sfs_veiledning_15_undervisningsopplegg-begreper-som-br.html.xml

Udir.no - Doahpagat boazodoalus	Udir.no - Dïejvesh mah båatsosne åtnasuvvieh
Doahpagat boazodoalus	Dïejvesh mah båatsosne åtnasuvvieh
Ceahkki: 8.-10. jahkeceahkki Fáddá: Doahpagat boazodoalus Áigemearri: 6 diimmu skuvllas ja ovtta beaivvi oahppomátki gárdái	Daltese: 8.-10. jaepiedaltese Aamhtesh: dïejvesh båatsosne Tijje: 6 tæjmoeh skuvlesne jïh aktem biejjiem aktene giedtesne
Álggahus	Aalkoe
Oahpaheaddji gávdná dás ovdamearkkaid mo sáhttá láhčit oahpahusa vai ollášuhttá 10. jahkeceahkki gelbbolašvuođamihttomeriid.	Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta øøhpehtimmiem sjïehteladtedh guktie learohkh maahtoeulmide 10. jaepiedaltesisnie jeksieh.
Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomeriid sáhttá konkretiseret oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin barggus joksat gelbbolašvuođamihttomeriid.	Daennie øøhpehtimmiesoejkesjisnie dle vuesiehtamme guktie maahta maahtoeulmide tjyølkehke darjodh lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh.
Oahpahuslážus leat heivvolaš bargovuogit, movt vuođđogálggaid integreret ja movt oahpaheaddji sáhttá oahpahusa heivehit juohke ovttaskas oahppái.	Øøhpehtimmiesoejkesjisnie sjyøhtehke barkoevuekieh, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh, jïh guktie lohkehtæjja øøhpehtimmiem sjïehtede learoehkidie jïh dejtie iktemearan vuarjesje.
Dát oahpahusláhču lea ovdamearkan movt oahppit sáhttet bargat vai ohppet doahpagiid mat adnojit boazodoalus.	Daate øøhpehtimmiesoejkesje lea akte vuesiehtimmie guktie learohkh maehtieh barkedh dïejvesh lïeredh mah leah sjyøhtehke båatsosne.
Seammá málle sáhttá heivehit eará fáttáide go bargá árbevirolaš máhtuin, ovdamearkka dihte guolástemiin ja eanandoaluin.	Seammalaakan maahta daam soejkesjem sjïehteladtedh jeatjah aamhtesidie gosse aerpievuekien daajrojne barka, vuesiehtimmien gaavhtan gøøleme jïh jåartaburrie.
Máhttoloktema ML06 gelbbolašvuođamihttomearit	Maahtoeulmie LM06-S
Gelbbolašvuođamihttomearit 10. jahkeceahki maŋŋel Árbevirolaš máhttu Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Maahtoeulmie 10. jaepiedaltesen mænngan
geavahit sániid, doahpagiid ja dadjanvugiid mat gusket lundui.	baakoeh, dïejvesh jïh lahtesh nåhtadidh mah leah eatnamasse ektiedamme
Čálalaš gulahallan Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
ovdanbuktit dárkilit ja geavahit girjás ja máŋggabealat sátneriggodaga iešguđetlágan teavsttain	jïjtjemse veele tjïelkesidh, jïh jeereldihkie jïh gellieligke baakoejgujmie ovmessie såarhts tjaaleginie
Eará relevánta gelbbolašvuođamihttomearit 10. jahkeceahki maŋŋel Njálmmálaš gulahallan Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Jeatjah sjyøhtehke maahtoeulmieh 10. jaepiedaltesen mænngan
čađahit eaŋkilis logaldallamiid, ovdanbuktimiid, muitaleaddji lohkamiid, rollaneavttašemiid ja dramatiserema, heivehuvvon iešguđetlágan vuostáiváldiide.	aelhkie håalemh, åehpiedehtemh, toelhkestien lohkemem, råållespïelh jïh dramatiseringem tjïrrehtidh, ovmessie dåastojidie sjïehtedamme
Oahppanulbmilat	Lïerehtimmieulmie
Gelbbolašvuođamihttomearit leat konkretiserejuvvon oahppanulbmiliidda, mat leat ceahkkin barggus joksat gelbbolašvuođamihttomeriid.	Maahtoeulmide tjyølkehke dorjeme lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh.
Go fádda lea boazodoallu, galget oahppit máhttit - Geavahit sámegieldoahpagiid go hupmet bohcco ja boazodoalu birra - Geavahit sámegieldoahpagiid go čállet bohcco ja boazodoalu birra	dejtie sjyøhtehke, saemien dïejvesidie nåhtadidh gosse bovtsen jïh båatsoen bïjre soptsestieh
Vuođđogálggat	Vihkielommes maehtelesvoeth
Máhttit lohkat: Oahppit lohket fágateavstta boazodoalu birra girjjiin ja interneahtas, ja lohket sin iežaset teavsttaid Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit: Oahppit gullet ja geavahit doahpagiid skuvllas ja gárddis.	Maehtedh lohkedh: Learohkh faagetjaalegh bovtsen jïh båatsoen bïjre luhkieh gærjine jïh gaskeviermesne, jïh sijjen jïjtsh tjaalegh luhkieh.
Sii humadit ealáhusa olbmuiguin.	Dah almetjigujmie båatsosne soptsestieh.
Sii ovdanbuktet joavkku barggu skuvllas sihke guđet guimmiidasaset ja váhnemiidda.	Dah dåehkien barkoem skuvlesne åehpiedehtieh, dovne sinsætnan jïh eejhtegidie.
Máhttit rehkenastit: Go oahppit leat gárddis, sáhttet rehkenastit sullii galle bohcco ain hávil bidjet gárdái, gallii girdnejit ja man ollu miesit leat ain hávil.	Maehtedh ryøknedh: Gosse learohkh giedtesne, aerviedieh ovrehte man gellie bovtsh geadtan tsaekieh fïerhten aejkien, man gellie aejkieh bovtside geadtan tsaekieh, jïh man gellie miesieh desnie fïerhten aejkien.
Jos gárddis lea almmolaš boazolohkan de heive dan čuovvut ja oahppat movt ja manin dat dáhpáhuvvá.	Jis byøgkeles bovtseryøkneme, dle sjeahta dam fulkedh jïh lïeredh guktie, jïh mannasinie dam dorje.
Máhttit digitála reaidduid geavahit: Oahppit čállet dihtoriin, bidjat digitála govaid / filmma bargobihtáid ektui.	Maehtedh digitale dïrregh nåhtadidh: Learohkh daatamaasjinesne tjaelieh jïh digitale guvvieh jïh / jallh filmem barkose bïejieh.
Ráhkkaneapmi	Soejkesjimmieh
Barggu váldoulbmil lea viiddidit ohppiid sátneriggodaga mii guoská boazodollui.	Daan barkoen åejvieulmie lea dah learohkh orre dïejvesh lïerieh mah leah båatsose ektiedamme, guktie dah sov baakoeveahkam vijredieh.
Go oahppit galget oahppat doahpagiid, de fertejit guldalit, oaidnit, ipmirdit, dadjat ja geavahit doahpaga máŋgga oktavuođain, sihke njálmmálaččat ja čálalaččat.	Gosse learohkh edtjieh orre dïejvesh lïeredh tjuerieh goltelidh, vuejnedh, guarkedh, jiehtedh jïh dïejvesem nåhtadidh gelline tsiehkine, dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh.
Go oahppit barget doahpagiiguin, de heive geavahit DHO- skovi go oahpaheaddji kártet maid oahppit máhttet boazodoalu birra, makkár doahpagiid sii máhttet ja maid háliidit oahppat.	Daesnie sjeahta DSL-goerem nåhtadidh gosse lohkehtæjja edtja goerehtalledh maam learohkh båatsoen bïjre daejrieh, mah dïejvesh dah demtieh jïh maam sïjhtieh daejredh.
Go oahppit leat bargamin fáttá doahpagiiguin sáhttet sii geavahit vuoruhanskovi.	Gosse learohkh aamhtesen dïejvesigujmie berkieh, maehtieh gaarkenotaatem nåhtadidh.
Heivvolaš doahpagat sáhttet leat doahpagat dáid birra / dáidda gullevaččat	Sjyøhtehke dïejvesh maehtieh dïejvesh årrodh
boazodoallu	båatsoen bïjre
bohcco guolga oaivvis ja gorudis	bovtsen klaeriej bïjre åejjesne jïh kråahpesne
bohcco ahki	bovtsen aalteren bïjre
bohcco čoarvvit	bovtsen tjåerviej bïjre
čoarvenamahusat	tjåervien haamoen bïjre
váris- ja njiŋŋelasboazu	hurries- jïh minngeles
miesit	miesiej bïjre
bohccobealljemearkat	miesieh mïerhkesjimmien bïjre
bohccobealljemearka sánit	mïerhken nejpiegieji bïjre
Oahpaheaddji čilge	Lohkehtæjja buerkeste
Oanehaččat movt mearkun čađahuvvo	guktie miesieh mïerhkesje
Bealljemearkkaid dábáleamos namahusaid	nejpiegieji siejhmemes lahtesh
Oaivi ja goruda guolgaivnniid namahusaid	dïejvesh goelken klaeride åejjesne jïh kråahpesne
Varris ja njiŋŋálas agi mielde	dïejvesh hurries- jïh minngelesbovtside aalteren mietie
Čoarvvi namahusaid mielde	tjåervien dïejvesh
Oahpaheaddji ferte ovdalgihtii ohcat dieđuid orohaga birra gosa oahppit leat mannamin.	Lohkehtæjja tjuara åvtelhbodti bïevnesh gaavnedh dan sijten bïjre maam learohkh edtjieh vaaksjodh.
Oahpaheaddji rávve gos ja geas fidnejit dieđuid maid leat ohcamin, ovdamearkka dihte neahttačujuhusaide, girjegálduide ja resursaolbmuide boazodoalus.	Lohkehtæjja raereste gusnie maehtieh bïevnesh gaavnedh, vuesiehtimmien gaavhtan nommh gærjine jïh nedtesæjrojne, jïh giejnie maahta nuhteligs årrodh gaskesadtedh, vuesiehtimmien gaavhtan naaken båatsosne.
Oahppandoaimmaide	Lïerehtimmiedarjomh
Oahppan galgá dáhpáhuvvat sihke skuvllas ja gardde luhtte.	Lïerehtimmie edtja dovne skuvlesne jïh giedtiebealesne årrodh.
Oahppit barget joavkkuin.	Learohkh dåehkine berkieh.
Joavkkut sáhttet bargat dán seamma, dahje válljet dahje oažžut fáttá juohke joavku.	Gaajhkh dåehkieh maehtieh dejnie seamma barkedh, jalllh veeljieh jallh åadtjoeh aktem fïereguhten aamhtesem.
Joavkobargu lea ohppiide sosiála hárjehallan, ja sii ožžot vejolašvuođa geavahit doahpagiid maid ohppet, go ságastallet.	Dåehkiebarkoen tjïrrh learohkh sosijale haarjanimmiem åadtjoeh, jïh nuepiem åadtjoeh dïejvesidie nåhtadidh mejtie lïerieh, gosse sinsitnine soptsestellieh.
Joavkkut čohkkejit sin fáttá birra dieđuid lagamus siiddas.	Dåehkieh bïevnesh gaevnieh sijjen aamhtesen bïjre dennie gïetskemes sijtesne.
Sii fitnet gárdde luhtte, čuvvot maid sii barget, noterejit, sárgot ja govvejit.	Dah aktem giedtiem vaaksjoeh, barkoem fulkieh, tjaeliestieh, guvviedieh jïh guvvieh vaeltieh.
Sii jearahallet boazodolliid ja eará resursaolbmuid.	Dah båatsoealmetjh jïh jeatjah vierhtiealmetjh gihtjieh.
Sii berrejit ráhkkanan ovdalgihtii maid áigot jearrat sis.	Dah byøroeh soejkesjidh maam edtjieh gihtjedh.
Dása sáhttá geavahit DHO- skovi dieđuid.	Daesnie maehtieh mieride DSL-goereste nåhtadidh.
Oahppit hárjánit geavahit doahpagiid go humadit ealáhusa olbmuiguin.	Learohkh haarjanimmiem åadtjoeh dïejvesidie nåhtadidh gosse almetjigujmie soptsestieh båatsosne.
Oahppit lohket fáttá birra girjjiin ja interneahtas.	Learohkh aamhtesen bïjre gærjine jïh gaskeviermesne luhkieh.
Skuvllas čállá juohke joavku iešguđege fáttá dieđuid vuođul mat leat čohkkejuvvon siiddas / gárddis ja čálalaš gálduid vuođul.	Skuvlesne fïereguhte dåehkie tjaala dejstie bïevnesijstie mejtie giedtesne tjøønghkeme, jïh våaroeminie dejstie tjaaleldh gaaltijijstie.
Loahpas bidjet buot joavkkuid čállosiid ja govaid oktii fáddábargun, dahje buot bidjo seaidneáviisan.	Minngemosth gaajhkh dåehkien tjaalegh jïh guvvieh tjåanghkan bïejesuvvieh akten tjåenghkies aamhteseheeftese, jallh gaajhkem beaja goh aamhteseplaerie viedtjese.
Joavkkut ovdanbuktet iežaset barggu.	Dah dåehkieh jïjtse barkoem åehpiedehtieh.
Ovdamearkkat bargguide	Daesnie naan laavenjassh
Joavku A – miessemearkun: Movt čađahuvvo mearkun ?	Dåehkie A- miesieh mïerhkesjidh Guktie miesieh mïerhkesje ?
Gárddis galget oahppit čohket dieđuid movt miessemearkun dáhpáhuvvá das rájes go buktet bohccuid gárdái gitta go luitet daid.	Giedtiebealesne learohkh edtjieh bïevnesh tjøønghkedh guktie miesieh mïerhkesje, dehtie raejeste bovtsem geadtan tsaaka goske bovtsem giedteste luajhta.
Sii sáhttet áinnas jearahallat, govvedit ja sárgut dan birra.	Dah maehtieh gihtjedh, guvvieh vaeltedh jïh maaje aaj guvviedidh.
Skuvllas galget oahppit čállit, sárgut ja čájehit govaid bokte movt miessemearkun dáhpáhuvvá das rájes go bohccuid buktet gárdái gitta go luitet daid.	Skuvlesne learohkh edtjieh tjaeledh, guvviedidh jïh vuesiehtidh viehkine guvvijste guktie miesieh mïerhkesje, dehtie raejeste bovtsem geadtan tsaaka goske bovtsem giedteste luajhta.
Oahppit geavahit diehtomielalaččat sámegiel nama ¨husaid.	Dah dejtie saemien lahtesidie nåhtadieh voerkeslaakan.
Joavku Á – bealljemearkkat: Garddis galget oahppit čohkket siidda boazodoallobearrašiid bealljemearkkaid.	Giedtesne learohkh edtjieh mïerhkh tjøønghkedh mah leah sijten båatsoealmetjidie jïh dej fuelhkide.
Oahppit galget sárgut sin mearkkaid ja čállit guđe mearkka guhtege eaiggáda.	Dah edtjieh dej mïerhkh guvviedidh jïh tjaeledh mïerhken aajhteren nomme.
Oahppit jearahallet bealljemearkkaid sániid, omd. mii lea hoaŋka, bihttá / ceahkkes / biehkki, rastá / gaskat / náhppa jna..	Learohkh gyhtjelassh gihtjieh mah leah bovtsen nejpiegieji bïjre, vuesiehtimmien gaavhtan mij namhpe, skaarja, kruehkie, tsiehkie, govre, sloeptje, snïjre, saerkie, voelese lea.
Govve áinnas mearkkaid.	Dah guvvieh vaeltieh mïerhkijste.
Skuvllas galget oahppit čállit, sárgut ja čájehit govaid bokte boazodoallobearrašiid bealljemearkkaid.	Skuvlesne learohkh edtjieh tjaeledh, guvviedidh jïh vuesiehtidh viehkine guvvijste, mïerhkh sijten båatoealmetjidie jïh dej fuelhkide.
Sii galget čilget sániiguin juohke mearkka ja geavahehket diehtomiela ¨laččat sámegielnamahusaid.	Dah buerkiestidh fïerhtem mïerhkem baakoejgujmie jïh saemien lahtesh voerkeslaakan nåhtadieh.
Joavku B – Oaivvi ja goruda guolgaivnnit: Gárddis galget oahppit jearahit, sárgut ja govvet bohcco oaivvi ja goruda guolgaivnniid.	Giedtesne learohkh edtjieh gihtjedh, guvviedidh jïh guvvieh vaeltedh goelken klaerijste bovtsen åejjesne jïh kråahpesne.
Gorut guolgaivdni sáhttá leat muzet, čuoivvat, jievja, gabba, guvgesmuzet jna..	Goelken klaerieh kråahpesne maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan årrodh tjeehpes, klovse, jovje, såarhta, båavjoeh
Ovdamearkkat oaivvi guolgaivdnái: čáhppesnjunni, gabbaoaivi, girjeoaivi, gálbbenjunni, gáidánjunni.	Naan vuesiehtimmieh guktie goelken klaerieh, bovtsen åejjesne buerkeste: staelie-njuenie, tjööse, lijnie-gaaloe, dervie-njuenie
Skuvllas galget oahppit čállit, sárgut ja čájehit govaid bokte bohcco oaivvi ja goruda guolgaivnniid.	Skuvlesne learohkh edtjieh tjaeledh, guvviedidh jïh vuesiehtidh viehkine guvvijste goelken klaerieh bovtsen åejjesne jïh kråahpesne.
Ja sii galget geavahit dihtomiela ¨laččat sámegielnamahusaid.	Dah edtjieh saemien lahtesh nåhtadidh voerkeslaakan gosse buerkestieh.
Joavku C – Varris ja njiŋŋálas agi mielde	Dåehkie b – Hurries jïh minngeles aalteren mietie
Gárddis galget oahppit jearahit, sárgut ja govvet sihke varris ja njiŋŋálas bohccuid sámegielnamahusaid agi birra.	Giedtesne gaajhkh learohkh edtjieh gihtjedh, guvviedidh jïh guvvieh vaeltedh hurriesbovtseste jïh minngelesbovtseste joekehts aalterinie.
Sii galget geavahit daid gullevaš doahpagiid go jearahallet.	Dah edtjieh dejtie saemien lahtesidie nåhtadidh gyhtjelassine.
miessi, čearpmat, vuonjal, varit, vuobis / vuorsu, sarvvis, áldu, rotnu	Daesnie naan sjyøhtehke baakoeh miesie, tjorme, voenjele, horhtje, vueperes sarva, sarva, aaltoe, råtnoe.
Skuvllas galget oahppit čállit / čilget, sárgut ja čájehit govaid bokte varris ja njiŋŋálas bohccuid sámegielnamahusaid agi mielde.	Skuvlesne learohkh edtjieh tjaeledh, guvviedidh jïh vuesiehtidh viehkine guvvijste, lahtesh hurries- jïh minngelesbovtside aalteren mietie.
Sii galget geavahit dihtomiela ¨laččat sámegielnamahusaid.	Dah edtjieh saemien lahtesh voerkeslaakan nåhtadidh.
Joavku Č – Čoarvvi mielde: Gárddis galget oahppit jearahit bohccuid čoarvenamahusaid birra, ja sárgut ja govvet bohccuid main leat iešguđetlágan čoarvvit.	Dåehkie d - Tjåervien mietie Giedtesne learohkh edtjieh gihtjedh, guvviedidh jïh guvvieh vaeltedh bovtsen aevsijste jïh bovtsijste tjåervine.
Ovdamearkkat sániin leat nugo buikosággi, nulpu, nálat, sággi / sággečoarvi, geardočoarvi jna..	Naan sjyøhtehke baakoeh leah bisseme-tjåervie / klaahka-tjåervie, geartoe-tjåervie / stråmhpoe-tjåervie, söökes tjåervie, sleajvoeh, haame, njalpe-tjåervie, goenere.
Skuvllas galget oahppit čállit / čilget, sárgut ja čájehit govaid bokte bohccuid čoarvenamahusaid.	Skuvlesne learohkh edtjieh tjaeledh, buerkiestidh, guvviedidh jïh vuesiehtidh viehkine guvvijste dah ovmessie lahtesh aevside jïh bovtsh ovmessie tjåerviejgujmie.
Suu galget geavahit dihtomiela ¨laččat sámegielnamahusaid.	Dah edtjieh saemien lahtesh voerkeslaakan nåhtadidh.
Loahppabargu: Oahppit sáhttet - Ohppiid čálalaš bargguid čohkket gihpan maid buot oahppit fidnejit - Seaidneaviissa ráhkadit - Logaldallat miel ohppiide - Govvačájáhusa doallat - Ráhkadit čájáhusa mas leat galbbat main leat dieđut - Čilget eará ohppiide maid sii leat oahppan, dán dahket joavkkuid mielde stašuvnnain - Neaktima bokte ovdanbuktit bargguideaset	dejtie tjaaleldh barkojde aktene heeftesne tjøønghkedh, maam gaajhkh learohkh åadtjoeh
Heivehuvvon oahpahus	guvvieh vuesiehtidh
Oahpaheaddji bagadallá ohppiid nu ahte sii válljejit bargguid maid hálddašit, ja nu ovdánahttet ođđa máhttu.	Lohkehtæjja learoehkidie bïhkede, guktie dah laavenjassh veeljieh mejtie haalvoeh, jïh guktie orre daajroem evtiedieh.
Lea vejolaš heivehallat bargguid nu ahte eai gáibit seamma ollu, ja sihke hivvodaga ja man guhka ádjána bargguin sáhttá maid heivehit.	Daesnie gåarede dovne geerve jïh aelhkie laavenjassh utnedh, jïh maahta dovne veahkam jïh driektem joekehtidh.
Dán heiveha ovttaskas ohppiid mielde.	Man gellie dïejvesh jïh man geerve dah edtjieh årrodh sjïehtede dan aktegs learoehkasse.
Soapmásat háliidit bargat eanaš njálmmálaš gielain, ja earát ges máhttet giela bures sihke njálmmálaččat ja čálalaččat.	Muvhth sïjhtieh jeanatjommes dejnie njaalmeldh gïeline barkedh, mearan jeatjebh maehtieh jïjtjemse hijvenlaakan lahtesidh, dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh.
Soames oahppit dárbbašit ges lasi hástalusaid ja sáhttet oažžut ovddasvástádusa jearahallat eambbo resursaolbmuid ja muitalit maid sii gávnnahit eará ohppiide, joavkkuide ja luohkkái.	Muvhth learohkh vielie haestemh daarpesjieh jïh mahtieh diedtem åadtjodh jienebh vierhtiealmetjh gihtjehtidh jïh jeatjabidie soptsestidh maam gaavnehtamme aktegs learoehkidie, dåehkide jïh klaassese.
Gáiddusoahpahus	Maajhøøhpehtimmie
Dát oahpahusláhču ja fáddá heive bures gáiddusoahpahusa hospiterenáigái.	Daate øøhpehtimmiesoejkesje jïh aamhtese sjeahta gosse maajhøøhpehtimmielearohkh leah guessine skuvlesne.
Hospiterenáigi lea dat áigi go ohppiin geain dábálaččat lea gáiddusoahpahus sámegiel fágas, hospiterejit dan skuvllas gos gáiddusoahpahus lea.	Guessievåhkoe lea dïhte boelhke gosse learohkh mah maajhøøhpehtimmiem utnieh faagesne saemien, leah guessine dennie skuvlesne gubpede maajhøøhpehtimmiem åadtjoeh.
Lea dábálaš ahte buohkat dahje oahppijoavkkut geain lea gáiddusoahpahus bohtet oktanis hospiterenskuvlii.	Siejhme gaajhkesh jallh dåehkieh learoehkijstie mah maajhøøhpehtimmiem utnieh, seamma tijjen guessievåhkose båetieh.
Hospiterenáiggis leat oahppit mielde doaimmain gárddis, humadit olbmuiguin ealáhusas ja govvejit.	Guessievåhkosne learohkh leah meatan dejnie darjominie giedtesne, almetjigujmie båatsosne soptsestieh jïh guvvieh vaeltieh
Loahppabarggu sáhttá dahkat go oahppi ja oahpaheaddji fas deaivvadeaba neahtas.	Maahta minngiebarkoem mænngan darjodh gosse lohkehtæjja jïh learohkh vihth nedtesne gaavnesjieh.
Árvvoštallan	Vuarjasjimmie
Prošeaktabarggu árvvoštallanskovvi	Daah vuarjasjimmiegoerh sjïehtieh
Čálalašbarggu árvvoštallan	Vuarjasjimmiegoere åehpiedehtemasse
Čállinprošeavtta árvvoštallanskovvi	Vuarjasjimmiegoere tjaaleldh barkose
Njálmmálaš gáldut - Jearahallat boazodolliid - Jearahallat eará olbmuid geat dovdet ealáhusa	Vierhtieh
Kárášjohka: Davvi Girji OS.	Njaalmeldh gaaltijh
EIRA, NILS ISAK 1984: Boazobargi giella.	Båatsoealmetjh
Guovdageaidnu: Sámi instituhtta.	Mubpieh mah båatsoem demtieh
EIRA, NILS ISAK 1994: Bohccuid luhtte.	Tjaaleldh gaaltijh UTSI, GUN MARGRETH 1994: Bovtsen guelmieh.
Guovdageaidnu: DAT	[Hattfjelldal:] Sijti Jarnge.
KÅVEN, BRITA - JERNSLETTEN, JOHAN - NORDAL, INGRID - EIRA, JOHN HENRIK - SOLBAKK, AAGE 1995: Sámi – dáru sátnegirji.	BERGSLAND, KNUT - MAGGA, LAJLA MATTSSON 2007 (1993): Åarjelsaemien-daaroen baakoegærja.
Samisk-norsk ordbok.	Sydsamisk-norsk ordbok.
Kárášjohka: Davvi Girji o.s..	[Indre Billefjord:] Iđut.
DAVVI GIRJI OS.	2. opplag.
2008 (2000): Stor Norsk-samisk ordbok.	MAGGA, LAJLA MATTSSON 2009: Norsk-sydsamisk ordbok.
Dáru – sámi sátnegirji.	Daaroen-åarjelsaemien baakoegærja.
2. Opplag.	[Indre Billefjord:] Iđut.
[Kárásjohka:] Davvi Girji os.	Kiruna: Saemiedigkie (Sametinget).
DANELL, ÖJE - GAARE, ELDAR - NIEMINEN, MAURI - WARENBERG, KRISTINA 1997: Boazoguohtoneatnamiid šattut.	Bull, Ella Holm: Åarjel-saemien 4.-n.
Oslo: Landbruksforlaget	Davvi girji OS., 1995
Neahttasiiddut Interneahtas gávdnat dieđuid iešguđet siidduin.	Gaskeviermesne bïevnesh gaavnebe ovmessie sæjrojne.
Dáppe gávnnat maid boazomearkkaid: http://www.reindrift.no/index.gan?id=300&subid=0 www.ealat.org www.bamma.no	Daesnie aaj bovtsen mierhkh gaavnh: http://www.reindrift.no/index.gan?id=300&subid=0 www.ealat.org www.bamma.no