8_undervisningsoppl.html.xml

Udir.no - Oahpahusláhču: Dássi 5	Udir.no - Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 5
Oahpahusláhču: Dássi 5	Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 5
Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid movt son sáhttá bargat vai ollašuhttá 5. dási gelbbolašvuođamihttomeriid.	Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie 5. daltesisnie barkedh.
Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearri duohtandahkko oahppoulbmilis, sisdoallu ja bargovuogit, movt vuođđogálggaid integreret ja movt oahpahusa sáhttá heivehit juohke ovttaskas oahppái.	Daesnie våajnoes guktie dah maahtoeulmieh tjyölkehke sjïdtieh lïerehtimmieulmine, sisvegisnie jïh barkoevuekine, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh, jïh guktie maahta ööhpehtimmiem sjïehtedidh dan aktegh learoehkasse.
Dađistagaárvvoštallan ja gielladomeanat leat oassin láhčimis.	Vuarjasjimmie iktemearan, gïelesuerkieh jïh maajhööhpehtimmie akte bielie dehtie soejkesjistie.
Okta sámegiela 2 ja 3 hástalusain lea oaččuhit ohppiid doaibmi njálmmálaš sámegielagin.	Akte dejstie haestemijstie Saemien 2 jïh 3 lea maanide skreejredh dam saemien gïelem eadtjohkelaakan njaalmeldh nåhtadidh.
Dát ovdamearka čájeha movt oahppit sáhttet hupmat dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja lunddolaš siivvu, beaivválaš gielladilálašvuođaid birra.	Daate vuesiehtimmie vuesehte guktie learohkh maehtieh vearolden, væhtah vearolden bïjre, lopmen jïh daelhkien bïjre soptsestidh, mah leah iemie, biejjieladtje gïeletsiehkieh.
Gelbbolašvuođamihttomearit	Maahtaldahkeulmie
Njálmmálaš gulahallan	Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
geavahit giela aktiivvalaččat iešguđetlágan gielladilálašvuođain ja iešguđetlágan oktavuođain ja doaimmain	gïelem joekehts gïeletsiehkine jïh darjomi tjïrrh iedtjeleslaakan utnedh.
ipmirdit ja geavahit loguid geavatlaš dilálašvuođain	Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
geavahit doahpagiid mat čilgejit dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu	baakoeh utnedh mejtie veareldem, veareldevæhtide, lopmem jïh daelhkiem buerkiestieh
Čálalaš gulahallan	Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat ja čállit iešguđetlágan šáŋra teavsttaid	teeksth lohkedh jïh tjaeledh joekehts sjaangerine
Eará relevánta gelbbolašvuođamihttomearit	Jeatjah sjyöhtehke maahtoeulmieh
Oahppanulbmilat	Lïerehtimmieulmieh
Oahpahusláhču ii álot fátmmas olles gelbbolašvuođamihttomeari.	Ööhpehtimmiesoejkesje ij iktegisth ellies maahtoeulmieh faarhmesth.
Gelbbolašvuođamihttomearit leat duohtandahkko oahppoulbmilis.	Maahtoeulmieh leah tjïelkestahteme lïerehtimmieulmine, mah tjïelke jiehtieh maam edtja lïeredh.
Oahppomihttomearri lea okta lávki gelbbolašvuođamihttomeari ollašuhttima guvlui.	Lïerehtimmieulmieh akte sïlle guktie maahtoeulmide jaksedh.
Mihttomearrin lea ahte oahppit galget atnit giela aktiivvalaččat iešguđet gielladilálašvuođain main galget atnit doahpagiid mat čilgejit dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu.	Dïhte ulmie lea learohkh edtjieh gïelem eadtjohkelaakan nåhtadidh ovmessie gïeletsiehkine, gusnie aaj lahtesh goh vearolde, væhtah vearolden bïjre, lopme jïh daelhkie leah meatan.
Dát mearkkaša ahte oahppit galget máhttit:	Daate sæjhta jiehtedh learohke edtja maehtedh:
ipmirdit doahpagiid jahkodagaid, dáhtoniid, mánuid ja jagiid birra (geardduheapmi maid 4. dásis ohppe)	lahtesh guarkedh jaepieboelhki, biejjiej (daatove), aski jïh jaepiej bïjre (repetisjovne 4. daltesistie)
ipmirdit doahpagiid dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja iešguđege jahkodaga siivvu birra	lahtesh guarkedh vearolden, væhtah vearolden bïjre, lopmen jïh daelhkien bïjre dejnie ovmessie jaepieboelhkine
njálmmálaččat atnit doahpagiid jahkodagaid, dáhtoniid, mánuid, jagi, dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja jahkodagaid siivvu birra	lahtesh nåhtadidh jaepieboelhki, biejjiej, aski, jaepiej, vearolden, væhtah vearolden bïjre jïh lopmen jïh daelhkien bïjre njaalmeldh jaepien tjïrrh, våaroeminie jaepieboelhkine
atnit loguid go mihtidit galle mm ja cm lea arván- ja borgan, ja mihtidit temperatuvrraid guovtti vahkus čakčat ja dálvet ja hupmat dálke- ja temperatuvrramihtidemiid birra lohkosániiguin, ortnetadjektiivvaiguin ja mihtidandoahpagiin.	taallh nåhtadidh gosse ebrie-jïh lopmeveahkah möölieh mm jïh cm, jïh temperatuvrh göökte våhkojne tjaktjege jïh daelvege, jïh vearolden jïh temperatuvremöölegi bïjre soptsestidh viehkine taallijste, öörnegetaallijste jïh lahtesijstie möölegen bïjre.
(oahppit čohkkejit, šláddjejit ja čohkkejit dieđuid tabeallaide ja stoalpodiagrámmii ja hupmet čohkkejuvvon dieđuid birra.	(Learohkh tjöönghkieh, veesmieh jïh guvviedieh daatah tabellinie jïh sööjledijagrammine, jïh dan bïjre soptsestieh.
Áigeguovdilin sáhttá bidjat earuhuvvon oahppomihttomeari daid ohppiide geain juo lea buorre máhttu fáttá birra.)	Daate maahta aaj akte joekehtehteme lïerehtimmieulmie årrodh dejtie learoehkidie mah joe hijven daajroem aamhtesen bïjre utnieh).
árvvoštallat njálmmálaš giellaanu daid eavttuid mielde mat leat čállojuvvon vuolábealde	vuarjasjidh dam njaalmeldh darjomem dejstie væhtijste mah leah buerkiestamme vuelielisnie
Dás leat deattuhan ahte ráhkaduvvo autenttalaš bargobihttá.	Leavloem biejeme aktem eensi laavenjassem darjodh.
Oahppit galget duođaštit máhtolašvuođaset go ráhkadit dálkedieđáhusa mas čuovvovaš bealit leat namuhuvvon: dálki, dálkemearka, muohta ja siivu.	Daesnie learohkh edtjieh sov maahtoem vuesiehtidh gosse vearoldebïevnesh darjoeh, gusnie akte jallh jienebh daejstie aatijste meatan: vearolde, væhtah vearolden bïjre, lopme jïh daelhkie.
Nu oahppit sáhttet ávkkástallat háhkan máhtolašvuođa juste nu movt duohta eallimis šaddet.	Dellie dah nuepiem åadtjoeh daajroem seammalaakan nåhtadidh goh dennie rïektes jieliedisnie.
Dálkedieđáhusat sáhttet áinnas leat earáláganin, ráhkaduvvot hutkáivuođain, go dat maid gullat radios dahje oaidnit televišuvnnas.	Vearoldebievnese maahta badth jeatjahlaakan årrodh, vielie hæhtadihks goh mijjieh raadijovesne govlebe jallh tv ’ esne vuejnebe.
Oahppodoaimmat mat leat čadnojuvvon oahppoulbmiliidda dahket dan buktaga vuođu maid oahppit galget buvttadit, namalassii dálkedieđáhusaid.	Lïerehtimmiedarjomh ektiedamme lïerehtimmieulmide våaromem biejieh dan dorjemassese, daesnie vearoldebïevnesh, mejtie learohkh edtjieh darjodh.
Eavttut joksat oahppoulbmiliid mihttomeriid	Væhtah juktie ulmide jaksedh ektiedamme lïerehtimmieulmide
Oahppit galget dovdat gelbbolašvuođamihttomeriid, oahppomihttomeriid ja eavttuid go galgá mihtuid joksat.	Learohkh tjuerieh maahtoeulmide, lïerehtimmieulmide jïh væhtide juktie ulmide jaksedh, damtedh.
Muital ja ságastala singuin mihttomeriid birra.	Buerkesth jïh digkedh dam njaalmeldh dejgujmie.
Mihttomearit galget leat oinnolaččat klássalanjas ja leat oassin bargoplánas.	Dah ulmieh maehtieh våajnoes årrodh klaassen tjiehtjielisnie, jïh akte bielie årrodh dehtie barkoesoejkesjistie.
Jus leat čállojuvvon bargoplánii, de sáhttet váhnemat / ovddasteaddjit searvat bargui.	Jis dah leah barkoesoejkesjisnie, eejhtegh / dah mah eejhtegi åvteste, maehtieh meatan årrodh barkosne.
Oahppit berrejit searvat ráhkadit eavttuid.	Learohkh byöroeh meatan årrodh væhtide evtiedidh.
Dat dagaha eaiggátvuođa ja oktasaš ipmárdusa dasa man dehálaš lea deattuhit kvaliteahta barggus maid galget doaimmahit.	Dellie dah aktem aajhterevoetem åadtjoeh, jïh aktem tjåenghkies goerkesem barkoen vuekien bïjre, maam edtjieh darjodh.
Jus sii servet dán bargui, de iešárvvoštallan šaddá beaktilet ja sii ohppet eanet.	Jis dah meatan orreme prosessesne, dïhte jïjtsevuarjasjimmie sæjhta radtjoesåbpoe sjïdtedh, jïh dah jienebem lïerieh.
Ohppiide šaddá álkibun ipmirdit maid oahpaheaddji lea árvvoštallan ja manin sii leat olahan dihto bohtosa.	Aelhkebe sjædta learohkidie guarkedh maam lohkehtæjja vuarjasjamme, jïh mannasinie dah aktem vihties illedahkem jakseme.
Dán ovdamearkkaš čilgejuvvojit alla mihttoolahusa eavttuid evttohus.	Daennie vuesiehtimmesne raeriestimmieh buerkeste dejtie væhtide juktie aktem jolle ulmiem jaksedh.
Oahpaheaddji ja oahppit sáhttet árvvoštallat leat go dát eavttut gustovaččat dan bargui maid sii galget bargat, ja heivehit daid iežaset bargui.	Lohkehtæjja jïh learohke maehtieh vuarjasjidh mejtie daah væhtah raaktan tjïelkestieh maam edtjieh darjodh, jïh dejtie barkoen mietie sjïehtedidh.
Dasto ráhkaduvvojit eavttut eará dásiide.	Dan mænngan evtede væhtah dejtie jeatjah daltesidie.
Oahppit berrejit leat mielde hábmemis eavttuid buot dásiide.	Dah learohkh byöroeh meatan årrodh væhtide evtiedidh gaajhkide daltesidie.
Skovis vuolábealde atnit dásiid vuollegis, gaskamuddosaš ja alla mánáidskuvla dássái ja árvosániid nuoraidskuvlii ja joatkkaskuvlii.	Goeresne vuelielisnie dah daltesh vuelegs, gaskoeh jïh jolle åtnasuvvieh maanadaltesasse, jïh karakterh noereskuvlese jïh jåarhkeskuvlese.
Tabealla sáhttá álkidahttit vuođđoskuvlla várás go joatkkaskuvlla.	Maahta goerem aelhkebe darjodh maadthskuvlese goh jåarhkeskuvlese.
Ohppiide sáhttá eavttuid almmuhit eará vuogi bakte go tabealla.	Maahta aaj væhtide jeatjahlaakan learoehkidie åehpiedehtedh goh aktene goeresne.
Alla ulbmilolahusa eavttuid ovdamearkkat:	Vuesiehtimmieh væhtajgujmie juktie jolle ulmiem jaksedh:
Oahppomihttomearri	Lïerehtimmieulmie
Gaskamuddosaš	Gaskoeh
Oahppi galgá máhttit:	Learohke edtja maehtedh
ipmirdit doahpagiid dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja iešguđege jahkodagaid siivvu birra	lahtesh vearolden, vearoldevæhtaj, lopmen jïh daelhkien bïjre guarkedh dejnie ovmessie jaepieboelhkine
Dus lea hui buorre sátneriggodat dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu birra.	Dov akte joekoen hijven baakoeveahka vearolden, vearoldevæhtaj, lopmen jïh daelhkien bïjre.
atnit dáid doahpagiid dávjá miehta jagi jahkodagaid mielde	daejtie lahtesidie nåhtadidh abpe jaepiem, våaroeminie jaepieboelhkine
Don anát dáid doahpagiid iešguđet oktavuođain ja veardádalat ja sátnerikkisvuođain čilget dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu jahkodagaid mielde.	Datne daejtie lahtesidie ovmessie tsiehkine nåhtedh jïh vearoldem, vearoldevæhtah, lopmem jïh daelhkiem veele jïh joekehtslaakan buerkesth
atnit loguid mihtideames man galle mm ja cm lea arván- ja borgan ja temperatuvrra mihtideames guokte vahku čakčat ja dálvet ja hupmat dálkemihtidemiid birra lohkosániiguin, ortnetloguiguin ja mihtidandoahpagiiguin	taallh nåhtadidh gosse ebrie- jïh lopmeveahkah mm jïh cm möölie, jïh temperatuvrh göökte våhkojne tjaktjege jïh daelvege, jïh vearoldemöölegi jïh temperatuvri bïjre soptsestidh viehkine taallijste, öörnegetaallijste jïh möölegelahtesijstie
Don máhtát atnit loguid, lohkosániid, ortnetloguid ja mihtidandoahpagiid go mihtidat galle mm dahje cm lea arván ja borgan.	Datne maahtah taallh, öörnegetaallh jïh möölegelahtesh nåhtadidh gosse ebrie- jïh lopmeveahkah mm jïh cm möölh.
Don máhtát hupmat dálkki ja temperatuvrraid birra.	Datne maahtah vearolden jïh temperatuvren bïjre soptsestidh
ráhkadit dálkedieđáhusaid ja daid njálmmálaččat ovdanbuktit skuvlla oahppanvuođus jietnafiilan	vearoldebievnesh darjodh jïh dejtie njaalmeldh åehpiedehtedh skuvlen lïerehtimmiesijjesne viehkine tjoejefijlijste
Don máhtát ráhkadit iežat dálkedieđáhusaid ja máhtát maiddái atnit doahpagiid bures ja dárkilit.	Datne maahtah jïjtsh vearoldebievnesh darjodh jïh lahtesidie joekehtslaakan jïh veele nåhtadidh.
Don ovdanbijat dálkedieđáhusa buori sátnejođuin ja buori jietnadagain.	Datne vearoldebievnesem soptseste aktine tjïelke gïeline
Skovvi galgá leat oahpaheaddji dađistagaárvvoštallama ja oahppi iešárvvoštallama vuolggasadjin.	Goere maahta våaroeminie årrodh dovne akten vuarjasjimmie barkoen nuelesne maam lohkehtæjja dorje, jïh learohki jïjtsevuarjasjimmie.
Skovi sáhttá maiddái atnit oahppiságastallama vuođđun dahje ovdánahttinságastallama vuođđun gaskal oahpaheaddji, oahppi ja váhnema / ovddasteaddji.	Goere maahta aaj våaroeminie årrodh akten learohkesoptsestæmman jallh evtiedimmiesoptsestæmman lohkehtæjjan, eejhtegi / eejhtegi åvteste jïh learohken gaskem.
Oahppodoaimmat	Lïerehtimmiedarjomh
Dán oasis gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid dasa movt son sáhttá bargat olahit 5. dási gelbbolašvuođamihttomeriid; sisdoalu ja oahppodoaimmaid, vuođđogálggaid, heivehuvvon oahpahusa, gáiddusoahpahusa ja dađistagaárvvoštallama.	Daesnie lohkehtæjja vuajna guktie satne maahta maahtoeulmine barkedh 5. daltesisnie; sisvege jïh lïerehtimmiedarjomh, vihkielommes maehtelesvoeth, sjïehtedamme lohkehtimmie, maajhööhpehtimmie jïh vuarjasjimmie iktemearan.
Lea heivvolaš jus oahppit sáhtaše bargat fáttáin jagi áigodagaid mielde, omd. čakčat, dálvet, giđđat ja jus earenoamáš dálkedilli dáhpáhuvvá goas nu skuvlajagis.	Akte aevhkie jis learohkh maehtieh aamhtesinie barkedh boelhkine, abpe jaepiem, vuesiehtimmien gaavhtan, tjaktjege, daelvege jïh gijrege, jïh gosse sjïere tsiehkieh sjïdtieh vearoldisnie, skuvlejaepesne.
Ovdamáhtut	Åvtedaajroeh
Eaktun lea ahte oahppit máhttet vuođđodoahpagiid dálkki ja siivvu birra.	Akte daerpiesvoete learohkh dejtie vihkielommes lahtesidie vearolden jïh daelhkien bïjre maehtieh.
Doahpagat geardduhuvvojit juohke bargoáigodaga álggus mas lea fáddán.	Maahta dejtie lahtesidie repeteredh fïerhten barkoeboelhken åvtelen, daejnie aamhtesinie.
Eaktuduvvo maiddái ahte oahppit máhttet lohkosániid ja ortnetloguid.	Tsiehkestahta vijriebasse dah learohkh taallide jïh öörnegetaallide daejrieh.
Daid sáhttá geardduhit go áigodagas aktiivvalaččat atnit kaleandara.	Dejtie maahta repeteredh gosse biejjielåhkoem / kalenderem eadtjohkelaakan nåhtede boelhken.
Geahča 2. dási, mas válddahit árgabeaispealu.	Vuartesjh aaj 2. daltesem, desnie aktem våhkoebiejjiespïelem buerkeste.
Čalmmustahte ohppiide movt dáhtoniid dadjá sámegillii.	Tjïertesth guktie biejjieh (daatovh) saemiengïelesne jeahtasuvvieh.
Gávdnojit máŋggalágan bircospealut maid sáhttá atnit geardduheames / oahppamis lohkosániid ja ortnetloguid.	Jienebh teernegespïelh gååvnesieh mejtie maahta nåhtadidh juktie taallide jïh öörnegetaallide repeteredh / lïeredh.
Álkimus vuohki lea bircut ja jitnosit dadjat dan logu maid bircu čájeha.	Aelhkemes aktem teernegem hajkedh jïh dam taallem jiehtedh maam dïhte vuesehte.
Oahppit sáhttet atnit máŋga birccu oktanaga, adderet birccuid loguid, ja dadjat vástádusa sámegillii.	Learohkh maehtieh jienebh teernegh seamma aejkien hajkedh, taallide lissiehtidh jïh vaestiedassem saemiengïelesne jiehtedh.
Atnui váldit ođđa doahpagiid	Orre lahtesh sjïehtesjidh
Govva- ja sátnelotto, sátnebiŋgo, sátnegeardun ja máŋga doaimma sáhttet adnot vai oahppat ja adnui váldit ođđa doahpagiid.	Maahta spïelh goh guvvie-jïh baakoelotto, baakoebingo, loop jïh jienebh darjomh nåhtadidh juktie orre lahtesh sjïehtesjidh.
Dálkelottogoarta sáhttá adnot sihke geardduheames ja viiddideames sátneriggodaga.	Maahta vearoldelotto-kåarhtem nåhtadidh dovne repetisjovnese jïh baakoeveahkam lissiehtidh.
Govven: Elin Fjellheim, Elgå skuvle	Guvvie: Elin Fjellheim, Elgå skuvle
Cavgileapmi movt oahppit sáhttet geardduhit ja oahppat ođđa sániid, geahča artihkkala sátneoahppama birra ja artihkkala oahppanstrategiija birra eaŋgalasgiela bagadusas.	Edtja raerieh gaavnedh guktie learohkh maehtieh repeteredh jïh orre baakoeh lïeredh, vuartesjh artihkelem ordlæring jïh artihkelem læringsstrategier, bïhkedimmesne eengelsken gïelese.
Oahppanvugiid válddaheapmi	Buerkiestimmie lïerehtimmievuekijste
Visuala oahppit liikojit	Visuelle learohkh lyjhkoeh
Auditiiva oahppit liikojit	Auditive learohkh lyjhkoeh
- lohkat ja čállit, geahččat filmma, sárgut, bargat bargogirjjiiguin ja govvidit jurddakártta	- lohkedh tjaeledh, filmem vuejnedh, guvviedidh, barkoeheeftigujmie barkedh jïh åssjaldahkekaarhtese guvvieh darjodh
- govaid ja sániid	- guvvieh jïh baakoeh
- guldalit, digaštallat, hupmat iežainis dahje earáiguin ja jitnosit lohkat	- goltelidh, digkiedidh, jïjtsinie jallh jeatjabigujmie soptsestidh jïh reegkes gïeline lohkedh
Taktiila oahppit liikojit	Taktile learohkh lyjhkoeh
Kinestetihka (motorihkalaš) oahppit liikojit	Kinestetiske learohkh lyjhkoeh
- guoskkahit diŋggaid, giehtabarggu, dihtoriin bargat, ráhkadit seaidneplakáhtaid, speallat, čállit, čuohpadit ja liibmet	- aath doehtedidh, gietigujmie barkedh, pc ’ ine barkedh, vïedtjeguvvieh darjodh, spealadidh, tjaeledh, bietskiedidh jïh lïjmesjidh
- bargat čoavddarieggáin ja árpobreahtain	- barkedh tjoevtenjereagkine jïh laejkiepreejrine
- lihkadit ja olleš rupmaša atnit, speallat iešguđetlágan spealuid, teáhterneaktima ja praktihkalaš barggu	- svihtjedh jïh abpe kråahpem nåhtadidh, ovmessie spïelh spealadidh, teaterem spealadidh jïh dæjpeles barkoe
- seaidne- ja láhttespealuid	- vïedtje- jïh guelpiespïelh
Eanet oahppodoaimmat	Vielie lïerehtimmiedarjomh
Ane kaleandara oktan dálke- ja siivogoarttaiguin maid oahppit darvvihit kaleandarii.	Nåhtedh aktem biejjielåhkoem / kalenderem vearolde-jïh daelhkiekåarhtigujmie mejtie learohkh biejjielåhkose dibriehtieh.
Oahppit atnet dan ja hupmet dan beaivvi dálkki birra jus lea vejolaš.	Learohkh daam nåhtadieh jïh soptsestieh dan sjyöhtehke vearolden bïjre fïerhten biejjien, jis gåarede.
Dálke- ja siivogoarttaid sáhttet oahppit dađistaga ráhkadit, atnit máŋgga geardde ja čuovvovaš áigodaga ođastit dieđuiguin seamma fáttás.	Dah learohkh aaj maehtieh vearolde-jïh daelhkiekåarhth ahkedh darjodh, dejtie vihth nåhtadidh jïh vielie kåarhth darjodh mubpien boelhken, seamma aamhtesinie.
Sisafievrrideames ođđa doahpagiid sáhttá dahkat máŋgga ládje, nugomat seaidnespealu bakte.	Sjïehtesjimmie dejstie orre lahtesijstie maahta gellielaakan darjodh, vuesiehtimmien gaavhtan vïedtjespïeline.
Ráhkat goartta juohke ođđa doahpagii.	Darjoeh aktem kåarhtem fïereguhten lahtesasse.
Nuppi bealde čállojuvvo doaba dárogilli ja nuppi bealde ges sámegillii.	Dennie aktene bielesne baakoe saemiengïelesne tjaalasåvva jïh dennie mubpene nöörjengïelesne.
Heaŋggo goarttaid seaidnái.	Gævnjoeh kåarhtide akten vïedtjese.
Oahpaheaddji dahje oahppi lohká doahpaga sámegillii, eará oahppit ohcet seainnis dan doahpaga dárogillii, viehkalit dohko ja doaškalit goartta, omd čurotdoškkonin.	Lohkehtæjja jallh akte learohke aktem kåarhtem saemiengïelesne låhka, dah learohkh dam nöörjen baakoem vïedtjesne ohtsedieh, disse vaerrieh jïh kåarhtem tsaepmieh, vuesiehtimmien gaavhtan aktine tjovrehke-tsaepmijinie.
Doahpagiid sáhttá hárjehallat dárogielas sámegillii.	Maahta aaj lahtesidie lïerehtidh nöörjengïeleste saemiengïelese.
Goarttaid sáhttá maiddái leabbut láhttái.	Maahta aaj kåarhtide gualpan biejedh.
Rievdadala !	Darjoeh gellielaakan !
Geahča maiddái 6. ja 7. dásiid gos oahppovugiid válddahallat.)	Vuartesjh aaj 6. jïh 7. daltesem, gusnie lïerehtimmievuekide lïhkiebasse buerkeste.
Govven: Ina Beate Somby, Báhpajávrri skuvla	Guvvie: Ina Beate Somby, Prestvannet skuvle
Dás sáhttet oahppit	Daesnie learohkh maehtieh
oahppat sámiid gávcci jahkodagaid birra	saemiej gaektsie jaepieboelhki bïjre lïeredh
lohkat ja hupmat áigeguovdilis teavsttaid birra	sjyöhtehke tjaalegi bïjre lohkedh jïh soptsestidh
bovdet váhnemiid muitalit dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu birra Nubbi vejolašvuohtan lea ahte oahppit sáhttet finadit soapmása guossis ja sin jearahallan dán birra.	båeries almetjh bööredidh vearolden, vearoldevæhtaj, lopmen jïh daelhkien bïjre soptsestidh Molsehthlaakan learohkh maehtieh guessine minnedh naakenidie jïh dejtie dan bïjre gihtjehtidh.
Dálkemearkkat ovdal ja dál – leatgo seammaláganat ?	Vearoldevæhtah daelie jïh aarebi – dah seamma ?
Leatgo dálkemearkkat rievdan dálkkádatrievdamiid geažil ?	Vearoldevæhtah maam jorkesamme, klijmajorkestimmiej mænngan ?
Dát gažaldagat sáhttet leat fágaidrasttideaddji fáddán sámegiela 2 ja luonddufágas / servodatfágas.	Dah leah gyhtjelassh mejtie maahta bæjjese vaeltedh aktene dåaresthfaageles aamhtesisnie Saemien 2 jïh eatnemelearosne / siebriedahkefaagesne.
oahppit galget dárkut dálkki ja siivvu ain guokte vahku hávis golbmii – njelljii jagis ja hupmat maŋimus beivviid dálkki birra Dat doaibmá sihke geardduheames ja oahppamis ođđa doahpagiid oktavuođas.	vearoldem jïh daelhkiem giehtjedidh göökte våhkoeh, golme njieljie aejkieh jaepien tjïrrh, jïh dej minngemes biejjiej vearolden bïjre soptsestidh Dïhte sjædta dovne goh repetisjovne jïh lïerehtimmie orre lahtesijstie.
ráhkat mihtidanstašuvnnaid mat mihtidit temperatuvrra, njuoskkadaga, guokte vahkkosaš áigodagas.	möölegesijjieh darjodh mah temperatuvrem jïh ebrien / lopmem möölieh aktene boelhkesne mij lea göökte våhkoeh
dárkut ja válddahit dálkki ja temperatuvrra juohke beaivvi sierra skovvái man heaŋgut klássalatnjii. Čohkkejuvvon dieđuid vuođul ráhkaduvvo nugomat temperatuvrra statistihkka jna. ja jurddašuvvon dálkedieđáhus bargoáigodaga loahpas.	vearoldem jïh temperatuvrem giehtjedidh jïh buerkiestidh fïerhten biejjien jïjtsh goerine mejtie gævnjoe klaassen tjiehtjielisnie Daate våaroeminie sjædta aktem statistihkem darjodh temperatuvren bïjre j. v., jïh aktem ussjedamme vearoldebïevnesem barkoeboelhken minngiegietjesne.
guokte ja guokte oahppi dahje joavkkus galget hupmat dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu birra	sinsitnine göökti göökti jallh dåehkine soptsestidh vearolden, vearoldevæhtaj, lopmen jïh daelhkien bïjre
atnit spealu oktan earáiguin ja ráhkadit sámegielat boaluid dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu birra. Guokte ja oahppi searválaga joavkun.	spïelem Jeatjah baakoejgujmie / Med andre ord nåhtadidh jïh dabloeh darjodh vearoldinie, vearoldevæhtajgujmie, lopmine jïh daelhkine saemiengïelesne Göökti göökti seamma giertesne.
Nubbi vállje boalu ja muitala nubbái mii bollui lea čállojuvvon.	Dïhte akte aktem dabloem vaalta jïh buerkeste don måbpan mij dablosne tjåådtje.
Son galgá muitalit eará sániiguin go dat mat leat čállojuvvon bollui.	Dïhte edtja jeatjah baakoeh nåhtadidh goh dablosne tjåådtje.
Dán galget mearreáiggis dahkat.	Dam edtja darjodh akten vihties tijjen nuelesne.
Nubbi galgá dasto geahččalit fáhtet dan maid nubbi geahččala muitalit, ja sámegilli dan čilget.	Dïhte mubpie edtja pryövedh gaavnehtidh maam dïhte meatanspïelije buerkeste, jïh dam saemiengïelesne jiehtedh.
Dás galget buohkat čilget sániid sámegillii.	Daesnie gaajhkesh tjuerieh baakojde saemiengïelesne buerkestidh.
Go mearreáiggis galgá čilget, de lea dehálaš muitalit nu ahte nubbi ipmirda.	Ihke tjuara skodtedh vihties tijjen nuelesne, dellie vihkielommes goerkelidh.
Dalle eai nu sakka deattut ahte buot maid muitalit lea 100% riekta.	Jïh gaajhke ij tjoerh 100 % reaktoe årrodh.
Deháleamos lea geahččalit háhkat nu ollu boaluid go vejolaš, ja ahte gulahallan šaddá leat eahpeallaáiggálažžan.	Vihkielommes sjædta dan jïjnjh dabloeh skååffedh goh gåarede, jïh luste sjædta soptsestidh.
Dán spealu sáhttá atnit buotlágan fáttáide.	Daam spïelem maahta nåhtadidh ovmessie aamhtesinie.
Oahpaheaddji ja/dahje oahppit sáhttet ráhkadit nu ollu boaluid go fal háliidit.	Daesnie lohkehtæjja jïh / jallh learohke maahta darjodh dan jïjnjh dabloeh dah sïjhtieh.
Govven: Elin Fjellheim, Elgå skuvle	Guvvie: Elin Fjellheim, Elgå skuvle
ráhkadit dálkedieđáhusa juohke daid njealji jahkodagaide Dálkedieđáhus almmuhuvvo jietnafiilan skuvlla oahppanlávddis, dahje bloggas dahje skuvlla ruovttusiiddus.	aktem vearoldebïevnesem darjodh mij lea fïereguhten njieljien jaepieboelhken bïjre Learohkh edtjieh vearoldebïevnesem tjoejefijline åehpiedehtedh skuvlen lïerehtimmiesijjesne, aktene bloggesne jallh skuvlen gåetiesæjrosne.
Gearddut dán máŋgga geardde olles skuvlajagis.	Darjoeh dam gellie aejkieh abpe jaepiem.
Livččii vuogas jus sáhtašii beaivválaččat hárjehallat guovtti – golmma vahkkosaš áigodaga.	Akte aevhkie lij orreme mejtie buektiehtamme daam haarjanidh fïerhten biejjien aktem boelhkem, göökte golme våhkoeh.
Jus dan ii leat vejolaš čađahit, de hárjehallat juohke vejolaš diimmuin (sámegieldiimmus, ja eará vejolaš diimmuid sámegielat oahpaheddjiin).	Jis ij dam buektehth, dellie tjuara fïerhten sjïehteles tæjmoen haarjanidh (saemientæjmoe, jïh kanne aaj jeatjah tæjmoeh saemienlohkehtæjjine).
Heivehuvvon oahpahus	Sjïehtedamme lohkehtimmie
Jus leat oahppit geat eai máhte dálke- ja siivodoahpagiid, de ferte daid oahpásmahttit ohppiide, ja áigodaga álggus daiguin bargat.	Dastegh learohkh mah eah naan vearolde- jïh daelhkielahtesh maehtieh, tjuara dejtie buerkiestidh, jïh tjuara dejgujmie barkedh boelhken aalkovisnie.
Dan seamma ferte dahkat lohkosániiguin, ortnetloguiguin ja millimehter ja centimehter mihtidandoahpagiiguin.	Seamma lea taalli, öörnegetaalli jïh möölegelahtesi millimeetere jïh centimeetere bïjre.
Dan sáhttá dahkat govva- ja sátnelotto, dálkebiŋgo bakte jna..	Dam maahta darjodh viehkine guvvie-jïh baakoelottoste, vearoldebingoste jnv..
Oahppit geain lea buorri njálmmálaš sátneriggodat dálkki ja siivvu birra, sáhttet veahkehit earáid geat eai máhte nu ollu go álget fáttáin bargat.	Learohkh, mah aktem hijven njaalmeldh baakoeveahkam utnieh vearolde-jïh daelhkietsiehkiej bïjre, maehtieh viehkiehtidh dejtie learohkidie mah vaenebe maehtieh gosse aamhtesinie aalka.
Sáhttá vaikko sidjiide addit ovddasvástádusa ráhkadeames unnit oahpahusláhčosa fáttá birra.	Mejtie dah maehtieh diedtem åadtjodh aktem ööhpehtimmiesoejkesjem darjodh aamhtesen bïjre.
Sii sáhttet oažžut ovddasvástádusa dálkedieđáhusain bargamis, govvidit dieđuid tabeallain ja stoalpodiagrámmain jnv..	Dah maehtieh aktem sjïere diedtem åadtjodh vearoldebievnesi åvteste, guvvieh darjodh daatide goerine jïh sööjledijagrammine jnv..
Oahppit sáhttet maiddái oažžut bargun gávdnat eanet dieđuid dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu birra go lagasbirrasa vuorasolbmuid jearahallamis.	Maahta aaj learohkidie stilledh jienebh bïevnesh vearolden, vearoldevæhtaj, lopmen jïh daelhkien bïjre veedtjedh, gosse båeries almetjh dennie lïhke byjresisnie gihtjieh.
Gáiddusoahpahus	Maajhööhpehtimmie
Dás lea ovdamearka movt gáiddusoahpahusa sáhttá buohtalastit interaktiiva oahppanvuođuin.	Daesnie buerkeste aktem vuesiehtimmiem guktie maahta maajhööhpehtimmiem aktanidh aktine interaktijve lïerehtimmiesijjine.
Ráhkkaneapmái gáiddusoahpahussii ja bargui gáiddusoahpahusdiimmuid gaskkas adno oahppanvuođđu.	Juktie maajhööhpehtæmman soejkesjidh, jïh maajhööhpehtimmieboelhki gaskem barkedh, lïerehtimmiesijjiem nåhtede.
Dás oažžu oahpaheaddji maiddái dieđuid ahte leatgo oahppit bargan bihtáid mat leat almmuhuvvon, ja oahpaheaddji sáhttá árvvoštallat vástádusaid iežas raporttaid bakte mat ráhkaduvvojit oahppanvuođus.	Daesnie lohkehtæjja aaj bååstedebïevnesh åådtje mejtie learohkh laavenjasside dorjeme mah leah olkese biejesovveme, jïh lohkehtæjja jïjtje maahtah vuarjasjidh vaestiedasside jïjtsh reektehtsinie mah dorjesuvvieh lïerehtimmiesijjesne.
Dán ovdamearkkas adno e.e. teakstameannudanprográmma ja lohkomeannudanprográmma lassin videokonferánsarusttegiidda.	Daennie vuesiehtimmesne teekstegietedimmieprogrammem jïh ryökneme-aarhkem nåhtadamme, lissine videoråårestalleme-dirregh.
Dás evttohuvvojit oahppodoaimmat mas gáiddusoahpahus ja oahppanvuođđu buohtalastojuvvojit:	Daesnie akte raeriestimmie lïerehtimmiedarjomigujmie, gusnie maajhööhpehtimmiem jïh interaktijve lïerehtimmiesijjiem aktene:
Gáiddusoahpahusdiimmut Oahpaheaddji oahpaha oahppái doabafáttá goabbat guvlui gulahallama bakte ohppiin, nugomat videokonferánsa bakte.	Maajhööhpehtimmietæjmoe Lohkehtæjja learoehkasse aamhtesen lahtesi bïjre buerkeste aktene guaktegh soptsestallemisnie learohkinie, vuesiehtimmien gaavhtan video-råårestalleme
Oahppit barget iešheanalaččat Oahppit geardduhit dábálaš ja beaivválaš dálkedoahpagiid.	Learohkh jïjtjeraarehke berkieh Learohkh repeterieh dej sïejhmemes biejjieladtje lahtesidie vearolden bïjre.
Geahččat sátnelisttuid.	Buerkesth baakoelæstojde.
Doaimmat dasto interaktiiva sátneruossalasa mii lea oahppanvuođus.	Darjoeh dan mænngan dam interaktijve kroessebaakoelaavenjassem mij lea lïerehtimmiesijjesne.
Oahppit geardduhit soames ortnetloguid Hangman bakte, ja sii geardduhit mánuid interaktiiva sátneruossalasbarggu bakte mii lea gávdnamis oahppanvuođus.	Learohkh vijriebasse såemies dejstie öörnegetaallijste repeterieh viehkine Hangman ’ istie, jïh askide repeterieh viehkine interaktijve kroessebaakoelaavenjasseste lïerehtimmiesijjesne.
Loahppabargu Oahpaheaddji sáhttá dárkkistit leatgo bargobihtáin bargan ja barggu árvvoštallat ovdal čuovvovaš logaldallama.	Minngiebarkoe Lohkehtæjja maahta vuejnedh mejtie barkoem dorjeme jïh dam vuarjasjidh mubpien tæjmoen åvtelen
Gáiddusoahpahusdiibmu Oahppit jotket bargamis fáttáin.	Maajhööhpehtimmietæjmoe Learohkh vijriebasse aamhtesinie berkieh.
Sisafievrrit ođđa doahpagiid.	Sjïehtedh orre lahtesh.
Oahppit lohket teavstta fáttá birra, ja humadit gaskaneaset teavstta birra.	Learohkh aktem tjaalegem aamhtesen bïjre luhkieh, jïh ektesne soptsestieh dan bïjre.
Oahppit barget iešheanalaččat Sii máŋgii lohket teavstta ja guldalit jietnafiilla mii lea gávdnamis oahppanvuođus.	Learohkh jïjtjeraarehke berkieh Dah tjaalegem ikth vielie luhkieh jïh tjoejefijlem goltelieh, mij lea lïerehtimmiesijjesne.
Oahppit barget ođđa doahpagiiguin ja fáttáiguin gálgamis interaktiiva oahppanvuođu bargobihtáid ja guldalandiktáhta.	Learohkh dej orre lahtesigujmie jïh aamhtesinie berkieh gosse interaktijve laavenjassh darjoeh jïh diktatem goltelieh lïerehtimmiesijjesne.
Loahppabargu Oahpaheaddji sáhttá dárkkistit leatgo bargobihtáin bargan ja barggu árvvoštallat ovdal čuovvovaš logaldallama.	Minngiebarkoe Lohkehtæjja maahta vuejnedh mejtie barkoem dorjeme, jïh dam vuarjasjidh mubpien tæjmoen åvtelen.
Ruovttubáikeskuvla Oahppit ožžot veahki ruovttubáikki skuvllas ja ceggejit mihtidanstašuvnna skuvlii.	Hiejmeskuvlesne Learohkh viehkiem åadtjoeh sov hiejmeskuvleste jïh aktem möölegesijjiem bæjjese biejieh skuvlen ålkoelisnie.
Sii lohket bohtosiid ja čállet daid loggii nu dávjá go oahppit ja gáiddusoahpahusa oahpaheaddji dan leat lihtodan.	Dah illedahkide luhkieh, jïh dejtie låggen sijse tjaelieh dan daamtaj goh learohkh jïh maajhööhpehtimmielohkehtæjja seamadieh.
Gáiddusoahpahusdiibmu Oahppit jotket bargamis fáttáin.	Maajhööhpehtimmietæjmoe Learohkh vijriebasse berkieh aamhtesinie.
Sii atnet ođđa oahppan doahpagiid humadeames ja ráhkadeames dálkedieđáhusa.	Dah dejtie orre lahtesidie nåhtadieh soptsestimmine, jïh aktem vearoldebïevnesem soejkesjïeh.
Oahpaheaddji addá ohppiide dálkedieđáhusa ovdamearkka.	Lohkehtæjja aktem vuesiehtimmiem learoehkidie vadta, guktie akte vearoldebïevnese lea.
Oahppit bargat iešheanalaččat Sii čállet dálkedieđáhusa man sáddejit gáiddusoahpahusa oahpaheaddjái.	Learohke jïjtjeraarehke barka Dah aktem vearoldebïevnesem tjaelieh maam maajhööhpehtimmielohkehtæjjese seedtieh.
Teaksta čállojuvvo oahppanvuđđui.	Tjaalege leessesåvva lïerehtimmiesæjjan.
Gáiddusoahpahusdiibmu Oktasaččat lohket ja dárkkistit čállojuvvon dálkedieđáhusa.	Maajhööhpehtimmietæjmoe Vuartesjh dam tjaalaldihkie vearoldebïevnesem ektesne.
Barggu buktimis Oahppit buktet dálkedieđáhusa jietnafiilan oahppanvuđđui.	Deelleme Learohkh vearoldebïevnesem deellieh aktene tjoejefijlesne lïerehtimmiesijjesne.
Oahppanvuođus sáhttá ráhkaduvvot dálkedieđáhus dihto guovllu ovddas.	Maahta aaj aktem vihties sijjiem darjodh vearoldebïevnesidie lïerehtimmiesijjesne.
Geahččaleapmi Oahppanvuođus galgá ráhkaduvvot geahččaleapmi.	Pryövenasse Maahta aktem pryövenassem darjodh lïerehtimmiesijjesne.
Ovdamearkka dihte válljenvejolaš geahččaleapmi.	Vuesiehtimmien gaavhtan jienebeveeljemepryövenasse.
Oahpaheaddji árvvoštallá sihke dálkedieđáhusa ja geahččaleami.	Lohkehtæjja dovne vearoldebïevnesem jïh pryövenassem vuarjesje.
Árvvoštallan Digitála máhpat sáhttet leat heivvolaš árvvoštallanvuohkin.	Vuarjasjimmie Daesnie digitale maabpah maehtieh sjïehteles vuarjasjimmievuekie årrodh.
Dalle gessojit oahppit mielde árvvoštallanbargui sihke gasku bargoproseassas ja go oahppibuvtta lea gárvvis.	Dellie learohke eadtjohkelaakan meatan sjïdtieh vuarjasjimmiebarkosne dovne iktemearan, jïh gosse learohken dorjese gaervies.
Digitála máhpat sáhttet biddjot oahppanvuođu sisa.	Maahta digitale maabpah lïerehtimmiesæjjan biejedh.
Iešárvvoštallama bakte, oahpaheaddjiárvvoštallama ja ohppiidgaskasaš árvvoštallan dihto eavttuid vuođul de sáhttet oahppibarggut buoriduvvot ja viiddiduvvot.	Jïjtsevuarjasjimmien, lohkehtæjjavuarjasjimmien jïh vuarjasjimmien learohki gaskemsh tjïrrh, vihties væhtaj mietie, maahta learohkebarkojde bueriedidh jïh vijriedidh.
Oahpaheaddji sáhttá maiddái oassin dađistagaárvvoštallamis ráhkadit ovda- ja loahppageahččalemiid oahppanvuođus.	Lohkehtæjja maahta aaj, goh akte bielie dehtie vuarjasjimmeste iktemearan, åvte-jïh minngiepryövenassh darjodh lïerehtimmiesijjesne.
Geahča sierra teakstabihtá árvvoštallama birra vuollelis.	Vuartesjh aaj aktem jïjtse boelhkem vuarjasjimmien bïjre vuelielisnie.
Oahppanvuođu eará atnu	Jeatjah åtnoe lïerehtimmiesijjeste
Gáiddusoahpahusoahpaheaddji sáhttá ráhkadit blogga oahpahusvuđđui.	Maajhööhpehtimmielohkehtæjja maahta aktem bloggem darjodh lïerehtimmiesijjesne.
Blogga sáhttá leat sierra gielladomeanan.	Blogge maahta akte jïjtse gïelesuerkie årrodh.
Oahppit máŋggaid skuvllain sáhttet nugomat ovtta áigodaga bloggas čálašit dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu birra iežaset ruovttubáikkis.	Learohkh jienebh skuvlijste maehtieh akten boelhken vearolden, vearoldevæhtaj, lopmen jïh daelhkien bïjre bloggedh sov hiejmesijjesne.
Máŋga oahppi sáhttet ovttasbargat čállimis wiki dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu birra beroškeahttá gos oahppit orrot.	Jienebh learohkh maehtieh aaj laavenjostedh aktem wiki ' m tjaeledh vearolden, vearoldevæhtaj, lopmen jïh daelhkien bïjre, saaht gusnie learohkh årroeminie.
Geahča sierra artihkkala gos leat eanet gielladomeana ovdamearkkat.	Vuartesjh jïjtse tjaalegem vielie vuesiehtimmiejgujmie gïelesuerkine.
Vuođđogálggat	Faagen maadth maahtoeh
Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit: Njálmmálaš gálggat leat guovddáš doaimmat dán ovdamearkkas.	Maehtedh sov njaalmeldh daajroeh buektedh: Dïhte njaalmeldh maehtelesvoete lea dïhte åejviedarjome daennie vuesiehtimmesne.
Máhttit ovdanbuktit čálalaččat: Dálkedárkumat hábmejuvvojit čálalaččat ja heŋgejuvvojit seaidnái klássalanjas.	Maehtedh sov tjaaleldh daajroeh buektedh: Tjaaleldh vuartasjimmieh vearolden bïjre darjoeh, jïh dejtie klaassen tjiehtjielisnie gævnjoeh.
Čálalaš dárkumat dahkkojit njálmmálaš čilgehusa vuođul, ja oahppit sáhttet gaskaneaset molssodit čállimis dárkumiid.	Dah learohkh dejtie tjaaleldh vuartasjimmide darjoeh akten njaalmeldh lohkehtimmien mænngan, jïh learohkh maehtieh vuartasjimmieh vearolden bïjre tjaeledh fïereguhten aejkien.
Gáiddusoahpahusoahppit hábmejit dálkedárkumiid / dálkedieđáhusaid čálalaččat oahpaheaddjái.	Maajhööhpehtimmielearohkh vuartasjimmieh / bïevnesh vearolden bïjre tjaelieh lohkehtæjjese.
Máhttit lohkat: Oahppit lohket teavsttaid, omd. artihkkaliid ja gihppagiid, dálkki- ja siivvu ja dálkemearkkaid birra.	Maehtedh lohkedh: Learohkh tjaalegh luhkieh, vuesiehtimmien gaavhtan tjaalegh jïh gærjetjh, vearolden, daelhkien jïh vearoldevæhtaj bïjre.
Dáid heive fáttáid álgimis bargat ja gasku go leat bargan fáttáin.	Dïhte aaj sjeahta goh akte aalkoe aamhtesasse jïh iktemearan aamhtesisnie.
Heivvolaš lohkanbihtáid sáhttet oahppit lohkat ruovttus.	Learohkh maehtieh aaj sjyöhtehke lohkemestuhtjh gåetesne lohkedh.
Máhttit rehkenastit: Praktihkalaččat bargamis skuvlla mihtidanstašuvnnas oahppit geardduhit lohkosániid ja mihtidanovttadagaid millimehter ja centimehter.	Maehtedh ryöknedh: Dæjpeles barkoen tjïrrh, skuvlen vearoldemöölegesijjesne, dah learohkh taallide jïh möölege-ektievoetide millimeetere jïh centimeetere repeterieh.
Sii sáhttet maiddái hárjehallat rehkenastimis millimehteris centimehterii.	Dah maehtieh aaj haarjanidh millimeeterem centimeeterasse jeatjahtehtedh.
Oahppit sáhttet oahppat / geardduhit ortnetloguid birra go hupmet, vuosttaš, nuppi, viđát beaivvi mihtidemiid birra jna..	Learohkh maehtieh öörnegetaallide lïeredh / repeteredh gosse soptsestieh voestes, mubpien, vïjhteden biejjien bïjre jnv. dejtie möölegidie.
Máhttit atnit digitála reaidduid: Ráhkadeames dálkedieđáhusa mii galgá almmuhuvvot internehttii, de oahppit ohppet atnit mp3-čuojanas, báddet ja velánai divvut jiena dihtormášiinnas ja dasto almmuhit jietnafiilla nehttii dan mielde makkár čoavddus sis lea, omd. oahppanvuođđu, blogga, ruovttusiidu.	Maehtedh digitale dirregh nåhtadidh: Gosse aktem vearoldebïevnesem darjoeh, maam edtjieh gaskeviermesne åehpiedehtedh, dah learohkh lïerieh mp3-spïelerem nåhtadidh, pc ’ en sijse spealadidh, jïh amma aaj staeriedidh jïh tjoejefijlem nedtese biejedh jis gåarede, vuesiehtimmien gaavhtan lïerehtimmiesijjie, blogge, gåetiesæjroe.
Árvvoštallan	Faagem vïerhtiedidh
Árvvoštallan mii lea ovdamearkkain, galgá leat oahppanmovttiideaddjin.	Dïhte vuarjasjimmie dejnie vuesiehtimmine edtja lïeremem skreejredh.
Eavttut oahppomihttomeriid joksat galget leat oahppásat ohppiide dalle go álget bargat.	Dah væhtah juktie lïerehtimmieulmide jaksedh, edtjieh daajroes jïh gaavnoes årrodh learoehkidie barkoen aalkovisnie.
Okta vuohki movt čađahit dađistagaárvvoštallama / ovddasguvlui dieđuid addimis vuosehuvvo dás vuolábealde:	Guktie maahta vuarjasjimmiem barkoen nuelesne / bïevnesh åvtese vedtedh våajnoes vuelielisnie:
Don galggat máhttit:	Datne edtjh maehtedh:
ipmirdit ja atnit loguid praktihkalaš dilálašvuođain	taallh guarkedh jïh nåhtadidh dæjpeles tsiehkine
Don máhtát: atnit lohkosániid	Datne maahtah: Taallide nåhtadidh
Hárjehala: oahppat ortnetloguid vai daid sáhtát atnit seamma aktiivvalaččat go lohkosániid	Haarjenh: öørnegetaallh lïeredh guktie datne maahtah dejtie nåhtadidh seamma eadtjohkelaakan goh taallide
Dasto anát ortnetloguid go galggat eará oahppái muitalit dán mánu beivviid.	dan mænngan öörnegetaallide nåhtedh gosse edtjh akten learoehkasse biejjiej bïjre soptsestidh daan asken
atnit sániid mat čilgejit dálkki	baakoeh nåhtadidh mah vearoldem buerkiestieh
Don máhtát: ollu dain deháleamos doahpagiid dálkki birra	Datne maahtah: Jïjnjh dejstie vihkielommes lahtesijstie vearolden bïjre
Hárjehala: nuppi oahppái muitalit ovddit, ivttá ja otná beaivvi dálkki.	Haarjenh: Akten learoehkasse soptsestidh guktie vearolde lij evtebe biejjien, jååktan jïh daan biejjien
Guldal go eará oahppi muitala dán áigodaga dálkki birra.	Goltelh learohkem gosse satne vearolden bïjre seamma boelhken soptseste.
Veahket guhtet guoimmideattet gávdnat sániid maŋimus beivviid dálkki birra.	Viehkehth sinsitniem jienebh baakoeh gaavnedh vearolden bïjre daej biejjiej
Máhppaárvvoštallan	Maabpavuarjasjimmie
Gávdnojit máŋggalágan máhpat, omd. bargomáhppa / proseassamáhppa ja ovdanbuktinmáhppa / árvvoštallanmáhppa.	Gelliesåarhts maabpah gååvnesieh, vuesiehtimmien gaavhtan barkoemaabpa / prosessemaabpa jïh åehpiedehtememaabpa / vuarjasjimmiemaabpa.
Bargomáhppii bidjet bargobihtáid maiguin oahppi galgá bargat gárvves buktaga rádjái.	Barkoemaabpesne barkoeh biejesuvvieh mejgujmie learohke barka goske dorjese gaervies.
Árvvoštallanmáhppii bidjet gárvves buktagat ja ohppiid iežaset jurdagat bargguset ja buktagiiddiset birra.	Vuarjasjimmiemaabpesne dïhte gaervies dorjese biejesåvva ektine learohken åssjalommesigujmie barkoej jïh dorjesi bïjre.
Geahča maiddái gáiddusoahpahusa gokko digitála máhpat lea namuhuvvon.	Vuartesjh aaj maajhööhpehtimmien nuelesne, gusnie digitale maabpah neebneme.
Áigeguovdilis gažaldagat leat: Maid lean oahppan ?	Sjyöhtehke gyhtjelassh daesnie leah: Maam lïereme ?
Makkár mihtuid lean joksan ?	Mah ulmieh jakseme ?
Masa lean čeahppi ?	Mejnie leam væjkele ?
Maid šattan buoridit ?	Maam tjoerem bueriedidh ?
Mainna berren eanet bargat ?	Mejnie byörem vielie barkedh ?
Movt berren bargat ovddasguvlui ?	Guktie byörem vijriebasse barkedh ?
Iešárvvoštallan	Jïjtsevuarjasjimmie
Álggadettiin fáttáin bargat, galget oahppit čállit logga ja dohko merket daid doahpagiid maid máhttet fáttá birra ja doahpagiid maid háliidivčče oahppat.	Goh aalkoe daan aamhtesasse, dah learohkh maehtieh aktem låggem tjaeledh dej lahtesigujmie dah aamhtesen bïjre maehtieh, jïh lahtesh dah sïjhtieh lïeredh.
Sii sáhttet maiddái čállit dálkemearkkaid maid dovdet ja dihtet.	Dah aaj maehtieh vearoldevæhtah buerkiestidh, mejtie daejrieh.
Oahppi berre maiddái árvvoštallat bargguidis gasku áigodaga, ovdamearkka dihte: Maid máhtán ?	Learohke byöroe aaj sov barkoem vuarjasjidh itkemearan, vuesiehtimmien gaavhtan: Maam maahtam ?
Maid berren eanet hárjehallat ?	Misse tjoerem vielie haarjanidh ?
Movt barggan ?	Guktie dam darjoem ?
Go fáttáin leat geargan, čállá oahppi ođđa logga masa mearku maid lea oahppan oahppanmihttomeriid mihttojoksama eavttuin.	Gosse aamhtesem galhkeme, learohkh aktem orre bloggem tjaelieh man bïjre dah lïereme, viehkine dejstie væhtijste juktie lïerehtimmien ulmide jaksedh.
Oahppit galget loggii čállit maid sii leat bargan, maid leat oahppan ja leigo váttis ja manne jus nu lei.	Learohkh byöroeh aaj låggesne tjaeledh maam dorjeme, maam lïereme, mejtie lij geerve jïh mannasinie.
Sii berrejit jurddašit dan ektui movt sii buoremusat ohppet sániid, doahpagiid ja fáttá sisdoalu.	Dah byöroeh ussjedalledh guktie orre baakoeh, lahtesh jïh aamhtesesisvegem bööremeslaakan lïerieh.
Dasa lassin oahpaheaddji maiddái árvvoštallá ja addá dieđu ohppiide.	Lissine lohkehtæjja vuarjesje, jïh bïevnesem learoehkidie vadta.
Oahppit sáhttet maiddái ovttas jurddašit.	Dah learohkh maehtieh aaj ektesne ussjedalledh.
Ovda- ja loahppageahččaleapmi	Åvte- jïh minngiepryövenasse
Eará molssaeaktun lea ráhkadit fáddái ovdageahččaleami.	Akte jeatjah alternatijve lea aktem åvtepryövenassem darjodh aamhtesen bïjre.
Dan sáhttá geardduhit maŋŋil go oahppi lea čađahan fáddáoasi.	Dam maahta ikth vielie darjodh gosse learohkh aamhtesem tjïrrehtamme.
Geahččaleami sáhttá atnit vuođđun árvvoštallamis sihke oahppi ja oahpaheaddji.	Dovne learohke jïh lohkehtæjja maahta pryövenassem våarominie vuarjasjæmman nåhtadidh.
Go dađistagaárvvoštallan lea čađahuvvon, berre láhččojuvvot áigi ohppiide buoridit bargama vai eanet oahppá.	Gosse vuarjasjimmiem iktemearan illeme, learohkh byöroeh astedh barkoem bueriedidh juktie lïerehtimmiem lissiehtidh.
Aagård, Anita Dunfjeld, Larsen, Tone Marie: Baalka, Davvi Girji OS., 2001	Andersson, Elsa: Soptsesh, Saemieskuvlen-ståvroe, 1988
Nordsamisk: Kåven, Brita m.fl..:	Bergsland, Knut: Gåebrehki soptsesh, Smååjvehkh s. 89-90, Universitetsforlaget, 1987
Sámi-Dáru Sátnegirji / Samisk-Norsk ordbok, Davvi Girji OS., 1995	Bull, Ella Holm: Ovmese veareldh, Universitetsforlaget, 1985
Solbakk, Aage: Geografiija 8, Davvi Girji OS.	Bull, Ella Holm: Laavlomh maanide, CD.
, 1999.	, 1997: Gusnie aske
Fátmmasta maiddái sámi dálkemearkkaid ja áigemeroštallama.	Jaahkenelkien, Aanna: Goltelidh jïh soptsestidh, Daasta Berteme, 1993
Áigeguovdilis neahttabáikkit:	Jaahkenelkien, Aanna: Luste lohkedh, Samisk utdanningsråd, 1996
www.udir.no – Geahča vuolábealde: Vállje fáttá – loahppageahččaleapmi vuođđoskuvllas – ovdamearkkalaš barggut ja loahppageahččaleami bargobihtát máhttoloktema várás; Loahpageahččalanbargobihtát 2008.	Teksthefte Sørsamisk som 2. språk, eksamen 2004: Naestieh, Dejpeladtje jaahkoeh (s. 8), Skiedtje mij sijhti askem tjååhpedehtedh (s. 10), Askedibie (s. 13)
Váldde oktavuođa skuvlaeaiggádiin, oažžumis beassansáni.	Persen, Åge: Bovve biejjie jïh våhkoeh ryøknoe
www.ealat.org	Julevsaemien: