laererbrosjyre_ns.pdf.xml

Oahpaheddjiide	Lohkehtæjjide
Mo geavahit našuvnnalaš geahččalemiid oahppama neavvun ?	Guktie nasjovnale pryövenassh nåhtadidh goh dïrrege lïerehtæmman ?
Ođđa vejolašvuođat čuovvolit	Orre nuepieh dan vijriesåbpoe barkose
Dál sáhtát jođáneabbo go ovdal oažžut eanet dieđuid du oahppijoavkku bohtosiid birra.	Daelie nuepiem åtnah vielie bïevnesh åadtjodh dov learohkedåehkien illedahki bïjre verkebe goh aarebi.
Áigumuššan lea ahte oanehis áiggi maŋŋil geahččalančađaheami sáhtát atnit daid bohtosiid oahpaheami heiveheapmái ja muitalit ohppiide ja fuolaheddjiide dáid bohtosiid birra.	Aajkoe lea datne ånnetji mænngan learohkh pryövenasside tjïrrehtamme, maahtah illedahkide nåhtadidh juktie lohkehtimmiem sjïehtedidh, jïh learohkidie jïh eejhtegidie illedahki bïjre bievnedh. PAS.
Veaháš maŋŋil čađaheami beasat PAS:s álkes analysanevvui mas lea	’ esne datne sïjhth varke tjïrrehtimmien mænngan aktem aelhkie joekehtimmiedïrregem åadtjodh goh akte
rehkenastinárka, mii muitala dutnje:	ryöknemeaarke, mij datnem beavna daan bïjre:
- maid juohke bargamuš mihtida	- maam fïerhte laavenjasse möölie
- gallis máhtte bargamušaid našuvnnalaččat ja du oahppijoavkkus (váttisvuođamuttu)	- man gellie mah laavenjasside buektiehtin nasjovnale jïh dov learohkedåehkesne (geervevoete)
- guđe fágaide sáhttá laktit geahččalemiid lohkamis ja rehkenastimis	- mejtie faagide dah laavenjassh pryövenassine lohkemisnie jïh ryöknemisnie maehtieh gårresovvedh
- guđe mahtodagas bargamušat leat - du oahppijoavkku bohtosiid našuvnnalaš dási ektui - boddosaš čuoggárájáid birgendásiide Daid bohtosiid maid oaččut dán neavvu anedettiin ii galgga raporteret, muhto atnit du oahppijoavkku pedagogalaš čuovvoleamis.	- maam hammojde laavenjassh utnieh - dov learohkedåehkien illedahkh, viertiestamme nasjovnale daltesinie
Juohke geahččaleami ođđa oahpaheaddjibagadallamiin sáhtát lohkat maid galggat dahkat čađaheami ovdal, botta ja maŋŋil.	Dejnie orre lohkehtæjjabïhkedimmine dan aktegs pryövenassese, maahtah lohkedh maam edtjh darjodh åvtelen, gosse dejtie darjoeminie jïh tjïrrehtimmien mænngan.
Dás leat geavatlaš rávvagat mo sáhtát bohtosiid čuovvolit.	Daesnie dæjpeles raerieh åadtjoeh guktie datne maahtah illedahkigujmie vijriesåbpoe barkedh.
Bagadallamiin leat maiddái máŋggalágan evttohusat resurssaide ja lohkamiidda mat laktašuvvet lohkama ja rehkenastima gálggaide ja eŋgelasgiela fága osiide, mat soitet leat ávkkálaččat skuvlla visot oahpaheddjiide.	Bïhkedimmine aaj ovmessie raeriestimmieh gaavnh vierhtiej jïh lohkemesaamhti bïjre ektiedamme maehtelesvoetide lohkemisnie jïh ryöknemisnie jïh bieline eengelskefaageste mah maehtieh nuhteligs årrodh gaajhkide lohkehtæjjide skuvline.
Mo atnit geahččalemiid oahppama árvvoštallanbarggus ?	Guktie pryövenasside nåhtadidh barkosne vuarjasjimmine lïerehtæmman ?
Njeallje prinsihpa leat dehálaččat oahppama árvvoštallanbarggus.	Joekoen njieljie prinsihph mah leah vihkeles gosse vuarjasjimmine lïerehtæmman barkeminie.
Dát leat guovddáš prinsihpat maiddái geahččalemiid barggus.	Daah prinsihph aaj vihkeles gosse pryövenassigujmie barkeminie.
Prinsihpat leat dutkanvuđot ja sáhttet laktojuvvot bargobotta árvvoštallamii, mii	Dah prinsihph våaromem utnieh dotkemisnie jïh maahta dejtie ektiedidh daesnie-jïh daelievuarjasjæmman
lea čilgejuvvon oahpahuslága láhkaásahusas.	mij lea buerkiestamme ööhpehtimmielaaken mieriedimmesne.
Ohppiid oahppaneavttuid sáhttá nannet jus sii:	Maahta learohki nuepieh lïeredh dåarjedidh jis dah:
1) áddejit maid galget oahppat, ja mii sis vurdojuvvo 2) ožžot máhcahemiid mat muitalit sidjiide sin barggu dahje olahusa kvalitehta birra	1) guarkah maam edtjieh lïeredh, jïh maam veanhtede dejstie 2) bïevnesh bååstede åadtjoeh mah dejtie barkoen kvaliteeten jallh haalvemen bïjre soptsestieh
3) rávvejuvvojit mo sáhttet čeahpput 4) servet iežaset oahppanbargui earret eará nu ahte árvvoštallet bargguset ja ahtanuššameaset	3) raerieh åadtjoeh guktie maehtieh jïjtjemse bueriedidh 4) leah meatan vaaltasovveme jïjtse lierehtimmiebarkosne, gaskem jeatjah jïjtse barkoem jïh jïjtse evtiedimmiem vuarjasjdih
Oahppit galget áddet maid galget oahppat ja mii sis vurdojuvvo	Learohkh edtjieh guarkedh maam edtjieh lïeredh jïh maam dejstie
Go barggat geahččalemiiguin ja árvvoštallamiin, de lea dehálaš ahte oahppit dihtet manne sii árvvoštallojit, ja mii sis vurdojuvvo.	veanhtede Gosse datne pryövenassigujmie jïh vuarjasjimmine barkh, dle vihkeles learohkh daejrieh mannasinie dah vuarjasjamme sjidtieh, jïh maam dejstie veanhtede.
Háleš danne ohppiiguin geahččaleami áigumuša birra, ja maid dat mihtida.	Soptsesth dannasinie learohkigujmie pryövenassen aajkoen bïjre, jïh maam dïhte möölie.
Muital ohppiide ahte áigumuššan lea atnit bohtosiid oaidnin dihtii man muttus sii leat, nu ahte sáhtát sin veahkehit ovddasguvlui.	Soptsesth learoehkidie aajkoe lea illedahkide nåhtadidh juktie vuejnedh gusnie dah tjåadtjoeh, guktie datne maahtah dejtie guhkiebasse viehkiehtidh.
Muhtin ohppiide soaitá geahččalanvuohki leat amas.	Muvhtide learoehkidie dle pryövenassevuekie maahta ovnohkens årrodh.
Ráhkkanahte danne ohppiide dasa mii sis lea vuordimis, nu ahte sáhttet dovdat oadjebasvuođa.	Soptsesth dannasinie learoehkidie maam edtjieh darjodh, guktie dah maehtieh jearsoes domtedh.
Muital ohppiide mo galget vástidit iešguđet bargamušaid, maid galget dahkat jus eai ádde muhtin bargamuša, ja man guhkes áigi lea geahččaleapmái.	Soptsesth learoehkidie guktie dah edtjieh vaestiedidh ovmessie laavenjassesåarhtide, maam edtjieh darjodh jis eah aktem laavenjassem guarkh, jïh man guhkiem dah åadtjoeh pryövenassine gïehtelidh.
Ráhkkanahte ohppiid dasa ahte sáhttet oažžut bargamušaid maid eai nákce vástidit.	Soptsesth learoehkidie dah maehtieh laavenjassh åadtjodh mejtie eah buektehth vaestiedidh.
Ane áinnas daid ovdamearkkaid mat leat Oahpahusdirektoráhta neahttasiidduin.	Nåhtedh maaje vuesiehtimmielaavenjasside Ööhpehtimmiedirektovraten nedtesæjrosne.
Dáid dieđuid sáhtát laktit dasa maid juo dieđát ohppiid birra.	Vedtieh bïevnesh jïh raerieh bååstede geajnoen bïjre guhkiebasse
Dieđuid sáhttá vel atnit háleštallamii ohppiiguin ja Ovttasbargu bargoskihpáriiguin vuođđogálggaid hárrái	Maahta vuarjasjimmiem nåhtadidh juktie learoehkidie bïevnesh bååstede vedtedh mah dejtie kvaliteeten bïjre barkosne jallh haalvemen Laavenjostoe barkoevoelpigujmie vihkielommes maehtelesvoeti bïjre
Vuođđogálggat lohkamis ja rehkenastimis leat integrerejuvvon buot fágaid gealbomihtuin.	Dah vihkielommes maehtelesvoeth lohkemisnie jïh ryöknemisnie leah meatan vaaltasovveme maahtoeulmine gaajhkine faagine.
Vaikke gálggat fágain bohtet máŋgga láhkai ovdan, de leat bohtosat guoskevaččat buot oahpaheddjiide eai ge dušše oahpaheddjiide dárogielas ja matematihkas.	Jalhts maehtelesvoeth lea joekehtslaakan tjïertestamme faagine, dle illedahkh sijhtieh sjyöhtehke årrodh gaajhkide lohkehtæjjide jïh ij ajve learoehkidie nöörjen gïelesne jïh matematihkesne.
Nannen dihtii vuođđogálggaid visot fágain, de lea ávkkálaš ahte oahpaheaddjijoavku daid cehkiin mat čađahit geahččalemiid, ovttas analyserejit ja digaštallet geahččalemiid bohtosiid.	Juktie dejtie vihkielommes maehtelesvoetide nænnoesåbpoe darjodh gaajhkine faagine, dle sæjhta joekoen hijven årrodh jis gaajhkh lohkehtæjjah dejnie daltesinie mah pryövenasside tjïrrehtieh, ektesne joekehtieh jïh digkiedieh pryövenasseilledahkide.
Go ovttas čoahkkáigeassá geahččaleami bohtosiid, de sáhttá oahpaheaddjijoavku oaidnit mas oahppit bures birgejit, ja mainna	Gosse pyövenassi illedahki bïjre ektesne soptsestieh, dle gaajhkh lohkehtæjjah åadtjoeh daejredh maam learohkh hijvenlaakan haalvoeh, jïh mejnie dah byöroeh vielie barkedh
iešguđet fágain fertejit bargat eanet.	dejnie ovmessie faagine.
Háleš bargoskihpáriiddátguin	Soptsesth dov barkoevoelpigujmie
• Oaidnit go bohtosiin minstariid dahje sojuid ?	• Mah mijjieh maallh jallh otnjegh illedahkine vuejnebe ?
• Leat go mis eará dieđut mat nannejit dahje láivudit bohtosiid ?	• Mijjen jeatjah bïevnesh mah nænnoestieh jallh nåhkehtieh illedahkide ?
• Digaštallet mo áigubehtet čuovvolit daid ohppiid geat leat olu vulobealde dahje olu bajábealde gaskameari.	• Digkiedidie guktie dijjieh sïjhtede dejtie learoehkidie dåarjedidh mah leah guhkene gaskemedtien nuelelen jallh guhkene gaskemedtien bijjelen.
• Maid dahket du bargoskihpárat go galget ohppiideaset čuovvolit ?	• Maam dov barkoevoelph darjoeh gosse edtjieh sijjen learohkh dåarjedidh ?
Eanet dieđuid árvvoštallama ja geahččalemiid birra oainnát dás www.udir.no	Vielie bïevnesh vuarjasjimmien jïh pryövenassi bïjre gaavnh daesnie www.udir.no