9_undervisningsoppl.html.xml

Udir.no - Oahpahusláhču: Dássi 6	Udir.no - Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 6
Oahpahusláhču: Dássi 6	Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 6
Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid movt son sáhttá bargat vai ollašuhttá 6. dási gelbbolašvuođamihttomeriid.	Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie 6. daltesisnie barkedh.
Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearri duohtandahkko oahppoulbmilis, sisdoalus ja bargovugiin, movt vuođđogálggaid integreret ja movt oahpahusa sáhttá heivehit juohke ovttaskas oahppái.	Daesnie våajnoes guktie dah maahtoeulmieh tjyölkehke sjïdtieh lïerehtimmieulmine, sisvegisnie jïh barkoevuekine, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh, jïh guktie maahta ööhpehtimmiem sjïehteladtedh dan aktegh learoehkasse.
Dađistagaárvvoštallan ja gielladomeanat leat oassin dagus.	Vuarjasjimmie iktemeran jïh daajroes gïelesuerkieh leah akte bielie dehtie soejkesjistie.
Dát ovdamearka válddahallá doaimma mas vállje árgabeaivválaš dili geavaheames govaid ja/dahje doaimmaid.	Daate vuesiehtimmie akte darjome gusnie aktem biejjieladtje tsiehkiem veeljie, jïh ovmessie guvvieh jïh / jallh darjomh nåhtede.
Gelbbolašvuođamihttomearit	Maahtaldahkeulmie
Njálmmálaš gulahallan	Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
máhttit beaivválaš dili sániid	baakoeh utnedh guktie maahta beajjetji aamhtesi bïjre soptsestidh
guldalit, ipmirdit ja oassálastit spontánalaš ságastallamiin	goltelidh, guarkedh jïh jïjtjh aaj soptsestidh
ságastallat oahpes ja áigeguovdilis fáttáid birra	soptsestidh åehpies jïh byögkeles aamhtesi bïjre
Eará relevánta gelbbolašvuođamihttomearit	Jeatjah sjyöhtehke maahtoeulmieh
Oahppomihttomearit	Lïerehtimmieulmieh
Mihttomearrin lea ahte oahppis galgá lea sátneriggodat mii lea doarvái beaivválaš dilálašvuođaide.	Ulmie lea learohke edtja aktem baakoeveahkam nåhtadidh mij dejtie biejjieladtje tsiehkide sjeahta.
Dát mearkkaša ahte oahppi galgá máhttit:	Dïhte sæjhta jiehtedh learohke edtja maehtedh:
viiddidit sátneriggodagas go oahppá ođđa doahpagiid beaivválaš dilálašvuođa birra	sov biejjieladtje baakoeveahkam lissiehtidh gosse lahtesh leara mah leah dan biejjieladtje tseahkan ektiedamme
atnit oahppan sániid	lïereme baakoeh nåhtadidh
ráhkadit cealkagiid dihto fáttá birra	raajesh darjodh aktine sisveginie akten veeljeme aamhtesasse
muitalit gova birra mii gullá dihto fáddái	maam akt soptsestidh akten guvvien bïjre akten veeljeme aamhtesasse
ipmirdit ja vástidit gažaldagaid	gyhtjelassh guarkedh jïh vaestiedidh
Ulbmilolahusa eavttut	Væhtah juktie ulmide jaksedh
Gelbbolašvuođamihttomearri, oahppomihttomearri ja eavttut oahppoulbmiliid olahit berre almmuhit ohppiide.	Tjuara maahtoeulmieh, lïerehtimmieulmieh jïh væhtah juktie lïerehtimmieulmide jaksedh, åehpies darjodh learoehkidie.
Oahpaheaddji ferte njálmmálaččat duohtandahkat eavttuid ohppiide.	Lohkehtæjja tjuara dejtie væhtide njaalmeldh buerkiestidh learoehkidie.
Dat sáhttet juogo heŋgejuvvot oaidnima ládje klássalanjas dahje oassin bargoplánas.	Dah maehtieh våajnoes årrodh klaassen tjiehtjielisnie, jallh akte bielie årrodh barkoesoejkesjistie.
Jus eavttut čállojuvvojit, nugomat bargoplánii, de sáhttet váhnemat / ovddasteaddjit searvat bargui.	Jis væhtah tjaalaldihkie, vuesiehtimmien gaavhtan barkoesoejkesjisnie, dah eejhtegh / eejhtegi åvteste maehtieh meatan årrodh barkosne.
Eavttut oahppoulbmiliid olahit sáhttet govviduvvot sierra skovis.	Maahta væhtide, juktie lïerehtimmieulmide jaksedh, aktene goeresne buektedh.
Dás adnojit árvosánit nuoraidskuvlla ja joatkkaskuvlla várás.	Daesnie karakterh nåhtede noereskuvlese jïh jåarhkeskuvlese.
Oahppomihttomearri	Lïerehtimmieulmieh
Árvosáni dássi 2	Karakteredaltese 2
Árvosáni dássi 3 - 4	Karakteredaltese 5-6
Oahppi galgá máhttit:	Learohke edtja maehtedh:
viiddidit sátneriggodaga soames árgabeaidilálas- vuođaid birra.	baakoeveahkam vijriedidh naan biejjieladtje tsiehkiej bïjre
Oahppi máhttá soames dain dábáleamos sániid dihto fáttá birra.	Learohke maahta såemies dejstie siejhmemes biejjieladtje baakojde, akten vihties aamhtesen bïjre
Oahppis lea oalle buorre sátneriggodat dihto fáttá birra.	Learohken akte naa hijven baakoeveahka akten vihties aamhtesen birje
Oahppis lea hui buorre sátneriggodat dihto fáttá birra.	Learohken akte joekoen hijven baakoeveahka akten vihties aamhtesen bïjre.
atnit sániid maid lea oahppan	lïereme baakoeh nåhtadidh
Oahppi máhttá soames oahppan sániid atnit.	Learohke maahta naan lïereme baakoeh nåhtadidh
Oahppi máhttá ollu oahppan sániid atnit.	Learohke maahta jïjnjh lïereme baakoeh nåhtadidh
Oahppi máhttá hui bures atnit oahppan sániin.	Learohke joekoen jïjnjh lïereme baakoeh hijvenlaakan maahta.
hábmet cealkagiid dihto fáddái main lea molssaevttolaš sisdoallu	raajesh darjodh aktine jeereldihkie sisvegisnie, akten veeljeme aamhtesasse
Oahppi máhttá hábmet álkes cealkagiid dihto fáttá birra.	Learohke maahta aelhkie raajesh darjodh akten veeljeme aamhtesasse.
Oahppit máhttet hábmet máŋga cealkaga dihto fáttá birra.	Learohke maahta jïjnjh raajesh darjodh akten veeljeme aamhtesasse.
Oahppi máhttá hábmet cealkagiid dihto fáddái mas lea rikkis ja dárkilis giella.	Learohke maahta raajesh darjodh aktine jeereldihkie jïh tjïelke gïeline, akten veeljeme aamhtesasse.
muitalit juoida válljejuvvon fáttá gova birra	maam akt akten guvvien bïjre soptsestidh akten veeljeme aamhtesasse
Oahppi máhttá eaŋkilsániiguin muitalit maid son govas oaidná.	Learohke maahta aktegh baakoejgujmie soptsestidh maam vuajna aktene guvvesne
Oahppi máhttá muitalit gova birra cealkagiin.	Learohke maahta akten guvvien bïjre soptsestidh raajesigujmie.
Oahppi máhttá muitalit gova birra máŋggaid cealkagiiguin ja girjás cealkkahuksen.	Learohke maahta akten guvvien bïjre soptsestidh jïjnjh raajesigujmie, jïh raajesidie jeereldihkie darjodh.
ipmirdit gažaldagaid ja daid vástideames	gyhtjelassh guarkedh jïh dejtie vaestiedidh
Oahppi máhttá gažaldagaid vástidit eaŋkilsániiguin.	Learohke maahta gyhtjelassh vaestiedidh aktegh baakoejgujmie
Oahppi máhttá vástidit gažaldagaid olles cealkagiin.	Learohke maahta gyhtjelassh vaestiedidh ellies jiehtegigujmie.
Oahppi máhttá dárkilit vástidit gažaldagaid olles cealkagiiguin.	Learohke maahta gyhtjelassh veelelaakan vaestiedidh, ellies raajesigujmie.
Dát skovvi sáhttá leat árvvoštallanságastallamiid vuođđun gaskal oahppi ja oahpaheaddji.	Daate goere maahta akte hijven våarome årrodh vuarjasjimmiesoptsestallemidie lohkehtæjjan jïh learohken gaskem.
Skovvi sáhttá maiddái leat oassin barggus duođaštt juohke oahppi gelbbolašvuođa.	Goere maahta aaj meatan årrodh gosse edtja fïerhten learohken maahtoem tjaaleldh vihtiestidh.
Oahppodoaimmat	Lïerehtimmiedarjomh
Dát ovdamearka čájeha movt oahppit válljejit fáttá mii lea oassin skovis Beaivválaš dilálašvuođat.	Daate vuesiehtimmie vuesehte guktie learohkh aamhtesem veeljieh mah leah meatan goeresne Biejjieladtje tsiehkieh.
Oahpaheaddji sáhttá maiddái ovdalgihtii mearridit dihto fáttá mainna oahppit barget.	Lohkehtæjja maahta aaj åvtelhbodti aktem vihties aamhtesem moenedh mejnie learohkh berkieh.
Dán oahppandoaimmas lea gáhkken / láibun fáddán.	Daennie lïerehtimmiedarjomisnie aamhtese lea bååhkesjimmie.
Oahppodoaibma juhkkojuvvo iešguđetlágan doaimmaide, sihke praktihkalaš ja teorehtalaš.	Lïerehtimmiedarjome juakasåvva ovmessie darjominie, dovne dæjpeles jïh teoretihkeles.
Lea dehálaš ahte oahppodoaimmat molsašuvvet.	Vihkeles dah lïerehtimmiedarjomh leah gellielaaketje.
Danin sáhttá dát čađahuvvot stašuvdnabargun.	Dannasinie maahta dam tjïrrehtidh goh sijjiebarkoe.
Oahpaheaddji mearrida man guhkes áiggi ja maid oahppit galget bargat guđege stašuvnnas.	Dellie lohkehtæjja muana man guhkiem learohkh edtjieh fïerhtene sijjesne årrodh, jïh maam edtjieh darjodh fïerhtene sijjesne.
Stašuvnnat sáhttet leat gos oahppit galget lohkat sihke jaskadit ja jitnosit, jurddašit, hupmat, digaštallat, sárgut ja čállit.	Maahtah sijjieh årrodh gusnie learohkh edtjieh dovne reegkes gïeline jïh sjeavohtslaakan lohkedh, ussjedidh, digkiedidh, guvviedidh jïh tjaeledh.
Dát skovvi čájeha soames ovdamearkka makkár beaivválaš dilálašvuođa oahpaheaddji sáhttá válljet oahppodoaimmas.	Daate goere vuesehte såemies vuesiehtimmieh biejjieladtje tsiehkiejgujmie, mejtie lohkehtæjja maahta veeljedh nåhtadidh lïerehtimmiedarjomisnie.
Neahttabáikkiin mat leat árvaluvvon, leat ollu fiinna govat maid sáhttá ávkkástallat.	Jïjnjh tjaebpies guvvieh gååvnesieh dejnie raeriestamme nedtievierhtine.
oahpásmahttit ja govvidit iežan earáide	- åehpiedehteme jïh buerkiestamme jïjtjestanne
bearaš	- fuelhkie
biktasat	- vaarjoeh
biebmoeallit	- lyjhkeds-kreeke
rumaš ja dearvvašvuohta	- kråahpe jïh healsoe
hápmi	- guelmie
boahttevaš fidnu	- båetije barkoe
Skuvla, olbmát ja astoáigi:	Skuvle, voelph jïh eejehtalleme:
oahpásmahttit ja govvidit olbmáid	- åehpiedehteme jïh buerkiestimmie voelpijste
skuvla, skuvlabargu, fága, diibmoplána	- skuvle, skuvlebarkoe, faagh, tæjmoesoejkesje
vahkobeaivvit iešguđetge doaimmaid oktavuođas	- våhkoebiejjeh ektiedimmesne ovmessie darjomigujmie
falástallan ja eará astoáiggedoaimmat	- gaarsjelimmie jïh jeatjah darjomh eejhtallemisnie
diibmu	- tsåahka
Mu lagasbiras:	Mov lihke byjrese:
mu ássodat ja viessodávvirat	- gåetie jïh mij dan sisnie
sámi biebmu ja biebmokultuvra	- saemien beapmoe jïh beapmoekultuvre
gáfedagas finadit	- prïhtjhgåetesne mïnnedh
fievrrut	- fealadimmievuekieh
oastit dahje várret billeahtaid	- vuelkemeleahpah åestedh jallh dongkedh
árbevierut, vierut, eallinvuogit	- vuekieh, daepieh, jielemevuekieh
allabasit (juovllat, beassážat jna..)	- bissiebiejjieh (jåvle, påaske jv..)
musihkka, girjjálašvuohta ja filbma	- musihke, lidteratuvre jïh filme
sámi historjá	- saemien histovrije
sámi njálmmálaš muitalanárbevierut; máidnasat, álbmotmuitalus, juoigan	- saemien njaalmeldh soptsestimmievuekie; heamture, vaajese, vuelie
giellaguovllu álbmot	- gïeledajven årrojh
Jahki:	Jaepie
kaleandar, vahkobeaivvit, mánut, jahkodagat	- biejjielåhkoe, våhkoebiejjieh, askh, jaepieboelhkh
dálki	- vearolde
iešguđetlágan doaimmat jagis, luomus ja mat gullet ealáhusaide	- darjomh jaepesne, eejehtallemisnie jïh jieliemidie ektiedamme
iešguđetlágan doaimmat nugomat murjen, bivdu, miessemearkun, njuovadeapmi, guolásteapmi	- ovmessie darjomh goh tjöönghkeme, vijreme, miesiemierhkesjimmie, leekedimmie, gööleme
Muitalusat ja historjját	Soptsesh jïh vaajesh
Oahpaheaddji almmuha fáttá lohkamis oanehis historjjá mii gullá fáddái.	Lohkehtæjja aamhtesinie aalka, jïh aktem åenehks soptsesem jallh aktem vaajesem låhka mij lea ektiedamme disse.
Ohppiide máŋgejuvvo historjá ja sii galget vuolláisárgut ođđa sániid ja doahpagiid.	Learohkh aktem kopijem åadtjoeh soptsesistie, jïh aktem sievem biejieh orre baakoej jïh lahtesi nualan.
Nu oahppit oahpásmuvvet ođđa sániiguin ja doahpagiiguin mat dan fáddái gullet.	Dah learohkh naemhtie åadtjoeh åehpies sjïdtedh dej orre baakoejgujmie mah leah aamhtesasse ektiedamme.
Oahpaheaddji gažada ohppiid lohkkojuvvon teavstta vuođul, ja oahppit vástidit.	Lohkehtæjjah gyhtjelassh tjaalegistie gihtjie, jïh learohkh vaestiedieh.
Oahpaheaddji sáhttá maiddái atnit goartta / govaid mat gullet fáddái, ja oahppit galget válddahallat goarttaid / govaid.	Lohkehtæjja aaj maahta ovmessie kåarhth / guvvieh ektiedamme aamhtesasse nåhtadidh, jïh learohkh edtjieh kåarhtide / guvvide buerkiestidh.
Go oahpaheaddji ságastallá ohppiiguin fáttá birra, de son ferte leat nu dárkil go vejolaš.	Gosse lohkehtæjja aamhtesen bïjre soptseste learoehkigujmie, satne tjuara dan tjïelke årrodh goh gåarede.
Jeara áinnas ná: Gii dá lea ?	Gihtjh goh naemhtie: Gie daate ?
Mii dát lea ?	Gusnie daate ?
Mii govas dáhpáhuvvá ?	Mij guvvesne heannede ?
Mii doaimmaid lea mii dáhpáhuvvá ?	Mij daate darjome ?
Manin dán dahket ?	Mannasinie daam dorje ?
Masa ávkin go ná barget ?	Mij aevhkide daam darjodh ?
Mii dáhpáhuvvá ?	Mij heannede ?
Lea dehálaš ahte dát dáhpáhuvvá áigeortnega mielde jus mat vállje láibuma.	Vihkeles daate lea öörnegen mietie, jis vuesiehtimmien gaavhtan bååhkesjimmiem veeljie.
Dalle ferte álggahit ráhkkanemiin, joatkit váldodoaimmain ja dasto loahpahemiin ja bohtosiin.	Dellie tjuara dejne soejkesjimmine aelkedh, jåarhkedh tjïrrehtimmine dehtie åejviedahkojste jïh galhkuvinie jïh illedahkine orrijidh.
Loahpadettiin sáhttet oahppit bájuhit historjjá áigeortnega mielde álggus lohppii.	Minngemes learohkh maehtieh heannadimmien bïjre soptsestidh aalkovistie galhkuvasse.
Ovdamearka: Goarta Thomas láibu:	Vuesiehtimmie: Kåarhte Tåamma bååhkesje:
Govven: Ina Beate Somby, Báhpajávrri skukvla.	Guvvie: Ina Beate Somby, Prestvannet skuvle.
VØL-skovvi	VØL-goere
Maŋŋil go oahpaheaddji lea lohkan ja muitalan fáttá birra, galget oahppit deavdit VØL-skovi. (V mearkkaša maid oahppit dihtet.	Gosse lohkehtæjja lohkeme jïh soptsestamme aamhtesen bïjre, learohkh edtjieh aktem VØL-goerem dievhtedh.
Ø-ráidui čállet oahppit man birra háliidit eanet oahppat.	Vuartesjh kaptihtelem vuelielisnie, vuarjasjimmen bïjre.
Govat ja goarttat	Guvvieh jïh kåarhth
Oahpaheaddji atná goarttaid mas leat iešguđetlágán govat.	Lohkehtæjja kåarhth åtna ovmessie guvviejgujmie.
Goarttat čájehit iešguđetlágan vearbbaid ja substantiivvaid mat gullet fáddái.	Dah kåarhth maehtieh dovne ovmessie vearbh jïh substantijvh vuesiehtidh, mah ektiedimmiem utnieh dan aamhtesasse.
Goarttat vuogáidahttojuvvojit iešguđet ivdnekodaid mielde, omd. sáhttet vearba goarttain leat alit ravdaivdni, dahje giddet govaid alit báhpirii.	Kåarhtide öörnegen mietie beaja ovmessie klaeriekodaj mietie, vuesiehtimmien gaavhtan vearbh maehtieh kåarhth plaave mierine årrodh, jallh maahta guvvide lïjmesjidh plaave paehpierasse.
Eará sátneluohkáin nugomat substantiivvain ja adjektiivvain leat eará ivdnekodat.	Jeatjah baakoeklaassh goh substantijve jïh adjektijve, jeatjah klaeriekodah utnieh.
Lea dehálaš ahte vearbbat leat infinitiiva hámis ja substantiivat ges nominatiiva hámis.	Vihkeles dah vearbh leah vuesiehtimmien gaavhtan infinitijvesne, jïh substantijvh leah nominatijvesne.
Adjektiivvat sáhttet leat sihke predikatiiva ja attribuhtta hámis.	Dah adjektijvh maehtieh dovne årrodh predikatijven jïh attributijven haamosne.
Ivdnekodat dagahit ahte oahppit earuhit iešguđetge sátneluohkáid.	Dah klaeriekodah viehkiehtieh learoehkidie dejtie ovmessie baakoeklaasside joekedidh.
Oahppit sáhttet atnit goarttaid go leat grammatihka oahppamin.	Learohkh maehtieh kåarhtide utnedh gosse grammatihkem lïerieh.
Oahppit ráhkadit cealkagiid ja viiddidit e.e. sojaheames vearbbaid, substantiivvaid ja pronomeniid.	Learohkh raajesh darjoeh jïh sojjehtimmiem væjranieh vearbijste, substantijvijste jïh pronomenijstie.
Ovdamearka: goarttat iešguđet ivnnis	Vuesiehtimmie: kåarhth ovmessie klaerine
Govven: Ina Beate Somby, Báhpajávrri skuvla.	Guvvie: Ina Beate Somby, Prestvannet skuvle.
Oahpaheaddji gávdná ja/dahje ráhkada fáddái heivvolaš riibma, sátnestullama dahje divtta.	Lohkehtæjja aktem sjïehteles rïjmem, raajroem jallh diktem aamhtesasse gaavna / dorje.
Oahppit ožžot dan máŋgejuvvot.	Learohkh dam goh kopijem åadtjoeh.
Teaksta sáhttet heŋget seaidnái dahje távvalii vai oahppit dan bures oidnet.	Teekstem maahta aaj vïedtjese / taavlese gævnjoestidh guktie dïhte våajnoes learoehkidie.
Ovdamearka: Mii dát lea ?	Vuesiehtimmie: Mij daate ?
Govven: Ina Beate Somby, Báhpajávrri skuvla.	Guvvie: Ina Beate Somby, Prestvannet skuvle.
Oahpaheaddji gávdná vuogas lávlaga mii heive fáddái.	Lohkehtæjja aktem laavlomem gaavna mij aamhtesasse sjeahta.
Ohppiide lávlla máŋgejuvvo vai sii dan vurkejit lávlunmáhppii.	Learohkh aktem kopijem åadtjoeh laavlomistie maam maahta biejedh akten sjïere laavlomemaabpese.
Lávllateaksta sáhttá maiddái máŋget A3-árkii ja heŋget seaidnái / távvalii.	Laavlomem maahta aaj kopijeredh akten A3-paehpierasse, jïh vïedtjese / taavlese gævnjoestidh.
Oahppit galget oahppat lávlaga ja dan lávlut.	Learohkh laavlomem lïerieh jïh dam laavloeh.
Ovdamearka: lávlla	Vuesiehtimmie: laavlome
Govven: Ina Beate Somby, Báhpajávrri skuvla.	Guvvie: Ina Beate Somby, Prestvannet skuvle.
Oahppit čállet ođđa sániid ja doahpagiid lotus-skovvái.	Learohkh orre baakoeh jïh lahtesh dievhtieh aktene lotus-goeresne.
Lotus-skovvái leat bidjan iešguđetlágan ivnniid ja sátneklássaid.	Lotusgoerem mïerhkesjamme ovmessie klaeriejgujmie jïh baakoeklaassigujmie.
Oahppit galget čállit skovvái sániid ivdnekodaid mielde.	Learohkh baakojde disse dievhtieh dej ovmessie klaeriej mietie.
Omd. galget vearbbat čállojuvvot alit ivdnejuvvon osiide ja iešguđet substantiivvat iešguđet ivdnejuvvon osiide nugomat biebmogálvvut ja gievkkanreaiddut.	Vuesiehtimmien gaavhtan edtja vearbide biejedh dejtie plaave sijjide, jïh ovmessie substantijvh dejnie ovmessie sijjine, vuesiehtimmien gaavhtan beapmojde jïh tjöövkedirregidie.
Maŋŋil go oahppit leat sániid čállán lotus-skovvái, de galget skovvái čállojuvvon sániid vuođul ráhkadit cealkaga.	Gosse learohkh lotusgoerem deavhteme, edtjieh raajesh darjodh viehkine goereste.
Cealkagat sáhttet leat sihke čálalaččat ja njálmmálaččat.	Maahta raajesidie dovne tjaaleldh jïh njaalmeldh darjodh.
Ovdamearka: lotus-skovvi	Vuesiehtimmie: lotusegoere
Sálttit	Jaavvoe
Sohkar	Lihtie
Fierrunmášiidna	Vanilje-dijnege
- ávdnasat	- iebnh
- reaiddut	- dirregh
Omman	Voeje
Niibi	Nejpie
Mun galggan...	Manne edtjem …
Láibut	Bissedh
Dahkansánit	Bååhkesjidh
Goikadit	Sjeakodh
Gáhkket	Maejstedh
Vuordit	Vuertedh
Borramuš	Bissedh
Gávppašit	Byöpmedidh
Ráhkkanit	Åesiestidh
Sátnebáŋku	Soejkesjidh
Oahppit čállet ođđa sániid sátnegirjái.	Learohkh dejtie orre baakojde akten baakoegærjetjasse tjaelieh.
Sii sáhttet maiddái čállit sániid bábersiidui dahje dihtorii.	Dah aaj maehtieh baakojde våålese aktene paehpierisnie tjaeledh, jallh PC-esne.
Álgos čállet sámegielat sáni gurutbeallái ja dárogielat sáni olgešbeallái.	Voestegh dam saemien nommem tjaelieh, jïh dan mænngam dam nöörjen.
Oahppit máhccot árkka nu ahte sámegielat sánit leat nuppi bealde ja dárogielat ges nuppi bealde.	Learohkh paehperem maahtsoestieh, guktie dah saemien baakoeh leah dennie aktene bielesne jïh dah nöörjen dennie mubpene.
Oahppit hárjehallet ođđa sániid juogo akto dahje ovttas nuppi ohppiin.	Learohkh oktebisnie jallh aktine jeatjabinie dejtie orre baakojde haarjanieh.
Oahppi cuoigu dan sáni man nubbi dadjá, ja nubbi ges vástida leago riekta.	Akte learohke soermem steerie dan baakose mij jeahtasåvva, jïh dïhte mubpie giehtjede mejtie staaran.
Oahpaheaddji ráhkada goarttaid mas leat iešguđet sánit, dahje oahppit čállet sániid smávit báberlihpuide.	Lohkehtæjja kåarhth dorje ovmessie baakoejgujmie mah learohkh åadtjoeh, jallh learohkh baakojde tjaelieh smaave paehpieridie.
Dađistaga go oahppit muitet sániid bajil, sii sáhttet goarttaid / sániid vuorkut.	Gosse dah learohkh baakojde åejjesne lïerieh, maehtieh kåarhtide / baakojde akten burhtjen sijse biejedh.
Nu dađistaga ain čoagganit eanet ođđa sánit vuorkái.	Ahkedh jienebe-jienebh orre baakoeh burhtjesne.
Lea dehálaš ahte oahppit geardduhit ođđa sániid ja ohppet daid systemáhtalaččat atnit nu ahte sin sátneriggodat lassána.	Vihkeles learohkh dejtie orre baakojde repeterieh jïh lïerieh eensilaakan, guktie dej baakoeveahka stuerebe sjædta.
Ovdamearka: sánit čoavddarieggáin	Vuesiehtimmie: baakoe tjoevtjenereagkine
Govven: Ina Beate Somby, Báhpajávrri skuvla.	Guvvie: Ina Beate Somby, Prestvannet skuvle.
Speallu	Spïelh
Oahppit sáhttet atnit iešguđetlágan spealuid mat fáddái gullet.	Learohkh maehtieh ovmessieh spïelh utnedh, ektiedamme aamhtesasse.
Oahpaheaddji ráhkada spealuid main lea iešguđetge dássi.	Daate gellielaaketjem vadta lïerehtimmiedarjomisnie.
Dát sáhttet leat iešguđetlágan breahttaspealut, geardun, muitu, domino, árpobreahtta, bingo ja breahtta bivttascivzzan main leat iešguđetge dásit: govva-govva, govva-sátni ja sátni-sátni.	Lohkehtæjja ovmessie spïelh darjoeh, såemies aelhkie jïh såemies geerve: guvvie-guvvie, guvvie-baakoe jïh baakoe-baakoe.
Ovdamearka: bingo, geardun, civzzabreahtta, brehttaspeallu	Vuesiehtimmie: bingo, loop, bastesepreejre, daabloe
Govven: Ina Beate Somby, Báhpajávrri skuvla.	Guvvie: Ina Beate Somby, Prestvannet skuvle
Bargogihppagat	Barkoegærjetjh
Oahpaheaddji ráhkada gihppaga mas leat bargobihtát mat gullet fáddái.	Lohkehtæjja gærjetjem dorje ovmessie barkoelaavenjassigujmie dan aamhtesasse.
Álgogeahčen duohtandahkkojit oahppanulbmilat ja ođđa sánit ja doahpagat maid oahppit galget oahppat.	Dah lïerehtimmieulmieh jïh orre baakoeh jïh lahtesh mah learohkh edtjieh lïeredh leah våajnoes aalkovisnie.
Teavsttat sáhttet iešguđet guhkkodagas ja šlájas.	Dah tjaalegh maehtieh joekehts gåhkoejgujmie årrodh, jïh ovmessie teekste-såarhtigujmie.
Bargobihtáin sáhttá leat iešguđetge dásit, nugomat ivdnenbihtát, čállit sániid ja cealkagiid govaide ja čállit muitalusa ja ruvttohasain bargat.	Dah laavenjassh maehtieh dovne geerve jïh aelhkie årrodh, goh klaeriedidh, baakoe jïh raajesh tjaeledh guvvide, jïh soptsesem tjaeledh jïh kroessebaakoem dievhtedh.
Oahppit čállet muitalusa govvii.	Learohkh aktem soptsesem tjaala akten gåvvan.
Jus joavku lea stuoris, sáhttá oahpaheaddji válljet gova ja dan heaŋgut ovddabeallai dihtora.	Jis dåehkie stoerre, lohkehtæjja maahta aktem guvviem veeljedh jïh dam PC-en uvte gævnjastidh.
Oahppit galget vuoruid mielde čállit muitalusa govvii.	Learohkh edtjieh soptsesem tjaeledh våaroej våaroej.
Oahpaheaddji sáhttá álggahit historjjá, ja oahppit jotket vuoruid mielde čállimis oasi muitalusas govvii.	Lohkehtæjja maahta soptsesem aelkedh, jïh learohkh jåerhkieh akti akti maam akt dan gåvvan tjaeledh.
Juohke áidna oahppi čállá oasis.	Learohkh tjaelieh ånnetji fïereguhte.
Nubbi oahppi ii dárbbaš dan mielde čállit maid earát ovdalis leat čállán.	Fïerhte learohke ij badth daarpesjh krööhkedh maam dah jeatjah learohkh tjaaleme.
Go buot oahppit leat čállán oasis, čállá oahpaheaddji muitalusa báhpirii.	Gosse gaajhkh learohkh maam akt tjaaleme, lohkehtæjja soptsesem olkese tjaala.
Oahpaheaddji lohkka historjjá jitnosit ohppiide ja heaŋgu dan seaidnái.	Lohkehtæjja soptsesem learohkidie låhka jïh dam vïedtjese gævnjeste.
Oahppit sáhttát maid ieža lohkat historjjá.	Naan learohkh maehtieh soptsesem jïjtje lohkedh.
Oahppit atnet interneahta gávdnamis eanet dieđuid fáttá birra dahje gávdnamis sámi biepmoráhkadan neavvaga.	Learohkh edtjieh gaskeviermiem nåhtadidh juktie vielie bïevnesh aamhtesen bïjre gaavnedh, jallh vuesiehtimmien gaavhtan aktem bïhkedassem saemien beapmose gaavnedh.
Heivehuvvon oahpahus	Sjïehtedamme lohkehtimmie
Dát oahppodoaibma ferte heivehuvvot ohppiid dáiddolašvuhtii.	Tjuara daam lïerehtimmiedarjomem sjïehtedidh learohki maehtelesvoetide.
Lea dehálaš geasuhit buot ohppiid mielde ságastallamii.	Vihkeles gaajhkh learohkh meatan sjïdtieh soptsestellieh.
Go oahppit máhttet daddját eaŋkil sániid ja cealkagiid, de sii vásihit ahte sii máhttet.	Jis learohkh maehtieh aelhkie baakoeh jïh lahtesh jiehtedh, dah sïjhtieh damtedh dah dam haalvoeh.
Hupman dássejuvvo ohppiid máhtolašvuođa ektui.	Soptsestimmem sjïehteladta learohki maahtoen mietie.
Oahpaheaddji jearrá ja oahppit vástidit.	Lohkehtæjja gihtjie jïh learohkh vaestiedieh.
Jus oahppit máhttet fáttá bures, de sii hástaluvvojit eará ládje ja dárkileappot jearrat ja vástidit.	Jis learohkh aamhtesem veelelaakan maehtieh, tjuara dejtie haestedh jeatjah jïh geervebe gyhtjelassigujmie jïh vaestiedassigujmie.
Oahppit sáhttet čállit fáttá birra juogo giehtačállosiin dahje dihtorii.	Learohkh maehtieh aaj aamhtesen bïjre gïetine jallh PC-esne tjaeledh.
Lea vejolaš atnit iešguđetlágan lotus-skoviid.	Nuepie lea gellie-såarhts lotusgoerh nåhtadidh.
Muhtun skoviin leat hárvvit ja stuorit rubrihkat, ja muhtun skoviin leat máŋga smávit rubrihkat.	Muvhth vaenie jïh stoerre rubrihkh utnieh, jïh muvhth jïjnjh smaave rubrihkh utnieh.
Lotusskoviin main lea hárvvit rubrihkat lea ohppiide vejolašvuohta sárgut govaid ja govastagaid.	Lotusgoerine vaenie rubrihkigujmie, dah learohkh maehtieh guvvieh jïh symbolh guvviedidh.
Oahppit sáhttet maiddái eará sajis viežžat govaid ja daid liibmet skovvái.	Learohkh maehtieh aaj guvvieh bietskiedidh jïh dejtie goerese lïjmesjidh.
Eará vejolašvuohta lea ahte oahpaheaddji sáhttá máŋget govaid árkii.	Molsehthlaakan lohkehtæjja maahta skannedh jïh kopijeredh guvvide aktene paehpierisnie.
Oahppit ieža mearridit skovi sisdoalu.	Dah learohkh jïjtje åadtjoeh goeren sisvegem moenedh.
Lea vejolaš ráhkadit iešguđetlágan sátnebáŋkkuid.	Nuepie lea gelliesåarhts baakoebaanghkh darjodh.
Okta ovdamearkan lea bidjat sáni ja gova gortii ja dan lamineret ja bidjat latnjarieggái.	Akte vuesiehtimmie lea dejtie orre baakojde kåarhtine lamineredh dej baakoejgujmie jïh guvviejgujmie, jïh kåarhtide akten tjoevtenjereagkese biejedh.
Oahppit sáhttet maiddái ráhkadit sátnebáŋkku iežas máhppii dihtoris.	Learohkh maehtieh aaj baakoebaanghkem darjodh aktene jïjtse maabpesne PC-esne.
Lea dehálaš ahte oahpahus molssašuvvá ja bargovuorut eai beare guhkit.	Dannasinie dah barkoeboelhkh eah tjoerh fer guhkies sjïdtedh.
Oahpaheaddji ferte lágidit oahpahusa nu ahte movttiidahttá ohppiid oahppat ja muitit maid leat oahppan.	Lohkehtæjja tjuara ööhpehtimmiem öörnedh guktie dïhte lïerehtimmiem evtede jïh skreejrie.
Dárkuma bakte sáhttá oahpaheaddji gávnnahit makkár oahppandoaimmaiguin oahppit liikojit bargat, ja mii buoremusat movttiidahttá oahppama.	Vuartasjimmiem tjïrrh lohkehtæjja maahta gaavnehtidh mej lïerehtimmiedarjomigujmie learohkh bööremes lyjhkoeh barkedh, jïh mestie jeenjemes lïerieh.
Oahppit galget oažžut barggu maid hálddašit.	Learohkh edtjieh laavenjassh åadtjodh mejtie haalvoeh.
Danin berre oahpaheaddji ráhkadit bargobihtáid ja doaimmaid mat leat heivehuvvon ohppiid dáiddolašvuhtii.	Dannasinie lohkehtæjja tjuara laavenjassh jïh darjomh darjodh våaroeminie learohki maehtelesvoetine.
Oahppit eai oahpa seamma jođánit, ja soapmásat dárbbašit guhkit áiggi go maid earát dahket.	Learohkh berkieh lïerehtimmine gellielaaketje, jïh joekehts tijjem nåhtadieh.
Oahpaheaddji galgá láhčit oahpahusa nu ahte heiveha sisdoalu ja bargovugiid buot ohppiide.	Lohkehtæjja edtja ööhpehtimmiem sjïehteladtedh gosse sisvegem jïh barkoevuekide sjïehtede gaajhkide learoehkidie.
Juohke oahppi oppalaš duogáš váikkuha oahppi oahppamii.	Learohkh joekehts lïerehtimmieaevhkieh utnieh, mah lïerehtimmiem tsevtsiedieh.
Ovdamearkka dihte sáhttá vuohki movt oahppostoffa ovdanbiddjo ohppiide váikkuhit movt ja man ollu oahppi oahppá.	Dïhte maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh guktie lohkehtæjja learoeaamhtesem åehpiedahta.
Danin lea dehálaš ahte leat valljis bargobihtát ja doaimmat ja spealut mat leat láhččojuvvon fáttá ja dási mielde.	Dannasinie vihkeles gelliesåarhts laavenjassh jïh darjomh jïh spïelh utnedh, veesmeme aamhtesen jïh daltesen mietie.
Dát galget leat gávdnamis oahpahuslanjas.	Daate edtja gaavnoes årrodh ööhpehtimmietjiehtjielisnie.
Oahppit sáhttet ieža válljet iešguđetlágan bihtáid mat leat dárkilat, ulbmilaččat ja rávvejeaddjin hábmejuvvon.	Learohkh maehtieh joekehts laavenjassh veeljedh mah leah vihties, aktine tjïelke ulmine, jïh jïjtjebihkeden.
Dávjá šaddá oahpaheaddji ieš daid ráhkadit danin go gávdnojit nu unnán oahpponeavvut sámegillii.	Daamtaj lohkehtæjja jïjtje tjuara dejtie darjodh ihke vaenie learoeaamhtesh gååvnesieh saemiengïelesne.
Oahpaheaddji sáhttá kártet ohppiid oahppaneavttuid vai vuohkeválljen heivehuvvo ohppiid buoremus oahppaneavttuide.	Lohkehtæjja maahta learohki nuepiem lïerehtæmman goerehtalledh, jïh dam veeljeme vuekiem learoehkidie sjïehtedidh, juktie dah bööremeslaakan lïerieh.
Nu oahpahus velá heivehuvvo ohppiide, ja sii ovdánahttojuvvojit fágalaččat oahppoulbmila / gelbbolašvuođamihttomeari mielde.	Naemhtie ööhpehtimmie sjædta sagki buerebe learoehkidie, jïh dah faageleslaakan skearkagieh, lïerehtimmieulmien / maahtoeulmien mietie.
Oahpaheaddji ferte čuovvut ohppiid oahppama eavttuid, vuogi movt sii ohppet ja oahppan- ja ovdánahttinproseassa.	Lohkehtæjja tjuara giehtjedidh magkeres våarome learohke åtna lïerehtæmman, guktie dïhte leara, jïh lïerehtimmie- jïh evtiedimmieprosessem.
Oahpaheaddji galgá čađat diehtit maid oahppit áiggis áigái máhttet ja dan mielde láhčit oktagaslaš hárjehallandahkosa ohppiide.	Lohkehtæjja tjuara daejredh maam learohkh iktegisth maehtieh, jïh dan mænngan evtiedidh jïh dåarjedidh aktem sjïere haarjanimmie-soejkesjem learoehkidie.
Listu vuolábealde čájeha makkár oahppodoaimmaiguin oahppit liikojit bargat ja mat buoremusat movttiidahttet oahppama:	Dïhte læstoe nuelesne vuesehte mej lïerehtimmiedarjomigujmie learohkh lyjhkoeh barkedh, jïh mah lïerehtimmiem bööremes skreejrieh.
Visuala oahppit liikojit	Auditive learohkh lyjhkoeh
lohkat ja čállit, geahččat filmma, sárgut, bargat bargogirjjiin ja govvidit jurddakártta	- lohkedh tjaeledh, filmem vuartasjdih, guvviedidh, barkoegærjetjigujmie barkedh jïh åssjaldahkekaarhtese guvvieh darjodh
govaid ja sániid	- guvvieh jïh baakoeh
guldalit, digaštallat, hupmat iežainis dahje earáiguin ja jitnosit lohkat	- goltelidh, digkiedidh, jïjtsinie jallh jeatjabigujmie soptsestidh jïh reegkes gïeline lohkedh
Taktiila oahppit liikojit	Taktile learohkh lyjhkoeh
Kinestetihka (motorihkalaš) oahppit liikojit	Kinestetiske learohkh lyjhkoe
guoskkahit diŋggaid, giehtabarggu, dihtoriin bargat, ráhkadit seaidneplakáhtaid, speallat, čállit, čuohpadit ja liibmet	- aath doehtedidh, gïetigujmie barkedh, pc-ine barkedh, vïedtjeplakath darjodh, spealadidh, tjaeledh, bietskiedidh jïh lïjmesjidh
bargat latnjarieggáin ja árpobreahtain	- tjoevtenjereagkine jïh laejkiepreejrine barkedh
lihkadit ja olleš rupmaša atnit, speallat iešguđetlágan spealuid, teáhterneaktima ja praktihkalaš barggu	- svïhtjedh jïh abpe kråahpem nåhtadidh, ovmessie spïelh spealadidh, teaterem spealadidh jïh dæjpeles barkoe
seaidne- ja láhttespealuid	- vïedtje jïh guelpiespïele
Árvvoštallan	Faagem vïerhtiedidh
Oahppit galget árvvoštallat dan maid sii duođai máhttet ja maid sii leat oahppan.	Learohkh edtjieh vuarjasjidh maam dah raaktan maehtieh jïh haalvoeh, jïh maam lïereme.
Gávdnat vástádusa dasa, galget oahppit čállit VØL-skovi.	Juktie dam gaavnehtidh, learohkh maehtieh aktem VØL-goerem dievhtedh.
Skovi galget oahppit čállit ovdalgo álggahit oahppodoaimma.	Learohkh maehtieh goerem dievhtedh åvtelen lïerehtimmiedarjomem aelkieh.
Gelbbolašvuođamihttomearri, oahppomihttomearri ja dovdomearkkat dahje eavttut galgá almmuhit ohppiide ja galget oidnot bargoplánas ja klássalanjas, omd. seaidneplakáhtas.	Tjuara maahtoeulmide, lïerehtimmieulmide jïh væhtide åehpies darjodh learoehkidie, jïh dah tjuerieh våajnoes årrodh barkoesoejkesjisnie jïh klaassen tjiehtjielisnie, vuesiehtimmien gaavhtan aktene vïedtjeplakatesne.
Lea dehálaš ahte oahpaheaddji njálmmálaččat aiddostahttá dovdomearkkaid ja eavttuid ohppiide.	Vihkeles lohkehtæjja njaalmeldh learoehkidie buerkeste guktie dah væhtah leah.
Lea maiddái dehálaš ahte čilge mat dát duođaid leat.	Aaj vihkeles dah leah tjïelke.
Dovdomearkkaid sáhttá čilget iešguđege dásis, nugomat:	Maahta væhtide buerkiestidh ovmessie daltesinie, vuesiehtimmien gaavhtan:
Don leat álgán Don máhtát eanemus adnon beaivválaš sániid mat gullet fáddái.	Datne aalkeme Datne maahtah naaken dejstie sïejhmemes biejjieladtje baakojste aamhtesen bïjre.
Don máhtát atnit soames oahppan sániid.	Datne maahtah naan lïereme baakoeh nåhtadidh.
Don máhtát hábmet álkes cealkagiid fáttá birra ja searvat daid birra ságastallat.	Datne maahtah aelhkie raajesh aamhtesen bïjre darjodh, jïh dejtie nåhtadidh soptsestimmine.
Don máhtát gažaldagaid vástidit eaŋkilsániiguin.	Datne maahtah gyhtjelassh vaestiedidh aktegh baakojne.
Don leat bures mátkái joavdan Dus lea oalle buorre sátneriggodat fáttá birra.	Datne stodtetjem båateme Dov akte naa hijven baakoeveahka aamhtesen bïjre.
Don máhtát atnit máŋga oahppan sániid.	Datne maahtah jïjnjh lïereme baakoeh nåhtadidh.
Don máhtát hábmet cealkagiid mas lea sisdoallu ja searvat ságastallamii fáttá birra.	Datne maahtah raajesh darjodh sisvegisnie, jïh meatan årrodh aamhtesen bïjre soptsestidh.
Don máhtát vástidit gažaldagaid olles cealkagiiguin.	Datne maahtah gyhtjelassh vaestiedidh ellies raajesigujmie.
Don leat joavdan guhkas Dus lea dán fáttás buorre sátneriggodat.	Datne gåhkese båateme. Dov akte hijven baakoeveahka aamhtesen bïjre.
Don máhtát bures atnit hui ollu oahppan sániid.	Datne maahtah joekoen jïjnjh lïereme baakoeh hijvenlaakan nåhtadidh.
Don máhtát hábmet cealkagiid rikkis ja dárkilis gielain ja searvat spontána ságastallamii fáttá birra.	Datne maahtah raajesh darjodh aktine jeereldihkie jïh tjïelke gïeline, jïh meatan årrodh gosse dastegh aamhtesen bïjre soptseste.
Don vástidat gažaldagaid dievaslaččat ja olles cealkagiiguin.	Datne gyhtjelassh veelelaakan vaestedh jïh ellies raajesigujmie.
Vuođđogálggat	Faagen maadth maahtoeh
Máhttit ovdanbuktit njálmmálaččat: Njálmmálaš doaibma lea guovddážis dán ovdamearkkas.	Maehtedh sov njaalmeldh daajroeh buektedh: Dïhte njaalmeldh darjome lea dïhte åejviedarjome daennie vuesiehtimmesne.
Máhttit ovdanbuktit čálalaččat: Oahppit galget sámegillii sátnádit deavdimis VØL - ja lotusskovi oahppandoaimmas.	Maehtedh sov tjaaleldh daajroeh buektedh: Learohkh tjaelieh gosse VØL - jïh lotusgoerh dievhtieh lïerehtimmiedarjomisnie.
Máhttit lohkat: Álgimis fáttáin bargat sáhttá sihke oahpaheaddji ja/dahje oahppit lohkat iežaset teavsttaid.	Maehtedh lohkedh: Gosse aamhtesinie aalka, dovne lohkehtæjja jïh / jallh learohkh maehtieh sjïehteles tjaalegh lohkedh.
Máhttit rehkenastit: Praktihkalaš barggus nugomat láibuma bakte, atnit ja geardduhit oahppit doahpagiid mat gullet sámi lohkan- ja rehkenastinvuohkái.	Maehtedh ryöknedh: Dæjpeles barkoen tjïrrh goh bååhkesjimmie, dah learohkh lahtesh nåhtadieh jïh repeterieh, mah leah saemien ryöknemevuekesne.
Máhttit atnit digitála reaidduid: oahppit atnet dihtormášiinna bargobihtá čálalaš oassái.	Maehtedh digitale dirregh nåhtadidh: Dah learohkh PC. ’ em nåhtadieh gosse edtjieh laavenjassese tjaeledh.
Sii gávdnet govaid interneahtas, dahje sii čállet teavstta eará govvii.	Dah guvvieh gaskeviermesne gaevnieh, jallh akten jeatjah gåvvan tjaelieh.
Gáiddusoahpahus	Maajhööhpehtimmie
Dát ovdamearka heive bures gáiddusoahpahussii danin go oahppodoaibma deattuha njálmmálaš giellaanu.	Daate vuesiehtimmie hijvenlaakan maajhööhpehtæmman sjeahta ihke daate lïerehtimmiedarjome tjïerteste gïelem njaalmeldh nåhtadidh.
Dalle šaddá oahpaheaddji ovdalgihtii gávnnahit makkár bargovuogit dása buoremusat heivejit.	Dellie lohkehtæjja åvtelhbodti tjuara gaavnehtidh mah barkoevuekieh bööremes sjïehtieh.
Oahpaheaddji sáhttá ráhkadit iešguđetlágan goarttaid, spealuid ja bargobihtáid mat sáddejuvvojit ohppiide.	Lohkehtæjja maahta ovmessie kåarhth, spïelh jïh barkoelaavenjassh darjoh mah learoehkidie seedtesuvvieh.
Oahppi ja oahpaheaddji sáhttiba humadit fáttá birra seammásgo oahppi čuohpada muitogoarttaid.	Learohke jïh lohkehtæjja maehtieh aamhtesen bïjre soptestidh mearan learohke vuesiehtimmien gaavhtan mojhtese-kåarhtide bietskede.
Gielladomeanat	Gïelesuerkie
Jus lea heivvolaš čađahit praktihkalaš barggu dáinna fáttain bargamis, nugomat láibut dahje málestit, de sáhttá doaibma dahje gievkkan leat gielladomeanan.	Jis maereles maam akt dæjpeles darjodh dejnie aamhtesinie, goh bååhkesjidh jallh beapmoeh jurjiehtidh, dellie darjome jallh tjöövke maahta akte gïelesuerkie årrodh.
Breahttaspeallu dahje seaidneplakáhtta fáttá birra sáhttá maiddái leat gielladomeanan.	Akte dabloe jallh vïedtjeplakate aamhtesen bïjre, maahta aaj akte gïelesuerkie årrodh.
Dalle gulahallan breahttaspealu dahje seaidneplakáhtain bargama oktavuođas čađahuvvo sámegillii.	Dellie sæjhta ajve saemiestidh dabloen jallh plakaten bïjre.
2005 Sara: Joatkke ain.	Learoevierhtieh
Iđut 2008 Nan Persen: Láibbážat.	Raeriestimmieh tjaalegi bïjre
Neahttaresurssat	Nedtevierhtieh