sfs_veiledning_24_undervisningsopplegg-samiske-eventyr-og.html.xml

Udir.no - Sámi máidnasat ja eamiálbmogiid máidnasat Udir.no - Saemien heamtuvrh jïh aalkoealmetji heamtuvrh Sámi máidnasat ja eamiálbmogiid máidnasat Saemien heamtuvrh jïh aalkoealmetji heamtuvrh Ceahkki: Jo3 – studerenráhkkanahtti oahppoprográmma ja lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii – fidnofágalaš oahppoprográmmaide Fáddá: sámi máinnasteapmi ja eará eamiálbmogiid máinnasteapmi Áigi: gaskal gávcci ja logi oahpahusdiimmu Daltese: Jåa3 – studijeryøjrien øøhpehtimmieprogramme jïh lissiebigkeme siejhme studijemaahtose baarkoefaageles øøhpehtimmieprogrammide Álggahus Aalkoe Dát oahpahusláhču lea ovdamearkan dasa movt oahppit sáhttet bargat joksat namuhuvvon gelbbolašvuođamihttomeriid. Daate øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte guktie learohkh maehtieh barkedh juktie maahtoeulmide jaksedh, mah leah nuelesne neebneme. Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomeriid sáhttá konkretiseret oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin barggus joksat gelbbolašvuođamihttomeriid. Daesnie vuesehte guktie maahta maahtoeulmide tjyølkehke darjodh lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh. Oahpahusláhču čájeha heivvolaš bargovugiid, movt dáidda ovttastahttá vuođđogálggaid ja movt oahpaheaddji heiveha oahpahusa ohppiide ja sin árvvoštallá dađistaga. Øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte sjyøhtehke barkoevuekieh, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh jïh guktie lohkehtæjja øøhpehtimmiem sjïehtede learoehkidie jïh dejtie iktemearan vuarjesje. Oahpahusláhču čájeha movt oahppit sáhttet buohtastahttit guovtti eámiálbmoga máinnastanvuogi. Øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte guktie learohkh maehtieh gøøkte aalkoealmetji soptsestimmievuekieh viertiestidh. Máhttoloktema ML06 gelbbolašvuođamihttomearit Maahtoeulmie LM06-S Gelbbolašvuođamihttomearit Jo2- studerenráhkkanahtti oahppoprográmma maŋŋel, ja lasáhusa oppalaš studerengelbbolašvuhtii- fidnofágalaš oahppoprográmma maŋŋel Árbevirolaš máhttu Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Maahtoeulmie Jåa2 mænngan – studijeryøjrien øøhpehtimmieprogramme jïh lissiebigkemen mænngan siejhme studijemaahtose – barkoefaageles øøhpehtimmieprogramme selvehit sámi máinnasteami saemien soptsestimmieaerpievuekiem buerkiestidh muitalit muitalusaid geavahettiin sámi máinnasteami elemeanttaid heamtuvrh soptsestidh gosse biehkieh saemien soptsestimmieaerpievuekeste nåhtadieh buohtastahttit sámi máidnasiid eará eamiálbmogiid ja eará kultuvrraid máidnasiiguin saemien heamtuvrh viertiestidh jeatjah aalkoealmetji heamtuvrigujmie, jïh heamtuvrigujmie jeatjah kultuvrijste Oahppanulbmilat Lïerehtimmieulmie Gelbbolašvuođamihttomearit leat konkretiserejuvvon oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin barggus joksat gelbbolašvuođamihttomeriid. Maahtoeulmide tjyølkehke dorjeme lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh. Oahppi galgá máhttit Learohke edtja maehtedh selvehit sámi máinnasteami / muitaleami iešvuođaid saemien soptsestimmieaerpievuekien bïjre soptsestidh čilget guovddáš doahpagiid mat gullet sámi máinnastanárbevirrui vihkeles dïejvesh buerkiestidh mah leah saemien soptsestimmieaerpievuekesne bájuhit / muitalit máidnasa mas leat sámi iešvuođat aktem heamtuvrem vaajestidh mij sjiere saemien væhtah åtna čállit muitalusa mii lea sámi vuohkái aktem heamtuvrem gaavnedh mij lea tjielke saemien gávdnat sullásašvuođaid / erohusaid sami máidnasis ja inuihtta máidnasis seammavoeth jïh joekehts gaavnedh akten saemien heamtuvren jïh akten jeatjah heamtuvren gaskem Vuođđogálggat Vihkielommes maehtelesvoeth Máhttit lohkat: Oahppi galgá lohkat iešguđetlágan máidnasiid, muitalusaid, diiddaid ja eará lohkanbihtáid mat gullet fáddái. Maehtedh lohkedh: Learohkh ovmessie heamtuvrh, soptsesh, dïejvesh jïh jeatjah tjaalegh luhkieh mah leah aamhtesisnie. Sii lohket guokte maidnasa maid galget buohtastahttit. Dah gøøkte heamtuvrh luhkieh mah leah våarome viertiestæmman. Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit: Oahppit galget njálmmálaččat ovdanbuktit máidnasa. Maehtedh jïjtjemse njaalmeldh tjïelkesidh: Learohkh aktem heamtuvrem njaalmeldh soptsestieh. Máhttit čálalaččat ovdanbuktit: Oahppit galget čállit máidnasa, ja sii čállet iešvuođaid go buohtastahttet iešguđet kultuvrraid máidnasiid. Maehtedh jïjtjemse tjaaleldh tjïelkesidh: Learohkh aktem heamtuvrem tjaelieh, jïh sjiere væhtah tjaeliestieh, gosse heamtuvrh ovmessie kultuvrijste viertiestieh. Máhttit geavahit digitála reaidduid: Oahppit čállet máidnasa dihtorii ja divodit iežaset čállosa maŋŋel go oahpaheaddji ja/dahje mieldeoahppit leat addán čálalaččat dieđu. Maehtedh digitale dïrregh nåhtadidh: Learohkh aktem heamtuvrem daatovrisnie tjaelieh, jïh sov tjaalegem staeriedieh mænngan lohkehtæjja jïh / jallh dah mubpieh learohkh aktem tjaaleldh bïevnesem bååstede vadteme. Sii galget ráhkadit skovi man mielde buohtastahttet iešguđet kultuvrraid máidnasiid. Dah maehtieh aktem goerem darjodh, juktie heamtuvrh ovmessie kultuvrijste viertiestidh. Oahppandoaimmat Lïerehtimmiedarjomh Oahpaheaddji álggaha fáttá árbevirolaš sámi máidnasa muitalemiin. Oahppit sáhttet maid guldalit báddejuvvon máidnasa. Lohkehtæjja aamhtesem åehpiedahta gosse aktem aerpievuekien saemien heamtuvrem soptseste, jallh satne baaja learoehkide aktem tjoejebaantem goltelidh dagkarinie heamtuvrinie. Oahppit ságastallet maid sii dihtet sámi máinnasteami iešvuođaid birra. Learohkh ektesne soptsestieh maam dah daejrieh dej sjiere væhtaj bïjre saemien soptsestimmieaerpievuekesne. Oahpaheaddji čilge ahte sámegielas ii leat nu buorre earuhit namahusaid ja dárkilit meroštallat mii lea máinnas ja mii lea muitalus. Lohkehtæjja buerkeste saemien aerpievuekesne ij leah iktegisth aelhkie lahtesi gaskem juekedh, jïh aktem sjiere buerkiestimmiem darjodh mij lea heamtuvre jïh mij lea soptsese. Dasto oahpaheaddji logaldallá eamiálbmogiid girjjálašvuođas historjjálaš perspektiivvas. Dan mænngan lohkehtæjja aalkoealmetji lidteratuvren bïjre soptseste aktene histovrijen perspektijvesne. Oahppit gehččet ovtta dahje eanet filmmaid. Learohkh aktem jallh jienebh filmh vuartasjieh. Lea vejolaš luoikkahit DVD:id Sámedikki oahpponevvohagas, Guovdageainnus. Gåarede DVD løønedh Saemiedigkien learoevierhtiejarngeste, Guovdageaidnusne. Oahppit ságastallet filmmaid sisdoalu birra. Learohkh ektesne filmi sisvegi bïjre soptsestieh. Oahppit ságastallet makkár dovdomearkkat ja iešvuođat máidnasis leat, ja čállet oktasaš listtu mas namuhit dovdomearkkaid. Learohkh ektesne soptsestieh mah væhtah akte saemien heamtuvre åtna, jïh aktem tjåenghkies læstoem væhtajgujmie tjaelieh. Oahppit čállet dáid dovdomearkkaid vuođul ieža máidnasiid. Dej væhtajgujmie goh våarome, learohkh jïjtsh heamtuvrh tjaelieh. Sii hárjehallet muitalit dáid máidnasiid ja muitalit nuppi oahppái, jovkui dahje olles luohkkái. Dah haarjanieh heamtuvride lohkedh, jïh dah akten mubpien learoehkasse soptsestieh, akten dåahkan jallh abpe klaassese. Oahppit guldalit guhtet guimmiideaset máidnasiid ja addet ruovttoluotta dieđu nuppiide das maid sii mearkkašedje máidnasis: Guđet dovdomearkkat ledje mielde máidnasis, ja guđiid elemeanttaid sii dovdet sámi máinnasteapmin. Learohkh sinsitnien heamtuvridie goltelieh, jïh sinsætnan bïevnesh bååstede vedtieh mah væhtah dah vueptiestin, jïh mah væhtah dah vueptiestieh saemien soptsestimmieaerpievuekeste. Oahppit lohket sámi máidnasa ja inuihttamáidnasa ja buohtastahttet dáid. Máinnasevttohusat (váldon girjjis Mearragátti muitalusat) Learohkh aktem saemien jïh aktem heamtuvrem aktede jeatjah kultuvreste luhkieh, dan mænngan dejtie viertiestieh. Oahppit ráhkadit skovi man geavahit go buohtastahttet sámi máidnasiid eará eamiálbmogiid máidnasiiguin. Learohkh aktem goerem darjoeh maam nåhtadieh gosse saemien heamtuvrh jeatjah aalkoealmetji heamtuvrigujmie viertiestieh. Skovis galget golbma kolonna. Goeresne golme kolonnh. Gurut kolonnii čállet mii lea dábálaš sámi máidnasiin. Gårroeh kolonnesne tjaelieh mij lea sjiere saemien heamtuvride. Olgeš kolonnii čállet mii lea dábálaš dan árbevierus mainna áigot buohtastahttit. Åelkies kolonnesne tjaelieh mij lea sjiere dan aerpievuakan mejnie viertiesteminie. Gasku čállet dan mii lea oktasaš dán guovtti kultuvrras. Gaskoeh kolonnesne learohkh tjaelieh mij lea tjåenghkies dejtie gøøkte kultuvride. Sáhttá ivnniin merket olgeš ja gurut kolonnain daid čuoggáid mat leat erenoamážat dán dihto kultuvrra muitalanárbevierus. Dïhte mij lea aajmene goh sjiere akten kultuvrese, dam maahta klaerine mïerhkesjidh dennie gårroeh jïh åelkies kolonnesne. Heivehuvvon oahpahus Sjïehtedamme lohkehtimmie Máidnasat maid oahppit galget lohkat sáhttet leat iešguđet guhkit ja iešguđet váddásat. Dah heamtuvrh mejtie learohkh luhkieh, maehtieh dovne åenehks jïh guhkies årrodh jïh geerve jïh aelhkie. Muhtimat sáhttet leat oahppásat ja earát fas apmasat ohppiide. Muvhth åehpies jïh muvhth orre learoehkidie. Lea álkkit álggahit oahpes máidnasiin go amas máidnasiin dalle go oahppit galget máinnastit, buohtastahttit ja ieža čállit máidnasiid. Aelhkebe våaromem vaeltedh åehpies heamtuvrine sijjeste heamtuvrh mah leah ammes, gosse learohkh edtjieh soptsestidh, viertiestidh jïh heamtuvrh jïjtje tjaeledh. Muhtin oahppit čállet veahá sámi máinnasteami birra, earát čilgejit dárkilit iešvuođaid mat leat eanemus guovdilat. Såemies learohkh ånnetji saemien soptsestimmieaerpievuekien bïjre soptsestieh, mearan mubpieh dejtie vihkielommes væhtide veelelaakan tjïelkestieh. Muhtin oahppit hutket máidnasa mii lea sihke sisdoalu ja hámi dáfus hui lahka muhtin máidnasa maid dovdet ovdalaččas dahje maid leat easka lohkan. Muvhth learohkh heamtuvrh gaavnehtieh mah sisvegisnie jïh bigkemisnie leah mahte seammalaakan goh akte heamtuvre maam aarebistie demtieh, jallh aadtjen lohkeme. Earát fas luovvanit ovttaskas máidnasiin ja hutket áibbas ođđa máidnasa mii goitge heive šáŋŋerii ja sámi máinnastanárbevirrui. Mubpieh loevenieh aktegsheamtuvreste jïh svihtjedieh sjaangeren sisnie, seamma aejkien goh tjyølkehke saemien aerpievuakan bigkieh. Oahppit válljejit ieža geaiddai ja gallásii sii máinnasit máidnaseaset. Learohkh jïjtje veeljieh man gellie jïh giese dah sïjhtieh heamtuvrh soptsestidh. Muhtimiid mielas lea oadjebasamus muitalit dušše oahpaheaddjái dahje ovtta eará oahppái. Muvhth tuhtjieh bøøremes ajve lohkehtæjjese jallh akten mubpien learoehkasse soptsestidh. Earát liikojit go leat eambbo guldaleaddjit. Mubpieh buerebe tråjjedieh gosse jienebh goltelieh. Muhtin oahppit muitalit máŋga máidnasa ja máŋgga eará eamiálbmoga máidnasa ja buohtastahttet eanet máidnasiid. Muvhth learohkh jienebh heamtuvrh luhkieh jïh heamtuvrh jienebh aalkoealmetjijstie, jïh aktine stuerebe vaeljehkinie viertiestieh, goh våarome. Lassin njálmmálaš máinnasteapmái, sáhttet muhtimat dramatiseret máidnasa. Lissine heamtuvrh njaalmeldh soptsestidh, naaken maehtieh heamtuvrem dramatiseradidh. Gáiddusoahpahus Maajhøøhpehtimmie Dát oahpahusláhču heive bures gáiddusoahpahussii, go oahppit galget máinnastit, ságastallat máidnasiid birra ja buohtastahttit máidnasiid. Daate øøhpehtimmiesoejkesje hijvenlaakan sjeahta maajhøøhpehtæmman juktie learohkh edtjieh soptsestidh, heamtuvri bïjre soptsestalledh jïh heamtuvrh viertiestidh. Oahpaheaddji šaddá guldaleaddjin, ságastallan- ja / dahje digaštallanguoibmin. Lohkehtæjja goltele, soptseste jïh digkede learohkigujmie. Oahpaheaddji oažžu buori vejolašvuođa oahpahit ja diktit oahppi hárjehallat árbevirolaš doahpagiid ja sániid. Lohkehtæjja nuepiem åådtje lïerehtidh, jïh baajedh learohkem haarjanidh aerpievuekien baakojde jïh dïejvesidie. Árvvoštallan Vuarjasjimmie Dađistaga-árvvoštallan Oahpaheaddji addá ohppiide njálmmálaš ja/dahje čálalaš dađistaga-árvvoštallama. Vuarjasjimmie iktemearan Lohkehtæjja learoehkidie njaalmeldh jïh / jallh tjaaleledh vuarjasjimmiem iktemearan vadta. Lea mávssolaš addit responssa ohppiide vai sii dihtet maid ja movt galget bargat vai ain ovdánit fáttás. Vihkeles responsem learoehkidie vedtedh guktie dah daejrieh mejnie edtjieh barkedh juktie sijjen maahtoem evtiedidh. Go oahppit čállet máidnasiid, de ožžot vuosttaš čállosii responssa. Dah aaj raeriem daarpesjieh guktie edtjieh dåemiedidh. Sii bohtet diehtit mii lea buorre, ja ožžot neavvagiid movt sáhttet ain bargat máidnasiin. Gosse learohkh heamtuvrh tjaelieh, responsem åadtjoeh akten voesteslåhkose. Vuođu váldibehtet dovdomearkalisttus. Vaeltieh våaromem læstosne væhtajgujmie. Maid lea oahppi váldán mielde ? Maam learohke meatan åådtjeme ? Mii váilu ? Mij fååtese ? Ohpaheaddji sáhttá geavahit Árvvoštallanskovvi: Prošeaktabargu- njálmmálaš ovdanbuktin ja Árvvoštallanskovvi: Guhkesčálus árvvoštaladettiin. Lohkehtæjja maahta daejtie goeride vuarjasjimmesne iktemearan nåhtadidh: Dát heivejit maid dalle go oahppit galget iežaset dahje guhtet guoimmiset árvvoštallat. Dah aaj sjïehtieh gosse learohkh edtjieh jïjtjemse jallh sinsitniem vuarjasjidh. Iežasárvvoštallan dahje guhtet guoimmiset árvvoštallan Dá lea ovdamearka maid oahppit sáhttet geavahit go iežaset galget árvvoštallat, ja / dahje go galget addit dieđuid guhtet guoibmáseaset. Jïjtsevuarjasjimmie jallh vuarjasjimmie sinsitneste Daesnie akte vuesiehtimmie maam learohkh maehtieh nåhtadidh gosse edtjieh jïjtjemse vuarjasjdih, jïh / jallh gosse edtjieh responsem sinsætnan vedtedh. Sii árvvoštallet maid hálddašit ja maid sáhttet / berrejit bargat joksan dihte buoret gelbbolašvuođa. Dah vuarjasjieh maam haalvoeh, jïh maam maehtieh / byøroeh darjodh juktie jollebe maahtoem jaksedh. Dahton: Biejjie: Oahppanulbmilat Lïerehtimmieulmie Dán in máhte doarvái bures Im daam nuekies hijven maehtieh Dán máhtán Daam maahtam Dán máhtán hui bures Daam joekoen hijven maahtam selvehit sámi máinnasteami / muitaleami iešvuođaid saemien soptsestimmieaerpievuekien bïjre soptsestidh čilget guovddaš doahpagiid mat gullet sámi máinnastanárbevirrui vihkeles dïejvesh buerkiestidh mah leah saemien soptsestimmieaerpievuekesne bájuhit / muitalit máidnasa mas leat sámi iešvuođat aktem heamtuvrem sjiere saemien væhtajgujmie vaajestidh čállit máidnasa mii heive sámi máinnasin aktem heamtuvrem tjaeledh mij vååjnoe goh sjiere saemien gávdnat sullásašvuođaid ja erohusaid sámi máidnasis ja inuihtta máidnasis seammavoeth jïh joekehtsh gaavnedh akten saemien heamtuvren jïh akten jeatjah heamtuvren gaskem S. 23-24. Vierhtieh Indre Billefjord: Iđut. Eventyret “ Áfruvvá ” lea vuosttaš geardde almmuhuvvon girjjis: Friis, J. A. 1871: Eventyr og Folkesagn. BIRKELAND, KIRSTI 2002: Staaloeh vienhtieh aske lea dålle. Christiania: Cammermeyer [Oslo:] J. W. Cappelens Forlag as BULL, ELLA HOLM - BERGSLAND, KNUT 1993: Lohkede saemien. BULL, ELLA HOLM - BERGSLAND, KNUT 1993: Lohkede saemien. Kárášjohka: Davvi Girji o.s.., 2. utgave. Kárášjohka: Davvi Girji o. s., 2. utgave. (girji ja jietnabáttit) (gærja jïh kaassedth) Dáid oažžu luoikkahit Sámedikki oahpponevvohagas Guovdageainnus: QVIGSTAD, JUST KNUD 1996: Aarporten jïh Åarjel-smaaregen soptsesh. Gánda ja Golleloddi (DVD. 97) 2. utgave. Njieljie åålmeg-heamturh. [Kautokeino:] Samisk utdanningsråd. Saemiedigkie 2002 (unna girjjáš ja cd) Njieljie åålmeg-heamturh, Saemiedigkie, 2002 (onne gærja jïh cd.) “ Máret áhkku muitala ”. Buvttadeapmi: NRK Sámi Radio 1991 28 min. Govnebuatska – jïh giemhpes viehkiehtæjja, Norsk filminstitutt (Samedikki oahpponevvohagas DVD 130) Karijuse jïh Baktuse, Statens filmtilsyn, åarjelsamien gïelese 1996, video jïh heefte " Máret áhkku muitala muitalusa ". Lopmegaahtoe, Statens filminstitutt, Saemien Øøhpehtimmieraerie 1999, video jïh heefte Buvttadeapmi: NRK Sámi Radio 1991. Gaallabaernieh, videjove golme åarjelsaemien Gaallabaerniej bïjre, Ninne Film AS 2004