sfs_veiledning_33_hvordan-man-lager-et.html.xml
Udir.no - Movt ráhkadit skovi mainna galgá hárjehallat sániid sojahit
Udir.no - Ryøknemeaarke – goere juktie baakoesojjehtimmiem haarjanidh
Movt ráhkadit skovi mainna galgá hárjehallat sániid sojahit
Ryøknemeaarke – goere juktie baakoesojjehtimmiem haarjanidh
Jus oahpaheaddji ráhkada guoros dokumeantta mállen, de sáhttá dan geavahit maŋŋel ráhkadit sullasaš hárjehusaid.
Jis lohkehtæjja aktem gåaroes tjaatsegem vøørhkie goh maalle, satne maahta dam nåhtadidh juktie seammaleejns haarjanimmieh mænngan darjodh.
Go galgá guoros málle ráhkadit masa deavdá maŋŋel, de sáhttá geavahit vurkenvejolašvuođa Lagre som -> fiilamálle: Regneark-mal.
Juktie akte gåaroes maallem darjodh maam edtja mænngan dievhtedh, dle vøørhkemenuepie Lagre som -> filtype: Regneark-mal åtnasåvva.
1. Raba rehkenastinprográmmas ođđa guoros bargogirjji.
Dievhtieh daerpies bïevnesh celline.
2. Deavdde dárbbašlaš dieđuid lanjaide.
b. Raajroe 2 edtja gåaroes årrodh.
c. Latnja A3: Dá lea dat latnja masa oahppit čállet namaset.
c. CelleA3: Daate akte sijjie gusnie learohke sov nommem tjaala.
Oahppit čállet latnjii B3.
Learohkh sijjen nommh tjaelieh celline B3.
Dán ruvttu oažžu áinnas ivdnet.
Maahta maaje daam daabloem klaeriedidh.
d. Latnja D3: Dása čállá dáhtona jus háliida.
d. CelleD3: Daesnie biejjiem tjaala jis vaajteles.
Geavat áinnas doaimma (fuŋkšuvnna) ‘ Sett inn dato ’.
Nåhtedh maaje funksjovnem ’ Sett inn dato ’.
Dan gávdná leavggas ‘ Sett inn ’.
Dïhte lea faanen nuelesne ” Sett inn. ”.
e. Gurgalus 4 lea guoros.
e. Raajroe 4 gåaroes.
Jus oahpaheaddji lea hárjánan geavaheaddji, de sáhttá dán maid sihkkut.
Jis lohkehtæjja tjiehpies utnije, maahta aaj dam laahpehtidh.
De sáhttá 5. gurgalusa allodaga heivehit.
Dïhte maahta raajroejalloem 5. raajrosne sjïehtesjidh.
f. Latnja A5: Čále dasa “ Guđe vearbba galggat sojahit ? ”
f. CelleA5: Bïejh raajesem ” Maam vaerbide edtjh sojjehtidh ? ”
Čále vearbba infinitiivahámi latnjii D3.
Tjaelieh infinitijvehaamoem vaerbeste maam edtja sojjehtidh cellesne D3.
Sáhttá ivdnet ruvttu masa vearba čállojuvvo.
Maahta maaje daabloem vaerbine klaeriedidh.
g. Ráiddu C galgá maŋŋel čiehkat.
g. Edtja kolonnem C mænngan tjiekedh.
Dan dihte ii ábut čállit dasa maidege maid ohappit galget oaidnit. Maŋŋel čilgejuvvo movt ráiddu čiehká.
Dannasinie ij tjoerh aamhth, mejtie edtja mænngan learoehkidie vuesiehtidh, daennie daablosne tjaeledh.
Dál boahtá dat mii eanemus gullá hárjehusbarggu ráhkadeapmái. 1.
Daelie dïhte båata mij raaktan lea sjyøhtehke daan haarjanæmman.
Merke lanjaid A6 og E16 gaskkas.
Mïerhkesjh cellide A6 jïh E16 gaskem.
Vállje ” Kantlinjer ”, ja bija buot lanjaid birra ravdasázuid.
Veeljh ” Kantlinjer ”, jïh bïejh raedtiesievh gaajhki celli bïjre.
Dalle lea álkit ohppiide ja oahpaheaddjái oaidnit gosa mii ge gullá. 2.
Dellie aelhkebe learoehkidie jïh lohkehtæjjese vuejnedh mij lea mij.
Heivet ráiddu govdodaga nu ahte heivejit teavsttaid guhkkodagaide.
Sjïehtedh kolonnegamtoeh guktie dah tjaalegegåhkojde sjïehtieh.
Dán sáhttá bargat sihke ovdal ja maŋŋel go lea deavdán eará ruvttuid.
Dam maahta darjodh dovne aarebi barkojne nïerhkie jallh mænngan.
3. Ráidu 6 adno bajilčállagiidda mat galget ohppiid tabealla bajimusas:
Raajroe 6 åtnasåvva dejtie bijjietjaalegidie goeresne, maam learohkh edtjieh dievhtedh: a. Celle A6 gåaroes b. CelleB6: Tjaelieh ” Presens ” jallh ” Preteriume ” jallh aktem jeatjah baakoem mij vaerben tijjem buerkeste.
b.. Latnja B6: Čále “ Preseansa ” dahje “ Preterihtta ” dahje eará sániid mat čilgejit vearbaáiggi.
c. CelleC6: Tjaelieh ” Faasite ” jallh aktem jeatjah sjïehteles baakoem.
c. Latnja C6: Čále “ Fasihtta ” dahje eará vuogas sáni. Dán ráiddu eai oainne oahppit, bajilčála lea eanas ráhkadeaddji váste.
Eah edtjh learohkh daam raajroem vuejnedh, bijjietjaalege lea uvtemes disse mij tjaala.
d. Latnja D6: Čále “ Boađus ”.
d. CelleD6: Tjaelieh ” Illedahke ”.
e. Latnja E6: Čále ” Čuoggát ”.
e. CelleE6: Tjaelieh ” Poengh ”
4. Deavdde persovnnalaš pronomeniid vulosguvlui A-ráidui.
Dievhtedh dejtie persovneles pronovmenidie ahkedh våålese kolonnesne A.
5. Ráidu B:ii dat galget oahppit čállit.
Kolonne B lea dïhte kolonne gusnie learohkh edtjieh tjaeledh.
Dát galgá leat guoros. 6.
Dïhte edtja gåaroes årrodh.
Ráidu C lea fasihtta.
Kolonne C lea faasite.
Oahpaheaddji čállá dasa rievttes vearbasojahusaid.
Lohkehtæjja dejtie reaktoe vaerbesojjehtimmide tjaala.
Dát adno vuođđun go addá oahppái dieđu lea go čállán riekta vai ii.
Daate goh våarome åtnasåvva dejtie bïevnesidie bååstede learoehkidie.
Lea hirbmat dehálaš ahte fasihtta lea riekta.
Eevre vihkeles faasite reaktoe.
7. Ráidu D lea hápmoráidu.
Kolonne D lea formelkolonne.
Dasa čállo dát hápmu latnjii D7: = HVIS (Buorre ! "
Daesnie daam formelem tjaala cellesne D7: = HVIS(B7=C7;"Hijven ! ”
; " Geahččal oktii vel. ")
; ” Pryøvh ikth vielie. ")
8. Álkidan dihte barggu, de sáhttá oahpaheaddji máŋget D7-lanja ja liibmet čuovvovaš gurgalusaide D-ráiddus.
Juktie dam verkebe darjodh dle lohkehtæjja maahta kopijeredh cellem D7 jïh dejnie minngebe raajrojne lïjmesjidh kolonnesne D.
9. Ráidu E: Dás oažžu oahppi ovtta čuoggá rievttes vástádusas, 0 čuoggá vearu vástádusa ovddas.
Kolonne E: Daesnie learohke aktem poengem åådtje fïere guhten reaktoe vaestiedassen åvteste, 0 poenge jis båajhtoeh vaestiedasse.
Dát lea válljejuvvon vai lea álki ráhkadit hámu.
Daam veeljeme juktie formelem aelhkie darjodh.
Hápmu: = HVIS (B7=C7;1;0) 10.
Bïejh tjåanghkan kolonnide E ’ sne, formele: = SUMMER (E6:E22)
Bija oktii E-ráiddu čuoggáid, hápmu: = SUMMER (E7:E15) 11.
Tjiekh kolonnem C gosse kolonnem mïerhkesjh.
Čiega ráiddu C. Merke ráiddu, deaddil dasto C ráiddu bajimusas.
Diedtieh C kolonnem bijjielisnie.
Ráiddus galgá de rievdat ivdni.
Dellie kolonne edtja klaeriem målsodh.
Doala njuola kolonna siste.
Steerh maarkørem kolonnen sisnie.
Olgeš-deaddil ja vállje ‘ Skjul ’. 12.
Diedtieh åelkiesbielesne jïh veeljh ” Skjul ”.
Don sáhtát maid lásset lanjaid vai eai rievdda.
Maahtah aaj ceellh leesedh.