angirussat-kulturealahusaiguin-romssas.html.xml

Áŋgiruššat kulturealáhusaiguin Romssas / Kulturealáhus / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget Kultuvrejielemem Tromsesne dåarjede / Kulturejieleme / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget Áŋgiruššat kulturealáhusaiguin Romssas Kultuvrejielemem Tromsesne dåarjede Sámediggeráđđi lea vuossárgga Gáivuonas ja almmuha dan oktavuođas ođđa prográmma sámi kulturealáhusaktevrraid várás geat háliidivčče eallit dáidda- ja kulturbargguin. Måantan Saemiedigkieraerie guessine mænna Kåfjovlese jïh daan sjïekenisnie aktem orre programmem saemien kultuvrejielemebarkijidie bæjhkohte mej nïekedasse lea sijjen kåanste- jïh kultuvrevuekijste jieledh. Prográmmas lea sadji 12 arvvalaš oasseváldái Romssas, ja dat álggahuvvo skábmamánus Davviálbmogiid guovddážis. Programme sijjiem åtna 12 eadtjohke almetjidie Tromseste jïh aalka gålkoen Noerhtealmetji jarngesne. - Davvi-Romssas lea gelddolaš historjá gos lea buorre ealáhushutkan. - Noerhte-Tromse aktem murreds histovrijem åtna jïjnje skaepiedihks entreprenørskapine. Odne dat lea okta min deaŧaleamos sámi kulturealáhuskatalysáhtoriin, dadjá sámediggepresideanta Aili Keskitalo. Daan biejjien dïhte akten mijjen vihkielommes katalysatovrijstie saemien kultuvrejieliemasse, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta. Birrasiid nugo Halti ealáhusgárdi, Davviálbmogiid guovddáš, máŋga festivála ja mátkeealáhusprošeavtta bokte lea šaddan buorre ealáhushutkanbiras Davvi-Romssas Byjresi tjïrrh goh Halti næringshage, Noerhtealmetji jarnge, jienebh festivaalh jïh fealadasseprosjekth akte hijven byjrese lea sjugniesovveme skaepiedihks jieliemidie Noerhte-Tromsesne Dál leat dán guovllus ásahan máŋga unnit fitnodaga mat vuođđuduvvet kultur- ja kulturvuđot ealáhusaide. Daan biejjien lea jienebh unnebe sïelth mah leah tseegkesovveme kultuvre- jïh kultuvrebaseradamme jielemen sisnjelen daennie dajvesne. Sámediggi sávvá dál ahte šattašedje eanet ceavzilis bargosajit kultur- ja kulturvuđot ealáhusain Romssas Daelie Saemiedigkie gegkeste jienebh monnehke barkoesijjieh sjidtieh kultuvre- jïh kultuvrebaseradamme jielemi sisnjeli Tromsesne. Fitnodatovddidanprográmma bokte, mii erenoamážit lea láhččojuvvon kulturealáhusaide ja daid mihtilmasvuhtii, besset čeahpes sámi aktevrrat buoridit gelbbolašvuođa das movt doaimmahit gánnáhahtti kulturfitnodaga. Sïelteevtiedimmieprogrammen tjïrrh mah joekoen leah kultuvrejieliemasse jïh dan sjïerevoetese sjïehteladteme, tjiehpies saemien aktöörh edtjieh sijjen maahtoem lutnjedh juktie kultuvresïeltine gïehtelidh mij dïenestem vadta. Aktevrrat besset bargat jurddaovddidemiin, fitnodaga ásahemiin, dahje ovddidemiin ja strategiijain. Aktöörh åadtjoeh åssjalommesh evtiedidh, sïeltem tseegkedh jallh evtiedimmine jïh strategijine barkedh. Sámediggi lea bivdán Kreativ Industri nammasaš fitnodaga čađahit prográmma man namma lea Dáhttu. Programmen nomme lea Dáhttu jïh Kreativ Industri programmem jåhta, stillemen mietie Saemiedigkeste. Dáhttu1 lea juo álggahuvvon Finnmárkkus man oktavuođas 12 arvvalaš kulturealáhusaktevrra leat juo olles leavttuin ovddideamen alcceseaset fitnodaga. Dáhttu 1 joe juhtieminie Finnmaarhkesne gusnie 12 eadtjohke kultuvrejielemebarkijh joe gïehteleminie sijjen jïjtse sïeltem evtiedidh. Kulturealáhusaktevrrat geain lea beroštupmi sáhttet váldit oktavuođa Kreativ Industri nammasaš fitnodagain, maŋimustá 24.09, post@kreativindustri.no Birrebe kultuvrejielemeaktöörh mah ïedtjem utnieh Kreativ Industrijine govlehtalledh åvtelen 24.09, post@kreativindustri.no Mii sámi kulturealáhus lea Mijlea saemien kultuvrejieleme Sámi kulturealáhusvuođđuduvvá sámi dáidagii ja kulturbargui ja ráhkaduvvo daid vuođul. Saemien kultuvrejielemevåaroemisnie åtna jïh lea sjugniedamme saemien kåanste jïh kultuvrevuekijste. Ealáhussan dat šaddá dalle go barggut vuvdojuvvojit ja leat gávpegálvun dahje bálvalussan márkanis. Jieleme sjædta gosse dah vuekieh doekesuvvieh jïh åtnasuvvieh beetnegi gaavhtan goh dorjesh jallh dïenesjh akten maarkedese. Kulturvuđotealáhuslea dakkár ealáhus mas kultuvra lea guovddáš oassin doaimmas. Kultuvrebaseradamme jielemelea jieleme mij kultuvrem nuhtjie goh akte vihkeles bielie sov barkoste. Ovdamearkka dihte festiválat, mátkeealáhusaktevrrat jna.. Vuesiehtimmien gaavhtan festivaalh, fealadasseaktöörh jnv.. Ealáhussii sáhttet gullat buot smávva ovttaolbmofitnodagaid rájes gitta stuorát fitnodagaid rádjai, main leat mielde sihke dáiddárat ja kulturaktevrrat. Jieleme dovne smaave sïelth aktine almetjinie jïh stuerebe sïelth dovne tjiehpiedæjjajgujmie jïh kultuvreaktöörigujmie. Dat sáhttet leat maiddái sámi máinnusdoaimmat, arkitektuvra, girjjit, aviissat, design, govat, filmmat, duodji, visuála dáidda, musihkka ja ollu eará. Daan nuelesne saemien reklamebarkoe, arkitektuvre, gærjah, plaerieh, hammoe, foto, filme, duedtie, våajnoes kåanste, musihke jïh jïjnje vielie. Muhtun kulturealáhusaktevrrat ožžot almmolaš doarjaga ja eará veahki mii lea oassin sin dietnasis, go fas eará aktevrrat birgejit ollásit iežaset buktagiid vuovdimiin. Såemies kultuvrejielemeaktöörh byögkeles dåarjoem jïh jeatjah dåarjoem utnieh goh akte bielie baalhkeste, mearan mubpieh ajve doekemistie sijjen jïjtsh dorjesijstie jielieh. Dát guokte beali eai leat vuostálágaid. Dïhte akte ij dam mubpiem heerredh. Sámediggi áŋgiruššá dál kulturealáhusaid ektui lassin dan viiddis áŋgiruššamii mii juo lea sámi dáidaga ja kultuvrra oktavuođas. Daelie Saemiedigkie kultuvrejielemem dåarjede jïh dam lissine dorje dan joe gamte dåarjedæmman saemien kåanstese jïh kultuvrese.