sfs_veiledning_9_undervisningsopplegg-stedsnavn.html.xml

Udir.no - Báikenamat	Udir.no - Sijjienommh
Báikenamat	Sijjienommh
Ceahkki: 3. dahje 4. jahkeceahkki Fádda: Oahppat báikkalaš, sámi báikenamaid	Daltese: 3. jallh 4. jaepiedaltese
Áigi: Vihtta oahpahusdiimmu	Aamhtese: voenges, saemien sijjienommh lïeredh
Álggahus	Aalkoe
Dát oahpahusláhču lea ovdamearka dasa movt 4. jahkeceahkis bargá.	Daate øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte guktie maahta barkedh 4. jaepiedaltesisnie.
Ane muittus ahte oahpahusláhču ii álohii govčča olles gelbbolašvuođamihtomeari.	Vueptesth øøhpehtimmiesoejkesje ij iktegisth abpe maahtoeulmiem feerhmh.
Gelbbolašvuođamihtomearri sáhttá konkretiserejuvvot oahppanulbmilin, mii lea ceahkki barggus olahit gelbbolašvuođamihttomeriid.	Maahta maahtoeulmide tjyølkehke darjodh lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh.
Oahpahusláhču čájeha heivvolaš bargovugiid, movt vuođđogálggaid ovttastahttá bargui ja movt oahpaheaddji heiveha oahpahusa ohppiide ja movt sin dađistaga árvvoštallá.	Øøhpehtimmesoejkesje sjyøhtehke barkoevuekieh vuesehte, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh jïh guktie lohkehtæjja øøhpehtimmiem learoehkide sjïehteladta jïh dejtie iktemearan vuarjesje.
Das leat maid ovdamearkkat movt oahppit sáhttet árvvoštallat iežaset ja guhtet guoimmiset bargguid.	Daesnie aaj raeriestimmieh jïjtsevuarjasjæmman jïh vuarjasjimmie sinsitneste.
Ovdamearka čajeha movt oahppit sáhttet bargat vai ohppet sámi báikenamaid lagasguovllus dahje Sámis.	Vuesiehtimmie vuesehte guktie learohkh maehtieh barkedh saemien sijjienommh lïeredh voengesisnie jallh Saepmesne.
Dán barggus sáhttá ja berre oahpaheaddji fágaidrasttideaddji bargat dainna ahte ovttastáhtta sámegiela ja servodatfága.	Daennie barkosne lohkehtæjja maahta jïh byøroe dåaresthfaageles barkedh gosse øøhpehtimmiem saemienfaagesne jïh siebriedahkefaagesne tjåanghkan gårrede.
Lea maiddai vejolaš čatnat luonddufága fáddái.	Gåarede aaj eatnemefaagem aamhtesasse ektiedidh.
Oahpahusláhču sáhttá heivehuvvot 3. jahkeceahkkái jus dat heive báikkálaš oahppoplána ektui.	Maahta øøhpehtimmiesoejkesjem 3. daltesasse sjïehtedidh jis dan voenges learoesoejkesjen mietie sjeahta.
Oahpaheaddji sáhttá sihke oanidit ja guhkidit bargoáiggi evttohuvvon áiggi ektui.	Lohkehtæjja maahta barkoetijjem dovne åeniedidh jïh guhkiedidh viertiestamme dejnie raeriestamme tijjeåtnojne.
Jus oahppit barget fágaidrasttideaddjit dáinna fáttáin, de dárbbašit eambbo áiggi go jus dušše sámegielas barget fáttáin.	Jis learohkh dåaresthfaageles aamhtesinie berkieh, dle sæjhta daerpies årrodh guhkebe tijjem nåhtadidh, enn jis ajve saemiengïeline berkieh.
Máhttoloktema ML06 gelbbolašvuođamihttomearit	Maahtoeulmie LM06-S
Gelbbolašvuođamihttomearit 4. jahkeceahkkai	Maahtoeulmie 4. jaepiedaltesen mænngan
Árbevirolaš máhttu Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Aerpievuekien maahtoe: Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
ságastallat báikkálaš sámi báikenamaid ja daid mearkkašumiid birra ja buohtastahttit daid dárogiel ja earágiel báikenamaiguin	soptsestalledh voenges saemien sijjienommi bïjre jïh dej ulmie, jïh nøørjen jïh jeatjah sijjienommigujmie viertiestidh jis dagkerh gååvnesieh
geavahit árbevirolaš muitalusaid iežas barggus	aerpievuekien soptsesh nåhtadidh jïjtse barkosne
Čálalaš gulahallan Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
gávdnat fáttáid iežas čállinbargguide girjerádjosis ja Interneahtas, ja ráhkadit, vurket ja viežžat fas teavsttaid digitála reaidduid geavahemiin	aamhtesh gaavnedh jïjtsh tjaeleme-jïh barkoelaavenjasside gærjagåetesne jïh gaskeviermesne jïh sjugniedidh, vøørhkedh jïh vihth tjaalegh veedtjedh viehkine digitale dïrregijstie
Giella geavahusas Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
Eará relevánta gelbbolašvuođamihttomearit	soptsestidh man bïjre jienebegïelevoete sæjhta jiehtedh
Jus vállje ovttastahttit servodatfága ja sámegiela, de heivejit dát gelbbolašvuođamihttomearit:	Jis lohkehtæjja veeljie siebriedahkefaagem øøhpehtimmiesoejkesjasse ektiedidh, dle daah maahtoeulmieh sjyøhtehke:
Servodatfága - Sámi oahppoplána gelbbolašvuođamihttomearit 4. jahkeceahki maŋŋel	Maahtoeulmie 4. jaepiedaltesen mænngan siebriedahkefaagesne – Saemien learoesoejkesje
Geografiija Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Geografije Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
válddahit eanadathámiid, geavahanguovlluid ja báikkiid, suokkardemiin eanadagaid ruovttu ja skuvlla lahka ja atnit sámegiel ja dárogiel namahusaid daidda	eatnemem, åtnoedajvh jïh sijjieh buerkiestidh gosse eatnemem skuvlen jïh hiejmen voengesisnie goerehte, jïh saemien jïh nøørjen lahtesh nåhtadidh dejtie
dovdát historjjálaš luottaid iežas lagasbirrasis, ja guorahallat báikkálaš čoakkáldagaid ja muitomearkkaid.	histovrijen giejh jïjtse voengesisnie damtijidh jïh voenges våarhkoeh jïh mojhtesemïerhkh goerehtidh
Oahppanulbmilat	Lïerehtimmieulmie
Gelbbolašvuođamihttomearit leat konkretiserejuvvon oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin olahit gelbbolašvuođamihttomeriid.	Maahtoeulmide tjyølkehke dorjeme lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh.
Oahppi galgá máhttit	Learohke edtja maehtedh
- gávdnat báikenamaid ja čilget daid - ságastit duovdda- ja čázádat-namahusaid ja báikenamaid birra - buohtastahttit sámi ja dárogiela báikenamaid - čállit fáktačállosa mas leat báikenamat mielde - ohcat ja geavahit dieđuid maid viežžá interneahtas	eatnemelaahtesi bïjre soptsestidh jïh lahtesh tjaetsieåeriej jïh sijjienommi bïjre
Vuođđogálggat	Vihkielommes maehtelesvoeth
Máhttit lohkat mearkkaša dás ahte oahppit lohket báikenamaid kárttain, teavsttain ja registariin.	Maehtedh lohkedh sæjhta daesnie jiehtedh learohkh sijjienommh luhkieh kaarhtine, tjaaleginie jïh registerinie.
Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit mearkkaša dán oahpahuslážus ahte oahppit servet ságastallamii báikenamaid, eanadat- ja čázádatnamahusaid birra.	Maehtedh jïjtjemse njaalmeldh tjïelkesidh sæjhta daennie øøhpehtimmiesoejkesjisnie jiehtedh learohkh leah meatan soptsestieh sijjienommi bïjre, jïh lahtesh eatnemen jïh tjaetsieåeriej bïjre.
Sii jearahallet earáid vai ožžot dieđuid, ja ovdanbuktet dieđuid maid sii leat gávdnan báikenamaid birra.	Dah sinsitniem gihtjieh juktie bïevnesh veedtjedh, jïh åehpiedehtieh maam sijjienommi bïjre gaavnehtamme.
Máhttit čálalaččat ovdanbuktit mearkkaša dás ahte oahppit čallet fáktačállosiid mas báikenamat leat mielde.	Maehtedh jïjtjemse tjaaleldh tjïelkesidh sæjhta daesnie jiehtedh learohkh riektese-tjaalegh tjaelieh gusnie sijjienommh leah meatan.
Máhttit rehkenastit mielddisbuktá dás ahte oahppit geavahit kárta-koordináhtaid go ohcet báikenamaid kárttain.	Maehtedh ryøknedh sæjhta daesnie jiehtedh learohkh kaarhte-koordinatovrh nåhtadieh gosse sijjienommh kaarhtine ohtsedieh.
Jus dárbu de sáhttet sii maid oahpásnuvvat UTM-posišuvnnaide.	Jis daerpies dah aaj maehtieh åahpenidh UTM-posisjovnigujmie.
Máhttit geavahit digitála reaidduid mearkkaša dás ahte oahppit geavahit interneahta gávdnat heivvolaš neahttasiidduid, geavahit digitála kárttaid dieđuid ja geavahit dáid dieđuid čállinprográmmas.	Maehtedh digitale dïrregh nåhtadidh sæjhta daesnie jiehtedh learohkh gaskeviermiem nåhtadieh juktie aktem sjyøhtehke nedtesæjroem gaavnedh, bïevnesh digitale kaarhtijste veedtjieh jïh bïevnesidie aktene tjaelemeprogrammesne nåhtadieh.
Ráhkkaneapmi	Soejkesjimmieh
Oahpaheaddji ja oahppit berrejit ovdal dahje oktanis go barget báikenamaiguin maid bargat sámegiela eanadatnamahusaiguin.	Lohkehtæjja jïh learohkh byøroeh åvtelhbodti jallh gosse sijjienommigujmie barkeminie, aaj saemien eatneme-jïh tjaetsieåerielahtesigujmie barkedh.
Dalle ožžot oahppit dárkilet gova das movt sámi báikenamat leat ráhkaduvvon.	Dellie learohkh aktem elliesåbpoe guvviem åadtjoeh guktie dah saemien sijjienommh leah bæjjese bigkeme.
Guovlluin gos gávdnojit ollu báikenamat sámegillii, lea lunddolaš ahte oahppit álggos barget iežaset lagasbirrasa namaiguin.	Dejnie dajvine gusnie jïjnjh sijjienommh saemiengïelesne lea iemie learohkh voestegh nommigujmie voengesisnie berkieh.
Sáhttet iežaset ássangili namaide oahpásnuvvat.	Dellie maehtieh voestegh åahpenidh nommigujmie dennie voenesne gusnie årroeminie.
Jus oahppit ásset guovllus gos lea váttis gávdnat sámegiel báikenamaid, sáhttá bargat stuora eanadagaid (omd. váriid, gáissáid, vumiid) ja čáhcádagaid (omd. eanuid, jogaid, vuonaid) namaiguin.	Jis learohkh aktene dajvesne årroeh gusnie geerve saemien sijjienommh gaavnedh, dah maehtieh lahtesigujmie eatnamisnie jïh tjaetsieåerine barkedh, vuesiehtimmien gaavhtan vaerieh, tjahkh, vuemieh, jeanoeh jïh fjovlh.
Báikkit sáhttet leat lahka iežaset ássanguovllu dahje eará oahpes guovllus.	Dah sijjieh maehtieh dej årromesijjien lihkebisnie årrodh jallh aktene jeatjah dajvesne maam demtieh.
Sáhttá leat váhnemiid dahje áhkuid ja ádjáid riegádanguovlu, dahje eará guovlu gosa oahppi dovdá gullevašvuođa.	Maahta eejhtegi jallh aahkan aajjan reakedssijjie årrodh, jallh akte jeatjah dajve gusnie learohke roehtsh åtna.
Guovlluin gos lea váttis gávdnat sámegiel báikenamaid, berre oahpaheaddji ráhkkanan dasa ahte soaitá šaddat oahppái veahkkin ohcat báikenamaid maid galgá oahppat.	Dajvine gusnie geerve saemien sijjienommh gaavnedh, lohkehtæjja byøroe daejredh satne tjuara learoehkidie viehkiehtidh sijjienommh gaavnedh mejtie edtjieh lïeredh.
Lea maid vejolaš heivehit barggu dainnalágiin ahte váldá viidát sámeguovlluid dovddus báikenamaid dahje sámegiel gávpotnamaid, omd. Čáhcesuolu, Skánit, Bådåddjo, Divtasvuodna, Ájluokta, Aarborte, Snåase.	Aaj gåarede barkoem sjïehtedidh, jïh sijjienommh jallh saemien staarenommh stuerebe saemien dajvijste, vuesiehtimmien gaavhtan Vadsø, Båddådjo, Dievtasvuotna, Drag, Aarborte jïh Snåase.
Oahppanlážut	Tjïrrehtimmie
Čađaheapmi - Oahpaheaddji čilge ohppiide mat barggu mihttomearit leat, ja muitala sidjiide mainna sii galget bargat.	Lohkehtæjja learoehkidie buerkeste mij barkoen ulmie lea, jïh dejtie soptseste mejnie edtjieh barkedh.
- Ovttas namuhit oahppit nu galle sámi báikenama go fuobmájit, juogo iežaset lagasbirrasis, boazoorohagas dahje eará sámi guovlluin.	Learohkh ektesne neebnieh sijjienommh dah måjhtajieh jïjtse voengesisnie, aktene sijtesne jallh aktene jeatjah saemien dajvesne.
- Oahpaheaddji ráddje ovttas ohppiiguin guđe guovllu / guđiiguin guovlluiguin galget bargat.	Lohkehtæjja learoehkigujmie ektine geerelieh man dajven / mej dajvi bïjre dah edtjieh tjielkelaakan barkedh.
- Juohke oahppi vállje ovttasráđiid oahpaheddjiin ovtta báikenama man birra ohcá eambbo dieđuid:	Fiereguhte learohke aktem sijjienommem veeljie akteraeresne lohkehtæjjine man bïjre satne edtja vielie gaavnehtidh.
Guđe nama vállje oahppi ?	- Maam nommide learohke veeljie ?
Movt daddjo ja čállojuvvo namma ?	- Guktie daate nomme jeahtasåvva jïh tjaalasåvva ?
Maid namma mearkkaša ?	- Mij lea nommen ulmie ?
Makkár eanan / čázádat dát lea ?	- Magkeres eatneme jallh tjaetsieåerie daate ?
Maid mearkkaša eanadat-/čázádat-namahus ?	- Mij lea eatneme-jallh tjaetsieåerielahtesen ulmie ?
Manne lea ožžon dakkár nama (jus dasa gullá muitalus dahje čilgehus) ?	- Mannasinie sijjie daam nommem åådtjeme ?
- Jus lea váttis čilget mas dihto báikenamma vuolgá, de sáhttá maid guorahallat leat go eará báikenamat main lea seamma álgu dahje loahppa.	Dastegh geerve buerkiestidh mestie akte vihties nomme båata, learohkh aaj maehtieh goerehtidh mejtie jeatjah sijjienommh gååvnesieh mah seamma aalkoem jallh gïetjiem utnieh.
Dávjá leat jávrriin, jogain dahje váriin mat leat lahkalagaid seamma álgooassi namas ja nu diehtá ahte báikkit leat lahkalagaid.	Daamtaj jaevrieh, jeanoeh jallh vaerieh mah leah sinsitnien lihkesadtje, seamma voesteslïhtsem utnieh. Destie daajra dah sijjieh leah sinsitnien lihkesadtje.
- Oahppit ohcet dieđuid báikenama birra iešguđet gálduin:	Learohkh bïevnesh ohtsedieh sijjienommen bïjre ovmessie gaaltijinie.
Oahppit ohcet ja čohkkejit girjjiin dieđuid.	- Learohkh ohtsedieh jïh bïevnesh tjøønghkieh gærjijste.
Oahppit jearahit báikenama birra olbmuin geat dovdet báiki.	- Learohkh gihtjehtieh naakenem mij leah joekoen åehpies dajvesne, sijjienommen bïjre.
Jearahallama sáhttet juogo báddet dahje filbmet.	Dah maehtieh tjoejebaantese bæjjese vaeltedh jallh filmadidh gihtjehtimmiem.
Sii čállet čilgehusa jearahallama vuođul.	Dah buerkiestimmiem tjaelieh dejstie bïevnesijstie mejtie gihtjehtimmesne åadtjoejin.
Oahppit gávdnet báikenama kárttas, juogo digitála dahje báberhámis.	- Learohkh sijjienommem kaarhtine gaevnieh, paehpierisnie jallh digitale.
Čujuhusas www.statkart.no gávdno norggakártta, mas leat maid sámegillii namat.	Adressesne www.statkart.no Nøørjen kaarhth gusnie saemien sijjienommh aaj tjåadtjoeh.
Oahppit sáhttet maid ohcat eará interneahttasiidduid main lea kárta.	Learohkh maehtieh aaj jeatjah sæjrojne ohtsedidh gusnie kaarhth gaskeviermesne.
Dáid kárttaid sáhttet oahppit čálihit báhpirii ja merket gokko báiki lea.	Learohkh maehtieh dejtie digitale kaarhtide olkese tjaeledh paehpierisnie, jïh dam sjyøhtehke sijjienommem kaarhtesne mierhkieh.
Oahppit čállet fakta-čállosa báikenama birra.	- Learohkh aktem riektese-tjaalegem tjaelieh sijjienommen bïjre.
Oahppit govvejit báiki, dahje gávdnet dán báikki gova dahje sárgot báikki.	Vielie barkoe - Learohke guvviem vaalta sijjeste, aktem guvviem destie gaavna jallh sijjiem guvvede.
Oahppi ráhkada báikenama birra oanehis čállosa masa bidjá kártta ja gova.	- Learohke aktem åenehks tjaalegem sijjienommen bïjre tjaala.
Oahppit sáhttet ráhkadit oktasaš gihppaga mas leat buot čállosat báikenamaid birra.	Maahta kaarhtem jïh guvviem tjaalegen sijse bïejedh.. - Learohkh maehtieh aktem tjåenghkies heeftem darjodh gaajhkijste sijjienommetjaalegijstie.
Báikenamaid teavsttaid sáhttá seaidnái heŋget vai buohkat besset daid lohkat.	- Maahta aaj sijjienommetjaalegidie viedtjese gævnjodh, juktie gaajhkesh maehtieh dejtie lohkedh.
Oahppit ráhkadit oanehis jietnafiilla mas muitalit báikenama birra.	- Learohkh aktem åenehks tjoejestuhtjem darjoeh gusnie sijjienommen bïjre soptsestieh.
Dán bidjet ovdanbuktinprográmmii oktan govain ja kárttain.	Dam akten åehpiedehtemeprogrammese bïejieh, guvvine jïh kaarhtine ektine.
Oahppit ja oahpaheaddji ságastallet ovttas dan birra maid leat gávnnahan.	Lohkehtæjja learohkigujmie soptseste mej bïjre dah gaavnehtamme.
Guhtege oahppi muitala iežas báikenama birra.	Dellie fïerhte learohke ånnetji sov sijjjienommen bïjre soptseste.
Maŋŋel jearrá oahppi earáin gažaldagaid dan birra maid leat muitalan.	Dan mænngan learohkh sinsitniem gihtjieh dan bïjre maam soptsestamme.
Heivehuvvon oahpahus	Sjïehtedamme lohkehtimmie
Oahppi ja oahpaheaddji válljeba bargomálle mii heive ovttaskas oahppái, geahča evttohusaid čađaheami-oasis.	Learohke jïh lohkehtæjja barkoevuekieh veeljieh mejtie dan aktegs learoehkasse sjïehtieh, vuartesjh raeriestimmieh Tjïrrehtimmien nuelesne.
Soapmásat ollejit bargat máŋggain báikenamain, sihke lagas ja gáidan, ja iešguđet ládje.	Muvhth sïjhtieh ryøhkedh jienebh sijjienommigujmie barkedh, dovne voengesisnie jïh maajesisnie, jïh aaj joekehtslaakan.
Muhtin oahppit barget eanaš njálmmálaš bargobihtáiguin, ja earát ges čállet nugo báikenamaid, čilgehusaid ja fakta-čállosiid.	Muvhth learohkh bøøremeslaakan dej njaalmeldh laavenjassigujmie berkieh, mearan muvhth gaajhkem tjaelieh, goh sijjienommh, buerkiestimmieh jïh riektes-tjaalegh.
Árvvoštallan	Vuarjasjimmie
Dađistaga-árvvoštallan Oahpaheaddji addá ohppiide njálmmálaš ja/dahje čálalaš dađistaga-árvvoštallama.	Vuarjasjimmie iktemearan Lohkehtæjja learoehkidie njaalmeldh jïh / jallh tjaaleldh vuarjasjimmiem vadta iktemearan.
Vuođu sáhttá váldit oahppanulbmiliin.	Vaeltieh våaromem lïerehtimmieulmine.
Lea dehálaš addit dieđu oahppái maid vuođul son sáhttá bargat ovdánit fágalaččat.	Ovmessie buerkiestimmieh ulmiejaksoste Dah vuesiehtimmieh dejtie golme voestes lïerehtimmieulmide vuesiehtieh.
Ovdamearkkat mihttomeriid joksama dovdomearkkaide:	Lïerehtimmie-ulmie Learohke edtja maehtedh
Oahppan-ulbmilat	Aalkovisnie
Oahppi galgá máhttit	Evtiedimmesne
Álgodásis	Maehteles
Ovdaneame	Joekoen maehteles
Gelbbolaš	aktem sjyøhtehke
Erenoamaš buorre	sijjienommem gaavnedh
Máhtit	Lohkehtæjja aktem
válljet báikenama	sijjienommem
Oahpa-headdji evttoha oahppái báikenama.	learoehkasse
Oahppi	Learohke aktem
vállje báikenama máŋgga molssaeavtti gaskas.	sijjienommem veeljie
Oahppi	Learohke aktem
vállje ovttasráđiid oahpaheaddjin báikenama.	sijjienommem veeljie
Oahppi	akteraeresne
vállje	lohkehtæjjine
iešheanalis heivvolaš báikenama.	Learohke aktem
Oahpppi	sjyøhtehke
čilget báikenama	sijjienommem
Oahppi dovdá báikenama.	oktemierien veeljie
Oahppi čilge báikenama váldosisdoalu.	aktem sijjienommem
Oahppi gávdná eará báikenamaid main lea sullasaš namahus.	buerkiestidh
Oahppi máhttá čilget makkár lađđasat leat báikenamas.	Learohke sijjienommem
Oahppi čilge mas báikenamma lea vuolgán.	Learohke åejviesisvegem buerkeste sijjienommesne
Oahppi gávdná eará báikenamaid mat gullet oktii dáinna báikenamain.	Learohke jeatjah sijjienommh gaavna gusnie seamma lahtesem nåhtadamme
Oahppi čilge manne báikkis lea dákkár namma.	Learohke soptseste mah lïhtsh sijjienomme åtna
Oahppi muitala maid báikenama álgolađas muitala báikki birra.	Learohke buerkeste mestie sijjienomme båata
Oahppi máhttá čilget maid namahus muitala báikki birra ja oppalaččat dákkár eanadagaid birra	Learohke jeatjah sijjienommh gaavna mah iemielaakan sjïehtieh daejnie sijjienommine ektine
Ságastallá eanadat /	Learohke buerkeste mannasinnie sijjie daam nommem åtna
čázádat-namahusa birra	Learohke buerkeste maam sijjienommen voestes lïhtse, sijjien bïjre sopteste
Oahppi muitala leago báikenama eanadat vai čázádat	Learohke buerkeste maam lahtese soptseste daan sijjien bïjre sjierelaakan, jïh siejhmelaakan dagkari sijjiej bïjre
Máhttá eará báikenamaid bokte čilget namahusa	eatneme- jïh tjaetsieåerie-
čilget	lahtesi bïjre soptsestidh
muhtin	Learohke soptseste
muddui makkár	mejtie sijjienomme
dán	lea akte eatneme
lágan eanan /	jallh akte tjaetsieåerie
čázádat lea.	Learohke lahtesem buerkeste viehkine sijjienommeste
Oahppi geavaha báikenamaid ovdamearkan.	Learohke buerkeste guktie daate såarhts eatneme jallh tjaetsieåerie lea, jïh buerkeste mij leah daej sijjiej væhta
Oahppi máhttá čilget namahusa oppalaš dásis, degomat makkár jávri lea.	Learohke sijjienommh vuesiehtimmine nåhtede
Oahppi buohtastahttá eará sullasaš namahusaiguin, omd. ládduin.	Learohke lahtesem siejhmelaakan buerkeste, v.g. mij akte jaevrie lea
Oahppi čilge makkár vissis báiki lea eanadat-namahusaid vuođul.	Learohke jeatjah seammaplïeres lahtesigujmie vierteste, v.g. tjonne, lovhtje
Iežas árvvoštallat dahje guhtet guimmiideaset árvvoštallat Dá lea ovdamearka movt oahppi sáhttá iežas árvvoštallat dahje oahppit sáhttet guhtet guoimmiset bargguid árvvoštallat.	Learohke buerkeste guktie akte vihties sijjie vååjnoe, mehtie eatneme- lahtesistie dïhte båata
De lonuha dušše mun sáni duinna sániin.	Learohkh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjieh
Oahppanulbmilat	Lïerehtimmieulmie
Dán in máhte doarvái bures	Im dam nuekies hijven maehtieh
Dán máhtán	Dam maahtam
Dán máhtán hui bures	Dam joekoen hijven maahtam
Mun máhtán čilget báikenama maid lean válljen.	Maahtam sijjienommem buerkiestidh maam veeljeme.
Mun máhtán muitalit makkár lađđasat / oasit báikenamas leat.	Maahtam soptsestidh mah lïhtsh jallh biehkieh mah leah sijjienommesne.
Mun máhtán čilget maid báikenama iešguđet lađđasat muitalit báikki birra.	Maahtam buerkiestidh mah ovmessie lïhtsh sijjienommesne sijjien bïjre soptseste.
Mun máhtán ovdamearkan muitalit eará báikenamaid mat lunddolaččat gullet oktii dáinna báikenamain.	Maahtam vuesiehtimmieh jeatjah sijjienommine vedtedh mah iemielaakan ektesne sjïehtieh daejnie sijjienommine.
Mun máhtán čilget lea go báikenamma eanadat vai čázádat.	Maahtam buerkiestidh mejtie akte sijjienomme lea akte eatneme jallh akte tjaetsieåerie.
Mun máhtán govahallat makkár eanadat dahje čázádat lea oaidnit.	Maahtam mov uvte vuejnedh guktie eatneme jallh tjaetsieåerie vååjnoe.
Mun máhtán čilget maid namahus muitala.	Maahtam buerkiestidh maam eatnemelahtese soptseste.
Mun máhtán muitalit mii lea oktasaš báikkiin main lea seamma eanadatnamahus	Maahtam buerkiestidh mij lea tjåenghkies dejtie sijjide seamma eatnemelahtesinie.
Dáppe gávdná olles Norgga kárttaid, dain leat maid sámegillii čállojuvvon báikenamat: www.statkart.no	Daesnie kaarhth gaavna abpe Nøørjeste gusnie sijjienommh aaj saemiengïelesne: š statkart.no
Dáppe gávdnojit eanas dárogielnamat, muhtin sámi namat leat registrerejuvvon.	Daesnie jeanatjommes nøørjen sijjienommh, bene såemies saemien nommh aaj vihtesjadteme.
Siidu lea ollásit dárogillii:: http://www.kartiskolen.no /	Sæjroe ajve nøørjen gïelesne:
Dáppe gávdná máŋgga guovllu báikenamaid miehtá Norgga.	Daesnie sijjienommh gaavna gellede lehkeste abpe Nøørjesne.
Sámegielnamat leat juhkkojuvvon fylkkaid ja suohkaniid mielde: http://no.wikipedia.org/wiki/Kategori:Lister_over_samiske_navn http://wapedia.mobi/no/Kategori:Lister_over_samiske_navn http://www.infonuorra.no/samiske-stedsnavn/179-samiske-stedsnavn.html http://www.infonuorra.no/samisk-sprak/6-samiske-stedsnavn.html	Saemien sijjienommh leah fylhki jïh tjielti mietie joekedamme:
Dáppe sáhttá čállit báikenamaid sisa ja oažžu daid vástideaddji nama eará gielaide: http://giellatekno.uit.no/cgi/geo.sme.html	Daesnie maahta sijjienommh tjaeledh jïh dejtie seammaleejns nommide jeatjah gïeline åadtjodh: http://giellatekno.uit.no/cgi/geo.sme.html
Eará namat: http://skuvla.info/ssh-baiki-n.htm.	Jeatjah nommh: http://skuvla.info/ssh-baiki-n.htm.
Sámi báikenamat Svahken Sijte: http://primusweb.no/things/kart-som-viser-samiske-stedsna/NF/NF.13366-001/image/121253	Saemien sijjienommh Svahken Sijtesne: http://primusweb.no/things/kart-som-viser-samiske-stedsna/NF/NF.13366-001/image/121253
Dieđut 1/2008. Guovdageaidnu: Sámi allaskuvla, Sámi dutkaninstituhtta ISRAELSSON, PER MARTIN - NEJNE, SAGKA 2008: Svensk-sydsamisk Sydsamisk-svensk ordbok och ortnamn.	ISRAELSSON, PER MARTIN - NEJNE, SAGKA 2008: Svensk-sydsamisk Sydsamisk-svensk ordbok och ortnamn.
Daaroen-åarjelsaemien Åarjelsamien-daaroen baakoegärja jih sijjenommh.	Daaroen-åarjelsaemien Åarjelsamien-daaroen baakoegärja jïh sijjenommh.
Kiruna: Saemiedigkie / Sametinget.	Kiruna: Saemiedigkie / Sametinget.
BERGSLAND, KNUT - MAGGA, LAJLA MATTSSON 2007: Åarjel-saemien-daaroen baakoegærja.	BERGSLAND, KNUT - MAGGA, LAJLA MATTSSON 2007: Åarjel-saemien-daaroen baakoegærja.
Sydsamisk-norsk ordbok.	Sydsamisk-norsk ordbok.
[Indre Billefjord:] Iđut, 2. opplag.	[Indre Billefjord:] Iđut, 2. opplag.
MAGGA, LAJLA MATTSSON 2009: Norsk-sydsamisk ordbok.	MAGGA, LAJLA MATTSSON 2009: Norsk-sydsamisk ordbok.
Daaroen-åarjelsaemien baakoe-gærja.	Daaroen-åarjelsaemien baakoe-gærja.
[Indre Billefjord:] Iđut.	[Indre Billefjord:] Iđut.