angirussan-girjjalasvuodain-manaide-ja-nuoraide.html.xml

Áŋgiruššan girjjálašvuođain mánáide ja nuoraide / Dáidda – ja kulturbargu / Kultureallin / Sámediggi - Sametinget Lidteratuvrem maanide jïh noeride dåarjohte / Kåanste- jïh kultuvrebarkoe / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget Áŋgiruššan girjjálašvuođain mánáide ja nuoraide Lidteratuvrem maanide jïh noeride dåarjohte 10. Skábmamánnu 2015 Saemiedigkieraerie lea daelie dåarjoem saemien lidteratuvrese dåårjeme jaapan 2015. Sámediggeráđđi lea dál juolludan doarjaga sámi girjjálašvuhtii 2015:s. Sámediggái bohte ohcamat measta 15 miljon ru ovddas čáppagirjjálašvuođa doarjjaortnegii, ja ollislaš juolludusrámma lea 6,3 miljon ru.. Saemiedigkie ohtsemh åadtjoeji mahte 15 millijovnh kråvnaj åvteste dåarjoeöörnegen bijjelen tjiehpieslidteratuvrese, mearan dïhte ållesth mieriedåarjoe lea 6,3 millijovnh kråvnah. - Sámi girječállit ja lágádusat buktet ollu buriid prošeavttaid, ja kvalitehta hui ollu prošeavttain duođašta ahte girjjálašvuohta lea lieđđumin. - Saemien tjaelijh jïh bertemh jïjnjh hijven prosjekth deellieh, jïh kvaliteete gelline daejstie prosjektijste vuesehte aktem lidteratuvrescenam mij bïhtsegeminie. Dán jagi leat mii erenoamážit válljen vuoruhit girjjálašvuođa nuoraide, ja leat juolludan doarjaga sihke ođđa románaid, diktagirjjiid, govvasárggusráidduid ja fágagirjjiid almmuheapmái, cealká ráđđelahttu Henrik Olsen. Daan jaepien libie sjïerelaakan veeljeme lidteratuvrem noeride våaroehtidh, jïh mijjieh libie dåarjoem vadteme dovne orre romaanide, diktegærjide, guvvieraajrojde jïh faagegærjide, raerielïhtsege Henrik Olsen jeahta. Ráđđelahttu Olsen deattuha ahte sii leat válljen áŋgiruššat girjjálašvuođain boarráset mánáid ja nuoraid várás, sihke originálagirjjálašvuođa ja jorgaleami, danne go oaidnit ahte lea stuorra dárbu girjjálašvuhtii sámegillii dán ahkejovkui. Raerielïhtsege Olsen tjïerteste dah leah veeljeme lidteratuvrem båarasåbpoe maanide jïh noeride dåarjoehtidh, dovne originaalelidteratuvre jïh jarkoestimmie, dan åvteste dah vuejnieh joekoen daerpies lidteratuvrine saemien gïelesne daennie aalteredåehkesne. - Ođđa sámi nuoraidgirjjálašvuohta váilu ja min mielas lea hui deaŧalaš ahte maiddái sámi mánáide ja nuoraide lea buorre girjjálašvuođa fálaldat sin iežaset eatnigillii. - Orre saemien noerelidteratuvre fååtese jïh mijjieh utnebe joekoen vihkeles aaj saemien maanah jïh noerh aktem hijven gærjafaalenassem utnieh jïjtsh ietniengïelesne. Eanet máttasámi girjjit Jienebh åarjelsaemien gærjah Earret eará lea Davvi-Trøndelága fylkabibliotehkii juolluduvvon 420 000 ruvdnosaš ohcan bivnnuhis mánáidgirjjiid jorgaleapmái máttasámegillii. Dej gaskem mah dåarjoem åådtjeme lea Noerhte-Trööndelagen Fylhkengærjagåetie mij 420 000,- kråvnah dåarjojne åådtjeme juktie lyjhkedihks maanagærjah jarkoestidh åarjelsaemien gïelesne. - Davvi-Trøndelága fylkkagielddas lea ollu jagiid leamaš fokus oažžut girjjiid máttasámegillii, ja dát áŋgiruššan lea juoga maid mii leat válljen doarjut sihke 2014:s ja dán jagi, cealká ráđđelahttu Henrik Olsen. - Noerhte-Trööndelagen Fylhkengærjagåetie lea gellie jaepieh fokusem åtneme gærjafaalenassem utnedh åarjelsaemien gïelesne, jïh mijjieh libie veeljeme dåarjodh dovne jaepien 2014 jïh daan jaepien, raerielïhtsege Henrik Olsen jeahta. 2015:s lea oktiibuot juolluduvvon 6 302 000 ru sámi girjjálašvuhtii, ja juolluduvvon ohcamiid gaskkas leat girjeprošeavttat sihke davvi-, julev- ja máttasámegillii. Tjåanghkan libie dåårjeme 6 302 000 kråvnah saemien lidteratuvrese jïh dej ohtsemi gaskem mah dåarjoem åådtjeme lea gærjaprosjekth dovne noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien gïelesne. Ollislaš geahčastaga juolluduvvon ohcamiin gávnnat dákko. Akte ållesth læstoe gaajhki ohtsemigujmie mah dåarjoem åådtjeme lea daesnie. Eanet dieđuid addá: Vielie bïevnesh: