nat-min-stahtadoarjja.html.xml

Stáhtadoarjja	Åarjelsaemien
Davvisámigiella (nordsamiska) HálddahusguovllutLáhka riikkalaš unniloguid birraLeanastivrra bargogohččumušOrganisašuvdnadoarjjaStáhtadoarjja	Åarjelsaemien (sydsamiska) ReeremedajvhLaake nasjovnelle unnebelåhkoej bïjreLeenestuvrien stillemeÅårganisasjovnedåarjoehStaatedåarjoeh
Hálddahusguovllut	Reeremedajvh
Láhka riikkalaš unniloguid birra	Laake nasjovnelle unnebelåhkoej bïjre
Leanastivrra bargogohččumuš	Leenestuvrien stilleme
Organisašuvdnadoarjja	Åårganisasjovnedåarjoeh
Stáhtadoarjja	Staatedåarjoeh
Romani kelderaš	Vigsel
Stáhtadoarjja	Staatedåarjoeh
Olles bušeahtas maid ráđđehus juolluda unnitlogupolitiikka váras 2014, mii lea 97 miljovnna ruvnnu, juhkko 70 miljovnna ruvnnu stáhtadoarjjan suohkaniidda ja leanadikkiide.	Reerenassen budsjedte unnebelåhkoepolitihkese jaapan 2014 sjädta 97 milj kråvnoeh, destie 70 milj tjïeltide jih laantedigide staatedåarjojne.
Masa oažžu doarjja geavahuvvot ?	Mejtie beetnegidie åadtjoeh nuhtjesovvedh ?
Stáhtadoarjja galgá geavahuvvot ovttasráđiid unnitloguiguin. Lassegoluide unnitlogulága čađaheamis ja ii goluide áššiide maid juo lea geatnegahtton dahkat, ovdamearkka dihte dulkkaid dihte ja dábálaš searvedoarjagiid juohkimiidda.	Staatedåarjoe edtja ektiedimmesne unnebelåhkojne nuhtjesovvedh dejtie lissieåaside maam dejstie unnebelåhkoelaakiste sjidtieh, ij dejtie mejtie joe aerebistie dïedtem utnieh darjodh, vg toelhkem leejedh jih sïejhme siebrievïerhtieh joekedidh.
Vuogas geavahanguovllut leat earret iežá:	Darjomh maehtieh diss-vielie årrodh:
gulaskuddan ja ráđđehallamat unnitloguiguin	raarestimme jih ektiedimmie unnebelåhkoejgujmie
gárten- ja iskkadanbarggut	goerehtimmie
dieđiheamit ja jorgalusat	bievnesedarjomh jih jarkostimmeh
organisašuvdnadárkkisteapmi ja rievdadeamit	åårganisasjovnh sjïehtesjidh jih värrhtoedimmieh vaeltedh
kultur- ja gielladoaimmat	kultuvrh- jih gïeledarjomh
čalmmástuhttit unnitloguid ja unnitlogugielaid, o.m.d. galben	unnebelåhkojde jih unnebelåhkoegïelide vååjnemearan buektedh vg tsïeglh tseegkedh
álggahandoaimmaid nugo girjjiid ja pedagogalaš ávdnasiid oastin	initiale mobiliseringedarjomidie vg. lidteratuvrh jih pedagogihke aamhtsh skåårvedh
oassi bargigoluin	åesie barkijhbaalhkijste
doaibmaplánabargu	dahkoesoejhkesje
Ná olu suohkanat ožžot	Dan jijnjh tjïeltide åadtjoeh
Vuođđoruhta suohkanii lea 660 000 ruvnnu jahkásaččat.	Maadthmaaksoe akten tjïeltese lea 660 000 kråvnoeh fïerhten jaepien.
Suohkan gos orrulohku lea	Tjïelth gusnie vaenebe enn
50 000 orru rádjái oažžu 1 vuođđosupmi 80 000 orru rádjái oažžu 1,5 vuođđosupmi 100 000 orru rádjái oažžu 2 vuođđosupmi 400 000 orru rádjái oažžu 3 vuođđosupmi 400 000 orru dahje eanet oažžu 4 vuođđosupmi	50 000 årrojh 1 maadthmaaksoem åadtjoeh jeenjemes 80 000 årrojh 1,5 maadthmaaksoeh åadtjoeh jeenjemes 100 000 årrojh 2 maadthmaaksoeh åadtjoeh jeenjemes 400 000 årrojh 3 maadthmaaksoeh åadtjoeh 400 000 årrojh jallh jienebh 4 maadthmaaksoeh åadtjoeh
Suohkan mii gullo eanetgo ovtta hálddahusguvlui oažžu 500 000 ruvnnu lassin.	Tjïelth mah jienebe enn aktene reeremedajven sisjelisne lissine 500 000 kråvnoeh åadtjoeh.
Leandikkit / guovllut ožžot 250 000 ruvnnu.	Laantedigkieh / regijovnh 250 000 kråvnoeh åadtjoeh.