faktablad_nordsamiska.pdf.xml

Ráđđehus ovdanbuvttii njukčamánus 2009 ođđa	Njoktjen 2009 dle reerenasse orre unnebelåhkoe
unnitlogopolitihkalaš strategiija proposišuvnnas Från	politikesoejkesjem åehpiedahti sov proposisjovnesne Från
strategiija nášuvnnalaš unnitloguid váras) (prop.	Soejkesjen leah ovmessh jeatjahdehtemh juktie dej nasjovnelle
nannen dihte daid nášuvnnalaš unnitloguid vuoigatvuođaid ja	unnebelåhkoej reaktah nännoestidh jïh daltesem lutnjedh
alidit gudneáŋgirvuođa got unnitlogopolitihkka galgá	unnebelåhkoepolitihkem buektiehtidh juhtiehtidh.
Ráđđehus bidjá 70 miljovnna ruvnnu reforbmii mii	Reerenasse 70
galgá čađahuvvot 2010 rájis.	miljovnh daalh dan reeformese vadteme, mij edtja jaepien 2010
Bušeahtta unnilogopolitihkkii	jïh dan raejeste dorjeme sjidtedh.
šaddá dalle sullii 80 miljovnna ruvnna. Riikabeaivi lea	unnebelåhkoepolitihkese daelie medtie 80 miljovnh daalh sjädta.
geassemánu 10 b. 2009 dohkkehan proposišuvnna.	Rijhkebiejjie lea snjaltjen 10 b. 2009 proposisjovnem
Unnitlogopolitihkka álggahuvvui	Unnebelåhkoepolitike lij tseegkesovveme goh
politihkkarsuorgin jagi 2000 dan oktavuođas go	politihkedajve jaepien 2000 gåessie Svöörje
Ruoŧŧa dohkkehii Eurohpáráđi	nännoesti dam Europaraerien bäjngolds
rámmakonvenšuvnna suodjalit nášuvnnalaš	konvensjovnem dej nasjovnelle unnebelåhkoe
unnitloguid ja dan eurohpalaš julggaštusa	vaarjelimmiej bïjre jïh dam europeejen
riikaguovlu- dahje unnitlogogiela birra.	njoelkedassem dan laantedajven- jallh
Ulbmil	Vuepsiem dejnie
ruoŧa unnilogopolitihkain lea addit suoji	svöörjen unnebelåhkoejpolitihkine lea
nášuvnnalaš unnitloguide, nannet sin	vaarjelimmiem vedtedh dejtie nasjovnelle
vejolašvuođaid váikkuhit ja doarjut historjjálaš	unnebelåhkojde, jïh nännoestidh dej nuepieh
unnitloguid vai ellet viidáseappot ja seilot.	meatan årrodh / tsevtsedh jïh dåarjodh dejtie
Ruoŧa	edtjieh årrodh.
nášuvnnalaš unnitlogut leat judálaččat, romat,	unnebelåhkoeh leah judarh, romerh, saemieh,
sámit, ruoŧelašsuopmelaččat ja	svöörjesåevmie- jïh tornedaalen almetjh.
durdnosleagilaččat.	saemien, såevmien gïele jïh meänkieli.
Unnitlogugielat leat jiddisch,	Dååjrehtsh vuesehtieh guktie dejtie unnebe
Vásáhusat vuosehit ahte unnitlogopolitihkalaš	låhkoej vuepside geerve jaksedh jïh sjiehteles
ulbmiliid leat váddásat ceavzit ja unnitloguid dárbbuid eai leat beroštan doarvái.	nasjovnelle unnebelåhkoej daerpiesvoetide.
Eurohpáráđđi lea iežas dárkkisteamis ruoŧa	Europaraerie lea sov gïehtjedimmesne dan
unnitlogopolitihkas cuigon ahte lea dárbu	svöörjen unnebelåhkoepolitiken bïjre
buorideamis máŋga beliin.	bueriedehtemistie gellieh dajvine.
Ráđđehusa unnitlogopolitihkalaš strategiija	Reerenassen unnebelåhkoepolitihke sojhkesjen
sisdoallá danin bijuid ahte:	sisvegisnie lea barkoesoejhkesje ihke:
• sihkkarastit ahte čuovvot Eurohpáráđi unnilogokonvenšuvnnaid buorebut	• buerebe-laakan Europaraerien unnebelåhkoekonvensjovni mietie öörnedh veasodh
• buorebut čuovvut čađaheami unnitlogopolitihkkas	• buerebe öörnemem dan unnebelåhkoepolitihkese geehtedh
• eastit vealaheami ja hearkkesvuođa daid nášuvnnalaš unnitloguide	• vuastalestedh diskrimineringe dejstie nasjovnelle unnebelåhkojste
• nannet nášuvnnalaš unnitloguid iešfámu ja váikkuhanfámu ja	• nännoestidh dej nasjovnelle unnebelåhkoej jijtjefaamoeh aaj tsevtsemasse dovne
• ovddit seailluheami nášuvnnalaš unnitlogogielain.	• freemjedh nasjovnelle unnebelåhkoegïeli gorredimmieh.
OĐĐA LÁHKÁ NÁŠUVNNALAŠ UNNITLOGUID BIRRA	ORRE LAAKE NASJOVNELLE UNNEBELÅHKOEJ BÏJRE
Ođđa láhka nášuvnnalaš unnitloguid ja	Orre laake nasjovnelle unnebelåhkoej jïh
unnitlogogielaid birra (SFS.	unnebelåhkoegïeli bïjre (SFS.
2009:724) galgá leat	2009:724) edtja
sadjin dálá lágaid rievtti geavahit sámegiela,	saemien, såevmien gïelem jïh meänkieli nuhtjedh
1999:1176).	1999:1175, 1999:1176).
Rievdadusat dahkkojit maid	Jeatjahdehtemh
Sámediggelágas (SFS.:	aaj saemiedigkie-laakesne dorjesuvvieh (SFS
1992:1433) ja	1992:1433) jïh socijaletjänstlaake (SFS
2001:453).	2001:453).
Láhkarievdadusat bohtet fápmui ođđajagimanu 1 b..	årrodh tsiengelen 1 b. 2010.
Ruoŧa gaskariikkalaš geatnegasvuođat mearkkaša	Svöörjen internasjovnelle dïedth sjidtieh goh joekoen unnebelåhkoereaktah edtjieh sjidtedh abpe
ollašuvvot olles riikas.	laantesne.
Dán ođđa láhkii gullet visot	Gaajhkh vijhte nasjovnelle
vihtta nášuvnnalaš unnitlogut. Eiseválddiin šaddá	unnebelåhkoeh edtjieh laaken vuelene årrodh.
geatnegasvuohta dieđihit nášuvnnalaš unnitloguide	Byjjesfaamoeh dïedtem åadtjoeh dejtie nasjovnelle
iežaset vuoigatvuođaid birra ođđa lága jelgii.	unnebelåhkojde bïevnedh dej reaktaj bïjre dan orre
Erenomáš ovddasvástádus suodjalit ja ovddidit	laaken mietie. Joekoen dïedtem sjädta goh vaarjelidh jïh freemjedh dejtie nasjovnelle
nášuvnnalaš unnitlogogielaid šaddá molssaeaktun.	unnebelåhkoegïelide. Dej nasjovnelle unnebe
Nášuvnnalaš unnitloguid vejolašvuođat seailluhit ja	låhkoej nuepieh utnedh jïh öövtiedidh sijjen kultuvrh svöörjesne, edtjieh freemjedh sjïdtedh,
ovddidit iežaset kultuvrra Ruoŧas galgá ovddiduvvot,	diss-vielie maanaj öövtiedimmieh sijjen kultuvrelle identitete dovne jijtjene unnebelåhkoegïele.
dego mánáid ovdáneapmi kultuvrralaš identitehtas	REEREMEDAJVH VIJREBE SJIDTIEH
ja iežas unnitlogogielas.	Dïhte nännoestamme unnebelåhkoe-vaarjelimmie
Nannejuvvon unnitlogosuodji mii otne guoská	mij daelie faamosne dejtie saemien, såevmien
sámegiela, suomagiela ja meänkiela gieža gielddain	gïele- jïh meänkielŠide, tjihtje tjïeltine
Norrbottenis – nu gohččoduvvon hálddahusguovllut	noerhtebetnesne leah– gåhtjoeh reeremedajvh,
– viiddiduvvot geográfalaččat vai guoská eanet	edtjieh vijrebe sjïdtedh mejgujmie jienebh
gielddaid.	tjïeltigujmie.
Dat mearkkaša ahte eanet oktasaččat	Dïhte sjädta jienebh aajnealmetjh maehtieh såevmien gïelem jïh saemien provhkedh
sáhttet geavahit suomagiela dahje sámegiela	gåessie byjjesfaamojde gaskesadtieh, dovne
eiseváldi oktavuođain ja eanet ožžot rievtti	jienebh reaktah åadtjoeh aarhskuvledarjome- jïh
ovdaskuvladoibmii ja boarrásiiddikšumii ollásit	voereshokside abpe jallh åesielaakatjisnie såevmien
dahje oassin suomagillii dahje sámegillii.	jallh saemien gïeline.
Hálddahusguovlu suomagillii viiddiduvvo 18 ođđa	18 orre tjïeltide. Dah leah: Botkyrka, Eskilstuna,
gielddaide.	Sigtuna, Solna, Stuehkie, Södertälje, Tierp,
Dat leat: Botkyrka, Eskilstuna, Hallsta	Upplands Väsby, Upplands-Bro, Uppsala,
by, Österåker och Östhammar.	Älvkarleby, Österåker jïh Östhammar.
Gielddat mat juo	Tjïelth mah
gullet hálddahusguvlui leat Jiellevárri, Haparanda, Giron, Bájil och Badjeduortnus.	Haparanda, Giron, Bájil jïh Övertorneå.
Hálddahusguovlu sámegillii lassána 13 ođđa	Reeremedajvem saemien gïelese edtja vijriedidh 13
gielddaiguin.	orre tjïeltide.
Dat leat: Aerviesjaevrie, Berg,	Dah leah: Árviesjávrrie, Berg,
Härjedalen, Likšu, Málat, Suorsá, Luspie,	Härjedalen, Liksjoe, Máláge, Suorssá, Lusspie,
Lullieluspie.	Straejmie, Ubmeje, Vualtjere, Åre, Älvdalen jïh
Gielddat mat juo gullet	Tjïelth mah arebi reeremedajvesne
hálddahusguvlui leat Árjjátluovvi, Jiellevárri,	orreme leah Árjjepluovve, Jiellevárre, Jåhkåmåhkke
Hálddahusguovlu meänkilli ii stuoru. Guovlu	Reeremedajvem meänkieliŠse ij vijriedamme
sisdoallá dego ovdal Jiellevári, Haparandda, Girona,	sjidtieh. Dajvesne aaj båetije biejjieh dejtie tjïeltide
Bájila ja Badjedurdnosa gielddaid.	Jiellevárre, Haparanda, Giron, Bájil jïh Övertorneå.
Daid gielddaide geasa guoská ožžot stáhtadoarjaga	Tjïelth mah diedtem utnieh, staatedåarjegh
daid lassegoluide mat dát ođđa njuolggadusat	åadtjoeh dejtie lissieåaside maam dejstie orre
buktet.	njoelkedassiste sjidtieh.
Maid iežá gielddat go dát válljejuvvon galget	Jeatjah tjïelth aaj nuepieh
oažžut vejolašvuođa searvat iešdáhtolaččat	utnieh, jijtjemielen mietie akten reeremedajvesne
hálddahusguvlui ja de ožžot rievtti stáhtadoarjagii.	årrodh jïh aaj reaktah staatedåarjegh åadtjodh.
Dakkár iešdáhtolaš searvama birra Ráđđehus	Reerenasse nännoestimmiem nännoste dagkari
mearrida maŋŋil go gielda gii háliida searvat lea	jijtjemieli bijre gåessie tjïelth ohtsedamme.
ohcan.	NÄNNOESTAMME REAKTAH REEREMEDAJVI BÄJNGOLEN
Oktasaččain lea vuoigatvuohta geavahit suomagiela	Aajnealmetji leah reaktah nuhtjedh såevmien gïele,
ja meänkiela ja sámegiela oktavuođaiguin	meänkieli jïh saemien gåessie byjjesfaamojde
eiseválddiiguin, jus ášši sáhttá gieđahallot bargiin	gaskesadtieh, jis aamhtesem maahta gïetedalleme
geat máhttet unnitlogogiela.	sjïdtedh naan barkije gie unnebelåhkoegïelem
Oktasaččat galget	Aajnealmetjh edtjieh aaj nuepieh
maid oažžut boarrásiiddivššu suomagillii ja	voereshokseh såevmien gïelesne utnedh,
meänkillii ja sámegillii, jus gielddas leat bargit	meänkieli jïh saemien, jis tjïelten leah barkijh mah
giellamáhtuiguin.	dejtie gïelide maehtieh.
Hálddahuseiseválddit galget	Reeremabyjjesfaamoeh
danin bargat dohko ahte gávdnojit bargit	maahtoeh utnedh dennie såevmien gïele-,
gos lea dárbu oktavuođaiguin eiseválddiiguin dahje	meänkieli- jallh saemien gïelesne gåessie dihte jis
divššudettiin boarrásiid olbmuid.	voereshoksigujmie dej voeresi bïjre.
Dát mearkkaša	Värrhtoedimmie
ahte sosiálabálvalusláhka rievdaduvvo.	dïhte jis sjädta dan sociale-tjänstelaakese.
Oktasaččain lea álo vuoigatvuohta geavahit	Aajnealmetji lea gaajhken aejken reakta såevmien
suomagiela ja sámegiela iežas čálalaš	jïh saemien gïelide nuhtjedh sijjen tjaaleldh
oktavuođaiguin Riikabeaivvi áššeolbmuiguin,	gaskesadtemh rijhkebiejjien almetjigujmie,
Skatteverketiin, ja Vealahanáššeolbmáin áššiin gos	Justitiekansler ’ e, Försäkringekassa, Skatteverke, jïh
ovttaskas olmmoš lea áššáigullevaš dahje	mah aajnealmetjem lea paarte jallh sijjieladtje
sáhkaguoddi áššáigullevažžii.	paarten sijjesne.
Eurohpáráđi unnitlogokonvenšuvnnaid čuovvumat	Minngiejielemem Europaraerien unnebelåhkoe-
dárbbašit buoriduvvot dan ládje ahte eiseválddiid	konvensjovni mietie daarpesje bueriedehtedh dan
ovddasvástádus čielgá. Leanastivra Stockholmma	dïehte byjjesfaamoej dïedth tjïelkestamme sjidtieh.
leanas ja Sámediggi ožžot danin ovddasvástádusa	Leeneståvroe Stuehkien leene- jïh saemiedigkesne
čuovvulit man láhkái unnitlogopolitihkka	dan mietie dïedtem åadtjoeh vaaksjodh guktie
čađahuvvo.	Dejtie
Dát eiseválddit galget maid	byjjesfaamojde edtjieh aaj raeriestimmiej -
ráđđehallama, diehtojuohkima ja sullásaš	bïevnesi – jïh seammalaakatje darjomi tjïrrh jeatjah
doaimmaid bokte veahkehit iežá	reeremebyjjesfaamoeh viehkiehtidh dan orre laaken
hálddahuseiseválddiid lága čađaheamis ja	tseegkesovvemasse, diss-vielie tjïeltigujmie
ovttasráđiid gullevaš gielddaiguin bálddalastit	raarestalledh guktie ektiedidh öörnedh dejtie
viiddideami hálddahusguovlluin.	reeremedajvi vijriedimmide.
Leanastivra Stockholmma leanas ja Sámediggi	Leeneståvroe Stuehkien leenesne jïh Saemiedigkie
ožžot bargun čađahit bijuid mat lasihit máhtuid ja	maahtoeh jïh daajroesvoeth bijjiedidh dej
dihtomielalašvuođa nášuvnnalaš unnitloguid birra	nasjovnelle unnebelåhkoej- jïh Svöörjen
ja Ruoŧa álbmotrievttalaš geatnegasvuođaid birra.	ålmehreakta-dïedti bïjre. Saemiedigkie aaj
Sámediggi ožžo maid bargun ráhkadit ja váldit	stillemem åådtje aktem gåetiesäjroem stealladidh
ovddasvástádusa ovtta ruovttosiidui mii guoská	dej nasjovnelle unnebelåhkoej bïjre jïh dam jis
nášuvnnalaš unnitloguide.	dïedtem åådtje juhtedh.
Sámediggi galgá boahtteáiggis mearridit ulbmiliid –	Saemiedigkie edtja båetije biejjide vuepsieh
ja ii dušše jođihit – sámi giellabargui. Riikabeaivi ja	stealladidh - jih ij barre lijrieh - dam saemien
ráđđehus sáhttet hábmet obbalaš ulbmiliid dan	gïelebarkoem. Rijhkebiejjie jïh reerenasse maehtieh åejvievuepsieh tseegkedh dan nasjovnelle
nášuvnnalaš giellapolitihkkii, muhto	gïelepolitihkese, mohte dïedtem dej vuepsie-
ovddasvástádus hábmet ulbmiliid dan siskit sámi	soejhkesjimmiej bïjre dan saemien gïelebarkose
giellabargui galgalii gullat Sámediggái.	byöroe saemiedigkesne årrodh.
Lea dárbu ahte vealahanáššeolmmái	Diskrimineringeombudeålman öövtiedimmiebarkoeh
ovdánahttinbargu daid nášuvnnalaš unnitloguid	dej nasjovnelle unnebelåhkoejgujmie daarpesje
gaskkas joatkášuvvá.	jåarhkedh.
Dat ođđa vealahanláhka (SFS	Dïhte orre diskrimineringelaake (SFS
2008:567) addá Vealahanáššeolbmái buriid	2008:567) vadta diskrimineringe-ombudeålmam
eavttuid maid boahtteáiggis bargat seamma	buerie maadtegh aaj båetije biejjide barkedh
vuoigatvuođaide ja vejolašvuođaide nášuvnnalaš	seamma rektide jïh nuepieh nasjovnelle
unnitloguide, o.m.d. lasihit máhtuid vealahanáššiid	unnebelåhkojde, dan mietie daajroeh dej
birra daid joavkkuin.	diskrimineringe-gyhtjelassi bïjre bijjiedidh dej
LASSÁNAN VÁIHKKUHANFÁPMU Lea dárbu nannet nášuvnnalaš unnitloguid iešfámu	Daerpiesvoetine dej nasjovnelle unnebelåhkoej
ja váikkuhanfápmu vai Ruoŧŧa buorebut galgá	jijtjefaamoeh jïh jïjtjetsevtsemh nännoestidh juktie
sáhttit ceavzit geatnegasvuođaid mat gullet	Svöörje buerebe-laakan dej unnebelåhkoe
unnilogokonvenšuvdnii.	konvensjovnedïedti mietie barkedh.
Buorebut vejolašvuođat	Buerebe
váikkuhanfápmui daid nášuvnnalaš unnitloguide lea	nuepieh jijtjetsevtsemasse dejtie nasjovnelle
maid guovddážis.	unnebelåhkojde leah maadtegem, ihke dåehkiej
Dát buktet oidnosii joavkkuid	daerpiesvoeth dennie sïebredakesne vååjnemearan
dárbbuid servodagas.	bïejedh.
Nášuvnnalaš unnitloguid vuoigatvuohta	Dej nasjovnelle unnebelåhkoej reaktah dan
váikkuhanfápmui muddejuvvojit nášuvnnalaš lágas	jïjtjetsevtsemasse leah tjïelkestamme dennie
unniloguide ja unnilogogielaide.	laakesne nasjovnelle unnebelåhkoej jïh
Lea erenomáš	Joekoen vihkeles dejtie
dehálaš ahte nášuvnnalaš unnitlogut ožžot	nasjovnelle unnebelåhkoejde nuepieh
vejolašvuođa ovttasráđđedállat guovllulaš dásis,	daltesisnie, dannasinie gellieh nännoestimmieh
danin go das váldot ollu mearrádusat mat gusket	desnie nännoestamme sjidtieh mej aajnealmetji
oktasaš olbmuide.	bïjre leah.
Organisašuvdnadoarja organisašuvnnaide geat	Åårganisasjovnedåarjegem dejtie åårganisasjovnide
ovddastit nášuvnnalaš unnitloguid lassána maid	mah nasjovnelle unnebelåhkojne, bijjiedamme
bušeahttajagis 2010 rájis.	sjädta budsjedte-jaepien 2010 jïh åvtese.
Lea erenomáš dehálaš	Joekoen
vuoruhit nášuvnnalaš unnitloguid eavttuid ráhkadit	vihkeles åvte-vååjnemearan biejedh dejtie
doaimmalaš ovttasráđđevugiid hálddahussurggiin.	nasjovnelle unnebelåhkoej nuepide sjiehteles
Nášuvnnalaš unnitlogogielaid boahtteáigi ruoŧas lea	raarastalleme-hammoeh öörnedh dejnie
eahpesihkkar.	reeremedajvine.
oarjánsámegiella, lea sakka uhkkiduvvon.	REAKTAH NÄNNOESTAMME SJIDTIEH DEJTIE NASJOVNELLE UNNEBELÅHKOJDE
Doaimmalaš bijut mat nannejit, seailluha ja	DÅARJEGH UNNEBELÅHKOEGÏELIDE NÄNNOESTIDH
ealáskahttá nášuvnnalaš unnitlogogielaid leat	Dej nasjovnelle unnebelåhkoegïeli båetije biejjide
dárbbašlaččat.	Naan gïelh, joekoen
Ealáskahttit giela mearkkaša ahte	åarjelsaemien, lea sagki aejhtemisnie.
bidjá johtui dakkár doaibmabijuid mat dagahit ahte	darjomh daerpies leah juktie nännoestidh gorredidh
áittarduvvon giella fas álgá ealáskit ja eanet olbmot	jïh jealajehtedh dejtie nasjovnelle unnebelåhkoe
álget ságastit dan.	Jealajehtedh gïelem, sjädta darjomh dan
Earret go dát doaibmabijut mat álggahuvvojit	aejhtemen gïelese juktie edtja aelkedh veaksodh,
geahpidan dihte oktasaččaid vejolašvuođaid	dan dïehte jienebh aelkieh dam soptsestidh.
geavahit unnitlogogielaid oktavuođain	Dåarjegh mah edtjieh aajnealmetji nuepieh
eiseválddiiguin de galget maid guokte	unnebelåhkoegïelh geehpebe-laakan nuhtjedh dej
giellaguovddážat ásahuvvot oarjánsámeguovllus	byjjesfaamoejgujmie, gelkieh lissietamme sjïdtedh
Luvlieluspies ja Deardnas. Sámediggi šaddá	åarjelsaemien dajvesne, Luvlieluspie jïh Dearna.
váldoolmmái daid giellaguovddážiidda mat galget	Saemiedigkie edtja åejvie årrodh dejtie
jođihit doaimma olggosguvlui sámegielgeavaheapmi	gïelejarngide mah edtjieh ålkoeotnjegasse darjomh
ovddideami ja ealáskahttima váras.	juhtiehtidh juktie öövtiedidh jïh skreejredidh
Ráđđehus bidjá sierra návccaid bušeahttajagis	bijjiedamme nuhtjemasse, saemien gïelese.
2010 rájis ealáskahttinbijuide daid nášuvnnalaš	Reerenasse sjïere vierhtieh jaepien 2010 jïh åvtese
unnitlogogielaide.	ovmessidie jealajehteme darjoemidie vadta, dejtie
Ruhta galgá geavahuvvot bijuide	nasjovnelle unnebe-låhkoegïelide.
oktasaččaide ja galget juolluduvvot maŋŋil ohcama	jïh ohtsedimmiej männgan juakeme sjädta dehtie
dan eiseváldis maid ráđđehus mearrida. Eanet	byjjesfaamoste maam reerenasse nännoestamme.
návccat bidjojit giellagáhttenbijuide ja álggus	Jienebh vierhtieh gïelevaarjelimmie-dåarjomasse
erenomážit meänkieli boahtá vuoruhuvvot. Vai	unnebelåhkoegïelide jïh aalkovistie edtja meänkieli
nanne sámegiela de lasihuvvo vejolašvuohta	åvtemieresne årrodh. Saemien gïelen
integrerejuvvon sámegieloahpahussii lassána jagis	nännoestimmiej gaavhtan aaj integrerede saemien
2010 rájis vuođđoskuvllas gielddain. Dát	ööhpedimmieh bijjede, jaepien 2010 jïh åvtese
mearkkaša ahte oahppit sáhttet oažžut oahpahusa	(integrerede saemien ööhpedimmieh tjïelti maadth
sámi sisdoaluin ja oahpahusa sámegielas eanet go	skuvlijste öörnesuvvieh jïh learohkh maehtieh
dušše eatnigielaoahpahusa sámegielas.	ööhpehtimmieh saemien gïelesne, dan saemien ietniengïele-ööhpehtimmien baalte).
Báikenamat unnitlogogielain lea árvvolaš oassi	Sijjienommh unnebelåhkoegïeline leah vihkeles
kulturárbbis mii dárbbašuvvo doaimmalaččat	biehkie dehtie kultuvreaerpeste mah sïebredahken
dikšojuvvot servodaga ovddasteddjiin.	åvtehkh byöroeh vaarjelidh.
Vai dát	Dan kultuvre-aerpien
kulturárbi gártá oidnosii Vägverket ožžo bargun	vuesiehtimmiej gaavhtan, Vägverke stillemem
lasihit iežaset barggu bidjat unnitlogobáikenamaid	åadtjodh sov sijjienommh-vuesiehtimmiej barkose
galbbaide.	Staate
Stáhtalaš ja gielddalaš eiseválddit galget	jïh tjïelti byjjesfaamoeh byöroeh sijjienommh
várjalit báikenamaid unnitlogogielain ja loktet	unnebelåhkoegïeline vaarjelidh jïh
unnitlogogielaid oidnosii galbbaid bokte ja iežá	unnebelåhkoegïeli årromh vuesiehtidh gäjnoe-tsïegli
merkemin.	Sijjienommh unnebe
Báikenamat unnitlogogielain galget	låhkoegïeline byöroeh aaj nommine påastesijjide
maid geavahuvvot dego namat boasttabáikkiide.	JIENEBE DAEJREDH
DIEHTIT EANET Eanet diehtu nášuvnnalaš unnitloguid,	Jienebh bïevnesh dej nasjovnelle unnebelåhkoej -
unnitlogopolitihkka, unnitlogokonvenšuvnnaid birra	unnebelåhkoepolitihki - unnebelåhkoekonvensjovni
ja proposišuvdna 2008/09:158 gávdno ráđđehusa	– jïh proposisjovnen bïjre 2008/09:158
Proposišuvnna sáhttá maid oastit Riikabeaivvi	webbesäjroeh www.manskligarattigheter.se jïh
prentendoaimmahagas tfn.	diedtijeexpedisjovnesne, teel.
08-786 5810 dahje	08-786 5810 jallh
Jearaldagat áššesisdoalu birra vástida Enheten för	Gyhtjelassh sisvegen bïjre maehtieh vaestiedidh
diskrimineringsfrågor, Integrašuvdna- ja	diskrimineringegyhtjelasside, Integrasjovne- jïh