nasjonale-prover-informasjon-til-foreldre-nordsamisk.pdf.xml

Dieđut jagi 2015 nationála geahččalemiid birra - váhnemiidda	Bïevnesh nasjovnale pryövenassi bïjre 2015 – eejhtegidie
Manne nationála geahččaleamit ?	Mannasinie nasjovnale pryövenassh utnebe ?
Ulbmil nationála geahččalemiiguin lea árvvoštallat ja ovdánahttit ohppiid vuođđogálggaid lohkamis, rehkenastimis ja eŋgelasgiellafágas.	Nasjovnale pryövenassi ulmie lea learohki maadthmaahtoem lohkemisnie, ryöknemisnie jïh englaanten gïele faagesne vuarjasjidh jïh evtiedidh.
Geahččaleamit lohkamis ja rehkenastimis eai leat geahččaleamit fágain dárogiella ja matematihkka, muhto lohkamis ja rehkenastimis vuođđogálgan fágaid rastá.	Lohkeme- jïh ryöknemepryövenassh eah leah pryövenassh faagine daaroen jïh matematihke, men lohkeme jïh ryökneme maadthmaahtojne faagi dåaresth.
Geahččaleamit eŋgelasgielas čalmmustahttet lohkanipmárdusa, sátneriggodaga ja grammatihka.	Pryövenasse englaantengïelesne vuartesje lohkemeguarkoem, baakoelåhkoem jïh grammatihkem.
Geat galget čađahit guđiid geahččalemiid ?	Gie edtja pryövenasside tjïrrehtidh ?
Nationála geahččaleamit čađahuvvojit 5., 8. ja 9. ceahkis.	Nasjovnale pryövenassh 5., 8. jïh 9. daltesinie tjïrrehte.
Oahppit 5. ja 8. ceahkis galget čađahit nationála geahččalemiid lohkamis, rehkenastimis ja eŋgelasgielas.	Learohkh 5. jïh 8. daltesinie edtjieh nasjovnale pryövenassh lohkemisnie, ryöknemisnie jïh englaanten gïelesne tjïrrehtidh.
Oahppit 9. ceahkis galget čađahit nationála geahččalemiid lohkamis ja rehkenastimis.	Learohkh 9. daltesisnie edtjieh nasjovnale pryövenassh tjïrrehtidh lohkemisnie jïh ryöknemisnie.
Dát geahččaleamit leat seamma go 8. ceahkis nu ahte skuvllat sáhttet buohtastahttit 8. ceahki bohtosiid 9. ceahki ektui seamma jagi.	Dah pryövenassh seamma goh 8. daltesinie guktie skuvlh maehtieh 8. daltesi illeldahkh mohtedieh illeldahkide 9. daltesistie seamma jaepesne.
Oahppit 5., 8. ja 9. ceahkis geain lea davvi-, lulli- dahje julevsámegiella vuosttašgiellan galget čađahit nationála geahččalemiid lohkamis sámegillii.	Learohkh 5., 8. jïh 9. daltesinie noerhte-, åarjel- jïh julevsaemien voestesgïeline edtjieh nasjovnale pryövenassh tjïrrehtidh lohkemisnie saemiengïelesne.
Dát oahppit galget maid čađahit nationála geahččalemiid rehkenastimis sámegillii.	Dah learohkh edtjieh aaj nasjovnale pryövenassh ryöknemisnie saemiengïelesne tjïrrehtidh.
Váldonjuolggadus lea ahte buot oahppit galget oassálastit.	Åejvienjoelkedasse gaajhkh learohkh edtjieh meatan årrodh.
Oahppit geain lea vuoigatvuohta oažžut earenoamášoahpaheami dahje vuoigatvuohta oažžut earenoamáš dárogieloahpahusa, sáhttet luvvejuvvot nationála geahččalemiin.	Learohkh gïeh reaktam utnieh sjïereööhpehtæmman jallh reaktam sjïere daaroenööhpehtæmman, maehtieh luajhtasovvemem åadtjodh nasjovnale pryövenassijste.
Dát oahppit eai galgga automáhtalaččat oažžut luvvema. Sii sáhttet luvvejuvvot jus lea čielggas ahte geahččalemiid bohtosat eai mearkkaš nu olu sin viidáset ohppui.	Dah maehtieh ajve luajhtasovvemem åadtjodh jis eevre tjïelkes pryövenasseilleldahke ij dej vijrebe ööhpehtimmiem tsevtsieh.
Vaikko oahppis lea vuoigatvuohta luvvemii, sáhttá oahppi ieš dahje su vanhemat liikká mearridit ahte oahppi galgá čađahit geahččaleami.	Jïlhts learohke reaktam åtna luajhtasovvemem åadtjodh, maahta learohke jïjtje jallh dan eejhtegh læjhkan sjæjsjalidh learohke edtja pryövenassem tjïrrehtidh.
Makkár bargobihtáid galget oahppit čoavdit ?	Magkerh laavenjassh edtjieh learohkh darjodh ?
Geahččaleamit rehkenastimis ja eŋgelasgielas leat elektrovnnalaš geahččaleamit, ja geahččaleamit lohkamis leat báberhámis.	Pryövenassh ryöknemisnie jïh englaanten gïelesne leah elektrovneles pryövenassh, mearan pryövenassh lohkemisnie leah paehperepryövenassh.
Geahččaleamit sisttisdollet iešguđetlágan teavsttaid, govaid ja bargobihtáid gažaldagaiguin.	Pryövenassine ovmessie teksth, guvvieh jïh laavenjassh gyhtjelassigujmie.
Oahppit vástidit rabas bargobihtáid ja máŋggaválljenbargobihtáid.	Learohkh vaestiedieh gaahpoeh laavenjasside jïh gellieveeljemelaavenjasside.
Rabas bargobihtáin galgá oahppi vástidit iežas sániiguin dahje loguiguin, ja máŋggaválljenbargobihtát mearkkašit ahte oahppi galgá válljet ovtta vástádusa máŋgga molssaeavttuid gaskka.	Gaahpoeh laavenjasside edtjieh learohkh jïjtje baakoejgujmie jallh taaligujmie vaestiedidh, mearan gellieveeljemelaavenjassine edtja learohkh aktem vaestiedassem veeljedh gellijste.
Geahččaleamit leat oktiibiddjon álkis, gaskamuddosaš ja váttis bargobihtáiguin vai addet dieđuid ohppiid gálggaid birra buot dásiin.	Pryövenassesne dovne aelhkies, gaskoeh jïh geerve laavenjassh jïh bïevnesh vedtedh learohken gaajhkine maehtelesvoete-njieptjine.
Oahpahusdirektoráhta neahttasiidduin, www.udir.no leat ovdamearkkat bargobihtáin mat geavahuvvojit nationála geahččalemiin.	www.udir.no’sne vuesiehtimmieh gååvnesieh laavenjassijste mejtie nasjovnale pryövenassine nuhtjedh.
Doppe leat maid diimmá elektrovnnalaš nationála geahččaleamit eŋgelasgielas ja rehkenastimis.	Daesnie aaj dæjman elektrovneles nasjovnale pryövenassh englaanten gïelesne jïh ryöknemisnie.
Bohtosiid geavaheapmi	Illeldahki åtnoe
Oahpaheaddji galgá oahppái ja váhnemiidda dieđihit go geahččalemiid bohtosat leat gárvát.	Learohke jïh eejhtegh edtjieh bïevnesh åadtjodh lohkehtæjjeste illeldahki bïjre gosse dah illeldahkh pryövenassijste riejries.
Bohtosat eai galgga geavahuvvot árvosániid bidjamii, muhto vuođđun go galgá árvvoštallat mainna oahppi berre bargat eambbo.	Eah edtjh dejtie illeldahkide nuhtjedh gosse karakteerem vedtedh, men edtja våaromem vedtedh vuarjasjidh mejnie learohke tjuara tjarkebe barkedh.
Bohtosiid galgá geahččat ovttas eará dieđuiguin ohppiid birra ja geavahuvvot heivehuvvon oahpahus- ja dađistaga-árvvoštallanbarggus.	Dah illeldahkh edtjieh ektesne vuartasjidh jeatjah bïevnesigujmie learohki bïjre jïh barkojne sjïere ööhpehtimmine jïh vuarjasjimmine.
Skuvla sáhttá muitalit dan birra movt sii barget go galget čuovvolit du máná bohtosiid.	Skuvle maahta bievnedh guktie dah berkieh dov maanan illeldahkigujmie.
Leat dušše oahpaheaddjit ja skuvla mat besset oaidnit bohtosiid oahppidásis.	Dïhte ajve lohkehtæjjah jïh skuvle mah dejtie illeldahkide daejrieh learohkedaltesisnie.
Skuvllas ja oahpaheddjiin lea jávohisvuođageasku ovttaskasoahppi geahččalemiid bohtosiid ektui.	Skuvle jïh lohkehtæjjah sjeavohthvoetedïedtem utnieh dan aajnehken learohken pryövenassen illeldahki bïjre.
Goas čađahuvvojit geahččaleamit 2015 čavčča ?	Gåessie pryövenasside tjaktjen 2015 tjïrrehtieh ?
8. ja 9. ceahkkái čađahuvvojit nationála geahččaleamit čakčamánu 15. b. rájes golggotmánu 9. b. rádjái.5.	8. jih 9. daltesisnie nasjovnale pryövenassh tjïrrehtieh skïereden 15. b raejeste golken 9. b raajan.5.
ceahkkái čađahuvvojit nationála geahččaleamit golggotmánu 13. b. rájes golggotmánu 23.	daltesisnie pryövenassh tjïrrehtieh golken 13. b raejeste golken 23. b raajan.