehtimmeste, lohkehtæjja byöroe dam öörnedidh naemhtie guktie dah learohkh dan jïjnjh suerkieh goh gåarede åadtjoeh mah leah vuelielisnie neebneme. Olbmuide gullevaš gielladomeanat: Gïelesuerkieh almetjidie ektiedamme: oahpaheaddjit lohkehtæjjah Sámegielat oahpaheaddjit leat juohke áidna skuvlla deháleamos gielladomeanat. Dah saemiengïelen lohkehtæjjah leah dah vihkielommes gïelesuerkieh fïerhtene skuvlesne. Sii berrejit čađat hupmat sámegiela. Dah byöroeh voejhkelidh iktegisth saemiestidh. Jus lea vejolaš ávkkástallat guokteoahpaheaddjivuogádaga, de sáhttá nubbi hupmat sámegiela skuvladiimmuin ja nubbi ges molssodit goappaš gielaid gaskkas. Dastegh gåarede göökte lohkehtæjjah utnedh, akte dejstie lohkehtæjjijste maahta ajve saemiestidh tæjmojne, jïh dïhte mubpie maahta gåabegh gïelh nåhtadidh. eará báikkálaš sámegielat resursaolbmot, vuorrásat ja earát geat sáhttet bagadallat dahje vuosihit jeatjah voenges vierhtiealmetjh mah saemiestieh, voeres jïh jeatjebh mah maehtieh bihkedidh jallh vuesiehtidh Dávjá leat báikkálaš birrasis sámegielat resursaolbmot. Daamtaj jienebh vierhtiealmetjh gååvnesieh mah saemiestieh dennie voenges byjresisnie. Ávkkástala sin čehppodaga nu jođánit ja dávjá go vejolaš, omd. čeahpes duojáriid, muitaleddjiid, duottarolbmuid, artisttaid ja 1.-gielat ohppiid. Vaeltieh dejtie meatan dan varke dïhte gåarede, jïh dan daamtaj goh gåarede, vuesiehtimmien gaavhtan tjiehpies vytnesjæjjah, soptsestæjjah, vaerien almetjh, artisth jïh 1. gïelenlearohkh. Lea dehálaš ahte resursaolbmuiguin šiehttá ahte sii dušše hupmet sámegiela. Vihkeles tjïelke latjkoeh dej vierhtiealmetjigujmie darjodh, ihke dah ajve saemiestieh. Muital ja čilge manin. Buerkesth mannasinie dah edtjieh dam darjodh. Muđui sáhttá dáhpáhuvvat ahte sii válljejit dárogiela go fuomášit ahte oahppit eai ipmir. Dah maehtieh aelhkielaakan aelkedh daaroestidh gosse vueptiestieh learohkh eah guarkah. Oahpaheaddji ja resursaolbmot sáhttet ovdalgihtii šiehtadit movt diekkár diliid galget hálddašit. Lohkehtæjja jïh vierhtiealmetjh maehtieh åvtelhbodti seamadidh maam edtjieh darjodh gosse naemhtie sjædta. boarráset oahppit skuvllas båarasåbpoe learohkh skuvlesne Boarráset ohppiid berre movttiidahttit gaskaneaset sámástit ja ovttas nuorabut ohppiiguin skuvllas. Byöroe båarasåbpoe learoehkidie skreejredh saemiestidh sinsitnine jïh nuerebe learoehkigujmie ektine skuvlesne. Boarráset oahppit sáhttet maiddái leat veahkkin oahpaheames nuorat ohppiid jus oahpahus lágiduvvo nu ahte dat lea ávkin goappaš ahkásaš ohppiide. Maahta båarasåbpoe learohkh meatan vaeltedh lohkehtimmesne nuerebe learoehkijstie, jis soejkesje naemhtie guktie gåabpegh paarhth aevhkiem utnieh destie. Nu dat lea oassin boarráset ohppiid oahpahusas. Dellie daate akte bielie sjædta dehtie båarasåbpoe learohki lohkehtimmeste. sámi figuvrrat ja biktasat saemien gaagkoeh jïh vaarjoeh Rollastoagus adnojit sámi figuvrrat ja/dahje biktasat. Råållestååkedimmesne saemien gaagkoeh jïh / jallh vaarjoeh åtnasuvvieh. Oahppit nektet sámegielaga rolla dakkaviđe go dát adno. Learohkh akten saemiengïelen råållen sijse tjaengieh dan varke daate åtnasåvva. Dát sáhttet lea sámi figuvrrat mat govvidit spábbačiekči, giehtaspáppastalli, biilavuoddji, doaktára, guolásteddjiid, boazosápmelačča jna.. Maahta saemien gaagkoeh årrodh goh juelkietjengkerespielijh, gïetetjengkerespielijh, vuejijh, dåakterh, göölijh, båatsoealmetjh jv.. Oahppit galget sámástit dan rolla ektui maid nektet. Learohke edtja saemiestidh ovgoh satne lea dïhte råålle maam åådtjeme. oahppit eará skuvllain ja ustitklássain learohkh jeatjah skuvlijste jïh voelpeklaassijste Ávkkástala sosiála mediaid. Nåhtedh sosijale meedijah. Oahppit čálašit jeavddalaččat sámegillii. Learohkh chattedieh jaabnan saemiengïelesne. Sii sáhttet fágalaččat ovttasbargat, ovdamearkka dihte sii sáhttet čállit digitála wiki soames fáttá birra sámegillii. Dah maehtieh aaj laavenjostedh faagen bïjre, vuesiehtimmien gaavhtan maehtieh aktem digitale wiki ’ m tjaeledh akten aamhtesen bïjre saemiengïelesne. eará olbmot jeatjah almetjh Bibliotekára, oahppobagadalli ja eará sámegielat olbmot skuvllas sáhttet leat veahkkin. Gærjagåetien barkije, studijebihkedæjja jïh jeatjah saemiengïelen almetjh skuvlesne maehtieh meatan årrodh. Báikkiide gullevaš gielladomeanat: Gïelesuerkieh ektiedamme sæjjan: Lea dehálaš ahte lea sierra latnja mii olles skuvlajagis adno sámegiela oahpahussii. Vihkeles aktem jïjtse klaassetjiehtjelem utnedh gusnie saemienlohkehtimmie edtja abpe jaepiem årrodh. Lanjas sáhttet buot sámi reaiddut vurkkoduvvot. Daesnie maahta dejtie saemien materijellide tjaavhkodh. Giellaoahpahusa ohppiidbargguid ja plakáhtaid sáhttá heaŋgut seaidnái iige dárbbaš gilvalit earáiguin seaidnesaji oažžumis. Learohki barkoeh jïh plakath gïelelohkehtimmesne maehtieh viedtjine gævnjasjidh bielelen sijjien bïjre gæmhpodh. Omd. sáhttá mearridit ahte klássalanjas dihto čiehka lea čielga sámegielat domeana. Maahta aktem roenem klaassetjiehtjielisnie tjïertestidh goh akte ållesth saemiengïelen suerkie. Oahpaheaddji ja oahppit šiehtadit movt ja man ládje gulahallan klássalanjas galgá leat. Lohkehtæjja jïh learohkh seamadieh gusnie jïh guktie dah edtjieh gaskesadtedh klaassetjiehtjielisnie. sierra čiehka ja seaidnesadji oahppi dábálaš klássalanjas jïjtse roene jïh viedtje learohki sïejhme klaassetjiehtjielisnie Lea dehálaš oainnusindahkat sámegiela (ja kultuvrra) dan klássalanjas gos oahppi eanas áiggi lea. Vihkeles saemien gïelem (jïh kultuvrem) våajnoes darjodh dennie klaassetjiehtjielisnie gusnie learohke lea daamtajommes. Sámegielat oahppibarggut jna. heŋgejuvvojit seaidnái klássalanjas. Saemiengïelen learohkebarkoeh j. v gævnjeste. oktasaš borranáiggit skuvllas ektesne byöpmedidh skuvlesne Jus vejolaš, de livččii vuogas ahte buot sámegielat ohppiin lea boradanboddu oktanaga, ovdamearkka dihte oktii vahkus ja ahte sámegielat oahpaheaddji maiddái searvá. Dastegh gåarede, dellie hijven jis gaajhkh dah saemiengïelen learohkh skuvlesne maehtieh ektesne byöpmedidh, vuesiehtimmien gaavhtan akten biejjien våhkoen, gusnie aaj lohkehtæjja saemiengïelesne meatan. Dát lea vuogas ja heivvolaš vejolašvuohta hárjehallat beaivválaš sámegiela. Dïhte akte hijven nuepie dam aarkebiejjiesaemien nåhtadidh. definerejuvvon olgoguovlu tjïertestamme sijjie ålkome Jus oassi olgoguovllus sáhttá definerejuvvot sámegielat guovlun, de dat lea ávkkálaš. Jis maahta naakedem dehtie sijjeste ålkone tjïertestidh goh akte saemiengïelen sijjie, dellie dïhte aevhkies. lávvu / darfegoahti låavthgåetie / derhviegåetie Skuvlla lahka sáhttá cegget lávu. Maahta aktem låavthgåetiem tseegkedh skuvlen lihkebisnie. Das sáhttá sámegiela oahpahus jeavddalaččat čađahuvvot. Daesnie maahta lohkehtimmiem saemiengïelesne jaabnah utnedh. Eará oahppit sáhttet maiddái ávkkástallat goađi sámi fáttáid oktavuođas. Jeatjah learohkh maehtieh aaj gåetiem nåhtadidh gosse saemien aamhtesigujmie berkieh. Nu sii positiivvalaččat vásihit sámivuođa, nugomat sámi biepmuid, muitalusaid ja luđiid. Naemhtie dah maehtieh hijven dååjrehtimmieh åadtjodh dan saemien bïjre, vuesiehtimmien gaavhtan saemien beapmoe, soptsestimmieh jïh vuelieh. olgoskuvla skuvle ålkone Lágit olgoskuvlla sámi lagasbirrasis, ovdamearkka dihte lahka sámi árbevirolaš ealáhusaid ja/dahje doaimmaid. Öörnedh skuvlem ålkone dennie saemien lïhke byjresisnie, vuesiehtimmien gaavhtan ektiedamme saemien dejpeladtje jieliemidie jïh / jallh darjomidie. Gávpotskuvllat main leat sámi oahppit sáhttet gávdnat ja atnit oktasaš meahcce- dahje luonddubáikki gávpoga lagasbirrasis. Staareskuvlh saemien learohkigujmie maehtieh gaavnedh jïh nåhtadidh aktem tjåenghkies skåajje- jallh eatnemesijjiem staaren lïhke byjresisnie. Dat sáhttá leat ohppiid oktasaš giellašilljun gos sii soames háve skuvlajagis barget áigeguovdilis fáttáin. Daesnie learohkh maehtieh aktem tjåenghkies gïelesijjiem utnedh sjyöhtehke aamhtesigujmie såemies aejkien jaepesne. oahpahusboddu eejehtimmieh Moddii váhkkui lágit oahpahusbottu sámegielat doaimmaiguin ja stohkosiiguin. Öörnedh såemies eejehtimmieh våhkoen saemiengïelen darjomigujmie jïh stååkedimmiejgujmie. digitála oahppama vuođđu sijjie digitale lierehtæmman Skuvllat sáhttet viiddidit sámegielat digitála oahppanvuođu man sáhttá interaktiivalaččat atnit. Dah skuvlh maehtieh saemiengïelen digitale lierehtimmiesijjieh öörnedh mah maehtieh interaktijve-laakan åtnasovvedh learohkigujmie. gáiddusoahpahus maajhööhpehtimmie Jus báikkálaš skuvllas eai leat sámegielat oahpaheaddjit, sáhttá ohppiide jeavddalaččat fállat gáiddusoahpahusa videokonferánssa bakte. Learohkh mah eah saemiengïelen lohkehtæjjah dennie voenges skuvlesne utnieh, maehtieh maajhööhpehtimmiem jaabnan åadtjodh videoråårestallemi tjïrrh. báikkit gos barget árbevirolaš ealáhusaiguin sijjieh gusnie dejpeladtje jielemigujmie giehtele Dán oktavuođas sáhttá leat áigeguovdilin lágidit gallestallamiid, skuvlamátkkiid ja leairaskuvlla. Maahta sjyöhtehke årrodh guessieh åadtjodh, skuvlefealadimmiejgujmie jïh laajroeskuvligujmie. Nu besset oahppit deaivvadit eará sámegielagiiguin, ja oahppat veaháš árbevirolaš sámi ealáhusaid birra. Naemhtie learohkh maehtieh jienebh råakedh mah saemiestieh, jïh ånnetji dejpeladtje jielemi bïjre lïeredh. Lea dehálaš šiehtadit resursaolbmuiguin ahte sii galget dušše fal sámegiela hupmat. Vihkeles tjïelke latjkoeh darjodh vierhtiealmetjigujmie juktie dah ajve saemiestieh. Čilge sidjiide manin. Buerkesth mannasinie dah edtjieh dam darjodh. Muđui dávjá dáhpáhuvvá ahte dárogillii čilgestit jus oahppit eai ipmir. Dah sijhtieh aelhkielaakan aelkedh daaroestidh gosse vueptiestieh learohkh eah guarkah. Oahpaheaddji ja resursaolbmot sáhttet ovdalgihtii šiehtadit movt bargat jus diekkár dilli čuožžila. Lohkehtæjja jïh vierhtiealmetjh maehtieh åvtelhbodti seamadidh maam edtjieh darjodh gosse naemhtie sjædta. Fágii gullevaš gielladomeanat: Gïelesuerkieh ektiedamme faagide Mađi eanet oahpaheaddji hupmá, dađi buoret dat lea. Gosse lohkehtæjja jïjnjem saemiestieh, dellie dïhte hijven. Dattetge ferte oahpaheaddji dárkkistit ahte oahppit ipmirdit maid son sidjiide gaskkusta. Læjhkan lohkehtæjja tjuara daejredh mejtie learohkh guarkah mij jeahtasåvva. Oahpaheaddji ii berre jorgalit eanet go dušše dan mii lea dárbbašlaš, vai oahppit ipmirdit ahte lea ávkkálaš sámegiela oahppat. Lohkehtæjja ij byörh jarkostidh vielie goh daerpies, guktie learohke guarka lea aevhkies saemien lïeredh. Atnimis sámegiela seammás go barget praktihkkalaš fágain lea hui ávkkálaš giellaoahpahusa oktavuođas. Dïhte aktanimmie saemien gïele jïh dæjpeles faagh lea joekoen nuhteligs gïelelohkehtimmesne. Vai buorebut ipmirdit, lea giellaatnu praktihkalaš doaimmas dehálaš, ovdamearkka dihte biepmostallama, duddjoma ja lášmmohallama oktavuođas. Maahta jïjnjem dehtie goerkesimmeste dæjpeles darjomidie ektiedidh, goh jurjiehtimmie, vytnjesjimmie jïh vitnedimmie. Musihkas lea juoiganbádji okta ovdamearka. Akte vuesiehtimmie lea joejkesijjiem utnedh musihkesne. Mađi eanet praktihkalaš fágaid oahpahus čađahuvvo sámegillii, dađi buoret lea. Buerebe gosse dan jïjnjem goh gåarede lea saemiengïelesne dejnie dæjpeles faagine. Doaibma ja giella dárbbašeaba goabbat guoimmiska. Darjomh jïh gïele sinsitniem viehkiehtieh duedtie / duodji duedtie biebmu ja dearvvašvuohta beapmoe jïh healsoe lášmmohallan vitnedimmie musihkka musihke servodatfága siebriedahkefaage Ollu servodatfágaoahpahusas sáhttá čađahit sámegillii. Maahta jïjnjem dehtie lohkehtimmeste siebriedahkefaagesne saemiengïelesne utnedh. Dat duođai buorida ohppiid sátneriggodaga. Dïhte sæjhta learohki baakoeveahkam nænnoestidh. Dat maiddái veahkeha ohppiid sámegiela atnit máŋgga dilálašvuođain sihke árgabeaivvis ja vássán áiggis. Learoehkidie aaj viehkehte gosse saemien nåhtede jienebh tsiehkine mah sjyöhtehke, dovne aarkebiejjien jïh åvtelbaelien. Earenoamážit sáhttá oahppoplána sámi momeanttaid čađahit sámegilli. Joekoen maahta dejtie saemien tsiehkide learoesoejkesjisnie saemiengïelesne darjodh. Lea ávkkálaš bargat rehkenastimin vuođđudeaddji gálgan ja matematihkain sámegillii, nugomat hivvodaga, hámi, sajádaga ja veardádaddama. Aevhkies ryökneminie barkedh goh akte vihkielommes maehtelesvoete jïh matematihke saemiengïelesne, vuesiehtimmien gaavhtan veahka, haamoe, svihtjeme rommesne jïh mohtedimmie. Árbevirolaš sámi rehkenastin sáhttá maiddái leat sierra fáddán. Maahta aaj dejpeladtje saemien ryöknemem meatan vaeltedh goh aamhtese. Sámi ornamentihkka heive bures hámi ja geometriija oktavuođas. Dïhte saemien tjaalehtjimmie haamoen jïh geometrijen nuelesne sjeahta. Matematihkka ja duddjon sáhttá lágiduvvot fágaidrastideaddjin. Maahta matematihkem jïh vytnjesjimmiem dåaresthfaageles darjodh. Ollu luonddufágaoahpahusas sáhttá čađahit sámegillii. Jïjnje dehtie lohkehtimmeste eatnemefaagesne maahta saemiengïelesne årrodh. Dat bures viiddida ohppiid sátneriggodaga. Dïhte sæjhta viehkiehtidh learohki baakoeveahkam nænnoestidh. Dat maiddái veahkeha ohppiid atnit sámegiela máŋgga dilálašvuođain. Dïhte viehkehte learohkidie saemien vielie tsiehkine nåhtadidh. oktasašvuohta teorehtalaš fágain tjåenghkies dejtie vielie teoretihkeles faagide Dás sáhttá leat ávkkálažžan oahppašuhttimis ođđa fáttá dárogillii. Maahta aevhkies årrodh aktem orre teemam jallh orre aamhtesem nöörjengïelesne aelkedh. Seammás oahppašuhttit ođđa sámi doahpagiid mat gullet fáddái. Orre saemien lahtesh mah leah aamhtesasse ektiedamme seamma aejkien sjiehtesje. Dasto oahpaheaddji hupmá sámegillii ja jorgala jus lea dárbbašlaš vai oahppit ipmirdit. Dan mænngan lohkehtæjja saemien nåhtede jïh jarkoste jis daerpies goerkesimmien gaavhtan. Geahča eanet Øzerkas (2006-2). Lohkh vielie dan bïjre daesnie, Øzerk (2006-2) Maiddái lea dehálaš ahte oahppit skuvlajagis buvttadit sámegielat " buktagiid " máŋggaid fágain, áinnas fágaidrasttideaddjin ja digitála. Aaj vihkeles learohkh abpe jaepiem saemiengïelen ” dorjesh ” darjoeh jienebh faagine, amma dåaresthfaageles jïh digitale. eará fágat, prošeavttat ja fáttát jeatjah faagh, prosjekth jïh teemah Oahppit sáhttet fágaidgaskasaččat ja/dahje prošeavttalaččat bargat sámi fáttáiguin sámegillii. Learohkh maehtieh dåaresthfaageles barkedh jïh / jallh prosjektesne dejnie saemien teemajgujmie saemiengïelesne. Fáttálaš sámi-dáru sátnelisttut saemien-daaroen baakoelæstoeh teemaj bïjre Sátnelisttut fáttáid mielde sáhttet ráhkaduvvot ja adnot veahkkin doahpagiid- ja sániid oahppama oktavuođas. Maahta baakoelæstoeh teemaj bïjre darjodh jïh dejtie viehkine utnedh lahtese- jïh baakoelïerehtimmesne. Áigodahkii gullevaš gielladomeanat: Gïelesuerkieh ektiedamme tijjese: Sámegieloahpahus gullevaš áigodahkii saemienlohkehtimmie ektiedamme tijjese Jus sámegiella adno oahpahusgiellan, de sámegiela atnu mearriduvvo vahku diibmoplána mielde. Jis saemien lohkehtimmiegïeline nåhtede, sæjhta åtnoem saemiengïeleste tijjese dibrehtidh, abpe våhkoen tæjmoesoejkesjisnie. Maiddái lea vejolaš lágidit skuvlabeaivvi nu ahte oahppit gullet sámegiela dihto áigái beaivvis, ovdamearkka dihte juohke iđida. Aaj gåarede skuvlebiejjiem öörnedidh naemhtie guktie dah learohkh saemien dåastoeh vihties tijjen, abpe biejjiem, vuesiehtimmien gaavhtan fïerhten aereden. Gielladomeanat mat gullet sámi govastagaide: Gïelesuerkieh ektiedamme saemien væhtide: galbbat ja dábálaš dieđut skuvllas skilth jïh sïejhme bïevnesh skuvlesne Sámi guovlluin sáhttet skuvllat galbet sámegillii sihke skuvlavistti siskkobealde ja olggobealde. Skuvlh saemien dajvine maehtieh skiltadidh saemiengïelesne, dovne ålkone jïh gåetesne. plakáhtat guvvieh leavga / beavdeleavga saevege / buertiesaevege Jus skuvllas eai leat sierra ráddjejuvvon gielladomeanat, de sáhttá govastagaid adnit giellamearkan. Dastegh tjïertestamme gïelesuerkieh eah skuvlesne gååvnesh, maahta saemien væhtah nåhtadidh goh signalh. Ovdamearkka dihte go beavdeleavggaža bidjá beavddi nala, de buot dáhpáhuvvá sámegilli. Vuesiehtimmien gaavhtan maahta akte buertiesaevege mij buartan biejesåvva, vuesiehtidh daelie gaajhke edtja saemiengïelesne årrodh. Oahppit sáhttet čoahkkanit fáddáplakáhta gurrii, ja šiehttat ahte sii dušše hupmet sámegiela. Learohkh maehtieh tjåanghkanidh akten teemaplakaten bïjre jïh seamadidh dah edtjieh ajve saemiestidh. Gielladeaivvadeamit: Gïeletjåanghkoeh giellalávgun giellabeasi rámmaid mielde gïelebiesie / gïelelaavkoe Oahppit berrejit skuvlajagis oassálastit gielladeaivvademiide main njálmmálaš sámegielat gulahallan lea guovddážis. Learohkh byöroeh abpe jaepien meatan årrodh gïeletjåanghkojne, gusnie saemien, njaalmeldh gaskesadteme lea fokusisnie. Doalut: Öörnedimmieh: guovvamánu 6. beaivi goevten 6. biejjien Ráhkkanit ja čađahit Sámi álbmotbeaivvi doaluid. Saemiej åålmegebiejjiem soejkesjidh jïh tjïrrehtidh eará doalut jeatjah öörnedimmieh Oahppit sáhttet lágidit eará doaluid skuvlajagi mielde. Learohkh maehtieh jeatjah öörnedimmieh öörnedidh skuvlejaepien. Sii sáhttet bovdet vuoras sámegielagiid fáddádiimmuide skuvllas. Dah maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan båeries saemiestæjjah bööredidh teematæjmoej gåajkoe. Eará: Jeatjah: DVD-at sámegillii ’ h saemiengïelesne ovttasbargu NRK-Sámeradioin laavenjostoe NRK-saemieraadijovinie sámegielat girječoakkáldagat saemien gærjavåarhkoeh sámegielat sátneruvttohasat, árvádusat, govvaráiddut saemien kroessebaakoeh, mojnesjimmieh, guvvieseerijh digitála govva / video / jietna digitale guvvie / video / tjoeje Mađi eanet girjjit leat gávdnamis, dađi eanet lohket sámegillii. Gosse jienebh gærjah gååvnesieh, dellie gujht veanhta jienebh saemiengïelesne luhkieh. Sátneruvttohasa sáhttá dihtoris ráhkadit. Kroessebaakoe dorjesåvva daatine. Dasa gávdnojit nuvtta dihtorprográmmat. Maahta namhtah programh nåhtadidh. Oahppit ráhkadit govvaráidduid / video teavsttain. Learohkh guvvieseerijh / video ’ m teekstine darjoeh. Dan sáhttá dahkat buot fágain. Dam maahta darjodh gaajhkine faagine. Filbma, speallu jna.. Filme; spïelh jv.. Juoigan, sámi mánáidlávlagat, sámi musihkka, sálmmat, sámi muitalusat jna.. Vuelie, saemien maanalaavlomh, saemien musihke, saalmh, saemien soptsesh jv.. Sámi mánáidfilmmat ja mánáid-tv prográmmat. Saemien maanafilmh jïh programmh maana-TV ’ esne Ruovttus: Gåetesne: vánhemat, ovddasteaddjit, oarbinat, áhkut / ádját ja eará fuolkkit eejhtegh, dah mah eejhtegi åvteste, åerpenh, aahka gon aajjah jïh jeatjah fuelhkie plánša mas lea alfabehta ja teaksta mii gullá iešguđet fáttáide sáddejuvvo oahppi mielde ruoktot man galget seaidnái darvvihit skuvle gåetide plakath seedtie alfabetine jïh teekstine mah leah ektiedamme ovmessie teemide, juktie dejtie gåetesne gævnjastidh Čilget ohppiide geainna ruovttus sáhttet sámástit. Viehkehth learohkidie guktie dah voerkes sjïdtieh giejnie dah maehtieh saemiestidh gåetesne. Dát lea dehálaš giellaoahppanbáikin danin go váhnemat, oarbinat, ja eará fuolkkit sáhttet movttiidahttit oahppat sámegiela ja danin go oahppit sáhttet earáiguin sámástit maŋŋil skuvlaáiggi. Dïhte akte vihkeles sijjie gïelelierehtæmman dovne ihke eejhtegh, åerpenh jïh jeatjah fuelhkie maehtieh learoehkidie skreejredh saemien lïeredh, jïh juktie learohkh maehtieh jienebigujmie saemiestidh skuvletijjen ålkolen. Vaikko leat ollu váhnemat geat eai ollásit hálddaš sámegiela, de eatnasat máhttet veaháš. Jalhts jïjnjh eejhtegh eah ållesth saemien soptsesth, dah jeanatjommes maehtieh ånnetji saemien. Buohkat berrejit sámástit, beroškeahttá gielladási. Gaajhkesh byöroeh nåhtadidh dam maam maehtieh, saaht mennie daltesisnie leah. Sámegielat doaimmat saemiengïelen darjomh Vuogasin livččii váhnemiiguin šiehtadit ahte maiddái sii sáhtáše lágidit sámegielat doaimmaid ovttas ohppiiguin, nugomat oktii mánus. Voejhkelh eejhtegigujmie seamadidh guktie dah aaj maehtieh såemies saemiengïelen darjomh öörnedidh learohkigujmie ektine, vuesiehtimmien gaavhtan ikth asken. Lea dehálaš ahte váhnemat duođai atnet fuola mánáid guovttegielat oahpahusas. Vihkeles dah eejhtegh leah eadtjohke maanaj guektiengïelen lohkehtimmesne. olbmát voelph doaimmat darjomh girjjit gærjah áigečállagat (Š, Nuorat, Samefolket) plaerieh (Avvir, Sagat, Snåsningen, Daerpies Dierie aviissat (Ávvir, Ságat, Snåsningen, Daerpies Diere) Dah kanne voelph utnieh mah maehtieh saemiestidh, jïh saemiengïelen gærjah, plaerieh jïh askeplaerieh gååvnesieh, jïh maahta learoehkidie skreejredh lohkemasse. Doalut ja čoahkkimat báikkálaš sámeservviiguin Öörnedimmieh jïh tjåanghkoeh voenges saemiesiebrine Sámeservviid doaluin ja čoahkkimiin sáhttá deaivvadit sámegielagiiguin. Råakh saemiestæjjah saemiesiebrien öörnedimmine jïh tjåanghkojne. Hástal sámeservviid meannudit sámegiela ealáskahttima sierra fáddán, ja ásahit bistevaš sajádagaid gos oahppit ja rávisolbmot sáhttet deaivvadit ja searválagaid bargat, nugomat biepmuid ráhkadt, duddjot ja speallat spealuid. Haestedh saemiesiebride jealajimmiem saemiengïeleste bæjjese vaeltedh goh aamhtese, jïh vihties sijjieh tseegkedh gusnie learohkh jïh geerve almetjh maehtieh gaavnesjidh maam akt ektesne darjodh, vuesiehtimmien gaavhtan jurjiehtimmie, vytnjesjimmie jïh spïelh spealadidh. Jus galgá lihkostuvvát giellalávgunmodeallaiguin namuha Øzerk (2006) čuovvovaš dehálaš dagaldagaid: Juktie lyhkesidh gïelebiesiemaalline Øzerk (2006) daejtie vihkeles faktovridie neebnie: doarjaga báikkálaš servodagas dåarjoe dehtie voenges siebriedahkeste doarjaga skuvlajođiheddjiin, hálddahusbargiid ja politihkalaš mearrideddjiin dåarjoe skuvlen åvtehkistie, dah reerijen barkijh jïh dah mah politihkeles sjæjsjalimmieh vaeltieh doarjaga váhnemiin eejhtegi dåarjoe gelbbolaš oahpaheaddjit, mearkaša oahpaheaddjit geain lea pedagogalaš duogáš ja guovttegielat gelbbolašvuohta væjkeles lohkehtæjjah, dsj. lohkehtæjjah pedagogeles maadtojne jïh guektiengïelen maahtojne gávdnojit buorit oahpponeavvut hijven learoevierhtieh utnedh áigi oahpaheddjiide ráhkadit ja heivehit oahppoávdnasiid iešguđetge gielaide lohkehtæjjah tijjiem åadtjoeh lohkehtimmievierhtieh evtiedidh jïh sjïehtesjidh ovmessie gïeline ahte oahpaheddjiide geažosáigge leat lassioahpahusvejolašvuođat ahkedh jåarhkeööhpehtimmienuepieh lohkehtæjjide Nana guovttegielat oahpahusmodealla vuođđun vuolgá juo mánáidgárddis. Dïhte våarome akten nænnoes guektiengïelen lohkehtimmiemaallese joe maanagiertesne biejesåvva. Buorre sámegieloahpahus mánáidgárddis, nugomat giellabeasi bakte, lea ávkkálaš go galgá fállat nana giellalávgunmodealla skuvllas. Hijven saemiengïelen lohkehtimmie maanagiertesne, vuesiehtimmien gaavhtan akten gïelebiesiemaallen tjïrrh, lea vihkeles jis edtja maehtedh aktem nænnoes gïelebiesiemaallem faalehtidh skuvlesne. Don sáhtát lohkat eanet giellabeasi modealla ja nana ja rašes oahpahusmodeallaid birra dáppe Todal (2002), Todal (2007), Øzerk (2006-1) ja Øzerk (2006-2). Datne maahtah vielie gïelebiesiemaallen bïjre lohkedh, jïh nænnoes jïh viejhkies guektiengïelen lohkehtimmiemaalli bïjre daesnie, Todal (2002), Todal (2007), Øzerk (2006-1) jïh Øzerk (2006-2). Rávvejuvvon girjjálašvuohta Juvnehtamme lidteratuvre Geavatlaš láhččojuvvon girjjit maid oahpaheaddji sáhttá ávkkástallat beaivválaš giellaoahpahusas: Dæjpeles gærjah mejtie lohkehtæjja maahta aevhkine utnedh dennie biejjieladtje gïelelohkehtimmesne: Eará ávkkálaš girjjálašvuohta guovttegielatvuođa ja gielladomeanaid birra: Jeatjah aevhkies lidteratuvre ektiedamme guektiengïelen lohkehtæmman jïh gïelesuerkide: Geahča muđui oppalaš girjjálašvuođalisttu gos lea eará áigeguovdilis girjjit. Vuartesjh aaj dam sïejhme lidteratuvrelæstoem gusnie jienebh sjyöhtehke gærjah.