veiledende_kjennetegn_samisk1_nordsamisk.txt.xml

Sámegiella vuosttašgiellan: bagadeaddji nationála gelbbolašvuođa olahusa dovdomearkkat loahppaárvvoštallamii 10. jahkeceahki maŋŋel	Saemien voestesgïeline: bïhkeden nasjovnaale væhtah ulmiejaksemasse galhkuvevuarjasjæmman 10. daltesen mænngan
Gelbbolašvuođa olahusa dovdomearkkat válddahit gelbbolašvuođa kvalitehta fágas.	Væhtah ulmiejaksemasse kvaliteetem faagemaahtosne buerkeste.
Dovdomearkkat leat hábmejuvvon fága váldoosiid rastá ja oahppoplána gelbbolašvuođamihttomeriid vuođul.	Væhtah leah hammoedamme faagen åejviesuerkiej dåaresth, jïh våarome lea maahtoeulmieh learoesoejkesjisnie.
Dan dihte ferte dovdomearkkaid geavahit ovttas oahppoplánain.	Dan åvteste tjuerieh learoesoejkesjinie ektine åtnasovvedh.
Gelbbolašvuođa olahusa dovdomearkkat leat jurddašuvvon veahkkin go galgá árvvoštallat oahppi ollislaš gelbbolašvuođa fágas.	Væhtah ulmiejaksemasse edtjieh viehkine årrodh gosse edtja learohken tjåenghkies maahtoem faagesne vuarjasjidh.
Loahppaárvosátni galgá albmanahttit dan gelbbolašvuođa mii oahppis lea fágas go oahpahus loahpahuvvo.	Galhkuvekaraktere edtja dam maahtoem vuesiehtidh maam learohke faagesne åtna gosse lïerehtimmie galhka.
Dovdomearkkat leat hábmejuvvon dainna lágiin ahte galgá sáhttit heivehit ja konkretiseret.	Væhtah leah hammoedamme naemhtie guktie dah edtjieh nuepieh vedtedh konkretiseradidh jïh sjïehtedidh.
Sáhtát lohkat eambbo árvvoštallama birra Oahpahusdirektoráhta siidduin: www.udir.no/Vurdering/Standpunktvurdering-i-fag /	Maahtah vielie vuarjasjimmien bïjre lohkedh Ööhpehtimmiedirektovraaten nedtesæjrojne: www.udir.no/Vurdering/Standpunktvurdering-i-fag /
Dovdomearkkat leat juhkkojuvvon guovtti oassái: sámegiella vuosttašgiellan njálmmálaš ja sámegiella vuosttašgiellan čálalaš.	Væhtah leah gööktine bieline juakeme: saemien voestesgïeline njaalmeldh jïh saemien voestesgïeline tjaaleldh.
Váldooassi giella, kultuvra ja girjjálašvuohta lea mielde goappaš osiin.	Åejviesuerkie gïele, kultuvre jïh lidteratuvre lea meatan vaaltasovveme daejnie göökte bieline.
Dovdomearkkat leat hábmejuvvon golmma dásis.	Væhtah leah hammoedamme golmine daltesinie.
Tabealla ferte lohkat horisontálalaččat oaidnin dihte progrešuvnna daid iešguđet dásiid gaskka ja vertikálalaččat oaidnin dihte oahppi ollislaš gelbbolašvuođa.	Tjuara tabellem vealan lohkedh juktie progresjovnem dej ovmessie daltesi gaskem lohkedh jïh, tseagkan juktie learohken tjåenghkies maahtoem gaavnedh.
Árvosátni 2	SAEMIEN VOESTESGÏELINE - NJAALMELDH
Oahppi...	Learohke …
- bájuha muhtin muddui máhtu, muitala ja albmanahttá iežas oaiviliid teavsttaid ja muhtin fágalaš fáttaid birra iešguđet njálmmálaš gulahallamiin	- såemies daajroem vaajeste, jïjtse mïelh soptseste tjaalegi jïh såemies faageles aamhtesi bïjre ovmessie tsiehkine gosse mubpiejgujmie soptseste
- bájuha teavsttaid váldosisdoalu, muitala hámi ja čilge oahpes váikkuhangaskaomiid mo dat váikkuhit lohkkái	- åejviesisvegem tjaaleginie vaajeste, hammoen bïjre soptseste jïh åehpies viehkiedïrregh buerkeste
- guldala ja oassálastá muhtin muddui ságastallamiin ja digaštallamiin ja albmanahttá iežas oaiviliid	- goltele jïh såemiesmearan lea meatan soptsestimmine jïh digkiedimmine jïh jïjtse mïelh soptseste
- addá máhcaheami earáide ja vuođušta muhtin muddui iežas oaiviliid iežas ja earáid bargguid birra muhtin fágalaš eavttuid vuođul	- bïevnesh bååstede vadta jïh såemiesmearan jïjtse mïelh buerkeste jïjtse jïh mubpiej barkoen bïjre faageles krïevenassi mietie
- ovdanbuktá muhtun fágaáššiid maid lea muhtin muddui heivehan vuostáiváldiide ja máhttá geavahit muhtin digitála reaidduid ovdanbuktimis	- såemies faageaamhtesh åehpiedahta mah såemiesmearan leah dåastoejasse sjïehtedamme, jïh maahta aelhkies digitaale dïrregh nuhtjedh åehpiedehtiemisnie
- gávdná dieđuid muhtin gálduin ja bájuha daid	- bïevnesh gaavna jïh vaajeste såemies gaaltijijstie
- geavaha áddehahtti giela ja muhtin dábálaš grammáhtalaš doahpagiid ja doahpagiid teakstamáhtus gulahallandilálašvuođain maidda lea ráhkkanan	- aktem buajhkoes gïelem jïh aelhkies dïejvesh grammatihkeste jïh teekstedaajroste nuhtjie soejkesjamme tsiehkine gosse mubpiejgujmie soptseste
Oahppi...	Learohke …
- čájeha máhtu, čilge ja reflektere teavsttaid ja fágalaš fáttáid birra iešguđet njálmmálaš gulahallamiin	- daajroem vuesehte, buerkeste jïh tjaalegi jïh faageles teemaj bïjre ussjede ovmessie tsiehkine gosse mubpiejgujmie soptseste
- bájuha sisdoalu ja buohtastahttá ja reflektere muhtin beliid teavsttain, selveha muhtin váikkuhangaskaomiid ja vuođušta oaiviliiddis dan birra mo dat váikkuhit lohkkái	- sisvegem vaajeste jïh såemies bielieh tjaaleginie vierteste jïh dej bïjre ussjede, jïh jïjtse mïelh tjïelkeste jïh buerkeste guktie såemies viehkiedïrregh tsevtsieh
- guldala ja oassálastá ságastallamiin ja digaštallamiin ja vuođušta oaiviliiddis ja ovdandivvu muhtin áššáigullevaš dieđuid	- goltele jïh lea meatan soptsestimmine jïh digkiedimmine jïh jïjtse mïelh buerkeste jïh såemies sjyöhtehke bïevnesh åehpiedahta
- addá vuođuštuvvon máhcaheami earáide ja árvvoštallá beliid iežas ja earáid bargguin fágalaš eavttuid vuođul	- veele tjïelkestamme bïevnesh bååstede vadta jïh bielieh jïjtse jïh mubpiej barkoste vuarjesje faageles krïevenassi mietie
- ovdanbuktá máŋggabealálaš fágaáššiid maid lea heivehan vuostáiváldiide ja sisdollui ja máhttá geavahit iešguđet lágan digitála reaidduid ja mediaid	- jeereldihkie faageaamhtesh åehpiedahta mah leah dåastoejasse jïh sisvegasse sjïehtedamme, jïh maahta ovmessie digitaale dïrregh jïh meedijh åehpiedehtiemisnie nuhtjedh
- gávdná ja geavaha relevánta dieđuid iešguđet gálduin, ja vuođušta gáldoválljema	- sjyöhtehke bïevnesh ovmessie gaaltijijstie gaavna jïh nuhtjie, jïh tjïelkeste man åvteste gaaltijidie nuhtjeme
- geavaha girjás giela ja muhtin dábálaš doahpagiid grammatihkas ja teakstamáhtus iešguđet gulahallandilálašvuođain	- aktem jeereldihkie gïelem jïh såemies dïejvesh grammatihkeste jïh teekstedaajroste nuhtjie ovmessie tsiehkine gosse mubpiejgujmie soptseste
Oahppi...	Learohke …
- geavaha áššáigullevaš máhtu, čiekŋuda, reflektere ja bargá iešheanalaččat teavsttaiguin ja fágalaš fáttáiguin máŋggabealálaš gulahallamiin	- sjyöhtehke bïevnesh nuhtjie, veelebelaakan tjïelkeste, tjaalegi jïh faageles aamhtesi bïjre ussjede jïh dejgujmie jïjtjeraarehke barka jeereldihkie njaalmeldh tsiehkine, gosse mubpiejgujmie soptseste
- bájuha sisdoalu, guorahallá, dulko ja buohtastahttá teavsttaid iešguđetge perspektiivvas ja selveha váikkuhangaskaomiid geavaheami ja guorahallá mo dat váikkuhit lohkkái	- sisvegem vaajeste, tjaalegh vuarjesje, toelhkeste jïh vierteste ovmessie vuajnojste, jïh tjïelkeste guktie viehkiedïrregh åtnasuvvieh jïh ussjede guktie dah tsevtsieh
- guldala kritihkalaččat ja oassálastá ságastallamiin ja digaštallamiin, vuođušta oaiviliiddis áššáigullevaš dieđuiguin ja ákkastallá áššálaččat	- laejhtehkslaan goltele jïh lea meatan soptsestimmine jïh digkiedimmine, jïjtse mïelh tjïelkeste sjyöhtehke bïevnesigujmie jïh aamhtesen åvteste argumenterede
- addá konstruktiivvalaš máhcaheami earáide ja árvvoštallá iežas ja earáid bargguid fágalaš eavttuid ja teaksta- ja giellamáhtu vuođul	- nuhteligs bïevnesh bååstede vadta, jïh jïjtse jïh mubpiej barkoem vuarjesje faageles krïevenassi mietie, jïh teekstedaajroen jïh gïeledaajroen mietie
- ovdanbuktá relevánta ja máŋggabealálaš fágaáššiid struktuvrralaččat ja iešheanalaččat, heivehuvvon sisdollui, dillái, vuostáiváldiide ja mediaide, ja máhttá geavahit digitála reaidduid ja mediaid mat heivejit fágaáššiid ovdandivvumii	- sjyöhtehke jïh jeereldihkie faageaamhtesh åehpiedahta öörnegen mietie jïh jïjtjeraarehke, sjïehtedamme sisvegasse, tseahkan, dåastoejasse jïh meedijasse, jïh maahta digitaale dïrregh jïh meedijh nuhtjedh mah sjiehtieh gosse edtja faageaamhtesh åehpiedehtedh
- gávdná, guorahallá ja geavaha relevánta dieđuid ulbmillaččat ja kritihkalaččat ja vuođušta gáldoválljema	- sjyöhtehke bïevnesh gaavna, nuhtjie jïh dej bïjre ussjede maereleslaakan jïh laejhtehkslaakan, jïh buerkeste man åvteste gaaltijidie veeljeme
- geavaha dárkilis giela ja hálddaša doahpagiid grammatihkas ja teakstamáhtus iešguđet gulahallandilálašvuođain	- aktem veele gïelem nuhtjie jïh dïejvesh grammatihkeste jïh teekstedaajroste ovmessie tsiehkine nuhtjie gosse mubpiejgujmie soptseste
Árvosátni 2	SAEMIEN VOESTESGÏELINE - TJAALELDH
Oahppi...	Learohke …
- hábme teavsttaid mat muhtin muddui leat heivehuvvon ulbmilii ja rievdada iežas teavsttaid máhcahemiid ja eavttuid vuođul	- tjaalegh hammode mah såemiesmearan leah åssjelasse sjïehtedamme jïh jïjtse tjaalegh jarkele raeriej jïh krïevenassi mietie
- lohká ja bájuha teavsttaid váldosisdoalu ja muitala váldofáttá muhtin šáŋŋeriid teavsttain, čujuha muhtin vejolaš dulkomiidda	- låhka jïh åejviesisvegem vaajeste tjaaleginie jïh åejvieteeman bïjre soptseste tjaaleginie muvhtine sjangerinie, jïh vuesehte guktie gåarede dejtie toelhkestidh
- čállá iešguđetlágan teavsttaid main lea muhtin muddui struktuvra ja leat muhtin muddui heivehuvvon ulbmilii, vuostáiváldái ja mediai ja albmanahttá iežas oaiviliid, dovdá ja geavaha muhtin váikkuhangaskaomiid	- ovmessie såarhts tjaalegh tjaala såemies struktuvrine jïh mah såemiesmearan leah åssjelasse, dåastoejasse jïh meedijumese sjïehtedamme, jïh jïjtse mïelh soptseste, såemies viehkiedïrregh damta jïh nuhtjie
- gávdná ja sitere gálduid ja čujuha muhtin muddui gálduide maid geavaha ja ráhkada eaŋkilis gáldolisttu	- gaavna, vaajeste jïh såemiesmearan gaaltijidie vuesehte jïh aelhkies gaaltijelæstoem dorje
- albmanahttá čálalaččat ovttageardánis cealkkahuksehusain ja teakstačatnamiin ja hálddaša muhtin muddui ortografiija ja čállinnjuolggadusaid	- tjaala aelhkies raajesigujmie jïh teekstegårredimmine, jïh såemiesmearan ortografijem jïh tjaelemenjoelkedassh haalvoe
Oahppi...	Learohke …
- pláne ja hábme teavsttaid mat leat heivehuvvon ulbmilii, hukse sisdoalu ja rievdada iežas teavsttaid máhcahemiid ja eavttuid vuođul	- tjaalegh soejkesje jïh hammode mah leah åssjelasse sjïehtedamme, sisvegem vijrede jïh jïjtse tjaalegh buerede raeriej jïh krïevenassi mietie
- lohká iešguđetgelágan šáŋŋeriid ja bájuha sisdoalu, čilge ja guorahallá teavsttaid fáttáid, gaskkusta muhtin vejolaš dulkomiid	- tjaalegh låhka ovmessie sjangerinie jïh sisvegem vaajeste, buerkeste jïh teemaj bïjre tjaaleginie ussjede, jïh soptseste guktie gåarede dejtie toelhkestidh
- čállá iešguđetlágan teavsttaid main lea buori muddui struktuvra ja leat heivehuvvon ulbmilii, vuostáiváldái ja mediai, ovdanbuktá muhtin ákkaid ja čilge iežas oaiviliid iešguđetgelágan teavsttain ja fáttáin, dovdá ja geavaha dábáleamos váikkuhangaskaomiid	- ovmessie såarhts tjaalegh tjaala tjïelke struktuvrine jïh mah leah åssjelasse, dåastoejasse jïh meedijumese sjïehtedamme, såemies argumenth soptseste jïh jïjtse mïelh buerkeste joekehts tjaalegi jïh teemaj bïjre, sïejhme viehkiedïrregh damta jïh nuhtjie
- referere ja sitere gálduid ja máhttá muhtin muddui siskkildit dieđuid iežas teavsttain, maid sáhttá dárkkistit ja ráhkada gáldolisttu	- gaaltijh vaajeste jïh maahta åajvahkommes bïevnesidie meatan vaeltedh jïjtse tjaaleginie, jïh naemhtie guktie lohkije maahta dejtie gaavnedh, jïh gaaltijelæstoem dorje
- albmanahttá čálalaččat heivvolaš cealkkahuksehusain, teakstačatnamiin ja dárkilis sátneriggodagain ja hálddaša deháleamos ortografiija ja hápmeoahpa	- tjaala sjïehtedamme raajesigujmie, teekstegårredimmine jïh veele baakoeveahkine, jïh åajvahkommes ortografijem haalvoe
Oahppi...	Learohke …
- pláne ja hábme teavsttaid mat leat heivehuvvon ulbmilii, ovdánahttá sisdoalu, árvvoštallá ja rievdadallá iežas teavsttaid giella- ja teakstamáhtu ja máhcahemiid ja eavttuid vuođul	- tjaalegh soejkesje jïh hammode mah leah sjïehtedamme åssjelasse, sisvegem evtede, jïjtse tjaalegh vuarjesje jïh buerede gïele- jïh teekstedaajroen mietie, jïh raeriej jïh krïevenassi mietie
- lohká, iešguđetgelágan šáŋŋeriid, bájuha sisdoalu, gávdná ja geavaha áššáigullevaš dieđuid teavsttain, čielggada ja guorahallá iešheanalaččat teavsttaid fáttáid ja gaskkusta vejolaš dulkomiid	- tjaalegh låhka ovmessie sjangerinie, sisvegem soptseste, sjïehteles bïevnesh tjaaleginie gaavna jïh nuhtjie, veelebe buerkeste jïh teemaj bïjre tjaaleginie ussjede jïjtjeraarehke våaroemisnie, jïh soptseste guktie gåarede dejtie toelhkestidh
- čállá iešguđetlágan teavsttaid main lea buorre struktuvra ja mat leat čielgasit heivehuvvon ulbmilii, vuostáiváldái ja mediai, vuođušta oaiviliid ulbmilaččat ja kritihkalaččat ja geavaha heivvolaš váikkuhangaskaomiid	- ovmessie såarhts tjaalegh tjaala hijven struktuvrine jïh mah tjïelkelaakan leah åssjelasse, dåastoejasse jïh meedijumese sjïehtedamme, jïjtse mïelh maereleslaakan jïh laejhtehkslaakan buerkeste jïh sjiehteles viehkiedïrregh nuhtjie
- geavaha relevánta gálduid ulbmillaččat ja kritihkalaččat, ja earuha siskkildeami, refererema ja siterema čállosis, nu ahte lea vejolaš dárkkistit gálduid ja ráhkada ollislaš gáldolisttu	- sjïehteles gaaltijh nuhtjie maereleslaakan jïh laejhtehkslaakan, maahta joekehtidh gaskem integreradimmiem, vaajestimmiem jïh siteradimmiem gaaltijijstie barkosne, naemhtie guktie lohkije maahta dejtie gaavnedh, jïh ellies gaaltijelæstoem dorje
- albmanahttá čálalaččat deaivilis ja dárkilis sátneriggodagain ja hálddaša máŋggabealat cealkkahuksehusa ja iešguđetlágan teakstačatnanhámiid ja hálddaša ortografiija, giellaoahpa ja čállinnjuolggadusaid	- veele jïh sjïehteles baakoeveahkine tjaala, jeereldihkie raajesebigkemem jïh ovmessie såarhts teekstegårredimmievuekieh haalvoe, jïh ortografijem jïh tjaelemenjoelkedassh haalvoe