veiledning_kp_regning_veiledning_kp_regning_3trinn_nordsamisk.docx.xml

Kártengeahččaleapmi rehkenastimis	Goerehtallemepryöve ryöknedimmesne
3. ceahkki	daltesasse
Oahpaheaddjibagadus 2015	Bïhkedimmie lohkehtæjjide 2015
Davvisámegillii	Åarjelsaemien
Sisdoallu	Sisvege
1 GEAHČČALEAMI BIRRA 3 Sierra beroštumi rádji 4 Maid mihtida 3. jahkeceahki kártengeahččaleapmi rehkenastimis ?	1. PRYÖVEN BÏJRE... 3 Tjoeperdimmieraaste... 4 Maam goerehtallemepryöve ryöknedimmesne 3. daltesasse möölehte ?...
4 Mo geavahit bohtosiid vuođđun viidásit oahpaheamis ?	4 Guktie illedahkide nuhtjedh goh våarome dan vijriesåbpoe lïerehtæmman ?... 6 2.
6 2 OVDAL GEAHČČALEAMI 7 Diehtu váhnemiidda / ovddasteddjiide 8 Diehtu ohppiide 8 3 GEAHČČALEAMI ČAĐAHEAPMI 8 4 GEAHČČALEAMI MAŊŊIL 10 Čuovvoleapmi ohppiin geat leat sierra beroštumi ráji vuolábealde 10 Doahpagiid ja máhtolašvuođaid ovdánahttin 12 Lohkan 14 Lohkodoahpagat 15 Lohkoráidu ja lohkolinnjá 18 Rehkenastin 20 Ohppiidportreahtat – Adam, Lena ja Biijá 22 Adam – jur vuolábealde sierra beroštumi ráji 23 Lena - Ollu vuollelis sierra beroštumi ráji 24 Bijjá - ollu bajábealde sierra beroštumi ráji 25 Bohtosiid čuovvoleapmi oahpaheaddjijoavkkus 26 Skuvlajođiheaddji ovddasvástádus 27 Eanet dieđut ja resurssat 27 Evttohuvvon lassi lohkamuššii 28	MEARAN TJÏRREHTEMINIE... 9 4. PRYÖVEN MÆNNGAN... 10 Dåarjelimmie learoehkijstie tjoeperdimmieraasten nuelesne... 10 Evtiedimmie goerkesistie jïh tjiehpiesvoetijste... 12 Ryökneme... 14 Taaledïejvesh... 17 Taaleraajroe jïh taalesïeve... 19 Ryöknedimmie... 22 Learohkeportrehth - Aanta, Ealla jïh Jonna... 25 Aanta ånnetji tjoeperdimmieraasten nuelesne... 25 Ealla – guhkene tjoeperdimmieraasten nuelesne... 27 Jonna - guhkene tjoeperdimmieraasten bijjelen... 28 Vïjriesåbpoe barkoe illedahkijste lohkehtæjjadåehkesne... 29 5. Skuvleåvtehken dïedte... 29 6. Bïevneseraerieh jïh sjyöhtehke vierhtieh... 30 Raeriestimmie vielie lohkemen bïjre... 31
Ođas jagi 2014 rájes	Orre jaepeste 2014
Jagi 2014 rájes čađahuvvojit ođđa reviderejuvvon kártengeahččaleamit lohkamis ja rehkenastimis 1.-3. jahkeceahkkái.	Jaepeste 2014 orre, orrestahteme giehtjedimmieh tjïrrehtuvvieh, lohkemem jïh ryöknedimmiem 1. – 3. daltesisnie goerehtalledh.
Geahččalemiin lea ođđa hápmi ja muhtun bargobihttáhámit ja sisdoalut geahččalemiin leat rievdaduvvon ovddit geahččalemiid ektui.	Dah pryövh aktem orre guelmiem åådtjeme, jïh såemies laavenjassehammoeh jïh sisvege pryövine leah jarkelamme, viertiestamme dej aarebi pryövigujmie.
Ulbmil ođđa geahččalemiiguin lea earuhit buorebut ohppiid vuolábealde ja bajábealde sierra beroštumi ráji.	Ulmie dej orre pryövigujmie lea buerebelaakan learohki gaskem joekehtidh mah tjoeperdimmieraasten bijjelen jïh nuelesne.
Geahččaleamit galget maiddái addit eanet dieđuid ohppiid birra geat rahčet.	Doh pryövh edtjieh aaj jienebh bïevnesh vedtedh dej viesjies learohki bïjre.
Dain leat danne ollu álkes bargobihtát eaige mihtit ulbmilolahusa oahppoplánaid ektui ohppiide geat eai raža.	Dan åvteste dah sijhtieh jïjnjh aelhkie laavenjassh utnedh, jïh eah sïjhth ulmiejaksemem möölehtidh, viertiestamme learoesoejkesjinie dejtie veaksehke learoehkidie. Goerehtallemepryövh
Kártengeahččalemiin lea eallináigi 5 jagi ovdalgo reviderejuvvojit, ja seamma geahččaleapmi čađahuvvo dan dihte vihtta jagi maŋŋálagaid.	Sæjroe medtie vïjhte jaepieh jielieh åvtelen dah staeriesuvvieh, jïh dïhte seamma pryöve dan åvteste tjïrrehtamme sjædta vïjhte jaepiej iktemearan.
GEAHČČALEAMI BIRRA	1. PRYÖVEN BÏJRE
Dát bagadus lea čállon dutnje geas leat oahppit geat galget čađahit 3. jahkeceahki kártengeahččaleami rehkenastimis.	Daate bïhkedimmie lea tjaaleme dutnjien gïen learohkh mah edtjieh goerehtallemepryövem ryöknedimmesne tjïrrehtidh 2. daltesisnie.
Ulbmil geahččalemiin lea fuomášit ohppiid geat dárbbašit liige čuovvoleami vai ožžot buoret vuođu viidásit bargui rehkenastima vuođđo máhtolašvuođain.	Pryöven aajkoe lea learohkh damtijidh mah lissie dåarjelimmiem daarpesjieh juktie aktem buerebe våaromem åadtjodh dan guhkiebasse barkose dej uvtemesth tjiehpiesvoetigujmie ryöknedimmesne.
Bagadusas leat rávvagat ja dieđut dasa maid galggašii bargat ovdal geahččaleami, geahččaleami čađaheamis ja maŋŋil geahččaleami.	Bïhkedimmesne raerieh jïh bïevnesh dan bïjre maam byöroe darjodh åvtelen, mearan jïh mænngan pryövide tjïrrehtamme.
Bagadusa maŋemus oassi, mas leat rávvagat maid galgá bargat maŋŋil geahččaleami čađaheami, čilge mo bohtosiid sáhttá geavahit daid ohppiid čuovvoleapmái geat leat sierra beroštumi ráji vuolábealde.	Minngemes bielie bïhkedimmeste lea guktie maahta illedahkide nuhtjedh juktie dejtie learoehkidie vijriesåbpoe dåarjelidh mah akten tjoeperdimmieraasten nuelesne skååredieh. Datne maahtah vielie pryöven bïjre lohkedh
Geahččaleami birra sáhtát maiddái lohkat dieđuid Oahpahusdirektoráhta neahttasiidduin (www.udir.no)	Ööhpehtimmiedirektovraaten nedtesæjrojne (www.udir.no).
Mii lea ulbmil geahččalemiin ?	GOEREHTALLEMEPRYÖVI BÏJRE Mij lea pryöven aajkoe ?
Kártengeahččaleamit galget almmustahttit leat go oahppit geat eai leat oahppan dárbbašlaš máhtolašvuođaid álgooahpahusas.	Goerehtallemepryövh edtjieh vueptiestidh mejtie leah learohkh mah eah leah daerpies tjiehpiesvoeth aalkoelierehtimmesne vejtiestamme.
Geahččaleami bohtosat galget veahkehit oahpaheddjiid ja skuvlajođiheddjiid identifiseret ohppiid geat leat vuolábealde ” sierra beroštumi ráji ” ja geat dárbbašit liige čuovvoleami.	Illedahkh pryöveste edtjieh lohkehtæjjide jïh skuvleåvtehkem viehkiehtidh learohkh damtijidh mah leah akten tjoeperdimmieraasten nuelesne jïh mah lissie dåarjelimmiem daarpesjieh.
Geahččalemiid dieđuid ferte geahččat searválagaid eará dieđuiguin mat skuvllas leat ohppiid birra.	Tjuara bïevnesh pryövijste ektesne vuejnedh jeatjah
Jus muhtun oahppi geahččaleami bohtosat čájehit váilevaš doabaipmárdusa ja / dahje rehkenastinmáhtolašvuođa, de sáhttá leat dárbu eanet kártemii ovdalgo oahppi oažžu liige čuovvoleami.	bïevnesigujmie learohken bïjre mejtie skuvle åtna. Dastegh pryöveilledahkh akten learoehkasse vuesiehtieh learohken leah faatoes diejvesegoerkese jïh / jallh ryöknemetjiehpiesvoeth, maahta
Maid mihtida geahččaleapmi ?	daerpies årrodh vielie goerehtalledh åvtelen learohke lissie dåarjelimmiem åådtje.
Kártengeahččaleapmi galgá iskat man muddui oahppi doabaipmárdus ja vuođđomáhtolašvuođat leat dan ektui mii oahppoplánain lea mihttun vuođđo máhtolašvuohtan guhtege fágas.	Maam goerehtallemepryövh möölehtieh ? Goerehtallemepryövh edtjieh goerehtidh mennie mieresne learohki diejvesegoerkese jïh maadthtjiehpiesvoeth leah learoesoejkesjen ulmiej mietie dejtie uvtemesth tjiehpiesvoetide dennie sjyöhtehke faagesne.
Geahččaleamis leat ollu álkes bargobihtát ja addá danne unnán dieđu ohppiid birra geat máhttet buot dahje measta buot bargobihtáid.	vadta dej learohki bïjre mah gaajhkide jallh mahte gaajhkide laavenjasside buektiehtieh.
Áidna maid sáhttit dadjat ohppiid birra geat leat máhttán ollu dahje visot bargobihtáid lea ahte sis lea doarvái máhtolašvuohta vuođđun viidásit oahpahussii, muhto diehtit unnán man ollu sii rievttimielde máhttet.	Dïhte aajnehke maam mijjieh maehtebe dej learohki bïjre jiehtedh mah jïjnjem jallh gaajhkem buektiehtieh, lea dah nuekies tjiehpiesvoeth utnieh goh våarome dan guhkiebasse lierehtæmman,
Dainna lágiin lea kártengeahččalemiin erohus nationála geahččalemiin main leat maiddái váttis bargobihtát ja mat addet dieđuid ohppiin buot máhtolašvuođa dásiin.	men mijjieh vaenie daejrebe man jïjnjem dah raaktan maehtieh. Naemhtie goerehtallemepryövh nasjovnaale pryövijste joekehtieh gusnie aaj gierve laavenjassh, jïh bïevnesh learohki bïjre vedtieh
Fertejit go buot oahppit čađahit geahččaleami ?	gaajhkine daltesinie.
2. jahkeceahkis galget buohkat váldit geahččaleami.	Gaajhkh learohkh 3. daltesisnie edtjieh pryövem tjïrrehtidh.
Oahppit geat leat buohccit geahččaleami čađahanbeaivvi, dahje leat eret eará sivaid dihte, galget beassat váldit geahččaleami maŋŋil.	Learohkh mah leah skiemtjine pryövebiejjien, jallh jeatjah gaatoem utnieh, edtjieh nuepiem åadtjodh pryövem vaeltedh akten jeatjah biejjien.
Eanet dieđut das geat eai dárbbaš váldit geahččaleami leat čađaheami njuolggadusain Re t ning s linjer for gjennomføring.	Bïevnesh luejhtiehtimmien bïjre lea lihkebe buerkiestamme njoelkedassine Retningslinjer for gjennomføring.
Sáhttá go geahččaleami heivehit ohppiide ?	Learohkh maehtieh sjïehteladtemem åadtjodh ?
Skuvllas lea ovddasvástádus ahte oahppit geat dárbbašit heivehusaid maiddái sáhttet čađahit kártengeahččaleami.	Skuvle dïedtem åtna ihke learohkh mah sjiere sjïehteladtemem daarpesjieh aaj maehtieh goerehtallemepryövem tjïrrehtidh.
Heiveheapmi sáhttá leat earret eará ahte čađahit geahččaleami smávit joavkkuin, dahje čađahit geahččaleami okto, dahje ahte leat bottut.	Sjïehteladteme maahta vuesiehtimmiem gaavhtan årrodh pryövem darjodh aktene onne dåehkesne, dam oktegh darjodh, jallh jienebi eejehtimmiejgujmie.
Skuvla ii sáhte ráhkadit sierra ortnegiid mat sáhttet váikkuhit ohppiid bohtosiidda nugo veahkkeneavvuid geavaheamit dahje eanet áigi juohke siiddu čađaheapmái.	Skuvle ij maehtieh jijtsh öörnegh darjodh mah maehtieh learohkeilledahkide tsevtsedh, goh
Skuvlajođiheaddji ferte árvvoštallat ovttaskas oahppi dárbbuid sierra heiveheapmái.	Skuvleåvtehke tjuara vuarjasjidh fïerhten learohken daerpiesvoeth sjïere sjïehteladtemasse.
Geas lea ovddasvástádus kártengeahččaleami čađaheapmái ?	Gie dïedtem åtna goerehtallemepryövide tjïrrehtidh ?
Skuvlajođiheaddjis lea bajimus ovddasvástádus láhčit dili nu ahte oahppit oassálastet geahččaleami čađaheamis.	Skuvleaajhtere dam bijjemes dïedtem åtna sjïehteladtedh ihke gaajhkh learohkh meatan tjïrrehtimmesne.
Sierra beroštumi rádji	Tjoeperdimmieraaste
Kártengeahččalemiin lea sierra beroštumi rádji dan váste ahte galgá identifiseret ohppiid geat dárbbašit liige čuovvoleami ovdánahttit lohkodoahpagiid ja rehkenastinmáhtolašvuođaid.	Goerehtallempryöven akte tjoeperdimmieraaste guktie mijjieh maehtebe learohkh damtijidh mah lissie dåarjelimmiem daarpesjieh jis edtjieh aktem hijven taalegoerkesem
Sierra beroštumi rádji mearriduvvo go buohtastahttet bohtosiid ohppiidjoavkkus mat sáhttet leat ovddasteaddjin vuosttaš gearddi go geahččaleami čađahit.	jïh hijven ryöknedimmietjiehpiesvoeth evtiedidh. Tjoeperdimmieraastem aerviedibie gosse illedahkide akten sjiehteles learohkedåahkan viertiestibie, voestes aejkien pryövem tjïrrehtibie.
Rádji biddjo nu ahte lea dat poeaŋŋa dahje unnit poeaŋŋa go mii lea riikkadásis 20 proseantta ohppiin geat leat ožžon heajumus bohtosiid.	Raaste bïejesåvva naemhtie guktie dah viesjiehtommes 20 prosenth learoehkijstie abpe laantesne seamma jïjnjh, jallh vaenebh poengh goh
Sierra beroštumi rádji almmuhuvvo loahpageahčen borgemánu 2014.	tjoeperdimmieraastem utnieh.
Gaskaboddosaš sierra beroštumi ráji gávdná dieđihanskovis oasis Instruksjon for gjennomføring Vurderingsveiledning mii lea almmuhuvvon neahttabáikkis PAS.	Datne aktem åvtelhbodti raastem gaavnh vïhtesjadtemegoeresne tjaaleginie Instruksjon for gjennomføring jïh Vurderingsveiledning mah leah bæjhkoehtamme PAS:sne.
Gaskaboddosaš ja loahpalaš sierra beroštumi rájis ii dáidde ollu erohus.	Seapan ij sïjhth stoerre joekehtse årrodh dej åvtelhbodti jïh minngemosth tjoeperdimmieraasti gaskem.
Sierra beroštumi ráji ii ábut atnit áibbas čavga rádjin.	Ij tjoerh tjoeperdimmieraastem vuejnedh goh akte vihties raaste.
Muhtun oahppit geat leat juste bajábealde sierra beroštumi ráji, dárbbašit maiddái liige čuovvoleami.	Såemies dejtie learoehkijstie dåehkesne mah leah eevre tjoeperdimmieraasten bijjelen sijhtieh aaj lissie
Dasa lassin sáhttá oahpaheaddji vásihit ahte oahppit ožžot poeaŋŋaid jur vuolábealde dahje sierra beroštumi ráji lahkosis, vaikko ovdalaš áicamat oahppis eai leat čájehan váilevaš máhtolašvuođaid.	dåarjelimmiem daarpesjidh. Lissine lohkehtæjja maahta dååjredh akte learohke tjoeperdimmieraasten nuelesne jallh eevre lïhke skåårede, seamma tïjjen goh aarebi vïhtesjimmieh learoehkijstie maam akt jeatjebem vuesehte.
Danne lea dehálaš geavahit veahkkin eará dieđuid oahppi birra su viidásit čuovvoleamis.	Dan åvteste vihkeles jeatjah jïh aarebi bïevnesh krööhkedh mejtie learohki bïjre åtna dennie vijriesåbpoe
Maid mihtida 3. jahkeceahki kártengeahččaleapmi rehkenastimis ?	Maam goerehtallemepryöve ryöknedimmesne 3. daltesasse möölehte ?
Kártengeahččaleapmi galgá geavahuvvot kártet rehkenastima vuođđo máhtolašvuohtan, ráddjejuvvon ohppiid lohkoipmárdussii ja rehkenastinmáhtolašvuhtii 1.	Edtja goerehtallemepryövem nuhtjedh juktie ryöknedimmiem goerehtalledh goh uvtemesth tjiehpiesvoeth, gaertjiedamme learohki taalegoerkesasse jïh ryöknedimmietjiehpiesvoetese.
Ulbmil geahččalemiin lea identifiseret ohppiid geain lea váilevaš doabaipmárdus ja geain leat váilevaš lohkan- ja rehkenastinmáhtolašvuođat.	Pryöven aajkoe lea learohkh damtijidh mej viesjies goerkese jïh viesjies ryökneme- jïh ryöknedimmietjiehpiesvoeth. Pryöve lea gårredamme
Geahččaleapmi váldá vuođu rehkenastima definišuvnnas ja progrešuvdnačilgehusas Rammeverk for grunnleggende ferdigheter 2 oahppoplána gelbbolašvuođamihtus 3.	tjïelkestimmesne jïh progresjovnebuerkiestimmesne ryöknedæmman tjaalegisnie Rammeverk for grunnleggende ferdigheter jïh maahtoeulmine jïh learoesoejkesjisnie.
Geahččaleapmi lea ráhkaduvvon dakkárin ahte galgá addit eanemus dieđuid ohppiid birra geaid čuoggát leat sierra beroštumi ráji lahkosis.	Pryöve lea evtiesovveme juktie jeenjemes bïevnesh learohki bïjre vedtedh mah leah tjoeperdimmieraasten lïhkebisnie.
Lea dehálaš diehtit ahte oahppit vuolábealde ráji sáhttet hui iešguđet ládje máhttán geahččaleami ja sis sáhttet iešguđetlágan rahčamušat.	Vihkeles daejredh learohkh mah leah tjoeperdimmieraasten nuelesne maehtieh gaajh joekehts aath buektiehtidh, jïh joekehts
Danne lea dárbbašlaš ovttaskas oahppi bohtosiid árvvoštallat searválaga eará dieđuiguin oahppi birra, ovdal go mearrida maid berre viidásit bargat.	Sæjroe aatigujmie tjabredh. Dan åvteste daerpies illedahkide vuarjasjidh fïerhten learoehkasse jeatjah bïevnesi vööste learohken bïjre, åvtelen sjæjsjalimmieh vaaltah dan guhkiebasse barkoen bïjre.
Dehálaš lea daid ohppiid váhnemiidda - geat dárbbašit čuovvoleami, ovddidit makkár bohtosat ja rávvagat sidjiide leat, nu ahte váhnemat sáhttet doarjut mánáideaset ovdánahttima matematihka vuođđo máhtolašvuođain.	Sæjhta doh ellen jeanatjommes learohkh mejtie goerehtallemepryöve damtije, dåarjelidh mierien sisnjelen sjïehtedamme lïerehtimmeste. Læjhkan naan gille learohkh mejtie byöroe vijriesåbpoe salkehtidh, juktie daerpiesvoeth vuarjasjidh sjïereööhpehtimmine.
Eanas ohppiid maid kártengeahččaleamit áiccalmahttet, sáhttá čuovvolit heivehuvvon oahpahusa rámma siskkobealde.	Vuelielisnie akte vuarjasjimmie dorjesåvva mah aspekth dejnie uvtemesth tjiehpiesvoetine ryöknedimmesne mejtie maahta pryövesne möölehtidh. Learohkh mah
Muhtun ohppiid berre guorahallat viidáseappot, iskat leago dárbu sierraoahpahussii.	tjoeperdimmieraasten nuelesne skååredieh leah aktene vuelege daltesisnie.
Vuođđo máhtolašvuođat rehkenastimis leat juhkkojuvvon njealji máhtolašvuođasuorgái:	Doh uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne leah juakeme njieljie tjiehpiesvoetesuerkine:
Dovdat ja čilget lea 1. dásis čilgejuvvon ná: “ Dovdá konkrehta diliid mat sáhttet čovdojuvvot rehkenastimiin, ja ráhkada gažaldagaid daidda ”.	• Damtijidh jïh buerkiestidh 1. njieptjesne lea buerkiestamme goh «Damtije vihties tsiehkieh mejtie maahta ryöknedimmesne loetedh, jïh gyhtjelassh dejtie dorješ.
Lunddolaš lea dan čatnat dilálašvuođaide mat siskkildit loguid ja sturrodagaid.	Iemie daam dejtie tsiehkide viedtedh mah taalh jïh stoeredahkh meatan utnieh. 2.
3. jahkeceahkkái mearkkaša dat máhttit ráhkadit rievttes rehketvuogi dilálašvuođain mat čilgejuvvojit illustrašuvnnaiguin, ovdamearka dihte rehkenastit man ollu guokte diŋgga mákset oktii.	daltesasse sæjhta jiehtedh reaktoe ryöknedimmievuekiem hammoedidh dejtie tsiehkide mah buerkiestamme sjidtieh guvvijste, goh ryöknedidh mennie åesesne göökte daeverh tjåanghkan sjidtieh.
Sáhttá maiddái leat nu álki go ipmirdit ahte čieža eappela (beallekonkrehta / sárgosat) sáhttet ovddastit (lohko) symbola 7, dahje sáhttit buohtastahttit guokte ovddasteaddji seamma lohkui (ovdamearka dihte lohkosymbola ja konkrehtaid).	(taale) symbovline 7, jallh maehtedh göökte representasjovnh seamma taalese viertiestidh (vuesiehtimmien gaavhtan taalesymbovlh jïh konkreeth).
Geavahit ja ávkkástallat lea 1. dásis čilgejuvvon ná: “ Geavaha álkes strategiijaid lohkat ja juogustit hivvodagaid ja geometralaš hámiid.	• Nuhtjedh jïh gïetedidh lea 1. njieptjesne buerkiestamme goh “ aelhkie strategijh nuhtjie gosse edtja ryöknedh, veahkah jïh geometrijen goerh klassifiseradidh.
Rehkenastá álkes rehketbihtáid iešguđetlágan vugiiguin.	Aelhkie aerviedimmieh dorje joekehtslaakan ”.
3. jahkeceahki geahččaleamis lea lunddolaš ráddjet dan máhttui geavahit strategiijaid loguidlohkamis ja juogustit hivvodagaid ja sáhttit čađahit aritmehtalaš rehkenastimiid (sihke gárvvisin biddjon ja ii gárvvisin biddjon bargobihtáid).	Pryövese 2. daltesasse lea iemie daam gaertjiedidh jïh ajve strategijh nuhtjedh ryöknemasse jïh klassifiseradæmman veahkijste, jïh maehtedh aritmetriske aerviedimmieh tjïrrehtidh (dovne bæjjese bïejeme jïh ij bæjjese bïejeme laavenjassh).
Suokkardit ja árvvoštallat leat čilgejuvvon ná: “ Mearridit leago boađus vástádus gažaldahkii mas jerrojuvvui ”.	• Ussjedalledh jïh vuarjasjidh lea buerkiestamme goh «Sjæjsjele mejtie akte illedahke
Dien lea dábálaččat ohppiide hui gáibideaddji árvvoštallat “ ii-njálmmálaš ” dilálašvuođas ja dat dahká ila stuora rievddademiin ohppiid gaskkas makkár máhttu sis lea hámuhit čálalaččat.	lea vaestiedasse gyhtjelassese mij gihtjesovviš. Aervede krïevije sjædta learoehkasse daam vuarjasjidh aktene «ij-njaalmeldhš tsiehkesne, jïh sæjhta fer gïerve årrodh learoehkasse dam tjaaleldh darjodh.
Danne dat oassi ii árvvoštallojuvvo.	Dan åvteste ij sïjhth dam aspektem vuarjasjidh.
Kommunikašuvdna lea čilgejuvvon ná: “ Geavaha iešguđetlágan veahkkeneavvuid čilget álkes rehkenastimiid ”.	• Govlesadteme lea buerkiestamme goh «ovmessie viehkiedïrregh nuhtjie juktie
Kártengeahččalemiid rámmaplánaid mielde eai galgga geahččaleamis mihtidit ohppiid máhtuid čállimis ja lohkamis.	Mierievierhkesne goerehtallemepryövide tjåådtje dah pryövh eah edtjh learohki maahtoem tjaeliemisnie jïh lohkemisnie möölehtidh.
Kommunikašuvnna eai danne árvvoštala das, muhto dat mihtiduvvo eahpenjuolgadit: Go oahppit čovdet geahččaleamis bargobihtáid, de fertejit sii geavahit matematihkalaš symbolaid riekta nu ahte earát maid ipmirdit maid sii leat bargan.	Dan åvteste ij sïjhth govlesadtemem vuarjasjidh, men sæjhta dam ovryöktesth vuarjasjidh. Gosse learohkh laavenjasside pryövesne luetieh, tjuerieh
Oahppit kommuniserejit go čállet loguid ja symbolaid.	Learohkh govlesedtieh viehkine taalh jïh symbovlh tjaeledh.
Eanas bargobihtát leat ráhkaduvvon suorgái Geavahit ja ráhkadit.	Dah jeenjemes laavenjassh leah evtiedamme suarkan Nuhtjedh jïh gïetedidh.
Aspektii Dovdat ja čilget leat maiddái ráhkaduvvon bargobihtát.	Aaj laavenjassh evtiedamme aspektese Damtijidh jïh buerkiestidh.
Dasa lassin leat ráhkaduvvon muhtun bargobihtát mat isket vuođđo doabaipmárdusa mii lea dárbbašlaš eaktun matematihka vuođđo máhtolašvuođaid ovdánahttimis.	Lissine lea evtiedamme såemies laavenjassh mah vihkielåbpoe dïejvesegoerkesem teestadieh, mij lea daerpies jis
3. jahkeceahki kártengeahččalemiid bargobihtáid sáhttá juohkit njealji temái:	Maahta laavenjasside goerehtallemepryövesne 3. daltesasse njieljie teemine juekedh:
Loguid lohkan temá mearkkaša máhttit lohkat struktuvrralaš ja eahpestruktuvrralaš hivvodagaid, lohkagoahtit viidásit muhtun logus (sihke bajásguvlui ja vulosguvlui), ja máhttit lohkat guvttiin-ja guvttiin, viđáin-ja viđáin ja nu ain viidásit.	• Ryöknemetjiehpiesvoeth leah maehtedh struktuvreradamme jïh ovstruktuvreradamme veahkah lohkedh, guhkiebasse lohkedh akten saaht man taalen raejeste (dovne bæjjese jïh våålese), jïh maehtedh ryöknedh gööktine jïh gööktine, vïjhtine jïh vïjhtine jïh naemhtie vijriesåbpoe.
Lohkodoahpagiid temá mearkkaša ipmirdit guovddáš doahpagiid nugo stuorit go, unnit go, lohku ovdal, lagamus lohku ja nu ain.	• Taaledïejvese leah maehtedh vihkeles dïejvesh guarkedh goh stuerebe goh, unnebe goh, taale åvtelen, lïhkemes taale jïh naemhtie vijriesåbpoe. Edtja aaj
Dasa gullá maiddái máhttit čatnat oktii galle-leat rievttes symbolii, ja ipmirdit ja geavahit sadjevuogádaga 4.	maehtedh låhkoem symbovlese ektiedidh jïh posisjovnesysteemem guarkedh jïh dam nuhtjedh.
Lohkoráidu ja lohkolinnjá temá sisdoallá ahte galgá nákcet bidjat loguid lohkolinnjái, galgá diehtit loguid gaskka, galgá čatnat lohkomeari dasa man ollu leat, ja geavahit dan ovdamearka dihte sirret loguid sturrodaga mielde.	• Taaleraajroe jïh taalesïeve leah maehtedh taalh taalesïevese bïejedh, taali gåhkoen bïjre gaskemsh, maehtedh låhkoem ektiedidh veahkide jïh dam nuhtjedh juktie vuesiehtimmien gaavhtan taalh veesmedh stoeredahken mietie.
Rehkenastinmáhtolašvuohta temá siskkilda máhtu geavahit gelbbolašvuođa loguid ja meriid birra ovttas strategiijaiguin nu ahte sáhttá čoavdit gárvvisin biddjon ja ii biddjon bargobihtáid (artimetihkas).	bïjre strategijigujmie ektine juktie bæjjese bïejeme jïh ij bæjjese bïejeme laavenjassh loetedh (aritmetihkesne).
Mo geavahit bohtosiid vuođđun viidásit oahpaheamis ?	Guktie illedahkide nuhtjedh goh våarome dan vijriesåbpoe lïerehtæmman ?
Buot árvvoštallamiid maid addá ohppiide dađimielde go oahpaha sin, gohčodit dađistagaárvvoštallamin ja dat galget ovddidit oahppama.	Gaajhkh vuarjasjimmieh mah jaabnan lïerehtimmesne vadtasuvvieh, jaabnanvuarjasjimmie gohtjesåvva, jïh edtja lïerehtimmiem eevtjedh.
Buot ohppiin lea riekti dasa, ja lea dehálaš ahte oahppit ipmirdit daid mihtuid mat vurdojuvvojit sin oahpaheamis.	Gaajhkh learohkh edtjieh dam utnedh, jïh vihkeles learohkh guarkah mah lïerehtimmieulmieh mejtie
Dehálaš lea ahte oahpaheaddjit geavahit dieđuid geahččalemiid bohtosiin heivehit ohppiid oahpahusa ovddosguvlui ohppiid oahppandárbbuid mielde.	veanhtedeminie dah edtjieh jaksedh. Vihkeles lohkehtæjjah bïevnesh pryöveilledahkijste nuhtjieh juktie dam vijriesåbpoe lïerehtimmiem sjïehtedidh learohki lïerehtimmiedaerpiesvoeti mietie.
Buorre dađistaga-árvvaštallan gohčoduvvo maiddái Vurdering for læring / Árvvoštallan oahpaheami várás, ja njeallje prinsihpa leat guovddážis go geavaha geahččalemiid bohtosiid viidásit barggus.	Hijven jaabnanvuarjasjimmie aaj gohtjesåvva Vuarjasjimmie lïerehtæmman, jïh njieljie prinsihph leah jarngesne gosse illedahkide pryöveste nuhtjie dan vijriesåbpoe barkose.
Čuovvovaš prinsihpat leat čilgejuvvon oahpahuslága láhkaásahusas, 3. kap..	Daah prinsihph leah buerkiestamme mieriedimmesne ööhpehtimmielaakese, kap. 3.
Ohppiid oahppaneavttuid sáhttá nannet jus oahppit	Lij aaj maahteme tjaeledh luhkietaalesysteeme jallh
ipmirdit maid sii galget oahppat ja mii sis vurdojuvvo.	sijjieaarvoesysteeme. Learoesoejkesje sijjieaarvoesysteemem nuhtjie.
ožžot responssa ja besset gullat makkár kvalitehta sin barggus dahje olahusas lea.	NJIELJIE PRINSIHPH Maahta learohki lierehtimmienuepieh nænnoestehtedh dastegh learohkh 1. guarkah maam edtjieh lieredh, jïh mij lea veanhtadamme dejstie
ožžot rávvagiid movt sáhttet buorebut bargat.	2. bïevnesh bååstede åadtjoeh mah dejtie soptsestieh kvaliteeten bïjre barkose jallh maam dorjeme
oassálastet iežaset oahppamis earret eará nu ahte árvvoštallet iežaset barggu ja ovdáneami.	3. raerieh åadtjoeh guktie dah maehtieh buerebe sjïdtedh
Dehálaš poeaŋŋa lea: Makkár mihtui d galggan ola hit, man muttus mun lean daid mihtuid ektui, ja mo galggan mun ollet dohko ?	4. leah meatan jïjtse lierehtimmiebarkosne, gaskem jeatjah jïjtse barkoem jïh evtiedimmiem vuarjasjidh
Oahppit galget ipmirdit maid sii galget oahppat ja mii sis vurdojuvvo	Akte vihkeles gyhtjelasse lea: Mah ulmieh edtjem jaksedh, gusnie leam viertiestamme daej ulmiejgujmie, jïh guktie edtjem dohkoe båetedh ?
Go bargá geahččalemiiguin ja árvvoštallamiin, de lea dehálaš ahte oahppit dihtet mii sis vurdojuvvo ja manne sin árvvoštallet.	Learohkh edtjieh guarkedh maam edtjieh lïeredh, jïh mij lea veanhtadamme dejstie Gosse pryövigujmie jïh vuarjasjimmine barkah dellie vihkeles learohkh daejrieh man åvteste dah vuarjasjamme sjidtieh, jïh mij lea veanhtadamme dejstie.
Oahppit fertejit maid diehtit manne lea dehálaš bargat rehkenastimiin vuođđo máhtolašvuohtan.	Learohkh tjuerieh daejredh man åvteste vihkeles ryöknedimmine barkedh goh akte uvtemesth tjiehpiesvoete.
Ságastala ohppiiguin mii lea geahččaleami ulbmil, ja maid geahččaleapmi galgá mihtidit.	Soptsesth
Muital ohppiide sin bargguid birra ja rávve mo viidásit sáhttet bargat	dan åvteste learohkigujmie aajkoen bïjre pryövine, jïh maam pryöve möölehte.
Árvvoštallan- ja čuovvolanbarggus lea guovddáš oassi addit ohppiide fágalaš dieđuid sin barggus.	Vedtieh bïevnesh bååstede jïh raerieh geajnoen bïjre guhkiebasse Faageles bïevnesh bååstede leah akte vihkeles bielie vuarjasjimmie- jïh dåarjelimmiebarkoste.
Dat galget muitalit makkár kvalitehta sin barggus dahje doaimmas lea ja galgá sisdoallat rávvagiid ja bagadusaid mo oahppit sáhttet bargat buorebut.	Daah edtjieh kvaliteeten bïjre barkosne soptsestidh jallh guktie learohke dam haalveme, jïh edtja dovne raerieh jïh bïhkedimmiem vedtedh guktie learohkh maehtieh buerebe sjïdtedh.
Geahččaleami bohtosat ja dieđut sáhttet addit dutnje gova oahppi máhtuin, ja das mainna oahppi berre bargat eanet.	destie maam learohkh haalvoeh, jïh mejnie dah tjuerieh vielie barkedh.
Dieid dieđuid berret geahččat ovttas eará dieđuiguin mat dus leat oahppi birra ovdalaččas, ja dan berre geavahit dialogas ohppiiguin ja váhnemiiguin.	Datne byörh daam bïevnesem ektesne vuejnedh jeatjah bïevnesigujmie mejtie åtnah learohki bïjre aarebistie, jïh byöroe dialogesne learohkigujmie jïh eejhtegigujmie åtnasovvedh.
Oaččo ohppiid searvat árvvoštallamii	Vaeltieh learoehkidie meatan Datne byörh learoehkidie meatan vaeltedh gosse pryövem gïehtjedh mænngan. Gosse
Ohppiid berre oažžut searvat geahččalemiid árvvoštallamii.	learoehkidie gihtjh maam dah vienhtieh dah leah buektiehtamme, jïh mejnie byöroeh vielie haarjanidh, dellie dah maehtieh aelkedh sijjen jïjtsh lïerehtimmien bïjre ussjedieh.
Go jearahallá ohppiin maid sii doivot sii leat máhttán bargat, ja mainna galggaše eanet bargat, de sáhttá ohppiid oažžut suokkardallat iežaset máhtolašvuođas.	Mænngan illedahkide gïehtjedamme, maahta nuhteligs årrodh baajedh learoehkidie meatan årrodh sijjen vaestiedassi bïjre ussjedidh, jïh soejkesjidh maam dah maehtieh
Maŋŋil go bohtosiid lea geahčadan, de sáhttá leat ávkkálaš ohppiiguin searválaga suokkardallat sin vástádusaid ja plánet movt oahppit sáhttet buorebut bargat.	darjodh juktie buerebe sjïdtedh. Learohki jïjtsevuarjasjimmieh maehtieh dutnjien vihkeles bïevnesh vedtedh maam dah
Ohppiid árvvoštallamat iežaset barggus sáhttet addit dehálaš dieđuid das mii sin mielas lea váttis, ja mainna sii galggaše eanet bargat.	tuhtjieh gïerve, jïh mejnie tjuerieh vielie barkedh.
Iežasárvvoštallan sáhttá maiddái dahkat ohppiid eanet diđolažžan iežaset gelbbolašvuođas rehkenastimis.	Jïjtsevuarjasjimmie maahta aaj viehkine årrodh ihke learohkh aktem tjïelkebe guvviem åadtjoeh jïjtsh maahtoen bïjre ryöknedimmesne.
Movt sáhtán ráhkkanahttit ohppiid geahččaleapmái ja geahččaleami ulbmiliidda ?	• Guktie edtjem illedahkide nuhtjedh juktie maehtedh faageles sjyöhtehke
Movt galggan geavahit bohtosiid vai sáhtán addit fágalaš relevánta árvvoštallamiid ruovttoluotta mat ovddidit viidásit oahppama ?	bïevnesh bååstede vedtedh mah dam guhkiebasse lïerehtimmiem eevtjieh ?
Movt oaččun ohppiid searvat bargat viidáseappot bohtosiiguin ?	• Guktie edtjem learoehkidie meatan vaeltedh dennie guhkiebasse barkosne
Movt oahppit sáhttet searvat iežaset barggu árvvoštallamii ?	• Guktie learohkh maehtieh meatan årrodh sijjen jïjtsh barkoem vuarjasjidh ?
OVDAL GEAHČČALEAMI	2. PRYÖVEN ÅVTELEN
Kártengeahččaleami čađahan bagadussii Instruksjon for gjennomføring lea dehálaš oahpásmuvvat bures ovdal čađahanbeaivvi.	Åvtelen pryöve dorjesåvva, lea vihkeles datne lea veelelaakan goerehtamme bïhkedassem Instruksjon for gjennomføring.
Dan gávnnat PAS:s.	Daam gaavnh PAS:sne.
Dat instruksa sisdoallá dan maid oahpaheaddji galgá dadjat ohppiide ovdal geahččaleami ja geahččaleami čađahettin.	Bïhkedimmesne tjåådtje maam learohke edtja learoehkidie jiehtedh pryöven åvtelen jïh mearan pryöve dorjesåvva.
Dasa lassin čilgejuvvojit das čađaheami rámmat.	Lissine tjïrrehtimmien mierieh aaj buerkiestamme sjidtieh.
Kártengeahččaleapmi galgá čađahuvvot guovtti vuorus.	Edtja goerehtallemepryövem tjïrrehtidh gööktine boelhkine.
Vuoruid gaskkas galgá ohppiin leat boddu.	Boelhki gaskem learohkh edtjieh eejehtimmiem utnedh.
Dat lea danne go oahppit geain leat oahppanváttut dávjá váibet eanet go oahppit geain eai leat dakkár hástalusat.	sæjloesåbpoe sjïdtedh goh dah veaksehke learohkh.
Buot oahppit galget beassat čájehit kártengeahččaleamis maid sii máhttet, ja ahte boasttu vástádusaid sivva ii leat dat go leat váiban.	Vihkeles gaajhkh learohkh åadtjoeh vuesiehtidh maam maehtieh goerehtallemepryövesne, jïh båajhtoeh vaestiedassh eah leah syjlemen gaavhtan.
Geahččaleapmegihppagis lea merkejuvvon gokko galggašii bisánit bottus.	Pryöveheeftesne lea mïerhkesjamme gåessie pryöve byöroe årrodh.
Dat lea dušše láidehus, muhto ávžžuhit ahte eai váldde bottu maŋŋil.	Daate ajve bihkeden, men mijjieh juvnehtibie eejehtimmie ij seejnebe vaaltasovvh.
Bottu guhkkodat galggašii leat unnimusat 10 minuhta, áinnas borranboddu dahje fitnan olggu ovddas.	Eejehtimmie byöroe årrodh unnemes 10 minudth, maaje beapmojne jallh ålkone.
Geahččaleami sáhttá maiddái juohkit guovtti skuvlabeaivái.	Maahta aaj pryövem juekedh gööktine skuvlebiejjine.
Oktiibuot almma bottu haga lea geahččaleami čađahanáigi sullii 60 minuhta 5.	Tjåanghkan pryöve sæjhta vaasedh medtie 60 minudth, dellie eejehtimmie ij leah meatan.
Ovdal geahččaleami lea dehálaš ahte sihke oahppit ja sin váhnemat / ovddasteaddjit leat ožžon dieđuid kártengeahččaleami birra ja dan čađaheami ulbmila.	Pryövetjïrrehtimmien åvtelen lea vihkeles dovne learohkh jïh eejhtegh goerehtallemepryövem demtieh jïh daejrieh man åvteste dam tjïrrehte.
Diehtu váhnemiidda / ovddasteddjiide	Bïevnesh eejhtegidie
Oahpahusdirektoráhta lea ráhkadan diehtojuohkingihppaga váhnemiidda / ovddasteddjiide man namma lea: ” Informasjon om kartleggingsprøver, våren 2015 ”.	Ööhpehtimmiedirektovraate aktem bïevnesetjaalegem dorjeme eejhtegidie man nomme: «Bïevnesh goerehtallemepryövi bïjre, gïjren 2015 š.
Váhnemiid diehtojuohkingihpa sáddejuvvo ohppiid mielde ruovttuide ja dan galggašii maiddái sáhttit viežžat skuvlla ruovttusiiddas dahje oahpahusneahttabáikkis.	gåetiesæjrosne jallh lïerehtimmiesijjesne.
Gihpa lea jorgaluvvon sámegillii (davvi, lulli- ja julevsámegillii) ja eŋgelasgillii.	Tjaalege lea jarkoestamme saemien gïelese (noerhte-, åarjel- jïh julevsaemien.
Daid sáhttá viežžat pdf-fiilan Oahpahusdirektoráhta ruovttusiiddus.	Maahta dejtie våålese leessedh goh pdf-fijlh Ööhpehtimmiedirektovraateen gåetiesæjroste.
Gihpa almmuhuvvo buori áiggis ovdal kártengeahččaleamit lohkamis ja rehkenastimis galget čađahuvvot.	Tjaalege olkese båata guhkiem åvtelen learohkh edtjieh goerehtallemepryövide lohkemisnie jïh ryöknedimmesne darjodh.
Diehtu ohppiide	Bïevnesh learoehkidie
Oahppit galget oažžut dieđuid kártengeahččalemiid birra dalle go váhnengihppagat juhkkojuvvojit ohppiide.	Learohkh edtjieh bïevnesh åadtjodh goerehtallemepryövi bïjre seamma tïjjen goh tjaalege eejhtegidie vadtasåvva.
Lea dehálaš ahte geavahat buori áiggi čilget mii kártengeahččaleapmi lea, manne galgá dakkár geahččaleapmi, ja mo geahččaleapmi galgá čađahuvvot.	Vihkeles datne buerie astoem åtnah buerkiestidh mij akte goerehtallemepryöve lea, man åvteste dijjieh edtjede dagkeres pryövem utnedh jïh guktie pryöve edtja tjïrrehtamme sjïdtedh.
Mun lean	GÏEHTJEDIMMIELÆSTOE LOHKEHTÆJJESE TJÏRREHTIMMIEN ÅVTELEN Manne  tïjjem vadteme pryövem tjïrrehtidh
várren áiggi geahččaleami čađaheapmái	 gïehtjedamme bihkedimmiem jïh bïhkedasside juktie pryövem tjïrrehtidh
lohkan ovdagihtii oahpaheaddjibagadusa ja geahččaleami instruksa	 hokseme eejhtegh bïevnesetjaalegem åådtjeme jïh bïevnesh åådtjeme
doaimmahan váhnemiidda diehtogihppaga geahččaleami birra ja dieđu geahččaleami čađaheami ja čuovvoleami birra.	tjïrrehtimmien jïh dåarjelimmien bïjre
ságastallan ohppiiguin dan birra ahte geahččaleapmi galgá leat veahkkin oahpaheaddjái addit ohppiide nu buori oahpahusa go vejolaš	lohkehtæjja maahta learoehkidie dan bööremes lierehtimmiem vedtedh
várren áiggi maŋŋil geahččaleami ovttaskas oahppi bohtosiid árvvoštallamii ja čuovvoleapmái	 tïjjem vadteme tjïrrehtimmien mænngan juktie maehtedh vuarjasjidh jïh
Instruksa mii čilge movt galggat ráhkkanit ja čađahit geahččaleami, lea almmuhuvvon dárogillii namain Instruksjon for gjennomføring geahččaleamivuogádaga fierpmádagas, Prøveadministrasjonssystemet (PAS), https://pas.udir.no.	Pryövereeremesysteemesne (PAD.) ((https://pas.udir.no) gaavnh Instruksjon for gjennomføring mij buerkeste guktie datne edtja pryövem tjïrrehtidh, jïh mah ryöjredimmieh
Doppe gávnnat maiddái bohtosiidčilgehusa / fasihta mii čilge movt galggat divvut geahččalemiid.	mejtie tjoerh darjodh pryöven åvtelen.
Skuvlla rektor galgá ordnet nu ahte beasat PAS:i.	Daesnie aaj vuarjasjimmiebïhkedimmiem gaavnh mij buerkeste guktie edtja pryövide staeriedidh.
Don fertet lohkat ja oahpásmuvvat bures instruksii, Instruksjon for gjennomføring, buori áiggis ovdal kártengeahččaleami čađaheami ohppiiguin.	Datne tjoerh veele lohkedh jïh gïehtjedidh Instruksjon for gjennomføring guhkiem åvtelen
Dus ferte leat alddát geahččaleami gihpa klássalanjas maid geavahat veahkkin bagadallamis.	datne goerehtallemepryövem tjïrrehth learohkigujmie. Datne tjoerh aktem jïjtse pryöveheeftem meatan utnedh klaassetjiehtjielasse maam nuhtjh, Instruksjonine ektine.
Dasa lassin dárbbašat diimmu mainna geahčat áiggi.	Lissine aktem tsåahkam daarpesjh mij tïjjem vaalta, tjöödtjesthtsåahka.
Geahččaleami instruksas čuožžu man guhkes áigi ohppiin lea guhtege siiddu bargobihtáid bargamii.	Dennie tjaalegisnie Instruksjon tjåådtje man guhkiem learohkh edtjieh utnedh laavenjasside
Jus diktá ohppiid bargat nu guhká go sii háliidit, de nákcejit maiddái oahppit geat bargat eahpevuogálaččat čoavdit bargobihtáid riekta.	loetedh fïerhtene sæjrosne. Dastegh baaja learoehkidie dan guhkiem gïehtelidh goh jïjtje sijhtieh, learohkh ovmaereles strategijigujmie sijhtieh buektiehtidh laavenjasside staaran darjodh.
Dat leat oahppit geaid geahččaleapmi galgá gávdnat go váilevaš strategiijaovdáneapmi lea stuorimus prediktora vejolaš matematihkkaváttuide maŋŋil.	Sæjroe matematihketsagkesh mænngan åadtjoeh.
Danne ferte čuovvut dárkilit áigemeriid mat leat instruksas.	Dan åvteste tjoerh veelelaakan fulkesidh tïjjemieride bïhkedassesne.
Vuollelis gávnnat dieđuid dan birra mo galgá dulkot ja čuovvolit kártengeahččalemiid bohtosiid.	Vuelielisnie bïevnesh gaavnh guktie edtjh toelhkestidh jïh dåarjelidh illedahkide goerehtallemistie.
Kártentgeahččaleapmi mihtida guokte máhtolašvuođasuorggi rehkenastima vuođđo máhtolašvuođain.	Göökte tjiehpiesvoetesuerkieh dejnie uvtemesth tjiehpiesvoetine ryöknedimmesne möölesuvvieh goerehtallemepryövesne.
Dovdat ja čilget sisdoallá oahppi máhtolašvuođa identifiseret dilálašvuođaid maidda gullet logut ja sturrodagat.	mejtie learohke maahta tsiehkieh damtijidh mah taalh jïh stoeredahkh meatan utnieh.
Geahččaleami bargobihtát čilgejit čielga dilálašvuođaid maid sáhttá čoavdit rehkenastima bokte.	Laavenjassh pryövesne buerkiestieh vihties tsiehkieh mejtie maahta loetedh viehkine ryöknedimmeste.
Oahppit fertejit ipmirdit ahte logut čatnasit dilálašvuođaide, ja sii fertejit máhttit ráhkadit mentála modealla matematihkalaš oktavuhtii, ovdamearka dihte oastit ja vuovdit.	maehtedh aktem mentaale maallem darjodh dan matematihkeles ektiedæmman, vuesiehtimmien gaavhtan åestedh jïh doekedh.
Geavahit ja ráhkadit sisdoallá máhtu válljet strategiijaid váttisvuohtačoavdimii.	Nuhtjedh jïh gïetedidh lea strategijh veeljedh juktie dåeriesmoerh loetedh.
Geahččaleapmi mihtida ohppiid máhtu geavahit álkes strategiijaid hivvodagaid juohkimii ja juogusteapmái ja álkes rehkenastimii.	Pryöve möölehte guktie learohke maahta aelhkie strategijh nuhtjedh gosse veahkah juaka jïh klaassifiserede, jïh aelhkie aerviedimmieh darjodh.
Ohppiid rehkenastima vuođđomáhtolašvuođaid mihtideapmái leat ráhkaduvvon bargobihtát njealji temás: Lohkan, lohkodoahpagat, lohkoráidu ja lohkolinnjá ja rehkenastin.	Juktie learohki uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne möölehtidh, laavenjassh leah evtiesovveme njieljie teemaj sisnjeli: Ryökneme, taalegoerkese, taaleraajroe jïh taalesïeve
Buot dát njeallje temá čilgejuvvojit vuollelis.	jïh ryöknedimmie. Fïereguhte dejstie njieljie teemijste goerehtallemepryövesne åehpiedehteme sjædta vuelielisnie.
Juohke temái govviduvvo ohppiid ovdáneapmi ja dás leat maiddái ovdamearkkat ohppiin.	Fïereguhten teemese learohki evtiedimmiem buerkeste, jïh såemies vihties learohkevuesiehtimmieh vadtasuvvieh.
Dás čilgejuvvojit maiddái hástalusat mat sáhttet leat ohppiin geat rahčet guhtege temá siskkobealde, ja dás leat evttohusat aktivitehtaide mat sáhttet veahkehit ohppiid birget daiguin hástalusaiguin.	muvhth raeriestimmieh darjoemidie vadtasuvvieh mah maehtieh learoehkidie viehkiehtidh dejtie haestiemidie haalvedh.
Maŋŋelis temáid leat čilgehusat golmma oahppis (ohppiidportreahtat) geain leat hui iešguđetlágan bohtosat.	Teemaj mænngan buerkiestimmieh golme learoehkijstie gaavnh (learohkeportrehth) gaajh joekehts illedahkigujmie goerehtallemepryövesne.
Dat portreahtat leat čállon dan vuođul maid muhtun oahppit leat vástidan go oasálaste kártengeahččalemiid ráhkadeamis.	Daah portrehth leah tjaalasovveme learohki vaestiedassi mietie mah lin meatan evtiedimmesne goerehtallemepryöveste.
Portreahtat muitalit maid oahppit leat čájehan ahte sii máhttet ja maid eai máhte geahččaleamis.	Portrehth soptsestieh maam learohkh leah vuesiehtamme dah haalvoeh jïh eah haalvoeh
Juohke ohppiidportreahtas lea árvalus mo sáhttá viidásit čuovvolit oahppi.	pryövesne. fïerhten learohkeportrehtese raeriestimmieh vadtasuvvieh juktie guhkiebasse learohkem dåarjelidh.
Čuovvoleapmi ohppiin geat leat sierra beroštumi ráji vuolábealde	Dåarjelimmie learoehkijstie tjoeperdimmieraasten nuelesne
Kártengeahččaleapmi rehkenastimis deattuha lohkoipmárdusa ja rehkenastin máhtolašvuođa.	Goerehtallemepryöve ryöknedimmesne fokusem åtna taalegoerkesasse jïh ryöknedimmietjiehpiesvoetese.
Dat leat dárbbašlaš vuođđogeađggit rehkenastima vuođđomáhtolašvuođaid oahppamis ja matematihka oahppamis.	Daate lea daerpies bigkemegierkieh juktie vihkielommes tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne vejtiestidh jïh matematihkem lïeredh. Edtja illedahkem
Bohtosat 3. jahkeceahki matematihka kártengeahččaleamis galget geavahuvvot vuolggasadjin ságastallamii ohppiiguin ja váhnemiiguin go pláne mo galgá čuovvolit oahppu.	goerehtallemepryöveste ryöknedimmesne 2. daltesasse åtnasovvedh goh våarome akten soptsestæmman learoehkinie jïh eejhtegigujmie, juktie dam guhkiebasse dåarjelimmiem learoehkistie soejkesjidh.
Ovttas sáhttibehtet vuoruhit movt ovddosguvlui bidjabehtet oahppomihtuid barggus.	Ektesne dijjieh maehtede bæjjese bïejedh våaroehtamme lïerehtimmieulmieh dan guhkiebasse barkose.
Ságastallet movt oahppi sáhttá olahit mihtuid maid bidjabehtet.	maahta jaksedh dejtie ulmide mah bïejesuvvieh.
Dehálaš lea bidjat deattu muhtun moatti, realisttalaš mihttui hávális.	Vihkeles fokusem utnedh naan gille ulmide fïerhten aejkien, mejtie maahta jaksedh.
Ohppiid vuolábealde sierra beroštumi ráji galgá čuovvolit	 Edtja learohkh tjoeperdimmieraasten nuelesne guhkiebasse dåarjelidh
Oahpaheaddji ferte dieđihit váhnemiidda kártengeahččalemiid bohtosiin jus oahppi bohtosat leat vuolábealde sierra beroštumi ráji ja nu dárbbašit liige čuovvoleami	 Lohkehtæjja tjuara eejhtegidie bïevnedh illedahki bïjre goerehtallemepryövesne jis
Oahppit geat leat juste bajábealde sierra beroštumi ráji, sáhttet maiddái dárbbašit čuovvoleami	 Learohkh mah eevre tjoeperdimmieraasten bijjelen skååredieh, maehtieh aaj
Guhtege oahppi bohtosiid ferte geahččat ovttas eará dieđuiguin oahppi birra	 Tjuara illedahkide akten learoehkasse ektesne vuejnedh jeatjah bïevnesigujmie
Go dulko ohppiidvástádusaid, de lea dehálaš geahččat geahččaleami ollislaččat.	Gosse learohkevaestiedasside toelhkeste lea vihkeles abpe pryövem ektesne vuejnedh.
Leage várrogas ovtta bargobihtá vástádusa vuođul dadjat maidege.	Årroeh våårege illedahkh toelhkestidh ajve aktede vaestiedasseste aktene laavenjassesne.
Sáhttá ollu dieđuid oažžut jus guorahallá olles oahppi gihppaga.	Maahta jïjnjh bïevnesh gaavnedh jis learohken abpe heeftem gïehtjede.
Geahča bliántamearkkaid lohkolinnjáin ja figuvrrain, geahča maiddái notáhtaid dahje liigečállosiid maid oahppi soaitá čálistan márggaide dahje sierra báhpirii.	Vuartesjh gusnie plæjjohkemïerhkh taalesïevine jïh goerine, vuartesjh aaj notaatine jallh gusnie learohke tjaaleme sæjroebieline jallh jïjtse paehpierisnie.
Dat sáhttet addit lassi dieđuid das mo oahppi jurddaša.	Daate maahta lissiebïevnesh vedtedh guktie learohke ussjede.
Jus eahpidat, huma ohppiin ja jeara sus muitá go mo son jurddašii.	måjhta guktie ussjedi.
Geahččaleami berre mannat čađa ovttaskas ohppiiguin geain leat bohtosat juste bajábealde dahje vuolábealde sierra beroštumi ráji.	Byöroe pryövem aktine aktine learoehkinie gïehtjedidh mij lea eevre tjoeperdimmieraasten bijjelen jïh nuelesne. Vuarjesjh mejtie learohkh tjoeperdimmieraasten nuelesne aevhkiem
Árvvoštala leago ohppiide vuolábealde sierra beroštumi ráji ávkkálaš mannat olles geahččaleami čađa.	utnieh abpe pryövem gïehtjedidh. Veeljh dej veajkoej muvhth sæjroeh mejtie learoehkinie ektine vuartesjh.
Vejolaččat sáhttá válljet muhtun siidduid maid manná čađa ohppiin, dat galggaše leat siiddut maid sisdoallu lea lagamusas oahppi ovdánandási.	Daate byöroe sæjroeh sisveginie årrodh mah leah learohken lïhkemes evtiedimmiesovnen sisnjelen. Akte learohke mij guhkede tjoeperdimmieraasten nuelesne
Ohppiide geat ožžot čuoggáid ollu vuollelis sierra beroštumi ráji (geahča Lena portreahta) sáhttá dovdot váivin jus oahpaheaddji bláđe olles geahččaleami čađa ja nu oidnojit buot bargobihtát maid ii leat máhttán dahje vástidan.	skåårede (vuartesjh portrehtem Jåvveste), maahta tuhtjedh gïerve jis lohkehtæjja abpe heeften tjïrrh plaerede jïh satne åådtje gaajhkide laavenjasside vuejnedh mejtie ij leah buektiehtamme jallh ij vaestiedamme.
Danne sáhttá leat vuogas válljet dušše moadde siiddu maid geahčada searválaga ohppiin.	Dellie maahta buerebe årrodh naan gille sæjroeh veeljedh mejtie learoehkinie ektine gïehtjede.
Go geahčada geahččaleami olles klássain, de sáhttá válljet geahččaleamis muhtun temáid dahje siidduid maiguin sáhttá bargat ovttas.	Juktie pryövem vijriesåbpoe gïehtjedidh aktene ellies klaassesne maahta såemies teemah jallh sæjroeh pryövesne veeljedh mejgujmie gaajhkesh maehtieh ektesne barkedh.
Muitte ahte lea maiddái vejolaš ráhkadit “ kurssa ” ohppiiguin daidda dihto doahpagiidda dahje máhtolašvuođaide maiguin buohkat joavkkus rahčet.	Mujhtieh gåarede «kuvsjemš darjodh learohkedåehkiejgujmie juktie sjïere dïejvesigujmie jallh tjiehpiesvoetigujmie guhkiebasse barkedh, mejgujmie gaajhkh learohkh dåehkesne tjabreminie.
Dat sáhttá mearkkašit ahte okta oahppi lea mielde ovtta kurssas, muhtun eará oahppi soaitá mielde máŋgga kurssas.	Dellie kanne akte learohke meatan aktene kuvsjesne, mearan akte jeatjah learohke lea meatan jieniebinie kuvsjine.
Evttohusat gažaldagaide ohppiide sierra beroštumi vuolábealde	Raeriestimmie gyhtjelasside learoehkidie tjoeperdimmieraasten nuelesne:  Maahtah munnjien vuesiehtidh dam sæjroem pryövesne datne tuhtjïh lij lustemes ?
Ledje go muhtun bargobihtát maid don it ipmirdan mo galget bargat ?	 Mah laavenjassh desnie mejtie idtjïh guarkah guktie edtjh loetedh ?
Makkár bargobihtát ledje váddásat ?	 Mah laavenjassh lin gïerve ?
Makkár bargobihtáid manai bures bargat ?	 Mah laavenjassh lij aelhkie darjodh ?
Evttohusat gažaldagaide ohppiide go bargá olles luohkáin maŋŋil geahččaleami:	Raeriestimmie gyhtjelasside learoehkidie gosse barkeminie pryöven mænngan ellies klaassine:
Maid jáhkkibehtet mii galgat gávdnat dáinna siidduin ?	Sæjroe
Mo sáhttit jurddašit go galgat čoavdit dán bargobihtá ?	 Guktie maehtebe ussjedidh juktie daam laavenjassem loetedh ?
Oahppit vuolábealde sierra beroštumi ráji geavahit dávjá guhkes áiggi danne go sis leat eahpevuogálaš strategiijat, heajos doabaipmárdusat, dahje beare viiddis dárkkistanstrategiijat.	Learohkh tjoeperdimmieraasten nuelesne daamtaj guhkiem tïjjem nuhtjieh dan åvteste dej leah ovmaereles strategijh, viesjies dïejvesh jallh fer vijries gïehtjedimmiestrategijh.
Daid dáhttut fuobmát kártengeahččalemiiguin, ja danne čađahit geahččaleami áigemeriiguin ja veahkkeneavvuid haga.	Mijjieh sïjhtebe daam goerehtallemepryövine vueptiestidh, jïh dan åvteste pryövem tjïrrehtibie tïjjemieriejgujmie jïh bielelen viehkiedïrregh.
Maŋŋil go geahččaleapmi lea divvojuvvon, de sáhttá láhčit ohppiide vejolašvuođa bargat bihtáid maid eai vástidan geahččaleamis.	Mænngan pryövem staeriedamme, maahta
Jus nu, de divo vuos geahččaleami, ja divtte dasto ohppiid muosis bargat loahppa bargobihtáid ivdnebliánttain.	Staeredh boekte pryövem voestegh, jïh baajh dan mænngan learoehkidie raeffesne tjahkasjidh jïh dejtie mubpide laavenjasside loetedh klaerieplæjjohkinie.
De gal ožžot geavahit veahkkeneavvuid.	Daelie maehtieh maaje viehkiedïrregh nuhtjedh.
Oahppit leat juo gullan bagadusa ja sáhttet geahččat ovdamearkkaid geahččaleamis.	bïhkedassem govleme jïh maehtieh vuesiehtimmide pryövesne vuartasjidh.
Máŋgasiidda lea dat doarvái dasa ahte nagodit iešheanalaččat bargat bihtáiguin mat leat báhcán.	Jeenjesidie ij leah daate nuekies ihke dah buektiehtieh jïjtjeraarehke barkedh dej jeatjah laavenjassigujmie.
Oahppit EAI oaččo divvut boasttu vástádusaid.	Learohkh EAH luhpiem åadtjoeh båajhtoeh vaestiedassh staeriedidh.
Ohppiide geat rahčet ii leat nu ollu ávki bargat iešheanalaččat geahččaleami bargobihtáiguin, ja nu ii ávžžuhuvvo sidjiide dat bargovuohki.	Gaajh viesjies learohkh sijhtieh vaenie nåhtoem utnedh jïjtjeraarehke laavenjassigujmie pryövesne barkedh, jïh dan åvteste ibie dam raeresth.
Okta vuohki lea ahte oahppi ovttas oahpaheddjiin bargá bargobihtáid maid son ii ollen geahččaleamis.	Akte nuepie lea learohke lohkehtæjjine ektine, dejtie laavenjasside dorje mejtie satne idtji asth pryövesne darjodh.
De lea oahpaheaddjis buorre vejolašvuohta jearrat čuovvolahttingažaldagaid ja nu oažžut liige dieđuid das maid oahppi ii ipmir, ja mainna son rahčá.	Dellie lohkehtæjja nuepiem åådtje jienebh gyhtjelassh gihtjedh jïh lissie bïevnesh åadtjodh man bïjre learohke guarka, jïh mejnie tjabreminie.
Dat sáhttá leat vuosttaš oassi oahppi viidásit kártemis.	Daate maahta voestes lïhtse årrodh dennie guhkiebasse goerehtallemisnie.
Doahpagiid ja máhtolašvuođaid ovdánahttin	Evtiedimmie goerkesistie jïh tjiehpiesvoetijste
Digaštallet oahppá go oahppi álggos doahpagiid ovdalgo máhtolašvuođaid, dahje máhtolašvuođaid ovdal go doahpagiid, vai ohppet go daid buohtalaga.	Digkedeminie mejtie goerkese evtiesåvva tjiehpiesvoeti åvtelen, tjiehpiesvoeth goerkesen åvtelen, jallh mejtie dah sinsitnien baalte evtiesuvvieh.
Jáhku mielde dat ovdánit buohtalaga.	Hævvi vienth dah sinsitnien baalte evtiesuvvieh.
Oahppit geat eai hálddaš lohkodoahpagiid nu bures rahčet dávjá lohkamiin ja lohkorehkenastimiin.	Learohkh viesjies taaledïejvesigujmie daamtaj viesjies tjiehpiesvoeth utnieh
Oahppit geat rahčet lohkat dávjá eai ipmir nu bures doahpagiid mat čatnasit loguide.	Learohkh mah tjabreminie ryöknedh, daamtaj viesjies dïejvesegoerkesem utnieh ektiedamme taalide.
Ohppiin leat juo doahpagat ja máhtolašvuođat go sii álget skuvlii.	Learohkh dïejvesh jïh tjiehpiesvoeth meatan utnieh gosse skuvlese båetieh.
Árra giellaovdánemiin ja lohkamiin leat sii háhkan dehálaš gelbbolašvuođa mii lea vuođđun vuođđo máhtolašvuođaide rehkenastimis ja dasa ahte oahppat matematihka.	Aareh gïeleevtiedimmien jïh ryöknemen tjïrrh dah leah vihkeles maahtoem vejtiestamme mij våaroeminie sjædta tjiehpiesvoetide ryöknedimmesne jïh matematihkem lïeredh.
Ipmárdus doahpagiidda nugo ovdamearka dihte stuorit go, eanet, dahje lohkosánit ja lohkanmáhtolašvuođat leat reaiddut viidásit oahppamii.	Goerkese ektiedamme dïejvesidie goh vuesiehtimmien gaavhtan stuerebe goh, vielie, jallh taalebaakoeh jïh ryöknemetjiehpiesvoeth leah dïrregh dan guhkiebasse lïerehtæmman.
Juo skuvlaálgima áiggi sáhttet oahpaheaddjit áicat ahte ohppiin leat iešguđetlágan gelbbolašvuođat.	Joe skuvleaalkoven lohkehtæjjah maehtieh vïhtesjidh learohkh joekehts maahtoem utnieh.
Muhtun oahppit eai máhte lohkat meaddel viđá kardinála ipmárdusain, muhtun oahppit ges máhttet adderet loguid 0-100 gaskkas.	Mearan muvhth learohkh eah maehtieh vielie goh vïjhtese ryöknedh kardinaale goerkesinie, mubpieh learohkh maehtieh taalh tjåanghkan bïejedh suerkesne 0 – 100.
Skuvllas sáhttá áicat matteuseffekta, erohus ohppiid gaskkas stuorru árra skuvlajagiid.	Skuvlesne maahta aktem matteuseffektem vïhtesjidh, joekehtse learohki gaskem sjïdtede dej voestes skuvlejaepiej.
Ulbmil kártengeahččalemiiguin lea fuobmát erohusaid nu ahte sáhttá bargat dihtomielalaččat ovddidit doabaipmárdusa ja rehkenastimáhtolašvuođa ohppiin geat rahčet eanemusat.	maahta voerkeslaakan barkedh dïejvesegoerkesem jïh ryöknemetjiehpiesvoetide lissiehtidh dej viesjiehtommes learohki luvnie.
Ii leat dušše okta geaidnu háhkat vuođđo máhtolašvuođaid rehkenastimis – ohppiin lea individuella ovdáneapmi, muhto leat muhtun oktasašvuođat maiddái.	Ij leah akte geajnoe dejtie vihkielommes tjiehpiesvoetide ryöknedimmesne – learohkh sjïere evtiedimmieh utnieh, men såemies tjåenghkies væhtah.
Jus oahppit galget šaddat čeahpit rehkenastit, de fertejit leat guokte vuođđo ášši sajis: sii fertejit máhttit lohkat sihkkarit ja geabbilit, ja sis fertejit leat nanu lohkodoahpagat.	Ihke learohkh edtjieh væjkele sjïdtedh ryöknedidh, dellie göökte maadthgierkieh tjuerieh stïeresne årrodh: dah tjuerieh maehtedh jearsoeslaakan jïh fleksijbele ryöknedidh, jïh dah tjuerieh hijven
Vuosttaš jagiid skuvllas lea vuđolaš bargu lohkanaktivitehtaiguin hui dehálaš ohppiid ovdáneapmái.	taalegoerkesem utnedh. Learohki evtiedimmien gaavhtan lea joekoen vihkeles veele barkedh learohki ryöknemedarjomigujmie dej voestes jaepiej skuvlesne.
Lohkan lea dárbbašlaš ohppiid lohkoipmárdusa ovddideapmái, dasa lassin geavahit oahppit ollu lohkanstrategiijaid bargobihtáid čoavdimii.	Ryökneme lea daerpies juktie learohki taalegoerkesem evtiedidh, lissine learohkh jeenjemasth ryöknemestrategijh nuhtjieh laavenjasseloetemisie.
Eanas oahppit ohppet dađistaga beaktileabbo ja geabbileabbo strategiijaid dađimielde go šaddet čeahpibut lohkat ja háhket buoret lohkoipmárdusa.	vielie effektijve jïh fleksijbele strategijh evtiedidh mearan væjkalåbpoe sjidtieh ryöknedh, jïh buerebe taalegoerkesem åadtjodh.
Muhtun ohppiid ovdáneapmi bisána, dainna oaivvilduvvo ahte sii jotket geavahit álkes strategiijaid (geahča Rehkenastin vuollelis).	Såemies learohkh tjöödtjestieh, dah jåerhkieh aelhkie strategijh nuhtjedh (vuartesjh Ryöknedimmie vuelielisnie).
Dat oahppit sáhttet oažžut matematihkkaváttuid.	Daah learohkh leah vaahresne matematihketsagkesh evtiedidh.
Danne lea dehálaš veahkehit ohppiid ovdánit viidásit ovttageardánis ja ovttamállet lohkanstrategiijain beaktileabbo strategiijaide ja geabbileabbo strategiijageavaheapmái.	Dan åvteste vihkeles learoehkidie
Davviriikkain earuhit erenoamáš matematihkkaváttuin ja dábálaš matematihkkaváttuin.	guhkiebasse viehkiehtidh naive jïh rigide ryöknemestrategijijste, vielie effektijve strategijide jïh akten vielie fleksijbele strategijeåtnose.
Dávjá geavahit doahpagiid gáržžes ja viiddis definišuvnna (geahča ovdamearka dihte Lunde, 2008).	Daamtaj dïejvesh gietskies jïh gamte definisjovne åtnasuvvieh (vuartesjh vuesiehtimmien gaavhtan Lunde 2008).
Muhtun ohppiin geat rahčet matematihkain, leat erenoamáš matematihkkaváttut.	Såemies dejstie learoehkijstie mah matematihkine tjabreminie, sjïere matematihketsagkesh utnieh.
Erenoamáš matematihkkaváttuid čatnet ovdamearka dihte muitinváttuide, kognitiivafáktoriidda dahje abstrakšuvdnaváttuide (Holm, 2002).	faktoridie jallh abstraksjovnetsagkesidie (Holm, 2002).
Ohppiide geain leat erenoamáš matematihkkaváttut berre árvvoštallat lea go dárbu liige čuovvoleapmái maiddái olggobealde heivehuvvon oahpahusa vrd oahpahuslága.	Dejtie learoehkidie sjïere matematihketsagkesigujmie, byöroe vuarjasjidh mejtie daerpies lissie dåarjelimmiem aaj mierien ålkolen sjïehtedamme lïerehtimmeste, ööhpehtimmielaaken mietie.
Johtočálus F-04-13 geatnegahttá skuvlla árvvoštallat oahpahusa doaibmama ovdalgo vuolggaha ášši PPT:I ja vejolaččat erenoamáš oahpahusa mearrádussii.	Prievien mietie F-04-13 skuvle dïedtem åtna nåhtoem lïerehtimmeste vuarjasjidh, åvtelen PPD:se
Dakkár árvvoštallamis sáhttá kártengeahččaleami geavahit oassin.	Goerehtallemepryöve maahta meatan årrodh aktene dagkeres vuarjasjimmesne.
Lassin ohppiide geain leat erenoamáš váttut matematihkas, de dáidet maiddái leat oahppit geain leat dábálaš váttut matematihkas.	Gelline skuvline sæjhta naan learohkh årrodh mah utnieh dam maam mijjieh gåhtjobe sïejhme matematihketsagkesh.
Lunde (2008) mielde mearkkaša dat ahte lea váilevaš oktavuohta oahppi kognitiiva doaibmama, oahpahusa ja eará fáktoriid gaskkas mat váikkuhit oahpahussii, ja ahte dat váilevašvuohta hehtte oahppi oahppamis matematihka.	Lunden mietie (2008) dellie sæjhta akte ovreakta årrodh gaskem learohken kognitijve fungeradimmiem, ööhpehtimmiem jïh jeatjah faktovrh mah lïerehtimmiem tsevtsieh, jïh daate ovreakta jeenjemasth learohken
Muhtun ohppiin geat leat ožžon bohtosiid vuolábealde sierra beroštumi ráji leat dábálaš matematihkkaváttut.	Muvhth dejstie learoehkijstie mah tjoeperdimmieraasten nuelesne skååredieh, sïejhme matematihketsagkesh utnieh.
Daidda ohppiide galgá plánet doaibmabijuid heivehuvvon oahpahusa siskkobealde oassin árra doaimmain.	Dejtie learoehkidie edtja råajvarimmieh soejkesjidh mierien sisnjelen sjïehtedamme lïerehtimmeste, goh akte lïhtse aareh råajvarimmesne. Learohkh sïejhme
Dábálaš matematihkkaváttuid dovdomearkkat leat heajos doabaipmárdus ja ovttageardánis ja rievddakeahtes strategiija geavaheapmi.	matematihketsagkesigujmie daamtaj viesjies dïejvesegoerkesem, jïh naive jïh rigide strategijeåtnoem utnieh.
Danne go heajos strategiijageavaheapmi addá heajos vuođu viidásit oahppamii, de dat sáhttá addit váttisvuođaid matematihkain maŋŋel skuvlaáigodagas jus ii bija johtui doaibmabijuid (geahča ovdamearka dihte Lunde, 2008 dahje Ostad, 2008 ja 2010).	Lunde, 2008 jallh Ostad, 2008 jïh 2010).
Kártengeahččaleami vuosttaš oassi (ovdal bottu) mihtida eanas doabaipmárdusa ja lohkanmáhtolašvuođa.	Voestes bielie goerehtallemepryöveste (eejehtimmien åvtelen) åajvahkommes dïejvesegoerkesem jïh ryöknemetjiehpiesvoeth möölehte.
Geahččaleami nubbi oassi mihtida eanas lohkorehkenastima (adderema, subtraherema ja multiplikašuvnna).	Mubpie bielie pryöveste åajvahkommes taaleryöknedimmiem möölehte (addisjovne, subtraksjovne jïh multiplikasjovne).
Oahppit geat rahčet geavahit dávjá lohkanstrategiijaid go galget čoavdit bargobihtáid lohkorehkenastimis.	Viesjies learohkh daamtaj ryöknemestrategijh nuhtjieh juktie laavenjassh loetedh taaleryöknedimmesne.
Vai galgá daid ohppiid fuomášit, de lea juohke siidui biddjon áigemearri.	Sæjroe fïerhte sæjroe aktem tïjjemieriem åådtjeme.
Áigemearri lea biddjon nu ahte oahppit geat geavahit eahpevuogálaš ja unnán beaktilis strategiijaid, eai árvvu mielde nákce geargat buot bargobihtáiguin siiddus mearriduvvon áigái.	Tïjjemierie lea bïejesovveme naemhtie guktie learohkh mah ovmaereles jïh nåake effektijve strategijh nuhtjieh, eah sån sïjhth gaervies sjïdtedh gaajhki laavenjassigujmie sæjrosne tïjjemierien sisnjelen.
Geahččaleami vuosttaš oasis lea eanet áigi bargat bihtáid.	Voestes bielesne pryöveste tïjjemierie guhkebe.
Ohppiid doaba ja máhtolašvuođa ovddidemiin lea dehálaš bargat buohtalaga.	Vihkeles parallellelaakan barkedh learohki dïejvesidie jïh tjiehpiesvoeth evtiedidh.
Oahppit geat rahčet eanemus dárbbašit geavahit eanet áiggi	Doh viesjiehtommes learohkh daarpesjieh guhkiem gïehtelidh
ovdánahttit lohkodoahpagiid (ovdamearka dihte lagamus lohku, sirret loguid ja lihka ollu)	taale, taalh veesmedh jïh seamma jïjnjh)
bargat olles lohkoguovlluin 0-100: dat lea dehálaš vai ipmirda mo sadjevuogádat lea huksejuvvon ovttežiiguin ja logežiiguin	• abpe barkoesuerkesne 0-100 barkedh: daate lea vihkeles juktie guarkedh guktie posisjovnesysteeme lea bæjjese bigkeme aktigujmie jïh luhkiejgujmie
bargat lohkoguovlluin 0-1000, vai buorebut ipmirda sadjevuogádaga	• taalesuerkesne 0-1000 barkedh, juktie daajroem vijriedidh posisjovnesysteemen bïjre
háhkat alcces strategiijageavaheami mii čatnasa addišuvdnii: oahppit geat rahčet dárbbašit veahki ja doarjaga sirdit strategiijas mas lohket-buot strategiijai mas lohket-viidáseappot, ja dađistaga geavahišgoahtit máhtuset loguid birra ja lohkofáktáid vuođđun rehkenastimis.	viehkiem jïh dåarjoem daarpesjieh juktie vaedtsedh «gaajhkem ryöknedhš- strategijijste, «guhkiebasse-ryöknedhš strategijide, jïh mænngan aelkedh daajroeh nuhtjedh taali jïh taalefaaktaj bïjre goh våarome ryöknedæmman
háhkat alcces strategiijageavaheami mii čatnasa subtrakšuvdnii: sirdit lohkanstrategiijain dasa ahte geavahišgoahtá rehkenastimii vuođđun máhtuid mat oahppis leat loguid birra ja lohkofáktáid	ryöknemestrategijijste, juktie daajroeh nuhtjedh taali jïh taalefaaktaj bïjre goh våarome ryöknedæmman
bargat konkrehtaiguin ja čatnat daid joavkolohkamii vai dat lea vuođđun ipmirdit multiplikašuvnna	• konkreetigujmie barkedh jïh daam dåehkieryöknemasse ektiedidh goh våarome juktie multiplikasjovnem guarkedh
3. ceahki oahppit geat rahčet buot eanemusat dárbbašit ain beassat bargat lohkanaktivitehtaiguin, buohtastahttit hivvodagaid ja čatnat hivvodagaid lohkosymbolaide.	Dah ellen viesjiehtommes learohkh 3. daltesisnie annje daarpesjieh ryöknemedarjomigujmie barkedh, veahkah viertiestidh jïh veahkam taalesymbovlese
Temát vuollelis ja ohppiidportreahtat evttohit mo sáhttá joatkit bargat ohppiiguin.	Teemah vuelielisnie jïh learohkeportrehth såemies raeriestimmieh vedtieh dan guhkiebasse barkose learoehkidie
Evttohus lassi lohkamuššii	Raeriestimmie vielie lohkemen bïjre
Lohkan	Ryökneme
Buorit lohkanmáhtolašvuođat leat hui dehálaččat ovddidit lohkoipmárdusa, rehkenastinmáhtolašvuođaid ja makkár strategiijaid vállje go čoavdá bargobihtáid.	Hijven tjiehpiesvoeth ryöknemisnie leah joekoen vihkeles juktie taalegoerkesem, ryöknedimmietjiehpiesvoeth jïh strategijh evtiedidh mah leah laavenjasseloetemasse ektiedamme.
Oahppit dárbbašit vuođđo ipmárdusa viđa prinsihpas vai galget šaddat čeahpes (lohko) lohkkit:	Juktie væjkele ryöknijh sjïdtedh dle learohkh aktem uvtemesth goerkesem vïjhte prinsihpijste daarpesjieh. Learohkh tjuerieh taaleraajroem maehtedh (taali nommh)
Oahppit fertejit máhttit lohkoráiddu (loguid namaid) ja diehtit ahte loguin lea dihto vuorru (ordinalitehta).	jïh daejredh taalh aktem vihties öörnegem utnieh (ordinaliteete).
Sii fertejit maiddái ipmirdit okta-ja-okta korresponderema, dainna oaivvilduvvo ahte juohke diŋga lohkko okte ja dušše okte, ja ahte ii leat dadjamuš makkár vuorus diŋggaid lohká.	Dah tjuerieh aaj guarkedh aktese aktese- korrespondansem guarkedh, daate sæjhta jiehtedh fïerhte aate ajve ikth ryöknesåvva, jïh ij sïjhth maam jiehtedh mennie öörnegisnie aatide ryöknoe.
Dasa lassin ferte oahppi oahppat ahte lea maŋemus lohku mii ovddasta hivvodaga maid lea lohkan (kardinalitehta).	Lissine learohkh tjuerieh lïeredh dïhte minngemes taale dïhte, mij lea dam abpe veahkam maam
Ii leat vejolaš vástidit gažaldaga “ man galle ” jus ii ipmir kardinála aspeavtta.	ryökneme (kardinaliteete).
Dan ohppet eanas oahppit ovdal go álget skuvlii.	Ij gåaredh gyhtjelassh vaestiedidh goh «man jïjnješ bielelen dam
Oahppiovdamearka	Sæjroe kardinaale aspektem guarkedh.
Niillasis leat beavddis guokte logeža, okta viđeš ja golbma ruvdnobihtá.	Learohkevuesiehtimmie Daanen uvte göökte luhkieh, akte vïjhte jïh golme kråvnah.
Niillas cegge logi suorpma seammás go lohká ovtta ja ovtta logi rádjái.	Daane luhkie soermh sov uvte steerie mearan akti akti ryöknoe goske låhkan båata.
Dasto son joatká seammás go bidjá vulos ovtta ja ovtta suorpma, gitta 20 rádjái.	Dle jåarhka mearan akti akti soermem «vïbpeldeš goske 20 båata.
Son bisána, dolle ovtta gieđa bajás mas leat suorpmat badjin, ja joatká lohkat 21,22,23,24,25.	Dïhte tjöödtjeste, aktem gietem bæjjese steerie soermigujmie geerjehtamme jïh guhkiebasse ryöknoe 21, 22, 23, 24, 25. Dle dejtie
De son cuige golmma ruvdnobihttái ja lohka 26, 27, 28.	golme kråvnide tjuvtjede jïh ryöknoe 26, 27, 28.
Liisá luohkká lea bargame lohkoráidduiguin.	Klaasse taaleraajroejgujmie barka.
Oahpaheaddji čállá távvalii 5, 10, 15, 20.	Lohkehtæjja 5, 10, 15, 20 taavlesne tjaala.
Liisá lohká viidáseappot.	Læjsa edtja guhkiebasse ryöknedh.
Son lohká 5, 10, 15, 20, 30, 40.	Dïhte ryöknoe 5, 10, 15, 20, 30, 40.
Niillas čájeha ahte máhttá lohkat ruovderuđaid, muhto son ii geavat strukturerejuvvon joavkkuid nu ahte lohka logi ja vihtta oktanis.	Daane vuesehte satne maahta beetnegidie ryöknedh, men ij dejtie öörneldihkie dåehkide nuhtjh juktie luhkine jïh vïjhtine ryöknedh.
Seammás čájeha Niillas ahte nagoda lohkat nu ahte ii seahkán.	Seamma tïjjen Daane vuesehte satne buektehte öörnegem steeredh ryöknemisnie.
Liisá ii nákce dovdat minstara lohkoráiddus maid oahpaheaddji čállá távvalii.	Læjsa ij buektehth taalemöönsterem damtijidh maam lohkehtæjja taavlesne tjaala.
Son soittii geahččan dušše maŋemus lohkui.	Mejtie dïhte ajve dam minngemes taalem vuartesje.
Ovdalgo oahppit leat ipmirdan mo lohkovuogádagat leat huksejuvvon, logežiiguin ja ovttežiiguin, de orrot logut eavttuid haga dušše muhtun lohkun ja jietnan.	Åvtelen learohkh leah guarkeme guktie taalesysteeme lea bæjjese bigkeme luhkiejgujmie jïh aktigujmie, taalh sijhtieh årrodh taalh jïh tjoejh mah eah naan mïelem utnieh.
Logut 11-20 eai čuovo dábálaš njálmmálaš minstara (guoktelogi-okta, guoktelogi – guokte...,njealljelogi-okta, njealljelogiguokte, jna), muhto dain lea iežaset logihkalaš struktuvra.	dam sïejhme njaalmeldh möönsterem utnieh (göökteluhkie akte, göökteluhkie göökte, njieljieluhkie akte njieljieluhkie göökte jnv) men aktem jïjtse logiske struktuvrem utnieh.
Vai oahppit galget fuobmát oktavuođaid ja minstariid lohkoráidduin, de lea dehálaš ahte oahppit barget loguiguin gitta čuođi rádjái.	Juktie ektiedimmieh jïh möönsterh taaleraajrojne vueptiestidh lea vihkeles learohkh taaligujmie berkieh tjuetien raajan.
Buorre lohkoipmárdus loguide gitta 100 rádjái mearkkaša ahte oahppit máhttet lohkat viidásit (sihke bajás- ja vulosguvlui), logežiid, guokte ja guokte, vihtta ja vihtta ja logežiiguin ja logežiiguin vaikko makkár guovttesiffar logus.	Hijven taalegoerkese taalide 100 raajan sæjhta
Buorre lohkoipmárdus veahkeha oahppi lohkat oktii iešguđetlágan strukturerejuvvon joavkkuid, nugo Niillas geahččala.	Hijven taalegoerkese learoehkidie viehkehte tjåanghkan ryöknedh ovmessie struktuvreradamme dåehkieh, naemhtie goh Daane voejhkele.
Niillas lohká ovttežiid mielde, muhto oahppi geas lea buorre lohkoipmárdus sáhttá váldit vuođu das ahte guokte logeža lea seamma go guoktelogi, ja lohkat 20, 25, 28.	leah göökteluhkie, jïh ryöknedh 20, 25 jïh 28.
Buori lohkoipmárdussii gullá maiddái diehtu das ahte joavkkuid ii dárbbaš lohkat mearriduvvon vuoruid mielde.	Gosse hijven taalegoerkesem åtna edtja aaj daejredh dåehkieh eah tjoerh ryöknesovvedh akten vihties öörnegen mietie.
Ollu oahppit geavahit suorpmaid go lohket, mii doaibmá nuorra agis buorrin strategiijan.	Evtiedimmie ryöknemetjiehpiesvoetijste Jïjnjh learohkh soermide nuhtjieh gosse ryökneminie, mij lea akte hijven strategije noere aaltarisnie.
Lohkan suorpmaiguin sáhttá maiddái leat juoga maid oahppit dahket vai čatnet oktii dan mii lea konkrehta dainna mii lea abstrákta.	Soermine ryöknedh maahta aaj mij akt årrrodh maam learohkh darjoeh juktie dam konkrete jïh dam abstrakte aktanidh.
Oahppit dábálaččat dađistaga heitet lohkamis suorpmaiguin ja álget lohkat jitnosit, nivkkuhit ja lohket dahje lohket mentála lohkolinnjáin 2.3. ceahkis.	Siejhme learohkh ånnetji ånnetji orrijieh soermine ryöknedh goske aelkieh njaalmeldh ryöknedh,
Dat dahká oahppái álkibun geavahit rehkenastinstrategiijaid maiguin rehkenastet oaivvis – mii lea vuođđun matematihka gelbbolašvuhtii.	Dellie aelhkebe sjædta learoehkasse åejjieryöknemestrategijh nuhtjedh - mij lea dïhte våarome matematihken maahtose. Learohkh ahkedh jearsoesåbpoe sjidtieh dej
Oahppit šaddet dađistaga oadjebasabut prinsihpaide mat leat loguidlohkamis, nugo namuhuvvon badjelis, ja sii šaddet sihkkareappot ja dárkileappot go sii hárjehallet dan bargat.	Sæjroe prinsihpigujmie ryöknemasse mah leah bijjielisnie neebneme, jïh jearsoesåbpoe jïh veelebe sjidtieh gosse dejtie nuhtjieh.
Oahppit ohppet dađistaga lohkat sihke bajásguvlui ja vulosguvlui, guvttiin ja guvttiin, viđain ja viđain ja logežiin ja logežiin.	Mænngan learohkh lierieminie dovne bæjjese jïh våålese ryöknedh, gööktine jïh gööktine, vïjhtine jïh vïjhtine jïh luhkine jïh luhkine.
Vásáhusat maid oahppit háhket go lohkamiin čovdet váttisvuođaid ja bargobihtáid, dahket ahte sii ohppet bajil lohkofáktáid, nugo ovdamearka dihte ahte 2 + 3 lea vihtta.	Dååjrehtimmieh learohkh åadtjoeh gosse ryöknoeh juktie dåeriesmoerh jïh laavenjassh loetedh, dejtie viehkiehtieh taalefaaktah automatiseradieh, goh vuesiehtimmien gaavhtan2 + 3 lea vïjhte.
Váilevaš ipmárdus lohkamis sáhttá hehttet lohkoipmárdusa ovdáneami.	Faatoes goerkese ryöknemistie maahta akte heaptoe årrodh juktie taalegoerkesem evtiedidh.
Heajos lohkanmáhtolašvuohta sáhttá čujuhit matematihkkaváttuide maŋitáiggi.	Nåake ryöknemetjiehpiesvoeth leah ektiedamme minngebidie tsagkesidie ryöknedimmine.
Vaikko mánát geain leat matematihkkaváttut dávjá máhttet ja ipmirdit lohkama deháleamos prinsihpaid, nugo ovdamearka dihte lohkoráiddu ja ovttas oktii korrenspondánsa, de sis sáhttá leat váttisvuohta ipmirdit ahte ii leat dehálaš makkár vuoru mielde diŋggaid lohká.	prinsihpide ryöknemisnie, vuesiehtimmien gaavhtan taaleraajroe jïh akti akti korrespondanse, maehtieh dåeriesmoerh utnedh guarkedh ij leah vihkeles mennie öörnegisnie dah ryöknoeh.
Dat lea váilevaš ipmárdus ja máhtolašvuohta lohkamis.	Daate aktem faatoes goerkesem jïh tjiehpiesvoetem vadta ryöknemistie.
Ovdalgo sáhttá čuovvolit barggu, de lea dehálaš oažžut eanet dieđuid das mo oahppi lohká loguid, go dat mii boahtá ovdan kártengeahččaleamis.	Geajnoe guhkiebasse Åvtelen dïhte guhkiebasse barkoe maahta aelkedh, lea vihkeles vielie daajroem åadtjodh guktie learohke ryöknoe goh dam maam goerehtallemepryöve maahta vedtedh. Gosse
Dilálašvuođas mas lea njuolggo gulahallan ohppiin sáhttá áicat mo oahppi čoavdá lohkanbargobihtáid ja ságastit dan birra maid oaidná.	oktegh learoehkinie maahta vïhtesjidh guktie learohke ryöknemelaavenjassh luetieh, jïh soptsestidh dan bïjre maam vuajna.
Man guhkás máhttá oahppi lohkat ?	Man gåhkese learohke maahta ryöknedh ?
Nagoda go oahppi lohkat vaikko ii geavat veahkkin suorpmaid dahje guoskkahallama eará diŋggaide ?	Learohke maahta öörnegem steeredh ryöknemisnie bielelen soermide nuhtjedh jallh daeverh
Máhttá go oahppi lohkat iežas siste ?	Learohke maahta sov sisnjielisnie ryöknedh ?
Máhttá go oahppi lohkat bajás guvlui ja vulos guvlui muhtun logus, lohkat logežiid, čuđežiid, lohkat guokte ja guokte, vihtta ja vihtta, logi ja logi mielde ja nu ain ?	Learohke maahta bæjjese jïh våålese ryöknedh saaht man taaleste, luhkiej bijjelen ryöknedh, tjuetiej bijjelen, ryöknedh gööktine jïh gööktine, vïjhtine jïh vïjhtine, luhkine jïh luhkine jïh naemhtie guhkiebasse ?
Divtte oahppi čilget ja jeara čuovvolangažaldagaid.	Baajh learohkem buerkiestidh jïh gihtjh gyhtjelassh.
Ságastallama bokte oažžu dieđuid mo oahppi jurddaša, ja makkár ipmárdus oahppis lea lohkolohkamii.	guktie learohke ussjede jïh guktie learohke ryöknemem guarka.
Ulbmil ságastallamiin lea addit oahppái diđolašvuođa iežas lohkanmáhtolašvuođain ja mainna son galgá bargat viidásit vai šaddá sihkkareabbo lohkkin.	Soptsestimmien aajkoe lea learoehkasse daajroem vedtedh jïjtse ryöknemetjiehpiesvoeti bïjre, jïh mejnie edtja guhkiebasse barkedh juktie væjkele ryöknijinie sjïdtedh.
Siskkil áinnas váhnemiid ohppiid čuovvoleapmái.	Vaeltieh maaje eejhtegidie meatan juktie learohkem dåarjelidh.
Oahppi ferte oažžut vejolašvuođa bargat lohkamiin sihke lohkat eahpestruktuvrralaš ja struktuvrralaš joavkkuiguin.	Learohke tjuara nuepiem åadtjodh dovne ov-öörneldihkie jïh öörneldihkie dåehkieh ryöknedh.
Geavat áinnas doarjjan lohkamii konkrehtaid (ovdamearka dihte ruovderuđaid), lohkolinnjá (mas leat mearkkat ja guoros lohkolinnjá) ja čuđeškártta.	Nuhtjedh maaje daeverh, taalesïevem (mïerhkigujmie jïh gåaroes taalesïevine) jïh tjuetiekaarhtem juktie
ipmárdussii lohkolinnjá ja ipmirdit lohkoráiddu struktuvrra (geahča temáid Lohkodoahpagat ja Lohkoráidu ja lohkolinnjá).	ryöknemem dåarjoehtidh. Ulmie lea learohke edtja aktem jïjtse sisnjeles taalesïevem tseegkedh jïh struktuvrem guarkedh taaleraajrosne (vuartesjh teemide Taaledïejvesh jïh Taaleraajroe jïh taalesïeve).
(Loguid) Lohkan geavahuvvo dávjá strategiijan čoavdit bargobihtáid ja praktihkalaš váttisvuođaid.	Ryökneme daamtaj åtnasåvva goh strategije juktie laavenjassh jïh praktihkeles dåeriesmoerh loetedh.
Ollu oahppit jotket geavahit álkes lohkanstrategiijaid čoavdit addišuvdna, subtrakšuvdna ja multiplikašuvdna bargobihtáid.	Jïjnjh learohkh jåerhkieh aelhkie ryöknemestrategijh nuhtjedh juktie addisjovne-, subtraksjovne- jïh multiplikasjovnelaavenjassh loetedh.
Dan birra lea eanet temás Rehkenastin.	Raeriestimmie vielie lohkemen bïjre
Evttohusat viidásit lohkamuššii	Tjaelije jïh berteme leah tjaalasovveme lidteratuvrelæstosne tjaalegen minngiegietjesne.
Lohkodoahpagat	Taaledïejvesh
Buorre ipmárdus matematihkka doahpagiin lea okta deháleamos eavttuin ovddidit vuođđo máhtolašvuođaid rehkenastimis.	Hijven goerkese matematihkeles dïejvesijstie lea akte dejstie vihkielommes krïevenassijste juktie dejtie uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne evtiedidh. Dïejvesh goh
Doahpagat nu go ovdamearka dihte galle, stuorimus, eanemus, unnit, guokte unnit, man ollu, gaskkas, vuolde ja bajábealde leat dehálaš doahpagat giellaovdáneapmái oppalaččat ja oahppi matematihkka giela ovdáneapmái erenoamážit.	vuesiehtimmien gaavhtan låhkoe, stööremes, jeenjemes, vaenebe, göökte unnebe, man gellie, gaske, nuelesne jïh bijjelen leah vihkeles dïejvesh mah leah ektiedamme gïeleevtiedæmman sïejhmelaakan, jïh evtiedæmman learohki matematihkeles gïeleste sjïerelaakan.
Doahpagiid ferte čatnat loguide, sihke lohkosymbolaide ja lohkosániide.	Tjuara dïejvesidie taalide ektiedidh, dovne taalesymbovlh jïh taalebaakoeh.
Mánát ohppet vásáhusa bokte go lohket ovdamearka dihte ahte vihtta lea juste ovtta eanet go njeallje.	Dååjrehtimmien tjïrrh ryöknemisnie maanah lierieh vuesiehtimmien gaavhtan vïjhte lea veele akte vielie goh njieljie.
Vihtta lea stuorit go golbma, guokte lea unnit go njeallje ja nu ain.	Vïjhte stuerebe goh golme, göökte vaenebe goh njieljie jïh numhtie vijriebasse.
Lohkodoahpagiid oahppama álgu lea ipmirdišgoahtit doahpagiid maid ovdalis leat namuhan, maid eanas oahppit dahket go álget skuvlii.	Evtiedimmie taaledïejvesijstie aalka dïejvesidie bijjielisnie guarkedh, naakede dah jeanatjommes learohkh darjoeh gosse skuvlem aelkieh.
Dasa lassin fertejit oahppit ipmirdit kvantitehta, dat mearkkaša ahte logut čujuhit dihto hivvodagaide.	Lissine learohkh tjuerieh kvantiteetem guarkedh, daate sæjhta jiehtedh taalh veahkide vuesiehtieh.
Dávjá lea giellageavaheapmi čatnon lohkui ja loguidmeannudeapmái gitta das makkár dilálašvuođas lea sáhka, ja dat sáhttá leat hástalus ohppiide.	soptsestibie, naakede mij maahta stoerre haestemh årrodh learoehkidie.
Stuora logus ovdamearka dihte ii leat álo čielga sturrodat.	Akte stoerre taale lea vuesiehtimmien gaavhtan ij naan tjïelke stoeredahke.
Muhtomin lea stuora lohku okta millijovdna.	Muvhten aejkien dle akte stoerre taale akte millijovne.
Eará oktavuođas sáhttá logi leat stuora lohku.	Muvhten aejkien luhkie maahta akte stoerre taale årrodh.
Buorit lohkodoahpagat ohppiin mearkkaša maiddái ahte galget ipmirdit ja máhttit geavahit iešguđetlágan vugiid barggus.	Hijven taaledïejvese lea aaj maehtedh guarkedh jïh nuhtjedh ovmessie soptsestimmievuekieh.
Okta valljodat mas leat vihtta eahppela sáhttá almmuhuvvot go čállá sáni “ vihtta ”, vihtta sázu | | | | | dahje lohkosymbola 5.	Maahta aktem veahkam vïjhte eeplajgujmie vuesiehtidh viehkine baakojste «vïjhteš, vïjhte sïevijste | | | | | jallh taalesymbovleste 5. Learohkh aaj tjuerieh
Oahppit galget maiddái máhttit ovddasteddjiid gaskkas dulkot.	maehtedh vuesiehtimmiejgujmie jarkoestidh.
Loguin leat iešvuođat.	Taali leah jïjtsevoeth.
Guokte logu maid bidjá oktii, šaddet ođđa lohkun.	Göökte taalh mah tjåanghkan bïejesuvvieh, akte orre taale sjidtieh.
Sáhttá gávdnat erohusa guovtti logus jus geassá nuppi logu nuppis.	Datne maahtah joekehtsem göökti taali gaskem gaavnedh gosse dam aktem taalem dehtie mubpijste geasa.
Loguid sáhttá juohkit ja geardut.	Maahta taalh guektelen juekedh jïh guektiengïerth darjodh.
Anja bidjá oktii 8 ja 9 ja čállá 71 čállingirjái.	Learohkevuesiehtimmie Tanja 8 jïh 9 tjåanghkan beaja jïh tjaala 71 gærjesne tjaala.
Trines ja Kaijas lea logeš ja njeallje ruvdnobihtá ja leaba jođus gávpái.	Krihke jïh Kaarije aktem luhkiestuhtjem jïh njieljie kråvnastuhtjh utnieh jïh edtjieh bovresne mïnnedh.
Soai galgaba juogadit ruđa gaskaneaskka seamma ollu goabbáige.	Dah edtjieh beetnegidie seammalaakan sijjen gaskem juekedh.
Trine lea eahpesihkar mo dan galgá juohkit.	Krïhke lea jueriedisnie guktie edtjieh dam darjodh.
Jus son addá olbmái ruvdnobihtáid, de soaitá sutnje šaddat váivi go oažžu unnit ruđa.	Jis voelpese kråvnide vadta, kanne håjnoes sjædta dan åvteste vaenemes åådtje.
Klássa bargá sadjeárvvuiguin ja hukse loguid unifix-birccuiguin.	Klaasse sijjieaarvojne barkeminie jïh taalh unifix-klåbpoejgujmie bigkie.
Oahpaheaddji jearrá Juhánis diehtá go son galle logeža leat 34:s.	Lohkehtæjja Jåhham gihtjie mejtie dïhte daajra man gellie luhkieh lea taalesne 34.
Juhána vástádus lea guokte logeža ja okta njealljenuppelogeš.	Jåhha vaestede taalesne 34 göökte luhkieh jïh akte luhkienjieljie.
Čállá go Anja loguid jorggu guvlui ?	Tanja daamtaj taalide molse ?
Dábálaččat dihtet 3. ceahki oahppit mo loguid galgá čállit.	Sïejhmemes learohkh 3. daltesisnie daejrieh guktie mijjieh taalh tjaelebe.
Muhtun oahppit geain lea dysleksi rahčet lohkanguovlluin go sii lohket ja čállet loguid.	Muvhth learohkh dysleksijinie lohkemehaerine tjabreminie gosse luhkieh jïh taalh tjaelieh.
Deattuheapmi das mo mii čállit loguid sáhttá leat veahkkin ohppiide.	Fokusem utnedh guktie mijjieh taalh tjaelebe, maahta viehkine årrodh learoehkidie.
Trine ii fuobmá ahte logeža sáhttá juohkit smávit joavkkuide.	Krïhke ij vuejnieh luhkie maahta juakasovvedh unnebe dåehkine.
Livčče go son leamaš eahpesihkar jus soai livččiiga galgan juogadit logi ruvnno ?	Lij sïjhteme jueriedisnie årrodh dastegh dah edtjin luhkie kråvnah juekedh ?
Buori lohkoipmárdussii lea vuođđun buorre ipmárdus sadjevuogádagas, loguid huksehusas ja loguid siffariid árvvus.	goerkesasse posisjovnesysteemeste bigkie, guktie taalh leah bæjjese bigkeme jïh aarvoe sifferijstie taalesne.
Ohppiide lea maiddái ávkkálaš juohkit loguid iešguđet ládje.	Aaj lijsie learoehkidie taalide joekehtslaakan juekedh.
Dađistaga go dat máhttu ovdána, de eai geahča šat logu 23 dušše 23 ovttadahkan, muhto maiddái oktiibidjamin 20 ja 3 gaskkas, dahje 2 logešjoavkku ja 3 ovtteža gaskkas.	Mænngan gosse daate goerkese evtiesåvva, taale 23 ij sïjhth vielie vuajnalgidh goh 23 ektievoeth, men aaj goh akte ektiedimmie dejstie göökte bielijste 20 jïh 3, jallh 2 luhkiedåehkieh jïh 3 akth.
Juhán máhttá juohkit 34 joavkkuide, ja son máhttá muitalit árvvu guhtege joavkkus vaikko joavkojuohkin ii dárbbu dihte leat seamma ládje go juohkin lea sadjevuogádagas.	Jåhha maahta 34 dåehkine juekedh, jïh maahta aarvoem jiehtedh fïerhten dåahkan, bielelen dïhte dåehkiebïejeme sjeahta dejnie joekedimmine posisjovnesysteemesne.
Oahpaheaddji berre čuovvolit Juhána vástádusa jearaldagain máhttá go son juohkit 34 eará ládje, dahje sáhttá go 14 juhkkojuvvot logežiid ja ovttežiid mielde.	Lohkehtæjja byöroe Jåhhan vaestiedassine vijriesåbpoe barkedh jïh gihtjedh mejtie dïhte maahta taalem 34 jeatjahlaakan juekedh, jallh mejtie 14 maahta juakasovvedh luhkine jïh aktine.
Leago Juhán ipmirdan bargobihtá boastut, vai rahčá go son sadjeárvvuiguin ?	Jåhha laavenjassem båajhtode guarkeme, jallh tjabreminie sijjie-aarvojne ?
Ohppiide geat eai nu bures ipmir loguid huksehusa (logežat ja ovtteža), šaddet bargobihtát nugo 70 + __ = 72 lihka gáibideaddjin go 34 + ___ = 72.	akth) laavenjassh goh 70 + __ = 71 seamma krievije årrodh goh 34 + __ = 72.
Geabbilis lohkodoahpagat leat áibbas dárbbašlaččat jus galget sáhttit rehkenastit beaktilit máŋggasiffar loguiguin.	Fleksijbele taaledïejvese lea eevre daerpies jis edtja maehtedh radtjoeslaakan ryöknedidh taaligujmie mej jienebh sifferh.
Oahppit geat rahčet ipmirdit ja geavahit sadjevuogádaga, deaividit stuora hástalusaid go sii galget rehkenastit addišuvnna ja subtrakšuvnna máŋggasiffar loguiguin.	Learohkh mah tjabreminie goerkesinie jïh åtnojne posisjovnesysteemeste, sijhtieh stoerre haestemh dåastodh gosse edtjieh addisjovnine jïh subtraksjovnine ryöknedidh taaligujmie mej jienebh sifferh.
Lohkodoahpagiid ovdánahttin álgá árra giellaovdánemiin ja vásáhusain maid háhket loguid lohkamiin.	Evtiedimmie taalediejvesijstie Evtiedimmie taaledïejevesijstie aalka aareh gïeleevtiedimmine jïh dåårjehtimmieh ryökneminie.
Ohppiid sátneriggodat ovdána, ja gielalaš doahpagat čadnojit matematihkalaš oktavuođaide ja sisdoaluide.	Learohki baakoevåarhkoe evtiesåvva, jïh gïelediejvesh gårrelgieh matematihkeles ektiedimmide jïh sisvegasse.
Dađistaga čatnet oahppit loguid hivvodagaide.	Mænngan learohkh aelkieh taalh veahkide ektiedidh.
Go oahppit álggos oidnet loguid, de sii atnet daid oktan ollislašvuohtan, ja sii čujuhit logu olles hivvodahkii beroškeahttá galle siffara logus leat.	Gosse learohkh voestes aejkien taalide dåastoeh, dah taalese vuejnieh goh akte elliesvote, jïh taalem abpe veahkese ektede saaht man gellie sifferh taale åtna.
Siffarat máŋggasiffar loguin eai mearkkaš sierra maidege ohppiide, ja sii eai geavat sadjevuogádaga lohkat dahje almmuhit ahte dihto siffar čujuha dihto árvui.	Fiereguhte siffere taaline mej jienebh sifferh ij naan mïelem utnieh learoehkidie, jïh dah eah posisjovnesysteemem nuhtjieh juktie lohkedh jallh soptsestidh fiereguhte siffere aktem aarvoem vuesehte.
Aitto go sii leat ipmirdišgoahtán sadjevuogádaga, lea ohppiin doarvái gelbbolašvuohta geavahit loguid geabbilit.	Easkah gosse dah aktem goerkesem posisjovnesysteemeste evtiedamme, learohkh nuekies maahtoem utnieh taalide fleksijbeleslaakan nuhtjedh. Daelie maehtieh taalem
Sii sáhttet dál juohkit logu ovttažiidda ja logežiidda, sii dihtet makkár árvu iešguđetge siffarat ovddastit, ja sii oidnet olles logu supmin osiin.	juekedh aktine jïh luhkine, daejrieh mah aarvoeh dah ovmessie sifferh utnieh, jïh abpe taalese vuejnieh goh summe dejstie bielijste.
De lea ohppiin buorre vuođđu ovdánahttit alcceseaset vugiid lohkorehkenastimii (máŋggasiffar loguiguin) ja oahppat ja ipmirdit njealji rehkenastinvugiid algoritmmaid.	Dellie learohkh aktem hijven våaromem utnieh jijtsh vuekieh evtiedidh taaleryöknedæmman (taaligujmie mej jienebh sifferh), jïh vejtiestidh jïh guarkedh algoritmidie dejtie njieljie ryöknedimmiesåarhtide.
Ollu oahppit geat rahčet oahppat lohkodoahpagiid, atnet loguid vaikko man stuorisin, ja ovttadimenšunála lohkoráidun main siffariin ii leat makkárge sierra mearkkašupmi.	Jïjnjh dejstie learoehkijste mah tjabreminie taalediejvesh evtiedidh, taalide vuejnieh goh akte guhkies, aktedimensjovnale taaleraajroe gusnie dah sifferh taaline eah naan
Dasa lea váikkuhus ahte šaddá váttis lohkat, čállit ja rehkenastit máŋggasiffar loguiguin.	Goh akte konsekvense dle gïerve sjædta lohkedh, tjaeledh jïh nuhtjedh stoerre taalh.
Oallugat dain ohppiin geavahit álkes lohkanstrategiijaid nugo lohkat-visot-strategiijaid (geahča temá Rehkenastin vuollelis).	Learohkh viesjies taalegoerkesinie sijhtieh aktem viesjies våaromem utnedh gosse edtjieh ryöknedidh taaligujmie jienebi sifferigujmie. Jïjnjh dejstie learoehkijstie aelhkie ryöknemestrategijh nuhtjieh goh
Bargu viidásit	«gaajhkem ryöknedhšstrategijh (vuartesjh teemam Ryöknedimmie vuelielisnie).
Ohppiide geat rahčet eanemusat sáhttá álggahit viidásit kártema iskat oahppi ipmárdusa sániin nugo stuorimus, unnimus, eanemus, unnimus.	Geajnoe guhkiebasse Dejtie viesjiehtommes learoehkidie dïhte guhkiebasse barkoe maahta aelkedh learohki baakoegoerkesem goerehtalledh goh stööremes, unnemes, jeenjemes, vaenemes.
Geahččal maiddái gávnnahit man stuora loguid oahppi máhttá govahallat ja čatná konkrehta hivvodagaid daidda.	Voejhkelh aaj gaavnehtidh man stoerre taalh learohkh maehtieh sov uvte vuejnedh jïh
Eanas ohppiide vuolábealde sierra beroštumi ráji lea dehálaš beassat hárjehallat lohkat ja čállit stuora loguid.	Dejtie jeanatjommes learoehkidie tjoeperdimmieraasten nuelesne lea vihkeles haarjanidh lohkedh jïh tjaeledh stoerre taalh.
Ollu ohppiide lea stuora gaska das ahte máhttit lohkat 23 rádjái dasa ahte ipmirdit ahte 23 lea seamma go 2 logeža ja 3 ovtteža.	Gellide learoehkidie akte stoerre sïlle taalese 23 ryöknedh goske guarka taale 23, 2 luhkieh jïh 3 akth åtna.
Oahppit dárbbašit ollu ja máŋggalágan hástalusaid mat čatnasit siffarárvui.	Learohkh jïjnjh jïh gelliesåarhts haestemh daarpesjieh ektiedamme siffere-aarvose.
Konkrehtamateriála mii bidjá fokusa loguid juohkimii logežiidda ja ovttežiidda (abakus 6, unifix-birccut, ruđat, ja nu ain) sáhttá geavahit loguid ráhkadeapmái.	Konkretiseradimmiematerijelle mij fokusem åtna taalh juekedh luhkine jïh aktine (abakus, unifix-klåbpoeh, beetnegh jïh numhtie vijriebasse) maahta åtnasovvedh
Daid seammá lohkohivvodagaid berre maiddái sárgut ja čállit addišuvdnan.	taalh bigkedh. Byöroe aaj doh seamma taaleveahkah guvviedidh jïh tjaeledh goh addisjovne.
Čuđeškárta sáhttá geavahuvvot loguid struktuvrra guorahallamii.	Akte tjuetiekaarhte maahta åtnasovvedh juktie taali struktuvrem goerehtidh.
Go guorahallá mii dáhpáhuvvá go njuike bajás guvlui ja vulos guvlui ja fitnjut, de sáhttá dat addit ohppiide ipmárdusa loguid huksehusas.	Gosse goerehte mij heannede gosse bæjjese, våålese jïh lajtode njulhtjie, learohkh maehtieh goerkesem vejtiestidh guktie taalh leah bæjjese bigkeme.
Lea dehálaš ahte oahppit molsot geavahit iešguđetlágan representašuvdnahámiid.	Vihkeles learohkh ovmessie vuesiehtimmievuekiej gaskem målsoeh.
Jus fokusere logežiid ja ovttežiid dušše rehkenastin ja čállinoktavuođain, de šaddá fokus eanas dušše bargobihttáčoavdimii.	Jis fokusem åtna luhkide jïh aktide ajve gosse edtja maam akt ryöknedidh jïh stuhtjh bæjjese bïejedh, fokuse fer jïjnjem stuvresåvva laavenjasside loetedh. Dïhte vaenebh nuepieh vadta hijven
Dat addá unnit vejolašvuođaid ovdánahttit buori doabaipmárdusa.	dïejvesegoerkesem evtiedidh.
Evttohus lassi lohkamuššii	Raeriestimmie vielie lohkemen bïjre
Alle teller, oassi B sadjevuogádaga birra	• Alle teller, bielie B posisjovnesysteemen bïjre
GLSM, kapihtal 5	• GLSM, kapihtele 5
Lohkoráidu ja lohkolinnjá	Taaleraajroe jïh taalesïeve
Lea hui dehálaš ahte oahppit dovdet bures lohkoráiddu.	Joekoen vihkeles learohkh hijven daajroem utnieh taaleraajroem bïjre.
Dat siskkilda ahte oahppit máhttet namaid loguin ja dihtet struktuvrra lohkoráiddus.	Daate sæjhta jiehtedh learohkh taali nommide jïh struktuvrem taaleraajrosne maehtieh.
Dasa lassin fertejit oahppit leat oadjebasat loguid sirremis sturrodagaide, jorbet loguid ja dovdat loguid dihto gaskkaid.	Lissine learohkh tjuerieh jearsoes årrodh taalh veesmedh stoeredahken mietie, taalh jorpesjidh jïh daejrieh
Dađistaga háhket oahppit mentála lohkolinnjá mii sáhttá geavahuvvot bargobihttáčoavdimii.	Mænngan learohkh sijhtieh aktem mentaale taalesïevem tseegkedh maam maehtieh nuhtjedh laavenjasseloetemisnie.
Kártengeahččaleamis vuhtto dat das go oahppit beaktilit sáhtte bidjat loguid ja hivvodagaid rievttes sadjái lohkolinnjás, ja ahte máhttet identifiseret ovdamearka dihte lagamus logeža.	Goerehtallemepryövesne daate våajnoes sjædta gosse learohkh radtjoeslaakan maehtieh taalh jïh veahkah reaktoe sæjjan taalesïevese bïejedh, jïh maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan dam lïhkemes
Matematihkkaoahpaheamis geavahit dávjá iešguđetlágan lohkolinnjáid čájehit lohkoráiddu struktuvrra ja mii lea veahkkeneavvun lohkorehkenastimis.	Matematihkeööhpehtimmesne daamtaj ovmessie taalesïevh nuhtjie juktie struktuvrem vuesiehtidh taaleraajrosne jïh goh viehkiedïrrege taaleryöknedimmesne.
Jus galgá sáhttit geavahit lohkolinnjá geabbilit rehkenastimis, de gáibiduvvo ohppiin buorre lohkoipmárdus.	Juktie maehtedh taalesïevem fleksijbeleslaakan ryöknedæmman nuhtjedh, lea eevre daerpies learohke hijven taalegoerkesem utnieh.
De sáhttet oahppit geavahit lohkolinnjá vulos- ja bajás guvlui, ja geavahit mearkkaid linnjás ovdamearka dihte dasa ahte lohket viidásit 10:s.	Dellie learohkh maehtieh svihtjedh bæjjese jïh våålese taalesïevesne, jïh mïerhkesjimmide nuhtjedh sïevesne, vuesiehtimmien gaavhtan viehkine guhkiebasse ryöknedh taaleste 10.
Máhtte galgá merket gokko 23 lea lohkolinnjás mas leat dušše logežat merkejuvvon.	Learohkevuesiehtimmie Meehte edtja mierhkesjidh gusnie 23 lea aktene taalesievesne gusnie ajve dah luhkieh leah mïerhkesjamme.
Son bidjá mearkka juste gasku 20 ja 30 gaskii.	Dïhte mïerhkem beaja 20 jïh 30 gaskoeh.
Lásse dadjá ahte 400 lea lagamus čuđeš 315:i.	Gåstan klaasse barkeminie dïejvesinie lihkemes taale.
Ante beavdái lea darvehuvvon lohkolinnjá maid son geavaha veahkkin lohkorehkenastimis.	Aanta aktem taalesievem dibrehtamme sov buertesne maam viehkine åtna taaleryöknedimmesne.
Son galgá rehkenastit 15 – 3.	Dïhte edtja ryöknedidh 15 – 3.
Ánte bidjá suorpma 15 nala ja dadjá okta.	15 jïh jeahta akte.
Dasto sirdá suorpma vulosguvlui lohkolinnjás ja lohká guokte go cuige 14, ja golbma go son cuige 13.	Dle taalesieven våålese svæhtja jïh ryöknoe göökte mearan taalese 14 tjuvtjede, jïh golme mearan taalese 13 tjuvtjede.
Máhte merken sáhttá čájehit ahte son lea eahpesihkar lea go 23 lagabus 20 vai 30, iige oro áibbas ipmirdan loguid mearriduvvon gaska.	Dejnie mïerhkesjimmine maam Meehte dorje, maahta vååjnedh goh dïhte lea jueriedisnie mejtie 23 lea lïhkemes 20 jallh 30, jïh ij eevre guarkah taali gåhkoem gaskemsh.
Heajos ipmárdus lohkolinnjás sáhttá danne go oahppi álo lohká 0 rájes ovtta ja ovtta bajás guvlui dassážii go olle lohkui masa galggai lohkat.	Jeatjah væhtah viesjies taalegoerkesasse taalesïeveste maahta årrodh learohke iktesth taaleste 0 ryöknoe, jïh bæjjese ryöknoe aktine aktine juktie reaktoe taalem gaavnedh
Lásse rahčá doahpagiin lagamus-lohku.	Gåsta tjabreminie dïejvesinie lïhkemes taale.
Son doaivu ahte lagamus lohku álo lea stuorit lohku.	Dïhte veanhta lïhkemes taale iktesth akte stuerebe taale.
Ollu oahppit rahčet gielalaš doahpagiiguin nugo lagamus ja unnimus.	Jïjnjh learohkh tjabreminie gïeledïejvesigujmie goh lïhkemes jïh vaenebe.
Oahpaheamis ferte bidjat fokusa sihke gielalaš ja matematihkalaš doahpagiidda.	Ööhpehtimmesne tjuara fokusem utnedh dovne gïeledïejvesidie jïh dejtie matematihkeles dïejvesidie.
Ánte rahčá oaidnit loguid lohkolinjjás mat sáhttet ovddastit barggu maid son galgá bargat	Aanta tjabreminie taalesïeven mietie svihtjedh gosse edtja dam barkoem darjodh (15 – 3).
(15-3). Ánte dárbbaša doarjaga máhttit geavahit lohkolinnjá veahkkeneavvun lohkorehkenastimis.	Aanta dåarjoem daarpesje juktie maehtedh taalesïevem nuhtjedh goh viehkiedïrrege taaleryöknedæmman.
Lohkoráiddu ipmárdusa ovdánahttin	Evtiedimmie goerkesistie taalesïeveste
Lohkoráiddu ja lohkolinnjá ipmirdeapmi álgá dainna go oahppá lohkosániid ja lohkosymbolaid ja makkár vuorus dat galget leat.	Goerkese taaleraajroste jïh taalesieveste aalka gosse leara taalebaakojde, taalesymbovlide jïh mennie öörneginie dah tjåadtjoeh.
Dat máhttu vuolgá loguidlohkamis.	Daate lea daajroe ryöknemen bïjre.
Dađistaga ipmirdit oahppit man stuora intervállat loguid gaskkas leat, nugo ahte buot viđežat leat guovtti logeža juste gaskkas.	Mænngan learohkh aelkieh guarkedh man stoerre intervallh taali gaskem, goh gaajhkh vïjhth leah gaskoeh doh göökte minngebe luhkieh. Dah guarkah 23 leah
Sii ipmirdit ahte 23 lea lagabus 20 go 30.	lihkebe 20 goh 30.
Sii ipmirdit maiddái ahte okta segmentta lohkolinnjás sáhttá álgit eará loguin go 0, ja ahte sáhttet leat eará juogut go 1.	Dah aaj guarkah akte segmente aktede taalesieveste maahta jeatjah taaligujmie aelkedh goh 0, jïh dïhte maahta jeatjahlaakan juakeme årrodh goh 1.
Oahppit geavahit máhtuset lohkoráiddu birra loguid árvvuid birra vai dihtet gosa galget bidjat loguid lohkolinnjás.	Learohkh maehtieh nuhtjedh daajroem taaleraajroen jïh taali aarvoen bïjre juktie vaaksjoehtidh jïh taalh taalesievese bïejedh.
Dađistaga ovdánahttet oahppit mentála lohkolinnjá maid sáhttet geavahit lohkat vulos- ja bajás guvlui ja bargobihtáid čoavdimii (eanet dan birra Rehkenastin temás).	Mænngan learohkh sijhtieh aktem mentaale taalesievem evtiedidh maam maehtieh nuhtjedh gosse edtjieh bæjjese jïh våålese ryöknedh jïh laavenjassh loetedh (vielie dan bïjre Ryöknedimmesne).
Viidásit ovdáneapmi mielddisbuktá ahte oahppi ovdána das ahte máhttá lohkolinnjá bajás- ja vulosguvlui atnit dasa ahte álgá lohkolinnjá geabbilit geavahit čoavdit bargobihtáid.	Vijriesåbpoe evtiedimmie sæjhta jiehtedh learohkh ij ajve bæjjese jïh våålese svihtjh taalesievesne men aelkieh taalesievem fleksijbeleslaakan nuhtjedh dåeriesmoereloetemisnie.
Oahppit geavahit mentála lohkolinnjá go sirrejit loguid sturrodaga mielde.	Learohkh dam mentaale taalesievem nuhtjieh gosse taalh stoeredahken mietie veesmieh.
Go sii dovdet lohkolinnjá struktuvrra, de sii sáhttet geavahit dan mearridit guovtti logu gaskka, ovdamearka dihte lea go 18 lagabus 15 vai 20.	Gosse struktuvrem taalesievesne demtieh, maehtieh dam nuhtjedh juktie gåhkoem jiehtedh göökte taali gaskem, vuesiehtimmien gaavhtan mejtie 18 leah lihkemes 15 jalh 20.
Mentála lohkolinnjá ovdánahttin lea gitta das ahte oahppi beassá bargat sihke smávva ja stuora loguiguin.	Dastegh learohkh edtjieh aktem mentaale taalesievem evtiedidh
Bargu viidásit	dah tjuerieh barkedh dovne smaave jïh stoerre taaligujmie.
Viidásit barggu ohppiiguin sáhttá álggahit guorahallamiin man bures oahppit dovdet lohkoráiddu.	Geajnoe guhkiebasse Maahta dam guhkiebasse barkoem aelkedh viehkine goerehtidh man hijven daajroe learohke taaleraajrose åtna.
Ovdamearka dihte sáhttá ohppiid geat rahčet eanemusat diktit lohkát viidásit muhtun logus, sihke bajás guvlui ja vulos guvlui.	vuesiehtimmien gaavhtan baajedh learoehkidie guhkiebasse ryöknedh saaht man taalen raejeste, dovne bæjjese jïh våålese.
Buot ohppiide sierra beroštumi ráji vuolábealde berre álgit kártengeahččalemiid bargobihtáiguin ja diktit oahppi čilget mo son lea sirren loguid sturrodaga mielde ja mo lea mearridan man stuora interválla guovtti logu gaskkas lea.	Gaajhkide learoehkidie tjoeperdimmieraasten nuelesne byöroe våaromem vaeltedh dejnie laavenjassine goerehtallemepryövesne jïh baajedh learohkem buerkiestidh guktie dïhte lea taalh stoeredahken mietie veesmeme, jïh
Iskka maiddái makkár lohkosturrodagaid oahppit sáhttet bidjat lohkolinnjái.	Goerehth aaj mah taalestoeredahkh learohke maahta taalesïevide bïejedh.
Geahča lohká go oahppi ovtta ja ovtta dassážii olle lohkui gosa galggai, vai geavaha go oahppi mearkkaid lohkolinnjás.	Vuartesjh mejtie learohke ryöknoe akti akti vaajteles taalen raajan, jallh mejtie learohke mïerhkesjimmide taalesïevesne nuhtjie.
Man ollu gaskamearkkaiguin ferte merken lohkolinnjá ovdalgo oahppi sáhttá bidjat logu rievttes sadjái ?	Man fïjne juekeme tjuara taalesïevesne årrodh ihke learohke edtja maehtedh taalem reaktoe sæjjan bïejedh ?
Viidásit barggus sáhttá diktit oahppi vásihit lohkolinnjá geavaheami (main leat mearkkat iešguđet ládje), bidjat loguid lohkolinnjái, lohkat loguid ja lohkat bajás guvlui ja vulos guvlui lohkolinnjás, áinnas iešguđetlágan intervállaiguin.	mïerhkesjimmiejgujmie), taalh taalesïevese bïejedh, taalh lohkedh bæjjese jïh våålese taalesïevesne, maaje ovmessie intervalligujmie.
Go oahppit barget loguid sirremiin sturrodagaid mielde dahje lagamus loguid gávdnamiin, de sii fertejit geavahit iežaset mentála lohkolinnjá.	Gosse learohkh barkeminie taalh stoeredahken mietie jallh lïhkemes taalem gaavnedh, tjuerieh sov jïjtse mentaale taalesïevem nuhtjedh.
Sáhttá leat stimulerejeaddji oahppi ovdáneapmái jus bargá konkrehtaiguin sihke fysalaš lohkolinnjá vehkiin ja dan haga.	Maahta learohki evtiedimmiem skreejredh jis barkeminie dagkeri konkreetigujmie dovne viehkine aktede fysiske taalesïeveste jïh bielelen.
Ohppiide sáhttá leat álkibut ipmirdit loguid ja lohkorehkenastima go geavahit ollu konsekveantta visuála representašuvdnahámiid nugo lohkolinnjá.	maahta aelhkebe darjodh learoehkasse taalide jïh taaleryöknedimmiem guarkedh.
Dakkár representašuvdnahámiid lea dehálaš čatnat matematihkalaš symbolaide.	Vihkeles dagkerh vuesiehtimmievuekieh ektiedamme sjidtieh dejtie matematihkeles symbovlide.
Lohkolinnjáid geavaheapmi luohkkálanjain sáhttá stimuleret oahppi háhkat alcces mentála lohkolinnjá maid son sáhttá geavahit lohkorehkenastimis.	Åtnoe taalesïevijste klaassetjiehtjielisnie maahta learohkem skreejredh jïjtse mentaale taalesïevh evtiedidh mejtie maahta taaleryöknedimmesne nuhtjedh.
Ánte rahčá geavahit lohkolinnjá beavddis nalde riekta.	Aanta tjabreminie taalesïevem nuhtjedh maam buertesne åtna, reaktoelaakan.
Sutnje lea dehálaš ipmirdit sihke manne ja mo sáhttá geavahit veahkkeneavvuid ja representašuvnnaid.	Vihkeles dïhte guarka dovne man åvteste jïh guktie mijjieh viehkiedïrregh jïh vuesiehtimmieh nuhtjebe.
Kártengeahččaleapmi ii iská máhttá go oahppi geavahit lohkolinnjá veahkkeneavvun lohkorehkenastimis.	Goerehtallemepryövesne ibie goerehth mejtie learohke maahta taalesïevem viehkiedïrreginie nuhtjedh taaleryöknedimmesne.
Lohkolinnjá sáhttá leat buorre veahkkeneavvun matematihka vuođđo máhtolašvuođaid oahppamis.	viehkiedïrrege årrodh gosse vejtesteminie dah uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne.
Geahča evttohuvvon lassi lohkamušaid vuollelis.	Vuartesjh raeriestimmieh vielie lohkemen bïjre vuelielisnie.
Evttohusat lassi lohkamušaide	Raeriestimmie vielie lohkemen bïjre
Dyskalkulia, Kapihtal lohkovuogádaga birra	• Dyskalkulia, kapihtele taalesysteemen bïjre
Buriid rehkenastingelbbolašvuođaid háhkamis lea dehálaš ahte lea bures oahppan lohkodoahpagiid ja lohkoráiddu.	Juktie hijven ryöknedimmietjiehpiesvoeth åadtjodh lea vihkeles hijven taalegoerkesinie jïh daajroem utnedh taaleraajroem bïjre.
Eaktun oahppat buriid rehkenastinstrategiijaid lea ahte ipmirda loguid juohkima logežiidda ja ovttežiidda, dovdat logešolbmáid (ja eará lohkoolbmáid) ja máhttit duppalastit ja juohkit beliin.	Guarkedh guktie taalh juakasuvvieh luhkine jïh aktine, daajroem utnedh luhkievoelpi bïjre (jïh jeatjah taalevoelph), maehtedh taalide guektiengïerth darjodh jïh taalide gööktine juekedh leah vihkeles jis edtja maehtedh hijven
Viidásit leat buorit lohkanmáhtut ja lohkan bajás guvlui ja vulos guvlui gitta čuođi rádjái guovddáš oassi lohkorehkenastin máhtolašvuođa vuođus.	ryöknedimmiestrategijh evtiedidh. Hijven ryöknemetjiehpiesvoeth jïh ryökneme bæjjese jïh våålese taalese tjuetie aaj akte vihkeles bielie dehtie våaroemistie tjiehpiesvoetide taaleryöknedimmesne.
Ollu oahppit rahčet addišuvnnain ja subtrakšuvnnain.	Jïjnjh viesjies learohkh addisjovnine jïh subtraksjovnine tjabreminie.
Dutkan čájeha ahte subtrakšuvdna lea erenoamáš váttis.	Dotkeme vuesehte subtraksjovne lea joekoen gïerve.
Dasa lea ollu sivvan ahte ohppiin lea heajos doabaipmárdus.	Daate jeenjemasth dan åvteste daah learohkh viesjies dïejvesegoerkesem utnieh.
Oahppit geat rahčet geavahit dávjá ovttageardánis ja rievddakeahtes strategiijaid go galget čađahit rehkenastimiid dego Ánná ovdamearkkas vuollelis.	Viesjies learohkh daamtaj naive jïh rigide strategijh nuhtjieh juktie aerviedimmieh darjodh, naemhtie goh Aanna vuesiehtimmesne vuelielisnie. Dah
Sii lohket baicca eai ge rehkenaste.	ryöknoeh sijjeste ryöknedidh.
Sivvan dasa dáidá leat oktavuođain lohkodoahpagiid, lohkama ja lohkofáktáid bajiloahppama gaskkas.	Daate hævvi vienth dan åvteste lea ektiedimmieh gaskem taaledïejvesh, ryökneme jïh automatiseradimmie taalefaaktijste.
Ánná lohká álggos golbma suorpma gurut gieđas.	Learohkevuesiehtimmie 3 + 5 = ____ Aanna voestegh golme soermh gårroehgietesne ryöknoe.
De son lohká vihtta suorpma gurut gieđas.	Dan mænngan vïjhte soermh åelkiesgietesne ryöknoe.
Loahpas son lohká buot suorpmaid ja oažžu gávcci.	Minngemes gaajhkide soermide ryöknoe jïh gaektsie åådtje.
Iŋgá “ deavdá ” olles logežii go vuos rehkenastá 17 + 3.	17 + 5 = ___ Læsja aktem ellies luhkiem «deavhtaš gosse ryöknede 17 + 3.
De son diehtá ahte guokte báhce viđežis, ja ahte supmi lea 22.	Dellie daajra göökte aajmene vïjhteste, jïh summe lea 22.
Mihkkal lohká bajásguvlui guđežis gávnnahan dihte man ollu gaska lea guđeža ja 15 gaskkas.	15 – 6 = ___ Mihka bæjjese ryöknoe taaleste 6 juktie joekehtsem gaavnedh gaskem govhte jïh 15.
Go son lohká 1 go doallá badjin guhtta suorpma, de su vástádus gaskkas šaddá logi.	Dan åvteste dïhte 1 ryöknoe gosse govhte soermh bæjjese steerie, dïhte gaavnehte joekehtse lea luhkie.
Ánná strategiija gohčoduvvo “ lohkat-buot ” - strategiijan.	Aannan strategije gohtjesåvva «gaajhkem-ryöknedhš-strategije.
Nu ádjána, ja oahppit geat rahčet lohkamiin sáhttet jođánit lohkat boastut.	Dïhte guhkiem vaasa, jïh dejtie viesjies ryöknijidie varke gåarede båajhtode ryöknedh.
Lohkat-buot strategiijat lea maiddái heajos vuohki lohkat go oahppit galget bargat máŋggasiffar loguiguin.	eah leah dan maereles gosse learohkh edtjieh taaligujmie barkedh mej jienebh sifferh.
Oahppit geat leat oahppan lohkofáktáid, dihtet ahte supmi golmmas ja viđas lea gávcci.	Learohkh mah leah taalefaaktah vejtiestamme, daejrieh golme jïh vïjhte lea gaektsie.
Iŋgá geavaha máhtuidis loguid ektui ja lohkanstrategiijaid ektui go čoavdá bargobihtá.	Læjsa sov daajroeh taali jïh ryöknemestrategiji bïjre nuhtjie juktie laavenjassem loetedh.
Son diehtá ovdamearka dihte ahte loguid sáhttá juohkit joavkkuide.	Dïhte daajra vuesiehtimmien gaavhtan taalh maehtieh dåehkine juakasovvedh.
Mihkkal geavaha “ lohkat-bajásguvlui ” strategiija čoavdit substrakšuvdnabargobihtáid.	Mihka aktem «bæjjese-ryöknedhš-strategijem nuhtjie juktie subtraksjovnelaavenjassh loetedh.
Dat sáhttá leat buorre strategiija jus dan geavaha searválaga lohkofáktáiguin.	Daate maahta akte hijven strategije årrodh dastegh dïhte åtnasåvva taalefaaktajgujmie ektine.
Mihkkal rahčá geavahit strategiija riekta.	Mihka tjabreminie strategijem reaktoelaakan nuhtjedh. Jïjnjh
Ollu oahppit geat rahčet boastudit go geavahit lohkanstrategiijaid, juogo danne go lohket boastut, dahje danne go rahčet geavahit strategiijaid.	viesjies learohkh båajhtode darjoeh gosse ryökneme-strategijh nuhtjieh, juktie dah båajhtode ryöknoeh jallh dah tjabreminie strategijem nuhtjedh.
Oahpahusa mihttu lea ovdánahttit ohppiid lohkanstrategiijain rehkenastinstrategiijaide.	Ööhpehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh ryöknemestrategijijste ryöknedimmiestrategijide vaedtsedh.
Dasa lassin lea dehálaš ahte oahppit ohppet bajil lohkofáktáid.	Lissine vihkeles learohkh taalefaakta automatiseradieh.
Go oahppit ohppet lohkofáktáid de geahpida dat rehkenastima ohppiide dainna lágiin ahte kognitiiva noađđi njiedjá go oahppi de ii dárbbaš geavahit návccaid lohkamii.	ryöknedimmiem aelhkebe darjoeh learoehkidie juktie dïhte kognitijve maajsoe vaanene dan åvteste learohkh slyöhpoeh tïjjem jïh faamoem nuhtjedh ryöknemisnie.
Bahá lea maid vajálduhttit maid lea juo lohkan, ja mii lei vel báhcán lohkat, jus ovdamearka dihte galgá rehkenastit 25 + 13 logiin suorpmaiguin.	Aaj aelhkie bijjieguvviem dassedh dan bïjre maam lea ryökneme, jïh mij aajmene ryöknedh, jis edtja vuesiehtimmien gaavhtan ryöknedidh 25 + 13 luhkie soermine. Jis akte learohke nåake
Jus muhtun oahppi rehkenastá hejot kártengeahččaleami addišuvdna ja subtrakšuvdna bihtáin, de sáhttá dat mearkkašit ahte oahppis leat heajos rehkenastinstrategiijat, ovdamearka dihte ahte oahppi geavaha “ lohkat-buot ” - strategiija addišuvdna bargobihtáin.	dorje sæjrojne addisjovnine jïh subtraksjovnine goerehtallemepryövesne, maahta vååjnedh goh learohken leah viesjies ryöknedimmiestrategijh, vuesiehtimmien gaavhtan learohke nuhtjie «gaajhkem-ryöknedhš-strategijh addisjovnelaavenjassine.
Áigemearri dain siidduin lea biddjon nu ahte diekkár heajos strategiijageavaheapmi galggašii dagahit ahte oahppi ii háhppet bargat buot bargobihtáid.	Tïjjemierie daejnie sæjrojne lea naemhtie bïejesovveme guktie viesjies strategijeåtnoe sæjhta sån darjodh learohke ij hïnnh gaajhkide laavenjasside darjodh.
Ohppiid strategiijaid lea dehálaš kártet, danne go strategiijaovdáneapmi lea hui dehálaš oahppi rehkenastinmáhtolašvuođaid ovdáneamis.	Vihkeles learohki strategijh goerehtalledh, dan åvteste strategijeevtiedimmie lea joekoen vihkeles
Rehkenastinstrategiijaid ovdánahttin	evtiedimmien gaavhtan learohki ryöknedimmietjiehpiesvoetijste.
Oahppit ohppet dábálaččat vuos “ lohkat-buot ” ” - strategiijaid addišuvdnii ja de dađistaga “ lohkat-viidásit ” “ lohkat-viidásit ” - strategiijaid.	Evtiedimmie ryöknedimmiestrategijijste «Gaajhkem-ryöknedhš-strategijijste addisjovnese lea sïejhme learohkh ånnetji ånnetji «guhkiebasse-ryöknedhš-strategijh lierieh.
Álggos sáhttá dat leat nu ahte lohket viidásit dan logus maid leat addán álggos, muhto dađistaga galggaše oahppit lohkat viidásit dan stuorimus logus.	Aalkoelisnie maahta årrodh guhkiebasse dehtie taaleste ryöknedh mij lea neebnesovveme voestegh, men ånnetji ånnetji learohkh byöroe guhkiebasse ryöknedh dehtie stööremes taaleste.
Dat leat rasjonála strategiijat, ja lohkagoahtit viidásit stuorimus logus lea beaktilleppot ja geabbileappot go “ lohkat-buot ” - strategiija.	Daate lea rasjovnelle strategijh, jïh guhkiebasse ryöknedh dehtie stööremes taaleste lea vielie
Dađistaga go oahppit leat gártadan vásáhusaid lohkamis, de sii muitigohtet ahte 3 + 5 lea gávcci, ja vurkejit dan lohkofáktán maid maŋŋil sáhttet viežžat guhkesáiggemuittus.	Mænngan goh learohkh leah jijnjh dååjrehtimmieh dorjeme ryökneminie, sijhtieh mujhtedh 3 + 5 lea gaektesie, jïh daam vöörhkedh goh akte taallefaakta maam maehtieh mænngan veedtjedh guhkiesmojhtesistie.
Mihttu lea ahte oahppit galget geavahit lohkofáktáid searválaga beaktilis lohkanstrategiijaiguin čoavdit bargobihtáid.	Ulmie lea learohkh edtjieh taalefaaktem nuhtjedh effektijve ryöknemestrategijigujmie ektine, juktie laavenjassh loetedh.
De sáhttet 8 + 7 ovdamearka dihte čoavdit nu ahte oahppi jurddaša 8 + 7 lea ovtta eanet go 7 + 7, nappo 15.	Dellie learohke maahta 8 + 7 vuesiehtimmien gaavhtan loetedh gosse satne ussjede 8 + 7 lea akte
Oahppit ohppet maiddái strategiijaid daidda eará rehkenastinmálliide.	Learohkh aaj strategijh evtiedieh dejtie mubpide ryöknedimmiesåarhtide.
Ollu oahppit geavahit “ lohkat bajásguvlui ” ” - dahje lohkat vulosguvlui ” - strategiijaid subtrakšuvdna rehkenastimis.	Jïjnjh learohkh «bæjjese-ryöknedhš - jallh «våålese-ryöknedhš-strategijh nuhtjieh
“ Lohkat vulosguvlui ” - strategiijat leat hui gáibideaddji go dat gáibidit ahte lohká guokte ráiddu oktanagas: Ferte lohkat vulosguvlui ovtta logus nuppi lohkui ja seammás lohkat dan lohkui mas galgá vulosguvlui lohkagoahtit.	Sæjroe ryöknemem kreava göökte raajrojste seamma tïjjen: Tjuara våålese ryöknedh dehtie aktede taaleste dan måbpan, jïh seamma tïjjen bæjjese ryöknedh dam låhkoem maam edtja våålese ryöknedh.
Muhtun oahppit čovdet subtrakšuvdna bihtáid dainna lágiin ahte gesset veahážiid mielde ain hávális.	Muvhth learohkh subtraksjovnelaavenjassh luetieh viehkine bååstede giesedh «ånnetji ånnetjiš.
Dađistaga máhttigohtet oahppit čoavdit subtrakšuvdnabargobihtáid nu ahte čovdet álkibut váttisvuođa ja geavahit dan vuolggasadjin gávdnat vástádusa bargobihttái, dahje nu ahte geavahit sihke lohkofáktáid ja strategiijaid.	Mænngan learohkh sijhtieh maehtedh subtraksjovnelaavenjassh loetedh viehkine aktem aelhkebe dåeriesmoerem loetedh jïh dam goh våaroeminie nuhtjedh juktie vaestiedassem gaavnedh dan voestes
Ollu oahppit ipmirdit multiplikašuvnna dainna lágiin ahte dat lea geardduhuvvon addišuvdna ja ahte multiplikašuvdnabargobihtáid sáhttá čoavdit bajásguvlui lohkamiin, juogo joavkkuid mielde lohkamiin dahje suorpmaiguin lohkat ovtta ja ovtta. Bargu	Jïjnjh learohkh guarkah multiplikasjovnem goh mubpesth addisjovne jïh multiplikasjovnelaavenjassh loetedh viehkine ryöknedh, dåehkieryökneminie jallh akti
multiplikašuvdnatabeallaiguin sáhttá veahkehit ohppiid muitit lohkofáktáid nugo ahte 4 x 6 = 24.	Multiplikasjovnetabelligujmie barkedh maahta learoehkidie viehkiehtidh taalefaaktah vöörhkedh, goh 4 x 6 = 24.
Ollu oahppit dárbbašit maiddái veahki ipmirdit ahte dat mearkkaša ahte 24 seammás sáhttá faktoriserejuvvon i 4 x 6:s.	Jïjnjh learohkh viehkiem daarpesjieh guarkedh seamma tïjjen dle 24 maahta faktovrisedamme sjïdtedh goh 4 x 6.
Váilevaš strategiijaovdáneapmi lea nannoseamos prediktáhtor matematihkkaváttuide maŋitáiggi.	Faatoes strategijeevtiedimmie lea dïhte veaksahkommes prediktovre dejtie minngebe matematihketsagkesidie.
Dat mearkkaša ahte go muhtun oahppi joatká geavahit “ lohkat-buot ” ” - strategiijaid go eará oahppit leat juo geavahišgoahtán “ lohkat-viidásit ” “ lohkat-viidásit ” - strategiija ja lohkofáktá-máhtuset, de lea dat várrehus.	Daate sæjhta jiehtedh gosse akte learohke jåarhka «gaajhkem-ryöknedh š--strategijh nuhtjedh, gosse jeatjah learohkh lea aalkeme «guhkiebasse-ryöknedhš-strategijh jïh taalefaakta-daajroem nuhtjedh, daate akte vaahravæhta.
Jáhku mielde oahppi ii leat ovdánan vuođđo rehkenastinmáhtolašvuođain nu go vuordit, ja oahppi sáhttá oažžut oppalaš matematihkkaváttuid.	Daate learohke sån ij dam evtiedimmiem utnieh dejstie uvtemesth ryöknedimmietjiehpiesvoetijste mejtie veanhtadibie, jïh learohke maahta sïejhme
Oahppit geain leat matematihkkaváttut rahčet eanet go eará oahppit lohkamiin gávdnat vástádusa álkes addišuvdnabargobihtáide (supmi guovtti logus vuollil logi).	matematihketsagkesh evtiedidh. Learohkh matematihketsagkesigujmie tjabreminie aaj vielie goh mubpieh learohkh ryökneminie juktie vaestiedassh gaavnedh aelhkie addisjovnelaavenjassine (summe göökte taalijste unnebe goh luhkie).
Dat erohus lassána agi mielde.	Daate joekehtse læssene gosse båarasåbpoe sjædta.
Movt bargat ovddos guvlui	Geajnoe guhkiebasse Dan vijriesåbpoe dåarjelimmien gaavhtan lea daerpies goerehtalledh guktie learohke
Go viidásit galgá čuovvolahttit ohppiid de lea dárbbašlaš kártet mo oahppit čovdet addišuvdna- ja subtrakšuvdnabargobihtáid, sihke čállon bargobihtáid ja bargobihtáid mat leat muhtun konteavsttas.	addisjovne- jïh subtraksjovnelaavenjassh luetieh, dovne bæjjese bïejeme laavenjassh jïh laavenjassh aktine kontekstine.
Jus oahppi lohká loguid, mo dasto lohká oahppi ?	Dastegh learohke ryöknoe, guktie learohke ryöknoe ?
Geavaha go oahppi seamma čoavdinvuogi (lohkanstrategiija) buot bargobihtáin ?	Learohke seamma loetemevuekiem (ryöknemestrategije) nuhtjie gaajhkine laavenjassine ?
Makkár lohkofáktáid máhttá oahppi ?	Mah taalefaaktah learohke maahta ?
Sáhttá leat ávkkálaš veahkehit oahppi oahppat bajil lohkofáktáid.	Maahta akte aevhkie årrodh learohkem viehkiehtidh taalefaaktah automatiseradidh.
Bargoáigi mii biddjo dasa, galggašii leat oalle oanehaš.	Dah boelhkh mah daan barkose bïejesuvvieh, byöroeh naa åenehks årrodh.
Stoahkanhárjehallan, nugo bircospealut, dahje eará spealut mat leat heivehuvvon lohkofáktáid hárjehallamii dihto lohkoguovlluin, sáhttet geavahuvvot ohppiid movttiideapmái.	Haarjanimmie goh stååkedimmie, goh teernegespïele, jallh jeatjah spïelh mah leah sjïehteladteme taalefaaktah aktene vihties taalesuerkesne haarjanidh, maehtieh åtnasovvedh juktie
Ohppiide berre leat čielggas mii lea aktivitehtaid ulbmil.	skraejriem lissiehtidh learohken luvnie. Darjomen aajkoe byöroe tjïelke årrodh learoehkasse.
Oahppit galggaše maiddái oažžut vejolašvuođa oahppat bajil lohkofáktáid mat muitalit differánssa loguid gaskkas, ovdamearka dihte ahte 5 – 2 = 3, ja ahte 5 – 3 = 2.	Learohkh byöroeh aaj nuepiem åadtjodh taalefaaktah automatiseradidh mah differansi bïjre soptsestieh taali gaskem, vuesiehtimmien gaavhtan 5 – 2 = 3 jïh 5 – 3 = 2.
Dakkár ipmárdus addá maiddái ohppiide eanet máhtu loguid gaskasaš oktavuođain.	Dagkeres daajroe sæjhta aaj learoehkidie vielie daajroem vedtedh ektiedimmiej bïjre taali gaskem.
Oallugat hárjehallet loguid gearduntabeallas.	Jeenjesh jïjnjem haarjeneminie taaline geartoehtimmietabellesne.
Muitte ahte sáhttá leat stuora veahkkin ohppiide maŋŋil skuvlavázzimis ahte veahkeha sin maiddái máhttit gearduntabealla “ maŋos guvlui ”, dat mearkkaša ahte sii maiddái ohppet lohkofáktáid nugo ahte 21 lea seamma go golmma geardde čieža.	viehkine årrodh learoehkidie mænngan skuvletïjjen jis dejtie aaj lïerehte geartoehtimmietabellen bååstede maehtedh, daate sæjhta jiehtedh dah aaj taalefaaktah lierieh goh 21 lea seamma goh golme tjïjhtje aejkieh.
Oahpaheaddji sáhttá veahkehit oahppi oahppagoahtit máŋggalágan ja beaktilis strategiijaid ja geavahanguovlluid ja ahte daid besset geahččaladdet sihke unnán ja ollu doarjagiin.	Lohkehtæjja maahta learohkem åvtese viehkiehtidh akten jeereldihkie jïh radtjoes strategijeåtnoen vööste, viehkine strategijh vuesiehtidh jïh guktie dah åtnasuvvieh.
Go galgá veahkehit oahppi ovddidit strategiijaid, de ferte oahpahus heivehuvvon dasa ahte veahkeha oahppi ovdánit boahtte ceahkkái.	tjuara ööhpehtimmiem sjïehteladtedh naemhtie guktie dïhte learohkem viehkehte minngeben daltesasse.
Jus oahppi geavaha ” lohkat-buot ” - strategiija, de ferte mihttu vuos leat ahte veahkehit oahppi lohkanstrategiijai mas oahppi lohká viidáseappot.	Dastegh learohke aktem «gaajhkem-ryöknedhš-strategijem nuhtjie, dellie dïhte mubpie ulmie tjuara årrodh learohkem viehkiehtidh akten ryöknemestrategijen vööste gusnie learohke guhkiebasse ryöknoe.
Ovdamearka dihte sáhttá oahppi dovdat stuorimus ja unnimuslogu addišuvdnabargobihtáin.	Maahta vuesiehtimmien gaavhtan
Oahppi ferte beassat hárjehallat, álgit stuorimus logus ja suorpmaiguin lohkat veahkkin dan mađe go dat unnimus lohku ovddasta.	Learohke tjuara haarjanidh dehtie stööremes taaleste aelkedh jïh viehkine soermijste ryöknedh dam låhkoem maam dïhte unnemes taale lea.
Ovdamearka dihte sáhttá 3 + 5 =__čoavdit nu ahte gávdná stuorimus logu (5) ja dan unnimus logu (3).	Vuesiehtimmien gaavhtan maahta 3 + 5 = __ loetedh viehkine dam stööremes taalem (5) jïh dam unnemes taalem (3) gaavnedh.
Oahpaheaddji cuige ja dadjá stuorimus lohku (5) ja lohká viidásit suorpmaiguin 6,7,8.	Lohkehtæjja tjuvtjede jïh jeahta dam stööremes taalem (5) jïh guhkiebasse ryöknoe golme soermine 6, 7, 8.
Subtrakšuvdna lea hui gáibideaddji ohppiide geat rahčet.	Subtraksjovne lea gaajh krïevije dejtie viesjies learoehkidie.
Ohppiide dáidá álkimus álgit “ lohkat bajás guvlui ” - strategiijaiguin go barget intervállaiguin loguid gaskkas.	Hævvi vienth aelhkemes learoehkidie aelkedh «bæjjese ryöknedhš-strategijigujmie juktie intervalligujmie barkedh
Geavat áinnas konkretiserenmateriála nu ahte oahppi sáhttá oaidnit ahte differánsa golmma ja viđa gaskkas lea guokte go guokte oažžu golbma lea vihtta.	taali gaskem. Nuhtjh maaje konkretiseradimmiematerijellem guktie learohkh maehtieh vuejnedh differansem gaskem golme jïh vïjhte lea göökte, dan åvteste göökte plusse golme lea vïjhte.
Evttohus lassi lohkamuššii	Raeriestimmie vielie lohkemen bïjre
Ohppiidportreahtat – Adam, Lena ja Biijá	Learohkeportrehth - Aanta, Ealla jïh Jonna
Vuolábealde leat golbma ohppiidportreahta mat govvidit maid muhtun oahppit vuolábealde, ollu vuolábealde ja ollu bajábealde sierra beroštumi leat máhttán geahččaleamis.	Vuelielisnie golme learohkeportrehth gaavnh mij vuesehte maam akte learohke nuelesne, guhkene nuelesne jïh guhkiem bijjelen tjoeperdimmieraastem leah pryövesne buektiehtamme.
Ohppiidportreahtat leat čállon dan vuođul mo golbma oahppi barge geat ledje mielde ođđa kártengeahččalemiid geahččaladdamis.	Dah learohkeportrehth leah golme learohkh mah lin meatan gosse dejtie orre goerehtallemepryövide pryövin.
Vástádusminstar, boasttuvástádusat ja strategiijat maid sáhttá áicat, leat geavahuvvon čujuhussan doabaipmárdussii dahje rehkenastimáhtolašvuhtii.	Guktie lin vaestiedamme, båajhtoeh vaestiedassh jïh strategijh mejtie maahta vïhtesjidh, leah åtnasovveme goh signaalh dïejvesegoerkesen
Adam – jur vuolábealde sierra beroštumi ráji	Aanta ånnetji tjoeperdimmieraasten nuelesne
Adama vástádusat čájehit ahte son máhttá lohkat ja geassit supmi ovttadagain ja hivvodagain mat leat juhkkojuvvon joavkkuide.	Aantan vaestiedassh vuesiehtieh dïhte ryöknemem jïh summeradimmiem haalvoe ektievoetijste jïh veahkijste dåehkine.
Son máhttá maiddái konkrehta hivvodagaid juohkit beliin.	Dïhte maahta aaj vihties veahkah guektelen
Go son oaidná loguid ja hivvodagaid main leat stuora golmmasiffar logut, de orru son eahpesihkar.	Sæjroe juekedh. Gosse taalh jïh veahkah dååste mah leah stoerre taali bïjre golme sifferigujmie, maahta vååjnedh goh dïhte lea vielie jueriedisnie.
Adamis soitet unnán vásáhusat rehkenastit stuora loguid oaivvis.	Dagke Aanta vaenie dååjrehtimmiem åtna stoerre taaligujmie åejjesne ryöknedidh.
Das soaitá maiddái Adamii beare ollu maid galgá atnit jurdagis, go loguin leat máŋga siffara maiguin son galgá bargat.	Maahta sån årrodh fer jïjnje sjædta Aantese steeredh gosse sjædta jïjnjh sifferh taaline mejtie edtja gïetedidh.
Adam čájeha ahte son máhttá čatnat oktii loguid ja hivvodagaid rievttes sadjái lohkolinnjás, maiddái stuora loguid.	Aanta vuesehte satne maahta taalh jïh veahkah reaktoe sæjjan ektiedidh taalesïevese, aaj stoerre taalh.
Su vástádusain vuhtto ahte Adam máhttá mearridit makkár logeš dahje čuđeš lea lagamusas muhtun logu go gaska lea unni.	luhkide jallh tjuetide akte taale lea lïhkemes gosse gåhkoe lea onne.
Jus lohku lea gasku muhtun interválla gaskkas, de lea dat eanet hástaleaddji sutnje.	Dastegh taale lea gaskoeh aktene intervallesne, daate akte stoerre haesteme dïsse.
Adam máhttá sirret loguid riekta ráidun, muhto son rahčá lohkat eará ládje go okta ja okta dahje guokte ja guokte.	Aanta maahta taalh reaktoe öörnegen mietie veesmedh, men tjabreminie jeatjahlaakan ryöknedh goh aktine aktine jallh gööktine gööktine.
Su vástádusminsttar geahččaleamis čájeha ahte son belohahkii hálddaša sajádatvuogádaga.	Dah vaestiedassemöönsterh pryövesne vuesiehtieh posisjovnesysteeme lea ånnetji stïeresne Aantan luvnie.
Son lea ovdamearka dihte vástidan riekta máŋga bargobihtás mas galggai mearridit loguid siffariid árvvu.	Dïhte vuesiehtimmien gaavhtan
Muhtun oahppit nagodit mearridit siffarárvvu guovttesiffar loguid go systemáhtalaččat jurddašit logeš gurutbeallai ja ovtteš olgešbeallai, vaikko eai ipmirge doahpaga siffarárvu.	reaktoelaakan jienebh laavenjassh vaestiedamme gusnie edtja aarvoen nænnoestidh sifferidie taaline. Muvhth learohkh buektiehtieh siffere-aarvoem nænnoestidh taaline göökte sifferigujmie, gosse iktegisth ussjedieh luhkieh gårroehbealan jïh akte
Adama oahpaheaddji sáhttá ságastit Adamiin bargobihtáid birra iskan dihte mo son jurddaša.	Aantan lohkehtæjja maahta Aantine soptsestidh daej laavenjassi bïjre juktie gaavnehtidh guktie dïhte ussjede
Adam máhttá adderen ja subtraheret okta- ja guovttesiffar loguiguin guovllus 0-20, muhto ii guovllus 20-100.	Aanta maahta adderadidh jïh subtraheradidh taalh aktine jïh göökte sifferigujmie suerkesne 0-20, men ij suerkesne 20–100.
Bargobihtáin main leat stuora logut šaddá siffar logešsajis boastut.	Laavenjassine stoerre taaligujmie siffere luhkiesijjesne båajhtode sjædta.
Dat sáhttá čujuhit dasa ahte Adam geahččala geavahit máhtus loguid birra bargobihtá čoavdimii, muhto son rahčá logešrasttidemiiguin.	Maahta vååjnedh goh Aanta pryövoe daajroem taali bïjre nuhtjedh laavejasside loetedh, men tjabreminie luhkiesertiestimmiejgujmie. Maahta aaj
Adam soaitá maiddái lohkame vástádusa.	årrodh dan åvteste Aanta ryöknoe.
Joanis lohkkái lea álki čoavdit bargobihtáid guovllus 0-20.	Akten spaajhte ryöknije lea aelhkie laavenjassh loetedh suerkesne 0-20.
Ollu oahppit geavahit sihke lohkofáktáid ja lohkanstrategiijaid go čovdet bargobihtáid main leat stuora logut.	Jïjnjh learohkh dovne taalefaaktah jïh ryöknemestrategijh nuhtjieh gosse laavenjassh luetieh stuerebe taaligujmie.
Dat čujuha geabbilis strategiijageavaheapmái.	Daate aktem fleksijbele strategijeåtnoem vuesehte.
Eai leat makkárge sázut dahje ruccisteamis Adama geahččaleami gihppagis mat sáhttet addit dieđu mo son lea čoavdán bargobihtáid.	Ij naan sïevh jallh mïerhkh Aantan heeftesne mah maehtieh bïevnesh vedtedh
Go galgá gávnnahit dan de ferte oahpaheaddji ságastit Adamiin su strategiijageavaheami birra.	Juktie dam gaavnehtidh lohkehtæjja tjuara Aantine soptsestidh dan strategijeåtnoen bïjre.
Adam soaitá ovdánahttime geabbileappot strategiijaid, muhto dárbbaša eanet doarjaga.	Dagke Aanta lea evtedeminie vielie fleksijbele strategijh, men vielie dåarjoem daarpesje.
Vástádusat geahččaleamis sáhttet čájehit ahte Adam lea ipmirdan lohkoráiddu struktuvrra, muhto ahte son rahča dan geavahit bargobihtáin.	Vaestiedassh pryövesne maahta vuesiehtidh Aanta lea struktuvrem taaleraajrosne guarkeme, men tjabreminie dam nuhtjedh juktie laavenjassh loetedh.
Vástádusminstarat čájehit maiddái ahte Adamis lea unnán ipmárdus Lea-merkii, ja ahte son unnán máhttá geavahit relašuvnnaid loguid gaskkas bargobihtáid čoavdimii.	Aaj vaestiedassemöönsterh mah vuesiehtieh Aanta onne goerkesem åtna seammavoetevæhtan bïjre, jïh ajve onnemasth maahta ektiedimmieh nuhtjedh taali
Adama geahččaleami ollislaš govva lea ahte son bargá mekánalaččat.	gaskem juktie laavenjassh darjodh.
Dat sáhttá čujuhit ahte oassi vuođđo doabaipmirdeamis váilu.	Dam maam maahta pryöveste vuejnedh lea Aanta mekanihkeles barka.
Dan ferte geahččat ovttas Adama strategiijageavahemiin go pláne mo son galgá bargat ovddos guvlui.	Maahta vååjnedh goh bielieh dehtie uvtemesth dïejvesegoerkesistie fååtese. Maahta daam ektesne vuejnedh Aantan strategijeåtnojne gosse edtja geajnoem
Adama bargu viidásit	guhkiebasse soejkesjidh.
Adam lea máhttán ollu kártengeahččaleamis, muhto su vástádusat čujuhit váilevaš doabaipmárdussii ja strategiijageavaheapmái mii dahká ahte son gártá vuolábeallai sierra beroštumi ráji.	Aanta lea jïjnjem buektiehtamme goerehtallemepryövesne, men altese vaestiedassh vuesehte vaanoej gaavhtan dïejvesegoerkesisnie jïh strategijeåtnosne dle dïhte
Lunddolaš lea geavahit kártengeahččaleami bohtosiid ovttas eará dieđuiguin go galgá láhčit dili su viidásit bargui vuođđo máhtolašvuođaiguin rehkenastimis.	tjoeperdimmieraasten nualan båata. Iemie illedahkem nuhtjedh goerehtallemepryöveste jeatjah bïevnesigujmie ektine juktie sjïehteladtedh dan guhkiebasse barkose uvtemesth tjiehpiesvoetigujmie ryöknedimmesne.
Oahpaheaddji berre čađahit čuovvolahttinságastallama Adamiin čielggadit gažaldagaid maid leat jearran teavsttas bajábealde.	Lohkehtæjja byöroe aaj aktem soptsestimmiem darjodh Aantine mænngan, juktie gyhtjelasside teekstesne bijjielisnie tjïelkestidh.
Adama sáhttá dárbbašit bargat čuovvovaš áššiiguin dan vuođul mii su geahččaleamis bođii ovdan:	Mænngan Aantan pryövem gïehtjedamme dle dïhte daarpesje vielie barkedh daejnie:
Loguiguin guovllus 100 gitta 1000	• suerkesne 100 - 1000
Sadjevuogádagain ja siffarárvvuiguin	• posisjovnesysteeme jïh siffere-aarvoe
Lohkat logi ja logi, áinnas lohkolinnjáin mat leat juhkkon iešguđet ládje.	• luhkine jïh luhkine ryöknedh, maaje ektiedamme taalesïevide joekehts joekedimmine
Doahpagiin lagamus-lohku čatnon bargui lohkolinnjás ja jorbemiin logežii ja čuđežii	• dïejvese lïhkemes taale ektiedamme barkose taalesïevine jïh jorpesjimmie låhkan jïh tjuatan
Juohkit ja bidjat oktii loguid iešguđet ládje, ovdamearka dihte 8 = 4 + 4 dahje 5 + 3 ja nu ain	• taalh juekedh jïh tjåanghkan bïejedh joekehtslaakan, vuesiehtimmien gaavhtan 8 = 4+4 jallh 5+3 jïh vijriebasse
Oaiverehkenastinstrategiijat addišuvnnas ja subtrakšuvnnas, ovdamearka dihte deavdit logežii ja bajiloahppan lohkofáktáid	• åejjieryöknedimmiestrategijh addisjovnesne jïh subtraksjovnesne, vuesiehtimmien gaavhtan dievhtedh låhkan, jïh automatiseradimmie taalefaaktijste
Addišuvdna ja subtrakšuvdna logeš-rasttidemiiguin ja cuvkemiin, konkrehtaiguin, báhpiris ja oaivvis.	• Addisjovne jïh subtraksjovne luhkiesertiestimmine jïh lotneminie,
Lea dehálaš ahte oahpaheaddjit čájehit Adamii maid son máhttá.	konkreetigujmie, paehpierisnie jïh åejjesne Vihkeles lohkehtæjja Andream vuesehte maam dïhte maahta.
Oahpaheaddji, Adam ja váhnemat berrejit ságastit ovttas maid Adam galgá bargat eanet, nu ahte son ipmirda maid son galgá oahppat ja manne.	Lohkehtæjja, Aanta jïh dan eejhtegh byöroeh ektesne soptsestidh mejnie Aanta edtja vielie barkedh, guktie dïhte guarka maam satne edtja lïeredh jïh mannasinie.
Son soaitá sáhttit álgit bargat lohkanhárjehallamiin, dainna sáhttet váhnemat ja Adam bargat searválagaid.	Kanne barkoe maahta vielie ryöknemehaarjanimmine aelkedh, naakede man bïjre eejhtegh jïh Aanta maehtieh
Dehálaš lea Adama maiddái siskkildit su iežas ovdáneami árvvoštallamii.	laavenjostedh. Vihkeles Aanta aaj meatan vaaltasåvva juktie sov jïjtse evtiedimmiem vuarjasjidh.
Nákce go son lohkat logežiid ja logežiid maŋŋil go lea hárjehallan dainna, dahje dárbbaša go son eanet hárjehallama dasa ?	Buektehte luhkine jïh luhkine ryöknedh mænngan dïsse vielie haarjanamme, jallh daerpies vielie haarjanimmine ?
Lena - Ollu vuollelis sierra beroštumi ráji	Ealla – guhkene tjoeperdimmieraasten nuelesne
Lena lea máhttán unnán kártengeahččaleamis.	Ealla lea gaajh vaeniem buektiehtamme goerehtallemepryövesne.
Danne eat dieđe man ollu Lena máhttá.	Dan åvteste vaenie daejrebe maam Ealla maahta.
Siidduin mat sisdollet (loguid) lohkama, lohkolinnjáid ja rehkenastima, leat ollu bargobihtát vástitkeahttá.	Dejnie sæjrojne mah lin ryöknemen, taalesïevi jïh ryöknedimmien bïjre, jïjnjh laavenjassh mejtie ij leah vaestiedamme.
Lena bargá njozet.	Ealla soejmi barka.
Dat sáhttá čujuhit dasa ahte Lena geavaha unnán beaktilis strategiijaid go čoavdá bargobihtáid.	Maahta årrodh dan åvteste Ealla nåake strategijh nuhtjie juktie laavenjasside loetedh.
Lena geahččaleamis leat ollu mearkkat mat addet dieđuid mo son bargá.	Jïjnjh gïejh Eallan pryövesne mah bïevnesh vedtieh guktie dïhte barka.
Mearkkat objeavttain ja lohkolinnjáin čájehit ahte son lohká ovtta ja ovtta go galgá gávdnat lohkomeari logežiin mat leat juhkkojuvvon joavkkuide ja mat leat rievttes sajádagat lohkolinnjás.	Mïerhkh daeveridie jïh taalesïevine vuesiehtieh dïhte akti akti ryöknoe juktie låhkoem gaavnedh
Orru nu ahte Lena rahčá geavahit lohkolinnjá ovddasteaddjin lohkoráidui, ja ahte son ii ipmir intervállaid juoguid.	Maahta vååjnedh goh Ealla tjabreminie taalesïevem nuhtjedh goh akte representasjovne taaleraajrose, jïh ij guarkah joekedimmiem intervalline.
Son rahčá sirret loguid riekta ráidui ja čájeha unnán ipmárdusa siffarárvvuide ja sadjevuogádahkii.	Dïhte tjabreminie taalh veesmedh öörnegen mietie jïh onne goerkesem vuesehte siffere-aarvose jïh posisjovnesysteemese.
Lena lihkostuvvá lohkorehkenastimiin mas leat smávva logut ja hivvodagat, muhto dakkaviđe go leat stuora hivvodagat dahje šaddet logešrasttideamit, de eai leat sus doarvái gelbbolašvuođat.	Ealla lyhkese taaleryöknedimmine smaave taaligujmie jïh veahkine, men dan varke veahkah stoerre sjidtieh jallh luhkiesertiestimmie sjædta, ij nuekies tjiehpiesvoeth utnieh.
Go son galgá rehkenastit stuora loguiguin, de son geavaha marggáid geahččaleamis ja bidjá dasa rehketbihtá.	Gosse edtja stoerre taaligujmie ryöknedidh, dïhte maargem pryöven baalte nuhtjie jïh ryöknedimmiestuhtjem bæjjese beaja.
Lena čállá loguid badjálaga njulges gurutravddain.	Ealla taalide tjaala sinsitnien nualan rïekte maargine gårroehbielesne.
Dat čujuha dasa ahte son ii ipmir sadjeárvvu danne go čuđežat ja ovttežat de bohtet seamma “ sadjái ”.	Vååjnoe goh dïhte ij guarkah sijjie-aarvoem dan åvteste tjuetieh jïh akth seamma sæjjan båetieh.
Go nie lea bidjan bihtá, de čujuha dat maiddái dasa ahte Lena rehkenastá mekánalaččat.	Akte dagkeres bæjjesebïejeme aaj vuesehte Ealla
Dutkamat čájehit ahte ollu mánát rehkenastet mekánalaččat, ja ahte máŋggalágan boasttuvástádusat addišuvdna- ja subtrakšuvdnabargobihtáin sáhttet čatnasit mekánalaš rehkenastimii.	mekanihkeles ryöknede. Dotkeme vuesehte jïjnjh maanah mekanihkeles ryöknedieh, jïh maahta jïjnjh såarhts båajhtoeh vaestiedassh addisjovne- jïh subtraksjovnelaavenjassine dan mekanihkeles ryöknedæmman ektiedidh.
Lena ii leat máhttán ovttage subtrakšuvdnabihtáin.	Ealla ij naaken dejstie subtraksjovnelaavenjassijste buektehth.
Su vástádusat leat “ smávva logut ”.	Altese vaestiedassh leah «smaave taalhš.
Muhtun oahppit geat rahčet jáhkket ahte subtrakšuvdnabargobihtáin lea unna logoš vástádussan, mii lea boasttuipmárdus.	Såemies viesjies learohkh vienhtieh subtraksjovnelaavenjassh aktem onne taalem vaestiedassine utnieh, mij leah eevre båajhtode.
Lena rahčá maiddái juohkit beallái.	Ealla aaj tjabreminie guektelen juekedh.
Son soaitá árvidit, dahje soaitá geahččalit lohkat vulošguvlui.	Dagke moenede, dagke voejhkele våålese ryöknedh.
Dákko lea dárbu eanet kártemii.	Daesnie daerpies
Lena bargu viidásit	vielie goerehtalleminie.
Lenas leat heajos vuođđo máhtolašvuođat rehkenastimis.	Eallan geajnoe guhkiebasse Ealla viesjies uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne åtna.
Son lea máhttán hui unnán kártengeahččaleamis ja lea ollu vuolábealde sierra beroštumi ráji.	Dïhte vaenie buektiehtamme goerehtallemepryövesne jïh lea guhkene tjoeperdimmieraasten nuelesne.
Su vástádusat addet unnán dieđu das maid son máhttá, makkár boasttuipmárdusat sus leat, geavaha go son álkes ja seamma rievddakeahtes strategiijaid vai váilot go sus strategiijat.	Altese vaestiedassh mijjese vaenie bïevnesh vedtieh maam maahta, maam båajhtode guarka, mejtie aelhkie jïh rigide strategijh åtna jallh mejtie strategijh fååtese.
Ollu orru čujuheame dasa ahte Lenas leat váilevaš lohkodoahpagat.	Vååjnoe goh Eallan lea viesjies taaledïejvese.
Lena lohkoipmárdusa ja rehkenastinmáhtolašvuođaid lea dárbu eanet kártet ovdalgo sáhttá bidjat doaibmabijuid johtui.	Daerpies vielie goerehtalleminie Eallan taalegoerkesistie jïh ryöknedimmietjiehpiesvoetijste åvtelen maahta råajvarimmiejgujmie aelkedh. Akte nuepie
Okta vejolašvuohta lea geavahit 1. ceahki dahje 2. ceahki kártengeahččalemiid laboratiivalaččat.	lea goerehtallemepryövem nuhtjedh 1. daltesasse jallh 2. daltesasse laboratijvelaakan.
Dainna lágiin beasašii Lena bargat bargobihtáiguin mat leat lagabut dan maid son hálddaša.	Naemhtie Ealla maahta laavenjassigujmie barkedh mah leah lïhkebe dam maam haalvoe.
Oahpaheaddji berre áicat Lena dan gaskkas go son bargá bargobihtáiguin, ja jearrát mo son jurddaša.	Lohkehtæjja byöroe Eallam vïhtesjidh mearan laavenjassigujmie barka, jïh gihtjedh guktie ussjede.
De beassá Lena čájehit maid son máhttá, seammás go dat addá oahpaheaddjái vejolašvuođa háhkat dieđu makkár ipmárdus Lenas lea.	Dellie Ealla åådtje vuesiehtidh maam satne maahta, seamma tïjjen goh
Ságastallamis sáhttá oahpaheaddji čájehit Lenai maid son (Lena) máhttá, ja mo dat sáhttá leat vuolggasadji viidásit oahppamii.	Soptsestimmesne lohkehtæjja maahta Eallese vuesiehtidh maam dïhte maahta, jïh guktie dïhte maahta våaroeminie årrodh dan guhkiebasse lïerehtæmman.
Lena beassá seammás leat mielde bidjame oahppomihtuid viidásit bargui.	Ealla maahta seamma tïjjen meatan årrodh lïerehtimmieulmieh bïejedh dan guhkiebasse barkose.
Sáhttá árvvoštallat galgá go Lena guorahallat viidásit go váldá vuolggasaji kártengeahččalemiin, viidásit kártemis, luohkkálatnjaáicamis ja ságastallamis Lenain ja su váhnemiiguin.	Goerehtallemepryöven mietie, vielie goerehtalleme, vïhtesjimmie klaassetjiehtjielisnie jïh soptsestimmieh Ealline jïh altese eejhtegigujmie maahta vuarjasjidh mejtie edtja Eallam
Dan proseassas lea lunddolaš siskkildat skuvlla erenoamášpedagogalaš resurssaid ja oktavuođaid.	Daennie prosessesne lea iemie skuvlen sjïerepedagogeles vierhtieh jïh govlehtæjjah meatan vaeltedh.
Bijjá - ollu bajábealde sierra beroštumi ráji	Jonna - guhkene tjoeperdimmieraasten bijjelen
Bijjá bohtosat leat ollu bajábealde sierra beroštumi ráji, ja su geahččaleamis oaidnit ahte son lea máhttán bargat measta buot kártengeahččaleamis.	Jonna lea guhkene tjoeperdimmieraasten bijjelen jïh vuesehte satne dam ellen jeanatjommesem buektehte goerehtallemepryövesne.
Son lohká ovttadagaid, juohká joavkkuide, juohká ja geassá supmiide loguid ja hivvodagaid.	Dïhte ektievoeth ryöknoe, dåehkine beaja, juaka jïh taalh jïh veahkah tjåanghkan beaja.
Bijjá geavaha lohkolinnjá bures ja merke riekta loguid ja hivvodagaid árvvuid.	Jonna taalesïevem hijven nuhtjie jïh mïerhkem beaja reaktoe aarvose taalide jïh veahkide.
Son sirre loguid riekta ráidun, deavdá válmmasin lohkoráidduid main leat iešguđetlágan intervállat ja jorbe lagamus logežii ja čuđežii.	veesmie, taaleraajroeh illie ovmessie intervalligujmie jïh jorpesje lïhkemes låhkan jïh tjuatan.
Kártengeahččaleamis čájeha Biijá ahte son ipmirda ja máhttá geavahit sadjevuogádaga ja siffarárvvu bargobihttáčoavdimis.	Goerehtallemepryöve vuesehte Jonna guarka jïh maahta posisjovnesysteemem jïh siffereaarvoem nuhtjedh laavenjasseloetemisnie.
Dat boahtá ovdan ovdamearka dihte addišuvdna ja subtrakšuvdna bargobihtáin.	Daate vuesiehtimmien gaavhtan våajnoes sjædta laavenjassine addisjovnine jïh subtraksjovnine.
Biijá bargu viidásit	Jonnan geajnoe guhkiebasse Jonnan illedahkh eah maamkh soptsesth man hijven tjiehpiesvoeth dïhte åtna
Bijjá bohtosat eai muital maidege man buorit máhtolašvuođat sus leat rehkenastimis, ja daid ii sáhte dan dihte geavahit nu ahte muitala sutnje mo son galggašii viidásit bargat.	ryöknedimmesne, jïh ij gåaredh dejtie nuhtjedh juktie bïevnesh bååstede vedtedh dan vijriesåbpoe barkoen bïjre.
Bijjá lea nákcen measta visot kártengeahččaleamis ja čájeha ahte son geavaha strategiijaid mat leat beaktilat áiggi ektui.	Jonna lea dam jeanatjommesem buektiehtamme goerehtallemepryövesne jïh vuesehte satne strategijh nuhtjie mah leah effektijve
Sus lea leamaš buorre áigi geahččaleamis ja lea sárgon olu marggáide dan bottus go son lea vuordán boahtte bargobihtá.	Sæjroe tïjjeåtnoen sjïekenisnie. Dïhte astoem åtneme pryövesne jïh jïjnjem maargine guvviedamme mearan dam mubpiem laavenjassem vuarteme.
Geahččaleami bohtosiid vuođul diehtit unnán man nannosat ja geabbilat su máhtolašvuođat leat.	Man stabijle jïh fleksijbele altese tjiehpiesvoeth leah, ibie jïjnjem daejrieh illedahki mietie pryövesne.
Oahpaheaddji ferte danne geavahit eará dieđuid Bijjá birra go pláne su viidásit barggu klássalanjas.	Lohkehtæjja tjuara dan åvteste jeatjah bïevnesh Jonnan bïjre nuhtjedh juktie dam guhkiebasse
Soaitá vejolaš iskat man máŋggalágan strategiijaid Bijjá geavaha go rehkenastá máŋggasiffar loguiguin.	Dagke gåarede goerehtidh man gelliesåarhts strategijh Jonna nuhtjie ryöknedimmesne taaligujmie jienebh sifferigujmie.
Bohtosiid čuovvoleapmi oahpaheaddjijoavkkus	Vïjriesåbpoe barkoe illedahkijste lohkehtæjjadåehkesne
Vuođđo máhtolašvuođat leat siskkilduvvon fágaid gelbbolašvuođamihtuide.	Dah uvtemesth tjiehpiesvoeth leah maahtoeulmine faagide sjïehtesjamme.
Kártengeahččalemiid čuovvoleapmi lea dehálaš buot oahpaheddjiide ceahkis.	Vijriesåbpoe barkedh goerehtallemepryövine lea vihkeles gaajhkide lohkehtæjjide daltesisnie.
Jahkeceahkki sáhttá doallat čoahkkáigeassima ja ságastallama geahččalemiid bohtosiid birra ovttas - ja rastá luohkáid / ohppiidjoavkkuid.	Daltese maahta tjåanghkan giesedh jïh soptsestidh pryöven illedahki bïjre ektesne – jïh
Nu sáhttá badjelgeahčastaga oažžut eaŋkilohppiin sihke bajábealde ja vuolábealde sierra beroštumi ráji, ja ollislaččat jahkeceahkis.	Naemhtie maahta aktem bijjieguvviem åadtjodh aktegslearohki bïjre mah leah tjoeperdimmieraasten nuelesne, jïh abpe daltesen bïjre.
Leat go skuvllas máŋga dahje moadde oahppi sierra beroštumi ráji vuolábealde ?	Skuvlen jïjnjh jallh vaenie learohkh tjoeperdimmieraasten nuelesne ?
Leat go mis oahppit skuvllas mat sulastahttet Lena ?	Skuvlesne naan learohkh mah leah goh Ealla ?
Gávdnojit go bargobihtát maid ii oktage dahje maid dušše moadde oahppi luohkás leat nákcen.	Gååvnese laavenjassh mejtie ij guhte jallh ajve naan gille learohkh klaassesne leah buektiehtamme.
Maid dat muitala oahpahusa birra ?	Maam dïhte ööhpehtimmien bïjre soptseste ?
Galgat go plánet doaibmabijuid olles jahkeceahkkái ?	soejkesjidh abpe daltesasse ?
Ovtta ohppiidjovkui ?	Akten sjïere learohkedåahkan ?
Eaŋkiloahppái ?	Akten sjïere learoehkasse ?
Dat berre leat mihttun digaštallat movt sáhttá bargat ovttas ceahkis, ja mainna berre bargat eanet iešguđetge fágain.	Byöroe akte ulmie årrodh digkiedidh guktie maahta ektesne barkedh daltesisnie, jïh mejnie byöroe vielie barkedh dejnie ovmessie faagine.
Skuvlajođiheaddji ovddasvástádus	5. Skuvleåvtehken dïedte
Dá čájehuvvo oanehaččat mii lea skuvlajođiheaddji ovddasvástádus ovdal, čađahettiin ja maŋŋel geahččaleami.	Daesnie akte aelhkie bijjieguvvie mej åvteste skuvleåvtehke dïedtem åtna, tjïrrehtimmien åvtelen, mearan jïh mænngan.
Skuvlajođiheaddji galgá:	Skuvleåvtehke edtja:
OVDAL GEAHČČALEAMI	ÅVTELEN MEARAN MÆNNGAN
lohkan Retningslinjer for gjennomføring ja lohkan oahpaheaddjebagadusa	- lohkedh Retningslinjer for gjennomføring (Njoelkedassh tjirrehtæmman) jïh åahpenamme bïhkedimmiejgujmie lohkehtæjjide
fuolahit ahte skuvlla oahpaheaddjit dovdet oahpaheaddjibagadusa sisdoalu	- hoksedh skuvlen lohkehtæjjah sisvegem demtieh lohkehtæjjabïhkedimmine
fuolahit ahte skuvlla kártengeahččalemiid čađaheapmi čuovvu njuolggadusaid mat leat dasa Retningslinjer for gjennomføring	- hoksedh tjïrrehtimmie goerehtallemepryövijste lea njoelkedassi mietie mah leah vadteme njoelkedassine Retningslinjer for gjennomføring
iskat leat go boahtán “ dehálaš dieđut neahttasiidui www.udir.no	- daejredh mij iktesth tjåådtje daesnie www.udir.no, «viktige meldingerš nuelesne
fuolahit ahte váhnemat leat ožžon dieđu čađaheami birra, ja ahte váhnengihpa dahje diehtu eaktodáhtolaš geahččalemiin lea juhkkojuvvon buori áiggis ovdal geahččaleami.	- hoksedh eejhtegh bïevnesh åådtjeme tjïrrehtimmien bïjre, jïh eejhtegetjaalege jallh bïevnesetjaalege jïjtjevyljehke pryövi bïjre olkese vadtasuvvieh guhkiem tjïrrehtimmien åvtelen
- leat olámuttus oahpaheddjiide jus sii dárbbašit veahki ja doarjaga	- stïeresne årrodh lohkehtæjjide gosse viehkiem jïh dåarjoem daarpesjieh tjïrrehtimmiem soejkesjidh
čađahettiin	- hoksedh skuvlh paahkh
čuovvolahttit bohtosiid skuvladásis báikkálaš ovdánahttinbarggus	- lohkehtæjjide dåarjoehtidh gosse pryövide tjïrrehteminie
láhčit dili nu ahte oahpaheaddjit čuovvolit ohppiid sierra beroštumi rájis ja dan vuolábealde.	- sjïehteladtedh ihke lohkehtæjjah learohkh dåarjelieh tjoeperdimmieraasten nelnie jïh nuelesne
fuolahit ahte daid ohppiid váhnemat geain leat bohtosat sierra beroštumi rájis dahje dan vuolábealde ožžot dieđu bohtosiin ja makkár viidásit doaibmabijut leat, ja ahte dan gehččet ovttas eará áššáigullevaš árvvoštallandieđuiguin mat oahpaheddjiin leat ovdalaččas	eejhtegh tjoeperdimmieraasten nelnie jïh nuelesne bïevnesh bååstede åadtjoeh illedahki bïjre jïh bïevnesh vijriesåbpoe råajvarimmiej bïjre, jïh daate ektesne vuajnelge jeatjah sjyöhtehke vuarjasjimmiebïevnesigujmie mejtie lohkehtæjjah aarebistie åtna
Eanet dieđut ja resurssat	6. Bïevneseraerieh jïh sjyöhtehke vierhtieh
GEAHČČALEAMI JA ÁRVVOŠTALLAMA BIRRA	PRYÖVENASSEN JÏH VUARJASJIMMIEN BÏJRE
Gos gávnnan eanet dieđuid geahččaleami ja árvvoštallama birra ?	Sæjroe Gusnie vielie bïevnesh gaavnem vuarjasjimmien jïh pryövi bïjre ?
Árvvoštallan: www.udir.no	Vuarjasjimmie daesnie www.udir.no
Mii lea skuvlajođiheaddji bargu kártengeahččalemiiguin ?	Mah leah skuvleåvtehken laavenjassh goerehtallemepryövigujmie ?
Gos gávnnan instruksaoasi geahččaleami čađaheapmái ?	Gusnie bïhkedimmiebieliem gaavnem juktie maehtedh pryövem tjïrrehtidh ?
Gos sáhtán lohkat eanet fáttás árvvoštallan oahpaheami várás ?	Gusnie maahtam vielie lohkedh
Árvvoštallan oahppama várás (Vurdering for læring) gávdno dárogillii dáppe: www.udir.no/vfl	vuarjasjimmien bïjre lïerehtæmman ? Vuarjasjimmie lïerehtæmman daesnie www.udir.no/vfl
Maid oahppit galget máhttit vuođđo máhtolašvuođain ?	Maam learohkh edtjieh maehtedh
Máhttoloktema oahppoplána:	dejstie uvtemesth tjiehpiesvoetijste ?
Mat leat rehkenastima vuođđo máhtolašvuođat ja mo galgá daid ovddidit ?	Mah leah uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknemisnie, jïh guktie dah evtiesuvvieh ?
Vuođđogálggaid / máhtolašvuođaid rámmaráhkadus	Raeriestimmie vielie lohkemen bïjre
Gos gávnnan eanet resurssaid ja	Sæjroe
materiála ohppiid viidásit čuovvoleapmái ?	Lindenskov, L og Weng, P (2013).
Evttohuvvon lassi lohkamuššii	Matematikvanskeligheder.
Dárogielat girjjálašvuohta	Dansk psykologisk forlag.
Ruoŧa- ja dánskagielat girjjálašvuohta	Gåabpaginie gærjine raeriestimmie vijriesåboe goerehtallemasse jïh ööhpehtimmiedarjomh
Eŋgelasgielat girjjálašvuohta	Emerson, J., & Babtie, P. (2010).
Eará dárogielat resurssat	The Dyscalculia assessment.
Skuvla sáhttá maiddái veardidit diŋgot áigečállaga Tangenten	London: Continuum. Jeatjah nöörjengïelen vierhtieh
(http://www.caspar.no/tangenten.php).	Skuvle maahta aaj vuarjasjidh dongkedh plaeriem Tangenten (http://www.caspar.no/tangenten.php).
Ollu ovdalaš artihkkalat leat lágádusa ruovttusiiddus PDF-fiilan.	Jïjnjh aarebi tjaalegh gååvnesieh goh PDFfijlh bertemen gåetiesæjrosne.
Geahča ovdamearka dihte nr. 2 2003 mas lea tema álgooahpahus.	Vuartesjh vuesiehtimmien gaavhtan nr. 2 2003 teemine aalkoelïerehtimmie.
Evttohus lassi lohkamuššii skuvlajođiheaddjái	Sæjroe