sfs_veiledning_8_undervisningsopplegg-fortelling.html.xml

Ceahkki: 3.- 4. jahkeceahkki Fádda: muitalus Áigi: 3-5 diimmu	Daltese: 3. -4. jaepiedaltese Aamhtese: soptsese Tijje: 3 – 5 tæjmoeh
Álggahus	Aalkoe
Dát oahpahusláhču lea okta ovdamearka dasa movt 3. ja 4. jahkeceahkis sáhttá bargat.	Daate øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte guktie 3. jïh 4. jaepiedaltesinie barka.
Gelbbolašvuođamihttomeriid sáhttá konkretiseret oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin barggus olahit gelbbolašvuođamihttomeriid.	Maahta maahtoeulmide tjyølkehke darjodh lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh.
Oahpahuslážus leat heivvolaš bargovuogit, movt vuođđogálggat integrerejuvvojit ja movt oahpaheaddji oahpahusa heiveha ohppiide ja árvvoštallá sin.	Øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte sjyøhtehke barkoevuekieh, guktie vihkieslommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh, jïh guktie lohkehtæjja øøhpehtimmiem sjïehtede learoehkidie jïh dejtie iktemearan vuarjesje.
Dás lea ovdamearka iežas árvvoštallamii ja movt guhtet guoimmiset árvvoštallet.	Daesnie akte vuesiehtimmie jïjtsevuarjasjæmman jïh vuarjasjimmie sinsitneste..
Dat oahpahusláhču lea dan birra movt čállit muitalusaid ja dát ii govčča olles vuosttaš gelbbolašvuođamihttomeari.	Daate øøhpehtimmiesoejkesje lea guktie edtja soptsesh tjaeledh, jïh ij abpe dam voestes maahtoeulmiem feerhmh.
Máhttoloktema ML06 gelbbolašvuođamihttomearit	Maahtoeulmie LM06-S
Gelbbolašvuođamihttomearit 4. jahkeceahki maŋŋel Čálalaš gulahallan Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Maahtoeulmie 4. jaepiedaltesen mænngan
čállit muitalusaid, divttaid, reivviid ja áššeteavsttaid	soptsesh, dikth, prievieh jïh aamhtesetjaalegh tjaeledh
ordnet teavsttaid bajilčállagiin, álggahusain ja loahpahusain	tjaalegh bijjietjaaleginie, aalkovinie jïh galhkuvinie øørnedidh
Oahppanulbmilat	Lïerehtimmieulmieh
Gelbbolašvuođamihttomearit leat konkretiserejuvvon oahppanulbmiliin, mat leat ceahkkin dasa ahte olahit daid gelbbolašvuođamihttomeriid.	Maahtoeulmide tjyølkehke dorjeme lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh
Oahppi galgá máhttit	galhkuvem tjaeledh
- plánet muitalusa - ráhkadit bajilčállaga muitalussii - čállit álggu - čállit váldooasi - čállit loahpa - čállit olles cealkagiid - geavahit čuoggá ja jearaldatmearka - čállit stuora álgobustáva namaide ja mearkkaid maŋŋel.	stoerre åvtebokstaavem nommine jïh væhtaj minngesne tjaeledh
Vuođđogálggat	Vihkielommes maehtelesvoeth
Máhttit lohkat: Oahppit lohket muitalusaset njuovžilit, ollislaččat, dadjet sániid riekta ja lunddolaš intonašuvnnain.	Maehtedh lohkedh: Learohkh sov soptsesem galkojne, ahkedh, reaktoe jiehteginie jïh iemie intonasjovnine soptseste.
Máhttit čálalaččat ovdanbuktit: Oahppit čállet muitalusa ja bidjet deattu oahppanulbmilidda.	Maehtedh jïjtjemse tjaaleldh tjïelkesidh: Learohkh aktem soptsesem tjaelieh jïh tjierteste dam maam lïerehtimmieulmieh tjïelkesieh.
Máhttit geavahit digitála reaidduid: Oahppit hárjánit geavahit čállinprográmma go čállet muitalusaset.	Maehtedh digitale dïrregh nåhtadidh: Learohkh haarjanimmiem åadtjoeh tjaelemeprogrammem nåhtadidh gosse sijjen soptsesh tjaelieh.
Máŋgga oahppái lea eanet miellagiddevaš ja movttiidahtti čállit digitálalaččat go gieđain čállit báhpirii.	Jïjnjh learoehkidie lea gïeltegsåbpoe jïh eadtjahkåbpoe digitalelaakan tjaeledh goh gïetine.
Lea álkit ohppiide rievdadit ja buoridit teavstta go čállet dihtoriin.	Aelhkie learoehkidie tjaalegem staeriedidh jïh bueriedidh gosse pc ’ sne tjaelieh.
Ráhkkaneapmi	Soejkesjimmieh
Oahpaheaddji čállá muitalusa mii šaddá modeallan dasa movt muitalusa ráhkadit, ja lohká dan ohppiide.	Lohkehtæjja aktem soptsesem tjaala mij maalline sjædta guktie aktem soptsesem tjaala, jïh dam learoehkidie låhka.
Muitalus maid oahppi lea čállán, sáhttá maid geavahuvvot jus dat deavdá oahppanulbmiliid gáibádusaid.	Maahta aaj aktem soptsesem nåhtadidh maam akte learohke tjaaleme, jis dïhte lea lïerehtimmieulmiej krievemi mietie.
Álggat barggu dainna ahte ráhkadat muitalusaid mat movttiidahttet ja addet čállinmovtta ohppiide.	Aelkieh dam barkoem soptsesh darjodh naemhtie guktie learoehkidie skreejrieh, jïh dejtie tjaeleme-aavoem vadta.
Soames oahppit oalgguhuvvojit go dihtet ahte soames galgá lohkat dahje guldalit su muitalusa.	Såemies learohkh skraejriem åadtjoeh gosse daejrieh naaken edtjieh soptsesem lohkedh jallh goltelidh.
Sii oidnet ahte sin barggus lea ávki, ja de šaddá suohttaseabbo.	Dellie dååjrieh barkoe aktem aajkoem åtna, jïh tjaeleme ulmiem åådtje.
Vállje fáttáid maidda oahppit liikojit, dahje divtte sin válljet fáttá.	Veeljh aamhtesh mah seapan sïjhtieh learoehkidie feengkedh, jallh baajh dejtie aamhtesem jïjtje veeljedh.
Oahppit sáhttet čohkkát rieggás ja fárrolaga ráhkadit njálmmálaš muitalusa.	Learohkh maehtieh aktene gievlesne tjahkasjidh jïh aktem njaalmeldh soptsesem ektesne darjodh.
Vurrolaga ráhkada juohkehaš ovtta cealkaga.	Dah fiereguhten raajesem våaroej våaroej jiehtieh.
Oahpahuslážut	Soptsesem tjaeledh
Čállit muitalusa Álggos ráhkadit oahppit fárrolaga jurddakártta.	Voestegh learohkh aktem åssjaldahkekaarhtem ektesne darjoeh.
Sii ožžot veahá jurddašanáiggi ja de buktet evttohusaid.	Dah åadtjoeh ånnetji ussjedidh jïh dan mænngan raeriestimmiejgujmie båetieh.
Oahpaheaddji čállá távvalii idéaid, ja oahppit de válljejit dáin evttohusain man birra guhtege áigu čállit.	Lohkehtæjja åssjaldahkide taavlesne tjaala, jïh learohkh jïjtje veeljieh man bïjre dah sïjhtieh tjaeledh dejstie raeriestimmijste.
Oahppit ráhkadit de jurddakártta ieža ja geavahit dan go plánejit muitalusa sisdoalu.	Learohkh åssjaldahkekaarhth jïjtje darjoeh jïh dam nåhtadieh gosse sisvegem soejkesje sijjen soptsesinie.
Dehálaš oasit sáhttet leat olbmuid namat, báiki, áigi ja dáhpáhus.	Vihkeles biehkieh maehtieh årrodh almetji nommh, sijjie, tijje jïh heannadimmieh.
De maŋŋel álget oahppit čállit muitalusa juogo gieđain ja dahje dihtoriin.	Dan mænngan learohkh aelkieh soptsesem tjaeledh, gïetine jallh pc ’ sne.
Eará vuogit - Oahpaheaddji addá golbma dahje vihtta sáni mat galget leat muitalusas, nugo ovdamearkka dihte geassi, lávggodit, oaggut, beana ja gállit.	Lohkehtæjja golme jallh vijhte baakoeh learoehkidie vadta mah edtjieh meatan årrodh soptsesisnie, vuesiehtimmien gaavhtan giesie, laavkodh, gøøledh, bïenje jïh gaeledh.
- Oahppit evttohit sánit mat čállojit távvalii, ja mii šaddá dego sátnebáŋkun gos sii besset válljet sániid.	Learohkh baakoeh raeriestieh mah taavlesne tjaalasuvvieh jïh daate baakoebaanghkine sjædta mestie frijjelaakan veeljieh.
- Oahpaheaddji čájeha govvosa dahje juogalágan diŋgga / diŋggaid mat galget muitalusas fárus.	Lohkehtæjja aktem gaagkoem åehpiedahta jallh aktem jallh jienebh daeverh vuesehte, mah edtjieh meatan årrodh soptsesisnie.
- Oahppit čállet muhtin fáttá birra, maid oahpaheaddji diehtá berostahttá oallugiid.	Learohkh aktede vihties aamhtesistie tjaelieh, man bïjre lohkehtæjja daajra jïjnjh learohkh iedtjem utnieh.
- Oahppit ožžot ovtta namahusa.	Learohkh aktem bijjietjaalegem åadtjoeh.
- Oahppit ožžot álggu.	Learohkh aktem aalkovem åadtjoeh.
- Oahpaheaddji čájeha ohppiide gova man mielde sii čállet muitalusa.	Lohkehtæjja aktem guvviem learoehkidie vuesehte, misse learohkh edtjieh aktem soptsesem tjaeledh.
- Oahpaheaddji ja oahppit čuohpadit govaid aviissain ja bláđiin.	Lohkehtæjja jïh learohkh guvvieh plaerijste jïh våhkoeplaerijste bietskiedieh.
Oahppit válljejit ovtta gova dahje vuorbádit / gesset gova mii šaddá muitalusa vuođđun.	Learohkh aktem guvviem veeljieh jallh aktem guvviem sigkieh mij våaroeminie sjædta soptsesasse.
- Oahppit geahčadit govaid govvagirjjiin (govvaráidduid) ja čállet muitalusa daid vuođul.	Learohkh guvvide guvvieraajrojne vuartasjieh jïh aktem soptsesem tjaelieh dejstie guvvijste.
- Oahpaheaddji lohká muhtin muitalusa álggu, ja oahppit čállet viidáseappot dán muitalusa.	Lohkehtæjja aalkovem aktene soptsesisnie låhka jïh learohkh vijriebasse tjaelieh.
Loga dán birra eambbo Wirkola &Baal dahje Susegg ja eará sullasaš girjjiin.	Lohkh vielie dan bïjre daesnie, Wirkola &Baal jallh Susegg el.
- Oahppit lohket muitalusaid vai ožžot inspirašuvnna, dahje oahpaheaddji lohká jitnosit muitalusa.	Learohkh heamtuvrh luhkieh goh skraejrie, jallh lohkehtæjja heamtuvrh dejtie låhka.
- Oahpaheaddji lohká muitalusa ja oahppit geavahit dán modeallan dahje inspirašuvdnan čállit iežaset muitalusa.	Lohkehtæjja aktem soptsesem tjaala, jïh learohkh dam maalline jallh skraejrine nåhtadieh juktie aktem jïjtse soptsesem tjaeledh.
Heivehuvvon oahpahus	Sjïehtedamme lohkehtimmie
Lea dehálaš oažžut buot ohppiid ságastallamii searvat mas lea sáhka muitalusa birra, nu ahte sii leat ráhkkanan ja ovdanbuktán plána ovdal go álget čállit.	Vihkeles buektiehtidh guktie gaajhkh learohkh meatan sjïdtieh soptsesen bïjre soptestalledh, juktie dah aktem soejkesjem dorjeme jïh bieljelamme aarebi nïerhkieh tjaeledh.
Go oahppit ráhkadit jurddakárta, sáhttá oahpaheaddji sin veahkehit gávdnat sániid ja ráhkadit cealkagiid.	Gosse learohkh aktem åssjaldahkekaarhtem darjoeh, lohkehtæjja maahta dejtie viehkiehtidh baakoeh gaavnedh jïh raajesh darjodh.
Loguid bidjat jurddakártta sániide sáhttá leat ávkin go galgá muitit guđe ortnegis jurdagat galget leat muitalusas.	Maahta viehkine årrodh taallh baakojde bïejedh ååsjaldahkekaarhtesne, juktie mujhtedh mennie vuerpesne åssjaldahkh edtjieh båetedh soptesisnie.
Cealkagiid čállit govvaráiddu govaide sáhttá leat ávkin struktureret muitalusa.	Maahta viehkine årrodh raajesh guvvide tjaeledh aktene guvvieraajrosne, juktie aktem soptsesem øørnegen mietie tjaeledh.
Oahppi sáhttá áinnas álggos sárgut muitalusa, ja de easka čállit.	Learohke maahta badth aaj soptsesem voestegh guvviedidh, jïh dan mænngan sijjen guvvide tjaeledh.
Soames oahppit soitet dárbbašit veahki cealkagiid hábmet dahje cealkagiid hukset go leat bargame muitalusain.	Muvhth learohkh sïjhtieh viehkiem daarpesjidh raajesh darjodh jallh raajesh haamoedidh, gosse soptsesinie barkeminie.
Muhtin oahppit hálddašit ja háliidit čállit guhkes muitalusaid ja sáhttet bargat dainna seammá muitalusain guhká, ja eará oahppit ges soitet de álgit ođđa ja eará bargobihtáiguin.	Muvhth learohkh haalvoeh jïh lastoem utnieh guhkies soptsesh tjaeledh, jïh maehtieh dejnie seamma soptsesinie guhkiem gïehtelidh, mearan muvhth learohkh orre jïh jeatjah laavenjassigujmie nïerhkieh.
Soames oahppit ges sáhttet čállit máŋga muitalusa.	Muvhth learohkh maehtieh jienebh soptsesh tjaeledh.
Jus oahppi lea čállán hui oanehis muitalusaža, de sáhttá oahpaheaddji máŋget dán ja de čuohpadit dan lunddolaš osiide ja liibmet ođđa árkii dan nu ahte šaddá gaska muhtin sajiin.	Jis learohke aktem joekoen åenehks soptsesem tjaaleme, lohkehtæjja maahta kopijem destie vaeltedh, iemie biehkine bietskiedidh jïh lïjmesjidh aktene orre paehpierisnie, gaskine såemies vihties sijjine.
Ja de sáhttá oahppi čállit eambbo cealkagiid daidda guoros sajiide nu ahte šaddá eambbo ollislaš muitalus.	Dle learohke maahta jienebh raajesh lissiehtidh juktie aktem elliesåbpoe soptsesem åadtjodh.
Dán lea hui álki dahkat jus oahppi čállá dihtoriin.	Dam maahta hævvi varki darjodh jis learohke pc ’ sne tjaala.
Árvvoštallan	Vuarjasjimmie
Dađistaga- árvvoštallan Oahppit galget oažžut oktilis bagadallama čálidettiin, ja oahppanulbmilat galget leat vuođđun bagadallamii.	Learohkh edtjieh ahkedh bïhkedimmiem åadtjodh tjaelemebarkosne, jïh lïerehtimmieulmieh edtjieh våaroeminie årrodh bïhkedæmman.
Oahpaheaddji movttiidahttá ohppiid čállit dainna go addá konkrehta evttohusaid dahje diktá ohppiid ságastallama bokte evttohit evttohusaid.	Lohkehtæjja madtjeldahta learoehkidie tjaeledh, gosse vihties raeriestimmieh vadta, jallh baaja learohkem raeriestimmiejgujmie båetedh gosse soptsestimmesne.
Lea dehálaš dasa bidjat fuomášumi mii muitalusas lea buorre, nugo ovdamearkka dihte ahte muitalusas lea bajilčála, álgu ja loahppa, ja ahte oahppi doalaha fáttá dahje ahte muitalus lea bures ovttastuvvon / ahte lea rukses árpu muitalusas.	Vihkeles tjuvtjiedidh disse mij lea hijven soptsesisnie, vuesiehtimmien gaavhtan soptsese aktem bijjietjaalegem, aalkovem jïh galhkuvem åtna, learohke aamhtesasse tsååptse, jallh akte røøpses laejkie abpe soptsesisnie.
Oahppi de joatká daiguin osiiguin mat lea buorit muitalusas.	Learohke vijriebasse bigkie disse maam bæjjese lutnjie goh hijven.
Oahpaheaddji addá maid oahppái dieđu dan birra maid oahppi sáhttá bargat vai buorida muitalusa, nugo ovdamearkka dihte čállit eambbo bienaid váldooasis, muitit loahpa dahje geahččat leat go namain stuora álgobustávva ja váilot go eará mearkkat.	Lohkehtæjja aaj bïevnesh bååstede vadta maam learohke maahta darjodh juktie soptsestem bueriedidh, vuesiehtimmien gaavhtan jienebh biehkieh meatan vaeltedh åejviebielesne, galhkuvem mujhtedh jallh soptsesem ikth vielie vuejnedh juktie væhtah bïejedh, jïh stoerre åvtebokstaavem punktumen minngesne bïejedh.
Oahppi árvvoštallet iežaset ja guhtet guoimmiset Lassin oahpaheaddji dađistaga-árvvoštallamii sáhttet oahppit árvvoštallat iežaset ja guhtet guoimmiset.	Lissine dam vuarjasjimmiem iktemearan lohkehtæjjeste, learohkh maehtieh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjidh.
Dá lea ovdamearka skovvái maid oahppit sáhttet geavahit go árvvoštallet iežaset.	Daesnie akte såarhts goere maam learohkh maehtieh nåhtadidh gosse jïjtjemse vuarjasjieh.
Dát skovvi sáhttá maid geavahuvvot go oahppit árvvoštallet guhtet guoimmiset.	Maahta daam goerem aaj nåhtadidh gosse learohkh edtjieh bïevnesh bååstede vedtedh sinsætnan.
“ Don ” biddjo de “ mun ” sadjái.	Dellie datne sijjeste manne åtnasåvva.
Dáhton:	Biejjie:
Oahppanulbmilat	Lïerehtimmieulmie
Dán in máhte nohka bures	Im daam nuekies hijven maehtieh
Dán máhtán	Daam maahtam
Dán máhtán hui bures	Daam joekoen hijven maahtam
Mun máhtán plánet muitalusa go geavahan jurddakárta.	Maahtam soptsesem soejkesjdih viehkine åssjaldahkekaarhteste.
Mun máhtán čállit muitalusa mas lea bajilčála, álgu, dáhpáhus ja loahppa.	Maahtam soptsesem tjaeledh bijjietjaaleginie, aalkovinie, heannadimmine jïh galhkuvinie.
Mun máhtán olles cealkagiid čállit.	Maahtam ellies raajesh tjaeledh.
Mun máhtán geavahit čuoggá ja jearaldatmearkka.	Maahtam punktumem jïh gihtjemevæhtam nåhtadidh.
Mun máhtán čállit stuora ovdabustáva namaide ja mearkkaid maŋŋel.	Maahtam stoerre åvtebokstaavem nommesne tjaeledh jïh væhtaj minngesne.
En ny litteraturdidaktikk.	Vierhtieh