samisk_som_forstesprak_nordsamisk.doc.xml

Fága ulbmil	Faagen ulmie
Sámit leat okta álbmot vaikko orrot iešguđet riikkas, ja giella čatná sámiid oktii riikarájiid rastá.	Saemieh leah akte åålmege jalhts joekehts laantine årroeh jïh gïele åålmegidie raasti dåaresth ektede.
Sámegiella lea nanu sámi kulturguoddi ja sisttisdoallá oktasaš árvvuid, vásáhusaid ja máhtu.	Saemien gïele kultuvrem guadta jïh dan leah aaj vihkeles aarvoeh, dååjrehtallemh jïh maahtoeh.
Sámegiella lea almmolaš giella Norggas, Ruoŧas ja Suomas ja lea ulbmil ahte sámegiella galgá bisuhuvvot ja ainovdánahttot boahtte buolvvaide.	Saemien gïele byjjes gïele Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne jïh ulmie lea, saemien gïelem galka båetije boelvide vaarjelidh jïh evtiedidh.
Seammás lea sámegiella unnitlogugiella Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas, ja gielladilli ja sámegiela eavttut eai leat ovttaláganat iešguđet guovlluin Sámis.	Seamma sïenten saemien gïele unnebelåhkoen gïele Nöörjesne, Sveerjesne, Såevmesne jïh Russlaantesne. Dïhte saemien gïeletsiehkie ij leah seamma laakan gaajhkene dajvine Saepmesne.
Muhtin sámi servodagain lea sámegiella eanetlogu giella, muhto eará sámi servodagain lea sámegiella unnitlogugiella.	Naan saemien sïebredahkine saemien jienebelåhkoen gïele leah, jïh naan sïebredahkine saemien unnebelåhkoen gïele leah.
Oahpahus sámegielas galgá leat mielde lahttudit mánáid ja nuoraid sámi kultuvrii ja servodateallimii, ja kulturipmárdus, gulahallan, oahppahábmen ja identitehtaovdánahttin leat guovddážis oahpaheamis.	Saemien maanah jïh noerh gelkieh ööhpehtimmien tjïrrh saemien kultuvrese jïh sïebredahkese tjaangedh. Kultuvrem lïeredh guarkedh, soptsestidh, identitetem nænnoestidh jïh evtiedidh leah daerpies boelhkh ööhpehtimmesne.
Oahpahus mii ovddida positiivvalaš guottuid sámegillii ja mii vuhtiiváldá dan máŋggalágan giella- ja kulturvalljivuođa maid sámi oahppit vásihit, addá ohppiide máŋggagielalaš ja - kultuvrralaš gelbbolašvuođa ja gielalaš iešluohttámuša ja vuođu aktiivvalaš servodatoassálastimii ja eallinagioahppamii.	Ööhpehtimmie maam buerie åssjalommesh saemien gïelese reesie, galka joektehts learohki gïelh jïh kultuvrh vaarjelidh. Gosse nimhtie learoehkidie garmerdidh, dovne learohki gïelem jïh kultuvrem nænnoste, mij lea daerpies maahtaldahke gosse sïebredahkesne meatan årrodh jïh åadtjodh abpe jielemem lïeredh.
Buorre sámegielgelbbolašvuohta addá vejolašvuođaid válljet oahpu ja barggu.	Gosse buerie gïelemaahtoeh, jienebh nuepieh åtna gosse barkedh jïh lohkedh.
Fága sámegiella vuosttašgiellan galgá ovttas dárogielfágain bidjat vuođu ohppiid guovttegielalašvuođa ovdánahttimii, ja leat mielde addime ovttaskas oahppái máhtu, movtta ja oadjebasvuođa seailluhit, nannet ja ovdánahttit gielas sihke njálmmálaččat ja čálalaččat.	Faage saemien voestes gïeline galka faagine daaroen ektesne maadtojne årrodh gosse galka learohki guektiengïelevoetem evtiedidh jïh fïereguhtide learoehkidie skreejrehtidh vielie maahtoeh tjöönghkedh, ïedtjem jïh tjirkesvoetem åadtjodh guktie nimhtie buerebelaakan dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh gïelem nænnoste, evtede jïh gorrede.
Deattuhettiin sámi kultuvrra guovddáš árvvuid, sáhttá fága maid čujuhit mainnalágiin sámi árvvuid sáhttá heivehit ja ainovdánahttit ođđa dilálašvuođaide ja rievdi áigái.	Jis dejtie jarnges saemien vuekide, voetide vaarjelieh, faage maahta otnjegem vuesiehtidh guktie saemien vuekieh jïh voeth maehtieh vijriebasse orre sïebredahketsiehkide evtiedidh.
Diehtu eará eamiálbmogiid ja kultuvrraid birra váikkuha dasa ahte olmmoš buorebut ipmirda ja árvvusatná earáid, ja maid dasa ahte buorebut ipmirda iežas kultuvrra.	Maahtoeh tjöönghkedh jeatjah aalkoealmetji bïjre maahta buerebelaakan jeatjabidie guarkedh jïh vuavkasjidh, badth destie aaj jïjtsh kultuvrem buerebelaakan maahta guarkedh.
Oahppit galget, aktiivvalaš giellageavaheami bokte beassat vásihit, hutkat ja bargat kreatiivvalaččat ja ovdánahttit iežaset estehtalaš beliid.	Learohkh tjoeverieh åadtjodh gïelen tjïrrh dååjrehatalledh, darjodh, barkedh jïh evtiedidh guktie tjaebpieslaakan dåemiedidh.
Fága galgá ovdánahttit ovttaskas oahppi giella- ja teakstagelbbolašvuođa oahppi iežas návccaid vuođul ja movttiidahttit oahppi ovdánahttit buriid oahppanstrategiijaid ja kritihkalaš jurddašeami.	Faage galka fïere guhtem learohkem skreejrehtidh guktie buerebelaakan gïelem jïh teekstem evtede. Faage galka aaj skreejrehtidh buerielaakan lïeredh jïh laejhtedh.
Dasa lassin galgá fága movttiidahttit oahppi lohkan- ja čállinhálu ja buriid lohkan- ja čállindábiid ovdánahttit.	Faage galka aaj tjaelemem jïh lohkemem iedtjeldehtedh.
Sámi girjjálašvuhtii ja iešguđet sámegielaide ja suopmaniidda oahpásnuhttin viiddida ohppiid iežaset ipmárdusa giella- ja kulturvalljivuođas sámi servodagain.	Saemien tjaalaldahkine jïh joekehts saemien gïele- jïh smaaregigujmie åahpenidh, gelkieh learohkh guarkedh man gellielaaketje saemien gïele jïh kultuvre leah saemien sïebredahkine.
Vai oahppit galget buoremuslági mielde beassat ovdánahttit iežaset sámegielgelbbolašvuođa, de lea deaŧalaš ahte ohppiin lea vejolašvuohta geavahit iešguđet giellaarenaid.	Gosse galka learohki gïelemaahtaldahkem bueriedidh, daerpies learohkh åadtjoeh gïelem utnedh joekehts lehkine.
Fága sámegiella vuosttašgiellan sáhttá maid leat reaidun eará fágaide.	Saemien voestes gïeline daerpies viehkiefaage mubpide faagide.
Sámegiel- ja dárogielfágas leat ollu oktasašoasit ja danne lea lagas ovttasbargu dan guovtti fága gaskka deaŧalaš.	Saemien jih daaroen faagh jïjnjem ektesne utnieh, juktie daerpies dah faagh ektese-vyöki berkieh.
Fága váldooasit Fága lea juhkkojuvvon váldoosiide maidda leat hábmejuvvon gelbbolašvuođamihttomearit.	Faage lea åejvieboelhkine juakaldihkie, guktie maahtaldahkeulmine tjaaleme. Åejvieboelhkh ektesne govlesuvvieh.
Váldooasit dievasmahttet nuppit nuppiid ja fertejit gehččojuvvot oktavuohtan.	Faage akte ektiefaage gaajhkide ööhpehtimmie-programmide jåarhke-lïerehtimmesne.
Fága lea oktasašfága, mii gullá buot joatkkaoahpahusa oahppoprográmmaide.	Edtja dan åvteste lïerehtimmiem darjodh dan sjyöhtehke goh gåarede learohkidie,
Oahpahusa galgá danin heivehit sierra oahppoprográmmaide vai dat livččii ohppiide nu relevánta go vejolaš.	gosse dam sjïehtede dejtie ovmessie ööhpehtimmie-programmide.
Sámegiella vuosttašgiellanfágas leat gelbbolašvuođamihttomearit maŋŋel vuođđoskuvlla 2., 4., 7. ja 10. ceahki ja maŋŋel Jo1, Jo2 ja Jo3 joatkkaoahpahusa studerenráhkkanahtti oahppoprográmmaid.	Saemien voestes gïele maahtaldahkeulmieh 2.,4.,7., jïh 10. jaepietsiehkine maadtskuvlesne åtna jïh jåarhkeskuvlesne, Jå1, Jå2 jïh Jå3 ööpehtimmieprogrammen mietie.
Fidnofágalaš oahppoprográmmain lea diibmolohku sámegielfágas Jo1:as ja Jo2:is unnit go Jo1 studerenráhkkanahtti oahppoprográmmas.	Ij leah barkofaagi ööpehtimmieprogrammen seamma jïjnjh tæjmoeh Jå1 jïh Jå2, goh ööpehtimmieprogrammen Jå1.
Gelbbolašvuođamihttomearit mat leat merkejuvvon násttiin* Jo1:as eai guoskka ohppiide geat čuvvot fidnofágalaš oahppoprográmmaid.	Dah maahtaldahkeulmieh mejtie naestine * mïerhkesjamme Jå1, eah leah duejtie learoehkidie mah barkofaagi learoem leah tjïrrehteminie.
Bajilgovva váldoosiin:	Jaepietsiehkie
Váldooasit	Åejvieboelhkh
Njálmmálaš gulahallan	Njaalmeldh gaskesadteme
Čálalaš gulahallan	Tjaaledh gaskesadteme
Árbevirolaš máhttu	Aerpien maahtoe
Giella geavahusas	Gïelem utnedh
Njálmmálaš gulahallan	Njaalmeldh gaskesadteme
Njálmmálaš gulahallan váldooasis lea guldaleapmi ja hupman guovddážis.	Åejvieboelhkesne njaalmeldh maahtoe dellie galka maehtedh goltelidh jïh soptsestidh.
Sámegiela hupmat máksá gulahallat njálmmálaččat go oassálastá aktiivvalaččat earáiguin máŋgga ja iešguđetlágan arenain.	Gosse saemiestidh galka dellie maehtedh mubpiejgujmie gelline jïh joekehts lehkine soptsestidh.
Dát ovdána stoagadettiin, muosáhettiin, oahpadettiin, ovdanbuvttidettiin ja ovttastaladettiin earáiguin.	Stååkedimmien, deahpadimmien, learoen, vuesiehtimmien tjïrrh jïh jeatjebigujmie årrodh galka gïelem lïeredh.
Go váldet atnui ođđa ja iešguđetlágan mediaid, de lassánit gielalaš hivvodagat fágaid ja fáttáid rastá.	Gosse orre jïh joekehts medijah åtnalguvvieh, baakoelåhkoe faagi jïh aamhtesi gaskem buerebe sjædta.
Dán váldooassái gullá maid ovdánahttit dulkongelbbolašvuođa.	Daennie åejvieboelhkesne galka aaj lïeredh jarkoestidh.
Čálalaš gulahallan	Tjaaleldh gaskesadteme
Čálalaš gulahallan váldooasis lea lohkan ja čállin guovddážis ja mearkkaša dan ahte ipmirdit earáid teavsttaid ja čálalaččat gulahallat earáiguin.	Åejvieboelhkesne tjaaleldh maahtoe, dellie galka maehtedh lohkedh jïh tjaeledh. Mubpiej teeksth gelkieh buektiehtidh guarkedh jïh dej gujmie barkedh.
Lohkan ja čállin leat buohtalas proseassat oahppamis.	Learohke galka dovne lïeredh lohkedh jïh tjaeledh.
Sámegielmáhttu ja teakstaipmárdus ovdána guldalettiin, logadettiin ja čálidettiin, ja girjjálašvuohta lea lunddolaš oassi das.	Gïelem maehtedh jïh teeksth guarkedh galka goltelimmien, lohkemen jïh tjaelemen tjïrrh lïeredh gusnie tjaalaldahke aaj meatan.
Váldooassái gullá bargat iešguđetlágan teavsttaiguin, čálalaš, govva- ja jietnateavsttaiguin.	Daennie åejvieboelhkesne galka joekehts teeksth, tjaaleldh- guvvie-jïh tjoejenasshteekstigujmie barkedh.
Dás lea sáhka sihke muosáheamis, kritihkalaš árvvoštallamis, teakstaanalysas ja iežas teakstahábmemis.	Galka dellie deahpadidh, vierhtiedidh, hammoehtidh jïh teekstem joekehtidh gosse lea tjaelieminie.
Girjjálašvuohta addá oktasaš muosáhusaid maid birra ságastit ja maid suokkardit, ja seammás oažžut dieđuid gielaid ja kultuvrraid birra.	Lidteraturen bïjre maahta ektesne tjahkasjidh soptsestidh jïh gïehtjedidh, seamma sïenten bïevnesh gïeli jïh kultuvri bïjre åadtjodh.
Árbevirolaš máhttu	Aerpien maahtoe
Árbevirolaš máhttu váldooasis deattuhuvvo ovdánahttit giela mii guoská árbevirolaš doabageavaheapmái ja dadjanvugiide.	Åejvieboelhkesne aerpien maahtoe, dellie galka gïelem evtiedidh gosse barkeminie, guktie nimhtie baakoeh jïh dïejvesh åådtje lïeredh.
Árbevirolaš máhtu fievrredeapmi buolvvas bulvii lea guovddážis.	Aerpien maahtoem boelvijste boelvide sirtedh dellie jarnges.
Sámi máinnasteapmi, luođit, lávlagat ja sálmmat, sátnevádjasat ja diiddat leat oasit árbevirolaš máhtus.	Saemien soptsestimmievuekieh, vuelieh, laavlomh jïh saalmh, vuekieh, voeth jïh dïejvesh leah jarngesne.
Váldooassái gullá maid dat makkár doaimmat árvvuin nugo fuolkevuođagullevašvuohta, birgejupmi ja barggu čađa oahppan ledje ja leat dálá áiggis ja ovdalaš áiggis ja movt dát heivehuvvojit ja ainovdánahttojit.	Vihkeles aarvoeh dennie åejvieboelhkesne aaj lïeredh laahkoestidh, guktie bïerkenidh jïh meatan årrodh jïh guktie dejtie sjïehtesjidh jïh evtiedidh.
Giella geavahusas	Gïelem utnedh
Giella geavahusas váldooasis lea dan birra ahte oažžut máhtu das movt giella doaibmá olbmuid gaskkas.	Åejvieboelhkesne gïelem utnedh, dellie galka båetedh daejredh guktie gïelem almetji gaskem utnedh.
Dása gullá máhttit sámegielaid historjjá, hámi ja ráhkadusa.	Daesnie galka åadtjodh daejredh saemien gïelen dovletjen, hammoen jïh struktuvren bïjre.
Giellamáhttu ovdána go geavaha giela, ja giellagelbbolašvuohta nanne ipmárdusa man vuogi mielde giela oahppá.	Gïelemaahtoe evtede gosse saemeste, jïh gïelemaahtaldahkine buerebe guarka guktie gïelem lïeredh.
Fága diibmolohku	Man gellie tæjmoeh
Diibmolohku lea almmuhuvvon 60-minuvtta ovttadahkan.	Man gellie tæjmoeh leah 60 minuhti mietie tjaalasovveme.
1.-7. jahkecehkiin: 916 diimmu	1.-7. jaepietsiehkine: 916 tæjmoeh
Molssaeaktu 1: 335 diimmu, gusto ohppiide geat eai vállje vierisgiela / gielalaš čiekŋudeami	Molsehthlaakan 1: 335 tæjmoeh, learoehkidie guhth eah ammesgïelem veeljieh
Molssaeaktu 2: 278 diimmu, gusto ohppiide geat válljejit vierisgiela / gielalaš čiekŋudeami	Molsehthlaakan 2: 278 tæjmoeh, learoehkidie, guhth ammesgïelem veeljieh
Jo1: 103 diimmu	Jå1: 103 tæjmoeh
Jo2: 103 diimmu	Jå2: 103 tæjmoeh
Jo3: 103 diimmu	Jå3: 103 tæjmoeh
Jo1: 45 diimmu	Jå1: 45 tæjmoeh
Jo2: 45 diimmu	Jå2: 45 tæjmoeh
Jo3: 219 diimmu	Jå3: 219 tæjmoeh
Vuođđogálggat fágas	Faagen maadth maahtoeh
Vuođđogálggat leat integrerejuvvon gelbbolašvuođamihttomeriide gos dat leat mielde ovdánahttime fágagelbbolašvuođa ja leat maid oassin das.	Maadth maahtoeh leah maahtaldahkeulmine tjaalasovveme, gusnie galka evtiedidh lïeredh jïh galka boelhkine faagemaahtaldahkine årrodh.
Sámegiella vuosttašgielas ipmirduvvojit vuođđogálggat ná:	Learoesoejkesjisnie saemien voestes gïeline daah maahtaldahkeulmieh leah:
Má httit njálmmálaččat ovdanbuktit fágas sámegiella vuosttašgiellan lea máhttit guldalit, hupmat ja árvvoštallat ságastallamiid osiid máŋggabealat ságastallandilálašvuođas, ja dan ferte máhttit go galgá gulahallat earáiguin sihke servvoštallamis, bargoeallimis ja almmolaš eallimis.	Maehtedh saemien voestes gïeline soptsestidh, dellie galka goltelidh jïh soptsestidh jïh soptsestimmietsiehkiem vierhtiedidh gosse mubpiejgujmie soptsestidh. Dïhte lea maadtojne gosse mubpiejgujmie soptsestidh, dovne gosse almetjigujmie ektesne lea, barkosne jïh byjjes tsiehkine lea.
Hupman ja guldaleapmi leat olmmošlaš vuođđodoaimmat mat fágas sámegiella vuosttašgiellan ovdánit systemáhtalaš oahpahemiin iešguđetlágan njálmmálaš šáŋraid ja doaimmaid bokte.	Goltelidh jïh soptsestidh leah almetji maadtoedarjomh, mejtie galka faagesne, saemien voestes gïeline, joekehts njaalmeldh sjaangeri jïh darjomi vieken evtiedidh.
Máhttit čálalaččat ovdanbuktit lea sámegiella vuosttašgiellanfága ovddasvástádus, álgočállinoahpahusa rájes ja miehtá 13 jagi.	Maehtedh saemien voestes gïeline tjaeledh, lea faagen dïedte voestes tjaeliemistie, tjaeliemasse 13 jaepiej tjïrrh.
Čálalašvuohta servodagas lassána, earenoamážit digitála gulahallanvugiid ovdáneami geažil.	Maehtedh tjaeledh daerpies daaletje sïebredahkesne, sjïere daelie gosse jienebh digitale gaskesadtemevuekieh evtede.
Gáibádus hálddašit čálalaš ovdanbuktima iešguđet surggiin lea sturron.	Daelie aaj krïebpesjimmie stuerebe sjïdteme edtja maehtedh joekehtslaakan tjaeledh.
Čállin lea vuohki ovdánahttit ja hábmet fuomášumiid ja jurdagiid, muhto maid gulahallanmálle ja oahppanvuohki.	Gosse tjaeledh dellie eajhnide jïh åssjalommesidie evtede jïh öörnie, badth aaj sjïehteles gaskesadtemevuekieh jïh barkoevuekie guktie lïeredh.
Máhttit lohkat sámegiella vuosttašgiellanfágas lea ovdánahttit dekodengálggaid ja dađistaga buoridit lohkanipmárdusa.	Maehtedh saemien voestes gïeline lohkedh, dellie galka lohkememaahtojde evtiedidh jïh destie lohkemegoerkesimmiem buerebe darjodh.
Lohkat iešguđetlágan šáŋraid teavsttaid iešguđet dásiin ovddida teakstaipmárdusa ja ávkkálaš lohkanstrategiijaid.	Aelhkies / geerve teeksth joekehts sjaangerine teekstemaahtaldahkem jïh lohkemevuekide evtede.
Kultuvrralaš referánsarámmat mearridit lohkanipmárdusa, seammás go lohkan ovdánahttá gulahallangálggaid ja kulturipmárdusa.	Guarkedh dam maam lohkeme, kultuvren vïedteldihkie lea, seamma sïenten lohkeme gaskesadteme maahtojde jïh kultuvregoerkesimmiem evtede.
Máhttit rehkenastit sámegiella vuosttašgiellanfágas lea oktan giellagelbbolašvuođain vuođđun doabaovdánahttimii, logihkalaš jurddašeapmái ja váttisvuođaid čoavdimii.	Maehtedh saemien voestes gïeline ryöknedh, lea gïeliemaahtaldahken ektesne daerpies maahtoe gosse galka orre baakoeh lïeredh, logihken mietie jïermestalledh jïh dåeriesmoerh tjuevtedh.
Lunddolaš oassin das leat maiddái sámi erenoamáš mihttoovttadagat ja rehkenastinvuogit.	Dah sjïere saemien möölegh (vg vuepsie, gaatnoe, stæhkoe) jïh ryöknemevuekieh dellie jarngesne.
Dasa lassin rehkenastingálga ja giellagelbbolašvuohta gáibidit ipmárdusa hámis, vuogádagas ja komposišuvnnas.	Gosse galka ryöknemem jïh gïelem maehtedh, daerpies dellie guarkedh mij dïhte hammoe, struktuvre jïh komposisjovne lea.
Dán láhkái rehkenastingálga veahkeha ovdánahttit fágalaš gelbbolašvuođa sámegielas.	Nimhtie dah ryöknememaahtoeh viehkine maahta årrodh gosse saemien gïelem evtiedidh.
Máhttit geavahit digitála reaidduid sámegiella vuosttašgiellanfágas lea dárbbašlaš vai sáhttá hálddašit ođđa teakstahámiid ja ovdanbuktimiid.	Maehtedh digitale viehkievierhtieh saemien voestes gïeline utnedh, dellie daerpies gosse galka buektiehtidh orre teekstehammoeh jïh dïejvesh darjodh.
Dát rahpá ođđa oahppanarenaid ja addá ođđa vejolašvuođaid lohkan- ja čállinoahpahusas, teavsttaid ráhkadeamis, komponeremis ja divodeamis.	Nimhtie maahta joekehtslaakan lïeredh jïh dïhte aaj orre nuepieh lohkeme / - tjaelemeööhpehtæmman vadta, gosse galka teeksth darjodh jïh jeatjahtehtedh.
Dán oktavuođas lea deaŧalaš ovdánahttit kritihkalaš árvvoštallandáiddu ja gáldogeavaheami.	Dan åvteste vihkeles maehtedh vierhtiedidh jïh laejhtedh magkerh gaaltijh utnedh.
Digitála reaiddut addet ođđa vejolašvuođaid geavahit sámi árbevirolaš máhtu ja sáhttet doarjut ja ovdánahttit gulahallangálggaid ja ovdanbuktinvugiid.	Digitale vierhtieh orre nuepieh vedtieh gosse saemien aerpien maahtoeh åtnalgovvedh, juhkoe gaskesadtemem jïh vuesiehtimmiem dellie maahta dåarjoehtidh jïh evtiedidh.
Fága gelbbolašvuođamihttomearit	Faagen maahtaldahkeulmieh
Gelbbolašvuođamihttomearit 2. jahkeceahki ma ŋŋel	2. jaepiejtsiehkien mænngan
Njálmmálaš gulahallan	Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohketimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
stoahkat ja geahččaladdat gielain riimmaid, hoahkamiid, ritmmaid, jienaid ja sániid geavahemiin	gieline stååkedidh jïh voejhkelidh, rijmh, raajroeh, jievkehtimmieh, tjoejenassh, jïh baakoeh gïelesne utnedh
albmanahttit ja muitalit njuovžilit dovdduidis, muosáhusaidis ja oaiviliiddis birra	soptsestidh jïjtsh domtesi, deahpadimmiej jïh våajnoej bïjre
ságastallat govaid ja govvaráidduid birra, ja ieš muitalit govaiguin	soptsestidh guvviej jïh guvvieraajroej bïjre jïh jïjtjh aaj jortehtidh
guldalit, rámidit ja jearahallat go earát muitalit ja lohket	goltelidh, girmedh jïh mubpide gihtjedh gosse soptsestieh jïh luhkieh
Čálalaš gulahallan	Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
dovdát jietnadagaid ja čállit unna ja stuora bustávaid	gïelen vueliem lïerehtalledh jïh stoerre jïh smaave baakoeh tjaeledh
ságastallat mii sátni, cealkka, čuokkis ja gažaldatmearka lea	soptsestidh mij dïhte baakoe, raajese, tsiehkie jïh gihtjemevæhta
juohkit sániid stávvaliid mielde	baakojde juekedh lïhtsi mietie
geavahit bustávaid ja geahččaladdat sániiguin, iežas giehtačállosiin ja dihtoriin	baakoeh utnedh jïh baakoejgujmie voejhkelidh dovne gïetine jïh tastaturine
muitalit man guvlui mii lohkat ja čállit ja ságastallat čállinmálliid birra eará sajiin máilmmis	bihkedasseotnjegen bïjre soptsestidh jïh aaj soptsestidh jeatjaj tjaelemevuekiej bïjre mah jeatjah lehkine veartanisne
hutkat divttaid ja ovdanbuktit daid	tjihtesh darjodh jïh åvtese buektedh
gávdnat čáppagirjjálašvuođa- ja fágagirjjiid girjerádjosis alcces lohkandihte	heevehtslidteraturh jïh saetniesgærjah gærjagåetesne ohtsedidh guktie åadtjodh lohkedh
Árbevirolaš máhttu	Aerpien maahtoe
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
ságastallat persovnna ja sisdoalu birra sámi máidnasiin ja muitalusain	åålmegi jïh saemien vaajesi jïh soptsestimmiej bïjre soptsestidh
gohčodit iežas lagas fulkkiid fuolkenamahusaiguin ja diehtit mii lea gáibmi	laahkoestidh jïh soptsestidh mij dïhte neebne lea
ovdanbuktit dramatiseremiin lávlagiid, luđiid, hoahkamiid ja máidnasiid	laavloeh, vuelieh, baakoeraajroeh jih vaajesh draamine vuesiehtidh
Giella geavahusas	Gïelem utnedh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
ságastallat movt lagasbirrasa sáhttá geavahit sámegielsániid ja dadjanvugiid oahpahallamis	soptsestidh guktie lïhkesvoeneste maahta orre saemien baakoeh jïh dïejvesh lïeredh
dovdát muhtin suopmansániid iežas suopmanis mat leat ovttaláganat dahje earaláganat go eará suopmanis	baakoeh jïjtsh smaaregistie aajhtsedh, mejtie leah seamma jallh joekehts mubpede smaaregijstie
Gelbbolašvuođamihttomearit 4. jahkeceahki ma ŋŋel	4. jaepietsiehkiej mænngan
Njálmmálaš gulahallan	Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
geavahit iešguđetlágan dajaldagaid dilálašvuođaid mielde	joekehts njaalmeldh dïejvesh joekehtslaakan utnedh
ovdanbuktit teavsttaid	teeksth åvtese buektedh
ságastallat das movt giellageavaheapmi sáhttá doaibmat positiivvalaš ja negatiivvalaš áigumušain	soptsestidh guktie gïele maahta buerine jallh nåake aevhkine årrodh
guldalit, lohkat ja ovdanbuktit iešguđetlágan mielamiel čáppagirjjálašvuođa teavsttaid ja ságastallat teavsttaid birra	jïjtjh heevehtslidteraturen teeksth ohtsedidh, dejtie goltelidh, lohkedh, soptsestidh jïh åvtese buektedh
Čálalaš gulahallan	Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat ahkái heivvolaš teavsttaid njuovžilit, ja fáhtet teavsttaid sisdoalu	sjïehteles teeksth destie man båeries leah, hijvenlaakan lohkedh, guktie aaj teeksten aamhtesem guarka.
ordnet teavsttaid bajilčállagiin, álggahusain ja loahpahusain	teeksth öörnedh gusnie biejjietjaalege, aalkoe jïh minngiebaakoe
čállit oktiičadnon ja doaibmi giehtačállagiin	ahkedh jïh maereles tjaeledh
dovdát ja geavahit muhtin gielalaš váikkuhangaskaomiid iežas teavsttain	naan vierhtiejgujmie åahpenidh jïh dejtie jïjtsh teekstine utnedh.
čállit muitalusaid, divttaid, reivviid ja áššeteavsttaid	soptsesh, tjihtesh, prievieh jïh aamhtese-provsa teeksth tjaeledh
gávdnat fáttáid iežas čállinbargguide girjerádjosis ja Interneahtas, ja ráhkadit, vurket ja viežžat fas teavsttaid digitála reaidduid geavahemiin	aamhtesh jïjtsh tjaeliemasse gærjagåeteste, gaskeviermeste ohtsedidh jïh jïjtjh teekstide digitale vierhtiejgujmie darjodh jïh vöörhkedh.
Árbevirolaš máhttu	Aerpien maahtoe
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah learohkh gelkieh
geavahit fuolkevuođanamahusaid	lïeredh laahkoestidh
ságastallat elliid namahusaid birra sámi ealáhusain, nugo boazodoalus, šibitdoalus, guolásteamis ja bivddus	soptsestidh juvri nommi bïjre mejtie leah saemien jielegine, vuesiehtæmman båatsosne, laanteburrie-, göölemisnie jïh vijremisnie
ságastallat báikkálaš sámi báikenamaid ja daid mearkkašumi birra ja buohtastahttit daid dárogiel ja earágiel báikenamaiguin	soptsestidh lïhkes voeni sijjienommi bïjre, guktie dah leah jïh viertiestidh daaroen jïh jeatjah sijjienommigujmie jis gååvnesieh
geavahit árbevirolaš muitalusaid iežas barggus	aerpien soptsesh jïjtsh barkosne utnedh
Giella geavahusas	Gïelem utnedh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah learohkh gelkieh
čilget ja čájehit ovdamearkkaiguin movt sániid sáhttá suorggidit	buerkiestidh jïh vuesiehtidh guktie baakoeh seerkedh
válddahit giela ja giellageavaheami, sátneluohkáid ja daid doaimma	buerkiestidh guktie gïele jïh guktie gïelem utnedh, baakoedåehkieh jïh guktie dah leah.
geavahit deaŧaleamos riektačállinnjuolggadusaid	dah vihkelommes tjaelemenjoelkedassh utnedh
Gelbbolašvuođamihttomearit 7. jahkeceahki ma ŋŋel	7. jaepietsiehkiej mænngan
Njálmmálaš gulahallan	Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah learohkh gelkieh
doaibmat iešguđetlágan giellarollain rollaneavttašeami ja drámá, lohkama, jearahallamiid ja ovdanbuktimiid bokte	draaman, lohkemen, gihtjedimmien jïh vuesiehtimmien tjïrrh joekehts dåemiedimmine årrodh
jođihit čoahkkima	tjåanghkoem reeredh
guldalit earáid, albmanahttit ja ákkastallat oaiviliiddis ja árvvusatnit earáid oaiviliid	mubpide goltelidh, jïjtse våajnoeh buektedh jïh buerkiestidh, mubpiej mïelh vuavkasjidh
ovdandivvut fágaáššiid njálmmálaččat veahkkeneavvuiguin dahje haga	saetnies aamhtesh åehpiedehtedh viehkievierhtine jallh namhtah
digaštallat movt giella sáhttá albmanahttit ja dahkat miellaguottuid ovttaskas olbmui ja olmmošjoavkkuide	digkiedidh guktie gïele maahta almetji jïh åålmegi åssjalommesidie åvtese buektedh jïh darjodh
geavahit dihtomielalaččat sámegielsániid ja dajaldagaid	vuerkesne saemien baakoeh jïh lahtesh utnedh
lohkat guhkit čáppagirjjálašvuođateavsttaid, mánáid- ja nuoraidgirjjálašvuođa- ja áššeprosateavsttaid, ja albmanahttit ipmárdusa ja lohkanmuosáhusaid	heevehtslidteraturh, maana- jïh noeri lidteraturh jïh aamhteseprovsateeksth lohkedh, guarkedh jïh dååjrehtalledh
lohkat eará eamiálbmogiid árbevirolaš muitalusaid ja buohtastahttit daid sámi máidnasiiguin ja muitalusaiguin	mubpiej aalkoe-almetji lidteraturh lohkedh, jïh dejtie viertiestidh saemien vaajesi- jïh soptsesigujmie
Čálalaš gulahallan	Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
geavahit iešguđetlágan lohkanstrategiijaid lohkat iešguđetlágan teavsttaid iešguđet leahtuin	ovmessie lohkemestrategi utnedh joekehts teeksth joekehtslaakan lohkedh
ovdánahttit iežas čállosa jurdagis gárvves buvttan, ja árvvoštallat teavstta ovdáneami responssa vuođul	jïjtsh åssjalommesistie jïjtsh teekstem tjaeledh, dan mænngan teekstem mubpiejgujmie vierhtiedidh
ovdandivvut iežas čáppagirjjálašvuođa ja fágagirjjiid lohkanvásáhusaid ja geavahit dáid vásáhusaid vuođđun iežas čállinbargguide	åehpiedehtedh jïjtsh lohkemedååjrehtallemh gosse leah heevehts-lidteraturh jïh faagegærjah lohkeme jïh dejtie nuhtjedh gosse jïjtje maam joem tjaeledh.
árvvoštallat iežas ja earáid teavsttaid	jïjtsh jïh mubpiej teeksth vierhtiedidh
geavahit heivvolaš gálduid ja diehtogirjjiid barggadettiin teavsttaiguin	gaaltijh jïh bïhkedsgærjah utnedh gosse teeksth tjaelieminie
čállit oktilit persovnnalaš ja doaibmi giehtačállagiin	ahkedh jïh jïjtjeste maereles tjaeledh
geavahit digitála reaidduid čállinproseassas ja interaktiivateavsttaid buvttadeamis	digitale tjaelemevierhtiejgujmie barkedh gosse interaktijve teeksth leah darjoeminie
geavahit ulbmillaččat girjerádjosa, sámegiel diehtogirjjiid, sámegiel mediaid ja digitála diehtogálduid	ulmien mietie gærjagåetiem, saemien bïhkedsgærjah, saemien medijah jïh digitale bïevnesigaaltijh utnedh
Árbevirolaš máhttu	Aerpien maahtoe
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
geavahit dálke- ja siivusániid ja - doahpagiid, ja muitalit mearkabeivviid ja dálkemearkkaid birra	baakoeh jïh lahtesh daelhkie jïh vearelden bïjre utnedh, jïh mïerhkebiejjiej jïh veareldevæhtaj bïjre soptsestidh
čohkket dieđuid lagasbirrasis diiddaid ja sátnevádjasiid birra ja movt daid geavahit beaivválaš eallimis	bïevnesh, vuekieh jïh dïejvesh jïjtsh voengeste tjöönghkedh jïh soptsestidh guktie dejtie fïerhten biejjien utnedh
geavahit árbevirolaš bargguide čadnon sániid ja doahpagiid ja ságastallat mii birgejupmi lea	baakoeh jïh lahtesh utnedh gosse barkeminie jïh soptsestidh mij dïhte ” bïerkenidh ” lea.
Giella geavahusas	Gïelem utnedh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
selvehit movt ráhkadit goallossániid ja suorggádusaid ja movt heivehit loatnasániid	buerkiestidh guktie baakoeh seerkedh, guktie baakoeh ektiedidh jïh löönemebaakoeh sjïehtedidh
čájehit movt giella rievddada dilálašvuođa, áiggi ja báikki mielde	vuesiehtidh guktie gïele jorkese joekehts tseahkan, tïjjese jïh sæjjan
čájehit goal lea váldocealkka ja oalgecealkka, ja geavahit iešguđet cealkkaráhkadusaid	joekehtidh mïj dïhte elliesraajese jïh lïhtseraajese, jïh joekehts raajesebægkoeh utnedh
struktureret teavstta áigeortnetvuoru ja fáttá mielde ja ráhkadit oktavuođa gaskkal cealkagiid ja teakstaosiid	teeksth boelhki jïh aamhtesi mietie bïejedh jïh ellies lohkemeboelhkem raajesijstie tjaeledh
selvehit movt eanetlogugielat leat váikkuhan ja ain váikkuhit sámegillii	buerkiestidh guktie jienebelåhkoen gïelh saemien gïelide deadteme jïh annje diedtieminie
válddahit earenoamášvuođaid iežas suopmanis čállingiela ektui	jïjtsh smaaregh buerkiestidh tjaaleldhgïelen muhteste
muitalit giellaguovlluid birra Sámis	soptsestidh gïeledajvi bïjre Saepmesne
Gelbbolašvuođamihttomearit 10. jahkeceahki ma ŋŋel	10. jaepietsiehkiej mænngan
Njálmmálaš gulahallan	Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
muitalit gulahallanvugiid birra ja movt gielalaš ja kultuvrralaš girjáivuohta váikkuha gulahallamii	soptsestidh joekehts gaskesadtemevuekiej bïjre jïh guktie gïele jïh kultuvre maehtieh gaskesadtemem dijpedh
digaštallat gielladikšuma	digkiedidh guktie gïelem hoksedh
jođihit ja refereret čoahkkimiin ja digaštallamiin, albmanahttit oaiviliiddis ja árvvoštallat mii lea áššálaš ákkasteapmi	reeredh tjåanghkojde jïh reektedh tjåanghkojste, digkiedimmijstie. Dejstie jïjtsh våajnoeh buektedh jïh vierhtiedidh mij dïhte aamhtesen mietie digkiedimmie
ságaskuššat ja čilget máŋggagielalašvuođa ja máŋggakultuvrralaš gullevašvuođa	digkiedidh jïh buerkiestidh mij dïhte gelliengïelevoete jïh gellienlaaketje kultuvre
čađahit eaŋkalis logaldallamiid, ovdanbuktimiid, muitaleaddji lohkamiid, rollaneavttašemiid ja dramatiserema, heivehuvvon iešguđetlágan vuostáiváldiide	aelhkie aamhtesi bïjre håalodh, åehpiedehtedh, tjïelkestidh, lohkedh, dåemiedidh jïh draamam utnedh joekehts goltelæjjide
árvvoštallat iežas ja earáid njálmmálaš ovdanbuktimiid	jïjtsh jïh mubpiej vuesiehtimmieh vierhtiedidh
muitalit iežas mielamiel girjjiid ja girječálliid birra ja ákkastallat girjeválljemiiddis	gærjaj jïh tjaeliji bïjre soptsestidh, buerkiestidh man åvteste dejtie gærjide veeljeme lohkedh
lohkat ja buohtastahttit sámi ja eará eamiálbmogiid girjjálašvuođa	lohkedh saemien lidteraturh jïh dejtie jeatjah aalkoeåålmegi lidteraturine viertiestidh
árvvoštallat máidnosiid ja guoimmuhanmediaid váikkuhangaskaomiid ja reflekteret movt dat váikkuhit	magkerh vierhtieh reklamesne jïh saerniestimmiemedijine leah jïh jïermestalledh guktie dah almetjidie dijpieh
Čálalaš gulahallan	Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
gaskkustit iežas lohkanvásáhusaid ja lohkanmuosáhusaid dulkoma ja reflekterema vuođul	jïjtsh lohkemedååjrehtallemh åvtese buektedh, jïh buerkiestidh man åvteste nimhtie-numhtie tjïelkestamme jïh ussjedamme
dovdát iešguđetlágan gielalaš váikkuhangaskaomiid ja geavahit daid iežas teavsttain	gïeleldh vierhtieh aajhtsedh jïh dejtie jïjtsh teekstine åtnose vaeltedh
plánet ja čađahit čállinprošeavtta jurdaga rájes gárvves buvttan ja árvvoštallat iežas teavstta ja iežas čállinovdáneami giella- ja teakstamáhtu vuođul	soejkesjidh jïh galkedh prosjektem eajhneste ellies barkose jïh jïjtsh teekstem jïh tjaelemem vierhtiedidh maahtoejgujmie gïele jïh teeksti bïjre
ovdanbuktit dárkilit ja geavahit girjás ja máŋggabealat sátneriggodaga iešguđetlágan teavsttain	tjïertestidh joekehts baakoejgujmie joekehts teekstine
geavahit teakstagieđahallanreaidduid iežas bargguid vurket ja systematiseret	teekstegïetedallemem åtnose vaeltedh gosse galka jïjtse barkoem vöörhkedh jïh öörnedh
geavahit teavsttaid maid lea viežžan girjerádjosis, Interneahtas ja mediain kritihkalaččat, ságaskuššat teavsttaid ja čujuhit geavahuvvon gálduide	teeksth utnedh, mejtie gærjagåeteste, gaskeviermeste jïh medijistie veedtjeme. Dejtie galka vierhtiedidh, laejhtedh jïh vuesiehtidh mij gaaltijidie åtneme
lohkat ja ieš čállit teavsttaid iešguđetlágan šáŋrain, sihke áššeprosa ja čáppagirjjálašvuođa teavsttaid	lohkedh jïh tjaeledh teeksth mejnie joekehts sjaangerine, dovne heevehts-lidteraturh jïh aamhteseprovsa
selvehit sámi girjjálašvuođa váldoáigodagaid ja muitalit sámi girječálliid ja sámi girjjálašvuođa klassihkkáriid birra	åejvieboelhkide saemien tjaalaldahken-histovrijesne buerkiestidh jïh soptsestidh tjaeliji jïh klassihkeri bïjre mah saemien tjaalaldahkesne
ovdandivvut iežas válljen čiekŋudanfáttá bohtosiid	aamhtesem åehpiedehtedh, maam lea jïjtje veeljeme eensigåbpoe goeredh
Árbevirolaš máhttu	Aerpien maahtoe
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
buohtastahttit árbevirolaš sámegielteavsttaid ođđaáigásaš teavsttaiguin	viertiestidh saemien teeksth daaletje teekstigujmie
geavahit sániid, doahpagiid ja dadjanvugiid mat gusket lundui	baakoeh, lahtesh utnedh mah eatnamasse vïedteldihkie
buohtastahttit sámi ja dáru sátnevádjasiid	saemien dïejvesh daaroen dïejvesigujmie viertiestidh
Giella geavahusas	Gïelem utnedh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
hálddašit riektačállima ja ortografiija ja dábálaš teakstalađastanvugiid	reaktoetjaelemem jïh tjaelemevuekide jïh dejtie teekstejuekemevuekide maehtedh
čilget sátneluohkáid, sojahanoahpa, suorggideami ja cealkkaoahpa vuođđoáššiid, barggadettiin gielain ja teavsttaiguin	baakoedåehkieh, syjjehtimmiem jïh baakoeseerkemem raajeselearosne buerkiestidh gosse gïeline jïh teekstigujmie barkeminie
ságaskuššat movt áimmahuššat gielladikšuma ja giellaovdánahttima	digkiedidh guktie gïelem maahta evtiedidh jïh hoksedh
identifiseret sámegielaid ja muitalit ovttaláganvuođaid ja erohusaid birra dain ja muitalit suoma-ugralaš giellajoavkku birra	saemien gïeligujmie åehpenidh, soptsestidh mij dïhte seamma jïh joekehts daej gïeli gaskem, jïh soptsestidh gïeli bïjre mah leah Såevmienugrijhken gïeledåehkeste
selvehit rivttiid mat gusket sámegillii	buerkiestidh magkerh reaktah saemien gïelen leah
Gelbbolašvuođamihttomearit Jo2 - fidnofágalaš oah ppoprográmma maŋŋel	Jå2 - barkofaagi ööpehtimmieprogrammen mænngan
Njálmmálaš gulahallan	Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
hálddašit iešguđetlágan njálmmálaš rollaid joavkoságastallamiin, logaldallamiin, dramatiseremiin, ovdandivvumiiguin ja čájálmasain sihke oassálastin ja guldaleaddjin	buektiehtidh joekehts njaalmeldh dåemiedimmieh; dovne soptsestidh, vuesiehtidh, håalodh, åehpiedehtedh jïh åvtese buektedh gosse goltelæjjine jïh dorjehtæjjine leah
čilget mii gulahallamii váikkuha, makkár dagaldagat sáhttet ovddidit ja hehttet gulahallama	buerkiestidh mij dïhte gaskesadtemem dijpie, dovne buerkiestidh magkerh faktorh mejtie gaskesadtemem evtede jïh deadta
geavahit prográmmafágaid fágamáhtu fágalaš gulahallamis	faagemaahtoeh utnedh programmefaagijste faagen gaskesadtemisnie
dulkot beaivválaš áššiid dárogielas sámegillii	daaroengïeleste saemiengïelese aarkebeajjetje tsiehkijste jarkoestidh
digaštallat eatnigiela, guovttegielalašvuođa ja doaibmi guovttegielalašvuođa doahpagiid iežas gielladili ja vásáhusaid vuođul ja árvvoštallat iežas giellamáhtu guđege gielas ja iešguđetlágan giellaoktavuođain	digkiedidh jih vierhtiedidh mij dïhte ietniengïele, guektiengïelevoete jïh maereles guektiengïelevoete jïjtsh gïeletsiehkien muhteste jïh jïjtsh dååjrehtallemi muhteste jïh destie jïjtsh gïelemaahtojde vierhtiedidh gellie gïeline jïh joekehts gïeletsiehkine
digaštallat ja buohtastahttit gielalaš ja estehtalaš váikkuhangaskaomiid girjjálašvuođas, TV-ráidduin ja máidnasiin	digkiedidh gïeleldh jïh estetihke vierhtieh mejtie leah tjaalaldahkesne, TV-raajrojne jïh vaajesinie åtnalgovveme jïh dejtie sinsitniem viertiestidh
Čálalaš gulahallan	Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
lohkat teavsttaid ja ságastallat earáiguin dan birra maid lea lohkan	teeksth lohkedh jïh mubpiejgujmie soptsestidh man bïjre leah lohkeme
máhttit riektačállinnjuolggadusaid barggadettiin iežas teavsttaiguin	buektiehtidh reaktatjaelemenjoelkedassi mietie tjaeledh gosse jïjtsh teeksth tjaelieminie
hálddašit iešguđetlágan čállirollaid skuvlla almmolašvuođas ja servodat- ja bargoeallimis	buektiehtidh joekehts tjaaleldh dåemiedimmieh utnedh, skuvlesne, sïebredahkesne jïh barkosne
jorgalit iežas čállin teavsttaid dárogielas sámegillii	jïjtsh daaroen teeksth saemiengïelese jarkoestidh
čállit hutkkálaš teavsttaid iešguđetlágan šáŋrain	teeksth joekehts sjaangerine tjaeledh
geavahit digitála reaidduid teavsttaid systematiseret ja vurket ja iežas bargguid ovdandivvut ja almmuhit	digitale viehkievierhtieh utnedh gosse galka jïjtsh teeksth jïh vuesiehtimmieh öörnedh jïh vöörhkedh
geavahit girjás, máŋggabealat gielalaš váikkuhangaskaomiid iežas čállimis, sihke čáppagirjjálašvuođas ja áššeprosas*	gellie gïeleldh vierhtieh utnedh gosse tjaelieminie, dovne heevehts-tjaalaldahkine jïh aamhtese-provsateekstine*
lohkat ja analyseret vissis meari iešguđetlágan teavsttaid, sihke čáppagirjjálašvuođa ja áššeprosa šáŋraid, mat gullet maŋŋá 1995 áigodahkii*	lohkedh jïh joekehtidh veeljeme teeksth, heevehts-lidteraturh jïh aamhteseprovsah mah leah 1995 mænngan tjaalasovveme*
Árbevirolaš máhttu	Aerpien maahtoe
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
selvehit movt muitalusat, sátnevádjasat, diiddat ja nárrideapmi geavahuvvojit mánáidbajásgeassimis	buerkiestidh guktie soptsesth, vaajesh, dïejvesh jïh nerrehtimmie åtnalgåvva gosse maanah bijjiedidh
selvehit máidnasiid variánttaid ja buktit ovdamearkkaid movt kulturlonohallan vuhtto máidnasiin	buerkiestidh joekehts heamturh jïh vuesiehtidh guktie heamturh låtneme kultuvri gaskem
Giella geavahusas	Gïelem utnedh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
čilget movt ođđa sánit ja tearpmat sámegielas ráhkaduvvojit ja loatnasániid geavaheami ja heivehallama	buerkiestidh guktie orre saemien baakoeh jïh tearmh evtiedidh jïh guktie löönemebaakoeh utnedh jïh sjïehtedidh
geavahit sániid ja dajaldagaid mat čatnasit árbevirolaš ja ođđaáigásaš bargoeallimii ja evttohit ja árvvoštallat ođđa tearpmaid	orre baakoeh jïh smaaregh mah leah aerpien mietie jïh daaletje barkose viedteldihkie, jïh orre baakoeh vierhtiedidh
čilget sámegiela grammatihkalaš iešvuođaid ja buohtastahttit eará gielaiguin ja čilget movt dát váikkuha jorgalanbargui*	saemien gïelen grammatihkem buerkiestidh jïh jeatjah gïeligujmie viertiestidh jïh
identifiseret variašuvnnaid sámegielain*	gïeli smaareh-tjïertide tjuevtjiedidh *
geavahit sániid ja dajaldagaid mat gusket árbevirolaš ja ođđaáigásaš bargoeallimii, árvalit ja árvvoštallat ođđa tearpmaid	Jå2 - studijeryöjredimmien ööpehtimmieprogramme
Njálmmálaš gulahallan	Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
geavahit iežas prográmmafágaid fágamáhtu logaldallamiin ja digaštallamiin skuvlla, servodaga ja bargoeallima birra	faagemaahtoe utnedh jïjtsh programmefaagijste gosse galka skuvlen, barkoen jïh sïebredahken bïjre håalodh jïh digkiedidh
árvvoštallat ja buktit oaiviliid iežas ja earáid njálmmálaš ovdandivvumiidda	vierhtiedidh jïh bååstede moenedh jïjtsh jïh mubpiej vuesiehtimmide
dulkot áššiid mat gusket skuvlii dárogielas sámegillii	aamhtesh skuvlen bïjre daaroengïeleste saemiengïelese jarkoestidh
analyseret ja selvehit gulahallanvugiid ja gulahallanstrategiijaid sámi servodagain ovdal ja dál	joekehtidh jïh buerkiestidh gaskesadtemevuekiej jïh gaskesadtemebarkoevuekiej bïjre mah saemien daaletje jïh dej beeli sïebredahkine
buohtastahttit sámi ja eará eamiálbmogiid teavsttaid ja árvvoštallat daid mearkkašumi kultur- ja identitehtahuksejeaddjin	saemien teeksth jeatjah aalkoeåålmegi teekstigujmie viertiestidh jïh vierhtiedidh guktie dah daerpies gosse kultuvrem- jïh identitetem evtiedidh
ságastallat sámi girjjálašvuođahistorjjá váldoáigodagaid birra ja buohtastahttit davviriikkaid girjjálašvuođa historjjáin	saemien lidteraturehistovrijen åejvieboelhki bïjre soptsestidh, jïh dam noerhtelaanti lidteraturehistovrijinie viertiestidh
Čálalaš gulahallan	Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
lohkat álkis teavsttaid čállon eará sámegielaide	aelhkies teeksth jeatjah saemien gïeline lohkedh
lohkat teavsttaid mat leat čállon dološ čállinvugiide ja buohtastahttit dálá čállinvugiin	teeksth lohkedh mah leah båeries tjaelemevuekien mietie tjaalasovveme jïh dejtie viertiestidh daaletji tjaelemevuekine
analyseret teavsttaid iešguđet šáŋrain vai sáhttá oaivvildit maidege dain gažaldagain mat teavsttain bohtet ovdan ja árvvuin maid dat ovddastit	teeksth joekehtidh mah joekehts sjaangerine tjaalasovveme, jïh vuartasjidh magkerh gyhtjelassh jïh aarvoeh teekstine leah
teavstta buvttadeamis válljet heivvolaš šáŋra, váikkuhangaskaomiid ja giellageavaheami	sjïehteles sjaangerem, vierhtieh jïh gïeleåtnoem veeljedh gosse teekstem tjaeledh
válddahit ja árvvoštallat iežas lohkan- ja čállinstrategiijaid	jïjtsh lohkeme-jïh tjaelemebarkoevuekieh buerkiestidh jïh vierhtiedidh
lohkat ja analyseret vissis meari iešguđetlágan teavsttaid, sihke čáppagirjjálašvuođa ja áššeprosa šáŋraid, mat gullet ovdal 1965 áigodahkii	lohkedh jïh joekehtidh teeksth, heevehtslidteraturh jïh aamhteseprovsah mah leah 1965 åvteli tjaalasovveme
Árbevirolaš máhttu	Aerpien maahtoe
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
selvehit juoiganárbevieru ja luođi saji, árvvu ja dili ovdal ja dál	buerkiestidh vuelien daaletji jïh dovletji vuekiem, aarvoem jïh tsiehkiem
buohtastahttit sámi ja dáru lávlla- ja sálbmaárbevieruid	saemien laavlome-saalmevuekiem daaroen laavlome-saalmevuekine viertiestidh
Giella geavahusas	Gïelem utnedh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
selvehit sámi giellahistorjjá	soptsestidh gïelehistovrijen bïjre
digaštallat movt giela árvu servodagas lea váikkuhan sámiid giellamáhttui, guovttegielalašvuhtii ja iešdovdui	digkiedidh guktie saemien gïeletsiehkie leah saemiej gïelemaahtojde, guektiengïelevoetem jïh jïjtjetjirkemem dijpeme
árvvoštallat Sámelága giellanjuolggadusaid ja Sámedikki ásaheami gielladili ja guovttegielalašvuođa ektui	vierhtiedidh guktie Saemielaaken gïelenjoelkedassh jïh Saemiedigkien tseegkeme leah gïeletsiehkiem jïh guektiengïelevoetem dijpeme
ságaskuššat man láhkái skuvla, servodat ja bargoeallin sáhtáše doarjut guovttegielalašvuođa	digkiedidh guktie skuvle, sïebredahke jih barkoe maehtieh guektiengïelevoetem dåarjoehtidh
geavahit cealkkaanalysa ja fágatearpmaid gielaid válddaheamis	raajesejoekedimmiem jïh baakoetearmh utnedh gosse gïelem buerkiestidh
Gelbbolašvuođamihttomear it Jo3 - studerenráhkkanahtti oahppoprográmma maŋŋel	Jå3 - studijeryöjredimmien ööpehtimmieprogrammen mænngan
Njálmmálaš gulahallan	Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
dulkot ja geavahit dulkongelbbolašvuođa praktihkalaš dulkondilálašvuođain	jarkoestidh jïh maahtoeh utnedh jarkoestimmien bïjre gosse galka jarkoestidh
ságastallat iešguđet kultuvrraid gulahallanvugiid birra	soptsestidh gaskesadtemevuekiej bïjre joekehts kultuvrine
buohtastahttit ja árvvoštallat sámi ja eará eamiálbmogiid fiktiivvalaš teavsttaid ja áššeteavsttaid kultuvrralaš konteavsttas	viertiestidh jïh vierhtiedih saemien jïh jeatjah aalkoeåålmegi fiktijve teeksth jïh aamhteseteeksth kultuvren muhteste
Čálalaš gulahallan	Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
čađahit ja ovdandivvut iežas válljen čiekŋudanbarggu mas fáddá lea giella, girjjálašvuohta dahje eará sámi fáddá	åehpiedehtedh aamhtesem maam lea jïjtje veeljeme; gïelen, lidteraturen jallh jeatjah saemien aamhtesen bïjre
guorahallat teavsttaid ideologiija ja árvvoštallat gálduid ja mediaid	ideologijem teekstine gïehtjedidh jïh vierhtiedidh magkerh gaaltijh jïh medija leah
jorgalit ja heivehit earáid čállin teavsttaid dárogielas sámegillii	jarkoestidh jïh sjïehtedidh jeatjebi teeksth daaroengïeleste saemien gïelese
čállit fágateavsttaid dábálaš fágačállinnjuolggadusaid mielde	faageteeksth tjaeledh sïejhme faagetjaelemi mietie
čállit čielgasit disponerejuvvon teavsttaid main lea čielga fokus ja áššálaš ákkasteapmi	teeksth öörnedh, gusnie tjïelke ulmie lea jïh aamtesen mietie dïejveldamme
lohkat ja analyseret vissis meari iešguđetlágan teavsttaid, sihke čáppagirjjálašvuođa ja áššeprosa šáŋraid, mat gullet 1965-1995 áigodahkii ja digaštallat movt áigodaga servodatlaš ja kultuvrralaš dilit oidnojit teavsttain	lohkedh jïh joekehtehtedh naan lidteraturh jïh teeksth, heevehtslidteraturh jïh aamhteseprovsa mah leah 1965-1995 gaskem tjaalasovveme jïh dïejveldidh guktie dan tïjjen sïebredahke jïh kultuvre maahta teekstine vååjnedh
Árbevirolaš máhttu	Aerpien maahtoe
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
selvehit sámi máinnasteami	buerkiestidh guktie saemien soptsestimmievuekie lea
muitalit muitalusaid geavahettiin sámi máinnasteami elemeanttaid	vaajesh soptsestidh, gusnie naan saemien soptsestimmievuekieh meatan
buohtastahttit sámi máidnasiid eará eamiálbmogiid ja eará kultuvrraid máidnasiiguin	viertiestidh saemien vaajesh aalkoeåålmegi jïh jeatjah kultuvri vaajesigujmie
Giella geavahusas	Gïelem utnedh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
guldalit ja lohkat teavsttaid čállon eará sámegielaide ja ságastallat ovttaláganvuođaid ja erohusaid birra	goltelidh jïh lohkedh saemien teeksth jeatjah saemien gïelijste jïh soptsestidh mij dïhte seamma jïh mij dïhte joekehts
buohtastahttit sámi giellahistorjjá váldolinjjáid davviriikkalaš gielaid historjjáin	saemien gïelehistovrijem viertiestidh noerhtilaanti gïeli histovrijinie
árvvoštallat sámegielaid dili servodagas ja buohtastahttit eará eamiálbmogiid gielladiliin	vierhtiedidh saemien gïeletsiehkiem sïebredahkesne jïh viertiestidh jeatjah aalkoeåålmegi gïeletsiehkiejgujmie
digaštallat sámi giellapolitihka ja kulturovdánahttima beliid	digkiedidh guktie saemien gïelepolitihke jïh kultuvre-evtiedimmie
selvehit njálmmálaš ja čálalaš giela gaskavuođa	buerkiestidh guktie njaalmeldh gïele tjaaleldh gïelen muhtese lea
Gelbbolašvuođamihttomearit lasáhusa oppalaš studerengelbbolašvuhtii - fidnofágalaš oahppoprográmma ma ŋŋel	Lissietahken daamts studijemaahtaldahken mænngan - barkofaagi ööpehtimmieprogramme
Njálmmálaš gulahallan	Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
geavahit iežas prográmmafágaid fágamáhtu logaldallamiin ja digaštallamiin skuvlla, servodaga ja bargoeallima birra	faagemaahtoeh utnedh jïjtsh programmefaagijste gosse skuvlen, barkoen jïh sïebredahken bïjre galka håalodh jïh digkiedidh
árvvoštallat ja buktit oaiviliid iežas ja earáid njálmmálaš ovdandivvumiidda	vierhtiedidh jïh bååstede moenedh jïjtsh jïh mubpiej vuesiehtimmide
analyseret ja selvehit gulahallanvugiid ja gulahallanstrategiijaid sámi servodagain ovdal ja dál	joekehtidh jïh buerkiestidh gaskesadtemevuekiej jïh gaskesadtemebarkoevuekiej bïjre mah saemien daaletje jïh dej beeli sïebredahkine
ságastallat eará kultuvrraid gulahallanvugiid birra	soptsestidh gaskesadtemevuekiej bïjre joekehts kultuvrine
dulkot ja geavahit dulkongelbbolašvuođa praktihkalaš dulkondilálašvuođain	jarkoestidh jïh maahtoe jarkoestimmien bïjre utnedh gosse edtjieh jarkoestidh
ságastallat sámi girjjálašvuođahistorjjá váldoáigodagaid birra ja buohtastahttit davviriikkaid girjjálašvuođa historjjáin	saemien lidteraturehistovrijen åejvieboelhki bïjre soptsestidh, jïh dam noerhtelaanti lidteraturehistovrijinie viertiestidh
buohtastahttit sámi ja eará eamiálbmogiid teavsttaid ja árvvoštallat daid mearkkašumi kultur- ja identitehtahuksejeaddjin	saemien teeksth jeatjah aalkoeåålmegi teekstigujmie viertiestidh jïh vierhtiedidh guktie dah daerpies gosse kultuvrem- jïh identitetem evtiedidh
buohtastahttit ja árvvoštallat sámi ja eará eamiálbmogiid fiktiivvalaš teavsttaid ja áššeteavsttaid kultuvrralaš konteavsttas	saemien teeksth viertiestidh jeatjah aalkoeåålmegi teeksti jïh aamhteseprovsateekstigujmie jïh dejtie vierhtiedidh kultuvren muhteste
Čálalaš gulahallan	Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
geavahit girjás, máŋggabealat gielalaš váikkuhangaskaomiid iežas čállimis, sihke čáppagirjjálašvuođas ja áššeprosas	gellie gïeleldh vierhtieh utnedh gosse tjaelieminie, dovne heevehtslidteraturesne jïh aamhteseprovsateekstine
teavstta buvttadeamis válljet heivvolaš šáŋra, váikkuhangaskaomiid ja giellageavaheami	sjïehteles sjaangerem, vierhtieh jïh gïeleåtnoem veeljedh gosse tjaelieminie
lohkat álkis teavsttaid čállon eará sámegielaide	aelhkies teeksth jeatjah saemien gïeline lohkedh
lohkat teavsttaid mat leat čállon dološ čállinvugiide ja buohtastahttit dálá čállinvugiin	teeksth lohkedh mejtie lea dovletji tjaelemevuekiej mietie tjaaleme jih dejtie viertiestidh daaletjen tjaelemevuekine
válddahit ja árvvoštallat iežas lohkan- ja čállinstrategiijaid	buerkiestidh jïh vierhtiedidh jïjtse lohkeme-jïh tjaelemebarkoevuekieh
čađahit ja ovdandivvut iežas válljen čiekŋudanbarggu mas fáddá lea giella, girjjálašvuohta dahje eará sámi fáddá	aamhtesem åehpiedehtedh maam lea jïjtje veeljeme; gïelen, lidteraturen jallh jeatjah saemien aamhtesen bïjre
guorahallat teavsttaid ideologiija ja árvvoštallat gálduid ja mediaid	ideologijem teekstine gïehtjedidh jïh vierhtiedidh magkerh gaaltijh jïh medija leah
jorgalit ja heivehit earáid čállin teavsttaid dárogielas sámegillii	jarkoestidh jïh sjïehtedidh jeatjebi teeksth daaroengïeleste saemiengïelese
čállit fágateavsttaid dábálaš fágačállinnjuolggadusaid mielde	faageteeksth tjaeledh sïejhme faagetjaelemen mietie
čállit čielgasit disponerejuvvon teavsttaid main lea čielga fokus ja áššálaš ákkasteapmi	teeksth öörnedh, gusnie tjïelke ulmie jïh aamhtesen mietie dïejveldamme
lohkat ja analyseret vissis meari iešguđetlágan teavsttaid, sihke čáppagirjjálašvuođa ja áššeprosa šáŋraid, mat gullet ovdal 1965 áigodahkii	lohkedh jïh joekehtidh teeksth, heevehtslidteraturh jïh aamhteseprovsah mah leah 1965 åvteli tjaalasovveme
lohkat ja analyseret vissis meari iešguđetlágan teavsttaid, sihke čáppagirjjálašvuođa ja áššeprosa šáŋraid, mat gullet áigodahkii 1965-1995 ja, digaštallat movt áigodaga servodatlaš ja kultuvrralaš dilit oidnojit teavsttain	lohkedh jïh joekehtehtedh naan teeksth, heevehtslidteraturh jïh aamhteseprovsah mah leah 1965-1995 gaskem tjaalasovveme jïh dïejveldidh guktie dan tïjjen sïebredahke jïh kultuvre maahta teekstine vååjnedh
lohkat ja analyseret vissis meari iešguđetlágan teavsttaid, sihke čáppagirjjálašvuođa ja áššeprosa šáŋraid, mat gullet áigodahkii maŋŋil jagi 1995	lohkedh jïh joekehtidh teeksth, heevehtslidteraturh jïh aamhteseprovsah mah leah 1995 mænngan tjaalasovveme
Árbevirolaš máhttu	Aerpien maahtoe
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
selvehit juoiganárbevieru ja luođi árvvu ja dili dálá servodagas	buerkiestidh vuelien daaletji jïh dovletji vuekiem, aarvoem jïh tsiehkiem
buohtastahttit sámi ja dáru lávlla- ja sálbmaárbevieruid	saemien laavlome-saalmevuekiem daaroen laavlome-saalmevuekine viertiestidh
selvehit sámi máinnasteami	buerkiestidh guktie dïhte saemien soptsestimmievuekie lea
muitalit muitalusaid geavahettiin sámi máinnasteami elemeanttaid	vaajesh soptsestidh, gusnie naan saemien soptsestimmievuekieh meatan
buohtastahttit sámi ja eará eamiálbmogiid máidnasiid ja eará kultuvrraid máidnasiid	viertiestidh saemien vaajesh aalkoeåålmegi jïh jeatjah kultuvri vaajesigujmie
Giella geavahusas	Gïelem utnedh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit	Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
čilget sámegiela grammatihkalaš iešvuođaid ja buohtastahttit eará gielaiguin ja čilget movt dát váikkuha jorgalanbargui	saemien gïelen grammatihkem buerkiestidh jïh jeatjah gïeligujmie viertiestidh jïh buerkiestidh guktie sjædta gosse galka saemiengïelese jarkoestidh
geavahit cealkkaanalysa ja fágatearpmaid gielaid válddaheamis	raajesejoekehtimmiem jïh faagetearmh utnedh gosse gïelem buerkiestidh
selvehit njálmmálaš ja čálalaš giela gaskavuođa	buerkiestidh guktie njaalmeldh gïele tjaaleldh gïelen muhtese lea
identifiseret variašuvnnaid sámegielain	gïeli smaareh-tjïertide tjuevtjiedidh
guldalit ja lohkat teavsttaid eará sámegielaide ja ságastallat ovttaláganvuođaid ja erohusaid birra	goltelidh jïh lohkedh teeksth jeatjah saemien gïelijste, jïh soptsestidh mij dïhte seamma jïh mij dïhte joekehts
čilget sámi giellahistorjjá ja buohtastahttit sámi giellahistorjjá váldolinjjáid davviriikkalaš gielaid historjjáin	soptsestidh gïelehistovrijen åejvieboelhki bïjre jïh viertiestidh noerhtelaanti gïeli histovrijinie
digaštallat movt giela árvu servodagas lea váikkuhan sámiid gielladáidui, guovttegielalašvuhtii ja iešdovdui ja man láhkái skuvla, servodat ja bargoeallin sáhtášedje doarjut guovttegielalašvuođa	digkiedidh guktie saemien gïeletsiehkie leah saemiej gïelemaahtojde, guektiengïelevoetem jïh jïjtjetjirkemem dijpeme jïh digkiedidh guktie skuvle, sïebredahke jih barkoe maehtieh guektiengïelevoetem dåarjoehtidh
árvvoštallat Sámelága giellanjuolggadusaid ja Sámedikki ásaheami gielladili ja guovttegielalašvuođa ektui	vierhtiedidh guktie Saemielaaken gïelenjoelkedassh jïh Saemiedigkien tseegkeme leah gïeletsiehkiem jïh guektiengïelevoetem dijpeme
digaštallat sámi giellapolitihka ja kulturovdánahttima beliid	digkiedidh guktie saemien gïelepolitihke jïh kultuvre-evtiedimmie leah
buohtastahttit sámegielaid dili servodagas eará eamiálbmogiid gielladiliin	saemien gïeletsiehkiem jeatjah aalkoeåålmegi gïeletsiehkiejgujmie viertiestidh
Árvvoštallan fágas	Faagem vierhtiedidh
Loahppaárvvoštallama mearrádusat:	Nænnoestimmieh guktie faagem vierhtiedidh
Oppalašárvosáni árvvoštallan	Elliesvïhnesjimmie
Ortnet	Jaepietsiehkieh
10. jahkeceahkki	10. jaepietsiehkesne
Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta sámegielas 1 čálalaš ja ovtta sámegielas 1 njálmmálaš.	Learohkh gelkieh göökte elliesvïhnesjimmieh åadtjodh, akte saemien 1 tjaaleldh jïh akte saemien 1 njaalmeldh.
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat	Jå2 barkofaagi ööpehtimmieprogramme
Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta sámegielas 1 čálalaš ja ovtta sámegielas 1 njálmmálaš.	Learohkh gelkieh göökte elliesvïhnesjimmieh åadtjodh, akte saemien 1 tjaaleldh jïh akte saemien 1 njaalmeldh.
Lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii	Lissiehtahke daamhts studijemaahtaldahkese
Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta sámegielas 1 čálalaš ja ovtta sámegielas 1 njálmmálaš.	Learohkh gelkieh göökte elliesvïhnesjimmieh åadtjodh, akte saemien 1 tjaaleldh jïh akte saemien 1 njaalmeldh.
Go fága bistá máŋga jagi, de bissu dušše joatkkaoahpahusa bajimus dási oppalašárvvoštallan gelbbolašvuođaduođaštusas dahje oahppoduođaštusas.	Desnie gusnie faage gellie jaepieh vaasa, barre dïhte elliesvïhnesjimmie faagen bijjemes daltesistie mij galka maahtaldahkevïhnesjimmesne jallh vïhnesjimmesne tjåadtjodh.
Eksámen - oahppit	Eksamene learoehkidie
Ortnet	Jaepietsiehkieh
10. jahkeceahkki	10. jaepietsiehkesne
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot sámegiella 1 čálalaš eksámenii.	Learohkh maehtieh aktem eksamenem saemien 1 åadtjodh.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.	Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje jïh vierhtede.
Oahppit sáhttet maid vuorbáduvvot sámegiella 1 njálmmálaš eksámenii.	Learohkh aaj maehtieh njaalmeldh eksamenem saemien 1 åadtjodh.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat	Jå2 barkofaagi ööpehtimmieprogramme
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot sámegiella 1 čálalaš eksámenii.	Learohkh maehtieh aktem eksamenem saemien 1 åadtjodh.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Tjaaleldh eksamenem byjrekisnie dorje jïh vierhtede.
Oahppit sáhttet maid vuorbáduvvot sámegiella 1 njálmmálaš eksámenii.	Learohkh maehtieh aaj njaalmeldh eksamenem saemien 1 åadtjodh.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii	Lissiehtahke daamhts studijemaahtaldahkese
Oahppit galget váldit sámegiella 1 čálalaš eksámena.	Learohkh gelkieh eksamenem saemien 1 åadtjodh.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.	Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje jïh vierhtede.
Oahppit sáhttet maid vuorbáduvvot sámegiella 1 njálmmálaš eksámenii.	Learohkh maehtieh dovne njaalmeldh eksamenem saemien 1 åadtjodh.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Ortnet	Jaepietsiehkieh
10. jahkeceahkki	10. jaepietsiehkesne
Geahča rávisolbmuid vuođđoskuvlaoahpahusa gustovaš ortnega.	Vuartesjh guktie maadthskuvlelohkehtimmie geerve almetjidie öörnesovveme.
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat	Jå2 barkofaagi ööpehtimmieprogramme
Privatisttat galget váldit sámegiella 1 čálalaš ja njálmmálaš eksámena.	Privatisth gelkieh dovne tjaaleldh jïh njaalmeldh eksamenem saemien 1 åadtjodh.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Tjaaleldh eksamenem byjrekisnie dorje jïh vierhtede.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njaalmeldh eksamenem aaj byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii	Lissiehtahke daamhts studijemaahtaldahkese
Privatisttat galget váldit sámegiella 1 čálalaš eksámena Jo 3 dásis.	Privatisth gelkieh tjaaleldh eksamenem saemien Jå3 - daltesisnie utnedh.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.	Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje.
Lassin galget váldit njálmmálaš eksámena.	Dah gelkieh dovne njaalmeldh eksamenem saemien utnedh.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.	Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Árvvoštallama oppalaš mearrádusat leat oahpahuslága láhkaásahusas.	Dah daamts nænnoestimmieh guktie vierhtiedidh leah ööhpehtimmielaakesne tjaalasovveme.