6_undervisningsopplegg-niva-4.html.xml

Udir.no - Oahpahusláhču: Dássi 4	Udir.no - Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 4
Oahpahusláhču: Dássi 4	Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 4
Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid movt son sáhttá bargat vai ollašuhttá 4. dási gelbbolašvuođamihttomeriid.	Daesnie lohkehtæjja vuajna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie 4. daltesisnie barkedh.
Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearri aiddostahttojuvvo oahppoulbmilis, sisdoallu ja bargovuogit, movt vuođđogálggaid integreret ja movt oahpahus sáhttá heivehuvvot juohke ovttaskas oahppái.	Daesnie vuesehte guktie dah maahtoeulmieh tjyölkehke sjïdtieh lïerehtimmieulmine, sisvegisnie jïh barkoevuekine, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh, jïh guktie maahta lïerehtimmiem dan aktegh learoehkasse sjïehtedidh.
Dađistaga árvvoštallan ja gielladoaimmat ja gáiddusoahpahus leat oassin dagus.	Vuarjasjimmie iktemearan, gïelesuerkieh jïh maajhööhpehtimmie akte bielie dehtie soejkesjistie.
4. dássi lea 3. dási loahpaheaddji dássi.	Daltese 4 lea dïhte minngemes daltese saemien 3.
Okta sámi 2 ja 3 hástalusain lea oažžut ohppiid aktiivvalaččat sámástit.	Akte dejstie haestemijstie Saemien 2 jïh 3 lea learoehkidie skreejredh saemien eadtjohkelaakan nåhtadidh.
Vuolábealde aiddostahttojuvvojit oahppoplána 4 dási gelbbolašvuođamihttomearit mat oktiibuot dorjot njálmmálaš gulahallama.	Vuelielisnie maahtoeulmide learoesoejkesjen 4. daltesistie åehpiedahta, mah tjåenghkies njaalmeldh govlesadtemem dåarjedieh.
Dát ovdamearkan čájeha dráma ja rollaspealu bakte movt oahppit sáhttet humadit sámi árbevirolaš ealáhusaid birra.	Daate vuesiehtimmie vuesehte draaman jïh råållespïelen tjïrrh, guktie learohkh maehtieh dejpeladtje jielemi bïjre saemiestidh.
Ovdamearkkas lea njálmmálaš gulahallan guovddážis.	Dïhte åejviefokuse vuesiehtimmesne lea njaalmeldh govlesadteme.
Dán bagadallamis leat válljen deattuhit gelbbolašvuođamihttomearrin searvat ságastallamii sámi árbevirolaš ealáhusaid birra.	Veeljeme daam maahtoeulmiem meatan vaeltedh, meatan årrodh soptsestidh saemien dejpeladtje jielemi bïjre daennie bïhkedimmesne.
Duogážiin lea oahppoplána hástaleaddji 4. dási gelbbolašvuođamihttomearri.	Dïhte dannasinie daate akte haestiedihks maahtoeulmie 4. daltesisnie learoesoejkesjisnie.
Gelbbolašvuođamihttomearit	Maahtaldahkeulmie
Njálmmálaš gulahallan	Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
geavahit sátnehivvodaga mii dárbbašuvvo árgabeaivválaš dilis	baakoelåhkoem utnedh guktie maahta fïerhten beajjetji tsiehkine saemiestidh
ovdanbuktit drámáin, rollaneavttašemiin ja improviseremiin	draaman jïh dåemiedimmien tjïrrh åvtese buektedh
geavahit loguid áiggi ja dáhtoniid muitaleamis	Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
oassálastit ságastallamis sámi árbevirolaš ealáhusaid birra	soptsestidh saemien jielemi bïjre
Čálalaš gulahallan	Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
čállit teavsttaid mat muitalit, válddahallet dahje almmuhit čálli áddejumiid	teeksth tjaeledh mah våajnoeh jïh mïelh soptsestieh jïh buerkiestieh
ovdanbuktit iežas teavsttaid earáide	jïjtsh teeksth mubpide åvtese buektedh
Oahpahusdagus ii álo fátmmas olles gelbbolašvuođamihttomeari.	Ööpehtimmiesoejkesje ij iktegisth abpe maahtoeulmiem faarhmesth.
Gelbbolašvuođamihttomearit leat aiddostahttojuvvon oahppoulbmilis.	Dah maahtoeulmieh leah tjïelkestahteme lïerehtimmeulmine.
Oahppomihttomearri lea lávkin gelbbolašvuođamihttomeari ollašuhttima guvlui.	Dah lïerehtimmieulmieh akte sïlle juktie maahtoeulmide jaksedh.
Oahppanulbmilat	Lïerehtimmieulmie
Mihttomearrin lea ahte ohppiin galgá leat doarvái sátneriggodat vai árgabeaivvis birge, mas maiddái sámi árbevirolaš ealáhusat leat oassin.	Ulmie lea learohkh edtjieh aktem baakoeveahkam nåhtadidh mij biejjieladtje tsiehkine sjeahta, gusnie aaj akte dejstie saemien dejpeladtje jieliemijstie learohki lïhke dajvesne lea meatan.
Dát mearkkaša ahte oahppi galgá máhttit:	Dïhte sæjhta jiehtedh learohkh edtjieh maehtedh:
viiddidit sátneriggodaga go oahppá doahpagiid mat gullet árgabeaivválaš dillái ja sámi árbevirolaš ealáhussii	dam biejjieladtje baakoeveahkam lissiehtidh gosse lahtesh lïerieh mah leah dan biejjieladtje tseahkan ektiedamme, jïh akten saemien dejpeladtje jieliemasse
oahppat soames sániid mat gullet sámegielat lohkan- ja rehkenastinvuohkái	naan baakoeh lïeredh mah leah saemien ryöknemevuakan ektiedamme
atnit árgabeaivválaš giela árbevirolaš ealáhusa birra mii gullá konkrehta dillái	dam biejjieladtje gïelem nåhtadidh ektiedamme akten saemien dejpeladtje jieliemasse, mij lea akten vihties tsiehkien bïjre
čállit unnit rollaspealu mii govvida ealáhusa doaimmaid ja doahpagiid	aktem råållespïelem tjaeledh heannadimmiejgujmie jïh lahtesigujmie mah leah jieliemasse ektiedamme
neaktit rollaspealu	råållespïelem tjïrrehtidh
árvvoštallat njálmmálaš doaimma daid eavttuid vuođul mat vuolábealde namuhuvvojit	dam njaalmeldh darjomem vuarjasjidh dejstie væhtijste mah leah buerkiestamme vuelielisnie
Guovddážis dás lea ahte lea autenttalaš dilli man govvidit.	Tjïertestamme aktem rïektes laavenjassem sjugniedidh.
Oahppit galget čájehit gelbbolašvuođaset go ráhkadit ja nektet rollaspealu mii govvida árbevirolaš ealáhusa árgabeaivválaš dilálašvuođaid.	Daesnie learohkh edtjieh sov maahtoem vuesiehtidh, gosse aktem råållespïelem biejjieladtje tsiehkiej bïjre darjoeh jïh tjïrrehtieh, aktene dejpeladtje saemien jieliemisnie.
Nu ožžot oahppit vejolašvuođa atnit gelbbolašvuođaset ja gielaset juste nu movt árgabeaivvis duođaid dahkko.	Dellie learohkh nuepiem åadtjoeh daajroem jïh gïelem nåhtadidh seammalaakan goh dennie rïektes jieliemisnie.
Oahppodoaimmat mat gullet oahppomihttomeriide leat dan buktaga, rollaspealu vuođđun maid oahppit galget buvttadit.	Dah lïerehtimmiedarjomh ektiedamme lïerehtimmieulmide våaromem biejieh dan dorjemassese, råållespïele, maam learohkh edtjieh darjodh.
Dás leat váldán vuođu dálá lullisámi boazodoalloealáhusas.	Daesnie veeljeme våaromem vaeltedh daan-beajjetje båatsosne, åarjelsaemien dajvesne.
Boazodoalloealáhus doaimmahuvvo miehtá Sámi.	Båatsoe lea abpe Saemien eatnamisnie.
Maiddái lea seamma áigeguovdiliin vuođu váldit eará árbevirolaš sámi ealáhusain nugomat guolásteamis, eanandoalus, duojis / duedtie ja eará meahcceealáhusain ja buohtalasealáhusain.	Seamma sjyöhtehke våaromem vaeltedh jeatjah dejpeladtje saemien jieliemisnie goh gööleme, jåartaburrie, duedtie jïh jeatjah miehtjiejielemh jïh aktanimmiejielemh.
Mihttomeriid ollašuhttit	Ulmieh jaksedh
Gelbbolašvuođamihttomearit maid dovdomearkan lea mihttomeriid ollašuhttin ja oahppomihttomearri galgá aiddostahttojuvvot ohppiide.	Tjuara dejtie maahtoeulmide dej væhtajgujmie guktie ulmide jaksedh, jïh lïerehtimmieulmide dej væhtajgujmie guktie ulmide jaksedh, learoehkidie åehpiedehtedh.
Oahpásmahte ohppiide oahppomihttomeriid ja singuin njálmmálaččat dan birra ságastala.	Buerkesth jïh digkedh daam njaalmeldh dejgujmie.
Mihttomearit galget leat oinnolaččat klássalanjas, ja/dahje dat sáhttet leat oassin bargoplánas.	Dah ulmieh maehtieh våajnoes årrodh klaassen tjiehtjielisnie, jïh / jallh dah maehtieh akte bielie årrodh dehtie barkoesoejkesjistie.
Jus dovdomearkkat ja eavttut čállojuvvojit, nugomat bargoplánii, de sáhttet ohppiid váhnemat / ovddasteaddjit searvat bargui.	Jis væhtah tjaalasuvvieh, vuesiehtimmien gaavhtan barkoesoejkesjisnie, dellie eejhtegh / dah mah eejhtegi åvteste, maehtieh meatan årrodh barkosne.
Oahppomihttomeriid eavttuid sáhttá skovis govvidit.	Maahta raeriestimmieh lïerehtimmieulmiej væhtaj bïjre aktene goeresne vuesiehtidh.
Dás atnit alla, gaskamuddosaš ja vuollegis meriid mánáiddássái ja árvosániid nuoraidskuvlii ja joatkkaskuvlii.	Daesnie dah daltesh jolle, gaskoeh jïh vuelegs maanadaltesasse åtnasuvvieh, jïh karakterh noereskuvlese jïh jåarhkeskuvlese.
Tabealla sáhttá ráhkadit álkibun vuođđoskuvlii go joatkkaskuvlii.	Maahta tabellem aelhkebe darjodh maadthskuvlese goh jåarhkeskuvlese.
Dát ovdamearka vuhtiiváldá dan vejolašvuođa ahte skovi sáhttá atnit nuoraidskuvllas ja joatkkaskuvllas sámegiela 3 (1-4 dássái).	Daate vuesiehtimmie krööhkeste dïhte aaj maahta noereskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne åtnasovvedh Saemien 3 (daltese 1-4).
Oahppanulbmilat	Lïerehtimmieulmie
Gaska- muddosaš / (3-4)	Gaskoeh/(3-4)
Oahppi galgá máhttit:	Learohke edtja maehtedh:
viiddidit beaivválaš sátneriggodaga go oahppá doahpagiid mat govvidit beaivválaš dili ja dán ealáhussii	dam biejjieladtje baakoeveahkam lissiehtidh gosse lahtesh leara mah leah ektiedamme dan biejjieladtje tseahkan jïh daan jieliemasse
Don máhtát soames sániid ja doahpagiid mat gullet beaivválaš dilálašvuođaide.	Datne maahtah naan baakoeh jïh lahtesh nåhtadidh mah biejjieladtje tsiehkine sjïehtieh
Don máhtát soames sániid ja doahpagiid mat gullet dán ealáhussii.	Datne maahtah naan baakoeh jïh lahtesh nåhtadidh ektiedamme daan jieliemasse
Don máhtát oalle ollu sániid ja doahpagiid mat čilgejit beaivválaš dilálašvuođa.	Datne maahtah naa jïjnjh baakoeh jïh lahtesh nåhtadidh mah biejjieladtje tsiehkine sjïehtieh
Don máhtát oalle ollu sáni ja doahpaga mat gullet dán ealáhussii.	Datne maahtah naa jïjnjh baakoeh jïh lahtesh nåhtadidh ektiedamme daan jieliemasse
Don máhtát hui ollu sániid ja doahpagiid mat čilgejit beaivválaš dilálašvuođaid.	Datne maahtah joekoen jïjnjh baakoeh jïh lahtesh nåhtadidh mah biejjieladtje tsiehkine sjïehtieh
Don máhtát hui ollu sániid ja doahpagiid mat gullet dán ealáhussii.	Datne maahtah joekoen jïjnjh baakoeh jïh lahtesh nåhtadidh ektiedamme daan jieliemasse
oahppat soames sániid mat gullet sámegielat lohkan- ja rehkenastin- vuohkái	såemies baakoeh lïeredh mah leah saemien ryökneme-vuekesne.
Don leat oahppan soames sáni ja doahpaga mat gullet sámi lohkan- ja rehkenastin- vuohkái.	Datne naan baakoeh lïereme mah leah saemien ryöknemevuekesne
Don leat oahppan máŋga sáni mat gullet sámi lohkan- ja rehkenastin- vuohkái ja máhtát daid atnit iešguđet dilálašvuođain.	Datne jienebh baakoeh lïereme mah leah saemien ryöknemevuekesne, jïh maahtah dejtie nåhtadidh naan ovmessie tsiehkine.
Don leat oahppan ollu sániid mat gullet sámi lohkan- ja rehkenastin- vuohkái ja máhtát daid atnit iešguđet oktavuođain.	Datne jïjnjh baakoeh lïereme mah leah saemien ryöknemevuekesne, jïh maahtah dejtie nåhtadidh jïjnjh ovmessie tsiehkine.
čállit smávit rollaspealu mas lea doahpagat ja govvida dán ealáhusa doaimma	aktem onne råållespïelem tjaeledh heannadimmie-gujmie jïh lahtesigujmie mah leah jieliemasse ektiedamme
Don čálát soames rollaid smávit rollaspellui, ja válddát mielde soames doahpaga mat gullet dán ealáhussii.	Datne naan råållah tjaalah akten råållespïelese, jïh meatan vaaltah såemies lahtesh jieliemasse ektiedamme.
Don čálát soames rollaid smávit rollaspellui, ja govvidat duohta dilálašvuođa ja anát soames doahpaga mat gullet dán ealáhussii.	Datne råållah tjaalah akten onne råållespïelese, jïh meatan vaaltah aktem rïektes heannadimmiem jïh såemies lahtesh jieliemasse ektiedamme
Don čálát soames rollaid rollaspellui, ja govvidat duohta dilálašvuođa ja anát doahpagiid mat gullet dán ealáhussii.	Datne råållah tjaalah akten råållespïelese, jïh meatan vaaltah aktem rïektes heannadimmiem jïh jïjnjh lahtesh jieliemasse ektiedamme
neaktit rollaspealu njálmmálaš dialogain	råållespïelem tjïrrehtidh njaalmeldh dijalogigujmie
Don neavttat soames daid dialogain masa ledjet ráhkkanan.	Datne såemies dejstie dijalogijste jeahtah maam soejkesjamme
Don neavttát dialogaid maid ledjet oahppan dán rollaspealus, ja dagat dan bures.	Datne dijalogide, mejtie datne soejkesjamme, hijvenlaakan jeahtah
Don neavttát rollaspealu dialogaid lunddolaš ja buori ládje.	Datne dijalogide råållespïelesne iemielaakan jïh hijvenlaakan jeahtah.
Dás heive ahte oahppit ohppet sámegielat lohkan- ja rehkenastivuogi, vaikko dat gullá ge 6. dássái.	Daesnie sjeahta learohkidie ånnetji buerkiestidh saemien ryöknemevuekien bïjre, jalhts dïhte edtja 6. daltesisnie årrodh.
Ovdamearkka dihte sáhttá čoahkkeloguin lohkat olbmuid (gööktesh, golmesh, njealjesh jna. – guokte, golbma, njeallje olbmo fárrolaga), bohccuid (gööktege, golmege, njealjege jna. – guokte, golbma, njeallje bohcco fárrolaga) ja čorraga sturrodat (bïrhketje, stuhtje, ealoe jna. – smávit čora, 8-12 ealli) ja oassin olles ealus (čora / eallu) sáhttet leat áigeguovdilis doahpagat.	Vuesiehtimmien gaavhtan maahta tjöönghkemetaallh almetjidie (gööktesh, golmesh, njealjesh jnv. – göökte, golme, njieljie almetjh ektesne) bovtsh (gööktege, golmege, njealjege jnv. – göökte, golme, njieljie bovtsh ektesne) jïh krievviestoeredahkh (bïrhketje, stuhtje, ealoe jnv. – onne krievvie 8-12 bovtsijste) jïh akte stuhtje aktede krievveste, sjyöhtehke lahtesh årrodh.
Buot sámi árbevirolaš ealáhusain gávdnojit lohkan- ja rehkenastinvuogit maid sáhttá sisafievrridit dán ovdamerkii.	Gaajhkine saemien dejpeladtje jielieminie leah ryöknemevuekieh mejtie maahta meatan vaeltedh daennie vuesiehtimmesne.
Skovvi galgá leat sihke oahpaheaddji oahpahusa várás ja oahppi iešárvvoštallama várás.	Goere maahta våarominie årrodh dovne lohkehtæjjan vuarjasjæmman iktemearan, jïh learohki jïjtsevuarjasjæmman.
Skovi sáhttá maiddái atnit oahppiságastallama vuođđun dahje ovdánahttinságastallan gaskal oahpaheaddji, ohppiid ja váhnemiid / ovddasteddjiid.	Goere maahta aaj våarominie årrodh akten learohkesoptsestæmman, jallh akten evtiedimmiesoptsestæmman lohkehtæjjan, learohken jïh eejhtegi / eejhtegi åvteste gaskem.
Oahppandoaimmat	Lïerehtimmiedarjomh
Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid dasa movt son sáhttá bargat gelbbolašvuođamihttomeriin 4. dásis; sisdoallu ja oahppandoaimmat, vuođđogálggat, heivehuvvon oahpahus, gáiddusoahpahus ja gasku árvvoštallan.	Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie barkedh 4. daltesisnie; sisvege jïh lïerehtimmiedarjomh, vihkielommes maehtelesvoeth, sjïehtedamme lohkehtimmie, maajhööhpehtimmie jïh vuarjasjimmie iktemearan.
Ovdamáhtut	Åvtedaajroe
Lea eaktun ahte oahppit buori muddui máhttet árgabeaivválaš doahpagiid ja ahte leat oahppan lohkosániid ja ortnetloguid.	Tsiehkestahta learohkh naa jïjnjem maehtieh dejstie biejjieladtje lahtesijstie, jïh taallh jïh öörnegetaallh lïereme.
Ovdal oahpahusdahkosa sáhttá leat ávkkálaš ja vuogas geardduhit árgabeaivválaš doahpagiid ja loguid.	Ööhpehtimmien åvtelen maahta maereles årrodh dejtie daerpies biejjieladtje lahtesidie jïh taallide vuartasjidh ikth vielie.
Ođđa doahpagiid álggaheapmi	Orre lahtesh sjïehtesjidh
Oahpaheaddji digaštallá deháleamos sániid ja doahpagiid.	Lohkehtæjja dejtie vihkielommes baakojde jïh lahtesidie buerkeste.
Geahča dás ođđa goarttaid ovdamearkka mas leat ođđa sánit ja doahpagat:	Daesnie göökte kåarhth vuajnah orre baakoe-jïh lahtesigujmie:
Govven: Elin Fjellheim, Elgå skuvle	Guvvie: Elin Fjellheim, Elgå skuvle
Dasto sáhttet oahppit oahppat eanemus guovddáš doahpagiid iešguđetlágan doaimmaid bakte, ovdamearkka dihte sátnegeardun, sátnebordin seaidnespeallu ja rumašspeallu (kroppskrøll).	Dan mænngan learohkh maehtieh dejtie vihkielommes lahtesidie lïeredh ovmessie darjomi tjïrrh, vuesiehtimmien gaavhtan baakoe-loop, baakoe-pussel, vïedtjespïele jïh kråahpe-kröll.
Válddaheames oahppanvugiid	Buerkiestimmie lïerehtimmievuekijste
Visuala oahppit liikojit	Visuelle learohkh lyjhkoeh
Auditiiva oahppit liikojit	Auditive learohkh lyjhkoeh
- lohkat ja čállit, geahččat filmma, sárgut, bargat bargogirjjiin ja govvidit jurddakártta	- lohkedh tjaeledh, filmem vuejnedh, guvviedidh, barkoeheeftigujmie barkedh jïh åssjaldahkekaarhtese guvvieh darjodh
- govaid ja sániid	- guvvieh jïh baakoeh
- guldalit, digaštallat, hupmat iežainis dahje earáiguin ja jitnosit lohkat	- goltelidh, digkiedidh, jïjtsinie jallh jeatjabigujmie soptsestidh jïh reegkes gïeline lohkedh
Taktiila oahppit liikojit	Taktile learohkh lyjhkoeh
Kinestetihkka oahppit liikojit	Kinestetiske learohkh lyjhkoeh
- guoskkahit diŋggaid, giehtabarggu, dihtoriin bargat, ráhkadit seaidneplakáhtaid, speallat, čállit, čuohpadit ja liibmet	- aath doehtedidh, gïetigujmie barkedh, pc ’ ine barkedh, vïedtjeplakath darjodh, spealadidh, tjaeledh, bietskiedidh jïh lïjmesjidh
- bargat čoavddarieggáin ja árpobreahtain	- tjoevtenjereagkine jïh laejkiepreejrine barkedh
- lihkadit ja olleš rupmaša atnit, speallat iešguđetlágan spealuid, teáhterneaktima ja praktihkalaš barggu	- svihtjedh jïh abpe kråahpem nåhtadidh, ovmessie spïelh spealadidh, teaterem spealadidh jïh dæjpeles barkoe
- seaidne- ja láhttespealuid	- vïedtje- jïh guelpiespïelh
Cavgileapmin dasa movt oahppit sáhttet geardduhit ja maiddái oahppat ođđa sániid, geahča artihkkala sátneoahppama birra ja artihkkala oahppanstrategiijaid birra eaŋgalasgielat bagadusas.	Edtja raerie gaavnedh guktie learohkh maehtieh repeteredh jïh orre baakoeh lïeredh, vuartesjh artihkelem ordlæring jïh artihkelem læringsstrategier bïhkedimmesne eengelsken gïelese.
Ávkkástala dan álgun mii heive oahppijovkui.	Nåhtedh goh sjïehtesjimmie, dïhte mij learohkedåahkan sjeahta
Bovde soames lagasbirrasa olbmo ohppiide muitalit báikkálaš muhtin árbevirolaš sámi ealáhusa birra.	Baajh naakenem dehtie lïhkes dajveste akten voenges saemien dejpeladtje jielemen bïjre soptsestidh
Ane vuođđun dan go klássaoahppit finadedje árbevirolaš ealáhusdoalli guossis oahppamis su ealáhusa birra.	Vaeltieh våaromem akten aejkien dijjieh lidh guessine naakeni luvnie, mah dejpeladtje jielemigujmie gïehtelieh
Bija ohppiid lohkat oanehis ja álkes fáktadieđuid ohppiid lagasbirrasa sámi árbevirolaš ealáhusa birra.	Baajh learoehkidie åenehks jïh aelhkies rïektesetjaalegh lohkedh akten saemien dejpeladtje jielemen bïjre, learohken lïhkes dajveste
Rollaspeallu lea okta vugiin ohppiide movt ealáskahttit gielaset.	Råållespïeline maahta learoehkidie skreejredh altese saemien gïelem soptsestidh.
Rollaspealus ii leat ” ieš oahppi ” guhte hupmá, go dat lea rolla maid neaktá.	Aktene råållespïelesne ij leah " learohke jïjtje " mij soptseste, bene dïhte akte råålle.
Nu sáhttá buorebut jávkadit ohppiin olahusbalu jus ballet hupmamis boastut.	Dellie ij leah seamma vaarege, jïh learohke slyöhpoe billedh satne båajhtoelaakan soptseste.
Go oahppit ráhkadit rollaspealu, de lea jurddašuvvondilli man galget neaktit.	Gosse learohkh råållespïelem darjoeh, dellie aktem ussjedamme tsiehkiem utnieh.
Ovdamearka	Vuesiehtimmie
Mii deaivvadit rátkkagárddis	Mijjieh raarhkosne gaavnesjibie
Ráhkat govvadaga mii dili govvida Gos leat mii ?	Darjoeh aktem guvviem heanndimmeste Gusnie libie ?
Movt lea guovlu gos lehpet ? Govvidit luonddu, olbmuid jna..	Guktie daesnie vååjnoeBuerkiestimmie eatnamistie, almetjijste jnv..
Gos leat mii ?	Gusnie libie ?
Movt lea guovlu gos lehpet ?	Guktie daesnie vååjnoe
Govvidit luonddu, olbmuid jna..	Buerkiestimmie eatnamistie, almetjijste jnv..
Makkár olbmot leat báikkis ?	Mah almetjh stïeresne ?
Geahča rollagoartta	Vuartesjh råållekåarhtem
Rollagoarta:	Råållekåarhte:
Gii mun lean ?	Gie manne ?
- olmmoš - gaskavuohta earáide spealus - sohkavuohta - bargoolmmái - veahkeheaddjin	- almetje - ektiedimmie jeatjabidie spïelesne - slïekte - barkoevoelpe - viehkie
Iešvuohta Ane adjektiivvaid go muitalat Ovdamearka: Mun lean ilus, siivui, suhtus jnv..	Jïjtsevoete Nåhtedh adjektijvem buerkiestidh Vuesiehtimmie: Manne geerjene, gïemhpes, måarehks j.n.v.
Mii dáhpáhuvvá jurddašuvvon dilálašvuođas ?	Mij heannede dennie ussjedamme tsiehkesne ?
Ovdamearka Dálvi	Vuesiehtimmie Daelvie
Čohkken gárdái	Geadtan tjöönghkedh
Bargu gárddis	Barkoe giedtesne
Dás sáhttá earuhit ohppiid ovdamáhtolašvuođa mielde.	Daesnie maahta joekehtehtedh learohki åvtedaajroej mietie.
Áigeguovdilin lea ovdamearkan rátkin, njuovadeapmi ja lohkan.	Sjyöhtehke lea vuesiehtimmien gaavhtan raarhkoe, leekedimmie jïh ryökneme.
Lea dehálaš ahte oahppit oahpásmuvvet rollaiguin maid galget neaktit ja nu sin oadjudit.	Vihkeles dah learohkh åehpies sjïdtieh sijjen råållajgujmie, guktie dah jearsoes sjïdtieh.
Ráhkat dialoga juohke dilálašvuhtii.	Darjoeh dijalogh fïerhten tseahkan.
Divtte ohppiid ráhkadit dilálašvuođaid mat leat áigeguovdilat.	Baajh learohkidie heannadimmieh darjodh mah maehtieh sjyöhtehke årrodh.
Buohkat sáhttet oktanaga searvat spellui, muhto dan sáhttá maiddái čađahit seamma lanjas iešguđege ” hupmanstašuvnnain ” mat de doibmet dege sierra gielladomeanan.	Gaajhkesh maehtieh meatan årrodh spïelesne seamma aejkien, bene maahta aaj dam darjodh seamma tjiehtjielisnie ovmessie " soptsestimmiesijjine ", mah maehtieh goh jïjtsh gïelesuerkieh årrodh.
Loga eanet gielladomeanaid birra sierra artihkkalis.	Lohkh vielie gïelesuerkiej bïjre aktene jïjtse tjaalegisnie.
Hupmanstašuvdna 1 Ránnjáorohagas boahtá olmmoš geahčadit leatgo sis mastan bohccuid deike.	Soptsestimmiesijjie 1 Akte almetje kraannatjielteste båata jïh sæjhta krievviem gïehtjedh juktie vuejnedh mejtie sijjen bovtsh desnie.
Dovdaba go soai goabbat guoimmiska ovdalaččas ?	Dah guaktah sinsitniem aarebistie damtijægan ?
Soai buorástahttiba goabbat guoimmiska, muitaleaba geat soai leaba ja gos boahtiba.	Dah sinsitniem buarastehtieh, jïjtjemse åehpiedehtieh jïh soptsestieh gubpede båetieh.
Soai buorástahttiba goabbat guoimmiska, muitaleaba geat soai leaba ja gos boahtiba.	Dah sinsitniem buarastehtieh, jïjtjemse åehpiedehtieh jïh soptsestieh gubpede båetieh.
Maid soai lohkaba goabbat guoibmáseaska ?	Maam sinsætnan jiehtieh ?
Govven: Elin Fjellheim, Elgå skuvle	Guvvie: Elin Fjellheim, Elgå skuvle
Goalmmát olmmoš boahtá ja jearrá ságaid guohtuma birra, ja movt geassi ja čakča lea leamašan jnv..	Akte gåalmede almetje tjaanga jïh gåatomen bïjre gihtjie, guktie giesie tjaktje orreme jnv..
Hupmanstašuvdna 2 Guokte eaiggáda humadeaba makkáraš ja gean bohccot lea čohkkejuvvon mat gullet ránnjáorohahkii.	Soptsestimmiesijjie 2 Göökte almetjh soptsesteminie mah / gien bovtsh kraannasijteste mah tjåenghkies.
Hupmanstašuvdna 3 Soames olbmot čippustit dollagáttis ja hupmet árgabeaivválaš dilálašvuođaid birra	Soptsestimmiesijjie 3 Såemies almetjh dållebealesne tjahkasjieh jïh biejjieladtje aati bïjre soptsestieh.
Govven: Elin Fjellheim, Elgå skuvle	Guvvie: Elin Fjellheim, Elgå skuvle
Ná sáhttá dilálašvuođa sirdit hupmanstašuvnnas hupmanstašuvdnii, ja ođđa dilit čuožžilit dárbbu mielde.	Naemhtie abpe tsiehkie maahta jeatjahlaakan sjïdtedh soptsetimmiesijjeste soptsestimmiesæjjan, jïh orre ussjedamme heannadimmieh sjïdtieh daerpiesvoeten mietie.
Dát leat vuođđogeađggit mat viiddidit giellaanu.	Daah leah bigkemegierkieh mah gïeleåtnoem lissiehtieh.
Vállje galle olbmo galget searvat rollaspellui, dan mielde galle oahppi leat sámegieldiimmuin.	Veeljh man gellie almetjh mah edtjieh meatan årrodh råållespïelesne, mestie man gellie learohkh saemientæjmojne.
Oahpaheaddji sáhttá maiddái searvat vai leat eanet oassálastit.	Lohkehtæjja maahta aaj meatan årrodh juktie jienebh meatan sjïdtieh.
Vuolábealde olmmoš- ja hupmanstašuvdnagoartta evttohus, maidda oahppit čállet dieđuid.	Vuelielisnie akte raeriestimmie almetje-jïh soptsestimmiesijjiekåarhtide, mah learohkh dievhtieh.
Olmmoš 1	Almetje 1
Namma: Ahki: Gii mun lean: Iešvuohta / luondu: Sohkavuohta / bargoolmmái / bargoveahkki / eará gaskavuohta:	Nomme: Aaltere: Gie manne: Jïjtsevoete Slïekte / barkoevoelpe / barkoeviehkie / jeatjah ektiedimmie:
Olmmoš 2	Almetje 2
Namma: Ahki: Gii mun lean: Iešvuohta / luondu: Sohkavuohta / bargoolmmái / bargoveahkki / eará gaskavuohta:	Nomme: Aaltere: Gie manne: Jïjtsevoete Slïekte / barkoevoelpe / barkoeviehkie / jeatjah ektiedimmie:
Gos: Gii: Doaibma: Man birra hupmet:	Gusnie: Gieh: Heannadimmie: Dan bïjre soptsestieh:
Gos: Gii: Doaibma: Man birra hupmet:	Gusnie: Gieh: Heannadimmie: Dan bïjre soptsestieh:
Seamma málle sáhttá atnit ráhkadeames rollaspealu eará sámi árbevirolaš ealáhusaide nugomat:	Maahta seamma vuekiem jïh maallem nåhtadidh råållespïelem darjodh jeatjah dejpeladtje saemien jielemi bïjre goh:
mearraguolásteapmái	mearoegööleme
luossaguolásteapmái	loesegööleme
eanandollui	jåartaburrie
bivdui- ja meahcásteapmái	vijreme jïh lidteme
eará meahcceealáhusaide	jeatjah miehtjiejielemh
buohtalasealáhusaide	aktanimmiejielemh
Juohke áidna dáin ealáhusain sáhttet doaibmat sámegielat domeanan, gos oahppit sáhttet fitnat, ja das ráhkadit rollaspealu.	Fïereguhte dejstie jieliemistie maahta goh saemiengïelen suerkieh årrodh, mejtie dah learohkh maehtieh guessine mïnnedh, jïh mestie maehtieh aktem råållespïelem darjodh.
Rollat / rollaspeallu doaibmá maiddái gielladomeanan.	Dah råållah / rållespïele aaj goh gïelesuerkieh sjïdtieh.
Geahča sierra artihkkala gielladomeanaid birra gos gávdnat eanet ovdamearkkaid.	Vuartesjh sjïere artihkelem gusnie vielie vuesiehtimmieh gïelesuerkiej bïjre.
Rollaspeallu sáhttá maiddái viiddiduvvot nu ahte šaddá storyline-prošeavtta vuolggasadjin.	Maahta aaj råållespïelem stueriedidh jïh våaroeminie årrodh akten storyline-prosjektese.
Heivehuvvon oahpahus	Sjïehtedamme lohkehtimmie
Earut válljemis rollaspellui heivvolaš viidodaga, omd. manlágán olbmot ja galle hupmanstašuvnna galget, ohppiidlogu, ohppiid ovdamáhtolašvuođa ja sin agi ektui.	Joekehtehth gosse aktem sjïehteles stoeredahkem råållespïelese veeljh, vuesiehtimmien gaavhtan magkeres almetjh jïh man gellie soptsestimmiesijjieh, mestie man gellie learohkh, learohki åvtedaajroeh jïh dej aaltere.
Go oahppit ieža leat mielde čállimis rollaid, de sii atnet dan máhtolašvuođa maid sii leat háhkan.	Gosse learohkh jïjtje leah meatan råållah tjaelieh, dah sïjhtieh altese lïereme daajroeh nåhtadidh.
Dalle lea oahpaheaddji bargun addit ohppiide heivehuvvon hástalusaid.	Dellie lohkehtæjjan barkoe sjædta sjïehtedamme haestemh vedtedh learoehkidie.
Hupmanstašuvnnaid lohku sáhttá viiddiduvvot.	Maahta jienebh soptsestimmiesijjieh lissiehtidh.
Ovdamearkka dihte sáhttá ráhkaduvvot hupmanstašuvdna gosa mátkkošteaddjit (turisttat) bohtet.	Vuesiehtimmien gaavhtan maahta aktem soptsestimmiesijjiem darjodh gusnie turisth jallh jeatjebh guessine båetieh.
Das sáhttá čohkket dieđuid báikki historjjá ja árbevieruid birra.	Daesnie maahta sijjien histovrijen jïh dejpeladtje vuekiej bïjre bievnedh.
Dát hupmanstašuvdna heive ohppiide geain lea nannoset sámegielat máhtolašvuohta, ja boarráset ohppiide geat čuvvot sámegiella 3 oahppoplána.	Daate soptsestimmiesijjie sjeahta dejtie learoehkidie mah leah ånnetji veaksahkåbpoe saemiestidh, jïh båarasåbpoe learohkh mah learoesoejkesjem saemien 3 dåeriedieh.
Gáiddusoahpahus	Maajhööhpehtimmie
Rollaspealu čađaheames gáiddusoahpahussan sáhttá leat hástaleaddjin, muhto ráhkkanemiin dat lea vejolaš.	Maahta ånnetji geervebe årrodh råållespïelem tjïrrehtidh maajhööhpehtimmesne, bene jis soejkesje dle gåarede.
Oasseváldiid lohkku sorjasa dasa movt oahpahus organiserejuvvo ja leago vejolašvuohta máŋgasiidda searvat jietna- ja govvakonferánsii, mii mearkkaša máŋga oahppi oahpahit oktanaga.	Man gellie learohkh mah edtjieh meatan årrodh sæjhta jearohks årrodh guktie ööhpehtimmiem öörnedamme, jïh mejtie jienebh maehtieh meatan årrodh råårestallemisnie, dïhte sæjhta jiehtedh jienebh learohkh ööhpehtimmiem åadtjoeh seamma aejkien.
Seamma olbmos sáhttet leat máŋga rolla.	Seamma almetje maahta aaj jienebh råållah utnedh.
Dat mii gáržuda lea ahte ovddabealde govvenrusttega gáržu lihkadanvejolašvuohta.	Dah gaertjiedimmieh leah mejtie gåarede svïhtjedh kaameran uvte, ihke sijjie unnebe sjædta.
Maiddái gáiddusrusttega teknihkkalaš čoavddus váikkuha ja dat man jođánit rusttet sáhttá sáddet gova ja jiena.	Aaj jearohks guktie maajhdirregen teknihke lea, jïh man varki sertiestimmie tjoejeste / guvveste jåhta.
Maiddái gáibida buoret searvedovddu go rollaspealus galggaše seamma báikkis / lávddis, muhto leat iešguđet báikkiin.	Tjuara vielie dorjehtalledh aktene råållespïelesne gosse edtja seamma sijjesne årrodh råållespïelesne, bene joekehts sijjine tjahkasjidh.
Ráhkkaneapmi rollaspellui lea seammago mii dábálaš klássalanjas dáhpáhuvvá.	Dah soejkesjimmieh råållespïelese sïjhtieh seamma årrodh goh klaassen tjiehtjielisnie.
Movt rollaspeallu čađaha, vuolgá das movt lea organiserejuvvon ja manlágánat rusttegat leat.	Gosse lea tjïrrehtimmien bïjre råållespïeleste, sæjhta jearohks årrodh guktie lea öörnedamme, jïh magkeres dirregh.
Jus rollaspealus lea dušše okta oahppi ja oahpaheaddji mielde, de šaddá rollaspeallu dása heivehuvvot, omd. nu ahte oahppi ja oahpaheaddji goabbánai neaktiba eanet rollaid.	Jis ajve akte lohkehtæjja jïh akte learohke meatan, tjuara råållespïelem sjïehtedidh disse, vuesiehtimmien gaavhtan learohke jïh lohkehtæjja tjoerijægan jienebh råållah spealadidh.
Doppe gos lea vejolašvuohta atnit jietna- ja govvakonferánssa, lea vejolaš eambbosiidda searvat.	Desnie gusnie jienebh maehtieh meatan årrodh råårestallemisnie, desnie jienebh maehtieh meatan årrodh spealadidh.
Nubbi eará molssaeaktun sáhttá leat ahte gáiddusoahpahusoahppi sáhttá leat tv-fitnodaga bargi guhte galgá muitalit dihto dáhpáhusa sámi árbevirolaš ealáhusas.	Akte jeatjah alternatijve maahta årrodh maajhööhpehtimmielearohke maahta aktem barkijem årrodh aktede tv-sielskeste, jïh edtja reektedh aktede vihties heannadimmeste, aktene dejpeladtje jieliemisnie.
Jus leat guokte oahppi, de sáhttá nubbi jearahallat nuppi oahppi fáttá birra.	Jis göökte learohkh, dïhte akte maahta dam nubpiem gihtjehtidh aamhtesen bïjre.
Das sáhttá gáiddusoahpahusa govvenrusttet máhkaš leat tv-govvenrusttet, ja oahpaheaddji lea prográmma geahčči.	Dellie maajhööhpehtimmiekaamera maahta tv-kaamerinie årrodh, jïh lohkehtæjja maahta dam årrodh mij programmem vuartesje.
Vuođđogálggat	Faagen maadth maahtoeh (Vihkielommes maehtelesvoeth)
Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit: Njálmmálaš doaibma lea guovddáš doaibma dán ovdamearkkas, earenoamážiid gulahallamis earáiguin.	Maehtedh sov njaalmeldh daajroeh buektedh: Dïhte njaalmeldh maehtelesvoete lea dïhte åejviedarjome daennie vuesiehtimmesne, joekoen jeatjabigujmie soptsestalledh.
Máhttit čálalaččat ovdanbuktit: oahppit čállet vuorrosániid rollaspellui.	Maehtedh sov tjaaleldh daajroeh buektedh: Learohkh jiehtegh råållespïelese tjaelieh.
Máhttit lohkat: Fáddái go ráhkkana, sáhttá leat áigeguovdilin gávdnat ja lohkat teavstta mii lea heivehuvvon sámegiela 2 ja 3 ohppiidjovkui.	Maehtedh lohkedh: Goh akte aalkoe aamhtesasse, lea sjyöhtehke aktem tjaalegem gaavnedh jïh lohkedh, mij lea learohkedåahkan Saemien 2 jïh 3 sjïehtedamme.
Máhttit rehkenastit: Oahpahusdagus deattuha rehkenastinmáhtolašvuođaid, sihke oppalaš ja ealáhuslaš rehkenastima.	Maehtedh ryöknedh: Lïerehtimmiesoejkesje ryöknememaehtelesvoeth meatan vaalta, dovne sïejhme jïh sjïere jieliemidie.
Omd. bohccuid lohkamis sáhttá bohccuid lohkanvuogi oahppat ja oahppat eallosturrodaga doahpagiid.	Vuesiehtimmien gaavhtan gosse bovtsem ryöknoe, dellie dïhte nuepieh vadta bovtsen ryöknemevuekide nåhtadidh, jïh såemies lahtesh lïeredh krievvien stoeredahki bïjre.
Eará sámi árbevirolaš ealáhusain lea maiddái sin ealáhusalaš lohkanvuohki man sáhttá ávkkástallat dán ovdamearkkas.	Dah jeatjah saemien dejpeladtje jielemh aaj sijjen sjïere ryöknemevuekiem utnieh, maam maahta meatan vaeltedh vuesiehtimmesne.
Máhttit atnit digitála reaidduid: Lea heivvolaš ráhkadit rollagoarttaid ja lohkanstašuvnnaid dihtoriin.	Maehtedh digitale dirregh nåhtadidh: Daesnie sjeahta råållekåarhth jïh soptsestimmiesijjieh darjodh viehkine daatiste.
Oahppamis vuorrodajaldagaid sáhttá ávkkástallat dihtora, mp3-čuojanasa, giehtatelefovnna jna..	Maahta jiehtegidie jiehtedh viehkine daatiste, mp3-spïeleristie, mobijletellefovneste jnv..
Ohppiide šaddá álkibun buoridit dajahusaid dadjama ja árvvoštallat iežaset árjja go sáhttet gullat iežaset vuorrodajaldagaid.	Sjædta aelkebe learoehkidie vuasahtallemasse haarjanidh, jïh jïjtjemse vuarjasjidh gosse maehtieh jïjtjemse goltelidh.
Árvvoštallan	Faagem vïerhtiedidh
Árvvoštallan mii lea ovdamearkkain galgá leat oahppanovddideaddjin go ožžot dieđuid vássán ja boahtti doaimmaid birra ja mat movttiidahttet ja dahket ohppiid diđolažžan.	Dïhte vuarjasjimmie vuesiehtimmine edtja lïerehtimmiem evtiedidh bååstedebievnesi / åvtese-bievnesigujmie, mah skreejrieh jïh voerkelieh.
Oahppanulbmilit eaktun galgá leat oahpis ja olámuttos ohppiide dalle go álggahit barggu.	Lïerehtimmieulmien væhtah edtjieh åehpies jïh gaavnoes årrodh learoehkidie baarkoen aalkovisnie.
Okta vuohki movt čađahit gaskaárvvoštallama ja maid / movt bargat ovddasguvlui čájehit das vuolábealde.	Vuelelen vuajna guktie maahta vuarjasjimmiem barkoen nuelesne / åvtesebievnesh vedtedh.
Don galggat:	Datne edtjh:
atnit sániid mat govvidit beaivválaš dilálašvuođaid	baakoeh nåhtadidh mah biejjieladtje tsiehkine sjïehtieh
Don máhtát: Don ipmirdat maid mii dadjat ja máhtát eaŋkilsániiguin vástidit.	Datne maahtah: Datne guarkah man bïjre mijjieh soptsestibie jïh maahtah aktegh baakojne vaestiedidh
Berret hárjehallat: Hárjehala hupmat almmá ovdalgihtii ráhkkanemiin.	Haarjenh: Haarjenh baakoem vaeltedh bielelem gaajhkem åvtelhbodti soejkesjidh.
Dađistaga oahpat atnit iežat oahppan sániid ja doahpagiid jurddaškeahttá.	Ånnetji mænngan sïjhth jïjtsistie soptsestidh dej baakoejgujmie datne maahtah.
Geahččal atnit ođđa sániid olles cealkagiin iige dušše eaŋkilsániiguin vástidit.	Voejhkelh dejtie orre baakojde ellies jiehteginie nåhtadidh, jïh ih ajve aktegh baakojne vaestiedidh.
čađaheames rollaspealu njálmmálaš vuorrodajaldagaiguin	råållespïelem tjïrrehtidh njaalmeldh jiehtegigujmie
Don máhtát: Don čájehat ahte máhtát eanas vuorrodajaldagaid.	Datne maahtah: Datne vuesehth datne dejtie jeanatjommes jiehtegh maahtah
Berret hárjehallat: Hárjehala nu ahte oahpat rolla bures, ja neavtte dego livččii duođas dáhpáhuvvamin.	Haarjenh: Lïerh råållem hijvenlaakan, jïh jielieh jïjtjemdh råållesne.
Logga árvvoštallanvuohkin	Lågge goh vuarjasjimmievuekie
Dás čájehuvvo logga árvvoštallanvuohkin.	Daesnie låggem åehpiedahta goh vuarjasjimmievuekie.
Logga dahje oassi das berre čállojuvvot sámegillii.	Lågge jallh bielieh destie byöroe saemiengïelesne tjaalasovvedh.
Earut ohppiid sámegielmáhtu ektui.	Joekehtehth mestie man jïjnje saemien dah learohkh maehtieh.
Joavkologga 1, álginlogga Dát joavkologga adno ovdalgo bargagoahtá rollaspealu ráhkadeames ja čađaheames.	Dåehkielågge 1, aalkoelågge Daam dåehkielåggem nåhtede åvtelen aalka råållespïelem darjodh jïh tjïrrehtidh.
Logga sáhttá maiddái adnot oktagaslaš loggan.	Maahta aaj låggem nåhtadidh goh oktegimse lågge.
Das čilgejuvvo geat lea mielde, ja mii fáddán lea.	Daesnie buerkeste gieh meatan, jïh mij aamhtesidie lea.
Das govvidit dálá dilli ja mii mihttomearrin lea.	Aaj aktem buerkiestimmiem vaadta tsiehkien jïh ulmien bïjre.
Bargovuogit čállojuvvojit maiddái.	Guktie edtja barkedh aaj buerkeste.
Oahpaheaddji árvvoštallan ja mearkkašumit leat oassin.	Vuarjasjimmieh jïh lahtestimmieh lohkehtæjjeste aaj daesnie.
Dán ovdamearkkas sáhttá atnit joavkologga 1 dáppe http://www.lex.no/vurdering.	Daennie vuesiehtimmesne maahta 1. dåehkielåggem nåhtadidh daesnie, svaalhtese.
Joavkologga 2, bargo- / dađistagalogga Bargo- / dađistagalogga govvida dili, bargovugiid ja árvvoštallama lassin oahpaheaddji mearkkašumiide.	Dåehkielågge 2, lågge iktemearan Daate lågge akte lågge iktemearan mij tsiehkiem, barkoevuekieh jïh vuarjasjimmiem buerkeste, lissine lohkehtæjjan lahtesidie.
Dát logga sáhttá maiddái leat oktagaslaš loggan. Geahča www.lex.no/vurdering.	Daate lågge maahta aaj akte oktegimse lågge årrodh, vuartesjh www.lex.no/vurdering.
Jus joavkobargu bistá guhkit áiggi, de sáhttá heivvolažžan čállit máŋga dađistagalogga dađistaga go bargu ovdána.	Jis dåehkiebarkoe guhkiem vaasa, maahta maereles årrodh jienebh låggh ikteearan tjaeledh.
Joavkologga 3, loahppalogga Maŋŋil go rollaspeallu lea čađahuvvon, sáhttá proseassa ja bohtosa čoahkkáigeasu čállit loggii, ovttaskas oahppái dahje olles jovkui.	Dåehkielågge 3, galhkuvelågge Gosse råållespïelem tjïrrehtamme, maahta prosessem jïh illedahkem aktene låggesne tjaeledh, oktegimse jallh dåehkesne.
Dás sáhttá čoahkkáigeassit nugomat bargojuogu ja ovttasbarggu, muhto deattuhit galgá giellamáhtu ja oahppoulbmilat.	Daesnie maahta barkoejoekedimmiem, laavenjostoem jnv. tjaeledh, bene edtja åajvahkommes gïelemaahtoem jïh lïerehtimmieulmide vuartasjidh.
Oahpaheaddji čállá loahpas loahppamearkkašumi.	Lohkehtæjja minngedsgeatjan aktem lahtestimmiem vadta.
Iešárvvoštallan	Jïjtsevuarjasjimmie
Molssaevttolaččat sáhttet oahppit iežaset barggu árvvoštallat daid árvvoštallaneavttuid mielde mat ovdanbohtet tabeallas vuolábealde, ja atnit seamma graderema go mii atno Eurohpálaš giellapássas (ESP).	Molsehthlaakan learohkh maehtieh jïjtjemse vuarjasidh dej vuarjasimmievæhtaj mietie, mah leah tabellesne neebneme vuelielisnie, jïh nuhtedh seamma graderinge goh dennie Europeisk språkpass (ESP).
Dán máhtán	Manne dam maahtam
veaháš	ånnetji
oalle bures	joekoen hijven
Oahppit galget árvvoštallat daid oahppoulbmiliid maid sii hálddašit čuovvovaš tabealla bakte:	Learohkh maehtieh vuarjasjidh dejtie lïerehtimmieulmide dah haalvoeh daennie goeresne:
Čilgehus	Buerkiestimmie
Dán máhtán veaháš: Dáhton	Manne daam ånnetji maahtam: Biejjie
Dán máhtán oalle bures: Dáhton	Manne daam naa hijven maahtam: Biejjie
Dán máhtán hui bures:	Manne daam joekoen hijven maahtam:
Dáhton	Biejjie
Mun máhtán hupmat beaivválaš dilálašvuođaid birra.	Manne maahtam soptsestidh biejjieladtje tsiehkiej bïjre.
Mun máhtán hupmat árbevirolaš ealáhusa birra mainna leat bargan.	Manne maahtam dan dejpeladtje jielemen bïjre soptsestidh mejnie mijjieh barkeme.
Mun máhtán sániid mat gullet sámegielat lohkan- ja rehkenastinvuohkái.	Manne baakoeh maahtam mah leah saemien ryöknemevuekesne.
Mun máhtán čállit vuorrodajaldagaid rollaspellui.	Manne maahtam jiehtegh tjaeledh akten råållespïelese.
Mun máhtán vuorrodajaldagaid ja čađahan rollaspealu njálmmálaš vuorroságastallamin.	Manne jiehtegidie maahtam jïh råållespïelem tjïrrehtem njaalmeldh jiehtegigujmie.
Árvvoštaladettiin iežaset, de sáhttet oahppit árvvoštallat makkár ođđa doahpagiid sii leat oahppan.	Goh akte bielie jïjtsevuarjasjimmeste, learohkh maehtieh vuarjasjidh mah orre lahtesh dah leah lïereme.
Geahča čihččet dásis dán skovi viiddiduvvon anu birra.	Vuartesjh aaj 7. daltesem juktie dam goerem vielie nåhtadidh.
Mun dárbbašan veahki dán sáni mearkkašumi ipmirdit.	Manne viehkiem daarpesjem daan baakoen ulmiem guarkedh.
Mun doaivvun ahte dieđan sáni mearkkašumi.	Manne vienhtem guarkam daan baakoen ulmiem.
Mun dieđán sáni mearkkašumi.	Manne daan baakoen ulmiem guarkam.
Oahpaheaddji geahččá oahppi iešárvvoštallama ovttas ohppiiguin ja buktá su árvvoštallamiid njálmmálaččat ja/dahje čálalaččat.	Gosse vuarjasjimmiem iktemearan dorjeme, learohkh byöroeh astedh barkoem bueriedidh, juktie lïerehtimmiem lissiehtidh.
Go dađistagaárvvoštallan lea čađahuvvon, berrejit ohppiide láhččojuvvot áigi buorideames barggusteaset vai buorida oahppanvejolašvuođaid.	Bovtsen Guelmieh, Sijti Jarnge, 1994 Várjavuonna, Meara ávkástallan, Isak Saba guovdás, 2009