vurderingsskjema_samisk1_nordsamisk.pdf.xml

Joavku: Eksáminandda nr..	Skuvle: Dåehkie: Eksaminande nr..
Fágakoda Bargobihtá nr..	Faagekode Laavenjasse nr..
1 Árvosátni 2 Árvosátni 3- 4 Árvosátni 5 – 6 Kommentára lea eaŋkilis / muhtin muddui vástádus oanehisvástádus-oassái	1 Karaktere 2 Karakterh 3- 4 Karakterh 5 – 6 Lahtestimmieh
lea buori muddui relevánta vástádus	lea aelhkies / ånnetje sjyöhtehke vaestiedasse
lea dárkilis ja relevánta vástádus	Lea jeenjemasth sjyöhtehke vaestiedasse
lea eaŋkilis / muhtin muddui relevánta vástádus guhkes-	vaestiedasse guhkiesvaestiedassebielese
vástádusoassái čájeha ahte lea muhtin muddui	ånnetje goerkesem jïh åtnoem lissiehtamme tjaalegijstie vuesehte
ipmirdan ja geavahan mielddusteavsttaid	vaestiedasse guhkievaestiedassebielese
oanehisvástádusoassái lea buori muddui relevánta vástádus	goerkesem jïh åtnoem lissiehtamme tjaalegijstie vuesehte
oanehisvástádusoassái lea vuđolaš ja relevánta vástádus	Lea veele jïh sjyöhtehke vaestiedasse åenehksvaestiedassebielese
guhkesvástádusoassái čájeha ahte lea ipmirdan ja geavahan mielddusteavsttaid	lea elliesåbpoe jïh sjyöhtehke vaestiedasse guhkievaestiedasse
guhkesvástádusoassái čájeha ahte lea ipmirdan ja geavahan mieldddusteavsttaid	bielese goerkesem jïh jïjtjeraarehke åtnoem lissiehtamme tjaalegijstie vuesehte
iešheanalaččat	byjjes maeh-teles
lea eaŋkilt hábmejuvvon čájeha ahte lea muhtin muddui	voeth: lea aelhkies dorjesovveme
čanastus gaskkal cealkagiid ja teakstaosiid	vuesehte såemiesmearan ektiemimmiem raajesi jïh boelhki gaskem
čájeha ahte hálddaša muhtin muddui hábmennjuolggadusaid čájeha ahte hálddaša muhtin muddui	vuesehte dïhte såemiesmearan ortografijem jïh væhtabiejemem haalva
ortografiija ja gaskamearkkaid earuha gaskkal sitáhta ja iežas	sitaati jïh jïjtjedorjeme tjaalegi gaskem joekehtahta jïh gaaltijidie neebnie
buktaga ja čujuha gálduide lea čielgasit hábmejuvvon, buriin ja ulbmillaš sátneriggodagain	lea tjïelke dorjesovveme, hijven jïh maereles baakoeveahkine
čájeha ahte lea buorre čanastus gaskkal cealkagiid ja teakstaosiid	vuesehte hijven ektiedimmiem raajesi jïh boelhki gaskem
čájeha ahte hálddaša hábmennjuolggadusaid buori muddui čájeha ahte hálddaša buori muddui	vuesehte dïhte jeenjemasth ortografijem jïh væhtabiejemem haalva
ortografiija ja gaskameakkaid čalmmustahttá sitáhta ja čujuha	sitaath tsiehkesje jïh gaaltijide vuesehte
čorgadit gálduide lea čielgasit ja dárkilit hábmejuvvon, ulbmillaš ja girjás sátneriggodagain	lea tjïelke jïh veele dorjesovveme, maereles jïh gellielaaketje baakoeveahkine
čájeha ahte lea hui buorre čanastus gaskkal cealkagiid ja teakstaosiid, ja lea girjás giella	vuesehte dan hijven ektiedimmiem raajesi jïh boelhki gaskem jïh
čájeha ahte hálddaša hábmennjuolggadusaid	jeereldihkie gïeline vuesehte dïhte hammoevierhkem haalva
čájeha ahte hálddaša ortografiija ja gaskamearkkaid	vuesehte dïhte ortografijem jïh væhtabiejemem haalva
čalmmustahttá sitáhta ja čujuha gálduide čorgadit ja dárkilit	sitaath tsiehkesje jïh gaaltijidie veelelaakan vuesehte
lea muhtin muddui temáhtalaš čanastus ja eaŋkilis struktuvra selveha fágalaš fáttáid, kommentere	dasse lea ånnetje tematihkeles ektiedimmiem jïh aelhkies struktuvrem åtna faageles aamhtesh tjïelkeste,
dahje ákkastallá eaŋkilit vuhtto ahte vuođđogiella báidná	aelhkieslaakan lahteste jallh argumenterade
jorgaluvvon giela, sihke sánis sátnái jorgaleami ja sátneortnega dáfus čujuha muhtin mihtilmasvuođaide	vuajna jarkoestamme gielem baakoste baakose jarkoestamma jïh baakoeöörnegen mietie
teavsttain geavaha eaŋkilis fágagiela Eksámenvástádusas lea temáhtalaš čanastus ja ulbmillaš struktuvra selveha fágalaš fáttáid, kommentere	aelhkie faagegïelem åtna lea tematihkeles ektiedimmiem jïh maereles struktuvrem åtna faageles aamhtesh tjïelkeste,
dahje ákkastallá čorgadit jorgala ja heiveha teavstta buori	tjïelkelaakan lahteste jallh argumenterade
muddui lunddolaš giellan selveha mihtilmasvuođaid teavsttain	tjaalegem jeenjemasth jarkoste jïh sjïehtede hijven gïeline sjïere væhtah tjaaleginie tjïelkeste
geavaha ulbmillaš fágagiela Eksámenvástádusas lea temáhtalaš čanastus ja čielga, ulbmillaš struktuvra selveha fágalaš fáttáid, kommentere	maereles faagegïelem åtna lea tematihkeles ektiedimmiem jïh tjïelke, maereles struktuvrem åtna faageles aamhtesh tjïelkeste,
dahje ákkastallá čorgadit ja dárkilit jorgala ja heiveha teavstta vuogas,	tjïelkelaakan jïh veele lahteste jallh argumenterade
lunddolas ja njuovžilis giellan selveha dárkilit mihtilmasvuođaid	tjaalegem jarkoste jïh sjïehtede veele jïh gellielaaketje gïeline sjïere væhtah tjaaleginie tjïelke
teavsttain geavaha dárkilis ja ulbmillaš fágagiela	tjïelkeste veele jïh maereles faagegïelem åtna
Informatiiva, ákkastalli ja resonnerejeaddji teavsttat	Bievnijes, argumetereles jïh ussjeden tjaalegh
1 Árvosátni 2	Karakterh 5 – 6 Lahtestimmieh
Árvosátni 3 – 4	Bievnijes,
lea muhtin muddui temáhtalaš	Aktem tjïelke tematihkeles ektiedimmiem jïh hijven
rejeaddji teavsttat	argumentereles jïh ussjeden tjaalegh
čanastus ja eaŋkilis struktuvra selveha fágalaš fáttáid eaŋkilit	tematihkeles ektiedimmiem jïh aelhkie struktuvrem åtna Faageles aamhtesh aelhkie
bájuha muhtin muddui váldooainnu	tjïelkeste Åejvievuajnoem
ákkastallá muhtin muddui	argumenterade Aelhkie ussjede
leat muhtin ovdamearkkat ja / dahje momeanttat	Naan vuesiehtimmieh jïh / jallh momenth meatan åtna
leat muhtin čoahkkáigeasut dahje eaŋkilis loahppaárvalusat	Lea maam akt tjåanghkan geasa jallh aelkies
čájeha veaháš reflekšuvnna geavaha gálduid muhtin muddui	konklusjovnh åtna Ånnetje refleksjovnem vuesehte
relevánta vugiin (jus geavaha) lea temáhtalaš čanastus ja	Gaaltijeåtnoem vuesehte (jis dam nuhtjie)
ulbmillaš struktuvra selveha fágalaš fáttáid buori muddui čorges vugiin	ektiedimmiem jïh naan tjïelke struktuvrem åtna Faageles aamhtesh tjïelkeste
hámuha váldooainnu	Åejvievuajnoem dorjesåvva
ákkastallá áššálaččat	Vuajnoeh eensi argumenterade
resonnere čielgasit, nákce ságaškuššat fáttá čorges vugiin	Tjïelkes ussjede, maehtelesvoetem vuesehte
leat áššáigullevaš ovdamearkkat ja / dahje momeanttat	Sjyötehke vuesiehtimmieh jïh / jallh momenth åtna
hábme čoahkkáigeasuid dahje loahppaárvalusaid	Tjåanghkan giesemh dorjesåvva jallh konklusjovnh åtna
lea oalle buorre dahje buorre reflekšuvdnadássi geavaha gálduid relevánta ja	Såemiesmearan jallh hijven refleksjovnem vuesehte
dárkkistahtti vugiin (jus geavaha) lea čielga temáhtalaš čanastus,	Åtnoem sjyötehke gaaltijijstie vuesehte (jis dam nuhjtjie)
ulbmillaš ja buorre struktuvra selveha fágalaš fáttáid relevánta, čalmmus ja čorges	struktuvrem åtna Faageles aamhtesh tjïelkeste sjyötehke, tjïelke jïh maereles
vugiin hámuha váldooainnu čielgasit ja dárkilit	vuekine Åejvievuajnoem tjïelkes jïh veele
ákkastallá áššálaččat, viidát ja iešheanalaččat	dorjesåvva Vuajnoeh eensi, vïjries jïh
resonnere čielgasit, nákce ságaškuššát fáttá áššálaččat ja máŋggabealis	jïjtjeraarehke argumenterade Tjïelkes ussjede, maehtelesvoetem vuesehte
leat áššáigullevaš ovdamearkkat ja / dahje momeanttat main lea	aamhtesem eensi jïh gellielaaketje vuekine digkede
buorre viidodat hábme aiddostahtti čoahkkái - geasuid dahje loahppaárvalusaid	Sjyötehke vuesiehtimmieh jïh / jallh moenth åtna mejtie maereles
lea allá reflekšuvdnadássi, čájeha iešheanalašvuođa	Tjåanghkan giesemh tjïelke dorjesåvva jallh konsklusjovnh
geavaha gálduid kritihkalaččat, dárkkistahtti vugiin ja iešheanalaččat (jus geavaha)	åtna Jolle refleksjovnedaltesem åtna, jïjtjeraarehkevoetem vuesehte
Árvvo- šteapmi,	Jïjtjeraarehe åtnoem sjyötehke vuesehte (jis dam nuhtjie)
oanehis ja guhkes	Tjåenghkies vuarja-sjimmie åenehks jïh guhkies vaestie
teaksta Obbalaččat čájeha oahppivástádus	dimmjste Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte
vuollegis gelbbolašvuođa fágas Obbalaččat čájeha oahppivástádus	vuelege maahtoem faagesne Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte naa
Obbalaččat čájeha oahppivástádus	hijven jallh hijven maahtoem faagesne.
oalle buori gelbbolašvuođa fágas dahje buori gelbbolašvuođa fágas	Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte dan
hui buori gelbbolašvuođa fágas dahje erenoamáš buori gelbbolašvuođa	hijven jallh joekoen hijven maahtoem faagesne.
Árvosátneevttohus:	Karaktereraeriestimmie:
Analiisa, dulkon, buohtastahttin	Analyseradimmieh, toelhkestimmieh jïh viertiestimmieh 1 Karaktere 2
1 Árvosátni 2 Árvosátni 3 – 4 Árvosátni 5 -6 Kommentára Analiisa, dulkon ja	Karakterh 3 – 4 Karakterh 5 -6 Lahtestimmieh
čujuha muhtin váikkuhangaskaomiide	Tjuvhtehte såemies viehkiedïrregh tjaalegisnie
selveha muhtin váikkuhangaskaomiid ja čájeha	toelhkestimmieh jïh viertiestimmieh
teavsttas čujuha muhtin beliid	Tjuvhtehte naan bielide argumentasjovnine jïh
ákkastallamis ja hastalanvugiid geavaheami	apellehammoej åtnoem tjuvhtehte naan bielide
čujuha muhtin beliide temás / aigumušas / váldooainnus	teemesne / dïjresne / åejvievuajnosne
reflektere teavstta hárrái eaŋkilis vugiin	tjaalegh aelhkies vuekine ussjede naan vuarjasjimmieh åtna
leat muhtin árvvoštallamat	naan bielieh tjaaleginie
selveha ja árvvoštallá váikkuhangaskaomiid ja čájeha mo	vierteste aelhkies faagegïelem åtna
dat doibmet teavsttas selveha čielgasit ákkasteami,	ånnetje gïeleldh /
hástalanvugiid geavaheami ja daid doaimma	kultuvrehistovrijes ektiedimmiem damta gaaltijeåtnoem vuesehte (jis
selveha čielgasit temá / aigumuša / váldooainnu	nuhtijie) Digkede såemies viehkiedïrregh jïh såemiesmearan tjaalegisnie
buohtastahttá muhtin beliid teavsttain geavaha eaŋkilis fágagiela	vuesehte guktie dejtie utnedh Digkede åejvietsiehkieh argumentasjovnine jïh
dovdá veaháš gielalaš / kulturhistorjjálaš oktavuođa	apellehammoej åtnoem teemam / dïjrem /
geavaha gálduid muhtin muddui relevánta vugiin (jus geavaha)	åejvievuajnoem digkede
muhtin muddui mo dat doibmet teavsttas selveha ákkasteami váldoosiid ja	tjaalegh faageles sjyötehke vuekine ussjede vuarjasjimmieh åtna jïh
hástalanvugiid geavaheami	vuajnoeh tjïelkeste tjaalegh vierteste tjïelke vuekine
reflektere teavsttaid hárrái fágalaš áššálaš vugiin	sjyötehke faagegïelem åtna
leat árvvoštallamat ja vuođuštuvvon oaivilat	tjaalegem gïeleldh /
buohtastahttá teavsttaid čorgadit geavaha relevánta fágagiela	kultuvrehistovrijes ektiedæmman buakta åtnoem sjyötehke gaaltijistie
bidjá teavstta gielalaš / kulturhistorjjálaš oktavuhtii	vuesehte (jis nuhtjie) Digkede jïh vuarjesje viehkiedïrregh jïh vuesehte guktie
geavaha gálduid relevánta ja dárkkistahtti vugiin (jus geavaha)	dejtie tjaalegisnie tsevtsieh Digkede tjïelke argumentasjovnine,
reflektere teavsttaid hárrái fágalaš áššáigullevaččat ja iešheanalaččat	apellehammoej åtnoem jïh guktie dej tsevtsieh
leat iešheanalaš árvvoštallamat ja vuođuštuvvon oaivilat	teemam / dïjre / åejvievuajnoem tjïelke digkede
buohtastahttá teavsttaid girjás vugiin geavaha dárkilis ja relevánta fágagiela	tjaalegh faageles sjyötehke jïh jïjtjeraarehke vuekine ussjede jïjtjeraarehke vuarjasjimmieh åtna
bidjá teavstta čorgadit gielalaš / kulturhistorjjálaš oktavuhtii geavaha gálduid kritihkalaččat,	jïh vuajnoeh tjïelkeste tjaalegh vierteste gellielaaketje
dárkkistahtti vugiin ja iešheanalaččat (jus geavaha)	vuekine veele jïh sjyötehke faagegïelem åtna
Árvvo- steapmi: oanehis ja guhkes	tjaalegem gïeleldh /
teaksta Obbalaččat čájeha	gaaltijijstie vuesehte (jis nuhtjie) Tjåenghkies vuarjasjimmie åenehks jïh guhkies vaestie
oahppivástádus vuollegis gelbbolašvuođa fágas	dimmjste Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte vuelege maahtoem faagesne
Obbalaččat čájeha oahppivástádus oalle buori gelbbolašvuođa fágas dahje	Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte naa hijven jallh hijven maahtoem
buori gelbbolašvuođa fágas Obbalaččat čájeha oahppivástádus hui buori gelbbolašvuođa fágas dahje erenoamáš buori gelbbolašvuođa	faagesne. Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte dan hijven jallh joekoen hijven maahtoem
fágas	faagesne.
Árvosátneevttohus:	Karaktereraeriestimmie:
Kreatiiva teavsttat	Skaepiedihks tjaalegh
Kreativa teavsttat:	Skaepiedihks tjaalegh:
lea struktuvra mii buori muddui heive ulbmilii ja fáddái	Struktuvrem åtna mij jeenjemasth ulmine jïh aamhtesinie latjkesisnie
geavaha muhtin eaŋkilis gielalaš váikkuhangaskaomiid	naan aelhkies gïeleldh viehkiedïrregh åtna
čájeha veaháš gielalaš hutkáivuođa	naan gïeleldh skaepiedihksvoetetm
čájeha ahte lea válljen muhtin ovdamearkkaid ja / dahje	vuesehte vuesehte naan vuesiehtimmieh jïh / jallh
oaidninguovlluid čajeha muhtin muiddui	åssjaldahkh pryövoe aelhkies vuekine
gielalaš / kulturhistorjjálaš máhtu (jus lea relevánta) geavaha muhtin muddui	vuesehte (jis sjyötehke) lissietjaalegh nuhtjie aelhkies vuekine
mielddusteavsttaid lea struktuvra mii heive ulbmilii ja fáddái	Struktuvrem åtna mij ulmine jïh aamhtesinie latjkesisnie
geavaha gielalaš váikkuhangaskaomiid dihtomielalaččat	gïeleldh viehkiedïrregh voerkes vuekine åtna
čájeha gielalaš hutkáivuođa	gïeleldh skaepiedihksvoetem vuesehte
čájeha hutkáivuođa ovdamearkkaiguin ja / dahje	skaepiedihksvoetem vuesehte vuesiehtimmine jïh / jallh
oaidninguovlluin čujuha ja geavaha gielalaš /	gïeleldh / kultuvrehistovijes maahtoem vuesehte (jis
kulturhistorjjálaš máhtu (jus lea relevánta) geavaha mielddusteavsttaid	sjyhtehke) lissietjaalegh nuhtjie jïjtjeraarehken vuekine
iešheanalaččat lea iesheanalaš hápmi, ja lea struktuvra mii heive ulbmilii ja fáddái	Jïjtjeraarehke hammode, jïh struktuvrem åtna mij ulmine jïh aamhtesinie latjkesisnie
geavaha váikkuhangaskaomiid dihtomielalaččat ja suokkardeami vugiin	viehkiedïrregh åtna goerehte jïh voerkes vuekine geavaha
čájeha gielalaš hutkáivuođa ja lea persuvnnalaš giella	gïeleldh skaepiedihksvoetem vuesehte jïh persovneles gïelem
čájeha hutkáivuođa ja originálitehta ovdamearkkaiguin	åtna skaepiedihksvoetem jïh originalitetem vuesehte
ja / dahje oaidninguovlluin čujuha ja reflektere	vuesiehtimmine jïh / jallh vuajnojne
gielalaš / kulturhistorjjálaš máhtu hárrái (jus lea relevánta) geavaha mielddusteavsttaid	gïeleldh / kultuvrehistovijes maahtoem vuesehte jïh ussjede
kreatiivvalaččat ja iešheanalaččat	dan bïjre (jis sjyötehke) lissietjaalegh nuhtjie jïjtjeraarehken jïh skaepiedihks
Árvvo- šteapmi: Oanehis- ja	vuekine
guhkes- teaksta Obbalaččat čájeha oahppivástádus	Tjåengh-kies vuarja-sjimmie åenehks jïh guhkies vaestie
vuollegis gelbbolašvuođa fágas Obbalaččat čájeha oahppivástádus	dimmjste Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte vuelege maahtoem faagesne
Obbalaččat čájeha oahppivástádus	Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte naa hijven jallh hijven maahtoem
oalle buori gelbbolašvuođa fágas dahje buori gelbbolašvuođa fágas	faagesne. Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte dan hijven jallh joekoen hijven maahtoem
hui buori gelbbolašvuođa fágas dahje erenoamáš buori gelbbolašvuođa fágas	faagesne.
Árvosátneevttohus:	Karaktereraeriestimmie: