sfs_veiledning_34_digital-fotofortelli.html.xml

Oahppit sáhttet iešguđetlágan prográmmaiguin oalle álkit ráhkadit čáppa digitála ovdanbidjamiid.	Joekehts programmigujmie learohkh maehtieh hijven digitale vuasahtallemh darjodh, aelhkie dïrregigujmie.
Bargu heive buot agiide.	Daate barkoe sjeahta gaajhkine jaepiedaltesinie.
Dási ja hivvodaga sáhttá heivehit ceahkkái ja ovttaskas oahppái.	Maahta man jïjnjem jïh njieptjiem daltesasse jïh dan aktegs learoehkasse sjïehtedidh.
Oahpaheaddji ferte ieš máhttit geavahit dábálaččamus bargovugiid ovdal go bargagoahtá ohppiiguin.	Lohkehtæjja tjuara haalvedh dejtie voemeluktie nåhtadamme funksjovnide aarebi satne barkojne learohkigujmie nearhka.
Jus oahppit leat apmasat bargovuohkái, de berrejit álggos ráhkadit ovttas govvamuitalusaža.	Jis learohkh ovnohkens barkoevuekine, dah byøroeh aktem åenehks fotsoptsesem ektesne voestegh darjodh.
Oahpaheaddji čájeha, čilge ja bagadallá.	Lohkehtæjja vuesehte, buerkeste jïh bïhkede.
Dasto sáhttet oahppit iehčaneaset geahččaladdat.	Dan mænngan learohkh maehtieh oktemierien voejhkelidh.
Govvamuitalusaid sáhttá dađistaga ráhkadit guhkkin, máŋggageardánin ja dasa sáhttá bidjat fágalaš sisdoalu.	Fotosoptsesh maehtieh mænngan guhkies jïh geerve sjïdtedh, jïh aktem faageles sisvegem utnedh.
NB !	NB !
Muitte ohppiiguin ságastallat govaid ja gálduid geavaheami birra.	Mujhtieh learohkigujmie soptsestidh guvviereaktaj jïh gaaltijeåtnoen bïjre.
Reaiddut - pc mas lea jietnakoarta - mikrofovdna - digitála govvenapparáhtta - govat - prográmma mainna sáhttá ovttastahttit jienaid, govaid, videoid ja teavsttaid. (Dákkár prográmma lea dávjá juo dihtoris, ja gávdnojit maid nuvttáprográmmat.)	programmevaaroe maam maahta nåhtadidh juktie tjoejem, guvvieh, video jïh tjaalegh aktanidh (Akte dagkeres programme lea daamtaj pc ’ ine, jïh namhtah programmh aaj gååvnesieh.)
- govvaredigerenprográmma.	guvviestaeriedimmieprogramme.
(Jus ii gávdno juo dihtoris govvaredigerenprográmma, de gávdnojit máŋga nuvttáprográmma maid sáhttá dihtorii viežžat.)	(Jis ij leah programmevaaroe bïejesovveme guvviegïetedæmman daatovrisnie, dle jïjnjh namhtah programmh gååvnesieh mejtie maahta våålese leessedh.)
Bargovuohki Oahppit čállet teavstta ja ráhkadit dasa govaid, dahje sii čállet teavstta govaide.	Learohkh aktem tjaalegem tjaelieh jïh disse illustrasjovnem bïejieh, jallh dah tjaalegh guvvide tjaelieh.
Sii bidjet sisa jienaid, lohket sisa teavstta ja/dahje bidjat dasa musihka.	Dah tjoejem disse bïejieh, tjaalegem luhkieh jïh / jallh musihkem lissiehtieh.
Teavsttat sáhttet leat máidnasat, divttat, lávlagat dahje iežaset muitalusat.	Dah tjaalegh maehtieh heamtuvrh, dikth, laavlomh jïh jïjtsh soptsesh årrodh.
Govvamuitalusaid sáhttá geavahit dalle go oahppit áigot ovdanbuktit juoidá earáide.	Dah maehtieh faagetjaalegh tjaeledh, faageaamhth øørnedidh jïh vuartasjimmieh jallh barkoevuekiem vihtiestidh.
Bargojohtu	Barkoevuekie
Oahpaheaddji mearrida, dahje oahppit mearridit govvamuitalusa šáŋŋera ja fáttá.	Lohkehtæjja muana, jallh learohkh sjaangerem jïh aamhtesem veeljieh fotosoptsesasse.
Oahppit govvejit, sárgot dahje ohcet govaid interneahtas.	Learohkh guvvieh vaeltieh, guvviedieh jallh guvvieh nedtesne gaevnieh.
Oahpaheaddji sáhttá maid addit sidjiide muhtin govaid maid gaskkas válljedit.	Lohkehtæjja maahta badth aaj dejtie naan guvvieh vedtedh, mej gaskem maehtieh veeljedh.
Oahppit ráhkadit vuosttaš ja maŋemus siiddu.	Learohkh voestes jïh minngemes sæjroem darjoeh.
Dán sáhttá dahkat alcces prográmmii, sárgunprográmmas dahje ovdanbuktinprográmmas.	Dam maahta darjodh jïjtjehke programmesne, akte guvviedimmieprogrammesne jallh aktine åehpiedehtemedïrreginie.
Jus geavahit sárgunprográmma dahje ovdanbuktinprográmma, de fertejit vurket fiillaid govvaformáhttii dego jpg dahje jpeg.	Jis guvviedimmieprogrammem jallh åehpiedehtemedïrregem nåhtadieh, tjuerieh fijlide vøørhkedh guvvieformatesne goh jpg jallh jpeg.
Ovdasiiddus sáhttá leat omd. girječálli namma.	Åvtesæjrosne edtja vuesiehtimmien gaavhtan tjaalegetjaelijen nomme årrodh.
Das sáhttá maid govva mii govvida fáttá dahje buktá beroštumi fáddái.	Daesnie maahta aaj akte guvvie årrodh goh illustrasjovne aamhtesasse, jallh mij iedtjem skreejrie disse.
Maŋemus siiddus galgá leat govvamuitalusa ráhkadeaddji namma.	Minngemes sæjrosne edtja tjåadtjodh gieh fotosoptsesem dorjeme.
Das galget maid leat gáldočujuhusat.	Desnie edtja aaj tjåadtjodh gusnie gaaltijh gaavneme.
Oahppit fertejit muitit sihke musihka, teavstta ja govaid.	Learohkh tjuerieh dovne musihkem, tjaalegh jïh guvvieh mujhtedh.
Oahppit čállet dahje bidjet sisa teavsttaid ja bidjet govaid.	Learohkh tjaelieh jallh lïjmesjieh tjaalegem, jïh guvvieh disse bïejieh.
Sii lohket teavstta báddái, bidjet jiena ala ja bidjet sisa musihka.	Dah tjaalegem luhkieh, tjoejh lissiehtieh jïh musihkem bïejieh.
Govaid heivehit vuohkkasit oktii.	Dah sertiestimmieh darjoeh.
Loahpas ráhkadit oahppit waw-fiilla.	Minngemosth learohkh waw-fijlem darjoeh.
Oahppit čájehit iežaset govvamuitalusa guhtet guimmiidasaset.	Learohkh fotosoptsesidie sinsætnan vuesiehtieh.
Sii sáhttet maid čájehit daid váhnmemiidda geat fitnet luohkás.	Dah maehtieh aaj dejtie vuesiehtidh gosse eejhtegh guessine klaassesne..
Oahpaheaddji árvvoštallá gárvves govvamuitalusa.	Lohkehtæjja vuarjesje dam gaervies fotosoptsesem.
Jus oahppit geavahit govvámuitalusa oahppamii, de ferte maid fágalaš sisdoallu árvvoštallojuvvot.	Jis learohkh fotosoptsesem lïerehtimmiebarkosne nåhtadieh, maahta aaj dam faageles sisvegem vuarjasjidh.
Govvamuitalus sáhttá adnot árvvoštallat oahppi riektačállin- ja sátneriggodat-ovdáneami sámegielfágas.	Akte fotosoptsese maahta aaj våaroeminie årrodh juktie learohken reaktoetjaelemem jïh baakoeveahkam saemienfaagesne vuarjasjidh.
Vuollelis lea skovvi man sáhttá atnit dađistaga-árvvoštallamii.	Nuelesne akte goere maam maahta nåhtadidh vuarjasjimmesne iktemearan.
Válljejuvvon mihtut galget govvidit barggu ovdáneami.	Dah ulmieh mah leah veeljeme, edtjieh progresjovnem barkosne vuesiehtidh.
Dás sáhttá oahpaheaddji čuovvut oahppi ovdáneami.	Daesnie lohkehtæjja maahta learohki evtiedimmiem fulkedh.
Oahppit sáhttet maid geavahit skovi go árvvoštallet iežaset ja guhtet guoimmiset.	Learohkh maehtieh goerem nåhtadidh gosse jïjtjemse jallh sinsitniem vuarjasjieh.
Árvvoštallan	Vuarjasjimmie
Oahppi máhttá	Learohke maahta
govvet digitála govvenapparáhtain	guvvieh vaeltedh digitale kaamerinie
sirdit govaid govvenapparáhtas dihtorii	datamaskin guvvieh sertedh aktede kaameristie akten daatovrasse
gávdnat fas iežas govaid dihtoris	sov guvvieh pc ’ sne gaavnedidh
čállit sisa teavsttaid	tjaalegh daatovrisnie tjaeledh
báddet jienaid digitála reaidduiguin	tjoejem bæjjese vaeltedh digitale viehkiedïrregigujmie
bidjat sisa teavstta ja govaid	tjaalegem jïh guvvieh tsaekedh
plánet govvamuitalusa mas leat govat, čállojuvvon teavsttat, jienat ja musihkka	aktem fotosoptsesem soejkesjidh gusnie guvvieh, tjaeleme tjaalegh, tjoeje jïh musihke
ráhkadit govvamuitalusa mas leat govat, čállojuvvon teavsttat, jienat ja musihkka, ja bidjat daid vuohkkasit oktii	fotosoptsesem darjodh gusnie guvvieh, tjaeleme tjaalegh, tjoeje jïh musihke, jïh dam tjåanghkan bïejedh guktie hijven sertiestimmieh sjïdtieh
dokumenteret fuomášumiid dahje bargoproseassa	vuartasjimmieh jallh aktem barkoevuekiem vihtiestidh
ovdanbuktit fágalaš barggu	faageaamhth åehpiedehtedh