ppt_nordsamisk_faktaark.pdf.xml

Dieđut Pedagogalaš – psykologalaš bálvalusa birra	Bïevnesh Pedagogeles-psykologeles dïenesjen bïjre
Pedagogalaš-psykologalaš bálvalus (PP-bálvalus)	Pedagogeles- psykologeles dïenesje (PP-dïenesje)
Pedagogalaš-psykologalaš bálvalus (oaniduvvo dávjá PPB dahje PP-bálvalus) lea gieldda dahje fylkagieldda rávvenbálvalus.	Pedagogeles-psykologeles dïenesje (daamtaj åeniedamme PPT jallh PP-dïenesje) lea akte tjïelten jallh fylhkentjïelten dïenesje mij raerieh vadta.
Dan olis veahkehit mánáid, nuoraid ja ráves olbmuid, geain leat váttisvuođat ovdánemiin, dahje geain lea váttis oahppandilli.	Dïhte edtja maanide, noeride jïh geerve almetjidie viehkiehtidh mah sijjen skearkagimmesne tjabreminie, jallh aktem geerve lïerehtimmietsiehkiem utnieh.
PP-bálvalusa olis galget ee. rávvet ja bagadit mánáidgárddiid ja skuvllaid dan hárrái mo láhčit dilálašvuođaid mánáide / nuoraide, geat dárbbašit heivehuvvon fálaldaga.	PP-dïenesje edtja g. j. maanide jïh skuvlide raeriestidh jïh bïhkedidh guktie dah edtjieh maanide / learoehkidie sjïehteladtedh mah dam daarpesjieh.
PP-bálvalus galgá veahkehit skuvllaid heivehit oahpahusa ohppiide, geain leat erenoamáš dárbbut.	PP-dïenesje edtja skuvlide viehkiehtidh lïerehtimmiem buerebelaakan sjïehteladtedh learoehkidie mej sjïere daerpiesvoeth.
PP-bálvalus lea jávohisvuođageatnegasvuođa vuollásaš.	PP-dïenesje sjeavohtsvoetedïedtem åtna.
almmolašvuhtii, eaige addojuvvo ovddos guvlui váhnemiid dohkkeheami haga.	Bïevnesh maanan / learohken bïjre eah edtjh byögkeles årrodh, jïh eah mubpide vadtasovvh jis eejhtegh eah leah dam jååhkesjamme.
Máná / oahppi dieđuid seailluhit sierra journálas / máhpas, mii meannuduvvo Diehtobearráigeahču njuolggadusaid vuođul.	Bïevnesh maanan / learohken bïjre vöörhkesuvvieh aktene jïjtse journalesne / maabpesne bïhkedassi mietie mejtie Daatavaaksjome vadteme.
Maid PP-bálvalus bargá ?	Maam PP-dïenesje dorje ?
PP-bálvalus guorahallá, rávve ja bagada mánáid, nuoraid ja ráves olbmuid hárrái, geaid hástalussan leat	PP-dïenesje salkehte, raereste jïh bïhkede maanaj, noeri jïh geerve almetji bïjre mah haestemh utnieh daan bïjre
• giella- ja hállanváttisvuođat • oppalaš oahppanváttisvuođat dahje váttisvuođat dihto fágain • lohkan- ja čállinváttisvuođat • matematihkkaváttisvuođat • konsentrerenváttisvuođat • sosiála ja emotionála váttisvuođat	• sïejhme learoetsagkesh jallh faagetsagkesh
• láhttenváttisvuođat • oaidnin- ja gullanváttisvuođat	• lohkeme- jïh tjaelemetsagkesh
Mo váhnen váldá oktavuođa PP-bálvalusain ?	• matematihketsagkesh
Ovdal go válddát oktavuođa PP-bálvalusain, berret háleštit dearvvašvuođastašuvnna / mánáidgárddi / skuvlla bargiiguin dan birra, man ektui leat	• sosijaale jïh emosjovnelle tsagkesh
fuolastuvvan iežat máná beales.	• tsagkesh vuejnedh jïh govledh
Badjel 15-jahkásaš oahppit sáhttet maid ieža gulahallat PPbálvalusain.	Learohkh bijjelen 15 jaepieh maehtieh aaj PP-dïenesjinie soptsestidh.
PP-bálvalus sáhttá maid veahkehit ráves olbmuid, geat háliidit vuođđoskuvlaoahpu.	PP-dïenesje maahta aaj geerve almetjh viehkiehtidh mah sijhtieh maadthskuvlelïerehtimmiem vaeltedh.
Sihke olbmot ja ásahusat (mánáidgárdi, skuvla ja earát) sáhttet nama haga gulahallat PPbálvalusain ja jearrat ráđi.	Dovne almetjh jïh institusjovnh (maanagïerte, skuvle jïh mubpieh) maehtieh tjeakoeslaakan soptsestidh jïh raerien mietie gihtjedh PP-dïenesjen luvnie.
Jos dárbbašuvvo eanet veahkki PP-bálvalusas, de sáhttá máná / oahppi čujuhit PP-bálvalussii.	Dastegh daerpies vielie viehkine PP-dïenesjistie, maahta maanam / learohkem saehtedh PPdïenesjasse.
Čujuheapmi dahkkojuvvo dábálaččat sierra čujuhanskoviin, geahča iežat gieldda / fylkkagieldda ruovttusiiddus.	Saehteme PP-dïenesjasse dorjesåvva sïejhmemes aktene saehtemegoeresne, vuartesjh dov tjïelten / fylhkentjïelten gåetiesæjrosne.
Váldde oktavuođa mánáidgárddiin / skuvllain, dat sáhttet	Soptsesth maanagïertine / skuvline juktie viehkiem åadtjodh saehtemegoerem dievhtedh.
Earát, geat sáhttet čujuhit PP-bálvalussii:	Mubpieh mah maehtieh PP-dïenesjasse saehtedh:
• Mánáidgárdi, skuvla ja ráves olbmuid oahpahus.	• Maanagïerte, skuvle jïh geervelïerehtimmie
• Dearvvašvuođastašuvdna ja buohcceviessu, go váhnemat dasa mihtet, jos mánná / oahppi ii leat vel deavdán 15 jagi.	• Healsoestasjovne jïh skïemtjegåetie mænngan eejhtegh jååhkesjamme, dastegh maana / learohke ij leah 15 jaepieh illeme.
Oahppi dahje váhnemat sáhttet gáibidit skuvlla dahkat dárbbašlaš guorahallamiid ja dan láhkai gávnnahit dárbbašago oahppi erenoamáš oahpahusa, ja vejolaččat makkár oahpahusa oahppi dárbbaša.	Learohke jallh eejhtegh maehtieh krievedh skuvle daerpies goerehtimmieh dorje juktie gaavnehtidh mejtie learohke sjïereööhpehtimmiem daarpesje, jïh mah såarhts lïerehtimmie learohke daarpesje.
Mo PP-bálvalus bargá ?	Guktie PP-dïenesje barka ?
PP-bálvalus bargá ovttas ee. mánáidgárddiiguin ja skuvllaiguin, ja heiveha fálaldaga máná / oahppi eavttuide ja dárbbuide.	PP-dïenesje laavenjostoe gaskem jeatjah maanagïertigujmie jïh skuvligujmie juktie faalenassem sjïehteladtedh learohken nuepiej jïh daerpiesvoeti mietie.
PP-bálvalusa áššemeannudeami sáhttá juohkit golmma muddui:	Maahta aamhtesegïetedimmiem PP-dïenesjasse golme boelhkine juekedh:
1.	1.
Guorahallan Go PP-bálvalus oažžu čujuheami, de lea dábálaš gulahallat váhnemiiguin ja	Salkehtimmie Gosse PP-dïenesje saehtemem dååste, dle sïejhme govledh misse eejhtegh, laavenjostosne maanagïertine jïh skuvline, viehkiem daarpesjieh.
mánáidgárddiin ja skuvllain dan hárrái, masa sii háliidit veahki. Ságastallamiin / jearahallamiin, dárkumiin ja iskkademiin PP-bálvalus háhká dieđuid,	Soptsestimmien / byjrehtallemen, vïhtesjimmien jïh goerehtimmien tjïrrh PP-dïenesje aktem dan ållesth guvviem åådtje dejstie nuepijste jïh daerpiesvoetijste maana / learohke åtna.
Guorahallama lágidit mánáidgárddis, skuvllas dahje PP-bálvalusa lanjain.	Salkehtimmie dorjesåvva maanagïertesne, skuvlesne jallh PPdïenesjen tjiehtjielinie.
2.	2.
Áššedovdi árvvoštallan / ávžžuhus Guorahallama vuođul PP-bálvalus čállá áššedovdi árvvoštallama (čálalaš raportta),	Aamhtesemaehteles vuarjasjimmie / raeriestimmie Salkehtimmien sjïekenisnie dle PP-dïenesje aktem aamhtesemaehteles vuarjasjimmiem dorje (tjaaleldh reektehtse) jïh juvnehte kanne aktem sjïehteladtemem maanagïertesne jallh lïerehtimmietsiehkesne, mij våaroeminie åtna maanan / learohken nuepieh.
PPB addá áššedovdi ávžžuhusa.	PP-dïenesje aamhtesemaehteles raeriem vadta.
Dábáleamos suorggit leat vuollái skuvlaahkásaš mánáid erenoamášpedagogalaš veahkki ja ohppiid erenoamášoahpahus.	Dah sïejhmemes suerkieh leah vuarjasjimmie sjïerepedagogeles viehkeste maanide skuvleaalteren nuelesne, jïh sjïereööhpehtimmie learoehkidie.
3.	3.
PP-bálvalus sáhttá čuovvulit dan láhkai, ahte dat rávve / bagada váhnemiid,	Dåarjoehtimmie PP-dïenesje maahta dåarjoehtimmiem vedtedh viehkine raerijste / bïhkedimmeste eejhtegidie, barkijidie maanagïertesne jïh lohkehtæjjide skuvlesne.
mánáidgárddi bargiid ja skuvlla oahpaheddjiid. PP-bálvalus sáhttá lágidit doarjjaságastallamiid ohppiin, ja vejolaččat árvvoštallat viidáseappot čujuheami.	PP-dïenesje maahta dåarjoesoptsestimmieh vedtedh dan aktegs learoehkasse, jïh dah maehtieh sån aaj vijriesåbpoe saehtemem vuarjasjidh.
PP-bálvalusa barggu vuođđun lea oahpahusláhka, ee. dát paragráfat:	PP-dïenesjen barkoe lea nænnoestamme ööhpehtimmielaakesne, g, j daejnie paragraafine: