samisk_som_andresprak_samisk_2_og_3.doc.xml

Fága ulbmil	Faagen ulmie
Sámit leat okta álbmot vaikko orrot iešguđet riikkas, ja giella čatná sámiid oktii riikarájiid rastá.	Saemieh leah akte åålmege jalhts joekehts laantine orre, gïele dïhte åålmegidie raasti dåaresth ektede.
Sámegiella lea nanu sámi kulturguoddi ja sisttisdoallá oktasaš árvvuid, vásáhusaid ja máhtu.	Saemien gïele kultuvrem guadta jïh dan leah aaj vihkeles aarvoeh, dååjrehtallemh jïh maahtoeh.
Sámegiella lea almmolaš giella Norggas, Ruoŧas ja Suomas ja lea ulbmil ahte sámegiella galgá bisuhuvvot ja ainovdánahttot boahtte buolvvaide.	Saemien gïele byjjes gïele Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne jïh ulmie lea, saemien gïelem galka båetije boelvide vaarjelidh jïh evtiedidh.
Seammás lea sámegiella unnitlogugiella Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas, ja gielladilli ja sámegiela eavttut eai leat ovttaláganat iešguđet guovlluin Sámis.	Seamma sïenten saemien gïele unnebelåhkoen gïele Nöörjesne, Sveerjesne, Såevmesne jïh Russlaantesne. Dïhte saemien gïeletsiehkie ij leah seammalaakan gaajhkene dajvine Saepmesne.
Muhtin sámi servodagain lea sámegiella eanetlogu giella, muhto eará sámi servodagain lea sámegiella unnitlogugiella.	Naan saemien sïebredahkine saemien jienebelåhkoen gïele leah, jïh naan sïebredahkine saemien unnebelåhkoen gïele leah.
Oahpahus sámegielas galgá leat mielde lahttudit mánáid ja nuoraid sámi kultuvrii ja servodateallimii, ja kulturipmárdus, gulahallan, oahppahábmen ja identitehtaovdánahttin leat guovddážis oahpaheamis.	Saemien maanah jïh noerh gelkieh ööhpehtimmien tjïrrh saemien kultuvrasse jïh sïebredahkese tjaangedh. Kultuvrem lïeredh guarkedh, soptsestidh, identitetem nænnoestidh jïh evtiedidh leah daerpies boelhkh ööhpehtimmesne.
Oahpahus mii ovddida positiivvalaš guottuid sámegillii ja mii vuhtiiváldá dan máŋggalágan giella- ja kulturvalljivuođa maid sámi oahppit vásihit, addá ohppiide máŋggagielalaš ja - kultuvrralaš gelbbolašvuođa.	Ööhpehtimmie maam buerie åssjalommesh saemien gïelese reesie, galka joektehts learohki gïelh jïh kultuvrh vaarjelidh.
Buorre sámegielgelbbolašvuohta lea deaŧalaš eaktu dasa ahte oassálastit sámi servodat- ja bargoeallimis ja addá vejolašvuođaid válljet oahpu ja barggu ja maid eallinagioahppama.	Gosse nimhtie learoehkidie garmerdidh, dovne learohki gïelem jïh kultuvrem nænnoste, mij lea daerpies maahtaldahke gosse sïebredahkesne meatan årrodh jïh åadtjodh abpe jielemem lïeredh.
Fága sámegiella nubbingiellan galgá ovttas dárogielfágain bidjat vuođu ohppiid doaibmi guovttegielalašvuođa ovdánahttimii, ja leat mielde addime ovttaskas oahppái máhtu, movtta ja oadjebasvuođa válljet sámegiela gulahallangiellan.	Faage saemien mubpien gïeline galka daaroen faagine ektesne maadtojne årrodh gosse galka learohki guektiengïelevoetem evtiedidh jïh fïereguhtide learoehkidie skreejrehtidh vielie maahtoeh tjöönghkedh, ïedtjem jïh tjirkesvoetem åadtjodh nimhtie buerebelaakan dovne njaalmedh jïh tjaaleldh gïelem nænnoste, evtede jïh gorrede.
Deattuhettiin sámi kultuvrra guovddáš árvvuid, sáhttá fága maid čujuhit mainnalágiin sámi árvvuid sáhttá heivehit ja ainovdánahttit ođđa dilálašvuođaide ja rievdi áigái.	Jis dejtie jarnges saemien vuekide, voetide vaarjelieh, faage maahta otnjegem vuesiehtidh guktie saemien vuekieh jïh voeth maehtieh vijriebasse orre sïebredahketsiehkide evtiedidh.
Diehtu eará eamiálbmogiid ja kultuvrraid birra váikkuha dasa ahte olmmoš buorebut ipmirda ja árvvusatná earáid, ja maid dasa ahte buorebut ipmirda iežas kultuvrra.	Maahtoeh tjöönghkedh jeatjah aalkoealmetji bïjre maahta buerebelaakan jeatjabidie guarkedh jïh vuavkasjidh, badth destie aaj jïjtsh kultuvrem buerebelaakan maahta guarkedh.
Giellamáhttu ja giellaipmárdus ovdána aktiivvalaš giellageavahemiin.	Gïelemaahtoe jïh gïelegoerkesimmie evtede gosse gïelem åådtje dååjrehatalledh.
Dan dihte lea gulahallan ja olmmošlaš ovttasdoaibman guovddážis fágas ja muosáhusaiguin ja oassálastimiin ovdána oahppi njálmmálaš giella.	Dannasinie gaskesadteme jïh guktie edtja dåemiedidh dennie faagen jarngesne, jïh dååjrehtalleme jïh åadtjodh meatan årrodh, learohki gïelem maahta evtiedidh..Faage galka fïereguhtem learohkem skreejrehtidh guktie buerebelaakan gïelem jïh teekstem evtede.
Fága galgá movttiidahttit oahppi ovdánahttit buriid oahppanstrategiijaid ja kritihkalaš jurddašeami, ja movttiidahttit oahppi lohkan- ja čállinhálu ja buriid lohkan- ja čállindábiid ovdánahttit.	Faage gaalka buerie lïeremevuekieh skreejrehtidh, learohkem lïeredh jïjtje ussjedidh jïh tjaelemem jïh lohkemem iedtjeldehtedh.
Sámi girjjálašvuhtii ja iešguđet sámegielaide ja suopmaniidda oahpásnuhttin viiddida ohppiid iežaset ipmárdusa giella- ja kulturvalljivuođas sámi servodagain.	Saemien lidteraturine jïh joekehts saemien gïele- jïh smaaregigujmie åahpenidh, gelkieh learohkh guarkedh man gellielaaketje saemien gïele jïh kultuvre saemien sïebredahkine lea.
Ohppiin geain lea sámegiella nubbingiellan, eai leat seammalágan eavttut go oahpahallet giela.	Learohkh mah saemien mubpinegïeline luhkieh ovmessie raajeste aelkieh.
Muhtimiin leat sámegielarenat lagasbirrasis, muhto earát eai gula sámegiela earret go oahpahusas.	Muvhth saemiengïelem voengesne guvlieh, mubpie jis vaeniem saemiem guvlieh, barre ööpehtimmien tjïrrh.
Vai oahppit ovdánahttet sámegielgelbbolašvuođa buoremus lági mielde, de lea deaŧalaš ahte oahppit besset geavahit iešguđetlágan giellaarenaid.	Jis galka buektiehtidh learohki gïelemaahtaldahkem bueriedidh, bööremes learohkh maehtieh gïelem utnedh joekehts lehkine.
Sámegiella nubbingiellanfága sáhttá maid geavahuvvot reaidun eará fágaide vai nanne giellaoahpaheami.	Saemien mubpiengïeline maahta viehkiefaage mubpide faagide årrodh jïh nemhtie gïeleööpehtimmiem stinkesdehtedh.
Dasa lassin leat sámegiel- ja dárogielfágas ollu oktasašoasit ja danne lea lagas ovttasbargu dan guovtti fága gaskka deaŧalaš.	Saemien jïh daaroen faageh utnieh jïjnje seamma, juktie vihkeles dah faagh ektesevyöki berkieh.
Fága váldooasit Fága lea juhkkojuvvon váldoosiide maidda leat hábmejuvvon gelbbolašvuođamihttomearit.	Faage lea åejvieboelhkine juakaldihkie, guktie maahtaldahkeulmine tjaaleme. Åejvieboelhkh ektesne govlesuvvieh.
Váldooasit dievasmahttet nuppit nuppiid ja fertejit gehččojuvvot oktavuohtan.	Faage akte ektiefaage gaajhkide ööhpehtimmie-programmide jåarhke-lïerehtimmesne.
Fága lea oktasašfága, mii gullá buot joatkkaoahpahusa oahppoprográmmaide.	Edtja dan åvteste lïerehtimmiem darjodh dan sjyöhtehke goh gåarede learohkidie,
Oahpahusa galgá danin heivehit sierra oahppoprográmmaide vai dat livččii ohppiide nu relevánta go vejolaš.	gosse dam sjïehtede dejtie ovmessie ööhpehtimmie-programmide.
Plána lea juhkkojuvvon 10 dássái.	Soejkesje lea 10 daltesi mietie juakaldihkie.
Buot 10 dásis leat juohke váldooasi gullevaš gelbbolašvuođamihttomearit.	Fïerhtene åejvieboelhkine maahtaldahke-ulmieh tjaalasovveme.
Bajilgovva váldoosiin:	Åejvieboelhkh:
Dássi	Daltese
Váldooasit	Åejvieboelhkh
Njálmmálaš gulahallan	Njaalmeldh gaskesadteme
Čálalaš gulahallan	Tjaaleldh gaskesadteme
Njálmmálaš gulahallan	Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh
Njálmmálaš gulahallan váldooasis lea guldaleapmi ja hupman guovddážis.	Njaalmeldh gaskesadteme
Sámegiela hupmat máksá gulahallat njálmmálaččat go oassálastá aktiivvalaččat earáiguin.	Åejvieboelhkesne njaalmeldh gaskesadteme galka maehtedh goltelidh jïh soptsestidh.
Dát ovdána stoagadettiin, muosáhettiin, oahpadettiin, jurddašettiin, ovdanbuvttidettiin ja ovttastaladettiin earáiguin.	Stååkedimmien, deahpadimmien, learoen, vuesiehtimmien tjïrrh jïh jeatjebigujmie årrodh galka gïelem lïeredh.
Suokkardit ja ovdánahttit gielalaš rollaid repertoara, oahppat ođđa sániid ja doahpagiid dahká ahte oahppi sáhttá ieš sátnádit njálmmálaš teavstta ja albmanahttit iežas oaiviliid ja árvvoštallamiid.	Gïehtjedidh jïh orre baakoeh lïeredh learohke galka njaalmeldh jïh tjaaleldh teeksth darjodh gusnie jïjtse våajnoem buakta.
Go váldá atnui ođđa ja iešguđetlágan mediaid, de lassánit gielalaš hivvodagat fágaid ja fáttáid rastá.	Gosse orre jïh joekehts medijah åtnalgåvva, gïelem faagi jïh aamhtesi rastah evtede.
Čálalaš gulahallan	Tjaaleldh gaskesadteme
Dán váldooasis lea sáhka čálalaš gulahallamis, dat mearkkaša lohkat ja čállit sámegillii.	Åejvieboelhkesne tjaaleldh gaskesadteme galka saemien maehtedh lohkedh jïh tjaeledh.
Lohkan ja čállin leat buohtalas proseassat ovttaskas oahppi oahppamis.	Learohke seamma sïenten leara lohkedh jïh tjaeledh.
Lea sáhka das ahte ovdánahttit gálgga ipmirdit ja gávdnat oaivila sámegillii čállon teavsttain, ja ieš máhttit hábmet čálalaš teavsttaid sámegillii.	Galka saemien teeksth lïeredh guarkedh jïh aaj jïjtje teeksth darjodh.
Deaivvadit iešguđetlágan teavsttaiguin addá čiekŋudeami ja ipmárdusa mii lea vuođđun ovdánahttit ođđa jurdagiid ja gálgga reflekteredit, dulkot ja árvvoštallat teavsttaid.	Gosse joekehts teeksth gaavna, destie orre åssjalommesh åådtje jïh aaj buerebelaakan teekstide guarka, vierhtede jïh jarkoste.
Lohkan ja guldaleapmi lea čoavdda ođđa muosáhusaide, viiddit sátneriggodahkii ja addá buori vuođu iežas teakstačállimii.	Lohkedh jïh goltelidh jarngesne gosse orre domtsassh åadtjoeh, orre baakoeh lïeredh jih gosse galka jïjtje tjaeledh.
Dán váldooasis lea sáhka das ahte oaidnit čanastaga gaskkal giela ja kultuvrra.	Daennie åejvieboelhkesne galka lïeredh vuejnedh kultuvrem gïelen muhteste jïh gïelem kultuvren muhteste.
Árbevirolaš máhtu fievrredeapmi buolvvas bulvii lea deaŧalaš.	Aerpien maahtoe boelveste boelvide sirtedh lea jarngesne.
Sámi máinnasteapmi, luođit, lávlagat ja sálmmat, diiddat ja sátnevádjasat, čáppagirjjálašvuohta, govva, filbma ja teáhter leat oasit kultuvrras mat gaskkustit máhtu ja árvvuid.	Saemien soptsestimmievuekie, vuelieh, laavlomh jïh saalmh, dïejvesh, heevehtslidteraturh, guvvieh, jielijeguvvie jïh teatere leah bielieh kultuvreste mejtie maahtoeh jïh vierhtieh åvtese buektieh.
Váldooassái gullá máhttu sámi giella- ja girjjálašvuođahistorjjá ja sámegielaid ja suopmaniid birra.	Åejvieboelhkesne galka lïeredh saemien gïelen bïjre, lidteraturehistorijen bïjre jïh maahtoeh saemien gïeli jïh smaareh-tjïerti bïjre.
Kultuvrralaš gelbbolašvuohta lea diehtit ja árvvus atnit kultuvrralaš ovttaláganvuođaid ja erohusaid sámi servodagain ja daid gaskkas.	Gosse maahtoeh kultuvren bïjre åtna, galka dellie sinsitnien kultuvri bïjre maehtedh jïh destie sinsitniem vuavkasjidh.
Gelbbolašvuođamihttom earit dásiide juhkkojuvvon	Daltesi maahtaldahkeulmieh
Sámegiella nubbingiellan oahppoplána lea huksejuvvon nu ahte leat gelbbolašvuođamihttomearit mat leat juhkkojuvvon 10 dássái.	Soejkesje saemien mubpinegïeline lea 10 daltesi mietie juakaldihkie.
Iešguđet dássi hukse ovddit dásiid ala.	Dah joekehts daltesh ektesne govlesuvvieh.
Oahppit sáhttet válljet guovtti molssaeavttu gaskkas, sámegiella 2 dahje sámegiella 3 mihttomearijoksama 10. jahkeceahkis, Jo3 studerenráhkanahtti oahppoprográmmain ja Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmain.	Learohkh maehtieh veeljedh magkeres lohkehtimmiem sijhtieh, Saemien 2 jallh Saemien 3 gosse gelkieh 10 tsiehkien ulmide jaksedh. Gosse gelkieh Jå3 studijeryöjredimmie ööpehtimmieprogrammi ulmieh jaksedh jïh gosse gelkieh Jå2 barkoefaagi ööhpehtimmieprogrammi ulmieh eevtjedh jaksedh.
Sii geat válljejit sámegiella 2, galget maŋŋel 10. jahkeceahki leat olahan 1.-7. dási gelbbolašvuođamihttomeriid.	Saemien 2
Maŋŋel Jo3 studerenráhkkanahtti oahppoprográmmas galget oahppit leat olahan 1.-10. dási gelbbolašvuođamihttomeriid.	Learohkh gelkieh aaj maahtaldahkeulmide jaksedh mah 1-10 daltesinie dan Jå 3 studijeryöjredimmie ööpehtimmieprogrammen mietie.
Oahppit geat čađahit visot 10 dási, sáhttet olahit čálalaš ja njálmmálaš sámegielgelbbolašvuođa, ja sis lea vejolašvuohta joatkit studeret alitoahpus gos sámegiella lea oahpahangiellan.	Dah learohkh mah gaajhki luhkie daltesi ulmide jakseme, gïelemaahtaldahkem jeksieh, dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh jïh nuepiem utnieh jïllebe daltesisnie lohkedh gusnie ööpehtimmiegïele saemien lea.
Sii geat válljejit sámegiella 3, galget maŋŋel 10. jahkeceahki leat olahan 1.-4. dási gelbbolašvuođamihttomeriid.	Saemien 3
Maŋŋel Jo3 studerenráhkkanahtti oahppoprográmmas galget oahppit leat olahan 1.-7. dási gelbbolašvuođamihttomeriid.	Learohkh gelkieh aaj maahtaldahkeulmide jaksedh mah 1-7 daltesinie Jå 3 studijeryöjredimmie ööpehtimmieprogrammen mietie.
Ohppiin lea vejolaš válljet sihtet go árvvoštallojuvvot ahte leat joksan sámegiella 2 gelbbolašvuođamihttomeriid vai sámegiella 3 gelbbolašvuođamihttomeriid.	Learohkh maehtieh veeljedh mejtie gelkieh sijjide vierhtiedidh maahtaldahkeulmiej mietie dennie saemien 2 jallh saemien 3.
Skuvla galgá ohppiide fuomášuhttit dán vejolašvuođa ja movttiidahttit válljet sámegiel 2 loahppaárvvoštallama.	Skuvle tjoevere learoehkidie bievnedh, nuepiem utnieh vierhtiedidh saemien 2 mænngan.
Oahppit fertejit maŋemus lihtus válljet molssaeavttu 10. jahkeceahki álggus.	Learohkh tjoeverieh dam nænnoestidh joe 10 jaepietsiehkien aalkoevisnie.
13-jagi skuvlavázzin	13- jaepien skuvleboelhke
Ceahkki	Tsiehkieh
Gelbbolašvuođa-mihttomearit sámegiella 2	Maahtaldahke- krïebpesjimmie saemien 2
Gelbbolašvuođa-mihtt omearit sámegiella 3	Maahtaldahke- krïebpesjimmie saemien 3
Maŋŋel 10. jahkeceahki	10 jaepietsiehkien mænngan
Dássi 1-7	1-7 daltese
Dássi 1-4	1-4 daltese
Studeren-ráhkkanahtti oahppoprográmmat	studijeryöjredimmie ööpehtimmieprogrammh
Dássi 1-8	1-8 daltese
Dássi 1-5	1-5 daltese
Dássi 1-9	1-9 daltese
Dássi 1-6	1-6 daltese
Dássi 1-10	1-10 daltese
Dássi 1-7	1-7 daltese
Fidnofágalaš oahppoprográmmat	Jå2 mænngan
Dássi 1-8-*	1-8-* daltese
Dássi 1-5	1-5 daltese
Maŋŋel lasáhusa oppalaš studeren-gelbbolašvuhtii	Lissiehtahken mænngan daamhts studijemaahtaldahkese
Dássi 1-10	1-10 daltese
Dássi 1-7	1-7 daltese
* Fidnofágalaš oahppoprográmmain lea Jo1 ja Jo2 diibmolohku unnit go Jo1 studerenráhkkanahtti oahppoprográmmain.	* Barkofaagi ööpehtimmieprogramminie vaenebe tæjmoeh Jå1 jïh Jå2 goh Jå1 studijeryöjredimmie ööpehtimmieprogramminie.
Gelbbolašvuođamihttomearit mat leat merkejuvvon násttiin * 8. dásis, eai gusto fidnofágalaš oahppoprográmmaid ohppiide.	Eah leah maahtaldahkeulmieh mejtie naestine * 8 daltesisnie mïerhkesjamme learoehkidie gieh baarkoefaagi ööpehtimmieprogrammidie veeljeme.
Fága diibmolohku	Man gellie tæjmoeh
Diibmolohku lea almmuhuvvon 60-minuvtta ovttadahkan.	Man gellie tæjmoeh leah 60-minuhti mietie tjaalasovveme:
1.-7. jahkecehkiin: 570 diimmu	1.-7. jaepietsiehkine: 570 tæjmoeh
Molssaeaktu 1: 279 diimmu, gusto ohppiide geat eai vállje vierisgiela / gielalaš čiekŋudeami	Molsehthlaakan 1: 279 tæjmoeh, learoehkidie guhth eah leah ammesgïelem veeljeme
Molssaeaktu 2: 222 diimmu, gusto ohppiide geat válljejit vierisgiela / gielalaš čiekŋudeami	Molsehthlaakan 2: 222 tæjmoeh, learoehkidie, guhth ammesgïelem veeljieh
Jo1: 103 diimmu	Jå1: 103 tæjmoeh
Jo2: 103 diimmu	Jå2: 103 tæjmoeh
Jo3: 103 diimmu	Jå3: 103 tæjmoeh
Jo 1: 45 diimmu	Jå1: 45 tæjmoeh
Jo 2: 45 diimmu	Jå2: 45 tæjmoeh
Jo3: 219 diimmu	Jå3: 219 tæjmoeh
Vuođđogálggat fágas	Faagen maadth maahtoeh
Vuođđogálggat leat integrerejuvvon gelbbolašvuođamihttomeriide gos dat leat mielde ovdánahttime fágagelbbolašvuođa ja leat maid oassin das.	Maadth maahtoeh leah maahtaldahkeulmine tjaalasovveme, gusnie galka evtiedidh lïeredh jïh galka boelhkine faagemaahtaldahkine årrodh.
Sámegiella nubbingielas ipmirduvvojit vuođđogálggat ná:	Learoesoejkesjisnie saemien mubpiegïeline daah maahtaldahkeulmieh leah:
Máhttit njálmmálaččat ja čálalaččat ovdanbuktit sámegiella nubbingiellanfágas lea guovddážis sámegielgelbbolašvuođa ovdánahttimis.	Maehtedh soptsestidh jïh tjaeledh saemien mubpiegïeline vihkeles gosse galka saemien gïelemaahtaldahkem evtiedidh.
Dát gálggat leat deaŧalaš reaiddut giellabarggus go galgá ipmirdit ja geavahit giela ain eanet iešguđetlágan ja gáibideaddji oktavuođain.	Dah maahtoeh vihkeles vierhtieh gosse galka gïelem guarkedh jïh utnedh joekehts tsiehkine.
Njálmmálaš gálggaide gullá sihke máhttit guldalit ja máhttit hupmat ja máhttit árvvoštallat ságastallamiid osiid máŋggabealat ságastallandilálašvuođas.	Njaalmeldh maahtoeh leah goltelidh, soptsestidh jïh guarkedh man bïjre soptsestieh.
Systemáhtalaš oahpahus iešguđetlágan njálmmálaš doaimmaiguin, lea mielde ovdánahttime njálmmálaš gálggaid.	Joekehts darjomi tjïrrh galka gïelem lïeredh soptsestidh, goltelidh jïh guarkedh.
Čállin lea vuohki ovdánahttit ja struktureret fuomášumiid ja jurdagiid ja lea maid gulahallanmálle ja oahppanvuohki.	Tjaeledh aaj vihkeles gosse åssjalommesh jïh eajhnah evtiedidh jïh öörnedh. Dïhte aaj gaskesadtemevuekie jih lïerehtæmman vuekie.
Máhttit lohkat sámegiella nubbingiellanfágas lea oassi praktihkalaš giellagelbbolašvuođas ja mielddisbuktá ahte máhttá lohkat ipmárdusain, diđoštit ja reflekteret ain eanet gáibideaddji teavsttaid.	Maehtedh lohkedh saemien mubpiegïeline lea akte bielie eensi gïelemaahtaldahkese. Dellie tjoevere guarkedh, gïehtjedidh jïh ussjedadtedh gosse barkoes teeksth låhka.
Lohkangálgga ovdánahttin sámegiella nubbingielas nanne maid lohkangálgga oppalaččat.	Lohkememaahtoem evtiedidh saemien mubpiegïeline lohkemem nænnoste.
Máhttit rehkenastit sámegiella nubbingiellanfágas lea ovdánahttit doahpagiid, resonerema ja váttisvuođaid čoavdima.	Maehtedh ryöknedh saemien mubpiegïeline buejhkiehtimmiem evtede lïeredh, ussjedadtedh jïh dåeriesmoerh tjuevtedh.
Ipmirdit sturrodagaid, hivvodagaid, meroštallamiid ja mihtidemiid lea maid oassi giellagelbbolašvuođas.	Guarkedh ståaroeh, ryöknemh, vuepsieh jïh man jïjnje leah, aaj boelhkh gïelemaahtaldahkesne.
Máhttit geavahit digitála reaidduid lea dárbbašlaš sámegiella nubbingiellanfágas vai sáhttá hálddašit ođđa teakstahámiid ja ovdanbuktimiid.	Maehtedh digitale vierhtieh utnedh saemien mubpiegïeline daerpies gosse orre barkoevuekiej mietie buektiehtidh tjaeledh.
Digitála gálga rahpá ođđa oahppanarenaid ja addá ođđa vejolašvuođaid lohkan- ja čállinoahpahusas, teavsttaid ráhkadeamis, komponeremis ja divodeamis.	Digitale maahtoe orre lïerehtimmievuekieh buakta jïh aaj orrre nuepieh lohkeme- jïh tjaelemeööpehtæmman vadta, gosse galka teekstsh darjodh jïh jeatjahtehtedh.
Dán oktavuođas lea deaŧalaš ovdánahttit kritihkalaš árvvoštallangálgga ja gáldogeavaheami.	Daesnie vihkeles eensilaakan gaaltijide vierhtiedidh jïh laejhtedh gosse dejtie galka utnedh.
Digitála reaidduid geavaheapmi sáhttá doarjut ja ovdánahttit ohppiid gulahallangálggaid ja ovdanbuktimiid.	Digitale vierhtieh maahta learohken gaskesadtememaahtoem jïh vuesiehtimmiem dåarjodh jïh evtiedidh.
Fága gelbbolašvuođamihttomearit	Faagen maahtaldahkeulmieh
Gelbbolašvuođamihttomearit 1. dási ma ŋŋel	1. daltesen mænngan
Njálmmálaš gulahallan	Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
guldalit, stoahkat ja geahččaladdat sámegiela giellajienaiguin	goltelidh, stååkedidh jïh voejhkelidh saemien gïeletjoejenassigujmie
suokkardallat ja geahččaladdat sániiguin, jienaiguin, riimmaiguin ja hoahkamiiguin	gïehtjedidh jïh voejhkelidh baakoej tjoejenassi, rijmi jïh raajroejgujmie
dearvvahit, giitit ja muitalit gii son lea sámegillii	buarestehtedh, gijhtedh jïh jïjtjemse saemien åehpiedehtedh
dovdat álkis, árgabeaivválaš dili sániid, namaid, doahpagiid ja oanehis cealkagiid	aelhkies baakoeh, nommh, jïh åenehks raajesh beajjetji tsiehkine maehtedh
bidjat oktii álkis sániid oanehis cealkkan	aelhkies baakoeh åenehks raajesidie darjodh
lohkat sámegillii 1-20 rádjái, ja geavahit loguid gulahallamis	ryöknedh 1-20 saemien, jïh taallide utnedh gosse soptsestidh
Čálalaš gulahallan	Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
geavahit sámi bustávaid ja geahččaladdat sámegiel sániiguin	baakoeh utnedh jïh voejhkelidh saemien baakoejgujmie
dovdat sámi bustávaid	saemien baakoeh maehtedh
lohkat ja dovdat oanehis sániid	lohkedh jïh åenehks baakoeh maehtedh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
ságastallat sámegiela birra ja dan birra goas lea ávkkálaš máhttit sámegiela	soptsestidh saemien gïelen jïh tsiehkiej bïjre gusnie daerpies saemien maehtedh
muosáhit ja dovdat giela luđiid, lávlagiid, sálmmaid, álkis muitalusaid, máidnasiid, govaid, spealuid, tv-prográmmaid ja digitála reaidduid bokte	dååjrehtalledh jïh gïelem aajhtsedh vuelien, laavlomi, saalmi, aelhkies soptsestimmiej, vaajesi, guvviej, speali, tv-programmi jïh digitale vierhtiej tjïrrh
Gelbbolašvuođamihttomearit 2. dási ma ŋŋel	2. daltesen mænngan
Njálmmálaš gulahallan	Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
stoahkat, geahččaladdat ja bargat jietnademiin ja intonašuvnnain	stååkedidh jïh voejhkelidh gïeletjoejenassigujmie jïh soptsetimmie gïeline barkedh
guldalit ja ipmirdit álkis ságastallamiid ja muitalusaid	goltelidh jïh guarkedh aelhkies soptsesh
muitalit juoidá iežas ja earáid birra sámegillii	jïjtse jïh mubpiej bïjre saemien soptsestidh
oassálastit álkis beaivválaš ságastallamis mas geavaha álkis dadjanmálliid nu ahte ipmirda earáid ja ieš ipmirduvvo	fïerhten biejjien dåeriedidh saemien govledh, gusnie aelhkies raajesh jiehtieh guktie guarkoeh
ságastallat teavstta ja gova birra álkis dajaldagaiguin	aelhkieslaakan teeksti jïh guvviej bïjre soptsestidh
lohkat sámegillii 1-100 rádjái ja geavahit loguid gulahallamis	ryöknedh 1-100 jïh taallide utnedh gosse soptseste
Čálalaš gulahallan	Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat ja čállit álkis árgabeaisániid	fïerhten biejjeste baakoeh lohkedh jïh tjaeledh
dovdat sániid ja dajaldagaid čállagiin	baakoeh jïh dïejvesh teekstijste aajhtsedh
čállit diđožiid, sániid ja oanehis cealkagiid	dïjrh, baakoeh jïh åenehks raajesh tjaeledh
geavahit digitála reaidduid čállimis	digitale vierhtieh utnedh gosse galka tjaeledh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
guldalit ja oassálastit juoigamis, lávlla- ja sálbmalávlumis, riibmemis, hoahkamis ja divttaid ovdanbuktimis	goltelidh jïh jïjtjh aaj joejkedh, laavlodh jïh rijmh, raajroeh jïh tjihtesh åvtese buektedh
geavahit vahkkobeivviid, mánuid ja dan gávcci jahkodaga namahusaid	våhkoebiejjieh, askh jïh dah gaektsie jaepieboelhkh utnedh
ságastallat makkár sámegielsániid máhttá ja makkár dilálašvuođain geavaha sámegiela	soptsestidh magkerh saemien baakoeh learohkh joe maehtieh, jïh mij tsiehkide dah saemiestieh
geavahit sámegiel bivttasnamahusaid ja muitalit iešguđetguovllu sámigávttiid ovttaláganvuođaid ja erohusaid	soptsestidh saemien vaarjoej bïjre, jïh soptsestidh mij dïhte gaptine joekehts jïh seamma saemien dajvijste Saepmeste
Gelbbolašvuođamihttomearit 3. dási ma ŋŋel	3. daltesen mænngan
Njálmmálaš gulahallan	Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
presenteret iežas ja muitalit iežas bearraša ja fulkkiid birra	jïjtsem åehpiedehtedh jïh, jïjtse fuelkien jïh slïekten bïjre soptsestidh
ipmirdit ja muitalit álkis diđožiid, jearaldagaid ja dieđuid sámegillii	guarkedh jïh åvtese buektedh aelkies dïjrh, gyhtjelassh jïh bïevnesh saemien
guldalit ja ipmirdit ságastallamiid, dáhpáhusaid ja muitalusaid	soptsesth jïh goltelidh jïh guarkedh gosse soptsestellieh
oassálastit ságastallamiin árgabeaivválaš diliid birra	soptsestidh fïerhtenbeajjetji aamhtesi bïjre
albmanahttit muosáhusaid ja vásáhusaid	soptsestidh gosse maam joem dååjrehtalleme
geavahit loguid go čilge hattiid, hivvodagaid ja sturrodagaid	taallh utnedh, gosse gelkieh soptsestidh man jïjnje leah, jïh åasah jïh ståaroej bïjre.
Čálalaš gulahallan	Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat maŋŋálagaid sámi alfabehta ja dadjat sámi jietnadagaid	saemien aalfabetem jiehtedh jïh saemien gïeletjoejenassh jiehtedh
lohkat ja ipmirdit diđožiid ja oanehis teavsttaid	lohkedh jïh aelkies dïjrh jïh teeksth guarkedh
čállit beaivválaš dili birra dieđuid ja teavsttaid	bïevnesh jïh teeksth beajjetji aamhtesi bïjre tjaeledh
geavahit sátnegirjjiid, diehtobuktosiid, digitála reaidduid ja eará veahkkeneavvuid iežas giellaoahpahallamis	baakoegærjah jïh bïhkedsgærjah, digitale vierhtieh jïh jeatjah viehkievierhtieh jïjtsh gïeleööhpehtimmine utnedh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
válddahit iežas sámegiela oahpahallama ja ságastallat movt oahppat ođđa sániid	buerkiestidh guktie saemien lïeredh jïh soptsestidh guktie orre saemien baakoeh lïeredh
suokkardallat ovttaláganvuođaid ja erohusaid sámegielas ja eará gielain	gïehtjedidh joekehts jïh mij dïhte seamma saemien gïelen jïh jeatjah gïeli gaskem
ságastallat iežas vásáhusaid sámi mánáidgirjjálašvuođas ja sámi tv-prográmmain	soptsestidh guktie saemien maanalidteraturem jïh TV-programmidie jïjtje dåastohte.
geavahit biepmu, biebmogálvvuid ja biebmoráhkadeami doahpagiid ja ságastit sámi borramušaid birra	baakoeh beapmoeh jïh jurjiehtimmien utnedh jïh soptseatalledh saemien beapmoej bïjre.
geavahit almmiguovllu doahpagiid ja ságastallat sámi nástegovaid birra	baakoeh elmienotnjegi bïjre utnedh jïh soptsestidh saemien naestieguvviej bïjre
Gelbbolašvuođamihttomearit 4. dási ma ŋŋel	4. daltesen mænngan
Njálmmálaš gulahallan	Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
guldalit, ipmirdit ja máhttit ságastallat álkis ságastallamiid	goltelidh, guarkedh jïh maehtedh soptsestidh aelhkies aamhtesi bïjre
geavahit sátnehivvodaga mii dárbbašuvvo árgabeaivválaš dilis	baakoelåhkoem utnedh guktie maahta fïerhten beajjetji tsiehkine saemiestidh
geavahit loguid áiggi ja dáhtoniid muitaleamis	taallh utnedh gosse galka soptsestidh mij biejjide jïh mennie mieresne tsåahka.
oassálastit ságastallamis geavatlaš bargguid birra skuvllas ja olggobeal skuvlla	soptsestidh barkoen bïjre skuvlesne jïh skuvlen ålkolen
oassálastit ságastallamis iežas muosáhusaid ja vásáhusaid birra	soptsestidh gosse maam joem dååjrehtalleme
ovdanbuktit drámáin, rollaneavttašemiin ja improviseremiin	draaman jïh dåemiedimmien tjïrrh åvtese buektedh
Čálalaš gulahallan	Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat iešguđetlágan šáŋra teavsttaid ja geavahit muosáhusaid fuomášupmin iežas barggus	teeksth joekehts sjaangeristie lohkedh, jïh dååjresh jïjtsh barkosne utnedh.
čállit teavsttaid mat muitalit, válddahallet dahje almmuhit čálli áddejumiid	teeksth tjaeledh mah våajnoeh jïh mïelh soptsestieh jïh buerkiestieh
ovdanbuktit iežas teavsttaid earáide	jïjtsh teeksth mubpide åvtese buektedh
geavahit digitála reaidduid dieđuid ohcamis ja reaidun teavsttaid ráhkadit	digitale vierhtieh utnedh gosse galka bïevnesh ohtsedidh jïh teeksth tjaeledh
geavahit deaddiluvvon ja digitála sátnegirjjiid ja diehtobuktosiid	baakoegærjah, digitale baakoegærjah jïh bïhkedsgærjah utnedh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
oassálastit iešguđetlágan doaimmain main sámegiella geavahuvvo ja ráhkadit ja ovdandivvut muitalusaid dan birra	dåeriedidh gusnie saemiestieh jïh destie soptsesth darjodh jïh vuesiehtidh
muosáhit ja muitalit drámá- ja teáhterčájáhusain	domtedh jïh soptsestidh draama jïh teaterijstie
geavahit luonddunamahusaid ja sámi báikenamaid	dajvi jïh sijjiej nommh utnedh
geavahit iežas vásáhusaid ja teavsttaid mat muitalit guovtte- ja máŋggakultuvrralašvuođa birra vuolggasadjin ságastallamii	jïjtse dååjrehtallemh jïh teeksth utnedh mah guektien-jïh gelliengïelevoetem buerkeste gosse soptsestidh
oassálastit ságastallamis sámi árbevirolaš ealáhusaid birra	soptsestidh saemien jielemi bïjre
Gelbbolašvuođamihttomearit 5. dási ma ŋŋel	5. daltesen mænngan
Njálmmálaš gulahallan	Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
guldalit earáid ovdanbuktimiid, jearahallat ja albmanahttit iežas jurdagiid ja oaiviliid	goltelidh mubpide, gihtjedh jïh jïjtsh åssjalommesh jïh mïelh åvtese buektedh
geavahit giela aktiivvalaččat iešguđetlágan gielladilálašvuođain ja iešguđetlágan oktavuođain ja doaimmain	gïelem joekehts gïeletsiehkine jïh darjomi tjïrrh iedtjeleslaakan utnedh.
ságastallat áigeguovdilis dáhpáhusaid ja áššiid birra	soptsestidh byökeles joekehts aamhtesi bïjre
ipmirdit ja geavahit loguid geavatlaš dilálašvuođain	taallh guarkedh jïh utnedh
jorgalit njálmmálaččat álkis teavsttaid	aelhkies teeksth njaalmeldh jarkoestidh
Čálalaš gulahallan	Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat ja čállit iešguđetlágan šáŋra teavsttaid	teeksth lohkedh jïh tjaeledh joekehts sjaangerine
čállit ja ovdandivvut vásáhusaid filbmageahččamis ja girjjálašvuođalohkamis	tjaeledh jïh åehpiedehtedh dååjrehtallemh filmedomtesistie jïh lidteraturelohkemistie
ráhkadit muitalusaid main ovttastahttá teavstta ja gova ja main geavaha digitála reaidduid	soptsesh darjodh digitale vierhtiejgujmie, gusnie teekste jïh guvvie meatan
geavahit giellaoahpa ja teakstahuksema doahpagiid veahkkin iežas barggus	baakoeh grammatihkeste jïh teekstebægkoste utnedh gosse galka jïjtje tjaeledh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
geavahit árbevirolaš barggu ja ealáhusaid tearpmaid	baakoeh utnedh mah barkosne jïh jieleminie åtnalguvvieh.
ságastallat sámi dáiddašlájaid sisdoalu ja ovdanbuktinvugiid birra	soptsestidh mij jïh magkerh vierhtieh saemien kåanstine åtnalgovveme.
selvehit sámi mediaid	buerkiestidh saemien medijaj bïjre
lohkat eará kultuvrraid ja eará eamiálbmogiid teavsttaid ja muitalit iežas lohkanmuosáhusaid birra	teeksth lohkedh jeatjah aalkoeåålmegijstie jïh kultuvrijstie jïh soptsestidh maam destie dååjrehtalla
geavahit doahpagiid mat čilgejit dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu	baakoeh utnedh mejtie veareldem, veareldevæhtide, lopmem jïh daelhkiem buerkiestieh
Gelbbolašvuođamihttomearit 6. dási ma ŋŋel	6. daltesen mænngan
Njálmmálaš gulahallan	Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
guldalit, ipmirdit ja oassálastit spontánalaš ságastallamiin	goltelidh, guarkedh jïh jïjtjh aaj soptsestidh
ovdandivvut fágaidrasttideaddji fáttáid birra	åehpiedehtedh aamhtesh mah faagi raastah juhtieh
muitalit dáhpáhusaid ja muitalusaid birra	soptsestidh deahpadimmie jïh soptsesi bïjre
ságastallat oahpes ja áigeguovdilis fáttáid birra	soptsestidh åehpies jïh byögkeles aamhtesi bïjre
máhttit beaivválaš dili sániid	baakoeh utnedh guktie maahta beajjetji aamhtesi bïjre soptsestidh
geavahit doahpagiid mat gullet sámegiela lohkan- ja rehkenastinvuohkái	baakoeh jïh dïejvesh utnedh saemien lohkeme jïh ryöknemevuekien mietie
Čálalaš gulahallan	Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat vissis meari iešguđetlágan teavsttaid	joekehts teeksth lohkedh
čállit muitaleaddji ja válddahalli teavsttaid	teeksth tjaeledh mah soptsestieh jïh buerkiestieh
árvvoštallat iežas ja earáid teavsttaid	jïjtsh jïh mubpiej teeksth vierhtiedidh
ságaskuššat teavsttaid iešguđetlágan diehtojuohkingálduin	teeksth vierhtiedidh mah joekehts bïevnese-gaaltijstie
geavahit digitála reaidduid iežas giellaoahppamis	digiale vierhtieh utnedh jïjtsh gïeleööhpehtimmesne
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
ságastallat máŋggagielalašvuođa doahpaga birra ja muitalit makkár ovdamunit leat go lea máŋggagielalaš	gelliengïelevoeten bïjre soptestidh jïh soptsestidh mij lea aevhkie gellie gïelh maehtedh
muitalit eará sámegielaid iešvuođaid birra	soptsestidh mij sjïere jeatjah saemien gïeline
selvehit sámi organisašuvnnaid ja institušuvnnaid	buerkiestidh saemien institusjovni jïh siebriej bïjre
lohkat ja ovdandivvut eará eamiálbmogiid ja eará kultuvrraid girjjálašvuođas	lohkedh jïh åehpiedehtedh lidteraturh jeatjah aalkoeåålmegistie jïh dej jih kultuvri bïjre
Gelbbolašvuođamihttomearit 7. dási ma ŋŋel	7. daltesen mænngan
Njálmmálaš gulahallan	Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
ipmirdit muitalusaid ja válddahallamiid sisdoalu	soptsesh jïh bïhkedassh guarkedh
guldalit ja ipmirdit guhkit njálmmálaš ovdanbuktimiid váldosisdoalu	goltelidh jïh åejviesisvegem guarkedh guhkebe njaalmeldh vuesiehtimmijste
albmanahttit iežas vásáhusaid ja ákkastallat iežas oaiviliid	jïjtsh dååjrehtallemh vuesiehtidh jïh jïjtsh mïeli åvteste dïejveldidh
ságastallat girjjálašvuođas ja geavahit guovddáš doahpagiid	lidteraturi bïjre soptsestidh jïh faagen baakoeh utnedh gosse buerkiestidh
Čálalaš gulahallan	Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
buvttadit iešguđetlágan áigumušaide teavsttaid ja geavahit iešguđetlágan váikkuhangaskaomiid teakstabarggus	jïjtsh teeksth joekehts ulmide darjodh joekehts vierhtiejgujmie gosse teekstigujmie barka
geavahit deaŧaleamos riektačállinnjuolggadusaid	dah vihkelommes tjaelemevuekien njoelkedassh utnedh
geavahit giellaoahpa ja teakstahuksema vuođđodoahpagiid	vihkelommes baakoeh utnedh grammatihke jïh teekstebægkoste
lohkat iešguđet guhkkosaš iešguđetlágan šáŋra teavsttaid, sihke originála ja jorgaluvvon čállosiid	teeksth lohkedh mejnie joekehts sjaangerine tjaaleme, dovne jïjtjetjaaleme jïh jarkoestamme teeksth
geavahit digitála reaidduid iežas teakstabarggus	digiale vierhtieh utnedh gosse tjaeledh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
válddahit movt giella rievddada dili, áiggi ja báikki mielde	buerkiestidh guktie gïele jorkese tsiehkine, tïjjine jïh sijjine
muitalit muhtun iešvuođaid sámegiela suopmaniin ja sosioleavttain	soptsestidh saemien smaareh-tjïerti jïh sosiolekti bïjre
válddahit sámegiela ja eará gielaid ovttaláganvuođaid ja erohusaid ja geavahit grammatihkalaš doahpagiid	buerkiestidh mij dïhte joekehts jïh mij dïhte seamma saemien gïelen jïh mubpiej gïeli gaskem, gosse buerkeste galka grammatihken baakoeh utnedh
ságastallat ja albmanahttit estehtalaš muosáhusaid birra dáidaga ja duoji geahčadeamis	soptsestidh kåansten jïh duedtien estetihke domtesi bïjre
selvehit sámi girjjálašvuođa ja dovddus čálliid birra ovdalaš ja dálá áiggis	buerkiestidh saemien tlidteraturem jïh soptsestidh magkerh åehpies tjaelijh dovletji lin jïh gieh daelie leah
Gelbbolašvuođamihttomearit 8. dá si maŋŋel	8. daltesen mænngan
Njálmmálaš gulahallan	Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
árvvoštallat ávkkálaš strategiijaid movt oahppat ođđa sániid ja dajaldagaid	vierhtiedidh guktie maahta buerebelaakan orre baakoeh lïeredh
hálddašit iešguđetlágan njálmmálaš ovdanbuktinvugiid	buektiehtidh njaalmeldh vuesiehtimmieh utnedh
geavahit giela eanet ja eanet iešguđetlágan dilálašvuođain ja atnigoahtit ođđa sániid ja dajaldagaid	gïelem utnedh joekehts tsiehkine, jïh orre baaakoeh åtnose vaeltedh
álggahit ja jođihit digaštallamiid	digkiedimmiem aelkiehtidh jïh reeredh
jearahallat ja refereret	gihtjedidh jïh reektedh
Čálalaš gulahallan	Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat ja ovdandivvut iešguđetlágan fágateavsttain	lohkedh jïh joekehts faageteeksth åehpiedehtedh
čállit teavsttaid geavahettiin iešguđetlágan gálduid ja váikkuhangaskaomiid	tjaeledh gusnie joekehts gaaltijh jïh vierhtieh utnedh
viidásit fievrredit dieđuid iešguđetlágan gálduin ja mediain	bïevnesh vijriebasse buektedh gaaltijstie jïh medijste
geavahit digitála reaidduid iežas teavsttaid ovdanbuktimis ja almmuheamis	digitale vierhtieh utnedh gosse gelkieh jïjtsh teeksth vuesiehtidh
lohkat vissis meari iešguđetlágan teavsttaid, ovdanbuktit jurdagiid, dulkot ja reflekteret sisdoalu, hámi, ulbmila ja temá birra*	lohkedh jïh lahtesidh naan teeksth, toelhkestidh jïh sisvegen, hammoen, ulmien jïh aamhtesen bïjre ussjedadtedh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
selvehit movt sámegiella rievdá internašunaliseremiin ja eará gielaid váikkuhemiin	buerkiestidh guktie gïele jorkese gosse ålkoelaanti gïelh saemien gïelem dijpieh
selvehit movt ođđa tearpmat šaddet dahje ráhkaduvvojit	buerkiestidh guktie orre tearmh båetieh jïh guktie dejtie darjodh
ságastallat bargoeallima ja fidnuid birra	barkoejieleme jïh barkoej bïjre soptsestidh
digaštallat ođđasiid ja áigeguovdilis dáhpáhusaid	saernieh jïh byögkeles soptsesh digkiedidh
suokkardit ja čilget sámi muitalanárbevieruid birra	gïehtjedidh jïh buerkiestidh guktie saemien soptsestimmievuekieh leah
gulahallat guovddáš dáhpáhusaid birra mat gullet giellaguovllu historjái *	soptsestidh gïeledajven histovrijen bïjre
selvehit sámegiela girjjálašvuođahistorjjá *	buerkiestidh saemien lidteraturen bïjre
Gelbbolašvuođamihttomearit 9. dási ma ŋŋel	9. daltesen mænngan
Njálmmálaš gulahallan	Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
ieš álggahit, joatkit ja loahpahit ságastallama, geavahit iešguđetlágan strategiijaid nu ahte gulahallan doaibmá	soptsestimmiem aelkedh, orrijidh jïh joekehts vuekieh utnedh guktie dïhte soptsestimmie buerie jåhta
digaštallat, ákkastallat ja albmanahttit iežas oaiviliid ja jurdagiid	digkiedidh, dïejveldidh jïh jïjtsh våajnoeh jïh mïelh åvtese buektedh
válddahit ja árvvoštallat iežas ovdáneami sámegiela oahpahallamis	bïhkedidh jïh vierhtiedidh guktie jïjtjh saemien lierieh
gávnnahit gielalaš erohusaid ja ovttaláganvuođaid sámegiela ja dárogiela huksehusain	tjuevtedh mij dïhte gïeleldh joekehts jïh seamma saemien jïh daaroen gaskem
muitalit movt njálmmálaš giella earrána čálalaš gielas	buerkiestidh guktie dïhte njaalmeldh gïele tjaaleldh gïelen muhteste lea
Čálalaš gulahallan	Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat, dulkot ja reflekteret vissis meari ođđa teavsttaid sisdoalu, hámi ja ulbmila	lohkedh, toelhkestidh jïh ussjedadtedh guktie daaletji teeksti sisvege, hammoe jïh ulmieh leah
buvttadit ja ovdanbuktit iežas teavsttaid	jïjtjh tjaeledh jïh teekstide åvtese buektedh
geavahit iešguđetlágan ovdanbuktinmálliid iežas barggu ovdanbuktimis	joekehtslaakan jïjtsh barkoem åehpiedehtedh
čállit čáppagirjjálašvuođa ja áššeprosateavsttaid	heevehtslidtereturh jïh aamhteseprovsah tjaeledh
jorgalit teavsttaid sámegillii	jarkoestidh teeksth saemiengïelese
gulahallat digitála reaidduid bokte	gaskesadtedh digitale medijaj tjïrrh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
ságaskuššat mat váikkuhit giellageavaheami áiggi čađa	rååresjidh mij dïhte gïeleåtnoem deadta
selvehit sámegiela sajádaga suoma-ugralaš giellajoavkkus	buerkiestidh gusnie saemiengïelen sijjie Såevmien-ugrijhken gïelefuelkesne
geavahit mediaid iežas giellabarggus	medijah utnedh gosse jïjtjh gïeline barkedh
digaštallat ođđasiid ja áigeguovdilis dáhpáhusaid Sámis	saernieh jïh byögkeles soptsesh Saepmesne digkiedidh
ságaskuššat nuorra olbmuid eallinvuogi, ovttastallanmálliid, eallinoainnuid ja árvvuid dán áiggi Sámis	rååresjidh guktie noere almetjh Saepmesne jielieh, guktie dåemiedieh jïh magkerh jielemevåajnoeh jïh aarvoeh utnieh
Gelbbolašvuođamihttomearit 10. dási ma ŋŋel	10. daltesen mænngan
Njálmmálaš gulahallan	Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
hálddašit ollu sániid ja ovdanbuktit njálmmálaččat máŋggaládje ja heivvolaččat dilálašvuhtii	buerie baakoelåhkoem utnedh guktie joekehtslaakan ovmessie tsiehkine soptsestidh
selvehit mii váikkuha gulahallama, ja movt dan máhtu sáhttá geavahit go bargá gielain ja teavsttain	buerkiestidh mij gaskesadtemem dijpie jïh guktie maahtoem daen bïjre maahta utnedh gosse gïeline jïh teekstsigujmie barkedh
árvvoštallat ja geavahit iešguđetlágan guldalanstrategiijaid heivehuvvon ulbmiliidda ja dilálašvuođaide	vierhtiedidh jïh joekehtslaakan goltelidh mejtie ulmide jïh tsiehkide sjïehtedamme
selvehit gielalaš ovttaláganvuođaid ja erohusaid sámegielas ja dárogielas	buerkiestidh mij dïhte joekehts jïh seamma saemien jïh daaroen gaskem
struktureret iežas giela iešguđet dárbbuide	gïelem bigkedh joekehts daerpiesvoetide
refereret sártniid ja logaldallamiid	håaloemijstie jïh ööhpehtimmijste reektedh
Čálalaš gulahallan	Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
válljet buriid lohkanstrategiijaid iešguđetlágan teavsttaid lohkamii	buerie lohkemevuekieh veeljedh gosse joekehts teeksth lohkedh
lohkat, ságaskuššat ja buohtastahttit boares ja ođđa sámegiel teavsttaid	lohkedh, rååresjidh jïh saemien dovletji teeksth daaletji teektsigujmie viertiestidh
ovdandivvut čálalaš barggu man vuolggasadji lea girjjálašvuođa čiekŋudeapmi	åehpiedehtedh tjaaleldh barkoem lidteraturen gïehtjedimmeste
árvvoštallat iežas čálalaš barggu ja iežas čálalaš gulahallama ovdáneami	vierhtiedidh jïjtjh tjaaleldh barkoem jïh evtiedimmiem tjaaleldh gaskesadtemisnie
geavahit fágaiguoski terminologiija válddahaladettiin giela hámiid ja struktuvrra	terminologijem utnedh gosse gïelen hammoem jïh struktuvrem buerkiestidh
geavahit hálddahuslaš doahpagiid gulahaladettiin almmolaš ásahusaiguin	reereme baakoeh utnedh gosse byjjes institusjovnigujmie gaskesadtedh
geavahit iešheanalaččat máŋggalágan digitála reaidduid ja eará veahkkeneavvuid	måedtie digitale jïh jeatjah viehkievierhtieh jïjtje utnedh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
ovdandivvut ja buohtastahttit vissis meari sámi ja eará kultuvrraid girjjálašvuođas	åehpiedehtedh jïh saemien lidteraturh jeatjah kultuvri lidteraturigujmie viertiestidh
selvehit sámegiela giellahistorjjá váldoosiid	buerkiestidh saemien gïelehistovrijen åejvieboelhkide
čilget movt gielat ja kultuvrrat Sámis deaivvadit ja gilvalit ja movt iežas giella ja kultuvra váikkuhuvvo ja rievdá go lea oktavuohta earáiguin	bïhkedidh guktie gïelh jïh kultuvrh Saepmesne gaavnedieh, jïh guktie jïjtsh gïele jïh kultuvre evtede jïh jorkese jeatjebigujmie
selvehit sámi mediahistorjjá váldoosiid	buerkiestidh saemien medijahistovrijen åejvieboelhkide
digaštallat movt iešguđet mediat doibmet diehtojuohkingáldun ja movt dat váikkuhit min kulturipmárdussii	digkiedidh guktie joekehts medijah bïevnesegaaltijinie leah, jïh guktie dah mijjem dijpieh gosse jïjtjemh kultuvrem guarkedh
ságaskuššat ja ovdandivvut historjjálaš ja áigeguovdilis dáhpáhusaid Sámis	rååresjidh jïh åehpiedehtedh byögkeles deahpadimmieh Saepmesne
Árvvoštallan fágas	Faagem vierhtiedidh
Loahppaárvvoštallama mearrádusat:	Nænnoestimmieh guktie faagem vierhtiedidh
Oppalašárvosáni árvvoštallan - sámegiella 2	Elliesvïhnesjimmieh - saemien 2
Ortnet	Jaepietsiehkieh
10. jahkeceahkki	10. jaepietsiehkesne
Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta sámegielas 2 čálalaš ja ovtta sámegielas 2 njálmmálaš.	Learohkh gelkieh göökte elliesvïhnesjimmieh åadtjodh, akte saemien 2 tjaaleldh jïh akte saemien 2 njaalmeldh.
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat	Jå3 studijeryöjredimmien ööpehtimmieprogramme
Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta sámegielas 2 čálalaš ja ovtta sámegielas 2 njálmmálaš.	Jå2 barkofaagi ööpehtimmieprogramme
Lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii	Lissiehtahke daamhts studijemaahtaldahkese
Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta sámegielas 2 čálalaš ja ovtta sámegielas 2 njálmmálaš.	Learohkh gelkieh göökte elliesvïhnesjimmieh åadtjodh, akte saemien 2 tjaaleldh jïh akte saemien 2 njaalmeldh.
Go fága bistá máŋga jagi, de bissu dušše joatkkaoahpahusa bajimus dási oppalašárvvoštallan gelbbolašvuođaduođaštusas dahje oahppoduođaštusas.	Desnie gusnie faage gellie jaepieh vaasa, barre dïhte elliesvïhnesjimmie faagen bijjemes daltesistie mij galka maahtaldahkevïhnesjimmesne jallh vïhnesjimmesne tjåadtjodh
Oppalašárvosáni árvvoštallan - sámegiella 3	Ellievïhnesjimmieh - saemien 3
Ortnet	Jaepietsiehkieh
10. jahkeceahkki	10. jaepietsiehkesne
Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta sámegielas 3 čálalaš ja ovtta sámegielas 3 njálmmálaš.	Learohkh gelkieh göökte elliesvïhnesjimmieh åadtjodh, akte saemien 3 tjaaleldh jïh akte saemien 3 njaalmeldh.
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat	Jå3 studijeryöjredimmien ööpehtimmieprogramme
Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta sámegielas 3 čálalaš ja ovtta sámegielas 3 njálmmálaš.	Jå2 barkofaagi ööpehtimmieprogramme
Lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii	Lissiehtahke daamhts studijemaahtaldahkese
Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta sámegielas 3 čálalaš ja ovtta sámegielas 3 njálmmálaš.	Learohkh gelkieh göökte elliesvïhnesjimmieh åadtjodh, akte saemien 3 tjaaleldh jïh akte saemien 3 njaalmeldh.
Go fága bistá máŋga jagi, de bissu dušše joatkkaoahpahusa bajimus dási oppalašárvvoštallan gelbbolašvuođaduođaštusas dahje oahppoduođaštusas.	Desnie gusnie faage gellie jaepieh vaasa, barre dïhte elliesvïhnesjimmie faagen bijjemes daltesistie mij galka maahtaldahkevïhnesjimmesne jallh vïhnesjimmesne tjåadtjodh.
Ortnet	Jaepietsiehkieh
10. jahkeceahkki	10. jaepietsiehkesne
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot sámegiella 2 čálalaš eksámenii.	Learohkh maehtieh aktem eksamenem saemien 2 åadtjodh.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.	Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje jïh vierhtede.
Oahppit sáhttet maid vuorbáduvvot sámegiella 2 njálmmálaš eksámenii.	Learohkh aaj maehtieh njaalmeldh eksamenem saemien 2 åadtjodh.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat	Jå2 barkofaagi ööpehtimmieprogramme
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot sámegiella 2 čálalaš eksámenii.	Learohkh maehtieh aktem eksamenem saemien 2 åadtjodh.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje jïh vierhtede.
Oahppit sáhttet maid vuorbáduvvot sámegiella 2 njálmmálaš eksámenii.	Learohkh aaj maehtieh njaalmeldh eksamenem saemien 2 åadtjodh.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii	Lissiehtahke daamhts studijemaahtaldahkese
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot sámegiella 2 čálalaš eksámenii.	Learohkh maehtieh aktem eksamenem saemien 2 åadtjodh.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.	Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje jïh vierhtede.
Oahppit sáhttet maid vuorbáduvvot sámegiella 2 njálmmálaš eksámenii.	Learohkh aaj maehtieh njaalmeldh eksamenem saemien 2 åadtjodh.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Ortnet	Jaepietsiehkieh
10. jahkeceahkki	10. jaepietsiehkesne
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot sámegiella 3 njálmmálaš eksámenii.	Learohkh maehtieh njaalmeldh eksamenem saemien 3 åadtjodh.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat	Jå2 barkofaagi ööpehtimmieprogramme
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot sámegiella 3 čálalaš eksámenii.	Learohkh maehtieh aktem eksamenem saemien 3 åadtjodh.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje jïh vierhtede.
Oahppit sáhttet maid vuorbáduvvot sámegiella 3 njálmmálaš eksámenii.	Learohkh aaj maehtieh njaalmeldh eksamenem saemien 3 åadtjodh.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii	Lissiehtahke daamhts studijemaahtaldahkese
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot sámegiella 3 čálalaš eksámenii.	Learohkh maehtieh eksamenem saemien 3 åadtjodh.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.	Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje jïh vierhtede.
Oahppit sáhttet maid vuorbáduvvot sámegiella 3 njálmmálaš eksámenii.	Learohkh aaj maehtieh njaalmeldh eksamenem saemien 3 åadtjodh.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Ortnet	Jaepietsiehkieh
10. jahkeceahkki	10. jaepietsiehkesne
Geahča rávisolbmuid vuođđoskuvlaoahpahusa gustovaš ortnega.	Vuartesjh guktie maadthskuvlelohkehtimmie geerve almetjidie öörnesovveme.
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat	Jå2 barkofaagi ööpehtimmieprogramme
Privatisttat galget váldit sámegiella 2 dahje sámegiella 3 čálalaš ja njálmmálaš eksámeniid.	Privatisth gelkieh dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh eksamenh saemien 2 jïh saemien 3 åadtjodh.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje jïh vierhtede.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii	Lissiehtahke daamhts studijemaahtaldahkese
Privatisttat galget váldit sámegiella 2 dahje sámegiella 3 čálalaš ja njálmmálaš eksámeniid.	Privatisth gelkieh dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh eksamenh saemien 2 jïh saemien 3 åadtjodh.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.	Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje jïh vierhtede.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Sámegiella 2 eksámen fátmmasta 1.-10. dásiid.	Eksamene saemien 2 leah daltesidie 1 - 10.
Sámegiella 3 eksámen fátmmasta 1.-7. dásiid.	Eksamene saemien 3, Jå3 leah daltesidie 1 - 7.
Árvvoštallama oppalaš mearrádusat leat oahpahuslága láhkaásahusas.	Dah daamts nænnoestimmieh guktie vierhtiedidh leah ööhpehtimmielaakesne tjaalasovveme.