sfs_veiledning_12_undervisningsopplegg-sennagress.html.xml

Udir.no - Gámasuoinnit	Udir.no - Suejnieh
Ceahkki: 5.-7. jahkeceahkki Fáddá: árbevirolaš barggut	Aamhtese: aerpievuekien barkoeh
Álggahus	Aalkoe
Dát oahpahusláhču lea ovdamearka dasa movt sáhttá bargat 5.- 7. jahkecehkiin.	Daate øøhpehtimmiesoejkesje barkoem vuesehte 5.-7. jaepiedaltesisnie.
Gelbbolašvuođamihttomearit sáhttet konkretiserejuvvot oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin barggus joksat gelbbolašvuođamihttomeriid.	Maahta maahtoeulmide tjyølkehke darjodh lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh.
Oahpahusláhču čájeha heivvolaš bargovugiid, movt vuođđogálggaid ovttastahttit bargui ja movt oahpaheaddji heiveha oahpahusa ohppiide ja movt árvvoštallá sin dađistaga.	Øøhpehtimmiesoejkesje sjyøhtehke barkoevuekieh vuesehte, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh jïh guktie lohkehtæjja øøhpehtimmiem sjïehtede learoehkidie jïh dejtie iktemearan vuarjesje.
Mearkkaš ahte okta oahpahusláhču ii álo govčča olles gelbbolašvuođamihttomeari.	Vueptesth akte øøhpehtimmiesoejkesje ij iktegisth abpe maahtoeulmiem feerhmh.
Dát ovdamearka čájeha movt oahppit ohppet atnit sánit ja doahpagiid go suinniid čuhppet ja dikšot daid.	Daate vuesiehtimmie vuesehte guktie learohkh lïerieh baakoeh jïh dïejvesjh nåhtadidh gosse suejnieh tjoehpeminie jïh suejniem tjåhkoeminie.
Dát láhču sáhttá adnot inspirašuvdnan ja mállen eará doaimmaide nugo oaggumii, guliid dikšumii, oapmedállodollui ja fanassnihkkemii ja nu ain.	Maahta soejkesjem nåhtadidh goh skraejrie jïh maalle jeatjah såarhts darjomidie goh gøøleme, gueliebarkoe, gaertenebarkoe jïh vinhtsebigkeme j. v.
Máhttoloktema ML06 gelbbolašvuođamihttomearit	Maahtoeulmie 7. jaepiedaltesen mænngan
Gelbbolašvuođamihttomearit 7. jahkeceahki maŋŋel Árbevirolaš máhttu Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Aerpievuekien maahtoe Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
geavahit árbevirolaš bargguide čadnon sániid ja doahpagiid ja ságastallat mii birgejupmi lea	baakoeh jïh dïejvesh nåhtadidh mah leah ektiedamme aerpievuekien barkojde jïh soptsestalledh mij bïerkenidh lea
Eará relevánta gelbbolašvuođamihttomearit, 7. jahkeceahki maŋŋel Čálalaš gulahallan (sámegielfágas) Oahpahusa mihtomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Tjaaleldh gaskesadteme (saemienfaage)
ovdánahttit iežas čállosa jurdagis gárvves buvttan, ja árvvoštallat teavstta ovdáneami responssa vuođul	jïjtse tjaalegem evtiedidh åssjaldahkeste dorjesasse, jïh tjaalegen evtiedimmiem vuarjasjidh våaroemisnie responseste
geavahit heivvolaš gálduid ja diehtogirjjiid barggadettiin teavsttaiguin	gaaltijh jïh bïevnesegærjah nåhtadidh gosse tjaalegigujmie berkieh
geavahit digitála reaidduid čállinproseassas ja interaktiivateavsttaid buvttadeamis	digitale tjaelemedïrregh nåhtadidh tjaelemebarkojne jïh gosse interaktijve tjaalegh dorje
árvvoštallat iežas ja earáid teavsttaid	jïjtsh jïh mubpiej tjaalegh vuarjasjidh
Njálmmálaš gulahallan (sámegielfágas) Oahpahusa mihtomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Njaalmeldh gaskesadteme (saemienfaage) Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
ovdandivvut fágaáššiid njálmmálaččat veahkkeneavvuiguin dahje haga	aktem faageaamhtem åehpiedehtedh viehkiedïrregigujmie jallh bielelen
geavahit dihtomielalaččat sámegielsániid ja dajaldagaid	saemien baakoeh jïh dïejvesh voerkeslaakan nåhtadidh
Luonddufága Olmmoš luonddus Oahpahusa mihtomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Eatnemefaage Almetje eatnamisnie Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
plánet ja searvat luondduriggodagaid ávkkástallamis, muitalit šáljaid birra maid ávkkástallojit ja ságastallat manne ávdnasiid čoaggin dahpahuvva luonddu fenomenaid mielde	soejkesjidh jïh meatan årrodh eatnemen vierhtijste nuhtjedh, aarhti bïjre soptsestidh mah åtnasuvvieh, jïh soptsestidh mannasinie eatnamistie vierhtieh veedtjie vihties boelhken
Duodji ja designa Atnuduodji ja designa Oahpahusa mihtomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Duedtie jïh designe Duedtie åtnoen gaavhtan jïh designe Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
viežžat ávdnasiid ja daid dikšut duddjonávdnasiin ja árvvoštallat váikkuhusaid ceavzilis ovdánahttimii, birrasa ja árvolassáneami ektui	iebnh veedtjedh jïh dejtie duedtie-iebnine darjodh jïh illedahkh monnehke evtiedæmman, byjresasse jïh aarvoesjugniedæmman vuarjasjidh
Oahppanulbmilat	Lïerehtimmieulmie
Gelbbolašvuođamihttomearit leat konkretiserejuvvon oahppanulbmiliin, ja oahppanulbmilat leat ceahkkin dasa ahte joksat gelbbolašvuođamihttomeriid.	Maahtoeulmide tjyølkehke dorjeme lïerehtimmieulmine, jïh lïerehtimmieulmieh leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh.
Oahppi galgá máhttit - geavahit sániid maid lea oahppan - govaid vuođul ságastallat fáttá birra - muitalit fáddá birra - vástidit fáddá birra gažaldagaid - jearahit gažaldagaid fáddá birra - čállit govaide teavstta fáddá birra	tjaalegem tjaeledh guvvide aamhtesen bïjre
Vuođđogálggat	Vihkielommes maehtelesvoeth
Máhttit lohkat: Oahppit lohket fáddá birra teavsttaid.	Maehtedh lohkedh: Learohkh tjaalegh aamhtesen bïjre luhkieh
Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit: Oahppit geavahit sánit ja cealkagiid mat gullet árbevirolaš bargguide relevánta oktavuođain, ja ahte sii geardduhit, ságastallet ja čoahkkáigesset fáttá.	Maehtedh jïjtjemse njaalmeldh tjïelkesidh: Learohkh baakoeh jïh dïejvesjh nåhtadieh mah leah gårredamme aerpievuekien barkojde sjyøhtehke ektiedimmine, jïh dah vaajestieh, aamhtesen bïjre soptsestellieh jïh aamhtesem tjåanghkan giesieh.
Máhttit čálalaččat ovdanbuktit: Oahppit čállet fáktadieđuid fáddá birra ja čállet teavsttaid govaide.	Maehtedh jïjtjemse tjaaleldh tjïelkesidh: Learohkh riektesh aamhtesen bïjre tjaeliestieh, jïh tjaalegh guvvide tjaelieh.
Máhttit digitála reaidduid geavahit: Oahppit čállet čállinprográmmii ja geavahit digitála govvenapparáhta.	Maehtedh digitale dïrregh nåhtadidh: Learohkh aktene tjaelemeprogrammesne tjaelieh jïh digitale kaameram nåhtadieh.
Ráhkkaneapmi	Soejkesjimmieh
Oahpaheaddji lohká ođđa sánit ja cealkagiid / dadjanmálliid suidnema birra.	Lohkehtæjja naan orre baakoej jïh dïejvesi bïjre soptseste mah leah ektiedamme aamhtesasse suejnieh.
Ođđa sániid sáhttá máŋgga ládje oahpahit, nugo ovdamearkka dihte go geavaha govva- ja sátnelotto ja sátnebiŋgo jna..	Maahta orre dïejvesh joekehtslaakan lïerehtidh, vuesiehtimmien gaavhtan guvvie-jïh baakoelotto ’ m jïh baakoe-bingo ’ m nåhtadidh.
Evttohusaid movt oahppit sáhttet oahppat ođđa sániid, geahča sátneoahpama birra artihkkala og oahppanstrategiijaid birra artihkkala eŋgelasgiela oahppoplána bagadeamis.	j. v. Juktie raerieh gaavnedh guktie learohkh maehtieh orre baakoeh lïeredh, vuartesjh artihkele baakoelïeremen bïjre jïh artihkele lïerehtimmiestrategiji bïjre bïhkedimmesne dan learoesoejkesjasse eengelsken gïelesne.
Oahpaheaddji sáhttá jitnosit lohkat teavstta gámasuinniid birra ohppiide, ja sii de hupmet ovttas sisdoalu, sániid ja doahpagiid birra.	Lohkehtæjja maahta aktem tjaalegem lohkedh suejniej bïjre learoehkidie, mah ektesne soptsestieh sisvegen, baakoej jïh dïejvesi bïjre.
Geahča ahte teavsttain leat iešguđet dássi das man váddásat leat.	Lohkehtæjja jïh learohkh gyhtjelassh tjaalegasse gihtjieh, jïh learohkh dejtie vaestiedieh.
Okta resursaolmmoš sáhttá boahtit ja muitalit movt suidnet gámasuinniid ja movt daid dikšu.	Akte vierhtiealmetje maahta båetedh soptsestidh guktie suejnieh tjuahpa jïh tjohke.
Oahppit jearahallet dán olbmo.	Learohkh daam almetjem gihtjehtieh.
Heive bures ja lea ávkin jus resursaolmmoš lea mielde čađat dán proseassas.	Hijven sjeahta jïh sæjhta joekoen nuhteligs årrodh vierhtiealmetjh meatan utnedh abpe barkosne.
Oahppit gávdnet iešguđet šlájaid suinniin govaid interneahtas ja/dahje girjjis mas leat šattuid govat ja čállet daid birra.	Learohkh guvvieh gaevnieh ovmessie såarhts suejnijste gaskeviermesne jïh / jallh sjædtoegærjine jïh dej bïjre tjaelieh.
Oahppit gehččet filmma Med sennagress i støvlene.	Learohkh dam filmem Med sennagress i støvlene vuejnieh.
Bargun maŋŋel filmma sáhttá leat ahte oahppit ságastallet filmma sisdoalu birra, ja muitalit man birra dát lea.	Goh minngiebarkoe learohkh soptsestieh filmen sisvegen bïjre, jïh sisvegem vaajestieh.
Ovdalgihtii lea oahpaheaddji ohcan reaidduid maid dárbbašit olgodoaimmaide.	Lohkehtæjja åvtelhbodti gaavna dejtie dalhketjidie mah leah daerpies dan barkose ålkone.
Oahppit ja/dahje oahpaheaddji govve dan botta go oahppit barget olgun.	Learohkh jïh / jallh lohkehtæjja guvvieh vaeltieh mearan learohkh ålkone berkieh.
Govat galget geavahuvvot bargguide	Edtja guvvide minngiebarkosne nåhtadidh.
Oahpahusdoaimmat	Lïerehtimmiedarjome
1.	1.
Suidnet (Čuohppat suinniid) Olles proseassas lea dehálaš ahte oahpaheaddji geavaha rievttes namahusaid reaidduin, buktagiin ja proseassain.	Abpe barkosne lea vihkeles lohkehtæjja dejtie reaktoe nommide nåhtede dïrregidie, dorjesidie jïh ovmessie barkojde.
Oahppit maid galget dáid doahpagiid geavahit go barget.	Learohkh edtjieh aaj dejtie nommide nåhtadidh gosse barkeminie.
Oahpaheaddji muitala gos sáhttá gávdnat gámasuinniid.	Lohkehtæjja soptseste gusnie maahta suejniem gaavnedh.
Gámasuidnensajis čájeha oahpaheaddji iešguđetge sorttaid ja čájeha ja čilge movt suidnet galgá.	Suejnie-tjuahpesne lohkehtæjja ovmessie såarhth vuesehte jïh vuesehte jïh buerkeste guktie suejniem tjuahpa.
Oahpaheaddji hušku suinniid ja ráhkada bonjaldagaid / čanada.	Lohkehtæjja suejniem tsaapma jïh dam tjomhpine beaja.
Ja barggadettiin muitaluvvo ja čilgejuvvo ohppiide mii geavvá, ja movt galgá dahkkot.	Abpe tijjen learoehkide soptseste jïh buerkeste maam dorje, jïh guktie.
Maŋŋel besset oahppit ieža geahččalit.	Mænngan learohkh åadtjoeh jïjtje pryøvedh.
Go oahppit leat geargan suinniid čuohppame ja bonjaldagaid ráhkadeame, de oahpaheaddji čájeha ja muitala movt šluvgá suinniid.	Gosse learohkh gaervies tjoehpedh jïh tjomhpine bïejedh, dle lohkehtæjja vuesehte jïh buerkeste guktie tjohke.
Go dán leat bargan, de fertejit heŋget daid goikat.	Gosse learohkh tjohkeme, tjuara suejniem gajhkedidh.
Go gámasuoinnit leat goikan, de oahpaheaddji čájeha movt gámasuinniid bilgáda.	Gosse suejnie gajhkedamme, dle lohkehtæjja vuesehte guktie suejniem pruvnelde.
Maŋŋel besset oahppit ieža geahččalit bilgádit suinniid.	Mænngan learohkh åadtjoeh jïjtje pryøvedh pruvnieldidh.
Dan botta go oahppit barget praktihkalaš bargguid, vázzá oahpaheaddji birra ja hupma ohppiiguin barggu birra maid barget, vai oahppit ožžot hárjáneami doahpagiid atnit ja muitalit bargguid birra.	Mearan learohkh barkeminie, dle lohkehtæjja bïjre jarkan vaadtsa jïh fïereguhtine soptseste dan bïjre learohke dorje, guktie learohkh haarjanimmiem åadtjoeh dïejvesidie nåhtadidh jïh baakoeh bïejedh darjomidie.
Oahppit humadit gaskaneaset barggadettiin, ja movttiidahttojuvvojit jearahit guhtet guoimmiset barggu birra ja vástidit.	Learohkh sinsitnine soptsestieh mearan barkeminie, jïh edtja dejtie madtjeldehtedh sinsitniem gihtjedh jïh vaestiedidh gosse barkeminie.
2.	2.
Maŋŋel bargu skuvllas Go oahppit galget čállit govaide, dat sáhttá dahkkot máŋgga ládje.	Gosse learohkh edtjieh guvvide tjaeledh, maahta daam joekehtslaakan darjodh.
Oahppit barget iehčanassii, guovttis ja guovttis dahje joavkkuin.	Learohkh oktegh berkieh, gøøkti gøøkti jallh dåehkine.
Oahppit válljejit movt sii áigot gieđahallat ja ovdanbuktit sisdoalu.	Learohkh veeljieh guktie sïjhtieh aamhtine barkedh jïh aamhtem åehpiedehtedh.
Sii geavahit govaid maid oahpaheaddji dahje oahppit leat govven.	Dah guvvide nåhtadieh mah dah, jallh lohkehtæjja vaalteme.
Oahppit sárgot proseassa ja čállet govaide teavstta.	Learohkh barkoem guvviedieh jïh tjaalegem tjaelieh guvvide.
Dán sáhttet njálmmálaččat ovdanbuktit luohkkái.	Dam maehtieh klaassese njaalmeldh åehpiedehtedh.
Jus oahppit háliidit ráhkadit digitála historjjá, de sáhttet govat skánnejuvvot ja biddjojit ovdanbuktinprográmmii.	Jis learohkh sïjhtieh digitale soptsesem darjodh, maahta guvvide skannadih jïh akten åehpiedehtemeprogrammen sijse bïejedh.
Eambbo bargobihtát ohppiide: - Sii ráhkadit seaidneáviissa mas lea teaksta govain.	Dah viedtjeplaeriem darjoeh tjaalegigujmie guvvide.
- Sii ráhkadit digitála muitalusa mas geavahit ovdanbuktinprográmma.	Dah aktem digitale soptsesem darjoeh viehkine åehpiedehtemeprogrammeste.
Sii válljejit govaid, čállet teavsttaid govaide, bidjet govaid dasa ja lohket teavstta daidda.	Dah guvvieh veeljieh, tjaalegh guvvide tjaelieh, guvvide daatovren sijse bïejieh jih tjaalegem luhkieh dejtie.
Dán sáhttet loahpas čájehit stuora šearbmas earáide luohkás.	Minngemosth maahta dam dejtie mubpide klaassesne vuesiehtidh.
- Sii ráhkadit govvaovdanbuktima gos geavahit ovdanbuktinprográmma.	Dah guvvieåehpiedehtemem darjoeh jïh aktem åehpiedehtemeprogrammem nuhtjieh.
- Sii ráhkadit girjji báberhámis dahje dihtoris ja bidjet govaid ja čállet teavstta daidda.	Dah gærjam paehpierisnie jallh pc ’ sne darjoeh, jïh guvvieh dan sijse bïejieh jïh tjaalegh dejtie tjaelieh.
Heivehuvvon oahpahus	Sjïehtedamme lohkehtimmie
Oahppit sáhttet čállit dušše sáni ja cealkagiid govaide dahje juo guhkebuš teavstta.	Learohkh maehtieh dovne aktegs baakoeh jallh raajesh tjaeledh guvvide, jallh guhkebe tjaalegidie.
Bargohivvodat ja leaktu sáhttá leat iešguđet ládje.	Barkoeveahka jïh man varke edtja barkedh maahta jeereldihkie årrodh.
Soames oahppit sáhttet bidjat váldodeattu bargobihtáid njálmmálaččat ovdanbuktit.	Muvhth learohkh maehtieh sov åejviebarkoem njaalmeldh åehpiedehtedh.
Gáiddusoahpahus	Maajhøøhpehtimmie
Dás lea erenoamáš dehálaš gulaskuddat dán ahte leat go ohppiin soames sin lagasbirrasis geainna sáhttet ságastallat fáttá birra dahje gean sáhttet jearahallat.	Daesnie joekoen vihkeles govledh mejtie learohke naaken sov voenges byjresisnie åtna mejnie maahta aamhtesen bïjre soptsestidh, jallh maahta gihtjehtidh.
Dát oahpahusláhču sáhttá čadnot hospiteren oahpahussii.	Daam øøhpehtimmiesoejkesjem maahta akten guessieviesehtæmman sjïehtedidh.
Hospiterenoahpahus lea dat áigodat go oahppi geas lea gáiddusoahpahus sámegiela fágas, hospitere dan skuvllas gos gáiddusoahpahus oahpahuvvo.	Guessieviesehtimmie lea dïhte boelhke learohkh mah maajhøøhpehtimmiem saemiengïelesne utnieh, leah guessine dejnie skuvline mestie øøhpehtimmiem åadtjoeh.
Lea dábálaš ahte buohkat dahje oahppijoavkkut geat čuvvot gáiddusoahpahusa, bohtet oktanis hospiterenoahpahussii.	Siejhme gaajhkesh, jallh dåehkieh learoehkijstie mah maajhøøhpehtimmiem åadtjoeh, seamma boelhken båetieh guessieviesehtæmman.
Hospiterenáigodagas leat oahppit mielde dain bargguin ja govvejit.	Guessieviesehtimmesne dah learohkh leah meatan barkosne jïh guvvieh vaeltieh.
Maŋŋebárgu / loahppa bargu sáhttá dahkat go oahpaheaddji ja oahppi deaivvadeaba fas neahta bokte.	Maahta minngiebarkoem mænngan darjodh gosse learohke jïh lohekhtæjja vihth nedtesne gaavnesjieh.
Geahpedit gulahallama oahpaheaddji ja oahppi gaskkas lea ovdamunnin ahte dokumeanttat juogaduvvojit oktasaš digitála fierpmádagas.	Juktie gaskesadtemem aelhkebe darjodh lohkehtæjjan jïh learohken gaskem, dle akte aevhkie tjaatsegidie aktene lïerehtimmiesijjesne juekedh.
Árvvoštallan	Vuarjasjimmie
Oahppit ožžot dađistaga bagadallama čálidettiin, ja oahppanulbmilat leat vuolggasadjin bagadeapmái.	Vuarjasjimmie iktemearan Learohkh ahkedh bïhkedimmiem åadtjoeh tjaelemebarkosne, jïh dah lïerehtimmieulmieh leah våarome bïhkedæmman.
Lea dehálaš ahte oahpaheaddji deattuha teavsttas dán mii lea positiivvalaš, vai oahppit besset dainna viidáseappot bargat.	Vihkeles lohkehtæjja bæjjese lutnjie dïhte mij lea hijven tjaalegisnie, jïh vielie dejnie barka.
Go dasa bidjá deattu, de oahppit doalahit dán fáddái ja teaksta heive bures govvii dahje govaide.	Dagkerh hijven aath maehtieh årrodh learohke jïjtjemse aamhtesasse høølteste, jallh tjaalege hijvenlaakan guvvese jallh guvvide sjeahta.
Sáhttá leat ahte oahppi lea čeahppi guhkes cealkagiid čállit, čeahppi mearkkaid bidjat nugo čuoggá ja jearaldatmearka ja čállá stuora ovdabustáva mearkkaid maŋŋel.	Maahta årrodh learohke lea væjkele ellies raajesh tjaeledh, lea væjkele væhtah goh punktum jïh gihtjemevæhtam mujhtedh, jïh stoerre åvtebokstaavem daej væhtaj minngesne tjaala.
Oahpaheaddji addá ruovttoluottadieđu movt maid sáhttá buoridit teavstta.	Lohkehtæjja bïevnesh bååstede vadta mejnie learohke maahta barkedh juktie tjaalegem bueriedidh.
Oahpaheaddji sáhttá movttiidahttit oahppit čállit dainna go addá konkrehtalaš ruovttoluottadieđuid das maid sii hálddašit ja mainna berrejit bargat eambbo.	Lohkehtæjja maahta learoehkidie madtjeldehtedh tjaeledh, jïh dejtie vihties bïevnesh bååstede vedtedh man bïjre haalvoeh, jïh mejnie dah byøroeh vielie barkedh jïh guktie.
Oahppit árvvoštallet iežaset ja guhtet guoimmiset Lassin oahpaheaddji dađistaga- árvvoštallamii sáhttet oahppit árvvoštallat iežaset ja guhtet guoimmiset.	Learohkh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjieh. Lissine dam vuarjasimmiem iktemearan lohkehtæjjeste, learohkh maehtieh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjidh.
Skovvi, [ovdanbuktin] sáhttá adnot sihke iežas árvvoštallat, guhtet guoimmiset bargguid árvvoštallamii ja oahpaheaddji ruovttoluottadieđiheapmái.	Goere maahta åtnasovvedh dovne goh jïjtsevuarjasjimmie, vuarjasjimmie sinsitneste jïh bïevnesh bååstede lohkehtæjjeste.
Iežas árvvoštallamii ovdamearka	Naemhtie jïjtsevuarjasjimmie maahta årrodh
Sánit ja dajaldagat	Baakoeh jïh lahtesh
Mun ipmirdan sáni go gulan dahje logan dan	Guarkam baakoem gosse dam govlem jallh lohkem
Mun máhtán čilget sáni mearkkašumi	Maahtam baakoen ulmiem buerkiestidh
Mun máhtán geavahit sáni cealkagis	Maahtam baakoem raajesisnie nåhtadidh
Čuohppat gámasuinniid (suidnet)	suejnieh tjoehpedh
Bonjaldagaid ráhkadit	suejnieh tjomhpine bïejedh
Šluvgit gámasuinniid	suejnieh pruvnieldidh
Bilgádit gámasuinniid	tjahkeme, tjåhkome (mejnie suejniem tjåhkodh)
Oahppanulbmilat	Lïerehtimmieulmie
Dán in máhte nohkka bures	Im daam nuekies hijven maehtieh
Dán máhtán	Daam maahtam
Dán máhtán hui bures	Daam joekoen hijven maahtam
Mun máhtán atnit ođđa sánit.	Maahtam orre baakoeh nåhtadidh
Mun máhtán ságastallat gámasuinniid birra go geahčan govaid.	Maahtam suejniej bïjre soptsestidh gosse guvvieh vuajnam
Mun máhtán muitalit gámasuidnenbarggu birra.	Maahtam suejniebarkoen bïjre soptsestidh
Mun máhtán vástidit gámasuidnema birra gžaldagaid.	Maahtam gyhtjelassh suejniej bïjre vaestiedidh.
Mun máhtán jearrat gážaldagai gámasuidnema birra.	Maahtam gyhtjelassh gihtjedh suejniej bïjre.
Mun máhtán čállit teavstta govaide mat čájehit suidnen barggu.	Maahtam tjaalegem tjaeledh guvvide mah suejniebarkoem vuesiehtieh.
Dávvisámegillii	Vierhtieh
SARA, JOHN ISAK 2008 (1989): Gámasuidnen. 2. deaddileapmi.	BULL, ELLA HOLM 2001: Dejpeladtje muvhth vätnoeh jih vuekieh.
Kárášjohka: Davvi Girji.	Jokkmokk: Samernas utbildningscentrum.
1. geardde almmuhuvvon: Kárášjohka: Davvi media, 1989.	FJÄLLGREN, LAILA - ANDERSSON, ELSA 1983: Mujtesh. Sameskolstyrelsen.
Lullisámegillii	Filme: Suejnie-tjuahpesne
Dárogillii	Nøørjen